Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.44.0-wmf.1 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Purjetamine 0 5310 6752350 6751702 2024-10-30T17:54:11Z Wkentaur 464 6752350 wikitext text/x-wiki {{see artikkel| räägib kulgemisviisist; spordiala kohta vaata artiklist [[Purjetamine (sport)]]}} {{toimeta}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Édouard Adam - The barquentine Herdis of the American Star Line (1919).jpg|pisi|300px| [[Barkantiin]] täispurjeis ]] '''Purjetamine''' on [[liikumine]] vee- või maapinnal, seadistatava [[puri|purje]] abil, kasutades selleks [[tuul]]e [[energia]]t. Üldjuhul purjetatakse [[veekogu]]del. Purjetamine on üks transpordiviis veekogudel, aga ka [[Harrastuste loend|harrastus]] ja [[Spordialade loend|spordiala]]. == Üldist == [[Fail:Yachts and their trailers in harbor of Neeme in Jõelähtme, Estonia.jpg|pisi|Jahid ja nende kärud Neeme sadamas 2022. aasta juulis]] Purjetamisel kasutatav ''' [[Mootor|jõuallikas]]''' on [[tuul]]. [[Tuuleenergia|Tuule jõudu]] rakendatakse [[Puri|purjelt]] [[purjelaev]]ale [[taglas]]e abiga. Purjetamine on [[liiklus]]e üks osa [[veeteed]]el, milles osalejad peavad järgima [[COLREG|rahvusvahelisi kokkuleppeid]]. Purjetamisega on 21. sajandi alguses on lisandunud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, millest väiksemad on [[Purjelaud|purjelauad]] ja [[Svertpaat|svertpaadid]], keskmist mõõtu on [[Kiiljaht|kiiljahid]] ning suuremaid purjekaid ehitatakse [[laev]]adena kõikide [[laevaehitus]]e tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Teisena saab esile tuua [[puri|purjede]] tootmist, mida valmistatakse nii looduslikest kui ka kunstkiududest, alates [[puuvill]]asest riidest ja lõpetades [[Süsinikkiud|süsinikkiududega]]. Kolmas on kogu taglaseosi tootev tööstus. Kuna alates suurematest svertpaatidest ja kompromissjahtidest kasutatakse [[sisepõlemismootor]]eid tuulevaikuses ja kitsastel [[laevatee]]del, nagu kanalid või sadamate veealad, liikumiseks, siis on tähtsal kohal ka [[Päramootor|pära-]] ja statsionaarmootorite tootjad. Mõningatel juhtudel kasutatakse ka [[elektrimootor]]eid. Ajalooliselt on purjetamist kasutatud [[Mereveondus|mere-]] ja siseveteveonduses, purjelaevade hiilgeajaks loetaks {{kas|ajavahemikku 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni}}, mil hakati enim kasutama [[aurumootor|auru]]- ja [[sisepõlemismootor]]eid. Pärast [[1973. aasta naftakriis|1970. aastate naftakriise]] on otsitud laevaehituses võimalusi, et vähendada tuule abil reisilaevade kulusid [[fossiilkütus]]te põletamisel<ref name="vta" />. == Teooria == [[Pilt:Wind speed climatology.jpg|left|thumb| [[Klimatoloogia]] mõõtmised näitavad, et tuult [[Maa (planeet)|Maa]] [[Atmosfäär|õhukiht]]ides on ]] [[Pilt:Points of sail.svg|right|thumb| A – '''vastutuult''' ei saa purjetada<br /> B – '''tihttuules''' saab '''loovida'''<br /> C – '''külgtuules''' peab arvestama suure triiviga<br /> D – '''pakstaaktuul''' võimaldab allatuult purjetada<br /> E – '''taganttuule''' kasutamisel on roolimine raskendatud ]] [[Pilt:Allures.png|pisi|vasakul|Purje asend sõltuvalt paadi ja tuule suundade suhtest]] [[Õhk|Õhu]]liikumist saab kasutada [[keha]] liigutamiseks, asetades õhu[[vool (loodus)|vool]]u liikumisteele takistuse, mis sõltuvalt takistuse [[kuju]]st, [[suurus]]est ning asendist tuule suhtes ([[ründenurk]]), hakkab keha [[Liikumine|liigutama]]. Purjeka purjede, taglase, kere(de) pinna ümber toimuv õhuliikumine võiks olla pidev ([[Laminaarne voolamine|laminaarne]]). Õhuvoolamist uuriv teadus on [[aerodünaamika]]. Samaaegselt kui purjed püüavad tuult on, sõltuvalt purjeka tüübist, kas üks või mitmest kerest vähemalt üks, osaliselt või pidevalt ühenduses veega, mis omakorda võib liikuda, nt hoovuste mõjul ja lainetus, seega juba laeva kujundades peab arvutamisel arvestama ka [[hüdrodünaamika]]ga.<ref name="cupinfo" /> {{-}} == Ajalugu == [[Pilt:Maler der Grabkammer des Menna 013.jpg|pisi|Purjetamine [[Vana-Egiptus]]es jõelaevaga [[Niilus]]el ]] Veel liikumiseks on ajalooliselt kasutatud [[parv]]i, ühepuu[[lootsik]]uid, [[ruhe]]sid, [[haabjas|haabjaid]], [[kanuu]]sid. Paatide ehituseks on kasutatud [[puit]]u, [[juur]]i, [[nahk]]a, [[Luu|luid]] ning tänapäeval ka tehismaterjale. Arvatakse, et [[Austraalia]] asustati inimeste poolt 42 000 – 48 000 <ref name="Gillespie" /> aastat tagasi veesõidukitega, kuid ei ole tõendeid, et need oleks olnud varustatud purjedega. Tuule kasutamist veesõiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel. Vanim purjedega laeva kujutis on leitud [[Kuveit|Kuveidi]] kõrbest ([[As-Sabiyah]]) ja [[radiosüsiniku meetod]]il määratud 5500–5000 a eKr ja kirjeldatakse kui [[Ubaidi ajajärk|Ubaidi]] leidu, milles on ka kõrkjakimpudest paadi põletatud savist mudel ja ketas, millel arvatakse olevat [[A-mast (laevandus)|kahe ridvaga masti]] kujutis.<ref name="Carter" /><ref name="2002_12_Robert_Carter">December 2002, [[Robert Carter]], [https://www.researchgate.net/publication/269835647_The_Neolithic_origins_of_seafaring_in_the_Arabian_Gulf The Neolithic origins of seafaring in the Arabian Gulf]</ref> == Purjesport == [[Pilt:J Class sail plan.svg|pisi|J-klassi jahtidel purjetati 20. sajandi esimesel poolel Ameerika karikale ([[America's Cup]])]] {{vaata|Purjetamine (sport)}} Purjetamine on üks vanimaid tänapäevaselt korraldatud sportimisvõimalusi: esimene trükikirjanduses avaldatud võistlus toimus [[1661]] [[Inglismaa]]l, esimene purjetamise selts moodustati [[1720]]. Tänapäevane purjetamine sai võimalikuks alles siis, kui õpiti purjetama vastutuult ehk [[loovimine|loovima]]. Lõbusõit ja võistluspurjetamine on läbi aegade ikka käinud käsikäes. [[22. juuli]]l [[1883]] kirjutas [[Pärnu Postimees]], et [[10. juuli]]l 1883 oli [[Pärnu jõgi|Pärnu jõel]] suur paatidega võidupurjetamine, millest võisid osa võtta kõik, kellel oli paat. Purjetajate klubid ja jahtide klassiliidud on [[Eesti]]s moodustanud [[Eesti Jahtklubide Liit|Eesti Jahtklubide Liidu]]. Eesti avamerepurjetamise meistrivõistlusteks on [[Muhu väina regatt]]. == Purjekatüübid == {{vaata|Purjekas}} [[Pilt:Zeilwagen klasse 5 zeebranding.jpg|right|thumb|Ratastega maapurjekas rannaliival ]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-13615, Berlin, Selbstgebautes Segelboot.jpg|right|thumb|Mudelpurjekas Saksamaalt]] Purjekaid eristatakse kere ja taglase järgi. Kahe kerega purjekat nimetatakse [[Katamaraan|katamaraaniks]], kolme kerega [[Trimaraan|trimaraaniks]]. Ühe kerega purjekad: * Ühe mastiga purjekad: ** Luup – johtuvalt vöörstaagi kinnitusest jagatakse luup kas topi- või murdtaglastusega luubiks. Murdtaglastuse puhul on vöörstaak kinnitatud masti topist allapoole. ** Kat – ainult suurpurjega purjekas. * Kahe mastiga purjekad: ** Ketš – vööripoolne mast on pikem ahtripoolsest mastist. Lühemat masti nimetatakse besaanmastiks. Roolipost asub besaanmastist tagapool. ** Jaul – ainukeseks erinevuseks ketšist on rooliposti asumine eespool besaanmasti. ** Kuunar – kahe või enama mastiga purjekas, mille vööripoolne mast on lühem kui peamast. == Galerii == <gallery> Fail:J34ior.jpg|Ilus [[düüs]] ees- ja suurpurje vahel Fail:Goosewinging filtered.jpg|Tänapäevane jaht purjetamas allatuult; rullgenua ja suurpuri on viidud &#x201E;liblikasse&#x201D; Fail:Green Voyager Tank Test.jpg|Purjeka mudeli katsetamine Fail:Ra 2.jpg|Üks tuntumaid katseid taastada kunagine purjedega veesõiduk – [[Ra-II ekspeditsioon|Ra2]]. Kavand ja teostus [[Thor Heyerdahl]]i juhtimisel </gallery> ==Vaata ka== [[Pilt:Hro 20100105 2075802670.jpg|pisi| [[Hanse Sail]] [[Rostock]]is Saksamaal ]] * [[Jahtklubi]] * [[Merendus]] * [[Purilennuk]] * [[Tuuleenergia]] * [[Viikingid]] * [[Soolopurjetamine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="vta">[https://web.archive.org/web/20110818095020/http://www.vta.ee/atp/public/Teokiri_nr_40-1.pdf MEREKEELE NÕUKOJA Koosoleku teokiri nr 40] @vta.ee, skysail – lohepuri</ref> <ref name="cupinfo">[http://www.cupinfo.com/en/americas-cup-automated-yacht-design-optimization.php 11. jaanuar 2011, America's Cup – Dr. Andrew Mason: Genetic Modeling for Design Optimization of Cup Yachts]</ref> <ref name="Carter">Robert Carter, Antiquity, Volume 80 Number 307 March 2006,[https://web.archive.org/web/20110719134402/http://oxfordbrookes.academia.edu/documents/0010/3548/Carter_Boats_Antiquity.pdf Boat remains and maritime trade in the Persian Gulf during the sixth and fifth millennia BC]</ref> <ref name="Gillespie">{{Netiviide |pealkiri = Dating the first Australians |url = http://www-personal.une.edu.au/~pbrown3/Gillespie02.pdf |autor = Richard Gillespie |väljaanne = RADIOCARBON, Vol 44, Nr 2, 2002, p 455–472 |arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20030718074926/http://www-personal.une.edu.au/~pbrown3/Gillespie02.pdf |vaadatud = 2009-10-23 |arhiivimisaeg = 2003-07-18 |url-olek = töötab }}</ref> }} ==Välislingid== {{commons|Sailing|Purjetamine}} {{commons|Category:Theory of sailing|Kategooria:Purjetamisteooria}} * [https://jahtklubi.ee/jahtklubi/ajalugu Pärnu Jahtklubi – ajalugu] * [http://www.puri.ee/ Eesti Jahtklubide Liit] * [http://purjelaualiit.ee/ Purjelaualiidu koduleht] * [https://www.purjetamine.com/ Algajale purjetajale] * [http://treener.eok.ee/otsing.php?vk_id=64 EOK treenerite koolituse õppekavade ja õppematerjalide register: Purjetamine] {{Olümpia spordialad}} [[Kategooria:Purjetamine| ]] shpwq0mlifr95gngsqee1rvkxxa8grx 6752351 6752350 2024-10-30T17:55:23Z Wkentaur 464 /* Vaata ka */ 6752351 wikitext text/x-wiki {{see artikkel| räägib kulgemisviisist; spordiala kohta vaata artiklist [[Purjetamine (sport)]]}} {{toimeta}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Édouard Adam - The barquentine Herdis of the American Star Line (1919).jpg|pisi|300px| [[Barkantiin]] täispurjeis ]] '''Purjetamine''' on [[liikumine]] vee- või maapinnal, seadistatava [[puri|purje]] abil, kasutades selleks [[tuul]]e [[energia]]t. Üldjuhul purjetatakse [[veekogu]]del. Purjetamine on üks transpordiviis veekogudel, aga ka [[Harrastuste loend|harrastus]] ja [[Spordialade loend|spordiala]]. == Üldist == [[Fail:Yachts and their trailers in harbor of Neeme in Jõelähtme, Estonia.jpg|pisi|Jahid ja nende kärud Neeme sadamas 2022. aasta juulis]] Purjetamisel kasutatav ''' [[Mootor|jõuallikas]]''' on [[tuul]]. [[Tuuleenergia|Tuule jõudu]] rakendatakse [[Puri|purjelt]] [[purjelaev]]ale [[taglas]]e abiga. Purjetamine on [[liiklus]]e üks osa [[veeteed]]el, milles osalejad peavad järgima [[COLREG|rahvusvahelisi kokkuleppeid]]. Purjetamisega on 21. sajandi alguses on lisandunud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, millest väiksemad on [[Purjelaud|purjelauad]] ja [[Svertpaat|svertpaadid]], keskmist mõõtu on [[Kiiljaht|kiiljahid]] ning suuremaid purjekaid ehitatakse [[laev]]adena kõikide [[laevaehitus]]e tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Teisena saab esile tuua [[puri|purjede]] tootmist, mida valmistatakse nii looduslikest kui ka kunstkiududest, alates [[puuvill]]asest riidest ja lõpetades [[Süsinikkiud|süsinikkiududega]]. Kolmas on kogu taglaseosi tootev tööstus. Kuna alates suurematest svertpaatidest ja kompromissjahtidest kasutatakse [[sisepõlemismootor]]eid tuulevaikuses ja kitsastel [[laevatee]]del, nagu kanalid või sadamate veealad, liikumiseks, siis on tähtsal kohal ka [[Päramootor|pära-]] ja statsionaarmootorite tootjad. Mõningatel juhtudel kasutatakse ka [[elektrimootor]]eid. Ajalooliselt on purjetamist kasutatud [[Mereveondus|mere-]] ja siseveteveonduses, purjelaevade hiilgeajaks loetaks {{kas|ajavahemikku 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni}}, mil hakati enim kasutama [[aurumootor|auru]]- ja [[sisepõlemismootor]]eid. Pärast [[1973. aasta naftakriis|1970. aastate naftakriise]] on otsitud laevaehituses võimalusi, et vähendada tuule abil reisilaevade kulusid [[fossiilkütus]]te põletamisel<ref name="vta" />. == Teooria == [[Pilt:Wind speed climatology.jpg|left|thumb| [[Klimatoloogia]] mõõtmised näitavad, et tuult [[Maa (planeet)|Maa]] [[Atmosfäär|õhukiht]]ides on ]] [[Pilt:Points of sail.svg|right|thumb| A – '''vastutuult''' ei saa purjetada<br /> B – '''tihttuules''' saab '''loovida'''<br /> C – '''külgtuules''' peab arvestama suure triiviga<br /> D – '''pakstaaktuul''' võimaldab allatuult purjetada<br /> E – '''taganttuule''' kasutamisel on roolimine raskendatud ]] [[Pilt:Allures.png|pisi|vasakul|Purje asend sõltuvalt paadi ja tuule suundade suhtest]] [[Õhk|Õhu]]liikumist saab kasutada [[keha]] liigutamiseks, asetades õhu[[vool (loodus)|vool]]u liikumisteele takistuse, mis sõltuvalt takistuse [[kuju]]st, [[suurus]]est ning asendist tuule suhtes ([[ründenurk]]), hakkab keha [[Liikumine|liigutama]]. Purjeka purjede, taglase, kere(de) pinna ümber toimuv õhuliikumine võiks olla pidev ([[Laminaarne voolamine|laminaarne]]). Õhuvoolamist uuriv teadus on [[aerodünaamika]]. Samaaegselt kui purjed püüavad tuult on, sõltuvalt purjeka tüübist, kas üks või mitmest kerest vähemalt üks, osaliselt või pidevalt ühenduses veega, mis omakorda võib liikuda, nt hoovuste mõjul ja lainetus, seega juba laeva kujundades peab arvutamisel arvestama ka [[hüdrodünaamika]]ga.<ref name="cupinfo" /> {{-}} == Ajalugu == [[Pilt:Maler der Grabkammer des Menna 013.jpg|pisi|Purjetamine [[Vana-Egiptus]]es jõelaevaga [[Niilus]]el ]] Veel liikumiseks on ajalooliselt kasutatud [[parv]]i, ühepuu[[lootsik]]uid, [[ruhe]]sid, [[haabjas|haabjaid]], [[kanuu]]sid. Paatide ehituseks on kasutatud [[puit]]u, [[juur]]i, [[nahk]]a, [[Luu|luid]] ning tänapäeval ka tehismaterjale. Arvatakse, et [[Austraalia]] asustati inimeste poolt 42 000 – 48 000 <ref name="Gillespie" /> aastat tagasi veesõidukitega, kuid ei ole tõendeid, et need oleks olnud varustatud purjedega. Tuule kasutamist veesõiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel. Vanim purjedega laeva kujutis on leitud [[Kuveit|Kuveidi]] kõrbest ([[As-Sabiyah]]) ja [[radiosüsiniku meetod]]il määratud 5500–5000 a eKr ja kirjeldatakse kui [[Ubaidi ajajärk|Ubaidi]] leidu, milles on ka kõrkjakimpudest paadi põletatud savist mudel ja ketas, millel arvatakse olevat [[A-mast (laevandus)|kahe ridvaga masti]] kujutis.<ref name="Carter" /><ref name="2002_12_Robert_Carter">December 2002, [[Robert Carter]], [https://www.researchgate.net/publication/269835647_The_Neolithic_origins_of_seafaring_in_the_Arabian_Gulf The Neolithic origins of seafaring in the Arabian Gulf]</ref> == Purjesport == [[Pilt:J Class sail plan.svg|pisi|J-klassi jahtidel purjetati 20. sajandi esimesel poolel Ameerika karikale ([[America's Cup]])]] {{vaata|Purjetamine (sport)}} Purjetamine on üks vanimaid tänapäevaselt korraldatud sportimisvõimalusi: esimene trükikirjanduses avaldatud võistlus toimus [[1661]] [[Inglismaa]]l, esimene purjetamise selts moodustati [[1720]]. Tänapäevane purjetamine sai võimalikuks alles siis, kui õpiti purjetama vastutuult ehk [[loovimine|loovima]]. Lõbusõit ja võistluspurjetamine on läbi aegade ikka käinud käsikäes. [[22. juuli]]l [[1883]] kirjutas [[Pärnu Postimees]], et [[10. juuli]]l 1883 oli [[Pärnu jõgi|Pärnu jõel]] suur paatidega võidupurjetamine, millest võisid osa võtta kõik, kellel oli paat. Purjetajate klubid ja jahtide klassiliidud on [[Eesti]]s moodustanud [[Eesti Jahtklubide Liit|Eesti Jahtklubide Liidu]]. Eesti avamerepurjetamise meistrivõistlusteks on [[Muhu väina regatt]]. == Purjekatüübid == {{vaata|Purjekas}} [[Pilt:Zeilwagen klasse 5 zeebranding.jpg|right|thumb|Ratastega maapurjekas rannaliival ]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-13615, Berlin, Selbstgebautes Segelboot.jpg|right|thumb|Mudelpurjekas Saksamaalt]] Purjekaid eristatakse kere ja taglase järgi. Kahe kerega purjekat nimetatakse [[Katamaraan|katamaraaniks]], kolme kerega [[Trimaraan|trimaraaniks]]. Ühe kerega purjekad: * Ühe mastiga purjekad: ** Luup – johtuvalt vöörstaagi kinnitusest jagatakse luup kas topi- või murdtaglastusega luubiks. Murdtaglastuse puhul on vöörstaak kinnitatud masti topist allapoole. ** Kat – ainult suurpurjega purjekas. * Kahe mastiga purjekad: ** Ketš – vööripoolne mast on pikem ahtripoolsest mastist. Lühemat masti nimetatakse besaanmastiks. Roolipost asub besaanmastist tagapool. ** Jaul – ainukeseks erinevuseks ketšist on rooliposti asumine eespool besaanmasti. ** Kuunar – kahe või enama mastiga purjekas, mille vööripoolne mast on lühem kui peamast. == Galerii == <gallery> Fail:J34ior.jpg|Ilus [[düüs]] ees- ja suurpurje vahel Fail:Goosewinging filtered.jpg|Tänapäevane jaht purjetamas allatuult; rullgenua ja suurpuri on viidud &#x201E;liblikasse&#x201D; Fail:Green Voyager Tank Test.jpg|Purjeka mudeli katsetamine Fail:Ra 2.jpg|Üks tuntumaid katseid taastada kunagine purjedega veesõiduk – [[Ra-II ekspeditsioon|Ra2]]. Kavand ja teostus [[Thor Heyerdahl]]i juhtimisel </gallery> ==Vaata ka== [[Pilt:Hro 20100105 2075802670.jpg|pisi| [[Hanse Sail]] [[Rostock]]is Saksamaal ]] * [[Jahtklubi]] * [[Merendus]] * [[Purilennuk]] * [[Purjetamine (sport)]] * [[Tuuleenergia]] * [[Viikingid]] * [[Soolopurjetamine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="vta">[https://web.archive.org/web/20110818095020/http://www.vta.ee/atp/public/Teokiri_nr_40-1.pdf MEREKEELE NÕUKOJA Koosoleku teokiri nr 40] @vta.ee, skysail – lohepuri</ref> <ref name="cupinfo">[http://www.cupinfo.com/en/americas-cup-automated-yacht-design-optimization.php 11. jaanuar 2011, America's Cup – Dr. Andrew Mason: Genetic Modeling for Design Optimization of Cup Yachts]</ref> <ref name="Carter">Robert Carter, Antiquity, Volume 80 Number 307 March 2006,[https://web.archive.org/web/20110719134402/http://oxfordbrookes.academia.edu/documents/0010/3548/Carter_Boats_Antiquity.pdf Boat remains and maritime trade in the Persian Gulf during the sixth and fifth millennia BC]</ref> <ref name="Gillespie">{{Netiviide |pealkiri = Dating the first Australians |url = http://www-personal.une.edu.au/~pbrown3/Gillespie02.pdf |autor = Richard Gillespie |väljaanne = RADIOCARBON, Vol 44, Nr 2, 2002, p 455–472 |arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20030718074926/http://www-personal.une.edu.au/~pbrown3/Gillespie02.pdf |vaadatud = 2009-10-23 |arhiivimisaeg = 2003-07-18 |url-olek = töötab }}</ref> }} ==Välislingid== {{commons|Sailing|Purjetamine}} {{commons|Category:Theory of sailing|Kategooria:Purjetamisteooria}} * [https://jahtklubi.ee/jahtklubi/ajalugu Pärnu Jahtklubi – ajalugu] * [http://www.puri.ee/ Eesti Jahtklubide Liit] * [http://purjelaualiit.ee/ Purjelaualiidu koduleht] * [https://www.purjetamine.com/ Algajale purjetajale] * [http://treener.eok.ee/otsing.php?vk_id=64 EOK treenerite koolituse õppekavade ja õppematerjalide register: Purjetamine] {{Olümpia spordialad}} [[Kategooria:Purjetamine| ]] abu50tjnb0h31yvobadu9nr5siso5kc 6752363 6752351 2024-10-30T18:12:01Z Wkentaur 464 6752363 wikitext text/x-wiki {{see artikkel| räägib kulgemisviisist; spordiala kohta vaata artiklist [[Purjetamine (sport)]]}} {{toimeta}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Édouard Adam - The barquentine Herdis of the American Star Line (1919).jpg|pisi|300px| [[Barkantiin]] täispurjeis ]] '''Purjetamine''' on [[liikumine]] vee- või maapinnal, seadistatava [[puri|purje]] abil, kasutades selleks [[tuul]]e [[energia]]t. Üldjuhul purjetatakse [[veekogu]]del. Purjetamine on üks transpordiviis veekogudel, aga ka harrastus ja spordiala. == Üldist == [[Fail:Yachts and their trailers in harbor of Neeme in Jõelähtme, Estonia.jpg|pisi|Jahid ja nende kärud Neeme sadamas 2022. aasta juulis]] Purjetamisel kasutatav ''' [[Mootor|jõuallikas]]''' on [[tuul]]. [[Tuuleenergia|Tuule jõudu]] rakendatakse [[Puri|purjelt]] [[purjelaev]]ale [[taglas]]e abiga. Purjetamine on [[liiklus]]e üks osa [[veeteed]]el, milles osalejad peavad järgima [[COLREG|rahvusvahelisi kokkuleppeid]]. Purjetamisega on 21. sajandi alguses on lisandunud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, millest väiksemad on [[Purjelaud|purjelauad]] ja [[Svertpaat|svertpaadid]], keskmist mõõtu on [[Kiiljaht|kiiljahid]] ning suuremaid purjekaid ehitatakse [[laev]]adena kõikide [[laevaehitus]]e tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Teisena saab esile tuua [[puri|purjede]] tootmist, mida valmistatakse nii looduslikest kui ka kunstkiududest, alates [[puuvill]]asest riidest ja lõpetades [[Süsinikkiud|süsinikkiududega]]. Kolmas on kogu taglaseosi tootev tööstus. Kuna alates suurematest svertpaatidest ja kompromissjahtidest kasutatakse [[sisepõlemismootor]]eid tuulevaikuses ja kitsastel [[laevatee]]del, nagu kanalid või sadamate veealad, liikumiseks, siis on tähtsal kohal ka [[Päramootor|pära-]] ja statsionaarmootorite tootjad. Mõningatel juhtudel kasutatakse ka [[elektrimootor]]eid. Ajalooliselt on purjetamist kasutatud [[Mereveondus|mere-]] ja siseveteveonduses, purjelaevade hiilgeajaks loetaks {{kas|ajavahemikku 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni}}, mil hakati enim kasutama [[aurumootor|auru]]- ja [[sisepõlemismootor]]eid. Pärast [[1973. aasta naftakriis|1970. aastate naftakriise]] on otsitud laevaehituses võimalusi, et vähendada tuule abil reisilaevade kulusid [[fossiilkütus]]te põletamisel<ref name="vta" />. == Teooria == [[Pilt:Wind speed climatology.jpg|left|thumb| [[Klimatoloogia]] mõõtmised näitavad, et tuult [[Maa (planeet)|Maa]] [[Atmosfäär|õhukiht]]ides on ]] [[Pilt:Points of sail.svg|right|thumb| A – '''vastutuult''' ei saa purjetada<br /> B – '''tihttuules''' saab '''loovida'''<br /> C – '''külgtuules''' peab arvestama suure triiviga<br /> D – '''pakstaaktuul''' võimaldab allatuult purjetada<br /> E – '''taganttuule''' kasutamisel on roolimine raskendatud ]] [[Pilt:Allures.png|pisi|vasakul|Purje asend sõltuvalt paadi ja tuule suundade suhtest]] [[Õhk|Õhu]]liikumist saab kasutada [[keha]] liigutamiseks, asetades õhu[[vool (loodus)|vool]]u liikumisteele takistuse, mis sõltuvalt takistuse [[kuju]]st, [[suurus]]est ning asendist tuule suhtes ([[ründenurk]]), hakkab keha [[Liikumine|liigutama]]. Purjeka purjede, taglase, kere(de) pinna ümber toimuv õhuliikumine võiks olla pidev ([[Laminaarne voolamine|laminaarne]]). Õhuvoolamist uuriv teadus on [[aerodünaamika]]. Samaaegselt kui purjed püüavad tuult on, sõltuvalt purjeka tüübist, kas üks või mitmest kerest vähemalt üks, osaliselt või pidevalt ühenduses veega, mis omakorda võib liikuda, nt hoovuste mõjul ja lainetus, seega juba laeva kujundades peab arvutamisel arvestama ka [[hüdrodünaamika]]ga.<ref name="cupinfo" /> {{-}} == Ajalugu == [[Pilt:Maler der Grabkammer des Menna 013.jpg|pisi|Purjetamine [[Vana-Egiptus]]es jõelaevaga [[Niilus]]el ]] Veel liikumiseks on ajalooliselt kasutatud [[parv]]i, ühepuu[[lootsik]]uid, [[ruhe]]sid, [[haabjas|haabjaid]], [[kanuu]]sid. Paatide ehituseks on kasutatud [[puit]]u, [[juur]]i, [[nahk]]a, [[Luu|luid]] ning tänapäeval ka tehismaterjale. Arvatakse, et [[Austraalia]] asustati inimeste poolt 42 000 – 48 000 <ref name="Gillespie" /> aastat tagasi veesõidukitega, kuid ei ole tõendeid, et need oleks olnud varustatud purjedega. Tuule kasutamist veesõiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel. Vanim purjedega laeva kujutis on leitud [[Kuveit|Kuveidi]] kõrbest ([[As-Sabiyah]]) ja [[radiosüsiniku meetod]]il määratud 5500–5000 a eKr ja kirjeldatakse kui [[Ubaidi ajajärk|Ubaidi]] leidu, milles on ka kõrkjakimpudest paadi põletatud savist mudel ja ketas, millel arvatakse olevat [[A-mast (laevandus)|kahe ridvaga masti]] kujutis.<ref name="Carter" /><ref name="2002_12_Robert_Carter">December 2002, [[Robert Carter]], [https://www.researchgate.net/publication/269835647_The_Neolithic_origins_of_seafaring_in_the_Arabian_Gulf The Neolithic origins of seafaring in the Arabian Gulf]</ref> == Purjesport == [[Pilt:J Class sail plan.svg|pisi|J-klassi jahtidel purjetati 20. sajandi esimesel poolel Ameerika karikale ([[America's Cup]])]] {{vaata|Purjetamine (sport)}} Purjetamine on üks vanimaid tänapäevaselt korraldatud sportimisvõimalusi: esimene trükikirjanduses avaldatud võistlus toimus [[1661]] [[Inglismaa]]l, esimene purjetamise selts moodustati [[1720]]. Tänapäevane purjetamine sai võimalikuks alles siis, kui õpiti purjetama vastutuult ehk [[loovimine|loovima]]. Lõbusõit ja võistluspurjetamine on läbi aegade ikka käinud käsikäes. [[22. juuli]]l [[1883]] kirjutas [[Pärnu Postimees]], et [[10. juuli]]l 1883 oli [[Pärnu jõgi|Pärnu jõel]] suur paatidega võidupurjetamine, millest võisid osa võtta kõik, kellel oli paat. Purjetajate klubid ja jahtide klassiliidud on [[Eesti]]s moodustanud [[Eesti Jahtklubide Liit|Eesti Jahtklubide Liidu]]. Eesti avamerepurjetamise meistrivõistlusteks on [[Muhu väina regatt]]. == Purjekatüübid == {{vaata|Purjekas}} [[Pilt:Zeilwagen klasse 5 zeebranding.jpg|right|thumb|Ratastega maapurjekas rannaliival ]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-13615, Berlin, Selbstgebautes Segelboot.jpg|right|thumb|Mudelpurjekas Saksamaalt]] Purjekaid eristatakse kere ja taglase järgi. Kahe kerega purjekat nimetatakse [[Katamaraan|katamaraaniks]], kolme kerega [[Trimaraan|trimaraaniks]]. Ühe kerega purjekad: * Ühe mastiga purjekad: ** Luup – johtuvalt vöörstaagi kinnitusest jagatakse luup kas topi- või murdtaglastusega luubiks. Murdtaglastuse puhul on vöörstaak kinnitatud masti topist allapoole. ** Kat – ainult suurpurjega purjekas. * Kahe mastiga purjekad: ** Ketš – vööripoolne mast on pikem ahtripoolsest mastist. Lühemat masti nimetatakse besaanmastiks. Roolipost asub besaanmastist tagapool. ** Jaul – ainukeseks erinevuseks ketšist on rooliposti asumine eespool besaanmasti. ** Kuunar – kahe või enama mastiga purjekas, mille vööripoolne mast on lühem kui peamast. == Galerii == <gallery> Fail:J34ior.jpg|Ilus [[düüs]] ees- ja suurpurje vahel Fail:Goosewinging filtered.jpg|Tänapäevane jaht purjetamas allatuult; rullgenua ja suurpuri on viidud &#x201E;liblikasse&#x201D; Fail:Green Voyager Tank Test.jpg|Purjeka mudeli katsetamine Fail:Ra 2.jpg|Üks tuntumaid katseid taastada kunagine purjedega veesõiduk – [[Ra-II ekspeditsioon|Ra2]]. Kavand ja teostus [[Thor Heyerdahl]]i juhtimisel </gallery> ==Vaata ka== [[Pilt:Hro 20100105 2075802670.jpg|pisi| [[Hanse Sail]] [[Rostock]]is Saksamaal ]] * [[Jahtklubi]] * [[Merendus]] * [[Purilennuk]] * [[Purjetamine (sport)]] * [[Tuuleenergia]] * [[Viikingid]] * [[Soolopurjetamine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="vta">[https://web.archive.org/web/20110818095020/http://www.vta.ee/atp/public/Teokiri_nr_40-1.pdf MEREKEELE NÕUKOJA Koosoleku teokiri nr 40] @vta.ee, skysail – lohepuri</ref> <ref name="cupinfo">[http://www.cupinfo.com/en/americas-cup-automated-yacht-design-optimization.php 11. jaanuar 2011, America's Cup – Dr. Andrew Mason: Genetic Modeling for Design Optimization of Cup Yachts]</ref> <ref name="Carter">Robert Carter, Antiquity, Volume 80 Number 307 March 2006,[https://web.archive.org/web/20110719134402/http://oxfordbrookes.academia.edu/documents/0010/3548/Carter_Boats_Antiquity.pdf Boat remains and maritime trade in the Persian Gulf during the sixth and fifth millennia BC]</ref> <ref name="Gillespie">{{Netiviide |pealkiri = Dating the first Australians |url = http://www-personal.une.edu.au/~pbrown3/Gillespie02.pdf |autor = Richard Gillespie |väljaanne = RADIOCARBON, Vol 44, Nr 2, 2002, p 455–472 |arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20030718074926/http://www-personal.une.edu.au/~pbrown3/Gillespie02.pdf |vaadatud = 2009-10-23 |arhiivimisaeg = 2003-07-18 |url-olek = töötab }}</ref> }} ==Välislingid== {{commons|Sailing|Purjetamine}} {{commons|Category:Theory of sailing|Kategooria:Purjetamisteooria}} * [https://jahtklubi.ee/jahtklubi/ajalugu Pärnu Jahtklubi – ajalugu] * [http://www.puri.ee/ Eesti Jahtklubide Liit] * [http://purjelaualiit.ee/ Purjelaualiidu koduleht] * [https://www.purjetamine.com/ Algajale purjetajale] * [http://treener.eok.ee/otsing.php?vk_id=64 EOK treenerite koolituse õppekavade ja õppematerjalide register: Purjetamine] {{Olümpia spordialad}} [[Kategooria:Purjetamine| ]] 81h0x5jubnqtcbjckgpyidt27yb8rev Aachen 0 8081 6752599 6632374 2024-10-31T11:54:24Z Kuriuss 38125 6752599 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{linn | nimi = Aachen | hääldus = 'aahhen | omakeelne_nimi_1 = | | | pilt = Aachen aerial view 10-2017 img2.jpg | lipp = Flagge Aachen.svg | lipu_link = [[Aacheni lipp]] | vapp = DEU Aachen COA.svg | vapi_link = [[Aacheni vapp]] | pindala = 160,82 | elanikke = | asendikaart = Saksamaa }} [[Pilt:Karte Aachen Stadtbezirke.png|pisi]] '''Aachen''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] ''Aix-la-Chapelle'', [[hollandi keel|hollandi]] ''Aken'') on [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i [[liidumaa]]l [[Kölni ringkond|Kölni ringkonnas]]. See asub [[Belgia]] ja [[Holland]]i piiri ääres 65&nbsp;km [[Köln]]ist lääne pool [[Eifeli rahvuspark|Eifeli rahvuspargi]] lähedal. See on Saksamaa kõige läänepoolsem linn. Aachen on [[Aacheni linnaregioon]]i keskus ja paikneb [[Maasi-Reini euroregioon]]i keskel. [[Pilt:Drilandenpunt.jpg|pisi|püsti|Koht [[Vaalsi vald|Vaalsi vallas]], kus Hollandi, Belgia ja Saksamaa piir kokku saavad]] Aacheniga piirnevad järgmised linnad ja vallad (päripäeva alates loodest): [[Herzogenrath]], [[Würselen]], [[Eschweiler]], [[Stolberg]] ja [[Roetgeni vald]] (kõik [[Aacheni linnaregioon]]is), [[Raereni vald]], [[Kelmise vald]] ja [[Plombièresi vald]] ([[Liège'i provints]] Belgias) ning [[Vaalsi vald]], [[Gulpen-Wittemi vald]], [[Simpelveldi vald]], [[Heerlen]] ja [[Kerkrade vald]] (kõik [[Limburgi provints (Holland)|Limburgi provints]]is Hollandis). Aacheni pindala on 160,85&nbsp;km². Linnapiiri pikkus on 87,7&nbsp;km, sellest 23,8&nbsp;km moodustab piir Belgiaga ja 21,8&nbsp;km piir Hollandiga. Suurim ulatus põhja-lõuna suunas on 21,6&nbsp;km, lääne-ida suunas 17,2&nbsp;km. 2011. aasta rahvaloenduse baasil arvutatud elanike arv oli 2013. aasta 31. detsembri seisuga 241 683, [[rahvastiku tihedus]] 1503 in/km². ==Tähised ja sümbolid== [[Sihtnumber|Sihtnumbrid]] on 52062–52080. [[Suunakood]]id on 0241, 02403, 02405, 02407 ja 024080241. Autode linnatunnused on AC ja MON. [[Ametlik vallakood]] on 05 3 13 000. [[Pilt:Aachen vom Lousberg.JPG|pisi|Vaade [[Lousberg]]ilt Aachenile. Keskel [[Aacheni toomkirik|toomkirik]] ja [[Aacheni raekoda|raekoda]]]] Aachenil on oma [[Aacheni vapp|vapp]] ja [[Aacheni lipp|lipp]]. ==Nimi== Linna nimi on [[Oche murre|Oche murdes]] Oche, [[prantsuse keel]]es Aix-la-Chapelle [eks-la-šap'el], [[hollandi keel]]es Aken ['aaken] või ['aake], [[hispaania keel]]es Aquisgrán [akisgr'an] ja [[itaalia keel]]es Aquisgrana [akisgr'ana]. Tervisveeallikate koha algne [[ladina keel|ladinakeelne]] nimi oli Aquae Grani või Aquis-Granum (Aquisgranum, Aquis Granum). See tähendab 'Granuse veed' ehk 'Granuse allikad'. Nime teine pool on nähtavasti [[keldi mütoloogia|keldi]] vee- ja tervise[[jumalad|jumala]] ladinapärane nimi. Granuse nime kannab üks [[mineraalvesi|mineraalvee]] [[mark]]. Nime esimene pool tuleb sõnast ''aqua'', 'vesi'. Saksakeelne nimi tuleb tüvest ''âh-'', mis samuti tähendab 'vesi'. Prantsuse keeles on sõna ''aquas'' ([[mitmus]]e [[akusatiiv]] sõnast ''aqua'') võtnud vormi ''aix''. Sama vorm esineb ka [[Aix-en-Provence]]'i, [[Provence]]'is asuva [[Vana-Rooma]] tervisvetekoha nimes. Kuurortlinnana tohiks Aachen kasutada ka nime Bad Aachen, kuid ametlikult seda enamasti ei kasutata, kuna praeguse nimekujuga on Aachen tähestikulises nimekirjas eespool või lausa esimene. {{panoraam|Aachen Panorama.jpg|1200px|Vaade [[Luisenhospital]]ist [[St. Jakob]]i kirikule, [[Lousberg]]ile, [[Aacheni raekoda|Aacheni raekojale]], [[Aacheni toomkirik]]ule ja teistele linna iseloomulikele hoonetele}} ==Loodus== ===Asend=== Aachen asetseb kirde poole avatud orukatlas, kuhu kogunevad [[Wurmi jõgi|Wurm]]i [[lisajõgi|lisajõed]] (sh [[Johannisbach (Aachen)|Johannisbach]]) ja voolavad [[Ruri jõgi|Ruri jõe]] poole. Linna territoorium asetseb seega [[Maas]]i [[jõgikond|jõgikonnas]] otse [[Reini kiltkivimäestik]]u ([[Eifel]]i) põhjaservas, umbes 30&nbsp;km [[Hohes Venn]]ist põhja pool. ===Pinnamood=== Linna kõrgeim punkt (410&nbsp;m üle merepinna) paikneb linna äärmises kaguosas. Madalaim punkt (125&nbsp;m) asub linna põhjaosas Hollandi piiri ääres. Linna keskmine kõrgus on 191&nbsp;m üle merepinna. Aachenist lõuna pool algab [[Eifel]]i mäestik. ==Haldus== Aachen on [[kreisivaba linn]] [[Nordrhein-Westfalen]]i [[liidumaa]] [[Kölni ringkond|Kölni ringkonnas]], [[Aacheni linnaregioon]]i keskus. ===Linnarajoonid=== Aachen jaguneb 7 [[linnarajoon]]iks. Igas linnarajoonis on [[linnarajooniesindus]], [[linnarajoonipea]] ja [[linnarajooniamet]]. Linnarajooniesinduse valivad linnarajooni elanikud kohalikel valimistel. Linnarajoonid on: * [[Aachen-Mitte]] * [[Brand]] * [[Eilendorf]] * [[Haaren]] * [[Kornelimünster/Walheim]] * [[Laurensberg]] * [[Richterich]] ===Poliitika=== [[Ülemlinnapea]] on [[Marcel Philipp]] ([[Kristlik-Demokraatlik Liit]]). Valitsev partei on [[Kristlik-Demokraatlik Liit]]. 2002. aasta 31. detsembri seisuga oli linna võlg 618 miljonit [[euro]]t. ==Rahvastik== ===Elanike arv=== [[Pilt:Aachen printen figure.jpg|pisi|püsti|Skulptuur Aachenis]] Elanike arv on 240 100 (2012). [[Rahvastiku tihedus]] on 1492 inimest ruutkilomeetri kohta. Varasemad elanike arvud: *1880: 80 000 *1991: 243 200 (hinnanguliselt) *2001: 255 000 *2002: 247 740 (31. detsember; rahvastiku tihedus 1540 inimest ruutkilomeetri kohta) *2005: 257 250 (31. mai) *2006: 258 800 *2008: 259 300 ===Vanuseline struktuur=== 0–18 eluaastat: 16,1%<br> 18–65 eluaastat: 67,2%<br> üle 65 eluaasta: 16,7% ===Töötus=== [[Töötus|Töötuid]] oli 2003. aasta 30. juuni seisuga 12,5% ja 2012. aasta 30. aprilli seisuga 9,7%.<ref>[https://wayback.archive-it.org/all/20171020035822/http://www.aachener-nachrichten.de/lokales/aachen/aachen-wieder-mehr-arbeitslose-1.420311 Aachen: Wieder mehr Arbeitslose]. Aachener Nachrichten, 2. mai 2012. Vaadatud 6.08.2012.</ref> ===Välismaalased=== [[Välismaalane|Välismaalaste]] osakaal oli 17,7%. ===Keel=== Kohalik [[murre]] on [[Oche murre]] ehk Aacheni murre, mis kuulub [[ripuaari murderühm]]a. ==Majandus== Aachen asub söekaevanduspiirkonnas. [[19. sajand]]i lõpuks arendati Aachen lähedal asuvate mägede söevarude kasutuselevõtuga [[tööstus]]keskuseks ja [[raudtee]]sõlmeks. Valmistati rauda raudtee tarbeks, nööpnõelu, nõelu, [[nööp]]e, [[tubakatooted|tubakatooteid]] ning [[vill]]ast, [[siid]]ist ja [[nahk (materjal)|nahast]] tooteid. Aachen on olnud juhtival kohal [[kalev (riie)|kalev]]i, [[nõel]]te ja [[vihmavari|vihmavarjude]] tootmises. ===Tööstus=== Aachen on suur tööstuskeskus. Seal toodetakse [[raud]]a, [[teras]]t, [[Tekstiiltooted|tekstiiltooteid]], [[klaas]]i, [[masin]]aid, rööbassõidukeid, [[nõel]]u, [[nööpnõel]]u ja [[maiustused|maiustusi]]. Tehnikaülikooli RWTH Aachen ümber on tekkinud [[arvuti|arvuteid]], [[tarkvara]] ning muud kõrgtehnoloogiat tootvad ettevõtted. ===Liiklus=== Aachen on suur raudteesõlm, mis teenindab ka ülikiirete rongide võrku [[Thalys]]. Kiirrong Thalys sõidab [[Köln]]ist läbi Aacheni, [[Liège]]'i ja [[Brüssel]]i [[Pariis]]i. Peale peavaksali on veel [[vaksal]]id Aachen-West ja Aachen Rothe Erde. Umbes 30&nbsp;km kaugusel kesklinnast Hollandi territooriumil on [[lennujaam]] [[Maastricht Aachen Airport]], mida kasutab teiste seas ka [[lennufirma]] [[KLM]]. Aachen on maanteesõlm, kus ristuvad [[maantee]]d [[A4 (Saksamaa maantee)|A4]], [[A44 (Saksamaa maantee)|A44]] ja [[A544 (Saksamaa maantee)|A544]]. A4 viib Kölni ja Hollandisse, [[A44]] [[Düsseldorf]]i ja Belgiasse. A544 ühendab A4 ja A544 ristumiskohta Europaplatziga Aacheni idaosas. [[1974]] lõpetati liiklus viimasel [[Aacheni tramm]]iliinil. Linnasisene [[ühistransport]] piirdub sellest ajast [[buss]]idega. Viimastel aastatel on küll püütud taastada [[tramm]]i- ja [[linnaraudtee]]liiklust, kuid projekt on seni takerdunud kulukuse taha ja [[1999]]. aastal see seiskus. == Haridus == Aachenis on suur tehnikaülikool ([[Aacheni Ülikool|RWTH Aacheni Ülikool]]), mis paistab silma eriti [[mehaanika]] ja inseneriteaduste alal. Selle ülikooli osa on [[Klinikum Aachen]], mis on suurim ühe[[korpus (ehitus)|korpus]]eline [[haigla]] [[Euroopa]]s. ==Ajalugu== [[Vana-Rooma|Roomlased]] ehitasid kuumade [[väävliallikad|väävliallikate]] ümber luksuslikud [[saun]]ad, kuhu nad juhtisid [[kanal]]ite kaudu allikad. See kanalite süsteem on praegugi kasutusel. Pärast Rooma aega oli see koht kuni [[8. sajand]]ini unaruses. 8. sajandil on kohta mainitud Aquis' villa nime all. Aastal [[768]] külastas Aachenit [[Frangi riik|Frangi riigi]] kuningas [[Karl Suur]], kes võib-olla ka sündis seal. Koht meeldis talle ning kakskümmend aastat hiljem hakkas ta sinna [[palee]]d ehitama. [[Aacheni loss|Selle palee]] suurejoonelisest [[kabel]]ist sai hiljem [[Aacheni toomkirik]] (toomkirikut hakati ehitama [[796]]). Karl Suur veetis seal kuumaveeallikate tõttu suurema osa talvedest [[800]]–[[814]]. Aastal 814 ta Aachenis ka suri ja maeti kabelisse; tema haud on säilinud. Aachenist sai Karl Suure ajal Euroopa kultuuri keskus ning [[Alpid]]est põhja pool asuvate maade pealinn. Karl vabastas linna elanikud sõjaväeteenistusest, maksudest ja isegi vangistusest. Aastal [[936]] [[kroonimine|krooniti]] toomkirikus Saksa-Rooma kuningaks [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]]. Järgneval 600 aastal krooniti seal kõik [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] kuningad, viimasena [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] aastal [[1531]]. Pärast Karl Suure surma purustasid [[normannid]] osaliselt toomkiriku. [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] taastas selle [[983]]. Pärimuse järgi olevat Otto III avanud Karl Suure haua ning näinud, et Karl istub sirgelt hiigelsuurel [[marmor]]toolil, valge rüü seljas, [[skepter]] käes ja [[kroon]] peas. Hirmununa lasknud Otto haua uuesti sulgeda. Haud jäi puutumatuks, kuni [[Friedrich I (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich I]] Barbarossa selle 169 aastat hiljem uuesti avas. Neid kasutati järgmise 32 Saksa-Rooma riigi keisri kroonimisel. [[Keskaeg|Keskajal]] oli Aachen üks Saksa-Rooma riigi suuremaid linnu. Ta jäi vabalinnaks ([[vaba riigilinn Aachen]]) Saksa-Rooma riigi koosseisus. [[14. sajand]]il oli Aachen tähtis [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige ning hoidis enda kontrolli all [[Maas]]i ja [[Rein]]i jõe vahelist ala. Kui [[1495]] moodustati [[Worms]]is riigireformiga riigiringkonnad, siis Aachen läks Alam-Rein-Vestfaali ringkonna koosseisu. Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|kolmekümneaastast sõda]] kaotas Aachen üleeuroopalise tähtsuse. Aachenis peeti kolm Euroopa suurriikide kongressi. Aastal [[1668]] toimunud [[Aacheni kongress (1668)|kongress]] lõpetas [[Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]] vahelise [[Devolutsioonisõda|devolutsioonisõja]]. [[Aacheni kongress (1748)|Teine Aacheni kongress]] määras [[1748]] [[Austria pärilussõda|Austria pärilussõja]] rahutingimused. Kolmas [[Aacheni kongress (1818)|Aacheni kongress]] [[1818]] pidi tooma korra [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] järgsesse segadusse. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses alustas Saksamaa Aachenist üllatusrünnakut Belgiale. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sai linn rängalt kannatada. [[1940]] oli see üks kohtadest, kust Saksamaa alustas Belgia ja Hollandi vallutamist. [[Liitlasväed]] vallutasid selle [[2. oktoober|2. oktoobril]] või [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1944]] esimesena suurtest Saksamaa linnadest. [[Adolf Hitler]] ei lubanud linna kaitsvatel sõjavägedel linna loovutada. Sellepärast oli linn enne vallutamist [[USA]] [[suurtükivägi|suurtükiväe]] tugeva tule all. Aacheni toomkirikust olid reliikviad evakueeritud. Pärast sõja lõppu oli toomkirik üks vähestest hoonetest, mis püsti oli. ==Vaatamisväärsused== ===Toomkirik=== {{vaata|Aacheni toomkirik}} [[Pilt:Aachen Germany Imperial-Cathedral-01.jpg|pisi|Aacheni toomkirik]] Karl Suure palee ei ole säilinud, kuid [[Aacheni toomkirik|toomkirik]] on ikka veel linna peamine vaatamisväärsus. Pärast kiriku rajamist oli ta 400 aasta vältel Euroopa suurim kirik Alpidest põhja pool. Kirikus on Karl Suure ja Otto III haud. Keskosa pärineb [[karolingid]]e ajast, ümbritsev osa on [[gooti stiil]]is. Kirikut on [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il [[restaureerimine|restaureeritud]]. Näha on Karl Suure [[troon]] ja [[aardekamber]]. Aacheni toomkirik on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. ===Teised vaatamisväärsused=== [[Pilt:AachenKarlDerGrosse.jpg|pisi|Karl Suure kuju raekoja ees]] [[Pilt:Klinikum Aachen 2005-03-16 exterior (3).jpg|pisi|Klinikum Aachen]] *[[Aacheni raekoda|Raekoda]] turu ääres 14. sajandist *Elisenbrunnen *vanalinn *Lousberg, kus on kunagine panoraamitorn Belvedere *Ponttor (ajalooline linnavärav) *Marschiertor (ajalooline linnavärav) *Ehrenmal (osa vanast linnavallist) *Burg Frankenberg (Frankenbergi loss) *Elisabethhalle (ajalooline [[ujula]] kahe [[juugendstiil]]is [[Hall (arhitektuur)|halliga]]) *[[Klinikum Aachen]] *[[eeslinn]] [[Kornelimünster]] *loomapark Drimborner Wäldchen *tänavaelu ülikoolikvartalis Ponttori ja turu vahel *Burtscheidi kuurordipiirkond *purskkaevud, monumendid, pargid ja ajaloolised fassaadid kogu linnas *Aachener Wald (Kupferbachi paisjärv, Diepenbendeni paisjärv, Pionierquelle) *kolme riigi piiri ristumiskoht (Hollandi kõrgeim punkt) ===Muuseumid=== *Suermondt-Ludwig-Museum *Ludwig-Forum für Internationale Kunst *Couven-Museum ([[arhitekt]]ide [[Johann Josef Couven]]i ja [[Jakob Couven]]i muuseum) *Linna ajaloo muuseum (Frankenbergi lossis) *Toomkiriku aardekamber (suurim kiriku aardekamber põhja pool Alpe) *Rahvusvaheline ajalehemuuseum *Tehnikaülikooli RWTH Aachen arvutimuuseum *Aachen-Horbachi tollimuuseum ==Kirjandus== Aachenist on juttu [[Robert Browning]]i luuletuses "How they brought the good news from Ghent to Aix". ==Sport== ===Ratsasport=== Aachenis peetakse igal aastal Saksamaa suurimat [[ratsasport|ratsutamisvõistlust]] [[CHIO]] (Concours Hippique International Officiel). Seal korraldati ka [[2006]]. aasta ülemaailmsed ratsutamismängud. ===Jalgpall=== Meeskond [[Alemannia Aachen]] mängib Saksamaa [[2. Bundesliga|teises liigas]]. ==Karl Suure auhind== {{vaata|Karl Suure auhind}} Aastast [[1950]] annab Aacheni linn välja iga-aastast [[Karl Suure auhind]]a isikutele, kellel on erakordseid teeneid Euroopa ühendamisel. Aastal [[2003]] sai auhinna [[Valéry Giscard d'Estaing]]. Aastal [[2004]] anti [[paavst]] [[Johannes Paulus II]]-le välja esimene erakorraline Karl Suure auhind. ==Vaata ka== *[[Aacheni kreis]] *[[Aacheni rahu (1668)]] *[[Aacheni rahu (1748)]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commons|Aachen}} {{vikisõnaraamatus}} * [http://www.aachen.de/ Aacheni koduleht] {{Saksamaa linnad}} [[Kategooria:Aachen| ]] [[Kategooria:Nordrhein-Westfaleni linnad]] odgjyqbrv07m7kue4inyesjnrq05osw Nikolai von Glehn 0 8255 6752598 6636267 2024-10-31T11:52:59Z 195.80.118.146 6752598 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Nikolai von Glehn | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Glehn.gif | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = Nikolai von Glehn | sünninimi = Alexander Nikolai von Glehn | sünniaeg = 16. juuli 1841 | sünnikoht = [[Jälgimäe mõis]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1923|9|7|1841|7|16}} | surmakoht = [[Brasiilia]] | rahvus = }} '''Alexander Nikolai von Glehn''' [nikol'ai fon gleen] ([[16. juuli]] [[1841]] [[Jälgimäe mõis]]<ref>[https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=40&iid=200220000983&tbn=1&lev=yes&lst=2&hash=0f5e5ea30fed27600ba9b668982a082c Keila kiriku 1841. aasta sünnimeetrika (EAA 1214-1-30).]</ref> – [[7. september]] [[1923]] [[Brasiilia]]) oli [[Jälgimäe mõis]]a omanik, [[Nõmme]] rajaja, [[Glehn]]ide suguvõsast. ==Noorus== Alexander Nicolai von Glehni lapsepõlv polnud kerge. Kaheaastaselt kaotas ta isa. Von Glehn õppis [[Tartu Ülikool|Tartu ülikoolis]] majandusteadust ja [[Saksamaa]]l arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. ==Glehn ja Nõmme== Enne suurema asustuse tekkimist olid Nõmme aladel vaid Nõmme kõrts, mis asus [[Pärnu maantee]] ääres, ja metsavahi majake. 1689. aasta Holmbergi kaardil oli see kõrts kirjas nimega Mägedevahe kõrts (''meggedewahe Krog''), Nõmme kõrtsi nime kasutati esimest korda 1784. aasta Schrammi kaardil (kujul Nömme). 1872. aastal loodi Nõmmele [[Nõmme raudteepeatus|raudteepeatus]], mille praegune jaamahoone valmis 1930. aastal. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Suur osa Nõmme maadest kuulusid Jälgimäe mõisale. Nende maade omaniku Nikolai von Glehn soov rajada linn aitas Nõmme asumi arengule kaasa. [[1873]]. aastal andis ta raudteepeatuse lähedal välja esimese suvilakrundi. Legendi järgi öelnud ta seejuures: "Seie saagu lenn". 1880. aastal sai Glehn ka loa hakata müüma mõisast eraldatud väiksemaid krunte eraomandiks, mis muidu oli Balti eriseaduse alusel keelatud.<ref name=":0" /> Nikolai von Glehn pidas kruntide väljaandmisel mõningal määral silmas ka rahvuslikke ja seisuslikke vahesid. Sakslased koondusid elama põhiliselt Uus-Nõmme piirkonda, rikkamad eestlased ja "kadakad" elasid Vana-Nõmmel. Töörahvas sai krunte peamiselt [[Harku tänav|Harku]] ja [[Põhjakaare tänav|Põhjakaare]] tänava ümbrusse. Kuna selles piirkonnas peeti palju koduloomi ja -linde, hakati seda ümbruskonda veidi pilkavalt kutsuma Kanakülaks (saksa k ''Hühnerseite'').<ref name=":0" /> ==Loss ja park== Praegusse [[Glehni park]]i laskis Nikolai von Glehn enda projekti järgi ehitada niinimetatud [[Glehni loss]]i. See valmis aastal [[1886]]. Loss on varustatud keldrite, müürisiseste keerdtreppide, ärklite, tornikeste, sakilise rinnatisega jmt, mis pidid looma kujutluse keskaegsest rüütlilossist. Osa ruumide seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid, mõtteterad ja õpetussõnad. Teiste hulgas leidus ka eestikeelne salm, mis manitses: "See on üks harimata mees, kes sülitab veel maja sees!" [[1902]]. aastal tekkis tal mõte püstitada parki purustatud [[raudkivi]]dest [[Kalevipoeg (Glehni park)|Kalevipoja]] kuju. Ta modelleeris ja ehitas kuju ise. See võttis aastaid aega ja valmis alles 1908. aastal. Kui kuju oli pooleldi valmis, kukkus see oma raskuse tõttu jalge pealt maha. Glehn andis kangelasele kätte tugeva malaka, mis teda edaspidi püsti hoidis. Kohalikele meenutas kuju aga rohkem kuradit.Eksitus tuli sellest, et vana Glehn ei tundnud küllalt hästi Eesti minevikku, selle-eest aga väga hästi Saksa minevikku: vanad germaanlased tõmbasid jahile minnes metsloomade petmiseks selga härjanaha, millel olid veel sarved küljes. Glehn, tahtes anda ka Kalevipojale jahimehe välimust, sest seegi käis jahil, pani Kalevipojale samuti härjanaha koos sarvedega selga ja eestlased, kes ei tundnud seda saksa joont, hakkasid Kalevipoega kuradiks pidama.<ref name=":1">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nole19390610.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-nõmme%20leht----------Newspaper-- Panso, Voldemar. Mees, kes rajas Nõmme Jooni N. von Glehni tööst ja võitlusest.] Nõmme Leht, 10. juuni 1939.</ref> Teise künka otsa laskis von Glehn püstitada samasugustest kividest [[Krokodill (skulptuur)|lohe kuju]], mida hakati rahvasuus kohe krokodilliks kutsuma. Skulptuur ehitati Kalevipojaga umbes samal ajal ühe vene inseneri poolt, kuid Glehni plaanide, jooniste ja õpetuste järgi. Glehn oli ise ametis Kalevipojaga. Ka krokodilliga juhtus ehitamise ajal umbes sama õnnetus, mis Kalevipojaga. Kas tehti krokodillile hirmus nõrk kael või hirmus raske pea, kuid peaaegu kohe pärast valmimist oli krokodillil pea otsast kukkunud. Von Glehn võtnud vana pea ja pistnud selle kaelapidi maa sisse ja nii jäänud mulje, nagu poeks teine krokodill maa seest välja.<ref name=":1" /> [[1910]]. aastal alustati pargis vaatetorni ehitamist. Lossi kõrvale ehitati kahe väikese basseiniga palmimaja. ==Emigreerumine== [[Esimene maailmasõda]] ja sellega kaasnenud saksavaenulikkus viis selleni, et von Glehni kahtlustati spioneerimises. Teda süüdistati signaalide edastamises Saksa allveelaevadele oma kõrgetelt objektidelt (sel ajal oli ümbritsev mets tunduvalt madalam). [[1915]]. aastal müüriti [[Glehni lossi vaatetorn|vaatetorni]] ukseavad kinni ja õhiti Kalevipoja kuju.<ref>Nõmme läbi aegade. Lk. 29</ref> [[1918]]. aastal kolis Glehn algul [[Saksamaa]]le, hiljem aga poeg [[Manfred Nikolai von Glehn|Manfred Nikolai von Glehni]] kehva tervise tõttu soojema kliimaga [[Brasiilia]]sse. Nikolai von Glehn suri [[Minas Geraisi osariik|Minas Geraisi osariigis]] [[Ouro Fino]] haiglas 7. septembril 1923. Samasse linna ka maetud. ==Isiklikku== Nikolai von Glehni vanem vend oli baltisaksa botaanik [[Peter von Glehn]]. Nikolai von Glehn oli abielus Johann Heinrich [[Berg (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bergi]] (1812–1853) ja Sophie [[Riola]] tütre Karoline Henriette Mariega (1847–1896). Nende järeltulijad: *[[Manfred Nikolai von Glehn]] (1867–1924 Brasiilia), vaimulik, tõlk, [[Jälgimäe mõis|Jälgimäe mõisnik]], [[Nõmme baptistikogudus|Jälgimäe baptistikoguduse]] juht, tõlkis rootsi keelest saksa keelde [[Carl Boberg]]i (1859–1940) laulu "[[Suur Jumal Sa]]", abiellus 1897. aastal Tallinna pastori [[Karl Nikolai Gustav Bruno von Stackelberg|Nikolai von Stackelberg]]i (1832–1902) tütre Elisabeth Charlotte Auguste von [[Stackelberg]]iga (sünd 1874) **Anna-Maria (sündinud von Glehn) ***Rinaldo von Glehn ****Adriana von Glehn *****[[Mercedes Elizabeth del Carmen Carrascosa von Glehn|Mercedes von Glehn]]<ref>[http://www.tallinn.ee/est/g1510s30924 Nõmmet külastasid von Glehni järeltulijad]</ref>, [[Lavras]]i esindajana [[Minas Geraisi osariik|Minas Geraisi osariigi]] miss 1960, Miss [[Brasiilia]] 1960 4. koht, Reina Continental del Café (Continental Queen of Coffee) võitja 1961<ref>[http://www.tiosam.net/enciclopedia/?q=Miss_Brasil_1960 Miss Brasil 1960]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, [http://www.pageantopolis.com/international/Coffee.htm Reina Continental del Café], [http://www.pageantopolis.com/international/Coffee_1957.htm Pilt]</ref>, abikaasa Alvaro Santos ja vennatütar Christina von Glehn, kes elavad Brasiilias. * Elsbeth von Glehn (sünd 1869), abiellus [[Vasalemma mõis|Vasalemma mõisniku]] [[Eduard Karl Ewald von Baggehufwudt|Eduard Karl Ewald von Baggehufwudtiga]] (sünd 1870), fotograaf [[Ned de Baggo]] ema [[Pilt:Glehni kuju.jpg|pisi|[[Seaküla Simson]]i loodud Glehni kuju Nõmmel|alt=Glehni kuju Nõmmel. Autorid Paul Mänd ja Seaküla Simson]] ==Mälestuse jäädvustamine== [[2011]]. aasta [[12. november|12. novembril]] avati [[Mustamäe nõlv]]al [[Ehitajate tee jalakäigusild|jalakäigusilla]] juures [[Nõmme]] linna asutaja [[Nikolai von Glehni mälestusmärk]] (autorid skulptorid [[Paul Mänd]] ja [[Seaküla Simson]]). ==Vaata ka== *[[Glehn]] *[[Glehni rahula]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Linda-Mari Väli]]: [http://www.epl.ee/artikkel/447454 Glehni kuju hakkab Nõmmel möödujaile viipama], EPL, 6. november 2008 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/46979226 Nõmmele teeb Glehni kuju] [[Seaküla Simson]], delfi.ee, 1. juuni 2011 * [http://public.fotki.com/VIBU/ahitektuur/nikolai-von-glehn/ Restauraator Marek Lille Nikolai von Glehni pildigalerii] {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} {{JÄRJESTA:Glehn, Nikolai von}} [[Kategooria:Eestimaa inimesed]] [[Kategooria:Glehnid]] [[Kategooria:Jälgimäe mõisnikud]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Eestlased Brasiilias]] [[Kategooria:Sündinud 1841]] [[Kategooria:Surnud 1923]] mgs4mpw1j5wjuzhtwx4lwxpvsuubk9v Transpiratsioon 0 12300 6752371 5278280 2024-10-30T18:28:47Z Minnekon 64742 6752371 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2024|kuu=oktoober}} '''Transpiratsioon''' ehk '''taimaurumine''' on [[taim]]edest [[vesi|vee]] [[Aurumine|aurumise]] protsess. Transpiratsiooniga seostatakse peamiselt lehti, kuid väga vähesel määral on sellega seotud ka muud taimeorganid. Lehtede välimises rakukihis ehk [[epiderm]]is paiknevad [[õhulõhe]]d, mille kaudu veeaur vabaneb lehtede sisemusest ümbritsevasse keskkonda. Õhulõhed paiknevad enamasti lehtede alumisel küljel, kuid leidub ka taimerühmi, millel need asetsevad ülemisel (nt [[hüdrofüüdid]]) või mõlemal küljel. Õhulõhede pilu on ümbritsetud kahe [[sulgrakk|sulgrakuga]], mis soodsates oludes hoiavad õhulõhe avatuna, kuid ebasoodsate keskkonnatingimuste korral sulgevad selle, et veekadusid minimeerida. Keskmiselt kaotavad taimed transpiratsiooni teel 97–99,5% mullast omastatud veest. Ülejäänud 0,5–3% kasutatakse ära [[fotosüntees]]iks ja kasvamiseks. Transpiratsioonil on üldiselt kaks funktsiooni: a) tagab üldise vee liikumise taimes, sealhulgas ka juurte [[imamisjõud|imamisjõu]]. Vee liikumisega mullast juurtesse kaasneb mitmete oluliste toitainete omastamine mullast ja edasine transportimine eri taimeorganitesse; b) alandab lehe temperatuuri, mis aitab kaitsta ülekuumenemise eest. Peamised transpiratsiooni mõjutavad tegurid on õhuniiskus, temperatuur, tuul ja valgus. Mida väiksem on [[suhteline õhuniiskus]] ning mida kõrgem on temperatuur ja suurem on tuule ja valguse intensiivsus, seda suurem on transpiratsioon. Kuivade kasvukohtade (kõrb, stepp) taimed on [[kohastumine|kohastunud]] toime tulema selliste keskkonnatingimustega, millega kaasneks suurem transpiratsioon. Kohastumused võivad olla seejuures nii morfoloogilist, anatoomilist kui ka füsioloogilist laadi. Ühed tuntumad morfoloogiliste ja anatoomiliste kohastumustega taimed on lihakate [[vars|varte]] ja taandarenenud lehtedega ([[astel]]dega) [[kaktus]]ed. Lihakad varred aitavad säilitada vett, mida omastatakse niisketel perioodidel. Füsioloogiliseks kohastumuseks on näiteks ebasoodsatele tingimustele kiiresti reageerivad õhulõhed, mis sulguvad, kui muld on liiga kuiv või atmosfääri suhteline õhuniiskus liiga väike. ==Vaata ka== *[[Aurumine]] *[[Evapotranspiratsioon]] [[Kategooria:Klimatoloogia]] [[Kategooria:Taimefüsioloogia]] [[Kategooria:Botaanika]] 0af1c1bm5w6ih4pnh4og2xjcqon74sj Evapotranspiratsioon 0 12302 6752372 6733261 2024-10-30T18:29:27Z Minnekon 64742 6752372 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2024|kuu=oktoober}}{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2011}} '''Evapotranspiratsioon''' ehk '''koguaurumine''' on [[vee molekul]]ide [[keemine|keemiseta]] eraldumine vee, [[maapind|maa]] või [[jää]] pinnalt [[õhkkond]]a<ref name="EnDic"/>. Nagu mõistegi ütleb, koosneb evapotranspiratsioon [[evaporatsioon]]ist ja [[transpiratsioon]]ist. Evapotranspiratsioon on [[vesi|vee]] aurumine [[atmosfäär]]i nii [[Maa (planeet)|Maa]] pinnalt kui ka [[taim]]ede [[leht]]edest. Evapotranspiratsiooni kui [[mõiste]]t kasutatakse eelkõige [[geograafia]]s, erinevalt transpiratsioonist, mis huvitab enam [[bioloogia|biolooge]]. ==Vaata ka== *[[Aurumine]] *[[Transpiratsioon]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EnDic">[[Keskkonnasõnaraamat 2004]] [https://web.archive.org/web/20120207020457/http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe?UI=ened&height=165] (vaadatud 09.08.2011)</ref>}} [[Kategooria:Taimefüsioloogia]] [[Kategooria:Klimatoloogia]] stqiv4e8ht4l9ik4xuktyvw2gtbu4pu Biofüüsika 0 12682 6752544 6751599 2024-10-31T08:48:43Z 46.131.87.180 6752544 wikitext text/x-wiki Akabyakaova ==Vaata ka== *[[Matemaatiline bioloogia]] [[Kategooria:Biofüüsika| ]] 7lwrb24r1rbxqsiyosdk5nbzf71jpj8 6752549 6752544 2024-10-31T08:54:51Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/46.131.87.180|46.131.87.180]] ([[User talk:46.131.87.180|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Morel|Morel]]. 6724323 wikitext text/x-wiki '''Biofüüsika''' on [[biosüsteem]]ide ja bioloogiliste [[protsess]]ide [[füüsika]]lisi seaduspärasusi uuriv [[teadus]]. [[Tartu Ülikool]]is on biofüüsikat õpetanud [[Agu Laisk]]. ==Vaata ka== *[[Matemaatiline bioloogia]] [[Kategooria:Biofüüsika| ]] i730bgmkaoyjl0r60ysiz9axv7l9h6w Thomas von Ramm 0 14492 6752474 6591004 2024-10-30T22:18:22Z RobertRSMN 5495 tuleb suurem ümberkirjutus 6752474 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rammidevapp.jpg|thumb|right|Thomas von Rammile annetatud vapp]] '''Thomas von Ramm''' (surnud [[26. veebruar]] (vkj. 16. veebruar) [[1631]]) oli [[Riia]] [[bürgermeister]] ning [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] asepresident. Talle kuulusid Eestimaal [[Padise mõis|Padise]] ja [[Vihterpalu mõis]] ning [[Pakri saared]]. <ref name="Estland"/> ==Päritolu ja noorus== [[Ramm]]ide suguvõsa kohta on [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonnas]] teateid alates 1463. aastast, mil [[Riia toomkapiitel]] läänistas [[Mathias Ram]]ile mõisa [[Krimulda]] lähistel. Mathiase pojapojapojapoeg Thomas Ramm sündis Riia [[müntmeister|müntmeistri]] [[Christoph Ramm]]i (suri enne 8. märtsi 1572) ja Barbara Krögeri pojana. Christoph oli müntmeister juba teist põlve, ka tema isa [[Thomas Ramm (Riia müntmeister)|Thomas]] oli pidanud sama ametit. ==Tegevus Riia raehärrana== [[File:Nicolaus_Eke_(Eck)_(1541–1623)_60.png|thumb|Thomas Rammi äi [[Nicolaus Eck]], kelle mahhinatsioonide tõttu oli Ramm sunnitus 1605-1612 Riiast pagenduses viibima.]] Aastal 1600 sai Thomas Ramm [[Riia raad|Riia rae]] liikmeks. <ref name="Rathslinie"/> ===Pagendus Riiast=== Thomas Rammi äi oli „mõjuvõimsaim, rikkaim ja kurikuulsaim mees Poola Liivimaal“ [[Nicolaus Ecke]], kes oli suurkaupmehe ja bürgermeistrina suutnud endale kokku ajada tohutu varanduse. Kui 1605. aastal auditeeriti linna rahaasju, leiti, et Ecke on kuritarvitanud oma ametit ning väljastanud linnale ebasoodasid laene, samuti määranud oma väimehed [[Rotger zur Horst]]i ning Thomas Rammi mõjukatele ametipostidele. Ecke, Horst ja Ramm olid sunnitud Riiast põgenema ning nende varad konfiskeeriti. Alles 1612. aastal said nad kuninga loaga linna naasta ning oma varad tagasi. <ref name="Dabolinš"/> ===Tagasi Riias=== ===Riia piiramine ja Gustav II Adolfile alistumine=== ===Thomas von Ramm suurmaaomanikuna=== [[File:Bm03003am.jpg|thumb|1622. aastal koos ümbritsevate maadega Thomas von Rammile läänistatud [[Padise klooster|Padise klooster]] oli mõisahoonena kasutuses 18. sajandi keskpaigani.]] [[28. august]]il [[1624]] [[Aadeldamine|aadelda]]s [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]]<ref>Schwedisches Adelsdiplom für Thomas Ramm, ausgestellt von König Gustav Adolf, d. d. Stockholm 1624 4. 9. [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 196 </ref> Thomas Rammi. [[1628]]. aastal ostis ta [[Pakri saared]]. Talle kuulusid [[Padise mõis|Padise]] ja [[Vihterpalu mõis]].<ref name="Estland"/> ==Tegevus Tartu õuekohtus== 18. veebruaril 1630 nimetas kuningas Gustav II Adolf Thomas von Rammi vastloodud [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] esimeseks asepresidendiks.<ref name="Rathslinie"/> Peatse surma tõttu pidas Ramm ametit vaid aastajagu, ning tema ametijärglaseks sai Riia bürgermeister ja [[Ruila mõis]]nik, juuradoktor [[Johann von Ulrich]] (1572–1642). Thomas von Ramm suri [[1631]]. aastal ning maeti [[7. juuli|7. juulil]] (vkj 27. juunil) [[1632]] [[Tallinna Toomkirik]]usse.<ref name="Estland"/> Tänapäevani on säilinud Thomas von Rammi ja tema teise abikaasa [[Arent Passer]]i töökojas valmistatud hauamonument. ==Perekond== ==Vaata ka== *[[Ramm]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Estland">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=934 ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften'', Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930. Lk. 164]</ref> <ref name="Dabolinš">Viktor Dabolinš [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8725499f-1432-451f-adcb-c76ad53a420d/content „The Rise of the Riga Schillings (1582–1621)“]</ref> <ref name="Rathslinie">[[Heinrich Julius Bötführ]] [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4f624182-5924-4262-9459-afc7ccb64920/content „Die Rigische Rathslinie vom Jahr 1226 bis auf die gegenwärtige Zeit.“] Riia, 1857, lk. 61-62</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= Ametikohta ei olnud loodud | nimi= [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] asepresident | aeg= 1630–1631 | järgnev= [[Johann von Ulrich]] }} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Ramm, Thomas von}} [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Padise mõisnikud]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Surnud 1631]] [[Kategooria:Tallinna toomkirikusse maetud]] fwaopfqs6qjzt50aiy6ucnu319aanvj 6752480 6752474 2024-10-30T22:28:37Z RobertRSMN 5495 6752480 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rammidevapp.jpg|thumb|right|Thomas von Rammile annetatud vapp]] '''Thomas von Ramm''' (surnud [[26. veebruar]] (vkj. 16. veebruar) [[1631]]) oli [[Riia]] [[bürgermeister]] ning [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] asepresident. Talle kuulusid Eestimaal [[Padise mõis|Padise]] ja [[Vihterpalu mõis]] ning [[Pakri saared]]. <ref name="Estland"/> ==Päritolu ja noorus== [[Ramm]]ide suguvõsa kohta on [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonnas]] teateid alates 1463. aastast, mil [[Riia toomkapiitel]] läänistas [[Mathias Ram]]ile mõisa [[Krimulda]] lähistel. Mathiase pojapojapojapoeg Thomas Ramm sündis Riia [[müntmeister|müntmeistri]] [[Christoph Ramm]]i (suri enne 8. märtsi 1572) ja Barbara Krögeri pojana. Christoph oli müntmeister juba teist põlve, ka tema isa [[Thomas Ramm (Riia müntmeister)|Thomas]] oli pidanud sama ametit. 1585. aastal suundus Thomas Ramm Saksamaale [[Helmstedti ülikool]]i õigusteadust õppima, misjärel jätkas õpinguid [[Jena ülikool|Jena]] ja [[Heidelbergi ülikool]]is. ==Tegevus Riia raehärrana== Aastal 1600 sai Thomas Ramm [[Riia raad|Riia rae]] liikmeks. <ref name="Rathslinie"/> ===Pagendus Riiast=== [[File:Nicolaus_Eke_(Eck)_(1541–1623)_60.png|thumb|Thomas Rammi äi [[Nicolaus Eck]], kelle mahhinatsioonide tõttu oli Ramm sunnitus 1605-1612 Riiast pagenduses viibima.]] Thomas Rammi äi oli „mõjuvõimsaim, rikkaim ja kurikuulsaim mees Poola Liivimaal“ [[Nicolaus Ecke]], kes oli suurkaupmehe ja bürgermeistrina suutnud endale kokku ajada tohutu varanduse. Kui 1605. aastal auditeeriti linna rahaasju, leiti, et Ecke on kuritarvitanud oma ametit ning väljastanud linnale ebasoodasid laene, samuti määranud oma väimehed [[Rotger zur Horst]]i ning Thomas Rammi mõjukatele ametipostidele. Ecke, Horst ja Ramm olid sunnitud Riiast põgenema ning nende varad konfiskeeriti. Alles 1612. aastal said nad kuninga loaga linna naasta ning oma varad tagasi. <ref name="Dabolinš"/> ===Tagasi Riias=== ===Riia piiramine ja alistumine=== ===Esimene rootsiaegne bürgermeister=== ===Thomas von Ramm suurmaaomanikuna=== [[File:Bm03003am.jpg|thumb|1622. aastal koos ümbritsevate maadega Thomas von Rammile läänistatud [[Padise klooster|Padise klooster]] oli mõisahoonena kasutuses 18. sajandi keskpaigani.]] [[28. august]]il [[1624]] [[Aadeldamine|aadelda]]s [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]]<ref>Schwedisches Adelsdiplom für Thomas Ramm, ausgestellt von König Gustav Adolf, d. d. Stockholm 1624 4. 9. [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 196 </ref> Thomas Rammi. [[1628]]. aastal ostis ta [[Pakri saared]]. Talle kuulusid [[Padise mõis|Padise]] ja [[Vihterpalu mõis]].<ref name="Estland"/> ==Tegevus Tartu õuekohtus== 18. veebruaril 1630 nimetas kuningas Gustav II Adolf Thomas von Rammi vastloodud [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] esimeseks asepresidendiks.<ref name="Rathslinie"/> Peatse surma tõttu pidas Ramm ametit vaid aastajagu, ning tema ametijärglaseks sai Riia bürgermeister ja [[Ruila mõis]]nik, juuradoktor [[Johann von Ulrich]] (1572–1642). ==Hauamonument== Thomas von Ramm suri [[1631]]. aastal ning maeti [[7. juuli|7. juulil]] (vkj 27. juunil) [[1632]] [[Tallinna Toomkirik]]usse.<ref name="Estland"/> Tänapäevani on säilinud Thomas von Rammi ja tema teise abikaasa [[Arent Passer]]i töökojas valmistatud hauamonument. ==Perekond== ==Vaata ka== *[[Ramm]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Estland">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=934 ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften'', Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930. Lk. 164]</ref> <ref name="Dabolinš">Viktor Dabolinš [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8725499f-1432-451f-adcb-c76ad53a420d/content „The Rise of the Riga Schillings (1582–1621)“]</ref> <ref name="Rathslinie">[[Heinrich Julius Bötführ]] [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4f624182-5924-4262-9459-afc7ccb64920/content „Die Rigische Rathslinie vom Jahr 1226 bis auf die gegenwärtige Zeit.“] Riia, 1857, lk. 61-62</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= Ametikohta ei olnud loodud | nimi= [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] asepresident | aeg= 1630–1631 | järgnev= [[Johann von Ulrich]] }} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Ramm, Thomas von}} [[Kategooria:Riia bürgermeistrid]] [[Kategooria:Tartu õuekohtu asepresidendid]] [[Kategooria:Helmstedti ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Heidelbergi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Padise mõisnikud]] [[Kategooria:Vihterpalu mõisnikud]] [[Kategooria:Surnud 1631]] [[Kategooria:Tallinna toomkirikusse maetud]] eh11k8vrsdiky8x6ielwk4jv16ipjf9 Eduard Vilde 0 15054 6752538 6733082 2024-10-31T08:31:43Z Taunlehm 199710 6752538 wikitext text/x-wiki Eduard börnhohe{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Tallinn, maja, kus aastail 1927-1933 elas Eduard Vilde (2).jpg|pisi|[[Uusbarokk|Uusbarokne]] puitmaja [[Kadriorg|Kadriorus]], kus esimesel korrusel elas riigi kulul aastail 1927–1933 diplomaadina Eduard Vilde. Majas asub 1946. aastast [[Eduard Vilde muuseum]]]] '''Eduard Vilde''' ([[4. märts]] [[1865]] [[Pudivere (Väike-Maarja)|Pudivere]], [[Pudivere mõis]], [[Avanduse vald (Simuna kihelkond)]] – [[26. detsember]] [[1933]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik ja [[Eesti]] [[diplomaat]], [[kriitiline realism|kriitilise realismi]] algataja ning silmapaistev eesti kirjanduse esindaja. Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]", "[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" ja "[[Prohvet Maltsvet]]". Hästi on tuntud draama "[[Tabamata ime]]", komöödia "[[Pisuhänd]]" ja romaan "[[Mäeküla piimamees]]". Teoste alusel on loodud ka mängufilme ("[[Vigased pruudid]]", "[[Külmale maale (film)|Külmale maale]]" ja "[[Mäeküla piimamees (film)|Mäeküla piimamees]]"). == Elulugu == Eduard Vilde oli pärit [[mõisateenija]] perekonnast. Ta kasvas [[Muuga mõis]]as. Aastatel 1878–1882 õppis ta [[Tallinna kreiskool]]is. Aastatel 1883–1886 töötas ta ajalehe [[Virulane]] toimetuses, 1887–1890 ajalehe [[Postimees]] toimetuses. 1889. aastal sõitis ta pärast väikest peatust [[Riia]]s elama [[Berliin]]i. Aastatel 1890–1892 oli ta Berliinis vabakutseline [[ajakirjanik]]. 1891. aastal abiellus ta Berliinis noore sakslanna Antonie Gronauga. Kooselu purunes peagi, kuid ametliku lahutuse sai kirjanik alles 1921. aastal. Ta on nimetanud seda suhet oma noorpõlve rasvaseks veaks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://www.kirjanikemuuseumid.ee/ekmy/timeline/Eduard+Vilde|pealkiri=Eduar Vilde|väljaanne=Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing|vaadatud=2022-11-06|arhiivimisaeg=2022-11-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221106173948/http://www.kirjanikemuuseumid.ee/ekmy/timeline/Eduard+Vilde|url-olek=ei tööta}}</ref> Aastatel 1893–1896 töötas Vilde taas Postimehe toimetuses ja selles lehes hakkas ilmuma ka tema romaan "[[Külmale maale]]". Esiotsa järjejutuna ilmunud teos anti veel samal aastal välja ka raamatuna. 1896. aastal läks Vilde aastaks [[Moskva]]sse. Aastatel 1897–1898 toimetas ta [[Narva]]s ajalehte [[Virmaline]], 1898–1901 töötas [[Tallinn]]as [[Eesti Postimees|Eesti Postimehe]] toimetuses, 1899 oli ta [[Rahva Lõbu-Leht|Rahwa Lõbu-Lehe]] toimetaja, 1901–1904 töötas Tallinnas ajalehe [[Teataja]] toimetuses ja 1904–1905 [[Tartu]]s ajalehe [[Uudised]] toimetuses. 1900. aastal suundus Vilde Eesti Postimehe ajakirjanikuna paarikuusele reisile Kesk-Euroopasse, peamiselt selleks, et Pariisi maailmanäitusel käia ja sellest eesti lugejale reisikirjastiilis ülevaade anda. Reisikiri "Kaks kuud Kesk-Euroopas" ilmus aastatel 1900–1902 Eesti Postimehe lisas. 1902. aastal hakkas järjejutuna ilmuma Vilde esimene ajalooline romaan "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]". Teos sai enneolematult populaarseks ja tegi Vildest ühe 20. sajandi alguse menukama ja mõjukama kirjaniku.<ref name=":0" /> 1904. aastal tutvus ta [[Linda Jürmann]]iga, kellest sai tema elukaaslane ja hiljem abikaasa. 1905. aastal oli Vilde nende seas, kes asutasid Tartus [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse]].<ref>[http://www.sotsdem.ee/sotsiaaldemokraadid-riigi-rajajate-ja-hoidjatena/ Vilde poliitilised vaated]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aasta lõpul pidi ta revolutsioonilise tegevuse tõttu minema maapakku, kuhu ta jäi 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos Linda Jürmanniga [[Šveits]]is, [[Soome]]s (kus toimetas 1906. aastal satiiriajakirja [[Kaak (väljaanne)|Kaak]]), Saksamaal, [[New York|New Yorgis]] (kus oli [[1911. aasta kuumalaine Põhja-Ameerika idarannikul|1911. aasta kuumalaine]] tunnistaja). Valesüüdistuse tõttu ei lasknud USA immigratsiooniametnikud New Yorgis tal algul riiki siseneda ja ta viibis peaaegu kuu aega [[Ellis Island]]il immigrantidele mõeldud [[eeluurimisvangla]]s. Läbielatu põhjal kirjutas ta reisikirja "[[Minu vangipõlv Ellis Islandil]]". USA-st naasid Vilde ja Jürmann Euroopasse ning asusid elama Taani [[Kopenhaagen]]isse (1911–1917). Seal ilmusid näidendid "[[Tabamata ime]]" (1912) ja "[[Pisuhänd]]" (1913) ning romaan "[[Mäeküla piimamees]]" (1916). Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i tulid Vilde ja Jürmann tagasi Eestisse, kus Vilde tegutses aastatel 1917–1918 [[Estonia teater|Estonia teatri]] [[dramaturg]]ina. [[Pilt:Eduard Vilde haud.jpg|pisi|Eduard Vilde haud]] Aastatel 1919–1920 oli Vilde diplomaatilises teenistuses: 1919. aasta algul määras [[Eesti Ajutine Valitsus]] ta [[Kopenhaagen]]isse teadetebüroo juhatajaks ning sama aasta lõpus Berliini saadikuks,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mälestuskillud. Artiklite kogumik Eesti ja Saksamaa vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 85. ja taassõlmimise 15. aastapäevaks |url=http://www.estemb.de/static/files/092/malestuskillud.pdf |vaadatud=2009-09-24 |arhiivimisaeg=2011-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110628160826/http://www.estemb.de/static/files/092/malestuskillud.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> kellena ta tegutses 5. novembrini 1920, mil jõustus tema ametist vabastamine omal soovil.<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9</ref> Aastatel 1920–1923 oli ta Berliinis vabakutseline, 1923. aastast elas Tallinnas. 1929. aastal andis [[Tartu ülikool]] Eduard Vildele [[audoktor]]i tiitli. Vilde oli esimene eesti kirjanik, kes säärase tunnustuse sai. Eduard Vilde suri oma kodus 26. detsembril 1933. Ta oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinna [[Metsakalmistu]]le, samuti esimene, kes maeti sinna mittekiriklikult. Nagu ta polnud lasknud ennast laulatada, nii ei soovinud ta ka kiriklikku matust. Abikaasa Linda Vilde korraldamisel sängitati Eduard Vilde [[30. detsember|30. detsembril]] 1933 pühitsemata mulda.<ref>[https://sobranna.postimees.ee/4318327/linda-jurmann-vilde-pani-koos-eduardiga-eestis-vabaabielule-aluse?_ga=2.154129009.893293850.1510445982-1220928578.1428108633 "Linda Jürmann-Vilde pani koos Eduardiga Eestis vabaabielule aluse."] ''[[Postimees]]'' 21. november 2017.</ref> == Isiklikku == Tema tädipoeg oli [[Eduard Bornhöhe]]. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronauga, kelle emal oli Riias moeäri. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde koos elama noore ajakirjaniku [[Linda Jürmann]]iga. == Pseudonüümid == Edwardo Wilde, Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt. == Looming == [[Pilt:USSR stamp E.Vilde 1965 4k.jpg|pisi|[[NSV Liit|Nõukogude Liidu]] [[postmark]], Eduard Vilde, 1965, (Michel 3114, Scott 3060A)]] Eduard Vilde tuli kirjandusse [[1880. aastad|1880. aastail]] vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888, "Kõtistamise kõrred", 1888). Vildest sai eesti [[kriitiline realism|kriitilise realismi]] algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema [[romaan]]idel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "[[Külmale maale]]" (1896) ning romaan "[[Raudsed käed]]" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.–1860. aastate talurahvaliikumisest: "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]" (1902), "[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" (1903) ja "[[Prohvet Maltsvet]]" (1905–1908). Eriti just "Mahtra sõjas" on ta kasutanud palju arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapao-aastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "[[Mäeküla piimamees]]" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "[[Tabamata ime]]" (1912) ja komöödia "[[Pisuhänd]]" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917. aastal. Hiljem avaldas Eduard Vilde [[novell]]e ja redigeeris varasemat loomingut (aastatel 1923–1935 avaldati "Kogutud teoste" 33 annet); lõpetamata jäi romaan "Rahva sulased". Aastatel 1951–1961 ilmusid Vilde "Teosed" (14 köidet). <gallery> Fail:Eduard Vilde kunagine elukoht Tartus, Tähtvere 6, 30. september 2011.jpg|Eduard Vilde kunagine elukoht Tartus, Tähtvere tänav 6 Fail:Eduard Vilde mälestustahvel Tartus, Tähtvere tänav 6, 30. september 2011.jpg|Vilde mälestustahvel Tähtvere tänava hoonel Fail:2×Wilde.jpg|Tartu südalinnas asuv Eduard Vilde ja [[Oscar Wilde]]'i skulptuur </gallery> == Teosed == * "[[Musta mantliga mees]]" (1886) * "Kuhu päike ei paista" (1888) * "Kõtistamise kõrred" (1888) * "Karikas kihvti" (1893) * ""Linda" aktsiad" (1894) * "[[Külmale maale]]" (1896) * "[[Raudsed käed]]" (1898) * "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]" (1902) * "[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" (1903) * "[[Prohvet Maltsvet]]" (1905–1908) * "Jutustused" (1913) * "[[Mäeküla piimamees]]" (1916) * "[[Tabamata ime]]" (1912) * "[[Pisuhänd]]" (1913) * "[[Side (näidend)|Side]]" (1917) * "Rahva sulased" (lõpetamata, Looming 1934/1–3) * jutustus "[[Jobu (Vilde)|Jobu]]" * "[[Minu esimesed triibulised]]" == Tunnustus == * 1925 – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Ühingu]] auliige * 1929 – [[Tartu ülikooli audoktor]] (19. november 1929)<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> * 1930 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (6. juuni 1930) == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:E. Vilde monument Harju tn 2.jpg|pisi|[[Eduard Vilde monument]] [[Tallinna Kirjanike Maja]] vastas]] 1939. aastal kavandati Simuna Õpetajate Ühingu ja Isamaaliidu Simuna osakonna poolt mälestusmärgi püstitamist romaanikirjaniku Ed. Vilde sünnikohale [[Avanduse vald (1939)|Avanduse vald]]a Pudivere külla<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/10/12/21 Ed. Vildele Pudiverre mälestusmärk], Päewaleht, nr. 277, 12 oktoober 1939</ref>. Alates 1946. aastast tegutseb [[Eduard Vilde muuseum]]. Eduard Vilde 100. sünniaastapäeva tähistamiseks asutati 1965. aastal [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ja [[Pudivere (Väike-Maarja)|Pudivere]]st ca 1 km ida pool eemal asuvate majade juures avati 4.03.1965 mälestuskivi<ref>[https://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/pudivere-pelgulinn-eduard-vilde Pudivere Pelgulinn Eduard Vilde], Eesti monumentide e-kataloog</ref>. Eduard Vilde nimeline tänav on mitmes Eesti asulas. Lisaks asub Tallinnas Mustamäe linnaosas [[Eduard Vilde tee]], mille järgi on omakorda nime saanud improvisatsioonikomöödia "[[Vilde tee (telesaade)|Vilde tee]]". Tartus tegutses aastatel 1959–1991 [[Eduard Vilde nimeline Tartu Rahvateater]]. Rahvateatri järjepidevuse hoidjaks peab end 2005. aastal loodud [[Vilde Teater]]. [[Tallinna Ülikool]]i eelkäija Tallinna Pedagoogiline Instituut kandis vahemikus 1955–1992 Eduard Vilde nime. Juuru alevikus on [[Juuru Eduard Vilde Kool]]. Kirjaniku järgi oli nimetatud [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Põlva rajoon)|kolhoos Põlva rajoonis]] ja [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Rakvere rajoon)|kolhoos Rakvere rajoonis]]. Tallinnas tegutseb [[Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts|MTÜ Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts]]. === Eduard Vilde monumentaalkunstis === * 1959 – [[Eduard Vilde monument (Muuga)|Eduard Vilde monument Muugal]] (skulptor [[Ferdi Sannamees]]) * 1965 – [[Eduard Vilde monument]] Tallinnas (skulptor [[Albert Eskel]], arhitekt [[Allan Murdmaa]]) * 1965 – [[Eduard Vilde monument (Pajusti)|Eduard Vilde monument Pajustis]] (skulptor [[August Vomm]], arhitekt [[Ilmar Bork]]) * 1999 – [[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] Tartus (skulptor [[Tiiu Kirsipuu]]) == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * "Eduard Vilde kaasaegsete mälestustes: memuaarmaterjale ja dokumente". Koostanud [[Karl Mihkla]] ja [[Elem Treier]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] 1960, 296 lk * [[Villem Alttoa]], "Eduard Vilde" (lühimonograafia). Sari [[Eesti kirjamehi]], [[Eesti Raamat]], Tallinn 1965, 236 lk * "Eduard Vilde sõnas ja pildis". Koostanud [[Juhan Käosaar]]. Eesti Raamat, Tallinn 1966, 204 lk * Karl Mihkla, "Eduard Vilde elu ja looming". Eesti Raamat, Tallinn 1972, 516 lk * Villem Alttoa, "Eduard Vilde sõnameistrina" (monograafia). Eesti Raamat, Tallinn 1973, 454 lk * [[Romulus Tiitus]] ja Elem Treier, "Lõbus Vilde" (karikatuurid kommentaaridega). Kirjastus [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], Tallinn 1976, 160 lk * "Igihaljas Vilde. Artikleid 2005–2009" (Eduard Vilde 140. sünniaastapäeva puhul 4.–5. märtsil 2004 Tartu Kirjanduse Majas toimunud konverentsi laiendatud kogumik). Koostaja [[Livia Viitol]]. [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] 2009, 132 lk; ISBN 9789985954485 * Livia Viitol, "Eduard Vilde". [[Tänapäev]], Tallinn 2012, 384 lk; ISBN 9789949271870 * "Minu põsk sinu põse vastu. Eduard Vilde kirjad Rahelile". [[Hea Lugu]], 2015, 256 lk == Välislingid == {{vikitekstid|Autor:Eduard Vilde}} {{commonskat|Eduard Vilde}} {{vikitsitaat}} * [[Jaanus Vaiksoo]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51037031/jaanus-vaiksoo-tundmatu-vilde-ja-tuntud-vilde "Tundmatu Vilde ja tuntud Vilde"] EPL 21. aprill 2006 * [[Linda Kaljundi]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51154161/eesti-lugu-eduard-vilde-mahtra-soda "Eesti lugu: Eduard Vilde "Mahtra sõda"]" EPL, 3. jaanuar 2009 * [[Kairi Toomet]]. "[https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eduard-vilde-novellikirjanikuna/ Eduard Vilde novellikirjanikuna"] Sirp, 29. jaanuar 2009 * [http://www.kriso.ee/cgi-bin/shop/searchbooks.html?author=Eduard+Vilde&database=estonianebooks Eduard Vilde] Krisostomuses * {{ISIK|4208}} {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Vilde, Eduard}} [[Kategooria:Eduard Vilde| ]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti saadikud]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1865]] [[Kategooria:Surnud 1933]] 7x1zzp1trwtwrkk2l4ad2ipwllsn332 6752539 6752538 2024-10-31T08:32:20Z Taunlehm 199710 Vale nimi 6752539 wikitext text/x-wiki Eduard börnhohe{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Tallinn, maja, kus aastail 1927-1933 elas Eduard Vilde (2).jpg|pisi|[[Uusbarokk|Uusbarokne]] puitmaja [[Kadriorg|Kadriorus]], kus esimesel korrusel elas riigi kulul aastail 1927–1933 diplomaadina Eduard Vilde. Majas asub 1946. aastast [[Eduard Vilde muuseum]]]] '''Karl oskar sepp''' ([[4. märts]] [[1865]] [[Pudivere (Väike-Maarja)|Pudivere]], [[Pudivere mõis]], [[Avanduse vald (Simuna kihelkond)]] – [[26. detsember]] [[1933]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik ja [[Eesti]] [[diplomaat]], [[kriitiline realism|kriitilise realismi]] algataja ning silmapaistev eesti kirjanduse esindaja. Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]", "[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" ja "[[Prohvet Maltsvet]]". Hästi on tuntud draama "[[Tabamata ime]]", komöödia "[[Pisuhänd]]" ja romaan "[[Mäeküla piimamees]]". Teoste alusel on loodud ka mängufilme ("[[Vigased pruudid]]", "[[Külmale maale (film)|Külmale maale]]" ja "[[Mäeküla piimamees (film)|Mäeküla piimamees]]"). == Elulugu == Eduard Vilde oli pärit [[mõisateenija]] perekonnast. Ta kasvas [[Muuga mõis]]as. Aastatel 1878–1882 õppis ta [[Tallinna kreiskool]]is. Aastatel 1883–1886 töötas ta ajalehe [[Virulane]] toimetuses, 1887–1890 ajalehe [[Postimees]] toimetuses. 1889. aastal sõitis ta pärast väikest peatust [[Riia]]s elama [[Berliin]]i. Aastatel 1890–1892 oli ta Berliinis vabakutseline [[ajakirjanik]]. 1891. aastal abiellus ta Berliinis noore sakslanna Antonie Gronauga. Kooselu purunes peagi, kuid ametliku lahutuse sai kirjanik alles 1921. aastal. Ta on nimetanud seda suhet oma noorpõlve rasvaseks veaks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://www.kirjanikemuuseumid.ee/ekmy/timeline/Eduard+Vilde|pealkiri=Eduar Vilde|väljaanne=Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing|vaadatud=2022-11-06|arhiivimisaeg=2022-11-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221106173948/http://www.kirjanikemuuseumid.ee/ekmy/timeline/Eduard+Vilde|url-olek=ei tööta}}</ref> Aastatel 1893–1896 töötas Vilde taas Postimehe toimetuses ja selles lehes hakkas ilmuma ka tema romaan "[[Külmale maale]]". Esiotsa järjejutuna ilmunud teos anti veel samal aastal välja ka raamatuna. 1896. aastal läks Vilde aastaks [[Moskva]]sse. Aastatel 1897–1898 toimetas ta [[Narva]]s ajalehte [[Virmaline]], 1898–1901 töötas [[Tallinn]]as [[Eesti Postimees|Eesti Postimehe]] toimetuses, 1899 oli ta [[Rahva Lõbu-Leht|Rahwa Lõbu-Lehe]] toimetaja, 1901–1904 töötas Tallinnas ajalehe [[Teataja]] toimetuses ja 1904–1905 [[Tartu]]s ajalehe [[Uudised]] toimetuses. 1900. aastal suundus Vilde Eesti Postimehe ajakirjanikuna paarikuusele reisile Kesk-Euroopasse, peamiselt selleks, et Pariisi maailmanäitusel käia ja sellest eesti lugejale reisikirjastiilis ülevaade anda. Reisikiri "Kaks kuud Kesk-Euroopas" ilmus aastatel 1900–1902 Eesti Postimehe lisas. 1902. aastal hakkas järjejutuna ilmuma Vilde esimene ajalooline romaan "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]". Teos sai enneolematult populaarseks ja tegi Vildest ühe 20. sajandi alguse menukama ja mõjukama kirjaniku.<ref name=":0" /> 1904. aastal tutvus ta [[Linda Jürmann]]iga, kellest sai tema elukaaslane ja hiljem abikaasa. 1905. aastal oli Vilde nende seas, kes asutasid Tartus [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse]].<ref>[http://www.sotsdem.ee/sotsiaaldemokraadid-riigi-rajajate-ja-hoidjatena/ Vilde poliitilised vaated]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aasta lõpul pidi ta revolutsioonilise tegevuse tõttu minema maapakku, kuhu ta jäi 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos Linda Jürmanniga [[Šveits]]is, [[Soome]]s (kus toimetas 1906. aastal satiiriajakirja [[Kaak (väljaanne)|Kaak]]), Saksamaal, [[New York|New Yorgis]] (kus oli [[1911. aasta kuumalaine Põhja-Ameerika idarannikul|1911. aasta kuumalaine]] tunnistaja). Valesüüdistuse tõttu ei lasknud USA immigratsiooniametnikud New Yorgis tal algul riiki siseneda ja ta viibis peaaegu kuu aega [[Ellis Island]]il immigrantidele mõeldud [[eeluurimisvangla]]s. Läbielatu põhjal kirjutas ta reisikirja "[[Minu vangipõlv Ellis Islandil]]". USA-st naasid Vilde ja Jürmann Euroopasse ning asusid elama Taani [[Kopenhaagen]]isse (1911–1917). Seal ilmusid näidendid "[[Tabamata ime]]" (1912) ja "[[Pisuhänd]]" (1913) ning romaan "[[Mäeküla piimamees]]" (1916). Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i tulid Vilde ja Jürmann tagasi Eestisse, kus Vilde tegutses aastatel 1917–1918 [[Estonia teater|Estonia teatri]] [[dramaturg]]ina. [[Pilt:Eduard Vilde haud.jpg|pisi|Eduard Vilde haud]] Aastatel 1919–1920 oli Vilde diplomaatilises teenistuses: 1919. aasta algul määras [[Eesti Ajutine Valitsus]] ta [[Kopenhaagen]]isse teadetebüroo juhatajaks ning sama aasta lõpus Berliini saadikuks,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mälestuskillud. Artiklite kogumik Eesti ja Saksamaa vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 85. ja taassõlmimise 15. aastapäevaks |url=http://www.estemb.de/static/files/092/malestuskillud.pdf |vaadatud=2009-09-24 |arhiivimisaeg=2011-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110628160826/http://www.estemb.de/static/files/092/malestuskillud.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> kellena ta tegutses 5. novembrini 1920, mil jõustus tema ametist vabastamine omal soovil.<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9</ref> Aastatel 1920–1923 oli ta Berliinis vabakutseline, 1923. aastast elas Tallinnas. 1929. aastal andis [[Tartu ülikool]] Eduard Vildele [[audoktor]]i tiitli. Vilde oli esimene eesti kirjanik, kes säärase tunnustuse sai. Eduard Vilde suri oma kodus 26. detsembril 1933. Ta oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinna [[Metsakalmistu]]le, samuti esimene, kes maeti sinna mittekiriklikult. Nagu ta polnud lasknud ennast laulatada, nii ei soovinud ta ka kiriklikku matust. Abikaasa Linda Vilde korraldamisel sängitati Eduard Vilde [[30. detsember|30. detsembril]] 1933 pühitsemata mulda.<ref>[https://sobranna.postimees.ee/4318327/linda-jurmann-vilde-pani-koos-eduardiga-eestis-vabaabielule-aluse?_ga=2.154129009.893293850.1510445982-1220928578.1428108633 "Linda Jürmann-Vilde pani koos Eduardiga Eestis vabaabielule aluse."] ''[[Postimees]]'' 21. november 2017.</ref> == Isiklikku == Tema tädipoeg oli [[Eduard Bornhöhe]]. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronauga, kelle emal oli Riias moeäri. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde koos elama noore ajakirjaniku [[Linda Jürmann]]iga. == Pseudonüümid == Edwardo Wilde, Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt. == Looming == [[Pilt:USSR stamp E.Vilde 1965 4k.jpg|pisi|[[NSV Liit|Nõukogude Liidu]] [[postmark]], Eduard Vilde, 1965, (Michel 3114, Scott 3060A)]] Eduard Vilde tuli kirjandusse [[1880. aastad|1880. aastail]] vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888, "Kõtistamise kõrred", 1888). Vildest sai eesti [[kriitiline realism|kriitilise realismi]] algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema [[romaan]]idel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "[[Külmale maale]]" (1896) ning romaan "[[Raudsed käed]]" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.–1860. aastate talurahvaliikumisest: "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]" (1902), "[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" (1903) ja "[[Prohvet Maltsvet]]" (1905–1908). Eriti just "Mahtra sõjas" on ta kasutanud palju arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapao-aastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "[[Mäeküla piimamees]]" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "[[Tabamata ime]]" (1912) ja komöödia "[[Pisuhänd]]" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917. aastal. Hiljem avaldas Eduard Vilde [[novell]]e ja redigeeris varasemat loomingut (aastatel 1923–1935 avaldati "Kogutud teoste" 33 annet); lõpetamata jäi romaan "Rahva sulased". Aastatel 1951–1961 ilmusid Vilde "Teosed" (14 köidet). <gallery> Fail:Eduard Vilde kunagine elukoht Tartus, Tähtvere 6, 30. september 2011.jpg|Eduard Vilde kunagine elukoht Tartus, Tähtvere tänav 6 Fail:Eduard Vilde mälestustahvel Tartus, Tähtvere tänav 6, 30. september 2011.jpg|Vilde mälestustahvel Tähtvere tänava hoonel Fail:2×Wilde.jpg|Tartu südalinnas asuv Eduard Vilde ja [[Oscar Wilde]]'i skulptuur </gallery> == Teosed == * "[[Musta mantliga mees]]" (1886) * "Kuhu päike ei paista" (1888) * "Kõtistamise kõrred" (1888) * "Karikas kihvti" (1893) * ""Linda" aktsiad" (1894) * "[[Külmale maale]]" (1896) * "[[Raudsed käed]]" (1898) * "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]" (1902) * "[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" (1903) * "[[Prohvet Maltsvet]]" (1905–1908) * "Jutustused" (1913) * "[[Mäeküla piimamees]]" (1916) * "[[Tabamata ime]]" (1912) * "[[Pisuhänd]]" (1913) * "[[Side (näidend)|Side]]" (1917) * "Rahva sulased" (lõpetamata, Looming 1934/1–3) * jutustus "[[Jobu (Vilde)|Jobu]]" * "[[Minu esimesed triibulised]]" == Tunnustus == * 1925 – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Ühingu]] auliige * 1929 – [[Tartu ülikooli audoktor]] (19. november 1929)<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> * 1930 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (6. juuni 1930) == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:E. Vilde monument Harju tn 2.jpg|pisi|[[Eduard Vilde monument]] [[Tallinna Kirjanike Maja]] vastas]] 1939. aastal kavandati Simuna Õpetajate Ühingu ja Isamaaliidu Simuna osakonna poolt mälestusmärgi püstitamist romaanikirjaniku Ed. Vilde sünnikohale [[Avanduse vald (1939)|Avanduse vald]]a Pudivere külla<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/10/12/21 Ed. Vildele Pudiverre mälestusmärk], Päewaleht, nr. 277, 12 oktoober 1939</ref>. Alates 1946. aastast tegutseb [[Eduard Vilde muuseum]]. Eduard Vilde 100. sünniaastapäeva tähistamiseks asutati 1965. aastal [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ja [[Pudivere (Väike-Maarja)|Pudivere]]st ca 1 km ida pool eemal asuvate majade juures avati 4.03.1965 mälestuskivi<ref>[https://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/pudivere-pelgulinn-eduard-vilde Pudivere Pelgulinn Eduard Vilde], Eesti monumentide e-kataloog</ref>. Eduard Vilde nimeline tänav on mitmes Eesti asulas. Lisaks asub Tallinnas Mustamäe linnaosas [[Eduard Vilde tee]], mille järgi on omakorda nime saanud improvisatsioonikomöödia "[[Vilde tee (telesaade)|Vilde tee]]". Tartus tegutses aastatel 1959–1991 [[Eduard Vilde nimeline Tartu Rahvateater]]. Rahvateatri järjepidevuse hoidjaks peab end 2005. aastal loodud [[Vilde Teater]]. [[Tallinna Ülikool]]i eelkäija Tallinna Pedagoogiline Instituut kandis vahemikus 1955–1992 Eduard Vilde nime. Juuru alevikus on [[Juuru Eduard Vilde Kool]]. Kirjaniku järgi oli nimetatud [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Põlva rajoon)|kolhoos Põlva rajoonis]] ja [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Rakvere rajoon)|kolhoos Rakvere rajoonis]]. Tallinnas tegutseb [[Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts|MTÜ Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts]]. === Eduard Vilde monumentaalkunstis === * 1959 – [[Eduard Vilde monument (Muuga)|Eduard Vilde monument Muugal]] (skulptor [[Ferdi Sannamees]]) * 1965 – [[Eduard Vilde monument]] Tallinnas (skulptor [[Albert Eskel]], arhitekt [[Allan Murdmaa]]) * 1965 – [[Eduard Vilde monument (Pajusti)|Eduard Vilde monument Pajustis]] (skulptor [[August Vomm]], arhitekt [[Ilmar Bork]]) * 1999 – [[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] Tartus (skulptor [[Tiiu Kirsipuu]]) == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * "Eduard Vilde kaasaegsete mälestustes: memuaarmaterjale ja dokumente". Koostanud [[Karl Mihkla]] ja [[Elem Treier]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] 1960, 296 lk * [[Villem Alttoa]], "Eduard Vilde" (lühimonograafia). Sari [[Eesti kirjamehi]], [[Eesti Raamat]], Tallinn 1965, 236 lk * "Eduard Vilde sõnas ja pildis". Koostanud [[Juhan Käosaar]]. Eesti Raamat, Tallinn 1966, 204 lk * Karl Mihkla, "Eduard Vilde elu ja looming". Eesti Raamat, Tallinn 1972, 516 lk * Villem Alttoa, "Eduard Vilde sõnameistrina" (monograafia). Eesti Raamat, Tallinn 1973, 454 lk * [[Romulus Tiitus]] ja Elem Treier, "Lõbus Vilde" (karikatuurid kommentaaridega). Kirjastus [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], Tallinn 1976, 160 lk * "Igihaljas Vilde. Artikleid 2005–2009" (Eduard Vilde 140. sünniaastapäeva puhul 4.–5. märtsil 2004 Tartu Kirjanduse Majas toimunud konverentsi laiendatud kogumik). Koostaja [[Livia Viitol]]. [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] 2009, 132 lk; ISBN 9789985954485 * Livia Viitol, "Eduard Vilde". [[Tänapäev]], Tallinn 2012, 384 lk; ISBN 9789949271870 * "Minu põsk sinu põse vastu. Eduard Vilde kirjad Rahelile". [[Hea Lugu]], 2015, 256 lk == Välislingid == {{vikitekstid|Autor:Eduard Vilde}} {{commonskat|Eduard Vilde}} {{vikitsitaat}} * [[Jaanus Vaiksoo]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51037031/jaanus-vaiksoo-tundmatu-vilde-ja-tuntud-vilde "Tundmatu Vilde ja tuntud Vilde"] EPL 21. aprill 2006 * [[Linda Kaljundi]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51154161/eesti-lugu-eduard-vilde-mahtra-soda "Eesti lugu: Eduard Vilde "Mahtra sõda"]" EPL, 3. jaanuar 2009 * [[Kairi Toomet]]. "[https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eduard-vilde-novellikirjanikuna/ Eduard Vilde novellikirjanikuna"] Sirp, 29. jaanuar 2009 * [http://www.kriso.ee/cgi-bin/shop/searchbooks.html?author=Eduard+Vilde&database=estonianebooks Eduard Vilde] Krisostomuses * {{ISIK|4208}} {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Vilde, Eduard}} [[Kategooria:Eduard Vilde| ]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti saadikud]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1865]] [[Kategooria:Surnud 1933]] df7i3gno60th8o6b5j6d3m5rjgoizz9 6752540 6752539 2024-10-31T08:32:36Z Tanbiruzzaman 179484 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Taunlehm|Taunlehm]] ([[User talk:Taunlehm|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]]. 6733082 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Tallinn, maja, kus aastail 1927-1933 elas Eduard Vilde (2).jpg|pisi|[[Uusbarokk|Uusbarokne]] puitmaja [[Kadriorg|Kadriorus]], kus esimesel korrusel elas riigi kulul aastail 1927–1933 diplomaadina Eduard Vilde. Majas asub 1946. aastast [[Eduard Vilde muuseum]]]] '''Eduard Vilde''' ([[4. märts]] [[1865]] [[Pudivere (Väike-Maarja)|Pudivere]], [[Pudivere mõis]], [[Avanduse vald (Simuna kihelkond)]] – [[26. detsember]] [[1933]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik ja [[Eesti]] [[diplomaat]], [[kriitiline realism|kriitilise realismi]] algataja ning silmapaistev eesti kirjanduse esindaja. Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]", "[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" ja "[[Prohvet Maltsvet]]". Hästi on tuntud draama "[[Tabamata ime]]", komöödia "[[Pisuhänd]]" ja romaan "[[Mäeküla piimamees]]". Teoste alusel on loodud ka mängufilme ("[[Vigased pruudid]]", "[[Külmale maale (film)|Külmale maale]]" ja "[[Mäeküla piimamees (film)|Mäeküla piimamees]]"). == Elulugu == Eduard Vilde oli pärit [[mõisateenija]] perekonnast. Ta kasvas [[Muuga mõis]]as. Aastatel 1878–1882 õppis ta [[Tallinna kreiskool]]is. Aastatel 1883–1886 töötas ta ajalehe [[Virulane]] toimetuses, 1887–1890 ajalehe [[Postimees]] toimetuses. 1889. aastal sõitis ta pärast väikest peatust [[Riia]]s elama [[Berliin]]i. Aastatel 1890–1892 oli ta Berliinis vabakutseline [[ajakirjanik]]. 1891. aastal abiellus ta Berliinis noore sakslanna Antonie Gronauga. Kooselu purunes peagi, kuid ametliku lahutuse sai kirjanik alles 1921. aastal. Ta on nimetanud seda suhet oma noorpõlve rasvaseks veaks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://www.kirjanikemuuseumid.ee/ekmy/timeline/Eduard+Vilde|pealkiri=Eduar Vilde|väljaanne=Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing|vaadatud=2022-11-06|arhiivimisaeg=2022-11-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221106173948/http://www.kirjanikemuuseumid.ee/ekmy/timeline/Eduard+Vilde|url-olek=ei tööta}}</ref> Aastatel 1893–1896 töötas Vilde taas Postimehe toimetuses ja selles lehes hakkas ilmuma ka tema romaan "[[Külmale maale]]". Esiotsa järjejutuna ilmunud teos anti veel samal aastal välja ka raamatuna. 1896. aastal läks Vilde aastaks [[Moskva]]sse. Aastatel 1897–1898 toimetas ta [[Narva]]s ajalehte [[Virmaline]], 1898–1901 töötas [[Tallinn]]as [[Eesti Postimees|Eesti Postimehe]] toimetuses, 1899 oli ta [[Rahva Lõbu-Leht|Rahwa Lõbu-Lehe]] toimetaja, 1901–1904 töötas Tallinnas ajalehe [[Teataja]] toimetuses ja 1904–1905 [[Tartu]]s ajalehe [[Uudised]] toimetuses. 1900. aastal suundus Vilde Eesti Postimehe ajakirjanikuna paarikuusele reisile Kesk-Euroopasse, peamiselt selleks, et Pariisi maailmanäitusel käia ja sellest eesti lugejale reisikirjastiilis ülevaade anda. Reisikiri "Kaks kuud Kesk-Euroopas" ilmus aastatel 1900–1902 Eesti Postimehe lisas. 1902. aastal hakkas järjejutuna ilmuma Vilde esimene ajalooline romaan "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]". Teos sai enneolematult populaarseks ja tegi Vildest ühe 20. sajandi alguse menukama ja mõjukama kirjaniku.<ref name=":0" /> 1904. aastal tutvus ta [[Linda Jürmann]]iga, kellest sai tema elukaaslane ja hiljem abikaasa. 1905. aastal oli Vilde nende seas, kes asutasid Tartus [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse]].<ref>[http://www.sotsdem.ee/sotsiaaldemokraadid-riigi-rajajate-ja-hoidjatena/ Vilde poliitilised vaated]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aasta lõpul pidi ta revolutsioonilise tegevuse tõttu minema maapakku, kuhu ta jäi 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos Linda Jürmanniga [[Šveits]]is, [[Soome]]s (kus toimetas 1906. aastal satiiriajakirja [[Kaak (väljaanne)|Kaak]]), Saksamaal, [[New York|New Yorgis]] (kus oli [[1911. aasta kuumalaine Põhja-Ameerika idarannikul|1911. aasta kuumalaine]] tunnistaja). Valesüüdistuse tõttu ei lasknud USA immigratsiooniametnikud New Yorgis tal algul riiki siseneda ja ta viibis peaaegu kuu aega [[Ellis Island]]il immigrantidele mõeldud [[eeluurimisvangla]]s. Läbielatu põhjal kirjutas ta reisikirja "[[Minu vangipõlv Ellis Islandil]]". USA-st naasid Vilde ja Jürmann Euroopasse ning asusid elama Taani [[Kopenhaagen]]isse (1911–1917). Seal ilmusid näidendid "[[Tabamata ime]]" (1912) ja "[[Pisuhänd]]" (1913) ning romaan "[[Mäeküla piimamees]]" (1916). Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i tulid Vilde ja Jürmann tagasi Eestisse, kus Vilde tegutses aastatel 1917–1918 [[Estonia teater|Estonia teatri]] [[dramaturg]]ina. [[Pilt:Eduard Vilde haud.jpg|pisi|Eduard Vilde haud]] Aastatel 1919–1920 oli Vilde diplomaatilises teenistuses: 1919. aasta algul määras [[Eesti Ajutine Valitsus]] ta [[Kopenhaagen]]isse teadetebüroo juhatajaks ning sama aasta lõpus Berliini saadikuks,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mälestuskillud. Artiklite kogumik Eesti ja Saksamaa vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 85. ja taassõlmimise 15. aastapäevaks |url=http://www.estemb.de/static/files/092/malestuskillud.pdf |vaadatud=2009-09-24 |arhiivimisaeg=2011-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110628160826/http://www.estemb.de/static/files/092/malestuskillud.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> kellena ta tegutses 5. novembrini 1920, mil jõustus tema ametist vabastamine omal soovil.<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9</ref> Aastatel 1920–1923 oli ta Berliinis vabakutseline, 1923. aastast elas Tallinnas. 1929. aastal andis [[Tartu ülikool]] Eduard Vildele [[audoktor]]i tiitli. Vilde oli esimene eesti kirjanik, kes säärase tunnustuse sai. Eduard Vilde suri oma kodus 26. detsembril 1933. Ta oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinna [[Metsakalmistu]]le, samuti esimene, kes maeti sinna mittekiriklikult. Nagu ta polnud lasknud ennast laulatada, nii ei soovinud ta ka kiriklikku matust. Abikaasa Linda Vilde korraldamisel sängitati Eduard Vilde [[30. detsember|30. detsembril]] 1933 pühitsemata mulda.<ref>[https://sobranna.postimees.ee/4318327/linda-jurmann-vilde-pani-koos-eduardiga-eestis-vabaabielule-aluse?_ga=2.154129009.893293850.1510445982-1220928578.1428108633 "Linda Jürmann-Vilde pani koos Eduardiga Eestis vabaabielule aluse."] ''[[Postimees]]'' 21. november 2017.</ref> == Isiklikku == Tema tädipoeg oli [[Eduard Bornhöhe]]. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronauga, kelle emal oli Riias moeäri. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde koos elama noore ajakirjaniku [[Linda Jürmann]]iga. == Pseudonüümid == Edwardo Wilde, Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt. == Looming == [[Pilt:USSR stamp E.Vilde 1965 4k.jpg|pisi|[[NSV Liit|Nõukogude Liidu]] [[postmark]], Eduard Vilde, 1965, (Michel 3114, Scott 3060A)]] Eduard Vilde tuli kirjandusse [[1880. aastad|1880. aastail]] vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888, "Kõtistamise kõrred", 1888). Vildest sai eesti [[kriitiline realism|kriitilise realismi]] algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema [[romaan]]idel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "[[Külmale maale]]" (1896) ning romaan "[[Raudsed käed]]" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.–1860. aastate talurahvaliikumisest: "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]" (1902), "[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" (1903) ja "[[Prohvet Maltsvet]]" (1905–1908). Eriti just "Mahtra sõjas" on ta kasutanud palju arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapao-aastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "[[Mäeküla piimamees]]" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "[[Tabamata ime]]" (1912) ja komöödia "[[Pisuhänd]]" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917. aastal. Hiljem avaldas Eduard Vilde [[novell]]e ja redigeeris varasemat loomingut (aastatel 1923–1935 avaldati "Kogutud teoste" 33 annet); lõpetamata jäi romaan "Rahva sulased". Aastatel 1951–1961 ilmusid Vilde "Teosed" (14 köidet). <gallery> Fail:Eduard Vilde kunagine elukoht Tartus, Tähtvere 6, 30. september 2011.jpg|Eduard Vilde kunagine elukoht Tartus, Tähtvere tänav 6 Fail:Eduard Vilde mälestustahvel Tartus, Tähtvere tänav 6, 30. september 2011.jpg|Vilde mälestustahvel Tähtvere tänava hoonel Fail:2×Wilde.jpg|Tartu südalinnas asuv Eduard Vilde ja [[Oscar Wilde]]'i skulptuur </gallery> == Teosed == * "[[Musta mantliga mees]]" (1886) * "Kuhu päike ei paista" (1888) * "Kõtistamise kõrred" (1888) * "Karikas kihvti" (1893) * ""Linda" aktsiad" (1894) * "[[Külmale maale]]" (1896) * "[[Raudsed käed]]" (1898) * "[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]" (1902) * "[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" (1903) * "[[Prohvet Maltsvet]]" (1905–1908) * "Jutustused" (1913) * "[[Mäeküla piimamees]]" (1916) * "[[Tabamata ime]]" (1912) * "[[Pisuhänd]]" (1913) * "[[Side (näidend)|Side]]" (1917) * "Rahva sulased" (lõpetamata, Looming 1934/1–3) * jutustus "[[Jobu (Vilde)|Jobu]]" * "[[Minu esimesed triibulised]]" == Tunnustus == * 1925 – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Ühingu]] auliige * 1929 – [[Tartu ülikooli audoktor]] (19. november 1929)<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> * 1930 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (6. juuni 1930) == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:E. Vilde monument Harju tn 2.jpg|pisi|[[Eduard Vilde monument]] [[Tallinna Kirjanike Maja]] vastas]] 1939. aastal kavandati Simuna Õpetajate Ühingu ja Isamaaliidu Simuna osakonna poolt mälestusmärgi püstitamist romaanikirjaniku Ed. Vilde sünnikohale [[Avanduse vald (1939)|Avanduse vald]]a Pudivere külla<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/10/12/21 Ed. Vildele Pudiverre mälestusmärk], Päewaleht, nr. 277, 12 oktoober 1939</ref>. Alates 1946. aastast tegutseb [[Eduard Vilde muuseum]]. Eduard Vilde 100. sünniaastapäeva tähistamiseks asutati 1965. aastal [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ja [[Pudivere (Väike-Maarja)|Pudivere]]st ca 1 km ida pool eemal asuvate majade juures avati 4.03.1965 mälestuskivi<ref>[https://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/pudivere-pelgulinn-eduard-vilde Pudivere Pelgulinn Eduard Vilde], Eesti monumentide e-kataloog</ref>. Eduard Vilde nimeline tänav on mitmes Eesti asulas. Lisaks asub Tallinnas Mustamäe linnaosas [[Eduard Vilde tee]], mille järgi on omakorda nime saanud improvisatsioonikomöödia "[[Vilde tee (telesaade)|Vilde tee]]". Tartus tegutses aastatel 1959–1991 [[Eduard Vilde nimeline Tartu Rahvateater]]. Rahvateatri järjepidevuse hoidjaks peab end 2005. aastal loodud [[Vilde Teater]]. [[Tallinna Ülikool]]i eelkäija Tallinna Pedagoogiline Instituut kandis vahemikus 1955–1992 Eduard Vilde nime. Juuru alevikus on [[Juuru Eduard Vilde Kool]]. Kirjaniku järgi oli nimetatud [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Põlva rajoon)|kolhoos Põlva rajoonis]] ja [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Rakvere rajoon)|kolhoos Rakvere rajoonis]]. Tallinnas tegutseb [[Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts|MTÜ Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts]]. === Eduard Vilde monumentaalkunstis === * 1959 – [[Eduard Vilde monument (Muuga)|Eduard Vilde monument Muugal]] (skulptor [[Ferdi Sannamees]]) * 1965 – [[Eduard Vilde monument]] Tallinnas (skulptor [[Albert Eskel]], arhitekt [[Allan Murdmaa]]) * 1965 – [[Eduard Vilde monument (Pajusti)|Eduard Vilde monument Pajustis]] (skulptor [[August Vomm]], arhitekt [[Ilmar Bork]]) * 1999 – [[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] Tartus (skulptor [[Tiiu Kirsipuu]]) == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * "Eduard Vilde kaasaegsete mälestustes: memuaarmaterjale ja dokumente". Koostanud [[Karl Mihkla]] ja [[Elem Treier]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] 1960, 296 lk * [[Villem Alttoa]], "Eduard Vilde" (lühimonograafia). Sari [[Eesti kirjamehi]], [[Eesti Raamat]], Tallinn 1965, 236 lk * "Eduard Vilde sõnas ja pildis". Koostanud [[Juhan Käosaar]]. Eesti Raamat, Tallinn 1966, 204 lk * Karl Mihkla, "Eduard Vilde elu ja looming". Eesti Raamat, Tallinn 1972, 516 lk * Villem Alttoa, "Eduard Vilde sõnameistrina" (monograafia). Eesti Raamat, Tallinn 1973, 454 lk * [[Romulus Tiitus]] ja Elem Treier, "Lõbus Vilde" (karikatuurid kommentaaridega). Kirjastus [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], Tallinn 1976, 160 lk * "Igihaljas Vilde. Artikleid 2005–2009" (Eduard Vilde 140. sünniaastapäeva puhul 4.–5. märtsil 2004 Tartu Kirjanduse Majas toimunud konverentsi laiendatud kogumik). Koostaja [[Livia Viitol]]. [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] 2009, 132 lk; ISBN 9789985954485 * Livia Viitol, "Eduard Vilde". [[Tänapäev]], Tallinn 2012, 384 lk; ISBN 9789949271870 * "Minu põsk sinu põse vastu. Eduard Vilde kirjad Rahelile". [[Hea Lugu]], 2015, 256 lk == Välislingid == {{vikitekstid|Autor:Eduard Vilde}} {{commonskat|Eduard Vilde}} {{vikitsitaat}} * [[Jaanus Vaiksoo]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51037031/jaanus-vaiksoo-tundmatu-vilde-ja-tuntud-vilde "Tundmatu Vilde ja tuntud Vilde"] EPL 21. aprill 2006 * [[Linda Kaljundi]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51154161/eesti-lugu-eduard-vilde-mahtra-soda "Eesti lugu: Eduard Vilde "Mahtra sõda"]" EPL, 3. jaanuar 2009 * [[Kairi Toomet]]. "[https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eduard-vilde-novellikirjanikuna/ Eduard Vilde novellikirjanikuna"] Sirp, 29. jaanuar 2009 * [http://www.kriso.ee/cgi-bin/shop/searchbooks.html?author=Eduard+Vilde&database=estonianebooks Eduard Vilde] Krisostomuses * {{ISIK|4208}} {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Vilde, Eduard}} [[Kategooria:Eduard Vilde| ]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti saadikud]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1865]] [[Kategooria:Surnud 1933]] mzh8iy9w6wgz8esfdx0wg72z2gxiksy Jossif Stalin 0 15210 6752578 6705591 2024-10-31T11:17:45Z Kuriuss 38125 6752578 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Nõukogude Liidu juhist, laeva kohta vaata artiklit [[Jossif Stalin (reisilaev)]]}} {{Suunamine|Stalin}} {{viita}}{{toimeta}}{{keeletoimeta}} {{Infokast president | nimi = Jossif Stalin | pilt = CroppedStalin1943.jpg | pildiallkiri = Jossif Stalin (1943) | amet = [[NLKP KK peasekretär]] | ametiajaalgus = 3. aprill 1922 | ametiajalõpp = 16. oktoober 1952 | eelmine = [[Vjatšeslav Molotov]] <small>(vastutava sekretärina)</small> | järgmine = [[Nikita Hruštšov]] <small>(esimese sekretärina)</small> | amet2 = [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|esimees]] | ametiajaalgus2 = 6. mai 1941 | ametiajalõpp2 = 5. märts 1953 | eelmine2 = [[Vjatšeslav Molotov]] | järgmine2 = [[Georgi Malenkov]] | sünninimi = Ioseb Besarionis dze Jughashvili | sünniaeg = 18. detsember 1878 | sünnikoht = [[Gori]], [[Tbilisi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] <small>(tänapäeva [[Gruusia]])</small> | surmaaeg = 5. märts 1953 (74-aastaselt) | surmakoht = [[Kuntsevo suvila]], [[Kuntsevo]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | rahvus = | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] | abikaasa = [[Kato Svanidze]] <small>(1906-1907)</small> <br/> [[Nadežda Allilujeva]] <small>(1919-1932)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = Stalin Signature.svg | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Karjäär sõjaväes | Täisnimi = | Hüüdnimi = Koba | Truudusvanded = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[Nõukogude Liit]] | Teenistused = [[NSV Liidu relvajõud]] | Teenistusaeg = 1943-1953 | Auaste = [[Pilt:RA-SA F10MarsSU 1955.png|25px]] [[Nõukogude Liidu generalissimus]] | Juhitud üksused = [[NSV Liidu relvajõud|Kõik NSV Liidu relvajõud]] | Sõjad/lahingud = [[Teine maailmasõda]] | Autasud = | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} }} '''Jossif Stalin''' (sünninimi ''Ioseb Džugašvili''; [[18. detsember]] [[1878]] [[Gori]], [[Tiflisi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[5. märts]] [[1953]] [[Volõnskoje]] küla [[Kuntsevo (linn)|Kuntsevo]] lähedal [[Moskva oblast]]is, tänapäeval [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953. Stalini nime kasutas ta esimest korda [[1913]]. aastal. [[Vladimir Lenin]]i (1870–1924) surma järel haaras Stalin ainuvõimu [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistlikus parteis]] ja temast sai Nõukogude riigi [[diktaator]]. Tema loodud poliitika [[sotsialism]]i ülesehitamiseks ja [[Kommunism|kommunistliku ühiskonna]] väljaarendamiseks on tuntud kui [[stalinism]]. See inspireeris ka [[maoism]]i. Teda peetakse laialdaselt üheks 20. sajandi mõjukaimaks inimeseks. Alates 1920. aastate keskpaigast kuni 1956. aastani kultiveeriti [[Stalini isikukultus]]t ning viidi läbi [[stalinlikud repressioonid]]. Stalini läbi viidud reformid viisid [[Näljahäda Nõukogude Liidus 1932–1933|näljahädani Nõukogude Liidus]] ja tema tegevus aitas kaasa [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] vallapäästmisele. Teda peetakse vastutavaks [[genotsiid]]i ja arvukate [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaste kuritegude]] eest. == Nimi == Jossif Stalini ([[vene keel]]es Иосиф Виссарионович Сталин ehk ''Jossif Vissarionovitš Stalin'') tegelik nimi oli Ioseb Džugašvili ([[gruusia keel]]es იოსებ ჯუღაშვილი, vene keeles Иосиф Джугашвили). Nimest Ioseb tulenes ka tema esimene hüüdnimi Soso. Hiljem võttis ta Gruusia kirjaniku [[Alexander Kazbegi]] teose bandiidist peategelase järgi hüüdnimeks Koba. 1913. aastal avaldas ta [[Viin]]is elades [[pseudonüüm]]i K. Stalin all "[[Marksism ja rahvusküsimus]]", mis tegi ta [[bolševikud|bolševike]] seas tuntuks. Sealt alates kasutas Džugašvili nime Stalin. Tema hüüdnimede ja pseudonüümide hulka kuuluvad Soso, Soselo, Beso, Koba, Petrov, Ivanovitš, Koba Ivanovitš, Ivan Ivanovitš Vissarionovitš, Galiašvili, Simon Džvelaja, K. Kato, Gaios Besovitš Nižeradze, Organez Totomjants, Zahhar Melikjants, Pjotr Tšižikov, Vassili, Vassiljev, Vasja, Vaska, Veidrik Ossip, Ossip Koba, Ivanov, Rõugearmiline Oska, Kaukaaslane, Piimamees, Tšopura (rõugearmiline), Geza (lonkur), Kunkula (taaruja), David, Preester, Isa Koba, Giorgi Berdzenošvili, K. Stefin, Joska Korjavõi (rõugearmiline Joska), K. St, K. Safin, K. Solin, Koba Stalin, J. Džugasvili-Stalin,<ref name="noor_st_366"/> Peremees. == Elulugu == ===Sündimine=== Ametlike andmete järgi sündis Stalin 18. detsembril [[1879]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 6. detsembril 1879). [[Edvard Radzinski]] andmetel sündis Stalin tegelikult [[18. detsember|18. detsembril]] (6. detsembril) [[1878]]. Radzinski leidis väljavõtte ([[fotokoopia]] [[NLKP Keskarhiiv]]is) Gori katedraali [[Kirikuraamat|meetrikast]], kus Stalini sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad – Gori linna elanikud talumees Vissarion Džugašvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa – Gori linna elanik talumees Tsihitatrišvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul. Samas arhiivis on tõend selle kohta, et Jossif Džugašvili lõpetas Gori vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin [[1920]]. aastal oma käega on täitnud. Seal on sünniaastana kirjas 1878. [[1922]]. aastal, kui Stalinist sai partei peasekretär, täitis Stalini sekretär Tovstuhha tema eest uue ankeedi, kus ta sünnidaatumiks kirjutas 21. detsember [[1879]]. Sellest ajast vältis Stalin ankeetide täitmist ja jättis selle sekretäride teha. Nii saigi valest sünnidaatumist ametlik sünniaeg. [[File:Stalin 1894 Colour.jpg|pisi|left|Jossif Stalin, 1894. aastal]] === Haridustee === Jossif Džugašvili lõpetas [[1894]]. aastal [[Gori]] kirikukooli (''Горийская церковно-приходская школа'') ning astus pärast seda [[Thbilisi|Tiflis]]i õigeusklikku vaimulikku seminari. Kuigi Stalin oli nooruses andekas laulja ja õppis koolis viitele, oli ta ka rusikavõitleja, maadleja ja riiukukk. Stalini lapsepõlvesõbra Ioseb Iremašvili sõnul oli Soso Džugašvili kõige parem, aga kõige üleannetum õpilane. Nimelt kasvas ta üles vägivaldses keskkonnas. Ta kannatas tihti oma alkohoolikust isa vägivalla all ning tänavakaklused Gori linnas olid tema lapsepõlve ajal tavalised. Ta oli teiste laste suhtes armutu ja näitas harva üles kaastunnet. === Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani === Jossif Džugašvili astus [[1898]]. aastal Gruusia sotsiaaldemokraatliku liikumise Kolmas grupp ridadesse, [[1899]]. aastal heideti ta vaimulikust seminarist välja (ühe versiooni kohaselt poliitilise tegevuse, teise versiooni kohaselt eksamitele mitteilmumise tõttu). [[Pilt:Joseph Stalin, 1912.jpg|pisi|Jossif Stalin, 1912. aastal]] Aastail [[1901]]–[[1902]] oli [[VSDTP]] [[Tiflis]]i ja [[Batumi]] komitee liige. Pärast [[1903]]. aastal toiminud VSDTP lõhenemist [[menševikud|menševikeks]] ja [[bolševikud|bolševikeks]], toetas algselt menševike platvormi, kuid hiljem liitus bolševikega. Osales 41 saadikuga toimunud [[VSDT(b)P Tampere konverents]]il, mis toimus 25.–30. ([[vkj]] 12–17.) [[Detsember|detsembril]] [[1905]] [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigis]]. Aastail [[1906]]–[[1907]] osales/organiseeris varjunime Koba all VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantsvahendite eksproprieerimist Kaukaasias, sealhulga omal ajal kuulsas [[1907. aasta Tiflisi postiraharööv]]is, juunikuus 1907. Oli samal ajal ka aastail [[1906]]–[[1907]] VSDTP Bakuu komitee liige ja [[VSDT(b)P IV kongress]]i saadik [[Stockholm]]is. Stalin oli [[1908]]. aastal [[Bakuu]] vanglas koos [[menševik]]u [[Andrei Võšinski]]ga. Pärast vabanemist oli [[Peterburi]]s bolševike ajalehe [[Pravda]] toimetaja, pärast vahistamist viibis administratiivkorras väljasaadetuna asumisel [[1911]]. aastal koos [[Jakov Sverdlov]]iga [[Narõmi krai]]s [[Tomski kubermang]]us, kust põgenes asumistelt augustikuus 1912. aastal. Pärast põgenemist elas Peterburis, kus [[1912]]. aastal koopteeriti [[Vladimir Lenin]]i toetusel [[VSDTP Keskkomitee]]sse ja [[VSDTP KK Vene büroo]]sse. Oma tegevuses parteisiseses poliitikas vastandus Vene büroo välismaal emigratsioonis elavatele sotsiaaldemokraatidele (Lenin jne), kes kavandasid [[maailmarevolutsioon]]i, samal ajal kui Venemaal tegutsevad sotsiaaldemokraadid keskendusid Venemaal toimuvale. [[1913]]. aastal püüti aga [[ohranka|Peterburi ohranka]] salajase kaastöölise [[Roman Malinovski]] info alusel põgenenud Stalin Peterburis kinni ja saadeti uuele asumisele [[Krasnojarski kubermang]]u [[Turuhansk]]isse, kus viibisid koos Sverdloviga kuni 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]ini. Tema osa [[Oktoobrirevolutsioon|Oktoobripöörde]] ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanov]], [[Lev Trotski]] ja teised. === Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret === Pärast 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järgset nõukogude võimuhaaramist määrati Jossif Stalin esialgsesse bolševike, [[vasakesseerid]]e ja menševike koalitsioonivalitsuses [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]]s Vene SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka [[riigikontroll]]i rahvakomissariks. Samuti osales ta bolševike häälekandja [[Pravda]] juhtimises, mille ta võttis üle oma hilisemalt välisministrilt, Stalinile elu lõpuni ustavaks jäänud [[Vjatšeslav Molotov]]ilt. === Venemaa Kodusõjas=== 1918. aastal alanud Venemaa kodusõjas osales Jossif Stalin [[Punaarmee]]sse sattunud vana keisririigi sõjaväelaste üle kontrolli teostavates rinnete revolutsioonilistes sõjanõukogudes põhjarindel: [[Petrograd]]i kaitsel 1918. aasta mais [[Loodearmee]] pealetungi ajal; [[Läänerinne (Vene kodusõda)|lääne]]- ja [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|lõunarindel]] ning 1920. aastal [[Looderinne|looderin]]del [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]]s [[Mihhail Tuhhatševski]] ebaõnnestunud maailmarevolutsiooni viimisel [[Poola]] ja [[Lääne-Euroopa]]sse. Kodusõja vältel konkureeris ta mõjuvõimu ja Lenini isikliku soosingu pärast sõja tegeliku juhi [[Lev Trotski]]ga, korraldades näiteks Trotski poolt Punaarmees rakendatud endiste tsaariarmee ohvitseride massilisi hukkamisi. Üks Stalini tuntumaid saavutusi oli Nõukogude Venemaad viljaga varustanud [[Tsaritsõn]]i (hilisema nimega Stalingradi) kaitse organiseerimine. ===1920.–1930. aastad=== 1920.–1930. aastatel töötas J. Stalin peamiselt [[VK(b)P KK]] aparaadiga ja esines avalikkuse ees harva. VK(b)P peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSV Liidu juhina. [[NLKP KK peasekretär|VK(b)P KK peasekretär]]ina ja [[VK(b)P KK Poliitbüroo|Poliitbüroo]] liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. ====Võimuvõitlus==== [[1922]]. aastal alustas J. Stalin võimuvõitlust liidrikoha eest kommunistlikus parteis, tema põhiliseks vastaseks olid algetapis sõnaosav ja rahva hulgas populaarne [[Lev Trotski]], majandustegelane [[Nikolai Buhharin]], rahvusvahelise kommunistliku liikumise liider [[Grigori Zinovjev]]. Võimuvõitluseks L. Trotski vastu moodustas ta G. Zinovjevi ja [[Lev Kamenev]]iga [[VK(b)P KK Organiseerimisbüroo]]s juhtgrupi, kellega valmistas ette kõik NSV Liidu kõrgeima võimuorgani [[VK(b)P KK Poliitbüroo]] istungite päevakavad ja otsused. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes ajutiste poliitiliste liitudega oma potentsiaalsed konkurendid kõrvaldas (Lev Trotski, [[Lev Kamenev]], [[Grigori Zinovjev]], [[Nikolai Buhharin]]). VK(b)P KK Organiseerimisbüroo tegi otsuseid NSV Liidu kõrgemate parteiliste ja rahvamajanduse juhtkaadrite [[Nomenklatuur (eliit)|nomenklatuur]]i ametisse määramise kohta. Kõrgemasse nomenklatuuri kuuluvad ametnikud ja parteiorganisatsioonide liidrid oli ka traditsiooniliselt kommunistliku partei kongresside saadikud, mis kindlustas J. Stalinile nende toetuse kongressidel. Hilisemal ajalookujutuse muutmisel pööras Stalin ka hiljem suurt tähelepanu, lastes kommunistliku partei ametlikus ajaloos "[[ÜK(b)P ajaloo lühikursus]]" kujutada sündmusi talle vajalikul viisil sõltumata tegelikult toimunust. Levinud oli dokumentide hilisem muutmine, sealhulgas isegi fotode [[retušeerimine]], kust kaotati ebasoosingusse langenud ja kommunistliku partei tehtud "ebaõigetes" otsustes süüdistatud isikud. ====Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine==== 1930. aastail pidas Stalin eri ametikohti, nagu Rahvuste rahvakomissar ja Tööliste ja talupoegade inspektsiooni rahvakomissar. "Uue Sotsialistliku Ofensiivi" (I viisaastak) ajal oli ta mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või parteiorganite valitsemise kaudu peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid ja koostades poliitilisi juhtnööre kõige kohta alates tööstusest ja [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimisest]] kuni ajalookirjutuseni. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (1928–1932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Jossif Stalin viis peasekretärina ellu [[Vladimir Lenin]]i poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada [[sotsialism|sotsialistlik]] ühiskonnakord. Selleks arendas ta [[industrialiseerimine|industrialiseerimise]] loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi NSV Liidu kodanike ekspluateerimisest [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]], töönormide kehtestamise ja [[sotsialistlik võistlus|sotsialistliku võistluse]] arendamise ([[stahhanovlus]]), tööd saboteerivate kahjurite vastaste kampaaniate ning vangide tööjõu massilise rakendamise teel. Stalin muutis korduvalt poliitilist kurssi. Nii tühistas ta Lenini algatatud [[Uus majanduspoliitika|uue majanduspoliitika]] (NEP, novaja ekonomitšeskaja politika), mis lubas areneda kollektiivmajanduse kõrval ka eraettevõtetel, hiljem keelati [[eraettevõtlus]] Nõukogude Liidus sootuks. [[Kollektiviseerimine|Kollektiviseerimise]] käigus muutis Stalin korduvalt oma avalikke seisukohti selle suhtes, kas või mil määral tohib või peab talupoegade kollektiivmajanditesse sundimisel kasutada vägivalda. ====[[Stalinlikud repressioonid|Poliitilised repressioonid]]==== Talle olid iseloomulikud ulatuslikud näidiskohtuprotsessid, mida ta korraldas juba 1920. aastate lõpust (vt [[Esimene Moskva protsess]], [[Kolmas Moskva protsess]]). Avalikult olid protsessid suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka kõik, keda Stalin soovis. Kui algul oli protsesside tulemuseks peamiselt seniste riigi- ja parteijuhtide kõrvaldamine ametist, siis ajapikku lõppesid need süüdimõistetute pikaajaalise vabadusekaotuse ja surmaotsusteni. Nõukogude poliitiliste uurimisorganite [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]], [[OGPU]] ja [[NKVD]] siht oli uurimisalused täielikult murda. Nii tunnistas kommunismi üks peamisi ideolooge Buhharin, keda Lenini valitsusajal hüüti "partei lemmikuks", end vanglas süüdi kõigis süüdistuse punktides ja palus puhtsüdamlikku kahetsust ilmutades asjatult oma elu eest. Üksteise järel kõrvaldas Stalin parteis ja riigis nii tegeliku, näilise kui ka võimaliku opositsiooni. Stalini paranoia süvenes, ainuvõimu saavutanuna tabas Nõukogude Liitu repressioonide ehk küüditamiste lained, kus asustati ümber terveid rahvaid (tatarlased, tšetšeenid) ( Eestis 1941 ja 1949). Kõige enam aitab tema toimepandud [[Inimsusvastane kuritegu|kuritegudest]] ja õudustest aru saada [[Aleksandr Solženitsõn]]i suurteos "[[Gulagi arhipelaag]]". {{Vaata|Trotskism}}, ''[[Nõukogudevastane parempoolne trotskistlik blokk]]'', ''[[Trotskistlik-zinovjevlik vandenõu]]'', ''[[Suur terror]]'' ====Ainuvõim ja isikukultus==== 1930. aastatel muutus Stalini ülistamine "geniaalse juhina", "suure Stalinina" jne nii püsivaks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist. [[Stalini isikukultus]] kestis kuni tema surmani. Teda peeti nii ületamatuks riigi- ja väejuhiks kui ka geniaalseks filosoofiks ja teadlaseks. Nii näiteks väideti, et tema teos "[[Marksism ja keeleteaduse küsimused]]" on muutnud kõigi teaduste suunda. Stalini järgi nimetati nii laevu ja asutusi kui ka terveid linnu (Stalingrad, Stalinabad) ja haldusüksusi (Stalingradi oblast). Tema nime kandsid nii riiklikud kui ka rahvusvahelised auhinnad, näiteks [[Rahvusvaheline Stalini rahupreemia]]. ====Välispoliitika==== Kui algselt olid bolševikud tulnud võimule [[maailmarevolutsioon]]i loosungi toel, mis lubas kapitalistliku korra kiiret kukutamist kogu maailmas, siis edaspidi sai maailmarevolutsioonist Stalini jaoks retooriline vahend, millega võidi õigustada naaberriikide vallutamist ja nukurežiimide püstitamist, kuid mis ei seganud vajaduse korral suhete sisseseadmist [[Saksa Riik|natsistliku Saksamaaga]] või kapitalistlike riikidega (liitlased Teises maailmasõjas) ning lahkhelisid sotsialismimaadega ([[Josip Broz Tito]] [[Jugoslaavia]], [[Mao Zedong]]i [[Hiina]]). [[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi| Jossif Stalin, [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i allkirjutamisel 23. augustil 1939]] ===Teine maailmasõda=== Stalini algatusel sõlmiti [[23. august]]il [[1939]] Nõukogude Liidu ja [[Saksamaa]] vahel [[Molotovi-Ribbentropi pakt]], mida võib lugeda [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks ja seega Stalinit üheks Teise maailmasõja vallapäästjaks. Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata. Nimetatud plaan luhtus, sest Saksamaa sai lääneliitlastest [[välksõda|välksõjaga]] jagu ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata: [[22. juuni]]l [[1941]]. Hitler ründas Nõukogude Liitu ajal, mil Nõukogude Liit oli osa autorite arvates ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Seetõttu kandis Nõukogude Liit alguses tohutuid kaotusi. Lisaks oli [[Punaarmee]] valmis ainult ründesõjaks, kuid mitte kaitsesõjaks. Stalini salajasi ettevalmistusi sõjaks on oma raamatutes põhjalikult käsitlenud endine Nõukogude luuraja [[Viktor Suvorov]], aga ka akadeemilised ajaloolased (nt [[Mihhail Meltjuhhov]]). [[Pilt:Yalta summit 1945 with Churchill, Roosevelt, Stalin.jpg|pisi|Jossif Stalin 1945. aastal [[Jalta konverents]]il Teise maailmasõja võitnud riikide juhtidega]] Stalin võttis endale ise kõrgeima sõjaväelise auastme, kuulutades end [[generalissimus]]eks. Sõja vältel vahetas ta korduvalt välja armee juhtkonna, otsustades põhiliste strateegiliste küsimuste üle isiklikult. ==Stalini pärand ja hilisem diskussioon== Eksisteerib selge erinevus Stalini diktatuuri ning nii-öelda puhta isikudiktatuuri vahel. Jossif Stalin, ehkki oma isikliku poliitilise masinavärgi ehitaja, kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning tegutses NLKP raames, mis eksisteeris enne ning ka pärast Stalini surma, ehkki elas üle suured muudatused. Võimuvõitlust NSV Liidus pärast 1956. aastat eristab selle eelsest ajast peamiste poliitiliste konkurentide eksiili saatmine. Stalini-järgsed parteijuhid saavutasid kiirest konsensuse selles, et partei ja riigi ladviku suhtes enam surmanuhtlust ei rakendataks; üks viimaseid surmamõistetud juhte oli NKVD endine ülem [[Lavrenti Beria]]. Stalin oli nii NSV Liidu juht kui ka sümbol. Radzinski kirjeldab Stalini biograafias Jossif Stalini äkilist reaktsiooni, kui tema poeg Vassili kuulutas: "Ka mina olen Stalin!" Radzinski väitel karjunud Vassili isa, et isegi mitte tema ise ei ole Stalin, kuna Stalin on enamat kui inimene, Stalin on terve riik. Kui Stalini surma järel hakati tema tegevust ümber hindama, miljonite kaupa süüdi mõistetuid vangilaagritest vabastama ja tapetuid [[postuumne rehabiliteerimine|postuumselt rehabiliteerima]], loobuti ka Stalinist NSV Liidu sümbolina. Pärast Stalini surma pani NLKP Stalini võimu ajal toime pandud [[genotsiid]]i ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaste kuritegude]] eest vastutuse Jossif Stalinile isiklikult, vabastades vastutusest NLKP ja enamik teisi toonaseid juhte, kes olid võimule tulnud Stalini valitsusajal tema protežeedena ning seetõttu ka ise tema tegudes osalised. Stalini hukkamõistule [[Nikita Hruštšov]]i ajal järgnes tema osaline rehabiliteerimine [[Leonid Brežnev]]i võimul olles, mil ei tahetud rääkida Stalini-aegsetest kuritegudest. Stalini järglased peasekretäri ametikohal (Hruštšov, Brežnev) üritasid NSV Liidu sise- ja välispoliitikat muuta ning reformida, kasutades teadmisi ja kogemusi, mis olid omandatud Stalini ajal. Nii Venemaal kui ka Läänes leidub arvukalt inimesi, kes peavad Stalini tegevust eelkõige positiivseks ning kes õigustavad tema kuritegusid vajadustega rasketes poliitilistes tingimustes ja väiksemate korrumpeerunud võimukandjate kuritarvitustega. Stalini ülistajad nimetavad tema teeneks nii Nõukogude Venemaa arendamist tsaariaegsest agraarmajandusest moodsaks tööstusmaaks kui ka fašismi purustamist Teises maailmasõjas. Aastal [[2008]] telekanali [[Rossija (televisioonikompanii)|Rossija]] kõigi aegade tähtsaima venelase leidmiseks korraldatud rahvahääletusel sai Stalin [[Aleksander Nevski]] ja [[Pjotr Stolõpin]]i järel kolmanda koha, edestades napilt [[Aleksandr Puškin]]it. ==Perekond== Jossif Stalini perekond: *esimene abikaasa [[Kato Svanidze]] (Jekaterina Džugašvili; [[1885]]–[[1907]]) **poeg [[Jakov Džugašvili]] ([[1907]]–[[1943]]) ***esimene abikaasa ([[Zoja Džugašvili]]) (neiuna Gunina; [[1908]]–[[1957]]) ***teine abikaasa [[Julija Džugašvili]] (neiuna Judif Meltzer; surnud [[1967]] või 1968) ****tütar [[Galina Džugašvili|Galina Jakovlevna Džugašvili]] ([[1939]]–[[2007]]) *teine abikaasa [[Nadežda Allilujeva]]-Džugašvili [[1901]]–[[1932]]), töötas Rahvakomissaride Nõukogus sekretäri-masinakirjutajana, hiljem VK(b)P KK sekretäri Vladimir Uljanovi sekretariaadis, tegi kaastööd ajakirjadele [[Revolutsija i Kultura]], ajalehele Pravda, tegeles lastekodudega; aastatel 1929–1932 õppis Tööstusakadeemias. **poeg [[Vassili Stalin]] ([[1921]]–[[1962]]) ***esimene abikaasa [[Galina Stalina]] (neiuna Burdonovskaja; surnud [[1990]]) ****poeg [[Aleksandr Burdonski]] (endine perekonnanimi Stalin) ([[1941]]–[[2017]]) ****tütar [[Nadežda Stalina]] (sündis [[1943]]) ***teine abikaasa [[Jekaterina Stalina]] (neiuna Timošenko; surnud [[1983]]) ****poeg [[Vassili Vassiljevitš Stalin|Vassili Stalin]] ([[1949]]–[[1972]]), sõjaväelane (lendur) ****tütar [[Svetlana Vassiljevna Stalina|Svetlana Stalina]] ([[1947]]–[[1990]]) ***kolmas abikaasa ([[Kapitolina Stalina]]; neiuna Vassiljeva) **tütar [[Svetlana Allilujeva]] alias Lana Peters ([[1926]]–2011<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-hooldekodus-suri-85-aasta-vanusena-vahki-stalini-tutar.d?id=62404176 USA hooldekodus suri 85 aasta vanusena vähki Stalini tütar]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, delfi.ee, 29. november 2011</ref>) ***esimene abikaasa [[Grigori Morozov]] ([[1921]]–[[2002]]) ****poeg [[Jossif Allilujev]] ([[1945]]–[[2008]]) ***teine abikaasa [[Juri Ždanov]] (1918–2006) ****tütar [[Jekaterina Ždanova]] (sündis [[1950]]) [[Pilt:Joseph Stalin 1911 mug shot.jpg|pisi|Stalin ~1911]] ==Isiklikku== Stalin suitsetas piipu ning armastas juua Gruusia veine ([[Hvantškara|khvanchkara]] vein). Eraelus säilitas ta Nõukogude juhtide esimesele põlvkonnale omast lihtsat elustiili ja oli kohati koonerdamiseni kokkuhoidlik. Oma isikliku eluloo suhtes oli Stalin kiivas. Eluajal ilmus temast Nõukogude Liidus üksainus lühike ametlik biograafia, mille käsikirja ta ise hoolikalt üle vaatas ja tsenseeris. Ka kirjanikel ei lubanud Stalin tunda liigset huvi tema tegelikku elulugu kajastavate dokumentide vastu. ==Parteikarjäär== * [[VSDTP]] – [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] liige 1898. aastast * VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] liige alates [[1919]]. aastast kuni surmani 1953. aastal, * VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] poliitbüroo/presiidiumi liige alates 1917 kuni surmani 1953. aastal, * VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] organiseerimisbüroo liige alates [[25. märts]]ist [[1919]] kuni [[16. oktoober|16. oktoobrini]] [[1952]], * Venemaa ja [[NLKP|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] [[NLKP KK Sekretariaat|Keskkomitee sekretariaadi]] liige alates [[10. aprill]]ist [[1922]] kuni surmani 1953. aastal. ==Karjäär NSV Liidu riigiametites== *[[1917]]–[[1922]], [[Vene SFNV Rahvuste Rahvakomissariaat|Vene SFNV Rahvuste Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar *[[1919]]–[[1920]], [[Vene SFNV Riigikontrolli rahvakomissariaat|Vene SFNV Riigikontrolli rahvakomissariaadi]] rahvakomissar *[[1920]]–[[1922]], [[Vene SFNV Tööliste ja Talupoegade Inspektsioon]]i rahvakomissar *[[1920]]. aastal [[Vene SFNV|Vabariigi]] [[Sõja-Revolutsiooninõukogu]] liige *[[1922]]–[[1934]] VK(b)P/[[ÜK(b)P KK peasekretär]] *[[1934]]–[[1953]] [[ÜK(b)P KK sekretär]] *[[1941]]–[[1953]] [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] / [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimees *[[1941]]–[[1945]] [[NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee|NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee]] esimees ja [[NSV Liidu Relvajõud]]ude kõrgeim ülemjuhataja *[[1941]]–[[1946]] [[NSV Liidu kaitse rahvakomissar]] *[[1946]]–[[1947]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|esimees]] ja [[NSV Liidu relvajõudude minister]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1946/03/23/7 NSVL valitsuse – NSVL Ministrite Nõukogu moodustamisest], Postimees, nr. 69, 23 märts 1946</ref> *[[1947]]–[[1953]] Eesti NSV [[Eesti NSV II Ülemnõukogu|II]] ja [[Eesti NSV III Ülemnõukogu|III Ülemnõukogu]] liige == Mälestuse jäädvustamine == {{vaata|Stalini mälestusmärkide loend|Jossif Stalini järgi nimetatud kohad}} 1957. aastal avati Stalini sünnilinnas Goris [[Jossif Stalini muuseum]]. ==Vaata ka== *[[Jossif Stalini järgi nimetatud kohad]] * [[Stalini mälestusmärkide loend]] *[[Stalinism]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="noor_st_366">Simon Sebag Montefiore, ''Noor Stalin'' (Tallinn: Varrak, 2008), lk 366.</ref> }} ==Kirjandus== ===Stalini teosed=== * Jossif Stalin "Riikliku Kaitsekomitee esimehe J. V. Stalini raadiokõne 3. juulil 1941", Poliitiline Kirjandus, 1941 * Jossif Stalin "Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast", Poliitiline Kirjandus, 1944 (kordustrükid 1945 ja 1946) * Jossif Stalin "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika", Poliitiline Kirjandus, 1947 * Jossif Stalin "Marksism ja keeleteaduse küsimused", Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 * Jossif Stalin "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII kongressil", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Jossif Stalin "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Jossif Stalin "Leninismi küsimusi" Poliitiline Kirjandus, 1945 (kordustrükk 1952) * Jossif Stalin "Lühidalt lahkhelidest parteis", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Jossif Stalin "Teosed", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 ===Teosed Stalini kohta=== * Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin", Poliitiline Kirjandus, 1944 * "Stalinlik sugupõlv", Ilukirjandus ja Kunst, 1946 * "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist", Poliitiline Kirjandus, 1946 * "Jossif Vissarionovitš Stalin", Poliitiline Kirjandus, 1947 (kordustrükid 1951 ja 1953) * Georgi Aleksandrov "Meid kaitseb Lenini-Stalini suur lipp", Poliitiline Kirjandus, 1947 * Georgi Aleksandrov "J. V. Stalini teos «Marksism ja keeleteaduse küsimused» – loova marksismi suur eeskuju", Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 * Aleksandr Oparin "Seltsimees J. V. Stalini keeleteaduse küsimusi käsitlevate tööde tähtsus nõukogude bioloogiateaduse arenemisele", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Kaarel Haav ja [[Rein Ruutsoo]] "Eesti rahvas ja stalinlus", Olion, 1990 * "Stalinlik vägivallamasin", Olion, 1990 * Veikko Huovinen "Onu Joss", Koolibri, 1993 * Edvard Radzinski "Stalin", Varrak, 2000 * "Stalin", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001 * "Netinalju Stalinist", Eesti Kirjandusmuuseum, 2004 * Viktor Jerofejev "Hea Stalin", Tänapäev, 2005 * Simon Sebag Montefiore "Stalin", Varrak, 2005 * Solomon Volkov "Šostakovitš ja Stalin", Tänapäev, 2005 * Vladlen Sirotkin "Stalin", Olion, 2007 * Simon Sebag Montefiore "Noor Stalin", Varrak, 2008 * Rupert Butler "Stalini hirmuvalitsus", Pegasus, 2010 * Olev Remsu. Teine kiri sõbrale. Stalin. Kogumik Aja Kirju, Petrone Print, 2016 ===Teoseid Stalini perekonnast=== * Varvara Samsonova "Stalini tütar", Olion, 2002 * Boriss Sokolov "Vassili Stalin", Huma, 2004 ==Välislingid== {{Commons|Iósif Vissariónovich Stálin}} {{Vikitsitaat}} *[http://schvak.blogspot.com/p/jossif-stalin-dialektilisest-ja.html Stalini raamatu "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist" tõlge] (eesti keeles) *[http://schvak.blogspot.com.ee/p/stalin-2.html Referaat Stalini varastest seisukohtadest rahvusküsimuses] (eesti keeles) *[https://archive.today/20130701092208/www.postimees.ee/28217/diktaatori-portree-noore-mehena Diktaatori portree noore mehena] (Simon Sebag Montefiore biograafia eestikeelse väljaande arvustus) *[http://lib.misto.kiev.ua/HISTORY/FELSHTINSKY/stalin_3.txt Ю. ФЕЛЬШТИНСКИЙ Сборник статей, материалов и документов: Был ли Сталин агентом охранки?] * Amos Chapple. [https://www.rferl.org/a/stalin-funeral-death-70-year-anniversary/32297993.html The Death Of Stalin: 70 Years Ago&nbsp;// Photos made by Soviet photographers, and one American observer, show the funeral of the U.S.S.R's most infamous dictator as viewed from behind the scenes and in front of the official cameras.] [[RFE/RL]], 3. märts 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (bolševike) Partei]] Keskkomitee sekretär [[Vladimir Lenin]]|nimi=[[ÜK(b)P KK peasekretär]]/<br/> ja aastast 1952 [[NLKP KK I sekretär]]|aeg=[[1922]]–[[1952]] / [[1953]]|järgnev=[[NLKP KK I sekretär]] [[Nikita Hruštšov]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Semjon Timošenko]]|nimi=NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi rahvakomissar/<br/> NSV Liidu kaitseminister<br/>|aeg=[[1941]]–[[1947]]|järgnev=[[Nikolai Bulganin]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Vjatšeslav Molotov]]|nimi=NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees/<br/> NSVL Ministrite Nõukogu esimees|aeg=[[1941]]–[[1953]]|järgnev=[[Georgi Malenkov]]}} {{lõpp}} {{Nõukogude Liidu marssalid}} {{DEFAULTSORT:Stalin, Jossif}} [[Kategooria:Revolutsionäärid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu marssalid]] [[Kategooria:NLKP KK Presiidiumi liikmed]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Võidu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Jossif Stalin| ]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1878]] [[Kategooria:Surnud 1953]] ei544uruxa0vb6py9ukennr8b18c4ap Biograafiad (B) 0 18597 6752451 6733423 2024-10-30T20:31:14Z Velirand 67997 /* Bü */ 6752451 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (B)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab B-tähega. ==Ba== ''Vaata [[Biograafiad (Ba)]]'' ==Be== ''Vaata [[Biograafiad (Be)]]'' ==Bh== *[[Bidhya Devi Bhandari]], Nepali poliitik (1961–) *[[Bhāravi]], India sanskritikeelne luuletaja (6. sajand) *[[Bhartrihari]], India sanskritikeelne lüüriline luuletaja ning grammatik ja keelefilosoof (7. sajand) *[[Bhāsa]], India sanskritikeelne näitekirjanik *[[Bhatti]], India sanskritikeelne luuletaja (6. või 7. sajand) *[[Bhavabhūti]], India sanskritikeelne näitekirjanik (7.–8. sajand) *[[Lucky Bhembe]], Svaasimaa kergejõustiklane (1973–) *[[Bhumibol Adulyadej]], Tai kuningas (1927–2016) *[[Benazir Bhutto]], Pakistani poliitik, kahekordne peaminister (1953–2007) *[[Bilawal Bhutto Zardari]], Pakistani poliitik (1988–) *[[Zulfikar Ali Bhutto]], Pakistani poliitik, president ja peaminister (1928–1979) ==Bi== ''Vaata [[Biograafiad (Bi)]]'' ==Bj== *[[Aleksei Bjalõnitski-Birulja]], vene zooloog, zoogeograaf, polaaruurija (1864–1937) *[[Ágúst H. Bjarnason]], islandi psühholoog ja filosoof (1875–1952) *[[Birkir Bjarnason]], Islandi jalgpallur (1988–) *[[Sigurður Bjarnason]], Islandi poliitik (1915–2012) *[[Espen Harald Bjerke]], norra murdmaasuusataja (1980–) *[[Andreas Bjerre]], rootsi psühholoog (1879–1925) *[[Tore Bjonviken]], norra murdmaasuusataja (1975–) *[[Anders Bjork]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Dana Bjorka]], Läti teatri- ja filminäitleja (1985–) *[[Oliver Bjorkstrand]], Taani jäähokimängija (1995–) *[[Patrick Bjorkstrand]], taani jäähokimängija (1992–) *[[Sadie Bjornsen]], USA murdmaasuusataja (1989–) *[[Nick Bjugstad]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Marco Bjurström]], Soome saatejuht, tantsuõpetaja ja koreograaf (1966–) *[[Jakob Björck]], rootsi kunstnik (1726–1793) *[[Marit Bjørgen]], norra murdmaasuusataja (1980–) *[[Malin Björk]], Rootsi poliitik (1972–) *[[Ilkka-Christian Björklund]], Soome poliitik (1947–) *[[Jonas Björkman]], Rootsi tennisist (1972–) *[[Ole Einar Bjørndalen]], norra laskesuusataja (1974–) *[[Bjørnstjerne Bjørnson]], norra kirjanik (1832–1910) *[[Ketil Bjørnstad]], norra muusik ja kirjanik (1952–) *[[Björk]], islandi laulja (1965–) *[[Johan Björkegren]], Rootsi arstiteadlane (1965–) *[[Irina Björklund]], soome näitleja (1973–) *[[Christer Björkman]], rootsi laulja ja teleprodutsent (1957–) *[[Hannu-Pekka Björkman]], soome näitleja (1969–) ==Bl== *[[Adriaan Blaauw]], hollandi astronoom (1914–2010) *[[Cara Black]], Zimbabwe tennisist (1979–) *[[Claudia Black]], Austraalia näitleja (1972–) *[[Dorrit Black]], Austraalia modernistlik maalikunstnik ja graafik (1891–1951) *[[Jack Black]], USA näitleja (1969–) *[[Joseph Black]], šoti keemik, füüsik ja arst (1728–1799) *[[Lewis Black]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja näitleja (1948–) *[[Hayley Jean Blackburn]], Inglismaalt pärit balletiartist (1986–) *[[Jesse Blacker]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija (1991–) *[[Ritchie Blackmore]], briti kitarrist ja laulukirjutaja (1945–) *[[George Blackwood]], Austraalia jalgpallur (1997–) *[[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Bladud]], brittide kuningas *[[Willem Blaeu]], hollandi kartograaf ja kirjastaja (1571–1638) *[[Vahtang Blagidze]], gruusia maadleja (1957–) *[[Vassili Blagoveštšenski]], vene publitsist ja pedagoog (1802–1864) *[[Moses Blah]], Libeeria poliitik ja diplomaat (1947–2013) *[[Manuel Blahnik]], hispaania moelooja (1942–) *[[Gérard Blain]], prantsuse filminäitleja ja -lavastaja (1930–2000) *[[Tony Blair]], Suurbritannia poliitik (1953–) *[[Samuel Blais]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[William Blake]], inglise luuletaja, graafik ja maalija (1757–1827) *[[Yohan Blake]], Jamaica kergejõustiklane (1989–) *[[Ralph Albert Blakelock]], ameerika kunstnik (1847–1919) *[[Sarah-Jayne Blakemore]], Briti neuroteadlane (1974–) *[[Juraj Blanár]], Slovakkia poliitik (1966–) *[[Dominique Blanc]], prantsuse filminäitleja (1956–) *[[Eugénie Blanchard]], prantsuse ülipikaealine (1896–2010) *[[Jean-Pierre Blanchard]], prantsuse leidur (1753–1809) *[[Marc Blanchard]], USA kirjandusteadlane ja semiootik (1942–2009) *[[María Blanchard]], hispaania maalikunstnik (1881–1932) *[[Sophie Blanchard]], prantsuse aeronaut (1778–1819) *[[Blanche I]], Navarra kuninganna (1387–1441) *[[Cate Blanchett]], Austraalia filminäitleja (1969–) *[[Maurice Blanchot]], prantsuse kirjanik, filosoof ja kirjandusteoreetik (1907–2003) *[[Salvador Jorge Blanco]], Dominikaani Vabariigi poliitik (1926–2010) *[[Ana Blandiana]], rumeenia kirjanik ja poliitik (1942–) *[[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik (1993–) *[[Tõnis Blank]], eesti majandustegelane ja poliitik (1954–) *[[Johann Blankenfeld]], Eesti usutegelane (1471–1527) *[[Lloyd Blankfein]], Ameerika Ühendriikide investeerimispankur (1954–) *[[Pilvi Blankin-Salmin]], eesti vaibakunstnik (1955–) *[[Matvei Blanter]], Vene helilooja (1903–1990) *[[Massimiliano Blardone]], Itaalia mäesuusataja (1979–) *[[Vicente Blasco Ibáñez]], hispaania kirjanik (1867–1928) *[[Bill de Blasio]], USA poliitik (1961–) *[[Mariusz Błaszczak]], Poola poliitik (1969–) *[[Jakub Błaszczykowski]], Poola jalgpallur (1985–) *[[Leszek Błażyński]], Poola poksija (1949–1992) *[[Pavel Blažek]], Tšehhi jurist ja poliitik (1969–) *[[Sepp Blatter|Sepp Blatter]], Šveitsi jalgpallitegelane (1936–) *[[William Peter Blatty]], USA kirjanik, filmistsenarist ja -lavastaja (1928–2017) *[[Aleksander Blaubrück]], eesti kooliõpetaja, karikaturist, tarbekunstnik (1895–1971) *[[Rudolf Bruno Blaufeldt]], eesti rohuteadlane ja esperantist (1877–1932) *[[Rūdolfs Blaumanis]], läti kirjanik ja ajakirjanik (1863–1908) *[[Jelena Blavatskaja]], vene müstik (1831–1891) *[[Edward Blay]], Ghana poksija (1937–2006) *[[Kurt Blecha]], Saksa DV partei- ja riigitegelane (1923–2013) *[[Max Blecher]], juudi rahvusest Rumeenia kirjanik (1909–1938) *[[Alexis Bledel]], USA näitleja ja modell (1981–) *[[Vaclovas Blėdis]], leedu näitleja ja teatrilavastaja (1920–1999) *[[Imants Bleidelis]], läti jalgpallur (1975–) *[[Martin Bleimann]], Eesti poliitik ja Nõukogude Liidu luuraja (1887–1938) *[[Johannes Bleive]], eesti muusikapedagoog ja -kriitik ning helilooja (1909–1991) *[[Mihhail Bleive]], eesti õigeusu preester, märter (1873–1919) *[[Ernst Blessig]], Eesti arstiteadlane (1859–1940) *[[Johann Ludwig Urban Blesson]], Preisi sõjaajaloolane ja sõjaväeinsener (1790–1861) *[[Corbin Bleu]], USA näitleja ja laulja (1989–) *[[Eugen Bleuler]], Šveitsi psühhiaater (1857–1939) *[[Julius Bleyer]], Eesti Postimuuseumi asutaja (1901–1980) *[[Fritz Bleyl]], saksa maalikunstnik (1880–1966) *[[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija (1998–) *[[Daley Blind]], hollandi jalgpallur (1990–) *[[Boriss Blinder]], Ukraina kabetaja (1913–1998) *[[Antony Blinken]], USA poliitik ja riigiametnik (1962–) *[[Vilija Blinkevičiūtė]], Leedu jurist ja poliitik (1960–) *[[Valeri Blinov]], eesti filmioperaator (1947–) *[[Jelena Blinova]], vene näitleja (1924–1985) *[[Charles Kasiel Bliss]], Austria semiootik (1897–1985) *[[Georgi Bliznaški]], Bulgaaria õigusteadlane ja poliitik (1956–) *[[Karen Blixen]], taani kirjanik (1885–1962) *[[Jakov Bljumkin]], Nõukogude riigiametnik (1900–1929) *[[Ernest Bloch]], Ameerika Ühendriikide helilooja, viiuldaja, pedagoog ja dirigent (1880–1959) *[[Felix Bloch]], Šveitsi-Ameerika Ühendriikide füüsik (1905–1983) *[[Marc Bloch]], prantsuse ajaloolane (1886–1944) *[[Guido Block]], Tartu justiitsbürgermeister (1843–1889) *[[Ken Block]], USA motosportlane (1967–2023) *[[Ned Block]], USA filosoof (1942–) *[[Ādolfs Bļodnieks]], Läti poliitik (1889–1962) *[[Nicolaas Bloembergen]], hollandi päritolu USA füüsik (1920–2017) *[[Oleg Blohhin]], Ukraina jalgpallur, treener ja poliitik (1952–) *[[Aleksandr Blok]], vene kirjanik (1980–1921) *[[Andrus Blok]], Eesti poliitik (1961–) *[[Stef Blok]], Hollandi poliitik (1964–) *[[Sofia Blokhin]], Eesti maletaja (2006–) *[[Rogier Blokland]], hollandi keeleteadlane (1971–) *[[Rens Blom]], hollandi teivashüppaja (1977–) *[[Stig Blomberg]], rootsi skulptor (1901–1970) *[[Werner von Blomberg]], Saksa sõjaväelane (1878–1946) *[[Thomas Blomqvist]], Soome poliitik (1965–) *[[Stig Blomqvist]], rootsi rallisõitja (1946–) *[[Lanceloot Blondeel]], flaami maalikunstnik, skulptor, arhitekt, linnaplaneerija ja kartograaf (1498–1561) *[[Jan Błoński]], poola kirjandusteadlane, kirjanduskriitik, publitsist ja tõlkija (1931–2009) *[[Ben Blood]], USA jäähokimängija (1989–) *[[Allan Bloom]], ameerika filosoof, esseist (1930–1992) *[[Bruno Bloom]], Eesti sõjaväelane (1904–1964) *[[Orlando Bloom]], inglise filminäitleja (1977–) *[[Michael Bloomberg]], USA ärimees ja poliitik (1942–) *[[Leonard Bloomfield]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (1887–1949) *[[Hans-Peter Blossfeld]], saksa sotsioloog (1954–) *[[Eduard Blossfeldt]], eesti jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane (1919–2012) *[[Eugen Joseph von Blossfeldt]], baltisaksa vaimulik Eestis *[[Marika Blossfeldt]], eesti tantsija ja koreograaf (1958–) *[[Roberts Blossom]], USA näitleja (1924–2011) *[[Maria Blower-Porter]], Briti endine jalgrattur (1964–) *[[Betty Blue]], ameerika modell ja näitleja (1931–2000) *[[David Blue]], ameerika näitleja ja produtsent (1979–) *[[Emily Blue]], norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja (1994–) *[[Teodors Bļugers]], Läti jäähokimängija (1994–) *[[Aivo Blum]], Eesti–Soome maalikunstnik ja arvutigraafik (1966–) *[[Arseni Blum]], Eesti NSV riigitegelane (1915–2003) *[[Christoph Blum]], Eesti vaimulik (1625–1669) *[[Ernst Blumbach]], eesti sõjaväekartograaf (1863–1929) *[[Aleksander Blumberg]], eesti muusikategelane ja helilooja (1918–1973) *[[Baruch Samuel Blumberg]], USA arstiteadlane (1925–2011) *[[Nevil Blumberg]], Eesti kitarrist (1961–2015) *[[Renāte Blumberga]], liivi päritolu Läti ajaloolane, etnoloog ja kultuuriloolane (1971–) *[[Peter Blume]], ameerika maalikunstnik (1906–1992) *[[Malle Blumenau]], Eesti munitsipaalametnik ja -poliitik (1953–2020) *[[Johann Friedrich Blumenbach]], saksa arstiteadlane ja antropoloog (1752–1840) *[[Hans Blumenberg]], saksa filosoof (1920–1996) *[[Asta Blumenfeld]], Eesti tõlkija (1914–2004) *[[Lilja Blumenfeld]], eesti teatrikunstnik (1958–) *[[Martin Blumenthal]], eesti tuletõrjuja (1857–1940) *[[Leonhard Blumer]], eesti afrikanist, misjonär ja vaimulik (1878–1938) *[[Evald Blumfeldt]], eesti ajaloolane (1902–1981) *[[Hans Friedrich Blunck]], saksa kirjanik ja jurist (1888–1961) *[[Emily Blunt]], Briti filminäitleja (1983–) *[[James Blunt]], Briti muusik (1974–) *[[Jeffrey Blustein]], USA filosoof *[[Leili Bluumer]], eesti näitleja ja teatripedagoog (1928–2004) *[[Petra Bläss]], Saksa poliitik (1964–) *[[Herbert Blöcker]], saksa ratsutaja (1943–2014) *[[Vassili Blücher]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1889–1938) *[[Gernot Blümel]], Austria poliitik (1981–) *[[Nellie Bly]], ameerika ajakirjanik (1864–1922) ==Bo== {{vaata|Biograafiad (Bo)}} ==Br== {{vaata|Biograafiad (Br)}} ==Bu== ''Vaata [[Biograafiad (Bu)]]'' ==Bõ== *[[Anatoli Bõkov]], Nõukogude Liidu maadleja (1953–) *[[Dmitri Bõkov]], vene kirjanik ja ajakirjanik (1967–) *[[Igor Bõkov]], Vene arstiteadlane ja sõjaväelane (1954–) *[[Jelizaveta Bõkova]], vene maletaja (1913–1986) *[[Valeri Bõkovski]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1934–2019) *[[Marija Bõrdõnnõrova]], jakuudi kabetreener (?–) *[[Georgi Bõstrov]], Eesti poliitik (1944–2015) *[[Aleksandr Bõvšev]], vene õpetaja ja luuletaja (1972–) ==Bä== *[[Johan Bäckman]], Soome ühiskonnateadlane, kriminoloog ja publitsist (1971–) *[[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija (1987–) *[[George Bähr]], saksa arhitekt (1666–1738) *[[‎Alo Bärengrub]], eesti jalgpallur *[[Jaan Bärenson (põllumees)|Jaan Bärenson]], eesti põllumees *[[Jaan Bärenson]], eesti kirikutegelane (sündinud 1957) *[[Gunnar Bärlund]], Soome ja Ameerika Ühendriikide poksija (1911–1982) *[[Kaj Bärlund]], soome poliitik (1945–) *[[Johann Bärner]], Eesti vaimulik (1630–1695) *[[Afaq Bəşirqızı]], Aserbaidžaani näitleja (1955–) *[[Nikolai Bäuerle]], Eesti vaimulik (1892–1946) ==Bö== *[[Tarjei Bø]], Norra laskesuusataja (1988–) *[[Heinrich von Böckenförde]], Liivi ordu maameister (suri 1437) *[[Heinrich von Böckenförde (Liivi ordu rüütelvend)|Heinrich von Böckenförde]], Liivi ordu rüütelvend (15. sajand) *[[Conrad Böcker]], saksa võimleja (1870–1936) *[[Teddy Böckler]], eesti arhitekt ja restauraator (1930–2005) *[[Arnold Böcklin]], šveitsi maalikunstnik (1827–1901) *[[Christine Böhm]], Austria teatri- ja filminäitleja (1954–1979) *[[Dominikus Böhm]], saksa arhitekt (1880–1955) *[[Gottfried Böhm]], saksa arhitekt ja maalikunstnik (1920–2021) *[[Siegfried Böhm]], Saksa DV riigitegelane (1928–1980) *[[Franz Böhme]], Saksamaa sõjaväelane (1885–1947) *[[Ibrahim Böhme]], Saksa DV poliitik (1944–1999) *[[Jakob Böhme]], saksa filosoof (1575–1624) *[[Jan Böhmermann]], saksa ajakirjanik, meelelahutaja, muusik, kirjanik ja filmiprodutsent (1981–) *[[Eduard Freiherr von Böhm-Ermolli]], Austria-Ungari sõjaväelane (1856–1941) *[[Jens Böhrnsen]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Otto von Böhtlingk]], saksa ja Venemaa keeleteadlane (1815–1904) *[[Georg Bölau]], eesti litograaf (1873–1963) *[[Heinrich Böll]], saksa kirjanik (1917–1985) *[[Astrid Böning-Nõlvak]], eesti rahvamuusik (1980–) *[[Ludwig Börne]], saksa ajakirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik (1786–1837) *[[Wolfgang Börnsen]], Saksamaa poliitik (1942–) *[[Max Bösiger]], Šveitsi poksija (1933–) *[[Iván Böszörményi-Nagy]], ungari päritolu USA psühhiaater (1920–2007) *[[Eero Böök]], soome maletaja (1910–1990) ==Bü== *[[Markus Büchel]], Liechtensteini poliitik ja jurist (1959–2013) *[[Selina Büchel]], Šveitsi kergejõustiklane (1991–) *[[Karl Bücher]], saksa majandusteadlane (1847–1930) *[[Hans Büchi]], Šveitsi poksija (1929–) *[[Ludwig Büchner]], saksa füsioloog ja materialistlik filosoof (1824–1899) *[[Karl Bühler]], saksa psühholoog ja keeleteadlane (1879–1963) *[[Anna Hedvig Büll]], baltisaksa päritolu Eesti kristlik misjonär Lähis-Idas (1887–1981) *[[Alexander von Bülow]], Mecklenburgi poliitik (1829–1901) *[[Karl von Bülow]], Saksamaa sõjaväelane (1846–1921) *[[Rudolf von Bünau]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1945) *[[Gisele Bündchen]], Brasiilia modell ja näitleja (1980–) *[[Nikolai von Bünting]], Venemaa riigitegelane (1861–1917) *[[Gerda-Ludmilla Bürger]], eesti arst (1897–1992) *[[Anton Friedrich Büsching]], saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog (1724–1793) *[[Eugen Büss]], geofüüsik *[[Reinhard Bütikofer]], Saksamaa poliitik (1953–) *[[Ove Büttner]], eesti kunstnik (1959–2021) *[[Orkut Büyükkökten]], türgi tarkvaraarendaja (1975–) ==By== *[[John By]], inglise sõjaväeinsener (1779–1836) *[[ByeAlex]], ungari laulja (1984–) *[[Biff Byford]], inglise muusik (1951–) *[[Jens Byggmark]], Rootsi mäesuusataja (1985–) *[[Vasil Bykaŭ]], valgevene kirjanik (1924–2003) *[[Conrad Peter von Bylow]], Venemaa sõjaväelane (suri 1796) *[[Bowen Byram]], Kanada jäähokimängija (2001–) *[[Harry F. Byrd, Jr.]], USA poliitik (1914–2013) *[[Richard Evelyn Byrd]], USA polaaruurija ja lendur (1888–1957) *[[Robert Byrd]], USA poliitik (1917–2010) *[[Bill Byrge]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1932–) *[[David Byrne]], Briti-USA muusik ja muusikateoreetik (1952–) *[[Jim Byrnes]], USA muusik ja näitleja (1948–) *[[George Gordon Byron]], inglise luuletaja (1788–1824) *[[Paul Byron]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Andrzej Byrt]], Poola majandusteadlane, riigiametnik ja diplomaat (1949–) *[[Lars Bystøl]], Norra suusahüppaja (1978–) *[[Ludwig Byström]], rootsi jäähokimängija (1994–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|B, Biograafiad]] h9pf9gkum1dxoaue52cpj23hsswfxci Petseri 0 19383 6752468 6715851 2024-10-30T21:57:55Z Metsavend 738 /* Petseri Eesti Vabariigis */ 6752468 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2020}} {{linn | hääldus = | nimi1_keel = eesti | nimi1 = Petseri | nimi2_keel = vene | nimi2 = Печоры | nimi2_latin = (Petšorõ) | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat of Arms of Pechory (Pskov oblast).png | vapi_link = [[Petseri vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Venemaa/Pihkva oblast }} '''Petseri''' on linn [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Eesti-Venemaa piir|Eesti-Venemaa kontrolljoone]] lähedal. Petseri on [[Petseri rajoon]]i keskus [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Pihkva oblast]]i koosseisus. [[Tartu rahu]]lepingu järgi kuulub Petseri linn [[Eesti]] koosseisu. 2021. aasta alguse seisuga oli Petseri elanike arv 9003. == Rahvastik == 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petseri elanikest [[eestlased|eestlasi]] 54,42%, [[venelased|venelasi]] 40,64%, [[lätlased|lätlasi]] 2,17% ja [[sakslased|sakslasi]] 0,77%. Linnas elas vaid 6,6% [[Petserimaa]] elanikest. 2002. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli linnas 13 056 elanikku, neist venelased 11 638 (89,14%), ukrainlased 338 (2,59%), valgevenelased 221 (1,69%), eestlased 177 (1,36%, sealhulgas 31 [[Setud|setut]]) ja teistest rahvustest inimesed 5,22%. 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli linnas 11 195 elanikku. == Petseri vaatamisväärsused == Petseri peamine vaatamisväärsus on [[Petseri klooster]] rohkete sakraalehitistega. == Ajalugu == Petseri on [[Setumaa]] ajalooline ja usuline keskus. Asulana kujunes see 1473. aastal rajatud [[Õigeusk|õigeusu]] [[Petseri klooster|mungakloostri]] ümber. Linn on nime saanud koobaskloostri järgi – Печеры ''Petšerõ'' tähendab koopaid. Enne seda oli piirkond arvatavasti asustatud [[setud]]ega; kloostri ja linna kujunemine tõi sinna aga märgatavalt venelasi. Liivi sõja ajal [[16. sajand]]il ümbritseti klooster võimsa kivimüüri ja kindlustornidega, millega Petseri muutus tugevaks piirikindluseks. Petseri linn oli kaua aega üsna väike ja tähtsusetu waene linnake. 1677. aastal asutati sinna Liivimaalt toodavate kaupade maksustamiseks tollipunkt. 18. ja 19. sajandil oli Petseri vaheldumisi [[linn]]aks ja [[alev]]iks. Pärast [[Põhjasõda]] (1700–1721) kaotas Petseri oma tähtsuse kindlusena. [[Pilt:Petseri klooster 18.jpg|pisi|left|Kloostri välismüür]] [[File:Kloostrimüür.jpg|pisi|left|Kloostri välismüür]] [[Pihkva asehalduskond|Pihkva asehalduskonna]] Petseri linn ja [[Petseri maakond (Venemaa Keisririik)|maakond]] asutati 7. juunil 1782. Petseri sai 1782. aastal [[linnaõigused]]. [[Maakonnalinn]]as olid maakonnakohus, [[rentei]], aadli hoolekanne, [[Petseri raad]] kahe [[raehärra]] ja nelja [[ratman]]iga, [[alammaakohus]], [[alamkorrakohus]], politseiülem, maakonna maamõõtja, prokuröri abi ja maakonnaarst. 29. detsembril 1782 kinnitati [[Petseri linna vapp]]. Keisrinna [[Katariina II]] esitatud andmete kohaselt oli Petseri linn tol ajal 400 [[süld]]a pikk ja 333 sülda lai. 1789. aastal oli Petseris 196 eramaja ja umbes 1100 elanikku. Petseri oli kuulus [[Petseri laat|laatade]] poolest. Maakond jagunes 19 vallaks: Korelski, Petški, Senno, Nikolska, Kolpino, Tolkovo, Kolbeza, Smolinka, Novoustitovski, Staroustitovski, Pogostitski, Satserinna, Kulje, Stšemeritsa, Kazanova, Muravelski, Lapinski, Pankjavitsa ja Pavlova vald. Igas vallas asus ka samanimeline kirik. [[File:Petseri raudteejaam Pechory train station.jpg|pisi|[[Petseri raudteejaam]]]] 12. detsembril 1796 ([[vkj]]) Petseri maakond likvideeriti, Petseri jäi koosseisuväliseks linnaks [[Pihkva kubermang]]us. [[Pihkva Linnavalitsus]]se kuulus linnavanem, raehärra ja kaks ratmanit. 1866. aastal Petseri raad kaotati ja asutati lihtsustatud [[kogukonnavalitsus]]. 16. juunil 1917 valiti alevivanemaks [[Oskar Varik]] ja tema abiks [[Fjodor Bogdanov]]. Petseri linn oli aga tähtis liiklemissõlmpunkt [[Riia-Pihkva kivitee|Riia–Pihkva kivitee]] ääres. [[Riia tänav (Petseri)|Riia]] ja [[Sepa tänav (Petseri)|Sepa tänava]] nurgal asus suur [[hobupostijaam]]. 1889. aastal valmis Petserit läbinud [[Pihkva–Riia raudtee]], mis ühendas [[Venemaa sisekubermangud]] [[Läänemere kubermangud]]es asunud sadamatega. Petseri kloostrimüüride kõrvale kujunenud [[sloboda]]a, kus olid juba kauplused, teemaja ja oma kirikki. Slobodaast võrsuski Petseri linn. [[Petseri vanalinn]]a moodustasid [[Petseri klooster|Petseri kloostrist]] 200–300 m eemal asunud [[Küünla tänav (Petseri)|Küünla]], [[Kesk tänav (Petseri)|Kesk]] ja [[Taga tänav (Petseri)|Taga tänav]] ning kloostrimüüride juurest alla orgu suunduv [[Alamäe tänav]].<ref>[https://dea.digar.ee/page/uusrada/1942/11/17/3 Petseri linn], [[Uus Rada]], 17 november 1942</ref> === Petseri Eesti Vabariigis === Eestlaste ja lätlaste osatähtsuse kasv Pihkva kubermangus algas 19. sajandil. Seejärel hakkasid Pihkva mõisnikud müüma tühje ja kasutuskõlbmatuid maid pärisorjusest vabanenud lätlastele ja eestlastele. Nii elas Petseri 1890. aastal vaid neli eesti perekonda ja 1914. aastaks oli seal juba umbes 150 inimest. Petseri maakonna lääne-, põhja- ja keskosa asustasid valdavalt setud, idapoolsed alad olid aga venekeelsed. 1922. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petserimaal 60 848 elanikku. 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petserimaa 64 712 elanikust venelasi 65,06%, eestlasi 32,36% ja lätlasi 2,29%. Tollase Petseri maakonna idapoolsed alad olid praktiliselt sajaprotsendiliselt venekeelsed. 26. veebruaril 1918 hõivasid Petseri [[Saksa keisririik|Saksa]] väed. Mais 1918 andsid [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivõimud]] Petserile linnastaatuse. [[Eesti]] sõjavägi vallutas Petseri [[Nõukogude Venemaa]]lt [[Vabadussõda|Vabadussõja]] käigus esmalt 14. veebruaril 1919, kuid [[Punaarmee]] vallutas linna uuesti 11. märtsil. Eesti väed vallutasid linna vastupealetungiga lõplikult 29. märtsil 1919. [[Tartu rahu]]lepinguga 1920. aastal jäi Petseri Eesti Vabariigi territooriumile. 1918. aastast Eesti alal sai Petseri jälle [[maakonnalinn]]aks ja hakkas kiiresti kasvama. Aastatel 1920–1940 oli see [[Eesti]] Vabariigi maakonnalinn ([[Petseri maakond|Petseri maakonna]] keskusena). Petseri linnapeadena tegutsesid aastatel: Peeter Švedov (–1918),<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/03/29/45 20 aastat Petseri wabastamisest], Postimees (1886-1944), nr. 87, 29 märts 1939</ref> [[Alfred Meomuttel]],<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1931/12/22/37 Alfred Meomuttel †. Petseri kaotas tüseda jõu.], Postimees (1886-1944), nr. 347, 22 detsember 1931</ref> [[August Ruusmaa]] (Ruusmann) (1934<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=petseriuudised19340303.1.1 Peremees neljaks aastaks. Linnavalitsuse sünnitusuvalud lõppesid. Linnapea August Ruusmann], [[Petseri Uudised]], 3. märts 1934</ref>–1936), [[Nikolai Grünthal]] (1936–1940). Petseri Linnavalitsus asus Petseris aadressil Turuplats 16. [[Pilt:Eesti Panga Petseri osakonna hoone.jpg|pisi|[[Eesti Pank|Eesti Panga]] Petseri osakonna hoone rajati 1929–1930. See oli Eesti Panga osakonnahoonete seas suurim, sest sama katuse alla koondati ka mitmed teised riigi jaoks vajalikud asutused (kohus, postiteenistus)]] [[1922. aasta Eestis|1922. aastal]] elas Petseris umbes 2000 inimest, neist eestlasi (sh setud) oli 1/3; 1934. aastal oli elanikke 4300, neist eestlasi 55%, venelasi 41%. Aastatel 1923–1926 ehitati Petserisse [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] [[Petseri Peetri kirik]]. Tänapäeva [[Gagarini tänav (Petseri)|Gagarini tänava]] (varem Kiriku tänava) ääres asuv luterlik Peetri kirik, mis oma 41 meetri kõrguse torniga rajatigi omal ajal eesti linnaosa n-ö domineerivaks ehitiseks. Eesti linnaosa suurhoonetest esimesena 1926. aastal valminud gooti-romaani segastiilis punastest tellistest kiriku projekteerisid arhitektid [[Anatoli Podtšekajev]], kaitseliidu maja projekteeris [[Boris Krümmer]]. 1924. aastal toimus Petseris esimene vene laulupidu. 1927. aastal ehitati [[Petseri Ühisgümnaasium]]i hoone,<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/02/11/27 Petseri gümnaasium 20-aastane], Postimees (1886-1944), nr. 41, 11 veebruar 1939</ref> arhitekt [[Tõnis Mihkelson]]. Pärast II maailmasõda sunniti eesti kool hoonest lahkuma, algul tegutses hoones Pihkva pedagoogiline kool, 1950. aastal see suleti ning seejärel tegutses seal kuni 2000. aastateni internaatkool. 1932. aastal taheti seoses isiku- ja kohanimede eestistamisega ka Petseri ümber nimetada Kalevilinnaks. Mitmete vastuolude tõttu, eriti seetõttu, et seal asus [[Petseri klooster|õigeusu koobasklooster]], mille järgi linn oli nime saanud (Печеры tähendab koopaid), ei tehtud kavandatut teoks. Pealegi peeti [[Tallinn]]a ajaloolist nime Kolõvan tuletiseks just samast nimest Kalevilinn. [[File:Ул.Каштановая - panoramio.jpg|pisi|[[Kastani tänav (Petseri)|Kastani tänav]]]] Eesti Vabariigi ja Eesti NSV alla kuulunud Petseris ehitati terve eesti linnaosa, mis on väliselt enam-vähem selliseks jäänud siiani. Asub see linnaosa Petseri keskusest ja kloostrist põhjas ehk [[Koidula piiripunkt]]i pool. 1939. aasta kuulsast Petseri põlengust eesti linnaosa pääses, sest asus peamiselt kesklinnas möllanud tulekahjust eemal. Läbi endise eesti linnaosa kulgeb Svoboda ehk [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] ning just selle ääres asuvadki peamised Eesti ajast pärinevad [[arhitektuurimälestis]]ed. Kaštanovaja ([[Kastani tänav (Petseri)|Kastani]]) tänava nurgal asub endine [[Eesti Pank|Eesti Panga]] Petseri osakonna hoone, mille arhitekt oli [[Ferdinand Adoff]]. Eestiaegsetest ehitistest on säilinud aastatel 1926–1927 ehitatud Svoboda ja Školnaja ([[Kooli tänav (Petseri)|Kooli]]) tänava nurgal endine [[Kaitseliidu Petseri malev]]a maja (arhitekt [[Boris Krümmer]]), kus nüüd asub [[Petseri rajoon]]i kultuurikeskus (''Печорский Районный Центр Культуры'', Ulitsa Svobodõ 29). Eesti linnaosa ilmestavad veel siiani säilinud eestiaegsed mitmekorruselised villad, lisaks eesti linnaosale asub eestiaegseid villasid Petseris ka kesklinnast edelasse jääval [[Riia tänav (Petseri)|Riia tänaval]]. Riia tänav kulgeb [[Taeluva]] suunas, omaaegne Võru tänav, kannab sõja järel Rahu tänava nime ja suundus Petserist [[Võmmorski]]ni. Naberežnaja tänaval [[Patškovka jõgi|Patškovka jõekese]] ääres asub 1936. aastal ehitatud 75 voodikohaga [[Petseri maakonnahaigla]], mille projekti autor oli [[Alar Kotli]]. [[Tõnis Mihkelson]]i loodud uusbarokses stiilis kahekorruseline [[Petseri Lingvistiline Gümnaasium|Petseri gümnaasiumihoone]] on juba aastaid suletud, endine koolihoone on [[kultuurimälestis]]ena Vene riigi kaitse all nagu ka Kaitseliidu Petseri maleva maja ja Eesti Panga pangahoone.<ref>Jaanus Piirsalu, [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/petseris-eesti-arhitektuuri-otsimas-ja-leidmas/ Petseris eesti arhitektuuri otsimas ja leidmas], Sirp, 19.07.2019</ref> [[Petseri Peetri kirik]]u kahekorruselises pastoraadihoones, mis valmis 1938. aastal arhitekt Ernst Kesa projekti järgi, asus hiljem [[Petseri Linnavalitsus]] ja on suhteliselt hästi säilinud, seal asus hiljem aastaid kohalik [[sõjakomissariaat]]. [[Pilt:Tulekahju Petseris 1939.jpg|pisi|Petseri suurtulekahju 1939]] 24. mail 1939 toimus [[Petseri tulekahju|Petseris suurtulekahju]], milles hävis 212 maja ehk peaaegu kolmandik linnast. Tules hukkus üheksa inimest, umbes 1500 inimest jäi peavarjuta. Tulekahjus hävis ka linna [[raekoda]], tuletõrjehoone, tapamaja ja elektriliinid. Pärast 1939. aasta suurt tulekahju, mis laastas täielikult [[Petseri kesklinn]]a, jõuti täiesti ümber teha kogu endise [[Petseri vanalinn]]a tänavavõrk: senised kõverad tänavad muudeti sirgeteks, nagu need on tänapäevani. Kesklinna ehitati täiesti uut tüüpi eestipärased eramajad. Tulekahjujärgne ümberplaneerimine muutis Petserit, eriti Riia, [[Tartu tänav (Petseri)|Tartu]] ja endise [[Võru tänav (Petseri)|Võru tänava]] ilmet, mis enne tulekahju olid külatänavad. [[Pilt:Pskovo-Pecherskii muzhskoi monastir.jpg|pisi|left|[[Petseri klooster]]]] Linna mõjutas kuulumine Eesti koosseisu sõdadevahelisel ajal. Nii jäi [[Petseri klooster]] bolševike poolt sulgemata ja rüüstamata ning oli pärast [[Teine maailmasõda|sõda]] ainus pidevalt tegutsenud [[õigeusk|õigeusu]] [[klooster|mungaklooster]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] alal. Petseri kloostri juures tegutses [[1933. aasta Eestis|1933. aastast]] [[Petseri vaimulik seminar]]. ==== Juunipööre Petserimaal ==== Petseris organiseerisid 1940. aasta [[Juunipööre|juunipöörde]] Tallinnast Petserisse saadetud vabanenud [[poliitvang]]id [[Nikolai Trankmann]] ja Sudarštšikov. Nendega liitus Petserist Duplevski, kes oli osa võtnud [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjast]].<ref>[[Herbert Lindmäe]], [http://kultuur.elu.ee/ke519_Petserimaa.htm Petserimaa juunipöörises 1940], [[Kultuur ja Elu]] 1/2015</ref> [[File:Печоры, главная площадь (10623458195).jpg|pisi|left]] Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt]] 1940. aastal oli Petseri [[Eesti NSV]] maakonnalinn maakonna keskusena. 7. augustil 1940 andsid Petseri linnapea [[Nikolai Grünthal]] ja abilinnapea [[Johannes Gangus]] üle [[Petseri linnavalitsus]]e asjaajamise, vara ja rahasummad siseministri poolt ametisse määratud vastsele linnapea asetäitjale [[Georg Roovik|Grigori Roovikule]] ja abilinnapea A. Pällingule. 28. oktoobri 1940. aasta Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe otsuse põhjal nimetati [[Petseri linnapea]]ks [[Paul Kalevik]]. 12. septembril 1940 sai [[EK(b)P Petserimaa maakonnakomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191019174656/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000000051 EKP Petserimaa Komitee (1940 - 1944)], The National Archives of Estonia</ref> sekretäriks sm. [[Ovsjannikov]], partei liige 1940. aastast. 1941. aasta jaanuaris moodustati [[Petseri maakonna TSN Täitevkomitee]]. Petserimaa täitevkomitee esimeheks sai [[Albert Ühtigi]] (Juhtigi), esimehe asetäitjaks (abiesimeheks) EK(b)P liikmekandidaat Fjodor (Theodor) Rahuküla (Rohuküla), kes oli ühtlasi [[Petseri Linna TSN Täitevkomitee]] esimees, sekretäriks [[Artur Vainola]]. ==== Sõjategevus Petserimaal ==== 8. juulil 1941 hõivasid Petseri Saksa väed, Saksa väeosad jõudsid [[Petserimaa]]le [[Alūksne|Marienburgi (Alulinna)]] suunast. Petseri linna, maakonna, valla [[täitevkomitee]]d olid selleks ajaks taganenud Venemaale. Lahkunud olid ka juba Punaväe väeosad. Petseri maakonna lõunapoolne osa, ala [[Laura]] ja [[Pihkva-Riia kivitee]] vahel, [[Lõuna vald|Lõuna]] ja [[Roodva vald|Roodva vallaga]], vallutati sakslaste poolt 7. juulil ja 8. juulil vallutati ülejäänud vallad lõuna pool [[Pihkva–Riia raudtee]]d ([[Meremäe vald (1922)|Meremäe]], [[Petseri vald|Petseri]], [[Vilo vald|Vilo]], [[Linnuse vald|Linnuse]]) koos Petseri linnaga. 9. juulil vallutati [[Senno vald|Senno]] ja [[Saatse vald|Saatse vallad]] põhja pool Pihkva–Riia raudteed. Petserimaa põhjaosa Järvesuu, Mäe ja Kalda valda jõudsid Saksa väed kolm päeva hiljem, 12. juulil. Petserimaal tõsisemaid kokkupuuteid Saksa sõjaväel vastasega ei olnud. [[File:Pechory railway station building.JPG|pisi|[[Petseri raudteejaam]]a hoone]] 11. augustil 1944 hõivas Petseri uuesti Punaarmee. 15. augustil 1944 eraldati 75% Eesti NSV [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]], sealhulgas Petseri linn, [[Vene NFSV]]-le, millest moodustati [[Petseri rajoon]] alguses [[Leningradi oblast]]i, seejärel [[23. august]]ist 1944 [[Pihkva oblast]]i koosseisus jaanuaris 1945. == Vaata ka == * [[Petseri klooster]] * [[Petseri maakond]] * [[Petseri Lingvistiline Gümnaasium]] * [[Petseri Peetri kogudus]], [[Petseri Peetri kirik]] * [[Petseri Püha Varvara kirik]] (1779) * [[Petseri Neljakümne Usukannataja kirik]] (1817) * [[Petseri vaimulik seminar]] * [[Petseri linnavolinike loend 1934]] * [[Kääpa–Obinitsa–Võmmorski–Petseri tee]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Edgar Kant]]. ''Petseri : loodus ja inimene : maateaduslik ülevaade''. – Tartu: [s.n.], 1928. – 27 lk * [[Ronald Seth]]. ''Petseri : one of the world's most interesting corners, and an account of the great fire of May 24 and 25, 1939''. [Tallinn]: [s.n.], [1939]. – 11 lk * "Vana Petseri : ehitised ja inimesed : postkaarte ja fotosid Sven Karjahärmi jt. kogudest" = ''Старые Печоры : здания и люди : [фотографии из собрания Свена Карьяхярма и др.] = Old Pechory : buildings and people : [postcards from Sven Karjahärm collection etc.]''. Koostanud Toomas Karjahärm. Tallinn: Argo, 2006 – 155 lk. ISBN 9789949415748 (köites), ISBN 9949415748 (köites) * [[Mare Piho]]. "Petseri – 20. saj väike Euroopa linn". Tallinn: Tänapäev, 2013. – 216 lk. ISBN 9789949273928 (köites) == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.pechori.ru/ Venekeelne mitteametlik koduleht] * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2290221 Eesti lugu: Petseri 1] Vikerraadio, 17. mai 2014. (Petseri kloostrist ja linnast räägib etnograaf Mare Piho, raamatu "Petseri – 20. sajandi väike Euroopa linn" autor) * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2295721 Eesti lugu: Petseri 2] Vikerraadio, 24. mai 2014. (Petseri kloostrist ja linnast räägib etnograaf Mare Piho, raamatu "Petseri – 20. sajandi väike Euroopa linn" autor) * [http://pravdapskov.ru/economics/investments/0022926.html?fbclid=IwAR3bxMwmey73OgKimVhSOuALmDE4S9EaWU4cTjxIw5hY44FppxmxWU5NxKI Печоры: перезагрузка. Как райцентр Псковской области хотят сделать «самым красивым городом России»?], pravdapskov.ru, 13 сентября 2021 [[Kategooria:Pihkva oblasti linnad]] [[Kategooria:Eesti endised linnad]] [[Kategooria:Petseri| ]] bg7enn2qgz0aqu67hnastnedxa1vpnd Kuremäe klooster 0 20264 6752601 6233051 2024-10-31T11:58:18Z Kruusamägi 1530 6752601 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kuremae nunnaklooster sc.jpg|thumb|Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik]] [[Pilt:Puhtitsa convent view sc.JPG|pisi|Kloostri müür nurgatorniga]] [[Pilt:Kuremäe kloostri võõrastemaja..JPG|pisi|Kuremäe kloostri võõrastemaja (19. sajand)]] '''Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stauropegiaalne Naisklooster''' ehk '''Kuremäe klooster''' (ka ''Pühtitsa (Kuremäe) Uspenski naisklooster'') on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Stauropegia|otsealluvus]]es olev [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[klooster|nunnaklooster]] [[Eesti]]s [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] [[Kuremäe]] külas. Klooster on rajatud aastatel [[1892]]–[[1895]] ning seal elab üle saja [[nunn]]a ja [[noviits]]i. == Pärimus == [[Vasknarva Prohvet Eelija skeeta]] kroonikas on kirja pandud väga vana pärimus. Selle kohaselt nägi üks eestlasest karjane Kuremäel suursugust naisterahvast, kes oli ümbritsetud kiirgavast valgusest. Nägemus kordus mitmel päeval ja paljud inimesed tulid seda vaatama. Sealt, kus imeline nägemus oli seisnud, leidsid inimesed puu alt [[Jumalaema Uinumine|Jumalaema Uinumise]] [[ikoon]]i.<ref>[https://e-kirik.eelk.ee/2022/15-augustil-on-rukkimaarjapaev-ehk-maarja-taevassevotmise-puha/ 15. augustil on rukkimaarjapäev ehk Maarja taevassevõtmise püha. - EELK e-kirik, 15. august 2022]</ref> Ikoon kingiti Jaama küla õigeusklikele. Õigeusklikud võtsid ilmutatud ikooni tänu ja hardusega vastu ja seda on läbi sõdade ja näljahädade säilitatud Kuremäe kloostris. 16. sajandil nähtud nägemuse ja ikooni leidmise kohta on [[Peeter Kaldur]] avaldanud arvamust, et tegu oli vadjalaste järglaste metsakabeli jäänustega. Selle järgi on mäge kutsutud Pühtitsa ehk pühitsetud koht. ==Ajalugu== [[1608]]. aastast on teada, et Kuremäel oli õigeusu kabel. [[1888]] saatis [[õigeusu kirik]] [[Kostroma]] [[Ipatjevi klooster|Ipatjevi kloostrist]] [[nunn]] [[Varvara (Blohhina)]] kolme õe saatel Virumaale haigeid ravitsema. Aastal [[1891]] anti luba rajada Pühtitsasse [[nunnaklooster]] (vene k. ''Пюхтицкий Успенский женский монастырь''), mille esimeseks eestseisjaks saigi ema Varvara. Ehituse [[patroon]] oli [[Eestimaa]] [[kindralkuberner]] vürst [[Sergei Šahhovskoi]]. Kloostri peakirik ehitati kohta, kus varem oli ehitusjärgus luteri [[Illuka kirik]]. Uue kiriku rajamisel kasutati osaliselt Illuka kiriku materjali. See oli esimene Eestisse rajatud õigeusu klooster. 1895. aastal pühitses [[Riia ja Miitavi piiskop|Riia ja Miitavi ülempiiskop]] [[Arseni (Brjantsev)]] kloostris sisse kaks kirikut: pühade Siimeoni ja Anna ning püha Sergi kiriku. Kloostri hooned on püstitatud tervikut silmas pidades: nunnade elumajad, talvekirik-söögimaja, [[haigla]], Jumalaema Uinumise [[peakirik]], värava [[kellatorn]], kool ja [[võõrastemaja]]. Kloostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. See on usklike hulgas püha puu. Kloostri tähtsaim ehitis on [[Moskva-Jaroslavli koolkond|Moskva-Jaroslavli koolkonna]] [[sakraalehitis]]i jäljendav viiekupliline [[Kuremäe kloostri Jumalaema Uinumise peakirik|Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik]], mis ehitati aastatel [[1908]]–[[1910]]. Selle [[arhitekt]] oli [[Aleksander Poleštšuk]]. Kolmelöövilises kirikus on kolm [[altar]]it, rikkalik männipuust nikerdatud [[ikonostaas]] ja haruldasi [[seinamaaling]]uid. Seal on ruumi 1200 inimesele. Aastail 1917–1923 oli klooster evakueeritud [[Rostov]]isse [[Jaroslavli kubermang]]us, [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal oli kloostri hoonetes [[tüüfus]]ehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus [[1919]] enamiku kloostri maadest ja allutas selle [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]ule, mis ei allunud alates [[1923]]. aastast [[Moskva]]le. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal möödus rindejoon kirikust kõigest mõne kilomeetri kauguselt ja sakslased asutasid kloostri lähedale Kuremäe koonduslaagri. ===Kloostriülemad=== *[[1892]]–[[1897]] [[Varvara (Blohhina)|Varvara]] *[[1897]]–[[1921]] [[Aleksia (Pljaškevitš)|Aleksia]] *[[1921]]–[[1943]] [[Joanna (Korovnikova)|Joanna]] *[[1943]]–[[1946]] [[Aleksia (Golubeva)|Aleksia]] *[[1946]]–[[1955]] [[Rafaila (Migatšjova)|Rafaila]] *[[1955]]–[[1967]] [[Angelina (Afanasjeva)|Angelina]] *[[1968]]–[[2011]] [[Varvara (Trofimova)|Varvara]] *[[2011]]– [[Filareta (Kalatšova)|Filareta]] ==Galerii== <gallery> File:Kuremäe kloostri värav.jpg|Kloostri peavärav kellatorniga File:Pühtitsa convert kuremäe 15.jpg|Kloostri kalmistu File:Puuriidad Kuremäe kloostris.jpg|Kloostri puuriidad File:Pühtitsa convert kuremäe 18.jpg|[[Püha allikas]] kloostri lähedal Pilt:Kuremäe klooster.jpg|Kloostri peakirik Pilt:Kuremäe kloostri peavärav.jpg|Kloostri peavärav Pilt:Kuremäe kloostri peavärava seinamaal.jpg|Kloostri peavärava seinamaal Pilt:Kuremäe kloostri peavärava laemaal.jpg|Kloostri peavärava laemaal Pilt:Pühtitsa Convent.JPG|Kloostri peakiriku portaal Pilt:Kuremäe kloostri hooned õhust edela nurk.JPG|Vaade kloostrile linnulennult Pilt:Kuremäe kloostri hooned õhust lääne külg.JPG|Vaade kloostrile linnulennult Pilt:Kuremäe kloostri kalmistu.JPG|Kloostri kalmistu </gallery> ==Vaata ka== * [[Kuremäe abiklooster Tallinnas]] asus aastatel 1902–1960 praeguse [[Gonsiori tänav|Gonsiori]] ja [[Villem Reimani tänav|Reimani tänava]] nurgal (Reimani tänav / Gonsiori tänav 35/24). Hoone ehitati aastatel 1900–1902, selle arhitekt oli [[Nikolai Nikonov]]. Teise maailmasõja käigus sai kirik kahel korral (1941. ja 1944. aastal) kannatada, kuid taastati. 1960. aastal kirik lammutati.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kompassi-valjakul-avatakse-kuremae-abikloostrile-puhendatud-infotahvel?id=84918583 Kompassi väljakul avatakse Kuremäe abikloostrile pühendatud infotahvel], www.DELFI.ee, 02.01.2019</ref> * [[Vasknarva Prohvet Eelija skeeta]] * [[Afanassija (Groševa)]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Pendel näidaku kulla peidupaiku. [[Virumaa Teataja]], 17. jaanuar 1936, nr 6, lk 2. == Välislingid == {{commons|Pühtitsa Convent}} * [https://www.puhtitsa.ee/ Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Naiskloostri koduleht] (vene keeles) * {{kultuurimälestis}} * {{RA fondiloend|2185}} * [http://www.orthodox.ee/epc/ee/convent-est Kuremäe kloostrist Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku ametlikul lehel] <small>(arhiiviversioon [http://web.archive.org/web/20140707133336/http://www.orthodox.ee/epc/ee/convent-est])</small> * [http://www.estonie-tallinn.com/2011/04/couvent-de-puhtitsa-kuremae.html Le Couvent de Pühtitsa à Kuremäe] (prantsuse keeles) * [https://www.err.ee/1609507465/kuremae-klooster-valistas-enda-sammud-moskva-patriarhaadi-alt-lahkumiseks "Kuremäe klooster välistas enda sammud Moskva patriarhaadi alt lahkumiseks"] ERR, 31. oktoober 2024 {{Coordinate |NS=59.19861111 |EW=27.53611111 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Eesti kloostrid]] [[Kategooria:Alutaguse vald]] [[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] [[Kategooria:Jõhvi kihelkond]] [[Kategooria:Kuremäe klooster| ]] 7tr1y6xw412juia5s718dvg34syw486 Federico García Lorca 0 23639 6752248 6541384 2024-10-30T12:22:48Z 213.219.100.42 /* Luulekogud */ parandasin trükivea ja lisasin galeegikeelsed luuletused 6752248 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=detsember}} {{Kirjanik | Nimi = Federico García Lorca | Pilt = Federico García Lorca. Huerta de San Vicente, Granada.jpg | Pildi_suurus = 200px | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Sünninimi = Federico del Sagrado Corazón de Jesús García Lorca | Sünniaeg = 5. juuni 1898 | Sünnikoht = Fuente Vaqueros, Granada provints, Andaluusia, Hispaania | Surmaaeg = 18. august 1936 (38-aastaselt) | Surmakoht = Alfacari lähistel, Granada provints, Andaluusia | Puhkepaik = | Pseudonüüm = | Rahvus = hispaanlane | Kodakondsus = | Haridus = | Elukutse = näitekirjanik, luuletaja | Žanr = avangard, sürrealism, sümbolism | Kirjandusvool = näitekirjandus, luule | Tuntud teoseid = | Tunnustused = | Tegutsemisaastad = <!-- --> | Abikaasa = | Elukaaslane = | Lapsed = | Sugulased = <!-- --> | Allkiri =Federico García Lorca signature.svg | Koduleht = | Moodul = | Portaal = ✓ |Vanemad=Federico García Rodrígues, Vicenta Lorca Romero}} '''Federico del Sagrado Corazón de Jesús García Lorca''', tuntud kui '''Federico García Lorca''' (hisp: [feðeˈɾiko ðel saˈɣɾaðo koɾaˈθon de xeˈsuz ɣaɾˈθi.a ˈloɾka]) ([[5. juuni]] [[1898]] [[Fuente Vaqueros]] – 18. august [[1936]]) oli üks tähtsamaid [[20. sajand]]i [[Hispaania]] luuletajaid ja näitekirjanikke, samuti luuletaja, teatrijuht, muusik ja graafik.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Cristina Tomàs White|URL=https://theculturetrip.com/europe/spain/articles/la-generacion-del-27-spains-tragic-literary-generation/|Pealkiri=La Generación Del 27: Spain’s Tragic Literary Generation|Väljaanne=|Aeg=01.11.2016|Kasutatud=30.10.2018}}</ref> Ta elas hispaania kirjanduse nn hõbeajastul, mil paljud kirjanikud väljendasid oma vaateid riigi kriitilise seisu kohta. Olles üles kasvanud [[Granada]]s, võis Lorca loomingus tihti leida viiteid tema päritolule: tugev [[maurid]]e mõju, [[Andaluusia]] geograafia kirjeldused. Elu õnnetu ja järsu lõpu tõttu tuntakse teda ka kui kirjandusmaailma [[Märter|märtrit]]<ref name=":6" />. Lorca ei varjanud oma [[vasakpoolsus|vasakpoolseid]] poliitilisi vaateid ega [[homoseksuaalsus]]t, mis põhjustas pingelisi suhteid valitsusega. Karjääri jooksul, mis kestis vaid 19 aastat, jõudis Federico läbi viia suuri muutusi hispaania luules ja teatris. Korduvateks teemadeks Lorca loomingus on aja ettearvamatus, armastuse hävitav jõud, [[identiteet]], lapsepõlv ja seks<ref name=":0" />. Saavutas tunnustuse rühmituse Generación del 27 ('[[1927. aasta põlvkond]]') liikmena: rühmitus koosnes peamiselt luuletajatest, kes tutvustasid hispaania kirjanduses Euroopa kirjandusvoolude tõekspidamisi (näiteks sümboolikat, futurismi ja sürrealismi), see oli ka üks 20. sajandi Hispaania kultuuri eredamaid ja olulisemaid rühmitusi. Lorca tapeti Hispaania kodusõja alguses Franco natsionalistide poolt ja ta keha pole kunagi leitud. == Lapsepõlv == Federico García Lorca sündis [[Granada]] lähistel Fuente Vaquerose külas jõuka maaomaniku ja kooliõpetaja peres ning oli neljast lapsest vanim. Nõrga tervise tõttu hakkas Lorca kõndima alles nelja-aastaselt, küll aga märgati varakult tema musikaalsust: tal tuli suurepäraselt välja klaverimäng ja kergesti jäid meelde Andaluusia rahvalaulud. Juba lapsena hakkas ta lugema tuntud kirjanike, nagu [[Victor Hugo]] ja [[Miguel de Cervantes|Cervantese]] teoseid, kuid sellele vaatamata ei olnud ta koolis sugugi hea õpilane.<ref name=":1" /> Kui Federico oli kümneaastane, kolis pere Granadasse. Lorca õppis ilmalikus erakoolis ja katoliku koolis. Lapsepõlves tahtis ta saada heliloojaks ja muusikuks, kirjutama hakkas alles teismeliseeas.<ref name=":0" /> García Lorca pere veetis suved Malagas, kus Federico tutvus [[Emilio Prados]]e ja [[Manuel Altolaguirre]]ga, samuti sõbrunes ta maalija [[Manuel Ángeles Ortiz]]iga<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Centro Federico García Lorca|URL=https://www.centrofedericogarcialorca.es/en/fgl/bio-1898-1918#anuario|Pealkiri=Federico García Lorca|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=23.11.2018}}</ref>. == Noorus ja varajane looming == Aastal 1915 astus Federico García Lorca [[Granada ülikool]]i, kus ta õppis [[Õigusteadus|õigusteadust]] ja [[Humanitaarteadused|humanitaarteadusi]]. Lorca liitus kirjandusringiga Rinconcillo, mis korraldas kohtumisi Granadas Café Alamedas.<ref name=":4" /> Oma klaveriõpetaja surma tõttu lõpetas Federico muusikaõpingud. 1916. aastal kirjutas Lorca [[Autobiograafia|autobiograafilise]] [[proosa]]teose "Mi pueblo" ('minu küla').<ref name=":4" /> Ema Vicenta oli algusest peale innustanud Federicot kirjutama ning 1917. aastal kirjutas ta luuletaja 100. sünniaastapäeval oma esimese artikli [[Jose Zorrilla]]st. See avaldati ajakirjas Boletín del Centro Artístico y Literario de Granada.<ref name=":4" /> Lorca jättis 1919. aastal õpingud pooleli ning kolis Hispaania pealinna [[Madrid]]i, et seal loomingulisele tegevusele pühenduda. Madridis elas Lorca prestiižses meeste ühiselamus [[Residencia de estudiantes]] (hispaania keelest tõlgituna tähendabki ühiselamut), mis oli koduks sellistele tolle aja hispaania noortele [[Avangardism|avangardistidele]] nagu [[Salvador Dalí]], [[Luis Buñuel]] ja [[Juan Ramón Jiménez]]. Lorca leidis kaasmõtlejaid ja eksperimenteeris palju luulega. Tema esimesed katsetused proosas ilmutavad [[William Shakespeare|shakespeare]]'likke jooni, näitavad austust selliste autorite vastu, nagu [[Antonio Machado]] ja [[Rubén Darío]]. Federico üritas oma teostes kombineerida erinevaid žanre. Aasta enne Madridi naasmist ilmus tema esimene raamat "[[Impresiones y paisajes]]", see oli [[Modernistlik kirjandus|modernistlik]] proosakogu, mis kirjeldas autori seiklusi tudengina mööda Hispaaniat. Oma perfektsionismi tõttu viivitas Lorca tihti teoste avaldamisega.<ref name=":0" /> Tema esimene näidend "[[El maleficio de la mariposa]]" ('liblika lummus'), [[Sümbolism|sümbolistlik]] lugu armuvalus prussakast, esietendus Madridis [[Eslava teater|Eslava teatris]] 1919. aastal (ilmus trükis 1920) [[Gregorio Martinez y Sierra]] abiga. Viiest planeeritud lavastusest jõudis teatrilavale kriitika tõttu vaid neli. Aasta hiljem kirjutas Lorca kaks teost: "[[Libro de poemas]]" ('Luuletuste raamat') ja "[[La niña que riega la Albahaca y el príncipe preguntón]]". Esimene põhines hispaania [[folkloor]]il. 1920. aastatel eksperimenteeris Lorca elliptiliste värssidega ja avangardismiga ning oli suuresti inspireeritud jaapani [[haiku]]st ja hispaania rahvalaulust.<ref name=":0" /> === 1920. aastad === Aastatel 1921–1925 töötas Lorca luulekogu "La poema del cante jondo" kallal, mis avaldati esimest korda 1931. aastal. See põhineb [[Concurso de cante jondo]] festivalil – andaluusia helilooja [[Manuel de Falla]] korraldatud [[flamenko]]<nowiki/>muusika ja tantsukunsti pidustusel, mis toimus 1922. aastal Granadas. See teos näitas Lorcat kui täiskasvanud ja täisväärtuslikku luuletajat.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Leslie Anne Stainton|URL=https://www.britannica.com/biography/Federico-Garcia-Lorca|Pealkiri=Federico García Lorca|Väljaanne=|Aeg=01.06.2018|Kasutatud=19.11.2018}}</ref> Inspireerituna kuulsast Andaluusia teatrist [[Grand-Guignol]], kirjutas Lorca 1923. aastal [[Nukuteater|nukunäidendi]] "Los titeres de cachiporra". Järgmistel aastatel valmisid näidendid "La zapatera prodigiosa" (1924; esilinastus 1930) ja "El amor de don Perlimplín con Belisa en su jardín" (1925; 33). Viimane kujutas endast [[grotesk]]set [[tragöödia]]t, mis põhines pooleldi ühel 18. sajandi hispaania [[koomiks|koomiksil.]]<ref name=":0" /> 1927. aastal esietendus [[Barcelona]]s [[Francisco de Goya|Goya]] teatris ajalooline näidend "Mariana Pineda", mille lavakujundajaks oli Salvador Dali. Aasta hiljem kutsuti Lorcat osalema joonistuste näitusel, millega ta nõustus Dali innustusel.<ref name=":0" /> === 1927. aasta põlvkond === García Lorca ja paljud teised hispaania avangardistid ülistasid [[Barokk|baroki]]<nowiki/>ajastu luuletajat [[Luis de Góngora]]t, üht hispaania kirjandusajaloo tähtsamatest kujudest. Tema 300. surma-aastapäeval 1927. aastal asutasid noored hispaanlased rühmituse, mis sai tuntuks kui [[1927. aasta põlvkond]] ([[hispaania keel]]es Generacion del 27).<ref name=":3" /> Rühmituse liikmete stiili on raske üldistavalt iseloomustada, kuid ühtseks jooneks oli modernismi ja liigselt akadeemilise kõnepruugi vältimine; keskenduti rohkem töölisklassi seas populaarsetele teemadele, mis ilmneb kõige rohkem Lorca loomingus.<ref name=":3" /> Rühmitusse kuulusid [[Dámaso Alonso]], [[Jorge Guillén]], [[Pedro Salinas]], [[Luis Cernuda]], [[Rafael Alberti]], [[Gerardo Diego]], [[Emilio Prados]], [[Vicente Aleixandre]] ja [[Manuel Altolaguirre]]. Paljud neist olid samuti Residencia de Estudiantese elanikud.<ref name=":3" /> 1927. aasta põlvkonna liikmed olid tol ajal Hispaanias valitseva [[Konservatism|konservatiivse]] [[romantism]]i vastu ning leidsid inspiratsiooni [[Pablo Picasso|Picasso]] revolutsioonilistest maalidest<ref name=":6">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.poets.org/poetsorg/text/la-generacion-del-27-dal%C3%AD-buñuel-and-lorca|Pealkiri=La Generacion del 27: Dalí, Buñuel, and Lorca|Väljaanne=|Aeg=21.02.2014|Kasutatud=}}</ref>. Just selles rühmituses tutvus Lorca [[sürrealism]]iga, mis mõjutas hiljem tugevalt tema loomingut. === "Romancero Gitano" === "Romancero Gitano" on 1928. aastal ilmunud luulekogu, mis tõi Federico García Lorcale ennenägematut kuulsust ja tähelepanu. Lorca elu jooksul ilmus sellest seitse trükki<ref>{{Netiviide|Autor=Academy of American Poets|URL=https://www.poets.org/poetsorg/poet/federico-garc%C3%ADa-lorca|Pealkiri=Federico García Lorca|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=23.11.2018}}</ref>. Raamat koosneb enamjaolt [[ballaad]]idest, mis kajastavad Andaluusia [[Mustlased|mustlaste]] eluraskusi ja olmet. See oli autori kuulsaim teos ning ka kõige enam müüdud hispaania luuleraamat. Luuletuste värsse on kasutanud mitmetes lauludes.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.classicspanishbooks.com/20th-cent-garcia-lorca.html|Pealkiri=The life of Federico García Lorca|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.10.2018}}</ref> == Reis Ameerikasse ja loomingu tipp == Suures osas tänu "Romancero Gitano" edule kasvas aastal 1928 kiiresti Lorca populaarsus ja suurema tähelepanu tõttu ka kriitika hulk. Kirjanik otsustas minna reisile [[Põhja-Ameerika]]sse [[New York]]i, kus ta astus [[Columbia ülikool]]i ning õppis inglise keelt<ref name=":4" />. García Lorca veetis palju aega [[Harlem]]i piirkonnas, mis aitas tal avastada seoseid hispaania folkloori ja [[Afroameeriklased|afroameeriklaste]] [[gospel]]i vahel. New Yorgis kirjutas Lorca ühte oma kõige kuulsamatest teostest – "Poeta en Nueva York".<ref name=":0" /> Autor reisis palju mööda riiki, andes loenguid ja osaledes konverentsidel<ref name=":4" />. 1930. aastal suundus Federico [[Kuuba]]le, kus valmisid mitmed tema tekstid, muuhulgas ka näidend "El Público", [[Ekspressionism|ekspressionistlikus]] stiilis lugu homoseksuaalsusest, mis jäi 1976. aastani avaldamata. Samal aastal naasis kirjanik kodumaale. Jõudnud Hispaaniasse, kirjutas Lorca näidendi "Asi que pasen cinco años" (1931), mis murdis mitmeid traditsioonilise [[dramaturgia]] [[stereotüüp]]e. Näidendit ei lavastatud enne Lorca surma aastal 1936.<ref name=":0" /> 1930. aastatel kirjutas Federico García Lorca kolm näidendit: "Bodas de sangre" (1933), "Yerma" (34) ja "La casa de Bernarda Alba" (36). Pärast Hispaaniasse naasmist (1931) asutas Lorca [[La Barraca]] teatri, mis reisis mööda riiki ning mille [[repertuaar]]is oli nii García Lorca enda näidendeid kui ka teisi hispaania klassikuid. "Bodas de sangre" esilinastumisega Madridis ([[Teatro Beatriz]]) 1933. aastal saavutas Lorca esimest korda suure edu teatri valdkonnas ja algatas teise hispaania teatrikunsti kuldajastu.<ref name=":0" /> == Teosed == === Luulekogud "Impresiones y paisajes" ('muljeid ja maastikke', 1918) === * "Libro de poemas" ('luuletuste raamat', 1921) * "Romancero gitano" ('mustlasromansid', 1928) * "Poeta en Nueva York" ('luuletaja New Yorgis', ilmus 1940) * "Diván del Tamarit" ('Tamariti diivan', ilmus 1940) * "Primeras canciones" ('esimesed laulud', 1921–1922, ilmus 1936) * "Canciones" ('laulud', 1921–1924, ilmus1927) * "Oda a Salvador Dalí" ('ood Salvador Dalile', 1926) * "Llanto por Ignacio Sánchez Mejías" ('nutulaul Ignacio Sánchez Mejíase pärast', 1935) * "Sonetos del amor oscuro" ('sonaadid tumedast armastusest', 1936, ilmus 1984) Ta kirjutas ka kuus galeegikeelset luuletust (Seis poemas galegos, 1935). ====Eesti keeles==== Eesti keeles on García Lorca luuletuste valimik ilmunud kogus "Kaneelist torn" (1966, tõlkija [[Ain Kaalep]]) ning sama valik pisut laiendatuna kogus "Mu kätes on tuli" (1997). === Näidendid === * "El maleficio de la mariposa" ('liblika lummus', 1919–1920, esietendus 1920) * "Mariana Pineda" (1923–1925, esietendus 1927) * "La zapatera prodigiosa" ('imeline kingsepanaine', 1926–1930, esietendus 1930, muudetud 1933) * "Bodas de sangre" ('verised pulmad', (1932, esietendus 1933) * "Amor de Don Perlimplín con Belisa en su jardín" ('Don Perlimpini armastus Belisa vastu oma aias', 1928, esietendus 1933) * "Yerma" (1934) * "Doña Rosita la soltera o la lengua de las flores" ('vanatüdruk ''doña'' Rosita ehk lillede keel', 1935) * "La casa de Bernarda Alba" ('Bernarda Alba maja', 1936, esietendus 1945) * "El público" ('publik', 1930) * "Así que pasen cinco años" ('ja nii möödub viis aastat', 1930) ====Eesti teatrites==== * [[Eesti Draamateater|TRA Draamateatris]] esietendus "Bernarda Alba maja" 25. oktoobril 1966 (lavastaja [[Ben Drui]], peaosas [[Aino Talvi]]). * [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (1965–1994)|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]] esietendus "Bernarda Alba maja" [[4. aprill]]il [[1982]] (tõlkija [[Tatjana Hallas]], värsside tõlkija [[Kai-Mai Olbri]]; lavastaja [[Mati Unt]], peaosas [[Ago Roo]]).<ref>[https://linnateater.ee/arhiiv/bernarda-alba-maja/ "Bernarda Alba maja"] Tallinna Linnateatri lavastuste arhiiv. Vaadatud 25.04.2023.</ref> * [[Vene Teater|Vene Teatris]] esietendus "Bernarda Alba maja" 27. veebruaril 2014 (peaosas Lidia Golovataja). * '''Eesti Teatri Agentuuri''' näidendite andmebaasis on näidend: "Vanatüdruk doña Rosita ehk lillede keel" (Doña rosita la soltera o el lenguaje de las flores, 1935). Hispaania keelest tõlkinud L. Talvet (2012). == Isiklikku == [[Fail:Salvador Dalí, Federico García Lorca, Barcelona, 1925.jpg|pisi|Salvador Dalí ja Federico García Lorca, Turó Parc, Barcelona, 1925]] Federico García Lorca oli homoseksuaal<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=Katherine Ryder|URL=https://www.newyorker.com/books/page-turner/lorca-and-the-gay-world|Pealkiri=Lorca and the Gay World|Väljaanne=|Aeg=19.04.2009|Kasutatud=}}</ref>, mis oli [[Francisco Franco|frankistlikus]] Hispaanias pea karistatav ja lubamatu. Aastatel 1925–1928 käis Lorca läbi kunstnik Salvador Daliga: noormehed tutvusid ühiselamus ja sõbrunesid (väidetavalt avaldas Lorcale muljet Dali naljakas riietumisstiil<ref>{{Netiviide|Autor=Jonathan Stone|URL=https://art-sheep.com/federico-garcia-lorca-and-salvador-dali-a-pure-friendship-or-a-great-romantic-affair/|Pealkiri=Federico Garcia Lorca and Salvador Dali: A Pure Friendship or a Great Romantic Affair?|Väljaanne=|Aeg=05.06.2015|Kasutatud=23.11.2018|arhiivimisaeg=10.12.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181210015919/https://art-sheep.com/federico-garcia-lorca-and-salvador-dali-a-pure-friendship-or-a-great-romantic-affair/|url-olek=ei tööta}}</ref>). Dali sõnul ei olnud noorte vahel midagi muud kui sõprus, kuid nende kirjavahetusest võib leida palju viiteid võimalikule armastussuhtele<ref>{{Netiviide|Autor=Carles Geli|URL=https://elpais.com/cultura/2013/06/17/actualidad/1371498538_661276.html|Pealkiri=Dalí y Lorca, cartas de seducción|Väljaanne=El País|Aeg=17.06.2013|Kasutatud=23.11.2018}}</ref>. Kunstnikule oli pühendatud luuletus "Oda a Salvador Dali". Kõigele vaatamata lõppes nende suhe pärast Dali ja Luis Buñueli [[tummfilm]]i "[[Andaluusia koer|Un chien Andalou]]" ilmumist – Lorca võttis seda oma [[Provenientsipõhimõte|päritolu]] tõttu pilkena. Enne surma oli Lorca seotud noore üliõpilasega Madridist. Juan Ramírez de Lucas oli nende romaani ajal vaid 19-aastane ning õppis Oradi Akadeemias teatrikunsti ja [[Avalik haldus|avalikku haldust]]. Nad olid käinud Lõuna-Hispaania linnas [[Córdoba]]s, kus García Lorca kirjutas luuletuse "El rubio de Albacete", mis arvatakse olevat just Ramírez de Lucasest. Ka Lorca kogumiku "Sonetos del amor oscuro" põhiinspiratsiooniks peetakse noort üliõpilast. Kui algas [[Hispaania kodusõda]], tahtsid armunud põgeneda koos [[Mehhiko]]sse, kuid Juani vanemad olid selle vastu. Lorca keeldus ilma temata lahkumast ning jäi Granadasse<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Giles Tremlett|URL=https://www.theguardian.com/culture/2012/may/10/name-garcia-lover-emerges|Pealkiri=Name of Federico García Lorca's lover emerges after 70 years|Väljaanne=|Aeg=10.05.2012|Kasutatud=}}</ref>, mis sai talle saatuslikuks. ===Surm=== [[Fail:Madrid - Plaza de Santa Ana, monumento a García Lorca.jpg|pisi|Federico García Lorca kuju Santa Ana plazal Madridis. Skulptor Julio López Hernández, 1986. Foto: Lourdes Cardenal]] García Lorca arreteerimine oli vaid aja küsimus, mida aimasid ka Mehhiko ja [[Colombia]] suursaadikud ning pakkusid kirjanikule varjupaika. Kõigele vaatamata ei õnnestunud Lorcat veenda ning 1936. aasta suvel sõitis ta Granadasse oma lapsepõlvekoju. 16. augustil saabus politseisse anonüümne vihje Lorca asukohast ning Franco sõdurid tabasid ta maakodust. Federico García Lorca hukati ilma kohtumenetluseta teel Viznarist Alfacari ning maeti massihauda koos kahe [[härjavõitleja]] ning ühe jalaga [[Anarhism|anarhistist]] kooliõpetajaga<ref name=":2" />. Surmakuupäeva pole seni õnnestunud kindlaks teha, selleks oli kas 18. või 19. august 1936.<ref name=":1" /> ==Pärand== Federico García Lorcale on püstitatud mitu mälestussammast, sealhulgas Madridis Santa Ana plazal paiknev kuju. Lorca loomingut peeti sügavalt [[Erootika|homoerootiliseks]], mistõttu oli enamik tema teostest Hispaanias kuni 1954. aastani keelatud ning 1970. aastate keskpaigani [[Tsensuur|tsenseeritud]].<ref name=":5" /> Lorca maakodu [[Huerta de San Vicente]] Granadas, kus ta veetis suved ja kirjutas mõningad oma parimatest teostest, on muudetud kirjaniku majamuuseumiks. == Muu == * 1980. aastate lõpus selgus tänu biograaf Jena Gibsoni uurimusele Garcia Lorca homoseksuaalsus. Luuletaja armastatu oli elu viimastel aastatel ajakirjanik ja kriitik Juan Ramirez de Lucas, kellele luuletaja pühendas "Sonaadid mustast armastusest". * Teda on kujutatud Albaania 1989. aasta postmargil. * Teda on kujutatud 1993. aasta Kuuba müntidel väärtusega 1 ja 10 peesot. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.lovegranada.com/places/huerta-san-vicente/ Huerta de San Vicente] *[https://www.centrofedericogarcialorca.es/en/el-centro Lorca-keskus] {{DEFAULTSORT:Garcia Lorca, Federico}} [[Kategooria:Hispaania luuletajad]] [[Kategooria:Hispaania näitekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1936]] auqq0i36m3a4gx2rgr7dgl1rql5qe8z Kategooria:Biofüüsika 14 26343 6752550 6751597 2024-10-31T08:55:11Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/46.131.87.180|46.131.87.180]] ([[User talk:46.131.87.180|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Hirvelaid|Hirvelaid]]. 5285846 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Bioloogia harud]] [[Kategooria:Rakendusfüüsika]] ryd1j7lz9hn2dwr2mkmrm3g1eprft6e Välisministeerium 0 36388 6752436 6469890 2024-10-30T19:57:26Z Wkentaur 464 /* Juhtkond */ 6752436 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti ministeeriumist; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit [[Välisministeerium (üldmõiste)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Välisministeerium | embleem = Välisministeeriumi logo.png | embleemisuurus = 250px | pilt = Välisministeeriumi hoone 2023.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Välisministeeriumi hoone (2023) | lühend = VäM | asutatud = 1918 | lõpp = | tüüp = [[ministeerium]] | peakorter = [[Islandi väljak]] 1, Tallinn | juht_nimetus = [[Eesti välisminister|Välisminister]] | juht_nimi = [[Margus Tsahkna]] | juht2_nimetus = Kantsler | juht2_nimi = [[Jonatan Vseviov]] | allorg = | eelarve = 122 miljonit [[€]] (2023) | töötajad = }} '''Välisministeerium''' ('''VäM''')<ref name="LZnOo" /> on [[Eesti]] [[valitsusasutus]], mis tegeleb riigi [[välispoliitika]]ga. Välisministeeriumi valitsemisalas on * ettepanekute tegemine riigi [[välispoliitika]] kavandamiseks; * [[välisleping]]ute ja [[välismajandus]]ega seotud küsimuste lahendamine; * Eesti riigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; * sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral; * Eesti riigi ja [[kodanik]]e huvide kaitsmine välisriikides; * rahvusvahelise [[arenguabi|arengu]]- ja [[humanitaarabi]] andmise korraldamine; * Eesti tutvustamine ning vastavate [[õigusakt]]ide [[eelnõu]]de koostamine. == Juhtkond == {{Vaata|Eesti välisminister}} Eesti välisministeeriumi juhib [[Eesti välisminister|välisminister]]. Alates 17. aprillist 2023 on Eesti välisminister [[Margus Tsahkna]]. [[Välisministeeriumi kantsler]] on alates 8. veebruarist 2021 [[Jonatan Vseviov]].<ref name="ClKGJ" /> == Struktuur == * Ministri alluvuses: # Siseauditi osakond # Kantsler * Kantsleri alluvuses: # Riikliku protokolli osakond # Pressiosakond # Teabeanalüüsi osakond # Diplomaatilise Julgeoleku osakond # Avaliku Diplomaatia osakond # Asekantsler poliitikaküsimustes * Poliitikaosakond (Julgeolekupoliitika ja relvastuskontrolli büroo, Rahvusvaheliste organisatsioonide büroo, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo; Aasia, Aafrika, Austraalia ja Ladina-Ameerika büroo, Euroopa korrespondendi büroo, Poliitika planeerimise büroo) ** Asekantsler välismajanduspoliitika ja arengukoostööküsimustes * Välismajanduse ja arengukoostöö osakond (Väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide büroo, Arengukoostöö ja humanitaarabi büroo, Kultuuri- ja äridiplomaatia büroo) ** Asekantsler juriidilistes ja konsulaarküsimustes * Juriidiline osakond (Rahvusvahelise õiguse büroo, Euroopa Liidu õiguse büroo) * Konsulaarosakond (Konsulaarteenuste büroo, Konsulaarabi büroo) ** Asekantsler Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö küsimustes * Euroopa ja Atlandiülese koostöö osakond (Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika, Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste büroo, Põhja- ja Kesk-Euroopa, energeetika ja kliimaküsimuste büroo; Kagu-Euroopa, Euroopa Liidu üldasjade ja laienemise büroo) ** Asekantsler haldusküsimustes * Infotehnoloogia osakond (Tarkvara, riistvara ja kasutajatoe talitus, Infosüsteemide, võrkude ja telekommunikatsiooni talitus) * Rahandusosakond (Eelarve- ja investeeringute büroo, Raamatupidamise talitus) * Haldusosakond (Asjaajamise büroo, Haldus- ja transporditalitus, Ehitus- ja kinnisvaratalitus) * Personaliosakond (Personalibüroo, Arenduse ja rahvusvahelise personalipoliitika büroo) == Ajalugu == 1918. aastal moodustatud Eesti välisministeerium asus algselt aadressil [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 14.<ref name="OAORs" /> 1918. aasta lõpus kolis Välisministeerium hoonesse [[Väike-Pärnu maantee]] 3. 1921. aastal koliti ministeerium [[Toompea]]l asunud endisesse [[Eestimaa rüütelkonna hoone]]sse (Toom-[[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 1), kus ministeerium tegutses kuni 1940. aastani. Välisministri residents asus [[Toomkooli tänav]] nr 17. [[Pilt:Eestimaa Rüütelkonna hoone.jpg|pisi|Välisministeerium hoone, [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 1]] 1919. aasta lõpuks töötas välisministeeriumis 29 ametnikku, kellest 14 kuulusid "[[Esturi]]" koosseisu. VM poliitilise osakonna juhatajaks, arvates 11. märtsist 1919. aastast oli [[Hermann Hellat]]. Välissuhtluse laienedes jagati senine poliitiline osakond 1920. aastal Ida ja Lääne poliitiliseks osakonnaks. Lääne poliitiline osakond tegeles Lääne-Euroopa ja Ameerikaga, Ida poliitiline osakond Soome, Läti, Leedu, Poola, Kaug-Ida ja Väike-Aasiaga. 1920. aasta lõpus moodustati eraldi Vene osakond. Välisministeeriumi koosseisust eraldati "Estur" ja selle asemel loodi informatsiooni osakond. Haridusministeeriumi koosseisus olid 1928. aastal: *Poliitiline osakond *Administratiiv Juriidiline osakond *Ajakirjanduse büroo 1938. aasta [[Valitsemise korraldamise seadus]]e järgi oli Välisministeeriumi ülesandeks korraldada Vabariigi suhteid välisriikidega ja kaitsta Vabariigi ja tema kodanikkude huvisid välismail<ref name="yjURK" />. Välisministeeriumi koosseisus olid 1938. aastal<ref name="aLoCM" />: * Administratiiv-juriidiline Osakond. Selle ülesandeks oli keskasutise ja välisesinduste isikliku koosseisu asjade, majanduse ja asjaajamise korraldamine; juriidiliste küsimuste lahendamine ja läbikäimine välisriikidega kohtuasjades; konsulaartegevuse juhtimine ja järelevalve; eelarve-ettepanekute koostamine; ministeeriumi valdamisel olevate riigivarade valitsemine; arvepidamine<ref name="VwQdI" />. * Poliitiline Osakond. Selle ülesandeks oli poliitiliste suhete korraldamine välisriikidega; läbikäimine rahvusvaheliste organisatsioonidega; informatsioon välisriikidest ja välisriikidesse; välispoliitiliste sihtide selgitamine ja sellekohase ametliku informatsiooni andmine<ref name="6LMsH" />. * Protokolliosakond. Selle ülesandeks oli välisriikide saadikute esitlemine Vabariigi Presidendile; välisriikide esindajate õiguste ja eesõiguste rakendamise küsimused; Vabariigi Presidendi poolt välisriikidega peetava kirjavahetuse ettevalmistamine; välismaa au- ja teenetemärkide annetamise küsimused Eesti kodanikkudele ja välisriikide kodanikkudele Eesti au- ja teenetemärkide annetamise ettevalmistamine; rahvusvahelise ja riikliku iseloomuga tseremoniaalide ettevalmistamine ja korraldamine; välisesindajate agreemendiga seoses olevad küsimused<ref name="xSTfo" />. * Väliskaubanduse Osakond. Selle ülesandeks oli majanduslikkude suhete korraldamine välisriikidega, väliskaubanduse arendamine, majanduslik informatsioon välisriikidest ja välisriikidesse<ref name="iguLk" />. :Vt ''[[Välisriikide esindajad Eestis 1938]], [[Välisriikide aukonsulid Eestis (1938)]]'' Välisministeeriumi koosseisu kuulusid välisesindused, mis jagunesid [[saatkond]]adeks, [[alaline esindus|alalisteks esindus]]teks, [[peakonsulaat]]ideks, [[konsulaat]]ideks, [[asekonsulaat]]ideks ja [[konsulaaragentuur]]ideks. Saatkondade ja alaliste esinduste ülesandeks oli esindada Vabariiki; täita poliitilisi ja majanduslikke ülesandeid ja anda diplomaatilist kaitset Eesti kodanikkudele. Konsulaaresinduste ülesandeks oli Eesti Vabariigi huvide kaitsmine; Eesti kaubanduse ja laevanduse soodustamine ja arendamine ning tarviliku nõu ja abi andmine Eesti kodanikkudele välismaal. :Vt ''[[Eesti diplomaatilised esindused#Eesti välisesindused 1918–1940|Eesti diplomaatilised esindused]], [[Eesti Vabariigi välisesindajate loend (1939)]]'' == Vaata ka == * [[Eesti diplomaatilised esindused]] * [[Eesti välisminister]] * [[Eesti välispoliitika]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="LZnOo">{{Netiviide |URL=https://www.siseministeerium.ee/en/media/748/download |Pealkiri=Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (PDF; lk 47) |Väljaandja=[[Siseministeerium]] |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="ClKGJ">[https://www.err.ee/1150302/valitsus-nimetas-jonatan-vseviovi-valisministeeriumi-kantsleriks "Valitsus nimetas Jonatan Vseviovi välisministeeriumi kantsleriks"] ERR, 22. oktoober 2020</ref> <ref name="OAORs">[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/12/04/13.2 Ministeriumite adressid], Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918</ref> <ref name="yjURK">[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 95], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref> <ref name="aLoCM">[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 96], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref> <ref name="VwQdI">332. Valitsemise korraldamise seadus. § 97, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref> <ref name="6LMsH">332. Valitsemise korraldamise seadus. § 98, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref> <ref name="xSTfo">332. Valitsemise korraldamise seadus. § 99, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref> <ref name="iguLk">332. Valitsemise korraldamise seadus. § 100, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref> }} == Välislingid == * [https://vm.ee/et Välisministeeriumi koduleht] {{Eesti Vabariigi ministeeriumid}} [[Kategooria:Eesti ministeeriumid]] [[Kategooria:Välisministeerium| ]] 237352z8j98lzi95xi4ywvswy6061se Rammstein 0 38162 6752492 6749558 2024-10-30T22:38:47Z Muusikavärk 199678 6752492 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Rammstein | pilt = Rammstein at Wacken Open Air 2013 06.jpg | pildiallkiri = Rammstein Wacken Open Air festivalil, 2013 | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Berliin]], [[Saksamaa]] | stiil = ''[[Neue Deutsche Härte]]'', ''[[Industrial metal]]'' | tegev = 1994-... | plaadifirma = [[Motor Music Records|Motor Music]], [[Republic Records|Republic]], [[Slash Records|Slash]], [[Universal Music Group]] | seotud_esitajad = [[Emigrate]], [[Feeling B]], [[First Arsch]] | URL = [http://www.rammstein.com www.rammstein.com] | koosseis = [[Till Lindemann]]<br/>[[Richard Kruspe]]<br/>[[Paul Landers]]<br/>[[Oliver Riedel]]<br/>[[Christoph Schneider]]<br/>[[Christian Lorenz]] | endised_liikmed = }} [[Pilt:Rammstein-flamethrowers.jpg|thumb|300px|Rammsteini kontsert Londonis 2004]] '''Rammstein''' on saksa ''[[industrial metal]]''<nowiki>'</nowiki>it viljelev ansambel, mis tegutseb alates [[1994]]. aastast. Seda loetakse ''[[Neue Deutsche Härte]]'' voolu alla kuuluvaks. Rammsteini liikmed on pärit endiselt [[Ida-Saksamaa]]lt. Rammstein sündis 1994. aastal, kui [[Till Lindemann]], [[Oliver Riedel]], [[Christoph Schneider]] ja [[Richard Kruspe]] võitsid [[Berliin]]i muusikavõistluse, saades auhinnaks võimaluse salvestada demoplaat nelja looga. Nad kutsusid kampa [[Paul Landers|Paul Landersi]] ja [[Christian Lorenz|Christian Lorenzi]] ansamblist [[Feeling B]] ning alustasid tööd esimese albumi "[[Herzeleid]]" kallal. Rammstein sai väidetavalt nime [[Ramsteini õhuväebaas]]i järgi, kus [[1988]]. aastal toimus [[NATO]] õppuste käigus lennuõnnetus, mille tõttu hukkus 70 inimest. Tõlkes võiks Rammstein tähendada kas rammimiskivi, rammi või otsetõlkes ka rammu(jõu)kivi. Ansambli lood valmivad enamasti kollektiivse tööna, tekstid kirjutab laulja Till Lindemann. Rammsteini laulud on peamiselt [[saksa keel|saksakeelsed]], mis pole aga neil takistanud saada populaarseks ka ingliskeelsetes maades. Rammsteini sõnades on olulisel kohal sõnamäng. Sageli on tekst sõnastatud nii, et seda saab mitmeti mõista. Näiteks laul "Du hast" on sõnamäng saksakeelse [[abielu]]vandega "''Willst du, bis der Tod euch scheidet, treu ihr sein für alle Tage?''" ("Kas sa tõotad, kuni surm teid lahutab, jääda talle ustavaks kuni oma päevade lõpuni?"). Laulus vastatakse sellele küsimusele "Ei." ("''Nein.''"). Selle rea viimane kordus muudab lause algtähendust kõigest väikeste muudatustega: "''Willst du, bis der Tod der Scheide ...'' ("Kas sa tõotad kuni [[vagiina]]surmani ..."). Laul ise algab taas sõnamänguga "''Du ... Du hast ... Du hast mich ...''". Viimast tõlgendatakse sageli "Sa vihkad mind", sest saksakeelne sõna ''hast'' ('omad') hääldub peaaegu nagu ''hasst'' ('vihkad'). Et see pole õige tõlgendus, selgub edaspidi, kui rida lõpetatakse: "''Du hast mich gefragt ...''" ("Sa küsisid mult ..."). Sealjuures on Rammstein teinud laulust ingliskeelse [[kaver]]i "You hate", mis ei ole laulu "Du hast" täpne tõlge. Sedalaadi sõnastust kasutab Rammstein tihti, et [[huumor]]it tekitada, kuid kuulajaid, kes saksa keelt halvasti oskavad, see eksitab. Provokatiivsed ja kahemõttelised tekstid on andnud alust neid süüdistada [[natsism|natsiideoloogia]] toetamises. Bänd ise eitab seda kategooriliselt. 2009. aastal indekseeriti (keelustati alla 18-aastastele) [[Saksamaa]]l nende album "[[Liebe Ist Für Alle Da]]", kuna albumiga kaasas olev pilt, kus Richard Kruspe lööb põlvedel olevat paljast naist, ning lugude "Ich du dir weh" ja "[[Pussy (singel)|Pussy]]" tekstid kahjustavad noorsugu<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://herzeleid.com/ |vaadatud=2009-11-10 |arhiivimisaeg=2005-02-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050211115955/http://herzeleid.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Bänd on tuntud [[pürotehnika]] rohke kasutamise poolest. Ta on pälvinud tähelepanu oma lavasõudega, nii et [[fänn]]id on lõpuks loonud [[moto]] "Teised bändid mängivad, Rammstein põleb!". Pärast juhtumit Berliinis [[27. september|27. septembril]] [[1996]], kus põlev [[dekoratsioon]], kukkus publikusse, kasutab bänd elukutseliste pürotehnikute abi. Nüüd on ka Till Lindemann ise litsentseeritud [[pürotehnik]], kes vahel terve laulu vältel pealaest jalatallani leekides on. Ta on saanud korduvalt [[põletus]]i [[kõrv]]adele, [[juuksed|juustele]] ja [[käsi|kätele]]. Tänaseks jookseb kogu eriefektide programm koos [[pürotehnika]]ga maha programmeeritud arvutitest ning iga efekt (lõhkepaketid, tulesambad, efektplahvatused) on paika pandud millisekundlise täpsusega. Suure kuumuse tõttu on tihti kontsertidelt välja kantud kuulajaid, kes on saanud [[kuumarabandus]]e. Kontsertidel on reeglina alati kohal [[kiirabi]] ning lava taga igaks juhuks tuletõrjeauto. Rammstein on külastanud [[Eesti]]t viiel korral. Aastatel [[2001]], [[2004]] ja [[2010]] anti kontserdid [[Saku Suurhall]]is. Seoses tiheda ajakavaga ning aegade suurima produktsiooniga [[Made in Germany 1995–2011]] turneel otsustas bänd Eesti kontserdist [[2012]]. aastal loobuda ning need anti vaid Lätis ja Leedus. 2017. aasta 11. juunil anti kontsert ka [[Tallinna lauluväljak]]ul. Kontsert pidi toimuma lauluväljakul ka 2020. aasta suvel, kuid see lükati edasi [[Koroonapandeemia|ülemaailmse koroonapandeemia tõttu]] ning toimus hoopis 2022. aasta juulis. ==Liikmed== [[File:2015 06 20-Karat-Waldbuehne Christoph Schneider by-Denis-Apel-1911.jpg|thumb|right|Christoph Schneider 2015. aastal]] *[[Till Lindemann]], vokaal *[[Richard Kruspe]], kitarr *[[Paul Heiko Landers]] (sünninimi Heiko Paul Hiersche), kitarr *[[Oliver Riedel]], bass *[[Christoph Schneider]], trummid *[[Christian Lorenz]] (Flake), klahvpillid ==Albumid== {{vaata|Rammsteini diskograafia}} *[[1995]] "[[Herzeleid]]" *[[1997]] "[[Sehnsucht]]" *[[1999]] "[[Live aus Berlin]]" *[[2001]] "[[Mutter (album)|Mutter]]" *[[2004]] "[[Reise, Reise]]" *[[2005]] "[[Rosenrot]]" *[[2006]] "[[Völkerball]]" *[[2009]] "[[Liebe Ist Für Alle Da]]" *[[2011]] "[[Made in Germany 1995-2011]]" *[[2019]] "[[Rammstein (album)|Rammstein]]" *[[2022]] "[[Zeit]]" ===Singlid=== *[[1995]] – [[Du riechst so gut]] *[[1996]] – Seemann *[[1997]] – Engel *[[1997]] – Engel, Fan-Edition *[[1997]] – [[Du hast]] *[[1997]] – Das Modell (Kraftwerk-cover) *[[1998]] – Du riechst so gut ’98 *[[1998]] – Stripped (Depeche Mode-cover) *[[2001]] – Asche zu Asche *[[2001]] – [[Sonne]] *[[2001]] – Links 2-3-4 *[[2001]] – [[Ich will]] *[[2002]] – Mutter *[[2002]] – [[Feuer frei!]] *[[2004]] – [[Mein Teil]] *[[2004]] – [[Amerika (singel)|Amerika]] *[[2004]] – [[Ohne dich]] *[[2005]] – [[Keine Lust]] *[[2005]] – [[Benzin]] *[[2005]] – [[Rosenrot (singel)|Rosenrot]] *[[2006]] – Mann gegen Mann *[[2009]] – [[Pussy (singel)|Pussy]] *[[2010]] – Ich tu dir weh *[[2010]] – Haifisch *[[2011]] – Mein Land *[[2012]] – [[Mein Herz brennt]] *[[2019]] – Deutschland *[[2019]] – Radio *[[2019]] – Ausländer *[[2022]] – Zeit *[[2022]] – Zick Zack *[[2022]] – Dicke Titten *[[2022]] – Angst *[[2022]] – Adieu ===DVD=== *[[1999]] – Live aus Berlin *[[2003]] – Lichtspielhaus *[[2006]] – Völkerball *[[2015]] – Rammstein in Amerika *[[2017]] – Rammstein: Paris ==Viited== <references/> ==Välislingid== {{commons|Rammstein}} *[http://www.rammstein.com Ingliskeelne ametlik leht] *[http://www.rammstein.de Saksakeelne ametlik leht] * [http://en.rammsteinworld.com/ RammsteinWorld] - ''mitteametlik'' * [http://en.affenknecht.com/ Affenknech - Rammstein source] - ''mitteametlik'' [[Kategooria:Rammstein| ]] [[Kategooria:Saksamaa ansamblid]] [[Kategooria:Industrial metal'i ansamblid]] lj4s4dzyv9b0usqzy20q1nykqo424yx Tõnu Oja 0 41754 6752512 6658019 2024-10-31T06:51:55Z Teomees 97479 6752512 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on näitlejast; ökoloogi ja matemaatiku kohta vaata [[Tõnu Oja (ökoloog)]].}} '''Tõnu Oja''' (sündinud [[4. juuli]]l [[1958]] [[Tallinn]]as) on eesti [[näitleja]], [[luuletaja]] ja laulutekstide autor. ==Haridus== Ta lõpetas [[1976]]. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja [[1980]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] IX lennu. ==Töökäik ja loominguline töö== [[1980]]–[[1998]] oli Tõnu Oja [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] näitleja, 1996–[[1997]] ka kirjandusala juhataja. 1998–[[2003]] oli ta vabakutseline. Alates 2003. aastast töötab ta [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]]. Tõnu Oja on mänginud telelavastustes (lastesari "Pätu" 1990, "Intermezzo" 1997), kuuldemängudes ("Vee voog" 1991, "Täna hommikul" 1997, "Üks üsna kummaline armulugu" 2000, "Kas kuulete?" 2000, "Aabitsa kukk" 2006 jt.). Ta on esinenud [[Eesti Raadio]] ja [[Eesti Televisioon]]i laste‑ ja meelelahutussaadetes (olnud ka stsenarist, lavastaja ja saatejuht).<ref>[https://www.draamateater.ee/inimesed/tonu-oja/?lang=en Tõnu Oja.] draamateater.ee.</ref> Oja on teinud lavastusi – [[Andrus Kivirähk]]i "Kakand ja kakand" 1998 [[Endla (teater)|Endlas]] ning "Hiired pööningul" 2001, samuti Endlas.<ref name="kiri">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/oja_t%C3%B5nu2 Tõnu Oja.] Eesti Teatriliit.</ref> ==Filmograafia== ===Teleseriaalid=== {{veergude loend|laius=25em| * 1993 "[[Salmonid]]", stsenarist * 2001 "[[Pehmed ja karvased]]" * 2007 "[[Ohtlik lend]]", Kristjan Randlane * 2005 "[[Hajameelselt abielu]]s", režissöör * 2008 "[[Tuulepealne maa]]", Joosep Roo * 2010 "[[Riigimehed]]", Opositsioonimees * 2010 "[[Kättemaksukontor]]", Tarvo Lemmet * 2010–2012 "[[Kelgukoerad]]", Joosep Talivere; Tõnu * 2013 "[[Kerge elu]]", Ants Vahtra * 2016 "[[Papad mammad]]", Jüri * 2017 "[[Siberi võmm]]", Enn Armot * 2022 "Archie & Nellie" (Läti), Archie * 2023 "[[Täiuslik sõbranna]]", Endel }} ===Animafilmid=== * 1973 "[[Veealused]]", teksti lugeja; hääl * 2003 "[[Karl ja Marilyn]]", jutustaja * 2003 "[[Barbarid (animafilm)|Barbarid]]", hääl * 2006 "[[Leiutajateküla Lotte]]", Giovanni * 2007 "[[Lõpuõhtu]]", hääl * 2011 "[[Lotte ja kuukivi saladus]]", Kuujänes Rihv * 2012 "[[Talvekummitus]]", hääl * 2012 "[[Happy Birthday]]", Robot * 2019 "[[Lotte ja kadunud lohed]]", Svennur ===Mängufilmid=== {{veergude loend|laius=25em| * 1963 "[[Jäljed (film)|Jäljed]]", Toomas * 1981 "[[Pihlakaväravad]]", "Sipsik" * 1983 "Suletud ring" (telemängufilm), Kurt-Roser * 1985 "[[Bande]]", episoodiline osa * 1990 "[[Sügis (film)|Sügis]]", Benno * 1992 "[[Armastuse lahinguväljad]]", Peigmees * 2004 "[[Täna öösel me ei maga]]", Mees Lasnamäel * 2004 "[[Sigade revolutsioon]]", Operaator * 2005 "Vanameeste paradiis" (lühifilm), Leo * 2005 "[[Libahundi needus]]", Alterbaum / Margus * 2005 "[[August 1991 (film)|August 1991]]" (telemängufilm) * 2006 "Vanapagan" (lühifilm), Vanapagan * 2006 "Konkurss" (lühifilm), Taksojuht * 2008 "[[Taarka (film)|Taarka]]", Vasso * 2010 "Jope" (lühifilm), Jopevaras * 2011 "[[Üks mu sõber]]", Peaarst * 2011 "[[Kirjad Inglile]]", Jeremia Juunas Kirotaja * 2012 "Võlutari Leivapätsid" (lühifilm), Kunstnik (Karl) * 2013 "Üleastumine" (lühifilm), Prohvet * 2013 "[[Elavad pildid]]", Julius * 2014 "Tosin küsimust Eesti kohta: Laulu teekond" (lühifilm), Peremees Ants * 2015 "[[Vehkleja (film)|Vehkleja]]", Lapsevanem koosolekul * 2015 "[[Supilinna Salaselts]]", Politseinik Lippus * 2015 "[[1944 (film)|1944]]", Omakaitse leitnant * 2016 "[[Õnn tuleb magades]]", Kai * 2016 "[[Luuraja ja luuletaja]]", Endel * 2017 "Mõrv hotellis" (lühifilm), Taavet * 2017 "[[Keti lõpp]]", Härra * 2018 "[[Eia jõulud Tondikakul]]", August * 2019 "Valvuri evolutsioon" (lühifilm), Valvur * 2019 "[[Johannes Pääsukese tõeline elu]]", Papa Lebedev * 2020 "[[O2]]", Vabriku juhataja * 2020 "[[Hüvasti, NSVL]]", Vanaisa * 2020 "Avita kirjastuse õpikuklipid" (lühifilm) * 2021 "[[Jahihooaeg (film)|Jahihooaeg]]", Eva ülemus * 2022 "Palve" (lühifilm), Isa * 2023 "[[Taevatrepp]]", Paul * 2023 "Sulavõim" (lühifilm), Kurb Mees * 2024 "Mehe tegu" (lühifilm), Kurb mees * 2024 "Kurb Pärand" (lühifilm), Igor }} ==Kirjanduslik tegevus== Ta on tõlkinud näidendeid ja muusikale (Claude-Michel Schönbergi ja Alain Boublili "[[Hüljatud (muusikal)|Hüljatud]]", koos [[Villu Kangur]]iga, saanud tõlkeauhinna), kirjutanud teatriartikleid, luuletusi ja laulusõnu (ansamblitele [[Zorbas]], [[L'Dorado]], [[Kuldne Trio]] jt).<ref name="kiri" /> Tema kirjanduslik pseudonüüm on Laur Lomper.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/tahelaev-tonu-oja-141930 "Tähelaev: Tõnu Oja"]. [[Eesti Televisioon]]i saade ERR-i arhiivis, esmaeeter 10.06.2007</ref> ==Poliitiline tegevus== Tõnu Oja on kandideerinud [[Kohalik omavalitsus|Eesti kohalike omavalitsuste]] volikogude valimistel aastatel 1993–2021 erinevates valimisnimekirjades ja erakondades [[Haaslava vald|Haaslava vallas]] ja [[Harku vald|Harku vallas]]. Ta on olnud valitud 1993. ja 1996. aastal Haaslava vallavolikogu ja 2017. aastal Harku vallavolikogu liikmeks.<ref name="tõnu">[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=T%C3%B5nu%20Oja Tõnu Oja.] Valimiste arhiiv, vaadatud 1. november 2024.</ref> [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] on ta kandideerinud aastatel 1992, 1995, 1999, 2007 ja 2019, kuid valituks ei ole osutunud.<ref name="tõnu" /> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 328 häält ning ei osutunud valituks. ==Isiklikku== Tema vend on näitleja ja lavastaja [[Rein Oja]]. Tema abikaasa on Mare Oja, pojad aga näitleja [[Pääru Oja]] ja teatritegelane [[Kaarel Oja]].<ref>[https://menu.err.ee/925826/tonu-oja-mulle-meeldis-kui-isa-end-purju-joi-siis-ta-muutus-lahkeks Tõnu Oja: mulle meeldis, kui isa end purju jõi, siis ta muutus lahkeks.] menu.err.ee, 1. aprill 2019.</ref> ==Tunnustus== * [[1999]] [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] * [[2001]] [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] ([[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] lavastuse "Aristokraadid" trupile) * [[2001]] [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žürii eriauhind]] [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] lavastuse "Aristokraadid" trupile * [[2002]] [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]] (koos [[Villu Kangur|Villu Kanguriga]]) * [[2004]] [[Suur Ants]], Eesti Draamateatri kolleegipreemia meespeaosatäitjale (Mauno „Aabitsa kukk“, muinasjutuvestja „Lumekuninganna“, Villu „Pehmed ja karvased saavad jalad alla“) * 2009 II preemia ja monoteatrite festivalide direktorite diplom rahvusvaheliselt monoteatrite festivalilt “MonoBaltija” Kaunases Mauno rolli eest lavastuses „Aabitsa kukk“ * 2009 grand prix monolavastuste festivalilt „Zvaigzne“ Riias Mauno rolli eest lavastuses „Aabitsa kukk“ * 2009 Väike Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (Rulling „Vombat“ ja Donis „Pedro Páramo“) *[[2010]] [[Raadioteatri näitlejaauhind]] * [[2012]] [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|2878}}</ref> * [[2014]] [[Väike Ants]], Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale (Karl Robert Pusta „Wabadusrist“, Gooper „Kass tulisel plekk-katusel“, Christopher „Hõimud“, Elmo, spordimuuseumi teadur „Kuldne Lurich“) *[[2017]] [[Raadioteatri näitlejaauhind]] (koos [[Rein Oja|Rein Ojaga]]) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/5821/filmograafia/page/2 Tõnu Oja.] Eesti filmi andmebaas. * [https://www.imdb.com/name/nm1797216/ Tõnu Oja.] IMDb. * [https://www.draamateater.ee/inimesed/tonu-oja Tõnu Oja Draamateatri kodulehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/siin-ja-praegu-tonu-oja Tõnu Oja. Siin ja praegu.] ERR videoarhiiv, 13. veebruar 1997. * [https://arhiiv.err.ee/vaata/tahelaev-tonu-oja-141930 "Tähelaev: Tõnu Oja"]. [[Eesti Televisioon]]i saade ERR-i arhiivis, esmaeeter 10. juunil 2007 * Kairi Prints, [http://www.postimees.ee/?id=18681 "Tõnu Oja 50: ma valin ülemäära"], Postimees, 4. juuli 2008 * [[Villu Kangur]], [http://www.epl.ee/artikkel/433870 "Tõnu Oja ei tõmba endale enam jama kaela"], EPL Laupäev, 28. juuni 2008 * [[Andres Laasik]], [http://www.epl.ee/artikkel/592213 "Tõnu Oja: minust läks see karikas mööda"], Eesti Päevaleht, 5. veebruar 2011 * Tiina Kruus, [https://epl.delfi.ee/artikkel/120144300/tonu-oja-armastust-on-aga-seda-pole-kunagi-uleliia Tõnu Oja: armastust on, aga seda pole kunagi üleliia.] epl.delfi.ee, 17. veebruar 2023 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120322886/tonu-oja-ei-kutsuks-oma-sunnipaevale-uhtegi-sopra-muidu-rikub-nende-ohtu-ara Tõnu Oja ei kutsuks oma sünnipäevale ühtegi sõpra, muidu rikub nende õhtu ära.] ekspress.delfi.ee, 25. september 2024 {{JÄRJESTA:Oja, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] h7fpgwtekliimk2yqfmvgbot592zrq3 Odessa 0 42874 6752503 6719566 2024-10-31T05:33:01Z Wkentaur 464 6752503 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Ukraina sadamalinnast; Bee Geesi albumi kohta vaata artiklit [[Odessa (album)]]; samanimeliste asulate ja teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Odessa (täpsustus)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}} {{keeletoimeta}} {{linn | nimi = Odessa | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ukraina|Одеса| | omakeelne_nimi_2 = |Одесса|(Odessa) | omakeelne_nimi_3 = jidiši|אַדעס| | pilt = Odessa-Montage-2016.png | pildilaius = 250px | lipp = Flag of Odesa.svg | lipu_link = [[Odessa lipp]] | vapp = Coat of Arms of Odesa.svg | vapi_link = [[Odessa vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Ukraina }} '''Odessa''' ([[ukraina keel]]es ''Одеса'') on linn [[Ukraina]]s, [[Odessa oblast]]i keskus. Ta asub [[Must meri|Musta mere]] [[Odessa laht|Odessa lahe]] ääres. [[Pilt:Odessa Kliimadiagramm.png|pisi|Odessa kliimadiagramm]] == Rahvastik == Odessa on paljurahvuseline linn, kus räägitakse enamasti vene keelt (sealhulgas ka omapärast [[Odessa vene keel]]t, millele on mõju avaldanud [[jidiš]] ja ukraina keel). Esimesed Odessa asukad olid [[kreeklased]], [[itaallased]], [[albaanlased]] ja [[armeenlased]].<ref>[http://odessa-life.od.ua/article/3667-pochemu-odesskie-armyane-uchat-ukrainskie-pesni Miks õpivad Odessa armeenlased ukraina laule?]</ref> 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel olid enamuses [[venelased]], kellele järgnes ka suur [[juudid|juudi]] kogukond. Nii oli Odessas [[1926]]. aastal 39,2% venelasi, 36,9% juute, 17,7% [[ukrainlased|ukrainlasi]], 2,4% [[poolakad|poolakaid]].<ref>[http://demoscope.ru/weekly/ssp/sng_nac_26.php?reg=2119/ Demoskoop]</ref> Nõukogude aja lõpuks oli enamik juute linnast lahkunud, samas asus linna elama suur hulk ukrainlasi. [[1989]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Odessa elanikest ukrainlasi 48,9%, venelasi 39,4%, juute 5,9%, [[bulgaarlased|bulgaarlasi]] 1,5%. [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Odessa elanikest ukrainlasi 61,6%, venelasi 29,0%, bulgaarlasi 1,3%, juute 1,2%, [[moldaavlased|moldaavlasi]] 0,7%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,6%, armeenlasi 0,4% ja poolakaid 0,2%. [[Pilt:Potemkinstairs.jpg|pisi|Potjomkini trepp]] == Vaatamisväärsused == Odessas asub [[Potjomkini trepp]], mis ehitati [[1837]]–[[1841]]. Trepil on 192 astet. Tsaariajal kandis see Richelieu' nime, nõukogude ajal nimetati ümber soomuslaeva [[Vürst Potjomkin-Tavritšeski|Potjomkin]] järgi. Iga aasta [[1. aprill]]il peetakse Odessas rahvusvahelist (peamiselt [[SRÜ]]) [[huumor|humoristide]] ja [[satiir]]ikute [[festival]]i "Humoriina", mis jätab kohati varju isegi uusaasta pidustused. Odessa ise väidab end olevat ülemaailmne huumori ja naeru pealinn. == Ajalugu == Antiikajast kuni [[Suur rahvasterändamine|Suure rahvasterändamiseni]] asus Odessa maa-alal [[kreeklased|kreeklaste]] [[koloonia]]. [[Kuldhord]]i ajal oli seal [[Genova]] asula [[Ginestra]]. [[Osmanite impeerium]]i ajal asus seal [[tatarlased|tatarlaste]] ja kreeklaste asula '''Hadžibei'''. [[1765]]. aastal rajasid türklased selle kõrvale kindluse, mille Vene väed vallutasid [[1789]]. ===Venemaa keisririigis=== Odessa asutati [[Katariina II]] käsul [[2. september|2. septembril]] [[1794]] [[Venemaa]] sõja[[sadam]]ana. Odessa esimene linnapea ja sadamaülem 1794–[[1797]] oli hispaanlane [[José de Ribas]], kelle auks nimetatakse Odessa peatänavat [[Deribassovskaja]]ks. [[1803]]. aastast oli Odessa linnapea ja seejärel [[1805]]. aastast ka [[Novorossiiski kubermang]]u kuberner Prantsusmaa kardinali [[Richelieu]] järglane [[Armand Emmanuel du Plessis de Richelieu]], kes oli pärast [[Prantsuse revolutsioon]]i põgenenud Prantsusmaalt. Hea asukoha tõttu muutus Odessa kiiresti üleeuroopalise tähtsusega [[kaubandus]]- ja [[tööstus]]keskuseks. Novorossiiski ja [[Bessaraabia]] kindralkuberner (1823–1854) [[Mihhail Vorontsov]] muutis Odessa Vahemere idaosa peamiseks viljasadamaks. Oma 100. aastapäevaks oli Odessa elanike arvult juba Venemaa neljas linn [[Peterburi]], [[Moskva]] ja [[Varssavi]] järel. ===Revolutsiooniajad=== 1918. aasta 18. detsembril Odessas ja 27. detsembril [[Krimm]]is maabusid Prantsuse dessantväed 2 diviisiga. Prantsuse väed saabusid Odessasse [[Prantsusmaa peaministrite loend|Prantsuse peaministri]] [[Georges Clemenceau]] korraldusel [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] ja lahkusid 1919. aasta 5. aprillil Odessast ja 30. aprillil Krimmist. ===Teises maailmasõjas=== Linnaelanike poolt [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] ilmutatud mehisuse eest nimetati Odessa [[1965]]. aastal [[kangelaslinn]]aks. Veel tänapäevalgi on Odessas sõjaväeringkonna staabi muuseum, memoriaalkompleks ja muuseum "411 patareid" ning niinimetatud "Kuulsuse vöö", kunagiste kaitserajatiste joonel paiknev memoriaalkompleks. Odessa pidas Saksa vägede rünnakutele vastu 73 päeva ja see oli üks esimesi suuremaid vastuhakke, mida Saksa väed [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kohtasid. See on seotud asjaoluga, et Odessas elas väga palju [[juudid|juute]], ent natside halb suhtumine juutidesse polnud mingi saladus. Pärast vallutamist okupeerisid ja annekteerisid Odessa [[Rumeenia]] väed [[Transnistria]] koosseisu. Üheainsa päevaga, [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1941]] tapsid Rumeenia väed sadamas 19 tuhat juuti. Üleüldse hukkasid Rumeenia väed Transnistrias sõja ajal veerand miljonit inimest, eriti juute. ===NSV Liidus=== [[20. sajand]]il asutati Odessas [[masinaehitus]]- ja [[metall]]itöötlusettevõtteid, [[keemia]]tehaseid, [[toiduained|toiduainete]]- ja [[kergetööstus]]ettevõtteid. Odessa sadam on kõige suurem Musta mere kaldal. [[Kai]]sid on sadamas mitu kilomeetrit. ===Iseseisvas Ukrainas=== {{Vaata|Odessa kokkupõrked}} [[2014]]. aasta [[2. mai]]l toimunud [[Euromaidan]]i pooldajate ja vastaste kokkupõrgetes hukkus 4 inimest.<ref>[http://rt.com/news/156424-odessa-ukraine-clash-autonomy/ 4 dead in Ukraine’s Odessa as pro- and anti-Maidan rallies clash]</ref> Rahutuste käigus süüdatud ametiühingute hoone tulekahjus hukkus 31 inimest.<ref>[http://abcnews.go.com/International/wireStory/police-38-dead-protest-linked-odessa-fire-23568787 Police: 31 Dead in Protest-Linked Odessa Fire]</ref> Tegemist oli suurima hukkunute arvuga, kokku 46 hukkunut, pärast [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Ukraina revolutsiooni]] ajal [[Maidan Nezaležnosti|Maidanil]] toimunud sündmusi, kus hukkus 106 inimest.<!-- en:2014 Ukrainian revolution --> Odessas kuulutati 3., 4. ja 5. mai leinapäevadeks.<ref>{{Netiviide |url=http://www.odessa.ua/ru/news/59200/ |pealkiri=В Одессе объявлен трехдневный траур |vaadatud=2014-05-03 |arhiivimisaeg=2014-05-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140503052041/http://www.odessa.ua/ru/news/59200/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ===[[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]=== [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] käigus on üheks sihtmärgiks olnud [[Odessa sadam]].<ref name=Reuters_2022-04-03>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/series-explosions-heard-ukrainian-port-odesa-reuters-witness-2022-04-03/ |title=Missiles hit Ukrainian port of Odesa - council |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=2022-04-03 |access-date=2022-04-03 |website=reuters.com |language=en |author= |quote=April 3 (Reuters) - Missiles struck Ukraine's southern port city of Odesa in the early hours of Sunday, the city council said in an online post. // One of the city's "critical infrastructure facilities" was hit, regional administration spokesperson Sergey Bratchuk told Ukraine's public broadcaster. }}</ref><ref name=Euronews_2022-04-03>{{cite web|url=https://www.euronews.com/2022/04/03/ukraine-war-explosions-heard-in-odesa-as-russia-appears-to-change-tactic |title=Ukraine war: Explosions heard in Odesa as Russia appears to change tactic |trans-title= |publisher=[[Euronews]] |date=2022-04-03 |access-date=2022-04-03 |website=euronews.com |language=en |author= |quote=}}</ref><ref name=bbc2022-07-24>Robert Plummer. [https://www.bbc.com/news/world-europe-62278010 Ukraine war: Zelensky accuses Russia of 'barbarism' over Odesa attack]. BBC News, 24. juuli 2022</ref> ==Vaata ka== *[[Odessa lennujaam]] *[[Odessa loomaaed]] *[[Odessa Sõjaväeakadeemia]] *[[Odessa Classics]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Odessa|Odessa}} * [http://www.odessa.ua/ Odessa koduleht] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Odessa oblasti linnad]] [[Kategooria:Odessa| ]] 93z3zjo36e30n2edl42v4u4q3kn16o6 Eduard Tubin 0 44058 6752251 6638837 2024-10-30T12:28:05Z 213.180.16.75 Veebilehte tmm.ee viitab kasiinole. Korrektne leht on https://ajaloomuuseum.ee/teatri-ja-muusikamuuseum 6752251 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Eduard Tubin | pilt = Eduard-Tubin-1958.jpg | pildiallkiri = Eduard Tubin (1958) | taust = mitte_tegevartist | sünniaeg = [[18. juuni]] [[1905]]<br>[[Torila ]], [[Eestimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] | surmaaeg = [[17. november]] [[1982]]<br>[[Stockholm]], [[Rootsi Kuningriik]] | amet = [[helilooja]], [[dirigent]], partituuride restauraator }} '''Eduard Tubin''' ([[18. juuni]] [[1905]] [[Torila|Torila küla]], [[Kokora vald]] – [[17. november]] [[1982]] [[Stockholm]]) oli [[eestlased|eesti]] helilooja. == Lapsepõlv == Hariduse sai Eduard algul [[Naelavere]] koolist, hiljem Torila Ministeeriumikoolist. Ta õppis [[pikoloflööt]]i ja mängis ka kooli orkestris. Tubina lapsepõlv polnud kerge: 10-aastaselt pidi ta üle elama [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ja seejärel ka [[Vabadussõda|Vabadussõja]]. Kui ta oli 6-aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. == Tartu Õpetajate Seminaris == [[1920]]. aasta sügisel astus Tubin [[Tartu Õpetajate Seminar]]i. Teiste ainete seas õpetati seal ka laulmist ja muusikat. Klaveritunnid olid seal kõigile kohustuslikud. Tartu Õpetajate Seminaris alustas Tubin ka heliloominguga. Kõikidele lõpetajatele ja niisamuti Tubinale oli kohustuslik töötada pärast kooli lõpetamist kolm aastat õpetajana. Tubin asus tööle [[Nõo]] algkooli, andes peamiselt [[matemaatika]] ja [[füüsika]] tunde. Peale selle juhatas ta Nõo segakoori ja töötas [[Kirik (pühakoda)|kirikus]] [[organist]]ina. == Kolmes muusikakoolis == [[1924]]. aasta sügisel astus Tubin [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemasse Muusikakooli]], olles samal ajal Nõos õpetaja. Seal õpetasid teda [[Johannes Kärt]] ja [[Heino Eller]]. Selles muusikakoolis tutvus ta ka koolikaaslase, samuti laulmist õppinud [[Linda Tubin|Lindaga]], kellega ta hiljem abiellus. Eduard Tubina õpingud Tartus lõppesid aga ootamatult [[1927]]. aastal. Tema õpetajal [[Heino Eller]]il tekkis vastuolu kooli direktoriga ja ta lahkus koolist. Tema õpilased, teiste seas ka Tubin, esitasid haridusministrile [[Märgukiri|märgukirja]]. Karistuseks visati Tubin koos teiste kirja kirjutajatega koolist välja. Tubin asus õppima [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Konservatooriumi]], mille ta ka lõpetas. Pärast seda naasis ta Tartusse, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid [[Heino Eller]]i juures. == Enne teist maailmasõda == Pärast õpinguid sai Tubinast [[Tartu Meestelaulu Selts]]i dirigent ja sel ajal kirjutas ta ka palju laule. Lisaks juhatas ta veel mõnda aega [[Miina Härma Lauluselts]]i ning [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] ja [[Estonia (teater)|Estonia]] segakoore. Aastast [[1930]] kuni teise maailmasõjani juhatas ta Vanemuise teatri orkestrit. Enne Eesti aja lõppu käis ta veel [[Budapest]]is, kus ta kohtus kuulsate heliloojate [[Béla Bartók]]i ja [[Zoltán Kodály]]ga. Seal kuulis ta ka [[Ludwig van Beethoven|Beethoveni]] "[[Missa solemnis (Beethoven)|Missa solemnist]]", mis jättis talle unustamatu mulje. Tubina Eesti aja teostest on kindlasti kuulsaim [[ballett]] "[[Kratt (ballett)|Kratt]]". Eduard Tubin oli Tartu maleseltsi liige ja tema tellimusel valmis eestipäraste malendite komplekt<ref name="jijAS" />. == Teine maailmasõda ja elu Rootsis == [[Pilt:Roots-Tubin-Juht-1947.jpg|pisi|Dirigent [[Olav Roots]], Eduard Tubin ja kontrabassist [[Ludvig Juht]] [[Stockholm]]is 1947. aastal]] [[Teine maailmasõda|Sõja]] ajal kirjutas Tubin oma kolmanda ja neljanda [[sümfoonia]]. [[20. september|20. septembril]] [[1944]] põgenes Tubin koos perekonnaga purjelaeval Triina [[Rootsi]]. Laeval oli umbes 600 inimest, nende seas ka [[Marie Under]], [[Artur Adson]], [[Juhan Aavik]], [[August Gailit]] ja [[August Mälk]]. Kaks päeva hiljem jõudis Tubin Rootsi. Pea aasta elas ta ühes [[Stockholm]]i põgenikelaagris, seejärel väikses korteris Stockholmi äärelinnas Handenis. Aastatel [[1945]]–[[1959]] ja [[1975]]–[[1982]] juhatas Tubin [[Stockholmi Eesti Meeskoor]]i. Rootsis olles kirjutas Tubin oma kuulsad ooperid "[[Reigi õpetaja (ooper)|Reigi õpetaja]]" ja "[[Barbara von Tisenhusen]]". Enne oma surma jõudis ta okupeeritud Eestit külastada tervelt kaheksal korral. Eduard Tubin juhatas meeskoore I Eesti üldlaulupeol Rootsis 27. juunil 1948 Skansenis Sollidenil, II Eesti üldlaulupeol Rootsis 26.-27. juunil 1954 Rålambshovis ning III Eesti üldlaulupeol 20.-21. juunil 1958 Göteborgis. 1982. aastal valiti ta [[Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia|Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia]] liikmeks. ==Isiklikku== Eduard Tubina esimene abikaasa oli näitleja [[Linda Tubin]], kellega tal oli poeg [[Rein Tubin]]. Teine abikaasa oli tantsija [[Elfriede Saarik]] (Erika Tubin), nende poeg on vabakutseline ajakirjanik [[Eino Tubin]]. Eduard Tubin ja tema abikaasa maeti juunis 2018 ümber Tallinna Metsakalmistule heliloojate kvartalisse. ==Looming== ===Sümfooniad=== Tubin on kirjutanud 10 sümfooniat (11. jäi lõpetamata) ja need moodustavad tema loomingu tähtsaima osa. Ta kirjutas need vahemikus 1934–1973, neli esimest Eestis, ülejäänud Rootsis. Kõikides sümfooniates peale teise on Tubin toetunud sümfoonia klassikalistele traditsioonidele: need on üldstruktuuriliselt tsüklilised (osade arv varieerub küll kahe ja nelja vahel), kirjutatud traditsioonilisele orkestrikoosseisule ning ka üksikud osad on klassikalistes vormides. Tubin kasutab sümfooniates polüfoonilisele tehnikale tüüpilisi võtteid, näiteks peegel, vähikäik ja rütmivarieerimine, lisaks veel [[imitatsioon]]e ja [[kaanon (muusika)|kaanoneid]]. Tavalised on [[fuuga|fugaatos]], mis on omased nii [[klassikaline muusika|klassikalistele]] kui [[romantiline muusika|romantilistele]] sümfooniatele.<ref name="TMK" /> Tubina mängitumad sümfooniad on teine ja viies. Sümfoonia nr 2 h-moll on kolmeosaline ja kirjutatud kuue kuu jooksul aastal 1937. Inspiratsiooni andis Tubinale [[Toila]] suvi, loodus, meri ja jumalik rahu, nagu ta ise hiljem meenutanud. Teine sümfoonia on ainus vaba vormikäsitlusega teos selles žanris ja eriline ka selle poolest, et sümfoonia teine osa algab enne esimese osa lõppu.<ref name="TMK" /> Teos käsitleb [[muistne vabadusvõitlus|eestlaste vabadusvõitlust]] ja kangelaslegende, mistõttu ristis Tubin selle "Legendaarseks sümfooniaks". Sama temaatika oli 1930. aastatel omane ka paljudele eesti kirjanikele, heliloojatele ja kunstnikele. Sümfoonia on kirjutatud küll lühikese aja jooksul, kuid Tubinal olid nii teose ülesehituse plaan kui ka selle teemad enne kirjutama asumist juba valmis mõeldud. Teine sümfoonia kanti esmakordselt ette 1938. aastal [[XI üldlaulupidu|üldlaulupeo]] raames toimunud sümfooniakontserdil [[Estonia kontserdisaal]]is, kui [[ERSO|Riigi Ringhäälingu Orkestrit]] juhatas peadirigent [[Olav Roots]].<ref name="Vardo" /> Lisaks teisele sümfooniale on Tubin pealkirjastanud veel kolmanda ("Heroiline" või "Eroica"), neljanda ("Lüüriline") ja üheksanda sümfoonia ("Sinfonia semplice", tõlkes "Lihtne sümfoonia").<ref name="SuQjC" /> Viienda sümfoonia h-moll kirjutas Tubin 1946. aastal, varsti pärast suurt põgenemist. Helikeelelt sarnaneb see küll kolme esimesega, kuid rütmil on siin, nagu ka kahel järgmisel sümfoonial, dramaturgiliselt palju suurem osatähtsus. Teos kajastab Tubina enda sõnul sõjasündmusi, kuid arvestades laenatud viiside temaatikat, on sümfoonias olulisel kohal ka koduigatsus. Nimelt algab sümfoonia rahvaviisi "Meil aiaäärne tänavas" varieeritud kujul peateemaga. Teise osa peateema on laenatud aga rahvalaulust "Öö lõpeb tääl", mida varem oli kasutanud ka [[Mart Saar]] oma "Hommikulaulus". Sama laulu on Tubin muudetud kujul kasutanud ka kolmandas osas. Teises osas kajastas Tubin oma mälestusi põgenemisest Rootsi koos laeval valitsenud meeleoludega. Helilooja nimetas seda lõiku "apoteoosiks tormise mere kohal". Sümfoonia lõppeb uhke timpanisoologa H-duur-akordi saatel, millega Tubin väljendas suurt sisemist veendumust tõesse ja õigusesse kannatuste kiuste. [[Vardo Rumessen]]i arvates võiks Tubina viiendat sümfooniat nimetada tänu erakordsele tehnilisele meisterlikkusele, pingelisele arendusele, ideelise teostusele ja kasutatud eesti rahvaviiside sümboolsele tähenduslikkusele Eesti rahvussümfooniaks.<ref name="TMK" /><ref name="Vardo" /> ===Teoste loetelu=== *Sümfooniad ** Sümfoonia nr 1 c-moll 1931–1934 ** Sümfoonia nr 2 "Legendaarne" h-moll 1937 ** Sümfoonia nr 3 ("Heroiline") d-moll 1940–1942 (rev. 1968) ** Sümfoonia nr 4 "Lüüriline" A-duur 1943 (rev. 1978) ** Sümfoonia nr 5 h-moll 1946 ** Sümfoonia nr 6 1952–1954 (rev. 1956) ** Sümfoonia nr 7 1955–1958 ** Sümfoonia nr 8 1965–1966 ** Sümfoonia nr 9 "Sinfonia semplice" 1969 ** Sümfoonia nr 10 1973 ** Sümfoonia nr 11 (1. osa lõpetanud K. Raid) 1981–1982 *Lavateosed **ballett "[[Kratt (ballett)|Kratt]]" (1938–1940, 2. versioon 1940–1941, 3. versioon 1959–1960) **ooper "[[Barbara von Tisenhusen]]" (1968) **ooper "[[Reigi õpetaja (ooper)|Reigi õpetaja]]" (1971) *Instrumentaalkontserdid **Viiulikontsert nr 1 (1942) **Viiulikontsert nr 2 (1945) **Klaverikontsertiino (1945) **Kontrabassikontsert (1948) **Balalaikakontsert (1964) Tubina teoseid on maailmas palju plaadistatud ja ta on üks tuntumaid eesti heliloojaid. == Tunnustus == *Kurt Atterbergi preemia ([[1979]]) *Stockholmi linna kultuuripreemia ([[1981]]) *[[Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia|Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia]] liige ([[1982]]) ==Mälestuse jäädvustamine== *[[1990]] avati Torila külas Eduard Tubina mälestuskivi, mille autorid on skulptorid [[Airike Taniloo-Bogatkina]] ja [[Endel Taniloo]]. *[[2000]]. aastal asutati rahvusvaheline [[Eduard Tubina Ühing]]. *[[2001]]. aastast alates korraldatakse Eestis festivali "[[Eduard Tubin ja tema aeg]]". *[[2005]]. aastal avati Tartus [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] uue maja ees [[Eduard Tubina monument]]. *[[2011]]. aastal avati [[Alatskivi loss]]is [[Eduard Tubina Muuseum]]. <gallery> Eduard_Tubin.jpg|[[Eduard Tubina monument]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] ees [[Tartu]]s. Skulptor [[Aili Vahtrapuu]], 2005 |Eduard Tubina monument Tartus Eduard Tubina sünnikoht Kallastel.jpg|Eduard Tubina sünnikoht [[Kallaste]]l </gallery> == Vaata ka == *[[Eduard Tubina monument]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jijAS">Mängime partii malet... ristirüütlitega! Rahvaleht, 8. oktoober 1937, nr 119, lk 4.</ref> <ref name="TMK">Humal, Mart. Märkmeid Eduard Tubina sümfooniatest. Teater. Muusika. Kino nr 12, 1986</ref> <ref name="Vardo">Rumessen, Vardo (1999) Symphony no 2; Symphony no 5 / Eduard Tubin, Alba Records. (CD-plaadi ümbris)</ref> <ref name="SuQjC">{{cite web|url=http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=99&lang=est&action=view&method=teosed#82 |title=Tubina teoste loetelu Eesti Muusika Infokeskuses|accessdate=15.01.2012}}</ref> }} ==Kirjandus== * Tubin, Eino – Lund, Tobias: ''Eduard Tubin.'' Svenska tonsättare. Kungl. musikaliska akademiens skriftserie, 123. Stockholm: Atlantis, 2011. {{ISSN|0374-5158}}. ISBN 978-91-7353-522-9. <small>(Rootsi keeles.)</small> == Välislingid == {{commonskat}} *[http://www.emic.ee/eduard-tubin-est Biograafia, teoste loetelu ja helinäited Eesti Muusika Infokeskuses] *[http://www.tubinsociety.com/ Eduard Tubina Ühing] ''(eesti ja inglise keeles)'' *[http://www.tartu.ee/?pro_id=2&lang_id=1&menu_id=2&page_id=1996 Fotosid Eduard Tubinast] *[http://www.alatskiviloss.ee/est/tubina-muuseum/ Tubina muuseumi koduleht] *"Igatsusest sündinud elusümfoonia": Eduard Tubina 100. juubeli puhul korraldatud Teatri- ja Muusikamuuseumi näituse kataloog {{JÄRJESTA:Tubin, Eduard}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti filmiamatöörid]] [[Kategooria:Eesti maletajad]] [[Kategooria:Korporatsioon Ugala liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Stockholmi Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1982]] oexi1vzr68j9ybzre5iva4im8rj238f Lviv 0 44691 6752504 6620796 2024-10-31T05:42:45Z Wkentaur 464 6752504 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Lemberg| Teiste tähenduste| Lemberg (täpsustus)}} {{linn | nimi = Lviv | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Львів | pilt = Lwów_-_Widok_z_wieży_ratuszowej_01.jpg | pildiallkiri = Vaade Lvivi vanalinnale | lipp = Lviv flag.svg | lipu_link = [[Lvivi lipp]] | vapp = Coat of arms of Lviv.svg | vapi_link = [[Lvivi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Ukraina }} [[Fail:46-101-0548 Lviv Latin Cathedral RB 18.jpg|pisi|Lvivi ladina katedraal 2017. aastal]] [[Fail:Львівська ратуша вночі.jpg|pisi|Lvivi raekoda ja õhtune linnavaade 2017. aastal]] '''Lviv''' ([[ukraina keel]]es Львів, [[poola keel]]es ''Lwów'', [[saksa keel]]es ''Lemberg'', [[eesti keel]]es varem ka ''Lvov'') on linn [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i ja [[Lvivi rajoon]]i keskus. Elanike arv on 2021. aasta seisuga 721 510, millega on see Ukrainas rahvaarvult seitsmendal kohal ja suurim linn [[Lääne-Ukraina]]s. Lvivi vanalinn on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. ==Ajalugu== {{Toimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} [[File:Old Lviv.jpg|pisi|left|Vaade vanale Lvivile]] [[File:Lwow 1.jpg|pisi|left|Vaade vanale Lvivile]] Enne linna asutamist kuulusid need maad vaheldumisi Poola kuningriigile ja Ruteeniale. [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]] vürst [[Danilo Romanovitš]] rajas oma pojale, kelle nimi oli Lev (idaslaavi 'lõvi'), [[1250]]. aastal Lvivi kohale kindluse. Aastatel 1272–1349 oli Lviv [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]] pealinn. 1349. aastal võttis Poola kuningas Kazimir Suur (Kazimierz Wielki) üle Lvivi ja seda ümbritsevad maad (kuni Podooliani), Seejärel sai Lviv mitmeks sajandiks Poola linnaks (kuni Poola esimese jagamiseni 1772). [[1356]]. aastal sai Lviv linnaõigused. Aastatel [[1569]] kuni [[1772]] oli Lviv [[Rzeczpospolita]] [[Ruteenia vojevoodkond|Ruteenia vojevoodkonna]] pealinn. [[1772]]. aastal kaotas [[Rzeczpospolita]] suurema osa Galiitsiast [[Poola esimene jagamine|esimese Poola jagamise]] käigus [[Austria ertshertsogkond|Austria ertshertsogkonnale]]. 1772.–1918. aastatel oli Lviv [[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigi]] pealinn. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järel sai Lvivist [[Lääne-Ukraina Rahvavabariik|Lääne-Ukraina Rahvavabariigi]] pealinn. Kuid pärast Ukraina vallutamist [[Nõukogude Venemaa]] poolt ning 1920. aasta [[Nõukogude-Poola sõda]] vallutas Lvivi linna ja [[Lwówi vojevoodkond|Lwówi vojevoodkonda]] Poola ning liitis [[II Rzeczpospolita|Poola riigiga]], mille [[II Rzeczpospolita|koosseisus need alad]] olid aastatel 1919–1939. Vastavalt [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] vahel sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]ile tungisid Nõukogude Liidu väed [[17. september|17. septembril]] 1939 Poola territooriumile ning hõivasid [[Lääne-Ukraina]] 8 piirkonda: [[Rivne oblast]]i, [[Ivano-Frankivski oblast]]i, [[Lvivi oblast]]i, [[Volõõnia oblast]]i, [[Tšernivtsi oblast]]i, [[Ternopili oblast]]i, [[Taga-Karpaatia]] ja [[Žõtomõri oblast]]i, mis olid läinud [[II Rzeczpospolita|Poola]] riigi koosseisu 1920. aastal. 22. septembril vallutas [[Punaarmee]] [[Białystok]]i, [[Brest (Valgevene)|Bresti]] ja [[Lwów|Lviv]]i, mille ründamist olid Saksa väed alustanud nädal varem. 1939. aasta jaanuaris oli linna elanikkonnast (320 300 elanikku) peaaegu 200 tuhat [[Poolakad|poolakat]], üle 80 tuhat [[Juudid|juuti]] ja 30–35 tuhat [[Ukrainlased|ukrainlast]] ja teised rahvusvähemused.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://diasporiana.org.ua/wp-content/uploads/books/10893/file.pdf|pealkiri=Ethnic groups of the South-Western Ukraine|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Pärast NSV Liidu agressiooni Poola vastu oli Lviv 1939. aasta sügisel Nõukogude okupatsiooni all. Aastatel 1941–1944 oli see Saksa okupatsiooni all pärast seda, kui [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Saksamaa ründas NSV Liitu]]. Sel ajal loodi Lvivi geto, kus viibinud juudi kogukond mõrvati. 1944. aasta juulis vabastati linn operatsiooni "Torm" (poola keeles ''akcja Burza'') Lviv (Lwów) Saksa okupatsioonist Poola koduarmee ja Poola põrandaaluse poolt, kuid paar päeva hiljem jõudis linna Punaarmee. [[Jalta konverents]]i ajaks oli alanud Poola Lvivi teine ​​okupatsioon. NSV Liidu ja lääneliitlaste sõlmitud Jalta konverentsi otsuste tulemusena kinnitati ka NSV Liidu poolt. aastal vallutatud Lvivi liitmine [[Ukraina NSV]]-ga. Linna poolakatest elanikkond sunniti lahkuma [[Poola Rahvavabariik]]i. Pärast 1945. aastat aeti linnas domineeriv poolakatest elanikkond linnast välja, hoolimata paljudest katsetest protestida ümberasustamise vastu ja varasematest katsetest päästa linn Poola jaoks, et Lviv ei siseneks Nõukogude Liitu, vaid lahkuks Poolast ja pöörduks tagasi Poola. Stalin ei alistunud ega nõustunud, kuigi Lviv ei olnud kunagi seotud Venemaa ega Nõukogude Liiduga. 1991. aastal sai linn pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemist]] iseseisva Ukraina osaks. Poola vähemus elab endiselt linnas. == Rahvastik == [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel on 88 protsenti elanikest [[ukrainlased]], 9% [[venelased]] ja 1% [[poolakad]]. 1931. aastal elasid Lvivis 64% poolakad, 24% juudid, 7-10% ukrainlased ja teised vähemused. == Haridus == === Kõrgharidus === * [[Lvivi ülikool]] on asutatud [[1661]]. aastal ning on üks Ukraina vanematest ülikoolidest. * [[Lvivi meditsiiniülikool]] * [[Rahvuslik Maavägede Akadeemia]] * [[Lvivi Polütehnikum]] * [[Mõkola Lõssenko nimeline Lvivi Rahvuslik Muusikaakadeemia]] == Transport == Lvivi kesklinnast kuue kilomeetri kaugusel asub [[Lvivi rahvusvaheline lennujaam]]. == Sport == Linna edukamaid jalgpalliklubisid on [[Lvivi Karpatõ]]. == Sõpruslinnad == {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{riigi ikoon|Kanada}} [[Winnipeg]], [[Kanada]] (1973) * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Freiburg]], [[Saksamaa]] (1989) * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Rochdale]], [[Suurbritannia]] (1992) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Rzeszów]], [[Poola]] (1992) * {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] (1993) * {{riigi ikoon|Iisrael}} [[Rishon LeZion]], [[Iisrael]] (1993) | * {{riigi ikoon|Poola}} [[Kraków]], [[Poola]] (1995) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Przemyśl]], [[Poola]] (1995) * {{riigi ikoon|Serbia}} [[Novi Sad]], [[Serbia]] (1999) * {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Samarkand]], [[Usbekistan]] (2000) * {{riigi ikoon|Gruusia}} [[Khuthaisi]], [[Gruusia]] (2002) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Łódź]], [[Poola]] (2003) | * {{riigi ikoon|Poola}} [[Wrocław]], [[Poola]] (2003) * {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Banja Luka]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] (2004) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Lublin]], [[Poola]] (2004) * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Peterburi]], [[Venemaa]] (2006) * {{riigi ikoon|Gruusia}} [[Tbilisi]], [[Gruusia]] (2013) * {{riigi ikoon|Itškeeria Tšetšeeni Vabariik}} [[Groznõi]], [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik]] (1998–2000) |} == Vaata ka == * [[Stepan Bandera monument]] * [[Lvivi peavaksal]] * [[Lviv Arena]] * [[Lvivi dominiiklaste kirik]] * [[Lvivi Riigiooper]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.city-adm.lviv.ua/ Lvivi koduleht] * [https://www.bbc.com/russian/articles/c4n9n1l4103o Крупнейшая российская атака на Львов с начала войны. Что известно]. BBC News Русская служба, 6. juuli 2023 {{commonskat|Lviv}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Lviv| ]] [[Kategooria:Galiitsia]] od1rnf0oz8wdumw6guuaxmvrwpfruvs Eesti Üliõpilaste Selts 0 45174 6752591 6645432 2024-10-31T11:40:20Z 91.129.109.184 Faktiline parandus seoses EÜS-i vapiga. Info leitav “Vivat Academiast”. 6752591 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi|[[Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp]] ]] [[Pilt:EYSi vapp.PNG|pisi|Fraternitas Viliensise vapp, mida EÜS kasutab]] '''Eesti Üliõpilaste Selts''' ([[lühend]] '''EÜS''') on akadeemiline meesorganisatsioon. EÜS loeb enda tegevuse alguseks [[1870]]. aastat. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt [[1940]]. aastal suleti kõik üliõpilasorganisatsioonid ja EÜS jätkas tegevust põranda all. Alates [[1945]]. aastast tegutses EÜS avalikult paguluses ([[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l, [[Austraalia]]s, [[Suurbritannia]]s, [[Kanada]]s, [[USA]]s ja [[Argentina]]s). [[1988]]. aastal taastati Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevus Tartus. 1881. aastal valiti lipuvärvideks sinine, must ja valge. [[4. juuni]]l [[1884]] õnnistati lipp sisse [[Otepää kirikla]]s ja seda loetakse [[Eesti lipp|Eesti lipu]] sünnikuupäevaks. Algne EÜSi lipp on säilinud ja hoiul [[Eesti Rahva Muuseum]]is. [[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja]] Tartus on Eesti rahvusliku arhitektuuri esimeseks esindajaks. Majas allkirjastati 1920. aastal [[Soome]] ja [[Nõukogude Venemaa]] [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|vaheline rahuleping]]. 9. märtsi 2020 seisuga kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi 970 liiget.<ref>[http://www.eys.ee/liikmete-nimekiri/ Liikmeskond] EÜS (vaadatud 9. märtsil 2020)</ref> EÜSil on sõpruslepingud [[Pohjois-Pohjalainen Osakunta]], [[Etelä-Pohjalainen Osakunta]], [[Vasa nation]]i, [[Austrums]]i ja [[korporatsioon Fraternitas Lataviensis]]ega. Eesti Üliõpilaste Seltsi nimetus inglise keeles on ''Estonian Students' Society'', saksa keeles ''Verein Studierender Esten'' ja ladina keeles ''Societas Studiosorum Estonorum''. == Ajalugu == [[Pilt:Building of Estonian Students' Society.jpg|thumb|250px|EÜS-i maja Tartus, [[Tõnissoni tänav]] 1]] {{vaata|Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu}} * [[7. aprill]]il (vkj. 26. märts) [[1870]] toimus esimene "Kalevipoja õhtu". * [[1873]] muudeti EÜS sõpruskonnast eestseisuse ja kindla liikmestaatusega ühinguks. Seltsi nimeks võeti Vironia. * [[1882]] üritati asutada korporatsiooni Vironia. * [[1883]] registreeris Tartu Ülikooli rektor E.G. von Wahl Eesti Üliõpilaste Seltsi. * [[1884]] pühitseti Otepääl [[Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp|EÜSi sinimustvalge lipp]]. * [[1890]] üritati asutada korporatsiooni [[Fraternitas Viliensis]]. * [[1902]] valmis [[EÜSi maja]] (Tartu, [[Tõnissoni tänav]] 1). * [[1904]] kaotati EÜSis vehklemiskohustus. Samuti loobus EÜS Saksa [[Chargiertenconvent]]i [[kommaan]]i garanteerimisest. * [[1907]] asutasid EÜSist lahkunud liikmed korporatsiooni [[Fraternitas Estica]] * [[1909]] asutati EÜSist lahkunud liikmete poolt [[korporatsioon Sakala]]. * [[1918]] otsustati EÜSi koosolekul minna ''in corpore'' [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõtta]]. * [[1920]] asutasid EÜSist lahkunud liikmed seltsi [[EYS Veljesto]]. * [[1928]] sõlmis EÜS sõpruslepingu Helsingi ülikooli juures tegutsevate [[Pohjois-Pohjalainen Osakunta]] (PPO) ja [[Etelä-Pohjalainen Osakunta]]ga (EPO). Ühtlasi oli tegemist esimese Eesti ja Soome üliõpilasorganisatsioonide vahel sõlmitud sõpruslepinguga. * [[1934]] tehti otsus uue [[värvid]]e kandmise korra kohta. Värve hakati kandma avalikult EÜSi aastapäeval, vilistlaspäeval, Eesti Vabariigi aastapäeval, Tartu Ülikooli aastapäeval ja volbriööl, samuti EÜSi esindamisel. See oli kompromiss "farboonuste" ja "antifarboonuste" vahel. Kuni 1934. aastani Seltsi liikmed värve avalikult ei kandnud * [[1940]]–[[1988]] tegutses EÜS Eestis põranda all. Eestist lahkunud liikmed moodustasid aga koondusi mitmel pool üle maakera: Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Kanadas, Argentinas. * [[1975]] – EÜSi 2. ülemaailmne kokkutulek Skoklosteris (Rootsi). * [[1. detsember|1. detsembril]] [[1988]] taastati EÜSi tegevus Tartus. * [[1991]] tagastas Tartu Ülikool ''de facto'' EÜSi käsutuses olnud EÜSi maja ''de jure''. * [[24. veebruar]]il [[1992]] tagastati EÜSi ajalooline lipp EÜSile * [[2004]] tähistas EÜS oma esimese sinimustvalge lipu 120. aastapäeva. * [[2008]] EÜS näitas Eesti Vabariigi 90. juubeli pidustuste ajal Pärnus ja Tallinnas esimest sinimustvalget lippu. * [[2009]] – EÜS tähistas oma esimese sinimustvalge lipu 125. aastapäeva. * [[2009]] – peeti EÜSi ülemaailmne kokkutulek. == Põhimõtted == # Et ennast ühise korralduse alusel igakülgselt elule ette valmistada, üksteist teaduslikus töös, ilmavaate loomises ja iseloomu kasvatuses vastastikku äratada ja toetada, ühiskondliku hariduse omandamiseks võimalust muretseda, kehvemate ainelise toetuse eest hoolitseda, on eesti soost üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsiks ühinenud. # Oma tähtsamaks ülesandeks loeb Selts aidata kaasa sellele, et eesti üliõpilastest kasvaksid karske eluviisiga ja selge ilmavaatega kodanikud. # Eesti rahva ja riigi igakülgse kultuurilise arenemisega on meie saatus lahutamatult ühendatud. Selts peab oma kohuseks õppida tundma igakülgselt kõiki Eesti kultuurielu avaldusi, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda ja kõiki rahvas peituvaid jõude. # Vaimse arengu mõjuvaks teguriks on tõsine teaduslik töö. Seepärast nõuab Selts, et iga Seltsi liige kui üliõpilane sõna täies mõttes paneks kõige suuremat rõhku niihästi oma valitud õppeaine omandamisele kui ka tutvumisele teiste teadusharudega. # Kirjandus, kunst ja muusika kui vaimliste ja hingeliste võimete igakülgse arenemise tähtsamad tegurid peavad leidma elavat tähelepanu. # Teadusliku töö ja kunstipüüete kõrval on Seltsi liikmetel tähtsamaks kohuseks hoolt kanda oma tervise eest, spordile ja kehaharjutustele rõhku pannes. # Üksikute teadus-, kirjandus- ja kunstiharude lähemaks tundmaõppimiseks, niisama ka eriülesannete teostamiseks on soovitatav, et üksikud Seltsi liikmed osakondadeks ühineksid. # Selts tahab oma jõude rakendada Eesti rahva ja riigi igakülgse kultuurilise, eriti vaimse ja majandusliku edenemise teenistusse. # Oma otstarvete teostamisel püüab Selts, truuks jäädes oma põhimõtetele, võimalust mööda läbikäimisesse astuda teiste Eesti üliõpilasorganisatsioonidega. # Et Seltsi liikmeid kindlamalt köita ühiste ettevõtete ja püüete külge, Seltsi elu huvitavamaks, elavamaks ning kodusemaks teha, püüab Selts oma liikmete vahel äratada ja edendada täielist vastastikust lugupidamist ja usaldust, mille juures püütakse aru saada üksteise seisukohast ja ilmavaatest ning eemale hoida igasugusest survest. # Pahatahtlikud avaldused Seltsi üldisest elust kui ka igasuguste Seltsi üksikuid liikmeid ja vilistlasi diskrediteerivate teadete laialilaotamine, mis nende ausat nime rikkuda võivad, on keelatud. Märkus: See määrus on maksev ka nende kohta, kes Seltsist mõnesugustel põhjustel peavad eemale jääma. # Seltsi liikmete teguviis ja käitumine olgu aumehelik. Kõigi vastu, kellega elus on kokkupuutumist, tuleb avaldada inimlikku sallivust ja nendest arusaamist. Oma ilmavaate kaitsmises ja eesmärkide taotlemises, kus Selts nõuab julget ja kindlat ülesastumist, peavad Seltsi liikmed tarvitama ainult kultuurilisi abinõusid. # Iga Seltsi liige peab Seltsi põhimõtteid püüdma täita parima arusaamise ja kindla tahtega, niisama kõigis asjus alistuma kodukorra määrustele. # Selts ja ta liikmed seisavad iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi ideaali eest ning nad on ka valmis ja kohustatud võitlema iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi olemasolu eest. == Sümboolika == [[Pilt:EÜSi ajalooline lipp.jpg|pisi|Esimene [[Eesti lipp|sinimustvalge]], 1884 valmistatud EÜSi ajalooline lipp, mida säilitatakse [[Eesti Rahva Muuseum]]is (foto 2014. aastast)]] [[Pilt:EÜS, volber 2017.jpg|pisi|EÜS rivistumas [[Volbripäev|volbrirongkäiguks]] (2017)]] EÜSi kõige tuntumaks sümboliks on tema sinimustvalge lipp, mis pühitseti 4. juunil 1884 Otepää pastoraadi saalis. [[Värvid]]e tähendust on seletatud järgmiselt: * sinine – väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; * must – pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; * valge – sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. Praegune EÜSi vapp pärineb korporatsiooni [[Fraternitas Viliensis]] asutamise aegadest. Vapi ülemisel vasakpoolsel valgel väljal on lahtine raamat pealkirjaga CARPE DIEM (kasuta päeva). Kõrvalväljal paiknesid asutatava korporatsiooni värvid. Alumisel vasakpoolsel väljal on rukkivihud ning all paremal on [[sirkel (tähepõimik)|sirkel]] koos kahe ristatud [[rapiir]]iga. Alumist osa vapist piirab tammepärg, mille ümber põimitud lindil on esitähed ladinakeelsest lausest FORTITER IN RE, SUAVITER IN MODO (põhimõttes kindel, käitumises tagasihoidlik). Muude välismärkide hulka kuuluvad veel värvitekkel, värvilint, värvi[[ripats (üliõpilasorganisatsioonides)|ripats]], rinnamärk ja sõrmus. Eraldi teklit kannavad [[kuldrebased]] ja noorliikmed. == Liikmeskond == [[Fail:Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaspäev 2018.jpg|pisi|Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeid 2018. aasta vilistlaspäeval]] === Asutajad === * [[Andreas Kurrikoff]] * [[Heinrich Rosenthal]] * [[Gustav Treffner]] * [[Hugo Treffner]] * [[Martin Wühner]] * [[Jakob Hurt]] * [[Wilhelm Eisenschmidt]] * [[Johann Voldemar Jannsen]] (ei olnud tegelikult üliõpilane ega vilistlane) === Auvilistlased<ref>[https://www.eys.ee/auvilistlased/ Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]</ref> === {{veergude loend|laius=25em| * [[Jakob Hurt]] * [[Heinrich Rosenthal]] * [[Karl August Hermann]] * [[Heinrich Koppel]] * [[Martin Wühner]] * [[Jaan Tõnisson]] * [[Aleksander Mohrfeldt]] * [[Matthias Johann Eisen]] * [[Johan Kõpp]] * [[Oskar Kallas]] * [[Anton Schulzenberg]] * [[Gustav Suits]] * [[Aadu Lüüs]] * [[Viktor Kargaja]] * [[Johan Müller]] * [[August Torma]] * [[Karl Kook]] * [[Ferdinand Petersen]] * [[Ilmar Raamot]] * [[Ilmar Rebane (jurist)|Ilmar Rebane]] * [[Heino Riomar]] * [[Gustav Ränk]] * [[Henno Lender]] * [[Leonhard Urm]] * [[Artur Grönberg]] * [[Karl Aun]] * [[Artur Taska]] * [[August Pakosta]] * [[Villem Raam]] * [[Konrad Veem]] * [[Elmar Ernst Anderson]] * [[Edgar Heinsoo]] * [[Jaan Kross]] * [[Eduard Leetmaa]] * [[Udo Petersoo]] * [[Harald Tammur]] * [[Uno Plank]] * [[Ilo Aasa]] * [[Heinrich Toots]] * [[Enn Sarv]] * [[Alfred Johannes Tanimäe]] * [[Andres Koern]] * [[Udo Mällo]] * [[Vello Mänd]] * [[Eero Tamm]] * [[Jaan Timusk]] * [[Heino Oskar Valvur]] * [[Vello Salo]] * [[Hain Rebas]] * [[Mart Laar]] }} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Ants Hein]]. Maja kui sümbol: Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus. 2007. ISBN 978-9985-9073-3-7 * [[Johan Kõpp]]. Eesti Üliõpilaste Seltsi Ajalugu 1870–1905, I. Tartu, 1925. * [[Artur Grönberg]]. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu. II, Iseseisvuse eelvõitluses (1906–1917). Omariikluse saavutustes (1918–1940), Montreal, 1985. * Vivat Academia: üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis. Tallinn, 2007. ISBN 978-9985-9022-5-7 == Välislingid == {{commonscat|Estonian Students' Society}} * [http://www.eys.ee/ Eesti Üliõpilaste Selts] * [http://www.sirvilauad.ee/ Sirvilauad] * [[Maarja Aeltermann]]. [https://www.eesti.ca/eusi-valiskoondused-on-sulgemisohus-err/article24423 EÜSi väliskoondused on sulgemisohus], ERR Uudised, 10. juuli 2009. * Urmo Soonvald [http://www.ohtuleht.ee/206873/eesti-uliopilaste-selts-sormuste-vennaskond-kes-tahab-kontrollida-eestit "Eesti Üliõpilaste Selts – sõrmuste vennaskond, kes tahab kontrollida Eestit"] Õhtuleht, 30. september 2006 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/hurda-kutsikad-eesti-uliopilaste-selts Hurda kutsikad. Eesti Üliõpilaste Selts] ERR, 2009 * [http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/556 Eesti Üliõpilaste Seltsi lipupühitsemise 50. a mälestuspäevad (1934)] Eesti Filmi Andmebaas {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} {{EÜS}} [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid|Eesti üliõpilasorganisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Selts| ]] nzzvid07v7yrixgzonchvh6yyxj36pl Priit Kolbre 0 49774 6752445 6722354 2024-10-30T20:15:45Z Wkentaur 464 /* Ametikohad */ 6752445 wikitext text/x-wiki '''Priit Kolbre''' ([[17. veebruar]] [[1956]] [[Tallinn]] – [[18. juuni]] [[2006]] [[Helsingi]]) oli Eesti diplomaat. ==Haridus== Kolbre lõpetas 1974. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] ja 1979. aastal majandusinsenerina Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegu [[Tallinna Tehnikaülikool]]). Aastal [[1986]] kaitses ta [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] juures kandidaadikraadi majandusteaduste alal. Aastal [[1991]] lõpetas Priit Kolbre ka [[Eesti Diplomaatide Kool]]i selle esimeses lennus. ==Ametikohad== Enne Välisministeeriumisse tööle minekut oli Priit Kolbre Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI) [[dotsent]] ja kateedrijuhataja. Aastal 1990 asus Kolbre välisminister [[Lennart Meri]] kutsel tööle [[Eesti välisministeerium|Välisministeeriumisse]]. Aastatel [[1994]]–[[1998]] oli ta Välisministeeriumi asekantsler välismajanduspoliitika alal. Aastatel [[1998]]–[[2002]] oli ta [[suursaadik]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures. Aastatel [[2002]]–[[2005]] oli ta [[välisministeeriumi kantsler]], samal ajal mitteresideeriv suursaadik [[Püha Tool]]i juures. Aastal [[2005]] akrediteeriti ta suursaadikuks [[Soome Vabariik]]i. ==Teened== Kolbre pidas [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]iga (WTO) liitumise läbirääkimisi, [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ühinemise läbirääkimisi ja [[Euroopa leping]]u läbirääkimisi. Kantsleriks sai Kolbre pärast välisminister [[Kristiina Ojuland]]i ja eelmise kantsleri [[Indrek Tarand]]i vahel tekkinud skandaalset konflikti, mille tagajärjel Tarand lahkus. Välisminister [[Urmas Paet]]i sõnul suutis Kolbre kantslerina leevendada Ojulandi ja Välisministeeriumi ametnikkonna vahelisi pingeid. [[Eesti suursaadik Soomes|Suursaadikuna Soomes]] pälvis Kolbre tähelepanu [[1. detsember|1. detsembril]] [[2005]]. aastal Tuglase seltsis peetud loenguga, milles ta kritiseeris teravalt Soome meediat, mis oli Kolbre arvates ebaõigelt kajastanud Eesti firma [[Tallink]] tegevust reovete merre pumpamisel. ==Surm== Priit Kolbre leiti 2006. aasta 19. juunil [[Helsingi]] [[Vantaa]] lennuvälja parklast käivitatud mootoriga autost surnuna. Lahkamisel leiti, et surma põhjuseks olid ootamatult ilmnenud terviseprobleemid. Tõenäoliselt ütles üles süda. ==Tunnustus== *2001 [[Riigivapi V klassi teenetemärk]] ==Välislingid== *[[Eesti Päevaleht]]: [http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=324252 Suursaadik Priit Kolbre – Eesti diplomaatia varalahkunud mootor, 22.06.2006] *[[Postimees]]: [http://www.postimees.ee/200606/esileht/siseuudised/206397.php Suri Eesti suursaadik Soomes Priit Kolbre] *Postimees: [http://www.postimees.ee/031205/esileht/siseuudised/185008.php Suursaadik Kolbre kritiseeris Soome meediat, 02.12.05] {{JÄRJESTA:Kolbre, Priit}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Surnud 2006]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] igbko7gu7zij8ldfusgf2m47u4b9wat Kasutaja arutelu:Kruusamägi 3 50212 6752462 6739985 2024-10-30T21:27:07Z RobertRSMN 5495 /* Eesti keraamika */ Vastus 6752462 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours floatright" width="200" |- align="center" | [[Pilt:Presa de decissions.png|64px|Arutelulehekülg]] '''See on arutelulehekülg''' ---- |- align="center" | Kui siia lehele mõne märkuse kirjutate, siis palun looge ka vastav alateema. Muidu teen ma seda ise. ---- |- align="center" | [[Pilt:Crystal Clear app file-manager.png|60px|Arhiiv]] '''Siinsed arhiivid''' ---- |- align="center" | [[Kasutaja:Kruusamägi/Arhiiv 1|Arhiiv 1]] (2006–2008) |- align="center" | [[Kasutaja:Kruusamägi/Arhiiv 2|Arhiiv 2]] (2009–2014) |- align="center" | [[Kasutaja:Kruusamägi/Arhiiv 3|Arhiiv 3]] (2015–2018) |- align="center" | [[Kasutaja:Kruusamägi/Arhiiv 4|Arhiiv 4]] (2019–2023) |} == Request == Hello, sorry for english, please protect [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Jossif_Stalin&action=history Arutelu:Jossif Stalin]: vandalism by WMF-banned user [[:en:WP:LTA/GRP]]. Thanks in advance, --[[Kasutaja:Mtarch11|Mtarch11]] ([[Kasutaja arutelu:Mtarch11|arutelu]]) 10. märts 2024, kell 07:44 (EET) == Eesti keraamika == Kuuele sinu tehtud pildile ([[:Fail:Leo Rohlin Sula.JPG]], [[:Fail:Viive Väljaots Torso käega.JPG]], [[:Fail:Luule Kormašova Põld.JPG]], [[:Fail:Ilmar Palm Vaas.JPG]], [[:Fail:Aino Alamaa Olgu jääv meile päike.JPG]], [[:Fail:Elgi Reemets Pudelid.JPG ]]) on WooteleF lisanud litsentsi {{tl|cc-by-3.0}}. Ma oletan, et olid sellega nõus, aga ma ei leia selle kohta praegu kinnitust. Teiseks on nende muuseumis tehtud piltide juurde lisatud hiljem mall {{tl|KunstiteoseFoto}}, mis puudutab teoseid, mis asuvad "üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt". Kui kujutatud esemed on muuseumi püsiekspositsioonis, siis võib-olla saab nende asukohta pidada alaliseks. Aga kas on kindel, et tegu on püsiekspositsiooniga? