Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.44.0-wmf.2 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Rootsi 0 1021 6759615 6711201 2024-11-12T07:35:25Z 193.40.69.198 Ei 6759615 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Rootsi (täpsustus)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}{{keeletoimeta}} {{Riik | riiginimi = Rootsi Kuningriik | omastav = Rootsi | nimi1_keel = rootsi | nimi1 = Konungariket Sverige | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Great coat of arms of Sweden.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Sweden in European Union.svg | deviis = För Sverige i tiden (Rootsi eest, ajaga kaasas) | riigikeel = | ametlik_keel = [[rootsi keel|rootsi]] | pealinn = [[Stockholm]] | riigipea_ametinimi = kuningas | riigipea_nimi = [[Carl XVI Gustaf]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Ulf Kristersson]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 6. juuni 1523 | valuuta = [[Rootsi kroon]] (SEK) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Du gamla, Du fria]] | usund = [[luterlus]] | üladomeen = [[.se]] | telefonikood = 46 | riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = 563 mld [[USA dollar|$]] | SKT_elaniku_kohta = 54,135 [[USA dollar|$]] | rok-i_kood = SWE | märkused = }} [[Fail:United States Navy Band - Sweden.ogg|pisi|Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal]] '''Rootsi''' ([[rootsi keel]]es ''Sverige'', ametliku nimega '''Rootsi Kuningriik''' (''Konungariket Sverige'')) on riik [[Euroopa]]s [[Skandinaavia poolsaar]]e idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idas [[Soome]]ga (587&nbsp;km ulatuses) ja läänes [[Norra]]ga (1618&nbsp;km). Maismaapiiri kogupikkus on ei&nbsp;. Idast ja lõunast on ümbritsetud [[Läänemeri|Läänemerega]]. nnajoone pikkus on 3218&nbsp;km. Rootsi on silla abil ühendatud [[Taani]]ga. == Loodus == Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335&nbsp;km² maismaad ja 39 060&nbsp;km² on sisevete (peamiselt [[järv]]ede) all.<ref name="88AOt" /> [[Pilt:Rootsi kaart.png|pisi|Rootsi ja tema naabrid. Kaardis puudub suuremad järved Vänern ja Vättern.]] Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti [[skäär]]id ja väikesed [[laht|lahed]]. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbil]], jagunedes järgmisteks [[loodusprovints]]ideks: [[Lapimaa]], [[Norrland]], [[Botnia lahe rannikumadalik]], [[Kesk-Rootsi madalik]] ja [[Småland]]. Riigi lääneosas kõrgub [[Skandinaavia mäestik]]. Lõunaosas asub tasane ja viljakas [[Skåne maakond|Skåne]]. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub [[Kristianstad]]i lähedal (2,41&nbsp;m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on [[Kebnekaise]] (2104&nbsp;m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111&nbsp;m ja 2117&nbsp;m) ja [[Sarek]] (2090&nbsp;m). === Kliima === Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu [[Golfi hoovus]]ele. Rootsis on valdavalt [[mandriline kliima]]. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna- ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui [[Läänemeri]] jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb [[lähisarktiline kliimavööde|lähisarktiline kliima]]. Umbes 15% Rootsi alast paikneb [[põhjapolaarjoon]]est põhja pool. Talvel on [[keskmine temperatuur]] Rootsi lõunaosas −2&nbsp;°C, põhjas −16&nbsp;°C, suvel vastavalt 17&nbsp;°C ja 13&nbsp;°C. Sademeid on 500–800&nbsp;mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000&nbsp;mm. === Saared === Rootsi suuremad saared on [[Ojamaa]] (Gotland) (pindala 2994&nbsp;km²) ja [[Öland]] (1347&nbsp;km²). Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574&nbsp;km²{{lisa viide}}, mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga.<ref name="0FOHH" /> === Veestik === Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakse [[Vänern]]i järve suubuvat [[Klarälven]]it koos [[Göta jõgi|Göta jõega]] (720&nbsp;km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad. Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on [[Vänern]] (pindala 5648&nbsp;km²), [[Vättern]] (1893&nbsp;km²), [[Mälaren]] (1140&nbsp;km²) ja [[Hjälmaren]] (484&nbsp;km²). === Loodusvarad === Rootsi tähtsamad [[loodusvara]]d on [[tsingimaak|tsingi]]-, [[rauamaak|raua]]-, [[vasemaak|vase]]-, [[pliimaak|plii]]-, [[hõbedamaak|hõbeda]]- ja [[uraanimaak]] ning [[puit]] ja [[hüdroenergia]]. === Taimestik === Rootsi maastikul domineerivad [[okasmets]]ad, lõunaosas ka [[segamets]]ad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud [[lehtmets]]ad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. [[Kask]]e, [[haab]]a, [[tamm]]e, [[pärn]]a, [[pöök]]i, [[saar (perekond)|saart]], [[vaher|vahtrat]] ja [[jalakas|jalakat]] kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Ojamaalt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas [[orhidee]]sid. [[Umeå ülikool]]i teadlaste väitel kasvab Rootsis [[Dalarna maakond|Dalarna]] maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) [[juurestik]]uga puu – [[harilik kuusk]]. === Loomastik === Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. [[hunt|Hundid]] olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka [[karu]]de ja [[ilves]]te arvukus. Kõikjal Rootsis leidub [[põder|põtru]], [[metskits]]i, [[rebane|rebaseid]] ja [[jänes]]eid. [[jahindus|Jahipidamine]] on väga täpselt reguleeritud ja paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju [[rändlind]]e. [[Kala]]varud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas [[tursk]]a ja [[makrell]]i, rannikumeres ja mageveekogudes [[lõhe]]t ja [[haug]]i. Ka varem igapäevatoiduks olnud [[heeringas]] ja [[räim]] on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki [[mageveekala]], osa neist on haruldased. === Keskkonnaohud === Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad [[happevihm]]ad ning [[Põhjameri|Põhjamere]] ja Läänemere reostus. === Looduskaitse === Rootsis on 29 [[rahvuspark]]i kogupindalaga 731 589&nbsp;ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas.<ref name="HAiP3" /> {{Vaata ka|Rootsi rahvuspargid}} === UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis === * [[Botnia lahe kõrgrannik]] ja [[Merenkurkku]] (2000) * [[Laponia]] piirkond Lapimaal (1996) * [[Öland]]i paepealne alvar (2000) == Riik == {{Rootsi läänide kaart|2=pisi|3=290px|4=Rootsi läänid (lingitud)}} === Riigikord === Rootsis kehtib [[konstitutsiooniline monarhia]]. Rootsi on 1995. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liige. === Haldusjaotus === Rootsi on jagatud 21 [[lään (Rootsi)|lääniks]], mis jagunevad omakorda kokku 290 [[kohaliku omavalitsuse üksus]]eks ([[vald (Rootsi)|vallaks]]). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Ojamaa, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. ==== Läänid ==== {{veergude loend|laius=12em|stiil=max-width:38em| {{lihtne loend| * [[Pilt:Blekinge vapen.svg|15px|raamita]] [[Blekinge lään]] * [[Pilt:Dalarna vapen.svg|15px|raamita]] [[Dalarna lään]] * [[Pilt:Gävleborg län vapen.svg|15px|raamita]] [[Gävleborgi lään]] * [[Pilt:Halland vapen.svg|15px|raamita]] [[Hallandi lään]] * [[Pilt:Jämtland län vapen.svg|15px|raamita]] [[Jämtlandi lään]] * [[Pilt:Jönköping län vapen.svg|15px|raamita]] [[Jönköpingi lään]] * [[Pilt:Kalmar län vapen.svg|15px|raamita]] [[Kalmari lään]] * [[Pilt:Kronoberg vapen.svg|15px|raamita]] [[Kronobergi lään]] * [[Pilt:Norrbotten vapen.svg|15px|raamita]] [[Norrbotteni lään]] * [[Pilt:Gotland vapen.svg|15px|raamita]] [[Ojamaa lään]] * [[Pilt:Skåne län vapen.svg|15px|raamita]] [[Skåne lään]] * [[Pilt:Stockholm län vapen b.svg|15px|raamita]] [[Stockholmi lään]] * [[Pilt:Södermanland vapen.svg|15px|raamita]] [[Södermanlandi lään]] * [[Pilt:Uppland vapen.svg|15px|raamita]] [[Uppsala lään]] * [[Pilt:Värmland vapen.svg|15px|raamita]] [[Värmlandi lään]] * [[Pilt:Västerbotten län vapen.svg|15px|raamita]] [[Västerbotteni lään]] * [[Pilt:Västernorrland län vapen.svg|15px|raamita]] [[Västernorrlandi lään]] * [[Pilt:Västmanland vapen.svg|15px|raamita]] [[Västmanlandi lään]] * [[Pilt:Västra Götaland vapen.svg|15px|raamita]] [[Västra Götalandi lään]] * [[Pilt:Örebro län vapen.svg|15px|raamita]] [[Örebro lään]] * [[Pilt:Östergötland vapen.svg|15px|raamita]] [[Östergötlandi lään]] }} }} ==== Ajaloolised maakonnad ==== [[Götaland]]i maakonnad: [[Blekinge maakond|Blekinge]] – [[Bohusläni maakond|Bohuslän]] -[[Dalslandi maakond|Dalsland]] – [[Hallandi maakond|Halland]] – [[Ojamaa maakond|Ojamaa]] – [[Skåne maakond|Skåne]] – [[Smålandi maakond|Småland]] – [[Västergötlandi maakond|Västergötland]] – [[Ölandi maakond|Öland]] – [[Östergötlandi maakond|Östergötland]] [[Norrland]]i maakonnad: [[Ångermanlandi maakond|Ångermanland]] – [[Gästriklandi maakond|Gästrikland]] – [[Hälsinglandi maakond|Hälsingland]] – [[Härjedaleni maakond|Härjedalen]] – [[Jämtlandi maakond|Jämtland]] – [[Lapimaa maakond|Lapimaa]] – [[Medelpadi maakond|Medelpad]] – [[Norrbotteni maakond|Norrbotten]] – [[Västerbotteni maakond|Västerbotten]] [[Svealand]]i maakonnad: [[Dalarna maakond|Dalarna]] – [[Närke maakond|Närke]] – [[Sörmlandi maakond|Sörmland]] – [[Upplandi maakond|Uppland]] – [[Värmlandi maakond|Värmland]] – [[Västmanlandi maakond|Västmanland]] == Ajalugu == {{vaata|Rootsi ajalugu}} === Esiaeg === ==== Paleoliitikum (kuni 10 000 eKr) ==== Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi [[noorem paleoliitikum|nooremasse paleoliitikumi]]. [[Skandinaavia]] on mitu korda olnud kaetud [[mandrijää]]ga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks. Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi. Need on [[Hamburgi kultuur]], [[Bromme kultuur]] ja [[Ahrensburgi kultuur]]. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegse [[Federmesseri kultuur]]i jälgi pole Rootsist leitud. ==== Mesoliitikum (umbes 10 000 – 4000 eKr) ==== Pärast viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütid-korilased ning seejärel [[Kiviaeg|kiviajal]] (10 000 – 1700 eKr) põlluharijad. Sellele järgnesid [[pronksiaeg]] (1700–500 eKr) ja [[rauaaeg]] (500 eKr – 1050). Rootsi ühiskonnad jäid kirjaoskuse-eelsete hõimude tasemele kuni [[1000|1. aastatuhandeni]]. Rootsit mainis esimest korda [[1. sajand]]il Rooma ajaloolane [[Tacitus]], kes kirjutas [[suioonid]]e hõimust, kes elasid [[Meri|merel]] ning olid tugevad nii [[relv]]ade kui ka [[laev]]ade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele [[Svealand]]ist, kes elasid peamiselt [[Mälaren]]i [[järv]]e ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nime (''Sverige''). Lõuna-Rootsit asutasid [[Götaland]]i alal [[götarid]]. Põhjaosa asustasid hõredalt [[saamid]], [[kveenid]] ja teised hõimud/inimesed, kes on seotud soomlastega. [[Viikingid|Viikingiajal]] ([[9. sajand|9.]]–[[10. sajand]]) liikusid Rootsi [[viikingid]] ka ida poole ning jätsid jälje [[Baltimaad]]ele ja [[Venemaa]]le. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest: ''Rus''. See nimi tuleneb ilmselt [[Roslagen]]ist ning peegeldub ka tänapäevases riigi [[Soome keel|soome]]- ja [[Eesti keel|eestikeelses]] nimes (''Ruotsi'' ja ''Rootsi''). Nende teekonnad viisid mööda [[Venemaa]] [[Jõgi|jõgesid]] lõunasse [[Konstantinoopol]]isse ja [[Lõuna-Euroopa]]sse. === Keskaeg === [[Pilt:Gripsholmslott.jpg|pisi|300px|[[Gripsholmi loss]] [[Mariefred]]i lähistel]] Pärast ristiusustamist [[12. sajand]]il riik ühendati ning selle keskuseks olid [[Östergötland]]i ja [[Västergötland]]i [[põllumajandus]]likud alad, hiljem ka [[Läänemeri|Põhja-Balti]] veeteed ja [[Soome laht]]. 1252 tunnistas [[Rooma paavst]] [[Birger Jarl]]i ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 13. sajandil osales Rootsi [[Rooma paavst]]i väljakuulutatud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdades]], koloniseerides järk-järgult Soome territooriumi. Keskajal laienes Rootsi põhjapoolsetesse [[Lapimaa]] ja [[Norrbotten]]i aladele, [[Skandinaavia poolsaar]]ele ning tänapäevase [[Soome]] alale. [[Soome]] oli osa Rootsist [[13. sajand]]ist kuni 1809. aastani. 1389 ühendati [[Norra]], [[Taani]] ja Rootsi [[Kalmari unioon]]iga ühe kuninga võimu alla. Pärast mitut sõda ja vaidlusi nende riikide vahel otsustas kuningas [[Gustav I Vasa]] aastal 1521 eralduda ning lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Pärast katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni (vt [[Reformatsioon Rootsis]]. Gustav I Vasat peetakse Rootsi ''rahvusisaks''. 16. sajandil konkureeris Rootsi ülemvõimu eest Kesk-Euroopas teise suurriigi [[Rzeczpospolita]]ga. {{Vaata ka|Rootsi-Poola sõda (1600–1611)}} === Suurvõim === {{vaata|Rootsi suurvõimu ajastu}} [[Pilt:Sweden_1658.png|160px|pisi|[[Rootsi impeerium]] 1658. aastal (kollane ja punane) ning tänapäevane Rootsi (punane)]] [[17. sajand]]il tõusis Rootsi üheks [[Euroopa]] suurvõimudest tänu edukale osalemisele [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] [[Gustav II Adolf]]i juhtimisel ning sõdades [[Poola]]ga [[Karl X Gustav]]i juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud [[Põhja-Euroopa]]s, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel [[Euroopa]] juhtriikidel. Rootsi sai ka mitu võimsat vaenlast ja suurvõimu staatus lagunes [[18. sajand]]il. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusel võitis [[Venemaa keisririik]] Rootsilt [[Põhja-Euroopa]] valdused ning [[Vene-Rootsi sõda 1808–1809|Vene-Rootsi sõja]] tulemusena kaotas Rootsi Soome [[Venemaa Keisririik|Venemaale]], 1809. aastal moodustati Rootsi idapoolsest Soome territooriumist [[Soome suurvürstiriik]]. [[Pilt:1730 Homann Map of Scandinavia, Norway, Sweden, Denmark, Finland and the Baltics - Geographicus - Scandinavia-homann-1730.jpg|vasakul|pisi|Rootsi ja Läänemere maade kaart 1730. aastail]] Kui [[Taani]] alistus [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], ühendati [[Kieli leping]]uga [[Norra]] Rootsiga. [[Norra]] aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes [[Mossi konventsioon]]iga, mis sundis [[Norra]] liitu Rootsiga aastani 1905. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne. === Uusaeg === 18. ja [[19. sajand]]il suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 1750–1850. Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui [[Lääne-Euroopa]] (kuid palju külluslikum kui [[Ida-Euroopa|Ida-]] ja [[Lõuna-Euroopa]]); 1870. aastatel algas industrialiseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt [[Ameerika]]st tulevad protestantlikud karskust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur [[alkohol]]itarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides. 19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ja iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid [[Demokraatia|demokraatlikel]] alustel ja lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati [[Esimene maailmasõda|Esimeseks maailmasõjaks]]. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad olid seotud ka sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917. aastal, misjärel hakkas riik [[Demokraatia|demokratiseeruma]]. === Lähiajalugu === 1930. aastateks oli Rootsis välja kujunenud [[Euroopa]] üks kõrgemaid elustandardeid. Rootsi jäi neutraalseks [[Esimene maailmasõda|Esimeses]] ja [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. 1914. aastal plaanis Venemaa murda välja [[Narvik]]i sadamani Atlandi rannikul ja vallutada selleks Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra. 8. augustil läksid Vene laevastiku peajõud Rootsi laevastiku uputamiseks merele, kuid viimasel hetkel plaani elluviimisest loobuti.<ref name="74pyK" /> Neutraalsuse üle [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] on vaieldud. Rootsi oli [[Saksamaa|Saksa]] mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus [[Saksamaa]]ga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salaja ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele. Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ja [[Loodusvarad|loodusvarasid]], tehes võimalikuks [[majandus]]e arenemise, et aidata [[Euroopa]] ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales [[Marshalli plaan]]is, kuid jäi neutraalseks [[Külm sõda|külma sõja]] ajal ega olnud ühegi sõjalise liidu liige, kuni [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina]] täiemõõdulise sõjani. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] juhtis riiki peamiselt [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]], mis lõi [[Heaoluriik|heaoluriigi]]. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi oli jäktuvalt ametlikult neutraalne, liituti 1995. aastal [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud [[euro]] kasutuselevõtust. Pärast [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] täiemõõdulise sõja algust hakkas Rootsi oma militaarsest neutraliteedist loobuma ning koos naaberriigi [[Soome]]ga võeti ette sammud astumaks [[NATO]] liikmeks. Kui Soome sai NATO liikmeks juba 4. aprillil 2023, siis tulenevalt [[Türgi]] ja [[Ungari]] esialgsele vastuseisule venis Rootsi alliansi liikmeks saamine pea aasta võrra. Rootsist sai Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liige 7. märtsil 2024, olles viimane [[Põhjamaad|Põhjamaa riik]], mis seda teeb.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-03-07 |pealkiri=Rootsi on ametlikult NATO liige |url=https://www.err.ee/1609274970/rootsi-on-ametlikult-nato-liige |vaadatud=2024-03-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Majandus == [[Pilt:Isafjord 1 October 2015 01.jpg|pisi|[[Ericsson]]i peakontor Stockholmis]] [[Pilt:Nordstan Öst.JPG|pisi|[[Nordstani kaubanduskeskus]] Göteborgis on [[Põhjamaad]]e üks suurimaid]] Töötus oli 2015. aastal 7,4%.<ref name="cia" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> !Sektor !! SKT osakaal (2015) !! Tööjõu osakaal (2014) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 1,8% || 2% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 33,5% || 12% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 64,7% || 86% |- |} === Väliskaubandus === Rootsi suurimad ekspordiartiklid on masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, puit ja puidumass, raua- ja metallitooted ning kemikaalid. Rootsi tähtsamad ekspordipartnerid olid 2015. aastal Norra (10,3%), Saksamaa (10,3%), [[Ameerika Ühendriigid]] (7,7%), Suurbritannia (7,2%), Taani (6,8%), [[Soome]] (6,7%), [[Holland]] (5,2%), Belgia (4,4%) ja Prantsusmaa (4,2%)<ref name="cia" /> Rootsi suurimad impordiartiklid on masinad, [[nafta]] ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, toidukaup ning rõivad. Rootsi tähtsamad impordipartnerid olid 2015. aastal Saksamaa (17,9%), Holland (8,1%), Norra (7,8%), Taani (7,7%), Hiina (6%), Suurbritannia (5,5%), Soome (4,6%), Prantsusmaa (4,3) ja Belgia (4,3%). == Kultuur == [[Pilt:Guds hand 2007.jpg|pisi|püsti|Carl Millese skulptuur "Jumala käsi" [[Millesgården]]is]] Rootsist on pärit palju maailmakuulsaid [[kirjanik]]ke, näiteks [[August Strindberg]] ja [[Astrid Lindgren]] ning [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinnaga]] pärjatud [[Selma Lagerlöf]] ja [[Harry Martinson]]. Kokku on rootsi kirjanikud pälvinud seitse Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad [[maalikunstnik]]ud on [[Carl Larsson]] ja [[Anders Zorn]] ning [[skulptor]]id [[Carl Milles]] ja [[Tobias Sergel]]. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi [[filmikunst]]i esindajad [[Ingmar Bergman]], [[Greta Garbo]], [[Ingrid Bergman]] ja [[Max von Sydow]]. Palju tähelepanu on saanud rootsi [[popmuusika]], sealhulgas Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud popansambel [[ABBA]]. Rootsi muusikateatri keskuseks on 1773. aastast tegutsev Rootsi esindusooper, mis tänapäeval kannab nime [[Kuninglik Teater]]. === Teadus === Rootsist on võrsunud väga palju tuntud [[teadlane|teadlasi]] ja [[leiutaja]]id. 18. sajandil toimus Rootsis [[loodusteadused|loodusteaduste]] revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning [[16. sajand|16.]] ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige [[Saksamaa]]lt, [[Šotimaa]]lt, [[Holland]]ist, [[Prantsusmaa]]lt ja [[Valloonia]]st sisse rännanud [[käsitööline|käsitööliste]] ja [[kaupmees]]te teene. 1739. aastat, mil asutati [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuninglik Teaduste Akadeemia]] (''Kungliga Vetenskapsakademien''), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem looduse uurimisega, kuid alles siis algasid süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus. Rootsi riik panustab [[teadus]]se ja [[innovatsioon]]i umbes 1% [[SKP|sisemajanduse kogutoodangust]], millest suurema osa saavad [[ülikool]]id ja [[kõrgkool]]id. Koos [[erasektor]]i panusega moodustavad [[investeering]]ud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKP-st. Rootsi [[rahvaarv]]u arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 [[euro]]t. Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (''Vetenskapsrådet''), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju eri valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi. Kiiresti kasvab ettevõtete arv [[biotehnoloogia|bio]]- ja [[nanotehnoloogia]] sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi [[farmaatsiatööstus]] investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käitlemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]] (CERN), [[Euroopa Kosmoseagentuur]] (ESA) ja [[Euroopa Lõunaobservatoorium]] (ESO). === Haridus === Rootsis on üldine kohustuslik üheksaklassiline [[põhikool]]iharidus. Sellele järgneb vabatahtlik kolmeklassiline [[gümnaasium]]. Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta. Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendusoskusele, elukestvale õppele ja sugude võrdõiguslikkusele. Rootsi osaleb [[Bologna protsess]]is, mille eesmärk on Euroopa kõrghariduse riikidevaheline ühtlustamine. Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsioonid. Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on [[Chalmersi Tehnikaülikool]] ja [[Stockholmi Majandusülikool]]. Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada [[akadeemiline kraad]]. Rootsi vanimad ülikoolid on [[Uppsala Ülikool]] (asutatud 1477) ja [[Lundi Ülikool]] (asutatud 1666). === UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis === * [[Drottningholmi loss|Drottningholmi kuningaloss]] (1991) * [[Engelsberg]]i metallitehas (1993) * [[Falun]]i vasekaevandused (2001) * [[Gammelstad]]i kirikuküla [[Luleå]] lähedal (1996) * [[Grimetoni raadiosaatja]] [[Varberg]]is (2004) * [[Karlskrona sadam]] (1998) * Stockholmi metsakalmistu [[Skogskyrkogården]] (1994) * [[Tanum]]i kaljumaalingud (1994) * Viikingiasundused [[Birka]] ja [[Hovgården]] (1993) * [[Visby]] hansalinn (1994) == Rahvastik == [[Pilt:SverigesFolktäthetKommunvis2007.svg|pisi|Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa]] Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 20. jaanuaril 2017 ületas Rootsi rahvaarv 10 miljoni piiri.<ref>https://web.archive.org/web/20170124065951/http://www.scb.se/sv_/om-scb/nyheter-och-pressmeddelanden/behallare-for-nyheter-och-pressmeddelanden/nu-ar-vi-10-miljoner-invanare-i-sverige/</ref> 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest [[Põhjamaad]]est, endisest [[Jugoslaavia]]st ja [[Lähis-Ida]]st. Lisaks on tähtis mõju algasukatel [[saamid]]el, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 2022. aasta seisuga oli 52,8% rahvastikust [[luterlus|luterliku]] Rootsi [[riigikirik]]u liikmed.<ref name="medlemsutveckling 2022" /> === Suuremad linnad === {| class="wikitable" |+ Rootsi suuremad linnad (2010) |- ! Jrk ! Linn ! Lään ! Elanikke | rowspan="6" | ! Jrk ! Linn ! Lään ! Elanikke |- | align="center" |1 | [[Stockholm (linn)|Stockholm]] | [[Stockholmi lään|Stockholm]] | align="right" | 1 372 565 | align="center" |6 | [[Örebro]] | [[Örebro lään|Örebro]] | align="right" | 107 038 |- | align="center" |2 | [[Göteborg]] | [[Västra Götalandi lään|Västra Götaland]] | align="right" | 549 893 | align="center" |7 | [[Linköping]] | [[Östergötlandi lään|Östergötland]] | align="right" | 104 232 |- | align="center" |3 | [[Malmö]] | [[Skåne lään|Skåne]] | align="right" | 280 415 | align="center" |8 | [[Helsingborg]] | [[Skåne lään|Skåne]] | align="right" | 97 122 |- | align="center" |4 | [[Uppsala]] | [[Uppsala lään|Uppsala]] | align="right" | 140 454 | align="center" |9 | [[Jönköping]] | [[Jönköpingi lään|Jönköping]] | align="right" | 89 396 |- | align="center" |5 | [[Västerås]] | [[Västmanlandi lään|Västmanland]] | align="right" | 110 877 | align="center" |10 | [[Norrköping]] | [[Östergötlandi lään|Östergötland]] | align="right" | 87 247 |} === Keeled === [[Rootsi keel]] on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, [[Soome]] lääne- ja lõunarannikul, [[Ahvenamaa]]l, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn [[rannarootslased|rannarootsi]] kogukonnad ka [[Aiboland|Eestis]], [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurvõimu ajal]] ka Rootsi riigi muudes osades. Rootsi keel on väga lähedane [[taani keel|taani]] ja [[norra keel]]ele, erinedes neist peamiselt häälduse ja [[ortograafia]] poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi [[ametlik keel]] (seaduses: "peamine keel"). Peamine keel on siiski alati olnud [[rootsi keel]] ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on [[soome keel]], [[meä keel]], [[saami keel]], [[mustlaskeel]] ja [[jidiš]]. == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Rootsi kuninglik perekond]] * [[Rootsi riigipeade loend]] * [[Rootsi linnade loend]] * [[Rootsi valdade loend]] * [[Rootsi teadlaste loend]] * [[Rootsi leiutajate loend]] * [[Muusikaharidus keskaegses Rootsis]] * [[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Rootsi Eksportnõukogu]] * [[Rootsi meediasüsteem]] * [[Rootsi praostkond]] * [[Rannarootslased]] * [[Soomerootslased]] * [[Rootsi köök]] * [[Rootsi kunst]] * [[Rootsi kolooniad]] * [[Rootsi aukonsulaat Narvas]] * [[Rootsi aukonsulaat Tartus]] * [[Eestlased Rootsis]] * [[Eesti-Rootsi piir]] * [[Rootsi valdade loend]] * [[2006. aasta Rootsi parlamendivalimised]] * [[Eesti-Rootsi suhted]] * [[Rootsi teadlaste loend]] * [[Rootsi leiutajate loend]] * [[Uppsala Ülikool]] * [[Lundi Ülikool]] * [[Chalmersi Tehnikaülikool]] * [[Systembolaget]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="88AOt">''Statistisk årsbok för Sverige 2010'', [Årg. 96], Statistiska centralbyrån, Stockholm 2010, ISBN 978-91-618-1496-1, lk 9.</ref> <ref name="0FOHH">{{netiviide | url = http://www.scb.se/Pages/PressRelease____275646.aspx | pealkiri = Coast, shores and islands in Sweden 2008 | failitüüp = | väljaanne = Press release from Statistics Sweden 2009-06-17 Nr 2009:84 | koht = | vaadatud = }}</ref> <ref name="HAiP3">[https://web.archive.org/web/20160313233714/http://naturvardsverket.se/var-natur/skyddad-natur/nationalparker/?action=additem&pageid=2681 Nationalparker]. Naturvårdsverket. Vaadatud 31.03.2014</ref> <ref name="74pyK">Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 97–98</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20200519210928/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sw.html cia factbook] välja otsitud 09.07.16</ref> <ref name="medlemsutveckling 2022">{{Netiviide|url=https://www.svenskakyrkan.se/filer/1374643/Medlemmar%20i%20Svenska%20kyrkan%201972-2022.pdf?id=2554894|pealkiri=Medlemmar i Svenska kyrkan 1972-2022|failitüüp=PDF|keel=rootsi|väljaandja=Svenska kyrkan}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Sverige}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.scb.se/ Statistika Keskbüroo] * [http://www.sweden.se/ Rootsi Instituudi infoportaal] {{ELriigid}} {{Euroopariigid}} {{NATOriigid}} {{koord |type=country |region=SE}} [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Rootsi| ]] p67iny7878v8rxtgsvyjr4lyegbn8yj 6759631 6759615 2024-11-12T08:21:06Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/193.40.69.198|193.40.69.198]] ([[User talk:193.40.69.198|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 6711201 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Rootsi (täpsustus)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}{{keeletoimeta}} {{Riik | riiginimi = Rootsi Kuningriik | omastav = Rootsi | nimi1_keel = rootsi | nimi1 = Konungariket Sverige | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Great coat of arms of Sweden.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Sweden in European Union.svg | deviis = För Sverige i tiden (Rootsi eest, ajaga kaasas) | riigikeel = | ametlik_keel = [[rootsi keel|rootsi]] | pealinn = [[Stockholm]] | riigipea_ametinimi = kuningas | riigipea_nimi = [[Carl XVI Gustaf]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Ulf Kristersson]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 6. juuni 1523 | valuuta = [[Rootsi kroon]] (SEK) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Du gamla, Du fria]] | usund = [[luterlus]] | üladomeen = [[.se]] | telefonikood = 46 | riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = 563 mld [[USA dollar|$]] | SKT_elaniku_kohta = 54,135 [[USA dollar|$]] | rok-i_kood = SWE | märkused = }} [[Fail:United States Navy Band - Sweden.ogg|pisi|Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal]] '''Rootsi''' ([[rootsi keel]]es ''Sverige'', ametliku nimega '''Rootsi Kuningriik''' (''Konungariket Sverige'')) on riik [[Euroopa]]s [[Skandinaavia poolsaar]]e idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust). Piirneb idas [[Soome]]ga (587&nbsp;km ulatuses) ja läänes [[Norra]]ga (1618&nbsp;km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205&nbsp;km. Idast ja lõunast on ümbritsetud [[Läänemeri|Läänemerega]]. Rannajoone pikkus on 3218&nbsp;km. Rootsi on silla abil ühendatud [[Taani]]ga. == Loodus == Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335&nbsp;km² maismaad ja 39 060&nbsp;km² on sisevete (peamiselt [[järv]]ede) all.<ref name="88AOt" /> [[Pilt:Rootsi kaart.png|pisi|Rootsi ja tema naabrid. Kaardis puudub suuremad järved Vänern ja Vättern.]] Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti [[skäär]]id ja väikesed [[laht|lahed]]. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbil]], jagunedes järgmisteks [[loodusprovints]]ideks: [[Lapimaa]], [[Norrland]], [[Botnia lahe rannikumadalik]], [[Kesk-Rootsi madalik]] ja [[Småland]]. Riigi lääneosas kõrgub [[Skandinaavia mäestik]]. Lõunaosas asub tasane ja viljakas [[Skåne maakond|Skåne]]. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub [[Kristianstad]]i lähedal (2,41&nbsp;m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on [[Kebnekaise]] (2104&nbsp;m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111&nbsp;m ja 2117&nbsp;m) ja [[Sarek]] (2090&nbsp;m). === Kliima === Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu [[Golfi hoovus]]ele. Rootsis on valdavalt [[mandriline kliima]]. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna- ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui [[Läänemeri]] jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb [[lähisarktiline kliimavööde|lähisarktiline kliima]]. Umbes 15% Rootsi alast paikneb [[põhjapolaarjoon]]est põhja pool. Talvel on [[keskmine temperatuur]] Rootsi lõunaosas −2&nbsp;°C, põhjas −16&nbsp;°C, suvel vastavalt 17&nbsp;°C ja 13&nbsp;°C. Sademeid on 500–800&nbsp;mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000&nbsp;mm. === Saared === Rootsi suuremad saared on [[Ojamaa]] (Gotland) (pindala 2994&nbsp;km²) ja [[Öland]] (1347&nbsp;km²). Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574&nbsp;km²{{lisa viide}}, mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga.<ref name="0FOHH" /> === Veestik === Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakse [[Vänern]]i järve suubuvat [[Klarälven]]it koos [[Göta jõgi|Göta jõega]] (720&nbsp;km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad. Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on [[Vänern]] (pindala 5648&nbsp;km²), [[Vättern]] (1893&nbsp;km²), [[Mälaren]] (1140&nbsp;km²) ja [[Hjälmaren]] (484&nbsp;km²). === Loodusvarad === Rootsi tähtsamad [[loodusvara]]d on [[tsingimaak|tsingi]]-, [[rauamaak|raua]]-, [[vasemaak|vase]]-, [[pliimaak|plii]]-, [[hõbedamaak|hõbeda]]- ja [[uraanimaak]] ning [[puit]] ja [[hüdroenergia]]. === Taimestik === Rootsi maastikul domineerivad [[okasmets]]ad, lõunaosas ka [[segamets]]ad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud [[lehtmets]]ad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. [[Kask]]e, [[haab]]a, [[tamm]]e, [[pärn]]a, [[pöök]]i, [[saar (perekond)|saart]], [[vaher|vahtrat]] ja [[jalakas|jalakat]] kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Ojamaalt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas [[orhidee]]sid. [[Umeå ülikool]]i teadlaste väitel kasvab Rootsis [[Dalarna maakond|Dalarna]] maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) [[juurestik]]uga puu – [[harilik kuusk]]. === Loomastik === Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. [[hunt|Hundid]] olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka [[karu]]de ja [[ilves]]te arvukus. Kõikjal Rootsis leidub [[põder|põtru]], [[metskits]]i, [[rebane|rebaseid]] ja [[jänes]]eid. [[jahindus|Jahipidamine]] on väga täpselt reguleeritud ja paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju [[rändlind]]e. [[Kala]]varud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas [[tursk]]a ja [[makrell]]i, rannikumeres ja mageveekogudes [[lõhe]]t ja [[haug]]i. Ka varem igapäevatoiduks olnud [[heeringas]] ja [[räim]] on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki [[mageveekala]], osa neist on haruldased. === Keskkonnaohud === Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad [[happevihm]]ad ning [[Põhjameri|Põhjamere]] ja Läänemere reostus. === Looduskaitse === Rootsis on 29 [[rahvuspark]]i kogupindalaga 731 589&nbsp;ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas.<ref name="HAiP3" /> {{Vaata ka|Rootsi rahvuspargid}} === UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis === * [[Botnia lahe kõrgrannik]] ja [[Merenkurkku]] (2000) * [[Laponia]] piirkond Lapimaal (1996) * [[Öland]]i paepealne alvar (2000) == Riik == {{Rootsi läänide kaart|2=pisi|3=290px|4=Rootsi läänid (lingitud)}} === Riigikord === Rootsis kehtib [[konstitutsiooniline monarhia]]. Rootsi on 1995. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liige. === Haldusjaotus === Rootsi on jagatud 21 [[lään (Rootsi)|lääniks]], mis jagunevad omakorda kokku 290 [[kohaliku omavalitsuse üksus]]eks ([[vald (Rootsi)|vallaks]]). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Ojamaa, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. ==== Läänid ==== {{veergude loend|laius=12em|stiil=max-width:38em| {{lihtne loend| * [[Pilt:Blekinge vapen.svg|15px|raamita]] [[Blekinge lään]] * [[Pilt:Dalarna vapen.svg|15px|raamita]] [[Dalarna lään]] * [[Pilt:Gävleborg län vapen.svg|15px|raamita]] [[Gävleborgi lään]] * [[Pilt:Halland vapen.svg|15px|raamita]] [[Hallandi lään]] * [[Pilt:Jämtland län vapen.svg|15px|raamita]] [[Jämtlandi lään]] * [[Pilt:Jönköping län vapen.svg|15px|raamita]] [[Jönköpingi lään]] * [[Pilt:Kalmar län vapen.svg|15px|raamita]] [[Kalmari lään]] * [[Pilt:Kronoberg vapen.svg|15px|raamita]] [[Kronobergi lään]] * [[Pilt:Norrbotten vapen.svg|15px|raamita]] [[Norrbotteni lään]] * [[Pilt:Gotland vapen.svg|15px|raamita]] [[Ojamaa lään]] * [[Pilt:Skåne län vapen.svg|15px|raamita]] [[Skåne lään]] * [[Pilt:Stockholm län vapen b.svg|15px|raamita]] [[Stockholmi lään]] * [[Pilt:Södermanland vapen.svg|15px|raamita]] [[Södermanlandi lään]] * [[Pilt:Uppland vapen.svg|15px|raamita]] [[Uppsala lään]] * [[Pilt:Värmland vapen.svg|15px|raamita]] [[Värmlandi lään]] * [[Pilt:Västerbotten län vapen.svg|15px|raamita]] [[Västerbotteni lään]] * [[Pilt:Västernorrland län vapen.svg|15px|raamita]] [[Västernorrlandi lään]] * [[Pilt:Västmanland vapen.svg|15px|raamita]] [[Västmanlandi lään]] * [[Pilt:Västra Götaland vapen.svg|15px|raamita]] [[Västra Götalandi lään]] * [[Pilt:Örebro län vapen.svg|15px|raamita]] [[Örebro lään]] * [[Pilt:Östergötland vapen.svg|15px|raamita]] [[Östergötlandi lään]] }} }} ==== Ajaloolised maakonnad ==== [[Götaland]]i maakonnad: [[Blekinge maakond|Blekinge]] – [[Bohusläni maakond|Bohuslän]] -[[Dalslandi maakond|Dalsland]] – [[Hallandi maakond|Halland]] – [[Ojamaa maakond|Ojamaa]] – [[Skåne maakond|Skåne]] – [[Smålandi maakond|Småland]] – [[Västergötlandi maakond|Västergötland]] – [[Ölandi maakond|Öland]] – [[Östergötlandi maakond|Östergötland]] [[Norrland]]i maakonnad: [[Ångermanlandi maakond|Ångermanland]] – [[Gästriklandi maakond|Gästrikland]] – [[Hälsinglandi maakond|Hälsingland]] – [[Härjedaleni maakond|Härjedalen]] – [[Jämtlandi maakond|Jämtland]] – [[Lapimaa maakond|Lapimaa]] – [[Medelpadi maakond|Medelpad]] – [[Norrbotteni maakond|Norrbotten]] – [[Västerbotteni maakond|Västerbotten]] [[Svealand]]i maakonnad: [[Dalarna maakond|Dalarna]] – [[Närke maakond|Närke]] – [[Sörmlandi maakond|Sörmland]] – [[Upplandi maakond|Uppland]] – [[Värmlandi maakond|Värmland]] – [[Västmanlandi maakond|Västmanland]] == Ajalugu == {{vaata|Rootsi ajalugu}} === Esiaeg === ==== Paleoliitikum (kuni 10 000 eKr) ==== Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi [[noorem paleoliitikum|nooremasse paleoliitikumi]]. [[Skandinaavia]] on mitu korda olnud kaetud [[mandrijää]]ga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks. Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi. Need on [[Hamburgi kultuur]], [[Bromme kultuur]] ja [[Ahrensburgi kultuur]]. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegse [[Federmesseri kultuur]]i jälgi pole Rootsist leitud. ==== Mesoliitikum (umbes 10 000 – 4000 eKr) ==== Pärast viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütid-korilased ning seejärel [[Kiviaeg|kiviajal]] (10 000 – 1700 eKr) põlluharijad. Sellele järgnesid [[pronksiaeg]] (1700–500 eKr) ja [[rauaaeg]] (500 eKr – 1050). Rootsi ühiskonnad jäid kirjaoskuse-eelsete hõimude tasemele kuni [[1000|1. aastatuhandeni]]. Rootsit mainis esimest korda [[1. sajand]]il Rooma ajaloolane [[Tacitus]], kes kirjutas [[suioonid]]e hõimust, kes elasid [[Meri|merel]] ning olid tugevad nii [[relv]]ade kui ka [[laev]]ade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele [[Svealand]]ist, kes elasid peamiselt [[Mälaren]]i [[järv]]e ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nime (''Sverige''). Lõuna-Rootsit asutasid [[Götaland]]i alal [[götarid]]. Põhjaosa asustasid hõredalt [[saamid]], [[kveenid]] ja teised hõimud/inimesed, kes on seotud soomlastega. [[Viikingid|Viikingiajal]] ([[9. sajand|9.]]–[[10. sajand]]) liikusid Rootsi [[viikingid]] ka ida poole ning jätsid jälje [[Baltimaad]]ele ja [[Venemaa]]le. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest: ''Rus''. See nimi tuleneb ilmselt [[Roslagen]]ist ning peegeldub ka tänapäevases riigi [[Soome keel|soome]]- ja [[Eesti keel|eestikeelses]] nimes (''Ruotsi'' ja ''Rootsi''). Nende teekonnad viisid mööda [[Venemaa]] [[Jõgi|jõgesid]] lõunasse [[Konstantinoopol]]isse ja [[Lõuna-Euroopa]]sse. === Keskaeg === [[Pilt:Gripsholmslott.jpg|pisi|300px|[[Gripsholmi loss]] [[Mariefred]]i lähistel]] Pärast ristiusustamist [[12. sajand]]il riik ühendati ning selle keskuseks olid [[Östergötland]]i ja [[Västergötland]]i [[põllumajandus]]likud alad, hiljem ka [[Läänemeri|Põhja-Balti]] veeteed ja [[Soome laht]]. 1252 tunnistas [[Rooma paavst]] [[Birger Jarl]]i ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 13. sajandil osales Rootsi [[Rooma paavst]]i väljakuulutatud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdades]], koloniseerides järk-järgult Soome territooriumi. Keskajal laienes Rootsi põhjapoolsetesse [[Lapimaa]] ja [[Norrbotten]]i aladele, [[Skandinaavia poolsaar]]ele ning tänapäevase [[Soome]] alale. [[Soome]] oli osa Rootsist [[13. sajand]]ist kuni 1809. aastani. 1389 ühendati [[Norra]], [[Taani]] ja Rootsi [[Kalmari unioon]]iga ühe kuninga võimu alla. Pärast mitut sõda ja vaidlusi nende riikide vahel otsustas kuningas [[Gustav I Vasa]] aastal 1521 eralduda ning lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Pärast katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni (vt [[Reformatsioon Rootsis]]. Gustav I Vasat peetakse Rootsi ''rahvusisaks''. 16. sajandil konkureeris Rootsi ülemvõimu eest Kesk-Euroopas teise suurriigi [[Rzeczpospolita]]ga. {{Vaata ka|Rootsi-Poola sõda (1600–1611)}} === Suurvõim === {{vaata|Rootsi suurvõimu ajastu}} [[Pilt:Sweden_1658.png|160px|pisi|[[Rootsi impeerium]] 1658. aastal (kollane ja punane) ning tänapäevane Rootsi (punane)]] [[17. sajand]]il tõusis Rootsi üheks [[Euroopa]] suurvõimudest tänu edukale osalemisele [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] [[Gustav II Adolf]]i juhtimisel ning sõdades [[Poola]]ga [[Karl X Gustav]]i juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud [[Põhja-Euroopa]]s, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel [[Euroopa]] juhtriikidel. Rootsi sai ka mitu võimsat vaenlast ja suurvõimu staatus lagunes [[18. sajand]]il. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusel võitis [[Venemaa keisririik]] Rootsilt [[Põhja-Euroopa]] valdused ning [[Vene-Rootsi sõda 1808–1809|Vene-Rootsi sõja]] tulemusena kaotas Rootsi Soome [[Venemaa Keisririik|Venemaale]], 1809. aastal moodustati Rootsi idapoolsest Soome territooriumist [[Soome suurvürstiriik]]. [[Pilt:1730 Homann Map of Scandinavia, Norway, Sweden, Denmark, Finland and the Baltics - Geographicus - Scandinavia-homann-1730.jpg|vasakul|pisi|Rootsi ja Läänemere maade kaart 1730. aastail]] Kui [[Taani]] alistus [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], ühendati [[Kieli leping]]uga [[Norra]] Rootsiga. [[Norra]] aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes [[Mossi konventsioon]]iga, mis sundis [[Norra]] liitu Rootsiga aastani 1905. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne. === Uusaeg === 18. ja [[19. sajand]]il suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 1750–1850. Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui [[Lääne-Euroopa]] (kuid palju külluslikum kui [[Ida-Euroopa|Ida-]] ja [[Lõuna-Euroopa]]); 1870. aastatel algas industrialiseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt [[Ameerika]]st tulevad protestantlikud karskust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur [[alkohol]]itarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides. 19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ja iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid [[Demokraatia|demokraatlikel]] alustel ja lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati [[Esimene maailmasõda|Esimeseks maailmasõjaks]]. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad olid seotud ka sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917. aastal, misjärel hakkas riik [[Demokraatia|demokratiseeruma]]. === Lähiajalugu === 1930. aastateks oli Rootsis välja kujunenud [[Euroopa]] üks kõrgemaid elustandardeid. Rootsi jäi neutraalseks [[Esimene maailmasõda|Esimeses]] ja [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. 1914. aastal plaanis Venemaa murda välja [[Narvik]]i sadamani Atlandi rannikul ja vallutada selleks Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra. 8. augustil läksid Vene laevastiku peajõud Rootsi laevastiku uputamiseks merele, kuid viimasel hetkel plaani elluviimisest loobuti.<ref name="74pyK" /> Neutraalsuse üle [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] on vaieldud. Rootsi oli [[Saksamaa|Saksa]] mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus [[Saksamaa]]ga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salaja ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele. Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ja [[Loodusvarad|loodusvarasid]], tehes võimalikuks [[majandus]]e arenemise, et aidata [[Euroopa]] ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales [[Marshalli plaan]]is, kuid jäi neutraalseks [[Külm sõda|külma sõja]] ajal ega olnud ühegi sõjalise liidu liige, kuni [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina]] täiemõõdulise sõjani. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] juhtis riiki peamiselt [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]], mis lõi [[Heaoluriik|heaoluriigi]]. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi oli jäktuvalt ametlikult neutraalne, liituti 1995. aastal [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud [[euro]] kasutuselevõtust. Pärast [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] täiemõõdulise sõja algust hakkas Rootsi oma militaarsest neutraliteedist loobuma ning koos naaberriigi [[Soome]]ga võeti ette sammud astumaks [[NATO]] liikmeks. Kui Soome sai NATO liikmeks juba 4. aprillil 2023, siis tulenevalt [[Türgi]] ja [[Ungari]] esialgsele vastuseisule venis Rootsi alliansi liikmeks saamine pea aasta võrra. Rootsist sai Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liige 7. märtsil 2024, olles viimane [[Põhjamaad|Põhjamaa riik]], mis seda teeb.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-03-07 |pealkiri=Rootsi on ametlikult NATO liige |url=https://www.err.ee/1609274970/rootsi-on-ametlikult-nato-liige |vaadatud=2024-03-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Majandus == [[Pilt:Isafjord 1 October 2015 01.jpg|pisi|[[Ericsson]]i peakontor Stockholmis]] [[Pilt:Nordstan Öst.JPG|pisi|[[Nordstani kaubanduskeskus]] Göteborgis on [[Põhjamaad]]e üks suurimaid]] Töötus oli 2015. aastal 7,4%.<ref name="cia" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> !Sektor !! SKT osakaal (2015) !! Tööjõu osakaal (2014) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 1,8% || 2% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 33,5% || 12% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 64,7% || 86% |- |} === Väliskaubandus === Rootsi suurimad ekspordiartiklid on masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, puit ja puidumass, raua- ja metallitooted ning kemikaalid. Rootsi tähtsamad ekspordipartnerid olid 2015. aastal Norra (10,3%), Saksamaa (10,3%), [[Ameerika Ühendriigid]] (7,7%), Suurbritannia (7,2%), Taani (6,8%), [[Soome]] (6,7%), [[Holland]] (5,2%), Belgia (4,4%) ja Prantsusmaa (4,2%)<ref name="cia" /> Rootsi suurimad impordiartiklid on masinad, [[nafta]] ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, toidukaup ning rõivad. Rootsi tähtsamad impordipartnerid olid 2015. aastal Saksamaa (17,9%), Holland (8,1%), Norra (7,8%), Taani (7,7%), Hiina (6%), Suurbritannia (5,5%), Soome (4,6%), Prantsusmaa (4,3) ja Belgia (4,3%). == Kultuur == [[Pilt:Guds hand 2007.jpg|pisi|püsti|Carl Millese skulptuur "Jumala käsi" [[Millesgården]]is]] Rootsist on pärit palju maailmakuulsaid [[kirjanik]]ke, näiteks [[August Strindberg]] ja [[Astrid Lindgren]] ning [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinnaga]] pärjatud [[Selma Lagerlöf]] ja [[Harry Martinson]]. Kokku on rootsi kirjanikud pälvinud seitse Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad [[maalikunstnik]]ud on [[Carl Larsson]] ja [[Anders Zorn]] ning [[skulptor]]id [[Carl Milles]] ja [[Tobias Sergel]]. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi [[filmikunst]]i esindajad [[Ingmar Bergman]], [[Greta Garbo]], [[Ingrid Bergman]] ja [[Max von Sydow]]. Palju tähelepanu on saanud rootsi [[popmuusika]], sealhulgas Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud popansambel [[ABBA]]. Rootsi muusikateatri keskuseks on 1773. aastast tegutsev Rootsi esindusooper, mis tänapäeval kannab nime [[Kuninglik Teater]]. === Teadus === Rootsist on võrsunud väga palju tuntud [[teadlane|teadlasi]] ja [[leiutaja]]id. 18. sajandil toimus Rootsis [[loodusteadused|loodusteaduste]] revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning [[16. sajand|16.]] ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige [[Saksamaa]]lt, [[Šotimaa]]lt, [[Holland]]ist, [[Prantsusmaa]]lt ja [[Valloonia]]st sisse rännanud [[käsitööline|käsitööliste]] ja [[kaupmees]]te teene. 1739. aastat, mil asutati [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuninglik Teaduste Akadeemia]] (''Kungliga Vetenskapsakademien''), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem looduse uurimisega, kuid alles siis algasid süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus. Rootsi riik panustab [[teadus]]se ja [[innovatsioon]]i umbes 1% [[SKP|sisemajanduse kogutoodangust]], millest suurema osa saavad [[ülikool]]id ja [[kõrgkool]]id. Koos [[erasektor]]i panusega moodustavad [[investeering]]ud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKP-st. Rootsi [[rahvaarv]]u arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 [[euro]]t. Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (''Vetenskapsrådet''), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju eri valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi. Kiiresti kasvab ettevõtete arv [[biotehnoloogia|bio]]- ja [[nanotehnoloogia]] sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi [[farmaatsiatööstus]] investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käitlemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]] (CERN), [[Euroopa Kosmoseagentuur]] (ESA) ja [[Euroopa Lõunaobservatoorium]] (ESO). === Haridus === Rootsis on üldine kohustuslik üheksaklassiline [[põhikool]]iharidus. Sellele järgneb vabatahtlik kolmeklassiline [[gümnaasium]]. Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta. Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendusoskusele, elukestvale õppele ja sugude võrdõiguslikkusele. Rootsi osaleb [[Bologna protsess]]is, mille eesmärk on Euroopa kõrghariduse riikidevaheline ühtlustamine. Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsioonid. Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on [[Chalmersi Tehnikaülikool]] ja [[Stockholmi Majandusülikool]]. Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada [[akadeemiline kraad]]. Rootsi vanimad ülikoolid on [[Uppsala Ülikool]] (asutatud 1477) ja [[Lundi Ülikool]] (asutatud 1666). === UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis === * [[Drottningholmi loss|Drottningholmi kuningaloss]] (1991) * [[Engelsberg]]i metallitehas (1993) * [[Falun]]i vasekaevandused (2001) * [[Gammelstad]]i kirikuküla [[Luleå]] lähedal (1996) * [[Grimetoni raadiosaatja]] [[Varberg]]is (2004) * [[Karlskrona sadam]] (1998) * Stockholmi metsakalmistu [[Skogskyrkogården]] (1994) * [[Tanum]]i kaljumaalingud (1994) * Viikingiasundused [[Birka]] ja [[Hovgården]] (1993) * [[Visby]] hansalinn (1994) == Rahvastik == [[Pilt:SverigesFolktäthetKommunvis2007.svg|pisi|Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa]] Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 20. jaanuaril 2017 ületas Rootsi rahvaarv 10 miljoni piiri.<ref>https://web.archive.org/web/20170124065951/http://www.scb.se/sv_/om-scb/nyheter-och-pressmeddelanden/behallare-for-nyheter-och-pressmeddelanden/nu-ar-vi-10-miljoner-invanare-i-sverige/</ref> 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest [[Põhjamaad]]est, endisest [[Jugoslaavia]]st ja [[Lähis-Ida]]st. Lisaks on tähtis mõju algasukatel [[saamid]]el, kes elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 2022. aasta seisuga oli 52,8% rahvastikust [[luterlus|luterliku]] Rootsi [[riigikirik]]u liikmed.<ref name="medlemsutveckling 2022" /> === Suuremad linnad === {| class="wikitable" |+ Rootsi suuremad linnad (2010) |- ! Jrk ! Linn ! Lään ! Elanikke | rowspan="6" | ! Jrk ! Linn ! Lään ! Elanikke |- | align="center" |1 | [[Stockholm (linn)|Stockholm]] | [[Stockholmi lään|Stockholm]] | align="right" | 1 372 565 | align="center" |6 | [[Örebro]] | [[Örebro lään|Örebro]] | align="right" | 107 038 |- | align="center" |2 | [[Göteborg]] | [[Västra Götalandi lään|Västra Götaland]] | align="right" | 549 893 | align="center" |7 | [[Linköping]] | [[Östergötlandi lään|Östergötland]] | align="right" | 104 232 |- | align="center" |3 | [[Malmö]] | [[Skåne lään|Skåne]] | align="right" | 280 415 | align="center" |8 | [[Helsingborg]] | [[Skåne lään|Skåne]] | align="right" | 97 122 |- | align="center" |4 | [[Uppsala]] | [[Uppsala lään|Uppsala]] | align="right" | 140 454 | align="center" |9 | [[Jönköping]] | [[Jönköpingi lään|Jönköping]] | align="right" | 89 396 |- | align="center" |5 | [[Västerås]] | [[Västmanlandi lään|Västmanland]] | align="right" | 110 877 | align="center" |10 | [[Norrköping]] | [[Östergötlandi lään|Östergötland]] | align="right" | 87 247 |} === Keeled === [[Rootsi keel]] on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, [[Soome]] lääne- ja lõunarannikul, [[Ahvenamaa]]l, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn [[rannarootslased|rannarootsi]] kogukonnad ka [[Aiboland|Eestis]], [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurvõimu ajal]] ka Rootsi riigi muudes osades. Rootsi keel on väga lähedane [[taani keel|taani]] ja [[norra keel]]ele, erinedes neist peamiselt häälduse ja [[ortograafia]] poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi [[ametlik keel]] (seaduses: "peamine keel"). Peamine keel on siiski alati olnud [[rootsi keel]] ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on [[soome keel]], [[meä keel]], [[saami keel]], [[mustlaskeel]] ja [[jidiš]]. == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Rootsi kuninglik perekond]] * [[Rootsi riigipeade loend]] * [[Rootsi linnade loend]] * [[Rootsi valdade loend]] * [[Rootsi teadlaste loend]] * [[Rootsi leiutajate loend]] * [[Muusikaharidus keskaegses Rootsis]] * [[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Rootsi Eksportnõukogu]] * [[Rootsi meediasüsteem]] * [[Rootsi praostkond]] * [[Rannarootslased]] * [[Soomerootslased]] * [[Rootsi köök]] * [[Rootsi kunst]] * [[Rootsi kolooniad]] * [[Rootsi aukonsulaat Narvas]] * [[Rootsi aukonsulaat Tartus]] * [[Eestlased Rootsis]] * [[Eesti-Rootsi piir]] * [[Rootsi valdade loend]] * [[2006. aasta Rootsi parlamendivalimised]] * [[Eesti-Rootsi suhted]] * [[Rootsi teadlaste loend]] * [[Rootsi leiutajate loend]] * [[Uppsala Ülikool]] * [[Lundi Ülikool]] * [[Chalmersi Tehnikaülikool]] * [[Systembolaget]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="88AOt">''Statistisk årsbok för Sverige 2010'', [Årg. 96], Statistiska centralbyrån, Stockholm 2010, ISBN 978-91-618-1496-1, lk 9.</ref> <ref name="0FOHH">{{netiviide | url = http://www.scb.se/Pages/PressRelease____275646.aspx | pealkiri = Coast, shores and islands in Sweden 2008 | failitüüp = | väljaanne = Press release from Statistics Sweden 2009-06-17 Nr 2009:84 | koht = | vaadatud = }}</ref> <ref name="HAiP3">[https://web.archive.org/web/20160313233714/http://naturvardsverket.se/var-natur/skyddad-natur/nationalparker/?action=additem&pageid=2681 Nationalparker]. Naturvårdsverket. Vaadatud 31.03.2014</ref> <ref name="74pyK">Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 97–98</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20200519210928/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sw.html cia factbook] välja otsitud 09.07.16</ref> <ref name="medlemsutveckling 2022">{{Netiviide|url=https://www.svenskakyrkan.se/filer/1374643/Medlemmar%20i%20Svenska%20kyrkan%201972-2022.pdf?id=2554894|pealkiri=Medlemmar i Svenska kyrkan 1972-2022|failitüüp=PDF|keel=rootsi|väljaandja=Svenska kyrkan}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Sverige}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.scb.se/ Statistika Keskbüroo] * [http://www.sweden.se/ Rootsi Instituudi infoportaal] {{ELriigid}} {{Euroopariigid}} {{NATOriigid}} {{koord |type=country |region=SE}} [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Rootsi| ]] qtrvue98gi684uocbcywcozv95foukn Hispaania 0 2571 6759613 6742455 2024-11-12T07:27:38Z 193.40.69.198 Mina 6759613 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2010}} {{Riik | riiginimi = Hispaania Kuningriik | omastav = Hispaania | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Reino de España | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Escudo de España (mazonado).svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Spain in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[hispaania keel|hispaania]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Madrid]] | riigipea_ametinimi = kuningas | riigipea_nimi = [[Felipe VI]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Pedro Sánchez]] | pindala = | pindala_viide = | rahvaarv = | iseseisvus = | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]], <br>[[Kanaari saared|Kanaari saartel]] maailmaaeg | hümn = "[[Marcha Real]]"<br />[[File:Marcha Real-Royal March by US Navy Band.ogg|150px]] | usund = | tippdomeen = [[.es]] | telefonikood = 34 | riigikord = [[parlamentaarne monarhia]] | SKT = 1 394,371 miljardit [[USA dollar]]it (2014)<ref name="spain_imf" /> | SKT_elaniku_kohta = 30 315,411 [[USA dollar]]it (2014)<ref name="spain_imf" /> | rok-i_kood = ESP | märkused = }} '''Hispaania''' ([[hispaania keel]]es ''España'', ametliku nimega '''Hispaania Kuningriik''' (''Reino de España'')) on riik Edela-Euroopas [[Pürenee poolsaar]]el. Hispaania riigivalitsemise vormiks on [[parlamentaarne monarhia]]. Hispaania on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik. Hispaania territoorium jaguneb riigi [[haldusjaotus]]e alusel 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks. Hispaania pealinn on [[Madrid]]. Oma kontinentaalses osas piirneb riik Hispaania[[Vahemeri|Vahemerega]], välja arvatud maapiir [[Gibraltar]]iga. Hispaaniast põhja ja kirdesse jäävad [[Prantsusmaa]], [[Andorra]] ja [[Biskaia laht]]. Lääne ja loode poolt piiravad riiki [[Portugal]] ja [[Atlandi ookean]]. Hispaania on üks kolmest riigist (teised kaks on [[Maroko]] ja Prantsusmaa), millel on rannajoon nii Atlandi ookeaniga kui ka Vahemerega. Lõuna poole jäävast [[Aafrika]]st lahutab Hispaaniat kitsas [[Gibraltari väin]], mille ääres Euroopa poolel asub ka [[Suurbritannia]]le kuuluv Gibraltar. Hispaania 1214 kilomeetri pikkune maapiir Portugaliga on pikim katkematu piirijoon Euroopa Liidus. Hispaania osad on ka [[Baleaarid|Baleaari saarestik]] Vahemeres, [[Kanaari saared]] Atlandi ookeanis Aafrika ranniku lähedal ja kaks autonoomset linna Põhja-Aafrikas: [[Ceuta]] ja [[Melilla]]. Lisaks sellele kuuluvad Hispaaniale [[Alborán]]i saar, [[Chafarinase saared]], kaljusaar [[Peñón de Alhucemas]], kaljuneem [[Peñón de Vélez de la Gomera]] ja teisi väikseid saarekesi, nende seas [[Perejil]]. Veel kuulub Hispaaniale [[Llívia]] [[eksklaav]] Prantsusmaal. Hispaania territooriumi pindala on 504 645 km²,<ref name="anuario_2006" /> mis teeb sellest suuruselt teise riigi Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus (Prantsusmaa järel) ning suuruselt neljanda riigi [[Euroopa]] kontinendil ([[Venemaa]], [[Ukraina]] ja Prantsusmaa järel). [[Hispaania põhiseadus]]e kohaselt on riigi ametlikuks keeleks hispaania keel, mida "kõigil hispaanlastel on kohustus osata ja õigus kasutada".<ref name="vcOCz" /> 2006. aasta andmete kohaselt oli hispaania keel emakeeleks 89% Hispaania elanikele.<ref name="l7YY8" /> Lisaks riigikeeleks olevale hispaania keelele on mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas kasutusel regionaalsed ametlikud keeled. == Nimi == [[Rooma riik|Roomlased]] kasutasid Pürenee poolsaare kohta nime ''Hispania'', millest tuleb Hispaania tänapäevane hispaaniakeelne nimi ''España''. [[Vana-Kreeka]] allikates nimetati seda piirkonda ''Iberia''. Nimi ''Hispania'' ei pärine algselt [[ladina keel]]est, selle päritolu kohta on mitu teooriat. Neist tunnustatuima järgi on ''Hispania'' pärit [[foiniikia keel|foiniikiakeelsest]] nimest ''i-spn-ya''. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * [[katalaani keel]]es ''Regne d'Espanya'' * [[baski keel]]es ''Espainiako Erresuma'' * [[galeegi keel]]es ''Reino de España'' * [[oksitaani keel]]es ja [[Arani murre|Arani murdes]] ''Regne d'Espanha'' == Haldusjaotus == {{vaata|Hispaania haldusjaotus}} [[Fail:Spain (plus Canarias), administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Hispaania autonoomsed piirkonnad]] Hispaania on halduslikult jaotatud 17 [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomseks piirkonnaks]] ja kaheks [[autonoomne linn|autonoomseks linnaks]] Põhja-Aafrika rannikul ([[Ceuta]] ja [[Melilla]]). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 [[provints (Hispaania)|provintsiks]]. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud [[vald (Hispaania)|valdadeks]]. == Religioon == Riigi peamine usund on rooma [[katoliiklus]]. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud [[usund]]it ja 19% peab end [[ateist]]iks. 2006. aasta oktoobris tehtud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus üliharva, 15% mõne korra aastas, 10% mõne korra kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus. Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest [[Samasooliste abielu Hispaanias|samasooliste abielule]], mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka samasooliste abielu legaliseerimise seadus (187 poolt- ja 147 vastuhäälega). Sellega sai Hispaaniast ajalises järjestuses kolmas riik maailmas [[Belgia]] ja [[Holland]]i järel, kus samasooliste abielu on seadustatud.<ref name="Y43ac" /> Umbes 50 000 inimest kuulub [[protestantism|protestantlikesse]] usulahkudesse ja 20 000 on [[mormoonid]]. [[Evangelism]] on levinum [[mustlased|mustlaste]] kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud [[flamenko]]t. Evangeliste on natuke rohkem kui [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajaid]] (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud [[moslem]]ite arvu – neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale [[Sahara]] ja [[Maroko]] elanikkonnast andnud [[kodakondsus]]e. Tänapäeval on [[islam]] Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud. [[Judaism]] oli peaaegu olematu [[19. sajand]]ini, mil [[juudid]] jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne [[Hispaania inkvisitsioon|inkvisitsiooni]] moodustasid juudid 8% elanikkonnast. == Ajalugu == {{Vaata|Hispaania ajalugu}} [[16. sajand]]il kujunes Hispaania oma vallutuste tõttu [[Ameerika]]s [[Euroopa]] võimsaimaks [[suurriik|suurriigiks]]. Järgnevatel sajanditel jäi Hispaania arengus mitmetest teistest Euroopa riikidest maha. === Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel === Kaasaja inimese eellased, [[kromanjoonlased]], hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma [[Püreneed]]est umbes 35&nbsp;000 aastat tagasi. Tuntuimad mälestised ja kunstiteosed sellest perioodist on kuulsad maalingud Põhja-Hispaanias, [[Kantaabria]]s, [[Altamira]] koobastes. Need loodi ilmselt 15&nbsp;000 eKr. Poolsaare ajaloolised asukad olid [[ibeerlased]] ja [[keldid]], neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said neist [[keltibeerid]]. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn [[Tartessos]] (enne 1100 eKr). Umbes perioodil 500–300 eKr asutasid meresõitjatest [[foiniiklased]] ja [[Vana-Kreeka|kreeklased]] hulga [[koloonia]]id Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] käigus jõupositsiooni Vahemerel üle [[kartaagolased]] – kuni [[roomlased]] nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. === Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung === [[Teine Puunia sõda|Teise Puunia sõja]] ajal allutas laienev [[Rooma Impeerium]] endale Vahemere rannikul olevad [[Kartaago]] kaubanduskolooniad. See toimus umbes 210–205 e Kr. Nii sattus peaaegu kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks [[Lissabon]]i (Olissipo), [[Tarragona]] (Tarraco) ja asutasid [[Zaragoza]] (Caesaraugusta), [[Mérida]] (Augusta Emerita) ja [[Valencia]] (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: [[sadam]]ad eksportisid [[kuld]]a, [[vill (materjal)|villa]], [[oliiviõli]], [[vein]]i. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid [[Traianus]], [[Hadrianus]], [[Marcus Aurelius]] ja [[Theodosius I]] ning filosoof [[Lucius Anneus Seneca]]. [[1. sajand]]il tutvustati Hispaaniale kristlust ja linnades sai see populaarseks juba [[2. sajand]]il. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud [[barbarid]] saabusid [[5. sajand]]il, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede [[goodid]], [[visigoodid]], [[svaabid]], [[alanid]], [[asdingid]] ja [[vandaalid]]. Romaniseerunud visigoodid saabusid Hispaaniasse [[415]]. aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuserauakujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. === Islami ülemvõim === [[8. sajand]]il vallutasid lühikese aja jooksul ([[711]]–[[718]]) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt [[berberid|berberi]] moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal ([[Astuuria]], [[Navarra]] ja [[Aragón]]) Põhja-Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. Islami ülemvõimu all tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates aristokraatidest, kellele see lihtsalt pakkus võimalust vabaneda ''[[dhimmi]]'' ehk mittemoslemi staatusega kaasnevatest piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid [[Al-Ándalus]]is moslemid ülekaalus. Moslemi kogukond Hispaanias oli väga mitmekülgne ja ohustatud pidevaist sotsiaalsetest pingetest. Põhja-Aafrikast pärit berberid olid kokku pannud suure enamuse armeest ja neil tekkis kokkupõrge Lähis-Idast Ibeeriasse tulnud juhtivate araabia hõimudega. Aja jooksul tekkisid suured mauri asulad – eriti Guadalquiviri jõe orus, Valencia rannikuplatool ja hiljem ka Granada mägisel alal. Islamistliku Hispaania pealinna Córdobat peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt arenenuimaks linnaks. Vahemere majandus ja kultuur õitses. Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Moslemi ja juudi õpetlased mängisid väga suurt rolli klassikalise kreeka keele taaselustamises ja selle õpetamise alustamises Lääne-Euroopas. Hispaania romaniseeritud kultuurid toimisid koos moslemi ja juudi kultuuriga väga erinevatel viisidel, andes Hispaaniale äratuntava, iseloomuliku kultuuri. Linnadest väljaspool jäi maaomandus põhiliselt puutumata, kuna moslemist juhid võõrandasid maad vaid väga harva. Seevastu tõid nad hoopis sisse uusi tehnoloogiaid ja uusi kasvatuskultuure, mis viisid märkimisväärse tõusuni põllumajanduses. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel, mis küll sisult allusid moslemitele. Kui saabusid Põhja-Aafrikast juhtivad jõud Almoraviidi ja Almohaadi armeede näol, taastati ühtsus moslemi maavaldustes, seekord juhituna rangemast, vähem tolerantsest islamist. Kuid islami aeg Ibeeria poolsaarel oli lihtsalt möödas ja kuigi algul kogeti mõningast edu Põhja-Hispaania vallutamisel, ei suutnud moslemite väed kristlike piirkondade sõjajõududele vastu panna. === Islami võimu langus ja taasühinemine === {{Vaata|Rekonkista}} Termin "[[rekonkista]]" ([[hispaania keel|hispaania]] ''reconquista'', 'tagasivallutus') on kasutusel, et kirjeldada sajanditepikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Rekonkista alguseks peetakse aastat [[722]], mil loodi [[Astuuria kuningriik]], kõigest 11 aastat pärast [[maurid]]e sissetungi. Juba [[739]]. aastal aeti moslemi väed välja [[Galicia]]st, kus asus [[keskaeg]]se kristluse üks pühamaid kohti – [[Santiago de Compostela]]. See, et Al-Ándalus ülejäänud Hispaaniast [[taifa]] (moslemi maaüksus Hispaanias) kuningriiki irdus, aitas kaasa kristlike kuningriikide laienemisele. Kui 1085. aastal vallutati tagasi [[Toledo]], oli peaaegu kogu põhjapoolsem osa Hispaaniast tagasi vallutatud. Pärast moslemite taganemist ja väljarännet Hispaaniast [[12. sajand]]il, langesid [[13. sajand]]il sellised suured mauri kindlused nagu [[Cordoba]] 1236 ja [[Sevilla]] 1248. Mauridele jäi vaid [[Granada]]. 13. sajandil laiendas [[Aragóni kuningriik]] oma piire üle Vahemere [[Sitsiilia]]ni. 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid [[Isabel I (Kastiilia)|Isabel I]] ja [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] abieluga. 1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase [[Ibeeria poolsaar]]e mauride kantsi, 781 aastat islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka [[Christoph Kolumbus]]e jõudmise [[Ameerika|Uude Maailma]]. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva: Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute – oli alanud [[Hispaania inkvisitsioon]]. [[Renessanss|Renessansiaegsete]] monarhidena tsentraliseerisid Isabel ja Fernando kuningavõimu kohaliku [[aadel|aadli]] arvelt. Selle [[tsentraliseeritud võim]]u kohta hakati kasutama sõna ''España'', mis märkis tollal kahte riiki – Kastiiliat ja Aragóni. Nende laiaulatuslike poliitiliste, õigus- ja sõjaväereformide tulemusel sai Hispaaniast suur jõud Euroopas. === Tõus maailmajõuna: renessansist 19. sajandini === [[Pilt:Spanish Empire Anachronous 0.PNG|pisi|300px|[[Hispaania koloniaalimpeerium]]]] Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania Impeeriumile pani alguse [[Aragoni kuningriik|Aragoni]], [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]], [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Navarra kuningriik|Navarra kuningriigi]] lõunapoolse osa ühendamine. Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. ja [[17. sajand]]i esimese poole. Seda soodustasid muidugi [[koloniaalvaldus]]test tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva [[Habsburgid|Habsburgi]] ajal ([[Karl V|Carlos I]] 1516–1556 ja [[Felipe II]] 1556–1598). Sellesse perioodi jäävad [[Itaalia sõjad (1494–1559)|Itaalia sõjad]], [[Madalmaade ülestõus]], sõjaväelised aktsioonid [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastu, [[Inglise-Hispaania sõda (1585–1604)|Inglise-Hispaania sõda]] ja sõda Prantsusmaaga. [[Hispaania Impeerium]] laius peaaegu kogu [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-]] ja [[Kesk-Ameerika]]s, [[Mehhiko]]s, [[Põhja-Ameerika]] keskosas, [[Filipiinid]]el, [[Ida-Aasia]]s, (vt. [[Hispaania koloniaalimpeerium]]) [[Ibeeria poolsaar]]el (kaasaarvatud [[Portugal]] alates 1580. aastast), [[Lõuna-Itaalia]]s, [[Sitsiilia]], samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, [[Belgia]]st, [[Luksemburg]]ist ja [[Lõuna-Madalmaad]]est. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et "Päike ei lähe seal kunagi looja".<ref name="ingliseviki" /> See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal, avati uusi kaubateid üle ookeanide, oli vallutuste ja [[Euroopa kolonialismi aeg]]. Koos hinnaliste metallide, vürtside, luksuskaupade ja põllundustaimede saabumisega, tõid Hispaania uurijad ja muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast. Hispaanias kutsutakse seda aega [[Hispaania kuldne ajastu|Hispaania kuldseks ajastuks]] ja seda intellektuaalset liikumist [[Salamanca Kool]]iks. Aeglane "Hispaania allakäik" algas 17. sajandil ning sellesse olid kaasatud ka poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväeliste püüete näol – seda kogu Euroopas. Hispaania sõjavägi oli üldiselt edukas laialipaisatud [[Habsburgid]]e [[Habsburgide impeerium|impeeriumi]] kaitsmisel, kuid see ettevõte viis lõpuks Hispaania [[kolmekümneaastane sõda|kolmekümneaastase sõja]] ajal pankrotti. 1640. aastaks, mil Hispaania jõud olid Euroopas laiali, kaotas Hispaania Portugali ja selle koloniaalvaldused. 18. sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 1701–1714 oli [[Hispaania pärilussõda]], laiaulatuslik rahvusvaheline konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused ja positsiooni Euroopa juhtiva jõuna, kuid säilisid ülemere valdused. Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia – Prantsuse [[Bourbonid]] – ning kuulutati välja ka tõeline [[Hispaania Kuningriik]], kui esimene Bourbonist kuningas, Hispaania [[Felipe V]], trooniti 1707 ning ühendati [[Kastiilia ja Aragoni kuningriik|Kastiilia ja Aragon]]. See tähendas ka paljude piirkondlike [[privileeg]]ide tühistamist. 18. sajand nägi järkjärgulist paranemist ja kasvavat jõukust. Uus Bourboni monarhia võttis eeskuju Prantsusmaalt – moderniseeris majandust ja haldust. Sajandi lõpu poole hakkas kaubandus lõpuks tugevalt kasvama. Ja tänu sellele, et Hispaania saatis brittidele abivägesid, kui [[Briti kolooniad]] [[Ameerika Iseseisvussõda|Ameerika Iseseisvussõja]] ajal mässasid, sai Hispaania tagasi oma rahvusvahelise positsiooni. === Napoleoni valitsus ja selle tagajärjed === Hispaania sõlmis 1795 rahu Prantsusmaaga ja viimast toetades kuulutas sõja Suurbritanniale ja Portugalile. Hispaania kohutav majanduslik olukord – ja ka muud tegurid – sundisid Hispaania kuningat troonist loobuma, ja seda Napoleoni venna, Joseph Bonaparte'i kasuks. Võõrasse monarhi suhtuti põlgusega. 2. mail 1808 tõusis Madridi rahvas üles Prantsuse sõjaväe vastu – seda tuntakse Hispaania Iseseisvussõjana, britid nimetavad seda Poolsaare sõjaks. Napoleon oli sunnitud isiklikult sekkuma, lüües hispaania vägesid ja anglo-portugali vägesid. Siiski, järgnenud sõjalised aktsioonid Hispaania geriljade poolt ja Wellingtoni anglo-portugali armee kombineeritud Napoleoni kohutava läbikukkumisega sissetungil Venemaale, kihutati 1814 Prantsuse sõjavägi Hispaaniast välja ja troonile naasis kuningas Ferdinand VII. Prantsuse invasioon oli Hispaania majandusele hävitav ja jättis endast maha sügavalt lõhenenud riigi, mis oli väga aldis poliitilisele ebastabiilsusele enam kui sajandi jooksul. Võimutülid 19. sajandi alguses viisid kõikide Hispaania [[Ladina-Ameerika]] kolooniate kaotamiseni, erandeiks vaid Kuuba ja [[Puerto Rico]]. === Hispaania-Ameerika sõda === 19. sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik endised kolooniad viimseni, kaasaarvatud Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid ja [[Guam]]i USA-le pärast Hispaania-Ameerika sõda 1898. 1899 müüs Hispaania ülejäänud Vaikse ookeani maadest Saksamaale. 1898. aasta katastroof, nagu Hispaania-Ameerika sõda tuntuks sai, andis hispaania kultuurielule tugeva tõukejõu ([[1898. aasta põlvkond]]), milles oli palju kriitilist eneseuurimist. === 20. sajand === 20. sajand tõi natuke rahu. Hispaanial oli väike roll "võidujooksus Aafrikale" – koloniseeriti [[Lääne-Sahara]] (Hispaania Maroko) ja [[Ekvatoriaal-Guinea]]. Rasked kaotused [[Rifi sõda|Rifi sõjas]] (Marokos 1920–1926) õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral [[Miguel Primo de Rivera]] (1923–1931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletusõiguse. Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud [[Hispaania kodusõda]] (1936–1939). Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral [[Francisco Franco]]. Vabariiklasi toetasid [[Nõukogude Liit]] ja Mehhiko, kuid neid ei toetanud lääneriigid. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. Ainus legaalne partei Franco režiimi ajal oli [[Falange española tradicionalista y de las JONS]] (loodud 1937); partei tähtsustas antikommunismi, katoliiklust ja rahvuslust. Teise maailmasõja ajal oli Hispaania [[Francisco Franco]] juhtimisel osaliselt neutraalne ning ei liitunud ei [[Kolmikpakt]]i ega lääneliitlastega, ehkki saatis Saksamaa vägede koosseisus Idarindele nn [[Helesinine diviis|Helesinise diviisi]]. Pärast Teist maailmasõda hoiti Hispaaniat, mis oli niigi poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis, ka ÜRO-st kuni aastani 1955 eemal. Aastal 1953 omandas USA Hispaanias sõjaväelise tugipunkti. 1960. aastatel leidis Hispaanias aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks. Sellest kasvas omakorda välja tänapäevane industriaalmajandus koos õitsva [[turismitööstus]]ega. Aastal 1967 toimus [[Gibraltar]]il hääletus, kus 99,19% elanikest hääletas Suurbritannia võimu poolt. Hispaania valitsus sulges juunis 1969 Gibraltari piiri. Kui Franco novembris 1975 suri, sai troonile prints [[Juan Carlos]] – temast sai riigipea ja kuningas, kelle Franco ise oli varem määranud. Kui rahvusvaheliselt ja Hispaania-siseselt 1978. aastal võeti vastu Hispaania [[põhiseadus]] ja kui saabus [[demokraatia]], oli pandud alus poliitilisele [[autonoomia]]le. [[Baskimaa]]l eksisteeris mõõdukas baski [[natsionalism]] koos radikaalset natsionalismi toetava terrorirühmituse [[Euskadi ta Askatasuna|ETA-ga]]. 1982. aastal tuli võimule [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|Hispaania Töölispartei]] (PSOE), mis oli esimene vasakpoolne partei 43 aasta jooksul. 1985. aastal avati Gibraltari piir. 1. jaanuaril 1986 ühines Hispaania [[Euroopa Majandusühendus]]ega, millest sai [[Euroopa Liit]]. Töölispartei asemel sai 1996 üldvalimistel võimule PP – rahvapartei, selleks ajaks oli PSOE võimul olnud 14 aastat. === 21. sajand === 1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku [[Hispaania peseeta|peseeta]] kasutamise ja asendas selle [[euro]]ga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 11. märtsil 2004 plahvatas Madridi metroos terve pommiseeria. Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest. Lisaks mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil. Madridi rongiplahvatustel oli väga ebasoodus mõju toona valitsenud konservatiivsele [[Partido Popular]]ile, kellele küsitlusfirmad olid ennustanud tõenäolist valimisvõitu. Seega aitasid pommitamised kaasa [[José Luis Rodríguez Zapatero|Zapatero]] parteile [[Partido Socialista Obrero Español]] (PSOE), kuna valitsuspartei süüdistas kohe ETA-t, ehkki asitõendid viitasid islamistidele. [[14. märts]]il 2004, kolm päeva pärast valimisi, nägigi Hispaania oma uut peaministrit – president del Gobierno – Rodríguez Zapaterot, kes oli valitsusjuht 21. detsembrini 2011. == Vaata ka == * [[Eestlased Hispaanias]] * [[Aasta lind (Hispaania)]] * [[Hispaania monarhide loend]] * [[Hispaania vabariikide valitsejate nimistu]] * [[Hispaania linnade loend]] * [[Hispaania meediasüsteem]] * [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Hispaania rahvalik muusika]] * [[Hispaanias räägitavad keeled]] * [[Hispaania üleminekuperiood]] * [[Hispaania veinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="anuario_2006">[http://www.ine.es/prodyser/pubweb/anuario06/anu06_01entor.pdf Anuario estadístico de España 2006. 1ª parte: entorno físico y medio ambiente]</ref> <ref name="spain_imf">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2013/02/weodata/weorept.aspx?sy=2013&ey=2014&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=184&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC&grp=0&a=&pr.x=66&pr.y=10 Hispaania]. [[Rahvusvaheline Valuutafond]]. Vaadatud 4. juulil 2014.</ref> <ref name="vcOCz">[http://es.wikisource.org/wiki/Constituci%C3%B3n_espa%C3%B1ola_de_1978:_02 Título Preliminar - Constitución española de 1978.] Vaadatud 7. juunil 2014</ref> <ref name="l7YY8">[http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_243_en.pdf Eurobarometer]. Europeans and their Languages. Veebruar 2006. Vaadatud 7. juunil 2014</ref> <ref name="Y43ac">[http://www.20minutos.es/noticia/35179/0/matrimonio/homosexual/gay/ El Congreso aprueba el matrimono homosexual con mayoría absoluta], 20 minutos.es, 30.06.2005</ref> <ref name="ingliseviki">[http://en.wikipedia.org/wiki/The_empire_on_which_the_sun_never_sets "The empire on which the sun never sets" (ingliskeelse vikipeedia artikkel)]</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=378 Hispaania inimene ta kirjanduse valguses], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr 4/1933 {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord|type=country|region=ES|dim=500000}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Hispaania| ]] cveph11rb0vng82mubzw0zw2r459i1x 6759632 6759613 2024-11-12T08:22:24Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/193.40.69.198|193.40.69.198]] ([[User talk:193.40.69.198|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 6742455 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2010}} {{Riik | riiginimi = Hispaania Kuningriik | omastav = Hispaania | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Reino de España | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Escudo de España (mazonado).svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Spain in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[hispaania keel|hispaania]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Madrid]] | riigipea_ametinimi = kuningas | riigipea_nimi = [[Felipe VI]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Pedro Sánchez]] | pindala = | pindala_viide = | rahvaarv = | iseseisvus = | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]], <br>[[Kanaari saared|Kanaari saartel]] maailmaaeg | hümn = "[[Marcha Real]]"<br />[[File:Marcha Real-Royal March by US Navy Band.ogg|150px]] | usund = | tippdomeen = [[.es]] | telefonikood = 34 | riigikord = [[parlamentaarne monarhia]] | SKT = 1 394,371 miljardit [[USA dollar]]it (2014)<ref name="spain_imf" /> | SKT_elaniku_kohta = 30 315,411 [[USA dollar]]it (2014)<ref name="spain_imf" /> | rok-i_kood = ESP | märkused = }} '''Hispaania''' ([[hispaania keel]]es ''España'', ametliku nimega '''Hispaania Kuningriik''' (''Reino de España'')) on riik Edela-Euroopas [[Pürenee poolsaar]]el. Hispaania riigivalitsemise vormiks on [[parlamentaarne monarhia]]. Hispaania on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik. Hispaania territoorium jaguneb riigi [[haldusjaotus]]e alusel 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks. Hispaania pealinn on [[Madrid]]. Oma kontinentaalses osas piirneb riik lõunas ja idas [[Vahemeri|Vahemerega]], välja arvatud maapiir [[Gibraltar]]iga. Hispaaniast põhja ja kirdesse jäävad [[Prantsusmaa]], [[Andorra]] ja [[Biskaia laht]]. Lääne ja loode poolt piiravad riiki [[Portugal]] ja [[Atlandi ookean]]. Hispaania on üks kolmest riigist (teised kaks on [[Maroko]] ja Prantsusmaa), millel on rannajoon nii Atlandi ookeaniga kui ka Vahemerega. Lõuna poole jäävast [[Aafrika]]st lahutab Hispaaniat kitsas [[Gibraltari väin]], mille ääres Euroopa poolel asub ka [[Suurbritannia]]le kuuluv Gibraltar. Hispaania 1214 kilomeetri pikkune maapiir Portugaliga on pikim katkematu piirijoon Euroopa Liidus. Hispaania osad on ka [[Baleaarid|Baleaari saarestik]] Vahemeres, [[Kanaari saared]] Atlandi ookeanis Aafrika ranniku lähedal ja kaks autonoomset linna Põhja-Aafrikas: [[Ceuta]] ja [[Melilla]]. Lisaks sellele kuuluvad Hispaaniale [[Alborán]]i saar, [[Chafarinase saared]], kaljusaar [[Peñón de Alhucemas]], kaljuneem [[Peñón de Vélez de la Gomera]] ja teisi väikseid saarekesi, nende seas [[Perejil]]. Veel kuulub Hispaaniale [[Llívia]] [[eksklaav]] Prantsusmaal. Hispaania territooriumi pindala on 504 645 km²,<ref name="anuario_2006" /> mis teeb sellest suuruselt teise riigi Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus (Prantsusmaa järel) ning suuruselt neljanda riigi [[Euroopa]] kontinendil ([[Venemaa]], [[Ukraina]] ja Prantsusmaa järel). [[Hispaania põhiseadus]]e kohaselt on riigi ametlikuks keeleks hispaania keel, mida "kõigil hispaanlastel on kohustus osata ja õigus kasutada".<ref name="vcOCz" /> 2006. aasta andmete kohaselt oli hispaania keel emakeeleks 89% Hispaania elanikele.<ref name="l7YY8" /> Lisaks riigikeeleks olevale hispaania keelele on mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas kasutusel regionaalsed ametlikud keeled. == Nimi == [[Rooma riik|Roomlased]] kasutasid Pürenee poolsaare kohta nime ''Hispania'', millest tuleb Hispaania tänapäevane hispaaniakeelne nimi ''España''. [[Vana-Kreeka]] allikates nimetati seda piirkonda ''Iberia''. Nimi ''Hispania'' ei pärine algselt [[ladina keel]]est, selle päritolu kohta on mitu teooriat. Neist tunnustatuima järgi on ''Hispania'' pärit [[foiniikia keel|foiniikiakeelsest]] nimest ''i-spn-ya''. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * [[katalaani keel]]es ''Regne d'Espanya'' * [[baski keel]]es ''Espainiako Erresuma'' * [[galeegi keel]]es ''Reino de España'' * [[oksitaani keel]]es ja [[Arani murre|Arani murdes]] ''Regne d'Espanha'' == Haldusjaotus == {{vaata|Hispaania haldusjaotus}} [[Fail:Spain (plus Canarias), administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Hispaania autonoomsed piirkonnad]] Hispaania on halduslikult jaotatud 17 [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomseks piirkonnaks]] ja kaheks [[autonoomne linn|autonoomseks linnaks]] Põhja-Aafrika rannikul ([[Ceuta]] ja [[Melilla]]). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 [[provints (Hispaania)|provintsiks]]. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud [[vald (Hispaania)|valdadeks]]. == Religioon == Riigi peamine usund on rooma [[katoliiklus]]. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud [[usund]]it ja 19% peab end [[ateist]]iks. 2006. aasta oktoobris tehtud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus üliharva, 15% mõne korra aastas, 10% mõne korra kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus. Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest [[Samasooliste abielu Hispaanias|samasooliste abielule]], mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka samasooliste abielu legaliseerimise seadus (187 poolt- ja 147 vastuhäälega). Sellega sai Hispaaniast ajalises järjestuses kolmas riik maailmas [[Belgia]] ja [[Holland]]i järel, kus samasooliste abielu on seadustatud.<ref name="Y43ac" /> Umbes 50 000 inimest kuulub [[protestantism|protestantlikesse]] usulahkudesse ja 20 000 on [[mormoonid]]. [[Evangelism]] on levinum [[mustlased|mustlaste]] kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud [[flamenko]]t. Evangeliste on natuke rohkem kui [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajaid]] (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud [[moslem]]ite arvu – neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale [[Sahara]] ja [[Maroko]] elanikkonnast andnud [[kodakondsus]]e. Tänapäeval on [[islam]] Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud. [[Judaism]] oli peaaegu olematu [[19. sajand]]ini, mil [[juudid]] jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne [[Hispaania inkvisitsioon|inkvisitsiooni]] moodustasid juudid 8% elanikkonnast. == Ajalugu == {{Vaata|Hispaania ajalugu}} [[16. sajand]]il kujunes Hispaania oma vallutuste tõttu [[Ameerika]]s [[Euroopa]] võimsaimaks [[suurriik|suurriigiks]]. Järgnevatel sajanditel jäi Hispaania arengus mitmetest teistest Euroopa riikidest maha. === Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel === Kaasaja inimese eellased, [[kromanjoonlased]], hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma [[Püreneed]]est umbes 35&nbsp;000 aastat tagasi. Tuntuimad mälestised ja kunstiteosed sellest perioodist on kuulsad maalingud Põhja-Hispaanias, [[Kantaabria]]s, [[Altamira]] koobastes. Need loodi ilmselt 15&nbsp;000 eKr. Poolsaare ajaloolised asukad olid [[ibeerlased]] ja [[keldid]], neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said neist [[keltibeerid]]. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn [[Tartessos]] (enne 1100 eKr). Umbes perioodil 500–300 eKr asutasid meresõitjatest [[foiniiklased]] ja [[Vana-Kreeka|kreeklased]] hulga [[koloonia]]id Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] käigus jõupositsiooni Vahemerel üle [[kartaagolased]] – kuni [[roomlased]] nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. === Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung === [[Teine Puunia sõda|Teise Puunia sõja]] ajal allutas laienev [[Rooma Impeerium]] endale Vahemere rannikul olevad [[Kartaago]] kaubanduskolooniad. See toimus umbes 210–205 e Kr. Nii sattus peaaegu kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks [[Lissabon]]i (Olissipo), [[Tarragona]] (Tarraco) ja asutasid [[Zaragoza]] (Caesaraugusta), [[Mérida]] (Augusta Emerita) ja [[Valencia]] (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: [[sadam]]ad eksportisid [[kuld]]a, [[vill (materjal)|villa]], [[oliiviõli]], [[vein]]i. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid [[Traianus]], [[Hadrianus]], [[Marcus Aurelius]] ja [[Theodosius I]] ning filosoof [[Lucius Anneus Seneca]]. [[1. sajand]]il tutvustati Hispaaniale kristlust ja linnades sai see populaarseks juba [[2. sajand]]il. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud [[barbarid]] saabusid [[5. sajand]]il, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede [[goodid]], [[visigoodid]], [[svaabid]], [[alanid]], [[asdingid]] ja [[vandaalid]]. Romaniseerunud visigoodid saabusid Hispaaniasse [[415]]. aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuserauakujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. === Islami ülemvõim === [[8. sajand]]il vallutasid lühikese aja jooksul ([[711]]–[[718]]) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt [[berberid|berberi]] moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal ([[Astuuria]], [[Navarra]] ja [[Aragón]]) Põhja-Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. Islami ülemvõimu all tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates aristokraatidest, kellele see lihtsalt pakkus võimalust vabaneda ''[[dhimmi]]'' ehk mittemoslemi staatusega kaasnevatest piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid [[Al-Ándalus]]is moslemid ülekaalus. Moslemi kogukond Hispaanias oli väga mitmekülgne ja ohustatud pidevaist sotsiaalsetest pingetest. Põhja-Aafrikast pärit berberid olid kokku pannud suure enamuse armeest ja neil tekkis kokkupõrge Lähis-Idast Ibeeriasse tulnud juhtivate araabia hõimudega. Aja jooksul tekkisid suured mauri asulad – eriti Guadalquiviri jõe orus, Valencia rannikuplatool ja hiljem ka Granada mägisel alal. Islamistliku Hispaania pealinna Córdobat peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt arenenuimaks linnaks. Vahemere majandus ja kultuur õitses. Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Moslemi ja juudi õpetlased mängisid väga suurt rolli klassikalise kreeka keele taaselustamises ja selle õpetamise alustamises Lääne-Euroopas. Hispaania romaniseeritud kultuurid toimisid koos moslemi ja juudi kultuuriga väga erinevatel viisidel, andes Hispaaniale äratuntava, iseloomuliku kultuuri. Linnadest väljaspool jäi maaomandus põhiliselt puutumata, kuna moslemist juhid võõrandasid maad vaid väga harva. Seevastu tõid nad hoopis sisse uusi tehnoloogiaid ja uusi kasvatuskultuure, mis viisid märkimisväärse tõusuni põllumajanduses. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel, mis küll sisult allusid moslemitele. Kui saabusid Põhja-Aafrikast juhtivad jõud Almoraviidi ja Almohaadi armeede näol, taastati ühtsus moslemi maavaldustes, seekord juhituna rangemast, vähem tolerantsest islamist. Kuid islami aeg Ibeeria poolsaarel oli lihtsalt möödas ja kuigi algul kogeti mõningast edu Põhja-Hispaania vallutamisel, ei suutnud moslemite väed kristlike piirkondade sõjajõududele vastu panna. === Islami võimu langus ja taasühinemine === {{Vaata|Rekonkista}} Termin "[[rekonkista]]" ([[hispaania keel|hispaania]] ''reconquista'', 'tagasivallutus') on kasutusel, et kirjeldada sajanditepikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Rekonkista alguseks peetakse aastat [[722]], mil loodi [[Astuuria kuningriik]], kõigest 11 aastat pärast [[maurid]]e sissetungi. Juba [[739]]. aastal aeti moslemi väed välja [[Galicia]]st, kus asus [[keskaeg]]se kristluse üks pühamaid kohti – [[Santiago de Compostela]]. See, et Al-Ándalus ülejäänud Hispaaniast [[taifa]] (moslemi maaüksus Hispaanias) kuningriiki irdus, aitas kaasa kristlike kuningriikide laienemisele. Kui 1085. aastal vallutati tagasi [[Toledo]], oli peaaegu kogu põhjapoolsem osa Hispaaniast tagasi vallutatud. Pärast moslemite taganemist ja väljarännet Hispaaniast [[12. sajand]]il, langesid [[13. sajand]]il sellised suured mauri kindlused nagu [[Cordoba]] 1236 ja [[Sevilla]] 1248. Mauridele jäi vaid [[Granada]]. 13. sajandil laiendas [[Aragóni kuningriik]] oma piire üle Vahemere [[Sitsiilia]]ni. 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid [[Isabel I (Kastiilia)|Isabel I]] ja [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] abieluga. 1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase [[Ibeeria poolsaar]]e mauride kantsi, 781 aastat islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka [[Christoph Kolumbus]]e jõudmise [[Ameerika|Uude Maailma]]. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva: Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute – oli alanud [[Hispaania inkvisitsioon]]. [[Renessanss|Renessansiaegsete]] monarhidena tsentraliseerisid Isabel ja Fernando kuningavõimu kohaliku [[aadel|aadli]] arvelt. Selle [[tsentraliseeritud võim]]u kohta hakati kasutama sõna ''España'', mis märkis tollal kahte riiki – Kastiiliat ja Aragóni. Nende laiaulatuslike poliitiliste, õigus- ja sõjaväereformide tulemusel sai Hispaaniast suur jõud Euroopas. === Tõus maailmajõuna: renessansist 19. sajandini === [[Pilt:Spanish Empire Anachronous 0.PNG|pisi|300px|[[Hispaania koloniaalimpeerium]]]] Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania Impeeriumile pani alguse [[Aragoni kuningriik|Aragoni]], [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]], [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Navarra kuningriik|Navarra kuningriigi]] lõunapoolse osa ühendamine. Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. ja [[17. sajand]]i esimese poole. Seda soodustasid muidugi [[koloniaalvaldus]]test tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva [[Habsburgid|Habsburgi]] ajal ([[Karl V|Carlos I]] 1516–1556 ja [[Felipe II]] 1556–1598). Sellesse perioodi jäävad [[Itaalia sõjad (1494–1559)|Itaalia sõjad]], [[Madalmaade ülestõus]], sõjaväelised aktsioonid [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastu, [[Inglise-Hispaania sõda (1585–1604)|Inglise-Hispaania sõda]] ja sõda Prantsusmaaga. [[Hispaania Impeerium]] laius peaaegu kogu [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-]] ja [[Kesk-Ameerika]]s, [[Mehhiko]]s, [[Põhja-Ameerika]] keskosas, [[Filipiinid]]el, [[Ida-Aasia]]s, (vt. [[Hispaania koloniaalimpeerium]]) [[Ibeeria poolsaar]]el (kaasaarvatud [[Portugal]] alates 1580. aastast), [[Lõuna-Itaalia]]s, [[Sitsiilia]], samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, [[Belgia]]st, [[Luksemburg]]ist ja [[Lõuna-Madalmaad]]est. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et "Päike ei lähe seal kunagi looja".<ref name="ingliseviki" /> See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal, avati uusi kaubateid üle ookeanide, oli vallutuste ja [[Euroopa kolonialismi aeg]]. Koos hinnaliste metallide, vürtside, luksuskaupade ja põllundustaimede saabumisega, tõid Hispaania uurijad ja muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast. Hispaanias kutsutakse seda aega [[Hispaania kuldne ajastu|Hispaania kuldseks ajastuks]] ja seda intellektuaalset liikumist [[Salamanca Kool]]iks. Aeglane "Hispaania allakäik" algas 17. sajandil ning sellesse olid kaasatud ka poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväeliste püüete näol – seda kogu Euroopas. Hispaania sõjavägi oli üldiselt edukas laialipaisatud [[Habsburgid]]e [[Habsburgide impeerium|impeeriumi]] kaitsmisel, kuid see ettevõte viis lõpuks Hispaania [[kolmekümneaastane sõda|kolmekümneaastase sõja]] ajal pankrotti. 1640. aastaks, mil Hispaania jõud olid Euroopas laiali, kaotas Hispaania Portugali ja selle koloniaalvaldused. 18. sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 1701–1714 oli [[Hispaania pärilussõda]], laiaulatuslik rahvusvaheline konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused ja positsiooni Euroopa juhtiva jõuna, kuid säilisid ülemere valdused. Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia – Prantsuse [[Bourbonid]] – ning kuulutati välja ka tõeline [[Hispaania Kuningriik]], kui esimene Bourbonist kuningas, Hispaania [[Felipe V]], trooniti 1707 ning ühendati [[Kastiilia ja Aragoni kuningriik|Kastiilia ja Aragon]]. See tähendas ka paljude piirkondlike [[privileeg]]ide tühistamist. 18. sajand nägi järkjärgulist paranemist ja kasvavat jõukust. Uus Bourboni monarhia võttis eeskuju Prantsusmaalt – moderniseeris majandust ja haldust. Sajandi lõpu poole hakkas kaubandus lõpuks tugevalt kasvama. Ja tänu sellele, et Hispaania saatis brittidele abivägesid, kui [[Briti kolooniad]] [[Ameerika Iseseisvussõda|Ameerika Iseseisvussõja]] ajal mässasid, sai Hispaania tagasi oma rahvusvahelise positsiooni. === Napoleoni valitsus ja selle tagajärjed === Hispaania sõlmis 1795 rahu Prantsusmaaga ja viimast toetades kuulutas sõja Suurbritanniale ja Portugalile. Hispaania kohutav majanduslik olukord – ja ka muud tegurid – sundisid Hispaania kuningat troonist loobuma, ja seda Napoleoni venna, Joseph Bonaparte'i kasuks. Võõrasse monarhi suhtuti põlgusega. 2. mail 1808 tõusis Madridi rahvas üles Prantsuse sõjaväe vastu – seda tuntakse Hispaania Iseseisvussõjana, britid nimetavad seda Poolsaare sõjaks. Napoleon oli sunnitud isiklikult sekkuma, lüües hispaania vägesid ja anglo-portugali vägesid. Siiski, järgnenud sõjalised aktsioonid Hispaania geriljade poolt ja Wellingtoni anglo-portugali armee kombineeritud Napoleoni kohutava läbikukkumisega sissetungil Venemaale, kihutati 1814 Prantsuse sõjavägi Hispaaniast välja ja troonile naasis kuningas Ferdinand VII. Prantsuse invasioon oli Hispaania majandusele hävitav ja jättis endast maha sügavalt lõhenenud riigi, mis oli väga aldis poliitilisele ebastabiilsusele enam kui sajandi jooksul. Võimutülid 19. sajandi alguses viisid kõikide Hispaania [[Ladina-Ameerika]] kolooniate kaotamiseni, erandeiks vaid Kuuba ja [[Puerto Rico]]. === Hispaania-Ameerika sõda === 19. sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik endised kolooniad viimseni, kaasaarvatud Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid ja [[Guam]]i USA-le pärast Hispaania-Ameerika sõda 1898. 1899 müüs Hispaania ülejäänud Vaikse ookeani maadest Saksamaale. 1898. aasta katastroof, nagu Hispaania-Ameerika sõda tuntuks sai, andis hispaania kultuurielule tugeva tõukejõu ([[1898. aasta põlvkond]]), milles oli palju kriitilist eneseuurimist. === 20. sajand === 20. sajand tõi natuke rahu. Hispaanial oli väike roll "võidujooksus Aafrikale" – koloniseeriti [[Lääne-Sahara]] (Hispaania Maroko) ja [[Ekvatoriaal-Guinea]]. Rasked kaotused [[Rifi sõda|Rifi sõjas]] (Marokos 1920–1926) õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral [[Miguel Primo de Rivera]] (1923–1931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletusõiguse. Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud [[Hispaania kodusõda]] (1936–1939). Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral [[Francisco Franco]]. Vabariiklasi toetasid [[Nõukogude Liit]] ja Mehhiko, kuid neid ei toetanud lääneriigid. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. Ainus legaalne partei Franco režiimi ajal oli [[Falange española tradicionalista y de las JONS]] (loodud 1937); partei tähtsustas antikommunismi, katoliiklust ja rahvuslust. Teise maailmasõja ajal oli Hispaania [[Francisco Franco]] juhtimisel osaliselt neutraalne ning ei liitunud ei [[Kolmikpakt]]i ega lääneliitlastega, ehkki saatis Saksamaa vägede koosseisus Idarindele nn [[Helesinine diviis|Helesinise diviisi]]. Pärast Teist maailmasõda hoiti Hispaaniat, mis oli niigi poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis, ka ÜRO-st kuni aastani 1955 eemal. Aastal 1953 omandas USA Hispaanias sõjaväelise tugipunkti. 1960. aastatel leidis Hispaanias aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks. Sellest kasvas omakorda välja tänapäevane industriaalmajandus koos õitsva [[turismitööstus]]ega. Aastal 1967 toimus [[Gibraltar]]il hääletus, kus 99,19% elanikest hääletas Suurbritannia võimu poolt. Hispaania valitsus sulges juunis 1969 Gibraltari piiri. Kui Franco novembris 1975 suri, sai troonile prints [[Juan Carlos]] – temast sai riigipea ja kuningas, kelle Franco ise oli varem määranud. Kui rahvusvaheliselt ja Hispaania-siseselt 1978. aastal võeti vastu Hispaania [[põhiseadus]] ja kui saabus [[demokraatia]], oli pandud alus poliitilisele [[autonoomia]]le. [[Baskimaa]]l eksisteeris mõõdukas baski [[natsionalism]] koos radikaalset natsionalismi toetava terrorirühmituse [[Euskadi ta Askatasuna|ETA-ga]]. 1982. aastal tuli võimule [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|Hispaania Töölispartei]] (PSOE), mis oli esimene vasakpoolne partei 43 aasta jooksul. 1985. aastal avati Gibraltari piir. 1. jaanuaril 1986 ühines Hispaania [[Euroopa Majandusühendus]]ega, millest sai [[Euroopa Liit]]. Töölispartei asemel sai 1996 üldvalimistel võimule PP – rahvapartei, selleks ajaks oli PSOE võimul olnud 14 aastat. === 21. sajand === 1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku [[Hispaania peseeta|peseeta]] kasutamise ja asendas selle [[euro]]ga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 11. märtsil 2004 plahvatas Madridi metroos terve pommiseeria. Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest. Lisaks mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil. Madridi rongiplahvatustel oli väga ebasoodus mõju toona valitsenud konservatiivsele [[Partido Popular]]ile, kellele küsitlusfirmad olid ennustanud tõenäolist valimisvõitu. Seega aitasid pommitamised kaasa [[José Luis Rodríguez Zapatero|Zapatero]] parteile [[Partido Socialista Obrero Español]] (PSOE), kuna valitsuspartei süüdistas kohe ETA-t, ehkki asitõendid viitasid islamistidele. [[14. märts]]il 2004, kolm päeva pärast valimisi, nägigi Hispaania oma uut peaministrit – president del Gobierno – Rodríguez Zapaterot, kes oli valitsusjuht 21. detsembrini 2011. == Vaata ka == * [[Eestlased Hispaanias]] * [[Aasta lind (Hispaania)]] * [[Hispaania monarhide loend]] * [[Hispaania vabariikide valitsejate nimistu]] * [[Hispaania linnade loend]] * [[Hispaania meediasüsteem]] * [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Hispaania rahvalik muusika]] * [[Hispaanias räägitavad keeled]] * [[Hispaania üleminekuperiood]] * [[Hispaania veinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="anuario_2006">[http://www.ine.es/prodyser/pubweb/anuario06/anu06_01entor.pdf Anuario estadístico de España 2006. 1ª parte: entorno físico y medio ambiente]</ref> <ref name="spain_imf">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2013/02/weodata/weorept.aspx?sy=2013&ey=2014&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=184&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC&grp=0&a=&pr.x=66&pr.y=10 Hispaania]. [[Rahvusvaheline Valuutafond]]. Vaadatud 4. juulil 2014.</ref> <ref name="vcOCz">[http://es.wikisource.org/wiki/Constituci%C3%B3n_espa%C3%B1ola_de_1978:_02 Título Preliminar - Constitución española de 1978.] Vaadatud 7. juunil 2014</ref> <ref name="l7YY8">[http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_243_en.pdf Eurobarometer]. Europeans and their Languages. Veebruar 2006. Vaadatud 7. juunil 2014</ref> <ref name="Y43ac">[http://www.20minutos.es/noticia/35179/0/matrimonio/homosexual/gay/ El Congreso aprueba el matrimono homosexual con mayoría absoluta], 20 minutos.es, 30.06.2005</ref> <ref name="ingliseviki">[http://en.wikipedia.org/wiki/The_empire_on_which_the_sun_never_sets "The empire on which the sun never sets" (ingliskeelse vikipeedia artikkel)]</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=378 Hispaania inimene ta kirjanduse valguses], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr 4/1933 {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord|type=country|region=ES|dim=500000}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Hispaania| ]] hz1pef1vbrze3o7rqjzr0gcxh6ajinf Kirgiisi NSV vapp 0 3179 6759626 3479126 2024-11-12T08:19:10Z 2001:999:40C:DEDF:70CE:7E0B:1EDB:E10B 6759626 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Emblem of the Kirghiz SSR.svg|thumb|Kirgiisi NSV vapp 1948&ndash;1991]] '''Kirgiisi NSV vapp''' oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] haldusüksuse [[Kirgiisi NSV]] vapp. [[Liiduvabariik|Liiduvabariigi]] [[vapp]] võeti kasutusele [[23. märts]]il [[1937]]. Vapil kujutatakse [[Alatau]] mäge, mille tagant tõuseb päike. Figuure ümbritseb rahvuslikus ornamendis kaar, mida omakorda ümbritsevad [[nisu]]pead ja [[puuvill]]aoksad. Pärjast põimub läbi rahvusornamendi laadis kujundatud lint deviisiga "[[Kõigi maade proletaarlased, ühinege!]]", mis on kahes keeles, nii [[vene keel|vene]] kui ka [[kirgiisi keel]]es. All seisab vabariigi lühendatud nimetus (''Кыргыз ССР''), selle kohal asub ketas [[sirp ja vasar|sirbi ja vasaraga]]. [[1948]]. aastal lisati vapile viisnurkne täht, ning sellisena püsis vapp [[1991]]. aastani mil Nõukogude Liit lagunes. ==Vaata ka== *[[Kirgiisi NSV lipp]] *[[Kõrgõzstani vapp]] [[Kategooria:Kõrgõzstani sümboolika]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu vapid]] hznsq4zkhx7evbp19i093rtthdi98us 6759674 6759626 2024-11-12T09:52:43Z Sillerkiil 58396 6759674 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Emblem of the Kirghiz SSR.svg|thumb|Kirgiisi NSV vapp 1948&ndash;1991]]{{viita}}'''Kirgiisi NSV vapp''' oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] haldusüksuse [[Kirgiisi NSV]] vapp. [[Liiduvabariik|Liiduvabariigi]] [[vapp]] võeti kasutusele [[23. märts]]il [[1937]]. Vapil kujutatakse [[Alatau]] mäge, mille tagant tõuseb päike. Figuure ümbritseb rahvuslikus ornamendis kaar, mida omakorda ümbritsevad [[nisu]]pead ja [[puuvill]]aoksad. Pärjast põimub läbi rahvusornamendi laadis kujundatud lint deviisiga "[[Kõigi maade proletaarlased, ühinege!]]", mis on kahes keeles, nii [[vene keel|vene]] kui ka [[kirgiisi keel]]es. All seisab vabariigi lühendatud nimetus (''Кыргыз ССР''), selle kohal asub ketas [[sirp ja vasar|sirbi ja vasaraga]]. [[1948]]. aastal lisati vapile viisnurkne täht, ning sellisena püsis vapp [[1991]]. aastani mil Nõukogude Liit lagunes. ==Vaata ka== *[[Kirgiisi NSV lipp]] *[[Kõrgõzstani vapp]] [[Kategooria:Kõrgõzstani sümboolika]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu vapid]] mkjupvts28t7w6vqkomi818vlqepbeg Nigeeria 0 4160 6759553 6742442 2024-11-11T22:49:07Z Perüton 134796 /* Valitsus */ 6759553 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} {{Riik | riiginimi = Nigeeria Liitvabariik | omastav = Nigeeria | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Federal Republic of Nigeria | nimi2_keel = hausa | nimi2 = Jamhuriyar Tarayyar Nijeriya | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Nigeria.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Nigeria in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[inglise keel|inglise]] ja [[hausa keel|hausa]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Abuja]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Bola Tinubu]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[1. oktoober]] [[1960]] | valuuta = [[Nigeeria naira]] (NGN) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +1 | hümn = "[[Arise Oh Compatriots, Nigeria's Call Obey]]" | usund = | üladomeen = [[.ng]] | telefonikood = 234 | riigikord = | SKT = 485 miljardit USA dollarit (2016) | SKT_elaniku_kohta = 2640 USA dollarit (2016) | rok-i_kood = NGR | märkused = }} '''Nigeeria''' on riik [[Lääne-Aafrika]]s. Riik piirneb [[Benin]]i, [[Niger]]i, [[Tšaad]]i ja [[Kamerun]]iga. Nigeeria on rahvaarvult [[Aafrika|Aafrikas]] suurim ja maailmas 7. kohal. 2017. aastal elas seal 190 886 311 inimest. 2050. aastaks on riigi rahvaarvuks prognoositud ligi 400 miljonit.<ref>{{Netiviide|URL=http://geography.about.com/od/lists/a/2050pop.htm|Pealkiri="Most Most Populous Countries in 2050"|Väljaandja=geography.about.com|Kasutatud=25. juuli 2014|arhiivimisaeg=2014-07-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140729160926/http://geography.about.com/od/lists/a/2050pop.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> Riigis elab üle 500 etnose. Suuremad rahvad on [[hausad]], [[jorubad]], [[ibod]] ja [[fulbed]]. Riigi põhjaosa on valdavalt islamiusuline. Lõunaosas on enam kristlasi ja traditsiooniliste usundite järgijaid. Riigi põhjaosas tegutseb islamistlik terroriorganisatsioon [[Boko Haram]]. Nigeeria on jagatud 36 osariigiks ja pealinnaalaks. Asustustihedus on 206,6 in/km² kohta. Riigi pindala on 923 768 km². Riigikeeled on inglise ja hausa. Riigi pealinn on Abuja. Praegune president on Muhammadu Buhari, aastast 2015. SKT on 485 miljardit USA dollarit (2016) ja SKT elaniku kohta on 2640 [[Ameerika Ühendriigid|USA]] dollarit (2016). Kolm kõige suuremat rahvust on hausad 27,4%, jorubad 21% ja ibod 14,1%. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Nigeria Vaadatud 9.04.2020</ref> == Nigeeria lipp == Lipp kujundati 1959 ja heisati ametlikult esimest korda 1. oktoobril 1960. Lipu kaks rohelist triipu tähistavad Nigeeria loodusliku rikkust ja valge osa näitab rahu. <ref>Wikipedia, <nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/Nigeria</nowiki> Vaadatud 9.04.2020</ref> == Nigeeria vapp == Kilp koos kahe valge ühendava joonega tähistab Nigeeria ja Benue jõe kokkusaamist Lokojas. Must kilp sümboliseerib viljakat mulda, kaks valget hobust sümboliseerivad väärikust. Kotkas sümboliseerib jõudu, roheline ja valge riie kotka all tähistab rikast mulda. Kilbi all on Nigeeria rahvuslilled kostused (''Costus spectabilis)''. See lill valiti sellepärast, sest seda leidub igal pool üle Nigeeria ja näitab riigi ilu. Rohelise rohu ümber on riigi moto aastast 1978: "Unity and Faith, Peace and Progress" (enne "Peace, Unity, Freedom"). <ref>Wikipedia, <nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/Coat_of_arms_of_Nigeria</nowiki> Vaadatud 9.04.2020</ref> == Etümoloogia == Nigeeria on nime saanud riigist läbi kulgeva Nigeri jõe järgi. Selle nime lõi 19. sajandi lõpus Briti ajakirjanik Flora Shaw, kes abiellus hiljem Suurbritannia koloonia administraatori Lord Lugardiga. Nimi Niger päritolu, mis algselt kehtis ainult Nigeri jõe keskjooksul, pole kindel. See sõna on tõenäoliselt tuareegi nime "egerew n-igerewen" muudatus, mida elanikud kasutasid Timbuktu ümbruse jõe keskjooksul enne 19. sajandi Euroopa kolonialismi.<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Nigeria Vaadatud 9.04.2020</ref> == Valitsus == Nigeeria on föderaalne vabariik, mille eeskujuks on Ameerika Ühendriigid ja mille täidesaatvat võimu teostab president. Kahekojaliste seadusandjate ülem- ja alamkoja koosseisus ja juhtimises mõjutab seda [[Westminsteri süsteem]]i mudel. President on nii riigipea kui föderaalvalitsuse president; juht valitakse rahvahääletusel maksimaalselt kaheks nelja-aastaseks ametiajaks. 28. märtsil 2015 toimunud presidendivalimised võitis kindral Muhammadu Buhari, kes saigi Nigeeria Liitvabariigi presidendiks, lüües tollase ametisse astunud dr Goodluck Jonathani. Vaatamata riigi majanduslangusele valiti Muhammadu Buhari 2019. aasta veebruaris presidendiks ka teiseks ametiajaks. Presidendi võimu kontrollivad senat ja esindajatekoda, mis on ühendatud kahekojaliselt organiks, mida nimetatakse Rahvusassambleeks. Senat on 109-kohaline organ, millel on kolm liiget igast osariigist ja üks pealinna Abuja regioonist; liikmed valitakse rahvahääletusel neljaks aastaks. Majas on 360 kohta, kusjuures kohtade arv riigi kohta on määratud rahvaarvuga. Etnotsentrism, tribalism, usuline tagakiusamine ja prebendalism on mõjutanud Nigeeria poliitikat nii enne kui ka pärast iseseisvumist 1960. Kin-selektiivne altruism on jõudnud Nigeeria poliitikasse, mille tulemusel on tribalistid püüdnud koondada föderaalvõimu nende huvide konkreetsesse piirkonda. Natsionalism on viinud ka aktiivsete separatistlike liikumiste, näiteks MASSOB, natsionalistlike liikumiste, näiteks Oodua rahvaste kongressi, Nigeri delta emantsipatsiooni liikumise ja kodusõjani. Nigeeria kolm suurimat etnilist rühma (Hausa, Igbo ja Yoruba) on säilitanud Nigeeria poliitikas ajaloolise ülemuse; konkurents nende kolme rühma vahel on soodustanud korruptsiooni ja pookimist. Ülaltoodud probleemide tõttu on Nigeeria erakonnad üleriigilised ja ilmaliku olemusega (kuigi see ei välista domineerivate etniliste rühmade jätkuvat ülekaalu). Kaks peamist erakonda on Nigeeria Demokraatlik Partei ja Kõikide Progressiivide Kongress. Registreeritud on paarkümmend alaealist opositsiooniparteit. Tollane president Olusegun Obasanjo tunnistas pettusi ja muid valimiste "kaotamisi", kuid ütles, et tulemus peegeldab arvamusküsitlusi. 2007. aastal üleriigilises televisioonikõnes lisas ta, et kui nigeerlastele ei meeldi tema käsitsi valitud järeltulija võit, on neil võimalus nelja aasta pärast uuesti hääletada. <ref name=":0" /> == Välissuhted == Pärast iseseisvuse saavutamist 1960. aastal muutis Nigeeria Aafrika ühtsuse oma välispoliitika keskmeks ja etendas juhtivat rolli võitluses Lõuna-Aafrika apartheidi valitsuse vastu. Üheks erandiks Aafrika fookuses olid Nigeeria tihedad suhted Iisraeliga, mis olid arenenud 1960. aastatel. Viimane riik toetas ja jälgis Nigeeria parlamendihoonete ehitust. <ref name=":0" /> == Haldusjaotus == Nigeeria jaguneb halduslikult (36) osariigiks ja [[Föderaalne pealinnaala|pealinnaalaks]]. Nigeeria osariigid on [[Abia osariik]], [[Adamawa osariik]], [[Akwa Ibomi osariik]], [[Anambra osariik]], [[Bauchi osariik]], [[Bayelsa osariik]], [[Benue osariik]], [[Borno osariik]], [[Cross Riveri osariik]], [[Delta osariik]], [[Ebonyi osariik]], [[Edo osariik]], [[Ekiti osariik]], [[Enugu osariik]], [[Gombe osariik]], [[Imo osariik]], [[Jigawa osariik]], [[Kaduna osariik]], [[Kano osariik]], [[Katsina osariik]], [[Kebbi osariik]], [[Kogi osariik]], [[Kwara osariik]], [[Lagose osariik]], [[Nassarawa osariik]], [[Nigeri osariik]], [[Oguni osariik]], [[Ondo osariik]], [[Osuni osariik]], [[Oyo osariik]], [[Plateau osariik]], [[Riversi osariik]], [[Sokoto osariik]], [[Zamfara osariik]], [[Taraba osariik]] ja [[Yobe osariik]] <gallery widths="250px" heights="210px"> Nigeeria osariigid.png Nigeeria.png </gallery> == Vaata ka == * [[Nigeeria riigipeade loend]] * [[Nigeeria jalgpallikoondis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat-tekstina}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Aafrikariigid}} {{koord |type=country |region=NG}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Nigeeria| ]] jka65urffgr3liixsahyhbuzujp85o5 Abaja (Järva) 0 5840 6759401 6229910 2024-11-11T16:57:02Z Taivo 268 6759401 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{EestiAsula | nimi = Abaja | pindala = | elanikke = | maakond = Järva }} '''Abaja''' (kohakääne Abajale<ref name=Kohanimeraamat>[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 24</ref>) on [[küla]] [[Järva maakond|Järvamaal]] [[Järva vald|Järva valla]] edelaosas, [[Koeru]]st edelas. Abaja kuulub [[Vao (Koeru)|Vao]] sidejaoskonna teeninduspiirkonda. Abaja lapsed õpivad [[Koeru Keskkool]]is. Õppeperioodil töötab tööpäeviti hommikul ja pärastlõunal Vao-Abaja-[[Kalitsa]]-Koeru [[buss]]iliin. Külast saab alguse [[Võlingi oja]]. == Ajalugu == Esimesed teated Abaja külast pärinevad 1564. aastast ''Abbo'' nime all. 1699. aastast pärineb nimekuju ''Abaja''.<ref name=Kohanimeraamat/> Küla kuulus algul [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõisale]], aga ajavahemikus 1712–1716 läks [[Udeva mõis]]ale. Küla asus [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]].<ref name=Kohanimeraamat/> Abaja nimi on tulnud sõnast "abajas" 'mäda maakoht'. Küla asub (turba)[[raba]] kõrval.<ref name=Kohanimeraamat/> [[1936]]. aastal ehitati külasse [[Abaja meierei]]. Külas on olnud Udeva kool ja raamatukogu. Elanike arv oli 2000. aastal 60, 1987. aastal 142. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Koeru vald]]a. == Abaja Põllumajandusühistu == Varem oli külas [[Koeru sovhoos]]i Abaja osakonna keskus. Kui sovhoos tegevuse lõpetas, asutasid Abaja elanikud Abaja Põllumajandusühistu, mis on registreeritud Koerus. Ühistu osanikud on [[Šotimaa|šotlane]] Neil M. Godsman ja kaks eestlast. Nende omanikega on ta asutatud [[1998]]. aastast, kui osteti olemasolev veisekasvatusühistu (põllumaad on hiljem ostetud). Direktor on Kalle Adler. Abaja Põllumajandusühistu kasvatab [[oder|otra]] [[õlu|õlleks]], [[nisu]] [[sai]]aks ja [[raps]]i ning tegeleb [[veisekasvatus]]ega. 2002. aasta seisuga oli oma maad 520 ha ja renditud maad 350 ha ning piimalehmi 125. Oli plaanis hakata kasvatama ka lihaloomi. Viljasaak oli üle 5 tonni vilja hektarilt. Piima lüpsti aastas 6500 kg lehmalt. Palgatöölisi oli 11. Piima ostis [[E-Piim]]. ==Vaata ka== *[[Abaja külanõukogu]] ==Viited== {{viited}} {{Järva vald}} [[Kategooria:Järva maakonna külad]] [[Kategooria:Koeru kihelkond]] l235zaafa2so1lfmdxcrpy7c2uuevjc Pluuto 0 6764 6759448 6727704 2024-11-11T18:14:49Z 176.46.79.81 6759448 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Blue hazes over backlit Pluto.jpg|pisi]] Pluutol on õhuke atmosfäär, mis avastati 19{{vaata|Pluuto uurimise ajalugu|New Horizons}} [[Pilt:Alan Stern and New Horizons Team Celebrate Pluto Flyby.jpg|pisi|Alan Stern ja tema meeskond juubeldamas pärast New Horizonsi eduka möödalennu kinnituse saabumist]] Pluutot on külastanud ainult üks [[kosmoseaparaat]], [[New Horizons]], mis startis Pluuto suunas 2006. aastal. Kosmoseaparaat pildistas Pluutot esmakordselt septembris 2006, kui katsetati kaamera töökõlbulikkust ja planeetidevahelise automaatjaama võimet jälgida kaugeid objekte<ref name="Sighting" />. 2007. aastal möödus New Horizons Jupiterist ja võttis suuna Pluuto suunas, et mööduda sellest 2015. aastal. New Horizonsil kulus Pluuto juurde jõudmiseks 9 aastat. See möödus kääbusplaneedist [[14. juuli]]l [[2015]], lähenedes Pluutole kuni 12 500&nbsp;km kaugusele<ref name="Otsepilt" />. New Horizons alustas Pluuto ja tema kuude uuringuid 5 kuud enne möödalendu ning jätkas neid veel ühe kuu jooksul pärast seda. Pärast Pluuto juurest lahkumist liikus New Horizons edasi [[Kuiperi vöö]] poole. Kuna andmesidekiirus oli automaatjaama kauguse tõttu [[Maa]]st väike, said teadlased viimased New Horizonsi kogutud andmed kätte 25. oktoobril 2016<ref name="Data" /><ref name="Completed" />. ==Galerii== <gallery> PIA19948-NH-Pluto-Norgay-Hillary-Mountains-2050714.jpg|Pluuto päikeseloojangul PIA19947-NH-Pluto-Norgay-Hillary-Mountains-20150714.jpg|Pluuto päikeseloojangul PIA19856-PlutoCharon-NewHorizons-Color-20150714.jpg|Pluuto ja Charon </gallery> ==Vaata ka== *[[Kümnes planeet]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Staatus">{{netiviide |pealkiri=Pluuto ei ole enam planeet |väljaanne=Eesti Päevaleht |url=http://epl.delfi.ee/news/valismaa/pluuto-ei-ole-enam-planeet?id=51053647 |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Elus">{{netiviide |pealkiri=Signaal näitas, et New Horizons jäi Pluutost möödalennul ellu |väljaanne=Postimees |url= http://maailm.postimees.ee/3261115/signaal-naitas-et-new-horizons-jai-pluutost-moodalennul-ellu|vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Discovery">{{netiviide |pealkiri=Discovering new planets |väljaanne=National Air and Space Museum |url=https://airandspace.si.edu/exhibitions/exploring-the-planets/online/ |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Captured">{{netiviide |pealkiri=The dwarf planet Pluto |väljaanne=Universe Today |url=https://www.universetoday.com/13861/pluto/ |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Oldest">{{netiviide |pealkiri=Why is Pluto no longer a planet? |väljaanne=Library of Congress |url=https://www.loc.gov/rr/scitech/mysteries/pluto.html |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Legal">{{netiviide |pealkiri=The Search for Martians Finds Pluto... And a Lot More |väljaanne=Huffington Post |url= http://www.huffingtonpost.com/tom-jackson/mars-exploration_b_1983167.html |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Name Giver">{{netiviide |pealkiri=How a precocious 11-year-old girl gave Pluto its name |väljaanne=Washington Post |url= https://www.washingtonpost.com/news/morning-mix/wp/2015/07/15/how-a-precocious-11-year-old-girl-gave-pluto-its-name/?utm_term=.07208df37ab3|vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Finding">{{netiviide |pealkiri=Finding Pluto: Tough Task, Even 75 Years Later |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/860-finding-pluto-tough-task-75-years.html |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Money">{{netiviide |pealkiri=The girl who named a planet |väljaanne=BBC |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/4596246.stm |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="The Dog">{{netiviide |pealkiri=10 things you didn't know about Walt Disney's Pluto |väljaanne=The Offical Disney Fan Club |url=https://d23.com/10-things-you-didnt-know-about-walt-disneys-pluto/ |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Seaborg">{{netiviide |pealkiri=23 February 1943: A New Element Is Discovered |väljaanne=History Day By Day |url= https://history-day-by-day.com/2016/02/23/23-february-1943-a-new-element-is-discovered/|vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=Facts about Plutonium |väljaanne=Live Science |url=https://www.livescience.com/39871-facts-about-plutonium.html |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Save Pluto">{{netiviide |pealkiri=Details about Pluto |väljaanne=Save-Pluto.net |url=http://www.save-pluto.net/details-about-pluto/ |vaadatud=6. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2017-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170222022523/http://www.save-pluto.net/details-about-pluto/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="One percent">{{netiviide |pealkiri=Mass and Density of Pluto |väljaanne=Planetary Facts |url=http://planetfacts.org/mass-and-density-of-pluto/ |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Lucky Guess">{{netiviide |pealkiri=Did Tombaugh Really Find Lowell's Planet X? |väljaanne=Lowell Observatory |url=https://lowell.edu/pluto-at-85-did-tombaugh-really-find-planet-x/ |vaadatud=7. juuli 2017 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Only">{{netiviide |pealkiri=Pluto's Not a Planet? Only in New York |väljaanne=New York Times |url=http://www.nytimes.com/2001/01/22/nyregion/pluto-s-not-a-planet-only-in-new-york.html |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Eris">{{netiviide |pealkiri=Eris:In Depth |väljaanne=NASA Solar System |url=https://solarsystem.nasa.gov/planets/eris/indepth |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Xena">{{netiviide |pealkiri=The Solar System as you've never seen it before |väljaanne=The Independent |url=http://www.independent.co.uk/news/science/the-solar-system-as-youve-never-seen-it-before-5346984.html |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Bigger">{{netiviide |pealkiri=Object Bigger than Pluto Discovered, Called 10th Planet |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/1373-object-bigger-pluto-discovered-called-10th-planet.html |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Scientist">{{netiviide |pealkiri=Scientists Discover Tenth Planet |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/home/hqnews/2005/jul/HQ_05209_10th_Planet.html |vaadatud=12. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2017-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170706212542/https://www.nasa.gov/home/hqnews/2005/jul/HQ_05209_10th_Planet.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="What">{{netiviide |pealkiri=What Is a Planet? |väljaanne=Scientific American |url=https://www.scientificamerican.com/article/what-is-a-planet/ |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Demoted">{{netiviide |pealkiri=Pluto Demoted: No Longer a Planet in Highly Controversial Definition |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/2791-pluto-demoted-longer-planet-highly-controversial-definition.html |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Never">{{netiviide |pealkiri=Why Planets Will Never Be Defined |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/3142-planets-defined.html |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Distant">{{netiviide |pealkiri=Pluto to become most distant planet |väljaanne=NASA/JPL |url=https://www.jpl.nasa.gov/releases/99/pluto990209.html |vaadatud=7. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170429154637/https://www.jpl.nasa.gov/releases/99/pluto990209.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Minimal risk">{{netiviide |pealkiri=Dynamics of Pluto |väljaanne=Nine Planets |url=http://nineplanets.org/plutodyn.html |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Orientation">{{netiviide |pealkiri=Reorientation and faulting of Pluto due to volatile loading within Sputnik Planitia |väljaanne=Nature |url=https://www.nature.com/nature/journal/v540/n7631/full/nature20120.html |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Incredibly">{{netiviide |pealkiri=An Incredibly Deep Ocean Could Be Hiding Beneath Pluto's Icy Heart |väljaanne=Popular Science |url=http://www.popsci.com/an-incredibly-deep-ocean-could-be-hiding-beneath-plutos-icy-heart |vaadatud=12. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927112125/http://www.popsci.com/an-incredibly-deep-ocean-could-be-hiding-beneath-plutos-icy-heart |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Magnetic">{{netiviide |pealkiri=X-ray Detection Sheds New Light on Pluto |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/chandra/x-ray-detection-sheds-new-light-on-pluto.html |vaadatud=9. juuli 2017 }}</ref> <ref name="The Edge">{{netiviide |pealkiri=The edge of the solar system |väljaanne=Cambridge University Press |url=http://assets.cambridge.org/052180/0196/excerpt/0521800196_excerpt.pdf |vaadatud=9. juuli 2017 }}</ref> <ref name="First Size">{{netiviide |pealkiri=How Big Is Pluto? New Horizons Settles Decades-Long Debate |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/feature/how-big-is-pluto-new-horizons-settles-decades-long-debate |vaadatud=10. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2019-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191109182908/https://www.nasa.gov/feature/how-big-is-pluto-new-horizons-settles-decades-long-debate/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Initial">{{netiviide |pealkiri=The Pluto system: Initial results from its exploration by New Horizons |väljaanne=Nature |url=http://science.sciencemag.org/content/350/6258/aad1815 |vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Occultation">{{netiviide |pealkiri=Radio occultation measurements of Pluto’s neutral atmosphere with New Horizons |väljaanne=Science Direct |url=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S001910351630803X |vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Discovered">{{netiviide |pealkiri=Observations of the 9 June 1988 Occultation by Pluto |väljaanne=Bulletin of the American Astronomical Society, Vol. 20, p.806 |url=http://adsabs.harvard.edu/full/1988BAAS...20..806M |vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Gaseous">{{netiviide |pealkiri=Evidence that Pluto’s atmosphere does not collapse from occultations including the 2013 May 04 event |väljaanne=Research Gate |url=https://www.researchgate.net/publication/262937542_Evidence_that_Pluto%27s_atmosphere_does_not_collapse_from_occultations_including_the_2013_May_04_event |vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Confounds">{{netiviide |pealkiri=Pluto’s Atmosphere Confounds Researchers |väljaanne=Sky&Telescope |url=http://www.skyandtelescope.com/astronomy-news/plutos-atmosphere-confounds-researchers-032520166/|vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Possible">{{netiviide |pealkiri=Possible New Moons for Pluto |väljaanne=Washington Post |url=http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2005/10/31/AR2005103101426.html |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Hubble">{{netiviide |pealkiri=NASA's Hubble Discovers Another Moon Around Pluto |väljaanne=NASA HST |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/hubble/science/pluto-moon.html |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Fifth">{{netiviide |pealkiri=Pluto Has a Fifth Moon, Hubble Telescope Reveals |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/16531-pluto-fifth-moon-hubble-discovery.html|vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Barycenter">{{netiviide |pealkiri=Forget what you heard: Jupiter does not orbit the sun |väljaanne=Business Insider |url=http://www.businessinsider.com/jupiter-does-not-orbit-the-sun-2016-7 |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Outside">{{netiviide |pealkiri=What is a barycenter? |väljaanne=NASA Space Place |url=https://spaceplace.nasa.gov/barycenter/en/ |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Väike">{{netiviide |pealkiri=Pluuto väikesed kaaslased pöörlevad kaootiliselt |väljaanne=Eesti Kosmosebüroo |url=https://www.eas.ee/kosmos/en/kosmosebueroo/uudised/artikkel/395-pluuto-vaeikesed-kaaslased-poeoerlevad-kaootiliselt |vaadatud=11. juuli 2017 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Dance">{{netiviide |pealkiri=Pluto’s Moons Dance to a Random Beat |väljaanne=National Geographic |url= http://news.nationalgeographic.com/2015/06/150603-pluto-moons-charon-styx-nix-kerberos-hydra-new-horizons/ |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Sighting">{{netiviide |pealkiri=New Horizons, Not Quite to Jupiter, Makes First Pluto Sighting |väljaanne=JHUAPL |url=http://pluto.jhuapl.edu/news_center/news/112806.php |vaadatud=11. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2014-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141113224846/http://pluto.jhuapl.edu/news_center/news/112806.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Otsepilt">{{netiviide |pealkiri= Otsepildis: New Horizons lendab lähedalt mööda kääbusplaneedist Pluuto |väljaanne=Forte |url=http://forte.delfi.ee/news/kosmos/otsepildis-new-horizons-lendab-lahedalt-mooda-kaabusplaneedist-pluuto?id=71910597 |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Data">{{netiviide |pealkiri=No More Data From Pluto |väljaanne=New York Times |url=https://www.nytimes.com/2016/10/29/science/pluto-nasa-new-horizons.html |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Completed">{{netiviide |pealkiri=Pluto Exploration Complete: New Horizons Returns Last Bits of 2015 Flyby Data to Earth |väljaanne=New Horizons Mission Home Page |url=http://pluto.jhuapl.edu/News-Center/News-Article.php?page=20161027 |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Pluto}} *[http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01.html Kosmoloogia] *[http://luup.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/01/23/valised.htmXviies "Pluutolt tahetakse võtta planeedi staatus"] *Kaivo Kopli, [http://www.epl.ee/uudised/433385 "Kas Pluuto ikkagi on või ei ole planeet? Teadlased vaidlevad"], Eesti Päevaleht, 21. juuni 2008 *[http://www.postimees.ee/?id=117609 Suri planeet Pluutole nime andnud naine], Postimees, 11. mai 2009. *Paul Rincon, [http://www.bbc.com/news/science-environment-33543383 New Horizons: Images reveal ice mountains on Pluto], [[BBC News Online]], 15. juuli 2015 <small>(''inglise keeles'')</small> {{Planeedid}} [[Kategooria:Pluuto| ]] 7crs4ql0urde5rru79uft5ea9yun9dr 6759473 6759448 2024-11-11T19:02:51Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/176.46.79.81|176.46.79.81]] ([[User talk:176.46.79.81|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]]. 6727704 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on taevakehast astronoomia seisukohast; astroloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Pluuto (astroloogia)]]; Disney tegelase kohta vaata artiklit [[Pluuto (koer)]]; artisti kohta vaata artiklit [[Pluuto (artist)]].}} {{Infokast planeet |sümbol = [[Pilt:Pluto symbol (large orb, bold).svg|24px|⯓]] |pilt = [[Pilt:Pluto-01 Stern 03 Pluto Color TXT.jpg|250px]] |pildiallkiri = Värviline pilt Pluutost, mille tegi [[kosmosesond]] [[New Horizons]] (14.06.2015). |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 49,3 [[astronoomiline ühik|aü]] |periheel = 29,7 [[astronoomiline ühik|aü]] |keskmine_kaugus_päikesest = 5,9 mld [[kilomeeter|km]] 39,5 [[astronoomiline ühik|aü]] |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = 0,2488 |tiirlemisperiood = 248,09 aastat |sünoodiline_periood = 366,73 ööpäeva |orbitaalkiirus = 4,67 km/s |orbiidi_kalle = 17,16° |diameeter = 2390 km<br>0,19 Maad |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = 1,779×10<sup>7</sup> km<sup>2</sup> |ruumala = (7,057±0,004)×10<sup>9</sup> km<sup>3</sup> |mass = {{murdmata|(1,305 &plusmn; 0,007)&times;10<sup>22</sup> kg}}<br> 0,002 [[Maakera|Maad]] |tihedus = 1,92 &plusmn; 0,12 g/cm<sup>3</sup> |raskuskiirendus = 0,620 m/s<sup>2</sup> |paokiirus = 1,212 km/s |pöörlemisperiood = 6 päeva 9 tundi ja 18 minutit |pöörlemiskiirus = 47,18 km/h |telje_nurk = |pinnatemperatuur = −235°C kuni −210°C |kaaslaste_arv = 5 ([[Charon (kaaslane)|Charon]], [[Nix]], [[Hydra (kaaslane)|Hydra]], [[Kerberos (kaaslane)|Kerberos]], [[Styx (kaaslane)|Styx]]) |spektriklass = |albeedo = |atmosfäär = |avastaja =[[Clyde Tombaugh]] |avastamise_aeg =[[1930]] }} '''Pluuto''' ([[väikeplaneedi tähistus]]: '''134340 Pluto'''; [[Astronoomiamärgid|sümbolid]]: [[File:Pluto symbol (large orb, fixed width).svg|16px|⯓]]<ref>{{cite web |url= https://www.jpl.nasa.gov/infographics/what-is-a-dwarf-planet |author= JPL/NASA |date= 2015-04-22 |website= Jet Propulsion Laboratory |title= What is a Dwarf Planet? |access-date= 2022-01-19}}</ref> või [[File:Pluto monogram (fixed width).svg|16px|♇]]<ref>{{cite book |editor=John Lewis |date=2004 |title=Physics and chemistry of the solar system |edition= 2 |page=64 |publisher=Elsevier}}</ref>) on [[kääbusplaneet]] [[Kuiperi vöö]]s. See oli esimene avastatud Kuiperi vöö liige ja see on seni suurim [[Päike]]se ümber tiirlev [[kääbusplaneet]]. Pluuto avastas [[1930]]. aastal [[Clyde Tombaugh]] ja alates avastamisest kuni [[2006]]. aastani nimetati teda [[planeet|planeediks]] ning loeti [[Päikesesüsteem]]i üheksandaks planeediks. Pluuto planeedistaatus seati kahtluse alla [[1992]]. aastal, kui Kuiperi vööst leiti mitu Pluutoga sarnast objekti. [[2005]]. aastal avastati Kuiperi vööst kääbusplaneet [[Eris (kääbusplaneet)|Eris]], mis on Pluutost 27% suurem. [[24. august]]il [[2006]] otsustas [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] võtta Pluutolt planeedi staatuse ja kvalifitseeris Pluuto ümber [[kääbusplaneet|kääbusplaneediks]]<ref name="Staatus" />. Pluuto asub Päikesest 30–49 [[astronoomiline ühik|aü]] (4,4–7,4 miljardi km) kaugusel, mis tähendab, et perioodiliselt tuleb Pluuto Päikesele lähemale kui [[Neptuun]]. Pluuto ja Neptuuni kokkupõrget takistab stabiilne orbitaalne resonants. Päikesevalgusel kulub Pluutoni jõudmiseks umbes viis ja pool tundi. Pluutol on viis kuud: [[Charon]], Styx, Nix, Kerberos ja Hydra. Pluutot ja Charonit peetakse aeg-ajalt [[kaksikplaneet]]ideks, sest nende orbiitide raskuskese ei ole kummagi planeedi keskmes, kuid IAU käsitleb Charonit siiski Pluuto kuuna. Esimese [[kosmoseaparaat|kosmoseaparaadina]] lendas Pluutost mööda NASA planeetidevaheline automaatjaam [[New Horizons]], mis möödus kääbusplaneedist [[14. juuli]]l [[2015]]<ref name="Elus" />. Kosmoseaparaat uuris möödalennu käigus Pluutot ja tema kaaslasi detailselt, pildistati kõrge lahutusega kogu Pluuto valgustatud poolkera ja tehti arvukalt muid mõõtmisi. ==Ajalugu== ===Avastamine=== 1840. aastatel kasutas [[Urbain Le Verrier]] [[Klassikaline mehaanika|klassikalist mehaanikat]], et ennustada Neptuuni taga asuva tundmatu planeedi asukohta, analüüsides Uraani orbiidi häiritusi. Edasised 19. sajandi lõpul toimunud vaatlused viisid astronoomid järelduseni, et Uraani orbiiti häirib peale Neptuuni ka teine planeet<ref name="Discovery" />. 1906. alustas rikas Bostoni ärimees [[Percival Lowell]] ja astronoom [[William Henry Pickering]], Arizonas Flagstaffis asuvas [[Lowelli observatoorium]]is põhjalikke otsinguid, leidmaks võimalikku üheksandat planeeti. Lowell ja tema observatoorium otsisid planeeti edutult kuni 1916. aastani, mil Lowell suri. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis [[Arizona]] osariigis [[planeet X|planeeti X]], nagu Lowell seda nimetas, otsimiseks. Hiljem selgus, et ta observatoorium oli Pluutot pildistanud juba 1915. aastal, kuid kuna see oli piltidel väga väikese heledusega, siis seetõttu seda ei märgatud<ref name="Captured" />. Teadaolevalt pildistati Pluutot enne ametlikku avastamist 14 korda ning vanim pilt pärineb aastast 1909<ref name="Oldest" />. Kuna Lowelli lesk vaidlustas päranduse ning kohtuskäimine võttis üle kümne aasta aega, sai observatoorium otsinguid jätkata alles 1929. aastal<ref name="Legal" />. Observatooriumi direktor Vesto Melvin Slipher andis tundmatu planeedi leidmise ülesande erihariduseta [[amatöörastronoom]] [[Clyde Tombaugh]]'le, kes oli hiljuti observatooriumisse tööle palgatud. Tombaugh' ülesandeks oli tähistaevast süstemaatiliselt paarisfotodena pildistada ning seejärel uurida igat paari, et teha kindlaks, kas mõni objekt on vahepeal liikunud. 18. veebruaril 1930, pärast aasta kestnud otsinguid, avastas Tombaugh rutiinsel fotode võrdlemisel, et sama aasta 23. ja 29. jaanuaril tehtud fotodel oli üks objekt vahepeal liikunud. Pärast täiendavate vaatluste tegemist, teavitas observatoorium 13. märtsil 1930 avastusest Harvardi observatooriumi<ref name="Captured" />. Uus planeet asus küllaltki lähedal Lowelli ja Pickeringi ennustatud kohale. Tombaugh sai oma avastuse eest lisaks Kuningliku Astronoomiaseltsi medalile ja 25-naelasele preemiale ka stipendiumi koduosariigi [[Kansase Ülikool]]ilt astronoomiahariduse omandamiseks<ref name="Name Giver" />. ===Nimi=== Kääbusplaneedi Pluuto avastamine oli ajakirjanduses väga populaarne teema. Lowelli observatoorium, kellel oli õigus uuele objektile nimi anda, sai üle tuhande soovituse üle terve maailma alates Atlasest kuni Zymalini. Tombaugh käis Slipherile peale, et too pakuks välja uue kääbusplaneedi nime enne, kui keegi teine jõuab seda teha<ref name="Finding" />. Constance Lowell pakkus nimeks Zeus, siis Percival ja lõpuks Constance, kuid need variandid jäeti kõrvale. Pluuto sai nime allmaailma jumala järgi, mille pakkus välja 11-aastane mütoloogiahuviline [[Venetia Burney]], kes oli Oxfordi kooli õpilane<ref name="Name Giver" />. Oma nimevariandist rääkis Burney oma vanaisale Falconer Madanile, kes oli [[Oxfordi Ülikool]]i raamatukoguhoidja. Madan edastas idee astronoomiaprofessor Herbet Hall Turnerile, kes omakorda saatis [[telegraaf]]iga sõnumi edasi oma kolleegidele Ameerika Ühendriikidesse. Iga Lowelli observatooriumi liige sai hääletada kolme nimevariandi vahel: "Minerva" (mis oli juba ka ühe asteroidi nimi), "Cronus" (mille maine oli halvenenud, kuna selle pakkus välja ebapopulaarne astronoom [[Thomas Jefferson Jackson See]]) ja "Pluto". "Pluto" sai enda kasuks kõik hääled ning nimi avalikustati 1. mail 1930. Nime lõplikku valikut soodustas ka asjaolu, et nime "Pluto" kaks esimest tähte on Percival Lowelli initsiaalid. Pärast avalikustamist andis Madan Venetiale tasuks 5 [[Briti nael]]a (2014. aasta vääringus 300 Briti naela ehk 450 USA dollarit)<ref name="Money" />. Pluuto astronoomiline sümbol (Unicode U+2647, ♇) loodi monogrammina tähtedest "PL"<ref name="Finding" />. Pluuto sümbol sarnaneb Neptuuni omaga, kuid sellel on keskel kera kolmhargi asemel. Nimi võeti varsti kasutusele ka muudes valdkondades. 1930. aastal oli [[Walt Disney]] ilmselt Pluuto avastamisest inspireeritud, kui ta tutvustas [[Miki Hiir]]e koera välimusega kaaslast nimega Pluto<ref name="The Dog" />, kuigi Disney animaator Ben Sharpsteen ei osanud öelda, miks just see nimi oli pandud. 1941. aastal nimetas [[Glenn T. Seaborg]] vastloodud elemendi [[plutoonium]]i Pluuto järgi<ref name="Seaborg" />, järgides traditsiooni nimetada uusi elemente viimati avastatud planeetide järgi, samamoodi nagu nimetati uraan [[Uraan (planeet)|Uraani]] järgi ja [[neptuunium]] [[Neptuun]]i järgi<ref name="About" />. Mõnes keeles nimetatakse Pluutot teisiti. Näiteks jaapani keeles soovitas Houei Nojiri tõlget ''Meiōsei'' (冥王星, 'allmaailma jumal'), ja see laenati omakorda hiina, korea ja vietnami keelde. Ühtedes india keeltes on see nimi Pluto, kuid teistes, näiteks hindi keeles, Yama, mis on hindu ja budistliku mütoloogia surmajumal. Polüneesia keeltes kaldutakse kasutama kohalikku allmaailma jumalat Whirot maoori mütoloogiast. ===Planeedi X hüpoteesi ümberlükkamine=== Pärast Pluuto leidmist hakati kahtlema, et kas see on Lowelli otsitud planeet X<ref name="Save Pluto" /> ning planeedi oletatava massi arvestused vähenesid kogu ülejäänud 20. sajandi jooksul. Pluuto esialgne mass arvutati välja, kasutades andmeid oletatava mõju kohta Uraanile ja Neptuunile. 1931. aastal määrati Pluuto oletatavaks massiks umbes üks Maa mass. 1948. aastal tehtud arvutused näitasid, et Pluuto mass on samaväärne Marsi massiga. 1976. aastal arvutasid Hawaii Ülikooli teadurid [[Dale Cruikshank]], [[Carl Pilcher]] ja [[David Morrison]] välja Pluuto [[albeedo]] ning avastasid, et see klapib jäätunud metaani albeedoga, mis näitas, et Pluuto mass ei saa olla rohkem kui 1% Maa massist<ref name="One percent" />. 1978. aastal avastatud Charon võimaldas esimest korda arvutada Pluuto massi ning tulemuseks saadi vähem kui 0,2% Maa massist. See tähendas, et Pluuto oli Uraani orbiidi mõjutamiseks liiga väike ja edasised planeedi X otsingud ebaõnnestusid. 1989. aastal mõõdus [[Voyager 2]] Neptuunist ja möödalennul kogutud andmed näitasid, et planeedi mass on arvatust 0,5% ehk planeedi Marss massi jagu väiksem. 1992. aastal kasutas [[Myles Standish]] Voyager 2 andmeid, et arvutada välja Neptuuni mõju Uraani orbiidile, ning avastas, et häiringud tegelikult puuduvad ja koos selle avastusega kadus ka vajadus planeedi X jaoks. Tänapäeval on astronoomid seisukohal, et Lowelli kirjeldatud planeeti X pole tegelikult olemas ning Pluuto avastamine oli tõenäoliselt juhus<ref name="Lucky Guess" />. ===Klassifikatsioon=== 1992. aastast alates on avastatud palju taevakehasid, mis tiirlevad samal orbiidil nagu Pluuto, mis näitab, et Pluuto on osa [[Kuiperi vöö]]st. See tekitas vastuolu Pluuto planeedi staatuses ja tekkis küsimus, et kas Pluutot peaks arvesse võtma koos või eraldi teistest teda ümbritsevatest kehadest. Muuseumi ja planetaariumi direktorid tekitasid juhuslikult vaidluse, jättes Pluuto välja Päikesesüsteemi planetaarsetest mudelitest. 2000. aasta veebruaris avas taas uksed Haydeni planetaarium, mis esitles ainult 8 planeedi mudelit<ref name="Only" />. Aina enam hakati avastama Pluuto-suuruseid objekte, mis viis vaidluseni, et Pluuto peaks ümber klassifitseerima, nii nagu läks [[Ceres (kääbusplaneet)|Cerese]], [[2 Pallas|Pallase]], [[3 Juno|Juno]] ja [[4 Vesta|Vestaga]], mis viimaks kaotasid oma planeedistaatuse pärast paljude asteroidide avastamist. 2005. aasta 29. juulil andsid [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudi]] astronoomid teada uuest avastusest – Neptuuni-tagusest objektist [[136199 Eris|Erisest]]<ref name="Eris" />, mis oli oluliselt massiivsem objekt kui Pluuto ja kõige suurem objekt, mis on avastatud Päikesesüsteemis alates [[Triton (kuu)|Triton]]ist 1846. aastal<ref name="Xena" />. Selle avastajad ja ajakirjandus kutsusid seda algselt kümnendaks planeediks, kuigi polnud veel ametlikku kokkulepet, et seda üldse planeediks nimetada<ref name="Bigger" /><ref name="Scientist" />. Teised astronoomide kogukonnast hindasid, et see avastus on kõige tugevam argument Pluuto ümber klassifitseerimiseks asteroidina<ref name="What" />. Vaidlus lõppes 2006. aastal, kui Rahvusvaheline Astronoomiaunioon (IAU) defineeris esmakordselt planeedi definitsiooni. Pluuto täitis kaks tingimust kolmest, kuid ühe tingimuse mittetäitmine tähendas, et IAU definitsiooni kohaselt on tegemist kääbusplaneediga ja Pluutolt võeti planeedi staatus<ref name="Demoted" />. Hiljem on vahel taas tõstatatud küsimus Pluuto klassifikatsiooni kohta<ref name="Never" />, kuid IAU pole oma varasemat otsust üle vaadanud. ==Orbiit== [[Pilt:Plutoorbit1.5sideview.gif|pisi|Pluuto orbiit on Päikese suhtes 17-kraadise nurga all]] Pluuto [[orbitaalperiood]] on 248 aastat ja Pluuto orbiidi omadused on võrreldes teiste planeetidega märgatavalt erinevad. Tavaliselt on planeetide orbiidid peaaegu ringikujulised ning nende orbiittasandid on Päikese telje suhtes peaaegu risti (ehk orbiittasand ei ole põhimõtteliselt kallutatud). Kääbusplaneedi orbiit on aga väga ekstsentriline (ellipsikujuline) ja Päikese suhtes ligi 17-kraadise nurga all. Pluuto keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit (39,5 [[Astronoomiline ühik|aü]]). [[Periheel]]is on see 29,7 aü ja afeelis on kaugus Päikesest aga 49,3 aü. Orbiidi kuju ja ekstsentrilisuse tõttu tuleb Pluuto perioodiliselt umbes 20 aastaks Päikesele lähemale kui on Neptuun. Pluuto oli viimati periheelis 5. septembril 1989 ja Pluuto oli Päikesele lähemal kui Neptuun, 7. veebruarist 1979 kuni 11. veebruarini 1999<ref name="Distant" />. Pluuto orbiit on pikemas perspektiivis kaootiline. Kääbusplaneedi orbiiti on võimalik arvutuste ja arvutisimulatsioonidega prognoosida paar miljonit aastat (seda nii tulevikus kui ka paari miljoni aasta tagusest ajast), kuid sellest kaugemale minevad arvutused, mis ületavad Lyapunovi aega (u 10–20 miljonit aastat) muutuvad väga ebatäpseteks. Pluuto orbiit on väikestele Päikesesüsteemi mõjutustele väga tundlik, mistõttu ettearvamatud tegurid muudavad planeedi teekonda märgatavalt. ===Pluuto ja Neptuun=== Kuigi vaatlejale võib tunduda, et Pluuto võib Neptuuni orbiiti ületades teise planeediga kokku põrgata, on kahe taevakeha orbiidid sellised, et nad ei saa kokku põrgata ega isegi üksteisele ohtlikult läheneda. Neptuuni ja Pluuto orbiidid ei ristu kunagi ja Pluuto orbiit möödub Neptuuni omast minimaalselt 8 aü kauguselt. Orbiitide erinevus pole piisav, et kaitsta Pluutot Neptuuni eest, sest teised planeedid (eriti Neptuun) võivad Pluuto orbiiti ikkagi mõjutada ning muuta kokkupõrke võimalikuks. Pluutot kaitseb lisaks orbiitide erinevusele ka 2:3 [[orbitaalresonants]] Neptuuniga, mis tähendab, et iga Pluuto kahe tiiru kohta teeb Neptuun kolm tiiru ümber Päikese ja iga tsükkel kestab umbes 500 aastat. Tsükkel toimib selliselt, et kui Pluuto on esimest korda periheeli minemas, on Neptuun planeedist üle 50° tagapool ja teise Pluuto periheeli ajaks on Neptuun liikunud üle 50° Pluutost ettepoole. Pluuto ja Neptuuni vahe on alati vähemalt 17 aü-d, mis on suurem kui Uraani ja Neptuuni vaheline minimaalne kaugus (11 aü-d) ja see välistab kokkupõrke<ref name="Minimal risk" />. Pluuto ja Neptuuni vaheline 2:3 resonants on väga stabiilne ja püsib miljoneid aastaid. See takistab nende orbiitide muutumist ja isegi siis, kui Pluuto orbiit poleks ekstsentriline, ei saaks need kunagi kokku põrgata<ref name="Minimal risk" />. ==Pöörlemine== Pluuto teeb tiiru ümber oma telje 6,39 päevaga ning see pöörleb orbiidil külili. Pluuto [[pöörlemistelg]] on 120° nurga all ning seetõttu on Pluuto aastaaegade kõikumine äärmuslik. Pööripäevadel on neljandik Pluutost pidevalt valgustatud ning neljandik on pidevalt pimeduses. Pluuto ebatavalise pöörlemise põhjused pole teada. Arizona Ülikooli teadlased arvavad, et Pluuto pimedatel aladel on palju lämmastikku, mis on tekitanud olukorra, kus kääbusplaneedi mass on ekvaatoril pooluste omast suurem ning see ongi Pluuto külili keeranud<ref name="Orientation" />. Pluutol on palju lämmastikku, sest kääbusplaneet asub Päikesest väga kaugel ning ekvaatoril on temperatuur kuni −240&nbsp;°C, mis põhjustab lämmastiku jäätumise. ==Geoloogia== [[Pilt:PIA20154-Pluto-MapOfOver1000Craters-20151110.jpg|pisi|Pluuto kraatrite kaart]] [[Pilt:Pluto’s Heart - Like a Cosmic Lava Lamp.jpg|pisi|vasakul|Sputniku tasandik]] {{Pikemalt artiklis|Pluuto geoloogia}} ===Pealispind=== Pluuto tasandikud koosnevad rohkem kui 98% ulatuses lämmastikujääst, millele lisanduvad vähesel määral metaan ja süsinikmonooksiidist. Metaani ja süsinikmonooksiidi leidub kõige rohkem Tombaugh' regioonis ja Sputniku tasandikul. Mäestikud koosnevad jäätunud veest. Pluuto pealispind on varieeruv ja selle eredus ja värv on piirkonniti väga erinev, olles Päikesesüsteemi üks kontrastsemaid taevakehi. Kääbusplaneedi värv varieerub süsimustast kuni valge ja tumeoranžini. Pluuto värv sarnaneb veidi Io omaga, olles veidi rohkem oranž, kuid see on võrreldes Marsiga tunduvalt vähem punane. Märkimisväärsed Pluuto piirkonnad on Tombaugh regioon, Cthulhu regioon ja Sputniku tasandik. Sputniku tasandik on 1000&nbsp;km lai ladestusala, mis koosneb jäätunud lämmastikust ja süsinikmonooksiidist, mis on jaotunud hulknurkadeks. Neid hulknurki peetakse konvektsioonikarpideks, mis kannavad edasi jäätunud veest koosnevat pinnast. Tasandikul pole kraatreid ning seetõttu arvatakse, et see on vähem kui 10 miljonit aastat vana. New Horizonsi meeskonna teadlased ütlesid hiljem, et Pluutol leidub väga palju erinevaid pinnavorme, mis on tõenäoliselt tekkinud [[Glatsioloogia|glatsioloogiliste]], [[Vulkanism|vulkaaniliste]] ja [[Tektoonika|tektooniliste protsesside]] tulemusena. Lisaks leidus Pluutol ka palju kraatreid. ===Siseehitus=== [[Pilt:Internal Structure of Pluto.jpg|pisi|Pluuto siseehitus]] Pluuto tihedus on 1,860±0,013 g/cm<sup>3</sup>. Teadlaste arvates on kääbusplaneedi sisestruktuur diferentseeruv ja tõenäoliselt on Pluutol tihe ja kivine tuum, mis on ümbritsetud ookeaniga. Tuuma diameeter on arvatavalt umbes 1700&nbsp;km, mis moodustab 70% Pluuto diameetrist ja ilmselt on Pluuto tuuma ümber on vähemalt 100–180 kilomeetri paksune ookean. Septembris 2016 uurisid Browni Ülikooli teadlased simulatsioone kasutades Sputniku tasandiku tekkimist ning leidsid viiteid sellele, et Pluuto pealispinna all peab olema vähemalt 100&nbsp;km sügavune ookean<ref name="Incredibly" />. Pluutol puudub magnetväli<ref name="Magnetic" />. ==Mass ja mõõtmed== [[Pilt:Pluto Charon Moon Earth Comparison.png|pisi|Maa, Kuu, Pluuto ja Charoni suuruse võrdlus]] Pluuto diameeter on 2379,8 ± 0,4&nbsp;km ja selle mass on (1,303 ± 0,003)×10<sup>22</sup> kg, mis moodustab 17,7% [[Kuu]] massist ja 0,22% Maa massist<ref name="The Edge" />. Kääbusplaneedi pindala on 1,779×10<sup>7</sup> km<sup>2</sup>, mis on peaaegu võrdne [[Venemaa Föderatsioon]]i pindalaga. Pluuto pinnal on [[gravitatsioon]]ikiirendus 0,063 g (Maal on 1 g). Pluuto kaaslase Charoni avastamine võimaldas astronoomidel määrata täpsemalt kindlaks Pluuto-Charoni süsteemi massi, kasutades [[Kepleri seadused|Kepleri kolmandat seadust]]. Lisaks oli nüüd Pluuto vaatlemisega võimalik määrata täpsemalt kindlaks Pluuto diameeter ja kuju. Kuna Pluuto moodustab vähem kui 20% Kuu massist, on see Päikesesüsteemi planeetidest tunduvalt vähem massiivne ja see on väiksem ka seitsmest kuust: Ganymedesest, Callistost, Iost, Kuust, Europast ja Tritonist. Pluuto massi peeti enne Charoni avastamist palju suuremaks. Pluuto on kääbusplaneedi Ceres diameetrist kaks korda suurem ja kaksteist korda massiivsem, olles samas massilt väiksem kui Eris. Samas on Pluuto 2379-kilomeetrine diameeter Erise omast suurem. Enne New Horizonsi Pluuto juurde jõudmist, mõõdeti selle diameetrit kääbusplaneedi atmosfääri abil. 2014. aastal tehtud mõõtmistel pakuti, et Pluuto diameeter peab olema suurem kui 2360&nbsp;km ning see võib olla 2368&nbsp;km. 13. juulil 2015 mõõtsid NASA teadlased New Horizonsi mõõteriista LORRI abil Pluuto diameetriks 2370&nbsp;km<ref name="First Size" /> ning see suurendati kõigepealt 2372 ja seejärel 2374 ± 8 kilomeetrini<ref name="Initial" />. Teine mõõteriist, REX, mõõtis Pluuto diameetriks 2379,8±0,4&nbsp;km<ref name="Occultation" />. ==Atmosfäär== {{Pikemalt artiklis|Pluuto atmosfäär}} [[Pilt:Blue hazes over backlit Pluto.jpg|pisi|Päikesest valgustatud Pluuto atmosfäär. Foto tegi Pluuto juurest lahkuv New Horizons]] Pluutol on õhuke atmosfäär, mis avastati 1988. aastal<ref name="Discovered" /> ning mis koosneb [[lämmastik]]ust, [[metaan]]ist ja [[süsinikmonoksiid]]ist. New Horizons mõõtis atmosfääri rõhuks umbes 1 [[Paskal|Pa]] (10 μbar), mis on Maa õhurõhust 100 000 väiksem. Varem usuti, et Pluuto kaugenemisel Päikesest atmosfäär jäätub ja langeb planeedi pinnale, kuid kosmoseaparaadi tehtud mõõtmised on näitanud, et Pluuto atmosfääri tihedus on tegelikult suurenemas ja see püsib kogu orbitaalperioodi vältel gaasilises olekus<ref name="Gaseous" /><ref name="Confounds" />. New Horizonsi vaatlused tõestasid ka, et Pluuto atmosfäär hajub kosmosesse arvatust 10 000 korda aeglasemalt. New Horizonsi missiooni juhtivteadlane [[Alan Stern]] on väitnud, et Pluuto atmosfäärirõhk on väga muutuv ja isegi väike temperatuuritõus võib õhurõhku märkimisväärselt tõsta 18 hPa-lt kuni 280 hPa-ni, mis oleks kolm korda suurem kui Marsi õhurõhk või neljandik Maa õhurõhust. Sellise atmosfääri tiheduse korral võib Pluuto pinnal olev lämmastik minna vedelasse olekusse. Atmosfääri gaase tuvastati kuni 1670&nbsp;km kõrgusel ja atmosfääril ei ole kindlat ülempiiri. Atmosfääris olev metaan, mis on võimas [[kasvuhoonegaas]], tekitab [[Inversioon (meteoroloogia)|temperatuuride inversiooni]] ja seetõttu on atmosfääri keskmine temperatuur pealispinnast kümneid kraade soojem. Samas on New Horizonsi kogutud info kinnitanud, et Pluuto atmosfääri ülaosa on arvatust tunduvalt külmem (70 [[Kelvini skaala|kelvinit]]). Atmosfäär on jagatud umbes 20 ühtlaseks kihiks, mis on kuni 150&nbsp;km kõrged. ==Kaaslased== [[Pilt:Pluto-Charon System.gif|pisi|Kunstniku kujutis Pluuto ja Charoni pöörlemisest]] Pluutol on viis [[Planeedi kaaslane|kuud]]: [[Charon (kaaslane)|Charon]], [[Nix]], [[Hydra (kuu)|Hydra]], [[Kerberos (kuu)|Kerberos]] ja [[Styx (kuu)|Styx]]. Charon, mis tiirleb Pluutost ainult 19 000&nbsp;km kaugusel, avastati 1978. aastal, Nix ja Hydra 2005.<ref name="Possible" />, Kerberos 2011.<ref name="Hubble" /> ja Styx 2012. aastal<ref name="Fifth" />. Kuude orbiidid on ringikujulised ja nende ekstsentrilisus on väga väike. Kõik kaaslased tiirlevad kääbusplaneedi ekvaatori tasandis ning nende orbiidid on Pluuto orbiidi suhtes 120° nurga all. Pluuto kuude süsteem on väga kompaktne ja kääbusplaneedile väga lähedal tiirlemine tagab kõigi kaaslaste orbiitide suure stabiilsuse. Pluuto ja Charoni paar on üks väheseid Päikesesüsteemi taevakehasid, mille üksteise ümber tiirlemise orbiidi kese on kummastki taevakehast väljaspool. Teine selline süsteem on Jupiter ja Päike, mille orbiidi raskuskese on Päikesest väljaspool, aga mitte kuigi palju<ref name="Barycenter" /><ref name="Outside" />. Pluuto ja Charoni sarnasuse tõttu on mõned astronoomid seisukohal, et neid võiks nimetada kaksikplaneediks või kaksikkääbusplaneediks. Süsteem on eriline ka seetõttu, et mõlema pöörlemine on teineteise suhtes loodeliselt lukustatud ehk nad on alati sama küljega üksteise poole pööratud<ref name="Väike" />. Pluuto kuud tekkisid ühe hüpoteesi kohaselt siis, kui Pluuto põrkas Päikesesüsteemi arengu varases etapis kokku endasuuruse taevakehaga. Kokkupõrkest eraldunud ainest moodustusidki tema kuud. Samas pole see teooria suutnud seletada, miks on Kerberose albeedo teiste kuude omast tunduvalt madalam<ref name="Dance" />. ===Pluuto ja Triton=== Ebatavaliste Pluuto ja Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ja massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäoline ja usutavam on teooria, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisval orbiidil ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. ==Uurimislugu== ===Vaatlemine=== [[Pilt:PIA18179 d-Pluto270-Hubble2003-20100204.jpg|pisi|Hubble'i kosmoseteleskoobi tehtud fotodest kokku pandud Pluuto kujutis]] Pluuto keskmine heledus on 15,1 [[tähesuurus]]t ja see kasvab [[periheel]]is 13,65-ni. Pluutot saab vaadelda ainult [[Teleskoop|teleskoobiga]] ning selle nägemiseks peab teleskoobi diameeter olema vähemalt 30&nbsp;cm, kuid isegi siis on selle nägemine keeruline, sest Pluuto paistab vaatlejale tähena ning selle heledus on väga väike isegi suurtes teleskoopides. Kääbusplaneedi uurimine on olnud väga keeruline, sest ta on Maast väga kaugel. Esimesed Pluuto kaardid koostati 1980. aastatel, kui astronoomid jälgisid Charoni varjutusi. Varjutuste ajal oli heledama koha keskmine heledus suurem kui tumedamal kohal ning tänu sellele sai arvuti selle abil koostada esimese kaardi. Paremad kaardid koostati Hubble'i kosmoseteleskoobi abil, mille resolutsioon oli parem ja millega sai teha detailsemaid fotosid. Kosmoseteleskoop suutis eristada ainult üksikuid suuremaid pinnavorme, kuid koostatud kaardid olid parimad saadaolevad kaardid kuni New Horizonsi möödalennuni. ===New Horizons=== {{vaata|Pluuto uurimise ajalugu|New Horizons}} [[Pilt:Alan Stern and New Horizons Team Celebrate Pluto Flyby.jpg|pisi|Alan Stern ja tema meeskond juubeldamas pärast New Horizonsi eduka möödalennu kinnituse saabumist]] Pluutot on külastanud ainult üks [[kosmoseaparaat]], [[New Horizons]], mis startis Pluuto suunas 2006. aastal. Kosmoseaparaat pildistas Pluutot esmakordselt septembris 2006, kui katsetati kaamera töökõlbulikkust ja planeetidevahelise automaatjaama võimet jälgida kaugeid objekte<ref name="Sighting" />. 