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. märts 2024, kell 18:52 (EET) :See litsentsilisamine oli tal vist küll omaalgatuslik :) Aga eks ma oleks selle ümber teinud, kui nõus poleks. :Vahepeal on muuseum vist oma püsiekspositsiooni muutnud, aga eeldavasti on neist enamus jätkuvalt seal olemas. Need on ikka väga vanad pildid. :Kunagi oli mul miskit kirjavahetust ka muuseumiga vist sel teemal, aga seda (hot) meiliaadressi ei kasuta ma enam väga ammu. Ja ega siis oligi litsentsimajanduses veel palju segast. Nii tekkis ka [[Mall:ETDM]]. :Pm võib mõne neist ka kustutada, kui oleks tahtmist probleemsete piltide hulka vähendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. märts 2024, kell 17:01 (EET) :: Millise mõne? Ma kustutaksin kõik kuus mittevaba pilti, kui pole selge, kas või milliseid neist autoriõiguse seadus tegelikult siin erandi alusel kasutada võimaldab. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. märts 2024, kell 18:27 (EET) :::Nt [[:Fail:Leo Rohlin Sula.JPG]] ja [[:Fail:Elgi Reemets Pudelid.JPG]] on mõlemad kasutusel kolmes artiklis. :::Kui vaadata [[:Kategooria:KunstiteoseFoto|siia kategooriasse]], siis erandite alusel kasutatavaid pilte on meil ikka oluliselt suurem hulk. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. märts 2024, kell 18:41 (EET) :::: Need on üldjuhul pildid hoonetest ja skulptuuridest, mis on alaliselt väljas avalikus kohas. Küsin nende kuue pildi kohta, sest mulle ei ole selge, kas kujutatud esemed asuvad "üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt" ehk kas sama erand on neile laiendatav. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. märts 2024, kell 19:27 (EET) :::::Püsiekspositsiooni võiks minu arvates küll alaliseks paigutamiseks pidada ja avalik muuseum on samuti üldsusele avatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. märts 2024, kell 08:04 (EET) :::::: Seda küll, et muuseumi näitusesaal arvatavasti sobib selle erandiga kokku. Üldsusele avatud koha näitena on seaduses toodud muu hulgas ka näitusesaal. Segasem on minu jaoks see, millisel juhul on asukoht või väljapanek alaline. Kui ka loeme püsiekpositsiooni alaliseks, siis näib ikkagi, et me tegelikult ei tea praegu, kas need kuus eset või millised neist on tegelikult püsiekspositsioonis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. märts 2024, kell 21:29 (EET) :::::::Ma ei ole seal muuseumis väga sageli käinud. Pärast toda külastust üleeelmisel kümnendil nüüd ka korra eelmisel aastal, aga siis ma ekstra neid objekte ei otsinud (kuigi mingit osa neist nägin küll seal, aga ei julgeks täie kindlusega nimetada, et milliseid). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. märts 2024, kell 10:53 (EET) :Tere! Kuna juhtus pea 15 aastat tagasi, siis loomulikult põhjust enam ei mäletanud. Hakkasin siis oma kaastööde ajalugu lappama ja tuletasin meelde, et CC-BY 3.0 asendas kodukootud ja nüüdseks kustutatud litsentsimärgise EestiFotograaf, mis põhimõtteliselt oligi eestipärastatud CC-BY 3.0. Küllap oli sellekohane arutelu ka kuskil, ei viitsi otsida. [[Kasutaja:RobertRSMN|RobertRSMN]] ([[Kasutaja arutelu:RobertRSMN|arutelu]]) 30. oktoober 2024, kell 23:27 (EET) ==Mõned pildid== Palun vaata [[Kasutaja arutelu:Taivo#Pilt:Parreesia filmi plakat.jpg]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. märts 2024, kell 20:32 (EET) == Please see MediaWiki wiki == Please see https://www.mediawiki.org/wiki/User_talk:Kruusam%C3%A4gi. [[Eri:Kaastöö/80.115.106.36|80.115.106.36]] 18. aprill 2024, kell 00:48 (EEST) == Üks palve == Tervitus, härrasmees. Tegin praegu ühe artikli nimega <nowiki>''</nowiki>[[Litsentsitasu]]<nowiki>''</nowiki>, palun vaadake see üle. Kui midagi on valesti, palun parandage või öelge mulle, parandan siis ise. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 3. juuli 2024, kell 21:33 (EEST) :See artikkel oli juba varem olemas. Kas pead silmas artiklit "[[Litsentsimakse]]"? Seal pole viiteid ega siselinke. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. juuli 2024, kell 16:03 (EEST) ::Jah, nägin nüüd. Kusjuures ma ei teadnud, et see artikkel eksisteerib. Vabandage väga. See artikkel ei olnud ingliskeelse Wikipedia artikliga lingitud. Ma ei tea, kumma te alles jätate, aga no ladna. See on teie valik. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 4. juuli 2024, kell 19:40 (EEST) :::Suunasin uue artikli vana juurde. Üks on ikkagi seaduses mainitud mõiste. Nüüd on ka interviki linkidega korras. Tänan sellele tähelepanu juhtimast. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. juuli 2024, kell 13:15 (EEST) == Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have. This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called "regional wishlist list"), and many other options. ''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.'' Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here'''] Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == wikimania-2024 == === duplicate references === hi! was nice to see you at wikimania! so... let's start with the simple stuff. reference cleanup. there is a simple part where you have multiple references with same content. as of August 1, you have approx. 3400 articles that have at least one such duplicate. i can fix those automatically with a bot. i did a run for lvwiki just now, so you can see what could be the changes: [https://lv.wikipedia.org/w/index.php?title=Special%3AContributions&target=EdgarsBot&namespace=all&tagfilter=&start=2024-08-13&end=2024-08-13&limit=250 see for edits with summary "apvienotas atsauces"]. how is ref name made (truncating [see below] is applied for everything except first and last bulletpoints): * if there is multiple references <code><nowiki><ref name="foo">baz</ref></nowiki></code> then that name is reused * for references in style of <code><nowiki><ref>[https://foo baz]</ref></nowiki></code>, title ("baz") is used * if you have used those cite-web (or similar) templates, then the pealkiri (or title) field is used * if there is url in reference, then last part of path used if it's not too long (<code><nowiki>https://domain/some/path/to/data</nowiki></code> -> data) * otherwise the reference content is used * if for some reason none of the above work (there might be cases, when even the last point doesn't fullfill needs), generic names as "ReferenceA" (ReferenceB etc.) are used. of course, probably not all 3400 articles can be automatically fixed (for article filtering i use different tehnique), but this should handle 95% of all articles. after first cleanup, we can check what's left and how to fix those. i can easily run script on all articles, but i would need an approval first. unfortunantely, i don't have an easy way of showing changes before making them, but i can do edits in incrementing batch size (at first - fix 10 articles, then 50, then 500, then all?). also maybe a bot flag would be ok, so that recent changes page isn't spammed? about truncating: i make a [[:en:Clean URL#Slug|slug]] of title (or url or content) and then truncate the result to 150 characters. Works pretty fine. of course, if proposed reference name is already used, then nothing is done. [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 13. august 2024, kell 22:08 (EEST) :Seems good :) If already 90% of articles with this problem could be fixed with the bot, then that would be absolutely super. :Maybe the length of the ref name could be reduced to no more than 10 characters. :Feel free to fix 50 articles. If all works well, then we might give the bot flag. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. august 2024, kell 11:19 (EEST) ::not sure if such short refnames would be a good idea, but can try that for sure. and for the "preview" - i found a solution, that's maybe not perfect, but i could get up pretty easily. [https://edgars.toolforge.org/etwikirefs/ here] (warning: it might take some time to open the page in browser) is a dry run of bot actions for references (those were article texts as of August 1, but in the end editing of course would be done on live articles). i assume the output is pretty much self-explanatory, but speak out if you don't have any idea what's visible there :) you can check the list and give a final "good-to-go" sign. ::and for bot edits to confirm: i will edit as EdgarsBot (my bot account)? and what edit summary to use? [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 14. august 2024, kell 16:48 (EEST) :::That looks very good! :::For an edit summary maybe: "korduvviidete ühendamine" (''merging duplicate references''). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. august 2024, kell 17:37 (EEST) ::::done those 50 edits. [[special:diff/6702501|this]] probably is the best example why having short refnames would be a little bit bad idea (<code><nowiki><ref name="natali-201">Natali 2013: 11.</ref></nowiki></code>), but yeah, it probably would take an overengineered solution to implement something more context-aware. [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 14. august 2024, kell 18:13 (EEST) ::::::There are many randomly generated ref names in et.wiki. For that reason I don't worry if some names are semi-random. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. august 2024, kell 19:10 (EEST) :I think you are fine to go with the bot. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. august 2024, kell 20:23 (EEST) ::ran the bot. fixed 2,986 articles. skipped those with reference defining in reference section (what i did mention in summer days) to reduce possibility of issues. will fix those later. later will also be possible to see what is left to fix. [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 20. august 2024, kell 09:33 (EEST) :::fixed 417 more articles. [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 25. august 2024, kell 15:10 (EEST) ::::everything seems to be fixed. now it is simply matter of maintanence to fix new articles. can run it automatically after checking new dumps without my intervention if that sounds ok with you. ::::p.s. about "everything is fixed" - well, there are a few hundred(?) articles which contain not exact ref duplicates but something that should be considered dubplicated. see for example [[Kirjaoskus]] article. it currently has two references with title of "Funktsionaalne kirjaoskus", one of them simply is uppercase. i haven't worked with those yet also in lvwiki, so will have to look how good idea is to fix such cases automatically and maybe something should be added to booster or smth. [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 2. september 2024, kell 22:36 (EEST) :::::fixed some more articles: those which have the same reference, but with multiple names. see [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aedhortensia&diff=prev&oldid=6738341 this edit] for example. now etwiki has only 215 articles with at least one reference, that is considered duplicate. [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 5. oktoober 2024, kell 00:50 (EEST) ::::::was able to fix some more, now we are at ~180 articles. it seems that for the last part i could use some support :) i probably won't have time to include this in booster so we can use wiki for this. [[Kasutaja:Edgars2007/Duplicate references|here]] is a list of all duplicate references, somebody should pick for each reference the right one. i don't know about format, but maybe add a [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Edgars2007/Duplicate_references&diff=prev&oldid=6738997 "+" before reference]? then bot could use that information to cleanup article. no other changes should be made in the list. of course, it is ok to manually fix the article itself. [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 6. oktoober 2024, kell 00:02 (EEST) === reference error fixes === And there is also [[:Kategooria:Viitamistõrgetega leheküljed|this category]], which lists articles with problematic references, but trying to fix them as well might be done later. There are many options there. Like some reference duplicates have stuff like <nowiki><cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true"> [...] </cite></nowiki> in them. Some references have no content. Some are no longer used (but maybe should be used). Etc. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. august 2024, kell 17:56 (EEST) :about [[:Kategooria:Viitamistõrgetega leheküljed]] - one thing at time, Ivo :) [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 14. august 2024, kell 18:13 (EEST) ::For this linked category, I agree that this should be looked later. I just wanted to point out, that there are few more things that could be fixed with refs. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. august 2024, kell 19:10 (EEST) === bare urls in references === i have no idea (without scanning wikipedia) how wide that problem is here, but also those bare urls (<code><nowiki><ref>https://some/cool/site</ref></nowiki></code>) are in ref-related issues. [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 14. august 2024, kell 19:27 (EEST) :Yes, bare URL refs have been a really annoying problem. We have many of them, but it might be challenging to fix that. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. august 2024, kell 23:36 (EEST) ::not entirely true :) there is a tool called [https://refill.toolforge.org/ng/ refill] that does that ([[special:diff/6703781|example of result]]). of course, extracted information depends largely on website, but it should be better than bare link. and yes, i can run that automatically with bot ;) have done that on lv.wiki [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 16. august 2024, kell 20:47 (EEST) :::as of August 1, you have approx 3k articles with at least two bare urls. it should be relatively simple to adapt existing tools for not using cite-web (and other) templates. so - what's the format of fixed reference that you aim for? <code><nowiki><ref>[https://url title], websiteName, author, date_of_publication</ref></nowiki></code>? of course, not all websites will make easy retrieval of all of these attributes. can make some custom extraction for those most popular in Estonia (ERR, delfi, postimees, something else?), if needed. and what format for dates - "21. august 2024"? [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 21. august 2024, kell 16:32 (EEST) === duplicate images === [[Kasutaja:Edgars2007/Duplicate images]]. didn't include .svg files, because in more than 95% cases it should be fine to be used more than once. didn't do much cleanup of false positives of other formats and patterns, but i acknowledge that there are many false positives :) didn't also had idea how ypu want to have the listing - maybe something can be changed in representation for next updates. --[[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 24. august 2024, kell 11:55 (EEST) :Seems promissing. I think that .png and .gif images can also be ignored. They make up nearly half of the listed images there, but are similar to svg in that part of likely being false positives. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 24. august 2024, kell 13:37 (EEST) ::makes sense, regenerated the list. [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 24. august 2024, kell 14:49 (EEST) :::There are also articles like [[Eesti välisminister|that]], what might be maybe partly sorted out if articles with more than 3 different repeating images are ignored. And there are articles like [[Ambla kirik|that]], where the repeating image is in the template, but sorting out them might be more difficult. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 24. august 2024, kell 19:40 (EEST) ::::Maybe I was unclear on the part with the difficulty in templates. Trick is that if the repeating image is in the navigation template, then it might be ok, but if it repeats in the infobox, then not so. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 24. august 2024, kell 20:13 (EEST) :::::implemented both of those things and updated the list. [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 2. september 2024, kell 23:27 (EEST) === other, general things === next thing: report about articles which link to other number. [[Kasutaja:Edgars2007/Year links]] (data as of August 1). not too bad. --[[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 20. august 2024, kell 17:55 (EEST) :Thanks! I now looked and fixed some of the articles. Some are still left to fix. And some are also not actual problems (like UEFA Euro 2020 was held in 2021). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. august 2024, kell 15:55 (EEST) ::One type mistake is also ''.[ref].'' like [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Paju_m%C3%B5is_%28Kullamaa%29&diff=6710119&oldid=5690886 this]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. august 2024, kell 12:46 (EEST) :::Might you please run the year links thing once more? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. august 2024, kell 17:49 (EEST) ::::about regenerating lists: that's not how it works :) you see, i use Wikipedia database dumps which contain wikitext for all articles. they get produced at 1st and 20th day of each month (ok, 1st and 20th are the cutoff dates for dumps and the files are available a little bit later). but yes, of course, i can regenerate it after September 1. [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 23. august 2024, kell 19:32 (EEST) :::::btw, I think you mentioned that you want to fill coordinates for images in commons. i haven't tried myself, but it seems that there already is a tool ofr that: [https://locator-tool.toolforge.org/#/ locator-tool] [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 23. august 2024, kell 19:34 (EEST) ::::::Yes, the locator-tool is good for that. What I meant was that this thing should also be possible while uploading images. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 24. august 2024, kell 13:41 (EEST) :::::::ah, didn't catch that tiny detail :) [[Kasutaja:Edgars2007|Edgars2007]] ([[Kasutaja arutelu:Edgars2007|arutelu]]) 24. august 2024, kell 14:50 (EEST) == Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''. I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> 0gmy1aqd37b4i08e1tjgf0b1u1eyxv8 Rosenrot 0 51329 6752495 6747447 2024-10-30T22:42:58Z Muusikavärk 199678 6752495 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Rosenrot | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Rammstein]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 28. oktoober 2005 | Lindistatud = 2003–2005 | Stiil = ''[[Neue Deutsche Härte]]'', ''[[industrial metal]]'' | Pikkus = 48:00 | Plaadifirma = [[Universal Music Group|Universal]] | Produtsent = Jacob Hellner, [[Rammstein]] | Arvustused = | Eelmine album = [[Reise, Reise]] <br>(2004) | See album = '''Rosenrot'''<br>(2005) | Järgmine album = [[Völkerball]] <br>(2006) | Veel = {{Singlid | Nimi = Rosenrot | Liigitus = stuudio | 1. singel = [[Benzin]] | 1. singli kuupäev = 7. oktoober 2005 | 2. singel = [[Rosenrot (singel)|Rosenrot]] | 2. singli kuupäev = 16. detsember 2005 | 3. singel = [[Mann Gegen Mann]] | 3. singli kuupäev = 3. märts 2006 }} }} '''Rosenrot''' on [[Saksamaa|Saksa]] ansambli [[Rammstein]] viies stuudioalbum. See ilmus [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[2005]] [[Saksamaa]]l, [[6. detsember|6. detsembril]] [[2005]] [[Kanada]]s ning [[28. märts]]il [[USA]]s. ==Lood== # "[[Benzin]]" – 3:46 # "Mann Gegen Mann – 3:51 # "[[Rosenrot (singel)|Rosenrot]]" – 3:55 # "Spring" – 5:25 # "Wo bist du?" – 3:56 # "Stirb nicht vor mir//Don't die before I do" – 4:06 # "Zerstören" – 5:29 # "Hilf mir" – 4:44 # "Te Quiero Puta! – 3:56 # "Feuer und Wasser" – 5:13 # "Ein Lied" – 3:44 ==Singlid== * Benzin ([[7. oktoober]] [[2005]]) * Rosenrot ([[16. detsember]] [[2005]]) * Mann gegen Mann ([[3. märts]] [[2006]]) * Te Quiero Puta! ([[detsember]] [[2005]]) [[Kategooria:Rammsteini albumid]] [[Kategooria:2005. aasta albumid]] ij4cs7osb2bwp3rqp11mkublxez0g9g Ott Sepp 0 51581 6752520 6748231 2024-10-31T07:26:57Z 84.50.53.152 6752520 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=september}} {{Näitleja info | nimi = Ott Sepp | pilt = Sepp, Ott.2011.jpg | pildi suurus = | pildi allkiri = Ott Sepp pärast etendust "Morten lollide laeval" [[Sadamaait|Kuressaare Sadamaaida]] ees (2011) | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1982|6|29}} | sünnikoht = [[Tallinn]], Eesti | surmaaeg = | surmakoht = | teise nimega = | amet = näitleja, lavastaja, stsenarist | tegev = 2002–... | abikaasa = | elukaaslane = | oscar = | austraalia = | briti = | emmy = | kuldgloobus = | kuldvaarikas = | grammyauhind = | ekraanin = | tonyauhind = | auhinnad = }} [[Pilt:Ott Sepp 2008.jpg|pisi|Ott Sepp Tartu kultuuriaasta aunimetuste tseremoonial noore kultuurikandja auhinda vastu võtmas (2008)]] [[Pilt:Ott Sepp 2007.jpg|pisi|püsti|Ott Sepp Eesti Ekspressi kultuurilisa [[Areen (ajaleht)|Areen]] kaanefotol (aprill 2007)]] '''Ott Sepp''' (sündinud 29. juunil 1982 [[Tallinn]]as) on eesti näitleja, lavastaja ja stsenarist. Ott Sepp on lõpetanud 2004. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] 21. lennu.{{lisa viide}} Aastatel 2005–2006 töötas ta näitlejana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] ning 2006–2014 töötas lavastaja ja draamanäitlejana [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]]. Pärast seda on ta olnud vabakutseline näitleja.{{lisa viide}} Laiema tuntuse saavutas Ott Sepp rollidega filmides "[[Malev (film)|Malev]]" (2005) ja "[[Tulnukas (Eesti film)|Tulnukas]]" (2006). Mõlemas mängis ta koos [[Märt Avandi]]ga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp on poliitilise satiirilise telesarja "[[Riigimehed]]" (2010) [[stsenarist]]. Sarjas oli tal ka episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 kuni 23. veebruarini 2013 oli Sepp [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige. 2024. aastal maksti [[Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival]]i heategevusoksjonil tema lokkis [[Juuksed|juuste]] eest 700 eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Tohoh! Ott Sepa "Tulnuka" kurikuulsad lokid müüdi oksjonil krõbeda summa eest |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120288876/fotod-tohoh-ott-sepa-tulnuka-kurikuulsad-lokid-muudi-oksjonil-krobeda-summa-eest |vaadatud=2024-04-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Rollid == === Eesti Draamateatris === * 2004 Kaj [[Jevgeni Švarts]]i "Lumekuninganna" * 2005 Rudolfo [[Mart Kivastik]]u "Savonarola tuleriit" * 2005 Visak [[Oskar Luts]]u / [[Priit Pedajas]]e "Kevade" * 2005 sõdur [[William Shakespeare]]'i "Othello" * 2006 Bernard [[Arthur Miller]]i "Müügimehe surm" === Vanemuise teatris === * 2003 Stepan Ševõrjov, Djakov [[Tom Stoppard]]i "Utoopia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö) * 2006 Altermann [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] "Teatriparadiis" * 2006 Pietro [[Toomas Hussar]]i / [[Gabriel García Márquez]]e "Sada aastat..." * 2006 Prints, Poiss, Röövel [[Olav Ehala]] / [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] "Lumekuninganna" * 2006 Roger [[Edward Albee]] "Kõik aias" * 2007 Felix Humble [[Charlotte Jones]]i "Mesimees" * 2007 Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppardi "Hüppajad" * 2007 Peter [[C. S. Lewis]]e "Lõvi, nõid ja riidekapp" * 2007 Kirill Aleksandrovitš, Ksenja, Petja [[Viktoria Nikiforova]] "Jooksvad kulud" * 2008 Juhan Liiv, keiser Aleksander II [[Loone Ots]]a "Koidula veri" * 2008 Hareton Earnshaw [[Emily Brontë]] "Vihurimägi" * 2008 Bob [[Robin Hawdon]]i "Sviit" * 2009 Havlitcheck [[Ödön von Horváth]]i "Lood Viini metsadest" * 2009 Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare'i "Kuningas Richard Kolmas" * 2009 Don Juan [[Rein Pakk|Rein Paku]] "Don Juan" * 2010 Mees, kelle nimi ei ole Michael [[Conor McPherson]]i "Rumm ja viin" * 2011 Kirjanik Kõrend [[Eduard Vilde]] "Tabamata ime" * 2011 Paulo [[Yves Jamiaque]]'i "Härra Amilcar" * 2011 Kolla, Peko ristiisa ja truuska (isamees) [[Kauksi Ülle]] "Peko" * 2011 Mervyn [[Martin McDonagh]]i "Kadunud käsi" === Teistes teatrites === * 2002 ajakirjanik Kägu [[August Kitzberg]]i "Suures kosjasõidus ümber Eesti" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) * 2002 Istvan Kadar [[Ferenc Molnár]]i "Liilia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) * 2003 Don [[Leonard Gersche]] näidendis "Liblikad on vabad" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, [[Eesti Riiklik Nukuteater]]) * 2003 Martellus [[George Bernard Shaw]] näidendis "Tagasi Metuusala juurde" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö) * 2004 Sascha [[Kristo Šagor]]i "Puutumatus" ([[Vanalinnastuudio]]) === Filmides === * 2002 "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" – Mugur * 2005 "[[Röövlirahnu Martin]]" – Nitram * 2005 "[[Malev (film)|Malev]]" – Uru * 2006 "[[Tulnukas (Eesti film)|Tulnukas]]" – Märt * 2006 "2pic" – Punn * 2007 "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]" – Akselerant Ott * 2008 "[[Taarka (film)|Taarka]]" * 2011 "[[Täitsa lõpp!]]" – Ristiga mees * 2012 "[[Seenelkäik]]" – Sibi * 2017 "[[Sangarid]]" - Maakas * 2019 "[[Johannes Pääsukese tõeline elu]]" – [[Johannes Pääsuke]] * 2023 "[[Kuulsuse narrid (film)|Kuulsuse narrid]]" – Ferdinand * 2023 "Papsid" - Stsenarist * 2024 "[[Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas]]" – Märt == Lavastused == * 2007 [[Rudyard Kipling]]i / [[Kulno Süvalep]]a "Kass, kes kõndis omapead" ([[Sadamateater]]) * 2010 [[Ole Lund Kirkegaard]]i "Ninasarvik Otto" == Muud ülesastumised == * 2008 "[[Eesti otsib superstaari]]" II hooaja üks saatejuhte * [[2009]]- 2011 politseinik Kaspar Tuvi "[[Kättemaksukontor]]is" (TV3) * 2010 "[[Eesti Laul 2010]]" üks saatejuhte ([[Eesti Televisioon]]) * 2010 turvamees "Riigimehed" (ETV) * 2011 "[[Eesti Laul 2011]]" üks saatejuhte (ETV) * 2009–2015 "[[Tujurikkuja]]" (ETV) * 2013–2014 "Ärapanija" üks saatejuhte (Kanal 2) * 2014 "Ott Sepp tõuseb üles" oma ''stand-up''-komöödia * 2016 "Eesti Laul 2016" üks saatejuhte (ETV) * 2016 "Suur rõõm väikestest asjadest" oma ''stand-up''-komöödia * 2016 Ott Sepp "[[Õnne 13]]" 683. lugu * 2017 "Eesti Laul 2017" üks saatejuhte (ETV) * 2017 "Suure tähe väike täht" üks saatejuhte (TV3) * 2018 [[Eesti Laul 2018]] üks saatejuhte [[ETV]] * 2019 [[Eesti Laul 2019]] üks saatejuhte [[ETV]] == Tunnustus == * 2007 Vanemuise teatri kolleegipreemia "Aasta vanemuislane" * 2007 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] aunimetus (noor kultuurikandja) * 2011 [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] == Isiklikku == Ott Sepa elukaaslane on [[Maria Kallaste]], kellega tal on poeg Adolf Hitler (sündinud 2011).{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Eesti otsib superstaari}} {{JÄRJESTA:Sepp, Ott}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti otsib superstaari]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 3lwt6fi7tqglfdohwjql3sjt1xgmnkx 6752522 6752520 2024-10-31T07:27:39Z Tanbiruzzaman 179484 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/84.50.53.152|84.50.53.152]] ([[User talk:84.50.53.152|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Pikne|Pikne]]. 6748231 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=september}} {{Näitleja info | nimi = Ott Sepp | pilt = Sepp, Ott.2011.jpg | pildi suurus = | pildi allkiri = Ott Sepp pärast etendust "Morten lollide laeval" [[Sadamaait|Kuressaare Sadamaaida]] ees (2011) | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1982|6|29}} | sünnikoht = [[Tallinn]], Eesti | surmaaeg = | surmakoht = | teise nimega = | amet = näitleja, lavastaja, stsenarist | tegev = 2002–... | abikaasa = | elukaaslane = | oscar = | austraalia = | briti = | emmy = | kuldgloobus = | kuldvaarikas = | grammyauhind = | ekraanin = | tonyauhind = | auhinnad = }} [[Pilt:Ott Sepp 2008.jpg|pisi|Ott Sepp Tartu kultuuriaasta aunimetuste tseremoonial noore kultuurikandja auhinda vastu võtmas (2008)]] [[Pilt:Ott Sepp 2007.jpg|pisi|püsti|Ott Sepp Eesti Ekspressi kultuurilisa [[Areen (ajaleht)|Areen]] kaanefotol (aprill 2007)]] '''Ott Sepp''' (sündinud 29. juunil 1982 [[Tallinn]]as) on eesti näitleja, lavastaja ja stsenarist. Ott Sepp on lõpetanud 2004. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] 21. lennu.{{lisa viide}} Aastatel 2005–2006 töötas ta näitlejana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] ning 2006–2014 töötas lavastaja ja draamanäitlejana [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]]. Pärast seda on ta olnud vabakutseline näitleja.{{lisa viide}} Laiema tuntuse saavutas Ott Sepp rollidega filmides "[[Malev (film)|Malev]]" (2005) ja "[[Tulnukas (Eesti film)|Tulnukas]]" (2006). Mõlemas mängis ta koos [[Märt Avandi]]ga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp on poliitilise satiirilise telesarja "[[Riigimehed]]" (2010) [[stsenarist]]. Sarjas oli tal ka episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 kuni 23. veebruarini 2013 oli Sepp [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige. 2024. aastal maksti [[Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival]]i heategevusoksjonil tema lokkis [[Juuksed|juuste]] eest 700 eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Tohoh! Ott Sepa "Tulnuka" kurikuulsad lokid müüdi oksjonil krõbeda summa eest |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120288876/fotod-tohoh-ott-sepa-tulnuka-kurikuulsad-lokid-muudi-oksjonil-krobeda-summa-eest |vaadatud=2024-04-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Rollid == === Eesti Draamateatris === * 2004 Kaj [[Jevgeni Švarts]]i "Lumekuninganna" * 2005 Rudolfo [[Mart Kivastik]]u "Savonarola tuleriit" * 2005 Visak [[Oskar Luts]]u / [[Priit Pedajas]]e "Kevade" * 2005 sõdur [[William Shakespeare]]'i "Othello" * 2006 Bernard [[Arthur Miller]]i "Müügimehe surm" === Vanemuise teatris === * 2003 Stepan Ševõrjov, Djakov [[Tom Stoppard]]i "Utoopia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö) * 2006 Altermann [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] "Teatriparadiis" * 2006 Pietro [[Toomas Hussar]]i / [[Gabriel García Márquez]]e "Sada aastat..." * 2006 Prints, Poiss, Röövel [[Olav Ehala]] / [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] "Lumekuninganna" * 2006 Roger [[Edward Albee]] "Kõik aias" * 2007 Felix Humble [[Charlotte Jones]]i "Mesimees" * 2007 Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppardi "Hüppajad" * 2007 Peter [[C. S. Lewis]]e "Lõvi, nõid ja riidekapp" * 2007 Kirill Aleksandrovitš, Ksenja, Petja [[Viktoria Nikiforova]] "Jooksvad kulud" * 2008 Juhan Liiv, keiser Aleksander II [[Loone Ots]]a "Koidula veri" * 2008 Hareton Earnshaw [[Emily Brontë]] "Vihurimägi" * 2008 Bob [[Robin Hawdon]]i "Sviit" * 2009 Havlitcheck [[Ödön von Horváth]]i "Lood Viini metsadest" * 2009 Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare'i "Kuningas Richard Kolmas" * 2009 Don Juan [[Rein Pakk|Rein Paku]] "Don Juan" * 2010 Mees, kelle nimi ei ole Michael [[Conor McPherson]]i "Rumm ja viin" * 2011 Kirjanik Kõrend [[Eduard Vilde]] "Tabamata ime" * 2011 Paulo [[Yves Jamiaque]]'i "Härra Amilcar" * 2011 Kolla, Peko ristiisa ja truuska (isamees) [[Kauksi Ülle]] "Peko" * 2011 Mervyn [[Martin McDonagh]]i "Kadunud käsi" === Teistes teatrites === * 2002 ajakirjanik Kägu [[August Kitzberg]]i "Suures kosjasõidus ümber Eesti" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) * 2002 Istvan Kadar [[Ferenc Molnár]]i "Liilia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) * 2003 Don [[Leonard Gersche]] näidendis "Liblikad on vabad" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, [[Eesti Riiklik Nukuteater]]) * 2003 Martellus [[George Bernard Shaw]] näidendis "Tagasi Metuusala juurde" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö) * 2004 Sascha [[Kristo Šagor]]i "Puutumatus" ([[Vanalinnastuudio]]) === Filmides === * 2002 "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" – Mugur * 2005 "[[Röövlirahnu Martin]]" – Nitram * 2005 "[[Malev (film)|Malev]]" – Uru * 2006 "[[Tulnukas (Eesti film)|Tulnukas]]" – Märt * 2006 "2pic" – Punn * 2007 "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]" – Akselerant Ott * 2008 "[[Taarka (film)|Taarka]]" * 2011 "[[Täitsa lõpp!]]" – Ristiga mees * 2012 "[[Seenelkäik]]" – Sibi * 2017 "[[Sangarid]]" - Maakas * 2019 "[[Johannes Pääsukese tõeline elu]]" – [[Johannes Pääsuke]] * 2023 "[[Kuulsuse narrid (film)|Kuulsuse narrid]]" – Ferdinand * 2023 "Papsid" - Stsenarist * 2024 "[[Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas]]" – Märt == Lavastused == * 2007 [[Rudyard Kipling]]i / [[Kulno Süvalep]]a "Kass, kes kõndis omapead" ([[Sadamateater]]) * 2010 [[Ole Lund Kirkegaard]]i "Ninasarvik Otto" == Muud ülesastumised == * 2008 "[[Eesti otsib superstaari]]" II hooaja üks saatejuhte * [[2009]]- 2011 politseinik Kaspar Tuvi "[[Kättemaksukontor]]is" (TV3) * 2010 "[[Eesti Laul 2010]]" üks saatejuhte ([[Eesti Televisioon]]) * 2010 turvamees "Riigimehed" (ETV) * 2011 "[[Eesti Laul 2011]]" üks saatejuhte (ETV) * 2009–2015 "[[Tujurikkuja]]" (ETV) * 2013–2014 "Ärapanija" üks saatejuhte (Kanal 2) * 2014 "Ott Sepp tõuseb üles" oma ''stand-up''-komöödia * 2016 "Eesti Laul 2016" üks saatejuhte (ETV) * 2016 "Suur rõõm väikestest asjadest" oma ''stand-up''-komöödia * 2016 Ott Sepp "[[Õnne 13]]" 683. lugu * 2017 "Eesti Laul 2017" üks saatejuhte (ETV) * 2017 "Suure tähe väike täht" üks saatejuhte (TV3) * 2018 [[Eesti Laul 2018]] üks saatejuhte [[ETV]] * 2019 [[Eesti Laul 2019]] üks saatejuhte [[ETV]] == Tunnustus == * 2007 Vanemuise teatri kolleegipreemia "Aasta vanemuislane" * 2007 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] aunimetus (noor kultuurikandja) * 2011 [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] == Isiklikku == Ott Sepa elukaaslane on [[Maria Kallaste]], kellega tal on poeg (sündinud 2011).{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Eesti otsib superstaari}} {{JÄRJESTA:Sepp, Ott}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti otsib superstaari]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 88ir9g88dc49p1qlf7xk00ock29tc7e Reise, Reise 0 52128 6752494 6752009 2024-10-30T22:42:23Z Muusikavärk 199678 6752494 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Reise, Reise | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Rammstein]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 27. september 2004 | Lindistatud = november 2003 – mai 2004 | Stiil = ''[[Neue Deutsche Härte]]'', ''[[industrial metal]]'' | Pikkus = 47:45 | Plaadifirma = [[Universal Music Group|Universal]], Republic | Produtsent = Jacob Hellner, [[Rammstein]] | Arvustused = | Eelmine album = [[Mutter (album)|Mutter]] <br>(2001) | See album = '''Reise, Reise'''<br>(2004) | Järgmine album = [[Rosenrot]] <br>(2005) | Veel = {{Singlid | Nimi = Reise, Reise | Liigitus = stuudio | 1. singel = [[Mein Teil]] | 1. singli kuupäev = 26. juuli 2004 | 2. singel = [[Amerika (singel)|Amerika]] | 2. singli kuupäev = 6. september 2004 | 3. singel = [[Ohne dich]] | 3. singli kuupäev = 22. november 2004 | 4. singel = [[Keine Lust]] | 4. singli kuupäev = 28. veebruar 2005 }} }} '''"Reise, Reise"''' on ansambli [[Rammstein]] neljas stuudioalbum. See avaldati [[Saksamaa|Saksamaal]] [[27. september|27. septembril]] [[2004]] ning hiljem ka mujal [[Euroopa|Euroopas]]. [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] avaldati album [[16. november|16. novembril]] samal aastal. Album on olnud esikümnes mitme riigi edetabelites: [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Austria|Austrias]], [[Šveits|Šveitsis]], [[Island|Islandil]], [[Soome|Soomes]], [[Eesti|Eestis]] ja [[Mehhiko|Mehhikos]]. Albumi ja selle nimiloo pealkiri on [[arhailine|arhailisest]] keskkõrg[[Saksa keel|saksa keelest]] pärinev [[purjelaev]]ade madrustele suunatud üleskutse ''Reise, Reise!''<ref>{{netiviide|URL=http://de.wikipedia.org/wiki/Reise_reise|Pealkiri=Reise, Reise!|Keel=saksa keeles}}</ref>, millest pärineb ka [[Inglise keel|ingliskeelne]] [[Tegusõna|verb]] ''to rise'' – tõusma. (Nüüdisaegses saksa keeles on sõnale omistatud teine tähendus – ''reis, rännak'', mistõttu ka albumi nime tihti valesti mõistetakse). ==Lood== # "Reise, Reise" <small>4:45</small> # "[[Mein Teil]]" <small>4:32</small> # "Dalai Lama" <small>5:38</small> # "[[Keine Lust]]" <small>3:42</small> # "Los" <small>4:25</small> # "[[Amerika (singel)|Amerika]]" <small>3:46</small> # "Moskau" <small>4:16</small> # "Morgenstern" <small>3:59</small> # "Stein um Stein" <small>3:56</small> # "[[Ohne dich]]" <small>4:32</small> # "Amour" <small>4:50</small> [[Kategooria:Rammsteini albumid]] [[Kategooria:2004. aasta albumid]] ==Viited== {{viited}} 8q87i4uol8or5fn840sun4gw380nw5n Eduard Odinets 0 53396 6752404 6634363 2024-10-30T19:37:55Z Pikne 13803 6752404 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Eduard Odinets | pilt = Eduard Odinets at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg | pildiallkiri = | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|5|27}} | sünnikoht = [[Kohtla-Järve]], Eesti | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2000–2009, 2021–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (kohaliku omavalitsuse korraldus, 2011) <br/> [[Tallinna Ülikool]] (MA, eesti keele kui võõrkeele õpetaja, 2013) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Eduard Odinets''' (sündinud [[27. mai]]l [[1976]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja ühiskonnategelane, [[XV Riigikogu]] liige, [[Riigikogu õiguskomisjon|õiguskomisjoni]] esimees ja Kohtla-Järve [[linnavolikogu]] esimees. Ta on olnud ka [[XIV Riigikogu]] liige, [[Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon|korruptsioonivastase erikomisjoni]] esimees (2021–2022), [[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjoni]] esimees (2022–2023). Eduard Odinets oli aastatel 2003–2007 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] kantselei juhataja. Aastatel 2003–2005 oli ta ühenduse [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] peasekretär ja 1999–2002 rahvastikuminister [[Katrin Saks]]a nõunik. Aastatel 2002–2003 töötas teleproduktsioonifirmas Filmimees saatesarja Subboteja produtsendina. 2007. aasta aprillist oktoobrini oli ta rahvastikuministri [[Urve Palo]] nõunik ja büroo juhataja. 2009. aastal astus Eduard Odinets SDEst välja, kuid astus SDEsse uuesti 5. jaanuaril 2021.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saadik - Riigikogu |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/728f88bc-4a7f-483e-bf9f-d0a2751566fd/Eduard-Odinets/ |vaadatud=24. veebruar 2024 |väljaandja=Riigikogu.ee}}</ref> 2007. oktoobrist kuni 2013. aasta oktoobrini töötas ta [[Integratsiooni Sihtasutus]]e elukestva õppe üksuse juhina. Seejärel oli ta [[Kultuuriministeerium]]i välisvahendite juht. Odinets on [[Kohtla-Järve]] Linnavolikogu liige aastast 1996, SDE fraktsiooni esimees. 16. veebruaril 2023 valis Kohtla-Järve volikogu ta volikogu esimeheks. 30. detsembrist 2020 sai ta XIV Riigikogu liikmeks Riigikogust lahkunud [[Katri Raik]]i asemel (ametivande andis 11. jaanuaril 2021). 5. veebruarist 2022 kuni 4. aprillini 2023 oli Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär. 7. mail 2023 valiti ta SDE volikogu esimeheks. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 630 häält ning ei osutunud valituks, kuid sai Riigikokku asendusliikmena. Ta on Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mart Helme: Kaja Kallas rikub komisjoni kutset eirates seadust |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120227438/mart-helme-kaja-kallas-rikub-komisjoni-kutset-eirates-seadust |vaadatud=2023-08-28 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Odinets, Eduard}} [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva Kolledži vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 6z1ph63lx1ro36lo0062gzmclh1qwtk 6752408 6752404 2024-10-30T19:40:57Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva Kolledž" → "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž" 6752408 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Eduard Odinets | pilt = Eduard Odinets at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg | pildiallkiri = | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|5|27}} | sünnikoht = [[Kohtla-Järve]], Eesti | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2000–2009, 2021–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (kohaliku omavalitsuse korraldus, 2011) <br/> [[Tallinna Ülikool]] (MA, eesti keele kui võõrkeele õpetaja, 2013) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Eduard Odinets''' (sündinud [[27. mai]]l [[1976]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja ühiskonnategelane, [[XV Riigikogu]] liige, [[Riigikogu õiguskomisjon|õiguskomisjoni]] esimees ja Kohtla-Järve [[linnavolikogu]] esimees. Ta on olnud ka [[XIV Riigikogu]] liige, [[Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon|korruptsioonivastase erikomisjoni]] esimees (2021–2022), [[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjoni]] esimees (2022–2023). Eduard Odinets oli aastatel 2003–2007 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] kantselei juhataja. Aastatel 2003–2005 oli ta ühenduse [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] peasekretär ja 1999–2002 rahvastikuminister [[Katrin Saks]]a nõunik. Aastatel 2002–2003 töötas teleproduktsioonifirmas Filmimees saatesarja Subboteja produtsendina. 2007. aasta aprillist oktoobrini oli ta rahvastikuministri [[Urve Palo]] nõunik ja büroo juhataja. 2009. aastal astus Eduard Odinets SDEst välja, kuid astus SDEsse uuesti 5. jaanuaril 2021.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saadik - Riigikogu |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/728f88bc-4a7f-483e-bf9f-d0a2751566fd/Eduard-Odinets/ |vaadatud=24. veebruar 2024 |väljaandja=Riigikogu.ee}}</ref> 2007. oktoobrist kuni 2013. aasta oktoobrini töötas ta [[Integratsiooni Sihtasutus]]e elukestva õppe üksuse juhina. Seejärel oli ta [[Kultuuriministeerium]]i välisvahendite juht. Odinets on [[Kohtla-Järve]] Linnavolikogu liige aastast 1996, SDE fraktsiooni esimees. 16. veebruaril 2023 valis Kohtla-Järve volikogu ta volikogu esimeheks. 30. detsembrist 2020 sai ta XIV Riigikogu liikmeks Riigikogust lahkunud [[Katri Raik]]i asemel (ametivande andis 11. jaanuaril 2021). 5. veebruarist 2022 kuni 4. aprillini 2023 oli Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär. 7. mail 2023 valiti ta SDE volikogu esimeheks. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 630 häält ning ei osutunud valituks, kuid sai Riigikokku asendusliikmena. Ta on Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mart Helme: Kaja Kallas rikub komisjoni kutset eirates seadust |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120227438/mart-helme-kaja-kallas-rikub-komisjoni-kutset-eirates-seadust |vaadatud=2023-08-28 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Odinets, Eduard}} [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] qdvy41ghq16tlvkgi0nrfi3yv2hkasb Live aus Berlin 0 60422 6752430 6748036 2024-10-30T19:52:05Z Muusikavärk 199678 6752430 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Live aus Berlin | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Rammstein]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 31. august 1999 | Lindistatud = 22 ja 23. august 1998 | Stiil = [[Neue Deutsche Härte]], [[industrial metal]] | Pikkus = 78:42 (CD)<br />111:17 (limiteeritud versioon)<br />97:04 (tsenseerimata video ja DVD) | Plaadifirma = Motor Music, Mercury Records, Island Def Jam | Produtsent = Jacob Hellner, [[Rammstein]] | Arvustused = | Eelmine album = ''[[Sehnsucht]]''<br />(1997) | | See album = '''''Live aus Berlin'''''<br />(1999) | | Järgmine album = ''[[Mutter (album)|Mutter]]''<br />(2001) }} '''"Live aus Berlin"''' on [[Saksamaa|Saksa]] bändi [[Rammstein]]i kontsertsalvestis aastast [[1998]]. Album ilmus [[1999]]. aasta [[august|augustis]]. Seda on avaldatud mitmes formaadis: * CD (15 lugu) * 2xCD (lisalood Klavier, Tier ja Herzeleid) * Tsenseeritud video/DVD (ilma lauluta Bück dich) * Video (koos lauluga "Bück dich") ==CD lood== # "Spiel mit mir" <small>- 5:22</small> # "Bestrafe mich" <small>– 3:49</small> # "Weißes Fleisch" <small>– 4:35</small> # "Sehnsucht" <small>– 4:25</small> # "Asche zu Asche" <small>– 3:24</small> # "Wilder Wein" <small>– 5:17</small> # "Heirate mich" <small>– 6:16</small> # "Du riechst so gut" <small>– 5:24</small> # "[[Du hast]]" <small>– 4:27</small> # "Bück dich" <small>– 5:57</small> # "Engel" <small>– 5:57</small> # "Rammstein" <small> – 5:29</small> # "Laichzeit" <small>– 5:14</small> # "Wollt ihr das Bett in Flammen sehen?" <small>– 5:52</small> # "Seemann" <small>– 6:54</small> [[Kategooria:Rammsteini albumid]] [[Kategooria:1999. aasta albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] b7wup1gc9bk8js3nle0dbtgf0i7m9wf 6752493 6752430 2024-10-30T22:40:58Z Muusikavärk 199678 6752493 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Live aus Berlin | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Rammstein]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 31. august 1999 | Lindistatud = 22 ja 23. august 1998 | Stiil = [[Neue Deutsche Härte]], [[industrial metal]] | Pikkus = 78:42 (CD)<br />111:17 (limiteeritud versioon)<br />97:04 (tsenseerimata video ja DVD) | Plaadifirma = Motor Music, Mercury Records, Island Def Jam | Produtsent = Jacob Hellner, [[Rammstein]] | Arvustused = | Eelmine album = ''[[Sehnsucht]]''<br />(1997) | | See album = '''''Live aus Berlin'''''<br />(1999) | | Järgmine album = ''[[Mutter (album)|Mutter]]''<br />(2001) }} '''"Live aus Berlin"''' on [[Saksamaa|Saksa]] bändi [[Rammstein]]i kontsertsalvestis aastast [[1998]]. Album ilmus [[1999]]. aasta [[august|augustis]]. Seda on avaldatud mitmes formaadis: * CD (15 lugu) * 2xCD (lisalood Klavier, Tier ja Herzeleid) * Tsenseeritud video/DVD (ilma lauluta Bück dich) * Video (koos lauluga "Bück dich") ==CD lood== # "Spiel mit mir" <small>- 5:22</small> # "Bestrafe mich" <small>– 3:49</small> # "Weißes Fleisch" <small>– 4:35</small> # "Sehnsucht" <small>– 4:25</small> # "Asche zu Asche" <small>– 3:24</small> # "Wilder Wein" <small>– 5:17</small> # "Heirate mich" <small>– 6:16</small> # "[[Du riechst so gut]]" <small>– 5:24</small> # "[[Du hast]]" <small>– 4:27</small> # "Bück dich" <small>– 5:57</small> # "Engel" <small>– 5:57</small> # "Rammstein" <small> – 5:29</small> # "Laichzeit" <small>– 5:14</small> # "Wollt ihr das Bett in Flammen sehen?" <small>– 5:52</small> # "Seemann" <small>– 6:54</small> [[Kategooria:Rammsteini albumid]] [[Kategooria:1999. aasta albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] 9o4hfos2yysrvbcdbns5yrny5venm7m Lev Gumiljov 0 67903 6752261 6652909 2024-10-30T12:45:33Z Velirand 67997 /* Elulugu */ 6752261 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2006}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:ЛевГумилёв1934.jpg|pisi|Lev Gumiljov (1934)]] [[Pilt:Stamps of Kazakhstan, 2012-12.jpg|pisi|Lev Gumiljov Kasahstani margil]] '''Lev Gumiljov''' (vene Лев Николаевич Гумилёв; [[1. oktoober]] [[1912]] [[Peterburi]] – [[15. juuni]] [[1992]] Peterburi) oli vene [[ajaloolane]]-[[etnoloog]], [[filosoof]], etnogeneesi teooria rajaja, üks [[maastikuarheoloogia]] rajajatest, luuletaja, [[pärsia keel]]est tõlkija ja [[orientalistika|orientalist]]. ==Elulugu== Lev Gumiljov on vene poeedi [[Nikolai Gumiljov]]i poeg, tema ema oli vene [[poetess]] [[Anna Ahmatova]]. Ta sündis [[Tsarskoje Selo]]s [[Venemaa Keisririik|Venemaal]] 1. oktoobril 1912. aastal. Lapsepõlves elas vanaema juures Slepnjovo mõisas Bežetski maakonnas [[Tveri kubermang]]us. [[1917]]–[[1929]] elas ta [[Bežetsk]]is, kus lõpetas keskkooli. Pärast seda tahtis ta astuda edasi ülikooli, kuid teda ei võetud vastu, kuna tema isa Nikolai Gumiljov oli aadlik, kes tapeti bolševike poolt [[1921]]. aastal. [[1930]]. aastast elas Lev Gumiljov [[Leningrad]]is. Aastatel 1930–1934 võttis ta töölisena osa [[ekspeditsioon]]idest [[Sajaanid]]esse, [[Pamiir]]i ja [[Krimm]]i. Pamiiris õppis ta [[tadžiki keel|tadžiki ja]] [[kirgiisi keel]]t. [[1934]]. astus 22-aastane Lev Gumiljov [[Leningradi ülikool]]i idateaduskonda. [[1935]] heideti ta ülikoolist välja ja vahistati, kuid mõne aja pärast võeti tagasi Leningradi ülikooli. [[1938]]. aastal Lev Gumiljov vahistati ja teda karistati viieaastase vabaduskaotusega vangilaagris. [[1944]]. aastal pärast vabanemist astus vabatahtlikult [[Punaarmee]]sse, võttis osa [[Berliini lahing]]ust. [[1946]]. aastal lõpetas ta eksternina Leningradi Ülikooli, kandidaadikraadi kaitses [[1948]]. aastal. [[1949]]. aastal vahistati Lev Gumiljov jälle ja vangilaagrist vabanes ta alles [[1956]]. aastal. Lev Gumiljov suri 15. juunil 1992. aastal Peterburis. ==Etnogeneesi teooria== Lev Gumiljov kirjeldas ja üldistas [[etnos]]te elulugusid ja nendega seotud nähtusi. Etnos oli tema järgi osa [[biosfäär]]ist, mis võib eksisteerida mitmetes formatsioonides. Sellele on omane ajaloolise ja eluruumilise faktori ühtsus. [[Eluruum]] on peamine etnose kujunemise sulatuskatel. [[Etnogenees]] kujutab endast etnose neljafaasilist elulugu: teke, tõus, langus ja surm. See lugu on seotud ta maa-ala ja kultuuri ajalooga. Etnose teket liikumapanevat jõudu nimetas ta [[passionaarsus]]eks (kirg) ja selle kandjaid [[passionaar]]ideks. See on impulss, mis seesmiselt käivitab etnogeneesi. Passionaaridele on aktiivsuse kõrval suuremal astmel kui teistele omane oma [[genofond]]i juhuslikes suhetes edasiandmine. Etnose ääremaile jäävaid heidikuid nimetab ta [[subpassionaar]]ideks. Etnost mõjutavad sisemine vananemine, väline segunemine teiste etnostega ja suured loodusvormide muutustega seotud protsessid. Etnose elueaks leidis olevalt maksimaalselt 1500 aastat. === Etnogeneesi faaside üksikasju. === :: (0 aasta) '''Tõuge ehk dreif'''. Tavaliselt ajaloos el peegeldu. # (0–150) '''Inkubatsiooniline faas'''. Uue etnose kujunemine. Passionaarsuse kasv. Peegelduv ainult müütides. # (150–450) '''Tõusu faas'''. Passionaarse varjamatu ehk avalik tõus. # (450–600) '''Akmaatiline faas''' ehk ülekuumenemine. Äärmise aktiivsuse ajajärk. Siis kujuneb ja levib [[superetnos]]. # (600–750) '''Murdumise faas''': ohvrid ja killustumine. Järsk passionaarsuse langus. Kodusõjad. # (750–1000) '''Inertsuse faas''': kuldne sügis, mil etnos loob ja pärandab tulevastele põlvkondadele oma kordumatu kultuuri. Aeglane passionaarsuse langus optimaalse tasemeni. Üldine õitseng. # (1000–1150) '''Obskuratsiooni faas''': hämardumine, verine pimedus, vahetus, kõikjal on nii ... Soojussurma hallus. Passionaarsuse langus alla normaalset taset. Langus ja degradatsioon. # (1150– ) '''Memoriaalne faas''': olelemine mälestustes. Sellel on kaks varianti: :# (1150–1300) Agoonia. Ainult sellistel etnostel, kes ei suutnud homeoöstaasi saavutada. Kiire langus ja lagunemine. :# (1150– ) Homeoöstaas (?) : eksisteerimine tasakaalus keskkonnaga. Tema huvitav, avarapilguline ja laiamahuline teooria on väga kergesti haavatav. Esitades, rühmitades ja üldistades mingeid reaalseid veel mitte nime ja termineid omavaid nähtusi, kasutab ta juba olemasolevaid ja juurdunud tähendustega sõnu, tekitades mitmeti mõistetavusi ja segadust. Talle on ette heidetud, et ta on sellega kutselise ajaloolasena avanud tee ebamäärastele ja ebateaduslikele ajalookäsitlustele.<ref>''Шнирельман В., Панарин С.'' Лев Николаевич Гумилев: основатель этнологии? — [https://web.archive.org/web/20090602125405/http://www.eavest.ru/archive/cont95-01.html Вестник Евразии], № 3 (10). — 2000. — С. 32-33.</ref> ==Peamised teosed== * Legend ja reaalsus Tiibeti muinasajaloos * Hunnu rahva ajalugu (1960) * Kasaaria avastamine (1966) * Vanad turgid (1967) * Väljamõeldud riigi otsing (1970) * Hunnu Hiinas (1974) * Etnogenees ja Maa biosfäär (1979) * Vana Russ ja Suur rohumaa (1989) * Aastatuhat Kaspia mere ümber (1990) * ''Ot Russii k Rossii'' (1992) * Lõpp ja jälle algus (1992) * Euraasia rütmid (Epohhid ja tsivilisatsioon – kogutud artiklid) (2007) === Teosed eesti keeles === *Gumiljov, Lev 1988. Mõtteid etnosest. (Tõlkinud ja saatesõna: [[Henn Mikelsaar]].) ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'' nr 1, lk 63–66; nr 2, lk 68–76; nr 3, lk 57–65. *Gumiljov, Lev 2018. ''Etnogenees ja Maa biosfäär''. (Tõlkinud [[Peeter Villmann]]; järelsõna [[Peeter Ernits]].) Tartu: Ilmamaa. ==Vaata ka== *[[passionaarne tõuge]] *[[passionaarsus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://gumilevica.kulichki.net/English/biography.htm Ingliskeelne biograafia] *[http://gumilevica.kulichki.net/English/bibliography.htm The Bibliography of Lev Nikolaevich Gumilev] {{DEFAULTSORT:Gumiljov, Lev}} [[Kategooria:Venemaa ajaloolased]] [[Kategooria:Venemaa orientalistid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu ajaloolased]] [[Kategooria:Šaraška vangid]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1992]] dsnc37e5ia72vjkfm95m89773z2t8fp Gauja rahvuspark 0 78865 6752583 6693637 2024-10-31T11:26:54Z Kuriuss 38125 6752583 wikitext text/x-wiki {{infokast kaitseala | nimi = Gauja rahvuspark | omakeelne_nimi = Gaujas nacionālais parks | pilt = | pildiallkiri = | asukoht = [[Vidzeme]], Läti | pindala = 917,45 | pindala_viide = | tüüp = rahvuspark | moodustatud = 1973 | valitseja = | osm = pind }} '''Gauja rahvuspark''' ([[läti keel]]es ''Gaujas nacionālais parks'') on [[Läti]] suurim ja vanim [[rahvuspark]]. Gauja rahvuspark asutati 14. septembril [[1973]], kuid [[Turism|turistid]] hakkasid sealkandis käima ja sealset maastikku imetlema juba [[19. sajand]]il. Seda kohta nimetati ''Liivimaa Šveitsiks''. Rahvuspark on kujunenud ühtlasi tähtsaks turismi- ja õppekeskuseks. Mõned haruldaste loomaliikidega asustatud väiksemad alad on külastajatele suletud, kuid suurem osa rahvuspargist on külastajatele avatud. Seal leidub jalutamisvõimalusi, auto- ja jalgrattateid, ratsutamisradu jne. == Loodusgeograafiline kirjeldus == Gauja rahvuspark asub [[Vidzeme]] rajoonis Vidzeme kõrgustikul [[Koiva jõgi|Koiva]] jõe keskjooksul. See saab alguse [[Riia]]st umbes 50 kilomeetrit kirde pool ning hõlmab 917,45&nbsp;km<sup>2</sup> suurust, umbes 100&nbsp;km pikkust ja 10&nbsp;km laiust maa-ala Koiva jõe orus. Nüüdisaegne ürgorg on kujunenud viimase jääaja lõpul mandrijää sulamisvee uuristaval ja kuhjaval toimel. Aastatuhandete jooksul on vooluvesi kandnud orgu palju setteid ning muutnud selle veidi madalamaks. Kesk- ja alamjooksul on org 1–2,5&nbsp;km sügav, [[Valmiera|Volmari]] linna (läti keeles ''Valmiera'') juures 20&nbsp;m, aga Sigulda ümbruses juba 85 meetrit. Koiva jõgi kulgeb seal kirdest edelasse Liivi lahe poole ja rahvuspark asub kitsa ribana jõe mõlemal kaldal. Rahvuspark ongi saanud nime Koiva (läti keeles ''Gauja'') jõe järgi. Maa-alalt on park jagatud viieks funktsionaalseks tsooniks, millest kõige olulisema osa moodustavad loodusvarad ja kaitsealad. Loodusvarade piirkond võtab enda alla üsna väikese, ent väga tähtsa osa pargist ning selle ala külastamine on keelatud. Samuti on kaitse all ka Gauja läänekaldal olev piirkond, kust algab Amata harujõgi. Muidu on suurem osa pargist aasta läbi külastajatele avatud.<ref name=":0" /> [[Fail:PICT2566Gauja.jpg|pisi|vasakul|Koiva jõgi Turaida lähedal]] Gauja rahvuspargi keskus asub [[Sigulda]]s. Lisaks Siguldale ja [[Cēsis]]ele jääb rahvusparki veel [[Līgatne]] linn. Pargi alale jääb mitmeid suuri linnu ja asulaid (peale eelnimetatud Cēsis, Sigulda ja Līgatne veel [[Ragana]], [[Straupe]], [[Priekuļi]], [[Liepa]] jt), palju vanu mõisaid, teisi ajaloolisi ja looduslikke vaatamisväärsusi. Eraldi kirjeldamist väärivad Gauja sügavates orgudes voolavad lisajõed, rahvuspargi juurde kuuluvad imelised järved, kuid ka Gauja jõgi ise. Gauja jõgi on Läti kõige pikem jõgi ning see on ainus suur jõgi Lätis, mille algus ja lõpp on Läti piirides. 460&nbsp;km pikkusest jõest voolab 1/5 läbi pargi ning see osa on vaieldamatult kõige maalilisem. Selles osas voolab Gauja läbi laia iidse oru, mis on eelnimetatult 1–2,5&nbsp;km laiune ning oru maksimumsügavuseks on Siguldas kuni 85 meetrit, millesse lõikub rohkesti jäärakuid ja lisajõgesid. Jõesängi muutumiste tõttu on moodustunud palju soote. Enamik neist on kaotanud ühenduse emajõega, täis kasvanud või kasvamas. Paljud aga ühinevad jõega uuesti suurvee ajal. Suuremad soodid rahvuspargi alal on Tītmani ja Muižnieki Līgatne juures. Mõnel korral on Gauja rajanud uue voolutee läbi kunagiste sootide.<ref name=":0" /> Rahvuspargi maa-alale jääb arvukalt [[järv]]i, millest kõige suurem on [[Ungursi järv]] ehk Rustegsi järv (394 ha). Peale selle tasub nimetada veel [[Araiši järv|Araiši]], Raiskumsi, Auciemsi ja Vaidava järve. Järved paiknevad enamasti jõe ülem- ja keskjooksul.<ref name=":1" /> ==== Tähtsaimad pinnavormid ==== Gauja jõe liivakivist kaldad moodustavad veidraid vorme ja rünkaid ning neis olevatest arvukatest koobastest on mõned moodustunud juba eelajaloolistel aegadel ning üleujutuste tagajärjel. [[Fail:Gutmani koobas Siguldas.JPG|pisi|Gutmani koobas 2014. aastal]] Siguldas Turaida lähedal asub ka Baltimaade koobastest ruumalalt suurim [[Gutmani koobas|Gūtmani koobas]], mille kõrgus on 10&nbsp;m, laius 12&nbsp;m ja sügavus 18,8&nbsp;m. Silmapaistev kaitsealune geoloogiline objekt on ta ka koopa seina peale tehtud kirjade poolest, millest vanimad pärinevad aastatest 1668 ja 1677.<ref name="ttpvr" /> Läti ebatavalisimaks koopaks peetakse Lielā Ellītet ('suur põrgu'), mille kaljukaar on ainus omataolise vormiga looduslik liivakivimoodustis. Koobas on eriline sissepääsu juures olevate nukkide, niššide ja õõnsuste poolest.<ref name="Np5ea" /> Gauja rahvuspargis asub umbes kaks kolmandikku kogu Läti territooriumil asuvatest koobastest. Gauja, [[Amata]] ja [[Brasla jõgi|Brasla]] jõgede nagu ka väiksematel jõekeste ning ojade kallastel asuvad kõige tähelepanuväärsemad [[Devon]]i ajastu petroloogilised paljandid, mis on rahvuspargi üheks suurimaks uhkuseks. Samuti leidub palju liivakivi järsakuid, -kaljusid, -koopaid ja dolomiidipaljandeid. Kõige paremini on näha neid liivakivipaljandeid Gauja jõel paadiga sõites.<ref name="hmo0l" /> Jõe kaldaid kaunistavatest devoni liivakivipaljanditest on atraktiivseimad Zvārte ja Ērglu paljand. Ērglu ehk Kotka paljandi kõrgus ulatub 22 meetrini. Kaljul on palju murenemiskohti, täheldatud on ka mitmete plokkide nihke ja lihke tekkeohte. Sinna on rajatud ka matkarada ja vaateplatvorm. Gauja kõrgeim liivakivipaljand on aga hoopis Cēsise ja Lîgatne vahelisel jõelõigul asuv Kûku paljand, mille kõrgus ulatub 43 meetrini.<ref name=":0" />  Gauja piirkond pole kuulus mitte üksnes ilusa looduse, vaid ka sinna rajatud suure talispordikeskuse poolest. Looduspargiga tutvumine ratsutades või süstaga piki jõge sõites on muutunud populaarseks. Eriti ilus on süstamatk, mis algab Cēsisest ja kulgeb lõunasse, Āraiši järve ning Zvārte ja Ergli kalju poole.<ref name=":1" /> == Elustik == [[Fail:Gauja National Park 6.jpg|pisi|Gauja rahvuspargi taimestik]] Vaid ürgorgu suubuvail arvukail jäärakuil ja oruveerudel kasvab üsnagi looduslikus seisus mets. Metsasuselt jääb lätlaste rahvuspark alla [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaale,]] kus metsamaastik on valitsev. Gauja rahvuspargis katab mets pisut alla poole kaitsealast ehk ligikaudu 47%, kuid tegemist on omapärase laialehisemetsaga, kus majesteetlik [[Harilik tamm|tamm]] on silmapaistval kohal. Ligatne lähistel uhtorgudest liigendatud tasandikul valitsevad [[männik]]ud, peamiselt küngastel ja orunõlvadel leidub tumedaid varjulisi [[kuusik]]uid. Siin-seal kasvavad valgetüvelised kasesalud endistel põllumaadel. Jõgede ääres kohtab halli ja musta leppa, mis kasvavad rahvuspargis jõudsalt.<ref name=":2" /> Gauja rahvuspargi taimestik nõuab eraldi käsitlemist. Eriti massiliselt võib näha [[Harilik maikelluke|maikellukest]], [[kullerkupp]]u, [[Tulikas|tulikat]], [[angerpist]]i, mitut liiki [[sõnajalg]]u, mürgist hundimarja, [[Kurekell-ängelhein|kurekella]], liivikuil [[paiseleht]]e jt. Pargis on loetletud kasvavat umbes 900 liiki taimi.<ref name=":1" /> Rahvuspargi loomariik on samuti mitmekesine ja rohkearvuline. Seal elutseb vähemalt 200 selgroogset, sealhulgas 6 liiki kahepaikseid, 5 liiki roomajaid, ligikaudu 200 liiki linde ja 48 liiki imetajaid. Rahvuspark on paljude lindude meelispesapaik. Tihedais põõsais ja põlispuude õõnsustes elutseb hulgaliselt [[rähn]]e, kakulisi ja [[Tihane|tihaseid]]. Sageli võib kohata Lätis muidu haruldasi linde, näiteks [[roherähn]]i või väikest [[kirjurähn]]i. Näeb ka [[Hallpea-rähn|hallrähni]].<ref name=":0" /> == Kultuuri- ja ajaloomälestised == Pargis on üle 500 ajaloo- ja arhitektuurimälestise. Nende hulka kuuluvad järgmised tähtsad kultuuriloolised paigad: * Turaida muuseum-kaitseala – selle 44&nbsp;ha suurusel avaral territooriumil asub [[Turaida piiskopilinnus|Turaida]] loss, Turaida Roosi mälestusmärk, kirik Kirikumäel, Folkloori mäega Rahvalaulu park ja mõisa majanduskeskuse hoonestus. Turaida lossi tornist avaneb üks kaunimatest ja võimsamatest vaadetest Koiva ürgorule;<ref name="9BvgK" /> [[Pilt:Turaidas-pils.jpg|pisi|Turaida piiskopilinnus]] * [[Āraiši järvelinnus|Āraiši]] järvelinnus – vanade latgalite [[9. sajand]]i elupaiga rekonstruktsioon [[Āraiši järv]]e saarel. Asub maalilisel Vidzeme piirkonnale iseloomulikul maastikul, 7&nbsp;km Cēsisest lõunas. Räägitakse, et Āraiši järves olevat uppunud loss, selles kohas, kus nüüd asub väike saar;<ref name="6BAiW" /> * [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]] barokkstiilis mõisahoone, mis on ainus säilinud [[18. sajand]]i puuarhitektuuri mälestis Lätis. Mõisahoone ehitas parun von Kampenhausen oma elamuks;<ref name="chwNi" /> * Līgatne paberivabriku küla on ainulaadne 20. sajandi alguses rajatud töölisküla, kus paberivabriku juhtkond tegi kunagi kõik, et luua oma töötajatele soodsad elamistingimused;<ref name=":2" /> * [[Lielstraupe loss]] koos kirikuga [[Straupe]] asulas. Gauja rahvuspargi kuulsus kasvab aastast aastasse. Arvatakse, et juba 1980. aastal käis pargis ligi 2 miljonit inimest. Samas ei jõuta iga külalise üle arvet pidada, sest enamik teid on avatud igaühele. Park loodi küll inimeste jaoks, kuid seda tuleb ka inimeste eest kaitsta. Tänapäeval kasutatakse rahvuspargi edelaosa peamiselt riialaste puhkekohana, kirdeosa on rangemini kaitstud.<ref name=":2" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Kübar, H.|pealkiri=Matkad Koiva jõel|aasta=1983|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=73-76}}</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Baister. S, Patrick. C.|pealkiri=Latvia. The Bradt Travel Guide|aasta=2007|koht=England|kirjastus=Bradt Travel Guides Limited.|lehekülg=22, 199-201, 203}}</ref> <ref name="ttpvr">{{Netiviide|Autor=Latvia Travel|URL=http://www.latvia.travel/et/sihtkoht/guutmani-koobas|Pealkiri=Guutmani koobas|Väljaanne=|Aeg=05.01.2017|Kasutatud=31.10.2017}}</ref> <ref name="Np5ea">{{Netiviide|Autor=Latvia Travel|URL=http://www.latvia.travel/et/sihtkoht/liela-ellite-suur-porgu|Pealkiri=Lielā Ellīte (Suur Põrgu)|Väljaanne=|Aeg=02.11.2016|Kasutatud=31.10.2017}}</ref> <ref name="hmo0l">{{Netiviide|Autor=Alar Siku Matkaklubi|URL=http://www.asmk.ee/index.php?page=6&menu=18&id=22|Pealkiri=Gauja rahvuspark|Väljaanne=|Aeg=04.11.2007|Kasutatud=31.10.2017|arhiivimisaeg=5.07.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180705233000/http://www.asmk.ee/index.php?page=6&menu=18&id=22|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Reisikiri Eesti Loodus|URL=http://www.eestiloodus.ee/artikkel808_787.html|Pealkiri=Eesti piirilt Riia lahte - paadiretk Gauja jõel|Väljaanne=2004|Aeg=|Kasutatud=31.07.2017}}</ref> <ref name="9BvgK">{{Netiviide|Autor=Latvia Travel|URL=http://www.latvia.travel/et/sihtkoht/turaida-muuseum-kaitseala|Pealkiri=Turaida muuseum-kaitseala|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.10.2017}}</ref> <ref name="6BAiW">{{Netiviide|Autor=Latvia Travel|URL=http://www.latvia.travel/et/sihtkoht/turaida-muuseum-kaitseala|Pealkiri=Āraišu arheoloogiline muuseum-park|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.10.2017}}</ref> <ref name="chwNi">{{Netiviide|Autor=Latvia Travel|URL=http://www.latvia.travel/et/sihtkoht/ungru-mois|Pealkiri=Ungru mõis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.10.2017}}</ref> }} == Välislingid == * www.entergauja.com * [http://www.vienkoci.lv/ Vienkoči pargi koduleht] [[Kategooria:Läti rahvuspargid]] oooyka1svbpxfp6wc34rlruu7rtrkgv Margarita Voites 0 79072 6752302 6730503 2024-10-30T15:34:50Z Velirand 67997 + kategooria 6752302 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Margarita Voites | pilt = | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Margarita Lombak | alias = | sünniaeg = [[30. oktoober]] [[1936]] <br>[[Moskva]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2024|06|20|1936|10|30}} | päritolu = | pill = | hääleliik = [[koloratuursopran]] | stiil = | amet = [[laulja]] | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = }} '''Margarita Voites''' (sünninimi '''Margarita Lombak'''; [[30. oktoober]] [[1936]] [[Moskva]] – [[20. juuni]] [[2024]]) oli eesti ooperilaulja. == Elulugu == Kooliteed alustas ta 1944. aasta sügisel [[Novosibirsk]]is, perekonna Eestisse naasmise järel jätkas õpinguid [[Viljandi]]s ja [[Tartu]]s. Pärast [[Tartu 2. Keskkool]]i lõpetamist 1955 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] ajaloo-keeleteaduskonnas [[bibliograafia]] erialal. Ta oli hääleliigilt [[koloratuursopran]]. 1957. aastal jõudis ta esimest korda muusikateatri lavale. Ülikooli näitering mängis [[Imre Kálmán]]i [[operett]]i "[[Montmartre'i kannike]]" Margarita Voitesega peaosas. Menu kannustas teda Tartu ülikooli pooleli jätma ning astuma [[Tallinna Konservatoorium]]i dotsent [[Linda Saul]]i klassi, mille lõpetamise järel [[1964]]. aastal sai temast [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda ([[Giuseppe Verdi]] "[[Traviata]]" ja "[[Rigoletto]]") ning Marguerite ([[Charles Gounod]]’ "[[Faust (Gounod)|Faust]]"). [[Fail:Enn Eesmaa, Urve Tauts ja Margarita Voites 80.jpg|pisi|[[Enn Eesmaa]], [[Urve Tauts]] ja Margarita Voites 1980. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 1969. aastal sai Voitesest kaheks aastakümneks [[Estonia (teater)|Estonia]] [[primadonna]]. Oli teatri kõrgaeg – publik võis Margarita Voitest näha koos selliste väljapaistvate partneritega nagu baritonid [[Georg Ots]] ja [[Tiit Kuusik]], tenorid [[Hendrik Krumm]] ja [[Ivo Kuusk]], bassid [[Teo Maiste]] ja [[Mati Palm]], dirigendid [[Neeme Järvi]] ja [[Eri Klas]]. Violettale ja Gildale lisandusid uued suurrollid, millest enim loorbereid lõikas Margarita Voites nimiosaga [[Gaetano Donizetti]] [[ooper]]is "[[Lucia di Lammermoor]]". Estonia külalisesinemistel [[Stockholmi Kuninglik Ooper|Stockholmi Kuninglikus Ooperis]] (1985) laulis Margarita Voites Luciat ja publik reageeris 15-minutilise aplausi ja jalgade trampimisega. Rootsi kriitika kirjutas: "Margarita Voites pühitses triumfi oma muinasjutuliselt puhta ja pehme, vaimustavalt väljendusrikka koloratuursopraniga. Tema flöödisaatega hullumeelsusaaria oli kõigiti perfektne, seda nii intonatsioonilt kui ka väljendusrikkuselt.<ref name="FSoCn" /> Tõsiste ooperikangelannarollide kontrastiks olid Margarita Voitese rollid [[koomiline ooper|koomilistes ooperites]] ja operettides, näiteks Fiorilla ([[Gioachino Rossini]] "Türklane Itaalias"), Norina ja Maria (Donizetti "[[Don Pasquale]]" ja "[[Rügemendi tütar]]"), proua Herz ([[Wolfgang Amadeus Mozart]]i "Teatridirektor"), Rosalinde ja Adele ([[Johann Strauß (poeg)|Johann Strauss]]i "[[Nahkhiir (operett)|Nahkhiir]]"). Laulja viimasteks töödeks Estonias jäid nimiosa [[Georg Friedrich Händel]]i "Alcinas" ja Olympia [[Jacques Offenbach]]i ooperis "[[Hoffmanni lood]]". Lisaks teatritööle andis Margarita Voites kontserte Eestis, kõigis [[NSVL|NSV Liidu]] liiduvabariikides, paljudes Euroopa maades ([[Tšehhoslovakkia]], [[Rumeenia]], [[Bulgaaria]], [[Saksamaa]], [[Ungari]], [[Soome]], [[Itaalia]], [[Küpros]], [[Malta]], [[Šveits]]), [[Jaapan]]is, [[India]]s, [[Kanada]]s, [[Sri Lanka]]l jm. Ta oli esimene Eesti lauljanna, keda kutsuti laulma [[Moskva Suur Teater|Moskva Suurde Teatrisse]] (1973) ja andma soolokontserti Rossija keskkontserdisaalis. 1979. aastal pälvis Margarita Voites tolleaegse kõrgeima tunnustuse – [[NSV Liidu rahvakunstnik]]u aunimetuse. 1986. aastal anti talle [[Georg Otsa nimeline preemia]] "''bel canto'' traditsioonide elamusliku edasikandmise ja ulatusliku kontserttegevuse eest". 1990. aastal lõpetas Margarita Voites teatritöö, kuid kirikutes ja kontserdisaalides võis tema häält kuulda hiljemgi. Eriline koht oli tema viimaste eluaastate repertuaaris vaimulikel lauludel, mis on jäädvustatud 2005. aastal ilmunud CD-l "Ave Maria". 30. oktoobril 2006 tähistas Margarita Voites galakontserdiga Estonia kontserdisaalis 70 aasta juubelit ja hämmastas publikut oma haruldase vokaalse vormiga. "Kuulates lauljat, tajusin järjekordselt üht vääramatut tõsiasja – kuivõrd loodus on oma seadustega meist vägevam. Kui palju on siiski asju, mis ei ole õpitavad ega ostetavad. Margarita Voitesele on kingitud kordumatu, ebamaiselt kauni [[tämber|tämbriga]] hääl, intuitiivne fraasikujundamise võime, mingi sõnulseletamatu häälelennutamise oskus. Tema hääles on nii palju säilinud ja ilmunud ka lisaväärtus."<ref name="57vpf" /> 2007. aastal tähistati Margarita Voitese 50 aasta lavajuubelit tema loomingu paremikku koondava plaadikogumiku "Prima donna assoluta" väljaandmisega ja selle esitluskontsertide turneega üle Eesti. 2008. aastal valiti Margarita Voites [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] auliikmeks. Tema kontserditegevus jätkus ka 2009. aastal. Detsembri algul laulis Voites [[Vello Jürna]] mälestuskontserdil.<ref name="syBEG" /> 2010. aastal andis [[kirjastus Kunst]] välja Margarita Voitese elulooraamatu "Imet tabades".<ref name="oF6aL" /> Aastatel 1966–1991 oli ta [[NLKP]] liige. == Rollid == *Violetta (Kannike) – Kálmáni "[[Montmartre'i kannike]]" (1957 Vanemuises, TRÜ operetiringi etendus) *Frasquita – Bizet „[[Carmen (ooper)|Carmen]]“ (1963 Estonias) *Violetta Valéry – Verdi „[[Traviata]]“ (1964 ja 1974 Estonias, 1964 Vanemuises, külalisena Leningradi Kirovi-nimelises teatris, Moskva Suures Teatris, Riias, Vilniuses, Prahas, Budapestis, Bratislavas, Kiievis, Minskis jm) *Marguerite – Gounod „Faust“ (1965 Vanemuises) *Mrs Ford – Nicolai „[[Windsori lõbusad naised]]“ (1966 Vanemuises) *Gilda – Verdi „[[Rigoletto]]“ (1966 Vanemuises, 1969 Estonias, külalisena Riias, Sverdlovskis jm) *Saffi – J. Strauss „[[Mustlasparun]]“ (1968 Vanemuises) *Lucia – Donizetti „[[Lucia di Lammermoor]]“ (1970 ja 1984 Estonias, külalisena Tbilisis, Riias, Leningradis, Vilniuses, Stockholmi Kuninglikus Ooperis, Lahtis, Minskis, Kiievis, Jerevanis jm) *Fiorilla – Rossini „[[Türklane Itaalias]]“ (1971 Estonias, 1972 Moskvas) *Lauretta – Puccini „[[Gianni Schicchi]]“ (1972 Estonias ja Moskvas) *Konstanze ja Blonde – Mozart „[[Haaremirööv]]“ (1973 Estonias) *Rosalinde ja Adele – J. Straussi „[[Nahkhiir (operett)|Nahkhiir]]“ (1973 Estonias) *Lucy – Menotti „Telefon“ (1973 Estonias) *Norina – Donizetti „[[Don Pasquale]]“ (1974 „Estonias) *Roxane – Tambergi „[[Cyrano de Bergerac (Tamberg)|Cyrano de Bergerac]]“ (1976 Estonias) *Musette – Puccini „[[Boheem]]“ (1977 Estonias) *Maria – Donizetti „[[Rügemendi tütar]]“ (1979 Estonias ja Moskvas, 1980 Soome Rahvusooperis) *proua Herz – Mozarti „[[Teatridirektor]]“ (1981 Estonias) *La Tangolita – Ábrahámi „[[Savoy ball]]“ (1982 Estonias) *Alcina – Händeli „[[Alcina]]“ (1985 Estonias ja Moskva Suures Teatris, 1989 Halles Händeli-festivalil) *Olympia – Offenbachi „[[Hoffmanni lood]]“ (1988 Estonias) *Marie Dindon – Hermani „[[Linnupuur]]“ (1999 Tallinna Linnahallis) == Salvestised == * [http://tallinn.ester.ee/record=b2050871~S1*est „Armastuse laulud“ (LP, 1981)] * [http://tallinn.ester.ee/record=b1447182~S1*est „Primadonna assoluta“ (VHS, 1997)] * [http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=14617 „Ave Maria“ (CD, 2005)] * [http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=18901 "Prima donna assoluta" (CD-kogumik, 2007)] ===Filmid=== *"Laulab Margarita Voites" (1968 ja 1980) *"Lucia" (1973) *"Ooperiball" (1974) *"Igihaljas bel canto" (1976) *"Teatridirektor" (1984) *"Pärlipeegeldused" (1986) == Kuulsaid lavapartnereid == Tenorid [[Vladimir Atlantov]], [[Virgilijus Noreika]], Kārlis Zarinš, [[Hendrik Krumm]], baritonid Louis Quilico, [[Georg Ots]], [[Tiit Kuusik]], Vladimir Tšernov, dirigendid [[Neeme Järvi]], [[Eri Klas]] jpt. Viimastel aastatel esinenud ka koos selliste popartistidega nagu [[Siiri Sisask]], [[Koit Toome]], [[Tõnis Mägi]], ansambel [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]] ja teised. == Tunnustus == * 1969 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * 1974 [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * 1979 [[NSV Liidu rahvakunstnik]] * 1986 [[Georg Otsa nimeline auhind]] (bel canto traditsioonide elamusliku edasikandmise ja ulatusliku kontserttegevuse eest) * 1986 Orden [[Austuse märk]] * 2008 [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] auliige * 2011 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] <ref>{{EVkavaler|18154}}</ref> == Isiklikku == Tema isa oli suurtükiväeinsener ja hilisem Tartu Riikliku Ülikooli leninismi-marksismi õppejõud [[Arthur Richard Lombak]] (1896 Viljandi – 1977 Tallinn), ehkki "Eesti entsüklopeedias" on tema isaks eksikombel märgitud kindralmajor [[Johan Lombak]]. Tema ema oli vene-poola päritolu Tamara Lombak (sündinud Oparina; 1900 Tallinn – 1984 Tallinn). Tema abikaasa oli Juhan Voites, paaril on kaks poega.<ref name="3nlvq" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="FSoCn">K. Linder. "Särav ooperikulminatsioon". Svenska Dagbladet, 1. aprill 1985</ref> <ref name="57vpf">T. Levald [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2679:kullaproovist-ja-meie-m-lust&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3095 "Kullaproovist ja meie mälust"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp, 6. jaanuar 2006</ref> <ref name="syBEG">T. Levald [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9890:habras-kui-klaas&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3279 "Habras kui klaas"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp, 11. detsember 2009</ref> <ref name="oF6aL">{{Netiviide |url=http://www.kirjastuskunst.ee/catalogue.php?prID=6c4b761a28b734fe93831e3fb400ce87 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-02-08 |arhiivimisaeg=2020-08-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200809230606/http://www.kirjastuskunst.ee/catalogue.php?prID=6c4b761a28b734fe93831e3fb400ce87 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3nlvq">Peter Pedak [http://tallinn.ester.ee/record=b2620821~S1*est "Margarita Voites. Imet tabades"] I ja XIV ptk</ref> }} == Välislingid == *[http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/leht/96/11/02e/ Margarita Voites: koloratuur on lihtsa asja keeruliselt laulmine] *[http://www.postimees.ee/301006/esileht/kultuur/225850.php Margarita Voites – Eesti tõeline primadonna] *[https://www.ohtuleht.ee/209694 Margarita Voites: «Saatus on kinkinud mulle väga palju head.»] *[http://muusika.kul.ee/arhiiv/200901/lugu4.pdf Margarita Voites läbi iseenda prisma] *[http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=99295 Rahvakunstnikud. Margarita Voites] *[http://etv.err.ee/index.php?05593526&video=372 Margarita Voites "Ringvaates"] *[http://www.youtube.com/results?search_query=margarita+voites&search_type= Margarita Voites Youtube'is] {{JÄRJESTA:Voites, Margarita}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Karegooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2024]] nnmcl3w164drbo2l3avewga21j5l0dw Go Live 2005 0 80839 6752400 6663826 2024-10-30T19:35:57Z Muusikavärk 199678 6752400 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = "Go Live 2005" | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 22. oktoober 2005 | Lindistatud = 3. september 2005 | Stiil = [[rokkmuusika]] | Pikkus = 62:52 | Plaadifirma = [[MFM Records]] | Produtsent = | Arvustused = | Eelmine album = "[[Kuutõbine]]"<br />(2003) | | See album = '''"Go Live 2005"'''<br />(2005) | | Järgmine album = "[[Nagu esimene kord]]"<br />(2006) | }} '''"Go Live 2005"''' on ansambli [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] album [[2005]]. aastal antud kontserdi "[[Tele2 Go Live]]" salvestisega. Kogumik sisaldab nii [[CD]]-d kui ka [[DVD]]-d. ==Lood== #"Saatus" #"Isa ütles" #"Torm" #"[[Romula (Terminaator)|Romula]]" #"Tänapäeva muinaslugu" #"See ei ole saladus" #"Ebaõiglane" #"Lõbus maja" #"[[Ainult sina võid mu maailma muuta]]" #"[[Aja teenija (Terminaator)|Aja teenija]]" #"[[Muinasjutu mets]]" #"Carmen" #"[[Juulikuu lumi]]" Lisaks kontserdivideole on DVD-l veel: *kaadreid enne kontserti lava taga; *[[Jaagup Kreem|Jaagup]] ja [[Elmar Liitmaa|Elmar]] räägivad lugudest. ==Lugude pärinevus== *"[[Lõputu päev]]": 3, 9 *"[[Minu väike paradiis]]": 1, 2, 8, 13 *"[[Pühertoonia]]": 11 *"[[Singapur (Terminaator)|Singapur]]": 10 *"[[Head uudised]]": 6 *"[[Risk (Terminaator)|Risk]]": 5 *"[[Kuutõbine]]": 4, 12 *"[[Nagu esimene kord]]" (ilmus pärast käesolevat albumit): 7 ==Koosseis== *[[Jaagup Kreem]] – laul *[[Elmar Liitmaa]] – kitarr *[[Henno Kelp]] – bass *[[Roland Puusepp]] – trummid *[[Harmo Kallaste]] – klahvpillid {{Ansambel Terminaator}} [[Kategooria:Terminaatori albumid]] [[Kategooria:2005. aasta albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] 3uyph4g73c4lfr7sd5q4f7gzdqlrktg Cyrillus Kreek 0 84624 6752525 6659143 2024-10-31T07:35:27Z 195.80.118.146 6752525 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Cyrillus Kreek | pilt = Cyrillus Kreek.jpg | pildiallkiri = Cyrillus Kreek 1910. aastatel | taust = mitte_tegevartist | sünniaeg = [[3. detsember]] [[1889]]<br>[[Võnnu (Ridala)]], [[Venemaa Keisririik]] | surmaaeg = [[26. märts]] [[1962]]<br>[[Haapsalu]], [[Eesti NSV]] | stiil = [[klassikaline muusika]], [[rahvusromantism]] | amet = [[helilooja]], [[dirigent]], [[muusikapedagoog]] }} '''Cyrillus Kreek''' (ristinimi '''Karl Ustav Kreek'''; [[3. detsember]] [[1889]] Saanika küla, [[Võnnu (Ridala)]] vald – [[26. märts]] [[1962]] [[Haapsalu]]) oli eesti [[helilooja]], [[dirigent]] ja [[muusikapedagoog]]. Ta oli üks paremaid [[rahvalaul]]ude tundjaid{{lisa viide}} ning kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. ==Elulugu== Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus [[Lääne maakond|Läänemaal]]. Ta oli Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui ka kodus. 1896. aastal sai isa õpetajakoha [[Vormsi]]l, kus pere elas lühikest aega. Seal ristiti terve pere [[õigeusk|õigeusku]]. Nimi Karl Ustav asendati venepärase Kirilliga. Sellest tekkis hilisem kunstnikunimi Cyrillus. [[Pilt:Väike-Viigi 10.IMG 0982.jpg|pisi|Maja Haapsalus aadressil Väike-Viigi 10, kus Cyrillus Kreek elas aastail 1939–1962. Seal asus [[Cyrillus Kreegi kortermuuseum]]. Esiplaanil [[Cyrillus Kreegi monument]]]] Ema kolis lastega [[Haapsalu|Haapsallu]], et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss [[harmoonium]]i, [[klaver]]i ja [[orel]]i abil. Tal lubati harjutada kohaliku [[karskusselts]]i klaveril ning [[Haapsalu Jaani kirik|Jaani]] ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus [[puhkpill]]imängust, mängis kooli [[pasunakoor]]is ja linna [[tuletõrjeorkester|tuletõrjeorkestris]]. Cyrillus harjutas hoolsalt isa soetatud [[tromboon]]i, käis klaveritundides ja laulis kohalike seltside koorides. 1908. aastal alustas ta õpinguid [[Peterburi konservatoorium]]i trombooniklassis, jätkas aastatel 1912–1916 [[kompositsiooni eriala|kompositsiooni]] ja teooria erialal. Õpingute käigus tutvus Kreek [[Peeter Süda]]ga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühine musitseerimine, teineteisemõistmine ja üksteise abistamine. Nende läbikäimine kestis Süda varajase surmani. Peterburis suurenes Kreegi huvi [[eesti rahvamuusika]] vastu. Ta oli aktiivne [[rahvaviis]]ide koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i korraldatud ja [[Oskar Kallas]]e juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. aastal kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena [[fonograaf]]iga rahvaviise salvestama. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on tema kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 [[eestlased|eestlaste]] ning [[eestirootslased|eestirootslaste]] [[vaimulik rahvaviis|vaimulikku rahvaviisi]]. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu [[Teatri- ja Muusikamuuseum]]is [[Tallinn]]as. Kreegi muusikalises tegevuses oli oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas ta muusikaõpetajana, esmalt [[Rakvere Õpetajate Seminar]]is, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] ning aastail 1921–1932 [[Läänemaa Õpetajate Seminar]]is Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui ka kontserdisaalides. ==Looming== Cyrillus Kreek on muusikateoste üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade [[polüfoonia|polüfoonilistel]] töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 4–8-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka [[orkestrisüit]]e ja [[ansamblimuusika]]t. Eriti hindas ta [[puhkpilliansambel|puhkpilliansambleid]]. Oma stiilini jõudis Kreek varakult ja selles ei toimunud hiljem suuri muutusi. Tema [[helikeel]]es peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Ta kasutas järjekindlalt [[polüfoonia|polüfoonilisi]] arendusvõtteid, [[ostinato]]t, [[kaanon (muusika)|kaanonit]], [[imitatsioon (muusika)|imitatsioon]]i. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut [[Mart Saar]]e omaga. Need heliloojad olid esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas [[regivärss|regivärsilisele]] rahvaviisile. ===Koorimuusika=== Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". * Suurem osa (umbes 1000 laulu) koosneb lühikestest [[koraal]]i- ja rahvaviiside seadetest. * Väiksema osa moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koori[[sümfoonia]]teks nimetada. ** "Requiem c-moll" – Kreegi loomingu tippteos, esimene [[reekviem (muusika)|reekviem]] kodumaises muusikas, algselt eestikeelse tekstiga. ** "Taaveti laulud" – [[Vana Testament|Vanast Testamendist]] pärit [[psalm]]itekstidele loodud [[liturgia|liturgilised]] koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. * Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" * Humoristlikud laulud, näiteks "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". * Üle 600 vaimuliku laulu * Ilmalikud koorilaulud, näiteks populaarsed [[segakoor]]ilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu". * "Kuus laulu Hiiumaalt" – [[süit]] [[meeskoor]]ile ===Instrumentaalteosed=== * "''Musica sacra''" - kuus vaimulikku laulu orkestrile * "Pärnumaa" - süit [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrile]] * "Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile * "Hiiumaa" - süit [[puhkpilliorkester|puhkpilliorkestrile]] ==Tunnustus== * 1939 – [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Välislingid == * [https://www.emic.ee/cyrillus-kreek-est Biograafia ja helilooming Eesti Muusika Infokeskuse veebis] {{JÄRJESTA:Kreek, Cyrillus}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Peterburi konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Haapsalu vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1962]] 9j6lfow22xrw7q1jp4ux527p1kp7lxk Eesti maavägi 0 84989 6752282 6750305 2024-10-30T14:03:55Z Artifint1 189767 /* Õhutõrjesüsteemid */ 6752282 wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = Eesti maavägi | pilt = Maavagi crest.svg|pildisuurus=200px | pildiallkiri = Maaväe embleem | algusaeg = 1991 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Eesti}} | kuuluvus = [[Eesti kaitsevägi]] | haru = [[maavägi]] | liik = | ülesanne = [[maismaasõda]] | suurus = | alluv = [[Pilt:Small coat of arms of Estonia.svg|23px]] [[Kaitseväe peastaap]] | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = [[Eesti maavägi#Varustus|Eesti maaväe varustus]] | varustusesilt = | lahingud = {{Lihtloend| * [[Afganistani sõda (2001)]] * [[Iraagi sõda]] }} | lahingusilt = Sõjad | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[File:Flag of the Estonian Land Forces.svg|150px]] | märk_silt = Maaväe lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''Eesti maavägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas [[kaitseplaan]]idele ja [[kaitseväe juhtimisorgan]]ite korraldustele. ==Maaväe ülesanded== Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone [[loodusõnnetus]]te või inimtegevuse tagajärjel tekkinud [[katastroof]]ide korral. [[Rahu]]ajal on maaväe ülesanneteks: * korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; * kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; * osaleda õppustel ja operatsioonides koos [[NATO]] ja teiste partneritega; * abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. [[Kriis]]ide korral on maaväe ülesanneteks: * valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; * tõsta valmisolekutaset; * alustada kas osalise või täieliku [[mobilisatsioon]]i läbiviimist; * luua tingimused liitlaste saabumiseks. Sõjaajal on maaväe ülesanneteks: * kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele; * korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed. ==Maaväe rahuaegne koosseis== [[Pilt:Estonian Division insignia.png|28px]] '''[[Diviis (Eesti)|Diviis]]''' * [[Pilt:Jvbrigaad.jpg|25px|1. Jalaväebrigaadi vapp]] '''[[1. Jalaväebrigaad (Eesti)|1. Jalaväebrigaad]]''' * [[Staap]] ([[Tapa]]l) * [[Pilt:Scoutspataljon emblem.svg|20px]] [[Scoutspataljon]] (Tapal) * [[File:KalevJP large.jpg|20px]] [[Kalevi jalaväepataljon]] ([[Jõhvi]]s) * [[Pilt:Viru jalaväepataljon uus embleem.jpg|20px]] [[Viru jalaväepataljon]] (Jõhvis) * [[Pilt:1. Jalaväebrigaad Pioneeripataljon.png|20px|Pioneerpataljoni vapp]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ([[Tapa]]l) * [[Pilt:Õhutõrjepataljon emblem.svg|20px|Õhutõrjepataljoni vapp]] [[Õhutõrjepataljon (Eesti kaitsevägi)|Õhutõrjepataljon]] (Tapal) * [[Pilt:Suurtükiväepataljon emblem.svg|20px|Suurtukiväegrupi vapp]] [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväepataljon]] (Tapal) * [[Pilt:1. Jalaväebrigaad Tagalapataljon.png|20px]] Tagalapataljon (Tapal) * Tankitõrjekompanii (Jõhvis) * Luurekompanii (Tapal) * Staabikompanii (Tapal) [[Pilt:2.JVBr small.png|25px|2. Jalaväebrigaadi vapp]] '''[[2. jalaväebrigaad]]''' * [[Staap]] ([[Luunja]]s) * [[Pilt:Mv kuperjanov.jpg|20px|Kuperjanovi Üksiku Jalaväepataljoni vapp]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ([[Võru]]s) * [[Pilt:2. Jalaväebrigaad Tagalapataljon.png|20px]] Tagalapataljon (Võrus) Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on: *[[1. Jalaväebrigaad (Eesti)|1. Jalaväebrigaadi]] staap * 2. jalaväebrigaadi staap *[[Scoutspataljon]] *[[EOD]]/[[IEDD]] demineerimisrühm {{uuenda}} ===Planeeritavad muutused uue riigikaitse arengukava kohaselt=== {{uuenda}} Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel. * '''1. brigaadi''' põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid [[soomusvägi|soomusbrigaadiks]]. Brigaadile on kavas hankida lisaks [[soomustransportöör]]idele [[jalaväe lahingumasin]]ad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon. * '''2. brigaadi''' põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse [[jalavägi|jalaväebrigaadina]]. Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus. {{uuenda}} ==Reservüksused== [[File:120614-A-OC230-143 (7395371704).jpg|pisi|Eesti maaväe sõdur rahvusvahelisel õppusel [[Saber Strike|Saber Strike 2012]]]] Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi: *6 [[jalaväepataljon]]i (neist 2 soomukitel) *2 [[õhutõrjepataljon]]i *2 [[pioneeripataljon]]i *2 [[suurtükiväepataljon]]i *2 tagalapataljoni *2 luurekompaniid *2 [[tankitõrjekompanii]]d ==Varustus== ===Tulirelvad=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Kaliiber ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Püstolid''' |- |[[Heckler & Koch USP]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Poolautomaatne püstol]] |[[9×19mm Parabellum|9×19 mm]] |[[File:HKUSP.png|150px]] |Standardkasutuses püstol.<ref name="Zly4E" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Automaadid ja karabiinid''' |- |[[LMT R-20 Rahe]] |{{Pisilipp|USA}} |Ründevintpüss |[[5,56×45mm NATO|5,56×45 mm]]<br>[[7,62×51mm NATO|7,62×51 mm]] | [[Fail:Jõgeva maleva õppus Luud 28.-29.01.2023 (52687035215).jpg|150x150px]] |Uus Kaitseväe teenistusrelv. Kõik üksused saavad uue teenistusrelvaga relvastatuks 2022. aastaks.<ref name="0H2eg" /><ref name="GcGrH" /><ref name="zC0HH" /> 7,62x51mm kaliibriga varianti '''R-20 L''' kasutatakse täpsuspüssina. |- |[[IMI Galil]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |Ründevintpüss |[[5,56×45mm NATO|5,56×45 mm]] |[[Fail:Galil.jpg|150x150px]] |Standardkasutuses ründevintpüss [[1. jalaväebrigaad]]i relvastuses.<ref name="0H2eg" /><ref name="GcGrH" /><ref name="zC0HH" /> |- |[[Heckler & Koch G3#Ak 4|Ak 4]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Ründevintpüss<!-- Battle rifle --> |[[7,62×51mm NATO|7,62×51 mm]] |[[File:Kongsberg AG-3.jpg|150px]] |Standardkasutuses ründevintpüss [[2. jalaväebrigaad]]i relvastuses.<ref name="LLMxU" /> |- |[[Heckler & Koch G36]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Ründevintpüss |5,56×45&nbsp;mm |[[File:Domok g36.JPG|150px]] |Kasutuses [[Erioperatsioonide grupp|Erioperatsioonide grupi]] poolt.<ref name="Delfi.ee" /> |- ||[[M14 (relv)|M14]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Tseremoniaal Karabiin |7,62×51&nbsp;mm |[[File:M14 Stand-off Munitions Disruptor (SMUD) (7414626342).jpg|150px]] |Kasutuses vahipataljoni poolt tseremoonialrelvana.<ref name="NA0yt" /> Osad modifitseeriti [[E-Arsenal]]i poolt täppisrelvadeks M-14 TP2.<ref name="hDfdY" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Snaiperrelvad''' |- |[[Sako TRG|Sako TRG-42]] |{{Pisilipp|Soome}} |[[Snaiperrelv]] |[[.338 Lapua Magnum]] |[[File:Sako TRG folding stock + Zeiss 3-12x56 SSG P.JPG|150px]] |Kasutusel erivägede ja luureüksuste poolt. |- |[[PGM Hécate II]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Snaiperrelv |[[12,7×99mm NATO|12,7×99 mm]] |[[File:PGM Hecate.jpg|150px]] | |- |[[IMI Galil|Galil Sniper]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |Täpsuspüss |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Galil-Sniper-Galatz-r001.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch HK417]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Täpsuspüss]] |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Heckler & Koch HK417 Sniper Rifle of PASKAL.JPG|150px]] |Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.<ref name="Delfi.ee">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-millega-tegeleb-eestlaste-eriuksus-afganistanis?id=67571394</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Pumppüssid''' |- |[[Benelli M3|Benelli M3T]] |{{Pisilipp|Itaalia}} | Pumphaavlipüssi |[[Pumppüss#Kaliiber|12 kaliibrine]] |[[File:Benelli M3 Super 90.jpg|150px]] | |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Püstolkuulipildujad''' |- |[[Uzi|IMI Mini UZI]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Püstolkuulipilduja]] |9×19&nbsp;mm |[[Fail:Uzi of the israeli armed forces.jpg|150x150px]] | |- |[[Heckler & Koch MP5|Heckler & Koch MP5A2]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Püstolkuulipilduja |9×19&nbsp;mm |[[Fail:Heckler & Koch MP5 b.jpg|150x150px]] | |- |[[Heckler & Koch MP7]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Püstolkuulipilduja |[[4,6×30mm|4,6×30 mm]] |[[File:Heckler & Koch MP7A1.png|150px]] | Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.<ref>{{cite web|url=http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kaitsevae-eriuksuste-juht-peame-olema-valmis-reageerima-igasugustele-nahtustele?id=71398509 |title=Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele |date=06.05.2015 |accessdate=17.04.2017}}</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Kuulipildujad''' |- |[[IMI Negev]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Kergekuulipilduja]] |5,56×45&nbsp;mm |[[File:IWI-Negev-Zachi-Evenor-01-white.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch MG4]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Kergekuulipilduja |5,56x45 mm |[[File:MG4.jpg|150px]] |Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.<ref name="Delfi.ee" /> |- |[[FN MAG|Ksp 58]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Täiskuulipilduja]] |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Kulspruta 58 001.jpg|150px]] | |- |[[Rheinmetall MG3]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Täiskuulipilduja |7,62×51&nbsp;mm |[[Pilt:BundeswehrMG3_noBG.png|150px]] | |- |[[M2 Browning]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Raskekuulipilduja]] |12,7×99&nbsp;mm |[[Pilt:PEO Browning M2E2 QCB.jpg|150px]] |Osad on monteeritud sõidukitele (näiteks [[Patria Pasi]]) ja osad on kolmjalaga kaasaskantavad. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Granaadiheitjad''' |- |[[Brügger & Thomet GL-06]] |{{Pisilipp|Šveits}} |[[Granaadiheitja]] |[[40 mm granaat|40 mm]] |[[Pilt:Eng pm ASG-GL-06-Grenade-Launcher-Proline-17002-8737 1.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch AG-C/GLM|Heckler & Koch GLM]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[Pilt:HK AGCEGLM.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch HK69A1|Heckler & Koch 79N]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[File:HK69A1.jpg|150px]] | |- |[[M203]] |{{Pisilipp|USA}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[File:PEO M203A2 Grenade Launcher.png|150px]] | |- |} ===Granaadid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Detonatsioon ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Granaadid''' |- |[[F1-granaat]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Käsigranaat]] |Sütikuga |[[File:F1 grenade travmatik com 02 by-sa.jpg|150px]] | |- |[[RGD-5]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |Käsigranaat |Sütikuga |[[Pilt:Rgd 5 hand grenade.jpeg|150px]] |[[Pilt:RGD-5 grenade.jpg|150px]] [[Pilt:Grenade RGD-5 Navy.jpg|150px]] |- |[[Spränghandgranat m/56|m/56]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Käsigranaat |Sütikuga | [[File:Spränghandgranat m56 001.jpg|150px]] | |- |} ===Tankitõrjesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Lõhkepea ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjeraketisüsteemid''' |- |[[MILAN|MILAN 2]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Juhitav tankitõrjerakett |115&nbsp;mm |[[File:Milan 2.jpg|150px]] |Traadiga juhitav rakett |- |[[FGM-148 Javelin]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Isesihtuv rakett|Isesihtuv]] [[tankitõrjerakett]] |127&nbsp;mm |[[File:FGM-148 Javelin (5160721562).jpg|150px]] |Ameerika Ühendriikidelt osteti 80 süsteemi (võimalusega tulevikus osta veel 40).<ref name="tee9O" /> Mõned neist on Ukrainale üle antud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti antud Javelini tankitõrjeraketid jõudsid Ukrainasse {{!}} Kaitseministeerium |url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/eesti-antud-javelini-tankitorjeraketid-joudsid-ukrainasse |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|Instalaza C90-CR]] |{{Pisilipp|Hispaania}} |Õlaltlastav rakett |90&nbsp;mm | [[Fail:C-90.jpg|150x150px]] |Ühekordse kasutusega |- |[[Spike]] |{{Pisilipp|Iisrael}} / {{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Isesihtuv rakett|Isesihtuv]] [[tankitõrjerakett]] |130&nbsp;mm |[[File:SPIKE ATGM.jpg|150px]] |EuroSpike GmbH'lt osteti 18 süsteemi, tarned alates 2020. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tagasilöögita tankitõrjerelvad''' |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |84&nbsp;mm |[[File:M3E1.jpg|150px]] |Variandid M2 ja M3. Vahetatakse variandi M4 vastu välja 2022. aastaks.<ref name="TAgL9" /><ref name="Balance"/> Relvastuses on umbes 700 tükki.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-01-10 |pealkiri=Kaitsevägi sai uued granaadiheitjad Carl-Gustav M4 |url=https://www.err.ee/1608845647/kaitsevagi-sai-uued-granaadiheitjad-carl-gustav-m4 |vaadatud=2024-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |} ===Õhutõrjesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- |[[Mistral (raketisüsteem)|Mistral]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Lühimaa [[õhutõrjerakett]] 90 mm | |[[File:54RA-IMG 9142.jpg|150px]] | Alates 2007. aastast on neid süsteeme regulaarselt tellitud. Mõned neist on Ukrainale üle antud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-19 |pealkiri=Eesti ostab nelja riigiga Mistral raketisüsteeme ja rakette |url=https://www.err.ee/1609375544/eesti-ostab-nelja-riigiga-mistral-raketisusteeme-ja-rakette |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|Piorun]] |{{Pisilipp|Poola}} |Lühimaa [[õhutõrjerakett]] 72 mm | |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |Tarnitud 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-05 |pealkiri=Eestisse jõudsid õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid Piorun |url=https://www.err.ee/1609213516/eestisse-joudsid-olalt-lastavad-luhimaa-ohutorjesusteemid-piorun |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[ZU-23-2]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Õhutõrjekahur]] 23×152 mm | |[[File:Zu-23 30 M1-3 - InnovationDay2013part1-40.jpg|150px]] | |- |[[IRIS-T|IRIS-T SLM]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Keskmaa õhutõrjesüsteem | |[[Fail:Iris-T SLM, ILA 2024, Schoenefeld (ILA45484) (cropped).jpg|150x150px]] |Tellitud 2023. aastal. Tarne plaanitud 2025–2026.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-09-11 |pealkiri=Eesti allkirjastas keskmaa õhutõrjesüsteemide IRIS-T SLM ostulepingu |url=https://www.err.ee/1609096937/eesti-allkirjastas-keskmaa-ohutorjesusteemide-iris-t-slm-ostulepingu |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |} ===Kaudtulesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Miinipildujad''' |- |[[M252 mortar|M252]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Miinipilduja |80 |[[File:M252 mortar usmc.jpg|150px]] |M252 on 81&nbsp;mm kolmemehelise meeskonna poolt kasutatav miinipilduja.<ref name="Balance"/><ref name="ZV2ED" /> |- |[[120 Krh/40|m/41D]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Miinipilduja |165 |[[File:LT M41D.jpg|150px]] |m/41D on 120&nbsp;mm viiemehelise meeskonna poolt kasutatav raskemiinipilduja.<ref name="Balance"/><ref name="UNEST" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Haubitsad''' |- |[[K9 Thunder|K9 Kõu]] |{{Pisilipp|Lõuna-Korea}} |[[Liikursuurtükk]] 155mm |24<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti sai täiendust oma haubitsapargile |url=https://www.eesti.ca/eesti-sai-taiendust-oma-haubitsapargile/article60709 |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Estonian World Review |keel=et}}</ref> |[[Fail:K9 Kõu Kevadtormil (cropped).jpg|155x155px]] |Lõuna-Korealt osteti esmalt 18 155mm liikursuurtükki. Tarned alates 2020.<ref name="Balance"/><ref name="UNEST" /> Kokku tellitud 36 liikursuurtükki.<ref name="Veel" /> |- |[[CAESAR]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |[[Liikursuurtükk]] 155mm | |[[Fail:Quartier Général Sabatier - CAESAR - 1.JPG|150x150px]] |Tellitud 12 ratastel liikursuurtükki. Tarne plaanitud 2024–2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseminister Pevkur: Esimesed Caesar haubitsad saabuvad Eestisse juba sel aastal {{!}} Kaitseministeerium |url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-pevkur-esimesed-caesar-haubitsad-saabuvad-eestisse-juba-sel-aastal |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> |- |[[FH-70]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Haubits]] | |[[File:JGSDF FH70 howitzer(0412) left front view at Camp Yao October 16, 2016.jpg|150px]] |FH-70 on 155&nbsp;mm järelveetav haubits.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> Üle antud Ukrainale (täpne kogus teadmata).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anton Aleksejev, Kristjan Svirgsden, Zaporižžja oblast, Ukraina {{!}} |kuupäev=2023-03-16 |pealkiri=ERR Ukrainas: kuidas läheb rindel Eestis väljaõppe saanud Ukraina sõduritel |url=https://www.err.ee/1608917687/err-ukrainas-kuidas-laheb-rindel-eestis-valjaoppe-saanud-ukraina-soduritel |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Mitmikraketiheitjad''' |- |[[M142 HIMARS]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Mitmikraketiheitja]] | |[[Fail:M142 himars.jpg|150x150px]] |Tellitud 6 mitmikraketiheitjat. Tarne plaanitud aastal 2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti saab HIMARSid siiski hiljemalt 2025. aasta lõpuks |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120085732/eesti-saab-himarsid-siiski-hiljemalt-2025-aasta-lopuks |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> |} ===Soomustehnika=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Soomustatud masinad''' |- |rowspan="3"|[[Combat Vehicle 90]] |rowspan="3"|{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |rowspan="3"|[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|150x150px]] |rowspan="3"|Madalmaadelt osteti 44 CV9035'te ja Norrast ostetud 35 CV90'e kere, mis monteeritakse toetusmasinateks.<ref name="mt1J4" /><ref name="QAjqY" /> |- |Toetusmasinad |35 |- |Treeningmasinad |2 |- |[[Patria Pasi]] |{{Pisilipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |136 |[[File:XA-180EST in Afghanistan.jpg|150px]] |XA-180: 60 tükki ostetud Soomest (56 teenistuses).<ref name="Balance"/><br/>XA-188: 81 tükki ostetud Madalmaadelt (80 teenistuses).<ref name="UNEST" /><ref name="Rs5Ty" /> |- |[[Otokar ARMA]] 6 × 6 |{{Pisilipp|Türgi}} |[[Soomustransportöör]] | |[[Fail:ASELSAN-YENER-750x470.jpg|150x150px]] | rowspan="2" |Tellitud 230 masinat. Tarne plaanitud 2024–2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ALLKIRJAD ALL {{!}} Eesti ostab ligikaudu 200 miljoni euro eest Türgilt ratassoomukeid |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120240869/allkirjad-all-eesti-ostab-ligikaudu-200-miljoni-euro-eest-turgilt-ratassoomukeid |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Madis Hindre {{!}} |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=2nd Infantry Brigade hopes to take new armored vehicles to Spring Storm next year |url=https://news.err.ee/1609136987/2nd-infantry-brigade-hopes-to-take-new-armored-vehicles-to-spring-storm-next-year |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> |- |Nurol Makina NMS 4 × 4 |{{Pisilipp|Türgi}} |[[Soomusauto]] | |[[Fail:YörükNMS.jpg|150x150px]] |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Soomustatud [[pioneerisõiduk]] |2 |[[Pilt:Bergepanzer 2.jpg|150px]] |Osteti Madalmaadelt. |- |[[Leopard 1|Biber]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Sillatank]] |2 |[[File:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|150px]] |Osteti Madalmaadelt. |- |[[Leopard 1|Fahrschulpanzer Leopard 1]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Treeningmasin |2 | |Osteti Madalmaadelt. |- |} ===Toetussõidukid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Veokid ja transportöörid''' |- |[[Mercedes-Benz Unimog]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Logistika sõjaväes|Transpordiveok]] |>300 |[[File:Unimog 1300L.jpg|150px]] |Peamiselt Unimog 416 and 435/1300 seeria mudelid. |- |[[MAN mil gl]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Transpordiveok | |[[File:Bundeswehr MAN 5to.gl.jpg|150px]] |MAN 4520, 4620 and 4640 seeria mudelid. Kasutusel ka suurtükkide vedamiseks. |- |[[DAF Trucks|DAF YA 4440]] |{{Pisilipp|Madalmaad}} |Transpordiveok | |[[File:YA-4440 pic1.JPG|150px]] | |- |[[Mercedes-Benz NG|Mercedes-Benz 1017A]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Transpordiveok | |[[File:MB 1017.jpg|150px]] | |- |[[Sisu E13TP]] |{{Pisilipp|Soome}} |Transpordiveok |2 |[[File:Sisu E13.jpg|150px]] |Kasutusel [[Ground Master 400|Ground Master 403]] radarite kandmiseks. |- |[[Volvo FMX]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok |12 |[[File:Volvo FMX 460 6x4 2012 (15057486052).jpg|150px]] | |- |[[Bandvagn 206]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Roomikveok-hõlmik | |[[File:Hagglunds Bv206 25th US Marines 2.jpg|150px]] | |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Maastur''' |- |[[Mercedes-Benz G-Class|Mercedes-Benz 250 GD]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Maastur]] | |[[File:MB250GD Wolf.jpg|150px]] | |- |[[Commercial Utility Cargo Vehicle|Chevrolet CUCV]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Maastur | |[[File:Lithuanian M1008 CUCV.jpg|150px]] |M1008, M1009 and M1010 seeria mudelid. |- |[[Volvo C303|Volvo Tgb]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Maastur | |[[File:Pansarvärnspjästerrängbil 1111 Revinge 2012.jpg|150px]] |Volvo Tgb 11, 13 and 20 seeria mudelid. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Toetussõidukid''' |- |[[Mercedes-Benz Actros|Mercedes-Benz 4150]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Kraanaauto]] | |[[File:Mercedes-Benz Actros Merivoimien vuosipäivä 2014 01.JPG|150px]] | |- |[[KrAZ-6322|TMM-3M]] |{{Pisilipp|Ukraina}} |[[Lahingtoetussillasüsteem]] |4 |[[File:ТММ-3 тяжёлый механизированный мост.jpg|150px]] |Osteti Ukrainalt.<ref name="postimees.ee" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Mootorrattad''' |- |[[Husqvarna Motorcycles|Husqvarna 258A MT]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Mootorratas]] | |[[File:Motorcykel 258 Revinge 2014-2.jpg|150px]] | |- |} ==Ajalugu== {{Vaata|Eesti kaitsejõudude ajalugu}} Eesti Maavägi asutati 1991. aastal. ==Märkused== {{märkus|a|a}}Seoses kaitseväe struktuurireformiga ühendati maaväe staap [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabiga]] ning maaväe ülema ametikoht kaotati. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zly4E">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/HK-USP|title=Püstol H&K USP|language=|publisher=[[Eesti kaitsevägi]]|access-date=2017-04-12|archive-date=2018-01-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20180120065646/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/HK-USP|url-status=dead}}</ref> <ref name="0H2eg">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-AR|title=Automaat Galil AR|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123002628/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-AR|url-status=dead}}</ref> <ref name="GcGrH">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-SAR|title=Automaat Galil SAR|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000015/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-SAR|url-status=dead}}</ref> <ref name="zC0HH">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-ARM|title=Automaat Galil ARM|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000537/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-ARM|url-status=dead}}</ref> <ref name="LLMxU">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/AK-4|title=Automaat AK-4|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000855/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/AK-4|url-status=dead}}</ref> <ref name="NA0yt">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/M-14|title=Poolautomaatne vintpüss M-14|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2017-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20170505015529/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/m-14|url-status=dead}}</ref> <ref name="hDfdY">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/M-14-TP-2|title=Täpsuspüss M-14 TP2|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2019-01-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20190111232458/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/m-14-tp-2|url-status=dead}}}</ref> <ref name="tee9O">http://www.postimees.ee/2996135/eesti-saab-javelini-tankitorjesusteemid-jargmisel-aastal</ref> <ref name="TAgL9">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-M2|title=Granaadiheitja Carl-Gustav M2|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2017-12-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20171219143135/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m2|url-status=dead}}</ref> <ref name="Balance">IISS. The Military Balance 2016, page 91</ref> <ref name="UNEST">{{cite web|url=http://www.un-register.org/NationalHoldings/CountryDetail.aspx?Register_Id=489|title=Estonia 2008|publisher=[[ÜRO]]|access-date=2017-04-12|archive-date=2014-05-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20140502033018/http://www.un-register.org/NationalHoldings/CountryDetail.aspx?Register_Id=489|url-status=dead}}</ref> <ref name="Veel">{{netiviide |pealkiri=Eesti ostab Lõuna-Korealt veel 12 liikursuurtükki K9 |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608850645/eesti-ostab-louna-korealt-veel-12-liikursuurtukki-k9 |vaadatud=5. mail 2023}}</ref> <ref name="ZV2ED">{{cite web |url=http://www.postimees.ee/338530/eesti-saab-usa-lt-80-uut-miinipildujat|title=Eesti saab USA-lt 80 uut miinipildujat|language=|publisher=Postimees}}</ref> <ref name="mt1J4">http://uudised.err.ee/v/eesti/e71bc50a-7cc4-4024-886c-4ccaadc80989</ref> <ref name="QAjqY">http://epl.delfi.ee/news/eesti/scoutspataljon-valmistub-umber-relvastuma.d?id=68387437</ref> <ref name="Rs5Ty">{{cite web |url=http://issuu.com/sodur/docs/sodur0613|title=Soome soomukid Eesti kaitseväes|language=|publisher=[[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]}}</ref> <ref name="postimees.ee">http://www.postimees.ee/3395435/galerii-ja-video-kaitsevagi-sai-jogede-uletamiseks-uue-sillasusteemi</ref> }} == Kirjandus == * The Military Balance 2024 / International Institute for Strategic Studies. – Abingdon: Taylor & Francis, 2024. – 552 p. – <nowiki>ISBN 9781032780047</nowiki>. ==Välislingid== * {{commonskat-tekstina|Maavägi}} * [http://www.mil.ee/index.php?menu=maavagi&sisu=maavagi Maaväe koduleht kaitsejõudude peastaabi kodulehel] * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:46305 Jalaväe eeskiri]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:46301 Eesti kamandu sõnad sõjaväele 1918]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68688 Jalaväe taktika käsiraamat]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Eesti kaitsejõud}} {{Eesti kaitsevägi}} [[Kategooria:Eesti maavägi| ]] n2c11tn66hcfr970n82irmj0mk0a7li 6752290 6752282 2024-10-30T14:27:37Z Artifint1 189767 /* Soomustehnika */ 6752290 wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = Eesti maavägi | pilt = Maavagi crest.svg|pildisuurus=200px | pildiallkiri = Maaväe embleem | algusaeg = 1991 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Eesti}} | kuuluvus = [[Eesti kaitsevägi]] | haru = [[maavägi]] | liik = | ülesanne = [[maismaasõda]] | suurus = | alluv = [[Pilt:Small coat of arms of Estonia.svg|23px]] [[Kaitseväe peastaap]] | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = [[Eesti maavägi#Varustus|Eesti maaväe varustus]] | varustusesilt = | lahingud = {{Lihtloend| * [[Afganistani sõda (2001)]] * [[Iraagi sõda]] }} | lahingusilt = Sõjad | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[File:Flag of the Estonian Land Forces.svg|150px]] | märk_silt = Maaväe lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''Eesti maavägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas [[kaitseplaan]]idele ja [[kaitseväe juhtimisorgan]]ite korraldustele. ==Maaväe ülesanded== Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone [[loodusõnnetus]]te või inimtegevuse tagajärjel tekkinud [[katastroof]]ide korral. [[Rahu]]ajal on maaväe ülesanneteks: * korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; * kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; * osaleda õppustel ja operatsioonides koos [[NATO]] ja teiste partneritega; * abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. [[Kriis]]ide korral on maaväe ülesanneteks: * valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; * tõsta valmisolekutaset; * alustada kas osalise või täieliku [[mobilisatsioon]]i läbiviimist; * luua tingimused liitlaste saabumiseks. Sõjaajal on maaväe ülesanneteks: * kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele; * korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed. ==Maaväe rahuaegne koosseis== [[Pilt:Estonian Division insignia.png|28px]] '''[[Diviis (Eesti)|Diviis]]''' * [[Pilt:Jvbrigaad.jpg|25px|1. Jalaväebrigaadi vapp]] '''[[1. Jalaväebrigaad (Eesti)|1. Jalaväebrigaad]]''' * [[Staap]] ([[Tapa]]l) * [[Pilt:Scoutspataljon emblem.svg|20px]] [[Scoutspataljon]] (Tapal) * [[File:KalevJP large.jpg|20px]] [[Kalevi jalaväepataljon]] ([[Jõhvi]]s) * [[Pilt:Viru jalaväepataljon uus embleem.jpg|20px]] [[Viru jalaväepataljon]] (Jõhvis) * [[Pilt:1. Jalaväebrigaad Pioneeripataljon.png|20px|Pioneerpataljoni vapp]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]] ([[Tapa]]l) * [[Pilt:Õhutõrjepataljon emblem.svg|20px|Õhutõrjepataljoni vapp]] [[Õhutõrjepataljon (Eesti kaitsevägi)|Õhutõrjepataljon]] (Tapal) * [[Pilt:Suurtükiväepataljon emblem.svg|20px|Suurtukiväegrupi vapp]] [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväepataljon]] (Tapal) * [[Pilt:1. Jalaväebrigaad Tagalapataljon.png|20px]] Tagalapataljon (Tapal) * Tankitõrjekompanii (Jõhvis) * Luurekompanii (Tapal) * Staabikompanii (Tapal) [[Pilt:2.JVBr small.png|25px|2. Jalaväebrigaadi vapp]] '''[[2. jalaväebrigaad]]''' * [[Staap]] ([[Luunja]]s) * [[Pilt:Mv kuperjanov.jpg|20px|Kuperjanovi Üksiku Jalaväepataljoni vapp]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ([[Võru]]s) * [[Pilt:2. Jalaväebrigaad Tagalapataljon.png|20px]] Tagalapataljon (Võrus) Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on: *[[1. Jalaväebrigaad (Eesti)|1. Jalaväebrigaadi]] staap * 2. jalaväebrigaadi staap *[[Scoutspataljon]] *[[EOD]]/[[IEDD]] demineerimisrühm {{uuenda}} ===Planeeritavad muutused uue riigikaitse arengukava kohaselt=== {{uuenda}} Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel. * '''1. brigaadi''' põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid [[soomusvägi|soomusbrigaadiks]]. Brigaadile on kavas hankida lisaks [[soomustransportöör]]idele [[jalaväe lahingumasin]]ad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon. * '''2. brigaadi''' põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse [[jalavägi|jalaväebrigaadina]]. Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus. {{uuenda}} ==Reservüksused== [[File:120614-A-OC230-143 (7395371704).jpg|pisi|Eesti maaväe sõdur rahvusvahelisel õppusel [[Saber Strike|Saber Strike 2012]]]] Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi: *6 [[jalaväepataljon]]i (neist 2 soomukitel) *2 [[õhutõrjepataljon]]i *2 [[pioneeripataljon]]i *2 [[suurtükiväepataljon]]i *2 tagalapataljoni *2 luurekompaniid *2 [[tankitõrjekompanii]]d ==Varustus== ===Tulirelvad=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Kaliiber ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Püstolid''' |- |[[Heckler & Koch USP]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Poolautomaatne püstol]] |[[9×19mm Parabellum|9×19 mm]] |[[File:HKUSP.png|150px]] |Standardkasutuses püstol.<ref name="Zly4E" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Automaadid ja karabiinid''' |- |[[LMT R-20 Rahe]] |{{Pisilipp|USA}} |Ründevintpüss |[[5,56×45mm NATO|5,56×45 mm]]<br>[[7,62×51mm NATO|7,62×51 mm]] | [[Fail:Jõgeva maleva õppus Luud 28.-29.01.2023 (52687035215).jpg|150x150px]] |Uus Kaitseväe teenistusrelv. Kõik üksused saavad uue teenistusrelvaga relvastatuks 2022. aastaks.<ref name="0H2eg" /><ref name="GcGrH" /><ref name="zC0HH" /> 7,62x51mm kaliibriga varianti '''R-20 L''' kasutatakse täpsuspüssina. |- |[[IMI Galil]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |Ründevintpüss |[[5,56×45mm NATO|5,56×45 mm]] |[[Fail:Galil.jpg|150x150px]] |Standardkasutuses ründevintpüss [[1. jalaväebrigaad]]i relvastuses.<ref name="0H2eg" /><ref name="GcGrH" /><ref name="zC0HH" /> |- |[[Heckler & Koch G3#Ak 4|Ak 4]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Ründevintpüss<!-- Battle rifle --> |[[7,62×51mm NATO|7,62×51 mm]] |[[File:Kongsberg AG-3.jpg|150px]] |Standardkasutuses ründevintpüss [[2. jalaväebrigaad]]i relvastuses.<ref name="LLMxU" /> |- |[[Heckler & Koch G36]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Ründevintpüss |5,56×45&nbsp;mm |[[File:Domok g36.JPG|150px]] |Kasutuses [[Erioperatsioonide grupp|Erioperatsioonide grupi]] poolt.<ref name="Delfi.ee" /> |- ||[[M14 (relv)|M14]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Tseremoniaal Karabiin |7,62×51&nbsp;mm |[[File:M14 Stand-off Munitions Disruptor (SMUD) (7414626342).jpg|150px]] |Kasutuses vahipataljoni poolt tseremoonialrelvana.<ref name="NA0yt" /> Osad modifitseeriti [[E-Arsenal]]i poolt täppisrelvadeks M-14 TP2.<ref name="hDfdY" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Snaiperrelvad''' |- |[[Sako TRG|Sako TRG-42]] |{{Pisilipp|Soome}} |[[Snaiperrelv]] |[[.338 Lapua Magnum]] |[[File:Sako TRG folding stock + Zeiss 3-12x56 SSG P.JPG|150px]] |Kasutusel erivägede ja luureüksuste poolt. |- |[[PGM Hécate II]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Snaiperrelv |[[12,7×99mm NATO|12,7×99 mm]] |[[File:PGM Hecate.jpg|150px]] | |- |[[IMI Galil|Galil Sniper]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |Täpsuspüss |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Galil-Sniper-Galatz-r001.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch HK417]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Täpsuspüss]] |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Heckler & Koch HK417 Sniper Rifle of PASKAL.JPG|150px]] |Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.<ref name="Delfi.ee">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-millega-tegeleb-eestlaste-eriuksus-afganistanis?id=67571394</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Pumppüssid''' |- |[[Benelli M3|Benelli M3T]] |{{Pisilipp|Itaalia}} | Pumphaavlipüssi |[[Pumppüss#Kaliiber|12 kaliibrine]] |[[File:Benelli M3 Super 90.jpg|150px]] | |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Püstolkuulipildujad''' |- |[[Uzi|IMI Mini UZI]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Püstolkuulipilduja]] |9×19&nbsp;mm |[[Fail:Uzi of the israeli armed forces.jpg|150x150px]] | |- |[[Heckler & Koch MP5|Heckler & Koch MP5A2]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Püstolkuulipilduja |9×19&nbsp;mm |[[Fail:Heckler & Koch MP5 b.jpg|150x150px]] | |- |[[Heckler & Koch MP7]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Püstolkuulipilduja |[[4,6×30mm|4,6×30 mm]] |[[File:Heckler & Koch MP7A1.png|150px]] | Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.<ref>{{cite web|url=http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kaitsevae-eriuksuste-juht-peame-olema-valmis-reageerima-igasugustele-nahtustele?id=71398509 |title=Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele |date=06.05.2015 |accessdate=17.04.2017}}</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Kuulipildujad''' |- |[[IMI Negev]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Kergekuulipilduja]] |5,56×45&nbsp;mm |[[File:IWI-Negev-Zachi-Evenor-01-white.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch MG4]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Kergekuulipilduja |5,56x45 mm |[[File:MG4.jpg|150px]] |Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.<ref name="Delfi.ee" /> |- |[[FN MAG|Ksp 58]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Täiskuulipilduja]] |7,62×51&nbsp;mm |[[File:Kulspruta 58 001.jpg|150px]] | |- |[[Rheinmetall MG3]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Täiskuulipilduja |7,62×51&nbsp;mm |[[Pilt:BundeswehrMG3_noBG.png|150px]] | |- |[[M2 Browning]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Raskekuulipilduja]] |12,7×99&nbsp;mm |[[Pilt:PEO Browning M2E2 QCB.jpg|150px]] |Osad on monteeritud sõidukitele (näiteks [[Patria Pasi]]) ja osad on kolmjalaga kaasaskantavad. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Granaadiheitjad''' |- |[[Brügger & Thomet GL-06]] |{{Pisilipp|Šveits}} |[[Granaadiheitja]] |[[40 mm granaat|40 mm]] |[[Pilt:Eng pm ASG-GL-06-Grenade-Launcher-Proline-17002-8737 1.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch AG-C/GLM|Heckler & Koch GLM]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[Pilt:HK AGCEGLM.jpg|150px]] | |- |[[Heckler & Koch HK69A1|Heckler & Koch 79N]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[File:HK69A1.jpg|150px]] | |- |[[M203]] |{{Pisilipp|USA}} |Granaadiheitja |40&nbsp;mm |[[File:PEO M203A2 Grenade Launcher.png|150px]] | |- |} ===Granaadid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Detonatsioon ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Granaadid''' |- |[[F1-granaat]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Käsigranaat]] |Sütikuga |[[File:F1 grenade travmatik com 02 by-sa.jpg|150px]] | |- |[[RGD-5]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |Käsigranaat |Sütikuga |[[Pilt:Rgd 5 hand grenade.jpeg|150px]] |[[Pilt:RGD-5 grenade.jpg|150px]] [[Pilt:Grenade RGD-5 Navy.jpg|150px]] |- |[[Spränghandgranat m/56|m/56]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Käsigranaat |Sütikuga | [[File:Spränghandgranat m56 001.jpg|150px]] | |- |} ===Tankitõrjesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Lõhkepea ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjeraketisüsteemid''' |- |[[MILAN|MILAN 2]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Juhitav tankitõrjerakett |115&nbsp;mm |[[File:Milan 2.jpg|150px]] |Traadiga juhitav rakett |- |[[FGM-148 Javelin]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Isesihtuv rakett|Isesihtuv]] [[tankitõrjerakett]] |127&nbsp;mm |[[File:FGM-148 Javelin (5160721562).jpg|150px]] |Ameerika Ühendriikidelt osteti 80 süsteemi (võimalusega tulevikus osta veel 40).<ref name="tee9O" /> Mõned neist on Ukrainale üle antud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti antud Javelini tankitõrjeraketid jõudsid Ukrainasse {{!}} Kaitseministeerium |url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/eesti-antud-javelini-tankitorjeraketid-joudsid-ukrainasse |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> |- |[[C-90 Instalaza|Instalaza C90-CR]] |{{Pisilipp|Hispaania}} |Õlaltlastav rakett |90&nbsp;mm | [[Fail:C-90.jpg|150x150px]] |Ühekordse kasutusega |- |[[Spike]] |{{Pisilipp|Iisrael}} / {{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Isesihtuv rakett|Isesihtuv]] [[tankitõrjerakett]] |130&nbsp;mm |[[File:SPIKE ATGM.jpg|150px]] |EuroSpike GmbH'lt osteti 18 süsteemi, tarned alates 2020. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tagasilöögita tankitõrjerelvad''' |- |[[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Granaadiheitja]] |84&nbsp;mm |[[File:M3E1.jpg|150px]] |Variandid M2 ja M3. Vahetatakse variandi M4 vastu välja 2022. aastaks.<ref name="TAgL9" /><ref name="Balance"/> Relvastuses on umbes 700 tükki.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-01-10 |pealkiri=Kaitsevägi sai uued granaadiheitjad Carl-Gustav M4 |url=https://www.err.ee/1608845647/kaitsevagi-sai-uued-granaadiheitjad-carl-gustav-m4 |vaadatud=2024-10-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |} ===Õhutõrjesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- |[[Mistral (raketisüsteem)|Mistral]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |Lühimaa [[õhutõrjerakett]] 90 mm | |[[File:54RA-IMG 9142.jpg|150px]] | Alates 2007. aastast on neid süsteeme regulaarselt tellitud. Mõned neist on Ukrainale üle antud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-19 |pealkiri=Eesti ostab nelja riigiga Mistral raketisüsteeme ja rakette |url=https://www.err.ee/1609375544/eesti-ostab-nelja-riigiga-mistral-raketisusteeme-ja-rakette |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[PPZR Piorun|Piorun]] |{{Pisilipp|Poola}} |Lühimaa [[õhutõrjerakett]] 72 mm | |[[Fail:Piorun NOR.jpg|150x150px]] |Tarnitud 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-05 |pealkiri=Eestisse jõudsid õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid Piorun |url=https://www.err.ee/1609213516/eestisse-joudsid-olalt-lastavad-luhimaa-ohutorjesusteemid-piorun |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |[[ZU-23-2]] |{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} |[[Õhutõrjekahur]] 23×152 mm | |[[File:Zu-23 30 M1-3 - InnovationDay2013part1-40.jpg|150px]] | |- |[[IRIS-T|IRIS-T SLM]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Keskmaa õhutõrjesüsteem | |[[Fail:Iris-T SLM, ILA 2024, Schoenefeld (ILA45484) (cropped).jpg|150x150px]] |Tellitud 2023. aastal. Tarne plaanitud 2025–2026.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-09-11 |pealkiri=Eesti allkirjastas keskmaa õhutõrjesüsteemide IRIS-T SLM ostulepingu |url=https://www.err.ee/1609096937/eesti-allkirjastas-keskmaa-ohutorjesusteemide-iris-t-slm-ostulepingu |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- |} ===Kaudtulesüsteemid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Miinipildujad''' |- |[[M252 mortar|M252]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Miinipilduja |80 |[[File:M252 mortar usmc.jpg|150px]] |M252 on 81&nbsp;mm kolmemehelise meeskonna poolt kasutatav miinipilduja.<ref name="Balance"/><ref name="ZV2ED" /> |- |[[120 Krh/40|m/41D]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Miinipilduja |165 |[[File:LT M41D.jpg|150px]] |m/41D on 120&nbsp;mm viiemehelise meeskonna poolt kasutatav raskemiinipilduja.<ref name="Balance"/><ref name="UNEST" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Haubitsad''' |- |[[K9 Thunder|K9 Kõu]] |{{Pisilipp|Lõuna-Korea}} |[[Liikursuurtükk]] 155mm |24<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti sai täiendust oma haubitsapargile |url=https://www.eesti.ca/eesti-sai-taiendust-oma-haubitsapargile/article60709 |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Estonian World Review |keel=et}}</ref> |[[Fail:K9 Kõu Kevadtormil (cropped).jpg|155x155px]] |Lõuna-Korealt osteti esmalt 18 155mm liikursuurtükki. Tarned alates 2020.<ref name="Balance"/><ref name="UNEST" /> Kokku tellitud 36 liikursuurtükki.<ref name="Veel" /> |- |[[CAESAR]] |{{Pisilipp|Prantsusmaa}} |[[Liikursuurtükk]] 155mm | |[[Fail:Quartier Général Sabatier - CAESAR - 1.JPG|150x150px]] |Tellitud 12 ratastel liikursuurtükki. Tarne plaanitud 2024–2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitseminister Pevkur: Esimesed Caesar haubitsad saabuvad Eestisse juba sel aastal {{!}} Kaitseministeerium |url=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-pevkur-esimesed-caesar-haubitsad-saabuvad-eestisse-juba-sel-aastal |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> |- |[[FH-70]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Haubits]] | |[[File:JGSDF FH70 howitzer(0412) left front view at Camp Yao October 16, 2016.jpg|150px]] |FH-70 on 155&nbsp;mm järelveetav haubits.<ref name="Balance" /><ref name="UNEST" /> Üle antud Ukrainale (täpne kogus teadmata).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anton Aleksejev, Kristjan Svirgsden, Zaporižžja oblast, Ukraina {{!}} |kuupäev=2023-03-16 |pealkiri=ERR Ukrainas: kuidas läheb rindel Eestis väljaõppe saanud Ukraina sõduritel |url=https://www.err.ee/1608917687/err-ukrainas-kuidas-laheb-rindel-eestis-valjaoppe-saanud-ukraina-soduritel |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Mitmikraketiheitjad''' |- |[[M142 HIMARS]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |[[Mitmikraketiheitja]] | |[[Fail:M142 himars.jpg|150x150px]] |Tellitud 6 mitmikraketiheitjat. Tarne plaanitud aastal 2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti saab HIMARSid siiski hiljemalt 2025. aasta lõpuks |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120085732/eesti-saab-himarsid-siiski-hiljemalt-2025-aasta-lopuks |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> |} ===Soomustehnika=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Soomustatud masinad''' |- |rowspan="3"|[[Combat Vehicle 90]] |rowspan="3"|{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Jalaväe lahingumasin]] |44 |rowspan="3"|[[Fail:Combat Vehicle 90 at Estonian parade-902243.jpeg|150x150px]] |rowspan="3"|Madalmaadelt osteti 44 CV9035'te ja Norrast ostetud 35 CV90'e kere, mis monteeritakse toetusmasinateks.<ref name="mt1J4" /><ref name="QAjqY" /> |- |Toetusmasinad |35 |- |Treeningmasinad |2 |- |[[Patria Pasi]] |{{Pisilipp|Soome}} |[[Soomustransportöör]] |136 |[[File:XA-180EST in Afghanistan.jpg|150px]] |XA-180: 60 tükki ostetud Soomest (56 teenistuses).<ref name="Balance"/><br/>XA-188: 81 tükki ostetud Madalmaadelt (80 teenistuses).<ref name="UNEST" /><ref name="Rs5Ty" /> |- |[[Otokar ARMA]] |{{Pisilipp|Türgi}} |[[Soomustransportöör]] 6×6 | |[[Fail:ASELSAN-YENER-750x470.jpg|150x150px]] | rowspan="2" |Tellitud 230 masinat. Tarne plaanitud 2024–2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ALLKIRJAD ALL {{!}} Eesti ostab ligikaudu 200 miljoni euro eest Türgilt ratassoomukeid |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120240869/allkirjad-all-eesti-ostab-ligikaudu-200-miljoni-euro-eest-turgilt-ratassoomukeid |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Madis Hindre {{!}} |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=2nd Infantry Brigade hopes to take new armored vehicles to Spring Storm next year |url=https://news.err.ee/1609136987/2nd-infantry-brigade-hopes-to-take-new-armored-vehicles-to-spring-storm-next-year |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> |- |[[Nurol Makina NMS]] |{{Pisilipp|Türgi}} |[[Soomusauto]] 4×4 | |[[Fail:YörükNMS.jpg|150x150px]] |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" |'''Insenerisõidukid''' |- |[[Leopard 1|Bergepanzer 2]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Soomustatud [[pioneerisõiduk]] |2 |[[Pilt:Bergepanzer 2.jpg|150px]] | rowspan="3" |Tanki Leopard 1 baasil. Osteti Madalmaadelt. |- |[[Leopard 1|Biber]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Sillatank]] |2 |[[File:Panzerschnellbruecke Biber auf Brueckenleger.jpg|150px]] |- |[[Leopard 1|Fahrschulpanzer Leopard 1]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Treeningmasin |2 | |- |} ===Toetussõidukid=== {| class="wikitable" ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:20%;"|Nimi ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:15%;"|Päritolu ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:25%;"|Tüüp ! style="text-align: left; background: #aabccc; width:10%;"|Number ! style="text-align: left; background: #aabccc;"|Pilt ! style="text-align: left; background: #aabccc;width:30%;"|Märkmed |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Veokid ja transportöörid''' |- |[[Mercedes-Benz Unimog]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Logistika sõjaväes|Transpordiveok]] |>300 |[[File:Unimog 1300L.jpg|150px]] |Peamiselt Unimog 416 and 435/1300 seeria mudelid. |- |[[MAN mil gl]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Transpordiveok | |[[File:Bundeswehr MAN 5to.gl.jpg|150px]] |MAN 4520, 4620 and 4640 seeria mudelid. Kasutusel ka suurtükkide vedamiseks. |- |[[DAF Trucks|DAF YA 4440]] |{{Pisilipp|Madalmaad}} |Transpordiveok | |[[File:YA-4440 pic1.JPG|150px]] | |- |[[Mercedes-Benz NG|Mercedes-Benz 1017A]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |Transpordiveok | |[[File:MB 1017.jpg|150px]] | |- |[[Sisu E13TP]] |{{Pisilipp|Soome}} |Transpordiveok |2 |[[File:Sisu E13.jpg|150px]] |Kasutusel [[Ground Master 400|Ground Master 403]] radarite kandmiseks. |- |[[Volvo FMX]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Transpordiveok |12 |[[File:Volvo FMX 460 6x4 2012 (15057486052).jpg|150px]] | |- |[[Bandvagn 206]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Roomikveok-hõlmik | |[[File:Hagglunds Bv206 25th US Marines 2.jpg|150px]] | |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Maastur''' |- |[[Mercedes-Benz G-Class|Mercedes-Benz 250 GD]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Maastur]] | |[[File:MB250GD Wolf.jpg|150px]] | |- |[[Commercial Utility Cargo Vehicle|Chevrolet CUCV]] |{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} |Maastur | |[[File:Lithuanian M1008 CUCV.jpg|150px]] |M1008, M1009 and M1010 seeria mudelid. |- |[[Volvo C303|Volvo Tgb]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |Maastur | |[[File:Pansarvärnspjästerrängbil 1111 Revinge 2012.jpg|150px]] |Volvo Tgb 11, 13 and 20 seeria mudelid. |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Toetussõidukid''' |- |[[Mercedes-Benz Actros|Mercedes-Benz 4150]] |{{Pisilipp|Saksamaa}} |[[Kraanaauto]] | |[[File:Mercedes-Benz Actros Merivoimien vuosipäivä 2014 01.JPG|150px]] | |- |[[KrAZ-6322|TMM-3M]] |{{Pisilipp|Ukraina}} |[[Lahingtoetussillasüsteem]] |4 |[[File:ТММ-3 тяжёлый механизированный мост.jpg|150px]] |Osteti Ukrainalt.<ref name="postimees.ee" /> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Mootorrattad''' |- |[[Husqvarna Motorcycles|Husqvarna 258A MT]] |{{Pisilipp|Rootsi}} |[[Mootorratas]] | |[[File:Motorcykel 258 Revinge 2014-2.jpg|150px]] | |- |} ==Ajalugu== {{Vaata|Eesti kaitsejõudude ajalugu}} Eesti Maavägi asutati 1991. aastal. ==Märkused== {{märkus|a|a}}Seoses kaitseväe struktuurireformiga ühendati maaväe staap [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabiga]] ning maaväe ülema ametikoht kaotati. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zly4E">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/HK-USP|title=Püstol H&K USP|language=|publisher=[[Eesti kaitsevägi]]|access-date=2017-04-12|archive-date=2018-01-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20180120065646/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/HK-USP|url-status=dead}}</ref> <ref name="0H2eg">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-AR|title=Automaat Galil AR|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123002628/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-AR|url-status=dead}}</ref> <ref name="GcGrH">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-SAR|title=Automaat Galil SAR|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000015/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-SAR|url-status=dead}}</ref> <ref name="zC0HH">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-ARM|title=Automaat Galil ARM|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000537/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/Galil-ARM|url-status=dead}}</ref> <ref name="LLMxU">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/AK-4|title=Automaat AK-4|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2013-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131123000855/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/AK-4|url-status=dead}}</ref> <ref name="NA0yt">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/M-14|title=Poolautomaatne vintpüss M-14|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2017-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20170505015529/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/m-14|url-status=dead}}</ref> <ref name="hDfdY">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/M-14-TP-2|title=Täpsuspüss M-14 TP2|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2019-01-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20190111232458/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/m-14-tp-2|url-status=dead}}}</ref> <ref name="tee9O">http://www.postimees.ee/2996135/eesti-saab-javelini-tankitorjesusteemid-jargmisel-aastal</ref> <ref name="TAgL9">{{cite web|url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-M2|title=Granaadiheitja Carl-Gustav M2|language=|publisher=Eesti kaitsevägi|access-date=2017-04-12|archive-date=2017-12-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20171219143135/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/carl-gustav-m2|url-status=dead}}</ref> <ref name="Balance">IISS. The Military Balance 2016, page 91</ref> <ref name="UNEST">{{cite web|url=http://www.un-register.org/NationalHoldings/CountryDetail.aspx?Register_Id=489|title=Estonia 2008|publisher=[[ÜRO]]|access-date=2017-04-12|archive-date=2014-05-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20140502033018/http://www.un-register.org/NationalHoldings/CountryDetail.aspx?Register_Id=489|url-status=dead}}</ref> <ref name="Veel">{{netiviide |pealkiri=Eesti ostab Lõuna-Korealt veel 12 liikursuurtükki K9 |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608850645/eesti-ostab-louna-korealt-veel-12-liikursuurtukki-k9 |vaadatud=5. mail 2023}}</ref> <ref name="ZV2ED">{{cite web |url=http://www.postimees.ee/338530/eesti-saab-usa-lt-80-uut-miinipildujat|title=Eesti saab USA-lt 80 uut miinipildujat|language=|publisher=Postimees}}</ref> <ref name="mt1J4">http://uudised.err.ee/v/eesti/e71bc50a-7cc4-4024-886c-4ccaadc80989</ref> <ref name="QAjqY">http://epl.delfi.ee/news/eesti/scoutspataljon-valmistub-umber-relvastuma.d?id=68387437</ref> <ref name="Rs5Ty">{{cite web |url=http://issuu.com/sodur/docs/sodur0613|title=Soome soomukid Eesti kaitseväes|language=|publisher=[[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]]}}</ref> <ref name="postimees.ee">http://www.postimees.ee/3395435/galerii-ja-video-kaitsevagi-sai-jogede-uletamiseks-uue-sillasusteemi</ref> }} == Kirjandus == * The Military Balance 2024 / International Institute for Strategic Studies. – Abingdon: Taylor & Francis, 2024. – 552 p. – <nowiki>ISBN 9781032780047</nowiki>. ==Välislingid== * {{commonskat-tekstina|Maavägi}} * [http://www.mil.ee/index.php?menu=maavagi&sisu=maavagi Maaväe koduleht kaitsejõudude peastaabi kodulehel] * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:46305 Jalaväe eeskiri]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:46301 Eesti kamandu sõnad sõjaväele 1918]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:68688 Jalaväe taktika käsiraamat]. Teos on digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Eesti kaitsejõud}} {{Eesti kaitsevägi}} [[Kategooria:Eesti maavägi| ]] 7ba17ctgis9dyuki7up4kkiev8g4pbl Vitus Bering 0 85526 6752331 4479544 2024-10-30T17:00:25Z 85.253.136.178 /* Välislingid */ 6752331 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vitus Bering.jpg|thumb|Vitus Bering]] '''Vitus Jonassen Bering''' (kasutatud ka nimekuju '''Behring'''; august [[1681]] [[Horsens]] – [[19. detsember]] [[1741]] [[Beringi saar]], [[Kamtšatka poolsaar]]e lähedal) oli [[Taani]]s sündinud Vene meresõitja. Vene laevastikus teenis ta ohvitserina 37 aastat. Ta lõpetas [[1703]] [[Amsterdam]]is [[kadetikorpus]]e ja astus samal aastal Venemaa teenistusse [[alamporutšik]]u auastmes. [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] teenis ta Venemaa [[Balti laevastik]]us, välja arvatud [[1712]]–1715, mil ta Venemaa [[Aasovi laevastik]]us sõdis [[Türgi]]ga. [[1707]] sai ta [[porutšik]]uks, [[1710]] [[leitnant|leitnandiks]], [[1715]] 4. järgu [[kapten]]iks, [[1717]] 3. järgu kapteniks, [[1720]] 2. järgu kapteniks ja [[1724]] 1. järgu kapteniks. Ta abiellus venelannaga ja viimast korda elus viibis ta Taanis 1715. aastal. Vene tsaar [[Peeter I]] käskis Beringil uurida [[Kaug-Ida]] alasid ning leida tee [[India]]sse. Ta võttis osa [[Suur põhjaekspeditsioon|Suurest põhjaekspeditsioonist]]. Aastal [[1741]] tegi avastusretke koos tüürimehe Aleksei Tširikoviga [[Alaska]] rannikule. Tagasiteel suri ta [[Komandorisaared|Komandorisaartel]]. Aastaid ei tunnustatud Beringi avastusretkede väärtust, alles kapten [[James Cook]] tõestas Beringi vaatluste täpsust ja usaldusväärsust. Beringi nime kannab tänapäeval mitu geograafilist objekti: [[Beringi väin]], [[Beringi meri]], [[Beringi saar]], Beringi liustik ja üks karuliik. Alates [[6. märts]]ist [[2006]] kannab Vitus Beringi nime [[Petropavlovsk-Kamtšatski]]s asuv [[Kamtšatka Riiklik Ülikool]]. eestis ei elanud ta kordagi == Välislingid == {{commons}} {{JÄRJESTA:Bering, Vitus}} [[Kategooria:Taani inimesed]] [[Kategooria:Venemaa maadeavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1681]] [[Kategooria:Surnud 1741]] [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] 4kll6l5f1eoj032vniy0dwbbj9lq2cz 6752367 6752331 2024-10-30T18:23:45Z Pietadè 41543 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/6752331|6752331]], mille tegi [[Special:Contributions/85.253.136.178|85.253.136.178]] ([[User talk:85.253.136.178|arutelu]]) 6752367 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vitus Bering.jpg|thumb|Vitus Bering]] '''Vitus Jonassen Bering''' (kasutatud ka nimekuju '''Behring'''; august [[1681]] [[Horsens]] – [[19. detsember]] [[1741]] [[Beringi saar]], [[Kamtšatka poolsaar]]e lähedal) oli [[Taani]]s sündinud Vene meresõitja. Vene laevastikus teenis ta ohvitserina 37 aastat. Ta lõpetas [[1703]] [[Amsterdam]]is [[kadetikorpus]]e ja astus samal aastal Venemaa teenistusse [[alamporutšik]]u auastmes. [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] teenis ta Venemaa [[Balti laevastik]]us, välja arvatud [[1712]]–1715, mil ta Venemaa [[Aasovi laevastik]]us sõdis [[Türgi]]ga. [[1707]] sai ta [[porutšik]]uks, [[1710]] [[leitnant|leitnandiks]], [[1715]] 4. järgu [[kapten]]iks, [[1717]] 3. järgu kapteniks, [[1720]] 2. järgu kapteniks ja [[1724]] 1. järgu kapteniks. Ta abiellus venelannaga ja viimast korda elus viibis ta Taanis 1715. aastal. Vene tsaar [[Peeter I]] käskis Beringil uurida [[Kaug-Ida]] alasid ning leida tee [[India]]sse. Ta võttis osa [[Suur põhjaekspeditsioon|Suurest põhjaekspeditsioonist]]. Aastal [[1741]] tegi avastusretke koos tüürimehe Aleksei Tširikoviga [[Alaska]] rannikule. Tagasiteel suri ta [[Komandorisaared|Komandorisaartel]]. Aastaid ei tunnustatud Beringi avastusretkede väärtust, alles kapten [[James Cook]] tõestas Beringi vaatluste täpsust ja usaldusväärsust. Beringi nime kannab tänapäeval mitu geograafilist objekti: [[Beringi väin]], [[Beringi meri]], [[Beringi saar]], Beringi liustik ja üks karuliik. Alates [[6. märts]]ist [[2006]] kannab Vitus Beringi nime [[Petropavlovsk-Kamtšatski]]s asuv [[Kamtšatka Riiklik Ülikool]]. == Välislingid == {{commons}} {{JÄRJESTA:Bering, Vitus}} [[Kategooria:Taani inimesed]] [[Kategooria:Venemaa maadeavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1681]] [[Kategooria:Surnud 1741]] [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] 9g9kl6xvk6q9ra37lvti577q55ildhb Kaido Uduste 0 86238 6752573 6332805 2024-10-31T10:57:45Z Kuriuss 38125 6752573 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2012}} '''Kaido Uduste''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1968]]<ref>[https://www.inforegister.ee/AIDLDVY-KAIDO-UDUSTE Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>) on Eesti [[vandeadvokaat]], [[Eesti Advokatuur]]i liige (1992)<ref name="uduste.ee"/> ja [[Balti Rahvusvaheline Vahekohus|Balti Rahvusvahelise Vahekohtu]] (Riia) vahekohtunik (2000). Uduste on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (1992).<ref name="uduste.ee"/> Ta on praktiseerinud Londonis (advokaadibüroodes Sinclair Roche & Temperley, Ince & Co ning Enterprise Chambers) ja Helsingis (advokaadibüroos Borenius & Kemppinen).<ref name="uduste.ee"/> 2000. aastast juhib ta endanimelist advokaadibürood, mis kuulub 2003. aastast [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskotta]]. 1999. aastast osaleb ta ka Eesti Vabariigi valitsuse moodustatud autoriõiguse asjatundjate komisjoni töös ning autoriõigusealaste õigusaktide väljatöötamisel.<ref name="uduste.ee" /> Uduste on Balti Rahvusvahelise Vahekohtu (Riia) vahekohtunik alates 2000. aastast ning International WHO's WHO liige alates 2003. aastast.<ref name="uduste.ee" /> Kaido Uduste on esinenud koolituskursustel ja pidanud loenguid, tema artikleid on ilmunud nii erialastes kui ka üldhuviajakirjanduses.<ref name="uduste.ee"/> Uduste on autoriõiguste küsimuses teiste seas esindanud ka riigireetmises süüdi mõistetud [[Herman Simm]]i perekonda. (Vt Kärt Anvelt "Herman Simm: mind kasutati ära" Eesti Päevaleht, 6. märts 2010 http://www.epl.ee/artikkel/493147) == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="uduste.ee">[https://web.archive.org/web/20070711174032/http://www.uduste.ee/web/index.php?keel=eesti&x=1] (vaadatud 27.07.2012)</ref>}} ==Kirjandus== *[http://www.uduste.ee/web/index.php?x=1&keel=eesti] (vaadatud 27.07.2012) ==Välislingid== *[http://www.uduste.ee Advokaadibüroo Kaido Uduste koduleht] {{JÄRJESTA:Uduste, Kaido}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 0ef9gi1azx7i3jvb6frgn1iixfif4uo Vingerjas 0 88774 6752309 5411886 2024-10-30T15:53:49Z 62.65.205.102 ma panin juurde ühe fakti mille ma leidsin 6752309 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib karpkalaliste seltsi kuuluvast kalaliigist; kalade perekonna kohta vaata artiklit [[Vingerjas (perekond)]]; Harry Potteri raamatusarja tegelase kohta vaata artiklit [[Peter Pettigrew]].}} {{Taksonitabel |nimi = Vingerjas |värvus = loomad | pilt = Misgurnus_fossilis_2009_G1.jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Karpkalalised]] ''Cypriniformes'' | sugukond = [[Hinklased]] ''Cobitidae'' | perekond = ''Misgurnus'' | liik = '''Vingerjas''' | binaarne = ''Misgurnus fossilis'' }} '''Vingerjas''' (''Misgurnus fossilis'') on [[karpkalalised|karpkalaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]i [[hinklased|hinklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[kalad|kala]]. Vingerjas on 15–30 cm pikkune mageveekala, kes eelistab aeglase vooluga jõe ja seisuveekogu mudast põhja. Öise eluviisiga. Keha on piklik, värvuselt seljalt kollakaspruun, külgedel pruunikad pikitriibud vaheldumisi kollakatega, uimed pruunikad. Levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] ning [[Kagu-Aasia]]s. [[Eesti]]s suhteliselt laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis. Vingerjat on kasutatud [[akvaarium]]is nende üle naermiseks. Vingerjas kuulub [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|Eestis III kategooria kaitsealuste liikide]] hulka. [[Pilt:Vingerjas.jpg|pisi|left|[[Emajõgi|Emajõe]] [[soot|soodi]] vingerjas. Foto: [[Tiit Hunt]]]] ==Vaata ka== *[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]] ==Välislingid== * {{Elurikkus}} *[http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/MISFOS2.htm Vingerjas TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas] [[Kategooria:Karpkalalised]] [[Kategooria:Eesti kalad]] phq1kuw7kjahpdvz1m9f5milxnmmbdh 6752311 6752309 2024-10-30T16:17:55Z 62.65.205.102 6752311 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib karpkalaliste seltsi kuuluvast kalaliigist; kalade perekonna kohta vaata artiklit [[Vingerjas (perekond)]]; Harry Potteri raamatusarja tegelase kohta vaata artiklit [[Peter Pettigrew]].}} {{Taksonitabel |nimi = Vingerjas |värvus = loomad | pilt = Misgurnus_fossilis_2009_G1.jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Karpkalalised]] ''Cypriniformes'' | sugukond = [[Hinklased]] ''Cobitidae'' | perekond = ''Misgurnus'' | liik = '''Vingerjas''' | binaarne = ''Misgurnus fossilis'' }} '''Vingerjas''' (''Misgurnus fossilis'') on [[karpkalalised|karpkalaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]i [[hinklased|hinklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[kalad|kala]]. Vingerjas on 15–30 cm pikkune mageveekala, kes eelistab aeglase vooluga jõe ja seisuveekogu mudast põhja. Öise eluviisiga. Keha on piklik, värvuselt seljalt kollakaspruun, külgedel pruunikad pikitriibud vaheldumisi kollakatega, uimed pruunikad. Levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] ning [[Kagu-Aasia]]s. [[Eesti]]s suhteliselt laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis. Vingerjat on kasutatud [[akvaarium]]is nende üle naermiseks. Vingerjas kuulub [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|Eestis III kategooria kaitsealuste liikide]] hulka. Ta on väga kole kala. [[Pilt:Vingerjas.jpg|pisi|left|[[Emajõgi|Emajõe]] [[soot|soodi]] vingerjas. Foto: [[Tiit Hunt]]]] ==Vaata ka== *[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]] ==Välislingid== * {{Elurikkus}} *[http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/MISFOS2.htm Vingerjas TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas] [[Kategooria:Karpkalalised]] [[Kategooria:Eesti kalad]] p7c93fth5ffwvpcsdi4bajw4e9na4mh 6752314 6752311 2024-10-30T16:34:22Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/62.65.205.102|62.65.205.102]] ([[User talk:62.65.205.102|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:KrattBot|KrattBot]]. 5411886 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib karpkalaliste seltsi kuuluvast kalaliigist; kalade perekonna kohta vaata artiklit [[Vingerjas (perekond)]]; Harry Potteri raamatusarja tegelase kohta vaata artiklit [[Peter Pettigrew]].}} {{Taksonitabel |nimi = Vingerjas |värvus = loomad | pilt = Misgurnus_fossilis_2009_G1.jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Karpkalalised]] ''Cypriniformes'' | sugukond = [[Hinklased]] ''Cobitidae'' | perekond = ''Misgurnus'' | liik = '''Vingerjas''' | binaarne = ''Misgurnus fossilis'' }} '''Vingerjas''' (''Misgurnus fossilis'') on [[karpkalalised|karpkalaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]i [[hinklased|hinklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[kalad|kala]]. Vingerjas on 15–30 cm pikkune mageveekala, kes eelistab aeglase vooluga jõe ja seisuveekogu mudast põhja. Öise eluviisiga. Keha on piklik, värvuselt seljalt kollakaspruun, külgedel pruunikad pikitriibud vaheldumisi kollakatega, uimed pruunikad. Levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] ning [[Kagu-Aasia]]s. [[Eesti]]s suhteliselt laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis. Vingerjat on kasutatud [[akvaarium]]is ilmaennustajana. Vingerjas kuulub [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|Eestis III kategooria kaitsealuste liikide]] hulka. [[Pilt:Vingerjas.jpg|pisi|left|[[Emajõgi|Emajõe]] [[soot|soodi]] vingerjas. Foto: [[Tiit Hunt]]]] ==Vaata ka== *[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]] ==Välislingid== * {{Elurikkus}} *[http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/MISFOS2.htm Vingerjas TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas] [[Kategooria:Karpkalalised]] [[Kategooria:Eesti kalad]] ipjic3li5fiyf5euujdr929yy086myf Oulun Kärpät 0 89445 6752354 6381801 2024-10-30T18:01:48Z 88.86.144.28 6752354 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = Oulun Kärpät | logo = | logosuurus = | liiga = [[Soome jäähokiliiga|Liiga]] | asutatud = 1946 | ajalugu = | kodusaal = [[Oulun Energia Areena]] | asukoht = {{Lippriik|FIN}}, [[Oulu linn|Oulu]] | värvid = must, kollane, valge <br>{{color box|#000000}} {{color box|#fdcb21}} {{color box|#FFFFFF}} | kapten = [[Marko Anttila]] | treener = [[Ville Mäntymaa]] | omanik = Tommi Virkkunen | t1 = Meistritiitleid (Liiga) | t1arv = 8 | t1aastad = 1981, 2004, 2005, 2007, 2008, 2014, 2015, 2018 }} [[Pilt:Kärpät_uudet_peliasut.png|pisi|Oulun Kärpäte kodu- ja võõrsilvorm]] '''Oulun Kärpät''' on [[Oulu]] [[jäähoki]]klubi, mitmekordne [[Soome]] meister. Klubi asutati [[1946]]. aastal. Klubi koduhall on [[Oulun Energia Areena]], mis mahutab 6485 pealtvaatajat. Kärpät on tulnud Soome meistriks kaheksa korda, viimati 2018. aastal. Kaheksast võidust seitse pärineb 21. sajandist, millega on Kärpät sel sajandil kõige edukam klubi Soome jäähokiliigas. Meeskonna peatreener on [[Lauri Marjamäki]] ja kapten [[Atte Ohtamaa]]. == Praegune koosseis == Seisuga hooaeg 2022/23 *'''Väravavahid''': [[Joel Blomqvist]], [[Niklas Kokko]], [[Leevi Meriläinen]] *'''Kaitsjad''': [[Ludwig Byström]], [[Tommi Kivistö]], [[Joona Mourujärvi]], [[Mikko Niemelä]], [[Topi Niemelä]], [[Jaakko Niskala]], [[Atte Ohtamaa]] (''[[kapten (jäähoki)|kapten]]''), [[Arttu Paaso]], [[Taneli Ronkainen]], [[David Rundblad]] *'''Ründajad''': [[Arttu Alasiurua]], [[Marko Anttila]], [[Aleksi Antti-Roiko]], [[Kasper Björkqvist]], [[Petter Emanuelsson]], [[Ville Heikkala]], [[Julius Hermonen]], [[Arttu Hyry]], [[Julius Junttila]], [[Antti Kalapudas]], [[Joonas Kemppainen]], [[Ville Koivunen]], [[Jesse Koskenkorva]], [[Cody Kunyk]], [[Ville Leskinen]], [[Joonas Lohisalo]], [[Peter Tiivola]], [[Teemu Turunen]], [[Sisu Yliniemi]] == Saavutused == *[[Soome jäähokiliiga]]: **[[Pilt:Gold_medal_icon.svg|15px]] '''Võitja''' (8): 1981, 2004, 2005, 2007, 2008, 2014, 2015, 2018 **[[Pilt:Silver_medal_icon.svg|15px]] Teised kohad (4): 1987, 2003, 2009, 2019 **[[Pilt:Bronze_medal_icon.svg|15px]] Kolmandad kohad (6): 1980, 1984, 1985, 1986, 2006, 2016 *[[Jäähoki Meistrite Liiga]]: **[[Pilt:Silver_medal_icon.svg|15px]] Teised kohad (1): 2016 *[[IIHF-i Euroopa Meistrite Karikas]]: **[[Pilt:Silver_medal_icon.svg|15px]] Teised kohad (2): 2005, 2006 *[[Nordic Trophy]]: **[[Pilt:Gold_medal_icon.svg|15px]] '''Võitja''' (1): 2007 *[[Tampere karikas]]: **[[Pilt:Gold_medal_icon.svg|15px]] '''Võitja''' (1): 2003 == Välislingid == * [https://karpat.fi/ Ametlik koduleht] {{Soome jäähokiliiga}} [[Kategooria:Soome jäähokiklubid]] [[Kategooria:Oulu]] lvfefaqmji26dgyt1tcjbbahxw7772x 6752356 6752354 2024-10-30T18:03:30Z 88.86.144.28 6752356 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = Oulun Kärpät | logo = | logosuurus = | liiga = [[Soome jäähokiliiga|Liiga]] | asutatud = 1946 | ajalugu = | kodusaal = [[Oulun Energia Areena]] | asukoht = {{Lippriik|FIN}}, [[Oulu linn|Oulu]] | värvid = must, kollane, valge <br>{{color box|#000000}} {{color box|#fdcb21}} {{color box|#FFFFFF}} | kapten = [[Marko Anttila]] | treener = [[Ville Mäntymaa]] | omanik = Tommi Virkkunen | t1 = Meistritiitleid (Liiga) | t1arv = 8 | t1aastad = 1981, 2004, 2005, 2007, 2008, 2014, 2015, 2018 }} [[Pilt:Kärpät_uudet_peliasut.png|pisi|Oulun Kärpäte kodu- ja võõrsilvorm]] '''Oulun Kärpät''' on [[Oulu]] [[jäähoki]]klubi, mitmekordne [[Soome]] meister. Klubi asutati [[1946]]. aastal. Klubi koduhall on [[Oulun Energia Areena]], mis mahutab 6485 pealtvaatajat. Kärpät on tulnud Soome meistriks kaheksa korda, viimati 2018. aastal. Kaheksast võidust seitse pärineb 21. sajandist, millega on Kärpät sel sajandil kõige edukam klubi Soome jäähokiliigas. Meeskonna peatreener on [[Ville Mäntymaa]] ja kapten [[Marko Anttila]]. == Praegune koosseis == Seisuga hooaeg 2022/23 *'''Väravavahid''': [[Joel Blomqvist]], [[Niklas Kokko]], [[Leevi Meriläinen]] *'''Kaitsjad''': [[Ludwig Byström]], [[Tommi Kivistö]], [[Joona Mourujärvi]], [[Mikko Niemelä]], [[Topi Niemelä]], [[Jaakko Niskala]], [[Atte Ohtamaa]] (''[[kapten (jäähoki)|kapten]]''), [[Arttu Paaso]], [[Taneli Ronkainen]], [[David Rundblad]] *'''Ründajad''': [[Arttu Alasiurua]], [[Marko Anttila]], [[Aleksi Antti-Roiko]], [[Kasper Björkqvist]], [[Petter Emanuelsson]], [[Ville Heikkala]], [[Julius Hermonen]], [[Arttu Hyry]], [[Julius Junttila]], [[Antti Kalapudas]], [[Joonas Kemppainen]], [[Ville Koivunen]], [[Jesse Koskenkorva]], [[Cody Kunyk]], [[Ville Leskinen]], [[Joonas Lohisalo]], [[Peter Tiivola]], [[Teemu Turunen]], [[Sisu Yliniemi]] == Saavutused == *[[Soome jäähokiliiga]]: **[[Pilt:Gold_medal_icon.svg|15px]] '''Võitja''' (8): 1981, 2004, 2005, 2007, 2008, 2014, 2015, 2018 **[[Pilt:Silver_medal_icon.svg|15px]] Teised kohad (4): 1987, 2003, 2009, 2019 **[[Pilt:Bronze_medal_icon.svg|15px]] Kolmandad kohad (6): 1980, 1984, 1985, 1986, 2006, 2016 *[[Jäähoki Meistrite Liiga]]: **[[Pilt:Silver_medal_icon.svg|15px]] Teised kohad (1): 2016 *[[IIHF-i Euroopa Meistrite Karikas]]: **[[Pilt:Silver_medal_icon.svg|15px]] Teised kohad (2): 2005, 2006 *[[Nordic Trophy]]: **[[Pilt:Gold_medal_icon.svg|15px]] '''Võitja''' (1): 2007 *[[Tampere karikas]]: **[[Pilt:Gold_medal_icon.svg|15px]] '''Võitja''' (1): 2003 == Välislingid == * [https://karpat.fi/ Ametlik koduleht] {{Soome jäähokiliiga}} [[Kategooria:Soome jäähokiklubid]] [[Kategooria:Oulu]] mb9roy6zj92l37kqmzuaa9vir0l4rme Leht 0 95673 6752285 6748412 2024-10-30T14:08:32Z 2001:7D0:8518:F280:4CA3:5765:3FCB:E21E 6752285 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|taime organist}} [[Fail:Künnapuu leht.jpg|pisi|[[Künnapuu]] leht]] '''Leht''' (''folium'') on [[taim|tai]] organ, mis kinnitub [[sõlm (botaanika)|sõlm]]el [[vars|varrele]] ning mille algsed [[funktsioon (bioloogia)|funktsioon]]id on [[fotosüntees]] ja [[transpiratsioon]] ehk taimauramine. Lehtedes toimub suurem osa fotosünteesist ja lehtede kaudu toimub ka suurem osa transpiratsioonist. Leht on [[vars|varre]] ja [[juur]]e kõrval üks [[soontaimed]]e kolmest [[põhiorganid|põhiorganist]]. == Lehtede ontogenees == Lehe elus võib eristada kolme faasi: # moodustub lehe kuju ja pindala hakkab suurenema; # leht on küps, mida loetakse hetkest, kui leht on maksimaalse pindalaga; # vananemine, alates siit hakkab lehe pindala aeglaselt vähenema. Taimelehed arenevad [[kasvukuhik]]u väliste väljakasvudena, mida nimetatakse [[lehealge|lehealgmeteks]]. == Lehe ehitus == === Lehe siseehitus === Lehte katab mõlemalt poolt [[epiderm]] (kattekude), mida omakorda katab [[Kutiikula (botaanika)|kutiikula]]. Epidermis paiknevad [[õhulõhe]]d, mille kaudu toimub gaasivahetus väliskeskkonnaga. Lehtede jaotus õhulõhede paiknemise järgi: *[[hüpostomaatiline leht]] – õhulõhed lehe alumises epidermis (enamik puittaimi); *[[amfistomaatiline leht]] – õhulõhed lehe mõlemas epidermis; *[[epistomaatiline leht]] – õhulõhed lehe ülemises epidermis (veetaimede ujulehed). Kahe epidermi vahel paikneb [[kloroplast]]e sisaldavate rakkude kogum, [[mesofüll]] ([[põhikude]]). See on enamasti eristunud sammaskoeks ja kobekoeks. *[[Sammaskude]] on kohastunud fotosünteesiks, tema rakkude asetus võimaldab efektiivselt kasutada päikesevalgust. *[[Kobekude]] on kohastunud gaasivahetuseks, võimaldades õhulõhede kaudu sisenenud välisõhul tungida sügavale rakkude vahele. Kobekoe rakud aitavad sammaskude veega varustada ning seal toimub ka rakkudest eraldunud vee aurustumine. Lehes kulgevad rood on [[juhtkude|juht]]- ja [[tugikude|tugikoest]]. === Lehe morfoloogia === [[Pilt:Leaf Diagram 1.png|pisi|Lehe joonis. a – [[lehelaba]], b – [[leherood]], c – [[leheroots]], d – [[lehetupp]]]] Klassikaline leht koosneb [[lehelaba]]st ja [[leheroots]]ust, mille abil lehelaba kinnitub taime[[vars|varrele]]. Taimede kirjeldamisel ja määramisel lähtutakse lehelaba, [[leheserva]], [[lehetipp|lehetipu]] ja [[lehealus]]e kujust ning lehelaba roodumisest. Peale nn '''pärislehtede''' tuntakse: *[[alaleht]]i – väljaarenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad lehed (näiteks [[iduleht|idulehed]] ja [[pungasoomus]]ed); *[[kõrgleht]]i – lihtsa ehitusega pärislehtedest kõrgemal (eriti [[õis|õite]] piirkonnas) asuvad lehed. Tihti eredalt värvunud ja sarnanevad seetõttu [[õiekate|õiekattelehtedega]]; *[[abilehed|abilehti]] – harilikult paarilised väikesed lehed sõlmekohtades [[leheroots]]u alusel. Mõnedel taimedel on varisevad nad varakult, teistel on suured ja säilivad kogu elu. Abilehed võivad olla muundunud [[astel]]deks, [[nääre|näärmeteks]] või [[köitraag]]udeks. ==== Lehelaba ==== [[Pilt:Bladvormen.jpg|pisi|vasakul|Südajas, neerjas ja hõlmine leht]] [[Lehelaba]] võib olla '''kujult''' väga mitmekesine: [[elliptiline leht]] ([[võrkjas paju]]), [[hõlmine leht]], [[jagune leht]], [[kilpjas leht]], [[lineaalne leht]] ([[hall paju]]), [[lõhine leht]], [[munajas leht]] ([[harilik pöök]]), [[mõlajas leht]], [[naaskeljas leht]], [[neerjas leht]], [[nooljas leht]], [[odajas leht]], [[ovaalne leht]], [[põigiline leht]], [[rombjas leht]] ([[pappel]]), [[soomusjas leht]], [[südajas leht]] ([[harilik pärn]]), [[süstjas leht]] ([[astelpaju]]), [[talbjas leht]], [[äraspidimunajas leht]]. Lehelabal võib olla erineva kujuga '''väljalõikeid''', vastavalt sellele on lehed: * [[hõlmine leht|hõlmised]] – väljalõiked ulatuvad kuni kolmandikuni poole lehelaba laiusest; * [[lõhine leht|lõhised]] – väljalõiked kuni 2/3 poole lehelaba laiusest; * [[jagune leht|jagused]] – väljalõiked kuni [[lehealus|aluseni]] või [[keskrood|keskrooni]]; * [[kanneljas leht|kanneljad]] – suurema tipuosaga sulgjalt jagunenud leht. <gallery> Pilt:Alchemilla vulgaris.jpg|[[kortsleht|Kortslehe]] hõlmine leht Pilt:Sónchus oleráceus 4562.jpg|[[harilik piimohakas|Piimohaka]] lõhine leht Pilt:Achillea millefolium scan.jpg|[[Raudrohi|Raudrohu]] jagune leht </gallery> [[Erilehisus]] ehk [[heterofüllia]] on nähtus, kus samal taimel esineb kujult kahesuguseid lehti (veetaimede ujulehed ja veesisesed lehed). ==== Leheroots ==== [[Pilt:Angelica sylvestris Karhunputki H6275 C.jpg|pisi|[[Heinputk|Hariliku heinputke]] lehetupp]] [[Leheroots]]u abil kinnitub leht taime[[vars|varrele]] ja selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. Leheroots võib alumises osas laieneda ja moodustada varre ümber '''[[lehetupp|lehetupe]]''' (näiteks [[sarikalised]] ja [[kõrrelised]]). Lehetuped kaitsevad [[kaenlapung]]i või toetavad nõrka vart. ====Lihtleht ja liitleht==== Kui rootsule kinnitub üks [[lehelaba]], on tegu [[lihtleht|'''lihtlehega''']]. Kui leherootsule kinnitub omakorda eraldi rootsukestega mitu lehelaba ehk [[leheke]]st, on tegu [[Liitleht|'''liitlehega''']]. Roodumise järgi võib eristada [[sõrmjas liitleht|sõrmjaid liitlehti]] ja [[sulgjas liitleht|sulgjaid liitlehti]]. <gallery> Pilt:Grape leaf 01.jpg|[[Viinapuu]] lihtleht Pilt:Es geveerd blad Fraxinus excelsior.jpg|[[Harilik saar|Hariliku saare]] [[sulgjas liitleht]] </gallery> ==== Leheserv ==== Lihtlehe lehelaba või liitlehe lehekeste [[leheserv]] on terve või sisselõigetega. Viimasel puhul on tegemist kas siis sälkudega või hambulise servaga. Kokku eristatakse umbes 11 erinevat leheserva kuju: [[terve leheserv]], [[ripsmeline leheserv]], [[saagjas leheserv]], [[kahelisaagjas leheserv]], [[hambuline leheserv]], [[kaarhambuline leheserv]], [[täkiline leheserv]], [[lainjas leheserv]], [[loogeline leheserv]], [[ogaline leheserv]] ja [[sopiline leheserv]]. Täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse veel täpsustavaid eesliiteid: kaheli-, peen-, jäme- jne. <gallery> Fail:Lamium album scan.jpg|Saagja servaga [[valge iminõges]] leht Fail:Lamium purpureum scan.jpg|Kahelitäkilise servaga [[verev iminõges|vereva iminõgese]] leht Fail:Leaf in the sun.jpg|[[Mungalill]]e terve servaga leht Fail:Quercus cerris2.jpg|[[Austria tamm]]e hambulise servaga leht </gallery> ==== Lehetipp ==== Taimede määramisel kirjeldatakse muude tunnuste hulgas ka taime [[Lehetipp|lehe tipu]] kuju: * terav lehetipp – ühtlaselt ahenev; * teritunud lehetipp ehk nõeljas lehetipp – järsult ahenev; * ogatipp – väikest [[oga]] kandev; * ümar lehetipp – kumera piirjoonega; * tömp lehetipp – ilma teravikuta, enam-vähem lame; * pügaldunud lehetipp – väikese väljalõikega. ==== Lehealus ==== * Ümardunud alusega leht * Südaja alusega leht * Kiilja alusega leht * Laskuva alusega lehel jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele * Varreümbrisel lehel roots puudub ja lehelaba alus ümbritseb taime vart. Varreümbrine leht võib olla tekkinud ka kahe vastaku rootsutu lehe labade liitumisel. ==== Leherood ==== [[Leherood]] moodustuvad lehelaba [[põhikude|põhikoes]] kulgevatest [[juhtkimp]]udest, mille kaudu toimub vee, mineraal- ja orgaaniliste ainete vool lehes. [[Pearood|Pearoost]] hargnevad [[külgrood]], nendest mõnikord veel kõrgemat järku rood, moodustades roodude võrgu<ref name="hKIin" />. Lehtede roodumine toimub teatud korrapärasusega: * [[dihhotoomne leht]] – leherood hargnevad korduvalt kaheks ega ühine omavahel; * [[sulgroodne leht]] – lehel on üks pearood ja külgrood; * [[sõrmroodne leht]] – lehel on üks pearood koos aluselt kiirtena lähtuvate külgroodudega; * [[rööproodne leht]] – ühesugused rood suunduvad lehelaba aluselt tipuni; * [[kaarroodne leht]] – lehelaba aluselt kulgevad lehetippu mitu enam-vähem ühetugevust kaarjat leheroodu; * [[võrkroodne leht]] – rood moodustavad võrgustiku. <gallery> Pilt:Ulmus glabra.jpg|[[Jalakas|Jalaka]] dihhotoomse roodumusega lehed Pilt:Betula leaf 457.jpg|[[Kask|Kase]] sulgroodne leht Pilt:Maple leaves.jpg|[[Mägivaher|Mägivahtra]] sõrmroodsed lehed Pilt:Riet ligula Phragmites australis.jpg|[[Pilliroog|Pilliroo]] rööproodsed lehed Pilt:Plantago major ies.jpg|[[Teeleht|Teelehe]] kaarroodne leht </gallery> ==Leheseis== [[Pilt:Phyllotaxis 3 type.svg|pisi|vasakul|1. Vastak leheseis 2. Vahelduv leheseis 3. Männaseline leheseis]] Lehed asetsevad varrel korrapäraselt. Seda asetust nimetatakse '''[[leheseis]]uks''': *[[männaseline leheseis]] – lehed kinnituvad võrsele vähemalt kolme kaupa ühes punktis ([[harilik kukemari]]); *[[vahelduv leheseis]] e. spiraalne leheseis – lehed kinnituvad võrsele ükshaaval ([[magus kirsipuu]]); *[[vastak leheseis]] – lehed kinnituvad paarikaupa [[võrse]] vastaskülgedele ([[harilik kuslapuu]]); *[[lehekodarik]] – lehed kinnituvad tihedalt maapinnal asuvale [[lühivõrs]]ele. == Lehtede eripära == Lehtede omapärane ehitus kujuneb vastavalt sademetele ([[Vesi|vee]] kättesaadavusest), [[päikesekiirgus]]ele (soojas [[kliima]]s kasvavate taimede lehed on külmemas kliimas kasvavate taimede lehtedest suuremad) ja [[Ülekuumenemine|ülekuumenemisohule]] (öine [[temperatuur]] ja [[öökülm]]ade tõenäosus).<ref name="NMKKc" /> Veenõudluse järgi liigitatakse taimi neljaks<ref name="ojcGW" />: * [[mesofüüdid]] – taimed, kes on kohastunud kasvama niisketel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; * [[kserofüüdid]] ehk [[kuivustaimed]] – taimed kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; ** [[kseromorfsed taimed]] – kelle anatoomilised iseärasused, nagu paks [[Kutiikula (botaanika)|kutiikula]], tihe karvastik, lehtede kokkurullumine või reduktsioon jne. vähendavad [[transpiratsioon]]i. Sarnased kohastumused võivad kujuneda ka teiste ebasoodsate välistegurite toimel; ** [[eukserofüüdid]] ehk [[päriskuivustaimed]] – nendel taimedel võib [[taimerakk|rakkude]] veesisaldus suurtes piirides kõikuda, vee kerge kättesaadavuse korral tarbitakse seda ohtrasti; ** [[turdtaimed]] ehk [[sukulendid]] – näiteks liigid sugukondadest [[kaktuselised]] ''(Cactaceae)'', [[piimalillelised]] ''(Euphorbiaceae)'', [[agaavilised]] ''(Agavaceae)'' jt. Nende lihakad, paksu kutiikula või vahakihiga kaetud lehed või varred on kohastunud vee säilitamiseks; * [[hügrofüüdid]] ehk [[niiskustaimed]] – kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; * [[hüdrofüüdid]] ehk [[veetaimed]] – kohastunud eluks vesikeskkonnas. == Lehemuudendid== Lehe muudendid tekivad, kui leht võtab endale uue ülesande: vähendada [[transpiratsioon|aurumist]], aidata taimel kinnituda, putuktoidulistel taimedel hankida toitu või kaitsta taime [[herbivoor]]ide eest. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: [[leheroots|roots]] või [[lehelaba|laba]]. Eristatakse mitut tüüpi lehemuudendeid: *[[astel|leheastel]] *[[leheväänel]] e [[köitraag]] *[[füllood]] *[[püünisleht]] *[[veekoguja-leht]] == Lehtede eluiga ja varisemine== [[Üheaastased taimed|Üheaastastel taimedel]] elab leht sama kaua kui [[vars]], [[Mitmeaastased taimed|mitmeaastastel]] [[Heitlehisus|heitlehistel taimedel]] [[parasvööde|parasvöötmes]] ainult [[vegetatsiooniperiood|kasvuperioodil]] ehk kevadest sügiseni. [[Igihaljus|Igihaljastel taimedel]] elab leht 1–5 aastat, mõnel juhul 10–15 aastat ([[harilik kuusk]]). Erandiks on [[velvitšia]], kelle leht on püsiv elund ja elab kuni 100 aastat. [[Pilt:Juglans mandshurica lehearm 01.jpg|pisi|Lehearm [[mandžuuria pähklipuu]] varrel]] Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee aurustumise eest füüsilise ([[suvi|suvel]]) või füsioloogilise ([[talv]]el) kuivuse eest. Koos lehtedega vabaneb taim ka kogunenud [[erituskude|eritusainetest]] (sealhulgas mürkidest). [[Kaheidulehelised|Kaheidulehelistel]] puittaimedel tekib leherootsu alusel eralduskiht, kus rakud [[matseratsioon|matsereeruvad]] ja mehaanilise mõjutuse (tuul, vihm) korral leht variseb. Varrele jäänud jälg (lehearm) kattub [[korkkude|korgi]]kihiga. Igihaljastel taimedel ei varise lehed üheaegselt, vaid vahetuvad järk-järgult. [[Üheidulehelised|Üheidulehelistel]] ja kaheidulehelistel rohtsetel taimedel jääb surnud leht varre külge ja laguneb järk-järgult. ==Vaata ka== *[[lehepuhur]] *[[liigessõlm]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="hKIin">Tokko, U., Botaanika gümnaasiumile. http://www.ebu.ee/tokko/14_leht.html (kasutatud 08.12.2010)</ref> <ref name="ojcGW">Kukk, T., Sissejuhatus taimeanatoomiasse. http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/ (kasutatud 08.12.2010)</ref> <ref name="NMKKc">{{Netiviide|autor=[[Ian J. Wright]], [[Ning Dong]], [[Vincent Maire]], [[Colin Prentice]], [[Mark Westoby]], [[Sandra Díaz]], [[Rachael V. Gallagher]], [[Bonnie F. Jacobs]], [[Robert Kooyman]], [[Elizabeth A. Law]], [[Michelle R. Leishman]], [[Ülo Niinemets]], [[Peter B. Reich]], [[Lawren Sack]], [[Rafael Villar]], [[Han Wang]], [[Peter Wilf]]|url=http://science.sciencemag.org/content/sci/357/6354/917.full.pdf?ijkey=ZXgbGVmHa/CRA&keytype=ref&siteid=sci|pealkiri=Global climatic drivers of leaf size|väljaanne=[[Science]]|väljaandja=[[American Association for the Advancement of Science]]|aeg=1. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915122737/http://science.sciencemag.org/content/sci/357/6354/917.full.pdf?ijkey=ZXgbGVmHa/CRA&keytype=ref&siteid=sci|arhiivimisaeg=2017-09-15|keel=[[inglise keel]]es}}</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.ebu.ee/tokko/tokkosisu.html Tokko, U., Botaanika gümnaasiumile.] * [http://www.ut.ee/taimenimed/ Eestikeelsete taimenimede andmebaas.] * [http://bio.edu.ee/taimed/index.html Eesti taimed. Õppematerjal põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, Tartu Ülikool.] * [http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/ Kukk, T., Sissejuhatus taimeanatoomiasse.] * [http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%f5piobjektid/LEHE%20EHITUS/ Tuulik, T., Õpiobjektid. Lehe ehitus.] {{Vikitsitaadid}} {{Taimeosad}} [[Kategooria:Leht| ]] p0j2f9t03vyiyf885mqx4wm05gubqrm 6752366 6752285 2024-10-30T18:22:47Z Pietadè 41543 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/6752285|6752285]], mille tegi [[Special:Contributions/2001:7D0:8518:F280:4CA3:5765:3FCB:E21E|2001:7D0:8518:F280:4CA3:5765:3FCB:E21E]] ([[User talk:2001:7D0:8518:F280:4CA3:5765:3FCB:E21E|arutelu]]) 6752366 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|taime organist}} [[Fail:Künnapuu leht.jpg|pisi|[[Künnapuu]] leht]] '''Leht''' (''folium'') on [[taim]]e organ, mis kinnitub [[sõlm (botaanika)|sõlm]]el [[vars|varrele]] ning mille algsed [[funktsioon (bioloogia)|funktsioon]]id on [[fotosüntees]] ja [[transpiratsioon]] ehk taimauramine. Lehtedes toimub suurem osa fotosünteesist ja lehtede kaudu toimub ka suurem osa transpiratsioonist. Leht on [[vars|varre]] ja [[juur]]e kõrval üks [[soontaimed]]e kolmest [[põhiorganid|põhiorganist]]. == Lehtede ontogenees == Lehe elus võib eristada kolme faasi: # moodustub lehe kuju ja pindala hakkab suurenema; # leht on küps, mida loetakse hetkest, kui leht on maksimaalse pindalaga; # vananemine, alates siit hakkab lehe pindala aeglaselt vähenema. Taimelehed arenevad [[kasvukuhik]]u väliste väljakasvudena, mida nimetatakse [[lehealge|lehealgmeteks]]. == Lehe ehitus == === Lehe siseehitus === Lehte katab mõlemalt poolt [[epiderm]] (kattekude), mida omakorda katab [[Kutiikula (botaanika)|kutiikula]]. Epidermis paiknevad [[õhulõhe]]d, mille kaudu toimub gaasivahetus väliskeskkonnaga. Lehtede jaotus õhulõhede paiknemise järgi: *[[hüpostomaatiline leht]] – õhulõhed lehe alumises epidermis (enamik puittaimi); *[[amfistomaatiline leht]] – õhulõhed lehe mõlemas epidermis; *[[epistomaatiline leht]] – õhulõhed lehe ülemises epidermis (veetaimede ujulehed). Kahe epidermi vahel paikneb [[kloroplast]]e sisaldavate rakkude kogum, [[mesofüll]] ([[põhikude]]). See on enamasti eristunud sammaskoeks ja kobekoeks. *[[Sammaskude]] on kohastunud fotosünteesiks, tema rakkude asetus võimaldab efektiivselt kasutada päikesevalgust. *[[Kobekude]] on kohastunud gaasivahetuseks, võimaldades õhulõhede kaudu sisenenud välisõhul tungida sügavale rakkude vahele. Kobekoe rakud aitavad sammaskude veega varustada ning seal toimub ka rakkudest eraldunud vee aurustumine. Lehes kulgevad rood on [[juhtkude|juht]]- ja [[tugikude|tugikoest]]. === Lehe morfoloogia === [[Pilt:Leaf Diagram 1.png|pisi|Lehe joonis. a – [[lehelaba]], b – [[leherood]], c – [[leheroots]], d – [[lehetupp]]]] Klassikaline leht koosneb [[lehelaba]]st ja [[leheroots]]ust, mille abil lehelaba kinnitub taime[[vars|varrele]]. Taimede kirjeldamisel ja määramisel lähtutakse lehelaba, [[leheserva]], [[lehetipp|lehetipu]] ja [[lehealus]]e kujust ning lehelaba roodumisest. Peale nn '''pärislehtede''' tuntakse: *[[alaleht]]i – väljaarenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad lehed (näiteks [[iduleht|idulehed]] ja [[pungasoomus]]ed); *[[kõrgleht]]i – lihtsa ehitusega pärislehtedest kõrgemal (eriti [[õis|õite]] piirkonnas) asuvad lehed. Tihti eredalt värvunud ja sarnanevad seetõttu [[õiekate|õiekattelehtedega]]; *[[abilehed|abilehti]] – harilikult paarilised väikesed lehed sõlmekohtades [[leheroots]]u alusel. Mõnedel taimedel on varisevad nad varakult, teistel on suured ja säilivad kogu elu. Abilehed võivad olla muundunud [[astel]]deks, [[nääre|näärmeteks]] või [[köitraag]]udeks. ==== Lehelaba ==== [[Pilt:Bladvormen.jpg|pisi|vasakul|Südajas, neerjas ja hõlmine leht]] [[Lehelaba]] võib olla '''kujult''' väga mitmekesine: [[elliptiline leht]] ([[võrkjas paju]]), [[hõlmine leht]], [[jagune leht]], [[kilpjas leht]], [[lineaalne leht]] ([[hall paju]]), [[lõhine leht]], [[munajas leht]] ([[harilik pöök]]), [[mõlajas leht]], [[naaskeljas leht]], [[neerjas leht]], [[nooljas leht]], [[odajas leht]], [[ovaalne leht]], [[põigiline leht]], [[rombjas leht]] ([[pappel]]), [[soomusjas leht]], [[südajas leht]] ([[harilik pärn]]), [[süstjas leht]] ([[astelpaju]]), [[talbjas leht]], [[äraspidimunajas leht]]. Lehelabal võib olla erineva kujuga '''väljalõikeid''', vastavalt sellele on lehed: * [[hõlmine leht|hõlmised]] – väljalõiked ulatuvad kuni kolmandikuni poole lehelaba laiusest; * [[lõhine leht|lõhised]] – väljalõiked kuni 2/3 poole lehelaba laiusest; * [[jagune leht|jagused]] – väljalõiked kuni [[lehealus|aluseni]] või [[keskrood|keskrooni]]; * [[kanneljas leht|kanneljad]] – suurema tipuosaga sulgjalt jagunenud leht. <gallery> Pilt:Alchemilla vulgaris.jpg|[[kortsleht|Kortslehe]] hõlmine leht Pilt:Sónchus oleráceus 4562.jpg|[[harilik piimohakas|Piimohaka]] lõhine leht Pilt:Achillea millefolium scan.jpg|[[Raudrohi|Raudrohu]] jagune leht </gallery> [[Erilehisus]] ehk [[heterofüllia]] on nähtus, kus samal taimel esineb kujult kahesuguseid lehti (veetaimede ujulehed ja veesisesed lehed). ==== Leheroots ==== [[Pilt:Angelica sylvestris Karhunputki H6275 C.jpg|pisi|[[Heinputk|Hariliku heinputke]] lehetupp]] [[Leheroots]]u abil kinnitub leht taime[[vars|varrele]] ja selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. Leheroots võib alumises osas laieneda ja moodustada varre ümber '''[[lehetupp|lehetupe]]''' (näiteks [[sarikalised]] ja [[kõrrelised]]). Lehetuped kaitsevad [[kaenlapung]]i või toetavad nõrka vart. ====Lihtleht ja liitleht==== Kui rootsule kinnitub üks [[lehelaba]], on tegu [[lihtleht|'''lihtlehega''']]. Kui leherootsule kinnitub omakorda eraldi rootsukestega mitu lehelaba ehk [[leheke]]st, on tegu [[Liitleht|'''liitlehega''']]. Roodumise järgi võib eristada [[sõrmjas liitleht|sõrmjaid liitlehti]] ja [[sulgjas liitleht|sulgjaid liitlehti]]. <gallery> Pilt:Grape leaf 01.jpg|[[Viinapuu]] lihtleht Pilt:Es geveerd blad Fraxinus excelsior.jpg|[[Harilik saar|Hariliku saare]] [[sulgjas liitleht]] </gallery> ==== Leheserv ==== Lihtlehe lehelaba või liitlehe lehekeste [[leheserv]] on terve või sisselõigetega. Viimasel puhul on tegemist kas siis sälkudega või hambulise servaga. Kokku eristatakse umbes 11 erinevat leheserva kuju: [[terve leheserv]], [[ripsmeline leheserv]], [[saagjas leheserv]], [[kahelisaagjas leheserv]], [[hambuline leheserv]], [[kaarhambuline leheserv]], [[täkiline leheserv]], [[lainjas leheserv]], [[loogeline leheserv]], [[ogaline leheserv]] ja [[sopiline leheserv]]. Täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse veel täpsustavaid eesliiteid: kaheli-, peen-, jäme- jne. <gallery> Fail:Lamium album scan.jpg|Saagja servaga [[valge iminõges]] leht Fail:Lamium purpureum scan.jpg|Kahelitäkilise servaga [[verev iminõges|vereva iminõgese]] leht Fail:Leaf in the sun.jpg|[[Mungalill]]e terve servaga leht Fail:Quercus cerris2.jpg|[[Austria tamm]]e hambulise servaga leht </gallery> ==== Lehetipp ==== Taimede määramisel kirjeldatakse muude tunnuste hulgas ka taime [[Lehetipp|lehe tipu]] kuju: * terav lehetipp – ühtlaselt ahenev; * teritunud lehetipp ehk nõeljas lehetipp – järsult ahenev; * ogatipp – väikest [[oga]] kandev; * ümar lehetipp – kumera piirjoonega; * tömp lehetipp – ilma teravikuta, enam-vähem lame; * pügaldunud lehetipp – väikese väljalõikega. ==== Lehealus ==== * Ümardunud alusega leht * Südaja alusega leht * Kiilja alusega leht * Laskuva alusega lehel jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele * Varreümbrisel lehel roots puudub ja lehelaba alus ümbritseb taime vart. Varreümbrine leht võib olla tekkinud ka kahe vastaku rootsutu lehe labade liitumisel. ==== Leherood ==== [[Leherood]] moodustuvad lehelaba [[põhikude|põhikoes]] kulgevatest [[juhtkimp]]udest, mille kaudu toimub vee, mineraal- ja orgaaniliste ainete vool lehes. [[Pearood|Pearoost]] hargnevad [[külgrood]], nendest mõnikord veel kõrgemat järku rood, moodustades roodude võrgu<ref name="hKIin" />. Lehtede roodumine toimub teatud korrapärasusega: * [[dihhotoomne leht]] – leherood hargnevad korduvalt kaheks ega ühine omavahel; * [[sulgroodne leht]] – lehel on üks pearood ja külgrood; * [[sõrmroodne leht]] – lehel on üks pearood koos aluselt kiirtena lähtuvate külgroodudega; * [[rööproodne leht]] – ühesugused rood suunduvad lehelaba aluselt tipuni; * [[kaarroodne leht]] – lehelaba aluselt kulgevad lehetippu mitu enam-vähem ühetugevust kaarjat leheroodu; * [[võrkroodne leht]] – rood moodustavad võrgustiku. <gallery> Pilt:Ulmus glabra.jpg|[[Jalakas|Jalaka]] dihhotoomse roodumusega lehed Pilt:Betula leaf 457.jpg|[[Kask|Kase]] sulgroodne leht Pilt:Maple leaves.jpg|[[Mägivaher|Mägivahtra]] sõrmroodsed lehed Pilt:Riet ligula Phragmites australis.jpg|[[Pilliroog|Pilliroo]] rööproodsed lehed Pilt:Plantago major ies.jpg|[[Teeleht|Teelehe]] kaarroodne leht </gallery> ==Leheseis== [[Pilt:Phyllotaxis 3 type.svg|pisi|vasakul|1. Vastak leheseis 2. Vahelduv leheseis 3. Männaseline leheseis]] Lehed asetsevad varrel korrapäraselt. Seda asetust nimetatakse '''[[leheseis]]uks''': *[[männaseline leheseis]] – lehed kinnituvad võrsele vähemalt kolme kaupa ühes punktis ([[harilik kukemari]]); *[[vahelduv leheseis]] e. spiraalne leheseis – lehed kinnituvad võrsele ükshaaval ([[magus kirsipuu]]); *[[vastak leheseis]] – lehed kinnituvad paarikaupa [[võrse]] vastaskülgedele ([[harilik kuslapuu]]); *[[lehekodarik]] – lehed kinnituvad tihedalt maapinnal asuvale [[lühivõrs]]ele. == Lehtede eripära == Lehtede omapärane ehitus kujuneb vastavalt sademetele ([[Vesi|vee]] kättesaadavusest), [[päikesekiirgus]]ele (soojas [[kliima]]s kasvavate taimede lehed on külmemas kliimas kasvavate taimede lehtedest suuremad) ja [[Ülekuumenemine|ülekuumenemisohule]] (öine [[temperatuur]] ja [[öökülm]]ade tõenäosus).<ref name="NMKKc" /> Veenõudluse järgi liigitatakse taimi neljaks<ref name="ojcGW" />: * [[mesofüüdid]] – taimed, kes on kohastunud kasvama niisketel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; * [[kserofüüdid]] ehk [[kuivustaimed]] – taimed kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; ** [[kseromorfsed taimed]] – kelle anatoomilised iseärasused, nagu paks [[Kutiikula (botaanika)|kutiikula]], tihe karvastik, lehtede kokkurullumine või reduktsioon jne. vähendavad [[transpiratsioon]]i. Sarnased kohastumused võivad kujuneda ka teiste ebasoodsate välistegurite toimel; ** [[eukserofüüdid]] ehk [[päriskuivustaimed]] – nendel taimedel võib [[taimerakk|rakkude]] veesisaldus suurtes piirides kõikuda, vee kerge kättesaadavuse korral tarbitakse seda ohtrasti; ** [[turdtaimed]] ehk [[sukulendid]] – näiteks liigid sugukondadest [[kaktuselised]] ''(Cactaceae)'', [[piimalillelised]] ''(Euphorbiaceae)'', [[agaavilised]] ''(Agavaceae)'' jt. Nende lihakad, paksu kutiikula või vahakihiga kaetud lehed või varred on kohastunud vee säilitamiseks; * [[hügrofüüdid]] ehk [[niiskustaimed]] – kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; * [[hüdrofüüdid]] ehk [[veetaimed]] – kohastunud eluks vesikeskkonnas. == Lehemuudendid== Lehe muudendid tekivad, kui leht võtab endale uue ülesande: vähendada [[transpiratsioon|aurumist]], aidata taimel kinnituda, putuktoidulistel taimedel hankida toitu või kaitsta taime [[herbivoor]]ide eest. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: [[leheroots|roots]] või [[lehelaba|laba]]. Eristatakse mitut tüüpi lehemuudendeid: *[[astel|leheastel]] *[[leheväänel]] e [[köitraag]] *[[füllood]] *[[püünisleht]] *[[veekoguja-leht]] == Lehtede eluiga ja varisemine== [[Üheaastased taimed|Üheaastastel taimedel]] elab leht sama kaua kui [[vars]], [[Mitmeaastased taimed|mitmeaastastel]] [[Heitlehisus|heitlehistel taimedel]] [[parasvööde|parasvöötmes]] ainult [[vegetatsiooniperiood|kasvuperioodil]] ehk kevadest sügiseni. [[Igihaljus|Igihaljastel taimedel]] elab leht 1–5 aastat, mõnel juhul 10–15 aastat ([[harilik kuusk]]). Erandiks on [[velvitšia]], kelle leht on püsiv elund ja elab kuni 100 aastat. [[Pilt:Juglans mandshurica lehearm 01.jpg|pisi|Lehearm [[mandžuuria pähklipuu]] varrel]] Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee aurustumise eest füüsilise ([[suvi|suvel]]) või füsioloogilise ([[talv]]el) kuivuse eest. Koos lehtedega vabaneb taim ka kogunenud [[erituskude|eritusainetest]] (sealhulgas mürkidest). [[Kaheidulehelised|Kaheidulehelistel]] puittaimedel tekib leherootsu alusel eralduskiht, kus rakud [[matseratsioon|matsereeruvad]] ja mehaanilise mõjutuse (tuul, vihm) korral leht variseb. Varrele jäänud jälg (lehearm) kattub [[korkkude|korgi]]kihiga. Igihaljastel taimedel ei varise lehed üheaegselt, vaid vahetuvad järk-järgult. [[Üheidulehelised|Üheidulehelistel]] ja kaheidulehelistel rohtsetel taimedel jääb surnud leht varre külge ja laguneb järk-järgult. ==Vaata ka== *[[lehepuhur]] *[[liigessõlm]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="hKIin">Tokko, U., Botaanika gümnaasiumile. http://www.ebu.ee/tokko/14_leht.html (kasutatud 08.12.2010)</ref> <ref name="ojcGW">Kukk, T., Sissejuhatus taimeanatoomiasse. http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/ (kasutatud 08.12.2010)</ref> <ref name="NMKKc">{{Netiviide|autor=[[Ian J. Wright]], [[Ning Dong]], [[Vincent Maire]], [[Colin Prentice]], [[Mark Westoby]], [[Sandra Díaz]], [[Rachael V. Gallagher]], [[Bonnie F. Jacobs]], [[Robert Kooyman]], [[Elizabeth A. Law]], [[Michelle R. Leishman]], [[Ülo Niinemets]], [[Peter B. Reich]], [[Lawren Sack]], [[Rafael Villar]], [[Han Wang]], [[Peter Wilf]]|url=http://science.sciencemag.org/content/sci/357/6354/917.full.pdf?ijkey=ZXgbGVmHa/CRA&keytype=ref&siteid=sci|pealkiri=Global climatic drivers of leaf size|väljaanne=[[Science]]|väljaandja=[[American Association for the Advancement of Science]]|aeg=1. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915122737/http://science.sciencemag.org/content/sci/357/6354/917.full.pdf?ijkey=ZXgbGVmHa/CRA&keytype=ref&siteid=sci|arhiivimisaeg=2017-09-15|keel=[[inglise keel]]es}}</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.ebu.ee/tokko/tokkosisu.html Tokko, U., Botaanika gümnaasiumile.] * [http://www.ut.ee/taimenimed/ Eestikeelsete taimenimede andmebaas.] * [http://bio.edu.ee/taimed/index.html Eesti taimed. Õppematerjal põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, Tartu Ülikool.] * [http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/ Kukk, T., Sissejuhatus taimeanatoomiasse.] * [http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%f5piobjektid/LEHE%20EHITUS/ Tuulik, T., Õpiobjektid. Lehe ehitus.] {{Vikitsitaadid}} {{Taimeosad}} [[Kategooria:Leht| ]] b4tig6k3dyfnepuhmrf28663tt57ssj Live in Texas 0 101399 6752421 6746249 2024-10-30T19:42:37Z Muusikavärk 199678 6752421 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Live in Texas | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Linkin Park]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 18. november 2003 | Lindistatud = 2. august – 3. august 2003 | Stiil = [[Nu metal]], [[rap rock]], [[rap metal]], [[alternatiivrokk]], [[alternative metal]] | Pikkus = 41:40 ([[CD]])<br />70:58 ([[DVD]]) | Plaadifirma = | Produtsent = Matt Caltabiano, Josh Abraham, David May | Arvustused = | Eelmine album = [[Meteora]]<br>(2003) | See album = '''Live in Texas'''<br>(2003) | Järgmine album = [[Collision Course]]<br>(2004) }} '''"Live in Texas"''' on [[Linkin Park]]i [[kontsertalbum]], mis ilmus 2003. aasta novembris. ==Lugude nimekiri== #"[[Somewhere I Belong]]" #"Lying From You" #"[[Papercut (singel)|Papercut]]" #"Points of Authority" #"Runaway" #"[[Faint]]" #"[[From the Inside]]" #"P5hng Me A*wy" #"[[Numb]]" #"[[Crawling]]" #"[[In the End]]" #"[[One Step Closer]]" {{Linkin Park}} [[Kategooria:Linkin Parki albumid]] [[Kategooria:2003. aasta albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] dokpyyrct9t0vqrd5bqolpc3u28lli1 Harilik kõrvits 0 102506 6752514 6459457 2024-10-31T07:15:49Z 81.20.145.76 1 6752514 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib harilikust kõrvitsast; perekonna kohta vaata artiklit [[Kõrvits (perekond)]], perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kõrvits (perekonnanimi)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik kõrvits | pilt = 2006-10-18Cucurbita pepo02.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = Erinevad kõrvitsad | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kõrvitsalaadsed]] ''Cucurbitales'' | sugukond = [[Kõrvitsalised]] ''Cucurbitaceae'' | perekond = [[Kõrvits (perekond)|Kõrvits]] ''Cucurbita'' | liik = [[Harilik kõrvits]] | binaarne = ''Cucurbita pepo'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Kõrvits''' ehk '''harilik kõrvits''' (''Cucurbita pepo'') on [[kõrvitsalised|kõrvitsaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[kõrvits (perekond)|kõrvitsaQWWWWAWSFHS]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[üheaastased taimed|üheaastane]] [[rohttaim]]. ==Kirjeldus== [[Juurestik]] on hästi arenenud. [[Peajuur]] tungib kuni 2 m sügavusele, [[kõrvaljuur]]ed sellest aga 2–5 m kaugusele. [[Vars]] on enamasti roomav, kuni 5 m (mõnedel vormidel isegi kuni 10 m pikk). Vars sügavasooneline, kandiline, ogalise karvastusega. [[Leht|Lehed]] suured [[südajas leht|südajad]], 5–7 [[hõlmine leht|hõlmised]], [[hambuline leheserv|peenehambulise servaga]]. [[Lehekaenal| Lehtede kaenlas]] moodustuvad külgvõsud, 3–5 harulised [[köitraag|köitraod]] ning kollase või [[rebukollane|rebukollase]] [[õiekroon|krooniga]] 8–10 cm läbimõõduga [[isasõis|isas-]] ja [[emasõis|emasõied]]. [[Vili]] on marjataoline, ümmargune, kõva koorega ja mahlaka oranži või kollase [[viljaliha]]ga. [[Seeme|Seemned]] on valged või kreemikad. Hariliku kõrvitsa teisendite seas on [[taldrikkõrvits]] ehk patisson, [[rullkõrvits]] ehk kabatšokk ja [[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini. == Toiteväärtus ja biokeemiline koostis == Tabelites on antud värske ja lisanditeta keedetud kõrvitsa toiteväärtus ja biokeemiline koostis. {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide| url = http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/3176| pealkiri = USDA National Nutrient Database| väljaanne = ndb.nal.usda.gov| vaadatud = 14.01.2015| keel = inglise| arhiivimisaeg = 14.01.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150114091351/http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/3176| url-olek = ei tööta}}</ref> ! scope="col" rowspan="2"| Toitaine ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[Vesi]] || 91,60 || 93,69 || g |- | [[Kalorsus]] || 26 || 20 || kcal |- | [[Valgud]] || 1,00 || 0,72 || g |- | [[Lipiidid]] || 0,10 || 0,07 || g |- | [[Tuhk]] || 0,80 || 0,62 || g |- | [[Süsivesikud]] || 6,50 || 4,90 || g |- | [[Suhkrud]] || 2,76 || 2,08 || g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 0,50 || 1,1 || g |- |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! scope="col" rowspan="2"| Toiteelement ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 21 || 15 || mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,80 || 0,57 || mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 12 || 9 || mg |- | [[Fosfor]] (P) || 44 || 30 || mg |- | [[Kaalium]] (K) || 340 || 230 || mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 1,0 || 1,0 || mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,32 || 0,23 || mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,13 || 0,09 || mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,12 || 0,09 || mg |- | [[Seleen]] (Se) || 0,3 || 0,2 || μg |- |colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! scope="col" rowspan="2"| Vitamiin ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[C-vitamiin|C]] || 9,0 || 4,7 || mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,05 || 0,03 || mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,11 || 0,08 || mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 0,60 || 0,41 || mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 8,2 || 6,2 || mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,30 || 0,20 || mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,06 || 0,04 || mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 1,06 || 0,80 || mg |- | [[Vitamiin A|A]] || 426 || 288 || μg |- | α-[[karoteen]] || 4016 || 2715 || μg |- | β-karoteen || 3100 || 2096 || μg |- | [[Folaadid]] || 16 || 9 || μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 1500 || 1014 || μg |- | [[Vitamiin K|K]] || 1,1 || 0,8 || μg |- |} {{puhasta}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Kõrvitsalised]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] rgf9y67zs1d979zsm8lpj2xomrvoet7 6752515 6752514 2024-10-31T07:17:14Z 81.20.145.76 1 6752515 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib harilikust kõrvitsast; perekonna kohta vaata artiklit [[Kõrvits (perekond)]], perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kõrvits (perekonnanimi)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik kõrvits | pilt = 2006-10-18Cucurbita pepo02.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = Erinevad kõrvitsad | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kõrvitsalaadsed]] ''Cucurbitales'' | sugukond = [[Kõrvitsalised]] ''Cucurbitaceae'' | perekond = [[Kõrvits (perekond)|Kõrvits]] ''Cucurbita'' | liik = [[Harilik kõrvits]] | binaarne = ''Cucurbita pepo'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Kõrvits''' ehk '''harilik kõrvits''' (''Cucurbita pepo'') on [[kõrvitsalised|kõrvitsaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[kõrvits (perekond)|kõrvitsaQWWWWAWSFHS]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[üheaastased taimed|üheaastane]] [[rohttaim|rohttaimAUUQASS]]Kirjeldus [[Juurestik]] on hästi arenenud. [[Peajuur]] tungib kuni 2 m sügavusele, [[kõrvaljuur]]ed sellest aga 2–5 m kaugusele. [[Vars]] on enamasti roomav, kuni 5 m (mõnedel vormidel isegi kuni 10 m pikk). Vars sügavasooneline, kandiline, ogalise karvastusega. [[Leht|Lehed]] suured [[südajas leht|südajad]], 5–7 [[hõlmine leht|hõlmised]], [[hambuline leheserv|peenehambulise servaga]]. [[Lehekaenal| Lehtede kaenlas]] moodustuvad külgvõsud, 3–5 harulised [[köitraag|köitraod]] ning kollase või [[rebukollane|rebukollase]] [[õiekroon|krooniga]] 8–10 cm läbimõõduga [[isasõis|isas-]] ja [[emasõis|emasõied]]. [[Vili]] on marjataoline, ümmargune, kõva koorega ja mahlaka oranži või kollase [[viljaliha]]ga. [[Seeme|Seemned]] on valged või kreemikad. Hariliku kõrvitsa teisendite seas on [[taldrikkõrvits]] ehk patisson, [[rullkõrvits]] ehk kabatšokk ja [[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini. == Toiteväärtus ja biokeemiline koostis == Tabelites on antud värske ja lisanditeta keedetud kõrvitsa toiteväärtus ja biokeemiline koostis. {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide| url = http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/3176| pealkiri = USDA National Nutrient Database| väljaanne = ndb.nal.usda.gov| vaadatud = 14.01.2015| keel = inglise| arhiivimisaeg = 14.01.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150114091351/http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/3176| url-olek = ei tööta}}</ref> ! scope="col" rowspan="2"| Toitaine ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[Vesi]] || 91,60 || 93,69 || g |- | [[Kalorsus]] || 26 || 20 || kcal |- | [[Valgud]] || 1,00 || 0,72 || g |- | [[Lipiidid]] || 0,10 || 0,07 || g |- | [[Tuhk]] || 0,80 || 0,62 || g |- | [[Süsivesikud]] || 6,50 || 4,90 || g |- | [[Suhkrud]] || 2,76 || 2,08 || g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 0,50 || 1,1 || g |- |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! scope="col" rowspan="2"| Toiteelement ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 21 || 15 || mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,80 || 0,57 || mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 12 || 9 || mg |- | [[Fosfor]] (P) || 44 || 30 || mg |- | [[Kaalium]] (K) || 340 || 230 || mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 1,0 || 1,0 || mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,32 || 0,23 || mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,13 || 0,09 || mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,12 || 0,09 || mg |- | [[Seleen]] (Se) || 0,3 || 0,2 || μg |- |colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! scope="col" rowspan="2"| Vitamiin ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[C-vitamiin|C]] || 9,0 || 4,7 || mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,05 || 0,03 || mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,11 || 0,08 || mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 0,60 || 0,41 || mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 8,2 || 6,2 || mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,30 || 0,20 || mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,06 || 0,04 || mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 1,06 || 0,80 || mg |- | [[Vitamiin A|A]] || 426 || 288 || μg |- | α-[[karoteen]] || 4016 || 2715 || μg |- | β-karoteen || 3100 || 2096 || μg |- | [[Folaadid]] || 16 || 9 || μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 1500 || 1014 || μg |- | [[Vitamiin K|K]] || 1,1 || 0,8 || μg |- |} {{puhasta}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Kõrvitsalised]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] ir5owacuzcg22vl3pnicaeqqnzabfnn 6752516 6752515 2024-10-31T07:22:34Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/81.20.145.76|81.20.145.76]] ([[User talk:81.20.145.76|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Evlper|Evlper]]. 6459457 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib harilikust kõrvitsast; perekonna kohta vaata artiklit [[Kõrvits (perekond)]], perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kõrvits (perekonnanimi)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik kõrvits | pilt = 2006-10-18Cucurbita pepo02.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = Erinevad kõrvitsad | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kõrvitsalaadsed]] ''Cucurbitales'' | sugukond = [[Kõrvitsalised]] ''Cucurbitaceae'' | perekond = [[Kõrvits (perekond)|Kõrvits]] ''Cucurbita'' | liik = [[Harilik kõrvits]] | binaarne = ''Cucurbita pepo'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Kõrvits''' ehk '''harilik kõrvits''' (''Cucurbita pepo'') on [[kõrvitsalised|kõrvitsaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[kõrvits (perekond)|kõrvits]]a [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[üheaastased taimed|üheaastane]] [[rohttaim]]. ==Kirjeldus== [[Juurestik]] on hästi arenenud. [[Peajuur]] tungib kuni 2 m sügavusele, [[kõrvaljuur]]ed sellest aga 2–5 m kaugusele. [[Vars]] on enamasti roomav, kuni 5 m (mõnedel vormidel isegi kuni 10 m pikk). Vars sügavasooneline, kandiline, ogalise karvastusega. [[Leht|Lehed]] suured [[südajas leht|südajad]], 5–7 [[hõlmine leht|hõlmised]], [[hambuline leheserv|peenehambulise servaga]]. [[Lehekaenal| Lehtede kaenlas]] moodustuvad külgvõsud, 3–5 harulised [[köitraag|köitraod]] ning kollase või [[rebukollane|rebukollase]] [[õiekroon|krooniga]] 8–10 cm läbimõõduga [[isasõis|isas-]] ja [[emasõis|emasõied]]. [[Vili]] on marjataoline, ümmargune, kõva koorega ja mahlaka oranži või kollase [[viljaliha]]ga. [[Seeme|Seemned]] on valged või kreemikad. Hariliku kõrvitsa teisendite seas on [[taldrikkõrvits]] ehk patisson, [[rullkõrvits]] ehk kabatšokk ja [[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini. == Toiteväärtus ja biokeemiline koostis == Tabelites on antud värske ja lisanditeta keedetud kõrvitsa toiteväärtus ja biokeemiline koostis. {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide| url = http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/3176| pealkiri = USDA National Nutrient Database| väljaanne = ndb.nal.usda.gov| vaadatud = 14.01.2015| keel = inglise| arhiivimisaeg = 14.01.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150114091351/http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/3176| url-olek = ei tööta}}</ref> ! scope="col" rowspan="2"| Toitaine ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[Vesi]] || 91,60 || 93,69 || g |- | [[Kalorsus]] || 26 || 20 || kcal |- | [[Valgud]] || 1,00 || 0,72 || g |- | [[Lipiidid]] || 0,10 || 0,07 || g |- | [[Tuhk]] || 0,80 || 0,62 || g |- | [[Süsivesikud]] || 6,50 || 4,90 || g |- | [[Suhkrud]] || 2,76 || 2,08 || g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 0,50 || 1,1 || g |- |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! scope="col" rowspan="2"| Toiteelement ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 21 || 15 || mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,80 || 0,57 || mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 12 || 9 || mg |- | [[Fosfor]] (P) || 44 || 30 || mg |- | [[Kaalium]] (K) || 340 || 230 || mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 1,0 || 1,0 || mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,32 || 0,23 || mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,13 || 0,09 || mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,12 || 0,09 || mg |- | [[Seleen]] (Se) || 0,3 || 0,2 || μg |- |colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! scope="col" rowspan="2"| Vitamiin ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[C-vitamiin|C]] || 9,0 || 4,7 || mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,05 || 0,03 || mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,11 || 0,08 || mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 0,60 || 0,41 || mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 8,2 || 6,2 || mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,30 || 0,20 || mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,06 || 0,04 || mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 1,06 || 0,80 || mg |- | [[Vitamiin A|A]] || 426 || 288 || μg |- | α-[[karoteen]] || 4016 || 2715 || μg |- | β-karoteen || 3100 || 2096 || μg |- | [[Folaadid]] || 16 || 9 || μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 1500 || 1014 || μg |- | [[Vitamiin K|K]] || 1,1 || 0,8 || μg |- |} {{puhasta}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Kõrvitsalised]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] 1piynaitd6zi8pad7bwzzl0b6of5jem 6752517 6752516 2024-10-31T07:23:55Z 81.20.145.76 1 6752517 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib harilikust kõrvitsast; perekonna kohta vaata artiklit [[Kõrvits (perekond)]], perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kõrvits (perekonnanimi)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik kõrvits | pilt = 2006-10-18Cucurbita pepo02.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = Erinevad kõrvitsad | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kõrvitsalaadsed]] ''Cucurbitales'' | sugukond = [[Kõrvitsalised]] ''Cucurbitaceae'' | perekond = [[Kõrvits (perekond)|Kõrvits]] ''Cucurbita'' | liik = [[Harilik kõrvits]] | binaarne = ''Cucurbita pepo'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Kõrvits''' ehk '''harilik ANDREAS PLUSS LENNA VÕRTUB SÜDA kõrvits''' (''Cucurbita pepo'') on [[kõrvitsalised|kõrvitsaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[kõrvits (perekond)|kõrvits]]a [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[üheaastased taimed|üheaastane]] [[rohttaim]]. ==Kirjeldus== [[Juurestik]] on hästi arenenud. [[Peajuur]] tungib kuni 2 m sügavusele, [[kõrvaljuur]]ed sellest aga 2–5 m kaugusele. [[Vars]] on enamasti roomav, kuni 5 m (mõnedel vormidel isegi kuni 10 m pikk). Vars sügavasooneline, kandiline, ogalise karvastusega. [[Leht|Lehed]] suured [[südajas leht|südajad]], 5–7 [[hõlmine leht|hõlmised]], [[hambuline leheserv|peenehambulise servaga]]. [[Lehekaenal| Lehtede kaenlas]] moodustuvad külgvõsud, 3–5 harulised [[köitraag|köitraod]] ning kollase või [[rebukollane|rebukollase]] [[õiekroon|krooniga]] 8–10 cm läbimõõduga [[isasõis|isas-]] ja [[emasõis|emasõied]]. [[Vili]] on marjataoline, ümmargune, kõva koorega ja mahlaka oranži või kollase [[viljaliha]]ga. [[Seeme|Seemned]] on valged või kreemikad. Hariliku kõrvitsa teisendite seas on [[taldrikkõrvits]] ehk patisson, [[rullkõrvits]] ehk kabatšokk ja [[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini. == Toiteväärtus ja biokeemiline koostis == Tabelites on antud värske ja lisanditeta keedetud kõrvitsa toiteväärtus ja biokeemiline koostis. {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide| url = http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/3176| pealkiri = USDA National Nutrient Database| väljaanne = ndb.nal.usda.gov| vaadatud = 14.01.2015| keel = inglise| arhiivimisaeg = 14.01.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150114091351/http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/3176| url-olek = ei tööta}}</ref> ! scope="col" rowspan="2"| Toitaine ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[Vesi]] || 91,60 || 93,69 || g |- | [[Kalorsus]] || 26 || 20 || kcal |- | [[Valgud]] || 1,00 || 0,72 || g |- | [[Lipiidid]] || 0,10 || 0,07 || g |- | [[Tuhk]] || 0,80 || 0,62 || g |- | [[Süsivesikud]] || 6,50 || 4,90 || g |- | [[Suhkrud]] || 2,76 || 2,08 || g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 0,50 || 1,1 || g |- |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! scope="col" rowspan="2"| Toiteelement ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 21 || 15 || mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,80 || 0,57 || mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 12 || 9 || mg |- | [[Fosfor]] (P) || 44 || 30 || mg |- | [[Kaalium]] (K) || 340 || 230 || mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 1,0 || 1,0 || mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,32 || 0,23 || mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,13 || 0,09 || mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,12 || 0,09 || mg |- | [[Seleen]] (Se) || 0,3 || 0,2 || μg |- |colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! scope="col" rowspan="2"| Vitamiin ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[C-vitamiin|C]] || 9,0 || 4,7 || mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,05 || 0,03 || mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,11 || 0,08 || mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 0,60 || 0,41 || mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 8,2 || 6,2 || mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,30 || 0,20 || mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,06 || 0,04 || mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 1,06 || 0,80 || mg |- | [[Vitamiin A|A]] || 426 || 288 || μg |- | α-[[karoteen]] || 4016 || 2715 || μg |- | β-karoteen || 3100 || 2096 || μg |- | [[Folaadid]] || 16 || 9 || μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 1500 || 1014 || μg |- | [[Vitamiin K|K]] || 1,1 || 0,8 || μg |- |} {{puhasta}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Kõrvitsalised]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] 36bfkhjz80aowtfujy7tb4wcoe78su8 6752518 6752517 2024-10-31T07:24:38Z 81.20.145.76 1 6752518 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib harilikust kõrvitsast; perekonna kohta vaata artiklit [[Kõrvits (perekond)]], perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kõrvits (perekonnanimi)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik kõrvits | pilt = 2006-10-18Cucurbita pepo02.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = Erinevad kõrvitsad | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kõrvitsalaadsed]] ''Cucurbitales'' | sugukond = [[Kõrvitsalised]] ''Cucurbitaceae'' | perekond = [[Kõrvits (perekond)|Kõrvits]] ''Cucurbita'' | liik = [[Harilik kõrvits]] | binaarne = ''Cucurbita pepo'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Kõrvits''' ehk '''harilik kõrvits''' (''Cucurbita pepo'') on [[kõrvitsalised|kõrvitsaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[kõrvits (perekond)|kõrvits]]a [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[üheaastased taimed|üheaastane]] [[rohttaim]]. ==Kirjeldus== [[Juurestik]] on hästi arenenud. [[Peajuur]] tungib kuni 2 m sügavusele, [[kõrvaljuur]]ed sellest aga 2–5 m kaugusele. [[Vars]] on enamasti roomav, kuni 5 m (mõnedel vormidel isegi kuni 10 m pikk). Vars sügavasooneline, kandiline, ogalise karvastusega. [[Leht|Lehed]] suured [[südajas leht|südajad]], 5–7 [[hõlmine leht|hõlmised]], [[hambuline leheserv|peenehambulise servaga]]. [[Lehekaenal| Lehtede kaenlas]] moodustuvad külgvõsud, 3–5 harulised [[köitraag|köitraod]] ning kollase või [[rebukollane|rebukollase]] [[õiekroon|krooniga]] 8–10 cm läbimõõduga [[isasõis|isas-]] ja [[emasõis|emasõied]]. [[Vili]] on marjataoline, ümmargune, kõva koorega ja mahlaka oranži või kollase [[viljaliha]]ga. [[Seeme|Seemned]] on valged või kreemikad. Hariliku kõrvitsa teisendite seas on [[taldrikkõrvits]] ehk patisson, [[rullkõrvits]] ehk kabatšokk ja [[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini. == Toiteväärtus ja biokeemiline koostis == Tabelites on antud värske ja lisanditeta keedetud kõrvitsa toiteväärtus ja biokeemiline koostis. {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide| url = http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/3176| pealkiri = USDA National Nutrient Database| väljaanne = ndb.nal.usda.gov| vaadatud = 14.01.2015| keel = inglise| arhiivimisaeg = 14.01.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150114091351/http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/3176| url-olek = ei tööta}}</ref> ! scope="col" rowspan="2"| Toitaine ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[Vesi]] || 91,60 || 93,69 || g |- | [[Kalorsus]] || 26 || 20 || kcal |- | [[Valgud]] || 1,00 || 0,72 || g |- | [[Lipiidid]] || 0,10 || 0,07 || g |- | [[Tuhk]] || 0,80 || 0,62 || g |- | [[Süsivesikud]] || 6,50 || 4,90 || g |- | [[Suhkrud]] || 2,76 || 2,08 || g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 0,50 || 1,1 || g |- |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! scope="col" rowspan="2"| Toiteelement ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 21 || 15 || mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,80 || 0,57 || mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 12 || 9 || mg |- | [[Fosfor]] (P) || 44 || 30 || mg |- | [[Kaalium]] (K) || 340 || 230 || mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 1,0 || 1,0 || mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,32 || 0,23 || mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,13 || 0,09 || mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,12 || 0,09 || mg |- | [[Seleen]] (Se) || 0,3 || 0,2 || μg |- |colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! scope="col" rowspan="2"| Vitamiin ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[C-vitamiin|C]] || 9,0 || 4,7 || mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,05 || 0,03 || mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,11 || 0,08 || mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 0,60 || 0,41 || mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 8,2 || 6,2 || mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,30 || 0,20 || mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,06 || 0,04 || mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 1,06 || 0,80 || mg |- | [[Vitamiin A|A]] || 426 || 288 || μg |- | α-[[karoteen]] || 4016 || 2715 || μg |- | β-karoteen || 3100 || 2096 || μg |- | [[Folaadid]] || 16 || 9 || μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 1500 || 1014 || μg |- | [[Vitamiin K|K]] || 1,1 || 0,8 || μg |- |} {{puhasta}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Kõrvitsalised]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] gi5ck3idcdib82qc03w7l24fmxxtpin 6752537 6752518 2024-10-31T08:26:28Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/81.20.145.76|81.20.145.76]] ([[User talk:81.20.145.76|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. 6459457 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib harilikust kõrvitsast; perekonna kohta vaata artiklit [[Kõrvits (perekond)]], perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kõrvits (perekonnanimi)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik kõrvits | pilt = 2006-10-18Cucurbita pepo02.jpg | pildi_laius = 275px | pildi_seletus = Erinevad kõrvitsad | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kõrvitsalaadsed]] ''Cucurbitales'' | sugukond = [[Kõrvitsalised]] ''Cucurbitaceae'' | perekond = [[Kõrvits (perekond)|Kõrvits]] ''Cucurbita'' | liik = [[Harilik kõrvits]] | binaarne = ''Cucurbita pepo'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Kõrvits''' ehk '''harilik kõrvits''' (''Cucurbita pepo'') on [[kõrvitsalised|kõrvitsaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[kõrvits (perekond)|kõrvits]]a [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[üheaastased taimed|üheaastane]] [[rohttaim]]. ==Kirjeldus== [[Juurestik]] on hästi arenenud. [[Peajuur]] tungib kuni 2 m sügavusele, [[kõrvaljuur]]ed sellest aga 2–5 m kaugusele. [[Vars]] on enamasti roomav, kuni 5 m (mõnedel vormidel isegi kuni 10 m pikk). Vars sügavasooneline, kandiline, ogalise karvastusega. [[Leht|Lehed]] suured [[südajas leht|südajad]], 5–7 [[hõlmine leht|hõlmised]], [[hambuline leheserv|peenehambulise servaga]]. [[Lehekaenal| Lehtede kaenlas]] moodustuvad külgvõsud, 3–5 harulised [[köitraag|köitraod]] ning kollase või [[rebukollane|rebukollase]] [[õiekroon|krooniga]] 8–10 cm läbimõõduga [[isasõis|isas-]] ja [[emasõis|emasõied]]. [[Vili]] on marjataoline, ümmargune, kõva koorega ja mahlaka oranži või kollase [[viljaliha]]ga. [[Seeme|Seemned]] on valged või kreemikad. Hariliku kõrvitsa teisendite seas on [[taldrikkõrvits]] ehk patisson, [[rullkõrvits]] ehk kabatšokk ja [[puhmik-õlikõrvits]] ehk tsukiini. == Toiteväärtus ja biokeemiline koostis == Tabelites on antud värske ja lisanditeta keedetud kõrvitsa toiteväärtus ja biokeemiline koostis. {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide| url = http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/3176| pealkiri = USDA National Nutrient Database| väljaanne = ndb.nal.usda.gov| vaadatud = 14.01.2015| keel = inglise| arhiivimisaeg = 14.01.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150114091351/http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/3176| url-olek = ei tööta}}</ref> ! scope="col" rowspan="2"| Toitaine ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[Vesi]] || 91,60 || 93,69 || g |- | [[Kalorsus]] || 26 || 20 || kcal |- | [[Valgud]] || 1,00 || 0,72 || g |- | [[Lipiidid]] || 0,10 || 0,07 || g |- | [[Tuhk]] || 0,80 || 0,62 || g |- | [[Süsivesikud]] || 6,50 || 4,90 || g |- | [[Suhkrud]] || 2,76 || 2,08 || g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 0,50 || 1,1 || g |- |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! scope="col" rowspan="2"| Toiteelement ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 21 || 15 || mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,80 || 0,57 || mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 12 || 9 || mg |- | [[Fosfor]] (P) || 44 || 30 || mg |- | [[Kaalium]] (K) || 340 || 230 || mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 1,0 || 1,0 || mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,32 || 0,23 || mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,13 || 0,09 || mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,12 || 0,09 || mg |- | [[Seleen]] (Se) || 0,3 || 0,2 || μg |- |colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! scope="col" rowspan="2"| Vitamiin ! scope="col" colspan="2"| Väärtus <br>100 g kohta ! scope="col" rowspan="2"| Ühik |- ! scope="col" | Värske ! scope="col" | Keedetud |- | [[C-vitamiin|C]] || 9,0 || 4,7 || mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,05 || 0,03 || mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,11 || 0,08 || mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 0,60 || 0,41 || mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 8,2 || 6,2 || mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,30 || 0,20 || mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,06 || 0,04 || mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 1,06 || 0,80 || mg |- | [[Vitamiin A|A]] || 426 || 288 || μg |- | α-[[karoteen]] || 4016 || 2715 || μg |- | β-karoteen || 3100 || 2096 || μg |- | [[Folaadid]] || 16 || 9 || μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 1500 || 1014 || μg |- | [[Vitamiin K|K]] || 1,1 || 0,8 || μg |- |} {{puhasta}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Kõrvitsalised]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] 1piynaitd6zi8pad7bwzzl0b6of5jem Ketlin Priilinn 0 106984 6752554 6715068 2024-10-31T09:33:57Z 81.20.151.112 6752554 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kirjanik Ketlin Priilinn.jpg|pisi|Ketlin Priilinn Foto:Fotopesa]] '''Ketlin Priilinn''' (sündinud [[31. märts]]il [[1982]] [[Viljandi]]s<ref>[https://kirjandusraal2013.weebly.com/elukaumlik1.html Kirjandusraal 2013 (vaadatud 01.02.2019)]</ref>) on eesti kirjanik, tõlkija, kirjastaja ja raamatukogutöötaja. == Haridus ja töö== Ketlin Priilinn sai 2023. aastal magistrikraadi Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse erialal.<ref>{{Viide |pealkiri=Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi magistriõppe lõpuaktus – 13.06.2023 kell 12 |url=https://www.youtube.com/watch?v=OR_BwjNYG_w |keel=et-EE |vaadatud=2023-09-29}}</ref> Alates 2023. aasta septembrist on ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-04 |pealkiri=Eesti Kirjanike Liit » Liikmed |url=https://www.ekl.ee/meist/liikmed/ |vaadatud=2023-09-29 |keel=et}}</ref> Ketlin Priilinn on teinud kaastööd ajalehtedele [[Äripäev]], Maaleht ja Postimees ning ajakirjadele Tiiu, Lemmik, Director, Interjöör ja TM Kodu ja Ehitus. Töötab [[Pääsküla raamatukogu]]s raamatukoguhoidjana<ref>[https://keskraamatukogu.ee/raamatukogu/paaskula-raamatukogu/ Pääsküla raamatukogu]</ref> ja on Päikeseloom Kirjastuse tegevjuht ning juhatuse liige. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-01 |pealkiri=Päikeseloom alustab tegevust! |url=https://www.paikeseloom.ee/blogi/paikeseloom-alustab-tegevust |vaadatud=2024-08-28 |väljaanne=Päikeseloom Kirjastus |keel=et}}</ref>Elab Keila linnas.{{lisa viide}} Priilinna sulest on ilmunud raamatuid nii lastele, noortele kui täiskasvanud lugejatele ning ta on tõlkinud neli teost inglise keelest eesti keelde. == Avaldatud teosed == * "Koeralaps Berta seiklused" ([[Tänapäev]], 2005) * "Lugusid koertest" ([[Kentaur (kirjastus)|Kentaur]], 2005) * "Peaaegu Tuhkatriinu" (Kentaur, 2007) * "Maarjamäe kägu" (Tänapäev, 2007) * "Anna ja tema merisiga Julius" (Tänapäev, 2007) * "Hõbeingel" (Tänapäev, 2007) * "Tüdruk nimega Maricruz" (Kentaur, 2007) * "Vaim" (Tänapäev, 2008) * "Liiseli võti" (Tänapäev, 2008) * "Hirm pole tähtis" (Kentaur, 2008) * "Väike kuninganna" (Tänapäev, 2009) * "Bertrande" (Tänapäev, 2009) * "Mustlasplikad" (Tänapäev, 2009) * "Sefiirist loss" (Tänapäev, 2010) * "Ei iialgi ilma Murita" (Kentaur, 2010) * "Liblikasonaat" (Tänapäev, 2010) * "Evelini lood" (Tänapäev, 2011) * "Igavesti sõbrad" (Tänapäev, 2012) * "Armastusega fännidelt" (Tänapäev, 2012) * "Kameeleonmees" (Tänapäev, 2013) * "Miraculum" (Tänapäev, 2015) * "Roosi ja Liisu seiklused" (Tänapäev, 2015) * "Halloween" (Tänapäev, 2015) * "Enne kui on hilja" (Tänapäev, 2015 – Rebecca Lindebergi krimisarja 1. raamat) * "Evelini uued lood" (Tänapäev, 2016) * "Kas keegi kuuleb mind?" (Tänapäev, 2017 – Rebecca Lindebergi krimisarja 2. raamat) *"Kommionu" (Tänapäev, 2018 – Rebecca Lindebergi krimisarja 3. raamat) *"Jenny Dahlgren" (Tänapäev, 2018 – Rebecca Lindebergi sarja 4. raamat) *"Lumehaldjas" (Tänapäev, 2020 – Rebecca Lindebergi sarja 5. raamat) *"Evelini elu" (Tänapäev, 2020) *"Emily raamatuklubi" (Tänapäev, 2021 – Sõbrannade sarja 1. raamat) *"Stockholmi sündroom" (Hea Lugu, 2021 – sari Suvitusromaan) *"Ta ei teinud seda" (Tänapäev, 2021) *"Väike raamatupoodnik Alice" (Hea Lugu, 2022) *"Kerstini ketsid" (Tänapäev, 2022 – Sõbrannade sarja 2. raamat) *"Rosete kirjutab romaani" (Hea Lugu, 2023 – sari Suvitusromaan) *"Lugu kadunud raamatust" (Tänapäev, 2023 – sari Raamatukogu detektiivid) *"Milla mõtisklused" (Tänapäev, 2024 - Sõbrannade sarja 3. raamat) *"Lugemislaager" (Hea Lugu, 2024 - sari Suvitusromaan) *"Liblikasonaat" (Päikeseloom Kirjastus, 2024 - 2010.aastal esmakordselt ilmunud romaani uue kujundusega trükk) *"Possu sünnipäev" (Päikeseloom Kirjastus, 2024 - sari Õpin lugema) *"Lugu kadunud sõrmusest" (Tänapäev, 2024 – sari Raamatukogu detektiivid) == Tunnustus == *2004 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Koeralaps Berta seiklused") * 2006 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] III koht ("Maarjamäe kägu") *2007 – [[Järje Hoidja]] ("Peaaegu Tuhkatriinu") * 2008 – 2. koht kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel ("Liiseli võti") * 2008 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" äramärgitud töö ("Väike kuninganna") * 2008 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] äramärgitud töö ("Mustlasplikad") * 2009 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] II koht ("Sefiirist loss") * 2010 – ära märgitud kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel ("Liblikasonaat") * 2014 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] III koht ("Halloween") * 2022 – kirjastuse Hea Lugu ajalooliste romaanide võistlusel äramärgitud töö ("Väike raamatupoodnik Alice")<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kalvik |eesnimi=Vallo |pealkiri=Ajalooliste romaanide võistlus andis hea saagi! – Kirjastus Hea Lugu |url=https://www.healugu.ee/uncategorized/ajalooliste-romaanide-voistlus-andis-hea-saagi/ |vaadatud=2023-01-18 |keel=et}}</ref> == Tõlgitud raamatud == *[[Walter Mosley]] "Kuus Easy lugu" (Eesti Raamat, 2004) *[[Ruth Rendell]] "Aadam ja Eeva ja Näpista Mind" (Eesti Raamat, 2005) *[[Michael Cunningham]] "Kodu maailma lõpus" (Eesti Raamat, 2006) *[[Susan Kay]] "Fantoom" (Eesti Raamat, 2006) ==Viited== {{Vikitsitaadid}} {{viited}} {{JÄRJESTA:Priilinn, Ketlin}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] og0l1la395is0exl636k1kzbo6ghnw6 Ujumise maailmarekordid 0 107344 6752460 6748240 2024-10-30T21:05:16Z Артем Загребельный 128483 /* Naised */ 6752460 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Ujumise maailmarekordid''' on [[FINA|Rahvusvahelise Ujumisföderatsioon]]i (FINA) registreeritud maailma tipptulemused [[ujumine (spordiala)|ujumises]]. Ujumise maailmarekordid on kinnitanud rahvusvaheline ujumise juhtorgan FINA. Rekordid saab püstitada pika raja (50 meetrit) või lühiraja (25 meetrit) basseinides. FINA tunnistab järgmiste võistluste maailmarekordeid nii meeste kui naiste osas, välja arvatud segavõistlused, kus võistkonnad koosnevad suvalises järjekorras kahest mehest ja kahest naisest. * Vabaujumine: 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m * Seliliujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Rinnauliujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Liblikujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Kompleksujumine: 100 m (ainult lühirajal), 200 m, 400 m * Teateujumine: 4 × 50 m vabaujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m vabaujumine, 4 × 200 m vabaujumine, 4 × 50 m kompleksujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m kompleksujumine * Segateateujumine: 4 × 50 m segavabaujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m segavabaujumine (ainult pikk rada), 4 × 50 m segakompleksujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m segakompleksujumine (ainult pikk rada). ==Ajalugu== Pika raja (50 m bassein) rekordid on oluliselt vanemad kui lühikese raja (25 m bassein) rekordid ja neid peetakse üldiselt kahest prestiižikamaks. 50 m basseini rekordid pärinevad juba 1900. aastate alguses (hiljem lisandus liblikujumine, kui arenes välja rinnuliujumisest). Mis puutub 25 m basseini rekordeid, siis FINA alustas nende rekordite tunnustamisprotsessi märtsis 1991, kehtestades/määrates igaks võistluseks standardse aja (mis oli üldjuhul seotud tollal tuntud maailma parima ajaga), mida tuli paremaks muuta selleks, et saada FINA algselt tunnustatud "maailmarekord" lühiraja võistlusel. Ratifitseerimisprotsessi on kirjeldatud FINA reeglis SW12, ja see hõlmab paberimaterjali esitamist, mis tõendab ajavõtusüsteemi täpsust ja basseini pikkust, FINA reeglite järgimist ujumisriietuse osas ning negatiivset dopinguproovi asjaomaste ujujate poolt. Rekordid saab püstitada vahemaade vahel individuaalvõistlusel ja teateujumises esimese etapi ajal. Paljud allpool toodud rekordid püstitasid ujujad, kes kandsid polüuretaanist või muudest mittetekstiilmaterjalidest valmistatud ujumispükse või ülikonda võistlusbasseinis veebruarist 2008 kuni detsembrini 2009. [[Rooma]]s toimunud [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2009. aasta FINA maailmameistrivõistluste]] eelõhtul hääletas rahvusvaheline veespordi juhtorgan mittetekstiilsetest materjalidest ujumispükste ja kostüümide kasutamise keelustamise poolt, otsus jõustus 1. jaanuaril 2010. Näis, et varem kasutusel olnud ülikonnad parandasid suurema füüsisega inimeste sooritusvõimet, suurendades mõnede sportlaste sooritusvõimet rohkem kui teiste puhul, sõltuvalt [[Morfoloogia (bioloogia)|morfoloogiast]] ja füsioloogiast. Pärast seda on tekstiilmaterjale kandvate ujujate ujutud parimad ajad ületatud taas enam kui pooled FINA tunnustatud maailmarekorditest. FINA kongress hääletas 25. juulil 2013 maailmarekordite registreerimise poolt segateateujumises (50 m bassein) 4 x 100 m vabaujumises ja 4 x 100 m kompleksujumises, samuti kuuel lühiraja arvestuses toimuval võistlusel: segateateujumises 4 x 50 m vabaujumine ja 4 x 50 m kompleksujumine, meeste ja naiste 4 x 50 m vabaujumises ning meeste ja naiste 4 x 50 m kompleksujumises. Oktoobris 2013 otsustas FINA kehtestada "standardid", enne kui midagi saab nende võistlusalade puhul pidada esimeseks maailmarekordiks. Kuid hiljem, 13. märtsil 2014, on FINA ametlikult ratifitseerinud Indiana ülikooli ujujate püstitatud kaheksa maailmarekordit 26. septembril 2013 Bloomingtonis toimunud Indiana ülikooli teatevõistlustel. == Suur bassein (50 meetrit)== <small><FONT COLOR=Purple>'''Seisuga 15. juuni 2019'''</FONT></small> === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''20,91''' |[[César Cielo Filho]] |{{PisiLipp|Brasiilia}} |[[18. detsember]] [[2009]] |[[São Paulo]], [[Brasiilia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=QnmEgFUVFjk &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''46,40''' |[[Pan Zhanle]] |{{PisiLipp|Hiina }} |[[31. juuli]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://vk.com/video/playlist/142497057_-4?z=video142497057_456239296%2Fpl_142497057_-4 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.42,00''' |[[Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[28. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=MeOw35fsltE &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.40,07''' |[[Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[26. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=D9IJpZgKCd0 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''7.32,12''' |[[Zhang Lin]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[29. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |<ref>{{cite web|title=Men's 800m freestyle final results|url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73A1_Res1Heat_117_Finals_1_Men_800_Free.pdf|publisher=[[Omega SA|Omega Timing]]|date=30. juuli 2009|accessdate=16. november 2011|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20090806180641/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73A1_Res1Heat_117_Finals_1_Men_800_Free.pdf|archivedate=6. august 2009|df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite news|first=Craig|last=Lord|title=WR: Zhang Zips Up For 7:32.12 800 Free|url=http://www.swimnews.com/news/view/7134|work=swimnews.com|date=29. juuli 2009|accessdate=16. november 2011|archive-date=2009-07-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20090731013653/http://www.swimnews.com/News/view/7134|url-status=dead}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''14:30.67''' |[[Bobby Finke]] |{{PisiLipp|USA}} |[[4. august]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239302%2F18267956fca05817bc%2Fpl_wall_142497057 &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''23,55''' |[[Kliment Kolesnikov]] |{{PisiLipp|RUS}} |[[27. juuli]] [[2023]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/991529502048168/?notif_id=1690488602285388&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''51,60''' |Thomas Ceccon |{{PisiLipp|ITA}} |[[20. juuni]] [[2022]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=dG0oJHqX3UM &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''1.51,92''' |[[ Aaron Peirsol]] |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=DRjmB4LOCWo &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''25,95''' |[[Adam Peaty]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |[[25. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=GOAfl4Pnwns &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''56,88''' |[[Adam Peaty]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |[[21. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], [[Lõuna-Korea]] |[https://www.youtube.com/watch?v=KP7CAxrnSQ4 &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.05,48''' |[[Qin Haiyang]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[28. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=-3mYrnBZFKg &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''22,27''' |[[Andrii Govorov]] |{{PisiLipp|Ukraina}} |[[1. juuli]] [[2018]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=JHAFNMDYZPo &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''49,50''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[26. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], [[Lõuna-Korea]] |[https://www.facebook.com/fina1908/videos/vl.366276367366809/1341028279380279/?type=1 &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''1.50,34''' |[[Kristóf Milák]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[21. juuni]] [[2022]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=5QcHeadOqMA &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''1.54,00''' |[[Ryan Lochte]] |{{PisiLipp|USA}} |[[28. juuli]] [[2011]] |[[Shanghai]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=aQWHv_Bhtuw&t &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.02,50''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|FRA}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=7xz7VkulHYU&t &#8203;] |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.08,24''' |[[Michael Phelps]] (47,51)<br/>[[Garrett Weber-Gale]] (47,02)<br/>[[Cullen Jones]] (47,65)<br/>[[Jason Lezak]] (46,06) |{{PisiLipp|USA}} |[[11. august]] [[2008]] |[[Peking]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=IIm32eEVW98 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''6.58,55''' |[[Michael Phelps]] (1.44,49)<br>[[Ricky Berens]] (1.44,13)<br>[[David Walters]] (1.45,47)<br>[[Ryan Lochte]] (1.44,46) |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4×200m freestyle relay final results |url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73B1_Res1HeatRelay_131_Finals_1_Men_4x200_Free.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20090806181800/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73B1_Res1HeatRelay_131_Finals_1_Men_4x200_Free.pdf |url-status=dead |archive-date=6. august 2009 |publisher=[[Omega SA|Omega Timing]] |date=31. juuli 2009 |accessdate=17. november 2009 }}</ref><ref>{{cite news|first=Craig |last=Lord |title=WR: USA Takes 4x200m In 6:58.55 |url=http://www.swimnews.com/news/view/7164 |work=swimnews.com |date=31. juuli 2009 |accessdate=17. november 2011 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090803092140/http://www.swimnews.com/News/view/7164 |archivedate=3. august 2009 |df= }}</ref> |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.26,78''' |[[Ryan Murphy]] (52,19) <br>[[Michael Andrew]] (58,49) <br>[[Caeleb Dressel]] (49,03) <br>[[ Zach Apple]] (46,95) |{{PisiLipp|USA}} |[[1. august]] [[2021]] |[[Tokyo]], [[Jaapan ]] | |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="8"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''23,61''' sf |[[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[29. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] | [https://www.youtube.com/watch?v=0vpY70Sf47I &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''51,71''' r | [[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[23. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=mc1l61nsirg&feature &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.52,85''' | [[Mollie O'Callaghan]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[26. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=wClcWMZ6Mhs&t=307s;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.55,38''' |[[Ariarne Titmus]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=opY7HYmvChU &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''8.04,79''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[12. august]] [[2016]] |[[Rio de Janeiro]], [[Brasiilia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=GAGXNs0MXzI&t &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''15.20,48''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[16. mai]] [[2018]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=v0_uvorHBA4 &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''26,86''' |[[Kaylee McKeown]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[20. oktoober]] [[2023]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=uCUDOekEEiM &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''57,13''' |[[Regan Smith]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. juuni]] [[2024]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=38Lk9nM3B_g &#x200B;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|''' 2.03,14 ''' |[[Kaylee McKeown]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[10. märts]] [[2023]] |[[Sydney]], [[Austraalia]] | |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''29,16''' |[[Rūta Meilutytė]] |{{PisiLipp|Leedu}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] | [https://www.youtube.com/watch?v=Yl0eN1UsW7Q &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.04,13''' ||[[Lilly King]] |{{PisiLipp|USA}} |[[25. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v= &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.17,55''' |[[Evgeniya Chikunova]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[21. aprill]], [[2023]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=hw5VVmptlDg &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''24,43''' |[[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[5. juuli]] [[2014]] |[[Borås]], [[Rootsi]] |[https://www.youtube.com/watch?v=AXbWtW5al2o &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''55,18''' sf |[[Gretchen Walsh]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. juuni]] [[2024]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=1CItyBPqWVs &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''2.01,81''' |[[Liu Zige]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[21. oktoober]] [[2009]] |[[Jinan Shi]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=ORkOliy9mlE &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''2.06,12''' |[[Katinka Hosszú]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[3. august]] [[2015]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=uJdQXXtmUkE &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.26,36''' |[[Katinka Hosszú]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[6. august]] [[2016]] |[[Rio de Janeiro]], [[Brasiilia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=12tyMcIhcJs &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.27,96''' |[[Mollie O'Callaghan ]] (52.04)<br>[[Shayna Jack]] (51,69)<br>[[Meg Harris]] (52,29)<br>[[Emma McKeon]] (51.90) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010201EF0104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=23. juuli 2023|accessdate=26. juuli 2023}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/1147680679734909 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''7.37,50''' | [[Mollie O'Callaghan]](1:53.66)<br />[[Shayna Jack]](1:55.63)<br /> [[Brianna Throssell]](1:55.80)<br /> [[Ariarne Titmus]](1:52.41) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[27. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010201F80104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=27. juuli 2023|accessdate=29. juuli 2023}}</ref> [https://www.youtube.com/watch?v=QI8_90Rv5Ac &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3:49,63''' |[[Regan Smith]] (57,28)<br>[[Lilly King]] (1:04.90)<br>[[Gretchen Walsh ]](55.03)<br>[[Torri Huske ]](52.42) |{{PisiLipp|USA}} |[[4. august]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://olympics.com/ru/paris-2024/results/swimming/women-s-4-x-100m-medley-relay/fnl-000100--|publisher=olympics.com|date=4. august 2024|accessdate=4. august 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239301%2F22612f40e85b25e751 &#x200B;] |} === Segateatevõistlused === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.18,83''' |[[Jack Cartwright]] (48.14)<br />[[Kyle Chalmers]] (47.25)<br />[[Shayna Jack]] (51.73)<br />[[Mollie O'Callaghan]] (51.71) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[29. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4×100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010301F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=29. juuli 2023|accessdate=31. juuli 2023}}</ref> [https://www.youtube.com/watch?v=ym48tcuxDC0 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.38,43''' |[[Ryan Murphy]] (52.08)<br /> [[Nic Fink]] (58,29)<br /> [[Gretchen Walsh]] (55,18)<br /> [[Torri Huske]] (51,88) |{{PisiLipp|USA}} |[[3. august]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4×100m Medley Relay Results|url= https://olympics.com/ru/paris-2024/results/swimming/mixed-4-x-100m-medley-relay/fnl-000100--|publisher=olympics.com|date=3. august 2024|accessdate=4. august 2024}}</ref>[https://vk.com/video/@artemzagrebelny?z=video142497057_456239297%2Fpl_142497057_-4 &#8203;] |} == Väike bassein (25 meetrit) == <small style="color:purple;">'''Seisuga 1. juuli 2018'''</small> === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="7"|'''[[Vabaujumine]]''' |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align="center"|'''20,26''' |[[Florent Manaudou]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[6. detsember]] [[2014]] |[[Doha]], [[Katar]] |[https://www.youtube.com/watch?v=S7EiZfXqgnU &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align="center"|'''44,94''' |[[Amaury Leveaux]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[13. detsember]] [[2008]] |[[Rijeka]], [[Horvaatia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=1mPcVJG55Fc &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align="center"|'''1.39,37''' |[[ Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[15. november]] [[2009]] |[[Berliin]], [[Saksamaa]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Freestyle Final results|url=http://www.omegatiming.com/File/Download?id=000109050035000000FFFFFFFFFFFF01|publisher=[[Omega SA|Omega Timing]]|date=15. november 2009|accessdate=5. märts 2018}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align="center"|'''3.32,25''' |[[Yannick Agnel]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[15. november]] [[2012]] |[[Angers]], [[Prantsusmaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=q_WOH0X9JKU &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" 2023 Euroopa meistrivõistlused , |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align="center"|'''7:20.46''' |[[Daniel Wiffen]] |{{PisiLipp|Iirimaa}} |[[10. detsember]] [[2023]] |[[Otopeni]], [[Rumeenia]] |<ref>{{cite news|title=Men's 800m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600090101F10104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=omegatiming.com|date=10. 12. 2023|accessdate=12. 12. 2023}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=582caZZSaHs &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align="center"|'''14.08,06''' |[[Gregorio Paltrinieri]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[4. detsember]] [[2015]] |[[Netanya]], [[Iisrael]] |[https://www.youtube.com/watch?time_continue=55&v=rBeN2GVHjVQ &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align="center"|'''22,11''' |[[Kliment Kolesnikov]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[23. november]] [[2022]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/465037289100724 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''48,58''' |[[Kliment Kolesnikov]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[21. november]] [[2020]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=i9BMrdIhL4U &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align="center"|'''1.45,63''' |[[Mitch Larkin]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[27. november]] [[2015]] |[[Sydney]], [[Austraalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=PRwHAsEpgEQ &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''25,25''' |[[Cameron van der Burgh]] |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] |[[14. november]] [[2009]] |[[Berliin]], [[Saksamaa]] |<ref name="Berlin WC 09 Book">{{cite web|url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Berlin/Book_All_Results.pdf |title=FINA/ARENA Swimming World Cup 2009, Berlin (GER): Full Results Book: Records Broken By Record Type |publisher=Omega Timing |date=15. november 2009 |accessdate=16. detsember 2009 |pages=117 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120518122949/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Berlin/Book_All_Results.pdf |archivedate=18. mai 2012 |df= }}</ref> |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align="center"|'''55,34''' |[[Ilja Šimanovitš]] |{{PisiLipp|Valgevene}} |[[19. detsember]] [[2020]] |[[Brest]], [[Valgevene]] |[https://www.youtube.com/watch?v=eQ7QILATKNw &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align="center"|'''2.00,16''' |[[Kirill Prigoda]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[13. detsember]] [[2018]] |[[Berliin]], [[Saksamaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=-f5TwL655Tk&t=28s &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align="center"|'''21,67''' |[[Noè Ponti ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[20. oktoober]] [[2024]] |[[Shanghai ]], [[Hiina ]] | <ref>{{cite web|title=Men's 50m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800050104EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=omegatiming.com|date=20 October 2024|accessdate=24 October 2024}}</ref>[https://www.facebook.com/WorldAquatics1908/videos/465732405872287/ &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align="center"|'''47,78''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[21. november]] [[2020]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=ds4rclSWkQU &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align="center"|'''1.46,85''' | [[Tomoru Honda]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |[[22. oktoober]] [[2022]] |[[Tōkyō prefektuur|Tokyos]], [[Jaapan]] |[https://www.facebook.com/100007561117363/videos/1151467825795134 &#8203;​] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align="center"|'''49,28''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[22. november]] [[2020]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=bfZAZO30oTk &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[ 200 m kompleksujumine|200 m]] |align="center"|'''1.49,63''' |[[Ryan Lochte]] |{{PisiLipp|USA}} |[[14. detsember]] [[2012]] |[[Istanbul]], [[Türgi]] |[https://www.youtube.com/watch?v=rBT_9f1vqSs &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align="center"|'''3.55,50''' |[[Ryan Lochte]] |{{PisiLipp|USA}} |[[16. detsember]] [[2010]] |[[Dubai]], [[Araabia Ühendemiraadid]] |[https://www.youtube.com/watch?v=vBSbkvbkyTs &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align="center"|'''3.03,03''' |[[Caeleb Dressel]] (45,66)<br />[[Blake Pieroni]] (45.75)<br />[[Michael Chadwick]] (45.86)<br />[[Ryan Held]] (45.76) |{{PisiLipp|USA}} |[[12. detsember]] [[2018]] |[[Hangzhou]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=XiX-3_zuIpk &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align="center"|'''6.46,81''' |[[Luiz Altamir Melo]] (1.42,03)<br/>[[Fernando Scheffer]] (1.40,99)<br/>[[Leonardo Coelho Santos]] (1.42,81)<br/> [[Breno Correia]](1.40,98) |{{PisiLipp|Brasiilia}} |[[14. detsember]] [[2018]] |[[Hangzhou]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=QGUzeH8uz98 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align="center"|'''3.19,16''' |[[Stanislav Donets]] (49,63)<br/> [[Sergei Geibel]] (56,43)<br/> [[Jevgeni Korotõškin]] (48,35)<br/> [[Danila Izotov]] (44,75) |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[20. detsember]] [[2009]] |[[Peterburi]], [[Venemaa]] |<ref>{{cite news|title=Salnikov Cup: Russian Foursome Breaks World Record|url=http://www.swimmingworldmagazine.com/lane9/news/23014.asp?q=|publisher=[[Swimming World Magazine]]|date=20. detsember 2009|accessdate=25. detsember 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20140420022342/http://www.swimmingworldmagazine.com/lane9/news/23014.asp?q=#|archive-date=20. aprill 2014|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="8"|'''[[Vabaujumine]]''' |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align="center"|'''22,93''' |[[Ranomi Kromowidjojo]] |{{PisiLipp|Holland}} |[[7. august]] [[2017]] |[[Berliin]], [[Saksamaa]] |<ref>{{cite web|title=Women's 50m Freestyle Results|url=http://omegatiming.com/File/Download?id=00011101020201EB04FFFFFFFFFFFF01|publisher=Omega Timing|date=7. august 2017|accessdate=7. august 2017|archive-date=2017-09-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20170911023528/http://omegatiming.com/File/Download?id=00011101020201EB04FFFFFFFFFFFF01|url-status=dead}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align="center"|'''50,25''' |[[Cate Campbell]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[26. oktoober]] [[2017]] |[[Adelaide]], [[Austraalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=00TDGHbw7uQ &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align="center"|'''1.50,43''' |[[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[12. august]] [[2017]] |[[Eindhoven]], [[Holland]] |[https://www.youtube.com/watch?v=9vOKX0-Opr0&t=186s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align="center"|'''3.53,92''' |[[Ariarne Titmus]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[14. detsember]] [[2018]] |[[Hangzhou]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=a6xg3xVIBV8 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align="center"|'''7.57,42''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[5. november]] [[2022]] |[[Indianapolis]], [[Ameerika Ühendriigid]] |[https://www.youtube.com/watch?v=ET-rZh5wzlo &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align="center"|'''15.08,24''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[29. oktoober]] [[2022]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 1500m Freestyle Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700080201F30104FFFFFFFFFF01.pdf|work=omegatiming.com|date=29. oktoober 2022|accessdate=30. oktoober 2022}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=p20kZqUAd0k &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align="center"|'''25,25''' |[[Margaret MacNeil ]] |{{PisiLipp|Kanada }} |[[16. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne ]], [[Austraalia]] | <ref>{{cite web|title=Women's 50m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700030202EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=16 December 2022|accessdate=16 December 2022}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/837768164181853/?notif_id=1671237818974636&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''54,56''' |[[Kaylee McKeown ]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[26. september ]] [[2024]] |[[Adelaide ]], [[Austraalia ]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Backstroke Final Results|url=https://liveresults.swimming.org.au/sal/2024SC/240926F009.htm|publisher=swimmingresults.net|date=26 September 2024|access-date=17 October 2024}}</ref>[https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/27088504104129043/ &#x200B;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align="center"|'''1.58,94''' |[[Kaylee McKeown]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[28. november]] [[2020]] |[[Brisbane]], [[Austraalia]] |<ref>{{cite web|title=Women 13 & Over 200 Backstroke Results|url=http://swimmingresults.net/sw/results.aspx?SW=1.3.0.0.0.569f5e1469a3c026fe207130900865b6|publisher=swimmingresults.net|date=26. juuni 2021|accessdate=26. juuni 2021|archive-date=2021-08-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20210826120718/https://swimmingresults.net/sw/results.aspx?SW=1.3.0.0.0.569f5e1469a3c026fe207130900865b6|url-status=dead}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''28,37''' sf |[[Rūta Meilutytė]] |{{PisiLipp|Leedu}} |[[17. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne ]], [[Austraalia]] |<ref>{{cite web|title=Women's 50m Breaststroke Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700030203EB0102FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=18. detsember 2022|accessdate= 18. detsember 2022}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/529222178935246/?notif_id=1671320917357622&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align="center"|'''1.02,36''' |[[Rūta Meilutytė]]<br>[[Alia Atkinson]] |{{PisiLipp|Leedu}}<br>{{PisiLipp|Jamaica}} |[[12. oktoober]] [[2013]]<br>[[6. detsember]] [[2014]] |[[Moskva]], [[Venemaa]]<br>[[Doha]], [[Katar]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Breaststroke Result|url=http://www.omegatiming.com/File/Download?id=00010D020701021E02FFFFFFFFFFFF02|publisher=Omega Timing|date=12. oktoober 2013|accessdate=12. oktoober 2013}}</ref><br>[https://www.youtube.com/watch?v=0-ADSzjH8jY &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align="center"|'''2.14.16''' |[[Kate Douglass ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[24. oktoober ]] [[2024]] |[[Incheon ]], [[Lõuna-Korea ]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Breaststroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800060203EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=omegatiming.com|date=24 October 2024|accessdate=31 October 2024}}</ref> <ref>{{cite web|title=Video - Women's 200m Breaststroke Final Results|url= https://www.youtube.com/watch?v=Zt2aLE0_qnM|publisher= World Aquatics|date=24 October 2024|accessdate=31 October 2024}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align="center"|'''24,38''' |[[Therese Alshammar]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[22. november]] [[2009]] |[[Singapur]] | <ref name="SwimNews 7324">{{cite web |url=http://www.swimnews.com/news/view/7324 |title=World Cup Farce Ends With 3 More 'WRs' |first=Craig |last=Lord |publisher=SwimNews.com |date=22. november 2009 |accessdate=22. november 2009 |archive-date=2019-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190503231903/http://www.swimnews.com/news/view/7324 |url-status=dead }}</ref> |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align="center"|'''54,05 ''' |[[Margaret MacNeil ]] |{{PisiLipp|Kanada }} |[[18. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne ]], [[Austraalia]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700030204EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=18 December 2022|access-date=19 December 2022}}</ref> |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align="center"|'''1.59,61 ''' | [[Mireia Belmonte|Mireia Belmonte Garcia]] |{{PisiLipp|Hispaania}} |[[3. detsember]] [[2014]] |[[Doha]], [[Katar]] |[https://www.youtube.com/watch?v=GvnJJNEm0_c &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align="center"|'''56,51''' |[[Katinka Hosszú]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[7. august]] [[2017]] |[[Berliin]], [[Saksamaa]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Individual Medley Results|url=http://omegatiming.com/File/Download?id=00011101020205EC04FFFFFFFFFFFF01|publisher=Omega Timing|accessdate=7. august 2017|date=7. august 2017|archive-date=2017-09-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20170911023754/http://omegatiming.com/File/Download?id=00011101020205EC04FFFFFFFFFFFF01|url-status=dead}}</ref> |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align="center"|'''2.01,86''' |[[Katinka Hosszú]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[6. detsember]] [[2014]] |[[Doha]], [[Katar]] |[https://www.youtube.com/watch?time_continue=53&v=5VWa7h4KNiI &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align="center"|'''4.18,94''' |[[Mireia Belmonte|Mireia Belmonte Garcia]] |{{PisiLipp|Hispaania}} |[[12. august]] [[2017]] |[[Eindhoven]], [[Holland]] |[https://vk.com/video-9768_456239147 &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align="center"|'''3.26,53''' |[[Inge Dekker]] (52,39)<br/>[[Femke Heemskerk]] (50,58)<br/>[[Maud van der Meer]] (52,55)<br/>[[Ranomi Kromowidjojo]] (51,01) |{{PisiLipp|Holland}} |[[5. detsember]] [[2014]] |[[Doha]], [[Katar]] |[https://www.youtube.com/watch?v=vOAj4caf1Dg &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align="center"|'''7.32,85''' |[[Inge Dekker]] (1.54,73)<br/>[[Femke Heemskerk]] (1.51,22)<br/>[[Ranomi Kromowidjojo]] (1.54,17)<br/>[[Sharon van Rouwendaal]] (1.52,73) |{{PisiLipp|Hiina}} |[[15. detsember]] [[2009]] |[[Dubai]], [[Araabia Ühendemiraadid]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4×200m Freestyle Relay Results|url=http://www.omegatiming.com/File/Download?id=00010E010D01003402FFFFFFFFFFFF02|publisher=Omega Timing|date=3. detsember 2014|accessdate=3. detsember 2014}}</ref> |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align="center"|'''3.45,20''' |[[Courtney Bartholomew]] (56,08)<br/> [[Katie Meili]] (1.02,88)<br/> [[Kelsi Worrell]] (55,01)<br/> [[Simone Manuel]] (51,23) |{{PisiLipp|USA}} |[[11. detsember]] [[2015]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |<ref>{{cite news|title=Duel in the Pool: Team USA goes on record assault to secure 74–48 advantage|url=http://www.swimvortex.com/duel-in-the-pool-team-usa-puts-goes-on-record-assault-to-secure-74-48-advantage/|publisher=Swimvortex|first=John|last=Lohn|date=12. detsember 2015|accessdate=12. detsember 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151222100049/http://www.swimvortex.com/duel-in-the-pool-team-usa-puts-goes-on-record-assault-to-secure-74-48-advantage/#|archive-date=22. detsember 2015|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> |} === Segateatevõistlused === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.27,89''' |[[Caeleb Dressel]] (20.43)<br/>[[Ryan Held]] (20.60)<br/>[[Mallory Comerford]] (23.44)<br/>[[Kelsi Dahlia]] (23.42) |{{PisiLipp|USA}} |[[12. detsember]] [[2018]] |[[Hangzhou]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?time_continue=412&v=i5DYJGOgfzA &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.35,15''' |[[Ryan Murphy]] (22.37)<br/>[[Nic Fink]] (24.96) <br/>[[Kate Douglass]] (24.09) <br/>[[Torri Huske]] (23.73) |{{PisiLipp|USA}} |[[14. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne]], [[Austraalia ]] |[https://www.youtube.com/watch?v=ul7oas7Zcy4 &#8203;] |} ==Vaata ka== *[[Ujumine olümpiamängudel]] *[[Ujumise olümpiarekordid]] *[[Ujumise Eesti rekordid]] *[[Olümpia medalivõitjad ujumises (mehed)]] *[[Olümpia medalivõitjad ujumises (naised)]] *[[Ujumise maailmameistrivõistluste medalistide nimekiri (naised)]] *[[Ujumise maailmameistrivõistluste medalistide nimekiri (mehed)]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.fina.org/content/swimming-records Maailmarekordid FINA kodulehel] [[Kategooria:Ujumine]] [[Kategooria:Rekordid]] [[Kategooria:Spordi loendid]] nu30ke0iyfjk6lwwxonrpdoazjx6ghk Henrik Karlsson Horn 0 108037 6752489 6751875 2024-10-30T22:34:37Z RobertRSMN 5495 6752489 wikitext text/x-wiki [[File:Henrik Karlsson Horn 1609.jpeg|thumb|Henrik Karlsson Horni portree admiral [[Jacob Gottberg]]i sõbraalbumis (''album amicorum''; 1609)]] '''Henrik Karlsson Horn''' ([[2. september]] [[1578]] [[Haapaniemi mõis]], [[Rantasalmi]] kihelkond – [[20. mai]] [[1618]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi]] riigi- ja õukonnategelane ning diplomaat. 1611. aastal nimetati ta riigimarssaliks ehk kuningliku õukonna ülemaks (''riksmarskalk'', mitte segi ajada samuti riigimarssali (''riksmarsk'') nime kandnud sõjaväe ülemjuhataja ametikohaga). Samuti oli ta [[Võnnu mõis]]a omanik [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l.<ref>[[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16689 Kinnistute register: Võnnu mõis (Ridala khk)]</ref> ==Lapsepõlv ja haridustee== [[File:Haapaniemen linna 01.jpg|pisi|Henrik Karlsson Horni sünnikodu, [[Haapaniemi linnus|Haapaniemi kindlusmõisa]] varemed]] [[File:Juleum_Helmstedt_Collegium.jpg|thumb|[[Helmstedti ülikool]] 17. sajandil]] Henrik Karlsson Horn sündis Rootsi riigitegelase ja väejuhi [[Karl Henriksson Horn]]i ja Agnes von Delwigi pojana. Ta oli [[Gustaf Horn]]i, [[Klas Horn (1583–1632)|Klas Horn]]i ja [[Evert Horn]]i vend. Tema lapsepõlv möödus peamiselt Eestimaal, kus tema isa pidas mitmeid sõjalisi ja administratiivseid ametikohti. Tõenäoliselt alles 1590. aasta augustis, mil Karl Henriksson Horn viidi Stockholmi vangistusse, kolis tema pere Soome ning asus elama suguvõsale kuulunud [[Kankaisteni mõis]]a.<ref name="Tham"/> Välismaa ülikoolides õppinud isa eeskujul sai ka Henrik Karlsson Horn hea hariduse. Esmalt näib ta olevat õppinud [[Mecklenburg]]i päritolu koduõpetaja Johannes Tutingiuse käe all, misjärel saadeti ta juba Euroopasse haridust omandama. 30. oktoobril 1593 immatrikuleeriti ta koos soome aadliku [[Herman Fleming]]iga [[Königsbergi ülikool]]i. Samas on ajaloolased oletanud, et Königsbergi ülikoolis võis õppida hoopis Henrik Karlsson Horni eakaaslasest nõbu [[Henrik Göransson Horn]]. Igatahes 4. märtsil 1596 immatrikuleeriti Henrik Karlsson Horn [[Helmstedti ülikool]]i [[Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogiriik|Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogiriigis]]. Tänapäevani on säilinud Henrik Karlsson Horni ''[[album amicorum]]'' – varauusajal moes olnud üliõpilasalbum, kuhu õppurid lasid oma sõpradel, kaasõpilastel, sugulastel ja teistel kirjutada luuletusi, autogramme, joonistusi ja muud säärast. Horni album näib olevat soetatud kohe Helmstedti õppima asudes ning ühtede esimestena on sinna oma nimed kirjutanud ringirändavad rootsi üliõpilased [[Johannes Schroderus]] (1577–1645; tulevane tuntud riigimees Johan Skytte) ja [[Nicolaus Chesnecoperus]]. Albumi sissekanded oma dateeringutega on oluliseks allikaks Horni elukäigu jälgimisel.<ref name="Tham"/> Helmstedti ülikooli nimekaimate õppejõudude hulka kuulus toona professor [[Johan Borckholt]], kes tegutses muuhulgas Braunschweig-Wolffenbütteli hertsogi poegade eraõpetajana. Borckholti kodu oli mitme aastakümne jooksul vürstipoegade ja aadlike kogunemispaigaks, ning näib, et sellesse ringi kuulus ka noor Horn. Ülikooliajal sattus Horn ka pahandustesse - kord lõhkus ta koos kaasüliõpilastega ühe Helmstedti linnakodaniku maja aknad ja ukse, murdis maja raudvõtme ning tekitas kodanikule kehavigastusi. Selle vägivallateo eest pidi ta 13.–14. jaanuaril 1597 ülikooli juhtkonna ees aru andma. Milline karistus Hornile määrati, ei ole teada. 19. juuli 1597 lahkus Horn Helmstedtist ning suundus [[Lübeck]]isse, kust sõitis laevaga [[Tallinn]]asse.<ref name="Tham"/> Järgnenud aastad veetis ta nähtavasti Tallinnas, ning kui tema isa 1600. aastal [[Linköpingi riigipäev]]ale sõitis, läks ka Henrik Karlsson Horn Rootsi. On teada, et 20. augustil 1600 viibis ta Stockholmist. Rootsi pealinnast reisis ta uuesti Saksamaale ning 29. detsembril 1600 oli ta juba [[Köln]]is, kus asus õppima [[Kölni ülikool|sealsesse ülikooli]]. Kuigi Kölni ülikool oli katoliiklik, oli 1590. aastatel sinna õppima asunud arvukalt Madalmaade ja Saksamaa protestante. Ka Horn näib olevat Kölnis lävinud peamiselt protestantidega. Siiski kuulus Kölnis tema sõprade hulka ka Liivimaa aadlik, hilisem [[Tartu staarost]], [[Magnus Ernst Dönhoff]] (1581–1642). Kölnist lahkus Horn milalgi peale 5. jaanuari 1602. Horni õpingud katoliiklikus ülikoolis pakkusid kõneainet Rootsis, kus alates 1590. aastatest oli käinud võimuvõitlus katoliikliku [[Sigismund]]i ning luterliku [[hertsog Karl]]i vahel. Kölnist suundus Horn põhja poole, ning 3. märtsil oli ta [[Osnabrück]]is, 15. märtsil aga juba [[Hamburg]]is. Sealt reisis Horn koju, kuid pole selge, kas Eestisse või Soome.<ref name="Tham"/> Umbes sel ajal abiellus Henrik Karlsson Horn hertsoginna Kristiina õuepreili Anna Jönsdotter (Snakenborgiga), ning laulatus toimus hertsogipaari õnnistusel [[Nyköping]]i linnuses. Mõnedes allikates on pulmade ajaks märgitud 28. jaanuar 1602, kuid see ei saa tõele vastata, kuna Horn oli toona alles Saksamaal. Kindel on aga see, et 1602. aasta augustis saabus Henrik Karlsson Horn koos oma venna [[Evert Horn]]iga hertsog Karli õukonda. Evert lahkus sealt küll välismaale, kuid Henrik jäi hertsogi õukonda kogu sügiseks. Võimalik, et samal ajal astus ta ka väeteenistusse. Novembris 1602 läänistati talle ka mõned mõisad Soomes.<ref name="Tham"/> ==Diplomaadikarjäär== ===Lähetus Pommerisse=== [[Fail:BogislawXIII.1750.JPG|thumb|Pommeri hertsog [[Bogislaw XIII]], kelle õukonda saadeti Horn oma esimesele diplomaatilisele lähetusele.]] 1603. aasta sügisel andis parasjagu Kalmaris viibinud hertsog Karl Henrik Karlsson Hornile esimese diplomaatilise ülesande. Nimelt pidi Horn koos [[Olof Stråle]]ga reisima [[Pommeri hertsog]]i [[Bogislaw XIII]] juurde, et selgitada asjaolusid seoses Rootsis vangistatud itaalia päritolu palgasõduri krahv [[Hieronymus Strozzi]]ga. Reisi peamiseks eesmärgiks oli aga hoopis Poola kätte vangi langenud Rootsi ohvitseride, kelle hulgas olid tähelepanuväärseimad hertsog Karli vallaspoeg [[Carl Carlsson Gyllenhielm]] ning [[Jakob De la Gardie]], sõjavangist vabastamine. Nimelt olid poolakad nõus vangide vahetusega, kui see toimuks Pommeris, sealse hertsogi vahendusel. Horn ja Stråle said korralduse endaga [[Stralsund]]i kaasa võtta Poola sõjavangid, oluliseimana neist Võnnu kastellaan ja Tartu ökonoom [[Georg Schenking]]i, et vahetada nad Pommeri hertsogi abiga Rootsi sõjavangide vastu. Saadikud jõudsid Pommeri pealinna novembri keskpaigaks, ning uudis Strozzi vangistamisest näib olevat rõõmustanud pommerlasi, kel oli itaallasse osas mitmeid pretensioone. Keerulisem oli lugu vangide vahetusega ning saadikud jäid Stralsundi vähemalt aastaks, suutmata poolakatega vangide vahetuse osas kokku leppida. Vahepeal kuningaks tõusnud Karl avaldas olukorra osas ärritust, eriti hulluks läks olukord siis, kui Schenking suutis nõrga valve tõttu Horni juurest ära põgeneda. Novembris 1604 oli Horn tagasi Kalmaris. Just seal sai Horn kätte kuninga korralduse Schenking uuesti kinni võtta, või tema eest määratud kautsjon omaenda taskust kinni maksta. Horn viibis nähtavasti Pommeris kogu 1605. aasta, kuid Schenkingit tal tabada ei õnnestunud ning ta naasis Rootsi.<ref name="Tham"/> Hoolimata kuninga pahameelest, ei langenud Horn täielikult ebasoosingusse, vaid saadeti juba 1607. aasta sügisel Hollandisse palgasõdureid värbama. 15. septembril 1607 on teda mainitud kamandamas kaht laeva, mille pardal toodi Amsterdamist prantsuse sõjamehi.<ref name="Zettersten"/> Kui ta oli sealt naasnud, määras kuningas ta oma noorema poja [[Karl Filip]]i kasvatajaks ning Karl IX tõsise haiguse ajal nimetas [[Gustav II Adolf|Gustav Adolf]] ta [[Riiginõukogu (Rootsi)|Riiginõukogu]] liikmeks.<ref name="Tham"/> ===Knäredi ja Ulfsbäcki rahukõnelused=== Rootsi saatkonda juhtinud Axel Oxenstierna päevaraamatud võimaldavad saada ülevaate Henrik Karlsson Horni liikumistest rahuläbirääkimiste ajal. 27. novembril 1612, päev enne [[Gustav Stenbock]]i ja Oxenstiernat ennast, saabusid [[Nils Bielke (1569–1639)|Nils Bielke]] ja Horn Ulfsbäcki. 13. detsembril andsid Horn ja Oxenstierna kahele lesknaisele tõendi maksuvabastuse kohta. 15. detsembril sõitis Horn kuningas Gustav II Adolfi juurde [[Värnamo]]sse, kus ta oli veel 17. detsembril. ===Stolbovo rahukõnelused=== [[1613]]. aastal osales Horn [[Knäredi rahu]]läbirääkimistel ja aastatel [[1616]]–[[1617]] juhtis ta [[Stolbovo rahu]]läbirääkimisi. [[Masku]] kirikhäära [[Hemminki Maskulainen]] pühendas 1616. aastal trükis ilmunud keskaegsete kirikulaulude kogumiku "[[Piae Cantiones]]" soomekeelse tõlke oma patroonile Henrik Karlsson Hornile.<ref name="Lehtonen"/> [[1618]]. aastal sai ta [[Norrland]]i ''[[lagman]]''<nowiki/>'iks (ülemkohtunikuks). Horn suri 20. mail 1618, ning maeti 21. juunil [[Stockholmi Jakobi kirik]]usse. Tema matusekõne kirjutas [[Västeråsi piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]].<ref name="Tham"/> ==Perekond== [[File:Horn vaakuna.png|pisi|Horn af Kanckas suguvõsa aadlivapp]] Henrik Klasson Horn abiellus [[1602]]. aastal [[Nyköpingi loss]]is Anna Jönsdotter Snakenborgiga, kes oli [[Stegeborg]]i asehalduri [[Jöns Ulfsson Snakenborg]]i (1535–1600) ja Kristina Joensdotter Gyllenhorni tütar. Anna vanaisad [[Ulf Henriksson (Snakenborg]]) ja [[Joen Olofsson]] olid Rootsi riiginõunikud ning tädi oli [[Elizabeth I]] õuedaam [[Helena Snakenborg, Northamptoni markiis]] (1548–1635). Henriku ja Anna abielust sündis vähemalt kaks last: *[[Henrik Horn (1618–1693)|Henrik]] (1618–1693), Rootsi [[feldmarssal]] ja [[Bremen-Verden]]i kindralkuberner (1666–1693); *Helena, oli abielus ooberstleitnant [[Joachim Friedrich von Zöge]]ga ja pärast viimase surma [[Magnus von Nieroth]]iga. ==Esivanemad== {{Sugupuu3 |pealkiri=Henrik Karlsson Horni esivanemad |nimi=Riigimarssal ja riiginõunik<br>Henrik Karlsson Horn<br>(1578–1618) |isa= [[Eestimaa kuberner]],<br>[[Riiginõunik (Rootsi)|riiginõunik]] ja feldmarssal<br>[[Karl Henriksson Horn]]<br>(u.1550–1601) |isaisa= [[Soome kuberner|Soome]] ja [[Eestimaa kuberner]]<br>[[Henrik Klasson Horn]]<br>(1512–1595) |isaisaisa=Riiginõunik<br>[[Klas Henriksson (Horn)]]<br>(suri enne 1525) |isaisaisaisa=[[Henrik Olofsson (Horn)]]<br>[[Joensuu mõis|Joensuu]] ja Kankaisteni mõisnik |isaisaisaema=... Klasdotter Djäkn |isaisaema=Kristina Jakobsdotter |isaisaemaisa=Jakob Pedersson |isaisaemaema=Magdalena Poitz |isaema= Elin Arvidsdotter (Stålarm) |isaemaisa=[[Karjala]] [[seadusekuulutaja|laaman]] ja [[Häme linnus|Hämeenlinna asehaldur]]<br>[[Arvid Eriksson (Stålarm)]]<br>(suri 1529)<br>[[Sydänmaa]] ja [[Boegård]]i mõisnik |isaemaisaisa= [[Porvoo lään]]i kihelkonnakohtunik<br>[[Erik Botvidsson (Stålarm)]] |isaemaisaema= Karin Olofsdotter (Fleming) |isaemaema= Kristina Knutsdotter (Kurck) |isaemaemaisa= Riiginõunik<br>[[Knut Eriksson (till Nääs)]]<br>(suri 1535 või 1539)<br>Kaakkila, Tondura ja kogu [[Närpe kihelkond|Närpe kihelkonna]] omanik |isaemaemaema= Elin Klasdotter (Kurck) |ema= Agnes von Delwig |emaisa= [[Eestimaa maanõunik]]<br>[[Ewert von Delwig (suri 1560)|Ewert von Delwig]]<br>(suri 1560)<br>[[Tuhala mõis]]nik |emaisaisa= [[Eestimaa maanõunik]]<br>[[Ewert von Delwig (suri 1554)|Ewert von Delwig]]<br>(suri 1554)<br>Tuhala mõisnik |emaisaisaisa= [[Melchior von Delwig]]<br>Bodde mõisnik Vestfaalis |emaisaisaema= Anna Fuchs von Rautenberg |emaisaema= Anna von Tödwen<br>Tuhala pärijanna |emaisaemaisa= [[Ewert von Tödwen]]<br>Tuhala ja Rõngu mõisnik |emaisaemaema= Luitgard von Mecks |emaema= Helena von Fahrensbach |emaemaisa= [[Eestimaa maanõunik]]<br>[[Winrich von Fahrensbach]]<br>[[Valgu mõis]]nik |emaemaisaisa= [[Wolmar von Fahrensbach]] |emaemaisaema= Barbara von Anrep |emaemaema= Elisabeth von Uexküll |emaemaemaisa= ... von Uexküll |emaemaemaema= ... }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tham">[[Wilhelm Tham]] "Riksrådet Henrik Carlsson Horn. Anteckningar kring en Stambok." [[Personhistorisk Tidskrift]]. Trettiosjunde Årgång. Stockholm, 1937, lk. 1-26</ref> <ref name="Zettersten">[[Axel Zettersten]]. [https://www.google.ee/books/edition/Svenska_flottans_historia/UbNCAAAAYAAJ?hl=et&gbpv=1&dq=%22Henrik%20Karlsson%22%20horn&pg=PA97&printsec=frontcover "Svenska flottans historia"]. Stockholm, 1890, lk. 97</ref> <ref name="Lehtonen">[[Tuomas Lehtonen]]. [https://brill.com/edcollchap-oa/book/9789004429772/BP000014.xml "Catholic Heritage, Lutheran Networks and Family Reputation: the Case of the Piae Cantiones Collection (1582–1625)"]. Kogumikust "Networks, Poetics and Multilingual Society in the Early Modern Baltic Sea Region", 2024</ref> }} == Välislingid == *[http://runeberg.org/sbh/a0517.html Väljavõte Svensk Biografiskt Handlexikonist (rootsi keeles)] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Göran Claesson Stiernsköld]] | nimi= [[Rootsi riigimarssal]] | aeg= (1611–1618) | järgnev= Ametikoht oli vakantne }} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Horn, Henrik Karlsson}} [[Kategooria:Hornid|Henrik Karlsson]] [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsi diplomaadid]] [[Kategooria:Helmstedti ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kölni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1578]] [[Kategooria:Surnud 1618]] qoszd2xluinqxt8wozkuw5v3eus4oex Siil 0 111881 6752572 6642093 2024-10-31T10:47:57Z Kuriuss 38125 6752572 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Siil (perekond)]]; kaitseväe õppuse kohta vaata artiklit [[Õppus Siil]]; 1907–1909 ilmunud ajalehe kohta vaata artiklit [[Siil (ajaleht)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik siil | värvus = Loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Erinaceus europaeus LC0119.jpg | pildi suurus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Putuktoidulised]] ''Eulipotyphla'' | sugukond = [[Siillased]] ''Erinaceidae'' | perekond = [[Siil (perekond)|Siil]] ''Erinaceus'' | liik = '''Harilik siil''' | binaarne = ''Erinaceus europaeus'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]] 1758 | levikukaart = European Hedgehog area2.png | levikukaardi suurus = 220px | levikukaardi_seletus = Levik Euroopas }} '''Siil''' ehk '''harilik siil''' (''Erinaceus europaeus'') on [[siillased|siillaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]], siili [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[imetaja]], üks kahest [[Eesti]]s elavast [[siil (perekond)|siili perekonna]] liigist. == Välimus == Siili põhitunnuseks on okkaline nahk, mille seljapool ja küljed on kaetud umbes 16000 püstise nõelterava okkaga.