2007. aastal möödus New Horizons Jupiterist ja võttis suuna Pluuto suunas, et mööduda sellest 2015. aastal. New Horizonsil kulus Pluuto juurde jõudmiseks 9 aastat. See möödus kääbusplaneedist [[14. juuli]]l [[2015]], lähenedes Pluutole kuni 12 500&nbsp;km kaugusele<ref name="Otsepilt" />. New Horizons alustas Pluuto ja tema kuude uuringuid 5 kuud enne möödalendu ning jätkas neid veel ühe kuu jooksul pärast seda. Pärast Pluuto juurest lahkumist liikus New Horizons edasi [[Kuiperi vöö]] poole. Kuna andmesidekiirus oli automaatjaama kauguse tõttu [[Maa]]st väike, said teadlased viimased New Horizonsi kogutud andmed kätte 25. oktoobril 2016<ref name="Data" /><ref name="Completed" />. ==Galerii== <gallery> PIA19948-NH-Pluto-Norgay-Hillary-Mountains-2050714.jpg|Pluuto päikeseloojangul PIA19947-NH-Pluto-Norgay-Hillary-Mountains-20150714.jpg|Pluuto päikeseloojangul PIA19856-PlutoCharon-NewHorizons-Color-20150714.jpg|Pluuto ja Charon </gallery> ==Vaata ka== *[[Kümnes planeet]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Staatus">{{netiviide |pealkiri=Pluuto ei ole enam planeet |väljaanne=Eesti Päevaleht |url=http://epl.delfi.ee/news/valismaa/pluuto-ei-ole-enam-planeet?id=51053647 |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Elus">{{netiviide |pealkiri=Signaal näitas, et New Horizons jäi Pluutost möödalennul ellu |väljaanne=Postimees |url= http://maailm.postimees.ee/3261115/signaal-naitas-et-new-horizons-jai-pluutost-moodalennul-ellu|vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Discovery">{{netiviide |pealkiri=Discovering new planets |väljaanne=National Air and Space Museum |url=https://airandspace.si.edu/exhibitions/exploring-the-planets/online/ |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Captured">{{netiviide |pealkiri=The dwarf planet Pluto |väljaanne=Universe Today |url=https://www.universetoday.com/13861/pluto/ |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Oldest">{{netiviide |pealkiri=Why is Pluto no longer a planet? |väljaanne=Library of Congress |url=https://www.loc.gov/rr/scitech/mysteries/pluto.html |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Legal">{{netiviide |pealkiri=The Search for Martians Finds Pluto... And a Lot More |väljaanne=Huffington Post |url= http://www.huffingtonpost.com/tom-jackson/mars-exploration_b_1983167.html |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Name Giver">{{netiviide |pealkiri=How a precocious 11-year-old girl gave Pluto its name |väljaanne=Washington Post |url= https://www.washingtonpost.com/news/morning-mix/wp/2015/07/15/how-a-precocious-11-year-old-girl-gave-pluto-its-name/?utm_term=.07208df37ab3|vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Finding">{{netiviide |pealkiri=Finding Pluto: Tough Task, Even 75 Years Later |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/860-finding-pluto-tough-task-75-years.html |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Money">{{netiviide |pealkiri=The girl who named a planet |väljaanne=BBC |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/4596246.stm |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="The Dog">{{netiviide |pealkiri=10 things you didn't know about Walt Disney's Pluto |väljaanne=The Offical Disney Fan Club |url=https://d23.com/10-things-you-didnt-know-about-walt-disneys-pluto/ |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Seaborg">{{netiviide |pealkiri=23 February 1943: A New Element Is Discovered |väljaanne=History Day By Day |url= https://history-day-by-day.com/2016/02/23/23-february-1943-a-new-element-is-discovered/|vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=Facts about Plutonium |väljaanne=Live Science |url=https://www.livescience.com/39871-facts-about-plutonium.html |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Save Pluto">{{netiviide |pealkiri=Details about Pluto |väljaanne=Save-Pluto.net |url=http://www.save-pluto.net/details-about-pluto/ |vaadatud=6. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2017-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170222022523/http://www.save-pluto.net/details-about-pluto/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="One percent">{{netiviide |pealkiri=Mass and Density of Pluto |väljaanne=Planetary Facts |url=http://planetfacts.org/mass-and-density-of-pluto/ |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Lucky Guess">{{netiviide |pealkiri=Did Tombaugh Really Find Lowell's Planet X? |väljaanne=Lowell Observatory |url=https://lowell.edu/pluto-at-85-did-tombaugh-really-find-planet-x/ |vaadatud=7. juuli 2017 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Only">{{netiviide |pealkiri=Pluto's Not a Planet? Only in New York |väljaanne=New York Times |url=http://www.nytimes.com/2001/01/22/nyregion/pluto-s-not-a-planet-only-in-new-york.html |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Eris">{{netiviide |pealkiri=Eris:In Depth |väljaanne=NASA Solar System |url=https://solarsystem.nasa.gov/planets/eris/indepth |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Xena">{{netiviide |pealkiri=The Solar System as you've never seen it before |väljaanne=The Independent |url=http://www.independent.co.uk/news/science/the-solar-system-as-youve-never-seen-it-before-5346984.html |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Bigger">{{netiviide |pealkiri=Object Bigger than Pluto Discovered, Called 10th Planet |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/1373-object-bigger-pluto-discovered-called-10th-planet.html |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Scientist">{{netiviide |pealkiri=Scientists Discover Tenth Planet |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/home/hqnews/2005/jul/HQ_05209_10th_Planet.html |vaadatud=12. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2017-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170706212542/https://www.nasa.gov/home/hqnews/2005/jul/HQ_05209_10th_Planet.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="What">{{netiviide |pealkiri=What Is a Planet? |väljaanne=Scientific American |url=https://www.scientificamerican.com/article/what-is-a-planet/ |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Demoted">{{netiviide |pealkiri=Pluto Demoted: No Longer a Planet in Highly Controversial Definition |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/2791-pluto-demoted-longer-planet-highly-controversial-definition.html |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Never">{{netiviide |pealkiri=Why Planets Will Never Be Defined |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/3142-planets-defined.html |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Distant">{{netiviide |pealkiri=Pluto to become most distant planet |väljaanne=NASA/JPL |url=https://www.jpl.nasa.gov/releases/99/pluto990209.html |vaadatud=7. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170429154637/https://www.jpl.nasa.gov/releases/99/pluto990209.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Minimal risk">{{netiviide |pealkiri=Dynamics of Pluto |väljaanne=Nine Planets |url=http://nineplanets.org/plutodyn.html |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Orientation">{{netiviide |pealkiri=Reorientation and faulting of Pluto due to volatile loading within Sputnik Planitia |väljaanne=Nature |url=https://www.nature.com/nature/journal/v540/n7631/full/nature20120.html |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Incredibly">{{netiviide |pealkiri=An Incredibly Deep Ocean Could Be Hiding Beneath Pluto's Icy Heart |väljaanne=Popular Science |url=http://www.popsci.com/an-incredibly-deep-ocean-could-be-hiding-beneath-plutos-icy-heart |vaadatud=12. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927112125/http://www.popsci.com/an-incredibly-deep-ocean-could-be-hiding-beneath-plutos-icy-heart |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Magnetic">{{netiviide |pealkiri=X-ray Detection Sheds New Light on Pluto |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/chandra/x-ray-detection-sheds-new-light-on-pluto.html |vaadatud=9. juuli 2017 }}</ref> <ref name="The Edge">{{netiviide |pealkiri=The edge of the solar system |väljaanne=Cambridge University Press |url=http://assets.cambridge.org/052180/0196/excerpt/0521800196_excerpt.pdf |vaadatud=9. juuli 2017 }}</ref> <ref name="First Size">{{netiviide |pealkiri=How Big Is Pluto? New Horizons Settles Decades-Long Debate |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/feature/how-big-is-pluto-new-horizons-settles-decades-long-debate |vaadatud=10. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2019-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191109182908/https://www.nasa.gov/feature/how-big-is-pluto-new-horizons-settles-decades-long-debate/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Initial">{{netiviide |pealkiri=The Pluto system: Initial results from its exploration by New Horizons |väljaanne=Nature |url=http://science.sciencemag.org/content/350/6258/aad1815 |vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Occultation">{{netiviide |pealkiri=Radio occultation measurements of Pluto’s neutral atmosphere with New Horizons |väljaanne=Science Direct |url=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S001910351630803X |vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Discovered">{{netiviide |pealkiri=Observations of the 9 June 1988 Occultation by Pluto |väljaanne=Bulletin of the American Astronomical Society, Vol. 20, p.806 |url=http://adsabs.harvard.edu/full/1988BAAS...20..806M |vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Gaseous">{{netiviide |pealkiri=Evidence that Pluto’s atmosphere does not collapse from occultations including the 2013 May 04 event |väljaanne=Research Gate |url=https://www.researchgate.net/publication/262937542_Evidence_that_Pluto%27s_atmosphere_does_not_collapse_from_occultations_including_the_2013_May_04_event |vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Confounds">{{netiviide |pealkiri=Pluto’s Atmosphere Confounds Researchers |väljaanne=Sky&Telescope |url=http://www.skyandtelescope.com/astronomy-news/plutos-atmosphere-confounds-researchers-032520166/|vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Possible">{{netiviide |pealkiri=Possible New Moons for Pluto |väljaanne=Washington Post |url=http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2005/10/31/AR2005103101426.html |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Hubble">{{netiviide |pealkiri=NASA's Hubble Discovers Another Moon Around Pluto |väljaanne=NASA HST |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/hubble/science/pluto-moon.html |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Fifth">{{netiviide |pealkiri=Pluto Has a Fifth Moon, Hubble Telescope Reveals |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/16531-pluto-fifth-moon-hubble-discovery.html|vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Barycenter">{{netiviide |pealkiri=Forget what you heard: Jupiter does not orbit the sun |väljaanne=Business Insider |url=http://www.businessinsider.com/jupiter-does-not-orbit-the-sun-2016-7 |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Outside">{{netiviide |pealkiri=What is a barycenter? |väljaanne=NASA Space Place |url=https://spaceplace.nasa.gov/barycenter/en/ |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Väike">{{netiviide |pealkiri=Pluuto väikesed kaaslased pöörlevad kaootiliselt |väljaanne=Eesti Kosmosebüroo |url=https://www.eas.ee/kosmos/en/kosmosebueroo/uudised/artikkel/395-pluuto-vaeikesed-kaaslased-poeoerlevad-kaootiliselt |vaadatud=11. juuli 2017 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Dance">{{netiviide |pealkiri=Pluto’s Moons Dance to a Random Beat |väljaanne=National Geographic |url= http://news.nationalgeographic.com/2015/06/150603-pluto-moons-charon-styx-nix-kerberos-hydra-new-horizons/ |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Sighting">{{netiviide |pealkiri=New Horizons, Not Quite to Jupiter, Makes First Pluto Sighting |väljaanne=JHUAPL |url=http://pluto.jhuapl.edu/news_center/news/112806.php |vaadatud=11. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2014-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141113224846/http://pluto.jhuapl.edu/news_center/news/112806.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Otsepilt">{{netiviide |pealkiri= Otsepildis: New Horizons lendab lähedalt mööda kääbusplaneedist Pluuto |väljaanne=Forte |url=http://forte.delfi.ee/news/kosmos/otsepildis-new-horizons-lendab-lahedalt-mooda-kaabusplaneedist-pluuto?id=71910597 |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Data">{{netiviide |pealkiri=No More Data From Pluto |väljaanne=New York Times |url=https://www.nytimes.com/2016/10/29/science/pluto-nasa-new-horizons.html |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Completed">{{netiviide |pealkiri=Pluto Exploration Complete: New Horizons Returns Last Bits of 2015 Flyby Data to Earth |väljaanne=New Horizons Mission Home Page |url=http://pluto.jhuapl.edu/News-Center/News-Article.php?page=20161027 |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Pluto}} *[http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01.html Kosmoloogia] *[http://luup.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/01/23/valised.htmXviies "Pluutolt tahetakse võtta planeedi staatus"] *Kaivo Kopli, [http://www.epl.ee/uudised/433385 "Kas Pluuto ikkagi on või ei ole planeet? Teadlased vaidlevad"], Eesti Päevaleht, 21. juuni 2008 *[http://www.postimees.ee/?id=117609 Suri planeet Pluutole nime andnud naine], Postimees, 11. mai 2009. *Paul Rincon, [http://www.bbc.com/news/science-environment-33543383 New Horizons: Images reveal ice mountains on Pluto], [[BBC News Online]], 15. juuli 2015 <small>(''inglise keeles'')</small> {{Planeedid}} [[Kategooria:Pluuto| ]] i1qtpjcxht2lqophb88o2zf30dj43gg 6759477 6759473 2024-11-11T19:17:36Z Pietadè 41543 [[Kategooria:Leheküljed, mille infokastis on vikiteksti pildisüntaks]] liikmesuse eemaldamine 6759477 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on taevakehast astronoomia seisukohast; astroloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Pluuto (astroloogia)]]; Disney tegelase kohta vaata artiklit [[Pluuto (koer)]]; artisti kohta vaata artiklit [[Pluuto (artist)]].}} {{Infokast planeet |sümbol = [[Pilt:Pluto symbol (large orb, bold).svg|24px|⯓]] |pilt = Pluto-01 Stern 03 Pluto Color TXT.jpg |pildiallkiri = Värviline pilt Pluutost, mille tegi [[kosmosesond]] [[New Horizons]] (14.06.2015). |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 49,3 [[astronoomiline ühik|aü]] |periheel = 29,7 [[astronoomiline ühik|aü]] |keskmine_kaugus_päikesest = 5,9 mld [[kilomeeter|km]] 39,5 [[astronoomiline ühik|aü]] |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = 0,2488 |tiirlemisperiood = 248,09 aastat |sünoodiline_periood = 366,73 ööpäeva |orbitaalkiirus = 4,67 km/s |orbiidi_kalle = 17,16° |diameeter = 2390 km<br>0,19 Maad |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = 1,779×10<sup>7</sup> km<sup>2</sup> |ruumala = (7,057±0,004)×10<sup>9</sup> km<sup>3</sup> |mass = {{murdmata|(1,305 &plusmn; 0,007)&times;10<sup>22</sup> kg}}<br> 0,002 [[Maakera|Maad]] |tihedus = 1,92 &plusmn; 0,12 g/cm<sup>3</sup> |raskuskiirendus = 0,620 m/s<sup>2</sup> |paokiirus = 1,212 km/s |pöörlemisperiood = 6 päeva 9 tundi ja 18 minutit |pöörlemiskiirus = 47,18 km/h |telje_nurk = |pinnatemperatuur = −235°C kuni −210°C |kaaslaste_arv = 5 ([[Charon (kaaslane)|Charon]], [[Nix]], [[Hydra (kaaslane)|Hydra]], [[Kerberos (kaaslane)|Kerberos]], [[Styx (kaaslane)|Styx]]) |spektriklass = |albeedo = |atmosfäär = |avastaja =[[Clyde Tombaugh]] |avastamise_aeg =[[1930]] }} '''Pluuto''' ([[väikeplaneedi tähistus]]: '''134340 Pluto'''; [[Astronoomiamärgid|sümbolid]]: [[File:Pluto symbol (large orb, fixed width).svg|16px|⯓]]<ref>{{cite web |url= https://www.jpl.nasa.gov/infographics/what-is-a-dwarf-planet |author= JPL/NASA |date= 2015-04-22 |website= Jet Propulsion Laboratory |title= What is a Dwarf Planet? |access-date= 2022-01-19}}</ref> või [[File:Pluto monogram (fixed width).svg|16px|♇]]<ref>{{cite book |editor=John Lewis |date=2004 |title=Physics and chemistry of the solar system |edition= 2 |page=64 |publisher=Elsevier}}</ref>) on [[kääbusplaneet]] [[Kuiperi vöö]]s. See oli esimene avastatud Kuiperi vöö liige ja see on seni suurim [[Päike]]se ümber tiirlev [[kääbusplaneet]]. Pluuto avastas [[1930]]. aastal [[Clyde Tombaugh]] ja alates avastamisest kuni [[2006]]. aastani nimetati teda [[planeet|planeediks]] ning loeti [[Päikesesüsteem]]i üheksandaks planeediks. Pluuto planeedistaatus seati kahtluse alla [[1992]]. aastal, kui Kuiperi vööst leiti mitu Pluutoga sarnast objekti. [[2005]]. aastal avastati Kuiperi vööst kääbusplaneet [[Eris (kääbusplaneet)|Eris]], mis on Pluutost 27% suurem. [[24. august]]il [[2006]] otsustas [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] võtta Pluutolt planeedi staatuse ja kvalifitseeris Pluuto ümber [[kääbusplaneet|kääbusplaneediks]]<ref name="Staatus" />. Pluuto asub Päikesest 30–49 [[astronoomiline ühik|aü]] (4,4–7,4 miljardi km) kaugusel, mis tähendab, et perioodiliselt tuleb Pluuto Päikesele lähemale kui [[Neptuun]]. Pluuto ja Neptuuni kokkupõrget takistab stabiilne orbitaalne resonants. Päikesevalgusel kulub Pluutoni jõudmiseks umbes viis ja pool tundi. Pluutol on viis kuud: [[Charon]], Styx, Nix, Kerberos ja Hydra. Pluutot ja Charonit peetakse aeg-ajalt [[kaksikplaneet]]ideks, sest nende orbiitide raskuskese ei ole kummagi planeedi keskmes, kuid IAU käsitleb Charonit siiski Pluuto kuuna. Esimese [[kosmoseaparaat|kosmoseaparaadina]] lendas Pluutost mööda NASA planeetidevaheline automaatjaam [[New Horizons]], mis möödus kääbusplaneedist [[14. juuli]]l [[2015]]<ref name="Elus" />. Kosmoseaparaat uuris möödalennu käigus Pluutot ja tema kaaslasi detailselt, pildistati kõrge lahutusega kogu Pluuto valgustatud poolkera ja tehti arvukalt muid mõõtmisi. ==Ajalugu== ===Avastamine=== 1840. aastatel kasutas [[Urbain Le Verrier]] [[Klassikaline mehaanika|klassikalist mehaanikat]], et ennustada Neptuuni taga asuva tundmatu planeedi asukohta, analüüsides Uraani orbiidi häiritusi. Edasised 19. sajandi lõpul toimunud vaatlused viisid astronoomid järelduseni, et Uraani orbiiti häirib peale Neptuuni ka teine planeet<ref name="Discovery" />. 1906. alustas rikas Bostoni ärimees [[Percival Lowell]] ja astronoom [[William Henry Pickering]], Arizonas Flagstaffis asuvas [[Lowelli observatoorium]]is põhjalikke otsinguid, leidmaks võimalikku üheksandat planeeti. Lowell ja tema observatoorium otsisid planeeti edutult kuni 1916. aastani, mil Lowell suri. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis [[Arizona]] osariigis [[planeet X|planeeti X]], nagu Lowell seda nimetas, otsimiseks. Hiljem selgus, et ta observatoorium oli Pluutot pildistanud juba 1915. aastal, kuid kuna see oli piltidel väga väikese heledusega, siis seetõttu seda ei märgatud<ref name="Captured" />. Teadaolevalt pildistati Pluutot enne ametlikku avastamist 14 korda ning vanim pilt pärineb aastast 1909<ref name="Oldest" />. Kuna Lowelli lesk vaidlustas päranduse ning kohtuskäimine võttis üle kümne aasta aega, sai observatoorium otsinguid jätkata alles 1929. aastal<ref name="Legal" />. Observatooriumi direktor Vesto Melvin Slipher andis tundmatu planeedi leidmise ülesande erihariduseta [[amatöörastronoom]] [[Clyde Tombaugh]]'le, kes oli hiljuti observatooriumisse tööle palgatud. Tombaugh' ülesandeks oli tähistaevast süstemaatiliselt paarisfotodena pildistada ning seejärel uurida igat paari, et teha kindlaks, kas mõni objekt on vahepeal liikunud. 18. veebruaril 1930, pärast aasta kestnud otsinguid, avastas Tombaugh rutiinsel fotode võrdlemisel, et sama aasta 23. ja 29. jaanuaril tehtud fotodel oli üks objekt vahepeal liikunud. Pärast täiendavate vaatluste tegemist, teavitas observatoorium 13. märtsil 1930 avastusest Harvardi observatooriumi<ref name="Captured" />. Uus planeet asus küllaltki lähedal Lowelli ja Pickeringi ennustatud kohale. Tombaugh sai oma avastuse eest lisaks Kuningliku Astronoomiaseltsi medalile ja 25-naelasele preemiale ka stipendiumi koduosariigi [[Kansase Ülikool]]ilt astronoomiahariduse omandamiseks<ref name="Name Giver" />. ===Nimi=== Kääbusplaneedi Pluuto avastamine oli ajakirjanduses väga populaarne teema. Lowelli observatoorium, kellel oli õigus uuele objektile nimi anda, sai üle tuhande soovituse üle terve maailma alates Atlasest kuni Zymalini. Tombaugh käis Slipherile peale, et too pakuks välja uue kääbusplaneedi nime enne, kui keegi teine jõuab seda teha<ref name="Finding" />. Constance Lowell pakkus nimeks Zeus, siis Percival ja lõpuks Constance, kuid need variandid jäeti kõrvale. Pluuto sai nime allmaailma jumala järgi, mille pakkus välja 11-aastane mütoloogiahuviline [[Venetia Burney]], kes oli Oxfordi kooli õpilane<ref name="Name Giver" />. Oma nimevariandist rääkis Burney oma vanaisale Falconer Madanile, kes oli [[Oxfordi Ülikool]]i raamatukoguhoidja. Madan edastas idee astronoomiaprofessor Herbet Hall Turnerile, kes omakorda saatis [[telegraaf]]iga sõnumi edasi oma kolleegidele Ameerika Ühendriikidesse. Iga Lowelli observatooriumi liige sai hääletada kolme nimevariandi vahel: "Minerva" (mis oli juba ka ühe asteroidi nimi), "Cronus" (mille maine oli halvenenud, kuna selle pakkus välja ebapopulaarne astronoom [[Thomas Jefferson Jackson See]]) ja "Pluto". "Pluto" sai enda kasuks kõik hääled ning nimi avalikustati 1. mail 1930. Nime lõplikku valikut soodustas ka asjaolu, et nime "Pluto" kaks esimest tähte on Percival Lowelli initsiaalid. Pärast avalikustamist andis Madan Venetiale tasuks 5 [[Briti nael]]a (2014. aasta vääringus 300 Briti naela ehk 450 USA dollarit)<ref name="Money" />. Pluuto astronoomiline sümbol (Unicode U+2647, ♇) loodi monogrammina tähtedest "PL"<ref name="Finding" />. Pluuto sümbol sarnaneb Neptuuni omaga, kuid sellel on keskel kera kolmhargi asemel. Nimi võeti varsti kasutusele ka muudes valdkondades. 1930. aastal oli [[Walt Disney]] ilmselt Pluuto avastamisest inspireeritud, kui ta tutvustas [[Miki Hiir]]e koera välimusega kaaslast nimega Pluto<ref name="The Dog" />, kuigi Disney animaator Ben Sharpsteen ei osanud öelda, miks just see nimi oli pandud. 1941. aastal nimetas [[Glenn T. Seaborg]] vastloodud elemendi [[plutoonium]]i Pluuto järgi<ref name="Seaborg" />, järgides traditsiooni nimetada uusi elemente viimati avastatud planeetide järgi, samamoodi nagu nimetati uraan [[Uraan (planeet)|Uraani]] järgi ja [[neptuunium]] [[Neptuun]]i järgi<ref name="About" />. Mõnes keeles nimetatakse Pluutot teisiti. Näiteks jaapani keeles soovitas Houei Nojiri tõlget ''Meiōsei'' (冥王星, 'allmaailma jumal'), ja see laenati omakorda hiina, korea ja vietnami keelde. Ühtedes india keeltes on see nimi Pluto, kuid teistes, näiteks hindi keeles, Yama, mis on hindu ja budistliku mütoloogia surmajumal. Polüneesia keeltes kaldutakse kasutama kohalikku allmaailma jumalat Whirot maoori mütoloogiast. ===Planeedi X hüpoteesi ümberlükkamine=== Pärast Pluuto leidmist hakati kahtlema, et kas see on Lowelli otsitud planeet X<ref name="Save Pluto" /> ning planeedi oletatava massi arvestused vähenesid kogu ülejäänud 20. sajandi jooksul. Pluuto esialgne mass arvutati välja, kasutades andmeid oletatava mõju kohta Uraanile ja Neptuunile. 1931. aastal määrati Pluuto oletatavaks massiks umbes üks Maa mass. 1948. aastal tehtud arvutused näitasid, et Pluuto mass on samaväärne Marsi massiga. 1976. aastal arvutasid Hawaii Ülikooli teadurid [[Dale Cruikshank]], [[Carl Pilcher]] ja [[David Morrison]] välja Pluuto [[albeedo]] ning avastasid, et see klapib jäätunud metaani albeedoga, mis näitas, et Pluuto mass ei saa olla rohkem kui 1% Maa massist<ref name="One percent" />. 1978. aastal avastatud Charon võimaldas esimest korda arvutada Pluuto massi ning tulemuseks saadi vähem kui 0,2% Maa massist. See tähendas, et Pluuto oli Uraani orbiidi mõjutamiseks liiga väike ja edasised planeedi X otsingud ebaõnnestusid. 1989. aastal mõõdus [[Voyager 2]] Neptuunist ja möödalennul kogutud andmed näitasid, et planeedi mass on arvatust 0,5% ehk planeedi Marss massi jagu väiksem. 1992. aastal kasutas [[Myles Standish]] Voyager 2 andmeid, et arvutada välja Neptuuni mõju Uraani orbiidile, ning avastas, et häiringud tegelikult puuduvad ja koos selle avastusega kadus ka vajadus planeedi X jaoks. Tänapäeval on astronoomid seisukohal, et Lowelli kirjeldatud planeeti X pole tegelikult olemas ning Pluuto avastamine oli tõenäoliselt juhus<ref name="Lucky Guess" />. ===Klassifikatsioon=== 1992. aastast alates on avastatud palju taevakehasid, mis tiirlevad samal orbiidil nagu Pluuto, mis näitab, et Pluuto on osa [[Kuiperi vöö]]st. See tekitas vastuolu Pluuto planeedi staatuses ja tekkis küsimus, et kas Pluutot peaks arvesse võtma koos või eraldi teistest teda ümbritsevatest kehadest. Muuseumi ja planetaariumi direktorid tekitasid juhuslikult vaidluse, jättes Pluuto välja Päikesesüsteemi planetaarsetest mudelitest. 2000. aasta veebruaris avas taas uksed Haydeni planetaarium, mis esitles ainult 8 planeedi mudelit<ref name="Only" />. Aina enam hakati avastama Pluuto-suuruseid objekte, mis viis vaidluseni, et Pluuto peaks ümber klassifitseerima, nii nagu läks [[Ceres (kääbusplaneet)|Cerese]], [[2 Pallas|Pallase]], [[3 Juno|Juno]] ja [[4 Vesta|Vestaga]], mis viimaks kaotasid oma planeedistaatuse pärast paljude asteroidide avastamist. 2005. aasta 29. juulil andsid [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudi]] astronoomid teada uuest avastusest – Neptuuni-tagusest objektist [[136199 Eris|Erisest]]<ref name="Eris" />, mis oli oluliselt massiivsem objekt kui Pluuto ja kõige suurem objekt, mis on avastatud Päikesesüsteemis alates [[Triton (kuu)|Triton]]ist 1846. aastal<ref name="Xena" />. Selle avastajad ja ajakirjandus kutsusid seda algselt kümnendaks planeediks, kuigi polnud veel ametlikku kokkulepet, et seda üldse planeediks nimetada<ref name="Bigger" /><ref name="Scientist" />. Teised astronoomide kogukonnast hindasid, et see avastus on kõige tugevam argument Pluuto ümber klassifitseerimiseks asteroidina<ref name="What" />. Vaidlus lõppes 2006. aastal, kui Rahvusvaheline Astronoomiaunioon (IAU) defineeris esmakordselt planeedi definitsiooni. Pluuto täitis kaks tingimust kolmest, kuid ühe tingimuse mittetäitmine tähendas, et IAU definitsiooni kohaselt on tegemist kääbusplaneediga ja Pluutolt võeti planeedi staatus<ref name="Demoted" />. Hiljem on vahel taas tõstatatud küsimus Pluuto klassifikatsiooni kohta<ref name="Never" />, kuid IAU pole oma varasemat otsust üle vaadanud. ==Orbiit== [[Pilt:Plutoorbit1.5sideview.gif|pisi|Pluuto orbiit on Päikese suhtes 17-kraadise nurga all]] Pluuto [[orbitaalperiood]] on 248 aastat ja Pluuto orbiidi omadused on võrreldes teiste planeetidega märgatavalt erinevad. Tavaliselt on planeetide orbiidid peaaegu ringikujulised ning nende orbiittasandid on Päikese telje suhtes peaaegu risti (ehk orbiittasand ei ole põhimõtteliselt kallutatud). Kääbusplaneedi orbiit on aga väga ekstsentriline (ellipsikujuline) ja Päikese suhtes ligi 17-kraadise nurga all. Pluuto keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit (39,5 [[Astronoomiline ühik|aü]]). [[Periheel]]is on see 29,7 aü ja afeelis on kaugus Päikesest aga 49,3 aü. Orbiidi kuju ja ekstsentrilisuse tõttu tuleb Pluuto perioodiliselt umbes 20 aastaks Päikesele lähemale kui on Neptuun. Pluuto oli viimati periheelis 5. septembril 1989 ja Pluuto oli Päikesele lähemal kui Neptuun, 7. veebruarist 1979 kuni 11. veebruarini 1999<ref name="Distant" />. Pluuto orbiit on pikemas perspektiivis kaootiline. Kääbusplaneedi orbiiti on võimalik arvutuste ja arvutisimulatsioonidega prognoosida paar miljonit aastat (seda nii tulevikus kui ka paari miljoni aasta tagusest ajast), kuid sellest kaugemale minevad arvutused, mis ületavad Lyapunovi aega (u 10–20 miljonit aastat) muutuvad väga ebatäpseteks. Pluuto orbiit on väikestele Päikesesüsteemi mõjutustele väga tundlik, mistõttu ettearvamatud tegurid muudavad planeedi teekonda märgatavalt. ===Pluuto ja Neptuun=== Kuigi vaatlejale võib tunduda, et Pluuto võib Neptuuni orbiiti ületades teise planeediga kokku põrgata, on kahe taevakeha orbiidid sellised, et nad ei saa kokku põrgata ega isegi üksteisele ohtlikult läheneda. Neptuuni ja Pluuto orbiidid ei ristu kunagi ja Pluuto orbiit möödub Neptuuni omast minimaalselt 8 aü kauguselt. Orbiitide erinevus pole piisav, et kaitsta Pluutot Neptuuni eest, sest teised planeedid (eriti Neptuun) võivad Pluuto orbiiti ikkagi mõjutada ning muuta kokkupõrke võimalikuks. Pluutot kaitseb lisaks orbiitide erinevusele ka 2:3 [[orbitaalresonants]] Neptuuniga, mis tähendab, et iga Pluuto kahe tiiru kohta teeb Neptuun kolm tiiru ümber Päikese ja iga tsükkel kestab umbes 500 aastat. Tsükkel toimib selliselt, et kui Pluuto on esimest korda periheeli minemas, on Neptuun planeedist üle 50° tagapool ja teise Pluuto periheeli ajaks on Neptuun liikunud üle 50° Pluutost ettepoole. Pluuto ja Neptuuni vahe on alati vähemalt 17 aü-d, mis on suurem kui Uraani ja Neptuuni vaheline minimaalne kaugus (11 aü-d) ja see välistab kokkupõrke<ref name="Minimal risk" />. Pluuto ja Neptuuni vaheline 2:3 resonants on väga stabiilne ja püsib miljoneid aastaid. See takistab nende orbiitide muutumist ja isegi siis, kui Pluuto orbiit poleks ekstsentriline, ei saaks need kunagi kokku põrgata<ref name="Minimal risk" />. ==Pöörlemine== Pluuto teeb tiiru ümber oma telje 6,39 päevaga ning see pöörleb orbiidil külili. Pluuto [[pöörlemistelg]] on 120° nurga all ning seetõttu on Pluuto aastaaegade kõikumine äärmuslik. Pööripäevadel on neljandik Pluutost pidevalt valgustatud ning neljandik on pidevalt pimeduses. Pluuto ebatavalise pöörlemise põhjused pole teada. Arizona Ülikooli teadlased arvavad, et Pluuto pimedatel aladel on palju lämmastikku, mis on tekitanud olukorra, kus kääbusplaneedi mass on ekvaatoril pooluste omast suurem ning see ongi Pluuto külili keeranud<ref name="Orientation" />. Pluutol on palju lämmastikku, sest kääbusplaneet asub Päikesest väga kaugel ning ekvaatoril on temperatuur kuni −240&nbsp;°C, mis põhjustab lämmastiku jäätumise. ==Geoloogia== [[Pilt:PIA20154-Pluto-MapOfOver1000Craters-20151110.jpg|pisi|Pluuto kraatrite kaart]] [[Pilt:Pluto’s Heart - Like a Cosmic Lava Lamp.jpg|pisi|vasakul|Sputniku tasandik]] {{Pikemalt artiklis|Pluuto geoloogia}} ===Pealispind=== Pluuto tasandikud koosnevad rohkem kui 98% ulatuses lämmastikujääst, millele lisanduvad vähesel määral metaan ja süsinikmonooksiidist. Metaani ja süsinikmonooksiidi leidub kõige rohkem Tombaugh' regioonis ja Sputniku tasandikul. Mäestikud koosnevad jäätunud veest. Pluuto pealispind on varieeruv ja selle eredus ja värv on piirkonniti väga erinev, olles Päikesesüsteemi üks kontrastsemaid taevakehi. Kääbusplaneedi värv varieerub süsimustast kuni valge ja tumeoranžini. Pluuto värv sarnaneb veidi Io omaga, olles veidi rohkem oranž, kuid see on võrreldes Marsiga tunduvalt vähem punane. Märkimisväärsed Pluuto piirkonnad on Tombaugh regioon, Cthulhu regioon ja Sputniku tasandik. Sputniku tasandik on 1000&nbsp;km lai ladestusala, mis koosneb jäätunud lämmastikust ja süsinikmonooksiidist, mis on jaotunud hulknurkadeks. Neid hulknurki peetakse konvektsioonikarpideks, mis kannavad edasi jäätunud veest koosnevat pinnast. Tasandikul pole kraatreid ning seetõttu arvatakse, et see on vähem kui 10 miljonit aastat vana. New Horizonsi meeskonna teadlased ütlesid hiljem, et Pluutol leidub väga palju erinevaid pinnavorme, mis on tõenäoliselt tekkinud [[Glatsioloogia|glatsioloogiliste]], [[Vulkanism|vulkaaniliste]] ja [[Tektoonika|tektooniliste protsesside]] tulemusena. Lisaks leidus Pluutol ka palju kraatreid. ===Siseehitus=== [[Pilt:Internal Structure of Pluto.jpg|pisi|Pluuto siseehitus]] Pluuto tihedus on 1,860±0,013 g/cm<sup>3</sup>. Teadlaste arvates on kääbusplaneedi sisestruktuur diferentseeruv ja tõenäoliselt on Pluutol tihe ja kivine tuum, mis on ümbritsetud ookeaniga. Tuuma diameeter on arvatavalt umbes 1700&nbsp;km, mis moodustab 70% Pluuto diameetrist ja ilmselt on Pluuto tuuma ümber on vähemalt 100–180 kilomeetri paksune ookean. Septembris 2016 uurisid Browni Ülikooli teadlased simulatsioone kasutades Sputniku tasandiku tekkimist ning leidsid viiteid sellele, et Pluuto pealispinna all peab olema vähemalt 100&nbsp;km sügavune ookean<ref name="Incredibly" />. Pluutol puudub magnetväli<ref name="Magnetic" />. ==Mass ja mõõtmed== [[Pilt:Pluto Charon Moon Earth Comparison.png|pisi|Maa, Kuu, Pluuto ja Charoni suuruse võrdlus]] Pluuto diameeter on 2379,8 ± 0,4&nbsp;km ja selle mass on (1,303 ± 0,003)×10<sup>22</sup> kg, mis moodustab 17,7% [[Kuu]] massist ja 0,22% Maa massist<ref name="The Edge" />. Kääbusplaneedi pindala on 1,779×10<sup>7</sup> km<sup>2</sup>, mis on peaaegu võrdne [[Venemaa Föderatsioon]]i pindalaga. Pluuto pinnal on [[gravitatsioon]]ikiirendus 0,063 g (Maal on 1 g). Pluuto kaaslase Charoni avastamine võimaldas astronoomidel määrata täpsemalt kindlaks Pluuto-Charoni süsteemi massi, kasutades [[Kepleri seadused|Kepleri kolmandat seadust]]. Lisaks oli nüüd Pluuto vaatlemisega võimalik määrata täpsemalt kindlaks Pluuto diameeter ja kuju. Kuna Pluuto moodustab vähem kui 20% Kuu massist, on see Päikesesüsteemi planeetidest tunduvalt vähem massiivne ja see on väiksem ka seitsmest kuust: Ganymedesest, Callistost, Iost, Kuust, Europast ja Tritonist. Pluuto massi peeti enne Charoni avastamist palju suuremaks. Pluuto on kääbusplaneedi Ceres diameetrist kaks korda suurem ja kaksteist korda massiivsem, olles samas massilt väiksem kui Eris. Samas on Pluuto 2379-kilomeetrine diameeter Erise omast suurem. Enne New Horizonsi Pluuto juurde jõudmist, mõõdeti selle diameetrit kääbusplaneedi atmosfääri abil. 2014. aastal tehtud mõõtmistel pakuti, et Pluuto diameeter peab olema suurem kui 2360&nbsp;km ning see võib olla 2368&nbsp;km. 13. juulil 2015 mõõtsid NASA teadlased New Horizonsi mõõteriista LORRI abil Pluuto diameetriks 2370&nbsp;km<ref name="First Size" /> ning see suurendati kõigepealt 2372 ja seejärel 2374 ± 8 kilomeetrini<ref name="Initial" />. Teine mõõteriist, REX, mõõtis Pluuto diameetriks 2379,8±0,4&nbsp;km<ref name="Occultation" />. ==Atmosfäär== {{Pikemalt artiklis|Pluuto atmosfäär}} [[Pilt:Blue hazes over backlit Pluto.jpg|pisi|Päikesest valgustatud Pluuto atmosfäär. Foto tegi Pluuto juurest lahkuv New Horizons]] Pluutol on õhuke atmosfäär, mis avastati 1988. aastal<ref name="Discovered" /> ning mis koosneb [[lämmastik]]ust, [[metaan]]ist ja [[süsinikmonoksiid]]ist. New Horizons mõõtis atmosfääri rõhuks umbes 1 [[Paskal|Pa]] (10 μbar), mis on Maa õhurõhust 100 000 väiksem. Varem usuti, et Pluuto kaugenemisel Päikesest atmosfäär jäätub ja langeb planeedi pinnale, kuid kosmoseaparaadi tehtud mõõtmised on näitanud, et Pluuto atmosfääri tihedus on tegelikult suurenemas ja see püsib kogu orbitaalperioodi vältel gaasilises olekus<ref name="Gaseous" /><ref name="Confounds" />. New Horizonsi vaatlused tõestasid ka, et Pluuto atmosfäär hajub kosmosesse arvatust 10 000 korda aeglasemalt. New Horizonsi missiooni juhtivteadlane [[Alan Stern]] on väitnud, et Pluuto atmosfäärirõhk on väga muutuv ja isegi väike temperatuuritõus võib õhurõhku märkimisväärselt tõsta 18 hPa-lt kuni 280 hPa-ni, mis oleks kolm korda suurem kui Marsi õhurõhk või neljandik Maa õhurõhust. Sellise atmosfääri tiheduse korral võib Pluuto pinnal olev lämmastik minna vedelasse olekusse. Atmosfääri gaase tuvastati kuni 1670&nbsp;km kõrgusel ja atmosfääril ei ole kindlat ülempiiri. Atmosfääris olev metaan, mis on võimas [[kasvuhoonegaas]], tekitab [[Inversioon (meteoroloogia)|temperatuuride inversiooni]] ja seetõttu on atmosfääri keskmine temperatuur pealispinnast kümneid kraade soojem. Samas on New Horizonsi kogutud info kinnitanud, et Pluuto atmosfääri ülaosa on arvatust tunduvalt külmem (70 [[Kelvini skaala|kelvinit]]). Atmosfäär on jagatud umbes 20 ühtlaseks kihiks, mis on kuni 150&nbsp;km kõrged. ==Kaaslased== [[Pilt:Pluto-Charon System.gif|pisi|Kunstniku kujutis Pluuto ja Charoni pöörlemisest]] Pluutol on viis [[Planeedi kaaslane|kuud]]: [[Charon (kaaslane)|Charon]], [[Nix]], [[Hydra (kuu)|Hydra]], [[Kerberos (kuu)|Kerberos]] ja [[Styx (kuu)|Styx]]. Charon, mis tiirleb Pluutost ainult 19 000&nbsp;km kaugusel, avastati 1978. aastal, Nix ja Hydra 2005.<ref name="Possible" />, Kerberos 2011.<ref name="Hubble" /> ja Styx 2012. aastal<ref name="Fifth" />. Kuude orbiidid on ringikujulised ja nende ekstsentrilisus on väga väike. Kõik kaaslased tiirlevad kääbusplaneedi ekvaatori tasandis ning nende orbiidid on Pluuto orbiidi suhtes 120° nurga all. Pluuto kuude süsteem on väga kompaktne ja kääbusplaneedile väga lähedal tiirlemine tagab kõigi kaaslaste orbiitide suure stabiilsuse. Pluuto ja Charoni paar on üks väheseid Päikesesüsteemi taevakehasid, mille üksteise ümber tiirlemise orbiidi kese on kummastki taevakehast väljaspool. Teine selline süsteem on Jupiter ja Päike, mille orbiidi raskuskese on Päikesest väljaspool, aga mitte kuigi palju<ref name="Barycenter" /><ref name="Outside" />. Pluuto ja Charoni sarnasuse tõttu on mõned astronoomid seisukohal, et neid võiks nimetada kaksikplaneediks või kaksikkääbusplaneediks. Süsteem on eriline ka seetõttu, et mõlema pöörlemine on teineteise suhtes loodeliselt lukustatud ehk nad on alati sama küljega üksteise poole pööratud<ref name="Väike" />. Pluuto kuud tekkisid ühe hüpoteesi kohaselt siis, kui Pluuto põrkas Päikesesüsteemi arengu varases etapis kokku endasuuruse taevakehaga. Kokkupõrkest eraldunud ainest moodustusidki tema kuud. Samas pole see teooria suutnud seletada, miks on Kerberose albeedo teiste kuude omast tunduvalt madalam<ref name="Dance" />. ===Pluuto ja Triton=== Ebatavaliste Pluuto ja Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ja massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäoline ja usutavam on teooria, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisval orbiidil ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. ==Uurimislugu== ===Vaatlemine=== [[Pilt:PIA18179 d-Pluto270-Hubble2003-20100204.jpg|pisi|Hubble'i kosmoseteleskoobi tehtud fotodest kokku pandud Pluuto kujutis]] Pluuto keskmine heledus on 15,1 [[tähesuurus]]t ja see kasvab [[periheel]]is 13,65-ni. Pluutot saab vaadelda ainult [[Teleskoop|teleskoobiga]] ning selle nägemiseks peab teleskoobi diameeter olema vähemalt 30&nbsp;cm, kuid isegi siis on selle nägemine keeruline, sest Pluuto paistab vaatlejale tähena ning selle heledus on väga väike isegi suurtes teleskoopides. Kääbusplaneedi uurimine on olnud väga keeruline, sest ta on Maast väga kaugel. Esimesed Pluuto kaardid koostati 1980. aastatel, kui astronoomid jälgisid Charoni varjutusi. Varjutuste ajal oli heledama koha keskmine heledus suurem kui tumedamal kohal ning tänu sellele sai arvuti selle abil koostada esimese kaardi. Paremad kaardid koostati Hubble'i kosmoseteleskoobi abil, mille resolutsioon oli parem ja millega sai teha detailsemaid fotosid. Kosmoseteleskoop suutis eristada ainult üksikuid suuremaid pinnavorme, kuid koostatud kaardid olid parimad saadaolevad kaardid kuni New Horizonsi möödalennuni. ===New Horizons=== {{vaata|Pluuto uurimise ajalugu|New Horizons}} [[Pilt:Alan Stern and New Horizons Team Celebrate Pluto Flyby.jpg|pisi|Alan Stern ja tema meeskond juubeldamas pärast New Horizonsi eduka möödalennu kinnituse saabumist]] Pluutot on külastanud ainult üks [[kosmoseaparaat]], [[New Horizons]], mis startis Pluuto suunas 2006. aastal. Kosmoseaparaat pildistas Pluutot esmakordselt septembris 2006, kui katsetati kaamera töökõlbulikkust ja planeetidevahelise automaatjaama võimet jälgida kaugeid objekte<ref name="Sighting" />. 2007. aastal möödus New Horizons Jupiterist ja võttis suuna Pluuto suunas, et mööduda sellest 2015. aastal. New Horizonsil kulus Pluuto juurde jõudmiseks 9 aastat. See möödus kääbusplaneedist [[14. juuli]]l [[2015]], lähenedes Pluutole kuni 12 500&nbsp;km kaugusele<ref name="Otsepilt" />. New Horizons alustas Pluuto ja tema kuude uuringuid 5 kuud enne möödalendu ning jätkas neid veel ühe kuu jooksul pärast seda. Pärast Pluuto juurest lahkumist liikus New Horizons edasi [[Kuiperi vöö]] poole. Kuna andmesidekiirus oli automaatjaama kauguse tõttu [[Maa]]st väike, said teadlased viimased New Horizonsi kogutud andmed kätte 25. oktoobril 2016<ref name="Data" /><ref name="Completed" />. ==Galerii== <gallery> PIA19948-NH-Pluto-Norgay-Hillary-Mountains-2050714.jpg|Pluuto päikeseloojangul PIA19947-NH-Pluto-Norgay-Hillary-Mountains-20150714.jpg|Pluuto päikeseloojangul PIA19856-PlutoCharon-NewHorizons-Color-20150714.jpg|Pluuto ja Charon </gallery> ==Vaata ka== *[[Kümnes planeet]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Staatus">{{netiviide |pealkiri=Pluuto ei ole enam planeet |väljaanne=Eesti Päevaleht |url=http://epl.delfi.ee/news/valismaa/pluuto-ei-ole-enam-planeet?id=51053647 |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Elus">{{netiviide |pealkiri=Signaal näitas, et New Horizons jäi Pluutost möödalennul ellu |väljaanne=Postimees |url= http://maailm.postimees.ee/3261115/signaal-naitas-et-new-horizons-jai-pluutost-moodalennul-ellu|vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Discovery">{{netiviide |pealkiri=Discovering new planets |väljaanne=National Air and Space Museum |url=https://airandspace.si.edu/exhibitions/exploring-the-planets/online/ |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Captured">{{netiviide |pealkiri=The dwarf planet Pluto |väljaanne=Universe Today |url=https://www.universetoday.com/13861/pluto/ |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Oldest">{{netiviide |pealkiri=Why is Pluto no longer a planet? |väljaanne=Library of Congress |url=https://www.loc.gov/rr/scitech/mysteries/pluto.html |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Legal">{{netiviide |pealkiri=The Search for Martians Finds Pluto... And a Lot More |väljaanne=Huffington Post |url= http://www.huffingtonpost.com/tom-jackson/mars-exploration_b_1983167.html |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Name Giver">{{netiviide |pealkiri=How a precocious 11-year-old girl gave Pluto its name |väljaanne=Washington Post |url= https://www.washingtonpost.com/news/morning-mix/wp/2015/07/15/how-a-precocious-11-year-old-girl-gave-pluto-its-name/?utm_term=.07208df37ab3|vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Finding">{{netiviide |pealkiri=Finding Pluto: Tough Task, Even 75 Years Later |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/860-finding-pluto-tough-task-75-years.html |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Money">{{netiviide |pealkiri=The girl who named a planet |väljaanne=BBC |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/4596246.stm |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="The Dog">{{netiviide |pealkiri=10 things you didn't know about Walt Disney's Pluto |väljaanne=The Offical Disney Fan Club |url=https://d23.com/10-things-you-didnt-know-about-walt-disneys-pluto/ |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Seaborg">{{netiviide |pealkiri=23 February 1943: A New Element Is Discovered |väljaanne=History Day By Day |url= https://history-day-by-day.com/2016/02/23/23-february-1943-a-new-element-is-discovered/|vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=Facts about Plutonium |väljaanne=Live Science |url=https://www.livescience.com/39871-facts-about-plutonium.html |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Save Pluto">{{netiviide |pealkiri=Details about Pluto |väljaanne=Save-Pluto.net |url=http://www.save-pluto.net/details-about-pluto/ |vaadatud=6. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2017-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170222022523/http://www.save-pluto.net/details-about-pluto/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="One percent">{{netiviide |pealkiri=Mass and Density of Pluto |väljaanne=Planetary Facts |url=http://planetfacts.org/mass-and-density-of-pluto/ |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Lucky Guess">{{netiviide |pealkiri=Did Tombaugh Really Find Lowell's Planet X? |väljaanne=Lowell Observatory |url=https://lowell.edu/pluto-at-85-did-tombaugh-really-find-planet-x/ |vaadatud=7. juuli 2017 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Only">{{netiviide |pealkiri=Pluto's Not a Planet? Only in New York |väljaanne=New York Times |url=http://www.nytimes.com/2001/01/22/nyregion/pluto-s-not-a-planet-only-in-new-york.html |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Eris">{{netiviide |pealkiri=Eris:In Depth |väljaanne=NASA Solar System |url=https://solarsystem.nasa.gov/planets/eris/indepth |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Xena">{{netiviide |pealkiri=The Solar System as you've never seen it before |väljaanne=The Independent |url=http://www.independent.co.uk/news/science/the-solar-system-as-youve-never-seen-it-before-5346984.html |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Bigger">{{netiviide |pealkiri=Object Bigger than Pluto Discovered, Called 10th Planet |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/1373-object-bigger-pluto-discovered-called-10th-planet.html |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Scientist">{{netiviide |pealkiri=Scientists Discover Tenth Planet |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/home/hqnews/2005/jul/HQ_05209_10th_Planet.html |vaadatud=12. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2017-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170706212542/https://www.nasa.gov/home/hqnews/2005/jul/HQ_05209_10th_Planet.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="What">{{netiviide |pealkiri=What Is a Planet? |väljaanne=Scientific American |url=https://www.scientificamerican.com/article/what-is-a-planet/ |vaadatud=12. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Demoted">{{netiviide |pealkiri=Pluto Demoted: No Longer a Planet in Highly Controversial Definition |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/2791-pluto-demoted-longer-planet-highly-controversial-definition.html |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Never">{{netiviide |pealkiri=Why Planets Will Never Be Defined |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/3142-planets-defined.html |vaadatud=6. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Distant">{{netiviide |pealkiri=Pluto to become most distant planet |väljaanne=NASA/JPL |url=https://www.jpl.nasa.gov/releases/99/pluto990209.html |vaadatud=7. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170429154637/https://www.jpl.nasa.gov/releases/99/pluto990209.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Minimal risk">{{netiviide |pealkiri=Dynamics of Pluto |väljaanne=Nine Planets |url=http://nineplanets.org/plutodyn.html |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Orientation">{{netiviide |pealkiri=Reorientation and faulting of Pluto due to volatile loading within Sputnik Planitia |väljaanne=Nature |url=https://www.nature.com/nature/journal/v540/n7631/full/nature20120.html |vaadatud=7. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Incredibly">{{netiviide |pealkiri=An Incredibly Deep Ocean Could Be Hiding Beneath Pluto's Icy Heart |väljaanne=Popular Science |url=http://www.popsci.com/an-incredibly-deep-ocean-could-be-hiding-beneath-plutos-icy-heart |vaadatud=12. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927112125/http://www.popsci.com/an-incredibly-deep-ocean-could-be-hiding-beneath-plutos-icy-heart |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Magnetic">{{netiviide |pealkiri=X-ray Detection Sheds New Light on Pluto |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/chandra/x-ray-detection-sheds-new-light-on-pluto.html |vaadatud=9. juuli 2017 }}</ref> <ref name="The Edge">{{netiviide |pealkiri=The edge of the solar system |väljaanne=Cambridge University Press |url=http://assets.cambridge.org/052180/0196/excerpt/0521800196_excerpt.pdf |vaadatud=9. juuli 2017 }}</ref> <ref name="First Size">{{netiviide |pealkiri=How Big Is Pluto? New Horizons Settles Decades-Long Debate |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/feature/how-big-is-pluto-new-horizons-settles-decades-long-debate |vaadatud=10. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2019-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191109182908/https://www.nasa.gov/feature/how-big-is-pluto-new-horizons-settles-decades-long-debate/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Initial">{{netiviide |pealkiri=The Pluto system: Initial results from its exploration by New Horizons |väljaanne=Nature |url=http://science.sciencemag.org/content/350/6258/aad1815 |vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Occultation">{{netiviide |pealkiri=Radio occultation measurements of Pluto’s neutral atmosphere with New Horizons |väljaanne=Science Direct |url=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S001910351630803X |vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Discovered">{{netiviide |pealkiri=Observations of the 9 June 1988 Occultation by Pluto |väljaanne=Bulletin of the American Astronomical Society, Vol. 20, p.806 |url=http://adsabs.harvard.edu/full/1988BAAS...20..806M |vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Gaseous">{{netiviide |pealkiri=Evidence that Pluto’s atmosphere does not collapse from occultations including the 2013 May 04 event |väljaanne=Research Gate |url=https://www.researchgate.net/publication/262937542_Evidence_that_Pluto%27s_atmosphere_does_not_collapse_from_occultations_including_the_2013_May_04_event |vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Confounds">{{netiviide |pealkiri=Pluto’s Atmosphere Confounds Researchers |väljaanne=Sky&Telescope |url=http://www.skyandtelescope.com/astronomy-news/plutos-atmosphere-confounds-researchers-032520166/|vaadatud=10. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Possible">{{netiviide |pealkiri=Possible New Moons for Pluto |väljaanne=Washington Post |url=http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2005/10/31/AR2005103101426.html |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Hubble">{{netiviide |pealkiri=NASA's Hubble Discovers Another Moon Around Pluto |väljaanne=NASA HST |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/hubble/science/pluto-moon.html |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Fifth">{{netiviide |pealkiri=Pluto Has a Fifth Moon, Hubble Telescope Reveals |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/16531-pluto-fifth-moon-hubble-discovery.html|vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Barycenter">{{netiviide |pealkiri=Forget what you heard: Jupiter does not orbit the sun |väljaanne=Business Insider |url=http://www.businessinsider.com/jupiter-does-not-orbit-the-sun-2016-7 |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Outside">{{netiviide |pealkiri=What is a barycenter? |väljaanne=NASA Space Place |url=https://spaceplace.nasa.gov/barycenter/en/ |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Väike">{{netiviide |pealkiri=Pluuto väikesed kaaslased pöörlevad kaootiliselt |väljaanne=Eesti Kosmosebüroo |url=https://www.eas.ee/kosmos/en/kosmosebueroo/uudised/artikkel/395-pluuto-vaeikesed-kaaslased-poeoerlevad-kaootiliselt |vaadatud=11. juuli 2017 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Dance">{{netiviide |pealkiri=Pluto’s Moons Dance to a Random Beat |väljaanne=National Geographic |url= http://news.nationalgeographic.com/2015/06/150603-pluto-moons-charon-styx-nix-kerberos-hydra-new-horizons/ |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Sighting">{{netiviide |pealkiri=New Horizons, Not Quite to Jupiter, Makes First Pluto Sighting |väljaanne=JHUAPL |url=http://pluto.jhuapl.edu/news_center/news/112806.php |vaadatud=11. juuli 2017 |arhiivimisaeg=2014-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141113224846/http://pluto.jhuapl.edu/news_center/news/112806.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Otsepilt">{{netiviide |pealkiri= Otsepildis: New Horizons lendab lähedalt mööda kääbusplaneedist Pluuto |väljaanne=Forte |url=http://forte.delfi.ee/news/kosmos/otsepildis-new-horizons-lendab-lahedalt-mooda-kaabusplaneedist-pluuto?id=71910597 |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Data">{{netiviide |pealkiri=No More Data From Pluto |väljaanne=New York Times |url=https://www.nytimes.com/2016/10/29/science/pluto-nasa-new-horizons.html |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> <ref name="Completed">{{netiviide |pealkiri=Pluto Exploration Complete: New Horizons Returns Last Bits of 2015 Flyby Data to Earth |väljaanne=New Horizons Mission Home Page |url=http://pluto.jhuapl.edu/News-Center/News-Article.php?page=20161027 |vaadatud=11. juuli 2017 }}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Pluto}} *[http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01.html Kosmoloogia] *[http://luup.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/01/23/valised.htmXviies "Pluutolt tahetakse võtta planeedi staatus"] *Kaivo Kopli, [http://www.epl.ee/uudised/433385 "Kas Pluuto ikkagi on või ei ole planeet? Teadlased vaidlevad"], Eesti Päevaleht, 21. juuni 2008 *[http://www.postimees.ee/?id=117609 Suri planeet Pluutole nime andnud naine], Postimees, 11. mai 2009. *Paul Rincon, [http://www.bbc.com/news/science-environment-33543383 New Horizons: Images reveal ice mountains on Pluto], [[BBC News Online]], 15. juuli 2015 <small>(''inglise keeles'')</small> {{Planeedid}} [[Kategooria:Pluuto| ]] rie9q8rg56rriff0grb4tihc0a6b9fu Eesti ajalehtede loend 0 7287 6759475 6758120 2024-11-11T19:09:06Z 2A00:807:D1:E215:F5B4:D193:2BC4:5778 6759475 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}}{{toimeta}} ''Siin on loetletud [[Eesti]]s praegu välja antavaid ja varem välja antud [[ajaleht]]i ning väljaspool Eestit välja antavaid ja välja antud [[eesti keel|eestikeelseid]] ajalehti. {{tähed}} === # === * [[20-es Sajand]] (1934) * XX Parksepa korvpalliturniir (2011) * 4jaleht (Tallinn, 2020-) * 7 Päeva (Tallinn, 1989) * 777 (Viljandi, 1993) * 1 Leht (Viljandi, 2007-) * 1 Leht (Võru, 2008-) === A === * [[Aadressleht]] (1929) * [[Aasta ...]] (ajalehe [[Õhtuleht]] lisa) * Aastaajad * [[Aasta Ettevõtja ...]] (ajalehe [[Eesti Ekspress]] lisa) * [[Aastalõpp]] (ajalehtede [[Meie Maa]] ja [[Hiiu Leht]] lisa) * [[Abieluleht]] (1931–1933) * [[Aed & Interjöör]] (2009–) * [[Aeg (väljaanne 1906)|Aeg]] (1906) * Aeg (Rõngu,1932-1934) * Aeg ja Vaim (Räpina, 2005-) * [[Aegviidu Aeg]] (1993–2017) * [[Agent (ajaleht)|Agent]] (Tallinn, 2004 -) * [[Ahja Valla Teabeleht]] * Aitab Alati (Paide, 1994–2011) * Ajakaja (Tartu, 1995–2009) * Ajakiri Naisele *[[Ajakohane Naljaleht]] (1906) *Ajalehitseja (Tallinn, 1995) *[[Ajaleht (ajaleht)|Ajaleht]] ( Tln, 1913–1914) *[[AjaLeht]] (Tln, 1996–1999) *Ajaleht (Tallinn, 2020–) *Aja Leht (2012–2017) *[[Hiiumaa (ajaleht)|Ajaleht Hiiumaa]] (1989–2004) *Ajaratas *Ajaviiteleht (Harjumaa, 1991) *[[Ajude Gümnastika]] (1933–1940) *[[Ajuspordi Magasin]] (Tallinn, 1933–1934) *[[Ajusportlane]] (Tallinn, 1933) * [[AK (ajaleht)|AK arvamus, kultuur]] (ajalehe [[Postimees]] lisa) * Aken (Tallinn, 2004- 2013) * [[Alajõe Valla Infoleht]] ''Информационный Лист Волости Алайыэ'' (2014–2017) * [[Alatskivi Traktorist]] (1951–1953) * [[Alatskivi Vallaleht]] (1995–2017) * Aleksandri Sõnumid (Tartu, 2002–2005) * Aleksandrist (Põltsamaa,1894) *[[Algajad]] (Tapa Reaalgümnaasium, 1922) *Alter Ego (Jõgeva, 1997–2007) * [[Alutaguse Elu]] (1930–1933, 1990) * [[Alutaguse Teataja]] (Jõhvi, 1929–1934) * Alutaguse valla leht (2017-) * AM (Tallinn, 1989–1994) * AM! (Tallinn, 1988) * [[Ambla Vallaleht]] (Ambla, 1993–2017) * Ambur (Tallinn, Viljandi, 1989,1990) * Ameerika Eesti Postimees (New York, 1897–1911) *[[Ameerika Ristirahva Leht]] (1916–1917) * [[Amerika Eesti Postimees]] (1897–1911) * Ameerika Eestlane (N.Y.,1925) * Anka (Lüganuse, 2019) *[[Annoncenblatt (ajaleht, 1865)|Annoncenblatt]] (1865–1882) *Annoncenblatt (Valga,1876) *Annoncenblatt (Valga,1913-1915) *Annoncen-Blatt für die Stadt Reval und Umgebung (1877) * [[Antsla Valla Leht]] (1994–) * [[Are Valla Leht]] (2002–2017) * [[Areen (ajaleht)|Areen]] * [[Arensburger Wochenblatt]] (1914-1915) * Arensburger Zeitung (1917–1918) *[[Armu Hääl]] (1934–1940) * [[Arstide Liidu Teataja]] (toimetaja [[Airi Värnik]]) *[[Arruldane Missioni Lissa-Leht]] (Tallinn, 1861–1862) ''- ilmus "'[[Missioni-Leht|Missioni-Lehe]]" lisana'' *[[Aru Pähe!]] (2016–) * [[Arvamus, Kultuur]] (Tartu, 2007–) * [[Aseri Valla Leht]] (1999–2017) * Askele (Jõhvi, 1994) * Aspekt (Tallinn, 1989–1991) * As-saljam (Tln,2009-) * [[Audentese Teataja]] * Der Aufstieg (Tallinn, 1932–1933) * [[Augustibluus (ajaleht)|Augustibluus]] (ajalehe [[Õhtuleht]] lisa) * [[Auh]]: lugemist (tulevasele) koeraomanikule (ajalehe [[Eesti Ekspress]] lisa) (Tallinn, 2015–...) ** Autobuss (Tallinn,1987-1995) * Aus deutscher Geistesarbeit (Tallinn,1987-1995) * [[Auto Ekstra]] (ajalehe [[Õhtuleht]] lisa) * [[Autoleht]] (1999 –) * [[Autoleht Lääne Elu erileht|Autoleht]] (ajalehe [[Lääne Elu]] erileht) * Ausasse Ellu (Tallinn, 1968 - 1970) * Avalik Arvamus (Võru,1988-1989) * [[Avalik Eesti]] (Tartu2016–) * [[Avasta Jõgevamaad]] ilmub Raplamaal, Võrumaal, Läänemaal, Saaremaal, Hiiumaal ja Jõgevamaal (ajalehe [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] lisa) * [[Avasta Läänemaad]] (ajalehe [[Lääne Elu]] lisa) * [[Avasta Raplamaad]] * [[Avasta Võrumaad]] ilmub Hiiumaal, Jõgevamaal, Läänemaal, Raplamaal, Saaremaal ja Võrumaal (ajalehe [[Võrumaa Teataja]] lisa) * [[Avinurme Valla Leht]] (1997–2008) * Aviser (Pärnu,1700) * [[Awwinorm]] (2009–2017) Ausasse Ellu (1968–1970) === B === * Balti Elektrijaam (Narva, 1985–2003) * Baltiiskaja Manufaktura (Tallinn, 1988–1995) * '''Baltijas Vēstnesis (Riia,1868-1920)''' * [[Balti Raudteelane]] (1953–1956) * Baltic Club (Saku,1989ndal ilmus 4 numbrit) * The Baltic Observer (Riia, 1991–1996) * Baltijas Zemkopis * [[Baltische Rundschau]] (1994–) * [[Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbfleiss und Handel]] (Tartu,1863–1915) * Baltic Independent (Tallinn, 1990–1996) * The Baltic States (New York, apr. 1945) * The Baltic Times (Riia,1996-2021) * The Baltic Times (Helsinki,1921-) * The Baltic Times (Tallinn, 1932-1940) * Baltik-Revju (Tallinn, 1991) ** der Baltische föderalist (Genf, 1882-1883) ** * Balt-Press (Stockholm , 1946) * Baltpress (Stockholm, 1956–2002) * Der Befehl (Eesti, 1942–1944) * Berliini Kaja (1922) * Beta (Tallinn, 1991, venekeelne) * Bibliofiil (Tartu, 1.nr 19.01. 2000) * Biznesmen (Tallinn, 1989–1991, venekeelne) * Bjulleten Ispolnitelnogo komiteta soveta soldatskih deputatov XII armii (Valga, 1917) * Bjulleten Ispolnitelnogo komiteta evrejev-voinov XII armii (Valga, 1917) * [[Bolševistlik Lipp]] (1951–1953) * Bolševistlik Sõna * [[Bolševistlik Töö|Bolševistlik Töö (]][[1951]]–[[1953|1953)]] * [[Bolševistlike Kolhooside eest]] [[1951|(1951]]–[[1952|1952)]] * [[The Baltic Guide]] * [[The Baltic Times]] (1996–) * [[The Baltics Worldwide]] * Bjulleten Jurjevskogo Soveta Rabotših... (Tartu, 1917) * '''Brîvâs Domas (Tartu,1917-1918)''' * Brivais Strelnieks (Valga,1917) * Budni (Tallinn, 1989, vene keeles) * Budjte zdorovõ! (K-Järve, 2007-) * Budjte zdorovõ! (Tln, 2008 - 2021 ) * Buhgalterskije novosti (Tallinn, 1995–2023) * Buhgalterskije novosti Pljuss (Tallinn, 2012) * Bumerang * Bõloi narvskii listok (1924-1925) === C === * Caissa (Kuusalu, 1988) * Caissa (Rakvere, 1988) * '''Cīņa (Valga,13.detsember 1917-1918)''' * Club Baltic (Tallinn,Riia, 1990,1994) * [[Combain]] * [[The College Enquirer]] (1996–) * Concordia (Haabneeme,1999-2001, inglise keeles) ** Connecticuti Eesti Seltsi Teataja (1951-2012) === D === * Daidžest (Tallinn, 1989–1999) * Delovaja Estonija (Tallinn, 1992) * [[Delovõje Vedomosti]] (1996–) * [[Delo (ajaleht)|Delo]] (Tallinn,1921–1922) * [[Den za Dnjom]] (1991–2016) * Derptskii listok (1891-92) * Detskii Mir (Tallinn, 1943–1944) * Dienstblatt des Generalpostkommissars Ostland (Riia, 1941–1944) * Di idiše štime far Esti (Kaunas, 1937) * Dni Finljandii (Narva, 2004) * Domkino Kolhoosnik (Leningradi oblast, 1.nr 5.juuni 1932) * [[Dorpater Annoncenblatt]] * Dorpater Nachrichten * Dorpater Stadtblatt (1877) * Dorpater Zeitung * Doverije (Tartu, 1990) * Drug naroda (Petsei,1932) * [[Dörptsche Zeitung]] (1789–1875) === E === * EAKL Teataja. Narodnaja Gazeta (Tallinn, 1989–2004) * [[EBS Tudengileht]] * Edasi (Põltsamaa, 1892-94) * [[Edasi (ajaleht, 1905)|Edasi]] (1905) * [[Edasi (ajaleht, 1917)|Edasi]] (Peterburi 5.jaanuar 1919–22.detsember 1937) * [[Edasi (ajaleht, 1917–1919)|Edasi]] (Tartu, 1917–1918), (Võru –1919) * Edasi (Tartu, 1999) * [[Edasi Kommunismile]] (Tapa, 1951–1962) * Edu (Berliin, 1905) * [[Edu (ajaleht, 1906)|Edu]] (1906) * [[Edu (ajaleht)|Edu]] : ''Rahvusliku Töökoonduse häälekandja'' (Tallinn, 1932) * EELK Juuru Mihkli Koguduse Leht (2001–2017) * [[Eesti (ajaleht, 1917)|Eesti]] (Petrograd, 12.11.1917 –8.03.1918) * [[Eesti (ajaleht, 1923)|Eesti]] (1923–1924) * [[Eesti Aeg]] (1991–1995) * [[Eesti Demokraat]] * Eesti Eest Võitluses Toona ja Täna (Trt, 2001-2009) * [[Eesti Ekspress]] * '''Eesti Ekspress Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas (1991)''' * Eesti Elu (Tallinn, 1989–1995) * Eesti Elu (Toronto, 2002–) * [[Eesti Elu (Kultuur ja Elu)]] * [[Eesti Haritlane]] : ''kultuur- ja majanduspoliitiline ajaleht, seisab tõsiarvustustes, väljaspool parteihuvide võitlust'' (Tallinn, 1932) * Eesti Heal (Berliin, 1918) * [[Eesti Hääl]] (London, 1947–) * [[Eesti Jõulu Majandus]] (Tallinn, 1934) * Eesti Kaevur * Eesti Kalur (Stockholm, 1980–1993) * Eesti Kalur (Tallinn, 2002–2003) * [[Eesti Kirik]] * Eesti Kiriku Teataja Austrias (1945-46) * [[Eesti Koda]] (Pärnu, 1989­–1991) * [[Eesti Kodu (ajaleht)|Eesti Kodu]] (Tallinn, 1907–1911) * Eesti Kodu (Tallinn,1934) * Eesti Kolhoosnik (eestikeelne lehekülg Leningradi oblasti venekeelses ajalehes Kolhoznõi Pahhar, 1935–1936) * Eesti Koonderakond (1993-1999) * Eesti Kristlik Nädalaleht (Tartu,2002) * Eesti Kutsekogude Keskliidu Pärnu osakonna Ringkiri (Pärnu, 1943) * [[Eesti Kütiväe Teataja]] (28.11.1918 Narva–14.01.1919 Jamburg) * [[Eesti Laulumees]] : ''Eesti Meestelaulu Seltsi ajaleht'' (Tallinn, 1989–) * [[Eesti Leht]] (Moskva, 1914-1918) * Eesti Leht (Tampere, 1997–2003) * Eesti Leht Prantsusmaal (Pariis, 1949–1982) * Eesti Leidur (Tallinn, 1934) * Eesti Linn (Tartu, 1937–1939) * Eesti Linnade Liidu Teataja (Tallinn,1927 * Eesti Lipp (Tallinn, 1935) * [[Eesti Maa]] (Tallinn, 1992–1996) * [[Eesti Meremees]] (1950–1962, 1989–2014) * Eesti Munaekspordi ringkiri (Tallinn, 1942) * Eesti Mõistatusleht (Tln,1934-36) * Eesti Nädal (Tallinn, 1934) * Eesti Nädal (Tartu, 1937) * Eesti Omavalitsuse Juhi ringkiri (Tallinn, 1942) * [[Eesti Post (ajaleht)|Eesti Post]] (Geislingen, 1945–1953) * [[Eesti Postimees]] * Eesti Postimehe Õhtused Kõned * Eesti Pressikorrespondents (Tallinn, 1943–1944) * Eesti Punane Rist (Tallinn, 1995–1999) * [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]] * [[Eesti Päevaleht]] * [[Eesti Päevaleht Peterburis]] (Petrograd, 28.04–27.06.1918) * [[Eesti Rada]] (Augsburg, Geislingen, Hamburg, Köln 1945-...) * Eesti Rada.Sport (1948) * [[Eesti Raudteelane]] * Eesti Raudteevalitsuse direktori ringkiri (Tallinn, 1941) * Eesti Skaut (Tln, 1990–2019) * Eesti Spordi Leht (Tallinn, 1993–1995) * [[Eesti Spordileht (1920–1940)]] (1920–1932 ajaleht, alates 1933 ajakiri) * Eesti Spordileht (Tallinn, 2003–2005) * [[Eesti Sõjamees]] * Eesti Sõjavangide häälekandja (Saksamaa, 1944-5) * [[Eesti Sõna]] * [[Eesti Sõnumid]] * Eesti Teataja (Stockholm, 1944) * [[Eesti Teataja (Stockholmi ajaleht)|Eesti Teataja]] (Stockholm, 1945–1953) * Eesti Teataja (Täby, Rootsi, 1963–1969) * [[Eesti Teataja (Tallinna ajaleht)|Eesti Teataja]] : ''Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatva Komitee häälekandja'' (Tallinn, 1917–1918) * Eesti Teataja (Tallinn, 2008–2009) * Eesti Teated (Saksamaa, 1945-46) * [Eesti ] Teated Kodumaalt (Peterburi, 1918) * Eesti Tõlkefond (Toronto, 20.sajand) * Eesti Töö (Tartu, 1933–1934) * [[Eesti Töö Jõulu Turg|"Eesti Töö" Jõulu Turg]] '', Omatööstuse ja Kodutöö Propagandaleht'' (Tartu, 1932) * Eesti Töörahva Kommuuna Nõukogu Dekreedid, Määrused ja Teadaanded (Petrograd 20.02.