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=[[Hendrik Relve]]|pealkiri=Eesti elusloodus: kodumaa looduse teejuht|aasta=2019|koht=|kirjastus=|lehekülg=270}}</ref> Need on 2–3 cm pikad ja tipust valkjad. Kõhtu ja pead katab jämedakarvaline hõre kate. Siili okkad püsivad kaua (umbes 18 kuud) ning vahetuvad ebaregulaarselt. Noorloomade okastik ja nahk on eredamalt värvunud kui vanadel. Jäsemed, kõrvad ja saba on lühikesed ning peaaegu ei ulatu okastikust välja. Küünised on pikad ja teravad, neid kasutab siil pinnase uuristamiseks. Ees- ja tagakäppadel on siilil viis varvast.<ref>{{Netiviide|autor=[[Sigrid Mallene]].|url=http://www.krootuse.edu.ee/lehed/Oppematerjalid/Siil.doc|pealkiri=Õppematerjal siilist|väljaanne=Krootuse pöhikool|aeg=|vaadatud=29. jaanuaril 2020}}</ref> Siili pikkus on 20–30 cm ja saba pikkus 1,5–3 cm. Kehakaal 600–1200 g.<ref name=":0" /> [[File:Siil.jpg|thumb|Kerratõmbunud siil]] == Levila == Tänapäeva siilide esimesed siilitaolised esivanemad elasid varasel [[Kriidiajastu|kriidiajastul]] umbes 90 miljonit aastat tagasi. Praegu [[Euroopa]]s elavate siili perekonna liikide esivanemad elasid [[Aasia|Aasias]] umbes 25 miljonit aastat tagasi.<ref>{{Netiviide|autor=[[Tuula Nyström]]|url=https://www.siilikiikarissa.fi/siilin-taksonomia|pealkiri=Siili taksonoomia|väljaanne=siilikiikarissa|aeg=2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200815165651/https://www.siilikiikarissa.fi/siilin-taksonomia|url-olek=ei tööta}}</ref> Harilik siil on Euroopas [[endeem]]ne liik, mis on levinud Euroopa lääne- ja põhjaosas, sh [[Briti saared|Briti saartel]], [[Skandinaavia]]s, [[Soome]]s, Eestis, [[Läti]]s ja [[Venemaa]] loodeosas. Liigi leviala ulatub [[Polaarjoon|polaarjoonest]] põhja poole.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=[[Epp Moks]].|pealkiri=Eesti imetajad|aasta=2015|koht=|kirjastus=|lehekülg=127}}</ref> Siil on introdutseeritud [[Uus-Meremaa]]le. Siilid on Eestis tavalised. Harilik siil on levinud üle kogu Eesti, välja arvatud väiksemad saared ja Mandri-Eesti lõunapoolsed alad, mida asustab teine siili perekonda kuuluv liik, [[kaelussiil]]. Nende kahe siililiigi levilad kattuvad omavahel vähe, kuid Lõuna-Eestis esineb mõlemat liiki.<ref>{{Netiviide|autor=[[Mati Masing]].|url=http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel527_512.html|pealkiri=Siil tahab elada inimese lähedal|väljaanne=Loodussõber|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Paljunemine == [[Fail:Siilide pulmatants Augsburgis..webm|pisi|Siilid võivad enne paaritumist tundide kaupa tiirutada ja puhiseda.]] Siilide [[jooksuaeg]] algab pärast [[Talveuni|talveunest]] ärkamist, enamasti aprillis. Pulmatantsul tiirutab isane siil ümber emase ja teeb lähenemiskatseid, emane keerutab end kaasa, samal ajal turtsudes ja puhisedes. Pulmatants võib kesta tunde ning paaritumist ei pruugigi järgneda. [[Kopulatsioon]] kestab vaid mõned minutid.[https://loodus.ohtuleht.ee/283551/suvesuhe-siilid-kurameerivad][https://miksike.ee/docs/referaadid2006/siil_annesulg.htm] Emaslooma [[tiinus]] kestab 30–40 päeva. Suve jooksul sünnib 2 pesakonda enamasti 3–6 (2–10) pojaga, kes kaaluvad sündides 11–25 g. Poegade eest hoolitseb vaid ema. Vastsündinud siilipoegade okkad on sündides väikesed, valged ja pehmed; need muutuvad jäigaks teisel elupäeval.<ref name=":1" /> Ühe kuu vanused siilid on juba suutelised ise toitu hankima.<ref name=":0" /> Pooleteisenädalaselt on noorloom võimeline juba end keraks rullima. Silmad avanevad 2-nädalaselt, pesast väljuvad 3-nädalaselt ja imetamine kestab umbes 1,5 kuud. Suguküpseks saab siil pärast esimest talvitumist. Esimene [[pesakond]] lahkub ema juurest suve keskel, teine pesakond talvitub koos emaga. == Eluiga == Siili eluiga on kuni kümme aastat, keskmiselt kolm aastat.<ref name=":1" /> Taanist leiti 2023. aastal teadaolevalt vanim siil, kes oli elanud 16-aastaseks. Tavaliselt on isaste siilide eluiga ligi veerandi võrra pikem kui emasloomadel (arvatavasti selle tõttu, et isasloomade "elu on lihtsam", nad pole [[territoorium|territoriaalsed]] ning ei pea oma [[reviir]]i kaitsmiseks liigikaaslastega võitlema, ega pea hoolitsema järglaste eest). Paljud isasloomad hukkuvad autorataste all ning [[röövloom]]ade tõttu, kuna nad liiguvad emasloomadest rohkem ringi. Noorloomad hukkuvad sageli [[parasiit]]ide tõttu või liikluses. Ligi kolmandik sureb esimese aasta jooksul ja valdavalt liikluses, aga kui siil suudab üle ühe aasta elus püsida, siis suureneb tõenäosus, et ta elab kõrge vanuseni (olles kogunud ellujäämiseks piisavalt oskusi, sh õppinud autosid ning röövloomi vältima). Mõlema soo jaoks on kõige ohtlikum periood suvi, mil nad hukkuvad peamiselt liikluses, sügisel surevad siilid valdavalt haiguste, nälja või veepuuduse tõttu. Kuigi siilide seas esineb palju [[Intsest|intsesti]], ei lühenda see laiemas plaanis nende eluiga ning sellega ei kaasne ka pärilike haiguste ega defektide suuremat ohtu võrreldes mitmekesisema genofondiga isenditega.<ref name="Podbregar 2023">{{cite web|last=Podbregar|first=Nadja|url=https://www.scinexx.de/news/biowissen/aeltester-igel-der-welt-entdeckt/|title=Ältester Igel der Welt entdeckt|website=scinexx|date=20. veebruar 2023|access-date=21 February 2023|language=de|Das Wissensmagazin}}</ref> == Toitumine == Siil on valdavalt loomtoiduline, sööb [[Tuhatjalgsed|tuhatjalgseid]], [[Putukad|putukaid]] ja nende [[Vastne|vastseid]], [[Vihmauss|vihmausse]], [[Nälkjad|nälkjaid]], [[Päriskonnalised|konni]], [[Sisalikulised|sisalikke]], [[Maolised|madusid]] ja [[Hiir|hiiri]]. Ta võib rüüstata maas pesitsevate lindude pesi ning süüa nii mune kui ka linnupoegi. Siil sööb ka [[Raipesööjad|raipeid]], harvem taimset toitu (puuvilju, marju, seemneid).<ref name=":1" /> Siil on erakordselt vastupidav [[Hariliku rästiku mürk|rästikumürgile]], kuid rästikuid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Siil sööb surnud mao liha ja raibet. Sageli arvatakse ekslikult, et siilide ligimeelitamiseks tasub nt aianurka panna kausike piimaga, mida tegelikult teha ei tohiks (küll aga võib pakkuda puhast vett). Tegelikult eelistaks siil ise hoopis rohkem näiteks lihatükke, olgu need või pisut roiskunud.<ref name=":0" /> ==Elupaik== Nii harilik siil kui ka kaelussiil elavad valdavalt leht- ja segametsades, metsaservades, [[Puisniit|puisniitudel]], parkides, aedades ja kalmistutel, siil väldib paksu [[Okasmets|okasmetsa]]. Eestis on siilid koondunud inimese lähedale asulatesse, kus tihti paremad toitumis- ja varjevõimalused ning on ka pisut soojem.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ERIEUR2.htm|pealkiri=Harilik siil|väljaanne=Tartu Ülikooli Loodusliku Hariduse Keskus|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Eluviis == [[Fail:European Hedgehog skeleton retusche.jpg|pisi|Siili luustik]] Siilid on peamiselt öise eluviisiga, kuid on mõnikord aktiivsed ka päeval, eriti pärast kerget vihmasadu. Tegutseb maapinnal, liikudes peatub sageli, et haista ümbrust. Siil on võimeline edukalt ujuma. Siili peamine kaitsevahend kiskjate vastu on okaskate. Ohu korral kerib keha keraks nii, et ligipääs okastega katmata kõhupoolel olevatele kehaosadele puudub. Suveks siilid urgu ei ehita, talve veedavad aga lehtede ja rohuga vooderdatud pesas, kus magavad [[talveuni|talveund]] oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Siilid on üldiselt üksikeluviisiga, isased võivad üksteise suhtes agressiivsed olla. Talveune ajaks võivad siilid koguneda väikestesse gruppidesse. Kodupiirkonna suuruseks on isastel 15–40 ha ja emastel 5–12 ha.<ref name=":1" /> == Siil ökosüsteemis == Siili söövad [[mäger]], [[rebane]], [[Metsnugis|nugis]] ning [[Kakulised|kakud]] ja [[haukalised]]. Sagedasim loodusliku surma põhjus on külmumine [[Talveuni|talveune]] ajal. Sage on ka hukkumine teedel, kuid üldiselt ei peeta seda populatsiooni ohustavaks. Üle poole isenditest sureb esimesel eluaastal. Siili arvukus Eestis oletatavalt väheneb. Siil on ka Eesti punases raamatus märgitud ohustatuna, kuid ei kuulu kaitstavate liikide hulka.<ref name=":1" /> == Suhtumine siilidesse == Eestis suhtutakse siilidesse valdavalt hästi, kuna nad toituvad [[kahjur]]eist. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele välja piima, kuid piim on siilidele kahjulik ning seda kindlasti anda ei tohiks. Piim põhjustab siilile kõhulahtisust ning selle tagajärjel võib loom hukkuda. Siile peetakse kahjuriteks [[Šotimaa]] lääneosa saartel, kus inimese toodud siilid söövad maismaal pesitsevate lindude mune. Samuti on siil kahjur [[Uus-Meremaa]]l, kus ta sööb kohalikke hiidtigusid ja teisi selgrootuid.<ref>[https://web.archive.org/web/20031001170723/http://www.landcareresearch.co.nz/news/release.asp?Ne_ID=86 "Hedgehogs pose prickly problem for native fauna"], 2003, [[Landcare Research]]</ref> [[Taani]]s on siilid seadusega kaitstud.<ref>https://web.archive.org/web/20120330120539/http://www.naturstyrelsen.dk/Naturbeskyttelse/Artsleksikon/Dyr/Pattedyr/Insektaedere/Pindsvin/Pindsvin.htm The Forest and Nature Department</ref> Neid ei tohi vangistada ega vigastada, kuid talvel leitud alakaalulisi siile võib majutada. Aiapidajaid julgustatakse siile kassitoiduga ligi meelitama, et nad aiakahjureid hävitaksid. [[Suurbritannia]]s lisati siilid augustis [[2007]] liikide nimekirja, mis vajavad paremat kaitset.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/6965681.stm BBC NEWS, Hedgehogs join 'protection' list]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://jncc.defra.gov.uk/page-5170 |pealkiri=BAP Terrestrial Mammal List |vaadatud=2013-11-13 |arhiivimisaeg=2013-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131113112626/http://jncc.defra.gov.uk/page-5170 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Siil Eesti kultuuris == Tallinnas on [[Siili]] asum, kus asub [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]. [[Siili tänav|Siili nimega tänavaid]] on [[Siili tänav (Tartu)|Tartus]], [[Siili tänav (Pärnu)|Pärnus]], [[Tamsalu]]s ning veel mitmes Eesti asulas. Eesti rahvapärimuses on siil tuntud targa nõuandjana, selles rollis esineb ta näiteks rahvuseeposes "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]". Eeposes on esitatud tekkemuistend: siil soovitanud [[Peipsi järv|Peipsi]] tagant laudu toonud [[Kalevipoeg|Kalevipojal]] lüüa lahingus laudadega serviti, et need ei puruneks. Tänutäheks kinkinud Kalevipoeg siilile tüki oma karusest vammusest, seepärast ongi siil okkaline. Targa siili kujundit on [[Andrus Kivirähk]] parodeerinud romaanis "[[Mees, kes teadis ussisõnu]]" (2007). Kunagise populaarse nõukogude laste [[multifilm]]i "[[Siil udus (multifilm)|Siil udus]]" (1975) mõjul tekkinud udus eksleva siili kujund ("nagu siil udus" tähendab eesti fraseologismide alussõnastiku andmetel nõutust, segaduses olekut<ref>[https://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=2&f1=2&f2=12&m=10798&id=15909 Väljend "Nagu siil udus"] Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik. Vaadatud 29.04.2023.</ref> jms) on tänapäevani [[eesti keel]]es populaarne ning seda kasutatakse ka näiteks uduse ilma kirumiseks, mõtete ummikusse jooksmise väljendamiseks, saamatu, uimase või uimastatud inimese kohta jne. [[2007]]. aastal püstitati Siili tänavale Tartus [[Siil (skulptuur)|siili skulptuur]] (autorid [[Aivar Simson]], Edvīns Krūmiņš ja Kalev Prits). Samade autorite siiliskulptuur on alates 2007. aastast ka [[Jõhvi]]s.<ref name="skulptuur">Raimu Hanson [http://www.tartupostimees.ee/56738/siil-tuli-siili-tanavale "Siil tuli Siili tänavale"], Tartu Postimees, 10.12.2008 (vaadatud 13. novembril 2013)</ref> ==Vaata ka== *[[Siil (perekond)]] *[[kaelussiil]] *[[Siil (mütoloogia)]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaadid}} {{Commonskat|Erinaceus europaeus}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Putuktoidulised]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] dmtt82bo5ccpxllcuhc4thw7oozkn41 666 (Billy Talent) 0 115590 6752428 5549688 2024-10-30T19:48:03Z Muusikavärk 199678 6752428 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = 666 | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Billy Talent]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = [[2007]] | Lindistatud = | Stiil = | Pikkus = | Plaadifirma = | Produtsent = | Arvustused = | Eelmine album = | See album = | Järgmine album = }} '''"666"''' on [[Billy Talent]]i [[2007]]. aasta [[kontsertalbum]]. Sellel on kolm [[Euroopa]] kontserti albumi "[[Billy Talent II]]" maailmaturneelt. DVD-l on igalt kontserdilt kuus lugu. CD-l on [[Düsseldorf]]i kontserdi lood. Albumi koostasid [[Pierre Lamoureux|Pierre]] ja [[Francois Lamoureux]], kes on töötanud koos ka [[The Who]] ja [[The Tragically Hip]]iga. [[Kategooria:2007. aasta albumid]] [[Kategooria:Billy Talenti albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] 04r8elhcou7vvbsuf3ivouwq4bvlzk9 Banaan 0 115591 6752523 6680183 2024-10-31T07:28:31Z 2A00:16E0:1011:DA1F:E0EE:5213:B3A9:CC6B 6752523 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib tuntud rohttaime viljast; taimede perekonna kohta vaata artiklit [[Banaan (perekond)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Banaan (täpsustus)]]}} [[Pilt:Luxor, Banana Island, Banana Tree, Egypt, Oct 2004.jpg|pisi|Banaanitaim koos pederastidega]] [[Pilt:Banana.png|pisi|Maailmas kõige populaarsema kultivari [[Cavendish]] viljad]] [[File:Pedro Alexandrino - Bananas and Metal - Google Art Project.jpg|thumb|Pedro Alexandrino Borges (1900)]] '''Banaan''' on [[Banaan (perekond)|banaani]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] (''Musa'') kuuluvate [[liik (bioloogia)|liikide]] [[vili]]. Banaane kandvad rohttaimed pärinevad [[Kagu-Aasia]] [[troopika|troopilistest]] piirkondadest. Tänapäeval kasvatatakse neid troopikapiirkondades üle kogu maailma.<ref name="asia"/> Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. == Rohttaim == Banaani peetakse sageli ekslikult [[puuvili|puuviljaks]], kuid tegelikult kannavad banaane maailma suurimad [[rohttaim]]ed, mille kõrgus võib küündida 6–7,6<ref name="ban"/> või teistel andmetel 15 meetrini<ref name="tervendaja"/> ja läbimõõt 1 meetrini<ref name="tervendaja" />.[http://www.thestatworld.com/2015/12/musa-ingens-the-tallest-banana-plant-in-world.html#Surprise] Banaanilehe [[pindala]] on umbes [[ruutmeeter]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Katre Palo]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|pealkiri=Uudistaja 13.09.2017|väljaanne=[[Loodusajakiri]]|aeg=13. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915083545/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|arhiivimisaeg=2017-09-15}}</ref> == Vilja moodustumine == Banaani perekonda kuuluvate rohttaimede [[emasõis|emasõitest]] arenevad 3–20-realised kobarad, kus igas reas on kuni 20 vilja. Kobara mass võib olla 30–50&nbsp;kg ja ühe banaani mass on keskmiselt 125 g. [[Viljakest]]a osa vilja massist on 36%. Looduslike banaaniliikide viljad sisaldavad suuri ja kõva kestaga [[seemned|seemneid]]. Ekspordiks kasvatatavate [[sort]]ide viljad seemneid tavaliselt ei sisalda, sest need arenevad [[viljastumine|viljastamata]] [[sigimik]]ust ([[Partenokarpia|partenokarpsed]] viljad).<ref name="iwiki"/> Sõltuvalt liigist ja [[kultivar]]ist võib valminud banaani värvus olla roheline, kollane, pruunikas, oranž või kirju. Pärast viljade valmimist taime maapealsed osad kuivavad, kuid mitmeaastastest maa-alustest [[võsu]]dest ehk [[risoom]]idest kasvavad uued [[ebavars|ebavarred]].<ref name="maailm"/> == Radioaktiivsus == Banaanid on vähesel määral [[radioaktiivsus|radioaktiivsed]], kuna vili sisaldab suurel määral [[kaalium]]i, mille [[aatom]]itest 0,01% moodustab [[radioaktiivne isotoop]] <sup>40</sup>K. Madala [[radiatsioon]]i tõttu ei peeta banaane tervisele ohtlikuks.<ref name="K40"/> Tuumaenergia pooldajad kasutavad mõistet [[banaaniekvivalent]], et võrrelda mitmesuguseid radiatsioonitasemeid sellega, mille saab 1 tingbanaani söömisest. 1 banaaniekvivalent on 520 piko[[kürii]]d, kui arvestada keskmise banaani kaaluks 150 g. See, kes sööb iga päev ühe banaani, saab aasta jooksul kiirgusdoosi 36 mikro[[siivert]]it. Kuna [[looduslik foon]], mille iga inimene niikuinii saab, on ligi sada korda suurem (2,4 millisiivertit aastas), siis peetakse banaanide söömist täiesti ohutuks. == Ajalugu == [[Pilt:Bananas Muslim world.JPG|pisi|Banaanide levik]] [[Pilt:Inside a wild-type banana.jpg|pisi|Metsikute banaanide viljadel on suured ja kõva kestaga seemned]] [[Paapua Uus-Guinea]]s tehtud [[arheoloogia|arheoloogilised]] ja [[Paleontoloogia|paleontoloogilised]] uuringud on näidanud, et banaanitaimi kultiveeritakse tõenäoliselt 7000, võimalik, et ka juba 10 000 aastat<ref name="papua"/>. [[Kagu-Aasia]]st levitati banaan [[India]]sse, mille kohta on kirjalikud andmed [[paali keel|paalikeelses]] [[budism|budistlikus]] pühakirjas [[6. sajand eKr|6. sajandist eKr]]. Edasi levitasid inimesed banaane [[Madagaskar]]ile ja sealt [[Aafrika manner|Aafrika mandrile]], kus banaanid levisid [[elevandiluu]]- ja [[orjakaupmees]]te vahendusel idarannikult läänerannikuni. [[1402]]. aastal avastasid [[Portugal]]i meremehed banaanid [[Guinea]]st ning hakkasid neid kasvatama [[Kanaarid|Kanaari saartel]]. Sealt viisid portugallased [[1516]]. aastal banaanid [[Haiti saar]]ele, kust neid levitati teistele [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saartele ja [[Kesk-Ameerika]]sse. Sel ajal olid banaanid vaid ligi 10&nbsp;cm pikkused (tänapäeval 20–30&nbsp;cm).<ref name="bancom"/> Sõna ''banana'' pärineb [[Lääne-Aafrika]]s kõneldavast [[volofi keel]]est, millest see laenati [[hispaania keel|hispaania]] või [[portugali keel]]de [[16. sajand]]i lõpus<ref name="word"/>. On ka oletatud, et see tuleb [[araabia keel|araabiakeelsest]] sõnast ''banan'', mis tähendab sõrme. Banaanide levik [[Lähis-Ida]]s langeb ajaliselt enam-vähem kokku [[islam]]i levikuga. On olemas kirjalikke tõendeid, et prohvet [[Muhamed]] oli banaanidega kokku puutunud. Banaan levis kiiresti [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Hispaania]]sse – Hispaanias kasvanud banaane peeti araabia maades kõige paremateks. Araabia maades suureneb banaanide tarbimine tänapäevani paastukuu [[ramadaan]]i ajal märgatavalt. Esimest korda kirjeldas banaani teaduslikult [[Carl von Linné]] [[1750]]. Kust pärineb taime teaduslik nimi ''Musa'', ei ole teada. On oletatud, et ta kasutas selleks keiser [[Augustus]]e ihuarsti Antonius Musa nime, samuti on arvatud, et ta mugandas banaanide araabiakeelset nimetust ''mauz''. Linné jagas kõik banaanid kahte liiki tarbimise põhjal: ''M. sapientum'', mille vilju süüakse paljalt, ja ''M. paradisiaca'', mida enne söömist küpsetatakse. Niisugune jaotus osutus peatselt ebaadekvaatseks, aga parema puudumisel kasutati seda liigitust mitmete täiendustega paarsada aastat. Alles [[1955]] võeti ametlikult kasutusele [[Norman Simmonds]]i ja [[Ken Shepherd]]i väljapakutud nomenklatuur, mis Linné pakutud kaht liiki enam ei sisaldanud. Sellegipoolest tunnistavad mõned bioloogid veel tänapäevalgi Linné termineid, mis tekitab segadust. Banaanide laiem tarbimine algas [[19. sajand]]i teisel poolel, kui banaane hakati transportima suurte vahemaade taha. [[1850]]. aastal alustati [[Panama]]st regulaarset banaanitransporti [[USA]]-sse, [[1875]] [[Inglismaa]]le ja Portugali ning [[1892]] jõudsid esimesed banaanilaadungid [[Saksamaa]]le<ref name="mans"/>. Suure ekspordimahuga Kesk-Ameerika riike hakati nimetama [[banaanivabariik]]ideks, sellel sõnal on aga tänapäeval mõnevõrra muutunud tähendus. Veel 19. sajandi keskel olid banaanid Euroopa avalikkusele üsna tundmatud. Banaanide propageerimisel oli tähtis koht [[Jules Verne]]'i romaanil "[[80 päevaga ümber maailma]]", milles banaane üksikasjalikult kirjeldati. [[2013]]. aastal nimetasid [[ameeriklased]] oma lemmikpuuviljaks banaani.<ref name=":0">[http://www.businessinsider.com/benefits-of-eating-banana-peels-2015-9 Banaanakoorte söömise plussid], Business Insider (vaadatud 7.2.2016)</ref> == Banaanide tootmine, transport ja säilitamine == {| class="wikitable" style="float:right; margin:1em" |+Suurimad tootjad ja eksportijad<ref name="fao"/> ! Riik !! Toodang,<br> miljonit tonni !! Osakaal,<br>% |- | colspan="3" style="text-align:center;"| '''Suurimad tootjad (2012)''' |- | {{PisiLipp|India}} || 24,87 || 24,4% |- | {{PisiLipp|Hiina}} || 10,55 || 10,3% |- | {{PisiLipp|Filipiinid}} || 9,23 || 9,0% |- | {{PisiLipp|Ecuador}} || 7,01 || 6,9% |- | {{PisiLipp|Brasiilia}} || 6,90 || 6,8% |- | {{PisiLipp|Indoneesia}} || 6,19 || 6,1% |- | {{PisiLipp|Angola}} || 2,99 || 2,9% |- | {{PisiLipp|Guatemala}} || 2,70 || 2,6% |- | {{PisiLipp|Tansaania}} || 2,52 || 2,5% |- | {{PisiLipp|Mehhiko}} || 2,20 || 2,2% |- | '''Maailm kokku''' || '''101,99''' || 100% |- | colspan="3" style="text-align:center;"| '''Suurimad eksportijad (2011)'''<ref name="faotrade"/> |- | {{PisiLipp|Ecuador}} || 5,78 || 30,9% |- | {{PisiLipp|Filipiinid}} || 2,05 || 10,9% |- | {{PisiLipp|Costa Rica}} || 1,91 || 10,2% |- | {{PisiLipp|Colombia}} || 1,83 || 9,8% |- | {{PisiLipp|Guatemala}} || 1,42 || 7,6% |- | '''Maailm kokku''' || '''18,72''' || 100% |} 2012. aastal toodeti maailmas 102 miljonit tonni banaane. Banaani[[istandik]]e alla jääva maa pindala oli 4,95 miljonit hektarit. Viimase 45 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra.<ref name="fao"/> Eksporditavad banaanid korjatakse pooltooretena, kui nad on veel rohelised. Transport võib kesta 3–4 nädalat ning sel ajal hoitakse vilju [[kliimaseade|kliimaseadmete]] abil 13&nbsp;°C juures. Madalamatel temperatuuridel banaanikoore rakuseinad purunevad ja viljad tõmbuvad tumedaks. Sihtpunkti jõudnud viljad hoiustatakse õhukindlas ruumis, kuhu lastakse [[etüleen]]i. Mõne päeva pärast viljad valmivad ja saadetakse jaemüüki. Peale küpsete banaanide on kaubandusvõrgus aeg-ajalt saadaval ka rohelised pooltoored banaanid, mida kasutatakse toitude valmistamisel. Kodustes tingimustes säilivad küpsed banaanid vaid mõne päeva. Eriti kiiresti tõmbuvad banaanid mustaks külmkapis, kus [[õhutemperatuur]] on 4&nbsp;°C.<ref name="iwiki"/> == Kasutamine == Meie kaubandusvõrgus on saadaval eelkõige magusad dessertbanaanid, mida tarbitakse peamiselt lihtsalt süües. Troopikas kasutatakse toidu valmistamisel laialdaselt [[tärklis]]erikkaid jahubanaane. Toidu valmistamisel banaane praetakse, keedetakse koos koorega, aurutatakse koos riisiga, neist saab valmistada džemmi, [[banaaniõli]] jms. Samuti tarbitakse kuivatatud banaanilaaste. [[India]] elanikud on banaanikoori tarbinud aastakümneid. Banaanikoortes on palju [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>]]- ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiine]], kaaliumi ja magneesiumi. Vähem leidub valke ja kiudaineid. Banaanikoorte söömine vähendab [[Ökoloogiline jalajälg|ökoloogilist jalajälge]]. Banaanikoor on paks, kiuline ja maitseb veidi mõrult. Selle kuumutamine pehmendab koort. Banaanide küpsetamisel erituv looduslik [[taimehormoon]] [[1,2-dikloroetaan|etüleen]] õhendab ja muudab banaanikoored magusaks. Etüleen lagundab banaanikoortes kiudainet [[pektiin]]i, mis muudab koored jäigemaks. Banaanikoori leotatakse vees, et kastmisvesi oleks toitainerikkam. Lisaks tehakse sellest [[Banaaniäädikas|banaaniäädikat]]. Liha praadimine banaanikoortel muudab liha mahlasemaks ja pehmemaks. Üks keskmise suurusega banaan sisaldab 12% päevas vajalikest kiudainetest, 17% päevas vajalikust [[C-vitamiin]]ist, 20% päevas vajalikust B<sub>6</sub>-vitamiinist, 12% päevas vajalikust kaaliumist ja 8% päevas vajalikust magneesiumist.<ref name=":0" /> === Värskete viljade toiteväärtus ja biokeemiline koostis === {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit"/> ! Toitaine !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Vesi]] || 74,91 g |- | [[Kalorsus]] || 89,0 kcal |- | [[Valgud]] || 1,09 g |- | [[Lipiidid]] || 0,33 g |- | [[Tuhk]] || 0,82 g |- | [[Süsivesikud]] || 22,84 g |- | [[Sahharoos]] || 2,39 g |- | [[Glükoos]] || 4,98 g |- | [[Fruktoos]] || 4,85 g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 2,60 g |- | [[Tärklis]] || 5,38 g |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! Toiteelement !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Kaalium]] (K) || 358,00&nbsp;mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 27,00&nbsp;mg |- | [[Fosfor]] (P) || 22,00&nbsp;mg |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 5,00&nbsp;mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 1,00&nbsp;mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,27&nbsp;mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,26&nbsp;mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,15&nbsp;mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,08&nbsp;mg |- | [[Fluor]] (F) || 2,20 μg |- | [[Seleen]] (Se) || 1,00 μg |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! Vitamiin !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Vitamiin A|A]] || 3,00 μg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 31 μg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 73 μg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 665 μg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 9,80&nbsp;mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 334 μg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 367 μg |- | [[C-vitamiin|C]] || 8,70&nbsp;mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 0,10&nbsp;mg |- | [[Vitamiin K|K]] || 0,50 μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 22,0 μg |- | [[Betaiin]] || 0,1&nbsp;mg |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Aminohapped]]<ref name="toit"/> ! Aminohape !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Glutamiinhape]] || 152&nbsp;mg |- | [[Aspartaamhape]] || 124&nbsp;mg |- | [[Histidiin]] || 77&nbsp;mg |- | [[Leutsiin]] || 68&nbsp;mg |- | [[Lüsiin]] || 50&nbsp;mg |- | [[Fenüülalaniin]] || 49&nbsp;mg |- | [[Arginiin]] || 49&nbsp;mg |- | [[Valiin]] || 47&nbsp;mg |- | [[Alaniin]] || 40&nbsp;mg |- | [[Seriin]] || 40&nbsp;mg |- | [[Glütsiin]] || 38&nbsp;mg |- | [[Treoniin]] || 28&nbsp;mg |- | [[Isoleutsiin]] || 28&nbsp;mg |- | [[Proliin]] || 28&nbsp;mg |} {{puhasta}} == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="asia">{{netiviide | url = https://www.musalit.org/seeMore.php?id=6404| pealkiri = Classification and characterization of ''Musa exotica'', ''M. alinsanaya'' and ''M. acuminata'' ssp. ''errans''| autor = R.V. Valmayor| failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = INFOMUSA – Vol 10, N° 2| aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 07.12.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="ban">{{netiviide | url = http://www.buzzle.com/articles/banana-tree-information.html| pealkiri = "Banana Tree Information"| väljaanne = www.buzzle.com| vaadatud = 10.01.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="tervendaja">Tervendaja. Väljaanne: märts 2010. Toimetaja: Raivo Mõttus. Lk 12.</ref> <ref name="iwiki">Ingliskeelse vikipeedia andmed seisuga 15. mai 2010</ref> <ref name="maailm">[[Heino Kiik]]. "Maailma viljad", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1989.</ref> <ref name="K40">{{netiviide| url =https://ionactive.co.uk/resource-hub/guidance/radioactive-bananas-banana-equivalent-dose | pealkiri = "Radioactive bananas (Banana equivalent dose)"| väljaanne = ionactive.co.uk| vaadatud = 30.07.2023| keel = inglise}}</ref> <ref name="papua">{{netiviide| url = http://apscience.org.au/projects/PBF_02_3/pbf_02_3.htm| pealkiri = "Tracing antiquity of banana cultivation in Papua New Guinea"| väljaanne = apscience.org.au| vaadatud = 08.12.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 29.08.2007| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070829105533/http://www.apscience.org.au/projects/PBF_02_3/pbf_02_3.htm| url-olek = ei tööta}}</ref>. <ref name="bancom">{{netiviide| url = http://banana.com/index.html| pealkiri = "Welcome to banana.com"| väljaanne = | vaadatud = 10.01.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 19.11.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101119205537/http://banana.com/index.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="word">{{netiviide | url = http://www.etymonline.com/index.php?search=banana&searchmode=none| pealkiri = "Online etymology dictionary: banana"| väljaanne = www.etymonline.com| vaadatud = 08.12.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="mans">Peter Hanelt, Institute of Plant Genetics and Crop Plant. "Mansfeld's Encyclopedia of Agricultural and Horticultural Crops:(Except Ornamentals)", Springer; 1st edition, 2001. ISBN 978-3540410171</ref> <ref name="fao">{{netiviide| url = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| väljaanne = faostat.fao.org| vaadatud = 08.12.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 7.04.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120407180211/http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="faotrade">{{netiviide| url = http://faostat.fao.org/site/535/DesktopDefault.aspx?PageID=535#ancor| pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations: TradeStat"| väljaanne = faostat.fao.org| vaadatud = 06.01.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 14.07.2007| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070714143437/http://faostat.fao.org/site/535/DesktopDefault.aspx?PageID=535#ancor| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="toit">{{netiviide| url = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| väljaanne = www.nal.usda.gov| vaadatud = 08.12.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> }} {{Commons|Banana}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Viljad]] [[Kategooria:Toiduained]] lqqk2byu28h7a72n7xbglbw4h4qutai 6752536 6752523 2024-10-31T08:25:34Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2A00:16E0:1011:DA1F:E0EE:5213:B3A9:CC6B|2A00:16E0:1011:DA1F:E0EE:5213:B3A9:CC6B]] ([[User talk:2A00:16E0:1011:DA1F:E0EE:5213:B3A9:CC6B|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Andres|Andres]]. 6680183 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib tuntud rohttaime viljast; taimede perekonna kohta vaata artiklit [[Banaan (perekond)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Banaan (täpsustus)]]}} [[Pilt:Luxor, Banana Island, Banana Tree, Egypt, Oct 2004.jpg|pisi|Banaanitaim koos viljakobaraga]] [[Pilt:Banana.png|pisi|Maailmas kõige populaarsema kultivari [[Cavendish]] viljad]] [[File:Pedro Alexandrino - Bananas and Metal - Google Art Project.jpg|thumb|Pedro Alexandrino Borges (1900)]] '''Banaan''' on [[Banaan (perekond)|banaani]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] (''Musa'') kuuluvate [[liik (bioloogia)|liikide]] [[vili]]. Banaane kandvad rohttaimed pärinevad [[Kagu-Aasia]] [[troopika|troopilistest]] piirkondadest. Tänapäeval kasvatatakse neid troopikapiirkondades üle kogu maailma.<ref name="asia"/> Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. == Rohttaim == Banaani peetakse sageli ekslikult [[puuvili|puuviljaks]], kuid tegelikult kannavad banaane maailma suurimad [[rohttaim]]ed, mille kõrgus võib küündida 6–7,6<ref name="ban"/> või teistel andmetel 15 meetrini<ref name="tervendaja"/> ja läbimõõt 1 meetrini<ref name="tervendaja" />.[http://www.thestatworld.com/2015/12/musa-ingens-the-tallest-banana-plant-in-world.html#Surprise] Banaanilehe [[pindala]] on umbes [[ruutmeeter]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Katre Palo]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|pealkiri=Uudistaja 13.09.2017|väljaanne=[[Loodusajakiri]]|aeg=13. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915083545/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|arhiivimisaeg=2017-09-15}}</ref> == Vilja moodustumine == Banaani perekonda kuuluvate rohttaimede [[emasõis|emasõitest]] arenevad 3–20-realised kobarad, kus igas reas on kuni 20 vilja. Kobara mass võib olla 30–50&nbsp;kg ja ühe banaani mass on keskmiselt 125 g. [[Viljakest]]a osa vilja massist on 36%. Looduslike banaaniliikide viljad sisaldavad suuri ja kõva kestaga [[seemned|seemneid]]. Ekspordiks kasvatatavate [[sort]]ide viljad seemneid tavaliselt ei sisalda, sest need arenevad [[viljastumine|viljastamata]] [[sigimik]]ust ([[Partenokarpia|partenokarpsed]] viljad).<ref name="iwiki"/> Sõltuvalt liigist ja [[kultivar]]ist võib valminud banaani värvus olla roheline, kollane, pruunikas, oranž või kirju. Pärast viljade valmimist taime maapealsed osad kuivavad, kuid mitmeaastastest maa-alustest [[võsu]]dest ehk [[risoom]]idest kasvavad uued [[ebavars|ebavarred]].<ref name="maailm"/> == Radioaktiivsus == Banaanid on vähesel määral [[radioaktiivsus|radioaktiivsed]], kuna vili sisaldab suurel määral [[kaalium]]i, mille [[aatom]]itest 0,01% moodustab [[radioaktiivne isotoop]] <sup>40</sup>K. Madala [[radiatsioon]]i tõttu ei peeta banaane tervisele ohtlikuks.<ref name="K40"/> Tuumaenergia pooldajad kasutavad mõistet [[banaaniekvivalent]], et võrrelda mitmesuguseid radiatsioonitasemeid sellega, mille saab 1 tingbanaani söömisest. 1 banaaniekvivalent on 520 piko[[kürii]]d, kui arvestada keskmise banaani kaaluks 150 g. See, kes sööb iga päev ühe banaani, saab aasta jooksul kiirgusdoosi 36 mikro[[siivert]]it. Kuna [[looduslik foon]], mille iga inimene niikuinii saab, on ligi sada korda suurem (2,4 millisiivertit aastas), siis peetakse banaanide söömist täiesti ohutuks. == Ajalugu == [[Pilt:Bananas Muslim world.JPG|pisi|Banaanide levik]] [[Pilt:Inside a wild-type banana.jpg|pisi|Metsikute banaanide viljadel on suured ja kõva kestaga seemned]] [[Paapua Uus-Guinea]]s tehtud [[arheoloogia|arheoloogilised]] ja [[Paleontoloogia|paleontoloogilised]] uuringud on näidanud, et banaanitaimi kultiveeritakse tõenäoliselt 7000, võimalik, et ka juba 10 000 aastat<ref name="papua"/>. [[Kagu-Aasia]]st levitati banaan [[India]]sse, mille kohta on kirjalikud andmed [[paali keel|paalikeelses]] [[budism|budistlikus]] pühakirjas [[6. sajand eKr|6. sajandist eKr]]. Edasi levitasid inimesed banaane [[Madagaskar]]ile ja sealt [[Aafrika manner|Aafrika mandrile]], kus banaanid levisid [[elevandiluu]]- ja [[orjakaupmees]]te vahendusel idarannikult läänerannikuni. [[1402]]. aastal avastasid [[Portugal]]i meremehed banaanid [[Guinea]]st ning hakkasid neid kasvatama [[Kanaarid|Kanaari saartel]]. Sealt viisid portugallased [[1516]]. aastal banaanid [[Haiti saar]]ele, kust neid levitati teistele [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saartele ja [[Kesk-Ameerika]]sse. Sel ajal olid banaanid vaid ligi 10&nbsp;cm pikkused (tänapäeval 20–30&nbsp;cm).<ref name="bancom"/> Sõna ''banana'' pärineb [[Lääne-Aafrika]]s kõneldavast [[volofi keel]]est, millest see laenati [[hispaania keel|hispaania]] või [[portugali keel]]de [[16. sajand]]i lõpus<ref name="word"/>. On ka oletatud, et see tuleb [[araabia keel|araabiakeelsest]] sõnast ''banan'', mis tähendab sõrme. Banaanide levik [[Lähis-Ida]]s langeb ajaliselt enam-vähem kokku [[islam]]i levikuga. On olemas kirjalikke tõendeid, et prohvet [[Muhamed]] oli banaanidega kokku puutunud. Banaan levis kiiresti [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Hispaania]]sse – Hispaanias kasvanud banaane peeti araabia maades kõige paremateks. Araabia maades suureneb banaanide tarbimine tänapäevani paastukuu [[ramadaan]]i ajal märgatavalt. Esimest korda kirjeldas banaani teaduslikult [[Carl von Linné]] [[1750]]. Kust pärineb taime teaduslik nimi ''Musa'', ei ole teada. On oletatud, et ta kasutas selleks keiser [[Augustus]]e ihuarsti Antonius Musa nime, samuti on arvatud, et ta mugandas banaanide araabiakeelset nimetust ''mauz''. Linné jagas kõik banaanid kahte liiki tarbimise põhjal: ''M. sapientum'', mille vilju süüakse paljalt, ja ''M. paradisiaca'', mida enne söömist küpsetatakse. Niisugune jaotus osutus peatselt ebaadekvaatseks, aga parema puudumisel kasutati seda liigitust mitmete täiendustega paarsada aastat. Alles [[1955]] võeti ametlikult kasutusele [[Norman Simmonds]]i ja [[Ken Shepherd]]i väljapakutud nomenklatuur, mis Linné pakutud kaht liiki enam ei sisaldanud. Sellegipoolest tunnistavad mõned bioloogid veel tänapäevalgi Linné termineid, mis tekitab segadust. Banaanide laiem tarbimine algas [[19. sajand]]i teisel poolel, kui banaane hakati transportima suurte vahemaade taha. [[1850]]. aastal alustati [[Panama]]st regulaarset banaanitransporti [[USA]]-sse, [[1875]] [[Inglismaa]]le ja Portugali ning [[1892]] jõudsid esimesed banaanilaadungid [[Saksamaa]]le<ref name="mans"/>. Suure ekspordimahuga Kesk-Ameerika riike hakati nimetama [[banaanivabariik]]ideks, sellel sõnal on aga tänapäeval mõnevõrra muutunud tähendus. Veel 19. sajandi keskel olid banaanid Euroopa avalikkusele üsna tundmatud. Banaanide propageerimisel oli tähtis koht [[Jules Verne]]'i romaanil "[[80 päevaga ümber maailma]]", milles banaane üksikasjalikult kirjeldati. [[2013]]. aastal nimetasid [[ameeriklased]] oma lemmikpuuviljaks banaani.<ref name=":0">[http://www.businessinsider.com/benefits-of-eating-banana-peels-2015-9 Banaanakoorte söömise plussid], Business Insider (vaadatud 7.2.2016)</ref> == Banaanide tootmine, transport ja säilitamine == {| class="wikitable" style="float:right; margin:1em" |+Suurimad tootjad ja eksportijad<ref name="fao"/> ! Riik !! Toodang,<br> miljonit tonni !! Osakaal,<br>% |- | colspan="3" style="text-align:center;"| '''Suurimad tootjad (2012)''' |- | {{PisiLipp|India}} || 24,87 || 24,4% |- | {{PisiLipp|Hiina}} || 10,55 || 10,3% |- | {{PisiLipp|Filipiinid}} || 9,23 || 9,0% |- | {{PisiLipp|Ecuador}} || 7,01 || 6,9% |- | {{PisiLipp|Brasiilia}} || 6,90 || 6,8% |- | {{PisiLipp|Indoneesia}} || 6,19 || 6,1% |- | {{PisiLipp|Angola}} || 2,99 || 2,9% |- | {{PisiLipp|Guatemala}} || 2,70 || 2,6% |- | {{PisiLipp|Tansaania}} || 2,52 || 2,5% |- | {{PisiLipp|Mehhiko}} || 2,20 || 2,2% |- | '''Maailm kokku''' || '''101,99''' || 100% |- | colspan="3" style="text-align:center;"| '''Suurimad eksportijad (2011)'''<ref name="faotrade"/> |- | {{PisiLipp|Ecuador}} || 5,78 || 30,9% |- | {{PisiLipp|Filipiinid}} || 2,05 || 10,9% |- | {{PisiLipp|Costa Rica}} || 1,91 || 10,2% |- | {{PisiLipp|Colombia}} || 1,83 || 9,8% |- | {{PisiLipp|Guatemala}} || 1,42 || 7,6% |- | '''Maailm kokku''' || '''18,72''' || 100% |} 2012. aastal toodeti maailmas 102 miljonit tonni banaane. Banaani[[istandik]]e alla jääva maa pindala oli 4,95 miljonit hektarit. Viimase 45 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra.<ref name="fao"/> Eksporditavad banaanid korjatakse pooltooretena, kui nad on veel rohelised. Transport võib kesta 3–4 nädalat ning sel ajal hoitakse vilju [[kliimaseade|kliimaseadmete]] abil 13&nbsp;°C juures. Madalamatel temperatuuridel banaanikoore rakuseinad purunevad ja viljad tõmbuvad tumedaks. Sihtpunkti jõudnud viljad hoiustatakse õhukindlas ruumis, kuhu lastakse [[etüleen]]i. Mõne päeva pärast viljad valmivad ja saadetakse jaemüüki. Peale küpsete banaanide on kaubandusvõrgus aeg-ajalt saadaval ka rohelised pooltoored banaanid, mida kasutatakse toitude valmistamisel. Kodustes tingimustes säilivad küpsed banaanid vaid mõne päeva. Eriti kiiresti tõmbuvad banaanid mustaks külmkapis, kus [[õhutemperatuur]] on 4&nbsp;°C.<ref name="iwiki"/> == Kasutamine == Meie kaubandusvõrgus on saadaval eelkõige magusad dessertbanaanid, mida tarbitakse peamiselt lihtsalt süües. Troopikas kasutatakse toidu valmistamisel laialdaselt [[tärklis]]erikkaid jahubanaane. Toidu valmistamisel banaane praetakse, keedetakse koos koorega, aurutatakse koos riisiga, neist saab valmistada džemmi, [[banaaniõli]] jms. Samuti tarbitakse kuivatatud banaanilaaste. [[India]] elanikud on banaanikoori tarbinud aastakümneid. Banaanikoortes on palju [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>]]- ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiine]], kaaliumi ja magneesiumi. Vähem leidub valke ja kiudaineid. Banaanikoorte söömine vähendab [[Ökoloogiline jalajälg|ökoloogilist jalajälge]]. Banaanikoor on paks, kiuline ja maitseb veidi mõrult. Selle kuumutamine pehmendab koort. Banaanide küpsetamisel erituv looduslik [[taimehormoon]] [[1,2-dikloroetaan|etüleen]] õhendab ja muudab banaanikoored magusaks. Etüleen lagundab banaanikoortes kiudainet [[pektiin]]i, mis muudab koored jäigemaks. Banaanikoori leotatakse vees, et kastmisvesi oleks toitainerikkam. Lisaks tehakse sellest [[Banaaniäädikas|banaaniäädikat]]. Liha praadimine banaanikoortel muudab liha mahlasemaks ja pehmemaks. Üks keskmise suurusega banaan sisaldab 12% päevas vajalikest kiudainetest, 17% päevas vajalikust [[C-vitamiin]]ist, 20% päevas vajalikust B<sub>6</sub>-vitamiinist, 12% päevas vajalikust kaaliumist ja 8% päevas vajalikust magneesiumist.<ref name=":0" /> === Värskete viljade toiteväärtus ja biokeemiline koostis === {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit"/> ! Toitaine !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Vesi]] || 74,91 g |- | [[Kalorsus]] || 89,0 kcal |- | [[Valgud]] || 1,09 g |- | [[Lipiidid]] || 0,33 g |- | [[Tuhk]] || 0,82 g |- | [[Süsivesikud]] || 22,84 g |- | [[Sahharoos]] || 2,39 g |- | [[Glükoos]] || 4,98 g |- | [[Fruktoos]] || 4,85 g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 2,60 g |- | [[Tärklis]] || 5,38 g |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! Toiteelement !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Kaalium]] (K) || 358,00&nbsp;mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 27,00&nbsp;mg |- | [[Fosfor]] (P) || 22,00&nbsp;mg |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 5,00&nbsp;mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 1,00&nbsp;mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,27&nbsp;mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,26&nbsp;mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,15&nbsp;mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,08&nbsp;mg |- | [[Fluor]] (F) || 2,20 μg |- | [[Seleen]] (Se) || 1,00 μg |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! Vitamiin !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Vitamiin A|A]] || 3,00 μg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 31 μg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 73 μg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 665 μg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 9,80&nbsp;mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 334 μg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 367 μg |- | [[C-vitamiin|C]] || 8,70&nbsp;mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 0,10&nbsp;mg |- | [[Vitamiin K|K]] || 0,50 μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 22,0 μg |- | [[Betaiin]] || 0,1&nbsp;mg |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Aminohapped]]<ref name="toit"/> ! Aminohape !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Glutamiinhape]] || 152&nbsp;mg |- | [[Aspartaamhape]] || 124&nbsp;mg |- | [[Histidiin]] || 77&nbsp;mg |- | [[Leutsiin]] || 68&nbsp;mg |- | [[Lüsiin]] || 50&nbsp;mg |- | [[Fenüülalaniin]] || 49&nbsp;mg |- | [[Arginiin]] || 49&nbsp;mg |- | [[Valiin]] || 47&nbsp;mg |- | [[Alaniin]] || 40&nbsp;mg |- | [[Seriin]] || 40&nbsp;mg |- | [[Glütsiin]] || 38&nbsp;mg |- | [[Treoniin]] || 28&nbsp;mg |- | [[Isoleutsiin]] || 28&nbsp;mg |- | [[Proliin]] || 28&nbsp;mg |} {{puhasta}} == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="asia">{{netiviide | url = https://www.musalit.org/seeMore.php?id=6404| pealkiri = Classification and characterization of ''Musa exotica'', ''M. alinsanaya'' and ''M. acuminata'' ssp. ''errans''| autor = R.V. Valmayor| failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = INFOMUSA – Vol 10, N° 2| aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 07.12.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="ban">{{netiviide | url = http://www.buzzle.com/articles/banana-tree-information.html| pealkiri = "Banana Tree Information"| väljaanne = www.buzzle.com| vaadatud = 10.01.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="tervendaja">Tervendaja. Väljaanne: märts 2010. Toimetaja: Raivo Mõttus. Lk 12.</ref> <ref name="iwiki">Ingliskeelse vikipeedia andmed seisuga 15. mai 2010</ref> <ref name="maailm">[[Heino Kiik]]. "Maailma viljad", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1989.</ref> <ref name="K40">{{netiviide| url =https://ionactive.co.uk/resource-hub/guidance/radioactive-bananas-banana-equivalent-dose | pealkiri = "Radioactive bananas (Banana equivalent dose)"| väljaanne = ionactive.co.uk| vaadatud = 30.07.2023| keel = inglise}}</ref> <ref name="papua">{{netiviide| url = http://apscience.org.au/projects/PBF_02_3/pbf_02_3.htm| pealkiri = "Tracing antiquity of banana cultivation in Papua New Guinea"| väljaanne = apscience.org.au| vaadatud = 08.12.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 29.08.2007| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070829105533/http://www.apscience.org.au/projects/PBF_02_3/pbf_02_3.htm| url-olek = ei tööta}}</ref>. <ref name="bancom">{{netiviide| url = http://banana.com/index.html| pealkiri = "Welcome to banana.com"| väljaanne = | vaadatud = 10.01.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 19.11.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101119205537/http://banana.com/index.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="word">{{netiviide | url = http://www.etymonline.com/index.php?search=banana&searchmode=none| pealkiri = "Online etymology dictionary: banana"| väljaanne = www.etymonline.com| vaadatud = 08.12.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="mans">Peter Hanelt, Institute of Plant Genetics and Crop Plant. "Mansfeld's Encyclopedia of Agricultural and Horticultural Crops:(Except Ornamentals)", Springer; 1st edition, 2001. ISBN 978-3540410171</ref> <ref name="fao">{{netiviide| url = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| väljaanne = faostat.fao.org| vaadatud = 08.12.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 7.04.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120407180211/http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="faotrade">{{netiviide| url = http://faostat.fao.org/site/535/DesktopDefault.aspx?PageID=535#ancor| pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations: TradeStat"| väljaanne = faostat.fao.org| vaadatud = 06.01.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 14.07.2007| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070714143437/http://faostat.fao.org/site/535/DesktopDefault.aspx?PageID=535#ancor| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="toit">{{netiviide| url = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| väljaanne = www.nal.usda.gov| vaadatud = 08.12.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> }} {{Commons|Banana}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Viljad]] [[Kategooria:Toiduained]] nowmwuzitut73atj4msfbryroigeejw Rakvere Kolmainu kirik 0 118328 6752564 6157878 2024-10-31T10:21:47Z Castellum 9117 6752564 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} [[Fail:Rakvere Estonia Street with church.JPG|pisi|Pika tänav ja Rakvere Kolmainu kirik]] [[Pilt:Rakvere Kolmainu kirik.jpg|pisi|Rakvere Kolmainu kirik]] '''Rakvere Kolmainu kirik''' ehk '''Rakvere Mihkli kirik''' on kirik [[Rakvere]]s [[Pikk tänav (Rakvere)|Pika tänava]] ääres. See rajati [[15. sajand]]i alguses [[Rakvere vanalinn]]a. Rakvere Kolmainu kirikut kasutab [[EELK]] [[Rakvere Kolmainu kogudus]]. Aastatel 1835–1939 tegutses seal ka [[Rakvere saksa kogudus]]. Kiriku kellatornis mängib [[kariljon]] [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] spetsiaalselt Rakvere Kolmainu kiriku keskpäevase kellamängu jaoks kirjutatud umbes minutipikkust teost.<ref>[http://www.virumaateataja.ee/2978799/arvo-part-kuulas-rakvere-kellamangu-ule Arvo Pärt kuulas Rakvere kellamängu üle]. Virumaa Teataja, 4. november 2014. (Vaadatud 19.05.2016)</ref> == Rakvere Kolmainu kirik aastaarvudes == 1400 – kivikiriku ehitus on seiskus müürimeister Simoni lahkumise tõttu, 1427 – müürimeister Andreas lõpetas kivikiriku ehituse (aastaks 1430?). 1559 – Vene väed lammutasid [[Liivi sõda|Liivi sõjaga]] seoses muuhulgas ka kiriku, et kindlustada linnust, 1604 – Poola vägede lahkumisel purustati kirik ja see jäi varemetesse, 1605 – rootslaste vallutuste järel rajati [[Rakvere kirikuaed|kirikuaeda]] puukirik, kivikirik oli varemetes 1643 – nimetati puukirik Mihkli kirikuks, 1647 – kirikuaias valmis uus, suurem puukirik 1684 – alustati kivikiriku taastamist seniste varemete kohal, 1691 – kivikirik valmis taastatud kujul, 1698 – kivikirik pühitseti [[Kolmainsus|Kolmainu]] nimele 1703 ja 1704 – hävisid [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lahingutes tornikiiver, torni puust vahelaed ja katus 1730 – kirik taastati uuesti, 1755 – valmis kiriku tornikiiver 1798 – esimesed andmed [[orel]]ist, 1836 – torni paigaldati ajanäitajast kell 1852 – ehitati uus, praegune tornikiiver, 1853 – kirikusse ehitati külgväärid (1892 kahekordseks) 1892 – suurendati kiriku aknaid, säilinud nõnda tänaseni 1918 – kirik sai elektrivalguse, 19. detsember 1918 – 11. jaanuar 1919 kirik muudeti [[Eesti Töörahva Kommuun]]i poolt rahvamajaks 1922 – kirikusse seati sisse ahiküte 1925 - pühitseti praegune, vendade Kriisade ehitatud [[orel]] 1957 – restaureeriti [[kantsel]] ja [[altar]] ning kiriku sisemus saab praeguse värvilahenduse == Pildid == <gallery> Rakvere, Kolmainu kirik.jpg Rakvere kirik 05-06-2012.jpg Rakvere kirik loojangul.jpg Kolmainu kirik.JPG 15732 Rakvere Kolmainu kirik 7.jpg 15732 Rakvere Kolmainu kirik.jpg </gallery> == Vaata ka == *[[:et:Kategooria:Rakvere Kolmainu koguduse vaimulikud|Rakvere Kolmainu koguduse vaimulikud]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Rakvere Church}} * [http://www.kolmainu.ee Rakvere Kolmainu kirik] * [http://www.rakvere.ee/index.php?main=518 Kolmainu kirik Rakvere kodulehel] * {{kultuurimälestis}} {{Rakvere kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.347386|EW=26.355956|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Rakvere kirikud]] [[Kategooria:Rakvere kihelkond]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]] crikj1coi8uf1dkdp39p20sjkn2ka6m Richard Tomberg 0 119232 6752432 6664942 2024-10-30T19:56:13Z 82.131.81.235 6752432 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Richard Tomberg | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[6. september]] [[1897]] | Sünnikoht = [[Salla vald (Simuna kihelkond)|Salla vald]], [[Simuna kihelkond]] | Surmaaeg = [[25. mai]] [[1982]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = | Auaste = [[kindralmajor]] | Juhitud üksused = [[Õhukaitse Staap]]<br>Õhukaitse ülem | Sõjad/lahingud = [[Eesti Vabadussõda]] | Autasud =[[Punatähe orden]], 1943<ref>Rahva Hääl. 24. dets. 1943.</ref> }} '''Richard Tomberg''' ([[6. september]] [[1897]] [[Salla vald (Simuna kihelkond)|Salla vald]], [[Simuna kihelkond]] [[Virumaa]] – [[25. mai]] [[1982]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane ([[kindralmajor]], 1940), [[Õhukaitse]] ülem. Richard Tomberg oli ainus Eesti kindralitest, kes [[GULAG|Nõukogude vangilaagrites]] ellu jäi. ==Elulugu== Richard Tomberg sündis 1897. aastal [[Salla vald (Simuna kihelkond)|Salla valla]] [[Mõisamaa (Väike-Maarja)|Mõisamaa]] külas ning õppis [[Simuna Noorsoo Kasvatuse Selts]]i koolis. Ta kandideeris Salla valda [[Mõisamaa (Rakke)|Mõisamaa]] küla [[külakool]]iõpetajaks, kuid kuna tema vend oli juba kooliõpetaja, siis valla volikogu teda ei valinud.{{lisa viide}} == Eesti Vabariigi aastail == R. Tomberg osales [[1918]]. aastal alanud [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[8. Jalaväepolk|8. jalaväepolgu]] [[rood]]uülemana [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõuna-]] ja [[Viru rinne|Viru rindel]].<ref>"Korpusepoisid" : Eesti sõjamehed [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti territoriaalkorpus]]es ja [[8. Eesti laskurkorpus]]es Teises maailmasõjas aastatel 1940–45 / [[Tiit Noormets]], [[Toe Nõmm]], [[Hanno Ojalo]] ... jt. ; [koostas [[Hanno Ojalo]]; kujundas Märt Kullo] Ilmunud Tallinn : Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts : Sentinel, 2007 lk 227</ref> Pärast Vabadussõda õppis Tomberg Kindralstaabi Kursustel (tulevane [[Kõrgem Sõjakool]]) ja Prantsuse kõrgemas sõjakoolis ning sai [[1928]]. aastal formeeritava Õhukaitse staabi ülemaks; 1. juulil 1930 määrati ta [[Õhukaitse]] ülemaks, selles ametis oli ta kuni [[1940]]. aastani. Viimasel Eesti ohvitseride [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1940|ülendamisel]] [[24. veebruar]]il 1940 ülendati [[kindralmajor]]iks. == Saatus peale juunipööret == 1940. aastal pärast [[juunipööre]]t, Eesti okupeerimist ja annekteerimist arvati ta [[Punaarmee]] koosseisu. 1940. aasta 3. septembrist sai Tombergist [[180. Eesti Laskurdiviis]]i ülem. Formeeritav diviis paiknes Põhja-Eestis ja diviisi juhatus Tallinnas. 1941. aasta juuni alguses vabastati ta ametikohalt ja komandeeriti Moskvasse "kursustele". Tomberg hakkas [[Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia|Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias]] tööle üldtaktika [[lektor]]ina. Ta arreteeriti 1944. aasta veebruari viimasel päeval, süüdistatuna "Eesti ettevalmistamises inglastele kallaletungiks Venemaale". Pärast 8 aastat kestnud eeluurimisvangistust üksikkongis mõisteti talle karistuseks 25 + 5 (25 aastat vabadusekaotust ja 5 aastat asumist), ta vabanes laagrist amnestia alusel peale 12-aastast kinnipidamist<ref>{{Netiviide |url=http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/791.pdf |pealkiri=Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity |vaadatud=2017-03-02 |arhiivimisaeg=2017-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170302194152/http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/791.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> 1956. aastal kui “alusetult süüdimõistetu”. == Elu pärast vangist vabanemist == 1956. aastal Tomberg vabanes ja tal lubati tulla Tallinna, kus töötas Eesti NSV Kolhoosidevahelise Ehitusorganisatsioonide valitsuses, kaadrite, töö ja palgaarvestuse osakonna juhataja asetäitjana. Tombergi sunniti oma avalikes esinemistes halvustama Eesti iseseisvusaega ja [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväge]]{{lisa viide}}. Kindral Tomberg suri [[25. mai]]l [[1982]] Tallinnas 84-aastaselt ja maeti [[Metsakalmistu]]le.<ref>"Korpusepoisid" lk 228</ref> ==Isiklikku== Richard Tombergi isa oli käsitööline Juhan Tomberg ja ema Mari. Richard Tomberg abiellus [[1918]]. aastal Olga Seletnikovaga.{{lisa viide}} Abielust sündisid lapsed Claudia ja [[Ilo Tomberg|Ilo]].{{lisa viide}} Ilo poeg [[Hanno Tomberg]] on tema lapselaps.{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=25750 Ohvitseride andmekogu] * [http://kultuur.elu.ee/ke480_rakke.htm Rakke valla kindral – Richard Tomberg] * [http://digar.nlib.ee/digar/show?id=102785 Meenutusi Eesti Vabariigi õhukaitse ülemast kindralmajor Richard Tomberg'ist].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{JÄRJESTA:Tomberg, Richard}} [[Kategooria:Eesti väekoondiste ülemad]] [[Kategooria:Eesti lennundustegelased]] [[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]] [[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Õhukaitse]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1982]] [[Kategooria:Eesti lendurid]] cj69m667ab66eg6ior1i15ax2wql5ov Nõmme Muusikakool 0 119784 6752585 6481944 2024-10-31T11:29:10Z Kuriuss 38125 6752585 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nõmme_Muusikakool.jpg‎|pisi|Nõmme Muusikakool]] [[Pilt:Nõmme muusikakool 2.JPG|pisi|Kooli uuem tiib]] '''Nõmme Muusikakool''' on [[munitsipaalhuvikool]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. Koolihoone asub aadressil [[Pärnu maantee]] 320. Kooli direktor on [[Indrek Vijard]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?asid=2024 |pealkiri=Tallinna Haridusameti / Tallinna Haridusasutused / Nõmme Muusikakool |vaadatud=2009-08-19 |arhiivimisaeg=2009-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090415205621/http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?asid=2024 |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Ajalugu== [[Pilt:Vorstivabriku silt.jpg|pisi|Vorstivabriku maja tähistav silt koolihoone seinal]] Kool alustas tööd [[1952]]. aastal endises [[Nõmme algkool]]ile kuulunud hoone teise korruse ruumides. [[1959]]. aastal lahkus sealt algkool ja õppehoone kuulub Nõmme Muusikakoolile. [[1963]]. aastal valmis juurdeehitisena kooli kontserdisaal, mis mahutas umbes 200 inimest ja [[1973]]. aastal kolmekorruseline klassiruumidega majaosa.<ref name="Tallinna huvihariduse võrgu arengukava 2007-2017">[http://tallinn.andmevara.ee/oa/failid/109296_Tvk%20o%20252%20lisa.doc Tallinna huvihariduse võrgu arengukava 2007-2017] Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2007, otsuse nr 252. Lisa. Lk. 4</ref> Algselt kuulus see hoone [[Nikolai von Glehn]]i asutatud vorstivabrikule.<ref>Ülo Tikk. [https://archive.today/20120710183945/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2000/08.12.00/koik.shtml Rahumäe Põhikool 90.] / Õpetajate Leht, 08. detsember 2000</ref> Aastatel [[1936]]–[[1940]] tegutses hoones [[Nõmme Muuseum]].<ref>[[Jukko Nooni]]. [http://www.tallinn.ee/est/g1510s29794 Nõmme muuseum viie aastane.] / Nõmme Sõnumid, 2. märts 2007. Lk. 1</ref> == Õppetöö == Esimesel õppeaastal õppis koolis 64 õpilast, keda juhendas 11 õpetajat. [[1961]]. aastal oli koolis 245 õpilast ja 22 õpetajat. [[1972]]/[[1973|73]]. õppeaastaks oli õpilasi 345, õpetajaid 45. Õppeaastal [[2005]]/[[2006]] õppis muusikakoolis 420 õpilast ja õpetas 63 õpetajat.<ref name="Tallinna huvihariduse võrgu arengukava 2007-2017"/> == Erialad == Nõmme Muusikakoolis on võimalik õppida järgmistel erialadel: [[klaver]], [[viiul]], [[vioola]], [[tšello]], [[klassikaline kitarr]], [[flööt]], [[klarnet]], [[oboe]], [[saksofon]], [[trompet]], [[metsasarv]], [[tromboon]], [[bariton]], [[tuuba]], [[akordion]], [[löökpillid]].<ref name="Erialad. Koolist.">[https://web.archive.org/web/20090328092830/http://www.nmkool.ee/index.php?page=4& Erialad. Koolist.] Nõmme muusikakool.</ref> == Kollektiivid == *[[Nõmme Muusikakooli Puhkpilliorkester]], asutatud [[1992]]. aastal, dirigendid [[Ülo-Mattias Sõro]], Indrek Vijard *[[Nõmme Muusikakooli Kammerkoor]], asutatud [[2000]]. aastal, dirigent Indrek Vijard *[[Nõmme Muusikakooli Kammerorkester]], asutatud [[2003]]. aastal, dirigent [[Jüri-Ruut Kangur]] *[[Nõmme Muusikakooli Brass Tärkamine]], dirigent [[Aigar Kostabi]]<ref>[http://www.rahvakultuur.ee/index.php?o=638 Nõmme Muusikakool.] Rahvakultuuri Keskus</ref> *Keelpilliorkester *Flöödiansambel *Akordioniansambel<ref name="Erialad. Koolist."/>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://nmkool.ee/ Nõmme Muusikakooli koduleht] * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=112390 Nõmme Muusikakooli põhimäärus.] Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 77. 15. oktoober 2008 * Sirje Tohver. [http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=1552&print=1 Esinemisrõõmust suuremat rõõmu ei ole.] / Õpetajate Leht, 8. mai 2009 {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} {{Coordinate|NS=59.388|EW=24.6852|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eesti muusikakoolid]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa ehitised]] edzpu70sur2x5tz1yl7pbue7eh86w8g Jarno Laur 0 121622 6752410 6752152 2024-10-30T19:41:04Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva Kolledž" → "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž" 6752410 wikitext text/x-wiki '''Jarno Laur''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1975]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]]. ==Poliitiline tegevus== Ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige ja Tartu vallavanem. Aastatel 2004–2007 oli ta [[Riigikogu]] liige [[Tõnu Kõiv]]u asendusliikmena.<ref>http://www.riigikogu.ee/?id=32392&op2=print</ref> Riigikogus kuulus ta [[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjon]]i ja [[Estonia huku uurimiskomisjon]]i.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/177571/sissemurdjate-kuusi-langenud-jarno-lauri-nagin-vaid-varaste-valkuvaid-jalgu- Sissemurdjate küüsi langenud Jarno Lauri: «Nägin vaid varaste välkuvaid jalgu]</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])) 554 häält ning ei osutunud valituks. ==Haridus== Laur lõpetas [[1993]]. aastal [[Tartu Mart Reiniku Gümnaasium]]i ja [[2008]]. aastal [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i kohaliku omavalitsuse korralduse alal. 2008. aasta septembris astus [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] magistriõppesse. ==Töökohad== *1993–[[1995]] Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei referent *[[1996]]–[[1999]] [[Johannes Mihkelsoni Fond]]i direktor *1999–[[2002]] rahvastikuminister [[Katrin Saks]]a nõunik *2002–[[2003]] Rahvaerakonna Mõõdukad valimiskampaania koordinaator *2003–2004 [[Väätsa vald|Väätsa vallavanem]] *[[2004]]–[[2007]] [[X Riigikogu]] *2007–2009 [[Eesti siseminister|siseminister]] [[Jüri Pihl]]i nõunik *[[2009]]–[[2013]] [[Väätsa vald|Väätsa vallavanem]]<ref>[http://www.jt.ee/179874/vaatsa-vallavanema-toolile-istub-jarno-laur Väätsa vallavanema toolile istub Jarno Laur]</ref> *2013–2017 Tartu abilinnapea<ref>[http://www.tartupostimees.ee/2593748/tartu-abilinnapead-on-raimond-tamm-tiia-teppan-vladimir-sokman-jarno-laur-ja-kajar-lember Tartu abilinnapead on Raimond Tamm, Tiia Teppan, Vladimir Šokman, Jarno Laur ja Kajar Lember]</ref> *[[2017]]– Tartu vallavanem <ref>[https://tartu.postimees.ee/4336977/tartu-valda-asub-juhtima-endine-abilinnapea-jarno-laur? Tartu valda asub juhtima endine abilinnapea Jarno Laur]</ref> Laur oli [[Tartu Linnavolikogu]] liige aastatel 2003–2005 ja 2007–2013. ==Artikleid ja sõnavõtte== {{ajakohasta}} *[http://www.eesnaare.ee/2/jarno-laur-mees-ilma-pikenduseta.html Mees ilma pikenduseta] eesnaare.ee, 26. september 2010 *[http://www.linnaleht.ee/387 Õhulahing Tartu pärast] Linnaleht, 1. oktoober 2010 *[http://sotsdem.blogspot.com/2007/02/jarno-laur-pronksmehejant-moskva.html Pronksmehejant Moskva huvides] sotsdem.blogspot.com, 14. veebruar 2007 ==Tunnustus== *[[Kaitseliidu teenetemedal]]i eriklass, 2011 ==Isiklikku== Jarno Laur on abielus, tal on neli last. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tartu.eu/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=24696 Jarno Laur] Tartu linnavalitsuse veebilehel *[http://www.kliinikum.ee/index.php?menu=131&mod=page&id=87&lang=est Info Tartu Ülikooli Kliinikumi lehel] *[http://www.sotsdem.ee/j-rvamaa-sotsiaaldemokraate-juhib-jarno-laur/ Järvamaa sotsiaaldemokraate juhib Jarno Laur] SDE koduleht, 30. jaanuar 2012 *[http://www.jt.ee/179874/vaatsa-vallavanema-toolile-istub-jarno-laur/ Väätsa vallavanema toolile istub Jarno Laur] Järva Teataja, 26. oktoober 2009 *Evar Post. [http://perekodu.ee/tasub_teada/21AD/ Kui vanem töötab kaugel] Pere ja Kodu, 17. jaanuar 2010 *Rasmus Rekand. [http://tartuekspress.ee/?page=1&id=1812&print=1 Linna juhivad ärimehed ja õpetajad] Tartu Ekspress, 14. november 2013 {{DEFAULTSORT:Laur, Jarno}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliitlased]] [[Kategooria:Väätsa vald]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] [[Kategooria:Tartu vald]] t1jzayhzaqc9tp13ylkwbwt069lx3h6 Marek Sammul 0 129002 6752411 6752142 2024-10-30T19:41:14Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva Kolledž" → "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž" 6752411 wikitext text/x-wiki '''Marek Sammul''' (sündinud [[1. veebruar]]il [[1973]] [[Jõgeva]]l) on eesti [[bioloog]] ja [[Taimeökoloogia|taimeökoloog]].<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref> Tema peamised uurimisteemad on taimede vegetatiivse paljunemise bioloogia; liikidevahelised suhted taimekooslustes<ref name="ETBL" />; troofilised seosed ja nende mõju koosluste arengule; poollooduslike koosluste ökoloogia ning [[looduskaitsebioloogia]] ja [[looduskaitse]] korraldus. == Haridustee == Marek Sammul lõpetas 1991. aastal [[Jõgeva 2. Keskkool|Jõgeva 2. Keskkooli]] ja 1995. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] bioloogia erialal bakalaureuseõppes. 1997. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistritöö bioloogias "Konkurents erineva produktiivsusega rohttaimekooslustes" ning 2003. aastal sealsamas [[doktoritöö]] bioloogias "Competition and coexistence of clonal plants in relation to productivity" ("Konkurents ja kooseksisteerimine klonaalsetel taimedel erineva produktiivsusega kooslustes", juhendajad [[Kalevi Kull]], [[Olevi Kull]]).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Marek_Sammul/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Marek Sammul.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Marek Sammul oli aastatel [[1993]]–[[2001]] [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudi]] [[laborant]] ja vanemlaborant ning 2001–[[2004]] [[teadur]] ja vanemteadur. Aastatel 2005–2014 oli ta [[Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut|Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi]] vanemteadur. Aastatel [[2012]]–[[2016]] töötas ta Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses (RAKE) analüütikuna ja aastatel 2015–2016 [[Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut|ökoloogia- ja maateaduste instituudi]] looduskaitsebioloogia teadurina. Aastatel 2016–2019 oli Marek Sammul Tartu Ülikooli personaliarenduskeskuse juhataja ja alates 1. juunist 2019 [[Tartu Ülikooli Narva kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledži]] direktori kohusetäitja. 1. jaanuarist 2020 kuni 30. aprillini 2022 oli ta [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i direktor.<ref name=":0" /> Alates 20. juunist kuni 14. oktoobrini 2022 oli Marek Sammul [[Tartu Luterlik Peetri Kool|Tartu Luterliku Peetri Kooli]] direktor.<ref>[https://www.facebook.com/100057089365147/posts/pfbid03332Qy3Syjyv3zz142tMzHhTiWGFjA6aJTNvnkUPyRMHgyXjmeRhpwBiYc5kaJDZZl/?d=n TLPK Facebooki leht]</ref> Alates 23. jaanuarist 2023 on Marek Sammul [[Elva Gümnaasium|Elva Gümnaasiumi]] direktor.<ref>[https://lounaeestlane.ee/elva-gumnaasiumi-uus-direktor-on-marek-sammul/ Elva Gümnaasiumi uus direktor on Marek Sammul.] Lõunaeestlane, 20. jaanuar 2023.</ref> == Tunnustus == * [[2007]] – [[Noore looduskaitsja auhind|Eesti noore looduskaitsja auhind]] ===Võistluste auhinnad=== * [[1994]] – [[Eesti Teaduste Akadeemia]] üliõpilastööde konkursil esimene preemia * [[1997]] – Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursil teine preemia * [[2014]] – Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi võitja eesti keeles publitseeritud teadustööde kategoorias <ref name=":0" /> == Teadusorganisatsiooniline tegevus == Sammul on toimetanud [[Eesti Looduseuurijate Selts|Loodusuurijate Seltsi]] aastaraamatuid ja teisi erialaga seonduvaid raamatuid ning avaldanud kümneid teadustrükiseid. <ref name="ETBL" /> Ta on [[Jakob von Uexkülli Keskus|Jakob von Uexkülli Keskuse]] (1993) asutajaliige. 1994. aastast on ta Eesti Looduseuurijate Seltsi liige, tegutses seltsi presidendina 2004–2008 ja presiidiumis 2004–2017. Alates 1997. aastast on Sammul [[Pärandkoosluste Kaitse Ühing|Pärandkoosluste Kaitse Ühingu]] liige ning kuulus sealsesse juhatusse aastatel 1997–2003. 2010. aastast on ta [[Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon|Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitsekomisjoni]] liige. <ref name=":0" /> ==Aimeartikleid== * [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=588 "Looduskaitse? Ei, inimesekaitse!"] Eesti Loodus 1/2004 * [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1854 "Kuidas on möödunud LUSi kolm viimast aastat?"] Eesti Loodus 3/2007 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/CV/Marek_Sammul/est Marek Sammul Eesti Teadusinfosüsteemis] *[https://scholar.google.com/citations?user=Y9yAJ8sAAAAJ&hl=en Marek Sammul Google Scholar lehekülg] *[http://zbi.ee/sammul/kirjandus.html Marek Sammuli kirjutiste loetelu] *[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=499 Intervjuu Marek Sammuliga – ''Eesti Loodus'' 10, 2003] {{ETBL}} {{DEFAULTSORT:Sammul, Marek}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Eesti taimeökoloogid]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi presidendid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži direktorid]] niw2atgdp19hnqcol4kdmb92mok0ig7 Thalía 0 129948 6752455 6746692 2024-10-30T20:43:26Z Pikne 13803 6752455 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Thalía | pilt = ThaliaSodi cropped.jpg | pildiallkiri = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Ariadna Thalía Sodi Miranda | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1971|08|26}} | surmaaeg = | päritolu = [[México]] | pill = | hääleliik = | stiil = [[levimuusika]], [[tantsumuusika]] | amet = | tegev = alates [[1980. aasta muusikas|1980]] | plaadifirma = [[Fonovisa Records]] (1990–1993)<br>[[EMI]] (1994–2008)<br>[[Casablanca Records]] ([[Universal Music Group]]) (alates 2008) | seotud_esitajad = | url = [http://www.thalia.com Thalía.com] | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Ariadna Thalía Sodi Miranda''' (sündinud [[26. august]]il [[1971]] [[México]]s) on [[Mehhiko]] laulja ja näitleja. Tema albumeid on maailmas müüdud üle 25 miljoni.<ref>[http://latino.foxnews.com/latino/lifestyle/2011/06/27/thalia-gives-birth-to-2nd-child/#ixzz1QWTexURT Thalia gives birth to 2nd child (Fox News)]</ref><ref>[http://content.usatoday.com/communities/entertainment/post/2011/03/tommy-mottola-thalia-expecting-second-child-/1 Tommy Mottola, Thalia expecting second child (Usa Today)]</ref><ref>[http://www.huffingtonpost.com/2011/11/02/singer-thalia-gets-persona_n_1071683.html Singer Thalia Gets Personal, Emotional In 'Growing Stronger' (Huffington Post)]</ref> Lisaks [[hispaania keel]]ele on ta laulnud [[inglise keel|inglise]], [[portugali keel|portugali]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[tagalogi keel]]es. Ta on üks tuntumaid ladinaameerika lauljaid. [[Ladina-Ameerika]]s kutsutakse teda seebiooperite kuningannaks, sest tema [[seebiooper]]id on väga edukad isegi väljaspool Ladina-Ameerikat. Thalía isa Ernesto Sodi Pallares oli kriminoloog (patoloog) ja kirjanik. Ema Yolanda Miranda Mange oli kunstnik ja Thalía [[mänedžer]] kuni 1999. aastani. Thalíal on neli õde, kõik vanemad: [[Laura Zapata]], Federica, Gabriela ja Ernestina Sodi. Tänapäeval töötab Laura näitleja ja lauljana, Federica antropoloogina, Gabriela ajaloolasena ning Ernestina arsti ja kirjanikuna. Isa suri siis, kui Thalía oli viieaastane. Thalía õppis mainekas Lycée Franco-Mexicainis, mistõttu ta räägib lisaks hispaania keelele vabalt prantsuse keelt. Koolis oli ta hea õpilane. 1981 hakkas Thalía kaasa tegema lastebändis Din Din. 1986 võeti ta kuulsasse mehhiko noortebändi [[Timbiriche]], mis tegutses aastail 1982–1996, ühe algliikme Sasha Sokoli asemele. 1989 lahkus ta bändist tüli tõttu [[Paulina Rubio]]ga, kellega ta algusest peale halvasti läbi sai ja juhtpositsiooni pärast võitles. Tänapäevani saavad nad omavahel väga halvasti läbi. Pärast bändist lahkumist alustas Thalía soolokarjääri nagu järgmisel aastal ka Rubio. Esimene seebiooper, milles Thalía mängis, kandis nime "Quinceañera" ja valmis 1987–1988. See oli esimene seebiooper, mis rääkis [[uimasti]]test, [[vägistamine|vägistamisest]] ja tänavajõukudest. Sari nimetati aasta parima seebiooperi kandidaadiks 9 kategoorias, millest võitis 7, sealhulgas parim seebiooper, muusika (Timbiriche), noor mees- ja naisnäitleja, mees- ja naisuustulnuk ning meespahalane. Thalía võitis aasta naisuustulnuka auhinna. Hiljem on Thalía mänginud 4 seebiooperis peaosa. Kõik need on olnud tuhkatriinulood. Mitu korda on ta mänginud koos oma vanema õe Laura Zapataga, kes näiteks seebiooperis "Maria Mercedes" mängis Thalía kehastatava nimitegelase kurja ämma ja põhipahalast, kes lõpuks hullumajja pannakse. 2. detsembril 2000 abiellus Thalía [[New York|New Yorgis]] muusikaprodutsent [[Tommi Mottola]]ga. Abielust on sündinud tütar ja poeg. See oli Mottolale kolmas abielu ja 1993–1998 oli ta abielus olnud [[Mariah Carey]]ga. Mottola on Thalíast 23 aastat vanem. 4. mail 2001 esines Thalía USA presidendi [[George Bush noorem]]a kutsel [[Valge Maja|Valges Majas]]. Ta esitas seal [[popurrii]] populaarsetest mehhiko lauludest. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Mehhiko lauljad]] [[Kategooria:Mehhiko näitlejad]] [[Kategooria:Ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] kjxebud32fl1h5ppggjdbklxat0tocf Rahvusvaheline Semiootika Assotsiatsioon 0 134132 6752368 6733213 2024-10-30T18:25:54Z Dr Oldekop 12255 /* Presidendid */ 6752368 wikitext text/x-wiki '''Rahvusvaheline Semiootika Assotsiatsioon''' (''International Association for Semiotic Studies'' – ''Association Internationale de Sémiotique'', IASS-AIS) on 1969. aastal loodud ülemaailmne [[semiootika|semiootikute]] ühing. Ühingu asutajaliikmete seas olid [[Algirdas Julien Greimas]], [[Roman Jakobson]], [[Julia Kristeva]], [[Émile Benveniste]], [[André Martinet]], [[Roland Barthes]], [[Umberto Eco]], [[Thomas A. Sebeok]] ja [[Juri Lotman]]. Ühingu ametlik ajakiri on [[Semiotica]]. Ühingu ametlikud keeled on [[inglise keel|inglise]] ja [[prantsuse keel|prantsuse]]. Ühingu komitees (''The Executive Committee of the IASS – le Comité Directeur de l’AIS'') esindavad igat liikmesriiki kaks esindajat. [[Eesti Semiootika Selts]]i poolt on esindajateks [[Timo Maran]]{{lisa viide}} ja [[Peeter Torop]] (alates 2004. aastast). ==Semiootika maailmakongressid== Ühing korraldab regulaarselt ülemaailmseid semiootikakongresse. *1. [[Milano]], Itaalia, 2.–6. juuni 1974 (''A Semiotic Landscape'') *2. [[Viin]], Austria, 2.–6. juuli 1979 (''Semiotics Unfolding'') *3. [[Palermo]], Itaalia, 24.–29. juuni 1984 (''Semiotic Theory and Practice'') *4. [[Barcelona]], Hispaania ja [[Perpignan]], Prantsusmaa 31. märts – 4. aprill 1989 (''Signs of Humanity/L’homme et ses signes'') *5. [[Berkeley]], USA, 12.–18. juuni 1994 (''Signs of the World. Synthesis in Diversity'') *6. [[Guadalajara]], Mehhiko, 13.–18. juuli 1997 (''Semiotics Bridging Nature and Culture/La sémiotique: carrefour de la nature et de la culture/La semiotica. Intersección de la naturaleza y de la cultura'') *7. [[Dresden]], Saksamaa, 6.–11. oktoober 1999 (''Sign Processes in Complex Systems/Zeichenprozesse in komplexen Systemen'') *8. [[Lyon]], Prantsusmaa, 7.–12. juuli 2004 (''Signes du monde. Interculturalité et globalisation / Signs of the World. Interculturality and Globalization / Zeichen der Welt: Interkulturalität und Globalisierung / Los signos del mundo: Interculturalidad y Globalización'') *9. [[Helsingi]] ja [[Imatra]], Soome, 11.–17. juuni 2007 (''Understanding/Misunderstanding'') *10. [[La Coruña]], Hispaania, 22.–26. september 2009 (''Culture of Communication/Communication of Culture'') [http://www.semio2009.org/semiotica/Web-English/Index%20English.html vt] *11. [[Nanjing]], Hiina, 5.–9. oktoober 2012 (''Global Semiotics: Bridging Different Civilizations'') [http://www.semio2012.com/ vt] *12. [[Sofia]], Bulgaaria, 16.–20. september 2014 (''New Semiotics: Between Tradition and Innovation'') [http://www.semio2014.org/ vt] *13. [[Kaunas]], Leedu, 26.–30. juuni 2017 (''Cross-Inter-Multi-Trans'') [http://isisemiotics.eu/iass2017/ vt] *14. [[Buenos Aires]], Argentina, 9.–13. september 2019 (''Trajectories'') [https://www.worldcongressofsemiotics2019.org vt] *15. [[Thessaloniki]], Greece, 30. august - 3. september 2022 (''Semiotics in the Lifeworld'') [https://www.semioticsworld.com vt] *16. [[Varssavi]], Poola, 2.–6. september 2024 (''Signs and Realities'')[https://www.semcon2024.com] ==Presidendid== Ühingu presidendiks on olnud *[[Émile Benveniste]] (1969–1972) *[[Cesare Segre]] (1972–1984) *[[Jerzy Pelc]] (1984–1994)<ref>[http://pts.edu.pl/jpelc.pdf CV of Jerzy Pelc.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>Withalm, Gloria (1987). “The International Association for Semiotic Studies: A View of its Past, Present, and Future”. In: Sebeok, Thomas A. & Jean Umiker–Sebeok (eds.). The Semiotic Web 1986. An International Yearbook (= Approaches to Semiotics. 78). Berlin–New York–Amsterdam: Mouton de Gruyter, 627-670 (lk. 661).</ref> *[[Roland Posner]] (1994–2004) *[[Eero Tarasti]] (2004–2014) *[[Paul Cobley]] (2014–2024) *[[Jacques Fontanille]] (alates 2024. aastast) Endised presidendid on ühtlasi aupresidendid. Lisaks on aupresidentideks valitud [[Umberto Eco]] ja [[Gloria Withalm]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://filserver.arthist.lu.se/kultsem/AIS/IASS/ Rahvusvahelise Semiootikaassotsiatsiooni koduleht] *[http://filserver.arthist.lu.se/kultsem/AIS/IASS/IASS-ext.html Ühingu ajaloost] *[https://iass-ais.org/iass-publications/proceedings-of-the-world-congresses/ Maailmakongresside materjalide kogumikud] [[Kategooria:Semiootika]] [[Kategooria:Rahvusvahelised teadusorganisatsioonid]] d2y1ku9byg2k8nb30rt9s8ust3f3ci0 Eesti merevägi 0 134348 6752373 6748097 2024-10-30T18:30:58Z Artifint1 189767 6752373 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{ajakohasta}} {{väeüksus | nimi = Eesti merevägi | pilt = Estonian Navy emblem.svg|pildisuurus=175px | pildiallkiri = Eesti mereväe embleem | algusaeg = 21. november 1918 <br/> taasasutatud 1. juulil 1993 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{pisiLipp|Eesti}} | kuuluvus = [[Eesti kaitsevägi]] | haru = | liik = [[merevägi]] | ülesanne = merekaitse | suurus = ~350 inimest <br/> 11 laeva ja kaatrit | alluv = | garnison = Tallinn | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = "Mere kutsel - mere kaitsel!" | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[kommodoor]] [[Ivo Värk]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[admiral]] [[Johan Pitka]] <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|175px]] | märk_silt = Mereväe lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Eesti merevägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab [[Merevägi|mereoperatsioonide]] eest. Mereväe peamiseks eesmärgiks on kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ja riiklikke huvisid merel ning põhiliseks tegevusvaldkonnaks [[miinitõrje]] merel ning mereolukorrateadlikkuse tagamine.<ref name="yFnG9" /> Mereväe ülem on [[kommodoor]] [[Ivo Värk]] ja [[lipulaev]] on [[miinijahtija]] [[Admiral Cowan]]. ==Ajalugu== === Eesti merejõud 1918–1940 === {{Vaata|Eesti merejõud}} [[Pilt:Inglise laevastik Krasnaja Gorka.jpg|pisi|Inglise ja Eesti laevad Krasnaja Gorka operatsioonil 1919]] [[Pilt:Eesti merejõudude sõjalaevad Sõjasadamas talvel - MMF4509 1.jpg|pisi|Eesti sõjalaevad Sõjasadamas u 1930]] Esimesed mereväe üksused – Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon – moodustati [[28. veebruar]]il [[1918]]. Need lõpetasid tegevuse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal. Novembris 1918 hakkas [[Kaitseliit]] korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti lahkuvalt Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud laev - vahilaev [[Laine (vahilaev)|Laine]]. Esimeseks mereväe lahinguotstarbeliseks laevaks sai peagi suurtükilaev [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]]. Merejõud asutas [[sõjaminister]] '''[[21. november|21. novembril]] 1918'''. Mereväe esimene dessant viidi läbi [[Kunda]]s 23. detsembril 1918. Maaväe toetuseks korraldati edaspidi dessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Väina jõele. Samuti mineeris merevägi Kroonlinna laevateid. Eesti merevägi osales paljudes tähtsates lahingutes, sealhulgas [[Utria dessant|Utria dessandis]] ning [[Laagna lahing|Laagna]], [[Narva lahing (1919)|Narva]] ja [[Riia lahing (1919)|Riia lahingus]]. Sõja lõpuks oli mereväega liidetud kümneid uusi laevu, sealhulgas 2 miiniristlejat ja 2 suurtükilaeva. Kokku osales merejõudude koosseisus [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] üle 150 aluse. 1925. aastal koliti seni kaubasadama nurgas seisnud sõjalaevad üle vahepeal piisavalt korrastatud [[Miinisadam]]asse, mis nimetati Sõjasadamaks. 1937. aastal said merejõud esimesed allveelaevad [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ja [[Lembit (allveelaev)|Lembit]], mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka. '''Merejõudude koosseis 1940''' *Merelaevastik (kuni 1. aprillini Merelaevastiku Divisjon) **[[Allveelaevade Divisjon]] **Vahilaevade divisjon **Traaler-veeskjate divisjon *[[Eesti merekindlused|Merekindlused]] *[[Peipsi Laevastiku Divisjon]] [[Tartu]]s *Mereväe õppekompanii (endine [[Mereväe Ekipaaž]]) *Merejõudude Baas *[[Tallinna sõjasadam|Sõjasadam]] [[Pilt:Okręty Eesti Merevägi.jpg|pisi|Merejõudude laevad Vanasadamas 1940]] Vastavalt [[Eesti]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahelisele [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|kokkuleppele]] hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning 17. juunil sisenes uute suurte sõjaväeüksustega Eesti territooriumile ja territoriaalvetesse. Mereväe laevad pidid Sõjasadamast lahkuma ja asusid peamiselt Kaubasadamasse. Pärast võimu ülevõtmist suvel anti Nõukogude sõjaväele üle tuletornid, merekindlused ja mereside osakonna postid. Septembris kehtestati Nõukogude määrustikud ja laevad määrati Nõukogude [[Balti laevastik]]u üksustesse. 30. septembril kirjutas merejõudude juhataja [[kaptenmajor]] [[Johannes Santpank]] alla oma viimasele päevakäsule. Üleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril. 1940. aastal mereväes teeninud ohvitseridest vangistati Nõukogude võimu poolt 43. === Eesti merevägi pärast taasiseseisvumist === [[Pilt:Lembit (allveelaev).jpg|pisi|Allveelaev Lembit Pirital 1990. aastate lõpul]] ==== Merekaitse algatused ja mereväe taasloomine ==== 1992. aastal andis Eesti Vabariigi valitsus korralduse võtta [[Balti Laevastiku muuseum]]ilt Eesti Meremuuseumile üle [[Pirita sadam]]as seisev muuseum-[[allveelaev Lembit]]. 27. aprillil hõivasid relvastatud kaitseväelased lühiajaliselt valveta jäänud laeva ja saabunud Venemaa ametiisikud nõustusidki laeva eestlastele üle andma. Lembitul toimus pidulik rivistus ning esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist heisati sõjalaeval Eesti lipp. Laevale jäeti võimalike vastuaktsioonide tõrjumiseks väike vahtkond ja reservohvitser [[Vladimir Kopelman]]i eestvõttel asuti ühtlasi sadamast jälgima laevaliiklust Tallinna lahel. Heisati reidi vanema vimpel. Tegemist polnud siiski meresõidukõlbliku laevaga. '''1. juulil 1993''' moodustati [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] juurde mereosakond, mille koosseisus olid nooremleitnant [[Igor Schwede]] ja [[Edgar Haavik]]<ref name="iQqzB" />. 1993. aasta kevadel olid Eesti riigivõimud konfiskeerinud inimsmugeldajatelt väiksema [[kalalaev]]a, mis otsustati sügisel anda loodava mereväe käsutusse. Laev sai nimeks [[Laine (laev 1986)|Laine]]. Tegemist oli küll sõidukõlbliku, aga riigikaitse otstarbel minimaalselt rakendatava tsiviilalusega. Mereväe ülesehitamine osutus keerukaks, sest puudusid nii pädev personal, sobivad [[ujuvvahend]]id kui ka raha. Samaks ajaks olid juba hoo sisse saanud (ja enam tähelepanu tõmmanud) [[Siseministeerium]]i [[Piirivalve]] ja [[Majandusministeerium]]i [[Veeteede Amet]]i laevastike arendamine. Oma laevastikku arendas [[Keskkonnaministeerium]]i [[Mereinspektsioon]]. Ujuvvahendeid olid eri viisidel suutnud hankida ka mõned Kaitseliidu malevad, kuid neid ei suudetud käigus hoida. Merekaitse [[võimekus]]e arendamine kippus seega laiali hajuma. Kaitsejõududel nappis samas mereväe jaoks raha, kuna samaaegselt tuli ehitada nullist üles kogu riigikaitse ja esmaseks prioriteediks pidas juhtkond maaväge. Ühtlasi polnud senini päris selge, missugune merevägi Eestil võiks üldse olla või mis ülesandeid täita. ==== Mereväe ülesehitamine 1994–2000 ==== 10. jaanuaril 1994 nimetati taasiseseisvunud Eesti esimeseks mereväe ülemaks [[mereväekapten]] [[Roland Leit]]. 1994. aasta veebruariks oli Mereväe koosseisus 5 ohvitseri, 5 allohvitseri ja 5 ajateenijat. 29. märtsil 1994 kinkis Taani Eesti mereväele esimese korralikuma sõjalaeva, mis sai nimeks Ahti (A431). 13. aprillil 1994 moodustati ametlikult [[Eesti mereväe staap|Mereväe staap]]<ref name="rYmJl" />, mis asus kõigepealt Tallinnas [[Kopli]]s [[Erika tänav]]al. Esimeseks staabiülemaks määrati [[Rootsi merevägi|Rootsi mereväes]] teeninud [[kaptenleitnant]] [[Veljo Pärli]]<ref name="GjhBr" />. Juunis 1994 suunati mereväkke esimesed 15 ajateenijat, kes olid saanud [[Piirivalvekool]]is mereväelise ettevalmistuse. 14. juunil 1994 andis Kaitseliit mereväele üle 2 kasutuskõlbmatut [[Zhuk-klassi patrullkaater|Zhuk-klassi patrullkaatrit]]. Hiljem suudeti üks neist (Grif) korrastada ja kasutusele võtta. Eesti sõjalaevad hakkasid augustist 1994 kandma taas traditsioonilisi laevalippe. 1. augustil 1994 kanti Eesti Mereväe laevade nimekirja laevana nr 1 allveelaev Lembit. [[Pilt:Tallinna Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist AM F 32920 7 Eesti Ajaloomuuseum SA.jpg|pisi|Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist 1994]] 31. augusti õhtul 1994 lahkusid viimased Vene sõjaväelased Miinisadamast ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. Miinisadam oli väga halvas seisus: enamus hooneid oli muutunud või muudetud kasutuskõlbmatuiks, kommunikatsioonid lagunenud või lõhutud, kaid amortiseerunud ja akvatooriumis oli mitu uppunud vene laeva. 1. septembril 1994 saabus Saksamaalt Tallinna Eesti mereväele kingitud Kondor-klassi sõjalaev Sulev (M412). 1994. aasta septembri lõpul võeti Mereväkke esimesed ajateenijad, kes läbisid oma ajateenistuse ning väljaõppe täielikult kohapeal. 1995. aastaks kinnitati mereväele esimest korda oma eelarve. Mereväe koosseisus asutati 14. märtsil 1995 rannakaitse kompanii. Samal aastal osales Sulev ka esmakordselt rahvusvahelisel mereväeõppusel BaltOps 95. [[Pilt:Estonian navy miinisadam 1995.jpg|pisi|Mereväe laevad Miinisadamas u 1995. aastal]] Mereväe areng sai tõsisema hoo alles 1990. aastate teisel poolel, kui isikkoosseis ja laevastik hakkasid kasvama. Seoses teenistuses ilmnenud probleemidega hakati jõudsamalt arendama vajalikke normdokumente, sealhulgas ohutuseeskirju ja õppematerjale ning süsteemsemalt koolitama personali. Teenistusse asusid esimesed partnerriikide (Soome, Taani, Saksamaa, Rootsi) mereväekoolidesse õppima lähetatud värsked ohvitserid. Hoolimata sellest püsis veel pikka aega personali ja eriti kvalifitseeritud ohvitseride ja allohvitseride nappus. 7. mail 1996 Riigikogus vastu võetud "Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundades" olid esmakordselt ka mereväe arendamise eesmärgid ja üldised suunised merelise riigikaitse ülesehitamiseks. 29. aprillil 1997 kinnitati järgmine mereväe struktuur: * staap; * meredivisjon (hiljem miinilaevade divisjon); * mereväebaas. 1998. aasta aprillis uppus Miinisadamas tormi ja valede tegevuste tagajärjel reidikaater Mardus. Alus tõsteti üles ja kanti maha. 1998. aastal moodustati [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] ühine miinilaevade eskaader [[BALTRON]] eesmärgiga kasvatada koostöövõimet merekaitse ja turvalisuse eesmärgil. 1998. aastaks oli mereväe teenistuses umbes 160 inimest.<ref name="OmA7q" /> 2000. aasta alguseks oli mereväes käigus 8 laeva: 2 [[R-klassi patrull-laev]]a, 2 [[Frauenlob-klassi miinitraaler]]it, 1 [[Zhuk-klassi patrullkaater]], 1 [[Kondor-klassi laev]], 1 [[Maagen-klassi valvelaev]]-[[abilaev]] ja 1 [[kalalaev]]ast kohandatud abilaev<ref name="L4TMK" />. Lisaks oli seismas veel paar laeva, mis polnud sõidukorras või olidki varuosadeks. Samal aasta jooksul saadi aga partnerriikidelt kingitusena 3 suuremat laeva. 2000. aasta novembris võeti teenistusse Taani abina saadud ja kogumahutavuselt seni läbi ajaloo Eesti suurim sõjalaev – [[Admiral Pitka]]. [[Pilt:Admiral Pitka in Helsinki.jpg|pisi|Admiral Pitka [[Helsingi]]s 2007]] Ehkki laevade arv suurenes, jätkusid raskused personaliga, mistõttu poleks olnud võimalik kõiki laevu korraga merele saata. Personali nappusel tuli mereväelasi sageli kiiremini ülendada ametiredelil, mistõttu ei pruukinud paljud ohvitserid või allohvitserid omada ametikohal vajalikku teenistuskogemust (ega auastet). ==== Mereväe reformimine NATOga liitumise raames 2000–2005 ==== 2000. aasta septembris määrati Kaitseväe juhatajaks senine Piirivalveameti peadirektor mereväekapten [[Tarmo Kõuts]]. Riigikaitses algas kiirem ja süsteemsem ettevalmistamine [[NATO]]-ga liitumiseks. Ühtlasi viidi NATO nõuetega vastavusse Mereväe laevade väljaõpe, milleks oli ettevalmistusi alustatud juba varem BALTRON-i projekti raames. 2000. aastate algul vaadati Kaitseväe korrastamise ja reformimise taustal üle ka mereväe tegevus ja koosseis. Vahendite ja personali nappusel ja lootuses NATO liitlaste kaitse garantiile ka merel, otsustati keskenduda vaid miinitõrjevõime arendamisele ja seeläbi liitlaslaevastikega koostöösse panustamisele. Otsustati teenistusest välja arvata mitu abina saadud vanemat ja sageli remonti vajavat laeva ning asemele hankida mõned uuemad [[miinijahtija]]d. Otsustati likvideerida ka rannakaitse kompanii, millest sai veel mõneks ajaks baasikaitse kompanii. Mereväe vaid miinitõrjevõimele fookustamises on hiljem nähtud lisaks toona piiratud ressurssidele ja kogemuste nappusele ka mitmete seni Eesti kaitsevõime arendamist toetanud riikide soovi, piirata [[Baltimaad]]e merevägede arendamist, et mitte mõjuda provokatiivsena Venemaale.<ref name="f6LHp" /> 1. aprillil 2003 asutati juhtide, esialgu allohvitseride, väljaõppe paremaks korraldamiseks mereväe väljaõppe- ja arenduskeskus<ref name="XiFRL" /> (2008. aastast mereväekool). 2000. aastate algul läbis mereväes aasta jooksul ajateenistuse juba u 250 ajateenijat, neist u 100 laevadel. 2004. aastaks otsustati mereväes ajateenijatest loobuda, panustades vaid professionaalidele.<ref name="GeaGk" /> Ajateenijatest loobumise tagajärjel tekkis ja süvenes aga personalipuudus - eriti madrustest ja allohvitseridest<ref name="L1dbO" />. ====Mereväe uuendamine ja laevastiku vähendamine 2006–2013==== [[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8 Edit.jpg|pisi|Päästeharjutus Miinisadamas 2008]] 2006. aastal osteti Taanist abilaevaks [[Lindormen-klassi miiniveeskaja]] (teise sama klassi laeva sai [[Haridusministeerium]], mis aga oli hiljem sunnitud selle raha puudusel mereväele andma). See oli esimene sõjalaev, mis pärast taasiseseisvumist mereväele osteti, mitte ei saadud partneritelt annetusena. [[Pilt:EML Tasuja (A432).jpg|pisi|Mereväe Lindormen-klassi laev Tasuja A432 Inglismaa rannikul 2009]] 2007. aasta augustiks renoveeriti lõpuks Miinisadama amortiseerunud põhjapoolsed [[kai]]d umbes 500 m ulatuses. Mereväe teenistuses oli u 330 inimest. 2007–2009 võeti teenistusse kolm kasutatud, kuid moodsat [[Inglismaa]]lt ostetud [[Sandown-klassi miinijahtija]]t. Samaaegselt toimus partneritelt sõjalise abina saadud vanemate sõjalaevade teenistusest välja arvamine. 2009. aasta lõpuks olidki teenistusest välja arvatud kõik seni abina saadud laevad peale lipulaeva Admiral Pitka. Laevade arv vähenes kokkuvõttes umbes poole võrra, aga paranes meeskondade komplekteeritus. Personalipuuduse kompenseerimiseks taastati mereväes ka ajateenistus, kuid varasemast oluliselt väiksemas mahus ja ajateenijatest nooremallohvitsere laevadele enam ei koolitatud. Mereväe laevastiku kokku tõmbamise järel algas ka piirivalvelaevade arvu vähendamine. Alates 2010. aastast läksid senise [[Piirivalveamet]]i laevad ühendatud [[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik|Politsei- ja Piirivalveamet]]i koosseisu. Järgnenud aastail arvati praktiliselt kõik vanemad piirivalvelaevad kokkuhoiu huvides teenistusest välja ja asemele hangiti paar uuemat mitmeotstarbelist laeva.<ref>https://www.postimees.ee/1077372/ppa-laevastiku-uuendamine-nouaks-49-miljonit-eurot</ref> 2011. aastal alustati [[Sõjakool]]i ja mereväekooli baasil Eestis oma mereväe eriala ohvitseride väljaõpetamist, millega pandi alus ühtsemale koolkonnale ja stabiilsemale järelkasvule. Aastail 2011–2015 kasutati kadettide ja merekaitseliitlaste väljaõppeks juba 2005. aastal Mereväe teenistusest välja arvatud ja Sõjamuuseumi omandusse jäänud patrull-laeva Ristna. 2011. aasta septembris tabas mereväge skandaal, kus ühe nooremohvitseri teenistusest lahkumise järel avaldati meedias infot tõsiste distsipliini- ja muude rikkumiste kohta varasemail aastail.<ref name="fxOz7" /><ref name="yLTx3" />. 2012. aastal andis Veeteede Amet mereväele üle endise sisevete hüdrograafiakaatri EVA-321, millest sai [[tuukrikaater]] [[Lood (laev)|Lood]] (A530). See jäi ühtlasi pea kümneks aastaks viimaseks laevatäienduseks. 2013. aasta suvel arvati lõpuks teenistusest välja viimane eelnenud 20 aasta jooksul kingitusena saadud laev – Admiral Pitka, mis oli rahapuudusel juba 2008. aastast sadamas seisnud.<ref>https://www.postimees.ee/904652/merevae-laevad-seisavad-raha-ja-kaadripuudusel-sadamas</ref> ====Merevägi 2014–2020==== 2013.–2014. aasta Kaitseväe üldise struktuurireformi järel jäid mereväe koosseisu: * juhtkond; * laevastik (operatsioonistaap, laevad, mereväekool, tuukrigrupp); * mereväebaas (tehnikaosakond, teenusteosakond, meditsiinikeskus, haldusosakond). Reformiga likvideeriti eraldi mereväe staap, kuna vastavad funktsioonid-osakonnad jagati laevastiku ning mereväebaasi vahel. Mereväe funktsioonideks jäi miinitõrje ja olukorrateadlikkus. Loobuti uute võimete arendamisest ja uute laevade hankimisest, keskendudes olemasolevatele. Märgatavalt paranes personaliolukord. Arendati mõnevõrra enam mere-koostööd Politsei- ja piirivalveametiga. 2017. aasta sügisel valmis Miinisadamas ja võeti kasutusele Baltimaades ainulaadne lekketõrjesimulaator.<ref>https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/merevaes-opetatakse-uue-simulaatoriga-laeva-uppumisest-paastmist/</ref> Tänu mereväe väga piiratud võimekusele (praktiliselt vaid miinitõrje ja koostöö) kiputi avalikkuses seadma järjest enam kahtluse alla mereväe, kui väeliigi vajalikkust Eestile sellisel kujul. Alates 2014. aasta Ukraina sündmustest halvenes samas järgemööda rahvusvaheline julgeolekuolukord. Avalikkus ja mereväelased ise tõstatasid järjest enam arutelusid Eesti viletsa võitu merekaitse efektiivsema arendamise vajadusest.<ref name="5VovR" /><ref name="ExqjF" /><ref name="n3PFa" /><ref name="KRIYi" /> 2020. aasta paiku alustati mereväe arendamiseks uute suundade väljatöötamisega. Lisaks senisele miinitõrjele ja olukorrateadlikkuse tagamisele otsustati lõpuks hakata rohkem panustama ka rannikumere kaitsele. Selleks tuli alustada täiesti uute võimete planeerimisega ja kohandada struktuuri. ==== Merevägi alates 2021. aastast ==== 2021. aasta kevadeks võeti teenistusse kaks Eestis ehitatud patrullkaatrit ehk väekaitsekaatrit. Need olid esimesed pärast taasiseseisvumist spetsiaalselt Eesti mereväele valmistatud ja uuena teenistusse võetud laevad. Sama aasta lõpul saabusid mereväe relvastusse ka [[meremiin]]id. 2022. aastal muudeti oluliselt mereväe struktuuri. Taas moodustati eraldi mereväe staap ja laevastiku asemele loodi divisjonid. Mereväebaas nimetati samuti divisjoniks. Taas moodustati ka rannikukaitseüksus, mille relvastusse plaaniti mobiilsed raketisüsteemid. 3. jaanuaril 2023 toodi avamerel mereseire- ja merekaitsealaste tegevuste tõhustamiseks mereväe koosseisu üle neli suuremat Politsei- ja Piirivalveameti laeva, millest moodustati patrull-laevade divisjon.<ref name="Alustavad" /> Laevastike ja teatud funktsioonide ühendamise üle oli tegelikult väideldud juba alates 1990-ndaist, kuid seni polnud leidunud piisavalt ametkondlikku ega poliitilist tahet. === Eesti Mereväe ajaloolisi laevu === [[Pilt:Lennuk1919-1933.jpg|pisi|Miiniristleja (hävitaja) Lennuk]] *[[Laine (vahilaev)]] – esimene Eesti sõjalaev; *[[Lembit (suurtükilaev)]] – esimene Eesti lahinguotstarbeline sõjalaev; *[[Lennuk (miiniristleja)]] – pikkuselt suurim ja võimsaima tulejõuga Eesti sõjalaev; *[[Admiral Pitka]] – veeväljasurvelt suurim Eesti sõjalaev; *[[Lembit (allveelaev)]] – ainus säilinud Eesti sõjalaev 2. maailmasõja eelsest ajast ja pikimalt vees olnud allveelaev maailmas; *[[Pikker (vahilaev)]] – suurim iseseisvas Eestis ehitatud sõjalaev; *[[Ristna (laev 1957)]] – esimene Eesti sõjalaev, mis sai õiguse kanda kohaliku omavalitsuse vappi. === Mereväe juhatajad ja ülemad === '''Juhatajad aastatel 1918–1940''' *1918-1918 – kaptenleitnant [[Rudolf Schiller]] *1918–1920 – kontradmiral [[Johan Pitka]] *1920–1925 – mereväekapten [[Johannes Herm]] *1925–1932 – kontradmiral [[Hermann Salza]] *1932–1938 – mereväekapten [[Valentin Grenz]] *1938–1939 – mereväekapten [[Valev Mere]] *1939–1940 – kaptenmajor [[Johannes Santpank]] '''Ülemad pärast 1994. aastat''' *1994-1998 – mereväekapten [[Roland Leit]] *1998-2003 – kaptenleitnant [[Jaan Kapp]] *2003-2007 – kaptenmajor [[Ahti Piirimägi]], kaptenmajor [[Peeter Ivask]] (kohusetäitjad, vaheldumisi) *2007-2012 – mereväekapten [[Igor Schwede]] *2012–2016 – mereväekapten [[Sten Sepper]] *2017–2024 – kommodoor [[Jüri Saska]] *2024– kommodoor [[Ivo Värk]] == Koosseis == Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt tegevväelastest. [[Ajateenija]]tel on võimalik teenida nii maismaal kui ka laevadel. Kokku on mereväe koosseisus üle 350 kaitseväelase ja tsiviilametniku. '''Mereväe koosseisus on''' [[Pilt:Estonian Navy - Organization 2024.png|pisi|Mereväe struktuuri ingliskeelne ülevaade]] * '''Juhtkond''' ** Mereväe ülem on 2024. aastast kommodoor [[Ivo Värk]]. Mereväe ülem allub kaitseväe juhatajale. * '''Mereväe staap''' ** Staabi osakonnad * '''Patrull-laevade divisjon''' ** Mitmeotstarbelised patrull-laevad ** Patrull-laevad * '''Miinisõja divisjon''' [[Pilt:Divisjon2.jpg|30px|Miinilaevade Divisjoni vapp]] ** Sandown-klassi miinijahtijad ** Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev ** Tuukrigrupp * '''Rannikukaitse divisjon''' ** Raketipatarei ** Seireallüksused ** Väekaitse allüksused ** Roland-klassi patrullkaatrid (väekaitsekaatrid) * '''Mereväekool''' * '''Lahinguteeninduse divisjon''' [[Pilt:Merevaebaas.jpg|30px]] ** Varustussektsioon ** Remondi- ja hooldussektsioon ** Transpordisektsioon ** Meditsiinikeskus == Tegevus == === Mereolukorra teadlikkuse tagamine === Merevägi tagab Eesti territoriaalvetes ja majandusvööndis mereolukorra teadlikust süstemaatiliselt tuvastatava merepildi kaudu. Lisaks olukorrateadlikkusele on mereväe ülesandeks ka vajalike sõjaliste tegevuste teostamine merel, merereostuse avastamine ja likvideerimine, osalemine õiguskorra ja meresõiduohutuse tagamisel ning vajadusel reageerimine merepääste sündmustele. === Miinitõrje === [[Pilt:Ex STEADFAST JAZZ (10674169154).jpg|pisi|Mereväe miinijahtija EML Admiral Cowan M313 (keskel) rahvusvahelisel õppusel 2013]] Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Miinitõrjeoperatsioonide ja -õppuste käigus tehakse üldjuhul kahjutuks ka reaalseid maailmasõdadest pärit [[meremiin]]e ja muid lõhkekehi. Aastate jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud sadu meremiine ning muid lõhkekehi. See on aidanud muuta Eesti laevateed ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse turvalisemaks. === Rahvusvaheline koostöö === Mereväe laevade meeskonnad on näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija. 1998–2015 osales merevägi BALTRON-i projektis. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisu. Eesti annab perioodiliselt oma panuse [[NATO alaline 1. miinitõrjelaevade grupp|NATO alalise 1. miinitõrjelaevade grupi]] ''(Standing NATO Mine Countermeasures Group 1 – SNMCMG1)'' tegevusse. == Teenistus == === Ajateenistus === [[Pilt:170606-N-N0901-044 (34978748102).jpg|pisi|Mereväelased laeva vööritekil.]] Mereväes kestab ajateenistus 11 kuud ning teenistusse võetakse jaanuaris või juulis. Esmalt läbivad kõik kaitseväe ajateenijad [[sõduri baaskursus]]e (SBK) [[Miinisadam|Miinisadamas]]. Pärast seda suunatakse laevastiku sõjalaevadele teenima asuvad ajateenijad mereväelase baaskursusele (MBK) ja rannikukaitse divisjoni ajateenijad väekaitse baaskursusele (VKBK) või nooremallohvitseride (NAK) kursusele. Pärast mereväelase baaskursust jätkavad ajateenijad teenistust laeval või kaldateenistuses lahinguteenindusdivisjonis. Rannikukaitsedivisjoni ajateenijad suunduvad edasi erialakursustele. Laeval teenides pole [[Nooremallohvitser]]iks ajateenistuses võimalik edasi õppida. Laevadel mööduvad teenistuse esimesed kuud peamiselt laevapõhist väljaõpet läbides ja viimased kuud merepraktikal. Mereväkke on oodatud ajateenistusse esmajärjekorras kutsealused, kellel on [[merendus]]ega varasem kokkupuude või huvi siduda end merendusega tulevikus. === Tegevteenistus === Laevateenistuses moodustavad ohvitserid laeva juhtkonna ja juhivad laeva sektsioonide tööd. Eesti esimesed mereväeohvitserid said mereväeohvitseri koolituse Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides. 2011. aasta sügisel alustas Kõrgemas Sõjakoolis esimene mereväeohvitseride kursus. Igal aastal lõpetab kursuse umbes 4–5 uut mereväeohvitseri. Laevateenistuses juhivad vanemallohvitserid sektsioonisiseste meeskondade tööd ja korrapidamist, nooremallohvitserid mehitavad sektsioonid vastavalt koosseisutabelitele. Tegevallohvitserid omandavad vajalikud sõjalised teadmised kursustel. Erialased teadmised saadakse olenevalt ametikohast kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt Eestis või välisriikides. Mereväe erialaseid kursuseid õpetatakse ka mereväekoolis. Merevägi värbab eri erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks. ==Laevad== [[Pilt:M315 of the Estonian Navy (cropped).jpg|pisi|Sandown-klassi miinijahtija]] [[Pilt:A432 Tasuja and A433 Wambola at Quay 6 in Miinisadam Tallinn 5 November 2016.jpg|pisi|Lindormen-klassi toetuslaevad mereväebaasis]] Mereväe koosseisus on tegevteenistuses 11 [[laev]]a ja kaatrit. Lisaks on kasutusel väiksemaid mootorpaate. {|class="wikitable" |-style="text-align: center; background: lightsteelblue; font-weight: bold;" |Klass||Nimi||Parda-<br>number||Märkused |- !style="align: center; background: lightsteelblue;" colspan="4"|Patrull-laevad |- |rowspan=1|[[Kindral Kurvits-klass]]i mitmeotstarbeline [[patrull-laev]] |&nbsp;[[Kindral Kurvits]] |align="center"|P6731 | |- |rowspan=1|[[Raju-klass]]i mitmeotstarbeline patrull-laev |&nbsp;[[Raju (laev)|Raju]] |align="center"|P6732 | |- |rowspan=1|[[Pikker-klass]]i patrull-laev |&nbsp;[[Pikker (laev 1995)|Pikker]] |align="center"|P6753 | |- |rowspan=1|[[Valve-klass]]i patrull-laev |&nbsp;[[Valve (laev)|Valve]] |align="center"|P6754 | |- !style="align: center; background: lightsteelblue;" colspan="4"|Patrullkaatrid |- |rowspan=2|[[Roland-klass]]i [[patrullkaater]]<ref name="wASzL" /> <br> ([[väekaitsekaater]]) |&nbsp;[[Roland (laev)|Roland]] |align="center"|P01 |Kingitud Ukrainale |- |&nbsp;[[Risto (laev)|Risto]] |align="center"|P02 |Kingitud Ukrainale |- !style="align: center; background: lightsteelblue;" colspan="4"|Miinijahtijad |- |rowspan=3|[[Sandown-klassi miinijahtija]] |&nbsp;[[Admiral Cowan]] |align="center"|M313 |Mereväe lipulaev |- |&nbsp;[[Sakala (laev)|Sakala]] |align="center"|M314 | |- |&nbsp;[[Ugandi (laev)|Ugandi]] |align="center"|M315 | |- !style="align: center; background: lightsteelblue;" colspan="4"|Abilaevad |- |rowspan=1|[[Lindormen-klassi miiniveeskaja]] |&nbsp;[[Wambola (laev 1977)|Wambola]] |align="center"|A433 | |- |rowspan=1|[[Tuukrikaater]] [[Ridas]] RIB 36<ref name="HyPUb" />. |&nbsp;Aleksandra |align="center"|- | |- |} == Varustus == === Laevatõrjesüsteemid === {| class="wikitable" !Modifi- katsioon !Pilt !Tootjariik !Otstarve !Kogus !Märkused |- |[[Gabriel (rakett)|Blue Spear (Gabriel)]] |[[Fail:Gabrielout.jpg|raamita|150x150px]] |{{Pisilipp|Iisrael}} |[[Laevatõrjerakett]] | |Süsteemid paigaldatakse autodele. Tarnitud 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Vahur Lauri {{!}} |kuupäev=2024-02-09 |pealkiri=Eestisse jõudis laevatõrje kaugmaaraketisüsteem |url=https://www.err.ee/1609248903/eestisse-joudis-laevatorje-kaugmaaraketisusteem |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |} ==Mereväe baas== Mereväe laevade kodusadam on [[Miinisadam]] [[Tallinn]]as. Miinisadamat haldab lahinguteeninduse divisjon, mille põhiülesanne on logistiline kaldatoetus. Miinisadam on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. == Tunnused == [[Pilt:Eesti mereväe lipp Admiral Cowani pardal.jpg|pisi|Laevalipp vardas]] [[File:TEKE7144 (22588477211).jpg|thumb|Eesti mereväe lipp [[Admiral Cowan]]i ahtrivardas]] Eesti mereväe laeva nime ees kasutatav ametlik lühend on '''EML''' (Eesti Mereväe Laev), inglise keeles ''ENS (Estonian Navy Ship)''. Lisaks on laevadel tavapäraselt pardatähised, mis koosnevad ühest tähest ja kolmest numbrist. '''Laevalipud''' Eesti mereväe (laeva-)lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:13. Kui sõjalaev seisab [[kai]] ääres või ankrus, kantakse [[päikesetõus]]ust [[päikeseloojang]]uni vöörivardas güüsi ja ahtrivardas laevalippu. Kui laev on sõidus, kantakse sõjalaevalippu masti kahvlis ja güüsi ei kanta. Sõjalaeva vimplit kannab sõjalaev, mis on aktiivses teenistuses ja kuhu on määratud kindel laevakomandör. {| class="wikitable" |-style="text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;" | [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|150px]] | [[Pilt:Naval Jack of Estonia.svg|border|130px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Masthead Pennant.svg|border|280px]] |- |-style="text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;" |[[Sõjalaev]]a lipp |[[Güüs]] |Sõjalaeva [[vimpel]] |} '''Ametiisikute lipud ja vimplid''' Ametiisikute lippe ja vimpleid kantakse masti [[raa]]s vastavalt nende isikute pardal viibimisele. {| class="wikitable" |-style="text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;" | [[Pilt:Flags of Estonia - Presidential pennant.svg|230px]] |- |-style="text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;" |Vabariigi presidendi vimpel |} {| class="wikitable" |-style="text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;" | [[Pilt:Flags of Estonia - Minister of Defence.svg|border|130px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Commander-in-Chief.svg|130px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Lieutenant General.svg|130px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Major General.svg|130px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Rear Admiral.svg|130px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Naval Forces.svg|150px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Division.svg|150px]] | [[Pilt:Flags of Estonia - Senior Officer Afloat.svg|125px]] |- |-style="text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;" |Kaitseminister |Kaitseväe juhataja |Viitseadmiral |Kontradmiral |Kommodoor |Mereväe ülem |Divisjoni ülem |Reidi vanem |} == Vaata ka == *[[Eesti sõjalaevade loend]] *[[Eesti merejõud]] *[[Merekaitseliit]] *[[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik]] *[[BALTRON]] *[[Soome merevägi]] *[[Läti merevägi]] *[[Rootsi merevägi]] *[[Balti laevastik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="yFnG9">[http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi Merevägi]</ref> <ref name="iQqzB">https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_30787_download&client_id=uusilias</ref> <ref name="rYmJl">[https://epl.delfi.ee/eesti/b-eesti-merevae-sunnipaev-b?id=50852441 Eesti Mereväe sünnipäev ]</ref> <ref name="GjhBr">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://vm.ee/en/node/21731 |vaadatud=2019-06-12 |arhiivimisaeg=2020-08-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200803124155/https://vm.ee/en/node/21731 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="OmA7q">Вооружённые силы зарубежных стран // «Зарубежное военное обозрение», № 1 (610), 1998</ref> <ref name="L4TMK">[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-voib-saada-baltimaade-suurima-sojalaeva?id=50786270 Merevägi võib saada Baltimaade suurima sõjalaeva]</ref> <ref name="f6LHp">Sõdur 2019 nr 4 lk 25 https://issuu.com/sodur/docs/sodur0419/24</ref> <ref name="XiFRL">https://www.globalsecurity.org/military/world/europe/et-navy.htm</ref> <ref name="GeaGk">[https://www.delfi.ee/artikkel/3418450/mere-ja-ohuvagi-muutuvad-palgasojavaeks Mere- ja õhuvägi muutuvad palgasõjaväeks]</ref> <ref name="L1dbO">[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-maadleb-jarjest-suveneva-kaadripuudusega?id=51022760 Merevägi maadleb järjest süveneva kaadripuudusega]</ref> <ref name="fxOz7">444396 Mereväe varjatud pool_ joomingud ja seksuaalsed ahistamised</ref> <ref name="yLTx3">uudised.err.ee/index.php?06234918&print=1 Laaneots süüdistustest mereväe kohta: see on laim</ref> <ref name="5VovR">https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2017/02/0/9.1</ref> <ref name="ExqjF">https://www.kvak.ee/files/2021/10/Liivo-Laanetu_UNUSTATUD-VISIOON-%E2%80%93-EESTI-MEREKAITSE-ARENG-AASTANI-2010.pdf</ref> <ref name="n3PFa">https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/01/ENDC_Occasional_Papers_3_03_Laanemets.pdf</ref> <ref name="KRIYi">[https://forte.delfi.ee/artikkel/81027367/eesti-merevae-ulem-selline-on-meie-tanane-kaitsevoime-merel Eesti mereväe ülem: selline on meie tänane kaitsevõime merel]</ref> <ref name="Alustavad">{{netiviide |pealkiri=Politsei- ja piirivalveameti laevad alustavad tegevust mereväe laevastikus |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608838663/politsei-ja-piirivalveameti-laevad-alustavad-tegevust-merevae-laevastikus |vaadatud=3. jaanuaril 2023}}</ref> <ref name="wASzL">[https://www.postimees.ee/7130407/eesti-merevaele-anti-ule-vaekaitsekaatrid Eesti mereväele anti üle väekaitsekaatrid]</ref> <ref name="HyPUb">https://p.ocdn.ee/40/i/2017/3/9/03reqxdv.ny0.jpg{{Kõdulink|aeg=juuni 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Mati Õun]]. Eesti sõjalaevad 1918–1940. I valik. Tallinn, 1998. *[[Mati Õun]]. Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918 – 1940. Tallinn, 2001. ==Välislingid== {{commonskat|Estonian Navy}} * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi Mereväest kaitseväe peastaabi kodulehel] * [https://mil.ee/kaitsevagi/kaitsevae-symboolika/#t-merevae-auastmed Mereväe auastmed] * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=19350260&l=fplink Kaks miinitraalerit otsib uut omanikku]. delfi.ee, [[15. juuli]] [[2008]]. * [https://arhiiv.err.ee/guid/201005130648012010010002081001517C41A040000005020B00000D0F122485 Täiskäik edasi. Eesti merevägi. Erik Boltowski 2006] {{Eesti kaitsejõud}} {{Eesti kaitsevägi}} [[Kategooria:Mereväed riigiti]] [[Kategooria:Eesti merevägi]] qq76b2vkvf6jxiofv8c0w7llm4gp8ve Orkut Büyükkökten 0 139699 6752450 4449285 2024-10-30T20:30:31Z Velirand 67997 Sünniaasta on 1975, mitte 1977 6752450 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Orkut Büyükkökten.png|pisi|Orkut Büyükkökten (2007)]] '''Orkut Büyükkökten''' (sündinud [[6. veebruar]]il [[1975]] [[Konya]]s) on [[türklased|türgi]] tarkvaraarendaja, kes lõi [[Google]]'is töötades suhtlusportaali [[orkut|orkut.com]]. == Välislingid == * [http://www.orkut.com Orkut.com] * [http://www.hello.com Hello.com] * [https://www.twitter.com/orkut Orkut Büyükkökten] {{JÄRJESTA:Büyükkökten, Orkut}} [[Kategooria:Türgi inimesed]] [[Kategooria:Programmeerijad]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] h1iha4mtfanf3rhjkpab99083znxvtn Voldemar Post 0 139767 6752378 6749831 2024-10-30T18:57:51Z 82.131.81.235 6752378 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane|Pilt=|Nimi=Voldemar Post|Sünniaeg=18. veebruar 1897|Surmaaeg=14. mai, 1970|Sünnikoht=Kuressaare|Surmakoht=Tallinn|Auaste=[[Kolonelleitnant]]}} '''Voldemar Post''' ([[18. veebruar]] [[1897]] [[Kuressaare]] – [[14. mai]] [[1970]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]) ja lennukikonstruktor, [[Eesti]] [[lennuk]]ite [[PTO-4]], [[PON-1]], [[PON-2]], [[PN-3]] konstruktor ja ehitaja, samuti lendur<ref>Tiit Noormets. [http://vana.www.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/01/09/uudised.shtmXneljateistkymnes Kui Eesti taevas lendasid Eestis ehitatud lennukid.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 9. jaanuar 1999</ref>. ==Voldemar Post - ühe eesti lenduri saatus== NSV Liidu jõustruktuuride organiseeritud 1940 [[juunipööre]] Eestis. Eesti kaotas iseseisva riigi staatuse. Nõukogude võim alustas kohe Eesti sõjaväe likvideerimist, sealhulgas ka Eesti lennuväe likvideerimist. 1941. a. 22. juunil kuulutas Saksamaa Nõukogude Liidule sõja. Saksamaa vägede lähenemisel Eesti aladele kuulutasid Nõukogude võimuesindajad [[ Eesti NSV]]-s välja sundmobilisatsiooni. Tuhanded eesti noored mehed ja endised eesti sõjaväelased, nende hulgas ka lendurid, veeti tapirongidega Nõukogude tagalasse nii öelda "väljaõppele" tööpataljoni laagritesse, mis ei erinenud sisuliselt Nõukogude [[GULAG]]-i vangilaagritest. Sellises olukorras oli eesti meestel Stalinlikes töölaagrites kaks valikut, surm töölaagris või ellujäämise võimalus võideldes rindel Saksa vägede vastu moodustatavas [[Eesti Laskurkorpus]]es Punaarmee koosseisus. Valiti ellujäämise võimalus. Osa Eesti lennuväelastest osutus niisugustel asjaoludel [[Punaarmee]] koosseisus võitlema, näiteks H. Abram, H. Ratas, G. Haas, A. Palu, '''V. Post''', A. Luik, H. Erisild, E. Inti, A. Kanter, I. Ambre, E. Laasi, R. Kuul, J. Brenner, R. Tomberg, A. Nõmmik, E. Rokk, A. Heinlaid, A. Koks, E. Liive, E. Künnap ja teised.<ref>Ants Künnapuu, "Teedel õhuavarustesse", Tallinn, " Valgus" 1979, lk. 64</ref> Andekal konstruktoril V. Postil ei olnud võimalik Nõukogude tagalas tegelda lennukite konstrueerimisega, organiseerimisvõimelise insenerina pandi ta juhtima tagala autotransporti. Pärast sõda, Nõukodude Liidu okupatsiooni taaskehtestamise järel, oli Voldemar Post [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] juures asuva Autotranspordi Peavalitsuse (kuni 1946. aasta) esimees. Nimetamisväärsed olid V. Posti teened [[Pirita]]-Kose-Kloostrimetsa ringrajal mootorispordivõistluste traditsioonide taastamisel. Lisaks muule tegevusele juhtis V. Post Eesti ALMAVÜ lennuklubis mootorlennu sektsiooni. [[ALMAVÜ]] lennuklubi õppekava raames avaldati 1964. aastal V. Posti noortele mõeldud raamat "Lennukid ja raketid". <ref> https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:395265/343825/page/1</ref> [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] personaalpensionär V. Post on maetud Tallinnas [[Metsakalmistu]]le.<ref>Ants Künnapuu, "Teedel õhuavarustesse", Tallinn, "Valgus" 1979, lk. 67</ref> Voldemar Posti sulest on ilmunud raamatud "Lõikeriistade kõvendamine elektrisädemega" (Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1954) ja "Lennukid ja raketid" (Eesti Raamat, Tallinn, 1964).[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:395265/343825/page/1 Lennukid ja raketid] == Tunnustus == *[[20. veebruar]] [[1939]] – [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]]<ref>[http://president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=6298 Teenetemärkide kavalerid.] Vabariigi President</ref>. == Viited == <references/> {{DEFAULTSORT:Post, Voldemar}} [[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]] [[Kategooria:Lennuväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Eesti lendurid]] [[Kategooria:Eesti lennundustegelased]] [[Kategooria:Lennukikonstruktorid]] [[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1970]] ifr5all87a1awvxqd6d8b6zgkcn8xge 6752444 6752378 2024-10-30T20:14:35Z 82.131.81.235 6752444 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane|Pilt=|Nimi=Voldemar Post|Sünniaeg=18. veebruar 1897|Surmaaeg=14. mai, 1970|Sünnikoht=Kuressaare|Surmakoht=Tallinn|Auaste=[[Kolonelleitnant]]}} '''Voldemar Post''' ([[18. veebruar]] [[1897]] [[Kuressaare]] – [[14. mai]] [[1970]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]) ja lennukikonstruktor, [[Eesti]] [[lennuk]]ite [[PTO-4]], [[PON-1]], [[PON-2]], [[PN-3]] konstruktor ja ehitaja, samuti lendur<ref>Tiit Noormets. [http://vana.www.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/01/09/uudised.shtmXneljateistkymnes Kui Eesti taevas lendasid Eestis ehitatud lennukid.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 9. jaanuar 1999</ref>. ==Voldemar Post - ühe eesti lenduri saatus== NSV Liidu jõustruktuuride organiseeritud 1940 [[juunipööre]] Eestis. Eesti kaotas iseseisva riigi staatuse. Nõukogude võim alustas kohe Eesti sõjaväe likvideerimist, sealhulgas ka Eesti lennuväe likvideerimist. 1941. a. 22. juunil kuulutas Saksamaa Nõukogude Liidule sõja. Saksamaa vägede lähenemisel Eesti aladele kuulutasid Nõukogude võimuesindajad [[ Eesti NSV]]-s välja sundmobilisatsiooni. Tuhanded eesti noored mehed ja endised eesti sõjaväelased, nende hulgas ka lendurid, veeti tapirongidega Nõukogude tagalasse nii öelda "väljaõppele" tööpataljoni laagritesse, mis ei erinenud sisuliselt Nõukogude [[GULAG]]-i vangilaagritest. Sellises olukorras oli eesti meestel Stalinlikes töölaagrites kaks valikut, surm töölaagris või ellujäämise võimalus võideldes rindel Saksa vägede vastu moodustatavas [[Eesti Laskurkorpus]]es Punaarmee koosseisus. Valiti ellujäämise võimalus. Osa Eesti lennuväelastest osutus niisugustel asjaoludel [[Punaarmee]] koosseisus võitlema, näiteks [[Hugo Abram]], H. Ratas, [[Karl Haas]], [[Arseni Palu]], '''V. Post''', A. Luik, H. Erisild, E. Inti, A. Kanter, I. Ambre, E. Laasi, [[Roman Kuul]], [[Johannes Brenner]], [[Richard Tomberg]], A. Nõmmik, [[Edmund Rokk]], A. Heinlaid, A. Koks, E. Liive, E. Künnap ja teised.<ref>Ants Künnapuu, "Teedel õhuavarustesse", Tallinn, " Valgus" 1979, lk. 64</ref> Andekal konstruktoril V. Postil ei olnud võimalik Nõukogude tagalas tegelda lennukite konstrueerimisega, organiseerimisvõimelise insenerina pandi ta juhtima tagala autotransporti. Pärast sõda, Nõukodude Liidu okupatsiooni taaskehtestamise järel, oli Voldemar Post [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] juures asuva Autotranspordi Peavalitsuse (kuni 1946. aasta) esimees. Nimetamisväärsed olid V. Posti teened [[Pirita]]-Kose-Kloostrimetsa ringrajal mootorispordivõistluste traditsioonide taastamisel. Lisaks muule tegevusele juhtis V. Post Eesti ALMAVÜ lennuklubis mootorlennu sektsiooni. [[ALMAVÜ]] lennuklubi õppekava raames avaldati 1964. aastal V. Posti noortele mõeldud raamat "Lennukid ja raketid". <ref> https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:395265/343825/page/1</ref> [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] personaalpensionär V. Post on maetud Tallinnas [[Metsakalmistu]]le.<ref>Ants Künnapuu, "Teedel õhuavarustesse", Tallinn, "Valgus" 1979, lk. 67</ref> Voldemar Posti sulest on ilmunud raamatud "Lõikeriistade kõvendamine elektrisädemega" (Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1954) ja "Lennukid ja raketid" (Eesti Raamat, Tallinn, 1964).[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:395265/343825/page/1 Lennukid ja raketid] == Tunnustus == *[[20. veebruar]] [[1939]] – [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]]<ref>[http://president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=6298 Teenetemärkide kavalerid.] Vabariigi President</ref>. == Viited == <references/> {{DEFAULTSORT:Post, Voldemar}} [[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]] [[Kategooria:Lennuväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Eesti lendurid]] [[Kategooria:Eesti lennundustegelased]] [[Kategooria:Lennukikonstruktorid]] [[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1970]] rv2romcvvhsfhm50cltdzo72vdemvb7 Eppingi torn 0 141294 6752579 6663423 2024-10-31T11:18:55Z Kuriuss 38125 6752579 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Epping tower1, 2009.jpg|thumb|Eppingi torn, suvi 2009]] [[Pilt:Eppingi torn 2010-02-01.JPG|thumb|Eppingi torn, talv 2010]] [[Pilt:TallinnCityWalls.jpg|thumb|left|Eppingi torn (vasakult teine)]] '''Eppingi torn''' on [[torn]] [[Tallinna linnamüür]]i loodelõigus, mis on nime saanud selle ehitusjuhi raehärra Tideman Eppinci (Thiderico Eppingh) järgi. 15. sajandil nimetati seda torniks [[Oleviste kirik|Oleviste]] pastoraadi taga (''thorn achter sunte Olaues wedeme''). Torn asub Tallinnas aadressil [[Laboratooriumi tänav]] 31. Torn rajati tõenäoliselt 1370. aasta paiku ning seda täiendati 1400. ja 1510. aasta paiku. Esimene torn oli hoburauakujulise põhiplaaniga, kolmekorruseline ja 11 m kõrgune. All oli ladu, järgnes kaks kaitsekorrust ning mõlemas välisseinas oli viis laskeava. Teises ehitusjärgus lisati kaks uut kaitsekorrust. 1530. aastaks oli torn 22,5 m kõrgune ja juba kuuekorruseline. Vanad laskeavad suleti ning allkorruseid kasutati laoruumidena. Säilinud on torni ülaossa ehitatud kaks uut müüritreppidega ühendatud kaitsekorrust. Ehitisel oli tugev lagi ja kõrge kivikatus, kõikidel ruumidel olid puitpõrandad. Torn oli selline veel 18. sajandil, mil seal oli püssirohuladu. 19. sajandi teisel poolel torni sisemus lammutati. 1935.-1936. aasta korrastustööde käigus kaeti torn kivikatusega. Eesti NSV ajal asus tornis KGB ja siseministeeriumi katlamaja. Väidetavalt põletati seal 1980. aastate lõpus mittevajalikke dokumente. Torn restaureeriti 2005. aastaks ning seda on kasutatud ajutiste näituste ja muude kultuuriürituste tarbeks. ==Vaata ka== *[[Tallinna linnamüür]] *[[Tallinna tornistik]] ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.eppingitorn.info/ Eppingi torni interaktiivne näitus] {{koord}} [[Kategooria:Tallinna linnamüüri tornid]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] 6xkxiv2n79in4qojivwrlo6ogq442aq Arutelu:Maire Aunaste 1 141622 6752551 6289618 2024-10-31T09:14:00Z LauriKreen 44045 /* Autasud */ uus alaosa 6752551 wikitext text/x-wiki "Arvatavasti mitte keegi meist ei sünni siia ilma selleks, et olla tavaline. Me ei unista tavalisest tööst koos tavalise palgaga, me ei kavatsegi armuda tavalisse mehesse või naisesse, meil ei ole kindlasti tavalised lapsed ning üldse pole meile määratud elada kõige tavalisemat elu. Eriline on see sõna, mis paneb ninasõõrmed värisema ning teeb ainult mõttedki tulevikust mõnusalt erutavaks." kas see on raamatu promost pärit? Minu arust üsna sisutühi jutt. Võiks rääkida, mis oli selles raamatus juttu--[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 12. september 2008, kell 17:09 (UTC) : Mõlemad jutud on kuskilt "promost", aga tõepoolest, eriti see esimene jutt entsüklopeediasse ei sobi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. september 2008, kell 20:20 (UTC) ---- [[User:Kuriuss|Kuriuss]], "Muid eluseiku" pole hea pealkiri. See materjal tuleks sobitada muu eluloo vahele. Või kui mõni neist seikadest on ehk muu sisu suhtes juhuslik või kõrvaline, siis võimalik, et parem on vastav seik artiklist välja jätta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. august 2022, kell 22:26 (EEST) : See polnudki pealkiri, vaid ajutine vahepealkiri. Artikkel on ju veel pooleli. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. september 2022, kell 23:18 (EEST) == Autasud == Kas tal autasusid jms polegi? [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 31. oktoober 2024, kell 11:14 (EET) r68sg7bfuxkmg0i2dwsvwdtfyud5l02 Gonsiori tänav 0 143567 6752600 6646081 2024-10-31T11:56:57Z Kuriuss 38125 6752600 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[File:Financial district of Tallinn and Viru center (8600420390).jpg|pisi|Vaade Gonsiori tänava algusele Kaubamaja tänava nurgal (vasakul) ning Laikmaa tänava ristmikule (keskel) linnulennult (2013)]] [[File:Kalevi Aed 1930ndatel.png|pisi|1930. aastate vaade [[Kalevi aed|Kalevi aiale]] praeguse Viru keskuse kohal; (vasakul) spordiplatsilt [[Vene turg|Vene turule]] viiv peavärav ja (paremal) hooned vana Gonsiori tänava alguse mõlemal poolel]] [[Fail:Gonsiori reversible lane is closed.JPG|pisi|Vaade tänava lõpust Vesivärava tänava ristmikule ja Gonsiori tänavale, otse ees taamal [[Tallinna raekoda|Tallinna raekoja]] torn (2020)]] '''Gonsiori tänav''' on [[tänav]] Tallinnas [[Kesklinna linnaosa]]s. See läbib [[Südalinn]]a, [[Kompassi]], [[Raua]], [[Torupilli]] ja [[Kadriorg|Kadrioru]] asumit. Ligi 1,6 km pikk tänav on üks linnaosa pikimatest. Gonsiori tänav saab alguse [[Estonia puiestee]] ja [[Kaubamaja tänav]]a ristumiskohas, kus Estonia puiestee läheb üle Gonsiori tänavaks. Tänav kulgeb peaaegu sirgelt läänest itta. Algusest lõpu poole minnes on Gonsiori tänaval ühine ristmik (vasakult) [[Ants Laikmaa tänav|Laikmaa]] ja [[Maneeži tänav|Maneeži]] tänavaga, (paremalt) [[Kivisilla tänav|Kivisilla]] tänavaga, (vasakult) [[Villem Reimani tänav|Reimani]] ja [[Raua tänav|Raua]] tänavaga, (risti) [[Pronksi tänav|Pronksi]] tänava ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] tänavaga, (paremalt) [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)|Jakobsoni]], [[Kuhlbarsi tänav|Kuhlbarsi]] ja [[Laulupeo tänav|Laulupeo]] tänavaga, (vasakult) [[Poska tänav|Poska]] tänavaga ning (risti) [[Vilmsi tänav|Vilmsi]] tänava ja [[Vesivärava tänav|Vesivärava]] tänavaga. Gonsiori tänav lõpeb [[Laagna tee]]l.<ref>[[Ekspresskataloog]] 2005, lk 35. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> Tänav on nimetatud [[Tallinn]]a raehärra [[Jakob Johann Gonsior]]i (1794–1865) auks. == Ajalugu == [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|Tallinna linna ja Gonsiori tänava kaart, 1914]] [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ja [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]] advokaat [[Jakob Johann Gonsior]] omandas 1821. aastal neli kinnistut selle tänava ja [[Tartu maantee]] alguse piirkonnas, kus praegu asuvad [[Tallinna Kaubamaja]] ja [[Viru keskus]]. Gonsiori tänava nimi tuli rahva hulgas kasutusele juba varsti pärast seda. Kui lastetu Jakob Gonsior 1865. aastal 71 aasta vanuses suri, pärandas ta testamendiga kogu oma [[vallasvara]] ja [[kinnisvara]] (4 kinnistut Viru väljakul Gonsiori tänava ääres, [[Jahu tänav|Jahu]] 10 kinnistu, aida [[Pühavaimu kirik]]u õuel ja [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 10 // [[Mündi tänav|Mündi]] 2) pärast oma lese surma heategevuslikuks otstarbeks. [[Jakob Gonsiori sihtasutis]]e põhilised tegevussuunad olid vanemateta väikelaste hoolekande korraldamine, puudust kannatavate vanemate toetamine laste kasvatamisel. Gonsiori tänav 6 asus laste varjupaik, mida haldas [[Oleviste kirik]]u laste hoolekande selts. Ametlikult kinnitati Gonsiori nimi senisele Maksimovi tänavale 1876. aastal. Vana Gonsiori tänav kulges praeguse Gonsiori tänava sihiga enamvähem paralleelselt umbes 50 m põhja pool ([[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] pool). Vana Gonsiori tänav oli palju lühem, see lõppes juba ristumisel [[Villem Reimani tänav]]aga. Vana Gonsiori tänava ääres asunud hoonetest on säilinud vaid nüüd kvartali sisemuses asuv Gonsiori 5a maja, mille aadress oli algselt Gonsiori 17. [[File:Kalevi spordiplatsi asukoht 1928 kaardil.png|pisi|Gonsiori tänav 1928. aasta kaardil]] Pärast [[Tallinn teise maailmasõja ajal|teist maailmasõda]], kui vana Gonsiori tänava äärne hoonestus oli 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitamise]] käigus suures osas hävinenud, planeeriti tänav praegusele sihile ja pikendati seda märgatavalt. Vana Gonsiori tänava idapoolses otsas, praeguse Gonsiori ja V. Reimani tänava ristmiku kohal paiknes aastatel 1902–1960 [[Kuremäe kloostri abiklooster]] ja harukirik, mida tavakasutuses kutsuti ka lihtsalt Gonsiori kirikuks. Ehkki see teise maailmasõja käigus kahel korral (1941. ja 1944. aastal) kannatada saanud hoone hiljem taastati, otsustati Nõukogude võimuorganite käsul kõik abikloostri hooned (sh kirik) 1960. aastal lammutada.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kompassi-valjakul-avatakse-kuremae-abikloostrile-puhendatud-infotahvel?id=84918583 Kompassi väljakul avatakse Kuremäe abikloostrile pühendatud infotahvel], www.DELFI.ee, 02.01.2019</ref> Aastatel 1950–1991 kandis Gonsiori tänav Vene teadlase [[Mihhail Lomonossov]]i auks tema nime. == Hoonestus == * Gonsiori 2, 1960. aastal avatud [[Tallinna Kaubamaja]] hoone ** [[Tartu maantee|Tartu mnt]] 1 asus [[Eesti Kunstiakadeemia]] vana hoone, mis lammutati 2010. aastal * Gonsiori 3, viiekorruseline korterelamu äripindadega, milles paikneb apteek ja [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i Tallinna meestekliinik * Gonsiori 5a, praegu kvartali sisemuses, algselt Gonsiori 17 // Maneeži 10 ristmikul asunud hoone, arhitekt [[Edgar Velbri]], kuulus 1930. aastatel piiritusekuningas [[Eduard Krönström]]i perele **[[Villem Reimani 8]] (varem Gonsiori 9), Eesti Kunstiakadeemia kunagine ühiselamu * Gonsiori 8, 1962. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu, Nõukogude [[Hruštšovka|tüüpprojekt 1-317-21]] ([[hruštšovka]]) **[[Kompassi plats]], kuhu 2004. aastal valati betoonist ringikujuline istemüür ilmakaartega (lammutati 2019) ** Praegusest Kompassi platsist ida pool, vana Gonsiori tänava otsas asus aastatel 1902–1960 Kuremäe kloostri abiklooster koos harukirikuga (nn Gonsiori kirik, ehitatud aastatel 1900–1902, arhitekt [[Nikolai Nikonov]]) * Gonsiori 10, 1962. aastal tüüpprojekti [[Hruštšovka|1-317A-12]] järgi ehitatud korterelamu, äripindadega esimesel korrusel; hoones tegutses varem Tallinna [[Tallinna Telefonikaugejaam|telefonikaugejaam]] ja toidukaubastu kaupluse [[Kiiev (kauplus)|Kiiev]] filiaalkauplus [[Kalev (kauplus)|Kalev]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26. septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref>, [[AS Kalev|Kalev]]i esinduskauplus * Gonsiori 12, 1980. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu äripindadega, mille 1. korrusel on toitlustusasutus; 1980. aastatel asus esimesel korrusel kauplus [[Orbita (kauplus)|Orbita]] * Gonsiori 13, 1961. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu * Gonsiori 14, aastatel 1928–1930 ehitatud, algul [[Johann Voldemar Jannseni tänav (Tallinn)|Jannseni]] 9/9a maja, ehitusühing Oma Kodu, algul aastani 1932 Ametniku Kodu, kultuurimälestis nr 27043<ref>{{kultuurimälestis|27043|Elamugrupi Viiralti 3-9 // Gonsiori 14 tänavapoolsed fassaadid}}</ref> (hooned projekteeris arhitekt [[Herbert Johanson]]) ** Gonsiori tänavaga külgneb Raua 2, aastatel 1936–1939 ehitatud Tallinna [[Tallinna tuletõrjemaja|tuletõrjemaja]]; [[kultuurimälestis]] nr 3120,<ref>{{kultuurimälestis|3120|Tuletõrjehoone Raua t.2, 1938-1939.a.}}</ref> arhitekt Herbert Johanson * Gonsiori 17, 1939. aastal ehitatud korterelamu, laiemalt tuntud kui kindralite maja (algul Gonsiori 31), arhitekt [[Edgar Johan Kuusik]] * Gonsiori 17a, 1970. aastal kindralite maja külge uue tiivana ehitatud viiekorruseline korterelamu * Gonsiori 18, aastatel 1959–1963 tüüpprojekti [[Hruštšovka|1-317]] järgi ehitatud korterelamu<ref> [[Epp Lankots]], [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 9</ref> (arhitektid [[Harald Arman]], [[Ants Mellik]], [[Alar Kotli]], [[Heino Parmas]], [[Leonid Volkov (arhitekt)|Leonid Volkov]])<ref name="epl_51075019">{{netiviide |autor=Ardo Kaljuvee |pealkiri=Igor Volkovist sai uuesti Ike Volkov |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=2007-02-10 |url=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/igor-volkovist-sai-uuesti-ike-volkov?id=51075019 |online=2018-11-15}}</ref><ref>{{netiviide |pealkiri=Leonid Volkov |väljaanne=Raamatukoi raamatupood |väljaandja=Kuutõrvaja OÜ |aeg=2018 |url=https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?12218 |online=2018-11-16}}</ref> * Gonsiori 21, aastatel 1965–&#8203;1972 ehitatud [[Eesti Raadio]] ja [[Raadio 2]] hoone ([[uus raadiomaja]]), kultuurimälestis nr 8138,<ref>{{kultuurimälestis|8138|Uus Raadiomaja Gonsiori t. 21, 1972. a.}}</ref> projekteeritud arhitektide [[Ado Eigi]] ja [[Jüri Jaama]] poolt (varem ehitatud vana raadiomaja asub aadressil Kreutzwaldi 14) * Gonsiori 23a // Kreutzwaldi 19, 1932 ehitatud korterelamu, kultuurimälestis nr 8136,<ref>{{kultuurimälestis|8136|F.R.Kreutzwaldi t. 19, 1932.a .}}</ref> arhitekt Herbert Johanson * Gonsiori 25, 1937. aastal ehitatud korterelamu, kultuurimälestis nr 8139,<ref>{{kultuurimälestis|8139|Elamu Gonsiori t. 25, 1937. a.}}</ref> hoone projekteeris arhitekt [[Elmar Lohk]] * Gonsiori 27, 1965. aastal ehitatud [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u hoone (arhitektid [[Paula Koido]] ja [[Paul Madalik]])<ref>Epp Lankots,[https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 10</ref> * Gonsiori 29, 1950. aastal ehitatud elamu (arhitektid [[Peeter Tarvas]] ja [[Heiki Karro]]), kunagise [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat|Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi]] haldushoone, esimene pärast teist maailmasõda ehitatud suur haldushoone<ref>Epp Lankots, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 11</ref>; ehitati koos kõrvalasuva ministeeriumitöötajate elamuga (vt Gonsiori 31) * Gonsiori 30, 1939. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu, algul Gonsiori 54 // Kuhlbarsi 8, korteriühingu Oma Tuba maja * Gonsiori 31, 1950. aastal ehitatud, algul Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi (ministeeriumi) töötajate elamu (arhitekt Heiki Karro); üks esimesi kõige suurematest pärast teist maailmasõda Tallinnas ehitatud kivist kortermajadest;<ref> Epp Lankots, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 12</ref> majas on 70 korterit (ühe- kuni kolmetoalised; väikeste korterite suurt arvu põhjustas ilmselt sõjajärgne korterikriis) * Gonsiori 32, 1961. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu, esimesel korrusel tegutses kuni 1990. aastateni toidukaubastu kaupluse Kiiev filiaalkauplus [[Pärna (kauplus)|Pärna]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> * Gonsiori 33, 1990. aastal ehitatud elamu, arhitekt [[Avo-Himm Looveer]]<ref> Epp Lankots, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 13</ref> * Gonsiori 34 (varem Gonsiori 58), algul korteriühingu Peavari neljakorruseline korterelamu, ehitatud 1940 (arhitekt [[Boris Tšernov]]) * Gonsiori 38, 1960. aastal ehitatud Tallinna 42. Keskkooli (praeguse [[Kadrioru Saksa Gümnaasium]]i) hoone. <gallery> Tallinn Kaubamaja tänava ja Estonia puiestee ristmik.jpg|Gonsiori tänava alguse (vasakul), Kaubamaja tänava (paremal) ja Estonia puiestee ristmik (2021) Gonsiori tänav 3.jpg|Gonsiori 3 korterelamu Laikmaa (vasakul) ja Gonsiori tänava nurgal (2021) Gonsiori street in Tallinn.JPG|Vaade Gonsiori tänavale Eesti Kunstiakadeemia endise hoone kõrvalt (2009) Raitiovaunu Tallinna 310519.jpg|Maneeži tänavalt risti üle Gonsiori tänava Kivisilla tänavale suunduv tramm (2019) Tallinn in winter.jpg|Vaade Kompassi platsilt korterelamule Gonsiori 10 ja kõrghoonetele selle taga (2019) Tallinna Kuremäe kloostri abikirik.jpg|Kuremäe kloostri endine Tallinna harukirik (asus 1902–1960 Gonsiori ja Reimani tänavanurgal) Gonsiori tänav Tallinnas, vaade Pronksi ristmiku juurest kaubamaja poole, 13. august 2011.jpg|Vaade Raua tänava ristmikult Gonsiori tänava algusele (2011) Raua tn tuletõrjehoone.jpg|[[Päästeamet]]i hoone ehk [[tuletõrjemaja]] Raua (vasakul) ja Gonsiori tänava ristmikul Tallinn, elamu Gonsiori 17, 1938.jpg|Gonsiori 17 [[kindralite maja]] (ehitatud 1938) ja selle uus tiib Gonsiori 17a Tallinn, uus Raadiomaja Gonsiori 21, 1972.jpg|Gonsiori 21, Eesti Raadio hoone (uus raadiomaja) 8139 Elamu Gonsiori t. 25, 1937 - Front of Door.JPG|Gonsiori 25 korterelamu (kultuurimälestis), paraaduks ETV hoone.JPG|Gonsiori 27, Eesti Televisiooni peahoone Kadrioru Saksa Gümnaasium.jpg|Gonsiori 38, [[Kadrioru Saksa Gümnaasium]]i hoone EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Gonsiori.JPG|Laagna tee (vasakul) ja sellega (paremalt) ühinev Gonsiori tänava lõpp (2010) </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Kadrioru asumi tänavad}} {{Südalinna asumi tänavad}} {{Torupilli asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] nwehc0xmepw3ah1pojg9u5jpjb8betp Narva Lasteülikool 0 143686 6752384 6752148 2024-10-30T19:12:31Z Pikne 13803 6752384 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2023|kuu=detsember}} '''Narva Lasteülikool''' oli esimene [[lasteülikool]] [[Eesti]]s. Traditsioon ise on pärit [[Saksamaa]]lt. Narva Lasteülikool tegutses [[Tartu Ülikooli Narva kolledž]]i juures aastail 2007-2017. Lasteülikooli põhimõte seisneb selles, et 7–12-aastastele lastele peavad loenguid [[professor]]id ja teised huvitavad inimesed. Esimesel tööaastal osales 123 last. Tuntumad lektorid olid [[Ene Ergma]], [[Peeter Tulviste]], [[Alar Karis]], [[Anzori Barkalaja]], [[Birute Klaas]] ja [[Aivar Kriiska]]. Lapsed käisid ekskursioonil Tallinnas Energiakeskuses. Aastal 2008 sai Narva Lasteülikool [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]]ade jagamisel teise koha. 2008/2009. õppeaastal osalesid loengutel 8–12-aastased lapsed. Osad lektorid kordusid võrreldes eelmise õppeaastaga, uued olid [[Jaak Aaviksoo]], [[Indrek Tarand]], [[Sulev Mäeltsemees]], [[Jaak Kikas]] jt. Uue ettevõtmisena laienes [[lasteülikool]] Tartusse, kus toimus neli loengut kevadisel koolivaheajal. Loengud toimusid Tartu Ülikooli nõukogu saalis; lektoriteks [[Alar Karis]], [[Anzori Barkalaja]], [[Birute Klaas]] ja [[Maaja Vadi]]. Teise uue ettevõtmisena toimus laste ja täiskasvanute ühine [[konverents]], mis vaatas hariduse olevikku ja tulevikku. Ettekanded oli inimestelt vanuses 8–62. Selle õppeaasta ekskursioon toimus [[Tartu]]sse ja giidiks oli Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor [[Katri Raik]]. 2009/2010. õppeaasta uued lektorid olid [[Rein Raud]], [[Randar Tasmuth]], [[Juku-Kalle Raid]], [[Hardo Aasmäe]], [[Peep Lassmann]], [[Urmas Tartes]], [[Kristiina Tõnnisson]], [[Hardo Pajula]] ja [[David Vseviov]]. Lisaks [[Narva]]le ja [[Tartu]]le toimusid loengud sügisesel koolivaheajal ka [[Tallinn]]as. 2010/2011. õppeaasta uued lektorid olid [[Marju Lauristin]], [[Ivar Leimus]], [[Martin Vällik]], [[Richard Villenberg]], [[Jüri Allik]], [[Merje Meerits]], [[Kaarel Vanamölder]], [[Erik Puura]], [[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]] ja [[Mati Põdra]]. Jätkusid loengud nii Narvas, Tartus kui ka Tallinnas. Ekskursioonid toimusid Tartu ja Tallinna lastele Narva. Sellest õppeaastast oli lasteülikool ka Facebookis. 2011/2012. õppeaasta uued lektorid olid [[Signe Kivi]], [[Linda Lainvoo]], [[Oleg Shaikovsky]], [[Peep Mühls]] ja [[Jaak Allik]]. Sügisel 2009 liitus Narva Lasteülikool [[Euroopa lasteülikoolide võrgustik]]uga (EUCU.NET). Lasteülikooli projektijuht oli [[Aet Kiisla]], kasvataja-tõlk [[Maritsa Ort]] ja IT-töötaja [[Pavel Kodotšigov]]. == Välislingid == * [http://www.facebook.com/lasteylikool Narva Lasteülikool Facebookis] * Tanel Mazur. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51154976/ Narva lasteülikoolis andsid esimese loengu Ene Ergma ja Peeter Tulviste] EPL, 12. jaanuar 2009 [[Kategooria:Narva koolid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž]] 1l6zatt6yr7mxgjfcg5j2su6jjpa3nk Deboora 0 146392 6752269 6566149 2024-10-30T13:02:06Z Ehitaja 63547 6752269 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Vana Testamendi tegelasest; naisenime kohta vaata [[Deboora (eesnimi)]]}} {{suunamine| Debora| Naisenime| Debora (eesnimi)}} [[Pilt:Deborah.jpg|thumb|[[Gustave Doré]]. Kohtumõistja Deboora. [[Gustave Doré]]]] [[Pilt:Barak devorah.jpg|thumb|Haud [[Tel Kadesh]]i lähedal, mida peetakse Deboora või Baaraki hauaks]] '''Deboora''' ([[heebrea keel]]es דְּבוֹרָה 'mesilane') on [[Tanah]]i ja [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[Kohtumõistjate raamat]]us nais[[prohvet]], neljas [[Kohtumõistja (Piibli tegelane)|kohtumõistja]], ainus naiskohtumõistja. ''Ja [[Iisraeli lapsed]] tegid jälle, mis kuri oli [[Issand]]a ''silmis, kui [[Eehud]] oli surnud. Siis andis Issand nad [[Kaanan]]i kuninga [[Jaabin]]i kätte, kes valitses [[Haasor]]is; tema sõjaväe pealik oli [[Siisera]], kes elas [[Haroset-Goojimis]]. Ja Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole, sest tal oli üheksasada [[raudsõjavanker|raudsõjavankrit]] ja ta rõhus Iisraeli lapsi tugevasti ''kakskümmend aastat. Aga naisprohvet Deboora, [[Lappidot]]i naine, mõistis sel ajal [[Iisraeli lapsed|Iisrael]]ile kohut.''([[Kohtumõistjate raamat 4|4]], 1–4). Deboora kutsub [[Baarak]]it üles astuma võitlusse [[Haasor]]is valitseva [[Kaanan]]i kuninga [[Jaaban]]i vastu. Lahing lõpeb võidukalt, Jaabini väepealiku [[Siisera]] tapab põgenemisel [[Heber]]i naine [[Jael]]: ''Tema istus [[Deboora-palm]]i all [[Raama]] ja [[Peetel]]i vahel [[Efraimi mäestik]]us, ja [[Iisraeli lapsed]] läksid üles tema juurde kohtusse. Ja Deboora läkitas käskjala ja laskis kutsuda [[Baarak]]i, [[Abinoam]]i poja [[Naftali]] [[Kedes]]ist ning ütles temale: "Eks ole [[Issand]], [[Iisraeli Jumal]], käskinud: Mine rända [[Taabori mägi|Taabori mäele]] ja võta enesega kaasa kümme tuhat meest [[naftalilased|naftalilaste]] ja ''''[[sebulonlased|sebulonlaste]] hulgast! ''Siis juhin mina su juurde [[Kiisoni jõgi|Kiisoni jõe]] äärde [[Siisera]], [[Jaabin]]i sõjaväe pealiku, ning tema sõjavankrid ja väehulgad, ja ma annan ta sinu kätte." Ja Baarak vastas temale: "Kui sa tuled koos minuga, siis ma lähen; aga kui sa ei tule koos minuga, siis ma ei lähe!" Ja tema ütles: "Ma tulen kindlasti koos sinuga, ainult et teekonnal, millele sa lähed, ei saa au osaks sinule, vaid Issand annab Siisera ühe naise kätte." Ja Deboora võttis kätte ning läks koos Baarakiga Kedesisse. Siis Baarak kutsus Kedesisse kokku [[Sebulon]]i ja Naftali, ja kümme tuhat meest läks üles tema kannul; ja Deboora läks koos temaga. Aga keenlane [[Heber]] oli lahkunud [[keenlased|keenlastest]], [[Mooses]]e äia [[Hoobab]]i lastest, ja oli oma telki üles lüües tulnud kuni [[Saanaimi tamm]]eni, mis on Kedesi juures. Kui Siiserale teatati, et Baarak, Abinoami poeg, oli ''läinud üles Taabori mäele, siis hüüdis ta kokku kõik oma sõjavankrid, üheksasada raudvankrit, ja kogu rahva, kes tal oli, [[Haroset-Goojim]]ist Kiisoni jõe äärde. Ja Deboora ütles Baarakile: "Tõuse, sest see on päev, mil Issand annab Siisera sinu kätte! Eks ole Issand su ees välja läinud?" Siis Baarak läks Taabori mäelt alla ja tema järel kümme tuhat meest. Ja Issand viis segadusse Siisera ja kõik [[sõjavanker|sõjavankrid]] ja kogu [[leer]]i Baaraki mõõgatera ees - ja Siisera astus vankrist maha ning põgenes jala. Ja Baarak ajas vankreid ja sõjaväge taga kuni Haroset-Goojimini, ja kogu Siisera sõjavägi langes mõõgatera läbi, ainsatki ei jäänud järele. Aga Siisera oli jala põgenenud keenlase Heberi naise Jaeli telki, sest Haasori kuninga Jaabini ja keenlase Heberi soo vahel oli rahu. Ja Jael tuli välja Siiserale vastu ning ütles temale: "Tule sisse, mu isand, tule sisse mu juurde, ära karda!" Ja Siisera läks tema juurde telki ning Jael kattis ta vaibaga. Ja Siisera ütles temale: "Anna mulle pisut vett juua, sest mul on janu!" Siis Jael võttis lahti piimaastja, andis temale juua ja kattis ta kinni. Ja Siisera ütles temale: "Seisa telgi uksel ja kui keegi tuleb ja küsib ning ütleb: Kas siin on keegi?, siis vasta: Ei ole!" Aga Jael, Heberi naine, haaras ühe telgivaia ja võttis vasara ''kätte ning läks hiljukesi ta juurde ja tagus vaia ta ''oimudesse, nõnda et see tungis maasse; tema magas ju väsimuse ''pärast sügavasti; nõnda ta suri. Ja vaata, Baarak ajas Siiserat taga. Siis Jael läks välja temale vastu ja ütles talle: "Tule, ma näitan sulle meest, keda sa otsid!" Ja Baarak läks sisse tema juurde, ja vaata, Siisera lamas surnuna, vai oimudes. Nõnda alandas [[Jumal]] sel päeval Jaabinit, Kaanani kuningat, Iisraeli laste ees. Ja Iisraeli laste käsi lasus üha rängemini Kaanani kuninga Jaabini peal, kuni nad hävitasid Kaanani kuninga Jaabini.'' (4, 5–24) Seda sündmust ülistatakse [[Deboora laul]]us ([[Kohtumõistjate raamat 5|5. peatükk]]), mida peetakse Tanahi ja Uue Testamendi üheks vanemaks tekstiks.{{lisa viide}} [[Kategooria:Vana testamendi inimesed]] ryhyvzjb4dvzgh4y5pti4l2tqc6ygie Kuopio PS 0 146941 6752240 6731327 2024-10-30T12:01:07Z Makenzis 95198 6752240 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = KuPS | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Kuopion Palloseura | hüüdnimi = ''Keltamusta'' ('kollamustad')<br />''Kanarialinnut'' ('kanaarilinnud') | lühend = | asutatud = 1923 | lõpp = | väljak = [[Savon Sanomat Areena]] | mahutavus = 5000 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Ari Lahti]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Simo Valakari]] | liiga = [[Veikkausliiga]] | hooaeg = 2024 | positsioon = 1. koht | muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 =_thinblackhorizontal | muster_b2 = | muster_b3 = | muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =FFDD00 | vasakkäsi2 =000000 | vasakkäsi3 = | kere1 =FFDD00 | kere2 =000000 | kere3 = | paremkäsi1 =FFDD00 | paremkäsi2 =000000 | paremkäsi3 = | püksid1 =000000 | püksid2 =000000 | püksid3 = | sokid1 =FFDD00 | sokid2 =000000 | sokid3 = | veeb = http://www.kups.fi }} '''Kuopio PS''' (''Kuopion Palloseura'' ehk '''KuPS''') on [[Soome]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Kuopio]]s. Klubi mängib Soome kõrgliigas [[Veikkausliiga]]. ==Ajalugu== ===1923–1949. Algusaastad=== [[Image:KuPS1923.jpg|left|thumb|250px|Esimene meeskond aastal 1923]] Üks esimesi spordiklubisid Kuopios, kes võttis jalgpalli ametlikult oma programmi, oli [[Kuopion Reippaan voimistelijat|Kuopion Reipas]] 1915. aastal. Reipas oli üldine spordiühing, mis osales mitmel spordialal, näiteks kergejõustikus, võimlemises, suusatamises kui ka jääpallis. Pärast 1918. aasta [[Soome kodusõda|Soome kodusõda]] tekkis spordialade erinevate huvide tõttu klubi sisene hõõrdumine, mille tõttu hakkas klubi 1920. aastatel järk-järgult laiali minema. Üks paljudest klubidest mis tuli Reipasist esile oli KuPS, ametlikult asutati see 16. märtsil 1923 kui '''Kuopion Seurahuone'''. Ali Rautakorpi valiti klubi esimeseks presidendiks. Algusaastatel viljeles klubi ka muid spordialasid: [[Soome pesapall|pesapalli]], [[tennis|tennist]] ja [[jääpall|jääpalli]]. 1920. aastatel mängis KuPS peamiselt sõprusmänge kohalike klubidega. Esimene suurem läbimurre tuli 1930 kui KuPS võitis Savo rajooni meistrivõistlused ning teenis sellega pääsu B-sarja, mis oli tol ajal Soome jalgpalli teine tasand, ning kus nad mängisid kuni 1947, kui tõusti esmakordselt [[Mestaruussarja]]. KuPS-i esimene katse Soome kõrgliigas kestis vaid üks hooaeg, kuid nad tõusid tagasi 1949 ja sel korral jäid kõrgliigasse 44 hooajaks. ===Hooaeg 2005=== [[Image:Kuopion keskuskentta nov 2010.jpg|250px|thumb|Savon Sanomat Areena (tuntud ka kui Kuopion keskuskenttä), 2010]] [[Image:Lusty looks KuPS HJK 03 08.jpg|250px|thumb|KuPS vs [[Helsingin Jalkapalloklubi|HJK]] [[Magnum Areena]]l [[Kuopio]]s. [[Liigacup]], 11. märts 2008]] KuPS tõusis tagasi kõrgliigasse 2005. aasta hooajaks pärast aastat esiliigas [[Ykkönen]]). Nad lõpetasid 2005. aasta hooaja 10. kohal, vältides kindlalt üleminekumänge (13. koht) ja otsest väljalangemist (14. koht). ===Hooaeg 2006=== 1. aprillil 2006 alistas KuPS [[Liigacup]]is Veikkausliiga valitseva meistri [[MyPa]] tulemusega 1:0 ja kindlustas koha Liigacupi finaalis. 12. aprillil 2006 [[Helsingi]]s [[Telia 5G Areena|Finnairi staadionil]] toimunud [[Liigacup]]i finaalis alistas KuPS [[FC KooTeePee]] tulemusega 2:1 ning lõpetas oma 17-aastase tiitliteta seeria. Sellest hoolimata lõpetas klubi 2006. aasta hooaja viimasel kohal ning langes taas Ykköneni. Selle tulemusena asendati senine peatreener [[Juha Malinen]] endise mängija/abitreeneri [[Kai Nyyssönen|Kai Nyyssöneniga]]. == Praegune koosseis == ''Seisuga 14. aprill 2022''<ref>{{cite web|url=https://kups.fi/joukkue/miehet/|title=KuPS miehet edustusjoukkue 2021|last=KuPS|work=kups.fi}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=FIN|nimi=[[Otso Virtanen]]|pos=VV}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=BRA|nimi=[[Paulo Ricardo|Paulo Ricardo]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=FIN|nimi=[[Diogo Tomas]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=FIN|nimi=[[Felipe Aspegren]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=FIN|nimi=[[Saku Savolainen]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=FIN|nimi=[[Joona Veteli]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=FIN|nimi=[[Sebastian Dahlström]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=FIN|nimi=[[Tim Väyrynen]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=LVA|nimi=[[Jānis Ikaunieks|Jānis Ikaunieks]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=BRA|nimi=[[Talles|Talles]]|pos=PK|märkus={{small|laenul [[Lvivi Ruh]]ist}}}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=FIN|nimi=Anton Popovitch|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=NGA|nimi=Henry Uzochukwu|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=FIN|nimi=Samuli Miettinen|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=FIN|nimi=[[Iiro Järvinen]]|pos=PK}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=GEO|nimi=[[Nika Sichinava]]|pos=RÜ|märkus={{small|laenul [[Kovalivka Kolos]]ist}}}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=BRA|nimi=Gabriel Bispo|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=GER|nimi=[[Fabio Schneider]]|pos=PK|märkus={{small|laenul [[1. FC Union Berlin|Union Berlin]]ist}}}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=AUT|nimi=[[Johannes Kreidl]]|pos=VV}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=FIN|nimi=[[Henri Toivomäki]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=VEN|nimi=[[Daniel Carrillo]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=GHA|nimi=[[Clinton Antwi]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=FIN|nimi=[[Santeri Haarala]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=FIN|nimi=[[Taneli Hämäläinen]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=FIN|nimi=Otto Ruoppi|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=FIN|nimi=Elias Salminen|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=38|rah=FIN|nimi=Tony Miettinen|pos=KA}} {{JK koosseis lõpp}} ==Saavutused== * '''[[Mestaruussarja]]/[[Veikkausliiga]]''' : '''Võitja (6):''' 1956, 1958, 1966, 1974, 1976, 2019 : '''2. koht (12):''' 1950, 1954, 1964, 1967, 1969, 1975, 1977, 1979, 2010, 2017, 2021, 2022 *'''[[Suomen Cup]]''' : '''Võitja (5):''' 1968, 1989, 2021, 2022, 2024 : '''2. koht (3):''' 2011, 2012, 2013 * '''[[Liigacup]] : '''Võitja (1)''': 2006 *'''[[Ykkönen]]''' : '''Võitja (3):''' 2000, 2004, 2007 *'''[[Kakkonen]]''' : '''Võitja (1):''' 1998 == Eesti ja eestlased== ===Eesti mängijad=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- ! Mängija !! Aastad !! Mänge ja väravaid liigas |- |align=left| [[Mart Poom]] |align=center| 1992 |align=center| 9 mängu |- |align=left| [[Sander Puri]]<ref>[http://www.soccernet.ee/sander-puri-siirdub-soome-liigasse Sander Puri siirdub Soome liigasse]</ref> |align=center| 2012 |align=center| 19 mängu; 2 väravat |- |align=left| [[Vjatšeslav Zahovaiko]] |align=center| 2012 |align=center| 6 mängu; 1 värav |- |align=left| [[Ats Purje]]<ref>[http://sport.err.ee/jalgpall/0abce3e1-0531-47df-ab64-ab443d907590 Ats Purje uuest koduklubist: neil on suured ambitsioonid]</ref><ref>[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/ats-purje-taasliitub-soome-korgliigaklubiga?id=76734272 Ats Purje taasliitub Soome kõrgliigaklubiga]</ref> |align=center| 2012–2015, 2016–2020 |align=center| 169 mängu; 37 väravat |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kups.fi/ Ametlik koduleht] *[http://www.veikkausliiga.com/joukkueet/kups/ KuPS Veikkausliiga lehel] {{Veikkausliiga}} [[Kategooria:Soome jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Kuopio|PS]] n3ktnh52dovo5ddj35z7j097hwnz1nd 6752243 6752240 2024-10-30T12:01:23Z Makenzis 95198 /* Saavutused */ 6752243 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = KuPS | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Kuopion Palloseura | hüüdnimi = ''Keltamusta'' ('kollamustad')<br />''Kanarialinnut'' ('kanaarilinnud') | lühend = | asutatud = 1923 | lõpp = | väljak = [[Savon Sanomat Areena]] | mahutavus = 5000 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Ari Lahti]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Simo Valakari]] | liiga = [[Veikkausliiga]] | hooaeg = 2024 | positsioon = 1. koht | muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 =_thinblackhorizontal | muster_b2 = | muster_b3 = | muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =FFDD00 | vasakkäsi2 =000000 | vasakkäsi3 = | kere1 =FFDD00 | kere2 =000000 | kere3 = | paremkäsi1 =FFDD00 | paremkäsi2 =000000 | paremkäsi3 = | püksid1 =000000 | püksid2 =000000 | püksid3 = | sokid1 =FFDD00 | sokid2 =000000 | sokid3 = | veeb = http://www.kups.fi }} '''Kuopio PS''' (''Kuopion Palloseura'' ehk '''KuPS''') on [[Soome]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Kuopio]]s. Klubi mängib Soome kõrgliigas [[Veikkausliiga]]. ==Ajalugu== ===1923–1949. Algusaastad=== [[Image:KuPS1923.jpg|left|thumb|250px|Esimene meeskond aastal 1923]] Üks esimesi spordiklubisid Kuopios, kes võttis jalgpalli ametlikult oma programmi, oli [[Kuopion Reippaan voimistelijat|Kuopion Reipas]] 1915. aastal. Reipas oli üldine spordiühing, mis osales mitmel spordialal, näiteks kergejõustikus, võimlemises, suusatamises kui ka jääpallis. Pärast 1918. aasta [[Soome kodusõda|Soome kodusõda]] tekkis spordialade erinevate huvide tõttu klubi sisene hõõrdumine, mille tõttu hakkas klubi 1920. aastatel järk-järgult laiali minema. Üks paljudest klubidest mis tuli Reipasist esile oli KuPS, ametlikult asutati see 16. märtsil 1923 kui '''Kuopion Seurahuone'''. Ali Rautakorpi valiti klubi esimeseks presidendiks. Algusaastatel viljeles klubi ka muid spordialasid: [[Soome pesapall|pesapalli]], [[tennis|tennist]] ja [[jääpall|jääpalli]]. 1920. aastatel mängis KuPS peamiselt sõprusmänge kohalike klubidega. Esimene suurem läbimurre tuli 1930 kui KuPS võitis Savo rajooni meistrivõistlused ning teenis sellega pääsu B-sarja, mis oli tol ajal Soome jalgpalli teine tasand, ning kus nad mängisid kuni 1947, kui tõusti esmakordselt [[Mestaruussarja]]. KuPS-i esimene katse Soome kõrgliigas kestis vaid üks hooaeg, kuid nad tõusid tagasi 1949 ja sel korral jäid kõrgliigasse 44 hooajaks. ===Hooaeg 2005=== [[Image:Kuopion keskuskentta nov 2010.jpg|250px|thumb|Savon Sanomat Areena (tuntud ka kui Kuopion keskuskenttä), 2010]] [[Image:Lusty looks KuPS HJK 03 08.jpg|250px|thumb|KuPS vs [[Helsingin Jalkapalloklubi|HJK]] [[Magnum Areena]]l [[Kuopio]]s. [[Liigacup]], 11. märts 2008]] KuPS tõusis tagasi kõrgliigasse 2005. aasta hooajaks pärast aastat esiliigas [[Ykkönen]]). Nad lõpetasid 2005. aasta hooaja 10. kohal, vältides kindlalt üleminekumänge (13. koht) ja otsest väljalangemist (14. koht). ===Hooaeg 2006=== 1. aprillil 2006 alistas KuPS [[Liigacup]]is Veikkausliiga valitseva meistri [[MyPa]] tulemusega 1:0 ja kindlustas koha Liigacupi finaalis. 12. aprillil 2006 [[Helsingi]]s [[Telia 5G Areena|Finnairi staadionil]] toimunud [[Liigacup]]i finaalis alistas KuPS [[FC KooTeePee]] tulemusega 2:1 ning lõpetas oma 17-aastase tiitliteta seeria. Sellest hoolimata lõpetas klubi 2006. aasta hooaja viimasel kohal ning langes taas Ykköneni. Selle tulemusena asendati senine peatreener [[Juha Malinen]] endise mängija/abitreeneri [[Kai Nyyssönen|Kai Nyyssöneniga]]. == Praegune koosseis == ''Seisuga 14. aprill 2022''<ref>{{cite web|url=https://kups.fi/joukkue/miehet/|title=KuPS miehet edustusjoukkue 2021|last=KuPS|work=kups.fi}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=FIN|nimi=[[Otso Virtanen]]|pos=VV}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=BRA|nimi=[[Paulo Ricardo|Paulo Ricardo]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=FIN|nimi=[[Diogo Tomas]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=FIN|nimi=[[Felipe Aspegren]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=FIN|nimi=[[Saku Savolainen]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=FIN|nimi=[[Joona Veteli]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=FIN|nimi=[[Sebastian Dahlström]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=FIN|nimi=[[Tim Väyrynen]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=LVA|nimi=[[Jānis Ikaunieks|Jānis Ikaunieks]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=BRA|nimi=[[Talles|Talles]]|pos=PK|märkus={{small|laenul [[Lvivi Ruh]]ist}}}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=FIN|nimi=Anton Popovitch|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=NGA|nimi=Henry Uzochukwu|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=FIN|nimi=Samuli Miettinen|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=FIN|nimi=[[Iiro Järvinen]]|pos=PK}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=GEO|nimi=[[Nika Sichinava]]|pos=RÜ|märkus={{small|laenul [[Kovalivka Kolos]]ist}}}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=BRA|nimi=Gabriel Bispo|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=GER|nimi=[[Fabio Schneider]]|pos=PK|märkus={{small|laenul [[1. FC Union Berlin|Union Berlin]]ist}}}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=AUT|nimi=[[Johannes Kreidl]]|pos=VV}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=FIN|nimi=[[Henri Toivomäki]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=VEN|nimi=[[Daniel Carrillo]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=GHA|nimi=[[Clinton Antwi]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=FIN|nimi=[[Santeri Haarala]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=FIN|nimi=[[Taneli Hämäläinen]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=FIN|nimi=Otto Ruoppi|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=FIN|nimi=Elias Salminen|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=38|rah=FIN|nimi=Tony Miettinen|pos=KA}} {{JK koosseis lõpp}} ==Saavutused== * '''[[Mestaruussarja]]/[[Veikkausliiga]]''' : '''Võitja (7):''' 1956, 1958, 1966, 1974, 1976, 2019, 2024 : '''2. koht (12):''' 1950, 1954, 1964, 1967, 1969, 1975, 1977, 1979, 2010, 2017, 2021, 2022 *'''[[Suomen Cup]]''' : '''Võitja (5):''' 1968, 1989, 2021, 2022, 2024 : '''2. koht (3):''' 2011, 2012, 2013 * '''[[Liigacup]] : '''Võitja (1)''': 2006 *'''[[Ykkönen]]''' : '''Võitja (3):''' 2000, 2004, 2007 *'''[[Kakkonen]]''' : '''Võitja (1):''' 1998 == Eesti ja eestlased== ===Eesti mängijad=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- ! Mängija !! Aastad !! Mänge ja väravaid liigas |- |align=left| [[Mart Poom]] |align=center| 1992 |align=center| 9 mängu |- |align=left| [[Sander Puri]]<ref>[http://www.soccernet.ee/sander-puri-siirdub-soome-liigasse Sander Puri siirdub Soome liigasse]</ref> |align=center| 2012 |align=center| 19 mängu; 2 väravat |- |align=left| [[Vjatšeslav Zahovaiko]] |align=center| 2012 |align=center| 6 mängu; 1 värav |- |align=left| [[Ats Purje]]<ref>[http://sport.err.ee/jalgpall/0abce3e1-0531-47df-ab64-ab443d907590 Ats Purje uuest koduklubist: neil on suured ambitsioonid]</ref><ref>[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/ats-purje-taasliitub-soome-korgliigaklubiga?id=76734272 Ats Purje taasliitub Soome kõrgliigaklubiga]</ref> |align=center| 2012–2015, 2016–2020 |align=center| 169 mängu; 37 väravat |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kups.fi/ Ametlik koduleht] *[http://www.veikkausliiga.com/joukkueet/kups/ KuPS Veikkausliiga lehel] {{Veikkausliiga}} [[Kategooria:Soome jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Kuopio|PS]] 2t8593xmmib5aw9w2i9a64z9mkq026m Hiiu-Rahu kalmistu 0 148140 6752596 6628565 2024-10-31T11:51:19Z 195.80.118.146 6752596 wikitext text/x-wiki {{Park | pilt = Hiiu-Rahu kalmistu 2.jpg | pildiallkiri = Hiiu-Rahu kalmistu | asukoht = | pindala = | pindala_viide = | tüüp = | staatus = | avati = | arhitekt = | omanik = | kaart = pind }} [[Pilt:Hiiu-_Rahu_kalmistu.jpg‎|thumb|Kalmistu sissepääs]][[Pilt:Hiiu-Rahu kalmistu 1.jpg|pisi|]] '''Hiiu-Rahu kalmistu''' (ka ''Hiiu kalmistu'') on [[Tallinn]]a väikseimaid [[kalmistu]]id (veel väiksem on [[Pirita kalmistu]]), mis asub [[Hiiu]]l [[Vääna tänav]]a alguse ja [[Leina tänav]]a vahel ([[Hiiu-Suurtüki tänav]] 1). Kalmistu pindala on 2,2 hektarit. Jaguneb [[Nõmme Rahu Kogudus]]e ja õigeusu [[Tallinna Nõmme Ristija Johannese kogudus]]e pooleks, eraldi osad on ka [[Nõmme Baptistikogudus]]e [[Hiiu baptistide kalmistu|kalmistu]] ning [[Nõmme Tuletõrjeühingu kalmistu]]. == Ajalugu == Hiiu-Rahu kalmistu asutati [[Nõmme]] alevivolikogu otsusega [[1919]]. aastal [[Nikolai von Glehn]]i [[1918]]. aastal Nõmme omavalitsusele kingitud maale. Kalmistu õnnistamiseni jõuti alles 12. augustil [[1923]].<ref>Rästa, Alar [http://m.tallinn.ee/est/uudised?id=2801 Valmis trükis Hiiu-Rahu kalmistu ajaloost] // Nõmme Sõnumid, 28. veebruar 2003</ref> Kalmistu plaani valmistas arhitekt [[Karl Burman vanem|Karl Burman]]. Kabel koos kellatorniga (täna kontorihoone) sai katuse alla aga linnaarhitekt [[Friedrich Wendach]]i projekti järgi alles [[1934]]. aastal. Praeguseni on säilinud [[1931]]. aastal rajatud piirdeaed ja raudvärav. Sinna on maetud ka [[Ingel Pork]] ([[1855]]–[[1937]]) – esimene Hiiu elanik, kelle päritolu järgi ([[Hiiumaa]]) olevat ka [[Nõmme]] [[Hiiu]] ehk Hiioküla nime saanud.<ref>[http://www.kalmistud.ee/hiiu-rahu Hiiu-Rahu kalmistu koduleht]</ref> == Nimi == Kalmistu esimene nimi oli ''Nõmme kalmistu'', ka ''Nõmme Luteri koguduse surnuaed''. Järgnevalt kandis ''Nõmme-Rahu'' või ''Nõmme-Rahukoguduse kalmistu'' nime. Pärast Nõmme linna ühendamist Tallinnaga 1940. aastal nimetati kalmistu lähima raudteejaama järgi ümber ''Hiiu-Rahu kalmistuks''.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. aasta määrus nr 59</ref> == Planeering == Korrapärase planeeringuga ristkülikukujulist kalmistut läbib sirge ida-läänesuunaline peatee, millega ristuvad teerajad, mis jagavad kalmistu korrapärasteks matmiskvartaliteks. Kalmistu on tunnistatud [[ajaloomälestis]]eks [[1995]]. aasta kultuuri- ja haridusministri määrusega nr 19/2.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012"/> == Kultuurimälestisi == [[Pilt:Olaf Karro hauasammas.jpg|pisi|püsti|Olaf Karro hauasammas]] [[Pilt:Jaan Kiige hauasammas.jpg|pisi|püsti|Jaan Kiige hauasammas]] * ''Olaf Karro hauasammas''. Autor [[Voldemar Mellik]], 1934 (graniit, pronks) * ''Jaan Kiige hauasammas''. Autor Voldemar Mellik, 1936 (graniit, pronks)<ref>[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1081 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> == Tulevik == Matmine toimub akteeritud ja pereplatsidele. Uuteks platsideks maa puudub.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012"/> Tallinn tahab uuesti kasutusele võtta kalmistu juures oleva ja 1950. aastate lõpus matmiseks suletud ''vana baptistide kalmistu'', mida riik ei hoolda ja mille ajaloolised hauatähised on tihedas võsas kohati peaaegu märkamatud.<ref>Urmas Seaver:[http://tallinncity.postimees.ee/1572657/tallinn-tahab-ajaloolist-kalmistut-kasutusele-votta "Tallinn tahab ajaloolist kalmistut kasutusele võtta"] Postimees, 29. august 2006</ref> == Silmapaistvate ühiskonna- ja kultuuritegelaste kalmud == === Usutegelased === * [[Anton Eilart]] (''[[Nõmme Rahu kogudus]]e esimene õpetaja'') * [[Voldemar Ilja]] (''Nõmme Rahu koguduse kolmas õpetaja'') === Sõjaväelased === ==== Kindralid ==== * [[Ernst Blumbach|Ernst Gustav Blumbach]] (''kindral-hüdrograaf, kindralmajor'') * [[Rudolf Reimann]] (''VR I/1, Vabadussõja-aegse varustusvalitsuse ülema, kindralmajor'') KV VI, ri 3/25, pl 2071 * [[Vladimir Sarõtšev]] (''I maailmasõjas oli Liepāja sadama ülem. 1915. aastast teenis Põhjalaevastikus, mereväe kindralleitnant. Nõmme Ristija Johannese Õigeusu kiriku vanem'') ==== Ohvitserid ==== * [[Karl Iman]] (''vanemleitnant'') * [[Aleksander Jekimov]] (Ekimoff) (''kaptenleitnant'') * [[Emil Laur]] (''arst ja sportlane, sanitaarkolonelleitnant'') * [[Rein Tarmak]] (kuni 1935 Rudolf Tomberg) (''major'') * [[Johannes Ferdinand Vibur]] (''sanitaarmajor'') ==== Vabadusristi kavalerid ==== * [[Villem Adisoo]] (Adisso) (''VR III/3, vanemallohvitser'') * [[Egon Hindreus]] (''VR II/3, vanemallohvitser'') * [[Aleksander Jõgi]] (''VR II/3, vanemallohvitser'') * [[Rudolf Kübar]] (''VR II/3, reamees'') * [[Evald Mägi]] (s. Mäe) (''VR I/3, ohvitseri asetäitja'') * [[Julius Trubock]] (Trubok) (''VR I/3, sõjaväeametnik'') === Ühiskonnategelased === * [[Bernhard Eenpalu]] (''Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ametnik, diplomaat'') * [[Juhan Kukk]] (''VR III/1, riigivanem'') Matmispaiga kujundus ja stiilne dolomiitsammas. KV III, rida 1, pl 171. * [[Johannes Lindemann]] (''Nõmme esimene valitud linnapea'') * [[Jaan Vaga]] (''Nõmme alevi- ja linnavolikogu pikaaegne juht'') === Kultuuritegelased === * [[Peeter Grünfeldt]] (''ajakirjanik, kirjanik, tõlkija''). Hauatähis on tehtud skulptor [[Roman Haavamägi|Roman Haavamäe]] kavandi järgi. * [[Veiko Jürisson]] (''näitleja, lavastaja ja riigiametnik''). * [[Kyra Robert]] (''raamatu- ja raamatukoguteadlane''). * [[Indrek Jürjo]] (''eesti ajaloolane''). == Huvitavaid objekte == * Leena Molli dolomiidist kalmukujundus * Eva ja Johannes Neimani kalmudel leinavat naist kujutav dolomiitskulptuur * Tislerite matmispaiga kujundus ja erikujuline valgest marmorist sammas <gallery> Hiiu Rahu kalmistu-Kirjamees, ajakirjanik ja tõlkija Peeter Grünfeldti haud.jpg Hiiu Rahu kalmistu3.JPG Hiiu Rahu kalmistu1.JPG Hiiu Rahu kalmistu-3 kalmu.JPG Hiiu Rahu kalmistu5.jpg Hiiu Rahu kalmistu2.JPG </gallery> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Ots, Loone. ''Annetus kalmule. Hauakirjadest Hiiu-Rahu kalmistul''. Köss, Tiia & Jaago, Tiiu & Tender, Tõnu & Västrik, Ergo (toim.). Vanavaravedaja, 1995 nr. 2. Tartu, Tartu NEFA * Laane, Karl. ''Tallinna kalmistud''. Maalehe Raamat. Tallinn, 2002. * Lõhmus, Leho. ''Hiiu-Rahu kalmistu''. Tallinn : Nõmme Linnaosa Valitsus, 2003 * Lõhmus, Leho. ''Sõjahauad Hiiu-Rahu kalmistul''. Viimsi : Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum, 2007 == Välislingid == * [https://www.kalmistud.ee/Hiiu-Rahu-info Hiiu-Rahu kalmistu koduleht] * {{kultuurimälestis}} * [http://web.archive.org/web/20071127213653/http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=11525 ''Nõmmel, Hiiu-Rahu kalmistul pühitseti hauatähis.''] // Pressiteade, 1. detsember 2005 [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] [[Kategooria:Hiiu kalmistu| ]] 61j3vyyf1w6w1uu6xy1z8hx0j355zb3 Eesti Matemaatika Selts 0 151974 6752505 5251935 2024-10-31T06:09:08Z 2A02:85F:F558:F400:A043:E7C3:5D4E:1CC1 /* Välislingid */ 6752505 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] * [https://eisatopon.blogspot.com/2024/10/south-african-and-estonian-math.html Lõuna-Aafrika ja Eesti matemaatikaolümpiaad (SAFEST) | Probleemid ja lahendused (2019 - 2024)] [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] thd8sanmf5ujqrnyjez13ln3nl2xx2o Marju Kuut 0 153702 6752446 6659297 2024-10-30T20:20:58Z OskarRand1 162064 /* Tunnustus */ 6752446 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Marju Marynel Kuut | pilt = Marju Kuut ja Uku Kuut eesti muusikud 93.jpg | pildiallkiri = Marju ja [[Uku Kuut]] 1993. aastal | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Marju Kuut | alias = | sünniaeg = [[12. veebruar]] [[1946]] [[Tallinn]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2022|04|10|1946|02|12}} | päritolu = [[eestlane]] | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = [[MERL]], [[Lagle Mäll]], [[Reet Linna]], [[Elle Kalmo]], [[MIR]], [[Ivo Linna]] | URL = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Marju Marynel Kuut''' ([[12. veebruar]] [[1946]] [[Tallinn]] – [[10. aprill]] [[2022]]) oli [[eestlased|eesti]] [[laulja|džässlaulja]] ja [[muusikaprodutsent]]. 1965. aastal nimetas džässiajakiri Down Beat teda Nõukogude Liidu parimaks [[džäss|džässlauljatariks]]. Ta oli 1970. aastate ansamblite [[MERL]] ja [[MIR]] laulja. Ta töötas artistina [[Astoria]], [[Varietee Tallinn|Tallinna]] ja [[Viru Varietee|Viru]] [[varietee]]s. 1971. aastal mängis ta muusikalises mängufilmis "[[Varastati Vana Toomas]]" ja Vanemuise teatri rokkooperis "Imelugu". Tema salvestisi on mitmekümnel kogumikplaadil ja paljudel sooloplaatidel, muu hulgas vanade hittidega CD-plaadid "Raagus sõnad" (2005) ja "Marju Marynel Kuut" (2006). == Elulugu ja muusikutee == [[Fail:Marju Marynel Kuut, eesti laulja 96.jpg|pisi|Marju Kuut 1996. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Marju Kuut õppis [[Tallinna Inglise Kolledž|Tallinna 7. Keskkoolis]] ja [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkoolis]], Tallinna õhtukoolis, [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolis]] (õppis flööti) ja ENSV Filharmoonia Estraadistuudios, kus teda juhendas helilooja [[Uno Naissoo]]. Kuut töötas restoranides ja varieteedes lauljana, aga ka Tallinna keskhaiglas sanitarina, [[Eesti Telegraafiagentuur]]is paljundusmasina operaatorina, Rootsis eestikeelse Hea Sõnumi raadio produtsendina.<ref>[https://elu24.postimees.ee/105561/marju-maryneli-imeline-elu Marju Maryneli imeline elu.] elu24.postimees.ee, 11. aprill 2009.</ref> 1964. aasta sügisel osales Kuut noorte lauljate konkursil. [[Aleksander Rjabov]] kutsus ta pärast seda Eesti Raadio Kergemuusika Orkestri solistiks. Esimesed esinemised toimusid 1965. aastal siiski koos [[Tiit Paulus]]e ja [[Raivo Tammik]]uga. Lisaks esines Marju Kuut 1965. aastal džässifestivalil koos vene muusikutega; vene muusikaajakirjanikud mainisid teda Down Beatis suisa kahel korral kui parimat Nõukogude Liidu džässlauljat.<ref name="marju">[https://jazzkaar.ee/marju-kuut-laulab-vanu-ja-uusi-laule/ Marju Kuut laulab uusi ja vanu laule.] jazzkaar.ee, 7. märts 2004./</ref> 1966. ja 1967. aastal võitis Kuut Kaunase džässifestivali. Eestis esines Kuut R&B ansamblis, mille koosseisus olid veel [[Olav Ehala]], [[Marje Aare]], [[Jüri Kõrgema]] ja teised. Seejärel oli Kuut mõnda aega Olav Ehala kutsel ansambli [[Kristallid]] liige, kus basskitarri mängis [[Jaak Joala]]. 1971. aastal ilmus tema debüütalbum "Aastaajad". 1972. aasta algul moodustus tüdrukutebänd MERL, kuna Kuut oli alati soovinud mitmehäälselt live’is esineda. Hiljem hargnes sellest koosseisust MIR, kus meeshääleks oli Ivo Linna.<ref name=marju /> 1970. aastate lõpus laulis Kuut funki-rütmilist džässi, esinedes koos [[Margus Kappel]]i, [[Riho Lilje]], [[Ivo Varts]]i ja teistega. Tema lauldud on moori kaks laulu lastefilmi "[[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]]" jaoks. 1980. aastal emigreerus ta [[Rootsi]] (sattudes seetõttu Nõukogude Liidus põlu alla) ja võttis nimeks Marju Marynel Kuut.<ref name=marju /> Selleks ajaks oli ta salvestanud [[Eesti Raadio]]s ja [[Eesti Televisioon]]is arvatavalt umbes viissada laulu, millest osa on hävinenud või kadunud. Aastatel 1981–1989 töötas ta produtsendina Rootsis eestikeelse Hea Sõnumi raadios [[IBRA Radio]] ning andis palju kontserte. 1988–1991 tegi Kuut koostööd kontserniga [[Warner Bros.]], olles noorte talentide muusika salvestaja, helilooja, muusika [[arranžeerija]] ja produtsent. Aastatel 1991–2005 esines ta [[reisilaev]]adel. 2000. aastal alustas Kuut tegevust DJ-na (DJ-MEK) ööklubides, mängides seal eeskätt [[džäss]]i, ''[[funk]]''<nowiki>'</nowiki>i, ''[[dance]]''<nowiki>'</nowiki>i ja [[R&B]]-d ning ''[[house]]''-muusikat. 2006. aastal anti talle [[Eesti muusikaauhinnad|Eesti muusikaauhindade]] galal elutöö preemia panuse eest Eesti muusikasse. 2008. aastal mängis ta Mrs Corbiet [[Heikki Sarmanto]] džässooperis "Manon". Sama aasta sügisel osales ta [[TV3]] telesaates "[[Laulud tähtedega]]". Marju Marynel Kuut kandideeris [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas Tallinna Linnavolikokku ja sai 10 häält.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Marju%20Marynel%20Kuut Marju Marynel Kuut.] KOV valimised 2009.</ref> ==Isiklikku== Marju Kuudi esimesest abielust, mis kestis poolteist aastat, sündis poeg [[Uku Kuut]]. Teine abielu, mis kestis kaks aastat, lõppes elukaaslase pianist [[Rein Alango]] surmaga toidumürgistuse tõttu.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/142117/marju-kuut-vahel-ma-ei-maletagi-eriti-et-olen-uldse-abielus-olnud- Marju Kuut: Vahel ma ei mäletagi eriti, et olen üldse abielus olnud.] ohtuleht.ee/elu, 21. juuni 2003.</ref> Fiktiivne abielu rootslasega, mis võimaldas emigreerumist, lahutati varsti pärast Rootsi jõudmist, mees osutus narkomaaniks.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608568654/marju-kuut-oma-sonades-alles-hiljem-avastad-et-mida-tahtsid-ei-olegi-hea Marju Kuut oma sõnades: alles hiljem avastad ...] kultuur.err.ee, 18. aprill 2022.</ref> Elu viimasel aastakümnel elas Marju Marynel Kuut eraklikku elu ja meediaga ei suhelnud.<ref>[https://menu.err.ee/293650/marju-marynel-kuut-mul-ei-ole-kahju-et-ma-enam-ei-laula-ja-kontserte-ei-anna Marju Marynel Kuut: mul ei ole kahju, et ma enam ei laula ja kontserte ei anna.] menu.err.ee, 22. detsember 2016.</ref> Marju Marynel Kuut loobus 2021. aastal presidendi annetatud Valgetähe V klassi teenetemärgist, kuna teda pahandas teenetemärgi andmiseks toodud põhjendus. See oli Kuudi arvates informatiivselt tühine ja ei kajastanud tema tegelikku muusikalist tegevust. Teenetemärk saadeti siiski talle koju Rootsi.<ref>[https://menu.err.ee/1608121660/marju-kuut-loobub-presidendi-annetatud-valgetahe-teenetemargist Marju Kuut loobub presidendi annetatud Valgetähe teenetemärgist.] menu.err.ee, 25. veebruar 2021.</ref> Marju Marynel Kuut on maetud Saaremaal Pärsama küla kalmistule.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96613857/marju-kuut-ei-saanud-poja-korvale-tahtsin-vaid-taita-kalli-marju-viimset-soovi Marju Kuut ei saanud poja kõrvale: tahtsin vaid täita kalli Marju viimset soovi...] kroonika.delfi.ee, 13. mai 2022.</ref> ==Filmirollid== *Maria – filmis "[[Varastati Vana Toomas]]". ==Tunnustus== * 2006 [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti muusikaauhindade]] elutööpreemia panuse eest Eesti muusikasse * 2021 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|20120}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * "Marju ja Uku". (Intervjuu. Marju Kuut ja [[Uku Kuut]] elust välismaal, pereelust, [[usk|usust]]). Intervjueerija: [[Kalle Kurg]]. – Ajakiri [[Sina ja Mina]] 1992, 1, lk 26–27 ja 2, lk 20–22. ==Välislingid== *[http://www.myspace.com/marjumaryn Marju Marynel Kuut/MySpace] *{{MusicBrainz nimi|id=3f10bd4b-2cdc-4be8-8d7f-fe116bf998c3|nimi=Marju Kuut}} *[https://epl.delfi.ee/artikkel/50868733/persoon-marju-kuut-on-38-korda-kolinud Marju Kuut on 38 korda kolinud.] epl.delfi.ee/artikkel/, 27. veebruar 2001. *[[Verni Leivak]], [http://www.elu24.ee/?id=105561 Marju Marynéli imeline elu], elu24.ee, 11. aprill 2009 *[https://menu.err.ee/293648/marynel-marju-kuut-ma-olen-taiesti-uksik-elan-eraklikku-elu Marynel Marju Kuut: ma olen täiesti üksik, elan eraklikku elu.] menu.err.ee, 22. detsember 2016. *[https://menu.err.ee/654818/marju-kuut-ma-olen-sunnist-peale-igatsenud-uksi-olla Marju Kuut: ma olen sünnist peale igatsenud üksi olla.] menu.err.ee, 17. jaanuar 2018. *[[Teet Korsten]], [https://pohjarannik.postimees.ee/6583611/marynel-kuut-minu-ja-uku-elu-keerles-pohiliselt-ainult-muusika-umber Marynel Kuut: "Minu ja Uku elu keerles põhiliselt ainult muusika ümber"], Põhjarannik, 12. juuli 2018. *[https://kultuur.err.ee/1608568654/marju-kuut-oma-sonades-alles-hiljem-avastad-et-mida-tahtsid-ei-olegi-hea Marju Kuut oma sõnades: alles hiljem avastad, et mida tahtsid, ei olegi hea.] kultuur.err.ee, 18. aprill 2022. {{JÄRJESTA:Kuut, Marju}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti DJd]] [[Kategooria:Eesti muusikaprodutsendid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 7eh28ubcxs6zsodjoxclwm0a6u65p6y Sündinud 6. veebruaril 0 155117 6752452 6585653 2024-10-30T20:32:11Z Velirand 67997 6752452 wikitext text/x-wiki {{sündinud veebruaris}} ''Siin loetletakse [[6. veebruar]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1612]] – [[Antoine Arnauld]], prantsuse katoliiklik teoloog, filosoof ja matemaatik *[[1665]] – [[Anne (Suurbritannia)|Anne]], esimene Suurbritannia monarh *[[1748]] – [[Adam Weishaupt]], illuminaatide ordu rajaja *[[1756]] – [[Aaron Burr]], USA 3. asepresident 1801–1805 *[[1772]] – [[Gerhard von Kügelgen]], saksa maalikunstnik *[[1778]] – [[Ugo Foscolo]], itaalia luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik ja vabadusvõitleja *[[1797]] – [[Richard Hawes]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni poliitik *[[1863]] – [[Jevgeni Petuhhov]], keeleteadlane *[[1868]] – [[George Amos Dorsey]], ameerika etnograaf *[[1872]] – [[Jaan Lõo]], eesti luuletaja ja kohtutegelane *1872 – [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah (1872–1942)|Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]], [[Bahreini ḩākim]] *[[1880]] – [[Karl Saral]], Eesti Maapäeva liige ja loomaarstiteaduse rajaja * 1880 – [[Michał Sokolnicki]], Poola ajaloolane, diplomaat ja poliitik *[[1884]] – [[Marcel Cohen]], prantsuse keeleteadlane *[[1887]] – [[Marie Reisik]], Eesti poliitik, feminist, ajakirjanik ja naisliikumise tegelane *[[1890]] – [[Gaston Henry-Haye]], Prantsuse diplomaat ja poliitik *[[1892]] – [[William Parry Murphy]], USA arst, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhind]] [[1934]] *[[1893]] – [[Muhammad Zafarullah Khan]], Pakistani jurist, diplomaat ja poliitik *[[1895]] – [[Babe Ruth]], USA pesapallur *[[1899]] – [[Karl Kook]], eesti arst *[[1901]] – [[Arnold Võsu]], eesti vaimulik *[[1905]] – [[Jenny Siimon]], eesti laulja ja laulupedagoog * 1905 – [[Władysław Gomułka]], poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane *[[1906]] – [[Artur Maasik]], eesti poksija ja jalgpallur *[[1909]] – [[Aino Talvi]], eesti näitleja *[[1911]] – [[Ronald Reagan]], USA 40. president *[[1912]] – [[Eva Braun]], [[Adolf Hitler]]i armuke * 1912 – [[Jaan Pulk]], eesti õigusteadlane *[[1914]] – [[Bernd Freytag von Loringhoven]], Wehrmachti staabiohvitser *[[1917]] – [[Zsa Zsa Gabor]], ungari näitleja *[[1919]] – [[Elisabet Richter]], Eesti etnoloog *[[1922]] – [[Haskell Wexler]], USA filmioperaator, -produtsent ja -lavastaja *[[1923]] – [[Alfonso Yuchengco]], Filipiinide diplomaat *[[1925]] – [[Pramoedya Ananta Toer]], Indoneesia romaanikirjanik *[[1928]] – [[Eddi Gutenkauf]], Luksemburgi vehkleja *[[1929]] – [[Sixten Jernberg]], Rootsi suusataja *[[1930]] – [[Paul Ott]], eesti metsateadlane *[[1931]] – [[Eduard Piiroja]], eesti keemik * 1931 – [[Aino Himbek]], eesti pianist * 1931 – [[Emma Takis]], eesti õpetaja * 1931 – [[Ülo Tölp]], eesti sõudja ja sõudetreener *[[1932]] – [[Camilo Cienfuegos]], kuuba revolutsionäär * 1932 – [[François Truffaut]], prantsuse filmistsenarist * 1932 – [[Ottilie-Olga Kõiva]], eesti folklorist *[[1933]] – [[Saima Sõmer]], eesti keraamik *[[1936]] – [[Rein Veskimäe]], eesti loodusajakirjanik ja teaduse populariseerija *[[1937]] – [[Olev Kajak]], eesti spordiajakirjanik *[[1941]] – [[Tõnu Ots]], eesti psühholoog ja õppejõud *[[1942]] – [[Rein Malmsten]], eesti näitleja * 1942 – [[Aarne Tõldsepp]], eesti keemiaõpetaja, keemia- ja pedagoogikateadlane *[[1945]] – [[Bob Marley]], jamaica laulja ja muusik * 1945 – [[Ene-Silvia Sarv]], eesti kasvatusteadlane *[[1947]] – [[Tõnu Reimann]], eesti viiuldaja ja muusikaõppejõud *[[1948]] – [[Henri-Charles Dubourguier]], prantsuse mikrobioloog * 1948 – [[Shahram Shabpareh]], Iraani poplaulja ja laulukirjutaja *[[1949]] – [[Sirje Puura]], eesti ooperilaulja * 1949 – [[Vello Lumi]], eesti kergejõustiklane *[[1950]] – [[Natalie Cole]], ameerika laulja *[[1951]] – [[Ele Kõlar]], eesti laulja *[[1952]] – [[Kristi Allik]], eesti helilooja ja pianist *[[1954]] – [[Aare Laanemets]], eesti näitleja * 1954 – [[Zdeněk Pecka]], Tšehhoslovakkia sõudja *[[1955]] – [[Avram Grant]], Iisraeli jalgpallitreener * 1955 – [[Mehis Helme]], eesti raudtee- ja sõjaajaloolane *[[1957]] – [[Andres Lipstok]], Eesti Panga president * 1957 – [[Jaak Kadarik]], eesti fotograaf *[[1958]] – [[Andrus Rootsmäe]], eesti muusik *[[1960]] – [[Heino Prunsvelt]], eesti disainer ja karikaturist * 1960 – [[Per Sandberg]], Norra poliitik *[[1962]] – [[Axl Rose]], USA laulja ([[Guns N' Roses]]) *[[1963]] – [[Uku Randmaa]], eesti purjetaja *[[1964]] – [[Herkki-Erich Merila]], eesti fotograaf * 1964 – [[Tiina Kaalep]], eesti ajakirjanik ja meediajuht * 1964 – [[Andrei Zvjagintsev]], vene filmirežissöör, näitleja ja stsenarist *[[1966]] – [[Rick Astley]], inglise laulja *[[1973]] – [[Erki Kivinukk]], eesti korvpallur ja pedagoog *[[1975]] – [[Elin Sütiste]], eesti tõlkeuurija ja semiootik * 1975 – [[Orkut Büyükkökten]], türgi tarkvaraarendaja *[[1978]] – [[August Künnapu]], eesti maalikunstnik, arhitekt ja ajakirjanik *[[1982]] – [[Triin Reemann]], eesti tantsija ja koreograaf *[[1984]] – [[Piret Järvis]], eesti muusik, laulja ja teleajakirjanik *[[1985]] – [[Hans Tikkanen]], rootsi maletaja *[[1986]] – [[Sopho Nižaradze]], gruusia laulja *[[1987]] – [[Luisa Värk]], eesti laulja * 1987 – [[Brandis Raley-Ross]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[1988]] – [[Joe Whitney]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1990]] – [[Adam Henrique]], Kanada jäähokimängija *[[1991]] – [[Markus Dvinjaninov]], eesti näitleja *[[1992]] – [[Mihkel-Matteus Luik]], eesti käsipallur ja noorte käsipallitreener *[[1993]] – [[Martin Ustaal]], eesti jalgpallur *[[1995]] – [[Justs Sirmais]], läti laulja * 1995 – [[Leon Goretzka]], Saksamaa jalgpallur * 1995 – [[Ville Husso]], soome jäähokimängija * 1995 – [[Nyck de Vries]], hollandi võidusõitja * 1995 – [[Vinni Lettieri]], USA jäähokimängija *[[1997]] – [[Djibril Sow]], Šveitsi jalgpallur *[[2000]] – [[Conor Gallagher]], inglise jalgpallur *[[2003]] – [[Markel Fernandez]], Hispaania kergejõustiklane [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Veebruar, 06.]] hyatdu6lc3h5rezo333iycm6aa4hbjv Tartu Ülikooli Narva kolledž 0 158143 6752412 6752146 2024-10-30T19:41:15Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva Kolledž" → "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž" 6752412 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Tartu Ülikooli Narva kolledž | pilt = NKTU1.JPG | pildi_seletus = Tartu Ülikooli Narva kolledži uus hoone | ladina_nimi = | deviis = | asutatud = 1999 | tüüp = avalik-õiguslik ülikool | eelarve = | direktor = [[Katri Raik]] | kantsler = | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = | bakalaureuseõppes = | magistriõppes = | doktoriõppes = | asukoht = [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]] 2, [[Narva]] | endised_nimed = | ühendused = | laiuskoordinaat = 59.379078 | pikkuskoordinaat = 28.199414 }} '''Tartu Ülikooli Narva kolledž''' on [[Tartu Ülikool]]i koosseisu kuuluv [[kõrgkool]], mis avati [[Narva]]s [[1999]]. aastal. == Kolledži ajalugu == [[Pilt:Narva kolledz.jpg|pisi|Narva kolledži endine hoone Kerese tänaval]] Kolledž alustas tegevust 1. juulil 1999 [[Narva Kõrgkool]]i baasil endise [[Narva Polütehnikum]]i hoones aadressil [[Paul Kerese tänav (Narva)|Kerese tänav]] 14. Kolledži direktorina asus tööle [[Katri Raik]] ning oli ametis aastani [[2015]]. [[2013]]. aastast tegutseb kolledž aadressil [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]] 2. Alates 1. septembrist 2015 kuni 2019. aasta märtsini oli Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor [[Kristina Kallas]]. 2020–2022 aprillini oli kolledži direktor [[Marek Sammul]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1008684/tartu-ulikooli-narva-kolledzi-direktoriks-sai-marek-sammul|pealkiri=Tartu Ülikooli Narva kolledži direktoriks sai Marek Sammul|väljaanne=err.ee|aeg=29. november 2019|vaadatud=31.01.2021}}</ref>. Alates 1. maist 2022 on direktor [[Indrek Reimand]]. == Struktuur == Kolledžit juhib [[direktor]], kelle valib perioodiliselt [[Tartu Ülikool]]i nõukogu. Kolledži direktori ametikoht on võrreldav teaduskonna [[dekaan]]i omaga. Kolledžis on viis [[lektoraat]]i ([[eesti keel]]e ja [[kirjandus]]e, [[pedagoogika]] ja [[psühholoogia]], [[ühiskonnateadus]]te, [[vene keel]]e ja [[kirjandus]]e ning [[võõrkeel]]te lektoraat). 1. jaanuarist 2016 kuulub Narva kolledž Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda. == Erialad == Kolledž pakub õppimisvõimalusi järgmistel erialadel: Bakalaureuseõpe: * Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas * Humanitaarained mitmekeelses koolis ''(kuni 2018/2019 sisseastunutele)'' * Keeled ja mitmekeelsus koolis ''(alates 2019/2020 sisseastunutele)'' * Noorsootöö ''(alates 2019/2020 sisseastunutele)'' Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava: * Klassiõpetaja mitmekeelses koolis ''(kuni 2018/2019 sisseastunutele)'' Rakenduskõrgharidus: * Infotehnoloogiliste süsteemide arendus * Ettevõtlus ja projektijuhtimine ''(kuni 2018/2019 sisseastunutele)'' * Ettevõtlus ja digilahendused ''(alates 2019/2020 sisseastunutele)'' * Noorsootöö ''(kuni 2018/2019 sisseastunutele)'' Magistriõpe: * Humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis ''(kuni 2018/2019 sisseastunutele)'' * Keeleõpetaja mitmekeelses koolis ''(alates 2019/2020 sisseastunutele)'' Neil erialadel saab õppida nii [[statsionaar|põhi]]õppes kui [[avatud ülikool]]is. == Õppe- ja teadustegevus == Kolledžil on olnud kaks perioodilist väljaannet: #[[Acta et commentationes collegii Narovensis]] – Narva kolledži toimetised (alates [[2002]]. aastast]). #[[Studia humaniora et paedagogica collegii Narovensis]] – rahvusvaheliste konverentside [[ettekanne]]te põhjal koostatud artiklite [[kogumik]] (alates [[2004]]. aastast). Kolledžis toimuvad regulaarselt [[teaduskonverents]]id. Nende peamine temaatika on mitmekultuurses [[üldhariduskool]]is ja [[kõrgkool]]is õpetamise [[pedagoogika]], [[psühholoogia]] ja [[metoodika]]. [[2003]]. aastal toimus [[Narva]] ajaloo teemaline [[rahvusvaheline]] [[konverents]], mille peakorraldaja oli [[Karsten Brüggemann]]. [[2006]]. aastal käsitles [[rahvusvaheline]] [[konverents]] etnilisi [[stereotüüp|stereotüüpe]], peakorraldaja [[Jelena Nõmm]]. [[2008]]. aasta [[konverents]] käsitles mitmekultuurilisust pedagoogikas, korraldajad [[Anna Džalalova]] ja [[Jekaterina Protassova]]. Iga aasta augustis toimub pedagoogiline [[konverents]], mis on hiljuti kujunenud rahvusvaheliseks. [[2001]]. aastast toimub iga-aastane üliõpilaste [[teaduslik]] konverents, mis arenes rahvusvaheliseks [[2005]]. aastal. == Üliõpilased: üliõpilasnõukogu == [[Tatjanapäev]] – vene üliõpilaste traditsiooniline pidu, mis sarnaneb meie harjumuspärase rebaste ristimisega. Sageli osalevad seal külalised teistest Eesti õppeasutustest. == Kolledžiga seotud projektid == === Eelkolledž === Eelkolledžis pakutakse tegevusi gümnasistidele. Neile on pakutud võimalust osaleda [[loeng]]utes samadel põhimõtetel üliõpilastega ja soovi korral kanda hiljem [[ainepunkt]]id kõrgkooliõpingutesse üle. Neile on pakutud ka päris oma loenguid, mille teemad tulenevad kolledžis õpetatavatest [[eriala]]dest ja ainetest. === Väärikate ülikool === Väärikate ülikooli loengutel ja seminaridel käsitletakse nii praktilisi kui silmaringi laiendavaid teemasid. Kohtumised toimuvad üks kord kuus Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Väärikate ülikooli on oodatud kõik avatud ja aktiivsed üle 60-aastased inimesed, kes soovivad suhelda huvitavate isiksustega, olla kursis riigis/linnas toimuvaga, arutada oma muresid spetsialistidega. Väärikate ülikool on kutsutud ellu, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, et paindlikult reageerida ühiskonna muutustele ja vajadustele ning pakkuda võimalikult erinevatele sihtrühmadele täiendusõpet. Narva Väärikate Ülikooli eripära on selles, et loengud toimuvad vene keeles. === Narva Lasteülikool === [[Narva Lasteülikool]] tegutses aastatel 2007 kuni 2017. Algul ainult Narvas, hiljem ka Tallinnas ja Tartus. Lasteülikoolis andsid loenguid akadeemikud, rektorid, professorid ja teised oma valdkonnas tuntud ja tunnustatud inimesed. Kuulajateks olid lapsed vanuses 8–12 eluaastat. == Kolledži õppehoone == [[Pilt:TUNK-1.JPG|pisi|Tartu Ülikooli Narva kolledž. Vaade [[Suur tänav (Narva)|Suurelt tänavalt]]]] Narva kolledži õppehoone projekteerisid [[Katrin Koov]], [[Indrek Peil]] ja [[Siiri Vallner]]. Sisekujunduse loomisel osalesid [[Hannes Praks]], [[Kadri Tamme]], [[Kristjan Holm]], [[Liisi Murula]], [[Toomas Pääsuke]], [[Ahti Grünberg]], [[Daniel Marius Reisser]] ja [[Helen Sarapuu]] (Hannes Praks Stuudio). Ehitas [[YIT Ehitus]].<ref name="PM-13-nov-2012" /> Ohtralt poleemikat tekitanud välisilme, mida projekteerimise ajal süüdistati koleduses ja morbiidsuses, on loodud samas kohas asunud börsihoone eeskujul. Kuna ajalooline börsihoone varjas raekoda, otsustasid arhitektid seda pelgalt markeerida, ehitades maja esifassaadile väljaulatuva "noka". Hiljem on ehitis Narvas siiski omaks võetud, näiteks käivad noorpaarid kooli juures pulmapilte tegemas.<ref name="hIa6I" /> Hoone sisekujunduse puhul on välja toodud, et varem ei ole Eestis nii suure ehitise interjööri kujundamisel looduslikke viimistlusmaterjale kasutatud. Lisaks on hoone sisekujundusele iseloomulik baroksete motiivide kasutamine, seintele maalitud ruumigraafika ja hoone tarbeks eraldi loodud LED-projektorid, mida kasutatakse ruumide funktsiooni kuvamiseks.<ref name="PM-13-nov-2012" /> Õppehoone arhitektid pälvisid arhitektuurse lahenduse eest ka [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia]]. Ehitise iseloomustamiseks öeldi, et selle "tugev arhitektuurne kontseptsioon on leidnud edasiarenduse kvaliteetses ehituslikus teostuses ja silmapaistvas sisearhitektuuris".<ref name="dk5xO" /> == Vaata ka == * [[Tartu Ülikool]] * [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="PM-13-nov-2012">[https://web.archive.org/web/20140113135857/http://www.postimees.ee/print/1039322/narva-kolledzi-uus-hoone-on-poneva-sisekujundusega "Narva kolledži uus hoone on põneva sisekujundusega"] Postimees, 13. november 2012.</ref> <ref name="hIa6I">Mari Peegel. [https://web.archive.org/web/20140111094618/http://epl.delfi.ee/news/kultuur/narva-kolledzi-arhitektid-eestis-on-palju-ehitamist-aga-vahe-arhitektuuri.d?id=67584766 Narva kolledži arhitektid: Eestis on palju ehitamist, aga vähe arhitektuuri] Eesti Päevaleht 10. jaanuar 2014.</ref> <ref name="dk5xO">[http://uudised.err.ee/?06294495 "Kultuurkapital jagas välja 2013. aasta preemiad"] ERR, 9. jaanuar 2014.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Narva College of the University of Tartu}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.narva.ut.ee/ Narva kolledži koduleht] *Mari Peegel. [https://epl.delfi.ee/artikkel/67584766 Narva kolledži arhitektid: Eestis on palju ehitamist, aga vähe arhitektuuri] Eesti Päevaleht, 10. jaanuar 2014 {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|Narva kolledž]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused|Narva kolledž]] [[Kategooria:Raekoja plats (Narva)]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž| ]] 3zrppzcy0zy917vcox72h74yznksh21 Jaak Allik 0 159008 6752291 6744936 2024-10-30T14:30:26Z Salakuljettaja 174323 /* Poliitiline tegevus ja töökohad */ need "muud andmed" on ebaadekvaatsed. NLKP likvideerus ise, keelustati Venemaal 6. novembril 1991, eestimaa kommunistlik partei ei olnud enam selle haruorganisatsioon isegi sel ajal enam 6752291 wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Jaak Allik | pildinimi = SDE Jaak Allik.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Jaak Allik 2011. aastal | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1946|10|8}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | erakond = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]]<br>[[Eesti Koonderakond]] (1994–2002)<br>[[Eestimaa Rahvaliit]] (2002–2010)<br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2011–) | amet = teatrikriitik, teatrijuht, lavastaja, poliitik | haridus = | õppeasutus = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] | eriala = [[ajalugu]]<br>[[sotsioloogia]] | kraad = | märkused = }} '''Jaak Allik''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1946]]<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20210711104622/https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/jaak-allik/ Jaak Allik] Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.</ref> [[Tallinn]]as) on eesti [[teatrikriitik]], [[teatrijuht | -juht]], [[lavastaja]] ja [[poliitik]]. == Haridus == Jaak Allik on lõpetanud [[1965]]. aastal [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Tallinna 22. Keskkooli]] ja [[1972]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonna, kus õppis [[ajalugu]]<ref name=":0" /> ja [[sotsioloogia]]t. ==Akadeemiline tegevus== Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta kuni 1977. aastani Tartu Riikliku Ülikooli filosoofiakateedris vanemõpetajana.<ref name=":0" /> == Poliitiline tegevus ja töökohad == Aastatel [[1971]]–[[1991]] kuulus Jaak Allik [[NLKP]]sse, [[1994]]–[[2002]] [[Eesti Koonderakond]]a ja [[2003]]–[[2010]] [[Eestimaa Rahvaliit]]u. 2010. aasta kevadest on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige. Aastatel [[1977]]–[[1981]] oli Jaak Allik [[Eesti NSV Kultuuriministeerium|Eesti NSV Kultuuriministeeriumi]] Teatrite Valitsuse juhataja, 1988. aastal Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee esimehe esimene asetäitja, 1988–1990 [[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused|EKP Viljandi Rajoonikomitee]] esimene sekretär, 1988–1989 Viljandi Maavolikogu esimees.<ref name=":0" /> Aastatel [[1990]]–[[1992]] oli Jaak Allik [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liige.<ref name=":0" /> [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] valiti Jaak Allik [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse]] nimekirjas [[VIII Riigikogu]] liikmeks. 17. aprillil 1995 asus ta aga tööle ministrina [[Tiit Vähi teine valitsus|Tiit Vähi teises valitsuses]]. Ta jätkas samal ametikohal ka [[Tiit Vähi kolmas valitsus|Tiit Vähi kolmandas valitsuses]]. Kui 1. jaanuaril 1996 kultuuri- ja haridusministeerium lahutati, sai Jaak Allikust [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]]. Eesti kultuuriminister oli ta ka [[Mart Siimanni valitsus|Mart Siimanni valitsuses]], st kuni 1999. aastani.<ref>[https://www.valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused#vabariigi-valitsuse---11 Varasemad valitsused.] Vabariigi Valitsuse veebisait.</ref> Aastatel 1999–2001 oli Jaak Allik Viljandi abilinnapea.<ref name=":0" /> [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] valiti Jaak Allik Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnast [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] nimekirjas [[X Riigikogu]] liikmeks. Riigikogu liikmena oli ta ainus, kes [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2006]] hääletas vastu [[Toomas Hendrik Ilves|Toomas Hendrik Ilvese]] algatusele vabastada [[Tarmo Kõuts]] kaitseväe juhataja ametist.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 98</ref> [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Jaak Allik Ida-Virumaa valimisringkonnas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas. Ta sai 1518 häält ja pääses [[XII Riigikogu|XII Riigikokku]]. == Teatritegevus ja töökohad == Aastatel 1981–1983 oli Jaak Allik ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] peatoimetaja.<ref name=":0" /> Aastatel 1983–1988 ja 1991–1995 oli ta [[Ugala|Viljandi Draamateatri Ugala]] kunstiline juht ja 2001–2003 [[Ugala]] teatri direktor. Aastatel 2000–2001 oli ta [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] esimees.<ref name=":0" /> Aastatel 2007–2009 oli Jaak Allik [[Ugala|SA Ugala teater]] nõukogu esimees, 2015. aastal [[Vene Teater|SA Vene Teater]] nõukogu esimees ja aastatel 2015–2019 [[Eesti Teatri Festival|SA Eesti Teatri Festival]] nõukogu esimees.<ref name=":0" /> == Lavastused == * 1981 Fjodor Dostojevski / Rudolf Allabert, "Pandimaja" (Eesti NSV Riiklik Noorsooteater) * 1982 Aleksandr Remez, "Seda teed…" (Eesti NSV Riiklik Noorsooteater) * 1984 Hans H. Luik, "Tuled sa tagasi?" (Ugala) * 1984 David Lee Coburn, "Džinnimäng” (koos Juhan Viidinguga) (Ugala) * 1986 Mihhail Šatrov, "Nii me võidame" (koos Kalju Komissaroviga) (Eesti NSV Riiklik Noorsooteater) * 1987 Aleksandr Gribojedov, "Häda mõistuse pärast" (Ugala) * 1987 Mark Rozovski, "Punanurk" (Ugala) * 1988 Vello Lattik / Vladislav Koržets, "HEA ehk Hirmus Eesti Asi ehk Rahvarinne tegutseb" (koos Kalju Komissaroviga) (Ugala) * 1989 Aleksandr Stavitski, "Neli ülekuulamist" (Ugala) * 1991 Margarete Garpe, "Juliale" (Ugala) * 1993 Mayo Simon, "Peame elama, mutikesed ehk Ellujäämisjuhised vanale daamile" (Ugala) * 1994 Douglas Gower, "Issid" (Ugala) * 1999 Jaan Tätte, "Ristumine peateega" (Vene Draamateater) * 2002 Érik-Emmanuel Schmitt, "Enigma variatsioonid" (Samaara Akadeemiline Draamateater) * 2005 Alistair Beaton, "Õnnetunne" (Ugala) * 2006 Jaan Kross, "Keisri hull" (koos Peeter Tammearuga) (Ugala) * 2008 Jasmina Reza, "Tapatöö jumal" (Kuressaare Linnateater) * 2010 Vassili Sigarev, "Valedetektor" (Vana Baskini Teater) * 2011 Tim Jansons, "Kartulimoos" (Kuressaare Linnateater) * 2011 Jasmina Reza, "Tapatöö jumal" (Ilmarine) * 2014 Eduard Vilde, "Pisuhänd" (Ilmarine) * 2019 August Kitzberg / Ardi Liives, "Püve Peetri riukad" (Eesti Näitejuhtide Teatritrupp Suislepa Rahvamajas) * 2020 Aleksandr Mardan, "Kassi-hiire mäng" (Elva LendTeater) * 2020 Tim Janson, "Erik ja Anna. Armastuse kunst" (Vene Teater) * 2024 Tim Janson ,"Erik ja Anna" (Elva LendTeater) * 2024 Bengt Ahlfors, "Kõndida vee peal" (Kuressaare Teater) == Publikatsioone == * 2004 "Menu hind on valu" (artiklikogumik)<ref name=":0" /> * 2009 "Diplomaatiline avaldus" (arvustus raamatule [[Jaak Jõerüüt]], "Poliitiline avaldus. Arvamusi ja kommentaare 1996–2008" Tallinn, Tuum 2008. 259 lk) – Keel ja Kirjandus 2009, 10, lk 794–797. [http://www.eki.ee/keeljakirjandus/Allik%20Jaak%20J.pdf] * 2016 "Kihnu Jõnnist Savisaareni" (artiklikogumik)<ref name=":0" /> Jaak Allik on kirjutanud ka publitsistikat ja teatrikriitikat ning dramatiseerinud kirjandusteoseid (Ajtmatovi "Ja sajandist on pikem päev") ja tõlkinud näidendeid (Mihhail Šatrov, Ljudmila Razumovskaja jt). Ta on juhendanud [[Eesti Teatriliit|Eesti NSV Teatriühingu]] noorte kriitikute seminarkoolitust.<ref name=":0" /> == Tunnustus == * [[1987]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[2002]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3938}}</ref> * [[2003]] – [[Viljandi linna teenetemärk]] * [[2018]] – [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind]] == Isiklikku == Jaak Alliku vanemad olid kommunistlikud poliitikud [[Hendrik Allik]] ja [[Olga Lauristin]]. Tema emapoolne poolõde on sotsioloog ja poliitik [[Marju Lauristin]], poeg [[Mihkel Allik]] on olnud õiguskantsleri nõunik.<ref>Urmo Soonvald [http://www.ohtuleht.ee/209651 "Kümme Eesti mõjukamat perekonda"] Õhtuleht, 4. november 2006.</ref> Tema onupoeg [[Vilen Künnapu]] on arhitekt. 15. juulil 2012 jäi Allik [[Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee|Jõhvi–Tartu maantee]] 16. kilomeetril lubatud [[piirkiirus]]e ületamisega politseile vahele. Politsei määras talle 200 eurot trahvi ja võttis kaheks kuuks ära juhiloa.<ref>[http://www.postimees.ee/942388/riigikogu-liige-jaak-allik-jai-kihutamisega-vahele/ "Riigikogu liige Jaak Allik jäi kihutamisega vahele"] Postimees, 16.08.2012.</ref> == Vaata ka == * [[Voldemar Panso nimeline auhind]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Olev Remsu "Punafraasid kui sõjakavalus ENSVs" (arvustus Jaak Alliku raamatule "Kihnu Jõnnist Savisaareni"). Teater. Muusika. Kino, nr 11 2017. == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/basdata.MP_show?itemid=54017 Riigikogu] * [https://epl.delfi.ee/arvamus/jaak-allik-taastagem-maagumnaasiumid?id=51158423 Jaak Allik: Taastagem maagümnaasiumid]. Eesti Päevaleht, 10. veebruar 2009 * [[Jüri Aarma]]. [https://maaleht.delfi.ee/elu/jaak-allik-loome-jurka-maha-saame-ondsaks?id=23969099 Jaak Allik: Lööme Jürka maha – saame õndsaks]. Maaleht, 7. mai 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=179680 Jaak Allik: kolmas võimalus]. Postimees, 26. oktoober 2009 * [http://www.ekspress.ee/2009/10/30/arvamus/45750-jaak-allik-sotside-saatus---kas-saapapuhastajaks-voi-kingseppmeistriks Jaak Allik: Sotside saatus - kas saapapuhastajaks või kingseppmeistriks?] Ekspress.ee, 30. oktoober 2009 * {{ESBL|Jaak_Allik}} {{JÄRJESTA:Allik, Jaak}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:EKP rajoonikomiteede esimesed sekretärid]] [[Kategooria:Eesti Koonderakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti kultuuriministrid]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiakateedri õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 8paxsovwoz9c3qmgfbqxgkj9czt2uj6 Eesti raudteetransport 0 161238 6752258 6733117 2024-10-30T12:39:31Z NOSSER 8097 /* Raudtee okupeeritud Eestis */ 6752258 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti Raudteed.svg|pisi|600px|Eesti raudteede kaart]] '''Eesti raudteetransport''' on Eesti raudteedel toimiv [[raudteetransport]]. Eesti raudteede kogupikkus on 2164 kilomeetrit,<ref name="tja" /> millest elektriraudteid on 132&nbsp;km.<ref name="Loog" /> Raudtee peamine omanik on [[Eesti|riik]] ning seda reguleerib [[Tehnilise Järelevalve Amet|Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet]]. Avaliku raudtee sirge teeosa [[rööpmelaius]] rööpapeade sisemiste servade vahel on Eestis 1520 või 1524&nbsp;mm. Peateedel on alates 1990. aastate teisest poolest järk-järgult üle mindud rööpmelaiusele 1524&nbsp;mm.<ref name="avaldamata" /> [[Eesti Vabariigi Valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega võib kasutusele võtta ka muu rööpmelaiusega avalikuks kasutamiseks määratud raudteid. Raudteed kasutatakse tänapäeval Eestis kaubavedudeks, kuid ka reisijateveoks. Reisijatevedu on kõige sagedam [[Tallinn]]a lähedal. ==Ajalugu== [[Pilt:Balti jaam.JPG|pisi|Balti jaam – reisirongide peamine lõpp- ja sihtjaam]] [[Pilt:Stadler Flirt Keila jaamas1.jpg|pisi|[[Stadler FLIRT]] tüüpi reisirong Keila jaamas]] [[Pilt:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|Raudteetaristu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] Euroopa osas, 1880. aastal]] [[Pilt:Viron.png|pisi|Kitsa- ja laiarööpmeliste Eesti raudteede ajalooline kaart]] [[Pilt:Estonian railway network.svg|pisi|Kasutatavate Eesti avalike raudteede kaart]] [[1870|1870. aastal]] oli [[Eesti]] [[Euroopa]] viimaseid piirkondi, kuhu jõudis raudtee. Hiljem jõudis raudtee [[Raudteetransport Moldovas|Moldovasse]] (1871), [[Raudteetransport Bosnia ja Hertsegoviinas|Bosnia ja Hertsegoviinasse]] (1872), [[Raudteetransport Põhja-Makedoonias|Põhja-Makedooniasse]] (1873), [[Raudteetransport Montenegros|Montenegrosse]] (1901), [[Raudteetransport Islandil|Islandile]] (1913) ja [[Raudteetransport Albaanias|Albaaniasse]] (1917). ===Laiarööpmelise raudtee areng=== Esimene [[laiarööpmeline raudtee]] avati liikluseks [[5. november|5. novembril]] 1870 [[Paldiski]]–[[Tallinn]]a–[[Narva]]–[[Gattšina]] lõigul, mis samal aastal ühendati [[Peterburi]]–[[Varssavi]] raudteega. [[Balti Raudtee Selts]] pikendas 1870. aastal liini Gattšinast [[Tosno]]ni, misläbi tekkis ühendus [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Nikolai raudtee]]ga (''Николаевская железная дорога''). [[Balti raudtee]] veermiku teenindamiseks ehitati Tallinna [[Balti Raudtee Peatehased]] ja vagunite valmistamiseks [[Dvigatel]]i vagunitehas. [[Tapa-Tartu raudtee|Tapa–Tartu raudtee]] valmis [[1876]]. aastal, [[Tartu-Valga raudtee|Tartu–Valga raudtee]]liin [[1887]] ja [[Valga–Petseri raudtee|Valga–Võru–Pihkva raudtee]] [[1889]]. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati [[1880]]. aastal [[Tallinna Transpordikool|Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool]]. 1898. aastal valmis ka [[Pihkva-Bologoje raudtee|Pihkva–Bologoje raudtee]]liin, mis ühendas Eesti [[Venemaa sisekubermangud]]ega (läbi [[Valga (Liivimaa)|Valga]]). Tänu Eesti raudteevõrgule saavutas [[Tallinna sadam]] Venemaa Keisririigi sadamate seas [[väliskaubandus]]es käibelt 4. koha. 1931. aastal avati otseühenduseks [[Petseri]]ga [[Tartu–Petseri raudtee]]. Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi [[Irboska]] raudteepiiripunkti. Peale transiitteena toimiva [[Valga–Petseri raudtee]] on Eesti raudtee laiemas Euroopa raudteestikus tupiktee.<ref name="Fwgrs" /> [[2011]]. aastal valmis [[Koidula raudteejaam|Koidula raudteepiirijaam]].<ref name="q1IL9" /> {{Vaata|Balti raudtee}} ===Kitsarööpmelise raudtee areng=== Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee [[Kunda tsemenditehas]]esse 1886. aastal. Piirkondlikke kitsarööpmelisi raudteid arendasid majanduslikult enamarenenud [[Liivimaa kubermang]]us [[Esimene Juurdeeveoraudteede Selts]] (Esimene Vene Juurdeveo-Raudtee Selts) ja [[1898]]. aastal asutatud [[Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts]]. {{Vaata|Kitsarööpmeline raudtee Eestis}} ==Eestis ehitatud raudteed == {| class="wikitable" !colspan="8" align="center" style="background:#A4D3EE"|Eestis ehitatud raudteed<ref name="TRF8t" /> |- !Aasta !Raudtee nimetus !Rööpmelaius avamisel !Pikkus km !Märkused |- | 1870 | Paldiski–[[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Narva–Vene piir]] ([[Balti raudtee]]) | laiarööpmeline | 269 | vt [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]]. |- | 1876 | [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu]] | laiarööpmeline | 112 | |- | 1889 | [[Pihkva–Riia raudtee]]:<br> [[Tartu–Valga raudtee]]haru<br> [[Valga–Petseri raudtee]] | laiarööpmeline | 208 | Osa [[Peterburi–Varssavi raudtee]]st Pihkvas hargnenud [[Pihkva–Riia raudtee]]st<br>[[Valga]] ja [[Tartu]] vahel, mis ühendas läbi [[Tapa–Tartu raudtee]] Põhja-Eesti, [[Eestimaa kubermang]]uga ja <br>Valga ja Petseri vahel, mis ühendas [[Liivimaa kubermang]]u [[Pihkva kubermang]]u, [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega |- | 1896 | [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Pärnu–Mõisaküla–Viljandi]] | kitsarööpmeline | 94,6 | vt [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] koos [[Laatre-Viljandi raudtee|Mõisaküla–Viljandi haruteega]] |- | 1901 | [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse)]] | kitsarööpmeline | 153,6 | Asendati aastatel [[1971]]–[[1973]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudteega]] |- | 1902 | Läti piir – Koikküla – Mõniste – Läti piir | kitsarööpmeline | 33,9 | Osa [[Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee]]st |- | 1906 | [[Keila–Haapsalu raudtee|Keila–Haapsalu]] | laiarööpmeline | 85 | |- | 1913 | [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna]] | kitsarööpmeline | 22 | Raudtee eksisteeris 1913–1962, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel ([[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee|Liiva – Nõmme-Väikse raudtee]]) kuni 1971. |- | 1918 | [[Paide–Tamsalu raudtee|Paide–Tamsalu]] | kitsarööpmeline | 48 | |- | 1923 | [[Valga–Koikküla raudtee|Valga–Koikküla]] | kitsarööpmeline | 15 | |- | 1923 | [[Riisselja–Orajõe raudtee|Riisselja–Orajõe]] | kitsarööpmeline | 44 | 1930. aastal pikendati (5,6&nbsp;km) [[Ikla]]ni |- | 1926 | [[Sonda–Mustvee raudtee|Sonda–Mustvee]] | kitsarööpmeline | 63 | |- | 1928 | [[Lelle–Papiniidu raudtee|Lelle–Papiniidu]] (haruga [[Viluvere]]st [[Vana-Vändra]]sse) | kitsarööpmeline | 82 | Oli osaks [[Lelle]]–[[Pärnu]] raudteeliinist. Teel oli kokku 46 silda, millest suurimad oli 127&nbsp;m pikkune [[Sindi]] raudbetoonsild, 32&nbsp;m pikkune terassild. |- | 1931 | [[Rapla–Virtsu raudtee|Rapla–Virtsu]] | kitsarööpmeline | 96 | Raudtee oli kasutusel 1931–1968. [[Raikküla]]ni (Raikülani) käisid rongid 1971. aastani, et teenindada seal asunud Nõukogude Liidu sõjaväebaasi. |- | 1931 | [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] | laiarööpmeline | 88 | |- | 1981 | [[Pärnu-Mõisaküla raudtee|Pärnu–Mõisaküla raudtee]] | laiarööpmeline | 50 | Raudtee oli osa [[Tallinna-Pärnu-Riia raudtee|Tallinna–Pärnu–Riia raudteeliinist]]. Pärnu–Mõisaküla raudteelõik oli kasutusel 1981–2000. |} ===Raudtee elektrifitseerimine=== Märtsis 1923 eraldas Riigikogu Eesti riigiraudteele [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]i elektrifitseerimiseks 34 miljonit [[Eesti mark]]a, hiljem summat täiendati. 1922–1923 ehitati Sooniste, hilisema [[Turba raudteejaam]]a lähedale [[Ellamaa elektrijaam]], mis hakkas elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte, [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]i elektriraudteed ja hiljem ka [[Nõmme]]t [[Tallinn]]a lähedal 35&nbsp;kV vahelduvpingega. {| class="wikitable" |- !Aeg !Sündmus !Elektrifitseeritud raudteelõigu pikkus |- |19. august 1924 |[[Tallinna–Pääsküla raudteeliin|Tallinna–Pääsküla raudteelõigul]] valminud [[kontaktvõrk]] pingestati alalispingele 1200 V ja teedeminister [[Karl Kark]]i osavõtul toimus esimene täispikk proovisõit [[mootorvagun]]iga M1 |11 km |- |1939/1940 |alustati [[elavhõbealaldi]]tega [[veoalajaam]]a rajamist [[Järve (Tallinn)|Järve]]le |- |1942–1944 |[[kontaktvõrk]] demonteeriti | −11 km |- |11. august 1946 |esimene elektrirongi [[proovisõit]] taastatud [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]il, mille [[kontaktliin]] oli lülitatud alalispingele 1100 V |11 km |- |19. juuli 1958 |avati Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteelõik |15,7 km |- |30. detsember 1958 |[[Tallinn]]ast [[Balti jaam]]ast väljus rong [[Klooga]]le, et avada [[Keila]]–[[Klooga]] elektrifitseeritud raudteelõik. Lõiku toideti [[Keila]]s paiknenud ajutisest [[rändalajaam]]ast. |9 km |- |17. juuni 1960 |avati uue raudteena ehitatud ja elektrifitseeritud [[Klooga–Kloogaranna raudteelõik]] |3 km |- |4. november 1961 |avati [[Klooga]]–[[Paldiski]] elektrifitseeritud raudteelõik |11,8 km |- |15. juuli 1965 |avati Keila–Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik |10,6 km |- |31. detsember 1967 |[[Keila]]s pingestati uus statsionaarne [[veoalajaam]] |- |30. jaanuar 1974 |algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil [[Tallinn]]–[[Kehra]]. Valminud lõiku toideti uuest [[Raasiku]]l paiknevast veoalajaamast. |39 km |- |3. august 1978 |avati [[Kehra]]–[[Aegviidu]] elektrifitseeritud raudteelõik |17 km |- |4. september 1981 |avati [[Vasalemma]]–[[Riisipere]] elektrifitseeritud raudteelõik |14 km |- |8. detsember 2019 |avati [[Riisipere]]–[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik |6 km |} Kontaktvõrgu piiratud ulatuse tõttu kasutatakse seniajani elektervedu üksnes Tallinna ümbruse reisirongiliikluses. [[Kontaktvõrk]] töötab Eestis (ka [[Läti]]s ja [[Peterburi]] ümbruses) alalispingega 3,3&nbsp;kV. ASil [[Eesti Raudtee Elektrivõrgud]] on neli [[veoalajaam]]a – [[Järve (Tallinn)|Tallinnas Järvel]], [[Keila]]s, [[Raasiku]]l<ref name="4rccU" /> ja [[Riisipere|Riisiperes]]<ref>{{Netiviide|autor=Monika Lilles, EVR kommunikatsioonijuht|url=https://www.evr.ee/et/uudised/99-as-eesti-raudtee-solmis-lepingu-riisipere-veoalajaama-ehitamiseks|pealkiri=AS Eesti Raudtee sõlmis lepingu Riisipere veoalajaama ehitamiseks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=15.12.2019|arhiivimisaeg=15.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191215152306/https://www.evr.ee/et/uudised/99-as-eesti-raudtee-solmis-lepingu-riisipere-veoalajaama-ehitamiseks|url-olek=ei tööta}}</ref>. ==Raudtee Eesti Vabariigis== [[Pilt:Reisirong Balti jaamas.jpg|pisi|vasakul|Reisirong väljumas Balti jaamast, aasta 1920]] 15. novembril 1918 teatas teedeminister [[Ferdinand Peterson]] ringkirjalise telegrammiga, et Eesti riigiraudteede ülemaks on määratud insener [[Karl Ipsberg]]. Seda loeti Raudteevalitsuse tegevuse alguseks. 1923. aastal omandas riik ostu teel 262 kilomeetrit Esimese Juurdeveo Seltsi [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelist raudteed]]. 21. aprillil 1938 nimetati Raudteevalitsus Raudteede Talituseks. Esimese Eesti Vabariigi olulisemad raudteeprojektid olid [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] ja [[Rapla–Virtsu raudtee]] ehitus 1920. aastate lõpul ning 1930. aastate algul, samuti [[Lelle–Papiniidu raudtee|Lelle–Papiniidu]] otsetee ehitamine Pärnusse. Olulist rolli Eesti raudteearhitektuuri kujunemisel mängisid tollal arhitektid [[Leon Johanson]] ja [[Hendrik Otloot]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220701100121/http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Eesti_Vabariigi_aeg/ Eesti Vabariigi aeg]; Estonica.org</ref> Iseseisvusajal oli eraisikutel võimalik tellida erarong (kolm reisijatevagunit ja pagasivagun) sõidurahaga 4 krooni kilomeetrilt, minimaalse sõidumaaga 30 kilomeetrit. See oli kallim kui sama vahemaa läbimine lennuki või taksoga<ref name="RgGQw" />. 1. aprillil 1939 oli Eestis 1231,9&nbsp;km laiarööpmelisi raudteid 103 veduri ja 351 reisi- ja 3558 kaubavaguniga ning 909,3&nbsp;km kitsarööpmelisi raudteid 172 reisi- ja 2075 kaubavaguniga. ==Raudtee okupeeritud Eestis== [[Pilt:Su252-98 Valga.JPG|pisi|Auruvedur Su-251-98 [[Valga]]s]] [[Pilt:Keila jaam.jpg|pisi|Pääsküla–Keila [[Elektriraudtee|elektrifitseeritud raudtee]]liini avamine [[Keila raudteejaam]]as, juuli 1958]] [[Pilt:AS Elroni Pääsküla depoo.jpg|pisi|1962. aastal avatud [[Pääsküla depoo]], mida tänapäeval haldab AS Elron]] [[1940]]. aastal, kui Eesti raudtee liideti [[NSVL|NSV Liidu]] raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447&nbsp;km, sellest *772 km [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelist]] ja *675 km [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist]] raudteed. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] otsusega 30.08.1940 anti endise [[Teedeministeerium]]i [[Raudteede talitus]]e varad, asjaajamine ja arhiiv üle [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]ele. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal 1941–1944 alustas [[Eesti Raudteede Valitsus]] Saksa okupatsioonivõimude alluvuses tööd 29. augustil 1941. 26.septembril 1941 allutati kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat|idaalade]] raudteevõrk Põhja Raudtee Peadirektsioonile Vilniuses (''Haupteisenbahndirektion in Wilna'') ja novembrist Põhja Raudtee Peadirektsioonile Riias. Paralleelselt tegutses ka [[Saksa Riigiraudtee]]le alluv ametkond I Raudteekäitisdirektsioon (''Eisenbahn-Betriebsdirektion 1 in Reval''), mis asus Eesti Raudteede Valitsusega samas hoones ja mille peaülesanne oli raudteede ekspluatatsiooni järelevalve, liikluslubade andmine, sõiduplaanide kooskõlastamine ja ilmselt ka koostöö koordineerimine Saksa sõjaväevõimudega. Eesti Raudteevalitsusele allusid Eesti territooriumil olevad raudteelinid ja [[Irboska|Irboska]]–[[Pihkva]] raudteeliin, ida pool Narvat allus raudtee Saksa armeele. 1. maist 1943 liideti Eesti Raudteevalitsus I Raudteekäitisdirektsiooniga ja asutuse nimetuseks sai Eesti Raudteepiirkonna Direktsioon (''Eisenbahnbezirksdirektion Estland''). Direktsioon lõpetas tegevuse 1944. aasta sügisel. 1944. aastal sügisel taastati [[NSV Liidu Teede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Teede Rahvakomissariaa]]dile alluva Eesti NSV Raudteevalitsuse tegevus. 1953. aasta mais moodustati juhtkonnaga Riias [[Balti Raudtee]] ja selle allüksustena [[Eesti RaudteeTallinna Raudteekond|Tallinna]], [[Eesti Raudtee Tartu Raudteekond|Tartu]] ja [[Eesti Raudtee Pärnu Raudteekond|Pärnu]] jaoskonnad. 1956. aasta aprillis loodi uuesti [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]. 1963. aastal loodi uuesti [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee|Balti Raudtee]] ja sellesse kuuluv [[Balti Raudtee Eesti Raudteekond]]. Balti Raudtee Eesti Raudteekonna (BRER) koosseisus oli 18 isemajandavat liiniettevõtet ja raudteekonna omamajandus, mis koosnes 86 [[raudteejaam]]ast ja 85 [[peatuspunkt]]ist, 3 taastusrongist, kauba-arvestuskontorist ning tehnoloogia ja eelarve gruppidest. BRERile alluvateks isemajandavateks liiniettevõteteks olid: * [[Tallinna veduridepoo|Tallinna]] ja [[Tapa veduridepoo]]d; * [[Tallinna vagunidepoo|Tallinna]] ja [[Tapa vagunidepoo]]d; * Tallinna, Tapa ja Tartu teejaoskonnad; * Tallinna ja Tartu signalisatsiooni ja sidejaoskonnad; * [[Tallinna raudteejaam]]; * Tallinna linna [[Kopli kaubajaam|kaubajaam]]; * Tallinna mehhaniseeritud laadimisjaoskond; * Tallinna tsiviilehitusjaoskond; * Tallinna energiavarustuse jaoskond; * Teemasinajaam nr 89; * Tallinna kaitseistandite jaoskond; * Tallinna jaama vaksal; * Materiaal-tehnilise varustuse osakond. :BRERi struktuuriüksused 1991. aasta seisuga: * [[Tallinna raudteejaam|Tallinna jaam]]; * [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste jaam]]; * [[Muuga raudteejaam|Muuga jaam]]; * [[Tallinna veduridepoo]]; * [[Tapa veduridepoo]]; * [[Tallinna vagunidepoo]]; * [[Tapa vagunidepoo]]; * [[Valga külmutusvagunite depoo]]; Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee opereeris koostöös NSV Liidu raudteeasutusetega kaugraudteeliine nt. [[Tallinna–Moskva rongiliin|Tallinna-Moskva rongiliin]]i ja [[Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin]]i. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse määrusele nr 182, 12.09.1991 reorganiseeriti Eesti Raudteekond alates 01.01.1992 Riigiettevõtteks [[Eesti Raudtee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191019194012/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017103 Eesti Raudteevalitsus (1944 - 1997)], The National Archives of Estonia</ref>. ==Raudtee pärast iseseisvuse taastamist== [[Pilt:Tartu Railway station, back in 1996 - panoramio (2).jpg|pisi|vasakul|Diiselrong [[DR1]]A Tartu jaamas, aasta 1996]] [[Pilt:Oil train with EVR Eesti Raudtee 2M62 Co-Co+Co-Co locomotive.Narva, Estonia. May 1996.jpg|pisi|AS [[Eesti Raudtee]] kaksikvedur [[2M62]] Narvas, aasta 1996]] [[Pilt:GE C36-7i 1500.jpg|pisi|2002. aastal Eestisse jõudnud Ameerika päritolu vedur [[GE C36-7|GE C36-7i]]-1500]] [[Pilt:Nõmme jaam ja ER2T-2112 11-11-2007.jpg|pisi|vasakul|[[Riia Vagunitehas]]es toodetud elektrirong [[ER2]]T-2112 [[Nõmme jaam]]as (2007)]] [[Pilt:DR1B 3706-03 Viljandis peale reisi 0045 09-07-2008.jpg|pisi|Aastatel 1997-2013 Eestis reisijate veoga tegelenud ettevõtte AS [[Edelaraudtee]] reisirong [[Viljandi jaam]]as (2008)]] [[Pilt:Moskva-Tallinn reisirong Tapal.jpg|pisi|AS [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva rongiliin|Moskva-Tallinn]] reisirong Tapal]] [[Pilt:Koidula raudteepiirijaam.JPG|pisi|2011. aastal avatud [[Koidula raudteepiirijaam]]]] [[Pilt:Reisirongiliiklus Tartus.jpg|pisi|ASi [[Elron]] [[Stadler FLIRT]] reisirongid Tartu jaamas, 2021]] [[Pilt:Vedur C30-M-1559 "Rudolf" Tapal.jpg|pisi|AS [[Operail]]i diiselvedur [[C30-M]] Tapal. Tegemist on esimese taasiseseisvunud Eestis valmistatud veduriga, mis valmis [[Tapa depoo]]s 2018]] [[Pilt:Elroni rongid Balti jaamas.jpg|pisi|Tallinna [[Balti jaam]], 2020]] [[Pilt:Elektrirong Škoda EMU Ev21 Pääskülas.jpg|pisi|2024. aastal Eestisse jõudnud uus kahesüsteemne elektrirong Škoda EMU Ev21 [[Pääsküla jaam]]as]] 1991. aastal iseseisvus Eesti Raudtee, reisijateveoks oli kasutusel 17 [[elektrirong]]i koosseisu ja üle 20 [[diiselrong]]i. 15. septembril 1995 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Keila–Haapsalu raudtee]] [[Riisipere-Haapsalu raudtee|Riisipere–Haapsalu raudtee]]liinil. 30. jaanuaril 1996 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Pärnu–Mõisaküla raudtee]]liinil, [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee]]l. 1997. aastal oli Eestis avalikke raudteid 1021 kilomeetrit, mis andis raudteedevõrgu tiheduseks 23&nbsp;km 1000&nbsp;km² kohta. Kahe rööpapaariga raudteid oli Eestis 103 kilomeetrit. Elektrirongide jaoks oli kontaktliiniga varustatud 132 kilomeetrit raudteid. Lisaks riigiraudteele kuulus mitmesugustele ettevõtetele kokku ligi 650 kilomeetrit raudteeliine.<ref name="roheline" /> 30. jaanuaril 1997 asutati riigiettevõte [[Edelaraudtee]] AS, mis võttis üle diiselreisirongiliikluse korraldamise [[Tallinna–Pärnu rongiliin|Tallinnast Pärnu]], [[Tallinna–Viljandi rongiliin|Tallinna–Viljandi]], [[Tallinna–Narva rongiliin|Tallinna–Narva]], [[Tallinna–Tartu rongiliin|Tallinna–Tartu]], [[Tartu–Valga rongiliin|Tartu–Valga]] ja [[Tartu–Koidula rongiliin|Orava suunal]]. 3. oktoobril 1997 asutati AS Eesti Raudtee, mis jätkas Eesti Raudtee äritegevustega. 12. novembril 1997 erastati [[Keila–Haapsalu raudteelõik|Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee]] [[Aarne Taal]]ile. 1. mail 1998 alustas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla linil tegevust OÜ [[Haapsalu Raudtee]].<ref name="w76CN" /> 22. detsembril 1998 asutati riigiettevõte Elektriraudtee AS, mis võttis üle elektrirongiliikluse korraldamise. 2000. aastal suleti Pärnu ja Mõisaküla vaheline raudteelõik ka kaubarongidele. Peatselt võeti Läti poolel rööpad üles ning varasem raudteeühendus [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee|Mõisaküla ja Riia]] vahel katkes. 29. novembril 2000 erastati Edelaraudtee AS koos Tallinnast [[Lelle raudteejaam|Lelle]]ni ja sealt Pärnusse (ja [[Mõisaküla raudteejaam|Mõisakül]]la) ja Viljandisse suunduvate raudteeharudega. 4. märtsist 2001 lõpetas Edelaraudtee AS reisijateveo Narva suunal, samuti [[Kagu-Eesti]]s [[Tartu–Jõgeva raudtee|Tartu–Jõgeva]] liinil ning vähendas reise [[Tallinna-Tartu raudteeliin|Tallinna–Tartu]] liinil, sest [[Teede- ja Sideministeerium]]i korraldatud reisijaveokonkurss Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva liinidele kukkus läbi. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni korraldusel püüti raudtee reisijateveo katkemise kompenseerimiseks talvel parandada külateede olukorda [[Põlvamaa]]l, [[Võrumaa]]l ja [[Valgamaa]]l, võimaldamaks ronge asendada bussiliiklusega. Lumerikka ja tuisuse talve tõttu sai selline teedeehitus omamoodi raudteevastase tegevuse sümboliks.<ref name="Oa5Z9" /><ref name="hpaJb" /> 2001. aasta 1. septembril taastas Edelaraudtee AS reisijateveo liinidel Tartu–Orava ja Tapa–Jõhvi.<ref name="sõiduplaan-1.09.2001" /> 2004. aastal lõpetas OÜ Haapsalu Raudtee rongiliikluse Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil ja müüs rööpad vanametalliks.<ref name="3XZ3L" /> 2008. aastal võeti üles ka Mõisaküla ja Pärnu vaheline raudteelõik.<ref name="CDQCW" /> 27. veebruaril 2012 pikendas Edelaraudtee Tartu–Koidula rongiliini, mis polnud toiminud üle 10 aasta, taas [[Piusa raudteejaam|Piusa]]ni.<ref name="uZalc" /> 1. juulil 2013 alustas Elektriraudtee AS reisijatevedu uute Stadleri elektrirongidega, kokku soetati neid 18.<ref name="ERajalugu" /> Alates 1. jaanuarist 2014 võttis AS-iks Eesti Liinirongid ümber nimetatud Elektriraudtee AS [[Elron]]i kaubamärgi all reisijateveo Edelaraudteelt üle ka diiselrongidega teenindatud liinidel ja hakkas reisijaid vedama uute Stadleri diiselrongidega, kokku soetati neid 20.<ref name="ERajalugu" /> 8. detsembril 2018 lõpetati [[Lelle-Pärnu raudtee|Lelle–Pärnu raudteeliinil]] rongiliiklus, seoses halvenenud taristu tõttu. Reisirongiliiklus asendati bussidega. Pärnusse ei saa rongiga enne aastat 2030, kui valmib [[Rail Baltic]]. 8. detsembril 2019 avati [[Riisipere]]–[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik. Turbani reisirongiliikluse pikendamine oli I etapp kahe etapilisest plaanist taastada rongiliiklus Riisiperest kuni [[Haapsalu|Haapsaluni]] ja sealt edasi [[Rohuküla|Rohukülani]] välja. Samuti oli selle lõigu avamine märgilise tähtsusega, sest see oli esimene suurem raudtee ehitamise ja mitte raudtee renoveerimise projekt taasiseseisvunud Eestis. {| class="wikitable sortable" |+ Veomahud taasiseseisvunud Eestis <ref name="Stat" /> |- ! scope="col" | Aasta ! scope="col" | Veosekäive, tuhat tonn-km ! scope="col" | Sõitjakäive, tuhat sõitja-km |- | style="text-align: center;" | 1991 || style="text-align: right;" | 6 545 000 || style="text-align: right;" | 1 273 000 |- | style="text-align: center;" | 1992 || style="text-align: right;" | 3 617 500 || style="text-align: right;" | 952 800 |- | style="text-align: center;" | 1993 || style="text-align: right;" | 3 813 300 || style="text-align: right;" | 722 411 |- | style="text-align: center;" | 1994 || style="text-align: right;" | 3 716 800 || style="text-align: right;" | 537 153 |- | style="text-align: center;" | 1995 || style="text-align: right;" | 3 850 700 || style="text-align: right;" | 408 223 |- | style="text-align: center;" | 1996 || style="text-align: right;" | 4 177 400 || style="text-align: right;" | 308 685 |- | style="text-align: center;" | 1997 || style="text-align: right;" | 5 143 200 || style="text-align: right;" | 261 864 |- | style="text-align: center;" | 1998 || style="text-align: right;" | 6 057 500 || style="text-align: right;" | 236 311 |- | style="text-align: center;" | 1999 || style="text-align: right;" | 7 276 600 || style="text-align: right;" | 237 957 |- | style="text-align: center;" | 2000 || style="text-align: right;" | 8 185 700 || style="text-align: right;" | 260 542 |- | style="text-align: center;" | 2001 || style="text-align: right;" | 8 525 708 || style="text-align: right;" | 182 375 |- | style="text-align: center;" | 2002 || style="text-align: right;" | 9 736 061 || style="text-align: right;" | 177 693 |- | style="text-align: center;" | 2003 || style="text-align: right;" | 9 685 364 ||style="text-align: right;" | 181 452 |- | style="text-align: center;" | 2004 || style="text-align: right;" | 10 648 419 || style="text-align: right;" | 192 484 |- | style="text-align: center;" | 2005 || style="text-align: right;" | 10 629 397 || style="text-align: right;" | 246 951 |- | style="text-align: center;" | 2006 || style="text-align: right;" | 10 504 253 || style="text-align: right;" | 255 861 |- | style="text-align: center;" | 2007 || style="text-align: right;" | 8 425 351 || style="text-align: right;" | 271 735 |- | style="text-align: center;" | 2008 || style="text-align: right;" | 5 960 906 || style="text-align: right;" | 274 432 |- | style="text-align: center;" | 2009 || style="text-align: right;" | 5 934 113 || style="text-align: right;" | 249 446 |- | style="text-align: center;" | 2010 || style="text-align: right;" | 6 642 314 || style="text-align: right;" | 247 900 |- | style="text-align: center;" | 2011 || style="text-align: right;" | 6 260 587 ||style="text-align: right;" | 241 309 |- | style="text-align: center;" | 2012 || style="text-align: right;" | 5 126 400 || style="text-align: right;" | 235 821 |- | style="text-align: center;" | 2013 || style="text-align: right;" | 4 721 558 || style="text-align: right;" | 224 859 |- | style="text-align: center;" | 2014 || style="text-align: right;" | 3 256 074 || style="text-align: right;" | 281 876 |- | style="text-align: center;" | 2015 || style="text-align: right;" | 3 116 798 || style="text-align: right;" | 288 685 |- | style="text-align: center;" | 2016 || style="text-align: right;" | 2 339 882 || style="text-align: right;" | 315 653 |- | style="text-align: center;" | 2017 || style="text-align: right;" | 2 324 759 || style="text-align: right;" | 366 385 |- | style="text-align: center;" | 2018 || style="text-align: right;" | 2 593 878 || style="text-align: right;" | 416 846 |- | style="text-align: center;" | 2019 || style="text-align: right;" | 2 157 318 || style="text-align: right;" | 391 688 |- | style="text-align: center;" | 2020 || style="text-align: right;" | 1 728 529 || style="text-align: right;" | 263 373 |- | style="text-align: center;" | 2021 || style="text-align: right;" | 2 128 032 || style="text-align: right;" | 290 368 |} == Ohutus == [[Pilt:Eesti Raudtee päästerong.jpg|pisi|AS [[Eesti Raudtee]] päästerong [[Ülemiste kaubajaam|Ülemiste jaam]]as]] [[Pilt:Burning train drill Tartu 2011.jpg|pisi|Kriisireguleerimisõppus EU Cremex 2011 Tartus]] 2014. aastal toimus Eesti raudteedel 20 õnnetusjuhtumit: 5 rongi kokkupõrget maanteesõidukiga raudteeülesõidukohal, mille tõttu hukkus 5 inimest ning 15 otsasõitu raudteel viibinud jalakäijatele, mille tõttu hukkus 7 ja sai vigastada samuti 7 inimest. Kõigist raudteeõnnetustest toimus 75% raudteeületuskohtadel – 5 [[raudteeülesõidukoht|raudteeülesõidu-]] ja 10 [[raudteeülekäigukoht]]adel. Ülejäänud viiel juhul toimusid jalakäijatele otsasõidujuhtumid piirkondades, kus raudtee ületamine on rangelt keelatud. Liiklusseaduse kohaselt peavad raudteeületuskohti kasutavad liiklejad olema eriti tähelepanelikud ning sõidukijuhid peavad arvestama [[liiklusmärk]]e, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi. Eeskirju järgides on võimalik oluliselt vähendada või ära hoida ohuolukordi raudteel. Raudteeõnnetuste peamiseks põhjuseks on jätkuvalt autojuhtide ja jalakäijate hooletus ja ohutusnõuete eiramine. Õnnetustes jalakäijatega esines juhtumeid, kus raudteed ületanud inimene ei märganud lähenevat rongi segavate tegurite tõttu, nagu muusika kuulamine kõrvaklappidega, mobiiltelefoni kasutamine, jalgrattaga sõites ülekäigukoha ületamine.<ref name="ole" /> Maanteetranspordiga võrreldes on raudteetransport õnnetuste ja ohvrite üldarvu poolest oluliselt ohutum. Meie maanteedel toimus 2014. aastal 1435 liiklusõnnetust (alla 1,6 liiklusõnnetuse tuhande liiklusregistris oleva maismaasõiduki kohta), mille tõttu sai vigastada 1746 (alla 2 vigastatu tuhande liiklusregistris oleva maismaasõiduki kohta) ja hukkus 78 inimest (alla 10 hukkunu saja tuhande liiklusregistris oleva maismaasõiduki kohta).<ref name="Liiklusõnnetused" /> Transpordivahendite arvu arvestades on aga rong mitu suurusjärku ohtlikum kui maantee liiklusvahendid tervikuna või ükski maantee liiklusvahendite kategooria eraldi võttes.{{lisa viide}} Arvestades seda, et Eestis on kasutusel kõigest 38 Stadleri rongi <ref name="Elron" /> (võrrelduna üle 900 000 maanteel liikuva mootorsõidukiga <ref name="ARK" />) ja viimasel 11 aastal on aastas keskmiselt toimunud 25 kokkupõrget rongiga (valdav enamus reisirongiga), milles on hukkunud keskmiselt 9 inimest ja viga saanud 11 inimest aastas, on keskmiselt rongi kohta tomunud õnnetuste hulk väga suur.<ref name="TJA" /> {| class="wikitable sortable" |+ Rongiõnnetused Eestis <ref name="TJA" /> |- ! scope="col" | Aasta ! scope="col" | Õnnetusi ! scope="col" | Vigastatuid ! scope="col" | Hukkunuid ! scope="col" | Märkused |- | style="text-align: center;" | 2006 || style="text-align: right;" | 47 || style="text-align: right;" | 21 || style="text-align: right;" | 16 || |- | style="text-align: center;" | 2007 || style="text-align: right;" | 46 || style="text-align: right;" | 19 || style="text-align: right;" | 13 || |- | style="text-align: center;" | 2008 || style="text-align: right;" | 25 || style="text-align: right;" | 10 || style="text-align: right;" | 9 || |- | style="text-align: center;" | 2009 || style="text-align: right;" | 19 || style="text-align: right;" | 7 || style="text-align: right;" | 10 || sh hukkus 2 raudteetöötajat |- | style="text-align: center;" | 2010 || style="text-align: right;" | 30 || style="text-align: right;" | 14 || style="text-align: right;" | 11 || |- | style="text-align: center;" | 2011 || style="text-align: right;" | 28 ||style="text-align: right;" | 7 || style="text-align: right;" | 9 || |- | style="text-align: center;" | 2012 || style="text-align: right;" | 16 || style="text-align: right;" | 7 || style="text-align: right;" | 7 || |- | style="text-align: center;" | 2013 || style="text-align: right;" | 15 || style="text-align: right;" | 4 || style="text-align: right;" | 4 || |- | style="text-align: center;" | 2014 || style="text-align: right;" | 20 || style="text-align: right;" | 19 || style="text-align: right;" | 12 || |- | style="text-align: center;" | 2015 || style="text-align: right;" | 19 || style="text-align: right;" | 5 || style="text-align: right;" | 9 || |- | style="text-align: center;" | 2016 || style="text-align: right;" | 13 || style="text-align: right;" | 7 || style="text-align: right;" | 1 || |- | style="text-align: center;" | 2017 || style="text-align: right;" | 22 || style="text-align: right;" | 4 || style="text-align: right;" | 13 || |- | style="text-align: center;" | Kokku || style="text-align: right;" | 300 || style="text-align: right;" | 124 || style="text-align: right;" | 114 || |- | style="text-align: center;" | Keskm. || style="text-align: right;" | 25 || style="text-align: right;" | 10 || style="text-align: right;" | 10 || |} ==Vaata ka== *[[Eesti Raudtee]] *[[Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] *[[Edelaraudtee]] *[[Elron]] *[[Eesti Raudteemuuseum]] *[[Rail Baltic]] *[[Raudteetransport Lätis]] == Viited == {{viited|2|allikad= <ref name="tja">{{Netiviide |pealkiri=Tehnilise Järelevalve Amet → Raudteeliiklusregister |url=http://www.tja.ee/raudteeliiklusregister/ |vaadatud=2015-11-13 |arhiivimisaeg=2015-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151117025849/http://www.tja.ee/raudteeliiklusregister/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Loog">Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997.</ref> <ref name="avaldamata">AS Eesti Raudtee avaldamata andmed.</ref> <ref name="Fwgrs">EE: Eesti entsüklopeedia, 8. [köide], Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1995. Lk 53</ref> <ref name="q1IL9">[http://majandus24.postimees.ee/551890/koidula-raudteepiirijaam-elavdab-elu-louna-eestis "Koidula raudteepiirijaam elavdab elu Lõuna-Eestis". Postimees, 03.09.2011]</ref> <ref name="TRF8t">Eesti : Eesti entsüklopeedia andmeil. III osa. Majandus. (toimetanud ja redigeerinud Karl Inno, Felix Oinas). Geislingen/St. : ERS : EÜkS, 1949, lk 128–129</ref> <ref name="4rccU">[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=18572&save=1 Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll, 4. juuni 2003. Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava (2003–2017)]</ref> <ref name="RgGQw">"Andke mulle erarong!" Rahvaleht, 17. detsember 1931, nr 148, lk 2.</ref> <ref name="roheline">[http://www.roheline.ee/pepe/transport.html Peep Mardiste "Eesti maismaatranspordi areng ja keskkond"] Vaadatud 25.04.2017</ref> <ref name="w76CN">[https://web.archive.org/web/20170427101343/http://www.tehnikamaailm.ee/seal-kus-rongid-enam-ei-soida/ Seal, kus rongid enam ei sõida] [[Tehnikamaailm]], 30. september 2010 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="Oa5Z9">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jurgensoni-tee-ehitus-kukkus-labi?id=1720500 Jürgensoni tee-ehitus kukkus läbi]. Delfi, 6. juuli 2001 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="hpaJb">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valgalased-lapivad-talvel-teed?id=1248978 Valgalased lapivad talvel teed]. Delfi, 27. veebruar 2001 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="sõiduplaan-1.09.2001">"Reisirongide teenistuslik sõiduplaan alates 01.09.2001". Eesti Raudtee, Tallinn 2001.</ref> <ref name="3XZ3L">Kerli Kivistu. [http://tarbija24.postimees.ee/3456801/haapsalu-rongiliini-jarele-noudlus-kasvab Haapsalu rongiliini järele nõudlus kasvab]. Postimees, 5. jaanuar 2016 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="CDQCW">Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/07/17/siis-kui-reisirongid-liikusid-tallinnast-riiga-labi-parnu/ Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu]. Külauudised, 17. juuli 2016 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="uZalc">[https://web.archive.org/web/20170427100300/https://vorumaateataja.ee/index.php/63-viimased-uudised/3623-tartu-koidula-liin-pikenes-piusani-vorru-joudmist-tuleb-veel-oodata Tartu-Koidula liin pikenes Piusani, Võrru jõudmist tuleb veel oodata]. [[Võrumaa Teataja]], 31. mai 2012 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="ERajalugu">[https://web.archive.org/web/20160702165844/http://elron.ee/elron/ajalugu/ AS Eesti Liinirongid koduleht] Vaadatud 26.04.2017</ref> <ref name="Stat">[http://www.stat.ee Statistikaameti andmebaas] Vaadatud 19.01.2020</ref> <ref name="ole">[http://ole.ee/2015/01/jalakaijate-hooletus-raudteel-liigeldes-pohjustas-otsasoidujuhtumite-jarsu-tousu/ Jalakäijate hooletus raudteel liigeldes põhjustas otsasõidujuhtumite järsu tõusu]</ref> <ref name="Liiklusõnnetused">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/database/Majandus/22Transport/02Liiklusennetused/02Liiklusennetused.asp Statistika andmebaas: Majandus − Transport → Liiklusõnnetused]</ref> <ref name="Elron">[https://web.archive.org/web/20160325114820/http://elron.ee/elron/rongidest/ Elroni koduleht] Vaadatud 25.04.2017</ref> <ref name="ARK">[https://web.archive.org/web/20170426062732/https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/soidukite-statistika#tab-3 Maanteeameti sõidukite statistika] Vaadatud 25.04.2017</ref> <ref name="TJA">[https://web.archive.org/web/20170426060033/https://www.tja.ee/2015/ Tehnilise Järelevalve Ameti koduleht] Vaadatud 25.04.2017</ref> }} == Välislingid == * [[Mati Talvik]], [[Indrek Kangur]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-raudteeriik-eesti Ajavaod: Raudteeriik Eesti]; ERR Videoarhiiv, 11. märts 2012 * [[Ester Vaitmaa]], [[Heiki Suurkask]], [[Liisi Viskus]], [http://m.forte.delfi.ee/ev100nadalat/article.php?id=74586867 Interaktiivne kaart. Enne 1940. aastat rajati uusi raudteid, järgnenud on ainult lammutamine], forte.delfi.ee, 22. mai 2016 * [https://www.err.ee/876237/tehnikateadlane-raudtee-taandarengu-taga-on-ambitsioonika-plaani-puudumine Tehnikateadlane: raudtee taandarengu taga on ambitsioonika plaani puudumine], ERR uudised, 11. november 2018 {{Raudteetransport}} [[Kategooria:Eesti raudteetransport| ]] jz6psxsvt65gu7iau1gh4gkdx41cv2w Eternity 0 161351 6752395 5019874 2024-10-30T19:26:37Z Muusikavärk 199678 6752395 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}} {{See Artikkel|Kameloti debüütalbumist}} {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = "Eternity" | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Kamelot]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 1995 | Lindistatud = | Stiil = ''[[Symphonic power metal]]'' | Pikkus = 51:24 | Plaadifirma = [[Noise Records]] (Saksamaa) | Produtsent = [[Jim Morris]] | Arvustused = * The Metal Crypt {{Rating|3.5|5}} [http://www.metalcrypt.com/pages/review.php?revid=1230 link] * [[The Metal Observer]] {{Rating|7.5|10}} [http://www.metal-observer.com/articles.php?lid=1&sid=1&id=3310 link] | Eelmine album = | See album = '''"Eternity"'''<br />(1995) | Järgmine album = "[[Dominion]]"<br />(1997) }} '''"Eternity"''' on [[Kamelot]]i debüütalbum. Selle andis välja [[1995]]. aastal plaadifirma [[Noise Records]]. Lugude muusika autor on Thomas Youngblood, sõnad kirjutas Richard Warner. Produtseeritud ja kavandatud Jim Morris D.U.A.F. Productionsile; kaasprodutsent Kamelot. Salvestatud, miksitud ja masterdatud firma Morrisound Studios stuudios Florida osariigis Tampas. == Lugude nimekiri == #"Eternity" – 5:41 (Igavik) #"Black Tower" – 4:06 (Must torn) #"Call of the Sea" – 5:15 (Mere kutse) #"Proud Nomad" – 4:52 (Uhke nomaad) #"Red Sands" – 4:09 (Punased Liivad) #"One of the Hunted" – 5:26 (Üks jahitutest) #"Fire Within" – 4:54 (Sisemine tuli) #"Warbird" – 5:22 (Sõjalind) #"What About Me" – 4:20 (Mis saab minust) #"Étude Jongleur" – 0:50 (Rändmuusiku etüüd) #"The Gleeman" – 6:19 (Rändmuusik) == Koosseis == *[[Mark Vanderbilt]] – [[laulja]] *[[Thomas Youngblood]] – [[kitarrist]], taustalaulja *[[David Pavlicko]] – [[klahvpillimängija]] *[[Glenn Barry]] – [[basskitarrist]] *[[Richard Warner]] – [[trummar]] === Külalismuusikud === *Taustavokaal – Todd Plant, Leroy Meyers *Klahvpillid – Howard Helm == Välislingid == *[http://www.kamelot.com/site/release/eternity/ Koduleht] {{kamelot}} [[Kategooria:Kameloti albumid]] [[Kategooria:1995. aasta albumid]] [[Kategooria:Debüütalbumid]] rz0bes01ro4hipoxs8r2k9oa5f223tw Ingli puudutus 0 170130 6752401 6661423 2024-10-30T19:36:22Z Muusikavärk 199678 6752401 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Ingli puudutus | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Terminaator (ansambel)|Terminaatori]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 25. märts 2009 | Lindistatud = 25.november 2008, Nukuteatris | Stiil = | Pikkus = 87 min | Plaadifirma = | Produtsent = | Arvustused = | Eelmine album = ''[[20 (Terminaator)|20]]''<br />(2007) | | See album = '''''Ingli puudutus'''''<br />(2009) | | Järgmine album = ''[[Rakett (Terminaator)|Rakett]]''<br />(2011) }} '''"Ingli puudutus"''' on ansambli [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] akustilise kontserdi CD ja DVD. ==Lood== #"Osa minust" #"See ei ole saladus" #"Armudes üksindusse" #"[[Romula (Terminaator)|Romula]]" #"Preeriatuul" #"Pankuri tütar ja töölise poeg" #"Šaakali päev" #"[[Ainult sina võid mu maailma muuta]]" #"Alkeemik" #"Viski" #"Tahan ärgata üles" #"Lasud" #"Nagu esimene kord" #"Ingli puudutus" #"Ütle miks?" #"Pilves selgimistega" ==Välislingid== *[https://www.ohtuleht.ee/321369 "Terminaator üllitas DVD ja CD "Ingli puudutus""]. ''Õhtuleht''. 23.märts 2009. {{Ansambel Terminaator}} [[Kategooria:Terminaatori albumid]] [[Kategooria:2009. aasta albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] 9u94fh7a52ifsbhovzd1c51gj3g2q2f Indrek Tarand 0 174298 6752439 6684698 2024-10-30T20:01:55Z Wkentaur 464 6752439 wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} [[Pilt:Tarand, Indrek-9984.jpg|pisi|Indrek Tarand 2014. aastal Euroopa Parlamendi liikmena]] [[Pilt:Anti ACTA demonstration in Tartu -- Indrek Tarand.JPG|pisi|Indrek Tarand kõnelemas 11. veebruaril 2012 Tartus toimunud [[ACTA]]-vastasel meeleavaldusel]] '''Indrek Tarand''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1964]] [[Tallinn]]as) on Eesti poliitik ja õpetaja. ==Elulugu== Indrek Tarand õppis aastail [[1971]]–[[1982]]<ref name="GjvKD" /> [[Tallinna 21. Keskkool]]is [[inglise keel]]e eriklassis, ning astus aastal [[1982]] [[Tartu Ülikool]]i ajaloo teaduskonda<ref name="ao2K6" />. Oma [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] vastast meelsust manifesteerides peeti ta 24. detsembril 1982 kinni [[Raadi kalmistu]]l Tartus, kus ta oli koos kaaslastega süüdanud küünlad [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] sangari [[Julius Kuperjanov]]i haual. Kinnipidamisele järgnes [[eksmatrikuleerimine]] – koos Indrek Tarandiga heideti ülikoolist välja [[Aivar Reidla]], [[Mart Sarapuu]] ja [[Priit Heinsalu]].<ref name="hEHPN" /> {{tsitaat|Kolm äsjamainitud rebast (Indrek Tarand, Aivar Reidla ja Mart Sarapuu) käisid jõululaupäeva õhtul, teklid peas, Julius Kuperjanovi haual ja panid sinna küünlaid. Küünlaid oli seal muidugi igal jõululaupäeval rohkesti, aga sama rohkesti oli [[KGB]] nuhke ja [[provokaator]]eid, nii et tegu oli pehmelt öeldes ettevaatamatu. Ja nii oligi. Poisid visati [[4. jaanuar]]il 1983. a. ülikoolist välja. /---/ |<ref name="2L1qu" />|}} Tarand oli 1982–[[1983]] [[Tallinna Linna Täitevkomitee]] allasutuse [[Tallinna Linna Haljastuse Remondi- ja Ehitusvalitsus]]e mullatöid tegev lihttööline. Asutuse juht [[Urmas Grišakov]] oli tema isa Andres Tarandi tuttav. Selles asutuses töötamise ajal istutas Tarand mullapalliga kolmemeetriseid puid [[Lasnamäe]]l [[kindral Fedjuninski tänav]]al ja [[Õismäe]]l.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=Indrek Tarand |url=http://ekspress.delfi.ee/arvamus/indrek-tarand-holmikpuu-malakaga-lahmitakse-igal-pool-kus-kodanikualgatuse-idu-kerkib?id=78809668 |pealkiri=Indrek Tarand: Hõlmikpuu malakaga lahmitakse igal pool, kus kodanikualgatuse idu kerkib |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |väljaandja=[[AS Ekspress Group]] |aeg=12. juuli 2017 |vaadatud= |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712140130/http://ekspress.delfi.ee/arvamus/indrek-tarand-holmikpuu-malakaga-lahmitakse-igal-pool-kus-kodanikualgatuse-idu-kerkib?id=78809668 |arhiivimisaeg=2017-07-12}}</ref> Tarand oli aastatel [[1983]]–[[1985]] [[ajateenistus]]es [[Nõukogude armee|Nõukogude armees]], hiljem on ta osalenud reservohvitseride õppustel ja [[Reservohvitseride Kogu]] tegevuses. Indrek Tarand naasis Tartu Ülikooli aastal [[1985]] ja omandas [[1991]]. aastal ajaloolase-ajalooõpetaja kutsediplomi.<ref name="yzF1p" /> 1988. aastal osales Indrek Tarand [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i tegevuse taastamisel ja oli seltsi sõjajärgse ajaloo esimene valitud Vanamees.<ref name="ABan4" /> 1989. aastal valiti Indrek Tarand [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu]] liikmeks ja osales [[Tartu Linnavolikogu]] töös kuni [[1992]]. aasta sügiseni. 1990. aasta 24. veebruaril valiti Indrek Tarand [[Eesti Kongress]]i liikmeks.<ref name="YElRZ" /> Aastail 1991–1992 töötas ta [[Riiklik aktsiaselts|Riiklikus Aktsiaseltsis]] (RAS) [[Tartu Maja]] sidustusdirektori ja juhatuse liikmena<ref name="gdfgD" /> Aastatel [[1992]]–[[1993]] täiendas ta end välismaal ja õppis [[PEW Charitable Trust]]i stipendiumiga [[Johns Hopkinsi Ülikool]]i [[Bologna]] keskuses [[Paul H. Nitze School of Advanced International Studies]] (SAIS) ülikoolis ja omandas magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes.<ref name="LVAWI" /> Tarandi töö riigiametnikuna algas aastal 1993, mil ta oli [[Vabariigi Valitsus]]e eriesindaja [[Narva]]s, kus oli puhkenud [[Narva ja Sillamäe 1993. aasta autonoomia referendum|referendumikriis]] – osa elanikkonnast valmistas autonoomia ettekäändel ette lahkulöömist Eesti Vabariigist.<ref name="47wek" /> Tarandi tegevus aitas kaasa referendumi läbikukkumisele ning võimaldas korraldada kohalikud valimised vastavalt EV seadustele.<ref name="fE9Lc" /> Seejärel määrati ta peaminister [[Mart Laar]]i nõunikuks. [[1994]]. aasta alguses asus Tarand tööle [[Välisministeeriumi kantsler|välisministeeriumi kantslerina]] minister [[Jüri Luik|Jüri Luige]] alluvuses. Kantslerina vastutas ta Eesti välisteenistuse, välisteenistusseaduse väljatöötamise ja professionaalse diplomaatilise teenistuse rajajamise eest. Näiteks koordineeris ta Eesti-Vene ja Eesti-Läti piiriläbirääkimisi.<ref name="xhtWJ" /> [[1997]]. aastal algatas Indrek Tarand koos mõttekaaslastega Eesti Vabariigi reservväelaste vabatahtlikud kursused.<ref name="GlXzU" /> Kursuse lõppedes omandas Indrek Tarand nooremleitnandi auastme. Tänaseks on liikumisest välja kasvanud [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] ning Tarand on selle asutajaliige.<ref name="vOE1i" /> Aastal 2001 nimetas president [[Lennart Meri]] Indrek Tarandi Eesti Vabariigi esindajaks [[Püha Tool]]i juures.<ref name="S10Mg" /> 18. mail [[2001]] andis Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Püha Tooli juures Indrek Tarand paavst [[Johannes Paulus II]]-le tema 81. sünnipäeval üle oma volikirja.<ref name="mMes7" /> Selles ametis oli ta [[2002]]. aastani, mil ta pidi kohast loobuma erimeelsuste tõttu välisminister [[Kristiina Ojuland]]iga. 2002. aasta juunis tabati kantsler Tarand 1,07-promillise joobe tunnustega autoroolist ning vallandati päevapealt töölt ministeeriumis.<ref name="iG3Nv" /> "See on suureks löögiks mu lähedastele ja sõpradele, kes on uskunud minusse. Olen juhtunu pärast väga kurb ning enam seda ei juhtu," lubas ta. "Mul on äärmiselt piinlik teada saada, et see juhtus ministeeriumi auto roolis ajal, kui kantsler oli puhkusel," kritiseeris Tarandit välisminister Ojuland, kes tabati sarnases olukorras 1997. aastal.<ref name="aY5KV" /> Lisaks süüdistas Vabariigi Valitsus ajakirjanduse andmetel Tarandit vääritus käitumises, mis aga ei leidnud kohtus tõendamist.<ref name="3dJSa" /> [[2005]]. aastal selgus, et välisministeeriumist on kadunud 91 dokumenti. Väidetavalt 4 oli jäänud Indrek Tarandi valdusse. Peaminister [[Andrus Ansip]] ütles, et kaduma läinud dokumentides ei olnud midagi, mis võiks Eestit kahjustada.<ref name="3Xpcu" /> Pärast välisministeeriumist lahkumist oli Tarand kuni [[2003]]. aastani Eesti Panga personalijuht.<ref name="lbSoo" /> Aastail 2002–2003 töötas Indrek Tarand [[Eesti Jahimeeste Selts]]i tegevjuhina<ref name="PBbkg" /> ning 2003–2009 oli vabakutseline tele- ja raadiosaadete juht ning kolumnist ([[Teletaip (saade)|Teletaip]], [[Varivalitsus]], [[Põhjala pärlid]], [[Targem kui 5b]]).<ref name="6J026" /> 2006. aastal osales Indrek Tarand koos tantsuõpetaja [[Kaisa Oja]]ga [[Kanal 2]] populaarses telesaates "[[Tantsud tähtedega]]".<ref name="1QJ4E" /> Ta ei jõudnud paremate hulka.<ref name="Fwc8v" /> [[2007]]. aastal oli ta [[Gruusia]] presidendi administratsiooni reformi nõustaja.<ref name="o2ogm" /> [[2008]]. aastal, kui [[Venemaa Föderatsioon]]i relvajõud ründasid Gruusiat, algatas Indrek Tarand koos [[Priit Heinsalu]]ga Eesti vabatahtlike abimissiooni [[Tbilisi]]sse.<ref name="y57JA" /> President [[Mihheil Saakašvili]] autasustas Indrek Tarandit [[2013]]. aastal Gruusia presidendi riikliku teenetemärgiga, mis anti kätte [[Brüssel]]is. Aastatel [[2005]]–[[2009]] oli Indrek Tarand [[Eesti Sõjamuuseum]]i direktor.<ref name="Affds" /> [[19. august]]il [[2009]] teatati, et Tarand esitas kaitseminister [[Jaak Aaviksoo]]le avalduse muuseumi direktori ametikohalt lahkumiseks sama aasta [[1. september|1. septembrist]] seoses tööleasumisega [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmena. Kaitseminister rahuldas Tarandi avalduse ja nimetas ta alates septembrist 2009 muuseumi nõukogu liikmeks.<ref name="Gamsp" /> Tarand on kandideerimise põhjusena nimetanud soovi kehtestada valimistel nn avatud nimekirjad, mis valimistejärgselt Riigikogu poolt ka seadustatud said. <ref name="5CeRr" /> Euroopa Parlamendis töötamise ajal kandideeris Indrek Tarand parlamendi asepresidendiks, kuid taandas lõppvoorus oma kandidatuuri naiskandidaatide kasuks.<ref name="jHDRm" /> Euroopa Parlamendis kuulub Indrek Tarand Euroopa Roheliste fraktsiooni ning on tegev Põhiseaduskomisjonis, Väliskomisjonis ja Julgeoleku ning kaitse alakomisjonis.<ref name="S9g8n" /> 11. veebruaril 2012 esines Indrek Tarand Tartus [[ACTA]]-vastasel meeleavaldusel, olles Euroopa Parlamendis hääletanud ACTA vastu<ref name="JXOyB" /> ning korraldas huvilistele 22. veebruaril Kumu auditooriumis ACTA teabepäeva.<ref name="xrS9W" /> Alates [[2013]]. aastast on Indrek Tarand [[Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit|Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu]] president ja juhatuse esimees.<ref name="lh7QQ" /> [[2015]]. aastal istutas Tarand koos Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liikmetega [[Eiki Nestor]]i kingitud [[Pihlakas|pihlaka]].<ref name=":0" /> Hoolimata poliitikas kaasalöömisest pole Tarand kuulunud ühtegi erakonda. 7. septembril 2018 teatas ta, et kandideerib [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirja esinumbrina [[Pärnu]]s. Erakonna liikmeks ta esialgu ei astu.<ref>[https://www.err.ee/859604/tarand-kandideerib-riigikokku-sotside-nimekirjas Tarand kandideerib riigikokku sotside nimekirjas], ERR</ref> ===Osalemine Euroopa Parlamendi valimistel=== [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] astus Tarand üles üksikkandidaadina ja ta osutus valituks, kogudes 25,81% häältest. Ta sai 102 509 valija toetuse ning jäi vaid 1016 häälega alla enim hääli saanud [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnale]].<ref name="cd0fz" /> Parlamendis liitus Tarand [[Rohelised/Euroopa Vabaliit|Euroopa Parlamendi Roheliste fraktsiooniga]]. [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] osales Tarand uuesti üksikkandidaadina ja osutus taas valituks, kogudes 43 390 häält ehk 13,2% häältest. [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Tarand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas. Ta kogus 2857 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://ep2019.valimised.ee/et/elected-members/index.html Võrdlusarvu alusel jagatud mandaadid] Euroopa Parlament 2019</ref> Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] erakonna [[Eesti 200]] nimekirjas, kogus 2256 häält ning ei osutunud valituks.<ref>Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> ===Kandideerimine 2011. aasta Eesti presidendivalimistel=== {{vaata|2011. aasta Eesti presidendivalimised}} Indrek Tarand kandideeris [[2011]]. aastal [[Toomas Hendrik Ilves]]e vastaskandidaadina [[Eesti president|Eesti presidendiks]]. Ta esitati ainsa vastaskandidaadina [[Keskerakond|Keskerakonna]] Riigikogu fraktsiooni poolt ning ta kogus [[29. august]]il 2011 toimunud salajasel hääletusel Riigikogus 25 häält ega osutunud valituks, Ilves sai 73 häält ning valiti teiseks ametiajaks presidendiks. Alates 9. augustist [[2021]] töötas Indrek Tarand diplomaatilisel ametikohal (lauaülem) välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroos. Septembrist [[2022]] töötab ta ajalooõpetajana [[Tallinna Ühisgümnaasium]]is. Alates 10. juulist 2024 töötab Tarand 0,7 töökoormusega Riigikogu esimehe [[Lauri Hussar]]i (Eesti 200) abina. ==Tunnustus== * 2001 – [[Auleegioni orden]] (komandör)<ref name="xfdQF" /> * 2008 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] ==Särgiskandaal== {{vaata|Särgiskandaal}} [[24. september|24. septembril]] 2005 kandis Indrek Tarand [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] vahelisel [[jalgpall]]imatšil särki kirjaga "Kommarid ahju!". Särgil oli nimekiri inimestest, kelle kohta see käis, eesotsas peaministri [[Andrus Ansip]]i ja presidendi [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütliga]]. Indrek Tarand töötas tollal kaitseminister [[Jaak Jõerüüt|Jaak Jõerüüdi]] alluvuses ja Jõerüüdi väitel oli Tarandi tegu ajendiks, miks ta astus kaitseministri kohalt tagasi.<ref name="UmIqn" /> ==Isiklikku== Ta on klimatoloog ja poliitik [[Andres Tarand]]i ja raadioajakirjanik [[Mari Tarand]]i poeg ning ajakirjanik [[Kaarel Tarand]]i vanem vend. Indrek Tarand on 1988. aastast abielus<ref name="2Wz7O" /> ning tal on kolm last: pojad Julius ja Konrad ning tütar Helmi{{lisa viide}}.<ref name="eqB7x" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="GjvKD">{{cite web | url = http://www.tarand.ee/indrek/cv/ | title = Indrek Tarand CV}}</ref> <ref name="ao2K6">{{cite web | url = http://www.ut.ee/et/687573 | title = Indrek Tarand sattus ajalugu õppima juhuse tahtel | accessdate = 21.01.2014 | last = Kasterpalu | first = Kadri | publisher = Tartu Ülikool | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201181607/http://www.ut.ee/et/687573 | url-status = dead }}</ref> <ref name="hEHPN">{{cite news | first = Jüri | last = Pino | title = Indrek Tarand: Kuperjanovi haualt need jamad algavad | date = 23.12.2000 | url = http://www.ohtuleht.ee/100472/indrek-tarand-kuperjanovi-haualt-need-jamad-algavad | work = Õhtuleht | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="2L1qu">[[Lauri Vahtre]], Meenutusi kadunud maailmast. Tallinn, Avita 1999. Lk 209–210.</ref> <ref name="yzF1p">{{cite news | title = Indrek Tarandi osav enesemüümine tööturul | date = 14.03.2009 | url = http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vanakuld/indrek-tarandi-osav-enesemuumine-tooturul.d?id=27686631 | work = Eesti Ekspress | accessdate = 21.01.2014 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ABan4">* {{cite news | first = Kärt | last = Karpa | title = Rahvusvärvid jõudsid 15 aastat tagasi taas Eesti avalikkuse ette | date = 15.04.2003 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahvusvarvid-joudsid-15-aastat-tagasi-taas-eesti-avalikkuse-ette.d?id=50952211 | work = Eesti Päevaleht | accessdate = 21.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055057/http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahvusvarvid-joudsid-15-aastat-tagasi-taas-eesti-avalikkuse-ette.d?id=50952211 | url-status = dead }} * {{cite web | url = http://www.eys.ee/liikmed.php | title = EÜS: Liikmed | access-date = 2014-01-26 | archive-date = 2016-04-07 | archive-url = https://web.archive.org/web/20160407192839/http://www.eys.ee/liikmed.php | url-status = dead }}</ref> <ref name="YElRZ">* {{cite news | title = Läkitus Eesti Kongressile – Ettepanek taastada Eesti Vabariik | date = 14.02.1990 | url = http://www.eesti.ca/lakitus-eesti-kongressile-ettepanek-taastada-eesti-vabariik/article37432 | work = Edasi | accessdate = 21.01.2014}} * {{cite news | title = Eesti Kongress kui reaalsus (Tiit Pruuli, Mart Soidro, Sulev Vahtre, Tõnis Lukas, Indrek Tarand) | date = 21.02.1990 | url = http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=3757&Itemid=127&lang=et | work = Edasi | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="gdfgD">{{cite news | first = Priit | last = Pullerits | title = Olari Taal ihkab head ja tarka diktaatorit | date = 14.02.2009 | url = http://www.postimees.ee/81779/olari-taal-ihkab-head-ja-tarka-diktaatorit | work = Postimees | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="LVAWI">https://web.archive.org/web/20140203000323/http://www.jhubc.it/contact/ {{cite web | url = http://alumni.jhu.edu/estoniaclub | title = Estonia Club | quote = Club Chair Indrek Tarand, Bol 1993 | access-date = 2014-01-26 | archive-date = 2014-02-01 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201223058/http://alumni.jhu.edu/estoniaclub | url-status = dead }}</ref> <ref name="47wek">{{cite news | first = Priit | last = Simson | title = VE: Kirde-Eesti autonoomiareferendum | date = 19.07.2003 | url = http://www.virumaa.ee/2003/07/ve-kirde-eesti-autonoomiareferendum/ | work = Virumaa | accessdate = 21.01.2014 | archive-date = 2.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140202132354/http://www.virumaa.ee/2003/07/ve-kirde-eesti-autonoomiareferendum/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="fE9Lc">{{cite news | first = Teet | last = Korsten | title = Kakskümmend aastat tagasi hoiti Kirde-Eestis ära Dnestri-äärne stsenaarium | date = 16.07.2013 | url = http://pr.pohjarannik.ee/?p=8157 | work = Põhjarannik | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="xhtWJ">{{cite journal | title = Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu | journal = Diplomaatia | date = juuni 2005 | first = Kadri | last = Liik | volume = 21| url=http://www.diplomaatia.ee/artikkel/eesti-vene-piirilabiraakimiste-lugu | accessdate = 21.01.2014}}</ref> <ref name="GlXzU">* {{cite journal | title = Olla väärikas juht, kui isamaa vajab II | journal = Tagavaravägi | date = juuli 2007 | first = Iris | last = Assad | issue = 23 | pages = 1–2| iurl = http://www.erok.ee/uploads/files/tagavaravagi_nr_23.pdf | accessdate = 22.01.2014}} * {{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=sWyG6R3Lat4 | title = Esimene reservohvitseride kursus Meegomäel, 1997 | accessdate = 22.01.2014 | publisher = youtube.com}}</ref> <ref name="vOE1i">{{cite web | url = http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/asutamisleping | title = Eesti Reservohvitseride Kogu Asutamisleping | accessdate = 22.01.2014 | date = 22.07.1997 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203181407/http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/asutamisleping | url-status = dead }}</ref> <ref name="S10Mg">{{cite news | first = ETA | title = Indrek Tarand sai Püha Tooli suursaadikuks | date = 30.03.2001 | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-sai-puha-tooli-suursaadikuks.d?id=1362017 | work = Delfi | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055053/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-sai-puha-tooli-suursaadikuks.d?id=1362017 | url-status = dead }}</ref> <ref name="mMes7">{{cite press release | date = 21.05.2001 | title = Eesti suursaadik Püha Tooli juures Indrek Tarand andis üle volikirja | url = http://www.vm.ee/?q=node/951 | agency = Eesti Välisministeerium | accessdate = 22.01.2014}}</ref> <ref name="iG3Nv">{{cite news | title = Ojuland taotleb Tarandi ametist vabastamist | date = 22.07.2002 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/ojuland-taotleb-tarandi-ametist-vabastamist.d?id=50929444 | work = Eesti Päevaleht | access-date = 26.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055053/http://epl.delfi.ee/news/eesti/ojuland-taotleb-tarandi-ametist-vabastamist.d?id=50929444 | url-status = dead }}</ref> <ref name="aY5KV">[https://web.archive.org/web/20130609023439/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/loe-milline-kirev-kamp-kuulsusi-on-roolijoodikute-nimekirjas.d?id=48240613 "Loe, milline kirev kamp kuulsusi on roolijoodikute nimekirjas"] Delfi, 22. juuni 2011 (vaadatud 20. detsembril 2012)</ref> <ref name="3dJSa">*{{cite news | title = Komöödia kahes vaatuses ehk Kuidas valitsus pigistas Indrek Tarandilt lõplikku tõde joomise ja käratsemise kohta | date = 30.11.2002 | url = http://www.ohtuleht.ee/132045/komoodia-kahes-vaatuses-ehk-kuidas-valitsus-pigistas-indrek-tarandilt-loplikku-tode-joomise-ja-karatsemise-kohta | work = SL Õhtuleht | accessdate = 22.01.2014}} *{{cite news | first = Jaan | last = Väljaots | title = Indrek Tarand nimetab Kristiina Ojulandi valetajaks | date = 26.11.2002 | url = http://www.ohtuleht.ee/131784/indrek-tarand-nimetab-kristiina-ojulandi-valetajaks | work = SL Õhtuleht | accessdate = 22.01.2014}}</ref> <ref name="3Xpcu">"Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 48</ref> <ref name="lbSoo">{{cite news | title = Indrek Tarand läheb tööle Eesti Panka | date = 14.05.2003 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/indrek-tarand-laheb-toole-eesti-panka.d?id=50954553 | work = Eesti Päevaleht | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055104/http://epl.delfi.ee/news/eesti/indrek-tarand-laheb-toole-eesti-panka.d?id=50954553 | url-status = dead }}</ref> <ref name="PBbkg">{{cite news | title = Indrek Tarand asub jahimeeste seltsi juhtima | date = 31.10.2002 | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-asub-jahimeeste-seltsi-juhtima.d?id=4565264 | work = Delfi | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055057/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-asub-jahimeeste-seltsi-juhtima.d?id=4565264 | url-status = dead }}</ref> <ref name="6J026">*{{cite web | url = http://arhiiv.err.ee/vaata/teletaip | title = Teletaip | accessdate = 22.01.2014 | publisher = ERR }} *{{cite web | url = http://arhiiv.err.ee/vaata/varivalitsus | title = Varivalitsus | accessdate = 22.01.2014 | publisher = ERR }} *{{cite news | first = Eve | last = Heinla | title = Peaminister Indrek Tarand pani kokku varivalitsuse | date = 15.09.2004 | url = http://www.ohtuleht.ee/162603/peaminister-indrek-tarand-pani-kokku-varivalitsuse | work = SL Õhtuleht | accessdate = 22.01.2014 }} *{{cite web | url = https://arhiiv.err.ee/vaata/pohjala-parlid-palmse-mois | title = Põhjala pärlid | accessdate = 22.01.2014 }} *{{cite web | url = http://targem.elu24.ee/ | title = Targem kui 5b | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201204310/http://targem.elu24.ee/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="1QJ4E">{{cite web | url = http://www.hobitants.ee/index.php?option=com_community&view=videos&task=video&groupid=25&videoid=51&Itemid=504&lang=et | title = Tantsud tähtedega, 1. hooaeg, 2. saade, Indrek rumba's Video | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201213712/http://www.hobitants.ee/index.php?option=com_community&view=videos&task=video&groupid=25&videoid=51&Itemid=504&lang=et | url-status = dead }}</ref> <ref name="Fwc8v">"Kes? Mis? Kus?" 2008. lk 426</ref> <ref name="o2ogm">* {{cite news | first = Jan | last = Jõgis-Laats | title = Sõjamuuseumi direktor Indrek Tarand nõustab Gruusia reforme | date = 23.10.2007 | url = http://epl.delfi.ee/news/eesti/sojamuuseumi-direktor-indrek-tarand-noustab-gruusia-reforme.d?id=51105846 | work = Eesti Päevaleht | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 3.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140203055108/http://epl.delfi.ee/news/eesti/sojamuuseumi-direktor-indrek-tarand-noustab-gruusia-reforme.d?id=51105846 | url-status = dead }} * {{cite news | title = Arengukoostööprojekt: Gruusia riigijuhtimisreformi nõustamine (pdf) | date = 26.10.2006 | url = http://web-static.vm.ee/static/failid/266/2006_19_Mart_Laari_Gruusia_projekt.pdf | work = EV Välisministeerium | accessdate = 22.01.2014 }}</ref> <ref name="y57JA">{{cite news | first = Vahur | last = Koorits | title = Eestlased tahavad Gruusiale appi minna | date = 12.08.2008 | url = http://gruusia.postimees.ee/26252/eestlased-tahavad-gruusiale-appi-minna | work = Postimees | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 2.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140202145201/http://gruusia.postimees.ee/26252/eestlased-tahavad-gruusiale-appi-minna | url-status = dead }}</ref> <ref name="Affds">{{cite news | title = Laidoneri muuseumi direktoriks sai Indrek Tarand | date = 21.03.2005 | url = http://uudised.err.ee/v/5fef34d4-a937-4116-94c2-c2f345ddc524 | work = uudised.err.ee | accessdate = 22.01.2014}}</ref> <ref name="Gamsp">http://www.postimees.ee/?id=154259 Indrek Tarand loobub muuseumijuhi kohast. – Postimees Online, 19.08.2009.</ref> <ref name="5CeRr">* {{cite news | title = Valitsus toetab europarlamendi valimistel avatud nimekirju | date = 09.07.2009 | url = http://www.postimees.ee/140008/valitsus-toetab-europarlamendi-valimistel-avatud-nimekirju | work = Postimees | accessdate = 22.01.2014 }} * {{Cite news |author=P. Ehin |title=Independent candidates in national and European elections: Study |number=PE 493.008 |work=European Parliament Policy Department C: Citizens' Rights and Constitutional Affairs |year=2013 |url=http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/etudes/join/2013/493008/IPOL-AFCO_ET(2013)493008_EN.pdf |publisher=European Parliament |accessdate=22.01.2014 |author2=Ü. Madise, M. Solvak, R. Taagepera, K. Vassil, P. Vinkel}} * {{cite journal | title = Indrek Tarandi edulugu "Vali vaba inimene!" kriisi taustal | journal = Hortus Semioticus | date = 2010 | first = Katre | last = Väli | issue = 5 | pages = 35–41 | url = http://www.ut.ee/hortussemioticus/5_2010/vali.html | accessdate = 22.01.2014 | archive-date = 1.02.2014 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140201181555/http://www.ut.ee/hortussemioticus/5_2010/vali.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="jHDRm">* {{cite web | url = http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | title = Aruanne Euroopa Parlamendi asepresidendiks kandideerimise kohta | accessdate = 26.01.2014 | last = Tarand | first = Indrek}} * {{cite news | title = TV3: Tarand kandideerib europarlamendi asepresidendiks | date = 13.01.2012 | url = http://www.tarand.ee/2012/01/aruanne-euroopa-parlamendi-asepresidendiks/ | work = Postimees | accessdate = 26.01.2014}}</ref> <ref name="S9g8n">{{cite web | url = http://www.greens-efa.eu/36-details/tarand-indrek-64.html | title = Tarand Indrek – Details – The Greens / European Free Alliance | accessdate = 26.01.2014 | archive-date = 17.12.2013 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131217003906/http://www.greens-efa.eu/36-details/tarand-indrek-64.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="JXOyB">{{cite news | title = Galerii: Tartus avaldas ACTA lepingu vastu meelt tuhatkond inimest | date = 11.02.2012 | url = http://tartu.postimees.ee/736016/galerii-tartus-avaldas-acta-lepingu-vastu-meelt-tuhatkond-inimest | work = Postimees | accessdate = 26.01.2014}}</ref> <ref name="xrS9W">{{cite web | url = https://www.youtube.com/playlist?list=PL1626DA0A7C5F4F27 | title = Acta seminar 2012 | accessdate = 26.01.2014}}</ref> <ref name="lh7QQ">{{cite web | url = http://www.elil.ee/?doc=10008 | title = ELIL Juhatus | accessdate = 26.01.2014}}</ref> <ref name="cd0fz">[http://www.vvk.ee/ep09/index.php?id=11205 Vabariigi Valimiskomisjon]</ref> <ref name="xfdQF">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |vaadatud=2017-02-16 |arhiivimisaeg=2016-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160523213732/http://www.ambafrance-ee.org/Prantsuse-aumarkidega-autasustatud-eestimaalased |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UmIqn">"Kes? Mis? Kus?" 2006. lk 108, 184. Hiljem on ajakirjanduses vihjatud, et Jõerüüdi tagasiastumise motiiviks oli Kaitseministeeriumi salajasi andmeid kandnud mälupulga kadumine. Vt: Heidit Kaio, Janar Filippov, [[Mihkel Kärmas]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B99B1613D114486FC2257132002E9E48] "Mälupulga uskumatud seiklused" Eesti Ekspress, 16. märts 2006</ref> <ref name="2Wz7O">[[Riho Laurisaar]], [http://www.epl.ee/artikkel/286103 "Indrek Tarand valmistub ristisõjaks Venemaa vastu"], Eesti Päevaleht, 26. veebruar 2005</ref> <ref name="eqB7x">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006. lk 453</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.tarand.ee Indrek Tarandi koduleht] *[[Teet Korsten]]. [http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=174 ''Varivalitsuse'' peaminister Indrek Tarand usub Eesti püsimajäämisesse], Põhjarannik, 23. aprill 2005 *[http://poliitika.postimees.ee/?id=127339 Online-intervjuu: vastas Indrek Tarand] Postimees.ee, 3. juuni 2009 *[[Kärt Anvelt]]. [http://www.epl.ee/artikkel/470751 Indrek Tarand: Tallinn on võimalik tagasi võita] EPL.ee, 9. juuni 2009 *[http://www.ekspress.ee/2009/06/11/eesti-uudised/42077-indrek-tarand-i-did-it-my-way-ehk-kuidas-minust-sai-europarlamendi-liige Indrek Tarand: "I Did It My Way" ehk kuidas minust sai europarlamendi liige] Ekspress.ee, 11. juuni 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=159869 100 000 hääle mees Indrek Tarand], Postimees, 5. september 2009 *[http://www.ekspress.ee/2009/11/11/arvamus/45877-poliitilisest-korruptsioonist-ja-parteide-rahastamisest Indrek Tarand: Poliitilisest korruptsioonist ja parteide rahastamisest], ekspress.ee, 11. november 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=214245 Indrek Tarand: muljeid etenduselt «Volinike kuulamine»], Postimees, 20. jaanuar 2010 {{JÄRJESTA:Tarand, Indrek}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] tu1uckorwxcs54ikzexgorlw404p1dk Rakvere Pauluse kirik 0 176442 6752558 6719028 2024-10-31T09:58:00Z Castellum 9117 6752558 wikitext text/x-wiki '''Rakvere Pauluse kirik''' on endine [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Rakvere]] linnas. ==Eellugu== Uue kiriku ehitamise vajaduse Rakvere linnas lõi [[Rakvere Pauluse kogudus]]e tekkimine [[1931]]. aastal. Pauluse kogudusel oma kirikut ei olnud, [[Rakvere Kolmainu kirik]]ut kasutada ei saanud, kuivõrd omanik [[Rakvere Kolmainu kogudus]]e väite järgi hoone oli niigi ülekoormatud ja seda kasutas ka [[Rakvere Saksa kogudus]]. Samuti oli keeldumise põhjus see, et Pauluse kogudus ei kuulunud [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Üldkirikusse]]. Jumalateenistused toimusid [[Rakvere Vabatahtlik Tuletõrjeühing|Rakvere Vabatahtliku Tuletõrjeühingu]] saalis ning endises Käsitööliste Seltsi saalis.<ref name="varik-1979">Varik 1979, lk 43</ref> ==Kiriku ehitamine== Pauluse kogudus ostis [[26. mai]]l [[1933]] kaks kinnistut [[Vabadusplats (Rakvere)|Vabadusplats]]i ääres (tänapäevase aadressiga [[Võimla tänav|Võimla]] 1). Kirikuhoone projekteerimine anti üle arhitekt [[Alar Kotli]]le, kes tegi 1935. aastal esimesed joonised. Lõplik projekt kinnitati Rakvere linnas 25. mail 1936 ja [[Teedeministeerium]]is 4. juunil 1936. Kirik oli kavandatud kahe põhjatorniga, mille üleminek tornist nõelkiivritele oli järsk. Üldse on tornide ja kiivrite lahendusi teada umbes viis varianti. Ka ühe torniga varianti esines, kuid nendest pole peale algvisandite rohkem midagi teada. Projekti järgi oli hoone krohvitud heledaks ning liigendatud ainult avade raamistusega. Peafassaad oli liigendatud kolme suure petikorva ja keskmises orvas paikneva kujuga.<ref name="RT 2008">[[Robert Treufeldt]]. "Ajalooline ülevaade". // Rakvere Võimla tn. 1. Rakvere Pauluse kirik. Konserveerimine, remont, ennistamine ja ehitamine. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinn 2008. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-8484. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA 5025.2.9451. Leht 6–7</ref> Koguduse nõukogu andis [[24. mai]]l [[1937]]. aastal kiriku alusmüüride ehitamise ehitusmeister Leonhard Köbasele, kiriku nurgakivi paneku toimetas piiskop [[Hugo Bernhard Rahamägi]] [[3. juuli]]l 1937. Sama aasta sügisel said alusmüürid valmis ning töö jäi rahapuudusel seisma. Kiriku ehitustööd jätkusid [[1939]]. aastal, ehitamine anti uuesti ettevõtja Köbasele. Sama aasta sügisel viidi [[paekivi]]st, mörttelliskividest ja [[raudbetoon]]ist ehitatud kirik katuse alla. [[1940]]. aastal jätkusid sisetööd. Kiriku pühitses piiskop [[Johann Kõpp]] [[16. juuni]]l 1940.<ref>"Rakveres valmis uus kirik. Pauluse kiriku pühitsemist toimetab piiskop dr. J. Kõpp". Päevaleht nr 158, 15. juuni 1940. Lk 5</ref> Kirikuhoone ei saanud ajaloosündmuste keerises ja rahanappuses lõplikult valmis. Ehitamata jäid tornikiivrid ning kantseleitiib väljaku äärde. [[Mart Kalm]]u järgi olid tornikiivrid projekti algvariandis jässakalt tömbid, lõplikus aga sihvakalt kõrged.<ref name="Kalm">Kalm 1997</ref> Tegelikult esines projektides nii tömpe kui ka sihvakaid kiivrivariante ning päris täpselt polegi teada, milline oli lõplik ehitada kavatsetud variant.<ref name="RT 2008" /> ==Arhitektuur== Rakvere Pauluse kiriku juures esineb nii [[ekspressionism (arhitektuur)|ekspressionistlikke]] kui ka [[funktsionalism (arhitektuur)|funktsionalistlikke]] jooni. Ekspressionismile on iseloomulikud kolm nelinurkse [[portaal (arhitektuur)|portaali]] kohal kõrguvat ümarkaarset [[nišš]]i ning ülestikku asetsevad madalad aknad võimsate tornide ülaosas. Funktsionalistlikud on kiriku kaarakanad,<ref name="Tamm" /> samuti meenutavad sümmeetrilisusest hoolimata seda suunda pikihoone lamekatus, avade paigutus ja fassaadid.<ref name="Kalm" /> Krohvimata paekivifassaadi tõttu pääseb enam mõjule saksapärane ekspressionism. Funktsionalistlikud elemendid tulnuks paremini esile, kui hoone oleks algse kava kohaselt krohvitud.<ref name="Tamm" /> Tornidele kavandatud teravate kiivrite eeskujuks oli gooti [[telkkiiver]].<ref name="Tamm" /> Interjööris on tähelepanuväärsed külgseinte ääres paiknevad ümarkaaravadega põikseinad, mille tagune ruumiosa meenutab külglööve. [[Mart Kalm]] peab arhitekt Kotli võimalikuks eeskujuks [[Dominikus Böhm]]i projekteeritud [[Püha Josefi kirik]]ut [[Zabrze]]s ([[1934]]).<ref name="Kalm" /> ==Teise maailmasõja järel== [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] kirik kannatada ei saanud. [[1942]]–[[1943]] valmistasid vennad [[Rudolf Kriisa|Rudolf]] ja [[Harry Kriisa]] kogudusele kümne registriga [[orel]]i.<ref>Varik 1979, lk 47</ref> Rakvere Pauluse kogudus kasutas kirikut 11 aastat. [[30. juuli]]l [[1951]] otsustas koguduse täiskogu lõpetada kiriku kasutamise seoses koguduse liitmisega [[Rakvere Kolmainu kogudus]]ega; orel, altar ja kantsel läksid [[Lüganuse kogudus]]e valdusse. Kasutamata jäänud kiriku andis Rakvere Linna RSN Täitevkomitee 1951. aastal [[VSÜ Kalev]]ile, kes ehitas sellest omale võimla.<ref>Varik 1979, lk 49</ref> Vahelagi rõdu kõrgusel ehitati aastatel [[1958]]–[[1959]].<ref name="Kalm" /> [[Eesti taasiseseisvumine|Taasiseseisvumise]] järel läks hoone Kolmainu koguduse omandisse, oli kasutuses võimlana.<ref>[https://www.err.ee/571477/eelk-rakvere-kogudus-sai-loa-muua-pauluse-kiriku-hoone EELK Rakvere kogudus sai loa müüa Pauluse kiriku hoone]. www.err.ee, 3. august 2016</ref> Rakvere linnal on plaanis teha kirikuhoonest mitmeotstarbeline kontserdimaja, mis koos lisahoonega moodustaks [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] nimelise muusikamaja.<ref>[https://kultuur.err.ee/860074/rakveres-sai-allkirjad-arvo-pardi-muusikamaja-projekteerimisleping "Rakveres sai allkirjad Arvo Pärdi muusikamaja projekteerimisleping"]. ERR, 9. september 2018</ref> Ümberehitus algas 2023. aasta lõpus. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tamm">{{netiviide | url = http://www.sirp.ee/archive/2001/21.12.01/Kunst/kunst1-2.html| pealkiri = Moodsad kirikud. Eesti 1920.–30. aastate sakraalarhitektuur | autor = Egle Tamm | väljaanne = Sirp | aeg = 21.12.2001}}</ref> }} ==Kirjandus== *Jaan Varik. Sündmusi Rakvere Kolmainu koguduse elust 1917. aasta oktoobrist kuni 1936. aasta oktoobrini. Rakvere 1979 *Jaan Varik. Rakvere kiriku hoone ja inventar ning varem kirikule kuulunud objektid. Rakvere 1981 *[[Mart Kalm]]. "Pauluse kirik Võimla t. 1". // Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja [[Villem Raam]]. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn 1997. Lk 126 *[[Robert Treufeldt]]. "Ajalooline ülevaade". // Rakvere Võimla tn. 1. Rakvere Pauluse kirik. Konserveerimine, remont, ennistamine ja ehitamine. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinn 2008. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-8484. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA 5025.2.9451 ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|15743}} {{koord|NS=59.343308|EW=26.363828|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Rakvere kirikud]] [[Kategooria:Rakvere ehitised]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna kultuurimälestised]] eipbfjiujk05000lhwp1koqvrx2jxa4 Heinrich Laretei 0 177446 6752344 6687458 2024-10-30T17:43:53Z Amherst99 15496 /* Isiklikku */ 6752344 wikitext text/x-wiki [[Fail:Heinrich Laretei.png|pisi|Heinrich Laretei 1926. aastal]] '''Heinrich Laretei''' [[VR II/3]] ([[4. jaanuar]] [[1892]] [[Õisu]], Kaarli vald, [[Viljandimaa]] – [[3. aprill]] [[1973]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[diplomaat]], [[poliitik]] ja sõjaväelane ([[kapten]]). ==Elulugu== Ta lõpetas 1913. aastal [[Pärnu Aleksandri Gümnaasium]]i. Aastatel 1914–1917 osales [[I Maailmasõda|I maailmasõjas]]. Aastatel 1917–1918 oli ta Peterburi Eesti Komitee sekretär. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|1917–1918 Saksa okupatsioon]]i järel oli ta kohaliku [[Kaitseliidu Narva malev|Narva Kaitseliidu]] ülemaks<ref>[https://web.archive.org/web/20200717173535/http://ev100.pohjala.ee/1918/ 1918 | Põhjalased vabadussõjas], EÜS Põhjala ajalooblogi, (vaadatud 17.07.2020)</ref>. [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] lõpus [[1920]]. aasta alguses [[kaitseväeteenistus|teenis]] kapten Heinrich Laretei [[Suurtükiväe Tagavara Divisjon]]i ülema ametikohal. Aastatel 1920–1923 õppis [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] kaubandust, kuid ei lõpetanud. Oli [[EÜS Põhjala]] liige. 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926 oli ta [[II Riigikogu]] liige [[Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit|Demobiliseeritud Sõjameeste Liidu]] saadikuna. 15. juunist 1926 oli ta [[III Riigikogu]] liige asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate koonduse rühmas, kuid astus Riigikogu liikme kohalt tagasi 18. novembril 1926, teda asendas [[Aleksander Kornel]]. Aastatel 1926–1928 (pärast [[Ado Birk]]i) oli ta Eesti Vabariigi [[saadik]] [[NSV Liit|NSV Liidus]] ([[Moskva]]s), aastatel 1928–1931 Eesti Vabariigi saadik [[Leedu]]s (Kaunases). Aastatel 1931–1936 oli ta [[Välisministeerium]]i poliitilise osakonna direktor, 1933–1936 välisministri abi.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19520109&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Minister H. Laretei 60-aastane. Vaba Eestlane – Free Estonian, 9. jaanuar 1952]</ref> 1936–1940 oli ta Eesti Vabariigi saadik [[Rootsi]]s, [[Taani]]s ja [[Norra]]s. Kui [[Nõukogude Liit]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1940. aastal Eesti okupeeris]], oli Heinrich Laretei Eesti Vabariigi [[saadik]] [[Rootsi]] Kuningriigis ([[Stockholm]]is). Ta ei tunnustanud Eesti okupatsiooni, keeldus tagasi pöördumast Eestisse ja jäi Rootsi. Nõukogude võim mõistis ta tagaselja surma kui "kodumaa reeturi". 1940. aastast tegeles ta Rootsis aiandusäriga. 1944 juulist oli ta [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]] liige.<ref>[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1045&_xr=eNotiLkNgDAMRXfxAmAoQD%252FTuHBhCSLiOBXK7pzVOwSM0zAmwfxJBU8g19K0xiDSgu63gg51zbbbkwtoE9fQtxhUfjKl3i9sRRoR Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944]</ref> Ta oli [[Eesti Rahvusfond]]i ja [[Rootsi Eestlaste Esindus]]e üks rajajaid. 1964. aastast oli ta ajalehe [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]] tegevtoimetaja. Ta oli [[Eesti Vabade Ajakirjanike Ühing]]u<ref>[[Voldemar Kures]]. Seitsme lukuga suletud raamat, II köide. Tartu, 2006</ref> asutajaliige, esimene esimees ja alates 18. detsembrist 1961 auliige.<ref>H. Laretei vabade ajakirjanike auliikmeks. Välis-Eesti, 23. detsember 1961, nr. 49, lk. 1.</ref> ==Isiklikku== Heinrich Laretei abikaasa oli Alma Laretei (1895–1974). Neil oli kaks last: Maimu Evéquoz (Laretei) (1920–2012) ja [[Käbi Laretei]] (1922–2014). Heinrich Laretei vanemad Hans ja Anno Laretei [[Juuniküüditamine|küüditati 14. juunil 1941]] [[NKVD]] poolt ja nad surid 1942. aastal asumisel [[Kirovi oblast]]is. ==Tunnustus== *1938 – Kommendör med stora korset av Kungl. Svenska Nordstjärneorden ==Teosed== *''Birgiaad : saadik Heinrich Laretei mälestuskilde aastailt 1926-27 ; An envoy disappears : reminescences of Heinrich Laretei on his mission to Moscow, published on the occasion of his 70th birthday.'' Stockholm: EÜS Põhjala, 1962.  *''Saatuse mängukanniks : mällu jäänud märkmeid.'' Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970. – 264 lk (Kordustrükk – Tallinn: Abe, 1992. – 222 lk) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|1371}} *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=1585&_xr=eNotiLkNgDAMRXfxAmAoQD%252FTuHBhCSLiOBXK7pzVOwSM0zAmwfxJBU8g19K0xiDSgu63gg51zbbbkwtoE9fQtxhUfjKl3i9sRRoR Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944] *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=21151 Heinrich Laretei Ohvitseride andmekogus] *[https://dx.doi.org/10.7916/d8-akmf-xq75 A. Malõševi intervjuu Heinrich Lareteiga, 1965] (audio, vene keeles), Columbia Ülikooli digikogu {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Laretei, Heinrich}} [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti põllutööministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kindralkubernerid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti saadikud Nõukogude Liidus]] [[Kategooria:Nõmme linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti suurtükiväelased]] [[Kategooria:Sõjavägede Staabi ohvitseridekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Narva maleva pealikud]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1973]] 6icf4a7nnaaxnnsvbrpnn1f8ssjy7gd 6752346 6752344 2024-10-30T17:47:54Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 6752346 wikitext text/x-wiki [[Fail:Heinrich Laretei.png|pisi|Heinrich Laretei 1926. aastal]] '''Heinrich Laretei''' [[VR II/3]] ([[4. jaanuar]] [[1892]] [[Õisu]], Kaarli vald, [[Viljandimaa]] – [[3. aprill]] [[1973]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[diplomaat]], [[poliitik]] ja sõjaväelane ([[kapten]]). ==Elulugu== Ta lõpetas 1913. aastal [[Pärnu Aleksandri Gümnaasium]]i. Aastatel 1914–1917 osales [[I Maailmasõda|I maailmasõjas]]. Aastatel 1917–1918 oli ta Peterburi Eesti Komitee sekretär. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|1917–1918 Saksa okupatsioon]]i järel oli ta kohaliku [[Kaitseliidu Narva malev|Narva Kaitseliidu]] ülemaks<ref>[https://web.archive.org/web/20200717173535/http://ev100.pohjala.ee/1918/ 1918 | Põhjalased vabadussõjas], EÜS Põhjala ajalooblogi, (vaadatud 17.07.2020)</ref>. [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] lõpus [[1920]]. aasta alguses [[kaitseväeteenistus|teenis]] kapten Heinrich Laretei [[Suurtükiväe Tagavara Divisjon]]i ülema ametikohal. Aastatel 1920–1923 õppis [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] kaubandust, kuid ei lõpetanud. Oli [[EÜS Põhjala]] liige. 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926 oli ta [[II Riigikogu]] liige [[Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit|Demobiliseeritud Sõjameeste Liidu]] saadikuna. 15. juunist 1926 oli ta [[III Riigikogu]] liige asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate koonduse rühmas, kuid astus Riigikogu liikme kohalt tagasi 18. novembril 1926, teda asendas [[Aleksander Kornel]]. Aastatel 1926–1928 (pärast [[Ado Birk]]i) oli ta Eesti Vabariigi [[saadik]] [[NSV Liit|NSV Liidus]] ([[Moskva]]s), aastatel 1928–1931 Eesti Vabariigi saadik [[Leedu]]s (Kaunases). Aastatel 1931–1936 oli ta [[Välisministeerium]]i poliitilise osakonna direktor, 1933–1936 välisministri abi.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19520109&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Minister H. Laretei 60-aastane. Vaba Eestlane – Free Estonian, 9. jaanuar 1952]</ref> 1936–1940 oli ta Eesti Vabariigi saadik [[Rootsi]]s, [[Taani]]s ja [[Norra]]s. Kui [[Nõukogude Liit]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1940. aastal Eesti okupeeris]], oli Heinrich Laretei Eesti Vabariigi [[saadik]] [[Rootsi]] Kuningriigis ([[Stockholm]]is). Ta ei tunnustanud Eesti okupatsiooni, keeldus tagasi pöördumast Eestisse ja jäi Rootsi. Nõukogude võim mõistis ta tagaselja surma kui "kodumaa reeturi". 1940. aastast tegeles ta Rootsis aiandusäriga. 1944 juulist oli ta [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]] liige.<ref>[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1045&_xr=eNotiLkNgDAMRXfxAmAoQD%252FTuHBhCSLiOBXK7pzVOwSM0zAmwfxJBU8g19K0xiDSgu63gg51zbbbkwtoE9fQtxhUfjKl3i9sRRoR Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944]</ref> Ta oli [[Eesti Rahvusfond]]i ja [[Rootsi Eestlaste Esindus]]e üks rajajaid. 1964. aastast oli ta ajalehe [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]] tegevtoimetaja. Ta oli [[Eesti Vabade Ajakirjanike Ühing]]u<ref>[[Voldemar Kures]]. Seitsme lukuga suletud raamat, II köide. Tartu, 2006</ref> asutajaliige, esimene esimees ja alates 18. detsembrist 1961 auliige.<ref>H. Laretei vabade ajakirjanike auliikmeks. Välis-Eesti, 23. detsember 1961, nr. 49, lk. 1.</ref> ==Isiklikku== Heinrich Laretei abikaasa oli Alma Laretei (1895–1974). Neil oli kaks last: Maimu Evéquoz (Laretei) (1920–2012) ja [[Käbi Laretei]] (1922–2014). Heinrich Laretei vanemad Hans ja Anno Laretei [[Juuniküüditamine|küüditati 14. juunil 1941]] [[NKVD]] poolt ja nad surid 1942. aastal asumisel [[Kirovi oblast]]is. ==Tunnustus== *1938 – Rootsi [[Põhjatähe ordeni]] komandöririst ([[rootsi keel]]es ''kommendör med stora korset av Kungl. Svenska Nordstjärneorden'') ==Teosed== *''Birgiaad : saadik Heinrich Laretei mälestuskilde aastailt 1926-27 ; An envoy disappears : reminescences of Heinrich Laretei on his mission to Moscow, published on the occasion of his 70th birthday.'' Stockholm: EÜS Põhjala, 1962.  *''Saatuse mängukanniks : mällu jäänud märkmeid.'' Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970. – 264 lk (Kordustrükk – Tallinn: Abe, 1992. – 222 lk) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|1371}} *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=1585&_xr=eNotiLkNgDAMRXfxAmAoQD%252FTuHBhCSLiOBXK7pzVOwSM0zAmwfxJBU8g19K0xiDSgu63gg51zbbbkwtoE9fQtxhUfjKl3i9sRRoR Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944] *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=21151 Heinrich Laretei Ohvitseride andmekogus] *[https://dx.doi.org/10.7916/d8-akmf-xq75 A. Malõševi intervjuu Heinrich Lareteiga, 1965] (audio, vene keeles), Columbia Ülikooli digikogu {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Laretei, Heinrich}} [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti põllutööministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kindralkubernerid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti saadikud Nõukogude Liidus]] [[Kategooria:Nõmme linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti suurtükiväelased]] [[Kategooria:Sõjavägede Staabi ohvitseridekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Narva maleva pealikud]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1973]] 8kz3c3mlt9joy1cpf031k4yfzrxck83 6752347 6752346 2024-10-30T17:48:19Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 6752347 wikitext text/x-wiki [[Fail:Heinrich Laretei.png|pisi|Heinrich Laretei 1926. aastal]] '''Heinrich Laretei''' [[VR II/3]] ([[4. jaanuar]] [[1892]] [[Õisu]], Kaarli vald, [[Viljandimaa]] – [[3. aprill]] [[1973]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[diplomaat]], [[poliitik]] ja sõjaväelane ([[kapten]]). ==Elulugu== Ta lõpetas 1913. aastal [[Pärnu Aleksandri Gümnaasium]]i. Aastatel 1914–1917 osales [[I Maailmasõda|I maailmasõjas]]. Aastatel 1917–1918 oli ta Peterburi Eesti Komitee sekretär. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|1917–1918 Saksa okupatsioon]]i järel oli ta kohaliku [[Kaitseliidu Narva malev|Narva Kaitseliidu]] ülemaks<ref>[https://web.archive.org/web/20200717173535/http://ev100.pohjala.ee/1918/ 1918 | Põhjalased vabadussõjas], EÜS Põhjala ajalooblogi, (vaadatud 17.07.2020)</ref>. [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] lõpus [[1920]]. aasta alguses [[kaitseväeteenistus|teenis]] kapten Heinrich Laretei [[Suurtükiväe Tagavara Divisjon]]i ülema ametikohal. Aastatel 1920–1923 õppis [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] kaubandust, kuid ei lõpetanud. Oli [[EÜS Põhjala]] liige. 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926 oli ta [[II Riigikogu]] liige [[Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit|Demobiliseeritud Sõjameeste Liidu]] saadikuna. 15. juunist 1926 oli ta [[III Riigikogu]] liige asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate koonduse rühmas, kuid astus Riigikogu liikme kohalt tagasi 18. novembril 1926, teda asendas [[Aleksander Kornel]]. Aastatel 1926–1928 (pärast [[Ado Birk]]i) oli ta Eesti Vabariigi [[saadik]] [[NSV Liit|NSV Liidus]] ([[Moskva]]s), aastatel 1928–1931 Eesti Vabariigi saadik [[Leedu]]s (Kaunases). Aastatel 1931–1936 oli ta [[Välisministeerium]]i poliitilise osakonna direktor, 1933–1936 välisministri abi.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19520109&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Minister H. Laretei 60-aastane. Vaba Eestlane – Free Estonian, 9. jaanuar 1952]</ref> 1936–1940 oli ta Eesti Vabariigi saadik [[Rootsi]]s, [[Taani]]s ja [[Norra]]s. Kui [[Nõukogude Liit]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1940. aastal Eesti okupeeris]], oli Heinrich Laretei Eesti Vabariigi [[saadik]] [[Rootsi]] Kuningriigis ([[Stockholm]]is). Ta ei tunnustanud Eesti okupatsiooni, keeldus tagasi pöördumast Eestisse ja jäi Rootsi. Nõukogude võim mõistis ta tagaselja surma kui "kodumaa reeturi". 1940. aastast tegeles ta Rootsis aiandusäriga. 1944 juulist oli ta [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]] liige.<ref>[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1045&_xr=eNotiLkNgDAMRXfxAmAoQD%252FTuHBhCSLiOBXK7pzVOwSM0zAmwfxJBU8g19K0xiDSgu63gg51zbbbkwtoE9fQtxhUfjKl3i9sRRoR Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944]</ref> Ta oli [[Eesti Rahvusfond]]i ja [[Rootsi Eestlaste Esindus]]e üks rajajaid. 1964. aastast oli ta ajalehe [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]] tegevtoimetaja. Ta oli [[Eesti Vabade Ajakirjanike Ühing]]u<ref>[[Voldemar Kures]]. Seitsme lukuga suletud raamat, II köide. Tartu, 2006</ref> asutajaliige, esimene esimees ja alates 18. detsembrist 1961 auliige.<ref>H. Laretei vabade ajakirjanike auliikmeks. Välis-Eesti, 23. detsember 1961, nr. 49, lk. 1.</ref> ==Isiklikku== Heinrich Laretei abikaasa oli Alma Laretei (1895–1974). Neil oli kaks last: Maimu Evéquoz (Laretei) (1920–2012) ja [[Käbi Laretei]] (1922–2014). Heinrich Laretei vanemad Hans ja Anno Laretei [[Juuniküüditamine|küüditati 14. juunil 1941]] [[NKVD]] poolt ja nad surid 1942. aastal asumisel [[Kirovi oblast]]is. ==Tunnustus== *1938 – Rootsi [[Põhjatähe orden]]i komandöririst ([[rootsi keel]]es ''kommendör med stora korset av Kungl. Svenska Nordstjärneorden'') ==Teosed== *''Birgiaad : saadik Heinrich Laretei mälestuskilde aastailt 1926-27 ; An envoy disappears : reminescences of Heinrich Laretei on his mission to Moscow, published on the occasion of his 70th birthday.'' Stockholm: EÜS Põhjala, 1962.  *''Saatuse mängukanniks : mällu jäänud märkmeid.'' Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970. – 264 lk (Kordustrükk – Tallinn: Abe, 1992. – 222 lk) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|1371}} *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=1585&_xr=eNotiLkNgDAMRXfxAmAoQD%252FTuHBhCSLiOBXK7pzVOwSM0zAmwfxJBU8g19K0xiDSgu63gg51zbbbkwtoE9fQtxhUfjKl3i9sRRoR Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944] *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=21151 Heinrich Laretei Ohvitseride andmekogus] *[https://dx.doi.org/10.7916/d8-akmf-xq75 A. Malõševi intervjuu Heinrich Lareteiga, 1965] (audio, vene keeles), Columbia Ülikooli digikogu {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Laretei, Heinrich}} [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti põllutööministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kindralkubernerid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti saadikud Nõukogude Liidus]] [[Kategooria:Nõmme linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti suurtükiväelased]] [[Kategooria:Sõjavägede Staabi ohvitseridekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Narva maleva pealikud]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1973]] 9pobob8nriawu9j3tmagqiucmwnj56h 6752348 6752347 2024-10-30T17:49:23Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 6752348 wikitext text/x-wiki [[Fail:Heinrich Laretei.png|pisi|Heinrich Laretei 1926. aastal]] '''Heinrich Laretei''' [[VR II/3]] ([[4. jaanuar]] [[1892]] [[Õisu]], Kaarli vald, [[Viljandimaa]] – [[3. aprill]] [[1973]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[diplomaat]], [[poliitik]] ja sõjaväelane ([[kapten]]). ==Elulugu== Ta lõpetas 1913. aastal [[Pärnu Aleksandri Gümnaasium]]i. Aastatel 1914–1917 osales [[I Maailmasõda|I maailmasõjas]]. Aastatel 1917–1918 oli ta Peterburi Eesti Komitee sekretär. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|1917–1918 Saksa okupatsioon]]i järel oli ta kohaliku [[Kaitseliidu Narva malev|Narva Kaitseliidu]] ülemaks<ref>[https://web.archive.org/web/20200717173535/http://ev100.pohjala.ee/1918/ 1918 | Põhjalased vabadussõjas], EÜS Põhjala ajalooblogi, (vaadatud 17.07.2020)</ref>. [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] lõpus [[1920]]. aasta alguses [[kaitseväeteenistus|teenis]] kapten Heinrich Laretei [[Suurtükiväe Tagavara Divisjon]]i ülema ametikohal. Aastatel 1920–1923 õppis [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] kaubandust, kuid ei lõpetanud. Oli [[EÜS Põhjala]] liige. 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926 oli ta [[II Riigikogu]] liige [[Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit|Demobiliseeritud Sõjameeste Liidu]] saadikuna. 15. juunist 1926 oli ta [[III Riigikogu]] liige asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate koonduse rühmas, kuid astus Riigikogu liikme kohalt tagasi 18. novembril 1926, teda asendas [[Aleksander Kornel]]. Aastatel 1926–1928 (pärast [[Ado Birk]]i) oli ta Eesti Vabariigi [[saadik]] [[NSV Liit|NSV Liidus]] ([[Moskva]]s), aastatel 1928–1931 Eesti Vabariigi saadik [[Leedu]]s (Kaunases). Aastatel 1931–1936 oli ta [[Välisministeerium]]i poliitilise osakonna direktor, 1933–1936 välisministri abi.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19520109&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Minister H. Laretei 60-aastane. Vaba Eestlane – Free Estonian, 9. jaanuar 1952]</ref> 1936–1940 oli ta Eesti Vabariigi saadik [[Rootsi]]s, [[Taani]]s ja [[Norra]]s. Kui [[Nõukogude Liit]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1940. aastal Eesti okupeeris]], oli Heinrich Laretei Eesti Vabariigi [[saadik]] [[Rootsi]] Kuningriigis ([[Stockholm]]is). Ta ei tunnustanud Eesti okupatsiooni, keeldus tagasi pöördumast Eestisse ja jäi Rootsi. Nõukogude võim mõistis ta tagaselja surma kui "kodumaa reeturi". 1940. aastast tegeles ta Rootsis aiandusäriga. 1944 juulist oli ta [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]] liige.<ref>[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1045&_xr=eNotiLkNgDAMRXfxAmAoQD%252FTuHBhCSLiOBXK7pzVOwSM0zAmwfxJBU8g19K0xiDSgu63gg51zbbbkwtoE9fQtxhUfjKl3i9sRRoR Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944]</ref> Ta oli [[Eesti Rahvusfond]]i ja [[Rootsi Eestlaste Esindus]]e üks rajajaid. 1964. aastast oli ta ajalehe [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]] tegevtoimetaja. Ta oli [[Eesti Vabade Ajakirjanike Ühing]]u<ref>[[Voldemar Kures]]. Seitsme lukuga suletud raamat, II köide. Tartu, 2006</ref> asutajaliige, esimene esimees ja alates 18. detsembrist 1961 auliige.<ref>H. Laretei vabade ajakirjanike auliikmeks. Välis-Eesti, 23. detsember 1961, nr. 49, lk. 1.</ref> ==Isiklikku== Heinrich Laretei abikaasa oli Alma Laretei (1895–1974). Neil oli kaks last: Maimu Evéquoz (Laretei) (1920–2012) ja [[Käbi Laretei]] (1922–2014). Heinrich Laretei vanemad Hans ja Anno Laretei [[Juuniküüditamine|küüditati 14. juunil 1941]] [[NKVD]] poolt ja nad surid 1942. aastal asumisel [[Kirovi oblast]]is. ==Tunnustus== *1938 – Rootsi [[Põhjatähe orden]]i komandöri suurrist ([[rootsi keel]]es ''kommendör med stora korset av Kungl. Svenska Nordstjärneorden'') ==Teosed== *''Birgiaad : saadik Heinrich Laretei mälestuskilde aastailt 1926-27 ; An envoy disappears : reminescences of Heinrich Laretei on his mission to Moscow, published on the occasion of his 70th birthday.'' Stockholm: EÜS Põhjala, 1962.  *''Saatuse mängukanniks : mällu jäänud märkmeid.'' Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970. – 264 lk (Kordustrükk – Tallinn: Abe, 1992. – 222 lk) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|1371}} *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=1585&_xr=eNotiLkNgDAMRXfxAmAoQD%252FTuHBhCSLiOBXK7pzVOwSM0zAmwfxJBU8g19K0xiDSgu63gg51zbbbkwtoE9fQtxhUfjKl3i9sRRoR Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944] *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=21151 Heinrich Laretei Ohvitseride andmekogus] *[https://dx.doi.org/10.7916/d8-akmf-xq75 A. Malõševi intervjuu Heinrich Lareteiga, 1965] (audio, vene keeles), Columbia Ülikooli digikogu {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Laretei, Heinrich}} [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti põllutööministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kindralkubernerid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti saadikud Nõukogude Liidus]] [[Kategooria:Nõmme linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti suurtükiväelased]] [[Kategooria:Sõjavägede Staabi ohvitseridekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Narva maleva pealikud]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1973]] toi00ol77zerbxex8xd32p5y148q5rx 6752349 6752348 2024-10-30T17:51:17Z Amherst99 15496 6752349 wikitext text/x-wiki [[Fail:Heinrich Laretei.png|pisi|Heinrich Laretei 1926. aastal]] '''Heinrich Laretei''' [[VR II/3]] ([[4. jaanuar]] [[1892]] [[Õisu]], [[Kaarli vald]], [[Viljandimaa]] – [[3. aprill]] [[1973]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[diplomaat]], [[poliitik]] ja sõjaväelane ([[kapten]]). ==Elulugu== Ta lõpetas 1913. aastal [[Pärnu Aleksandri Gümnaasium]]i. Aastatel 1914–1917 osales [[I Maailmasõda|I maailmasõjas]]. Aastatel 1917–1918 oli ta Peterburi Eesti Komitee sekretär. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|1917–1918 Saksa okupatsioon]]i järel oli ta kohaliku [[Kaitseliidu Narva malev|Narva Kaitseliidu]] ülemaks<ref>[https://web.archive.org/web/20200717173535/http://ev100.pohjala.ee/1918/ 1918 | Põhjalased vabadussõjas], EÜS Põhjala ajalooblogi, (vaadatud 17.07.2020)</ref>. [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] lõpus [[1920]]. aasta alguses [[kaitseväeteenistus|teenis]] kapten Heinrich Laretei [[Suurtükiväe Tagavara Divisjon]]i ülema ametikohal. Aastatel 1920–1923 õppis [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] kaubandust, kuid ei lõpetanud. Oli [[EÜS Põhjala]] liige. 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926 oli ta [[II Riigikogu]] liige [[Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit|Demobiliseeritud Sõjameeste Liidu]] saadikuna. 15. juunist 1926 oli ta [[III Riigikogu]] liige asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate koonduse rühmas, kuid astus Riigikogu liikme kohalt tagasi 18. novembril 1926, teda asendas [[Aleksander Kornel]]. Aastatel 1926–1928 (pärast [[Ado Birk]]i) oli ta Eesti Vabariigi [[saadik]] [[NSV Liit|NSV Liidus]] ([[Moskva]]s), aastatel 1928–1931 Eesti Vabariigi saadik [[Leedu]]s (Kaunases). Aastatel 1931–1936 oli ta [[Välisministeerium]]i poliitilise osakonna direktor, 1933–1936 välisministri abi.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19520109&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Minister H. Laretei 60-aastane. Vaba Eestlane – Free Estonian, 9. jaanuar 1952]</ref> 1936–1940 oli ta Eesti Vabariigi saadik [[Rootsi]]s, [[Taani]]s ja [[Norra]]s. Kui [[Nõukogude Liit]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1940. aastal Eesti okupeeris]], oli Heinrich Laretei Eesti Vabariigi [[saadik]] [[Rootsi]] Kuningriigis ([[Stockholm]]is). Ta ei tunnustanud Eesti okupatsiooni, keeldus tagasi pöördumast Eestisse ja jäi Rootsi. Nõukogude võim mõistis ta tagaselja surma kui "kodumaa reeturi". 1940. aastast tegeles ta Rootsis aiandusäriga. 1944 juulist oli ta [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]] liige.<ref>[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1045&_xr=eNotiLkNgDAMRXfxAmAoQD%252FTuHBhCSLiOBXK7pzVOwSM0zAmwfxJBU8g19K0xiDSgu63gg51zbbbkwtoE9fQtxhUfjKl3i9sRRoR Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944]</ref> Ta oli [[Eesti Rahvusfond]]i ja [[Rootsi Eestlaste Esindus]]e üks rajajaid. 1964. aastast oli ta ajalehe [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]] tegevtoimetaja. Ta oli [[Eesti Vabade Ajakirjanike Ühing]]u<ref>[[Voldemar Kures]]. Seitsme lukuga suletud raamat, II köide. Tartu, 2006</ref> asutajaliige, esimene esimees ja alates 18. detsembrist 1961 auliige.<ref>H. Laretei vabade ajakirjanike auliikmeks. Välis-Eesti, 23. detsember 1961, nr. 49, lk. 1.</ref> ==Isiklikku== Heinrich Laretei abikaasa oli Alma Laretei (1895–1974). Neil oli kaks last: Maimu Evéquoz (Laretei) (1920–2012) ja [[Käbi Laretei]] (1922–2014). Heinrich Laretei vanemad Hans ja Anno Laretei [[Juuniküüditamine|küüditati 14. juunil 1941]] [[NKVD]] poolt ja nad surid 1942. aastal asumisel [[Kirovi oblast]]is. ==Tunnustus== *1938 – Rootsi [[Põhjatähe orden]]i komandöri suurrist ([[rootsi keel]]es ''kommendör med stora korset av Kungl. Svenska Nordstjärneorden'') ==Teosed== *''Birgiaad : saadik Heinrich Laretei mälestuskilde aastailt 1926-27 ; An envoy disappears : reminescences of Heinrich Laretei on his mission to Moscow, published on the occasion of his 70th birthday.'' Stockholm: EÜS Põhjala, 1962.  *''Saatuse mängukanniks : mällu jäänud märkmeid.'' Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970. – 264 lk (Kordustrükk – Tallinn: Abe, 1992. – 222 lk) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|1371}} *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=1585&_xr=eNotiLkNgDAMRXfxAmAoQD%252FTuHBhCSLiOBXK7pzVOwSM0zAmwfxJBU8g19K0xiDSgu63gg51zbbbkwtoE9fQtxhUfjKl3i9sRRoR Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944] *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=21151 Heinrich Laretei Ohvitseride andmekogus] *[https://dx.doi.org/10.7916/d8-akmf-xq75 A. Malõševi intervjuu Heinrich Lareteiga, 1965] (audio, vene keeles), Columbia Ülikooli digikogu {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Laretei, Heinrich}} [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti põllutööministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kindralkubernerid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti saadikud Nõukogude Liidus]] [[Kategooria:Nõmme linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti suurtükiväelased]] [[Kategooria:Sõjavägede Staabi ohvitseridekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Narva maleva pealikud]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1973]] l209guyb2bui9lah3ps6vb95s296u86 Vohnja mõis 0 181899 6752561 6652658 2024-10-31T10:18:36Z Kuriuss 38125 6752561 wikitext text/x-wiki [[File:Vohnja mõisa peahoone.jpg|pisi|[[Härrastemaja]], tänapäeval tegutseb hoones kool]] '''Vohnja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Fonal'', [[vene keel]]es ''Фоналъ'') oli [[Virumaa]]l [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] asunud mõis. Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]le [[Kadrina vald|Kadrina valla]] territooriumile. [[Pilt:Vohnja kuivati 3.jpg|pisi|Mõisa kuivati]] == Ajalugu == Vohnja mõisast on esimesi teateid [[1504]]. aastast, mil mõis kuulus van der [[Heyde]] aadliperekonnale. 17. sajandil [[Oxenstierna]]dele ja 18. sajandil [[Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Baer]]id, kui 1726. aastal sai Vohnja, [[Lasila mõis|Lasila]] ja [[Sutlema mõis]]ate omanikuks abielu teel Christoph Reinhold von [[Waldeck]]i tütre Anna Magdalena von Waldeckiga abiellunud Rootsi sõjaväe [[Kornet (auaste)|kornet]] ja Poola sõjaväe leitnant<ref>[[Georg Adelheim]], „[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:297624/268236/page/16 Die Genealogie der alten Familien Revals]" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 9</ref> Heinrich Baer (surn 1751<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16654 Vohnja mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>) ning seejärel tema poeg Andreas Magnus Baer Edler von Huthorn (1726−1787), [[1805]]. aastal omandasid mõisa von [[Baumgarten]]id. Vohnja mõisa juurde kuulus [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu mõis]], mis 1772. aastal eraldati iseseisvaks mõisaks. [[Pilt:Vohnja mõisa viinavabrik.jpg|pisi|Mõisa viinavabrik]] [[1837]]. aastast [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni]] [[1919]]. aastal oli mõis von [[Tiesenhausen]]ite valduses, viimane omanik oli [[Ernst von Tiesenhausen]]. == Mõisahoone == Mõisa peahoone on ehitatud 1820.–1830. aastatel, von Baumgartnerite ajal. Vohnja härrastemaja hoone on klassitsistlikus ehitusstiilis ühekorruselise peahoone ja arvukate põllukivist ning põletatud tellistest ehitatud kõrvalhoonetega kompleksi loetakse üheks parimaks kõrgklassitsismi näiteks Eestis. 1923. aastal jagati Vohnja mõisa maad [[asundustalu]]deks ja Vohnja mõisa enda sai [[Karl Kikerpill]] teenete eest [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], kellelt mõisahoone ostis Põllumeeste Ühing. 1930. ehitati peamaja ümber [[Vohnja rahvamaja]]ks. 1949. aastal, kui moodustati [[kolhoos]]id, sai härrastemajast [[Lembit Pärna nimeline kolhoos|Lembit Pärna nimelise kolhoos]]i kolhoosikeskus. Praegu on majas [[Vohnja Lasteaed-Algkool]] ja [[Kadrina valla raamatukogu]] Vohnja filiaal (varem [[Vohnja raamatukogu]]). === Roseni deklaratsioon === Vohnja mõisa [[Mölder|möld]]ri Jaani kaebus oma mõisniku [[Heinrich Baer]]i vastu oli 1739. aastal [[Liivimaa maanõunik]]u [[Otto Fabian von Rosen]]i [[Roseni deklaratsioon]]i. [[Vabatalupoeg]] Jaan süüdistas mõisnikku ülemäärases maksude nõudmises ja vägivallas. 1739. aastal määras [[Viru-Järva meeskohus]] Jaanile sõnakuulmatuse eest peksu ja aastase vangistuse. Viibinud seitse nädalat trellide taga, põgenes ta ning läks uuesti Peterburi, kus esitas keiserlikule kabinetile pika ja põhjaliku kaebuse, milles nõudis, et Baer Peterburi kohtusse kutsutaks. Kohalikes kohtuastmetes õigust saamata pöördus Jaan kaebusega Venemaa keisrinna [[Anna Ivanovna|Anna]] poole, kes saatis selle läbivaatamiseks justiitskolleegiumile, sealt pöörduti selgituse saamiseks [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] [[Maanõunike kolleegium]]i poole. Liivimaa maanõunike kolleegiumile saadeti arupärimine, et selgitada siinsete mõisnike õigusi talupoegade suhtes. [[Roseni deklaratsioon]]i alusel mõistis Peterburi Justiitskolleegium Jaan [[Valekaebus|valekaebus]]e esitamise eest [[sunnitöö]]le galeeridel, kuid vabanes peagi keisrivahetusega kaasnenud [[amnestia]]ga ning pöördus Vohnjasse tagasi. Tal õnnestus ennast varjata kuni Venemaa keisrinna [[Jelizaveta I]] [[Kroonimine|kroonimi]]sega kaasneva amnestiani sügiseni 1740. Osalemise eest talupoegade kaebekirjaaktsioonis, peksti [[Vohnja Jaan]] 28. märtsil 1744 [[Tallinna turuplats]]il teiste Vohnja talupoegade silme all ja mõisteti ta 1744. aastal [[Orenburgi kubermang]]u asumisele. Paradoksaalsel kombel tähendas see aga ka tema vabastamist [[pärisorjus]]est. ==Vaata ka== *[[Vohnja mõisa park]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16898 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Vohnja mõis (Kadrina khk)] *Andres Pulver, Katri Lindau, [https://virumaateataja.postimees.ee/2304293/unustatud-moisad-aitavad-eestit-avastada Unustatud mõisad aitavad Eestit avastada, Vohnja mõis], Virumaa Teataja, 13. juuli 2007 *Liivi Vislapuu, [https://media.voog.com/0000/0048/1101/files/Psyhhodraamameetodid_ajaloo_6petamisel_150_lk_UUS_10.06.2016.pdf Vohnja Jaan ja Otto Fabian von Rosen – pärisorjuse küsimus], Psühhodraamameetodid ajaloo- ja ühiskonnaõpetuses, Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinn 2016. lk 79-81 {{Kadrina kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.374167|EW=26.042222|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Kadrina vald]] [[Kategooria:Kadrina kihelkond]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:Stenbockide mõisad]] [[Kategooria:Oxenstiernade mõisad]] 0lt9i74y3uwmpwjuwcj1hv4i050e8xb Taylor Swift 0 185266 6752338 6639284 2024-10-30T17:06:49Z 85.253.136.178 /* Lapsepõlv */ 6752338 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib lauljast; tema debüütalbumi kohta vaata artiklit [[Taylor Swift (album)]]}} {{Muusikute info | nimi = Taylor Swift | pilt = 191125 Taylor Swift at the 2019 American Music Awards (cropped).png | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Taylor Alison Swift | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1989|12|13}}<br>[[West Reading]], [[Pennsylvania]], [[USA]] | surmaaeg = | päritolu =Ameerika Ühendriigid | pill = kitarr, bandžo, klaver | hääleliik = | stiil = popmuusika, kantri | amet = laulja, näitleja, laulukirjutaja | tegev = 2004-praeguseni | plaadifirma = RCA, Big Machine, Republic | seotud_esitajad = Ed Sheeran, Kendrick Lamar, Gary Lightbody, Future, Colbie Caillat, ZAYN, Sugarland | URL = [http://taylorswift.com taylorswift.com] | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Taylor shitilston Swift''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1989]] [[West Reading]]is [[Pennsylvania|Pennsylvania osariigis]]) on [[USA]] [[laulja]], laulukirjutaja ja [[näitleja]]. == Lapsepõlv == Tema isa Scott Swift on rahandusnõustaja<ref>{{cite web|url=http://www.udel.edu/udaily/2010/sep/swift092309.html|title=Taylor Swift's father is a Blue Hen|publisher=Udel.edu|date=23. september 2009|accessdate=22.06.2013}}</ref> ja ema Andrea Gardner (sündinud Finlay) on [[koduperenaine]]<ref name="marieclaire1">{{cite web|last=Cutter|first=Kimberly|url=http://www.marieclaire.com/celebrity-lifestyle/celebrities/taylor-swift-quotes-2|title=Taylor Swift's Rise to America's Sweetheart|page=2|work=[[Marie Claire]]|date=2. juuni 2010|accessdate=22.06.2013}}</ref>. Tayloril on noorem vend Austin, kes on fotograaf. Tema vanaema Marjorie Finlay oli [[ooper]]ilaulja. Kui Taylor käis 4. klassis, võitis ta üleriigilise luulevõistluse kolme lehekülje pikkuse luuletusega "Koletis minu kapis". Kui ta oli 10 aastat vana, näitas arvutiparandaja talle, kuidas [[kitarr]]il kolme [[akord]]i võtta, ja see tekitas temas huvi kitarri mängima õppida. Pärast kirjutas ta oma esimese laulu "Õnnelik sina" ("Lucky You"). 12-aastaselt kulutas ta terve suve selleks, et kirjutada 350 lehekülje pikkune romaan – seda ei ole avaldatud. Ta hakkas esinema kohalikel [[karaoke]]võistlustel, festivalidel ja [[laat]]adel. Kui ta oli 14 aastat vana, kolis tema pere [[Nashville]]'i. Algul käis ta kohalikus [[keskkool]]is, seejärel oli [[koduõpe|koduõppel]]. [[2008]] sai ta keskkooli lõpudiplomi. == Karjäär == Swifti debüütalbum "[[Taylor Swift (album)|Taylor Swift]]" ilmus 2006. aastal. 2008. aastal ilmus ta teine album "[[Fearless]]", millelt pärinevad hittsinglid "Love Story" ja "You Belong with Me". 2010. aasta [[Grammy auhind|Grammy auhindade]] jagamisel võitis Swift 4 auhinda, sealhulgas ka aasta albumi Grammy. Swifti iseseisvalt kirjutatud kolmas album "[[Speak Now]]" ilmus 2010. aastal. 2011. aastal tõusis ta ajakirja [[Billboard]] edukamate popartistide nimekirja tippu 35,7 miljoni teenitud dollariga. Albumi singel "Mean" pärjati 2012. aasta Grammydel kahe auhinnaga. Swifti neljas album "[[Red]]" ilmus 2012. aastal. Albumilt on pärit hittsinglid "We Are Never Ever Getting Back Together" ja "I Knew You Were Trouble". Tema viies album "[[1989 (Taylor Swift)|1989]]" ilmus 2014. aastal. Albumilt on pärit hittsinglid "Shake It Off", "Blank Space" ja "Bad Blood" (albumiversioonis laulab Swift üksi, singlil koos [[Kendrick Lamar]]iga). Tema kuues album "[[reputation]]" ilmus 10. novembril 2017, kust pärinevad hitid "Look What You Made Me Do" ja "...Ready For It?", "End Game", "Delicate". Taylor Swifti seitsmes album on Lover, kust pärinevad laulud ME!, You Need To Calm Down, The Archer, Lover ja The Man. Swift kirjutab oma lauludele sõnad ise ja need on tavaliselt [[autobiograafia|autobiograafilised]]. Ta ise on öelnud: "Kui sa kuulad minu albumeid, siis on see, nagu sa loeksid minu päevikut." Näiteks tema laul "Igavesti ja alatiseks" ("Forever & Always") on inspireeritud tema suhtest [[Joe Jonas]]ega, laul "Hei, Stephen" ("Hey Stephen") on kirjutatud poisist, kellega ta käis turneel minevikus. "Viisteist" ("Fifteen") on kirjutatud tema esimesest aastast keskkoolis. Tema enese sõnul ei ole tema eesmärk kunagi olnud kirjutada laule, mis tema fännidele korda ei lähe. Tema laulude sügavalt isiklik loomus on tõmmanud talle muusikatööstuse tähelepanu. Swift ütles ükskord: "Ma arvasin, et inimestel võib olla raske minu lauludesse sisse elada, aga tuli välja, et mida isiklikumad minu laulud olid, seda lähedasemad need inimestele tundusid." Laulude autobiograafilise loomuse tõttu on Swifti fännid hakanud lähemat uurimistööd tegema, et nende päritolu ja inspiratsiooniallikaid teada saada. Swift ütles selle kohta: "Minu fännid [[MySpace]]'is on välja uurinud iga poisi, kellest ma olen laulu kirjutanud." == Isiklikku == 2008. aastal oli tal armusuhe bändi [[Jonas Brothers]] liikme [[Joe Jonas|Joe Jonasega]] ja 2009. aastal "[[Videvik (film 2008)|Videviku]]" näitleja [[Taylor Lautner|Taylor Lautneriga]]. Hiljem oli suhtes laulja [[John Mayer|John Mayeriga]], kelle kohta ta kirjutas laulu "Dear John". 2010. aastal oli tal armusuhe näitleja [[Jake Gyllenhaal]]iga ja advokaat [[Robert F. Kennedy Jr.]] pojaga [[Conor Kennedy]]ga. Oktoobrist 2012 kuni jaanuarini 2013 oli ta suhtes [[One Direction|One Directioni]] liikme [[Harry Styles|Harry Stylesiga]], kelle koha kirjutas laulu "Style". 2015–2016 oli suhtes [[DJ]] [[Calvin Harris|Calvin Harrisega]]. Kohe pärast lahkuminekut Harrisega alustas suhet näitleja [[Tom Hiddleston]]iga, paar läks lahku kolm kuud hiljem. Alates 2016. aasta oktoobrist on suhtes näitleja [[Joe Alwyn]]iga. Paar tutvus 2016. aasta Met Galal. Alwyn inspireeris Swifti kirjutama laule "Gorgeous" ja "Call It What You Want", mis tulid välja albumil "reputation". 2023. aasta suvest on ta suhtes [[Travis Kelce]]'iga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Breeden |eesnimi=Alix |perekonnanimi2= |eesnimi2= |kuupäev=2023-12-30 |pealkiri=Taylor Swift seemingly hinted at Travis Kelce romance on stage weeks before they went public |url=https://pagesix.com/2023/12/30/entertainment/taylor-swift-seemingly-hinted-at-travis-kelce-romance-on-stage-weeks-before-they-went-public/ |vaadatud=2024-01-01 |väljaanne=Page Six |keel=en-US}}</ref> ==Diskograafia== ===Albumid=== *"[[Taylor Swift (album)|Taylor Swift]]" (2006) *"[[Fearless]]" (2008) *"[[Speak Now]]" (2010) *"[[Red]]" (2012) *"[[1989 (Taylor Swifti album)|1989]]" (2014) *"[[reputation]]" (2017) *"[[Lover]]" (2019) *"[[Folklore (Taylor Swift)|Folklore]]" (2020) *"[[Evermore]]" (2020) *"[[Midnights]]" (2022) *"The Tortured Poets Department" (2024) ===EP-d=== *"Sounds of the Season: The Taylor Swift Holiday Collection" (2007) * "Rhapsody Originals" (2007) *"Beautiful Eyes" (2008) ===Videoalbumid=== *"CMT Crossroads: Taylor Swift & Def Leppard" (2009) * "Taylor Swift: Journey to Fearless" (2011) *''Speak Now World Tour – Live (2011)'' *''The 1989 World Tour Live (2015)'' === Kontserditurneed === * Fearless Tour (2009-10) * Speak Now Tour (2011-12) * Red Tour (2013-14) * The 1989 World Tour (2015) * Taylor Swift's Reputation Stadium Tour (2018) * Taylor Swift’s Eras Tour (2023) ==Filmograafia== *"Jonas Brothers: The 3D Concert Experience" (2009; ''cameo'') *"CSI: Crime Scene Investigation" (2009; Haley Jones episoodis "Turn, Turn, Turn") *"Hannah Montana: The Movie" (2009; tüdruk küünis laulmas, ''cameo'') *"Saturday Night Live" (2009; külalisesineja) *"Valentine's Day" (2010; Felicia) * "The Lorax" (2012, Audrey, hääl) * "New Girl" (2013, Elaine) * "The Giver" (2014; Rosemary) *"Cats" (2019) * "Miss Americana" (2020) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Taylor Swift}} * {{veebisait}} {{Vikitsitaadid}} {{DEFAULTSORT:Swift, Taylor}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] p7xpsotrjty923buj00q4een4kwv3ja 6752339 6752338 2024-10-30T17:07:42Z OrangKalideres 197554 Undid edits by [[Special:Contribs/85.253.136.178|85.253.136.178]] ([[User talk:85.253.136.178|talk]]) to last version by KrattBot: reverting vandalism 6752339 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib lauljast; tema debüütalbumi kohta vaata artiklit [[Taylor Swift (album)]]}} {{Muusikute info | nimi = Taylor Swift | pilt = 191125 Taylor Swift at the 2019 American Music Awards (cropped).png | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Taylor Alison Swift | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1989|12|13}}<br>[[West Reading]], [[Pennsylvania]], [[USA]] | surmaaeg = | päritolu =Ameerika Ühendriigid | pill = kitarr, bandžo, klaver | hääleliik = | stiil = popmuusika, kantri | amet = laulja, näitleja, laulukirjutaja | tegev = 2004-praeguseni | plaadifirma = RCA, Big Machine, Republic | seotud_esitajad = Ed Sheeran, Kendrick Lamar, Gary Lightbody, Future, Colbie Caillat, ZAYN, Sugarland | URL = [http://taylorswift.com taylorswift.com] | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Taylor Alison Swift''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1989]] [[West Reading]]is [[Pennsylvania|Pennsylvania osariigis]]) on [[USA]] [[laulja]], laulukirjutaja ja [[näitleja]]. == Lapsepõlv == Tema isa Scott Swift on rahandusnõustaja<ref>{{cite web|url=http://www.udel.edu/udaily/2010/sep/swift092309.html|title=Taylor Swift's father is a Blue Hen|publisher=Udel.edu|date=23. september 2009|accessdate=22.06.2013}}</ref> ja ema Andrea Gardner (sündinud Finlay) on [[koduperenaine]]<ref name="marieclaire1">{{cite web|last=Cutter|first=Kimberly|url=http://www.marieclaire.com/celebrity-lifestyle/celebrities/taylor-swift-quotes-2|title=Taylor Swift's Rise to America's Sweetheart|page=2|work=[[Marie Claire]]|date=2. juuni 2010|accessdate=22.06.2013}}</ref>. Tayloril on noorem vend Austin, kes on fotograaf. Tema vanaema Marjorie Finlay oli [[ooper]]ilaulja. Kui Taylor käis 4. klassis, võitis ta üleriigilise luulevõistluse kolme lehekülje pikkuse luuletusega "Koletis minu kapis". Kui ta oli 10 aastat vana, näitas arvutiparandaja talle, kuidas [[kitarr]]il kolme [[akord]]i võtta, ja see tekitas temas huvi kitarri mängima õppida. Pärast kirjutas ta oma esimese laulu "Õnnelik sina" ("Lucky You"). 12-aastaselt kulutas ta terve suve selleks, et kirjutada 350 lehekülje pikkune romaan – seda ei ole avaldatud. Ta hakkas esinema kohalikel [[karaoke]]võistlustel, festivalidel ja [[laat]]adel. Kui ta oli 14 aastat vana, kolis tema pere [[Nashville]]'i. Algul käis ta kohalikus [[keskkool]]is, seejärel oli [[koduõpe|koduõppel]]. [[2008]] sai ta keskkooli lõpudiplomi. == Karjäär == Swifti debüütalbum "[[Taylor Swift (album)|Taylor Swift]]" ilmus 2006. aastal. 2008. aastal ilmus ta teine album "[[Fearless]]", millelt pärinevad hittsinglid "Love Story" ja "You Belong with Me". 2010. aasta [[Grammy auhind|Grammy auhindade]] jagamisel võitis Swift 4 auhinda, sealhulgas ka aasta albumi Grammy. Swifti iseseisvalt kirjutatud kolmas album "[[Speak Now]]" ilmus 2010. aastal. 2011. aastal tõusis ta ajakirja [[Billboard]] edukamate popartistide nimekirja tippu 35,7 miljoni teenitud dollariga. Albumi singel "Mean" pärjati 2012. aasta Grammydel kahe auhinnaga. Swifti neljas album "[[Red]]" ilmus 2012. aastal. Albumilt on pärit hittsinglid "We Are Never Ever Getting Back Together" ja "I Knew You Were Trouble". Tema viies album "[[1989 (Taylor Swift)|1989]]" ilmus 2014. aastal. Albumilt on pärit hittsinglid "Shake It Off", "Blank Space" ja "Bad Blood" (albumiversioonis laulab Swift üksi, singlil koos [[Kendrick Lamar]]iga). Tema kuues album "[[reputation]]" ilmus 10. novembril 2017, kust pärinevad hitid "Look What You Made Me Do" ja "...Ready For It?", "End Game", "Delicate". Taylor Swifti seitsmes album on Lover, kust pärinevad laulud ME!, You Need To Calm Down, The Archer, Lover ja The Man. Swift kirjutab oma lauludele sõnad ise ja need on tavaliselt [[autobiograafia|autobiograafilised]]. Ta ise on öelnud: "Kui sa kuulad minu albumeid, siis on see, nagu sa loeksid minu päevikut." Näiteks tema laul "Igavesti ja alatiseks" ("Forever & Always") on inspireeritud tema suhtest [[Joe Jonas]]ega, laul "Hei, Stephen" ("Hey Stephen") on kirjutatud poisist, kellega ta käis turneel minevikus. "Viisteist" ("Fifteen") on kirjutatud tema esimesest aastast keskkoolis. Tema enese sõnul ei ole tema eesmärk kunagi olnud kirjutada laule, mis tema fännidele korda ei lähe. Tema laulude sügavalt isiklik loomus on tõmmanud talle muusikatööstuse tähelepanu. Swift ütles ükskord: "Ma arvasin, et inimestel võib olla raske minu lauludesse sisse elada, aga tuli välja, et mida isiklikumad minu laulud olid, seda lähedasemad need inimestele tundusid." Laulude autobiograafilise loomuse tõttu on Swifti fännid hakanud lähemat uurimistööd tegema, et nende päritolu ja inspiratsiooniallikaid teada saada. Swift ütles selle kohta: "Minu fännid [[MySpace]]'is on välja uurinud iga poisi, kellest ma olen laulu kirjutanud." == Isiklikku == 2008. aastal oli tal armusuhe bändi [[Jonas Brothers]] liikme [[Joe Jonas|Joe Jonasega]] ja 2009. aastal "[[Videvik (film 2008)|Videviku]]" näitleja [[Taylor Lautner|Taylor Lautneriga]]. Hiljem oli suhtes laulja [[John Mayer|John Mayeriga]], kelle kohta ta kirjutas laulu "Dear John". 2010. aastal oli tal armusuhe näitleja [[Jake Gyllenhaal]]iga ja advokaat [[Robert F. Kennedy Jr.]] pojaga [[Conor Kennedy]]ga. Oktoobrist 2012 kuni jaanuarini 2013 oli ta suhtes [[One Direction|One Directioni]] liikme [[Harry Styles|Harry Stylesiga]], kelle koha kirjutas laulu "Style". 2015–2016 oli suhtes [[DJ]] [[Calvin Harris|Calvin Harrisega]]. Kohe pärast lahkuminekut Harrisega alustas suhet näitleja [[Tom Hiddleston]]iga, paar läks lahku kolm kuud hiljem. Alates 2016. aasta oktoobrist on suhtes näitleja [[Joe Alwyn]]iga. Paar tutvus 2016. aasta Met Galal. Alwyn inspireeris Swifti kirjutama laule "Gorgeous" ja "Call It What You Want", mis tulid välja albumil "reputation". 2023. aasta suvest on ta suhtes [[Travis Kelce]]'iga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Breeden |eesnimi=Alix |perekonnanimi2= |eesnimi2= |kuupäev=2023-12-30 |pealkiri=Taylor Swift seemingly hinted at Travis Kelce romance on stage weeks before they went public |url=https://pagesix.com/2023/12/30/entertainment/taylor-swift-seemingly-hinted-at-travis-kelce-romance-on-stage-weeks-before-they-went-public/ |vaadatud=2024-01-01 |väljaanne=Page Six |keel=en-US}}</ref> ==Diskograafia== ===Albumid=== *"[[Taylor Swift (album)|Taylor Swift]]" (2006) *"[[Fearless]]" (2008) *"[[Speak Now]]" (2010) *"[[Red]]" (2012) *"[[1989 (Taylor Swifti album)|1989]]" (2014) *"[[reputation]]" (2017) *"[[Lover]]" (2019) *"[[Folklore (Taylor Swift)|Folklore]]" (2020) *"[[Evermore]]" (2020) *"[[Midnights]]" (2022) *"The Tortured Poets Department" (2024) ===EP-d=== *"Sounds of the Season: The Taylor Swift Holiday Collection" (2007) * "Rhapsody Originals" (2007) *"Beautiful Eyes" (2008) ===Videoalbumid=== *"CMT Crossroads: Taylor Swift & Def Leppard" (2009) * "Taylor Swift: Journey to Fearless" (2011) *''Speak Now World Tour – Live (2011)'' *''The 1989 World Tour Live (2015)'' === Kontserditurneed === * Fearless Tour (2009-10) * Speak Now Tour (2011-12) * Red Tour (2013-14) * The 1989 World Tour (2015) * Taylor Swift's Reputation Stadium Tour (2018) * Taylor Swift’s Eras Tour (2023) ==Filmograafia== *"Jonas Brothers: The 3D Concert Experience" (2009; ''cameo'') *"CSI: Crime Scene Investigation" (2009; Haley Jones episoodis "Turn, Turn, Turn") *"Hannah Montana: The Movie" (2009; tüdruk küünis laulmas, ''cameo'') *"Saturday Night Live" (2009; külalisesineja) *"Valentine's Day" (2010; Felicia) * "The Lorax" (2012, Audrey, hääl) * "New Girl" (2013, Elaine) * "The Giver" (2014; Rosemary) *"Cats" (2019) * "Miss Americana" (2020) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Taylor Swift}} * {{veebisait}} {{Vikitsitaadid}} {{DEFAULTSORT:Swift, Taylor}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 9kjp04sir8ua2nxedr5qa2p44dzljvj Salme laevmatused 0 185864 6752529 6625927 2024-10-31T08:00:48Z 2A00:807:D3:CE2C:0:0:359C:4367 Kirjaviga 6752529 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Muinaslaev.Picture 048.jpg|thumb|2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht]] '''Salme seksiaparaat''' on [[Saaremaa]]l [[Salme alevik]]us [[2008]]. ja [[2010]]. aastal leitud [[laevmatus]]ed. Kahe [[eelviikingiaeg]]se (u 750 pKr) [[neet|needi]]ridadena säilinud laeva peale leiti kokku 41 sõjamehe luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi. Tõenäoliselt olid Salme sõjamehed-meresõitjad pärit [[Rootsi]]st [[Mälar]]i järve piirkonnast, mis toona oli veel [[Läänemeri|Läänemere]] laht.<ref name="">[https://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud?_ga=2.228746970.712788533.1595585166-1020556885.1594821978 Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud] Postimees, 7. oktoober 2014 (vaadatud 24.07.2020)</ref> Sõjamehed olid maetud kahe [[muinasaeg]]se [[klinkerplangutus]]ega [[viikingilaev]]a põhja. Tegemist on vanimate [[Eesti]]s leitud laevadega<ref name="51F8p" />. Salme laevade leid muudab senist arusaama [[viikingiaeg|viikingiaja]] algusest. Seni on tinglikult loetud viikingiaja alguseks aastat 793, kui kroonikate järgi põhjast tulnud sõjamehed-röövlid ründasid Põhja-Inglismaal [[Lindisfarne]]'i kloostrit<ref>[https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] ERR.ee, 24. juuli 2020 (vaadatud 26.07.2020)</ref>. Esimene laevmatus ('''Salme I''') avastati 2008. aasta [[sügis]]el mullatööde käigus. Laevalt leiti [[Väljakaevamised|väljakaevamistel]] seitsme inimese [[luustik]]<ref name="UDJlC" /> ([[viikingid]], neist 4 venda<ref name="2019_07_17_BIORXIV_ORG">[https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org, 17. juuli 2019, lk 387-394 (''included four brothers buried side by side'')</ref>), kaks [[mõõk]]a, paar [[oda]]otsa, kümmekond [[nuga]], [[nool]]eotsi, mängunuppe ja mõned [[täring]]ud.<ref name="OWkTH" /> Teine laevmatus ('''Salme II''') avastati 2010. aastal. Väljakaevamistel leiti üks [[kilp|kilbi]] käepide, vähemalt kuue [[kamm]]i fragmendid, mõned [[pannal|pandlad]] ja hulgaliselt [[nool]]eotsi, samuti mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid. [[Soome]]s tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud [[raud]] pärit tõenäoliselt [[Norra|Põhja-Norra]]st.<ref name="OXqgf" /> == Arheoloogilised kaevamised 2010. aastal == [[Pilt:Salme mõõk.JPG|pisi|8. sajandist pärinev mõõk Salme laevmatusest Saaremaal. Mõõk oli oma algsest asupaigast liigutatud praegusse leiukohta ilmselt Salme kooli ehituse käigus toimunud mullatöödel.]] 2010. aastal teostatud [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel kaevamistel]] Salme alevikus koolimaja kõrvalt leitud teise laeva põhjal avastati [[laevmatus]]es korrapärastes ridades kolmes kihis lebavad 16 [[skelett]]i. Nende vahel leidus mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega [[täring]]uid. [[Arheoloog]]iadoktor [[Jüri Peets]]i andmetel on Salme teine laev ülihuvitav leid, mille teeb veelgi väärtuslikumaks see, et tegu on väga täpselt dateeritavate esemetega. "Aastad 700 kuni 750," märkis Peets, lisades, et 100-protsendilise kindlusega võib öelda, et "sündmus" toimus [[8. sajand|700. ja 800. aasta vahel]] pKr<ref name="lL0kl" />. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi. Peetsi sõnul avardab Salme leid üldpilti selles suhtes kindlasti, et otsesuhete kohta skandinaavlastega on nüüd kindlad tõendid olemas. Jüri Peetsi kinnitusel on selline leid ainulaadne kogu Euroopas, kuna varem ei ole ühtki selle perioodi n-ö [[Laevmatus|lahingumatust]] avastatud, kus oleks olnud nii palju langenud sõdalasi. On leitud tavalisi matuseid, kus haua peal on [[Kääbas|kääpad]]. Salmel kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur. Kahe laeva peale leiti kokku 41 sõdalase luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi.<ref name="cwXxW" /> == Esimese muinaslaeva mõõtmed == * 11,5 meetrit pikk * 2 meetrit lai kõige laiemas osas * 0,75-meetrise vabapardakõrgusega * 0,4-meetrise [[süvis]]ega (lastitult) * 8 kaarega * 6 [[aer]]upaariga Laev oli valmistatud [[mänd|männipuidust]].<ref name="rCRWA" /> == Teise muinaslaeva mõõtmed == * 16 meetrit pikk<ref name="o6oYl" /> * 3 meetrit lai kõige laiemas osas == Ajalooallikad == Salme muinaslaevu ja lahingut on seostatud Rootsi kuninga [[Ingvar]]i langemisega Saaremaal 7. sajandil.<ref name="DoTIJ" /><ref name="M8jqj" /> Samuti on leitud paralleele [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendites kajastatud Sõrve sõdadega.<ref name="pdWwr" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="51F8p">[http://www.postimees.ee./index.php?id=120351&print=1 Salme muinaslaev pakub jätkuvalt teadlastele arutlusainet ][[Postimees]], 18. mai 2009</ref> <ref name="UDJlC">[[Risto Berendson]]: [http://www.postimees.ee./index.php?id=64565&print=1 "Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu"] Postimees, 3. jaanuar 2009</ref> <ref name="OWkTH">[https://web.archive.org/web/20140222211708/http://www.saartehaal.ee/2008/10/25/salme-muinaslaeva-pikkus-oli-ule-kumne-meetri/ "Salme muinaslaeva pikkus oli üle kümne meetri"] [[Oma Saar]], 25. oktoober 2008</ref> <ref name="OXqgf">[http://www.postimees.ee/?id=265188&print=1 "Salme muinaslaev kuulus arvatavasti võõrastele"] [[Postimees]] 20. mai 2010</ref> <ref name="lL0kl">[[Raul Vinni]], [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=21006&sec=1 Salme maapõu pakub jälle uusi leide],[[Saarte Hääl]], 28. august 2010</ref> <ref name="cwXxW">[[Marek Strandberg]]. [http://arvamus.postimees.ee/1171034/arheoloog-eesti-ala-elanikud-surid-536-aasta-paiku-massiliselt-nalga "Arheoloog: Eesti ala elanikud surid 536. aasta paiku massiliselt nälga"]. ''[[Postimees]]'' 17. märts 2013. (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="rCRWA">Risto Berendson: [http://www.postimees.ee./index.php?id=55530&print=1 "Salme viikingilaev ehitati ilmselt röövretkedeks"], Postimees, 6. detsember 2008</ref> <ref name="o6oYl">Veljo Kuivjõgi, [https://web.archive.org/web/20150826002257/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38240 Salme uuest paadist on juba välja tulnud 26 inimese luud], Meie Maa, 06. september 2010</ref> <ref name="DoTIJ">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |vaadatud=2012-12-05 |arhiivimisaeg=2012-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120722220801/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="M8jqj">[http://aerling.blogspot.com/2010/09/salme-muinaslaevade-leiukoht-rootsi.html Salme muinaslaevade leiukoht Rootsi kuninga surmaloosse selgust ei too]</ref> <ref name="pdWwr">http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/muist/sisu.html</ref> }} == Kirjandus == * T. Douglas Price, Jüri Peets, Raili Allmäe, Liina Maldre, Ester Oras (august 2016). ''[http://journals.cambridge.org/abstract_S0003598X1600106X Isotopic provenancing of the Salme ship burials in Pre-Viking Age Estonia]'' Antiquity, 90, lk 1022–1037. ==Välislingid== *[http://salmepaat.blogspot.com Salme muinaslaev], http://salmepaat.blogspot.com *[https://jupiter.err.ee/1608437405/salme-viikingid Salme viikingid], Jupiter | ERR *[https://www.academia.edu/5841620/Research_results_of_the_Salme_ship_burials_in_2011-2012 Research Results of the Salme Ship Burials in 2011-2012] *17. juuli 2019, [https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org ;Meedias * [[ERR]] ** [[Piret-Päiv Rist]], [http://uudised.err.ee/index.php?06256876&print=1 Väljakaevamised tõid Salmel päevavalgele kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [http://uudised.err.ee/v/eesti/c2cec422-1a55-4e37-9aa3-5be17893e526 Salme muinaslaevade uurijad: aastal 750 võitlesid Saaremaal rootslased] 5. detsember 2014 ** [https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] 24. juuli 2020 * [[Postimees]] ** [http://www.postimees.ee./index.php?id=241867&print=1 Salme muinaslaeva leiukohas võib olla peidus teinegi vrakk], Postimees, 26. märts 2010 ** [[Risto Berendson]], [http://www.postimees.ee/?id=298871 Salme uus viikingilaev viitab suurele lahingule], Postimees, 12. august 2010 ** [[Uwe Gnadenteich]], [http://www.postimees.ee./index.php?id=355787&print=1 Salme lahingumatus meenutab nurjunud andamikogumist], 11. detsember 2010 ** [[Martin Smutov]], [http://www.postimees.ee/496904/print/salmelt-leiti-17-meetrine-sojalaev/ Salmelt leiti 17-meetrine sõjalaev] 13. juuli 2011 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/559746/print/salme-muinaslaeva-kontuurid-maeti-kinni/ Salme muinaslaeva kontuurid maeti kinni] 10. september 2011 ** [[Madis Filippov]], [http://www.postimees.ee/901736/print/valjakaevamised-paljastasid-salmel-kahe-teraga-mooga/ Väljakaevamised paljastasid Salmel kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud], 7. oktoober 2014 * [[Meie Maa]] ** [[Ahto Jakson]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=27147 Salme muinaslaevast valmib arvutil ruumiline mudel] 26. november 2008 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=29849 Salme muinaslaeva ümber on jätkuvalt palju küsimärke] 18. mai 2009 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37270 Salmel otsitakse uut muinaslaeva], 12. juuli 2010 ** Veljo Kuivjõgi, [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37755 Tänavu leitud Salme muinaslaev on eelmisest pikem], 9. august 2010 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=39293 Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks saadi eraldi ruumid], meiemaa.ee, 3. november 2010 ** [[Oliver Rand]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43329 Salme muinaslaeva väljakaevamistel tulid välja uued leiud] 11. juuli 2011 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43762 Salme laev on peagi vaadeldav oma täies hiilguses] 8. august 2011 ** [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=55765 Inimluud ja sõdalased Salmel] 29. oktoober 2013 * [[Eesti Ekspress]] ** [[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=32908835 Skandinaavlased said Saaremaal suures lahingus tappa] 3. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=33128309 Salme lahing – tagasilöödud Saaremaa vallutuskatse? Kolm versiooni sellest, mis juhtus] 14. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56408628 Esmakordselt: Salme muinaslaeva kommenteerivad Skandinaavia tippeksperdid. Erakordne leid] 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56521808 Marika Mägi: Mis toimus Saaremaal 1260 aastat tagasi?]. Seninägematu laevamatus: Arheoloogid kaevasid Salmel lahti 126 ruutmeetrit pinda, kuid lõviosa leidudest ja 36 langenu luukeredest tuli välja 4 ruutmeetri pealt laeva keskelt. 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56539862 FOTOD ja VIDEO: Salme muinaslaev ja sarnane Norra eelviikingilaev], Salmel äsja lõppenud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele skandinaavlaste purjelaeva ühes ligi poolesaja eliitsõdalase matusega. 27. august 2011 *[[Archaeology Magazine]] **Andrew Curry, [http://archaeology.org/issues/95-1307/features/941-vikings-saaremaa-estonia-salme-vendel-oseberg The First Vikings], June 10, 2013 * [http://www.world-archaeology.com/features/estonia-salme-ship-burials.htm 22. March 2013, CWA 58, Archaeologists in Estonia have discovered the most extraordinary site: a mass grave comprising two Viking ship burials ], world-archaeology.com {{Coordinate |NS=58.1675 |EW=22.25055556 |type=landmark |region=EE-74}} {{commonskat|Salme shipfind}} [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] [[Kategooria:Eesti muistised]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Viikingilaevad]] [[Kategooria:Saaremaa ajalugu]] g50jb8za3awlqi06ud4ott5yirlql5v 6752530 6752529 2024-10-31T08:02:15Z 2A00:807:D3:CE2C:0:0:359C:4367 6752530 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Muinaslaev.Picture 048.jpg|thumb|2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht]] '''Salme''' on [[Saaremaa]]l [[Salme alevik]]us [[2008]]. ja [[2010]]. aastal leitud [[laevmatus]]ed. Kahe [[eelviikingiaeg]]se (u 750 pKr) [[neet|needi]]ridadena säilinud laeva peale leiti kokku 41 sõjamehe luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi. Tõenäoliselt olid Salme sõjamehed-meresõitjad pärit [[Rootsi]]st [[Mälar]]i järve piirkonnast, mis toona oli veel [[Läänemeri|Läänemere]] laht.<ref name="">[https://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud?_ga=2.228746970.712788533.1595585166-1020556885.1594821978 Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud] Postimees, 7. oktoober 2014 (vaadatud 24.07.2020)</ref> Sõjamehed olid maetud kahe [[muinasaeg]]se [[klinkerplangutus]]ega [[viikingilaev]]a põhja. Tegemist on vanimate [[Eesti]]s leitud laevadega<ref name="51F8p" />. Salme laevade leid muudab senist arusaama [[viikingiaeg|viikingiaja]] algusest. Seni on tinglikult loetud viikingiaja alguseks aastat 793, kui kroonikate järgi põhjast tulnud sõjamehed-röövlid ründasid Põhja-Inglismaal [[Lindisfarne]]'i kloostrit<ref>[https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] ERR.ee, 24. juuli 2020 (vaadatud 26.07.2020)</ref>. Esimene laevmatus ('''Salme I''') avastati 2008. aasta [[sügis]]el mullatööde käigus. Laevalt leiti [[Väljakaevamised|väljakaevamistel]] seitsme inimese [[luustik]]<ref name="UDJlC" /> ([[viikingid]], neist 4 venda<ref name="2019_07_17_BIORXIV_ORG">[https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org, 17. juuli 2019, lk 387-394 (''included four brothers buried side by side'')</ref>), kaks [[mõõk]]a, paar [[oda]]otsa, kümmekond [[nuga]], [[nool]]eotsi, mängunuppe ja mõned [[täring]]ud.<ref name="OWkTH" /> Teine laevmatus ('''Salme II''') avastati 2010. aastal. Väljakaevamistel leiti üks [[kilp|kilbi]] käepide, vähemalt kuue [[kamm]]i fragmendid, mõned [[pannal|pandlad]] ja hulgaliselt [[nool]]eotsi, samuti mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid. [[Soome]]s tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud [[raud]] pärit tõenäoliselt [[Norra|Põhja-Norra]]st.<ref name="OXqgf" /> == Arheoloogilised kaevamised 2010. aastal == [[Pilt:Salme mõõk.JPG|pisi|8. sajandist pärinev mõõk Salme laevmatusest Saaremaal. Mõõk oli oma algsest asupaigast liigutatud praegusse leiukohta ilmselt Salme kooli ehituse käigus toimunud mullatöödel.]] 2010. aastal teostatud [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel kaevamistel]] Salme alevikus koolimaja kõrvalt leitud teise laeva põhjal avastati [[laevmatus]]es korrapärastes ridades kolmes kihis lebavad 16 [[skelett]]i. Nende vahel leidus mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega [[täring]]uid. [[Arheoloog]]iadoktor [[Jüri Peets]]i andmetel on Salme teine laev ülihuvitav leid, mille teeb veelgi väärtuslikumaks see, et tegu on väga täpselt dateeritavate esemetega. "Aastad 700 kuni 750," märkis Peets, lisades, et 100-protsendilise kindlusega võib öelda, et "sündmus" toimus [[8. sajand|700. ja 800. aasta vahel]] pKr<ref name="lL0kl" />. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi. Peetsi sõnul avardab Salme leid üldpilti selles suhtes kindlasti, et otsesuhete kohta skandinaavlastega on nüüd kindlad tõendid olemas. Jüri Peetsi kinnitusel on selline leid ainulaadne kogu Euroopas, kuna varem ei ole ühtki selle perioodi n-ö [[Laevmatus|lahingumatust]] avastatud, kus oleks olnud nii palju langenud sõdalasi. On leitud tavalisi matuseid, kus haua peal on [[Kääbas|kääpad]]. Salmel kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur. Kahe laeva peale leiti kokku 41 sõdalase luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi.<ref name="cwXxW" /> == Esimese muinaslaeva mõõtmed == * 11,5 meetrit pikk * 2 meetrit lai kõige laiemas osas * 0,75-meetrise vabapardakõrgusega * 0,4-meetrise [[süvis]]ega (lastitult) * 8 kaarega * 6 [[aer]]upaariga Laev oli valmistatud [[mänd|männipuidust]].<ref name="rCRWA" /> == Teise muinaslaeva mõõtmed == * 16 meetrit pikk<ref name="o6oYl" /> * 3 meetrit lai kõige laiemas osas == Ajalooallikad == Salme muinaslaevu ja lahingut on seostatud Rootsi kuninga [[Ingvar]]i langemisega Saaremaal 7. sajandil.<ref name="DoTIJ" /><ref name="M8jqj" /> Samuti on leitud paralleele [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendites kajastatud Sõrve sõdadega.<ref name="pdWwr" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="51F8p">[http://www.postimees.ee./index.php?id=120351&print=1 Salme muinaslaev pakub jätkuvalt teadlastele arutlusainet ][[Postimees]], 18. mai 2009</ref> <ref name="UDJlC">[[Risto Berendson]]: [http://www.postimees.ee./index.php?id=64565&print=1 "Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu"] Postimees, 3. jaanuar 2009</ref> <ref name="OWkTH">[https://web.archive.org/web/20140222211708/http://www.saartehaal.ee/2008/10/25/salme-muinaslaeva-pikkus-oli-ule-kumne-meetri/ "Salme muinaslaeva pikkus oli üle kümne meetri"] [[Oma Saar]], 25. oktoober 2008</ref> <ref name="OXqgf">[http://www.postimees.ee/?id=265188&print=1 "Salme muinaslaev kuulus arvatavasti võõrastele"] [[Postimees]] 20. mai 2010</ref> <ref name="lL0kl">[[Raul Vinni]], [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=21006&sec=1 Salme maapõu pakub jälle uusi leide],[[Saarte Hääl]], 28. august 2010</ref> <ref name="cwXxW">[[Marek Strandberg]]. [http://arvamus.postimees.ee/1171034/arheoloog-eesti-ala-elanikud-surid-536-aasta-paiku-massiliselt-nalga "Arheoloog: Eesti ala elanikud surid 536. aasta paiku massiliselt nälga"]. ''[[Postimees]]'' 17. märts 2013. (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="rCRWA">Risto Berendson: [http://www.postimees.ee./index.php?id=55530&print=1 "Salme viikingilaev ehitati ilmselt röövretkedeks"], Postimees, 6. detsember 2008</ref> <ref name="o6oYl">Veljo Kuivjõgi, [https://web.archive.org/web/20150826002257/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38240 Salme uuest paadist on juba välja tulnud 26 inimese luud], Meie Maa, 06. september 2010</ref> <ref name="DoTIJ">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |vaadatud=2012-12-05 |arhiivimisaeg=2012-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120722220801/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="M8jqj">[http://aerling.blogspot.com/2010/09/salme-muinaslaevade-leiukoht-rootsi.html Salme muinaslaevade leiukoht Rootsi kuninga surmaloosse selgust ei too]</ref> <ref name="pdWwr">http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/muist/sisu.html</ref> }} == Kirjandus == * T. Douglas Price, Jüri Peets, Raili Allmäe, Liina Maldre, Ester Oras (august 2016). ''[http://journals.cambridge.org/abstract_S0003598X1600106X Isotopic provenancing of the Salme ship burials in Pre-Viking Age Estonia]'' Antiquity, 90, lk 1022–1037. ==Välislingid== *[http://salmepaat.blogspot.com Salme muinaslaev], http://salmepaat.blogspot.com *[https://jupiter.err.ee/1608437405/salme-viikingid Salme viikingid], Jupiter | ERR *[https://www.academia.edu/5841620/Research_results_of_the_Salme_ship_burials_in_2011-2012 Research Results of the Salme Ship Burials in 2011-2012] *17. juuli 2019, [https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org ;Meedias * [[ERR]] ** [[Piret-Päiv Rist]], [http://uudised.err.ee/index.php?06256876&print=1 Väljakaevamised tõid Salmel päevavalgele kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [http://uudised.err.ee/v/eesti/c2cec422-1a55-4e37-9aa3-5be17893e526 Salme muinaslaevade uurijad: aastal 750 võitlesid Saaremaal rootslased] 5. detsember 2014 ** [https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] 24. juuli 2020 * [[Postimees]] ** [http://www.postimees.ee./index.php?id=241867&print=1 Salme muinaslaeva leiukohas võib olla peidus teinegi vrakk], Postimees, 26. märts 2010 ** [[Risto Berendson]], [http://www.postimees.ee/?id=298871 Salme uus viikingilaev viitab suurele lahingule], Postimees, 12. august 2010 ** [[Uwe Gnadenteich]], [http://www.postimees.ee./index.php?id=355787&print=1 Salme lahingumatus meenutab nurjunud andamikogumist], 11. detsember 2010 ** [[Martin Smutov]], [http://www.postimees.ee/496904/print/salmelt-leiti-17-meetrine-sojalaev/ Salmelt leiti 17-meetrine sõjalaev] 13. juuli 2011 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/559746/print/salme-muinaslaeva-kontuurid-maeti-kinni/ Salme muinaslaeva kontuurid maeti kinni] 10. september 2011 ** [[Madis Filippov]], [http://www.postimees.ee/901736/print/valjakaevamised-paljastasid-salmel-kahe-teraga-mooga/ Väljakaevamised paljastasid Salmel kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud], 7. oktoober 2014 * [[Meie Maa]] ** [[Ahto Jakson]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=27147 Salme muinaslaevast valmib arvutil ruumiline mudel] 26. november 2008 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=29849 Salme muinaslaeva ümber on jätkuvalt palju küsimärke] 18. mai 2009 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37270 Salmel otsitakse uut muinaslaeva], 12. juuli 2010 ** Veljo Kuivjõgi, [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37755 Tänavu leitud Salme muinaslaev on eelmisest pikem], 9. august 2010 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=39293 Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks saadi eraldi ruumid], meiemaa.ee, 3. november 2010 ** [[Oliver Rand]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43329 Salme muinaslaeva väljakaevamistel tulid välja uued leiud] 11. juuli 2011 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43762 Salme laev on peagi vaadeldav oma täies hiilguses] 8. august 2011 ** [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=55765 Inimluud ja sõdalased Salmel] 29. oktoober 2013 * [[Eesti Ekspress]] ** [[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=32908835 Skandinaavlased said Saaremaal suures lahingus tappa] 3. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=33128309 Salme lahing – tagasilöödud Saaremaa vallutuskatse? Kolm versiooni sellest, mis juhtus] 14. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56408628 Esmakordselt: Salme muinaslaeva kommenteerivad Skandinaavia tippeksperdid. Erakordne leid] 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56521808 Marika Mägi: Mis toimus Saaremaal 1260 aastat tagasi?]. Seninägematu laevamatus: Arheoloogid kaevasid Salmel lahti 126 ruutmeetrit pinda, kuid lõviosa leidudest ja 36 langenu luukeredest tuli välja 4 ruutmeetri pealt laeva keskelt. 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56539862 FOTOD ja VIDEO: Salme muinaslaev ja sarnane Norra eelviikingilaev], Salmel äsja lõppenud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele skandinaavlaste purjelaeva ühes ligi poolesaja eliitsõdalase matusega. 27. august 2011 *[[Archaeology Magazine]] **Andrew Curry, [http://archaeology.org/issues/95-1307/features/941-vikings-saaremaa-estonia-salme-vendel-oseberg The First Vikings], June 10, 2013 * [http://www.world-archaeology.com/features/estonia-salme-ship-burials.htm 22. March 2013, CWA 58, Archaeologists in Estonia have discovered the most extraordinary site: a mass grave comprising two Viking ship burials ], world-archaeology.com {{Coordinate |NS=58.1675 |EW=22.25055556 |type=landmark |region=EE-74}} {{commonskat|Salme shipfind}} [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] [[Kategooria:Eesti muistised]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Viikingilaevad]] [[Kategooria:Saaremaa ajalugu]] 3l47gvkt9si2fs7k29cotaeq01ojt92 6752531 6752530 2024-10-31T08:03:00Z 2A00:807:D3:CE2C:0:0:359C:4367 6752531 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Muinaslaev.Picture 048.jpg|thumb|2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht]] '''Salme kaks masin''' on [[Saaremaa]]l [[Salme alevik]]us [[2008]]. ja [[2010]]. aastal leitud [[laevmatus]]ed. Kahe [[eelviikingiaeg]]se (u 750 pKr) [[neet|needi]]ridadena säilinud laeva peale leiti kokku 41 sõjamehe luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi. Tõenäoliselt olid Salme sõjamehed-meresõitjad pärit [[Rootsi]]st [[Mälar]]i järve piirkonnast, mis toona oli veel [[Läänemeri|Läänemere]] laht.<ref name="">[https://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud?_ga=2.228746970.712788533.1595585166-1020556885.1594821978 Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud] Postimees, 7. oktoober 2014 (vaadatud 24.07.2020)</ref> Sõjamehed olid maetud kahe [[muinasaeg]]se [[klinkerplangutus]]ega [[viikingilaev]]a põhja. Tegemist on vanimate [[Eesti]]s leitud laevadega<ref name="51F8p" />. Salme laevade leid muudab senist arusaama [[viikingiaeg|viikingiaja]] algusest. Seni on tinglikult loetud viikingiaja alguseks aastat 793, kui kroonikate järgi põhjast tulnud sõjamehed-röövlid ründasid Põhja-Inglismaal [[Lindisfarne]]'i kloostrit<ref>[https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] ERR.ee, 24. juuli 2020 (vaadatud 26.07.2020)</ref>. Esimene laevmatus ('''Salme I''') avastati 2008. aasta [[sügis]]el mullatööde käigus. Laevalt leiti [[Väljakaevamised|väljakaevamistel]] seitsme inimese [[luustik]]<ref name="UDJlC" /> ([[viikingid]], neist 4 venda<ref name="2019_07_17_BIORXIV_ORG">[https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org, 17. juuli 2019, lk 387-394 (''included four brothers buried side by side'')</ref>), kaks [[mõõk]]a, paar [[oda]]otsa, kümmekond [[nuga]], [[nool]]eotsi, mängunuppe ja mõned [[täring]]ud.<ref name="OWkTH" /> Teine laevmatus ('''Salme II''') avastati 2010. aastal. Väljakaevamistel leiti üks [[kilp|kilbi]] käepide, vähemalt kuue [[kamm]]i fragmendid, mõned [[pannal|pandlad]] ja hulgaliselt [[nool]]eotsi, samuti mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid. [[Soome]]s tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud [[raud]] pärit tõenäoliselt [[Norra|Põhja-Norra]]st.<ref name="OXqgf" /> == Arheoloogilised kaevamised 2010. aastal == [[Pilt:Salme mõõk.JPG|pisi|8. sajandist pärinev mõõk Salme laevmatusest Saaremaal. Mõõk oli oma algsest asupaigast liigutatud praegusse leiukohta ilmselt Salme kooli ehituse käigus toimunud mullatöödel.]] 2010. aastal teostatud [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel kaevamistel]] Salme alevikus koolimaja kõrvalt leitud teise laeva põhjal avastati [[laevmatus]]es korrapärastes ridades kolmes kihis lebavad 16 [[skelett]]i. Nende vahel leidus mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega [[täring]]uid. [[Arheoloog]]iadoktor [[Jüri Peets]]i andmetel on Salme teine laev ülihuvitav leid, mille teeb veelgi väärtuslikumaks see, et tegu on väga täpselt dateeritavate esemetega. "Aastad 700 kuni 750," märkis Peets, lisades, et 100-protsendilise kindlusega võib öelda, et "sündmus" toimus [[8. sajand|700. ja 800. aasta vahel]] pKr<ref name="lL0kl" />. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi. Peetsi sõnul avardab Salme leid üldpilti selles suhtes kindlasti, et otsesuhete kohta skandinaavlastega on nüüd kindlad tõendid olemas. Jüri Peetsi kinnitusel on selline leid ainulaadne kogu Euroopas, kuna varem ei ole ühtki selle perioodi n-ö [[Laevmatus|lahingumatust]] avastatud, kus oleks olnud nii palju langenud sõdalasi. On leitud tavalisi matuseid, kus haua peal on [[Kääbas|kääpad]]. Salmel kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur. Kahe laeva peale leiti kokku 41 sõdalase luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi.<ref name="cwXxW" /> == Esimese muinaslaeva mõõtmed == * 11,5 meetrit pikk * 2 meetrit lai kõige laiemas osas * 0,75-meetrise vabapardakõrgusega * 0,4-meetrise [[süvis]]ega (lastitult) * 8 kaarega * 6 [[aer]]upaariga Laev oli valmistatud [[mänd|männipuidust]].<ref name="rCRWA" /> == Teise muinaslaeva mõõtmed == * 16 meetrit pikk<ref name="o6oYl" /> * 3 meetrit lai kõige laiemas osas == Ajalooallikad == Salme muinaslaevu ja lahingut on seostatud Rootsi kuninga [[Ingvar]]i langemisega Saaremaal 7. sajandil.<ref name="DoTIJ" /><ref name="M8jqj" /> Samuti on leitud paralleele [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendites kajastatud Sõrve sõdadega.<ref name="pdWwr" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="51F8p">[http://www.postimees.ee./index.php?id=120351&print=1 Salme muinaslaev pakub jätkuvalt teadlastele arutlusainet ][[Postimees]], 18. mai 2009</ref> <ref name="UDJlC">[[Risto Berendson]]: [http://www.postimees.ee./index.php?id=64565&print=1 "Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu"] Postimees, 3. jaanuar 2009</ref> <ref name="OWkTH">[https://web.archive.org/web/20140222211708/http://www.saartehaal.ee/2008/10/25/salme-muinaslaeva-pikkus-oli-ule-kumne-meetri/ "Salme muinaslaeva pikkus oli üle kümne meetri"] [[Oma Saar]], 25. oktoober 2008</ref> <ref name="OXqgf">[http://www.postimees.ee/?id=265188&print=1 "Salme muinaslaev kuulus arvatavasti võõrastele"] [[Postimees]] 20. mai 2010</ref> <ref name="lL0kl">[[Raul Vinni]], [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=21006&sec=1 Salme maapõu pakub jälle uusi leide],[[Saarte Hääl]], 28. august 2010</ref> <ref name="cwXxW">[[Marek Strandberg]]. [http://arvamus.postimees.ee/1171034/arheoloog-eesti-ala-elanikud-surid-536-aasta-paiku-massiliselt-nalga "Arheoloog: Eesti ala elanikud surid 536. aasta paiku massiliselt nälga"]. ''[[Postimees]]'' 17. märts 2013. (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="rCRWA">Risto Berendson: [http://www.postimees.ee./index.php?id=55530&print=1 "Salme viikingilaev ehitati ilmselt röövretkedeks"], Postimees, 6. detsember 2008</ref> <ref name="o6oYl">Veljo Kuivjõgi, [https://web.archive.org/web/20150826002257/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38240 Salme uuest paadist on juba välja tulnud 26 inimese luud], Meie Maa, 06. september 2010</ref> <ref name="DoTIJ">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |vaadatud=2012-12-05 |arhiivimisaeg=2012-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120722220801/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="M8jqj">[http://aerling.blogspot.com/2010/09/salme-muinaslaevade-leiukoht-rootsi.html Salme muinaslaevade leiukoht Rootsi kuninga surmaloosse selgust ei too]</ref> <ref name="pdWwr">http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/muist/sisu.html</ref> }} == Kirjandus == * T. Douglas Price, Jüri Peets, Raili Allmäe, Liina Maldre, Ester Oras (august 2016). ''[http://journals.cambridge.org/abstract_S0003598X1600106X Isotopic provenancing of the Salme ship burials in Pre-Viking Age Estonia]'' Antiquity, 90, lk 1022–1037. ==Välislingid== *[http://salmepaat.blogspot.com Salme muinaslaev], http://salmepaat.blogspot.com *[https://jupiter.err.ee/1608437405/salme-viikingid Salme viikingid], Jupiter | ERR *[https://www.academia.edu/5841620/Research_results_of_the_Salme_ship_burials_in_2011-2012 Research Results of the Salme Ship Burials in 2011-2012] *17. juuli 2019, [https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org ;Meedias * [[ERR]] ** [[Piret-Päiv Rist]], [http://uudised.err.ee/index.php?06256876&print=1 Väljakaevamised tõid Salmel päevavalgele kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [http://uudised.err.ee/v/eesti/c2cec422-1a55-4e37-9aa3-5be17893e526 Salme muinaslaevade uurijad: aastal 750 võitlesid Saaremaal rootslased] 5. detsember 2014 ** [https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] 24. juuli 2020 * [[Postimees]] ** [http://www.postimees.ee./index.php?id=241867&print=1 Salme muinaslaeva leiukohas võib olla peidus teinegi vrakk], Postimees, 26. märts 2010 ** [[Risto Berendson]], [http://www.postimees.ee/?id=298871 Salme uus viikingilaev viitab suurele lahingule], Postimees, 12. august 2010 ** [[Uwe Gnadenteich]], [http://www.postimees.ee./index.php?id=355787&print=1 Salme lahingumatus meenutab nurjunud andamikogumist], 11. detsember 2010 ** [[Martin Smutov]], [http://www.postimees.ee/496904/print/salmelt-leiti-17-meetrine-sojalaev/ Salmelt leiti 17-meetrine sõjalaev] 13. juuli 2011 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/559746/print/salme-muinaslaeva-kontuurid-maeti-kinni/ Salme muinaslaeva kontuurid maeti kinni] 10. september 2011 ** [[Madis Filippov]], [http://www.postimees.ee/901736/print/valjakaevamised-paljastasid-salmel-kahe-teraga-mooga/ Väljakaevamised paljastasid Salmel kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud], 7. oktoober 2014 * [[Meie Maa]] ** [[Ahto Jakson]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=27147 Salme muinaslaevast valmib arvutil ruumiline mudel] 26. november 2008 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=29849 Salme muinaslaeva ümber on jätkuvalt palju küsimärke] 18. mai 2009 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37270 Salmel otsitakse uut muinaslaeva], 12. juuli 2010 ** Veljo Kuivjõgi, [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37755 Tänavu leitud Salme muinaslaev on eelmisest pikem], 9. august 2010 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=39293 Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks saadi eraldi ruumid], meiemaa.ee, 3. november 2010 ** [[Oliver Rand]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43329 Salme muinaslaeva väljakaevamistel tulid välja uued leiud] 11. juuli 2011 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43762 Salme laev on peagi vaadeldav oma täies hiilguses] 8. august 2011 ** [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=55765 Inimluud ja sõdalased Salmel] 29. oktoober 2013 * [[Eesti Ekspress]] ** [[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=32908835 Skandinaavlased said Saaremaal suures lahingus tappa] 3. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=33128309 Salme lahing – tagasilöödud Saaremaa vallutuskatse? Kolm versiooni sellest, mis juhtus] 14. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56408628 Esmakordselt: Salme muinaslaeva kommenteerivad Skandinaavia tippeksperdid. Erakordne leid] 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56521808 Marika Mägi: Mis toimus Saaremaal 1260 aastat tagasi?]. Seninägematu laevamatus: Arheoloogid kaevasid Salmel lahti 126 ruutmeetrit pinda, kuid lõviosa leidudest ja 36 langenu luukeredest tuli välja 4 ruutmeetri pealt laeva keskelt. 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56539862 FOTOD ja VIDEO: Salme muinaslaev ja sarnane Norra eelviikingilaev], Salmel äsja lõppenud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele skandinaavlaste purjelaeva ühes ligi poolesaja eliitsõdalase matusega. 27. august 2011 *[[Archaeology Magazine]] **Andrew Curry, [http://archaeology.org/issues/95-1307/features/941-vikings-saaremaa-estonia-salme-vendel-oseberg The First Vikings], June 10, 2013 * [http://www.world-archaeology.com/features/estonia-salme-ship-burials.htm 22. March 2013, CWA 58, Archaeologists in Estonia have discovered the most extraordinary site: a mass grave comprising two Viking ship burials ], world-archaeology.com {{Coordinate |NS=58.1675 |EW=22.25055556 |type=landmark |region=EE-74}} {{commonskat|Salme shipfind}} [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] [[Kategooria:Eesti muistised]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Viikingilaevad]] [[Kategooria:Saaremaa ajalugu]] 8drxbo4lf2tw0r7e0c71i9y3kackg27 6752532 6752531 2024-10-31T08:03:35Z 2A00:807:D3:CE2C:0:0:359C:4367 6752532 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Muinaslaev.Picture 048.jpg|thumb|2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht]] '''Salme kaka masin''' on [[Saaremaa]]l [[Salme alevik]]us [[2008]]. ja [[2010]]. aastal leitud [[laevmatus]]ed. Kahe [[eelviikingiaeg]]se (u 750 pKr) [[neet|needi]]ridadena säilinud laeva peale leiti kokku 41 sõjamehe luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi. Tõenäoliselt olid Salme sõjamehed-meresõitjad pärit [[Rootsi]]st [[Mälar]]i järve piirkonnast, mis toona oli veel [[Läänemeri|Läänemere]] laht.<ref name="">[https://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud?_ga=2.228746970.712788533.1595585166-1020556885.1594821978 Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud] Postimees, 7. oktoober 2014 (vaadatud 24.07.2020)</ref> Sõjamehed olid maetud kahe [[muinasaeg]]se [[klinkerplangutus]]ega [[viikingilaev]]a põhja. Tegemist on vanimate [[Eesti]]s leitud laevadega<ref name="51F8p" />. Salme laevade leid muudab senist arusaama [[viikingiaeg|viikingiaja]] algusest. Seni on tinglikult loetud viikingiaja alguseks aastat 793, kui kroonikate järgi põhjast tulnud sõjamehed-röövlid ründasid Põhja-Inglismaal [[Lindisfarne]]'i kloostrit<ref>[https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] ERR.ee, 24. juuli 2020 (vaadatud 26.07.2020)</ref>. Esimene laevmatus ('''Salme I''') avastati 2008. aasta [[sügis]]el mullatööde käigus. Laevalt leiti [[Väljakaevamised|väljakaevamistel]] seitsme inimese [[luustik]]<ref name="UDJlC" /> ([[viikingid]], neist 4 venda<ref name="2019_07_17_BIORXIV_ORG">[https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org, 17. juuli 2019, lk 387-394 (''included four brothers buried side by side'')</ref>), kaks [[mõõk]]a, paar [[oda]]otsa, kümmekond [[nuga]], [[nool]]eotsi, mängunuppe ja mõned [[täring]]ud.<ref name="OWkTH" /> Teine laevmatus ('''Salme II''') avastati 2010. aastal. Väljakaevamistel leiti üks [[kilp|kilbi]] käepide, vähemalt kuue [[kamm]]i fragmendid, mõned [[pannal|pandlad]] ja hulgaliselt [[nool]]eotsi, samuti mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid. [[Soome]]s tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud [[raud]] pärit tõenäoliselt [[Norra|Põhja-Norra]]st.<ref name="OXqgf" /> == Arheoloogilised kaevamised 2010. aastal == [[Pilt:Salme mõõk.JPG|pisi|8. sajandist pärinev mõõk Salme laevmatusest Saaremaal. Mõõk oli oma algsest asupaigast liigutatud praegusse leiukohta ilmselt Salme kooli ehituse käigus toimunud mullatöödel.]] 2010. aastal teostatud [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel kaevamistel]] Salme alevikus koolimaja kõrvalt leitud teise laeva põhjal avastati [[laevmatus]]es korrapärastes ridades kolmes kihis lebavad 16 [[skelett]]i. Nende vahel leidus mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega [[täring]]uid. [[Arheoloog]]iadoktor [[Jüri Peets]]i andmetel on Salme teine laev ülihuvitav leid, mille teeb veelgi väärtuslikumaks see, et tegu on väga täpselt dateeritavate esemetega. "Aastad 700 kuni 750," märkis Peets, lisades, et 100-protsendilise kindlusega võib öelda, et "sündmus" toimus [[8. sajand|700. ja 800. aasta vahel]] pKr<ref name="lL0kl" />. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi. Peetsi sõnul avardab Salme leid üldpilti selles suhtes kindlasti, et otsesuhete kohta skandinaavlastega on nüüd kindlad tõendid olemas. Jüri Peetsi kinnitusel on selline leid ainulaadne kogu Euroopas, kuna varem ei ole ühtki selle perioodi n-ö [[Laevmatus|lahingumatust]] avastatud, kus oleks olnud nii palju langenud sõdalasi. On leitud tavalisi matuseid, kus haua peal on [[Kääbas|kääpad]]. Salmel kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur. Kahe laeva peale leiti kokku 41 sõdalase luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi.<ref name="cwXxW" /> == Esimese muinaslaeva mõõtmed == * 11,5 meetrit pikk * 2 meetrit lai kõige laiemas osas * 0,75-meetrise vabapardakõrgusega * 0,4-meetrise [[süvis]]ega (lastitult) * 8 kaarega * 6 [[aer]]upaariga Laev oli valmistatud [[mänd|männipuidust]].<ref name="rCRWA" /> == Teise muinaslaeva mõõtmed == * 16 meetrit pikk<ref name="o6oYl" /> * 3 meetrit lai kõige laiemas osas == Ajalooallikad == Salme muinaslaevu ja lahingut on seostatud Rootsi kuninga [[Ingvar]]i langemisega Saaremaal 7. sajandil.<ref name="DoTIJ" /><ref name="M8jqj" /> Samuti on leitud paralleele [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendites kajastatud Sõrve sõdadega.<ref name="pdWwr" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="51F8p">[http://www.postimees.ee./index.php?id=120351&print=1 Salme muinaslaev pakub jätkuvalt teadlastele arutlusainet ][[Postimees]], 18. mai 2009</ref> <ref name="UDJlC">[[Risto Berendson]]: [http://www.postimees.ee./index.php?id=64565&print=1 "Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu"] Postimees, 3. jaanuar 2009</ref> <ref name="OWkTH">[https://web.archive.org/web/20140222211708/http://www.saartehaal.ee/2008/10/25/salme-muinaslaeva-pikkus-oli-ule-kumne-meetri/ "Salme muinaslaeva pikkus oli üle kümne meetri"] [[Oma Saar]], 25. oktoober 2008</ref> <ref name="OXqgf">[http://www.postimees.ee/?id=265188&print=1 "Salme muinaslaev kuulus arvatavasti võõrastele"] [[Postimees]] 20. mai 2010</ref> <ref name="lL0kl">[[Raul Vinni]], [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=21006&sec=1 Salme maapõu pakub jälle uusi leide],[[Saarte Hääl]], 28. august 2010</ref> <ref name="cwXxW">[[Marek Strandberg]]. [http://arvamus.postimees.ee/1171034/arheoloog-eesti-ala-elanikud-surid-536-aasta-paiku-massiliselt-nalga "Arheoloog: Eesti ala elanikud surid 536. aasta paiku massiliselt nälga"]. ''[[Postimees]]'' 17. märts 2013. (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="rCRWA">Risto Berendson: [http://www.postimees.ee./index.php?id=55530&print=1 "Salme viikingilaev ehitati ilmselt röövretkedeks"], Postimees, 6. detsember 2008</ref> <ref name="o6oYl">Veljo Kuivjõgi, [https://web.archive.org/web/20150826002257/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38240 Salme uuest paadist on juba välja tulnud 26 inimese luud], Meie Maa, 06. september 2010</ref> <ref name="DoTIJ">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |vaadatud=2012-12-05 |arhiivimisaeg=2012-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120722220801/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="M8jqj">[http://aerling.blogspot.com/2010/09/salme-muinaslaevade-leiukoht-rootsi.html Salme muinaslaevade leiukoht Rootsi kuninga surmaloosse selgust ei too]</ref> <ref name="pdWwr">http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/muist/sisu.html</ref> }} == Kirjandus == * T. Douglas Price, Jüri Peets, Raili Allmäe, Liina Maldre, Ester Oras (august 2016). ''[http://journals.cambridge.org/abstract_S0003598X1600106X Isotopic provenancing of the Salme ship burials in Pre-Viking Age Estonia]'' Antiquity, 90, lk 1022–1037. ==Välislingid== *[http://salmepaat.blogspot.com Salme muinaslaev], http://salmepaat.blogspot.com *[https://jupiter.err.ee/1608437405/salme-viikingid Salme viikingid], Jupiter | ERR *[https://www.academia.edu/5841620/Research_results_of_the_Salme_ship_burials_in_2011-2012 Research Results of the Salme Ship Burials in 2011-2012] *17. juuli 2019, [https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org ;Meedias * [[ERR]] ** [[Piret-Päiv Rist]], [http://uudised.err.ee/index.php?06256876&print=1 Väljakaevamised tõid Salmel päevavalgele kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [http://uudised.err.ee/v/eesti/c2cec422-1a55-4e37-9aa3-5be17893e526 Salme muinaslaevade uurijad: aastal 750 võitlesid Saaremaal rootslased] 5. detsember 2014 ** [https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] 24. juuli 2020 * [[Postimees]] ** [http://www.postimees.ee./index.php?id=241867&print=1 Salme muinaslaeva leiukohas võib olla peidus teinegi vrakk], Postimees, 26. märts 2010 ** [[Risto Berendson]], [http://www.postimees.ee/?id=298871 Salme uus viikingilaev viitab suurele lahingule], Postimees, 12. august 2010 ** [[Uwe Gnadenteich]], [http://www.postimees.ee./index.php?id=355787&print=1 Salme lahingumatus meenutab nurjunud andamikogumist], 11. detsember 2010 ** [[Martin Smutov]], [http://www.postimees.ee/496904/print/salmelt-leiti-17-meetrine-sojalaev/ Salmelt leiti 17-meetrine sõjalaev] 13. juuli 2011 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/559746/print/salme-muinaslaeva-kontuurid-maeti-kinni/ Salme muinaslaeva kontuurid maeti kinni] 10. september 2011 ** [[Madis Filippov]], [http://www.postimees.ee/901736/print/valjakaevamised-paljastasid-salmel-kahe-teraga-mooga/ Väljakaevamised paljastasid Salmel kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud], 7. oktoober 2014 * [[Meie Maa]] ** [[Ahto Jakson]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=27147 Salme muinaslaevast valmib arvutil ruumiline mudel] 26. november 2008 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=29849 Salme muinaslaeva ümber on jätkuvalt palju küsimärke] 18. mai 2009 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37270 Salmel otsitakse uut muinaslaeva], 12. juuli 2010 ** Veljo Kuivjõgi, [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37755 Tänavu leitud Salme muinaslaev on eelmisest pikem], 9. august 2010 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=39293 Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks saadi eraldi ruumid], meiemaa.ee, 3. november 2010 ** [[Oliver Rand]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43329 Salme muinaslaeva väljakaevamistel tulid välja uued leiud] 11. juuli 2011 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43762 Salme laev on peagi vaadeldav oma täies hiilguses] 8. august 2011 ** [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=55765 Inimluud ja sõdalased Salmel] 29. oktoober 2013 * [[Eesti Ekspress]] ** [[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=32908835 Skandinaavlased said Saaremaal suures lahingus tappa] 3. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=33128309 Salme lahing – tagasilöödud Saaremaa vallutuskatse? Kolm versiooni sellest, mis juhtus] 14. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56408628 Esmakordselt: Salme muinaslaeva kommenteerivad Skandinaavia tippeksperdid. Erakordne leid] 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56521808 Marika Mägi: Mis toimus Saaremaal 1260 aastat tagasi?]. Seninägematu laevamatus: Arheoloogid kaevasid Salmel lahti 126 ruutmeetrit pinda, kuid lõviosa leidudest ja 36 langenu luukeredest tuli välja 4 ruutmeetri pealt laeva keskelt. 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56539862 FOTOD ja VIDEO: Salme muinaslaev ja sarnane Norra eelviikingilaev], Salmel äsja lõppenud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele skandinaavlaste purjelaeva ühes ligi poolesaja eliitsõdalase matusega. 27. august 2011 *[[Archaeology Magazine]] **Andrew Curry, [http://archaeology.org/issues/95-1307/features/941-vikings-saaremaa-estonia-salme-vendel-oseberg The First Vikings], June 10, 2013 * [http://www.world-archaeology.com/features/estonia-salme-ship-burials.htm 22. March 2013, CWA 58, Archaeologists in Estonia have discovered the most extraordinary site: a mass grave comprising two Viking ship burials ], world-archaeology.com {{Coordinate |NS=58.1675 |EW=22.25055556 |type=landmark |region=EE-74}} {{commonskat|Salme shipfind}} [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] [[Kategooria:Eesti muistised]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Viikingilaevad]] [[Kategooria:Saaremaa ajalugu]] 4q4p1njrlkaxmzaagn4mklw900hnwf4 6752533 6752532 2024-10-31T08:04:12Z 2A00:807:D3:CE2C:0:0:359C:4367 6752533 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Muinaslaev.Picture 048.jpg|thumb|2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht]] '''Salme noku masin''' on [[Saaremaa]]l [[Salme alevik]]us [[2008]]. ja [[2010]]. aastal leitud [[laevmatus]]ed. Kahe [[eelviikingiaeg]]se (u 750 pKr) [[neet|needi]]ridadena säilinud laeva peale leiti kokku 41 sõjamehe luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi. Tõenäoliselt olid Salme sõjamehed-meresõitjad pärit [[Rootsi]]st [[Mälar]]i järve piirkonnast, mis toona oli veel [[Läänemeri|Läänemere]] laht.<ref name="">[https://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud?_ga=2.228746970.712788533.1595585166-1020556885.1594821978 Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud] Postimees, 7. oktoober 2014 (vaadatud 24.07.2020)</ref> Sõjamehed olid maetud kahe [[muinasaeg]]se [[klinkerplangutus]]ega [[viikingilaev]]a põhja. Tegemist on vanimate [[Eesti]]s leitud laevadega<ref name="51F8p" />. Salme laevade leid muudab senist arusaama [[viikingiaeg|viikingiaja]] algusest. Seni on tinglikult loetud viikingiaja alguseks aastat 793, kui kroonikate järgi põhjast tulnud sõjamehed-röövlid ründasid Põhja-Inglismaal [[Lindisfarne]]'i kloostrit<ref>[https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] ERR.ee, 24. juuli 2020 (vaadatud 26.07.2020)</ref>. Esimene laevmatus ('''Salme I''') avastati 2008. aasta [[sügis]]el mullatööde käigus. Laevalt leiti [[Väljakaevamised|väljakaevamistel]] seitsme inimese [[luustik]]<ref name="UDJlC" /> ([[viikingid]], neist 4 venda<ref name="2019_07_17_BIORXIV_ORG">[https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org, 17. juuli 2019, lk 387-394 (''included four brothers buried side by side'')</ref>), kaks [[mõõk]]a, paar [[oda]]otsa, kümmekond [[nuga]], [[nool]]eotsi, mängunuppe ja mõned [[täring]]ud.<ref name="OWkTH" /> Teine laevmatus ('''Salme II''') avastati 2010. aastal. Väljakaevamistel leiti üks [[kilp|kilbi]] käepide, vähemalt kuue [[kamm]]i fragmendid, mõned [[pannal|pandlad]] ja hulgaliselt [[nool]]eotsi, samuti mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid. [[Soome]]s tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud [[raud]] pärit tõenäoliselt [[Norra|Põhja-Norra]]st.<ref name="OXqgf" /> == Arheoloogilised kaevamised 2010. aastal == [[Pilt:Salme mõõk.JPG|pisi|8. sajandist pärinev mõõk Salme laevmatusest Saaremaal. Mõõk oli oma algsest asupaigast liigutatud praegusse leiukohta ilmselt Salme kooli ehituse käigus toimunud mullatöödel.]] 2010. aastal teostatud [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel kaevamistel]] Salme alevikus koolimaja kõrvalt leitud teise laeva põhjal avastati [[laevmatus]]es korrapärastes ridades kolmes kihis lebavad 16 [[skelett]]i. Nende vahel leidus mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega [[täring]]uid. [[Arheoloog]]iadoktor [[Jüri Peets]]i andmetel on Salme teine laev ülihuvitav leid, mille teeb veelgi väärtuslikumaks see, et tegu on väga täpselt dateeritavate esemetega. "Aastad 700 kuni 750," märkis Peets, lisades, et 100-protsendilise kindlusega võib öelda, et "sündmus" toimus [[8. sajand|700. ja 800. aasta vahel]] pKr<ref name="lL0kl" />. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi. Peetsi sõnul avardab Salme leid üldpilti selles suhtes kindlasti, et otsesuhete kohta skandinaavlastega on nüüd kindlad tõendid olemas. Jüri Peetsi kinnitusel on selline leid ainulaadne kogu Euroopas, kuna varem ei ole ühtki selle perioodi n-ö [[Laevmatus|lahingumatust]] avastatud, kus oleks olnud nii palju langenud sõdalasi. On leitud tavalisi matuseid, kus haua peal on [[Kääbas|kääpad]]. Salmel kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur. Kahe laeva peale leiti kokku 41 sõdalase luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi.<ref name="cwXxW" /> == Esimese muinaslaeva mõõtmed == * 11,5 meetrit pikk * 2 meetrit lai kõige laiemas osas * 0,75-meetrise vabapardakõrgusega * 0,4-meetrise [[süvis]]ega (lastitult) * 8 kaarega * 6 [[aer]]upaariga Laev oli valmistatud [[mänd|männipuidust]].<ref name="rCRWA" /> == Teise muinaslaeva mõõtmed == * 16 meetrit pikk<ref name="o6oYl" /> * 3 meetrit lai kõige laiemas osas == Ajalooallikad == Salme muinaslaevu ja lahingut on seostatud Rootsi kuninga [[Ingvar]]i langemisega Saaremaal 7. sajandil.<ref name="DoTIJ" /><ref name="M8jqj" /> Samuti on leitud paralleele [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendites kajastatud Sõrve sõdadega.<ref name="pdWwr" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="51F8p">[http://www.postimees.ee./index.php?id=120351&print=1 Salme muinaslaev pakub jätkuvalt teadlastele arutlusainet ][[Postimees]], 18. mai 2009</ref> <ref name="UDJlC">[[Risto Berendson]]: [http://www.postimees.ee./index.php?id=64565&print=1 "Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu"] Postimees, 3. jaanuar 2009</ref> <ref name="OWkTH">[https://web.archive.org/web/20140222211708/http://www.saartehaal.ee/2008/10/25/salme-muinaslaeva-pikkus-oli-ule-kumne-meetri/ "Salme muinaslaeva pikkus oli üle kümne meetri"] [[Oma Saar]], 25. oktoober 2008</ref> <ref name="OXqgf">[http://www.postimees.ee/?id=265188&print=1 "Salme muinaslaev kuulus arvatavasti võõrastele"] [[Postimees]] 20. mai 2010</ref> <ref name="lL0kl">[[Raul Vinni]], [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=21006&sec=1 Salme maapõu pakub jälle uusi leide],[[Saarte Hääl]], 28. august 2010</ref> <ref name="cwXxW">[[Marek Strandberg]]. [http://arvamus.postimees.ee/1171034/arheoloog-eesti-ala-elanikud-surid-536-aasta-paiku-massiliselt-nalga "Arheoloog: Eesti ala elanikud surid 536. aasta paiku massiliselt nälga"]. ''[[Postimees]]'' 17. märts 2013. (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="rCRWA">Risto Berendson: [http://www.postimees.ee./index.php?id=55530&print=1 "Salme viikingilaev ehitati ilmselt röövretkedeks"], Postimees, 6. detsember 2008</ref> <ref name="o6oYl">Veljo Kuivjõgi, [https://web.archive.org/web/20150826002257/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38240 Salme uuest paadist on juba välja tulnud 26 inimese luud], Meie Maa, 06. september 2010</ref> <ref name="DoTIJ">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |vaadatud=2012-12-05 |arhiivimisaeg=2012-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120722220801/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="M8jqj">[http://aerling.blogspot.com/2010/09/salme-muinaslaevade-leiukoht-rootsi.html Salme muinaslaevade leiukoht Rootsi kuninga surmaloosse selgust ei too]</ref> <ref name="pdWwr">http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/muist/sisu.html</ref> }} == Kirjandus == * T. Douglas Price, Jüri Peets, Raili Allmäe, Liina Maldre, Ester Oras (august 2016). ''[http://journals.cambridge.org/abstract_S0003598X1600106X Isotopic provenancing of the Salme ship burials in Pre-Viking Age Estonia]'' Antiquity, 90, lk 1022–1037. ==Välislingid== *[http://salmepaat.blogspot.com Salme muinaslaev], http://salmepaat.blogspot.com *[https://jupiter.err.ee/1608437405/salme-viikingid Salme viikingid], Jupiter | ERR *[https://www.academia.edu/5841620/Research_results_of_the_Salme_ship_burials_in_2011-2012 Research Results of the Salme Ship Burials in 2011-2012] *17. juuli 2019, [https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org ;Meedias * [[ERR]] ** [[Piret-Päiv Rist]], [http://uudised.err.ee/index.php?06256876&print=1 Väljakaevamised tõid Salmel päevavalgele kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [http://uudised.err.ee/v/eesti/c2cec422-1a55-4e37-9aa3-5be17893e526 Salme muinaslaevade uurijad: aastal 750 võitlesid Saaremaal rootslased] 5. detsember 2014 ** [https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] 24. juuli 2020 * [[Postimees]] ** [http://www.postimees.ee./index.php?id=241867&print=1 Salme muinaslaeva leiukohas võib olla peidus teinegi vrakk], Postimees, 26. märts 2010 ** [[Risto Berendson]], [http://www.postimees.ee/?id=298871 Salme uus viikingilaev viitab suurele lahingule], Postimees, 12. august 2010 ** [[Uwe Gnadenteich]], [http://www.postimees.ee./index.php?id=355787&print=1 Salme lahingumatus meenutab nurjunud andamikogumist], 11. detsember 2010 ** [[Martin Smutov]], [http://www.postimees.ee/496904/print/salmelt-leiti-17-meetrine-sojalaev/ Salmelt leiti 17-meetrine sõjalaev] 13. juuli 2011 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/559746/print/salme-muinaslaeva-kontuurid-maeti-kinni/ Salme muinaslaeva kontuurid maeti kinni] 10. september 2011 ** [[Madis Filippov]], [http://www.postimees.ee/901736/print/valjakaevamised-paljastasid-salmel-kahe-teraga-mooga/ Väljakaevamised paljastasid Salmel kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud], 7. oktoober 2014 * [[Meie Maa]] ** [[Ahto Jakson]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=27147 Salme muinaslaevast valmib arvutil ruumiline mudel] 26. november 2008 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=29849 Salme muinaslaeva ümber on jätkuvalt palju küsimärke] 18. mai 2009 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37270 Salmel otsitakse uut muinaslaeva], 12. juuli 2010 ** Veljo Kuivjõgi, [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37755 Tänavu leitud Salme muinaslaev on eelmisest pikem], 9. august 2010 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=39293 Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks saadi eraldi ruumid], meiemaa.ee, 3. november 2010 ** [[Oliver Rand]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43329 Salme muinaslaeva väljakaevamistel tulid välja uued leiud] 11. juuli 2011 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43762 Salme laev on peagi vaadeldav oma täies hiilguses] 8. august 2011 ** [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=55765 Inimluud ja sõdalased Salmel] 29. oktoober 2013 * [[Eesti Ekspress]] ** [[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=32908835 Skandinaavlased said Saaremaal suures lahingus tappa] 3. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=33128309 Salme lahing – tagasilöödud Saaremaa vallutuskatse? Kolm versiooni sellest, mis juhtus] 14. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56408628 Esmakordselt: Salme muinaslaeva kommenteerivad Skandinaavia tippeksperdid. Erakordne leid] 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56521808 Marika Mägi: Mis toimus Saaremaal 1260 aastat tagasi?]. Seninägematu laevamatus: Arheoloogid kaevasid Salmel lahti 126 ruutmeetrit pinda, kuid lõviosa leidudest ja 36 langenu luukeredest tuli välja 4 ruutmeetri pealt laeva keskelt. 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56539862 FOTOD ja VIDEO: Salme muinaslaev ja sarnane Norra eelviikingilaev], Salmel äsja lõppenud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele skandinaavlaste purjelaeva ühes ligi poolesaja eliitsõdalase matusega. 27. august 2011 *[[Archaeology Magazine]] **Andrew Curry, [http://archaeology.org/issues/95-1307/features/941-vikings-saaremaa-estonia-salme-vendel-oseberg The First Vikings], June 10, 2013 * [http://www.world-archaeology.com/features/estonia-salme-ship-burials.htm 22. March 2013, CWA 58, Archaeologists in Estonia have discovered the most extraordinary site: a mass grave comprising two Viking ship burials ], world-archaeology.com {{Coordinate |NS=58.1675 |EW=22.25055556 |type=landmark |region=EE-74}} {{commonskat|Salme shipfind}} [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] [[Kategooria:Eesti muistised]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Viikingilaevad]] [[Kategooria:Saaremaa ajalugu]] p773skf7yqvz0ba84zok68uvkdrpqf7 6752534 6752533 2024-10-31T08:04:50Z 2A00:807:D3:CE2C:0:0:359C:4367 6752534 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Muinaslaev.Picture 048.jpg|thumb|2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht]] '''Salme''' on [[Saaremaa]]l [[Salme alevik]]us [[2008]]. ja [[2010]]. aastal leitud [[laevmatus]]ed. Kahe [[eelviikingiaeg]]se (u 750 pKr) [[neet|needi]]ridadena säilinud laeva peale leiti kokku 41 sõjamehe luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi. Tõenäoliselt olid Salme sõjamehed-meresõitjad pärit [[Rootsi]]st [[Mälar]]i järve piirkonnast, mis toona oli veel [[Läänemeri|Läänemere]] laht.<ref name="">[https://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud?_ga=2.228746970.712788533.1595585166-1020556885.1594821978 Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud] Postimees, 7. oktoober 2014 (vaadatud 24.07.2020)</ref> Sõjamehed olid maetud kahe [[muinasaeg]]se [[klinkerplangutus]]ega [[viikingilaev]]a põhja. Tegemist on vanimate [[Eesti]]s leitud laevadega<ref name="51F8p" />. Salme laevade leid muudab senist arusaama [[viikingiaeg|viikingiaja]] algusest. Seni on tinglikult loetud viikingiaja alguseks aastat 793, kui kroonikate järgi põhjast tulnud sõjamehed-röövlid ründasid Põhja-Inglismaal [[Lindisfarne]]'i kloostrit<ref>[https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] ERR.ee, 24. juuli 2020 (vaadatud 26.07.2020)</ref>. Esimene laevmatus ('''Salme I''') avastati 2008. aasta [[sügis]]el mullatööde käigus. Laevalt leiti [[Väljakaevamised|väljakaevamistel]] seitsme inimese [[luustik]]<ref name="UDJlC" /> ([[viikingid]], neist 4 venda<ref name="2019_07_17_BIORXIV_ORG">[https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org, 17. juuli 2019, lk 387-394 (''included four brothers buried side by side'')</ref>), kaks [[mõõk]]a, paar [[oda]]otsa, kümmekond [[nuga]], [[nool]]eotsi, mängunuppe ja mõned [[täring]]ud.<ref name="OWkTH" /> Teine laevmatus ('''Salme II''') avastati 2010. aastal. Väljakaevamistel leiti üks [[kilp|kilbi]] käepide, vähemalt kuue [[kamm]]i fragmendid, mõned [[pannal|pandlad]] ja hulgaliselt [[nool]]eotsi, samuti mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid. [[Soome]]s tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud [[raud]] pärit tõenäoliselt [[Norra|Põhja-Norra]]st.<ref name="OXqgf" /> == Arheoloogilised kaevamised 2010. aastal == [[Pilt:Salme mõõk.JPG|pisi|8. sajandist pärinev mõõk Salme laevmatusest Saaremaal. Mõõk oli oma algsest asupaigast liigutatud praegusse leiukohta ilmselt Salme kooli ehituse käigus toimunud mullatöödel.]] 2010. aastal teostatud [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel kaevamistel]] Salme alevikus koolimaja kõrvalt leitud teise laeva põhjal avastati [[laevmatus]]es korrapärastes ridades kolmes kihis lebavad 16 [[skelett]]i. Nende vahel leidus mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega [[täring]]uid. [[Arheoloog]]iadoktor [[Jüri Peets]]i andmetel on Salme teine laev ülihuvitav leid, mille teeb veelgi väärtuslikumaks see, et tegu on väga täpselt dateeritavate esemetega. "Aastad 700 kuni 750," märkis Peets, lisades, et 100-protsendilise kindlusega võib öelda, et "sündmus" toimus [[8. sajand|700. ja 800. aasta vahel]] pKr<ref name="lL0kl" />. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi. Peetsi sõnul avardab Salme leid üldpilti selles suhtes kindlasti, et otsesuhete kohta skandinaavlastega on nüüd kindlad tõendid olemas. Jüri Peetsi kinnitusel on selline leid ainulaadne kogu Euroopas, kuna varem ei ole ühtki selle perioodi n-ö [[Laevmatus|lahingumatust]] avastatud, kus oleks olnud nii palju langenud sõdalasi. On leitud tavalisi matuseid, kus haua peal on [[Kääbas|kääpad]]. Salmel kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur. Kahe laeva peale leiti kokku 41 sõdalase luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi.<ref name="cwXxW" /> == Esimese muinaslaeva mõõtmed == * 11,5 meetrit pikk * 2 meetrit lai kõige laiemas osas * 0,75-meetrise vabapardakõrgusega * 0,4-meetrise [[süvis]]ega (lastitult) * 8 kaarega * 6 [[aer]]upaariga Laev oli valmistatud [[mänd|männipuidust]].<ref name="rCRWA" /> == Teise muinaslaeva mõõtmed == * 16 meetrit pikk<ref name="o6oYl" /> * 3 meetrit lai kõige laiemas osas == Ajalooallikad == Salme muinaslaevu ja lahingut on seostatud Rootsi kuninga [[Ingvar]]i langemisega Saaremaal 7. sajandil.<ref name="DoTIJ" /><ref name="M8jqj" /> Samuti on leitud paralleele [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendites kajastatud Sõrve sõdadega.<ref name="pdWwr" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="51F8p">[http://www.postimees.ee./index.php?id=120351&print=1 Salme muinaslaev pakub jätkuvalt teadlastele arutlusainet ][[Postimees]], 18. mai 2009</ref> <ref name="UDJlC">[[Risto Berendson]]: [http://www.postimees.ee./index.php?id=64565&print=1 "Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu"] Postimees, 3. jaanuar 2009</ref> <ref name="OWkTH">[https://web.archive.org/web/20140222211708/http://www.saartehaal.ee/2008/10/25/salme-muinaslaeva-pikkus-oli-ule-kumne-meetri/ "Salme muinaslaeva pikkus oli üle kümne meetri"] [[Oma Saar]], 25. oktoober 2008</ref> <ref name="OXqgf">[http://www.postimees.ee/?id=265188&print=1 "Salme muinaslaev kuulus arvatavasti võõrastele"] [[Postimees]] 20. mai 2010</ref> <ref name="lL0kl">[[Raul Vinni]], [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=21006&sec=1 Salme maapõu pakub jälle uusi leide],[[Saarte Hääl]], 28. august 2010</ref> <ref name="cwXxW">[[Marek Strandberg]]. [http://arvamus.postimees.ee/1171034/arheoloog-eesti-ala-elanikud-surid-536-aasta-paiku-massiliselt-nalga "Arheoloog: Eesti ala elanikud surid 536. aasta paiku massiliselt nälga"]. ''[[Postimees]]'' 17. märts 2013. (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="rCRWA">Risto Berendson: [http://www.postimees.ee./index.php?id=55530&print=1 "Salme viikingilaev ehitati ilmselt röövretkedeks"], Postimees, 6. detsember 2008</ref> <ref name="o6oYl">Veljo Kuivjõgi, [https://web.archive.org/web/20150826002257/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38240 Salme uuest paadist on juba välja tulnud 26 inimese luud], Meie Maa, 06. september 2010</ref> <ref name="DoTIJ">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |vaadatud=2012-12-05 |arhiivimisaeg=2012-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120722220801/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="M8jqj">[http://aerling.blogspot.com/2010/09/salme-muinaslaevade-leiukoht-rootsi.html Salme muinaslaevade leiukoht Rootsi kuninga surmaloosse selgust ei too]</ref> <ref name="pdWwr">http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/muist/sisu.html</ref> }} == Kirjandus == * T. Douglas Price, Jüri Peets, Raili Allmäe, Liina Maldre, Ester Oras (august 2016). ''[http://journals.cambridge.org/abstract_S0003598X1600106X Isotopic provenancing of the Salme ship burials in Pre-Viking Age Estonia]'' Antiquity, 90, lk 1022–1037. ==Välislingid== *[http://salmepaat.blogspot.com Salme muinaslaev], http://salmepaat.blogspot.com *[https://jupiter.err.ee/1608437405/salme-viikingid Salme viikingid], Jupiter | ERR *[https://www.academia.edu/5841620/Research_results_of_the_Salme_ship_burials_in_2011-2012 Research Results of the Salme Ship Burials in 2011-2012] *17. juuli 2019, [https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org ;Meedias * [[ERR]] ** [[Piret-Päiv Rist]], [http://uudised.err.ee/index.php?06256876&print=1 Väljakaevamised tõid Salmel päevavalgele kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [http://uudised.err.ee/v/eesti/c2cec422-1a55-4e37-9aa3-5be17893e526 Salme muinaslaevade uurijad: aastal 750 võitlesid Saaremaal rootslased] 5. detsember 2014 ** [https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] 24. juuli 2020 * [[Postimees]] ** [http://www.postimees.ee./index.php?id=241867&print=1 Salme muinaslaeva leiukohas võib olla peidus teinegi vrakk], Postimees, 26. märts 2010 ** [[Risto Berendson]], [http://www.postimees.ee/?id=298871 Salme uus viikingilaev viitab suurele lahingule], Postimees, 12. august 2010 ** [[Uwe Gnadenteich]], [http://www.postimees.ee./index.php?id=355787&print=1 Salme lahingumatus meenutab nurjunud andamikogumist], 11. detsember 2010 ** [[Martin Smutov]], [http://www.postimees.ee/496904/print/salmelt-leiti-17-meetrine-sojalaev/ Salmelt leiti 17-meetrine sõjalaev] 13. juuli 2011 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/559746/print/salme-muinaslaeva-kontuurid-maeti-kinni/ Salme muinaslaeva kontuurid maeti kinni] 10. september 2011 ** [[Madis Filippov]], [http://www.postimees.ee/901736/print/valjakaevamised-paljastasid-salmel-kahe-teraga-mooga/ Väljakaevamised paljastasid Salmel kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud], 7. oktoober 2014 * [[Meie Maa]] ** [[Ahto Jakson]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=27147 Salme muinaslaevast valmib arvutil ruumiline mudel] 26. november 2008 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=29849 Salme muinaslaeva ümber on jätkuvalt palju küsimärke] 18. mai 2009 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37270 Salmel otsitakse uut muinaslaeva], 12. juuli 2010 ** Veljo Kuivjõgi, [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37755 Tänavu leitud Salme muinaslaev on eelmisest pikem], 9. august 2010 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=39293 Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks saadi eraldi ruumid], meiemaa.ee, 3. november 2010 ** [[Oliver Rand]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43329 Salme muinaslaeva väljakaevamistel tulid välja uued leiud] 11. juuli 2011 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43762 Salme laev on peagi vaadeldav oma täies hiilguses] 8. august 2011 ** [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=55765 Inimluud ja sõdalased Salmel] 29. oktoober 2013 * [[Eesti Ekspress]] ** [[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=32908835 Skandinaavlased said Saaremaal suures lahingus tappa] 3. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=33128309 Salme lahing – tagasilöödud Saaremaa vallutuskatse? Kolm versiooni sellest, mis juhtus] 14. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56408628 Esmakordselt: Salme muinaslaeva kommenteerivad Skandinaavia tippeksperdid. Erakordne leid] 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56521808 Marika Mägi: Mis toimus Saaremaal 1260 aastat tagasi?]. Seninägematu laevamatus: Arheoloogid kaevasid Salmel lahti 126 ruutmeetrit pinda, kuid lõviosa leidudest ja 36 langenu luukeredest tuli välja 4 ruutmeetri pealt laeva keskelt. 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56539862 FOTOD ja VIDEO: Salme muinaslaev ja sarnane Norra eelviikingilaev], Salmel äsja lõppenud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele skandinaavlaste purjelaeva ühes ligi poolesaja eliitsõdalase matusega. 27. august 2011 *[[Archaeology Magazine]] **Andrew Curry, [http://archaeology.org/issues/95-1307/features/941-vikings-saaremaa-estonia-salme-vendel-oseberg The First Vikings], June 10, 2013 * [http://www.world-archaeology.com/features/estonia-salme-ship-burials.htm 22. March 2013, CWA 58, Archaeologists in Estonia have discovered the most extraordinary site: a mass grave comprising two Viking ship burials ], world-archaeology.com {{Coordinate |NS=58.1675 |EW=22.25055556 |type=landmark |region=EE-74}} {{commonskat|Salme shipfind}} [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] [[Kategooria:Eesti muistised]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Viikingilaevad]] [[Kategooria:Saaremaa ajalugu]] hif1vcvjzkcb3z2fv4r6yaynja3mk2z 6752535 6752534 2024-10-31T08:24:37Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2A00:807:D3:CE2C:0:0:359C:4367|2A00:807:D3:CE2C:0:0:359C:4367]] ([[User talk:2A00:807:D3:CE2C:0:0:359C:4367|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 6625927 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Muinaslaev.Picture 048.jpg|thumb|2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht]] '''Salme laevmatused''' on [[Saaremaa]]l [[Salme alevik]]us [[2008]]. ja [[2010]]. aastal leitud [[laevmatus]]ed. Kahe [[eelviikingiaeg]]se (u 750 pKr) [[neet|needi]]ridadena säilinud laeva peale leiti kokku 41 sõjamehe luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi. Tõenäoliselt olid Salme sõjamehed-meresõitjad pärit [[Rootsi]]st [[Mälar]]i järve piirkonnast, mis toona oli veel [[Läänemeri|Läänemere]] laht.<ref name="">[https://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud?_ga=2.228746970.712788533.1595585166-1020556885.1594821978 Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud] Postimees, 7. oktoober 2014 (vaadatud 24.07.2020)</ref> Sõjamehed olid maetud kahe [[muinasaeg]]se [[klinkerplangutus]]ega [[viikingilaev]]a põhja. Tegemist on vanimate [[Eesti]]s leitud laevadega<ref name="51F8p" />. Salme laevade leid muudab senist arusaama [[viikingiaeg|viikingiaja]] algusest. Seni on tinglikult loetud viikingiaja alguseks aastat 793, kui kroonikate järgi põhjast tulnud sõjamehed-röövlid ründasid Põhja-Inglismaal [[Lindisfarne]]'i kloostrit<ref>[https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] ERR.ee, 24. juuli 2020 (vaadatud 26.07.2020)</ref>. Esimene laevmatus ('''Salme I''') avastati 2008. aasta [[sügis]]el mullatööde käigus. Laevalt leiti [[Väljakaevamised|väljakaevamistel]] seitsme inimese [[luustik]]<ref name="UDJlC" /> ([[viikingid]], neist 4 venda<ref name="2019_07_17_BIORXIV_ORG">[https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org, 17. juuli 2019, lk 387-394 (''included four brothers buried side by side'')</ref>), kaks [[mõõk]]a, paar [[oda]]otsa, kümmekond [[nuga]], [[nool]]eotsi, mängunuppe ja mõned [[täring]]ud.<ref name="OWkTH" /> Teine laevmatus ('''Salme II''') avastati 2010. aastal. Väljakaevamistel leiti üks [[kilp|kilbi]] käepide, vähemalt kuue [[kamm]]i fragmendid, mõned [[pannal|pandlad]] ja hulgaliselt [[nool]]eotsi, samuti mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid. [[Soome]]s tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud [[raud]] pärit tõenäoliselt [[Norra|Põhja-Norra]]st.<ref name="OXqgf" /> == Arheoloogilised kaevamised 2010. aastal == [[Pilt:Salme mõõk.JPG|pisi|8. sajandist pärinev mõõk Salme laevmatusest Saaremaal. Mõõk oli oma algsest asupaigast liigutatud praegusse leiukohta ilmselt Salme kooli ehituse käigus toimunud mullatöödel.]] 2010. aastal teostatud [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel kaevamistel]] Salme alevikus koolimaja kõrvalt leitud teise laeva põhjal avastati [[laevmatus]]es korrapärastes ridades kolmes kihis lebavad 16 [[skelett]]i. Nende vahel leidus mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega [[täring]]uid. [[Arheoloog]]iadoktor [[Jüri Peets]]i andmetel on Salme teine laev ülihuvitav leid, mille teeb veelgi väärtuslikumaks see, et tegu on väga täpselt dateeritavate esemetega. "Aastad 700 kuni 750," märkis Peets, lisades, et 100-protsendilise kindlusega võib öelda, et "sündmus" toimus [[8. sajand|700. ja 800. aasta vahel]] pKr<ref name="lL0kl" />. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi. Peetsi sõnul avardab Salme leid üldpilti selles suhtes kindlasti, et otsesuhete kohta skandinaavlastega on nüüd kindlad tõendid olemas. Jüri Peetsi kinnitusel on selline leid ainulaadne kogu Euroopas, kuna varem ei ole ühtki selle perioodi n-ö [[Laevmatus|lahingumatust]] avastatud, kus oleks olnud nii palju langenud sõdalasi. On leitud tavalisi matuseid, kus haua peal on [[Kääbas|kääpad]]. Salmel kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur. Kahe laeva peale leiti kokku 41 sõdalase luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi.<ref name="cwXxW" /> == Esimese muinaslaeva mõõtmed == * 11,5 meetrit pikk * 2 meetrit lai kõige laiemas osas * 0,75-meetrise vabapardakõrgusega * 0,4-meetrise [[süvis]]ega (lastitult) * 8 kaarega * 6 [[aer]]upaariga Laev oli valmistatud [[mänd|männipuidust]].<ref name="rCRWA" /> == Teise muinaslaeva mõõtmed == * 16 meetrit pikk<ref name="o6oYl" /> * 3 meetrit lai kõige laiemas osas == Ajalooallikad == Salme muinaslaevu ja lahingut on seostatud Rootsi kuninga [[Ingvar]]i langemisega Saaremaal 7. sajandil.<ref name="DoTIJ" /><ref name="M8jqj" /> Samuti on leitud paralleele [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendites kajastatud Sõrve sõdadega.<ref name="pdWwr" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="51F8p">[http://www.postimees.ee./index.php?id=120351&print=1 Salme muinaslaev pakub jätkuvalt teadlastele arutlusainet ][[Postimees]], 18. mai 2009</ref> <ref name="UDJlC">[[Risto Berendson]]: [http://www.postimees.ee./index.php?id=64565&print=1 "Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu"] Postimees, 3. jaanuar 2009</ref> <ref name="OWkTH">[https://web.archive.org/web/20140222211708/http://www.saartehaal.ee/2008/10/25/salme-muinaslaeva-pikkus-oli-ule-kumne-meetri/ "Salme muinaslaeva pikkus oli üle kümne meetri"] [[Oma Saar]], 25. oktoober 2008</ref> <ref name="OXqgf">[http://www.postimees.ee/?id=265188&print=1 "Salme muinaslaev kuulus arvatavasti võõrastele"] [[Postimees]] 20. mai 2010</ref> <ref name="lL0kl">[[Raul Vinni]], [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=21006&sec=1 Salme maapõu pakub jälle uusi leide],[[Saarte Hääl]], 28. august 2010</ref> <ref name="cwXxW">[[Marek Strandberg]]. [http://arvamus.postimees.ee/1171034/arheoloog-eesti-ala-elanikud-surid-536-aasta-paiku-massiliselt-nalga "Arheoloog: Eesti ala elanikud surid 536. aasta paiku massiliselt nälga"]. ''[[Postimees]]'' 17. märts 2013. (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="rCRWA">Risto Berendson: [http://www.postimees.ee./index.php?id=55530&print=1 "Salme viikingilaev ehitati ilmselt röövretkedeks"], Postimees, 6. detsember 2008</ref> <ref name="o6oYl">Veljo Kuivjõgi, [https://web.archive.org/web/20150826002257/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38240 Salme uuest paadist on juba välja tulnud 26 inimese luud], Meie Maa, 06. september 2010</ref> <ref name="DoTIJ">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |vaadatud=2012-12-05 |arhiivimisaeg=2012-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120722220801/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=38597 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="M8jqj">[http://aerling.blogspot.com/2010/09/salme-muinaslaevade-leiukoht-rootsi.html Salme muinaslaevade leiukoht Rootsi kuninga surmaloosse selgust ei too]</ref> <ref name="pdWwr">http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/muist/sisu.html</ref> }} == Kirjandus == * T. Douglas Price, Jüri Peets, Raili Allmäe, Liina Maldre, Ester Oras (august 2016). ''[http://journals.cambridge.org/abstract_S0003598X1600106X Isotopic provenancing of the Salme ship burials in Pre-Viking Age Estonia]'' Antiquity, 90, lk 1022–1037. ==Välislingid== *[http://salmepaat.blogspot.com Salme muinaslaev], http://salmepaat.blogspot.com *[https://jupiter.err.ee/1608437405/salme-viikingid Salme viikingid], Jupiter | ERR *[https://www.academia.edu/5841620/Research_results_of_the_Salme_ship_burials_in_2011-2012 Research Results of the Salme Ship Burials in 2011-2012] *17. juuli 2019, [https://doi.org/10.1101/703405 Population genomics of the Viking world], biorxiv.org ;Meedias * [[ERR]] ** [[Piret-Päiv Rist]], [http://uudised.err.ee/index.php?06256876&print=1 Väljakaevamised tõid Salmel päevavalgele kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [http://uudised.err.ee/v/eesti/c2cec422-1a55-4e37-9aa3-5be17893e526 Salme muinaslaevade uurijad: aastal 750 võitlesid Saaremaal rootslased] 5. detsember 2014 ** [https://novaator.err.ee/1116598/euroopas-ainulaadse-salme-laevamatuse-uuringud-on-tais-musteeriume Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume] 24. juuli 2020 * [[Postimees]] ** [http://www.postimees.ee./index.php?id=241867&print=1 Salme muinaslaeva leiukohas võib olla peidus teinegi vrakk], Postimees, 26. märts 2010 ** [[Risto Berendson]], [http://www.postimees.ee/?id=298871 Salme uus viikingilaev viitab suurele lahingule], Postimees, 12. august 2010 ** [[Uwe Gnadenteich]], [http://www.postimees.ee./index.php?id=355787&print=1 Salme lahingumatus meenutab nurjunud andamikogumist], 11. detsember 2010 ** [[Martin Smutov]], [http://www.postimees.ee/496904/print/salmelt-leiti-17-meetrine-sojalaev/ Salmelt leiti 17-meetrine sõjalaev] 13. juuli 2011 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/559746/print/salme-muinaslaeva-kontuurid-maeti-kinni/ Salme muinaslaeva kontuurid maeti kinni] 10. september 2011 ** [[Madis Filippov]], [http://www.postimees.ee/901736/print/valjakaevamised-paljastasid-salmel-kahe-teraga-mooga/ Väljakaevamised paljastasid Salmel kahe teraga mõõga] 9. juuli 2012 ** [[Merike Teder]], [http://www.postimees.ee/2945185/salmel-leitud-viikingilaevadel-voisid-olla-hoopis-saadikud Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud], 7. oktoober 2014 * [[Meie Maa]] ** [[Ahto Jakson]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=27147 Salme muinaslaevast valmib arvutil ruumiline mudel] 26. november 2008 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=29849 Salme muinaslaeva ümber on jätkuvalt palju küsimärke] 18. mai 2009 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37270 Salmel otsitakse uut muinaslaeva], 12. juuli 2010 ** Veljo Kuivjõgi, [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=37755 Tänavu leitud Salme muinaslaev on eelmisest pikem], 9. august 2010 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=39293 Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks saadi eraldi ruumid], meiemaa.ee, 3. november 2010 ** [[Oliver Rand]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43329 Salme muinaslaeva väljakaevamistel tulid välja uued leiud] 11. juuli 2011 ** [[Veljo Kuivjõgi]], [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=43762 Salme laev on peagi vaadeldav oma täies hiilguses] 8. august 2011 ** [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=55765 Inimluud ja sõdalased Salmel] 29. oktoober 2013 * [[Eesti Ekspress]] ** [[Askur Alas]], [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=32908835 Skandinaavlased said Saaremaal suures lahingus tappa] 3. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=33128309 Salme lahing – tagasilöödud Saaremaa vallutuskatse? Kolm versiooni sellest, mis juhtus] 14. september 2010 ** Askur Alas, [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56408628 Esmakordselt: Salme muinaslaeva kommenteerivad Skandinaavia tippeksperdid. Erakordne leid] 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56521808 Marika Mägi: Mis toimus Saaremaal 1260 aastat tagasi?]. Seninägematu laevamatus: Arheoloogid kaevasid Salmel lahti 126 ruutmeetrit pinda, kuid lõviosa leidudest ja 36 langenu luukeredest tuli välja 4 ruutmeetri pealt laeva keskelt. 26. august 2011 ** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=56539862 FOTOD ja VIDEO: Salme muinaslaev ja sarnane Norra eelviikingilaev], Salmel äsja lõppenud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele skandinaavlaste purjelaeva ühes ligi poolesaja eliitsõdalase matusega. 27. august 2011 *[[Archaeology Magazine]] **Andrew Curry, [http://archaeology.org/issues/95-1307/features/941-vikings-saaremaa-estonia-salme-vendel-oseberg The First Vikings], June 10, 2013 * [http://www.world-archaeology.com/features/estonia-salme-ship-burials.htm 22. March 2013, CWA 58, Archaeologists in Estonia have discovered the most extraordinary site: a mass grave comprising two Viking ship burials ], world-archaeology.com {{Coordinate |NS=58.1675 |EW=22.25055556 |type=landmark |region=EE-74}} {{commonskat|Salme shipfind}} [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] [[Kategooria:Eesti muistised]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Viikingilaevad]] [[Kategooria:Saaremaa ajalugu]] 6eynpzlhxnoses46msfc6lyg667xjqe Ameerika iseseisvussõda 0 188652 6752552 6725234 2024-10-31T09:26:07Z 88.196.173.168 6752552 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Ameerika iseseisvussõda | osa = | pilt = Revolutionary War (collage).jpg | pildiallkiri = | aeg = 1775–1783 | koht = [[Põhja-Ameerika]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[Suurbritannia kuningriik]] tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast | seis = | osaline1 = [[File:US flag 13 stars.svg|25px]] [[Ameerika Ühendriigid]]<br>[[File:Royal Standard of the King of France.svg|25px]] [[Prantsusmaa kuningriik]]<br>[[File:Flag of Spain.svg|25px]] [[Hispaania kuningriik]] <br>[[Pilt:Prinsenvlag.svg|25px]] [[Hollandi vabariik]] | osaline2 = [[Pilt:Union flag 1606 (Kings Colors).svg|25px]] [[Suurbritannia Kuningriik]]<br>[[Pilt:Blason Principauté d'Anhalt-Zerbst (XVIIIe siècle).svg|25px]] [[Anhalt-Zerbsti vürstiriik]]<br> [[Ansbach-Bayreuthi vürstiriik]]<br>[[Pilt:Coat of arms of Hannover.svg|25px]] [[Hannover]]<br>[[Pilt:Wappen Hanau.svg|25px]] [[Hanau]]<br>Hessen-Kasseli vürstiriik<br>[[File:Blason duché ni Brunswick.svg|25px]] [[Braunschweig-Wolfenbüttel]]i vürstiriik<br> Waldecki ja Pyrmonti vürstiriik | osaline3 = | väejuht1 = [[File:US flag 13 stars.svg|15px]] [[George Washington]] <br> [[Nathanael Greene]]<br> [[Horatio Gates]]<br> [[Friedrich Wilhelm von Steuben]]<br> [[Gilbert du Motierm]]<br> [[Jean-Baptiste Donatien de Vimeur]]<br> [[François Joseph Paul de Grasse]]<br> [[Pierre André de Suffren de Saint Tropez]]<br>[[Bernardo de Gálvez y Madrid]]<br>[[Luis de Córdova y Córdova]]<br> [[Juan de Lángara]] | väejuht2 = [[Pilt:Union flag 1606 (Kings Colors).svg|15px]] Sir William Howe<br> [[Thomas Gage]]<br> [[Henry Clinton (1730–1795)|Sir Henry Clinton]]<br> Charles Cornwallis, Cornwalli 1. markii<br>Sir [[Guy Carleton]]<br> [[John Burgoyne]]<br> [[Francis Rawdon-Hastings]], Hastingsi 1 markii<br>[[Benedict Arnold]]<br> [[George Brydges Rodney]], Rodney 1. parun<br>[[Richard Howe]], Howe'i 1. krahv<br> [[Wilhelm von Knyphausen]]<br> [[Joseph Brant]] | väejuht3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Ameerika iseseisvussõda''' ([[1775|1774]]–[[1783]]; [[inglise keel]]es ''American Revolutionary War'' või ''American War of Independence'') oli sõda, mis algas [[1775|1774]]. aastal [[Suurbritannia]] kuningriigi ning tema [[Kolmteist kolooniat|kolmeteistkümne]] [[Põhja-Ameerika]] koloonia vahel ja mille lõpetas [[1783]]. aastal sõlmitud [[Pariisi rahuleping (1783)|Pariisi rahuleping]]. Lepingu tulemusena tunnistas [[Suurbritannia kuningriik]] Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast. ==Eellugu== [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigi]] ja [[Kolmteist kolooniat|Ameerika koloonia]]te suhted teravnesid pärast [[Seitsmeaastane sõda|Seitsme-aastast sõda]]. [[1763]]. aasta Pariisi rahu lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise, Suurbritannia oli aga saanud enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika. Kuna Euroopas toimunud sõda oli Suurbritanniale kurnav olnud, võttis Suurbritannia parlament vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat võitlusühingut (tuntuim neist oli [[Vabaduse Pojad]]), [[boikott|boikoteeriti]] briti kaupu (nn [[Bostoni teejoomine]]). [[1774]]. aasta [[5. september|5. septembril]] tuli [[Philadelphia]]s kokku [[I Kontinentaalkongress]], kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima kõiki Briti päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. [[19. aprill]]il [[1775]] tehti selline katse [[Massachusetts]]is, mis ajendas iseseisvussõja puhkemise. ==Sõda== 1775. aasta 19. aprillil algas Ameerika iseseisvussõda Briti vägede lüüasaamisega Lexingtoni ja Concordi all. 10. mail Ameerika patriootide vägi [[Ethan Allen]]i ja kolonel [[Benedict Arnold]]i juhtimisel vangistasid Fort Ticonderogas väiksearvulise Briti garnison. [[10. mai]]l [[1775]] kogunes [[II Kontinentaalkongress]], mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa [[Virginia]]st pärit [[George Washington]]i. 16. juunil lõid Briti väed Ameerika iseseisvussõjas [[Bunker Hilli lahing]]us ameerika armeed, kuid 9. detsembrilpärast kaotust [[Great Bridge'i lahing]]us olid Briti ametivõimud sunnitud [[Virginia koloonia]]st evakueeruma, 31. detsembril tõrjusid Briti: [[Québeci lahing]]us tagasi rünnaku [[Québec]]i vallutamiseks. [[4. juuli]]l [[1776]] võttis II Kontinentaalkongress vastu [[Thomas Jefferson]]i koostatud [[Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon]]i, millega kuulutati [[Kolmteist kolooniat|13 Põhja-Ameerika kolooniat]] iseseisvaks ja loodi [[Ameerika Ühendriigid]]. 16. septembril võitsid Ameerika kolonistid praeguse [[New York|New Yorgi]] alal toimunud [[Harlem Heightsi lahing]]us britte, kuid 16. novembril vallutasid Briti ja [[Hesseni suurhertsogkond|Hesseni]] väed [[Fort Washington]]i. 26. detsembri [[Trentoni lahing]]uga korraldasid [[George Washington]]i väed Hesseni vägedele üllatusrünnaku, võttes vangi 800–900 vastaspoole sõdurit ja 1777. aasta 3. jaanuaril Ameerika väed kindral George Washingtoni juhtimisel võitsid [[Princetoni lahing]]us Briti vägesid. 6. augustil toimus praeguse New Yorgi osariigi alal [[Oriskany lahing]], mis oli Ameerika iseseisvussõja üks verisemaid lahinguid. 16. augustil praeguse New Yorgi alal toimunud [[Benningtoni lahing]]us võitsid ameeriklased kindral [[John Stark]]i juhtimisel Briti vägesid ja 19. septembril kohtusid Briti väed praeguse New Yorgi osariigi alal esimeses [[Saratoga lahing]]us, mis tulemusel 17. oktoobril Briti kindral alistus Ameerika Ühendriikide vägedele. Ameerika kolonistid, kes toetasid Briti impeeriumi võimu kolooniate üle ([[Lojalistid|lojalistid]]) osutasid vastupanu ka pärast Briti vägede alistumist Ameerika Ühendriikide vägedele. 1778. aasta 3. juulil, lojalistid ja irokeesid tapsid praeguse Pennsylvania osariigi alal toimunud [[Wyomingi lahing]]us üle 300 Ameerika Ühendriikide [[Patriotism|patrioodi]]. 1780. aasta 7. oktoobril alistas patriootide vägi [[Lõuna-Carolina]]s toimunud [[Kings Mountaini lahing]]us lojalistide väe. Ameerika Ühendriike toetanud Prantsuse laevastik saavutas 1781. aasta 5. septembril [[Chesapeake'i lahing|Chesapeake'i lahe lahing]]us olulise võidu brittide üle ja 19. oktoobril alistusid Lord Cornwallise juhitud Briti väed ametlikult Prantsuse-Ameerika vägedele George Washingtoni ja Jean-Baptiste Donatien de Vimeuri juhtimisel, lõpetades [[Yorktowni piiramine|Yorktowni piiramise]]. 1782. aasta 30. novembril kirjutasid ameeriklased ja britid Pariisis alla esialgsele rahukokkuleppele, millega lõpetati Ameerika iseseisvussõda. 1783. aasta 19. aprillil kuulutas [[USA Kongress]] Ameerika Iseseisvussõja lõppenuks. ==Rahuleping ja tagajärjed== Ameerika kolooniate iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783 sõlmitud [[Pariisi rahuleping (1783)|Pariisi rahu]], millega Suurbritannia kuningriik tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust. 1784. aasta 14. jaanuaril [[Ratifitseerimine|ratifitseerisid]] Ameerika Ühendriigid rahulepingu Suurbritanniaga, lõpetades ametlikult Ameerika Iseseisvussõja. ==Tähtsamad lahingud Ameerika iseseisvussõjas== *[[Lexingtoni ja Concordi lahingud]], [[1775]] *[[Bostoni piiramine]], 1775–1776 *[[Long Islandi lahing]], 1776 *[[Harlem Heightsi lahing]], 1776 *[[Trentoni lahing]], 1776 *[[Princetoni lahing]], 1777 *[[Brandywine lahing]], 1777 *[[Germantowni lahing]], 1777 *[[Saratoga lahing]], 1777 *[[Monmouthi lahing]], 1778 *[[Charlestoni piiramine]], 1780 *[[Camdeni lahing]], 1780 *[[Cowpensi lahing]], 1781 *[[Guilford Court House lahing]], 1781 *[[Yorktowni piiramine]], 1781 ==Vaata ka== *[[Ameerika valgustusajastu]] *[[Kolmteist kolooniat]] [[Kategooria:Ameerika iseseisvussõda| ]] [[Kategooria:1775]] [[Kategooria:1783]] 27izjmldarsple8dtygk3mga4duew5y 6752553 6752552 2024-10-31T09:28:15Z 88.196.173.168 6752553 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Ameerika iseseisvussõda | osa = | pilt = Revolutionary War (collage).jpg | pildiallkiri = | aeg = 1775–1783 | koht = [[Põhja-Ameerika]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[Suurbritannia kuningriik]] tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast | seis = | osaline1 = [[File:US flag 13 stars.svg|25px]] [[Ameerika Ühendriigid]]<br>[[File:Royal Standard of the King of France.svg|25px]] [[Prantsusmaa kuningriik]]<br>[[File:Flag of Spain.svg|25px]] [[Hispaania kuningriik]] <br>[[Pilt:Prinsenvlag.svg|25px]] [[Hollandi vabariik]] | osaline2 = [[Pilt:Union flag 1606 (Kings Colors).svg|25px]] [[Suurbritannia Kuningriik]]<br>[[Pilt:Blason Principauté d'Anhalt-Zerbst (XVIIIe siècle).svg|25px]] [[Anhalt-Zerbsti vürstiriik]]<br> [[Ansbach-Bayreuthi vürstiriik]]<br>[[Pilt:Coat of arms of Hannover.svg|25px]] [[Hannover]]<br>[[Pilt:Wappen Hanau.svg|25px]] [[Hanau]]<br>Hessen-Kasseli vürstiriik<br>[[File:Blason duché ni Brunswick.svg|25px]] [[Braunschweig-Wolfenbüttel]]i vürstiriik<br> Waldecki ja Pyrmonti vürstiriik | osaline3 = | väejuht1 = [[File:US flag 13 stars.svg|15px]] [[George Washington]] <br> [[Nathanael Greene]]<br> [[Horatio Gates]]<br> [[Friedrich Wilhelm von Steuben]]<br> [[Gilbert du Motierm]]<br> [[Jean-Baptiste Donatien de Vimeur]]<br> [[François Joseph Paul de Grasse]]<br> [[Pierre André de Suffren de Saint Tropez]]<br>[[Bernardo de Gálvez y Madrid]]<br>[[Luis de Córdova y Córdova]]<br> [[Juan de Lángara]] | väejuht2 = [[Pilt:Union flag 1606 (Kings Colors).svg|15px]] Sir William Howe<br> [[Thomas Gage]]<br> [[Henry Clinton (1730–1795)|Sir Henry Clinton]]<br> Charles Cornwallis, Cornwalli 1. markii<br>Sir [[Guy Carleton]]<br> [[John Burgoyne]]<br> [[Francis Rawdon-Hastings]], Hastingsi 1 markii<br>[[Benedict Arnold]]<br> [[George Brydges Rodney]], Rodney 1. parun<br>[[Richard Howe]], Howe'i 1. krahv<br> [[Wilhelm von Knyphausen]]<br> [[Joseph Brant]] | väejuht3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Ameerika iseseisvussõda''' ([[1775]]–[[1783]]; [[inglise keel]]es ''American Revolutionary War'' või ''American War of Independence'') oli sõda, mis algas [[1775]]. aastal [[Suurbritannia]] kuningriigi ning tema [[Kolmteist kolooniat|kolmeteistkümne]] [[Põhja-Ameerika]] koloonia vahel ja mille lõpetas [[1783]]. aastal sõlmitud [[Pariisi rahuleping (1783)|Pariisi rahuleping]]. Lepingu tulemusena tunnistas [[Suurbritannia kuningriik]] Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast. ==Eellugu== [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigi]] ja [[Kolmteist kolooniat|Ameerika koloonia]]te suhted teravnesid pärast [[Seitsmeaastane sõda|Seitsme-aastast sõda]]. [[1763]]. aasta Pariisi rahu lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise, Suurbritannia oli aga saanud enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika. Kuna Euroopas toimunud sõda oli Suurbritanniale kurnav olnud, võttis Suurbritannia parlament vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat võitlusühingut (tuntuim neist oli [[Vabaduse Pojad]]), [[boikott|boikoteeriti]] briti kaupu (nn [[Bostoni teejoomine]]). [[1774]]. aasta [[5. september|5. septembril]] tuli [[Philadelphia]]s kokku [[I Kontinentaalkongress]], kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima kõiki Briti päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. [[19. aprill]]il [[1775]] tehti selline katse [[Massachusetts]]is, mis ajendas iseseisvussõja puhkemise. ==Sõda== 1775. aasta 19. aprillil algas Ameerika iseseisvussõda Briti vägede lüüasaamisega Lexingtoni ja Concordi all. 10. mail Ameerika patriootide vägi [[Ethan Allen]]i ja kolonel [[Benedict Arnold]]i juhtimisel vangistasid Fort Ticonderogas väiksearvulise Briti garnison. [[10. mai]]l [[1775]] kogunes [[II Kontinentaalkongress]], mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa [[Virginia]]st pärit [[George Washington]]i. 16. juunil lõid Briti väed Ameerika iseseisvussõjas [[Bunker Hilli lahing]]us ameerika armeed, kuid 9. detsembrilpärast kaotust [[Great Bridge'i lahing]]us olid Briti ametivõimud sunnitud [[Virginia koloonia]]st evakueeruma, 31. detsembril tõrjusid Briti: [[Québeci lahing]]us tagasi rünnaku [[Québec]]i vallutamiseks. [[4. juuli]]l [[1776]] võttis II Kontinentaalkongress vastu [[Thomas Jefferson]]i koostatud [[Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon]]i, millega kuulutati [[Kolmteist kolooniat|13 Põhja-Ameerika kolooniat]] iseseisvaks ja loodi [[Ameerika Ühendriigid]]. 16. septembril võitsid Ameerika kolonistid praeguse [[New York|New Yorgi]] alal toimunud [[Harlem Heightsi lahing]]us britte, kuid 16. novembril vallutasid Briti ja [[Hesseni suurhertsogkond|Hesseni]] väed [[Fort Washington]]i. 26. detsembri [[Trentoni lahing]]uga korraldasid [[George Washington]]i väed Hesseni vägedele üllatusrünnaku, võttes vangi 800–900 vastaspoole sõdurit ja 1777. aasta 3. jaanuaril Ameerika väed kindral George Washingtoni juhtimisel võitsid [[Princetoni lahing]]us Briti vägesid. 6. augustil toimus praeguse New Yorgi osariigi alal [[Oriskany lahing]], mis oli Ameerika iseseisvussõja üks verisemaid lahinguid. 16. augustil praeguse New Yorgi alal toimunud [[Benningtoni lahing]]us võitsid ameeriklased kindral [[John Stark]]i juhtimisel Briti vägesid ja 19. septembril kohtusid Briti väed praeguse New Yorgi osariigi alal esimeses [[Saratoga lahing]]us, mis tulemusel 17. oktoobril Briti kindral alistus Ameerika Ühendriikide vägedele. Ameerika kolonistid, kes toetasid Briti impeeriumi võimu kolooniate üle ([[Lojalistid|lojalistid]]) osutasid vastupanu ka pärast Briti vägede alistumist Ameerika Ühendriikide vägedele. 1778. aasta 3. juulil, lojalistid ja irokeesid tapsid praeguse Pennsylvania osariigi alal toimunud [[Wyomingi lahing]]us üle 300 Ameerika Ühendriikide [[Patriotism|patrioodi]]. 1780. aasta 7. oktoobril alistas patriootide vägi [[Lõuna-Carolina]]s toimunud [[Kings Mountaini lahing]]us lojalistide väe. Ameerika Ühendriike toetanud Prantsuse laevastik saavutas 1781. aasta 5. septembril [[Chesapeake'i lahing|Chesapeake'i lahe lahing]]us olulise võidu brittide üle ja 19. oktoobril alistusid Lord Cornwallise juhitud Briti väed ametlikult Prantsuse-Ameerika vägedele George Washingtoni ja Jean-Baptiste Donatien de Vimeuri juhtimisel, lõpetades [[Yorktowni piiramine|Yorktowni piiramise]]. 1782. aasta 30. novembril kirjutasid ameeriklased ja britid Pariisis alla esialgsele rahukokkuleppele, millega lõpetati Ameerika iseseisvussõda. 1783. aasta 19. aprillil kuulutas [[USA Kongress]] Ameerika Iseseisvussõja lõppenuks. ==Rahuleping ja tagajärjed== Ameerika kolooniate iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783 sõlmitud [[Pariisi rahuleping (1783)|Pariisi rahu]], millega Suurbritannia kuningriik tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust. 1784. aasta 14. jaanuaril [[Ratifitseerimine|ratifitseerisid]] Ameerika Ühendriigid rahulepingu Suurbritanniaga, lõpetades ametlikult Ameerika Iseseisvussõja. ==Tähtsamad lahingud Ameerika iseseisvussõjas== *[[Lexingtoni ja Concordi lahingud]], [[1775]] *[[Bostoni piiramine]], 1775–1776 *[[Long Islandi lahing]], 1776 *[[Harlem Heightsi lahing]], 1776 *[[Trentoni lahing]], 1776 *[[Princetoni lahing]], 1777 *[[Brandywine lahing]], 1777 *[[Germantowni lahing]], 1777 *[[Saratoga lahing]], 1777 *[[Monmouthi lahing]], 1778 *[[Charlestoni piiramine]], 1780 *[[Camdeni lahing]], 1780 *[[Cowpensi lahing]], 1781 *[[Guilford Court House lahing]], 1781 *[[Yorktowni piiramine]], 1781 ==Vaata ka== *[[Ameerika valgustusajastu]] *[[Kolmteist kolooniat]] [[Kategooria:Ameerika iseseisvussõda| ]] [[Kategooria:1775]] [[Kategooria:1783]] 76eo7o4n33wvv2hdjabesi48jw0z8bo Släm 0 193861 6752569 6456779 2024-10-31T10:37:33Z Kuriuss 38125 6752569 wikitext text/x-wiki '''Släm''' on Eesti [[tantsumuusika]] [[ansambel (muusika)|ansambel]], mis on tuntud skandaalsete laulude järgi.{{lisa viide}} Ansambli kutsus kokku [[Meelis Eskola]]. Ansambli solistid olid 2006.-2007. aastal [[Jaanika Merelaht]] ja [[Mariliis Jõgeva|Mariliis Loos]]. Ansambel alustas tegevust [[2006]]. aastal Madd Recordsi all looga "Mul on jumala pohhui". [[2007]]. aastal anti välja album "Tule mängi minuga". Sügisel 2007 lahkus Mariliis Loos projektist<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=MP |kuupäev=2023-03-08 |pealkiri=MEELELAHUTUSPROJEKT SLÄM SAI 17-AASTASEKS - ON AEG TEHA COMEBACK! - 🎶 MuusikaPlaneet |url=https://muusikaplaneet.ee/2023/03/08/slam/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=muusikaplaneet.ee |keel=et}}</ref> ja 2008. aasta algusest jäi solistiks [[Jaanika Merelaht]] üksi ja ilmus singel "Sul on kõige kaunim kann". [[2009]]. aastal ilmus veel singel "Ei saa mind", kuid pärast seda jäi ansambli tegevus soiku. 2023. aastal tuli ansambel uuesti kokku ning tehti singel "Poogen" ja selle video.<ref>Helen Teesalu. [https://www.postimees.ee/1627587/intrigeeriv-laul-toi-slami-tudrukuile-edu Intrigeeriv laul tõi slämi-tüdrukuile edu] Postimees, 7. veebruar 2007.</ref> ==Albumid== ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://arhiiv.err.ee/vaata/silmad-lahti-silmad-lahti-ansambel-slam Silmad lahti], ERR arhiiv, 1. august 2007 *[https://muusikaplaneet.ee/2023/03/17/poogen/?fbclid=IwAR2ybfu8fYODYiwcUuFFk6jJ-h5fctdBR-LiodN0W9R_A3q-7sXboV8Srjg 2. Släm on pärast 11 aastat taas tegutsemas!] [[Kategooria:Tantsumuusika]] [[Kategooria:Eesti muusika]] azb5y5r3qw2qfakwrruz825z1ekq9ss Undla mõis 0 194014 6752360 6702939 2024-10-30T18:09:14Z Amherst99 15496 6752360 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Undla mõisa peahoone.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone<ref name="KRR_15688">{{kultuurimälestis|15688|Undla mõisa peahoone}} (vaadatud 07.05.2022)</ref>]] [[File:Undla mõisahoone.jpg|thumb|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla peahoone 1.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla peahoone 2.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla mõisa teenijatemaja.jpg|pisi|Undla mõisa teenijatemaja<ref name="KRR_15690">{{kultuurimälestis|15690|Undla mõisa teenijatemaja}} (vaadatud 07.05.2022)</ref>]] [[File:Undla mõisa teenijatemaja2.jpg|thumb|Undla mõisa teenijatemaja]] [[Pilt:Undla mõisa viinavabrik.JPG|pisi|Undla mõisa viinavabrik]] '''Undla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Undel'') oli rüütlimõis [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb nüüdisajal [[Lääne-Virumaa]]le [[Kadrina vald|Kadrina valla]] territooriumile. ==Ajalugu== 1336. aastal ostis Heinrich [[Hastfer]] (Havestforde), Odward von [[Lode]]lt<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=113 seite 96]</ref>, Lante (saksa k. Langhedes) mõisa (Undla mõis juba olemas ning ta ühendas need. Undla mõisat on esmamainitud [[1453]]. aastal<ref name=":1">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16563 Undla mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. 1525. aastal müüsid Wolmer Hastferi pärijad Undla mõisa Jürgen [[Lode]]le<ref>Stackelberg, Otto Magnus von:[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=38&seite=714 Jürgen Lode] Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931 s. 697</ref>, tema tütar Anna Lode abiellus 1560. aastal Johann von Roseniga ning mõis läks [[kaasavara]]na Rosenitele. Johann von Roseni surma järel jagasid (1592) tema väimehed Frommhold von Tiesenhausen (circa 1550–1641)<ref name=":0">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=429 seite 412]</ref> ja Johann von Uexküll (surn. umbes 1600) pärast äia surma tema mõisad. Anna (Lode) abikaasa, Mentzeni mõisnik [[Eestimaa maanõunik]] Johann von [[Uexküll]] ja Margaretha Roseni abikaasa Frommhold von [[Tiesenhausen]] said Undla ja [[Hulja mõis]]ad. Frommhold von Tiesenhauseni (maetud 1641) pärija oli tema poeg Fabian von Tiesenhausen (surn. 1649)<ref name=":0" />, kes päris Hulja ja Undla mõisad. 1666. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai tema vend Fabian Wilhelm (maetud 1669) Undla ja [[Arbavere mõis]]ad ja Bernhard (Berend) Tiesenhausen (surn. 1684) Hulja mõisa ja küla 15 adramaad, veski 1 adramaa ning veel paar väikest külakest ning [[Vahakõnnu mõis]]a [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkon]]nas. 1669. aastast oli mõisaomanik [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1659–1663) ja hilisem [[Eestimaa maanõunik]] [[Frommhold von Tiesenhausen (1627–1697)|Frommhold von Tiesenhausen]] (Fabian Wilhelmi ja Bernhard (Berend) Tiesenhauseni vend) (surn. 1694), Frommhold von Tiesenhausen<ref name=":0" /> müüs 1693. aastal Undla mõisa, oma pojale maanõunik ja rittmeister Fabian von Tiesenhausenile (sünd. ~1653)<ref name=":0" />. Fabiani järglased, Frommhold von Tiesenhausen (1690–17..), olid järgnevalt [[Orina mõis|Orina]]-[[Riidaku mõis]]nikud. 1735. aastal müüs meeskohtunik Fromhold von Tiesenhausen Undla mõisa oma sugulasele Jacob Johann, Hans Heinrichi p von Tiesenhausenile ja 1735. aastal müüs [[Jakob Johann von Tiesenhausen]]<ref name=":1" />, Undla mõis lesestunud maanõunikuprouale Gertrude Margarethe [[Staël von Holstein]]ile (sünd von [[Fock]]), Gertrude Margarethe Stael von Holsteini tütar Hedwig Margaretha Stael von Holstein abiellus Jakob Johann Stael von Holsteiniga ning pärandijagamise lepinguga sai 1765. aastal sai mõisaomanikuks nende poeg [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1727–1772)|Fabian Ernst Stael von Holstein]] (surn. 1772). 1769. aastal müüdi Undla mõis Woldemar Johann von [[Brümmer]]ile ja 1776. aastal Carl Gustav von [[Rennenkampff]]ile ja see veel samal aastal Carl August von Bergile. 1778. aastal müüs Carl August von Berg Undla mõisa assessor Jacob Johann von [[Helwig]]ile. 1827. aastal müüdi Undla mõis kaptenleitnant [[Constantin von Ungern-Sternberg]]ile ja 1832. aastal omandas [[kreisisaadik]] ja [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]] [[vabahärra]] [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]] avalikul (surnud 1839) müügil [[pandiõigus]]e Undla mõisale. Friedrich Adolph von Dellingshauseni pärijatevahelisel kokkuleppel sai 1841. aastal [[Hulja mõis]] koos [[Kruusimäe mõis]]aga, Undla mõisaga koos [[Räsna mõis|Räsnast]] saadud külaga [[Pilo]], [[Andja]] koos [[Toomla]]ga ning Jõesse [[meeskohtunik]] Karl Thomas von Dellingshausen. 1857. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Andja koos maakohaga Toomla (15 000 hõberubla), Hulja, [[Essu mõis]]a ja Undla mõisad pärandina oma pojale ooberstleitnant parun [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]]ile (surnud 1890) jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse koos lubadusega vanemate eluajal mitte mõisaid müüa ja pantida. 1890. aastast kuni [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni]] kuulus mõis von [[Dellingshausen]]ite suguvõsale, mõisa viimane omanik oli [[Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen]]. :Külad mõisapiirkonnas *''Sotack'' ([[Sootaguse (Kadrina)|Sootaguse]]) == Mõisahoone == Undla mõisa peahoone võib pärineda 19. sajandi lõpuveerandist, ühekordne kivihoone, millel madal soklikorrus. Palkon ja juurdeehitis peahoone taga võivad pärineda 20. sajandi algusest<ref>{{kultuurimälestis|ID=15688}}</ref>. 1997. aastal avati Undla mõisa vanades hoonetes [[Kadrina vald|Kadrina valla]] [[Kadrina Hooldekodu]]<ref>[https://www.kadrina.ee/kadrina-hooldekodu-ou Kadrina Hooldekodu]</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7410534/kadrina-vald-plaanib-ajale-jalgu-jaanud-hooldekodu-sulgeda Kadrina vald plaanib ajale jalgu jäänud hooldekodu sulgeda], virumaateataja.postimees.ee, 17. detsember 2021</ref> ja mõisa teenijatemajas asus [[hooldekodu]] administratsioon. Undla mõisaala kirdenurgas, [[Loobu jõgi|Loobu jõe]] kaldal asunud Undla veskihoones ja Undla mõisa kunagises viinavabrikus tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[artell]] "Mineraal" ja hiljem [[AS Flora|Tarbekeemia Tootmiskoondise "Flora"]] keemiatoodete tsehh<ref>[https://weskiwiki.ee/index.php?title=Undla_veski Undla veski], weskiwiki.ee, (vaadatud 07.05.2022)</ref>. ==Vaata ka== *[[Undla]] *[[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vald]] *[[Undla mõisa park]]<ref name="KRR_15689">{{kultuurimälestis|15689|Undla mõisa park}} (vaadatud 07.05.2022)</ref><ref>[https://eelis.ee/default.aspx?state=4;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1634 Undla mõisa park (KLO1200323)], eelis.ee</ref> {{commonskat|Undla manor}} == Viited == {{viited|2}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2564}} *{{Mõisaportaal|viru|undla}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17038&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Undla&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIVMrpdC8lJxEsLSVUiGUNgTRFkDViXnppYnpYN1Ao1NLlKxrawEsKSXs Undla mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A230/Undla_mois.pdf 122. UNDLA mõis (Undel). Rüütlimõis. Kadrina k/n, Kadrina khlk], Kultuurimälestiste riiklik register *[https://sootagusel.weebly.com/motildeisnikud.html MÕISNIKUD], https://sootagusel.weebly.com/ {{Coordinate|NS=59.347778|EW=26.107222|type=landmark|region=EE}} {{Kadrina kihelkond}} [[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]] [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Kadrina kihelkond]] [[Kategooria:Tollide mõisad]] [[Kategooria:Staël von Holsteinide mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] aez9e6mwjkx0sz03uxb8isakdsk2eqd 6752362 6752360 2024-10-30T18:11:06Z Amherst99 15496 6752362 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Undla mõisa peahoone.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone<ref name="KRR_15688">{{kultuurimälestis|15688|Undla mõisa peahoone}} (vaadatud 07.05.2022)</ref>]] [[File:Undla mõisahoone.jpg|thumb|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla peahoone 1.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla peahoone 2.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla mõisa teenijatemaja.jpg|pisi|Undla mõisa teenijatemaja<ref name="KRR_15690">{{kultuurimälestis|15690|Undla mõisa teenijatemaja}} (vaadatud 07.05.2022)</ref>]] [[File:Undla mõisa teenijatemaja2.jpg|thumb|Undla mõisa teenijatemaja]] [[Pilt:Undla mõisa viinavabrik.JPG|pisi|Undla mõisa viinavabrik]] '''Undla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Undel'') oli rüütlimõis [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb nüüdisajal [[Lääne-Virumaa]]le [[Kadrina vald|Kadrina valla]] territooriumile. ==Ajalugu== 1336. aastal ostis Heinrich [[Hastfer]] (Havestforde), Odward von [[Lode]]lt<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=113 seite 96]</ref>, Lante (saksa k. Langhedes) mõisa (Undla mõis juba olemas ning ta ühendas need. Undla mõisat on esmamainitud [[1453]]. aastal<ref name=":1">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16563 Undla mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. 1525. aastal müüsid Wolmer Hastferi pärijad Undla mõisa Jürgen [[Lode]]le<ref>Stackelberg, Otto Magnus von:[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=38&seite=714 Jürgen Lode] Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931 s. 697</ref>, tema tütar Anna Lode abiellus 1560. aastal Johann von Roseniga ning mõis läks [[kaasavara]]na Rosenitele. Johann von Roseni surma järel jagasid (1592) tema väimehed Frommhold von Tiesenhausen (circa 1550–1641)<ref name=":0">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=429 seite 412]</ref> ja Johann von Uexküll (surn. umbes 1600) pärast äia surma tema mõisad. Anna (Lode) abikaasa, Mentzeni mõisnik [[Eestimaa maanõunik]] Johann von [[Uexküll]] ja Margaretha Roseni abikaasa Frommhold von [[Tiesenhausen]] said Undla ja [[Hulja mõis]]ad. Frommhold von Tiesenhauseni (maetud 1641) pärija oli tema poeg Fabian von Tiesenhausen (surn. 1649)<ref name=":0" />, kes päris Hulja ja Undla mõisad. 1666. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai tema vend Fabian Wilhelm (maetud 1669) Undla ja [[Arbavere mõis]]ad ja Bernhard (Berend) Tiesenhausen (surn. 1684) Hulja mõisa ja küla 15 adramaad, veski 1 adramaa ning veel paar väikest külakest ning [[Vahakõnnu mõis]]a [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkon]]nas. 1669. aastast oli mõisaomanik [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1659–1663) ja hilisem [[Eestimaa maanõunik]] [[Frommhold von Tiesenhausen (1627–1697)|Frommhold von Tiesenhausen]] (Fabian Wilhelmi ja Bernhard (Berend) Tiesenhauseni vend) (surn. 1694), Frommhold von Tiesenhausen<ref name=":0" /> müüs 1693. aastal Undla mõisa, oma pojale maanõunik ja rittmeister Fabian von Tiesenhausenile (sünd. umbes 1653)<ref name=":0" />. Fabiani järglased, Frommhold von Tiesenhausen (1690–17..), olid järgnevalt [[Orina mõis|Orina]]-[[Riidaku mõis]]nikud. 1735. aastal müüs meeskohtunik Fromhold von Tiesenhausen Undla mõisa oma sugulasele Jacob Johann, Hans Heinrichi p von Tiesenhausenile ja 1735. aastal müüs [[Jakob Johann von Tiesenhausen]]<ref name=":1" />, Undla mõis lesestunud maanõunikuprouale Gertrude Margarethe [[Staël von Holstein]]ile (sünd von [[Fock]]), Gertrude Margarethe Stael von Holsteini tütar Hedwig Margaretha Stael von Holstein abiellus Jakob Johann Stael von Holsteiniga ning pärandijagamise lepinguga sai 1765. aastal sai mõisaomanikuks nende poeg [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1727–1772)|Fabian Ernst Stael von Holstein]] (surn. 1772). 1769. aastal müüdi Undla mõis Woldemar Johann von [[Brümmer]]ile ja 1776. aastal Carl Gustav von [[Rennenkampff]]ile ja see veel samal aastal Carl August von Bergile. 1778. aastal müüs Carl August von Berg Undla mõisa assessor Jacob Johann von [[Helwig]]ile. 1827. aastal müüdi Undla mõis kaptenleitnant [[Constantin von Ungern-Sternberg]]ile ja 1832. aastal omandas [[kreisisaadik]] ja [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]] [[vabahärra]] [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]] avalikul (surnud 1839) müügil [[pandiõigus]]e Undla mõisale. Friedrich Adolph von Dellingshauseni pärijatevahelisel kokkuleppel sai 1841. aastal [[Hulja mõis]] koos [[Kruusimäe mõis]]aga, Undla mõisaga koos [[Räsna mõis|Räsnast]] saadud külaga [[Pilo]], [[Andja]] koos [[Toomla]]ga ning Jõesse [[meeskohtunik]] Karl Thomas von Dellingshausen. 1857. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Andja koos maakohaga Toomla (15 000 hõberubla), Hulja, [[Essu mõis]]a ja Undla mõisad pärandina oma pojale ooberstleitnant parun [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]]ile (surnud 1890) jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse koos lubadusega vanemate eluajal mitte mõisaid müüa ja pantida. 1890. aastast kuni [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni]] kuulus mõis von [[Dellingshausen]]ite suguvõsale, mõisa viimane omanik oli [[Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen]]. :Külad mõisapiirkonnas *''Sotack'' ([[Sootaguse (Kadrina)|Sootaguse]]) == Mõisahoone == Undla mõisa peahoone võib pärineda 19. sajandi lõpuveerandist, ühekordne kivihoone, millel madal soklikorrus. Palkon ja juurdeehitis peahoone taga võivad pärineda 20. sajandi algusest<ref>{{kultuurimälestis|ID=15688}}</ref>. 1997. aastal avati Undla mõisa vanades hoonetes [[Kadrina vald|Kadrina valla]] [[Kadrina Hooldekodu]]<ref>[https://www.kadrina.ee/kadrina-hooldekodu-ou Kadrina Hooldekodu]</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7410534/kadrina-vald-plaanib-ajale-jalgu-jaanud-hooldekodu-sulgeda Kadrina vald plaanib ajale jalgu jäänud hooldekodu sulgeda], virumaateataja.postimees.ee, 17. detsember 2021</ref> ja mõisa teenijatemajas asus [[hooldekodu]] administratsioon. Undla mõisaala kirdenurgas, [[Loobu jõgi|Loobu jõe]] kaldal asunud Undla veskihoones ja Undla mõisa kunagises viinavabrikus tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[artell]] "Mineraal" ja hiljem [[AS Flora|Tarbekeemia Tootmiskoondise "Flora"]] keemiatoodete tsehh<ref>[https://weskiwiki.ee/index.php?title=Undla_veski Undla veski], weskiwiki.ee, (vaadatud 07.05.2022)</ref>. ==Vaata ka== *[[Undla]] *[[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vald]] *[[Undla mõisa park]]<ref name="KRR_15689">{{kultuurimälestis|15689|Undla mõisa park}} (vaadatud 07.05.2022)</ref><ref>[https://eelis.ee/default.aspx?state=4;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1634 Undla mõisa park (KLO1200323)], eelis.ee</ref> {{commonskat|Undla manor}} == Viited == {{viited|2}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2564}} *{{Mõisaportaal|viru|undla}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17038&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Undla&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIVMrpdC8lJxEsLSVUiGUNgTRFkDViXnppYnpYN1Ao1NLlKxrawEsKSXs Undla mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A230/Undla_mois.pdf 122. UNDLA mõis (Undel). Rüütlimõis. Kadrina k/n, Kadrina khlk], Kultuurimälestiste riiklik register *[https://sootagusel.weebly.com/motildeisnikud.html MÕISNIKUD], https://sootagusel.weebly.com/ {{Coordinate|NS=59.347778|EW=26.107222|type=landmark|region=EE}} {{Kadrina kihelkond}} [[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]] [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Kadrina kihelkond]] [[Kategooria:Tollide mõisad]] [[Kategooria:Staël von Holsteinide mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] a7ohvmcgyzet767urwco84irt5w509n 6752364 6752362 2024-10-30T18:12:25Z Amherst99 15496 6752364 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Undla mõisa peahoone.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone<ref name="KRR_15688">{{kultuurimälestis|15688|Undla mõisa peahoone}} (vaadatud 07.05.2022)</ref>]] [[File:Undla mõisahoone.jpg|thumb|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla peahoone 1.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla peahoone 2.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla mõisa teenijatemaja.jpg|pisi|Undla mõisa teenijatemaja<ref name="KRR_15690">{{kultuurimälestis|15690|Undla mõisa teenijatemaja}} (vaadatud 07.05.2022)</ref>]] [[File:Undla mõisa teenijatemaja2.jpg|thumb|Undla mõisa teenijatemaja]] [[Pilt:Undla mõisa viinavabrik.JPG|pisi|Undla mõisa viinavabrik]] '''Undla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Undel'') oli rüütlimõis [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb nüüdisajal [[Lääne-Virumaa]]le [[Kadrina vald|Kadrina valla]] territooriumile. ==Ajalugu== 1336. aastal ostis Heinrich [[Hastfer]] (Havestforde), Odward von [[Lode]]lt<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=113 seite 96]</ref>, Lante (saksa k. Langhedes) mõisa (Undla mõis juba olemas ning ta ühendas need. Undla mõisat on esmamainitud [[1453]]. aastal<ref name=":1">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16563 Undla mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. 1525. aastal müüsid Wolmer Hastferi pärijad Undla mõisa Jürgen [[Lode]]le<ref>Stackelberg, Otto Magnus von:[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=38&seite=714 Jürgen Lode] Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931 s. 697</ref>, tema tütar Anna Lode abiellus 1560. aastal Johann von Roseniga ning mõis läks [[kaasavara]]na Rosenitele. Johann von Roseni surma järel jagasid (1592) tema väimehed Frommhold von Tiesenhausen (circa 1550–1641)<ref name=":0">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=429 seite 412]</ref> ja Johann von Uexküll (surn. umbes 1600) pärast äia surma tema mõisad. Anna (Lode) abikaasa, Mentzeni mõisnik [[Eestimaa maanõunik]] Johann von [[Uexküll]] ja Margaretha Roseni abikaasa Frommhold von [[Tiesenhausen]] said Undla ja [[Hulja mõis]]ad. Frommhold von Tiesenhauseni (maetud 1641) pärija oli tema poeg Fabian von Tiesenhausen (surn. 1649)<ref name=":0" />, kes päris Hulja ja Undla mõisad. 1666. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai tema vend Fabian Wilhelm (maetud 1669) Undla ja [[Arbavere mõis]]ad ja Bernhard (Berend) Tiesenhausen (surn. 1684) Hulja mõisa ja küla 15 adramaad, veski 1 adramaa ning veel paar väikest külakest ning [[Vahakõnnu mõis]]a [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkon]]nas. 1669. aastast oli mõisaomanik [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1659–1663) ja hilisem [[Eestimaa maanõunik]] [[Frommhold von Tiesenhausen (1627–1697)|Frommhold von Tiesenhausen]] (Fabian Wilhelmi ja Bernhard (Berend) Tiesenhauseni vend) (surn. 1694), Frommhold von Tiesenhausen<ref name=":0" /> müüs 1693. aastal Undla mõisa, oma pojale maanõunik ja rittmeister Fabian von Tiesenhausenile (sünd. umbes 1653)<ref name=":0" />. Fabiani järglased, Frommhold von Tiesenhausen (1690–17..), olid järgnevalt [[Orina mõis|Orina]]-[[Riidaku mõis]]nikud. 1735. aastal müüs meeskohtunik Fromhold von Tiesenhausen Undla mõisa oma sugulasele Jacob Johann, Hans Heinrichi p von Tiesenhausenile ja 1735. aastal müüs [[Jakob Johann von Tiesenhausen]]<ref name=":1" />, Undla mõis lesestunud maanõunikuprouale Gertrude Margarethe [[Staël von Holstein]]ile (sünd von [[Fock]]), Gertrude Margarethe Stael von Holsteini tütar Hedwig Margaretha Stael von Holstein abiellus Jakob Johann Stael von Holsteiniga ning pärandijagamise lepinguga sai 1765. aastal sai mõisaomanikuks nende poeg [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1727–1772)|Fabian Ernst Stael von Holstein]] (surn. 1772). 1769. aastal müüdi Undla mõis Woldemar Johann von [[Brümmer]]ile ja 1776. aastal Carl Gustav von [[Rennenkampff]]ile ja see veel samal aastal Carl August von Bergile. 1778. aastal müüs Carl August von Berg Undla mõisa assessor Jacob Johann von [[Helwig]]ile. 1827. aastal müüdi Undla mõis kaptenleitnant [[Constantin von Ungern-Sternberg]]ile ja 1832. aastal omandas [[kreisisaadik]] ja [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]] [[vabahärra]] [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]] avalikul (surnud 1839) müügil [[pandiõigus]]e Undla mõisale. Friedrich Adolph von Dellingshauseni pärijatevahelisel kokkuleppel sai 1841. aastal [[Hulja mõis]] koos [[Kruusimäe mõis]]aga, Undla mõisaga koos [[Räsna mõis|Räsnast]] saadud külaga [[Pilo]], [[Andja]] koos [[Toomla]]ga ning Jõesse [[meeskohtunik]] Karl Thomas von Dellingshausen. 1857. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Andja koos maakohaga Toomla (15 000 hõberubla), Hulja, [[Essu mõis]]a ja Undla mõisad pärandina oma pojale ooberstleitnant parun [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]]ile (surnud 1890) jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse koos lubadusega vanemate eluajal mitte mõisaid müüa ja pantida. 1890. aastast kuni [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni]] kuulus mõis von [[Dellingshausen]]ite suguvõsale, mõisa viimane omanik oli [[Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen]]. :Külad mõisapiirkonnas *''Sotack'' ([[Sootaguse (Kadrina)|Sootaguse]]) == Mõisahoone == Undla mõisa peahoone võib pärineda 19. sajandi lõpuveerandist, ühekordne kivihoone, millel madal soklikorrus. Palkon ja juurdeehitis peahoone taga võivad pärineda 20. sajandi algusest<ref>{{kultuurimälestis|ID=15688}}</ref>. 1997. aastal avati Undla mõisa vanades hoonetes [[Kadrina vald|Kadrina valla]] [[Kadrina Hooldekodu]]<ref>[https://www.kadrina.ee/kadrina-hooldekodu-ou Kadrina Hooldekodu]</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7410534/kadrina-vald-plaanib-ajale-jalgu-jaanud-hooldekodu-sulgeda Kadrina vald plaanib ajale jalgu jäänud hooldekodu sulgeda], virumaateataja.postimees.ee, 17. detsember 2021</ref> ja mõisa teenijatemajas asus [[hooldekodu]] administratsioon. Undla mõisaala kirdenurgas, [[Loobu jõgi|Loobu jõe]] kaldal asunud Undla veskihoones ja Undla mõisa kunagises viinavabrikus tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[artell]] "Mineraal" ja hiljem [[AS Flora|Tarbekeemia Tootmiskoondise Flora]] keemiatoodete tsehh<ref>[https://weskiwiki.ee/index.php?title=Undla_veski Undla veski], weskiwiki.ee, (vaadatud 07.05.2022)</ref>. ==Vaata ka== *[[Undla]] *[[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vald]] *[[Undla mõisa park]]<ref name="KRR_15689">{{kultuurimälestis|15689|Undla mõisa park}} (vaadatud 07.05.2022)</ref><ref>[https://eelis.ee/default.aspx?state=4;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1634 Undla mõisa park (KLO1200323)], eelis.ee</ref> {{commonskat|Undla manor}} == Viited == {{viited|2}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2564}} *{{Mõisaportaal|viru|undla}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17038&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Undla&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIVMrpdC8lJxEsLSVUiGUNgTRFkDViXnppYnpYN1Ao1NLlKxrawEsKSXs Undla mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A230/Undla_mois.pdf 122. UNDLA mõis (Undel). Rüütlimõis. Kadrina k/n, Kadrina khlk], Kultuurimälestiste riiklik register *[https://sootagusel.weebly.com/motildeisnikud.html MÕISNIKUD], https://sootagusel.weebly.com/ {{Coordinate|NS=59.347778|EW=26.107222|type=landmark|region=EE}} {{Kadrina kihelkond}} [[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]] [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Kadrina kihelkond]] [[Kategooria:Tollide mõisad]] [[Kategooria:Staël von Holsteinide mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] c21gk27xybqwpuj4ys0grws5a0aghn4 6752365 6752364 2024-10-30T18:13:57Z Amherst99 15496 /* Mõisahoone */ 6752365 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Undla mõisa peahoone.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone<ref name="KRR_15688">{{kultuurimälestis|15688|Undla mõisa peahoone}} (vaadatud 07.05.2022)</ref>]] [[File:Undla mõisahoone.jpg|thumb|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla peahoone 1.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla peahoone 2.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla mõisa teenijatemaja.jpg|pisi|Undla mõisa teenijatemaja<ref name="KRR_15690">{{kultuurimälestis|15690|Undla mõisa teenijatemaja}} (vaadatud 07.05.2022)</ref>]] [[File:Undla mõisa teenijatemaja2.jpg|thumb|Undla mõisa teenijatemaja]] [[Pilt:Undla mõisa viinavabrik.JPG|pisi|Undla mõisa viinavabrik]] '''Undla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Undel'') oli rüütlimõis [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb nüüdisajal [[Lääne-Virumaa]]le [[Kadrina vald|Kadrina valla]] territooriumile. ==Ajalugu== 1336. aastal ostis Heinrich [[Hastfer]] (Havestforde), Odward von [[Lode]]lt<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=113 seite 96]</ref>, Lante (saksa k. Langhedes) mõisa (Undla mõis juba olemas ning ta ühendas need. Undla mõisat on esmamainitud [[1453]]. aastal<ref name=":1">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16563 Undla mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. 1525. aastal müüsid Wolmer Hastferi pärijad Undla mõisa Jürgen [[Lode]]le<ref>Stackelberg, Otto Magnus von:[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=38&seite=714 Jürgen Lode] Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931 s. 697</ref>, tema tütar Anna Lode abiellus 1560. aastal Johann von Roseniga ning mõis läks [[kaasavara]]na Rosenitele. Johann von Roseni surma järel jagasid (1592) tema väimehed Frommhold von Tiesenhausen (circa 1550–1641)<ref name=":0">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=429 seite 412]</ref> ja Johann von Uexküll (surn. umbes 1600) pärast äia surma tema mõisad. Anna (Lode) abikaasa, Mentzeni mõisnik [[Eestimaa maanõunik]] Johann von [[Uexküll]] ja Margaretha Roseni abikaasa Frommhold von [[Tiesenhausen]] said Undla ja [[Hulja mõis]]ad. Frommhold von Tiesenhauseni (maetud 1641) pärija oli tema poeg Fabian von Tiesenhausen (surn. 1649)<ref name=":0" />, kes päris Hulja ja Undla mõisad. 1666. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai tema vend Fabian Wilhelm (maetud 1669) Undla ja [[Arbavere mõis]]ad ja Bernhard (Berend) Tiesenhausen (surn. 1684) Hulja mõisa ja küla 15 adramaad, veski 1 adramaa ning veel paar väikest külakest ning [[Vahakõnnu mõis]]a [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkon]]nas. 1669. aastast oli mõisaomanik [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1659–1663) ja hilisem [[Eestimaa maanõunik]] [[Frommhold von Tiesenhausen (1627–1697)|Frommhold von Tiesenhausen]] (Fabian Wilhelmi ja Bernhard (Berend) Tiesenhauseni vend) (surn. 1694), Frommhold von Tiesenhausen<ref name=":0" /> müüs 1693. aastal Undla mõisa, oma pojale maanõunik ja rittmeister Fabian von Tiesenhausenile (sünd. umbes 1653)<ref name=":0" />. Fabiani järglased, Frommhold von Tiesenhausen (1690–17..), olid järgnevalt [[Orina mõis|Orina]]-[[Riidaku mõis]]nikud. 1735. aastal müüs meeskohtunik Fromhold von Tiesenhausen Undla mõisa oma sugulasele Jacob Johann, Hans Heinrichi p von Tiesenhausenile ja 1735. aastal müüs [[Jakob Johann von Tiesenhausen]]<ref name=":1" />, Undla mõis lesestunud maanõunikuprouale Gertrude Margarethe [[Staël von Holstein]]ile (sünd von [[Fock]]), Gertrude Margarethe Stael von Holsteini tütar Hedwig Margaretha Stael von Holstein abiellus Jakob Johann Stael von Holsteiniga ning pärandijagamise lepinguga sai 1765. aastal sai mõisaomanikuks nende poeg [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1727–1772)|Fabian Ernst Stael von Holstein]] (surn. 1772). 1769. aastal müüdi Undla mõis Woldemar Johann von [[Brümmer]]ile ja 1776. aastal Carl Gustav von [[Rennenkampff]]ile ja see veel samal aastal Carl August von Bergile. 1778. aastal müüs Carl August von Berg Undla mõisa assessor Jacob Johann von [[Helwig]]ile. 1827. aastal müüdi Undla mõis kaptenleitnant [[Constantin von Ungern-Sternberg]]ile ja 1832. aastal omandas [[kreisisaadik]] ja [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]] [[vabahärra]] [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]] avalikul (surnud 1839) müügil [[pandiõigus]]e Undla mõisale. Friedrich Adolph von Dellingshauseni pärijatevahelisel kokkuleppel sai 1841. aastal [[Hulja mõis]] koos [[Kruusimäe mõis]]aga, Undla mõisaga koos [[Räsna mõis|Räsnast]] saadud külaga [[Pilo]], [[Andja]] koos [[Toomla]]ga ning Jõesse [[meeskohtunik]] Karl Thomas von Dellingshausen. 1857. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Andja koos maakohaga Toomla (15 000 hõberubla), Hulja, [[Essu mõis]]a ja Undla mõisad pärandina oma pojale ooberstleitnant parun [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]]ile (surnud 1890) jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse koos lubadusega vanemate eluajal mitte mõisaid müüa ja pantida. 1890. aastast kuni [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni]] kuulus mõis von [[Dellingshausen]]ite suguvõsale, mõisa viimane omanik oli [[Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen]]. :Külad mõisapiirkonnas *''Sotack'' ([[Sootaguse (Kadrina)|Sootaguse]]) == Mõisahoone == Undla mõisa peahoone võib pärineda 19. sajandi lõpuveerandist, ühekordne kivihoone, millel madal soklikorrus. Palkon ja juurdeehitis peahoone taga võivad pärineda 20. sajandi algusest<ref>{{kultuurimälestis|ID=15688}}</ref>. 1997. aastal avati Undla mõisa vanades hoonetes [[Kadrina vald|Kadrina valla]] [[Kadrina Hooldekodu]]<ref>[https://www.kadrina.ee/kadrina-hooldekodu-ou Kadrina Hooldekodu]</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7410534/kadrina-vald-plaanib-ajale-jalgu-jaanud-hooldekodu-sulgeda Kadrina vald plaanib ajale jalgu jäänud hooldekodu sulgeda], virumaateataja.postimees.ee, 17. detsember 2021</ref> ja mõisa teenijatemajas asus [[hooldekodu]] administratsioon. Undla mõisaala kirdenurgas, [[Loobu jõgi|Loobu jõe]] kaldal asunud Undla veskihoones ja Undla mõisa kunagises viinavabrikus tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[artell]] Mineraal ja hiljem [[AS Flora|Tarbekeemia Tootmiskoondise Flora]] keemiatoodete tsehh<ref>[https://weskiwiki.ee/index.php?title=Undla_veski Undla veski], weskiwiki.ee, (vaadatud 07.05.2022)</ref>. ==Vaata ka== *[[Undla]] *[[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vald]] *[[Undla mõisa park]]<ref name="KRR_15689">{{kultuurimälestis|15689|Undla mõisa park}} (vaadatud 07.05.2022)</ref><ref>[https://eelis.ee/default.aspx?state=4;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1634 Undla mõisa park (KLO1200323)], eelis.ee</ref> {{commonskat|Undla manor}} == Viited == {{viited|2}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2564}} *{{Mõisaportaal|viru|undla}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17038&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Undla&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIVMrpdC8lJxEsLSVUiGUNgTRFkDViXnppYnpYN1Ao1NLlKxrawEsKSXs Undla mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A230/Undla_mois.pdf 122. UNDLA mõis (Undel). Rüütlimõis. Kadrina k/n, Kadrina khlk], Kultuurimälestiste riiklik register *[https://sootagusel.weebly.com/motildeisnikud.html MÕISNIKUD], https://sootagusel.weebly.com/ {{Coordinate|NS=59.347778|EW=26.107222|type=landmark|region=EE}} {{Kadrina kihelkond}} [[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]] [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Kadrina kihelkond]] [[Kategooria:Tollide mõisad]] [[Kategooria:Staël von Holsteinide mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] ejjm7p0uc3iar23hlw8psbi1wp9kwo2 Tallinna trollibussiliiklus 0 194112 6752307 6676153 2024-10-30T15:45:29Z 89.235.220.139 Muutsin Solaris Trollino 12/18 Ganz veeremit, sest alates juunist 2024 neid ei kasutata. 6752307 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trollibussiliiklus | tüüp = trollibuss | pilt = Tallinn trolejbus 450.jpg | pildi allkiri = Trollibuss [[Solaris Trollino 18]] | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1965. | suleti = | pikkus = 39 | peatused = | liinid = 4 | rööpmelaius = | elektrifitseeritud = | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem = | skeemi allkiri = }} '''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. 1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]], mis loodi [[26. juuni]]l [[1997]];<ref name="J1JoO" /> 18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref name="tSCod" /><ref name="EMyl3" /><ref name="vICfS" /> Alates [[2017]]. aastast töötab Tallinnas neli trolliliini, maksimaalselt on trolliliine olnud üheksa ([[1987]]–[[2000]]). Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus. == Tallinna trolliliinid == === Ideekavandid === Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.<ref name="Troll" /> === Väljaehitatud trolliliinid === {| class="wikitable sortable" border="1" |- ! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class="unsortable" | Marsruut !! Käigus alates !! Praegusel kujul alates !! Suletud !! class="unsortable" | Märkused |- | [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] || [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||1965 || [[1977]] || || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&nbsp;aastast |- | |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] || Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak ||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A |- | [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] || Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||[[1969]] || 1977 || || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&nbsp;aastast |- | [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee ||[[1970]] || [[1992]] || || |- | [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] || Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee ||[[1971]] || [[1971]] || || &nbsp; |- | [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] || [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. Asendatud bussiliiniga 42 |- | [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] || Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee || 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 |- | [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] || Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak || [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22 |- | [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t ||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72 |- |} == Trollide lõppjaamad ja -peatused == [[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]] === Lõppjaamad === * '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.<ref name="4eSKN" /> * '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.<ref name="4eSKN" /> Hoone ehitati välja 1987.&nbsp;aastaks.<ref name="ro6Qw" /> Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses. * '''Keskuse tänava lõppjaam''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].<ref name="lk 109" /> Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses. * '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses. === Lõpp-peatused === * '''Estonia''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas. * '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval. * '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees. * '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]].&nbsp;liini sulgemisega likvideeritud. == Trollidepood == * '''Paldiski maantee depoo''' [[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.<ref name="lk 102" /> Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.<ref name="lk 105" /> * '''Mustamäe tee depoo''' Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.<ref name="lk 109" /> [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.<ref name="lk 105" /> 2001. aastal trollidepoo suleti. == Veerem == Esimesed trollibussid &ndash; [[Saratovi oblast]]is, [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.<ref name="lk 102" /> Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega. '''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe''' <gallery> Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]<br/><small>(Pildil [[Peterburi]]s)</small>. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Simferopol]]is)</small>. Tallinnas kasutati neid 1966–1996 Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Vilnius]]es)</small>. Tallinnas kasutati neid 1979–2000 Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017. Fail:JuMZ-T1 (425) & Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004 Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Ainus seda tüüpi troll maailmas. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309 Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015 Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist alles sõidus 0 Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal on seni kasutusele võetud 7 trolli garaažinumbritega 340–346 Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450) Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris </gallery> == Trollibussiliikluse lühendamine == * 15. detsembril [[1999]] võttis endine Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.<ref name="CVhRy" /><ref name="OYE72" /><ref name="cdCUO" /><ref name="VYF6j" /> * 1. aprillist 2000 lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel 8. trolliliini teenindamisega ning see liin asendati bussiga number 22.<ref name="Olander" /> * 28. septembril 2000 Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.<ref name="Olander" /> * 1. detsembril 2012 trolliliin 2 asendati bussiliinidega 24 ja 24A. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. * 1. jaanuaril 2016 trolliliinid 6 ja 7 asendati bussidega 42 ja 43. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega. * 2. mail 2017 trolliliin 9 asendati bussiga 72. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid. Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.<ref name="Hannes" /><ref name="Luts" /><ref name="Valja" /><ref name="Muudid" /> * 25. jaanuaril 2022 alustasid esimesed TLT ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõitudega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> * 7. veebruaril 2024 avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trolliide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> "Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu Mustamäe tee, Sõpruse puiestee, aga ka Paldiski maantee ja Laagna tee. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile." - Tallinna abilinnapea Vladimir Svet<ref>https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale</ref> * 7. märtsil 2024 lõpetas AS Tallinna Linnatransport (TLT) ühissõidukitel välireklaami eksponeerimise.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> == Statistika == 2024. aasta juuni seisuga oli trollipargis arvel 44 trolli, sealhulgas 43 Solarist ja 1 Škoda (muuseumieksponaat).<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}</ref> 2024. aasta 1. novembril trolliliiklus peatatakse uute trollide saabumiseni 2026. aastal.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> {| class="wikitable" |+ ! Aasta !Liine ! Trollibusse ! Liinikilomeetreid ! Sõitjaid |- | 2006<ref name="05mqb" /> |8 | 122 (+1 buss) | 6,5 mln | 34 mln |- | 2007<ref name="bzMaZ" /> |8 | 120 (+1 buss) | 6,2 mln | 34 mln |- | 2008<ref name="TGsdq" /> |8 | 119 (+1 buss) | 6,3 mln | 32,6 mln |- | 2009 |8 | 119 (+1 buss) | | |- | 2010 |8 | 112 (+1 buss) | | |- | 2011 |8 | 104 | | |- | 2012 |8 | 99 | | |- |2013 |7 | 91 | | |- |2014<ref name=":2">TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf</ref> |7 |88 | 4,6 mln | |- |2015<ref name=":2" /> |7 |75 |4,4 mln | |- |2016<ref name=":1">TLT Majandusaruanne 2020</ref> |5 |63 |3,0 mln | |- |2017<ref name=":1" /> |5 |53 |2,4 mln | |- |2018<ref name=":1" /> |4 |53 |2,2 mln | |- |2019<ref name=":1" /> |4 |50 |2,2 mln | |- |2020<ref name=":1" /> |4 |45 |2,2 mln | |- |2021 |4 |45 |~2 mln | |- |2022 |4 |45 |~2 mln | |- |2023 |4 |45 |~2 mln |10,2 mln |- |2024<ref name=":0" /> |4 |44 |~2 mln | |- |2025<ref name=":3" /> |4 |3 (eeldatavasti) |0 |0 |- |2026<ref name=":3" /> |4 |43 (eeldatavasti) | | |} == Vaata ka == * [[Trollibuss]] * [[Trammiliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J1JoO">[http://www.tttk.ee/index.php?page=63& Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="tSCod">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484& TAKi & TTTK koondumisteave], tak.ee</ref> <ref name="EMyl3">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&#koondumine "Mis on koondumine?"], tak.ee</ref> <ref name="vICfS">Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&nid=9774&lang=5 "Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi"] Pealinn, 30.04.2012</ref> <ref name="Troll">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} TTTK</ref> <ref name="4eSKN">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ro6Qw">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110</ref> <ref name="lk 109">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109</ref> <ref name="lk 102">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102</ref> <ref name="lk 105">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105</ref> <ref name="CVhRy">[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 "Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist"] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999</ref> <ref name="OYE72">Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 "Mõis pühib trollid tänavalt"] Õhtuleht, 22. detsember 1999</ref> <ref name="cdCUO">[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ "Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks"] Postimees, 24.09.2010</ref> <ref name="VYF6j">[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 "Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine"] Eesti Ekspress, 29. märts 2012</ref> <ref name="Olander">[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]</ref> <ref name="Hannes">[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]</ref> <ref name="Luts">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]</ref> <ref name="Valja">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]</ref> <ref name="Muudid">[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]</ref> <ref name="Saluste">[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii</ref> <ref name="05mqb">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]</ref> <ref name="bzMaZ">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name="TGsdq">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]</ref> }} == Kirjandus == * Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 "Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja"]. Õhtuleht, 8. juuli 2005 * Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas'', Tänapäev 2008 * Tallinna trolli 45, 2010 == Välislingid == {{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}} * [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht] * [http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Tallinna trolli ajalugu] * [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum] * Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 "Trollid Tallinnast välja?"] EPL, 3. september 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega], ERR, 12. november 2012 * [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega], Tallinn CITY, 17. veebruar 2015 * [http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/], Tehnikamaailm, juuli 2015 {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Trollibussiliiklus]] tk9xr8h7uji8gbnjyxhgnn1sotxtyj5 Tallinna–Moskva rongiliin 0 197019 6752259 6748473 2024-10-30T12:41:22Z NOSSER 8097 /* Tänapäeval (Peterburi kaudu) */ 6752259 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Pilt:Tallinna-Moskva reisirong Balti jaamas.JPG|pisi|300px|Tallinna–Moskva [[reisirong]] [[Balti jaam]]as, vasakul mootorvedur [[TEP70]]]] '''Tallinna–Moskva rongiliin''' oli Venemaa Raudteede tütarettevõtte FPK opereeritav rongiliin [[Eesti]]s ja [[Venemaa]]l. Mõlemas suunas sõitis päevas üks [[reisirong]]. Alates 1960. aastatest sõitis kolm või neli rongi ööpäevas: kiirrongid Estonia ja Tallinn ning suvine lisarong Narva kaudu, lisaks reisirong Tartu kaudu. Kõik need rongid olid Eesti Raudtee koosseisud. 1969. aastal lisandus mõneks aastaks ajutine rong nr 152-151 Tartu kaudu. == Ajalugu == Liin avati 23. mail 1950.<ref>{{Netiviide |url=http://linnamuuseum.wiseman.ee/kronoloogia?id=580&century=13 |pealkiri=linnamuuseum.wiseman.ee |vaadatud=2019-05-09 |arhiivimisaeg=2020-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201203042941/http://linnamuuseum.wiseman.ee/kronoloogia?id=580&century=13 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 1998–2015 teenindas liini ettevõte [[GoRail]].<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/71495459/tana-ohtul-valjub-viimane-goraili-rong-moskvast-tallinna Täna õhtul väljub viimane GoRaili rong Moskvast Tallinna]; Ärileht, 18.05.2015</ref> 2015. aasta suvel võttis liini opereerimise üle Venemaa Raudteede tütarettevõte FPK (Federalnaja Passazhirskaja Kompanija). Odavama pileti huvides ühendati Peterburi ja Moskva liin. Varasemaga võrreldes erines sõit Venemaale just marsruudi poolest, kuna enam ei sõitnud rong otse Moskvasse, vaid läks sinna läbi Peterburi.<ref>[https://www.err.ee/538353/galerii-esimene-moskva-rong-joudis-parast-liini-taastamist-tagasi-tallinna Galerii: esimene Moskva rong jõudis pärast liini taastamist tagasi Tallinna]; ERR-i uudised, 11.07.2015</ref> Rongiliin suleti 20. märtsil 2020.<ref>[https://www.postimees.ee/6927154/tallinna-peterburi-moskva-rongi-valjumised-peatati Tallinna-Peterburi-Moskva rongi väljumised peatati]; Postimees, 18.03.2020</ref> ==Peatused== === Tänapäeval (Peterburi kaudu) === *[[Balti jaam|Tallinn]] *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] *[[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] *[[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] *[[Narva raudteejaam|Narva]] ---- *[[Jaanilinna raudteejaam|Jaanilinn]] *Kingissepp *Peterburi *Okulovka *[[Bologoje raudteejaam|Bologoje]] *[[Tveri raudteejaam|Tver]] *[[Leningradi vaksal (Moskva)]] === Tartu kaudu === 1977. aastal olid Tallinna–Moskva liinil järgmised peatused: Tallinn – Tapa – Tamsalu – Jõgeva – Tartu – Põlva - (Veriora(1985) – Petseri – Liivamäe – Novoisborsk – Pihkva – Karamõševo – Padsevõ – Porhov – Dno – Polonka – Marino – Volot – Tuleblja – Staraja Russa – Parfino – 452. km – Pola – Knevitsõ – Lõtškovo – Valdai – Guzjatino – Bologoje – Võšni Volotšok – Spirovo – Kalinin – Moskva. Sõiduaeg Tallinnast Moskvasse oli 19 tundi 27 minutit, tagasi 18 tundi 44 minutit.<ref>[http://pskovrail.ru/novosti/1977_tallinn_moskva.html Расписание движения поезда №№176-175 Таллин - Москва - Таллин в 1977 году] pskovrail.ru</ref> ==Vaata ka== * [[Eesti raudteetransport]] * [[Venemaa Raudteed]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teateid-tegelikkusest-reisirong-tallinn-moskva Teateid tegelikkusest: 34 | Reisirong Tallinn-Moskva]; ERR-i arhiiv * [http://www.gorail.ee/tallinn-moskva/ Sõiduplaan ja piletiinfo GoRail lehel] [[Kategooria:Eesti endised raudteeliinid]] [[Kategooria:Venemaa raudteeliinid]] 6y94jj8sj6bw33d0b756r5eq4q3j79z 6752264 6752259 2024-10-30T12:56:28Z NOSSER 8097 /* Tartu kaudu */ 6752264 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Pilt:Tallinna-Moskva reisirong Balti jaamas.JPG|pisi|300px|Tallinna–Moskva [[reisirong]] [[Balti jaam]]as, vasakul mootorvedur [[TEP70]]]] '''Tallinna–Moskva rongiliin''' oli Venemaa Raudteede tütarettevõtte FPK opereeritav rongiliin [[Eesti]]s ja [[Venemaa]]l. Mõlemas suunas sõitis päevas üks [[reisirong]]. Alates 1960. aastatest sõitis kolm või neli rongi ööpäevas: kiirrongid Estonia ja Tallinn ning suvine lisarong Narva kaudu, lisaks reisirong Tartu kaudu. Kõik need rongid olid Eesti Raudtee koosseisud. 1969. aastal lisandus mõneks aastaks ajutine rong nr 152-151 Tartu kaudu. == Ajalugu == Liin avati 23. mail 1950.<ref>{{Netiviide |url=http://linnamuuseum.wiseman.ee/kronoloogia?id=580&century=13 |pealkiri=linnamuuseum.wiseman.ee |vaadatud=2019-05-09 |arhiivimisaeg=2020-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201203042941/http://linnamuuseum.wiseman.ee/kronoloogia?id=580&century=13 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 1998–2015 teenindas liini ettevõte [[GoRail]].<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/71495459/tana-ohtul-valjub-viimane-goraili-rong-moskvast-tallinna Täna õhtul väljub viimane GoRaili rong Moskvast Tallinna]; Ärileht, 18.05.2015</ref> 2015. aasta suvel võttis liini opereerimise üle Venemaa Raudteede tütarettevõte FPK (Federalnaja Passazhirskaja Kompanija). Odavama pileti huvides ühendati Peterburi ja Moskva liin. Varasemaga võrreldes erines sõit Venemaale just marsruudi poolest, kuna enam ei sõitnud rong otse Moskvasse, vaid läks sinna läbi Peterburi.<ref>[https://www.err.ee/538353/galerii-esimene-moskva-rong-joudis-parast-liini-taastamist-tagasi-tallinna Galerii: esimene Moskva rong jõudis pärast liini taastamist tagasi Tallinna]; ERR-i uudised, 11.07.2015</ref> Rongiliin suleti 20. märtsil 2020.<ref>[https://www.postimees.ee/6927154/tallinna-peterburi-moskva-rongi-valjumised-peatati Tallinna-Peterburi-Moskva rongi väljumised peatati]; Postimees, 18.03.2020</ref> ==Peatused== === Tänapäeval (Peterburi kaudu) === *[[Balti jaam|Tallinn]] *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] *[[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] *[[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] *[[Narva raudteejaam|Narva]] ---- *[[Jaanilinna raudteejaam|Jaanilinn]] *Kingissepp *Peterburi *Okulovka *[[Bologoje raudteejaam|Bologoje]] *[[Tveri raudteejaam|Tver]] *[[Leningradi vaksal (Moskva)]] === Tartu kaudu === 1977. aastal olid Tallinna–Moskva liinil järgmised peatused: [[Balti jaam|Tallinn]] – [[Tapa raudteejaam|Tapa]] – [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]] – [[Jõgeva raudteejaam|Jõgeva]] – [[Tartu raudteejaam|Tartu]] – [[Põlva raudteejaam|Põlva]] - ([[Veriora raudteejaam|Veriora]] (1985) – [[Petseri raudteejaam|Petseri]] – [[Liivamäe raudteejaam|Liivamäe]] – [[Uus-Irboska raudteejaam|Novoisborsk]] – [[Pihkva raudteejaam|Pihkva]] – [[Karamõševo raudteejaam|Karamõševo]] – [[Podsevõ raudteejaam|Podsevõ]] – [[Porhovi raudteejaam|Porhov]] – [[Dno raudteejaam|Dno]] – [[Polonka raudteejaam|Polonka]] – [[Marino raudteejaam|Marino]] – [[Voloti raudteejaam|Volot]] – [[Tuleblja raudteejaam|Tuleblja]] – [[Staraja Russa raudteejaam|Staraja Russa]] – [[Parfino raudteejaam|Parfino]] – 452. km – [[Pola raudteejaam|Pola]] – [[Knevitsõ raudteejaam|Knevitsõ]] – [[Lõtškovo raudteejaam|Lõtškovo]] – [[Valdai raudteejaam|Valdai]] – [[Guzjatino raudteejaam|Guzjatino]] – [[Bologoje raudteejaam|Bologoje]] – [[Võšni Volotšoki raudteejaam|Võšni Volotšok]] – [[Spirovo raudteejaam|Spirovo]] – [[Kalinini raudteejaam|Kalinin]] – [[Leningradi vaksal (Moskva)|Leningradi vaksal]] [[Moskva]]s. Sõiduaeg Tallinnast Moskvasse oli 19 tundi 27 minutit, tagasi 18 tundi 44 minutit.<ref>[http://pskovrail.ru/novosti/1977_tallinn_moskva.html Расписание движения поезда №№176-175 Таллин - Москва - Таллин в 1977 году] pskovrail.ru</ref> ==Vaata ka== * [[Eesti raudteetransport]] * [[Venemaa Raudteed]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teateid-tegelikkusest-reisirong-tallinn-moskva Teateid tegelikkusest: 34 | Reisirong Tallinn-Moskva]; ERR-i arhiiv * [http://www.gorail.ee/tallinn-moskva/ Sõiduplaan ja piletiinfo GoRail lehel] [[Kategooria:Eesti endised raudteeliinid]] [[Kategooria:Venemaa raudteeliinid]] 87tsuzk70zeqb2xqyzmxu86p85law68 Hermann Samson 0 197403 6752488 6740660 2024-10-30T22:32:42Z RobertRSMN 5495 /* Perekond */ linnusekrahv ei olnud linnusepealik 6752488 wikitext text/x-wiki [[File:BM09061Am.jpg|pisi|Hermann Samson]] '''Hermann Samson''' ([[ladina keel|ladina]] Hermannus Samsonius; [[läti keel|läti]] Hermanis Samsons; [[4. märts]] [[1579]] [[Riia]] – [[16. detsember]] [[1643]]) oli Liivimaa vaimulik ja [[teoloog]], esimene [[Rootsi aeg|Rootsi-aegne]] [[Liivimaa]] [[luterlus|luterlik]] [[superintendent]]. ==Elulugu== Hermann Samson õppis [[1599]]. aastast [[Rostocki ülikool]]is [[ladina]] ja [[kreeka]] kirjandust [[Eilhard Lubinus]]e (1565–1621) juures ja seejärel [[Wittenbergi ülikool]]is [[teoloogia]]t (Mag. [[1605]]), võitles [[Poola aeg|Poola ajal]] [[jesuiidid|jesuiitide]] tegevuse vastu, oli Riia ülempastor ja nimetati [[Gustav II Adolf]]i poolt [[23. august]]il [[1622]] Liivimaa superintendendiks<ref>[[Gustav von Bergmann (1749–1814)|Gustav von Bergmann]]: Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. (Biographie der Lutherischen Prediger in der Provinz Livland), 1776 [http://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&hl=en&pg=PA120 lk.120]</ref> <ref>[[Eesti Ajalooarhiiv]]i fond [http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1912 Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium – 5273]</ref>. [[1626]]. aastal avaldas Samson nõiajutluste kogumiku "Neun Außerlesen und Wolgegründete Hexen Predigt" nn. "Üheksa nõiajutlust", milles kirjeldab erinevaid [[nõid]]u, ning annab üksikasjalise juhendi, mida nende vastu teha.<ref>"Neun Außerlesen und Wolgegründete Hexen Predigt Darinnen der Terminus Magiae oder Zäuberey nach den Logicalischen terminis richtig und kürtzlich auß Gottes Wort und andern Schribenten und Historien erkläret und außgeführet worden und in der Thumb Kirchen zu Riga öffentlich gehalten vorden durch Hermannum Samsonium Pastorn und Superintendenten", Riga: Gerhard Schröder 1626</ref> [[1638]]. aastal kinkis Rootsi kuninganna [[Kristiina]] talle [[Vestiena mõis|Vestiena (Festen) mõis]]a<ref>Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 4. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1832, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000343/images/index.html?seite=24 lk. 22-]</ref>. 19. septembril [[1641]] sai Hermann Samson<ref>Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 [https://runeberg.org/schkling/0260.html s. 252]</ref> Rootsi [[aadel|aadlikuks]]<ref>Schwedisches Adelsdiplom für Hermann Samson, ausgestellt v. d. Vormundschafsregierung der Königin Christina, d. d. Stockholm 1640 19. 11 [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 196 </ref>kuid [[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend|ei introdutseeritud]] Rootsi rüütelkonda. Samsonite järeltulijad immatrikuleeriti [[Rootsi rüütelkond]]a aadlinimega [[Samson von Himmelstjerna|Samson-Himmelstjerna]] (nt 2349<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Samson-Himmelstjerna_nr_2349 Von Samson-Himmelstjerna nr 2349], www.adelsvapen.com</ref>). [[Riia toomkirik]]u ühel vitraažaknal on kujutatud Samsoni ja kuningas [[Gustav II Adolf]]i kohtumist<ref>http://www.samson-himmelstjerna.de/html/origin.html</ref>. ==Perekond== Tema vanemad olid [[Riia]] linnasoldatite ülem (''bürgerhauptmann'') Naeman Samson (surnud 1583) ja Anna Bocker. Ta abiellus 24. juunil 1609 Helena Hartmanniga, kes oli kaupmees Bruno Hartmanni ja Helena Glandorfi tütar<ref>[[Samson-Himmelstjerna]]d raamatus: ''Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft'', Görlitz, 1935 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000345/images/index.html?seite=572 lk.572–582, 693–694]</ref>. Abielust sündisid Bruno Samson (suri 1647) ja [[Hermann von Samson]] (1619–1678), kes oli [[Vestiena mõis|Vestiena]] (Festen) ja [[Bīriņi mõis|Bīriņi]] (Koltzen) mõisnik, Riia [[bürgermeister]] ja Riia [[linnusekrahv]].<ref>Samson-Himmelstjernad raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1,1: Livland'', Görlitz, 1929 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=183 lk.174–192]</ref><ref>Samson-Himmelstjernad raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3: Estland'', Görlitz, 1930 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=226 lk.217–220]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[James Dobreff]]i dissertatsioon: "Hermannus Samsonius to [[Axel Oxenstierna]]. Latin Correspondence from 1621 to 1630 with Linguistic and Historical Commentaries.", [[Lund]]: [[Lundi ülikool|Lund University]] 2006, ISBN 9162869523 [http://www.lu.se/o.o.i.s?id=12588&postid=25953], [http://libris.kb.se/bib/10246965 libris.se] *[[Vivian Siirman]]i magistritöö: Hermann Samsoni (1579–1643) trükitud jutlused varauusaegse vaimuliku meediumina (juhendaja: [[Mati Laur]]) ; Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, ajaloo ja arheoloogia instituut, üldajaloo õppetool, Tartu : Tartu Ülikool, 2008 [http://tartu.ester.ee/record=b2417467 Andmed ESTERis] ==Välislingid== *[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR9/BM09061Am.htm Hermann Samson; das Porträt; die Gravüre] — Hermann Samsoni portree [[Johann Christoph Brotze]] kogus. *[https://www.ester.ee/search~S1*est?/aSamson+Hermann/asamson+hermann/1%2C9%2C127%2CB/exact&FF=asamson+hermann+1579+1643&1%2C66%2C Teoseid] [[ESTER]]is *[http://libris.kb.se/hitlist?q=WFRF%3A%28Samson+von+Himmelstierna+Herman+1579+1643%29&d=libris&m=10&p=1&hist=true&noredirect=true Teoseid: libris.se] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Poola aeg]] | nimi=[[Liivimaa superintendent]] | aeg=[[1622]]–[[1643]]| järgnev=[[Johannes Laurentii Stalenus]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Samson, Hermann}} [[Kategooria:Rootsi luteriusu vaimulikud]] [[Kategooria:Luterlus]] [[Kategooria:Superintendendid]] [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Rostocki Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1579]] [[Kategooria:Surnud 1643]] mk1cp6oyyqyfbywa4lq49xx9gwaxedc Juku (arvuti) 0 206073 6752498 6743462 2024-10-31T03:27:56Z Märt Põder 55549 /* Välislingid */ 6752498 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on arvutist, anekdootide tegelase kohta vaata [[Juku]]; õppelaeva kohta vaata artiklit [[Juku (laev)]].}} {{Infotehnoloogiline seade | nimi = Juku E5101/E5104 | logo = Juku logo from demo application.png | pilt = Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot1).png | pildisuurus = | pildiallkiri = Juku E5104 koos välise flopiseadmega | arendaja = [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] | tootja = [[Baltijets]] (alates 1988), [[Estron]] (kuni 100 tk<ref name="harno">{{Netiviide |autor=Henrik Roonemaa |url=https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ |pealkiri=Jukud |väljaanne=Hariduse tehnoloogiakompass |aeg=15. veebruar 2022}}</ref>) | tootepere = | tüüp = [[personaalarvuti]] | põlvkond = 8-bitine | väljalase = detsember 1988 | eluiga = 1985-1997 | hind = <!-- esialgne, mitte praegune hind --> | lõpetatud = 1993{{lisa viide}} | müüdud eksemplare = | tarnitud eksemplare = 3000<ref name="ylojaaksoo">{{Netiviide |autor=Mikk Salu |url=https://cs.ioc.ee/excs/publicity/intervjuu-jaaksoo-am0209.pdf |pealkiri=Pool sajandit kohaliku IT arengu juures |väljaanne=Arvutimaailm |aeg=veebruar 2009}}</ref> | meedia = väline 2 x 5,25" [[flopiseade]], [[lindiseade]] ([[helikassett]]) | opsüsteem = [[EKDOS (opsüsteen)|EKDOS]] | toide = 220 V 50 Hz, max 20 W | protsessor = [[KR580VM80A]] @ 2MHz | salvestusmaht = 192 kB muutmäluketas (lisaseade) | mälu = muutmälu 64 kB (kasutaja muutmälu 53 kB, laiendatav 32 kB kaupa), videomälu 10 kB (muutmälu ühisväljal), püsimälu 16 kB (kuni 64 kB) | ekraan = 320x240, 384x200 (tekst 40x24, 53x24, 64х20, 80x25<ref>{{Netiviide|autor=Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo|url=https://github.com/infoaed/juku3000/blob/master/docs/ekdos230.txt|pealkiri=Last minute news!|väljaanne=Juku PC Utilities Disk #4|aeg=Detsember 1989}}</ref>) | graafika = mustvalge TV video-/antennisisendiga | heli = 1-bitine | sisend = [[klaviatuur (infotehnoloogia)|klaviatuur]] (ladina/eesti ja vene/kirillitsa suur- ja väiketähed), [[arvutihiir|hiir]] | kontrollseadmed = | kaamera = | puutepadi = | ühenduvus = jadaport, paralleelport, andmeside/kohtvõrk, disketi/lindiseadme liides, siinilaiendus, mälukaardid, häälestus/testimiskaart | veebiteenused = | platvorm = | mõõdud = 350x300x70mm | kaal = kuni 4,5 kg | enimmüüdud mäng = [[Indy looking for Jewels]] | ühilduvus = <!-- tagasiühilduvus --> | eelkäija = | järeltulija = [[Juss (arvuti)|Juss]] (prototüüp) | seotud = | veebileht = }} '''Juku''' oli Eestis 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul toodetud [[personaalarvuti]], mis loodi kasutamiseks hariduses. Jukudes kasutati [[Nõukogude liit|Nõukogude Liidus]] toodetud 8-bitist [[mikroprotsessor]]it [[KR580VM80A]] (kirillitsas КР580ВМ80А, kuni 1986. aastani nimega KP580ИK80А), mis oli mikroprotsessori [[Intel 8080|Intel i8080A]] kloon. Koolide tarbeks toodetud Jukude standardkonfiguratsiooni kuulus 5,25-tolline [[flopiseade]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. juuli 1991 |pealkiri=Интеллектуалный Терминал для Систем Реального Времени Е5104. Книга 2: Паспорт. |url=https://arti.ee/juku/JUKU%20E5104%20Kasutusjuhend%202%20osa%20%2815lk%2C%20vene%20k%29.pdf |väljaandja=ПО "Балтиец" |lehekülg=4 |keel=ru}}</ref> [[välismälu]]na kasutati algselt lintseadmeid (nt [[kassettmagnetofon]]e<ref name="muuseum" />). Jukud sai võrguliidese kaudu ühendada kohtvõrku ning kasutada võrgu kaudu salvestusseadmeid ja printereid, Nõukogude Liidus toodetud arvutitest oli Jukul esimesena kasutusel [[arvutihiir]]. Jukust valmis aja jooksul neli mudelit markeeringutega E5101 kuni E5104, mis erinesid peamiselt lisaseadmete poolest, tootmisse läks lõpuks E5104, kuigi kiri masinal ütles endiselt E5101. Juku järeltulijaks oli plaanitud täiendatud mudel [[Juss (arvuti)|Juss]], mis pidi sisaldama ka tehisintellekti võimalusi.<ref name="vikerkaja">{{Netiviide |autor=Hubert Veldermann |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/vikerkaja-vikerkaja-eestis-loodud-kooliarvuti-juku |pealkiri=Vikerkaja: Eestis loodud kooliarvuti Juku |väljaanne=Vikerraadio |aeg=1. aprill 1986}}</ref> Kuigi kooliarvuti Juku oli tootmisse minemise ajaks vananenud, olid 1992. aastal 75 protsenti Eesti koolides kättesaadavatest arvutitest Jukud ning kümned tuhanded õpilased said nende abil oma esimese arvutikogemuse standardiseeritud õppeprogrammi raames. Sellega panid Jukud juba Nõukogude Liidu ametliku informaatikaõppe programmi raames 1985. aastal algatatud [[kooliarvuti]] pilootprojektiga aluse hilisemale [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] programmile.<ref name="tiigrihype">{{Netiviide |autor=Valdur Talts |url=https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-files/Arvutitehnika_arengust_ja_Tiigrihyppest_1.pdf |pealkiri=Arvutitehnika arengust Eestis ja Tiigrihüppest |väljaanne=Verbis Aut Re |aeg=19. veebruar 2018}}</ref><ref name="esitiiger">{{Netiviide |autor=Kalle Muuli |url=https://leht.postimees.ee/2911503/kalle-muuli-esimene-tiigrihupe |pealkiri=Kalle Muuli: esimene tiigrihüpe |väljaanne=Postimees |aeg=6. september 2014}}</ref><ref name="kanger" /> Juku eelkäijateks võib pidada [[Entel (arvuti)|Entel]]it ja [[Tartu (arvuti)|Tartu]]t, mis konkureeris Jukuga universaalse kooliarvuti positsioonile, Nõukogude Liidus olid Juku konkurentideks [[Agat (arvuti)|Agat]] ja spetsiaalselt kooliarvutiks loodud [[Korvet (arvuti)|Korvet]].<ref name="kanger">{{Netiviide |autor=Laur Kanger |url=https://era.ed.ac.uk/bitstream/handle/1842/16452/Kanger2013.pdf |pealkiri=Domestic PC Production in the Soviet Baltic States 1977-1992 |väljaanne=The University of Edinburgh |aeg=2013}}</ref> ==Ajalugu== Juku väljatöötamise ajendiks sai NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu 1985. aasta 28. märtsi ühismäärus nr 271, millega seati eesmärgiks arvutikirjaoskuse arendamine, nähti ette informaatika ja arvutiõpetuse sisseviimine õppekavadesse ja keskharidust pakkuvate asutuste laialdane varustamine arvutustehnikaga. Kartuses, et määruses ettenähtud tehnika Eesti koolidesse ei jõua, otsustati [[Boris Tamm]]e initsiatiivil maikuus 1985 kokkukutsutud koosolekul sellega seoses kohapeal midagi ette võtta.<ref name="kas-jukuga">{{Netiviide |autor=Margus Hunt |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/349053 |pealkiri=Kas Jukuga või... |väljaanne=Eesti Raadio |aeg=6. mai 1986}}</ref> [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA|Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] (EKTA) lubas panna kooliarvuti näidismudeli kokku novembriks 1985 ja esimesed kaks prototüüpi valmisidki novembri keskpaigaks, tootmiseks oldi valmis 1986. aasta kevadel.<ref name="Verstapostid" /><ref name="kanger" /> Algselt pidid Jukusid tootma hakkama [[RET]] ja [[Estron]], 1987. aastal loodeti toota juba tuhat eksemplari, kuid masstootmine algas lõpuks 1989. aastal [[Narva]] tehases [[Baltijets]] (esimesed 40 komplekti detsembris 1988).<ref name="taskutark" /><ref name="kas-jukuga" /> Juku valmistati Moskvast saadetud jooniste järgi ning selleks kasutati Bulgaaria, India ning Ukraina Lvivi tehase päritolu komponente.{{lisa viide|põhjus=Eksitav: kettaseade oli Bulgaariast, paljusid kiipe toodeti Ukrainas, Indias võis olla tehtud lisaseadmena levitatud Epsoni printer, aga Juku ise oli projekteeritud EKTAs ja usutav võiks olla, et Moskvast oodati tootmiseks pikalt heakskiitu ja seetõttu tehti esimesed partiid ilma loata Estronis}} Masstootmine algas neli aastat pärast prototüübi valmimist, komplekt oli selleks ajaks juba tehniliselt vananenud. Koolide jaoks toodeti vahemikus 1989-1991 kokku 2500 Jukut, neist 300 lakkasid töötamast esimese aasta jooksul, pooled vajasid aasta jooksul remonti.<ref name="kanger" /> Juku järeltulijaks plaanitud Juss ei läinud sellisena seeriatootmisse, vaid seda kohandati kasutamiseks tööstuses.<ref name="noorteh24">{{Netiviide |autor=Kaur Hanson |url=https://arti.ee/juku/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_1987-04/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_nr097_1987-04-24_ScanImage0013.jpg |pealkiri=Juku, see koolisõbralik arvuti |väljaanne=Noorte Hääl |aeg=24. aprill 1987 }}{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> EKTA prototüüpis 1990. aastal tütarettevõttega EKTACO Juku baasil ka 80286-protsessoriga kooliarvuti lootusega seda eksportida Soome, kuid selle tootmine osutus muutunud oludes võimatuks.<ref name="kanger" /> ==Tarkvara== Juku [[operatsioonisüsteem]]iks oli [[CP/M]]-i kohandatud versioon [[EKDOS (opsüsteen)|EKDOS]], mis oli ümbrikketaste käitamiseks, piiratum versioon lindiopsüsteem (LOS või BLOS) ja võrguside modifikatsioonidega terminalisüsteem (VLOS või NETOS).<ref name="taskutark" /> Programmidest olid Jukule kohandatud mõned CP/M-i programmid (nt [[DBase]]<ref name="VKG1" /> II, [[MultiPlan]] ja [[WordStar]]), kuid kirjutati ka uusi<ref name="taskutark" /> (nt andmetöötluspakett STAT-Ju/ЮТС<ref name="JUTS" /><ref name="JUTS1" />). Standardkomplekti kuulusid ka arvutimängud [[Ussike]] ja [[Xonix]], Jukule kirjutati ka [[Arvutiviirus|viirusi]].<ref name="kybermeri">{{Netiviide |autor=Dan Heering |url=https://digikogu.taltech.ee/et/Download/0618b2bb-70cd-49db-87ca-b6769141b39e |pealkiri=Küberturvalisuse tagamine laevanduses Eesti laevaomanike näitel ning ettepanekud riskide maandamiseks |väljaanne=Tallinna Tehnikaülikool |aeg=2017}}</ref><ref name="viirus">{{Netiviide |autor=spirit |url=https://www.elfafoorum.eu/forum/tehnikafoorumid/tark-ja-riistvara-foorum/64851-?p=856954#post856954 |pealkiri=Jutujätkuks mainiks ära, et Jukule oli olemas ka viirus |väljaanne=ELFA foorum |aeg=26. august 2020}}</ref> Programmeerimiskeeltest olid Juku jaoks kohandatud BASIC, Pascal, Fortran, Assembler (ja mini-Asssembler) ning masinorienteeritud kõrgkeel PL/M ning masinkoodi silur SID. Kuna Jukul oli erinevalt teistest omaaegsetest Nõukogude Liidu arvutitest kaks flopidraivi, siis aitas see kaasa tarkvara kopeerimisele ja levikule — "kasvatada tarkvarapiraatide põlvkonna".<ref name="digi" /> ==Kasutus koolides== Koolidesse jõudsid Jukud 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul: * [[Nõo Reaalgümnaasium]]is võeti Jukud kasutusele 1988. aastal ja Juku-klassi kasutati veel 1997. aastal.<ref>{{Netiviide |autor=Sirje Pärismaa |url=https://opleht.ee/2014/11/noo-reaalhariduse-esimene-poolsajand/ |pealkiri=Nõo reaalhariduse esimene poolsajand |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=28. november 2014}}</ref><ref name="digi">{{Netiviide |autor=Ivo Krustok |url=https://dea.digar.ee/article/AKdigi/2019/09/0/25.1 |pealkiri=Mida Jukuga ei õpetatud, seda Juhan teada ei saanud |väljaanne=Digi |aeg=september 2019}}</ref> * [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. Keskkooli]] toodi kümme Jukut 1989. aastal, 1991. aastal lisandus veel kuus. Kasutusel olid need 1994.-1995. aastani.<ref name="VKG" /> * [[Türi Gümnaasium]]is tarvitati Jukusid samuti alates 1988/1989. õppeaastast, uuemad arvutid jõudsid kooli 1993/1994. õppeaastal.<ref name="Türi" /> * [[Elva 2. Keskkool]]is oli 1980ndate lõpus Jukudega varustatud arvutiklass. * [[Puhja Kool]]is oli ca aastatel 1990-1995 Jukudega sisustatud arvutiklass. * [[Loo Keskkool]]is olid 1989. aastast alates kasutusel neli Juku arvutit. * [[Tallinna 21. Kool]]ist leiti direktor [[Arvo Tamsar]]i surma järel 1997. aastal direktori kabineti kõrval asuvast ruumist terve klassikomplekti jagu uusi pakendis Juku arvuteid. Selles koolis puudus arvutiklass ning tõenäoliselt olid need kunagi eraldatud selle loomiseks ja sisustamiseks. ==Pildid== <gallery> File:Screenshot from Juku E5101 demo (peripherals).png|[[arvuti lisaseadmed|Lisaseadmete]] kirjeldus demoprogrammis File:Screenshot from Juku E5101 demo (processor, memory).png|Protsessori ja mälu parameetrid demoprogrammis File:Juku E5101 booting up EKDOS 2.30, displaying readme file on screen.webm|Juku kettaopsüsteemi EKDOS 2.30 ülesbuutimine File:Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot2).png|Juku on tüüpiline [[koduarvuti]] File:Juku E5101 koos monitori, kettaseadme ja hiirega TÜ Arvutimuuseumis.jpg|Komplekt monitori, kettalugeja, hiire ja sahtliga File:Juku E5101 TÜ arvutimuuseumi NSVL arvutite ajajoonel.jpg|Juku E5104 [[TÜ arvutimuuseum]]is File:Emulated Juku E5101 during Muuseumiöö 2022 at Tartu University computer museum.jpg|Juku [[emulaator]] [[muuseumiöö]]l 2022 TÜ arvutimuuseumis </gallery> == Vaata ka == *[[Tiigrihüpe]] *[[Tartu (arvuti)]] *[[Entel (arvuti)]] == Viited == {{viited | allikad= <ref name="Verstapostid">[http://cs.ioc.ee/~tarmo/tday-pedase/tyugu-notes.doc "Verstapostid Eesti teel IIÜ-sse"]</ref> <ref name="taskutark">[https://web.archive.org/web/20070609211917/https://www.obs.ee/cgi-bin/majordomo/get/taskutark/taskutark.000223 "Vene imed"], lõim meililistis [[Taskutark]] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="muuseum">[https://web.archive.org/web/20191227034054/http://muuseum.at.mt.ut.ee/kogu/165.html Juku] [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]i kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="VKG1">[https://web.archive.org/web/20150612143009/http://vkg.havike.eenet.ee/wordpress/?page_id=1321 "Arvutihariduse lugu Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="JUTS">Leo Võhandu jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: Jaak Henno, Rein Kuusik ... jt.) Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989</ref> <ref name="JUTS1">Leo Võhandu jt "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987</ref> <ref name="VKG">[https://web.archive.org/web/20070923010754/http://www2.vkg.werro.ee/vaba/vaba.html "Arvutiklass"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="Türi">Laine Aluoja [https://web.archive.org/web/20161109054357/http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/arvutikasutus_ja_infotehnoloogia.htm "Arvutikasutus ja infotehnoloogia areng Türi Gümnaasiumis Jukudest kaasajani"] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> }} ==Kirjandus== * "Informaatika täiendav programm arvutile "Juku"" / [[Eesti Õppekirjanduse Keskus]]; koostanud [[Tiina Jürisson]]. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus, 1992 (14 lk) * "Mikroarvuti "Juku" kasutamisjuhend". Koostanud K. Märtin, kaanekujundus [[Heiki Puzanov]]. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1988 (168 lk) * [[Leo Võhandu]] jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: [[Jaak Henno]], [[Rein Kuusik]] ... jt). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989 * "Mikroarvuti E5104 "Juku" tarkvara: graafika- ja tekstiredaktor GTR: kasutaja juhend". Tallinn, 1989 * "Mikroarvuti "Juku" E5104 kasutamisjuhend" ''S.l.: s.n.'', 1990 * [[Leo Võhandu]] jt. "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987 == Välislingid == * [https://infoaed.ee/juku/ Juku E5104 emulaator veebis] * [https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_lugu.html Juku arvuti lugu] Elektroonikamuuseumi saidil * [https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ Jukudest] HARNO hariduse tehnoloogiakompassis * [https://arvutimuuseum.ee/cs00000/ Juku E5104] eksponaat Tallinna arvutimuuseumi kodulehel * [https://arvutimuuseum.ut.ee/index.php?m=eksponaadid&id=165 Juku] Tartu Ülikooli arvutimuuseumi kodulehel [[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]] [[Kategooria:Eesti elektroonika]] [[Kategooria:Personaalarvutid]] ievib7jueyebdyxgz7louwlbhn8v5hk 6752499 6752498 2024-10-31T03:36:15Z Märt Põder 55549 /* Tarkvara */ 6752499 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on arvutist, anekdootide tegelase kohta vaata [[Juku]]; õppelaeva kohta vaata artiklit [[Juku (laev)]].}} {{Infotehnoloogiline seade | nimi = Juku E5101/E5104 | logo = Juku logo from demo application.png | pilt = Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot1).png | pildisuurus = | pildiallkiri = Juku E5104 koos välise flopiseadmega | arendaja = [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] | tootja = [[Baltijets]] (alates 1988), [[Estron]] (kuni 100 tk<ref name="harno">{{Netiviide |autor=Henrik Roonemaa |url=https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ |pealkiri=Jukud |väljaanne=Hariduse tehnoloogiakompass |aeg=15. veebruar 2022}}</ref>) | tootepere = | tüüp = [[personaalarvuti]] | põlvkond = 8-bitine | väljalase = detsember 1988 | eluiga = 1985-1997 | hind = <!-- esialgne, mitte praegune hind --> | lõpetatud = 1993{{lisa viide}} | müüdud eksemplare = | tarnitud eksemplare = 3000<ref name="ylojaaksoo">{{Netiviide |autor=Mikk Salu |url=https://cs.ioc.ee/excs/publicity/intervjuu-jaaksoo-am0209.pdf |pealkiri=Pool sajandit kohaliku IT arengu juures |väljaanne=Arvutimaailm |aeg=veebruar 2009}}</ref> | meedia = väline 2 x 5,25" [[flopiseade]], [[lindiseade]] ([[helikassett]]) | opsüsteem = [[EKDOS (opsüsteen)|EKDOS]] | toide = 220 V 50 Hz, max 20 W | protsessor = [[KR580VM80A]] @ 2MHz | salvestusmaht = 192 kB muutmäluketas (lisaseade) | mälu = muutmälu 64 kB (kasutaja muutmälu 53 kB, laiendatav 32 kB kaupa), videomälu 10 kB (muutmälu ühisväljal), püsimälu 16 kB (kuni 64 kB) | ekraan = 320x240, 384x200 (tekst 40x24, 53x24, 64х20, 80x25<ref>{{Netiviide|autor=Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo|url=https://github.com/infoaed/juku3000/blob/master/docs/ekdos230.txt|pealkiri=Last minute news!|väljaanne=Juku PC Utilities Disk #4|aeg=Detsember 1989}}</ref>) | graafika = mustvalge TV video-/antennisisendiga | heli = 1-bitine | sisend = [[klaviatuur (infotehnoloogia)|klaviatuur]] (ladina/eesti ja vene/kirillitsa suur- ja väiketähed), [[arvutihiir|hiir]] | kontrollseadmed = | kaamera = | puutepadi = | ühenduvus = jadaport, paralleelport, andmeside/kohtvõrk, disketi/lindiseadme liides, siinilaiendus, mälukaardid, häälestus/testimiskaart | veebiteenused = | platvorm = | mõõdud = 350x300x70mm | kaal = kuni 4,5 kg | enimmüüdud mäng = [[Indy looking for Jewels]] | ühilduvus = <!-- tagasiühilduvus --> | eelkäija = | järeltulija = [[Juss (arvuti)|Juss]] (prototüüp) | seotud = | veebileht = }} '''Juku''' oli Eestis 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul toodetud [[personaalarvuti]], mis loodi kasutamiseks hariduses. Jukudes kasutati [[Nõukogude liit|Nõukogude Liidus]] toodetud 8-bitist [[mikroprotsessor]]it [[KR580VM80A]] (kirillitsas КР580ВМ80А, kuni 1986. aastani nimega KP580ИK80А), mis oli mikroprotsessori [[Intel 8080|Intel i8080A]] kloon. Koolide tarbeks toodetud Jukude standardkonfiguratsiooni kuulus 5,25-tolline [[flopiseade]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. juuli 1991 |pealkiri=Интеллектуалный Терминал для Систем Реального Времени Е5104. Книга 2: Паспорт. |url=https://arti.ee/juku/JUKU%20E5104%20Kasutusjuhend%202%20osa%20%2815lk%2C%20vene%20k%29.pdf |väljaandja=ПО "Балтиец" |lehekülg=4 |keel=ru}}</ref> [[välismälu]]na kasutati algselt lintseadmeid (nt [[kassettmagnetofon]]e<ref name="muuseum" />). Jukud sai võrguliidese kaudu ühendada kohtvõrku ning kasutada võrgu kaudu salvestusseadmeid ja printereid, Nõukogude Liidus toodetud arvutitest oli Jukul esimesena kasutusel [[arvutihiir]]. Jukust valmis aja jooksul neli mudelit markeeringutega E5101 kuni E5104, mis erinesid peamiselt lisaseadmete poolest, tootmisse läks lõpuks E5104, kuigi kiri masinal ütles endiselt E5101. Juku järeltulijaks oli plaanitud täiendatud mudel [[Juss (arvuti)|Juss]], mis pidi sisaldama ka tehisintellekti võimalusi.<ref name="vikerkaja">{{Netiviide |autor=Hubert Veldermann |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/vikerkaja-vikerkaja-eestis-loodud-kooliarvuti-juku |pealkiri=Vikerkaja: Eestis loodud kooliarvuti Juku |väljaanne=Vikerraadio |aeg=1. aprill 1986}}</ref> Kuigi kooliarvuti Juku oli tootmisse minemise ajaks vananenud, olid 1992. aastal 75 protsenti Eesti koolides kättesaadavatest arvutitest Jukud ning kümned tuhanded õpilased said nende abil oma esimese arvutikogemuse standardiseeritud õppeprogrammi raames. Sellega panid Jukud juba Nõukogude Liidu ametliku informaatikaõppe programmi raames 1985. aastal algatatud [[kooliarvuti]] pilootprojektiga aluse hilisemale [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] programmile.<ref name="tiigrihype">{{Netiviide |autor=Valdur Talts |url=https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-files/Arvutitehnika_arengust_ja_Tiigrihyppest_1.pdf |pealkiri=Arvutitehnika arengust Eestis ja Tiigrihüppest |väljaanne=Verbis Aut Re |aeg=19. veebruar 2018}}</ref><ref name="esitiiger">{{Netiviide |autor=Kalle Muuli |url=https://leht.postimees.ee/2911503/kalle-muuli-esimene-tiigrihupe |pealkiri=Kalle Muuli: esimene tiigrihüpe |väljaanne=Postimees |aeg=6. september 2014}}</ref><ref name="kanger" /> Juku eelkäijateks võib pidada [[Entel (arvuti)|Entel]]it ja [[Tartu (arvuti)|Tartu]]t, mis konkureeris Jukuga universaalse kooliarvuti positsioonile, Nõukogude Liidus olid Juku konkurentideks [[Agat (arvuti)|Agat]] ja spetsiaalselt kooliarvutiks loodud [[Korvet (arvuti)|Korvet]].<ref name="kanger">{{Netiviide |autor=Laur Kanger |url=https://era.ed.ac.uk/bitstream/handle/1842/16452/Kanger2013.pdf |pealkiri=Domestic PC Production in the Soviet Baltic States 1977-1992 |väljaanne=The University of Edinburgh |aeg=2013}}</ref> ==Ajalugu== Juku väljatöötamise ajendiks sai NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu 1985. aasta 28. märtsi ühismäärus nr 271, millega seati eesmärgiks arvutikirjaoskuse arendamine, nähti ette informaatika ja arvutiõpetuse sisseviimine õppekavadesse ja keskharidust pakkuvate asutuste laialdane varustamine arvutustehnikaga. Kartuses, et määruses ettenähtud tehnika Eesti koolidesse ei jõua, otsustati [[Boris Tamm]]e initsiatiivil maikuus 1985 kokkukutsutud koosolekul sellega seoses kohapeal midagi ette võtta.<ref name="kas-jukuga">{{Netiviide |autor=Margus Hunt |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/349053 |pealkiri=Kas Jukuga või... |väljaanne=Eesti Raadio |aeg=6. mai 1986}}</ref> [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA|Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] (EKTA) lubas panna kooliarvuti näidismudeli kokku novembriks 1985 ja esimesed kaks prototüüpi valmisidki novembri keskpaigaks, tootmiseks oldi valmis 1986. aasta kevadel.<ref name="Verstapostid" /><ref name="kanger" /> Algselt pidid Jukusid tootma hakkama [[RET]] ja [[Estron]], 1987. aastal loodeti toota juba tuhat eksemplari, kuid masstootmine algas lõpuks 1989. aastal [[Narva]] tehases [[Baltijets]] (esimesed 40 komplekti detsembris 1988).<ref name="taskutark" /><ref name="kas-jukuga" /> Juku valmistati Moskvast saadetud jooniste järgi ning selleks kasutati Bulgaaria, India ning Ukraina Lvivi tehase päritolu komponente.{{lisa viide|põhjus=Eksitav: kettaseade oli Bulgaariast, paljusid kiipe toodeti Ukrainas, Indias võis olla tehtud lisaseadmena levitatud Epsoni printer, aga Juku ise oli projekteeritud EKTAs ja usutav võiks olla, et Moskvast oodati tootmiseks pikalt heakskiitu ja seetõttu tehti esimesed partiid ilma loata Estronis}} Masstootmine algas neli aastat pärast prototüübi valmimist, komplekt oli selleks ajaks juba tehniliselt vananenud. Koolide jaoks toodeti vahemikus 1989-1991 kokku 2500 Jukut, neist 300 lakkasid töötamast esimese aasta jooksul, pooled vajasid aasta jooksul remonti.<ref name="kanger" /> Juku järeltulijaks plaanitud Juss ei läinud sellisena seeriatootmisse, vaid seda kohandati kasutamiseks tööstuses.<ref name="noorteh24">{{Netiviide |autor=Kaur Hanson |url=https://arti.ee/juku/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_1987-04/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_nr097_1987-04-24_ScanImage0013.jpg |pealkiri=Juku, see koolisõbralik arvuti |väljaanne=Noorte Hääl |aeg=24. aprill 1987 }}{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> EKTA prototüüpis 1990. aastal tütarettevõttega EKTACO Juku baasil ka 80286-protsessoriga kooliarvuti lootusega seda eksportida Soome, kuid selle tootmine osutus muutunud oludes võimatuks.<ref name="kanger" /> ==Tarkvara== Juku [[operatsioonisüsteem]]iks oli [[CP/M]]-i kohandatud versioon [[EKDOS (opsüsteen)|EKDOS]], mis oli ümbrikketaste käitamiseks, piiratum versioon lindiopsüsteem (LOS või BLOS) ja võrguside modifikatsioonidega terminalisüsteem (VLOS või NETOS).<ref name="taskutark" /> Jukuga tuli kaasa süsteemitarkvara kolmel flopikettal, 1989. aasta detsembris andis EKTA välja täiendava neljanda ketta, mille utiliitidega võimaldati 80x25 tekstirežiimi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juku arvuti tarkvara |url=https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_tarkvara.html |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=elektroonikamuuseum.ee}}</ref> Programmidest olid Jukule kohandatud mõned CP/M-i programmid (nt [[DBase]]<ref name="VKG1" /> II, [[MultiPlan]] ja [[WordStar]]), kuid kirjutati ka uusi<ref name="taskutark" /> (nt andmetöötluspakett STAT-Ju/ЮТС<ref name="JUTS" /><ref name="JUTS1" />). Standardkomplekti kuulusid ka arvutimängud [[Ussike]] ja [[Xonix]], Jukule kirjutati ka [[Arvutiviirus|viirusi]].<ref name="kybermeri">{{Netiviide |autor=Dan Heering |url=https://digikogu.taltech.ee/et/Download/0618b2bb-70cd-49db-87ca-b6769141b39e |pealkiri=Küberturvalisuse tagamine laevanduses Eesti laevaomanike näitel ning ettepanekud riskide maandamiseks |väljaanne=Tallinna Tehnikaülikool |aeg=2017}}</ref><ref name="viirus">{{Netiviide |autor=spirit |url=https://www.elfafoorum.eu/forum/tehnikafoorumid/tark-ja-riistvara-foorum/64851-?p=856954#post856954 |pealkiri=Jutujätkuks mainiks ära, et Jukule oli olemas ka viirus |väljaanne=ELFA foorum |aeg=26. august 2020}}</ref> Programmeerimiskeeltest olid Juku jaoks kohandatud BASIC, Pascal, Fortran, Assembler (ja mini-Asssembler) ning masinorienteeritud kõrgkeel PL/M ning masinkoodi silur SID. Kuna Jukul oli erinevalt teistest omaaegsetest Nõukogude Liidu arvutitest kaks flopidraivi, siis aitas see kaasa tarkvara kopeerimisele ja levikule — "kasvatada tarkvarapiraatide põlvkonna".<ref name="digi" /> ==Kasutus koolides== Koolidesse jõudsid Jukud 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul: * [[Nõo Reaalgümnaasium]]is võeti Jukud kasutusele 1988. aastal ja Juku-klassi kasutati veel 1997. aastal.<ref>{{Netiviide |autor=Sirje Pärismaa |url=https://opleht.ee/2014/11/noo-reaalhariduse-esimene-poolsajand/ |pealkiri=Nõo reaalhariduse esimene poolsajand |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=28. november 2014}}</ref><ref name="digi">{{Netiviide |autor=Ivo Krustok |url=https://dea.digar.ee/article/AKdigi/2019/09/0/25.1 |pealkiri=Mida Jukuga ei õpetatud, seda Juhan teada ei saanud |väljaanne=Digi |aeg=september 2019}}</ref> * [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. Keskkooli]] toodi kümme Jukut 1989. aastal, 1991. aastal lisandus veel kuus. Kasutusel olid need 1994.-1995. aastani.<ref name="VKG" /> * [[Türi Gümnaasium]]is tarvitati Jukusid samuti alates 1988/1989. õppeaastast, uuemad arvutid jõudsid kooli 1993/1994. õppeaastal.<ref name="Türi" /> * [[Elva 2. Keskkool]]is oli 1980ndate lõpus Jukudega varustatud arvutiklass. * [[Puhja Kool]]is oli ca aastatel 1990-1995 Jukudega sisustatud arvutiklass. * [[Loo Keskkool]]is olid 1989. aastast alates kasutusel neli Juku arvutit. * [[Tallinna 21. Kool]]ist leiti direktor [[Arvo Tamsar]]i surma järel 1997. aastal direktori kabineti kõrval asuvast ruumist terve klassikomplekti jagu uusi pakendis Juku arvuteid. Selles koolis puudus arvutiklass ning tõenäoliselt olid need kunagi eraldatud selle loomiseks ja sisustamiseks. ==Pildid== <gallery> File:Screenshot from Juku E5101 demo (peripherals).png|[[arvuti lisaseadmed|Lisaseadmete]] kirjeldus demoprogrammis File:Screenshot from Juku E5101 demo (processor, memory).png|Protsessori ja mälu parameetrid demoprogrammis File:Juku E5101 booting up EKDOS 2.30, displaying readme file on screen.webm|Juku kettaopsüsteemi EKDOS 2.30 ülesbuutimine File:Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot2).png|Juku on tüüpiline [[koduarvuti]] File:Juku E5101 koos monitori, kettaseadme ja hiirega TÜ Arvutimuuseumis.jpg|Komplekt monitori, kettalugeja, hiire ja sahtliga File:Juku E5101 TÜ arvutimuuseumi NSVL arvutite ajajoonel.jpg|Juku E5104 [[TÜ arvutimuuseum]]is File:Emulated Juku E5101 during Muuseumiöö 2022 at Tartu University computer museum.jpg|Juku [[emulaator]] [[muuseumiöö]]l 2022 TÜ arvutimuuseumis </gallery> == Vaata ka == *[[Tiigrihüpe]] *[[Tartu (arvuti)]] *[[Entel (arvuti)]] == Viited == {{viited | allikad= <ref name="Verstapostid">[http://cs.ioc.ee/~tarmo/tday-pedase/tyugu-notes.doc "Verstapostid Eesti teel IIÜ-sse"]</ref> <ref name="taskutark">[https://web.archive.org/web/20070609211917/https://www.obs.ee/cgi-bin/majordomo/get/taskutark/taskutark.000223 "Vene imed"], lõim meililistis [[Taskutark]] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="muuseum">[https://web.archive.org/web/20191227034054/http://muuseum.at.mt.ut.ee/kogu/165.html Juku] [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]i kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="VKG1">[https://web.archive.org/web/20150612143009/http://vkg.havike.eenet.ee/wordpress/?page_id=1321 "Arvutihariduse lugu Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="JUTS">Leo Võhandu jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: Jaak Henno, Rein Kuusik ... jt.) Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989</ref> <ref name="JUTS1">Leo Võhandu jt "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987</ref> <ref name="VKG">[https://web.archive.org/web/20070923010754/http://www2.vkg.werro.ee/vaba/vaba.html "Arvutiklass"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="Türi">Laine Aluoja [https://web.archive.org/web/20161109054357/http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/arvutikasutus_ja_infotehnoloogia.htm "Arvutikasutus ja infotehnoloogia areng Türi Gümnaasiumis Jukudest kaasajani"] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> }} ==Kirjandus== * "Informaatika täiendav programm arvutile "Juku"" / [[Eesti Õppekirjanduse Keskus]]; koostanud [[Tiina Jürisson]]. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus, 1992 (14 lk) * "Mikroarvuti "Juku" kasutamisjuhend". Koostanud K. Märtin, kaanekujundus [[Heiki Puzanov]]. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1988 (168 lk) * [[Leo Võhandu]] jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: [[Jaak Henno]], [[Rein Kuusik]] ... jt). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989 * "Mikroarvuti E5104 "Juku" tarkvara: graafika- ja tekstiredaktor GTR: kasutaja juhend". Tallinn, 1989 * "Mikroarvuti "Juku" E5104 kasutamisjuhend" ''S.l.: s.n.'', 1990 * [[Leo Võhandu]] jt. "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987 == Välislingid == * [https://infoaed.ee/juku/ Juku E5104 emulaator veebis] * [https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_lugu.html Juku arvuti lugu] Elektroonikamuuseumi saidil * [https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ Jukudest] HARNO hariduse tehnoloogiakompassis * [https://arvutimuuseum.ee/cs00000/ Juku E5104] eksponaat Tallinna arvutimuuseumi kodulehel * [https://arvutimuuseum.ut.ee/index.php?m=eksponaadid&id=165 Juku] Tartu Ülikooli arvutimuuseumi kodulehel [[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]] [[Kategooria:Eesti elektroonika]] [[Kategooria:Personaalarvutid]] kw640q4i8uhr8seogdui59bupl9drrr 6752500 6752499 2024-10-31T03:38:11Z Märt Põder 55549 6752500 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on arvutist, anekdootide tegelase kohta vaata [[Juku]]; õppelaeva kohta vaata artiklit [[Juku (laev)]].}} {{Infotehnoloogiline seade | nimi = Juku E5101/E5104 | logo = Juku logo from demo application.png | pilt = Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot1).png | pildisuurus = | pildiallkiri = Juku E5104 koos välise flopiseadmega | arendaja = [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] | tootja = [[Baltijets]] (alates 1988), [[Estron]] (kuni 100 tk<ref name="harno">{{Netiviide |autor=Henrik Roonemaa |url=https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ |pealkiri=Jukud |väljaanne=Hariduse tehnoloogiakompass |aeg=15. veebruar 2022}}</ref>) | tootepere = | tüüp = [[personaalarvuti]] | põlvkond = 8-bitine | väljalase = detsember 1988 | eluiga = 1985-1997 | hind = <!-- esialgne, mitte praegune hind --> | lõpetatud = 1993{{lisa viide}} | müüdud eksemplare = | tarnitud eksemplare = 3000<ref name="ylojaaksoo">{{Netiviide |autor=Mikk Salu |url=https://cs.ioc.ee/excs/publicity/intervjuu-jaaksoo-am0209.pdf |pealkiri=Pool sajandit kohaliku IT arengu juures |väljaanne=Arvutimaailm |aeg=veebruar 2009}}</ref> | meedia = väline 2 x 5,25" [[flopiseade]], [[lindiseade]] ([[helikassett]]) | opsüsteem = [[EKDOS (opsüsteen)|EKDOS]] | toide = 220 V 50 Hz, max 20 W | protsessor = [[KR580VM80A]] @ 2MHz | salvestusmaht = 192 kB muutmäluketas (lisaseade) | mälu = muutmälu 64 kB (kasutaja muutmälu 53 kB, laiendatav 32 kB kaupa), videomälu 10 kB (muutmälu ühisväljal), püsimälu 16 kB (kuni 64 kB) | ekraan = 320x240, 384x200 (tekst 40x24, 53x24, 64х20, 80x25<ref>{{Netiviide|autor=Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo|url=https://github.com/infoaed/juku3000/blob/master/docs/ekdos230.txt|pealkiri=Last minute news!|väljaanne=Juku PC Utilities Disk #4|aeg=Detsember 1989}}</ref>) | graafika = mustvalge TV video-/antennisisendiga | heli = 1-bitine | sisend = [[klaviatuur (infotehnoloogia)|klaviatuur]] (ladina/eesti ja vene/kirillitsa suur- ja väiketähed), [[arvutihiir|hiir]] | kontrollseadmed = | kaamera = | puutepadi = | ühenduvus = jadaport, paralleelport, andmeside/kohtvõrk, disketi/lindiseadme liides, siinilaiendus, mälukaardid, häälestus/testimiskaart | veebiteenused = | platvorm = | mõõdud = 350x300x70mm | kaal = kuni 4,5 kg | enimmüüdud mäng = [[Indy looking for Jewels]] | ühilduvus = <!-- tagasiühilduvus --> | eelkäija = | järeltulija = [[Juss (arvuti)|Juss]] (prototüüp) | seotud = | veebileht = }} '''Juku''' oli Eestis 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul toodetud [[personaalarvuti]], mis loodi kasutamiseks hariduses. Jukudes kasutati [[Nõukogude liit|Nõukogude Liidus]] toodetud 8-bitist [[mikroprotsessor]]it [[KR580VM80A]] (kirillitsas КР580ВМ80А, kuni 1986. aastani nimega KP580ИK80А), mis oli mikroprotsessori [[Intel 8080|Intel i8080A]] kloon. Koolide tarbeks toodetud Jukude standardkonfiguratsiooni kuulus 5,25-tolline [[flopiseade]],<ref name="disk4">{{Netiviide |kuupäev=29. juuli 1991 |pealkiri=Интеллектуалный Терминал для Систем Реального Времени Е5104. Книга 2: Паспорт. |url=https://arti.ee/juku/JUKU%20E5104%20Kasutusjuhend%202%20osa%20%2815lk%2C%20vene%20k%29.pdf |väljaandja=ПО "Балтиец" |lehekülg=4 |keel=ru}}</ref> [[välismälu]]na kasutati algselt lintseadmeid (nt [[kassettmagnetofon]]e<ref name="muuseum" />). Jukud sai võrguliidese kaudu ühendada kohtvõrku ning kasutada võrgu kaudu salvestusseadmeid ja printereid, Nõukogude Liidus toodetud arvutitest oli Jukul esimesena kasutusel [[arvutihiir]]. Jukust valmis aja jooksul neli mudelit markeeringutega E5101 kuni E5104, mis erinesid peamiselt lisaseadmete poolest, tootmisse läks lõpuks E5104, kuigi kiri masinal ütles endiselt E5101. Juku järeltulijaks oli plaanitud täiendatud mudel [[Juss (arvuti)|Juss]], mis pidi sisaldama ka tehisintellekti võimalusi.<ref name="vikerkaja">{{Netiviide |autor=Hubert Veldermann |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/vikerkaja-vikerkaja-eestis-loodud-kooliarvuti-juku |pealkiri=Vikerkaja: Eestis loodud kooliarvuti Juku |väljaanne=Vikerraadio |aeg=1. aprill 1986}}</ref> Kuigi kooliarvuti Juku oli tootmisse minemise ajaks vananenud, olid 1992. aastal 75 protsenti Eesti koolides kättesaadavatest arvutitest Jukud ning kümned tuhanded õpilased said nende abil oma esimese arvutikogemuse standardiseeritud õppeprogrammi raames. Sellega panid Jukud juba Nõukogude Liidu ametliku informaatikaõppe programmi raames 1985. aastal algatatud [[kooliarvuti]] pilootprojektiga aluse hilisemale [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] programmile.<ref name="tiigrihype">{{Netiviide |autor=Valdur Talts |url=https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-files/Arvutitehnika_arengust_ja_Tiigrihyppest_1.pdf |pealkiri=Arvutitehnika arengust Eestis ja Tiigrihüppest |väljaanne=Verbis Aut Re |aeg=19. veebruar 2018}}</ref><ref name="esitiiger">{{Netiviide |autor=Kalle Muuli |url=https://leht.postimees.ee/2911503/kalle-muuli-esimene-tiigrihupe |pealkiri=Kalle Muuli: esimene tiigrihüpe |väljaanne=Postimees |aeg=6. september 2014}}</ref><ref name="kanger" /> Juku eelkäijateks võib pidada [[Entel (arvuti)|Entel]]it ja [[Tartu (arvuti)|Tartu]]t, mis konkureeris Jukuga universaalse kooliarvuti positsioonile, Nõukogude Liidus olid Juku konkurentideks [[Agat (arvuti)|Agat]] ja spetsiaalselt kooliarvutiks loodud [[Korvet (arvuti)|Korvet]].<ref name="kanger">{{Netiviide |autor=Laur Kanger |url=https://era.ed.ac.uk/bitstream/handle/1842/16452/Kanger2013.pdf |pealkiri=Domestic PC Production in the Soviet Baltic States 1977-1992 |väljaanne=The University of Edinburgh |aeg=2013}}</ref> ==Ajalugu== Juku väljatöötamise ajendiks sai NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu 1985. aasta 28. märtsi ühismäärus nr 271, millega seati eesmärgiks arvutikirjaoskuse arendamine, nähti ette informaatika ja arvutiõpetuse sisseviimine õppekavadesse ja keskharidust pakkuvate asutuste laialdane varustamine arvutustehnikaga. Kartuses, et määruses ettenähtud tehnika Eesti koolidesse ei jõua, otsustati [[Boris Tamm]]e initsiatiivil maikuus 1985 kokkukutsutud koosolekul sellega seoses kohapeal midagi ette võtta.<ref name="kas-jukuga">{{Netiviide |autor=Margus Hunt |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/349053 |pealkiri=Kas Jukuga või... |väljaanne=Eesti Raadio |aeg=6. mai 1986}}</ref> [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA|Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] (EKTA) lubas panna kooliarvuti näidismudeli kokku novembriks 1985 ja esimesed kaks prototüüpi valmisidki novembri keskpaigaks, tootmiseks oldi valmis 1986. aasta kevadel.<ref name="Verstapostid" /><ref name="kanger" /> Algselt pidid Jukusid tootma hakkama [[RET]] ja [[Estron]], 1987. aastal loodeti toota juba tuhat eksemplari, kuid masstootmine algas lõpuks 1989. aastal [[Narva]] tehases [[Baltijets]] (esimesed 40 komplekti detsembris 1988).<ref name="taskutark" /><ref name="kas-jukuga" /> Juku valmistati Moskvast saadetud jooniste järgi ning selleks kasutati Bulgaaria, India ning Ukraina Lvivi tehase päritolu komponente.{{lisa viide|põhjus=Eksitav: kettaseade oli Bulgaariast, paljusid kiipe toodeti Ukrainas, Indias võis olla tehtud lisaseadmena levitatud Epsoni printer, aga Juku ise oli projekteeritud EKTAs ja usutav võiks olla, et Moskvast oodati tootmiseks pikalt heakskiitu ja seetõttu tehti esimesed partiid ilma loata Estronis}} Masstootmine algas neli aastat pärast prototüübi valmimist, komplekt oli selleks ajaks juba tehniliselt vananenud. Koolide jaoks toodeti vahemikus 1989-1991 kokku 2500 Jukut, neist 300 lakkasid töötamast esimese aasta jooksul, pooled vajasid aasta jooksul remonti.<ref name="kanger" /> Juku järeltulijaks plaanitud Juss ei läinud sellisena seeriatootmisse, vaid seda kohandati kasutamiseks tööstuses.<ref name="noorteh24">{{Netiviide |autor=Kaur Hanson |url=https://arti.ee/juku/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_1987-04/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_nr097_1987-04-24_ScanImage0013.jpg |pealkiri=Juku, see koolisõbralik arvuti |väljaanne=Noorte Hääl |aeg=24. aprill 1987 }}{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> EKTA prototüüpis 1990. aastal tütarettevõttega EKTACO Juku baasil ka 80286-protsessoriga kooliarvuti lootusega seda eksportida Soome, kuid selle tootmine osutus muutunud oludes võimatuks.<ref name="kanger" /> ==Tarkvara== Juku [[operatsioonisüsteem]]iks oli [[CP/M]]-i kohandatud versioon [[EKDOS (opsüsteen)|EKDOS]], mis oli ümbrikketaste käitamiseks, piiratum versioon lindiopsüsteem (LOS või BLOS) ja võrguside modifikatsioonidega terminalisüsteem (VLOS või NETOS).<ref name="taskutark" /> Jukuga tuli kaasa süsteemitarkvara kolmel flopikettal, 1989. aasta detsembris andis EKTA välja täiendava neljanda ketta, mille utiliitidega võimaldati 80x25 tekstirežiimi.<ref name="emu_tarkvara">{{Netiviide |pealkiri=Juku arvuti tarkvara |url=https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_tarkvara.html |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=elektroonikamuuseum.ee}}</ref><ref name="disk4" /> Programmidest olid Jukule kohandatud mõned CP/M-i programmid (nt [[DBase]]<ref name="VKG1" /> II, [[MultiPlan]] ja [[WordStar]]), kuid kirjutati ka uusi<ref name="taskutark" /> (nt andmetöötluspakett STAT-Ju/ЮТС<ref name="JUTS" /><ref name="JUTS1" />). Standardkomplekti kuulusid ka arvutimängud [[Ussike]] ja [[Xonix]], Jukule kirjutati ka [[Arvutiviirus|viirusi]].<ref name="kybermeri">{{Netiviide |autor=Dan Heering |url=https://digikogu.taltech.ee/et/Download/0618b2bb-70cd-49db-87ca-b6769141b39e |pealkiri=Küberturvalisuse tagamine laevanduses Eesti laevaomanike näitel ning ettepanekud riskide maandamiseks |väljaanne=Tallinna Tehnikaülikool |aeg=2017}}</ref><ref name="viirus">{{Netiviide |autor=spirit |url=https://www.elfafoorum.eu/forum/tehnikafoorumid/tark-ja-riistvara-foorum/64851-?p=856954#post856954 |pealkiri=Jutujätkuks mainiks ära, et Jukule oli olemas ka viirus |väljaanne=ELFA foorum |aeg=26. august 2020}}</ref> Programmeerimiskeeltest olid Juku jaoks kohandatud BASIC, Pascal, Fortran, Assembler (ja mini-Asssembler) ning masinorienteeritud kõrgkeel PL/M ning masinkoodi silur SID. Kuna Jukul oli erinevalt teistest omaaegsetest Nõukogude Liidu arvutitest kaks flopidraivi, siis aitas see kaasa tarkvara kopeerimisele ja levikule — "kasvatada tarkvarapiraatide põlvkonna".<ref name="digi" /> ==Kasutus koolides== Koolidesse jõudsid Jukud 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul: * [[Nõo Reaalgümnaasium]]is võeti Jukud kasutusele 1988. aastal ja Juku-klassi kasutati veel 1997. aastal.<ref>{{Netiviide |autor=Sirje Pärismaa |url=https://opleht.ee/2014/11/noo-reaalhariduse-esimene-poolsajand/ |pealkiri=Nõo reaalhariduse esimene poolsajand |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=28. november 2014}}</ref><ref name="digi">{{Netiviide |autor=Ivo Krustok |url=https://dea.digar.ee/article/AKdigi/2019/09/0/25.1 |pealkiri=Mida Jukuga ei õpetatud, seda Juhan teada ei saanud |väljaanne=Digi |aeg=september 2019}}</ref> * [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. Keskkooli]] toodi kümme Jukut 1989. aastal, 1991. aastal lisandus veel kuus. Kasutusel olid need 1994.-1995. aastani.<ref name="VKG" /> * [[Türi Gümnaasium]]is tarvitati Jukusid samuti alates 1988/1989. õppeaastast, uuemad arvutid jõudsid kooli 1993/1994. õppeaastal.<ref name="Türi" /> * [[Elva 2. Keskkool]]is oli 1980ndate lõpus Jukudega varustatud arvutiklass. * [[Puhja Kool]]is oli ca aastatel 1990-1995 Jukudega sisustatud arvutiklass. * [[Loo Keskkool]]is olid 1989. aastast alates kasutusel neli Juku arvutit. * [[Tallinna 21. Kool]]ist leiti direktor [[Arvo Tamsar]]i surma järel 1997. aastal direktori kabineti kõrval asuvast ruumist terve klassikomplekti jagu uusi pakendis Juku arvuteid. Selles koolis puudus arvutiklass ning tõenäoliselt olid need kunagi eraldatud selle loomiseks ja sisustamiseks. ==Pildid== <gallery> File:Screenshot from Juku E5101 demo (peripherals).png|[[arvuti lisaseadmed|Lisaseadmete]] kirjeldus demoprogrammis File:Screenshot from Juku E5101 demo (processor, memory).png|Protsessori ja mälu parameetrid demoprogrammis File:Juku E5101 booting up EKDOS 2.30, displaying readme file on screen.webm|Juku kettaopsüsteemi EKDOS 2.30 ülesbuutimine File:Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot2).png|Juku on tüüpiline [[koduarvuti]] File:Juku E5101 koos monitori, kettaseadme ja hiirega TÜ Arvutimuuseumis.jpg|Komplekt monitori, kettalugeja, hiire ja sahtliga File:Juku E5101 TÜ arvutimuuseumi NSVL arvutite ajajoonel.jpg|Juku E5104 [[TÜ arvutimuuseum]]is File:Emulated Juku E5101 during Muuseumiöö 2022 at Tartu University computer museum.jpg|Juku [[emulaator]] [[muuseumiöö]]l 2022 TÜ arvutimuuseumis </gallery> == Vaata ka == *[[Tiigrihüpe]] *[[Tartu (arvuti)]] *[[Entel (arvuti)]] == Viited == {{viited | allikad= <ref name="Verstapostid">[http://cs.ioc.ee/~tarmo/tday-pedase/tyugu-notes.doc "Verstapostid Eesti teel IIÜ-sse"]</ref> <ref name="taskutark">[https://web.archive.org/web/20070609211917/https://www.obs.ee/cgi-bin/majordomo/get/taskutark/taskutark.000223 "Vene imed"], lõim meililistis [[Taskutark]] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="muuseum">[https://web.archive.org/web/20191227034054/http://muuseum.at.mt.ut.ee/kogu/165.html Juku] [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]i kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="VKG1">[https://web.archive.org/web/20150612143009/http://vkg.havike.eenet.ee/wordpress/?page_id=1321 "Arvutihariduse lugu Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="JUTS">Leo Võhandu jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: Jaak Henno, Rein Kuusik ... jt.) Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989</ref> <ref name="JUTS1">Leo Võhandu jt "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987</ref> <ref name="VKG">[https://web.archive.org/web/20070923010754/http://www2.vkg.werro.ee/vaba/vaba.html "Arvutiklass"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="Türi">Laine Aluoja [https://web.archive.org/web/20161109054357/http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/arvutikasutus_ja_infotehnoloogia.htm "Arvutikasutus ja infotehnoloogia areng Türi Gümnaasiumis Jukudest kaasajani"] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> }} ==Kirjandus== * "Informaatika täiendav programm arvutile "Juku"" / [[Eesti Õppekirjanduse Keskus]]; koostanud [[Tiina Jürisson]]. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus, 1992 (14 lk) * "Mikroarvuti "Juku" kasutamisjuhend". Koostanud K. Märtin, kaanekujundus [[Heiki Puzanov]]. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1988 (168 lk) * [[Leo Võhandu]] jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: [[Jaak Henno]], [[Rein Kuusik]] ... jt). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989 * "Mikroarvuti E5104 "Juku" tarkvara: graafika- ja tekstiredaktor GTR: kasutaja juhend". Tallinn, 1989 * "Mikroarvuti "Juku" E5104 kasutamisjuhend" ''S.l.: s.n.'', 1990 * [[Leo Võhandu]] jt. "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987 == Välislingid == * [https://infoaed.ee/juku/ Juku E5104 emulaator veebis] * [https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_lugu.html Juku arvuti lugu] Elektroonikamuuseumi saidil * [https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ Jukudest] HARNO hariduse tehnoloogiakompassis * [https://arvutimuuseum.ee/cs00000/ Juku E5104] eksponaat Tallinna arvutimuuseumi kodulehel * [https://arvutimuuseum.ut.ee/index.php?m=eksponaadid&id=165 Juku] Tartu Ülikooli arvutimuuseumi kodulehel [[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]] [[Kategooria:Eesti elektroonika]] [[Kategooria:Personaalarvutid]] 8y7w8h9xqjihe5ctuztckfm9zdhhrk1 6752501 6752500 2024-10-31T03:39:43Z Märt Põder 55549 Viite parandus 6752501 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on arvutist, anekdootide tegelase kohta vaata [[Juku]]; õppelaeva kohta vaata artiklit [[Juku (laev)]].}} {{Infotehnoloogiline seade | nimi = Juku E5101/E5104 | logo = Juku logo from demo application.png | pilt = Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot1).png | pildisuurus = | pildiallkiri = Juku E5104 koos välise flopiseadmega | arendaja = [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] | tootja = [[Baltijets]] (alates 1988), [[Estron]] (kuni 100 tk<ref name="harno">{{Netiviide |autor=Henrik Roonemaa |url=https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ |pealkiri=Jukud |väljaanne=Hariduse tehnoloogiakompass |aeg=15. veebruar 2022}}</ref>) | tootepere = | tüüp = [[personaalarvuti]] | põlvkond = 8-bitine | väljalase = detsember 1988 | eluiga = 1985-1997 | hind = <!-- esialgne, mitte praegune hind --> | lõpetatud = 1993{{lisa viide}} | müüdud eksemplare = | tarnitud eksemplare = 3000<ref name="ylojaaksoo">{{Netiviide |autor=Mikk Salu |url=https://cs.ioc.ee/excs/publicity/intervjuu-jaaksoo-am0209.pdf |pealkiri=Pool sajandit kohaliku IT arengu juures |väljaanne=Arvutimaailm |aeg=veebruar 2009}}</ref> | meedia = väline 2 x 5,25" [[flopiseade]], [[lindiseade]] ([[helikassett]]) | opsüsteem = [[EKDOS (opsüsteen)|EKDOS]] | toide = 220 V 50 Hz, max 20 W | protsessor = [[KR580VM80A]] @ 2MHz | salvestusmaht = 192 kB muutmäluketas (lisaseade) | mälu = muutmälu 64 kB (kasutaja muutmälu 53 kB, laiendatav 32 kB kaupa), videomälu 10 kB (muutmälu ühisväljal), püsimälu 16 kB (kuni 64 kB) | ekraan = 320x240, 384x200 (tekst 40x24, 53x24, 64х20, 80x25<ref name="disk4">{{Netiviide|autor=Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo|url=https://github.com/infoaed/juku3000/blob/master/docs/ekdos230.txt|pealkiri=Last minute news!|väljaanne=Juku PC Utilities Disk #4|aeg=Detsember 1989}}</ref>) | graafika = mustvalge TV video-/antennisisendiga | heli = 1-bitine | sisend = [[klaviatuur (infotehnoloogia)|klaviatuur]] (ladina/eesti ja vene/kirillitsa suur- ja väiketähed), [[arvutihiir|hiir]] | kontrollseadmed = | kaamera = | puutepadi = | ühenduvus = jadaport, paralleelport, andmeside/kohtvõrk, disketi/lindiseadme liides, siinilaiendus, mälukaardid, häälestus/testimiskaart | veebiteenused = | platvorm = | mõõdud = 350x300x70mm | kaal = kuni 4,5 kg | enimmüüdud mäng = [[Indy looking for Jewels]] | ühilduvus = <!-- tagasiühilduvus --> | eelkäija = | järeltulija = [[Juss (arvuti)|Juss]] (prototüüp) | seotud = | veebileht = }} '''Juku''' oli Eestis 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul toodetud [[personaalarvuti]], mis loodi kasutamiseks hariduses. Jukudes kasutati [[Nõukogude liit|Nõukogude Liidus]] toodetud 8-bitist [[mikroprotsessor]]it [[KR580VM80A]] (kirillitsas КР580ВМ80А, kuni 1986. aastani nimega KP580ИK80А), mis oli mikroprotsessori [[Intel 8080|Intel i8080A]] kloon. Koolide tarbeks toodetud Jukude standardkonfiguratsiooni kuulus 5,25-tolline [[flopiseade]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. juuli 1991 |pealkiri=Интеллектуалный Терминал для Систем Реального Времени Е5104. Книга 2: Паспорт. |url=https://arti.ee/juku/JUKU%20E5104%20Kasutusjuhend%202%20osa%20%2815lk%2C%20vene%20k%29.pdf |väljaandja=ПО "Балтиец" |lehekülg=4 |keel=ru}}</ref> [[välismälu]]na kasutati algselt lintseadmeid (nt [[kassettmagnetofon]]e<ref name="muuseum" />). Jukud sai võrguliidese kaudu ühendada kohtvõrku ning kasutada võrgu kaudu salvestusseadmeid ja printereid, Nõukogude Liidus toodetud arvutitest oli Jukul esimesena kasutusel [[arvutihiir]]. Jukust valmis aja jooksul neli mudelit markeeringutega E5101 kuni E5104, mis erinesid peamiselt lisaseadmete poolest, tootmisse läks lõpuks E5104, kuigi kiri masinal ütles endiselt E5101. Juku järeltulijaks oli plaanitud täiendatud mudel [[Juss (arvuti)|Juss]], mis pidi sisaldama ka tehisintellekti võimalusi.<ref name="vikerkaja">{{Netiviide |autor=Hubert Veldermann |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/vikerkaja-vikerkaja-eestis-loodud-kooliarvuti-juku |pealkiri=Vikerkaja: Eestis loodud kooliarvuti Juku |väljaanne=Vikerraadio |aeg=1. aprill 1986}}</ref> Kuigi kooliarvuti Juku oli tootmisse minemise ajaks vananenud, olid 1992. aastal 75 protsenti Eesti koolides kättesaadavatest arvutitest Jukud ning kümned tuhanded õpilased said nende abil oma esimese arvutikogemuse standardiseeritud õppeprogrammi raames. Sellega panid Jukud juba Nõukogude Liidu ametliku informaatikaõppe programmi raames 1985. aastal algatatud [[kooliarvuti]] pilootprojektiga aluse hilisemale [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] programmile.<ref name="tiigrihype">{{Netiviide |autor=Valdur Talts |url=https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-files/Arvutitehnika_arengust_ja_Tiigrihyppest_1.pdf |pealkiri=Arvutitehnika arengust Eestis ja Tiigrihüppest |väljaanne=Verbis Aut Re |aeg=19. veebruar 2018}}</ref><ref name="esitiiger">{{Netiviide |autor=Kalle Muuli |url=https://leht.postimees.ee/2911503/kalle-muuli-esimene-tiigrihupe |pealkiri=Kalle Muuli: esimene tiigrihüpe |väljaanne=Postimees |aeg=6. september 2014}}</ref><ref name="kanger" /> Juku eelkäijateks võib pidada [[Entel (arvuti)|Entel]]it ja [[Tartu (arvuti)|Tartu]]t, mis konkureeris Jukuga universaalse kooliarvuti positsioonile, Nõukogude Liidus olid Juku konkurentideks [[Agat (arvuti)|Agat]] ja spetsiaalselt kooliarvutiks loodud [[Korvet (arvuti)|Korvet]].<ref name="kanger">{{Netiviide |autor=Laur Kanger |url=https://era.ed.ac.uk/bitstream/handle/1842/16452/Kanger2013.pdf |pealkiri=Domestic PC Production in the Soviet Baltic States 1977-1992 |väljaanne=The University of Edinburgh |aeg=2013}}</ref> ==Ajalugu== Juku väljatöötamise ajendiks sai NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu 1985. aasta 28. märtsi ühismäärus nr 271, millega seati eesmärgiks arvutikirjaoskuse arendamine, nähti ette informaatika ja arvutiõpetuse sisseviimine õppekavadesse ja keskharidust pakkuvate asutuste laialdane varustamine arvutustehnikaga. Kartuses, et määruses ettenähtud tehnika Eesti koolidesse ei jõua, otsustati [[Boris Tamm]]e initsiatiivil maikuus 1985 kokkukutsutud koosolekul sellega seoses kohapeal midagi ette võtta.<ref name="kas-jukuga">{{Netiviide |autor=Margus Hunt |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/349053 |pealkiri=Kas Jukuga või... |väljaanne=Eesti Raadio |aeg=6. mai 1986}}</ref> [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA|Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] (EKTA) lubas panna kooliarvuti näidismudeli kokku novembriks 1985 ja esimesed kaks prototüüpi valmisidki novembri keskpaigaks, tootmiseks oldi valmis 1986. aasta kevadel.<ref name="Verstapostid" /><ref name="kanger" /> Algselt pidid Jukusid tootma hakkama [[RET]] ja [[Estron]], 1987. aastal loodeti toota juba tuhat eksemplari, kuid masstootmine algas lõpuks 1989. aastal [[Narva]] tehases [[Baltijets]] (esimesed 40 komplekti detsembris 1988).<ref name="taskutark" /><ref name="kas-jukuga" /> Juku valmistati Moskvast saadetud jooniste järgi ning selleks kasutati Bulgaaria, India ning Ukraina Lvivi tehase päritolu komponente.{{lisa viide|põhjus=Eksitav: kettaseade oli Bulgaariast, paljusid kiipe toodeti Ukrainas, Indias võis olla tehtud lisaseadmena levitatud Epsoni printer, aga Juku ise oli projekteeritud EKTAs ja usutav võiks olla, et Moskvast oodati tootmiseks pikalt heakskiitu ja seetõttu tehti esimesed partiid ilma loata Estronis}} Masstootmine algas neli aastat pärast prototüübi valmimist, komplekt oli selleks ajaks juba tehniliselt vananenud. Koolide jaoks toodeti vahemikus 1989-1991 kokku 2500 Jukut, neist 300 lakkasid töötamast esimese aasta jooksul, pooled vajasid aasta jooksul remonti.<ref name="kanger" /> Juku järeltulijaks plaanitud Juss ei läinud sellisena seeriatootmisse, vaid seda kohandati kasutamiseks tööstuses.<ref name="noorteh24">{{Netiviide |autor=Kaur Hanson |url=https://arti.ee/juku/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_1987-04/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_nr097_1987-04-24_ScanImage0013.jpg |pealkiri=Juku, see koolisõbralik arvuti |väljaanne=Noorte Hääl |aeg=24. aprill 1987 }}{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> EKTA prototüüpis 1990. aastal tütarettevõttega EKTACO Juku baasil ka 80286-protsessoriga kooliarvuti lootusega seda eksportida Soome, kuid selle tootmine osutus muutunud oludes võimatuks.<ref name="kanger" /> ==Tarkvara== Juku [[operatsioonisüsteem]]iks oli [[CP/M]]-i kohandatud versioon [[EKDOS (opsüsteen)|EKDOS]], mis oli ümbrikketaste käitamiseks, piiratum versioon lindiopsüsteem (LOS või BLOS) ja võrguside modifikatsioonidega terminalisüsteem (VLOS või NETOS).<ref name="taskutark" /> Jukuga tuli kaasa süsteemitarkvara kolmel flopikettal, 1989. aasta detsembris andis EKTA välja täiendava neljanda ketta, mille utiliitidega võimaldati 80x25 tekstirežiimi.<ref name="emu_tarkvara">{{Netiviide |pealkiri=Juku arvuti tarkvara |url=https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_tarkvara.html |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=elektroonikamuuseum.ee}}</ref><ref name="disk4" /> Programmidest olid Jukule kohandatud mõned CP/M-i programmid (nt [[DBase]]<ref name="VKG1" /> II, [[MultiPlan]] ja [[WordStar]]), kuid kirjutati ka uusi<ref name="taskutark" /> (nt andmetöötluspakett STAT-Ju/ЮТС<ref name="JUTS" /><ref name="JUTS1" />). Standardkomplekti kuulusid ka arvutimängud [[Ussike]] ja [[Xonix]], Jukule kirjutati ka [[Arvutiviirus|viirusi]].<ref name="kybermeri">{{Netiviide |autor=Dan Heering |url=https://digikogu.taltech.ee/et/Download/0618b2bb-70cd-49db-87ca-b6769141b39e |pealkiri=Küberturvalisuse tagamine laevanduses Eesti laevaomanike näitel ning ettepanekud riskide maandamiseks |väljaanne=Tallinna Tehnikaülikool |aeg=2017}}</ref><ref name="viirus">{{Netiviide |autor=spirit |url=https://www.elfafoorum.eu/forum/tehnikafoorumid/tark-ja-riistvara-foorum/64851-?p=856954#post856954 |pealkiri=Jutujätkuks mainiks ära, et Jukule oli olemas ka viirus |väljaanne=ELFA foorum |aeg=26. august 2020}}</ref> Programmeerimiskeeltest olid Juku jaoks kohandatud BASIC, Pascal, Fortran, Assembler (ja mini-Asssembler) ning masinorienteeritud kõrgkeel PL/M ning masinkoodi silur SID. Kuna Jukul oli erinevalt teistest omaaegsetest Nõukogude Liidu arvutitest kaks flopidraivi, siis aitas see kaasa tarkvara kopeerimisele ja levikule — "kasvatada tarkvarapiraatide põlvkonna".<ref name="digi" /> ==Kasutus koolides== Koolidesse jõudsid Jukud 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul: * [[Nõo Reaalgümnaasium]]is võeti Jukud kasutusele 1988. aastal ja Juku-klassi kasutati veel 1997. aastal.<ref>{{Netiviide |autor=Sirje Pärismaa |url=https://opleht.ee/2014/11/noo-reaalhariduse-esimene-poolsajand/ |pealkiri=Nõo reaalhariduse esimene poolsajand |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=28. november 2014}}</ref><ref name="digi">{{Netiviide |autor=Ivo Krustok |url=https://dea.digar.ee/article/AKdigi/2019/09/0/25.1 |pealkiri=Mida Jukuga ei õpetatud, seda Juhan teada ei saanud |väljaanne=Digi |aeg=september 2019}}</ref> * [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. Keskkooli]] toodi kümme Jukut 1989. aastal, 1991. aastal lisandus veel kuus. Kasutusel olid need 1994.-1995. aastani.<ref name="VKG" /> * [[Türi Gümnaasium]]is tarvitati Jukusid samuti alates 1988/1989. õppeaastast, uuemad arvutid jõudsid kooli 1993/1994. õppeaastal.<ref name="Türi" /> * [[Elva 2. Keskkool]]is oli 1980ndate lõpus Jukudega varustatud arvutiklass. * [[Puhja Kool]]is oli ca aastatel 1990-1995 Jukudega sisustatud arvutiklass. * [[Loo Keskkool]]is olid 1989. aastast alates kasutusel neli Juku arvutit. * [[Tallinna 21. Kool]]ist leiti direktor [[Arvo Tamsar]]i surma järel 1997. aastal direktori kabineti kõrval asuvast ruumist terve klassikomplekti jagu uusi pakendis Juku arvuteid. Selles koolis puudus arvutiklass ning tõenäoliselt olid need kunagi eraldatud selle loomiseks ja sisustamiseks. ==Pildid== <gallery> File:Screenshot from Juku E5101 demo (peripherals).png|[[arvuti lisaseadmed|Lisaseadmete]] kirjeldus demoprogrammis File:Screenshot from Juku E5101 demo (processor, memory).png|Protsessori ja mälu parameetrid demoprogrammis File:Juku E5101 booting up EKDOS 2.30, displaying readme file on screen.webm|Juku kettaopsüsteemi EKDOS 2.30 ülesbuutimine File:Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot2).png|Juku on tüüpiline [[koduarvuti]] File:Juku E5101 koos monitori, kettaseadme ja hiirega TÜ Arvutimuuseumis.jpg|Komplekt monitori, kettalugeja, hiire ja sahtliga File:Juku E5101 TÜ arvutimuuseumi NSVL arvutite ajajoonel.jpg|Juku E5104 [[TÜ arvutimuuseum]]is File:Emulated Juku E5101 during Muuseumiöö 2022 at Tartu University computer museum.jpg|Juku [[emulaator]] [[muuseumiöö]]l 2022 TÜ arvutimuuseumis </gallery> == Vaata ka == *[[Tiigrihüpe]] *[[Tartu (arvuti)]] *[[Entel (arvuti)]] == Viited == {{viited | allikad= <ref name="Verstapostid">[http://cs.ioc.ee/~tarmo/tday-pedase/tyugu-notes.doc "Verstapostid Eesti teel IIÜ-sse"]</ref> <ref name="taskutark">[https://web.archive.org/web/20070609211917/https://www.obs.ee/cgi-bin/majordomo/get/taskutark/taskutark.000223 "Vene imed"], lõim meililistis [[Taskutark]] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="muuseum">[https://web.archive.org/web/20191227034054/http://muuseum.at.mt.ut.ee/kogu/165.html Juku] [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]i kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="VKG1">[https://web.archive.org/web/20150612143009/http://vkg.havike.eenet.ee/wordpress/?page_id=1321 "Arvutihariduse lugu Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="JUTS">Leo Võhandu jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: Jaak Henno, Rein Kuusik ... jt.) Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989</ref> <ref name="JUTS1">Leo Võhandu jt "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987</ref> <ref name="VKG">[https://web.archive.org/web/20070923010754/http://www2.vkg.werro.ee/vaba/vaba.html "Arvutiklass"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="Türi">Laine Aluoja [https://web.archive.org/web/20161109054357/http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/arvutikasutus_ja_infotehnoloogia.htm "Arvutikasutus ja infotehnoloogia areng Türi Gümnaasiumis Jukudest kaasajani"] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> }} ==Kirjandus== * "Informaatika täiendav programm arvutile "Juku"" / [[Eesti Õppekirjanduse Keskus]]; koostanud [[Tiina Jürisson]]. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus, 1992 (14 lk) * "Mikroarvuti "Juku" kasutamisjuhend". Koostanud K. Märtin, kaanekujundus [[Heiki Puzanov]]. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1988 (168 lk) * [[Leo Võhandu]] jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: [[Jaak Henno]], [[Rein Kuusik]] ... jt). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989 * "Mikroarvuti E5104 "Juku" tarkvara: graafika- ja tekstiredaktor GTR: kasutaja juhend". Tallinn, 1989 * "Mikroarvuti "Juku" E5104 kasutamisjuhend" ''S.l.: s.n.'', 1990 * [[Leo Võhandu]] jt. "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987 == Välislingid == * [https://infoaed.ee/juku/ Juku E5104 emulaator veebis] * [https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_lugu.html Juku arvuti lugu] Elektroonikamuuseumi saidil * [https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ Jukudest] HARNO hariduse tehnoloogiakompassis * [https://arvutimuuseum.ee/cs00000/ Juku E5104] eksponaat Tallinna arvutimuuseumi kodulehel * [https://arvutimuuseum.ut.ee/index.php?m=eksponaadid&id=165 Juku] Tartu Ülikooli arvutimuuseumi kodulehel [[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]] [[Kategooria:Eesti elektroonika]] [[Kategooria:Personaalarvutid]] 1afsk76h6761xedru891p8jcc2x9nvz Alar Streimann 0 212254 6752438 6561118 2024-10-30T20:00:30Z Wkentaur 464 6752438 wikitext text/x-wiki {{Isik | pilt = Alar Streimann 2022.jpg | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1964|02|26}} | sünnikoht = [[Rakvere]], [[Eesti]] | rahvus = [[eestlane]] | kodakondsus = [[Eesti]] | alma mater = [[Tartu Ülikool]] | haridus = Inglise filoloogia | elukutse = [[diplomaat]] | organisatsioon = [[Eesti Välisministeerium]] }} '''Alar Streimann''' (sündinud [[26. veebruar]]il [[1964]], [[Rakvere]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]]. Ta lõpetas [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] inglise filoloogia eriala.[[Pilt:Alar Streimann 2011.jpg|pisi|Alar Streimann avamas Eesti aukonsulaati [[Hongkong|Hongkongis]] (2011)|alt=|vasakul]] Alates [[1991]]. aastast töötab ta [[Eesti välisministeerium]]is. Aastatel [[1996]]–[[1997]] oli ta välismajanduspoliitika osakonna peadirektor, 1997–[[2003]] Euroopa integratsiooni küsimuste asekantsler ja [[1998]]–[[2003]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumise delegatsiooni asejuht (pealäbirääkija). Aastatel [[2003]]–[[2006]] oli Alar Streimann Eesti alaline esindaja [[Euroopa Nõukogu]] juures. Aastatel [[2007]]–[[2011]] oli ta [[Eesti suursaadik Rootsis]]. Aastatel 2011–2015 oli ta [[välisministeeriumi kantsler]]. [[15. juuni|15. juunist]] [[2015]] kuni septembrini 2019 oli Alar Streimann [[Eesti suursaadik Prantsusmaal]]. [[11. september|11. septembrist]] [[2019]] kuni septembrini 2023 oli ta [[Eesti suursaadik Saksamaal]].<ref>[https://berlin.mfa.ee/et/uus-suursaadik-saksamaal/ Alar Streimanni CV Eesti Berliini suursaatkonna veebisaidil.]</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=27.09.2023 |pealkiri=Eesti suursaadik Marika Linntam andis üle volikirja Saksamaa liidupresidendile |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]] |url=https://berlin.mfa.ee/et/eesti-suursaadik-marika-linntam-andis-uele-volikirja-saksamaa-liidupresidendile/}}</ref> Alates 2023. aasta septembrist on ta Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia külalisprofessor.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Skytte instituudiga liitub diplomaat Alar Streimann |väljaanne=[[Tartu Ülikool]]i Johan Skytte poliitikauuringute instituut |url=https://skytte.ut.ee/et/sisu/skytte-instituudiga-liitub-diplomaat-alar-streimann}}</ref> ==Tunnustus== * 2011 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3455}}</ref> *2015 – [[Auleegioni orden]] (rüütel) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://vm.ee/et/uudised/eesti-avas-aukonsulaadi-hongkongis Eesti avas aukonsulaadi Hongkongis] {{JÄRJESTA:Streimann, Alar}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] ajhw7sdohdua4zsjwojh6v2a5rb1wyt Trepp 0 216503 6752509 6394283 2024-10-31T06:33:42Z Dr Oldekop 12255 /* Vaata ka */ 6752509 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=september}} [[Pilt:Keri tuletorn 04.JPG|pisi|[[Keri tuletorn]]i [[keerdtrepp]]]] '''Trepp''' on eri kõrgusel asuvate pindade vahel liikumiseks mõeldud rajatis või tarind, mis jagab vertikaalse vahemaa väiksemateks osadeks horisontaalsete tasapindade ehk trepiastmete abil. Trepid võivad olla sirged või keerdus või koosneda kahest või enamast üksteisega nurga all ühenduses olevast osast. Treppe kasutatakse peamiselt hoonetes, vähem hoovides ja looduses. Trepp võib olla valmistatud [[puit|puidust]], [[metall]]ist, [[betoon]]ist, kivist, [[klaas]]ist vm. Olenevalt trepi materjalist valmistab trepi selleks vastavad teadmised ja oskused omandanud ehitaja. Trepi peamine osa on [[trepimarss]] ehk astmestik. Trepiastme möödud leitakse valemiga 1 sügavus + 2 kõrgust = 58 kuni 62 cm. Trepil võivad olla veel trepivõre või vähemalt [[käsipuu]] ning korruse- ja vahe[[made]]med.<ref name="Ovtšarenko">Olga Ovtšarenko. [https://web.archive.org/web/20151117030856/http://eprints.tktk.ee/145/3/25_trepp.html Insenerigraafika. Hoone lõige. Trepp] TTK 2012</ref> Trepi [[Projekt (ehitus)|projekteerimisel]] joonestatakse välja kõik astmed ja näidatakse tõusu suund.<ref name="Ovtšarenko"/> == Puittrepp == [[File:Puittrepp.jpg|thumb|Puittrepp]] [[File:Trepi mõõtmed.jpg|thumb|Trepi mõõtmed]] === Ehitus === Puittrepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest. Põsklauad peavad olema vähemalt 18–22 cm laiad ja 7–8 cm paksud. Astmelauad valmistatakse 4–5 cm paksused. Varvaslaudu kasutatakse siis, kui on tegemist umbtrepiga. Varvaslaua paksus on tavaliselt 25 mm. Trepi valmistamiseks kasutatakse hööveldatud laudu. Trepi elemendid ühendatakse omavahel tappidega ja kinnitatakse kas naelte või poltidega. === Puittrepi hooldamine === Puittreppi võib hooldada tolmuimejaga, aeg-ajalt ka niiske lapiga. Puiduõliga immutatud detailidele tuleb kord aastas teha korduvõlitamist. Õliga töödeldud treppide puhul peaks niiske lapiga puhastamise asemel eelistama kuivalt puhastamist.<ref>[http://www.ehitus.ee/et/article/165/ Midagi enamat kui lüli kahe korruse vahel]. ehitus.ee, 29.08.2008</ref> === Puittrepi mõõtmed === Trepi mõõtmed, eriti tema kallak ja astme kõrgus peaksid jääma kogu trepi ulatuses samaks. Järgmised trepi mõõdud on olulised: * astme tõus mõõdetakse iga astme pealt järgmise peale, inimene astudes liigub igale astmele astudes selle maa üles * astme sügavust mõõdetakse astme algusest kuni astme vertikaal tõusuni * astme minekut mõõdetakse astme laua esimesest äärest kuni järgmise astme laua ääreni. See on maa, mida inimene läbib edasi liikudes trepil. Vältimaks segadust on trepi astmete arv trepi tõusude arv mitte reaalsete astmete arv. Trepi kogupikkus on horisontaalne vahemaa, mida mõõdetakse esimese tõusu pealt kuni viimase tõusuni. * trepi kogu tõus või kõrgus on kõrgus kahe korruse vahel, kui trepil on N kogus astmeid siis kogu kõrgus trepil on N* astme tõusude arv * trepi kalle on suhe trepi kõrguse ja tema astme arvu vahel (see on kujutletav joon trepi astme alumisest otsast kuni järgmiseni) * pearuum on trepi astme ja lae vaheline kaugus. == Galerii == <gallery> Opera Garnier Stairway 2008.JPG|Suur paraadtrepp Pariisi ooperimajas Flickr - tm-tm - Crumbling steps.jpg|Lagunev kivitrepp [[Tallinna Linnahall]]i juures Reigi pastoraat (10).JPG|[[Reigi kirikumõis|Reigi kirikumõisa]] peahoone [[veranda]] trepp </gallery> ==Vaata ka== *[[eskalaator]] *[[keerdtrepp]] *[[paraadtrepp]] *[[Põhjakonna trepp]] *[[redel]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria-tekstina}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Tehnorajatised]] f0aamceildt04kytyym75wx3wc6tu53 Katri Raik 0 234901 6752396 6752136 2024-10-30T19:30:11Z Pikne 13803 6752396 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi= Katri Raik | pilt= Kadri Raik teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg | pildiallkiri= Katri Raik [[Arvamusfestival]]il Narvas (2016) | amet= [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus= 26. november 2018 | ametiajalõpp= 29. aprill 2019 | eelmine= [[Andres Anvelt]] | järgmine= [[Mart Helme]] | amet2= [[Narva linnapea]] | ametiajaalgus2= 30. detsember 2020 | ametiajalõpp2= 16. august 2021 | eelmine2 = [[Aleksei Jevgrafov]] | järgmine2 = [[Ants Liimets]] | ametiajaalgus3= 16. detsember 2021 | ametiajalõpp3= 16. september 2023 | eelmine3 = [[Ants Liimets]] | järgmine3 = [[Jaan Toots]] | sünniaeg= {{süv|1967|10|26|df=y}} | sünnikoht= [[Tartu]], Eesti | surmaaeg= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= | partei= [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] }} '''Katri Raik''' (sündinud [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1967]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] ajaloolane, [[poliitik]] ja haridustegelane, 30. detsembrist 2020 kuni 16. augustini 2021 ning alates 16. detsembrist 2021 kuni 16. septembrini 2023 [[Narva]] linnapea.<ref name="pm16122021">[https://www.postimees.ee/7410501/katri-raik-valiti-narva-linnapeaks Katri Raik valiti Narva linnapeaks] Postimees, 16.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> Ta on olnud [[Eesti siseminister]] (2018–2019) ja [[XIV Riigikogu]] liige (2019–2020). == Hariduskäik == [[Fail:Katri Raik at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Katri Raik 2022. aasta Arvamusfestivalil]] Katri Raik lõpetas 1985. aastal [[Tartu Raatuse Kool|Tartu 3. Keskkooli]]. Õppis [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] ajalugu ja lõpetas 1991. aastal ülikooli ajaloolase ning ajaloo ja ühiskonnateaduste õpetajana. Sai 1999. aastal ajaloomagistri kraadi Eesti ajaloo erialal.<ref name="elulookirjeldus">Sisekaitseakadeemia koduleht https://web.archive.org/web/20161003124843/http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/juhtimine/sisekaitseakadeemia-rektor/rektori-cv/ (vaadatud 15.01.2016)</ref> 2004. aastal kaitses Raik doktoritöö "Eesti- ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alul".<ref name="doktoritöö"> Katri Raik. "Eesti- ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alul". Doktoritöö. Tartu, 2004 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/1285/Raik.pdf;jsessionid=5D73C81A40C70A2609516FF22348EC41?sequence=5 (vaadatud 15.01.2016)</ref> Akadeemiliselt on ta korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige. == Töökäik == * 1991–1999 [[Tartu Ülikool]]is ([[rektor]]i referent, ülikooli teabetalituse juhataja) * 1999–2007 [[Tartu Ülikooli Narva kolledž]]i direktor * 2007–2009 [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i asekantsler * 2009–2015 [[Tartu Ülikooli Narva kolledž]]i direktor * 2015–2018 [[Sisekaitseakadeemia]] rektor * 2018–2019 [[Eesti siseminister|siseminister]] [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]] (26. novembrist 2018 kuni 29. aprillini 2019) * 2019–2020 [[XIV Riigikogu]] liige * 2020–2021 [[Narva linnapea]] * 2021 [[Narva linnavolikogu]] esimees * 2021–2023 Narva linnapea * Alates 27. septembrist 2023 Tartu Ülikooli esindaja Ida-Virumaal, kelle peamised tööülesanded on arendada ülikooli tegevust Ida-Virumaal ja edendada koostööd kohalike ettevõtjatega. == Poliitiline tegevus == Ta oli 2001-2006 [[erakond Res Publica|Res Publica]] liige ning 2006-2017 [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige. 2018. aastast on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige.<ref>https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000002649?return_page=search&person_name=katri+raik&page=1</ref> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuste valimistel]] pääses Katri Raik [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraatide]] nimekirjas [[Narva linnavolikogu|Narva linnavolikokku]].<ref>http://kov2013.vvk.ee/detailed_0511.html</ref> 2017. aasta sügisel kandideeris Narva linnapeaks, kuid ei osutunud valituks. 2019. aastal valitud riigikogu koosseisu liikmena oli ta 27. maist 2019<ref>[https://www.riigikogu.ee/pressiteated/julgeolekuasutuste-jarelvalve-erikomisjon-et-et/riigikogu-erikomisjonid-valisid-endale-juhid/ Riigikogu erikomisjonid valisid endale juhid] 27.05.2019 (vaadatud 30.12.2020)</ref> kuni 29. detsembrini 2020 ka riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees.<ref>[https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/katri-raik-levikomi-suudistus-on-arusaamatu/ Katri Raik: Levikomi süüdistus on arusaamatu]. Ajakiri Geenius, BNS. 18.02.2020.</ref> Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 2851 häält ning ei osutunud valituks.<ref>Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> == Liikmesus == * [[Akadeemiline Ajalooselts]]<ref name="elulookirjeldus"/> == Tunnustus == * 2003 [[Koosmeele auhind]] * 2007 [[Ida-Virumaa teenetemärk]] * 2007 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2009 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1754}}</ref> * 2010 [[Keelekümblus]]programmi sõber * 2012 [[Aadu Luukase missioonipreemia]] * 2013 [[aasta naine]]<ref name="elulookirjeldus" /> * 2017 [[Johan Skytte medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/johan-skytte-medal|pealkiri=Johan Skytte medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022|väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> * 2021 [[Postimehe aasta inimene]] == Isiklikku == Tema ema oli geograafiaõpetaja ja [[Tartu 5. Keskkool]]i direktor [[Helve Raik]], isa oli klimatoloog [[Ants Raik]]. Tema vend oli [[Mart Raik]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.ester.ee/record=b3038711*est Katri Raiki raamatu "Minu Narva: kahe maailma vahel" leidumus raamatukogudes] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Anvelt]] | nimi=[[Eesti siseminister]]| aeg=2018–2019 | järgnev= [[Mart Helme]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksei Jevgrafov]] | nimi=[[Narva linnapea]] | aeg=2020–2021 |järgnev = [[Ants Liimets]]}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Raik, Katri}} [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Narva linnapead]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži direktorid]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Narva linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti teadusorganisaatorid]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 04d5wbgdbxrqrj0xojq0agliq7q6ex3 Edvin Aedma 0 241916 6752449 6748508 2024-10-30T20:29:52Z Pikne 13803 –reklaamilingid 6752449 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=oktoober}} '''Edvin Aedma''' (sündinud [[5. mai|5. mail]] [[1983]] [[Tallinn]]as) on arvutimängude arendaja, [[vabakutseline]] [[kirjanik]], [[kunstnik]] ja [[tõlkija]]. Edvin Aedma on õppinud semiootikat ja tõlkimist [[Tartu Ülikool]]is ning vahetusüliõpilasena Venemaa ja Ameerika ülikoolides. Ta korraldas Tartus Amsterdami animatsioonifestivali KLIK! tütarfestivali KLÕPS! ning tegeleb arvuti- ja lauamängude loomisega. === Avaldatud teosed === * IIllustreeritud novellikogu "Maagiline Reaalsus" (2014) * Luulekogu "Draakon siugleb kulgemise jões" (2013, Võluri Tagasitulek) ilmunud protoüüptiraažina 65 eksemplaris * Illustreeritud ingliskeelne novellikogu "The Lost Switch" (2010, Võluri Tagasitulek) * Illustreeritud novellikogu "Inimene ja draakon" (2007, Trükikoda Vali Press) === Arvutimängud === {| class="wikitable" !Pealkiri !Ilmumisaasta !Müüginumbrid !Mängustuudio !Kirjastaja !Roll |- |Teleglitch: Die More Edition |2013 |500 000 - 1 000 000 |Test3 Projects |Paradox Interactive |Narratiividisainer, mängu- ja tasemekujundaja abi, turundusjuht ja produtsent |- |Circle Empires |2018 |200 000 - 500 000 |Luminous |Iceberg Interactive |Üksuste ja nende stiili disainer, mängudisainer, kunstiline juht, kaasprodutsent |- |Shortest Trip to Earth |2019 |20 000 - 50 000 |Interactive Fate |Iceberg Interactive |Mänguarhitekt, meeskonnajuht, kunstiline juht, turundusjuht |- |Käänuk |2019 |Tasuta |Playtest Games and Marketing |Playtest Games and Marketing |Mänguarhitekt, meeskonnajuht, kunstiline juht |- |Circle Empires Rivals |2020 |200 000 - 500 000 |Luminous |Iceberg Interactive |Üksuste ja nende stiili kujundaja, kunstiline juht |- |Office Management 101 |2022 |< 20 000 |tulevik.EU |tulevik.EU |Mängudisaini konsultant ja kaasprodutsent |- |Artist Life Simulator |2022 |< 20 000 |Interactive Fate |Interactive Fate, Placeholder Gameworks |Mänguarhitekt, tekstide autor, kunstiline juht; produtsent |- |Monster Run |2024 | - |Interactive Fate |Iceberg Interactive |Mänguarhitekt, tekstide autor, kunstiline juht; produtsent; taseme kujundaja |} === Lauamängud === Mängudisaini konsultant Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektis "Väärtuste Avastajad" (väärtuse reflekteerimise ja analüüsimise õppimise mäng õpilastele).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Allaje-Kukk |eesnimi=Õnne |pealkiri=Õpilaste mäng "Väärtuste avastajad" |url=https://eetika.ee/et/sisu/opilaste-mang-vaartuste-avastajad |vaadatud=30. augustil 2024}}</ref> === Looming kogumikes === * Essee/novell "Minrel: minimalistlik-relativistlik maailm" Eesti Kirjanduse Seltsi ajakirjas Vihik (nr 13/14) * Koomiksid kogumikus "Narratiivsus piltides: Eesti ’00 aastate autorikoomiks" osad 1 & 2 (2007, 2009) * Koomiksid ajakirjades [[Müürileht]] (3,6, 8), [[Eesti Ekspress]], Koomiksiajakiri 1 * Novellid, luule ja graafika ajakirjas [[Värske Rõhk]] (numbrid 3, 5, 7, 10, 13, 22, 23) * Novell "Robot üksikul planeedil" kogumikus "Tule, ma jutustan sulle loo" (2008, Petrone Print) * Öko-novell "Kuuskede jõulusoov" kogumikus "Siis kui sajab päkapikke" (2008, Ilo kirjastus) * Illustratsioonid, värss "McGonagall ja poeg" ühenumbrilisele steampunk ajalehele "Märkide ja Masinate Seitung" (2008, Võluri Tagasitulek) * Koomiks "24H morning" koomiksikogumikus "Tartu Surmaneedus" (2016, Surmaneeduse kirjastus) === Teistesse keeltesse tõlgitud looming === * Sepa tütred - Sepan Tyttäret, tlk Outi Pynnonen * Räpakiisud - Les chats crasseux, tlk Martin Carayol == Viited == <references/> == Välislingid == * [[Piret Lakson]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/33515997 Edvin Aedma: Kuidas minust Aasia kerjusmunka ei saanud] – Eesti Ekspress, 2. oktoober 2010 * [[Raimu Hanson]], [http://www.tartupostimees.ee/?id=323980 Kultuuripildile astub mitmekülgne mees] – Eesti Päevaleht, 8. oktoober 2010 * [[Merilyn Merisalu]], [http://www.ajaleht.ut.ee/388535 Edvin Aedma teab õnne valemit] – Tartu Ülikooli ajaleht , 8. mai 2008 * Edvin Aedma, [http://tartu.postimees.ee/110508/tartu_postimees/arvamus/328568.php Edvin Aedma arvamus: «Neeger tööle!» Tartu tudengipäevadel] – Tartu Postimees, 6. mai 2008 * [[Kaarel Kressa]], [http://www.epl.ee/artikkel/400980 Edvin Aedma kirjutab muinasjutte täiskasvanutele] – Eesti Päevaleht, 22. september 2007 {{DEFAULTSORT:Aedma, Edvin}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Koomiksikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 2tcr0ra45aoq8mpizq5lwqjo81tpgxk Tartrasiin 0 242390 6752576 6566376 2024-10-31T11:06:47Z Kuriuss 38125 6752576 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tartrazine-2D-skeletal.png|pisi|360px|Tartrasiini struktuurivalem]] '''Tartrasiin''' on [[toidulisaained|toidulisaaine]], mida kasutatakse [[toit|toitudele]] värvuse andmiseks. Selle [[E-tähis]] on '''E102''', tähis [[Värvainete indeks|rahvusvahelises värvainete indeksis]] C.I. 19140. Tartrasiin on kollakas või punakas [[asovärv]], mida kasutatakse töödeldud toidus, [[magustoit]]udes, [[jäätis]]tes, marjahoidistes, [[maiustus]]tes, puuviljakonservides, salatikastmetes, [[sinep]]is, [[marmelaad]]is, [[karastusjook]]ides, [[jogurt]]ites, kastmetes, [[närimiskumm]]ides, kosmeetikumides, [[ravim|ravimi]]- ja [[vitamiin]]ikapslites. Tartrasiin võib lastel soodustada aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Aine põhjustab [[ärritus]]t, [[rahutus]]t, [[unehäired|unehäireid]], keskendumis- ja õpiraskusi, naha- ja limaskestade ärritust, allergilist [[purpurpuna]], [[nõgeslööve]]t, allergilist [[nohu]], halvendab [[astma]]t, [[hüperaktiivsus]]t, [[migreen]]i, nägemishäireid, liigesevalu, agressiivsust, käitumisprobleeme, pea- ja kõhuvalu ning [[iiveldus]]t. Võimalik, et tartrasiin on [[kantserogeensus|kantserogeense]] või mutageense toimega. [[Austria]]s ja [[Saksamaa]]l on E102 kasutamine olnud keelatud, Norras kui [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välises riigis ei ole E102 kasutamine lisaainena lubatud. Tartrasiini sisaldab näiteks [[karastusjook]] [[Tarhun]]. Arvamusel, et tartrasiin vähendab peenise suurust, pole teadaolevalt teaduslikku alust.<ref>http://www.madsci.org/posts/archives/2003-05/1053723358.Me.r.html</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Toiduvärvid]] [[Kategooria:Asovärvid]] [[Kategooria:Lämmastikuühendid]] [[Kategooria:Areenid]] 90idxmpwo75wcl3sncyb2fj15vky9m8 Emil Henri Rathlef 0 247313 6752328 6683506 2024-10-30T16:48:17Z Castellum 9117 6752328 wikitext text/x-wiki '''Emil Henri Rathlef''' (10. veebruar/[[22. veebruar]] [[1851]] [[Põltsamaa]] – [[3. veebruar]] [[1933]] Põltsamaa) oli Liivimaa vaimulik. Ta õppis aastatel [[1861]]–[[1869]] Põltsamaal lähedal [[Kaarlimõisa (Põltsamaa)|Kaarlimõisas]] eragümnaasiumis. Aastatel [[1869]]–[[1876]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is usuteadust. Aastal [[1871]] oli ta [[Haapsalu]]s, aastal [[1872]] [[Wiesbaden]]is koduõpetaja. Prooviaastal oli ta aastatel [[1877]]–[[1878]] [[Vändra Martini kogudus]]es [[Ernst Sokolowsky|Ernst Johann Georg Sokolowsky]] juures ja [[Põltsamaa Niguliste kogudus]]es [[Carl Peter Maurach]]i juures. Ordineeriti 19. märtsil / [[31. märts]]il [[1878]] [[Viljandi]]s õpetaja. Ta oli aastatel [[1878]]–[[1879]] [[Kolga-Jaani Johannese kogudus]]es adjunktõpetaja, aastatel [[1879]]–[[1890]] oli ta (introdutseeriti 7. jaanuaril/[[19. jaanuar]]il [[1880]]) [[Kolga-Jaani Johannese kogudus]]e õpetaja. Kuid seoses haigusega oli ta ravil: talvel [[1881]]–[[1882]] [[Sitsiilia]]s, [[1888]]–[[1889]] ja [[1889]]–[[1890]] [[Genova]] lähedal Pelgris. Loobus aasta [[1890]] lõpus tervislikel põhjustel pastoriametist. Oli veel mitmes kohas ravil. Elas aastast [[1907]] [[Põltsamaa]]l.<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag. Köln, Wien 1977</ref> ==Isiklikku== Tema isa Carl Emil Rathlef oli [[Põltsamaa]]l arst, emapoolne vanaisa oli ülemõpetaja Paul Sokolowski. Tema abikaasa Bertha Luise isa [[Woldemar Mickwitz]] oli [[Maarja-Magdaleena kogudus|Maarja-Magdaleena-]] ja [[Vara Brigitta kogudus]]e õpetaja ning [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] praost, abikaasa vanaisa [[Dietrich Georg Mickwitz]] oli [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja, abikaasa teine vanaisa [[Eduard Johann Assmuth]] oli [[Torma Maarja kogudus|Torma-]] ja [[Lohusuu kogudus]]e õpetaja. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Rathlef, Emil Henri}} [[Kategooria:Kolga-Jaani Johannese koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1851]] [[Kategooria:Surnud 1933]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] ssmgwvf5jji1ixq099lf69thz1ogcpi Kasutaja arutelu:Kuriuss 3 248962 6752374 6751980 2024-10-30T18:34:29Z Pikne 13803 /* Millal */ 6752374 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Kuriuss! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. juuni 2011, kell 19:28 (EEST) <div style="width:7em;line-height:1.1em;text-align:left;float:right;font-size:88%;border:7px double #afafaf;border-radius: 15px 30px 25px 35px;padding:0 5px 8px 10px;margin:-30px 0 13px 15px;background:#f9f9f9;box-shadow:4.5px 4.5px 4.5px 3.5px #e5e5e5;"><b>[[image:21x1.png]]Arhiiv</b> * [[Kasutaja arutelu:Kuriuss/2011-2015|2011–2015]] * [[Kasutaja arutelu:Kuriuss/2016-2019|2016–2019]] * [[Kasutaja arutelu:Kuriuss/2020–2021|2020–2021]]</div><br style="clear:both; /> == Elulugu või elukäik? == Olen juba mõnda aega tähele pannud, et asendad isikuartiklites alapealkirja "Elulugu" alapealkirjaga "Elukäik". Uudishimuga küsin nüüd: "Mis vahet sa neil teed?" Ette tänades, [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 23. jaanuar 2022, kell 16:41 (EET) : Teen seda vahet, et minu arusaamist mööda peaks elulugu olema enam-vähem korralik süstematiseeritud kirjutis, mis hõlmab proportsionaalselt kõiki inimese elu olulisi etappe ja saavutusi. Kui elulooks nimetatav kirjutis koosneb vaid mõnest lausest või on muudmoodi vaid fragmentaarne, siis on isegi "elukäik" selle kohta suure avansina öeldud, aga olgu pealegi. Teine, ja enamasti olulisem põhjus, miks ma vahel selle muudatuse teen, on ebaloogiline artikli liigendus. Ma mõtlen seda, et isikuartikkel tervikuna peaks olema elulugu, mis hõlmab eluloo osi, aga kui '''sama tasandi''' pealkirjadega on liigendatud nii "Elulugu", "Haridus", "Töö" kui ka "Tunnustus", siis jääb ju mulje, et haridus, töö ja tunnustus on mingid eluloost väljaspool seisvad-kulgevad asjad, ja ma ei saa sellega nõus olla. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. veebruar 2022, kell 18:35 (EET) == Teose pealkiri == Ma ei paneks keskaegseid objekte, mis midagi kujutavad, jutumärkidesse teose pealkirjadena, sest need pole nii mõeldud. Isegi veel 20. sajandi algul loodud kunstiteosed olid pealkirjadeta, pealkirjad tekkisid siis, kui teos võeti kunstikogusse v muuseumi ja kataloogiti. St pealkirjad on tinglikud. Aga [[sotii]] artiklis need kooritoolide nikerdused on küll teosed, aga pole kataloogitud ja seega pealkirjadeta. Allkirja tekst oli mõeldud selgitama, mida nad kujutavad. Võtan jutumärgid ära. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 16:08 (EET) : Tänan tähelepaneku eest, aga olen vaid osaliselt nõus. Minu seisukoht on, et tänapäeval me käsitleme neid (nagu ükskõik millise ajastu taieseid) teostena ning tänapäevase eesti grammatika järgi on jutumärgid õigustatud. Kui me juba mainime pildiallkirjas, kes on konkreetse teose autor, siis oleks viisakas austada jutumärkidega ka selle autori teost. Nõus olen sellega, et seal, kus autorit pole märgitud, võib käsitleda nimetust üldistusena, ja sinna pole jutumärke vaja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 16:24 (EET) ::Keskaja kunst on ju valdavalt anonüümne ja autorita teose juures mõjub pealkiri kaunis veidralt. Teen ettepaneku edaspidi pigem kontekstist lähtuda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 16:30 (EET) ::: Teostel võib olla ka kirjeldav nimetus, aga selle artiklis on teoste nimetusi ka minu meelest raske mitte pealkirjadena mõista. ''Narr narrimütsiga'' tundub liiga ebatäpne, võiks olla siis pigem ''puunikerdis narrimütsiga narrist'' vmt. Kas teose autor on teada või kuidas teos pealkirja sai, sellel minu meelest pole tähtsust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. veebruar 2022, kell 16:35 (EET) == Tallinn(a)–Tartu maantee == Mul oleks küsimus [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rava_(Kose)&curid=74493&diff=6054275&oldid=6048726 selle] kohta. Nimelt suulises kõnes pole ma kunagi kohanud (või tähele pannud), et keegi nimetaks seda Tallinna–Tartu maanteeks ning seepärast näib see vorm äärmiselt veider ja väär. Muidu olen ise ka Kose vallast pärit ja nimetatud maanteega igati tuttav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 21:24 (EET) : '''Kirjakeeles''' on selle konstruktsiooniga laias laastus nii, et kui liigisõna asub vahemikku näitavate kohanimede taga, siis on kohanimed omastavas käändes (nt Tallinna–Tartu maantee), aga nimetavas üldiselt siis, kui liigisõna asub kohanimede ees (nt bussiliin Tallinn–Tartu). Lauses oleks muidugi ilusam ka bussiliini kohta kirjutada "Tallinna–Tartu bussiliin", st viia liigisõna kohanimede taha. '''Kõnekeeles''' räägitakse igatviisi, grammatikareeglid ei ole seal nii olulised kui kirjakeeles. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 21:32 (EET) :: Ma arvan, et nimetava käände eelistamine kõnekeeles on tulnud bussiliinisiltidest eeskuju võttes: seal on ilma liigisõnata (ja sel juhul õigesti) kirjas "Tallinn–Tartu" vms.[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 21:44 (EET) :::Mul lihtsalt sees kriibib, kui ma vaatan seda kirjakeelset (värd)vormi, sest see on nii võõras. Seepärast ei tõuse käsi seda ka nii kirjutama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 22:09 (EET) ::::Tõepoolest pole märganud sellise variandi kasutatamist (see tähendaks ühe lisasilbi hääldamist niigi pikas väljendis), aga [http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1&otsi=maantee EKI keelenõuanne] ütleb ka, et Tallinna-Tartu maantee on korrektne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 23:22 (EET) :::::Ma tean, et see on korrektne. Lihtsalt see korrektseks arvatav asi näib samal ajal olevat nii vale, et ma tahaks siin pigem näha kirjakeele vormi muutmist, sest mitte keegi ei kasuta mitte kunagi sellist nimetust. Häälduselt oleks see ikkagi "tallinntartu maantee". Kõnekeeles tavaliselt küll "Tartu maantee", aga kirjakeeles võiks see olla juba selgelt liiga lihtsustav ehk päris nö hüüdnime manu ei läheks (rääkimata siis täisnimest, mis on juba nagu ''kas Hispaania kuningaks'' on "Felipe VI" või "Felipe Juan Pablo Alfonso de Todos los Santos de Borbón y Grecia"). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. veebruar 2022, kell 23:41 (EET) ::::::Minule näiteks ei kõla vale (tõsi, kõnekeeles pigem vähe kuuldud), ja kui mõtlema hakata, on selles oma loogika olemas. Sama on ka mitme tegelase järgi nimetatud ajaloosündmuse või leiutisega, et kasutatakse omastavalist liitmist: Molotovi-Ribbentropi pakt, mitte Molotov-Ribbentropi pakt (viimane oleks õige, kui pakti autoriks oleks keegi tropp nimega Molotov-Ribbentrop). Pakt sõlmiti kahe inimese vahel, maantee on kahe linna vahel... kuidagi nii? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 20. veebruar 2022, kell 01:24 (EET) ==Tarzani köis== Minu arust on ''Tarzani köis'' spordivahend, ''tarsaniköis'' aga taim. Urmas Laansoo eelistab ka viimast. Kas [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kuld-n%C3%B5elk%C3%B6is&diff=next&oldid=5174104 sellel] muutusel on mingi põhjus? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 23. veebruar 2022, kell 11:18 (EET) : Vastan. Kõigepealt peaksime selgeks tegema, mis vahe on eesti keele kontekstis taimeliigi '''ametlikul''' ja '''rahvapärasel nimetusel'''. * Levinumate taimeliikide '''ametlikud''' eestikeelsed nimetused leiame [https://taimenimed.ut.ee/ eestikeelsete taimenimede andmebaasist]. Tavaliselt on igal liigil üks, harvem mitu ametlikku eestikeelset vastet. Rahvapäraseid nimetusi sinna andmebaasi ei panda, sest need pole ametlikud nimetused. Tunnustatud botaanik Laansoo kuulub küll neid eestikeelseid nimetusi loovasse terminikomisjoni, kuid ta ei saa ei botaaniku ega terminoloogina mitte mingil moel sätestada taimeliikide rahvapäraseid nimetusi, sest need ei ole ametlikud. * '''Rahvapärased nimetused''' on mitteametlikud ega ole fikseeritud mitte ühegi ametliku nimekirjaga, need kujunevad nagu rahvalooming ikka – rahva suus ja vabas kasutuses, kuid võivad koos keele arenguga ka areneda ja aja jooksul vormilt muutuda. Rahvasuus kujunenud nimetus kuulub eeskätt suulise rahvaloomingu hulka ja levib peamiselt kuulmispõhiselt; kuidas seda kirjas fikseeritakse (üles kirjutatakse), see võib sõltuda nii kirjutaja haridustasemest kui ka parasjagu kehtivatest keelereeglitest. * Kunagise '''tarsaniköie''' keeleline areng nähtub näiteks [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%B5elk%C3%B6is 2006. aasta entsüklopeediast], kus on sõnaselgelt kirjas rahvapärase nimetuse kuju "tarzaniköis". See lähtub tähendusest: muidugi on kujundina mõeldud köit, mida kasutas Tarzan. Asjaolu, et Tarzani köis on ka spordivahend, ei sega kuidagi, sest mitmetähenduslikke ja kujundlikke väljendeid võib eesti keelest leida küll ja küll. Praegu kehtivate keelereeglite järgi tuleks kujund "Tarzani köis" kirjutada lahku ja Tarzan kui isikunimi suure algustähega. Seda toetab ka ametlike taimenimetuste kirjutamise reegel: "Isikunimedest tulenevad liigiepiteedid kirjutatakse suure algustähega, näiteks Lippmaa hunditubakas, Sosnovski karuputk." (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Botaanika_terminoloogia_komisjon). Reeglipärast nimetusekuju "Tarzani köis" on ka praktikas kasutatud ja veebis levitatud, näiteks üldiselt korrektse keelega portaali Sisustusveeb [https://www.sisustusweb.ee/ee/uudis/4265/toataimedega-varskendad-interjoori-ja-oma-meeli.html artiklis "Toataimedega värskendad interjööri ja oma meeli"]. * Rahvaliku nimetusena on kõik mainitud variandid õiged. Nagu võisite märgata, et visanud ma ammust nimetusekuju "tarsaniköis" artiklist välja, sest mõistagi on see rahvaloominguna aktsepteeritav. Paigutasin vaid praegustele keelereeglitele vastava variandi ettepoole. Kuid muidugi võin sinna lisada ka entsüklopeedias esitatud vahevariandi "tarzaniköis". Aitäh küsimuse eest! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. veebruar 2022, kell 17:55 (EET) ::Tänan vastuse eest, see oli ammendav. Kogenud toimetaja põhjalikkus:) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 25. veebruar 2022, kell 14:13 (EET) ==Ukraina-eesti tähetabeli parandus== EKI teatab, et ukraina-eesti tähetabelisse tehti parandus ('''ukraina г = h''') 2022. aasta veebruaris. Ukraina-eesti tähetabel pärineb Harald Rajametsa 1975. a koostatud tabelist, mida on aja jooksul parandatud, lihtsustatud ja lähendatud ukraina hääldusele. Juba selle koostamise ajal arutati, milline on sobiv vaste ukraina г-tähele, mida hääldatakse helilise [h]-häälikuna ja mille lähim vaste on eesti h. Tookord otsustati g-tähe kasuks, sest seda peeti ühemõttelisemaks – ukraina tollases tähestikus puudus [g]-häälikut märkiv täht, see-eest oli tugevat [h]-häälikut märkiv х-täht, mille eesti vasteks on samuti h (vokaalide vahel ja sõna lõpus vokaali järel hh). Alates Ukraina iseseisvumisest on ukraina keele tähestikus taastatud [g]-häälikut märkiv ґ-täht ja Ukraina oma ametlikus latinisatsioonis kasutab г vastena h-d. See on ka rahvusvaheliselt üha enam levinud, mistõttu eesti vaste g tekitab kasutajates sageli küsimusi. Seda arvesse võttes otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond teha ukraina-eesti tähetabelisse paranduse, kinnistades г vasteks h, näiteks Гаско = Hasko, Багмут = Bahmut. Põhimõtteliselt on kasutaja soovil ja konteksti arvestavalt võimalik vaste ka g. Otsus on avaldatud Emakeele Seltsi keeletoimkonna veebilehel. Mõned näited kohanimedest, mida parandus puudutab (sulgudes ukraina nimi kürillilises tähestikus ja ametlikus latinisatsioonis): Drogobõtš → Drohobõtš (Дрогобич/Drohobych), Gorlivka → Horlivka (Горлівка/Horlivka), Krõvõi Rig → Krõvõi Rih (Кривий Ріг / Kryvyi Rih), Lugansk → Luhansk (Луганськ/Luhansk), Tšernigiv → Tšernihiv (Чернігів/Chernihiv), Užgorod → Užhorod (Ужгород/Uzhhorod). Isikunimede näiteid: Bogdan → Bohdan (Богдан/Bohdan), Gavrõl → Havrõl (Гаврил/Havryl), Georgi → Heorhi (Георгій/Heorhii), Grõgori → Hrõhori (Григорій/Hryhorii), Oleg → Oleh (Олег/Oleh). Vahendas [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. märts 2022, kell 23:09 (EET) Veel näiteid: * Belaja Tserkov – Bila Tserkva (Bila Tserkva) * Borispol – Borõspil (Boryspil) * Dnipro, Dnepr – Dnipro (Dnipro, endine Dnipropetrovsk) * Drogobõtš – Drohobõtš (Drohobych) * Gorlovka – Horlivka (Horlivka) * Harkov – Harkiv (Kharkiv) * Hmelnitski – Hmelnõtskõi (Khmelnytskyi) * Ivano-Frankovsk – Ivano-Frankivsk (Ivano-Frankivsk) * Kirovograd vt Kropõvnõtskõi * Krivoi Rog – Krõvõi Rih (Kryvyi Rih) * Kropivnitski – Kropõvnõtskõi (Kropyvnytskyi, endine Kirovograd) * Lugansk – Luhansk (Luhansk) * Lvov – Lviv (Lviv) * Nikolajev – Mõkolajiv (Mykolaiv) * Rovno – Rivne (Rivne) * Zaporožje – Zaporižžja (Zaporizhzhia) * Žitomir – Žõtomõr (Zhytomyr) * Ternopol – Ternopil (Ternopil) * Tšernigov – Tšernihiv (Chernihiv) * Tšernovtsõ – Tšernivtsi (Chernivtsi) * Užgorod – Užhorod (Uzhhorod) * Vinnitsa – Vinnõtsja (Vinnytsia) Vahendas taas [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. märts 2022, kell 23:12 (EET) ==Plju oenne== Palju õnne, Keeletigu 2021 :)[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 21:33 (EET) : Aitäh! Aga sina oled ka tubli olnud: olen märganud, et oled Vikipeediat rikastanud tohutu hulga enda tehtud fotodega. Palju õnne! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 21:50 (EET) == Bibliograafia == Artiklis [[Laiuse kirik]] ja veel mõnes artiklis oli "Bibliograafia" viidete alaosa all, kuna nii ehk on selgem, et loetletud on need väljaanded, millele parasjagu viidatakse. Alaosasse "Kirjandus" käivad ka muud lugemissoovitused, mida pole allikana kasutatud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. aprill 2022, kell 16:32 (EEST) : Siin kerkib see probleem, et kui alaosale Viited järgneb mingi loend ja selles juhtub olema mingi viide, siis läheb see päris alla...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. aprill 2022, kell 17:20 (EEST) : Ma arvan, et sellest ei teki probleemi, kui hoida selline liigendus võimalikult lihtne. Kardan, et probleemid võivad hoopis siis tekkima hakata, kui me näitame eeskuju, et nii ongi kõige õigem liigendada. Näiteks olen märganud, et "Välislinkide" hulgas kiputakse kasutama omakorda alapealkirja "Meedia" või "Meediakajastus" vms, mis on minu arvates tarbetu lisaliigendus, sest üldiselt saab ju lugeja välislingi allikale pilku heites niigi aru, kas tegemist on meedia või mittemeediaga. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. aprill 2022, kell 19:16 (EEST) :: "Välislinkide" all küll on lisaliigendus üsna tarbetu. See näitab enamvähem alati, et välislinke on korjatud liiga valimatult ja liiga palju. Aga kasutatud kirjandust muu kirjandusega kokku panna pole minu meelest siiski päris korrektne. Nii teeme viidete kasutamise ja õige allika leidmise keerulisemaks. Inglise vikis on see vahe selgem. Meie "Kirjandusele" vastab seal "Further reading" ning viidete juures on seal eraldi "Sources", "Bibliography" vmt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 17:22 (EEST) ::: "Further reading" on meil olnud "Lisalugemist" (vähemalt ma olen kümne aasta pikkuste vaatluste käigus selle korduvat esinemist täheldanud), miks see peaks "Bibliograafia" olema? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 17:30 (EEST) :::: "Lisalugemist" esineb küll, nähtavasti otsetõlkena ingliskeelsetest artiklitest, aga see on siin harv (praegu 163 artiklis). Oluliselt levinum on vormistusreeglites fikseeritud "Kirjandus", mille all on samamoodi loetletud selliseid materjale, mida enamasti allikana pole kasutatud. :::: "Bibliograafiat" ma olen mõnes kohas kasutanud inglise viki eeskujul vastupidi kasutatud kirjanduse kohta. Ei pea olema tingimata "Bibliograafia", võib olla ka "Allikad" vmt, aga mingit eristavat pealkirja oleks tarvis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 17:47 (EEST) ::::: Kui tegu on muude kasutatud allikatega, siis seni nähtutest on mulle meeldinud "Muud allikad". Teie siinkirjutatust jäi mulle aga mulje, et soovite teha vahet, kas teatud teoseid on kasutatud artikli allikatena või need on on pakutud välja lihtsalt lisalugemiseks, mitte kasutatud allikatena. Leian, et just selguse pärast ongi ju parimad "Muud allikad" ja "Lisalugemist", mitte liiga üldine "Bibliograafia". [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 17:54 (EEST) :::::: No "Lisalugemise" asemel me kasutame juba enamvähem läbivalt pealkirja "Kirjandus". Seda oleks keeruline muuta. Ideaalseid pealkirju ei pruugi leiduda, inglise viki juhendis ka välja toodud, et levinumatel variantidel on puudusi ([[:en:MOS:REFERENCES]]). Peamiselt eristab minu meelest lihtsalt see, kui üks kirjanduse loetelu on viidete all ja teine eraldi. :::::: "Muud allikad" esineb praegu 40 artiklis, mille ühine joon paistab olevat, et lisaks reasisestele allikaviidetele on veel mingi allikas, mille puhul on jäetud täpsustamata, kus täpselt on seda allikat kasutatud. Selline puudulik viitamine tuleks parandada. Kui kõigile loetletud allikatele on ühtviisi korrektselt viidatud, siis on "Muud allikad" arusaamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 18:26 (EEST) ::::::: Mul on jäänud mulje, et sinna pannakse allikad, millele pole tekstis otseselt viidatud või millele ei saa mingil põhjusel nõuetekohaselt viidata, kuid mida on kasutatud näiteks teemast parema ülevaate saamiseks enne artikli koostamist. Pakun, et "Muude allikate" kampa tuleks võtta ka "Allikad". Aga "Allikad" ei ole "Viidete" jaotise olemasolul ju asjakohased, sest viited ja viidatud allikad on samuti allikad. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 18:35 (EEST) :::::::: Kui materjali artikli koostamisel otseselt kasutatud pole, siis pole see ju ka päriselt allikas ja võiks olla ennem juba alaosas "Kirjandus". Allikad iseeneset võivad olla viidetest eraldi, kui lühiviide juhatab edasi allika bibliokirje juurde, nii nagu samas Laiuse kiriku artiklis. Iseasi küll, et eri viidete erinev vormistus jätab jällegi soovida. Vt ka vormistust mõnes ingliskeelses artiklis, nt [[:en:Fyodor Dostoevsky]] ja [[:en:Moses]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 19:06 (EEST) ::::::::: "Kui materjali artikli koostamisel otseselt kasutatud pole, siis pole see ju ka päriselt allikas" – sellega ma pole päris nõus, sest kui kirjutaja on saanud artikli kirjutamiseks teemast hea ülevaate allikast, mida pole näiteks artikli lühiduse tõttu otsese tekstiviitena kasutatud, siis see allikas võiks ju muu allikana/kirjandusena ikkagi kirjas olla. Või siis jaotises "Lisalugemist". Mul on üsna ükskõik, kui täpselt neid määratleda (ma ei kipu neid kuigi tihti määratlema), pean oluliseks vaid seda, et artikli teemast huvitujad ei jääks väärtusliku allika vihjest ilma, kui artikli koostaja seda kord juba märkimisväärseks allikaks on pidanud. Muide, sattusin ükskord sellise artikli otsa, kus oli kolm (!) jaotist "Bibliograafia" – see oli liig mis liig! Ärge nüüd küsige, mis artikkel see täpsemalt oli, ma tõesti ei mäleta. Aga see on üks põhjusi, miks ma olen hakanud kõiki "bibliograafiaid" vaatama palju kriitilisema pilguga. Teine põhjus on see, et bibliograafiad kuuluvad pigem teadusliku käsitluse juurde, aga Vikipeedia ei ole kindlasti teaduskirjandus. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 19:26 (EEST) :::::::: Jah, ütlesingi, et võiks tõsta teise alaosasse, kui tegu pole või ei paista olevat allikaga. Ei pea kirjet ära kustutama. :::::::: Üks "Bibliograafia" artikli kohta ehk siiski pole liiga palju. Viitamisel Vikipeedia iseenesest võtab teaduskirjandusest snitti. Aga veelkord, ei pea tingimata kasutama sõna "Bibliograafia". Ma soovin lihtsalt, et seda ei asendataks parema sõna puudumisel mehaaniliselt ükskõik millega. Sattusin nüüd näiteks ühte artiklisse, kuhu sinu paranduse järel oli jäänud järjestikku kaks "Kirjandust" ja lisaks veel samasisuline "Lisalugemist" ([[Eri:Püsilink/5578098]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. aprill 2022, kell 19:59 (EEST) ::::::::: Kolm "bibliograafiat" on ju rohkem kui kaks "kirjandust", nii et minu saavutus pole mingi rekord, mida esile tõsta. :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 20:03 (EEST) ===Veel viitamisest=== Kuna Pikne jälle viitamise jutuks võttis, siis võtan veel kord kokku, mida ma selle kitsaskohtadeks pean. Pikne: "Viitamisel Vikipeedia iseenesest võtab teaduskirjandusest snitti." – Minu arvates on see väga halb ja vale. Mina soovin, et see ei oleks nii. Veel seitse-kaheksa aastat tagasi ju polnud nii, Vikipeedia juhend lubas kasutada igasuguseid viitamissüsteeme, soovitas vaid, et ühe artikli piires kasutataks ühesugust süsteemi. Mis oli ju igati mõistlik põhimõte. Ma ei saa aru, miks ja kellel oli vaja viitamine "teaduskirjandusest snitti võtvaks" pöörata? Üldkeelne veebientsüklopeedia on eesti keeles, aga järsku oli sinna vaja teaduskirjanduses kasutatavat ja välismaist viitamist matkivat viitamissüsteemi. Miks? See ei ole ju areng, vaid taandareng. # Kuna tegu pole teaduskirjandusega, ei tohiks nõuda ka teaduslikule pretendeerivat viitamist. # Mitteteaduskirjanduse viidetes autorite eesnimede (kui tegelik eesnimi on teada) äratapmine on tänapäeval kuritegu. Kui keegi ei kannata inimeste eesnimede väljakirjutamist, siis mingu kuskile raamatukogukartoteeki ja nautigu initsiaale. On juhtumeid, kus näiteks "Sepp, K." võib tähistada paarikümmet autorit. Lisaks meenutab perekonnanime eespool esitamine nõukaaegset pöördumist. Meie imeline arvutiajastu aga annab meile uusi tehnilisi võimalusi, tänu millele pole enam vaja ja ei tohiks ka eelistada mitteteadusviidetes perekonnanime etteasetamist ja eesnime asemel initsiaaliga piirdumist. # Eriti jabur on see, kui "teaduskirjandusest snitti võttes" lõhutakse viidetes ajakirjandusväljaannete kuupäevi (aasta viite eesosas, aga kuupäev ja kuu viite tagaosas). Olen sellist viitamist kohanud Vikipeedias sadu kordi. Selline jaburus teeb sõnale "teaduslik" ikka väga häbi. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 20:26 (EEST) :Midagi sellist: https://et.wikipedia.org/wiki/Osamu_Dazai ? Siin pole kuud ka mainitud. [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 20:47 (EEST) :: Ei, sellist kuupäevade lõhkumist, mida ma silmas pidasin, see näide päriselt ei illustreeri. Kui leian järgmise sellise, siis panen siia näitena kirja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 21:09 (EEST) : Eespool mulle jäi mulje, et pealkiri "Bibliograafia" osutab sinu meelest sellele, et artiklis on justkui teadustekst. Võib-olla ma ei saanud õigesti aru. Kui on loetletud bibliokirjeid, siis bibliograafiaga bibliograafianimestiku tähenduses on minu meelest tegu iseenesest sõltumata sellest, mis eesmärgil on see nimestik parasjagu koostatud. : Kui ütlesin eespool, et snitti on võetud teaduskirjandusest, siis pidasin silmas, et viitamine ühes viidatud allikate loetlemisega iseenesest on omane eeskätt teaduskirjandusele. Muud tüüpi tekstides, sh muudes entsüklopeediates nii väga ei viidata. Vikipeedias on leitud, et viidata tuleks enamvähem kogu tekst. Kui kord juba viiteid kasutame, siis kuidas üldjoontes teisiti kui teaduskirjanduses me seda ikka teha saaks. Ma ei saa eriti aru, mille põhjal sa teed vahet teaduslikul ja mitteteaduslikul viitamisel. Kasutatakse lihtsalt eri vormistusi, ka teadustekstides. Kirjanduse loetelus pannakse küll sageli perekonnanimi ja aasta ettepoole ning võidakse ka eesnimed lühendada. Miks nii tehakse, on iseenesest üsna ilmne: kui bibliokirjed on tähestikuliselt järjestatud ja neile viidatakse parasjagu perekonnanime ja aastaarvu järgi, siis on nii õiget kirjet lihtsalt oluliselt kergem leida. Eesmärk on seejuures eristada allikaid, mitte autoreid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. aprill 2022, kell 19:27 (EEST) :: Tänan, Kuriuss, Sa teed tõesti head tööd artiklite keeletoimetamisel. Mul on siiski mõned kommentaarid ja ettepanekud. Artiklis [[Vello Viirsalu]] oled vahepealkirja "Publikatsioone" asemel eelistanud "Artikleid". Viimane tundub ehk tõesti eestipärasem (ehkki on ju õigupoolest samuti laensõna), ent ei ole sisuliselt täpne, kuivõrd toodud kirjatööde loendis on nii 30-leheküljeline brošüür kui 456-leheküljeline raamat, ent mitte ühtegi otseselt [[Artikkel (kirjutis)|artikli]] formaadis kirjutist. Õiguslikus tähenduses saaks ilmselt öelda "[[Teos]]eid". Samas minu keeletaju jaoks kõlab "teos" üpris pretensioonikalt, eeldades midagi kapitaalsemat kui õhuke brošüür. Sestap tundus mulle "publikatsioon" nii sobivalt neutraalne kui ka sisuliselt täpne. Ent ilmselt on ka konkureerivaid kaalutlusi. PS. Selliseid muudatusi ei peaks ehk pelgalt pisiparandusteks liigitama.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 14:11 (EEST) ::: Sekundeerin. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) Mina olen allikate ja muu kirjanduse eristamise lahendanud nii. Kui on viidatud allikale, mis kirjandusnimestikku ei sobi, olen pannud täiskirje ainult viitesse. Allikate loendit ei olegi tarvis, sest need on viidetest näha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 14:38 (EEST) : Viidetest on näha siis, kui parasjagu on kogu bibliokirje viitesse kirjutatud. Viidatud allikate loetelu on vaja siis, kui kasutatakse näiteks lühiviiteid kujul "Tamm 2020". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuni 2022, kell 21:50 (EEST) :: Siis saabki kirjanduse nimekirjast näha, mis see on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 00:58 (EEST) ::: Nojah, aga siis on viidatud allikad loetletud läbisegi muu kirjandusega. See pole päris korrektne. Vt selle kohta eespoolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2022, kell 21:54 (EEST) :::: Meie eesmärk ei ole minu meelest mitte loetleda viidatud kirjanduse kõrval muud kirjandust, vaid anda teemakohase kirjanduse loetelu. See, et mõnele allikale viidatakse, ei anna põhjust seda loetelust välja jätta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 03:24 (EEST) ::::: See iseasi. Mina kirjutasin eespool sellest, miks on viidatud allikate jaoks mõnikord eraldi loend tehtud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. juuni 2022, kell 20:13 (EEST) == ''Done'' == Lugesin märtsikuu palveid alles täna (käin Seal väga harva) ja viisin soovitud parandused sisse ;-)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 3. mai 2022, kell 13:48 (EEST) : Aitäh! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. mai 2022, kell 15:46 (EEST) == "nad sattuvad" vs "nad satuvad" == Kuriuss, ole hea, vaata [[Arutelu:Hirvekütt]] vaiet artikli [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hirvek%C3%BCtt&diff=next&oldid=6126670 viimase redaktsiooni] kohta. Ka [https://www.google.com/search?q=nad+sattuvad+ikkagi&oq=nad+sattuvad+ikkagi&aqs=chrome..69i57j33i10i160l2.1828j0j7&client=ms-android-samsung-ga-rev1&sourceid=chrome-mobile&ie=UTF-8#sbfbu=0&pi=nad%20sattuvad%20ikkagi Google'i otsing] kahtleb "nad sattuvad" õigekirjas. Ette tänades, [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. juuni 2022, kell 12:39 (EEST) :Siin ei ole ju asi mitte õigekirjas, vaid kirjutaja ja keeletoimetaja eelistustes. Probleem on pigem selles, kas parandada õige õigeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 12:50 (EEST) ::Kui "nad sattuvad" on õigekirja normile vastav, siis on iseasi. Minus tekitas see igatahes võõristust. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 13:43 (EEST) :::Mõlemad on õiged jah. https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=sattuma&F=M https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/sattuma/1 --[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 13:47 (EEST) == Värvuste võõrkeelsed nimed == Vaatasin, et oled [[Baklažaanililla]] artiklist variatsioonide osast kursiivi ära koristanud, siiski oleks vaja võõrkeelseid värvinimetusi muust tekstist eraldada. Miks see eraldaja ei võiks olla kursiiv? Tahaksin tagasi panna [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 19. september 2022, kell 20:37 (EEST) : Grammatikareegli järgi ei peaks võõrkeelseid nimesid ja pealkirju muust eestikeelsest tekstist kursiiviga eristama, vaid neid kirjutatakse ülejäänud tekstiga ühtemoodi (nt püstkirjas, kui põhitekst on püstkirjas). Vahet tuleb teha aga võõrkeelsetel põhivärvide '''nimetustel''' ja toonide '''pärisnimedel'''. Võõrkeelsed nimetused käivad eestikeelses tekstis tsitaatsõnadena kursiivis (nt ''red'', ''green''), kataloogides kasutatavad nimed aga mitte (nt Periwinkle, Bleu de France, Silver Lake Blue jne). Mu mõte oli säilitada kataloogides esitatud võõrkeelsed nimed nimena, kui ma aga eksisin ja võtsin ära kursiivi mõnelt tsitaatsõnalt (üldnimelt ehk nimetuselt), siis võib muidugi kursiivi tagasi panna. : Tänan Teid endiselt väga kõigi asjalike värvainete ja värvitoonide artiklite eest! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. september 2022, kell 23:10 (EEST) ::Need värvitoonide pärisnimed on väga sageli ühtlasi värvide nimetused selles keeles, nagu näiteks Periwinkle tähendab samal ajal nii [[Igihali|igihalja]] kui igihalja õie värvi lillakassinist, nii et palun luba jätta kursiivid alles. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 19. september 2022, kell 23:29 (EEST) ::: Ütlen siis lihtsamalt. Kui kirjutate need '''nimetusena''' (väikeste algustähtedega), siis on kursiiv/tsitaatsõnad õigustatud. Kui kasutate kataloogis kasutatud suurte algustähtedega '''nimesid''', siis on õigustatud püstkiri. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. september 2022, kell 23:37 (EEST) ::::Ehk siis tohiks jutumärkidesse panna? sest kui keset eestikeelset lauset tuleb samas kirjastiilis mingi võõrkeelne sõna, siis on see ikkagi mõnevõrra arusaamatu. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 19. september 2022, kell 23:47 (EEST) ::::Või, mis siin ikka keerutada. Tahan rikkuda õigekirjareeglit tekstist parema arusaamise huvides ja teha seda värviartiklites läbivalt. Pantone lehel on ingliskeelsed kirjas [https://www.pantone.com/connect/16-1542-TCX läbiva suurtähega], millise kirjaviisi olen säilitanud. Jaapani nimedes väiketähed, saksakeelsetes esisuurtäht ilma artiklita. Mis sest, et need on pärisnimed, need on ka tähendusega sõnad ja eriti ingliskeelseid ma arvan, ei tajuta nimedena, vaid tõlgitakse oma peas ära. Seejuures eelistaksin kursiivi jutumärkidele, sest see on visuaalselt vähem mürarikas. Näiteks EKSS lehel on ka püstkirja ja kursiiviga eristatud sõna selgitus ja näiteväljendid ning -laused. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 20. september 2022, kell 00:03 (EEST) :: Miks toonide nimetusi pärisnimedeks pidada? Minu meelest ainult suure tähe põhjal ei saa selle üle otsustada ja värvuste ingliskeelseid nimetusi võiks pidada nimetusteks sõltumata sellest, kas mõni allikas neid parasjagu juhtumisi läbiva esisuurtähega kirjutab. Suur täht iseenesest on veel näiteks taksonite ladinkakeelsetes nimetustes ja näiteks saksa nimisõnu võib tsitaatsõnadena ka eesti keeles suure tähega kirjutada. Ingliskeelsetes katalooginimetustes või tootenimetustes võivad värvitoonid olla suure tähega, aga neid võib inglise keeles nähtavasti ka väikese tähega kirjutada. Paistab, et inglise vikis on püütud kasutada tavalise teksti sees pigem väikest tähte, v.a nimetuses sisalduva pärisnime puhul (nt ''Turkey red''). Ma arvan, et siin võiks teha samamoodi ja võiks korrigeerida ühtlustamise eesmärgil ka nende katalooginimetuste kirjapildi. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. september 2022, kell 21:04 (EEST) == [[M.I.A.]] == Hei, Kuriuss! Tahtsin küsida paar küsimust sinu muudatuse kohta artiklis [[M.I.A.]]. Tema päris eesnimi on Mathangi, ent igapäevaelus kasutab ta hüüdnime Maya, mis on ka teistes vikides jutumärkides ära märgitud. Siit ka küsimus: kas eesti keeles ei või hüüdnimesid jutumärkidesse panna? Kui mitte, kuidas saaks tema hüüdnime artikli sissejuhatuses mainida? Ning miks panid sa "MBE" sissejuhatava lõigu lõppu? [[Kasutaja:Ellenlbbh|Ellenlbbh]] ([[Kasutaja arutelu:Ellenlbbh|arutelu]]) 13. oktoober 2022, kell 22:57 (EEST) : Eestis keeles pole tõesti soovitatud kasutada inimese hüüdnime jutumärkides ametliku ees- ja perekonnanime vahel. Sellest on olnud EKI Keelenõuvaka nõuannetes juttu, aga nüüd on maksumaksja raha eest aastakümnete jooksul keelekasutajate jaoks koostatud Keelenõuvakk kahjuks ära peidetud, nii et ma ei saa sealset pikemat selgitust siia kopeerida (millest on kahju, kuna see oli väga arukalt ja selgelt sõnastatud). "Mathangi Arulpragasam[1] (sündinud 18. juulil 1975), tuntud kui M.I.A. ..." on minu arvates hea ja asjalik sõnastus. : MBE panin lõppu sellepärast, et Vikipeedia isikuartiklites ei peaks isikuartikli algust risustama isiku tiitlitega nime ees (eks paljudel leiduks neid tiitleid koguni mitu), vaid kõiki isikuid tuleks artikli alguses tutvustades käsitleda kui võrdseid – ainult nende ametliku kodanikunimega. Lisaks on nime külge kõikvõimalike tiitlite pookimine omane küll mitmele suurele keelele, aga mitte eesti keelele. Päritud, ameti- või tunnustustiitli mainimine on oluline, aga parem on see lisada põhimääratluse lõppu kui isikunime ette või taha. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 15. oktoober 2022, kell 13:28 (EEST) ::Seda MBE-d peaks üldse mumeelest täislausega välja kirjutama. Vikipeedias ei ole vaja väljenduda lühendites, mida nõudis paberteoste ruumipuudus. Pealegi on see lühend võõrkeelne. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 15. oktoober 2022, kell 18:00 (EEST) ::: Jah. 15. oktoober 2022, kell 19:26 (EEST) Minu meelest ka on hüüdnime kasutamine jutumärkides ameerika komme, mis eesti kirjakeeles puudub. Pealegi ei ole see ühemõtteline. Leian, et Vikipeedias tuleb seda vältida. Suurbritannias on teatud ordenite puhul komme nende lühendit nime ees kasutada. Meil seda kommet ei ole, sellepärast leian, et piisab märkimisest tunnustuste all. Küll aga on meil komme kasutada tiitleid "lord" ja "Sir" ("''sir''"). Vabadusristi puhul on selline komme olnud ja Vikipeedia seda järgib. Aga ma ei ole märganud, et mujal seda praegu kasutataks. Ma kahtlen, et Vikipeedia peaks seda tegema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2022, kell 18:46 (EEST) : Nõus, Vikipeedia ei peaks Vabadusristi kavaleri tähist esitama artikli alguses isiku nime kõrval. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 15. oktoober 2022, kell 19:26 (EEST) == Toimetamismallidest == Mul on see palve, et kui sa artikli juba nagunii läbivalt keeleliselt ära toimetad, siis palun võta pärast vastav mall ka päisest välja, kui just mingeid ilmselgeid kysitavusi ei jää. Teisiti see niigi hiiglaslik hulk toimetamismärkustega artikleid ei vähenegi.<br> : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. november 2022, kell 15:19 (EET) : Jah, ma teen seda, kui saan läbivalt toimetatud ja jään artikliga üldiselt rahule. Kuid kui jääb kahtlasi kohti, mida ma ei viitsi parasjagu põhjalikumalt uurima-kontrollima hakata, siis muidugi mitte. Tõsi, vahel ei tule meelde mallidega sehkendada. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. november 2022, kell 15:22 (EET) == Linna ja osariigi järjestus == Lugupeetud kasutaja Kuriuss. Elulooartikli esimeses lauses kirjutatakse sünnikoha/surmakoha puhul esmalt linn, seejärel alles osariik ja riik. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 13. detsember 2022, kell 09:52 (EET) : Paar aastat tagasi on sel teemal kuskil arutelus juttu olnud ja minu mäletamist mööda jäi nii, et elavatel isikutel käivad kohamäärused kohakäändes ja eesti keelele omaselt järjekorras suuremalt väiksemale: (riik,) osariik/maakond ees ja asula selle järel; surnud isiku puhul aga nimetavas käändes, liigisõnadeta ja järjekorras väiksemast suuremani. Minu mäletamist mööda Andres kinnitas ka seda. Või on kuskil fikseeritud, et kohamäärused ei või olla järjekorras suuremalt väiksemale? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 13. detsember 2022, kell 09:59 (EET) :: Aga seni on niimoodi tehtud, et linn on ikka esimesena. Selle mainitud arutelu võiks muidugi üles otsida. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kunagi Te ühes arutelus kirjeldasite uute kasutajate tüüpvigu ja tõite esile selle, et nad kirjutavad osariigi enne linna. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 13. detsember 2022, kell 10:05 (EET) ::: See arutelu, mida ma silmas pidasin, oli vist üldises arutelus ja selle algataja oli kindlasti keegi teine, kes imestas, et miks riik/osariik on asulast eespool. Ja Andres kinnitas kuskil selle arutelu käigus, et jah, nii ongi eesti keeles kombeks (vms). Aga ma ei viitsi seda vana arutelu praegu otsima hakata, see võib võtta kaua aega. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 13. detsember 2022, kell 10:10 (EET) ::::Mingi selleteemaline arutelu oli [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Kentsakatest kommetest|siin]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. detsember 2022, kell 14:06 (EET) ::::: See arutelu oligi. Ainult et ma mäletasin arutelu algatajat valesti. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 13. detsember 2022, kell 14:36 (EET) ::: Linn on osariigist eespool siis, kui nende vahel on koma ja ei kasutata kohakäändeid. Avalauses sulgudes on nii surnud inimeste puhul. Seal sulgudes võiks iseenesest piirduda ka ainult linna äratoomisega, nagu selles varasemas arutelus juttu oli. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. detsember 2022, kell 18:48 (EET) :::::: Aitäh, Ivo, otsimisvaeva eest! See on jah just see arutelu, mida ma silmas pidasin. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 13. detsember 2022, kell 22:36 (EET) == Poeet ja ärimees == Sõna "poeet" pole ju eesti keeles ebasoovitatav, ega? Miks seda artiklitest välja roogid? Sama küsimus sõna "ärimees" kohta. Juhin ka tähelepanu, et kõik äri alal tegutsevad inimesed ei ole ise ettevõtjad (vt [[Kategooria arutelu:Ettevõtjad]]). Näiteks ei näi olevat põhjust nimetada Dmitri Medvedevit ettevõtjaks (parandasid millegipärast nii lehel [[14. september]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. detsember 2022, kell 16:44 (EET) : Rookisin välja peamiselt määratlusest, sest põhitermin on eesti keeles "luuletaja" ja "poeet" on selle lüürilise nüansiga sünonüüm. Ettevõtja kohta nii palju, et vähemalt Eesti äriseadustikus on põhitermin "ettevõtja", kaugeltki mitte täielikku sünonüümi "ärimees" kasutatakse Eestis mingi tunnustuskonkursi kategooriate nimetusena. Välismaalaste kohta see otseselt ei kehti, kuid me peaksime samade/sarnaste funktsioonide täitmist ikkagi vaatlema võrreldavana ja nimetama võrreldavalt. Kas on alust arvata, et Dmitri Medvedevil pole mitte kunagi olnud mõnes ettevõttes sellist osalust, et teda saaks käsitleda ettevõtjana? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 18. detsember 2022, kell 16:56 (EET) : Ma arvan, et neid sõnu ongi kasutatud siin nii Eesti inimeste kui ka välismaalaste kohta samades üldkeele tähendustes (vt EKSS: [http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ettev%C3%B5tja ettevõtja], [http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=%C3%A4rimees ärimees]). Medvedevi artiklis on öeldud, et ta on olnud ühes ettevõttes õigusdirektor ja teises nõukogu liige, muud ma praegu ei leidnud. Veel näiteks lehel [[Surnud 2020]] nimetatud David Sterni kohta ma ei leia esimese hooaga, mille põhjal teda otseselt ettevõtjaks nimetada. Sellised parandused tuleks üle kontrollida. : Võib-olla küll, et sõna "poeet" on veidike lüürilisem, aga ÕS-is seda luulekeelseks siiski märgitud ei ole. Mulle tundub see asjatuvõitu õige õigeks parandamisena. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. detsember 2022, kell 17:26 (EET) Sama küsimus ka sõna "kahanema" kohta. Mille poolest on näiteks [[Eri:Diff/6315924|siin]] rahvaarvu kohta "vähenema" parem? Vähemasti ÕS-i näidete järgi näikse, et hulga või aruvulise suuruse kohta sobivad ühtviisi mõlemad sõnad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. veebruar 2023, kell 20:39 (EET) : Jah, ka see on entsüklopeedia neutraalse ja üheselt mõistetava ehk entsüklopeediasse sobiva asjaliku keelekasutuse ja semantika küsimus. Tuleb arvesse võtta, et põhitasandi mõiste on "vähenemine", aga "kahanemine" on selle sünonüüm vaid piiratult (st iga kahanemine on vähenemine, aga kaugeltki mitte iga vähenemine pole kahanemine). Kahanevad, st tõmbuvad kokku, teatud materjalid (nt toores puit kuivades või villane kampsun liiga kuuma veega pesemisel või karmil tsentrifuugimisel), aga mitte arvud, mõõdud ega näitajad (nt puidu ruumala ei kahane, vaid väheneb; mõõtudel on etalonid ja kahanemine oleks nende põhimõtte vastane). Kui me kirjutame, et lindude arv kahaneb, siis semantiliselt tähendab see, et me ütleme, et '''lindude arv väheneb kahanemise teel''', aga see väide pole ju õige. : Lisalugemiseks soovitan mullu eesti keeles ilmunud Hayakawa aimeraamatut [https://www.postimehekirjastus.ee/raamatud/mottekirjanduse-sari/keel-mottes-ja-teos-1 "Keel mõttes ja teos"], kus on muidu keerulisi semantikateemasid käsitletud väga lihtsalt ja üldarusaadavalt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. veebruar 2023, kell 18:11 (EET) : Ahjaa, seda ka veel, et ÕS on küll kirjakeele normi alus, aga kõik selles leiduvad märksõnad ja näited pole mõeldudki igasse konteksti ja stiili sobima. No näiteks on ÕS-is ka argikeelne väljend "lõhki laenama", aga entsüklopeedilises teatmetekstis kasutamiseks pole see piisavalt neutraalne keelend. Või ÕS-is leiduv näide "kolakas kummut" – "kolakas" on nüansiga sõna, mis entsüklopeediasse tavaliselt ei sobi. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. veebruar 2023, kell 18:29 (EET) :: Mulle tundub, et tegu on siiski sinu isikliku stiilieelistusega. Vähemasti ÕS-i ja EKSS-i järgi "kahanema" tegelikult ei tähenda ainult füüsilist kahanemist. Teatud sõnad ei sobi küll asjalikku teksti, kuna on näiteks liialt hinnangulised või siis tõesti argikeelsed (ÕS-is väljendi "lõhki laenama" vastav märge), aga siin ei näi asi olevat selles. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. veebruar 2023, kell 18:55 (EET) == Vahetus läheduses == "Vahetus läheduses" on osadel juhtudel täiesti sobiv väljend. Seda ei pea igal pool asendama sõnaga "lähedal". [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 31. detsember 2022, kell 12:33 (EET) :: Muutsin seal, kus see on kantseliit. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 31. detsember 2022, kell 14:02 (EET) :: Lisaks oleks huvitav teada, kustmaalt läheb "läheduse" ja "vahetu läheduse" piir? "Enamuse" ja "valdava enamuse" piir? "Kohe" ja "koheselt" piir? "Varem" ja "varasemalt" piir? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 31. detsember 2022, kell 14:08 (EET) ::: Minu meelest tähendab "vahetus läheduses" midagi sellist nagu "kohe kõrval" või "juures". "Lähedal" võib aga olla kilomeetreid eemal. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 31. detsember 2022, kell 14:48 (EET) :::: Kui mingitel linnadel või riikidel on ühine piir, siis oleks asjalik öelda, et üks linn (või riik) '''külgneb''' teisega. Kui nii suurt täpsust pole vaja taga ajada, siis on alati parem öelda "lähedal". Muide, sattusin just hiljuti mingi artikli otsa, kus oli öeldud, et üliku maja asus linnamüüri vahetus läheduses. Kui ta maja oli linnamüüri külge ehitatud, siis öeldagugi nii, aga ilmselt siiski ei olnud. Nii et miks siis "linnamüüri vahetus läheduses", kui see oli "linnamüüri lähedal"? Mulle on õpetatud, et "vahetu lähedus" on enamasti siiski umbluu, peenutsev kantseliit, ning kindlasti mitte hea ja asjalik stiil. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 31. detsember 2022, kell 15:15 (EET) :::::"Kohe" ja "koheselt" ning "varem" ja "varasemalt" on samatähenduslikud. Nagu Velirand ütles, siis "vahetus läheduses" aga pole lihtsalt "lähedal", vaid "väga lähedal, (peaaegu) kõrval". "Enamus" on 50+ %, "valdav enamus" on sellest märksa ülekaalukam enamus. Need tähendused on erinevad ka siis, kui neil konkreetset piiri pole. Lõppude lõpuks pole ju selget piiri ka "suure" ja "väikese" või "kauge" ja "lähedase" vahel, aga see ei tähenda, et neid võiks vabalt teineteise vastu vahetada. Selliste suuruse, kauguse jm hinnangute juures tuleks muidugi võimalusel järgida kasutatud allika sõnakasutust. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 31. detsember 2022, kell 15:22 (EET) :::::: Kui "varem" ja "varasemalt" on samatähenduslikud, siis miks kasutada just topelttuletusega pikemat varianti? See ei ole entsüklopeediasse sobiv asjalik stiil. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 31. detsember 2022, kell 15:30 (EET) :::::::"Kohe" ja "varem" muutmise vastu ma ei vaidlegi. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 31. detsember 2022, kell 17:59 (EET) :: Kantseliiti iseloomustab hästi järgmine keelekoolitustel kasutatav kirjatükk, mille autor on mulle kahjuks teadmata, kuid tekst on guugeldades kergesti leitav. '''''„Punamütsike” kantseliidis''''' ''Käesolevaga edastame teile informatsiooni juhtumist seoses eelkooliealise alaealisega, keda vastavalt kohalikule tavale nimetatakse tema ebatüüpilise peakatte tõttu Punamütsikeseks.'' ''Eelnimetatud Punamütsikese emale toimetati kätte lihtkiri tema emalt, millega viimane teatas enda haigestumisest ja hooldusvajadusest, mille põhjal Punamütsikese ema otsustas vanaemale kätte toimetada saadetise, mis sisaldas toiduaineid ja ravimeid.'' ''Enne saadetise kättetoimetamise alustamist keelati Punamütsikesel tema ema poolt vanema õigustele toetudes kõrvale kaldumine saadetise kättetoimetamiseks kasutatavalt jalgteelt.'' ''Jalgteel astus Punamütsikesega kontakti looduses vabalt elav metsloom, kes kallutas teda ema poolt rakendatud keeldu otseselt rikkuma, mahitades teda metsasaaduste korjamisele. Uluk nõudis Punamütsikeselt õigusvastaselt selgitusi temal kaasas oleva toidu veoks kohandatud kandevahendi sisu kohta ja tegi Punamütsikest küsitledes kindlaks tema vanaema alalise elukoha.'' ''Toidunappuse tõttu sisenes uluk seepeale identiteedipettust kasutades vanaema eluruumidesse ja neelas eelnimetatud haiguse tõttu liikumisvõimetu isiku alla tahtlusega ta ära seedida.'' ''Punamütsikese jõudmisel eluruumi sooritas uluk taas identiteedipettuse esinedes seekord vanaemana ning pani seejärel toime teistkordse allaneelamise luues niiviisi teoobjekti paljususe.'' ''Elamu '''vahetus läheduses''' viibinud jahipidamisõigust omav isik sisenes ehitisest kuuldud heli peale, tehes kindlaks selle pärinemise ulukist. Seejärel tulistas jahipidamisõigust omav isik ulukit registreeritud tulirelvast tiheasustusalale tunginud uluki surmamiseks sätestatud korras.'' ''Surmatud uluki ebatavaline välimus andis alust arvata, et selle sees võib leiduda inimmaterjali. Selle kindlakstegemise eesmärgil avas jahipidamisõigust omav isik torke-lõikerelva abil surmatud uluki kõhuõõne, misjärel pääses sealt välja veel elusolev Punamütsikene, samuti eelnimetatu vanaema.'' ''Kui asjassepuutuvate isikute kohta ei ole välja antud arstlikku surmatõendit ega koostatud surmaakti perekonnaseisuameti poolt, tuleb eeldada nende elusolekut.'' :(Koolitusotstarbel vahendanud [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 20. jaanuar 2023, kell 15:53 (EET)) == Vikipeedia allikana == Oled märkinud artiklis [[Kate Summerscale]] ühe allikana inglisekeelset Vikipeediat. Võõrkeelset Vikipeedia artiklit eestikeelses artiklis otseselt allikate või viidete alaosas pigem ei märgiks, küll aga võib viidata nii nagu selles artiklis on tehtud ([[Bouvet' saar]]).--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 20. jaanuar 2023, kell 09:48 (EET) : Tänan soovituse eest! Siiski polnud teadmatus see põhjus, miks lisasin poolikule artiklile kohe sildi "Pooleli". [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 20. jaanuar 2023, kell 15:06 (EET) ::Vikiartikli allikaks märkimine on muidugi parem kui üldse allika puudumine, aga iseenesest pole see sobiv lahendus. Usaldusväärne allikas saab olla vikiartiklis viidatud vikiväline allikas, mitte vikiartikkel ise (jumal teab, milline võhik selle koostas, mis jama see võib sisalda ja mis kujul see hilisemal kontrollimise hetkel on). Seega inglisekeelsest vikiartiklist info siia toomisel tuleb märkida see konkreetne usaldusväärne allikas, mida inglise viki kasutas. Mis viitamise süsteemil viga on? Kui ükskõik mis kujul kirja panna teose autor, pealkiri, avaldamisaasta ja lehekülg, siis on lugejale juba arusaadav, millele väited tuginevad, ja kui formaat polegi selline, milles siin kokku lepitud, siis on tegemist vaid kosmeetilise ja lihtsalt parandatava puudujäägiga. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. jaanuar 2023, kell 15:56 (EET) ::Mainin selguse huvides, et osa mu ülal öeldust võib nüüd arusaamatu olla, sest kommentaari, millele vastasin, on muudetud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. veebruar 2023, kell 20:55 (EET) == Sporditulemused == Kas kauguse ja kõrguse tulemuste märkimisel ei ole mitte nii, et punktiga võib kirjutada nt "1.96", aga kui järgneb mõõtühik "m", siis tuleks kasutada koma (1,96 m)? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 16. veebruar 2023, kell 17:42 (EET) : Nii sobiks küll. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 16. veebruar 2023, kell 17:45 (EET) == Laboritest ja laboratooriumitest == Uudishimust: Miks yks teisest parem on? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 24. märts 2023, kell 10:26 (EET) : Labor on tänapäevane moodsa ja tegusa aja sõna, laboratooriumil on juba kopitanud mekk man. :) Labor on keeleökonoomne sõna, sellega on mõistlikum ka liitsõnu (nt labori+hiir, labori+insener, labori+juhataja, labori+meditsiin, labori+seadmed, labori+velsker jne) moodustada. Ning kui meil on juba "laborimeditsiin" ja "laboriseadmed", milleks siis veel pikka "laboratooriumi" kaasa vedada? : Võrdluseks: me ju ei räägi, et peame mobiiltelefoni "akumulaatorit" laadima, täiesti ametlikult on telefonil "aku". "Keevitustransformaatori" asemel on meil juba ammu "keevitustrafo", "informatsioonitunni" asemel "infotund" jne. Sellist vanade pikkade sõnade lühendamist peeti soovitatavaks juba ammu enne 1990. aastaid, aga seoses Eesti taasiseseisvumisega hoogustus see tendents eriti – keeleuuendusega kaasas käijad näitavad, et nad pole vanasse aega kinni jäänud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. märts 2023, kell 13:03 (EET) ==Jalgpallurite statistika== "Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel" ei kõla just palju korrektsemalt kui "Mängud ja väravad klubi eest liigas ja muudel võistlustel". [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 30. märts 2023, kell 08:01 (EEST) : Kahjuks on kogu see pealkiri lohisev ja asjaliku mõtteta. Mis oleks parem? Kas ehk "Mängud ja väravad klubis"? Aga venepärane tarind (kellegi "eest" mängima/sportima) ei sobi eestikeelsesse teksti kohe kindlasti mitte. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 30. märts 2023, kell 19:00 (EEST) ::@[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] see on toortõlge inglise vikist? [https://et.wikipedia.org/w/index.php?go=Mine&search=%22M%C3%A4ngud+ja+v%C3%A4ravad+klubi+eest%2C%22&title=Eri%3AOtsimine&ns0=1] "Appearances and goals by club, season and competition" - Küllap leiaks midagi keeleliselt korrektsemat. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 31. märts 2023, kell 10:09 (EEST) ::: Ilmselt küll. Mitmed aastat tagasi sai endale alus tehtud ja seda usinalt kasutatud. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 31. märts 2023, kell 12:57 (EEST) == Kasutatud kirjandus == Selline pealkirjade mehaaniline asendamine minu meelest pole hea. Ennem võiks proovida selle pealkirja all loetletud allikad reasisesteks viideteks ümber vormistada. Leksikone ja muiu allikaid, mis käsitlevad artikli teemat põgusalt, ei tarvitse "Kirjanduse" alla lisada. Osas artiklites nagu [[Ökooptimism]], kus juba on viide sama allikaga, võiks "Kasutatud kirjanduse" alaosa (nüüd "Kirjandus") lihtsalt eemaldada. Mõnes artiklis nagu [[Guity Novin]] võinuks "Kasutatud kirjandusest" saada pigem "Välislingid". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. märts 2023, kell 19:24 (EEST) : Mõnest kohast eemaldasingi, mõnes kohas oli tegu sisuliselt hoopis viidete jaotisega, mõnes kohas muutsin järjekorra õigeks, parandasin asju, milles olin kindel. Minu eesmärk ei olnud ühe ööga tervet seda valdkonda korda teha, kui teised pole seda tosina aasta jooksul suutnud ... Aga positiivseid muudatusi te ju ei märka ... [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 30. märts 2023, kell 19:34 (EEST) :: Nojah, ei saanud korda ja nüüd on teistel raskem märgata, et asi pole korras. :: Märkan küll, et lisaks sellistele muudatustele teed ka palju kasulikke muudatusi. Aitäh selle eest! :) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. märts 2023, kell 20:37 (EEST) ==Pea== Nüüd vist korjad sõna ''pea'' 'peaaegu' igalt poolt ära? Sellest on kirjutatud [http://keeleabi.eki.ee/artiklid/peagu.html siin]. Mina saan aru, et seda sõna on peetud teatud väljendites imelikuks, mitte seda ei peeta selles tähenduses kõikjal ebasoovitavaks (ÕS ka iseenesest jätkuvalt tunnistab seda tähendust). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2023, kell 21:16 (EEST) : Seisuga 22.03.2023/13.01.2023/14.03.2023 kirjeldab Sõnaveeb [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/pea/1 pea] kolmeti...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>&#160;Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. aprill 2023, kell 21:37 (EEST) :: Esiteks ei muuda ma selle muudatusega (pea > peaaegu) ühtki seni õiget asja valeks, vaid semantiliselt täpsemaks. :: Teiseks olen kümnetes artiklites märganud, et seal ongi "peadega" paras segadus (st ühes tekstis on "päid" läbisegi nende eri tähendustes). :: Kolmandaks on viidatud Hommikulehe artikkel üsna vana ja pärast seda on seisukohti mitu korda muudetud; seisukoht, et argikeeles kasutatagu kõnealust sõna vabalt, aga asjalikus tarbetekstis mõjub see nagu inglastel kokni, pole ülejäänutest mitte kriipsugi halvem. Igal juhul peaks Vikipeedia olema neutraalne ja objektiivne ka semantikalt ja stiililt, mitte ainult sisult. :: Neljandaks: kas Vikipeedia adminnidele on antud nüüd hiljuti mingi eriülesanne käia tänitamas veel tegemata stiiliparanduste pärast? Ma olen täitsa palju võimalikke "pea > peaaegu" asju juba teadlikult (st läbikaalutletult) vahele jätnud, aga Teie mittefiloloogina võtate ikka vaevaks igaks juhuks maha teha semantika- ja stiilivalikuid, mida te ilmselt ei mõista? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 2. aprill 2023, kell 22:15 (EEST) ::: Ma ei taha niisama norida. Kui muude lihtsamini mõistetavate paranduste kõrvalt tehakse ka selliseid parandusi, mis paistavad lihtsalt õige õigeks parandamisena, siis ma vaatan sellest mööda. Aga kui massiliselt mingit sõna ilma selge vajaduseta ära kaotada, siis tundub, et teistele surutakse ülemäära peale isiklikke stiilieelistusi. Jääb ka mulje, et Vikipeedia keel jääb sedasi vaesemaks. Ma arvan, et sedasorti asjaga ei pea teised tingimata leppima ja vähemasti peaks saama selle üle arutada (hea oleks, kui seda saaks teha laiemas ringis). ::: Selle viimase hoogtöö parandustes (nt [[Eri:Erin/6366106|see]] ja [[Eri:Erin/6366193|see]]) mulle ei hakanud praegu silma kasutusi, mis võiksid segadust tekitada nii nagu see "pea põlvini" võib-olla mõnes kohas tekitaks. Semantiliselt jäi neis parandustes sisu minu meelest sama täpseks nagu enne, kuna sõna ''pea'' oligi kasutatud samas tähenduses 'peaaegu'. See oli konteksti põhjal selge. Vahe on ainult selles, et sõnal ''pea'' on rohkem teisi tähendusi, aga homonüümide kasutamist iseenesest ju peeta halvaks stiiliks. ::: Vikipeedias pole päris heaks tooniks tugineda ainult või eeskätt enda autoriteedile (sellest lähemalt inglise keeles [[:en:WP:EX|siin]]). Ka n-ö ekspertkasutajad peaks viitama ja arutama, kui nende parandused tekitavad küsimusi. Vabandust, aga lihtsalt sõna argikeelseks tembeldamine ei ole veenev. ::: Ma viitasin eespool viimasele ÕS-ile ja Erelti varasemale artiklile. ÕS muuseas sisaldab stiilimärgendeid. Erelt enda artiklis heidab ette sõna ''pea'' liigset tarvitamist, aga ta ei laida siiski maha selle sõna ühtegi konkreetset tähendust. Ta ütleb vaid, et see sõna on tema meelest teatud väljendites imelik. Argikeelsusest ta ei räägi. Mis siis on vahepeal muutunud või miks arvad, et sõna ''pea'' stiilivarjundid on viimasel ajal muutunud? Millistest allikatest või millest muust selles küsimuses veel lähtuda? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2023, kell 20:34 (EEST) ::::Ma ei näe, et Pikne oleks kusagil tänitanud. Ta lihtsalt ütles, et ei pea teatud muudatusi vajalikuks ja selgitas miks. Mida ta oleks pidanud teistmoodi tegema? Nii hullusti eesti keelega vast pole, et selle nö õiget stiili on võimelised mõistma vaid eriharidusega inimesed ja ülejäänute (koos põhjendusega) esitatud arusaam ei vääri isegi välja ütlemist. Kuidas selle stiiliga ikkagi on, peaks selguma argumenteeritud ja võimalusel autoriteetsetele allikatele toetuvas arutelus (ja see on siin ka õnneks olemas). Iga su enda toimetamisotsus tähendab sisuliselt, et sa polnud nõus eelneva toimetaja otsusega. Samamoodi pole teised mõnikord nõus sinu otsusega. Nii Vikipeedia töötabki ja ühelgi osapoolel pole põhjust teise peale pahaseks saada. Kusjuures ülekaalukas osa su toimetamisotsustest on valjult või vaikimisi heaks kiidetud, seega kokkuvõttes on su tehtud tööga küllaga põhjust rahul olla nii sul endal kui lugejatel :) --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. aprill 2023, kell 19:53 (EEST) ==Hetkel== Kordan siin enda mujale kirjutatud kommentaari: "Vikipeedia ei ole [[reportaaž]]ide esitamise koht, seega ei ole asjakohane siin teatada, mis ja kuidas '''hetkel''' on. Kui teatmeteoses on fikseeritud mingi kiiresti muutuda võiv andmete seis, siis tuleb sellele lisada ka faktiline ajamäärus, mis seisuga need andmed on fikseeritud. "Hetkel", "hiljuti", "viimasel ajal", "täna" jne ei ole selleks sobivad ajamäärused." [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 20. aprill 2023, kell 21:28 (EEST) : Lisan siia otsitabeli:[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>&#160;Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. aprill 2023, kell 22:18 (EEST) {{Veergude loend|laius=8em| * {{search link|"Hetkel"||}} * {{search link|"hiljuti"||}} * {{search link|"viimasel ajal"||}} * {{search link|"täna"||}} * {{search link|"täna on"||}} * {{search link|"tänaseks on"||}} * {{search link|"tunnustusi"||}} }} :Juhin tähelepanu sellele, et kui kasutatakse automaatloendurit vms automaati, siis võivad ka "hetkel" või "täna" olla õigustatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2023, kell 04:08 (EEST) == U17 vs U-17 == Tere! Kõigepealt tänan artiklite üle käimise eest ning üritan jälgida muudatusi mida viid sisse, et neid edaspidi vältida. Küsimus tekkis nt U17 vs U-17. Osades kohtades oled ära parandanud U-17 -> U17, samas teistes kohtades (ka samas artikliklis) mitte. Ma olen kirjutanud seni sidekriipsuga, kuna üldiselt on algartiklites kirjutatud sidekriipsuga. [[Kasutaja:Angmar Brekker|Angmar Brekker]] ([[Kasutaja arutelu:Angmar Brekker|arutelu]]) 29. aprill 2023, kell 11:19 (EEST) : Aitäh! Olen küll veendunud, et seal ei peaks eesti keeles tähe ja arvu vahel sidekriipsu käima (samamoodi nagu nagu ingliskeelses tekstis on '''3-D''' ja eestikeelses '''3D'''), aga kavatsen kunagi nende U-ga vanusetähiste teemat terviklikult käsitleda (uurida ja analüüsida senist kasutust, küsida ka spordifunktsionäride ametlikke seisukohti, spordiajakirjanike praktilisi kogemusi jne), et siis hiljem juba mingid läbivad parandused/ühtlustused teha. Nimelt olen märganud, et keegi on Vikipeedia artiklites püüdnud võõrapärastest vanuse-U-tähistest lahtisaamiseks hakata nende asemel kirjutama pikemat heietust ("kuni 17-aastaste vanuseklass", "kuni 17-aastaste võistlused", "17-aastaste ja nooremate võistlused" vms). Selliste paranduste eesmärk on arusaadav (nt tädi Maali tõesti ei pea välismaiseid lühendeid tundma, aga tahab ka aru saada), aga sageli mitte just igast aspektist kõige ratsionaalsem. Pean veel kaaluma, kuidas kogu seda süsteemi kujundada, sellepärast pole ma U17 (ja muude selliste U-lühendite) muutmist/ühtlustamist lihtsalt veel süsteemselt ette võtnud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. aprill 2023, kell 15:31 (EEST) == -sesse == Sõnade -sesse lõpuga paralleelvorme minu meelest pole tarvis süstemaatiliselt ära kaotada nii nagu [[Eri:Erin/6389350|siin]] või [[Eri:Erin/6389449|siin]]. Need paralleelvormid on korrektsed. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. aprill 2023, kell 19:56 (EEST) == Gooti tähestik == Märkus minu poolt: gooti tähestik ei võrdu gooti kirjaga. Gooti tähestik loodi gooti keele jaoks 4. sajandil ja on see https://en.wikipedia.org/wiki/Gothic_alphabet, gooti kiri on keskajal tekkinud kirjatüüp, mille alla käivad tekstuur, rotund, fraktuur, švaabi kiri jne kuni kolmekümnendate aastate uusgooti fontideni välja. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 17. mai 2023, kell 16:02 (EEST) : Tänan selgituse eest ja olen nõus, et kuna gooti tähestiku kohta on nüüd asjalik artikkel olemas, on "gooti tähestik" mainitud kohas täiesti omal kohal. Samas eelistan ma lähtuda esmaallikana võõrsõnade leksikonist, mis ütleb sõnaselgelt järgmist: ::gooti kiri (< goodid) ::1. täpsemalt fraktuur (2), pms Põhja-Euroopas kasutusel olnud kirjalaad ::2. gooti keele kirjapanemiseks kasutatav tähestik ::3. gootikale omased kirjalaadid : Küll ei saa ma aga nõustuda Vikipeedia artiklis "Gooti kiri" esitatud värske väitega, et nimetus "gooti kiri" on pelgalt '''kõnekeelne'''. Eelmine eesti keele käsiraamat ütleb: "Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest." Ma ei ole veel leidnud ühtki autoriteetset eestikeelset allikat, mis väidaks, et "gooti kiri" on '''kõnekeelne''' nimetus, seda üllatavam on lugeda, et alates 18. maist 2023 on Vikipeedial alust seda väita. Aga millisel allikal see väide põhineb? : Gooti kirja olemust on minu arvates kenasti selgitanud Peeter Päll artiklis [https://keeleabi.eki.ee/pdf/ks6_047.pdf "Gooti kirja reegleid"]: "Meil räägitakse gooti kirjast, aga see on õieti suur kirjatüüpide pere, millele on omane tumedus ja kokkusurutus. Selle kirja liigid on nt tekstuur, ümargooti ja švaabahher, ent meil levinuim kuju oli fraktuur. Vastanduses gooti kirjale kasutatakse terminit antiikva, need on meie tänapäeva tähekujud, mis lähevad otsesemalt tagasi roomlaste klassikalistele tähekujudele (kust küll puudusid väiketähed)." Kui Päll on kasutanud sõnastuses väljendust "meil räägitakse gooti kirjast", ei tule seda tõlgendada nii, nagu oleks oleks nimetus "gooti kiri" degradeeritud täpsema termini olemasolu tõttu kõnekeelseks. Kindlasti mitte! Kui näiteks ehituse oskuskeeles öeldakse "akna" kohta "ava", ei tähenda see, et kirjakeeles seni kasutatud ja kasutatav "aken" on järsku "kõnekeelne". : Gooti tähestiku artikli eest aga suur ja siiras tänu, seda oli väga vaja! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 18. mai 2023, kell 15:46 (EEST) ::Võib-olla ma siis tean kõnekeelse tähendust erinevalt ja sellepärast eksisin. Igal juhul on see lai ja ebamäärane, samas väga levinud üldnimetus, mis ei kirjelda ühtegi neist väga erinevatest kirjastiilidest lähemalt. Näiteks rotund on gooti kiri, aga sellele ei ole iseloomulik tumedus ja kokkusurutus. Tegelikult schwabacher pole ka kuigi kokkusurutud oma pigem mandlikujuliste aga elegantsete vormidega. Isegi fraktuur on võrreldes tekstuuriga küllaltki kerge üldpildiga. Murtud kaared on neil kõigil, nii et hoopis see on ühine tunnus (saksa keeles Gebrochene Schrift). Õigupoolest pean spekulatiivseks ja anakronistlikuks ka väidet kirja n-ö kujundamise kohta gooti kunsti printsiipide järgi (esineb nt Ivar Sakki raamatus), sest gootika oli paljuski mitte dekoor, vaid inseneriteadus; gooti kiri, vähemalt selle varasem vorm tekstuur võis olla laisule kasutuse ja kirjaruumi kokkuhoiu tulem. Ma ei tea, mis materjali järgi P Päll ütleb. et fraktuur on kõige levinum, eelkõige oli fraktuur gooti kirjade perekonnas kõige hilisem vorm, nn piiblikiri, mis levis laialt fraktuuris trükiste pärast, varasemad laisulekirjad aga olid käsikirjades samuti igal pool levinud ja mitte vähem kui fraktuur 17.-19. sajandil. Jah, tegelikult kas mitte Gutenbergi piibel jt polnud ka tekstuuris, nii et juba see paljunes trükis. Kirjatüüpide taaselustamine 20. sajandil tõi midagi neist vanematest vormidest ka uuemasse konteksti (nt 1930. aastate nö natsikirjad, Schaftstiefelgrotesk, 1960.-1970. aastate mängud ajalooliste kirjadega meilgi), nii et fraktuur enam polnud ainuvalitsevana pildil.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 18. mai 2023, kell 18:14 (EEST) ::Võõrsõnade leksikonist võid lähtuda, aga need seal on hõlmavuse ambitsiooniga, siiski väga ebamäärased selgitused. Mida näiteks tähendab "gootikale omased kirjalaadid"? Miks on fraktuur ainuke, mille kohta tohib "gooti kiri" öelda? Ja see, et gooti kirja peetakse vSL-s gooti tähestiku sünonüümiks, tuli mulle õigupoolest täieliku uudisena.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 18. mai 2023, kell 18:20 (EEST) ::: Tänan jälle huvitavate arutluste eest! Selgitan omakorda: ei, võõrsõnade leksikon ei ütle, et gooti kiri ja gooti tähestik '''on sünonüümid''', vaid seda, et gooti kirja tähenduses '''võidakse mõelda/käsitleda''' seal loetletud asju. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 18. mai 2023, kell 18:27 (EEST) Kõnekeelsusele viidatakse siin: "g´ooti kiri et kõnek" https://www.eki.ee/knab/lgv/xxx.htm#98002014 [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 19. mai 2023, kell 00:39 (EEST) : Oo, suur tänu! Paistab, et seda on mainitud erandina vaid teaduslikus allikas, aga mitte üldkeelesõnastikes. Vikipeedia pole teaduslik allikas, seega võiks jätta esimeses põhilauses rõhutamata, et gooti kiri on kõnekeelne (nagu te juba muutsite, suur tänu!), küll aga võib toonitada oskuskeelespetsiifilisust nende terminite juures, mis ei kuulu otseselt üldkeelde. Mis puutub Pälli väga põgusasse lühikäsitlusse, siis minu arvates on ta maininud vaid kõige olulisemat, mis on seotud eesti keele ajaloolises arengus olulist rolli mänginud kirjasüsteemide/-kujude/-mõjutustega, kuid jätnud vähem tähtsana välja paljud muud huvitavad aspektid (sh ka polügraafia- ja tüpograafianüansid). Tänapäevased keelekorraldajad on korduvalt maininud, et nad annavad küll õigekirjanõu, kuid hoiduvad teadlikult kommenteerimast visuaalist tulenevaid erijuhtumeid, pidades nende erijuhtumite all silmas muidugi eeskätt tänapäevaseid turundusotstarbel kasutatavaid fondikasutusvigureid. Aga küllap aitab see mõista ka Pälli üldistusastme ja näidete valikuid minu viidatud gooti kirja reeglite artiklis. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. mai 2023, kell 20:00 (EEST) == Punane raamat == Artiklid nagu [[Aasia aksüüris]] viitavad allikale, kus on just nimetus "punane nimestik", mitte "punane raamat". Tundub, et mujal allikates kasutatakse ka tänapäevase Eesti punase raamatu kohta pigem nimetust "punane nimestik". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. mai 2023, kell 17:14 (EEST) : Olen pidanud nõu ühe kauaaegse Keskkonnaministeeriumi materjalide tõlkijaga, kes soovitas eesti keeles seal, kus vähegi võimalik, siiski nimetust "Eesti punane raamat" edasi kasutada, sest # teos on ilmunud raamatuna ainult pealkirjaga "Eesti punane raamat"; # uuemates dokumentides selle nimetamine "ohustatud liikide nimestikuks" või "punaseks nimestikuks" olevat tingitud samasugusest eurokantseliidi eripärast, mille tõttu nimetatakse juba paljudes eurotekstides silmatilku meditsiiniseadmeks ja porgandit puuviljaks. Aga kas sellist eesti keelt me tahtsimegi? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. mai 2023, kell 17:29 (EEST) #:Aga sisuliselt on ju tegemist nimestikuga ja raamatu väljend pärineb ajast, mil nimestikke esitati peamiselt raamatu kujul. Punane nimestik on samapalju punane raamat kui porgand on puuvili - ainult teatud spetsiifilises kontekstis. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 24. mai 2023, kell 19:09 (EEST) #:: Selle teose eesti keeles punaseks '''raamatuks''' nimetamine lepiti kokku juba millalgi enne 1975. aastat, ehkki oli teada, et ülemaailmse looduskaitseliidu analoogse teose üldkasutatav pealkiri on "IUCN Red '''List'''" (mitte Red '''Book'''). See oli algselt looduskaitseinimeste (Jaan Eilart jt) toonane kokkulepe, millest on saanud eesti keelekultuuris poole sajandi pikkune keeletraditsioon. Selliseid aastakümneid vastu pidanud keeletraditsioone (sh selliseid, mis austavad põhimõtet, et me ei tõlgi võõrkeeltest nimesid (kui üldse!), nimetusi ja mõisteid nii robustselt, et välja tuleks "jaitsekamennaja doroga'ga" võrreldav monstrum või et Bluetooth oleks kirjakeeles "sinihammas" ja Microsoft "pisipehme") on meil päris palju. Üks üliusin tõlkiv vikipedist hakkas mõni aasta tagasi Vikipeedias kõiki eestikeelseid (inimese anatoomia valdkonna) "elundkondi" kohati "organisüsteemideks", kohati "elundisüsteemideks" ümber tegema, sest ingliskeelne mõiste on ju ometi ''organ system'' (''sic!''). Aga tõlkimine polegi nii imelihtne töö, kui mõni julge pealehakkaja kipub arvama; peale üksiksõnade põhitähenduse ja tõlkevaste tuleb tunda ja arvestada veel palju muudki, isegi keeleuuenduse ja keeletraditsioonide seoseid ja tasakaalustamist ... [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. mai 2023, kell 19:58 (EEST) : Raamat pealkirjaga "Eesti punane raamat" ilmus viimati 1998. aastal ja praegu vist ei ole kavas uuemat nimestikku raamatu kujul välja anda. Nimestikku uuendatakse pidevalt. Näiteks samust Aasia aksüürist 1998. aastal ilmunud raamatus polnud. : Ingliskeelse raamatu algsete trükkide pealkirjas oli "Red Data Book". Eestikeelsele raamatule küllap pandi pealkiri selle järgi. : "Nimestik" või "ohustatud liikide nimestik" on siin lihtsalt sisu kirjeldused. Traditsioon iseenesest võib muutuda. Teise nimetuse eelistamise põhjused võivad olla muu hulgas ka need, mille pärast "Red Data Bookist" sai "Red List". Siin ei näi olevat põhjust rääkida lihtsalt oskamatust tõlkimisest või kantseliidist. Võib-olla varem eelistatati keskkonnaministeeriumi materjalide tõlkimisel nimetust "punane raamat", aga nende uuemates materjalides ei näi sellist eelistust olevat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. mai 2023, kell 16:39 (EEST) == Kommenteerisin artiklit "Telelavastus" == Kopeerin ka siia iseenda kirjutatud kommentaari, mille kirjutasin artikli "Telelavastus" arutelulehele eksitava ametinimetuse "telelavastaja" asjus. -------------------------- Siin on kahjuks puder ja kapsad kokku pandud. Sellist koondnähtust nagu "telelavastaja" pole tegelikult olemas. Vähemalt ETV-s (kus ma olen üliõpilasena televisioonipraktikal olnud ja hiljem kolm aastat toimetajana töötanud) on telerežissööri, mitte telelavastaja ametikohad. # Telelavastuse korral on tegu kahe lavastusaspektiga: kõigepealt tehakse draamalavastus ja sellega paralleelselt või veidi hiljem telesaate režii. # Telelavastuse lavastab dramaturgiliselt draamalavastaja (tavaliselt teatrilavastaja oskustega inimene, kes ei pruugi olla telekanali koosseisuline töötaja). # Telerežissööri põhiülesanne on teha televisiooni spetsiifikat tundes ja arvestades telesaateid. Tema teeb telelavastuse kui telesaate režii. # On täiesti võimalik, et üks inimene on omandanud mõlemad erialad ning võtnud enda peale mõlema mainitud töötaja ülesannete täitmise, aga sellegipoolest ei moondu tema ametinimetus siis telerežissöörist telelavastajaks. Saate tiitrites võivad siis olla märgitud ta mõlemad rollid (nt eraldi "näidendi lavastaja" ja "telerežissöör"), aga vähemalt seni pole olnud kombeks teda tiitrites nimetada "telelavastajaks". (Erandeid võib ju leiduda, näiteks kui mõni saate monteerija on kellegagi kihla vedanud, et ta kirjutab tiitritesse nimme "telelavastaja".) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 24. mai 2023, kell 18:58 (EEST) ==Näitlejanna== Minu meelest sõna "näitlejanna" on igati aktsepteeritav ja seda ei peaks ära muutma. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 31. mai 2023, kell 15:53 (EEST) : Sellest on Vikipeedia aruteludes aastate jooksul korduvalt juttu olnud, et ilma mõjuva põhjuseta ei sobi teatmeteoses inimeste sugu rõhutada. Amet ja elukutse on "näitleja", mitte "näitlejanna". Me ju ei kirjuta isikumääratlusse, et keegi on majandusteadlanna või arstinna või raamatupidajanna. Näitlejannaks nimetame ehk sugu väljendame sõnaliselt peamiselt vaid siis, kui naisnäitleja eesnime järgi võiks ekslikult arvata, et tegu on hoopis meesnäitlejaga. (Näiteks leidub eesnimesid, mis mõnes kultuuris on meeste-, aga mõnes kultuuris naistenimed, ja vastupidi.) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 31. mai 2023, kell 16:11 (EEST) == Kes teeb Vikipeedias SALAJA automaatseid keeleparandusi ja on sellega juurde tekitanud tuhandeid keelevigu? == Olen juba korduvalt märganud, et keegi hea tehnilise taibuga inimene on harrastanud Vikipeedias salaja (mingite tehniliste võtetega ja artikli ajalukku sellest kõigile nähtavat jälge jätmata) massiliste automatiseeritud keeleparanduste tegemist. Kusjuures on näha, et keeletoimetajatega pole selliseid parandusi kooskõlastatud. Tahan teada, kes teeb ja kust ta võtab õiguse paljude keeletoimetajate aastate jooksul nähtud töövaeva jalge alla tallata. Näiteks nüüd avastasin (pärast juba paljude muude juhtumite leidmist), et Vikipeedia on sel moel jõuga täis puistatud suurte algustähtedega nimetiitleid "Vabariigi President". Millega on tekitatud näiteks sellised keeleliselt vigased laused nagu "Läti saadik XXX kohtus Vabariigi President Arnold Rüütliga". Toon selle näite varal välja, millised vead juurde tekitati. # Loogikaviga. Kui lauses on mainitud Läti saadikut, siis tuleks tema kõrval mainida Eesti presidenti, mitte "Vabariigi Presidenti". Sest võrrelda tuleks ju võrreldavat ja kõrvutada kõrvutatavat, teisisõnu: samasse kategooriasse kuuluvaid või vähemalt samal üldistustasandil olevaid asju/nähtusi. # Kui varasemas lauses on olnud õigesti ühildunud tekst "kohtus president Arnold Rüütliga", siis sõna "president" asemele sõnaühendi "Vabariigi President" surumise tagajärjeks on grammatiline ühildumisviga. # Selle lükkega kõige massilisemalt tekitatud viga on isikunime ees tiitli "Vabariigi President" suurte algustähtedega kirjutamine. No millal ükskord saab sellistele "keeleparandajatele" selgeks, et inimese ametinimetus on "president" ja see kirjutatakse väikse algustähega ning sõnaühend "Vabariigi President" kirjutatakse suurte algustähtedega ainult siis, kui mõeldud on riiklikku institutsiooni (mitte ametinimetust koos konkreetse isiku nimega)? Kleebin siia uuesti EKI keelekorraldaja Maire Raadiku artikli, kus ta on neid ametinimetuse- ja institutsiooniteemasid käsitlenud. : ''Kes on meie riigipea?'' : ''Oleme ära õppinud, et kui mõtleme presidendi institutsiooni, võime kirjutada asutusenimetuste reegli järgi ehk suurte tähtedega: Vabariigi President. Nii on kirjas ka seadustes: Vabariigi President on Eesti riigipea; Vabariigi Presidendi valimise korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus; Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu korralised valimised jne.'' : ''Tavaliselt on meil siiski sagedamini vaja rääkida ja kirjutada konkreetsest inimesest, kes on parasjagu sellesse ametisse valitud. Sel juhul järgime reeglit, mille kohaselt käivad mis tahes ametimehed väiketähega: president (nagu peaminister). Kui Toomas Hendrik Ilves peab nt Tartu ülikooli juubeliaktusel kõne, ei tule kavva kirjutada mitte Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, vaid president Toomas Hendrik Ilves, ning kui kellelgi meist on vaja Toomas Hendrik Ilvese poole pöörduda, sobib kirjutada või öelda austatud president või austatud härra president, austatud president Ilves või austatud president Toomas Hendrik Ilves, samuti härra president või härra president Ilves.'' : ''Seega, vaikimisi on president meie riigipea (nagu peaminister on meie valitsusjuht). Kui räägime muudest, alles siis peame hakkama täpsustama: kohtusid Eesti ja Soome president (väga ametlikult: Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi president); Eesti Panga presidendiks valiti Andres Lipstok.'' : ''Kui kõrvutame oma riigipead ja muude institutsioonide juhte, võiks esimene neist jääda ikkagi lihtsalt presidendiks: president Toomas Hendrik Ilves kohtus Eesti Teaduste Akadeemia (vähem ametlikult: Eesti teaduste akadeemia) presidendi Richard Villemsiga. Kui siiski soovitakse lisada täiendit, sobib Eesti-siseses kontekstis kasutada riigi, nt riigi president ja teaduste akadeemia president.'' : ''Ametist lahkunud president säilitab oma tiitli. Kui pöördume Arnold Rüütli poole, saame jätkuvalt öelda president, temast rääkides või kirjutades võime vajaduse korral täpsustada, et ta on endine president, ekspresident.'' : ''Maire Raadik'' : Vahendanud [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. juuni 2023, kell 17:39 (EEST) :: Et keegi sedasi salaja parandas, on väga ebatõenäoline. Artiklisse [[1938]] lisati "Vabariigi President" näiteks neis 2006. aasta muudatustes: [[Eri:Erin/287079]], [[Eri:Erin/287059]]. Ajaloost on näha, et enne sinu viimast parandust pole neid "Vabariigi Presidente" muudetud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. juuni 2023, kell 20:09 (EEST) == Subjektiivne muudatus == :Tervist! :Silmasin teie muudatust oma loodud lehel jooksjast 'Olavi Allase' ning lükkasin selle tagasi. Nõustun, et mõni segment kisub informatiivse teksti puhul liiga ilukirjanduslikuks. Olen tänulik, et olite valmis oma aega korrastamise peale panustama, kuid mõni teie poolt tehtud tekstisisene muudatus oli äärmiselt subjektiivne. Aasta on selle loomisest möödunud, olen nüüd muutunud mees. Vaatan lehe esimesel võimalusel ise uuesti üle. :Lugupidamisega :MightiestCat [[Kasutaja:MightiestCat|MightiestCat]] ([[Kasutaja arutelu:MightiestCat|arutelu]]) 5. juuni 2023, kell 18:58 (EEST) :: Tänan, et märkasite, et artiklit on toimetatud. Aga mille täpselt ma seal teie arvates '''subjektiivseks''' muutsin? Olen üle 40 aasta töötanud kutselise toimetajana ja minu hinnang on, et teie artikkel võinuks sobida hästi näiteks teie blogisse või teie isiklikule veebilehele, aga entsüklopeedias tuleb esitada vaid entsüklopeedilise tähtsusega fakte ning teha seda asjalikus ja neutraalses stiilis. Toon mõned näited, mis ja miks minu kui toimetaja arvates entsüklopeediasse ei sobinud. :* Teie isikuartiklis pole vaja uuesti üle korrata, millistel distantsidel on Enn Sellik rekordeid püstitanud – need on faktidena juba tema isikuartiklis kirjas. :* Entsüklopeedia isikuartiklis pole vaja pikalt heietada, et "suundus edasi õppima Türi Majandusgümnaasiumisse, mille lõpetas ...", entsüklopeedias on oluline selge fakt, mis koolis, millal ja mis erialal te olete õppinud. Kooli suundumise ja selle läbimise protsessi pole vaja informatiivses lühiartiklis pikemalt kirjeldada. Lisaks mõjub eksitavalt ka fraas "edasi õppima", mida sagedamini kasutatakse siis, kui õpinguid jätkatakse kõrgkoolis või ametikoolis (st mitte keskkooli-/gümnaasiumiastme kontekstis). :* "Türi Majandusgümnaasiumisse, mille lõpetas 2011. aastal (vt. Türi Ühisgümnaasium)" – siin tuleks kinni pidada vikindamisreeglitest, mitte hakata jutustavas lauses kordama üle tõsiasju, mis on Vikipeedias kirjas vastava kooli artiklis. :* "Spordipisiku leidmine" ei sobi kindlasti entsüklopeediasse, see ei ole informatiivne ega asjalik stiil. :* "Peale gümnaasiumi soovis Allase õppida Sisekaitseakadeemias politseiametnikuks, kuid avaldus piirdus sisseastumiskatsetega, mis terviseprobleemide tõttu lõpetamata jäid." – entsüklopeedia seisukohalt pole oluline, millised unistused teil elus täitumata on jäänud, vaid olulised on kaalukat ühiskondlikku tunnust pälvinud faktilised saavutused, millega te olete töös või spordis hakkama saanud. :* "Hetkel on staieri koduklubiks Tartu Spordiselts Kalev." – ajamääratlus "hetkel" ei sobi entsüklopeedia isikuartiklisse, kuna entsüklopeedia pole reportaaž. Saav kääne ("koduklubiks on...") toonitab olukorra ajutisust, entsüklopeediasse sobib paremini asjalikku stiili kuuluv kindlust kinnitav nimetav kääne ("koduklubi on ..."). :* "... Pärna järsu lahkumise tõttu" – entsüklopeedias ei sobi kunstilist mõistujuttu ajada; kui inimene suri, siis tulebki seda väljendada kõigile üheselt mõistetava faktina lihtsalt ja selgelt – suri. :* "Olavi Allase hoiab Järvamaa rekordeid nii 800 meetri, 1000 meetri, 1500 meetri kui ka 2000 meetri jooksus." – distantse pole vaja paksu kirja panna, samuti pole vaja korrata iga arvu järel sõna "meetri". :* "... kust pääses tagasi Eestisse lähedaste ning teiste toetajate abiga" – Vikipeedia pole tänuraamat ega reklaamiplatvorm, mille kaudu neid inimesi nüüd igavesti tänada, reklaam on Vikipeedias otsesõnu keelatud. :* "... kus distantsilt suhtlus Soomiga jäi ajapikku napiks" – hoolimata sellest ainukesest subjektiivsest asjaolust, milles mind saaks ehk selle toimetamistööga seoses kaudselt süüdistada, et just nimelt härra Soom on juhtumisi olnud ka minu kergejõustikutreener, jään ma endale kindlaks, et mainitud tekstilõigus ei sisaldu entsüklopeedilise väärtusega fakte. :: Lõpetuseks: see on teist väga vapper, et te eduka sportlasena kirjutasite endast ise Vikipeediasse artikli (sest kes siis teie saavutusi veel paremini teaks kui te ise), aga palun olge veel ka nii vapper, et lepite sellega, et Vikipeedia on entsüklopeediline teatmeteos, kuhu kuuluvad vaid kõige tähtsamad faktid, mis on kirja pandud neutraalses, informatiivses ja asjalikus stiilis. Memuaaride ja ilujutu koht on kuskil mujal. :: Soovin teile spordis palju edu! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. juuni 2023, kell 22:02 (EEST) :::Tervist, jätan öeldu meelde. Väga huvitav, et ka teil on ajalugu legendaarsete Eesti treeneritega. :::Hahah, lisapunktina mainin ära, et mul ei ole kahjuks au olla Olavi Allase. Olen ise jooksja ning Eesti jooksu suur fänn ning eelmisel aastal oli plaan jäädvustada ajalukku Eesti jooksu suuremalt mõjutanud staierid, kuid ajaga on/oli nii nagu on. Tahaks ka teiste jooksjate kohta informatsiooni EMV medalitest ning VEM-ide, EM-ide jne. kohta, kuid kui tulemused on enne aastat +-2010, läheb selle kogumisega üsna keerukaks. :::Ja kuidas ma nii palju tean? Ütleme nii, et nii kitsas ringkonnas, siseringis, ei ole raske informatsiooni saada. Ega ma siis, ma ei tea, mõni Kristina Pärtelpoeg pole, kes endast artikli kirjutaks. [[Kasutaja:MightiestCat|MightiestCat]] ([[Kasutaja arutelu:MightiestCat|arutelu]]) 6. juuni 2023, kell 16:18 (EEST) :::: Tore. Kuid edaspidi ärge palun tühistage Vikipeedias toimetusparandusi, mis teile lihtsalt ei meeldi, ega sildistage mittemeeldinud parandusi "subjektiivseteks". [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 13. juuni 2023, kell 18:16 (EEST) ==Tehnilise abi küsimine== :Tervist, nägin, et olete ka teinud muudatusi Jaak Madisoni eestikeelsel Vikipeedia lehel. Lisasin täna uuendatud pildi (kopeerisin pildi lingi saksakeelselt Madisoni lehelt, seega autoriõigustega peaks korras olema, kui juba Vikipeedias kasutatakse), kuid ei suuda leida viisi eemaldada pildi ümber tekst "<nowiki>[[Fail:Ukraine- MEPs calls for stronger measures and solidarity - 51927170587|200px|Jaak Madison]]</nowiki>". Kirjutan kuna näen, et olete Vikipeediat pikemalt kasutanud ja ehk oskate aidata teksti eemaldamisega nii et pilt alles jääks? [[Kasutaja:EestiViki|EestiViki]] ([[Kasutaja arutelu:EestiViki|arutelu]]) 27. juuni 2023, kell 16:45 (EEST) :: Kahjuks ma pole nii hea tehniliste asjade tundja, seega jätaksin selles vallas nõuandmise teiste hooleks. Võib-olla keegi administraatoritest, näiteks @[[Kasutaja:Velirand|kasutaja Velirand]] või @[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] saaks aidata? Olen märganud, et nemad sehkendavad siin sageli fotodega. Jõudu! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. juuni 2023, kell 17:00 (EEST) ==Raamaturott esitas keeleküsimuse, mina vastasin== Kuriuss, mis [https://et.wikipedia.org/wiki/Mongolite_riik siin] keeletoimetamist vajab?--Raamaturott (arutelu) 2. august 2023, kell 16:01 (EEST) Tänan märkamise eest! Ma ei mõelnud seekord kindlasti seda, et seal on mingeid koledaid keelevigu, vaid mulle jäi diagonaalis vaadates mulje, et üht-teist tasuks artiklis veel keeleliselt lihvida. No näiteks * samaaegset tegevust tähistavad des-vormid ei ole mõnes kohas kõige sobivam valik (nt "... reisis Dadust Euroopasse, külastades Roomat, Pariisi ja Bordeaux'd, kohtudes ..."); * "mitte-hiinlased" > mittehiinlased; * tollest ajastust rääkivas artiklis kõlab võõristava sõnavalikuga teade, et "tüli eskaleerus"; * "... jätkas ta pealetungi Wuchangi piirkonda" – vajab kaalumist, kas tavatu rektsioon "pealetung kuhu?" on mingi imeerandiga õigustatud või oleks parem siiski tavaline rektsioon "pealetung millele?" (või sobiks sinna sisu poolest hoopis "sissetung kuhu?"); * "plaanis teda kukutada" > plaanis ta kukutada (õige on täissihitis, sest kukutamine on ühekordne ja enamasti lõplik; osasihitis sobiks näiteks siis, kui keegi plaaniks teist piinata, sest piinamine on enamasti pikk ja kestev protsess); * "Puu valmistas Guillaume Boucher, Pariisi kullassepp." – teatmeteose jutustavas lauses oleks nime järellisandi kasutamise asemel sobivam paigutada täpsustus nime ette täiendiks ("Puu valmistas Pariisi kullassepp Guillaume Boucher."); * "saadikud välisriikidest – vasallriikide juhid, Rooma ja teiste riikide esindajad ... > saadikud välisriikidest: vasallriikide juhid, Rooma ja teiste riikide esindajad ... (kui kokkuvõttev sõna asub loetelu ees, on õige koolon, aga kui loetelu järel, siis mõttekriips) jne. Mul oleks muidugi lihtsam neid asju kohe otse artiklis parandada kui siin selgitades loetleda, aga ütlen ausalt, et mul pole praegu soovi/värskust/viitsimist sellesse artiklisse/teemasse süveneda. Jõudu ja edu! Kuriuss (arutelu) 2. august 2023, kell 18:27 (EEST) == Liigikaitses kehtivad 2016. aastast uued eestikeelsed ohustatuse kategooriate nimetused == Keskkonnaministeeriumist saadud andmete põhjal on punase nimestiku juhtrühma poolt heaks kiidetud ja kehtivad juba 2016. aastast uued ohustatuse kategooriate nimetused: * Lühend - Nimetus 2008 - Nimetus 2016 * RE - Regionaalselt välja surnud - Piirkonnas väljasurnud * CR - Äärmiselt ohustatud - Kriitilises seisundis * EN - Eriti ohustatud - Väljasuremisohus * VU - Ohualdis - Ohualdis * NT - Ohulähedane - Ohulähedane * LC - Ohuväline - Soodsas seisundis * DD - Puuduliku andmestikuga - Puuduliku andmestikuga * NA - Mittehinnatav - Mittehinnatav * NE - Hindamata - Hindamata ---------- : Märkus. Need sisalduvad järgmistes eesti keelde tõlgitud materjalides: : IUCN, 2012. IUCN-i punase nimestiku kategooriad ja kriteeriumid: versioon 3.1. Teine väljaanne. Gland, Šveits, ja Cambridge, Ühendkuningriik: IUCN. iv + 32lk. Tõlge eesti keelde. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/iucn_2012_iucn-i_punase_nimestiku_kategooriad_ja_kriteeriumid_-_versioon_3.1.pdf : IUCN, 2012. IUCN-i punase nimestiku kategooriate piirkonna ja riigi tasandil rakendamise juhised: versioon 4.0. Tõlge eesti keelde. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/iucn_2012_iucn-i_punase_nimestiku_kriteeriumide_piirkonna_tasandil_rakendamise_juhised_-_versioon_4.0.pdf : Küsimus: kuidas oleks võimalik korraldada nende kategooriate automaatset muutmist kogu Vikipeedias? : Vahendas [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. august 2023, kell 23:37 (EEST) ::Vt ka [[Kategooria arutelu:Looduskaitse]] (need on vist seal alamkategooriateks). Automaatselt saab admin või usaldatud kasutaja muuta tööriistaga CategoryMaster (pärast eelistustes tööriistade lehel linnukese tegemist ilmub tööriistakastis "Kategooria teisaldamine"). [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 30. august 2023, kell 09:01 (EEST) ::: Muutsin mallis "Taksonitabel" "äärmiselt ohustatud" "kriitiliselt ohustatuks". Kategooriatega probleemi ei ole, sest ohustatuse kategooriad tulevad taksonitabeli malliga automaatselt. ::: Mis pealkirja saab [[Eriti ohustatud liigid]]?--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 30. august 2023, kell 09:26 (EEST) ::::{{ae|Raamaturott}}, "kriitiliselt ohustatud" on ju veel vanem kategoorianimetus kui 2008. aasta "äärmiselt ohustatud". Nagu ülalt lugeda võib, oleks kõige viimane variant "kriitilises seisundis". Nii et pidanuks hoopis selleks muutma. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 30. august 2023, kell 16:56 (EEST) ::::Ja nagu ülalt lugeda võib, on eriti ohustatud liikide asemel nüüd "väljasuremisohus liigid" [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 30. august 2023, kell 16:57 (EEST) :::Tänan, Adeliine! Ma arvasin seni, et selliseid asju tohivad muuta ainult adminnid. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. september 2023, kell 17:30 (EEST) --- Väljasuremisohus liikidel läks minu teisaldus kuidagi poolikult, kas ma pean nüüd tõesti käsitsi hakkama liigartiklites kategooriaid muutma?30. august 2023, kell 17:45 (EEST) :teema lõpetuseks -- ilmnes, et taksonitabeli malli saab kohandada ka mitteadmin ja nüüd on kaitsekategooriate nimetused nii kategooriates kui ka taksonitabelites muutunud nii nagu vaja.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 8. september 2023, kell 17:39 (EEST) :Tänan toreda koostöö eest! Hea, et need seitse aastat parandamata vead said nüüd lõpuks õigeks klatitud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. september 2023, kell 17:44 (EEST) == NCS == Tere! Mind väga huvitab, mis tagamõttega on parandatud NCS ehk loomulik värvisüsteem loomulike värvide süsteemiks. Det naturliga färgsystemet on just selles tähenduses, et süsteem on loomulik, mitte värvid. Selles mõttes et psühholoogilisi põhivärvuseid on neli nagu meie tajule tundub loomulik, erinevalt RGB või RYB või CMY kolme värvi süsteemist, mis on rohkem tehnilised. Ootan põhjendust. Kui põhjendust pole, muudan tagasi. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 29. august 2023, kell 20:45 (EEST) : Sel juhul palun vabandust, sest ma eeldasin, et loomulikud on ikka värvid, mitte süsteem. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. august 2023, kell 20:47 (EEST) ::Rootsi keeles - rootslaste loodud süsteem - on jah sedapidi, las ta olla. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 29. august 2023, kell 21:08 (EEST) ::: Mu kõhutunne lähtus loogikast, et loomulik saab olla eeskätt looduse loodu, aga kui inimene on püüdnud midagi süstematiseerida (raamidesse seada), siis tähendab see juba loomulikust kaugenemist. Aitäh arusaamise eest! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 29. august 2023, kell 21:42 (EEST) == Inimeste praegust töökohta ei peaks toonitama ei Vikipeedia artikli avalõigus ega infokastis == Kopeerin siia oma kommentaari, mille kirjutasin ühe artikli arutelulehele, ja lisan mõned täiendused. "Arvan endiselt (olen sellele juba aastaid tagasi tähelepanu juhtinud), et kui tegu ei ole just riigijuhtide või eriti mõjukate asutuste-organisatsioonide kõige kõrgemate tippjuhtidega, siis '''ei peaks inimeste praegust töökohta toonitama ei Vikipeedia artikli avalõigus ega infokastis'''. Näiteks artiklis "[[Tiit Hunt]]" väidetakse infokastis, et artikli kangelane on Eesti Loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja. Aga [https://www.loodusmuuseum.ee/et/team Loodusmuuseumi avalike andmete] järgi ta seal enam ei tööta; RMK veebilehe kinnitusel olevat ta nüüd hoopis RMK looduskaamerate hooldaja ja RMK blogisse artiklite kirjutaja." Ja mis siis saab, kui toredat erialast karjääri teinud haritud inimene ükskord pensionile jääb ning hakkab näiteks poole kohaga öövalvuriks? Kas infokasti kirjutatakse siis praeguseks töökohaks "pensionär" või "öövalvur"? Repliik 1. Olen kohanud Vikipeedias isikuartiklit, kus isiku tähelepanuväärsus seisnes selles, et ta oli (tol ajal kehtinud "praeguselt ametilt") "telesaatejuhi assistendi asetäitja" ... Kui varem piirduti tähtsate isikute infokastides tegevusvaldkondade või erialadega, siis oli see piisav. Miks nüüd tõsta infokastis esile iga ametniku või ametimehe/-naise praegust konkreetset töökohta? Ja siis on eespool mainitud infokastis veel väli "Suunitlus". Mis selle telesaatejuhi assistendi asetäitja suunitlus siis oleks? Repliik 2. Sama problemaatilised on eestikeelses Vikipeedias mu meelest väited, et selle või tolle valla või linna või küla vanem/ülem/juht on praegu nimeliselt see-ja-see, eriti veel siis, kui need vallad või külad asuvad kuskil Lätis või Tambovis vms. Olen vahel selliseid väiteid pisteliselt kontrollinud ja leidnud palju valeväiteid, mis pole desinformeerinud lugejaid pelgalt kuude, vaid juba aastate jooksul, sest inimesed ju ikka surevad, lähevad pensionile, vahetavad parteid, saavad lapsi või lahkuvad konkreetsest töökohast mingil muul põhjusel. Minu ettepanek on, et kirjutataks neutraalselt, mis ajast see konkreetne inimene siis valda või küla juhib. Aga ilma mingi daatumita ei peaks Vikipeedia väitma, et keegi on praegu (veel hullem – hetkel!) sellel või tollel ametikohal. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. september 2023, kell 20:37 (EEST) == Sait == Miks "veebisait" on parem kui "sait"? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. september 2023, kell 18:07 (EEST) : Sest AKS-i (mis põhineb eestikeelsel IT-terministandardil) järgi võib sait olla "võrgukoht, sait; server ● kaugvõrguga ühendatud arvuti, arvutikogum või virtuaalserver", aga seal, kuhu ma kirjutan "veebisait", pole mõeldud ju arvuteid ega virtuaalservereid ega mingeid suvalisi võrgukohti, vaid sõnaselgelt veebisaiti tähenduses, nagu see on kirjas AKIT-is [https://akit.cyber.ee/term/4137-veebisait siin]. Lisaks on veebisait selles tähenduses eelistermin ka raamatukogusõnastikus. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 22. september 2023, kell 02:21 (EEST) : Ahjaa, unustasin mainida võõrsõnade leksikoni, kus on kirjas: : sait <s`ait saidi s`aiti 22e s> (ingl site koht) : 1. biol genoomi väikseim lõik, millega seostub iseseisev geneetiline protsess : 2. info → veebisait : [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 22. september 2023, kell 11:28 (EEST) :: Sõnal "sait" on nähtavasti küll ka üldisem tähendus, aga seda kasutatakse minu meelest peaaegu alati siiski veebisaidi tähenduses. AKIT ja võõrsõnade leksikon esitavad selle "veebisaidi" sünonüümina, niisama ka EKSS, EKI ühendsõnastik ja veel mitu sõnastikku. :: Raamatukogusõnastikus on "veebisaiti" eelistatud, aga vististi ühele kolmandale sõnale. "Saiti" seal ei mainita. IT-termistandardis paistab "veebisait" puuduvat. Võõrsõnade leksikonis tõsi küll nähtavasti eelistatakse "veebisaiti" sõnale "sait", aga ma kahtlen, kas ainult selle ühe sõnaraamatu põhjal maksab jällegi süstemaatiliselt üht sõna teatud tähenduses kõikjalt välja juurida. Oleks siis veel tegu ÕS-i eelistusega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. september 2023, kell 17:24 (EEST) :: Noh, Vikipeedias võib ju kasutada kõiki sõnu, mis pole otseselt valed, kui siselink viib õigesse kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. september 2023, kell 17:46 (EEST) ::: Entsüklopeedilises teoses tuleks eelistada tähendustäpsust. See käib eriti nende sõnade kohta, millel on mitu tähendust või mille sünonüümid pole täissünonüümid. (Nt ajaleht on leht, aga iga leht pole ajaleht; veebibrauser on brauser, kuid iga brauser pole veebibrauser jne.) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 22. september 2023, kell 18:02 (EEST) ::::[[Andmekaitse ja infoturbe leksikon|AKIT]]:<br />'''olemus'''<br />[https://akit.cyber.ee/term/4137-website#t_4137 ISO/IEC/IEEE 23026, 24765:<br />loogiliselt ühendatud veebilehtede kogum,mis on hallatav ühe üksusena...]<br />[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>&#160;Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 22. september 2023, kell 18:37 (EEST) ::: Tähendustäpsus ja selgus sõltuvad minu meelest eeskätt ikka kontekstist. Me üldjuhul ju tegelikult ei väldi mitmetähenduslikke sõnu ja mujal toimetatud väljaannetes minu meelest ka ei väldita, näiteks ei proovi sõnu ''palk'' 'puunott' ja ''palk'' 'töötasu' kuidagi ümber ütelda kui vähegi võimalik jmt. ::: Sõna ''leht'' ei kasuta me ajalehe tähenduses pigem kõnekeelsuse tõttu. Selle sõna teistes tähendustes pole ükski ajaleht leht. Sõna ''brauser'' jällegi tähendab peaaegu alati just veebibrauserit. Meil on vastav artikkel sellise pealkirjaga ja nii on ka IT terministandardis, millele enne viitasid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. oktoober 2023, kell 19:53 (EEST) == Tarbetud sissejuhatused on infomüra == Kleebin siia värske teemajupi ühe isikuartikli arutelust. ------------------------ Ma arvan, et isikuartiklit ei peaks üles ehitama nii, et kõigepealt esitatakse 2/3 eluloost, siis tuleb vahepealkiri "Elulugu" ja sellele järgneb 1/3 eluloost. Milleks siis üldse vahepealkiri "Elulugu"? Kuriuss (arutelu) 5. oktoober 2023, kell 14:37 (EEST) :Artikli alguses on enwikist tõlgitud eluloo ja saavutuste lyhikokkuvõte nagu ongi tavaline. Seda ei tohi sealt mujale liigendada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. oktoober 2023, kell 16:42 (EEST) ::Mis mõttes '''seda ei tohi sealt mujale liigendada'''??? Ega siis eestikeelsed artiklid ei pea ingliskeelsete liigendust kopeerima. Vähemalt eesti artiklikultuuris on nii, et pikad sissejuhatused on täiesti kohatud, kui tegu on suhteliselt lühikeste artiklitega. Artikli osad peaksid olema ülesehituselt enam-vähem õiges proportsioonis. Inglise viki artiklid pole mingid rahvusvahelised etalonid, sest neid koostavad ju asjaarmastajatest vabatahtlikud. Kuriuss (arutelu) 5. oktoober 2023, kell 17:50 (EEST) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. oktoober 2023, kell 19:06 (EEST) Vastasin ka Franciscuse arutelus! --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 5. oktoober 2023, kell 19:21 (EEST) :Aitäh! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. oktoober 2023, kell 19:24 (EEST) == Moldaavia NSV toimetamine == Tere! Kas teil oleks võimalik täpsustada, mida Moldaavia NSV artiklis toimetada on vaja? Üritaksin nende murekohtadega tegeleda. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 8. oktoober 2023, kell 14:48 (EEST) : Ma arvan, et teksti kirjutajal endal pole lihtne seda teksti parandada, vaja oleks kellegi teise värsket ja kriitilist pilku. Toon välja pelgalt üksikud keeleprobleemide näited. * Artikli stiil on kohati ebaentsüklopeediline (nt "ametlikult oli tegemist moldovlastele mõeldud liiduvabariigiga"; "Vene ajal kukkus Bessaraabias rumeeniakeelsete elanike osakaal" jms). * "Rumeenia toetusel taastas maanõukogu oma võimu Bessaraabias ja kuulutas 24. jaanuaril 1918 välja täieliku iseseisvuse" – segased/ebatäpsed seosed sõnade ja fraaside vahel; tuleks kirjutada nii selgelt, et keegi ei peaks küsima, kas iseseisvaks sai maanõukogu või riik; lisaks tekib küsimus, kas "täielik iseseisvus" oli tollal ametlik kategooria ja millised need muud iseseisvuse variandid siis olid. * "Pärast ebaõnnestunud katseid tekitada Bessaraabias sotsialistlikku ülestõusu, ..." – kuna öeldist (st tegusõna pöördelist vormi) pole, siis ei moodusta see lauseosa osalauset ja koma on liigne. * "Moldaavia ANSV ametlikuks eesmärgiks oli endaga ühendada ka Bessaraabia ning liiduvabariigis asuti ehitama üles moldova kultuuri, keelt ja oma identiteeti." – peaks viitama, kus ja mis sõnastuses see "ametlik eesmärk" kuskil kirjas on, sest näiteks "kultuuri ülesehitamine" kõlab mõõdetamatult abstraktselt. Entsüklopeedias peaks esitama mõõdetavaid ja tõendatavaid fakte. Samuti kahtlustan, et pole õige nimetada ANSV-d liiduvabariigiks, sest liiduvabariike oli mu mälu järgi 15, aga koos ANSV-dega oleks neid olnud tunduvalt rohkem, järelikult ei loetud ANSV-sid liiduvabariikide hulka. * "24h jooksul" – jutustavas tekstis tuleks kirjutada välja "24 tunni jooksul". * "... kolhoosides kujunes välja kohalik parteisse või NKVD-sse kuuluv korrupeerunud juhtkond, kes kolhoosist varastas nii karjaloomi, põllusaadusi kui ka isegi maad" – lahmiva ja ebaühtlase stiili ning ebatäpsete seoste tõttu ei mõju see jutt kokkuvõttes tõsiseltvõetavalt; näiteks ega siis juhtkond (kui institutsioon) ei kuulunud kollektiivina parteisse, vaid ikka üksikisikud, kes kas kuulusid või ei kuulunud juhtkonda (oli ka juhatusi, mille kõik liikmed ei kuulunud parteisse; lisaks kolhoosi juhatusele oli ju eraldi kolhoosi parteiorganisatsioon või -rakuke); lahmiv üldistav süüdistus, et just ja ainult ja tingimata juhtkond varastas loomi, saadusi ja maad, ei kõlba entsüklopeediasse; kuidagi veidralt kõlab sõnastus, et "kolhoosi juhtkond kujunes välja" – ega ta ikka iseenesest ju välja ei kujunenud, jne. Lisaks: korrupeerunud > korrumpeerunud. * "... kirikud võeti kasutusena laohoonetena" – ühildumisviga; lisaks tasuks kaaluda, kas eesti keeles üldiselt üle ekspluateeritud sõnast "kasutama" pääsemiseks oleks ehk parem lauset veidi ümber sõnastada, näiteks "kirikud kohandati laohooneteks" vms, või muudab see liiga palju tähendust. * "Leonid Brežnevi tõus Nõukogude Liidu kõrgeimale ametikohale" – viimasel ajal olen Vikipeedias märganud häirivalt palju kõikvõimalikke "tõuse", mida oleks keegi justkui hulgi artiklitesse puistamas käinud (trooniletõus, võimuletõus, ametisse tõus, auastmesse tõus, ülemuseks tõus, aujärjele tõus, professoriks tõus jne). See ei ole kindlasti asjalik stiil, mida eeldatakse entsüklopeedialt. * "... ajakiri ''Glasul'' (Hääl)" – võõrkeelsed nimed ja pealkirjad ei käi eestikeelses tekstis kursiivis; nime tõlget pole vaja, sest üldiselt võõrkeelseid nimesid ei tõlgita, kui need pole just erilises põhjuslikus seoses teksti sisuga. * "... järk-järgult asusid vähemusrahvused Rahvarindele vastu töötama" – kuna pärisnimesid ei tõlgita, tuleb ilma nimetäiendita rahvarinnet käsitleda siin kirjeldava üldnimena ja see tuleb kirjutada väikese algustähega. * "... moodustasid liikumise nimega Unitate-Edinstvo" > "moodustasid liikumise Unitate-Edinstvo" (sõna "nimega" on nimede ja nimetuste ees enamasti liigne). * "... kultuuriselts ''Gagauz Halki''" – võõrkeelsed nimed ja pealkirjad kirjutatakse eestikeelses tekstis samamoodi püstkirjas, nagu kirjutataks eestikeelsed nimed ja pealkirjad. * "ülesse" > "üles". * "Olukord ei paranenud ka Grossu võimule saamise järel." – kuna Grossu esineb just selles lauses artiklis esimest korda, tuleks see nimi esitada korrektselt koos eesnimega (pärast seda võib teda tagapool küll ainult Grossuks nimetada). * "... keemia- ja pestitsiiditoodete" > "keemiatoodete ja pestitsiidide" (pestitsiidid on ise teatud keemiatooted, pestitsiididest ei toodeta tavaliselt omakorda mingeid järgmisi tooteid). * "Moldaavia Kommunistliku Partei esiotsa määratud esimene sekretär" – "esiots" mõjub siin kohatult, parem oleks öelda ""Moldaavia Kommunistliku Partei esimeseks sekretäriks määratud" (kui see on sisult õige; ma ei hakka praegu sisulisi fakte kontrollima). * "kes tegi omapoolest palju" – ei saa aru, mida sellega on tahetud öelda. * "[Brežnev] tegi ... palju, et liiduvabariiki arendada." – minu arvates on see üldsõnaline sisutühi propagandajutt, millel ei ole entsüklopeedilist väärtust. Või kui arvestada järgmist lauset ning oletada, et see "palju = ehitati jalgpalliväljak ja populariseeriti veepall [''sic!'']", siis jääb tõesti mulje, et tegemist ei ole üldtunnustatud ajalooallikatel põhineva tasakaalustatud tekstiga, vaid kellegi omaloomingulise uurimistöö ja subjektiivsete hinnangutega. * "... olles esimesteks kõrge profiiliga rumeenlasteks" – entsüklopeediasse sobimatu stiilivalik. * "Ceausescul" – samas artiklis on see nimi mõnes kohas kirjutatud ka korrektselt (st diakriitikutega), tuleks ühtlustada. Nimesid oleks soovitatav kirjutada artikli piires läbivalt ühtmoodi (muidugi õigesti, aga isegi kui mõnda diakriitikut sümbolitabelist üles ei leia või mujalt kleepida ei oska, siis kasvõi läbivalt ühesuguse veaga). * "Aprillis 1990 võttis ülemnõukogu vastu uue sini-kolla-punase lipu kotkaga." – halvasti sõnastatud lause (ärge palun pahandage, aga sellest saab välja lugeda, et keegi käis lippu ülemnõukogule üle andmas ja ülemnõukogu võttis lipu vastu, kuid ikkagi jääb segaseks, kas kotkast oli kujutatud lipul või oli ta lipuga kaasas). * "... mis oli küll sisuliselt oli rumeenia keel" (üks "oli" on liigne). * "Kuid Ciubanu keelepoliitika lükati kõrvale Chişinăus toimunud 1951. aasta konverentsi, kus keeleteadlased lükkasid tagasi eelduse, et moldaavia keel oleks slaavi keel ja pigem rõhutati sarnasusi rumeenia keelega." – lause mõtet (seoseid) on vaja selgemalt väljendada. Näiteks kas ühe mehe keeleettepanekuid saab nimetada keelepoliitikaks? Mida see mees siis õigupoolest välja töötas, kas keelt ennast või keelepoliitikat? Kes lükkas mille kõrvale ja kes lükkas mille tagasi? Kas keegi lükkas kõrvale konverentsi (no igatahes on seal ka ühildumisviga)? "Eeldus, et moldaavia keel oleks slaavi keel" kõlab minu arvates arusaamatult ja asjatundmatult. Kes rõhutas sarnasusi rumeenia keelega? Kas ajaloolises või tuleviku plaanis? Millest lähtudes? Mida sellel konverentsil lõpuks üldse otsustati? : Mainisin vaid pistelisi tähelepanekuid keelelisest aspektist, palun vabandust, kui väljendusin liiga karmilt. Artikli sisusse ei hakanud ma süüvima, kuna ma ei pea end selle temaatika asjatundjaks. Arvan, et oleks ideaalne, kui toimetaks mõni seda perioodi tundev ajaloolane, kes oleks võimeline esitama igas mõttes tasakaalustatud faktoloogilise käsitluse ning varustaks kõik esitatud väited ka asjakohaste viidetega. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. oktoober 2023, kell 17:39 (EEST) ::Sellega, et minu kirjutatud artiklid keeletoimetamist vajavad, olen juba leppinud ja jätan osavamatele parandada. Kuid üritan artiklid sellisele kvaliteedile saada, et nad üleüldist toimetamist enam liialt ei vajaks. Aitäh tagasiside eest, loodetavasti on sellest kasu ka mu tulevate artiklite puhul (näiteks võõrkeelsete nimede püstkirjas kirjutamise puhul) ja ma üritan mainitud (ja ka endale silma jäävate) sisuliste murekohtadega tegeleda, jättes põhjalikuma keeletoimetuse teistele. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 8. oktoober 2023, kell 18:36 (EEST) == Õigekirjaküsimus == :Kas võib kirjutada "''m × n'' maatriks" või tuleb kuidagi kasutada sidekriipsu? Vaata artiklit [[Maatriks]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. oktoober 2023, kell 23:22 (EEST) :: Õigeks loetakse mitu varianti. Sõltub sellest, kas tõlgendada seal korrutusmärki tehtemärgina ja kasutada tehtemärgi ümber tühikuid või mitte. Tsiteerin "Seda tühist tühikut", kus sobivad näited on küll mõeldud eeskätt tühikureeglite illustreerimiseks, aga kui ne- ja line-lõpulisus välja arvata, on need täiesti asjakohased: :: "Mõnikord võib tekkida tarvidus ühendada tehe järgneva sõnaga. :: Kuna tehtes endas on sees tühik, on üks võimalus lähtuda sõnaühendi analoogiast ja kirjutada lahku (ka siis, kui järgneb muidu kokkukirjutust nõudev ne-liiteline sõna), nt ''2 + 3 süsteem'' 'kaks-pluss-kolm-süsteem', ''2 × 3 meetrine'' 'kahe korda kolme meetrine'. Kes soovib ühendit tihedamini koos hoida, kirjutagu kokku: ''2+3-süsteem'' ~ ''2+3süsteem'', ''2×3-meetrine'' ~ ''2×3meetrine''." [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 9. oktoober 2023, kell 00:23 (EEST)ˇ ::: Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. oktoober 2023, kell 00:26 (EEST) ==[[Doos-vastus seos]]== Kas niisugune väljend on keeleliselt korrektne? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2023, kell 21:10 (EEST) Samuti: [[Hematoksüliin-eosiin värving]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2023, kell 21:12 (EEST) : Minu arvates on vastused "ei" ja "ei". Esimesel juhul on tegu sidekriipsu kasutamisega sidesõna "ja" asemel. Üldreegli järgi peaksid mõlemad nimisõnalised osised sellistes ühendites olema omastavas käändes (''doosi-vastuse seos'', st 'doosi ja vastuse seos', analoog on näiteks ''signaali-müra suhe'', st 'signaali ja müra suhe'). : Aga vahel on 'nimetav-nimetav seos' erialakeeles nii tugevalt juurdunud, et sellega erandkorras lepitakse ja lisatakse vaid veel üks sidekriips, nii et tekiks ahelliitsõna. Näiteks mainib EKI keelekorraldaja Tiina Leemets: : "Sidekriips võib ja'd asendada ka rinnastatud täiendite vahel: ''Tallinna-Tartu maantee'', ''Portugali-Eesti jalgpallimäng''. Seejuures peavad kõik täiendid olema omastavas käändes. Kui nad on nimetavas (neid näiteid on üsna vähe), tuleb põhisõna omakorda sidekriipsuga liita: ''täht-number-sisestus'', ''maa-õhk-kosmos-side''." : Küsimuse teine osa on aga teisest ooperist, õige peaks olema "hematoksüliin-eosiinvärving", sest artiklist selgub, et tegu on meetodiga. : Lahtiütlus: see keelenõuanne lähtub puhtalt vaid grammatikareeglitest ja tuletuspõhimõtetest, sest ma pole seni juhtunud neid konkreetseid termineid vastava eriala praktikutega läbi arutama. Mistõttu ei saa välistada, et mängu võib tulla mõni mulle seni teadmata oskuskeelenüanss. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2023, kell 22:25 (EEST) ::Aitäh! --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. oktoober 2023, kell 13:20 (EEST) == Vladimir Võssotski == Tere. Miks Te eemaldasite keeletoimetamise käigus artiklist Vladimir Võssotski "võimudepoolse ebasoosingu" ("mille temaatika sobimatus valitseva ideoloogiaga põhjustas võimudepoolse ebasoosingu" -> "mille temaatika ei sobinud kokku valitseva ideoloogiaga." [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. oktoober 2023, kell 17:20 (EEST) : "Võimudepoolne ebasoosing" on keeleliselt vähemalt topeltkantseliit, millel ei ole faktilist entsüklopeedilist sisu (piisavat konkreetsust). Kuna selle väite kohta puudus seda tõendav viide, siis polnud mul võimalik teada saada, mida kirjutaja sellega täpselt silmas on pidanud, ega seda täpsemaks sõnastada. Ma olen loomulikult lugenud, et Võssotskit kiusati taga, aga entsüklopeedia on just see koht, kust peaks saama lugeda fakte, kuidas see konkreetselt avaldus: näiteks kes olid need "võimud", kas Võssotski oli keelatud esinejate nimekirjas, kas tema juures korraldati läbiotsimisi, kas ta oli mingil ajal vahi all vms. Jään lootma, et keegi sõnastab tõendatavate allikate põhjal need faktid. Seniks aga eemaldasin kõnealuse fraasi artikli tekstist. Kas arvate, et ma peaksin sama selgituse lisama tingimata vastava artikli arutelulehele? Ma pole vastu, ehkki enne arvasin, et artikli koostajal võib olla piinlik seda kriitikat lugeda ja tahtsin teda sellest säästa. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 15. oktoober 2023, kell 17:54 (EEST) :: Ma ei leia, et väljend "võimudepoolne ebasoosing" teab mis eriline "kantseliit" oleks. Aga artikkel vajab muidugi põhjalikku täiendamist. Praegune versioon on ikka väga algeline. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. oktoober 2023, kell 18:33 (EEST) == Millal == Vt varasemaid kommentaare malli {{tl|millal}} kasutamise kohta siin: [[Malli arutelu:Millal]]. See mall on mõeldud eeskätt mõne segadust tekitava ajamäärangu juurde. Näiteks artiklis [[Markus Robam]] puudub ülikooliõpingute juures isasugune ajamäärang ja see minu meelest võibki sealt vabalt ära jääda. Näiteks artiklis [[Gudenieki vald]] jällegi võiks eeldada, et vallavanema lause käib oleviku kohta. Kui nii ei ole, siis tuleks kas ajakohastada või lisada ajakohastamise vajadust märkiv märkus või siis võib-olla võiks ka lause lihtsalt ära jätta, kui tegu on kiiresti vananeva infoga, mida me ei jõua ajakohasena hoida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. oktoober 2023, kell 22:09 (EEST) : Selle ja viimaste parandustega seoses. Ajamäärang "siiani" minu meelest pole artiklites kuigivõrd parem kui "tänaseni". Näiteks [[Eri:Erin/6751674|siin]] võinuks ehk ebamäärase "mis on tänaseni tema loomingu kirjastaja" ja "tänaseni kestev" lihtsalt vahelt ära jätta ning [[Eri:Erin/6751675|siin]] võinuks "pole tänaseni" asemel kirjutada ehk näiteks "pole hiljem". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. oktoober 2024, kell 21:33 (EET) :: Vt [https://keeleabi.eki.ee/artiklid2/hetkel.html Mati Erelti keelenõuannet]. Tsiteerin: "Ei ole keelekorraldajate võimuses selliseid muutusi ära hoida, küll aga hoiatada, et midagi head see tähendusnihe ei sisalda. Esiteks teeb see sõnad "täna" ja "hetkel" kahemõtteliseks, sest vana tähendus jääb ju alles. Teiseks jätab sõnade täna ja hetkel kirjeldatud kasutus vähemalt praegu veel kõnelejale bürokraadi pleki külge. Hoopis parem on ikkagi kasutada vanu häid sõnu praegu, nüüd, tänapäeval jms." :: "Tänini" ja "siiani" on ühemõttelisemad kui "tänaseni", seega sobivad need entsüklopeedilisse teatmeteosesse paremini kui "tänaseni". Selle vastu ma ei vaidle, et siin-seal on sõna "tänaseni" üldse liigne, olengi selle mitmest kohast ka maha võtnud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 30. oktoober 2024, kell 03:43 (EET) ::: Seda küll, et "tänaseni" ei peaks kasutama tähenduses "tänapäevani". Minu mõte on, et Vikipeedia artiklites võiks ka sõnu "siiani" ja "tänini" enamvähem alati vältida, kuna artiklil ei ole kindlat avaldamiskuupäeva ja pole selge, millist ajahetke silmas peetakse. Et selliseid sõnu parandamist vajavaks märkida, on tehtud eespool mainitud mall {{tl|Millal}}. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. oktoober 2024, kell 20:33 (EET) == Tammepuu == Kas sõnade "tammepuu", "saarepuu" jmt juures on asi jälle selles, et need on mitmetähenduslikud (võivad tähendada nii isendit kui ka puitu)? See minu meelest ei ole üldjuhul probleem, kuna konteksti põhjal asi enamvähem alati selge. Parandada võiks ehk küll siis, kui mõnes kohas peaks olema nii öeldud rääkides üldiselt liigist või perekonnast, mille puhul ei ole tegu korrektse nimetusega, aga üldjuhul ei tundu parandamine vajalik. Näiteks [[Eri:Erin/6516447|siin]] tundub varasem "saarepuu" mulle parem. "Saareisend" pole küll ka vale, aga nii minu meelest tavaliselt ei räägita. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. november 2023, kell 13:58 (EET) : Ei ole vaja muretseda, kõik esinemisjuhud, mida muutsin või mille muutmata jätsin, on mitmest keelelisest aspektist läbi kaalutud. Asjalikus stiilis tuleb ikkagi teha vahet, kas räägitakse puuliigist või liigi piires vaid üksikutest isenditest. Tammepuu on tamme rahvalik nimetus, seda ei peaks kasutama läbisegi liiginimetustega. Me ei kirjuta ju asjalikus stiilis (entsüklopeediaartiklis), et keegi on sündinud viinakuul või kui suur on mingi piirkonna metsades sute, mesikäppade ja reinuvaderite arvukus. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. november 2023, kell 14:08 (EET) :: Ma vaatasin läbi üksjagu viimaste päevade muudatusi ja vabandust, aga mulle ei tundu, et asi oleks kuigivõrd läbi kaalutud. Muidugi peab olema selge, kas räägitakse liigist või isendist, aga neis muudatustes ei olnud ju asi selles ("tammepuu" niikuinii ei ole liiginimetus). Kust sa võtad, et "tammepuu" isendi kohta on rahvalik? Minu meelest "viinakuu" ja "susi" ei ole võrreldavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. november 2023, kell 16:04 (EET) == Thank you for being a medical contributors! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {| style="background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;width:80%;" |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2023 you '''[https://mdwiki.org/wiki/WikiProjectMed:WikiProject_Medicine/Stats/Top_medical_editors_2023_(all) were one of the top medical editors in your language]'''. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! |} Thanks again :-) -- [https://mdwiki.org/wiki/User:Doc_James <span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 4. veebruar 2024, kell 00:25 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Other_Language_Editors_2023&oldid=26173705". --> == Pisimuudatused == Kui teed sisulisi muudatusi (näiteks kuupäevade väljavõtmine), siis palun ära märgi neid pisimuudatusteks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. aprill 2024, kell 12:33 (EEST) == Arhitektuuri oskussõnad == Enne oskussõna parandust võiks konsulteerida või muudatuse tähenduse üle sisuliselt mõelda. Põikhoone, siin-seal kirjanduses on kasutatud ka vormi 'põikihoone' ehk võõrsõnaga transept on miski, mida ei saa kuidagi parandada pikihooneks. Kahe transeptiga kirikud on täitsa olemas, kahe pikihoonega kirikut ei suuda küll ette kujutada, lisaks peaks sellele, mida on mõeldud kaks olema, viitama ka artiklis olev illustratsioon. Suurem osa Sinu tehtud muudatusi on asjakohased, mu praegune märkus on suunava iseloomuga. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 12. mai 2024, kell 13:48 (EEST) : Suur tänu! Kuna üldiselt olid transeptid igal pool muudes artiklites transeptid, siis ma tõesti arvasin, et kahte põikihoonesse on sattunud liigne täht. Püüan nendega edaspidi olla tähelepanelikum. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. mai 2024, kell 20:44 (EEST) == Ikooniline == Tere. Miks Te eemaldasite artiklist [[Evelyn McHale]] sõna ikooniline? Näiteks inglise, saksa ja hispaania Vikipeediates kasutatakse tema foto kohta sellist sõna. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. juuni 2024, kell 10:29 (EEST) : Sest see on eesti keeles toortõlkeline kantseliitsõna. Ehk sobiks paremini "sümboliks olev", "sümbolväärtusega" vms? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuni 2024, kell 10:40 (EEST) :: Mina seda siiski toortõlkeliseks kantseliitsõnaks ei pea: https://keeleabi.eki.ee/pdf/009.pdf [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. juuni 2024, kell 10:54 (EEST) ::: Ametniku soovitussõnastik siiski peab: https://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?F=M&Q=ikooniline. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. juuni 2024, kell 10:57 (EEST) Ma ei saa aru, miks seda sõna peetakse kantseliiti kuuluvaks? Ma ei kujuta ette, et ametnikud oma dokumentideks seda kasutaksid. Miks tavalist tõlkelaenu nimetatakse toortõlkeliseks? Mina paneksin selle sõna asemele siin hoopis "kuulus" või "tuntud". See "sümboli väärtusega" tundub mulle hoopis arusaamatu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2024, kell 22:23 (EEST) == Konföderatsioon == Ma arvan, et Konföderatsioon peaks olema suure tähega, kui viidatakse [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]ile. On ju "Ameerika Ühendriigid", mitte "Ameerika ühendriigid".--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 14:02 (EEST) :Suurte algustähtedega kirjutatakse ainult terviklik ametlik asutuse/organisatsiooni nimetus (Ameerika Riikide Konföderatsioon), kui on vaja rõhutada ametlikkust. Pärisnimi, mis tuleb alati suure algustähega kirjutada, on selles nimetuses vaid Ameerika. Sõna "konföderatsioon" on nimetus ehk liiginimi. Kui selle eest jätta ära nimetuse nimeosa, siis tuleb üksiksõna "konföderatsioon" kirjutada väikese algustähega. Sama lugu on näiteks Ameerika Ühendriikide Senatiga, mis ametliku terviknimetusena kirjutakse suurte algustähtedega, aga kui sama asutust mainitakse tekstis üksiksõnaga "senat", siis tuleb see kirjutada väikese algustähega (nt keegi valiti senatisse). Muide, ühel aastal langesid paljud e-etteütluse kirjutajad sellesse lõksu, et kirjutasid lauses üksiksõnana esitatud rahvusringhäälingu suure algustähega, sest nad arvasid ka, et viidatakse ju Eesti Rahvusringhäälingule, aga grammatikaga nad eksisid ... :[https://keeleabi.eki.ee/pdf/ks5_064.pdf Maire Raadikut] tsiteerides: '''NB! Nimetuse algustäht ei olene üksikust nimetusest ehk teisisõnu − ei ole olemas üksikuid nimetusi, mille puhul oleks suurtäht kohustuslik.''' [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 18:45 (EEST) ::Ameerika Riikide Konföderatsiooni puhul on tegemist riigiga, mitte asutuse või organisatsiooniga. Seega oleks see Ameerika Ühendriikidega samaväärne ning jällegi "ühendriigid" ju eraldi väikese tähega ei kasutata? Juhul, kui kasutada "Konföderatsioon" eraldi ja suure tähega, on minu jaoks selgem, et siis viidatakse just Ameerika Riikide Konföderatsioonile.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 23:06 (EEST) ::: Üksiksõna "Ühendriigid" on siin "Ühendkuningriigi" kõrval tõesti erand, sest on praegu eksisteeriva riigi ametliku eestikeelse lühinimena maailma maade nimede nimekirjas ja ÕS-is suure algustähega, aga see erand ei tähenda, et ka muid vabariike, kuningriike, sultaniriike, ühendusi, liite ja muid liigisõnu peaks üksiksõnana kirjutama suure algustähega. Kuid "konföderatsioon" pole eesti keeles minu teada kunagi ametlik eestikeelne riigi lühinimi olnud (kui seda on kunagi üksiksõnana suure algustähega kirjutatud, siis ilmselt mingi vanema grammatikareegli järgi, mis tänapäeval enam ei kehti). Kõnealustes artiklites on kontekst täiesti üheselt selge, pole mingit ohtu, et kunagist konföderatsiooni võidaks segi ajada näiteks Šveitsi Konföderatsiooniga vms. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. juuli 2024, kell 10:48 (EEST) == Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have. This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called "regional wishlist list"), and many other options. ''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.'' Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here'''] Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Tühjaksjäänud == Tere. Miks Te parandate "tühjaksjäänud" -> "tühjaks jäänud"? Täiendina võib see ju niimoodi olla. Öeldistäitena peaks olema "tühjaks jäänud". [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 3. august 2024, kell 07:31 (EEST) : Kui seal oleks ainult sõnapaar "tühjaksjäänud maja", siis võiks tõesti kokku kirjutada. Aga "pärast sõda tühjaks jäänud" – koos ajamäärusega esinevalt on tegu pöördelise vormiga, sest "tühjaks jäänud" vastab seal küsimusele "milliseks jäänud?", mitte "missugune?". Ja parandan ka "kellegi poolt allakirjutatud [missugune?]" > "kellegi poolt alla kirjutatud [mida tehtud?]", sest nii on grammatiliselt õige. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. august 2024, kell 07:48 (EEST) == Saksa DV Rahvakoda == Tere. Kas olete kindel, et Saksa DV Rahvakojal (Volkskammer) olid liikmed, mitte saadikud? Eesti NSV Ülemnõukogul ja NSV Liidu Ülemnõukogul olid ja saadikud. Rahvakoda oli kommunistlik pseudoparlament ja alates 1970. aastatest käis see aastas koos kaks kuni neli korda. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 31. august 2024, kell 14:40 (EEST) : Tere-tere! Jah. : EKI keelenõu: "Kelle kohta sobib öelda parlamendi saadikud? :Meenutagem seika (põhjalikumalt vt ajakiri Õiguskeel, 1995, nr 3), et eesti keeles teeme vahet sõnadel liige ja saadik. Parlamendil, linna- ja vallavolikogul ning muudelgi valitavatel kogudel on liikmed. Nad on ühtlasi rahvasaadikud, st nad on isikud, kelle rahvas on valinud ja saatnud end esindama. (Võib tarvitada ka lane-tuletisi riigikogulane, volikogulane, linnavolikogulane, vallavolikogulane. Uno Liivaku on „Väikeses soovitussõnastikus“ andnud parlamendi liikme kohta tuletise parlamentlane.) :Parlamendi saadikud võib öelda nende inimeste kohta, kelle on end esindama saatnud parlament. Sama kehtib volikogu saadikute kohta: need on volikogu liikmed, kes on saanud ülesande esindada volikogu näiteks välismaal." [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 31. august 2024, kell 17:54 (EEST) == Lihtminevik vs täisminevik == Tere! Mitte et mul selle vastu midagi isiklikult oleks, aga mulle on õpetatud, et eesti keeles kasutatakse liiga palju täisminevikku seal, kus võib olla lihtminevik. Ehk oskad põhjendada, miks parandus "lõpetas" -> "on lõpetanud" on vajalik? (Hakkas silma artiklis [[Mari Laaniste]].) [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 10. september 2024, kell 22:36 (EEST) : Tere-tere! Paljudel toimetajakoolitustel on siiski suure murega juhitud tähelepanu sellele, et teatud võõrkeelte mõjul kiputakse eesti keeles minevikaegade mitmekesisust unustama, taandades muud minevikuajad peamiselt lihtminevikuks. Üks lihtne selleteemaline kokkuvõte sisaldub näiteks Tiina Leemetsa artiklis [https://keeleabi.eki.ee/artiklid2/minevik.html "Mitmeplaaniline minevik"]. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. september 2024, kell 22:53 (EEST) ::Leemets kirjutab oma artiklis, et "Lihtminevik väljendab tegevuse toimumist mingil kindlal minevikuajal, mille kohta saab esitada küsimuse millal?". Siis peaks artiklis [[Mari Laaniste]] lauses ''Mari Laaniste on lõpetanud 1995. aastal Jakob Westholmi Keskkooli ning 1999. aastal Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse erialal'' kasutama lihtminevikku. Kas pole? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 10. september 2024, kell 23:09 (EEST) ::: EKI keelenõuandjad on selgitanud, et elava inimese kohta tuleb kokkuvõtlikes andmetes kirjutada, et ta "on sündinud" (millal?), ja kui (praegu) elav inimene on minevikus mõne kooli lõpetanud, siis ta samuti "on lõpetanud" (samuti millal?). '''Täisminevik''' "on lõpetanud" näitab pikema protsessi lõpetatust (kogu stuudium on läbitud ja diplom kätte saadud) '''oleviku''' seisukohalt ehk elava inimese kohta. Kui inimene on surnud, siis on kombeks tema elulugu jutustada n-ö lineaarselt: sündis siis (millal?), lõpetas kooli siis (millal?), suri siis (millal?). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. september 2024, kell 23:24 (EEST) ::::Mulle tundub, et see pädeb ehk sündimise kohta (sündis ja sellest tulenev protsess ehk elu kestab), aga kooli lõpetamisel küll mitte: see on selgelt läbitud etapp, lõpetatud asi. Pealegi oleks jube tüütu hakata inimeste artikleid pärast nende surma (hoidku Zeus selle eest!) lihtminevikku pöörama.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 10. september 2024, kell 23:55 (EEST) ::::: No vaadakem siis palun seda lõiku mainitud keeleartiklis, kus on toodud näiteid vigase minevikuaja kasutuse kohta. Näitega "Euroopa standardi tõlkis NN" on selles artiklis ju illustreeritud grammatikaviga, õige oleks "Euroopa standardi on tõlkinud NN", sest see tõlge, mida me saame täna või ükskõik millal lugeda, on valmis tehtud (lõpetatud) kunagi varasemas minevikus, mitte äsja. Kui keegi teeb praegu toimuval seminaril ettekande sünkroontõlget, siis on õige ettekande lõpus öelda, et "tõlkis see ja see", sest sünkroontõlk on kohal ja just äsja tõlkis. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. september 2024, kell 00:09 (EEST) :::::Aga me oleme ju pärast inimese surma ikka temaga seotud artiklis natuke ajavorme kohendanud: noppinud tema sünniaja eest ära sõna "sündinud", "töötab" asemele kirjutanud "töötas", tema lese artiklisse kirjutanud "on abielus" asemele "oli abielus" jne. See on ju elementaarne. Minu meelest. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. september 2024, kell 00:22 (EEST) ::::::Inimese surma puhul oleviku muutmine minevikuks on loogiline. Ka tõlkimise puhul tundub täisminevik õigem, sest (kirjalik) tõlge on miski, mis jääb pärast tõlkimise lõpetamist püsima. Kool lõpetatakse ära ja sellega seos katkeb. Niisugune on minu keeletaju. --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 11. september 2024, kell 00:28 (EEST) ::::::: Lõpetatud ülikooliharidus on ka kogu eluks jääv väärtus. Inimene on saanud teatud tasemel teadmised ja selle tõestuseks ka diplomi; see on arvestatav väärtus ka paljudes teistes riikides mõne erialase töökoha saamisel vms. Muidugi võib siit arendada edasi teemat, et osa teadmistest ju aja jooksul vananeb, aga samamoodi võib aja jooksul vananeda mainitud standard ja isegi eraldi võttes selle tõlge. Kuidas see tõlge siis lõplikum on kui lõpetatud ülikooliharidus? (See oli nüüd retooriline küsimus, minul pole filosofeerimisannet ja ma parem ei üritagi seda teha.) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. september 2024, kell 01:02 (EEST) ::::::::Nojah, ega mina ka asja nii filosoofiliseks ajada ei taha. Lihtsalt parandusi vaadates torkas see silma kui mulle võõras pruuk. Ja siis tõesti ka see asi, et neid vorme, mida tuleb pärast inimese surma ümber teha, on selle parandusega rohkem. Näiteks "on tõlkinud ..." ei pea minu meelest pärast surma muutma, äkki siit aimdub mingi nüansierinevus?--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 11. september 2024, kell 01:10 (EEST) ::::::::: Aga see, et elus inimene "on sündinud" ja surnud inimene "sündis", ei olegi võõras pruuk? :) :) :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. september 2024, kell 01:20 (EEST) ::::::::::Ei, see mind ei häiri. Kuigi, jah, mind ei häiri ka elusa puhul lihtminevik tegelikult. --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 11. september 2024, kell 02:00 (EEST) :Mumeelest on ka nii, et lihtminevik igatseb enda juurde ajamääratlust või mingitki konteksti, millal tegevus toimus (enne/pärast midagi, äsja vms), täismineviku jaoks pole täpne aeg eriti oluline, tahetakse esmajoones väljendada fakti, et miski on toimunud (lõpetanud kooli, elanud või töötanud kusagil vs ei ole lõpetanud/elanud/töötanud) ja sinna ajamääratluse lisamine tundub minu keeletaju jaoks veidi ebaloomulik. Täisminevikku saab kasutada elava inimese kohta, surnu kohta mitte, aga teatmeteoses võiks minu arvates elavagi inimese puhul kasutada lihtminevikku (või vähemalt mitte lugeda seda veaks), et vähendada muutmisvajadust pärast surma. Lisaks on ajamääruste kasutamine teatmeteoses isegi pigem soovitatav vs nt koolilõpetamise fakti esitamine ilma aastaarvuta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 11. september 2024, kell 13:29 (EEST) :: Minu meelest on Vikipeedia-sarnases teatmeteoses koolilõpetamise fakti esitamine ilma aastaarvuta poolik fakt ja sarnaneb pigem heietusega "naised saunas rääkisid". Aastaarvu puudumist õigustab mu meelest ehk ainult see, et see info pole avalikult kättesaadav või teksti koostajal pole veel õnnestunud leida seda kinnitavat tõendusallikat. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. september 2024, kell 13:38 (EEST) == Toodi / Viidi == Tere. Vabandage, et segan. Miks Te teete massiliselt muudatusi toodi -> viidi? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 30. september 2024, kell 21:33 (EEST) : Sellepärast, et '''Vikipeediat ei peaks kirjutama subjektiivses reportaaži stiilis'''. Reportaaži all mõtlen seda, et kirjutaja kujutleb näiteks Tambovist artiklit kirjutades, et ta on seal kohapeal ja teeb reportaaži: "''Siia toodi'' nii-ja-naa-palju aastaid tagasi ristiusk". Ei, Vikipeediat tuleb kirjutada neutraalselt, n-ö kõrvaltvaatajana: "''Sinna viidi'' nii-ja-naa-palju aastaid tagasi ristiusk" (või "Seal võeti nii-ja-naa-palju aastaid tagasi ristiusk vastu"). : Kiusatus stiililiselt Vikipeedia reporteriks hakata on mõnes mõttes mõistetav, sest # osa Vikipeedia asulaartikleid on suuresti maha viksitud näiteks mingi asula või piirkonna kodulehtedelt, mis ongi n-ö lugejaga lähedust või lausa samastumist taotledes meil-siin-Tambovis-stiilis kirjutatud, ja see stiil hakkab külge; # osa vikipediste käsitleb ilmselt vanast harjumusest omaaegset Nõukogude Liitu, Leningradi, Moskvat jne "meiena", "meie kodupaigana", lähedase naabruskonnana, näiteks kirjutades, et "sõjaväeüksused ''toodi'' Moskvast Leningradi" (sest võib-olla on nad ise Venemaal sõjaväes või toonases Leningradis kaubareisil käinud, oli see ju Eestist vaid mõnetunnise autosõidu kaugusel). Aga eestikeelses Vikipeedias tuleks siiski kirjutada kõrvaltvaatajana: "sõjaväeüksused ''viidi'' Moskvast Leningradi"; # lähedasena, "omana", tajutakse ka teisi naaberriike näiteks kroonikaartiklites: "merehädalised ''toodi'' väikesaarelt Helsingisse" (p.o: "merehädalised ''viidi'' väikesaarelt Helsingisse"); # mis siis rääkida veel neist Eesti raamatukogudest ja väikekoolidest, mille kodulehelt võib ehk tõesti lugeda, et "naaberkülast ''toodi'' raamatukogu üle Morna koolimajja", aga Vikipeedias tuleks kirjutada, et "naaberkülast ''viidi'' raamatukogu üle Morna koolimajja". Jne. : Teisisõnu: sõnavalik "toodi" ja "viidi" vahel sõltub mainitud juhtudel jutustuse/jutustaja vaatepunktist. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 30. september 2024, kell 22:32 (EEST) :: See selgitab, miks vältida sõna "siin", aga siit ei tule minu meelest hästi välja, kuidas viitab "viidi" rohkem kõrvaltvaatajana positsioonile kui "toodi". Kaks viimast sõna mõlemad väljendavad, et on mingi lähem koht ja mingi kaugem koht. Kui keegi toodi Helsingisse, siis justkui on tegu reportaažiga Helsingist? Miks siis mitte mõelda ka, et kui keegi viidi väikesaarelt, siis on tegu reportaažiga väikesaarelt? Sellise parandusega sa minu meelest lihtsalt pöörad lähema ja kaugema ümber ("sealt siia" asemel "siit sinna"). Mulle tundub loomulik valida emb-kumb sõna selle järgi, millise koha keskne on parasjagu kontekst (kas sellest kohast viidi midagi ära või sinna toodi midagi). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. oktoober 2024, kell 21:57 (EEST) == Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''. I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Maailma karikavõistlused == Miks mitte kirjutada ''maailmameistrivõistluste'' eeskujul ka "maailma karikavõistlused" kokku? :) – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 10. oktoober 2024, kell 12:34 (EEST) : Sest sellist asja nagu "maailmakarikas" pole senise eesti keele grammatika järgi olemas, vaid on "maailma karikas" ( > maailma meistrivõistlused). Ja olemas on ka "maailmameister" ( > maailmameistrivõistlused). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. oktoober 2024, kell 12:42 (EEST) :: ÕS-is muidu on küll "maailmakarikavõistlused"[https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?F=M&Q=maailmakarikav%C3%B5istlused]. Teises EKI sõnastikus on ka "maailmakarikas"[https://arhiiv.eki.ee/dict/sp/index.cgi?Q=maailmakarikas&F=M]. Kuidas tuleneb grammatikast, et tuleb kirjutada lahku "maailma karikas"? Minu meelest see sõltub sisulisest põhjendusest, aga sisuliselt vist ei ole antud juhul kuigivõrd vahet, kas kirjutada kokku või lahku. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. oktoober 2024, kell 22:12 (EEST) == Vääring infokastis == Miks vääringu nimetuse ette riiginime lisad? Mina saan aru, et seni on see riigi infokastist enamasti ära jäetud, kuna kontekst ei nõua seda (ei räägita koos eri maade vääringutest) ja vääringu ametlik nimetus sageli ei sisalda riiginime, näiteks Taani rahaühikuks on [https://www.retsinformation.dk/eli/lta/1988/817 siin] "1 krone". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. oktoober 2024, kell 22:12 (EEST) : Entsüklopeedias on siiski tähtis vahet teha, et see pole mingi üks ja sama universaalne kroon, mis on käibel olnud näiteks Rootsis, Taanis, Eestis jm. Ja et Austraalias ja USA-s ei ole käibel üks ja sama dollar. Lisaks viitab kolmetäheline kood DKK üheselt Taani kroonile, mitte mingile muule kroonile. Kui jutt oleks suvalisest kroonist, siis selle lühend oleks eesti keeles kr, mitte DKK. Konkreetses riigis on käibel siiski konkreetne valuuta. Infokast ongi täpse info andmiseks. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. oktoober 2024, kell 22:22 (EEST) :: Selguse tagab iseenesest link õige vääringu artiklisse. Nii nagu igasuguste samanimeliste asjade või ka isikute puhul. Kuna infokastides on sulgudes just ka kood, siis see ju ka niigi täpsustab üheselt, millise vääringuga on tegu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2024, kell 20:50 (EEST) :::Minu arvates peaks iga Vikipeedia artikkel olema keskmist lugejat silmas pidades nii täpne, selge ja informatiivne, et lugeja saaks sellest korrektse põhiinfo kätte ka muid linke klõpsamata. Riigi ametlik valuuta kuulub riiki iseloomustava põhiinfo hulka. Ilma konkreetse nimelisandita ei ole valuutainfo konkreetsete riikide ülevaateartiklites piisavalt täpne, selge ja informatiivne. :::Me ju ei nopi isikuartiklite koolide ja asutuste nimetustest nimetäiendeid välja, st ei kirjuta isikuartiklis ju pelgalt liiginimedega, et näiteks Mari Mänd õppis ''koolis'' ja siis ''ülikoolis'' – et las lugeja klõpsab aga järjest neid liiginimede linke, kui tahab teada, konkreetselt millise nimega koolis ja ülikoolis see isik õppis. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 14. oktoober 2024, kell 18:41 (EEST) :::: Need näited minu meelest ei ole võrreldavad. Konkreetse kooli nimi muidugi ei ole lihtsalt "kool" või "ülikool", aga lihtsalt "kroon" või "forint" on küll konkreetsete maade vääringute nimetused. Paremini võrreldav on see, kui mitu kooli on kandnud sama nime, näiteks nime "Paide Gümnaasium", mille puhul lisaks linkimisele me ei kirjuta igal mainimisel eraldi välja, kumba neist silmas peetakse. :::: Ebatäpne ei saa vääring ilma nimelisandita minu meelest olla. Nagu öeldud, lisaks täpsele lingile on seal lahtris alati ka vääringu kood. Nimelisand on küll informatiivne, aga sellest võib samas jääda kergesti ka ekslik mulje, et vääringu nimetus sisaldab riiginime, kui tegelikult ei sisalda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. oktoober 2024, kell 21:45 (EEST) ::::: Siin sõltub asi jälle vaatekohast ja Eestis välja kujunenud (nt kokku lepitud) süstematiseerimistavadest (nt lokaadist). Iga riik võib oma riigi põhitunnuseid nimetada ja süstematiseerida, kuidas soovib. Kui me siin Eestis hakkame asjalikus stiilis loetlema näiteks maailma riikide lippe, siis on meil kombeks kasutada ühtse vorminguga (süsteemset) loetelu, kus iga lippu nimetatakse kohanimelise täiendi ja liigisõnaga (nt Poola lipp, Leedu lipp, Soome lipp jne). Näiteks britid nimetavad oma lippu rahvasuus ka Union Jackiks, aga las nad nimetavad, kuidas tahavad, meie ühtses loetlemissüsteemis on see ikka Suurbritannia (jne) või Ühendkuningriigi lipp. Meie jälle nimetame oma lippu omakeskis sinimustvalgeks, aga selles ühtses võrreldavas loetlemissüsteemis esitatavas lippude loetelus on see Eesti lipp. Samamoodi tuleks keelelise vormi poolest ühtses süsteemis loetleda ka muid maailma riikide riiklikke tunnuseid (või asutusi või haldusüksusi või pinnavorme või mistahes muid samaliigilisi või sama kategooriaga omavahel võrreldavaid objekte). On loomulik, et vajadust riiginimelise täiendi järele ei ole eeskätt oma riigi objektide korral, aga kui tulevad mängu ka sama kategooria teise riigi objektid, siis oleks väga soovitatav selguse mõttes neile riigi nimi ette kirjutada. Näiteks kui Eestis käibis kroon, siis me ju mõtlesime krooni all esimesena alati Eesti krooni. Aga kui läksime Taani või Rootsi või Norrasse matkama, oli vaja juba vahet teha, kui palju meil on rahakotis Eesti, kui palju Taani, kui palju Rootsi ja kui palju Norra kroone. Eesti keele ja kultuuri seisukohalt on üsna ükskõik, kuidas taanlased, rootslased ja norrakad ise oma raha nimetavad või millisesse süsteemi seavad, meie loetleme neid rahvusvahelise kogumina ikkagi iseenda (oma kultuuriruumi) vaatepunktist ja oma riiklikust lokaadist lähtuvalt süstematiseerides. Lokaat on sihtrühma (nt eesti keeles ja Eesti asjaajamises kasutatavate) keele-, kultuuri-, tehnika- ja geograafiaspetsiifiliste karakteristikute, teabe või tavade kogum. Kui te ei tunne neid süstematiseerimispõhimõtteid, siis minge ja õppige neid kuskil ülikoolis või kursustel vms. Mina pole palgaline loengupidaja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 14. oktoober 2024, kell 22:57 (EEST) ::::::Eks ta tunnetuse küsimus on, et kustmaalt on vääringu nimi ja olemus lugejale piisavalt selge. Mulle ei tundu, et vääringu nimele järgnevast kolmetähelisest lühendist järeldub lugejale, et tegu on ainult selles rigis käbiva rahaga (kui ta juba enne seda lühendit ei tunne). Ka ei pea infokastis olema vääringu ametlik nimekuju kui seda asendav nimekuju on ka (või isegi enam) üldlevinud ja eksiarusaam ametlikust nimekujust pole nii oluline viga kui eksiarusaam vääringu olemusest. Sellepärast ma ei näe probleemi riiginime lisamises. PS. Arutelu võiks jääda viisakaks. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. oktoober 2024, kell 11:08 (EEST) ::::: Ma ei väida, et nimelisand on põhimõtteliselt vale ega et seda ei võiks kasutada seal, kus see on süsteemsuse huvides otstarbekas või kui "tulevad mängu ka sama kategooria teise riigi objektid". Näiteks võiksime ehk küll kasutada seda ühtviisi kõigi vääringute artiklipealkirjades, ka siis, kui pole mitut samanimelist vääringut. (Samas vähemasti iga vääringu artikli algusest võiks välja tulla, mis on vääringu täpne (ametlik) nimetus või selle tõlge.) Ma lihtsalt põhjendan, miks nimelisand tundub riigi infokasti kontekstis ebavajalik ja miks selle lisamise põhjendus(ed) minu meelest eriti vett ei pea. ::::: Seda ma ei usu, et on kultuurispetsiifiline tava kirjutada vääringute nimetused eesti keeles alati nimelisandiga. Kas või ÕS-is on need ära toodud ilma nimelisandita ja ei ole seejuures näiteks üldist (eri maade vääringuid hõlmavat) krooni või frangi mõistet, mille kohta nimelisandita nimetus käia võiks. Teistes keeltes seejuures samamoodi saab vajadusel lisada täpsustava lisandi, ka taani keeles Taani krooni kohta. ::::: Vääringute nimetustena kasutamegi iseenesest süsteemselt nimetusi, mis on originaalkeelse nimetuse mugandused või mõnel juhul selle traditsioonilised tõlked. Ma ei pane ette kasutada mingeid süsteemiväliseid paralleelnimetusi nagu lippude puhul "sinimustvalge". Lippude puhul on teisiti veel see, et nende kohta enamasti pole laiemalt käibivad ja muidu võrreldava staatusega lühinimetusi, mis võiks asendada nimelisandiga kirjeldust. ::::: Ei pruugita küll teada, et mõned vääringud on samanimelised ja nimelisandi abil on siis mõneti raskem asja vääriti mõista. Samas see argument käib minu meelest ikkagi kõigi samanimeliste asjade kohta, ka samanimeliste isikute kohta, kelle nime juurde võiks siis samuti igal mainimisel lisada puust ja punaselt mingeid täpsustavaid selgitusi, mis aga üldiselt on kõrvalised ja raskendavad lugemist. Võidakse ka näiteks mõelda, mõne teise maa aktsiaselts on sama, mis Eesti äriseadustikus defineeritud aktsiaselts, aga sellist väärarusaama ehk siiski samuti pole otstarbekas hakata täpsustava tekstiga eraldi ümber lükkama alati, kui tekstis mõned välismaa aktsiaseltsi mainitakse. ::::: Kolmetäheline kood muidugi ei täpsusta seda, kas tegu on ainult ühes riigis käibiva vääringuga. Seda ei täpsusta ka välja kirjutatud nimelisand. Kood ja link täpsustavad, millise konkreetse vääringuga on tegu. Nimelisand seda muuseas alati ei täpsusta, näiteks Iisraeli seekli puhul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. oktoober 2024, kell 21:25 (EEST) m9zthjoo15gx3aeztnnfixu1sjc8ef4 Valged ööd 0 249761 6752465 6019582 2024-10-30T21:42:20Z Velirand 67997 6752465 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib astronoomia mõistest; Getter Jaani lauldud laulu kohta vaata artiklit [[Valged ööd (laul)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}} [[Pilt:Magic Sankt Petersburg - Kunstkammer at White Nights (Weisse Nächte).jpg|pisi|225px|Valge öö [[Peterburi]]s]] '''Valged ööd''' tekivad suvel, kui Päike käib kõrgel ja kaob silmapiiri taha vaid mõneks tunniks, mistõttu võib juhtuda, et Päike ei laskugi ülaltoodud kõrgusteni. Eristatakse astronoomilist, nautilist ja tsiviilset valget ööd. [[Eesti]] laiuskraadil kestavad astronoomilised valged ööd [[25. aprill]]ist kuni [[18. august]]ini ja nautilised valged ööd [[16. mai]]st kuni [[28. juuli]]ni. Tsiviilseid valgeid öid Eestis ei esine.<ref>[http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=67 Tähistaevas (2/2000): Artikkel] Välja otsitud 26. juuni 2011</ref> == Valgete ööde geograafia == Valged ööd esinevad järgmistes piirkondades: [[Soome]]s, [[Island]]il, [[Gröönimaa]]l ja [[Antarktis]]el; [[Venemaa]], [[Kanada]], [[Alaska]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] suuremas osas; Eestis, [[Läti]]s, [[Leedu]] põhjaosas ja [[Suurbritannia]]s [[Shetlandi saared|Shetlandi]] ja [[Lõuna-Orkney saared|Lõuna-Orkney saartel]]. [[Polaarjoon]]te taga esinevad valged ööd enne ja pärast [[polaarpäev]]a. ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Aeg]] m95q63ljl2h6jpydbjebbvus2y16ctw Avalik käimla 0 252819 6752295 6736106 2024-10-30T14:41:57Z Wkentaur 464 {{liita|Tasuline käimla}} 6752295 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{keeletoimeta}} {{liita|Tasuline käimla}} [[Pilt:Miljonipeldik.JPG|thumb|right|Tasuline avalik käimla [[Tallinn]]as]] [[File:Sanisette.jpg|thumb|right|Tasuline avalik käimla [[Pariis]]is, [[Prantsusmaa]]l]] [[file:Temporary toilets 15l07.JPG|thumb|right|Avalikud ajutised [[keemiline käimla|keemilised käimlad]] ''rock-''kontserdil]] '''Avalik käimla''' (ka '''avalik tualett''') on [[Avalik ruum|avalikus ruumis]] eraldiseisev [[Ruum (arhitektuur)|ruum]] või [[ehitis]], mõeldud [[Urineerimine|urineerimiseks]] ja [[Roojamine|roojamiseks]]. Üldiselt on avalikud käimlad tänapäeval [[Veevärk|veevärgiga]]. == Omapärad == Sageli asuvad avalikud käimlad ühiskondlike asutustes nagu [[Lennujaam|lennu-]], [[Metroojaam|metroo-]], teenindus-, ja [[raudteejaam]]ades ning transpordivahendites ([[lennuk]]ites, [[laev]]ades, [[rong]]ides, [[Buss|pikamaaliini bussides]]), [[Teater|teatrites]], [[kino]]des, [[park]]ides, [[toitlustusasutus]]tes.{{lisa viide}} Avalikes käimlates saab üldiselt käsi pesta ja need on varustatud [[tualettpaber]]iga. [[Naine|Naistel]] ja [[Mees|meestel]] on avalikud käimlad sagedasti eraldatud ning on märgistatud vastavate [[Sugu (bioloogia)|sooliste]] siltide või tähemärkidega N – Naistele, M – Meestele. Meeste tualetid võivad olla täiendavalt varustatud [[pissuaar]]idega. Avalikes tualettides võivad olla tualetid [[Puue|erivajadustega inimestele]] – [[Inva WC|inva WC-d]] –, mis on täiendavalt varustatud abivahenditega nagu [[käepide]]med, nööriga abikellanupp, [[Klosetipott|klosetipoti]] juurde saab sõita [[ratastool]]iga, ustel ei ole [[lävepakk]]u jne.{{lisa viide}} Avalik käimla võib olla kindla koha peale ehitatud või ajutiselt kohale toodud. Ajutise käimlad on sageli [[Keemiline käimla|keemilised käimlad]], mis ei ole tavaliselt ühendatud [[kanalisatsioon]]isüsteemiga. Seetõttu peab neid käima regulaarselt tühjendamas.{{lisa viide}} == Soopõhine eristus == Aastaks 1879. olid naiste avalikud käimlad olemas näiteks [[Pariis]]is ja [[Glasgow|Glasgow's]], kuid viktoriaanlikus [[London]]is loodi neid vaid meestele, naiste jaoks ei peetud selliseid rajatis sündsaks. Esimene naiste käimla püstitati seal 1893. aastal ning kui 1900. aastal rajati naiste avalik käimla Park Streeti ja Camden High Streeti ristmikule, õhutati väidetavalt [[Taksojuht|taksojuhte]] sellele otsa sõitma, et tõestada sellise hoone ohtlikkust [[Liiklus|liiklusele]], see pidavat autojuhtide tähelepanu häirima.<ref name="Broad 2022">{{cite web|last=Broad|first=Leah|url=https://leahbroad.substack.com/p/why-toilets-were-a-feminist-issue|title=Why toilets were a feminist issue|website=by Leah Broad|date=5 June 2022|access-date=20 February 2023}}</ref> Ka kirjanik [[George Bernard Shaw]] võttis sel teemal 1909. aastal avalikult sõna, leides, et naistele avalike käimlate kasutamise mitte võimaldamine on ebainimlik ja põhjendamatu kannatuste tekitamine. Naistele käimlate võimaldamine oli samuti [[sufražett]]ide üks nõudmisi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Penner |eesnimi=Barbara |kuupäev=2001 |pealkiri=A World of Unmentionable Suffering: Women's Public Conveniences in Victorian London |url=https://www-jstor-org.ezproxy.utlib.ut.ee/stable/3527271 |vaadatud=20.02.2023 |väljaanne=Journal of Design History}}</ref> Paljud lapsevanemad, kellel on vastassoost [[laps]], on häiritud, kui tualetid on eristatud vastavalt soole. Siis ei saavat lapsevanem minna appi oma lapsele tualetti. Selleks, et lapsevanem saaks abistada oma last, on mindud vastassoo tualetti, mis on tekitanud piinlikke olukordasid. Samas mõnedes kohtades on kasutusel nn [[Unisex]]-tualetid, mille kasutamist ei piirata soolise erinevusega, vaid tualetis on potid eraldi ustega kabiinides.{{lisa viide}} Soopõhist eristust hakati 21. sajandi algul tagasi pöörama ja [[Sooneutraalsus|sooneutraalsete]] käimlate nõue on ka mõnede riikide seadusandluses määratletud.<ref name="2023 World Population by Country (Live)">{{cite web|url=https://worldpopulationreview.com/country-rankings/countries-with-gender-neutral-bathrooms|title=Countries with Gender Neutral Bathrooms 2023|website=2023 World Population by Country (Live)|access-date=20 February 2023}}</ref><ref name="ArchDaily 2022">{{cite web|url=https://www.archdaily.com/984280/designing-around-debate-the-gender-neutral-bathroom|title=Designing around Debate: The Gender-Neutral Bathroom|website=ArchDaily|date=28 June 2022|access-date=20 February 2023}}</ref> == Galerii == <gallery> Fail:Loos NEC 10y07.JPG|Avalikud tualetid [[Inglismaa]]l [[Birmingham]]i Messikeskuses Fail:B747 toilet.jpg|Avalik tualettruum [[Boeing 747]] lennukis Fail:Gdańsk.Główny.Train.Station public.toilet.jpg|Avalik tualett [[Poola]]s [[Gdańsk]]i [[Główny rongijaam (Gdańsk)|Główny rongijaamas]] </gallery> == Viited == [[Kategooria:Käimlad]] c97fiejx4ujkfy226fgxiaebrp1fu08 Mihkel Zilmer 0 253182 6752293 6727756 2024-10-30T14:32:12Z 2001:BB8:2002:40:0:0:0:10E /* Muusika */ 6752293 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib arstiteadlasest; helilooja kohta vaata artiklit [[Mihkel Zilmer (helilooja)]].}} {{viita}} '''Mihkel Zilmer''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1948]]) on meditsiinibiokeemik ja teaduse populariseerija. == Elukäik == Ta on lõpetanud 1971. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] biokeemikuna (bioloogia-geograafia teaduskonna ja arstiteaduskonna vahelise eriprogrammi alusel). 1992. aastal sai ta meditsiinidoktori teaduskraadi. 1992. aastast on ta [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonna]] professor, 2003. aastast meditsiinilise biokeemia professor. 1994. aastast on ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna biokeemia instituudi juhataja, 2013. aastast arstiteaduskonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi biokeemia osakonna juhataja. Aastatel 2014–2023 kuulus ta [[Tartu Ülikooli senat]]isse. Mihkel Zilmer on kodumaise kaubamärgi PREMIO® (kontseptsioon tegeleb teadus-põhiste tipptoetusainetega ning sellealase tippteaduse populariseerimisega) nõuandva teaduskomitee juhtprofessor<ref>[https://premiostore.eu/meist/ Premio teaduskomitee juhtliikmed] Ettevõtte Premio koduleht. Vaadatud 07.03.2024.</ref> ning on nõustanud rahvusvahelistelt võistlustelt üle 20-ne medali võitnud Eesti tippsportlast teadus- ja ainevahetuspõhise toitumise (sh ka õige taastumise võtmes) alal. Ta on kirjutanud kümneid aimeraamatuid ja sadu üldharivaid toitumisalaseid artikleid. 2021. aastal asutas ta koos [[Vambola Leping]]uga kodanike vabatahtliku ühendusena [[seltsing]]u Normaalne Söömine.<ref name="seltsing-n">[https://rajacas.com/seltsing-normaalne-soomine/ Seltsing Normaalne Söömine] Seltsingu leping veebisaidil Rajacas.com. 11.07.2021.</ref> == Teadustegevus == Mihkel Zilmeri teadustöö on hõlmanud järgmisi valdkondi: haiguste patogeneesi/ravi nüüdisaegsed (sh ka inimese ainevahetuspõhise toitumisega seotud) mehhanismid, uudsete biomolekulide disain ja biokeemilis-neurokeemiline skriinimine, transgeensed ja ''antisense''-tehnoloogiad; metaboloomika; ajukoe Na-pumba regulatsioon; peptiidid kui perspektiivsed protektormolekulid, ''knock-out''-süsteem ja bioaktiivsed ühendid jne. Funktsionaalse toitumise vallas on ta uurinud eeskätt ohutust, [[probiootikum]]e, prebiootikume ja sünbiootikume. Tema töörühm kuulub teaduse tippkeskuse The Centre of Excellence for Genomics and Translational Medicine koosseisu. On juhendanud 33 doktoritööd (mitu tema õpilast on nüüdseks professorid). Üle 20 patendi (Eesti, Euroopa, Vene Föderatsioon, USA, Jaapan, Hiina jt) autor. [[Oksüdatiivne stress|Oksüdatiivse stressi]] ja meditsiinilise metaboloomika siirdemeditsiiniliste uuringute algataja Eestis. == Loometegevus == === Õpikud, aimeteosed ja meedia === Ta on rohkem kui 25 meditsiinilise (inimorganismi) biokeemia- ja tervisliku toitumise õpiku ja muu aimeraamatu ("Meditsiiniline biokeemia", "Vitamiinid", "Mineraalained", "Normaalne söömine", "Normaalne joomine", "Inimkeha metabolism", "10 tehismagustajat", "Söömise ja liikumise soovitused eakamatele", "Tasakaalustaja" jt) autor. Ta on kaasautorina kirjutanud nn normaalsuse triloogia, kuhu kuuluvad raamatud "Normaalne söömine" ja "Normaalne joomine". Kolmas osa, "Normaalne abielu või selle nüüdisaegsed pandeemilised mutatsioonid", ilmus 2021. aasta novembris Terviselehes.<ref>[https://rajacas.com/raamatud/ Raamatud] Rajacas.com. Vaadatud 07.03.2023.</ref> Lisaks on ta kirjutanud sadu toitumisalaseid artikleid, mis on mõeldud kõige laiema lugejaskonna harimiseks. Eriti populaarsed olid tema ja bioloog [[Urmas Kokassaar]]e ühistöös sündinud aimeartiklid, mida ilmus eestikeelsetes ajakirjandusväljaannetes rohkesti eriti 1980. ja 1990. aastatel.<ref>"Vitamiinid". Raamatututvustus ajalehes Linnaleht. 11.05.2007.</ref> Toitumisteemade biokeemia aspekte on ta tutvustanud ka paljudes [[Vikerraadio]] teadus- ja elukeskkonnasaadetes..<ref>[https://vikerraadio.err.ee/search?phrase=Mihkel%20Zilmer Mihkel Zilmeri saateid Vikerraadios] Vikerraadio koduleht. Vaadatud 10.03.2024.</ref> Tutvustab teadus- ja ainevahtusepõhiselt söömise temaatikat süsteemsete klippidega YouTube'i kanalis "Normaalne söömine". === Muusika === Ta on kuulunud ühenduse ja ansambli [[Rajacas]] koosseisu alates selle esimesest lainest 1966. aastal. Kirjutanud laule, näiteks "Eestimaa" ("Tuhanded külad)", "Armsas Tartus vana ülikool", "Ikka lühemaks jääb meie luule", "Lapsed – lõputu lugu", "Hingelaul", "Maailma tahmunud peeglites", "Kodukülad", "Noppeid õdusast Tartu linnast (1970/2024)", "Viiuliharjutus Presidendile" (2024), "Ma jõuan, ma jõuan, ma jõuan Tartu linna (1973/2024)" jt. Ta on loonud ka kolm spetsiifilise fookusega laulu "Normaalse sööja hommik", "Normaalse sööja lõuna" ja "Normaalse sööja õhtu". === Loominguline kreedo === Mihkel Zilmeri motodeks on olnud "Targemaks ning seeläbi võrdsemaks ja tasakaalustatumaks muudab inimesi nende süsteemne harimine" <ref>[https://www.ohtuleht.ee/tervis/1102614/valud-ja-ulemiste-hingamisteede-infektsioonid Valud ja ülemiste hingamisteede infektsioonid?] Õhtuleht.ee, 07.03.2024.</ref> ja "Normaalne ühiskond toimib üksnes teaduspõhisuse ja mõistusepõhise mõtlemise kooskasutamisel''". Tema kreedot väljendab ka tema kaasasutatud seltsingu Normaalne Söömine tegevuse lõpptähtajaks märgitu: "Seltsing tegutseb, kuni ülemaailmselt saavutatakse süsinikuneutraalsus."<ref name="seltsing-n" /> == Tunnustus == * 1997 TÜ arstiteaduskonna medal (väga silmapaistva õppe- ja teadustöö eest) * 1998 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] meditsiini alal * 1999 Eesti riigi innovatsiooni peapreemia * 2002 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1551}}</ref> * 2005 Tehnoloogiapreemia: parim Tartu ülikoolide leiutis (piimhappebakter ME-3) * 2006 [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia]] (pühendunud töö eest Eesti tippsportlaste sportliku võimekuse tõstmisel) * 2009 Korea International Women’s Invention Expositioni kuldmedal * 2010 Soome kvaliteediinnovatsiooni esikohapreemia * 2011 Tartu Ülikooli Medicina valdkonna parim õppejõud * 2011, 2012, 2014, 2020, 2022, 2023 [[Eesti Kardioloogide Selts]]i teaduspreemia * 2013 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] arstiteaduse valdkonnas * 2013 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> * 2016 HITSA innovatsioonikeskuse e-kursuse kvaliteedimärk 2016 (kursusele "Biokeemia") * 2018 [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] (elutöö eest)<ref>[https://novaator.err.ee/878785/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-mihkel-zilmer "Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Mihkel Zilmer"] ERR Novaator, 21. november 2018.</ref> * 2018 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> * 2020 [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis|pealkiri=Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> * 2020 [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler * 2020 [[Eesti Rukki Selts]]i [[Rukkiräägu kultuuriauhind]] "Eesti toitumiskultuuri edendaja" * 2023 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia|Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia]]<ref>[https://teadus.postimees.ee/7708644/valitsus-kuulutas-valja-riiklike-teaduspreemiate-laureaadid "Valitsus kuulutas välja riiklike teaduspreemiate laureaadid"] Postimees, 9. veebruar 2023</ref> == Isiklikku == Tema abikaasa oli [[Kersti Zilmer]]. Neil on kolm last ([[Chris Pruunsild]], Kristel Zilmer, Mihkel Zilmer jr). Mihkel Zilmeri poeg [[Mihkel Zilmer (helilooja)|Mihkel Zilmer]] on helilooja, vend [[Kaarel Zilmer]] on spordipedagoog ja -tegelane. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{ETIS}} * Ene Veiksaar. [https://opleht.ee/2019/02/mihkel-zilmer-pean-teadlase-ja-professori-missiooniks-inimesi-harida/ Mihkel Zilmer: "Pean teadlase ja professori missiooniks inimesi harida"] Õpetajate Leht, 15. veebruar 2019 * [https://vikerraadio.err.ee/938991/kabi-ei-kuku-mihkel-ja-mihkel-zilmer "Käbi ei kuku... Mihkel ja Mihkel Zilmer"] Vikerraadio saade, 26. mai 2019 * Priit Ennet. [https://novaator.err.ee/1608889079/mihkel-zilmer-olen-uritanud-teha-teisi-tuntumaks Mihkel Zilmer: olen üritanud teha teisi tuntumaks] ERR Novaator, 17. veebruar 2023 {{JÄRJESTA:Zilmer, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] q8ftfjqxt6bfdrgwtqkwzalw57yh27f Tartu Ülikooli loodusmuuseum 0 257135 6752252 6752218 2024-10-30T12:29:46Z Ehitaja 63547 6752252 wikitext text/x-wiki [[Pilt:University of Tartu Natural History Museum (8).jpg|pisi|Tartu Ülikooli loodusmuuseumi püsinäitus]] '''Tartu Ülikooli loodusmuuseum''' on [[Tartu Ülikool]]i struktuuris tegutsev [[loodusloomuuseum]], mis loeb oma tegevuse alguseks [[1802]]. aastat, millega see on [[Eesti]] vanim [[muuseum]].<ref>[https://menu.err.ee/1608556483/tartu-ulikooli-loodusmuuseum-tahistab-220-sunnipaeva "Tartu Ülikooli loodusmuuseum tähistab 220. sünnipäeva"], ERR, 06.04.2022 (vaadatud 30.10.2024)</ref> Loodusmuuseumi koosseisu kuuluvad geoloogia-, zooloogia-, botaanika- ja mükoloogiakogu, näituste ja loodushariduse osakond ning elurikkuse informaatika ja digiarhiivide töörühm. 2014. aastal liideti [[Tartu Ülikooli botaanikaaed]] ja loodusmuuseum üheks asutuseks (Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed). Muuseum tegutseb [[Tartu]]s aadressil [[Vanemuise 46]]. Alates 2005. aastast on asutuse direktor [[Urmas Kõljalg]]. Loodusmuuseumi elurikkuse informaatika ja digiarhiivide töörühm arendab infosüsteemi [[PlutoF]]. 2022. aastal alustasid Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ühist [[taskuhääling]]ut "Rukkirääk".<ref>[https://kultuur.err.ee/1608489242/tartu-ulikooli-loodusmuuseum-ja-botaanikaaed-alustasid-uut-taskuhaalingut "Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed alustasid uut taskuhäälingut", ERR, 04.02.2022 (vaadatud 30.10.2024)</ref> == Ajalugu == [[Pilt:Vanemuise 46 õppehoone.JPG|pisi|Vanemuise 46 õppehoone valmis 1914. aastal, kuid muuseum sai sisse kolida alles 1921. aastal]] Tartu Ülikooli loodusmuuseum sai alguse ülikooli looduskabinetist ehk loodusmuuseumist (Naturalien Cabinet ehk Akademische Naturhistorische Museum), mis kuulus loodusteaduste professori alluvusse. Esimese loodusteaduste professorina nimetati 12. veebruaril 1802 ametisse doktor [[Gottfried Albrecht Germann]] [[Volmari]]st. Muuseumi asutamispäevaks loetakse 25. märtsi (uue kalendri järgi 6. aprilli) 1802, mil Tartu Ülikooli saabus esimene suurem looduslooline kollektsioon: suurvürst [[Konstantin Pavlovitš]]i raamatute ja [[naturaal]]ide kogu 11 kastis. Loodusteaduslike professuuride arv kasvas kiiresti, seetõttu jagunes loodusmuuseum peagi osadeks. Looduskabineti botaanilised kogud anti [[1811]]. aastal üle botaanikaaiale, geoloogilised kogud 1820. aastal mineraloogiakabinetile ning zooloogilised kogud [[1822]]. aastal zooloogiakabinetile. [[1905]]. aastal erakorraliseks professoriks valitud [[Georgi Mihhailovski]] algatas ülikooli praeguse Vanemuise tänav 46 õppehoone rajamise ning nõutas haridusministeeriumilt selleks 800 000 rubla rahalist toetust. [[Otto Hoffmann]]i projekteeritud hoone valmis [[1914]] ja oli algselt ette nähtud ainult geoloogia- ja zooloogiamuuseumi ning vastavate instituutide tarbeks, ent anti alanud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu sõjaväehaigla kasutusse. Ülikool sai tollase Aia tänava hoone enda käsutusse pärast [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõppu. Praegustesse ruumidesse Vanemuise tänaval kolisid zooloogia- ja geoloogiamuuseum [[1921]]. aastal. Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi suurima eksponaadi, [[kääbusvaal]]a skeletti kinkis muuseumile [[1933]]. aastal ühe Eesti kalalaeva meeskond, kelle võrku kääbusvaal [[Island]]i lähistel sattus, et vaala luid rasvast ja lihast puhastada hoiti luustikku aasta [[Raadi mõisapark|Raadi mõisapargi]] tiigis. Eksponaat avati lõplikult 1940. aastal.<ref>{{netiviide |autor=Sandra Saar |url=https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2327 |pealkiri=Loodusmuuseum jutustab oma aastapäeval lugusid |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Universitas Tartuensis |väljaandja= |koht= |aeg=aprill 2017 |vaadatud=14.04.2021 }}</ref>. Aastatel 2005–2013 moodustasid loodusmuuseum, [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum|kunstimuuseum]] ja [[Tartu Ülikooli ajaloo muuseum|ülikooli ajaloo muuseum]] ühe asutuse (Tartu Ülikooli Muuseumid). Loodusmuuseumi koosseisu kuulusid aastatel 2005–2018 [[Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum|geoloogia]]-, [[Tartu Ülikooli zooloogiamuuseum|zooloogia]]- ning botaanika ja mükoloogia muuseum.<ref>[https://adr.ut.ee/?page=pub_get_ttxt_dokv_file&pid=132204&lang=est Tartu Ülikooli Muuseumide põhikiri], vaadatud 4.01.2022.</ref><ref>[https://adr.ut.ee/?page=pub_get_ttxt_dokv_file&pid=129223&lang=est Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia põhikiri], vaadatud 4.01.2022.</ref> Geoloogia- ja zooloogiamuuseum kuulusid kokku ka aastatel 1976–1992.<ref>[https://web.archive.org/web/20140517043154/http://natmuseum.ut.ee/395512 TÜ Loodusmuuseumi ajaloost], arhiiviversioon seisuga 17.05.2014.</ref> 2017. aasta 14. juulil koorus Tartu Ülikooli loodusmuuseumi [[inkubaator]]is Eestis esmakordselt [[kuningpüüton]]i [[muna]]dest esimene maopoeg.<ref name="NAcmA" /> == Väljapanekud == [[Pilt:Tartu Ülikooli loodusmuuseum (5).jpg|pisi|[[Metssiga|Metssea]] topis]] Aastatel 2012–2013 uuendati muuseumi väljapanekut.<ref name="Gh9dW" /> Soklikorrusel asuvad kogude hoidlad varustati tänapäevase mööbliga, samuti loodi töökohad külalisuurijate tarbeks. Uued hoiutingimused said zooloogiamuuseumi osteoloogiline ehk luudekogu, entomoloogiakogu, imetajate ja lindude nahad ning geoloogiamuuseumi [[kivimid]], [[mineraalid]] ja [[kivistised]].<ref name="DLpKh" /> 16. jaanuaril 2016 avas muuseum uue püsinäituse "Maa. Elu. Lugu" ning kaks õppeklassi. Uus püsinäitus kajastab Maa ja selle elustiku arengu ajalugu. Eksponaatide seas on näiteks [[Devon]]i ajastu [[rüükala]], Eesti esimene [[šaakal]] ja Tartu meridiaanil asuvaid kooslusi kujutavad [[dioraam]]id. Elavnurgas on esindatud [[saare-roninastik]], [[punapõlv-tarantel]] ja [[roheleeguan]].<ref name="pYrdb" /> Loodusmuuseumis korraldatakse ka pidevalt vahetuvaid ajutisi näitusi, sh kunstinäitusi ja igasügisesi seenenäitusi.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608502982/tartu-ulikooli-loodusmuuseumisse-jouavad-meenutused-eestlaste-teadustoost-teravmagedel "Tartu Ülikooli loodusmuuseumisse jõuavad meenutused eestlaste teadustööst Teravmägedel"], ERR, 17.02.2022 (vaadatud 30.10.2024)</ref><ref>[[Heleri All]], [https://novaator.err.ee/1134216/seeneuputus-tegi-tu-loodusmuuseumi-naituse-tegemise-lihtsaks "Seeneuputus tegi TÜ loodusmuuseumi näituse tegemise lihtsaks"], ERR, 11.09.2020 (vaadatud 30.10.2024)</ref><ref>[[Heleri All]], [https://kultuur.err.ee/617681/loodusmuuseumis-saab-naha-enam-kui-140-seeneliiki "Loodusmuuseumis saab näha enam kui 140 seeneliiki"], ERR, 09.09.2017 (vaadatud 30.10.2024)</ref><ref>[https://kultuur.err.ee/313908/tartu-ulikooli-muuseumid-palvisid-mitmeid-preemiaid "Tartu ülikooli muuseumid pälvisid mitmeid preemiaid"], ERR, 27.09.2016 (vaadatud 30.10.2024)</ref><ref>[https://novaator.err.ee/618104/galerii-testi-end-kas-tunned-neid-eesti-seeni "Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?"], ERR, 12.09.2017 (vaadatud 30.10.2024)</ref> <gallery> University of Tartu Natural History Museum (1).jpg University of Tartu Natural History Museum (2).jpg University of Tartu Natural History Museum (4).jpg University of Tartu Natural History Museum (6).jpg </gallery> ==Tunnustus== * 2016. aastal IX Eesti muuseumide festivalil toimunud näituste konkursil tunnustati Tartu ülikooli loodusmuuseumi ning [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum|Eesti teatri- ja muusikamuuseum]]i interaktiivset ühisnäitust looduse ja muusika seostest "Hingab ja heliseb" esimese kohaga.<ref>[https://kultuur.err.ee/313908/tartu-ulikooli-muuseumid-palvisid-mitmeid-preemiaid "Tartu ülikooli muuseumid pälvisid mitmeid preemiaid"], ERR, 27.09.2016 (vaadatud 30.10.2024)</ref> == Vaata ka == * [[Tartu Ülikooli botaanikaaed]] * [[Eesti Loodusmuuseum]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NAcmA">{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]], [[Katre Palo]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-29-12-2017/|pealkiri=Uudistaja 29.12.2017|väljaanne=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=29. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171229104906/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-29-12-2017/|arhiivimisaeg=2017-12-29}}</ref> <ref name="Gh9dW">[http://teadus.err.ee/artikkel?id=6874&cat=1&pg=21 "TÜ loodusmuuseumis algab remont"]{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ERR Teadus, 20. aprill 2012</ref> <ref name="DLpKh">Tartu Ülikooli loodusmuuseum avab nüüdisaegsed fondihoidlad – TÜLM pressiteade, 28.05.2015</ref> <ref name="pYrdb">Tartu Ülikooli loodusmuuseum avab uue püsiekspositsiooni – TÜLM pressiteade 7.12.2015</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|University of Tartu Natural History Museum}} * [https://www.natmuseum.ut.ee/ Tartu Ülikooli loodusmuuseum] * [https://natmuseum.ut.ee/et/podcast-rukkiraak Taskuhääling "Rukkirääk"] {{koord}} {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli muuseumid|Loodusmuuseum]] [[Kategooria:Loodusmuuseumid]] o4xrlirb4arg17ktgug8m0kekdqmgt1 Matti Maasikas 0 257551 6752437 6670474 2024-10-30T19:58:57Z Wkentaur 464 6752437 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi= Matti Maasikas | pilt= Matti Maasikas.jpg | pildiallkiri= Matti Maasikas (2017) | amet= | ametiajaalgus= | ametiajalõpp= | eelmine= | järgmine= | amet2= | ametiajaalgus2= | ametiajalõpp2= | eelmine2= | järgmine2= | amet3= | ametiajaalgus3= | ametiajalõpp3= | eelmine3= | järgmine3= | amet4= | ametiajaalgus4= | ametiajalõpp4= | eelmine4= | järgmine4= | amet5= | ametiajaalgus5= | ametiajalõpp5= | eelmine5= | järgmine5= | amet6= | ametiajaalgus6= | ametiajalõpp6= | eelmine6= | järgmine6= | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1967|06|12|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = [[Uno Maasikas]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[Pilt:Eesti esindaja Matti Maasikas, Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, Leedu välisminister Linas Linkevičius (29026406023).jpg|pisi|Eesti eesistumise aegne eriesindaja Matti Maasikas (vasakult esimene) Saksamaa ja Baltimaade välisministrite kohtumisel 2016. aastal]] '''Matti Maasikas''' (sündinud [[12. juuni]]l [[1967]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[diplomaat]], Euroopa Liidu suursaadik [[Ukraina]]s. Matti Maasikas lõpetas [[1985]]. aastal [[Tallinna 4. Keskkool]]i ja [[1993]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloolasena.<ref name="riigik">[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 Riigikogu Toimetised]</ref> Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta [[Eesti Rahva Muuseum]]i tegevdirektori kohusetäitjana, seejärel [[Kaitseministeerium]]i konsultandina. Aastatel [[1994]]–[[1996]] oli ta [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] välissekretär, seejärel [[1999]]. aastani [[Riigikogu]] kantselei välissuhete osakonna juhataja ning aastatel 1999–2001 [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Mart Laar]]i büroo juhataja.<ref name="riigik"/> Alates [[2001]]. aastast töötas ta [[Välisministeerium]]is. Aastatel 2001–2005 oli Matti Maasikas [[Eesti suursaadik Soomes]], aastatel [[2005]]–[[2008]] [[Välisministeeriumi kantsler]].<ref name="väl">[http://www.vm.ee/?q=node/12429 Kolm Eesti suursaadikut alustasid tööd rahvusvaheliste organisatsioonide juures]</ref> Aastatel [[2009]]–[[2010]] töötas ta [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvoliniku [[Olli Rehn]]i kabinetis, alates augustist 2010 [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[José Manuel Durão Barroso]] nõunike meeskonnas.<ref name="väl"/> Alates [[29. august]]ist [[2011]] oli Matti Maasikas Eesti alaline esindaja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures.<ref name="väl"/> [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise]] ajaks [[2017]]. aastal määras valitsus ta Eesti eriesindajaks Euroopa Liidu juures. Tema ülesanne oli esindada Eestit Euroopa Parlamendi plenaaristungitel, kaitstes seal Euroopa Liidu Nõukogu ühiseid seisukohti.<ref name="maasu">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.eesistumine.ee/et/uudised/valitsus-andis-mandaadi-eriesindajale-euroopa-liidu-institutsioonide-juures |vaadatud=2016-12-23 |arhiivimisaeg=2018-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180102074307/https://www.eesistumine.ee/et/uudised/valitsus-andis-mandaadi-eriesindajale-euroopa-liidu-institutsioonide-juures |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates [[2018]]. aastast oli Maasikas Välisministeeriumi asekantsler. Sügisel [[2019]] sai Matti Maasikas Euroopa Liidu suursaadikuks Ukrainas. Tema ametiaeg lõppes 15. septembril 2023.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120230605/intervjuu-matti-maasikas-arkan-igal-hommikul-ules-ja-utlen-endale-et-ma-ei-ole-pommide-ja-kuulide-all-mul-on-asjad-hasti INTERVJUU | Matti Maasikas: ärkan igal hommikul üles ja ütlen endale, et ma ei ole pommide ja kuulide all, mul on asjad hästi], Eesti Ekspress, 13. september 2023</ref> Alates 1992. aastast kuni 2020. aastani oli ta [[Isamaa Erakond|Isamaa Erakonna]] (varem [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]) liige.<ref>[https://www.err.ee/1223326/isamaast-astus-valja-mitu-tuntud-diplomaati "Isamaast astus välja mitu tuntud diplomaati"] ERR, 30. detsember 2020</ref> ==Tunnustus== *2016 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19329}}</ref> *2016 [[Aasta eurooplane]]<ref>[http://www.postimees.ee/3685009/aasta-eurooplane-on-diplomaat-matti-maasikas "Aasta eurooplane on diplomaat Matti Maasikas"] Postimees, 7. mai 2016</ref> ==Isiklikku== Matti Maasika isa oli ajakirjanik [[Uno Maasikas]] ja ema telerežissöör [[Maie Kivita]]. ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Maasikas, Matti}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 5l1u4b6mwsg3n7wakqjpb1595zxjvw5 Biograafiad (Va) 0 259227 6752300 6750077 2024-10-30T15:32:08Z Velirand 67997 /* Val */ 6752300 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Vello Vaaderpass]], eesti mootorrattasportlane ja treener (1930–2022) *[[Ants Vaadre]] oli eesti soomepoiss, metsavend ja õpetaja (1925–2016) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–2012) *[[Knut Vaage]] (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) *[[Vaajakorpi]] (1934–) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane, koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]] (1958–), eesti näitleja *[[Daniel Vaarik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]] (1962–), eesti näitleja *[[Marta Vaarik]], eesti näitleja (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–1942) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]] (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja (1909–1989) *[[Mart Vabar]], eesti majandusgeograaf (1934–2011) *[[Sven Vabar]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti kunstnik, graafik (1892–1961) *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) ==Vac== *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) *[[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja (1990–) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Kristo Enn Vaga]], Eesti võidusõidurattur ja poliitik (1997–) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–2023) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Agrippina Vaganova]], vene balletipedagoog (1879–1951) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2023) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Karl Vahenõmm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1907–1988) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Ingi Vaher]], eesti klaasikunstnik (1930–1999) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974–) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984–) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Märten Vaher]], eesti monteerija ja režissöör (1982–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–2022) *[[Priit Vaher]], eesti kunstnik ja produtsent (1947–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–2024) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Vivian Vaher]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1943–) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Heli Vahing]], eesti näitleja ja laulja (1955–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–2022) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Janis Vahter]], eesti korvpallur (1991–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Oskar Vahtra]], eesti poksija (1906–1992) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (suri 1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik (1924–2004) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Silver Vahtre]], eesti kunstnik (1953–) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Häli Vahula]], eesti võrkpallur (2004–) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1971–) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Arnold Vaide]], eesti rahvusest Rootsi kergejõustiklane (pikamaajooksja) (1926–2011) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Anet Vaikmaa]], eesti laulja (1989–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Viktor Vaiksaar]], eesti kergejõustikutreener ja loomaarst (1909–1982) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Anna Murray Vail]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja raamatukoguhoidja (1863–1955) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Ene Vainik]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–2024) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja -kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Villem Vainsalu]], Eesti sõjaväelane (1903–1981) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Hendrik Vainu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogia uurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vaj== *[[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja (1986–) *[[Arjun Vajpai]], India alpinist (1993–) ==Vak== *[[Gertrude Vakar]], Tallinnas sündinud tõlkija (1904–1973) *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Viktors Valainis]], Läti poliitik (1986–) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Diego Valdés]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Bruno Valdez]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (1983–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Giuseppe Valditara]], Itaalia poliitik (1961–) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Maria Valdma]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane (1964–) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–2024) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Herbert Valdsaar]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1925–2017) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (1931–2024) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Max Valentiner]], Saksa mereväelane (1883–1949) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]] *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Alaksandr Valfovič]], Valgevene riigitegelane (1967–) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Robert Valge]], Eesti korvpallur (1997–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht (1908–1980) *[[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane (1917–1997) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Mati Valdma]], eesti tehnikateadlane (1936–2023) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Heldur Valgmäe]], eesti maletaja ja maleõpetaja (1930–2020) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–2023) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Karl Valk]], Eesti sõjaväelane (1893–1936) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja muusika­teadlane (1934–2016) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Vilma Valkonen]], eesti endine koolijuht ja parteitöötaja (1928–) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Iván Vallejo]], Ecuadori alpinist (1959–) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Marina Vallik]], eesti ujuja ja ujumistreener (1961–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Virgo Vallik]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Hannes Vallikivi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1974–) *[[Imre Vallikivi]], eesti keemik (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Manivald Vallikivi]], eesti kergejõustiklane (1928–2014) *[[Henn Vallimäe]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog (1955–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–2022) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukoguhoidja (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Aavo Valmis]], eesti keeleteadlane (1938–2017) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (suri 1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Erik Valnes]], norra murdmaasuusataja (1996–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Ninette de Valois]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1898–2001) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, kirjanik ja turundusspetsialist (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Virve Valtmann-Valdson]], eesti käsitöömeister ja- koolitaja (1939–) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1935–2024) *[[Elina Valtonen]], soome poliitik (1981–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener ja sporditegelane (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ivo Van Damme]], Belgia keskmaajooksja (1954–1976) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Trevor van Riemsdyk]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886–1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[John Vanbrugh]], inglise arhitekt ja näitekirjanik (1664–1726) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[J. D. Vance]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1984–) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Riina Vanhanen]], eesti lavastuskunstnik (1953–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Saga Vanninen]], Soome seitsmevõistleja (2003–) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Vincent Van Quickenborne]], Belgia poliitik (1973–) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur (1985–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–2023) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Agnès Varda]], Prantsuse filmilavastaja (1928–2019) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Urmas Vare]], eesti laulja (1958–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Arved Varep]], Eesti agronoom ja riigiametnik (1893–1942) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Matías Vargas]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (1940–2021) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Tony Varjund]], eesti jalgpallur (2007–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki]], eesti moekunstnik *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]] *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Phil Varone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Alar Varrak]], endine eesti korvpallur ka korvpallitreener (1982–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Ado Varvik]], eesti viiuldaja (1907–1987) *[[Jossif Varvinski]], arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (1966–2022) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Hans Vasar]], Eesti sõjaväelane (1885–1919) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1995–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[August Vask]], Eesti sõjaväelane (1891–1958) *[[Kaia Vask]], eesti ametiühingutegelane (1969–) *[[Kelly Vask]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1996–) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–2021) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Ivan Vassenin]], Venemaa jalgpallur (1925–) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassílis Vassilikós]], kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1933–2023) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–2021) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Nadija Vassina]], Ukraina iluvõimleja (1989–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Sergio Vázquez]], Argentina endine jalgpallur (1965–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Rudi Vata]], albaania endine jalgpallur (1970–) *[[Mohammad Vatandžar]], Afganistani kindral ja poliitik (1946–2000) *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Kati Vatmann]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1967–) *[[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–2023) *[[Nikolai Vatutin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1901–1944) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti dirigent (1969–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] m8pbjl0b5o83r02vwfhn0cxqpvwq35z 6752301 6752300 2024-10-30T15:32:51Z Velirand 67997 /* Val */ 6752301 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Vello Vaaderpass]], eesti mootorrattasportlane ja treener (1930–2022) *[[Ants Vaadre]] oli eesti soomepoiss, metsavend ja õpetaja (1925–2016) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–2012) *[[Knut Vaage]] (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) *[[Vaajakorpi]] (1934–) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane, koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]] (1958–), eesti näitleja *[[Daniel Vaarik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]] (1962–), eesti näitleja *[[Marta Vaarik]], eesti näitleja (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–1942) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]] (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja (1909–1989) *[[Mart Vabar]], eesti majandusgeograaf (1934–2011) *[[Sven Vabar]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti kunstnik, graafik (1892–1961) *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) ==Vac== *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) *[[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja (1990–) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Kristo Enn Vaga]], Eesti võidusõidurattur ja poliitik (1997–) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–2023) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Agrippina Vaganova]], vene balletipedagoog (1879–1951) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2023) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Karl Vahenõmm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1907–1988) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Ingi Vaher]], eesti klaasikunstnik (1930–1999) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974–) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984–) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Märten Vaher]], eesti monteerija ja režissöör (1982–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–2022) *[[Priit Vaher]], eesti kunstnik ja produtsent (1947–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–2024) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Vivian Vaher]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1943–) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Heli Vahing]], eesti näitleja ja laulja (1955–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–2022) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Janis Vahter]], eesti korvpallur (1991–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Oskar Vahtra]], eesti poksija (1906–1992) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (suri 1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik (1924–2004) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Silver Vahtre]], eesti kunstnik (1953–) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Häli Vahula]], eesti võrkpallur (2004–) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1971–) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Arnold Vaide]], eesti rahvusest Rootsi kergejõustiklane (pikamaajooksja) (1926–2011) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Anet Vaikmaa]], eesti laulja (1989–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Viktor Vaiksaar]], eesti kergejõustikutreener ja loomaarst (1909–1982) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Anna Murray Vail]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja raamatukoguhoidja (1863–1955) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Ene Vainik]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–2024) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja -kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Villem Vainsalu]], Eesti sõjaväelane (1903–1981) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Hendrik Vainu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogia uurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vaj== *[[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja (1986–) *[[Arjun Vajpai]], India alpinist (1993–) ==Vak== *[[Gertrude Vakar]], Tallinnas sündinud tõlkija (1904–1973) *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Viktors Valainis]], Läti poliitik (1986–) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Diego Valdés]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Bruno Valdez]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (1983–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Giuseppe Valditara]], Itaalia poliitik (1961–) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Maria Valdma]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane (1964–) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–2024) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Herbert Valdsaar]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1925–2017) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (1931–2024) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Max Valentiner]], Saksa mereväelane (1883–1949) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]] *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Alaksandr Valfovič]], Valgevene riigitegelane (1967–) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Robert Valge]], Eesti korvpallur (1997–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht (1908–1980) *[[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane (1917–1997) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Mati Valdma]], eesti tehnikateadlane (1936–2023) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Heldur Valgmäe]], eesti maletaja ja maleõpetaja (1930–2020) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–2023) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Karl Valk]], Eesti sõjaväelane (1893–1935) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja muusika­teadlane (1934–2016) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Vilma Valkonen]], eesti endine koolijuht ja parteitöötaja (1928–) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Iván Vallejo]], Ecuadori alpinist (1959–) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Marina Vallik]], eesti ujuja ja ujumistreener (1961–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Virgo Vallik]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Hannes Vallikivi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1974–) *[[Imre Vallikivi]], eesti keemik (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Manivald Vallikivi]], eesti kergejõustiklane (1928–2014) *[[Henn Vallimäe]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog (1955–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–2022) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukoguhoidja (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Aavo Valmis]], eesti keeleteadlane (1938–2017) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (suri 1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Erik Valnes]], norra murdmaasuusataja (1996–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Ninette de Valois]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1898–2001) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, kirjanik ja turundusspetsialist (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Virve Valtmann-Valdson]], eesti käsitöömeister ja- koolitaja (1939–) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1935–2024) *[[Elina Valtonen]], soome poliitik (1981–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener ja sporditegelane (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ivo Van Damme]], Belgia keskmaajooksja (1954–1976) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Trevor van Riemsdyk]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886–1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[John Vanbrugh]], inglise arhitekt ja näitekirjanik (1664–1726) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[J. D. Vance]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1984–) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Riina Vanhanen]], eesti lavastuskunstnik (1953–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Saga Vanninen]], Soome seitsmevõistleja (2003–) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Vincent Van Quickenborne]], Belgia poliitik (1973–) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur (1985–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–2023) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Agnès Varda]], Prantsuse filmilavastaja (1928–2019) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Urmas Vare]], eesti laulja (1958–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Arved Varep]], Eesti agronoom ja riigiametnik (1893–1942) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Matías Vargas]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (1940–2021) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Tony Varjund]], eesti jalgpallur (2007–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki]], eesti moekunstnik *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]] *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Phil Varone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Alar Varrak]], endine eesti korvpallur ka korvpallitreener (1982–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Ado Varvik]], eesti viiuldaja (1907–1987) *[[Jossif Varvinski]], arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (1966–2022) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Hans Vasar]], Eesti sõjaväelane (1885–1919) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1995–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[August Vask]], Eesti sõjaväelane (1891–1958) *[[Kaia Vask]], eesti ametiühingutegelane (1969–) *[[Kelly Vask]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1996–) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–2021) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Ivan Vassenin]], Venemaa jalgpallur (1925–) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassílis Vassilikós]], kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1933–2023) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–2021) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Nadija Vassina]], Ukraina iluvõimleja (1989–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Sergio Vázquez]], Argentina endine jalgpallur (1965–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Rudi Vata]], albaania endine jalgpallur (1970–) *[[Mohammad Vatandžar]], Afganistani kindral ja poliitik (1946–2000) *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Kati Vatmann]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1967–) *[[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–2023) *[[Nikolai Vatutin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1901–1944) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti dirigent (1969–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] rhbuu1kux2h1dl3ug1gy54uwjheqgam Heinrich Ewald Paslack 0 259411 6752329 6583436 2024-10-30T16:50:19Z Castellum 9117 6752329 wikitext text/x-wiki '''Heinrich Ewald Paslack''' (29. september ([[vkj]])/ [[11. oktoober]] [[1840]] [[Viljandi]] – [[august]] [[1923]]) oli eesti vaimulik. Ta õppis [[Viljandi]]s elementaar- ja kreiskoolis. Aastatel [[1855]]–[[1862]] õppis ta [[Pärnu]]s kõrgemas kreiskoolis ja gümnaasiumis. [[Tartu ülikool]]is õppis ta aastal [[1863]] ajalugu, aastatel [[1863]]–[[1867]] usuteadust ja aastatel [[1867]]–[[1869]] filoloogiat. Prooviaastal oli ta [[Tartu Maarja kogudus]]es ([[Adalbert Hugo Willigerode]] juures). Ordineeriti 1. märtsil [[1870]] õpetajaks. Ta oli aastal [[1870]] [[Tartu Maarja kogudus]]e adjunktõpetaja. Aastatel [[1870]]–[[1900]] oli ta (introdutseeriti 1. novembril [[1870]]) [[Karula kogudus]]e õpetaja. Jäi aastal [[1900]] emerituuri, emerituuris olles elas [[Põltsamaa]]l<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag. Köln, Wien 1977</ref> == Isiklikku == Tema tütre Helene abikaasa oli [[Kambja kogudus|Kambja]] ja [[Põltsamaa Niguliste kogudus]]e õpetaja [[Johannes Rennit]]. Tema vennatütre poeg oli E.E.L.K. Vancouveri koguduse õpetaja [[Helmut Piir]].<ref>[[Jaan Lattik]]. Teekond läbi öö III. [[Ilmamaa]]. 2016. Lk 124)</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|2551}} {{JÄRJESTA:Paslack, Heinrich Ewald}} [[Kategooria:Karula Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1840]] [[Kategooria:Surnud 1923]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 2hdajai10ei487nofbln8avve4h90f2 Uno Kaupmees 0 270916 6752249 6752228 2024-10-30T12:23:17Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 6752249 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Uno Kaupmees 1979.jpg|pisi|Uno Kaupmees 1979. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Pilt:Uno Kaupmees eesti laulja 01.jpg|pisi|Uno Kaupmees 2001. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Uno Kaupmees''' ([[17. jaanuar]] [[1950]] [[Kolga]] – [[2. aprill]] [[2024]]) oli eesti [[laulja]] ja raadio[[diktor]]. ==Haridus ja töö== Uno Kaupmees lõpetas [[Aegviidu Kool|Aegviidu põhikooli]] ja [[Kehra Gümnaasium|Kehra keskkooli]]. Alates 1968. aastast õppis ta kaks kursust [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] geoloogiat, seejärel tegi läbi kohustusliku sõjaväeteenistuse. 1973. aastal õppis [[Eesti Kontsert|ENSV Riikliku Filharmoonia]] estraadistuudios.<ref name="laul">Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/elu/989575/ol-arhiiv-uno-kaupmees-arstid-on-teinud-imet-aga-ma-arvan-et-ennekoike-peaksin-tanama-oma-praegust-abikaasat-et-elus-olen- Uno Kaupmees: Arstid on teinud imet ...] ohtuleht.ee, 02.04.2024.</ref> 1973. aasta alguses läbis ta [[Eesti Raadio]] diktorite konkursi ning sama aasta kevadel alustas tööd diktori-praktikandina. 1974. aastast õppis Kaupmehe Unn [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] kultuurharidust, sest diktor pidi olema kõrgharidusega.<ref name="laul" /> Kaupmees töötas Eesti Raadios diktori-saatejuhina 22 aastat.<ref name="unok" /> Lisaks luges ta [[Eesti Televisioon]]is [[dokumentaalfilm]]idele kaadritaguseid tekste ja aitas teha "Reklaamiklubi" saateid.<ref name="laul" /> Hiljem töötas Kaupmees kümmekond aastat [[turundus]]valdkonnas: reklaamijuhina Love Raadios, ''copywriter''<nowiki/>'ina Brand Sellersis ja kolmemehe-reklaamifirmas Umberto.<ref name="inimesed-t">Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/elu/98294/8220inimesed-tulid-vaatama-kas-ma-ikka-elan-veel-8221 Inimesed tulid vaatama, kas ma ikka elan veel...] Õhtuleht.ee, 01.11.2000.</ref> [[Eesti Pimedate Liit|Eesti Pimedate Ühingu]] tellimusel on ta sisse lugenud ka [[heliraamat]]uid.<ref>[https://www.veebiraamatukogu.ee/et/textreader/2323/Kaupmees-Uno/?sort=2&amount=1&page=1 Heliraamatud Uno Kaupmehe esituses] Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehel. Vaadatud 02.05.2024.</ref> ==Muusika== Aastatel 1976–1985 oli Kaupmees [[Ansambel (muusika)|ansambli]] [[Krõll (ansambel)|Krõll]] vokaalsolist.<ref name="unok">[https://www.ohtuleht.ee/elu/1104198/kui-te-iial-ei-unusta-valssi-suri-laulja-uno-kaupmees Kui te iial ei unusta valssi...] ohtuleht.ee, 02.04.2024.</ref> Ansambel viljeles enda sõnul peamiselt pehmet ehk mahedat [[Kantrimuusika|kantrit]] (''country rock'', ''country blues'' jms).<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-oi-aegu-ammuseid-kop-oi-aegu-ammuseid-ansambel-kroll Keskööprogramm. Oi, aegu ammuseid... Ansambel Krõll] ERR Arhiiv. 30.10.1999.</ref> Pärast Krõlli-aega käis Uno Kaupmees aastaid lauljana esinemas üksi, saates end ise [[kitarr]]il. Seejärel võttis ta kampa [[süntesaator]]imees Leo Kikase.<ref name="inimesed-t" /> 2000. aastast laulis Kaupmees ansamblites Mati Nuude Bänd ja Special Fe. 2004. aastal moodustas ta koos Rein Kaasiku ja Arvi Uusiga ansambli Lustgast, kellega esineti peale Eesti ka [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l, [[Valgevene]]s ja [[Venemaa]]l [[Moskva]]s.<ref name="laul" /> [[2002]]. aastal pälvis ta albumi "Igavesti noor" eest [[Eesti Popmuusika Aastaauhinnad|Eesti popmuusika parima meesartisti aastaauhinna]] – Kuldse Plaadi.<ref>[https://kuldneplaat.ee/2002?lang=en Kuldne Plaat 2002] Eesti Popmuusika Aastaauhindade kodulehel. Vaadatud 02.05.2024.</ref> Uno Kaupmees oli hääleliigilt [[bariton]]. Tema repertuaari kuulus rohkesti lüürilisi laule, sealhulgas [[romanss]]e ja [[ballaad]]e. Laulja firmamärgiks oli Russell (Red) Steagalli kantri[[valss]] "Ärge unustage valssi" (originaalpealkiri "Bring Back The Waltzes", eestikeelsete sõnade autor Uno Kaupmees), millega ta paljude aastate jooksul oma kontserte alustas. Kaupmehe esitatud lauludest on eriti populaarsed olnud ka "Lucille", "Üks kummaline unenägu", "Julge sõber", "Koduigatsus" jt. Paljudele kaverdatud lauludele kirjutas ta ise eestikeelsed sõnad.<ref name="laul" /><ref>[https://sky.ee/retrofm/meie-seast-lahkus-laulja-ja-diktor-uno-kaupmees Meie seast lahkus laulja ja diktor Uno Kaupmees] Sky.ee / Retro FM, 03.04.2024.</ref> Albumitel on ilmunud ka tosinkond Uno Kaupmehe enda kirjutatud laulu, näiteks "Üks kummaline unenägu", "Vaba mees", "Peo-Leo", "Elu on selline", "Kas on lõpp me lool", "Vana koer ja kummipuu" jt.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/aKaupmees%2C+Uno%2C+1950-2024%2C+helilooja/akaupmees+uno+++++1950+++++2024+helilooja/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&FF=akaupmees+uno+++++1950+++++2024+helilooja&1%2C9%2C Uno Kaupmehe heliloomingut] e-kataloogis ESTER. Vaadatud 02.05.2024.</ref> ==Albumid== * 1997 Krõll (1976–1984) "Ärge unustage valssi" MC * 2000 "Tormab aeg..." CD, MC, saadab [[Leo Kikas]] * 2001 "[[Kutse tantsule]] nr 18: Igavesti noor" CD, MC, TopTen * 2005 Lustgast – "Tormab aeg" TopTen * 2007 Lustgast – "Vaba mees" TopTen * 2017 "45 parimat lugu", Hitivabrik, 2×CD, Comp ==Viited== {{Viited|allikad= }} ==Välislingid== {{commonskat}} * Jüri Paet. [https://archive.today/20130701072119/http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=7&newsID=162&sess=5d84ea1f14be13ebd743e4d80da3b518 "Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi"] . [[Elukiri]], nr 8/2007 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paevatee-suvekulaline-uno-kaupmees "Päevatee" suvekülaline. Uno Kaupmees]. ERR-i audioarhiiv, 2. juuli 2011 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/prillitoos-407 Laulev raadiodiktor Uno Kaupmees meenutab tööaastaid Eesti Raadios]. ETV saates "Prillitoos", ERR Arhiiv, 18. detsember 2016 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/hommik-anuga-102 Uno Kaupmees ja ansambel Lustgast]. ETV saates "Hommik Anuga"., ERR Arhiiv, 3. detsember 2017 * [https://menu.err.ee/647530/uno-kaupmees-kolhoosi-ja-pulmapeod-rikkusid-mu-tervise "Uno Kaupmees: kolhoosi- ja pulmapeod rikkusid mu tervise"]. ERR Menu, 8. detsember 2017 * [https://tervis.postimees.ee/6808205/sudamestimulaatoriga-elav-uno-kaupmees-lambumistunne-kadus-aga-kortsides-enam-ei-laula "Südamestimulaatoriga elav Uno Kaupmees: lämbumistunne kadus, aga kõrtsides enam ei laula"]. Postimees/Tervis, 23. oktoober 2019 *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZEPZg72 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Kaupmees, Uno}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2024]] m1sugehfaquawayywyjz19opsbx5cp4 Uus tänav (Tallinn) 0 271518 6752594 6645725 2024-10-31T11:44:40Z Kuriuss 38125 6752594 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[Fail:Tallinn - panoramio (73).jpg|pisi|Vaade [[Vana-Viru tänav]]alt hoonele Uus 2 // Vana-Viru 11a taamal ]] [[Fail:Tallinn, Estonia (7952139278).jpg|pisi|püsti|Vaade Uuele tänavale]] '''Uus tänav''' on [[tänav]] [[Tallinna vanalinn]]as, [[kesklinna linnaosa]]s. Tänav algab [[Vana-Viru tänav]]alt, kulgeb põhja suunas ning lõpeb 500 meetri pärast ristumisel [[Väike Rannavärav (tänav)|Väikese Rannaväravaga]]. Uue tänavaga ristuvad [[Olevimägi]], [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänav]] ja [[Bremeni käik]]. == Hoonestus == Uue tänava ääres asuvad: * Uus 2 // Vana-Viru 11a. Hoones asusid [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude Liidu relvajõude]] [[Eesti NSV]] [[Eesti NSV Tallinna Linna Lenini rajooni sõjakomissariaat|Lenini rajooni]] ja [[Eesti NSV Tallinna Linna Oktoobri rajooni sõjakomissariaat|Oktoobri rajooni]] [[sõjakomissariaat]]. * Uus 3, [[Kinomaja]]. 1902. aastal valminud uusrenessanss-stiilis kivimaja Uue tänava ja [[Tallinna linnamüür|linnamüüri]] vahel, mille autor on arhitekt [[Otto Schott]].<ref name="1kkCo" /> 1922. aastal sai maja omanikuks Peeter Tannebaum, suurem hoone ümberehitus leidis aset aastatel 1975–1981, kui hoone läks [[Kinoliit|Kinoliidu]] valdusse. Rekonstrueerimisel lammutati ühekorruseline juurdeehitis [[Hellemani torn]]i pool, suleti linnamüüri raiutud avad ja laiendati keskosa, kuhu ehitati läbi kahe korruse ulatuv kinosaal. Interjöörides on säilinud [[uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlikku]] ja [[juugend]]stiilis sisustust, sealhulgas stiilsed ahjud.[[Pilt:Old Town of Tallinn, Tallinn, Estonia - panoramio (7).jpg|pisi|Uus 9 hoone]] * Uus 9 elamu, [[Rootsi aeg|Rootsi aja]] lõpus ehitatud Tallinna vanim puitmaja. [[Tallinna linnamüür]]i ääres paiknev [[17. sajand Eestis|17. sajandi]] lõpul või [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] esimesel poolel ehitatud hoone on üks vanalinna väheseid säilinud puithooneid, kuid on juba ligi 40 aastat seisnud kasutuseta. Hoone rajas tõenäoliselt ehitusmeister Georg Winckler. Natsionaliseeriti 1937. aastal koos linnamüüri ja [[Munkadetagune torn|Munkadetaguse torniga]]. 1940. aastal ehitati hoonesse korterid, esimesel korrusel asus aga ladu.<ref>Karin Koppel. [https://www.err.ee/924387/aastakumneid-tallinna-vanalinnas-silma-riivanud-hoonel-on-lootust-uuele-elule Aastakümneid Tallinna vanalinnas silma riivanud hoonel on lootust uuele elule], www.err.ee, 29.03.2019</ref>[[Fail:Linnamüür Uuel tänaval.JPG|pisi|Vaade säilinud [[Tallinna linnamüür]]i osale, Uus 10b]] * Uus 10 elamu, mille [[fassaad]] on tunnistatud kultuurimälestiseks.<ref name="eOxrU" /> [[Varaklassitsism|Varaklassitsistlikku]] kivimaja lasi ehitada arvatavasti J. Leidloff 1791. aastal (daatum rokokoostiilis sepispärjaga asus varem hilisemas rõduvõres, praegu kadunud). 1802. aastal omandas kinnisvara [[Tallinna Insenerikomando]], elamu muudeti [[haldus]]hooneks. Aia tänavani ulatunud, tagaosas laiemale krundile rajati terve kompleks hooneid: töökodasid, ametiruume, ladusid, talle jms.<ref name="e8YiE" /> Hoonele on paigutatud mälestustahvel, tähistamaks, et aastail 1843–1846 peatus hoones vene kirjanik [[Fjodor Dostojevski]]. * Uus 15, [[Leedu Suursaatkond Tallinnas|Leedu suursaatkond]],<ref name="pDmq7" /> 1995. aastast. Kinnistu omandas Tallinna linn [[1749]]. aastal ning hoovi tagaossa vastu [[Tallinna linnamüür]]i ehitati [[Kiukanep|kanepi]] [[praakimine|praakimishoone]] ja laod; neile juurdepääsuks murti linnamüüri avaus ja tänavaäärne elamu kohandati kontoriks ning [[praaker]]i korteriks. Hoone peasissekäigu kohale paigutati [[Gernet]]ite, Oomide ja [[Eggers]]ite vapikilbid ([[Tallinna raehärra|raehärra]] [[Hans-Jakob Eggers]] oli praakimishoone esimene rentnik 1752–1755). Hoone sai [[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Teises maailmasõjas]] tugevasti kannatada, kuid taastati [[1949]]. aastal endisel kujul varasemat põhiplaani muutmata. Majja asus Tallinna Meistrite Kooli kantselei, klubi ja raamatukogu (õuehoones oli Tallinna IV algkool, alates 1876. aastast). Aastatel 1988–1990 kohandati hoone Jahimeeste Seltsi tarbeks.<ref name="N3zz6" />[[Fail:Erasmus students walking to the café (7954256228).jpg|pisi|püsti|Vaade Uuele tänavale, [[Bremeni käik|Bremeni käigu]] ristmikult]] * Uus 16, elamu. Hoone ehitati aastatel 1809–1810 arhitekt [[Carl Ludvig Engel]]i projekti järgi raekantselei nõuniku P. v. Wilckeni tellimusel. 1825. aastal ostis [[Tallinna raad]] selle apteegiks. 1840. aastal hoone põles, misjärel taastati ning 1863. aastal sai aadlidaamide [[vanadekodu]]ks (''Marienasyl''), kuni 1920. aastani tegutses hoones [[Püha Kanuti gild]]i [[Maria Varjupaik]]. 19.–20. sajandil kaotas hoone esialgse ilme. Välis- ja sisekujundus tehti uuesti aastatel 1982–1986 [[Soome Rahvusmuuseum]]ist saadud jooniste ja kirjelduste põhjal. Hoones asus [[Vanalinna Muusikamaja]]<ref name="EW2sR" /> *Uus 16c [[Vanalinna hariduskolleegium]]i [[Vanalinna Muusikamaja]]. * Uus 18. Kuni 2016. aastani oli see [[Muinsuskaitseamet]]i peamaja.<ref name="dc7FS" />[[Pilt:Muinsuskaitseameti peamaja, 2012.jpg|pisi|[[Muinsuskaitseamet]]i endine peamaja, Uus 18]][[File:Tallinn - panoramio (228).jpg|pisi|Vaade Vene tänavalt, Vene tänav ja Uus 19 // [[Vene tänav|Vene]] 28 hoone "[[Okasroosikese loss]]", taamal [[Tallinna Nikolai kirik]]]] * Uus 19 // [[Vene tänav|Vene]] 28, "Okasroosikese loss". [[Uusgootika|Uusgooti stiilis]] kahel pool linnamüüri asuv klinkertellistest hoone ajalugu ulatub aastasse 1685, kui kaupmehe [[Thomas Greenfield]]i tellimusel valmis hoone, mis püsis perekonna pärijate valduses kuni [[19. sajand]]i alguseni. Järgmisteks omanikeks said [[Tallinna magistraat|Tallinna magistraadi]] liikmed. [[1894]]. aastal hävis suur osa ehitisest tulekahjus. Kinnistu ostis jõukas tööstur Tšernjagin{{lisa viide}}, ja seejärel parun [[Étienne Girard de Soucanton|Étienne]] [[Girard de Soucanton]], kelle tellimusel 1904-05 aastatel<ref>[https://www.haridus.ee/hanked/Uus_tn_19_pohiprojekt/2018/Okasroosikese%20PP/Uus%20tn%2019%20Vene%20tn%2028%20muinsuskaitse%20eritingimused.pdf Uus tn 19 Vene tn 28 muinsuskaitse eritingimused]</ref> ehitati loss arhitekt [[Otto Schott]]i juhtimisel põhjalikult ümber. Kolmekorruseline lossilaadne osa Uue tänava pool külgneb [[Bremeni torn]]iga; eluruumid ulatusid torni ülakorrustele. Kahekorruseline hooneosa [[Vene tänav]]a pool on punastest tellistest; ranget fassaadi elavdavad madalad ärklid, akendevahelised "gooti" nišid, [[kaarsillus]]ed ja profiilne karniis.<ref name="fjofm" /> 1922. aastal said maja valdajaks Eesti kultuuriühingud, seal tegutses Eesti Insener-Tehnilise Ühingu Klubi, Eesti Keemikute klubi, ajakirja Tehnika Kõigile toimetus, Eesti Telegrafistide Klubi ja mitmed teised organisatsioonid. Aastatel 1945–1987 oli hoone [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] ja NSV Liidu [[ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomitee]] käsutuses. 1987. aastal läks maja [[Eesti Tehnika- ja Spordiühing]]ule, hiljem on seal tegutsenud mitmesugused kultuuriühingud, -seltsid ja klubid. 2010. aastast on hoone [[Vanalinna hariduskolleegium]]i [[Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja|Kunstimaja]].<ref name="U0Odo" /> * Uus 21. Klassitsistlik puidust väikeelamu.<ref name="tk0dc" /> * Uus 27 ja Olevimägi 13, elamu-sepikoda.<ref name="afatZ" /> Tänava pool ühekorruseline ja hoovi pool kahekorruseline lihtne [[kelpkatus]]ega hoone on ehitatud praegusele lähedases kujus 1895. aastal (arhitekt [[Erwin Bernhard]]). Koos eluhoonega Olevimägi 13 ja kolme hoovis asuva kõrvalhoonega moodustab linna sepapajakompleksi. Erakordselt suure (7,2x12,8 m) ja avara ruumiga linna[[sepapaja]] asutati 1884. aastal. Alguses [[piiritusevabrik]]u katlaid, laevaankruid, puusepakirveid ja muid tarbeesemeid valmistanud sepapajas parandati ka vankreid, tõldu ja rautati hobuseid. Vanast sisustusest on säilinud ääs kõrge korstnakummi all, söepunker, alasi ja riputuspennil seintel.<ref name="kGaZJ" />[[Pilt:TallinnaPussirohuait.jpg|pisi|Uus 37, endine Tallinna püssirohuait]] * Uus 37, [[kultuurimälestis]] [[Tallinna püssirohuait]], 1747–1749.<ref name="74IYh" /> Hoone oli vanuselt teine spetsiaalne püssirohuait Tallinnas, rajati tõenäoliselt aastatel 1747–1749. Ühekorruseline paekivihoone, välisseinad 1,8–2,0 m, lame teravkaarne [[võlvlagi]] 1,8–1,9 m paks. Võlvi lisatugedeks ja aknaavade kaitseks on kummalgi välisküljel neli [[tugipiilar]]it. Aita pääses põhjaotsast eesruumi kaudu, otstes ja külgedel olid tugipiilarite vahel valgustus- ja õhutusavad, viimased algselt põhiplaanis ristikujulised. Otseühendust tõkestas risti keskel asuv kiviplokk. Hoonel oli algselt madal kivikattega [[viilkatus]], teda piirasid [[küvett]] ja [[palissaad]]. 1794. aastal viimased renoveeriti, osa külgavadest lihtsustati. 19. sajandi teisel poolel läks eravaldusse, jäi laoks. Idaseina murti uus sissepääs. [[Pilt:Tallinn old town (7975447226).jpg|pisi|Uus 25 // Olevimägi 16]] <gallery> Tallinn, Estonia (7950113998).jpg|Uus 3, [[Kinomaja]] Uus tänav, 10.JPG|Uus tänav 10 Tallinn, Estonia (7952395798).jpg|Leedu saatkond, Uus 15 Children in Tallinn (7975447515).jpg|Uus 20 Uus 24, Tallinn.jpg|Uus 24 Uus 24-Aia 21 2013-06-02.JPG|Uus 24 // Aia 21 Tallinn, elamu-sepikoda Uus 27 ja Olevimägi 13, 19.saj.jpg|Olevimägi 13 Old streets Tallinn city center in autumn.jpg| Uus 28 a.JPG|Uus 28 07-06-21-tallinn-by-RalfR-246.jpg|Uus 34 07-06-21-tallinn-by-RalfR-032.jpg|Uus 33 Linnamüür Uuel tänaval.JPG|Uue tänava ja Väikese Rannavärava ristmik </gallery> == Ajalugu == [[Pilt:TLA 1465 1 3909 Neugasse. Blick auf die Kleine Strandpforte. Uus tänav, vaade Väikesele Rannaväravale fotogr N Nylander.jpg|pisi|]] [[Pilt:TLA 1465 1 9204 repro graafilisest joonistusest Vaade Uuele tänavale taamal Paks Margareeta.jpg|pisi|left]] Uue tänava (saksa keeles ''Neugasse'') alguslugu ulatub [[17. sajand]]isse, kui [[vallikraav]] [[Tallinna linnamüür]]i ees kinni aeti, eeskaitsevöönd likvideeriti ja linna hoonestus hakkas murdma müüridest väljapoole. Tänavast linnapoole asus Brookusplatsi juures Vene ja Olevimäe tänava nurgal [[Väike Rannavärav|Väikese Rannavärava]] peavärav. Uus tänav on esimene kaitsemüüridest väljapoole ehitatud kahepoolse hoonestusega tänav, mille rajamisega algas Tallinna linnaehituses uus etapp. Tänav rajati aastal 1653. Vallikraavi põhja ehitati võlvitud kollektor, kuhu suunati kanalisatsioon ning uue tänava äärde rajati Tallinnale ainulaadsed väikeste õueaedadega elamud. Piki uut tänavat voolas algul lahtine linnaveskite veekanal, mis 1692. aastal kaeti ajutise palkkattega. Sillutamata püsis tänav 1730. aastani, mistõttu venelased seda Mulla tänavakas kutsusid, Zemljanaja ulitsa. Praegune [[Väike Rannavärav (tänav)|Väikese Rannavärava tänav]] tähistab kohta, kust Väikese Rannavärava vallivärava juurest läks puust sild üle uue vallikraavi. 1887. aastal lammutati ka vallivärav ja kõdunenud silla asemele ehitati tänav üle [[Mere puiestee]] sihi [[Tuukri tänav]]ani [[Tallinna sadam]]asse. Ainukese algse hoonena on kunagisest suurest kindlustusest Uue tänava ääres alles vallivärava vahimaja. Aastatel 1779–1939 asus kinnistul Uus 22 heeringa praakimise hoone. Soolakala, eriti heeringa praakimine ehk kvaliteedi kontroll algas ilmselt [[1498]]. aastal ja lõplikult kaotati see alles [[1911]]. aastal. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="1kkCo">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/maja-nagu-filmist/ Maja nagu filmist], Sirp, 18. veebruar 2011</ref> <ref name="eOxrU">{{Kultuurimälestis|3089|Elamu Uus t.10 fassaad, 1791.a.}}</ref> <ref name="e8YiE">{{eestigiid|219|5159||Uus 10}} (vaadatud 11.08.2015)</ref> <ref name="pDmq7">{{Kultuurimälestis|3090|Uus tänav 15}}</ref> <ref name="N3zz6">{{eestigiid|219|5160||Uus 15}} (vaadatud 11.08.2015)</ref> <ref name="EW2sR">{{eestigiid|219|5161||Uus 16}} (vaadatud 11.08.2015)</ref> <ref name="dc7FS">[[Kadri Tael]]. "Uus 18 Tallinnas kui väike muinsuskaitsemaailm". // Muinsuskaitse aastaraamat 2016. Tallinn 2017. Lk 57–59</ref> <ref name="fjofm">{{eestigiid|219|5162||Uus tänav 19/Vene tänav 38}} (vaadatud 11.08.2015)</ref> <ref name="U0Odo">[http://www.vhk.ee/kunstimaja VHK Kunstimaja]</ref> <ref name="tk0dc">{{eestigiid|219|5163||Uus tänav 21}} (vaadatud 11.08.2015)</ref> <ref name="afatZ">{{Kultuurimälestis|3091|Elamu-sepikoda Uus t.27 ja Olevimägi 13}}</ref> <ref name="kGaZJ">{{eestigiid|219|5164||Sepapada Uus tänav 27}} (vaadatud 11.08.2015)</ref> <ref name="74IYh">{{Kultuurimälestis|3092|Uus tänav 37}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|2=Uus tänav}} {{Vanalinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Tallinna vanalinna tänavad]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] 5svqyeewlvu4j7fmaz9gwmnzjfem4jr 1. Eesti jalaväepolk 0 272338 6752567 6623951 2024-10-31T10:25:35Z Kuriuss 38125 6752567 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 1. Eesti jalaväepolk | pilt = 1. Eesti polgu ohvitserid Haapsalus 1918.jpg|pildisuurus=250px | pildiallkiri = 1. Eesti jalaväepolgu ohvitserid Haapsalus (1918) | algusaeg = [[1917]] | lõpuaeg = [[1918]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = 3 [[pataljon]]iline [[polk]] | alluv = [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]]<br> [[I armee (Venemaa keisririik)|I armee]] 1. korpus <br> 45. jalaväediviis<br> Eesti lääneranniku kaitsel [[XII armee]] [[13. korpus]]es<br>[[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Dünaburgi kasarmud]], Tallinn<br> Rakvere<br>[[Lossiplats (Haapsalu)|Lossi plats]] 6, [[Haapsalu]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 12/25.([[ukj]]) aprill | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Esimene maailmasõda]] [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinne]]<br> Põhjarinne<br> Saksa dessant[[operatsioon Albion]]i tõrjelahingud | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = {{Lihtloend| * [[Siegfried Pinding]] * [[Aleksander Tõnisson]] * [[Ernst Põdder]] }} <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''1. Eesti jalaväepolk''' ([[vene keel]]es ''1-ый Эстонский пехотный полк'') oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa. == Polgu moodustamine == [[Pilt:Siegfried Pinding 1922.jpg|pisi|Siegfried Pinding 1922. aastal]] [[1917]]. aastal oli Eesti muutunud otseseks rindetagalaks ja rindelt pagevate Vene sõdurite ja röövsalkade tegevusväljaks, kes vaatasid eestlaste kui välismaalaste peale. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] otsustas küsida luba eestlastest üksuse loomiseks Venemaa sõjavägede ülemjuhataja staabist ja selle ainult Eestimaa piirides kasutamiseks. Algatus leidis poolehoidu Tallinna [[Peeter Suure merekindlus]]e komandant admiral [[Pjotr Leskov|Leskov]]ilt, kes oli nõus eestlastega komplekteerima kaks kindluse jalaväepolku ning esines sellekohase ettepanekuga [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] sõjaminister [[Aleksandr Gutškov]]ile. Sellele järgnes 22. aprillil 1917 Vene kindralstaabi mobilisatsiooniosakonna korraldus [[sõjaväeringkond]]adele eestlastest sõjameeste koondamiseks ja kiires korras Tallinna [[Peeter Suure merekindlus|Kindluse]] komandandi P. Leskovi loal loodi [[12. aprill]]il ([[vkj]]) [[1917]] Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa – [[Merekindluse 2. kindluspolk]], mida alates [[1. mai]]st 1917 nimetati '''1. Eesti Jalaväepolguks''', kuhu lubati teenistusse võtta ainult [[Tagavaraväed|tagavaravägedes]] teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka polgu ajut. ülema [[polkovnik|kolonel]] [[Siegfried Pinding]]u allkirjaga esimene, polgu asutamise [[käskkiri]]. Polgu asukohaks sai [[Dünaburgi kasarmud]] Tallinnas. {{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Olukord Mandri-Eestis}}, ''[[Idarinne (Esimene maailmasõda)]]'' [[20. mai]]l 1917 andis Venemaa [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister [[Aleksandr Kerenski]] ametliku loa 1. Eesti polgu formeerimiseks. Polk moodustati vastavalt 1915. aasta [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|sõjaväe]] polgukoosseisule ning koosnes 3 [[pataljon]]ist, mis jagunes [[rood]]udeks. Jalaväepolgus olid ka [[kuulipildujarood]], ratsa- ja jalamaakuulajate, side- ning õppekomandod. [[File:Aleksander Tõnisson.jpg|pisi|Polkovnik [[Aleksander Tõnisson]]]] Esimene polgu formeerija ja ülem Tallinnas oli polkovnik [[Siegfried Pinding]], kes määrati polguülema kohale [[23. aprill]]il 1917, [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] poolt. 23. mail 1917 kinnitati aga 1. Eesti Jalaväepolgu ülemaks [[polkovnik]] [[Aleksander Tõnisson]] ning 24.–26. mail 1917 viidi 1. Eesti Jalaväepolgu formeerimine üle [[Rakvere|Rakverre]]. Rakveres oli 1917. aasta 9. septembril polgu nimekirja oli kantud 96 ohvitseri ja 10 151 sõdurit. Jalaväepolgu koosseisude järgi võis polku kuuluda 3770 sõjaväelast. 1. Eesti Jalaväepolk oli [[Eesti rahvusväeosad]]e baasüksuseks, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. 1917. aasta mais, kui polk Tallinnast Rakverre viidi, oli selle nimekirjas ligi 4 000 meest. 1. vkj (14.) juunil lahkus Vene armee 1. korpus Rakverest ja selle järele allutati polk [[Balti laevastik|Baltimere laevastik]]u maarinde vägede juhatajale ning viimase käskkirjaga 9. vkj (22.) juulist — allus [[118. jalaväediviis]]i ülemale. Rakverest lahkumisel viidi polk 13. armeekorpuse [[45. jalaväediviis]]i koosseisu. ==Juhtkond ja koosseis== *[[23. aprill]] 1917, polkovnik [[Siegfried Pinding]], [[polk|pol]]gu formeerija ja ülem Tallinnas *23. mai 1917 – polkovnik [[Aleksander Tõnisson]], 1. Eesti jalaväepolgu ülem Rakveres *1917. aasta november – [[alampolkovnik]] [[Ernst Põdder]], 1. Eesti jalaväepolgu ülem :jalaväepolgu väeosad: *I [[pataljon]], ülem [[staabikapten]] [[Peeter Kann]] **1. [[rood]] **2. rood **3. rood. ülem alamkapten [[Leonhard Krull]] **4. rood *II pataljon, ülem staabikapten [[Peeter Kraav]] **5. rood **6. rood, ülem alamkapten [[Hugo Jürgenson]] **7. rood **8. rood *III pataljon, ülem [[alampolkovnik]] [[Juhan Puskar]] **9. rood **10. rood **11. rood **12. rood == Riia rindel == {{vaata|Riia rinne}} [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolt vallutati Hutieri lahinguga Riia linn [[21. august]]il ([[3. september]] [[ukj]]). 1. Eesti jalaväepolk, mis oli lõpetanud septembris formeerimise Rakveres saadeti 3. oktoobril (ukj) Saksa vägede Riia operatsiooni lõpupäevil Volmarisse (Valmiera) [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] reservi. == Operatsioon Albion == {{vaata|Operatsioon Albion}} [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|250px|pisi|left|Saksamaa keisririigi meredessantoperatsioon [[Operatsioon Albion|Albion]]]] 29. septembril algas Saksa vägede operatsioon Albion ning Saksa dessantkoondis maabus Saaremaal [[Tagalaht|Tagalahes]]. 1. Eesti jalaväepolk toodi raudtee-ešelonides 14. oktoobri ([[ukj]]) õhtuks [[Haapsalu|Haapsallu]] ja marssis sealt 16. oktoobri ([[ukj]]) [[Rohuküla|Rohukülla]]. 1917. aasta oktoobris paisati polgu I ja II pataljon (v.a 7. rood) ning neli komandot (jalamaakuulajate, ratsamaakuulajate, Colti kuulipildujate, kaevikkahurite komandod) jõuti toimetada [[Muhu]]sse enne, kui Vene sõjalaevad [[Väinameri|Väinamere]]lt tagasi tõmmati ja seeläbi ühendus Eesti saartega katkes. I pataljoni ülem oli staabikapten [[Peeter Kann]] ja II pataljoni juht staabikapten [[Peeter Kraav]]<ref>[[Hannes Walter]], [https://www.ohtuleht.ee/11185/eesti-kaitsevagi-80-kodumaa-kaitsel Eesti kaitsevägi 80. Kodumaa kaitsel], www.ohtuleht.ee, 19. oktoober 1997</ref>. 1917. aasta 4. oktoobri [[vkj]] õhtul asus I pataljon positsioonile Muhu saare loodeossa [[Pallasmaa]]–[[Mõisaküla (Muhu)|Mõisaküla]]–[[Tamse]]–[[Tupenurme]] joonele. Pataljonile tehti ülesandeks kaitsta viimse võimaluseni juurepääsu Raugi sadamale, et võimaldada oodatavaile transpordilaevadele väeosade saarelt äraviimist. II pataljon kes hommikul alustas rännakut Zinovjevi tammi suunas, sai hiljem käsu tõmbuda tagasi [[Raugi sadam]]a juure metsa Muhu saare vägede juhataja, kindral Martõnovi, varru. Raugisse jõudis II pataljon 4. (17.) oktoobri õhtul pimedas. 5. (18.) oktoobril langesid koos Vene väeosadega vangi ka Muhu saarel viibivad 1. Eesti polgu osad. Ainult umbes paarilsajal mehel õnnestus paatidel pääseda mandrile. Vangi langesid 1. Eesti polgu I ja. II pataljon (1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 8. rood, kuna 7. roodu polnud saartel), jala- ja ratsaluurajate komandod, kaevik-suurtükkide komando ja Colti kuulipildujate komando. 18. oktoobriks ([[ukj]]) vallutasid Saksa Keisririigi väed Muhumaa ja 20. oktoobriks ([[ukj]]) 1917 [[Hiiumaa]]. [[pilt:Saaremaa sõjalise operatsiooni käigus Saksa sõjavangi sattunud ja sealt põgenenud 1. eesti polgu ohvitserid.jpg|thumb|Saaremaa sõjalise operatsiooni käigus Saksa sõjavangi sattunud ja sealt põgenenud 1. eesti polgu ohvitserid (erariietes) koos polkovnik [[Aleksander Tõnisson]]i (taga kõrgemal) ja kapten [[Karl Parts]]iga (tagumises reas vasakult teine.) jaanuaris 1918]] Sakslaste dessandi tõrjumine ebaõnnestus ja kaks [[pataljon]]i langesid pea täies koosseisus sakslaste kätte vangi sh 16 eestlasest ohvitseri (sh staabikaptenid [[Peeter Kraav]], [[Oskar Pajusoo|Oskar Pajusson]], lipnik [[Valter Pajusson|Pajusson]], leitnant Tamm, alamleitnant Jõessaar, leitnant Ruddin, lipnik Tiirik, ja staabikapten [[Rudolf Sabbe]], alamleitnant [[Jaan Jaik]], staabikapten Saksental, alamleitnant [[Oskar Jalajas]], lipnik Badi, staabikapten [[Jakob Munner]], leitnant Rebane, alamleitnant Pajus. Kuulipildujate komandost alamleitnant Nägo<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/10/20/41 Vangi langenud Eesti ohwitserid.], Postimees (1886-1944), nr. 239, 20 oktoober 1917</ref>) ja ca 1 600 eestlasest sõdurit. Surma sai 20 eestlasest ohvitseri ja 150 eestlasest sõdurit. Jalaväepolgu ohvitseridest pääsesid vangilangemisest kapten [[Peeter Kann]], staabikapten [[Friedrich Vreemann]], I pataljoni ülem leitnandid [[Karl Parts]] ja [[Rudolf Kuslap]]. == Polgu taasmoodustamine == Polgust säilinud allüksused, III pataljon, marsipataljon, töörood, side-, sapööri-, keemia-, komandandi-, õppe- ja muusikakomandod) asusid 5. oktoobril Haapsallu ning [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Kiltsi mõis|Kiltsi mõisa]]. 1. eesti jalaväepolgu lahingvõimet hakati taastama, formeerides selleks puuduvad allüksused. 10. oktoobril sai staabikapten [[Artur Stolzen]] sai käsu moodustada Muhu saarelt pääsenud meestest koondrood ja 14. oktoobril nimetati koondrood 1. rooduks. 24. oktoobriks koosnes polk juba 18 allüksusest: 1., 7., 9., 10., 11. ja 12. rood, 1. ja 2. marsirood, töörood, kaevikkahurite komando, komandandikomando, 1. ja 2. Maksim-kuulipildujate komando, muusikakomando, sapöörikomando, sidekomando, õppekomando ja Artur Stolzeni ratsaväelaste komando<ref name=":0">Ago Pajur, [https://www.ra.ee/tuna/lisandusi-eesti-rahvusvaeosade-haapsalu-perioodile-lk-55-77/ Lisandusi eesti rahvusväeosade „Haapsalu perioodile“], TUNA 1 / 2019, lk 55–77</ref>. 4. novembril sai staabikapten Peeter Kann korralduse formeerida uuesti polgu I pataljon: lisaks olemasolevale 1. roodule, nimetati seni Mõisakülas [[Tallinna–Mõisaküla raudteeliin|raudteevalves]] olnud 7. rood 2. rooduks ning tagavarapataljoni 1. ja 2. marsirood nimetati 3. ja 4. rooduks. 4. novembril alustas alamleitnant [[Albert Ojasson]] jalaluurajate komando ja 7. novembril alamleitnant [[Theodor Rõuk]] Colt-kuulipildujate komando ning 8. novembril alamleitnant [[Gustav Kippar]] ratsaluurajate komando moodustamist<ref name=":0" />. I pataljon taastati peaasjalikult polgu enda allüksuste, eeskätt tagavarapataljoni arvel. Polgu II pataljoni taasloomine sai alguse 17. novembri päevakäsuga, staabikapten [[Friedrich Vreemann]]i poolt: 5. roodu hakati moodustama 7. novembril staabikapten [[Madis Reinthal]]i poolt ja 6. roodu taastamist alustas staabikapten [[Anton Irv]] 26. novembril. II pataljon ja komandod komplekteeriti suurelt jaolt erinevatest vene väeosadest Eestisse naasnud meestega. [[Pilt:Ernst Põdder - Kaitseliit.jpg|pisi|1. Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik [[Ernst Põdder]]]] 21. novembril arreteerisid enamlased Tartus polguülema polkovnik [[Aleksander Tõnisson]]i ning 28. novembril asus tema kohale polkovnik [[Ernst Põdder]], [[3. Eesti jalaväepolk|Tallinna eesti üksikpol]]gu ülema kohalt. *1917. aasta november – [[alampolkovnik]] [[Ernst Põdder]], 1. Eesti jalaväepolgu ülem :jalaväepolgu väeosad: *I [[pataljon]], ülem **1. [[rood]] **2. rood **3. rood, ülem [[Johannes Poopuu]] **4. rood *II pataljon, ülem staabikaptenid [[Friedrich Vreemann]], staabikapten [[Anton Irv]] **5. rood, ülem staabikapten [[Madis Reinthal]] **6. rood, ülem staabikapten [[Anton Irv]] **7. rood **8. rood *III pataljon, ülem kapten [[Henrik Vahtramäe]] **9. rood **10. rood **11. rood **12. rood 11. detsembril saabusid 98 eestlasest Viiburi kindluse kahurväelast alamlipnik Silla juhtimisel Tallinna. 13. detsembril andis polguülem polkovnik Ernst Põdder päevakäsuga teada suurtükiväelaste komando moodustamisest ning esimestena arvatigi komandosse Viiburi suurtükiväelased. Viiburlastele lisandusid nii polgu enda mitmesugustest allüksustest kui ka teistest eesti rahvusväeosadest ning paljudest väga erinevatest Vene suurtükiväeosadest üle toodud mehed. Aastavahetusel oli komandos 200, jaanuari lõpus ligi 400 ning 18. veebruaril 680 meest. Komando ülemaks likvideerimiseni jäi alamlipnik [[Joosep Sild]]. Varad saadi tänu Vene armees valitsevale korralagedusele, massilisele deserteerimisele ja sõdurite omavolile, kuid oma roll oli ka eesti ja ukraina sõjaväelaste headel suhetel. Ukraina väeosade sõdurite omavoliline tagasipöördumine kodumaale kasvas pärast 15. novembrit, mil [[Ukraina Ülemraada]] kuulutas välja [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigi]]. Haapsalus ja selle ümbruses paiknenud 45. jalaväediviisi 45. suurtükiväebrigaadi Ukraina soldatid andsid üle brigaadi varad, suurtükid ja hobused, mida raudteel valitseva korralageduse tõttu polnud võimalik kaasa viia. 15. detsembril ilmus 45. jalaväediviisi suurtükiväebrigaadi 3 patarei esindaja ettepanekuga patarei täies koosseisus, 6 suurtükki, 35 hobust ja muu varustus vastu võtta. 16. detsembril soovis vara üle ka 1 patarei esindaja. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esindajad leitnant [[Konrad Rotschild]] ja lipnik [[August Rei]], 7. detsembril võtsid vastu [[Haapsalu]]s 125 hobust ja 8 kerget 3-tollist suurtükki ühes suurtükimoonaga. 8. detsembril võeti [[Palivere raudteejaam]]as veel 135 hobust ja 4 (8) suurtükki ja 9. jaanuaril võeti [[Koluvere mõis]]as brigaadi suurtükipargi divisjon, [[Koluvere loss]]ist üle ühes laskemoonaga<ref>[[Ago Pajur]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2019/07/0/6.19 Sada aastat eesti suurtükiväe sünnist Haapsalus], [[Läänemaa Muuseumi toimetised]] = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 22, juuli 2019</ref>. 1918. aasta alguses võeti üle Keila [[Valingu mõis]]as asunud {{kas|44. suurtükiväebrigaadi}} patarei. 1918. aasta alguseks formeeriti ka polgu II pataljon. 1918. aasta jaanuaris kuulus polgu koosseisu 12 roodu, töörood ning 11 komandot: kaevikkahurite komando, 1. ja 2. Maksim-kuulipildujate komando, Colt-kuulipildujate komando, komandandi komando, jalaluurajate komando, ratsaluurajate komando, muusikakomando, sapöörikomando, sidekomando ja õppekomando<ref name=":0" />. 15. või 18. veebruaril edastati 1. Eesti jalaväepolgu ülemale, Ernst Põdderile Tallinnast korraldus viia läbi ohvitseride valimine ja reorganiseerida polk Punaarmee väeosaks. Kavatsus tekitas polgus vastuseisu ja Tallinna saadeti protest. [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|left|Rindejoon 1918. aastal]] 1918. aasta veebruaris, [[Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis|Saksa vägede kevadpealetungi ajal]] ja Eesti iseseisvuse väljakuulutamise ajal, oli polk [[Haapsalu]]s, kus ta ei avaldanud vastupanu pealetungivatele Saksa vägedele. [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa Keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s. 20. veebruaril anti 1. Eesti jalaväepolgu ülemale [[Ernst Põdder]]ile käsk võimu võtnud bolševike väejuhatuselt, enda vägedega sakslaste edasitungi [[Risti]]l peatada, millest viimane keeldus. 21. veebruari hommikul saabusid Haapsallu Saksa keisririigi väed, kellega pidasid läbirääkimisi 1. Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik Ernst Põdder ja valitsuse delegaat [[Karl August Hindrey]]<ref>[https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html Virtsu, I maailmasõda 1914-1917], www.virtsu.ee (vaadatud 10. märts 2012)</ref>. == Polgu laialisaatmine == [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivägede eelsalgad jõudsid Tallinna 25. veebruaril 1918. Saksa väeüksuse juht kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]] 28. veebruaril 1918 korralduse, mille põhjal Eesti rahvuslikud väeosad võisid jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra kaitseks, kuid juba 27. aprillil 1918 tühistas kindral Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsioon likvideerida. {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.534 ERA.534. 1. Eesti Jalaväepolk], Eesti Riigiarhiiv {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=1. Eesti jalaväepolk | aeg=[[1917]]–[[1918]] | järgnev=[[1. Jalaväerügement|1. Jalaväepolk]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:1. Eesti jalaväepolk}} [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] b2iwjnwy1f9dc4nxx4s5rqoe6m8hp2c Kuusiku mõis 0 274408 6752592 6686733 2024-10-31T11:42:52Z Kuriuss 38125 6752592 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Rapla kihelkonna rüütlimõisast; Maarja-Magdaleena kihelkonna Vara kõrvalmõisa kohta vaata [[Kuusiku mõis (Maarja-Magdaleena)]].}} [[Pilt:Kuusiku mõisa peahoone.jpg|pisi|Kunagise Kuusiku mõisa peahoone<ref name="KRR_15329">{{kultuurimälestis|15329|Kuusiku mõisa peahoone}} (vaadatud 28.05.2022)</ref>]] '''Kuusiku mõis''' ([[saksa keel]]es ''Saage'') oli [[rüütlimõis]] Harjumaal [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda [[Rapla vald]]a [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]]. == Ajalugu == Esimesed teated Kuusiku mõisast pärinevad aastast 1467, mil see kuulus [[Wrangell]]idele. Keskajal asus mõisas tõenäoliselt vasallilinnus.<ref name="MõisaPortaal"/> Aastatel 1544–1666 moodustas Kuusiku mõis ühise majapidamise [[Sikeldi mõis]]aga. Wrangellide omanduses püsis mõis kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]. 18. sajandi alguses (umbes aastal 1714) omandas mõisa [[Georg Gustav von Hastfer]].<ref name="Valdajad"/> [[Pilt:Kuusiku mõisa sepikoda.jpg|thumb|Sepikoda]] [[Pilt:Kuusiku mõisa tärklisevabrik1.jpg|thumb|Tärklisevabrik]] 1791. aastal läks mõis [[Thomas von Dellingshausen]]i ja samal aastal Gustaviana Christina [[Hastfer]]i omandusse. [[18. sajand Eestis|18. sajand]]i viimasel aastakümnel alustas Kuusiku mõisas tööd naelatöökoda, kus valmistati Venemaalt toodud rauast 3–6-[[Toll (pikkusühik)|toll]]iseid naelu. Toodang ulatus sajandi lõpul 100 000 naelani aastas, 1806. aasta andmeil aga 250 [[Puud (massiühik)|puud]]ani. Toodang realiseeriti [[Eestimaa kubermang]]us, osalt ka Pärnus. Kuusiku mõisas töötas ka nn. [[tärklis]]e- ja puudrivabrik ning vasetöökoda. 1806. aastal toodeti 150 puudatärklist ja 300 puuda puudrit, vaske töödeldi aastas 160 puuda. Tärklis ja puuder müüdi Tallinnas ja Pärnus, vask aga läks vaskseppade käsutusse. Tärklise- ja puudrivabrikus töötas 5 pärisorja. Meister kui ka abilised olid pärisorjad. Naela- ja vasetöökojas töötas kuus pärisorja.<ref>[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 64</ref> 1820. aastal sai mõisa omanikuks [[Georg von Lilienfeld]].<ref name="Valdajad"/> Mõis jäi Lilienfeldide perekonna valdusse kuni [[1919. aasta maareform|1919. aasta sundvõõrandamiseni]].<ref name="MõisaPortaal"/> == Mõisakompleks == Puidust [[barokk|barokse]] härrastemaja, mis on säilinud, lasid Hastferid ehitada 18. sajandi viimases veerandis.<ref name="MõisaPortaal"/> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeldide]] ajal remonditi mõisahäärberit korduvalt, mille käigus lisati hoonele nii [[klassitsism|klassitsistlikke]] kui ka [[historitsism|historitsistlikke]] ([[Uusgootika|uusgooti]]) elemente.<ref name="MõisaPortaal"/> 1924. aastast tegutses Kuusiku [[riigimõis]]a peahoones [[Riigi Põllutöö Katsejaam]]. Seoses sõjaväebaasi ja [[Kuusiku lennuväli|lennuvälja]] ehitamisega Kuusikule 1940. aastal kasutati mõisahoonet vene lendurite elamuna. Endises härrastemajas tegutses lasteaed.<ref name="Muinas"/><ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/73468377/rapla-vald-ostab-sugisel-muudud-kuusiku-moisa-peahoone-tagasi-ja-paneb-uuesti-muuki Rapla vald ostab sügisel müüdud Kuusiku mõisa peahoone tagasi ja paneb uuesti müüki], maaleht.delfi.ee, 20.01.2016</ref> <gallery> Pilt:Kuusiku mõisa ait.jpg|Ait Pilt:Kuusiku mõisa karjakastell.jpg|Karjakastell Pilt:Kuusiku mõisa masinarehi.jpg|Masinarehi Pilt:Kuusiku mõisa moonakatemaja.jpg|Moonakatemaja Pilt:Kuusiku mõisa park.jpg|Mõisa park<ref name="KRR_15330">{{kultuurimälestis|15330|Kuusiku mõisa park}} (vaadatud 28.05.2022)</ref> Pilt:Kuusiku mõisa piirdemüürid.jpg|Piirdemüürid Pilt:Kuusiku mõisa valitsejamaja.jpg|Valitsejamaja Pilt:Kuusiku -Altveski- vesiveski koos tammiga.jpg|Mõisa vesiveski koos tammiga Pilt:Kuusiku mõisa viinavabrik.jpg|Viinavabriku varemed </gallery> == Vaata ka == * [[Eesti mõisate loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MõisaPortaal">{{netiviide | url = http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml| pealkiri = "Kuusiku mõis".| väljaanne = www.mois.ee| vaadatud = 17.02.2012 }}</ref> <ref name="Valdajad">{{netiviide| url = http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/seletus_omand6.html| pealkiri = "Mõisate valdajad".| väljaanne = www.muuseum.harju.ee| vaadatud = 17.02.2012| arhiivimisaeg = 10.04.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130410085855/http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/seletus_omand6.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Muinas">{{netiviide | url = http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15329| pealkiri = "Mälestised • 15329 Kuusiku mõisa peahoone".| väljaanne = register.muinas.ee| vaadatud = 17.02.2012 }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Kuusiku manor}} * [http://www.mois.ee/harju/kuusiku.shtml Kuusiku mõisast Eesti mõisaportaalis] * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=3787 Kuusiku mõis. Inventariseerimine]. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1480 Kuusiku mõis (Mõisate ülevaated)]. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid * [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16626 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Kuusiku mõis (Rapla khk)] {{Rapla kihelkond}} {{koord|NS=58.970287|EW=24.730653|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla kihelkonna mõisad]] [[Kategooria:Wrangellide mõisad]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Lilienfeldide mõisad]] [[Kategooria:Rehbinderite mõisad]] [[Kategooria:Vietinghoffide mõisad]] k6p0gtjw4w3krbteylneqvxc0vm7s7l Põltsamaa saksa kalmistu 0 275837 6752312 6722977 2024-10-30T16:31:27Z Castellum 9117 /* Matused */ 6752312 wikitext text/x-wiki {{infokast muistis | nimi = Põltsamaa saksa kalmistu | pilt = Põltsamaa Saksa kalmistu kabel.jpg | pildiallkiri = Kalmistu kabel 2013. aasta oktoobris | asukoht = [[Põltsamaa]] linn, [[Põltsamaa vald]] | tüüp = [[kalmistu]] | pikkus = | laius = | pindala = 3620 m2 | rajatud = 1770. aastatel | maha_jäetud = 1940. aastatel | perioodid = | kultuurid = | kaevatud = | seisund = ei ole kaitse all }} '''Põltsamaa saksa kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Põltsamaa]] linnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]]. Kalmistu rajati 1770. aastatel ja sinna on maetud suurem osa 19. ja 20. sajandi [[Põltsamaa kirik]]u saksa pihtkonna liikmetest. Kalmistu aktiivne kasutus lõppes pärast [[Umsiedlung|baltisakslaste ümberasumist]] 1939. aastal. Viimane matus toimus 1947. aastal. Kalmistu ei ole muinsuskaitse all. == Ajalugu == Põltsamaa saksa kalmistule vihjas esimeste seas Põltsamaa pastor [[August Wilhelm Hupel]] oma "[[Topographische Nachrichten]]i" kolmandas köites, mis ilmus 1782. aastal <ref name="hupel"/>. Hupel tõmbas oma Põltsamaa kirjelduses paralleele 1774. aastal ilmunud väljaande esimese köitega ja kirjutas, et vahepeal on rajatud asulasse ka saksa surnuaed. Seega võib oletada, et kalmistu rajati 1774.–1782. aasta vahel. [[Kaarel Aret]] on raamatukeses "Mõningaid andmeid Põltsamaa ajaloost" (1931) maininud, et saksa surnuaed rajati Põltsamaale 1750.–1789. aasta vahel.<ref name="aret"/> Kalmistu rajamist tõukas tagant [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Venemaa Keisririigi Valitseva Senati]] [[ukaas]], mille [[Katariina II]] allkirjastas esimest korda 1772. aasta 19. mail ja teist korda sama aasta 19. detsembril. Ukaasi kohaselt tuli sanitaarsetel kaalutlustel lõpetada surnute matmine kirikutesse ja kirikaedadesse. Uued matmispaigad tuli rajada kirikutest, eeslinnade ja alevite majadest vähemalt 100 sülla, s.o 213 meetri kaugusele<ref name="rajari"/>. Saksa surnuaed rajati Põltsamaalt [[Võhma]] teed välja minnes umbes 600 meetri kaugusele [[Põltsamaa kirik|kirikust]]. Tänapäeval paikneb see Põltsamaa linna edelaservas [[Pikk tänav (Põltsamaa)|Pika tänava]] ääres Kalmistupargi kinnistul. Surnuaia pindala on 3620 m², kalmistu kirdeosas paikneb kalmistuvahi maja (Pikk tn 3), mis kuulus 2012. aastani Põltsamaa linnale. Kalmistu kõrval paiknes [[Vana-Põltsamaa mõis]]a [[lubjaahi]]<ref name="lubi"/>. Viimast on maininud oma mälestustes ka hilisem ajaloolane ja diplomaat [[Evald Uustalu]], kes käis 1920. aastatel lapsena sageli saksa koguduse surnuaial, mille kõrval asuva lubjaahju ümbruses karjatas kalmistu vaht [[kits]]i. "Üks kitsedest kuulus tavaliselt ka meile ja kui oskas nii olla, et kitsed pusklema ei pääsenud, osutus nendega tegelemine toredaks ajaviiteks," meenutas Uustalu.<ref name="uustalu"/> Üks vanemaid kalmistu kirjeldusi pärineb 1846. aastast. See märgib muuhulgas, et Viljandi maantee ääres, umbes versta kaugusel kirikust, Põltsamaa lossi põllul paikneb asula surnuaed. "See on ümbritsetud uuest kivimüürist. Kalmistu nurgas paikneb surnukamber, mis köidab tähelepanu puude latvadeni ulatuva kõrge kupliga. Kabel on mõeldud lohutama [[Samson von Himmelstjerna]] kurbust. Kalmistut kaunistavad mitmed kuldsete kirjadega marmorist mälestusmärgid ja mõned teised mälestusmärgid, samuti üks kabel sissepääsu juures."<ref name="inland"/> == Kabelid == Saksa surnuaiale on iseloomulik kalmistu kagunurgas paiknev [[Klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis [[kabel]], mida on nimetatud ka rotundkabel-kellatorniks<ref name ="rajari2"/>. Kabelil on sarnasusi Keri tuletorniga. Vanemas ajakirjanduses on hoonet kirjeldatud ka "[[Hollandi tuulik|Hollandi tuuliku]] kere värki" kivist ehitusena<ref name="postimees"/>. Kabeli torn meenutab lameda kaelaga pudelit, mille läbimõõt on umbes 5–6 meetrit. Kabel koosneb kahest osast: alumine võlvistiku osa asub künkaks kuhjatud mullavallis, pealmine osa tornina vallil. Mullavallis paiknev võlvistik olevat kuulunud [[Rutikvere mõis|Rutikvere]] ja pealmine osa [[Lustivere mõis|Lustivere mõisa]] omanikule. 1873. aastani olevat kabeli võlvistikus paiknenud 17 hauda, mis viidud üle Rutikvere [[Kütimäe kalmistu|Pistohlkorside rahulasse]]. Kabeli ülemise osa tarvitamise kohta puuduvad andmed.<ref name="Valdma"/> Kabeli sisekujundust kaunistavad kolm ümarkaarset [[nišš]]i, milles võisid paikneda skulptuurid või mälestustahvlid. Seintel on näha neli kinnituskohta ja raamijäljend. Ühe võimalusena võisid just neis paikneda mälestustahvlid.<ref name="tael2"/> Lisaks tornkabelile paikneb saksa surnuaial Kochide erakabel. [[Kristjan Valdma]] on 1927. aastal pakkunud, et kabel on ehitatud [[Rutikvere]] metsaülema Kochi poolt 1801. aastal (aastanumber on maalitud valge värviga ukse kohale)<ref name="Valdma"/>. Usutavam on aga see, et kabeli rajas [[Johan Koch]], kes oli 18.-19. sajandi vahetusel [[Põltsamaa mõis|Vana-Põltsamaa mõisa]] rentnikuks<ref name="suni"/>. Kochide kabel on kivist, seest ja väljast valgeks lubjatud seinte ja roheliseks värvitud neljakülgse nägusa plekkist katusega. Kunagi asunud sellel kolmeharuliste otstega mustaks värvitud [[Ladina rist|ladina rist]]. Kabel on ruudukujulise põhiplaaniga (seest 280 x 280 cm, väljast 480 x 480 cm). Kalmistut 2021. aastal inspekteerinud [[Kadri Tael]] on leidnud Kochi kabelil sarnasusi [[Hiiumaa]]l [[Pühalepa kalmistu|Pühalepa kirikuaia]] kabeliga, [[Järvamaa]]l [[Purdi mõisa kalmistu]] kabeliga ja [[Võrumaa]]l [[Vastseliina mõisa kalmistu]] kabeliga<ref name ="tael"/>. Kabelite arhitekte ega ehitusmeistreid ei ole seni teada <ref name="tael2"/>. == Kalmistu == [[File:Põltsamaa saksa kalmistu.JPG|thumb|Kochi kabel ja värav Põltsamaa saksa kalmistul [[Pikk tänav (Põltsamaa)|Pikal tänaval]]. Värava sepisosad varastati sügisel 2013.<br>Foto: [[Robert Treufeldt]], 6. mai 2011]] [[File:Saksa kalmistu hauajaljend.jpg|thumb|Põltsamaa saksa kalmistu hauajäljend, mida säilitatakse [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s ]] [[File:Stambergid.jpg|thumb|Põltsamaa kõrtsipidaja Arthur Stamberg koos abikaasaga, kelle lähedased on maetud saksa kalmistule]] Kalmistu ümber rajati 19. sajandi esimesel poolel<ref name="inland"/> [[Kiviaed|kivist aed]], millest suurem osa on säilinud tänaseni. Ehitustehniliselt ja stilistiliselt eristub ka punastest tellistest laotud kalmistu peavärav, mis võib samuti olla rajatud 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Mõneti segaseks jääb kalmistu staatus [[1919. aasta maareform]]i valguses. Kuigi [[maaseadus]]e järgi ei kuulunud teiste hulgas võõrandamisele surnuaedade alune pind, ilmnes 1939. aastal, et kalmistu kuulub [[Põltsamaa linn]]ale <ref name="sakala"/>. Segadus tuli päevavalgele siis, kui [[Põltsamaa linnavolikogu]] nõudis koguduselt kalmistuvahi maja renoveerimist. Kogudus ei olnud sellega nõus, põhjendades keeldumist sellega, et "kalmistu ei kuulu temale ega anna temale ka tulu". Linn pakkunud küll kalmistut kogudusele tagasi, kuid kogudus esitanud selle peale omapoolsed nõudmised, millega linnavolikogu ei nõustunud. Koguduse juhatus soovis ruumipuudusele viidates kalmistu tagant juurde lisamaad. Samuti sooviti seda, et linn kohustaks kalmistu platsi omanikke tasuma iga [[ruutjalg|ruutjala]] kohta 20 senti lisatasu. Samas, kui lugeda [[Põltsamaa kirik]]u 1938. aasta [[Inventuur|inventariraamatut]], siis ilmneb, et ka saksa kalmistu vara on seal koguduse varana üles loetletud. Raamatu järgi kuulus kogudusele saksa kalmistu kabel, mille väärtuseks hinnati toona 500 krooni (nt kiriku väärtus oli 45 000 krooni), surnuaiavahi maja (600 kr) ja kaev (250 kr). Surnuaia varana oli arvel surnu kanderaam, kahed [[hekikäärid|rohu- ja hekikäärid]], [[reha]], [[labidas]], [[kastekann]] ja liivakast labidaga. <ref name="inventar"/> Üldiselt on saksa kalmistut enne [[II maailmasõda]] peetud kõige kaunimaks ja kõige paremini hooldatud Põltsamaa surnuaiaks. 1930. aastal võtsid [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna üliõpilased usuteaduse korralise professori [[Olaf Sild|Olaf Silla]] juhendamisel [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonna]] kalmistute 19. sajandi mälestusmärkidest mõned jäljendid, mida säilitatakse [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s<ref name="Sild"/>. Säilinud on jäljendid viielt hauakivilt. Peasissepääsu ja kabelite juures tunduvad hauatähiste järgi olevat vanimad matused. See osa on ka korrapäratuma planeeringuga. Korrapärasem planeering on hilisem ja iseloomustab rahula keskosa ning kaugemat kalmistu osa kuni tagumise piirdemüürini.<ref name="tael2"/> 1939. aastal kalmistuvahi majja kolinud Hedvig Leemet on meenutanud, et tema ema oli tuttav perekond Stammbergiga, kes olid kunagi [[Uue-Põltsamaa mõis]]as kõrtsipidajad. Eakate inimestena ei jõudnud nad oma lähedaste hauaplatsi hooldada. "Siis proua Stammberg tellis, et Anu Kull (Hedwig Leemeti ema) hoolitseks nende hauaplatsi eest. Mälestusmärk oli juba ammu haual. Tellis, et hauda korrastataks ja ümbruses olevad kõnniteed siluks. Seda hooldustööd tegi Anna Kull veel hulga aega pärast [[II maailmasõda]]."<ref name="kull"/> Sõja lõppedes oli kalmistu paar aastat veel matmispaigana kasutuses. Seejärel see hüljati ja ajapikku võsastus. 1987. aastal möönis koduloolane Helle Kull<ref name="kull"/>, et saksa kalmistu on kui "sõdade tallermaa, kus ümbruskonna poisid käivad sõjamänge pidamas ja haudadel kolamas. Ilma silma pilgutamata ronivad nad kergejalgsetena ka üle raudaedade matmisplatsidele. Kabel on kole ja klaasikilde täis, surnuaed on võsasse kasvanud, kuigi seal on ka ilusaid põlispuid. Saksa kalmistu hauatähiste ja -piirete stilistika on rikas ja teostus enamasti meisterlik: on rauast ja kivist hauamonumente. Ainus signeeritud hauamonument on Arvid Seelandi (1860-1908) haual ja see on valmistatud [[Carl Julius Lesta]] raidkivitöökojas.<ref name="tael2"/> Kohalikud ajaloohuvilised on püüdnud saksa kalmistut kevadistel hoogtöödel jõudumööda hooldada. Kalmistu korrastamine oli ka [[Põltsamaa Muinsuskaitseselts]]i tööobjektiks 1987. aastal <ref name="punalipp"/> ja [[Põltsamaa Ajalooselts]]i esimeseks suuremaks algatuseks 2024. aasta mais<ref name="talg4mai"/>. Vaatamata kõigile pingutustele on aeg ja vandaalid teinud kalmistule hindamatut kahju. Suur osa hauatähistest on purunenud või hävinud, paljudelt ristidelt on eemaldatud [[väärismetall]]ist nimeplaadid ja [[Haud|hauad]] on jäänud kõdukihi alla. 2013. aasta sügisel varastati kalmistu värava sepisosad.<ref name="suni"/> Säilinud on kalmistut ümbritsev müüd ja punastest tellistest peavärav, aimatav on kalmistu struktuuri moodustav teedevõrk ühes kvartalitega<ref name="tael2"/>. == Kalmistuvahi maja == 1987. aastal [[Eesti Rahva Muuseum]]ile saadetud kohalikku usuelu kajastanud kaastöös kirjutas Põltsamaa koduloolane [[Helle Kull]], et kalmistu servas paiknev surnuvahimaja on kindlasti rohkem kui sada aastat vana. See kuulunud kogudusele ja selles elas enne [[Umsiedlung|sakslaste ümberasumist]] Indreko-nimeline perekond. 1939. aastal omandas maja Põltsamaa linnavalitsus ning müüs selle 14. augustil 1939 enampakkumisel 1100 [[Eesti kroon|krooni]] eest Eduard Kullile. Majaalune maa jäi linna omandusse, ostja sai seda kasutada tasuta kuni maja püsib oma praegusel kohal. Lepingus oli veel kirjas, et maja eluiga on veel umbes 30 aastat ehk 1. jaanuarini 1970. Pärast maja elamiskõlbmatuks tunnistamist tuleb see lammutada ja hoone-alune maa tasandada. <ref name="kull"/> Vaatamata toonastele lepingutingimustele seisab kalmistuvahi maja jätkuvalt oma koha peal ka 2020. aastatel. == Matused == Saksa kalmistule on maetud suurem osa 18. sajandi viimasel veerandil ja 19. sajandil Põltsamaal elanud ja surnud baltisakslastest (erandiks on [[Wahl]]ide, [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeldide]] ja [[Pistohlkors]]ide perekonnad, kel olid oma perekonnakalmistud). Tõenäoliselt on surnuaiale maetud ka arst ja esimese eestikeelse perioodilise trükise "[[Lühhike Öppetus]]" väljaandja [[Peter Ernst Wilde]].<ref name="suni"/> 1920. aastatel oli kalmistul vanimaks identifitseeritavaks hauatähiseks 1810. aastal püstitatud hauakivi.<ref name="Valdma"/> 2024. aasta maiks on suur osa vanemaid hauatähiseid hävinud. Vanimate säilinud hauatähiste hulgas on [[Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna]] [[hauaplaat]] 1838. aastast<ref name="talg4mai"/>, major [[Leopold von Schwanenberg]]i rist (1847) ning imikutena surnud Polly ja Mary Rathlefi hauatähised (1853).<ref name="suni"/> Viimane matus Põltsamaa saksa kalmistule toimus 16. jaanuaril 1947, kui sinna maeti 86-aastaselt surnud Alide Limberg.<ref>EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. EELK arhiiv, elk.8.0.32. Leht 136</ref> 1940. aastatel maeti surnuaiale 10 inimest.<ref name="suni"/> Pärast seda jäi kalmistu kasutuseta. Tuntumad inimesed, kes on leidnud viimse puhkepaiga Põltsamaa saksa kalmistul: *[[Georg Heinrich Woecke]] – apteeker *[[Karl Gustav von Wahl]] – kihelkonnakohtunik *[[Carl Friedrich Leihberg]] – ettevõtja ja kaupmees. Tema kaubamajast osteti 1880. aastatel alguses kangas esimese sinimustvalge õmblemiseks *[[Leopold von Schwanenberg]] – Venemaa keisririigi kõrge sõjaväelane *[[Martin Andreas Wilberg]] – eesti koorijuht ja muusikategelane, esimese eesti segakoori asutaja *[[Emil Henri Rathlef]] – Eesti vaimulik, Kolga-Jaani Johannese koguduse õpetaja *[[Ludwig Franz Schröder]] – arst *[[Franz Paul Alexis Leihberg]] – Vabadussõjas 1. piiriküti pataljoni vanemarst, suri Narvas 5. märtsil 1920 plekilisse tüüfusesse *[[Paul Erich Heinrichson]] – 2. jalaväepolgu reamees Vabadussõjas, langes Petserimaal 28. veebruaril 1919 *[[Ermil Volt]] – velsker, langes 20-aastaselt Vabadussõjas Mõniste mõisa juures 11. veebruaril 1919 *[[Arvid Seeland]] – titulaarnõunik, Loopre mõisa rentnik *[[Carl Georg Emil Rathlef]] – Põltsamaa arst, korporatsiooni Livonia vilistlane *[[Heinrich Ewald Paslack]] - vaimulik, [[Karula kogudus]]e õpetaja *[[Paul Johann Lehmann]] - suurärimees, mitmete märgilise tähtsusega hoonete rajaja Põltsamaal *[[Carl Schmidt (arhitekt)|Carl Schmidt]] - Põltsamaa viimane alevivanem ja esimene linnapea ==Rahvapärimus== Põltsamaa saksa kalmistu kohta on säilinud ka üks [[Rahvaluule|rahvapärimuslik lugu]]. See räägib sellest, kuidas [[Põltsamaa loss|Põltsamaa lossi]] öövaht sattunud ühel südaööl olema surnuaia lähedal ja näinud, kuidas valge kogu hüpanud üle kalmistu müüri ja jooksnud lossi poole. See kordunud igal ööl. Lõpuks rääkinud öövaht seda härrale. Härra ei uskunud vahi juttu ja tulnud ise vaatama. Kell hakanud juba kaksteist saama, kui härra ütelnud: "Sa valetad, midagi ei ole!" -- "Oodake, oodake, härra!" vastanud öövaht. Kui [[kirikukell]] südaöötundi löönud, hüpanud kogu jälle üle müüri ja jooksnud lossi poole. Härra koer jooksnud sellele vastu ja hakanud vaimu kallale. Kui mehed vaatama läinud, kakelnud koer juba vaimuga, kes polnud muu kui surnuaiavahi suur valge koer. See käinud öösiti lossi õuelt söömas.<ref name="suni2"/> ==Kaitse alla võtmine== Põltsamaa saksa kalmistut ei ole kunagi tervikuna [[riiklik kaitse|kaitse]] alla võetud. Küll aga on kaitse all olnud ümara põhiplaaniga kabel ja mõned hauatähised. 1925. aasta Eesti kultuurimälestiste registris on kaitsealustena märgitud lisaks kabelile, mille ehitusaastaks on mälestise puhul nimetatud 1780<ref name="Muins2067"/>, neli hauatähist. Need on 1) Samson von Himmelstjerna [[hauaplaat]] (sünd Taube, surnud aastal 1838), 2) Kulbachide hauamonument (marmorist sammas kahekordsel nelinurksel alusel, üleval kuldmuna ja rist, 3) [[apteeker]] Georg Heinrich Woecke (1787-1835) [[paekivi]]st hauamonument ja 4) Adam Friedrich Grüneri (1800-1840) ja tema perekonna hauamonument.<ref name="Muins"/> Hiljem, tõenäoliselt [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal eemaldati Põltsamaa saksa kalmistu objektid [[muinsuskaitse]] registritest. Kunagistest kaitsealustest tähistest on lisaks kabelile 2024. aasta seisuga alles veel Samson von Himmelstjerna hauaplaat ja Kulbachide perekonna marmorist hauasammas ilma kuldmuna ja ristita<ref name="talg4mai"/>. ==Pildid== <gallery> Põltsamaa Saksa kalmistu II.jpg|Carl Friedrich Leihbergi hauatähis 2013. aastal Põltsamaa Saksa kalmistu.jpg|Põltsamaa saksa kalmistu värav 2013. aastal Saksa kalmistu kabel.jpg|Põltsamaa saksa kalmistu kabel 2023. aasta detsembris Rathlefi haud.jpg|Emil Rathlefi haud Põltsamaa saksa kalmistul 2023. aasta detsembris Wilbergi haud.jpg|Andreas Martin Wilbergi haud Põltsamaa saksa kalmistul 2023. aasta novembris File:Saksa kalmistu talvel.jpg|Põltsamaa saksa kalmistu 2023. aasta detsembris </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hupel">Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, lk 306</ref> <ref name="rajari">[https://parnu.postimees.ee/430505/kalmistute-seadusandluse-kujunemisest Rajari, Eduard (2011). Kalmistute seadusandluse kujunemisest], Pärnu Postimees, 6. mai</ref> <ref name="rajari2"> ERA.5025.2.15838. Eduard Rajari. Kalmistute kirjeldused. Jõgevamaa, Tartumaa, Võrumaa. Pärnu 2010, lk 34</ref> <ref name="postimees">Postimees, nr. 162, 24. juuli 1904, lk 2</ref> <ref name="Valdma">Valdma, Kristjan (1926). Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest, kirjastaja Viljandi: J. Nurmberg, lk 29–31</ref> <ref name="suni">[https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/aeg-on-aratada-poltsamaa-kaunitar- Suni, Raivo ja Tael, Kadri. Aeg on äratada Põltsamaa kaunitar!], Põltsamaa valla uudised ja teated, 4. detsember 2023, vaadatud 5. detsembril 2023</ref> <ref name ="tael">[https://muinas.artun.ee/fotod/loputood/taiendkoolitus/event_id-649 Tael. Kadri (2021) Põltsamaa saksa kalmistu. Pikk tänav, Kalmistupargi, Põltsamaa, Jõgevamaa. Ajalugu, seisukorra analüüs ja konserveerimisettepanekud]. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse lõputöö. Tallinn 2021, vaadatud 5. detsembril 2023</ref> <ref name="sakala">Põltsamaa linnavolikogu koosolek, Sakala, nr. 53, 10 mai 1939, lk 3</ref> <ref name="punalipp">Pihlakas, Tiiu (1987). Miks just Saksa koguduse kalmistu, Punalipp, 17 november 1987, lk 2</ref> <ref name="inland">Der Flecken Oberpahlen. Das Inland: Eine Wochenschrift für Liv-, Esth- und Curländische Geschichte, Geographie, Statistik und Litteratur, 20. august 1846, lk 804</ref> <ref name="inventar"> Põltsamaa Ev. Lut. Koguduse inventariraamat 1938, Põltsamaa kiriku arhiiv</ref> <ref name="aret">Aret, Kaarel (1931) Mõningaid andmeid Põltsamaa ajaloost, lk 3</ref> <ref name="Sild">Põltsamaa kihelkonna kalmistute 19. saj. mälestusmärkide jäljendid: Tartu ülikooli usuteaduskonna üliõpilaste tööd kiriklike mälestusmärkide registreerimisel (1930), juhendaja prof. O. Sild, säilik asub Tartu Ülikooli raamatukogus</ref> <ref name="lubi">Viljandi maakonnas oleva Põltsamaa alevi maade plaan, EAA.3760.2.1919</ref> <ref name="uustalu">Uustalu, Evald (1980).Tagurpidi sõudes, Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 19 aprill 1980, lk 8</ref> <ref name="kull">Kull, Helle (1987). Põltsamaa II (usud, kirikud, kalmistud, kiriklikud ja ilmalikud kombed), kaastöö Eesti Rahva Muuseumile, ERM F 2349:1-521</ref> <ref name="tael2">Tael, Kadri (2023) Põltsamaa kalmistute pärand, kogumikus Põltsamaa Muuseumi toimetised III (koost. Sild, M), Põltsamaa, lk 138-144</ref> <ref name="suni2">Tont Põltsamaa saksa surnuaias. Suni, Raivo (2017) Varese mõttest sündinud. Valik Põltsamaa kohalugusid, Põltsamaa: Vali Press, lk 30</ref> <ref name="Muins">Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, ERA.1108.5.988, kaart nr 2045</ref> <ref name="Muins2067">Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, ERA.1108.5.988, kaart nr 2067</ref> <ref name="talg4mai">Suni, Raivo (2024) Saksa kalmistu talgud tõid päevavalgele kaks erilist hauatähist, Põltsamaa Valla Sõnumid, 09.05.2024</ref> }} == Kirjandus == * [[Kristjan Waldmann]]. Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest. Tartu 1926 * [[Harald Rebane]]. Väikekalmistud Põltsamaal ja lähikonnas. [I osa] [[Vooremaa (ajaleht)|"Vooremaa"]], 12. september 1996 * [[Harald Rebane]]. Väikekalmistutest Süda-Eestis. // Linnade haljastud ja nende kaitse. Tartu–Tallinn 2001. Lk 101–102 * [[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002 * [[Kadri Tael]]. Põltsamaa kalmistute pärand. II osa. [[Vali Uudised (ajaleht)|"Vali Uudised"]], 31. jaanuar 2014. Lk 6 * [[Robert Treufeldt]]. "Põltsamaa kalmistud Eesti kalmistute pärandis, 2. osa". Vali Uudised nr 25, 28. märts 2014. Lk 5 * Taavi Kelder. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=valiuudised20181024.2.13 "Vallavolikogu istung Lustiveres"]. Vali Uudised nr 82, 24. oktoober 2018. Lk 3 * [[Kadri Tael]]. [https://muinas.artun.ee/fotod/loputood/taiendkoolitus/event_id-649 "Põltsamaa saksa kalmistu. Pikk tänav, Kalmistupargi, Põltsamaa, Jõgevamaa. Ajalugu, seisukorra analüüs ja konserveerimisettepanekud"]. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse lõputöö. Tallinn 2021 *[[Raivo Suni]], [[Kadri Tael]]. [https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/aeg-on-aratada-poltsamaa-kaunitar- "Aeg on äratada Põltsamaa kaunitar!"] Põltsamaa valla uudised ja teated, 4. detsember 2023 **Raivo Suni, Kadri Tael. [https://www.poltsamaa.ee/documents/17492237/39455274/Veeb_P%C3%B5ltsamaa_0324.pdf/b221ac31-a836-4cb3-94d4-be4340d79795 "Aeg on äratada Põltsamaa kaunitar!"] Põltsamaa Vallaleht, märts 2024. Lk 3 *[[Kadri Tael]]. "Põltsamaa kalmistute pärand". // Põltsamaa Muuseumi Toimetised III. Koostaja Merli Sild. Põltsamaa 2023. Lk 138–144 == Välislingid == * [http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=3292 Põltsamaa saksa kalmistu Veljo Ranniku kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu] * [http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=7804 Põltsamaa saksa kalmistu Jaan Vali kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu] [[Kategooria:Põltsamaa kalmistud]] [[Kategooria:Põltsamaa kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistu| ]] p4bjc3g5tv82vs4kphn51a0bczsjbul 6752313 6752312 2024-10-30T16:33:44Z Castellum 9117 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 6752313 wikitext text/x-wiki {{infokast muistis | nimi = Põltsamaa saksa kalmistu | pilt = Põltsamaa Saksa kalmistu kabel.jpg | pildiallkiri = Kalmistu kabel 2013. aasta oktoobris | asukoht = [[Põltsamaa]] linn, [[Põltsamaa vald]] | tüüp = [[kalmistu]] | pikkus = | laius = | pindala = 3620 m2 | rajatud = 1770. aastatel | maha_jäetud = 1940. aastatel | perioodid = | kultuurid = | kaevatud = | seisund = ei ole kaitse all }} '''Põltsamaa saksa kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Põltsamaa]] linnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]]. Kalmistu rajati 1770. aastatel ja sinna on maetud suurem osa 19. ja 20. sajandi [[Põltsamaa kirik]]u saksa pihtkonna liikmetest. Kalmistu aktiivne kasutus lõppes pärast [[Umsiedlung|baltisakslaste ümberasumist]] 1939. aastal. Viimane matus toimus 1947. aastal. Kalmistu ei ole muinsuskaitse all. == Ajalugu == Põltsamaa saksa kalmistule vihjas esimeste seas Põltsamaa pastor [[August Wilhelm Hupel]] oma "[[Topographische Nachrichten]]i" kolmandas köites, mis ilmus 1782. aastal <ref name="hupel"/>. Hupel tõmbas oma Põltsamaa kirjelduses paralleele 1774. aastal ilmunud väljaande esimese köitega ja kirjutas, et vahepeal on rajatud asulasse ka saksa surnuaed. Seega võib oletada, et kalmistu rajati 1774.–1782. aasta vahel. [[Kaarel Aret]] on raamatukeses "Mõningaid andmeid Põltsamaa ajaloost" (1931) maininud, et saksa surnuaed rajati Põltsamaale 1750.–1789. aasta vahel.<ref name="aret"/> Kalmistu rajamist tõukas tagant [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Venemaa Keisririigi Valitseva Senati]] [[ukaas]], mille [[Katariina II]] allkirjastas esimest korda 1772. aasta 19. mail ja teist korda sama aasta 19. detsembril. Ukaasi kohaselt tuli sanitaarsetel kaalutlustel lõpetada surnute matmine kirikutesse ja kirikaedadesse. Uued matmispaigad tuli rajada kirikutest, eeslinnade ja alevite majadest vähemalt 100 sülla, s.o 213 meetri kaugusele<ref name="rajari"/>. Saksa surnuaed rajati Põltsamaalt [[Võhma]] teed välja minnes umbes 600 meetri kaugusele [[Põltsamaa kirik|kirikust]]. Tänapäeval paikneb see Põltsamaa linna edelaservas [[Pikk tänav (Põltsamaa)|Pika tänava]] ääres Kalmistupargi kinnistul. Surnuaia pindala on 3620 m², kalmistu kirdeosas paikneb kalmistuvahi maja (Pikk tn 3), mis kuulus 2012. aastani Põltsamaa linnale. Kalmistu kõrval paiknes [[Vana-Põltsamaa mõis]]a [[lubjaahi]]<ref name="lubi"/>. Viimast on maininud oma mälestustes ka hilisem ajaloolane ja diplomaat [[Evald Uustalu]], kes käis 1920. aastatel lapsena sageli saksa koguduse surnuaial, mille kõrval asuva lubjaahju ümbruses karjatas kalmistu vaht [[kits]]i. "Üks kitsedest kuulus tavaliselt ka meile ja kui oskas nii olla, et kitsed pusklema ei pääsenud, osutus nendega tegelemine toredaks ajaviiteks," meenutas Uustalu.<ref name="uustalu"/> Üks vanemaid kalmistu kirjeldusi pärineb 1846. aastast. See märgib muuhulgas, et Viljandi maantee ääres, umbes versta kaugusel kirikust, Põltsamaa lossi põllul paikneb asula surnuaed. "See on ümbritsetud uuest kivimüürist. Kalmistu nurgas paikneb surnukamber, mis köidab tähelepanu puude latvadeni ulatuva kõrge kupliga. Kabel on mõeldud lohutama [[Samson von Himmelstjerna]] kurbust. Kalmistut kaunistavad mitmed kuldsete kirjadega marmorist mälestusmärgid ja mõned teised mälestusmärgid, samuti üks kabel sissepääsu juures."<ref name="inland"/> == Kabelid == Saksa surnuaiale on iseloomulik kalmistu kagunurgas paiknev [[Klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis [[kabel]], mida on nimetatud ka rotundkabel-kellatorniks<ref name ="rajari2"/>. Kabelil on sarnasusi Keri tuletorniga. Vanemas ajakirjanduses on hoonet kirjeldatud ka "[[Hollandi tuulik|Hollandi tuuliku]] kere värki" kivist ehitusena<ref name="postimees"/>. Kabeli torn meenutab lameda kaelaga pudelit, mille läbimõõt on umbes 5–6 meetrit. Kabel koosneb kahest osast: alumine võlvistiku osa asub künkaks kuhjatud mullavallis, pealmine osa tornina vallil. Mullavallis paiknev võlvistik olevat kuulunud [[Rutikvere mõis|Rutikvere]] ja pealmine osa [[Lustivere mõis|Lustivere mõisa]] omanikule. 1873. aastani olevat kabeli võlvistikus paiknenud 17 hauda, mis viidud üle Rutikvere [[Kütimäe kalmistu|Pistohlkorside rahulasse]]. Kabeli ülemise osa tarvitamise kohta puuduvad andmed.<ref name="Valdma"/> Kabeli sisekujundust kaunistavad kolm ümarkaarset [[nišš]]i, milles võisid paikneda skulptuurid või mälestustahvlid. Seintel on näha neli kinnituskohta ja raamijäljend. Ühe võimalusena võisid just neis paikneda mälestustahvlid.<ref name="tael2"/> Lisaks tornkabelile paikneb saksa surnuaial Kochide erakabel. [[Kristjan Valdma]] on 1927. aastal pakkunud, et kabel on ehitatud [[Rutikvere]] metsaülema Kochi poolt 1801. aastal (aastanumber on maalitud valge värviga ukse kohale)<ref name="Valdma"/>. Usutavam on aga see, et kabeli rajas [[Johan Koch]], kes oli 18.-19. sajandi vahetusel [[Põltsamaa mõis|Vana-Põltsamaa mõisa]] rentnikuks<ref name="suni"/>. Kochide kabel on kivist, seest ja väljast valgeks lubjatud seinte ja roheliseks värvitud neljakülgse nägusa plekkist katusega. Kunagi asunud sellel kolmeharuliste otstega mustaks värvitud [[Ladina rist|ladina rist]]. Kabel on ruudukujulise põhiplaaniga (seest 280 x 280 cm, väljast 480 x 480 cm). Kalmistut 2021. aastal inspekteerinud [[Kadri Tael]] on leidnud Kochi kabelil sarnasusi [[Hiiumaa]]l [[Pühalepa kalmistu|Pühalepa kirikuaia]] kabeliga, [[Järvamaa]]l [[Purdi mõisa kalmistu]] kabeliga ja [[Võrumaa]]l [[Vastseliina mõisa kalmistu]] kabeliga<ref name ="tael"/>. Kabelite arhitekte ega ehitusmeistreid ei ole seni teada <ref name="tael2"/>. == Kalmistu == [[File:Põltsamaa saksa kalmistu.JPG|thumb|Kochi kabel ja värav Põltsamaa saksa kalmistul [[Pikk tänav (Põltsamaa)|Pikal tänaval]]. Värava sepisosad varastati sügisel 2013.<br>Foto: [[Robert Treufeldt]], 6. mai 2011]] [[File:Saksa kalmistu hauajaljend.jpg|thumb|Põltsamaa saksa kalmistu hauajäljend, mida säilitatakse [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s ]] [[File:Stambergid.jpg|thumb|Põltsamaa kõrtsipidaja Arthur Stamberg koos abikaasaga, kelle lähedased on maetud saksa kalmistule]] Kalmistu ümber rajati 19. sajandi esimesel poolel<ref name="inland"/> [[Kiviaed|kivist aed]], millest suurem osa on säilinud tänaseni. Ehitustehniliselt ja stilistiliselt eristub ka punastest tellistest laotud kalmistu peavärav, mis võib samuti olla rajatud 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Mõneti segaseks jääb kalmistu staatus [[1919. aasta maareform]]i valguses. Kuigi [[maaseadus]]e järgi ei kuulunud teiste hulgas võõrandamisele surnuaedade alune pind, ilmnes 1939. aastal, et kalmistu kuulub [[Põltsamaa linn]]ale <ref name="sakala"/>. Segadus tuli päevavalgele siis, kui [[Põltsamaa linnavolikogu]] nõudis koguduselt kalmistuvahi maja renoveerimist. Kogudus ei olnud sellega nõus, põhjendades keeldumist sellega, et "kalmistu ei kuulu temale ega anna temale ka tulu". Linn pakkunud küll kalmistut kogudusele tagasi, kuid kogudus esitanud selle peale omapoolsed nõudmised, millega linnavolikogu ei nõustunud. Koguduse juhatus soovis ruumipuudusele viidates kalmistu tagant juurde lisamaad. Samuti sooviti seda, et linn kohustaks kalmistu platsi omanikke tasuma iga [[ruutjalg|ruutjala]] kohta 20 senti lisatasu. Samas, kui lugeda [[Põltsamaa kirik]]u 1938. aasta [[Inventuur|inventariraamatut]], siis ilmneb, et ka saksa kalmistu vara on seal koguduse varana üles loetletud. Raamatu järgi kuulus kogudusele saksa kalmistu kabel, mille väärtuseks hinnati toona 500 krooni (nt kiriku väärtus oli 45 000 krooni), surnuaiavahi maja (600 kr) ja kaev (250 kr). Surnuaia varana oli arvel surnu kanderaam, kahed [[hekikäärid|rohu- ja hekikäärid]], [[reha]], [[labidas]], [[kastekann]] ja liivakast labidaga. <ref name="inventar"/> Üldiselt on saksa kalmistut enne [[II maailmasõda]] peetud kõige kaunimaks ja kõige paremini hooldatud Põltsamaa surnuaiaks. 1930. aastal võtsid [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna üliõpilased usuteaduse korralise professori [[Olaf Sild|Olaf Silla]] juhendamisel [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonna]] kalmistute 19. sajandi mälestusmärkidest mõned jäljendid, mida säilitatakse [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s<ref name="Sild"/>. Säilinud on jäljendid viielt hauakivilt. Peasissepääsu ja kabelite juures tunduvad hauatähiste järgi olevat vanimad matused. See osa on ka korrapäratuma planeeringuga. Korrapärasem planeering on hilisem ja iseloomustab rahula keskosa ning kaugemat kalmistu osa kuni tagumise piirdemüürini.<ref name="tael2"/> 1939. aastal kalmistuvahi majja kolinud Hedvig Leemet on meenutanud, et tema ema oli tuttav perekond Stammbergiga, kes olid kunagi [[Uue-Põltsamaa mõis]]as kõrtsipidajad. Eakate inimestena ei jõudnud nad oma lähedaste hauaplatsi hooldada. "Siis proua Stammberg tellis, et Anu Kull (Hedwig Leemeti ema) hoolitseks nende hauaplatsi eest. Mälestusmärk oli juba ammu haual. Tellis, et hauda korrastataks ja ümbruses olevad kõnniteed siluks. Seda hooldustööd tegi Anna Kull veel hulga aega pärast [[II maailmasõda]]."<ref name="kull"/> Sõja lõppedes oli kalmistu paar aastat veel matmispaigana kasutuses. Seejärel see hüljati ja ajapikku võsastus. 1987. aastal möönis koduloolane Helle Kull<ref name="kull"/>, et saksa kalmistu on kui "sõdade tallermaa, kus ümbruskonna poisid käivad sõjamänge pidamas ja haudadel kolamas. Ilma silma pilgutamata ronivad nad kergejalgsetena ka üle raudaedade matmisplatsidele. Kabel on kole ja klaasikilde täis, surnuaed on võsasse kasvanud, kuigi seal on ka ilusaid põlispuid. Saksa kalmistu hauatähiste ja -piirete stilistika on rikas ja teostus enamasti meisterlik: on rauast ja kivist hauamonumente. Ainus signeeritud hauamonument on Arvid Seelandi (1860–1908) haual ja see on valmistatud [[Carl Julius Lesta]] raidkivitöökojas.<ref name="tael2"/> Kohalikud ajaloohuvilised on püüdnud saksa kalmistut kevadistel hoogtöödel jõudumööda hooldada. Kalmistu korrastamine oli ka [[Põltsamaa Muinsuskaitseselts]]i tööobjektiks 1987. aastal <ref name="punalipp"/> ja [[Põltsamaa Ajalooselts]]i esimeseks suuremaks algatuseks 2024. aasta mais<ref name="talg4mai"/>. Vaatamata kõigile pingutustele on aeg ja vandaalid teinud kalmistule hindamatut kahju. Suur osa hauatähistest on purunenud või hävinud, paljudelt ristidelt on eemaldatud [[väärismetall]]ist nimeplaadid ja [[Haud|hauad]] on jäänud kõdukihi alla. 2013. aasta sügisel varastati kalmistu värava sepisosad.<ref name="suni"/> Säilinud on kalmistut ümbritsev müüd ja punastest tellistest peavärav, aimatav on kalmistu struktuuri moodustav teedevõrk ühes kvartalitega<ref name="tael2"/>. == Kalmistuvahi maja == 1987. aastal [[Eesti Rahva Muuseum]]ile saadetud kohalikku usuelu kajastanud kaastöös kirjutas Põltsamaa koduloolane [[Helle Kull]], et kalmistu servas paiknev surnuvahimaja on kindlasti rohkem kui sada aastat vana. See kuulunud kogudusele ja selles elas enne [[Umsiedlung|sakslaste ümberasumist]] Indreko-nimeline perekond. 1939. aastal omandas maja Põltsamaa linnavalitsus ning müüs selle 14. augustil 1939 enampakkumisel 1100 [[Eesti kroon|krooni]] eest Eduard Kullile. Majaalune maa jäi linna omandusse, ostja sai seda kasutada tasuta kuni maja püsib oma praegusel kohal. Lepingus oli veel kirjas, et maja eluiga on veel umbes 30 aastat ehk 1. jaanuarini 1970. Pärast maja elamiskõlbmatuks tunnistamist tuleb see lammutada ja hoone-alune maa tasandada. <ref name="kull"/> Vaatamata toonastele lepingutingimustele seisab kalmistuvahi maja jätkuvalt oma koha peal ka 2020. aastatel. == Matused == Saksa kalmistule on maetud suurem osa 18. sajandi viimasel veerandil ja 19. sajandil Põltsamaal elanud ja surnud baltisakslastest (erandiks on [[Wahl]]ide, [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeldide]] ja [[Pistohlkors]]ide perekonnad, kel olid oma perekonnakalmistud). Tõenäoliselt on surnuaiale maetud ka arst ja esimese eestikeelse perioodilise trükise "[[Lühhike Öppetus]]" väljaandja [[Peter Ernst Wilde]].<ref name="suni"/> 1920. aastatel oli kalmistul vanimaks identifitseeritavaks hauatähiseks 1810. aastal püstitatud hauakivi.<ref name="Valdma"/> 2024. aasta maiks on suur osa vanemaid hauatähiseid hävinud. Vanimate säilinud hauatähiste hulgas on [[Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna]] [[hauaplaat]] 1838. aastast<ref name="talg4mai"/>, major [[Leopold von Schwanenberg]]i rist (1847) ning imikutena surnud Polly ja Mary Rathlefi hauatähised (1853).<ref name="suni"/> Viimane matus Põltsamaa saksa kalmistule toimus 16. jaanuaril 1947, kui sinna maeti 86-aastaselt surnud Alide Limberg.<ref>EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. EELK arhiiv, elk.8.0.32. Leht 136</ref> 1940. aastatel maeti surnuaiale 10 inimest.<ref name="suni"/> Pärast seda jäi kalmistu kasutuseta. Tuntumad inimesed, kes on leidnud viimse puhkepaiga Põltsamaa saksa kalmistul: *[[Georg Heinrich Woecke]] – apteeker *[[Karl Gustav von Wahl]] – kihelkonnakohtunik *[[Carl Friedrich Leihberg]] – ettevõtja ja kaupmees. Tema kaubamajast osteti 1880. aastatel alguses kangas esimese sinimustvalge õmblemiseks *[[Leopold von Schwanenberg]] – Venemaa keisririigi kõrge sõjaväelane *[[Martin Andreas Wilberg]] – eesti koorijuht ja muusikategelane, esimese eesti segakoori asutaja *[[Emil Henri Rathlef]] – Eesti vaimulik, Kolga-Jaani Johannese koguduse õpetaja *[[Ludwig Franz Schröder]] – arst *[[Franz Paul Alexis Leihberg]] – Vabadussõjas 1. piiriküti pataljoni vanemarst, suri Narvas 5. märtsil 1920 plekilisse tüüfusesse *[[Paul Erich Heinrichson]] – 2. jalaväepolgu reamees Vabadussõjas, langes Petserimaal 28. veebruaril 1919 *[[Ermil Volt]] – velsker, langes 20-aastaselt Vabadussõjas Mõniste mõisa juures 11. veebruaril 1919 *[[Arvid Seeland]] – titulaarnõunik, Loopre mõisa rentnik *[[Carl Georg Emil Rathlef]] – Põltsamaa arst, korporatsiooni Livonia vilistlane *[[Heinrich Ewald Paslack]] – vaimulik, [[Karula kogudus]]e õpetaja *[[Paul Johann Lehmann]] – suurärimees, mitmete märgilise tähtsusega hoonete rajaja Põltsamaal *[[Carl Schmidt (arhitekt)|Carl Schmidt]] – Põltsamaa viimane alevivanem ja esimene linnapea ==Rahvapärimus== Põltsamaa saksa kalmistu kohta on säilinud ka üks [[Rahvaluule|rahvapärimuslik lugu]]. See räägib sellest, kuidas [[Põltsamaa loss|Põltsamaa lossi]] öövaht sattunud ühel südaööl olema surnuaia lähedal ja näinud, kuidas valge kogu hüpanud üle kalmistu müüri ja jooksnud lossi poole. See kordunud igal ööl. Lõpuks rääkinud öövaht seda härrale. Härra ei uskunud vahi juttu ja tulnud ise vaatama. Kell hakanud juba kaksteist saama, kui härra ütelnud: "Sa valetad, midagi ei ole!" – "Oodake, oodake, härra!" vastanud öövaht. Kui [[kirikukell]] südaöötundi löönud, hüpanud kogu jälle üle müüri ja jooksnud lossi poole. Härra koer jooksnud sellele vastu ja hakanud vaimu kallale. Kui mehed vaatama läinud, kakelnud koer juba vaimuga, kes polnud muu kui surnuaiavahi suur valge koer. See käinud öösiti lossi õuelt söömas.<ref name="suni2"/> ==Kaitse alla võtmine== Põltsamaa saksa kalmistut ei ole kunagi tervikuna [[riiklik kaitse|kaitse]] alla võetud. Küll aga on kaitse all olnud ümara põhiplaaniga kabel ja mõned hauatähised. 1925. aasta Eesti kultuurimälestiste registris on kaitsealustena märgitud lisaks kabelile, mille ehitusaastaks on mälestise puhul nimetatud 1780<ref name="Muins2067"/>, neli hauatähist. Need on 1) Samson von Himmelstjerna [[hauaplaat]] (sünd Taube, surnud aastal 1838), 2) Kulbachide hauamonument (marmorist sammas kahekordsel nelinurksel alusel, üleval kuldmuna ja rist, 3) [[apteeker]] Georg Heinrich Woecke (1787–1835) [[paekivi]]st hauamonument ja 4) Adam Friedrich Grüneri (1800–1840) ja tema perekonna hauamonument.<ref name="Muins"/> Hiljem, tõenäoliselt [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal eemaldati Põltsamaa saksa kalmistu objektid [[muinsuskaitse]] registritest. Kunagistest kaitsealustest tähistest on lisaks kabelile 2024. aasta seisuga alles veel Samson von Himmelstjerna hauaplaat ja Kulbachide perekonna marmorist hauasammas ilma kuldmuna ja ristita<ref name="talg4mai"/>. ==Pildid== <gallery> Põltsamaa Saksa kalmistu II.jpg|Carl Friedrich Leihbergi hauatähis 2013. aastal Põltsamaa Saksa kalmistu.jpg|Põltsamaa saksa kalmistu värav 2013. aastal Saksa kalmistu kabel.jpg|Põltsamaa saksa kalmistu kabel 2023. aasta detsembris Rathlefi haud.jpg|Emil Rathlefi haud Põltsamaa saksa kalmistul 2023. aasta detsembris Wilbergi haud.jpg|Andreas Martin Wilbergi haud Põltsamaa saksa kalmistul 2023. aasta novembris File:Saksa kalmistu talvel.jpg|Põltsamaa saksa kalmistu 2023. aasta detsembris </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hupel">Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, lk 306</ref> <ref name="rajari">[https://parnu.postimees.ee/430505/kalmistute-seadusandluse-kujunemisest Rajari, Eduard (2011). Kalmistute seadusandluse kujunemisest], Pärnu Postimees, 6. mai</ref> <ref name="rajari2"> ERA.5025.2.15838. Eduard Rajari. Kalmistute kirjeldused. Jõgevamaa, Tartumaa, Võrumaa. Pärnu 2010, lk 34</ref> <ref name="postimees">Postimees, nr. 162, 24. juuli 1904, lk 2</ref> <ref name="Valdma">Valdma, Kristjan (1926). Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest, kirjastaja Viljandi: J. Nurmberg, lk 29–31</ref> <ref name="suni">[https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/aeg-on-aratada-poltsamaa-kaunitar- Suni, Raivo ja Tael, Kadri. Aeg on äratada Põltsamaa kaunitar!], Põltsamaa valla uudised ja teated, 4. detsember 2023, vaadatud 5. detsembril 2023</ref> <ref name ="tael">[https://muinas.artun.ee/fotod/loputood/taiendkoolitus/event_id-649 Tael. Kadri (2021) Põltsamaa saksa kalmistu. Pikk tänav, Kalmistupargi, Põltsamaa, Jõgevamaa. Ajalugu, seisukorra analüüs ja konserveerimisettepanekud]. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse lõputöö. Tallinn 2021, vaadatud 5. detsembril 2023</ref> <ref name="sakala">Põltsamaa linnavolikogu koosolek, Sakala, nr. 53, 10 mai 1939, lk 3</ref> <ref name="punalipp">Pihlakas, Tiiu (1987). Miks just Saksa koguduse kalmistu, Punalipp, 17 november 1987, lk 2</ref> <ref name="inland">Der Flecken Oberpahlen. Das Inland: Eine Wochenschrift für Liv-, Esth- und Curländische Geschichte, Geographie, Statistik und Litteratur, 20. august 1846, lk 804</ref> <ref name="inventar"> Põltsamaa Ev. Lut. Koguduse inventariraamat 1938, Põltsamaa kiriku arhiiv</ref> <ref name="aret">Aret, Kaarel (1931) Mõningaid andmeid Põltsamaa ajaloost, lk 3</ref> <ref name="Sild">Põltsamaa kihelkonna kalmistute 19. saj. mälestusmärkide jäljendid: Tartu ülikooli usuteaduskonna üliõpilaste tööd kiriklike mälestusmärkide registreerimisel (1930), juhendaja prof. O. Sild, säilik asub Tartu Ülikooli raamatukogus</ref> <ref name="lubi">Viljandi maakonnas oleva Põltsamaa alevi maade plaan, EAA.3760.2.1919</ref> <ref name="uustalu">Uustalu, Evald (1980).Tagurpidi sõudes, Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 19 aprill 1980, lk 8</ref> <ref name="kull">Kull, Helle (1987). Põltsamaa II (usud, kirikud, kalmistud, kiriklikud ja ilmalikud kombed), kaastöö Eesti Rahva Muuseumile, ERM F 2349:1–521</ref> <ref name="tael2">Tael, Kadri (2023) Põltsamaa kalmistute pärand, kogumikus Põltsamaa Muuseumi toimetised III (koost. Sild, M), Põltsamaa, lk 138–144</ref> <ref name="suni2">Tont Põltsamaa saksa surnuaias. Suni, Raivo (2017) Varese mõttest sündinud. Valik Põltsamaa kohalugusid, Põltsamaa: Vali Press, lk 30</ref> <ref name="Muins">Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, ERA.1108.5.988, kaart nr 2045</ref> <ref name="Muins2067">Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, ERA.1108.5.988, kaart nr 2067</ref> <ref name="talg4mai">Suni, Raivo (2024) Saksa kalmistu talgud tõid päevavalgele kaks erilist hauatähist, Põltsamaa Valla Sõnumid, 09.05.2024</ref> }} == Kirjandus == * [[Kristjan Waldmann]]. Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest. Tartu 1926 * [[Harald Rebane]]. Väikekalmistud Põltsamaal ja lähikonnas. [I osa] [[Vooremaa (ajaleht)|"Vooremaa"]], 12. september 1996 * [[Harald Rebane]]. Väikekalmistutest Süda-Eestis. // Linnade haljastud ja nende kaitse. Tartu–Tallinn 2001. Lk 101–102 * [[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002 * [[Kadri Tael]]. Põltsamaa kalmistute pärand. II osa. [[Vali Uudised (ajaleht)|"Vali Uudised"]], 31. jaanuar 2014. Lk 6 * [[Robert Treufeldt]]. "Põltsamaa kalmistud Eesti kalmistute pärandis, 2. osa". Vali Uudised nr 25, 28. märts 2014. Lk 5 * Taavi Kelder. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=valiuudised20181024.2.13 "Vallavolikogu istung Lustiveres"]. Vali Uudised nr 82, 24. oktoober 2018. Lk 3 * [[Kadri Tael]]. [https://muinas.artun.ee/fotod/loputood/taiendkoolitus/event_id-649 "Põltsamaa saksa kalmistu. Pikk tänav, Kalmistupargi, Põltsamaa, Jõgevamaa. Ajalugu, seisukorra analüüs ja konserveerimisettepanekud"]. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse lõputöö. Tallinn 2021 *[[Raivo Suni]], [[Kadri Tael]]. [https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/aeg-on-aratada-poltsamaa-kaunitar- "Aeg on äratada Põltsamaa kaunitar!"] Põltsamaa valla uudised ja teated, 4. detsember 2023 **Raivo Suni, Kadri Tael. [https://www.poltsamaa.ee/documents/17492237/39455274/Veeb_P%C3%B5ltsamaa_0324.pdf/b221ac31-a836-4cb3-94d4-be4340d79795 "Aeg on äratada Põltsamaa kaunitar!"] Põltsamaa Vallaleht, märts 2024. Lk 3 *[[Kadri Tael]]. "Põltsamaa kalmistute pärand". // Põltsamaa Muuseumi Toimetised III. Koostaja Merli Sild. Põltsamaa 2023. Lk 138–144 == Välislingid == * [http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=3292 Põltsamaa saksa kalmistu Veljo Ranniku kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu] * [http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=7804 Põltsamaa saksa kalmistu Jaan Vali kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu] [[Kategooria:Põltsamaa kalmistud]] [[Kategooria:Põltsamaa kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistu| ]] r3exg6oxc7q0hv0lqphryk7p5fng0xe 6752340 6752313 2024-10-30T17:09:05Z Castellum 9117 6752340 wikitext text/x-wiki {{infokast muistis | nimi = Põltsamaa saksa kalmistu | pilt = Põltsamaa Saksa kalmistu kabel.jpg | pildiallkiri = Kalmistu kabel 2013. aasta oktoobris | asukoht = [[Põltsamaa]] linn, [[Põltsamaa vald]] | tüüp = [[kalmistu]] | pikkus = | laius = | pindala = 3620 m2 | rajatud = 1770. aastatel | maha_jäetud = 1940. aastatel | perioodid = | kultuurid = | kaevatud = | seisund = ei ole kaitse all }} '''Põltsamaa saksa kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Põltsamaa]] linnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]]. Kalmistu rajati 1770. aastatel ja sinna on maetud suurem osa 19. ja 20. sajandi [[Põltsamaa kirik]]u saksa pihtkonna liikmetest. Kalmistu aktiivne kasutus lõppes pärast [[Umsiedlung|baltisakslaste ümberasumist]] 1939. aastal. Viimane matus toimus 1947. aastal. Kalmistu ei ole muinsuskaitse all. == Ajalugu == Põltsamaa saksa kalmistule vihjas esimeste seas Põltsamaa pastor [[August Wilhelm Hupel]] oma "[[Topographische Nachrichten]]i" kolmandas köites, mis ilmus 1782. aastal <ref name="hupel"/>. Hupel tõmbas oma Põltsamaa kirjelduses paralleele 1774. aastal ilmunud väljaande esimese köitega ja kirjutas, et vahepeal on rajatud asulasse ka saksa surnuaed. Seega võib oletada, et kalmistu rajati 1774.–1782. aasta vahel. [[Kaarel Aret]] on raamatukeses "Mõningaid andmeid Põltsamaa ajaloost" (1931) maininud, et saksa surnuaed rajati Põltsamaale 1750.–1789. aasta vahel.<ref name="aret"/> Kalmistu rajamist tõukas tagant [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Venemaa Keisririigi Valitseva Senati]] [[ukaas]], mille [[Katariina II]] allkirjastas esimest korda 1772. aasta 19. mail ja teist korda sama aasta 19. detsembril. Ukaasi kohaselt tuli sanitaarsetel kaalutlustel lõpetada surnute matmine kirikutesse ja kirikaedadesse. Uued matmispaigad tuli rajada kirikutest, eeslinnade ja alevite majadest vähemalt 100 sülla, s.o 213 meetri kaugusele<ref name="rajari"/>. Saksa surnuaed rajati Põltsamaalt [[Võhma]] teed välja minnes umbes 600 meetri kaugusele [[Põltsamaa kirik|kirikust]]. Tänapäeval paikneb see Põltsamaa linna edelaservas [[Pikk tänav (Põltsamaa)|Pika tänava]] ääres Kalmistupargi kinnistul. Surnuaia pindala on 3620 m², kalmistu kirdeosas paikneb kalmistuvahi maja (Pikk tn 3), mis kuulus 2012. aastani Põltsamaa linnale. Kalmistu kõrval paiknes [[Vana-Põltsamaa mõis]]a [[lubjaahi]]<ref name="lubi"/>. Viimast on maininud oma mälestustes ka hilisem ajaloolane ja diplomaat [[Evald Uustalu]], kes käis 1920. aastatel lapsena sageli saksa koguduse surnuaial, mille kõrval asuva lubjaahju ümbruses karjatas kalmistu vaht [[kits]]i. "Üks kitsedest kuulus tavaliselt ka meile ja kui oskas nii olla, et kitsed pusklema ei pääsenud, osutus nendega tegelemine toredaks ajaviiteks," meenutas Uustalu.<ref name="uustalu"/> Üks vanemaid kalmistu kirjeldusi pärineb 1846. aastast. See märgib muuhulgas, et Viljandi maantee ääres, umbes versta kaugusel kirikust, Põltsamaa lossi põllul paikneb asula surnuaed. "See on ümbritsetud uuest kivimüürist. Kalmistu nurgas paikneb surnukamber, mis köidab tähelepanu puude latvadeni ulatuva kõrge kupliga. Kabel on mõeldud lohutama [[Samson von Himmelstjerna]] kurbust. Kalmistut kaunistavad mitmed kuldsete kirjadega marmorist mälestusmärgid ja mõned teised mälestusmärgid, samuti üks kabel sissepääsu juures."<ref name="inland"/> == Kabelid == Saksa surnuaiale on iseloomulik kalmistu kagunurgas paiknev [[Klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis [[kabel]], mida on nimetatud ka rotundkabel-kellatorniks<ref name ="rajari2"/>. Kabelil on sarnasusi Keri tuletorniga. Vanemas ajakirjanduses on hoonet kirjeldatud ka "[[Hollandi tuulik|Hollandi tuuliku]] kere värki" kivist ehitusena<ref name="postimees"/>. Kabeli torn meenutab lameda kaelaga pudelit, mille läbimõõt on umbes 5–6 meetrit. Kabel koosneb kahest osast: alumine võlvistiku osa asub künkaks kuhjatud mullavallis, pealmine osa tornina vallil. Mullavallis paiknev võlvistik olevat kuulunud [[Rutikvere mõis|Rutikvere]] ja pealmine osa [[Lustivere mõis|Lustivere mõisa]] omanikule. 1873. aastani olevat kabeli võlvistikus paiknenud 17 hauda, mis viidud üle Rutikvere [[Kütimäe kalmistu|Pistohlkorside rahulasse]]. Kabeli ülemise osa tarvitamise kohta puuduvad andmed.<ref name="Valdma"/> Kabeli sisekujundust kaunistavad kolm ümarkaarset [[nišš]]i, milles võisid paikneda skulptuurid või mälestustahvlid. Seintel on näha neli kinnituskohta ja raamijäljend. Ühe võimalusena võisid just neis paikneda mälestustahvlid.<ref name="tael2"/> Lisaks tornkabelile paikneb saksa surnuaial Kochide erakabel. [[Kristjan Valdma]] on 1927. aastal pakkunud, et kabel on ehitatud [[Rutikvere]] metsaülema Kochi poolt 1801. aastal (aastanumber on maalitud valge värviga ukse kohale)<ref name="Valdma"/>. Usutavam on aga see, et kabeli rajas [[Johan Koch]], kes oli 18.-19. sajandi vahetusel [[Põltsamaa mõis|Vana-Põltsamaa mõisa]] rentnikuks<ref name="suni"/>. Kochide kabel on kivist, seest ja väljast valgeks lubjatud seinte ja roheliseks värvitud neljakülgse nägusa plekkist katusega. Kunagi asunud sellel kolmeharuliste otstega mustaks värvitud [[Ladina rist|ladina rist]]. Kabel on ruudukujulise põhiplaaniga (seest 280 x 280 cm, väljast 480 x 480 cm). Kalmistut 2021. aastal inspekteerinud [[Kadri Tael]] on leidnud Kochi kabelil sarnasusi [[Hiiumaa]]l [[Pühalepa kalmistu|Pühalepa kirikuaia]] kabeliga, [[Järvamaa]]l [[Purdi mõisa kalmistu]] kabeliga ja [[Võrumaa]]l [[Vastseliina mõisa kalmistu]] kabeliga<ref name ="tael"/>. Kabelite arhitekte ega ehitusmeistreid ei ole seni teada <ref name="tael2"/>. == Kalmistu == [[File:Põltsamaa saksa kalmistu.JPG|thumb|Kochi kabel ja värav Põltsamaa saksa kalmistul [[Pikk tänav (Põltsamaa)|Pikal tänaval]]. Värava sepisosad varastati sügisel 2013.<br>Foto: [[Robert Treufeldt]], 6. mai 2011]] [[File:Saksa kalmistu hauajaljend.jpg|thumb|Põltsamaa saksa kalmistu hauajäljend, mida säilitatakse [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s ]] [[File:Stambergid.jpg|thumb|Põltsamaa kõrtsipidaja Arthur Stamberg koos abikaasaga, kelle lähedased on maetud saksa kalmistule]] Kalmistu ümber rajati 19. sajandi esimesel poolel<ref name="inland"/> [[Kiviaed|kivist aed]], millest suurem osa on säilinud tänaseni. Ehitustehniliselt ja stilistiliselt eristub ka punastest tellistest laotud kalmistu peavärav, mis võib samuti olla rajatud 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Mõneti segaseks jääb kalmistu staatus [[1919. aasta maareform]]i valguses. Kuigi [[maaseadus]]e järgi ei kuulunud teiste hulgas võõrandamisele surnuaedade alune pind, ilmnes 1939. aastal, et kalmistu kuulub [[Põltsamaa linn]]ale <ref name="sakala"/>. Segadus tuli päevavalgele siis, kui [[Põltsamaa linnavolikogu]] nõudis koguduselt kalmistuvahi maja renoveerimist. Kogudus ei olnud sellega nõus, põhjendades keeldumist sellega, et "kalmistu ei kuulu temale ega anna temale ka tulu". Linn pakkunud küll kalmistut kogudusele tagasi, kuid kogudus esitanud selle peale omapoolsed nõudmised, millega linnavolikogu ei nõustunud. Koguduse juhatus soovis ruumipuudusele viidates kalmistu tagant juurde lisamaad. Samuti sooviti seda, et linn kohustaks kalmistu platsi omanikke tasuma iga [[ruutjalg|ruutjala]] kohta 20 senti lisatasu. Samas, kui lugeda [[Põltsamaa kirik]]u 1938. aasta [[Inventuur|inventariraamatut]], siis ilmneb, et ka saksa kalmistu vara on seal koguduse varana üles loetletud. Raamatu järgi kuulus kogudusele saksa kalmistu kabel, mille väärtuseks hinnati toona 500 krooni (nt kiriku väärtus oli 45 000 krooni), surnuaiavahi maja (600 kr) ja kaev (250 kr). Surnuaia varana oli arvel surnu kanderaam, kahed [[hekikäärid|rohu- ja hekikäärid]], [[reha]], [[labidas]], [[kastekann]] ja liivakast labidaga. <ref name="inventar"/> Üldiselt on saksa kalmistut enne [[II maailmasõda]] peetud kõige kaunimaks ja kõige paremini hooldatud Põltsamaa surnuaiaks. 1930. aastal võtsid [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna üliõpilased usuteaduse korralise professori [[Olaf Sild|Olaf Silla]] juhendamisel [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonna]] kalmistute 19. sajandi mälestusmärkidest mõned jäljendid, mida säilitatakse [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s<ref name="Sild"/>. Säilinud on jäljendid viielt hauakivilt. Peasissepääsu ja kabelite juures tunduvad hauatähiste järgi olevat vanimad matused. See osa on ka korrapäratuma planeeringuga. Korrapärasem planeering on hilisem ja iseloomustab rahula keskosa ning kaugemat kalmistu osa kuni tagumise piirdemüürini.<ref name="tael2"/> 1939. aastal kalmistuvahi majja kolinud Hedvig Leemet on meenutanud, et tema ema oli tuttav perekond Stammbergiga, kes olid kunagi [[Uue-Põltsamaa mõis]]as kõrtsipidajad. Eakate inimestena ei jõudnud nad oma lähedaste hauaplatsi hooldada. "Siis proua Stammberg tellis, et Anu Kull (Hedwig Leemeti ema) hoolitseks nende hauaplatsi eest. Mälestusmärk oli juba ammu haual. Tellis, et hauda korrastataks ja ümbruses olevad kõnniteed siluks. Seda hooldustööd tegi Anna Kull veel hulga aega pärast [[II maailmasõda]]."<ref name="kull"/> Sõja lõppedes oli kalmistu paar aastat veel matmispaigana kasutuses. Seejärel see hüljati ja ajapikku võsastus. 1987. aastal möönis koduloolane Helle Kull<ref name="kull"/>, et saksa kalmistu on kui "sõdade tallermaa, kus ümbruskonna poisid käivad sõjamänge pidamas ja haudadel kolamas. Ilma silma pilgutamata ronivad nad kergejalgsetena ka üle raudaedade matmisplatsidele. Kabel on kole ja klaasikilde täis, surnuaed on võsasse kasvanud, kuigi seal on ka ilusaid põlispuid. Saksa kalmistu hauatähiste ja -piirete stilistika on rikas ja teostus enamasti meisterlik: on rauast ja kivist hauamonumente. Ainus signeeritud hauamonument on Arvid Seelandi (1860–1908) haual ja see on valmistatud [[Carl Julius Lesta]] raidkivitöökojas.<ref name="tael2"/> Kohalikud ajaloohuvilised on püüdnud saksa kalmistut kevadistel hoogtöödel jõudumööda hooldada. Kalmistu korrastamine oli ka [[Põltsamaa Muinsuskaitseselts]]i tööobjektiks 1987. aastal <ref name="punalipp"/> ja [[Põltsamaa Ajalooselts]]i esimeseks suuremaks algatuseks 2024. aasta mais<ref name="talg4mai"/>. Vaatamata kõigile pingutustele on aeg ja vandaalid teinud kalmistule hindamatut kahju. Suur osa hauatähistest on purunenud või hävinud, paljudelt ristidelt on eemaldatud [[väärismetall]]ist nimeplaadid ja [[Haud|hauad]] on jäänud kõdukihi alla. 2013. aasta sügisel varastati kalmistu värava sepisosad.<ref name="suni"/> Säilinud on kalmistut ümbritsev müüd ja punastest tellistest peavärav, aimatav on kalmistu struktuuri moodustav teedevõrk ühes kvartalitega<ref name="tael2"/>. == Kalmistuvahi maja == 1987. aastal [[Eesti Rahva Muuseum]]ile saadetud kohalikku usuelu kajastanud kaastöös kirjutas Põltsamaa koduloolane [[Helle Kull]], et kalmistu servas paiknev surnuvahimaja on kindlasti rohkem kui sada aastat vana. See kuulunud kogudusele ja selles elas enne [[Umsiedlung|sakslaste ümberasumist]] Indreko-nimeline perekond. 1939. aastal omandas maja Põltsamaa linnavalitsus ning müüs selle 14. augustil 1939 enampakkumisel 1100 [[Eesti kroon|krooni]] eest Eduard Kullile. Majaalune maa jäi linna omandusse, ostja sai seda kasutada tasuta kuni maja püsib oma praegusel kohal. Lepingus oli veel kirjas, et maja eluiga on veel umbes 30 aastat ehk 1. jaanuarini 1970. Pärast maja elamiskõlbmatuks tunnistamist tuleb see lammutada ja hoone-alune maa tasandada. <ref name="kull"/> Vaatamata toonastele lepingutingimustele seisab kalmistuvahi maja jätkuvalt oma koha peal ka 2020. aastatel. == Matused == Saksa kalmistule on maetud suurem osa 18. sajandi viimasel veerandil ja 19. sajandil Põltsamaal elanud ja surnud baltisakslastest (erandiks on [[Wahl]]ide, [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeldide]] ja [[Pistohlkors]]ide perekonnad, kel olid oma perekonnakalmistud). Tõenäoliselt on surnuaiale maetud ka arst ja esimese eestikeelse perioodilise trükise "[[Lühhike Öppetus]]" väljaandja [[Peter Ernst Wilde]].<ref name="suni"/> 1920. aastatel oli kalmistul vanimaks identifitseeritavaks hauatähiseks 1810. aastal püstitatud hauakivi.<ref name="Valdma"/> 2024. aasta maiks on suur osa vanemaid hauatähiseid hävinud. Vanimate säilinud hauatähiste hulgas on [[Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna]] [[hauaplaat]] 1838. aastast<ref name="talg4mai"/>, major [[Leopold von Schwanenberg]]i rist (1847) ning imikutena surnud Polly ja Mary Rathlefi hauatähised (1853).<ref name="suni"/> Viimane matus Põltsamaa saksa kalmistule toimus 16. jaanuaril 1947, kui sinna maeti 86-aastaselt surnud Alide Limberg.<ref>EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. EELK arhiiv, elk.8.0.32. Leht 136</ref> 1940. aastatel maeti surnuaiale 10 inimest.<ref name="suni"/> Pärast seda jäi kalmistu kasutuseta. Tuntumad inimesed, kes on leidnud viimse puhkepaiga Põltsamaa saksa kalmistul: *[[Georg Heinrich Woecke]] – apteeker *[[Karl Gustav von Wahl]] – kihelkonnakohtunik *[[Carl Friedrich Leihberg]] – ettevõtja ja kaupmees. Tema kaubamajast osteti 1880. aastatel alguses kangas esimese sinimustvalge õmblemiseks *[[Leopold von Schwanenberg]] – Venemaa keisririigi kõrge sõjaväelane *[[Martin Andreas Wilberg]] – eesti koorijuht ja muusikategelane, esimese eesti segakoori asutaja *[[Emil Henri Rathlef]] – Eesti vaimulik, Kolga-Jaani Johannese koguduse õpetaja *[[Ludwig Franz Schröder]] – arst *[[Franz Paul Alexis Leihberg]] – Vabadussõjas 1. piiriküti pataljoni vanemarst, suri Narvas 5. märtsil 1920 plekilisse tüüfusesse *[[Paul Erich Heinrichson]] – 2. jalaväepolgu reamees Vabadussõjas, langes Petserimaal 28. veebruaril 1919 *[[Ermil Volt]] – velsker, langes 20-aastaselt Vabadussõjas Mõniste mõisa juures 11. veebruaril 1919 *[[Arvid Seeland]] – titulaarnõunik, Loopre mõisa rentnik *[[Carl Georg Emil Rathlef]] – Põltsamaa arst, korporatsiooni Livonia vilistlane *[[Heinrich Ewald Paslack]] – vaimulik, [[Karula kogudus]]e õpetaja *[[Paul Johann Lehmann]] – suurärimees, mitmete märgilise tähtsusega hoonete rajaja Põltsamaal *[[Carl Schmidt (arhitekt)|Carl Schmidt]] – Põltsamaa viimane alevivanem ja esimene linnapea ==Rahvapärimus== Põltsamaa saksa kalmistu kohta on säilinud ka üks [[Rahvaluule|rahvapärimuslik lugu]]. See räägib sellest, kuidas [[Põltsamaa loss|Põltsamaa lossi]] öövaht sattunud ühel südaööl olema surnuaia lähedal ja näinud, kuidas valge kogu hüpanud üle kalmistu müüri ja jooksnud lossi poole. See kordunud igal ööl. Lõpuks rääkinud öövaht seda härrale. Härra ei uskunud vahi juttu ja tulnud ise vaatama. Kell hakanud juba kaksteist saama, kui härra ütelnud: "Sa valetad, midagi ei ole!" – "Oodake, oodake, härra!" vastanud öövaht. Kui [[kirikukell]] südaöötundi löönud, hüpanud kogu jälle üle müüri ja jooksnud lossi poole. Härra koer jooksnud sellele vastu ja hakanud vaimu kallale. Kui mehed vaatama läinud, kakelnud koer juba vaimuga, kes polnud muu kui surnuaiavahi suur valge koer. See käinud öösiti lossi õuelt söömas.<ref name="suni2"/> ==Kaitse alla võtmine== Põltsamaa saksa kalmistut ei ole kunagi tervikuna [[riiklik kaitse|kaitse]] alla võetud. Küll aga on kaitse all olnud ümara põhiplaaniga kabel ja mõned hauatähised. 1925. aasta Eesti kultuurimälestiste registris on kaitsealustena märgitud lisaks kabelile, mille ehitusaastaks on mälestise puhul nimetatud 1780<ref name="Muins2067"/>, neli hauatähist. Need on 1) Samson von Himmelstjerna [[hauaplaat]] (sünd Taube, surnud aastal 1838), 2) Kulbachide hauamonument (marmorist sammas kahekordsel nelinurksel alusel, üleval kuldmuna ja rist, 3) [[apteeker]] Georg Heinrich Woecke (1787–1835) [[paekivi]]st hauamonument ja 4) Adam Friedrich Grüneri (1800–1840) ja tema perekonna hauamonument.<ref name="Muins"/> Hiljem, tõenäoliselt [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal eemaldati Põltsamaa saksa kalmistu objektid [[muinsuskaitse]] registritest. Kunagistest kaitsealustest tähistest on lisaks kabelile 2024. aasta seisuga alles veel Samson von Himmelstjerna hauaplaat ja Kulbachide perekonna marmorist hauasammas ilma kuldmuna ja ristita<ref name="talg4mai"/>. ==Pildid== <gallery> Põltsamaa Saksa kalmistu II.jpg|Carl Friedrich Leihbergi hauatähis 2013. aastal Põltsamaa Saksa kalmistu.jpg|Põltsamaa saksa kalmistu värav 2013. aastal Saksa kalmistu kabel.jpg|Põltsamaa saksa kalmistu kabel 2023. aasta detsembris Rathlefi haud.jpg|Emil Rathlefi haud Põltsamaa saksa kalmistul 2023. aasta detsembris Wilbergi haud.jpg|Andreas Martin Wilbergi haud Põltsamaa saksa kalmistul 2023. aasta novembris File:Saksa kalmistu talvel.jpg|Põltsamaa saksa kalmistu 2023. aasta detsembris </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hupel">Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, lk 306</ref> <ref name="rajari">[https://parnu.postimees.ee/430505/kalmistute-seadusandluse-kujunemisest Rajari, Eduard (2011). Kalmistute seadusandluse kujunemisest], Pärnu Postimees, 6. mai</ref> <ref name="rajari2"> ERA.5025.2.15838. Eduard Rajari. Kalmistute kirjeldused. Jõgevamaa, Tartumaa, Võrumaa. Pärnu 2010, lk 34</ref> <ref name="postimees">Postimees, nr. 162, 24. juuli 1904, lk 2</ref> <ref name="Valdma">Valdma, Kristjan (1926). Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest, kirjastaja Viljandi: J. Nurmberg, lk 29–31</ref> <ref name="suni">[https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/aeg-on-aratada-poltsamaa-kaunitar- Suni, Raivo ja Tael, Kadri. Aeg on äratada Põltsamaa kaunitar!], Põltsamaa valla uudised ja teated, 4. detsember 2023, vaadatud 5. detsembril 2023</ref> <ref name ="tael">[https://muinas.artun.ee/fotod/loputood/taiendkoolitus/event_id-649 Tael. Kadri (2021) Põltsamaa saksa kalmistu. Pikk tänav, Kalmistupargi, Põltsamaa, Jõgevamaa. Ajalugu, seisukorra analüüs ja konserveerimisettepanekud]. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse lõputöö. Tallinn 2021, vaadatud 5. detsembril 2023</ref> <ref name="sakala">Põltsamaa linnavolikogu koosolek, Sakala, nr. 53, 10 mai 1939, lk 3</ref> <ref name="punalipp">Pihlakas, Tiiu (1987). Miks just Saksa koguduse kalmistu, Punalipp, 17 november 1987, lk 2</ref> <ref name="inland">Der Flecken Oberpahlen. Das Inland: Eine Wochenschrift für Liv-, Esth- und Curländische Geschichte, Geographie, Statistik und Litteratur, 20. august 1846, lk 804</ref> <ref name="inventar"> Põltsamaa Ev. Lut. Koguduse inventariraamat 1938, Põltsamaa kiriku arhiiv</ref> <ref name="aret">Aret, Kaarel (1931) Mõningaid andmeid Põltsamaa ajaloost, lk 3</ref> <ref name="Sild">Põltsamaa kihelkonna kalmistute 19. saj. mälestusmärkide jäljendid: Tartu ülikooli usuteaduskonna üliõpilaste tööd kiriklike mälestusmärkide registreerimisel (1930), juhendaja prof. O. Sild, säilik asub Tartu Ülikooli raamatukogus</ref> <ref name="lubi">Viljandi maakonnas oleva Põltsamaa alevi maade plaan, EAA.3760.2.1919</ref> <ref name="uustalu">Uustalu, Evald (1980).Tagurpidi sõudes, Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 19 aprill 1980, lk 8</ref> <ref name="kull">Kull, Helle (1987). Põltsamaa II (usud, kirikud, kalmistud, kiriklikud ja ilmalikud kombed), kaastöö Eesti Rahva Muuseumile, ERM F 2349:1–521</ref> <ref name="tael2">Tael, Kadri (2023) Põltsamaa kalmistute pärand, kogumikus Põltsamaa Muuseumi toimetised III (koost. Sild, M), Põltsamaa, lk 138–144</ref> <ref name="suni2">Tont Põltsamaa saksa surnuaias. Suni, Raivo (2017) Varese mõttest sündinud. Valik Põltsamaa kohalugusid, Põltsamaa: Vali Press, lk 30</ref> <ref name="Muins">Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, ERA.1108.5.988, kaart nr 2045</ref> <ref name="Muins2067">Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, ERA.1108.5.988, kaart nr 2067</ref> <ref name="talg4mai">Suni, Raivo (2024) Saksa kalmistu talgud tõid päevavalgele kaks erilist hauatähist, Põltsamaa Valla Sõnumid, 09.05.2024</ref> }} == Kirjandus == * [[Kristjan Waldmann]]. Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest. Tartu 1926 * [[Harald Rebane]]. Väikekalmistud Põltsamaal ja lähikonnas. [I osa] [[Vooremaa (ajaleht)|"Vooremaa"]], 12. september 1996 * [[Harald Rebane]]. Väikekalmistutest Süda-Eestis. // Linnade haljastud ja nende kaitse. Tartu–Tallinn 2001. Lk 101–102 * [[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002 * [[Kadri Tael]]. Põltsamaa kalmistute pärand. II osa. [[Vali Uudised (ajaleht)|"Vali Uudised"]], 31. jaanuar 2014. Lk 6 * [[Robert Treufeldt]]. "Põltsamaa kalmistud Eesti kalmistute pärandis, 2. osa". Vali Uudised nr 25, 28. märts 2014. Lk 5 * Taavi Kelder. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=valiuudised20181024.2.13 "Vallavolikogu istung Lustiveres"]. Vali Uudised nr 82, 24. oktoober 2018. Lk 3 * [[Kadri Tael]]. [https://muinas.artun.ee/fotod/loputood/taiendkoolitus/event_id-649 "Põltsamaa saksa kalmistu. Pikk tänav, Kalmistupargi, Põltsamaa, Jõgevamaa. Ajalugu, seisukorra analüüs ja konserveerimisettepanekud"]. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse lõputöö. Tallinn 2021 *[[Raivo Suni]], [[Kadri Tael]]. [https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/aeg-on-aratada-poltsamaa-kaunitar- "Aeg on äratada Põltsamaa kaunitar!"] Põltsamaa valla uudised ja teated, 4. detsember 2023 **Raivo Suni, Kadri Tael. [https://www.poltsamaa.ee/documents/17492237/39455274/Veeb_P%C3%B5ltsamaa_0324.pdf/b221ac31-a836-4cb3-94d4-be4340d79795 "Aeg on äratada Põltsamaa kaunitar!"] Põltsamaa Vallaleht, märts 2024. Lk 3 *[[Kadri Tael]]. "Põltsamaa kalmistute pärand". // Põltsamaa Muuseumi Toimetised III. Koostaja Merli Sild. Põltsamaa 2023. Lk 138–144 == Välislingid == * [http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=3292 Põltsamaa saksa kalmistu Veljo Ranniku kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu] * [http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=7804 Põltsamaa saksa kalmistu Jaan Vali kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistu| ]] [[Kategooria:Põltsamaa kalmistud]] [[Kategooria:Põltsamaa kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Jõgeva maakonna kalmistud]] 6boms4up7xedtm9t0vmzw121qmc3fns 6752427 6752340 2024-10-30T19:46:25Z Castellum 9117 6752427 wikitext text/x-wiki {{infokast muistis | nimi = Põltsamaa saksa kalmistu | pilt = Põltsamaa Saksa kalmistu kabel.jpg | pildiallkiri = Kalmistu kabel 2013. aasta oktoobris | asukoht = [[Põltsamaa]] linn, [[Põltsamaa vald]] | tüüp = [[kalmistu]] | pikkus = | laius = | pindala = 3620 m2 | rajatud = 1770. aastatel | maha_jäetud = 1940. aastatel | perioodid = | kultuurid = | kaevatud = | seisund = ei ole kaitse all }} '''Põltsamaa saksa kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Põltsamaa]] linnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]]. Kalmistu rajati 1770. aastatel ja sinna on maetud suurem osa 19. ja 20. sajandi [[Põltsamaa kirik]]u saksa pihtkonna liikmetest. Kalmistu aktiivne kasutus lõppes pärast [[Umsiedlung|baltisakslaste ümberasumist]] 1939. aastal. Viimane matus toimus 1947. aastal. Kalmistu ei ole muinsuskaitse all. == Ajalugu == Põltsamaa saksa kalmistule vihjas esimeste seas Põltsamaa pastor [[August Wilhelm Hupel]] oma "[[Topographische Nachrichten]]i" kolmandas köites, mis ilmus 1782. aastal <ref name="hupel"/>. Hupel tõmbas oma Põltsamaa kirjelduses paralleele 1774. aastal ilmunud väljaande esimese köitega ja kirjutas, et vahepeal on rajatud asulasse ka saksa surnuaed. Seega võib oletada, et kalmistu rajati 1774.–1782. aasta vahel. [[Kaarel Aret]] on raamatukeses "Mõningaid andmeid Põltsamaa ajaloost" (1931) maininud, et saksa surnuaed rajati Põltsamaale 1750.–1789. aasta vahel.<ref name="aret"/> Kalmistu rajamist tõukas tagant [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Venemaa Keisririigi Valitseva Senati]] [[ukaas]], mille [[Katariina II]] allkirjastas esimest korda 1772. aasta 19. mail ja teist korda sama aasta 19. detsembril. Ukaasi kohaselt tuli sanitaarsetel kaalutlustel lõpetada surnute matmine kirikutesse ja kirikaedadesse. Uued matmispaigad tuli rajada kirikutest, eeslinnade ja alevite majadest vähemalt 100 sülla, s.o 213 meetri kaugusele<ref name="rajari"/>. Saksa surnuaed rajati Põltsamaalt [[Võhma]] teed välja minnes umbes 600 meetri kaugusele [[Põltsamaa kirik|kirikust]]. Tänapäeval paikneb see Põltsamaa linna edelaservas [[Pikk tänav (Põltsamaa)|Pika tänava]] ääres Kalmistupargi kinnistul. Surnuaia pindala on 3620 m², kalmistu kirdeosas paikneb kalmistuvahi maja (Pikk tn 3), mis kuulus 2012. aastani Põltsamaa linnale. Kalmistu kõrval paiknes [[Vana-Põltsamaa mõis]]a [[lubjaahi]]<ref name="lubi"/>. Viimast on maininud oma mälestustes ka hilisem ajaloolane ja diplomaat [[Evald Uustalu]], kes käis 1920. aastatel lapsena sageli saksa koguduse surnuaial, mille kõrval asuva lubjaahju ümbruses karjatas kalmistu vaht [[kits]]i. "Üks kitsedest kuulus tavaliselt ka meile ja kui oskas nii olla, et kitsed pusklema ei pääsenud, osutus nendega tegelemine toredaks ajaviiteks," meenutas Uustalu.<ref name="uustalu"/> Üks vanemaid kalmistu kirjeldusi pärineb 1846. aastast. See märgib muuhulgas, et Viljandi maantee ääres, umbes versta kaugusel kirikust, Põltsamaa lossi põllul paikneb asula surnuaed. "See on ümbritsetud uuest kivimüürist. Kalmistu nurgas paikneb surnukamber, mis köidab tähelepanu puude latvadeni ulatuva kõrge kupliga. Kabel on mõeldud lohutama [[Samson von Himmelstjerna]] kurbust. Kalmistut kaunistavad mitmed kuldsete kirjadega marmorist mälestusmärgid ja mõned teised mälestusmärgid, samuti üks kabel sissepääsu juures."<ref name="inland"/> == Kabelid == Saksa surnuaiale on iseloomulik kalmistu kagunurgas paiknev [[Klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis [[kabel]], mida on nimetatud ka rotundkabel-kellatorniks.<ref name ="rajari2"/> Kabelil on sarnasusi Keri tuletorniga. Vanemas ajakirjanduses on hoonet kirjeldatud ka "[[Hollandi tuulik|Hollandi tuuliku]] kere värki" kivist ehitusena.<ref name="postimees"/> Kabeli torn meenutab lameda kaelaga pudelit, mille läbimõõt on umbes 5–6 meetrit. Kabel koosneb kahest osast: alumine võlvistiku osa asub künkaks kuhjatud mullavallis, pealmine osa tornina vallil. Mullavallis paiknev võlvistik olevat kuulunud [[Rutikvere mõis|Rutikvere]] ja pealmine osa [[Lustivere mõis|Lustivere mõisa]] omanikule. 1873. aastani olevat kabeli võlvistikus paiknenud 17 hauda, mis viidud üle Rutikvere [[Kütimäe kalmistu|Rutikvere mõisa kalmistule]]. Kabeli ülemise osa tarvitamise kohta puuduvad andmed.<ref name="Valdma"/> Kabeli sisekujundust kaunistavad kolm ümarkaarset [[nišš]]i, milles võisid paikneda skulptuurid või mälestustahvlid. Seintel on näha neli kinnituskohta ja raamijäljend. Ühe võimalusena võisid just neis paikneda mälestustahvlid.<ref name="tael2"/> Lisaks tornkabelile paikneb saksa surnuaial Kochide erakabel. [[Kristjan Valdma]] on 1927. aastal pakkunud, et kabel on ehitatud [[Rutikvere]] metsaülema Kochi poolt 1801. aastal (aastanumber on maalitud valge värviga ukse kohale).<ref name="Valdma"/> Usutavam on aga see, et kabeli rajas [[Johan Koch]], kes oli 18.-19. sajandi vahetusel [[Põltsamaa mõis|Vana-Põltsamaa mõisa]] rentnik.<ref name="suni"/> Kochide kabel on kivist, seest ja väljast valgeks lubjatud seinte ja roheliseks värvitud neljakülgse nägusa plekkist katusega. Kunagi asunud sellel kolmeharuliste otstega mustaks värvitud [[Ladina rist|ladina rist]]. Kabel on ruudukujulise põhiplaaniga (seest 280 x 280 cm, väljast 480 x 480 cm). Kalmistut 2021. aastal inspekteerinud [[Kadri Tael]] on leidnud Kochi kabelil sarnasusi [[Hiiumaa]]l [[Pühalepa kalmistu|Pühalepa kirikuaia]] kabeliga, [[Järvamaa]]l [[Purdi mõisa kalmistu]] kabeliga ja [[Võrumaa]]l [[Vastseliina mõisa kalmistu]] kabeliga.<ref name ="tael"/> Kabelite arhitekte ega ehitusmeistreid ei ole seni teada.<ref name="tael2"/> == Kalmistu == [[File:Põltsamaa saksa kalmistu.JPG|thumb|Kochi kabel ja värav Põltsamaa saksa kalmistul [[Pikk tänav (Põltsamaa)|Pikal tänaval]]. Värava sepisosad varastati sügisel 2013.<br>Foto: [[Robert Treufeldt]], 6. mai 2011]] [[File:Saksa kalmistu hauajaljend.jpg|thumb|Põltsamaa saksa kalmistu hauajäljend, mida säilitatakse [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s]] [[File:Stambergid.jpg|thumb|Põltsamaa kõrtsipidaja Arthur Stammberg koos abikaasa Mathildega. Mõlemad on maetud saksa kalmistule]] Kalmistu ümber rajati 19. sajandi esimesel poolel<ref name="inland"/> [[Kiviaed|kivist aed]], millest suurem osa on säilinud tänaseni. Ehitustehniliselt ja stilistiliselt eristub ka punastest tellistest laotud kalmistu peavärav, mis võib samuti olla rajatud 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Mõneti segaseks jääb kalmistu staatus [[1919. aasta maareform]]i valguses. Kuigi [[maaseadus]]e järgi ei kuulunud teiste hulgas võõrandamisele surnuaedade alune pind, ilmnes 1939. aastal, et kalmistu kuulub [[Põltsamaa linn]]ale.<ref name="sakala"/> Segadus tuli päevavalgele siis, kui [[Põltsamaa linnavolikogu]] nõudis koguduselt kalmistuvahi maja renoveerimist. Kogudus ei olnud sellega nõus, põhjendades keeldumist sellega, et "kalmistu ei kuulu temale ega anna temale ka tulu". Linn pakkunud küll kalmistut kogudusele tagasi, kuid kogudus esitanud selle peale omapoolsed nõudmised, millega linnavolikogu ei nõustunud. Koguduse juhatus soovis ruumipuudusele viidates kalmistu tagant juurde lisamaad. Samuti sooviti seda, et linn kohustaks kalmistu platsi omanikke tasuma iga [[ruutjalg|ruutjala]] kohta 20 senti lisatasu. Samas, kui lugeda [[Põltsamaa kirik]]u 1938. aasta [[Inventuur|inventariraamatut]], siis ilmneb, et ka saksa kalmistu vara on seal koguduse varana üles loetletud. Raamatu järgi kuulus kogudusele saksa kalmistu kabel, mille väärtuseks hinnati toona 500 krooni (nt kiriku väärtus oli 45 000 krooni), surnuaiavahi maja (600 kr) ja kaev (250 kr). Surnuaia varana oli arvel surnu kanderaam, kahed [[hekikäärid|rohu- ja hekikäärid]], [[reha]], [[labidas]], [[kastekann]] ja liivakast labidaga.<ref name="inventar"/> Üldiselt on saksa kalmistut enne [[II maailmasõda]] peetud kõige kaunimaks ja kõige paremini hooldatud Põltsamaa surnuaiaks. 1930. aastal võtsid [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna üliõpilased usuteaduse korralise professori [[Olaf Sild|Olaf Silla]] juhendamisel [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonna]] kalmistute 19. sajandi mälestusmärkidest mõned jäljendid, mida säilitatakse [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s.<ref name="Sild"/> Säilinud on jäljendid viielt hauakivilt. Peasissepääsu ja kabelite juures tunduvad hauatähiste järgi olevat vanimad matused. See osa on ka korrapäratuma planeeringuga. Korrapärasem planeering on hilisem ja iseloomustab rahula keskosa ning kaugemat kalmistu osa kuni tagumise piirdemüürini.<ref name="tael2"/> 1939. aastal kalmistuvahi majja kolinud Hedvig Leemet on meenutanud, et tema ema oli tuttav perekond Stammbergiga, kes olid kunagi [[Uue-Põltsamaa mõis]]as kõrtsipidajad. Eakate inimestena ei jõudnud nad oma lähedaste hauaplatsi hooldada. "Siis proua Stammberg tellis, et Anu Kull (Hedvig Leemeti ema) hoolitseks nende hauaplatsi eest. Mälestusmärk oli juba ammu haual. Tellis, et hauda korrastataks ja ümbruses olevad kõnniteed siluks. Seda hooldustööd tegi Anna Kull veel hulga aega pärast [[II maailmasõda]]."<ref name="kull"/> Sõja lõppedes oli kalmistu paar aastat veel matmispaigana kasutuses. Seejärel see hüljati ja ajapikku võsastus. 1987. aastal möönis koduloolane Helle Kull<ref name="kull"/>, et saksa kalmistu on kui "sõdade tallermaa, kus ümbruskonna poisid käivad sõjamänge pidamas ja haudadel kolamas. Ilma silma pilgutamata ronivad nad kergejalgsetena ka üle raudaedade matmisplatsidele. Kabel on kole ja klaasikilde täis, surnuaed on võsasse kasvanud, kuigi seal on ka ilusaid põlispuid. Saksa kalmistu hauatähiste ja -piirete stilistika on rikas ja teostus enamasti meisterlik: on rauast ja kivist hauamonumente. Ainus signeeritud hauamonument on Arvid Seelandi (1860–1908) haual ja see on valmistatud [[Carl Julius Lesta]] raidkivitöökojas.<ref name="tael2"/> Kohalikud ajaloohuvilised on püüdnud saksa kalmistut kevadistel hoogtöödel jõudumööda hooldada. Kalmistu korrastamine oli ka [[Põltsamaa Muinsuskaitseselts]]i tööobjekt 1987. aastal <ref name="punalipp"/> ja [[Põltsamaa Ajalooselts]]i esimene suurem algatus 2024. aasta mais.<ref name="talg4mai"/> Vaatamata kõigile pingutustele on aeg ja vandaalid teinud kalmistule hindamatut kahju. Suur osa hauatähistest on purunenud või hävinud, paljudelt ristidelt on eemaldatud värvilisest metallist nimeplaadid ja [[Haud|hauad]] on jäänud kõdukihi alla. 2013. aasta sügisel varastati kalmistu värava sepisosad.<ref name="suni"/> Säilinud on kalmistut ümbritsev müür ja punastest tellistest peavärav, aimatav on kalmistu struktuuri moodustav teedevõrk ühes kvartalitega.<ref name="tael2"/> == Kalmistuvahi maja == 1987. aastal [[Eesti Rahva Muuseum]]ile saadetud kohalikku usuelu kajastanud kaastöös kirjutas Põltsamaa koduloolane [[Helle Kull]], et kalmistu servas paiknev surnuvahimaja on kindlasti rohkem kui sada aastat vana. See kuulunud kogudusele ja selles elas enne [[Umsiedlung|sakslaste ümberasumist]] Indreko-nimeline perekond. 1939. aastal omandas maja Põltsamaa linnavalitsus ning müüs selle 14. augustil 1939 enampakkumisel 1100 [[Eesti kroon|krooni]] eest Eduard Kullile. Majaalune maa jäi linna omandusse, ostja sai seda kasutada tasuta, kuni maja püsib oma praegusel kohal. Lepingus oli veel kirjas, et maja eluiga on veel umbes 30 aastat ehk 1. jaanuarini 1970. Pärast maja elamiskõlbmatuks tunnistamist tuleb see lammutada ja hoone-alune maa tasandada.<ref name="kull"/> Vaatamata toonastele lepingutingimustele seisab kalmistuvahi maja jätkuvalt oma koha peal ka 2020. aastatel. == Matused == Saksa kalmistule on maetud suurem osa 18. sajandi viimasel veerandil ja 19. sajandil Põltsamaal elanud ja surnud baltisakslastest (erandiks on [[Wahl]]ide, [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeldide]] ja [[Pistohlkors]]ide perekonnad, kel olid oma perekonnakalmistud). Tõenäoliselt on surnuaiale maetud ka arst ja esimese eestikeelse perioodilise trükise "[[Lühhike Öppetus]]" väljaandja [[Peter Ernst Wilde]].<ref name="suni"/> 1920. aastatel oli kalmistul vanimaks identifitseeritavaks hauatähiseks 1810. aastal püstitatud hauakivi.<ref name="Valdma"/> 2024. aasta maiks on suur osa vanemaid hauatähiseid hävinud. Vanimate säilinud hauatähiste hulgas on [[Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna]] [[hauaplaat]] 1838. aastast<ref name="talg4mai"/>, major [[Leopold von Schwanenberg]]i rist (1847) ning imikutena surnud Polly ja Mary Rathlefi hauatähised (1853).<ref name="suni"/> Viimane matus Põltsamaa saksa kalmistule toimus 16. jaanuaril 1947, kui sinna maeti 86-aastaselt surnud Alide Limberg.<ref>EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. EELK arhiiv, elk.8.0.32. Leht 136</ref> 1940. aastatel maeti surnuaiale 10 inimest.<ref name="suni"/> Pärast seda jäi kalmistu kasutuseta. Tuntumad inimesed, kes on leidnud viimse puhkepaiga Põltsamaa saksa kalmistul: *[[Georg Heinrich Woecke]] – apteeker *[[Karl Gustav von Wahl]] – kihelkonnakohtunik *[[Carl Friedrich Leihberg]] – ettevõtja ja kaupmees. Tema kaubamajast osteti 1880. aastatel alguses kangas esimese sinimustvalge õmblemiseks *[[Leopold von Schwanenberg]] – Venemaa keisririigi kõrge sõjaväelane *[[Martin Andreas Wilberg]] – eesti koorijuht ja muusikategelane, esimese eesti segakoori asutaja *[[Emil Henri Rathlef]] – Eesti vaimulik, Kolga-Jaani Johannese koguduse õpetaja *[[Ludwig Franz Schröder]] – arst *[[Franz Paul Alexis Leihberg]] – Vabadussõjas 1. piiriküti pataljoni vanemarst, suri Narvas 5. märtsil 1920 plekilisse tüüfusesse *[[Paul Erich Heinrichson]] – 2. jalaväepolgu reamees Vabadussõjas, langes Petserimaal 28. veebruaril 1919 *[[Ermil Volt]] – velsker, langes 20-aastaselt Vabadussõjas Mõniste mõisa juures 11. veebruaril 1919 *[[Arvid Seeland]] – titulaarnõunik, Loopre mõisa rentnik *[[Carl Georg Emil Rathlef]] – Põltsamaa arst, korporatsiooni Livonia vilistlane *[[Heinrich Ewald Paslack]] – vaimulik, [[Karula kogudus]]e õpetaja *[[Paul Johann Lehmann]] – suurärimees, mitmete märgilise tähtsusega hoonete rajaja Põltsamaal *[[Carl Schmidt (arhitekt)|Carl Schmidt]] – Põltsamaa viimane alevivanem ja esimene linnapea ==Rahvapärimus== Põltsamaa saksa kalmistu kohta on säilinud ka üks [[Rahvaluule|rahvapärimuslik lugu]]. See räägib sellest, kuidas [[Põltsamaa loss|Põltsamaa lossi]] öövaht sattunud ühel südaööl olema surnuaia lähedal ja näinud, kuidas valge kogu hüpanud üle kalmistu müüri ja jooksnud lossi poole. See kordunud igal ööl. Lõpuks rääkinud öövaht seda härrale. Härra ei uskunud vahi juttu ja tulnud ise vaatama. Kell hakanud juba kaksteist saama, kui härra ütelnud: "Sa valetad, midagi ei ole!" – "Oodake, oodake, härra!" vastanud öövaht. Kui [[kirikukell]] südaöötundi löönud, hüpanud kogu jälle üle müüri ja jooksnud lossi poole. Härra koer jooksnud sellele vastu ja hakanud vaimu kallale. Kui mehed vaatama läinud, kakelnud koer juba vaimuga, kes polnud muu kui surnuaiavahi suur valge koer. See käinud öösiti lossi õuelt söömas.<ref name="suni2"/> ==Kaitse alla võtmine== Põltsamaa saksa kalmistut ei ole kunagi tervikuna [[riiklik kaitse|kaitse]] alla võetud. Küll aga on kaitse all olnud ümara põhiplaaniga kabel ja mõned hauatähised. 1925. aasta Eesti kultuurimälestiste registris on kaitsealustena märgitud lisaks kabelile, mille ehitusaastaks on mälestise puhul nimetatud 1780<ref name="Muins2067"/>, neli hauatähist. Need on 1) Samson von Himmelstjerna [[hauaplaat]] (sünd Taube, surnud aastal 1838), 2) Kulbachide hauamonument (marmorist sammas kahekordsel nelinurksel alusel, üleval kuldmuna ja rist, 3) [[apteeker]] Georg Heinrich Woecke (1787–1835) [[paekivi]]st hauamonument ja 4) Adam Friedrich Grüneri (1800–1840) ja tema perekonna hauamonument.<ref name="Muins"/> Hiljem, tõenäoliselt [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal eemaldati Põltsamaa saksa kalmistu objektid [[muinsuskaitse]] registritest. Kunagistest kaitsealustest tähistest on lisaks kabelile 2024. aasta seisuga alles veel Samson von Himmelstjerna hauaplaat ja Kulbachide perekonna marmorist hauasammas ilma kuldmuna ja ristita.<ref name="talg4mai"/> ==Pildid== <gallery> Põltsamaa Saksa kalmistu II.jpg|Carl Friedrich Leihbergi hauatähis 2013. aastal Põltsamaa Saksa kalmistu.jpg|Põltsamaa saksa kalmistu värav 2013. aastal Saksa kalmistu kabel.jpg|Põltsamaa saksa kalmistu kabel 2023. aasta detsembris Rathlefi haud.jpg|Emil Rathlefi haud Põltsamaa saksa kalmistul 2023. aasta detsembris Wilbergi haud.jpg|Andreas Martin Wilbergi haud Põltsamaa saksa kalmistul 2023. aasta novembris File:Saksa kalmistu talvel.jpg|Põltsamaa saksa kalmistu 2023. aasta detsembris </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hupel">Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, lk 306</ref> <ref name="rajari">[https://parnu.postimees.ee/430505/kalmistute-seadusandluse-kujunemisest Rajari, Eduard (2011). Kalmistute seadusandluse kujunemisest]. Pärnu Postimees, 6. mai</ref> <ref name="rajari2">Eduard Rajari. Kalmistute kirjeldused. Jõgevamaa, Tartumaa, Võrumaa. Pärnu 2010, lk 34. RA ERA.5025.2.15838</ref> <ref name="postimees">Postimees nr 162, 24. juuli 1904, lk 2</ref> <ref name="Valdma">Valdma, Kristjan (1926). Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest, lk 29–31</ref> <ref name="suni">[https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/aeg-on-aratada-poltsamaa-kaunitar- Suni, Raivo ja Tael, Kadri. Aeg on äratada Põltsamaa kaunitar!] Põltsamaa valla uudised ja teated, 4. detsember 2023, vaadatud 5. detsembril 2023</ref> <ref name ="tael">[https://muinas.artun.ee/fotod/loputood/taiendkoolitus/event_id-649 Tael. Kadri (2021) Põltsamaa saksa kalmistu. Pikk tänav, Kalmistupargi, Põltsamaa, Jõgevamaa. Ajalugu, seisukorra analüüs ja konserveerimisettepanekud]. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse lõputöö. Tallinn 2021, vaadatud 5. detsembril 2023</ref> <ref name="sakala">Põltsamaa linnavolikogu koosolek. Sakala nr 53, 10. mai 1939, lk 3</ref> <ref name="punalipp">Pihlakas, Tiiu (1987). Miks just Saksa koguduse kalmistu. Punalipp, 17. november 1987, lk 2</ref> <ref name="inland">Der Flecken Oberpahlen. Das Inland: Eine Wochenschrift für Liv-, Esth- und Curländische Geschichte, Geographie, Statistik und Litteratur, 20. august 1846, lk 804</ref> <ref name="inventar"> Põltsamaa Ev. Lut. Koguduse inventariraamat 1938, Põltsamaa kiriku arhiiv</ref> <ref name="aret">Aret, Kaarel (1931). Mõningaid andmeid Põltsamaa ajaloost, lk 3</ref> <ref name="Sild">Põltsamaa kihelkonna kalmistute 19. saj. mälestusmärkide jäljendid: Tartu ülikooli usuteaduskonna üliõpilaste tööd kiriklike mälestusmärkide registreerimisel (1930), juhendaja prof. O. Sild, säilik asub Tartu Ülikooli raamatukogus</ref> <ref name="lubi">Viljandi maakonnas oleva Põltsamaa alevi maade plaan, RA EAA.3760.2.1919</ref> <ref name="uustalu">Uustalu, Evald (1980). Tagurpidi sõudes, Teataja, 19. aprill 1980, lk 8</ref> <ref name="kull">Kull, Helle (1987). Põltsamaa II (usud, kirikud, kalmistud, kiriklikud ja ilmalikud kombed), kaastöö Eesti Rahva Muuseumile, ERM F 2349:1–521</ref> <ref name="tael2">Tael, Kadri (2023) Põltsamaa kalmistute pärand. // Põltsamaa Muuseumi toimetised III (koost. Sild, M), Põltsamaa, lk 138–144</ref> <ref name="suni2">Tont Põltsamaa saksa surnuaias. Suni, Raivo (2017) Varese mõttest sündinud. Valik Põltsamaa kohalugusid, Põltsamaa, lk 30</ref> <ref name="Muins">Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, RA ERA.1108.5.988, kaart nr 2045</ref> <ref name="Muins2067">Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, RA ERA.1108.5.988, kaart nr 2067</ref> <ref name="talg4mai">Suni, Raivo (2024) Saksa kalmistu talgud tõid päevavalgele kaks erilist hauatähist. Põltsamaa Valla Sõnumid, 9. mai 2024</ref> }} == Kirjandus == * [[Kristjan Waldmann]]. Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest. Tartu 1926 * [[Harald Rebane]]. Väikekalmistud Põltsamaal ja lähikonnas. [I osa] [[Vooremaa (ajaleht)|"Vooremaa"]], 12. september 1996 * [[Harald Rebane]]. Väikekalmistutest Süda-Eestis. // Linnade haljastud ja nende kaitse. Tartu–Tallinn 2001. Lk 101–102 * [[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002 * [[Kadri Tael]]. Põltsamaa kalmistute pärand. II osa. [[Vali Uudised (ajaleht)|"Vali Uudised"]], 31. jaanuar 2014. Lk 6 * [[Robert Treufeldt]]. "Põltsamaa kalmistud Eesti kalmistute pärandis, 2. osa". Vali Uudised nr 25, 28. märts 2014. Lk 5 * Taavi Kelder. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=valiuudised20181024.2.13 "Vallavolikogu istung Lustiveres"]. Vali Uudised nr 82, 24. oktoober 2018. Lk 3 * [[Kadri Tael]]. [https://muinas.artun.ee/fotod/loputood/taiendkoolitus/event_id-649 "Põltsamaa saksa kalmistu. Pikk tänav, Kalmistupargi, Põltsamaa, Jõgevamaa. Ajalugu, seisukorra analüüs ja konserveerimisettepanekud"]. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse lõputöö. Tallinn 2021 *[[Raivo Suni]], [[Kadri Tael]]. [https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/aeg-on-aratada-poltsamaa-kaunitar- "Aeg on äratada Põltsamaa kaunitar!"] Põltsamaa valla uudised ja teated, 4. detsember 2023 **Raivo Suni, Kadri Tael. [https://www.poltsamaa.ee/documents/17492237/39455274/Veeb_P%C3%B5ltsamaa_0324.pdf/b221ac31-a836-4cb3-94d4-be4340d79795 "Aeg on äratada Põltsamaa kaunitar!"] Põltsamaa Vallaleht, märts 2024. Lk 3 *[[Kadri Tael]]. "Põltsamaa kalmistute pärand". // Põltsamaa Muuseumi Toimetised III. Koostaja Merli Sild. Põltsamaa 2023. Lk 138–144 == Välislingid == * [http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=3292 Põltsamaa saksa kalmistu Veljo Ranniku kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu] * [http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=7804 Põltsamaa saksa kalmistu Jaan Vali kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistu| ]] [[Kategooria:Põltsamaa kalmistud]] [[Kategooria:Põltsamaa kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Jõgeva maakonna kalmistud]] 05l7xhg5t296o30ni85zwspdi9cn34g Ragne Veensalu 0 279209 6752589 6751820 2024-10-31T11:36:20Z Toomik 82779 /* Isiklikku */ 6752589 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Ragne Veensalu | sünniaeg = {{Birth date|df=yes|1986|11|18}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2024|10|27|1986|11|18}} | amet = näitleja | tegev = 2011–2024 }} '''Ragne Veensalu''' ([[18. november]] [[1986]] – [[27. oktoober]] [[2024]]) oli eesti [[näitleja]]. [[2011]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] näitleja erialal ja töötas alates 2012. aastast [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]]. ==Looming== === Teatrirollid Von Krahli Teatris === '''2012''' *Jänes, nutja ja muud muinasjututegelased – "[[Von Krahli muinasjutud]]", lavastaja [[Mart Koldits]] *Vanapiiga, kampsunnaine, aasta sisestaja ja muud kontoriinimesed – "Sinihabe", lavastaja [[Kertu Moppel]] *Ragne – "13", lavastaja [[Jim Ashilevi]] *Kolmas kokett ja esimene neitsi – [[Federico García Lorca |F. G. Lorca]] "[[Lillede keel]]", lavastaja [[Rainer Sarnet]] '''2011''' *Karamazov – [[Fjodor Dostojevski|F. Dostojevski]] / K. Smedsi "12 Karamazovit“, lavastaja [[Kristian Smeds]] *Hedda – [[Henrik Ibsen|H. Ibseni]] "Hedda Gabler“, lavastaja [[Mara Kimele]] '''2010''' *Ragne – [[Lars von Trier|L. von Trieri]] / [[Juhan Ulfsak|J. Ulfsaki]] / [[Anni Ojanen|A. Ojaneni]] "[[Idioodid]]“, lavastaja Juhan Ulfsak *Cordelia – [[William Shakespeare|W. Shakespeare'i]] "[[Kuningas Lear]]", lavastaja [[Peeter Jalakas]] === Filmirollid === * 2007 – "[[Kuhu põgenevad hinged]]" – Ann * 2011 – "[[Idioot (film 2011)|Idioot]]" – Aglaja * 2012 – "[[Umbkotid]]" – Mari Veensalu * 2019 – "[[Vanamehe film]]" – Külaelanik 3 (hääl) === Telesarjarollid === *2011 – "[[Kättemaksukontor]]" – Teivi Soots *2015 – "[[Krista lood]]" *2015-2019, 2020 – "[[Kättemaksukontor]]" – Luna Haab == Isiklikku == Ragne Veensalu elukaaslane oli muusik [[Ragnar Toompuu]], kellega tal on 2 poega. Poeg [[Hugo Toompuu]] sündis 19. detsembril 2020. aastal. Ragne Veensalu suri [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[2024|2024.]] aastal raske haiguse tagajärjel. ==Välislingid== *[http://www.imdb.com/name/nm2419668/ Ragne Veensalu] andmebaasis [[IMDb]] *Eda Post. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51107334 "Ragne Veensalu – üldsegi mitte kuulus filminäitleja"]. Eesti Päevaleht, 3. november 2007 *[https://kultuur.err.ee/1609505842/suri-naitleja-ragne-veensalu Suri näitleja Ragne Veensalu]. ERR, 29. oktoober 2024 {{JÄRJESTA:Veensalu, Ragne}} [[Kategooria:Von Krahli Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] [[Kategooria:Surnud 2024]] nhh286gmje1v1skm75b57n1fefbacjt Stent 0 283426 6752454 6746282 2024-10-30T20:35:33Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/94.246.225.86|94.246.225.86]] ([[User talk:94.246.225.86|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Adeliine|Adeliine]]. 5794460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Abdominal Xray with uretal stent.jpg|pisi]] '''Stent''' on tehistoruke, mida kasutatakse meditsiinis [[juha]]de ja [[veresoon]]te asendamisel. Stendi paigaldamist nimetatakse stentimiseks. ==Vaata ka== *[[šunt]] [[Kategooria:Meditsiin]] 84u5gq3zonhmjovdn3ao34og6qqceek Urmas Kõljalg 0 284426 6752253 6651707 2024-10-30T12:30:42Z Ehitaja 63547 /* Teadustöö */ 6752253 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Urmas Kõljalg.jpg|pisi|Akadeemik Urmas Kõljalg 25. oktoobril 2011 Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogia saalis]] [[Fail:Urmas Kõljalg, mükoloog.ogv|pisi|Urmas Kõljalg räägib oma teadlaskarjääri algul tehtud vigadest. Intervjuu ajakirjale [[Universitas Tartuensis]], 2018. aasta kevad]] '''Urmas Kõljalg''' (sündinud [[24. veebruar|24. veebruaril]] [[1961]]) on eesti bioloog, [[Tartu Ülikool]]i professor ja [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]]i direktor. [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 2011). ==Haridus== Lõpetanud 1979. aastal [[Paide 3. Keskkool]]i, 1988. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] botaanika eriala. 1996. aastal sai doktorikraadi botaanika alal [[Helsingi Ülikool]]i juures, väitekirja teema oli "''Tomentella'' (''Basidiomycota'') ja lähedased seente perekonnad parasvöötme Euraasias". ==Töökäik== * 1988–2004 Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemlaborant, teadur, vanemteadur ja mükoloogia osakonna juhataja * 1999–2001 Tartu Ülikooli dotsent ja mükoloogia õppetooli hoidja * 2001–… Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi mükoloogiaprofessor * 2003–2004 Carl ja Tecla Lambergi nimeline külalisprofessuur Rootsis [[Göteborgi Ülikool]]is * 2005–… Tartu Ülikooli loodusmuuseumi direktor Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valitud 2011. aastal [[biosüstemaatika]] ja [[ökoloogia]] alal, kuulub akadeemias bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. On Eesti TA keskkonnakomisjoni esimees. Ta on [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i president (alates 2017). ==Teadustöö== Peamised uurimisvaldkonnad on seente [[süstemaatika]], molekulaarne [[fülogeneetika]] ning seente ja taimede vaheline kooselu – [[mükoriisa]]. Ta kuulub Tartu Ülikooli 50 enim viidatud teadlase hulka<ref>{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/en/research/field-rankings |pealkiri=Field rankings for scientists of the University of Tartu |vaadatud=2015-02-03 |arhiivimisaeg=2017-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170512023707/http://www.ut.ee/en/research/field-rankings |url-olek=ei tööta }}</ref> ja oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka<ref>[https://novaator.err.ee/1004643/maailma-mojukaimate-kolleegide-sekka-joudis-uheksa-eesti-teadlast "Maailma mõjukaimate kolleegide sekka jõudis üheksa Eesti teadlast"] ERR Novaator, 19. november 2019</ref>. ==Tunnustus== * 1997 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] geo- ja bioteaduste alal * 2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2009 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2011 [[Tartu Ülikooli väike medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> * 2020 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] geo- ja bioteaduste alal * 2020 [[Eesti Eluteaduse Hoidja]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Urmas Kõljalg}} {{Vikitsitaadid}} * [https://www.akadeemia.ee/member/koljalg/ Urmas Kõljalg] Teaduste Akadeemia kodulehel *{{ETIS}} *[https://tartu.ee/et/uudised/tartu-ulikooli-loodusmuuseumi-ja-botaanikaaia-direktorina-jatkab-professor-urmas-koljalg Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktorina jätkab professor Urmas Kõljalg] tartu.ee {{JÄRJESTA:Kõljalg, Urmas}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Teeninduskooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Göteborgi Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi presidendid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] lxat5fku9lb1ueo80w9sio141mxp7p5 6752254 6752253 2024-10-30T12:30:52Z Ehitaja 63547 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti mükoloogid]] 6752254 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Urmas Kõljalg.jpg|pisi|Akadeemik Urmas Kõljalg 25. oktoobril 2011 Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogia saalis]] [[Fail:Urmas Kõljalg, mükoloog.ogv|pisi|Urmas Kõljalg räägib oma teadlaskarjääri algul tehtud vigadest. Intervjuu ajakirjale [[Universitas Tartuensis]], 2018. aasta kevad]] '''Urmas Kõljalg''' (sündinud [[24. veebruar|24. veebruaril]] [[1961]]) on eesti bioloog, [[Tartu Ülikool]]i professor ja [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]]i direktor. [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 2011). ==Haridus== Lõpetanud 1979. aastal [[Paide 3. Keskkool]]i, 1988. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] botaanika eriala. 1996. aastal sai doktorikraadi botaanika alal [[Helsingi Ülikool]]i juures, väitekirja teema oli "''Tomentella'' (''Basidiomycota'') ja lähedased seente perekonnad parasvöötme Euraasias". ==Töökäik== * 1988–2004 Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemlaborant, teadur, vanemteadur ja mükoloogia osakonna juhataja * 1999–2001 Tartu Ülikooli dotsent ja mükoloogia õppetooli hoidja * 2001–… Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi mükoloogiaprofessor * 2003–2004 Carl ja Tecla Lambergi nimeline külalisprofessuur Rootsis [[Göteborgi Ülikool]]is * 2005–… Tartu Ülikooli loodusmuuseumi direktor Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valitud 2011. aastal [[biosüstemaatika]] ja [[ökoloogia]] alal, kuulub akadeemias bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. On Eesti TA keskkonnakomisjoni esimees. Ta on [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i president (alates 2017). ==Teadustöö== Peamised uurimisvaldkonnad on seente [[süstemaatika]], molekulaarne [[fülogeneetika]] ning seente ja taimede vaheline kooselu – [[mükoriisa]]. Ta kuulub Tartu Ülikooli 50 enim viidatud teadlase hulka<ref>{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/en/research/field-rankings |pealkiri=Field rankings for scientists of the University of Tartu |vaadatud=2015-02-03 |arhiivimisaeg=2017-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170512023707/http://www.ut.ee/en/research/field-rankings |url-olek=ei tööta }}</ref> ja oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka<ref>[https://novaator.err.ee/1004643/maailma-mojukaimate-kolleegide-sekka-joudis-uheksa-eesti-teadlast "Maailma mõjukaimate kolleegide sekka jõudis üheksa Eesti teadlast"] ERR Novaator, 19. november 2019</ref>. ==Tunnustus== * 1997 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] geo- ja bioteaduste alal * 2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2009 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2011 [[Tartu Ülikooli väike medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> * 2020 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] geo- ja bioteaduste alal * 2020 [[Eesti Eluteaduse Hoidja]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Urmas Kõljalg}} {{Vikitsitaadid}} * [https://www.akadeemia.ee/member/koljalg/ Urmas Kõljalg] Teaduste Akadeemia kodulehel *{{ETIS}} *[https://tartu.ee/et/uudised/tartu-ulikooli-loodusmuuseumi-ja-botaanikaaia-direktorina-jatkab-professor-urmas-koljalg Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktorina jätkab professor Urmas Kõljalg] tartu.ee {{JÄRJESTA:Kõljalg, Urmas}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Teeninduskooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Göteborgi Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi presidendid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Eesti mükoloogid]] jihiqi5tywh1w3kkmczbtpmzvfodl06 Jeruusalemma kuningate loend 0 305123 6752580 4453504 2024-10-31T11:19:37Z Kuriuss 38125 6752580 wikitext text/x-wiki '''Jeruusalemma kuningate loend''' esitab aastatel [[1100]]–[[1291]] [[Jeruusalemma kuningriik]]i valitsenud kuningate ja kuningannade nimestiku. Eraldi tabelis on esitatud valitsejate alaealisuse, halva tervise või eemaloleku tõttu tegelikku võimu teostanud regendid. Loendis ei ole ära toodud isikuid, kes on pretendeerinud Jeruusalemma kuninga tiitlile või kasutanud seda oma täieliku tiitli osana pärast Jeruusalemma kuningriigi likvideerimist 1291. aastal. Loendist puudub ka Jeruusalemma kuningriigi esimene valitseja [[Godefroy de Bouillon]] (võimul 1099–1100), kes ei kasutanud kuninga tiitlit ja kelle täpne ametinimetus pole teada. ==Jeruusalemma kuningad== {|class="wikitable" bgcolor=#E6E6AA ! scope="col" width="175" | Nimi ! scope="col" width="150" | Dünastia ! scope="col" width="125" | Eluaastad ! scope="col" width="150" | Valitsusaja algus ! scope="col" width="150" | Valitsusaja lõpp |- | [[Baudouin I (Jeruusalemma kuningas)|Baudouin I]] || Boulogne || (u [[1058]] – [[1118]]) || [[1100]] || [[1118]] |- | [[Baudouin II]] || Bourcq || (surnud [[1131]]) || [[1118]] || [[1131]] |- | [[Mélisende]] || Bourcq || ([[1105]]–[[1161]]) || [[1131]] || [[1153]] |- | [[Foulques]] || [[Anjou dünastia]] || (u [[1090]] – [[1143]]) || [[1131]] || [[1143]] |- | [[Baudouin III]] || Anjou || ([[1130]]–[[1162]]) || [[1143]] || [[1162]] |- | [[Amaury I]] || Anjou || ([[1136]]–[[1174]]) || [[1162]] || [[1174]] |- | [[Baudouin IV]] || Anjou || ([[1161]]–[[1185]]) || [[1174]] || [[1185]] |- | [[Baudouin V]] || Anjou || ([[1177]]–[[1186]]) || [[1185]] || [[1186]] |- | [[Sibylle]] || Anjou || ([[1157]]–[[1190]]) || [[1186]] || [[1190]] |- | [[Guy de Lusignan|Guy]] || [[Lusignani dünastia]] || (u [[1150]] – [[1194]]) || [[1186]] || [[1192]] |- | [[Isabelle I]] || Anjou || ([[1172]]–[[1205]]) || [[1190]] || [[1205]] |- | [[Konrad (Montferrat)|Konrad I]] || Aleramici || (surnud [[1192]]) || [[1190]] || [[1192]] |- | [[Henri II (Champagne)|Henri I]] || Champagne || ([[1166]]–[[1197]]) || [[1192]] || [[1197]] |- | [[Amaury II]] || Lusignan || ([[1145]]–[[1205]]) || [[1198]] || [[1205]] |- | [[Marie de Montferrat|Maria]] || Aleramici || ([[1192]]–[[1212]]) || [[1205]] || [[1212]] |- | [[Jean de Brienne|Jean I]] || Brienne || (u [[1170]] – [[1237]]) || [[1210]] || [[1212]] |- | [[Isabelle II]] || Brienne || ([[1212]]–[[1228]]) || [[1212]] || [[1228]] |- | [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich]] || [[Hohenstaufenid]] || ([[1194]]–[[1250]]) || [[1225]] || [[1228]] |- | [[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad II]] || Hohenstaufen || ([[1228]]–[[1254]]) || [[1228]] || [[1254]] |- | [[Konradin|Konrad III]] || Hohenstaufen || ([[1252]]–[[1268]]) || [[1254]] || [[1268]] |- | [[Hugues III (Küpros)|Hugues]] || Poitiers-Lusignan || ([[1235]]–[[1284]]) || [[1268]] || [[1284]] |- | [[Jean I (Küpros)|Jean II]] || Poitiers-Lusignan || ([[1259]]–[[1285]]) || [[1284]] || [[1285]] |- | [[Henri II (Küpros)|Henri II]] || Poitiers-Lusignan || ([[1270]]–[[1324]]) || [[1285]] || [[1291]] |} ==Jeruusalemma kuningriigi regendid== {|class="wikitable" bgcolor=#E6E6AA ! scope="col" width="250" | Nimi ! scope="col" width="125" | Valitseja ! scope="col" width="125" | Eluaastad ! scope="col" width="125" | Valitsusaja algus ! scope="col" width="125" | Valitsusaja lõpp |- | [[Eustache de Grenier]] || [[Baudouin II]] || (surnud [[1123]]) || [[1123]] || [[1123]] |- | [[Guillaume de Bures]], Galilea vürst || [[Baudouin II]] || (surnud [[1142]]) || [[1123]] || [[1124]] |- | [[Mélisende]], Jeruusalemma kuninganna || [[Baudouin III]] || ([[1105]]–[[1161]]) || [[1154]] || [[1161]] |- | [[Raymond III (Tripoli)|Raymond III]], Tripoli krahv || [[Baudouin IV]] || ([[1140]] – [[1187]]) || [[1174]] || [[1176]] |- | [[Guy de Lusignan]], Jaffa ja Askaloni krahv || [[Baudouin IV]] || (u [[1150]] – [[1194]]) || [[1182]] || [[1184]] |- | [[Raymond III (Tripoli)|Raymond III]], Tripoli krahv || [[Baudouin V]] || ([[1140]] – [[1187]]) || [[1185]] || [[1186]] |- | [[Jean d'Ibelin]], Beiruti isand || [[Marie de Montferrat|Maria]] || (u [[1179]] – [[1236]]) || [[1205]] || [[1210]] |- | [[Jean de Brienne]], Jeruusalemma kuningas || [[Isabelle II]] || (u [[1170]] – [[1237]]) || [[1212]] || [[1225]] |- | [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich]], Saksa-Rooma keiser || [[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad II]] || ([[1194]]–[[1250]]) || [[1228]] || [[1243]] |- | [[Alix de Champagne]], Küprose kuninganna || [[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad II]] || ([[1195]]–[[1246]]) || [[1243]] || [[1246]] |- | [[Henri I (Küpros)|Henri I]], Küprose kuningas || [[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad II]] || ([[1217]]–[[1253]]) || [[1246]] || [[1253]] |- | [[Plaisance d'Antioche|Plaisance]], Küprose kuninganna || [[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad II]]<br>[[Konradin|Konrad III]] || ([[1235]]–[[1261]]) || [[1253]] || [[1261]] |- | [[Isabelle de Lusignan|Isabelle]], Antiookia vürstinna || [[Konradin|Konrad III]] || ([[1216]]–[[1264]]) || [[1261]] || [[1264]] |- | [[Hugues III (Küpros)|Hugues]], Küprose kuningas || [[Konradin|Konrad III]] || ([[1235]]–[[1284]]) || [[1264]] || [[1268]] |} ==Vaata ka== *[[Jeruusalemma kuningas]] *[[Jeruusalemma kuningriik]] [[Kategooria:Ajalooliste riikide riigipeade loendid]] [[Kategooria:Jeruusalemma kuningad| ]] 195d2d7sn59nt73cfsrpg6rx4zqiugq Indrek Reimand 0 311362 6752409 6752144 2024-10-30T19:40:58Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva Kolledž" → "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž" 6752409 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti füüsikust; informaatiku kohta vaata artiklit [[Indrek Reimand (informaatik)]].}} [[Pilt:Indrek Reimand.jpg|pisi|Indrek Reimand 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil]] '''Indrek Reimand''' (sündinud [[5. juuli]]l [[1964]] [[Tartu]]s) on eesti [[füüsik]] <ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ja riigiametnik, [[2022]]. aasta maist [[TÜ Narva kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledž]]i direktor. ==Haridus== Lõpetas [[1982]]. aastal [[Nõo Keskkool]]i ja [[1989]]. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsika erialal; doktorikraad ([[Ph.D.|PhD]]) [[optika]] ja spektroskoopia erialal (füüsika, [[2000]], Tartu Ülikool), väitekiri "Picosecond dynamics of optical excitations in GaAs and other excitonic systems". ==Töö== * 1989–1992 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudi]] nooremteadur * 1992–1996 Tartu Ülikooli doktorant * 1996–2000 Tartu Ülikooli Füüsikainstituudi insener * 2000–2004 [[Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus]]e juhatuse liige * 2004–2012 [[EV Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeerium]]i teadusosakonna juhataja * 2012–2021 kõrghariduse ja teaduse ministeeriumi asekantsler * 1. maist 2022 [[TÜ Narva kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledž]]i direktor Reimand on kuulunud mitme teadus- ja arendustegevusega seotud [[sihtasutus|sihtasutuse]] juhatusse ja nõukokku. Tema teadustöö uurimisvaldkonnad on olnud [[tahkiste optika]] ja [[spektroskoopia]], [[aeglahutus]]ega [[pooljuht]]ide ja [[krüokristall]]ide [[laserspektroskoopia]], [[fotoergastus]]te dünaamika [[madaladimensiooniline struktuur|madaladimensioonilistes struktuurides]].<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== 2021 [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht|pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> ==Teoseid== * Surface polarization dynamics revealed by timeresolved resonant reflection of light (kaasautor). // Opt. Commun. 86 (1991) 2 * Kinetics of free exciton luminesence in GaAs (kaasautor). // Phys. Rev. B, 45 (1992) 3 * An analysis of electron-hole recombination insener olid Xenon with time-resolved luminescence spectroscopy (kaasautor). // Phys. Stat. Sol. (b), 214 (1999) 1 * Exciton interaction with hot electrons in GaAs (kaasautor). // Phys. Rev. B, 61 (2000) 24 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995. Käsikiri, 147–148 * Eesti uue põlvkonna teadlasi ([https://web.archive.org/web/20080117082434/http://www.tlulib.ee/vana/teadlased2/] (arhiiviversioon 17.01.2008)) ==Välislingid== *{{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Reimand, Indrek}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži direktorid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Eesti insenerid]] jw8n7r80rqgza4plzcwb7xpqwnzvq7v Väägvere pasunakoor 0 312635 6752571 6752105 2024-10-31T10:45:55Z KarliJ 199662 6752571 wikitext text/x-wiki [[Fail:Väägvere pasunakoor 19. sajandil.jpg|alt=Väägvere pasunakoor 19. sajandil, näituselt "Eesti Üldlaulupeod"|pisi|285x285px|Väägvere pasunakoor 19. sajandil, näituselt "Eesti Üldlaulupeod"]] '''Väägvere pasunakoor''' on aastal [[1839]] [[Väägvere]]s asutatud [[puhkpill]]iorkester.<ref>[https://www.facebook.com/Vaagverepasunakoor/ Väägvere Pasunakoor]Pasunakoori Facebooki leht.</ref> Koori tegevus algas 1839. aastal [[Väägvere koolimaja]]s, millest saab järeldada, et Väägvere Pasunakoor on Eesti esimene puhkpilliorkester. Aastatel 1851–1912 oli koori eesotsas [[David Otto Wirkhaus|'''David Otto Wirkhaus''']]. [[Esimene üldlaulupidu|Esimesel üldlaulupeol]], [[1869]]. aastal võitis Väägvere pasunakoor I auhinna. Väägvere koori laulupeol käimist mainib ka laul "[[Liivimaa pastoraal]]". Tänasel päeval juhib orkestrit Kersti Perandi ning proovid toimuvad [[Tartu vald|Tartu vallamajas]] teisipäeviti. == Orkestri lugu == Väägvere pasunakoor on asutatud [[1839|1839. aastal]], kuus nädalat pärast [[Suvistepüha|suvistepühi]], seega [[30. juuni|30. juunil]]. Koorile pani aluse [[Johan Metjer]], toonane Väägvere koolmeister. 1846. a asus Väägvere koolmeistrina tööle [[Taavet Wirkhaus]], kelle ülestähenduste kohaselt olid sellal kooris järgmised pillid: 1 [[vile]], 2 [[Klarnet|klarnetit]], 7 [[Metsasarv|valdhorni]] ja 1 [[fagott]]. Pasunakoori tuntuim dirigent oli Taavet Wirkhausi poeg [[David Otto Wirkhaus|David Otto]], kes viis 16 Väägvere mängukoori meest esimesele üldlaulupeole, juhatas orkestrit 61 aastat (1851-1912)  ning toetas ligi 100 pasunakoori asutamist üle Eesti. 2019. aastal<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-11-16 |pealkiri=Väägvere pasunakoor tõestas, et on südamelähedane väga paljudele inimestele |url=https://tartu.postimees.ee/6827964/vaagvere-pasunakoor-toestas-et-on-sudamelahedane-vaga-paljudele-inimestele |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> sai Väägvere pasunakoor omale esimese naisdirigendi [[Kersti Perandi]]. Wirkhausid, Fuchsid ja Vaherid on kolm perekonda, kelle pillimängu kirg on palju kaasa aidanud orkestri elule. Just nendest kolmest suguvõsast on olnud kõige rohkem mängijaid Väägvere orkestris. Praegu mängib Väägvere Pasunakooris 8 Vaherite suguvõsa liiget. Kuni 1976. aastani toimusid pasunakoori proovid [[Väägvere]] koolimajas. Vahepealsetel aegadel, kuni pasunakoor sai prooviruumiks Tartu vallamaja saali, käidi koos Luunja kultuurimajas, M. Härma nimelise kolhoosi klubis, [[Tammistu kultuurimaja|Tammistu kultuurimajas]], [[Tartu rajooni kultuurimaja|Tartu rajooni kultuurimajas]] (Narva mnt 23) ja kultuuriosakonna saalis (Kitsas 8), [[Kaitseliidu majas]] (Riia 12) ja [[Kõrveküla Põhikool|Kõrveküla koolimajas]]. Pillimeestele on proovideks oma ukse avanud ka Viidike küla Vaide ja Annuse talud ning Viksi talu Väägveres. Eesti Vabariigi ajal, 1923. a, registreeriti selts „Väägvere laulu- ja mängukoor“, mis korraldas Väägveres pasunakoori, viiulikoori, segakoori, naiskoori ja näiteringi tegevust. Selts korraldas 1929. a pasunakoori 90. aastapäeva piduliku tähistamise, mis puhul anti välja raamatuke „Väägvere koor 1839-1929“<ref>{{Netiviide |kuupäev=1929 |pealkiri=Väägvere koor : [1839-1929] : muljeid ja mälestusi eesti vanemast muusikakoorist {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/228375 |vaadatud=2024-10-29 |väljaanne=www.digar.ee |väljaandja=Väägvere laulu- ja mängukoor}}</ref>. Praegu korraldab pasunakoori tegevust MTÜ Väägvere Pasunakoor<ref>{{Netiviide |pealkiri=MTÜ Väägvere Pasunakoor |url=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80572377-MT%C3%9C-V%C3%A4%C3%A4gvere-Pasunakoor |vaadatud=2024-10-29 |väljaanne=www.teatmik.ee |keel=et}}</ref>, mis asutati 2019. aastal. 2024. aastal tähistas orkester oma 185. juubelit kontserdiga<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-03-30 |pealkiri=GALERII &#10217; Väägvere pasunakoor tähistas väärikat aastapäeva |url=https://tartu.postimees.ee/7990423/galerii-vaagvere-pasunakoor-tahistas-vaarikat-aastapaeva |vaadatud=2024-10-29 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-04 |pealkiri=99-aastane orkester õnnitles 185-aastast pasunakoori |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7993092/99-aastane-orkester-onnitles-185-aastast-pasunakoori |vaadatud=2024-10-29 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumis]]. Kontserdil esinesid lisaks Väägvere Pasunakoorile ka [[Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester]] ja [[Torma pasunakoor|Torma puhkpilliorkester]] ning [[Pūtēju orķestri Pociems|puhkpilliorkester “Pociems”]] Lätist. Dirigeerisid [[Kersti Perandi]], [[Arno Anton]], [[Kristi Talistu]], [[Viesturs Ozols]], [[Riivo Jõgi]] ja [[Bert Langeler]]. == Dirigendid == Orkestril on olnud tänaseks 13 dirigenti ning praegu juhib koosseisu esimene naisdirigent Kersti Perandi. * 1839-1846 [[Johan Metjer]] (1793-1846) * 1846-1851 [[Taavet Wirkhaus]] (1800-1872) * 1851-1912 [[David Otto Wirkhaus]] (1837-1912) * 1912-1952 [[Peeter Eduard Wirkhaus]] (1877-1958) * 1952-1956 [[Kaljo Fuchs]] (1922-1969) * 1956-1958 [[August Unt]] (1902-1958) * 1958-1969 [[Kaljo Fuchs]] (1922-1969) * 1969-1976 [[Kalju Tisler]] (1944-...) * 1976-1988 [[Madis Paal]] (1929-2004) * 1988-2004 [[Sulev-Arnold Unt]] (1931-2015) * 2004-2013 [[Johannes Mitt]] (1948-2013) * 2013-2019 [[Priit Sonn]] (1969-...) * 2019-... [[Kersti Perandi]] (1992-...) Lisaks eespool mainitud dirigentidele juhatas Väägvere orkestri noortekoosseisu aastatel 1959-1962 [[Hans Vaher]], kes on pasunakoorile kirjutanud hulgaliselt repertuaari. ==Vaata ka== *[[Vedu puhkpilliorkester]] *[[Torma pasunakoor]] *[[Väägvere külakapell]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 701.</ref>}} ==Välislingid== *https://www.facebook.com/Vaagverepasunakoor/ *https://www.youtube.com/channel/UCaq4V6nGLv_cKFM7mHNgBZg [[Kategooria:Eesti orkestrid]] [[Kategooria:Puhkpilliorkestrid]] 1gx306jre6jyk9ne7muhv167sqps0ly Petseri raudteejaam 0 316962 6752260 6124750 2024-10-30T12:44:49Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ 6752260 wikitext text/x-wiki '''Petseri raudteejaam''' ([[vene keel]]es Печоры-Псковские) on [[raudteejaam]] [[Pihkva–Riia raudtee]]l [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri]]s. Petseri naaberjaam Venemaa suunal on [[Liivamäe raudteejaam|Liivamäe]] (Ливамяэ) ja Eesti suunal alates 2011. aastast [[Koidula raudteepiirijaam]]. == Ajalugu == [[Pilt:Petseri raudteejaam Pechory train station.jpg|pisi|Petseri raudteejaam, 1889]] [[Pilt:Petseri jaamahoone.jpg|pisi|Petseri jaamahoone 20. sajandi alguses]] [[1889]]. aastal valmis [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] [[Pihkva–Riia raudtee]], mis ühendas [[Venemaa sisekubermangud]] [[Balti kubermangud]]es asunud sadamatega. Tegemist oli Venemaa keisririigile kuuluva raudteega. [[1907]]. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ning [[Peterburi–Varssavi raudtee]] ühendamisel [[Looderaudtee]] ([[vene keel|vene]] Северо-Западные железные дороги)<ref> ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288</ref>. Pihkva–Riia raudteel asusid: * [[Pihkva raudteejaam|Raudteejaam]] [[Pihkva]] I (''Псков-Пассажирский''); [[II klassi raudteejaam]] ** Pihkva II (vahekaugus 1,4 km) ** [[Polkovaja]] (4,2 km) ** [[Moglino]] (12,1 km) ** [[Uus-Irboska]] (23,9 km) (''Новоизборск'') ** Liivamäe (36,0 km) (''Ливамяэ'') * [[Petseri]] raudteejaam (46,3 km). Hilisem sõlmjaam, kust eraldus 88 km pikkune raudteeharu Tartusse ([[Tartu–Petseri raudtee]]) läbi [[Põlva]]. {{vaata|Pihkva–Riia raudtee}} Eesti Vabariigi ajal oli Petseri jaam Eesti riigiraudteede [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] ja [[Valga–Petseri raudtee|Valga–Petseri raudtee]] lõppjaam. Tollal toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi Petserimaal paiknenud [[Irboska raudteepiiripunkt]]i. Teise maailmasõja ajal asusid sakslased rajama [[Pakalnieši raudteejaam|Pakalniešist]] Petserisse viivat raudteed, millel jõudis sõita ka üks rong, ent nõukogude vägede pealetung tegi nende plaanidele lõpu ja sakslased rikkusid taganedes raudtee. Sõja järel seda enam ei taastatud.<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 165. lk. ISBN 978-9984-38-698-0</ref> Eestist sõitsid reisirongid Petserisse, [[Tallinna–Moskva rongiliin]]il kuni 1993. aastani.<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1993/04/26/7.4 Eesti rongid enam Petserisse ei sõida]; Päevaleht, nr. 93, 26 aprill 1993. DIGAR</ref> ==Jaamahoone== [[Pilt:Pechory railway station building.JPG|pisi|left|Petseri raudteejaama hoone, 2009]] [[Pilt:Eesti.raudteevõrk.Valga–Petseri.svg|pisi|[[Valga–Petseri raudtee]]liin]] Petseri jaama esimene peahoone valmis koos raudteega 1889. aastal. Kroonuhistoritsistlikus stiilis ühekorruseline ristkülikulise põhiplaaniga puidust [[jaamahoone]] ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt nt [[Antsla_raudteejaam#Jaamahoone|Antsla]], [[Karula_raudteejaam#Jaamahoone|Karula]], [[Puka_raudteejaam#Jaamahoone|Puka]] jt jaamade hoonetega. Hooneid iseloomustab lihtne sümmeetriline külgfassaad ning madala kalde ja laia räästaga [[poolkelpkatus]]. Tõenäoliselt 1920. aastatel pikendati algselt tunduvalt väiksemat jaamahoonet mõlemasse otsa lisatud juurdeehitistega pidades kinni hoone algsest stiilist. Jaamahoone hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. 1950. aastate alguses valmis üleliidulise tüüpprojekti järgi ehitatud klassitsismipärane uus [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik]] kivihoone, mis Eestist omab analooge [[Jõhvi_raudteejaam#Jaamahoone|Jõhvi]] ja [[Jõgeva_raudteejaam#Jaamahooned|Jõgeva]] jaamahoonete näol. Ehitis on säilinud tänini. == Vaata ka == *[[Tartu–Petseri raudtee]] *[[Valga–Petseri raudtee]] *[[Koidula raudteejaam]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=67539 Foto jaamahoonest] * [https://www.pskovrail.ru/stanzii/petschory.html Petseri raudteejaam]; pskovrail.ru (''[[vene keel]]es'') * [http://est-train.ertas.eu/ida/valga-koidula.php?lng=est VALGA - PETSERI - IRBOSKA]; Eesti Raudteeajaloo Selts {{koord}} [[Kategooria:Petseri]] [[Kategooria:Venemaa raudteejaamad]] [[Kategooria:Pihkva–Riia raudtee]] [[Kategooria:Pakalnieši–Kūdupe raudtee| ]] [[Kategooria:Petseri maakond]] reucpurhql1qv6x384v4cqatrn18akw Eesti Mets 0 317295 6752402 6751940 2024-10-30T19:36:49Z VillaK 44375 6752402 wikitext text/x-wiki '''Eesti Mets''' on eesti [[metsandus]]ajakiri. Ajakiri ilmus aastatel 1921–1940, 1941 ja 1943–1944 ning ilmub taas aastast 1989. Ajakirja väljaandmise algatas 1920. aasta detsembris [[Eesti Metsateenijate Ühing]], kes andis ajakirja välja 1930. aastani. 1931. aastast lisandusid ajakirja väljaandjate hulka [[Akadeemiline Metsaselts]], [[Eesti Metsaühingute Liit]] ja [[Eesti Metsaülemate Ühing]]. 1938. aastal [[Eesti Metsaülemate Ühing]] likvideeriti, selle asemel asus ajakirja väljaandjate hulka [[Riigimetsateenijate Keskkogu]]. 1943–1944 andis ajakirja välja [[Metsade Keskvalitsus]]. Ajakirja täielik nimi sel perioodil oli "Eesti Mets. Metsa ja jahinduse kuukiri".<ref name="EM">Edgar Vester. "Eesti Metsa" 20-ne aasta teekonnalt. Eesti Mets, 1939, nr. 1</ref> Ajakiri ilmus sagedusega kuus numbrit aastas. Ajakirja tellijate arv tõusis 919-lt (1921) 2323-ni (1939). 1941. aastal ilmus kolm ajakirja numbrit nimega Metsamajandus<ref name="EE"/>. 1943–1944 jätkas ilmumist Mets. ===Peatoimetajad=== *1935–1940 Oskar Daniel *1940 [[Vassili Mutt]] *1943 [[Bernhard Tuiskvere]] ===Vastutavad toimetajad=== *1921–1922 [[Christian Leilop]] *1922–1925 [[Albert Netze]] (hiljem Albert Vaharu) *1925–1927 J. Zolk *1927–1934 [[Oskar Daniel]] Pärast aastakümneid kestnud pausi hakkas Eesti Mets uuesti ilmuma 1989. aastal.<ref name="EE"/> Ajakirja annab [[Keskkonnainvesteeringute Keskus|Keskkonnainvesteeringute Keskuse]] toetusel välja [[MTÜ Loodusajakiri]]<ref name="loodusajakiri.ee">[https://web.archive.org/web/20130125021337/http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/eesti-mets/eesti-mets-toimetus/ Ajakirja Eesti Mets toimetus] (vaadatud 24.02.2013).</ref>. 2016. aastal sai [[Hendrik Relve]] järel ajakirja peatoimetajaks [[Kristiina Viiron]].<ref name="loodusajakiri.ee"/> Aastas ilmub neli numbrit. 2024. aasta oktoobris anti teada, et [[Kliimaministeerium]]i tellimusel Eesti Metsa ilmumist rahastanud [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]] (KIK) ei pikenda ajakirja väljaandmise hankelepingut, samuti ei korraldata uut hanget. Üle saja aasta ilmunud ajakirja Eesti Mets viimaseks numbriks jääb 2024. aasta detsembrinumber.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/loodus/1117470/ajakiri-eesti-mets-lopetab-ilmumise "Ajakiri Eesti Mets lõpetab ilmumise."] ''[[Õhtuleht]]'' 29. oktoober 2024.</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 76.</ref>}} ==Välislingid== *[http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/eesti-mets/ Ajakirja Eesti Mets kohta MTÜ Loodusajakirja kodulehel] (vaadatud 24.02.2013) [[Kategooria:Eesti teadusajakirjad]] [[Kategooria:Loodusajakirjad]] [[Kategooria:Eesti metsandusväljaanded]] [[Kategooria:Eesti jahindus]] e8qrvfz2g99ox5lebavoeskifreeoks Naisenimede loend 0 320826 6752383 6751866 2024-10-30T19:05:36Z Velirand 67997 /* A */ 6752383 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[naisenimi|naisenimesid]].'' {{tähed}} ==A== [[Aada (eesnimi)|Aada]] - [[Aale]] - [[Aare (eesnimi)|Aare]] - [[Aasa (eesnimi)|Aasa]] - [[Aave]] - [[Aba (eesnimi)|Aba]] - [[Abigail (eesnimi)|Abigail]] - [[Ada (eesnimi)|Ada]] - [[Adele (eesnimi)|Adele]] - [[Adeele]] - [[Aet]] - [[Afanassija]] - [[Agaate]] - [[Agata]] - [[Agatha]] - [[Agathe]] - [[Age (eesnimi)|Age]] - [[Agle]] - [[Agne]] - [[Agneli]] - [[Agnes (eesnimi)|Agnes]] - [[Agnese]] - [[Agnessa (eesnimi)|Agnessa]] - [[Agneta]] - [[Agnetha]] - [[Agni (eesnimi)|Agni]] - [[Agnia]] - [[Aide]] - [[Aidi]] - [[Aigi]] - [[Aiki]] - [[Aila (eesnimi)|Aila]] - [[Aile]] - [[Aileen]] - [[Aili]] - [[Ailika]] - [[Aime]] - [[Aimi (eesnimi)|Aimi]] - [[Aina]] - [[Aini]] - [[Ainika]] - [[Ainiki]] - [[Ainikki]] - [[Aino]] - [[Aira]] - [[Aire (eesnimi)|Aire]] - [[Airi]] - [[Airiin]] - [[Airin]] - [[Aita]] - [[Aiti]] - [[Aive]] - [[Aivi]] - [[Akulina]] - [[Aleksandra (eesnimi)|Aleksandra]] - [[Alevtina]] - [[Alexandrine]] - [[Alice]] - [[Aliis]] - [[Aliisa]] - [[Alina (eesnimi)|Alina]] - [[Alisa]] - [[Alissa]] - [[Aljona]] - [[Alla]] - [[Alli (eesnimi)|Alli]] - [[Alma (eesnimi)|Alma]] - [[Alvi (eesnimi)|Alvi]] - [[Alviina]] - [[Alviine]] - [[Alvina]] - [[Amalie (eesnimi)|Amalie]] - [[Amanda (eesnimi)|Amanda]] - [[Amelia (eesnimi)|Amelia]] - [[Amy (eesnimi)|Amy]] - [[Andrea]] - [[Andriela]] - [[Anella]] - [[Anelle]] - [[Anette]] - [[Anfissa]] - [[Angela (eesnimi)|Angela]] - [[Angelika]] - [[Angelina]] - [[Angelique]] - [[Anna (eesnimi)|Anna]] - [[Anna Maria]] - [[Annabel]] - [[Anne (eesnimi)|Anne]] - [[Annegret]] - [[Annela]] - [[Annele]] - [[Anneli]] - [[Annelii]] - [[Anneliis]] - [[Anni]] - [[Annica]] - [[Annika]] - [[Annike]] - [[Anniki]] - [[Annikki]] - [[Annikky]] - [[Anrike]] - [[Anžela]] - [[Anželika]] - [[Antoinette]] - [[Antonia]] - [[Antonie]] - [[Antonina]] - [[Anu (eesnimi)|Anu]] - [[Arabella (eesnimi)|Arabella]] - [[Arda (eesnimi)|Arda]] - [[Arella]] - [[Arhanna]] - [[Ariadne (eesnimi)|Ariadne]] - [[Ariana]] - [[Arika]] - [[Arina]] - [[Armilda]] - [[Armilde]] - [[Asta]] - [[Asti (eesnimi)|Asti]] - [[Astra (eesnimi)|Astra]] - [[Astrid]] - [[Astrit]] - [[Aule]] - [[Auli (eesnimi)|Auli]] - [[Aulika]] - [[Aulike]] - [[Aune]] - [[Aurelia (eesnimi)|Aurelia]] - [[Auri (eesnimi)|Auri]] - [[Aurika]] - [[Ave (eesnimi)|Ave]] - [[Aveli]] - [[Aveliina]] - [[Avelin (eesnimi)|Avelin]] - [[Avely]] ==B== [[Baiba]] - [[Barbara (eesnimi)|Barbara]] - [[Beata]] - [[Beatrice (eesnimi)|Beatrice]] - [[Beguta]] - [[Bella (eesnimi)|Bella]] - [[Benita (eesnimi)|Benita]] - [[Berit]] - [[Berta]] - [[Bertha]] - [[Betti]] - [[Bettina]] - [[Bibi]] - [[Birgit (eesnimi)|Birgit]] - [[Birjo]] - [[Bodil]] - [[Božena]] - [[Brigita]] - [[Brigite]] - [[Brigitta]] - [[Brigitte]] - [[Brit]] - [[Brita]] - [[Britt]] - [[Britta]] - [[Bronislava]] - [[Brunhilde]] - [[Bärbel]] ==C== [[Caitlin]] - [[Camille (eesnimi)|Camille]] - [[Carmen (eesnimi)|Carmen]] - [[Carina (eesnimi)|Carina]] - [[Carola (eesnimi)|Carola]] - [[Carolin]] - [[Caroline (eesnimi)|Caroline]] - [[Catherine]] - [[Cathy]] - [[Cecilia (eesnimi)|Cecilia]] - [[Celia]] - [[Chantal]] - [[Charlotta]] - [[Charlotte (eesnimi)|Charlotte]] - [[Chloe (eesnimi)|Chloe]] - [[Christella]] - [[Christin]] - [[Christina (eesnimi)|Christina]] - [[Christine]] - [[Cilla]] - [[Claire]] - [[Clara (eesnimi)|Clara]] - [[Clarissa]] - [[Claudia]] - [[Corinna]] - [[Cornelia (eesnimi)|Cornelia]] - [[Crystal (eesnimi)|Crystal]] - [[Cärolin]] == D == [[Dace]] - [[Dagmar (eesnimi)|Dagmar]] - [[Daiga]] - [[Daila]] - [[Daile]] - [[Daily]] - [[Daisi]] - [[Daisy]] - [[Dana (eesnimi)|Dana]] - [[Darja]] - [[Darlis]] - [[Davina]] - [[Dea (eesnimi)|Dea]] - [[Deana]] - [[Debora (eesnimi)|Debora]] - [[Deborah]] - [[Deirdre]] - [[Delphyne]] - [[Diana (eesnimi)|Diana]] - [[Diane]] - [[Dilaila]] - [[Dina (eesnimi)|Dina]] - [[Dinah]] - [[Dinara (eesnimi)|Dinara]] - [[Dolly (eesnimi)|Dolly]] - [[Dolores (eesnimi)|Dolores]] - [[Dolorice]] - [[Dora (eesnimi)|Dora]] - [[Doris (eesnimi)|Doris]] - [[Dorothea (eesnimi)|Dorothea]] - [[Dorothy]] ==E== [[Ebba (eesnimi)|Ebba]] - [[Ebbe]] - [[Ebe (eesnimi)|Ebe]] - [[Eda (eesnimi)|Eda]] - [[Edda (eesnimi)|Edda]] - [[Edina (eesnimi)|Edina]] - [[Edita]] - [[Edith]] - [[Edna]] - [[Eed]] - [[Eeva (eesnimi)|Eeva]] - [[Eeve]] - [[Eevi]] - [[Ege (eesnimi)|Ege]] - [[Egeli]] - [[Egge]] - [[Egle (eesnimi)|Egle]] - [[Egne]] - [[Eha (eesnimi)|Eha]] - [[Ehte]] - [[Ehtel]] - [[Eia (eesnimi)|Eia]] - [[Eike]] - [[Eila]] - [[Eili]] - [[Eilika]] - [[Eilike]] - [[Eiliki]] - [[Einike]] - [[Eiri]] - [[Ela (eesnimi)|Ela]] - [[Elaine]] - [[Ele (eesnimi)|Ele]] - [[Eleanor]] - [[Eleanora]] - [[Eleonora]] - [[Eleri]] - [[Eleriin]] - [[Elerin]] - [[Elery]] - [[Elfriede]] - [[Elga (eesnimi)|Elga]] - [[Elgi (eesnimi)|Elgi]] - [[Eli (eesnimi)|Eli]] - [[Elice (eesnimi)|Elice]] - [[Eliina]] - [[Eliisabet (eesnimi)|Eliisabet]] - [[Eliis]] - [[Eliisa]] - [[Eliise]] - [[Elika]] - [[Elin]] - [[Elina]] - [[Eline]] - [[Elinor]] - [[Elisa (eesnimi)|Elisa]] - [[Elisabet]] - [[Elisabeth]] - [[Elise]] - [[Eliza]] - [[Elizabeth]] - [[Elita]] - [[Ell (eesnimi)|Ell]] - [[Ella (eesnimi)|Ella]] - [[Elle (eesnimi)|Elle]] - [[Ellen]] - [[Elli (eesnimi)|Elli]] - [[Ellinor]] - [[Ellu]] - [[Elmerine]] - [[Elmi]] - [[Elmiine]] - [[Elmine]] - [[Elna]] - [[Elnara]] - [[Elo (eesnimi)|Elo]] - [[Els]] - [[Elve]] - [[Elvi]] - [[Elvia]] - [[Elviine]] - [[Elviira]] - [[Elvira]] - [[Emilia (eesnimi)|Emilia]] - [[Emilie]] - [[Emily]] - [[Emma (eesnimi)|Emma]] - [[Ena (eesnimi)|Ena]] - [[Enda]] - [[Endla (eesnimi)|Endla]] - [[Ene (eesnimi)|Ene]] - [[Eneke (eesnimi)|Eneke]] - [[Eneken]] - [[Enel (eesnimi)|Enel]] - [[Enela]] - [[Eneli]] - [[Enelin]] - [[Enely]] - [[Enid (eesnimi)|Enid]] - [[Epp]] - [[Ere (eesnimi)|Ere]] - [[Erge]] - [[Erle]] - [[Erli (eesnimi)|Erli]] - [[Erlike]] - [[Erme]] - [[Erna (eesnimi)|Erna]] - [[Esmeralda (eesnimi)|Esmeralda]] - [[Esta (eesnimi)|Esta]] - [[Estelle (eesnimi)|Estelle]] - [[Ester (eesnimi)|Ester]] - [[Esther]] - [[Ethel]] - [[Eudoksia]] - [[Eugenia]] - [[Euphemia]] - [[Eva (eesnimi)|Eva]] - [[Evangeline]] - [[Eve (eesnimi)|Eve]] - [[Eveli]] - [[Eveliin]] - [[Eveliina]] - [[Eveliis]] - [[Evelin]] - [[Evelina]] - [[Eveline]] - [[Evely]] - [[Evelyn]] - [[Evelyne]] - [[Evi (eesnimi)|Evi]] - [[Evija]] - [[Evika]] Erin ==F== [[Faina]] - [[Fanny (eesnimi)|Fanny]] - [[Faustina (eesnimi)|Faustina]] - [[Felice]] - [[Felicia]] - [[Felippa]] - [[Fidelia]] - [[Fiona]] - [[Fjokla]] - [[Flora (eesnimi)|Flora]] - [[Floreida]] - [[Florence (eesnimi)|Florence]] - [[Frances (eesnimi)|Frances]] - [[Freya (eesnimi)|Freya]] - [[Frida (eesnimi)|Frida]] - [[Frieda]] ==G== [[Gabriela]] - [[Gaida]] - [[Gaidi]] - [[Galina]] - [[Gea (eesnimi)|Gea]] - [[Geelika]] - [[Geidi]] - [[Geiu]] - [[Gemma (eesnimi)|Gemma]] - [[Geneviève]] - [[Georgina]] - [[Geraldina]] - [[Geraldine]] - [[Gerda]] - [[Gerli]] - [[Gerlin]] - [[Gerly]] - [[Gertrud (eesnimi)|Gertrud]] - [[Gertrude]] - [[Gertu]] - [[Gerttu]] - [[Gigliola]] - [[Gillian]] - [[Gisela (eesnimi)|Gisela]] - [[Gita]] - [[Giulia]] - [[Gladys]] - [[Glafira]] - [[Grace (eesnimi)|Grace]] - [[Greete]] - [[Greta]] - [[Grete]] - [[Grethel]] - [[Gunilla]] - [[Gädvi]] - [[Gyda (eesnimi)|Gyda]] ==H== [[Haide]] - [[Haili]] - [[Haldi (eesnimi)|Haldi]] - [[Haldja]] - [[Halliki]] - [[Halvi]] - [[Hanna (eesnimi)|Hanna]] - [[Hannah (eesnimi)|Hannah]] - [[Hannaly]] - [[Hanneli]] - [[Hannely]] - [[Hannika (eesnimi)|Hannika]] - [[Harriet (eesnimi)|Harriet]] - [[Heather]] - [[Heda]] - [[Hedi]] - [[Hedli]] - [[Hedvig]] - [[Hedy]] - [[Heelia]] - [[Heete]] - [[Heidi]] - [[Heidy]] - [[Heike]] - [[Heila]] - [[Heili]] - [[Heilika]] - [[Heilike]] - [[Heiliki]] - [[Heisl]] - [[Heive]] - [[Heivi]] - [[Heivika]] - [[Hela (eesnimi)|Hela]] - [[Helbe]] - [[Helda]] - [[Heldin]] - [[Hele (eesnimi)|Hele]] - [[Heleene]] - [[Helemai]] - [[Helen]] - [[Helena (eesnimi)|Helena]] - [[Helene (eesnimi)|Helene]] - [[Hélène]] - [[Heleri (eesnimi)|Heleri]] - [[Heleriin]] - [[Helerin]] - [[Helery]] - [[Helgi]] - [[Heli (eesnimi)|Heli]] - [[Heliis]] - [[Helika]] - [[Helike]] - [[Helin (eesnimi)|Helin]] - [[Helina]] - [[Helja]] - [[Helje]] - [[Heljo]] - [[Helju]] - [[Hella (eesnimi)|Hella]] - [[Helle (eesnimi)|Helle]] - [[Helli]] - [[Hellika]] - [[Hellike]] - [[Helliki]] - [[Helmi (eesnimi)|Helmi]] - [[Helve]] - [[Helvi]] - [[Heneliis]] - [[Herje]] - [[Herta]] - [[Hertha]] - [[Heti]] - [[Hetlin]] - [[Hettel]] - [[Hety]] - [[Heveli]] - [[Hevelin]] - [[Hiie (eesnimi)|Hiie]] - [[Hilda]] - [[Hilde]] - [[Hildegard]] - [[Hilja]] - [[Hilje]] - [[Hille]] - [[Hortensia]] - [[Hulda]] - [[Häidi]] - [[Häli]] - [[Härta]] - [[Höije]] ==I== [[Ida (eesnimi)|Ida]] - [[Iia (eesnimi)|Iia]] - [[Iige]] - [[Iiris (eesnimi)|Iiris]] - [[Iivi]] - [[Illa (eesnimi)|Illa]] - [[Ille (eesnimi)|Ille]] - [[Ilme]] - [[Ilmi]] - [[Ilona]] - [[Iloona]] - [[Ilse]] - [[Ilve]] - [[Ilvi]] - [[Imbi]] - [[Imelda]] - [[Imogen]] - [[Ines (eesnimi)|Ines]] - [[Inessa]] - [[Inga (eesnimi)|Inga]] - [[Inge]] - [[Ingeborg (eesnimi)|Ingeborg]] - [[Ingel (eesnimi)|Ingel]] - [[Ingely]] - [[Inger]] - [[Ingeri (eesnimi)|Ingeri]] - [[Ingi]] - [[Ingrid (eesnimi)|Ingrid]] - [[Inna (eesnimi)|Inna]] - [[Inta (eesnimi)|Inta]] - [[Iraida]] - [[Irena]] - [[Irene]] - [[Irina]] - [[Iris (eesnimi)|Iris]] - [[Irja]] - [[Irje]] - [[Irke]] - [[Irma (eesnimi)|Irma]] - [[Irmeli]] - [[Irmgard]] - [[Isa (eesnimi)|Isa]] - [[Isabel]] - [[Isabella]] - [[Isabelle]] - [[Isobel]] - [[Isolda]] - [[Isolde]] - [[Ita (eesnimi)|Ita]] - [[Ivana]] - [[Iveta]] - [[Ivetta]] - [[Ivi (eesnimi)|Ivi]] - [[Ivika]] ==J== [[Jaana]] - [[Jaane]] - [[Jaanika (eesnimi)|Jaanika]] - [[Jagna]] - [[Jaigi]] - [[Jaire]] - [[Jana (eesnimi)|Jana]] - [[Jane (eesnimi)|Jane]] - [[Janeka]] - [[Janeli]] - [[Janelin]] - [[Janelle]] - [[Janely]] - [[Janet]] - [[Janice]] - [[Janika]] - [[Janina]] - [[Janine]] - [[Jaroslava]] - [[Jasmine (eesnimi)|Jasmine]] - [[Jaune]] - [[Jayne]] - [[Jeanelle]] - [[Jeanette]] - [[Jekaterina]] - [[Jelizaveta]] - [[Jessica]] - [[Jete]] - [[Jevgenia]] - [[Jevgenija]] - [[Jill]] - [[Jilly]] - [[Joan]] - [[Joanna]] - [[Joanne]] - [[Jodie]] - [[Johanna]] - [[Jolana]] - [[Jolanta]] - [[Joy]] - [[Joyce]] - [[Juanita]] - [[Judith (eesnimi)|Judith]] - [[Julia (eesnimi)|Julia]] - [[Juliana (eesnimi)|Juliana]] - [[Juliane]] - [[Julie]] - [[Julija]] - [[Julika]] - [[June]] - [[Juta]] - [[Jutta]] - [[Juulika]] ==K== [[Kaari]] - [[Kaarin]] - [[Kadi]] - [[Kadri]] - [[Kadriann]] - [[Kadrin]] - [[Kai (eesnimi)|Kai]] - [[Kaia]] - [[Kaidi]] - [[Kaie]] - [[Kaija]] - [[Kaile]] - [[Kaileen]] - [[Kaili]] - [[Kaily]] - [[Kaira]] - [[Kaire]] - [[Kairet]] - [[Kairi]] - [[Kairiin]] - [[Kairit]] - [[Kais]] - [[Kaisa (eesnimi)|Kaisa]] - [[Kaja (eesnimi)|Kaja]] - [[Kalli (eesnimi)|Kalli]] - [[Kapitolina]] - [[Karin]] - [[Karina (eesnimi)|Karina]] - [[Karine]] - [[Karita]] - [[Karmel]] - [[Karmen]] - [[Katalin]] - [[Katariina (eesnimi)|Katariina]] - [[Kate (eesnimi)|Kate]] - [[Katharine]] - [[Katherine (eesnimi)|Katherine]] - [[Kathleen]] - [[Kati (eesnimi)|Kati]] - [[Katre]] - [[Katri]] - [[Katriin]] - [[Katrin]] - [[Katrina (eesnimi)|Katrina]] - [[Kea (eesnimi)|Kea]] - [[Keesi]] - [[Keidi]] - [[Keidy]] - [[Keili]] - [[Keilit]] - [[Keit]] - [[Keiti]] - [[Keitlin]] - [[Keitlyn]] - [[Keity]] - [[Keiu]] - [[Kelli]] - [[Kelly]] - [[Kene]] - [[Kerda]] - [[Kerli (eesnimi)|Kerli]] - [[Kerly]] - [[Kersti]] - [[Kerstin]] - [[Kerti]] - [[Kertu (eesnimi)|Kertu]] - [[Kerttu]] - [[Kethi]] - [[Kethy]] - [[Ketlin]] - [[Ketlyn]] - [[Ketrin]] - [[Ketter]] - [[Kiira]] - [[Killu]] - [[Kira (eesnimi)|Kira]] - [[Kirke (eesnimi)|Kirke]] - [[Kirsi (eesnimi)|Kirsi]] - [[Kirsika]] - [[Kirsti]] - [[Kiti]] - [[Kitty (eesnimi)|Kitty]] - [[Kity]] - [[Klaire]] - [[Klarissa]] - [[Klaudia]] - [[Klavdija]] - [[Kleer]] - [[Koidu (eesnimi)|Koidu]] - [[Koidula (eesnimi)|Koidula]] - [[Kornelia]] - [[Kreet]] - [[Kreeta (eesnimi)|Kreeta]] - [[Kreete]] - [[Krete]] - [[Krislin]] - [[Krislyn]] - [[Krista (eesnimi)|Krista]] - [[Kristel]] - [[Kristella]] - [[Kristelle]] - [[Kristi]] - [[Kristiina (eesnimi)|Kristiina]] - [[Kristiine (eesnimi)|Kristiine]] - [[Kristin]] - [[Kristina]] - [[Kristine]] - [[Kristy]] - [[Krõõt (eesnimi)|Krõõt]] - [[Ksenia]] - [[Ksenija (eesnimi)|Ksenija]] - [[Kulla (eesnimi)|Kulla]] - [[Kulle]] - [[Květa]] - [[Kädi]] - [[Kädvi]] - [[Kädy]] - [[Kärt]] - [[Kätlin]] - [[Kätlyn]] – [[Kätri]] - [[Kätrin]] - [[Käty]] - [[Külli]] - [[Küllike]] - [[Külliki]] - [[Külvi]] - [[Kylie]] - [[Kyra]] ==L== [[Lagle (eesnimi)|Lagle]] - [[Laili]] - [[Laina]] - [[Laine (eesnimi)|Laine]] - [[Laineli]] - [[Laini]] - [[Laire]] - [[Lairi]] - [[Laive]] - [[Laivi]] - [[Lara (eesnimi)|Lara]] - [[Larissa (eesnimi)|Larissa]] - [[Lauli (eesnimi)|Lauli]] - [[Laura (eesnimi)|Laura]] - [[Lavly]] - [[Lea (eesnimi)|Lea]] - [[Leah]] - [[Leandra]] - [[Leanika]] - [[Lee (eesnimi)|Lee]] - [[Leele]] - [[Leelet]] - [[Leelo (eesnimi)|Leelo]] - [[Leen (eesnimi)|Leen]] - [[Leena (eesnimi)|Leena]] - [[Leene]] - [[Leeni]] - [[Leenu]] - [[Lehte]] - [[Lehti]] - [[Leida]] - [[Leidi]] - [[Leiki]] - [[Leila (eesnimi)|Leila]] - [[Leili]] - [[Leiu]] - [[Lelde]] - [[Lelet]] - [[Lembe]] - [[Lembi]] - [[Lemme]] - [[Lemmi]] - [[Lenna (eesnimi)|Lenna]] - [[Leona]] - [[Leonida]] - [[Leonora]] - [[Leontina]] - [[Leontine]] - [[Li (eesnimi)|Li]] - [[Licia]] - [[Lidia]] - [[Lidija]] - [[Liia]] - [[Liidia]] - [[Liilia (eesnimi)|Liilia]] - [[Liilika]] - [[Liilit]] - [[Liina]] - [[Liis]] - [[Liisa]] - [[Liisbet]] - [[Liisi (eesnimi)|Liisi]] - [[Liisu]] - [[Liivi (eesnimi)|Liivi]] - [[Liivika (eesnimi)|Liivika]] - [[Lili]] - [[Lilia]] - [[Lilian (eesnimi)|Lilian]] - [[Liliana]] - [[Lilija]] - [[Lilika]] - [[Lilit (eesnimi)|Lilit]] - [[Lilith (eesnimi)|Lilith]] - [[Lilja]] - [[Lille (eesnimi)|Lille]] - [[Lilli (eesnimi)|Lilli]] - [[Lily]] - [[Linda (eesnimi)|Linda]] - [[Lisandra]] - [[Lisanna]] - [[Lisette]] - [[Ljubov]] - [[Ljudmila]] - [[Ljudmilla]] - [[Lola (eesnimi)|Lola]] - [[Lolita (eesnimi)|Lolita]] - [[Loone (eesnimi)|Loone]] - [[Loore]] - [[Loreida]] - [[Loretta]] - [[Lorette]] - [[Lorna]] - [[Lotte]] - [[Louise]] - [[Lucia (eesnimi)|Lucia]] - [[Lucie]] - [[Lucinda]] - [[Lucy (eesnimi)|Lucy]] - [[Ludmilla]] - [[Luisa]] - [[Luise]] - [[Lumme]] - [[Luule (eesnimi)|Luule]] - [[Lüüli]] - [[Ly (eesnimi)|Ly]] - [[Lydia (eesnimi)|Lydia]] - [[Lylian]] - [[Lysandra]] ==M== [[Maaja (eesnimi)|Maaja]] - [[Maara]] - [[Maare (eesnimi)|Maare]] - [[Maari]] - [[Maarika]] - [[Maaris]] - [[Maarit]] - [[Maarja (eesnimi)|Maarja]] - [[Mabel (eesnimi)|Mabel]] - [[Made (eesnimi)|Made]] - [[Madeleyn]] - [[Madi (eesnimi)|Madi]] - [[Madiken]] - [[Madleen]] - [[Madli]] - [[Magdalena]] - [[Mai (eesnimi)|Mai]] - [[Maia (eesnimi)|Maia]] - [[Maian]] - [[Maiden]] - [[Maie]] - [[Maiga]] - [[Maige]] - [[Maigi]] - [[Maija (eesnimi)|Maija]] - [[Maike]] - [[Maiken (eesnimi)|Maiken]] - [[Maiki]] - [[Maila]] - [[Maile]] - [[Maili]] - [[Mailika]] - [[Mailis]] - [[Maima (eesnimi)|Maima]] - [[Maime]] - [[Maimo]] - [[Maimu]] - [[Maira]] - [[Maire]] - [[Mairi]] - [[Mairika]] - [[Mairit]] - [[Maiu]] - [[Maive]] - [[Maivi]] - [[Mall (eesnimi)|Mall]] - [[Malle]] - [[Mallika (eesnimi)|Mallika]] - [[Malve]] - [[Malvi]] - [[Malviina]] - [[Malvika]] - [[Malvina]] - [[Mandy]] - [[Manona]] - [[Manuela]] - [[Marcela]] - [[Marcella]] - [[Mare]] - [[Marelle]] - [[Maren]] - [[Maret (eesnimi)|Maret]] - [[Mareta]] - [[Maretta]] - [[Marfa]] - [[Marga (eesnimi)|Marga]] - [[Margaret (eesnimi)|Margaret]] - [[Marge]] - [[Margery]] - [[Marget]] - [[Margit]] - [[Margita]] - [[Margot]] - [[Mari (eesnimi)|Mari]] - [[Mari-Anne]] - [[Maria (eesnimi)|Maria]] - [[Marian]] - [[Mariann]] - [[Marianna (eesnimi)|Marianna]] - [[Marianne]] - [[Marica (eesnimi)|Marica]] - [[Marie (eesnimi)|Marie]] - [[Mariel]] - [[Mariella (eesnimi)|Mariella]] - [[Marielle]] - [[Marii]] - [[Mariin]] - [[Mariina]] - [[Mariis]] - [[Marija]] - [[Marika]] - [[Marike]] - [[Marili]] - [[Marilin]] - [[Marily]] - [[Marilyn]] - [[Marin (eesnimi)|Marin]] - [[Marina (eesnimi)|Marina]] - [[Marionella]] - [[Maris]] - [[Marisol]] - [[Marissa (eesnimi)|Marissa]] - [[Marit]] - [[Marita]] - [[Marite]] - [[Marja (eesnimi)|Marja]] - [[Marje]] - [[Marjen]] - [[Marjorie]] - [[Marju]] - [[Marketa]] - [[Marlee]] - [[Marleen]] - [[Marta (eesnimi)|Marta]] - [[Martha]] - [[Martina (eesnimi)|Martina]] - [[Maruta]] - [[Marve]] - [[Marvi]] - [[Mary (eesnimi)|Mary]] - [[Mathilda]] - [[Matilda]] - [[Matilde]] - [[Maud]] - [[Maude]] - [[May]] - [[Meeli]] - [[Meelika (eesnimi)|Meelika]] - [[Meelike]] - [[Meeri]] - [[Meeta]] - [[Megan]] - [[Meghan]] - [[Meida]] - [[Meila]] - [[Meili]] - [[Melinda]] - [[Merika]] - [[Merike]] - [[Merili]] - [[Merilin]] - [[Merily]] - [[Merilyn]] - [[Merit]] - [[Merita]] - [[Merje]] - [[Merle]] - [[Merli]] - [[Merlin (eesnimi)|Merlin]] - [[Merlyn]] - [[Merve]] - [[Mervi]] - [[Meta (eesnimi)|Meta]] - [[Mia (eesnimi)|Mia]] - [[Miia]] - [[Miina (eesnimi)|Miina]] - [[Mikaela]] - [[Milana]] - [[Milda]] - [[Milde]] - [[Mildred]] - [[Milena]] - [[Miliza]] - [[Milja]] - [[Milla]] - [[Mille]] - [[Milli]] - [[Milvi]] - [[Minda]] - [[Minna]] - [[Minni]] - [[Mira (eesnimi)|Mira]] - [[Miralda]] - [[Miranda (eesnimi)|Miranda]] - [[Mirdza]] - [[Mirel]] - [[Mirell]] - [[Mirga]] - [[Mirge]] - [[Miriam]] - [[Mirja]] - [[Mirjam]] - [[Mirje]] - [[Mirle]] - [[Mirlin]] - [[Miroslava]] - [[Mirt]] - [[Mirtel]] - [[Mirtha]] - [[Moidela]] - [[Molly]] - [[Monika]] - [[Monique]] - [[Moonika]] - [[Muia]] - [[Murel (eesnimi)|Murel]] - [[Muriel]] ==N== [[Nadežda]] - [[Naima]] - [[Nancy (eesnimi)|Nancy]] - [[Natalia (eesnimi)|Natalia]] - [[Natalie]] - [[Natalja]] - [[Neida]] - [[Nele]] - [[Nelli]] - [[Nelly]] - [[Neve]] - [[Niina]] - [[Nina (eesnimi)|Nina]] - [[Ninel]] - [[Nonna]] - [[Noora (eesnimi)|Noora]] - [[Nora (eesnimi)|Nora]] ==O== [[Odette]] - [[Oivi]] - [[Oksana]] - [[Oktjabrina]] - [[Olena]] - [[Olesja]] - [[Olga (eesnimi)|Olga]] - [[Olivia]] - [[Orvi]] - [[Orvika]] - [[Ottilia]] - [[Ottilie]] - [[Oudekki]] ==P== [[Palmi (eesnimi)|Palmi]] - [[Pamela]] - [[Patricia]] - [[Paula]] - [[Pauliine]] - [[Pauline]] - [[Pelageja]] - [[Petra (eesnimi)|Petra]] - [[Pia (eesnimi)|Pia]] - [[Piia]] - [[Piibe (eesnimi)|Piibe]] - [[Pille (eesnimi)|Pille]] - [[Pilleriin]] - [[Pilvi]] - [[Pire]] - [[Piret (eesnimi)|Piret]] - [[Pirge]] - [[Pirgit]] - [[Pirje]] - [[Pirjo]] - [[Polina (eesnimi)|Polina]] - [[Praskovja]] - [[Priscilla]] - [[Priskilla]] - [[Pärja]] - [[Pärje]] - [[Pärle]] ==R== [[Rachel (eesnimi)|Rachel]] - [[Ragna]] - [[Ragne]] - [[Rahel]] - [[Raidi]] - [[Raigi]] - [[Raiki]] - [[Raila]] - [[Raile]] - [[Raili]] - [[Railika]] - [[Raissa]] - [[Ramona (eesnimi)|Ramona]] - [[Rave]] - [[Rea]] - [[Reeda]] - [[Reelika]] - [[Reelike]] - [[Reena]] - [[Reesi]] - [[Reesika]] - [[Reet (eesnimi)|Reet]] - [[Reeta]] - [[Regina (eesnimi)|Regina]] - [[Regine]] - [[Reili]] - [[Reilika]] - [[Relika]] - [[Rena (eesnimi)|Rena]] - [[Renata]] - [[Renate (eesnimi)|Renate]] - [[Rigne]] - [[Riin]] - [[Riina]] - [[Riine]] - [[Riinu]] - [[Rika]] - [[Rille]] - [[Rimma]] - [[Rita (eesnimi)|Rita]] - [[Roberta]] - [[Ronja]] - [[Rosa (eesnimi)|Rosa]] - [[Rosanna (eesnimi)|Rosanna]] - [[Rose (eesnimi)|Rose]] - [[Rosiina]] - [[Rosiine]] - [[Rosina]] - [[Rufina]] - [[Ruta (eesnimi)|Ruta]] - [[Ruth]] - [[Rutt]] - [[Rõõt]] ==S== [[Saale (eesnimi)|Saale]] - [[Saara (eesnimi)|Saara]] - [[Sabina (eesnimi)|Sabina]] - [[Sabine]] - [[Sabrina (eesnimi)|Sabrina]] - [[Saida]] - [[Saima]] - [[Saimi]] - [[Sale]] - [[Salme (eesnimi)|Salme]] - [[Salomonia]] - [[Samille]] - [[Sandra (eesnimi)|Sandra]] - [[Sanna (eesnimi)|Sanna]] - [[Sanne]] - [[Sarah]] - [[Saskia]] - [[Seidi (eesnimi)|Seidi]] - [[Selena (eesnimi)|Selena]] - [[Selma (eesnimi)|Selma]] - [[Senta (eesnimi)|Senta]] - [[Serafima]] - [[Shirley (eesnimi)|Shirley]] - [[Sibille]] - [[Sibylla (eesnimi)|Sibylla]] - [[Signe]] - [[Sigre]] - [[Sigrid (eesnimi)|Sigrid]] - [[Siiri]] - [[Siive]] - [[Silja]] - [[Silje]] - [[Sille (eesnimi)|Sille]] - [[Silva (eesnimi)|Silva]] - [[Silve]] - [[Silvi]] - [[Silvia (eesnimi)|Silvia]] - [[Silvie]] - [[Simona]] - [[Sindra]] - [[Siret (eesnimi)|Siret]] - [[Sirja]] - [[Sirje]] - [[Sirle]] - [[Sirlet]] - [[Sirli]] - [[Sirly]] - [[Sirvi]] - [[Snežana]] - [[Sofia (eesnimi)|Sofia]] - [[Sofía]] - [[Solveig]] - [[Sonja]] - [[Sophia]] - [[Stanislava]] - [[Stella (eesnimi)|Stella]] - [[Suive]] - [[Suivi]] - [[Sulvi]] - [[Susan]] - [[Susanna]] - [[Susannah]] - [[Susanne]] - [[Svea (eesnimi)|Svea]] - [[Svetlana]] - [[Säde (eesnimi)|Säde]] - [[Sünne]] - [[Sylvia (eesnimi)|Sylvia]] - [[Sylvie]] ==Z== [[Zara (eesnimi)|Zara]] - [[Zelda]] - [[Zinaida]] - [[Zlata]] - [[Zoe]] - [[Zoja]] - [[Züleyxa]] ==Ž== [[Žanna]] ==T== [[Tagli]] - [[Tagne]] - [[Taimi]] - [[Taire]] - [[Tairi]] - [[Taisi]] - [[Taissija]] - [[Taive]] - [[Taivi]] - [[Taje]] - [[Talvi]] - [[Talvike]] - [[Tamara (eesnimi)|Tamara]] - [[Tanja]] - [[Tatjana]] - [[Tea (eesnimi)|Tea]] - [[Teele]] - [[Teeli]] - [[Teesi]] - [[Teevi]] - [[Teili]] - [[Teiloora]] - [[Teily]] - [[Teivi]] - [[Tekla (eesnimi)|Tekla]] - [[Telle]] - [[Tene]] - [[Terje]] - [[Thea]] - [[Thekla]] - [[Theodora]] - [[Therese (eesnimi)|Therese]] - [[Thyra (eesnimi)|Thyra]] - [[Tiia]] - [[Tiina (eesnimi)|Tiina]] - [[Tiiu (eesnimi)|Tiiu]] - [[Toonika (eesnimi)|Toonika]] - [[Triin (eesnimi)|Triin]] - [[Triina]] - [[Triine]] - [[Triinu (eesnimi)|Triinu]] - [[Trine]] - [[Tuuli]] - [[Tuulika]] - [[Tuulike]] - [[Tuuliki]] - [[Tuulikki]] - [[Tähe (eesnimi)|Tähe]] - [[Tähte]] - [[Tähti]] - [[Tüüne]] == U == [[Uile]] - [[Ulita]] - [[Uljana]] - [[Ulje (eesnimi)|Ulje]] - [[Ulla (eesnimi)|Ulla]] - [[Ulrika]] - [[Ulrike]] - [[Ulve]] - [[Ulvi (eesnimi)|Ulvi]] - [[Urma]] - [[Urme]] - [[Urmi (eesnimi)|Urmi]] - [[Ursula (eesnimi)|Ursula]] - [[Urve (eesnimi)|Urve]] == V == [[Vaida (eesnimi)|Vaida]] - [[Vaike]] - [[Vaima]] - [[Vaime]] - [[Vairi]] - [[Valentina]] - [[Valeria (eesnimi)|Valeria]] - [[Valve (eesnimi)|Valve]] - [[Vanda]] - [[Vanessa (eesnimi)|Vanessa]] - [[Varja]] - [[Varje (eesnimi)|Varje]] - [[Varju]] - [[Veera]] - [[Veevi]] - [[Velda]] - [[Vera (eesnimi)|Vera]] - [[Veronica (eesnimi)|Veronica]] - [[Veronika]] - [[Veroonika]] - [[Vesta (eesnimi)|Vesta]] - [[Veste (eesnimi)|Veste]] - [[Vibeke]] - [[Victoria (eesnimi)|Victoria]] - [[Viia (eesnimi)|Viia]] - [[Viiu]] - [[Viive]] - [[Viivi]] - [[Viivika]] - [[Vija (eesnimi)|Vija]] - [[Viktoria (eesnimi)|Viktoria]] - [[Vilge]] - [[Vilja]] - [[Vilje]] - [[Vilma (eesnimi)|Vilma]] - [[Vilme]] - [[Vilve]] - [[Vilvi]] - [[Viola (eesnimi)|Viola]] - [[Violet]] - [[Virge]] - [[Virginia (eesnimi)|Virginia]] - [[Virineja]] - [[Virje]] - [[Virve (eesnimi)|Virve]] - [[Vitalia]] - [[Vivia]] - [[Vivian (eesnimi)|Vivian]] - [[Vivien]] - [[Vivika]] == Õ == [[Õie]] - [[Õiela]] - [[Õilme]] - [[Õnne]] - [[Õnnela]] - [[Õnneli]] == Ä == [[Ädu (eesnimi)|Ädu]] - [[Äli]] - [[Älis]] - [[Ännifriid]] == Ö == [[Ööle]] == Ü == [[Ülla]] - [[Ülle]] - [[Ülli]] - [[Ülve]] - [[Ülvi]] - [[Ürge]] - [[Üüve]] == X == [[Xenia]] == Y == [[Yana]] - [[Yoko]] - [[Yvette]] - [[Yvonne]] ==Vaata ka== * [[Mehenimede loend]] [[Kategooria:Naisenimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] szaru90an9bzqdgtep3zj3n60rsk4va Kasutaja arutelu:Vaher 3 330513 6752376 6521170 2024-10-30T18:49:51Z Pikne 13803 6752376 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Vaher! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2013, kell 11:52 (EEST) Artiklinimeruumis kaldkriipsuga pealkirju ei tehta. Kaldkriipsuga tehakse muudes nimeruumides alamlehekülgi, aga artiklinimeruumis see tehniliselt nii ei tööta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. oktoober 2014, kell 20:48 (EEST) Palun ära kopeeri allikate teksti. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 22. oktoober 2014, kell 12:00 (EEST) Otseseid koopiaid on vähe ja allikad on juures. Pole aega seda meeletut teabemassi ümbersõnastada. Ma ei oska viidata... : Kõik tuleb ümber sõnastada, ka siis, kui on viidatud. Ja üksnes kosmeetilistest muudatustest ei piisa. Me peame austama autorite õigusi. Kui pole aega, tee vähem. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 22. oktoober 2014, kell 12:08 (EEST) * [[Kasutaja:Vaher/Märkmed]] ---- Mul on kaks palvet. Kui tahad midagi välja visata, pea enne arutelulehel nõu. Märgi allikad, ja võimaluse korral ära kirjuta ühe allika põhjal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. veebruar 2015, kell 01:29 (EET) ---- Mõnes teises vikis on nii, et kui kasutaja jätkab artiklitesse kopipeisti lisamist korduvatele märkustele vaatamata, siis ta blokeeritakse mõneks ajaks. Võib-olla peaks siin sama kaaluma. [[Eri:Kaastöö/84.50.7.230|84.50.7.230]] 11. veebruar 2015, kell 10:18 (EET) : Arutasime teemat [[Arutelu:Islamiriik (organisatsioon)]] all, et millistel tingimustel ''Autorikaitse seadusega'' on EV-s koopiad lubatud. Seetõttu ei sulge keegi ka e-võrgus koopiaid levitavaid portaale. --[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 11. veebruar 2015, kell 10:33 (EET) :: Vikipeedia reeglite järgi ei ole kopeerimine lubatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. veebruar 2015, kell 11:58 (EET) Mõnes kopeeritud lauses mõne sõna muutmine ei ole piisav. Mõtted tuleb edasi anda oma sõnadega, nii et tegu pole äratuntavalt allika tekstiga. Parem kasutada erinevaid allikaid, selle asemel, et ühe allika materjali lause-lauselt ja lõik-lõigult üle kanda. Pikne 3. märts 2015, kell 13:54 (EET) ---- Palun ära paranda lühendeid eKr ja pKr. Meil on seni peaaegu kõikjal nii olnud. Selle kohta oli [[Vikipeedia:Üldine arutelu#eKr või e.m.a|arutelu]]. Paistab, et üldiselt ollakse seda meelt, et tuleks taotleda stiiliühtlust ja kuna läbivalt ilmselt parandama ei hakata, siis tuleks pigem jääda senise vaikiva stiilikokkuleppe juurde. Pikne 10. märts 2015, kell 21:02 (EET) ==Juriidiline täpsustus== Vastupidiselt [[Arutelu:Islamiriik (organisatsioon)|siin]] väidetule '''Vikipeedia''' siiski '''ei ole teadusprojekt'''. Usu mind, ma olen Vikipeedia ja autoriõiguse teemaga rohkem tegelema pidanud kui keegi teine, käin praegu kõikvõimalike riigiasutuste ja loomeliitude vahet ning olen neil teemadel ka lehtedes masendavalt palju kirjutanud. Teaduse eeldus on originaalsus, Vikipeedias on originaaluurimused keelatud. Me ainult refereerime teadust, ent '''entsüklopeediaartiklite kirjutamist pole kunagi otseselt teaduseks peetud''', see on parimal juhul teaduse populariseerimine (ja halvimal juhul kurat teab mis, eks entsüklopeediate nime all on ka igasugu asju tehtud). Me kasutame teatud teaduslikku atribuutikat (eelkõige viitestikku), kuna kogu Lääne entsüklopeediatraditsioon on uusaegse teadusega tihedalt seotud ning me saame tänu veebitehnoloogiatele seda paremini teha kui senised paberentsüklopeediad, ent see ei tee veel entsüklopeediast endast teadust. Vt ka [[:en:Wikipedia:What Wikipedia is not]] punktid 2.2.1, 2.7.7 ja 2.7.8. Meie hädad autoriõigusega tulenevad osalt just sellest, et ajal, mil praegune autoriõigus kodifitseeriti, ei olnud sedalaadi projekte olemaski ning me jääme enamikus riikides tehtud erandite vahele. '''Eesti autoriõiguse seaduses on erandid teaduse, hariduse ja ajakirjanduse jaoks, aga Vikipeedia kui entsüklopeedia ei ole rangelt võttes ükski neist; seda saab kasutada kõigil neil otstarvetel, kuid ükski neist funktsioonidest ei ole Vikipeedia olemus'''. Kuid '''teatmeteostele ei ole autoriõiguses erandit tehtud''', sest nad pole kunagi seda vajanud: enne Vikipeediat olid entsüklopeediad ärilised või riiklikud väljaanded, neil polnud algmaterjali autoritele maksmisega probleemi. Samuti ei tegelnud paberentsüklopeediad sündmuste jooksva kajastamisega, neis ei olnud massiliselt kasutajate loodavat sisu ning ajutisi probleeme, mis parandatakse (nt autoriõiguste lühiajalisi rikkumisi teadmatusest) - see kõik mõjutab meie töö juriidilist külge. Autoriõiguses on aga palju suurtööstuste huve koos ning see kohaneb uuega väga raskelt. Eks me nüüd püüame uut seaduseversiooni mõjutada, et see reaalsusega kooskõlla jõuaks. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 13. mai 2015, kell 09:19 (EEST) : Tänud probleemi sõnastamise eest! Panin tekstis mind mõjutanud olulised mõtted tumedaks. Sain aru, et entsüklopeedia (Vikipeedia esilehel ''avatud entsüklopeedia'') jaoks pole erandit Eesti ''[https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005 Autoriõiguse seaduses]''. Erandi saavutamikseks tuleb täpsustada ''avatud entsüklopeedia'' seost hariduse, loomingu, digi- või muude valdkondadega.--[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 13. mai 2015, kell 10:59 (EEST) :: Kuidas võtta. Ka senised erandid sisaldavad klausleid, mis võiksid tekitada probleeme, millele nähtavasti pole mõeldud. Näiteks on teaduse ja hariduse juures kirjutatud, et luba on materjalide kasutuseks vaid mitteäriliselt. Kuidas jääb sellisel juhul erakõrgkoolidega või populaarteaduslike ülevaateteoste müügiga, mida ka teaduskirjastused avaldavad? Ajakirjanduse puhul on uudisliku sisu piir hägus ning tänapäeval pole üldse üheselt selge, mis on ajakirjandus. Muuseumitel jts mäluasutustel, muide, on luba materjalide avaldamiseks motiveeritud mahus, et oma kogusid tutvustada - võib väita, et kõigi kogude ülespanek Muisi andmebaasi ületakse selle motiveeritud mahu piiri igal juhul (vastasel juhul poleks piirangul mõtet; mida muuseumid Muisis litsentsidega teevad, on täiesti omaette ooper, sellest on kirjutanud Vahur Puik ERMi blogis ja Sirbis pikalt). Nii et erandid ajavad olukorra tihti vaid segasemaks, meie töös oleks aga kasulik selgus ja kindlus. Näiteks oleks meil vaja [[panoraamivabadus]]t, mis kehtiks üleüldiselt - praegune mitteärilise kasutuse luba ei ole kooskõlas [[Wikimedia Commons]]i poliitikaga, isegi kui meile igal pool korrutatakse, et sellest pidavat meile piisama. Nii et mõnes mõttes, jah, ideoloogiliselt oleks muidugi kena, kui seadusse kirjutatakse lause-paar teatmeteoste kohta, aga see üksi meid ei toidaks. (Pealegi tehtaks sellest siis ilmselt jälle "mitteäriline" erand, mis tekitaks muuhulgas küsimuse, kas kadunud Aasmäe juhitud "Eesti Entsüklopeedias" toimus tõesti mingi imeline sisuline muutus, kui täpselt sama projekti hakkas OÜ asemel haldama MTÜ, kuhu varad pankroti eel kanditi.) Vikipeedia idee on ikkagi selles, et kõik siin levitatavad teadmised oleksid täielikult vabad (ja kui keegi oskab nendega rikkaks saada, siis lasku käia, palju õnne talle, egas me kadedad ole). See on lähtekoht, mis ajab senise autoriõigusega harjunutel juhtme väga kiirelt kokku. Olen pidanud väga palju dialooge, mis lühikokkuvõttes kõlavad nii: "Mis mõttes "kõigile tasuta"???" - "Otseses." Vt ka [[Lawrence Lessig]]i raamatut "[[Vaba kultuur]]", mida Wikimedia Eesti juba tükk aega kirjastada üritab ning mis praegu seisab minu kui toimetaja taga, ''mea culpa''. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 13. mai 2015, kell 18:33 (EEST) ---- Tavaliselt Vikipeedias lühendeid ei kasutata. On küll mõned erandid nagu ühikulühendid. Kui Vikipeedias lühendeid kasutada, siis peaks need olema üldtuntud. Võiks vältida lühendeid, mis erinevad ÕSi lühendivalimikus toodud lühenditest. Kui lühend linkida, siis parem juba nii, et kursoriga saaks vaadata, mida lühend tähendab. Artiklid lühenditest peaks üldjuhul olema sõnaraamatus ([[wikt:|Vikisõnastikus]]). Pikne 16. mai 2015, kell 12:07 (EEST) Kui tekib kahtlus sõnade õigekirjas, soovitan kõigepealt kontrollida õigekeelsussõnaraamatust, nt [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=messia&F=M messias]. Kui see ei meeldi, mis seal on, kirjutada vastava artikli arutelulehele. --Metsavend 8. juuni 2015, kell 15:33 (EEST) == Lehe teisaldus == Teisaldasin lehe Islamiriigi sõdade kronoloogia (2015. aasta jaanuarist) Su arutelulehele.—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 28. november 2015, kell 23:57 (EET) :"Saalomonlik" otsus! --[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 30. november 2015, kell 20:20 (EET) :: Neid "asju" on keeruline kirjutada. {{värvi|hall|(Näiteks, kui ingliskeelses artiklis on lubatav kasutada sõna "mässulised/mässajad"/''rebels'', siis eestikeelses teps mitte)}} Lisaks "faktid", mida ilmselt ei saagi täpselt teada. "17 sekundit" Türgi õhuruumis, ...täna sattusin lugema: [[Deutsche Welle]] artiklit [http://www.dw.com/ru/%D1%83%D1%87%D0%B5%D0%BD%D1%8B%D0%B5-%D1%83%D1%81%D0%BE%D0%BC%D0%BD%D0%B8%D0%BB%D0%B8%D1%81%D1%8C-%D0%B2-%D0%B4%D0%B0%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D1%85-%D0%BC%D0%BE%D1%81%D0%BA%D0%B2%D1%8B-%D0%B8-%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D0%B0%D1%80%D1%8B-%D0%BF%D0%BE-%D0%BF%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%B4%D1%83-%D1%81%D0%B1%D0%B8%D1%82%D0%BE%D0%B3%D0%BE-%D1%81%D1%83-24/a-18883458 Ученые усомнились в данных Москвы и Анкары по поводу сбитого Су-24]—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 30. november 2015, kell 20:36 (EET) ::: Teabesõda ongi selles, et üldse aru saada mis toimub. (Musti kaste uuritakse praegu, lääne allikas viitas 50. sekundile.)--[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 20. detsember 2015, kell 01:01 (EET) ---- Palun ära märgi sisulisi muudatusi pisiparandusteks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. august 2016, kell 17:33 (EEST) : Vabandust!--[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 1. mai 2021, kell 15:42 (EEST) ==Võõrkeelsete teoste originaalpealkirjad== Tere! Paar tähelepanekut, mida soovitan edaspidi arvesse võtta: # kui võõrkeelsed teosed pole eesti keelde tõlgitud, ei sobi neile viidata ainult tõlgitud pealkirjaga, kindlasti tuleb lisada originaalpealkirjad; # kui pole esitatud täielikku teoste loetelu, tuleks jaotise pealkirjaks panna "Teoseid", mitte "Teosed". :Parandasin vastavalt näiteks artiklis "[[Jean_Baudrillard]]". Kuriuss 6. mai 2018, kell 16:42 (EEST) ---- Miks Sa veedad igal pool vedadeks muudad? Eesti keele tõlketraditsioonis on juba pool sajandit kasutatud pikka vokaali. Nii on ka [[Ida mõtteloo leksikon]]is. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. aprill 2021, kell 11:14 (EEST) Vastasin Veda arutelus https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Vedad. --[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 8. aprill 2021, kell 17:14 (EEST) ---- Hea keeletoimetamistalguline! Žürii on oma otsuse teinud ja Te ei saanud seekord auhinnalist kohta. 23 talgulist toimetas kokku 477 artiklit. Nelja aastaga on toimetatud 2402 artiklit ja tänu talgutele on märkimisväärselt vähenenud Vikipeedia keeletoimetamist ootavate artiklite arv. Aitäh Teile sellele kaasa aitamast! Kui soovite tagasisidet osa Teie tehtud paranduste kohta, siis kirjutage mulle oma meiliaadress Vikipeedia kaudu või aadressile ann.siiman@ut.ee ja saadan Teile faili. Tervitades Ann Siiman keeletoimetamistalgute žürii esimees   [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 1. mai 2021, kell 14:56 (EEST) Järelvaatamised 2023. RARA. XVIII oskuskeelepäev: tõhus erialakeel raamatukogus. Terminikonverents: https://www.youtube.com/watch?v=0Xarg3PsX4Y; ERM. 26. okt Seminar "Baltisaksa ihu ja hing": https://www.youtube.com/watch?v=LM8KdPE01AA == Linkimisest == Loodud artiklid tuleks linkida teiste keeleversioonide samade artiklitega. Kui teistes keeleversioonides midagi pole, siis on küll ka küsitav, kas asi on piisavalt oluline, et meilgi selle kohta artikkel olema peaks. Samuti on olulised siselingid. Süsteem ei loe sellist kirjutist isegi artikliks, kus pole vähemalt ühte siselinki. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. oktoober 2023, kell 14:31 (EEST) :Kõnealused artiklid on epistemoloogia loendis sellisel kujul olemas aga tühjana, ehk siis neid soovitakse. Muidugi ei jää nad sellisteks. [[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 2. oktoober 2023, kell 19:47 (EEST) ---- Ma kordan mitmes arutelus hiljuti kõlanud palvet lisada artiklitele viited. Sa kirjutad keerulistel teemadel, mida sa ei valda ning kirjutades sa nähtavasti moonutad allikate mõtet. Ilma allikaviideteta on teistel selliste artiklitega hiljem väga raske midagi mõistlikku peale hakata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. november 2023, kell 16:37 (EET) :Tere. Entsüklopeediatele ja võõrkeelsetele vikipeediatele ju ei viidata.@ [[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 12. november 2023, kell 19:25 (EET) ::Entsüklopeediatele ikka viidatakse (miks mitte?). Muukeelsetele vikipeedialehtedele tõesti ei viidata, sest nende usaldusväärsus pole teada. Kui tollel vikilehel aga on omakorda viidatud mingile usaldusväärsele allikale, siis saab koos tekstiga siia üle tuua selle viite. Kui muukeelsel vikilehel esitatud väide on viitega kinnitamata, siis ei sobigi see väide siia üle toomiseks. Juhendist [[Vikipeedia:Usaldusväärsuse tagamine]]: "Võib viidata ka tertsiaarsetele allikatele (õpikud, entsüklopeediad). Vikipeedia enda keeleversioonid ei sobi siiski viitamiseks, sest Vikipeedias ei ole mehhanismi süstemaatiliseks ja ammendavaks faktide paikapidavuse kontrolliks." Igatahes ei tohiks lugejat panna olukorda, kus talt eeldatakse esitatu pimesi uskumist ilma võimaluseta väiteid kontrollida. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 12. november 2023, kell 20:11 (EET) :::Kasutan vahel mõne õppeaine loengukonspekte ja neile ei viita.@ [[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 13. november 2023, kell 09:33 (EET) :::: Konspektid võivad olla ka ebausaldusväärsed. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. november 2023, kell 13:47 (EET) :::::Just. Loengukonspektiga on 2 probleemi: see pole avalikult kättesaadav (ja seega ka kontrollitav) allikas ning selle autori pädevus ja neutraalsus loengu sisu edasiandmisel pole teada. Seega mitte lihtsalt loengukonspektile pole mõtet viidata, vaid selle alusel ei saa üldse vikiartikleid kirjutada. Usaldusväärsete allikate kasutamise nõue on üks Vikipeedia alustaladest, mitte pehme soovitus, mida võiks soovi korral ignoreerida. [[Vikipeedia:Põhimõtted]]: "Kogu Vikipeedia sisu, kõik esitatavad faktid, andmed, tsitaadid ja viited peavad olema kontrollitavad ning tuginema usaldusväärsetele ja avalikult kättesaadavatele allikatele." [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. november 2023, kell 17:55 (EET) ---- Palun ära pane artiklile uut pealkirja, kui arutelu on pooleli. Seni arutelus öeldu põhjal on kummagi artikli juures kolmest pealkirjavariandist sinu varianti kõige vähem põhjust eelistada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. oktoober 2024, kell 20:49 (EET) kz0ke1dv6k85hjg6umcpxqdv42egp2x Pulmonaalhüpertensioon 0 344750 6752560 6692665 2024-10-31T10:15:56Z Kuriuss 38125 6752560 wikitext text/x-wiki {{ravi}} {{keeletoimeta}} '''Pulmonaalhüpertensioon'''<ref name="IfgV2" /> ehk '''pulmonaalhüpertoonia''' ehk '''pulmonaalne hüpertensioon''' ehk '''kopsuvereringe hüpertensioon''' ([[ladina keel]]es ''hypertonia pulmonalis'') on [[kopsuvereringe]] haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel imetajatel, mille korral on [[kopsuarter]]is püsivalt kõrge [[vererõhk]] ja mille tulemusel tekivad organismis muutused (sealhulgas patoloogilised).<ref name="dQb2G" /><ref name="IIpe7" /> ==Põhjused== Kopsuvereringe hüpertensioon võib kaasuda paljude kaasasündinud [[südamepuudulikkus]]e seisunditega, mille korral veri voolab vasakust südamepoolest ([[kõrgrõhk]]) kopsuringesse, näiteks [[vatsakestevaheseina defekt]]i ehk VSD korral (näiteks auk südames).<ref name="htsPL" /> Kopsuvereringe hüpertensioon võib aga kujuneda ja tekkida ka kopsudest otseselt sõltumata, näiteks [[mitraalstenoos]]i või vasaku vatsakese puudulikkuse korral; mõlemad seisundid takistavad [[süda]]mel [[kopsuringe]] kaudu voolava vere efektiivset taasringlusse laskmist.<ref name="htsPL" /> Kopsuvereringe hüpertensiooni levinuimaks põhjuseks on muutused kopsuvereringe [[veresoon]]tes. Kopsuvereringe veresoontes võib verevoolule takistuseks saada [[siirdtopistus]], ringlevad rasvaosakesed või pahaloomulised kasvajarakud.<ref name="htsPL" /> PH on välistamisdiagnoos. [[Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon|Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni]] (PAHi) diagnoos määratakse tavaliselt pärast parema südamepoole õõnte kateteriseerimist puhkeolekus (invasiivsete mõõtmistega nagu [[koronaarangiograafia]] (tüsistused, surmlõpe 1/1000 uuritava kohta<ref name="Südamehaigused" /> (ka üldtuimestuse all)) ja tsentraalveeni otseste rõhkude mõõtmist, kui kopsuarteri keskmine rõhk (mPAP) on ≥ 25 mmHg. *Pulmonaalhüpertensioon ([[1983]]) on seisund, mil ületatakse normaalrõhu ülempiir (30/15, keskmine 20 mmHg).<ref name="vVwGZ" /> *Pulmonaalhüpertensiooni ([[2011]]) defineeritakse kui kopsuarteri keskmist rõhku > 25 mmHg puhkeseisundis või 30 mmHg füüsilise treeningu ajal.<ref name="qynFI" /> ==Inimene== ===Normaalne kopsurõhk=== *[[1983]]. aastal loeti inimesel normaalseks kopsuarteri rõhuks puhkeasendis 25/10 (ja keskmiseks 15 mmHg).<ref name="DSFXv" /> *[[2011]]. aastal loeti inimesel normaalseks keskmiseks kopsurõhuks (mPAP) < 25 mmHg.<ref name="qynFI" /> ===Pulmonaalhüpertensiooni mehaanilised kontseptsioonid=== Pulmonaalhüpertensiooni mehaaniliste kontseptsioonidena kirjeldatakse kopsuringes vereõhu tõusu veresoonte kokkutõmbumise ([[vasokonstriktsioon]]), pulmonaalse vaskulaarse resistentsuse jm kontseptsioonidega. ==Tänapäevane kliiniline klassifikatsioon== ===Ajaloolist=== *[[1973]]. aastal pakkus [[WHO]] rahvusvahelisel kongressil välja esimese primaarse PH (PPH) klassifikatsiooni; *2. klassifikatsioon ehk Eviani klassifikatsioon kinnitati [[Evian]]is [[Prantsusmaa]]l toimunud sümpoosionil World Symposium on Pulmonary Arterial Hypertension (PAH); *[[2003]]. kinnitati 3. klassifikatsioon ehk Veneetsia klassifikatsioon (''Venice Clinical Classification of Pulmonary Hypertension'') *[[2008]]. kinnitati praegu kehtiv Dana Pointi klassifikatsioon sümpoosionil 4th World Symposium on PH (2008 [[Dana Point]], [[California]]).<ref name="sfN7c" /> ==Dana Pointi pulmonaalhüpertensiooni kliiniline klassifikatsioon (2008)== 1. rühm: Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon (PAH) *1.1. Idiopaatiline (IPAH) (van [[primaarne pulmonaalhüpertensioon]]) *1.2. Pärilik PAH *1.2.1. BMPR2 (ka BMPRII pulmonaalhüpertensiooni geen) *1.2.2. ALK1, endogliin (perekondliku hemorraagilise [[teleangiektaasia]]ga (Rendu-Osler-Weberi tõvega) või ilma *1.2.3. Teadmata päritolu *1.3. [[Ravim]]ite ja [[toksiin]]idega indutseeritud PAH: **A. Kindlad – ''[[Aminorex]]'' ([[söögiisualandaja]]d [[1960]]. aastatel), ''[[Benfluorex]]'', [[fenfluramiin]], ''[[dexfenfluramiin]]'', toksiline [[rapsiõli]]; **B. Väga tõenäolised – [[amfetamiin]]id, [[metamfetamiin]]id, [[L-trüptofaan]] **C. Võimalikud – [[kokaiin]], [[naistepuna]], [[fenüülpropanoolamiin]], [[kemoterapeutikum]]id, [[selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid]], ''[[Permax]]'' **D. Ebatõenäolised – [[suukaudne rasestumisvastane preparaat|suukaudsed rasestumisvastased preparaadid]], [[östrogeenravi]], [[suitsetamine]]. *1.4. Assotsieeritud PAH (APAH) kas: *1.4.1. Süsteemsete [[sidekoehaigus]]tega *1.4.2. [[HIV]]-infektsiooniga *1.4.3. [[Portaalhüpertensioon]]iga *1.4.4. [[Kaasasündinud südamerike|Kaasasündinud südamerikked]] **PAH-iga seotud kaasasündinud [[šunt]]ide (süsteemsest [[vereringe]]st [[kopsuvereringe]]sse) kliiniline klassifikatsioon<ref name="V7X73" /> **'''A. [[Eisenmengeri sündroom]]''' Kõik piisavalt suurtest defektidest tingitud šundid süsteemsest ringest kopsuvereringesse, mille tagajärjel on oluliselt tõusnud pulmonaalne vaskulaarne resistentsus ja mille tulemusena šunt on pöördunud (kopsuvereringest süsteemsesse) või on kahesuunaline. Esinevad ka [[tsüanoos]], [[erütrotsütoos]] ja mitme muu elundi haaratus. **'''B. PAH seotuna šundiga süsteemsest vereringest kopsuvereringesse''' Mõõduka kuni suure defektiga patsientidel kerge kuni mõõduka pulmonaalse vaskulaarse resistentsuse tõusuga, kusjuures enamasti šunt süsteemsest vereringest kopsuvereringesse veel püsib, rahuolekus tsüanoos puudub. **'''C. PAH seotuna väikeste defektidega''' Väikeste kaasasündinud defektide korral (tavaliselt [[vatsakeste vaheseinadefekt]] läbimõõduga < 1 sm ja kodade vaheseinadefekt läbimõõduga < 2 sm mõõdetuna [[ehhokardiograafia]] abiga) on [[kliiniline pilt]] väga sarnane idiopaatilise PAHiga. *'''D. PAH pärast korrigeerivat [[südameoperatsioon]]i''' Neil haigusjuhtudel on kaasasündinud südamerike südameoperatsiooni ajal korrigeeritud. PAH aga jääb püsima vahetult pärast operatsiooni või tekib taas mõned kuud või aastad pärast operatsiooni ilma olulise kaasasündinud kahjustuse postoperatiivse jääkdefektita või korrigeerivast operatsioonist tingitud võimalike põhjusteta. *1.4.5. [[Skistosomiaas]] *1.4.6. Krooniline [[hemolüütiline aneemia]] *1.5. Vastsündinu püsiv pulmonaalhüpertensioon. 1. rühm: [[Pulmonaalne venooklusiivne haigus]] (PVOD) ja/või [[pulmonaalne kapillaarne hemangiomatoos]] (PCH)</br> 2. rühm: Pulmonaalhüpertensioon vasaku südamepoole haiguslike seisundite korral *2.1. tingituna süstoolsest düsfunktsioonist *2.2. tingituna diastoolsest düsfunktsioonist *2.3. tingituna [[südameklapp]]ide haigustest 3. rühm: Pulmonaalhüpertensioon tingituna [[kopsuhaigus]]te ja/või [[hüpokseemia]]st *3.1. [[Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus]] (KOK) *3.2. Interstitsiaalsed kopsuhaigused *3.3. Muud kopsuhaigused kombineerituna obstruktiivsete ja restriktiivsete muutustega *3.4. Uneaegsed hingamishäired *3.4. Alveolaarse hüpoventilatsiooni häired *3.5. Pikemaajaline kõrgustes viibimine *3.6. Hingamiselundite kaasasündinud arenguanomaaliad 4. rühm: Krooniline trombembooliline pulmonaalhüpertensioon (CTEPH)</br> 5. rühm: Ebaselgete ja multifaktoriaalsete mehhanismidega PAH *5.1. Hematoloogilised haigused: müeloproliferatiivsed haigused,[[splenektoomia]] *5.2. Süsteemsed haigused: [[sarkoidoos]], pulmonaalne [[Langhansi rakkude histiotsütoos]], ''lymphangioleiomyomatosis'', [[neurofibromatoos]],[[vaskuliit]] *5.3. Metaboolsed haigused: glükogeeni salvestustõbi, [[Gaucher’ tõbi]],[[kilpnäärmehaigus]]ed *5.4. Muud: kopsuveresooni obstrueerivad pahaloomulised kasvajad, fibroseeriv mediastiniit, [[neerupuudulikkus]] [[dialüüsravi]]ga seotult jt. ====1.4.4. [[Kaasasündinud südamerike|Kaasasündinud südamerikked]]==== =====PH klassifikatsioon kaasasündinud [[vatsakestevaheseina defekt]]i ehk VSD korral<ref name="3g6u7" />===== '''PH seoses kaasasündinud VSD-ga''' {| class="wikitable sortable" !Defekt ![[Šunt (kõrvaltee vereringes)|Šunt]] !PVR – pulmonaalne vaskulaarne resistentsus !PA [[rõhk]] |- |Väike defekt (< 1 sm) |Väike vasakult-paremale šunt (voolu suhe 1,1–1,7:1) |PVR madal (1-2 ühikut) |PA rõhk normaalne |- |Mõõduka suurusega defekt (1–1,5 sm) |Mõõdukas kuni suur šunt (voolu suhe 1,8-3:1) |PVR madal (1-2 ühikut) |PA rõhk normaalne |- |Suur defekt (> 1,5 sm) |Suur šunt (voolu suhe 2,5-5:1) |PVR normaalne või pisut tõusnud (1–4 ühikut) |PA rõhk kergelt või mõõdukalt tõusnud |- |Suur defekt (> 1,5 sm) |Suur kuni mõõdukas šunt (voolu suhe 1.8-5:1) |PVR kergelt või mõõdukalt tõusnud (3–10 ühikut) |PA rõhk süsteemirõhu tasemel |- |Suur defekt (> 1,5 sm) |Väike, kahesuunaline või paremalt-vasakule šunt (voolu suhe < 1,7:1) |PVR püsivalt kõrge (>10 ühikut) |PA rõhk süsteemirõhu tasemel |} ===PAH ravimid Eestis=== PAH ravimid ja nende soodustingimustel väljastamise kord Eesti Haigekassa haiguskindlustuses sõltub palju PH põhjustest, paljudel haigusjuhtudel tuleb patsiendil välja osta täishinnaga ravim. * [[5. tüüpi cGMP-fosfodiesteraasi inhibiitor]]id (toimeaine: [[sildenafiil]] [[Viagra]], [[Revatio]] jt) * endoteliini retseptorantagonist (ERA) (toimeaine: [[bosentaan]]) * prostaglandiin I<sub>2</sub> analoog – [[iloprost]] jt. ==Vaata ka== *[[6 minuti käimistest]] (6MWT) *''[[cor pulmonale]]'' *[[kopsuödeem]] *[[NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon]] *[[pulmonaalpuudulikkus]] *[[pulmonaalstenoos]] *[[parema südamepoole kateteriseerimine]] (RHC) *[[südamepuudulikkus]] == Viited == {{viited|1=undefined|allikad= <ref name="IfgV2">http://ems.elnet.ee/tais.php?sona_id=28396&sess=0&valim=&lkeel=NULL</ref> <ref name="dQb2G">[[Meditsiinisõnastik]]. Tõlkija [[Katrin Rehemaa]], toimetajad [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. [[Kirjastus Medicina]], lk 626, [[2004]], ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="IIpe7">[[Südamehaigused]]. Tõlkinud [[Eve Sooba]], [[Katrin Luts]], [[Katrin Rehemaa]], [[Margit Riit]], [[Maret-Heda Beznossova]], [[Helle Lippmaa]], toimetanud [[Piibe Kohava]], [[AS Medicina]], lk 498, 2010, ISBN 978-9985-829-94-3.</ref> <ref name="htsPL">Andrew Davies, Carl Moores, The Respiratory System: Basic science and clinical conditions, 2e (Systems of the Body), Churchill Livingstone; 2 ed, lk 18–19, 2010, ISBN 978-0702033704</ref> <ref name="Südamehaigused">Südamehaigused 2010. Tõlkinud [[Eve Sooba]], [[Katrin Luts]], [[Katrin Rehemaa]], [[Margit Riit]], [[Maret-Heda Beznossova]], [[Helle Lippmaa]], toimetanud [[Piibe Kohava]], [[AS Medicina]], lk 59, 2010, ISBN 978-9985-829-94-3</ref> <ref name="vVwGZ">D.J.Weatherall, J.G.G. Ledingham, D.A.Warrell, ''[[Oxford textbook of medicine]]'', Volume 2, Section 13,lk 13.241, Oxford University Press, 1983, ISBN 0 19 261159-3</ref> <ref name="qynFI">Jason X. -J. Yuan , Joe G.N. Garcia, Charles A. Hales, Stuart Rich, Stephen L. Archer, John B. West, ''[http://books.google.ee/books?id=ULIPkwhQuG8C&pg=PA712&dq=hypoxia+in+prokaryotes&hl=en&sa=X&ei=aDBFUvDVJqm20wWq5YCwDw&redir_esc=y#v=onepage&q=hypoxia%20in%20prokaryotes&f=false Textbook of Pulmonary Vascular Disease]'', Springer, lk 714, 2011, ISBN 978-0387874289</ref> <ref name="DSFXv">D.J.Weatherall, J.G.G. Ledingham, D.A.Warrell, [[Oxford textbook of medicine]], Volume 2, Section 13,lk 13.241, Oxford University Press, 1983, ISBN 0 19 261159-3</ref> <ref name="sfN7c">Gérald Simonneau, Ivan M. Robbins, Maurice Beghetti, Richard N. Channick, Marion Delcroix, Christopher P. Denton, C. Gregory Elliott, Sean P. Gaine, Mark T. Gladwin, Zhi-Cheng Jing, Michael J. Krowka,David Langleben, Norifumi Nakanishi, Rogério Souza, ''[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0735109709012169 Updated Clinical Classification of Pulmonary Hypertension]'', Journal of the American College of Cardiology,Volume 54, Issue 1, Supplement, 30 June 2009, Pages S43–S54 Proceedings of the 4th World Symposium on Pulmonary Hypertension</ref> <ref name="V7X73">[[Sigrid Järvekülg]], [[Ly Anton]], [[Eevi Pärsik]], Alan Altraja,''[https://web.archive.org/web/20130927014847/http://www.eestiarst.ee/static/files/036/ea1105lk246-253.pdf RAVIJUHEND Pulmonaalhüpertensiooniga haigete diagnoosimine ja jälgimine Eestis Euroopa 2009. aasta ravijuhendi kontekstis]'', Eesti Arst 2011; 90(5):246–253</ref> <ref name="3g6u7">D.J.Weatherall, J.G.G. Ledingham, D.A.Warrell, [[Oxford textbook of medicine]], Volume 2, Section 13,lk 13.244, Oxford University Press, 1983, ISBN 0 19 261159-3</ref> }} ==Välislingid== * [[Alan Altraja]], [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i Kopsukliinik, [http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/images/stories/konspektid/kopsuhaigused/PH.16.12.2009.konspekt.pdf Pulmonaalhüpertensioon]) * [[Sigrid Järvekülg]], [[Ly Anton]], [[Eevi Pärsik]], Alan Altraja, [http://www.eestiarst.ee/static/files/036/ea1105lk246-253.pdf Ravijuhend Pulmonaalhüpertensiooniga haigete diagnoosimine ja jälgimine Eestis Euroopa 2009. aasta ravijuhendi kontekstis], [[Eesti Arst]] 2011; 90(5):246–253 *The European Society of Cardiology 2009, [http://www.escardio.org/guidelines-surveys/esc-guidelines/guidelinesdocuments/guidelines-ph-ft.pdf ESC/ERS GUIDELINES Guidelines for the diagnosis and treatment of pulmonary hypertension. The Task Force for the Diagnosis and Treatment of Pulmonary Hypertension of the European Society of Cardiology (ESC) and the European Respiratory Society (ERS), endorsed by the International Society of Heart and Lung Transplantation (ISHLT), European Heart Journal (2009) 30, 2493–2537, doi:10.1093/eurheartj/ehp297 * Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni (PAH) diagnoosimine ja ravi, [http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervishoid/ESC_PAH_ravijuhis_EST_26.01.07.Final.pdf], Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) lühijuhis * Voelkel, [http://books.google.ee/books?id=YBwco7qgj-4C&pg=PA161&dq=Pulmonary+hypertension+in+animals&hl=en&sa=X&ei=ympCUrCmI-GI4ATNs4HICA&redir_esc=y#v=onepage&q=Pulmonary%20hypertension%20in%20animals&f=false Pulmonary Hypertension: The Present and Future], People's medical Publishing House -USA, 2011, ISBN 978 1 60795 037 0 * Merli Ilves, [http://www.ery.ee/uploads/files/m_ilves__kopsu_arterite_javeenide_patoloogiad.pdf Hürpertensioon pulmonaalses vereringes [[Kategooria:Pulmonoloogia]] [[Kategooria:Vererõhk]] [[Kategooria:Vereringeelundite haigused]] ki5ex8zuw80lo9tnduijqpgzngrqdp9 Alar Olljum 0 347749 6752458 5772371 2024-10-30T21:00:11Z Kruusamägi 1530 seda linki enam pole 6752458 wikitext text/x-wiki '''Alar Olljum''' (sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1959]] [[Vancouver]]is [[Kanada]]s) on eesti [[diplomaat]]. Ta lõpetas [[1988]]. aastal [[Vancouver]]is politoloogina [[Briti Columbia Ülikool]]i, aastal [[1991]] magistrina [[Stockholmi Ülikool]]i, eriala sotsiaalteadused. Aastatel [[1995]]–[[1996]] läbis ta doktorantuuri [[Göteborgi Ülikool]]is. Ta on [[Korporatsioon Rotalia]] liige ja korporatsiooni [[Brüssel]]i koondise üks asutajaid. Ta on töötanud [[Eesti Välisministeerium]]is ja oli 1996–2000 Eesti suursaadik [[Leedu]]s. Aastast 2006 töötab ta [[Euroopa Komisjon]]is, kus ta tegevusala on araabia maailm. Ta on osalenud keskkonnakaitseliikumises. {{JÄRJESTA:Olljum, Alar}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] [[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Belgias]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 8n7idw5uzga5mx7em8inlq7mw5xgmbz America 0 353584 6752586 5907655 2024-10-31T11:30:23Z Kuriuss 38125 6752586 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib võõrastemajast, ansambli kohta vaata artiklit [[America (ansambel)]].}} '''America''' oli [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] lõpus [[Tallinn]]as [[Tõnismägi|Tõnismäel]] (tänapäevasel aadressil [[Õllepruuli tänav|Õllepruuli]] 6) asunud [[võõrastemaja]].<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/> 20. sajandi alguses võõrastemajana tegutsenud America kandis aastatel 1925–1940 nime '''Põllumeeste Kodu''' ja asus aadressil [[Suur-Ameerika tänav]] 4<ref>[https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/82309/fd2011-pp00001879-pdf001.pdf?sequence=1&isAllowed=y Tallinnan opas, YLEISEN SANOMALEHTITOIMISTON (G. PAJUN) KUSTANTAMA TALLINN, HARJU TANAV 43. TEL. 444-21. R. Tohver & Ko trükk, Tallinna», 1937.], lk 7</ref>. Kunagise võõrastemaja kahekorruseline kivimaja on säilinud ja kasutusel elamuna.<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Nerman & Karen Jagodin|pealkiri=Jalutaja teejuht. Tallinna kesklinn.|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Solnessi Arhitektuurikirjastus|lehekülg=296}}</ref> Võõrastemaja järgi on nime saanud [[Suur-Ameerika tänav|Suur-Ameerika]] ja [[Väike-Ameerika tänav|Väike-Ameerika]] tänav. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Tallinna entsüklopeedia">Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 19</ref>}} [[Kategooria:Tallinna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti majutusasutused]] [[Kategooria:18. sajand Tallinnas]] [[Kategooria:Tõnismäe]] j0uoxsclxgkkb6noudhyetal7gcrlzd Opel Astra 0 367463 6752511 6313149 2024-10-31T06:48:42Z Phpatm 185100 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:3|0|0 */ 6752511 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Opel Astra | tootja = [[Opel]] | tootmine = 1991–tänapäev | eelkäija = [[Opel Kadett]] | paigutus = eesmootor-esivedu | pilt = Opel Astra 2021.jpg }} '''Opel Astra''' on [[Opel]]i toodetav kompaktauto, mida toodetakse [[luukpära]], universaal- ja sedaankerega, samuti on tehtud kupee- ja kabriolettversioone. Esimene Astra läks tootmisse 1991. aastal [[Opel Kadett|Opel Kadeti]] järglasena. Astra mudeli nimi pärineb Suurbritanniast, kus Opel Kadetti müüdi Vauxhall Astra nime all. Viimaseks Opel Kadeti põlvkonnaks jäi Opel Kadett E ning seetõttu on ka esimese põlvkonna Astra tähiseks Astra F. == Astra F (1991) == 1991. aasta septembris tutvustatud Astra F oli Kadett E järeltulija. Keretüüpidest olid saadaval kolme- ja viieukseline luukpära, [[sedaan]], viieukseline universaal (Caravan) ja [[kabriolett]], mis oli disainitud ja ehitatud Itaalias [[Bertone]]'i poolt. Võimsaim versioon oli '''Astra GSi''', millel oli 2,0-liitrine 16 klapiga R4-bensiinimootor, mille võimsus oli 151 hobujõudu (110 kW). Ka istmed olid sportlikumad ning GSi-l oli iseloomulik tagaspoiler. Astra F sai uuenduse 1995. aastal, mille käigus lisati valikusse ka uued Opeli Ecoteci mootorid. <gallery> Fail:Opel Astra 1997.jpg|Astra F 5-ukseline luukpära Fail:Opel Astra front 20080111.jpg|Astra F sedaan Fail:Opel Astra GSI front 20080208.jpg|Astra F GSi Fail:Opel Astra GSI rear 20080208.jpg|Astra F GSi Fail:Astra F 1.jpg|F Caravan Fail:Opel Astra Cabrio front 20071002.jpg|Astra F kabriolett Fail:Opel Astra Cabrio front 20080326.jpg|Astra F kabriolett Fail:Opel Astra Cabrio rear 20080326.jpg|Astra F kabriolett </gallery> == Astra G (1998) == Astra G toodi Euroopas turule 1998. aastal. 2000. aastast oli see saadaval kolme- või viieukselise luukpärana, neljaukselise sedaanina, viieukselise universaalina (Opeli traditsiooni järgi tuntud kui Caravan) ja kahe eriversioonina: Astra Coupé ja Astra Cabrio, mõlemad projekteeris ja ehitas Bertone. Astra G juures võeti kasutusele ka maagaasil töötav mootor. Selle baasil ehitati ka 7-kohalise kompaktne mahtuniversaal [[Opel Zafira]]. Toodeti umbes 90 000 kupeed. <gallery> 5 door Opel Astra G.jpg|G 5-ukseline luukpära Opel Astra G Coupe Bertone.jpg|G Coupe Opel astra G 3T opc.jpg|G 3-ukseline luukpära OPC Astra G OPC.jpg|G OPC Caravan Opel Astra G.jpg|G Caravan Opel astra CRVN opc.jpg|G Caravan OPC Astra cabrio.jpg|G Cabrio </gallery> == Astra H (2004) == <gallery> Astra H.jpg|H 5-ukseline luukpära Astra GTC.jpg|H GTC Opel Astra H OPC Nürburgring Edition.JPG|H OPC Dark Opel Astra H Caravan.JPG|H Caravan Opel Astra H TwinTop 1.6 Turbo Cosmo Saphirschwarz.JPG|H TwinTop </gallery> == Astra J (2009) == Segaduste vältimiseks mudelitähistel jäeti tähestikust vahele I täht, mida oleks võidud ekslikult käsitleda kui 1. põlvkonda. J-põlvkonna Astrast toodeti mitmeid versioone: viie- ja kolmeukseline luukpära (GTC, OPC) ja universaal (Sports Tourer). <gallery> 2010 Opel Astra J front.jpg|J 5-ukseline luukpära Opel Astra GTC (6146441495).jpg|J GTC Opel Astra GTC OPC1.jpg|J OPC Opel Astra Sports Tourer 1.4 Turbo ECOTEC Sport (J) – Frontansicht (1), 14. April 2011, Velbert.jpg|J Sports Tourer </gallery> ==Astra K (2015)== Uut Astrat esitleti Frankfurdi autonäitusel 2015. aasta septembris. Võrreldes eelmise mudeliga oli uus Astra 5 cm lühem ja kuni 200 kg kergem kui Astra J. <gallery> Opel Astra K IMG 2474.jpg|K 5-ukseline luukpära Opel Astra K Sports Tourer IMG 2458.jpg|K Sports Tourer </gallery> Mudeliuuendus tehti Astrale 2019. aasta suvel. == Astra L (2021)== <gallery> Opel Astra L Auto Zuerich 2021 IMG 0320.jpg|L 5-ukseline luukpära </gallery> [[Kategooria:Opel|Astra]] [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] 3tk8d94stansupbrfgptjnhc1aao7z5 Pjatkivka 0 374490 6752472 5522028 2024-10-30T22:13:55Z 188.163.113.197 https://rada-bershad.gov.ua/card 6752472 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pjatkivka | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = П'ятківка | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1123 | asendikaart = Ukraina }} '''Pjatkivka''' ([[ukraina keel]]es П'ятківка) on [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is. Elanike arv on 1123. [[Kategooria:Beršadi rajooni külad]] 1c3uexzeaic93a0h2bvnftrnsjjylcw Pühalepa vald (Pühalepa kihelkond) 0 377313 6752352 6287422 2024-10-30T17:55:49Z Amherst99 15496 6752352 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Läänemaa Pühalepa kihelkonna vallast; Läänemaa Vormsi kihelkonna valla kohta vaata artiklit [[Suuremõisa vald (Vormsi kihelkond)]].}} [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid]] '''Pühalepa vald''' (kuni 1935. aastani '''Suuremõisa vald'''; [[saksa keel]]es ''Grossenhof''; kohalikus kõnepruugis lühemalt ka '''Suurevald''') oli vald [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonnas]] [[Hiiumaa]]l. Valla keskus asus algul [[Kerema]] külas, kuid [[20. sajand]]i alguses viidi [[Reikama]] külla. Vald asus kuni 1917. aastani [[Haapsalu kreis]]is ning seejärel kuni 1946. aastani [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] ja aastail 1946–1950 [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakonnas]]. == Ajalugu == Vald moodustati 1866. aastal sarnaselt teiste Hiiumaa valdadega ([[1866. aasta vallareform]]). 1935. aastal nimetati vald '''Pühalepa vallaks'''. [[1939. aasta vallareform]]iga valla piirid ei muutunud.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> 1945 septembris moodustati Pühalepa vallas [[Pühalepa külanõukogu]] keskusega [[Partsi]] asunduses, [[Palade külanõukogu]] keskusega [[Palade]] asunduses ja [[Suuremõisa külanõukogu]] keskusega [[Suuremõisa (Hiiumaa)|Suuremõisa]] asunduses.<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 32, 501</ref> 1950. aastal Pühalepa vald likvideeriti ja selle alad arvati [[Hiiumaa rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> ==Pärimus== Pühalepa valla elanikke on [[hiidlased|hiidlaste seltside]] jaotuses nimetatud '''ehthiidlasteks''' või ka ''pärishiidlasteks''. Kuulumist ehthiidlaste hulka on Pühalepa valla rahva hulgas seletatud sellega, et vald ja eriti [[Tubala]] ning [[Nõmba]] küla olla Hiiumaa vanim asustatud piirkond, nagu Kärdla parun olla Tubala küla ühes talus jalga puhates rääkinud. Samuti seletatakse nimetust sellega, et vallas asub [[Tubala vai|vai]], mis Hiiumaad mere põhjas kinni hoiab, nii et see triivima ei lähe.<ref>Hugo Puss. Hiidlaste seltsid. Etüüd Hiiumaa siseetnonüümika alalt. Keel ja Kirjandus 1973, nr 11, lk 678–679; teise, pigem väljaspool valda levinud tõlgenduse järgi olevat ehthiidlased [[Kärdla]] elanikud.</ref> ==Vaata ka== * [[Pühalepa vald]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Prof. J. Uluots avastas Hiiumaal muistse sõjasadama. [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]], 1. september 1939, nr. 236, lk. 5. [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Pühalepa kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna endised vallad]] 8wf1or5ck5t49ygdw2qghwf4ycs023b Surnud 27. oktoobril 0 382910 6752303 6510129 2024-10-30T15:38:31Z Velirand 67997 6752303 wikitext text/x-wiki {{surnud oktoobris}} ''Siin loetletakse [[27. oktoober|27. oktoobril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[1430]] – [[Vytautas]], Leedu suurvürst 1392–1430 * [[1439]] – [[Albrecht II (Saksa kuningas)]], Saksa kuningas 1438–1439, Ungari ja Böömimaa kuningas 1437–1439 ning Albrecht V nime all Austria hertsog 1404. aastast * [[1505]] – [[Ivan III]], Moskva suurvürst * [[1918]] – [[Jaan Olbrei]], eesti klaverimeister * 1918 – [[Aleksandr Protopopov]], Venemaa Keisririigi poliitik * [[1925]] – [[Karl Wilhelm Seeler]], baltisaksa õigusteadlane * [[1927]] – [[Ernst Kogger]], Eesti sõjaväelane * 1927 – [[Friedrich Sauer]], eesti haridustegelane * [[1936]] – [[August Ambrosius]], eesti kõrtsmik * [[1949]] – [[Boriss Dobronravov]], vene näitleja * [[1954]] – [[Franco Alfano]], itaalia helilooja * [[1964]] – [[Willi Bredel]], saksa kirjanik ja ühiskonnategelane * [[1967]] – [[Kurt Schneider]], saksa psühhiaater * [[1969]] – [[Albert Kallasmaa]], eesti kunstnik * [[1975]] – [[Rex Stout]], USA kirjanik * [[1977]] – [[James M. Cain]], USA kirjanik * [[1982]] – [[Eduard Einmann]], eesti graafik ja maalikunstnik * [[1983]] – [[Oskar Hendrikson]], eesti advokaat * [[1989]] – [[Erni Hiir]], eesti luuletaja * [[1990]] – [[Helmut Maandi]], eesti õigusteadlane ja poliitik * 1990 – [[Ugo Tognazzi]], itaalia näitleja, filmirežissöör ja stsenarist * 1990 – [[Jacques Demy]], prantsuse filmirežissöör * [[1991]] – [[Evald Past]], eesti kaugesõidukapten ja merendusajaloolane * [[1992]] – [[Õie Maasik]], eesti näitleja * [[2002]] – [[Valve Pormeister]], eesti arhitekt * [[2004]] – [[Martin Flörchinger]], saksa näitleja * [[2005]] – [[Osvald Timmas]], väliseesti kunstnik * [[2006]] – [[Ghulam Ishaq Khan]], Pakistani president 1988–1993 * 2006 – [[József Gregor]], ungari ooperilaulja * 2006 – [[Aleksander Tammert seenior]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener * 2006 – [[Reko Lundán]], soome kirjanik ja teatrilavastaja * [[2007]] – [[Henk Vredeling]], Hollandi poliitik, Euroopa Komisjoni volinik 1977–1981 * 2007 – [[Satyen Kappu]], India näitleja * 2007 – [[Sven Kuntu]], eesti muusik ja näitleja * [[2008]] – [[Es'kia Mphahlele]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik * 2008 – [[Dean Barnett]], USA ajakirjanik * [[2009]] – [[Roy DeCarava]], USA fotograaf * 2009 – [[Élli Pappá]], kreeka ajakirjanik * 2009 – [[Leonard Drohan]], USA kirjanik * 2009 – [[August Coppola]], USA kirjanik * 2009 – [[Marat Romaškin]], vene ärimees * 2009 – [[Alex Harris]], Austraalia ujuja * 2009 – [[Frank Brady]], iiri jalgpallur * [[2010]] – [[Şaqr ibn Muḩammad al-Qāsimī]], Araabia Ühendemiraatide Ra's al-Khaymah' emiraadi valitseja * 2010 – [[Néstor Kirchner]], Argentina poliitik * 2010 – [[Vilma Jürisalu]], eesti kirjanik ja tõlkija * 2010 – [[Leida Ulp]], eesti õpetaja * [[2011]] – [[Sergei Govoruhhin]], vene filmirežissöör * [[2012]] – [[Hans Werner Henze]], saksa helilooja * 2012 – [[Illar Hallaste]], eesti vaimulik, poliitik, jurist ja ärimees * [[2013]] – [[Lou Reed]], Ameerika rokkmuusik * [[2014]] – [[Daniel Boulanger]], prantsuse näitleja ja stsenarist * 2014 – [[Ene Sarap]], eesti õpetaja * [[2016]] – [[Valter Ojakäär]], eesti helilooja ja publitsist * 2016 – [[Bobby Wellins]], šoti džässmuusik * 2016 – [[Vladimir Zemljanikin]], vene näitleja * [[2018]] – [[Heldur Tüüts]], eesti kergejõustiklane, treener, sporditegelane ja jurist * [[2019]] – [[Vladimir Bukovski]], vene kirjanik ja ühiskonnategelane, endine dissident * [[2020]] – [[Aino-Eliise Pajusalu]], eesti sõudja ja spordipedagoog * [[2023]] – [[Li Keqiang]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane * 2023 – [[Jüri Gerretz]], eesti viiuldaja, muusikapedagoog ja dirigent * [[2024]] – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Oktoober, 27.]] ndo7kqayf67yz7bl46w2dzvrhd0jdff Kehra Gümnaasium 0 384290 6752524 6723961 2024-10-31T07:34:52Z 2A00:807:D7:D220:2C52:2E40:224A:5081 /* Koolijuhid */ 6752524 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=september}} [[Pilt:Kehra Gymnasium.jpg|pisi|Kehra Gümnaasium 2020. aasta lõpus]] [[Pilt:Kehra_G%C3%BCmnaasium.JPG|pisi|Kehra Gümnaasiumi fassaad enne 2012. aastat]] [[Pilt:Kehra Elementary School 2020.jpg|pisi|Kehra Gümnaasiumi algklasside maja, [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Kehra)|F. R. Kreutzwaldi tänav]] 4, 2020. aasta sügisel]] '''Kehra Gümnaasium''' on üldhariduskool [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] [[Kehra]]s. [[1850]]. aastal loodi ''Kehra vallakool''<ref name="Eesti koolid, 2001">M. Kaasik, 2001. Eesti koolid 2000. Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 17</ref>. Hiljem on kool kandnud nimesid ''Kehra Algkool'' (aastast 1920), ''Kehra Mittetäielik Keskkool'' (aastast 1944), ''Kehra Keskkool'' (aastast 1946)<ref name="Eesti koolid, 2001"/>. 2007. aastal nimetati kool Kehra Gümnaasiumiks. == Ajalugu == === 1850–1918 Kehra külakool ja vallakool === 1850 ehitati Kehra külasse jõe äärde koolimaja. Koolitöö algas mõni päev enne mardipäeva. Esimene õpetaja oli Jakob Jäger. Õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja rehkendamist. Kooli pidas üleval mõisahärra. === 1918–1940 Kehra algkool === 1. novembrist 1919 paiknes Kehra 4-klassiline algkool riigimõisalt renditud 1914.a. ehitatud mansardkorrusega puumajas, mis seisis raudteeülesõidust paremat kätt Anija tee ääres. Hoone hävis sõja ajal. Õpetati emakeelt, kodulugu, matemaatikat, looduslugu, maateadust, ajalugu, saksa keelt, joonistamist, laulmist, käsitööd ja võimlemist. 1928/1929. õppeaastal sai kool 6-klassiliseks algkooliks. Kooli pidaja oli [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija vald]]. 1938. aasta 11. septembril hakati arhitekt [[Erich Jacoby]] projekti järgi [[Kehra mõis|Kehra]] [[Kehra mõisapark|mõisapar]]gi äärde uue koolimaja ehitamist. Uus koolimaja, [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Kehra)|F. R. Kreutzwaldi tänav]] 4 õnnistati sisse 8. oktoobril 1939. See valge maja oli tol ajal suurim ja moodsaim maakoolimaja Harjumaal.{{lisa viide}} Õpilasorganisatsioonidest tegutsesid [[Eesti Noorte Punane Rist]], Lootusliit, noorkotkaste ja kodutütarde rühmad. === 1940–1944 Kehra 6-klassiline algkool ja üldhariduslik täiendkool === Kooli tüüp oli mittetäielik keskkool, avatud oli 7 klassi. Sõja ajal kasutati koolimaja ka mobiliseeritute väljaõppe laagrina. Koolimajas elas kirjanik [[Richard Roht]], kelle abikaasa oli õpetaja. === 1944–1946 Kehra mittetäielik keskkool === Kooli oli 7-klassiline. Uued õppeained olid vene keel, konstitutsioon, sõjaline õpetus. Eesti-aegsete noorsooühenduste tegevus oli lõpetatud, loodud oli pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. Kool kuulus riigile. === 1946–2007 Kehra Keskkool === *1946 – kool alustas tööd keskkoolina. Kooli juures avati ka vene õppekeelega klassid. Kool töötas sellest alates kahes vahetuses. *1946 – kaks ruumi koolimajas kohandati internaadiks. Hiljem koliti internaat Kehra külasse Pirgule, sealt omakorda Raja tänavale. *Koolis tegutses rahvatantsurühm õpetaja Helmi Hindrikuse juhtimisel. *1950 – Kehra keskkooli lõpetas 1. lennus 14 õpilast. Klassijuhataja oli Alfred Grents. *1950 – tegutsesid koolis naiskoor ja meeskoor Johannes Luo eestvedamisel ja segakoor Herbert Vinbergi juhtimisel, mudilaskoor Vanda Ranne juhtimisel. *1951. aasta sügisel alustati kooli staadioni ja lasketiiru rajamist koolimaja kõrvale. *1957– kooli direktoriks sai 26-aastane Johannes Kork, kes hakkas võitlema uue koolimaja eest. *1960 – ehitati mõisapargis välja palliplatsid (käsipall, korvpall, tennis). Talvel oli seal liuväli. *1961. aasta 8. novembril kolis kool uude 4-korruselisse koolimajja, kus lisaks ilusatele heledatele klassiruumidele olid kabinetid: bioloogia, keemia, füüsika, muusika, poistele puidu- ja metallitööklass, tütarlastele käsitööklass ning õppeköök. Kooli võimla oli sel ajal ainuke täismõõtmes võimla Harjumaal. Vanasse koolimajja asus internaat. Kool töötas kakskeelsena ja kahes vahetuses. *1962 – alustas koolimajas allüürnikuna tegevust Kehra Lastemuusikakool, praegune Kunstidekool. *1968 – lõpetas esimene vene keskkooli lend 16 õpilasega, klassijuhataja Mall Peletskaja. *1975 – vana maja juurdeehitisena saadi uus internaat ja 1. septembril alustasid algklassid õppetööd vanas koolimajas. Kool hakkas töötama ühes vahetuses. *1975–1985 ehitati välja ja sisustati ainekabinetid. Õppetöö viidi koduklassidest üle aineklassidesse. *1984. aasta 14. mail põles väikese koolimaja katus. *1988 – likvideerusid nii pioneeri- kui ka komsomoliorganisatsioon. *1988 – kooli aulas lehvis esmakordselt sinimustvalge lipp ja tähistati jõule. *1991 – kool sai munitsipaalkooliks. Kooli pidajaks sai Kehra linnavalitsus. *1998 – lõpetas tegevuse kooli internaat. *1998. aasta 4. juunil külastas kooli Eesti president Lennart Meri. *2000 – tähistas Kehra kool oma 150. aastapäeva. Selleks puhuks anti välja Kehra kooli ajalugu käsitlev juubeliraamat. *2002 – alates on kooli pidaja Anija vald. *2005. aasta 18. veebruaril avati pidulikult koolimaja juurdeehitis – spordihoone ehk Anija valla spordikeskus. Spordihoone ühendati koolimajaga aula eest algava galerii kaudu. *2005/2006. õa ühines kool hilise keelekümbluse programmiga: vene kooli 6. klassis hakkasid õpilased osa õppeaineid omandama eesti keeles. *2006 – tegutsemist alustas T.O.R.E. – noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis. === Alates 2007 Kehra Gümnaasium === *2007 – kool nimetati Kehra Gümnaasiumiks. *2006/2007. õa alustati osalist varajast keelekümblust vene kooli 1. klassis. *2012 – renoveeris kooli pidaja Anija vald suure koolimaja. *2012/2013. õa liituti varase täiskeelekümblusprogrammiga. Keelekümblusklassis toimub õppetöö eesti keeles. *2016/2017. õa täiendati gümnaasiumi õppekava valikainetega. 2016. aasta oli valikus 29 valikainet. *2018. aasta kevadel avati algklasside maja hoovis linnulaulu kooliõu. *2018. aasta 8. novembril eksponeeriti taas algklasside majas [[Viktor Turpi]] restaureeritud maal "Kalevi tulek" (kunstniku kingitus koolile 1939. aastast). == Koolijuhid == {{Veergude loend|laius=18em| *1850–1853 Jakob Jäger *1853–1861 Hans Piimson *1862–1865 Karl Auder *1865–1877 Hindrek Schönberg *1877–1885 Karl-Gustav Nahkur *1885–1887 Tõnis Bottcer *1887–1892 Johannes Kirchbaum *1892–1894 Carl-Gustav Johanson *1894–1899 Jakob Tannanthal *1899–1904 Anton Tomberg *1904–1913 Gustav Vilberg (Vilbaste) *1913–1914 Hans Männik *1914–1921 Alfred Liigmann *1921–1922 Ida Smidt *1922–1935 Maria Ehrenbusch *1935–1942 Leopold Matt *1942–1944 Harri Jürima *1944–1947 Julius Osvet *1947–1947 Julius Meimann *1947–1957 Abram Repponen *1957–1975 Johannes Kork *1975–1994 Harri Ellart *1994–2002 Olav Eensalu *2002–2003 Anne Tammaru (direktori kt) *2003–2012 Urve Rannaääre *2012–2015 Ivo Tupits *2015–… Kaido Kreintaal}} == Sümboolika == Kooli märgi autor on kunstiõpetaja Otti Pille, kes töötas koolis aastatel 1953–1971. Kunagine koolimärk on praeguse logo ja lipu kavandi aluseks. 2011. aastal muudeti autori loal kavandid praegusele nimele vastavaks. Uue lipu kinkis koolile Kehra kooli vilistlaste ühendus. == Kehra koolis õppinud silmapaistvad inimesi == *[[Gennadi Vainikko]], matemaatik ja akadeemik, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, lõpetas Kehra Keskkooli 1956 kuldmedaliga. *[[Rein Loik]], riigi- ja omavalitsustegelane, endine haridusminister, lõpetas Kehra Keskkooli 1968. *[[Marja Kallasmaa]], keeleteadlane, filosoofiadoktor, lõpetas Kehra Keskkooli 1968. *[[Silvi Vrait]], laulja, pedagoog, lõpetas Kehra Keskkooli 1969. *[[Jevgeni Nurmla]], mälumängur, lõpetas Kehra Keskkooli 1977. *[[Jüri Lepp]], teenekas käsipallitreener, lõpetas Kehra Keskkooli 1977. *[[Laine Mägi]], näitleja, käis Kehras algkoolis. *[[Terje Pennie]]-Kolberg, näitleja, lõpetas Kehra Keskkooli 1978. *[[Kare Kauks]], laulja, pedagoog, lõpetas Kehra keskkooli 1979. *[[Valdo Praust]], küberneetik, mõisate uurija, jalgrattamuuseumi asutaja, lõpetas Kehra Keskkooli 1988. *[[Ingomar Vihmar]], näitleja, lavastaja, teatrijuht, lõpetas Kehra Keskkooli 1988. *[[Eva Koldits]], lavastaja ja näitlaja, lõpetas Kehra Keskkooli 1995. *[[Karmen Pedaru]], modell, lõpetas Kehra Gümnaasiumi 2008. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kehra.edu.ee/ Kooli koduleht] *Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum [https://www.tlu.ee/sites/default/files/Eesti%20Pedagoogika%20Arhiivmuuseum/harju-jaani/index_kehra.html/ Harju-Jaani kihelkonna koolid] *[https://sonumitooja.ee/kehra-guemnaasium-taehistas-160-suennipaeeva/ Kehra Gümnaasium tähistas 160. sünnipäeva], Sõnumitooja, 26.10.2010 *Külli Koppelmaa: [https://sonumitooja.ee/keh%C2%ADra-gum%C2%ADnaa%C2%ADsium-vo%C2%ADtab-ka%C2%ADsu%C2%ADtu%C2%ADse%C2%ADle-koo%C2%ADli%C2%ADvor%C2%ADmi/ Kehra Gümnaasium võtab kasutusele koolivormi], Sõnumitooja, 6.06.2018 * [https://sonumitooja.ee/keh%C2%ADra-koo%C2%ADli-maal-ka%C2%ADle%C2%ADvi-tu%C2%ADlek-on-res%C2%ADtau%C2%ADree%C2%ADri%C2%ADtud/ Kehra kooli maal "Kalevi tulek" on restaureeritud], Sõnumitooja, 14.11.2018 *Vastukaja uudiselõigule: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sergei-metlev-eesti-lasteaiast-tulnud-tudruku-eesti-klassi-votmata-jatmine-paneb-eesti-riigis-pettuma?id=79759668 Sergei Metlev: eesti lasteaiast tulnud tüdruku eesti klassi võtmata jätmine paneb Eesti riigis pettuma], 7. oktoober 2017 [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Kehra]] 4z6qwqcbv2b6k8dk90s6f6jqt6gu9i9 Abraham a Sancta Clara 0 392802 6752565 6716923 2024-10-31T10:22:59Z Kuriuss 38125 6752565 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Megerle1.jpg|pisi|Abraham a Sancta Clara]] '''Abraham a Sancta Clara''' ehk '''Abraham a Santa Clara''' ('''Johann Ulrich Megerle'''; 2. juuli [[1644]] [[Kreenheinstetten]] [[Meßkirch]]i lähedal – [[1. detsember]] [[1709]] [[Viin]]) oli [[katoliiklus|katoliiklik]] [[vaimulik]], [[jutlustaja]] ja [[kirjanik]], [[augustiinlased-paljasjalgsed|augustiinlane-paljasjalgne]]. Teda peetakse [[barokk|baroki]]aja tähtsaimaks saksakeelseks katoliiklikuks jutlustajaks ja kirjanikuks. Ta paistis silma ebaharilikult sõnaosava ja fantaasiarikka keelekasutusega. ==Elulugu== [[Pilt:Kreenheinstetten Geburtshaus.jpg|pisi|Sünnimaja Kreenheinstettenis]] === Orduteenistus, kirjanduslik tegevus ja surm === Abraham a Sancta Clara oli elu viimastel kümnenditel oma ordu teenistuses. Kloostris [[Münzgraben]]i ääres [[Graz]]is oli ta 1686. aastast [[prior]] ja hiljem [[provintsiaal]]. See oli tema kirjandusliku tegevuse kõrgaeg, mil ta oli paljudes kloostrites ja kirikutes pidu- ja külalisjutlustaja.<ref name="Exkursion Berta Rudolf">Walter Hubbuch. Reisende folgen Abrahams Spuren. – ''[[Schwäbische Zeitung]]'', 9. september 2011.</ref> Ordu esindajana käis ta korduvalt [[Rooma]]s (1686, 1689, 1692) ning avaldas lisaks jutluste kogumikele ja [[narrikirjandus]]e paladele oma peateose, artiklite, jutluste ja luuletuste kogumiku "[[Judas, der Ertz-Schelm]]" ("Peakelm Juudas"; neli osa 1686, 1689, 1693 ja 1695). Alates 1690. aastast juhatas Abraham a Sancta Clara Viinist augustiinlaste-paljasjalgsete Saksa-Böömi orduprovintsi. Aastal 1697 sai ta kirikliku haldusametnikuna tiitli ''[[definitor secundus]]''. Mitmesugused ametid ning jätkuv jutlustamine ja kirjanduslik tegevus hakkasid talle tervise peale, lisaks põdes ta aastaid [[podagra]]t. Ta suri 1. detsembril 1709 65-aastaselt ning maeti [[Viini Augustinerkirche]] ordukrüpti. == Looming == [[Pilt:AbrahamS.Clara.Titel.jpg|pisi|"Etwas für Alle" – tiitelleht ja tiitligravüür]] Abraham a Sancta Clarat peetakse kõige jõulisema keelega kristlikuks jutlustajaks 17. sajandi saksa keelemeheks. "Kirjandusteadlased näevad selles ordumehes saksa kirjakeele tegelikku rajajat."<ref name="ef.874">{{Netiviide |url=http://www.erzbistum-freiburg.de/html/abraham_a_sancta_clara.html?&stichwortsuche=a+Santa+Clara |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-10-08 |arhiivimisaeg=2016-01-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160112041549/http://www.erzbistum-freiburg.de/html/abraham_a_sancta_clara.html?&stichwortsuche=a+Santa+Clara |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta kasutas oma jutlustes alati satiirilis-drastilisi kirjeldusi ja koomilisi efekte. Barokkstiilis ei hoolitud lühidusest, vaid mõttekäiguga vähe seotud õpetatuse demonstreerimisest, lugudest, mõistujuttudest ja sõnamängudest. Preestrina kirjutas ta põhiliselt hingehoidlikel eesmärkidel. Teoste tiitellehtedel ja eessõnades märgib ta sageli, et tema eesmärk on inimeste hingeõnnistus. Mõeldes [[õndsuslugu|õndsuslooliselt]], seostab ta kõiki inimeste tegevusi lunastuse või patuga. Kõlblusõpetuses ta kas kiidab pühakutes kehastunud kristlikke voorusi või piitsutab pahesid.<ref>http://www.pohlw.de/literatur/sadl/barock/abraham.htm</ref> Oma aja vaimus jutlustas Abraham a Sancta Clara ka juutide vastu.<ref>{{Netiviide |url=http://www.literaturknoten.de/philosophie/a/abraham/2_abraham.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-03-03 |arhiivimisaeg=2012-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121028094723/http://www.literaturknoten.de/philosophie/a/abraham/2_abraham.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Abraham a Sancta Clara teoste ja jutluste menu rajanes ka sellel, et ta võttis arvesse oma kuulajate ja lugejate tegelikku elu, nagu näiteks raamatus "Etwas für alle", kus ta demonstreerib inimeste tegevuse vaatlemist ja hindamist nende tegelikus korras ja kutsub sellele üles. Abrahami päritolu alamast seisusest tegi ta kuulajatele usutavaks.<ref name="ef.874"/>. === 1680–1683 === Kirjutama hakkas ta 1679. aasta katku muljete mõjul. Kirjutises "Merck's Wienn! Das ist: des wüthenden Tods umständige Beschreibung" (1680) kujutas Abraham a Sancta Clara surma tollase populaarse [[surmatants]]u [[allegooria]] kaudu. Ka tema teise kirjutise "Lösch, Wienn!" (1680) ajend ja teema oli katk; seal kutsus Abraham a Sancta Clara ellujäänuid üles kustutama surnute [[puhastustuli|puhastustule]] piinu oma palvetega. Kolmas kirjutis "Große Todtenbruderschaft" (1681) käsitles veel kord kõiki võitva surma teemat. Viini piiramine türklaste poolt inspireeris Abrahami kirjutama kirjutist "Auff, auff, ihr Christen! Das ist: eine bewegliche Anfrischung der christlichen Waffen wider den türkischen Blutegel" (1683), milles Türgi ajaloo ja kultuuri kirjeldused vaheldusid üleskutsetega võitluseks, ühtsuseks ja patikahetsuseks. Selle teose eeskujul kirjutas [[Friedrich Schiller]] teoses "[[Wallensteins Lager]]" kaputsiinlaste jutluse. === 1684–1710 === [[Pilt:Neu-eröffnete Welt-Galleria - title.jpg|pisi|Raamatu "Neueröffnete Welt-Galleria" tiitelleht (1703)]] Abraham a Sancta Clara avaldas juhukirjutiste kogumiku "Reim dich oder ich lis' dich" (1684); seejärel pühendus ta nõudlikumale ettevõtmisele, millega tegeles kümme aastat ja mis ilmus neljas köites pealkirjaga Judas der Erzschelm" (1686–1695): [[Juudas Iskariot]]i [[apokrüüfid|apokrüüfiline]] elulugu moodustas punase niidi läbi paljude jutlusetaoliste satiiriliste, humoristlike ja moraliseerivate vaatluste. Samal ajal kirjutas Abraham katoliikliku moraali õpiku "Grammatica Religiosa" (1691), mis oli tema loomingus viimane katse kirjutada pikemat teost. Kõik ülejäänud teosed on üksikute luuletuste, vaatluste ja jutluste kogumikud: "Etwas für Alle" (1699), "Sterben und Erben" (1702), "Neueröffnete Welt-Galleria"' (1703), "Heilsames Gemisch-Gemasch" (1704) ja "Huy! und Pfuy! der Welt" (1707) on [[seisustekirjandus]]se kuuluvad tekstiga pildiraamatud nagu [[Sebastian Brant]]i "[[Das Narrenschiff]]", mis oli teose "Narren-Nest" (1710) otsene eeskuju. Teosed "Grammatica Religiosa" ja "Judas der Erzschelm" pühendas Abraham a Sancta Clara oma sõbrale [[Altenburgi abtkond|Altenburgi abtkonna]] [[abt]]ile [[Raymundus Regondi]]le. === 1710–1714 === Abraham a Sancta Clara kaks viimast raamatut ilmusid pärast tema surma, kusjuures raamatu "Wohlangefüllte Weinkeller" (1710) koostas ta viimaseks jäänud haiguse ajal<ref name="adb">Wilhelm Scherer: [https://de.wikisource.org/wiki/ADB:Abraham_a_Sancta_Clara Megerlin, Johann Ulrich]. [[Allgemeine Deutsche Biographie]] (ADB). Band 21, Duncker & Humblot, Leipzig 1885, S. 178–181. </ref> ja raamatu "Besonders meublirt und gezierte Todten-Capelle oder allgemeiner Todten-Spiegel" (1710) olevat ta kirjutanud surma eel. Seal tuli ta tagasi surma teema juurde. Tema kirjanduslikust pärandist anti välja "Abrahamisches Bescheidessen" (1717), "Abrahamische Lauberhütt" (kolm köidet, 1721–1723) ja "Abrahamisches Gehab dich wohl!" (1729). Kogumik "Geistlicher Kramerladen" (1719) sisaldab Abrahami juba varem eraldi trükitud jutlusi, "Mercurialis oder Wintergrün" (1733) on võltsing ja "Contifolium stultorum in Quarto" (1709) omistati ekslikult Abrahamile. Mõned teosed kirjutas Abraham pseudonüümide '''Gaudentius Hilarion''', '''Hilarius von Freudenberg''' ja '''Theophilus Mariophilus''' all. Abraham a Santa Clara olevat kirjutanud ka mitu kaotsiläinud ladinakeelset [[Müsteerium (teater)|müsteerium]]i. ===Märkused loomingu kohta=== [[Gerhard Staguhn]]<ref name="Staguhn102">Gerhard Staguhn: ''Gestorben muss seyn. Ein Porträt zum 300. Todestag des Wiener Augustiners''; in: ''Die Zeit'', Hamburg, Nr. 49, 26. November 2009, S. 102. [http://www.zeit.de/2009/49/A-Sancta-Clara Online verfügbar.]</ref> märkis, et Abraham jättis niisuguse mulje, nagu protestante poleks olemas. Kui ta rääkis kristlastest, pidas ta silmas ainult kristlasi. Kui ta rääkis täiesti möödaminnes "puhtast Lutherist" (''sauberen Luther'') järgnes pisut allpool pilkav märkus, et ta peab silmas kulti (''Saubär''). Abrahami jutlustes oli küll palju "veritsevaid, pisarates ja kõnelevaid pühakukujusid", kuid ta oli loodusteaduslikult haritud ja eelistas astroloogiale astronoomiat ja alkeemiale keemiat. Ta soovitas aru teritamiseks lugeda. Ta astus välja meelitavate õukondlaste ning suurte isandate kasuks kohtumõistmise vastu. Abrahami järgi on naised toonud maailma palju õnnetust, sellepärast on parem neist eemale hoida. Veel sagedamini agiteerib ta "rahaahnete" juutide vastu: "Seal sekkub tema kõnedesse fanaatiku range toon." Abraham a Sancta Clara juudiviha, mida [[natsionaalsotsialism]] hindas, on tänapäeva valimikest välja jäetud. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sündinud 1644]] [[Kategooria:Surnud 1709]] cclrjy5nadgscu0avnye1h6wiwgff8k Jacques Fontanille 0 392948 6752369 4119880 2024-10-30T18:26:44Z Dr Oldekop 12255 6752369 wikitext text/x-wiki '''Jacques Fontanille''' (sündinud [[1948]]) on prantsuse [[semiootik]]. Ta on üks peamisi [[Algirdas Greimas]]e töö jätkajaid. Aastast 2024 on ta [[Rahvusvaheline Semiootika Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Semiootika Assotsiatsiooni]] president. ==Teosed== *[[Algirdas Julien Greimas|Greimas, Algirdas J.]];, Fontanille, Jacques 1993. ''Semiotics of Passions: From States of Affairs to States of Feeling''. University of Minnesota Press. {{JÄRJESTA:Fontanille, Jacques}} [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Prantsuse semiootikud]] q8obpes4zc53sa8xf1p1q6vxvi7d4jp Linda Porkanen 0 394264 6752431 6659891 2024-10-30T19:52:46Z Gert7 7706 6752431 wikitext text/x-wiki '''Linda Porkanen''' (kuni [[2022]]. aastani '''Kolde''', sündinud [[16. aprill]]il [[1990]] [[Tallinn]]as) on eesti [[näitleja]]. Ta on õppinud [[Tallinna 21. Keskkool]]is, lõpetas [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i humanitaarklassi (õppides samal ajal ka VHK Teatrikoolis). Ta õppis aastatel [[2009]]–[[2010]] [[Tallinna Ülikool]]is [[psühholoogia]]t, lõpetas [[2014]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (26. lend).<ref>Ramp. Vanemuise teatri hooajakiri 2014/2015</ref> Ta mängis filmis "[[Nullpunkt (film 2014)|Nullpunkt]]" (aastal [[2014]], stuudio [[Allfilm]]). Aastatel 2018–2021 mängis teleseriaalis “[[Alo (telesari)|Alo]]” Kerdut. Ta on [[2014]]. aastast [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] draamanäitleja. Aastal 2022 abiellus ta [[Veiko Porkanen]]iga. == Rolle == * [[2014]] – [[Avtandil Varsimašvili]] "Armastan! Armastan! Armastan!" (Part, Kala) * 2014 – [[Andrew Lloyd Webber]] "[[Ooperifantoom (muusikal 1986)|Ooperifantoom]]" (Meg Giry) * [[2015]] – [[Sofi Oksanen]] "Kui tuvid kadusid" (Juudit Parts) * [[2019]] – [[Molière]] “Naiste kool” (Agnès) ==Tunnustus== * 2015 hotell Londoni stipendium loominguliseks enesetäienduseks Inglismaal Londonis * 2019 Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia parima naispeaosa eest (Elisabet Vogler “Persona”, Agnès “Naiste kool”, Vaike “Kirvetüü”, Sarah “Armuke”) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.vanemuine.ee/people/linda-kolde/ Linda Porkanen Vanemuise teatri kodulehel] {{JÄRJESTA:Porkanen, Linda}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] syltlqjzphj3kdqg9g72k1scrr9h3xp Fredy Schmidt 0 398256 6752286 5959351 2024-10-30T14:09:29Z Karpax 50959 6752286 wikitext text/x-wiki '''Fredy Schmidt''' (sündinud [[10. veebruar]]il [[1988]] [[Tallinn]]as) on Eesti laulja ja muusik. Ta on laulnud ja muusikat kirjutanud mitmes Eesti ansamblis. [[2007]]. aastal lõi ta [[Tartu|Tartus]] ''indie-pop''<nowiki>'</nowiki>i [[Ansambel (muusika)|ansambli]] [[Animal Drama]]. Ansambli koosseisu kuulusid lisaks Fredyle (laul, akustiline kitarr, elektrikitarr) [[Argo Vals]] (akustiline kitarr, elektrikitarr), [[Liis Ring]] (elektrikitarr, taustalaul), Kristjan-Julius Laak (klahvpillid), Indrek Mällo (bass) ja [[Karl-Juhan Laanesaar]] (trummid). [[2010]]. aasta [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 Aastahiti]] hääletuse tulemusel sai Animal Drama singel "Taevasinine" aasta demo auhinna<sup>[[Animal Drama#cite note-6|[6]]]</sup> ning bänd esines ka edetabeli galasaates, mida kandis üle [[ETV|Eesti Televisioon]]. Samal aastal ilmus nende debüütalbum "Animal Drama", mida Lauri Leis iseloomustas [[Postimees|Postimehes]] kui nõrkade lugudeta plaati, mille palade üle võiks uhkust tunda ka tähtsad välismaised artistid.<sup>[[Animal Drama#cite note-7|[7]]]</sup> Fredy Schmidt tegutses mitu aastat ansamblis [[Laika Virgin]], kus ta oli laulja ja muusika autor. 2011. aastal andis Laika Virgin välja oma debüütalbumi, millel tegi kaasa mitu eesti lauljat. [[2012. aasta Eesti Muusikaauhinnad|2012. aasta Eesti Muusikaauhindade]] galal sai helikandja aasta alternatiivalbumi auhinna. Pärast Laika Virginist lahkumist lõid [[2013]]. aasta kevadel Fredy ja endine bändikaaslane [[Andero Nimmer]] [[Tartu|Tartus]] elektropopansambli [[NimmerSchmidt]]. NimmerSchmidti singel "Sandra" valiti lauluvõistluse [[Eesti Laul 2014]] 20 parima loo sekka. See osales lauluvõistluse esimeses poolfinaalis 14. veebruaril 2014. Lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2015]] osales NimmerSchmidt singliga "Kellega ma tutvusin?"<sup>[[NimmerSchmidt#cite note-6|[6]]]</sup>. 20 parima loo hulka valitud laul osales lauluvõistluse teises poolfinaalis 14. veebruaril<sup>[[NimmerSchmidt#cite note-7|[7]]]</sup>, taustalauljateks Taavi Peterson ja Kristjan Saharov. Tal on kooselust ajakirjaniku ja kultuurikriitiku [[Merilyn Merisalu]]<nowiki/>ga kaks last. {{JÄRJESTA:Schmidt, Fredy}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] arlm4a8w42lozpgi4o75mgb7x49icji Oskar Veldemann 0 400066 6752497 6388481 2024-10-31T01:56:20Z 2A00:16E0:1007:D133:9510:8CDE:510E:DC5F /* Välislingid */ 6752497 wikitext text/x-wiki [[Fail:Oskar Veldeman.jpg|pisi|Oskar Veldmani "autoportree" suusahüppaja, mootorratturi ja karikaturistina]] '''Oskar Veldemann''' (ka '''Veldeman'''; [[pseudonüüm]] ''Ove'' ja ''O-we''; [[8. detsember]] [[1912]] [[Viljandi]] – [[24. detsember]] [[1942]] [[Suhhobezvodnoje]] vangilaager, [[Gorki oblast]], [[Nõukogude Liit]]) oli eesti [[Mootorisport|motosportlane]], [[Purilennuk|purilendur]], [[suusahüppaja]], spordi[[ajakirjanik]], [[följetonist]] ja [[karikaturist]].<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Oskar_Veldemann}} (vaadatud 01.04.2015)</ref> Oskar Veldemann õppis [[Kantreküla]] algkoolis ja [[Andres Kamseni kaubanduskool|Viljandi kaubanduskoolis]]. Joonistamist õppis [[Gori (karikaturist)|Gori]] juures. 1930. aastatel hakkas karikatuure ja šarže joonistama, neid avaldati ajalehtedes [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] ja [[Oma Maa (ajakiri, 1907)|Oma Maa]]. 1934. aastast töötas ta [[Uudisleht|Uudislehes]] karikaturisti ja ajakirjanikuna, lisaks oli ka [[Rahvaleht|Rahvalehe]] toimetuse liige. Veldemann tuli neli korda (1933, 1936–1937 ja 1940) Eesti meistriks suusahüpetes.<ref name="ESBL" /> 1934. ja 1935. aastal tuli ta Eesti meistriks [[hipodroom|hipodroomisõidus]].<ref name="ESBL" /> Aastatel 1939–1940 töötas ta Kadrioru Noortepargi instruktorina. Veldemann kuulus [[Tallinna Spordipressi Klubi]]sse. [[22. juuni]]l [[1940]] toimus Tallinnas [[Kadriorg|Kadriorus]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] vastane meeleavaldus. Demonstratsioonil osalejad valisid neljaliikmelise delegatsiooni, kes said ülesandeks viia [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendile]] lilled. Üks delegatsiooni valituist oli Oskar Veldemann. President [[Konstantin Päts]] sel ajal [[Kadrioru loss|Kadrioru lossis]] ei viibinud ning lilled anti üle kindral [[Aleksander Jaakson]]ile. Stalinliku okupatsioonirežiimi esindajad arreteerisid Veldemanni 3. septembril 1940 süüdistatuna kuulumises nõukogudevastasesse organisatsiooni. Veldemannile mõisteti 16. detsembril 1941 erinõupidamise poolt KrK [[§ 58]]-10 alusel 10 aastat vabadusekaotust.<ref>[http://www.academia.edu/14243796/V%C3%A4givallatu_vastupanu_kronoloogia Academia.edu - Vägivallatu vastupanu kronoloogia] www.academia.edu (vaadatud 06.02.2017)</ref> Ta hukkus Nõukogude Venemaal Gorki oblastis [[Suhhobezvodnoje]] vangilaagris.<ref name="ESBL" /> == Isiklikku == Tema isa oli Viljandi linavabrikant Mihkel Veldemann.<ref>{{Netiviide|Autor=Margus Haav|URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20140329.2.20.1|Pealkiri=Villa nagu Tšehhovi novellis|Väljaanne=Sakala, nr. 61|Aeg=29 märts 2014|Kasutatud=11.06.2018}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Oskar_Veldemann}} *[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=4129 Eesti biograafiline andmebaas ISIK - Veldemann Ove] {{JÄRJESTA:Veldemann, Oskar}} [[Kategooria:Eesti suusahüppajad]] [[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Eesti purilendurid]] [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 2h6trl188zstvr1eo33z30qjj8qtgaq Esimene Eesti tuur 0 402064 6752416 6663746 2024-10-30T19:41:57Z Muusikavärk 199678 6752416 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | Nimi = Esimene Eesti tuur | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Smilers]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 7. detsember 2005 | Lindistatud = juuni 2005 | Stiil = [[rokkmuusika]] | Pikkus = 73:54 | Plaadifirma = [[Bulldozer (plaadifirma)|Bulldozer]] | Produtsent = [[Hendrik Sal-Saller]] | Arvustused = | Eelmine album = "[[Live Unplugged]]"<br>(2005) | See album = '''"Esimene Eesti tuur"''' (2005) | Järgmine album = "[[Õhus on Smilers]]"<br>(2007) }} "'''Esimene Eesti tuur'''" on [[Smilers]]i [[kontsertalbum]]. Album ilmus 2005. aastal ja selle tootis [[Bulldozer (plaadifirma)|Bulldozer]]. Kontsert salvestati [[Tallinn|Tallinnas]], [[Pirita klooster|Pirita kloostri varemetes]] 2005. aasta juunis ja ilmus CD/DVD formaadis [[2005]]. aasta [[detsember|detsembris]]. Külalisesinejatena astusid üles [[Ewert Sundja]], [[Eda-Ines Etti|Ines]], [[Priit Kolsar|Cool D]], [[Tanel Padar]] ja [[Mihkel Raud]]. ==Laulud== # "Käime katuseid mööda" # "Sellel ööl" # "Kalamaja cowboy" # "Räägi mis sa teed" # "Armid jäävad" # "Kõrvuni sees" # "After Time" # "Nagu välk selgest taevast" # "Nii sind ootan" # "Personal Jesus" # "Suvi on veel ees" # "Annabel" # "Jalgpall on parem kui seks" # "Pole sinu asi" # "Unistus" # "Ära viska mind ära" # "Asi on maitses" # "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" # "Upun su silmadesse" # "Lähme sõidame" [[Kategooria:Eesti albumid]] [[Kategooria:2005. aasta albumid]] [[Kategooria:Smilers]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] qoy0zyqczy4v4wzasilz4sekmztu5mb Smilers ETV Live 0 402065 6752419 6663747 2024-10-30T19:42:18Z Muusikavärk 199678 6752419 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | Nimi = Smilers ETV Live | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Smilers]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 8. detsember 2008 | Lindistatud = 9. november 2007 | Stiil = [[rokkmuusika]] | Pikkus = 72:44 | Plaadifirma = [[Bulldozer (plaadifirma)|Bulldozer]] | Produtsent = [[Hendrik Sal-Saller]] | Arvustused = | Eelmine album = "[[Õhus on Smilers]]"<br>(2007) | See album = '''"Smilers ETV Live"''' (2008) | Järgmine album = "[[2009 (Smilers)|2009]]"<br>(2009) }} "'''Smilers ETV Live'''" (tuntud ka kui "'''ETV Live'''") on [[Smilers]]i [[kontsertalbum]]. Album ilmus 2008. aastal ja selle tootis [[Hendrik Sal-Saller]] ja [[Bulldozer (plaadifirma)|Bulldozer]]. Kontsert salvestati 2007. aasta novembris ja ilmus CD/DVD formaadis 2008. aasta detsembris. ==Laulud== # "Tükike minust" # "Keelatud viljade turg" # "Upun su silmadesse" # "Pimedam pool" # "Vuntsidega mees" # "Närtsinud roos" # "Annika" # "Seilan 7 merd" # "Mürk" # "Tantsin sinuga taevas" # "Üle tumeda vee" # "Sajaga" # "Ära viska mind ära" # "Smilersi planeet" # "Asi on maitses" # "Sellel ööl" # "Jalgpall on parem kui sex" [[Kategooria:Eesti albumid]] [[Kategooria:2008. aasta albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] ihwu5gw00xg9u23n1czgwsfhu9j7vrv Live Unplugged 0 402069 6752405 6664808 2024-10-30T19:38:56Z Muusikavärk 199678 6752405 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | Nimi = Live Unplugged | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Smilers]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 6. juuni 2005 | Lindistatud = aprill 2003 | Stiil = [[rokkmuusika]] | Pikkus = 58:46 | Plaadifirma = [[Elwood Muusik]] | Produtsent = [[Hendrik Sal-Saller]] | Arvustused = | Eelmine album = "[[Ainult armastusest]]"<br>(2004) | See album = '''"Live Unplugged"''' (2005) | Järgmine album = "[[Esimene Eesti tuur]]"<br>(2005) }} "'''Live Unplugged'''" on [[Smilers]]i [[kontsertalbum]]. Album salvestati [[2003]]. aasta [[aprill|aprillis]] toimunud kontserdil ja ilmus CD/DVD kujul [[2005]]. aasta [[juuni|juunis]]. Selle tootsid [[Hendrik Sal-Saller]] ja [[Elwood Muusik]]. ==Laulud== # "Olen kuul" # "Sinu süles" # "Mõistus on kadunud" # "Rikutud süda" # "Tantsin sinuga taevas" # "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" # "Sina oled õige" # "Mina, Pets, Margus ja Priit" # "Mürk" # "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (koos [[Gunnar Graps|Gunnar Grapsiga]]) # "Ära viska mind ära" # "Lähme sõidame" # "Kalamaja cowboy" # "Jalgpall on parem kui sex" [[Kategooria:Eesti albumid]] [[Kategooria:2005. aasta albumid]] [[Kategooria:Smilers]] Kategooria:Kontsertalbumid toucv7y4v34mmqoluf3bi7h18qyy7j7 6752406 6752405 2024-10-30T19:39:17Z Muusikavärk 199678 6752406 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | Nimi = Live Unplugged | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Smilers]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 6. juuni 2005 | Lindistatud = aprill 2003 | Stiil = [[rokkmuusika]] | Pikkus = 58:46 | Plaadifirma = [[Elwood Muusik]] | Produtsent = [[Hendrik Sal-Saller]] | Arvustused = | Eelmine album = "[[Ainult armastusest]]"<br>(2004) | See album = '''"Live Unplugged"''' (2005) | Järgmine album = "[[Esimene Eesti tuur]]"<br>(2005) }} "'''Live Unplugged'''" on [[Smilers]]i [[kontsertalbum]]. Album salvestati [[2003]]. aasta [[aprill|aprillis]] toimunud kontserdil ja ilmus CD/DVD kujul [[2005]]. aasta [[juuni|juunis]]. Selle tootsid [[Hendrik Sal-Saller]] ja [[Elwood Muusik]]. ==Laulud== # "Olen kuul" # "Sinu süles" # "Mõistus on kadunud" # "Rikutud süda" # "Tantsin sinuga taevas" # "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" # "Sina oled õige" # "Mina, Pets, Margus ja Priit" # "Mürk" # "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (koos [[Gunnar Graps|Gunnar Grapsiga]]) # "Ära viska mind ära" # "Lähme sõidame" # "Kalamaja cowboy" # "Jalgpall on parem kui sex" [[Kategooria:Eesti albumid]] [[Kategooria:2005. aasta albumid]] [[Kategooria:Smilers]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] hrcfhvwdvcz0ga5k8azrcokbc7w3qke Andja mõis 0 406213 6752358 6623053 2024-10-30T18:06:58Z Amherst99 15496 6752358 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Andja mõis, Sprengler.jpg|pisi|Andja mõis (1894)]] '''Andja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Addinal'') oli [[rüütlimõis]] [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|viru|andja}} (vaadatud 18.05.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Lääne-Viru maakond]]a [[Rakvere vald]]a<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Mõisa on esimest korda mainitud [[1406]]<ref name="mõisaportaal, 2015"/><ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16873 Andja mõis (Viru-Nigula khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. Keskajal oli [[Lode]]de mõis ehitatud [[vasallilinnus]]eks<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Sellest vasallilinnusest on säilinud kahe esimese korruse müürid<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. 16. sajandi keskel kuulus [[Wrangellide sugupuu|Wrangellid]]ele, Johan Wrangelile, kes oli 1554. aastal Virumaa meeskohtu kaasistuja ja 1583. aastal rootsi rittmeister<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14156&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJSNTJevaWgADjBv%252F Johan Wrangel, Andja mõisa omanik (1548 "Johan Wrangel zu Addinal, Wolmars Sohn"); 1554 Virumaa meeskohtu kaasistuja; 1583 rootsi rittmeister, pitser], Pitserid, Rahvusarhiiv</ref>. 1827. aastal ostis avalikul müügil [[Alexander Philipp von Saltza|Alexander Philipp von Salza]]le kuuluvad Andja ja [[Toomla mõis]]ad vabahärra, kreisisaadik Friedrich Adolph von Dellingshausen. [[Parun]] [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]]i pärandijagamise lepingu järgi 1841. aastast sai [[Essu mõis|Essu]] ja [[Hulja mõis|Hulja mõisa]] koos Kruusimäega, [[Undla mõis]]a koos [[Räsna mõis|Räsna]] juurde kuuluva külaga Pilo, Andja ja [[Toomla mõis|Toomla mõisa]] nende poeg [[Karl Thomas von Dellingshausen]]. [[1857]]. aastal andis [[meeskohtunik]] Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Andja koos maakohaga Toomla (15 000 hõberubla), Hulja, Essu ja Undla mõisa pärandina oma pojale [[ooberstleitnant]] Friedrich von Dellingshausenile, jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse koos lubadusega vanemate eluajal mitte mõisaid müüa ega pantida. [[1868]]. aastal müüs Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen Andja ja Essu mõisa ning mõisamaakoha Thomel oma vennale kaardiväe erupolkovnik [[Iwan von Dellingshausen]]ile hinnaga 125 000 [[hõberubla]]. Iwan von Dellingshauseni (surn 11.09.1875) ja [[paruness]] Pauline Friedericke Emilie von Dellingshauseni (surn 13.03.1892) surma järel olid pärijad on võrdsetes osades tema tütred Alexandrine ja Julie, kellele kinnistati [[1893]]. aastal Essu ja Andja mõis. Järgmisteks omanikeks said [[Ungern-Sternberg]]id. Pärijatevahelisel kokkuleppel sai paruness [[Julie Therese von Ungern-Sternberg]] (sünd von [[Dellingshausen]]) Essu mõisa 165 000 rubla eest ja Andja mõisa (804 tessatiini) 49 017 rubla eest. <ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16907 Essu mõis (Haljala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. Mõisa viimane omanik (enne 1919. aasta ülemaalist võõrandamist) oli [[Essu mõis]]a omanik [[Julie von Ungern-Sternberg]]. Seega võis mõisat pidada Essu [[kõrvalmõis]]aks<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. ==Andja mõisa tuuleveski== [[Pilt:Andja mõisa tuuleveski varemed.jpg|pisi|Andja mõisa tuuleveski varemed]] Andja mõisa tuuleveski ehitati 1804. aastal. Tegemist on [[Hollandi tüüpi tuulik|Hollandi tüüpi paekivist tuuleveskiga]], mille allosa ümbritseb lai ringrõdu ehk galerii, millelt kunagi sabapuu abil veski pead tuulde keerati. Galeriid ilmestavad paekivist piirdepostid ja uhked kaarvõlvid, millest osa on küll hiljem kinni müüritud. Mõis rentis veskit möldritele. Näiteks 1915. aastal oli Andja tuuliku rent 30 rubla aastas, pluss kohustus jahvatada mõisa ja mõisa teenijate vilja. Rentnikuks oli tollal Jaan Raam, kes sai Eesti Vabariigi sünni järel võimaluse tuulik endale osta. Tegelikult oli ta rohkem huvitatud veskiga kaasas käivast 12 hektarist maast. Jaan Raam laskis veski sisseseadel laguneda ja 1924. aasta suvel tunnistati veski kasutuskõlbmatuks.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51010018/ringreis-eestis-mooda-tuulikuid Talving, Hanno. Ringreis Eestis mööda tuulikuid.] Eesti Päevaleht, 6. mai 2005.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Andja manor}} *{{Mõisaportaal|viru|andja}} {{Viru-Nigula kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.456667|EW=26.462778|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Rakvere vald]] [[Kategooria:Viru-Nigula kihelkond]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] [[Kategooria:Wrangellide mõisad]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] [[Kategooria:Lilienfeldide mõisad]] 9vdrfvtl2vcmrnmixqrlw9y0qds0pte Diana Arno 0 407492 6752308 5037968 2024-10-30T15:49:56Z 193.40.13.194 6752308 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=juuni 2015}} '''Diana Arno''' (sündinud [[29. jaanuar]]il [[1984]] [[Tallinn]]as) on eesti [[iluduskuninganna]], [[modell]] ja [[moedisainer]]. Praegu loob ta uusi kollektsioone kaks korda aastas omanimelise rõivabrändi Diana Arno alt. Diana Arno avas firma esinduspoe Tallinnas aadressil Rotermanni 14 märtsis 2018. Arno võitis 2009. aastal nii võistluse [[Miss Tallinn]] kui ka [[Miss Estonia]]. Ühtlasi esindas ta 2009. aastal Eestit võistlusel [[Miss Universe]]. {{JÄRJESTA:Arno, Diana}} [[Kategooria:Eesti modellid]] [[Kategooria:Eesti iluduskuningannad]] [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 9kgr4zjhc0mcenuvqqenb2tnobhab80 Kristina Kallas 0 414183 6752390 6752141 2024-10-30T19:20:37Z Pikne 13803 6752390 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kristina Kallas | pilt = Kristina Kallas KF.jpg | pildiallkiri = Kristina Kallas (2018) | amet = [[Eesti haridus- ja teadusminister]] | ametiajaalgus = 17. aprill 2023 | eelmine = [[Tõnis Lukas]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | amet3 = [[Tartu Ülikooli Narva kolledž]] direktor | ametiajaalgus3 = 2015 | ametiajalõpp3 = 2019 | eelmine3 = [[Katri Raik]] | järgmine3 = [[Marek Sammul]] | amet4 = [[Eesti käsipalliliit]] president | ametiajaalgus4 = 5.juuni 2022 | sünnikoht = [[Kiviõli]] | partei = [[Eesti 200]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (BA, PhD), [[Kesk-Euroopa Ülikool]] (MA) }} '''Kristina Kallas''' (sündinud [[29. jaanuar]]il [[1976]] [[Kiviõli]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], alates 17. aprillist 2023 on ta [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridusminister]] (esmalt [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandas valitsuses]] ja seejärel Kristen Michali valitsuses). Ta oli aastatel 2018–2022 erakonna [[Eesti 200]] esimees. 31. augustil 2024 valiti ta uuesti [[Erakond Eesti 200|Eesti 200]] esimeheks.<ref name=":0" /> == Haridus == Kallas lõpetas 1994. aastal [[Kiviõli 1. Keskkool]]i ning aastatel 1994–2000 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna ajaloo-osakonnas lähiajalugu. 2002. aastal sai ta magistrikraadi [[Ungari]]s [[Kesk-Euroopa Ülikool]]is (CEU). Aastatel 2004–2016 õppis doktorantuuris Tartu Ülikoolis; 2016. aastal kaitses seal doktorikraadi poliitikateaduse alal. Tema uurimisvaldkonnad olid [[Lõimumine|lõimumisprobleemid]] ühiskonnas, venekeelse elanikkonna küsimused endise [[NSV Liit|Nõukogude Liidu]] territooriumil, rändeküsimused ja [[vähemus]]te õiguste küsimused. Doktoritöö juhendaja oli [[Vello Andres Pettai]], teema "''Revisiting the triadic nexus: An analysis of the ethnopolitical interplay between Estonia, Russia and Estonian Russians''" ("Veel kord triaadilisest kolmiksuhtest: Eesti, Venemaa ja eestivenelaste etnopoliitiliste suhete analüüs").<ref>https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/a54f63b4-3238-4562-b479-19201b57802b</ref> == Töö == Ta on töötanud 1998–2001 [[Sihtasutus Archimedes]]e Euroopa Liidu teadus- ja arenduskoostöö programmi [[koordinaator]]ina, olnud 2002–2006 [[suhtekorraldus]]firma Hill & Knowltoni vanemkonsultant avaliku sektori kommunikatsiooni alal ning 2007–2008 [[Tartu Ülikool]]i riigiteaduste instituudis võrdleva poliitika õppetoolis erakorraline teadur. Ta töötab ka vähemuste õiguste eksperdina [[OSCE]] vähemusrahvuste ülemkomissari ameti juures, kus ta nõustab Ida-Euroopa valitsusi lõimumispoliitika vallas. 2007–2015 oli ta poliitikauuringute keskuse [[Balti Uuringute Instituut|IBS]] juhatuse liige, kus ta tegeles lõimumise ja rändealaste poliitikauuringutega. Aastatel 2011–2015 oli ta [[MTÜ Eesti Pagulasabi]] juhatuse esimees. 2015–2019 oli ta [[Tartu Ülikooli Narva kolledž]]i direktor. [[Fail:Kristina Kallas 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Kristina Kallas 2021. aasta Arvamusfestivalil]] == Poliitiline tegevus == [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas [[Valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]], kogus 291 häält ega osutunud valituks.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20220124072441/http://valimised2015.sotsdem.ee/est/ringkonnad/ida-virumaa/kristina-kallas Kristina Kallas]. valimised2015.sotsdem.ee</ref><ref>{{Netiviide|url=http://rk2015.vvk.ee/detailed-7.html|pealkiri=Detailne hääletamistulemus - Valimisringkond nr 7|vaadatud=09.05.2021}}</ref> Ta on üks poliitilise liikumise [[Eesti 200]] asutajaid ja juhtivtegelasi ning aastatel 2018–2022 selle erakonna esimene esimees. Kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]], kogus 2306 häält ega osutunud valituks.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-2-voting-result.html Valimisringkond nr 2. Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa] Riigikogu valimised 2019</ref> 2021. aasta sügisel valiti ta [[Tartu linnavolikogu]] liikmeks, tema volitused peatusid 17. aprillil 2023 seoses Vabariigi Valitsuse liikmeks kinnitamisega. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 10|valimisringkonnas nr 10]] ([[Tartu linn]]) 4288 häält ning osutus valituks.<ref>Delfi. (2023). Riigikogu valimiste tulemused 2023. Delfi, 6. märts. Kasutatud 12.03.2023, https://www.delfi.ee/leht/valimised2023/tulemused</ref> Tema volitused Riigikogu liikmena peatusid 17. aprillil 2023 seoses Vabariigi Valitsuse liikmeks kinnitamisega. Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 1488 häält ning ei osutunud valituks.<ref>Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> == Teoseid ja kirjutisi == * Millal ikkagi sündis eesti rahvus? Delfi, 22. november 2004 * Ajalugu tuleb arutada ühiskondlikul debatil. Delfi, 21. mai 2007 * Riik on pagulased unarusse jätnud. Postimees, 11. aprill 2012 * Inimõigused vaid tõesti itimeestele? Delfi, 9. oktoober 2012 * "Minu Vietnam". Petrone Print. 2012 * Kodakondsusprobleem laheneb viimase nn halli passi omaniku surmaga. Postimees, 24. jaanuar 2017 * Avatud rahvuslus peab muutuma vähem etniliseks. Õhtuleht, 28. veebruar 2017 * Kuidas päästa eestivenelane poliitilisest pantvangist? Müürileht, 16. oktoober 2017 * Mida varem eesti ja vene lapsed ühte kooli paneme, seda parem! Maaleht, 31. mai 2018 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Kallas, Kristina}} [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži direktorid]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Erakond Eesti 200 poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 2nf1egbcrmmp2u3b2edztml53pbyl4a Maarja kabel (Viru-Nigula) 0 416801 6752556 4707023 2024-10-31T09:45:02Z Kuriuss 38125 6752556 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maarja kabeli varemed Viru-Nigulas, 21. juuli 2011.jpg|pisi|Maarja kabeli varemed (juuli 2011)]] '''Maarja kabel''' on varemetes [[kabel]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] [[Viru-Nigula]] alevikus.<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|16056}} (vaadatud 07.09.2015)</ref> See on [[Virumaa]] vanim kivist [[sakraalehitis]].<ref name="Kultuurimälestis"/> Kabeli varemed on tunnistatud riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks.<ref name="Kultuurimälestis"/> Kabel on pühitsetud [[neitsi Maarja]]le.<ref name="Kultuurimälestis"/> Arvatakse, et kabel võis olla mälestustähis [[1268]]. aastal Viru-Nigula lähedal toimunud [[Liivi ordu]] ja Vene vägede lahingule. Pärast [[reformatsioon]]i 16. sajandil kabelit enam ei hooldatud. Kuna kabelit hakati hiljem seostama rahvaliku [[ebausk|ebausuga]], siis 17. sajandil lammutati kabel osaliselt ja see jäigi lagunema. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|16056}} {{koord}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Eesti kabelid]] [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] 89c3ghbs18vjcz3cpoh80ozz14nnw54 Alissa Freindlihh 0 417961 6752526 6751877 2024-10-31T07:40:48Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 6752526 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alisa Freyndlich.jpg|thumb|Alissa Freindlihh (2023)]] '''Alissa Freindlihh''' ([[vene keel]]es '''Алиса Бруновна Фрейндлих''', [[saksa keel]]es kasutatud ka ''Alissa Freundlich''; sündinud [[8. detsember|8. detsembril]] [[1934]] [[Leningrad]]is) on vene ja saksa päritolu vene filmi- ja teatrinäitleja ning laulja. Ta sündis aastal [[1934]] [[Leningrad]]is. Ta asus aastal [[1941]] õppima Leningradi 239. kooli, ta oli Leningradis ka [[Leningradi blokaad|blokaadi]] ajal. Aastatel [[1945]]–[[1948]] elas ta [[Tallinn]]as, kuhu oli elama asunud koos ema ja mereväeohvitserist võõrasisaga; ta elas [[Toom-Rüütli tänav]]al ja õppis [[Tallinna Linna 18. Algkool]]is aadressil [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 25. Seejärel läks ta tagasi [[Leningrad]]i ja lõpetas aastal [[1953]] Leningradi 239. kooli. Aastast 1983 kuni tänaseni töötab [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Tovstonogovi-nimelises Suures Draamateatris]]. == Isiklikku == Tema isa oli saksa rahvusest Vene filmi- ja teatrinäitleja [[Bruno Freindlihh]] (1909–2002). ==Tunnustus== * [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] (1965) * [[Vene NFSV rahvakunstnik]] (1971) * [[Vene NFSV riiklik preemia]] (1976) * [[NSV Liidu rahvakunstnik]] ([[1981]]) * [[Tööpunalipu orden]] (1986) * kolmekordne [[Vene Föderatsioon]]i riikliku preemia laureaat (1996, 2001, 2008) * [[Peterburi]] aukodanik (2001) * Teatrifestivali [[Kuldne Mask]] teatripreemia au ja väärikuse eest (2001 ja 2006) * [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] (2008) * [[Vene Föderatsiooni valitsus]]e riiklik preemia (2010) * kolmekordne ordeni [[Teenete eest Isamaa ees]] kavaler (2004, 2009, 2019) * [[Austuse orden]] (2014)  * [[Sõpruse orden]] (1994)  == Välislingid == * [http://elutark.delfi.ee/persoon/ule-noukogude-liidu-kuulus-tallinna-tudruk-alissa-freindlihh?id=72698109 Üle Nõukogude Liidu kuulus Tallinna tüdruk Alissa Freindlihh] {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Freindlihh, Alissa}} [[Kategooria:Vene filminäitlejad]] [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] q6fl2vlpfwu6x3z1opak3j2zwcw7f05 6752527 6752526 2024-10-31T07:41:49Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 6752527 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alisa Freyndlich.jpg|thumb|Alissa Freindlihh (2023)]] '''Alissa Freindlihh''' ([[vene keel]]es '''Алиса Бруновна Фрейндлих''', [[saksa keel]]es kasutatud ka ''Alissa Freundlich''; sündinud [[8. detsember|8. detsembril]] [[1934]] [[Leningrad]]is) on vene ja saksa päritolu vene filmi- ja teatrinäitleja ning laulja. Ta sündis aastal [[1934]] [[Leningrad]]is. Ta asus aastal [[1941]] õppima Leningradi 239. kooli, ta oli Leningradis ka [[Leningradi blokaad|blokaadi]] ajal. Aastatel [[1945]]–[[1948]] elas ta [[Tallinn]]as, kuhu oli elama asunud koos ema ja mereväeohvitserist võõrasisaga; ta elas [[Toom-Rüütli tänav]]al ja õppis [[Tallinna Linna 18. Algkool]]is aadressil [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 25. Seejärel läks ta tagasi [[Leningrad]]i ja lõpetas aastal [[1953]] Leningradi 239. kooli. Aastast 1983 kuni tänaseni töötab [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Tovstonogovi-nimelises Suures Draamateatris]]. == Isiklikku == Tema isa oli saksa rahvusest Vene filmi- ja teatrinäitleja [[Bruno Freindlihh]] (1909–2002). ==Tunnustus== * [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] (1965) * [[Vene NFSV rahvakunstnik]] (1971) * [[Vene NFSV riiklik preemia]] (1976) * [[NSV Liidu rahvakunstnik]] ([[1981]]) * [[Tööpunalipu orden]] (1986) * [[Sõpruse orden]] (1994)  * kolmekordne [[Vene Föderatsioon]]i riikliku preemia laureaat (1996, 2001, 2008) * [[Peterburi]] aukodanik (2001) * Teatrifestivali [[Kuldne Mask]] teatripreemia au ja väärikuse eest (2001 ja 2006) * [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] (2008) * [[Vene Föderatsiooni valitsus]]e riiklik preemia (2010) * kolmekordne ordeni [[Teenete eest Isamaa ees]] kavaler (2004, 2009, 2019) * [[Austuse orden]] (2014)  == Välislingid == * [http://elutark.delfi.ee/persoon/ule-noukogude-liidu-kuulus-tallinna-tudruk-alissa-freindlihh?id=72698109 Üle Nõukogude Liidu kuulus Tallinna tüdruk Alissa Freindlihh] {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Freindlihh, Alissa}} [[Kategooria:Vene filminäitlejad]] [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] tpwk6dhbdqw94x8wrphl02byts0295b 6752590 6752527 2024-10-31T11:39:21Z Kuriuss 38125 6752590 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alisa Freyndlich.jpg|thumb|Alissa Freindlihh (2023)]] '''Alissa Freindlihh''' ([[vene keel]]es '''Алиса Бруновна Фрейндлих''', [[saksa keel]]es kasutatud ka ''Alissa Freundlich''; sündinud [[8. detsember|8. detsembril]] [[1934]] [[Leningrad]]is) on vene ja saksa päritolu vene filmi- ja teatrinäitleja ning laulja. Leningradis sündinud tüdruk astus [[1941]]. aastal Leningradi 239. kooli ning elas Leningradis ka [[Leningradi blokaad|blokaadi]] ajal. Aastatel [[1945]]–[[1948]] elas ta [[Tallinn]]as, kuhu oli elama asunud koos ema ja mereväeohvitserist võõrasisaga; ta elas [[Toom-Rüütli tänav]]al ja õppis [[Tallinna Linna 18. Algkool]]is aadressil [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 25. Seejärel läks ta tagasi [[Leningrad]]i ja lõpetas [[1953]]. aastal Leningradi 239. kooli. Alissa Freindlihh töötab alates 1983. aastast [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Tovstonogovi-nimelises Suures Draamateatris]]. == Isiklikku == Tema isa oli saksa rahvusest Vene filmi- ja teatrinäitleja [[Bruno Freindlihh]] (1909–2002). ==Tunnustus== * [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] (1965) * [[Vene NFSV rahvakunstnik]] (1971) * [[Vene NFSV riiklik preemia]] (1976) * [[NSV Liidu rahvakunstnik]] ([[1981]]) * [[Tööpunalipu orden]] (1986) * [[Sõpruse orden]] (1994)  * kolmekordne [[Vene Föderatsioon]]i riikliku preemia laureaat (1996, 2001, 2008) * [[Peterburi]] aukodanik (2001) * Teatrifestivali [[Kuldne Mask]] teatripreemia au ja väärikuse eest (2001 ja 2006) * [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] (2008) * [[Vene Föderatsiooni valitsus]]e riiklik preemia (2010) * kolmekordne ordeni [[Teenete eest Isamaa ees]] kavaler (2004, 2009, 2019) * [[Austuse orden]] (2014)  == Välislingid == * [http://elutark.delfi.ee/persoon/ule-noukogude-liidu-kuulus-tallinna-tudruk-alissa-freindlihh?id=72698109 Üle Nõukogude Liidu kuulus Tallinna tüdruk Alissa Freindlihh] {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Freindlihh, Alissa}} [[Kategooria:Vene filminäitlejad]] [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] cxvjwg9xvxnwmvcgnloxojo4oyn9j41 Võiste kalmistu 0 422636 6752359 6732553 2024-10-30T18:08:21Z Velirand 67997 6752359 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Võiste kalmistu.JPG|pisi|Võiste kalmistu (august, 2012)]] '''Võiste kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Võiste]] alevikus [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]].<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|28744}} (vaadatud 12.12.2015)</ref> Kalmistu on riiklik [[kultuurimälestis]].<ref name="Kultuurimälestis"/> ==Pildigalerii== <gallery> Võiste kalmistu kivimüür.jpg|Võiste kalmistu (2024) Võiste kalmistu sissepääs.jpg|Võiste kalmistu (2024) </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Võiste Cemetery}} *{{Kultuurimälestis|28744}} {{Coordinate|NS=58.204821|EW=24.487541|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Häädemeeste kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Häädemeeste vald]] [[Kategooria:Pärnu maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]] 4221oizwtuagkt9c8fedsipnbn09fik Malmö FF 0 425409 6752280 6523725 2024-10-30T14:03:25Z Makenzis 95198 6752280 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Malmö FF | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Malmö Fotbollförening | hüüdnimi = Di blåe ('Sinised')<br>''Himmelsblått'' ('Taevasinine') | lühend = | asutatud = 24. veebruaril 1910 | lõpp = | väljak = [[Eleda Stadion]] | mahutavus = 22 500 | ametinimetus1 = President | esimees = Anders Pålsson | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Miloš Milojević]] | liiga = [[Allsvenskan]] | hooaeg = 2024 | positsioon = 1. koht | muster_la1=_malmo21h |muster_b1=_malmo21h |muster_ra1=_malmo21h | vasakkäsi1=77BBFF |kere1=77BBFF |paremkäsi1=77BBFF |püksid1=FFFFFF |sokid1=77BBFF | muster_la2=_malmo21a |muster_b2=_malmo21a |muster_ra2=_malmo21a | vasakkäsi2=000060 |kere2=000060 |paremkäsi2=000060 |püksid2=000060 |sokid2=000060 | veeb = http://www.mff.se/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Malmö FF''' (ametlikult '''Malmö Fotbollförening''') on 1910. aastal asutatud [[Rootsi]] [[jalgpall]]iklubi, mis tegutseb [[Malmö]]s. See mängib Rootsi kõrgliigas [[Allsvenskan]]. Malmö on Rootsi kõige edukam jalgpalliklubi. Rootsi kõrgliiga on võidetud 25 korda (ametlikke Rootsi meistritiitleid on 22) ja Rootsi karikavõistlused 15 korda. Hooajal 1978/79 jõudis Malmö [[Euroopa karikas|Euroopa karikavõistlustel]] finaali, kus kaotati Inglismaa klubile [[Nottingham Forest]] tulemusega 0:1. 1979. aastal osales Malmö ka [[Intercontinental Cup]]'i finaalmängus, kus kaotati kahe mängu kokkuvõttes Paraguay klubile [[Club Olimpia|Olimpia]] tulemusega 1:3 Malmö suurimad rivaalid on [[Helsingborgs IF|Helsingborg]] ja [[IFK Göteborg]]. ==Praegune koosseis== [[File:Malmö FF.JPG|thumb|Malmö FF meeskond 2011. aastal enne [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupimängu [[Harkivi Metalist]]i vastu]] ''Seisuga 16. märts 2022''<ref>{{cite web | url=http://www.mff.se/a-lag/information/a-laget | title=A-laget | publisher=Malmö FF | work=mff.se | language=sv}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Eric Larsson]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=DEN|pos=KA|nimi=[[Jonas Knudsen]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=FIN|pos=KA|nimi=[[Niklas Moisander]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Søren Rieks]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=SWE|pos=PK|nimi=[[Oscar Lewicki]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=MKD|pos=PK|nimi=[[Erdal Rakip]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=PER|pos=PK|nimi=[[Sergio Peña]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=SWE|pos=RÜ|nimi=[[Isaac Kiese Thelin]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Anders Christiansen]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=SWE|pos=RÜ|nimi=[[Ola Toivonen]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Martin Olsson]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Felix Beijmo]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=GHA|pos=RÜ|nimi=[[Malik Abubakari]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=USA|pos=PK|nimi=[[Romain Gall]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=SRB|pos=PK|nimi=[[Veljko Birmančević]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=BIH|pos=KA|nimi=[[Dennis Hadžikadunić]]|märkus=laenul [[FK Rostov]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=BIH|pos=RÜ|nimi=[[Adi Nalić]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=CZE|pos=KA|nimi=[[Matěj Chaluš]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=DEN|pos=KA|nimi=[[Lasse Nielsen|Lasse Nielsen]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=SWE|pos=VV|nimi=[[Johan Dahlin]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=SWE|pos=PK|nimi=David Edvardsson}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=MLI|pos=VV|nimi=[[Ismael Diawara]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=SWE|pos=PK|nimi=[[Hugo Larsson|Hugo Larsson]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=NOR|pos=PK|nimi=[[Jo Inge Berget]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=SWE|pos=PK|nimi=Amel Mujanić}} {{JK koosseis mängija|no=35|rah=SWE|pos=PK|nimi=[[Samuel Adrian]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=KVX|pos=PK|nimi=[[Patriot Sejdiu]]}} {{JK koosseis mängija|no=37|rah=SWE|pos=PK|nimi=[[Sebastian Nanasi]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Allsvenskan]]: **'''Võidud''' (26): 1943–44, 1948–49, 1949–50, 1950–51, 1952–53, 1965, 1967, 1970, 1971, 1974, 1975, 1977, 1985, 1986, 1987, 1988, 1989, 2004, 2010, 2013, 2014, 2016, 2017, 2020, 2021, 2023 *[[Svenska Cupen]]: **'''Võidud''' (15): 1944, 1946, 1947, 1951, 1953, 1967, 1972–73, 1973–74, 1974–75, 1977–78, 1979–80, 1983–84, 1985–86, 1988–89, 2021–22 *[[Svenska Supercupen]]: **'''Võidud''' (2): 2013, 2014 *[[Euroopa karikas]]: **Teine koht (1): 1978–79 *[[Intercontinental Cup]]: **Teine koht (1): 1979 [[Pilt:Pano of Swedbank Stadion.jpg|pisi|center|800px|Malmö kodustaadion [[Eleda Stadion]]]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.mff.se/ Ametlik koduleht] {{Allsvenskan}} [[Kategooria:Malmö FF| ]] [[Kategooria:Rootsi jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Malmö]] 21gcyanlt01orpgj2o3a54021dxcrs9 6752281 6752280 2024-10-30T14:03:45Z Makenzis 95198 /* Saavutused */ 6752281 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Malmö FF | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Malmö Fotbollförening | hüüdnimi = Di blåe ('Sinised')<br>''Himmelsblått'' ('Taevasinine') | lühend = | asutatud = 24. veebruaril 1910 | lõpp = | väljak = [[Eleda Stadion]] | mahutavus = 22 500 | ametinimetus1 = President | esimees = Anders Pålsson | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Miloš Milojević]] | liiga = [[Allsvenskan]] | hooaeg = 2024 | positsioon = 1. koht | muster_la1=_malmo21h |muster_b1=_malmo21h |muster_ra1=_malmo21h | vasakkäsi1=77BBFF |kere1=77BBFF |paremkäsi1=77BBFF |püksid1=FFFFFF |sokid1=77BBFF | muster_la2=_malmo21a |muster_b2=_malmo21a |muster_ra2=_malmo21a | vasakkäsi2=000060 |kere2=000060 |paremkäsi2=000060 |püksid2=000060 |sokid2=000060 | veeb = http://www.mff.se/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Malmö FF''' (ametlikult '''Malmö Fotbollförening''') on 1910. aastal asutatud [[Rootsi]] [[jalgpall]]iklubi, mis tegutseb [[Malmö]]s. See mängib Rootsi kõrgliigas [[Allsvenskan]]. Malmö on Rootsi kõige edukam jalgpalliklubi. Rootsi kõrgliiga on võidetud 25 korda (ametlikke Rootsi meistritiitleid on 22) ja Rootsi karikavõistlused 15 korda. Hooajal 1978/79 jõudis Malmö [[Euroopa karikas|Euroopa karikavõistlustel]] finaali, kus kaotati Inglismaa klubile [[Nottingham Forest]] tulemusega 0:1. 1979. aastal osales Malmö ka [[Intercontinental Cup]]'i finaalmängus, kus kaotati kahe mängu kokkuvõttes Paraguay klubile [[Club Olimpia|Olimpia]] tulemusega 1:3 Malmö suurimad rivaalid on [[Helsingborgs IF|Helsingborg]] ja [[IFK Göteborg]]. ==Praegune koosseis== [[File:Malmö FF.JPG|thumb|Malmö FF meeskond 2011. aastal enne [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupimängu [[Harkivi Metalist]]i vastu]] ''Seisuga 16. märts 2022''<ref>{{cite web | url=http://www.mff.se/a-lag/information/a-laget | title=A-laget | publisher=Malmö FF | work=mff.se | language=sv}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Eric Larsson]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=DEN|pos=KA|nimi=[[Jonas Knudsen]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=FIN|pos=KA|nimi=[[Niklas Moisander]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Søren Rieks]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=SWE|pos=PK|nimi=[[Oscar Lewicki]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=MKD|pos=PK|nimi=[[Erdal Rakip]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=PER|pos=PK|nimi=[[Sergio Peña]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=SWE|pos=RÜ|nimi=[[Isaac Kiese Thelin]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Anders Christiansen]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=SWE|pos=RÜ|nimi=[[Ola Toivonen]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Martin Olsson]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Felix Beijmo]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=GHA|pos=RÜ|nimi=[[Malik Abubakari]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=USA|pos=PK|nimi=[[Romain Gall]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=SRB|pos=PK|nimi=[[Veljko Birmančević]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=BIH|pos=KA|nimi=[[Dennis Hadžikadunić]]|märkus=laenul [[FK Rostov]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=BIH|pos=RÜ|nimi=[[Adi Nalić]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=CZE|pos=KA|nimi=[[Matěj Chaluš]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=DEN|pos=KA|nimi=[[Lasse Nielsen|Lasse Nielsen]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=SWE|pos=VV|nimi=[[Johan Dahlin]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=SWE|pos=PK|nimi=David Edvardsson}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=MLI|pos=VV|nimi=[[Ismael Diawara]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=SWE|pos=PK|nimi=[[Hugo Larsson|Hugo Larsson]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=NOR|pos=PK|nimi=[[Jo Inge Berget]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=SWE|pos=PK|nimi=Amel Mujanić}} {{JK koosseis mängija|no=35|rah=SWE|pos=PK|nimi=[[Samuel Adrian]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=KVX|pos=PK|nimi=[[Patriot Sejdiu]]}} {{JK koosseis mängija|no=37|rah=SWE|pos=PK|nimi=[[Sebastian Nanasi]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Allsvenskan]]: **'''Võidud''' (27): 1943–44, 1948–49, 1949–50, 1950–51, 1952–53, 1965, 1967, 1970, 1971, 1974, 1975, 1977, 1985, 1986, 1987, 1988, 1989, 2004, 2010, 2013, 2014, 2016, 2017, 2020, 2021, 2023, 2024 *[[Svenska Cupen]]: **'''Võidud''' (15): 1944, 1946, 1947, 1951, 1953, 1967, 1972–73, 1973–74, 1974–75, 1977–78, 1979–80, 1983–84, 1985–86, 1988–89, 2021–22 *[[Svenska Supercupen]]: **'''Võidud''' (2): 2013, 2014 *[[Euroopa karikas]]: **Teine koht (1): 1978–79 *[[Intercontinental Cup]]: **Teine koht (1): 1979 [[Pilt:Pano of Swedbank Stadion.jpg|pisi|center|800px|Malmö kodustaadion [[Eleda Stadion]]]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.mff.se/ Ametlik koduleht] {{Allsvenskan}} [[Kategooria:Malmö FF| ]] [[Kategooria:Rootsi jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Malmö]] pn0amhpa0lnn3gkwlxeb12bvp86vfpd Metsiku mõis 0 427590 6752355 6554557 2024-10-30T18:02:19Z Amherst99 15496 6752355 wikitext text/x-wiki '''Metsiku mõis''' ([[saksa keel]]es ''Metzikus'') oli [[rüütlimõis]] [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/kihel/haljala.shtml (vaadatud 11.06.2019)</ref>. Mõisast on esimesed teated [[1524]]. aastast<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|1477}} (vaadatud 24.01.2016)</ref>. Mõisa viimane omanik oli [[Alexander von Üxküll-Güldenband]]. Mõis, välja arvatud [[härrastemaja]], oli 18-ks aastaks (1909–1927) väljarenditud Hans Brevernile, lepingu katkestas [[maaseadus]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=era.31.3.2114:3?735,2886,1601,186,0|Pealkiri=Rendilepingu ennetähtajaline lõpetamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 19.5.1926 ostsid 4 meest oksjonil mõisa härrastemaja mille hiljem lammutasid ning ehitusmaterjalideks müüsid .<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:124304|Pealkiri=Hans Pruuli päevakirjad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|1477}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16949 Metsiku mõis (Haljala khk)], Kinnisturegister {{Haljala kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.498889|EW=26.114722|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Haljala kihelkond]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] 622j2kvvkn5oph8coem0057lfmwk9b2 Albaania kuningriik (1939–1943) 0 436508 6752575 6396271 2024-10-31T11:04:09Z Kj1595 68192 6752575 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2016}}{{Lisaviiteid|kuupäev={{ucfirst:mai}} 2016}} {{Endine riik |nimi = ''Regno Albanese''<br/>''Mbretnija Shqiptare'' <br> Albaania kuningriik |lipp = Flag of Albania (1939).svg |lipp-tekst = Albaania lipp |vapp = Great Arms of the Kingdom of Albania (1939–1943).png |vapp-tekst = Albaania vapp |asendikaart = Albanian Kingdom (1942).svg |asendikaart-tekst = Albaania kuningriik aastal 1942 |algusaasta = 1939 |lõppaasta = 1943 |valitsusvorm = [[konstitutsiooniline monarhia]] <br> [[fašism|fašistlik]] [[üheparteiline riik]] |osa = Itaalia protektoraat |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[Albaania keel|albaania]]<br/>itaalia |peamised-keeled = |pealinn = [[Tirana]] |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = [[sunniidid|sunniitlus]]<br>[[katoliiklus]]<br>[[õigeusk]]<br>[[bektašid|bektaši]] [[sufism]] |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = [[Albaania lekk]] <small>(1939–1941)</small><br/>[[Itaalia liir]] <small>(1941–1943)</small> |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} '''Albaania kuningriik''' ([[Albaania keel|geegi albaania]]: ''Mbretnija Shqiptare'', albaania standardkeel: ''Mbretëria Shqiptare'', [[Itaalia keel|itaalia:]] ''Regno albanese''), tuntud ka kui '''Suur-Albaania''', eksisteeris [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] [[protektoraat|protektoraadina]]. See oli tegelikult unioon Itaalia ja Albaania vahel, mida ametlikult juhtis Itaalia kuningas [[Vittorio Emanuele III]] ja tema valitsus: Albaaniat juhtisid aastast 1939 aastani 1943, pärast [[Itaalia sissetung Albaaniasse|sõjalist okupeerimist Itaalia poolt]] Itaalia kubernerid. Sel ajal lakkas [[Albaania]] olemast sõltumatu riik ja jäi [[Itaalia koloniaalimpeerium]]i autonoomseks osaks, mida juhtisid Itaalia valitsusametnikud, kes kavatsesid teha Albaaniast [[Itaalia irredentism|Suur-Itaalia]] osa, assimileerides albaanlased itaallasteks ja koloniseerides Albaania itaalia asunikega [[Apenniini poolsaar]]elt, et muuta see järk-järgult Itaaliaks. [[Londoni leping (1915)|Londoni lepinguga]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal lubas [[Antant]] Itaaliale omandina Kesk- ja Lõuna-Albaania tasuks võitlemise eest Antanti poolel. Juunis 1917, pärast seda, kui Itaalia sõdurid haarasid kontrolli Albaania oluliste alade üle, kuulutas Itaalia ametlikult protektoraati Kesk- ja Lõuna-Albaania üle; kuid see tühistati septembris 1920, kui Itaaliat survestati oma armee Albaaniast välja viima. Itaalia oli raevus minimaalse kasu pärast, mille ta rahuläbirääkimistelt sai, pidades seda Londoni lepingu rikkumiseks. [[Itaalia fašism|Itaalia fašistid]] väitsid, et albaanlased olid etniliselt seotud [[itaallased|itaallastega]] sidemete kaudu muinasaegsete [[italioodid|italiootide]], [[Illüürlased|illüüria]] ja [[Rooma riik|Rooma]] rahvastega, ning et Rooma ja Veneetsia riikide avaldatud suur mõju Albaaniale põhjendas Itaalia õigust seda omada. Itaalia õigustas Albaania annekteerimist ka sellega, et kuna mitusada tuhat Albaania päritolu inimest oli juba imbunud Lõuna-Itaalia ühiskonda, oli Albaania liidendamine mõistlik meede Albaania päritolu inimeste ühte riiki ühendamiseks. Itaalia toetas Albaania irredentismi, mis oli suunatud peamiselt albaanlastega asustatud [[Kosovo]]le [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavias]] ja [[Ípeirose piirkond|Epeirosele]] [[Kreeka kuningriik|Kreeka]]s, eriti [[Tsamouriá]] piirialale, kus elas [[''çam''|çami albaanlaste]] vähemus. == Ajalugu == {{vaata|Albaania vastupanuliikumine Teise maailmasõja ajal}} === Sissetungi eel: Itaalia mõju ja eesmärgid Albaanias (1914–1939) === [[Pilt:Vlora zur Zeit der italienischen Besatzung 1916-1920.jpg|pisi|vasakul|Itaalia sõdurid [[Vlorë]]s, [[Albaania]]s [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal. Itaalia trikoloor [[Savoia dünastia|Savoia]] kuningliku vapiga lehvimas kõrvuti Albaania lipuga Itaalia peakorteri rõdult]] Enne otsest sissetungi Esimeses maailmasõjas okupeeris [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] detsembeis 1914 [[Vlorë]] sadama Albaanias. Sõtta astudes laiendas Itaalia alates sügisest 1916 oma okupatsioonipiirkonda Lõuna-[[Albaania]]le. Itaalia väed värbasid aastal 1916 Albaania ajateenijaid enda kõrvale. Itaalia okupeeris liitlaste väejuhatuse nõusolekul 23. augustil 1916 [[Põhja-Epeiros]]e, sundides Kreeka armee sealt taganema. Juunis 1917 kuulutas Itaalia Kesk- ja Lõuna-Albaania Itaalia protektoraadiks, samas Põhja-Albaania eraldati Serbia ja Montenegro riikidele. 31. oktoobril 1918 ajasid Prantsuse ja Itaalia väed Austria-Ungari armee Albaaniast välja. Pärast Esimese maailmasõja lõppu sunniti Itaalia oma sõjavägi välja viima ja see juhtus 2. septembril 1920. Itaalia fašistlik režiim oli poliitiliselt ja majanduslikult tunginud ja domineeris Albaanias Zogi valitsusajal ja oli kavandanud Albaania annekteerimist aastaid enne seda sündmust. Albaania muutus ''[[de facto]]'' Itaalia protektoraadiks pärast 1926. ja 1927. aasta Tirana lepingute sõlmimist. Zogi ajal oli Albaania majandus sõltuv paljudest aastast 1931 Itaalia poolt antud laenudest. Augustis 1933 pani Mussolini Zogile ranged nõudmised Itaalia jätkuva toetuse eest Albaaniale, sealhulgas nõudmised, et kõik uued nimetamised juhtivatele kohtadele Albaania valitsuses pidid olema saanud "Itaalia hariduse"; et Itaalia ekspert pidi tulevikus olema igas Albaania ministeeriumis; et Itaalia peaks võtma kontrolli Albaania sõjaväes – sealhulgas kindlustes; et Briti ohvitserid, kes treenisid Albaania sandarmeeriat, tuli asendada Itaalia ohvitseridega; ja et Albaania peab tühistama kõik oma kaubanduslepingud teiste riikidega ja mitte tegema uusi leppeid ilma Itaalia valitsuse nõusolekuta; ja et Albaania sõlmiks kaubanduslepingu, mis teeks Itaalia Albaaniale "eelistatuimaks riigiks" kaubanduses. Aastal 1934, kui Albaania ei taganud ühe laenu plaanitud tagasimakseid Itaaliale, saabusid Itaalia sõjalaevad Albaania rannikule, et hirmutada Albaaniat alluma Itaalia eesmärkidele piirkonnas, kuid britid olid Itaalia tegevusele vastu ning surve all tõmbus Itaalia tagasi ja väitis, et laevastiku ülesanne oli lihtsalt "sõbralik visiit". 25. augustil 1937 kirjutas Itaalia välisminister krahv Ciano oma päevikusse Itaalia suhetest Albaaniaga järgmist: "Meil tuleb sinna luua stabiilsed Itaalia mõjukeskused. Kes teab, mis tulevikul varuks võib olla? Me peame olema valmis haarama võimalustest, mis ette tulevad. Me ei kavatse sel korral taganeda, nagu me tegime aastal 1920. [Itaalia] lõunaosas oleme me neelanud mitusada tuhat albaanlast. Miks ei võiks sama asi juhtuda teisel pool sissepääsu Aadria merele". 26. märtsil 1938 kirjutas Ciano oma päevikusse Albaania annekteerimisest, nagu Saksamaa tegi Austriaga natuke aega varem: "Jacomoni raport olukorrast Albaanias. Meie sissetung on muutumas üha intensiivsemaks ja orgaanilisemaks. Programmi, mida ma jälgisin pärast oma visiiti, viiakse probleemideta ellu. Tahaksin teada, kas üldine olukord – eriti anšluss [Austriaga] – ei võimalda meil võtta samme täielikuma domineerimise suunas selles riigis, mis peaks olema meie oma". Ja päevi hiljem, 4. aprillil kirjutas: "Peame järk-järgult rõhutama protektoraadi elementi meie suhetes Albaaniaga". === Sissetung ja Itaalia režiimi loomine === [[Pilt:Vitorio Emanuel III.jpg|pisi|vasakul|[[Vittorio Emanuele III]], Albaania kuningas aastatel 1939–1943]] [[Pilt:Shefqet Verlaci.jpg|pisi|vasakul|[[Shefqet Verlaci]], Albaania peaminister aastatel 1939–1941]] Vaatamata Albaania pikaajalisele protektsioonile ja liidule [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaaliaga]] tungisid Itaalia väed 7. aprillil 1939 [[Itaalia sissetung Albaaniasse|Albaaniasse]], viis kuud enne Teise maailmasõja algust. Albaania relvastatud vastupanu itaallaste vastu osutus ebatõhusaks ja pärast lühikest kaitset maa okupeeriti. 9. aprillil 1939 põgenes Albaania kuningas [[Zog I]] [[Kreeka]]sse. Kuigi Albaania oli olnud ''de facto'' Itaalia protektoraat aastast 1927, nõudis Itaalia poliitiline juht [[Benito Mussolini]] otsest kontrolli riigi üle, et tõsta oma mainet ja vastata Saksamaa-poolsele [[Austria]] [[Anšluss|annekteerimisele]] ja [[Tšehhoslovakkia]] okupeerimisele. Albaania oli Itaalia huvidele allutatud protektoraat sarnaselt Saksamaa [[Böömi ja Määri protektoraat|Böömi ja Määri protektoraadiga]]: Albaania kroon kuulutati olevaks [[personaalunioon]]is Itaalia krooniga, Albaaniat valitses Itaalia [[viitsegerent]], kes esindas kuningas [[Vittorio Emanuele III]], kehtestati tolliliit ja Albaania välispoliitikat juhiti Roomast. Albaania relvajõud allutati Itaalia sõjaväele, Itaalia nõuandjad pandi kõigile Albaania valitsustasanditele ja riik muudeti fašistlikuks [[Albaania fašistlik partei|Albaania fašistliku partei]] ja sellega kaasnevate organisatsioonide loomisega, mis kujundatud Itaalia eeskujul. Albaania fašistlik partei oli Itaalia rahvusliku fašistliku partei haru, Albaania fašistliku partei liikmed vannutati alluma fašismi juhile Mussolinile. Itaalia kodanikud hakkasid [[Itaalia kolonistid Albaanias|kolonistidena]] Albaaniasse asuma ja omandama maad, et muuta see järk-järgult Itaaliaks. Kui Vittorio Emanuele oli kuningas, oli [[Shefqet Verlaci]] peaminister. Verlaci kontrollis Itaalia protektoraadi igapäevast tegevust. 3. detsembril 1941 asendas Shefqet Verlacit peaministri ja [[valitsusjuht|valitsusjuhina]] [[Mustafa Kruja]]. Riigi loodusvarad läksid samuti Itaalia otsese kontrolli alla. Kõik naftavarud Albaanias käisid läbi Itaalia riikliku naftakompanii [[Agip]]i. Albaania oli Itaalia fašistide rahvuslikele eesmärkidele kultuuriliselt ja ajalooliselt tähtis, kuna Albaania territoorium oli pikka aega olnud osa [[Rooma riik|Rooma riigist]], isegi enne Põhja-Itaalia annekteerimist roomlaste poolt. Hiljem, [[Kõrgkeskaeg|kõrgkeskajal]] olid mõned rannikualad (nagu [[Durazzo]]) mõjutatud ja Itaalia riikide omanduses, peamiselt [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigi]] ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] paljudeks aastateks (peamiselt [[Albania Veneta]]). Itaalia fašistlik režiim seadustas oma nõude Albaaniale uuringute kaudu, mis kuulutasid albaanlaste ja itaallaste rassilist afiinsust, eriti vastandina jugoslaavlastele. Itaalia fašistid väitsid, et albaanlased olid etnilise pärandi kaudu seotud [[itaallased|itaallastega]] läbi sidemete muistsete [[italioodid|italiootide]], [[Illüürlased|Illüüria]] ja [[Rooma riik|Rooma]] rahvastega, ning et Rooma ja Veneetsia riikide ilmutatud suur mõju Albaania üle põhjendas Itaalia õigust seda omada. Itaalia püüdis ka seadustada ja võita avalikkuse toetust oma võimule Albaanias, toetades Albaania irredentismi, mis oli suunatud peamiselt albaanlastega asustatud [[Kosovo]] vastu [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavias]] ja [[Ípeirose piirkond|Epeirose]] vastu [[Kreeka kuningriik|Kreekas]], eriti [[Tsamouriá]] piirialal, mida asustas [[çam]]i albaanlaste vähemus. Seega väitis fašistliku Itaalia väljaanne ''Geopolitica'', et Kreeka Epeirose-[[Akarnania]] piirkonna rahvastik kuulub Albaaniale tänu oma [[dinaari rass]]ile ja moodustab 'ühtse geograafilise süsteemi' Aadria mere piirkonnaga. Vaatamata Itaalia viitsegerendi [[Francesco Jacomoni]] jõupingutustele õhutada ülestõuse ja luua [[viies kolonn]] ning soodsatele aruannetele, mille ta saatis Itaalia välisminister [[Galeazzo Ciano|krahv Ciano]]le, tõestasid sündmused, et albaanlaste endi seas oli vähe entusiasmi: pärast [[Itaalia-Kreeka sõda|Itaalia sissetungi Kreekasse]] enamik albaanlasi kas deserteerus või jooksis üle. === Albaania sõjas === [[Pilt:Greek Offensive 1940 41 in Northern Epirus.svg|pisi|325px|Kreeka vasturünnak (13. november 1940 – 7. aprill 1941) [[Itaalia-Kreeka sõda|Itaalia-Kreeka sõja]] ajal]] Strateegiliselt andis Albaania kontrollimine Itaaliale tähtsa sillapea Balkanil: mitte ainult täieliku Itaalia kontrolli [[Otranto väin]]a ja [[Aadria meri|Aadria mere]] sissepääsu üle, seda sai kasutada ka tungimiseks kas Jugoslaaviasse (paaris teise rünnakuga [[Venezia Giulia]] suunalt) või Kreekasse. Aastal 1939 rääkis krahv Ciano Albaania irredentistlikest nõuetest [[Kosovo]]le kui Itaalia eesmärkidele kasulikest, öeldes: {{Quotation|''Kosovolased [on] 850 000 albaanlast, tugevad kehalt, kindlad vaimult ja entusiastlikud ideest ühineda oma emamaaga. Ilmselt serblased kardavad neid. Täna tuleb … rahustada jugoslaavlasi. Kuid hiljem tuleb vastu võtta poliitika sügavast huvist Kosovos. See aitab Balkanil elus hoida irredentistlikku probleemi, mis polariseerib albaanlaste endi tähelepanu ja on nuga Jugoslaavia seljas.''|Galeazzo Ciano||1939}} Oktoobris 1940, [[Itaalia-Kreeka sõda|Itaalia-Kreeka sõja]] ajal oli Albaania lavaks Itaalia diktaatori [[Benito Mussolini]] edutule sissetungile [[Kreeka]]sse. Mussolini plaanis tungida Kreekasse ja teistesse piirkonna riikidesse, nagu [[Jugoslaavia]], et anda Itaaliale territoriaalne kontroll enamusel [[Vahemeri|Vahemere]] rannikust, osana fašistide eesmärgist luua ''[[Mare Nostrum]]'' ("Meie meri"), milles Itaalia peab Vahemerel domineerima. Kuid Albaania armee kolonel (hiljem kindral) Prenk Pervizi juhtimisel jättis itaallased rünnakul maha, põhjustades rindel suure hargnemise. Albaania usutavasti reeturlik armee eemaldati rindelt. Kolonel Pervizi ja tema staabiametnikud isoleeriti Puka ja Shkodra mägedes põhjas. See oli esimene mässuilming Itaalia okupantide vastu. Kuid varsti pärast Itaalia sissetungi asusid kreeklased vasturünnakule ja märkimisväärne osa Albaaniast oli Kreeka käes (sealhulgas [[Gjirokastër]]i ja [[Korçë]] linnad). Aprillis 1941 kapituleerus Kreeka pärast ülekaalukat [[Lahing Kreeka pärast|Saksa sissetungi]]. Kogu Albaania läks Itaalia kontrolli alla, mis laienes ka enamusele Kreekale, mida Itaalia, Saksamaa ja Bulgaaria [[Teljeriikide okupatsioon Kreekas|ühiselt okupeerisid]]. Kuid Itaalia plaan annekteerida Tsamouriá Albaaniasse jäi ellu viimata tänu tugevale vastuseisule ja etnilisele konfliktile albaanlaste ja kreeklaste vahel, samuti [[aromanid]]e vastuseis piirkonna albaniseerimisele. Pärast Jugoslaavia ja Kreeka langemist aprillis 1941 algatas Itaalia valitsus Saksamaa, Bulgaaria ja äsjaloodud nukuriigi [[Sõltumatu Horvaatia Riik|Horvaatiaga]] läbirääkimised piiride määramise küsimuses. Aprillis kutsus Mussolini üles Albaania piire laiendama – sealhulgas annekteerima Albaaniasse [[Montenegro]]t, millel oleks olnud autonoomne valitsus Albaania koosseisus, ja laiendama Albaania piiri itta, kuigi mitte Vardari jõeni, nagu mõned ette panid – viidates, et [[Ohrid]] peaks jääma makedoonlastele, olenemata sellest, kas [[Vardari Makedoonia]] peaks saama sõltumatuks riigiks või Bulgaaria poolt annekteerituks. Kuid Itaalia valitsus muutis oma piiriseisukohti aprill jooksul, toetades hiljem Ohridi annekteerimist, andes samas territooriumi vahetult Ohridi taga (sealhulgas [[Kliment Ohridist|Püha Klimenti]] sünnikoha) makedoonlastele. Pärast läbirääkimisi kuulutati 7. juunil 1941 kuningliku dekreediga välja Itaalia uued piirid Balkanil – sealhulgas Albaania uued piirid. Pärast [[Cassibile vaherahu|Itaalia kapituleerumist]] septembris 1943 okupeerisid riiki kuni sõja lõpuni [[Albaania kuningriik (1943–44)|sakslased]]. == Majandus == [[Pilt:Map of Albania during WWII.png|pisi|Albaania Teise maailmasõja ajal]] Pärast Albaania okupeerimist ja uue valitsuse paigaldamist ühendati Albaania ja Itaalia majandused [[Tolliliit|tolliliidu]] kaudu, mis tähendas enamiku kaubanduspiirangute kaotamist. Läbi [[tollimaks|tolli]]liidu kehtestati Albaanias Itaalia tollimaksu süsteem. Eeldatud majanduslanguse tõttu Albaanias seoses maksupoliitika muutmisega andis Itaalia valitsus Albaaniale igal aastal kompensatsiooniks 15 miljonit [[Albaania lekk]]i. Albaanias kasutati Itaalia tolliseadusi ja vaid Itaalia üksi võis sõlmida lepinguid kolmandate osapooltega. Itaalia kapitalil lubati Albaania majanduses domineerida. Seetõttu lubati Itaalia kompaniidel monopoliseerida Albaania loodusvarade ärakasutamist. Aastal 1944 jõudis kompaniide ja tööstusettevõtete arv 430-ni, kui aastal 1938 oli vaid 244 ja aastal 1922 vaid 71 ettevõtet. Tööliste kontsentratsioonimäär tööstuslikus tootmises aastal 1938 kahekordistus võrreldes 1928. aastaga. Selleks ajaks omas Albaania majandus kaubandussuhteid 21 riigiga, kuid arenenuimad olid esiteks Itaalia ja siis Jugoslaavia, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka jne. Asunud kapitalistliku arengu teele palju hiljem, kui muud Euroopa riigid, vaatamata mõningase, peamiselt Itaalia väliskapitali kohalolekule, ei olnud Albaania Teise maailmasõja puhkemise ajaks astunud veel ühtegi sammu tööstuskapitalismi faasi suunas. Põllumajandus, kus töötas üle 87% tööjõust, oli peamine majandusharu ja aitas sel ajal moodustada 92,4% riigi sissetulekust, samas kui regulaarselt kasutati vaid 10,2% haritavast maast ja peamised tooted olid kahanevalt nisu, mais ja rukis. Maatöö primitiivsete tööriistadega, kus domineerisid puidust adrad, väetistest vaevalt üldse teati, samas kõik põllud olid muutunud sooks. Tootlikkuse tase ning põllumajanduse organiseerimise ja mehhaniseerimise tase sel perioodil oli väga madal. == Haldusjaotus == Itaallased võtsid üle olemasoleva Albaania prefektuuride süsteemi (itaalia:''Prefetture''). Ülejäänud Itaalia haldusstruktuuri kõrval kutsuti neid ka provintsideks (itaalia:''Provincia''). Kuid erinevalt Itaaliast säilisid Albaania alamprefektuurid (itaalia:''Sotto Prefetture''). Esialgu oli 10 prefektuuri. Nende sees oli 30 alamprefektuuri ja 23 omavalitsust (itaalia:''Municipalità''). Igat prefektuuri juhtis prefekt, kes asus samanimelises linnas. Aastal 1941, pärast Jugoslaavia tükeldamist lisati kolm uut prefektuuri. [[Kosovo]], [[Metohija]] ja [[Debar]] jagunesid 5 alamprefektuuriks. [[Pilt:KingdomOfAlbania1941.png|pisi|püsti=2.0|Haldusjaotus aastal 1941]] {| class="wikitable" |- valign="top" ! Prefektuur !! Alamprefektuurid !! Omavalitsused |-valign="top" | [[Berat]] || [[Fier]]<br />[[Lushnja]] <br /> [[Ballshi]]<br /> [[Skrapari]] || [[Berat]] <br /> [[Fier]]<br />[[Lushnja]] |- valign="top" | [[Peshkopia]] || [[Burrel (Albaania)|Burreli e Mat]] <br /> [[Zerqan]] || [[Peshkopia]] <br /> [[Burrel (Albaania)|Burrel]] |- valign="top" | [[Durrës|Durazzo]] || [[Kavajë]]<br /> [[Kruja]]<br /> [[Shijaku]] || [[Durrës|Durazzo]]<br />[[Kavajë]]<br /> [[Shijaku]]<br /> [[Kruja]] |- valign="top" | [[Elbasan]] || [[Librazhdi]]<br /> [[Gramshi]] || [[Elbasan]] |- valign="top" | [[Gjirokastër|Argirocastro]] || [[Çamëria|Ciamuria]]<br /> [[Delvina]] <br /> [[Kurvelesh (Tepelenë)|Kurvelesh]]<br /> [[Libohova]]<br /> [[Përmeti]]<br /> [[Tepelena]]<br /> [[Sarandë|Santi Quaranta]] || [[Gjirokastër|Argirocastro]]<br /> [[Përmeti]]<br /> [[Tepelena]]<br /> [[Sarandë|Porto Edda]]<br /> [[Delvina]] |- valign="top" | [[Korça|Coritza]] || [[Bilishti]]<br /> [[Kolonjë]]<br /> [[Leskoviku]]<br /> [[Pogradec]]i || – |- valign="top" | [[Kukësi]] || [[Lumë]]<br /> [[Malësia e Gjakovës]] || [[Kukësi]] |- valign="top" | [[Shkodër|Scutari]] || [[Lezha|Alessio]] <br /> [[Dukagjin]]<br /> [[Malësi e Madhe]]<br /> [[Mirditë|Mirdite]]<br /> [[Pukë|Puka]] || [[Shkodër|Scutari]] |- valign="top" | [[Vlorë|Valona]] || [[Himara]] || [[Vlorë|Valona]] |- valign="top" | [[Tirana]] || – || [[Tirana]] |- valign="top" | [[Debar]] || [[Radostusha|Rostuse]] <br /> [[Tetovo]] || [[Debar]] <br /> [[Prizreni]] |- valign="top" | [[Metohija]] || [[Gjakovë]] || [[Pejë]] |- valign="top" | [[Kosovo]] || [[Rahoveci]] <br /> [[Theranda]] || [[Priština]] |} == Vaata ka == * [[Suur-Albaania]] * [[Balli Kombëtar]] * [[Itaalia sissetung Albaaniasse]] * [[Itaalia kolonistid Albaanias]] [[Kategooria:Albaania Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Albaania ajalugu]] [[Kategooria:Albaania ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]] m0nct1cadoh7naqv71jsybi1sqgtnle Tartu Ülikooli Pärnu kolledž 0 442399 6752255 6752217 2024-10-30T12:31:39Z Ehitaja 63547 pilti pole 6752255 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} [[Fail:Tartu Ülikooli Pärnu kolledž.jpg|pisi|Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]] '''Tartu Ülikooli Pärnu kolledž''' on [[Tartu Ülikool]]i koosseisu kuuluv [[kolledž]], mille õppetöö toimub [[Pärnu]]s. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž annab teenuste juhtimise alast kõrgharidust, edendab Eesti teenustemajandust ettevõtluses, turismi- ja sotsiaalvaldkonnas ning hoiab ja arendab akadeemilisi traditsioone Lääne-Eestis.<ref name="pc.ut.ee_kolledžist" /> Pärnu kolledž kuulub Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda, võimaldades üliõpilastel saada mitmekülgsed teadmised tihedas koostöös majanduse, ühiskonnateaduste, psühholoogia ja mitmete teiste erialade õppejõudude ja üliõpilastega. Kolledž asutati [[17. mai]]l [[1996]] [[Pärnu Majanduskool]]i baasil.<ref name="pc.ut.ee_ajalugu">{{Netiviide |kuupäev=2016-08-08 |pealkiri=Pärnu kolledži tekke- ja arengulugu {{!}} Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž |url=http://www.pc.ut.ee/et/kolledzist/parnu-kolledzi-tekkelugu |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160808101942/http://www.pc.ut.ee/et/kolledzist/parnu-kolledzi-tekkelugu |arhiivimisaeg=2016-08-08 |vaadatud=2024-03-27 |väljaanne=Pärnu kolledž}}</ref> 1999. aastal valmis kolledži uus hoone ja 2001. aastal juurdeehitisena raamatukogu osa.<ref name="pc.ut.ee_kolledžist">{{Netiviide |kuupäev=2021-01-10 |pealkiri=Kolledžist |url=https://parnu.ut.ee/et/kolledzist |vaadatud=2024-03-27 |väljaanne=Pärnu kolledž |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Pärnu sai ülikoolilinnaks 1699. aasta suvel, kui Academia Dorpatensis Tartust sinna üle viidi. Immatrikuleeriti 191 uut üliõpilast. Esimene rektor oli professor Michael Dau. Academia Pernaviensise nimi ilmus ülikooli pitsatile 1700. aasta juunis. Ülikool sai Pärnus töötada 1710. aastani, mil linn kapituleerus Põhjasõjas Vene vägedele. 1990. aastal pidas Pärnu linnavolikogu vajalikuks avada Pärnus instituudi või Tartu Ülikooli teaduskonna kuurortoloogia, turismi- ja puhkemajanduse uurimiseks ning kaadri ettevalmistamiseks. Uuesti sai keskkoolijärgse hariduse omandamine Pärnus võimalikuks 01.09.1991, mil asutati Pärnu Majanduskool. Kohe asutamisel seati eesmärgiks õppeasutuse arendamine kõrgkooliks ja alustati koostööprojekti Kanada Kolledžite Assotsiatsiooniga turismi- ja hotellimajanduse eriala avamiseks, ühtlasi hakati looma kooli raamatukogu. 1994. aastal munitsipaalkool riigistati, õpilaste arv ületas 200 piiri ning avati turismi ja hotellimajanduse osakond. Pärnu Majanduskool muutus üha populaarsemaks kogu Eestis ja väljastpoolt Pärnu maakonda pärinevate õppurite osakaal suurenes pidevalt. 1994. aasta lõpus peeti Pärnus Tartu Ülikooli päevad. Sealsetel kohtumistel algasid läbirääkimised linna- ja maavalitsusega ülikooli kolledži avamiseks Pärnus. Idee läbitöötamiseks moodustati ühiskomisjon. 20. märtsil 1996 kirjutasid Pärnu linnavalitsus, Pärnu maavalitsus, Tartu Ülikool, Haridusministeerium ja Pärnu Majanduskool Pärnus alla koostöölepingule. 17. mail 1996 asutati Pärnus Majanduskooli baasil Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, mis tegutseb TÜ asutusena oma põhikirja alusel. 1996. aasta juunis algas Pärnu kolledžis 1996/1997. õa vastuvõtt ärijuhtimise diplomiõppekavale. 14. veebruaril 1997 avati turismi- ja hotelliettevõtluse diplomiõppekava ning sama aasta 3. detsembril sai nurgakivi Tartu Ülikooli Pärnu kolledži õppehoone, asukohaga Ringi 35. 6. septembril 1998 avati sotsiaaltöö korralduse diplomiõppekava. 1998. aasta kevadel lõpetas Pärnu Majanduskooli viimane lend ning 1999. aasta oli Pärnus kuulutatud ülikooliaastaks, teadvustamaks 300 aasta möödumist esimese ülikooli avamisest Pärnus. Kogu teema-aasta ettevõtmised, mida koostöös korraldasid Tartu Ülikool, TÜ Pärnu kolledž ning Pärnu maa- ja linnavalitsus, toimusid deviisi „Ülikool Pärnus – 300” all. See hõlmas ka järgmisi üritusi: * 17. sajandi stiilis rongkäik, * kolledži siseõuel avati mälestusmärk Kompass, autoriks Hannes Starkopf, * Raivo Trassi lavastus „Vaimsus ja barbaarsus” Endla teatri esituses, * C. Orffi suurteos „Carmina Burana”,Vanemuise teatri ooperikoori ja Pärnu linnaorkestri esituses, * pidulik jumalateenistus Eliisabeti kirikus, kolledži lipu õnnistamine. 22. veebruaril 1999 valmis kolledži uue hoone esimene osa ning 22. veebruaril 2001 teine osa ehk raamatukogu. 2002. aastal avati Pärnu kolledžis veeökosüsteemide majandamise õppekava, mis 2012. aasta 1. jaanuaril suleti. Perioodil 2006–2011 lõpetas õppekaval 58 üliõpilast. 9. jaanuaril 2005 möllas kogu Eestis jaanuaritorm. Pärnus tõusis merevee tase 2,95 m üle Kroonlinna nulli. Vesi tungis kolledži hoonesse ning oluliselt said kannatada kolledži raamatukogu, elektri- ja küttesüsteem, arvutid, serveriruum, mööbel ja seinad. 30. novembril 2007 nimetati ärijuhtimise õppekava ümber ettevõtlus ja projektijuhtimise õppekavaks. 31. oktoobril 2008 avati Pärnu kolledžis rahvusvaheline heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise magistriõppekava, mis meelitas kolledžisse õppima üliõpilasi kogu maailmast. 6. jaanuaril 2010 alustas Pärnu kolledžis täiendusõppeprogramm „Väärikate ülikool”, mille eesmärk on eakate inimeste isiksuse, loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamine. Väärikate ülikool on tänaseni osalejate seas väga populaarne, tuues kuulajate ette nii maailmarändureid, aga ka eluks vajalikke teadmisi. 17. detsembril 2010 avati Pärnu kolledžis esimene eestikeelne magistriõppekava „Teenuste disain ja juhtimine”. 28. jaanuaril 2011 nimetati ümber 1998. aastal avatud sotsiaaltöö korralduse õppekava, mille uueks nimeks sai „Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus”. 16. detsembril 2013 pälvis Pärnu kolledž Tartu Ülikooli õppekvaliteedi edendamise auhinna. 6. mai 2019 on Pärnu kolledži, Tartu Ülikooli ning Pärnu linna jaoks märgiline kuupäev. Nimelt allkirjastasid Pärnu linn ja Tartu Ülikool viieks aastaks koostööleppe, mille eesmärk on kujundada TÜ Pärnu kolledžist 2024. aastaks Lääne-Eesti väljapaistev kõrgharidus- ja pädevuskeskus, sh kasvatada põhiõppe üliõpilaste arvu ning suurendada kolledžis ja/või selle vahendusel teostatavate täiendusõppe-, teadus- ja arenduslepingute mahtu. Pärnu kolledžist sai esimene regionaalne kolledž, mille arengut toetavad linn ning maakonna teised omavalitsused. 28. augustil 2019 tähistati Academia Pernaviensise asutamise 320. aastapäeva ning asutati samanimeline ühing ja toimus esimene mõttekoda. MTÜ Academia Pernaviensis on loodud selleks, et soodustada Pärnus akadeemilist suhtluskeskkonda, ühendada siit pärit ja Pärnuga seotud haritlasi, rikastada ühistegevustega linna haridus- ja kultuurielu ning toetada noorte osalust Pärnu akadeemilise pärandi edasikandmisel. Tegevuste sisuks on mõtestada ja arendada intellektuaalselt Pärnu linna ja maakonna suundumusi, edendada Pärnut konverentside ja täiendõppe linnana, mõttekodade kokkutuleku kohana. Academia Pernaviensise kogukonda kuulub üle 300 inimese, kelle seas on nii teadlasi, ajakirjanikke, oma ala juhtivaid eksperte, ministreid, õppejõude, õpetajaid kui ka aktiivseid noori. MTÜ Academia Pernaviensise asutajaliikmed: * Rein Veidemann, kirjandusteadlane, kirjanik ja õppejõud, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor * Margit Raid, ettevõtja, konsultatsioonibüroo Miski omanik ja juht * Ülle Sirk, Eesti Teaduste Akadeemia vastutav koordinaator Tartus [[Fail:Pärnu kolledžisse kolis Pärnumaa Arenduskeskus.jpg|pisi|14. mail 2021 kolis Pärnu kolledžisse Pärnumaa Arenduskeskus]] 1. oktoobril 2019 loodi KOBAR – Pärnumaa Arenduskeskuse, Pärnu linna ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ühisprojekt, et tõhustada Pärnumaa ettevõtluse arendamist, uute loovate ja innovaatiliste ettevõtete loomist ning vajalike spetsialistide ettevalmistamist. KOBAR koondab ühisesse tegevusruumi ülikooli, arendajate ja ettevõtjate teadmise, ettevõtlusinkubaatori ja juurdepääsu maailma olulisematele teadus- ja tehnoloogiaandmebaasidele. Pärnumaa ja Lääne-Eesti ettevõtjad kohtuvad KOBARas kõigi Eesti ülikoolidega ning see toimib ühe-peatuse-poe põhimõttel. KOBAR on koduks pop-up-ettevõtlus- ja kultuurikohvikutele, kus aasta läbi sumisevad ettevõtjate, professionaalide, mentorite, idu-, harg- ja loomeettevõtjate kogukonnad. KOBARa projekti I etapis tehti Ringi 35 hoones ümberehitustööd ruumide funktsionaalsuse muutmiseks SA Pärnumaa Arenduskeskuse ja ettevõtlusinkubaatori jaoks. 11. oktoobril 2019 toimus I Korkenfabrik Raamatukohvik. Esimene pop-up-kultuurikohvik toimus kolledži raamatukogus Pärnu restoranide nädala 2019 raames ning sellega elustati Ringi 35 ajaloolises osas ja praeguses raamatukogus tegutsenud kunagise korgivabriku pärandit. 14. mail 2021 avati pärast Pärnu kolledži õppehoone II osa, sh raamatukogu värskendustöid teine osa ning Pärnu kolledži 3. korrusele kolisid ametlikult SA Pärnumaa Arenduskeskus ja ettevõtlusinkubaator. == Rahvusvaheline koostöö == {{reklaam}} Pärnu kolledž on üks rahvusvahelisema õppekultuuriga üksusi ülikoolis. Rahvusvahelised õppekavad on Pärnusse toonud välisüliõpilasi kogu Euroopast Aafrikani ning külalisõppejõude Euroopast USA-ni. Kolledž pakub ainsana Eestis võimalust omandada magistritasemel kõrgharidust heaolu ja spaateenuste disaini ja juhtimise erialal. Enesetäiendamine välismaistes turismiasutustes on paljude üliõpilaste jaoks kujunenud õpingute lahutamatuks osaks. TÜ Pärnu kolledži üliõpilased on viibinud õppepraktikal näiteks Hispaanias, Kreekas, Itaalias, Egiptuses ja USA-s. == Õppekavad == Pärnu kolledžis saab õppida kokku neljal esimese astme õppekaval ning neljal magistriõppekaval. Rakenduskõrghariduse õppekavad: * Ettevõtlus ja projektijuhtimine * Turismi- ja hotelliettevõtlus * Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus Bakalaureuseõppes: * Disainmõtlemine ja digiturundus Magistriõpe: * Teenuste disain ja juhtimine * Heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine (ingliskeelne õppekava) * Inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon * Persoonibrändipõhine ettevõtlus == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.pc.ut.ee/et Kolledži koduleht] {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|Pärnu kolledž]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused|Pärnu kolledž]] [[Kategooria:Pärnu koolid]] exvtwptplt0b5cr66hv5et62u6ld3xm Šatės 0 447850 6752577 6483729 2024-10-31T11:11:05Z Kuriuss 38125 6752577 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šatės | hääldus = | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Šatės | lipp = | lipu_link = | vapp = Saciuherbas.png | vapi_link = [[Šatėse vapp]] | pindala = | elanikke = 330 (2021)<ref>Gyventojai gyvenamosiose vietovėse: Lietuvos Respublikos 2021 metų gyventojų surašymo rezultatai. Vilnius: Statistikos departamentas, 2022.</ref> | laius = 56/10/08 | pikkus = 21/45/29 | asendikaart = Leedu }} [[Pilt:Sates.baznycia.2012.JPG|pisi|left|Šatėse kirik]] '''Šatės''' on küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Šatėse vald|Šatėse valla]] halduskeskus. Külas asuvad [[põhikool]], [[raamatukogu]] ja Šatėse kalmistu.<ref>[https://skuodas.lt/veiklos-sritys/skuodo-rajono-savivaldybes-teritorijoje-esanciu-kapiniu-sarasas/ Skuodo rajono savivaldybė]</ref> Šatės asub [[Šata]] jõe ääres, selle järgi on küla ka nime saanud. Šatėsesse rajati [[1670]]. aastal esimene kirik. [[1771]]. aastal lasi A. Sapieha sinna ehitada uue puidust kirikuhoone. [[1806]]. aastal asutati külla [[kihelkonnakool]]. [[1851]]. aastast on asula kohaliku [[kihelkond|kihelkonna]] keskus.<ref>Kazys Misius, Romualdas Šinkūnas. Lietuvos katalikų bažnyčios. – Vilnius: Pradai, 1993. – Lk. 397</ref> Praegune kirikuhoone valmis[[1886]]. aastal. Külas asub muinsuskaitsealune Šatėse või Ryklė mägi, millega on seotud palju legende.<ref>[https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/4535B2D0-A7EF-4621-AF79-6D7F1FEE28A0/true Šačių kalnas, vad. Ryklės kalnu]</ref> Tegemist on [[hiis|hiiemäega]], kus ümbruskonna rahvas ühiselt [[jaanipäev]]a tähistab ja jaanituld teeb.<ref>Vaitkevičius V. Senosios Lietuvos šventvietės. Žemaitija, Vilnius 1998, 142. lk.</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 117 (1902) * 300 (1923) * 236 (1959) * 286 (1970) * 406 (1979) * 416 (1982) <td> * 451 (1987) * 509 (1989) * 457 (2001) * 463 (2011) * 330 (2021) </table> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Šatės}} *[http://www.vietoves.lt/?id=XV59QL7WDU Küla portaalis vietoves.Lt] {{Šatėse vald}} [[Kategooria:Leedu külad]] [[Kategooria:Skuodase rajoon]] 1592pbp1jy5xi1l0kq6jcxgx8ae67cp Arutelu:Haraam 1 450753 6752375 6752149 2024-10-30T18:48:34Z Pikne 13803 6752375 wikitext text/x-wiki Minu redaktsioon oli niisugune: '''''''Ḩarām''''' ([[araabia keel]]es حَرَام‎‎) tähistab [[Šariaat|šariaadis]] keelatut, puutumatut, ebapüha, [[tabu]]. Sellele vastandub ''[[ḩalāl]]''. Minu meelest on see selgem sõnastus kui varasem. Eesti keeles kasutatakse sõna "šariaat", artiklipealkiri on ka niisugune, miks peaks seda tsitaatsõnaga asendama. See on üldteada asi, ja kes ei tea, saab linki järgida, kommenteerimine teeb minu meelest asja segasemaks. Pealegi oli transkriptsioon meelevaldne, minu redaktsioon järgib araabia nimede transkribeerimise reegleid. Miks peaks sõnu teistmoodi transkribeerima? Viimasest lausest kaotasin korduse, mis teeb asja segasemaks. [[Eri:Kaastöö/194.150.65.187|194.150.65.187]] 3. detsember 2016, kell 19:55 (EET) :Nõus su selgitustega. Transkriptsiooni kontrollima ei hakanud. Mis puutub tsitaatsõnasse, siis siin oli varem sõnakuju "šaria", millega kuidagi nõustuda ei saanud. Pöörasin sinu redaktsiooni tagasi. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FF:6480:E993:86A2:2C:DD31|2001:7D0:87FF:6480:E993:86A2:2C:DD31]] 3. detsember 2016, kell 20:38 (EET) ---- Kas ümbertõstmine oli põhjendatud? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. oktoober 2024, kell 10:48 (EET) :Vaata: [[Arutelu:Ḩalāl]] [[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 28. oktoober 2024, kell 11:12 (EET) :: Sa pakkusid seal sõna välja, aga jätsid põhjendamata, miks ja millise allika põhjal mugandit eelistada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. oktoober 2024, kell 20:20 (EET) :::See sõna oli siin juba olemas. Vahetasin suunamise ära, et ei oleks araabia pärane. [[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 29. oktoober 2024, kell 20:59 (EET) :::: Oli ainult suunamine "halaal", "haraam" ei olnud isegi mitte suunatud. Suunamise olemasolu ka iseenesest ei selgita, mille põhjal mugandit eelistada. Nii tsitaatsõna kui ka mugand on araabiapärased. Vaata ka minu vastust viidatud arutelus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. oktoober 2024, kell 21:13 (EET) ::::: Võõrsõnade leksikonis on haram, mitte haraam. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 29. oktoober 2024, kell 21:20 (EET) ::::::See on nende probleem. Ümbertähtimise reeglite järgi: ā = aa, vrd: [[koraan]], [[ramadaan]]. Valesti on [[šariaat]] seal peab ii olema. Vt ümbertähtimise tabelist, see kehtib kolme vokaali kohta. Hamaas jms tuleks ka reeglipäraseks muuta. [[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 30. oktoober 2024, kell 11:23 (EET) ::::::: Seal on jällegi tsitaatsõna (kursiivis), mitte mugandatud võõrsõna. Kõiki võõrkeele sõnu ei ole tavaks mugandada. "Šariaat" kirjutatakse nii, sest on traditsioon. Vt [https://eki.ee/teatmik/araabia-keelest-parit-sonad/]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. oktoober 2024, kell 20:47 (EET) iaqch4xwioblwjfhntuzs3g1el63jlo Dovžok (Jampili rajoon) 0 458822 6752563 5521741 2024-10-31T10:20:58Z 31.144.40.225 6752563 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dovžok | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Довжок | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 8,05 | elanikke = 1400 | asendikaart = Ukraina }} '''Dovžok''' ([[ukraina keel]]es Довжок) on [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Jampili rajoon (Vinnõtsja oblast)|Jampili rajoonis]]. Pindala on 8,05 km². Elanike arv on 1400. [[Kategooria:Jampili rajooni külad]] m3bmi7wb3bdp4ob1uhpvbqow8tuh8nd Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži vilistlased 14 464042 6752415 6752150 2024-10-30T19:41:21Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva Kolledž" → "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž" 6752415 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased|Narva]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž|Vilistlased]] 5v9spxbecc35cnqtzhztx6ei171jnno 6752420 6752415 2024-10-30T19:42:27Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva Kolledži vilistlased]] pealkirja [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži vilistlased]] alla ümbersuunamist maha jätmata 6752415 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased|Narva]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž|Vilistlased]] 5v9spxbecc35cnqtzhztx6ei171jnno Taavet Hinrikus 0 465211 6752305 6738293 2024-10-30T15:42:09Z 193.40.13.194 6752305 wikitext text/x-wiki '''Taavet Hinrikus''' (sündinud [[2. juuni|2. juunil]] [[1981]] [[Tartu]]s)<ref name="EVkavaler2">{{EVkavaler|18993}}</ref><ref name="Pullerits">[https://majandus24.postimees.ee/3974619/taavet-hinrikus-tahame-koik-teha-midagi-millel-on-suurem-mote Priit Pullerits. "Taavet Hinrikus: tahame kõik teha midagi, millel on suurem mõte"] Postimees, 16. jaanuar 2017</ref> on eesti ettevõtja, [[TransferWise|Wise]] kaasasutaja ja üks omanikke. Hinrikus lõpetas 1999. aastal [[Miina Härma Gümnaasium|Miina Härma Gümnaasiumi]]. Ta jättis ülikooli pooleli, et asuda tööle loodavas firmas [[Skype]].<ref>[http://www.telegraph.co.uk/finance/newsbysector/banksandfinance/12048411/We-have-never-used-cheques-say-TransferWise-founders.html Andrew Cave. We have never used cheques, say TransferWise founders], The Telegraph, 13. detsember 2015</ref> Oli [[Skype]]'i esimene palgaline töötaja 2002 ja strateegiadirektor aastani 2008.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/1364996/onne-juubilarile-10-aastat-skype-i Henry Mance. Õnne juubilarile: 10 aastat Skype'i], Postimees, 29. august 2013</ref><ref name="Pullerits" /> Omandanud ärimagistri kraadi Singapuris rahvusvahelises ärikoolis INSEAD.<ref name="Pullerits" /> Asutas 2010. aastal koos [[Kristo Käärmann|Kristo Käärmanniga]] rahvusvahelisi valuutaülekandeid pakkuva firma [[TransferWise]] (hilisema nimega '''Wise''').<ref name="Pullerits" /> [[Wise]] noteeriti 2021. aastal [[Londoni börs|Londoni börsil]], mille tulemusena said Wise'i asutajatest Taavet Hinrikusest ja Kristo Käärmanist Eesti esimesed miljardärid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nergi |eesnimi=Ann-Marii |perekonnanimi2=Joakit |eesnimi2=Ekvard |kuupäev=17. juuni 2021 |pealkiri=Imeline edulugu. Londoni köögikontorist sirgusid Eesti esimesed miljardärid |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/93771995/imeline-edulugu-londoni-koogikontorist-sirgusid-eesti-esimesed-miljardarid |vaadatud=25. november 2023 |väljaanne=Delfi Ärileht}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Liive |eesnimi=Ronald |kuupäev=juuli 2021 |pealkiri=Estonia’s third unicorn, Wise went public on the London Stock Exchange |url=https://investinestonia.com/estonias-third-unicorn-wise-went-public-on-the-london-stock-exchange/ |vaadatud=25. november 2023 |väljaanne=Invest in Estonia}}</ref> Peale Wise'i börsidebüüti astus Taavet Wise'i nõukogu esimehe kohalt tagasi ja on korduvalt oma Wise'i aktsiaid müünud.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. detsember 2021 |pealkiri=Taavet Hinrikus astus Wise’i nõukogu juhi kohalt tagasi |url=https://majandus.postimees.ee/7404769/taavet-hinrikus-astus-wise-i-noukogu-juhi-kohalt-tagasi |vaadatud=25. november 2023 |väljaanne=Postimees Online}}</ref><ref name=":02">{{Netiviide |perekonnanimi=Laks |eesnimi=Liina |kuupäev=22. oktoober 2021 |pealkiri=Taavet Hinrikus müüb suure jupi Wise'st maha |url=https://majandus.postimees.ee/7368121/taavet-hinrikus-muub-suure-jupi-wise-st-maha |vaadatud=25 november 2023 |väljaanne=Postimees}}</ref>[[Pilt:Opening of the 'Unity' dome in Justus Lipsius building (35836648165).jpg|pisi|Taavet Hinrikus (2017)]] == Investeeringud == Taavet Hinrikus on aktiivne [[äriingel]]. Ta investeerib läbi oma investeerimisettevõtte Notorious OÜ.<ref name=":02" /> Lisaks investeerib koos ettevõtja [[Sten Tamkivi]]<nowiki/>ga loodud investeerimistandemis [[Taavet+Sten]], kus tehti pelgalt aastal 2021 100 erinevat investeeringut.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Änilane |eesnimi=Eleen |kuupäev=26. august 2022 |pealkiri=Sten Tamkivi: “Ma mäletan ainult üht korda, kus olen öelnud väga selge ei” |url=https://digipro.geenius.ee/rubriik/uudis/sten-tamkivi-ma-maletan-ainult-uht-korda-kus-olen-oelnud-vaga-selge-ei/ |vaadatud=25. november 2023 |väljaanne=Geenius}}</ref> Aastal 2022 loodi koos Sten Tamkivi ja teiste Euroopa ettevõtjatega teinegi investeeerimisettevõte [[Plural]], kuhu kaasati investeeringuteks 250 miljonit eurot, millega aktiivselt panustatakse Euroopa varajase faasi ettevõtetesse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saarmann |eesnimi=Tanel |kuupäev=28. juuni 2022 |pealkiri=Hinrikuse ja Tamkivi uus investeerimisplatvorm kaasas 250 miljonit eurot |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120027108/hinrikuse-ja-tamkivi-uus-investeerimisplatvorm-kaasas-250-miljonit-eurot |vaadatud=25. november 2023 |väljaanne=Delfi}}</ref> Taavet Hinrikuse investeeringute portfellist leiab näiteks suuremate Eesti ettevõtetena [[Veriff]]'i, [[Pipedrive|Pipedrive'i]] ja [[Bolt|Bolt'i]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Woodford |eesnimi=Isabel |kuupäev=24. veebruar 2021 |pealkiri=Inside Taavet Hinrikus’s vast angel portfolio |url=https://sifted.eu/articles/inside-taavet-fund |vaadatud=25. november 2023 |väljaanne=Sifted}}</ref>, aga ka mitmeid noori kiirelt kasvavaid Eesti ettevõtteid nagu investeerimisplatvorm [[Lightyear (investeerimisplatvorm)|Lightyear]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Laks |eesnimi=Liina |kuupäev=16. september 2021 |pealkiri=Taavet Hinrikus pani raha endiste töötajate idufirmasse |url=https://majandus.postimees.ee/7339577/taavet-hinrikus-pani-raha-endiste-tootajate-idufirmasse |vaadatud=25. november 2023 |väljaanne=Postimees}}</ref> ja akutehnoloogiat arendav [[Skeleton Technologies]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Puhm |eesnimi=Carl-Robert |kuupäev=21. jaanuar 2022 |pealkiri=Skeleton kaasas Taavet Hinrikuse eestvedamisel 37,6 miljonit |url=https://majandus.postimees.ee/7440787/skeleton-kaasas-taavet-hinrikuse-eestvedamisel-37-6-miljonit |vaadatud=25. november 2023 |väljaanne=Postimees}}</ref> == Isiklikku == Ta abiellus [[14. juuli]]l [[2018]] Silvia Fantauzziga; neil on kaks last. Tema ema oli kirjandusteadlane ja -kriitik [[Rutt Hinrikus]], isa on [[Tartu Ülikool]]i farmaatsiaõppejõud [[Toivo Hinrikus]], vanem õde kirjandusteadlane [[Mirjam Hinrikus]], emapoolne vanaisa oli ajaloolase haridusega vaimulik [[Agu Põld]]. == Tunnustus == * [[2013]] [[Aasta ärimees]] (Äripäeva auhind, koos [[Kristo Käärmann]]iga). <ref>[http://www.aripaev.ee/blog/2013/12/20/aasta-arimehe-tiitel-laks-uue-polvkonna-esindajaile "Tiitel läks uue põlvkonna esindajaile"] Äripäev, 20. detsember 2013</ref> * [[2014]] [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] kui ettevõtluse edendaja. <ref>[http://www.postimees.ee/2686128/presidendilt-saab-tanavu-teenetemargi-99-inimest "Presidendilt saab tänavu teenetemärgi 99 inimest"] Postimees, 5. veebruar 2014</ref><ref name="EVkavaler2" /> * [[2022]] [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht|pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Hinrikus, Taavet}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 0i83xg87h1323zjv3pq2sqpekn195un Joann Ümarik 0 469252 6752464 6623714 2024-10-30T21:38:10Z 2001:7D0:8A23:7780:4190:19A0:CDD3:DB35 Sünnikoht oli Polli vallas, mis liideti 1939 Karksi vallaga. 6752464 wikitext text/x-wiki '''Joann Ümarik''' ([[13. märts]] [[1888]] Arukse talu, [[Karksi vald (Karksi kihelkond)|Polli vald]], [[Pärnumaa]] – [[1. juuni]] [[1984]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[Õigeusk|õigeusu]] vaimulik. Piiskop [[Platon (Kulbusch)|Platon]] pühitses ta diakoniks 23. juunil 1918 ja peapiiskop [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] preestriks [[Tallinna Issanda Muutmise peakirik]]us 1. jaanuaril 1921. Joann Ümarik oli preester [[Juuru Püha Vassili Suure kogudus]]es 1920–1933, Tallinna kalmistu koguduses 1933–1934 ja [[Pärnu Issandamuutmise kogudus]]es 1934–1950. Ta oli Harjumaa, hiljem Pärnumaa praost, 1942–1945 Sinodi liige. Pärast Eesti taasvallutamist Nõukogude Liidu poolt 1944. aastal keeldus Joann Ümarik andmast allkirja "kirikulõhe" (Eesti õigeusu kiriku iseseisvumise) "patukahetsusaktile". [[25. aprill]]il [[1950]] ta arreteeriti, ta vabanes vangistusest [[26. august]]il [[1954]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_1.pdf |vaadatud=2017-06-27 |arhiivimisaeg=2015-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222114801/http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. Pärast vabanemist teenis ta aastail 1954–1962 [[Tartu Aleksandri kogudus]]es, hooldades samaaegselt [[Nõo Püha Kolmainu kogudus]]t ja aastatel 1961–1962 [[Elva Peetri ja Pauli kogudus]]t (olles samas ka viimaseks preestriks). Alates 1962. aastast teenis ta (kuni surmani) ülempreestrina [[Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kogudus]]t. Joann Ümarik suri [[1. juuni]]l [[1984]] [[Tallinn]]as ja ta maeti [[5. juuni]]l [[1984]] [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]le<ref>https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=104974</ref>. == Isiklikku == Tema vend oli põllumajandusteadlane [[Jaak Ümarik]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.eoc.ee/vaimulik/umarik-joann/ Vaimulike andmebaas] {{JÄRJESTA:Ümarik, Joann}} [[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]] [[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1984]] rlar69v1914alggkxndlw06mvc2c0vu Petseri Peetri kirik 0 469700 6752588 6321807 2024-10-31T11:34:52Z Kuriuss 38125 6752588 wikitext text/x-wiki [[Fail:Церковь святого Петра в Печорах.jpg|pisi|Petseri Peetri kirik (november 2009)]] '''Petseri Peetri kirik''' ([[vene keel]]es Церковь Святого Петра) on [[luterlus|luteri]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Setumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri]]s, [[Gagarini tänav (Petseri)|Gagarini tänav]] 12a (varem Kiriku tänav<ref>[[Ilmar Vananurm]], [https://dea.digar.ee/article/lounaestpostimees/2020/01/17/10.1 Petserimaal leidub siiani Eesti aja jälgi], Lõuna-Eesti Postimees, nr. 7, 17 jaanuar 2020</ref>). Kirik ehitati aastatel [[1923]]–[[1926]] arhitekt [[Anatoli Podtšekajev]]i projekti järgi. Nurgakivi pandi 11. novembril 1921 ja kirik pühitseti 19. septembril 1926. Kirik on krohvimata, ehkki oli algselt kavandatud krohvituna.{{lisa viide}} Varem [[Vastseliina kogudus]]e koosseisu kuulunud kogudus iseseisvus 9. septembril 1926. Kirik ei saanud kahjustada ei Petseri suures tulekahjus 24. mail 1939 ega ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Kirikut kasutab [[Petseri Peetri kogudus]], toimuvad eesti- ja venekeelsed [[jumalateenistus]]ed. Eestikeelset jumalateenistust viib läbi pastor [[Andres Mäevere]] ja venekeelset diakon Mihhail Nikulin. Pühakoda on kohaliku kultuuriobjektina kaitse all. == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Petseri]] [[Kategooria:Setumaa kirikud]] [[Kategooria:Petseri rajooni kirikud]] [[Kategooria:Venemaa kirikud]] c9gw2y29c06z8vizzuo2sgh7kugg447 Tartu linn (haldusüksus) 0 478555 6752555 6726988 2024-10-31T09:41:07Z 91.129.99.195 Täpsustusettepanek. 6752555 wikitext text/x-wiki {{EestiVald | nimi = Tartu linn | lipp = Tartu flag.svg | lipu_link = [[Tartu lipp]] | vapp = Tartu coat of arms.svg | vapi_link = [[Tartu vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Tartu]] | kaart = Eesti Tartu linn 2017.svg | osm = pind }} '''Tartu linn''' on haldusüksus [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]]. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel liideti Tartu linnaga [[Tähtvere vald]]. Omavalitsusüksuse keskuseks on [[Tartu]]. == Asustus == Tartu linnas asub linnasisene linn [[Tartu]], kaks alevikku [[Ilmatsalu]] ja [[Märja]] ning kümme küla [[Haage]], [[Ilmatsalu küla|Ilmatsalu]], [[Kandiküla]], [[Kardla]], [[Pihva]], [[Rahinge]], [[Rõhu]], [[Tähtvere küla|Tähtvere]], [[Tüki]] ja [[Vorbuse]]. (Vajab kuidagi inimkeelset täpsustust, et linnasisene linn Tartu on asustusüksus ilma omavalitsuseta. Omavalitsus on haldusüksusel Tartu linn. Vmt.)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator aegpidev 2017 - Statistikaameti klassifikaatorid |url=https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/82c5e417-1222-469b-841a-a3e83ce80b85/2 |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=klassifikaatorid.stat.ee}}</ref> == Valitsemine == Tartu [[omavalitsus]]organid on [[Tartu linnavolikogu]] kui esinduskogu ja [[Tartu linnavalitsus]] kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise üldpõhimõtted, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud [[Tartu linna põhimäärus]]es. Alates 1998. aastast on Tartus võimul olnud [[Eesti Reformierakond]], kuhu on kuulunud ka kõik linnapead. === Linnapead === [[Fail:Urmas Klaas Tartu medalite üleandmisel 29. juunil 2014.JPG|pisi|püsti|Alates 2014. aastast on Tartu linnapea [[Urmas Klaas]] ]] {{vaata|Tartu linnapea}} Kesk- ja varauusajal juhtis [[Tartu raad|Tartut raad]]. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai [[Georg Friedrich von Kymmel]] (1787–1788). 1797–1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea [[Carl Victor Kupffer]] (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli [[Heinrich Luht]] (1917) ja esimene [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] aegne Tartu linnapea [[Jaan Kriisa]] (1918–1919). Sealt edasi olid linnapead [[Ants Simm]] (1919–1920), [[Karl Luik]] (1920–1934), [[Hans Ainson]] (1934), [[Aleksander Tõnisson]] (1934–1939) ja [[Robert Sinka]] (1939–1940). [[Nõukogude Liit|Nõukogude ajal]] täitsid linnapea funktsiooni [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee|Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] esimehed (alates 1978. aastast [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]] esimehed), kes tegelikult aga ei olnud sõltumatud omavalitsusjuhid, vaid allusid [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] Tartu Linnakomiteele. Eesti Vabariigi aegsed Tartu linnapead alates 1991. aastast: * 21. november 1991 – 11. november 1993 [[Ants Veetõusme]] (asus volikogu esimeheks) * 11. november 1993 – 31. oktoober 1996 [[Väino Kull]] (asus volikogu esimeheks) * 31. oktoober 1996 – 3. aprill 1997 [[Tõnis Lukas]] (avaldati umbusaldust) * 24. aprill 1997 – 10. september 1998 [[Roman Mugur]] (astus tagasi) * 10. september 1998 – 23. september 2004 [[Andrus Ansip]] (asus majandusministriks) * 23. september 2004 – 26. aprill 2007 [[Laine Randjärv|Laine Jänes]] (alates 2011 Randjärv; asus kultuuriministriks) * 26. aprill 2007 – 9. aprill 2014 [[Urmas Kruuse]] (asus tervise- ja tööministriks) * alates 9. aprillist 2014 – [[Urmas Klaas]] === Eelarve === {{ajakohasta|alaosa}} Tartu linna 2015. aasta eelarve kogumaht oli 139,4 miljonit eurot.<ref name="decRY" /> Linna põhitegevuse tulude eelarve oli 112,2 miljonit eurot, mida oli 2,9 miljonit eurot ehk 3% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine. Üksikisiku tulumaks moodustas põhitegevuse tuludest 53% ehk 59,7 miljonit eurot (kasv 2014. aasta täitmisega võrreldes 4%). Toetusi oli eelarves 33,4 miljonit eurot (−2%), enamjaolt riigieelarvest tasandus- ja toetusfondist hariduskuludeks. Põhitegevuse kulude eelarve oli 106,2 miljonit eurot (6,7 miljonit eurot ehk 7% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine). 56% põhitegevuse kuludest ehk 59,2 miljonit eurot oli planeeritud hariduskuludeks (sellest omakorda 70% koolieelsete lasteasutuste ja põhihariduse eelarves). Majanduse valdkonda planeeriti 12 miljonit eurot (+2%), millest 7,9 miljonit eurot kulus ühistranspordile (bussiveoteenuse ost AS-ilt SEBE), sotsiaalkaitsele 9,7 miljonit eurot (+11%) ning kultuurile 9,2 miljonit eurot (+3%). Keskkonnakaitse kulud olid 4,8 miljonit eurot (+12%), sellest valdav osa (3,3 miljonit eurot) tänavapuhastusele. Personalikulud moodustasid 51,2 miljonit eurot (+6%), majandamiskulud 40 miljonit eurot (0%) ning toetused 14,3 miljonit eurot (+10%). 2015. aasta lõpuks nägi eelarve ette laenukohustusi 55,1 miljonit eurot, mis moodustaks 49% linna põhitegevuse tuludest (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on lubatud kuni 60%).<ref name="81dvI" /> Alates 2013. aastast on Tartu linnas kasutusel [[Kaasav eelarve koostamine|kaasav eelarvemenetlus]]: 1% tollasest linna [[investeering]]ueelarvest, 140 000 eurot, eraldatakse linlastele avaliku ideevõistluse ja hääletuse raames otsustamiseks. Tartu oli Eestis esimene omavalitsus, kus kaasav eelarve kasutusele võeti.<ref name="RScC1" /> == Sümboolika == Linna ametlike sümbolite seas on [[Tartu lipp]], [[Tartu vapp]], [[Tartu logo]] ja [[Tartu tunnuslause|tunnuslause]] ning viimati, 2014. aastal kinnitatud [[Tartu jõelipp]]. Ametlikke sümboleid kasutatakse vastavalt iga sümboli kohta kinnitatud kasutuskorrale. Näiteks heisatakse Tartu lipp linna ametiasutustele, logo kasutatakse linna ürituste reklaamides ja meenetel, jõelippu tarvitatakse peamiselt Tartut kodusadamaks pidavatel laevadel [[Emajõgi|Emajõel]] ja [[Peipsi järv|Peipsil]]. == Sõpruslinnad == ===Sõsarlinnad=== Tartu sõsarlinnade hulka kuuluvad:<ref name="C5KTU" /><ref name="RjM9I" /> {{veergude loend|laius=15em| * {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Veszprém]], [[Ungari]] * {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Kaunas]], [[Leedu]] * {{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederiksberg]], [[Taani]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Uppsala vald]], [[Rootsi]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Zutphen]], [[Holland]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Deventer]], [[Holland]] * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Hämeenlinna]], [[Soome]] * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Tampere]], [[Soome]] * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Turu]], [[Soome]] * {{Riigi ikoon|Island}} [[Hafnarfjörður]], [[Island]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Bærum]], [[Norra]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Lüneburg]], [[Saksamaa]] * {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Ferrara]], [[Itaalia]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Salisbury (Maryland)]], [[USA]] * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Riia]], [[Läti]] }} 2024. aastal otsustas Tartu linnavolikogu sõlmida sõpruslinnade vhalise koostöölepingu ka [[Lviv]]iga Ukrainas. Sellega kasvab Tartu sõpruslnnade arv 16-ni.<ref>Emily Lieberg, [https://tartu.postimees.ee/8094935/lvivist-saab-tartu-sopruslinn "Lvivist saab Tartu sõpruslinn"], Postimees, 12. september 2024 (vaadatud 14.09.2024)</ref><ref>Henn Uuetoa, [https://tartu.postimees.ee/8086495/tartu-voib-saada-ukrainast-uue-sopruslinna "Tartu võib saada Ukrainast uue sõpruslinna"], Postimees, 30. august 2024 (vaadatud 14.09.2024)</ref> ===Partnerlinnad=== Tartu partnerlinnade hulka kuuluvad:<ref name="6jhyl" /><ref name="Ni7EB" /> {{veergude loend|laius=15em| * {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Aígina]], [[Kreeka]] * {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Siena]], [[Itaalia]] * {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Ningbo]], [[Hiina]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Gaziantep]], [[Türgi]] * {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Khuthaisi]], [[Gruusia]] }} Varem on Tartul olnud sõprussidemed ka [[Leninakan]]iga [[Armeenia]]s (nüüdne [[Gjumri]])<ref name="s8uPP" /> ning [[Sankt-Peterburg]]i ja [[Pihkva]]ga [[Venemaa]]l. 2006. aastast korraldab Tartu sõpruslinnade [[rahvusköök]]ide päevi.<ref name="JLui2" /> 2013. aastal asusid Tartus üheksa riigi [[konsulaaresindus]]ed: [[Costa Rica aukonsulaat Tartus|Costa Rica]], [[Leedu aukonsulaat Tartus|Leedu]], [[Moldova aukonsulaat Tartus|Moldova]], [[Peruu aukonsulaat Tartus|Peruu]], [[Rootsi aukonsulaat Tartus|Rootsi]], [[Soome aukonsulaat Tartus|Soome]], [[Tšiili aukonsulaat Tartus|Tšiili]], [[Ungari aukonsulaat Tartus|Ungari]] ja [[Vene Saatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus|Venemaa]].<ref name="2HyrH" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="C5KTU">[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=248 Tartu sõpruslinnad] Tartu kodulehel (vaadatud 11.10.2012)</ref> <ref name="RjM9I">[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=2227 Sõpruslinnad/Twin Cities] Tartu kodulehel (vaadatud 11.10.2012)</ref> <ref name="s8uPP">Külli-Riin Tigasson [http://www.epl.ee/news/eesti/armeenia-22-aastat-parast-maavarinat.d?id=51287029 "Armeenia. 22 aastat pärast maavärinat"] EPL, 22. november 2010</ref> <ref name="JLui2">[http://www.tartu.ee/index.php?lang_id=1&menu_id=3&page_id=3915 "Tartu sõpruslinnade rahvusköökide päevad 2012"]</ref> <ref name="6jhyl">[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=3326 Tartu partnerlinnad] Tartu kodulehel (vaadatud 26. juunil 2014)</ref> <ref name="Ni7EB">[http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/E4B8724BB1314F91C2257C7300793FE3 "PILTUUDIS: Tartu ja Gaziantep allkirjastasid koostöödeklaratsiooni"] Tartu Linnavalitsuse pressiteade, 03.02.2014 (vaadatud 26. juunil 2014)</ref> <ref name="2HyrH">[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=3614 Välisriikide esindused Tartus] Tartu kodulehel (vaadatud 10.10.2013)</ref> <ref name="decRY">[https://www.riigiteataja.ee/akt/423122014076 Tartu linna 2015. aasta eelarve] Riigi Teataja (vaadatud 27. aprillil 2015)</ref> <ref name="81dvI">[http://www.tartu.ee/data/Eelarve%20lyhiylevaade%202015.doc "Lühiülevaade Tartu linna 2015. aasta eelarvest"] Tartu linna kodulehel (vaadatud 27. aprillil 2015)</ref> <ref name="RScC1">[http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/6745F225C5937FAEC2257E33007419AE?OpenDocument "Tänasest saab esitada kaasava eelarve ideid"] Tartu Linnavalitsuse pressiteade 27.04.2015 (vaadatud 27. aprillil 2015)</ref> }} == Välislingid == * [http://www.tartu.ee Tartu linna koduleht] {{Tartumaa}} [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Tartu linn| ]] 6cdcys6quy82ub4snlsi57y812bapqy Andrei Zevakin 0 481880 6752283 6751958 2024-10-30T14:07:11Z KarliJ 199662 Lisatud paar viidet, tehtud paar parandust. Üldine keeletoimetus tehtud. 6752283 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Vikinda|aasta=2023|kuu=juuli}} {{Muusikute info | taust = Soololaulja | nimi = Andrei Zevakin | pilt = | sünninimi = Andrei Zevakin | sünniaeg = {{birth date and age|1996|6|6}} | sünnikoht = [[Jõgeva]], [[Eesti]]<br > | stiil = <div style="margin:-4px 0 0 -7px;line-height:105%;"> * [[popmuusika]] * [[hiphop]] * produtsent<br /> * laulukirjutaja</div> | tegev = 2016– | URL = {{URL|https://andreizevakin.com}} }} '''Andrei Zevakin''' (sündinud [[6. juuni]]l [[1996]] [[Tartu]]) on [[Eesti]] [[muusikaprodutsent]], [[laulukirjutaja]], [[saatejuht]] ja [[juutuuber]]. Zevakini [[YouTube]]'i kanalil on 2024. aasta oktoobri seisuga üle 183 000 jälgija. Kanal koondab autori muusikat ([[kaver]]eid, [[remiks]]e ja originaalloomingut), telesaadete arvustusi ja satiirilisi videoid. Ta osales 2019. aastal [[Eesti Laul]]u konkursil looga "Hold Me Close", mille esitajaks Emily J, ning [[Eesti Laul 2021|2021. aasta Eesti Laulul]] looga "Wingman", mille tegi koos räppar [[Pluuto (artist)|Pluuto]]ga. [[Eesti Laul 2022|2022. aastal]] osales ta konkursil [[Grete Paia]]ga looga "Mis nüüd saab". 2019. aastal jäi Zevakini koostöös valminud lugu Eesti laulul 12. kohale<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tinno |eesnimi=Egon |pealkiri=EESTI LAUL 2019 |url=https://www.eurovisioon.ee/eestilaul.php?id=2019 |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=Eurovisioon.ee}}</ref> ning 2021. aastal 5. kohale<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tinno |eesnimi=Egon |pealkiri=EESTI LAUL 2021 |url=https://www.eurovisioon.ee/eestilaul.php?id=2021 |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=Eurovisioon.ee}}</ref>, 2022. aastal 6. kohale<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tinno |eesnimi=Egon |pealkiri=EESTI LAUL 2022 |url=https://www.eurovisioon.ee/eestilaul.php?id=2022 |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=Eurovisioon.ee}}</ref>. Andrei Zevakin juhtis koos sõbra Robin Valtinguga 2022. aastal tõsieluseriaali "Villat". Saates kolib grupp noori ja vallalisi kuuks ajaks Vahemere-äärsesse luksusvillasse, et võistelda 30 tuhande euro nimel, veeta tore suvi ja leida eluarmastus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-30 |pealkiri=LUKSUSVILLA TÜRGIS &#10217; Andrei Zevakin ja Robin Valting kutsuvad uude tõsielusaatesse |url=https://elu24.postimees.ee/7442090/luksusvilla-turgis-andrei-zevakin-ja-robin-valting-kutsuvad-uude-tosielusaatesse |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> 6. augustil 2023 lendasid nad [[Ameerika]]sse, et filmida reisisaade [[Elisa Huub]]i jaoks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-27 |pealkiri=UUS JÕEKALDA JA MARGNA DUO? &#10217; Andrei Zevakin ja Robin Valting saavad oma reisisaate |url=https://elu24.postimees.ee/7823114/uus-joekalda-ja-margna-duo-andrei-zevakin-ja-robin-valting-saavad-oma-reisisaate |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> Lisaks teevad Zevakin ja Valting [[podcast]]i nimega "mis siin toimub?"<ref>{{Netiviide |pealkiri=mis siin toimub? |url=https://podcast.ee/show/mis-siin-toimub/ |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=Eesti podcastid |keel=et |arhiivimisaeg=2024-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240208163239/https://podcast.ee/show/mis-siin-toimub/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Haridustee== Zevakin lõpetas 2012. aastal [[Jõgeva Põhikool|Jõgeva Gümnaasiumis]] põhikooli ning jätkas õpinguid Tartu [[Miina Härma Gümnaasium]]is, lõpetades selle [[International Baccalaureate]]<sup>[[:w:en:International Baccalaureate|&#x5b;:en&#x5d;]]</sup> õppe 2016. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Perearsti poeg Andrei koroonapeolt, „Eesti Laulult“ ja Jõgevalt |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92781497/perearsti-poeg-andrei-koroonapeolt-eesti-laulult-ja-jogevalt |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> 2013. aasta talvel pälvis Zevakin [[:w:en:Headmasters' and Headmistresses' Conference|Headmasters' and Headmistresses' Conference]] stipendiumi ning õppis 2013/2014. õppeaastal Inglismaal [[York]]i [[St Peter's School, York|St Peter'si]]<sup>[[:w:en:St Peter's School, York|&#x5b;:en&#x5d;]]</sup> koolis. ==Hobid== Zevakin tegeles [[võistlustants]]uga tantsuklubis Stiil 5.–13. eluaastani. Aastatel 2003–2014 mängis ta [[jalgpall]]i SK Nooruses, 2014–2017 FC Jõgeva Wolvesis ja 2017. aasta algusest [[JK Tammeka]]s.{{lisa viide}} ==Muusika== Aastatel 2004–2011 õppis Zevakin [[Jõgeva Muusikakool]]is 50. lennus, kus lõpetas klassikalise klaveri eriala, saavutades noorte klaverikonkurssidel häid kohti.{{lisa viide}} 2012. aastal suundus ta klassikalise klaveri eriala edasi õppima [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelisse Tartu Muusikakooli]], kus jäid õpingud pooleli pärast Inglismaale õppima suundumist.{{lisa viide}} Zevakin käis gümnaasiumiaastatel vahel lauljaid klaveril saatmas, mille kaudu tekkis huvi muusika kirjutamise vastu. Noormehe esimene omal käel valminud lugu “Ma jään” [[Karl Gustav Adamsoo]]le avaldati aastal 2016.{{lisa viide}} 2017. aastaks oli Zevakin [[kaver]]danud 26 laulu ja avaldanud neli enda lugu. Ta on koostööd teinud mitmete Eesti lauljatega, kelle seas näiteks Pluuto, Sissi, Uudo Sepp, Grete Paia, Nika Murula, [[Gertu Pabbo]], [[Liina Ariadne Pedanik]] ja Maian Lomp. Zevakin produtseerib peamiselt EDM alamžanreid.{{lisa viide}} Zevakini [[Youtube|YouTube]]'i kanalil on üle 179 000 jälgija ning tema kõige populaarsem video on Zevakini autosõidu-kaverversioonil [[Ed Sheeran]]i loost “[[Shape of You|Shape Of You]]”, millel on rohkem kui 1 miljon vaatamist.<ref>{{netiviide |Autor=Laul: [[Ed Sheeran]], video: Andrei Zevakin, Emili Jürgens, Alex Tervinsky |Pealkiri=SHAPE OF YOU – Ed Sheeran – PLAYED IN A CAR &#124; Andrei Zevakin, Emili Jürgens and Alex Tervinsky Cover |Väljaanne=YouTube |Aeg=2017-04-16 |URL=https://www.youtube.com/watch?v=gHGTzh9w5bE |online=2018-04-09}}</ref> 2021. aastal tuli Zevakinil ja räppar Pluutol välja laul "[https://www.youtube.com/watch?v=hxy19ZLL1eY&ab_channel=AndreiZevakin Wingman]", mis saavutas [[Eesti Laul 2021]] finaalis 5. koha. Zevakinil oli sellel aastal võistlemas 3 lugu. Üks nendest oli <nowiki>''Calm Down'', mida esitas Nika Marula ja jõudis poolfinaali. Teine lugu oli ''Time''</nowiki>, mida esitas Sissi ja see saavutas finaalis 2. koha.{{lisa viide}} 2022. aastal sai Zevakini ja [[Grete Paia]] esitatud laul "Mis nüüd saab" [[Eesti Laul 2022]] finaalis 6. koha.{{lisa viide}} 2022. aastal valmis Zevakinil laul "Valikud", mis oli tõsieluseriaali "Villa" ja mida esitas An-Marlen.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis koostöös Elisaga reisisaade [https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv-elisa-elamus/elisa-originaalsarjad/zevakin-ja-valting-vs-ameerika Zevakin ja Valting vs Ameerika], mis linastub Elisa Huubis. ==Tunnustus== *2018 – [[MyHits Awards 2018]] võitja kategoorias "Aasta juutuuber"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-11-05 |pealkiri=Aasta juutuuber Andrei Zevakin ennustab: kes võidutsevad MyHits Awardsil järgmisel aastal? |url=https://elu24.postimees.ee/6446148/aasta-juutuuber-andrei-zevakin-ennustab-kes-voidutsevad-myhits-awardsil-jargmisel-aastal |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> *2021 – Kroonika Meelelahutusauhinnad 2021 võitja kategoorias "Aasta suunamudija"{{lisa viide}} *2022 – Raadio 2 Aastahitt 2022 <nowiki>''Aasta uus tulija''</nowiki>{{lisa viide}} *2022 – Raadio 2 Aastahitt 2022 <nowiki>''II koht'' looga ''Wingman''</nowiki>{{lisa viide}} *2022 – PWR Top 40 <nowiki>''II koht'' looga ''Mis nüüd saab''</nowiki>{{lisa viide}} *2022 – Kroonika meelelahutusauhinnad 2022 võitja kategoorias "Aasta meelelahutaja"{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://andreizevakin.com/ Andrei Zevakini koduleht] *[https://www.youtube.com/user/AndreiZevakin Andrei Zevakini YouTube’i kanal] *[http://naisteleht.ohtuleht.ee/771727/muljetavaldav-kerli-kivilaan-loi-kaed-noore-muusikuga-ja-naitas-end-hoopis-teisest-kuljest Muljetavaldav! Kerli Kivilaan lõi käed noore muusikuga ja näitas end hoopis teisest küljest!] *[https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv-elisa-elamus/elisa-originaalsarjad/zevakin-ja-valting-vs-ameerika Zevakin ja Valting vs Ameerika - Elisa originaalsari] {{JÄRJESTA:Zevakin, Andrei}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti muusikaprodutsendid]] [[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] rkykbfiiy740b6xmj8pnix1hkygorjd Beautiful Tragedy 0 483243 6752394 5638210 2024-10-30T19:24:00Z Muusikavärk 199678 6752394 wikitext text/x-wiki '''"Beautiful Tragedy"''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ''[[Heavy metal|metal]]''-ansambli [[In This Moment]] debüütstuudioalbum. Seda plaati reklaamis bänd Sirius Satellite Radiole kuuluva Hard Attack raadiojaama kaudu, kus nad andsid intervjuu ning esitasid mõne albumilt pärit laulu. See aitas bändi avalikumale [[Heavy metal|''heavy metal''<nowiki/>'i]] maastikule. Bändi põhiliselt raske heli on võimaldanud lauludel nagu esimene singel "[[Prayers]]" ja "Daddy Falling Angel" sagedast mängimist rokkmuusika raadios Hard Attack. Ka singlit "[[Beautiful Tragedy (laul)|Beautiful Tragedy]]" on raskemuusika raadios Octane mängitud olenemata, et see koosneb rohkem puhastest meloodilistest vokaalidest, mitte ''scream''<nowiki/>'ist. [[Kategooria:2007. aasta albumid]] [[Kategooria:Debüütalbumid]] bgi1i7pyvt45t3i9gdaoy5fx7omj7t9 Virtsu kool 0 486538 6752238 6752231 2024-10-30T12:00:15Z 217.159.139.16 Viite lisamine 6752238 wikitext text/x-wiki [[Fail:Virtsu kool.JPG|pisi|Virtsu kool (2015)]] '''Virtsu Kool''' on algkool Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] (varem [[Hanila vald|Hanila vallas]]) [[Virtsu]] asulas. == Nimed == Kooli nimed:<ref name="Eesti koolid, 2001"/> *1940 Virtsu algkool *1974 Virtsu 8-klassiline kool *1988 Virtsu 9-klassiline kool *1992 Virtsu põhikool *2010 Virtsu kool == Ajalugu == [[Fail:Virtsu lasteaed.JPG|pisi|Virtsu lasteaed]] Kool asutati [[1940]].<ref name="Eesti koolid, 2001">[[Martin Kaasik]], 2001. Eesti koolid 2000. AS [[Inreko Press]]. Lk 211</ref> 1. septembril 2010 ühinesid Virtsu Põhikool ja Virtsu Lasteaed ühendasutuseks nimega Virtsu Kool.<ref>[https://virtsukool.laaneranna.ee/ajalugu/ Kooli ajalugu] Virtsu kool (vaadatud 07.11.2023)</ref> Lääneranna vallavolikogu otsustas 2023. aasta kevadel sulgeda kooli 6.–9. klassid<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Põlluste |eesnimi=Grete |kuupäev=17. juuli 2023 |pealkiri=„Kui truubi alt maa lahti kaevaks, oleks Virtsu omaette saar.“ Mures virtsulaste seas levivad lausa separatistlikud mõtted |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120216812/kui-truubi-alt-maa-lahti-kaevaks-oleks-virtsu-omaette-saar-mures-virtsulaste-seas-levivad-lausa-separatistlikud-motted |vaadatud=2023-07-17 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> ja 31. augustil muuta kool neljaklassiliseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sikk |eesnimi=Rein |kuupäev=31. august 2023 |pealkiri=„Hakkame tegema geriljakooli ja ootame ära kohtuotsused.“ Suletavas Metskülas õppetöö ikkagi algab |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120228305/hakkame-tegema-geriljakooli-ja-ootame-ara-kohtuotsused-suletavas-metskulas-oppetoo-ikkagi-algab |vaadatud=2023-08-31 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Valla otsuse kohtusse kaevanud õpilaste vanemad<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120181932/koik-laaneranna-koolid-poordusid-valla-vastu-kohtusse "Kõik Lääneranna koolid pöördusid valla vastu kohtusse"] Delfi, 3. mai 2023</ref> kaotasid kohtus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-20 |pealkiri=Virtsu kooli neljaklassiliseks muutmise vaidlustanud lapsevanemad jäid kohtus kaotajaks |url=https://www.postimees.ee/7880657/virtsu-kooli-neljaklassiliseks-muutmise-vaidlustanud-lapsevanemad-jaid-kohtus-kaotajaks |vaadatud=2023-12-08 |väljaanne=Eesti |keel=et}}</ref> Alates 1. septembrist 2024 tegutseb kool tegutsemiskohana [[Lääneranna gümnaasium|Lääneranna Gümnaasium]]i juhtimise all ja lasteaed Lääneranna Lasteaia juhtimise all. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Koolid ja lasteaiad - Lääneranna Vallavalitsus |url=https://www.laanerannavald.ee/koolid-ja-lasteaiad |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=www.laanerannavald.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://virtsukool.laaneranna.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Lääne maakonna koolid]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] 5f63511tl4u9h4ox6gbjzs7galemklh 6752242 6752238 2024-10-30T12:01:15Z 217.159.139.16 /* Nimed */ 6752242 wikitext text/x-wiki [[Fail:Virtsu kool.JPG|pisi|Virtsu kool (2015)]] '''Virtsu Kool''' on algkool Pärnu maakonnas [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] (varem [[Hanila vald|Hanila vallas]]) [[Virtsu]] asulas. == Nimed == Kooli nimed:<ref name="Eesti koolid, 2001"/> *1940 Virtsu algkool *1974 Virtsu 8-klassiline kool *1988 Virtsu 9-klassiline kool *1992 Virtsu põhikool *2010 Virtsu kool *2024 Lääneranna Gümnaasiumi Virtsu tegutsemiskoht == Ajalugu == [[Fail:Virtsu lasteaed.JPG|pisi|Virtsu lasteaed]] Kool asutati [[1940]].<ref name="Eesti koolid, 2001">[[Martin Kaasik]], 2001. Eesti koolid 2000. AS [[Inreko Press]]. Lk 211</ref> 1. septembril 2010 ühinesid Virtsu Põhikool ja Virtsu Lasteaed ühendasutuseks nimega Virtsu Kool.<ref>[https://virtsukool.laaneranna.ee/ajalugu/ Kooli ajalugu] Virtsu kool (vaadatud 07.11.2023)</ref> Lääneranna vallavolikogu otsustas 2023. aasta kevadel sulgeda kooli 6.–9. klassid<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Põlluste |eesnimi=Grete |kuupäev=17. juuli 2023 |pealkiri=„Kui truubi alt maa lahti kaevaks, oleks Virtsu omaette saar.“ Mures virtsulaste seas levivad lausa separatistlikud mõtted |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120216812/kui-truubi-alt-maa-lahti-kaevaks-oleks-virtsu-omaette-saar-mures-virtsulaste-seas-levivad-lausa-separatistlikud-motted |vaadatud=2023-07-17 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> ja 31. augustil muuta kool neljaklassiliseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sikk |eesnimi=Rein |kuupäev=31. august 2023 |pealkiri=„Hakkame tegema geriljakooli ja ootame ära kohtuotsused.“ Suletavas Metskülas õppetöö ikkagi algab |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120228305/hakkame-tegema-geriljakooli-ja-ootame-ara-kohtuotsused-suletavas-metskulas-oppetoo-ikkagi-algab |vaadatud=2023-08-31 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Valla otsuse kohtusse kaevanud õpilaste vanemad<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120181932/koik-laaneranna-koolid-poordusid-valla-vastu-kohtusse "Kõik Lääneranna koolid pöördusid valla vastu kohtusse"] Delfi, 3. mai 2023</ref> kaotasid kohtus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-20 |pealkiri=Virtsu kooli neljaklassiliseks muutmise vaidlustanud lapsevanemad jäid kohtus kaotajaks |url=https://www.postimees.ee/7880657/virtsu-kooli-neljaklassiliseks-muutmise-vaidlustanud-lapsevanemad-jaid-kohtus-kaotajaks |vaadatud=2023-12-08 |väljaanne=Eesti |keel=et}}</ref> Alates 1. septembrist 2024 tegutseb kool tegutsemiskohana [[Lääneranna gümnaasium|Lääneranna Gümnaasium]]i juhtimise all ja lasteaed Lääneranna Lasteaia juhtimise all. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Koolid ja lasteaiad - Lääneranna Vallavalitsus |url=https://www.laanerannavald.ee/koolid-ja-lasteaiad |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=www.laanerannavald.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://virtsukool.laaneranna.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Lääne maakonna koolid]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] 04u84aj1c1u9vuswqq54ahqrg903gh3 Põhjakonna trepp 0 488209 6752510 6335931 2024-10-31T06:34:34Z Dr Oldekop 12255 6752510 wikitext text/x-wiki [[File:Põhjakonna trepp Viimsi.jpg|thumb|Põhjakonna trepp Viimsis]] '''Põhjakonna trepp''' on [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Haabneeme klindiastangu maastikukaitseala]]l asuv [[trepp]], mis ühendab [[Haabneeme]] ja [[Lubja]] küla. Lubja külaseltsi tellitud trepp valmis 2017. aasta sügisel ametliku kingitusena [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks]].<ref name="maaleht" /><ref name="EV100" /> Trepi autor on arhitekt [[Oliver Alver]] ja konstruktor [[Julia Parind]]. ==Tehnilised andmed== [[Fail:P6hjakonna trepp VirgoSiil.jpg|pisi|Öine vaade Põhjakonna trepile Veere teelt]] Siksakina kulgeva trepi suurim kõrguste vahe on 36,9 m, seejuures metallkanduril trepi suurim kõrguste vahe 30,8 m. Astmeid on trepi metallkanduriga osal 220 (20 × 11 astet), koos pinnasel asetsevate astmetega kokku 250. Trepi kaldenurk on 22°.{{lisa viide}} == Nime päritolu == Trepi nimi on inspireeritud [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] romaani "[[Mees, kes teadis ussisõnu]]" Põhjakonnast.<ref name="8cnLp" /><ref name="EV100" /> Trepi läheduses asus juba varem [[Tauno Kangro]] skulptuur "Põhjakonn". ==Kriitika== Treppi on kritiseeritud selle ülemäära kõrge hinna ja vähese otstarbe tõttu.<ref name="maaleht" /> Siiski leitakse ka, et trepp lühendab [[Pärnamäe]] ja Lubja küla elanike teekonda valla keskusse.<ref name="Gn5Ge" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="maaleht">[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/paevapilt-viimsi-kingib-eestile-efektse-ja-kalli-pohjakonna-trepi?id=79972318 PÄEVAPILT. Viimsi kingib Eestile efektse ja kalli Põhjakonna trepi] Maaleht, 27. oktoober 2017.</ref> <ref name="EV100">{{Netiviide |url=https://www.ev100.ee/et/unikaalne-pohja-konna-trepp-avab-kulad-keskusele |pealkiri=Unikaalne Põhja Konna trepp avab külad keskusele |vaadatud=2017-12-03 |arhiivimisaeg=2017-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171204061402/https://www.ev100.ee/et/unikaalne-pohja-konna-trepp-avab-kulad-keskusele |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="8cnLp">Nele-Mai Olup. [https://tallinn.postimees.ee/4331409/fotod-viimsis-avati-trepijooksuga-pohja-konna-trepp Fotod: Viimsis avati trepijooksuga Põhja Konna trepp] Postimees, 2. detsember 2017.</ref> <ref name="Gn5Ge">[http://menu.err.ee/646236/pohja-konna-trepp-paneb-vohma-proovile Põhja Konna trepp paneb võhma proovile] menu.err, 2. detsember 2017.</ref> }} == Välislingid == *[https://www.google.ee/maps/place/Viimsi+P%C3%B5hjakonna+trepp/@59.5088088,24.8423381,15.83z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0xd026d13a6fbcb73d!8m2!3d59.5104794!4d24.8374406?hl=et Link trepi asukohale kaardirakenduses] {{koord | NS = 59.510324 | EW = 24.837880 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Viimsi vald]] aycq6zn1q2o5tjp6oz9at22fs30h89a Anras 0 492801 6752587 5584653 2024-10-31T11:31:28Z Kuriuss 38125 6752587 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=85.253.140.164|aasta=2018|kuu=jaanuar}}{{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2018}} {{linn | nimi = Anras | vapp = Wappen at anras.png | asendikaardi_pilt = Anras im Bezirk LZ.png | asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Lienzi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Anras''' on vald (''Gemeinde'') Austrias [[Tirool]]i liidumaal [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonnas]]. Vald asub 1261 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 58,41 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 1243 inimest. == Asend == Asustus paikneb [[Pusteri org|Pusteri oru]] [[Ida-Tirool]]i osas, laiudes piki [[Drava]] jõe ülamjooksu [[Villgrateni mäed|Villgrateni mägedest]] (Defereggen) põhjas Lienzi [[Dolomiidid|Dolomiitide]] jalamini, [[Gailtali Alpid]]e läänepoolsete tippudeni. Külad asuvad peamiselt päikesepaistelistel terrassidel või orupõhjas Dravast põhja pool. == Ajalugu == Umbes 1200. aasta paiku ehitati Anrasi loss [[Brixeni piiskopkond|Brixeni piiskoppide]] suveresidentsiks. 1236. aastal andis keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] neile ümbritseva Pusteri oru mõisad kuni [[Lienz]]i aguliteni, kus need külgnesid rivaalitsevate [[Görzi krahvkond|Görzi krahvide]] maadega. Loss ehitati 1754. aastal [[barokk]]stiilis ümber ja sellest sai kohalike haldurite residents. Brixeni [[Vürstlik piiskop|vürstlikud piiskopid]] haldasid territooriumi kuni [[Saksamaa mediatisatsioon|sekulariseerimiseni]] 1803. aastal. Tänu viljakale pinnasele on Anrasi tuntud kui Ida-Tirooli viljaait. [[Pilt:Schloss Anras.jpg|pisi|tühi|Anrasi loss ja St. Stephanuse kirik]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.anras.at www.anras.at] {{Lienzi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Tirooli liidumaa vallad]] 24wci5a03d27gsggteiziore6d7tpp8 Pauluse kirik 0 499635 6752557 6006597 2024-10-31T09:51:21Z Castellum 9117 6752557 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Pauluse kirik''' on mitme kiriku nimi või nimevariant. Eesti: * [[Rakvere Pauluse kirik]] * [[Tallinna Pauluse kirik]] * [[Tartu Pauluse kirik]] * [[Viljandi Pauluse kirik]] Saksamaa: * [[Plaueni Pauluse kirik]] Soome: * [[Helsingi Pauluse kirik]] == Vaata ka == *[[Püha Pauluse katedraal (täpsustus)]] *[[Püha Pauluse kabel]] *[[Peetruse ja Pauluse kirik]] skmgts5l4ly044zahx9xpv6e0wkhsqq Lahinguväljal näeme, raisk! 0 500715 6752425 5189742 2024-10-30T19:45:25Z Muusikavärk 199678 6752425 wikitext text/x-wiki '''"Lahinguväljal näeme, raisk!"''' on ansambli [[Metsatöll]] album, mis ilmus 2006. aastal [[Nailboard Records]]i väljaandel. '''"Lahinguväljal näeme, RAISK!"'''on ka ansambli [[Metsatöll]] üks soovitumaid palasid kontsertidel. == Lood == #Sissejuhatus #Veresulased #Oma laulu ei leia ma üles #Metsaviha 1 #Hundiraev #Sõjahunt #Mõõk #Terast mis hangund me hinge #Metsaviha 2 #Hiiekoda #Rauavanne #Saaremaa vägimees #Hundi loomine #Lahinguväljal näeme, raisk! [[Kategooria:2006. aasta albumid]] [[Kategooria:Metsatöllu albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] 10hvycc2qf3crw1eiyiyj1v45i3ba9e Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER 0 502164 6752276 6728384 2024-10-30T13:39:33Z Kadrivosu 198250 Pealkirja 6752276 wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} {{DISPLAYTITLE:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} {{DISPLAYTITLE:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} {{liita|Võrumaa Kutsehariduskeskus}} {{vikinda}} {{Asutus | Nimi = Puidu kompetentsikeskus TSENTER | Embleem = Tsenter logo.svg | Embleemiallkiri = Puidu kompetentsikeskus TSENTER logo | Pilt = 4N8A3361.jpg | Pildiallkiri = Puidu kompetentsikeskus TSENTER hoone | lühend = TSENTER | moodustatud = | likvideeritud = | tüüp = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = Pärna tee 1, [[Väimela]], Võru vald, 65566 Võru Maakond | piirkond = [[Eesti Vabariik]] | juhtkond = | kõrgemalseisev_asutus = [[Võrumaa Kutsehariduskeskus]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = https://tsenter.ee }} '''Puidu kompetentsikeskus TSENTER''' on [[avalik sektor|avalikku sektorit]], puidutöötlemise ja mööblitootmise ettevõtteid, haridus- ning teadus- ja arendusasutusi, teiste sektorite ettevõtteid ühendav võrgustik, mis omab parimaid teadmisi ja oskusi materjalides, tehnoloogiates, tootmise juhtimise ja tootearenduse valdkonnas. Eesmärk on Eesti puidutöötlemise valdkonnas tegutsevate ettevõtete toodete konkurentsivõime, st kõrgema lisandväärtuse saavutamine, toetades oma toodete ja brändide loomist ning selle tulemusel Eesti puidusektori liikumist tulusamatesse väärtusahela osadesse. Kompetentsikeskuse tegevus on suunatud puidu väärtuse suurendamiseks ning oskusteabe pakkumiseks, et luua tingimused ettevõtete innovatsiooniks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Tegevusvaldkonnad: viimistlustehnoloogia, tootearendus ja prototüüpide valmistamine, tootmislahendused ja robotiseerimine. TSENTER viib läbi rakendusuuringuid, teeb rahvusvahelist koostööd ning korraldab valdkondlikke koolitusi. TSENTER on [[Võrumaa Kutsehariduskeskus]]e struktuuriüksus. {{JÄRJESTA:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] iloariurmcdmhp9yik8m83vq5w3e7b9 6752277 6752276 2024-10-30T13:43:19Z Kadrivosu 198250 6752277 wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:Puidutöötlemise kompetentsikeskus TSENTER}} {{DISPLAYTITLE:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} {{DISPLAYTITLE:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} {{DISPLAYTITLE:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} {{liita|Võrumaa Kutsehariduskeskus}} {{vikinda}} {{Asutus | Nimi = Puidu kompetentsikeskus TSENTER | Embleem = Tsenter logo.svg | Embleemiallkiri = Puidu kompetentsikeskuse TSENTER logo | Pilt = 4N8A3361.jpg | Pildiallkiri = Puidu kompetentsikeskus TSENTER hoone | lühend = TSENTER | moodustatud = 2012 | asukoht = Pärna tee 1, [[Väimela]], Võru vald, 65566 Võru Maakond | piirkond = [[Eesti Vabariik]] | kõrgemalseisev_asutus = [[Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus]] | veebileht = https://tsenter.ee }} '''Puidu kompetentsikeskus TSENTER''' on [[avalik sektor|avalikku sektorit]], puidutöötlemise ja mööblitootmise ettevõtteid, haridus- ning teadus- ja arendusasutusi, teiste sektorite ettevõtteid ühendav võrgustik, mis omab parimaid teadmisi ja oskusi materjalides, tehnoloogiates, tootmise juhtimise ja tootearenduse valdkonnas. Eesmärk on Eesti puidutöötlemise valdkonnas tegutsevate ettevõtete toodete konkurentsivõime, st kõrgema lisandväärtuse saavutamine, toetades oma toodete ja brändide loomist ning selle tulemusel Eesti puidusektori liikumist tulusamatesse väärtusahela osadesse. Kompetentsikeskuse tegevus on suunatud puidu väärtuse suurendamiseks ning oskusteabe pakkumiseks, et luua tingimused ettevõtete innovatsiooniks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Tegevusvaldkonnad: viimistlustehnoloogia, tootearendus ja prototüüpide valmistamine, tootmislahendused ja robotiseerimine. TSENTER viib läbi rakendusuuringuid, teeb rahvusvahelist koostööd ning korraldab valdkondlikke koolitusi. TSENTER on [[Võrumaa Kutsehariduskeskus]]e struktuuriüksus. {{JÄRJESTA:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] iozn9uhwcd3v6xc0ofuxufu9xqeuitz 6752278 6752277 2024-10-30T13:45:26Z Kadrivosu 198250 6752278 wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:Puidutöötlemise kompetentsikeskus TSENTER}} {{DISPLAYTITLE:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} {{DISPLAYTITLE:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} {{DISPLAYTITLE:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} {{liita|Võrumaa Kutsehariduskeskus}} {{vikinda}} {{Asutus | Nimi = Puidu kompetentsikeskus TSENTER | Embleem = Tsenter logo.svg | Embleemiallkiri = Puidu kompetentsikeskuse TSENTER logo | Pilt = 4N8A3361.jpg | Pildiallkiri = Puidu kompetentsikeskus TSENTER hoone | lühend = TSENTER | moodustatud = 2012 | asukoht = Pärna tee 1, [[Väimela]], Võru vald, 65566 Võru Maakond | piirkond = [[Eesti Vabariik]] | kõrgemalseisev_asutus = [[Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus]] | veebileht = https://tsenter.ee }} '''Puidu kompetentsikeskus TSENTER''' on [[avalik sektor|avalikku sektorit]], puidu ja mööbli ettevõtteid, haridus- ning teadus- ja arendusasutusi, teiste sektorite ettevõtteid ühendav võrgustik, mis omab parimaid teadmisi ja oskusi materjalides, tehnoloogiates, tootmise juhtimise ja tootearenduse valdkonnas. Eesmärk on Eesti puidutöötlemise valdkonnas tegutsevate ettevõtete toodete konkurentsivõime, st kõrgema lisandväärtuse saavutamine, toetades oma toodete ja brändide loomist ning selle tulemusel Eesti puidusektori liikumist tulusamatesse väärtusahela osadesse. Kompetentsikeskuse tegevus on suunatud puidu väärtuse suurendamiseks ning oskusteabe pakkumiseks, et luua tingimused ettevõtete innovatsiooniks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Tegevusvaldkonnad: viimistlustehnoloogia, tootearendus ja prototüüpide valmistamine, tootmislahendused ja robotiseerimine. TSENTER viib läbi rakendusuuringuid, teeb rahvusvahelist koostööd ning korraldab valdkondlikke koolitusi. TSENTER on [[Võrumaa Kutsehariduskeskus]]e struktuuriüksus. {{JÄRJESTA:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] bxvrdhvazrx4a7uaic5y0crifqm185r 6752279 6752278 2024-10-30T13:46:11Z Kadrivosu 198250 6752279 wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:Puidutöötlemise kompetentsikeskus TSENTER}} {{DISPLAYTITLE:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} {{DISPLAYTITLE:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} {{DISPLAYTITLE:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} {{liita|Võrumaa Kutsehariduskeskus}} {{vikinda}} {{Asutus | Nimi = Puidu kompetentsikeskus TSENTER | Embleem = | Embleemiallkiri = Puidu kompetentsikeskuse TSENTER logo | Pilt = 4N8A3361.jpg | Pildiallkiri = Puidu kompetentsikeskus TSENTER hoone | lühend = TSENTER | moodustatud = 2012 | asukoht = Pärna tee 1, [[Väimela]], Võru vald, 65566 Võru Maakond | piirkond = [[Eesti Vabariik]] | kõrgemalseisev_asutus = [[Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus]] | veebileht = https://tsenter.ee }} '''Puidu kompetentsikeskus TSENTER''' on [[avalik sektor|avalikku sektorit]], puidu ja mööbli ettevõtteid, haridus- ning teadus- ja arendusasutusi, teiste sektorite ettevõtteid ühendav võrgustik, mis omab parimaid teadmisi ja oskusi materjalides, tehnoloogiates, tootmise juhtimise ja tootearenduse valdkonnas. Eesmärk on Eesti puidutöötlemise valdkonnas tegutsevate ettevõtete toodete konkurentsivõime, st kõrgema lisandväärtuse saavutamine, toetades oma toodete ja brändide loomist ning selle tulemusel Eesti puidusektori liikumist tulusamatesse väärtusahela osadesse. Kompetentsikeskuse tegevus on suunatud puidu väärtuse suurendamiseks ning oskusteabe pakkumiseks, et luua tingimused ettevõtete innovatsiooniks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Tegevusvaldkonnad: viimistlustehnoloogia, tootearendus ja prototüüpide valmistamine, tootmislahendused ja robotiseerimine. TSENTER viib läbi rakendusuuringuid, teeb rahvusvahelist koostööd ning korraldab valdkondlikke koolitusi. TSENTER on [[Võrumaa Kutsehariduskeskus]]e struktuuriüksus. {{JÄRJESTA:Puidu kompetentsikeskus TSENTER}} [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] f6gjwlhgjstuud0ckz1cobibohifw9f Hädakaitse 0 505596 6752528 6720135 2024-10-31T07:46:29Z Sillerkiil 58396 6752528 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2018}} '''Hädakaitse''' (mõnedes õiguskordades ka '''enesekaitse''') on kõikjal tunnustust leidnud õigusinstituut, millele omistatakse sageli ka loomuõiguslikku iseloomu.<ref>K. Kühl. Karistusõigus üldosa, . vlj. Tallinn: Juura, 2002, lk 75</ref> Hädakaitse on inimkonna õiglustundes alati sügaval olemas olnud ja seda instituuti võib läbi ajaloo jälgida nii tavaõiguses, kui erinevates kodifikatsioonides. Hädakaitse on väga oluline, sest vabandab see ju ka suurimat inimese poolt tehtavat kuritegu – teise inimese elu võtmist. Juba XII tahvli on kirjas VIII tahvli 12 punkt „Kui öine varas tapetakse, siis on see seaduslik tapmine.“<ref>J. Sootak (1998) lk 79</ref> Samuti tegi näiteks [[Saksi õiguspeegel]] vahet mõrva ja muude tahtlike tapmiste vahel ja enamjaolt oli karistuseks surmanuhtlus, kuid õiguspäraseks tapmisteks liigitati nt hädakaitse. Tänapäeval on enesekaitse taandunud hädakaitse ja [[hädaseisund]]i detailselt reguleeritud instituutideks kriminaalõiguses; 12. sajandi Euroopas tähendas see tervet elulaadi, et koos oma perega ellu jääda.<ref>J. Sootak (1998) lk 87</ref> ==Hädakaitse Eesti õiguses== Eesti õiguses on kirjeldab hädakaitset [[karistusseadustik]]u § 28.<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/130122017029#para28</ref> # Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. # Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. # Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Märkimist väärib, et karistusseadustiku ajaloo vältel ei ole KarS § 28 kuidagi parandatud või sinna midagi lisatud. Algne seadusetekst, mis jõustus 01.09.2002, püsib ka tänases redaktsioonis täpselt samasugusena. Seadus muutub vastavalt reaalse elu sündmustele uute kuriteoliikide lisandumisel või tehniliste vahendite inimkäitumise muutumisel. Hädakaitse instituut on küllaltki suures KarS muutumise tuules ajahambale vastu pidanud. Saksa õiguses on hädakaitse sisuline määratlus vastu pidanud juba 19. sajandist. Hädakaitse jaguneb mitmeks osaks, kui võtta jaotuseks kõige laiem ja lihtsam seletus, siis koosneb liitsõna hädakaitse ju kahest sõnast: '''häda''' ja '''kaitse'''. Seega peab enne kaitsetegevusele asumist olema tekkinud seisund, kus tekib väljapääsmatu „häda“, ründe tekitanud isik peab tegutsema seadusevastaselt, siis võib asuda kaitsele. Kui on õigusvastane rünnak õigushüvedele, siis võib selle vastu ennast kaitsta. Oluline on see, et juba seadusetekstis on seadusandja välja toonud mõned seletavad punktid, mis aitavad hädakaitse instituuti paremini mõista: # Tõrjuda võib vahetult eesseisvat rünnakut või vahetut rünnakut – kaitsma võib ennast asuda ka siis, kui rünne ei ole päriselt toimunud, kuid on põhjust arvata, et see siiski kohe aset leiab. Seadus annab õiguse ennast kaitsta ennetavalt. # Võimalus ähvardava ebaseadusliku ründe eest põgeneda või kutsuda abi ei tähenda, et isik ei võiks asuda ennast või teisi ebaseadusliku ründe eest kaitsma. „…varjumiskohustuse puudumist hädakaitse regulatsioonis saab põhjendada õiguse tagamise printsiibi argumendiga, mille kohaselt õigus ei pea ebaõiguse ees taanduma.“<ref>K. Kühl. Karistusõigus üldosa, . vlj. Tallinn: Juura, 2002, lk 77</ref> # Rünnak õigushüve vastu. Kui on harjutud hädakaitset seostama eelkõige tervise ja elu kaitsmisega, siis tegelikult on kaasatud ka teised õigushüved, mida ebaseadusliku ründe eest kaitsta võib. „Rünne peab ohustama õigushüve. Reeglina on hädakaitsega kaitstavad individuaalhüved (elu, tervis, omand, vabadus jm).“<ref name="sootak347">J. Sootak (2010) lk 347</ref> ==Rünne== Ei saa olla hädakaitset, kui ei ole õigusvastast rünnet konkreetsele õigushüvele. Kui rünnet ei ole, puudub ka hädakaitse kui õigustav asjaolu ning kaitsetegevust ennast ei ole vaja hakatagi analüüsima – isik vastutab üldkorras.<ref name="sootak347"/> Ründe olemasolu ja ohtlikkuse hindamiseks asetatakse olukord ja faktid objektiivse kõrvaltvaataja ette, kes hindab, kas nendes konkreetsetes kaasuse tehioludes oleks tõenäoline õigushüve rikkumine ründaja poolt. Piiri tõmbamiseks on oluline teada, et ründeks ei saa lugeda kellegi tungivat pilku või trügimist poejärjekorras või mõnda muud sotsiaalselt aktsepteeritavat häirimist, mille suhtes on kõigil talumiskohustus. Kuid kellegi sõimamine valimatute sõnadega võib olla rünne, mille vastu on õigus rakendada hädakaitset. Õigusvastane rünne peab lähtuma inimesest – see on üks faktor, mis eristab hädakaitset hädaseisundist. Õigusvastane rünne peab olema vahetu või vahetult eesseisev. Probleeme tekitab eelkõige vahetult eesseisva ründe määratlemine, sest see on väga kitsas hetk enne päris rünnakule asumist. Kui kellelgi on nuga vööl, siis ei ole veel põhjust ennast kaitsma hakata, kui aga nuga haaratakse ja ründekavatsustes ei ole kahtlust, siis ei pea ootama, millal ründaja oma teo realiseerimiseni jõuab. Hädakaitse piiride lõppu tähistab õigusvastase ründe lõpp. ==Kaitsetegevus== Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises.<ref name="sootpik158">J. Sootak, P. Pikamäe (2009) lk 158</ref> Hädakaitseseisundis olles ei ole kaitsja piiratud proportsionaalsuse põhimõttega. Kaitsja võib ründajale suuremat kahju tekitada, kui on oma tegevuses siiski vastutav hädakaitse piiride ületamise eest. Sobiv on kaitsevahend, mis tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või edaspidi ohtu satuksid.<ref name="sootpik158"/> Kaitsja peab kasutama ründaja vastu säästvaimat kaitset, kuid ei pea võtma endale riski ebakindla kaitsevahendi valimisel. Kaitsevahend on sobiv ka siis, kui ta vähendab ründe intensiivsust.<ref>E. Samson. Kriminaalõiguse üldosa, lk 161</ref> ==Kaitsetahe== Isikul, kes asub ennast kaitsma vahetult eesseisva või vahetu õigusvastase ründe vastu peab olema kaitsetahe. Muidu ei kvalifitseeru kaitsja tegevus hädakaitseks. Kaitsja peab tahtma ennast või teisi kaitsta ebaseadusliku ründe eest ja mitte ründajale kätte maksta või talle tahtlikult rohkem kahju tehes, kui ründe takistamiseks vaja on. Kui isik arvab ekslikult, et viibib hädaseisundis (näilik hädakaitse), lahendatakse tema vastutus § 31 lg 1 järgi…<ref name="sootpik160">J. Sootak, P. Pikamäe (2009) lk 160</ref> Oluline on, et kaitsetahet ei ole provotseeritud ründe puhul või vastastikuses kakluses – seega puudub nendes olukordades ka hädakaitseseisund. Vabatahtlikult kaklema asudes annavad pooled üksteisele nõusoleku kehavigastuste tekitamiseks. Siingi on erandiks see, kui isik soovib veenvalt ühepoolselt kaklust lõpetada. Kestev rünne ning vajadus end selle vastu pikema aja jooksul kaitsta ei muuda rünnet veel vastastikuseks kakluseks. (RKKK 3-1-1-34-08 p-d 7-8)<ref name="sootpik160"/> ==Hädakaitsepiiride ületamine== Eesti Karistusseaduse järgi ületatakse hädakaitsepiire juhul, kui hädakaitset teostav isik tekitab kavatsetult või otsese tahtlusega kaitsetegevuses ülemäärast kahju ründajale või valib ründeohtlikkusele mittevastava kaitsevahendi. Ebasobiva vahendi valimine tähendab näiteks seda, kui kõrvakiilule vastatakse noalöökidega. Samas ei pea kaitsja võtma riski ebasobiva relva valimisel ja samuti võetakse arvesse, et kaitsja võtab esimese kättejuhtuva sobiva vahendi, millega rünnet tõrjuda – ei ole ju aega intensiivse ründe tõrjumisel sobivat vahendit otsima minna. Nii ongi näiteks kohtupraktikas ([https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-17-04 RKKK 3-1-1-17-04]) loetud õigeks kirvega enda kaitsmine noalöökide vastu. ==Sotsiaaleetilised piirangud== Üksikisiku hädakaitseõigus on piiratud, kui selle täismahus realiseerimine tooks kaasa õiguse kuritarvitamise ja talumatu sotsiaaleetilise konflikti (RKKK 3-1-1-111-04 p 15)<ref name="sootpik160"/> Siin peetakse peamiselt silmas vähemohtlikke rünnakuid, keegi võtab kustukummi laualt või ründaja on süüdimatu ehk tegemist on mittesüülise ründega. Muidugi on ka lapse eest kaitsmine väga piiratud. Üks põhimõtteline piirang on veel ründe provotseerimine – sellisel juhul on kaitse kas välistatud või väga olulisel määral piiratud. Veel peab lisama, et ründaja tapmine on lubatav ainult vägivallategude eest kaitsmisel. == Näited == [[Saku vald|Saku vallas]] ründas 2024. aasta kevadel üks naaber teist naabrit tolle aias paljakäsi ning rünnatav kaitses end relvaga, haavates ründajat kolm korda. [[Kriminaalmenetlus]] lõpetati, kuna [[Kehaline väärkohtlemine|kehalist väärkohtlemist]] ei tuvastatud ning tulistamine jäi hädakaitse piiresse. Samuti haavati ründajat "säästvaimal viisil" ehk mitte surmavalt ning seaduse järgi otsest vahet, kas rünnaku tõrjumiseks kasutatakse rusikat, juhuslikku puuhalgu või legaalset tulirelva. Väidetavalt tehti ka [[hoiatuslask]], ehkki seaduse kohaselt hoiatuslasu kohustust pole.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kristjan Pihl {{!}} |kuupäev=2024-10-30 |pealkiri=Prokuratuur lõpetas Saku vallas naabri tulistamisega lõppenud kriminaalasja |url=https://www.err.ee/1609506925/prokuratuur-lopetas-saku-vallas-naabri-tulistamisega-loppenud-kriminaalasja |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *J. Sootak. Veritasust kriminaalteraapiani käsitlusi kriminaalõiguse ajaloost, vlj. Tallinn: Juura, 1998 *J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik: Komm vlj. 3., täiend. ja ümbert. vlj. Tallinn: Juura, 2009 *J. Sootak. Karistusõigus üldosa. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2010 [[Kategooria:Karistusõigus]] 6t3d8os5a7nkblpeix6qaxquzd2osei Tsirguliina Kool 0 520717 6752513 6416880 2024-10-31T07:07:02Z 2001:7D0:8A85:1580:1DCD:73FF:FAB:7E9A Kooli direktor on hiljaaegu muutunud. Andmed uuendatud. 6752513 wikitext text/x-wiki '''Tsirguliina Kool''' on [[põhikool]] [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] [[Tsirguliina]] alevikus. Kooli direktor on [[Katre Kikkas]].<ref>[http://www.tsirgu.edu.ee/et/kontaktid Kontaktid.] Tsirguliina Kooli veebisait.</ref> [[1912]] alustas tööd Tsirguliina 3-klassiline külakool. Järjepidevat kooliharidust hakati Tsirguliinas andma aastast 1919, kui alustas tööd Tsirguliina 8-klassiline algkool.<ref name="tsirgu.edu.ee_ajalugu">http://www.tsirgu.edu.ee/et/kool/ajalugu (vaadatud 08.08.2017)</ref> 1952 nimetati kool ümber Tsirguliina 7-klassiliseks kooliks. 1956 nimetati kool ümber '''Tsirguliina Keskkooliks'''.<ref name="tsirgu.edu.ee_ajalugu" /> 2018. aasta kevadel suleti keskkooliosa ning kool jätkas 1. septembrist 2018 tööd '''Tsirguliina Kooli''' nime all.<ref>Tsirguliina Kooli Põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/408062018034</ref> == Viited == {{viited }} == Välislingid == * [http://www.tsirgu.edu.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Valga vald]] [[Kategooria:Valga maakonna koolid]] 28djwiqan9w8blr2ivaq6avsjlz3frt Suurte arvude nimetused 0 521574 6752593 6542135 2024-10-31T11:43:08Z Ohpuu 1638 /* Skaalade võrdlus */ 6752593 wikitext text/x-wiki '''Suurte arvude nimetused''' hõlmavad [[kümnendsüsteem]]is [[miljon]]ist suuremaid [[järguühik]]uid, mille puhul iga järgmise järgu arvväärtus on eelmisest suurem kas [[tuhat]] (10<sup>3</sup> = 1000) korda või miljon (10<sup>6</sup> = 1&nbsp;000&nbsp;000) korda. Sellele vastavalt on maailma riikides kasutusel kaks põhilist järguühikute astmikku ehk [[skaala]]t: *lühike skaala (samm järgmise järguühikuni on kordne arvuga 1000) *pikk skaala (samm on pikem, 1&nbsp;000&nbsp;000) == Järguühikute nimetused == Mõlemas astmikus on suurtel järguühikutel sarnased nimetused: [[biljon]], [[triljon]], [[kvadriljon]] jne, kuid need väljendavad erisuguseid arvväärtusi. Järguühikute nimetuste algusosa tuleneb ladina keele arvsõnadest: * ''bis'', kaks korda > biljon *''tres'', kolm > triljon *''quattuor'', neli > kvadriljon *''quintus'', viies > kvintiljon *''sextus'', kuues > sekstiljon *''septimus'', seitsmes > septiljon jne Paljudes keeltes on siiski kasutusel ka nimetus [[miljard]], mille väärtus on sõltumatult skaalasüsteemist 10<sup>9</sup> = 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 ehk tuhat miljonit. Pikal skaalal kasutatakse miljardit tuhande miljoni alternatiivnimetusena ja lühikesel skaalal arvsõna "biljon" asemel (vt maailmakaarti). Ingliskeelsetes maades on termin ''milliard'' peaaegu tundmatu ja arv 10<sup>9</sup> on ''billion''.<ref>{{cite web |url=https://books.google.com/ngrams/graph?content=billion%2Cthousand+million%2Cmilliard&year_start=1808&year_end=2008&corpus=18&smoothing=3 |title=billion,thousand million,milliard}}</ref> == Ajaloost == Prantsuse matemaatik [[Nicolas Chuquet]] kasutas [[artikkel|artiklis]] ''Triparty en la science des nombres''<ref>[http://www.miakinen.net/vrac/nombres#lettres_zillions Nicolas Chuquet's manuscript]</ref><ref>[http://hexadecimal.florencetime.net/chuquet/triparty.htm Nicolas Chuquet's chapter]: The names of great numbers in "Triparty en la science des nombres" (ISSN 9012-9458), transcription by Florencetime.net.</ref> sõnu ''byllion'', ''tryllion'', ''quadrillion'', ''quyllion'', ''sixlion'', ''septyllion'', ''ottyllion'' ja ''nonyllion'', märkimaks arve 10<sup>12</sup>, 10<sup>18</sup> jne. Seda artiklit kopeeris allikat nimetamata [[Estienne de La Roche]] 1520. aastal avaldatud raamatus "L'arismetique". [[Jacques Peletier du Mans|Jacques Peletier]] kasutas 1548. aastal sõna ''milliart'' tähenduses miljon miljonit (10<sup>12</sup>). Kuni 17. sajandini rühmitati suurtes arvudes numbreid kuue kaupa (1&nbsp;000000), seejärel asendus see kolme kaupa rühmitamisega (1&nbsp;000&nbsp;000). Sellest tulenevalt hakkasid mõned Prantsuse ja Itaalia teadlased kasutama sõna ''billion'' (biljon) tähenduses 10<sup>9</sup>. Samal ajal oli selles tähenduses kasutusel ka Peletier' termin "miljard". Lühike skaala tuli kasutusele 19. sajandil Prantsusmaal ja seejärel USAs. Umbes samal ajal võeti see astmik tarvitusele ka Eesti koolides (tol ajal Prantsuse-Vene süsteemi nime all).<ref>Suurte arvude nimetused – Kasvatus (Eesti Õpetajate Liidu häälekandja), nr 2, 1922, lk 24–25. [https://www.google.ee/search?rlz=1C1SQJL_etEE789EE789&ei=azyVW9mUIoasswG__aeYBw&q=%22suurte+arvude+nimetused%22&oq=%22suurte+arvude+nimetused%22&gs_l=psy-ab.12..0i22i30k1.14355.23300.0.28632.2.2.0.0.0.0.59.112.2.2.0....0...1c.1.64.psy-ab..0.2.111...0i30k1.0.Hs7sOiSUm6A]</ref> 1948. aastal soovitas üheksas [[Vihtide ja Mõõtude Peakonverents]] võtta kogu maailmas kasutusele pika skaala süsteem. Prantsusmaal mindigi sellele ametlikult üle aastal 1961 ja Itaalia 1994. Seevastu Suurbritannia läks 1974. aastal poolametlikult üle lühikesele skaalale.<ref>{{cite web |title= "BILLION" (DEFINITION) – HC Deb 20 December 1974 vol 883 cc711W–712W |work= Hansard Written Answers |publisher= [[Hansard]] |url= http://hansard.millbanksystems.com/written_answers/1974/dec/20/billion-definition#S5CV0883P0_19741220_CWA_439}} </ref> Paljudes riikides on üks või teine astmik või selle variant kinnistunud aegamööda, ilma ametliku kinnituseta. Kuigi mõlemad astmikud on kõrvuti eksisteerinud juba mitu sajandit, andis neile tänapäeval kasutatavad nimetused "lühike skaala" (''échelle courte'') ja "pikk skaala" (''échelle longue'') Prantsuse matemaatik [[Geneviève Guitel]] alles 1975. aastal. == Pika ja lühikese skaala kasutamine tänapäeval == *'''Pikka skaalat''' :'''miljon''', 10<sup>6</sup>; '''biljon''', 10<sup>12</sup> (miljon miljonit); '''triljon''' 10<sup>18</sup> (miljon biljonit); ... kasutavad enamik Mandri-Euroopa riike, hispaaniakeelsed riigid Lõuna-Ameerikas ja prantsuskeelsed riigid Aafrikas. *'''Lühikest skaalat''' :'''miljon''', 10<sup>6</sup> ; '''biljon''', 10<sup>9</sup> (tuhat miljonit) ; '''triljon''' 10<sup>12</sup> (tuhat biljonit); ... kasutavad ingliskeelsed maad Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, [[Austraalia]]s ja [[Aafrika]]s; Euroopas [[Suurbritannia]], [[Venemaa]], [[Türgi]], [[Ukraina]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Eesti]] jt. Eestis on olnud kestvalt kasutusel lühikese skaala variant, milles biljoni asemel on miljard: :'''miljon''', 10<sup>6</sup>; '''miljard''', 10<sup>9</sup> (tuhat miljonit); '''triljon''' 10<sup>12</sup> (tuhat miljardit), ... Ühesuguse nimetusega järguühiku erisugused väärtused võivad põhjustada nende väärtarvitust. Eriti tõlkimisel tuleb tähele panna, et kui lühikesel skaalal (nt ingliskeelsetes riikides) on biljon 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 ehk tuhat miljonit, siis pikal skaalal (nt prantsuse ja saksa keeleruumis) on biljon 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 ehk miljon miljonit. [[Pilt:EScalas corta y larga.svg|pisi|center|750px|Lühikese ja pika skaala kasutamine maailmas{{veergude loend|laius=15em| {{Legend|#bee6a0|pikk skaala}} {{Legend|#3b4e93|lühike skaala}} {{Legend|#0088ab|lühike skaala (biljoni asemel miljard)}} {{Legend|#30bead|mõlemad skaalad}} {{Legend|#fc8d62|muud süsteemid}} {{Legend|#e0e0e0|andmed puuduvad}}}}]] == Skaalade võrdlus == {| class="wikitable" |+ Järguühikute numbrilised väärtused ja vastavad nimetused lühikese ja pika skaala korral ! rowspan=2 | Väärtus<br>eksponent-<br>funktsiooni kujul ! colspan=2 | [[Ühikute detsimaaleesliited|Detsimaaleesliide]] ! rowspan=2 | Väärtus [[Positsiooniline arvusüsteem|positsioonilises<br> arvusüsteemis]] ! colspan="2" |Lühike skaala ! colspan="3" |Pikk skaala |- ! Eesliide ! Tähis ! Nimetus ! Seletus ! Nimetus ! Teine nimetus ! Seletus |- | style="text-align:center;"|10<sup>0</sup> | style="text-align:center;"| | style="text-align:center;"| | style="text-align:right;"| 1 | üks | | üks | style="text-align:right;"| |- | style="text-align:center;"|10<sup>1</sup> | style="text-align:center;"| deka- | style="text-align:center;"| da | style="text-align:right;"| 10 | kümme | | kümme | | style="text-align:right;"| |- | style="text-align:center;"|10<sup>2</sup> | style="text-align:center;"| hekto- | style="text-align:center;"| h | style="text-align:right;"| 100 | sada | | sada | | style="text-align:right;"| |- | style="text-align:center;"|10<sup>3</sup> | style="text-align:center;"| kilo- | style="text-align:center;"| k | style="text-align:right;"| 1000 | tuhat | style="text-align:right;"| | tuhat | | style="text-align:right;"| |- | style="text-align:center;"|10<sup>6</sup> | style="text-align:center;"| mega- | style="text-align:center;"| M | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000 | miljon | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>1</sup> | miljon | | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>1</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>9</sup> | style="text-align:center;"| giga- | style="text-align:center;"| G | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | miljard | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>2</sup> | tuhat&nbsp;miljonit | biljon | style="text-align:right;"| 1000×1&nbsp;000&nbsp;000<sup>1</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>12</sup> | style="text-align:center;"| tera- | style="text-align:center;"| T | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | triljon | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>3</sup> | biljon | | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>2</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>15</sup> | style="text-align:center;"| peta- | style="text-align:center;"| P | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | kvadriljon | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>4</sup> | tuhat biljonit | biljard | style="text-align:right;"| 1000×1&nbsp;000&nbsp;000<sup>2</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>18</sup> | style="text-align:center;"| eksa- | style="text-align:center;"| E | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | kvintiljon | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>5</sup> | triljon | | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>3</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>21</sup> | style="text-align:center;"| zetta | style="text-align:center;"| Z | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | sekstiljon | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>6</sup> | tuhat triljonit | triljard | style="text-align:right;"| 1000×1&nbsp;000&nbsp;000<sup>3</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>24</sup> | style="text-align:center;"| jotta- | style="text-align:center;"| Y | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | septiljon | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>7</sup> | kvadriljon | | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>4</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>36</sup> | style="text-align:center;"| | style="text-align:center;"| | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | undetsiljon | style="text-align:right;"| | | | style="text-align:right;"| |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Suurte arvude nimetused ja vastavad väärtused lühikese ja pika skaala korral ! rowspan=3| Nimetus ! colspan=4| Lühike skaala ! colspan=4| Pikk skaala |- ! rowspan=2 | Väärtus <br>[[eksponentfunktsioon]]i kujul ! colspan=2 | [[Ühikute detsimaaleesliited|Detsimaaleesliide]] ! rowspan=2 | Seletus ! rowspan=2 | Väärtus <br>[[eksponentfunktsioon]]i kujul ! colspan=2 | Detsimaaleesliide ! rowspan=2 | Seletus |- ! Eesliide ! Tähis ! Eesliide ! Tähis |- | miljon || 10<sup>6</sup> || mega- || M|| 1000×1000<sup>'''1'''</sup> || 10<sup>6</sup> || mega- || M|| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>'''1'''</sup> |- | miljard || 10<sup>9</sup> || giga- || G|| 1000×1000<sup>'''2'''</sup> || 10<sup>12</sup> || tera- || T|| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>'''2'''</sup> |- | triljon || 10<sup>12</sup> || tera- || T|| 1000×1000<sup>'''3'''</sup> || 10<sup>18</sup> || eksa- || E|| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>'''3'''</sup> |- | kvadriljon|| 10<sup>15</sup> || peta- || P|| 1000×1000<sup>'''4'''</sup> || 10<sup>24</sup>|| jotta- ||Y|| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>'''4'''</sup> |- valign="top" | jne || colspan=4 | Iga järgmise järguühiku väärtus on 1000 korda suurem.|| colspan="4" | Iga järgmise järguühiku väärtus on 1&nbsp;000&nbsp;000 korda suurem. |} == Vaata ka == * [[Kümnendsüsteem]] == Viited == {{Viited}} {{Suured arvud}} [[Kategooria:Arvusüsteemid]] shr1s7uvfola0r5hobchhns6a0j39g6 6752595 6752593 2024-10-31T11:49:49Z Ohpuu 1638 /* Skaalade võrdlus */ 6752595 wikitext text/x-wiki '''Suurte arvude nimetused''' hõlmavad [[kümnendsüsteem]]is [[miljon]]ist suuremaid [[järguühik]]uid, mille puhul iga järgmise järgu arvväärtus on eelmisest suurem kas [[tuhat]] (10<sup>3</sup> = 1000) korda või miljon (10<sup>6</sup> = 1&nbsp;000&nbsp;000) korda. Sellele vastavalt on maailma riikides kasutusel kaks põhilist järguühikute astmikku ehk [[skaala]]t: *lühike skaala (samm järgmise järguühikuni on kordne arvuga 1000) *pikk skaala (samm on pikem, 1&nbsp;000&nbsp;000) == Järguühikute nimetused == Mõlemas astmikus on suurtel järguühikutel sarnased nimetused: [[biljon]], [[triljon]], [[kvadriljon]] jne, kuid need väljendavad erisuguseid arvväärtusi. Järguühikute nimetuste algusosa tuleneb ladina keele arvsõnadest: * ''bis'', kaks korda > biljon *''tres'', kolm > triljon *''quattuor'', neli > kvadriljon *''quintus'', viies > kvintiljon *''sextus'', kuues > sekstiljon *''septimus'', seitsmes > septiljon jne Paljudes keeltes on siiski kasutusel ka nimetus [[miljard]], mille väärtus on sõltumatult skaalasüsteemist 10<sup>9</sup> = 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 ehk tuhat miljonit. Pikal skaalal kasutatakse miljardit tuhande miljoni alternatiivnimetusena ja lühikesel skaalal arvsõna "biljon" asemel (vt maailmakaarti). Ingliskeelsetes maades on termin ''milliard'' peaaegu tundmatu ja arv 10<sup>9</sup> on ''billion''.<ref>{{cite web |url=https://books.google.com/ngrams/graph?content=billion%2Cthousand+million%2Cmilliard&year_start=1808&year_end=2008&corpus=18&smoothing=3 |title=billion,thousand million,milliard}}</ref> == Ajaloost == Prantsuse matemaatik [[Nicolas Chuquet]] kasutas [[artikkel|artiklis]] ''Triparty en la science des nombres''<ref>[http://www.miakinen.net/vrac/nombres#lettres_zillions Nicolas Chuquet's manuscript]</ref><ref>[http://hexadecimal.florencetime.net/chuquet/triparty.htm Nicolas Chuquet's chapter]: The names of great numbers in "Triparty en la science des nombres" (ISSN 9012-9458), transcription by Florencetime.net.</ref> sõnu ''byllion'', ''tryllion'', ''quadrillion'', ''quyllion'', ''sixlion'', ''septyllion'', ''ottyllion'' ja ''nonyllion'', märkimaks arve 10<sup>12</sup>, 10<sup>18</sup> jne. Seda artiklit kopeeris allikat nimetamata [[Estienne de La Roche]] 1520. aastal avaldatud raamatus "L'arismetique". [[Jacques Peletier du Mans|Jacques Peletier]] kasutas 1548. aastal sõna ''milliart'' tähenduses miljon miljonit (10<sup>12</sup>). Kuni 17. sajandini rühmitati suurtes arvudes numbreid kuue kaupa (1&nbsp;000000), seejärel asendus see kolme kaupa rühmitamisega (1&nbsp;000&nbsp;000). Sellest tulenevalt hakkasid mõned Prantsuse ja Itaalia teadlased kasutama sõna ''billion'' (biljon) tähenduses 10<sup>9</sup>. Samal ajal oli selles tähenduses kasutusel ka Peletier' termin "miljard". Lühike skaala tuli kasutusele 19. sajandil Prantsusmaal ja seejärel USAs. Umbes samal ajal võeti see astmik tarvitusele ka Eesti koolides (tol ajal Prantsuse-Vene süsteemi nime all).<ref>Suurte arvude nimetused – Kasvatus (Eesti Õpetajate Liidu häälekandja), nr 2, 1922, lk 24–25. [https://www.google.ee/search?rlz=1C1SQJL_etEE789EE789&ei=azyVW9mUIoasswG__aeYBw&q=%22suurte+arvude+nimetused%22&oq=%22suurte+arvude+nimetused%22&gs_l=psy-ab.12..0i22i30k1.14355.23300.0.28632.2.2.0.0.0.0.59.112.2.2.0....0...1c.1.64.psy-ab..0.2.111...0i30k1.0.Hs7sOiSUm6A]</ref> 1948. aastal soovitas üheksas [[Vihtide ja Mõõtude Peakonverents]] võtta kogu maailmas kasutusele pika skaala süsteem. Prantsusmaal mindigi sellele ametlikult üle aastal 1961 ja Itaalia 1994. Seevastu Suurbritannia läks 1974. aastal poolametlikult üle lühikesele skaalale.<ref>{{cite web |title= "BILLION" (DEFINITION) – HC Deb 20 December 1974 vol 883 cc711W–712W |work= Hansard Written Answers |publisher= [[Hansard]] |url= http://hansard.millbanksystems.com/written_answers/1974/dec/20/billion-definition#S5CV0883P0_19741220_CWA_439}} </ref> Paljudes riikides on üks või teine astmik või selle variant kinnistunud aegamööda, ilma ametliku kinnituseta. Kuigi mõlemad astmikud on kõrvuti eksisteerinud juba mitu sajandit, andis neile tänapäeval kasutatavad nimetused "lühike skaala" (''échelle courte'') ja "pikk skaala" (''échelle longue'') Prantsuse matemaatik [[Geneviève Guitel]] alles 1975. aastal. == Pika ja lühikese skaala kasutamine tänapäeval == *'''Pikka skaalat''' :'''miljon''', 10<sup>6</sup>; '''biljon''', 10<sup>12</sup> (miljon miljonit); '''triljon''' 10<sup>18</sup> (miljon biljonit); ... kasutavad enamik Mandri-Euroopa riike, hispaaniakeelsed riigid Lõuna-Ameerikas ja prantsuskeelsed riigid Aafrikas. *'''Lühikest skaalat''' :'''miljon''', 10<sup>6</sup> ; '''biljon''', 10<sup>9</sup> (tuhat miljonit) ; '''triljon''' 10<sup>12</sup> (tuhat biljonit); ... kasutavad ingliskeelsed maad Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, [[Austraalia]]s ja [[Aafrika]]s; Euroopas [[Suurbritannia]], [[Venemaa]], [[Türgi]], [[Ukraina]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Eesti]] jt. Eestis on olnud kestvalt kasutusel lühikese skaala variant, milles biljoni asemel on miljard: :'''miljon''', 10<sup>6</sup>; '''miljard''', 10<sup>9</sup> (tuhat miljonit); '''triljon''' 10<sup>12</sup> (tuhat miljardit), ... Ühesuguse nimetusega järguühiku erisugused väärtused võivad põhjustada nende väärtarvitust. Eriti tõlkimisel tuleb tähele panna, et kui lühikesel skaalal (nt ingliskeelsetes riikides) on biljon 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 ehk tuhat miljonit, siis pikal skaalal (nt prantsuse ja saksa keeleruumis) on biljon 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 ehk miljon miljonit. [[Pilt:EScalas corta y larga.svg|pisi|center|750px|Lühikese ja pika skaala kasutamine maailmas{{veergude loend|laius=15em| {{Legend|#bee6a0|pikk skaala}} {{Legend|#3b4e93|lühike skaala}} {{Legend|#0088ab|lühike skaala (biljoni asemel miljard)}} {{Legend|#30bead|mõlemad skaalad}} {{Legend|#fc8d62|muud süsteemid}} {{Legend|#e0e0e0|andmed puuduvad}}}}]] == Skaalade võrdlus == {| class="wikitable" |+ Järguühikute numbrilised väärtused ja vastavad nimetused lühikese ja pika skaala korral ! rowspan=2 | Väärtus<br>eksponent-<br>funktsiooni kujul ! colspan=2 | [[Ühikute detsimaaleesliited|Detsimaaleesliide]] ! rowspan=2 | Väärtus [[Positsiooniline arvusüsteem|positsioonilises<br> arvusüsteemis]] ! colspan="2" |Lühike skaala ! colspan="3" |Pikk skaala |- ! Eesliide ! Tähis ! Nimetus ! Seletus ! Nimetus ! Teine nimetus ! Seletus |- | style="text-align:center;"|10<sup>0</sup> | style="text-align:center;"| | style="text-align:center;"| | style="text-align:right;"| 1 | üks | | üks | style="text-align:right;"| |- | style="text-align:center;"|10<sup>1</sup> | style="text-align:center;"| deka- | style="text-align:center;"| da | style="text-align:right;"| 10 | kümme | | kümme | | style="text-align:right;"| |- | style="text-align:center;"|10<sup>2</sup> | style="text-align:center;"| hekto- | style="text-align:center;"| h | style="text-align:right;"| 100 | sada | | sada | | style="text-align:right;"| |- | style="text-align:center;"|10<sup>3</sup> | style="text-align:center;"| kilo- | style="text-align:center;"| k | style="text-align:right;"| 1000 | tuhat | style="text-align:right;"| | tuhat | | style="text-align:right;"| |- | style="text-align:center;"|10<sup>6</sup> | style="text-align:center;"| mega- | style="text-align:center;"| M | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000 | miljon | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>1</sup> | miljon | | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>1</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>9</sup> | style="text-align:center;"| giga- | style="text-align:center;"| G | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | miljard | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>2</sup> | tuhat&nbsp;miljonit | biljon | style="text-align:right;"| 1000×1&nbsp;000&nbsp;000<sup>1</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>12</sup> | style="text-align:center;"| tera- | style="text-align:center;"| T | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | triljon | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>3</sup> | biljon | | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>2</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>15</sup> | style="text-align:center;"| peta- | style="text-align:center;"| P | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | kvadriljon | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>4</sup> | tuhat biljonit | biljard | style="text-align:right;"| 1000×1&nbsp;000&nbsp;000<sup>2</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>18</sup> | style="text-align:center;"| eksa- | style="text-align:center;"| E | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | kvintiljon | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>5</sup> | triljon | | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>3</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>21</sup> | style="text-align:center;"| zetta | style="text-align:center;"| Z | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | sekstiljon | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>6</sup> | tuhat triljonit | triljard | style="text-align:right;"| 1000×1&nbsp;000&nbsp;000<sup>3</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>24</sup> | style="text-align:center;"| jotta- | style="text-align:center;"| Y | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | septiljon | style="text-align:right;"| 1000×1000<sup>7</sup> | kvadriljon | | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>4</sup> |- | style="text-align:center;"|10<sup>27</sup> | style="text-align:center;"| | style="text-align:center;"| | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | oktiljon | style="text-align:right;"| | | | style="text-align:right;"| |- | style="text-align:center;"|10<sup>30</sup> | style="text-align:center;"| | style="text-align:center;"| | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | noniljon | style="text-align:right;"| | | | style="text-align:right;"| |- | style="text-align:center;"|10<sup>33</sup> | style="text-align:center;"| | style="text-align:center;"| | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | detsiljon | style="text-align:right;"| |- | style="text-align:center;"|10<sup>36</sup> | style="text-align:center;"| | style="text-align:center;"| | style="text-align:right;"| 1&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;000 | undetsiljon | style="text-align:right;"| | | style="text-align:right;"| |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Suurte arvude nimetused ja vastavad väärtused lühikese ja pika skaala korral ! rowspan=3| Nimetus ! colspan=4| Lühike skaala ! colspan=4| Pikk skaala |- ! rowspan=2 | Väärtus <br>[[eksponentfunktsioon]]i kujul ! colspan=2 | [[Ühikute detsimaaleesliited|Detsimaaleesliide]] ! rowspan=2 | Seletus ! rowspan=2 | Väärtus <br>[[eksponentfunktsioon]]i kujul ! colspan=2 | Detsimaaleesliide ! rowspan=2 | Seletus |- ! Eesliide ! Tähis ! Eesliide ! Tähis |- | miljon || 10<sup>6</sup> || mega- || M|| 1000×1000<sup>'''1'''</sup> || 10<sup>6</sup> || mega- || M|| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>'''1'''</sup> |- | miljard || 10<sup>9</sup> || giga- || G|| 1000×1000<sup>'''2'''</sup> || 10<sup>12</sup> || tera- || T|| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>'''2'''</sup> |- | triljon || 10<sup>12</sup> || tera- || T|| 1000×1000<sup>'''3'''</sup> || 10<sup>18</sup> || eksa- || E|| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>'''3'''</sup> |- | kvadriljon|| 10<sup>15</sup> || peta- || P|| 1000×1000<sup>'''4'''</sup> || 10<sup>24</sup>|| jotta- ||Y|| 1&nbsp;000&nbsp;000<sup>'''4'''</sup> |- valign="top" | jne || colspan=4 | Iga järgmise järguühiku väärtus on 1000 korda suurem.|| colspan="4" | Iga järgmise järguühiku väärtus on 1&nbsp;000&nbsp;000 korda suurem. |} == Vaata ka == * [[Kümnendsüsteem]] == Viited == {{Viited}} {{Suured arvud}} [[Kategooria:Arvusüsteemid]] f72kq46g2nwwcjx161fcq401b9f0gvt Dagö Palmses 0 522876 6752426 5104737 2024-10-30T19:46:11Z Muusikavärk 199678 6752426 wikitext text/x-wiki "'''Dagö Palmses'''" (ka "'''Dagö DVD+CD'''") on ansambli [[Dagö]] [[album]], mis ilmus [[2007]]. Albumi tootis [[HyperRecords]]. Album koosneb [[DVD]]st ja [[CD (andmekandja)|CDst]]. ==Laulud== ;DVD #"Joonistatud Mees " #"Hobiaednik " #"Toiduklubi " #"Tuuletallajad " #"Kabaree " #"Teine Kadriorg " #"Möödakarvapai " #"Hei Tuul " #"Ma Ei Tea " #"Isaga Draakonil " #"Maantee " #"Näitleja " #"Muusik " #"Hr Sannikov " #"Kaks Takti Ette " #"Cindy " #"Vaadake Paremat Poolt " #"Ahmed " #"Jää " #"Armastuslaul " #"Sveits " #"Silmalaud " ;CD #"Intro " #"Joonistatud Mees " #"Hobiaednik " #"Toiduklubi " #"Tuuletallajad " #"Kabaree " #"Teine Kadriorg " #"Möödakarvapai " #"Hei Tuul " #"Isaga Draakonil " #"Näitleja " #"Kaks Takti Ette " #"Hr Sannikov " #"Vaadake Paremat Poolt " #"Ahmed " #"Jää " #"Šveits " #"Silmalaud" ==Välislingid== *[https://www.discogs.com/Dag%C3%B6-Dag%C3%B6-Dvd-Cd/release/8385761 Album discogs.com andmebaasis] [[Kategooria:Dagö albumid]] [[Kategooria:2007. aasta albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] 95y4wyqqez8jpicxsqxlwu1zbp5jhh2 Sloboda-Pidlissivska 0 534171 6752385 5522077 2024-10-30T19:13:42Z 188.163.113.197 2023 6752385 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sloboda-Pidlissivska | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Слобода-Підлісівська | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 3,24 | elanikke = 600 | asendikaart = Ukraina }} '''Sloboda-Pidlissivska''' ([[ukraina keel]]es Слобода-Підлісівська) on [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Jampili rajoon (Vinnõtsja oblast)|Jampili rajoonis]]. Elanike arv on 600. Pindala on 3,24 km². [[Kategooria:Jampili rajooni külad]] oqwhc0zg2462mxx3qdsw1xj1eo42ejh In This Momenti diskograafia 0 541648 6752392 5264176 2024-10-30T19:21:17Z Muusikavärk 199678 6752392 wikitext text/x-wiki {{Muusikute diskograafia|Stuudio=6|Esitaja=[[In This Moment]]|Kontsert=1|Kogumik=1|Muusikavideod=16|Singlid=17|Pilt=In This Moment 2016.jpg}} [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[heavy metal]]i bänd [[In This Moment]] on välja andnud kuus [[stuudioalbum]]it, ühe [[kontsertalbum]]i, ühe [[kogumikalbum]]i, seitseteist [[Singel|singlit]] ja kuusteist [[muusikavideo]]t. == Albumid == === Stuudioalbumid === {| class="wikitable" |+ !Pealkiri !Andmed |- |''[[Beautiful Tragedy]]'' |'''Avaldatud''': [[20. märts]] [[2007]] '''Plaadifirma''': Century Media '''Formaadid''': CD, LP, allalaaditav fail |- |''[[The Dream]]'' |'''Avaldatud''': [[30. september]] [[2008]] '''Plaadifirma''': Century Media '''Formaadid''': CD, LP, allalaaditav fail |- |''[[A Star-Crossed Wasteland]]'' |'''Avaldatud''': [[13. juuli]] [[2010]] '''Plaadifirma''': Century Media '''Formaadid''': CD, LP, allalaaditav fail |- |''[[Blood]]'' |'''Avaldatud''': [[14. august]] [[2012]] '''Plaadifirma''': Century Media '''Formaadid''': CD, LP, allalaaditav fail |- |''[[Black Widow]]'' |'''Avaldatud''': [[17. november]] [[2014]] '''Plaadifirma''': Atlantic Records '''Formaadid''': CD, LP, allalaaditav fail |- |''[[Ritual]]'' |'''Avaldatud''': [[21. juuli]] [[2017]] '''Plaadifirma''': Roadrunner, Atlantic Records '''Formaadid''': CD, LP, allalaaditav fail |} === Kontsertalbumid === {| class="wikitable" |+ !Pealkiri !Andmed |- |''[[Blood at the Orpheum]]'' |'''Avaldatud''': [[21. jaanuar]] [[2014]] '''Plaadifirma''': Century Media '''Formaadid''': DVD, Blu-ray, allalaaditav fail |} === Kogumikalbumid === {| class="wikitable" |+ !Pealkiri !Andmed |- |''[[Rise of the Blood Legion: Greatest Hits (Chapter 1)]]'' |'''Avaldatud''': [[5. mai]] [[2015]] '''Plaadifirma''': Century Media '''Formaadid''': CD, DVD, allalaaditav fail |} == Singlid == {| class="wikitable" |+ !Pealkiri !Aasta !Album |- |''[[Prayers]]'' |2006 |[[Beautiful Tragedy]] |- |''[[Beautiful Tragedy (laul)|Beautiful Tragedy]]'' |2007 |[[Beautiful Tragedy]] |- |''[[Surrender (laul)|Surrender]]'' |2007 |Ilma albumita salvestis |- |''[[Forever (In This Moment)|Forever]]'' |2008 |[[The Dream]] |- |''[[Call Me]]'' |2009 |Ilma albumita salvestis |- |''[[The Gun Show]]'' |2010 |[[A Star-Crossed Wasteland]] |- |''[[The Promise]]'' (koos [[Adrian Patrick]]uga) |2010 |[[A Star-Crossed Wasteland]] |- |''[[Blood (laul)|Blood]]'' |2012 |[[Blood]] |- |''[[Adrenalize (laul)|Adrenalize]]'' |2013 |[[Blood]] |- |''[[Whore]]'' |2013 |[[Blood]] |- |''[[Sick Like Me]]'' |2014 |[[Black Widow]] |- |''[[Big Bad Wolf]]'' |2014 |[[Black Widow]] |- |''[[Sex Metal Barbie]]'' |2014 |[[Black Widow]] |- |''[[Oh Lord]]'' |2017 |[[Ritual]] |- |''[[Roots (In This Moment)|Roots]]'' |2017 |[[Ritual]] |- |''[[In the Air Tonight]]'' |2017 |[[Ritual]] |- |''[[Black Wedding]]'' ([[Rob Halford]]iga) |2018 |[[Ritual]] |} == Muusikavideod == {| class="wikitable" |+ !Pealkiri !Aasta !Režissöör |- |"Prayers" |2007 |Mike Wildt |- |"Beautiful Tragedy" |2007 |Robert Hall |- |"Forever" |2008 |David Brodsky |- |"Call Me" |2009 |Nathan T Heyes |- |"The Gun Show" |2010 |David Brodsky |- |"The Promise" |2010 |David Brodsky |- |"Blood" |2012 |Robert John Kley |- |"Adrenalize" |2013 |Robert John Kley |- |"Whore" |2013 |Robert John Kley |- |"Sick Like Me" |2014 |Maria Brink ja Robert John Kley |- |"Big Bad Wolf" |2014 |Maria Brink ja Robert John Kley |- |"Sex Metal Barbie" |2015 |Maria Brink |- |"The Fighter" |2016 |Jeremy Saffer ja Maria Brink |- |"Oh Lord" |2017 |Maria Brink ja Robert John Kley |- |"Roots" |2017 |Maria Brink ja Robert John Kley |- |"Black Wedding" |2018 |Maria Brink ja Robert John Kley |} [[Kategooria:Diskograafiad]] 3puapbtcqizeordxgisout7vzh2qplq Kasutaja arutelu:Kynnap 3 541843 6752379 5607240 2024-10-30T18:58:35Z Pikne 13803 6752379 wikitext text/x-wiki Tere! Artiklites ei lisata foto allkirja autorit, sest foto autor, päritolu ja kasutustingimused on kättesaaavad fotole klõpsates. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 26. märts 2019, kell 19:17 (EET) : Tahtsin sama öelda. Samamoodi pole teksti kõrvale lisatud ka teksti autorite nimesid, kuid need on hõlpsasti leitavad ja ühe hiireklõpsu kaugusel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2020, kell 14:43 (EEST) ---- Teisaldasin su loodud artikli siia: [[Windsori sõlm]]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 4. aprill 2019, kell 19:57 (EEST) ---- Lehel [[Faili arutelu:Admiraliteedi bassein 70 (1) Rreisilaev Tallinn ja õppelaev Vega (barkantiin).jpg]] on pildi tegemise aasta kahtluse alla seatud. Kas oskad kommenteerida? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. oktoober 2024, kell 20:58 (EET) mobs4ym4i7d3u0tzie0i50wv4erg4ew Abigail 0 550095 6752272 5335642 2024-10-30T13:04:22Z Ehitaja 63547 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Piiblitegelased]]; lisatud [[Kategooria:Vana testamendi inimesed]] 6752272 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib piiblitegelasest; eesnime kohta vaata [[Abigail (eesnimi)]]}} [[Fail:Antonio Molinari David y Abigail.jpg|pisi|Taavet ja Abigail. Antonio Molinari maal]] '''Abigail''' (heebrea אֲבִיגַיִל, ’Ǎḇîḡayil) on [[Piibel|Piiblis]] Naabali naine, kellest pärast oma mehe surma sai [[Taavet]]i naine. Temast räägitakse [[Esimene Saamueli raamat|Esimeses Saamueli raamatus]].<ref>http://piibel.net/#q=1Sm%2025</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Vana testamendi inimesed]] 8eyzbhd4stcn035xn1bi4ozd03y8jtd Tasuline käimla 0 552434 6752294 5347325 2024-10-30T14:41:18Z Wkentaur 464 {{liita|Avalik käimla}} 6752294 wikitext text/x-wiki {{liita|Avalik käimla}} [[Pilt:Miljonipeldik.JPG|thumb|[[Miljonipeldik]] <small>(Pildistas [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]])</small>]] [[File:Paris-France-Pay-Toilet.jpg|thumb|Pariisi käimla<!--A [[Sanisette]], a freestanding, coin-operated pay toilet stall in [[Paris]]-->]] '''Tasuline käimla''' on [[Avalik käimla|avalikus ruumis asuv käimla]], mille kasutamine on tasuline. ==Vaata ka== * [[Ameerika Ühendriikide tasuliste käimlate likvideerimiskomitee]]<!--enwi:Committee to End Pay Toilets in America --> [[Kategooria:Hügieen]] bocln7ssgwu3ci7iyntwwh1gjr5p57e Harilik sitaseen 0 560738 6752274 6747147 2024-10-30T13:12:53Z 193.40.58.155 6752274 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik sitaseen | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Panaeolus semiovatus LC0334.jpg | pildi_seletus = '''Harilik sitaseen''' ''Panaeolus fimiputris'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Agaricomycetes'' | selts = ''[[Agaricales]]'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = [[Sõnnikuseen]] ''Panaeolus'' | liik = '''Harilik sitaseen''' | binaarne = ''Panaeolus fimiputris'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = | sünomnüümid = ''Panaeolus semiovatus'' }} '''Harilik sitaseen e. Kommoonne fiisiisefungus''' (''Panaeolus fimiputris'', ka ''Panaeolus semiovatus'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. See on üks tavalisemaid Eesti lehikseeni. Esineb väga sageli karjamaadel, niitudel, sõnnikuhunnikutel, paiguti massiliselt.<ref name="400 seent">Kuulo Kalamees, Vello Liiv. 400 Eesti seent. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2010, lk 204</ref><ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 259</ref> Harilik sitaseen ei ole söödav. Maitselt on ta märkamisi sitase maitsega.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006"/> Võib põhjustada [[psilotsübiin]]imürgistust. Tähtis osa Eesti ajaloost, kui 1962 a. söödeti see vene sõdurile sisse, et ta fucking kärvaks.<ref name="400 seent" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Sõnnikuseened]] g0b9gdknflubxm2zc7tilu91mskvd3d 6752296 6752274 2024-10-30T14:50:29Z Wkentaur 464 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/193.40.58.155|193.40.58.155]] ([[User talk:193.40.58.155|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. 6743219 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik sitaseen | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Panaeolus semiovatus LC0334.jpg | pildi_seletus = '''Harilik sitaseen''' ''Panaeolus fimiputris'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Agaricomycetes'' | selts = ''[[Agaricales]]'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = [[Sõnnikuseen]] ''Panaeolus'' | liik = '''Harilik sitaseen''' | binaarne = ''Panaeolus fimiputris'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = | sünomnüümid = ''Panaeolus semiovatus'' }} '''Harilik sitaseen''' (''Panaeolus fimiputris'', ka ''Panaeolus semiovatus'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. See on üks tavalisemaid Eesti lehikseeni. Esineb väga sageli karjamaadel, niitudel, sõnnikuhunnikutel, paiguti massiliselt.<ref name="400 seent">Kuulo Kalamees, Vello Liiv. 400 Eesti seent. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2010, lk 204</ref><ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 259</ref> Harilik sitaseen ei ole söödav.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006"/> Võib põhjustada [[psilotsübiin]]imürgistust.<ref name="400 seent" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Sõnnikuseened]] kvettx3mrnd794z738k6n78v6ukvn2p Kategooria:Neitsi Maarja 14 568766 6752270 5973225 2024-10-30T13:03:02Z Ehitaja 63547 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Uue testamendi inimesed]] 6752270 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Uus testament]] [[Kategooria:Uue testamendi inimesed]] cyqd07kgaygzbcgla9rm4lmzmb79e42 6752381 6752270 2024-10-30T19:00:52Z Pikne 13803 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/6752270|6752270]], mille tegi [[Special:Contributions/Ehitaja|Ehitaja]] ([[User talk:Ehitaja|arutelu]]) inimeste kategoorias juba artikkel inimesest ([[Maarja]]), siin ka mitteinimesed 6752381 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Uus testament]] blury7puzi96xxttjz7ggc8ib3poade Anastassia Zabrodskaja 0 578073 6752407 5870846 2024-10-30T19:40:56Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva Kolledž" → "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž" 6752407 wikitext text/x-wiki '''Anastassia Zabrodskaja''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1981]] [[Kohtla-Järve]]l) on Eesti keeleteadlane. ==Haridus== Zabrodskaja lõpetas 1999 [[Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium]]i, 2003 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i erialal eesti keel teise keelena, 2005 [[Tallinna Ülikool]]is magistrantuuri eesti filoloogia alal väitekirjaga "Vene-eesti koodivahetus Kohtla-Järve vene emakeelega algkoolilastel". 2005–2009 oli ta Tallinna Ülikooli doktorant. Sai 2009. aastal doktorikraadi lingvistika alal väitekirjaga "Russian-Estonian language contacts: Grammatical aspects of language use and change". ==Töökohad== Zabrodskaja on olnud 2005–2006 Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonna (tunnitasuline) lektor, 2006–2008 teadur, 2008– Tallinna Ülikooli avatud ülikooli koolitaja kultuuridevahelise kommunikatsiooni alal, 2010– Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi teadur, 2007. aastast ka Tartu Ülikooli Narva Kolledži külalislektor. Ta on lugenud keeleteaduse aluste, eesti keele sõnavara ajaloo ja keelekontaktide, semantika ja pragmaatika, sissejuhatust teise keele omandamise teooriasse jt kursusi. ==Uurimisvaldkonnad== Zabrodskaja uurimisvaldkonnad on keele dünaamika ja keelemuutus Eestis (k a keelemaastikud, kakskeelne õpetamine, koodivahetus, mitmekeelne vestlus, teise keele omandamine) ning etnolingvistiline vitaalsus ja identiteediloome. ==Teoseid== Üle 80 teadustrükise. *"Eesti keelt õppiv Kohtla-Järve vene koolide muukeelne laps". [[Keel ja Kirjandus]] (2004) 11 *"Keelekontakt ja kakskeelsus nüüdisaegse kontaktlingvistika poolt vaadatuna". // Emakeele Seltsi aastaraamat. Tartu 2006 *"Vene-eesti koodivahetuse korpus: kodeerimispõhimõtete väljatöötamine". // Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Tallinn 2007 *"Evaluating the matrix language frame model on the basis of a Russian-Estonian codeswitching corpus". // Int. J. Biling. 13 (2009) 3 *"Language testing in the context of citizenship and asylum. The case of Estonia". // Language Assessm. Quart. 6 (2009) 1 ==Liikmesus== Zabrodskaja on Emakeele Seltsi, Eesti Lugemisühingu, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu liige (kõik aastast 2005), Eesti Terminoloogia Ühingu (2006), Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia liige (2006, aastast 2008 valdkonnajuhataja; 2008–2010 akadeemiline saadik Euroopa doktorantide ja noorteadlaste nõukogus), International Pragmatics Association (2006) ja Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu liige (2006, 2007–2008 liidu Tallinna ja Harjumaa keskuse juhataja). ==Tunnustus== * 2008 Tallinna Ülikooli aasta koolitaja ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/CV/Anastassia_Zabrodskaja/est Anastassia Zabrodskaja Eesti Teadusinfosüsteemis] *{{ETBL|4|535-536}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Zabrodskaja, Anastassia}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 5eyg3m0uysat16jgk715h4s8141ynub Kategooria:Jeesus 14 580286 6752271 5973221 2024-10-30T13:03:07Z Ehitaja 63547 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Uue testamendi inimesed]] 6752271 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Uus testament]] [[Kategooria:Uue testamendi inimesed]] cyqd07kgaygzbcgla9rm4lmzmb79e42 Rakvere kirikuaed 0 581476 6752566 6746591 2024-10-31T10:23:54Z Castellum 9117 6752566 wikitext text/x-wiki '''Rakvere kirikaed''' on endine [[kalmistu]] ([[kirikaed]]) [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonnas]] [[Virumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Rakvere]] linnas [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]. Kalmistu võeti arvatavasti kasutusele [[15. sajand Eestis|15. sajandi algul]] seoses [[Rakvere Kolmainu kirik|keskaegse kiriku]] ehitamisega. Ehkki kirik peaaegu hävis 16. sajandi [[Liivi sõda]]des, maeti sinna arvatavasti ikka edasi. Kirik ehitati uuesti üles 17. sajandi lõpus. Arvatavasti on sinna maetud ka [[Suur Nälg|1695.–1697. aasta näljaohvreid]] ja 1711. aasta [[katk]]uohvreid. Kalmistu ümbritses kirikut, selle geomeetriline kese paiknes kirikust [[kagu]]. Kalmistu oli piiratud kivimüüriga, 1683. aasta kaardi järgi oli kirikaia pindala (müüri sisekülgedelt mõõdetuna) umbes 0,55 [[hektar]]it.<ref>Rootsi Riigiarhiivi Sõjaarhiiv, KrA 0406H:28:057:002</ref> Kirikaiale matmine lõpetati pärast 1773. aastat, pärast seda lammutati ka kalmistumüür. Uued kalmistud rajati 18. sajandi lõpus Rakvere kihelkonna maa- ja linnaelanikele koos, kuid eraldi nii eestlaste ([[Rakvere vana eesti kalmistu]]) kui ka sakslaste jaoks ([[Rakvere vana saksa kalmistu]]). 18. sajandi lõpust on kirikaia ala osaliselt kasutatud laadaplatsina, kiriku edelanurka ehitati [[Rakvere kirikumõis|kirikumõisa]] majandushoone (hobusetall, vankrikuur ja ait; praegu [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk]] 19/1) ja aastatel 1901–1902 kirikumõisa uus peahoone (praegu [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk]] 19/2). Ka kirikust põhja poole olevale kalmistualale on hiljem ehitatud uusi maju, kuid mitte kiriku vahetusse lähedusse, vaid rohkem kalmistu põhjaserva. Kirikaed pole eraldi kultuurimälestis, kuid asub [[Rakvere vanalinna muinsuskaitseala]]l. ==Vaata ka== *[[Rakvere Kolmainu kirik]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Tiina Tuulik]]. [https://www.folklore.ee/tagused/nr55/tuulik.pdf "Üks Eesti ajalooline kalmistu täna – Rakvere linnakalmistu"]. [[Mäetagused]] 55/ 2013 {{Coordinate|NS=59.347384|EW=26.356278|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Rakvere kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Rakvere ajalugu|kirikaed]] [[Kategooria:Rakvere kalmistud|kirikaed]] 2u5ddxl1hkp1tltpxvgvs4d3i1yrp2l Brovarõ 0 582700 6752469 6711483 2024-10-30T21:59:46Z 188.163.113.197 6752469 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Brovarõ | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Бровари | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Brov.PNG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Brovarõ | lipp = Flag_of_Brovary.svg | lipu_link = [[Brovarõ lipp]] | vapp = Brovary_gerb_new.PNG | vapi_link = [[Brovarõ vapp]] | pindala = | elanikke = 100 374 (2024) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Brovarõ''' ([[ukraina keel]]es Бровари) on [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Brovarõ rajoon]]i halduskeskus (ei kuulu ise rajooni koosseisu). Brovarõ asub Kiievi oblasti piiril [[Kiiev]]iga, Kiievi kesklinnast umbes 18 km idakirdes. Brovarõt on esmamainitud [[1628]]. aastal, linnaõigused sai [[1956]]. aastal.<ref>[https://tamtour.com.ua/rus/brovary Бровары]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ТамТур</ref> [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Brovarõ elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 87,4%, [[venelased|venelasi]] 10,7%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,6% ja [[poolakad|poolakaid]] 0,2%.<ref>[http://2001.ukrcensus.gov.ua/results/general/nationality/kyiv/ Про кількість та склад населення Київської області за підсумками Всеукраїнського перепису населення 2001 року] Державний комітет статистики України. Всеукраїнський перепис населення 2001</ref> ==Vaata ka== *[[Brovarõ lahing]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Kiievi oblast]] 3q8fh2lauoap5frgjwgtot7icnhsv7p 6752502 6752469 2024-10-31T05:30:08Z Wkentaur 464 6752502 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Brovarõ | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Бровари | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Brov.PNG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Brovarõ | lipp = Flag_of_Brovary.svg | lipu_link = [[Brovarõ lipp]] | vapp = Brovary_gerb_new.PNG | vapi_link = [[Brovarõ vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Brovarõ''' ([[ukraina keel]]es Бровари) on [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Brovarõ rajoon]]i halduskeskus (ei kuulu ise rajooni koosseisu). Brovarõ asub Kiievi oblasti piiril [[Kiiev]]iga, Kiievi kesklinnast umbes 18 km idakirdes. Brovarõt on esmamainitud [[1628]]. aastal, linnaõigused sai [[1956]]. aastal.<ref>[https://tamtour.com.ua/rus/brovary Бровары]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ТамТур</ref> [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Brovarõ elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 87,4%, [[venelased|venelasi]] 10,7%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,6% ja [[poolakad|poolakaid]] 0,2%.<ref>[http://2001.ukrcensus.gov.ua/results/general/nationality/kyiv/ Про кількість та склад населення Київської області за підсумками Всеукраїнського перепису населення 2001 року] Державний комітет статистики України. Всеукраїнський перепис населення 2001</ref> ==Vaata ka== *[[Brovarõ lahing]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Kiievi oblast]] 9xbyhwoc1eyqaippar9796l92mumd9q 6752506 6752502 2024-10-31T06:10:45Z Velirand 67997 Ukrainas ei ole enam oblastilise alluvusega linnu 6752506 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Brovarõ | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Бровари | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Brov.PNG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Brovarõ | lipp = Flag_of_Brovary.svg | lipu_link = [[Brovarõ lipp]] | vapp = Brovary_gerb_new.PNG | vapi_link = [[Brovarõ vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Brovarõ''' ([[ukraina keel]]es Бровари) on linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Brovarõ rajoon]]i halduskeskus (ei kuulu ise rajooni koosseisu). Brovarõ asub Kiievi oblasti piiril [[Kiiev]]iga, Kiievi kesklinnast umbes 18 km idakirdes. Brovarõt on esmamainitud [[1628]]. aastal, linnaõigused sai [[1956]]. aastal.<ref>[https://tamtour.com.ua/rus/brovary Бровары]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ТамТур</ref> [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Brovarõ elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 87,4%, [[venelased|venelasi]] 10,7%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,6% ja [[poolakad|poolakaid]] 0,2%.<ref>[http://2001.ukrcensus.gov.ua/results/general/nationality/kyiv/ Про кількість та склад населення Київської області за підсумками Всеукраїнського перепису населення 2001 року] Державний комітет статистики України. Всеукраїнський перепис населення 2001</ref> ==Vaata ka== *[[Brovarõ lahing]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Kiievi oblast]] soa8yb541phxfeza8e5uz2oz4v9gv1m Uue testamendi apokrüüfid 0 600247 6752237 6233195 2024-10-30T12:00:05Z Ehitaja 63547 6752237 wikitext text/x-wiki [[Fail:Gospel of Thomas.jpg|pisi|[[Tooma evangeelium]], üks tuntumaid [[uus testament|uue testamendi]] [[Apokrüüfid|apokrüüfe]]]] '''Uue testamendi apokrüüfid''' ([[kreeka keel]]es ''apokryphos'' 'salajane') on sellised kristlikus laadis kirjutised, mis on kas sisult, vormilt või apostelliku järjepidevuse väidetelt sarnased [[uus testament|uue testamendi]] tekstidega, kuid mis ei kuulu uue testamendi kaanonisse.<ref name=":0">Patterson, Stephen J. 1992. "New Testament Apokrypha" ''The Anchor Bible Dictionary, vol. 1,'' ed. David Noel Freedman: 525-531. New York: Doubleday. </ref> Need teosed jutustavad lugusid uue testamendi põhipersoonidest ning erinevate [[Apostel|apostlite]] tegudest.<ref name=":3">Elliott, J. K. 2008. "The Non-Caononical Gospels and the New Testament Apocrypha: Currents in Early Christian Thought and Beyond". ''The Non-Canonical Gospels,'' ed. Paul Foster: 1-12. London: Bloomsburg T&T Clark.</ref> Osasid [[apokrüüfid]]est loeti jätkuvalt ka [[Keskaeg|keskajal]] ning avaldati trükistena [[Renessanss|renessansi]] ajal, aga paljud on kuulsaks saanud vaid tsitaatide ja väljavõttudena teiste teoste kaudu. Tihtipeale ei ole leitud teksti algset kreekakeelset varianti, vaid selle asemel on leitud kas tõlked või tõlgete tõlked, nt ladina, kopti või araabia keelde. Selliste teoste autorluse, ajastu ja originaalvormi leidmine on tihtipeale keerukas, kuna selleks tuleb vaadeldavat teksti hoolikalt võrrelda teiste allikatega.<ref name=":1">Koester, Helmut. 1987. ''Introduction to the New Testament: Volume 2. History and literature of early Christianity.'' Berlin: Walter de Gruyter & Co.</ref> Nagu uue testamendi kanoniseeritud raamatud, pärinevad ka apokrüüfid erinevatest ajaperioodidest.<ref name=":0" /> On pigem ebatõenäoline, et ükski apokrüüfsetest teostest oleks kirjutatud apostlite eluajal, küll aga on osad kirjutatud 1. sajandi pKr lõpul ja suur osa 2. sajandil pKr.<ref name=":1" /> Erinevalt aga kanoonilistest raamatutest, ei saavutanud apokrüüfsed kirjutised heakskiitu ega laialdast kasutust kogudustes, mis oleks ajendanud neid lisama uue testamendi kaanonisse. Apokrüüfide puhul on problemaatiline ka teose autor, sageli ei teata täpselt, kes on teose kirjutanud.<ref name=":0" /> Apokrüüfsetes kirjutistes on tuntavad [[gnostitsism]]i, [[doketism]]i ja [[müstitsism]]i mõjud. Näiteks leiab sealt ebarealistlikke või vääraid kujutlusi Jeesusest (mh kujutluspilt Jeesuse abielust Maarjaga) ning Jeesuse ütluste moonutatud kujul esitamist.<ref>Kaptein, Veljo. n.d. "Oleviste Piiblikool: Piibel rongiaknast. Evangeeliumid ja Apostlite Teod". [https://oleviste.ee/wp-content/uploads/2019/02/Evangeeliumid-ja-apostlite https://oleviste.ee/wp-content/uploads/2019/02/Evangeeliumid-ja-apostlite-teod24veebruar2019.pdf]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (25.10.2020)</ref> == Väärtus == Uue testamendi apokrüüfide väärtus seisneb sellest, et need annavad kinnitust [[algkristlus]]e ajaloo kohta.<ref name=":0" /> Sellisena on need niisama tähtsad kui kanoonilised teosed. Need teosed toovad meieni mitmekülgsemat infot varase kristliku vagaduselu ja teoloogia kohta, loovad palju värvikama pildi kui uue testamendi kanoonilised kirjutised.<ref name=":1" /> Näiteks on välja toodud, et [[Tooma evangeelium]], mis koosneb [[Jeesus]]e ütlustest, võib edasi anda algkristlikku suulist traditsiooni.<ref name=":0" /> Ka hilisemad evangeeliumid on olulised, kuna need näitavad, et Jeesuse tähenduse üle on mõtiskletud läbi aegade.<ref>Ehrman, Bart D. 2000. ''The New Testament: A Historical Introduction to the Early Christian Writings (Second edition).'' New York; Oxford: Oxford University Press.</ref> == Jaotus == Uue testamendi apokrüüfid jagatakse tänapäevase jaotuse kohaselt kuude kategooriasse.<ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ UUE TESTAMENDI APOKRÜÜFID !Kategooria !Näited |- |[[Evangeelium]]id |Peetruse evangeelium, Tooma evangeelium, Juuda evangeelium |- |Lepingud |Tõe evangeelium, Kopti-Egiptuse evangeelium |- |Apokalüpsid |Peetruse ja Pauluse ilmutused, Tooma ilmutus |- |Tegude raamatud |Andrease teod, Andrease ja Mattiase teod, Pauluse teod, Peetruse teod, Tooma teod |- |Kirjad |Pseudo-Tituse epistel, Pauluse kiri laodikealastele |- |Liturgilised materjalid |Homiiliad, psalmid ja palved |} == Tuntumad uue testamendi apokrüüfid == === Evangeeliumid === ==== Tooma evangeelium ==== [[Tooma evangeelium]] on lühike tekst, umbes 20 lk pikkune, milles sisalduvate Jeesuse sõnade kirjapanijaks arvatakse Jeesuse jüngrit [[Toomas]]t, keda mainitakse ka kanoonilistes [[evangeelium]]ides. [[Markuse evangeelium|Markuse]] ja [[Matteuse evangeelium]]is kõneldakse Jeesuse vennast Juudast, Toomas tähendab aga [[aramea keel]]es "kaksikut". Seega arvataksegi siis autoriks Jeesuse venda Juudas Toomast.<ref name=":2">Lahe, Jaan. 2005. "Sissejuhatus". ''Tooma evangeelium.'' Tallinn: Johannes Esto Ühing.</ref> Evangeelium sisaldab 114 Jeesuse ütlust, aga seal ei ole läbivat [[narratiiv]]i – ei anta edasi Jeesuse elulugu. Ütlused ei ole reastatud mitte pikkuse järjekorras, vaid on ühendatud temaatiliselt. Igale ütlusele eelneb fraas: "Jeesus ütleb".<ref name=":2" /> Tooma evangeelium on kõige rohkem uuritud apokrüüfne evangeelium. 1945. aastal leiti Egiptusest Tooma evangeeliumi täielikult säilinud [[Kopti keel|koptikeelne]] [[koopia]], mis sisaldas ka kolme kreekakeelsest fragmenti -selle põhjal arvavad teadlased, et originaalis oli teos kirjutatud [[kreeka keel]]es. Tooma evangeeliumi [[proloog]]is seisab, et tegemist on elava Jeesuse ütlustega, mille on kirja pannud Didyamus Judas Thomos. 114st Tooma evangeeliumis sisalduvas ütlusest pooled esitavad sama materjali, mida [[Uus testament|uue testamendi]] kanoniseeritud tekstid, ja pooled erinevat. Kirjanduslikult on Tooma evangeeliumil täheldatud enim sarnasust hüpoteetilise Jeesuse ütluste allikaga Q. Osad uurijad on leidnud seoseid ka juudi tarkusekirjandusega, aga põhiline seisukoht on, et tegemist on mingit laadi [[Gnostitsism|gnostilise]] taustaga. Peetakse tõenäoliseks, et Tooma evangeeliumis on tõepoolest mõningaid autentseid Jeesuse ütlusi (nagu ütlused 97 ja 98), mis kanoniseeritud tekstides ei esine.<ref name=":4">Bauckham, R. J. 1992. "Gospels (apocryphal)". ''Dictionary of Jesus and the Gospels,'' edd. Joel B. Green, Scot McKnight, Howard Marshall. </ref> Eesti keelde on Tooma evangeeliumi tõlkinud [[Uku Masing]].<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Tooma evangeelium. Kopti keelest tõlkinud Uku Masing|aasta=2005|koht=Tartu|kirjastus=Johannes Esto ühing|lehekülg=|autor=}}</ref> ==== Peetruse evangeelium ==== [[Peetruse evangeelium]] ei ole täielikult säilinud, Egiptusest on leitut jututusekatkend, mis algab Jeesuse kohtuprotsessiga ning räägib ka tema ristilöömisest, mahamatmisest ja ülestõusmisest. Teos on dateeritud 2. saj ning see algab sõnadega "Mina, Siimon Peetrus". Peetruse evangeeliumit iseloomustavaks märksõnaks on juudivastane meelestus – rõhutatakse juutide ainuvastutust Jeesuse surma eest, sest ristilöömise viisid läbi juudid. Eraldi rõhutatakse imesid ning huvi ülestõusmise tõendite suhtes. Teoses mainitakse veel Heroodese osalemist Jeesuse ristilöömisel ning tunnistust, et ülestõusnud Kristus on inglite saatel hauast lahkunud.<ref name=":4" /> ==== Juuda evangeelium ==== [[Juuda evangeelium]] on pälvinud palju tähelepanu, kuna see annab uue ja hoopis teistsuguse tõlgenduse Jeesuse reetmisest. Lähtudes Juuda evangeeliumist, andis Jeesus Juudale reetmise jaoks oma õnnistuse.<ref>Gathercole, Simon J. 2008. "The Gospel of Judas: An Unlikely Hero". ''The Non-Canonical Gospels,'' ed. Paul Foster: 84-95. London: Bloomsburg T&T Clark.</ref> === Muude apokrüüfide näited === ==== Apostel Pauluse palve ==== Tegemist on lühikese [[Kreeka keel|kreekakeelse]] [[palve]]ga, kus kõigepealt palutakse [[Jumal]]at [[Jeesus]]e tagasipöördumise eest, teises osas kehalise tervise ja vaimse valgustuse eest ning viimases osas, mida ükski ingel ei ole näinud, valitseja kuulnud ega mis pole inimeste südametesse jõudnud.<ref>Kirby, Peter. 2001. "The Prayer of the Apostle Paul". ''Early Christian Writings,'' http://www.earlychristianwritings.com/prayerpaul.html (03.11.2020).</ref> ==== Tooma teod ==== Tekst, mis kirjeldab apostel Juudas Tooma seiklusi Indias, kus ta tegi kristlikku misjonitööd. Teos on kirjutatud juhendaval ja meelelahutuslikul eesmärgil ning sealt saab ülevaate ka [[Süüria]] varajaste kristlike traditsioonide kohta.<ref>Kirby, Peter. 2001. "Acts of Thomas". ''Early Christian Writings,'' http://www.earlychristianwritings.com/actsthomas.html (06.11.2020).</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Uus testament|Apokrüüfid]] e3gyd79dwf5e3ul459tnzrep40og837 6752239 6752237 2024-10-30T12:00:21Z Ehitaja 63547 6752239 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Gospel of Thomas.jpg|pisi|[[Tooma evangeelium]], üks tuntumaid [[uus testament|uue testamendi]] [[Apokrüüfid|apokrüüfe]]]] '''Uue testamendi apokrüüfid''' ([[kreeka keel]]es ''apokryphos'' 'salajane') on sellised kristlikus laadis kirjutised, mis on kas sisult, vormilt või apostelliku järjepidevuse väidetelt sarnased [[uus testament|uue testamendi]] tekstidega, kuid mis ei kuulu uue testamendi kaanonisse.<ref name=":0">Patterson, Stephen J. 1992. "New Testament Apokrypha" ''The Anchor Bible Dictionary, vol. 1,'' ed. David Noel Freedman: 525-531. New York: Doubleday. </ref> Need teosed jutustavad lugusid uue testamendi põhipersoonidest ning erinevate [[Apostel|apostlite]] tegudest.<ref name=":3">Elliott, J. K. 2008. "The Non-Caononical Gospels and the New Testament Apocrypha: Currents in Early Christian Thought and Beyond". ''The Non-Canonical Gospels,'' ed. Paul Foster: 1-12. London: Bloomsburg T&T Clark.</ref> Osasid [[apokrüüfid]]est loeti jätkuvalt ka [[Keskaeg|keskajal]] ning avaldati trükistena [[Renessanss|renessansi]] ajal, aga paljud on kuulsaks saanud vaid tsitaatide ja väljavõttudena teiste teoste kaudu. Tihtipeale ei ole leitud teksti algset kreekakeelset varianti, vaid selle asemel on leitud kas tõlked või tõlgete tõlked, nt ladina, kopti või araabia keelde. Selliste teoste autorluse, ajastu ja originaalvormi leidmine on tihtipeale keerukas, kuna selleks tuleb vaadeldavat teksti hoolikalt võrrelda teiste allikatega.<ref name=":1">Koester, Helmut. 1987. ''Introduction to the New Testament: Volume 2. History and literature of early Christianity.'' Berlin: Walter de Gruyter & Co.</ref> Nagu uue testamendi kanoniseeritud raamatud, pärinevad ka apokrüüfid erinevatest ajaperioodidest.<ref name=":0" /> On pigem ebatõenäoline, et ükski apokrüüfsetest teostest oleks kirjutatud apostlite eluajal, küll aga on osad kirjutatud 1. sajandi pKr lõpul ja suur osa 2. sajandil pKr.<ref name=":1" /> Erinevalt aga kanoonilistest raamatutest, ei saavutanud apokrüüfsed kirjutised heakskiitu ega laialdast kasutust kogudustes, mis oleks ajendanud neid lisama uue testamendi kaanonisse. Apokrüüfide puhul on problemaatiline ka teose autor, sageli ei teata täpselt, kes on teose kirjutanud.<ref name=":0" /> Apokrüüfsetes kirjutistes on tuntavad [[gnostitsism]]i, [[doketism]]i ja [[müstitsism]]i mõjud. Näiteks leiab sealt ebarealistlikke või vääraid kujutlusi Jeesusest (mh kujutluspilt Jeesuse abielust Maarjaga) ning Jeesuse ütluste moonutatud kujul esitamist.<ref>Kaptein, Veljo. n.d. "Oleviste Piiblikool: Piibel rongiaknast. Evangeeliumid ja Apostlite Teod". [https://oleviste.ee/wp-content/uploads/2019/02/Evangeeliumid-ja-apostlite https://oleviste.ee/wp-content/uploads/2019/02/Evangeeliumid-ja-apostlite-teod24veebruar2019.pdf]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (25.10.2020)</ref> == Väärtus == Uue testamendi apokrüüfide väärtus seisneb sellest, et need annavad kinnitust [[algkristlus]]e ajaloo kohta.<ref name=":0" /> Sellisena on need niisama tähtsad kui kanoonilised teosed. Need teosed toovad meieni mitmekülgsemat infot varase kristliku vagaduselu ja teoloogia kohta, loovad palju värvikama pildi kui uue testamendi kanoonilised kirjutised.<ref name=":1" /> Näiteks on välja toodud, et [[Tooma evangeelium]], mis koosneb [[Jeesus]]e ütlustest, võib edasi anda algkristlikku suulist traditsiooni.<ref name=":0" /> Ka hilisemad evangeeliumid on olulised, kuna need näitavad, et Jeesuse tähenduse üle on mõtiskletud läbi aegade.<ref>Ehrman, Bart D. 2000. ''The New Testament: A Historical Introduction to the Early Christian Writings (Second edition).'' New York; Oxford: Oxford University Press.</ref> == Jaotus == Uue testamendi apokrüüfid jagatakse tänapäevase jaotuse kohaselt kuude kategooriasse.<ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ UUE TESTAMENDI APOKRÜÜFID !Kategooria !Näited |- |[[Evangeelium]]id |Peetruse evangeelium, Tooma evangeelium, Juuda evangeelium |- |Lepingud |Tõe evangeelium, Kopti-Egiptuse evangeelium |- |Apokalüpsid |Peetruse ja Pauluse ilmutused, Tooma ilmutus |- |Tegude raamatud |Andrease teod, Andrease ja Mattiase teod, Pauluse teod, Peetruse teod, Tooma teod |- |Kirjad |Pseudo-Tituse epistel, Pauluse kiri laodikealastele |- |Liturgilised materjalid |Homiiliad, psalmid ja palved |} == Tuntumad uue testamendi apokrüüfid == === Evangeeliumid === ==== Tooma evangeelium ==== [[Tooma evangeelium]] on lühike tekst, umbes 20 lk pikkune, milles sisalduvate Jeesuse sõnade kirjapanijaks arvatakse Jeesuse jüngrit [[Toomas]]t, keda mainitakse ka kanoonilistes [[evangeelium]]ides. [[Markuse evangeelium|Markuse]] ja [[Matteuse evangeelium]]is kõneldakse Jeesuse vennast Juudast, Toomas tähendab aga [[aramea keel]]es "kaksikut". Seega arvataksegi siis autoriks Jeesuse venda Juudas Toomast.<ref name=":2">Lahe, Jaan. 2005. "Sissejuhatus". ''Tooma evangeelium.'' Tallinn: Johannes Esto Ühing.</ref> Evangeelium sisaldab 114 Jeesuse ütlust, aga seal ei ole läbivat [[narratiiv]]i – ei anta edasi Jeesuse elulugu. Ütlused ei ole reastatud mitte pikkuse järjekorras, vaid on ühendatud temaatiliselt. Igale ütlusele eelneb fraas: "Jeesus ütleb".<ref name=":2" /> Tooma evangeelium on kõige rohkem uuritud apokrüüfne evangeelium. 1945. aastal leiti Egiptusest Tooma evangeeliumi täielikult säilinud [[Kopti keel|koptikeelne]] [[koopia]], mis sisaldas ka kolme kreekakeelsest fragmenti -selle põhjal arvavad teadlased, et originaalis oli teos kirjutatud [[kreeka keel]]es. Tooma evangeeliumi [[proloog]]is seisab, et tegemist on elava Jeesuse ütlustega, mille on kirja pannud Didyamus Judas Thomos. 114st Tooma evangeeliumis sisalduvas ütlusest pooled esitavad sama materjali, mida [[Uus testament|uue testamendi]] kanoniseeritud tekstid, ja pooled erinevat. Kirjanduslikult on Tooma evangeeliumil täheldatud enim sarnasust hüpoteetilise Jeesuse ütluste allikaga Q. Osad uurijad on leidnud seoseid ka juudi tarkusekirjandusega, aga põhiline seisukoht on, et tegemist on mingit laadi [[Gnostitsism|gnostilise]] taustaga. Peetakse tõenäoliseks, et Tooma evangeeliumis on tõepoolest mõningaid autentseid Jeesuse ütlusi (nagu ütlused 97 ja 98), mis kanoniseeritud tekstides ei esine.<ref name=":4">Bauckham, R. J. 1992. "Gospels (apocryphal)". ''Dictionary of Jesus and the Gospels,'' edd. Joel B. Green, Scot McKnight, Howard Marshall. </ref> Eesti keelde on Tooma evangeeliumi tõlkinud [[Uku Masing]].<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Tooma evangeelium. Kopti keelest tõlkinud Uku Masing|aasta=2005|koht=Tartu|kirjastus=Johannes Esto ühing|lehekülg=|autor=}}</ref> ==== Peetruse evangeelium ==== [[Peetruse evangeelium]] ei ole täielikult säilinud, Egiptusest on leitut jututusekatkend, mis algab Jeesuse kohtuprotsessiga ning räägib ka tema ristilöömisest, mahamatmisest ja ülestõusmisest. Teos on dateeritud 2. saj ning see algab sõnadega "Mina, Siimon Peetrus". Peetruse evangeeliumit iseloomustavaks märksõnaks on juudivastane meelestus – rõhutatakse juutide ainuvastutust Jeesuse surma eest, sest ristilöömise viisid läbi juudid. Eraldi rõhutatakse imesid ning huvi ülestõusmise tõendite suhtes. Teoses mainitakse veel Heroodese osalemist Jeesuse ristilöömisel ning tunnistust, et ülestõusnud Kristus on inglite saatel hauast lahkunud.<ref name=":4" /> ==== Juuda evangeelium ==== [[Juuda evangeelium]] on pälvinud palju tähelepanu, kuna see annab uue ja hoopis teistsuguse tõlgenduse Jeesuse reetmisest. Lähtudes Juuda evangeeliumist, andis Jeesus Juudale reetmise jaoks oma õnnistuse.<ref>Gathercole, Simon J. 2008. "The Gospel of Judas: An Unlikely Hero". ''The Non-Canonical Gospels,'' ed. Paul Foster: 84-95. London: Bloomsburg T&T Clark.</ref> === Muude apokrüüfide näited === ==== Apostel Pauluse palve ==== Tegemist on lühikese [[Kreeka keel|kreekakeelse]] [[palve]]ga, kus kõigepealt palutakse [[Jumal]]at [[Jeesus]]e tagasipöördumise eest, teises osas kehalise tervise ja vaimse valgustuse eest ning viimases osas, mida ükski ingel ei ole näinud, valitseja kuulnud ega mis pole inimeste südametesse jõudnud.<ref>Kirby, Peter. 2001. "The Prayer of the Apostle Paul". ''Early Christian Writings,'' http://www.earlychristianwritings.com/prayerpaul.html (03.11.2020).</ref> ==== Tooma teod ==== Tekst, mis kirjeldab apostel Juudas Tooma seiklusi Indias, kus ta tegi kristlikku misjonitööd. Teos on kirjutatud juhendaval ja meelelahutuslikul eesmärgil ning sealt saab ülevaate ka [[Süüria]] varajaste kristlike traditsioonide kohta.<ref>Kirby, Peter. 2001. "Acts of Thomas". ''Early Christian Writings,'' http://www.earlychristianwritings.com/actsthomas.html (06.11.2020).</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Uus testament|Apokrüüfid]] exw0r67n90h32xv6ueq9q2cla4xxn3e 6752247 6752239 2024-10-30T12:22:04Z Vaher 60454 alguse kohendus 6752247 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Gospel of Thomas.jpg|pisi|[[Tooma evangeelium]], üks tuntumaid [[uus testament|uue testamendi]] [[Apokrüüfid|apokrüüfe]]]] '''Uue testamendi apokrüüfid''' ([[kreeka keel]]es ''apokryphos'' 'salajane') on sellised kristlikus laadis kirjutised, mis on kas sisult, vormilt või apostelliku järjepidevuse väidetelt sarnased [[uus testament|uue testamendi]] tekstidega, kuid mis ei kuulu uue testamendi kaanonisse.<ref name=":0">Patterson, Stephen J. 1992. "New Testament Apokrypha" ''The Anchor Bible Dictionary, vol. 1,'' ed. David Noel Freedman: 525-531. New York: Doubleday. </ref> Need teosed sisaldavad lugusid uue testamendi peamistest isikutest ning erinevate [[Apostel|apostlite]] tegudest.<ref name=":3">Elliott, J. K. 2008. "The Non-Caononical Gospels and the New Testament Apocrypha: Currents in Early Christian Thought and Beyond". ''The Non-Canonical Gospels,'' ed. Paul Foster: 1-12. London: Bloomsburg T&T Clark.</ref> Osasid [[apokrüüfid]]est loeti jätkuvalt ka [[Keskaeg|keskajal]] ning avaldati trükistena [[Renessanss|renessansi]] ajal, aga paljud on kuulsaks saanud vaid tsitaatide ja väljavõttudena teiste teoste kaudu. Tihtipeale ei ole leitud teksti algset kreekakeelset varianti, vaid selle asemel on leitud kas tõlked või tõlgete tõlked, nt ladina, kopti või araabia keelde. Selliste teoste autorluse, ajastu ja algse vormi leidmine on tihtipeale keerukas, kuna selleks tuleb vaadeldavat teksti hoolikalt võrrelda teiste allikatega.<ref name=":1">Koester, Helmut. 1987. ''Introduction to the New Testament: Volume 2. History and literature of early Christianity.'' Berlin: Walter de Gruyter & Co.</ref> Nagu uue testamendi kanoniseeritud raamatud, pärinevad ka apokrüüfid erinevatest ajaperioodidest.<ref name=":0" /> On pigem ebatõenäoline, et ükski apokrüüfsetest teostest oleks kirjutatud apostlite eluajal, küll aga on osad kirjutatud 1. sajandi pKr lõpul ja suur osa 2. sajandil pKr.<ref name=":1" /> Erinevalt aga kanoonilistest raamatutest, ei saavutanud apokrüüfsed kirjutised heakskiitu ega laialdast kasutust kogudustes, mis oleks ajendanud neid lisama uue testamendi kaanonisse. Apokrüüfide puhul on problemaatiline ka teose autor, sageli ei teata täpselt, kes on teose kirjutanud.<ref name=":0" /> Apokrüüfsetes kirjutistes on tuntavad [[gnostitsism]]i, [[doketism]]i ja [[müstitsism]]i mõjud. Näiteks leiab sealt ebarealistlikke või vääraid kujutlusi Jeesusest (mh kujutluspilt Jeesuse abielust Maarjaga) ning Jeesuse ütluste moonutatud kujul esitamist.<ref>Kaptein, Veljo. n.d. "Oleviste Piiblikool: Piibel rongiaknast. Evangeeliumid ja Apostlite Teod". [https://oleviste.ee/wp-content/uploads/2019/02/Evangeeliumid-ja-apostlite https://oleviste.ee/wp-content/uploads/2019/02/Evangeeliumid-ja-apostlite-teod24veebruar2019.pdf]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (25.10.2020)</ref> == Väärtus == Uue testamendi apokrüüfide väärtus seisneb sellest, et need annavad kinnitust [[algkristlus]]e ajaloo kohta.<ref name=":0" /> Sellisena on need niisama tähtsad kui kanoonilised teosed. Need teosed toovad meieni mitmekülgsemat infot varase kristliku vagaduselu ja teoloogia kohta, loovad palju värvikama pildi kui uue testamendi kanoonilised kirjutised.<ref name=":1" /> Näiteks on välja toodud, et [[Tooma evangeelium]], mis koosneb [[Jeesus]]e ütlustest, võib edasi anda algkristlikku suulist traditsiooni.<ref name=":0" /> Ka hilisemad evangeeliumid on olulised, kuna need näitavad, et Jeesuse tähenduse üle on mõtiskletud läbi aegade.<ref>Ehrman, Bart D. 2000. ''The New Testament: A Historical Introduction to the Early Christian Writings (Second edition).'' New York; Oxford: Oxford University Press.</ref> == Jaotus == Uue testamendi apokrüüfid jagatakse tänapäevase jaotuse kohaselt kuude kategooriasse.<ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ UUE TESTAMENDI APOKRÜÜFID !Kategooria !Näited |- |[[Evangeelium]]id |Peetruse evangeelium, Tooma evangeelium, Juuda evangeelium |- |Lepingud |Tõe evangeelium, Kopti-Egiptuse evangeelium |- |Apokalüpsid |Peetruse ja Pauluse ilmutused, Tooma ilmutus |- |Tegude raamatud |Andrease teod, Andrease ja Mattiase teod, Pauluse teod, Peetruse teod, Tooma teod |- |Kirjad |Pseudo-Tituse epistel, Pauluse kiri laodikealastele |- |Liturgilised materjalid |Homiiliad, psalmid ja palved |} == Tuntumad uue testamendi apokrüüfid == === Evangeeliumid === ==== Tooma evangeelium ==== [[Tooma evangeelium]] on lühike tekst, umbes 20 lk pikkune, milles sisalduvate Jeesuse sõnade kirjapanijaks arvatakse Jeesuse jüngrit [[Toomas]]t, keda mainitakse ka kanoonilistes [[evangeelium]]ides. [[Markuse evangeelium|Markuse]] ja [[Matteuse evangeelium]]is kõneldakse Jeesuse vennast Juudast, Toomas tähendab aga [[aramea keel]]es "kaksikut". Seega arvataksegi siis autoriks Jeesuse venda Juudas Toomast.<ref name=":2">Lahe, Jaan. 2005. "Sissejuhatus". ''Tooma evangeelium.'' Tallinn: Johannes Esto Ühing.</ref> Evangeelium sisaldab 114 Jeesuse ütlust, aga seal ei ole läbivat [[narratiiv]]i – ei anta edasi Jeesuse elulugu. Ütlused ei ole reastatud mitte pikkuse järjekorras, vaid on ühendatud temaatiliselt. Igale ütlusele eelneb fraas: "Jeesus ütleb".<ref name=":2" /> Tooma evangeelium on kõige rohkem uuritud apokrüüfne evangeelium. 1945. aastal leiti Egiptusest Tooma evangeeliumi täielikult säilinud [[Kopti keel|koptikeelne]] [[koopia]], mis sisaldas ka kolme kreekakeelsest fragmenti -selle põhjal arvavad teadlased, et originaalis oli teos kirjutatud [[kreeka keel]]es. Tooma evangeeliumi [[proloog]]is seisab, et tegemist on elava Jeesuse ütlustega, mille on kirja pannud Didyamus Judas Thomos. 114st Tooma evangeeliumis sisalduvas ütlusest pooled esitavad sama materjali, mida [[Uus testament|uue testamendi]] kanoniseeritud tekstid, ja pooled erinevat. Kirjanduslikult on Tooma evangeeliumil täheldatud enim sarnasust hüpoteetilise Jeesuse ütluste allikaga Q. Osad uurijad on leidnud seoseid ka juudi tarkusekirjandusega, aga põhiline seisukoht on, et tegemist on mingit laadi [[Gnostitsism|gnostilise]] taustaga. Peetakse tõenäoliseks, et Tooma evangeeliumis on tõepoolest mõningaid autentseid Jeesuse ütlusi (nagu ütlused 97 ja 98), mis kanoniseeritud tekstides ei esine.<ref name=":4">Bauckham, R. J. 1992. "Gospels (apocryphal)". ''Dictionary of Jesus and the Gospels,'' edd. Joel B. Green, Scot McKnight, Howard Marshall. </ref> Eesti keelde on Tooma evangeeliumi tõlkinud [[Uku Masing]].<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Tooma evangeelium. Kopti keelest tõlkinud Uku Masing|aasta=2005|koht=Tartu|kirjastus=Johannes Esto ühing|lehekülg=|autor=}}</ref> ==== Peetruse evangeelium ==== [[Peetruse evangeelium]] ei ole täielikult säilinud, Egiptusest on leitut jututusekatkend, mis algab Jeesuse kohtuprotsessiga ning räägib ka tema ristilöömisest, mahamatmisest ja ülestõusmisest. Teos on dateeritud 2. saj ning see algab sõnadega "Mina, Siimon Peetrus". Peetruse evangeeliumit iseloomustavaks märksõnaks on juudivastane meelestus – rõhutatakse juutide ainuvastutust Jeesuse surma eest, sest ristilöömise viisid läbi juudid. Eraldi rõhutatakse imesid ning huvi ülestõusmise tõendite suhtes. Teoses mainitakse veel Heroodese osalemist Jeesuse ristilöömisel ning tunnistust, et ülestõusnud Kristus on inglite saatel hauast lahkunud.<ref name=":4" /> ==== Juuda evangeelium ==== [[Juuda evangeelium]] on pälvinud palju tähelepanu, kuna see annab uue ja hoopis teistsuguse tõlgenduse Jeesuse reetmisest. Lähtudes Juuda evangeeliumist, andis Jeesus Juudale reetmise jaoks oma õnnistuse.<ref>Gathercole, Simon J. 2008. "The Gospel of Judas: An Unlikely Hero". ''The Non-Canonical Gospels,'' ed. Paul Foster: 84-95. London: Bloomsburg T&T Clark.</ref> === Muude apokrüüfide näited === ==== Apostel Pauluse palve ==== Tegemist on lühikese [[Kreeka keel|kreekakeelse]] [[palve]]ga, kus kõigepealt palutakse [[Jumal]]at [[Jeesus]]e tagasipöördumise eest, teises osas kehalise tervise ja vaimse valgustuse eest ning viimases osas, mida ükski ingel ei ole näinud, valitseja kuulnud ega mis pole inimeste südametesse jõudnud.<ref>Kirby, Peter. 2001. "The Prayer of the Apostle Paul". ''Early Christian Writings,'' http://www.earlychristianwritings.com/prayerpaul.html (03.11.2020).</ref> ==== Tooma teod ==== Tekst, mis kirjeldab apostel Juudas Tooma seiklusi Indias, kus ta tegi kristlikku misjonitööd. Teos on kirjutatud juhendaval ja meelelahutuslikul eesmärgil ning sealt saab ülevaate ka [[Süüria]] varajaste kristlike traditsioonide kohta.<ref>Kirby, Peter. 2001. "Acts of Thomas". ''Early Christian Writings,'' http://www.earlychristianwritings.com/actsthomas.html (06.11.2020).</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Uus testament|Apokrüüfid]] eoepdqxb1g8kagxlrfxe9qta6q36gqn Herostratos 0 600841 6752442 5816903 2024-10-30T20:12:30Z 2001:7D0:4300:5400:7096:213F:AB96:F6 Kangelastegusid sooritatakse. Kuritegusid pannakse toime. 6752442 wikitext text/x-wiki '''Herostratos''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] Ἡρόστρατος) oli 4. sajandil eKr Kreeka süütaja, kes taotles tuntust [[Ephesos|Ephesoses]] (tänapäeval Selçuki äärelinnas Türgis) asuva [[Artemise tempel Ephesoses|Artemise templi]] hävitamisega. Tema teod ajendasid looma seaduse, mis keelas kõigil tema nime suuliselt või kirjalikult mainimast. Seadus ei täitnud lõppkokkuvõttes oma eesmärki, kuna tema nime mainitakse tänapäeva teostes ja kõnepruugis. Herostratosest on saanud [[Metonüümia|metonüüm]] inimesele, kes kuulsuse nimel paneb toime kuriteo. [[Kategooria:Sündinud 4. sajandil eKr]] 273xzefbvxyhgg343r7dw5fg3vwmvki Meyer (Lizums) 0 609911 6752559 6751448 2024-10-31T10:06:31Z 2001:7D0:8AC7:8200:5933:BD70:C07F:EAA9 6752559 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=märts}} [[File:Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|Meyerite vapp]] '''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''Meijer''') oli [[Liivimaa]] aadlisuguvõsa. Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a (nr. 329). Keisrinna Katariina I Diplom [03.05 – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], läks erru 30.aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "von Meyercrantz". Avaldus oli esitatud 03.mail 1725, mis paraku jäi allkirjastamata, diplomi originaal on hävinud. Üks viidetest kogumikust " Дворянские дипломы XVIII века в России ( XVIII sajandi aadlidiplomid Venemaal ) " 1999. – lk. 188–189, autor Khoruzhenko O.I. (märkus: selle raamatu originaal asub Michigani Ülikoolis). '''Meyercrantzi''' vapi kirjeldus – helepunase kilbi keskel on poolpärg kuldsete loorberilehtedega. Selle kohal ja all asetsevad horisontaalselt kuldsete käepidemetega sirbid, millest ülemise teravots on suunatud paremale ja alumise teravots vasakule. Hari: kaks kotka tiiba, nende vahel kuldse käepidemega sirp, mille teravots on suunatud paremale. Mantel: on kasutatud helepunast- ja kullavärvi. Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85). XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthien''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] ja [[Suur-Soldina mõis]]. Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer'') Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienis oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri 1781. aastal. Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienis oli Johanna Margaretha von Meyer, kes suri 1804. aastal. ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]) *A Bartold Meyer († u 1590), Riia pagarimeister **B [[Eberhard Meyer]] (u 1572–1643), Riia kullassepp; ⚭ Riia kullassepa Valentin Mölleri tütre Anna Mölleriga ***C1 [[Valentin von Meyer]] (1601–1674), Rootsi aadlik (1645), Rootsi kindralmajor, Riia komandant, Miitavi (Jelgava) ülemkomandant, [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik ****D1 [[Leonhard Friedrich von Meyer]] († pärast 1690), Rootsi sõjaväelane, [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73), Lizumsi, Druviena, Apeltiene, Suur-Soldina ja Väike-Soldina mõisnik, vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa (D3-E3) ****D2 Tütar; ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ****D3 [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] († 1729), Rootsi sõjaväelane, kol. [[Mauritz Vellingk]]i (Karjala) rügemendi ja kapten [[Johann von Klingenberg]]i 5. kompanii leitnant (1680), major, Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik; ⚭ Dorothea NN-iga *****E1 Juliana von Meyer; ⚭ Johann Georg Pfundtiga *****E2 Euphrosina von Meyer *****E3 [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752), Venemaa porutšik, rahukohtunik, Wendeni (Cēsis) linnapea 1727–1740, Lizumsi, Apeltiene, Druviena, Suur-Soldina ja Väike-Soldina mõisnik; ⚭I Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738), ⚭II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769) *****E4 [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750), Venemaa porutšik, Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753) ******F1 Anna Hedwig von Meyer (u 1719–1773); ⚭ sekretär Franz Lämmerhirtiga (aadeldatuna (1747) Lämmerhirten) († 1757) ******F2 Apollonia von Meyer (u 1720–1783); ⚭ major von Schawitziga ******F3 [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779), Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭I Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭II Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780) *******G1 Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) *******G2 [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781), Lizumsi ja Druviena mõisnik *******G3 Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) ******F4 Johanna Margaretha von Meyer (1728–1804), Lizumsi ja Druviena pärijanna; ⚭ alampolkovnik parun [[Ivan Andrejevitš Malama]]ga (1721–1760) ******F5 Valentin Gustav von Meyer (1733–1760) *****E5 Beatha Justina von Meyer (1691–1759); ⚭I kapten Johann von Güldenschantziga, ⚭II pastor Johann Michael Langhanckega († 1747) *****E6 Anna Cornelia von Meyer; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga *****E7 Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga *****E8 Anna Dorothea von Meyer († 1756); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga ****D4 Cornelia von Meyer; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673) ****D5 Anna Magdalena von Meyer; ⚭ Carl Rötcheniga ****D6 Maria Elisabeth von Meyer ****D7 Beata Justina von Meyer († pärast 1700); ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673) ****D8 Anna Christina von Meyer ****D9 Valentin von Meyer (1653–1653) ****D10 Apollonia von Meyer (1658–1658) ***C2 [[Bartholomeus Meyer]], Võnnu pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭I Anna Schraderiga († 1649), ⚭II Margareta Mölleriga ****D1 Jürgen Georg von Meyercrantz (1638–1693), Rootsi kapten; ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710) ****D2 Eberhard von Meyercrantz; ⚭ oma nõoga (C1-D2) ****D3 [[Barthold von Meyercrantz]] (1659–1710), Rootsi aadlik (1688), Rootsi ooberstleitnant; ⚭ Dorothea von Rothauseniga († 1710). Temast põlvnes [[Meyercrantz]]i suguvõsa. *****E1 Anna Maria Christina von Meyercrantz (1699−?); ⚭ major Christer von Brandteniga *****E2 Eva Dorothea von Meyercrantz; ⚭ ooberst Otto Johann von Rönnega ****D4 Valentin von Meyer († pärast 1688), Rootsi leitnant<ref name="Riksarkivet"/> ****D5 Heinrich von Meyer (1670−?), Rootsi leitnant<ref name="Riksarkivet"/> ****D6 Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673−?), Rootsi kapten<ref name="Riksarkivet"/> ***C3 [[Heinrich Meyer]] (1623–1694), Riia kullassepp<ref name="Silberrauch"/>, esimene meistriteos 24.09.1654; ⚭ Anna Wiesega († 1709) ****D1 Conradt Meyer (1659−katku 1710) ****D2 Dorothea Meyer (1661−?) ****D3 Catharina Meyer (1663−?) ****D4 [[Jacob Meyer]] (1666–katku 1710), Riia kullassepp, esimene meistriteos 01.10.1696; ⚭ Catharina Elisabeth Borgentreichiga (1679–1753) *****E1 Peter Meyer (1703–katku 1710) *****E2 Heinrich Meyer (1704–1706) *****E3 Anna Meyer (1706–katku 1710) *****E4 Jacob Meyer (1710–katku 1710) ****D5 Heinrich Meyer (1674−?) ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656), Riia kullassepp, esimene meistritöö 1613 *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – u 1751), oli Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ja Pähu mõisnik; ⚭ Johanna Regina Bennetiga ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Silberrauch">[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]</ref> }} [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] 6crw5u0vmu327dmi4y9g6hwjos2hgy1 6752562 6752559 2024-10-31T10:20:35Z 2001:7D0:8AC7:8200:5933:BD70:C07F:EAA9 6752562 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=märts}} [[File:Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|Meyerite vapp]] '''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''Meijer''') oli [[Liivimaa]] aadlisuguvõsa. Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a (nr. 329). Keisrinna Katariina I Diplom [03.05 – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], läks erru 30.aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "von Meyercrantz". Avaldus oli esitatud 03.mail 1725, mis paraku jäi allkirjastamata, diplomi originaal on hävinud. Üks viidetest kogumikust " Дворянские дипломы XVIII века в России ( XVIII sajandi aadlidiplomid Venemaal ) " 1999. – lk. 188–189, autor Khoruzhenko O.I. (märkus: selle raamatu originaal asub Michigani Ülikoolis). '''Meyercrantzi''' vapi kirjeldus – helepunase kilbi keskel on poolpärg kuldsete loorberilehtedega. Selle kohal ja all asetsevad horisontaalselt kuldsete käepidemetega sirbid, millest ülemise teravots on suunatud paremale ja alumise teravots vasakule. Hari: kaks kotka tiiba, nende vahel kuldse käepidemega sirp, mille teravots on suunatud paremale. Mantel: on kasutatud helepunast- ja kullavärvi. Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85). XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthien''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] ja [[Suur-Soldina mõis]]. Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer'') Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienis oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri 1781. aastal. Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienis oli Johanna Margaretha von Meyer, kes suri 1804. aastal. ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]) *A Bartold Meyer († u 1590), Riia pagarimeister **B [[Eberhard Meyer]] (u 1572–1643), Riia kullassepp; ⚭ Riia kullassepa Valentin Mölleri tütre Anna Mölleriga ***C1 [[Valentin von Meyer]] (1601–1674), Rootsi aadlik (1645), Rootsi kindralmajor, Riia komandant, Miitavi (Jelgava) ülemkomandant, [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik ****D1 [[Leonhard Friedrich von Meyer]] († pärast 1690), Rootsi sõjaväelane, kapten [[Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (1663–68), [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73), Lizumsi, Druviena, Apeltiene, Suur-Soldina ja Väike-Soldina mõisnik, vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa (D3-E3) ****D2 Tütar; ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ****D3 [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] († 1729), Rootsi sõjaväelane, kol. [[Mauritz Vellingk]]i (Karjala) rügemendi ja kapten [[Johann von Klingenberg]]i 5. kompanii leitnant (1680), major, Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik; ⚭ Dorothea NN-iga *****E1 Juliana von Meyer; ⚭ Johann Georg Pfundtiga *****E2 Euphrosina von Meyer *****E3 [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752), Venemaa porutšik, rahukohtunik, Wendeni (Cēsis) linnapea 1727–1740, Lizumsi, Apeltiene, Druviena, Suur-Soldina ja Väike-Soldina mõisnik; ⚭I Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738), ⚭II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769) *****E4 [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750), Venemaa porutšik, Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753) ******F1 Anna Hedwig von Meyer (u 1719–1773); ⚭ sekretär Franz Lämmerhirtiga (aadeldatuna (1747) Lämmerhirten) († 1757) ******F2 Apollonia von Meyer (u 1720–1783); ⚭ major von Schawitziga ******F3 [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779), Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭I Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭II Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780) *******G1 Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) *******G2 [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781), Lizumsi ja Druviena mõisnik *******G3 Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) ******F4 Johanna Margaretha von Meyer (1728–1804), Lizumsi ja Druviena pärijanna; ⚭ alampolkovnik parun [[Ivan Andrejevitš Malama]]ga (1721–1760) ******F5 Valentin Gustav von Meyer (1733–1760) *****E5 Beatha Justina von Meyer (1691–1759); ⚭I kapten Johann von Güldenschantziga, ⚭II pastor Johann Michael Langhanckega († 1747) *****E6 Anna Cornelia von Meyer; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga *****E7 Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga *****E8 Anna Dorothea von Meyer († 1756); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga ****D4 Cornelia von Meyer; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673) ****D5 Anna Magdalena von Meyer; ⚭ Carl Rötcheniga ****D6 Maria Elisabeth von Meyer ****D7 Beata Justina von Meyer († pärast 1700); ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673) ****D8 Anna Christina von Meyer ****D9 Valentin von Meyer (1653–1653) ****D10 Apollonia von Meyer (1658–1658) ***C2 [[Bartholomeus Meyer]], Võnnu pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭I Anna Schraderiga († 1649), ⚭II Margareta Mölleriga ****D1 Jürgen Georg von Meyercrantz (1638–1693), Rootsi kapten; ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710) ****D2 Eberhard von Meyercrantz; ⚭ oma nõoga (C1-D2) ****D3 [[Barthold von Meyercrantz]] (1659–1710), Rootsi aadlik (1688), Rootsi ooberstleitnant; ⚭ Dorothea von Rothauseniga († 1710). Temast põlvnes [[Meyercrantz]]i suguvõsa. *****E1 Anna Maria Christina von Meyercrantz (1699−?); ⚭ major Christer von Brandteniga *****E2 Eva Dorothea von Meyercrantz; ⚭ ooberst Otto Johann von Rönnega ****D4 Valentin von Meyer († pärast 1688), Rootsi leitnant<ref name="Riksarkivet"/> ****D5 Heinrich von Meyer (1670−?), Rootsi leitnant<ref name="Riksarkivet"/> ****D6 Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673−?), Rootsi kapten<ref name="Riksarkivet"/> ***C3 [[Heinrich Meyer]] (1623–1694), Riia kullassepp<ref name="Silberrauch"/>, esimene meistriteos 24.09.1654; ⚭ Anna Wiesega († 1709) ****D1 Conradt Meyer (1659−katku 1710) ****D2 Dorothea Meyer (1661−?) ****D3 Catharina Meyer (1663−?) ****D4 [[Jacob Meyer]] (1666–katku 1710), Riia kullassepp, esimene meistriteos 01.10.1696; ⚭ Catharina Elisabeth Borgentreichiga (1679–1753) *****E1 Peter Meyer (1703–katku 1710) *****E2 Heinrich Meyer (1704–1706) *****E3 Anna Meyer (1706–katku 1710) *****E4 Jacob Meyer (1710–katku 1710) ****D5 Heinrich Meyer (1674−?) ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656), Riia kullassepp, esimene meistritöö 1613 *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – u 1751), oli Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ja Pähu mõisnik; ⚭ Johanna Regina Bennetiga ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Silberrauch">[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]</ref> }} [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] 5rxwhdh2cvpkpfoi8b21tl4a80v5jt3 6752568 6752562 2024-10-31T10:30:00Z 2001:7D0:8AC7:8200:5933:BD70:C07F:EAA9 6752568 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=märts}} [[File:Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|Meyerite vapp]] '''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''Meijer''') oli [[Liivimaa]] aadlisuguvõsa. Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a (nr. 329). Keisrinna Katariina I Diplom [03.05 – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], läks erru 30.aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "von Meyercrantz". Avaldus oli esitatud 03.mail 1725, mis paraku jäi allkirjastamata, diplomi originaal on hävinud. Üks viidetest kogumikust " Дворянские дипломы XVIII века в России ( XVIII sajandi aadlidiplomid Venemaal ) " 1999. – lk. 188–189, autor Khoruzhenko O.I. (märkus: selle raamatu originaal asub Michigani Ülikoolis). '''Meyercrantzi''' vapi kirjeldus – helepunase kilbi keskel on poolpärg kuldsete loorberilehtedega. Selle kohal ja all asetsevad horisontaalselt kuldsete käepidemetega sirbid, millest ülemise teravots on suunatud paremale ja alumise teravots vasakule. Hari: kaks kotka tiiba, nende vahel kuldse käepidemega sirp, mille teravots on suunatud paremale. Mantel: on kasutatud helepunast- ja kullavärvi. Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85). XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthien''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] ja [[Suur-Soldina mõis]]. Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer'') Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienis oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri 1781. aastal. Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienis oli Johanna Margaretha von Meyer, kes suri 1804. aastal. ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]) *A Bartold Meyer († u 1590), Riia pagarimeister **B [[Eberhard Meyer]] (u 1572–1643), Riia kullassepp; ⚭ Riia kullassepa Valentin Mölleri tütre Anna Mölleriga ***C1 [[Valentin von Meyer]] (1601–1674), Rootsi aadlik (1645), Rootsi kindralmajor, Riia komandant, Miitavi (Jelgava) ülemkomandant, [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik ****D1 [[Leonhard Friedrich von Meyer]] († pärast 1690), Rootsi sõjaväelane, kapten [[Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (1663–68), [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73), Lizumsi, Druviena, Apeltiene, Suur-Soldina ja Väike-Soldina mõisnik, vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa (D3-E3) ****D2 Tütar; ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ****D3 [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] († 1729), Rootsi sõjaväelane, kol. [[Mauritz Vellingk]]i (Karjala) rügemendi ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i 5. kompanii leitnant (1680), major, Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik; ⚭ Dorothea NN-iga *****E1 Juliana von Meyer; ⚭ Johann Georg Pfundtiga *****E2 Euphrosina von Meyer *****E3 [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752), Venemaa porutšik, rahukohtunik, Wendeni (Cēsis) linnapea 1727–1740, Lizumsi, Apeltiene, Druviena, Suur-Soldina ja Väike-Soldina mõisnik; ⚭I Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738), ⚭II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769) *****E4 [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750), Venemaa porutšik, Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753) ******F1 Anna Hedwig von Meyer (u 1719–1773); ⚭ sekretär Franz Lämmerhirtiga (aadeldatuna (1747) Lämmerhirten) († 1757) ******F2 Apollonia von Meyer (u 1720–1783); ⚭ major von Schawitziga ******F3 [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779), Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭I Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭II Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780) *******G1 Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) *******G2 [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781), Lizumsi ja Druviena mõisnik *******G3 Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) ******F4 Johanna Margaretha von Meyer (1728–1804), Lizumsi ja Druviena pärijanna; ⚭ alampolkovnik parun [[Ivan Andrejevitš Malama]]ga (1721–1760) ******F5 Valentin Gustav von Meyer (1733–1760) *****E5 Beatha Justina von Meyer (1691–1759); ⚭I kapten Johann von Güldenschantziga, ⚭II pastor Johann Michael Langhanckega († 1747) *****E6 Anna Cornelia von Meyer; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga *****E7 Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga *****E8 Anna Dorothea von Meyer († 1756); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga ****D4 Cornelia von Meyer; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673) ****D5 Anna Magdalena von Meyer; ⚭ Carl Rötcheniga ****D6 Maria Elisabeth von Meyer ****D7 Beata Justina von Meyer († pärast 1700); ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673) ****D8 Anna Christina von Meyer ****D9 Valentin von Meyer (1653–1653) ****D10 Apollonia von Meyer (1658–1658) ***C2 [[Bartholomeus Meyer]], Võnnu pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭I Anna Schraderiga († 1649), ⚭II Margareta Mölleriga ****D1 Jürgen Georg von Meyercrantz (1638–1693), Rootsi kapten; ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710) ****D2 Eberhard von Meyercrantz; ⚭ oma nõoga (C1-D2) ****D3 [[Barthold von Meyercrantz]] (1659–1710), Rootsi aadlik (1688), Rootsi ooberstleitnant; ⚭ Dorothea von Rothauseniga († 1710). Temast põlvnes [[Meyercrantz]]i suguvõsa. *****E1 Anna Maria Christina von Meyercrantz (1699−?); ⚭ major Christer von Brandteniga *****E2 Eva Dorothea von Meyercrantz; ⚭ ooberst Otto Johann von Rönnega ****D4 Valentin von Meyer († pärast 1688), Rootsi leitnant<ref name="Riksarkivet"/> ****D5 Heinrich von Meyer (1670−?), Rootsi leitnant<ref name="Riksarkivet"/> ****D6 Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673−?), Rootsi kapten<ref name="Riksarkivet"/> ***C3 [[Heinrich Meyer]] (1623–1694), Riia kullassepp<ref name="Silberrauch"/>, esimene meistriteos 24.09.1654; ⚭ Anna Wiesega († 1709) ****D1 Conradt Meyer (1659−katku 1710) ****D2 Dorothea Meyer (1661−?) ****D3 Catharina Meyer (1663−?) ****D4 [[Jacob Meyer]] (1666–katku 1710), Riia kullassepp, esimene meistriteos 01.10.1696; ⚭ Catharina Elisabeth Borgentreichiga (1679–1753) *****E1 Peter Meyer (1703–katku 1710) *****E2 Heinrich Meyer (1704–1706) *****E3 Anna Meyer (1706–katku 1710) *****E4 Jacob Meyer (1710–katku 1710) ****D5 Heinrich Meyer (1674−?) ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656), Riia kullassepp, esimene meistritöö 1613 *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – u 1751), oli Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ja Pähu mõisnik; ⚭ Johanna Regina Bennetiga ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Silberrauch">[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]</ref> }} [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] nmjwo31uba8lqru787tr03hjbcpq1q6 Selõdove 0 625281 6752256 6745136 2024-10-30T12:37:37Z 213.102.154.88 parandasin riiki 6752256 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Selõdove | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Селидове | nimi2_keel = vene | nimi2 = Селидово | pilt = Братская_могила_в_г.Селидово._Памятник_воинам-победителям_(Звезда).jpg | pildiallkiri = Teises maailmasõjas langenud Nõukogude sõdurite vennashaud Selõdoves | lipp = Флаг_Селидово.svg | lipu_link = [[Selõdove lipp]] | vapp = Selidovo gerb.png | vapi_link = [[Selõdove vapp]] | pindala = 11,4 | elanikke = 21 916 (2021)<ref>Статистичний збірник «Чисельність наявного населення України» на 1 січня 2021 року</ref> | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina/Donetski_oblast |osm=pind }} '''Selõdove''' ([[ukraina keel|ukraina]] Селидове) on linn [[Ukraina|Venemaa]] [[Donetski oblast|Donetski rahva vabariig]]is [[Pokrovski rajoon]]is. Asub 45 km [[Donetsk]]ist loodes. Selõdove haldusalasse kuuluvad ka [[Girnõk]]i ja [[Ukrajinsk]]i linn ning 5 alevit. Asula rajati 1770. aastatel kasakate poolt Selõdivka külana. [[1956]]. aastal sai linnaks ja praeguse nime. 2001. aastal oli linnas 26 793 elanikku. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *https://selidovo-rada.gov.ua/ [[Kategooria:Donetski oblasti linnad]] gwl5imhl7pdfaggqsqq3kv1uhwn70i0 6752257 6752256 2024-10-30T12:38:26Z 213.102.154.88 parandasin õigekeelsust 6752257 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Selõdove | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Селидове | nimi2_keel = vene | nimi2 = Селидово | pilt = Братская_могила_в_г.Селидово._Памятник_воинам-победителям_(Звезда).jpg | pildiallkiri = Teises maailmasõjas langenud Nõukogude sõdurite vennashaud Selõdoves | lipp = Флаг_Селидово.svg | lipu_link = [[Selõdove lipp]] | vapp = Selidovo gerb.png | vapi_link = [[Selõdove vapp]] | pindala = 11,4 | elanikke = 21 916 (2021)<ref>Статистичний збірник «Чисельність наявного населення України» на 1 січня 2021 року</ref> | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina/Donetski_oblast |osm=pind }} '''Selõdove''' ([[ukraina keel|ukraina]] Селидове) on linn [[Ukraina|Venemaal,]] [[Donetski oblast|Donetski rahva vabariig]]is [[Pokrovski rajoon]]is. Asub 45 km [[Donetsk]]ist loodes. Selõdove haldusalasse kuuluvad ka [[Girnõk]]i ja [[Ukrajinsk]]i linn ning 5 alevit. Asula rajati 1770. aastatel kasakate poolt Selõdivka külana. [[1956]]. aastal sai linnaks ja praeguse nime. 2001. aastal oli linnas 26 793 elanikku. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *https://selidovo-rada.gov.ua/ [[Kategooria:Donetski oblasti linnad]] brrp0kr02mdce8z6qccrfm915spy4d1 6752262 6752257 2024-10-30T12:48:32Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/213.102.154.88|213.102.154.88]] ([[User talk:213.102.154.88|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Pietadè|Pietadè]]. 6745136 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Selõdove | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Селидове | nimi2_keel = vene | nimi2 = Селидово | pilt = Братская_могила_в_г.Селидово._Памятник_воинам-победителям_(Звезда).jpg | pildiallkiri = Teises maailmasõjas langenud Nõukogude sõdurite vennashaud Selõdoves | lipp = Флаг_Селидово.svg | lipu_link = [[Selõdove lipp]] | vapp = Selidovo gerb.png | vapi_link = [[Selõdove vapp]] | pindala = 11,4 | elanikke = 21 916 (2021)<ref>Статистичний збірник «Чисельність наявного населення України» на 1 січня 2021 року</ref> | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina/Donetski_oblast |osm=pind }} '''Selõdove''' ([[ukraina keel|ukraina]] Селидове) on linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Pokrovski rajoon]]is. Asub 45 km [[Donetsk]]ist loodes. Selõdove haldusalasse kuuluvad ka [[Girnõk]]i ja [[Ukrajinsk]]i linn ning 5 alevit. Asula rajati 1770. aastatel kasakate poolt Selõdivka külana. [[1956]]. aastal sai linnaks ja praeguse nime. 2001. aastal oli linnas 26 793 elanikku. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *https://selidovo-rada.gov.ua/ [[Kategooria:Donetski oblasti linnad]] 07u4nnc610ykry833imvsi8cr9kthp7 MTÜ Slava Ukraini 0 630014 6752584 6561343 2024-10-31T11:28:24Z Kruusamägi 1530 6752584 wikitext text/x-wiki {{täienda}} '''MTÜ Slava Ukraini''' on [[Eesti]] [[mittetulundusühing]] (MTÜ), mis tegeleb sõjalise abi viimisega Eestist [[Ukraina]]sse. MTÜ registreeriti [[äriregister|äriregistris]] 7. märtsil 2022, selle eestvedaja oli kuni 9. maini 2023 [[Johanna-Maria Lehtme]], kes oma tegevuse eest MTÜs pälvis ka Postimehe aasta inimese 2022 ning [[aasta eurooplane|aasta eurooplase]] 2022 tiitli. Alates 20. märtsist 2023 on juhatuse liige [[Marika Priske]]. MTÜ nõukogu liikmed olid 19. mai 2023 seisuga [[Kristo Tohver]] (nõukogu esimees), [[Margus Hanson]], [[Terje Trochynskyi]], Merike Külm, [[Ilmar Raag]] ja Mait Mäesalu.{{Lisa viide}} 7. märtsist kuni 31. detsembrini 2022 kogus Slava Ukraini annetustena ligi 6,5 miljonit eurot. Lisaks koguti palju esemelisi annetusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-10-29 |toimetaja-perekonnanimi=Krjukov |toimetaja-eesnimi=Aleksander |pealkiri=MTÜ Slava Ukraini esitas majandusaasta aruande: annetusi tuli 6,5 miljonit |url=https://www.err.ee/1609148452/mtu-slava-ukraini-esitas-majandusaasta-aruande-annetusi-tuli-6-5-miljonit |vaadatud=2023-10-29 |väljaanne=ERR.ee |keel=et}}</ref> 2023. aastal kogus MTÜ annetusi veidi enam kui miljon eurot, millest ligi 900 000 eurot koguti aasta esimeses kvartalis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Voltri |eesnimi=Johannes |kuupäev=2024-01-02 |pealkiri=Inimesed annetasid Ukrainale aasta lõpus viis korda vähem kui aasta alguses |url=https://www.err.ee/1609208608/inimesed-annetasid-ukrainale-aasta-lopus-viis-korda-vahem-kui-aasta-alguses |vaadatud=2024-01-16 |väljaanne=ERR.ee |keel=et}}</ref> 2024. aasta lõpus lõpetab organisatsioon rahapuudusel tegevuse.<ref>[https://www.err.ee/1609507303/mtu-slava-ukraini-lopetab-rahapuuduse-tottu-tegevuse "MTÜ Slava Ukraini lõpetab rahapuuduse tõttu tegevuse"] ERR, 31. oktoober 2024</ref> == Kriminaalmenetlus == 2023. aasta kevadel tekkis skandaal seoses Ukraina toetuseks annetusi kogunud MTÜ Slava Ukraini ja Ukraina ettevõtte IC Constructioni lepinguga, mille kohaselt teenis ettevõte eestlaste annetustelt 250 000 eurot tulu. Kokku kandis MTÜ 1,5 miljonit eurot ettevõttele, mille omanikke peeti fiktiivseks ning mille ainuke tegevus oli seotud Eesti MTÜ-ga.<ref name="Päevaleht">{{cite web|last=Päevaleht|first=Eesti|url=https://www.ohtuleht.ee/1083542/slava-ukraini-kandis-ule-miljoni-euro-kuunetehniku-firmale|title=Slava Ukraini kandis üle miljoni euro küünetehniku firmale|website=Õhtuleht|access-date=9 May 2023|language=et}}</ref> Ukraina riiklik juurdlusbüroo alustas kohtueelset uurimist 24. märtsil. [[Kriminaalmenetlus|Kriminaalmenetlust]] alustati kahe paragrahvi alusel: vara [[omastamine]] ning [[humanitaarabi]] ja heategevuslike annetuste kasutamine tulu saamise eesmärgil. Riiklik juurdlusbüroo alustas uurimist, kuna asjasse on kaasatud ametnikud. Ukraina prokuratuur alustas Slava Ukraini skandaaliga seoses kriminaalmenetlust.<ref name="ERR 2023">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608972137/prokuratuur-kontrollib-slava-ukraini-rahakasutust-kriminaalmenetluses|title=Prokuratuur kontrollib Slava Ukraini rahakasutust kriminaalmenetluses|website=ERR|date=9 May 2023|access-date=9 May 2023|language=et}}</ref> Sama aasta mais alustas ka Eesti [[Riigiprokuratuur]] kriminaalmenetlust, et uurida MTÜ Slava Ukraini Ukraina toetuseks kogutud raha kasutamist. Kriminaalmenetlust alustati omastamist käsitleva paragrahvi järgi.<ref name="ERR 2023" /> MTÜ Slava Ukraini ise tellis eelnevalt rahakasutuse uurimiseks [[Audit|auditi]].<ref name="Eesti Päevaleht 2023">{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/a/120173332|title=Lvivi jõukas abilinnapea, küünetehnik ja Eesti „aasta inimene“. Slava Ukraini miljoni euro saladus|website=Eesti Päevaleht|date=15 April 2023|access-date=9 May 2023|language=et}}</ref> Juunis avaldatud revisjoni tulemusel leiti, et MTÜ raamatupidamine pole olnud korras, MTÜ juhtkond jättis revisjoni käigus vastamata [[Audiitor|audiitori]] küsimustele kuni 16 000 euro ulatuses autode (sealhulgas luksusmaasturite Audi Q7 ja Jeep Patriot) remondikulude ja varuosade MTÜ varadest hüvitamise põhjendatuse kohta, samuti tuvastas audit, et mõnedel [[Arve|ostuarvetel]] olid sarnased arvepõhjad, kuigi müüjad olid erinevate riikide (USA ja Leedu) ettevõtted.<ref name="Oidsalu 2023 o040">{{cite web|last=Oidsalu|first=Meelis|url=https://www.err.ee/1609011413/meelis-oidsalu-slava-ukraini-revisjoni-pressikas-osutus-pr-piuksuks|title=Meelis Oidsalu: Slava Ukraini revisjoni pressikas osutus PR-piuksuks|website=ERR|date=19 June 2023|access-date=19 June 2023|language=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://slava.ee Slava Ukraini veebileht] * [https://www.facebook.com/slavaukrainiestonia Slava Ukraini MTÜ] Facebookis ;Meedias * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120173332/lvivi-joukas-abilinnapea-kuunetehnik-ja-eesti-aasta-inimene-slava-ukraini-miljoni-euro-saladus "Lvivi jõukas abilinnapea, küünetehnik ja Eesti „aasta inimene“. Slava Ukraini miljoni euro saladus"] Eesti Päevaleht, 15. aprill 2023 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120174264/paeva-teema-alari-rammo-slava-ukraini-juhtumist-ei-ole-ju-normaalne-keset-miinivalja-koosolekuid-protokollida "PÄEVA TEEMA | Alari Rammo Slava Ukraini juhtumist: ei ole ju normaalne keset miinivälja koosolekuid protokollida"] Eesti Päevaleht, 17. aprill 2023 * [https://r2.err.ee/1608950249/hommik-holger-roonemaa-slava-ukraini-umber-lahvatanud-rahastamiskandaalist Hommik! Holger Roonemaa Slava Ukraini ümber lahvatanud rahastamiskandaalist] Raadio 2, 17. aprill 2023 * [https://www.err.ee/1608952588/pealtnagija-lahkas-mtu-slava-ukrainiga-seotud-rahasegadust ""Pealtnägija" lahkas MTÜ Slava Ukrainiga seotud rahasegadust"] ERR, 19. aprill 2023 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120176032/ekspressi-video-zelenskoi-slava-ukraini-skandaalist-ja-korruptsiooniga-voitlemisest-tegeleme-selle-teemaga "EKSPRESSI VIDEO | Zelenskõi Slava Ukraini skandaalist ja korruptsiooniga võitlemisest: „Tegeleme selle teemaga“"] Eesti Ekspress, 24. aprill 2023 * [https://www.delfi.ee/artikkel/120179722/segadus-slava-ukraini-rahaasjade-umber-jatkub-selgus-et-rindekiirabisid-saab-umber-ehitada-mitu-korda-odavamalt "Segadus Slava Ukraini rahaasjade ümber jätkub. Selgus, et rindekiirabisid saab ümber ehitada mitu korda odavamalt"] Delfi, 28. aprill 2023 * [https://www.err.ee/1608971347/ukraina-voimud-alustasid-slava-ukraini-skandaaliga-seoses-kriminaalmenetlust "Ukraina võimud alustasid Slava Ukraini skandaaliga seoses kriminaalmenetlust"] ERR, 8. mai 2023 * [https://www.err.ee/1608983144/meelis-oidsalu-tegi-slava-ukraini-kohta-kuriteoteate "Meelis Oidsalu tegi Slava Ukraini kohta kuriteoteate"] ERR, 19. mai 2023 * [https://www.err.ee/1609011413/meelis-oidsalu-slava-ukraini-revisjoni-pressikas-osutus-pr-piuksuks "Meelis Oidsalu: Slava Ukraini revisjoni pressikas osutus PR-piuksuks"] ERR, 19. juuni 2023 * [https://www.err.ee/1609052177/slava-ukraini-loodab-kokku-kuivanud-annetustest-hoolimata-jatkata "Slava Ukraini loodab kokku kuivanud annetustest hoolimata jätkata"] ERR, 3. august 2023 [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Heategevus]] 4p4rnl1rbk7uf7ucra48ba6l63j43m0 Indy looking for Jewels... 0 630591 6752574 6638549 2024-10-31T10:59:37Z Märt Põder 55549 6752574 wikitext text/x-wiki [[File:Juku game Indy intro screen.png|thumb|Mängu laadimisekraan]] "'''Indiana Jones looking for Jewels...'''" ehk '''Indy''' on 1991. aastal [[Juku (arvuti)|Juku]] arvutile loodud [[platvormimäng|platvormi-]] ja [[labürindimäng]]u žanre ühendav [[arvutimäng]]. Mängu peategelane on [[Indiana Jones]], kes kogub redeleid pidi muumiate eest põgenedes [[juveel]]e. Mäng koosneb 40 levelist ehk "püramiidist", millest igaühe läbimiseks tuleb koguda kõik selle käikudesse peidetud kalliskivid. Selle käigus tuleb hoiduda kukkupuutest käikudes Indy suunas teed otsiva muumiaga. Mängu alguses on Indyl kolm elu ning iga selline kokkupuude kaotab neist ühe. Mänguskeem ja kunstiline teostus ammutavad inspiratsiooni mitmetest toonastest mängudest, kuid tegu on siiski algupärase Juku peal Juku jaoks programmeeritud mänguga. Mängu on koodinud [[Ilmar Käär]], helitausta kujundanud [[Rauno Mägi]]. Autorid avaldasid 2022. aastal mängu ajaloolise uurimise eesmärgil [[avalik omand|avalikku omandisse]] [[Creative Commons|CC0]] litsentsi all.<ref>{{Netiviide|autor=Ilmar Käär, Rauno Mägi|url=http://bbs.bbsummer.ee/|pealkiri=Indy looking for jewels...|väljaanne=Matrix BBS|aeg=20. juuni 2022|failitüüp=Zip|täpsustus=Sektsioon "Filez"}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Mängu arendus ja avaldamine == Mäng on koostatud 1990. aasta teises pooles ja 1991. aasta algupoolel [[Tallinna Õismäe Humanitaarkeskkool]]i arvutiklassis ja 1990. aasta suveks koolivaheajaks koju laenatud Jukude peal. Vajaliku jõudluse tagamiseks 320x240 resolutsiooniga mustvalges graafikarežiimis on kogu mäng kirjutatud [[Intel 8080]] [[assemblerkeel]]es. Mängu levitati Juku viietollistel [[flopi]]ketastel, [[koopia]] omandamiseks tuli maksta 25 [[Nõukogude rubla|rubla]] ja see oli varustatud [[kopeerimiskaitse]]ga. Kaitse murdmise järel läks mäng [[Tarkvarapiraatlus|piraatlevisse]] ning jõudis kiiresti enamiku Eesti koolidest arvutiklassidesse, kus oli "[[Zoo]]" kõrval üheks kõige populaarsemaks arvutimänguks. ==Vaata ka== *"[[Zoo]]" *"[[Xonix]]" *"[[Ussike]]" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_tarkvara_mang_indy.html Indy mängimine veebiemulaatoris] (Elektroonikamuuseumi raalikogu) [[Kategooria:Arvutimängud]] [[Kategooria:Eesti videomängud]] [[Kategooria:1991. aasta videomängud]] rnxyf89yjtsuafuixnenw4ocj68csqr 6752581 6752574 2024-10-31T11:22:12Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Arvutimängud]] 6752581 wikitext text/x-wiki [[File:Juku game Indy intro screen.png|thumb|Mängu laadimisekraan]] "'''Indiana Jones looking for Jewels...'''" ehk '''Indy''' on 1991. aastal [[Juku (arvuti)|Juku]] arvutile loodud [[platvormimäng|platvormi-]] ja [[labürindimäng]]u žanre ühendav [[arvutimäng]]. Mängu peategelane on [[Indiana Jones]], kes kogub redeleid pidi muumiate eest põgenedes [[juveel]]e. Mäng koosneb 40 levelist ehk "püramiidist", millest igaühe läbimiseks tuleb koguda kõik selle käikudesse peidetud kalliskivid. Selle käigus tuleb hoiduda kukkupuutest käikudes Indy suunas teed otsiva muumiaga. Mängu alguses on Indyl kolm elu ning iga selline kokkupuude kaotab neist ühe. Mänguskeem ja kunstiline teostus ammutavad inspiratsiooni mitmetest toonastest mängudest, kuid tegu on siiski algupärase Juku peal Juku jaoks programmeeritud mänguga. Mängu on koodinud [[Ilmar Käär]], helitausta kujundanud [[Rauno Mägi]]. Autorid avaldasid 2022. aastal mängu ajaloolise uurimise eesmärgil [[avalik omand|avalikku omandisse]] [[Creative Commons|CC0]] litsentsi all.<ref>{{Netiviide|autor=Ilmar Käär, Rauno Mägi|url=http://bbs.bbsummer.ee/|pealkiri=Indy looking for jewels...|väljaanne=Matrix BBS|aeg=20. juuni 2022|failitüüp=Zip|täpsustus=Sektsioon "Filez"}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Mängu arendus ja avaldamine == Mäng on koostatud 1990. aasta teises pooles ja 1991. aasta algupoolel [[Tallinna Õismäe Humanitaarkeskkool]]i arvutiklassis ja 1990. aasta suveks koolivaheajaks koju laenatud Jukude peal. Vajaliku jõudluse tagamiseks 320x240 resolutsiooniga mustvalges graafikarežiimis on kogu mäng kirjutatud [[Intel 8080]] [[assemblerkeel]]es. Mängu levitati Juku viietollistel [[flopi]]ketastel, [[koopia]] omandamiseks tuli maksta 25 [[Nõukogude rubla|rubla]] ja see oli varustatud [[kopeerimiskaitse]]ga. Kaitse murdmise järel läks mäng [[Tarkvarapiraatlus|piraatlevisse]] ning jõudis kiiresti enamiku Eesti koolidest arvutiklassidesse, kus oli "[[Zoo]]" kõrval üheks kõige populaarsemaks arvutimänguks. ==Vaata ka== *"[[Zoo]]" *"[[Xonix]]" *"[[Ussike]]" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_tarkvara_mang_indy.html Indy mängimine veebiemulaatoris] (Elektroonikamuuseumi raalikogu) [[Kategooria:Eesti videomängud]] [[Kategooria:1991. aasta videomängud]] l1eq97lp4ofmkoxs7lebxegbpov0hve Austraalia kindralkuberner 0 630690 6752310 6718842 2024-10-30T16:05:59Z Fry1989 24628 File renamed. ([[Commons:Commons:GlobalReplace|GlobalReplace v0.6.5]]) 6752310 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Austraalia kindralkuberner | omakeelne_nimetus = Governor-General of the Commonwealth of Australia | embleem = Badge of the Governor-General of Australia (St Edward's Crown).svg | embleemiallkiri = Austraalia kindralkuberneri märk | lipp = Flag of the Governor-General of Australia (1953–2024).svg | lipuallkiri = Austraalia kindralkuberneri lipp | pilt = Sam Mostyn.jpg | pildilaius = | ametis = [[Sam Mostyn]] | ametisalates = [[1. juuli]]st [[2024]] | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = [[asekuningas]] | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = [[Government House]] | asukoht = [[Canberra]] | esitaja = [[Austraalia peaminister]] | nimetaja = [[Austraalia monarh]] | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = {{Algusaeg ja vanus|1901|1|1}} | esimene = [[John Hope]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = 495 000 [[Austraalia dollar|AUD]] aastas | veebileht = [https://www.gg.gov.au/ gg.gov.au] }} '''Austraalia kindralkuberner''' on [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kuningas|Briti monarhi]] esindaja [[Austraalia Ühendus]]es.<ref name="PEO" /><ref name="Constitution" /> Kindralkuberneri määrab Austraalia valitsuse ettepanekul Suurbritannia monarh. Kindralkuberner on [[Austraalia kaitsevägi|kaitseväe]] ülemjuhataja ning talle annab formaalselt aru ka [[Austraalia valitsus|valitsus]]. Kindralkuberneri kohustusteks on ka ministrite, kohtunike ja diplomaatide ametisse määramine, seaduste kinnitamine ja valimiste väljakuulutamine. Kindralkuberner on poliitiliselt sõltumatu ning tegutseb tavaliselt peaministri, ministrite või kindlatel juhtudel ka [[Austraalia parlament|parlamendi]] nõuannete järgi. Aastatel [[1901]] kuni [[1965]] olid 11 kindralkuberneri 15st Briti aadlikud ning pärast seda on kõik kindralkubernerid sündinud Austraalias. Austraalia ajaloo jooksul on ainult üks kindralkuberner olnud naine ([[Quentin Bryce]])<ref name="PEO" /> ning mitte ükski pole olnud [[Austraalia aborigeenid|aborigeen]] või mitte-Euroopa päritolu. Kindralkuberneri ei määrata ametisse kindlaks ajaperioodiks, kuid tavaliselt eeldatakse, et ta on ametis viis aastat.<ref name="Governor" /> Kindralkuberneri ametiaega võib pikendada, et vältida ametiaja lõppemist valimiste ajal või poliitiliselt raskel perioodil. Alates [[1. juuli]]st [[2024]] on Austraalia kindralkuberner olnud [[Sam Mostyn]]. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="PEO">{{netiviide |pealkiri=Governor-General |väljaanne=Parliamentary Education Office |url=https://peo.gov.au/understand-our-parliament/parliament-and-its-people/people-in-parliament/governor-general/ |vaadatud=2. juuni 2022}}</ref> <ref name="Constitution">{{netiviide |pealkiri=Chapter II The Executive Government |väljaanne=Parliament of Australia |url=https://www.aph.gov.au/About_Parliament/Senate/Powers_practice_n_procedures/Constitution/chapter2 |vaadatud=2. juuni 2022}}</ref> <ref name="Governor">{{netiviide |pealkiri=Governor-General |väljaanne=Parliament of Australia |url=https://www.aph.gov.au/About_Parliament/House_of_Representatives/Powers_practice_and_procedure/Practice7/HTML/Chapter1/Governor-General |vaadatud=2. juuni 2022}}</ref> }} [[Kategooria:Austraalia]] srdu7a15vsmcqdtidj70m7fi08jp6jy Pioneerid (sõjandus) 0 632393 6752265 6157669 2024-10-30T12:57:04Z Castellum 9117 6752265 wikitext text/x-wiki [[Pilt:BW Barettabzeichen Pioniertruppe.png|pisi|[[Bundeswehr]]i pioneeride baretimärk]] '''Pioneerid''' ([[saksa keel]]es ''Pioniere'') on mitmes riigis maaväe tegevust toetava relvaliigi nimetus. == Eesti == Jalaväepataljonile omane allüksus on pioneerirühm, mille esmaseks funktsiooniks on tõkestada vastase liikumist.<ref>EESTI KAITSEVÄE MAAVÄE LAHINGUTEGEVUSE ALUSED. KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSED TAKTIKA ÕPPETOOL 2010. Lk 97</ref> == Vaata ka == * [[Pioneeriteenistus]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Maavägi]] [[Kategooria:Sõjandus]] oiize8fmkn0f9tyi53b6nyvczxgtqmf Kaarel Oja 0 633906 6752337 6656361 2024-10-30T17:06:12Z 85.253.136.178 /* Viited */ 6752337 wikitext text/x-wiki '''Kaarel Oja''' (sündinud [[21. aprill]]il [[1985]]) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja kultuurikorraldaja, alates [[2021]]. aastast [[Tallinna abilinnapea]]. Ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku erakonna]] liige. Ta on töötanud [[Teater NO99]] ja [[Vaba Lava]] tegevjuhina ning juhtinud õppematerjalide [[Maurus (kirjastus)|kirjastust Maurus]]. == Haridus == Oja õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]] ning sai 2007. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja-cv|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja CV|vaadatud=15.07.2022}}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Tema kõrvaleriala oli majandus. Gümnaasiumis tuli Oja kahel järjestikusel aastal Eesti meistriks [[Väitlus|väitluses]]. == Töö == 26. novembril 2021 asus Kaarel Oja tööle Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapeana. Selles ametis on ta tegelenud kultuuri kättesaadavusega, sh kutsunud ellu [[Tallinna muuseumipühapäev]]ade algatuse. Esimene Tallinna tasuta muuseumipühapäev toimus [[6. märts]]il [[2022]]. Oja varasem tööelu on möödunud vaheldumisi kultuuri, poliitika, hariduse ja kommunikatsiooni valdkondades <ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja|vaadatud=15.07.2022}}</ref>. Aastatel 2019-2021 töötas ta ärinõustamisettevõte Miltton strateeg-loovjuhina ja turundussuuna juhina ning 2017-2019 oli Oja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe nõunik ja kampaaniajuht, vedades mh [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimiste kampaaniat. Aastatel 2013–2017 juhtis ta Õppematerjalide kirjastust Maurus. <br /> 2011–2013 töötas Oja [[Telliskivi Loomelinnak]]u sisu- ja tegevjuhina. <br /> 2010–2011 oli ta [[Vaba Lava]] arendus- ja tegevjuht <br /> 2007–2010 töötas Oja [[Teater NO99]] tegevjuhina. Oja on löönud kaasa [[Arvamusfestival]]i, Kalamaja Avatud Kooli ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]]  käivitamises ning kuulunud [[Tallinna lauluväljak]]u, [[Eesti Kultuurkapital]]i, [[Teater NO99]], [[Vene Teater|Vene Teatri]] ja [[Eesti Väitlusselts]]i nõukogusse ning [[Eesti Etendusasutuste Liit|Eesti Etendusasutuse Liidu]], [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]] juhatusse. Ta on olnud lavastuste “Kodumaa karjed” ja “sugu: N” ning installatsiooni “[[Objekt nr. 2011]]” kaasautor ja produtsent. == Poliitiline tegevus == Oja on alates 2019. aastast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Alates 2021. aastast töötab ta Tallinna abilinnapeana. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 291 häält ning ei osutunud valituks. == Isiklikku == Kaarel Oja on aastast 2010 abielus näitleja [[Ursula Ratasepp|Ursula Ratasepp-Ojaga]], peres kasvab kolm last: Elo-Mirt Oja (15), Jaakob Eik Oja (eesti tugevaim 13 aastane) (13) ja Laurits Oja (8). Tema vend on näitleja [[Pääru Oja]] ja isa näitleja [[Tõnu Oja]] ning tema ema on Mare Oja. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Kaarel Oja ja Madle Lippus “[https://www.sotsid.ee/suur-intervjuu-madle-lippuse-ja-kaarel-ojaga-poliitika-ei-pea-olema-rapane/ Poliitika ei pea olema räpane!”] sotsid.ee, jaanuar 2023 * Maria Mölder “[https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/tallinn-kultuuri-ja-eelkoige-muusikalinn/ Tallinn, kultuuri- ja eelkõige muusikalinn”] Sirp, 29. juuli 2022 * “[https://kultuur.err.ee/1608655321/tallinna-linn-asub-toetama-elava-muusika-kontserdipaiku Tallinna linn asub toetama elava muusika kontserdipaiku]” ERR, 12. juuli 2022 * Gerli Nõmm / Tõnu Karjatse “[https://kultuur.err.ee/1608592750/kaarel-oja-tallinna-vanalinnas-on-puudu-igapaevase-elu-taristust Kaarel Oja: Tallinna vanalinnas on puudu igapäevase elu taristust]” ERR, 10. mai 2022 * Kristi Helme “[https://epl.delfi.ee/artikkel/96172325/eestisse-joudnud-sojapogenikud-saavad-kultuurileevendust Eestisse jõudnud sõjapõgenikud saavad kultuurileevendust]” Eesti Päevaleht, 17. märts 2022 * Peeter Kormašov “[https://epl.delfi.ee/artikkel/95797265/kaarel-oja-tuleb-pingutada-et-inimesed-tagasi-muuseumisse-ja-kinno-tuua Kaarel Oja: tuleb pingutada, et inimesed tagasi muuseumisse ja kinno tuua]” Eesti Päevaleht, 4. veebruar 2022 * Raul Ranne “[https://kultuur.postimees.ee/7414956/nadala-persoon-kaarel-paaru-ja-tonu-oja-vaga-raske-on-ennast-leida-selles-maailmas#_ga=2.13735543.1553566647.1658101799-395945553.1644939287 NÄDALA PERSOON ⟩ Kaarel, Pääru ja Tõnu Oja: väga raske on ennast leida selles maailmas]” Postimees, 23. detsember 2021 {{JÄRJESTA:Oja, Kaarel}} [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 9oub9yhwl8798oaiu6g94aq1trrwp8v 6752342 6752337 2024-10-30T17:20:50Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/85.253.136.178|85.253.136.178]] ([[User talk:85.253.136.178|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:193.40.13.194|193.40.13.194]]. 6656361 wikitext text/x-wiki '''Kaarel Oja''' (sündinud [[21. aprill]]il [[1985]]) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja kultuurikorraldaja, alates [[2021]]. aastast [[Tallinna abilinnapea]]. Ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku erakonna]] liige. Ta on töötanud [[Teater NO99]] ja [[Vaba Lava]] tegevjuhina ning juhtinud õppematerjalide [[Maurus (kirjastus)|kirjastust Maurus]]. == Haridus == Oja õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]] ning sai 2007. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja-cv|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja CV|vaadatud=15.07.2022}}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Tema kõrvaleriala oli majandus. Gümnaasiumis tuli Oja kahel järjestikusel aastal Eesti meistriks [[Väitlus|väitluses]]. == Töö == 26. novembril 2021 asus Kaarel Oja tööle Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapeana. Selles ametis on ta tegelenud kultuuri kättesaadavusega, sh kutsunud ellu [[Tallinna muuseumipühapäev]]ade algatuse. Esimene Tallinna tasuta muuseumipühapäev toimus [[6. märts]]il [[2022]]. Oja varasem tööelu on möödunud vaheldumisi kultuuri, poliitika, hariduse ja kommunikatsiooni valdkondades <ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/abilinnapea-kaarel-oja|pealkiri=Abilinnapea Kaarel Oja|vaadatud=15.07.2022}}</ref>. Aastatel 2019-2021 töötas ta ärinõustamisettevõte Miltton strateeg-loovjuhina ja turundussuuna juhina ning 2017-2019 oli Oja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe nõunik ja kampaaniajuht, vedades mh [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimiste kampaaniat. Aastatel 2013–2017 juhtis ta Õppematerjalide kirjastust Maurus. <br /> 2011–2013 töötas Oja [[Telliskivi Loomelinnak]]u sisu- ja tegevjuhina. <br /> 2010–2011 oli ta [[Vaba Lava]] arendus- ja tegevjuht <br /> 2007–2010 töötas Oja [[Teater NO99]] tegevjuhina. Oja on löönud kaasa [[Arvamusfestival]]i, Kalamaja Avatud Kooli ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]]  käivitamises ning kuulunud [[Tallinna lauluväljak]]u, [[Eesti Kultuurkapital]]i, [[Teater NO99]], [[Vene Teater|Vene Teatri]] ja [[Eesti Väitlusselts]]i nõukogusse ning [[Eesti Etendusasutuste Liit|Eesti Etendusasutuse Liidu]], [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] ja [[Teenusmajanduse Koda|Teenusmajanduse Koja]] juhatusse. Ta on olnud lavastuste “Kodumaa karjed” ja “sugu: N” ning installatsiooni “[[Objekt nr. 2011]]” kaasautor ja produtsent. == Poliitiline tegevus == Oja on alates 2019. aastast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Alates 2021. aastast töötab ta Tallinna abilinnapeana. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 291 häält ning ei osutunud valituks. == Isiklikku == Kaarel Oja on aastast 2010 abielus näitleja [[Ursula Ratasepp|Ursula Ratasepp-Ojaga]], peres kasvab kolm last: Elo-Mirt Oja (14), Jaakob Eik Oja (12) ja Laurits Oja (7). Tema vend on näitleja [[Pääru Oja]] ja isa näitleja [[Tõnu Oja]] ning tema ema on Mare Oja. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Kaarel Oja ja Madle Lippus “[https://www.sotsid.ee/suur-intervjuu-madle-lippuse-ja-kaarel-ojaga-poliitika-ei-pea-olema-rapane/ Poliitika ei pea olema räpane!”] sotsid.ee, jaanuar 2023 * Maria Mölder “[https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/tallinn-kultuuri-ja-eelkoige-muusikalinn/ Tallinn, kultuuri- ja eelkõige muusikalinn”] Sirp, 29. juuli 2022 * “[https://kultuur.err.ee/1608655321/tallinna-linn-asub-toetama-elava-muusika-kontserdipaiku Tallinna linn asub toetama elava muusika kontserdipaiku]” ERR, 12. juuli 2022 * Gerli Nõmm / Tõnu Karjatse “[https://kultuur.err.ee/1608592750/kaarel-oja-tallinna-vanalinnas-on-puudu-igapaevase-elu-taristust Kaarel Oja: Tallinna vanalinnas on puudu igapäevase elu taristust]” ERR, 10. mai 2022 * Kristi Helme “[https://epl.delfi.ee/artikkel/96172325/eestisse-joudnud-sojapogenikud-saavad-kultuurileevendust Eestisse jõudnud sõjapõgenikud saavad kultuurileevendust]” Eesti Päevaleht, 17. märts 2022 * Peeter Kormašov “[https://epl.delfi.ee/artikkel/95797265/kaarel-oja-tuleb-pingutada-et-inimesed-tagasi-muuseumisse-ja-kinno-tuua Kaarel Oja: tuleb pingutada, et inimesed tagasi muuseumisse ja kinno tuua]” Eesti Päevaleht, 4. veebruar 2022 * Raul Ranne “[https://kultuur.postimees.ee/7414956/nadala-persoon-kaarel-paaru-ja-tonu-oja-vaga-raske-on-ennast-leida-selles-maailmas#_ga=2.13735543.1553566647.1658101799-395945553.1644939287 NÄDALA PERSOON ⟩ Kaarel, Pääru ja Tõnu Oja: väga raske on ennast leida selles maailmas]” Postimees, 23. detsember 2021 {{JÄRJESTA:Oja, Kaarel}} [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 6iyw7ycss606aee5ykrtvsxf4icchbl Tatjanapäev 0 636621 6752413 6752145 2024-10-30T19:41:17Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva Kolledž" → "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž" 6752413 wikitext text/x-wiki '''Tatjanapäev''' ([[vene keel]]es ''Татьянин день'') on vene üliõpilaste [[tähtpäev]] 25. jaanuaril, mida [[Tartu Ülikooli Narva kolledž]]is tähistatakse alates 1990. aastate keskpaigast. Traditsioon ulatub [[18. sajand]]isse ja on seotud sellega, et [[Vene keisrinna]] [[Jelizaveta Petrovna]] kirjutas 1755. aastal, kirikukalendri järgi tatjanapäeval, alla [[Moskva ülikool]]i, Venemaa esimese ülikooli asutamisaktile. == Pärimus == Päev on [[Rooma]] [[Märter|märtri]] [[Tatjana Roomast|Tatjana]] mälestuspäev, kes suri 225. aasta paiku [[Rooma keiser|keiser]] [[Severus Alexander]]i ajal. Ta oli silmapaistvast perekonnast pärit [[kristlane]] ja kiriku [[diakoniss]], kes hukati kristlaste tagakiusamises. Legendi järgi palvetas ta oma hukkajate eest, kellest mõned hakkasid nägemuse mõjul kristlasteks ja tapeti. Pärast piinamist raiuti temal ja ta isal pead maha. == Ajaloost == Pidutsemise traditsioon ulatub Moskva ülikooli asutamise aega 1755. aastasse. [[Venemaa Keisririik|Tsaari-Venemaa]]l tähistati seda päeva ülikoolides ja teistes õppeasutustes hommikuse [[jumalateenistus]]e, [[rektor]]i kõnega pidulikul [[Aktus|aktus]]el ja järgneva rongkäiguga, koos [[Ilutulestik|tulevärgi]] ja suure pummeldamisega. Tsaaririigi politseil oli sel päeval keelatud purjutavaid üliõpilasi kimbutada. Traditsioon keelustati pärast [[oktoobrirevolutsioon]]i 1917. Pärast seda, kui 1995. aastal taasavati Moskva ülikooli juures Püha Tatjana kirik, elustati see uuesti.<ref>[https://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-tatjanapaev.php Tatjanapäev. - BERTA Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaas]</ref> == Tähistamine Narvas == Tatjanapäeval toimub tõrvikurongkäik ja esmakursuslaste pühitsemine tõelisteks üliõpilasteks. Traditsioonid sarnanevad [[Tartu]] [[volbriöö]] ja rebaste ristimise kommetega. [[Narva linnus]]es saavad Tartu Ülikooli Narva kolledži esmakursuslased endale pähe kolledži sinikollased [[tekkel|teklid]] ja annavad üliõpilasvande.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50909287/vene-tudengid-tahistavad-narvas-tatjanapaeva Vene tudengid tähistavad Narvas tatjanapäeva. - Eesti Päevaleht, 25.01.2002]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kristlikud pühad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž]] oz987gltcg9b02hru1afrw96cmu717y Imed Uues Testamendis 0 640965 6752236 6286178 2024-10-30T11:59:22Z Ehitaja 63547 6752236 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Po vodam 1888.jpg|pisi|Jeesuse imetegu: Jeesus kõnnib [[Kinnereti järv|Galilea mere]] peal. [[Ivan Aivazovski]] õlimaal ''Kõnnib vee peal,'' 1888.]] '''Imed Uues Testamendis''' on [[Evangeelium|evangeeliumides]] (neli esimest [[Uus testament|Uue Testamendi]] raamatut) kirjeldatud [[Jeesus|Jeesusele]] ja tema jüngritele omistatud [[ime]]teod.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tõlkinud Tiiu Viires, Anne Kull, Krista Mits|pealkiri=Piiblientsüklopeedia|aasta=1996|koht=Tallinn|kirjastus=OÜ Eesti Raamat Logos Tallinn}}</ref> Imetegu on (näilikult) seletamatu, üleloomulik tegu; imetlusväärne, vaimustust äratav vms tegu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=imetegu&F=M|pealkiri=Eesti keele seletav sõnaraamat|väljaanne=Eesti keele sihtasutus|aeg=2009|vaadatud=21.11.2022}}</ref> [[Jeesus]] andis oma [[Jünger|jüngritele]] väe teha imesid, ravida [[haigus]]i ja nõtrust ning viia läbi [[eksortsism]]e (Mt 10:1). Imesid on kirjeldatud ka kui “suuri tegusid”. Imeteod saab struktureerida teemade kaupa: kehaliste haiguste ravimine, [[Eksortsism|kurjade vaimude väljaajamine]], kontroll [[Loodus|looduse]] üle ja surnute elluäratamine. [[Johannese evangeelium]]is on öeldud, et Jeesuse imeteod on tunnustähed sellest, et ta on [[Messias]] ning [[Jumalariik|Jumala riik]] on saabunud.<ref name=":0" /> [[Vana testament|Vanas Testamendis]] nähakse imena seda, mis põhjustas imetlust ning näis imeline. Kõik loodu koos [[Inimene|inimesega]] olid imelised. Kõike toimuvat mõisteti [[Jumal|Jumala]] teona ning seetõttu ei nähtud imedes iseseisvat läbimurret [[Loodusseadus|loodusseadusist]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Elmar Salumaa|pealkiri=Süstemaatilise teoloogia käsiraamat|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Logos, EELK Usuteaduse Instituut}}</ref> Sama kehtib ka Uue Testamendi kohta. Jeesus soovis, et inimesed ei järgneks talle ainuüksi tema imetegude tõttu. Tihti käskis ta vaikida nendel, keda ta ravinud oli. Jeesus keeldus tegemast imetegusid, kui uskmatud soovisid, et ta tõestaks neile oma väge.<ref name=":0" /> Imeteod olid kinnitused Jeesuse järgijatele, et ta on jumala poeg.<ref name=":0" /> == Kurjade vaimude väljaajamine == [[Eksortsism|Eksortsismi]] ja tervekstegemiste jagamine ühte kindlasse [[Kategooriad|kategooriasse]] on kohati keeruline, kuna [[Deemonid Uues Testamendis|deemoneid]] nähakse haiguste põhjustajatena. Eksortsismilugude [[Motiiv|motiivid]] saab jagada kahte gruppi: haiguse demonoloogilised [[Etioloogia|etioloogiad]] ja tervekstegemise tehnikad, mis kasutavad eksortsismi.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Gerd Theissen|pealkiri=The Miracle Stories of the Early Christian Tradition|aasta=1983|koht=Edinburgh, Scotland|kirjastus=First Fortress Press Edition}}</ref> Kirjatundjad ja [[variserid]] kahtlesid Jeesuse võimetes: ''"Ent kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, ütlesid: „Temas on [[Peltsebul]]!” ja „Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema abil!”Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja rääkis neile mõistu: „Kuidas saab [[saatan]] ajada välja saatanat?" (Mk 3:22–23)'' '''Jeesus ajab kurje vaime välja:''' * Tumm seestunu (Mt 9:32–35) * Jeesus ajab välja rüveda vaimu (Mk:1:21-28) * Jeesus tervendab Kapernaumas (Mk 1:23–24) * Jeesus lahkub Kapernaumast (Mk 1:39) * Jeesus ajab välja rüvedad vaimud (Mk 5:1–20) * Jeesus kuuleb Kaanani naise palvet (Mk 7:24–30) * Jeesus tervendab [[Langetõbi|langetõbise]] poisi (Mk 9:14–29) * Rahvas koguneb Jeesuse ümber (Lk 6:17–19) * Jeesus ajab välja rüvedad vaimud (Lk 8:26) * Jeesus tervendab langetõbise poisi (Lk 9:37–43) * Jeesust süüdistatakse koostöös [[Peltsebul|Peltsebuliga]] (Lk 11:14–28) == Tervekstegemised == Haigused on üks kurjuse tagajärgi, mis eksisteerib patu maailma-tulemise tõttu. Jeesuse päevil uskusid inimesed, et haiged on need, kes on teinud pattu, kuid Jeesus lükkas selle ümber. Jeesus kuulutas uut loodud, kus ei eksisteeri haigust, surma ega pattu ning need, kes temasse usuvad saavad sellest osa.<ref name=":0" /> Tervekstegemised on lähedalt seotud eksortsismiga, sellegipoolest on mõlemal oma spetsiifilised omadused. Haiguse demonoloogiliste etioloogiate puhul on tegemist haiget ründava kurja [[Vaim|vaimuga]] ning haige terveneb eksortsismi kaudu. Tervekstegemiste tehnikate puhul kasutab Jeesus oma väge ravimaks haigeid ja nõrku inimesi. Imetegija pakutud abi on iga juhtumi korral erinev.<ref name=":1" /> * Jeesus tervendab [[Langetõbi|langetõbise]] poisi (Mt 17:14–21) * Jeesus teeb nägijaks kaks pimedat (Mt 20:29–34) * Jeesus tervendab Kapernaumas (Mk 1:29-24) * Jeesus teeb puhtaks [[Pidalitõbi|pidalitõbise]] (Mk 1:40–45) * Jeesus tervendab halvatu (Mk 2:1–12) * Jeesus parandab hingamispäeval (Mk 3:1–6) * Jeesus tervendab haigeid Genneesareti ümbruskonnas (Mk 6:53–56) * Jeesus tervendab kurttumma (Mk 7:31–37) * Jeesus tervendab pimeda Betsaidas (Mk 8:22–26) * Jeesus tervendab langetõbise poisi (Mk 9:14–29) * Jeesus teeb nägijaks pimeda Bartimeuse (Mk 10:46–52) * Jeesus ajab välja rüveda vaimu (Lk 4:31–37) * Jeesus teeb puhtaks pidalitõbise (Lk 5:12–16) * Jeesus tervendab halvatu (Lk 5:17–26) * Jeesus parandab hingamispäeval (Lk 6:6–11) * Jeesus parandab väeülema teenri (Lk 7:1–10) == Meelevald loodusjõudude üle == [[Evangeelium|Evangeeliumides]] on jutustused, mis räägivad Jeesuse meelevallast looduse üle.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Uus testament ja psalmid|aasta=2010|kirjastus=The Gideons International; Rahvusvaheline Gideonide Ühing}}</ref> * Vee veiniks muutmine (Jh 2:1–11) * Imeline kalasaak (Lk 5:1–11) * Rahvahulga toitmine (Mt 14:13–21; 15:32–39; Mk 6:35–44; Lk 9:10–17; Jh 2:1–11; 6:1–14) * Jeesus kõnnib vee peal (Mt 14:22–33; Mk 6:45–52; Jh 6:16–21) * Jeesus vaigistab tormi (Mt 8:23–27; Mk 4:35–41; Lk 8:22–25 * Hõbeseekli leidmine kala suust (Mt 17:24–27) * Jeesus neab viljatu viigipuu (Mt 21:18–22; Mk 11:12–14; Lk 13:6–9) == Surnuist äratamine == [[Uus testament|Uues Testamendis]] äratas Jeesus mitmeid inimesi surnuist üles * Jeesus äratab surnuist Jairuse tütre ja tervendab veritõbise naise (Mk 5:21–43 ; Mt 9:18–26) * Jeesus äratab surnuist Naini noormehe (Lk 7:11–17) * [[Laatsarus Betaaniast|Laatsaruse]] ülesäratamine (Jh 11:1–57) Uues Testamendis on tihti räägitud surmast kui unest. [[Piibel|Piiblis]] seostub surm patuga, olles osaks kohtuotsusest, mille [[Aadam]] sai [[Pattulangemine|pattulangemise]] tõttu ([[Vana testament|Vana Testament]]). Uues Testamendis seisab, et mittekristlased on justkui keha poolest elusad, kuid oma sõnakuulmatuse ja patu tõttu on nad vaimu poolest surnud.<ref name=":0" /> == [[Apostlite teod|Kaheteistkümne apostli ja Pauluse imeteod]] == Jeesus andis oma jüngritele väe teha imetegusid. (Mt 10:1) Jüngrid ei nõustunud tegema imetegusid, et end tõestada uskmatutele. ''"Aga kui [[Siimon Kananaios|Siimon]] nägi, et Vaim antakse [[Apostel|apostlite]] käte pealepanemise kaudu, tõi ta neile rahaja ütles: „Andke minulegi see meelevald, et igaüks saaks [[Püha Vaim|Püha Vaimu]], kelle peale ma iganes oma käed panen!” Aga [[Peetrus]] ütles talle: „Hävigu su hõbe koos sinuga, et sa arvad [[Jumal|Jumala]] andi saavat raha eest! Sul ei ole osa ega pärandit selles sõnas, sest su süda ei ole siiras Jumala ees."'' (Ap 8:18–21) === Eriliste võimete andmine === * [[Paulus]] kuulutab [[Ephesos|Efesoses]] (Ap 19:1–40) ''"Ja kui Paulus pani oma käed nende peale, tuli neile Püha Vaim ja nad rääkisid võõraid keeli ja ennustasid."'' (Ap 19:6) === Apostlid ajavad kurje vaime välja === ''"Ja ta seadis kaksteist, keda ta ka nimetas [[Apostel|apostliteks]], et need oleksid temaga ja et ta võiks nad läkitada kuulutamaja et neil oleks meelevald kurje vaime välja ajada."'' (Mk 3:14–15) * Apostlite läkitamine (Mt 10:1–4) * Jeesus annab apostlitele ülesandeid (Mk 6:7–13) * Apostlid teevad imetegusid (Ap 5:12–16) * Vangistamine Filippis (Ap 16:16–40) ''"Seda tegi ta mitu päeva. Aga Paulus ägestus, pöördus ümber ja ütles vaimule: „Ma käsin sind Jeesuse Kristuse nimel: mine temast välja!” Ja vaim läks välja samal tunnil."'' (Ap 16:18) * Paulus Efesoses (Ap 19:8–20) === Apostlid tervendavad === * Apostlid teevad imetegusid (Ap 5:12–16) * Apostlid kuulutavad Ikoonionis ja Lüstras (Ap 14:1–28) ''"Ja Lüstras istus maas üks vigaste jalgadega mees, emaihust saadik halvatud, kes polnud veel kunagi kõndinud.Too kuulis Paulust rääkimas. Kui Paulus talle otsa vaadates märkas, et mehel on usku saada päästetud, hüüdis ta valju häälega: „Tõuse püsti! Seisa oma jalgadel!” Ja too hüppas püsti ja kõndis."'' (Ap 14:10) === [[Apostel|Apostlid]] äratavad surnuist === * [[Peetrus]] läheb Lüddasse ja [[Joppe]]sse (Ap 9:32–43) ''"Aga Peetrus ajas kõik välja, heitis põlvili ja palvetas ning pöördus ja ütles surnukehale: „[[Tabiita]], tõuse püsti!” Tema avas oma silmad ja tõusis Peetrust nähes istuma."'' (Ap 9:40) === [[Paulus]] muudab uskmatu pimedaks === ''"Aga Saulus, keda hüütakse Pauluseks, täis Püha Vaimu, vaatas teda teravaltja ütles: „Oh sa [[Kurat|kuradi]] poeg, täis kõiksugu kavalust ja kõiksugu kelmust, kõige õiguse vaenlane, kas sa ei lakka Issanda sirgeid teid väänamast?Ja nüüd, vaata, [[Issand|Issanda]] käsi tuleb su peale ja sa jääd pimedaks ega näe päikest tükil ajal!” Ja otsekohe langes Elümase üle pimedus ning ringi tammudes otsis ta talutajaid. Kui maavalitseja nägi, mis juhtus, hakkas ta uskuma, olles hämmastunud Issanda õpetusest."'' (Ap 13:9–12) == Viited == <references /> [[Kategooria:Piibel]] [[Kategooria:Uus testament]] 34ddt1fabtdini7e12rb97350g4eq75 6752250 6752236 2024-10-30T12:27:22Z Neptuunium 58653 vt arutelu 6752250 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{NeutraalsusVaidlustatud|aasta=2024|kuu=oktoober}} [[Fail:Po vodam 1888.jpg|pisi|Jeesuse imetegu: Jeesus kõnnib [[Kinnereti järv|Galilea mere]] peal. [[Ivan Aivazovski]] õlimaal ''Kõnnib vee peal,'' 1888.]] '''Imed Uues Testamendis''' on [[Evangeelium|evangeeliumides]] (neli esimest [[Uus testament|Uue Testamendi]] raamatut) kirjeldatud [[Jeesus|Jeesusele]] ja tema jüngritele omistatud [[ime]]teod.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tõlkinud Tiiu Viires, Anne Kull, Krista Mits|pealkiri=Piiblientsüklopeedia|aasta=1996|koht=Tallinn|kirjastus=OÜ Eesti Raamat Logos Tallinn}}</ref> [[Jeesus]] andis oma [[Jünger|jüngritele]] väe teha imesid, ravida [[haigus]]i ja nõtrust ning viia läbi [[eksortsism]]e (Mt 10:1). Imesid on kirjeldatud ka kui "suuri tegusid". Imeteod saab struktureerida teemade kaupa: kehaliste haiguste ravimine, [[Eksortsism|kurjade vaimude väljaajamine]], kontroll [[Loodus|looduse]] üle ja surnute elluäratamine. [[Johannese evangeelium]]is on öeldud, et Jeesuse imeteod on tunnustähed sellest, et ta on [[Messias]] ning [[Jumalariik|Jumala riik]] on saabunud.<ref name=":0" /> [[Vana testament|Vanas Testamendis]] nähakse imena seda, mis põhjustas imetlust ning näis imeline. Kõik loodu koos [[Inimene|inimesega]] olid imelised. Kõike toimuvat mõisteti [[Jumal|Jumala]] teona ning seetõttu ei nähtud imedes iseseisvat läbimurret [[Loodusseadus|loodusseadusist]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Elmar Salumaa|pealkiri=Süstemaatilise teoloogia käsiraamat|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Logos, EELK Usuteaduse Instituut}}</ref> Sama kehtib ka Uue Testamendi kohta. Jeesus soovis, et inimesed ei järgneks talle ainuüksi tema imetegude tõttu. Tihti käskis ta vaikida nendel, keda ta ravinud oli. Jeesus keeldus tegemast imetegusid, kui uskmatud soovisid, et ta tõestaks neile oma väge.<ref name=":0" /> Imeteod olid kinnitused Jeesuse järgijatele, et ta on jumala poeg.<ref name=":0" /> == Kurjade vaimude väljaajamine == [[Eksortsism|Eksortsismi]] ja tervekstegemiste jagamine ühte kindlasse [[Kategooriad|kategooriasse]] on kohati keeruline, kuna [[Deemonid Uues Testamendis|deemoneid]] nähakse haiguste põhjustajatena. Eksortsismilugude [[Motiiv|motiivid]] saab jagada kahte gruppi: haiguse demonoloogilised [[Etioloogia|etioloogiad]] ja tervekstegemise tehnikad, mis kasutavad eksortsismi.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Gerd Theissen|pealkiri=The Miracle Stories of the Early Christian Tradition|aasta=1983|koht=Edinburgh, Scotland|kirjastus=First Fortress Press Edition}}</ref> Kirjatundjad ja [[variserid]] kahtlesid Jeesuse võimetes: ''"Ent kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, ütlesid: „Temas on [[Peltsebul]]!” ja „Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema abil!”Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja rääkis neile mõistu: „Kuidas saab [[saatan]] ajada välja saatanat?" (Mk 3:22–23)'' '''Jeesus ajab kurje vaime välja:''' * Tumm seestunu (Mt 9:32–35) * Jeesus ajab välja rüveda vaimu (Mk:1:21-28) * Jeesus tervendab Kapernaumas (Mk 1:23–24) * Jeesus lahkub Kapernaumast (Mk 1:39) * Jeesus ajab välja rüvedad vaimud (Mk 5:1–20) * Jeesus kuuleb Kaanani naise palvet (Mk 7:24–30) * Jeesus tervendab [[Langetõbi|langetõbise]] poisi (Mk 9:14–29) * Rahvas koguneb Jeesuse ümber (Lk 6:17–19) * Jeesus ajab välja rüvedad vaimud (Lk 8:26) * Jeesus tervendab langetõbise poisi (Lk 9:37–43) * Jeesust süüdistatakse koostöös [[Peltsebul|Peltsebuliga]] (Lk 11:14–28) == Tervekstegemised == Haigused on üks kurjuse tagajärgi, mis eksisteerib patu maailma-tulemise tõttu. Jeesuse päevil uskusid inimesed, et haiged on need, kes on teinud pattu, kuid Jeesus lükkas selle ümber. Jeesus kuulutas uut loodud, kus ei eksisteeri haigust, surma ega pattu ning need, kes temasse usuvad saavad sellest osa.<ref name=":0" /> Tervekstegemised on lähedalt seotud eksortsismiga, sellegipoolest on mõlemal oma spetsiifilised omadused. Haiguse demonoloogiliste etioloogiate puhul on tegemist haiget ründava kurja [[Vaim|vaimuga]] ning haige terveneb eksortsismi kaudu. Tervekstegemiste tehnikate puhul kasutab Jeesus oma väge ravimaks haigeid ja nõrku inimesi. Imetegija pakutud abi on iga juhtumi korral erinev.<ref name=":1" /> * Jeesus tervendab [[Langetõbi|langetõbise]] poisi (Mt 17:14–21) * Jeesus teeb nägijaks kaks pimedat (Mt 20:29–34) * Jeesus tervendab Kapernaumas (Mk 1:29-24) * Jeesus teeb puhtaks [[Pidalitõbi|pidalitõbise]] (Mk 1:40–45) * Jeesus tervendab halvatu (Mk 2:1–12) * Jeesus parandab hingamispäeval (Mk 3:1–6) * Jeesus tervendab haigeid Genneesareti ümbruskonnas (Mk 6:53–56) * Jeesus tervendab kurttumma (Mk 7:31–37) * Jeesus tervendab pimeda Betsaidas (Mk 8:22–26) * Jeesus tervendab langetõbise poisi (Mk 9:14–29) * Jeesus teeb nägijaks pimeda Bartimeuse (Mk 10:46–52) * Jeesus ajab välja rüveda vaimu (Lk 4:31–37) * Jeesus teeb puhtaks pidalitõbise (Lk 5:12–16) * Jeesus tervendab halvatu (Lk 5:17–26) * Jeesus parandab hingamispäeval (Lk 6:6–11) * Jeesus parandab väeülema teenri (Lk 7:1–10) == Meelevald loodusjõudude üle == [[Evangeelium|Evangeeliumides]] on jutustused, mis räägivad Jeesuse meelevallast looduse üle.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Uus testament ja psalmid|aasta=2010|kirjastus=The Gideons International; Rahvusvaheline Gideonide Ühing}}</ref> * Vee veiniks muutmine (Jh 2:1–11) * Imeline kalasaak (Lk 5:1–11) * Rahvahulga toitmine (Mt 14:13–21; 15:32–39; Mk 6:35–44; Lk 9:10–17; Jh 2:1–11; 6:1–14) * Jeesus kõnnib vee peal (Mt 14:22–33; Mk 6:45–52; Jh 6:16–21) * Jeesus vaigistab tormi (Mt 8:23–27; Mk 4:35–41; Lk 8:22–25 * Hõbeseekli leidmine kala suust (Mt 17:24–27) * Jeesus neab viljatu viigipuu (Mt 21:18–22; Mk 11:12–14; Lk 13:6–9) == Surnuist äratamine == [[Uus testament|Uues Testamendis]] äratas Jeesus mitmeid inimesi surnuist üles * Jeesus äratab surnuist Jairuse tütre ja tervendab veritõbise naise (Mk 5:21–43 ; Mt 9:18–26) * Jeesus äratab surnuist Naini noormehe (Lk 7:11–17) * [[Laatsarus Betaaniast|Laatsaruse]] ülesäratamine (Jh 11:1–57) Uues Testamendis on tihti räägitud surmast kui unest. [[Piibel|Piiblis]] seostub surm patuga, olles osaks kohtuotsusest, mille [[Aadam]] sai [[Pattulangemine|pattulangemise]] tõttu ([[Vana testament|Vana Testament]]). Uues Testamendis seisab, et mittekristlased on justkui keha poolest elusad, kuid oma sõnakuulmatuse ja patu tõttu on nad vaimu poolest surnud.<ref name=":0" /> == [[Apostlite teod|Kaheteistkümne apostli ja Pauluse imeteod]] == Jeesus andis oma jüngritele väe teha imetegusid. (Mt 10:1) Jüngrid ei nõustunud tegema imetegusid, et end tõestada uskmatutele. ''"Aga kui [[Siimon Kananaios|Siimon]] nägi, et Vaim antakse [[Apostel|apostlite]] käte pealepanemise kaudu, tõi ta neile rahaja ütles: „Andke minulegi see meelevald, et igaüks saaks [[Püha Vaim|Püha Vaimu]], kelle peale ma iganes oma käed panen!” Aga [[Peetrus]] ütles talle: „Hävigu su hõbe koos sinuga, et sa arvad [[Jumal|Jumala]] andi saavat raha eest! Sul ei ole osa ega pärandit selles sõnas, sest su süda ei ole siiras Jumala ees."'' (Ap 8:18–21) === Eriliste võimete andmine === * [[Paulus]] kuulutab [[Ephesos|Efesoses]] (Ap 19:1–40) ''"Ja kui Paulus pani oma käed nende peale, tuli neile Püha Vaim ja nad rääkisid võõraid keeli ja ennustasid."'' (Ap 19:6) === Apostlid ajavad kurje vaime välja === ''"Ja ta seadis kaksteist, keda ta ka nimetas [[Apostel|apostliteks]], et need oleksid temaga ja et ta võiks nad läkitada kuulutamaja et neil oleks meelevald kurje vaime välja ajada."'' (Mk 3:14–15) * Apostlite läkitamine (Mt 10:1–4) * Jeesus annab apostlitele ülesandeid (Mk 6:7–13) * Apostlid teevad imetegusid (Ap 5:12–16) * Vangistamine Filippis (Ap 16:16–40) ''"Seda tegi ta mitu päeva. Aga Paulus ägestus, pöördus ümber ja ütles vaimule: „Ma käsin sind Jeesuse Kristuse nimel: mine temast välja!” Ja vaim läks välja samal tunnil."'' (Ap 16:18) * Paulus Efesoses (Ap 19:8–20) === Apostlid tervendavad === * Apostlid teevad imetegusid (Ap 5:12–16) * Apostlid kuulutavad Ikoonionis ja Lüstras (Ap 14:1–28) ''"Ja Lüstras istus maas üks vigaste jalgadega mees, emaihust saadik halvatud, kes polnud veel kunagi kõndinud.Too kuulis Paulust rääkimas. Kui Paulus talle otsa vaadates märkas, et mehel on usku saada päästetud, hüüdis ta valju häälega: „Tõuse püsti! Seisa oma jalgadel!” Ja too hüppas püsti ja kõndis."'' (Ap 14:10) === [[Apostel|Apostlid]] äratavad surnuist === * [[Peetrus]] läheb Lüddasse ja [[Joppe]]sse (Ap 9:32–43) ''"Aga Peetrus ajas kõik välja, heitis põlvili ja palvetas ning pöördus ja ütles surnukehale: „[[Tabiita]], tõuse püsti!” Tema avas oma silmad ja tõusis Peetrust nähes istuma."'' (Ap 9:40) === [[Paulus]] muudab uskmatu pimedaks === ''"Aga Saulus, keda hüütakse Pauluseks, täis Püha Vaimu, vaatas teda teravaltja ütles: „Oh sa [[Kurat|kuradi]] poeg, täis kõiksugu kavalust ja kõiksugu kelmust, kõige õiguse vaenlane, kas sa ei lakka Issanda sirgeid teid väänamast?Ja nüüd, vaata, [[Issand|Issanda]] käsi tuleb su peale ja sa jääd pimedaks ega näe päikest tükil ajal!” Ja otsekohe langes Elümase üle pimedus ning ringi tammudes otsis ta talutajaid. Kui maavalitseja nägi, mis juhtus, hakkas ta uskuma, olles hämmastunud Issanda õpetusest."'' (Ap 13:9–12) == Viited == <references /> [[Kategooria:Piibel]] [[Kategooria:Uus testament]] 4izx3v0exr64yexbmcww2xg46bab5jv Arutelu:Imed Uues Testamendis 1 640992 6752246 6254187 2024-10-30T12:15:17Z Ehitaja 63547 6752246 wikitext text/x-wiki Siia ei tule linke. Kas see on üldse legitiimne teema? Ime kohta sõnaraamatudefinitsioonide andmine on kohatu, siin on ikkagi tegu teoloogilise mõistega. Ime olemusest tuleks rääkida artiklis [[Ime]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. november 2022, kell 19:36 (EET) Lisaks on tekst suuresti kirjutatud üsna spetsiifiliselt seisukohalt, mida ei jaga isegi kõik kristlased mitte. Nt "Haigused on üks kurjuse tagajärgi, mis eksisteerib patu maailma-tulemise tõttu." ei ole väide, mida peaks Vikipeedias esitama põhitekstis justkui fakti. Kui see oleks objektiivne fakt, tuleks kirjutada ümber artiklid Haigus ja Meditsiin, mis siiani ei postuleeri, justkui polnuks enne "patu maailma-tulemist" baktereid ega viirusi, rääkimata muudest füsioloogilistest probleemidest. (Mida see veterinaaria seisukohast tähendaks, on esmapilgul raske hinnatagi. Toksoplasmoosi tekitas kasside pattulangemine?) --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 30. oktoober 2024, kell 14:15 (EET) 4v6rv063gdmma66yuppve0l14qw4ueh Myxomphalia 0 643627 6752545 6751361 2024-10-31T08:50:53Z EmausBot 25097 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Süsik (šampinjonilaadsed)]] 6752545 wikitext text/x-wiki #suuna [[Süsik (šampinjonilaadsed)]] t5kr1g66ss74ijr9flxibz4iiq9tvqx LIVE (The Sun) 0 651093 6752423 6734346 2024-10-30T19:44:02Z Muusikavärk 199678 6752423 wikitext text/x-wiki '''"LIVE"''' on ansambli [[The Sun]] kontsertalbum, mis sisaldab CD ja DVD. Lood on salvestatud 2006 aasta [[Õllesummer|Õllesummeril]] ning [[Tele2 Go Live|Ultra Go Live]]’il. Album ilmus 2006. aasta novembris. == Lood == === CD === # <bdi>Intro</bdi> # <bdi>Kolmanda päeva mees</bdi> # <bdi>Milles on asi?</bdi> # <bdi>Käigu pealt</bdi> # <bdi>Tüdrukune</bdi> # <bdi>Welcome to Estonia</bdi> # <bdi>Tead sa?</bdi> # <bdi>Ameerika III</bdi> # <bdi>Lootusetus</bdi> # <bdi>Tahan elada</bdi> # <bdi>Lõhu ring</bdi> # <bdi>Neljapäev</bdi> # <bdi>Teema on maas</bdi> # <bdi>Võta aega</bdi> # <bdi>Nii siis jääbki</bdi> # <bdi>Sõnad läinud</bdi> # <bdi>Nagu merelaine</bdi> # <bdi>Kuu on päike</bdi> === DVD === # <bdi>Kolmanda päeva mees</bdi> # <bdi>Milles on asi?</bdi> # <bdi>Käigu pealt</bdi> # <bdi>Tüdrukune</bdi> # <bdi>Welcome to Estonia</bdi> # <bdi>Tead sa?</bdi> # <bdi>Ameerika III</bdi> # <bdi>Lootusetus</bdi> # <bdi>Tahan elada</bdi> # <bdi>Lõhu ring</bdi> # <bdi>Teema on maas</bdi> # <bdi>Sõnad läinud</bdi> # <bdi>Nagu merelaine</bdi> # <bdi>Hopelessness You (video)</bdi> # <bdi>Neljapäev (Tele 2 Ultra Go Live! 2006)</bdi> # <bdi>Nii siis jääbki (Tele 2 Ultra Go Live! 2006)</bdi> # <bdi>Mina pean sambat tantsida saama (Singer Vinger 20!: Õllesummer 2006)</bdi> # <bdi>Võta aega (Tele 2 Ultra Go Live! 2006)</bdi> # <bdi>Kuu on päike (Eesti Muusikaauhinnad 2006)</bdi> # <bdi>Jälg (ETV Live)</bdi> # <bdi>Kuu on päike (Tele 2 Ultra Go Live! 2006)</bdi> [[Kategooria:Eesti albumid]] [[Kategooria:2006. aasta albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] n0e6tsribqjgc35qw2095dlwr60ycju Arutelu:Kirjakast 1 658537 6752343 6751780 2024-10-30T17:42:24Z 2001:7D0:8046:7980:2480:D61B:499A:8F40 Vastus 6752343 wikitext text/x-wiki Kui Omniva jaoks on kirjakast see, kuhu kirju kogutakse ([https://omniva.info/2020/11/17/omale-lahima-kirjakasti-leiad-nuud-kaardilt/ näide]), ja postkast see, kuhu inimeste kirjad saabuvad, siis miks on meil asjad vastupidi? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. juuli 2023, kell 19:38 (EEST) :Nüüd peaks olema viimaks korras. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. juuli 2023, kell 19:54 (EEST) :: Ei ole ju korras, sest kui artikkel [[postkast]] väidab, et kirjakast on midagi muud kui postkast, siis siinne artikkel ütleb, et need on üks ja seesama asi. Loe ka Eesti Keele Seletavat Sõnaraamatut https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kirjakast&F=M ja https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=postkast&F=M mis seletavad vastupidiselt Vikipeediale.[[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:B03E:EC6D:7625:5D0D|2001:7D0:8046:7980:B03E:EC6D:7625:5D0D]] 29. oktoober 2024, kell 18:00 (EET) Kahte erinevat artiklit ei ole vaja. Piisab yhest lausest stiilis "Omniva nimetab kirjakastiks ka kirjade yldist kogumiskasti" vms. Yldkeeles on need yks ja sama asi (nagu viitab ka EKSS). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. oktoober 2024, kell 18:07 (EET) :EKSS ütleb, et "kirjakast on kastike (uksel, värava küljes v. mujal), kuhu kirjakandja paneb adressaadi posti, postkast" (ehk siis kast adressaadi juures). Vastupidiselt Vikipeediale, mis väidab, et kirjakast on piluga kast, mis on mõeldud kirjade postitamiseks (ehk siis kast saatja juures). Minu teada kutsutakse eesti keeles postkastiks mõlemas suunas posti liigutamise kaste, kuid kirjakast on spetsiifilisem postkast, mis on mõeldud vaid kirjadele (mille pilu võimaldab sisestada vaid kirju). Tüüpilisse postkasti pannakse ka ajakirju ja ajalehti. Selles mõttes on Omniva kasutatav kirjakasti mõiste korrektsem kui EKI EKSS pakutud ebamäärane seletus. :Inglise keeles annab Google otsing "mailbox" (https://www.google.com/search?q=mailbox&udm=2) teistsuguse tulemuse kui otsing "postbox" (https://www.google.com/search?q=postbox&udm=2), ehk siis inglise keeles näib olevat suurem vahe kui eesti keeles.[[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:2480:D61B:499A:8F40|2001:7D0:8046:7980:2480:D61B:499A:8F40]] 30. oktoober 2024, kell 19:42 (EET) dn1md50b3yp1uqif2tcs0qfr4aubqw5 6752345 6752343 2024-10-30T17:47:05Z 2001:7D0:8046:7980:2480:D61B:499A:8F40 6752345 wikitext text/x-wiki Kui Omniva jaoks on kirjakast see, kuhu kirju kogutakse ([https://omniva.info/2020/11/17/omale-lahima-kirjakasti-leiad-nuud-kaardilt/ näide]), ja postkast see, kuhu inimeste kirjad saabuvad, siis miks on meil asjad vastupidi? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. juuli 2023, kell 19:38 (EEST) :Nüüd peaks olema viimaks korras. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. juuli 2023, kell 19:54 (EEST) :: Ei ole ju korras, sest kui artikkel [[postkast]] väidab, et kirjakast on midagi muud kui postkast, siis siinne artikkel ütleb, et need on üks ja seesama asi. Loe ka Eesti Keele Seletavat Sõnaraamatut https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kirjakast&F=M ja https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=postkast&F=M mis seletavad vastupidiselt Vikipeediale.[[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:B03E:EC6D:7625:5D0D|2001:7D0:8046:7980:B03E:EC6D:7625:5D0D]] 29. oktoober 2024, kell 18:00 (EET) Kahte erinevat artiklit ei ole vaja. Piisab yhest lausest stiilis "Omniva nimetab kirjakastiks ka kirjade yldist kogumiskasti" vms. Yldkeeles on need yks ja sama asi (nagu viitab ka EKSS). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. oktoober 2024, kell 18:07 (EET) :EKSS ütleb, et "kirjakast on kastike (uksel, värava küljes v. mujal), kuhu kirjakandja paneb adressaadi posti, postkast" (ehk siis kast adressaadi juures). Vastupidiselt Vikipeediale, mis väidab, et kirjakast on piluga kast, mis on mõeldud kirjade postitamiseks (ehk siis kast saatja juures). Minu teada kutsutakse eesti keeles postkastiks mõlemas suunas posti liigutamise kaste, kuid kirjakast on spetsiifilisem postkast, mis on mõeldud vaid kirjadele (mille pilu võimaldab sisestada vaid kirju). Tüüpilisse postkasti pannakse ka väikepakke, panderolle, ajakirju ja ajalehti. Selles mõttes on Omniva kasutatav kirjakasti mõiste korrektsem kui EKI EKSS pakutud ebamäärane seletus. :Inglise keeles annab Google otsing "mailbox" (https://www.google.com/search?q=mailbox&udm=2) teistsuguse tulemuse kui otsing "postbox" (https://www.google.com/search?q=postbox&udm=2), ehk siis inglise keeles näib olevat suurem vahe kui eesti keeles.[[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:2480:D61B:499A:8F40|2001:7D0:8046:7980:2480:D61B:499A:8F40]] 30. oktoober 2024, kell 19:42 (EET) eodd8wmjp6bt1ie0hxtp0p66pf5bcuc 6752353 6752345 2024-10-30T17:55:51Z 2001:7D0:8046:7980:2480:D61B:499A:8F40 6752353 wikitext text/x-wiki Kui Omniva jaoks on kirjakast see, kuhu kirju kogutakse ([https://omniva.info/2020/11/17/omale-lahima-kirjakasti-leiad-nuud-kaardilt/ näide]), ja postkast see, kuhu inimeste kirjad saabuvad, siis miks on meil asjad vastupidi? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. juuli 2023, kell 19:38 (EEST) :Nüüd peaks olema viimaks korras. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. juuli 2023, kell 19:54 (EEST) :: Ei ole ju korras, sest kui artikkel [[postkast]] väidab, et kirjakast on midagi muud kui postkast, siis siinne artikkel ütleb, et need on üks ja seesama asi. Loe ka Eesti Keele Seletavat Sõnaraamatut https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kirjakast&F=M ja https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=postkast&F=M mis seletavad vastupidiselt Vikipeediale.[[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:B03E:EC6D:7625:5D0D|2001:7D0:8046:7980:B03E:EC6D:7625:5D0D]] 29. oktoober 2024, kell 18:00 (EET) Kahte erinevat artiklit ei ole vaja. Piisab yhest lausest stiilis "Omniva nimetab kirjakastiks ka kirjade yldist kogumiskasti" vms. Yldkeeles on need yks ja sama asi (nagu viitab ka EKSS). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. oktoober 2024, kell 18:07 (EET) :EKSS ütleb, et "kirjakast on kastike (uksel, värava küljes v. mujal), kuhu kirjakandja paneb adressaadi posti, postkast" (ehk siis kast adressaadi juures). Vastupidiselt Vikipeediale, mis väidab, et "kirjakast on piluga kast, mis on mõeldud kirjade postitamiseks" (ehk siis kast saatja juures). Minu teada kutsutakse eesti keeles postkastiks mõlemas suunas posti liigutamise kaste, kuid kirjakast on spetsiifilisem postkast, mis on mõeldud vaid kirjadele (mille pilu võimaldab sisestada vaid kirju). Tüüpilisse postkasti pannakse ka väikepakke, panderolle, ajakirju ja ajalehti. Selles mõttes on Omniva kasutatav kirjakasti mõiste korrektsem kui EKI EKSS pakutud ebamäärane seletus. :Inglise keeles annab Google otsing "mailbox" (https://www.google.com/search?q=mailbox&udm=2) teistsuguse tulemuse kui otsing "postbox" (https://www.google.com/search?q=postbox&udm=2), ehk siis inglise keeles näib olevat suurem vahe kui eesti keeles.[[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:2480:D61B:499A:8F40|2001:7D0:8046:7980:2480:D61B:499A:8F40]] 30. oktoober 2024, kell 19:42 (EET) qdzug7ghn97uk9tewdpm6gars6eh3ep Selma Gürbüz 0 663491 6752447 6526193 2024-10-30T20:21:28Z Velirand 67997 6752447 wikitext text/x-wiki {{Lisa materjali}} [[Pilt:Selma Gürbüz01.jpg|pisi|Selma Gürbüz (2010)]] '''Selma Gürbüz''' (1960 [[İstanbul]] – [[22. aprill]] [[2021]] İstanbul) oli [[türklased|türgi]] maalikunstnik ja skulptor. Läbinud edukalt 3 aastat kestnud vähiravi, suri ta 2021. aastal [[Covid-19]]sse. {{JÄRJESTA:Gürbüz, Selma}} [[Kategooria:Türgi inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 2021]] [[Kategooria:Maalikunstnikud]] [[Kategooria:Skulptorid]] jpl9et29e55fk0r1re13siwtio7udpq 6752448 6752447 2024-10-30T20:23:21Z Velirand 67997 6752448 wikitext text/x-wiki {{Lisa materjali}} [[Pilt:Selma Gürbüz01.jpg|pisi|Selma Gürbüz (2010)]] '''Selma Gürbüz''' (1960 [[İstanbul]] – [[22. aprill]] [[2021]] İstanbul) oli [[türklased|türgi]] maalikunstnik ja skulptor. Läbinud edukalt 3 aastat kestnud vähiravi, suri ta 2021. aastal [[Covid-19]]sse. {{JÄRJESTA:Gürbüz, Selma}} [[Kategooria:Türgi inimesed]] [[Kategooria:Maalikunstnikud]] [[Kategooria:Skulptorid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Surnud 2021]] px7vj3fgjjb9gm7z9eu4rcr1blsw5s3 2024.–2025. aasta maailma karikasari laskesuusatamises 0 665456 6752284 6751928 2024-10-30T14:07:25Z Kalle 51 6752284 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" style="padding:0 1em;border-bottom:1px #aaa solid;" |[[Fail:Biathlon_pictogram.svg|40x40px]] '''2024.–2025. aasta maailma karikasari laskesuusatamises''' |- |Eelnev: '''[[2023.–2024. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2023–2024]]''' |Järgnev: '''[[2025.–2026. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2025–2026]]''' |} '''[[Maailma karikasari laskesuusatamises|2024.–2025. aasta maailma karikasari laskesuusatamises]]''' (ametlikult: BMW IBU World Cup Biathlon) toimub 30. novembrist 2024 kuni 23. märtsini 2025. Esimene etapp toimub [[Soome]]s [[Kontiolahti]]s ja viimane [[Norra]]s [[Holmenkollen]]is. See on 48. maailma karikasari laskesuusatamises. Hooaeg kulmineerub [[2025. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustega]] [[Šveits]]is [[Lenzerheide]]s, mille tulemusi MK-arvestuses ei arvestata (v.a. riigi edetabel). Eelmisest hooajast on valitsevad meistrid norralane [[Johannes Thingnes Bø]] ja itaallanna [[Lisa Vittozzi]]. == MK-võistluste ajakava == {|class="wikitable plainrowheaders" style="background:#fff; font-size:86%; line-height:16px; border:grey solid 1px; border-collapse:collapse;" !Nr !Kuupäev !Riik !Võistluspaik !Es !Sp !Js !Üs !Tv !Stv !Pttv |- style="text-align:center" |1. | style="text-align:left" |30. november-8. detsember |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Soome}} |style="text-align:left;"| [[Kontiolahti]] |● |● | |● |● |● |● |- style="text-align:center" |2. | style="text-align:left" |13. -15. detsember |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austria}} |style="text-align:left;"| [[Hochfilzen]] | |● |● | |● | | |- style="text-align:center" |3. | style="text-align:left" |19.-22. detsember |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |style="text-align:left;"| [[Annecy]] | |● |● |● | | | |- style="text-align:center" |4. | style="text-align:left" |9.-12. jaanuar |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} |style="text-align:left;"| [[Oberhof]] | |● |● | | |● |● |- style="text-align:center" |5. | style="text-align:left" |15.-19. jaanuar |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} |style="text-align:left;"| [[Ruhpolding]] |● | | |● |● | | |- style="text-align:center" |6. | style="text-align:left" |23.-26. jaanuar |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |style="text-align:left;"| [[Anterselva]] | |● |● | |● | | |- style="background:#FFFF80;" | colspan="4" style="text-align:center" class="small" |'''12.–23. veebruar 2025 – [[2025. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused]] &nbsp;{{Riigi lipp|Šveits}}&nbsp; [[Lenzerheide]]''' |● |● |● |● |● |● |● |- style="text-align:center" |7. | style="text-align:left" |6.-9. märts |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |style="text-align:left;"| [[Nové Město na Moravě]] | |● |● | |● | | |- style="text-align:center" |8. | style="text-align:left" |13.-16. märts |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Sloveenia}} |style="text-align:left;"| [[Pokljuka]] |● | | |● | |● |● |- style="text-align:center" |9. | style="text-align:left" |21.-23. Märts |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Norra}} |style="text-align:left;"| [[Holmenkollen|Oslo Holmenkollen]] | |● |● |● | | | |- style="text-align:center" ! colspan="4" |Kokku: 70 (31 mehed, 31 naised, 8 teatevõistlused) !4 !8 !7 !6 !6 !4 !4 |} {{clear}} Distantside lühendid: Es: eraldistart, Sp: sprint, Js: jälitussõit, Üs: ühisstart, Tv: teatevõistlus, Stv: segateatevõistlus, PStv: paaris segateatevõistlus ==Hooaja ülevaade== Esimest korda pärast hooaega [[2003.–2004. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2003/04]] ei korraldata [[Östersund]]is laskesuusatamise maailmakarikavõistlusi. [[Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit|IBU]] juhatus on tehnilise komitee soovituste põhjal uueks hooajaks sisse viinud mitmeid reeglimuudatusi: * Uus stardijärjekorra süsteem: individuaal- ja sprindivõistlustel 30 paremat sportlast enam stardigruppe ei vali. 16.–30. positsioonil olevatele sportlastele määratakse paaris stardinumbrid vahemikus 16–44, 1.–15. positsioonil olevad aga stardivad vahemikus 46–74. Selle muudatuse eesmärk on hoida tulemuste selgumine kauem lahtine, muutes võistlused pealtvaatajatele põnevamaks. Süsteemi proovitakse 2024. aasta novembris ja detsembris, mis võimaldab halbades ilmastikutingimustes varem alustada. * Punktide süsteemi uuendus: punktide jaotus on muudetud, andes rohkem kaalu 3.–9. koha saavutanud sportlastele. Selle sportlaste komitee taotletud kohanduse eesmärk on premeerida järjepidevust 10 parema hulgas, selle asemel, et keskenduda liiga palju poodiumikohtadele. * U23 edetabel: U25 edetabel on langetatud U23-le, samuti sportlaste komitee palvel. * Laiendatud meeskonnakvoodid: IBU karikavõitjate stardiõigus kehtib esimest korda kahel esimesel MM-il kogu rahvusmeeskonnale, võimaldades sellistel riikidel nagu Norra ja Prantsusmaa panna Kontiolahtis ja Hochfilzenis välja seitse sportlast. * Täiendavad stardikvoodid: Viimase MM-i eest jagatakse lisakvoodikohti. Riigid saavad iga sportlase kohta ühe lisakoha eelmise hooaja IBU karikasarja edetabeli 10 parema hulgas, maksimaalselt kaks kohta riigi kohta. Lisaks saab isikliku stardikoha juunioride MM-i juunioride tippsportlane. == Maailma karikavõistluste võõrustajate kaart == {| class="wikitable plainrowheaders" style="background:#fff; font-size:86%; line-height:16px; border:grey solid 1px; border-collapse:collapse;" |- ! {{Riigi lipp|Soome}} [[Kontiolahti]] ! {{Riigi lipp|Austria}} [[Hochfilzen]] ! {{Riigi lipp|Prantsusmaa}} [[Annecy]] ! {{Riigi lipp|Saksamaa}} [[Oberhof]] ! {{Riigi lipp|Saksamaa}} [[Ruhpolding]] |- | align=center| [[Pilt:Kontiolahden ampumahiihtokeskus 2014.jpg|alt=|frameless|155px]] | align=center| [[File:WM Hochfilzen 2017-3.jpg|alt=|frameless|155px]] | align=center| [[File:Biathlon World Cup 2019 - Le Grand Bornand - 04.jpg|alt=|frameless|155px]] | align=center| [[File:Oberhof Skiarena, 2.jpg|alt=|frameless|175px]] | align=center| [[File:Rhpdg ChiemgauArenaArena.jpg|alt=|frameless|145px]] |- ! {{Riigi lipp|Itaalia}} [[Anterselva]] ! {{Riigi lipp|Šveits}} [[Lenzerheide]] ! {{Riigi lipp|Tšehhi}} [[Nové Město na Moravě]] ! {{Riigi lipp|Sloveenia}} [[Pokljuka]] ! {{Riigi lipp|Norra}} [[Holmenkollen|Oslo Holmenkollen]] |- | align=center| [[File:Biathlon-Anlage_5.jpg|alt=|frameless|140px]] | align=center| [[File:Biathlon Arena Lenzerheide shooting area.jpg|alt=|frameless|155px]] | align=center| [[File:Biathlon World Cup 2023 Nové Město 9329.jpg|alt=|frameless|140px]] | align=center| [[File:Pokljuka Biathlon World Cup 2012 (2).jpg|alt=|frameless|155px]] | align=center| [[File:2011-02-27 FIS Nordic World Ski Championships 2011 01.jpg|alt=|frameless|155px]] |- !colspan="5"| Euroopa {{Asendikaart+|Euroopa|ujuvjoondust=keskel|laius=900|Seletus=|kohad= {{Asendikaart~|Euroopa|lat=62.7208|long=29.8156|silt=[[Kontiolahti]]|position=left}} {{Asendikaart~|Euroopa|lat=47.4757|long=12.6378|silt=[[Hochfilzen]]}} {{Asendikaart~|Euroopa|lat=45.9417|long=6.4335|silt=[[Annecy]]|position=left}} {{Asendikaart~|Euroopa|lat=50.7080|long=10.6931|silt=[[Oberhof]]|position=left}} {{Asendikaart~|Euroopa|lat=47.7144|long=12.6475|silt=[[Ruhpolding]]|position=left}} {{Asendikaart~|Euroopa|lat=46.886|long=12.1525|silt=[[Anterselva]]|position=bottom}} {{Asendikaart~|Euroopa|lat=46.6921|long=9.5570|silt=[[Lenzerheide]]|mark=Gold pog.svg|position=left}} {{Asendikaart~|Euroopa|lat=49.5813|long=16.0280|silt=[[Nové Město na Moravě|Nové Město]]|position=left}} {{Asendikaart~|Euroopa|lat=46.3447|long=13.9198|silt=[[Pokljuka]]|position=right}} {{Asendikaart~|Euroopa|lat=59.9628|long=10.6645|silt=[[Holmenkollen|Oslo Holmenkollen]]|position=top}} |position=right}} |- |} ==Välislingid== *[https://www.biathlonworld.com/ IBU ametlik veebileht] [[Kategooria:Laskesuusatamise maailma karikasarjad]] [[Kategooria:2024. aasta spordis]] [[Kategooria:2025. aasta spordis]] p75czazqa64ntuv08tqgnfnvbnqop9h Leopold von Schwanenberg 0 665503 6752315 6719717 2024-10-30T16:35:59Z Castellum 9117 6752315 wikitext text/x-wiki '''Leopold Reinhold Hermann von [[Schwanenberg]]''' (ka '''Leopold Witte von Schwanenberg'''; [[18. märts]] [[1765]] – [[11. märts]] [[1847]] [[Põltsamaa]]) oli [[sakslased|saksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. Leopold von Schwanenbergi esiisa [[Heinrich Witte]] sai [[Rootsi]] aadlisuguvõsa staatuse 13. oktoobril 1652<ref name="witte"/>. ==Eraelulist== Oli korduvalt abielus. Esimene naine oli Dorothea geb. Schrader<ref name="edel"/>, kellele ta ostis 15. veebruaril 1794 [[Võnnu]] lähedal asunud [[Catarinenberg]]i (Meschak) mõisa. Müüs mõisa pärast naise surma 1819. aasta 2. juunil 3700 rubla eest<ref name="catherinenberg"/> Hiljem abiellus Elisabeth Charlotte Eleonore von Kirchneriga (neiupõlvenimi Taube, olnud eelnevalt abielus veel [[Gustav Reinhold von Knorring]]iga (17.04.1781 - 19.10.1829), kellele ta ostis 15. septembril 1817 18000 rubla eest [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonnas]] asunud [[Heisri mõis|Heisri rüürtlimõisa]](Neu-Pigant).<ref name="edel"/> Elisabeth Charlottega sündis neil tütar Emilie Witte von Schwanenberg (07. oktoober 1814 - 05. oktoober 1853). Pärast Elisabeth Charlotte surma abiellus Caroline Helene Leopoldine von Rennenkampfiga (12.09.1815 - 22.08.1861). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="witte">Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. ''Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor''. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, lk 3271 </ref> <ref name="catherinenberg">Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil, Der lettische District. Albanus, Dresden 1885,lk 246</ref> <ref name="edel">Der Adel der russischen Ostseeprovinzen, Teil 1: Die Ritterschaft, Bd. 2: Edelleute (Hertell - Zoritsch); Nachträge und Berichtigungen, Nürnberg 1898, lk 430</ref> }} {{JÄRJESTA:Schwanenberg, Leopold von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1765]] [[Kategooria:Surnud 1847]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 48hiwa6p7a2atjh4wxn0mjfblhoevsk 6752323 6752315 2024-10-30T16:45:15Z Castellum 9117 6752323 wikitext text/x-wiki '''Leopold Reinhold Hermann von [[Schwanenberg]]''' (ka '''Leopold Witte von Schwanenberg'''; [[18. märts]] [[1765]] – [[11. märts]] [[1847]] [[Põltsamaa]]) oli [[sakslased|saksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. Leopold von Schwanenbergi esiisa [[Heinrich Witte]] sai [[Rootsi]] aadlisuguvõsa staatuse 13. oktoobril 1652.<ref name="witte"/> ==Isiklikku== Oli korduvalt abielus. Esimene naine oli Dorothea (sündinud Schrader)<ref name="edel"/>, kellele ta ostis 15. veebruaril 1794 [[Võnnu]] lähedal asunud [[Catarinenberg]]i (Meschak) mõisa. Pärast naise surma 2. juunil 1819 müüs mõisa 3700 rubla eest.<ref name="catherinenberg"/> Hiljem abiellus Elisabeth Charlotte Eleonore von Kirchneriga (sündinud Taube, olnud eelnevalt abielus veel [[Gustav Reinhold von Knorring]]iga (17. aprill 1781 - 19. veebruar 1829), kellele ta 18000 rubla eest ostis 15. septembril 1817 [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonnas]] asunud [[Heisri mõis|Heisri rüürtlimõisa]](Neu-Pigant).<ref name="edel"/> Elisabeth Charlottega sündis neil tütar Emilie Witte von Schwanenberg (7. oktoober 1814-5. oktoober 1853). Pärast Elisabeth Charlotte surma abiellus Caroline Helene Leopoldine von Rennenkampfiga (12. september 1815-22. august 1861). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="witte">Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. ''Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor''. P. A. Norstedt & Söner, Stockholm 1875, lk 3271 </ref> <ref name="catherinenberg">Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil, Der lettische District. Albanus. Dresden 1885, lk 246</ref> <ref name="edel">Der Adel der russischen Ostseeprovinzen, Teil 1: Die Ritterschaft, Bd. 2: Edelleute (Hertell - Zoritsch); Nachträge und Berichtigungen. Nürnberg 1898, lk 430</ref> }} {{JÄRJESTA:Schwanenberg, Leopold von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1765]] [[Kategooria:Surnud 1847]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 4zd53mtxex6711shqg3gu0a311iauv8 6752324 6752323 2024-10-30T16:45:36Z Castellum 9117 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 6752324 wikitext text/x-wiki '''Leopold Reinhold Hermann von [[Schwanenberg]]''' (ka '''Leopold Witte von Schwanenberg'''; [[18. märts]] [[1765]] – [[11. märts]] [[1847]] [[Põltsamaa]]) oli [[sakslased|saksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. Leopold von Schwanenbergi esiisa [[Heinrich Witte]] sai [[Rootsi]] aadlisuguvõsa staatuse 13. oktoobril 1652.<ref name="witte"/> ==Isiklikku== Oli korduvalt abielus. Esimene naine oli Dorothea (sündinud Schrader)<ref name="edel"/>, kellele ta ostis 15. veebruaril 1794 [[Võnnu]] lähedal asunud [[Catarinenberg]]i (Meschak) mõisa. Pärast naise surma 2. juunil 1819 müüs mõisa 3700 rubla eest.<ref name="catherinenberg"/> Hiljem abiellus Elisabeth Charlotte Eleonore von Kirchneriga (sündinud Taube, olnud eelnevalt abielus veel [[Gustav Reinhold von Knorring]]iga (17. aprill 1781 – 19. veebruar 1829), kellele ta 18000 rubla eest ostis 15. septembril 1817 [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonnas]] asunud [[Heisri mõis|Heisri rüürtlimõisa]](Neu-Pigant).<ref name="edel"/> Elisabeth Charlottega sündis neil tütar Emilie Witte von Schwanenberg (7. oktoober 1814-5. oktoober 1853). Pärast Elisabeth Charlotte surma abiellus Caroline Helene Leopoldine von Rennenkampfiga (12. september 1815–22. august 1861). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="witte">Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. ''Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor''. P. A. Norstedt & Söner, Stockholm 1875, lk 3271 </ref> <ref name="catherinenberg">Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil, Der lettische District. Albanus. Dresden 1885, lk 246</ref> <ref name="edel">Der Adel der russischen Ostseeprovinzen, Teil 1: Die Ritterschaft, Bd. 2: Edelleute (Hertell – Zoritsch); Nachträge und Berichtigungen. Nürnberg 1898, lk 430</ref> }} {{JÄRJESTA:Schwanenberg, Leopold von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1765]] [[Kategooria:Surnud 1847]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 49aqjjbhfootevspolzh7m5fj3qsb58 6752325 6752324 2024-10-30T16:46:03Z Castellum 9117 6752325 wikitext text/x-wiki '''Leopold Reinhold Hermann von Schwanenberg''' (ka '''Leopold Witte von Schwanenberg'''; [[18. märts]] [[1765]] – [[11. märts]] [[1847]] [[Põltsamaa]]) oli [[sakslased|saksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. Leopold von Schwanenbergi esiisa [[Heinrich Witte]] sai [[Rootsi]] aadlisuguvõsa staatuse 13. oktoobril 1652.<ref name="witte"/> ==Isiklikku== Oli korduvalt abielus. Esimene naine oli Dorothea (sündinud Schrader)<ref name="edel"/>, kellele ta ostis 15. veebruaril 1794 [[Võnnu]] lähedal asunud [[Catarinenberg]]i (Meschak) mõisa. Pärast naise surma 2. juunil 1819 müüs mõisa 3700 rubla eest.<ref name="catherinenberg"/> Hiljem abiellus Elisabeth Charlotte Eleonore von Kirchneriga (sündinud Taube, olnud eelnevalt abielus veel [[Gustav Reinhold von Knorring]]iga (17. aprill 1781 – 19. veebruar 1829), kellele ta 18000 rubla eest ostis 15. septembril 1817 [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonnas]] asunud [[Heisri mõis|Heisri rüürtlimõisa]](Neu-Pigant).<ref name="edel"/> Elisabeth Charlottega sündis neil tütar Emilie Witte von Schwanenberg (7. oktoober 1814-5. oktoober 1853). Pärast Elisabeth Charlotte surma abiellus Caroline Helene Leopoldine von Rennenkampfiga (12. september 1815–22. august 1861). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="witte">Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. ''Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor''. P. A. Norstedt & Söner, Stockholm 1875, lk 3271 </ref> <ref name="catherinenberg">Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil, Der lettische District. Albanus. Dresden 1885, lk 246</ref> <ref name="edel">Der Adel der russischen Ostseeprovinzen, Teil 1: Die Ritterschaft, Bd. 2: Edelleute (Hertell – Zoritsch); Nachträge und Berichtigungen. Nürnberg 1898, lk 430</ref> }} {{JÄRJESTA:Schwanenberg, Leopold von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1765]] [[Kategooria:Surnud 1847]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] c2bizl7moa41y6wevzgeltcf40mpvjm Henricus Radingius 0 666566 6752491 6562346 2024-10-30T22:35:08Z RobertRSMN 5495 6752491 wikitext text/x-wiki '''Henricus Radingius''' oli jurist ja ametnik Liivi- ja Saaremaal. [[Radingh]]ite suguvõsa esiisa. Immatrikuleeriti 1. juulil 1609 [[Helmstedti ülikool]]i. Matrikli kohaselt oli ta pärit [[Gandersheim]]ist [[Alam-Saksimaa]]lt.<ref name="Helmstedt"/> Oli 1617 Pärnus ''notarius caesareus''. 1618. aastal Tallinna [[Kanuti gild]]i volitatud esindaja. 1620. aastal [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] sekretär. Hiljem Saaremaa maakirjutaja. Tõlkis Pärnu kohtusekretärina [[Riia õigus]]e [[ülemsaksa keel]]de, kuna tema sõnul olnud see oluline tekst "vanas, pea arusaamatus keeles".<ref name="Jürjo"/> Ta ostis 1629. aastal [[Tiinuse mõis]]a Saaremaal. Tõenäoliselt on Tiinuse mõisa nimi ladinakeelse perekonnanime Radingius mugandus.<ref name="KNR"/> ==Perekond== Abiellus tõenäoliselt [[Tois]]ide suguvõsast pärit naisega, maanõunik [[Claus Tois]]i ja Anna Wulffi tütrega. Abielust sündis: *[[Reinhold von Radingh]] (suri 1717), Rootsi sõjaväelane (leitnant), meeskohtunik, Saaremaa maanõunik ning Tiinuse mõisnik, ülendati 1675 aadliseisusse ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Jürjo">[[Inna Põltsam-Jürjo]] [https://www.ra.ee/tuna/eesti-keel-ja-kirikuvisitatsioonid-17-sajandil-lk-10-25/#_edn47 "Eesti keel ja kirikuvisitatsioonid 17. sajandil"]</ref> <ref name="KNR">[[Inna Põltsam-Jürjo]] [https://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=k%C3%BCla Kohanimeregister]</ref> <ref name="Helmstedt">[https://diglib.hab.de/wdb.php?dir=drucke/f4f-211-1b&pointer=235 Helmstedti ülikooli matrikkel]</ref> }} {{JÄRJESTA:Radingius, Henricus}} [[Kategooria:Radinghid|Henricus]] [[Kategooria:Tiinuse mõisnikud]] [[Kategooria:Helmstedti ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] 1fge08bgd9czdfm11ruppy8ehvjh0kc In memoriam 2024 0 667202 6752263 6751812 2024-10-30T12:53:18Z Juhan121 25066 /* Oktoober */ 6752263 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada kino-, tele- ja teatriprodutset (97) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aastal 2023 aasta isa (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti munitsipaalpoliitik ja matemaatikaõetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], Eesti E-residentsuse endine tegevjuht (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islamivaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal'''i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *[[23. oktoober]] – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja ja kirjanduskriitik, filosoof ja proosakirjanik (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitlejanna (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hong Kongi näitleja (74) *27. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Suzanne Osten]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) [[Kategooria:2024]] leg14anlkpaj7yu10sptox7r88fs7ug 6752298 6752263 2024-10-30T15:27:23Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 6752298 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada kino-, tele- ja teatriprodutset (97) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aastal 2023 aasta isa (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti munitsipaalpoliitik ja matemaatikaõetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], Eesti E-residentsuse endine tegevjuht (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islamivaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal'''i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *[[23. oktoober]] – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja ja kirjanduskriitik, filosoof ja proosakirjanik (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitlejanna (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hong Kongi näitleja (74) *27. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Suzanne Osten]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) [[30. oktoober]] – [[Jo Hea-jung]], Lõuna-Korea võrkpallur (71) [[Kategooria:2024]] 49ja2lsxpyfatgf6nuyxfumjnt8g4g1 6752321 6752298 2024-10-30T16:44:24Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 6752321 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada kino-, tele- ja teatriprodutset (97) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aastal 2023 aasta isa (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti munitsipaalpoliitik ja matemaatikaõetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], Eesti E-residentsuse endine tegevjuht (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islamivaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal'''i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *[[23. oktoober]] – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja ja kirjanduskriitik, filosoof ja proosakirjanik (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitlejanna (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hong Kongi näitleja (74) *27. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Suzanne Osten]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) *[[30. oktoober]] – [[Erik Clausen]], taani näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82) *30. oktoober – [[Jo Hea-jung]], Lõuna-Korea võrkpallur (71) [[Kategooria:2024]] dz3auyeqllpbpdmw3u13mzldd0aq2ot 6752326 6752321 2024-10-30T16:46:59Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 6752326 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada kino-, tele- ja teatriprodutset (97) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aastal 2023 aasta isa (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti munitsipaalpoliitik ja matemaatikaõetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], Eesti E-residentsuse endine tegevjuht (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islamivaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal'''i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *[[23. oktoober]] – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja ja kirjanduskriitik, filosoof ja proosakirjanik (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitlejanna (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hong Kongi näitleja (74) *27. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Suzanne Osten]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) *[[30. oktoober]] – [[Erik Clausen]], taani näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82) *30. oktoober – [[Jo Hea-jung]], Lõuna-Korea võrkpallur (71) *30. oktoober – [[Pedro Sarmiento]], Colombia jalgpallur ja jalgpallitreener (68) [[Kategooria:2024]] tmaht5ukhpslgojkf5ya87rebiixtl1 6752541 6752326 2024-10-31T08:36:09Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 6752541 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada kino-, tele- ja teatriprodutset (97) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aastal 2023 aasta isa (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti munitsipaalpoliitik ja matemaatikaõetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], Eesti E-residentsuse endine tegevjuht (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islamivaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal'''i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *[[23. oktoober]] – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja ja kirjanduskriitik, filosoof ja proosakirjanik (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitlejanna (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hong Kongi näitleja (74) *27. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Suzanne Osten]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) *[[30. oktoober]] – [[Erik Clausen]], taani näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82) *30. oktoober – [[Jo Hea-jung]], Lõuna-Korea võrkpallur (71) *30. oktoober – [[Roman Kraus]], Tšehhi poliitik ja arst (69) *30. oktoober – [[Pedro Sarmiento]], Colombia jalgpallur ja jalgpallitreener (68) [[Kategooria:2024]] 598otexz4sob790oto2ztlyz8aj1hp1 Carl Schmidt (omavalitsustegelane) 0 670916 6752332 6681053 2024-10-30T17:03:25Z Castellum 9117 6752332 wikitext text/x-wiki '''Carl Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1847]] [[Paide]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Palivere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja [[Põltsamaa alevivanem]]. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal mitmel alal. Ta oli [[Põltsamaa Põllumeeste Selts]]i asutajaliige ja tema algatusel veeti isegi õlle valmistamiseks vilja Peterburi õllevabrikusse. 1891. aastal püstitas ta Põltsamaale kangakudumise ja värvimise töökoja, hiljem ehitas suure silla juurde kangakudumise ja värvimise vabriku.<ref>[https://www.csmaja.eu/ Tere tulemast Carl Schmidti majja!] www.csmaja.eu</ref> [[Pajusi maantee]]l asuvas kaupluses müüdi valmistoodangut ja ta ise elas ka samas majas. Veski ja vabrik said 1915. aastal põlengus kahjustada. Hiljem ehitas linn säilinud ossa [[Põltsamaa elektrijaam]]a. [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]] [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4]] 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aastal valiti ta Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks, pärast väikest pausi valiti ta veel teisekski ametiajaks ja ta pidas alevivanema ametit 1927. aastani. Sel perioodil asuti korrastama ja planeerima tänavaid ning tehti üldkasulikke töid.<ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926-1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> 1930. aastal valiti ta [[Põltsamaa linnavolikogu|Põltsamaa linnavolikokku]]. 1931. aastal kolis ta poja juurde [[Kärdla]]sse. Ta suri 9. aprillil Läänemaal. Surnukeha toodi 11. aprillil Põltsamaale ja maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref>[https://dea.digar.ee/page/turiuudisleht/1935/04/18/3 Carl Schmidt maeti Põltsamaale]. Türi Uudisleht, 18. aprill 1935</ref> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited}} == Välislingidd == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926-1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] o9dnbpail4yjzzslm7qbsv411wkkipb 6752333 6752332 2024-10-30T17:03:36Z Castellum 9117 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 6752333 wikitext text/x-wiki '''Carl Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1847]] [[Paide]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Palivere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja [[Põltsamaa alevivanem]]. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal mitmel alal. Ta oli [[Põltsamaa Põllumeeste Selts]]i asutajaliige ja tema algatusel veeti isegi õlle valmistamiseks vilja Peterburi õllevabrikusse. 1891. aastal püstitas ta Põltsamaale kangakudumise ja värvimise töökoja, hiljem ehitas suure silla juurde kangakudumise ja värvimise vabriku.<ref>[https://www.csmaja.eu/ Tere tulemast Carl Schmidti majja!] www.csmaja.eu</ref> [[Pajusi maantee]]l asuvas kaupluses müüdi valmistoodangut ja ta ise elas ka samas majas. Veski ja vabrik said 1915. aastal põlengus kahjustada. Hiljem ehitas linn säilinud ossa [[Põltsamaa elektrijaam]]a. [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]] [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4]] 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aastal valiti ta Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks, pärast väikest pausi valiti ta veel teisekski ametiajaks ja ta pidas alevivanema ametit 1927. aastani. Sel perioodil asuti korrastama ja planeerima tänavaid ning tehti üldkasulikke töid.<ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> 1930. aastal valiti ta [[Põltsamaa linnavolikogu|Põltsamaa linnavolikokku]]. 1931. aastal kolis ta poja juurde [[Kärdla]]sse. Ta suri 9. aprillil Läänemaal. Surnukeha toodi 11. aprillil Põltsamaale ja maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref>[https://dea.digar.ee/page/turiuudisleht/1935/04/18/3 Carl Schmidt maeti Põltsamaale]. Türi Uudisleht, 18. aprill 1935</ref> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited}} == Välislingidd == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] lvo42xf1bl8m0tp8w8yqfucgpcvnm3f 6752334 6752333 2024-10-30T17:03:57Z Castellum 9117 /* Välislingidd */ 6752334 wikitext text/x-wiki '''Carl Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1847]] [[Paide]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Palivere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja [[Põltsamaa alevivanem]]. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal mitmel alal. Ta oli [[Põltsamaa Põllumeeste Selts]]i asutajaliige ja tema algatusel veeti isegi õlle valmistamiseks vilja Peterburi õllevabrikusse. 1891. aastal püstitas ta Põltsamaale kangakudumise ja värvimise töökoja, hiljem ehitas suure silla juurde kangakudumise ja värvimise vabriku.<ref>[https://www.csmaja.eu/ Tere tulemast Carl Schmidti majja!] www.csmaja.eu</ref> [[Pajusi maantee]]l asuvas kaupluses müüdi valmistoodangut ja ta ise elas ka samas majas. Veski ja vabrik said 1915. aastal põlengus kahjustada. Hiljem ehitas linn säilinud ossa [[Põltsamaa elektrijaam]]a. [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]] [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4]] 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aastal valiti ta Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks, pärast väikest pausi valiti ta veel teisekski ametiajaks ja ta pidas alevivanema ametit 1927. aastani. Sel perioodil asuti korrastama ja planeerima tänavaid ning tehti üldkasulikke töid.<ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> 1930. aastal valiti ta [[Põltsamaa linnavolikogu|Põltsamaa linnavolikokku]]. 1931. aastal kolis ta poja juurde [[Kärdla]]sse. Ta suri 9. aprillil Läänemaal. Surnukeha toodi 11. aprillil Põltsamaale ja maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref>[https://dea.digar.ee/page/turiuudisleht/1935/04/18/3 Carl Schmidt maeti Põltsamaale]. Türi Uudisleht, 18. aprill 1935</ref> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] hzlyg3c9nw1j592pvsy0in63161yhaf 6752335 6752334 2024-10-30T17:05:30Z Castellum 9117 Castellum teisaldas lehekülje [[Carl Schmidt (arhitekt)]] pealkirja [[Carl Schmidt (omavalitsustegelane)]] alla: ei ole olnud arhitekt 6752334 wikitext text/x-wiki '''Carl Schmidt''' ([[20. oktoober]] [[1847]] [[Paide]] – [[9. aprill]] [[1935]] [[Palivere]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Läänemaa]]) oli Eesti ettevõtja ja [[Põltsamaa alevivanem]]. Carl Schmidt asus Põltsamaale elama 1878. aastal. Ta tegutses Põltsamaal mitmel alal. Ta oli [[Põltsamaa Põllumeeste Selts]]i asutajaliige ja tema algatusel veeti isegi õlle valmistamiseks vilja Peterburi õllevabrikusse. 1891. aastal püstitas ta Põltsamaale kangakudumise ja värvimise töökoja, hiljem ehitas suure silla juurde kangakudumise ja värvimise vabriku.<ref>[https://www.csmaja.eu/ Tere tulemast Carl Schmidti majja!] www.csmaja.eu</ref> [[Pajusi maantee]]l asuvas kaupluses müüdi valmistoodangut ja ta ise elas ka samas majas. Veski ja vabrik said 1915. aastal põlengus kahjustada. Hiljem ehitas linn säilinud ossa [[Põltsamaa elektrijaam]]a. [[File:Kesk tänav, Põltsamaa, 11. september 2012.jpg|pisi|Kesk tänav, Põltsamaal ja [[Schmidti maja]] [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4]] 1919. aastal valiti ta alevivolikokku. 1921. aastal valiti ta Põltsamaa [[Alevivanem|alevivanem]]aks, pärast väikest pausi valiti ta veel teisekski ametiajaks ja ta pidas alevivanema ametit 1927. aastani. Sel perioodil asuti korrastama ja planeerima tänavaid ning tehti üldkasulikke töid.<ref>Helen Piisang. "Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926–1939". Põltsamaa Ajaloo Vihik nr 4</ref> 1930. aastal valiti ta [[Põltsamaa linnavolikogu|Põltsamaa linnavolikokku]]. 1931. aastal kolis ta poja juurde [[Kärdla]]sse. Ta suri 9. aprillil Läänemaal. Surnukeha toodi 11. aprillil Põltsamaale ja maeti 12. aprillil 1935 [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.<ref>[https://dea.digar.ee/page/turiuudisleht/1935/04/18/3 Carl Schmidt maeti Põltsamaale]. Türi Uudisleht, 18. aprill 1935</ref> == Vaata ka == *[[Schmidti maja]] Põltsamaal, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.32:183 Surm ja matus]. EELK Põltsamaa Niguliste koguduse matmiste raamat 1926–1967. ELK.8.0.32 {{JÄRJESTA:Schmidt, Carl}} [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1847]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] hzlyg3c9nw1j592pvsy0in63161yhaf Kunstnik 0 672003 6752275 6719520 2024-10-30T13:36:47Z Kruusamägi 1530 6752275 wikitext text/x-wiki '''Kunstnik''' on isik, kes tegeleb [[Kunst|kunstide juurde]] kuuluva tegevusega ja võib-olla on selle ala professionaal. == Vaata ka == * [[Kunstnike loend]] [[Kategooria:Kunstnikud| ]] hcak0ebd332wm06hkwh5hcs85eyg2pg X (Blacky) 0 673049 6752424 6663763 2024-10-30T19:44:28Z Muusikavärk 199678 6752424 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = X | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Blacky]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 16. detsember 2009 | Lindistatud = 20. november 2009 | Stiil = [[rokkmuusika]] | Pikkus =73:00 (CD) | Plaadifirma = | Produtsent = | Arvustused = | Eelmine album = "[[See on me meeltele]]" <br>(2006) | See album = "[[X (Blacky)|X]]" (2009) | Järgmine album = "[[Viimane (Blacky)|Viimane]]" <br>(2017) }} '''"X"''' on ansambli [[Blacky]] kontsertalbum. Kontsert salvestati 2009. aasta novembris Tallinnas, klubis [[Rock Café]] ja ilmus CD/DVD kujul sama aasta detsembris. Ansambel tähistas sellega oma kümnendat sünnipäeva. ==Lood== === CD === {{Lugude nimekiri | extra_column = Muusika/sõnad | writing_credits = no | title1 = Ära piina mind | writer1 = | extra1 = | length1 = 4:41 | title2 = Salaja | writer2 = | extra2 = | length2 = 4:50 | title3 = Olen sinu | writer3 = | extra3 = | length3 = 5:43 | title4 = Kui me päikeseloojangut... | writer4 = | extra4 = | length4 = 4:15 | title5 = Vaata vaid mu poole | writer5 = | extra5 = | length5 = 4:47 | title6 = Me võidame!!! | writer6 = | extra6 = | length6 = 3:48 | title7 = Aeg ei oota | writer7 = | extra7 = | length7 = 4:21 | title8 = Segased lood | writer8 = | extra8 = | length8 = 3:51 | title9 = Ingel | writer9 = | extra9 = | length9 = 2:56 | title10 = Kassike ja madu | writer10 = | extra10 = | length10 = 3:44 | title11 = Aasta viimane päev | writer11 = | extra11 = | length11 = 6:30 | title12 = Taevaste pääl | writer12 = | extra12 = | length12 = 4:40 | title13 = Veel | writer13 = | extra13 = | length13 = 4:50 | title14 = Armastus | writer14 = | extra14 = | length14 = 5:25 | title15 = Tuul | writer15 = | extra15 = | length15 = 5:23 | title16 = Kungla rahvas | writer16 = | extra16 = | length16 = 2:47 | title17 = Mu isamaa on minu arm | writer17 = | extra17 = | length17 = 3:38 | total_length = 73:00 }} === DVD === {{Lugude nimekiri | extra_column = Muusika/Sõnad | writing_credits = no | title1 = Ära piina mind | writer1 = | extra1 = | length1 = | title2 = Salaja | writer2 = | extra2 = | length2 = | title3 = Seal kõrgel on hea | writer3 = | extra3 = | length3 = | title4 = Siid, samet, kuld | writer4 = | extra4 = | length4 = | title5 = Olen sinu | writer5 = | extra5 = | length5 = | title6 = Kui me päikeseloojangut... | writer6 = | extra6 = | length6 = | title7 = Vaata vaid mu poole | writer7 = | extra7 = | length7 = | title8 = ... ja põleb maa | writer8 = | extra8 = | length8 = | title9 = Me võidame!!! | writer9 = | extra9 = | length9 = | title10 = Aeg ei oota | writer10 = | extra10 = | length10 = | title11 = Segased lood | writer11 = | extra11 = | length11 = | title12 = Ainult mäed | writer12 = | extra12 = | length12 = | title13 = Ingel | writer13 = | extra13 = | length13 = | title14 = Kassike ja madu | writer14 = | extra14 = | length14 = | title15 = Jäljed | writer15 = | extra15 = | length15 = | title16 = Aasta viimane päev | writer16 = | extra16 = | length16 = | title17 = Taevaste pääl | writer17 = | extra17 = | length17 = | title18 = Veel | writer18 = | extra18 = | length18 = | title19 = Armastus | writer19 = | extra19 = | length19 = | title20 = Nii | writer20 = | extra20 = | length20 = | title21 = Tuul | writer21 = | extra21 = | length21 = | title22 = Kungla rahvas | writer22 = | extra22 = | length22 = | title23 = Mu isamaa on minu arm | writer23 = | extra23 = | length23 = | total_length = }} [[Kategooria:Eesti albumid]] [[Kategooria:2009. aasta albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] bq1ayjg4vtv747ovl7t6ahvbnjyo2ce I Heard a Voice – Live from Long Beach Arena 0 676936 6752397 6745517 2024-10-30T19:32:39Z Muusikavärk 199678 6752397 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = I Heard a Voice – Live from Long Beach Arena | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[AFI]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 12. detsember 2006 ([[DVD]])<br />13. november 2007 ([[CD]]) | Lindistatud = 15. september 2006 Long Beach Arena | Stiil = [[Punk rock]], [[Post hardcore|post-hardcore]], [[emo]], [[alternatiivrokk]] | Pikkus = 72:00 | Plaadifirma = [[Interscope Records|Interscope]] | Produtsent = | Arvustused = | Eelmine album = ''[[Decemberunderground]]''<br />(2006) | | See album = '''''I Heard a Voice – Live from Long Beach Arena'''''<br />(2006) | | Järgmine album = ''[[Crash Love]]''<br />(2009) }} '''"I Heard a Voice – Live from Long Beach Arena"''' on ansambli [[AFI]] kontsertalbum, mis ilmus [[DVD]] kujul 2006. aasta detsembris. CD versioon ilmus 2007. aasta novembris. ==Lood== #"Prelude 12/21" – 2:04 #"[[Girl's Not Grey]]" – 3:12 #"[[The Leaving Song Pt. II]]" – 4:20 #"Summer Shudder" – 3:16 #"Kill Caustic" – 2:50 #"The Days of the Phoenix" – 4:04 #"Endlessly, She Said" – 4:34 #"A Single Second" – 2:45 #"The Missing Frame" – 4:40 #"Bleed Black" – 4:28 #"[[Silver and Cold]]" – 5:12 #"Dancing Through Sunday" – 2:34 #"This Time Imperfect" – 4:33 #"Death of Seasons" – 5:14 #"Totalimmortal" – 4:31 #"[[Love Like Winter]]" – 3:10 #"God Called in Sick Today" – 4:50 #"[[Miss Murder]]" – 3:38 [[Kategooria:2006. aasta albumid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] oq0swwn4zco7rlmil8pvo1g2uvsv0tv Bullet for My Valentine 0 679889 6752456 6709499 2024-10-30T20:54:20Z Muusikavärk 199678 6752456 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Bullet for My Valentine | pilt = Bullet for My Valentine Full Force 2022 17.jpg|pisi|Bullet for My Valentine 2022]] | pildiallkiri = Bullet for My Valentine 2022 | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Bridgend]], [[Wales]] | stiil = ''[[Metalcore]]'', ''[[melodic metalcore]]'', ''[[hard rock]]'', ''[[post-hardcore]]'' | tegev = 1998– | plaadifirma = [[Trustkill]], [[Visible Noise]] | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = [[Matthew Tuck]]<br/>Michael Paget<br/>Jamie Mathias<br/>Jason Bowld<br/> | endised_liikmed = Nick Crandle<br/>Jason James<br/>Michael Thomas }} '''Bullet for My Valentine''' on [[Wales]]'ist pärit ansambel, mis alustas tegevust [[1998]]. aastal. Nende debüütalbum "[[The Poison]]" ilmus 2005. aastal. Algselt oli ansambli nimi '''Jeff Killed John'''. ==Liikmed== *[[Matthew Tuck]] – laul, kitarr *Michael Paget – kitarr, taustalaul *Jamie Mathias – bass, taustalaul *Jason Bowld – trummid ==Diskograafia== ===Albumid=== *"[[The Poison]]" (2005) *"[[Scream Aim Fire]]" (2008) *"[[Fever (album)|Fever]]" (2010) *"[[Temper Temper]]" (2013) *"[[Venom (album)|Venom]]" (2015) *"[[Gravity (album)|Gravity]]" (2018) *"[[Bullet for My Valentine (album)|Bullet for My Valentine]]" (2021) ===Singlid=== *"4 Words (To Choke Upon)" (2005) *"Suffocating Under Words of Sorrow (What Can I Do)" (2005) *"[[All These Things I Hate (Revolve Around Me)]]" (2006) *"[[Tears Don't Fall]]" (2006) *"Scream Aim Fire" (2007) *"Hearts Burst into Fire" (2008) *"Waking the Demon" (2008) *"Your Betrayal" (2010) *"[[The Last Fight]]" (2010) *"[[Bittersweet Memories]]" (2010) *"Fever" (2011) *"Temper Temper" (2012) *"Riot" (2012) *"P.O.W." (2013) *"Breaking Point" (2013) *"Raising Hell" (2013) *"No Way Out" (2015) *"[[You Want a Battle? (Here's a War)]]" (2015) *"Army of Noise" (2015) *"Venom" (2015) *"Worthless" (2016) *"Don't Need You" (2016) *"Over It" (2018) *"Piece of Me" (2018) *"Letting You Go" (2018) ===DVD=== *The Poison: Live at Brixton (2006) [[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]] iglsxngqcnapthbthnpfnrytnsi4jgz Mustand:Kaaka 102 682226 6752320 6752235 2024-10-30T16:43:00Z Kaaka uurija 198722 6752320 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Uus-meremaa kaaka | värvus = linnud | seisund = VU | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = scrapping_kaka.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = Animalia | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = ''Aves'' (linnud) | selts = ''Psittaciformes'' (Papagoilased) | sugukond = ''Strigopidae'' (Kakkpapagoilased) | perekond = ''Nestor'' | liik = '''Meridionalis''' | levikukaart = Nestor meridionalis -range -New Zealand.png | range_kaart_pealkiri = Levikuala | levikukaardi_seletus = {{Legend|#008000|levikuala märgitud rohelisega}} }} '''Uus-Meremaa kaaka''' (Nestor meridionalis) on papagoiliste hulka kuuluv [[Uus-Meremaa]] metsadele omane linnuliik. Kaaka pesitseb peamiselt puuõõntes, kuhu pääsevad närilised ronides hõlpsasti ligi. Seetõttu on lind märgitud [[Ohualdis|ohualdis liigiks]], kuna röövimetajad on ta kõikjalt mujualt, peale Uus-Meremaa, välja tõrjunud. Peamisteks vaenlasteks on [[Euraasia kärp]] ja [[Austraalia rebaskuusu]].<ref>Planeedi pärijad</ref> == Välimus == [[Pilt: Kaka (Nestor meridionalis)- Wellington -NZ-8.jpg|pisi|left|Kaaka on lähedalt seotud kea’ga, kuid tal on tumedam sulestik]] Sulestik on halli-roostekirju. Täiskasvanud isenditel on punane sabaalune ning punakasoranž tiivaalune. Kaaka kehapikkus on 45 cm, kaal jääb vahemikku 390–560 g. Ta on lähedalt seotud teise [[Nestor (linnuperekond)|Nestori]] peregonda kuuluva papagoiga [[kea]], kuid tal on tumedam sulestik ja rohkem puude otsas elamisele kohandunud eluviis. Lauba ja pealae piirkond on hallikasvalge ning kukal hallikaspruun. Kael ja kõht on punakamad, samas kui tiivad on pruunimad. Noorlindudel on nokapõhja alus kollane. == Levik ja arvukus == Uus-Meremaa kaaka eelistab parasvöötme leht- ja segametsasid ning troopilisi niiskeid metsi. Nad elavad madalikel ja keskmise kõrgusega põlislaantes. Peamised elupaigad asuvad hetkel väljaspool mandrit, Kapiti saarel, Codfishi saarel, Little Barrier saarel ja Lõunasaare suurtel metsastunud aladel. IUCNi punase nimekirja andmetel on Uus-Meremaa kaaka populatsiooni suurus ligikaudu 3750–14 999 isendit. Hetkel on liik IUCNi punases nimekirjas klassifitseeritud ohualtiks (VU), ja tema arvukus on langustrendis. Kaaka arvukus on nende looduslikul levialal oluliselt vähenenud elupaikade kadumise, sisse toodud kiskjate nagu kasside, rottide, opossumite ja nugiste ning konkurentsi tõttu herilaste ja mesilastega, kes võistlevad kākāde toidu pärast. ngzllvqq9qyxzowrbqmsu5epu2qmmxk 6752322 6752320 2024-10-30T16:45:07Z Kaaka uurija 198722 6752322 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Uus-meremaa kaaka | värvus = linnud | seisund = VU | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = scrapping_kaka.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = Animalia | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = ''Aves'' (linnud) | selts = ''Psittaciformes'' (Papagoilased) | sugukond = ''Strigopidae'' (Kakkpapagoilased) | perekond = ''Nestor'' | liik = '''Meridionalis''' | levikukaart = Nestor meridionalis -range -New Zealand.png | range_kaart_pealkiri = Levikuala | levikukaardi_seletus = {{Legend|#008000|levikuala märgitud rohelisega}} }} '''Uus-Meremaa kaaka''' (Nestor meridionalis) on papagoiliste hulka kuuluv [[Uus-Meremaa]] metsadele omane linnuliik. Kaaka pesitseb peamiselt puuõõntes, kuhu pääsevad närilised ronides hõlpsasti ligi. Seetõttu on lind märgitud [[Ohualdis|ohualdis liigiks]], kuna röövimetajad on ta kõikjalt mujualt, peale Uus-Meremaa, välja tõrjunud. Peamisteks vaenlasteks on [[Euraasia kärp]] ja [[Austraalia rebaskuusu]].<ref>Planeedi pärijad</ref> == Välimus == [[Pilt: Kaka (Nestor meridionalis)- Wellington -NZ-8.jpg|pisi|left|Kaaka on lähedalt seotud kea’ga, kuid tal on tumedam sulestik]] Sulestik on halli-roostekirju. Täiskasvanud isenditel on punane sabaalune ning punakasoranž tiivaalune. Kaaka kehapikkus on 45 cm, kaal jääb vahemikku 390–560 g. Ta on lähedalt seotud teise [[Nestor (linnuperekond)|Nestori]] peregonda kuuluva papagoiga [[kea]], kuid tal on tumedam sulestik ja rohkem puude otsas elamisele kohandunud eluviis. Lauba ja pealae piirkond on hallikasvalge ning kukal hallikaspruun. Kael ja kõht on punakamad, samas kui tiivad on pruunimad. Noorlindudel on nokapõhja alus kollane. == Levik ja arvukus == Uus-Meremaa kaaka eelistab parasvöötme leht- ja segametsasid ning troopilisi niiskeid metsi. Nad elavad madalikel ja keskmise kõrgusega põlislaantes. Peamised elupaigad asuvad hetkel väljaspool mandrit, Kapiti saarel, Codfishi saarel, Little Barrier saarel ja Lõunasaare suurtel metsastunud aladel. IUCNi punase nimekirja andmetel on Uus-Meremaa kaaka populatsiooni suurus ligikaudu 3750–14 999 isendit. Hetkel on liik IUCNi punases nimekirjas klassifitseeritud ohualtiks (VU), ja tema arvukus on langustrendis. Kaaka arvukus on nende looduslikul levialal oluliselt vähenenud elupaikade kadumise, sisse toodud kiskjate nagu kasside, rottide, opossumite ja nugiste ning konkurentsi tõttu herilaste ja mesilastega, kes võistlevad kākāde toidu pärast. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Planeedi pärijad">"[[Planeedi pärijad]]", 6. kd., lk. 198, tahvel 1:9</ref> 4v63a9k2b6tdb0pilfdi9abus2ppz0u 6752330 6752322 2024-10-30T16:53:46Z Kaaka uurija 198722 6752330 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Uus-meremaa kaaka | värvus = linnud | seisund = VU | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = scrapping_kaka.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = Animalia | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = ''Aves'' (linnud) | selts = ''Psittaciformes'' (Papagoilased) | sugukond = ''Strigopidae'' (Kakkpapagoilased) | perekond = ''Nestor'' | liik = '''Meridionalis''' | levikukaart = Nestor meridionalis -range -New Zealand.png | range_kaart_pealkiri = Levikuala | levikukaardi_seletus = {{Legend|#008000|levikuala märgitud rohelisega}} }} '''Uus-Meremaa kaaka''' (Nestor meridionalis) on papagoiliste hulka kuuluv [[Uus-Meremaa]] metsadele omane linnuliik. Kaaka pesitseb peamiselt puuõõntes, kuhu pääsevad närilised ronides hõlpsasti ligi. Seetõttu on lind märgitud [[Ohualdis|ohualdis liigiks]], kuna röövimetajad on ta kõikjalt mujualt, peale Uus-Meremaa, välja tõrjunud. Peamisteks vaenlasteks on [[Euraasia kärp]] ja [[Austraalia rebaskuusu]]. == Välimus == [[Pilt: Kaka (Nestor meridionalis)- Wellington -NZ-8.jpg|pisi|left|Kaaka on lähedalt seotud kea’ga, kuid tal on tumedam sulestik]] Sulestik on halli-roostekirju. Täiskasvanud isenditel on punane sabaalune ning punakasoranž tiivaalune. Kaaka kehapikkus on 45 cm, kaal jääb vahemikku 390–560 g. Ta on lähedalt seotud teise [[Nestor (linnuperekond)|Nestori]] peregonda kuuluva papagoiga [[kea]], kuid tal on tumedam sulestik ja rohkem puude otsas elamisele kohandunud eluviis. Lauba ja pealae piirkond on hallikasvalge ning kukal hallikaspruun. Kael ja kõht on punakamad, samas kui tiivad on pruunimad. Noorlindudel on nokapõhja alus kollane. == Levik ja arvukus == Uus-Meremaa kaaka eelistab parasvöötme leht- ja segametsasid ning troopilisi niiskeid metsi. Nad elavad madalikel ja keskmise kõrgusega põlislaantes. Peamised elupaigad asuvad hetkel väljaspool mandrit, Kapiti saarel, Codfishi saarel, Little Barrier saarel ja Lõunasaare suurtel metsastunud aladel. IUCNi punase nimekirja andmetel on Uus-Meremaa kaaka populatsiooni suurus ligikaudu 3750–14 999 isendit. Hetkel on liik IUCNi punases nimekirjas klassifitseeritud ohualtiks (VU), ja tema arvukus on langustrendis. Kaaka arvukus on nende looduslikul levialal oluliselt vähenenud elupaikade kadumise, sisse toodud kiskjate nagu kasside, rottide, opossumite ja nugiste ning konkurentsi tõttu herilaste ja mesilastega, kes võistlevad kākāde toidu pärast. == Viited == <ref name=Thomas"Planeedi pärijad">"[[Planeedi pärijad]]"</ref> 952ce4dp86frzlk3q4hzwy0heniw07w 6752357 6752330 2024-10-30T18:06:14Z Kaaka uurija 198722 6752357 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Uus-meremaa kaaka | värvus = linnud | seisund = VU | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = New Zealand kaka.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = Animalia | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = ''Aves'' (linnud) | selts = ''Psittaciformes'' (Papagoilased) | sugukond = ''Strigopidae'' (Kakkpapagoilased) | perekond = ''Nestor'' | liik = '''Meridionalis''' | levikukaart = Nestor meridionalis -range -New Zealand.png | range_kaart_pealkiri = Levikuala | levikukaardi_seletus = {{Legend|#008000|levikuala märgitud rohelisega}} }} '''Uus-Meremaa kaaka''' (Nestor meridionalis) on papagoiliste hulka kuuluv [[Uus-Meremaa]] metsadele omane linnuliik. Kaaka teised nimetused on pruun papagoi ja metsapapagoi. Kaaka pesitseb peamiselt puuõõntes, kuhu pääsevad närilised ronides hõlpsasti ligi. Seetõttu on lind märgitud [[Ohualdis|ohualdis liigiks]], kuna röövimetajad on ta kõikjalt mujualt, peale Uus-Meremaa, välja tõrjunud. Peamisteks vaenlasteks on [[Euraasia kärp]] ja [[Austraalia rebaskuusu]]. == Välimus == [[Pilt: Adult-kaka-head-profile.jpg|pisi|left|profiil kaaka papagoist (Nestor meridionalis)]] Kaaka on sarnane teise [[Nestor (linnuperekond)|Nestori]] peregonda kuuluva papagoiga [[kea]], kuid neil on tumedam sulestik ja rohkem puude otsas elamisele kohandunud eluviis. Kaaka sulestik on halli-roostekirju, kohati oliivipruun. Täiskasvanud isenditel on pealagi hallikasvalge ning põskedel on kollakad laigud. Kael, kõht ja sabaalune on punakad, tiivad on pealt pruunid ning tiivaalune on punakasoranž. [[Pilt: Nestor meridionalis (AM LB1607-5).jpg|pisi|left|Kaaka tiiva siruulatus]] Kaaka kehapikkus on 45 cm, kaal jääb vahemikku 390–560 g. Nokk on tugev ja hallikat tooni. Neil on harjastega keel, millega nad toituvad nektarist. Isaslinnul on märgatavalt pikem ja sügavam ülalõualuu ning suurem pea kui emaslinnul, mis on ilmne, kui neid kõrvuti näha. == Levik ja arvukus == Uus-Meremaa kaaka eelistab [[parasvöötme metsad|parasvöötme leht]]- ja [[segametsad|segametsasid]] ning troopilisi niiskeid metsi. Nad elavad madalikel ja keskmise kõrgusega põlislaantes. Peamised elupaigad asuvad hetkel väljaspool mandrit, Kapiti saarel, Codfishi saarel, Little Barrier saarel ja [[Lõunasaar|Lõunasaare]] suurtel metsastunud aladel. [[IUCN-i punane nimistu|IUCN-i punase nimekirja]] andmetel on Uus-Meremaa kaaka populatsiooni suurus ligikaudu 3750–14 999 isendit. Hetkel on liik IUCNi punases nimekirjas klassifitseeritud ohualtiks (VU), ja tema arvukus on langustrendis. Kaaka arvukus on nende looduslikul levialal oluliselt vähenenud elupaikade kadumise ja sisse toodud kiskjate nagu [[kass|kasside]], [[rott|rottide]], [[Opossumlased|opossumite]] ja [[Metsnugis|nugiste]] tõttu. sjj2lopydn3nosae06kzptxsjqj0lez Vikipeedia:Võistkondlik 30 h artiklivõistlus 2024 4 683028 6752461 6748922 2024-10-30T21:09:01Z Kruusamägi 1530 6752461 wikitext text/x-wiki [[File:The Twins SE Asia 2019 (49171985716).jpg|pisi|Kuala Lumpur]] '''Vikipeedia võistkondlik 30 h artiklivõistlus 2024''' toimub '''9.–10. novembril 2024'''. Teemad loositakse välja võistluse alguses veebi teel, mille järel on artiklite kirjutamiseks ja Vikipeedias avaldamiseks aega 30 tundi. Võistluse teema on [[Malaisia]]. Eesmärk on toetada [[meediapädevus]]e õpetamist läbi võistlusliku ülesande, mis paneb proovile meeskonnatöö ja infootsingu oskused. Ühtlasi on soov kasvatada teiste riikide ja kultuuride kohta käiva teabe hulka eesti keeles. Võistlus on seotud [[Vikipeedia:Vikipeedia kõrgkoolides|Eesti kõrgkoolide tegevusega]] Vikipeedias ning seda korraldab [[Wikimedia Eesti|MTÜ Wikimedia Eesti]]. Peaauhinnaks on lennupiletid kahele Malaisiasse. == Kuidas osaleda == Võistkond koosneb kahest inimesest, kellest vähemalt üks peab olema üliõpilane või abiturient. Võistlusele saab registreeruda [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScim3ho2XFGDh_G4OC1yE_QYgdEbQH7X6nuHl4_ycQs2A9qww/viewform?usp=pp_url SIIN] kuni 7. novembrini. Välkvõistluse alguses loositakse võistkondadele artiklite teemad ning pärast seda hakkab jooksma 30 tundi, mille möödudes selgitab žürii välja võitjad. Artiklid kirjutatakse eestikeelsesse Vikipeediasse, sest nii on võistlusel loodust hiljem kasu ka teistel. Võistkondadel on aega 30 tundi, et koguda materjali, mõelda välja artikli ülesehitus, kirjutada valmis tekst ning artikkel Vikipeedias nõuetekohaselt vormistada. Võistluse teemade loosimine ja tulemustest teada andmine toimub Google Meet keskkonnas. Võistkonna koostöö võib vastavalt tiimi soovile toimuda kas füüsiliselt koos või ka interneti vahendusel. == Ajakava == '''8. november''' kell 17–18 Vikipeedia teemaline konsultatsioon Google Meet keskkonnas (osalemine vabatahtlik) '''9. november''' kell 11.45 võistluse avamine Google Meet keskkonnas, teemade loosimine kell 12.00 hakkab jooksma 30 tundi '''10. november''' kell 18.00 lõpptähtaeg – artikkel Vikipeedias valmis '''11. november''' kell 18 võitjate väljakuulutamine Google Meet keskkonnas == Žürii == Žürii liikmed: * Ivo Kruusamägi, Wikimedia Eesti * Kerdo-Kristjan Tamm, Wikimedia Eesti * Cristo Pajust, raamatu "Minu Malaisia" autor == Auhinnad == Võistluse peaauhinnaks on lennupiletid kahele Malaisiasse. Lisaks on võistlusel 300-eurone auhinnafond ja jagatakse nänni. Auhinnafondi aitab rahastada [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i strateegilise partnerluse programm. == Kuidas võistluseks valmistuda? == Vikipeedia artikli kirjutamine ei ole raske, ent kui sa pole varem sellega kokku puutunud, siis tasub eelnevalt teha pisut kodutööd. Siis on kindel, et võistlusel ei kulu väärtuslik aeg reeglitega tutvumise peale. Mõned nõuanded: * kui sul veel pole, siis tee kindlasti endale eelnevalt [[Eri:Konto loomine|kasutajakonto]]; * tutvu [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vikipeedia reeglite ja vormistusnõuetega]], artikli loomist saad katsetada [[Vikipeedia:Liivakast|liivakastis]]; kui vajad abi, siis loe [[Vikipeedia:Juhend|juhendit]] või vaata [https://wikimedia.ee/oppevideod/ õppevideoid]; * võid aegsasti tutvuda mõne hea artikliga, et teaksid, mille poole püüelda (üks eeskujulik artikkel võiks välja näha [[Indoneesia|SELLINE]]); * Vikipeedias on lubatud ka tõlkeartiklid teistest keeleversioonidest, kuid tõlge peab olema korrektne ja säilitada tuleb viited (samuti võib tõlgitud artiklit täiendada, ajakohastada ja seal algse artikli puudujääke parandada); * uuri juba eelnevalt, millist materjali etteantud teemal leidub ning mida saab kätte raamatukogust; * võimalusel osale 8. novembri konsultatsioonis. == Kontakt == Konkursiga seotud küsimused: Pille Priks (pille@wikimedia.ee). == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Üliõpilaste 30 h artiklivõistlus 2024|Üliõpilaste 30 h artiklivõistlus 2024]] == Välislingid == * [https://ut.ee/et/sisu/uliopilased-taiendasid-taas-eesti-arhitektuuri-ajalugu-vikipeedias "Üliõpilased täiendasid taas Eesti arhitektuuri ajalugu Vikipeedias"] Tartu Ülikooli Teaduskool, 5. märts 2024 [[Kategooria:Võistkondlikud vikiartiklite kirjutamise võistlused]] jd9tja7hgw68sztzcxugoj9ri8hfu37 Road to Revolution: Live at Milton Keynes 0 683068 6752422 6745777 2024-10-30T19:43:13Z Muusikavärk 199678 6752422 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Road to Revolution: Live at Milton Keynes | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Linkin Park]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 21. november 2008 | Lindistatud = 29. juuni 2008 | Stiil = [[Nu metal]], [[rap metal]], [[alternative metal]], [[rap rock]], [[alternatiivrokk]] | Pikkus = 77:28 (CD)<br />85:10 (DVD/Blu-ray) | Plaadifirma = Warner Records, Machine Shop Records | Produtsent = | Arvustused = | Eelmine album = [[Minutes to Midnight]]<br>(2007) | See album = '''"Road to Revolution: Live at Milton Keynes"'''<br>(2008) | Järgmine album = [[Songs from the Underground]]<br>(2008) }} '''"Road to Revolution: Live at Milton Keynes"''' on [[Linkin Park]]i kontsertalbum, mis ilmus 2008. aasta novembris. See salvestati bändi iga-aastase Projekt Revolution festivali turnee ajal, [[Milton Keynes|Milton Keynesis]] 29. juunil 2008. ==Lood== ===CD=== #"[[One Step Closer]]" – 4:07 #"[[From the Inside]]" – 3:25 #"No More Sorrow" – 5:06 #"[[Given Up]]" – 3:16 #"Lying from You" – 3:19 #"Hands Held High" – 1:27 #"[[Leave Out All the Rest]]" – 3:24 #"[[Numb]]" – 3:46 #"The Little Things Give You Away" – 7:20 #"[[Breaking the Habit]]" – 4:25 #"[[Shadow of the Day]]" – 4:17 #"[[Crawling]]" – 4:58 #"[[In the End]]" – 3:50 #"Pushing Me Away" (Piano Version) – 3:18 #"[[What I've Done]]" – 5:02 #"Numb/Encore" (with Jay-Z) – 3:02 #"Jigga What/Faint" (with Jay-Z) – 5:11 #"[[Bleed It Out]]" – 8:15 [[Kategooria:2008. aasta albumid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] 52m5gt6nq9m39wrwcnvctl86ne7kcqr Kasutaja:MirjamVeber/liivakast 2 683209 6752268 6750309 2024-10-30T13:01:14Z MirjamVeber 198530 6752268 wikitext text/x-wiki = Kaheteistkümne apostli õpetus ehk Diddahhe (mustand) = [[Fail:Didache.png|pisi|Didahhe käsikiri|266x266px]] '''Kaheteistkümne apostli õpetus ehk Didahhe''' ([[Vanakreeka keel|kreeka keeles]] [[Διδαχὴ Didachē|''Διδαχὴ'' Didachē]])<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=18. oktoober 2021 |pealkiri=Didachē |url=https://www.britannica.com/topic/Didache |vaadatud=21.10.2024 |väljaanne=Encyclopaedia Britannica}}</ref> on oluline varakristlik tekst, mis pakub väärtuslikku ülevaadet esimeste [[Kristlased|kristlaste]] õpetustest ja praktikatest. Paljud teadlased dateerivad selle kirjutise teise sajandi algusesse, tõenäoliselt [[Egiptus|Egiptuses]] või [[Süüria|Süürias]], sest teos peegeldab algkoguduse elu Süürias (ja ka ilmselt Egiptuses) [[1. sajand eKr|I sajandi]] lõpul, mil rändmisjonäridel oli suur roll kirikutes<ref name=":5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kasemaa |eesnimi=Kalle |pealkiri=Apostlikud Isad |kirjastus=Eesti keele Sihtasutus |aasta=2002 |koht=Tallinn |lehekülg=203-212}}</ref>. [[Didahhe]] sisaldab juhiseid moraali, [[Sakrament|sakramentide]], sealhulgas [[Ristimine|ristimise]] ja [[Armulaua sakrament|armulaua]], ning kristlastevahelise suhtlemise kohta. See pakub väärtuslikku teavet varakristliku elu ja [[liturgia]] kohta, aidates mõista, kuidas esimesed kristlased oma usku praktiseerisid. <ref name=":0" /><ref name=":5" /><ref name=":1">Legacy Icons. (2013). "''The Teaching of the Twelve Apostles to the Nations, Known as the Didache"''. Zeeland, MI: Legacy Icons (lk 2)</ref> Tekst algab lausega "Issanda õpetus (antud) kaheteistkümne apostli läbi rahvastele/paganaile".<ref name=":2">Naab, E. (2023). "''Didahhe'' (Kaheteistkümne apostli õpetus)". Tartu Ülikooli Kirjastus. "Piibel kontekstis" projekt.</ref> [[Didahhe]] koosneb neljast põhiosast: esimene osa, "Kaks teed" (1.- 6. peatükk), käsitleb [[Kristlik teoloogia|kristlikku teoloogiat]] ja moraalitunnet, tuues välja [[Voorus|voorused]] ning [[Pahe|pahed]], millega moodustub "elu ja surma tee"; teine osa keskendub [[Sakrament|sakramentide]] (7.- 10. peatükk), sealhulgas [[Ristimine|ristimisele]], [[Paast|paastule]], [[Euharistia|euharistiale]], jt; kolmas osa käsitleb kristlastevahelisi suhteid (11.- 15. peatükk) ja külalislahkust ning toob esile varase kiriku hierarhia, sealhulgas koguduse töötegijate ja misjonäride osa; lõpuks neljas osa, [[apokalüpsis]] (16. peatükk), annab ülevaate tulevikust ja [[Lõpuaeg|lõpuaegadest]], viidates [[Didahhe]] kirjutamise ajale, mis eelnes [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutusraamatule]].<ref name=":1" /><ref name=":5" /><ref name=":6">Milavec, Aaron. "''The Didache: Text, Translation, Analysis, and Commentary"''. Collegeville, MN: Liturgical Press, 2003.</ref> [[Didahhe]], nagu teisedki [[Apostlikud Isad]], on sageli klassifitseeritud apokriifsete või pseudepigraafiliste teostena, millel puudub [[Kanooniline õigus|kanooniline staatus.]] Siiski teati sellest teosest juba pikalt, sellele esineb palju viiteid vanaaja mõtlejatelt. [[Eusebios Kaisareast|Eusebios]] ja [[Aleksandria Clemens]] nimetavad [[Didahhe|Didahhe'd]] "kirjaks", [[Athanasius Aleksandriast|Athanasius]] soovitab seda katteheetidele ning sellest on leitud osasid ka selle aja [[Serapioni palveraamat|Serapioni palveraamatust]]. Lisaks [[Didahhe|Didahhe’le]] on leitud mitmeid teisi allikaid, mis [[Didahhe]] õpetusega kattuvad, sealhulgas [[Ladina keel|ladina keelne]] ''[[Doctrina Apostolorum]]'', Kreeka papüüruse fragment ([[POxy 1782]]), osaline tekst [[Kopti keel|kopti keeles]] ning osad [[Etioopia Kirik|Etioopia Kiriku Korraldusest]].<ref name=":5" /><ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Verme |eesnimi=Marcello Del |kuupäev=2011 |pealkiri=DIDACHE |url=https://www.academia.edu/38519474/Didache |vaadatud=21.10.2024 |väljaanne=academia.edu |lehekülg=2}}</ref> Teose sisu on olnud kriitikaks juba taasavastamisest saati. Mõned teadlased peavad teksti oluliseks ja vanimaks kirjanduseks pärast [[Uus testament|Uut Testamenti]], teised aga ei taha tunnistada seda vanemaks kui teise sajandi keskpaik. Tänapäeval on jõutud konsensusele, et teksti autor on kasutanud varasemast ajas pärinevaid tekste, milles on ta teinud muudatusi ja mida ta on täiendanud. <ref name=":5" /> == Ajalooline taust == [[Fail:Filoteos Bryennios.JPG|pisi|Philotheos Bryennios. Didahhe uuesti avastaja]] Mõned varakristlikud kirjanikud pidasid [[Didahhe|Didahhe'd]] [[Kaanoniline tekst|kanooniliseks tekstiks]], mis tõestab selle tähtsust varakristlikus traditsioonis. Egiptuse autorid ja koostajad tsiteerisid [[Didahhe|Didahhe’d]] ulatuslikult [[4. sajand|neljandal]] ja [[V sajand|viiendal]] sajandil. Näiteks [[Eusebios Kaisareast]], tuntud kirjanik ja ajalooteoreetik, mainis [[Didahhe|Didahhe’d]] oma teoses „Kiriku ajalugu“, mis pärineb [[IV sajand|neljanda]] sajandi algusest. Samuti oli [[Didahhe]] aluseks [[IV sajand|neljanda]] sajandi "apostellike põhiseaduste seitsmendale peatükile", mis on oluline varakristliku kirikuõiguse kogumik.<ref name=":0" /><ref name=":5" /> [[Didahhe]] avastati uuesti [[Philotheos Bryennios|Philotheos Bryenniosi]] poolt [[1873|1873. aastal]] [[Kreeka Õigeusu metropoliit|Kreeka Õigeusu metropoliidus]] [[Nikomeedia|Nikomeedias]]. Leiti 120 [[Pärgament|pärgamentlehene]] raamat, mis oli kirja pandud Kreekas [[1056|a. 1056]] ning mis sisaldas peale [[Clemensi kiri|Clemensi]] ja [[Barnabase kiri|Barnabase kirjade]] ning [[Ignatiuse kiri|Ignatiuse kirjade]] ka [[Didhhe|Didhhed]]<ref name=":5" />. Selle avaldamine kümme aastat hiljem tekitas teoloogide ja kirikuloo ajaloolaste seas suurt huvi, kuna tekst pakkus väärtuslikku ülevaadet varakristlikest uskumustest ja võimaldas paremini mõista varajase [[Kristlus|kristluse]] algupära. Varsti pärast avastamist ilmus mitmeid kommentaare, sealhulgas [[Adolf Hilgenfeld|Adolf Hilgenfeldi]], [[Adolf von Harnack|Adolf von Harnacki]] ja [[Paul Sabatier|Paul Sabatieri]] töid, mis käsitlesid [[Didahhe|Didahhe'd]] kui "mõistatuslikku" teost, viidates selle keerukusele ja teoloogiale. [[Didahhe]] uurimine on viinud akadeemilise tähelepanu mitmesugustele uurimissuundadele, sealhulgas varakristliku traditsiooni ja juudi motiivide seostele. Tekst sisaldab [[Jeesus|Jeesuse]] ja tema esimesed järgijate õpetusi ning sarnaseid elemente [[Evangeelium|evangeeliumidega]], eriti [[Matteuse evangeelium|Matteuse evangeeliumiga]]. Samuti annab [[Didahhe]] mitmeid [[Liturgia|liturgilisi]] juhiseid, sealhulgas [[Ristimine|ristimise]], [[Palvetamine|palvetamise]] ja [[Armulaua sakrament|armulaua]] kohta, ning suuniseid varase kogukonna korraldamiseks. Paljud teadlased on määratlenud [[Didahhe]] kui "käskude käsiraamat" või "kirikliku käsiraamatuna", mis oli kasutusel kristluse varajases arengus, kuigi selle määratluse üle on viimastel aastatel olnud palju vaidlusi.<ref name=":3">Clayton N. Jefford. Didache: The Teaching of the Twelve Apostles. Salem: Polebridge Press, 2013</ref> === Kreeka käsikiri === [[Fail:Didache Titulos.jpg|pisi|Codex Hierosolymitanus]] [[Didahhe]] ainus täielik versioon on säilinud [[11. sajand|11. sajandi]] Kreeka käsikirjas, mis asub [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] patriarhaadi hoones. [[Philotheos Bryennios]] avastas selle [[1873|1873. aastal]] [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[Pühade Haua kloostri raamatukogust]]<ref name=":5" />. Käsikiri, tuntud kui [[Codex Hierosolymitanus (H)]], avaldati [[1883|1883. aastal]] ja viidi [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] [[1887|1887.]] Käsikiri sisaldab 120-leheküljelist koodeksit, kuhu kuuluvad ka [[Barnabase kiri]], 1–2 [[Clemensi kiri]] ja [[Ignatios Antiookiast|Ignatiosel]] pikem versioon. Käsikirja kirjutas notar "Leon, notari ja patustaja", kes lõpetas töö [[1056|1056. aastal]]. Käesolevas manuskripti traditsioonis on kaks pealkirja: lühem "Kaheteistkümne Apostli Õpetus" ja pikem "Issanda õpetus rahvastele läbi kaheteistkümne apostli". Manuskript on ainus, mis tõenäoliselt on kirjutatud algses keele vormis.<ref name=":3" /> [[Fail:POxy 1782 b.jpg|pisi|Papüüros Oxyrhynchus 1782]] Ainus teine Kreeka [[Didahhe]] tekst on [[Oxyrhynchus Papyrus 1782]], mis esindab [[4. sajand|4. sajandi]] halva säilivusega fragmenti. See on vanem kui [[Codex Hierosolymitanus (H)]] ja sisaldab "kiriklikku sektsiooni." Ei ole selge, kas H või [[POxy 1782]] on parem versioon [[Didahhe|Didahhe'st]], kuna mõlemad sisaldavad erinevaid omadusi, mida toetavad teised allikad.<ref name=":3" /> === Ladina käsikiri === [[Didahhe]] [[Ladina keel|ladina versioon]], tuntud kui ''[[Doctrina Apostolorum]]'' (Doct), on säilinud kahes keskaja käsikirjas: [[Mellicensis 597]] ja [[Monacensis lat. 6264]]. Need käsikirjad jagavad sarnast sisu, kuid nende vahel esinevad väikesed erinevused viitavad ühele ühisele allikale. Ladina traditsioonis puuduvad mitmed Kreeka käsikirjas leiduvad osad, mis viitab sellele, et ladina versioon ei pruugi sisaldada algteksti kõiki elemente. Näiteks rõhutab ladina tekst kahte teed elu ja surma vahel, kuid ei käsitle [[Ingel|ingli]] olemasolu, mis esindab [[Vanakreeka keel|kreekakeelses]] versioonis. Samuti on [[Ladina keel|ladina tekstis]] välja jäetud juhised eksimuste tunnistamiseks koguduses.<ref name=":3" /> === Kopti käsikiri === [[Fail:British Museum (aerial).jpg|pisi|Briti Muuseum, Londonis]] [[Kopti keel|Koptikeeles]] on säilinud [[Didahhe]] lühike tekst [[Br. Mus. Or. 9271]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-08-09 |pealkiri="Now Concerning the Ointment": A Coptic Edition of the Didache's Eucharist Liturgy |url=https://www.shawnjwilhite.com/blog/2017/8/9/now-concerning-the-ointment-a-coptic-edition-of-the-didaches-eucharist-liturgy |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=Shawn J. Wilhite |keel=en-US}}</ref>, leitud [[Kairo|Kairos]] [[1923|1923. aastal]] ja praegu [[Briti Muuseum|Briti Muuseumis]]. See papüürus pärineb [[IV sajand|neljandast]] või [[V sajand|viiendast]] sajandist ja sisaldab kolme veergu teksti. [[Kopti keel|Kopti]] versioon toob esile olulisi erinevusi Kreeka versiooniga võrreldes, nagu näiteks vahe "seespool" ja "väljaspool" kogukonna vahel, rõhutades, et "meie" (soodustatud) saame vaimset toitu. Samuti sisaldab see ainsat [[Õli õnnistamise palve|õli õnnistamise palvet]], mis puudub Kreeka traditsioonis. See viitab palvete pikaajalisele kasutusele kirikutes, eriti [[Egiptus|Egiptuses]]. Kuigi [[Kopti keel|Kopti]] tekst toetab [[Didahhe]] põhisisu ja juhiseid kogukonna vastuvõtmiseks, pole selge, kumb versioon on originaalsem.<ref name=":3" /> === Etioopia käsikiri === [[Etioopia|Etioopias]] on tõlgitud kas Kreeka või Kopti versioon [[Didahhe'st]], kuid säilinud on vaid osad sellest teosest. Arvatavasti pärineb see traditsioon [[IV sajand|neljandast]] sajandist. Enamasti on [[Didahhe]] osa leitav käsikirja kogudes ja selleski vaid osad.<ref name=":3" /> == Sisu == [[Fail:Didache Chicago Daily Tribune 9 august 1884.jpg|pisi|Daily Tribune'i 9. augusti 1884 artikkel "Didahhe" (Chicago)]] [[Didahhe]] ei ole ühtne teos, vaid pigem määrustekogumik, millel on seaduse jõud, mis tekkis kristlike kogukondade seas nende kasutamise kaudu. See viitab sellele, et [[Didahhe]] koostamisel on tõenäoliselt kasutatud mitmeid juba olemasolevaid kirjalikke allikaid. Teksti esimesed kuus peatükki annavad eetilisi juhiseid elu ja surma valikute kohta ning kajastavad [[Juudi õpetus|juudi õpetuse]] kohandamist [[Algkristlus|algkristlikus]] kontekstis, et valmistada ette katehhumeene ehk ristimise kandidaate. Peatükid 7–15 käsitlevad erinevaid kirikupraktikaid, sealhulgas [[Ristimine|ristimist]], [[Paastumine|paastumist]], [[Palvetamine|palvetamist]], [[Armulaua sakrament|armulauda]] ning [[Rändmisjonär|rändmisjonäride]] ja [[Prohvet|prohvetite]] vastuvõtmist ja proovile panemist. Samuti käsitletakse [[Piiskop|piiskoppide]] ja [[Diakon|diakonite]] ametisse nimetamist. Arvatakse, et neis peatükkides on kasutatud vanemat kiriku käsiraamatut. Viimane,16. peatükk keskendub [[Issand|Issanda]] teise tulemise märkidele ([[Antikristus]], trompetid, ikaldused jne), rõhutades [[Eshatoloogia|eshatoloogilist]] mõõdet ja ootusi, mis olid omased varakristlikule usule.<ref name=":0" /><ref name=":5" /> === Kaks teed === ==== Esimene osa ==== 1. osa algab: "On kaks teed, üks elu(tee) ja üks ​​surma(tee), aga erinevus nende kahe tee vahel (on) suur" . Elu tee põhineb [[Issand|Issanda]] ja ligimese armastusel ning järgib tuttavat kuldreeglit: ära tee teistele seda, mida sa ei soovi endale. Õpetus kutsub üles õnnistama vaenlasi, palvetama nende eest ja näitama armastust ka neile, kes vihkavad. Samuti tuleb andestada: löögi korral pöörata teine põsk ette, ja kui keegi võtab midagi, ära nõua seda tagasi. Andmine peab olema isetu ja lähtuma [[Issand|Issanda]] heldusest, sest õnnistatud on need, kes annavad vajaduses olijatele.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Lightfoot |eesnimi=Joseph Barber |pealkiri=The Apostolic Fathers |url=https://ccel.org/ccel/l/lightfoot/fathers/cache/fathers.pdf |vaadatud=21.10.2024 |väljaanne=Grand Rapids, MI: Christian Classics Ethereal Library |lehekülg=90-98}}</ref> Selle osaga on paralleele mitmes [[Piibel|Piibli]] jutustuses. [[Vana testament|Vanas Testamendis]] saatis [[Issand]] [[Jeremija Vana-Testament|Jeremija]] rahvale ütlema "Vaata, ma panen teie ette elu tee ja surma tee!" (Jr 21:8)<ref>{{Netiviide |pealkiri=jr 21:8 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=jr%2021:8 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. [[Matteuse evangeelium|Matteuse evangeeliumist]] on kasutatud ka tuntumat [[Jeesuse õpetus|Jeesuse õpetust]] "Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!" (Mt 5:39)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 5:39 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%205:39 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt.<ref name=":6" /> ==== Teine osa ==== [[Didahhe]] 2. osa keskendub moraalsele elule ja eetilistele põhimõtetele. See keelab mõrvad, abielurikkumise, poisipilastamise, hooramise, varguse, maagia ja [[Nõidus|nõiduse]]. Samuti on keelatud laste tapmine, nii abordi kui sünnijärgselt, ning oma ligimese vara himustamine. Tekst rõhutab, et ei tohi anda valevandeid ega valet tunnistust, kõneleda halvasti või pidada viha. Kahepalgelisus ja valelik käitumine on surmalõksud. Sõnad peavad olema siirad ja teod neid toetama. Lisaks keeldutakse ahnusest, silmakirjalikkusest ja halbade kavatsuste haudumisest oma ligimese vastu ning vihkamisest.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> [[Fail:The Gospel of Matthew.jpg|pisi|Matteuse evangeelium]] [[Didahhe]] teise osa eetilised juhised kattuvad jällegi paljude teemadega [[Matteuse evangeelium|Matteuse evangeeliumis]]. Näiteks mõrv ja viha ligimese vastu (Mt 5:21–22)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 5:21–22 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%205:21%E2%80%9322 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, abielurikkumine ja himu on samaväärsed (Mt 5:27–28)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 5:27–28 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%205:27%E2%80%9328 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, ning kutsutakse üles olema siirad ja hoiduma silmakirjalikkusest (Mt 6:1)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 6:1 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%206:1 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. ==== Kolmas osa ==== [[Didahhe]] 3. osa õpetab hoiduma igasugusest kurjast ja sellega seotud asjadest. Viha, armukadedus ja raev võivad viia mõrvadeni, samas kui himu viib hooramiseni ning ropp kõne ja ülbus abielurikkumiseni. Tekst hoiatab tegelema ennustamise, [[Nõidus|nõiduse]] ja maagiliste praktikatega, kuna need viivad [[Ebajumalakummardamine|ebajumalakummardamiseni]]. Vale, ahnus ja edevus viivad varguseni, samas kui nurisemine ja kurjad mõtted viivad [[Jumalateotus|jumalateotusteni]]. Õpetus kutsub üles olema alandlik, kannatlik, kaastundlik ja siiras. Elu väljakutseid tuleks vastu võtta usuga, teades, et kõik toimub Issanda tahtel.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> [[Matteuse evangeelium|Matteuse evangeeliumi]] paralleelid. Vale ning ahnus võivad viia vargusele (Mt 6:19)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 6:19 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%206:19 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. ==== Neljas osa ==== [[Didahhe]] 4. osa annab juhiseid moraalseks eluks ja kogukonnaelu hoidmiseks. Tekst rõhutab [[Jumala sõna]] kuulamise ja õpetajate austamise tähtsust, samuti püüdlemist pühade inimeste seltskonna poole, et leida rahu nende õpetustes. Õpetatakse hoiduma lahkhelidest ja kohtlema kõiki õiglaselt. Tekst manitseb olema helde andja ja mitte ahne vastuvõtja. Jagamine ja kaasinimeste abistamine on oluline, sest kui ollakse osaduses igavikulistes asjades, siis seda enam ajutistes asjades. Lastele tuleb varakult õpetada [[Jumala kartus|Jumala kartust]], ning teenijaid tuleb kohelda õigluse ja austusega. Käsitletakse ka teenijate kohustust austada oma isandaid. Tekst kutsub vihkama silmakirjalikkust ja hoidma [[Jumala käsk|Jumala käske]] muutmata kujul. Lõpetuseks rõhutatakse [[Patutunnistus|patutunnistuse]] ja puhta südametunnistusega [[Palvetamine|palvetamise]] olulisust, mis viib elu teele.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> Vasteid [[Piibel|Piiblist]] neljanda [[Didahhe]] osaga on palju. Ligimese vastu helde andja olemine (2kr 9:7)<ref>{{Netiviide |pealkiri=2kr 9:7 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=2kr%209:7 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> ja abistamine (Mt 25:35–40)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 25:35–40 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%2025:35%E2%80%9340 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Silmakirjalikkuse vältimine ja [[Jumala käsk|Jumala käskude]] hoidmine ja täitmine (Jh 14:15)<ref>{{Netiviide |pealkiri=jh 14:15 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=jh%2014:15 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Puhta südametunnistusega [[Palvetamine|palvetamise]] tähtsus (1Jh 3:21–22)<ref>{{Netiviide |pealkiri=1jh 3:21–22 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1jh%203:21%E2%80%9322 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. ==== Viies osa ==== [[Didahhe]] 5. osa kirjeldab surma teed, mida iseloomustab täielik moraalne ja vaimne allakäik. Selles loetletakse mitmesuguseid [[Patt|patte]] ja ebamoraalseid käitumisviise, mis ilmnevad surma teel, sealhulgas mõrvad, abielurikkumine, ihad, hooramised, vargus, [[ebajumalateenistus]], nõidus ja valetunnistus. Samuti tuuakse esile silmakirjalikkus, kahtpidine süda, uhkus, kurjus, kangekaelsus, ahnus, ropp kõne, kadedus, ülbus ja kiitlemine. Ühtlasi hoiatatakse nende eest, kes vihkavad tõde, armastavad valesid ja ei püüa õiglust ning headust. Lisaks süüdistatakse neid, kes ei tunne ära [[Jumala looming|Jumala loomingut]], on laste mõrvarid, rikuvad [[Issand|Issanda]] loodud olendeid, pööravad selja abivajajatele ja on ebaõiglased kohtumõistjad, kes soosivad rikkureid ja rõhuvad vaeseid.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> [[Piibel|Piiblist]] leiab sarnase õpetuse, ehk süüdistus neile, kes ei tunne ära [[Jumala looming|Jumala loomingu]] väärtust (Rm 1:20)<ref>{{Netiviide |pealkiri=rm 1:20 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=rm%201:20 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. ==== Kuues osa ==== [[Didahhe]] 6. osa hoiatab usklikke eksitajate eest, kes püüavad neid kõrvale juhtida õiguse teelt ja õpetavad [[Issand|Issandast]] lahus olevaid õpetusi. Peatükis rõhutatakse, et kui keegi suudab kanda kogu [[Issand|Issanda]] ike, saab ta täiuslikuks, kuid kui see on liiga raske, tuleks teha nii palju, kui suudetakse. Samuti käsitletakse toitumist: usklikke julgustatakse taluma nii palju kui nad suudavad, kuid kindlasti hoiduma [[Ebajumal|ebajumalatele]] ohverdatud lihast, sest see on surnud jumalate kummardamine.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> Peatükis rõhutatakse, et need, kes suudavad kanda [[Issand|Issanda]] ike, saavad täiuslikuks (Mt 11:30)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 11:30 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%2011:30 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Samuti käsitletakse toitumist, kus usklikke julgustatakse hoiduma [[Ebajumalad|ebajumalatele]] ohverdatud lihast (1Kr 8:4)<ref>{{Netiviide |pealkiri=1kr 8:4 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1kr%208:4 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. === Sakramendid === ==== Seitsmes osa ==== [[Didahhe]] 7. osa käsitleb [[Ristimine|ristimist]] ja annab konkreetseid juhiseid selle läbiviimiseks. Kõigepealt tuleb kanda ette eelnevalt mainitud õpetused ja seejärel ristida [[Kolmainsus|Isa, Poja ja Püha Vaimu]] nimele "elavas" (st voolavas) vees. Kui voolavat vett ei ole, võib ristida muus vees, kui võimalik, siis külmas vees, kui mitte, siis soojas vees. Kui kumbagi võimalust pole, tuleks kolm korda valada vett pea peale, taas [[Kolmainsus|Isa, Poja ja Püha Vaimu]] nimele. Enne ristimist peavad nii ristija kui ka ristitu [[Paastumine|paastuma]] ning ka teised, kes on võimelised, peaksid [[Paastumine|paastuma]]. Ristitavale antakse käsk [[Paastumine|paastuda]] üks või kaks päeva enne tseremooniat.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> [[Fail:Kolmainsus.png|pisi|Kolmainsus]] [[Piibel|Piiblit]] kõrvutades. Ristimine toimub [[Kolmainsus|Isa, Poja ja Püha Vaimu]] nimele "elavas" vees (Mt 28:19)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 28:19 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%2028:19 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Kui voolavat vett ei ole, on lubatud kasutada muud vett, aga ristima peab (Jh 3:5)<ref>{{Netiviide |pealkiri=jh 3:5 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=jh%203:5 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Enne ristimist peavad ristija ja ristitu [[Paastumine|paastuma]] (Ap 13:2)<ref>{{Netiviide |pealkiri=ap 13:2 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=ap%2013:2 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. ==== Kaheksas osa ==== [[Didahhe]] 8. osas juhendatakse usklikke mitte [[Paastumine|paastuma]] silmakirjalikult nagu silmakirjatsejad ([[variserid]]), kes paastuvad 2. ja 5. päeval. Selle asemel peaksid nad paastuma 4. ja 6. päeval. Lisaks rõhutatakse, et usklikud peaksid [[Palvetamine|palvetama]] 3 korda päevas, järgides [[Issand|Issanda]] antud juhiseid ("[[Meieisapalve|Meie Isa Palve]]"), et nende vaimsed praktikad oleksid siirad ja mitte silmakirjalikud.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> [[Matteuse evangeelium|Matteuse evangeeliumist]] pärit "[[Meieisapalve|Meie Isa Palve]]" (Mt 6:9-13)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 6:9–13 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%206:9%E2%80%9313 |vaadatud=2024-10-27 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> ==== Üheksas osa ==== [[Didahhe]] 9. osa käsitleb [[Armulaua sakrament|armulaua (euharistia)]] tänuavaldust. Peatükis antakse juhised, kuidas toimetada [[Armulaua sakrament|armulauaga]]. Esiteks, karika eest tänu öeldes tänatakse [[Issand|Issandat]] [[viinapuu]] eest, mille kaudu Ta on [[Jeesus|Jeesuses]] toonud meile vaimse elu ja ühenduse Temaga. Teiseks, [[Murtud leib|murtud leiva]] eest tänu öeldes, tänatakse [[Issand|Issandat]] elu ja taipamise eest, mille Ta on meile [[Jeesus|Jeesuse]] kaudu kinkinud. Lisaks tuuakse esile mõttekujund, et nagu [[murtud leib]], mis on kogutud mägedelt, muutub üheks, nii ka [[Issand|Issanda]] kirik kogutakse kokku maailma eri nurkadest Tema kuningriiki. Ühtlasi rõhutatakse, et [[Armulaua sakrament|armulauast]] võivad võtta osa vaid need, kes on ristitud [[Issand|Issanda]] nime järgi, viidates [[Jeesuse õpetus|Jeesuse õpetusele]], et pühad asjad ei ole mõeldud andmiseks "koertele".<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> [[Fail:The Last Supper - Leonardo Da Vinci - High Resolution 32x16.jpg|pisi|392x392px|Leonardo Da Vinci "Püha õhtusöömaaeg"]] Peatükis tänatakse [[Issand|Issandat]] viinapuu eest, mis seondub [[Jeesus|Jeesusega]] (Mt 26:29)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 26:29 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%2026:29 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Katkise leiva eest tänu öeldes rõhutatakse elu ja teadmiste saamist [[Jeesus|Jeesuse]] kaudu (Jh 6:51)<ref>{{Netiviide |pealkiri=jh 6:51 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=jh%206:51 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Samuti tuuakse esile kujund, et nagu [[murtud leib]] kogutakse kokku, nii ka [[Issand|Issanda]] kirik koondub eri nurkadest Tema kuningriiki (Jh 10:16)<ref>{{Netiviide |pealkiri=jh 10:16 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=jh%2010:16 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. [[Armulaua sakrament|Armulauda]] võivad võtta vaid need, kes on ristitud [[Issand|Issanda]] nime järgi (Mt 7:6)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 7:6 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%207:6 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. ==== Kümnes osa ==== Didahhe 10. osa käsitleb [[Armulaud|armulaua]] järgselt antavat tänuavaldust. Peatükis tänatakse [[Issand|Issandat]], pidades meeles Tema püha nime, teadmisi, usku ja [[Igavene elu|igavest elu]], mis on ilmutatud [[Jeesus|Jeesuse]] läbi. Tänuavalduses rõhutatakse, et [[Issand]] on loonud kõik Tema nime pärast ja andnud inimestele toitu ja jooki, et nad saaksid tänada. Samuti palutakse, et [[Issand]] mäletaks oma kirikut, vabastaks selle kõigest kurjast ning koguks kokku kõik nurkadelt, et tuua see oma kuningriiki. Lisaks palutakse [[Jumala arm|Jumala armu]] ning rõhutatakse, et iga püha inimene peaks tulema, samas kui need, kes ei ole püha, peavad meelt parandama. Peatükis lubatakse ka [[Prohvet|prohvetitel]] esitada tänuavaldusi nii palju, kui nad soovivad.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> Peatükis tänatakse [[Issand|Issandat]] Tema püha nime, teadmiste, usu ja [[Igavene elu|igavese elu]] eest, mis on ilmutatud [[Jeesus|Jeesuse]] kaudu (Jh 17:3)<ref>{{Netiviide |pealkiri=jh 17:3 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=jh%2017:3 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Rõhutatakse, et [[Issand]] on loonud kõik oma nime pärast ja andnud inimestele toitu ja jooki, et nad saaksid tänada (1Ts 5:18)<ref>{{Netiviide |pealkiri=1ts 5:18 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1ts%205:18 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Palutakse, et [[Issand]] mäletaks oma kirikut ja vabastaks selle kurjast (Rm 16:20)<ref>{{Netiviide |pealkiri=rm 16:20 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=rm%2016:20 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Samuti kutsutakse pühasid üles tulema ja rõhutatakse [[Meeleparandus|meeleparanduse]] vajadust (Mt 3:2)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 3:2 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%203:2 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. === Kogukonnavahelised suhted === ==== Üheteistkümnes osa ==== [[Didahhe]] 11. osa käsitleb õpetajate ja [[Prohvet|prohvetite]] vastuvõtmist ning hindamist. Juhised ütlevad, et igaüht, kes õpetab eelnevalt mainitud tõdesid, tuleks vastu võtta, kuid kui õpetaja õpetab vale õpetust, mis viib hukatusse, tuleks temast eemale hoida. [[Apostel|Apostlite]] ja [[Prohvet|prohvetite]] puhul tuleks järgida [[Evangeelium|evangeeliumi]] sätteid. Iga [[apostel]] tuleks vastu võtta kui [[Issand|Issandat]], kuid ta ei tohi viibida rohkem kui üks või kaks päeva. Kui [[apostel]] viibib kolm päeva, on ta [[valeprohvet]]. [[Apostel|Apostlid]] ei tohiks nõuda raha, vaid ainult leiba, kuni nad leiavad varjupaiga. Peatükis rõhutatakse ka, et [[Prohvet|prohvetite]] sõnumit ei tohiks kahtluse alla seada, kui nad räägivad Vaimus, ning [[Valeprohvet|valeprohvetit]] on võimalik tuvastada tema õpetuste ja elustiili kaudu. Kui [[prohvet]] korraldab lauda, ei tohi ta sellest süüa, vastasel juhul on ta [[valeprohvet]]. Samuti ei tohi [[prohvet]], kes õpetab tõde, teha vastupidist sellele, mida ta õpetab. Kui [[prohvet]] palub raha, ei tohi temast kuulda, kuid kui ta palub anda abivajajate nimel, ei tohiks keegi teda kohtustada.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> Peatükis rõhutatakse, et neid, kes õpetavad tõdesid, tuleb vastu võtta, kuid vale õpetuse korral tuleb eemale hoida (Mt 7:15)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 7:15 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%207:15 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. [[Apostel|Apostlid]] ei tohi nõuda raha, vaid ainult leiba (1Kr 9:14)<ref name=":8">{{Netiviide |pealkiri=1kr 9:14 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1kr%209:14 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Peatükis rõhutatakse, et [[Prohvet|prohvetite]] sõnumit, kui nad räägivad Vaimus, ei tohiks kahtluse alla seada, ja valeprohvetit saab tuvastada tema õpetuste ja elustiili kaudu (1Jh 4:1)<ref>{{Netiviide |pealkiri=1jh 4:1 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1jh%204:1 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. ==== Kaheteistkümnes osa ==== [[Didahhe]] 12. osa käsitleb külalislahkust ja õpetab, et igaüht, kes tuleb [[Issand|Issanda]] nimel, tuleb esmalt vastu võtta ja seejärel testida (kas ta on ikka usklik). Ränduri abistamiseks tuleb teha nii palju kui võimalik, kuid ta ei tohi viibida rohkem kui kaks või kolm päeva. Kui ta soovib jääda ja on käsitööline, peab ta töötama oma elatise nimel. Kui tal ei ole oskusi, peaksid usklikud leidma viisi, kuidas ta saaks elada, kuid mitte laiskusest. Kui ta keeldub töötamast, on ta kaupleja, ja selliste inimeste eest tuleb hoiatada.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> [[Piibel|Piiblit]] kõrvutades. Kui rändur on käsitööline, peab ta töötama oma elatise nimel, kui tal ei ole oskusi, peavad usklikud leidma viisi, kuidas ta saaks elada, kuid mitte laiskusest (2Ts 3:10)<ref>{{Netiviide |pealkiri=2ts 3:10 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=2ts%203:10 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. ==== Kolmeteistkümnes osa ==== [[Didahhe]] 13. osa käsitleb [[Prohvet|prohvetite]] ja õpetajate toetamise kohustust. Peatükis rõhutatakse, et iga [[prohvet]], kes soovib teie seas elada, on väärt oma toitu, nagu ka tõeline õpetaja. Usulised kogudused peaksid andma [[Prohvet|prohvetitele]] esimesed viljad viinamarjadest, põllutootmisest, loomadest ja muudest saadustest, kuna nad on koguduse [[Peapiiskop|peapiiskopid]]. Kui [[Prohvet|prohvetit]] pole, tuleks esimesed viljad anda vaestele. Samuti tuleb andestada esimesed viljad leiva, viina ja õli puhul, samuti raha, riideid ja muid varasid, vastavalt sellele, mis tundub õige ja vastab käskudele.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> Iga [[prohvet]], kes soovib elada usklike seas, on väärt oma toitu (1Kr 9:14)<ref name=":8" />. Usulised kogudused peaksid andma prohvetitele esimesed viljad viinamarjadest, põllutootmisest, loomadest ja muudest saadustest (Gl 6:6)<ref>{{Netiviide |pealkiri=gl 6:6 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=gl%206:6 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Kui prohvetit ei ole, tuleks esimesed viljad anda vaestele (Mt 25:35)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 25:35 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%2025:35 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Lisaks tuleb andestada esimesed viljad leiva, viina ja õli puhul, samuti raha, riideid ja muid varasid, vastavalt sellele, mis tundub õige ja vastab käskudele (2Kr 9:7)<ref>{{Netiviide |pealkiri=2kr 9:7 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=2kr%209:7 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. ==== Neljateistkümnes osa ==== [[Didahhe]] 14. osa käsitleb [[Issanda päev|Issanda päeva]] tähistamist. Peatükis juhendatakse usklikke kogunema, et leiba murda ja tänu anda, alustades oma [[Patutunnistamise sakrament|patu tunnistamisest]], et nende ohver oleks puhas. Oluline on, et keegi, kellel on vaidlus kaaslasega, ei liituks kogudusega enne leppimist, et ohver ei oleks rikkutud. Peatükis viidatakse [[Issand|Issanda]] õpetusele, et igas kohas ja igal ajal tuleb pakkuda puhas ohver, sest [[Issand]] on suur kuningas ja Tema nimi on auväärne rahvaste seas.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> [[Issanda päev|Issanda päeva]] tähistamine, usklikud peaksid kogunema ja leiba murdma ja tänu avaldama (Ap 20:7)<ref>{{Netiviide |pealkiri=ap 20:7 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=ap%2020:7 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Enne kogunemist tuleb alustada [[Patutunnistamise sakrament|patu tunnistamisest]], et ohver oleks puhas (1Jh 1:9)<ref>{{Netiviide |pealkiri=1jh 1:9 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1jh%201:9 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Ohver peab olema puhas, selleks ei tohi liituda kogudusega tülis olevad liikmed (Mt 5:23-24)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 5:23-24 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%205:23-24 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. [[Issand]] kui suur kuningas (Ml 1:14)<ref>{{Netiviide |pealkiri=ml 1:14 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=ml%201:14 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. ==== Viieteistkümnes osa ==== [[Didahhe]] 15. osa käsitleb [[Piiskop|piiskoppide]] ja [[Diakon|diakonite]] määramist. Peatükis rõhutatakse, et kogudus peaks valima [[Piiskop|piiskoppe]] ja [[Diakon|diakone]], kes on [[Issand|Issandale]] sobivad, alandlikud, mitte rahaahned ning tõelised ja heakskiidetud. Need isikud teenivad kogudust nagu [[Prohvet|prohvetid]] ja õpetajad, mistõttu tuleb neid austada. Koguduses tuleb üksteist noomida mitte vihaselt, vaid rahulikult, järgides [[Evangeelium|evangeeliumi]] põhimõtteid. Samuti ei tohiks kedagi, kes on oma [[Ligimene|ligimese]] vastu eksinud, kaasata, enne kui ta on meelt parandatud. Kogu [[palvetamine]], andmine ja muud teod peaksid olema kooskõlas [[Issanda evangeeliumi õpetustega]].<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> [[Piibel|Piiblist]] paralleele. [[Piiskop|Piiskoppide]] ja [[Diakon|diakonite]] määramist, kogudus peaks valima selliseid juhte, kes on [[Issand|Issandale]] sobivad, alandlikud ja mitte rahaahned (1Tm 3:1-3)<ref>{{Netiviide |pealkiri=1tm 3:1-3 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1tm%203:1-3 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Need isikud teenivad kogudust nagu [[Prohvet|prohvetid]] ja õpetajad ning neid tuleb austada (1Ts 5:12-13)<ref>{{Netiviide |pealkiri=1ts 5:12-13 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1ts%205:12-13 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Koguduses tuleb üksteist noomida rahulikult, järgides [[evangeelium]]<nowiki/>i põhimõtteid (Gl 6:1)<ref>{{Netiviide |pealkiri=gl 6:1 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=gl%206:1 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. === Apokalüptika === ==== Kuuteistkümnes osa ==== [[Didahhe]] 16. osa käsitleb valvsust ja ettevalmistust [[Issand|Issanda]] tulekuks. Usklikele antakse käsk olla ettevaatlikud oma elu ja usku kohtlemisel, hoides oma lambid priiskamata ja vööd kinni. Usutakse, et [[Issanda teine tulek|Issanda tulek]] võib saabuda igal hetkel, seetõttu on oluline pidevalt valmistuda ja kohtuda teiste usklikega, otsides, mis on nende hinge jaoks sobiv. Peatükis hoiatatakse [[Valeprohvet|valeprohvetite]] ja korruptsiooni suurenemise eest viimastel päevadel, mil armastus muutub vihaks ja inimesed hakkavad teineteist taga kiusama. Sellises keskkonnas ilmub [[maailmavaenlane]]/[[antikristus]], kes väidab end olevat [[Jumala poeg]], tehes imesid ja alandades inimkonda. Kuid need, kes püsivad oma usus, pääsevad. Peatükis on kirjas, et kogu inimkond läbib proovilepanu, kus paljud saavad šokeeritud ja hukkuvad, kuid truud jäävad lõpuks päästetuks. Lõpus ilmuvad tõe märgid: taevas on avatud, kuulda on trompetihäält ja toimub [[surnute ülestõusmine]], kui [[Issand]] tuleb koos oma pühadega. Sellega näeb maailm [[Issand|Issandat]], kes tuleb taevaseid udukogusid mööda.<ref name=":5" /><ref name=":2" /><ref name=":7" /> [[Fail:Francis Danby - Scene from the Apocalypse - WGA5899.jpg|pisi|Francis Danby: "Tseen Apokalüpsisest"]] [[Piibel|Piiblit]] kõrvutades. [[Issanda teine tulek|Issanda tulek]] võib saabuda igal hetkel, (1Ts 5:2)<ref>{{Netiviide |pealkiri=1ts 5:2 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1ts%205:2 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Inimesed ei armasta enam, vihkavad üksteist (Mt 24:12)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 24:12 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%2024:12 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. [[Antikristus]] (2Ts 2:3-4)<ref>{{Netiviide |pealkiri=2ts 2:3-4 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=2ts%202:3-4 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Kuid need, kes püsivad oma usus, pääsevad (Ilm 2:10)<ref>{{Netiviide |pealkiri=ilm 2:10 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=ilm%202:10 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Kogu inimkond läbib proovilepanu, kus paljud saavad šokeeritud ja hukkuvad (Mt 24:21-22)<ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 24:21-22 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=mt%2024:21-22 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. [[Issanda teine tulemine]] (Ilm 1:7)<ref>{{Netiviide |pealkiri=ilm 1:7 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=ilm%201:7 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>, jt. == Tõlked Eestis == [[Eesti|Eestis]] on hea tõlge [[Didahhe|Didahhe'st]] ilmunud [[Ergo Naab|Ergo Naabi]] tõlkena [[2023|2023. aastal]] [[Tartu Ülikooli kirjastus|Tartu Ülikooli kirjastuses]], "[[Piibel kontekstis]]" projektist.<ref name=":2" /> [[Apostlikud Isad]], [[Kalle Kasemaa]] tõlkega [[2002|2002. aastal.]] <ref name=":5" /> == Viited == jv6foceeu2ho35bcc6h7gg8ww0veroa Völkerball 0 683232 6752429 6749557 2024-10-30T19:50:11Z Muusikavärk 199678 6752429 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Völkerball | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Rammstein]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 17. november 2006 | Lindistatud = 28. november 2004 – 23. juuli 2005 | Stiil = [[Neue Deutsche Härte]], [[industrial metal]] | Pikkus = 104:59 | Plaadifirma = [[Universal Music Group|Universal]] | Produtsent = Jacob Hellner | Arvustused = | Eelmine album = ''[[Rosenrot]]''<br />(2005) | | See album = '''''Völkerball'''''<br />(2006) | | Järgmine album = ''[[Liebe ist für alle da]]''<br />(2009) }} '''"Völkerball"''' on ansambli [[Rammstein]] kontsertalbum, mis ilmus 2006. aasta novembris. ==DVD== ===Les Arènes de Nîmes, Prantsusmaa, 23. juuli 2005=== #"Reise, Reise" #"Links 2-3-4" #"Keine Lust" #"[[Feuer frei!]]" #"Asche zu Asche" #"Morgenstern" #"[[Mein Teil]]" #"Stein um Stein" #"Los" #"Du riechst so gut" #"Benzin" #"[[Du hast]]" #"Sehnsucht" #"[[Amerika (singel)|Amerika]]" #"Rammstein" #"[[Sonne]]" #"[[Ich will]]" #"[[Ohne dich]]" #"Stripped" ===Brixton Academy, London, Inglismaa, 2–4. veebruar 2005=== #"Sonne" #"Rein raus" #"Ohne dich" #"Feuer frei!" ===Jaapan, 3. juuni 2005=== #"Mein Teil" #"Du hast" #"Los" (trailer) ===Moskva, Venemaa, 28. november 2004=== #"Moskau" ==CD== #"Intro" – 2:06 #"Reise, Reise" – 5:33 #"Links 2-3-4" – 4:53 #"Keine Lust" – 3:55 #"Feuer frei!" – 3:34 #"Asche zu Asche" – 4:08 #"Morgenstern" – 4:55 #"Mein Teil" – 6:29 #"Los" – 6:27 #"Du riechst so gut" – 5:50 #"Benzin" – 4:07 #"Du hast" – 4:23 #"Sehnsucht" – 4:25 #"Amerika" – 6:22 #"Sonne" – 4:54 #"Ich will" – 4:22 [[Kategooria:2006. aasta albumid]] [[Kategooria:Rammsteini albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] i8redbb33uhp2qn482qi9y50ikga1d9 6752496 6752429 2024-10-30T22:43:50Z Muusikavärk 199678 6752496 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Völkerball | Liigitus = kontsert | Esitaja = [[Rammstein]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 17. november 2006 | Lindistatud = 28. november 2004 – 23. juuli 2005 | Stiil = [[Neue Deutsche Härte]], [[industrial metal]] | Pikkus = 104:59 | Plaadifirma = [[Universal Music Group|Universal]] | Produtsent = Jacob Hellner | Arvustused = | Eelmine album = ''[[Rosenrot]]''<br />(2005) | | See album = '''''Völkerball'''''<br />(2006) | | Järgmine album = ''[[Liebe ist für alle da]]''<br />(2009) }} '''"Völkerball"''' on ansambli [[Rammstein]] kontsertalbum, mis ilmus 2006. aasta novembris. ==DVD== ===Les Arènes de Nîmes, Prantsusmaa, 23. juuli 2005=== #"Reise, Reise" #"Links 2-3-4" #"[[Keine Lust]]" #"[[Feuer frei!]]" #"Asche zu Asche" #"Morgenstern" #"[[Mein Teil]]" #"Stein um Stein" #"Los" #"[[Du riechst so gut]]" #"[[Benzin]]" #"[[Du hast]]" #"Sehnsucht" #"[[Amerika (singel)|Amerika]]" #"Rammstein" #"[[Sonne]]" #"[[Ich will]]" #"[[Ohne dich]]" #"Stripped" ===Brixton Academy, London, Inglismaa, 2–4. veebruar 2005=== #"Sonne" #"Rein raus" #"Ohne dich" #"Feuer frei!" ===Jaapan, 3. juuni 2005=== #"Mein Teil" #"Du hast" #"Los" (trailer) ===Moskva, Venemaa, 28. november 2004=== #"Moskau" ==CD== #"Intro" – 2:06 #"Reise, Reise" – 5:33 #"Links 2-3-4" – 4:53 #"Keine Lust" – 3:55 #"Feuer frei!" – 3:34 #"Asche zu Asche" – 4:08 #"Morgenstern" – 4:55 #"Mein Teil" – 6:29 #"Los" – 6:27 #"Du riechst so gut" – 5:50 #"Benzin" – 4:07 #"Du hast" – 4:23 #"Sehnsucht" – 4:25 #"Amerika" – 6:22 #"Sonne" – 4:54 #"Ich will" – 4:22 [[Kategooria:2006. aasta albumid]] [[Kategooria:Rammsteini albumid]] [[Kategooria:Kontsertalbumid]] rpj3oz3hwo99gh8wmz5jf061skrewod Kasutaja:Richn014/liivakast 2 683246 6752341 6747653 2024-10-30T17:13:51Z Richn014 198536 6752341 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> = Uus Testament ja orjandus = '''Uues Testamendis''' käsitletakse [[Orjus Vana-Roomas|orjuse]] teemat [[Rooma keisririik|Rooma impeeriumi]] kontekstis, kus orjus oli sotsiaalne institutsioon. Kuigi orjuse kaotamist ei käsitleta põhjalikult, leidub siiski mitmeid viiteid orjusele. Tekstides antakse juhiseid orjade ja isandate suhete kohta, rõhutades vastastikust austust ja vaimset võrdsust [[Jeesus|Kristuses]]. [[Uus testament|Uue Testamendi]] salmid viitavad sellele, et kõik inimesed on Kristuses võrdsed, olenemata nende sotsiaalsest staatusest.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Some Initial Reflections on Slavery in the New Testament |url=https://bible.org/article/some-initial-reflections-slavery-new-testament |vaadatud=30. oktoobril 2024 |väljaanne=bible.org |keel=inglise}}</ref> Samuti käsitletakse orjuse teemat nii sotsiaalse reaalsusena kui ka teoloogilise metafoorina. == Orjandus Rooma impeeriumis (44–68 pKr) == Rooma impeeriumis oli orjus laialt levinud ning täitis olulist majanduslikku rolli. Orje kasutati mitmesugustes töödes, alates põllumajandusest ja käsitööst kuni raskete töödeni kaevandustes. Paljud neist olid sõjavangid või pärit Rooma kontrolli all olevatest kaugematest provintsidest, kuigi orje saadi ka muul viisil, näiteks võlgade tasumise, röövimise või vanemate müügi kaudu. Põllumajanduses töötanud orjad elati sageli kehvades tingimustes, kus raske töö ja füüsiline vägivald olid levinud. Vastupidiselt sellele elasid oskustöödeks koolitatud ja kodutöödel kasutatud orjad tihti paremates tingimustes, kuna nende väärtus omanikele oli kõrgem. Siiski, hoolimata mõningatest seadustes sätestatud piirangutest omanike õigustele, puudusid orjadel õigused, mistõttu oli nende kohtlemine suures osas omaniku suva järg. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Slavery in ancient Rome |url=https://www.britishmuseum.org/exhibitions/nero-man-behind-myth/slavery-ancient-rome |vaadatud=30. oktoobril 2024. |väljaanne=www.britishmuseum.org, The British Museum |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kershaw |eesnimi=Daniel |kuupäev=2023-07-10 |pealkiri=Roman Slaves: Slavery in Ancient Rome {{!}} History Cooperative |url=https://historycooperative.org/roman-slaves/ |vaadatud=2024-10-30 |keel=en-US}}</ref> == Orjandus evangeeliumites == [[Evangeelium|Evangeeliumid]] mainivad orjandust kui osa tollasest ühiskondlikust struktuurist, kuid neis ei esitatud otseseid juhiseid selle institutsiooni kohta. Jeesuse tähendamissõnades kasutatakse sageli orje ja nende isandaid sümbolitena, et illustreerida usulisi ja eetilisi õpetusi, näiteks ustavuse ja vastutuse teemasid. Kuigi evangeeliumid ei käsitle otseselt orjanduse reformi, rõhutavad need ligimesearmastuse ja teenimise põhimõtteid, mis puudutavad kõiki inimesi sõltumata nende sotsiaalsest staatusest.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Relationships Between Slaves and Masters |url=http://media.growingchristians.org/talks/nt/colossians/transcript_colossians_3g.pdf |vaadatud=30. oktoobril 2024 |väljaanne=growingchristians.org, Growing Christians Ministries |lehekülg=1-4 |keel=inglise}}</ref> === Matteuse evangeelium === [[Matteuse evangeelium|Matteuse evangeeliumis]] esineb orjanduse teema mitmes kohas, kus seda kasutatakse peamiselt võrdpiltide ja õpetuste edasiandmiseks. Jeesus õpetab, et inimene ei saa teenida kahte isandat, kuna ta kas vihkab ühte ja armastab teist või hoiab ühe poole ja põlgab teist. See väljend viitab pühendumise ja lojaalsuse nõudmisele, mis oli tavaline isandate ja orjade suhetes. <ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 6:24 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=mt%206:24 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> Jeesus viitab sellele, et inimesed peavad tegema valiku, kellele nad oma elu pühendavad, kas Jumalale või maisele varandusele. Jeesus ütleb, et ori ei ole suurem kui tema isand, ja kui isandat on kutsutud halvustavate nimedega, võib ka tema järgijatele sama osaks saada. <ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 10:24-25 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=mt%2010:24-25 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See rõhutab alluvuse ja võrdsuse põhimõtet orja ja isanda suhtes, mida võib laiendada ka Jeesuse ja tema jüngrite suhtele. Matteuse evangeeliumis esineb ka [[Tähendamissõnä|tähendamissõnu]], mis kasutavad orjade ja isandate suhteid. Näiteks tähendamissõnas palub ori oma isandalt armu ja rohkem aega võla tasumiseks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 18:26 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=mt%2018:26 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See peegeldab ühiskondlikke suhteid, kus orjad olid tihti oma isandate halastuse all. Teises tähendamissõnas räägib Jeesus [[Viinapuuistandik|viinamäe]] omanikust, kes saadab oma sulased rentnikelt saaki koguma. Rentnikud kohtlevad neid sulaseid halvasti. <ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 21:34 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=mt%2021:34 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See kujutab isandate ja sulaste suhteid ja viitab Jumala ja tema saadikute vahekorra kujundlikule tähendusele. === Luuka evangeelium === [[Luuka evangeelium|Luuka evangeeliumis]] käsitletakse orjanduse teemat peamiselt õpetuslikel ja võrdpiltlikel eesmärkidel. Luuka 7:2-10 räägitakse [[Rooma keisririik|rooma]] ohvitserist, kellel oli haige ori. Ohvitser palub Jeesuselt abi oma orja tervendamiseks, tuues esile, et tema ise on autoriteedi all ning tal on ka enda alluvuses orjad. <ref>{{Netiviide |pealkiri=lk 7:2 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=lk%207:2 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See näitab, et orjade ja isandate suhted olid igapäevaelu osa ka sõjaväelistes ringkondades. Jeesus räägib tähendamissõnas ustavast ja arukast majapidajast, kelle isand määrab oma teenijate üle, et nad annaksid neile õigel ajal süüa. Kui majapidaja käitub õigesti, autasustatakse teda, kuid kui ta hakkab teenreid halvasti kohtlema, karistatakse teda rangelt. <ref>{{Netiviide |pealkiri=lk 12:42-48 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=lk%2012:42-48 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See kirjeldab isandate ja sulaste suhete dünaamikat ning vastutust, mis lasus majapidajatel oma isandate vara ja teenrite eest hoolitsemisel. Lisaks mainitakse, et kui üks Jeesuse jüngritest lööb [[Ülempreester|ülempreestri]] orjal kõrva maha, peatab Jeesus vägivalla ja tervendab orja. <ref>{{Netiviide |pealkiri=lk 19:13 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=lk%2019:13 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See viitab orjade majanduslikule vastutusele ja nende rollile oma isanda vara kasvatamisel. Lisaks sellele mainitakse, et kui üks Jeesuse jüngritest lööb ülempreestri orjal kõrva maha, peatab Jeesus vägivalla ja tervendab orja. <ref>{{Netiviide |pealkiri=lk 22:51 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=lk%2022:51 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See näitab, et isegi madalamas positsioonis olevate inimeste suhtes avaldas Jeesus kaastunnet ja hoolt. === Johannese evangeelium === [[Johannese evangeelium|Johannese evangeeliumis]] ilmneb orjanduse teema peamiselt teenimise ja alandlikkuse kaudu. Üks märkimisväärne lõik on Jeesuse jalgade pesemise sündmus. Pärast seda, kui Jeesus peseb oma jüngrite jalad, ütleb ta neile, et kui tema, nende Issand ja Õpetaja, on nende jalgu pesnud, siis peaksid nemad samuti üksteise jalgu pesema. Ta rõhutab, et "teenija ei ole suurem kui tema isand", kutsub jüngreid üles järgima tema eeskuju. <ref>{{Netiviide |pealkiri=jh 13:12-17 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=jh%2013:12-17 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See tegevus ja õpetus viitavad tollastele orjanduse ja teenimise tavadele, kus jalgade pesemine oli sageli orjade ülesanne. Jeesus kasutab seda sümboolselt, et rõhutada alandlikkuse ja üksteise teenimise olulisust, sõltumata inimeste sotsiaalsest positsioonist. == Orjandus Pauluse kirjades == [[Paulus|Pauluse]] Uue Testamendi [[Pauluse kirjad|kirjad]] sisaldavad nõuandeid nii orjadele kui ka orjaomanikele. Pauluse õpetused kasutavad sageli orjuse teemat ka metafoorina kristlase vaimse elu kirjeldamiseks. Ta rõhutab, et Kristuse ees on kõik inimesed võrdsed, sõltumata nende ühiskondlikust positsioonist. === Korintlastele 7:20-24 ja 12:12-13 === Esimeses kirjas [[Korintlased|korintlastele]] julgustab Paulus igaüht jääma oma kutsumuse juurde, sealhulgas orje. Samas märgib ta, et kui orjal avaneb võimalus vabaneda, tuleks seda võimalust kasutada. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1kr 7:20-24 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1kr%207:20-24 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> Paulus rõhutab, et Jumala ees on kõik kristlased üks ihu, olenemata nende sotsiaalsest staatusest. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1kr 12:12-13 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1kr%2012:12-13 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> === Galaatlastele 3:26-28 === Pauluse kirjas [[galaatlastele]] rõhutatakse, et Kristuses on kõik inimesed Jumala lapsed ning vaimse võrdsuse tõttu pole enam vahet juudi ja kreeklase, orja ja vaba vahel. <ref>{{Netiviide |pealkiri=gl 3:26-28 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=gl%203:26-28 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See lõik tõstab esile kristlaste vaimset ühtsust ja võrdsust sõltumata nende sotsiaalsest seisundist. === Efesose 6:5-9 === [[Efeslased|Efeslastele]] kirjutatud kirjas julgustab Paulus orje olema oma isandatele kuulekad, nagu nad teeniksid Kristust. Samuti manitseb ta isandaid kohtlema oma orje õiglaselt ja austusega, meenutades, et ka neil on isand taevas. <ref>{{Netiviide |pealkiri=gl 3:26-28 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=gl%203:26-28 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> Tekst rõhutab vastastikust austust ja õiglust kristlike põhimõtete kohaselt. === Koloslastele 3:22-25 ja 4:1 === [[Kolaslased|Koloslastele]] suunatud juhistes kutsub Paulus orje üles alluma oma maistele isandatele siira südamega, justkui teenides Issandat. <ref>{{Netiviide |pealkiri=kl 3:22-25 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=kl%203:22-25 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> Paulus rõhutab, et nende teenimist hinnatakse Jumala poolt. Isandaid manitsetakse kohtlema oma orje õiglaselt ja võrdselt, kuna nemadki alluvad Jumalale. <ref>{{Netiviide |pealkiri=kl 4:1 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=kl%204:1 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> === 1. Timoteose 6:1-2 === Kirjas [[Timotheos Efesosest|Timoteosele]] rõhutab Paulus, et orjad peaksid avaldama oma isandatele täielikku austust, et Jumala nime ei teotataks. Kui isandad on kristlased, siis julgustatakse neid teenima veelgi innukamalt, kuna nad on usukaaslased. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1tm 6:1-2 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1tm%206:1-2 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> === Tiituse 2:9-10 === Paulus soovitab kirjas [[Püha Tiitus|Tiitusele]], et orjad oleksid oma isandatele kuulekad, ei räägiks vastu ega varastaks, vaid oleksid usaldusväärsed. See rõhutab kristlike õpetuste kohast eluviisi ja ausust. <ref>{{Netiviide |pealkiri=tt 2:9-10 :: 1 :: Piibel 1968 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/est_68/?q=tt%202:9-10 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> === 1. Peetruse 2:18-21 === Ka [[Peetrus]] kutsub oma kirjas orje üles olema kuulekad oma isandatele, isegi kui need on karmid. Ta rõhutab kannatlikkuse ja alistumise olulisust ka ebaõiglases olukorras, mis peegeldab kristlaste usku ja vastupidavust kannatustes. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1pt 2:18-21 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=1pt%202:18-21 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> === Kiri Fileemonile === Paulus kirjutab [[Filemon|Filemonile]], kristlikule orjaomanikule, rõhutades orja ja isanda suhete tähendust Kristuse kontekstis. Kiri algab tervitustega, milles Paulus väljendab oma tänulikkust ja kiitust Filemoni usule ning armastusele, mida ta on näidanud teistele usklikutele. Paulus tunneb Filemonit kui head ja armastavat isandat, kes on saanud tunnustust oma headuse ja usuelu poolest. Kiri on adresseeritud mitte ainult Filemonile, vaid ka tema pereliikmetele ja kogudusele, rõhutades kogukonna tähtsust kristlikus elus. Oluline osa kirjast on [[Oneesimos|Oneesimose]], Filemoni põgenenud orja, tagasisaatmine. Paulus selgitab, et Oneesimos on saanud temast usuvenda, ning palub Filemonil võtta ta tagasi, mitte enam lihtsalt orjana, vaid kui kallist vennast Kristuses. Paulus kutsub üles vaatama Oneesimose tagasisaatmist uue perspektiiviga, rõhutades, et orja ja isanda suhe peaks olema põhinev armastusel ja vennalikkusel. Oluline on märkida, et kuigi Paulus ei kutsu otseselt orjanduse kaotamisele, toetab ta siiski suhte muutumist, kus orja ja isanda suhe asendub vennalikkusega Kristuses. Ta toob välja, et selline suhe ei ole enam ainult sotsiaalne, vaid vaimne, milles mõlemad pooled on võrdsed Kristuses. Paulus lisab, et ta on valmis katma kõik Oneesimose võlad, et näidata oma pühendumust ja hoolivust. Kiri lõppeb kutsega, et Filemon peaks rõõmuga vastu võtma Oneesimose, nagu ta võtaks vastu Paulus ise. Paulus väljendab lootust, et ta võib peagi tulla Filemoni juurde, ja julgustab teda palvetama, et kõik läheks hästi. Ta rõhutab, et nende suhe ei piirdu üksnes orjanduse ja sotsiaalsete normidega, vaid on üles ehitatud armastusele, kaastunde ja Kristuse õpetustele. <ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=fm 1:1-25 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=fm%201:1-25 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> Kiri Fileemonile seondub seega mitte ainult isiklike suhetega, vaid ka laiemate teoloogiliste ja eetiliste küsimustega, mis käsitlevad võrdsust ja vendlust kristlikus kogukonnas, ning annab ainulaadse vaate orjanduse mõistmisele antud ajaloolises kontekstis. == Ilmutuse raamat == [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutuse raamat]] käsitleb orjanduse teemat mitmes kohas, kus see on seotud apokalüptiliste sündmuste ja piltlike kirjeldustega. Orje ja vabu inimesi mainitakse sageli koos, et rõhutada, et nendesse sündmustesse on kaasatud kogu inimkond, sõltumata sotsiaalsest staatusest. === Ilmutuse 6:15-17 === Selles lõigus kirjeldatakse viimsepäeva kohtumõistmise stseeni. Kuningad, ülikud, vägevad, rikkad ja vaesed, sealhulgas orjad ja vabad inimesed, varjavad end koobastesse ja paluvad, et mäed ja kaljud variseksid nende peale, et pääseda "tema viha eest", kes istub troonil. Tekstis rõhutatakse hirmu ja ahastust, mis valdab kõiki inimesi sõltumata nende sotsiaalsest seisundist Jumala viha päeval. <ref>{{Netiviide |pealkiri=ilm 6:15-17 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=ilm%206:15-17 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> === Ilmutuse 13:16-17 === Siin kirjeldatakse [[Metsalise märk|metsalise märgi]] võtmist, mida antakse kõigile inimestele, olenemata nende sotsiaalsest positsioonist. Tekstis mainitakse, et märk antakse nii väikestele kui suurtele, rikastele kui vaestele, vabaile ja orjadele. Ilma selle märgita ei saa keegi osta ega müüa. See viitab sellele, et metsalise võim mõjutab kõiki ühiskonnakihte, sealhulgas orje. <ref>{{Netiviide |pealkiri=ilm 13:16-17 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=ilm%2013:16-17 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> === Ilmutuse 19:17-18 === Selles lõigus kutsutakse taeva linde kokku sööma suurte lahingu surnute liha. Mainitakse, et nad söövad "kuningate, väepealike, vägevate, hobuste ja nende ratsanike, kõigi vaba ja orja, väikese ja suure" liha. Kirjeldatakse lõplikku kohtumõistmist, kus kõik inimesed, sõltumata nende positsioonist, saavad sama saatuse osaliseks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=ilm 19:17-18 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=ilm%2019:17-18 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> == Manumissioon ehk orjade vabastamine == Manumissioon, mis tähendas orjade vabastamist nende omanike poolt, oli Rooma ühiskonnas tuntud tava, mis võis toimuda omaniku heldusest või juhul, kui orjal õnnestus end vabaks osta. Manumissioon pakkus teatud orjadele võimaluse integreeruda vaba kodanikkonda. Uues Testamendis leidub mitmeid viiteid sellele praktikale, kus kristluse põhimõtted rõhutasid inimlikkust ja õiglust. Näiteks apostel Paulus, kirjutades Filemonile, kutsus üles oma orja Onesimust vabastama,<ref name=":2" /> mis kajastas kristlikku ideaalide levikut Rooma ühiskonnas. Sellised viited aitasid kujundada varaseid kristlikke seisukohti orjade kohtlemise ja nende õiguste suhtes, pakkudes alternatiivset arusaama orjuse ühiskondlikust rollist ja moraalist. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hays |eesnimi=Jeffrey |pealkiri=Slaves in Ancient Rome: Numbers, Sources and Laws {{!}} Early European History And Religion — Facts and Details |url=https://europe.factsanddetails.com/article/entry-386.html |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=europe.factsanddetails.com |keel=en}}</ref> == Viited == p6s2x4wu09lczqi8i10109rf4n0c8sx 6752547 6752341 2024-10-31T08:52:24Z Richn014 198536 6752547 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> = Uus Testament ja orjandus = '''Uues Testamendis''' käsitletakse [[Orjus Vana-Roomas|orjuse]] teemat [[Rooma keisririik|Rooma impeeriumi]] kontekstis, kus orjus oli sotsiaalne institutsioon. Kuigi orjuse kaotamist ei käsitleta põhjalikult, leidub siiski mitmeid viiteid orjusele. Tekstides antakse juhiseid orjade ja isandate suhete kohta, rõhutades vastastikust austust ja vaimset võrdsust [[Jeesus|Kristuses]]. [[Uus testament|Uue Testamendi]] salmid viitavad sellele, et kõik inimesed on Kristuses võrdsed, olenemata nende sotsiaalsest staatusest. <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Some Initial Reflections on Slavery in the New Testament |url=https://bible.org/article/some-initial-reflections-slavery-new-testament |vaadatud=30. oktoobril 2024 |väljaanne=bible.org |keel=inglise}}</ref> Samuti käsitletakse orjuse teemat nii sotsiaalse reaalsusena kui ka teoloogilise metafoorina. == Orjandus Rooma impeeriumis (44–68 pKr) == Rooma impeeriumis oli orjus laialt levinud ning täitis olulist majanduslikku rolli. Orje kasutati mitmesugustes töödes, alates põllumajandusest ja käsitööst kuni raskete töödeni kaevandustes. Paljud neist olid sõjavangid või pärit Rooma kontrolli all olevatest kaugematest provintsidest, kuigi orje saadi ka muul viisil, näiteks võlgade tasumise, röövimise või vanemate müügi kaudu. Põllumajanduses töötanud orjad elati sageli kehvades tingimustes, kus raske töö ja füüsiline vägivald olid levinud. Vastupidiselt sellele elasid oskustöödeks koolitatud ja kodutöödel kasutatud orjad tihti paremates tingimustes, kuna nende väärtus omanikele oli kõrgem. Siiski, hoolimata mõningatest seadustes sätestatud piirangutest omanike õigustele, puudusid orjadel õigused, mistõttu oli nende kohtlemine suures osas omaniku suva järg. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Slavery in ancient Rome |url=https://www.britishmuseum.org/exhibitions/nero-man-behind-myth/slavery-ancient-rome |vaadatud=30. oktoobril 2024. |väljaanne=www.britishmuseum.org, The British Museum |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kershaw |eesnimi=Daniel |kuupäev=2023-07-10 |pealkiri=Roman Slaves: Slavery in Ancient Rome {{!}} History Cooperative |url=https://historycooperative.org/roman-slaves/ |vaadatud=2024-10-30 |keel=en-US}}</ref> == Orjandus evangeeliumites == [[Evangeelium|Evangeeliumid]] mainivad orjandust kui osa tollasest ühiskondlikust struktuurist, kuid neis ei esitatud otseseid juhiseid selle institutsiooni kohta. Jeesuse tähendamissõnades kasutatakse sageli orje ja nende isandaid sümbolitena, et illustreerida usulisi ja eetilisi õpetusi, näiteks ustavuse ja vastutuse teemasid. Kuigi evangeeliumid ei käsitle otseselt orjanduse reformi, rõhutavad need ligimesearmastuse ja teenimise põhimõtteid, mis puudutavad kõiki inimesi sõltumata nende sotsiaalsest staatusest. <ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Relationships Between Slaves and Masters |url=http://media.growingchristians.org/talks/nt/colossians/transcript_colossians_3g.pdf |vaadatud=30. oktoobril 2024 |väljaanne=growingchristians.org, Growing Christians Ministries |lehekülg=1-4 |keel=inglise}}</ref> === Matteuse evangeelium === [[Matteuse evangeelium|Matteuse evangeeliumis]] esineb orjanduse teema mitmes kohas, kus seda kasutatakse peamiselt võrdpiltide ja õpetuste edasiandmiseks. Jeesus õpetab, et inimene ei saa teenida kahte isandat, kuna ta kas vihkab ühte ja armastab teist või hoiab ühe poole ja põlgab teist. See väljend viitab pühendumise ja lojaalsuse nõudmisele, mis oli tavaline isandate ja orjade suhetes. <ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 6:24 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=mt%206:24 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> Jeesus viitab sellele, et inimesed peavad tegema valiku, kellele nad oma elu pühendavad, kas Jumalale või maisele varandusele. Jeesus ütleb, et ori ei ole suurem kui tema isand, ja kui isandat on kutsutud halvustavate nimedega, võib ka tema järgijatele sama osaks saada. <ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 10:24-25 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=mt%2010:24-25 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See rõhutab alluvuse ja võrdsuse põhimõtet orja ja isanda suhtes, mida võib laiendada ka Jeesuse ja tema jüngrite suhtele. Matteuse evangeeliumis esineb ka [[Tähendamissõnä|tähendamissõnu]], mis kasutavad orjade ja isandate suhteid. Näiteks tähendamissõnas palub ori oma isandalt armu ja rohkem aega võla tasumiseks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 18:26 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=mt%2018:26 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See peegeldab ühiskondlikke suhteid, kus orjad olid tihti oma isandate halastuse all. Teises tähendamissõnas räägib Jeesus [[Viinapuuistandik|viinamäe]] omanikust, kes saadab oma sulased rentnikelt saaki koguma. Rentnikud kohtlevad neid sulaseid halvasti. <ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 21:34 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=mt%2021:34 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See kujutab isandate ja sulaste suhteid ja viitab Jumala ja tema saadikute vahekorra kujundlikule tähendusele. === Luuka evangeelium === [[Luuka evangeelium|Luuka evangeeliumis]] käsitletakse orjanduse teemat peamiselt õpetuslikel ja võrdpiltlikel eesmärkidel. Luuka 7:2-10 räägitakse [[Rooma keisririik|rooma]] ohvitserist, kellel oli haige ori. Ohvitser palub Jeesuselt abi oma orja tervendamiseks, tuues esile, et tema ise on autoriteedi all ning tal on ka enda alluvuses orjad. <ref>{{Netiviide |pealkiri=lk 7:2 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=lk%207:2 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See näitab, et orjade ja isandate suhted olid igapäevaelu osa ka sõjaväelistes ringkondades. Jeesus räägib tähendamissõnas ustavast ja arukast majapidajast, kelle isand määrab oma teenijate üle, et nad annaksid neile õigel ajal süüa. Kui majapidaja käitub õigesti, autasustatakse teda, kuid kui ta hakkab teenreid halvasti kohtlema, karistatakse teda rangelt. <ref>{{Netiviide |pealkiri=lk 12:42-48 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=lk%2012:42-48 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See kirjeldab isandate ja sulaste suhete dünaamikat ning vastutust, mis lasus majapidajatel oma isandate vara ja teenrite eest hoolitsemisel. Lisaks mainitakse, et kui üks Jeesuse jüngritest lööb [[Ülempreester|ülempreestri]] orjal kõrva maha, peatab Jeesus vägivalla ja tervendab orja. <ref>{{Netiviide |pealkiri=lk 19:13 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=lk%2019:13 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See viitab orjade majanduslikule vastutusele ja nende rollile oma isanda vara kasvatamisel. Lisaks sellele mainitakse, et kui üks Jeesuse jüngritest lööb ülempreestri orjal kõrva maha, peatab Jeesus vägivalla ja tervendab orja. <ref>{{Netiviide |pealkiri=lk 22:51 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=lk%2022:51 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See näitab, et isegi madalamas positsioonis olevate inimeste suhtes avaldas Jeesus kaastunnet ja hoolt. === Johannese evangeelium === [[Johannese evangeelium|Johannese evangeeliumis]] ilmneb orjanduse teema peamiselt teenimise ja alandlikkuse kaudu. Üks märkimisväärne lõik on Jeesuse jalgade pesemise sündmus. Pärast seda, kui Jeesus peseb oma jüngrite jalad, ütleb ta neile, et kui tema, nende Issand ja Õpetaja, on nende jalgu pesnud, siis peaksid nemad samuti üksteise jalgu pesema. Ta rõhutab, et "teenija ei ole suurem kui tema isand", kutsub jüngreid üles järgima tema eeskuju. <ref>{{Netiviide |pealkiri=jh 13:12-17 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=jh%2013:12-17 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See tegevus ja õpetus viitavad tollastele orjanduse ja teenimise tavadele, kus jalgade pesemine oli sageli orjade ülesanne. Jeesus kasutab seda sümboolselt, et rõhutada alandlikkuse ja üksteise teenimise olulisust, sõltumata inimeste sotsiaalsest positsioonist. == Orjandus Pauluse kirjades == [[Paulus|Pauluse]] Uue Testamendi [[Pauluse kirjad|kirjad]] sisaldavad nõuandeid nii orjadele kui ka orjaomanikele. Pauluse õpetused kasutavad sageli orjuse teemat ka metafoorina kristlase vaimse elu kirjeldamiseks. Ta rõhutab, et Kristuse ees on kõik inimesed võrdsed, sõltumata nende ühiskondlikust positsioonist. === Korintlastele 7:20-24 ja 12:12-13 === Esimeses kirjas [[Korintlased|korintlastele]] julgustab Paulus igaüht jääma oma kutsumuse juurde, sealhulgas orje. Samas märgib ta, et kui orjal avaneb võimalus vabaneda, tuleks seda võimalust kasutada. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1kr 7:20-24 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1kr%207:20-24 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> Paulus rõhutab, et Jumala ees on kõik kristlased üks ihu, olenemata nende sotsiaalsest staatusest. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1kr 12:12-13 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1kr%2012:12-13 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> === Galaatlastele 3:26-28 === Pauluse kirjas [[galaatlastele]] rõhutatakse, et Kristuses on kõik inimesed Jumala lapsed ning vaimse võrdsuse tõttu pole enam vahet juudi ja kreeklase, orja ja vaba vahel. <ref>{{Netiviide |pealkiri=gl 3:26-28 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=gl%203:26-28 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See lõik tõstab esile kristlaste vaimset ühtsust ja võrdsust sõltumata nende sotsiaalsest seisundist. === Efesose 6:5-9 === [[Efeslased|Efeslastele]] kirjutatud kirjas julgustab Paulus orje olema oma isandatele kuulekad, nagu nad teeniksid Kristust. Samuti manitseb ta isandaid kohtlema oma orje õiglaselt ja austusega, meenutades, et ka neil on isand taevas. <ref>{{Netiviide |pealkiri=gl 3:26-28 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=gl%203:26-28 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> Tekst rõhutab vastastikust austust ja õiglust kristlike põhimõtete kohaselt. === Koloslastele 3:22-25 ja 4:1 === [[Kolaslased|Koloslastele]] suunatud juhistes kutsub Paulus orje üles alluma oma maistele isandatele siira südamega, justkui teenides Issandat. <ref>{{Netiviide |pealkiri=kl 3:22-25 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=kl%203:22-25 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> Paulus rõhutab, et nende teenimist hinnatakse Jumala poolt. Isandaid manitsetakse kohtlema oma orje õiglaselt ja võrdselt, kuna nemadki alluvad Jumalale. <ref>{{Netiviide |pealkiri=kl 4:1 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=kl%204:1 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> === 1. Timoteose 6:1-2 === Kirjas [[Timotheos Efesosest|Timoteosele]] rõhutab Paulus, et orjad peaksid avaldama oma isandatele täielikku austust, et Jumala nime ei teotataks. Kui isandad on kristlased, siis julgustatakse neid teenima veelgi innukamalt, kuna nad on usukaaslased. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1tm 6:1-2 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1tm%206:1-2 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> === Tiituse 2:9-10 === Paulus soovitab kirjas [[Püha Tiitus|Tiitusele]], et orjad oleksid oma isandatele kuulekad, ei räägiks vastu ega varastaks, vaid oleksid usaldusväärsed. See rõhutab kristlike õpetuste kohast eluviisi ja ausust. <ref>{{Netiviide |pealkiri=tt 2:9-10 :: 1 :: Piibel 1968 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/est_68/?q=tt%202:9-10 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> === 1. Peetruse 2:18-21 === Ka [[Peetrus]] kutsub oma kirjas orje üles olema kuulekad oma isandatele, isegi kui need on karmid. Ta rõhutab kannatlikkuse ja alistumise olulisust ka ebaõiglases olukorras, mis peegeldab kristlaste usku ja vastupidavust kannatustes. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1pt 2:18-21 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=1pt%202:18-21 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> === Kiri Fileemonile === Paulus kirjutab [[Filemon|Filemonile]], kristlikule orjaomanikule, rõhutades orja ja isanda suhete tähendust Kristuse kontekstis. Kiri algab tervitustega, milles Paulus väljendab oma tänulikkust ja kiitust Filemoni usule ning armastusele, mida ta on näidanud teistele usklikutele. Paulus tunneb Filemonit kui head ja armastavat isandat, kes on saanud tunnustust oma headuse ja usuelu poolest. Kiri on adresseeritud mitte ainult Filemonile, vaid ka tema pereliikmetele ja kogudusele, rõhutades kogukonna tähtsust kristlikus elus. Oluline osa kirjast on [[Oneesimos|Oneesimose]], Filemoni põgenenud orja, tagasisaatmine. Paulus selgitab, et Oneesimos on saanud temast usuvenda, ning palub Filemonil võtta ta tagasi, mitte enam lihtsalt orjana, vaid kui kallist vennast Kristuses. Paulus kutsub üles vaatama Oneesimose tagasisaatmist uue perspektiiviga, rõhutades, et orja ja isanda suhe peaks olema põhinev armastusel ja vennalikkusel. Oluline on märkida, et kuigi Paulus ei kutsu otseselt orjanduse kaotamisele, toetab ta siiski suhte muutumist, kus orja ja isanda suhe asendub vennalikkusega Kristuses. Ta toob välja, et selline suhe ei ole enam ainult sotsiaalne, vaid vaimne, milles mõlemad pooled on võrdsed Kristuses. Paulus lisab, et ta on valmis katma kõik Oneesimose võlad, et näidata oma pühendumust ja hoolivust. Kiri lõppeb kutsega, et Filemon peaks rõõmuga vastu võtma Oneesimose, nagu ta võtaks vastu Paulus ise. Paulus väljendab lootust, et ta võib peagi tulla Filemoni juurde, ja julgustab teda palvetama, et kõik läheks hästi. Ta rõhutab, et nende suhe ei piirdu üksnes orjanduse ja sotsiaalsete normidega, vaid on üles ehitatud armastusele, kaastunde ja Kristuse õpetustele. <ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=fm 1:1-25 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=fm%201:1-25 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> Kiri Fileemonile seondub seega mitte ainult isiklike suhetega, vaid ka laiemate teoloogiliste ja eetiliste küsimustega, mis käsitlevad võrdsust ja vendlust kristlikus kogukonnas, ning annab ainulaadse vaate orjanduse mõistmisele antud ajaloolises kontekstis. == Ilmutuse raamat == [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutuse raamat]] käsitleb orjanduse teemat mitmes kohas, kus see on seotud apokalüptiliste sündmuste ja piltlike kirjeldustega. Orje ja vabu inimesi mainitakse sageli koos, et rõhutada, et nendesse sündmustesse on kaasatud kogu inimkond, sõltumata sotsiaalsest staatusest. === Ilmutuse 6:15-17 === Selles lõigus kirjeldatakse viimsepäeva kohtumõistmise stseeni. Kuningad, ülikud, vägevad, rikkad ja vaesed, sealhulgas orjad ja vabad inimesed, varjavad end koobastesse ja paluvad, et mäed ja kaljud variseksid nende peale, et pääseda "tema viha eest", kes istub troonil. Tekstis rõhutatakse hirmu ja ahastust, mis valdab kõiki inimesi sõltumata nende sotsiaalsest seisundist Jumala viha päeval. <ref>{{Netiviide |pealkiri=ilm 6:15-17 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=ilm%206:15-17 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> === Ilmutuse 13:16-17 === Siin kirjeldatakse [[Metsalise märk|metsalise märgi]] võtmist, mida antakse kõigile inimestele, olenemata nende sotsiaalsest positsioonist. Tekstis mainitakse, et märk antakse nii väikestele kui suurtele, rikastele kui vaestele, vabaile ja orjadele. Ilma selle märgita ei saa keegi osta ega müüa. See viitab sellele, et metsalise võim mõjutab kõiki ühiskonnakihte, sealhulgas orje. <ref>{{Netiviide |pealkiri=ilm 13:16-17 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=ilm%2013:16-17 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> === Ilmutuse 19:17-18 === Selles lõigus kutsutakse taeva linde kokku sööma suurte lahingu surnute liha. Mainitakse, et nad söövad "kuningate, väepealike, vägevate, hobuste ja nende ratsanike, kõigi vaba ja orja, väikese ja suure" liha. Kirjeldatakse lõplikku kohtumõistmist, kus kõik inimesed, sõltumata nende positsioonist, saavad sama saatuse osaliseks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=ilm 19:17-18 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=ilm%2019:17-18 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> == Manumissioon ehk orjade vabastamine == [[Manumissioon]], mis tähendas orjade vabastamist nende omanike poolt, oli Rooma ühiskonnas tuntud tava, mis võis toimuda omaniku heldusest või juhul, kui orjal õnnestus end vabaks osta. Manumissioon pakkus teatud orjadele võimaluse integreeruda vaba kodanikkonda. Apostel Paulus, kirjutades Filemonile, kutsus üles oma orja Onesimust vabastama, <ref name=":2" /> mis kajastas kristlikku ideaalide levikut Rooma ühiskonnas. Kuigi kirjas puudub otsene viide või hoiak manumissioni poole, väljendab Paulus oma soovi, et Onesimus saaks tagasi tulla kui vend, rõhutades kristlikku vennalikku suhet ja armastust, mis võiksid mõjutada Philemoni otsust. Uues Testamendis, 1. Korintlastele 7:21, esineb Pauluse soovitus, mis võimaluse korral lubab ja toetab orjade vabaduse poole pürgimist. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1kr 7:21 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=1kr%207:21 |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See on Uues Testamendis ainus viide, kus otseselt viidatakse manumissionile ja selle pooldamisele, tuues esile võimaluse, et orjad võiksid oma olukorda parandada, kui neil on selleks võimalus. Sellised viited aitasid kujundada varaseid kristlikke seisukohti orjade kohtlemise ja nende õiguste suhtes, pakkudes alternatiivset arusaama orjuse ühiskondlikust rollist ja moraalist. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hays |eesnimi=Jeffrey |pealkiri=Slaves in Ancient Rome: Numbers, Sources and Laws {{!}} Early European History And Religion — Facts and Details |url=https://europe.factsanddetails.com/article/entry-386.html |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=europe.factsanddetails.com |keel=en}}</ref> == Viited == 9ap5k7x8xf7jyeohd7ngp8da52pjasd 6752548 6752547 2024-10-31T08:52:59Z Richn014 198536 6752548 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> = Uus Testament ja orjandus = '''Uues Testamendis''' käsitletakse [[Orjus Vana-Roomas|orjuse]] teemat [[Rooma keisririik|Rooma impeeriumi]] kontekstis, kus orjus oli sotsiaalne institutsioon. Kuigi orjuse kaotamist ei käsitleta põhjalikult, leidub siiski mitmeid viiteid orjusele. Tekstides antakse juhiseid orjade ja isandate suhete kohta, rõhutades vastastikust austust ja vaimset võrdsust [[Jeesus|Kristuses]]. [[Uus testament|Uue Testamendi]] salmid viitavad sellele, et kõik inimesed on Kristuses võrdsed, olenemata nende sotsiaalsest staatusest. <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Some Initial Reflections on Slavery in the New Testament |url=https://bible.org/article/some-initial-reflections-slavery-new-testament |vaadatud=30. oktoobril 2024 |väljaanne=bible.org |keel=inglise}}</ref> Samuti käsitletakse orjuse teemat nii sotsiaalse reaalsusena kui ka teoloogilise metafoorina. == Orjandus Rooma impeeriumis (44–68 pKr) == Rooma impeeriumis oli orjus laialt levinud ning täitis olulist majanduslikku rolli. Orje kasutati mitmesugustes töödes, alates põllumajandusest ja käsitööst kuni raskete töödeni kaevandustes. Paljud neist olid sõjavangid või pärit Rooma kontrolli all olevatest kaugematest provintsidest, kuigi orje saadi ka muul viisil, näiteks võlgade tasumise, röövimise või vanemate müügi kaudu. Põllumajanduses töötanud orjad elati sageli kehvades tingimustes, kus raske töö ja füüsiline vägivald olid levinud. Vastupidiselt sellele elasid oskustöödeks koolitatud ja kodutöödel kasutatud orjad tihti paremates tingimustes, kuna nende väärtus omanikele oli kõrgem. Siiski, hoolimata mõningatest seadustes sätestatud piirangutest omanike õigustele, puudusid orjadel õigused, mistõttu oli nende kohtlemine suures osas omaniku suva järg. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Slavery in ancient Rome |url=https://www.britishmuseum.org/exhibitions/nero-man-behind-myth/slavery-ancient-rome |vaadatud=30. oktoobril 2024. |väljaanne=www.britishmuseum.org, The British Museum |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kershaw |eesnimi=Daniel |kuupäev=2023-07-10 |pealkiri=Roman Slaves: Slavery in Ancient Rome {{!}} History Cooperative |url=https://historycooperative.org/roman-slaves/ |vaadatud=2024-10-30 |keel=en-US}}</ref> == Orjandus evangeeliumites == [[Evangeelium|Evangeeliumid]] mainivad orjandust kui osa tollasest ühiskondlikust struktuurist, kuid neis ei esitatud otseseid juhiseid selle institutsiooni kohta. Jeesuse tähendamissõnades kasutatakse sageli orje ja nende isandaid sümbolitena, et illustreerida usulisi ja eetilisi õpetusi, näiteks ustavuse ja vastutuse teemasid. Kuigi evangeeliumid ei käsitle otseselt orjanduse reformi, rõhutavad need ligimesearmastuse ja teenimise põhimõtteid, mis puudutavad kõiki inimesi sõltumata nende sotsiaalsest staatusest. <ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Relationships Between Slaves and Masters |url=http://media.growingchristians.org/talks/nt/colossians/transcript_colossians_3g.pdf |vaadatud=30. oktoobril 2024 |väljaanne=growingchristians.org, Growing Christians Ministries |lehekülg=1-4 |keel=inglise}}</ref> === Matteuse evangeelium === [[Matteuse evangeelium|Matteuse evangeeliumis]] esineb orjanduse teema mitmes kohas, kus seda kasutatakse peamiselt võrdpiltide ja õpetuste edasiandmiseks. Jeesus õpetab, et inimene ei saa teenida kahte isandat, kuna ta kas vihkab ühte ja armastab teist või hoiab ühe poole ja põlgab teist. See väljend viitab pühendumise ja lojaalsuse nõudmisele, mis oli tavaline isandate ja orjade suhetes. <ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 6:24 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=mt%206:24 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> Jeesus viitab sellele, et inimesed peavad tegema valiku, kellele nad oma elu pühendavad, kas Jumalale või maisele varandusele. Jeesus ütleb, et ori ei ole suurem kui tema isand, ja kui isandat on kutsutud halvustavate nimedega, võib ka tema järgijatele sama osaks saada. <ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 10:24-25 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=mt%2010:24-25 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See rõhutab alluvuse ja võrdsuse põhimõtet orja ja isanda suhtes, mida võib laiendada ka Jeesuse ja tema jüngrite suhtele. Matteuse evangeeliumis esineb ka [[Tähendamissõnä|tähendamissõnu]], mis kasutavad orjade ja isandate suhteid. Näiteks tähendamissõnas palub ori oma isandalt armu ja rohkem aega võla tasumiseks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 18:26 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=mt%2018:26 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See peegeldab ühiskondlikke suhteid, kus orjad olid tihti oma isandate halastuse all. Teises tähendamissõnas räägib Jeesus [[Viinapuuistandik|viinamäe]] omanikust, kes saadab oma sulased rentnikelt saaki koguma. Rentnikud kohtlevad neid sulaseid halvasti. <ref>{{Netiviide |pealkiri=mt 21:34 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=mt%2021:34 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See kujutab isandate ja sulaste suhteid ja viitab Jumala ja tema saadikute vahekorra kujundlikule tähendusele. === Luuka evangeelium === [[Luuka evangeelium|Luuka evangeeliumis]] käsitletakse orjanduse teemat peamiselt õpetuslikel ja võrdpiltlikel eesmärkidel. Luuka 7:2-10 räägitakse [[Rooma keisririik|rooma]] ohvitserist, kellel oli haige ori. Ohvitser palub Jeesuselt abi oma orja tervendamiseks, tuues esile, et tema ise on autoriteedi all ning tal on ka enda alluvuses orjad. <ref>{{Netiviide |pealkiri=lk 7:2 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=lk%207:2 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See näitab, et orjade ja isandate suhted olid igapäevaelu osa ka sõjaväelistes ringkondades. Jeesus räägib tähendamissõnas ustavast ja arukast majapidajast, kelle isand määrab oma teenijate üle, et nad annaksid neile õigel ajal süüa. Kui majapidaja käitub õigesti, autasustatakse teda, kuid kui ta hakkab teenreid halvasti kohtlema, karistatakse teda rangelt. <ref>{{Netiviide |pealkiri=lk 12:42-48 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=lk%2012:42-48 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See kirjeldab isandate ja sulaste suhete dünaamikat ning vastutust, mis lasus majapidajatel oma isandate vara ja teenrite eest hoolitsemisel. Lisaks mainitakse, et kui üks Jeesuse jüngritest lööb [[Ülempreester|ülempreestri]] orjal kõrva maha, peatab Jeesus vägivalla ja tervendab orja. <ref>{{Netiviide |pealkiri=lk 19:13 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=lk%2019:13 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See viitab orjade majanduslikule vastutusele ja nende rollile oma isanda vara kasvatamisel. Lisaks sellele mainitakse, et kui üks Jeesuse jüngritest lööb ülempreestri orjal kõrva maha, peatab Jeesus vägivalla ja tervendab orja. <ref>{{Netiviide |pealkiri=lk 22:51 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=lk%2022:51 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See näitab, et isegi madalamas positsioonis olevate inimeste suhtes avaldas Jeesus kaastunnet ja hoolt. === Johannese evangeelium === [[Johannese evangeelium|Johannese evangeeliumis]] ilmneb orjanduse teema peamiselt teenimise ja alandlikkuse kaudu. Üks märkimisväärne lõik on Jeesuse jalgade pesemise sündmus. Pärast seda, kui Jeesus peseb oma jüngrite jalad, ütleb ta neile, et kui tema, nende Issand ja Õpetaja, on nende jalgu pesnud, siis peaksid nemad samuti üksteise jalgu pesema. Ta rõhutab, et "teenija ei ole suurem kui tema isand", kutsub jüngreid üles järgima tema eeskuju. <ref>{{Netiviide |pealkiri=jh 13:12-17 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=jh%2013:12-17 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See tegevus ja õpetus viitavad tollastele orjanduse ja teenimise tavadele, kus jalgade pesemine oli sageli orjade ülesanne. Jeesus kasutab seda sümboolselt, et rõhutada alandlikkuse ja üksteise teenimise olulisust, sõltumata inimeste sotsiaalsest positsioonist. == Orjandus Pauluse kirjades == [[Paulus|Pauluse]] Uue Testamendi [[Pauluse kirjad|kirjad]] sisaldavad nõuandeid nii orjadele kui ka orjaomanikele. Pauluse õpetused kasutavad sageli orjuse teemat ka metafoorina kristlase vaimse elu kirjeldamiseks. Ta rõhutab, et Kristuse ees on kõik inimesed võrdsed, sõltumata nende ühiskondlikust positsioonist. === Korintlastele 7:20-24 ja 12:12-13 === Esimeses kirjas [[Korintlased|korintlastele]] julgustab Paulus igaüht jääma oma kutsumuse juurde, sealhulgas orje. Samas märgib ta, et kui orjal avaneb võimalus vabaneda, tuleks seda võimalust kasutada. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1kr 7:20-24 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1kr%207:20-24 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> Paulus rõhutab, et Jumala ees on kõik kristlased üks ihu, olenemata nende sotsiaalsest staatusest. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1kr 12:12-13 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1kr%2012:12-13 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> === Galaatlastele 3:26-28 === Pauluse kirjas [[galaatlastele]] rõhutatakse, et Kristuses on kõik inimesed Jumala lapsed ning vaimse võrdsuse tõttu pole enam vahet juudi ja kreeklase, orja ja vaba vahel. <ref>{{Netiviide |pealkiri=gl 3:26-28 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=gl%203:26-28 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See lõik tõstab esile kristlaste vaimset ühtsust ja võrdsust sõltumata nende sotsiaalsest seisundist. === Efesose 6:5-9 === [[Efeslased|Efeslastele]] kirjutatud kirjas julgustab Paulus orje olema oma isandatele kuulekad, nagu nad teeniksid Kristust. Samuti manitseb ta isandaid kohtlema oma orje õiglaselt ja austusega, meenutades, et ka neil on isand taevas. <ref>{{Netiviide |pealkiri=gl 3:26-28 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=gl%203:26-28 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> Tekst rõhutab vastastikust austust ja õiglust kristlike põhimõtete kohaselt. === Koloslastele 3:22-25 ja 4:1 === [[Kolaslased|Koloslastele]] suunatud juhistes kutsub Paulus orje üles alluma oma maistele isandatele siira südamega, justkui teenides Issandat. <ref>{{Netiviide |pealkiri=kl 3:22-25 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=kl%203:22-25 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> Paulus rõhutab, et nende teenimist hinnatakse Jumala poolt. Isandaid manitsetakse kohtlema oma orje õiglaselt ja võrdselt, kuna nemadki alluvad Jumalale. <ref>{{Netiviide |pealkiri=kl 4:1 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=kl%204:1 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> === 1. Timoteose 6:1-2 === Kirjas [[Timotheos Efesosest|Timoteosele]] rõhutab Paulus, et orjad peaksid avaldama oma isandatele täielikku austust, et Jumala nime ei teotataks. Kui isandad on kristlased, siis julgustatakse neid teenima veelgi innukamalt, kuna nad on usukaaslased. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1tm 6:1-2 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=1tm%206:1-2 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> === Tiituse 2:9-10 === Paulus soovitab kirjas [[Püha Tiitus|Tiitusele]], et orjad oleksid oma isandatele kuulekad, ei räägiks vastu ega varastaks, vaid oleksid usaldusväärsed. See rõhutab kristlike õpetuste kohast eluviisi ja ausust. <ref>{{Netiviide |pealkiri=tt 2:9-10 :: 1 :: Piibel 1968 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/est_68/?q=tt%202:9-10 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> === 1. Peetruse 2:18-21 === Ka [[Peetrus]] kutsub oma kirjas orje üles olema kuulekad oma isandatele, isegi kui need on karmid. Ta rõhutab kannatlikkuse ja alistumise olulisust ka ebaõiglases olukorras, mis peegeldab kristlaste usku ja vastupidavust kannatustes. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1pt 2:18-21 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=1pt%202:18-21 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> === Kiri Fileemonile === Paulus kirjutab [[Filemon|Filemonile]], kristlikule orjaomanikule, rõhutades orja ja isanda suhete tähendust Kristuse kontekstis. Kiri algab tervitustega, milles Paulus väljendab oma tänulikkust ja kiitust Filemoni usule ning armastusele, mida ta on näidanud teistele usklikutele. Paulus tunneb Filemonit kui head ja armastavat isandat, kes on saanud tunnustust oma headuse ja usuelu poolest. Kiri on adresseeritud mitte ainult Filemonile, vaid ka tema pereliikmetele ja kogudusele, rõhutades kogukonna tähtsust kristlikus elus. Oluline osa kirjast on [[Oneesimos|Oneesimose]], Filemoni põgenenud orja, tagasisaatmine. Paulus selgitab, et Oneesimos on saanud temast usuvenda, ning palub Filemonil võtta ta tagasi, mitte enam lihtsalt orjana, vaid kui kallist vennast Kristuses. Paulus kutsub üles vaatama Oneesimose tagasisaatmist uue perspektiiviga, rõhutades, et orja ja isanda suhe peaks olema põhinev armastusel ja vennalikkusel. Oluline on märkida, et kuigi Paulus ei kutsu otseselt orjanduse kaotamisele, toetab ta siiski suhte muutumist, kus orja ja isanda suhe asendub vennalikkusega Kristuses. Ta toob välja, et selline suhe ei ole enam ainult sotsiaalne, vaid vaimne, milles mõlemad pooled on võrdsed Kristuses. Paulus lisab, et ta on valmis katma kõik Oneesimose võlad, et näidata oma pühendumust ja hoolivust. Kiri lõppeb kutsega, et Filemon peaks rõõmuga vastu võtma Oneesimose, nagu ta võtaks vastu Paulus ise. Paulus väljendab lootust, et ta võib peagi tulla Filemoni juurde, ja julgustab teda palvetama, et kõik läheks hästi. Ta rõhutab, et nende suhe ei piirdu üksnes orjanduse ja sotsiaalsete normidega, vaid on üles ehitatud armastusele, kaastunde ja Kristuse õpetustele. <ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=fm 1:1-25 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=fm%201:1-25 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> Kiri Fileemonile seondub seega mitte ainult isiklike suhetega, vaid ka laiemate teoloogiliste ja eetiliste küsimustega, mis käsitlevad võrdsust ja vendlust kristlikus kogukonnas, ning annab ainulaadse vaate orjanduse mõistmisele antud ajaloolises kontekstis. == Ilmutuse raamat == [[Johannese ilmutuse raamat|Ilmutuse raamat]] käsitleb orjanduse teemat mitmes kohas, kus see on seotud apokalüptiliste sündmuste ja piltlike kirjeldustega. Orje ja vabu inimesi mainitakse sageli koos, et rõhutada, et nendesse sündmustesse on kaasatud kogu inimkond, sõltumata sotsiaalsest staatusest. === Ilmutuse 6:15-17 === Selles lõigus kirjeldatakse viimsepäeva kohtumõistmise stseeni. Kuningad, ülikud, vägevad, rikkad ja vaesed, sealhulgas orjad ja vabad inimesed, varjavad end koobastesse ja paluvad, et mäed ja kaljud variseksid nende peale, et pääseda "tema viha eest", kes istub troonil. Tekstis rõhutatakse hirmu ja ahastust, mis valdab kõiki inimesi sõltumata nende sotsiaalsest seisundist Jumala viha päeval. <ref>{{Netiviide |pealkiri=ilm 6:15-17 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=ilm%206:15-17 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> === Ilmutuse 13:16-17 === Siin kirjeldatakse [[Metsalise märk|metsalise märgi]] võtmist, mida antakse kõigile inimestele, olenemata nende sotsiaalsest positsioonist. Tekstis mainitakse, et märk antakse nii väikestele kui suurtele, rikastele kui vaestele, vabaile ja orjadele. Ilma selle märgita ei saa keegi osta ega müüa. See viitab sellele, et metsalise võim mõjutab kõiki ühiskonnakihte, sealhulgas orje. <ref>{{Netiviide |pealkiri=ilm 13:16-17 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=ilm%2013:16-17 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> === Ilmutuse 19:17-18 === Selles lõigus kutsutakse taeva linde kokku sööma suurte lahingu surnute liha. Mainitakse, et nad söövad "kuningate, väepealike, vägevate, hobuste ja nende ratsanike, kõigi vaba ja orja, väikese ja suure" liha. Kirjeldatakse lõplikku kohtumõistmist, kus kõik inimesed, sõltumata nende positsioonist, saavad sama saatuse osaliseks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=ilm 19:17-18 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/?q=ilm%2019:17-18 |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> == Manumissioon ehk orjade vabastamine == [[Manumissioon]], mis tähendas orjade vabastamist nende omanike poolt, oli Rooma ühiskonnas tuntud tava, mis võis toimuda omaniku heldusest või juhul, kui orjal õnnestus end vabaks osta. Manumissioon pakkus teatud orjadele võimaluse integreeruda vaba kodanikkonda. Apostel Paulus, kirjutades Filemonile, kutsus üles oma orja Onesimust vabastama, <ref name=":2" /> mis kajastas kristlikku ideaalide levikut Rooma ühiskonnas. Kuigi kirjas puudub otsene viide või hoiak manumissioni poole, väljendab Paulus oma soovi, et Onesimus saaks tagasi tulla kui vend, rõhutades kristlikku vennalikku suhet ja armastust, mis võiksid mõjutada Philemoni otsust. Uues Testamendis, 1. Korintlastele 7:21, esineb Pauluse soovitus, mis võimaluse korral lubab ja toetab orjade vabaduse poole pürgimist. <ref>{{Netiviide |pealkiri=1kr 7:21 :: 1 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/?q=1kr%207:21 |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> See on Uues Testamendis ainus viide, kus otseselt viidatakse manumissionile ja selle pooldamisele, tuues esile võimaluse, et orjad võiksid oma olukorda parandada, kui neil on selleks võimalus. Sellised viited aitasid kujundada varaseid kristlikke seisukohti orjade kohtlemise ja nende õiguste suhtes, pakkudes alternatiivset arusaama orjuse ühiskondlikust rollist ja moraalist. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hays |eesnimi=Jeffrey |pealkiri=Slaves in Ancient Rome: Numbers, Sources and Laws {{!}} Early European History And Religion — Facts and Details |url=https://europe.factsanddetails.com/article/entry-386.html |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=europe.factsanddetails.com |keel=en}}</ref> == Viited == iqe6vx00fytdqhqveymsghhdy1nvxpu Süsik (heinikulised) 0 683565 6752546 6751264 2024-10-31T08:51:03Z EmausBot 25097 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Süsik (šampinjonilaadsed)]] 6752546 wikitext text/x-wiki #suuna [[Süsik (šampinjonilaadsed)]] t5kr1g66ss74ijr9flxibz4iiq9tvqx Timur Ilikajev 0 683590 6752570 6752206 2024-10-31T10:44:20Z 2A00:16E0:1003:CEE5:803C:108D:D6C4:E95B Tallinn, 4.06.2023 6752570 wikitext text/x-wiki [[Fail:Timur_Ilikajev.jpg|pisi|Timur Ilikajev]] '''Timur Ilikajev''' ([[8. juuni ]] [[1975]], [[Dušanbe]] – [[6. juuni]] [[2024]], [[Tallinn]]<ref>{{cite web|title=В возрасте 48 лет умер эстонский музыкант и актер Тимур Иликаев|url=https://bublik.delfi.ee/statja/120298706/v-vozraste-48-let-umer-estonskiy-muzykant-i-akter-timur-ilikaev|website=Бублик|accessdate=2024-10-29|lang=ru}}</ref>) oli Eesti [[muusik]], [[näitleja]], [[lavastaja]] ja [[luuletaja]], TeatriVabriku ja projekti “Timur ja partisanid” looja. == Elukäik ja looming== Timur Ilikajev sündis [[Tadžikistan]]is [[Dušanbe]]s. Hiljem kolis ta koos vanematega Eestisse Kohtla-Järvele. Töötas [[Tuuleveski (teater)|Jõhvi Tuuleveski teatris]] näitlejana. Alates 90ndate lõpust elas ja töötas Timur Ilikajev [[Tallinn]]as. Siin sai temast iga-aastase Viktor Tsoi mälestuskontserdi "Tsoi Laulud" korraldaja, mis traditsiooniliselt toimub 15. augustil Harjumäel<ref>{{cite web|title=SUUR GALERII JA VIDEOD &#10217; Harjumäel toimuvale Viktor Tsoi mälestuskontserdile kogunes rahvamass|url=https://elu24.postimees.ee/7835173/suur-galerii-ja-videod-harjumael-toimuvale-viktor-tsoi-malestuskontserdile-kogunes-rahvamass|website=Elu24|date=2023-08-15|accessdate=2024-10-30|lang=et}}</ref><ref>{{cite web|title=GALERII &#10217; Meeleolukas kontsert «Tsoi laulud» pani Harjumäe kõlama|url=https://elu24.postimees.ee/7584770/galerii-meeleolukas-kontsert-tsoi-laulud-pani-harjumae-kolama|website=Elu24|date=2022-08-15|accessdate=2024-10-30|lang=et}}</ref><ref>{{cite web|title=Tallinnas toimus traditsiooniline Viktor Tsoi laulude õhtu|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/87149949/fotod-tallinnas-toimus-traditsiooniline-viktor-tsoi-laulude-ohtu|website=Kroonika|accessdate=2024-10-30|lang=et}}</ref> <ref>{{cite web|title=Galerii: Harjumäel peeti meeles Viktor Tsoid|url=https://kultuur.err.ee/854585/galerii-harjumael-peeti-meeles-viktor-tsoid|website=ERR|date=2018-08-17|accessdate=2024-10-30|lang=et}}</ref><ref>{{cite web|title=Galerii: Harjumäel kõlasid taas Kino ja Viktor Tsoi laulud|url=https://menu.err.ee/613230/galerii-harjumael-kolasid-taas-kino-ja-viktor-tsoi-laulud|website=ERR|date=2017-08-16|accessdate=2024-10-30|lang=et}}</ref>. Ta oli mitu aastat telekanali [[ETV+]] tunnushääleks. Timur Ilikajev on tuntud muusikalise projekti “Timur ja partisanid” ning [[Aleksander Vertinski]] elust ja loomingust jutustava lavastuse “Minu hinge katsejänes” loomisega, milles ta mängis peaosa. Laiemat tuntust tõi Timur Ilikajevile vene laulja [[Vladimir Võssotski]] laulude esitamine. Asutas teatriühingu TeatriVabrik<ref>{{cite web|title=Ушел из жизни эстонский музыкант и актер Тимур Иликаев|url=https://rus.err.ee/1609364765/ushel-iz-zhizni-jestonskij-muzykant-i-akter-timur-ilikaev|website=ERR|date=2024-06-07|accessdate=2024-10-29|lang=ru}}</ref>. Timur Ilikajev mängis filmides ja seriaalides, sh mängis Eesti filmis “Kalev” korvpallitreenerit [[Vladimir Kondrašinit]]. Ta mängis ühte peaosadest filmis “[[Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat]]”. Ta oli ka telekanalis ETV+ Vladimir Võssotskist jutustava dokumentaalfilmi “Võssotski 1972” autor<ref>{{cite web|title=ФОТО: ETV + представил фильм "Высоцкий 1972"|url=https://rus.err.ee/596821/foto-etv-predstavil-film-vysockij-1972|website=ERR|date=2017-05-19|accessdate=2024-10-29|lang=ru}}</ref>. Timur Ilikajev on laulude ja luuletuste autor. == Lapsed == Timur Ilikajevil on kolm poega. == Filmirollid<ref>{{cite web|title=Timur Ilikajev - Eesti filmi andmebaas|url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/24406/|website=www.efis.ee|accessdate=2024-10-29|lang=et}}</ref> == * "[[Vehkleja (film)|Vehkleja]]" (2015) * "[[Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat]]" (2016) * "[[Hüvasti, NSVL]]" (2020) * "[[Tulilind (film)|Tulilind]]" (2021) * "[[Kalev (film)|Kalev]]" (2022) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm7475264/?ref_=ext_shr_lnk IMDb] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] [[Kategooria:Surnud 2024]] n3re6xbuotdq0zmuunlwrja4yg90xhn Agaroos 0 683593 6752582 6751978 2024-10-31T11:25:31Z Rulakarbes 164113 /* Viited */ 6752582 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Agarose_polymere.svg|pisi|Agaroosi strukuur: agarobioosiühik]] '''Agaroos''' on [[Punavetikad|punavetikate]] geelistuv [[polüsahhariid]], koos [[agaropektiin]]iga esineb teda [[agar]]-agaris. Koosneb <small>D</small>- ja <small>L</small>-anhüdrogalaktoosijääkidest. Agaroosi kasutatakse laialdaselt [[geelelektroforees]]is ja [[kromatograafia]]s. == Struktuur == Agaroos koosneb 1→3 [[glükosiidside]]mega ühendatud agarobioosiühikutest, mis omakorda koosnevad β-<small>D</small>-[[galaktoos]]i- (G) ja 3,6-anhüdro-α-<small>L</small>-galaktoosijääkidest (A) ühendatud 1→4 glükosiidsidemega. Erinevalt agaropektiinist on agaroos praktiliselt neutraalne polüsahhariid, kuid vähesel määral (tavaliselt <1%<ref name="duckworth-1971"> Duckworth, M. & Yaphe, W. Preparation of agarose by fractionation from the spectrum of polysaccharides in agar. ''Anal. Biochem.'', 1971, 44(2), 636–641. doi:10.1016/0003-2697(71)90253-3</ref><ref name= "tako-1999">Tako, M., Higa, M., Medoruma, K., & Nakasone, Y. A highly methylated agar from red seaweed, ''Gracilaria arcuata''. ''Bot. Mar.'', 1999, 42(6), 513–517. doi:10.1515/bot.1999.058</ref>) võib esineda sulfaatrühmi. Lisaks võivad esineda metüül- ja püruvaatrühmi<ref>Hirase, S. Studies on the chemical constitution of agar-agar. XIX. Pyruvic acid as a constituent of agar-agar (Part 3). Structure of the pyruvic acid-linking disaccharide derivative isolated from methanolysis products of agar. ''Bull. Chem. Soc. Jpn.'', 1957, 30, 75–79.</ref>. Metüülrühmad esinevad tavaliselt galaktoosijäägi C-6 positsioonis ja anhüdrogalaktoosi jäägi C-2 positsioonis<ref name="tako-1999" /> . Püruvaatrühmad esinevad C-4,6 positsioonis. Agaroosi struktuuri määras [[Choji Araki]] aastakümnete pikkuse töö tulemusena<ref>Araki, C. Structure of the agarose constituent of agar-agar. ''Bull. Chem. Soc. Jpn.'', 1956, 29(4), 543–544. doi:10.1246/bcsj.29.543</ref>. == Omadused == Agaroos moodustab üsna tugevaid pöörduvaid [[geel]]e, mis moodustuvad kolloidlahuse jahtumisel u 30–50 °C (tav 40 °C) juures, sulavad aga u 80–95 °C juures, seega on need suure [[hüsterees]]iga. Agaroosigeelidel on tavaks [[sünerees|sünereeruda]]. Agaroos lahustub kuumas vees, [[dimetüülsulfoksiid|DMSO]]-s, [[N,N-dimetüülatsetamiid|DMA]]/[[liitiumkloriid|LiCl]] segus ning teatud [[ioonsed vedelikud|ioonsetes vedelikes]]<ref>Gericke, M. & Heinze, T. Homogeneous tosylation of agarose as an approach toward novel functional polysaccharide materials. ''Carbohydr. Polym.'', 2015, 127, 236–245. doi:10.1016/j.carbpol.2015.03.025</ref>. == Saamine == Agaroosi saab agar-agar segust eraldada sadestades soolalahusest, jättes agaropektiini lahusesse [[polüetüleenglükool]]iga<ref name="duckworth-1971"/> Lisaks saab kasutada kvarternaarseid ammooniumisoolasid (nt [[bensetooniumkloriid]]iga) agaropektiini sadestamiseks, jättes agaroosi lahusesse<ref>Blethen, J. Patent US3281409A. https://patents.google.com/patent/US3281409A/en (vaadatud 31.10.2024)</ref>. == Viited == ogfvl6asht672obfnfnzk28n499ylhj Kaks venda 0 683616 6752297 6752026 2024-10-30T14:59:02Z Hirvelaid 32011 6752297 wikitext text/x-wiki '''"Kaks venda"''' (originaalpealkiri '''"Deux frères'''", rahvusvaheline pealkiri '''"Two Brothers"''') on 2004. aastal [[Jean-Jacques Annaud]]' lavastatud seiklusdraamafilm. Stsenaariumi, mille kirjutasid Jean-Jacques Annaud ja [[Alain Godard]], põhineb Annaud' originaallool. Filmi operaator oli [[Jean-Marie Dreujou]] ja monteerija [[Noëlle Boisson]]. Muusika filmile kirjutas [[Stephen Warbeck]]. Peaosades [[Guy Pearce]] (Aidan McRory rollis), [[Jean-Claude Dreyfus]] (Eugene Normandini rollis) ja [[Freddie Highmore]] (Raoul Normandini rollis). "Kaks venda" on [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]] filmitootjate koostöö; filmi originaalkeeli on kolm: [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Inglise keel|inglise]] ja [[tai keel]]. Filmimine algas oktoobris 2002 ja kestis kuus kuud. Filmiti [[Tai]]s ja [[Kambodža]]s, peamiselt [[Bœ̆ng Méaléa]]s (umbes 40 km [[Ângkôr]]ist idas). Mõned stseenid võeti üles ka Prantsusmaal. ==Sünopsis== Filmi tegevus toimub 1920. aastate [[Prantsuse Indohiina]]s. Filmi süžee keerleb kahe [[Tiiger|tiigri]] (Kumal ja Sangha) ümber, kes jäid kutsikapõlves orvuks ja eraldati. Pärast pikki aastaid dresseeriti üks neist tsirkuses töötama ja teine võitlustiigriks. Nad on kõiges erinevad, kuid saatus viib nad taas kokku, kui nad võitlusareenil vaenlastena võitlust alustavad. ==Tunnustus== Film võitis mitmeid auhindu, sealhulgas [[Noëlle Boisson]] võitis parima montaaži [[César]]i ja [[Jean-Marie Dreujou]] nomineeriti parima operaatoritöö Césarile. ==Välislingid== *{{IMDb|tt0338512}} [[Kategooria:Prantsusmaa filmid]] [[Kategooria:Suurbritannia filmid]] [[Kategooria:2004. aasta filmid]] og3js62nwdf8zk2no8himfi0hr7rg9y Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž 14 683627 6752417 6752135 2024-10-30T19:42:08Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva Kolledž]] pealkirja [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž]] alla ümbersuunamist maha jätmata 6752135 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused|Narva kolledž]] 803kfvxe62yzffc430fb63n3cye16ki Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži direktorid 14 683628 6752414 6752138 2024-10-30T19:41:19Z PikseBot 120302 Robot: "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva Kolledž" → "Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž" 6752414 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž|Direktorid]] 1l49b720g01ehofpdy20wak7djqwg3p 6752418 6752414 2024-10-30T19:42:16Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktorid]] pealkirja [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži direktorid]] alla ümbersuunamist maha jätmata 6752414 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledž|Direktorid]] 1l49b720g01ehofpdy20wak7djqwg3p Infotöötaja 0 683638 6752241 6752226 2024-10-30T12:01:13Z GerliTÜ 199684 6752241 wikitext text/x-wiki === '''Sissejuhatus''' === Infotöötajad on inimesed, kes haldavad ja korraldavad erinevates infoasutustes inforessursse ning valdkonna professionaalidena aitavad määratleda kasutajate infovajadusi, juhatades nad seejärel infoallikateni. Infotöötajate ülesanne on pakkuda kasutajale teavet, infotooteid ja -teenuseid erineva teabe otsingul<ref>Steinerová, J. (2001). Human issues of library and information work. Information Research, 6(2), 6-2.</ref> . Üldistavalt saab infotöötajat määratleda kui vastava koolitusega spetsialisti, kes tegeleb infoteenindusega ning omab nii tehnilisi kui organisatoorseid teadmisi, oskusi, mis on vajalikud teabe leidmiseks ja edastamiseks. Infotöötaja on isik, kes on saanud vastava hariduse või koolituse selleks, et kasutades oma infokirjaoskust pakkuda lahendus temale esitatud formuleeritud infovajadusele ehk infopäringule. Siia alla kuuluvad nii tehnilised oskused kui ka oskused probleemi piiritleda ning võimalike lahenduste juurde suunamine. Infotöötajal pole mitte ainult info otsimise oskused, vaid ka teised infokirjaoskuse aspektid nagu probleemi piiritlemine, infovajaduse määratlemine, võimalike lahenduste väljapakkumine, leitud info hindamine ja probleemi/küsimuse/ülesande lahendamine. === '''Infotöötaja rolli olulisus infokorralduses ja organisatsioonides''' === Infotöötaja (ing. ''information worker'') roll on tehnoloogia arengu tõttu kiiresti muutumas. Traditsiooniliste raamatukoguhoidja ülesannete kõrval tegutseb infotöötaja nüüd ka juhendaja ja õpetajana. Tema ülesanne on suunata kasutajaid erinevate andmebaaside, otsinguvõimaluste ja infoallikate kasutamisel ning anda neile vajalikud oskused, et nad leiaksid ja hindaksid usaldusväärset ja kvaliteetset teavet iseseisvalt. Infotöötaja ülesanded hõlmavad lisaks info hankimisele ja viitamisele ka kasutajate koolitamist, et nad oskaksid kriitiliselt teavet analüüsida ja tõlgendada.<ref>Maceli, M.G., & Burke, J.J. (2016). Technology Skills in the Workplace: Information Professionals’ Current Use and Future Aspirations. Information Technology and Libraries, 35, 35-62.</ref> === '''Ajalugu''' === Viimase 20 aasta jooksul on informatsiooni haldamises toimunud paradigma muutus, mis on mõjutanud infotöötaja rolli ja ülesandeid nii era- kui avalikus sektoris<ref>Lomas, E. (2010). Information governance: information security and access within a UK context. Records Management Journal, 20(2), 182-198.</ref>. Selle ajendiks on paberdokumentide füüsilisest haldamisest üleminek dokumendi kontrollitud haldamisele infosüsteemis. Alates 1960ndatest aastatest räägitakse üha sagedamini info üleküllusest, infouputusest või infoplahvatusest. Informatsiooni hulga suurenemine sai alguse peale esimeste teadusajakirjade väljaandmist XVII sajandil, kiirenes XX sajandi alguses ja muutus plahvatuslikuks peale II maailmasõda. Uurimistulemused on näidanud, et ajavahemikul 1970-2002 toodeti rohkem infomatsiooni kui eelneva 5000 aasta jooksul kokku. Sellist tohutut informatsiooni hulga kasvu on põhjustanud oluliselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kiire areng. Paljud muutused on seotud arvutite võimaluste suurenemisega säilitada tohutuid andmehulki, neid kiirelt töödelda ja teha need kasutajatele telekommunikatsioonivõrkude vahendusel globaalselt kättesaadavaks. === '''Tööülesanded ja vastutus''' === Infotöötajad veedavad poole oma ajast tegevustes, mis on seotud dokumentide loomise ja haldamisega, sealhulgas dokumentide jaoks teabe uurimine ja kogumine, dokumentide otsimine ning nende arhiveerimine ja korrastamine. See on aeg, mille nad veedavad iseseisvalt töötades, kus isiklikku tööviljakust parandavad tööriistad tulevad mängu. Teise poole oma ajast veedavad nad dokumentidega seotud koostööd tehes – näiteks dokumentide ülevaatamiseks ja kinnitamiseks; mitme toimetaja/versiooni muudatuste ja kommentaaride ühte dokumenti koondamiseks; kinnituste haldamiseks ning dokumentidele allkirjade, templite või muude kinnituse märkide hankimiseks; teiste poolt saadetud dokumentide ülevaatamiseks ja tagasiside andmiseks; dokumentide kinnitamiseks või allkirjastamiseks; ning vormide või vormide andmetega tegelemiseks. Ligi kaks kolmandikku sellest ajast tehakse koostööd inimestega, kes ei tööta läheduses – see tähendab meeskonnaliikmetega, kes töötavad teistes asukohtades, teiste gruppide inimestega ja väljaspool organisatsiooni olevate inimestega. Siin tulevad appi koostöötööriistad, mis aitavad ületada kaugust, ajavööndeid ja organisatsioonilisi piire.<ref>Webster, M. (2012). Bridging the information worker productivity gap: New challenges and opportunities for IT. International Data Corporation, 5.</ref> Dokumendihalduri töö on integreeritud üldisesse organisatsiooni infohaldusesse ja tema tööülesanded võivad kas osaliselt kattuda teiste infoga tegelevate kutsealade töötajate tööülesannetega. Dokumendihaldur täidab neid tööülesandeid ise või teeb lähedaste kutsealade töötajatega koostööd. Osaledes infohalduse korraldamisel organisatsioonis, töötab dokumendihaldur koostöös juhtkonnaga ja teeb koostööd kommunikatsioonispetsialistiga. Infotehnoloogiliste süsteemide toimimise tagamisel teeb dokumendihaldur koostööd infotehnoloogia spetsialistiga, sest info- ja dokumendihalduse süsteem on nii sisuline kui tehnoloogiline. Dokumendihaldur osaleb organisatsiooni protsesside korraldamisel ja muutmisel, tehes seda koostöös kvaliteedijuhtimise ja teiste spetsialistidega. Dokumendi- ja arhiivihaldus on omavahel tihedalt seotud. Dokumendihaldur osaleb arhiivihalduse korraldamisel, tehes seda koostöös arhivaariga. Dokumendihaldur puutub oma töös kokku konfidentsiaalse informatsiooniga, sageli korraldades sellele juurdepääsu. Töö isikuandmetega, ärisaladusega ja muu konfidentsiaalse informatsiooniga seab dokumendihaldurile kõrged eetilised nõudmised.<ref>Kutseregister. Kutsestandardid: Dokumendihaldur, tase 6. (2024). https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10541427</ref> === '''Osakonnad ja valdkonnad''' === Infotöötajaid vajatakse paljudes valdkondades, kus oluline on teabe kogumine, haldamine, töötlemine ja jagamine. * Dokumendihaldur * Dokumendihalduse spetsialist * Teabehalduse korraldaja * Teabehaldur * Arhivaar * Arhiivitöötaja * Arhiivikorrastaja<ref>Haridusportaal. (2024). Teabe- ja dokumendihaldur. https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/teabe-ja-dokumendihaldur</ref> === '''Omandatud oskused ja haridus''' === Infotöötaja igapäevases töös on oluline kasutada informatsiooni ja andmeid, olles vajalik nii erasektoris kui avalikus sektoris. Dokumendihalduri IV ja V kutsestandardis on välja toodud kutseoskusnõuded viies rühmas: üldoskused, põhioskused, erioskused, lisaoskused ja isikuomadused. Üldoskustena on vajalikud suhtlemis- ja juhtimisoskused ning teadmised töökeskkonna ohutusest. Põhioskustena tuleb teada riiklikke ja rahvusvahelisi õigusakte, dokumendihaldust, infotehnoloogiat ja infoturvet<ref>Haridusportaal. (2024). Teabe- ja dokumendihaldur. https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/teabe-ja-dokumendihaldur</ref>. Infotöötaja peab valdama ka elementaarseid arvuti- ja tarkvara kasutamise oskusi ning soovitavalt ka spetsiifilisemaid oskusi, nagu andmebaaside loomine ja programmeerimine. 2016. aasta uuringud Austraalias ja USA-s näitasid, et infotehnoloogiaalased oskused on üha olulisemad, <ref>Maceli, M.G., & Burke, J.J. (2016). Technology Skills in the Workplace: Information Professionals’ Current Use and Future Aspirations. Information Technology and Libraries, 35, 35-62.</ref>. Dokumendihalduri kutsestandardis on nõutud igapäevaseks tööks vajalikud infotehnoloogilised oskused, sealhulgas riistvara ja failivormingute tundmine. Digipädevus hõlmab suutlikkust kasutada tehnoloogiat, hinnata infot ja suhelda digikeskkondades. Infotöötaja peab oskama töötada, digitaliseerida ja sorteerida informatsiooni ning olema võimeline seda leidma ja hindama.<ref>Howard, K., Partridge, H., Hughes, H., & Oliver, G. (2016). Passion trumps pay: a study of the future skills requirements of information professionals in galleries, libraries, archives and museums in Australia. Information Research: An International Electronic Journal, 21(2), n2.</ref> === '''Tööturu trendid''' === Tulevikus on generatiivne AI oluline abivahend infotöötajatele ja ettevõtete raamatukoguhoidjatele, tuues kaasa olulisi muudatusi ja uusi võimalusi. AI tööriistad, sealhulgas vestlusrobotid, aitavad teabehalduritel täiendada oma rolli, pakkudes vahendeid teadusprojektide alustamiseks, andmete visualiseerimiseks ja haldustööde automatiseerimiseks. Infotöötajad saavad AI-d kasutada virtuaalsete assistentidena, et luua esimesed mustandid ärikirjadele, hallata e-kirju ja transkribeerida koosolekute protokolle. Samuti saavad nad aidata luua andmebaase ja soovitusi, mis põhinevad kasutajate käitumisel ning teaduslikes huvidel. Generatiivne AI muudab infotöötajate rolli, kuna nad peavad suhtlema kasutajatega AI tööriistade kasutamise kohta, õpetama neid, kuidas kujundada tõhusaid käske, ning arendama metoodikaid AI genereeritud sisu haldamiseks. Samuti on nad vastutavad eetiliste kaalutluste ja andmekaitse tagamise eest.<ref>Bates, M.E. (2024). The rise of generative AI: Transforming the role of information professionals. https://www.springernature.com/gp/librarians/the-link/rd-blogpost/rise-generative-ai-transforming-information-professionals/27252544</ref> ==== '''Vaata ka''' ==== '''[[Arhivaar]] ''' '''[[Dokumendihaldur]]''' '''[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2024/09/30/sekretaree-lopetab-tegevuse-lugejate-lemmikteemad-jatkuvad-personaliuudistes Sekretär]''' ==== '''Viidatud allikad''' ==== [https://www.springernature.com/gp/librarians/the-link/rd-blogpost/rise-generative-ai-transforming-information-professionals/27252544 Bates, M.E. (2024). The rise of generative AI: Transforming the role of information professionals.] [https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/teabe-ja-dokumendihaldur Haridusportaal. (2024). Teabe- ja dokumendihaldur.] Howard, K., Partridge, H., Hughes, H., & Oliver, G. (2016). Passion trumps pay: a study of the future skills requirements of information professionals in galleries, libraries, archives and museums in Australia. ''Information Research: An International Electronic Journal'', ''21''(2), n2. [https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10541427 Kutseregister. Kutsestandardid: Dokumendihaldur, tase 6. (2024).] Lomas, E. (2010). Information governance: information security and access within a UK context. ''Records Management Journal'', ''20''(2), 182-198. Maceli, M.G., & Burke, J.J. (2016). Technology Skills in the Workplace: Information Professionals’ Current Use and Future Aspirations. ''Information Technology and Libraries, 35'', 35-62. Steinerová, J. (2001). Human issues of library and information work. ''Information Research'', ''6''(2), 6-2. [https://www.tlu.ee/~sirvir/Sissejuhatus%20infoteadusesse/Infotootaja%20roll%20uhiskonnas%20ja%20infotootaja%20koolitus/infohiskond_infokeskkond_infokriis.html Tallinna Ülikool. Infotöötaja roll ühiskonnas ja infotöötaja koolitus. (2024).]  Webster, M. (2012). Bridging the information worker productivity gap: New challenges and opportunities for IT. ''International Data Corporation'', ''5''. ==Viited== {{Viited}} ktl3edgajz2inz3qqdrjcfk2iu2k2v8 6752245 6752241 2024-10-30T12:15:09Z GerliTÜ 199684 6752245 wikitext text/x-wiki ===Sissejuhatus=== Infotöötajad on inimesed, kes haldavad ja korraldavad erinevates infoasutustes inforessursse ning valdkonna professionaalidena aitavad määratleda kasutajate infovajadusi, juhatades nad seejärel infoallikateni. Infotöötajate ülesanne on pakkuda kasutajale teavet, infotooteid ja -teenuseid erineva teabe otsingul<ref>Steinerová, J. (2001). Human issues of library and information work. Information Research, 6(2), 6-2.</ref> . Üldistavalt saab infotöötajat määratleda kui vastava koolitusega spetsialisti, kes tegeleb infoteenindusega ning omab nii tehnilisi kui organisatoorseid teadmisi, oskusi, mis on vajalikud teabe leidmiseks ja edastamiseks. Infotöötaja on isik, kes on saanud vastava hariduse või koolituse selleks, et kasutades oma infokirjaoskust pakkuda lahendus temale esitatud formuleeritud infovajadusele ehk infopäringule. Siia alla kuuluvad nii tehnilised oskused kui ka oskused probleemi piiritleda ning võimalike lahenduste juurde suunamine. Infotöötajal pole mitte ainult info otsimise oskused, vaid ka teised infokirjaoskuse aspektid nagu probleemi piiritlemine, infovajaduse määratlemine, võimalike lahenduste väljapakkumine, leitud info hindamine ja probleemi/küsimuse/ülesande lahendamine. ==Infotöötaja rolli olulisus infokorralduses ja organisatsioonides== Infotöötaja (ing. ''information worker'') roll on tehnoloogia arengu tõttu kiiresti muutumas. Traditsiooniliste raamatukoguhoidja ülesannete kõrval tegutseb infotöötaja nüüd ka juhendaja ja õpetajana. Tema ülesanne on suunata kasutajaid erinevate andmebaaside, otsinguvõimaluste ja infoallikate kasutamisel ning anda neile vajalikud oskused, et nad leiaksid ja hindaksid usaldusväärset ja kvaliteetset teavet iseseisvalt. Infotöötaja ülesanded hõlmavad lisaks info hankimisele ja viitamisele ka kasutajate koolitamist, et nad oskaksid kriitiliselt teavet analüüsida ja tõlgendada.<ref>Maceli, M.G., & Burke, J.J. (2016). Technology Skills in the Workplace: Information Professionals’ Current Use and Future Aspirations. Information Technology and Libraries, 35, 35-62.</ref> ===Ajalugu=== Viimase 20 aasta jooksul on informatsiooni haldamises toimunud paradigma muutus, mis on mõjutanud infotöötaja rolli ja ülesandeid nii era- kui avalikus sektoris<ref>Lomas, E. (2010). Information governance: information security and access within a UK context. Records Management Journal, 20(2), 182-198.</ref>. Selle ajendiks on paberdokumentide füüsilisest haldamisest üleminek dokumendi kontrollitud haldamisele infosüsteemis. Alates 1960ndatest aastatest räägitakse üha sagedamini info üleküllusest, infouputusest või infoplahvatusest. Informatsiooni hulga suurenemine sai alguse peale esimeste teadusajakirjade väljaandmist XVII sajandil, kiirenes XX sajandi alguses ja muutus plahvatuslikuks peale II maailmasõda. Uurimistulemused on näidanud, et ajavahemikul 1970-2002 toodeti rohkem infomatsiooni kui eelneva 5000 aasta jooksul kokku. Sellist tohutut informatsiooni hulga kasvu on põhjustanud oluliselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kiire areng. Paljud muutused on seotud arvutite võimaluste suurenemisega säilitada tohutuid andmehulki, neid kiirelt töödelda ja teha need kasutajatele telekommunikatsioonivõrkude vahendusel globaalselt kättesaadavaks. ===Tööülesanded ja vastutus=== Infotöötajad veedavad poole oma ajast tegevustes, mis on seotud dokumentide loomise ja haldamisega, sealhulgas dokumentide jaoks teabe uurimine ja kogumine, dokumentide otsimine ning nende arhiveerimine ja korrastamine. See on aeg, mille nad veedavad iseseisvalt töötades, kus isiklikku tööviljakust parandavad tööriistad tulevad mängu. Teise poole oma ajast veedavad nad dokumentidega seotud koostööd tehes – näiteks dokumentide ülevaatamiseks ja kinnitamiseks; mitme toimetaja/versiooni muudatuste ja kommentaaride ühte dokumenti koondamiseks; kinnituste haldamiseks ning dokumentidele allkirjade, templite või muude kinnituse märkide hankimiseks; teiste poolt saadetud dokumentide ülevaatamiseks ja tagasiside andmiseks; dokumentide kinnitamiseks või allkirjastamiseks; ning vormide või vormide andmetega tegelemiseks. Ligi kaks kolmandikku sellest ajast tehakse koostööd inimestega, kes ei tööta läheduses – see tähendab meeskonnaliikmetega, kes töötavad teistes asukohtades, teiste gruppide inimestega ja väljaspool organisatsiooni olevate inimestega. Siin tulevad appi koostöötööriistad, mis aitavad ületada kaugust, ajavööndeid ja organisatsioonilisi piire.<ref>Webster, M. (2012). Bridging the information worker productivity gap: New challenges and opportunities for IT. International Data Corporation, 5.</ref> Dokumendihalduri töö on integreeritud üldisesse organisatsiooni infohaldusesse ja tema tööülesanded võivad kas osaliselt kattuda teiste infoga tegelevate kutsealade töötajate tööülesannetega. Dokumendihaldur täidab neid tööülesandeid ise või teeb lähedaste kutsealade töötajatega koostööd. Osaledes infohalduse korraldamisel organisatsioonis, töötab dokumendihaldur koostöös juhtkonnaga ja teeb koostööd kommunikatsioonispetsialistiga. Infotehnoloogiliste süsteemide toimimise tagamisel teeb dokumendihaldur koostööd infotehnoloogia spetsialistiga, sest info- ja dokumendihalduse süsteem on nii sisuline kui tehnoloogiline. Dokumendihaldur osaleb organisatsiooni protsesside korraldamisel ja muutmisel, tehes seda koostöös kvaliteedijuhtimise ja teiste spetsialistidega. Dokumendi- ja arhiivihaldus on omavahel tihedalt seotud. Dokumendihaldur osaleb arhiivihalduse korraldamisel, tehes seda koostöös arhivaariga. Dokumendihaldur puutub oma töös kokku konfidentsiaalse informatsiooniga, sageli korraldades sellele juurdepääsu. Töö isikuandmetega, ärisaladusega ja muu konfidentsiaalse informatsiooniga seab dokumendihaldurile kõrged eetilised nõudmised.<ref>Kutseregister. Kutsestandardid: Dokumendihaldur, tase 6. (2024). https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10541427</ref> ===Osakonnad ja valdkonnad=== Infotöötajaid vajatakse paljudes valdkondades, kus oluline on teabe kogumine, haldamine, töötlemine ja jagamine. * Dokumendihaldur * Dokumendihalduse spetsialist * Teabehalduse korraldaja * Teabehaldur * Arhivaar * Arhiivitöötaja * Arhiivikorrastaja<ref>Haridusportaal. (2024). Teabe- ja dokumendihaldur. https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/teabe-ja-dokumendihaldur</ref> ===Omandatud oskused ja haridus=== Infotöötaja igapäevases töös on oluline kasutada informatsiooni ja andmeid, olles vajalik nii erasektoris kui avalikus sektoris. Dokumendihalduri IV ja V kutsestandardis on välja toodud kutseoskusnõuded viies rühmas: üldoskused, põhioskused, erioskused, lisaoskused ja isikuomadused. Üldoskustena on vajalikud suhtlemis- ja juhtimisoskused ning teadmised töökeskkonna ohutusest. Põhioskustena tuleb teada riiklikke ja rahvusvahelisi õigusakte, dokumendihaldust, infotehnoloogiat ja infoturvet<ref>Haridusportaal. (2024). Teabe- ja dokumendihaldur. https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/teabe-ja-dokumendihaldur</ref>. Infotöötaja peab valdama ka elementaarseid arvuti- ja tarkvara kasutamise oskusi ning soovitavalt ka spetsiifilisemaid oskusi, nagu andmebaaside loomine ja programmeerimine. 2016. aasta uuringud Austraalias ja USA-s näitasid, et infotehnoloogiaalased oskused on üha olulisemad, <ref>Maceli, M.G., & Burke, J.J. (2016). Technology Skills in the Workplace: Information Professionals’ Current Use and Future Aspirations. Information Technology and Libraries, 35, 35-62.</ref>. Dokumendihalduri kutsestandardis on nõutud igapäevaseks tööks vajalikud infotehnoloogilised oskused, sealhulgas riistvara ja failivormingute tundmine. Digipädevus hõlmab suutlikkust kasutada tehnoloogiat, hinnata infot ja suhelda digikeskkondades. Infotöötaja peab oskama töötada, digitaliseerida ja sorteerida informatsiooni ning olema võimeline seda leidma ja hindama.<ref>Howard, K., Partridge, H., Hughes, H., & Oliver, G. (2016). Passion trumps pay: a study of the future skills requirements of information professionals in galleries, libraries, archives and museums in Australia. Information Research: An International Electronic Journal, 21(2), n2.</ref> ===Tööturu trendid=== Tulevikus on generatiivne AI oluline abivahend infotöötajatele ja ettevõtete raamatukoguhoidjatele, tuues kaasa olulisi muudatusi ja uusi võimalusi. AI tööriistad, sealhulgas vestlusrobotid, aitavad teabehalduritel täiendada oma rolli, pakkudes vahendeid teadusprojektide alustamiseks, andmete visualiseerimiseks ja haldustööde automatiseerimiseks. Infotöötajad saavad AI-d kasutada virtuaalsete assistentidena, et luua esimesed mustandid ärikirjadele, hallata e-kirju ja transkribeerida koosolekute protokolle. Samuti saavad nad aidata luua andmebaase ja soovitusi, mis põhinevad kasutajate käitumisel ning teaduslikes huvidel. Generatiivne AI muudab infotöötajate rolli, kuna nad peavad suhtlema kasutajatega AI tööriistade kasutamise kohta, õpetama neid, kuidas kujundada tõhusaid käske, ning arendama metoodikaid AI genereeritud sisu haldamiseks. Samuti on nad vastutavad eetiliste kaalutluste ja andmekaitse tagamise eest.<ref>Bates, M.E. (2024). The rise of generative AI: Transforming the role of information professionals. https://www.springernature.com/gp/librarians/the-link/rd-blogpost/rise-generative-ai-transforming-information-professionals/27252544</ref> == '''Vaata ka''' == *'''[[Arhivaar]] ''' *'''[[Dokumendihaldur]]''' *'''[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2024/09/30/sekretaree-lopetab-tegevuse-lugejate-lemmikteemad-jatkuvad-personaliuudistes Sekretär]''' == '''Viidatud allikad''' == *[https://www.springernature.com/gp/librarians/the-link/rd-blogpost/rise-generative-ai-transforming-information-professionals/27252544 Bates, M.E. (2024). The rise of generative AI: Transforming the role of information professionals.] *[https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/teabe-ja-dokumendihaldur Haridusportaal. (2024). Teabe- ja dokumendihaldur.] *Howard, K., Partridge, H., Hughes, H., & Oliver, G. (2016). Passion trumps pay: a study of the future skills requirements of information professionals in galleries, libraries, archives and museums in Australia. ''Information Research: An International Electronic Journal'', ''21''(2), n2. *[https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10541427 Kutseregister. Kutsestandardid: Dokumendihaldur, tase 6. (2024).] *Lomas, E. (2010). Information governance: information security and access within a UK context. ''Records Management Journal'', ''20''(2), 182-198. *Maceli, M.G., & Burke, J.J. (2016). Technology Skills in the Workplace: Information Professionals’ Current Use and Future Aspirations. ''Information Technology and Libraries, 35'', 35-62. *Steinerová, J. (2001). Human issues of library and information work. ''Information Research'', ''6''(2), 6-2. *[https://www.tlu.ee/~sirvir/Sissejuhatus%20infoteadusesse/Infotootaja%20roll%20uhiskonnas%20ja%20infotootaja%20koolitus/infohiskond_infokeskkond_infokriis.html Tallinna Ülikool. Infotöötaja roll ühiskonnas ja infotöötaja koolitus. (2024).]  *Webster, M. (2012). Bridging the information worker productivity gap: New challenges and opportunities for IT. ''International Data Corporation'', ''5''. ==Viited== {{Viited}} hbgl4bd6cfyj4yeemjrtuzr6rf70p3z Arutelu:Uue testamendi apokrüüfid 1 683639 6752244 2024-10-30T12:10:00Z Ehitaja 63547 Uus lehekülg: 'Artikkel vajab kindlasti põhjalikku toimetamist. Tekstis on terve rida kummalisi väiteid. Nt "Näiteks leiab sealt ebarealistlikke või vääraid kujutlusi Jeesusest (mh kujutluspilt Jeesuse abielust Maarjaga) ning Jeesuse ütluste moonutatud kujul esitamist." - ebarealistlikumaid kui väide, et surelik inimene on kõikvõimsa ainujumala poeg? Suurem osa piiblist ei ole realistlik, kui ehk jätta kõrvale suguvõsaloendid ja käitumisreeglite loetelud. Religioossete kujut...' 6752244 wikitext text/x-wiki Artikkel vajab kindlasti põhjalikku toimetamist. Tekstis on terve rida kummalisi väiteid. Nt "Näiteks leiab sealt ebarealistlikke või vääraid kujutlusi Jeesusest (mh kujutluspilt Jeesuse abielust Maarjaga) ning Jeesuse ütluste moonutatud kujul esitamist." - ebarealistlikumaid kui väide, et surelik inimene on kõikvõimsa ainujumala poeg? Suurem osa piiblist ei ole realistlik, kui ehk jätta kõrvale suguvõsaloendid ja käitumisreeglite loetelud. Religioossete kujutluste õigsuse või vääruse üle otsustamine on võimalik vaid juhul, kui otsustaja võtab ise religioosse seisukoha, mida peab ainuõigeks, sellel aga ei ole teaduslikel alustel põhinevas entsüklopeedias kohta. Jeesuse eraelu ja ütluste täpse sõnastuse kohta ei ole piiblivälistes dokumentaalsetes ajalooallikates mingit tõestust, seega põhineb "moonutatus" vaid ühe religioosse teksti eelistamisel teistele. Tooma tegude kohta öeldakse "Teos on kirjutatud...meelelahutuslikul eesmärgil" - kui autor seda tekstis otseselt ei väida, siis on järeldus eesmärgi kohta meelevaldne. Jne jne jne. Materjal tuleks esitada neutraalsest vaatepunktist, Vikipeedia ülesanne ei ole kirjeldada ühe kitsa konfessiooni vaatepunkti objektiivse ja vaidlustatamatuna. Kasutaa peaks ka eri konfessioonidesse kuuluvate autorite käsitlusi. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 30. oktoober 2024, kell 14:09 (EET) pkvp8czr8s58tgq2segh4j6efu4l9ti Andrei Kurotškin 0 683640 6752266 2024-10-30T13:00:06Z Castellum 9117 Uus lehekülg: '{{Infokast sõjaväelane | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Andrei Kurotškin | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1986|12|17}} | sünnikoht = [[Aseri]], [[Kohtla-Järve rajoon]] | surmaaeg...' 6752266 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Andrei Kurotškin | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1986|12|17}} | sünnikoht = [[Aseri]], [[Kohtla-Järve rajoon]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2023|12|28|1986|12|17}} | surmakoht = [[Kaitseväe keskpolügoon]] | maetud = | haridus = | truudusvanded = {{pisiLipp|Eesti}} | teenistused = [[Eesti kaitsevägi]] | teenistusaeg = | auaste = [[veebel]] | teenistusnumber = | üksused = [[Scoutspataljon]] | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Andrei Kurotškin''' ([[17. detsember]] [[1986]] [[Aseri]], [[Kohtla-Järve rajoon]] – [[12. november]] [[2023]] [[Kaitseväe keskpolügoon]]) oli Eesti sõjaväelane ([[veebel]]). Ta lõpetas [[2005]]. aastal [[Aseri Keskkool]]i. Ta liitus 2009. aastal pärast ajateenistust [[Scoutspataljon]]iga. Tema teenis peamiselt [[Scoutspataljon]]i lahingtoetuskompanii [[Pioneerid (sõjandus)|pioneeri]]rühmas – lahingpioneerina, pioneer-demineerijana, jaoülema abina, jaoülemana ning veebruarist 2022 pioneerirühma ülemana.<ref>[https://mil.ee/uudised/in-memoriam-veebel-andrei-kurotskin In memoriam veebel Andrei Kurotškin]. Eesti Kaitseväe koduleht, 13. november 2023</ref> Ta osales kuuel välisoperatsioonil: neli korda [[Afganistan]]is, [[Liibanon]]is ja [[Mali]]s. Tema esimene missioon oli aastatel 2009-2010 [[Estcoy-9]] koosseisus Afganistanis. [[Kaitseväe keskpolügoon|Keskpolügoonil]] 2023. aasta 12. novembri hommikul rutiinsete harjutuste käigus, kus õpetati välja [[Ukraina]] sõjaväelasi, sai ta imitatsioonivahendi plahvatuses sai raskelt vigastada ja suri saadud vigastustesse.<ref>Marju Ränk. [https://naine.postimees.ee/7897311/hukkunud-kaitsevaelase-elukaaslane-aitah-et-sa-panid-mind-uskuma-et-toeline-armastus-on-olemas "Hukkunud kaitseväelase elukaaslane: aitäh, et sa panid mind uskuma, et tõeline armastus on olemas"]. Postimees, 13. november 2023</ref> ==Tunnustus== *Kaitseväe teenetemärk lahinguliste teenete eest *Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://mil.ee/uudised/in-memoriam-veebel-andrei-kurotskin In memoriam veebel Andrei Kurotškin]. Eesti Kaitseväe koduleht, 13. november 2023 *Kevin Volter. [https://virumaateataja.postimees.ee/7896844/scoutspataljon-tegi-hukkunud-pioneerile-jarelhuude "Scoutspataljon tegi hukkunud pioneerile järelhüüde"]. Virumaa Teataja, 13. november 2023 *Marju Ränk. [https://naine.postimees.ee/7897311/hukkunud-kaitsevaelase-elukaaslane-aitah-et-sa-panid-mind-uskuma-et-toeline-armastus-on-olemas "Hukkunud kaitseväelase elukaaslane: aitäh, et sa panid mind uskuma, et tõeline armastus on olemas"]. Postimees, 13. november 2023 *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=6X2NRjYRdN34 Haud Rakvere Pauluse kalmistul] {{JÄRJESTA:Kurotškin, Andrei}} [[Kategooria:Teenistuskohuste täitmisel hukkunud Eesti sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] [[Kategooria:Surnud 2023]] [[Kategooria:Rakvere Pauluse kalmistule maetud]] qenvpsj7h2gv0ybehxj0vf3yhpr8o7s 6752267 6752266 2024-10-30T13:00:24Z Castellum 9117 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 6752267 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Andrei Kurotškin | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1986|12|17}} | sünnikoht = [[Aseri]], [[Kohtla-Järve rajoon]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2023|12|28|1986|12|17}} | surmakoht = [[Kaitseväe keskpolügoon]] | maetud = | haridus = | truudusvanded = {{pisiLipp|Eesti}} | teenistused = [[Eesti kaitsevägi]] | teenistusaeg = | auaste = [[veebel]] | teenistusnumber = | üksused = [[Scoutspataljon]] | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Andrei Kurotškin''' ([[17. detsember]] [[1986]] [[Aseri]], [[Kohtla-Järve rajoon]] – [[12. november]] [[2023]] [[Kaitseväe keskpolügoon]]) oli Eesti sõjaväelane ([[veebel]]). Ta lõpetas [[2005]]. aastal [[Aseri Keskkool]]i. Ta liitus 2009. aastal pärast ajateenistust [[Scoutspataljon]]iga. Tema teenis peamiselt [[Scoutspataljon]]i lahingtoetuskompanii [[Pioneerid (sõjandus)|pioneeri]]rühmas – lahingpioneerina, pioneer-demineerijana, jaoülema abina, jaoülemana ning veebruarist 2022 pioneerirühma ülemana.<ref>[https://mil.ee/uudised/in-memoriam-veebel-andrei-kurotskin In memoriam veebel Andrei Kurotškin]. Eesti Kaitseväe koduleht, 13. november 2023</ref> Ta osales kuuel välisoperatsioonil: neli korda [[Afganistan]]is, [[Liibanon]]is ja [[Mali]]s. Tema esimene missioon oli aastatel 2009–2010 [[Estcoy-9]] koosseisus Afganistanis. [[Kaitseväe keskpolügoon|Keskpolügoonil]] 2023. aasta 12. novembri hommikul rutiinsete harjutuste käigus, kus õpetati välja [[Ukraina]] sõjaväelasi, sai ta imitatsioonivahendi plahvatuses sai raskelt vigastada ja suri saadud vigastustesse.<ref>Marju Ränk. [https://naine.postimees.ee/7897311/hukkunud-kaitsevaelase-elukaaslane-aitah-et-sa-panid-mind-uskuma-et-toeline-armastus-on-olemas "Hukkunud kaitseväelase elukaaslane: aitäh, et sa panid mind uskuma, et tõeline armastus on olemas"]. Postimees, 13. november 2023</ref> ==Tunnustus== *Kaitseväe teenetemärk lahinguliste teenete eest *Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://mil.ee/uudised/in-memoriam-veebel-andrei-kurotskin In memoriam veebel Andrei Kurotškin]. Eesti Kaitseväe koduleht, 13. november 2023 *Kevin Volter. [https://virumaateataja.postimees.ee/7896844/scoutspataljon-tegi-hukkunud-pioneerile-jarelhuude "Scoutspataljon tegi hukkunud pioneerile järelhüüde"]. Virumaa Teataja, 13. november 2023 *Marju Ränk. [https://naine.postimees.ee/7897311/hukkunud-kaitsevaelase-elukaaslane-aitah-et-sa-panid-mind-uskuma-et-toeline-armastus-on-olemas "Hukkunud kaitseväelase elukaaslane: aitäh, et sa panid mind uskuma, et tõeline armastus on olemas"]. Postimees, 13. november 2023 *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=6X2NRjYRdN34 Haud Rakvere Pauluse kalmistul] {{JÄRJESTA:Kurotškin, Andrei}} [[Kategooria:Teenistuskohuste täitmisel hukkunud Eesti sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] [[Kategooria:Surnud 2023]] [[Kategooria:Rakvere Pauluse kalmistule maetud]] 65tcutx6hdvtuz6s2ogss1uyoqta1in 6752273 6752267 2024-10-30T13:05:26Z Castellum 9117 6752273 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Andrei Kurotškin | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1986|12|17}} | sünnikoht = [[Aseri]], [[Kohtla-Järve rajoon]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2023|12|28|1986|12|17}} | surmakoht = [[Kaitseväe keskpolügoon]] | maetud = | haridus = | truudusvanded = {{pisiLipp|Eesti}} | teenistused = [[Eesti kaitsevägi]] | teenistusaeg = | auaste = [[veebel]] | teenistusnumber = | üksused = [[Scoutspataljon]] | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Andrei Kurotškin''' ([[17. detsember]] [[1986]] [[Aseri]], [[Kohtla-Järve rajoon]] – [[12. november]] [[2023]] [[Kaitseväe keskpolügoon]]) oli Eesti sõjaväelane ([[veebel]]). Ta lõpetas [[2005]]. aastal [[Aseri Keskkool]]i.<ref>[https://aserik.edu.ee/category/vilistlased/page/2 Aseri Keskkooli vilistlased 2004–2012]</ref> Ta liitus 2009. aastal pärast ajateenistust [[Scoutspataljon]]iga. Tema teenis peamiselt [[Scoutspataljon]]i lahingtoetuskompanii [[Pioneerid (sõjandus)|pioneeri]]rühmas – lahingpioneerina, pioneer-demineerijana, jaoülema abina, jaoülemana ning veebruarist 2022 pioneerirühma ülemana.<ref>[https://mil.ee/uudised/in-memoriam-veebel-andrei-kurotskin In memoriam veebel Andrei Kurotškin]. Eesti Kaitseväe koduleht, 13. november 2023</ref> Ta osales kuuel välisoperatsioonil: neli korda [[Afganistan]]is, [[Liibanon]]is ja [[Mali]]s. Tema esimene missioon oli aastatel 2009–2010 [[Estcoy-9]] koosseisus Afganistanis. [[Kaitseväe keskpolügoon|Keskpolügoonil]] 2023. aasta 12. novembri hommikul rutiinsete harjutuste käigus, kus õpetati välja [[Ukraina]] sõjaväelasi, sai ta imitatsioonivahendi plahvatuses sai raskelt vigastada ja suri saadud vigastustesse.<ref>Marju Ränk. [https://naine.postimees.ee/7897311/hukkunud-kaitsevaelase-elukaaslane-aitah-et-sa-panid-mind-uskuma-et-toeline-armastus-on-olemas "Hukkunud kaitseväelase elukaaslane: aitäh, et sa panid mind uskuma, et tõeline armastus on olemas"]. Postimees, 13. november 2023</ref> ==Tunnustus== *Kaitseväe teenetemärk lahinguliste teenete eest *Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://mil.ee/uudised/in-memoriam-veebel-andrei-kurotskin In memoriam veebel Andrei Kurotškin]. Eesti Kaitseväe koduleht, 13. november 2023 *Kevin Volter. [https://virumaateataja.postimees.ee/7896844/scoutspataljon-tegi-hukkunud-pioneerile-jarelhuude "Scoutspataljon tegi hukkunud pioneerile järelhüüde"]. Virumaa Teataja, 13. november 2023 *Marju Ränk. [https://naine.postimees.ee/7897311/hukkunud-kaitsevaelase-elukaaslane-aitah-et-sa-panid-mind-uskuma-et-toeline-armastus-on-olemas "Hukkunud kaitseväelase elukaaslane: aitäh, et sa panid mind uskuma, et tõeline armastus on olemas"]. Postimees, 13. november 2023 *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=6X2NRjYRdN34 Haud Rakvere Pauluse kalmistul] {{JÄRJESTA:Kurotškin, Andrei}} [[Kategooria:Teenistuskohuste täitmisel hukkunud Eesti sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] [[Kategooria:Surnud 2023]] [[Kategooria:Rakvere Pauluse kalmistule maetud]] rc1u08dy7hxvfsy5kmuo184fguko3sn Martiini 0 683641 6752287 2024-10-30T14:12:52Z ThreeTHOUSANDSANDGRAINS 158361 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1248639387|Martini (cocktail)]]" tõlkimisel 6752287 wikitext text/x-wiki [[Fail:Martini 2.jpg|pisi|Oliivigarneeringuga martiini.]] Martiini on [[Džinn|džinni]] ja [[Vermut|vermutiga]] valmistatud [[kokteil]], mis on kaunistatud [[Harilik õlipuu|oliivi-]] ja/või sidrunikoore keeruga. Aastate jooksul on martiinist saanud üks tuntumaid alkohoolseid kokteile. Viinamartiinis kasutatakse kokteili põhipiiritusena džinni asemel [[Viin (jook)|viina]]. == Valmistamine == 1922. aastaks saavutas martiini oma äratuntaivama vormi, kus Londoni kuiv [[džinn]] ja kuiv [[vermut]] segatakse kokku 2:1. Need segatakse jääkuubikutega segamisklaasis, lisades valikuliselt apelsinikoort või aromaatset bitterit, seejärel kurnatakse segu jahutatud kokteiliklaasi.<ref>{{Cite book|last=MacElhone|first=Harry|author-link=Harry MacElhone|year=1922|title=Harry's ABC of Mixing Cocktails|publisher=Dean & Son|pages=67|access-date=13 July 2019|url=https://www.collectif1806.com/collectif-library/Collectif1806-1950s_HARRY_S_ABC_OF_MIXING_COCKTAILS_FR.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200821015012/https://www.collectif1806.com/not-found/|archive-date=21 August 2020}}</ref> Garneeringuks jooja valikul roheline [[Harilik õlipuu|oliiv]] või [[Harilik sidrunipuu|sidrunikoor]]. Kuiv martiini valmistatakse vähese vermutiga või lausa ilma selleta.<ref name="short">{{Cite web|url=http://thedrinknation.com/articles/read/8056-Shaken-or-Stirred-A-Short-History-to-Celebrate-National-Martini-Day|title=Shaken or Stirred? A Short History to Celebrate National Martini Day|website=The Drink Nation|date=19 June 2012|access-date=19 July 2012}}</ref> [[Möirgavad kahekümnendad|Möirgavatel kahekümnendatel]] sai sellest tavaline joogitellimus. 20. sajandi jooksul langes vermuti kogus pidevalt – 1930ndatel oli suhe 3:1 (džinn ja vermut) ja 1940ndatel oli suhe 4:1. 20. sajandi teisel poolel sai 5:1 või 6:1 suhtega kuiv martiini normiks. <ref>{{Cite news|url=http://thirstynyc.com/drink-recipes-make-dry-martini-classic-cocktails/|title=Drink Recipes: How to Make a Dry Martini, Classic Cocktails|work=Thirsty NYC|date=6 February 2014|access-date=6 February 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140206210957/http://thirstynyc.com/drink-recipes-make-dry-martini-classic-cocktails/|archive-date=6 February 2014}}</ref> == Päritolu == Martiini päritolu on ebaselge. Nimi võib tuleneda Itaalia vermuti kaubamärgist [[Martini]].<ref>{{Cite web|url=https://www.etymonline.com/word/martini|title=martini &#124; Origin and meaning of martini by Online Etymology Dictionary|website=www.etymonline.com}}</ref> Teine populaarne teooria viitab sellele, et see arenes välja kokteilist nimega Martinez, mida serveeriti 1860. aastate alguses [[San Francisco]] hotellis Occidental, mida inimesed külastasid enne õhtuse praamiga sõitmist lähedalasuvasse Martinezi linna [[California|Californias]] . Samas väidavad Martinezi elanikud, et joogi lõi nende linna baarmen. <ref>{{Cite book|last=Taylor|first=David|year=2002|title=Martini|publisher=Silverback Books|isbn=978-1-930603-03-5|page=[https://archive.org/details/martini0000tayl/page/8 8]|url=https://archive.org/details/martini0000tayl|url-access=limited}}</ref> <ref>{{Cite web|url=http://www.cityofmartinez.org/our_city/martini.asp|title=The Martini Story|publisher=City of Martinez|website=cityofmartinez.org|access-date=14 July 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130731100348/http://www.cityofmartinez.org/our_city/martini.asp|archive-date=31 July 2013}}</ref> "Martinezi kokteili" kirjeldati esmakordselt Jerry Thomase 1887. aasta raamatus "''Baarmeni juhend: Kuidas segada igasuguseid tavalisi ja uhkeid jooke":'' {{Tsitaat2|<nowiki /> * 1 sorts britterit * 2 sortsu kirsilikööri (Maraschinot) * 30ml džinni * 60 ml vermutit * 2 väikest jääkuubikut * Loksuta hoolikalt ning kurna suurde kokteiliklaasi. Lisa viil sidrunit ja serveeri. Kui jooja soovib kokteili magusalt, lisa kaks sortsu siirupit.}} Teised 19. sajandi lõpu retseptiraamatud sisaldasid samuti kokteile, mis sarnanesid tänapäeva martiiniga. <ref>{{Cite book|last=Edmunds|first=Lowell|year=1998|title=Martini, Straight Up: The Classic American Cocktail|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-7311-9|page=81}}</ref> Näiteks Harry Johnsoni "Baarmenite käsiraamatus" (1888) on loetletud "Martiini kokteili" retsept, mis koosnes 1:1 Old Tom'i džinnist ja vermutist. <ref name="Johnson1888">{{Cite book|last=Johnson|first=Harry|year=1888|title=The New and Improved Illustrated Bartenders' Manual; Or: How to Mix Drinks of the Present Style|publisher=H. Johnson|page=38|url=https://books.google.com/books?id=pzMEAAAAYAAJ&pg=PA38}}</ref> 1904. aastal esmakordselt kirjeldatud "Marguerite'i kokteili" võib pidada kuiva martiini varajaseks eelkäijaks, olles 2:1 segu kuivast džinnist ja kuivast vermutist, millele lisandus sorts apelsinibitterit. <ref>{{Cite book|last=Thomas|first=Stuart|year=1904|title=Stuart's Fancy Drinks and How to Mix Them|publisher=Excelsior Publishing House|pages=132}}</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Kuiv seadus|kuiva seaduse ajal]] (''prohibition'') (1920–1933) viis illegaalse džinni valmistamise lihtsus selleni, et martiini sai domineerivaks kokteiliks. Keelu kehtetuks tunnistamise ja kvaliteetse džinni kättesaadavuse tõttu muutus jook järk-järgult kuivemaks. 1970ndatel ja 1980ndatel hakati martiinit pidama vanamoodsaks ning see asendati keerukamate kokteilide ja [[Spritz|spritzidega]].1990. aastate keskpaigas muutus jook taas populaarseks ning sündis ka arvukalt uusversioone. <ref name="short">{{Cite web|url=http://thedrinknation.com/articles/read/8056-Shaken-or-Stirred-A-Short-History-to-Celebrate-National-Martini-Day|title=Shaken or Stirred? A Short History to Celebrate National Martini Day|website=The Drink Nation|date=19 June 2012|access-date=19 July 2012}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[http://thedrinknation.com/articles/read/8056-Shaken-or-Stirred-A-Short-History-to-Celebrate-National-Martini-Day "Shaken or Stirred? A Short History to Celebrate National Martini Day"]. ''The Drink Nation''. 19 June 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 July</span> 2012</span>.</cite></ref> == Variatsioonid == Mõned retseptid propageerivad vermuti täielikku kõrvaldamist; dramaturg Noël Cowardile on öelnud, et "täiuslik martiini tuleks valmistada täites klaas džinniga ja seejärel seda [[Itaalia]] suunas näitades". <ref>{{Cite news|last=Jeffreys|first=Henry|url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2015/jun/05/martini-shaken-not-stirred-empire-of-drinks|title=The Martini: the epitome of cocktail-hour refinement|work=The Guardian|date=5 June 2015}}</ref> Räpane martiini sisaldab natuke oliivisoolvett või oliivimahla ja on tavaliselt kaunistatud oliiviga. <ref>{{Cite book|last=Bloom|first=Dave|year=2003|title=The Complete Bartender's Guide|publisher=[[Carlton Publishing Group|Carlton Books]]|isbn=1-84222-736-X|page=95}}</ref> Eriti räpane martiini sisaldab tavaliselt kaks korda rohkem oliivisoolvett või -mahla. <ref>{{Cite web|last=Babür-Winter|first=Oset|url=https://www.foodandwine.com/how-to-make-martini-7369953|title=Here's How to Make the Best Martini in NYC|website=Food & Wine|date=April 4, 2023|access-date=2024-04-27|language=en}}</ref> Gibson on kuiv martiini, mida kaunistatakse oliivi asemel kokteilisibulaga. === Viinamartiini === Viinamartiini on valmistatud [[Viin (jook)|viinast]] ja [[Vermut|vermutist]], asendades tavalise martiini retseptis džinni viinaga. === Olemuselt mittemartiinid === [[Fail:Porn star martini cocktail.jpg|pisi|Granadillimartiini pitsi Proseccoga]] Mõned uuemad kokteilid sisaldavad nimes sõna "martiini" või järelliidet "-tiini" (nt appletini, virsikumartiini, šokolaadimartiini), saades oma nime tänu martiiniga seostatud kokteiliklaasis serveerimisele. Üldiselt sisaldavad nad viina, kuid sellega ühised koostisosad piirduvad. ''Porn star'' martiinit (ka ''passiooni'' martiinit ehk [[Granadill|granadilli]] martiinit) tehakse vaniljemaitseline viina, granadillilikööri, granadillimahla ja laimimahlaga ning seda serveeritakse [[Pits (anum)|pitsi]] [[Prosecco|Proseccoga]]. <ref>{{Cite news|last=Abraham|first=Lena|url=https://www.delish.com/cooking/recipe-ideas/recipes/a55778/porn-star-martinis-recipe/|title=Porn Star Martinis|work=Delish.com|date=12 October 2018|access-date=29 August 2019}}</ref> [[Fail:Espresso Martini on a bar.jpg|pisi|Espresso martiini]] [[Espresso]] martiinit tehakse viina, espresso, [[Kahlúa|kohvilikööri]] ja siirupiga.<ref>{{Cite news|last=Cloak|first=Felicity|url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/wordofmouth/2016/dec/28/how-to-make-the-perfect-espresso-martini|title=How to make the perfect espresso martini|work=The Guardian|date=28 December 2016|access-date=27 January 2017|location=London, England}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Kokteilid]] [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Alkohoolsed joogid]] m53ob0a4zb1l3ojbek979l33xzkxnsn 6752288 6752287 2024-10-30T14:14:29Z ThreeTHOUSANDSANDGRAINS 158361 6752288 wikitext text/x-wiki [[Fail:Martini 2.jpg|pisi|Oliivigarneeringuga martiini.]] Martiini on [[Džinn|džinni]] ja [[Vermut|vermutiga]] valmistatud [[kokteil]], mis on kaunistatud [[Harilik õlipuu|oliivi-]] ja/või sidrunikoore keeruga. Aastate jooksul on martiinist saanud üks tuntumaid alkohoolseid kokteile. Viinamartiinis kasutatakse kokteili põhipiiritusena džinni asemel [[Viin (jook)|viina]]. == Valmistamine == 1922. aastaks saavutas martiini oma äratuntaivama vormi, kus Londoni kuiv [[džinn]] ja kuiv [[vermut]] segatakse kokku 2:1. Need segatakse jääkuubikutega segamisklaasis, lisades valikuliselt apelsinikoort või aromaatset bitterit, seejärel kurnatakse segu jahutatud kokteiliklaasi.<ref>{{Cite book|last=MacElhone|first=Harry|author-link=Harry MacElhone|year=1922|title=Harry's ABC of Mixing Cocktails|publisher=Dean & Son|pages=67|access-date=13 July 2019|url=https://www.collectif1806.com/collectif-library/Collectif1806-1950s_HARRY_S_ABC_OF_MIXING_COCKTAILS_FR.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200821015012/https://www.collectif1806.com/not-found/|archive-date=21 August 2020}}</ref> Garneeringuks jooja valikul roheline [[Harilik õlipuu|oliiv]] või [[Harilik sidrunipuu|sidrunikoor]]. Kuiv martiini valmistatakse vähese vermutiga või lausa ilma selleta.<ref name="short">{{Cite web|url=http://thedrinknation.com/articles/read/8056-Shaken-or-Stirred-A-Short-History-to-Celebrate-National-Martini-Day|title=Shaken or Stirred? A Short History to Celebrate National Martini Day|website=The Drink Nation|date=19 June 2012|access-date=19 July 2012}}</ref> [[Möirgavad kahekümnendad|Möirgavatel kahekümnendatel]] sai sellest tavaline joogitellimus. 20. sajandi jooksul langes vermuti kogus pidevalt – 1930ndatel oli suhe 3:1 (džinn ja vermut) ja 1940ndatel oli suhe 4:1. 20. sajandi teisel poolel sai 5:1 või 6:1 suhtega kuiv martiini normiks. <ref>{{Cite news|url=http://thirstynyc.com/drink-recipes-make-dry-martini-classic-cocktails/|title=Drink Recipes: How to Make a Dry Martini, Classic Cocktails|work=Thirsty NYC|date=6 February 2014|access-date=6 February 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140206210957/http://thirstynyc.com/drink-recipes-make-dry-martini-classic-cocktails/|archive-date=6 February 2014}}</ref> == Päritolu == Martiini päritolu on ebaselge. Nimi võib tuleneda Itaalia vermuti kaubamärgist [[Martini]].<ref>{{Cite web|url=https://www.etymonline.com/word/martini|title=martini &#124; Origin and meaning of martini by Online Etymology Dictionary|website=www.etymonline.com}}</ref> Teine populaarne teooria viitab sellele, et see arenes välja kokteilist nimega Martinez, mida serveeriti 1860. aastate alguses [[San Francisco]] hotellis Occidental, mida inimesed külastasid enne õhtuse praamiga sõitmist lähedalasuvasse Martinezi linna [[California|Californias]] . Samas väidavad Martinezi elanikud, et joogi lõi nende linna baarmen. <ref>{{Cite book|last=Taylor|first=David|year=2002|title=Martini|publisher=Silverback Books|isbn=978-1-930603-03-5|page=[https://archive.org/details/martini0000tayl/page/8 8]|url=https://archive.org/details/martini0000tayl|url-access=limited}}</ref> <ref>{{Cite web|url=http://www.cityofmartinez.org/our_city/martini.asp|title=The Martini Story|publisher=City of Martinez|website=cityofmartinez.org|access-date=14 July 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130731100348/http://www.cityofmartinez.org/our_city/martini.asp|archive-date=31 July 2013}}</ref> "Martinezi kokteili" kirjeldati esmakordselt Jerry Thomase 1887. aasta raamatus "''Baarmeni juhend: Kuidas segada igasuguseid tavalisi ja uhkeid jooke":'' {{Tsitaat2|<nowiki /> * 1 sorts britterit * 2 sortsu kirsilikööri (Maraschinot) * 30ml džinni * 60 ml vermutit * 2 väikest jääkuubikut * Loksuta hoolikalt ning kurna suurde kokteiliklaasi. Lisa viil sidrunit ja serveeri. Kui jooja soovib kokteili magusalt, lisa kaks sortsu siirupit.}} Teised 19. sajandi lõpu retseptiraamatud sisaldasid samuti kokteile, mis sarnanesid tänapäeva martiiniga. <ref>{{Cite book|last=Edmunds|first=Lowell|year=1998|title=Martini, Straight Up: The Classic American Cocktail|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-7311-9|page=81}}</ref> Näiteks Harry Johnsoni "Baarmenite käsiraamatus" (1888) on loetletud "Martiini kokteili" retsept, mis koosnes 1:1 Old Tom'i džinnist ja vermutist. <ref name="Johnson1888">{{Cite book|last=Johnson|first=Harry|year=1888|title=The New and Improved Illustrated Bartenders' Manual; Or: How to Mix Drinks of the Present Style|publisher=H. Johnson|page=38|url=https://books.google.com/books?id=pzMEAAAAYAAJ&pg=PA38}}</ref> 1904. aastal esmakordselt kirjeldatud "Marguerite'i kokteili" võib pidada kuiva martiini varajaseks eelkäijaks, olles 2:1 segu kuivast džinnist ja kuivast vermutist, millele lisandus sorts apelsinibitterit. <ref>{{Cite book|last=Thomas|first=Stuart|year=1904|title=Stuart's Fancy Drinks and How to Mix Them|publisher=Excelsior Publishing House|pages=132}}</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Kuiv seadus|kuiva seaduse ajal]] (''prohibition'') (1920–1933) viis illegaalse džinni valmistamise lihtsus selleni, et martiini sai domineerivaks kokteiliks. Keelu kehtetuks tunnistamise ja kvaliteetse džinni kättesaadavuse tõttu muutus jook järk-järgult kuivemaks. 1970ndatel ja 1980ndatel hakati martiinit pidama vanamoodsaks ning see asendati keerukamate kokteilide ja [[Spritz|spritzidega]].1990. aastate keskpaigas muutus jook taas populaarseks ning sündis ka arvukalt uusversioone. <ref name="short">{{Cite web|url=http://thedrinknation.com/articles/read/8056-Shaken-or-Stirred-A-Short-History-to-Celebrate-National-Martini-Day|title=Shaken or Stirred? A Short History to Celebrate National Martini Day|website=The Drink Nation|date=19 June 2012|access-date=19 July 2012}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[http://thedrinknation.com/articles/read/8056-Shaken-or-Stirred-A-Short-History-to-Celebrate-National-Martini-Day "Shaken or Stirred? A Short History to Celebrate National Martini Day"]. ''The Drink Nation''. 19 June 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 July</span> 2012</span>.</cite></ref> == Variatsioonid == Mõned retseptid propageerivad vermuti täielikku kõrvaldamist; dramaturg Noël Cowardile on öelnud, et "täiuslik martiini tuleks valmistada täites klaas džinniga ja seejärel seda [[Itaalia]] suunas näitades". <ref>{{Cite news|last=Jeffreys|first=Henry|url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2015/jun/05/martini-shaken-not-stirred-empire-of-drinks|title=The Martini: the epitome of cocktail-hour refinement|work=The Guardian|date=5 June 2015}}</ref> Räpane martiini sisaldab natuke oliivisoolvett või oliivimahla ja on tavaliselt kaunistatud oliiviga. <ref>{{Cite book|last=Bloom|first=Dave|year=2003|title=The Complete Bartender's Guide|publisher=[[Carlton Publishing Group|Carlton Books]]|isbn=1-84222-736-X|page=95}}</ref> Eriti räpane martiini sisaldab tavaliselt kaks korda rohkem oliivisoolvett või -mahla. <ref>{{Cite web|last=Babür-Winter|first=Oset|url=https://www.foodandwine.com/how-to-make-martini-7369953|title=Here's How to Make the Best Martini in NYC|website=Food & Wine|date=April 4, 2023|access-date=2024-04-27|language=en}}</ref> Gibson on kuiv martiini, mida kaunistatakse oliivi asemel kokteilisibulaga. === Viinamartiini === Viinamartiini on valmistatud [[Viin (jook)|viinast]] ja [[Vermut|vermutist]], asendades tavalise martiini retseptis džinni viinaga. === Olemuselt mittemartiinid === [[Fail:Espresso Martini on a bar.jpg|pisi|Espresso martiini|vasakul]] [[Fail:Porn star martini cocktail.jpg|pisi|Granadillimartiini pitsi Proseccoga|173x173px]] Mõned uuemad kokteilid sisaldavad nimes sõna "martiini" või järelliidet "-tiini" (nt appletini, virsikumartiini, šokolaadimartiini), saades oma nime tänu martiiniga seostatud kokteiliklaasis serveerimisele. Üldiselt sisaldavad nad viina, kuid sellega ühised koostisosad piirduvad. ''Porn star'' martiinit (ka ''passiooni'' martiinit ehk [[Granadill|granadilli]] martiinit) tehakse vaniljemaitseline viina, granadillilikööri, granadillimahla ja laimimahlaga ning seda serveeritakse [[Pits (anum)|pitsi]] [[Prosecco|Proseccoga]]. <ref>{{Cite news|last=Abraham|first=Lena|url=https://www.delish.com/cooking/recipe-ideas/recipes/a55778/porn-star-martinis-recipe/|title=Porn Star Martinis|work=Delish.com|date=12 October 2018|access-date=29 August 2019}}</ref> [[Espresso]] martiinit tehakse viina, espresso, [[Kahlúa|kohvilikööri]] ja siirupiga.<ref>{{Cite news|last=Cloak|first=Felicity|url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/wordofmouth/2016/dec/28/how-to-make-the-perfect-espresso-martini|title=How to make the perfect espresso martini|work=The Guardian|date=28 December 2016|access-date=27 January 2017|location=London, England}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Kokteilid]] [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Alkohoolsed joogid]] g3xsv5ezqpuesfft48gr4aodpzqvfar 6752289 6752288 2024-10-30T14:16:15Z ThreeTHOUSANDSANDGRAINS 158361 6752289 wikitext text/x-wiki [[Fail:Martini 2.jpg|pisi|Oliivigarneeringuga martiini.]] Martiini on [[Džinn|džinni]] ja [[Vermut|vermutiga]] valmistatud [[kokteil]], mis on kaunistatud [[Harilik õlipuu|oliivi-]] ja/või sidrunikoore keeruga. Aastate jooksul on martiinist saanud üks tuntumaid alkohoolseid kokteile. Viinamartiinis kasutatakse kokteili põhipiiritusena džinni asemel [[Viin (jook)|viina]]. == Valmistamine == 1922. aastaks saavutas martiini oma äratuntaivama vormi, kus Londoni kuiv [[džinn]] ja kuiv [[vermut]] segatakse kokku 2:1. Need segatakse jääkuubikutega segamisklaasis, lisades valikuliselt apelsinikoort või aromaatset bitterit, seejärel kurnatakse segu jahutatud kokteiliklaasi.<ref>{{Cite book|last=MacElhone|first=Harry|author-link=Harry MacElhone|year=1922|title=Harry's ABC of Mixing Cocktails|publisher=Dean & Son|pages=67|access-date=13 July 2019|url=https://www.collectif1806.com/collectif-library/Collectif1806-1950s_HARRY_S_ABC_OF_MIXING_COCKTAILS_FR.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200821015012/https://www.collectif1806.com/not-found/|archive-date=21 August 2020}}</ref> Garneeringuks jooja valikul roheline [[Harilik õlipuu|oliiv]] või [[Harilik sidrunipuu|sidrunikoor]]. Kuiv martiini valmistatakse vähese vermutiga või lausa ilma selleta.<ref name="short">{{Cite web|url=http://thedrinknation.com/articles/read/8056-Shaken-or-Stirred-A-Short-History-to-Celebrate-National-Martini-Day|title=Shaken or Stirred? A Short History to Celebrate National Martini Day|website=The Drink Nation|date=19 June 2012|access-date=19 July 2012}}</ref> [[Möirgavad kahekümnendad|Möirgavatel kahekümnendatel]] sai sellest tavaline joogitellimus. 20. sajandi jooksul langes vermuti kogus pidevalt – 1930ndatel oli suhe 3:1 (džinn ja vermut) ja 1940ndatel oli suhe 4:1. 20. sajandi teisel poolel sai 5:1 või 6:1 suhtega kuiv martiini normiks. <ref>{{Cite news|url=http://thirstynyc.com/drink-recipes-make-dry-martini-classic-cocktails/|title=Drink Recipes: How to Make a Dry Martini, Classic Cocktails|work=Thirsty NYC|date=6 February 2014|access-date=6 February 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140206210957/http://thirstynyc.com/drink-recipes-make-dry-martini-classic-cocktails/|archive-date=6 February 2014}}</ref> == Päritolu == Martiini päritolu on ebaselge. Nimi võib tuleneda Itaalia vermuti kaubamärgist [[Martini]].<ref>{{Cite web|url=https://www.etymonline.com/word/martini|title=martini &#124; Origin and meaning of martini by Online Etymology Dictionary|website=www.etymonline.com}}</ref> Teine populaarne teooria viitab sellele, et see arenes välja kokteilist nimega Martinez, mida serveeriti 1860. aastate alguses [[San Francisco]] hotellis Occidental, mida inimesed külastasid enne õhtuse praamiga sõitmist lähedalasuvasse Martinezi linna [[California|Californias]] . Samas väidavad Martinezi elanikud, et joogi lõi nende linna baarmen. <ref>{{Cite book|last=Taylor|first=David|year=2002|title=Martini|publisher=Silverback Books|isbn=978-1-930603-03-5|page=[https://archive.org/details/martini0000tayl/page/8 8]|url=https://archive.org/details/martini0000tayl|url-access=limited}}</ref> <ref>{{Cite web|url=http://www.cityofmartinez.org/our_city/martini.asp|title=The Martini Story|publisher=City of Martinez|website=cityofmartinez.org|access-date=14 July 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130731100348/http://www.cityofmartinez.org/our_city/martini.asp|archive-date=31 July 2013}}</ref> "Martinezi kokteili" kirjeldati esmakordselt Jerry Thomase 1887. aasta raamatus "''Baarmeni juhend: Kuidas segada igasuguseid tavalisi ja uhkeid jooke":'' {{Tsitaat2|<nowiki /> * 1 sorts britterit * 2 sortsu kirsilikööri (Maraschinot) * 30ml džinni * 60 ml vermutit * 2 väikest jääkuubikut * Loksuta hoolikalt ning kurna suurde kokteiliklaasi. Lisa viil sidrunit ja serveeri. Kui jooja soovib kokteili magusalt, lisa kaks sortsu siirupit.}} Teised 19. sajandi lõpu retseptiraamatud sisaldasid samuti kokteile, mis sarnanesid tänapäeva martiiniga. <ref>{{Cite book|last=Edmunds|first=Lowell|year=1998|title=Martini, Straight Up: The Classic American Cocktail|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-7311-9|page=81}}</ref> Näiteks Harry Johnsoni "Baarmenite käsiraamatus" (1888) on loetletud "Martiini kokteili" retsept, mis koosnes 1:1 Old Tom'i džinnist ja vermutist. <ref name="Johnson1888">{{Cite book|last=Johnson|first=Harry|year=1888|title=The New and Improved Illustrated Bartenders' Manual; Or: How to Mix Drinks of the Present Style|publisher=H. Johnson|page=38|url=https://books.google.com/books?id=pzMEAAAAYAAJ&pg=PA38}}</ref> 1904. aastal esmakordselt kirjeldatud "Marguerite'i kokteili" võib pidada kuiva martiini varajaseks eelkäijaks, olles 2:1 segu kuivast džinnist ja kuivast vermutist, millele lisandus sorts apelsinibitterit. <ref>{{Cite book|last=Thomas|first=Stuart|year=1904|title=Stuart's Fancy Drinks and How to Mix Them|publisher=Excelsior Publishing House|pages=132}}</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Kuiv seadus|kuiva seaduse ajal]] (''prohibition'') (1920–1933) viis illegaalse džinni valmistamise lihtsus selleni, et martiini sai domineerivaks kokteiliks. Keelu kehtetuks tunnistamise ja kvaliteetse džinni kättesaadavuse tõttu muutus jook järk-järgult kuivemaks. 1970ndatel ja 1980ndatel hakati martiinit pidama vanamoodsaks ning see asendati keerukamate kokteilide ja [[Spritz|spritzidega]].1990. aastate keskpaigas muutus jook taas populaarseks ning sündis ka arvukalt uusversioone. == Variatsioonid == Mõned retseptid propageerivad vermuti täielikku kõrvaldamist; dramaturg Noël Cowardile on öelnud, et "täiuslik martiini tuleks valmistada täites klaas džinniga ja seejärel seda [[Itaalia]] suunas näitades". <ref>{{Cite news|last=Jeffreys|first=Henry|url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2015/jun/05/martini-shaken-not-stirred-empire-of-drinks|title=The Martini: the epitome of cocktail-hour refinement|work=The Guardian|date=5 June 2015}}</ref> === Räpane martiini === Räpane martiini sisaldab natuke oliivisoolvett või oliivimahla ja on tavaliselt kaunistatud oliiviga. <ref>{{Cite book|last=Bloom|first=Dave|year=2003|title=The Complete Bartender's Guide|publisher=[[Carlton Publishing Group|Carlton Books]]|isbn=1-84222-736-X|page=95}}</ref> Eriti räpane martiini sisaldab tavaliselt kaks korda rohkem oliivisoolvett või -mahla. <ref>{{Cite web|last=Babür-Winter|first=Oset|url=https://www.foodandwine.com/how-to-make-martini-7369953|title=Here's How to Make the Best Martini in NYC|website=Food & Wine|date=April 4, 2023|access-date=2024-04-27|language=en}}</ref> === Gibson === Gibson on kuiv martiini, mida kaunistatakse oliivi asemel kokteilisibulaga. === Viinamartiini === Viinamartiini on valmistatud [[Viin (jook)|viinast]] ja [[Vermut|vermutist]], asendades tavalise martiini retseptis džinni viinaga. === Olemuselt mittemartiinid === [[Fail:Espresso Martini on a bar.jpg|pisi|Espresso martiini|vasakul]] [[Fail:Porn star martini cocktail.jpg|pisi|Granadillimartiini pitsi Proseccoga|173x173px]] Mõned uuemad kokteilid sisaldavad nimes sõna "martiini" või järelliidet "-tiini" (nt appletini, virsikumartiini, šokolaadimartiini), saades oma nime tänu martiiniga seostatud kokteiliklaasis serveerimisele. Üldiselt sisaldavad nad viina, kuid sellega ühised koostisosad piirduvad. ''Porn star'' martiinit (ka ''passiooni'' martiinit ehk [[Granadill|granadilli]] martiinit) tehakse vaniljemaitseline viina, granadillilikööri, granadillimahla ja laimimahlaga ning seda serveeritakse [[Pits (anum)|pitsi]] [[Prosecco|Proseccoga]]. <ref>{{Cite news|last=Abraham|first=Lena|url=https://www.delish.com/cooking/recipe-ideas/recipes/a55778/porn-star-martinis-recipe/|title=Porn Star Martinis|work=Delish.com|date=12 October 2018|access-date=29 August 2019}}</ref> [[Espresso]] martiinit tehakse viina, espresso, [[Kahlúa|kohvilikööri]] ja siirupiga.<ref>{{Cite news|last=Cloak|first=Felicity|url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/wordofmouth/2016/dec/28/how-to-make-the-perfect-espresso-martini|title=How to make the perfect espresso martini|work=The Guardian|date=28 December 2016|access-date=27 January 2017|location=London, England}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Kokteilid]] [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Alkohoolsed joogid]] qf9uers5uq81ncfxnmnx283i0l7r9qv 6752299 6752289 2024-10-30T15:28:32Z Velirand 67997 6752299 wikitext text/x-wiki [[Fail:Martini 2.jpg|pisi|Oliivigarneeringuga martiini.]] '''Martiini''' on [[Džinn|džinni]] ja [[Vermut|vermutiga]] valmistatud [[kokteil]], mis on kaunistatud [[Harilik õlipuu|oliivi-]] ja/või sidrunikoore keeruga. Aastate jooksul on martiinist saanud üks tuntumaid alkohoolseid kokteile. Viinamartiinis kasutatakse kokteili põhipiiritusena džinni asemel [[Viin (jook)|viina]]. == Valmistamine == 1922. aastaks saavutas martiini oma äratuntaivama vormi, kus Londoni kuiv [[džinn]] ja kuiv [[vermut]] segatakse kokku 2:1. Need segatakse jääkuubikutega segamisklaasis, lisades valikuliselt apelsinikoort või aromaatset bitterit, seejärel kurnatakse segu jahutatud kokteiliklaasi.<ref>{{Cite book|last=MacElhone|first=Harry|author-link=Harry MacElhone|year=1922|title=Harry's ABC of Mixing Cocktails|publisher=Dean & Son|pages=67|access-date=13 July 2019|url=https://www.collectif1806.com/collectif-library/Collectif1806-1950s_HARRY_S_ABC_OF_MIXING_COCKTAILS_FR.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200821015012/https://www.collectif1806.com/not-found/|archive-date=21 August 2020}}</ref> Garneeringuks jooja valikul roheline [[Harilik õlipuu|oliiv]] või [[Harilik sidrunipuu|sidrunikoor]]. Kuiv martiini valmistatakse vähese vermutiga või lausa ilma selleta.<ref name="short">{{Cite web|url=http://thedrinknation.com/articles/read/8056-Shaken-or-Stirred-A-Short-History-to-Celebrate-National-Martini-Day|title=Shaken or Stirred? A Short History to Celebrate National Martini Day|website=The Drink Nation|date=19 June 2012|access-date=19 July 2012}}</ref> [[Möirgavad kahekümnendad|Möirgavatel kahekümnendatel]] sai sellest tavaline joogitellimus. 20. sajandi jooksul langes vermuti kogus pidevalt – 1930ndatel oli suhe 3:1 (džinn ja vermut) ja 1940ndatel oli suhe 4:1. 20. sajandi teisel poolel sai 5:1 või 6:1 suhtega kuiv martiini normiks. <ref>{{Cite news|url=http://thirstynyc.com/drink-recipes-make-dry-martini-classic-cocktails/|title=Drink Recipes: How to Make a Dry Martini, Classic Cocktails|work=Thirsty NYC|date=6 February 2014|access-date=6 February 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140206210957/http://thirstynyc.com/drink-recipes-make-dry-martini-classic-cocktails/|archive-date=6 February 2014}}</ref> == Päritolu == Martiini päritolu on ebaselge. Nimi võib tuleneda Itaalia vermuti kaubamärgist [[Martini]].<ref>{{Cite web|url=https://www.etymonline.com/word/martini|title=martini &#124; Origin and meaning of martini by Online Etymology Dictionary|website=www.etymonline.com}}</ref> Teine populaarne teooria viitab sellele, et see arenes välja kokteilist nimega Martinez, mida serveeriti 1860. aastate alguses [[San Francisco]] hotellis Occidental, mida inimesed külastasid enne õhtuse praamiga sõitmist lähedalasuvasse Martinezi linna [[California|Californias]] . Samas väidavad Martinezi elanikud, et joogi lõi nende linna baarmen. <ref>{{Cite book|last=Taylor|first=David|year=2002|title=Martini|publisher=Silverback Books|isbn=978-1-930603-03-5|page=[https://archive.org/details/martini0000tayl/page/8 8]|url=https://archive.org/details/martini0000tayl|url-access=limited}}</ref> <ref>{{Cite web|url=http://www.cityofmartinez.org/our_city/martini.asp|title=The Martini Story|publisher=City of Martinez|website=cityofmartinez.org|access-date=14 July 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130731100348/http://www.cityofmartinez.org/our_city/martini.asp|archive-date=31 July 2013}}</ref> "Martinezi kokteili" kirjeldati esmakordselt Jerry Thomase 1887. aasta raamatus "''Baarmeni juhend: Kuidas segada igasuguseid tavalisi ja uhkeid jooke":'' {{Tsitaat2|<nowiki /> * 1 sorts britterit * 2 sortsu kirsilikööri (Maraschinot) * 30ml džinni * 60 ml vermutit * 2 väikest jääkuubikut * Loksuta hoolikalt ning kurna suurde kokteiliklaasi. Lisa viil sidrunit ja serveeri. Kui jooja soovib kokteili magusalt, lisa kaks sortsu siirupit.}} Teised 19. sajandi lõpu retseptiraamatud sisaldasid samuti kokteile, mis sarnanesid tänapäeva martiiniga. <ref>{{Cite book|last=Edmunds|first=Lowell|year=1998|title=Martini, Straight Up: The Classic American Cocktail|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-7311-9|page=81}}</ref> Näiteks Harry Johnsoni "Baarmenite käsiraamatus" (1888) on loetletud "Martiini kokteili" retsept, mis koosnes 1:1 Old Tom'i džinnist ja vermutist. <ref name="Johnson1888">{{Cite book|last=Johnson|first=Harry|year=1888|title=The New and Improved Illustrated Bartenders' Manual; Or: How to Mix Drinks of the Present Style|publisher=H. Johnson|page=38|url=https://books.google.com/books?id=pzMEAAAAYAAJ&pg=PA38}}</ref> 1904. aastal esmakordselt kirjeldatud "Marguerite'i kokteili" võib pidada kuiva martiini varajaseks eelkäijaks, olles 2:1 segu kuivast džinnist ja kuivast vermutist, millele lisandus sorts apelsinibitterit. <ref>{{Cite book|last=Thomas|first=Stuart|year=1904|title=Stuart's Fancy Drinks and How to Mix Them|publisher=Excelsior Publishing House|pages=132}}</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Kuiv seadus|kuiva seaduse ajal]] (''prohibition'') (1920–1933) viis illegaalse džinni valmistamise lihtsus selleni, et martiini sai domineerivaks kokteiliks. Keelu kehtetuks tunnistamise ja kvaliteetse džinni kättesaadavuse tõttu muutus jook järk-järgult kuivemaks. 1970ndatel ja 1980ndatel hakati martiinit pidama vanamoodsaks ning see asendati keerukamate kokteilide ja [[Spritz|spritzidega]].1990. aastate keskpaigas muutus jook taas populaarseks ning sündis ka arvukalt uusversioone. == Variatsioonid == Mõned retseptid propageerivad vermuti täielikku kõrvaldamist; dramaturg Noël Cowardile on öelnud, et "täiuslik martiini tuleks valmistada täites klaas džinniga ja seejärel seda [[Itaalia]] suunas näitades". <ref>{{Cite news|last=Jeffreys|first=Henry|url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2015/jun/05/martini-shaken-not-stirred-empire-of-drinks|title=The Martini: the epitome of cocktail-hour refinement|work=The Guardian|date=5 June 2015}}</ref> === Räpane martiini === Räpane martiini sisaldab natuke oliivisoolvett või oliivimahla ja on tavaliselt kaunistatud oliiviga. <ref>{{Cite book|last=Bloom|first=Dave|year=2003|title=The Complete Bartender's Guide|publisher=[[Carlton Publishing Group|Carlton Books]]|isbn=1-84222-736-X|page=95}}</ref> Eriti räpane martiini sisaldab tavaliselt kaks korda rohkem oliivisoolvett või -mahla. <ref>{{Cite web|last=Babür-Winter|first=Oset|url=https://www.foodandwine.com/how-to-make-martini-7369953|title=Here's How to Make the Best Martini in NYC|website=Food & Wine|date=April 4, 2023|access-date=2024-04-27|language=en}}</ref> === Gibson === Gibson on kuiv martiini, mida kaunistatakse oliivi asemel kokteilisibulaga. === Viinamartiini === Viinamartiini on valmistatud [[Viin (jook)|viinast]] ja [[Vermut|vermutist]], asendades tavalise martiini retseptis džinni viinaga. === Olemuselt mittemartiinid === [[Fail:Espresso Martini on a bar.jpg|pisi|Espresso martiini|vasakul]] [[Fail:Porn star martini cocktail.jpg|pisi|Granadillimartiini pitsi Proseccoga|173x173px]] Mõned uuemad kokteilid sisaldavad nimes sõna "martiini" või järelliidet "-tiini" (nt appletini, virsikumartiini, šokolaadimartiini), saades oma nime tänu martiiniga seostatud kokteiliklaasis serveerimisele. Üldiselt sisaldavad nad viina, kuid sellega ühised koostisosad piirduvad. ''Porn star'' martiinit (ka ''passiooni'' martiinit ehk [[Granadill|granadilli]] martiinit) tehakse vaniljemaitseline viina, granadillilikööri, granadillimahla ja laimimahlaga ning seda serveeritakse [[Pits (anum)|pitsi]] [[Prosecco|Proseccoga]]. <ref>{{Cite news|last=Abraham|first=Lena|url=https://www.delish.com/cooking/recipe-ideas/recipes/a55778/porn-star-martinis-recipe/|title=Porn Star Martinis|work=Delish.com|date=12 October 2018|access-date=29 August 2019}}</ref> [[Espresso]] martiinit tehakse viina, espresso, [[Kahlúa|kohvilikööri]] ja siirupiga.<ref>{{Cite news|last=Cloak|first=Felicity|url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/wordofmouth/2016/dec/28/how-to-make-the-perfect-espresso-martini|title=How to make the perfect espresso martini|work=The Guardian|date=28 December 2016|access-date=27 January 2017|location=London, England}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Kokteilid]] [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Alkohoolsed joogid]] da6tps76v41a43fl6zr2ktfvw7ske04 Kasutaja:Samaelkls/liivakast 2 683642 6752292 2024-10-30T14:31:32Z 2001:7D0:88A9:8E00:DFB:91B2:CEB9:9A15 Uus lehekülg: ' = Metsalise märk = Metsalise märk või [[metsalise number]] ([[Kreeka keel]]<nowiki/>es: αριθμος τοῦ θηρίου, ''arithmos tou thēriou'') on seotud ilmutuste raamatu 13. peatükis kirjeldatud metsalisega. Tavapäraselt loetakse metsalise märgiks arvu [[666 (arv)|666]] või kreeka numbritega χξς (χ-600, ξ-60, ς-6)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Ilmutuse 13 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/Ilm-13.html |vaadatud=2024-10-23 |v...' 6752292 wikitext text/x-wiki = Metsalise märk = Metsalise märk või [[metsalise number]] ([[Kreeka keel]]<nowiki/>es: αριθμος τοῦ θηρίου, ''arithmos tou thēriou'') on seotud ilmutuste raamatu 13. peatükis kirjeldatud metsalisega. Tavapäraselt loetakse metsalise märgiks arvu [[666 (arv)|666]] või kreeka numbritega χξς (χ-600, ξ-60, ς-6)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Ilmutuse 13 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/Ilm-13.html |vaadatud=2024-10-23 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref>. Vanimas versioonis ilmutuste raamatust, [[Papüürus 115]], on metsalise märgina esitatud χιϛ ehk 616<ref>{{Netiviide |pealkiri=New Testament Papyrus 115 |url=http://earlynewtestament.com/papyrus115.htm |vaadatud=2024-10-23 |väljaanne=earlynewtestament.com}}</ref>. == Metsaline == <blockquote>Ma nägin merest üles tulevat metsalist, kellel oli seitse pead ja kümme sarve, ning ta sarvede peal kümme peaehet, ning ta peade peal olid jumalateotuse nimed. Ja metsaline, keda ma nägin, oli pantri sarnane ning ta jalad olid otsekui karul ning ta suu oli nagu lõvi suu. Lohe andis temale oma väe ja oma trooni ja suure meelevalla. (Ilm 13:1-2) <ref name=":0" /></blockquote>Ilmutuste raamatus kirjeldatud metsalise näol on ilmselt tegemist Taanieli raamatus kirjeldatud neljanda merest tõusnud metsalisega. # ''Esimene oli nagu lõvi, aga tal olid kotka tiivad; minu nähes katkuti talt tiivad ja ta tõsteti maast üles ning pandi jalgadele püsti nagu inimene, ja temale anti inimese süda.'' (Tn 7:4); # ''Ja vaata, tema järel tuli teine metsaline, karu sarnane; aga see pandi püsti ühe külje peale ja tal oli kolm küljeluud suus hammaste vahel; ja temale öeldi nõnda: „Tõuse, söö palju liha!”'' (Tn 7:5); # ''Pärast seda ma nägin, vaata, oli üks teine, otsekui panter, ja tal oli seljas neli linnutiiba; sel metsalisel oli neli pead ja temale anti valitsus.'' (Tn 7:6); # ''Pärast seda ma nägin öistes nägemustes, vaata, seal oli neljas metsaline, kole ja kohutav ja väga tugev; tal olid suured raudhambad, ta sõi ja näris ning tallas ülejäägi jalgade alla. Ja see oli erinev kõigist endistest metsalistest, ja tal oli kümme sarve. (Tn 7:7)'' <ref>{{Netiviide |pealkiri=Taaniel 7 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://www.piibel.net/Tn-7.html |vaadatud=2024-10-23 |väljaanne=www.piibel.net |keel=et}}</ref> Taanieli raamatu neli metsalist esindavad ajastu nelja suurriiki: [[Babüloonia]], [[Pärsia]], [[Kreeka]] ja [[Rooma keisririik|Rooma]] kuid pole piiratud vaid nende riikidega ning kehtivad kõigile kurjadele riigijuhtidele kogu ajaloos. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Schreiner |eesnimi=Thomas R. |kuupäev=8. oktoober 2018 |pealkiri=What Is the Mark of the Beast? (Revelation 13) |url=https://www.crossway.org/articles/what-is-the-mark-of-the-beast-revelation-13/ |vaadatud=23. oktoober 2024 |väljaanne=Crossway}}</ref> == Metsalise number == === 666 === Metsalise numbriks on kõige tavalismalt peetud 666 mis on erinevates ilmutuste raamatu versioonides ilmunud kahel moel, ἑξακόσιοι ἑξήκοντα ἕξ (''hexakosioi hexēkonta hex'') ja χξς (''ch-x-s)''<ref>Bento, Wilson. "The Numbers of the Beast: A textual-critical analysis of Rev. 13: 18."</ref><blockquote>18Ὧδε ἡ σοφία ἐστίν· ὁ ἔχων τὸν νοῦν ψηφισάτω τὸν ἀριθμὸν τοῦ θηρίου· ἀριθμὸς γὰρ ἀνθρώπου ἐστί· καὶ ὁ ἀριθμὸς αὐτοῦ '''χξϛ''' 18Ὧδε ἡ σοφία ἐστίν· ὁ ἔχων νοῦν ψηφισάτω τὸν ἀριθμὸν τοῦ θηρίου, ἀριθμὸς γὰρ ἀνθρώπου ἐστίν· καὶ ὁ ἀριθμὸς αὐτοῦ '''ἑξακόσιοι ἑξήκοντα ἕξ''' 18 Siin olgu tarkust! Kellel on mõistust, see arvutagu välja metsalise arv, sest see on inimese arv, ja tema arv on '''kuussada kuuskümmend kuus.'''</blockquote> === 616 === Mõningates vanades versioonides nimetatakse metsalise numbriks ka 616. Papüürus 115's on see kirjas χις ja Ephraemi Rescriptus Koodeksis on see kirjutatud kui εξακοσιαι δεκα εξ (kuussada kümme kuus)<ref>Bento, Wilson. "The Numbers of the Beast: A textual-critical analysis of Rev. 13: 18."</ref> == Tõlgendus == === Numeroloogia === === Nero === == Viited == <references /> pbvmz996e94vtu96wxy2nh8u9pzxqak Rapla surnuaed 0 683643 6752304 2024-10-30T15:39:49Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Rapla kalmistu]] 6752304 wikitext text/x-wiki #suuna [[Rapla kalmistu]] g0n4yjugk1c57qdm8qnpdkne4ma0i32 Treimani surnuaed 0 683644 6752306 2024-10-30T15:42:34Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Treimani kalmistu]] 6752306 wikitext text/x-wiki #suuna [[Treimani kalmistu]] 6bahio0vqsufm1vm43aww3jfqaqwa78 Saarde surnuaed 0 683645 6752316 2024-10-30T16:36:07Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Saarde kalmistu]] 6752316 wikitext text/x-wiki #suuna [[Saarde kalmistu]] 4uix16p4gcehn6y3ur7rx6ofjaqa5gr Tori surnuaed 0 683646 6752317 2024-10-30T16:37:38Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Tori kalmistu]] 6752317 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tori kalmistu]] 2rgvrt82j18zfe66jnn84ep0oslote8 Uulu surnuaed 0 683647 6752318 2024-10-30T16:39:19Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Uulu kalmistu]] 6752318 wikitext text/x-wiki #suuna [[Uulu kalmistu]] h6vmi8nbwhpa1zfview80vqugy9dtzc Audru surnuaed 0 683648 6752319 2024-10-30T16:41:15Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Audru kalmistu]] 6752319 wikitext text/x-wiki #suuna [[Audru kalmistu]] eeylj8r434fcdz0z9d3sfrbg6wf1me9 Faili arutelu:Admiraliteedi bassein 70 (1) Rreisilaev Tallinn ja õppelaev Vega (barkantiin).jpg 7 683649 6752327 2024-10-30T16:47:09Z 82.131.42.9 Uus lehekülg: '1970. aasta pilt see ei ole. Kõige varem 1973. Paremal pool "Vegat", pooleldi selle taga, olev väike [[Aleksandr Grin (laevaklass)|Aleksandr Grin-klassi]] reisilaev ehitati hiljem, ükskõik milline neist see on- kas Kloogarand (1973), Pelgurand (1974) või Koplirand (1977). --~~~~' 6752327 wikitext text/x-wiki 1970. aasta pilt see ei ole. Kõige varem 1973. Paremal pool "Vegat", pooleldi selle taga, olev väike [[Aleksandr Grin (laevaklass)|Aleksandr Grin-klassi]] reisilaev ehitati hiljem, ükskõik milline neist see on- kas Kloogarand (1973), Pelgurand (1974) või Koplirand (1977). --[[Eri:Kaastöö/82.131.42.9|82.131.42.9]] 30. oktoober 2024, kell 18:47 (EET) hbf043gcr0tw1h0p7dav1q39p27tdst Carl Schmidt (arhitekt) 0 683650 6752336 2024-10-30T17:05:30Z Castellum 9117 Castellum teisaldas lehekülje [[Carl Schmidt (arhitekt)]] pealkirja [[Carl Schmidt (omavalitsustegelane)]] alla: ei ole olnud arhitekt 6752336 wikitext text/x-wiki #suuna [[Carl Schmidt (omavalitsustegelane)]] 5icpbarse5l81k2bcnw3l1j4teidh8p Võiste surnuaed 0 683651 6752361 2024-10-30T18:09:29Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Võiste kalmistu]] 6752361 wikitext text/x-wiki #suuna [[Võiste kalmistu]] agqs35nnf7uh8f9x3ecnhxptrt9aa6s Kategooria:Keeletoimetamist ootavad (november 2024) 14 683652 6752370 2024-10-30T18:27:51Z Pietadè 41543 __PEIDETUDKAT__ {{CategoryTOC}} [[Kategooria:Keeletoimetamist ootavad| 2024-11]] 6752370 wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ {{CategoryTOC}} [[Kategooria:Keeletoimetamist ootavad| 2024-11]] ede91di7ktt5v9ancwgcj52e4g7w8kt Arutelu:Tavasüsik 1 683653 6752377 2024-10-30T18:54:18Z Pikne 13803 ... 6752377 wikitext text/x-wiki [[User:Svencapoeira|Svencapoeira]], kirjutasin pildiallkirjade kohta enne sinu arutelulehele. Siin jällegi pole sellisel pildiallkirjal kuigivõrd mõtet, kuna see lihtsalt kordab ülal- ja allpool olevaid ridu. Ei ole ka tavaks rasvast kirja sedasi pildiallkirjas kasutada. Teine lugu on perekonnaartiklis, kus selline pildiallkiri tõesti täpsustab, milline sellesse perekonda kuuluv liik on pildil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. oktoober 2024, kell 20:54 (EET) 6tbedzqoa397uk5u8b56ccsxsuje6kw Saint-Augustin (Pas-de-Calais) 0 683654 6752380 2024-10-30T19:00:36Z 2001:7D0:8400:5580:85E8:1D09:7BEB:BAFF Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}} {{linn | nimi = Saint-Augustin | hääldus = sɛ̃.t‿oɡystɛ̃ | nimi1_keel = | nimi1 = | vapp = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} '''Saint-Augustin''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us. Vald loodi 1. jaanuaril 2016 ja koosneb endistest valdadest [[Clarques]] ja [[Rebecques]]. <gallery> ClarquesKirche.JPG|Clarques'i kirik 62691-Saint-Augustin-Sols.png </gallery> == Viit...' 6752380 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{linn | nimi = Saint-Augustin | hääldus = sɛ̃.t‿oɡystɛ̃ | nimi1_keel = | nimi1 = | vapp = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} '''Saint-Augustin''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us. Vald loodi 1. jaanuaril 2016 ja koosneb endistest valdadest [[Clarques]] ja [[Rebecques]]. <gallery> ClarquesKirche.JPG|Clarques'i kirik 62691-Saint-Augustin-Sols.png </gallery> == Viited == {{viited}} {{Saint-Omeri ringkonna vallad}} [[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]] tq5xh66ryoq0oq4rydl7llgvvxdaj8z Jõelähtme surnuaed 0 683655 6752382 2024-10-30T19:03:47Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Jõelähtme kalmistu]] 6752382 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jõelähtme kalmistu]] mljfdcw9eb6oysmb2ty6rbo9quluw6t Saint-Martin-d'Hardinghem 0 683657 6752388 2024-10-30T19:16:01Z 2001:7D0:8400:5580:85E8:1D09:7BEB:BAFF Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}} {{linn | nimi = Saint-Martin-d'Hardinghem | hääldus = sɛ̃ maʁtɛ̃ daʁdɛ̃ɡɑ̃ | nimi1_keel = lääneflaami | nimi1 = Dardingem | nimi2_keel = pikardi | nimi2 = Saint-Martin-d'Hardinghin | vapp = Blason Saint-Martin-d'Hardinghem.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} '''Saint-Martin-d'Hardinghem''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us. Saint-Martin-d'Hardinghem on väike...' 6752388 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{linn | nimi = Saint-Martin-d'Hardinghem | hääldus = sɛ̃ maʁtɛ̃ daʁdɛ̃ɡɑ̃ | nimi1_keel = lääneflaami | nimi1 = Dardingem | nimi2_keel = pikardi | nimi2 = Saint-Martin-d'Hardinghin | vapp = Blason Saint-Martin-d'Hardinghem.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} '''Saint-Martin-d'Hardinghem''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us. Saint-Martin-d'Hardinghem on väike [[Fauquembergues]]'i eeslinn, 16 km [[Saint-Omer]]ist edelas, tee D158 ääres. == Huviväärsusi == * St. Martini kirik, pärineb 13. sajandist. * Hervarre'i loss. <gallery> Saint-Martin-d'Hardinghem (Pas-de-Calais, Fr) mairie et école.JPG|Vallamaja ja kool 62760-Saint-Martin-d'Hardinghem-Sols.png </gallery> == Viited == {{viited}} {{Saint-Omeri ringkonna vallad}} [[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]] 118i1qbp3i6e80fwghz8z5a1yn9u35t Kasutaja:Kenomark/liivakast 2 683658 6752389 2024-10-30T19:18:47Z Kenomark 198531 Uus lehekülg: '= Apokalüpsise neli ratsanikku = [[Fail:The Four Horsemen, from The Apocalypse MET DP816773.jpg|pisi|407x407px|[[Albrecht Dürer]], The Four Horsemen, from The Apocalypse (1941)]] [[Fail:BambergApocalypseFolio014rFirstHorseman.JPG|pisi|214x214px|Apokalüpsise esimene ratsanik, [[Bamberg Apocalypse]] (1000-1020)]] '''Apokalüsise neli ratsanikku''' on tegelaskujud [[Piibel|Piiblist]], [[Uus testament|Uuest Testamendist]], Johannese ilmutuse raamat|Johannese ilmutuse raama...' 6752389 wikitext text/x-wiki = Apokalüpsise neli ratsanikku = [[Fail:The Four Horsemen, from The Apocalypse MET DP816773.jpg|pisi|407x407px|[[Albrecht Dürer]], The Four Horsemen, from The Apocalypse (1941)]] [[Fail:BambergApocalypseFolio014rFirstHorseman.JPG|pisi|214x214px|Apokalüpsise esimene ratsanik, [[Bamberg Apocalypse]] (1000-1020)]] '''Apokalüsise neli ratsanikku''' on tegelaskujud [[Piibel|Piiblist]], [[Uus testament|Uuest Testamendist]], [[Johannese ilmutuse raamat|Johannese ilmutuse raamatust]], mis on vana traditsiooni järgi [[Johannes (apostel)|apostel Johannesele]] omastatud [[Apokalüpsis|apokalüptiline]] teos.<ref>{{Netiviide |pealkiri=REVELATION (BOOK OF) - JewishEncyclopedia.com |url=https://www.jewishencyclopedia.com/articles/12712-revelation-book-of |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=www.jewishencyclopedia.com}}</ref> Ilmutuse raamatus on nelja ratsanikku kohta mainitud kõigest nende nimed - [[katk]], [[sõda]], [[Näljahäda|nälg]], [[surm]] ning see, mida nad endaga kaasas kannavad.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Ilmutuse 6 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/ilm-6.html |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref> Johannese ilmutus 5 ja 6 kõnelevad [[Jumal|Jumala]] paremas käes olevast [[Rullraamat|rullraamatust]], mis on suletus seitsme [[Pitser|pitseriga]], millest avab neli [[Jumala tall]]. See kutsub esile neli ratsanikku, kes ratsutavad valge, punase, musta ja tuhkur hobuste seljas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ilmutuse 5 :: Piibel 1997 :: Piibel.NET |url=https://piibel.net/ilm-5.html |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=piibel.net |keel=et}}</ref><ref name=":0" /> Johannese ilmutuse raamatus ratsutab esimene ratsanik valge hobuse seljas, tema käes oli amb ning talle anti pärg, teda määratletakse katkuks,[[Kristus|Kristuseks]] või [[Antikristus|antikristuseks]]. Teine ratsanik ratsutab punase hobuse seljas ning kandis suurt mõõka, tema sümboliserib sõda. Kolmas ratsanik ratsutab musta hobuse seljas ning temal olid käes kaalud, sümboliseerides nälga. Neljas ratsanik ratsutab tuhkur hobuse seljas, teda määratletakse surmaks.<ref name=":0" /> == Valge ratsanik == * Ja ma nägin, kui Tall avas esimese seitsmest pitserist ja ma kuulsin üht neljast olevusest otsekui kõuehäälega hüüdvat: "Tule!" * Ma nägin: ennäe, valge hobune, ning selle seljas istujal oli käes amb ning talle anti pärg ja ta läks välja võitjana võitmiseks <blockquote>Johannese ilmutus 6:1-2 [[P1997]]</blockquote>Johannese ilmutuse raamatu 6. peatüki esimesed kaks salmi kirjeldavad ratsanikku valgel hobusel, kes hoiab käes ambu ning kellele on antud pärg.<ref name=":0" /> == Punane ratsanik == [[Fail:The Opening of the Second Seal- The Second Horseman; Initial E- Two Animals - Google Art Project - crop.jpg|pisi|291x291px|Teine ratsanik (1255-1260)]] * Kui ta avast teise pitseri, kuulsin ma teist olevust hüüdvat: "Tule!" * Ja tuli välja teine, tulipunane hobune, ning selle seljas istujale anti voli võtta ära rahu ilmamaa pealt, et inimesed üksteist tapaksid, ning talle anti suur mõõk. <blockquote>Johannese ilmutus 6:3-4 P1997</blockquote>Johannese ilmutuse raamatu 6. peatüki 3.-4. salm kirjeldavad ratsanikku tulipunasel hobusel, kellele on antud voli võtta ära rahu ilmamaalt ning kes kannab endaga suurt mõõka. <ref name=":0" /> == Must ratsanik == * Kui ta avas kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olevust hüüdvat: "Tule!" Ja ma nägin, ennäe: must hobune, ja selle seljas istujal olid käes kaalud,[[Fail:Third Horseman, Battistero di Padova.jpg|pisi|Kolmas ratsanik Giusto de Menabuoi. (14. sajand)]] * Ning ma kuulsin otsekui häält nelja olevuse keskelt hüüdvat: "Mõõt nisu ühe teenari eest ja kolm mõõtu otri ühe teenari eest! Ja ülile ja veinile ära tee kahju!" <blockquote>Johannese ilmutus 6:5-6 P1997</blockquote>Johannese ilmutuse raamatu 6. peatüki 5.-6. salm kirjeldavad ratsanikku mustal hobusel, kes kannab endaga kaasas kaale.<ref name=":0" /> == Tuhkur ratsanik == [[Fail:Gustave Dore - Death on the Pale Horse.png|pisi|Death on the Pale Horse Gustave Doré (1865)]] * Kui ta avas neljanda pitseri, kuulsin ma neljdanda olevuse häält hüüdvat: "Tule!" * Ja ma nägin, ennäe: tuhkur hobune, ja selle seljas istuja nimi oloi Surm, ja temaga tuli kaasa [[Surmavald]] ning neile anti meelevald veerandi üle ilmamaast - tappa mõõga ja nälja ja surmaga ning ilmamaa loomade läbi <blockquote>Johannese ilmutus 6:7-8 P1997</blockquote>Johannese ilmutuse raamatu 6. peatüki 7.-8. salm kirjeldavad ratsanikku tuhkur hobusel, kellega on kaasas Surmavald.<ref name=":0" /> == Viited == qp2g9o41hstu2x6nrmpml8anktc6x3o MTÜ Eesti Pagulasabi 0 683659 6752391 2024-10-30T19:20:52Z Pikne 13803 Ümbersuunamine lehele [[Eesti Pagulasabi]] 6752391 wikitext text/x-wiki #suuna [[Eesti Pagulasabi]] glgxsl8qofpw9orq34sjb7pnop18bad Mustand:Psühholingvistika rakendamine – kus, kuidas ja milleks 102 683660 6752393 2024-10-30T19:23:36Z Cristy1602 199592 Uus lehekülg: '{{DISPLAYTITLE:Mustand:Psühholingvistika rakendamine – kus, kuidas ja milleks?}} == '''Psühholingvistika''' – on erialadevaheline teadusharu, mis uurib psüühiliste protsesside ja keele omandamise mõju üksteisele, keskendudes sellele, kuidas inimesed keelt omandavad, mõtestavad ja kasutavad.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Herbert Clark |eesnimi=Eve Clark |pealkiri=Psychology and Language: An Introduction to Psycholinguistics |kuupäev=1. jaanuar 1977 |kirjastu...' 6752393 wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:Mustand:Psühholingvistika rakendamine – kus, kuidas ja milleks?}} == '''Psühholingvistika''' – on erialadevaheline teadusharu, mis uurib psüühiliste protsesside ja keele omandamise mõju üksteisele, keskendudes sellele, kuidas inimesed keelt omandavad, mõtestavad ja kasutavad.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Herbert Clark |eesnimi=Eve Clark |pealkiri=Psychology and Language: An Introduction to Psycholinguistics |kuupäev=1. jaanuar 1977 |kirjastus=Harcourt College Pub |isbn=9780155728158 |keel=inglise}}</ref> == === Üldiselt rakendadatakse psühholingvistikat kliinilises psühholoogias, hariduses, neurolingvistikas, keeletõlkes ja tehisintellektis, turunduses, reklaamis, juriidilises süsteemis. Järgnevalt seletan põhjalikumalt lahti, milline on psühholingvistika kui teadusharu praktiline väärtus. === ==== Tehisintellekt ja keeletehnoloogia ==== Psühholingvistikat võib rakendada keeletehnoloogiate arendamisel, mis aitab luua algoritme inimkeele mõistmiseks ja loomulikuks töötlemiseks, seda näiteks tõlketarkvara ja vestlusrobotite loomisel, tekstianalüüsi ja kõnetuvastuse puhul. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Dan Jurafsky |eesnimi=James Martin |pealkiri=Speech and Language Processing |kuupäev=16. mai 2008 |kirjastus=Prentice Hall |isbn=9780131873216 |trükk=teine |keel=inglise}}</ref> ==== Suhtlemise parandamine ==== Erinevates eluvaldkondades nagu diplomaatia, avalik esinemine, turundus, reklaam, konfliktide lahendamine – on väga tähtis oma mõtteid selgelt, mõjukalt ja sisukalt väljendada, et sõnum jõuaks veatult sihtgrupini. Nimelt psühholingvistika aitab vormida efektiivseid suhtlusstrateegiaid, mis aitavad välja uurida kuulajaskonna kultuurilist tausta ja eelistusi, saavutamaks parima arusaamise ja vaherahu isegi konfliktses situatsioonis. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tomasello |eesnimi=Michael |pealkiri=Inimeste suhtlemise lätted |kirjastus=Ilmamaa |aasta=2022 |isbn=9789985776834 |keel=eesti}}</ref> ===== Keele omandamine ja õpetamine ===== Psühholingvistika selgitab välja, kuidas inimesed võõrkeeli õpivad, et kohandada ja laiendada õpetamismetoodikaid, et need vastaksid õppijate isiklikele vajadustele ja aitaksid õppida keeli kiiremini, lihtsamalt ja tõhusamalt. Kui rääkida erivajadustega õppijatest, näiteks lastest, kellel on mingi kõnehäire,võib psühholingvistika aidata diagnoosida keele omandamise raskusi juba varases lapseeas ja pakkuda sobivaid õppestrateegiaid ja -materjale. <ref name=":0" /> ====== Kliiniline psühholoogia ====== Selles valdkonnas aitab psühholingvistika jällegi diagnoosida ja ravida erinevaid spetsiifilisi kõne- ja arenguhäireid lastel, mis on seotud ajukahjustusega. Just nimelt uurides põhjalikult aju- ja keelevahelisi seoseid, võib saada aru, mil viisil on erinevad ajupiirkonnad seotud kahjustusega ja kuidas võib see kahjustus mõjutada keelefunktsiooni. See pakub võimalusi tõhusamate ravimeetodite välja töötamiseks, mis vastaksid iga konkreetse patsiendi vajadustele. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Harley |eesnimi=Trevor. A |pealkiri=The Psychology of Language: From Data to Theory |kirjastus=Psychology Press |aasta=13. jaanuar 2008 |isbn=978-1841693828 |trükk=kolmas |keel=inglise}}</ref> ====== Juriidiline süsteem ====== Õigusalases valdkonnas kasutatakse psühholingvistilisi meetodeid õigusdokumentide paremaks ja lihtsamaks sõnastuseks, mis omakorda parandab tavakodanike ja asutuste kommunikatsiooni ja aitab vältida eksitusi või vääritimõstmist. Keelekasutusel on väga oluline roll ka õigussüsteemi usaldusväärsuse tagamisel, kuna mida selgemad on juhised ja kirjeldused, seda paremini ja vabamalt tunnevad end ka tunnistajad kohtus, kui nad ei pea mitu korda keeruliste keeleliste sõnastuste tähendust üle küsima. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eades |eesnimi=Diana |pealkiri=Sociolinguistics and the Legal Process |kirjastus=Multilingual Matters |aasta=6. aprill 2010 |isbn=978-1847692535 |keel=inglise}}</ref> ====== Reklaam ja turundus ====== Siin saab psühholingvistikat kasutada, et aru saada kuidas keelelised motiivid mõjutavad tarbijate reaktsioone ja käitumist. Selleks et sõnastada ja presenteerida mõjusamaid ning ahvatlevamaid reklaamiloosungeid, on mõistlik algul uurida, kuidas üldse konkreetsete sõnade või lausete kasutus võib esile kutsuda, kas positiivseid või negatiivseid emotsioone tarbijates. Ja juba vastavalt uuringu tulemustele sätestatakse ka sõnumite sisu kindlate sihtgruppide jaoks, et see oleks kooskõlas nende kultuuriliste eripäradega ja maitseelistustega. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Plum. E, Spangardt. D |pealkiri=Neuromarketing and psycholinguistics in marketing communication |kirjastus=Springer |keel=inglise}}</ref> ====== Uurimine ja teadustöö ====== Psühholingvistikal on oluline roll kultuuridevaheliste erinevuste uurimisel, kui vaatleme keele töötlemise protsesse nii kognitiivsete aspektide seisukohalt, kui ka üldisema keelekasutuse seostena. Näiteks ajukuvamistehnoloogiad aitavad selgitada, kuidas kognitiivsed mehhanismid töötlevad keelt. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Victoria Fromkin, Robert Rodman, Nina Hyams |pealkiri=An Introduction to Language |kuupäev=1. jaanuar 2018 |kirjastus=Cengage Learning |isbn=978-1337559577 |trükk=üheteistkümnes |keel=inglise}}</ref> ====== Psühholingvistilised meetodid ====== Siia kuuluvad meetodid, mille abil on võimalik uurida keelekasutusega kaasnevaid kognitiivseid mudeleid ja keele töötlemist. Need meetodid on käitumiseksperimendid, kõnemudelite simuleerimine arvuti abil, keele omandamise vaatlusmeetodid, silmaliikumise jälgimine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Psühholoogiline lingvistika. Peamised psühholingvistika uurimisvaldkonnad |url=https://kerchtt.ru/et/psihologicheskaya-lingvistika-osnovnye-oblasti-issledovanii-v-psiholingvistike-psiholingvistika-i-dr/ |vaadatud=25. oktoobril 2024 |väljaanne=https://kerchtt.ru/}}</ref> == Kokkuvõte == Psühholingvistika on laia praktilise suunitlusega valdkond, mille meetodeid saab kasutada nii psühholoogias, hariduses kui ka keeletehnoloogias, aidates mõista, kuidas keele ja mõtlemise seos mõjutab keele kasutamist, õppimist ja suhtlemisoskust. Globaalselt aitab see ka lahendada ühiskondlikke probleeme, alustades kohtusüsteemi funktsioneerimisega, efektiivse reklaami loomisega, lõpetades kõnehäirete raviga. INDEKSITA hqk5dw1km30mlyn0xydnqptjr7fo4e3 Kategooria:Kontsertalbumid 14 683661 6752398 2024-10-30T19:32:59Z Muusikavärk 199678 Alustatud tühja leheküljega 6752398 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 6752399 6752398 2024-10-30T19:33:15Z Muusikavärk 199678 6752399 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Albumid]] hh2fzc4xln68eap0czok2tdb2m3o7ul Lehvikvahelik 0 683662 6752403 2024-10-30T19:37:23Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Lehvikvahelik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Lehvikvahelik.jpg | pildi_seletus = '''Lehvikvahelik''' ''Tapinella panuoides'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = ''...' 6752403 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lehvikvahelik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Lehvikvahelik.jpg | pildi_seletus = '''Lehvikvahelik''' ''Tapinella panuoides'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = ''[[Tapinellaceae]]'' | perekond = ''[[Tapinella]]'' | liik = '''Lehvikvahelik''' | binaarne = ''Tapinella panuoides'' }} '''Lehvikvahelik''' (''Tapinella panuoides'') on [[Puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi ja sugukonda ''[[Tapinellaceae]]'' kuuluv [[seen]]eliik. Seen liigitati varem [[vahelik]]u perekonda. Seen kasvab okaspuude lamatüvedel ja on maheda maitsega. ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/177409 Lehvikvahelik] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Tapinellaceae]] fgjhukqozqh9l58xh3n22ld7283p1i9 Välisministeeriumi kantsler 0 683663 6752433 2024-10-30T19:56:22Z Wkentaur 464 Uus lehekülg: ''''Välisministeeriumi kantsler''' on [[Kantsler (Eesti)|kantsler]], kelle ülesanne on juhtida [[välisministeerium]]i. == Välisministeeriumi kantslerite loend == * [[Indrek Tarand]] (1994–) ... * [[Matti Maasikas]] (2005–2008) ... * [[Alar Streimann]] (2011–2015) * [[Rainer Saks]] (2015–2020) * [[Jonatan Vseviov]] (alates 2021)' 6752433 wikitext text/x-wiki '''Välisministeeriumi kantsler''' on [[Kantsler (Eesti)|kantsler]], kelle ülesanne on juhtida [[välisministeerium]]i. == Välisministeeriumi kantslerite loend == * [[Indrek Tarand]] (1994–) ... * [[Matti Maasikas]] (2005–2008) ... * [[Alar Streimann]] (2011–2015) * [[Rainer Saks]] (2015–2020) * [[Jonatan Vseviov]] (alates 2021) iv8ez6uyh2inufhxj3fyrzoz0txutuu 6752435 6752433 2024-10-30T19:56:37Z Wkentaur 464 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti ametnikud]] 6752435 wikitext text/x-wiki '''Välisministeeriumi kantsler''' on [[Kantsler (Eesti)|kantsler]], kelle ülesanne on juhtida [[välisministeerium]]i. == Välisministeeriumi kantslerite loend == * [[Indrek Tarand]] (1994–) ... * [[Matti Maasikas]] (2005–2008) ... * [[Alar Streimann]] (2011–2015) * [[Rainer Saks]] (2015–2020) * [[Jonatan Vseviov]] (alates 2021) [[Kategooria:Eesti ametnikud]] rms015wky8j83x0hsh1ag6o2vpyai0s 6752440 6752435 2024-10-30T20:06:05Z Wkentaur 464 6752440 wikitext text/x-wiki '''Välisministeeriumi kantsler''' on [[Kantsler (Eesti)|kantsler]], kelle ülesanne on juhtida [[välisministeerium]]i. == Välisministeeriumi kantslerite loend == * [[Indrek Tarand]] (1994–) ... * [[Matti Maasikas]] (2005–2008) * [[Marten Kokk]] (2009–2010) * [[Alar Streimann]] (2011–2015) * [[Rainer Saks]] (2015–2020) * [[Jonatan Vseviov]] (alates 2021) [[Kategooria:Eesti ametnikud]] 13b18zlzaisnvifuw8gzyit643w4k58 6752441 6752440 2024-10-30T20:10:24Z Wkentaur 464 /* Välisministeeriumi kantslerite loend */ 6752441 wikitext text/x-wiki '''Välisministeeriumi kantsler''' on [[Kantsler (Eesti)|kantsler]], kelle ülesanne on juhtida [[välisministeerium]]i. == Välisministeeriumi kantslerite loend == * [[Indrek Tarand]] (1994–2002) ... * [[Matti Maasikas]] (2005–2008) * [[Marten Kokk]] (2009–2010) * [[Alar Streimann]] (2011–2015) * [[Rainer Saks]] (2015–2020) * [[Jonatan Vseviov]] (alates 2021) [[Kategooria:Eesti ametnikud]] ocxjd3x15l10wolmyv8jq6e6kxfqvo4 6752443 6752441 2024-10-30T20:13:32Z Wkentaur 464 /* Välisministeeriumi kantslerite loend */ 6752443 wikitext text/x-wiki '''Välisministeeriumi kantsler''' on [[Kantsler (Eesti)|kantsler]], kelle ülesanne on juhtida [[välisministeerium]]i. == Välisministeeriumi kantslerite loend == * [[Indrek Tarand]] (1994–2002) * [[Priit Kolbre]] (2002–2005) * [[Matti Maasikas]] (2005–2008) * [[Marten Kokk]] (2009–2010) * [[Alar Streimann]] (2011–2015) * [[Rainer Saks]] (2015–2020) * [[Jonatan Vseviov]] (alates 2021) [[Kategooria:Eesti ametnikud]] a8wefva3mlkc6u4yzonnv8qt8ob5zl1 6752453 6752443 2024-10-30T20:33:41Z Wkentaur 464 /* Välisministeeriumi kantslerite loend */ 6752453 wikitext text/x-wiki '''Välisministeeriumi kantsler''' on [[Kantsler (Eesti)|kantsler]], kelle ülesanne on juhtida [[välisministeerium]]i. == Välisministeeriumi kantslerite loend == * [[Alar Olljum]] ... * [[Indrek Tarand]] (1994–2002) * [[Priit Kolbre]] (2002–2005) * [[Matti Maasikas]] (2005–2008) * [[Marten Kokk]] (2009–2010) * [[Alar Streimann]] (2011–2015) * [[Rainer Saks]] (2015–2020) * [[Jonatan Vseviov]] (alates 2021) [[Kategooria:Eesti ametnikud]] 7loirz5xsxfan2c61o55f3kre5zkww2 Võro Selts 0 683664 6752434 2024-10-30T19:56:30Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Võro Selts VKKF]] 6752434 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Võro Selts VKKF]] n10c0nun6a8ohegssyweba4lo00q4me Tapinella panuoides 0 683665 6752457 2024-10-30T20:57:51Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Lehvikvahelik]] 6752457 wikitext text/x-wiki #suuna[[Lehvikvahelik]] 7t5ubqirtokqccoyvkk55zb8cxqpajl The Poison 0 683667 6752463 2024-10-30T21:37:06Z Muusikavärk 199678 Uus lehekülg: '{{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = The Poison | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Bullet for My Valentine]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 3. oktoober 2005 | Lindistatud = oktoober 2004–veebruar 2005 | Stiil = | Pikkus = 53:26 | Plaadifirma = Visible Noise, Trustkill, [[Sony BMG]] | Produtsent = Colin Richardson | Arvustused = | Eelmine album = [[Hand of Blood]] <br>(2005) | See album...' 6752463 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = The Poison | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Bullet for My Valentine]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 3. oktoober 2005 | Lindistatud = oktoober 2004–veebruar 2005 | Stiil = | Pikkus = 53:26 | Plaadifirma = Visible Noise, Trustkill, [[Sony BMG]] | Produtsent = Colin Richardson | Arvustused = | Eelmine album = [[Hand of Blood]] <br>(2005) | See album = '''The Poison'''<br>(2005) | Järgmine album = [[Scream Aim Fire]] <br>(2008) | Veel = {{Singlid | Nimi = The Poison | Liigitus = stuudio | 1. singel = [[4 Words (To Choke Upon)]] | 1. singli kuupäev = 28. märts 2005 | 2. singel = [[Suffocating Under Words of Sorrow (What Can I Do)]] | 2. singli kuupäev = 19. september 2005 | 3. singel = [[All These Things I Hate (Revolve Around Me)]] | 3. singli kuupäev = 3. veebruar 2006 | 4. singel = [[Tears Don't Fall]] | 4. singli kuupäev = 17. juuni 2006 }} }} '''The Poison''' on ansambli [[Bullet for My Valentine]] debüütalbum. Album debüteeris [[Billboard 200]] edetabelis 128. kohal ja Heatseekersi edetabelis 2. kohal. 2018. aasta jaanuari seisuga on albumit müüdud üle maailma 1 600 000 eksemplari. ==Lood== # "Intro" – 2:22 # "Her Voice Resides" – 4:17 # "4 Words (To Choke Upon)" – 3:43 # "[[Tears Don't Fall]]" – 5:48 # "Suffocating Under Words of Sorrow (What Can I Do)" – 3:35 # "Hit the Floor" – 3:30 # "[[All These Things I Hate (Revolve Around Me)]]" – 3:45 # "Room 409" – 4:01 # "The Poison" – 3:39 # "10 Years Today" – 3:55 # "Cries in Vain" – 3:56 # "Spit You Out" – 4:08 # "The End" – 6:48 [[Kategooria:2005. aasta albumid]] [[Kategooria:Debüütalbumid]] szo2ew8kw29bdn3mn5h7rcvb9eveiqh Kaiser Chiefs 0 683668 6752466 2024-10-30T21:47:52Z Muusikavärk 199678 Uus lehekülg: '{{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Kaiser Chiefs | pilt = Kaiser Chiefs, V Festival 2014, Chelmsford (14975038502).jpg|pisi|Kaiser Chiefs (2014) | pildiallkiri = Kaiser Chiefs (2014) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Leeds]], [[Inglismaa]] | stiil = [[Indie rock]], [[Britpop]], ...' 6752466 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Kaiser Chiefs | pilt = Kaiser Chiefs, V Festival 2014, Chelmsford (14975038502).jpg|pisi|Kaiser Chiefs (2014) | pildiallkiri = Kaiser Chiefs (2014) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Leeds]], [[Inglismaa]] | stiil = [[Indie rock]], [[Britpop]], [[power pop]] | tegev = 1996– | plaadifirma = [[MCA Music, Inc.]], [[B-Unique]] | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = Ricky Wilson<br/>Andrew White<br/>Simon Rix<br/>Nick Baines<br/>Vijay Mistry<br/> | endised_liikmed = Nick Hodgson }} '''Kaiser Chiefs''' on [[Inglismaa]]lt pärit [[rokkmuusika|rokk]]ansambel, mis alustas tegevust [[1996]]. aastal. Nende debüütalbum "[[Employment]]" ilmus 2005. aastal. ==Liikmed== *Ricky Wilson – vokaal (1996–) *Andrew White – kitarr, taustalaul (1996–), klahvpillid (2000–2003) *Simon Rix – bass, taustalaul (2000–) *Nick Baines – klahvpillid, süntesaatorid, klaver, orel (2000–), kitarr (2000–2003) *Vijay Mistry – trummid (2013–) ==Diskograafia== ===Albumid=== *"[[Employment]]" (2005) *"[[Yours Truly, Angry Mob]]" (2007) *"Off with Their Heads" (2008) *"The Future Is Medieval" (2011) *"Education, Education, Education & War" (2014) *"Stay Together" (2016) *"Duck" (2019) *"Kaiser Chiefs' Easy Eighth Album" (2024) ===Kontsertalbumid=== *"Enjoyment" (2005) *"Live at Elland Road" (2008) [[Kategooria:Inglismaa ansamblid]] [[Kategooria:Indie rock'i ansamblid]] iwwwkmjlvg7aoaovjkrumjp6vycjats Employment 0 683669 6752467 2024-10-30T21:50:47Z Muusikavärk 199678 Uus lehekülg: '{{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Employment | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Kaiser Chiefs]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 7. märts 2005 | Lindistatud = suvi–detsember 2004 | Stiil = [[Alternatiivrokk]], [[indie rock]], [[post-punk revival]] | Pikkus = 44:06 | Plaadifirma = B-Unique | Produtsent = Stephen Street, Stephen Harris | Arvustused = | Eelmine album = 22 <br>(2003) | S...' 6752467 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Employment | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Kaiser Chiefs]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 7. märts 2005 | Lindistatud = suvi–detsember 2004 | Stiil = [[Alternatiivrokk]], [[indie rock]], [[post-punk revival]] | Pikkus = 44:06 | Plaadifirma = B-Unique | Produtsent = Stephen Street, Stephen Harris | Arvustused = | Eelmine album = 22 <br>(2003) | See album = '''Employment'''<br>(2005) | Järgmine album = [[Yours Truly, Angry Mob]] <br>(2007) | Veel = {{Singlid | Nimi = Employment | Liigitus = stuudio | 1. singel = [[Oh My God]] | 1. singli kuupäev = 17. mai 2004 | 2. singel = [[I Predict a Riot]] | 2. singli kuupäev = 1. november 2004 | 3. singel = [[Everyday I Love You Less and Less]] | 3. singli kuupäev = 16. mai 2005 | 4. singel = [[Modern Way]] | 4. singli kuupäev = 7. november 2005 | 5. singel = [[You Can Have It All]] | 5. singli kuupäev = 2005 }} }} '''Employment''' on ansambli [[Kaiser Chiefs]] debüütalbum. ==Lood== # "Everyday I Love You Less and Less" – 3:37 # "I Predict a Riot" – 3:53 # "Modern Way" – 4:03 # "Na Na Na Na Naa" – 3:00 # "You Can Have It All" – 4:35 # "Oh My God" – 3:34 # "Born to Be a Dancer" – 3:30 # "Saturday Night" – 3:26 # "What Did I Ever Give You?" – 4:09 # "Time Honoured Tradition" – 2:45 # "Caroline, Yes" – 4:10 # "Team Mate" – 3:24 [[Kategooria:2005. aasta albumid]] [[Kategooria:Debüütalbumid]] icycfcfsr9jzg9rxdh5o4yz3e5icxxq Plain White T's 0 683670 6752470 2024-10-30T22:02:57Z Muusikavärk 199678 Uus lehekülg: '{{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Plain White T's | pilt = Plain White T's 2015.jpg|pisi|Plain White T's (2015) | pildiallkiri = Plain White T's (2015) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Illinois]], [[USA]] | stiil = [[Pop-punk]], [[pop rock]], [[soft rock]], [[alternatiivrokk]], ...' 6752470 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Plain White T's | pilt = Plain White T's 2015.jpg|pisi|Plain White T's (2015) | pildiallkiri = Plain White T's (2015) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Illinois]], [[USA]] | stiil = [[Pop-punk]], [[pop rock]], [[soft rock]], [[alternatiivrokk]], [[power pop]], [[emo]] | tegev = 1997– | plaadifirma = Fearless, [[Hollywood Records|Hollywood]] | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = Tom Higgenson<br/>Tim Lopez<br/>Mike Retondo<br/>De'Mar Hamilton | endised_liikmed = }} '''Plain White T's''' on [[USA]] [[rokkmuusika|rokk]]ansambel, mis alustas tegevust [[1997]]. aastal. Bänd on enim tuntud oma hittloo "[[Hey There Delilah]]" poolest, mis saavutas 2007. aastal [[plaatinaplaat|plaatinaplaadi]] staatuse ja pälvis kaks Grammy nominatsiooni. ==Liikmed== *Tom Higgenson – vokaal, akustiline kitarr, klahvpillid (1997–), rütmikitarr (1997–2003, 2020–) *Tim G. Lopez – kitarr, taustalaul (2003–) *Mike Retondo – bass, taustalaul (2003–) *De'Mar Randell Hamilton – trummid (2003–) ==Diskograafia== ===Stuudioalbumid=== *"Come On Over" (2000) *"Stop" (2002) *"[[All That We Needed]]" (2005) *"Every Second Counts" (2006) *"Big Bad World" (2008) *"Wonders of the Younger" (2010) *"American Nights" (2015) *"Parallel Universe" (2018) *"Plain White T's" (2023) [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] a0wf1bgk9e5ajyyrbfui4z4nwd4rvjo Du riechst so gut 0 683671 6752471 2024-10-30T22:10:52Z Muusikavärk 199678 Uus lehekülg: '{{Singli info | Nimi = Du riechst so gut | kaas = | raam = | pildi kirjeldus = | liigitus = | esitaja = [[Rammstein]] | album = [[Herzeleid]] | avaldatud = | väljaantud = 24. august 1995 | loo number = | lindistatud = 1994–1995 | stiil = [[Neue Deutsche Härte]] | pikkus = 4:50 | autor = | helilooja = | plaadifirma = [[Motor Music]] | p...' 6752471 wikitext text/x-wiki {{Singli info | Nimi = Du riechst so gut | kaas = | raam = | pildi kirjeldus = | liigitus = | esitaja = [[Rammstein]] | album = [[Herzeleid]] | avaldatud = | väljaantud = 24. august 1995 | loo number = | lindistatud = 1994–1995 | stiil = [[Neue Deutsche Härte]] | pikkus = 4:50 | autor = | helilooja = | plaadifirma = [[Motor Music]] | produtsent = Jacob Hellner, Carl-Michael Herlöfsson | Eelmine singel = | See singel = "'''Du riechst so gut'''"<br/>(1995) | Järgmine singel = "[[Seemann]]"<br/>(1996) }} '''"Du riechst so gut"''' on ansambli [[Rammstein]] singel, mis ilmus 1995. aasta augustis. See on Rammsteini esimene singel ja ühtlasi esimene singel nende debüütalbumilt "[[Herzeleid]]". Singel ilmus uuesti 1998. aastal uue nimega "[[Du riechst so gut '98]]", mis sisaldas loo teistsugust versiooni ja uut muusikavideot. ==Lood== #"Du riechst so gut (Single Version) – 4:50 #"Wollt ihr das Bett in Flammen sehen? (Album Version) – 5:19 #"Du riechst so gut (Scal Remix) – 4:45 [[Kategooria:1995. aasta singlid]] auxhzip72keengfcqg6fef28p2cv7ln Benzin 0 683672 6752473 2024-10-30T22:14:03Z Muusikavärk 199678 Uus lehekülg: '{{Singli info | Nimi = Benzin | kaas = | raam = | pildi kirjeldus = | liigitus = | esitaja = [[Rammstein]] | album = [[Rosenrot]] | avaldatud = | väljaantud = 7. oktoober 2005 | loo number = | lindistatud = | stiil = [[Neue Deutsche Härte]], [[Industrial metal]] | pikkus = 3:47 | autor = | helilooja = | plaadifirma = [[Motor Music]] | p...' 6752473 wikitext text/x-wiki {{Singli info | Nimi = Benzin | kaas = | raam = | pildi kirjeldus = | liigitus = | esitaja = [[Rammstein]] | album = [[Rosenrot]] | avaldatud = | väljaantud = 7. oktoober 2005 | loo number = | lindistatud = | stiil = [[Neue Deutsche Härte]], [[Industrial metal]] | pikkus = 3:47 | autor = | helilooja = | plaadifirma = [[Motor Music]] | produtsent = Jacob Hellner, [[Rammstein]] | Eelmine singel = "[[Keine Lust]]"<br/>(2005) | See singel = "'''Benzin'''"<br/>(2005) | Järgmine singel = "[[Rosenrot (singel)|Rosenrot]]"<br/>(2005) }} '''"Benzin"''' on ansambli [[Rammstein]] singel, mis ilmus 2005. aasta oktoobris. See on esimene singel albumilt "[[Rosenrot]]". ==Lood== #"Benzin – 3:47 #"Benzin (Combustion Remix) – 5:05 #"Benzin (Smallstars Remix) – 3:45 #"Benzin (Kerosinii Remix) – 3:48 [[Kategooria:2005. aasta singlid]] 76s96kopu55iipsi8asv9fnua4d02wu Mein Herz brennt 0 683673 6752475 2024-10-30T22:18:40Z Muusikavärk 199678 Uus lehekülg: '{{Singli info | Nimi = Mein Herz brennt | kaas = | raam = | pildi kirjeldus = | liigitus = | esitaja = [[Rammstein]]i | album = [[Made in Germany 1995–2011]] | avaldatud = | väljaantud = 7. detsember 2012 (klaveri versioon)<br />14. detsember 2012 (originaal versioon) | loo number = | lindistatud = mai ja juuni 2000 | stiil = [[Neue Deutsche Härte]], sümfooniline met...' 6752475 wikitext text/x-wiki {{Singli info | Nimi = Mein Herz brennt | kaas = | raam = | pildi kirjeldus = | liigitus = | esitaja = [[Rammstein]]i | album = [[Made in Germany 1995–2011]] | avaldatud = | väljaantud = 7. detsember 2012 (klaveri versioon)<br />14. detsember 2012 (originaal versioon) | loo number = | lindistatud = mai ja juuni 2000 | stiil = [[Neue Deutsche Härte]], [[sümfooniline metal]] | pikkus = 4:39 | autor = | helilooja = | plaadifirma = [[Universal Music Group|Universal]] | produtsent = Jacob Hellner, [[Rammstein]] | Eelmine singel = "[[Mein Land]]"<br/>(2011) | See singel = "'''Mein Herz brennt'''"<br/>(2012) | Järgmine singel = "[[Deutschland (singel)|Deutschland]]"<br/>(2019) }} '''"Mein Herz brennt"''' on ansambli [[Rammstein]] singel, mis ilmus 2012. aasta detsembris. ==Lood== '''CD''' #"Mein Herz brennt" (Piano Version) – 4:31 #"Gib mir deine Augen" – 3:44 #"Mein Herz brennt" (Video Edit) – 4:18 #"Mein Herz brennt" (Boys Noize RMX) – 5:00 #"Mein Herz brennt" (Piano Instrumental) – 4:31 '''Digitaalne allalaadimine''' #"Mein Herz brennt" (Piano Version) – 4:31 #"Gib mir deine Augen" – 3:44 #"Mein Herz brennt" (Video Edit) – 4:18 #"Mein Herz brennt" (Boys Noize RMX) – 5:00 #"Mein Herz brennt" (Piano Instrumental) – 4:31 #"Mein Herz brennt" (Turntablerocker RMX) – 5:23 [[Kategooria:2012. aasta singlid]] ezvgw70lo0rap67t0h9teihewrbuhco Keine Lust 0 683674 6752476 2024-10-30T22:21:48Z Muusikavärk 199678 Uus lehekülg: '{{Singli info | Nimi = Keine Lust | kaas = | raam = | pildi kirjeldus = | liigitus = | esitaja = [[Rammstein]] | album = [[Reise, Reise]] | avaldatud = | väljaantud = 28. veebruar 2005 | loo number = | lindistatud = 2003 | stiil = [[Neue Deutsche Härte]], [[Industrial metal]], [[glam rock]] | pikkus = 3:42 | autor = | helilooja = | plaadifirm...' 6752476 wikitext text/x-wiki {{Singli info | Nimi = Keine Lust | kaas = | raam = | pildi kirjeldus = | liigitus = | esitaja = [[Rammstein]] | album = [[Reise, Reise]] | avaldatud = | väljaantud = 28. veebruar 2005 | loo number = | lindistatud = 2003 | stiil = [[Neue Deutsche Härte]], [[Industrial metal]], [[glam rock]] | pikkus = 3:42 | autor = | helilooja = | plaadifirma = [[Universal Music Group|Universal]] | produtsent = Jacob Hellner, [[Rammstein]] | Eelmine singel = "[[Ohne dich]]"<br/>(2004) | See singel = "'''Keine Lust'''"<br/>(2005) | Järgmine singel = "[[Benzin]]"<br/>(2005) }} '''"Keine Lust"''' on ansambli [[Rammstein]] singel, mis ilmus 2005. aasta veebruaris. See on neljas singel albumilt "[[Reise, Reise]]". ==Lood== #"Keine Lust" – 3:44 #"Keine Lust (Remix No. 1)" – 4:37 #"Keine Lust (The Psychosonic Remix)" – 5:02 #"Keine Lust (Bozz Remix)" – 3:52 #"Keine Lust (Jazz Remix)" – 4:11 #"Keine Lust (Black Strobe Remix)" – 7:08 #"Keine Lust (Curve Remix)" – 3:40 #"Keine Lust (Ich zähl die Fliegen Remix)" – 3:30 [[Kategooria:2005. aasta singlid]] jr0gt26n2jsuvt84mpdn7f0bu2td1ae Haljala surnuaed 0 683675 6752477 2024-10-30T22:26:44Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Haljala kalmistu]] 6752477 wikitext text/x-wiki #suuna [[Haljala kalmistu]] s9ftum6fgitblhsvlzge8a94s6bxxk2 Made in Germany 1995-2011 0 683676 6752478 2024-10-30T22:27:42Z Muusikavärk 199678 Uus lehekülg: '{{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Made in Germany 1995–2011 | Liigitus = kogumik | Esitaja = [[Rammstein]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 2. detsember 2011 | Lindistatud = 1995–2011 | Stiil = ''[[Neue Deutsche Härte]]'', ''[[industrial metal]]'' | Pikkus = 65:30 (CD 1)<br />80:29 (CD 2) | Plaadifirma = Universal, Vertigo Berlin, Nippon Columbia | Produtsent = Jacob Hellner, Rammstein...' 6752478 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Made in Germany 1995–2011 | Liigitus = kogumik | Esitaja = [[Rammstein]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 2. detsember 2011 | Lindistatud = 1995–2011 | Stiil = ''[[Neue Deutsche Härte]]'', ''[[industrial metal]]'' | Pikkus = 65:30 (CD 1)<br />80:29 (CD 2) | Plaadifirma = Universal, Vertigo Berlin, Nippon Columbia | Produtsent = Jacob Hellner, [[Rammstein]] | Arvustused = | Eelmine album = [[Liebe ist für alle da]] <br>(2009) | See album = '''Made in Germany 1995–2011'''<br>(2005) | Järgmine album = [[Rammstein in Amerika]] <br>(2015) | Veel = {{Singlid | Nimi = Made in Germany 1995–2011 | Liigitus = stuudio | 1. singel = [[Mein Land]] | 1. singli kuupäev = 14. november 2011 | 2. singel = [[Rosenrot (singel)|Rosenrot]] | 2. singli kuupäev = 16. detsember 2005 | 3. singel = [[Mann Gegen Mann]] | 3. singli kuupäev = 3. märts 2006 }} }} '''Made in Germany 1995–2011''' on [[Saksamaa|Saksa]] ansambli [[Rammstein]] kogumikalbum, mis ilmus 2011. aasta detsembris. See sisaldab 15 varem ilmunud lugu ja ühte uut lugu "Mein Land". See ilmus [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[2005]] [[Saksamaa]]l, [[6. detsember|6. detsembril]] [[2005]] [[Kanada]]s ning [[28. märts]]il [[USA]]s. ==Lood== '''CD 1''' # "[[Engel]]" – 4:23 # "[[Links 2-3-4]]" – 3:40 # "[[Keine Lust]]" – 3:42 # "[[Mein Teil]]" – 4:38 # "[[Du hast]]" – 3:54 # "[[Du riechst so gut]]" – 4:32 # "[[Ich will]]" – 3:39 # "[[Mein Herz brennt]]" – 4:41 # "[[Mutter (singel)|Mutter]]" – 4:31 # "[[Pussy (singel)|Pussy]]" – 3:58 # "[[Rosenrot (singel)|Rosenrot]]" – 3:52 # "[[Haifisch]]" – 3:42 # "[[Amerika (singel)|Amerika]]" – 3:47 # "[[Sonne]]" – 4:07 # "[[Ohne dich]]" – 4:31 # "[[Mein Land]]" – 3:53 '''CD 2''' # "[[Du riechst so gut ’98]]" (Remix by Faith No More) – 1:58 # "Du hast" (Remix by Jacob Hellner) – 6:42 # "[[Stripped]]" (Remix by Johan Edlund) – 4:22 # "Sonne" (Remix by Clawfinger) – 4:09 # "Links 2-3-4" (Remix by WestBam) – 3:40 # "Mutter" (Remix by Sono) – 7:21 # "[[Feuer frei!]]" (Remix by Junkie XL) – 4:10 # "Mein Teil" (Remix by Pet Shop Boys) – 4:04 # "Amerika" (Remix by Olsen Involtini) – 3:15 # "Ohne dich" (Remix by Laibach) – 3:58 # "Keine Lust" (Remix by Black Strobe) – 7:07 # "Benzin" (Remix by Meshuggah) – 5:05 # "Rosenrot" (Remix by Northern Lite) – 4:46 # "Pussy" (Remix by Scooter) – 4:53 # "Rammlied" (Remix by Devin Townsend) – 5:06 # "[[Ich tu dir weh]]" (Remix by Fukkk Offf) – 6:08 # "Haifisch" (Remix by Hurts) – 3:45 [[Kategooria:Rammsteini albumid]] [[Kategooria:2011. aasta albumid]] [[Kategooria:Kogumikalbumid]] ijtquwabs2tpz6ne8ok4twu3k9rdtc2 6752481 6752478 2024-10-30T22:28:48Z Muusikavärk 199678 6752481 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Made in Germany 1995–2011 | Liigitus = kogumik | Esitaja = [[Rammstein]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 2. detsember 2011 | Lindistatud = 1995–2011 | Stiil = ''[[Neue Deutsche Härte]]'', ''[[industrial metal]]'' | Pikkus = 65:30 (CD 1)<br />80:29 (CD 2) | Plaadifirma = Universal, Vertigo Berlin, Nippon Columbia | Produtsent = Jacob Hellner, [[Rammstein]] | Arvustused = | Eelmine album = [[Liebe ist für alle da]] <br>(2009) | See album = '''Made in Germany 1995–2011'''<br>(2005) | Järgmine album = [[Rammstein in Amerika]] <br>(2015) | Veel = {{Singlid | Nimi = Made in Germany 1995–2011 | Liigitus = stuudio | 1. singel = [[Mein Land]] | 1. singli kuupäev = 14. november 2011 | 2. singel = [[Mein Herz brennt]] | 2. singli kuupäev = 14. detsember 2012 }} }} '''Made in Germany 1995–2011''' on [[Saksamaa|Saksa]] ansambli [[Rammstein]] kogumikalbum, mis ilmus 2011. aasta detsembris. See sisaldab 15 varem ilmunud lugu ja ühte uut lugu "Mein Land". See ilmus [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[2005]] [[Saksamaa]]l, [[6. detsember|6. detsembril]] [[2005]] [[Kanada]]s ning [[28. märts]]il [[USA]]s. ==Lood== '''CD 1''' # "[[Engel]]" – 4:23 # "[[Links 2-3-4]]" – 3:40 # "[[Keine Lust]]" – 3:42 # "[[Mein Teil]]" – 4:38 # "[[Du hast]]" – 3:54 # "[[Du riechst so gut]]" – 4:32 # "[[Ich will]]" – 3:39 # "[[Mein Herz brennt]]" – 4:41 # "[[Mutter (singel)|Mutter]]" – 4:31 # "[[Pussy (singel)|Pussy]]" – 3:58 # "[[Rosenrot (singel)|Rosenrot]]" – 3:52 # "[[Haifisch]]" – 3:42 # "[[Amerika (singel)|Amerika]]" – 3:47 # "[[Sonne]]" – 4:07 # "[[Ohne dich]]" – 4:31 # "[[Mein Land]]" – 3:53 '''CD 2''' # "[[Du riechst so gut ’98]]" (Remix by Faith No More) – 1:58 # "Du hast" (Remix by Jacob Hellner) – 6:42 # "[[Stripped]]" (Remix by Johan Edlund) – 4:22 # "Sonne" (Remix by Clawfinger) – 4:09 # "Links 2-3-4" (Remix by WestBam) – 3:40 # "Mutter" (Remix by Sono) – 7:21 # "[[Feuer frei!]]" (Remix by Junkie XL) – 4:10 # "Mein Teil" (Remix by Pet Shop Boys) – 4:04 # "Amerika" (Remix by Olsen Involtini) – 3:15 # "Ohne dich" (Remix by Laibach) – 3:58 # "Keine Lust" (Remix by Black Strobe) – 7:07 # "Benzin" (Remix by Meshuggah) – 5:05 # "Rosenrot" (Remix by Northern Lite) – 4:46 # "Pussy" (Remix by Scooter) – 4:53 # "Rammlied" (Remix by Devin Townsend) – 5:06 # "[[Ich tu dir weh]]" (Remix by Fukkk Offf) – 6:08 # "Haifisch" (Remix by Hurts) – 3:45 [[Kategooria:Rammsteini albumid]] [[Kategooria:2011. aasta albumid]] [[Kategooria:Kogumikalbumid]] 9v4v4z1yr6so1uzcddnaznsw2bpy4cc 6752482 6752481 2024-10-30T22:29:17Z Muusikavärk 199678 6752482 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Made in Germany 1995–2011 | Liigitus = kogumik | Esitaja = [[Rammstein]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 2. detsember 2011 | Lindistatud = 1995–2011 | Stiil = ''[[Neue Deutsche Härte]]'', ''[[industrial metal]]'' | Pikkus = 65:30 (CD 1)<br />80:29 (CD 2) | Plaadifirma = Universal, Vertigo Berlin, Nippon Columbia | Produtsent = Jacob Hellner, [[Rammstein]] | Arvustused = | Eelmine album = [[Liebe ist für alle da]] <br>(2009) | See album = '''Made in Germany 1995–2011'''<br>(2005) | Järgmine album = [[Rammstein in Amerika]] <br>(2015) | Veel = {{Singlid | Nimi = Made in Germany 1995–2011 | Liigitus = kogumik | 1. singel = [[Mein Land]] | 1. singli kuupäev = 14. november 2011 | 2. singel = [[Mein Herz brennt]] | 2. singli kuupäev = 14. detsember 2012 }} }} '''Made in Germany 1995–2011''' on [[Saksamaa|Saksa]] ansambli [[Rammstein]] kogumikalbum, mis ilmus 2011. aasta detsembris. See sisaldab 15 varem ilmunud lugu ja ühte uut lugu "Mein Land". See ilmus [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[2005]] [[Saksamaa]]l, [[6. detsember|6. detsembril]] [[2005]] [[Kanada]]s ning [[28. märts]]il [[USA]]s. ==Lood== '''CD 1''' # "[[Engel]]" – 4:23 # "[[Links 2-3-4]]" – 3:40 # "[[Keine Lust]]" – 3:42 # "[[Mein Teil]]" – 4:38 # "[[Du hast]]" – 3:54 # "[[Du riechst so gut]]" – 4:32 # "[[Ich will]]" – 3:39 # "[[Mein Herz brennt]]" – 4:41 # "[[Mutter (singel)|Mutter]]" – 4:31 # "[[Pussy (singel)|Pussy]]" – 3:58 # "[[Rosenrot (singel)|Rosenrot]]" – 3:52 # "[[Haifisch]]" – 3:42 # "[[Amerika (singel)|Amerika]]" – 3:47 # "[[Sonne]]" – 4:07 # "[[Ohne dich]]" – 4:31 # "[[Mein Land]]" – 3:53 '''CD 2''' # "[[Du riechst so gut ’98]]" (Remix by Faith No More) – 1:58 # "Du hast" (Remix by Jacob Hellner) – 6:42 # "[[Stripped]]" (Remix by Johan Edlund) – 4:22 # "Sonne" (Remix by Clawfinger) – 4:09 # "Links 2-3-4" (Remix by WestBam) – 3:40 # "Mutter" (Remix by Sono) – 7:21 # "[[Feuer frei!]]" (Remix by Junkie XL) – 4:10 # "Mein Teil" (Remix by Pet Shop Boys) – 4:04 # "Amerika" (Remix by Olsen Involtini) – 3:15 # "Ohne dich" (Remix by Laibach) – 3:58 # "Keine Lust" (Remix by Black Strobe) – 7:07 # "Benzin" (Remix by Meshuggah) – 5:05 # "Rosenrot" (Remix by Northern Lite) – 4:46 # "Pussy" (Remix by Scooter) – 4:53 # "Rammlied" (Remix by Devin Townsend) – 5:06 # "[[Ich tu dir weh]]" (Remix by Fukkk Offf) – 6:08 # "Haifisch" (Remix by Hurts) – 3:45 [[Kategooria:Rammsteini albumid]] [[Kategooria:2011. aasta albumid]] [[Kategooria:Kogumikalbumid]] onl4oyci0d5p2hy5oxmxwdllguzyeoh 6752484 6752482 2024-10-30T22:30:37Z Muusikavärk 199678 6752484 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Made in Germany 1995–2011 | Liigitus = kogumik | Esitaja = [[Rammstein]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 2. detsember 2011 | Lindistatud = 1995–2011 | Stiil = ''[[Neue Deutsche Härte]]'', ''[[industrial metal]]'' | Pikkus = 65:30 (CD 1)<br />80:29 (CD 2) | Plaadifirma = Universal, Vertigo Berlin, Nippon Columbia | Produtsent = Jacob Hellner, [[Rammstein]] | Arvustused = | Eelmine album = [[Liebe ist für alle da]] <br>(2009) | See album = '''Made in Germany 1995–2011'''<br>(2005) | Järgmine album = [[Rammstein in Amerika]] <br>(2015) | Veel = {{Singlid | Nimi = Made in Germany 1995–2011 | Liigitus = kogumik | 1. singel = [[Mein Land]] | 1. singli kuupäev = 14. november 2011 | 2. singel = [[Mein Herz brennt]] | 2. singli kuupäev = 14. detsember 2012 }} }} '''Made in Germany 1995–2011''' on [[Saksamaa|Saksa]] ansambli [[Rammstein]] kogumikalbum, mis ilmus 2011. aasta detsembris. See sisaldab 15 varem ilmunud lugu ja ühte uut lugu "Mein Land". ==Lood== '''CD 1''' # "[[Engel]]" – 4:23 # "[[Links 2-3-4]]" – 3:40 # "[[Keine Lust]]" – 3:42 # "[[Mein Teil]]" – 4:38 # "[[Du hast]]" – 3:54 # "[[Du riechst so gut]]" – 4:32 # "[[Ich will]]" – 3:39 # "[[Mein Herz brennt]]" – 4:41 # "[[Mutter (singel)|Mutter]]" – 4:31 # "[[Pussy (singel)|Pussy]]" – 3:58 # "[[Rosenrot (singel)|Rosenrot]]" – 3:52 # "[[Haifisch]]" – 3:42 # "[[Amerika (singel)|Amerika]]" – 3:47 # "[[Sonne]]" – 4:07 # "[[Ohne dich]]" – 4:31 # "[[Mein Land]]" – 3:53 '''CD 2''' # "[[Du riechst so gut ’98]]" (Remix by Faith No More) – 1:58 # "Du hast" (Remix by Jacob Hellner) – 6:42 # "[[Stripped]]" (Remix by Johan Edlund) – 4:22 # "Sonne" (Remix by Clawfinger) – 4:09 # "Links 2-3-4" (Remix by WestBam) – 3:40 # "Mutter" (Remix by Sono) – 7:21 # "[[Feuer frei!]]" (Remix by Junkie XL) – 4:10 # "Mein Teil" (Remix by Pet Shop Boys) – 4:04 # "Amerika" (Remix by Olsen Involtini) – 3:15 # "Ohne dich" (Remix by Laibach) – 3:58 # "Keine Lust" (Remix by Black Strobe) – 7:07 # "Benzin" (Remix by Meshuggah) – 5:05 # "Rosenrot" (Remix by Northern Lite) – 4:46 # "Pussy" (Remix by Scooter) – 4:53 # "Rammlied" (Remix by Devin Townsend) – 5:06 # "[[Ich tu dir weh]]" (Remix by Fukkk Offf) – 6:08 # "Haifisch" (Remix by Hurts) – 3:45 [[Kategooria:Rammsteini albumid]] [[Kategooria:2011. aasta albumid]] [[Kategooria:Kogumikalbumid]] 6vk2vul3lbmtjm2gdrqxxw69rtrpfq5 6752487 6752484 2024-10-30T22:32:00Z Muusikavärk 199678 6752487 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Made in Germany 1995–2011 | Liigitus = kogumik | Esitaja = [[Rammstein]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 2. detsember 2011 | Lindistatud = 1995–2011 | Stiil = ''[[Neue Deutsche Härte]]'', ''[[industrial metal]]'' | Pikkus = 65:30 (CD 1)<br />80:29 (CD 2) | Plaadifirma = Universal, Vertigo Berlin, Nippon Columbia | Produtsent = Jacob Hellner, [[Rammstein]] | Arvustused = | Eelmine album = [[Liebe ist für alle da]] <br>(2009) | See album = '''Made in Germany 1995–2011'''<br>(2011) | Järgmine album = [[Rammstein in Amerika]] <br>(2015) | Veel = {{Singlid | Nimi = Made in Germany 1995–2011 | Liigitus = kogumik | 1. singel = [[Mein Land]] | 1. singli kuupäev = 14. november 2011 | 2. singel = [[Mein Herz brennt]] | 2. singli kuupäev = 14. detsember 2012 }} }} '''Made in Germany 1995–2011''' on [[Saksamaa|Saksa]] ansambli [[Rammstein]] kogumikalbum, mis ilmus 2011. aasta detsembris. See sisaldab 15 varem ilmunud lugu ja ühte uut lugu "Mein Land". ==Lood== '''CD 1''' # "[[Engel]]" – 4:23 # "[[Links 2-3-4]]" – 3:40 # "[[Keine Lust]]" – 3:42 # "[[Mein Teil]]" – 4:38 # "[[Du hast]]" – 3:54 # "[[Du riechst so gut]]" – 4:32 # "[[Ich will]]" – 3:39 # "[[Mein Herz brennt]]" – 4:41 # "[[Mutter (singel)|Mutter]]" – 4:31 # "[[Pussy (singel)|Pussy]]" – 3:58 # "[[Rosenrot (singel)|Rosenrot]]" – 3:52 # "[[Haifisch]]" – 3:42 # "[[Amerika (singel)|Amerika]]" – 3:47 # "[[Sonne]]" – 4:07 # "[[Ohne dich]]" – 4:31 # "[[Mein Land]]" – 3:53 '''CD 2''' # "[[Du riechst so gut ’98]]" (Remix by Faith No More) – 1:58 # "Du hast" (Remix by Jacob Hellner) – 6:42 # "[[Stripped]]" (Remix by Johan Edlund) – 4:22 # "Sonne" (Remix by Clawfinger) – 4:09 # "Links 2-3-4" (Remix by WestBam) – 3:40 # "Mutter" (Remix by Sono) – 7:21 # "[[Feuer frei!]]" (Remix by Junkie XL) – 4:10 # "Mein Teil" (Remix by Pet Shop Boys) – 4:04 # "Amerika" (Remix by Olsen Involtini) – 3:15 # "Ohne dich" (Remix by Laibach) – 3:58 # "Keine Lust" (Remix by Black Strobe) – 7:07 # "Benzin" (Remix by Meshuggah) – 5:05 # "Rosenrot" (Remix by Northern Lite) – 4:46 # "Pussy" (Remix by Scooter) – 4:53 # "Rammlied" (Remix by Devin Townsend) – 5:06 # "[[Ich tu dir weh]]" (Remix by Fukkk Offf) – 6:08 # "Haifisch" (Remix by Hurts) – 3:45 [[Kategooria:Rammsteini albumid]] [[Kategooria:2011. aasta albumid]] [[Kategooria:Kogumikalbumid]] 4x2s0tphlt2f03fb04omh484r8iornp 6752490 6752487 2024-10-30T22:35:03Z Muusikavärk 199678 6752490 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Made in Germany 1995–2011 | Liigitus = kogumik | Esitaja = [[Rammstein]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 2. detsember 2011 | Lindistatud = 1995–2011 | Stiil = ''[[Neue Deutsche Härte]]'', ''[[industrial metal]]'' | Pikkus = 65:30 (CD 1)<br />80:29 (CD 2) | Plaadifirma = [[Universal Music Group|Universal]], Vertigo Berlin, Nippon Columbia | Produtsent = Jacob Hellner, [[Rammstein]] | Arvustused = | Eelmine album = [[Liebe ist für alle da]] <br>(2009) | See album = '''Made in Germany 1995–2011'''<br>(2011) | Järgmine album = [[Rammstein in Amerika]] <br>(2015) | Veel = {{Singlid | Nimi = Made in Germany 1995–2011 | Liigitus = kogumik | 1. singel = [[Mein Land]] | 1. singli kuupäev = 14. november 2011 | 2. singel = [[Mein Herz brennt]] | 2. singli kuupäev = 14. detsember 2012 }} }} '''Made in Germany 1995–2011''' on [[Saksamaa|Saksa]] ansambli [[Rammstein]] kogumikalbum, mis ilmus 2011. aasta detsembris. See sisaldab 15 varem ilmunud lugu ja ühte uut lugu "Mein Land". ==Lood== '''CD 1''' # "[[Engel]]" – 4:23 # "[[Links 2-3-4]]" – 3:40 # "[[Keine Lust]]" – 3:42 # "[[Mein Teil]]" – 4:38 # "[[Du hast]]" – 3:54 # "[[Du riechst so gut]]" – 4:32 # "[[Ich will]]" – 3:39 # "[[Mein Herz brennt]]" – 4:41 # "[[Mutter (singel)|Mutter]]" – 4:31 # "[[Pussy (singel)|Pussy]]" – 3:58 # "[[Rosenrot (singel)|Rosenrot]]" – 3:52 # "[[Haifisch]]" – 3:42 # "[[Amerika (singel)|Amerika]]" – 3:47 # "[[Sonne]]" – 4:07 # "[[Ohne dich]]" – 4:31 # "[[Mein Land]]" – 3:53 '''CD 2''' # "[[Du riechst so gut ’98]]" (Remix by Faith No More) – 1:58 # "Du hast" (Remix by Jacob Hellner) – 6:42 # "[[Stripped]]" (Remix by Johan Edlund) – 4:22 # "Sonne" (Remix by Clawfinger) – 4:09 # "Links 2-3-4" (Remix by WestBam) – 3:40 # "Mutter" (Remix by Sono) – 7:21 # "[[Feuer frei!]]" (Remix by Junkie XL) – 4:10 # "Mein Teil" (Remix by Pet Shop Boys) – 4:04 # "Amerika" (Remix by Olsen Involtini) – 3:15 # "Ohne dich" (Remix by Laibach) – 3:58 # "Keine Lust" (Remix by Black Strobe) – 7:07 # "[[Benzin]]" (Remix by Meshuggah) – 5:05 # "Rosenrot" (Remix by Northern Lite) – 4:46 # "Pussy" (Remix by Scooter) – 4:53 # "Rammlied" (Remix by Devin Townsend) – 5:06 # "[[Ich tu dir weh]]" (Remix by Fukkk Offf) – 6:08 # "Haifisch" (Remix by Hurts) – 3:45 [[Kategooria:Rammsteini albumid]] [[Kategooria:2011. aasta albumid]] [[Kategooria:Kogumikalbumid]] svl87x7jvt63mt5luhsvvow3tpkm9x7 Simuna surnuaed 0 683677 6752479 2024-10-30T22:28:22Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Simuna kalmistu]] 6752479 wikitext text/x-wiki #suuna [[Simuna kalmistu]] aj9skvfvxshzucka9nw9jbs783asao8 Käsmu surnuaed 0 683678 6752483 2024-10-30T22:30:33Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Käsmu kalmistu]] 6752483 wikitext text/x-wiki #suuna [[Käsmu kalmistu]] o2ya607a6ab2uwzzcfuqmxj1rvhbf7t Kategooria:Riia bürgermeistrid 14 683679 6752485 2024-10-30T22:30:37Z RobertRSMN 5495 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Riia raad]]' 6752485 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Riia raad]] 23b7vtiar6om3sk4qap3aewjzupvr32 Kategooria:Riia raad 14 683680 6752486 2024-10-30T22:31:02Z RobertRSMN 5495 [[Kategoori 6752486 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Riia ajalugu]] dcg7q27yer0uytsyrp628b25kg81v0t Hulja surnuaed 0 683681 6752507 2024-10-31T06:15:06Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Hulja kalmistu]] 6752507 wikitext text/x-wiki #suuna [[Hulja kalmistu]] iy1dw396egmafr60ynd5hs4qp08ezd6 Koeru surnuaed 0 683682 6752508 2024-10-31T06:17:57Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Koeru kalmistu]] 6752508 wikitext text/x-wiki #suuna [[Koeru kalmistu]] m59ygc0o1fy5pp13rdhvlgniob5t9vw Avinurme surnuaed 0 683683 6752519 2024-10-31T07:25:13Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Avinurme kalmistu]] 6752519 wikitext text/x-wiki #suuna [[Avinurme kalmistu]] lo8te9lk6x8kgzvmh72sadfnjy15y3l Laiuse surnuaed 0 683684 6752521 2024-10-31T07:27:11Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Laiuse kalmistu]] 6752521 wikitext text/x-wiki #suuna [[Laiuse kalmistu]] pnr03evcb7an9xwyf0wo6x64izbc3f9 Kategooria arutelu:Neitsi Maarja 15 683685 6752542 2024-10-31T08:39:40Z Neptuunium 58653 Uus lehekülg: 'Minu meelest Pikse antud põhjendus ei sobi ja loob ebaefektiivset kategoriseerimist (niisamuti nagu nt orgide kattide eemaldamine mingisse eraldiseisvasse systeemi). Alamkategooriad peaksid reeglina saama kuuluda samasse kategooriasse, kuhu kuuluks nende peaartikkel. See, et yhe kategooria nimes on "inimesed" ei tähenda, et nendega seotud alamkattides ei võiks olla vastavate inimestega seonduvaid asju. - ~~~~' 6752542 wikitext text/x-wiki Minu meelest Pikse antud põhjendus ei sobi ja loob ebaefektiivset kategoriseerimist (niisamuti nagu nt orgide kattide eemaldamine mingisse eraldiseisvasse systeemi). Alamkategooriad peaksid reeglina saama kuuluda samasse kategooriasse, kuhu kuuluks nende peaartikkel. See, et yhe kategooria nimes on "inimesed" ei tähenda, et nendega seotud alamkattides ei võiks olla vastavate inimestega seonduvaid asju. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. oktoober 2024, kell 10:39 (EET) d5zid5rgcute8l8en89f1znjcfayuuv 6752543 6752542 2024-10-31T08:40:15Z Neptuunium 58653 6752543 wikitext text/x-wiki Minu meelest Pikse antud põhjendus ei sobi ja loob ebaefektiivset kategoriseerimist (niisamuti nagu nt orgide kattide eemaldamine mingisse eraldiseisvasse systeemi). Sellised alamkategooriad peaksid reeglina saama kuuluda samasse kategooriasse, kuhu kuuluks nende peaartikkel. See, et yhe kategooria nimes on "inimesed" ei tähenda, et nendega seotud alamkattides ei võiks olla vastavate inimestega seonduvaid asju. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. oktoober 2024, kell 10:39 (EET) ste879nft95ld9ct9fcqji7aqrd5goi