–10.05.1919) * Eesti Õigeusu Piiskopkonna Teataja _Eesti Piiskopkonna Teataja_Eesti Piiskopkonna Nõukogu Teataja *Tallinn, 1946/ * Eesti Õpilasleht (Tallinn, 1990) * Eesti Õpilasleht (Tartu, 2002) * [[Eesti Üliõpilasleht]] * [[Eestimaa (ajaleht)|Eestimaa]] (Tallinn, 1917) * [[Eestimaa Kubermangu Teataja]] (1853–1917) * [[Eestlane (ajaleht)|Eestlane]] (Narva, 1906) * Eestlane (Pärnumaa,1945) * Eestlane (Tallinn,1997-1998) * [[Eestlase Lisa]] (Narva, 1906) * [[Eestlase Teaduste Lisa]] (Narva, 1906) * EFiL (Tallinn,1990-1995) * Eha (Petseri, 1927–1929) * * '''Ehtne Talutoit : päike toidulaual : [vene keeles] (Saku, 2014)''' * Eile. Täna. Homme. (Tallinn, 1996–1997) * EKaL (Tallinn, 1990–1993) * EKALi Infoleht (Tallinn, 2009) * EKAS Extra (Tallinn, 2000) * EKE Projekt * EKE Teatis (Tallinn) * Eksport toob sisse (Tallinn, 2008) * Ekstrapunkt (Tln, 1994–1995) * [[Eliisabet (ajaleht)|Eliisabet]] (EELK Pärnu Koguduse ajaleht, 1990­–1997) * Elkur (Elva, 2007–2019) * [[Elu (ajaleht 1905)|Elu]] (Tartu, 1905–1917) * [[Elu (ajaleht, 1907)|Elu]] (Tartu, 1907–1908) * [[Elu (ajaleht 1908)|Elu]] : ''Pärnu väljaanne'' (Pärnu, 1908) * [[Elu (ajaleht 1926)|Elu]] : ''Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja'' (Võru, 1926–1941 ´12.07.) * [[Elu (ajaleht 1993)|Elu]] : ''maakonnaleht'' (Võru, 1993–1996) * [[Elu (ajaleht 1996)|Elu]] : ''[[Võrumaa Teataja]] nädalalõpulisa'', oli ajaleht, mis ilmus Võrus (1996–2006) * [[Elu Jutunurk]] (Tartu, 1905–1906) * [[Elukaar (ajaleht)|Elukaar]] * Elupuu kuldsed oksad (Tallinn,1913-1931) * * Elu Sõna Leht (Tartu, 1994–2001) Elva (1991–1992) * Elva (1991–1992) * [[Elva Elu]] (Elva, 1932–1937) * Elva Elu (1992–1994) * Elva Elu (1995) * Elva Elu (umbes 2018) * Elva Filatelist (1992-2001) * Elvamaa.ee * [[Elva Postipoiss]] * [[Elva Sõna]] (Tartu, 1933) * [[Elva Tulevik]] (Elva, 1934–1934) * Elva Valla Leht * Emadepäevaleht (Tartu, 1937–1940) * Emigrant * Emmekas (Tln,1999) * EMTS infoleht (Tln,1992 - 2008) * [[Endine Kosjaleht]] (1930–1931) * Enesearendaja (Edasi lisa, Petrograd 1923) * Ennetaja (Tallinn, 2003) * Eriksdali Teataja (Stockholm, 1944) * [[Erilane (ajaleht)|Erilane]] * Eripedagoogika * [[Erootiline Anekdoot]] (mai ja juuli 1991) * [[ERSP Teataja]] * ESE Teataja (Tallinn,1997) * Eskilstuna-Kuriren (selle vahel ilmus 1959-1971 Eesti Päevaleht Rootsis) * [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]] (Tallinn, 1922) * Esmaspäev (Adelaide,1978) * [[Esmaspäev (ajaleht, 1989)|Esmaspäev]] (1989 -1996) * ES-QTC (Kadrina, 1990–2018) * ESSPress (Tln, 1994) * '''Estländische Wochenschau (Tallinn,1929-1930)''' * * Estljandskije Gubernskije Vedomosti * Estonia (Tallinn, 1994, eestikeelne) * Estonian Independent (Tallinn, alates 18.04.1990 - 5.06.1991) * Estonian Review (London, 1919–1920) * Estonian Review (Tallinn, 1919–1920) * Estonian Review (Tallinn, 1990ndad ja 2001–2016) * Estonian Review (ajalehe Kodumaa lisa, Tallinn 5. märts 1980) * [[Estonija|Estonia]] * Estonskaja Elektrostantsija (Narva, 1985–2003) * [[Estonski Morjak]] (Tallinn, 1950–1962) * [[Estonski Ekspress]] (Tallinn, al 2020) * '''ESTO-80 Teated (Stockholm,1978-79)''' * Ettevõtlik Kodanik (Rapla, 2007–2013) * Evergreen (Tartu, 1991) * ETK Auto * '''Evangeeliumi-luteri usu Tallinna Jaani kiriku teataja (Tallinn,1934)''' * [[Evreiskoje Slovo]] (Tallinn, 1920) * Evropeiskii Sojuz (K-Järve, 2015-) === F === * Faktid ja Kommentaarid (Tallinn, 1964–1979, ajaleht Kodumaa lisa) * Fakiir (Tallinn,1924) * Felliner Anzeiger (Viljandi, 1876–1922) * [Femina] toitumise ABC (Tallinn, 1989) * Filmifestivali Teataja (Tallinn, 1965) * [[Filmileht]] (1926–1931) * Finansovõi Mendžment (2006 -) * Flugblätter der Innerer Mission (Tartu,1923-1925) * Fokus (Tallinn, 1998 –, venekeelne) * Fookus (Jõgeva, 1997–2018) * Forum (Tallinn, 1989, venekeelne) * Forum (Tallinn, 2001, venekeelne) * Fotogazeta (Tallinn, 1945) * Fotoleht (Tallinn, 1944–1946) * Fotoleht (Rapla, 1993–2002) * Der frajer soldat (Valga, 1917) === G === * Galereja (Tallinn, 1991) * Gazeta Lasnamjae (2002-) * Gazeta osteoporoza (Kuusalu, 2009-) * Going UP (Tartu,2004-2005) * Golos Naroda (Narva, 1917) * Golos naroda (Petseri,1927-1932) * [[Gorod]] (2004–) * [[Grüüne]] (2007–2011) * G4SPress (Tallinn, 1994–2014) === H === * [[Haabersti Postipoiss]] (Tallinn, 1993–) * Haapsalu (1993) * Haapsalu Teated (1925) * Haapsaluski Vestnik (1989) * [[Haapsalu Uudiseid]] (valimisnumber Haapsalu linnavolikogu valimistel 1927) (Haapsalu, 1927) * [[Haaslava Teataja]] (1994–2017) * [[Hai (ajaleht)|Hai]] (Tallinn, 2001–2008) * Hambaleht (2008–2016) * Hammasratas (Jüri, 1996 -1998) * Handels- und Industrie-Blatt (Tallinn,1923) * [[Harju Uudised]] (2002) * Harjumaa (Tallinn, 1988) * [[Harjumaa (ajaleht)|Harjumaa]] (Tallinn, 1992–2008) * Harjumaa (Tallinn, 1996) * Harjuskii Vestnik (Tallinn,1988 -1993) * Hašahar (Tallinn, 1988–2014, venekeelne) * Hašahhar (Tallinn, 1988–2014) * Hea Toidu Leht (2010–2012) * [[Heerold (ajaleht)|Heerold]] (1995–1996) * Heerold (Pärnu, 1996) * [[Heimath]] (1882–1885) * Heimatland (ajaleht Kodumaa lisa, 1970) * Heinakuu (Tallinn, 1988–1991) * [[Helme Kihelkonnaleht]] (2014–2018) * [[Helme Traktorist]] (1951–1953) * Helme-Tõrva Elu * Helme-Tõrva Sõnumed (Tõrva,1930-1931) * [[Herold]] (1932–1934) * Hiiu Kalur (1985–1995) * Hiiu Koguja (Hiiumaa, 1990–2000) * [[Hiiu Leht]] (1997–) * Hiiu Nädal (2010–2012) * [[Hiiu Teataja]] : ''Hiiumaa häälekandja'' (Kärdla, Suuremõisa, 1934–1938) * Hiiu Teataja (Haapsalu,1934-36) * Hiiu Valla Teataja * [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]] * Hiiumaa 24 (Kuressaare, 2012–2014) * [[Hiiumaa Kolhoosnik]] (1951–1953) * Hiiu Teataja (Kärdla,1934-1938) * Hiiu Teataja (Kärdla,1995-99) * Hiiumaa Teataja * Homeland (Kodumaa lisa, 1985 – aprill 1990) * Homeland (Tallinn, alates 22.02.1990) * [[Hommik Tallinn ajaleht|Hommik]] (Tallinn, 1913–1914) * [[Hommik Tallinn teine ajaleht|Hommik]] ''teine õhtune väljaanne'' (Tallinn, 1914) * [[Hommik (Tartu ajaleht)|Hommik]] (Tartu, 1906–1907) * [[Hommikleht]] (1933–1934) * [[Hommikuleht (ajaleht, 1932)|Hommikuleht]] (Tallinn, 1932) * [[Hommikuleht]] (Tallinn, 1992–1995)H * Hommikvalve (ENSV) * [[Hommiku Postimees]] (Tartu, 1917) * Hong (Võru, 1992–1995) * Hong (Tartu, 2002–2020) * [[Hooliv Eesti]] (2000–2010) * Huvileht (Tamsalu, 1989–1990) * Huvitavad Uudised (Pala,1907) * Hõimurahvaste Aeg (Tallinn, 2008-2011) * [[Hõissa Poisid]] ''Paralepa suurlaagrileht'' (Haapsalu, 1936) * [[Häire (ajaleht)|Häire]] (1934) * [[Hääl (ajaleht)|Hääl]] (Kuressaare, 1906-1915) * Häädemeeste Elu (1933-34) *[[Häädemeeste Elu]] (1990­–2020) * [[Hüüdja]] (Tallinn, 1906–1907) * Hüüdja Hääl * Hüüdja Hääl === I === * [[Igihaljas (ajaleht)|Igihaljas]] * [[IL Teataja]] * Illuka Valla Sõnumilaegas (2000-2017) * Illustrierte landwirtschaftliche Mittheilungen (Riia, 1871–1873) * [[Ilmarine (ajaleht)|Ilmarine]] (Narva, 1911–1912) * [[Ilmatar (ajaleht)|Ilmatar]] : ''Antsla ja ümbruskonna häälekandja'' (Antsla, 1932) * Ilmavalgus (Tartu,2000-) * [[Ilmre]] (Tallinn, 1989–1991) * Imeturg (Valga, 1990) * Info (Pärnu, 1988-89, vene k.) * Infoekstra (Tln, 1994) * Infoelektron (Tln, 1998–2009) * [[Infokiri]] : ''Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse infokiri'' (Pärnu, alates 2005) [ajalehe [[Pärnu Postimees]] lisa] * [[Infolaine]] * Infolaine (Tartu, 1997–2016) * [[Infoleht (9.mai kolhoos)|Infoleht]] : ''"9. mai" kolhoos'' (Väätsa, 1987–1990) * [[Infoleht (Lääne Kalur)|Infoleht]] : ''"Lääne Kalur". Kolhoosi juhatuse väljaanne'' (Haapsalu, 1983–1984) * [[Infoleht (Tallinna Kohanemiskeskus)|Infoleht]] : ''abiks onkoloogilisele haigele / ette valmistatud MTÜ Tallinna Kohanemiskeskuse Danko poolt'' (Tallinn, 1998–2005) * [[Infoleht (Rae vald)|Infoleht]] '': abimees Rae valla elanikule'' (Assaku, 2004) * [[Infoleht (Kalev)|Infoleht]] : ''AS Kalevi siseinfo kandja'' (Tallinn, 199?–2002?) * [[Infoleht (Tallink Grupp)|Infoleht]] : ''AS Tallink Grupp teataja'' (Tallinn, 2008) * [[Infoleht (Energia Õppekombinaat)|Infoleht]] : ''EE ÕK = Инфолист / Energia Õppekombinaat = Учебный комбинат "Эстонглавэнерго"'' (Tallinn, 1985) * [[Infoleht (Eesti Inseneride Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Inseneride Liit'' (Tallinn, 1989) * [[Infoleht (Eesti Karusloomakasvatajate Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Karusloomakasvatajate Selts'' (Tallinn, 2000) * [[Infoleht (Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit'' (Tallinn, 200?–2009) * [[Infoleht (Eesti Kristlikud Demokraatid)|Infoleht]] : ''Eesti Kristlike Demokraatide tegemisi kajastav leht'' (Tallinn, 1999–2010) * [[Infoleht (Eesti Kütusefirmade Ühing)|Infoleht]] : ''Eesti Kütusefirmade Ühing'' (Tallinn, 1997) * [[Infoleht (Eesti Matemaatika Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Matemaatika Selts'' (Tartu, 1989) * [[Infoleht (Eesti Metsatöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Eesti Metsatöötajate Ametiühing'' (Tallinn, 1990–1993) * [[Infoleht (Eesti Naistearstide Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Naistearstide Selts'' (Tallinn, 1995–199?) * [[Infoleht (Eesti NSV Agrotööstuskoondis)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Agrotööstuskoondis'' (Tallinn, 1984) * [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee'' (Tallinn, 1981) * [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee)|Infoleht]] '': Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee'' (Tallinn, 1961–1989) * [[Infoleht (Pärnu Töölerakendamise Büroo)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Töö- ja Sotsiaalküsimuste Komitee, Pärnu Töölerakendamise Büroo'' (Pärnu, 1988) * [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 1999) [eesti keeles] * [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 2002) [vene keeles] * [[Infoleht (Eesti Reservohvitseride Kogu)|Infoleht]] : ''Eesti Reservohvitseride Kogu'' (Tallinn, alates 2003) * [[Infoleht (Eesti Riiklik Kindlustus)|Infoleht]] : ''Eesti Riiklik Kindlustus'' (Tallinn, 1980–1990) * [[Infoleht (Eesti Ringhääling)|Infoleht]] : ''Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse infoleht'' (Tallinn, 2002–2003) * [[Infoleht (Eesti-Saami Ühendus)|Infoleht]] '': Eesti-Saami Ühendus'' (Tallinn, 1999) * [[Infoleht (Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus)|Infoleht]] : ''Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus'' (Tallinn, 2000?–2002?) * [[Infoleht (Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium)|Infoleht]] : ''Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, info- ja tehnokeskus'' (Tallinn, 1996–1998) * [[Infoleht (Elva ajaleht)|Infoleht]] '': Elva valla infokandja'' (Elva, 2017–2018) * [[Infoleht (Emmaste Põllumajanduse Osaühistu)|Infoleht]] : ''Emmaste Põllumajanduse Osaühistu'' (Emmaste, 1988–1991) * [[Infoleht (EMOR)|Infoleht]] : ''EMOR / Eesti Turu- ja Arvamusuuringute Keskus (EMOR)'' (Tallinn, 1992) * [[Infoleht (Enterprise Estonia)|Infoleht]] : ''Enterprise Estonia'' (Tallinn, 2001–2002) * [[Infoleht (ettevõtluse arendamise sihtasutus)|Infoleht]] : ''ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiagentuur'' (Tallinn, 1997–2001) * [[Infoleht (Haridustöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Haridustöötajate Ametiühingu leht'' (Tallinn, 1992) * [[Infoleht (Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis)|Infoleht]] : ''Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis'' (Tallinn, 1986–1988) * [[Infoleht (Hiiu Kalur)|Infoleht]] : ''Hiiu Kalur'' (Kärdla, 1981–1983) * [[Infoleht (Hiiu Maavalitsus)|Infoleht]] : ''Hiiu Maavalitsuse Teataja'' (Kärdla, 1989–1992) * [[Infoleht (Anija)|Infoleht]] : ''Ida-Harju Koostöökoda'' (Anija, 2009) * [[Infoleht (Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus)|Infoleht]] : ''il / Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus'' (Tallinn, 1966–1989) * [[Infoleht (Isamaaliit)|Infoleht]] : ''Isamaaliit'' (Tallinn, 1995–2005) * Infoleht: Itaalia 1990 (Tallinn) * [[Infoleht (Jõgeva KEK)|Infoleht]] : Jõgeva KEK (Jõgeva, 1988?–1990) * [[Infoleht (Jäneda Sovhoostehnikum)|Infoleht]] : ''Jäneda Sovhoostehnikum'' (Jäneda, 1988–1991) * [[Infoleht (Kirna kolhoos)|Infoleht]] : ''Kirna kolhoos'' (Kirna, 1989–1993) * [[Infoleht (Kolhoos Kaardiväelane)|Infoleht]] : ''Kolhoos Kaardiväelane'' (Ahula, 1988–1989) * [[Infoleht (Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm)|Infoleht]] : ''kord kvartalis ilmuv "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programmi aastateks 1997–2007" väljaanne'' (Tallinn, 1999–2001) * [[Infoleht (Kuressaare Ametikool)|Infoleht]] : ''Kuressaare Ametikool'' (Kuressaare, 200?–2006) * [[Infoleht (ajaleht 2012)|Infoleht]] '': Lasnamäe, Mustamäe, Kesklinn, Haabersti, Kristiine'' (Tallinn, 2012–2013) * [[Infoleht (Märjamaa EPT)|Infoleht]] : ''Märjamaa EPT'' (Märjamaa, 1986–1987) * [[Infoleht (Paide Autobaas)|Infoleht]] : ''Paide Autobaasi infoleht'' (Paide, 1989–1990) * [[Infoleht (Paide Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Paide Tööbüroo'' (Paide, 1988) * [[Infoleht (Puumarket)|Infoleht]] : ''Puumarket AS'' (Tallinn, alates 2005?) * [[Infoleht (põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast)|Infoleht]] : ''põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast'' (199?–2013) * [[Infoleht (Pärnu)|Infoleht]] : ''Pärnumaa Kodukant'' (Pärnu, 2003) * [[Infoleht (Saaremaa Restaureerimisvalitsus)|Infoleht]] : ''Saaremaa Restaureerimisvalitsus'' (Kuressaare, 1988–1989) * [[Infoleht (Sclerosis Multiplex)|Infoleht]] : ''Sclerosis Multiplex`i Ühingu häälekandja'' (Tallinn, 199?–2006?) * [[Infoleht (Statistikaamet)|Infoleht]] : ''Statistikaamet'' (Tallinn, 1993–2001) * [[Infoleht (Tallinna Ettevõtlusamet)|Infoleht]] : ''Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond'' (Tallinn, märts 2002) * [[Infoleht (Tallinna Linnukasvatus)|Infoleht]] : ''Tallinna Linnukasvatus'' (Loo, 1988–1993) * [[Infoleht (Tallinna Vesi)|Infoleht]] : ''Tallinna Vesi'' (Tallinn, alates 2000) * [[Infoleht (Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit)|Infoleht]] : ''Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit'' (Tartu, 1991) * [[Infoleht (Tartu Kaubanduskoondis)|Infoleht]] : ''Tartu Kaubanduskoondis'' (Tartu, 1989–1990) * [[Infoleht (Tartu)|Infoleht]] : ''Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitus'' (Tartu ; Tallinn, 2012–2015) [ajalehe Postimees lisa] * [[Infoleht (täiskasvanute koolitus Tartus)|Infoleht]] : ''täiskasvanute koolitus Tartus'' (Tartu, 1996–1999?) * [[Infoleht (Uuemõisa)|Infoleht]] (Uuemõisa, 2012 oktoober) * [[Infoleht (V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis)|Infoleht]] : ''V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis'' (Tallinn, 1991–1992) * [[Infoleht (Vastemõisa vald)|Infoleht]] : ''Vastemõisa Vallavalitsus'' (Vastsemõisa, 1996–2005) * [[Infoleht (Vennad-Dahl)|Infoleht]] : ''Vennad-Dahl'' (Tallinn, 2004–2008) * [[Infoleht (Viljandi Paalalinna Gümnaasium)|Infoleht]] : ''Viljandi Paalalinna Gümnaasium'' (Viljandi, 2002–2006) * [[Infoleht (Viljandi Rajooni Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Viljandi Rajooni Tööbüroo'' (Viljandi, 1988) * [[Infoleht (Viru Rand)|Infoleht]] : ''Viru Rand väljaanne'' (Toila, 1995–1998) * [[Infoleht (Virumaa informatsioon)|Infoleht]] : ''Virumaa informatsioon : tasuta kuulutused, reklaam'' (Kohtla-Järve, 1995–1996) * [[Infoleht (Võru Huvikoda)|Infoleht]] : ''Võru Huvikoda'' (Võru, 1990) * [[Infoleht Energiatarbijaile]] (Tallinn, 1975–1978) * [[Infoleht Estica materjalidest]] : ''ühiskonnateadused : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990) * [[Infoleht soome-ugri materjalidest]] : ''etnograafia ja rahvaluule : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990) * [[Infopress]] (Jõhvi, 1995 - ) * Infosarv (Tallinn,2013-2014) * Informoj de Esperanto-Asocio de Estonio (Tallinn, 1989–2010) * Infotilk ''': uvažaemõje rabotniki AS Tallinna Vesi (2001-)''' * Ilmre (Tallinn, 1989–1991) * Inkeri (Tartu, 1989) * Inkeri (Tartu, 1993-) * [[Inland]] (Tartu, 1836–1863) * Insider (Tallinn, 22.03.2001) * Interdviženie Estonii (Tallinn, 1989, Leningrad, 1990) * Interliikumise Teataja (Tallinn, 1989) * [[Invateataja]], [[Eesti Invaliidide Ühing]]u teataja, toimetaja Toom Õunapuu * [[Isamaa Eest]] (Pärnu, 1936–1937) * [[Isamaa (ajaleht 1906)|Isamaa]] (Tartu, 1906–1909) * Isamaa (Tln, 1932) * Isamaa Eritelegramm (Tln, 1932) * [[Isamaa ja Res Publica Liidu Ajaleht]] * [[Ivan Käbina-nimeline]] (Helsingi, 1963–1988 ) * Izobretatel (Tallinn, 2003) * Izvestii Jurjevskogo Soveta Rabotših (Tartu, 7.märts 1917) * Izvestija Estonskogo Epahhialnogo Soveta * Izvestija Ob´jedinenija kvartirnõhh tovarišeštv (Harjumaa, 2000 -) * Izvestija Tartuskogo Soveta Rabotših (Tartu, 21.juuni - 8.november 1917) === J === * [[Jaan Kägu (ajakiri)|Jaan Kägu]] * Jaakobi Täht (Tapa,2001-2002) * Jaan Kägu (Rapla,1989-91) * Jakobi Elu (Pärnu-Jaagupi,1928-1930) * [[Jakobi Teataja]] (Jakobi, 1913–1915) * '''Jaunā Dzīve (Valga,1919)''' * [[Jeeriko Pasaune]] : ''krifatsiuchide, öötööliste ja teiste siidiwendade lendleht'' (Võru, 1930) * [[Jeeriko Pasun]] * Jess (1998) * Jurveskoje Utro (Tartu, 1917–1919) * [[Junnumaa Kuukiri]] * Juuru Mihkli koguduse leht (2001-2017) * Južnaja Stolitsa (Tartu, 2010), ja selle teadmata nimega 2009.aastal ilmunud eelkäija * [[Jutuleht]] (Tallinn, 1929–1940) * Jutuleht (Tln, 1990) * [[Jõelähtme Vallaleht]] : ''Jõelähtme vallavalitsuse ja -volikogu ajaleht'' (Jõelähtme, alates 1996) * Jõgevamaa ja Tartumaa Postipoiss (Tartu, 2010–2015 * Jõgeva Noorus * [[Jõhvi Teataja]] * [[Jõhvi Traktorist]] (1951–1953) * Jõululeht * Jõululäkitus ja Karjasekiri Tartu Marja Koguduse liikmetele (2000) * Järva Kirik (Türi,1988-1989) * Järva Kirik (2018) * [[Järva Teataja]] (Paide, 1926–1944; alates 1989) * Järva Uudised (Paide,1929) * [[Järvalane]] (Paide, 1945–1950) * [[Järvamaa Elu]] (Paide, 1932–1933) * [[Järvamaa (ajaleht)|Järvamaa]] (Paide, 1925–1932) * Järvemetsa Kõlakoda (USA, 1986) * Jwa (Paide, 1989–2004) === K === * [[Kaak (väljaanne)|Kaak]] * [[Kadakas (ajaleht)|Kadakas]] : ''Abja Gümnaasiumi ajaleht'' (Abja-Paluoja, 1995–2011) * Kadriorg (Tallinn, 1988–1989) * Kaevur Kohtla-Järve (1947–1960) * [[Kagukaar]] (Võru, 1989) * Kahwi (Valga, 1910–1913, läti keeles) * [[Kaiu (ajaleht)|Kaiu]] * [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] (Tallinn, 1919–1935) * [[Kaja (Narva ajaleht)|Kaja]] : ''Politikaline majandusline ja kirjandusline ajaleht'' (Narva ajaleht, 1906–1911) *[[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]] (Narva, 1910) *[[Kaja Kirjandusline Lisa]] (Narva, 1909–1911) *[[Kaja lisaleht]] (Narva, 1907–1909) *[[Kaldad (ajaleht)|Kaldad]] (Tori, 1996–2017) *Kalev (Tallinn,1906) *Kalevlane (Tallinn,1933-1934) *Kalevlane (Jägala, 1995-1996) *Kalevlane (Tallinn,1993-2009) *Kalevlane (Tallinn,2016) *[[Kalurileht]] (1999–... ) *[[Kanepi Teataja]] : ''vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleh''t (Kanepi, alates 1999) * [[Kareda Vallaleht]] * Karnevali Teated (Rakvere, 1929–1937) * Karula Kuller * [[Karula Stahhaanovlane]] * Kas meie või juudid? (Tallinn, 1929) * Kaseküla Hääl (Tartumaa,1991) * [[Kaubaleht]] /(Tln, 1990-97) * Kaubandus-Tööstuskoja Teataja (1989–1995) * Kauge Kodu * Kauge Kodu Päevauudised * Kaukasia Eesti Asunduste Teataja (Kislovodsk, 1918) * Kavak (Tartu, 1989–1990) * '''Kāvi (Valga,1911)''' * * Ka üks minut (Tallinn, 1924) * [[Keila (ajaleht)|Keila]] : ''linna info leht'' (Keila, 2001–2004) * [[Keila Leht]] * Keila Nädal (1998) * [[Keila Valla Leht]] * Keskkonnaministeeriumi Teataja (1996–1999) * [[Kesklinna Sõnumid]] : ''Kesklinna linnaosavalitsuse ajaleht'' (Tallinn, alates 2003) * [[Kesknädal]] *[[Kesknädal (Pärnu)]] * [[KesKus]] * [[Kihnu Leht]] * [[Kiil (ajaleht)|Kiil]] (Tartu, 1931) * [[Kiili Leht|Kiili]] (Kiili, 1991–1993) * [[Kiili Leht]] : ''Kiili valla ajaleht'' (Kiili, alates 1994) *[[Kiir (Peterburi ajaleht)|Kiir]] (Peterburi, 1906–1907) *[[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]] (Narva, 1912–1913) *[[Kiir (ajaleht, 1917)|Kiir]] (Tallinn, 1917) *[[Kiir (ajaleht, 1920)|Kiir]] (Narva, 1920) *[[Kiir (1927)|Kiir]] (Tallinn, 1927) *[[Kiir (ajaleht, 1930)|Kiir]] (Tallinn, 1930) *[[Kiir (ajaleht, 1931)|Kiir]] (Tartu, 1931) *[[Kiir (Põltsamaa ajaleht)|Kiir]] (Põltsamaa, 1951–1962'')'' *Kiir-Tööline (Tallinn, 1912–1922) *[[Kilk (ajaleht)|Kilk]] *Kindel Tõde (Tln, 1924) *Kindralikomando 60 Korpuse-Valitsusemäärusteleht (Viljandi, 1918) *Kino-Film (Tallinn, 1927–28) * [[Kirde Ekspress]] * [[Kirev Karlova]] * Kirjanduslik Lehekülg (Novosibirsk, ajalehe Kommunaar ühekordne lisa 1933) * Kirjanduslik Orbiit (Tartu, 1929–1930) * [[Kliinikumi Leht]] * '''Klubi "Wiking-Narva" teatab (Tartu,1997-2006)''' * Knut * Kodanik (Tln,1918) *[[Kodu Uudised]] (Tapa, 1930) *Kodu Uudised (Luunja, 2005 - ) *[[Koduloolane (ajaleht)|Koduloolane]] (Pärnu, 2002­–2008) *[[Kodukant (ajaleht 1992)|Kodukant]] : ''Kadrina valla ajaleht'' (Kadrina, alates 1992) *[[Kodukant (ajaleht 1997)|Kodukant]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997­–1999) *[[Kodukant (ajaleht 2002)|Kodukant]] : ''Eesti külade ja väikelinnade liikumine'' (Tallinn, 2002­–2004), [ajalehe [[Maaleht]] lisa] *[[Kodukant Läänemaa]] '': infoleht'' (Haapsalu, 2009), [ajalehe [[Lääne Elu]] lisa] *Kodukolle *Kodukotus (Viljandi) *Kodulinn (Tallinn, 1980ndad) *Koduloolane (Pärnu, 2002–2008) *Koduloolane (Rapla, 2011 -) *Kodulävel (Jõgeva, 1990–1991) * [[Kodumaa (ajaleht)|Kodumaa]] (Viljandi, 1905–1907) * Kodumaa (Tallinn,1917) * Kodumaa (Valga,1925) * [[Kodumaa Hääl]] (Viljandi, 1906–1907) * Kodumaa Hääled (Stockholm 1944–1951) * Kodumaa Kutse (Tallinn,1949 - 1950) * Kodumaa Tütred (Pärnu,1930) * Kodumaale Tagasipöördumise Eest (Berliin, 1955–1958) * [[Kodumaa Uudised]] (Valga; 1914) * Kodumaja (Kuressaare,1999-2021) * Kodused Hääled (Audru) * Kodused Hääled (Audru,2012-) * Kodutark (Tartu, 1989) * Kodutee (Soome, 1943–1944) * Koduteel (Jõgeva,1990) * Koduteel (Rapla,1994) * Kodutohter (Tallinn, 1988; edaspidi ajakiri) * [[Koduvald (Häädemeeste ajaleht)|Koduvald]] : ''Häädemeeste valla ajaleht'' (Häädemeeste, 1991–2017) * [[Koduvald (Kambja ajaleht)|Koduvald]] : ''Kambja valla ajaleht'' (Kambja, 1995–2017) * [[Koduvald (Saue ajaleht)|Koduvald]] : ''Saue vallaleht'' (Saue, 1994–2017) * Koduvalla Sõnumid * Koguja (Tallinn, 1989–1991) * Kohalik Agenda 21 (Tartu, 1999) * [[Kohila (ajaleht)|Kohila]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997–1999) * Kohtla-Järve Linna Leht (1996) * Ko Ju La (Tallinn,1937) * [[Kolga-Jaani Valla Leht]] (Kolga-Jaani, 1998–2017) * [[Kolgata (ajaleht)|Kolgata]] * Kolõvan * [[Koit (ajaleht)|Koit]] : ''Põlvamaa ajaleh''t (Põlva, 1953–2019) * [[Koit (Lihula)]] * [[Kolhoosi Aktivist]] * [[‎Kolhoosi Avarustel]] * [[Kolhoosi Eesrindlane]] * Kolhoosi Ehitus (Leningradi oblast, Strugi Krasnõje, 1936, eestikeelne lehekülg ajalehes Kolhoznaja Stroika) * [[Kolhoosi Elu]] * [[Kolhoosi Jõud]] * [[Kolhoosi Küla]] * [[Kolhoosi Tee]] : ''[[EKP Kilingi-Nõmme rajoonikomitee]] ja [[täitevkomitee]] häälekandja'' (1951–1959) * [[Kolhoosi Tõde (Kiltsi)]] * [[Kolhoosi Tõde]] * [[Kolhoosi Võit]] * Kolhoosnik (Jõgeva, 1949–1962) * Kolhoosnik (eestikeelne lehekülg Leningradi oblasti venekeelses ajalehes Kolhoznik 1935) * [[Kolhoosniku Hääl]] * Koljutška (Jõhvi, 2022-) * Kollektiviseerimise Väerinnal (Leningrad, 1930 [Edasi lisa]) * [[Kollektiivne Töö (ajaleht)|Kollektiivne Töö]] * [[Kollektiivne Töö (Kingissepa ajaleht)|Kollektiivne Töö]], Kingissepa ajaleht * Kolõvan (1890-1892) * [[Kombain (ajaleht)|Kombain]] * Kombainer (Paide, 1956) * Kommunaar (Novosibirsk 1930–1937, viimane number ilmus 1936 , toimetaja 17. oktoobrist 1933 J. Põldema, edasi kuni lõpuni A. Rosberg, ühekordsed lisad Kirjanduslik Lehekülg 3. mai 1933 nr 48 ja Koolilaste Lehekülg nr 37 1935; vt ka Siberi Teataja) * [[Kommunaar (ajaleht)|Kommunaar]] : ''[[EKP Abja rajoonikomitee]] ja [[Abja rajoon]]i TSNi häälekandja'' (1951–1962) * [[Kommunismiehitaja]] * [[Kommunismi Koit (Krüüdneri)]] * [[Kommunismi Koit (Lihula)]] * [[Kommunismi Koit (Väike-Maarja)]] * [[Kommunismi Lipp]] * [[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]] (Petrograd, 1918–1940) * Kommunist (1918 - 1941 EK (b)P Keskkomitee häälekandja) * [[Kommunist (ajaleht 1920)|Kommunist]] : ''Amerika Ühendatud Kommunistlise Partei healekandja'' (USA, 1920) * [[Kommunist (ajaleht 1962)|Kommunist]] : ''Eestimaa KP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu ajaleht Abja territoriaalse tootmisvalitsuse juures'' (Abja, 1962) * [[Kommunist (Valga ajaleht 1963)|Kommunist]] : ''EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a.'' (Valga, 1963–1988) * Kommunist (Valga, juuni, september 1984, veebr 1985 ja 14.04.1988, venekeelne tiraaž 1000 eks) * [[Kommunist Kaitsetöödel]] : ''Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee ja ENSV Ülemnõukogu häälekandja'' (ühekordne väljaanne<sub>;</sub>Tallinn, 1941) * [[Kommunisti lendleht]] : ''Kommunistlise Partei Eesti Keskkomitee'' (Tallinn, 1919–1935) * [[Kommunistlik Töö]] * Kompaniivägilane * Koolibri Uudised (Tln, 2004-) * Koolieelne Kasvatus * [[Koolileht]] * Koolipress * Kooliraadio (Tallinn, 1963) * Kool ja Muusika (Tln, 1965–1967) * Koopinform (Tallinn, 1988) * [[Kopikas: Tallinna leht]] (1913) * [[Korteriühistu (ajaleht)|Korteriühistu]] * [[Kortsleht (ajaleht)|Kortsleht]] * [[Kose Teataja]] * [[Kosjaleht (1923)]] * [[Kostabi]] * '''Kotkajärve A'al (1972)''' * Kotkajärve Koputaja (1977) * Kraater (Saaremaa Pihtla, 1999–2019) * Krasnõi Baltiiskii Flot (kuni15.06.1946) * Krasnõi Baltijets (alates 15.06.46) * Kreenholm (Narva,1990-1999) * Kreenholm (2001-,vene keeles) *Kreis-Blatt der Kreisverwaltung Fellin (Viljandi, 1918) * [[Krimmi Eestlased]] (2003–2014) * [[Kristiine Leht]] : ''Kristiine Linnaosa ajaleht'' (Tallinn, alates 2001) * [[Kristlik Perekonna Leht]] * Kristlikud Sõnumed (Tapa, 2001–2005) * Krulli Tööline (Tallinn, 1931) * K Tšestnoi Trudovoi Žizni (Tallinn, 1968–1970) * [[Kuldkinga Teataja]] * [[Kuldne Börs]] * Kuldre Leht (1989) * [[Kullamaa Valla Ajaleht]] (Kullamaa, 1996–2017) * Kuller * '''Kultuuri- ja Haridusministeeriumi teataja (Tln,1995)''' * [[Kultuurileht]] * [[Kultuurimaa]] * Kultuuri Valgel (Kuresssaare, 2001–2011) * Kulutaja (1992–1993) * Kulutaja (1993–1996) * Kuma (Paide, 1988-) * [[Kunstileht]] * Kunst ja Kirjandus (Tallinn, 1932–1940) * [[Kuressaare Sõnumid]] * Kuressaare Teataja (1917–1918) * Kurjer (Sillamäe, 2005-2013) * Kurjeeri Õhtused Telegrammid (Tallinn, 1923) * Kurtide Elu (Trt, 1989–2007) * Kurttummade Hääl (Tallinn,1928) * Kurttummade Sõber (Vändra,1899-1907) * * Kurttummade Sõber (Tartu,1934-1936) * Kustbon (Tallinn 1918–1940) * Kuukiir (Tallinn, 2002-) * [[Kuukiri]] * [[Kuulutaja]] * [[Kõdistaja (ajaleht)|Kõdistaja]] (1908) * Kuulutaja (Valga, 1989–2020) * Kuulutaja (Võru, 1926–1934) * Kuulutaja (Rakvere, 1997-) * Kuulutaja (U.S.A., 1978) * Kõik tööle! (Pärnu, 29. juuli 1946) * [[Kõrge Agrotehnika]] * [[Kõrge Saak]] * Käsitööleht (Trt, 1906–1926) * Käsitööleht (Tln, 1931–1935) * Käsitööleht (Tln, 1991–1992) * Külaleht (Võhma, 1930-35) * Külaleht (Kabala,Järvamaa.1988-1993) * Külaleht (Lau,Raplamaa,2011) * Külaleht (Tsooru,Võrumaa.2020-) * Külaproletaarlane (Paduvere, Jõgevamaa, ;1932–1934 nr-d 1–15, 19) * Külaproletaarlase lendleht (1933–1934, 6 tk) * Külauudised * Küllus Kööki (Võru, 1991–1995) * Külvaja (Tartu, 1925–1940) * [[Kündja (ajaleht)|Kündja]] (1882–1891) Kodulinn (Tallinn, 1980. aastad) === L === * [[Lasteleht]] (1901–1940) * Lasteleht (Tallinn, 2010) * Laagrileht (Elva) * Laagrileht (Tallinn, 2002) * Laine (Tln, 1907) * Laiuse Koguduse Teataja (1931-1940. 2009-) * Laser (Pärnu, 1988) * [[Laekvere Valla Sõnumid]] '': Laekvere valla ajaleht'' * [[Lasnamäe (ajaleht)|Lasnamäe]] : ''Lasnamäe linnaosa ajaleht'' * Lasteaed Mari Sünnipäevaleht (Põltsamaa, 2003, 2008) * ´Lasteleht (Tallinn, 2009) * [[Laulu ja Mängude leht]] * [[Laulukuller]] '': Eesti Segakooride Liidu ajaleht'' (Tartu, 1995–2004) * Laululeht (Tartu, 1989–1990) * Laupäev (1914-15) * Laupäev (1924-25) * Laupäevaleht (Tallinn, 1996–1998) * Leegid (Edasi lisaleht, Leningrad 1927–1936, 1932.aastast eraldi ajakiri) * [[Leek (ajaleht)|Leek]] * Lembitu Kiri (Toronto,1981) * Lembitu leht (Tallinn, 1989) * Lendleht (Tartu, 1898–1902) * Leninlane (Vasalemma, 1951–1953) * Leninlane (K.-Järve, 1989–1991) * Leninlik Lipp (Kohtla-Järve) * [[Leninlik Lipp (Loksa)]] * [[Leninlik Lipp (Vändra)]] * Leninskaja Znamja * Leninskoje Znamja (Kohtla-Järve;1960–1990) * Lennuk (Tallinn, 1999-) * [[Leole (ajaleht)|Leole]] '': Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht'' * Lepalind * Lesnõje Vesti (Jõhvi, 2012) * Leto Ida-Virumaa (K-Järve, 2004) * Let's help together (Pärnu, 1995, eestikeelne) * Liberaal (Stockholm, 1954–1963) * LĪdums (Valga,1917) * Liiklus ja Teed (Narva, 1937) * [[Liiklusleht]] (Tallinn, 1980 - 1991) * Liit (Tallinn,1921-22) * [[Liivimaa Kroonika]] * [[Liivimaa Kuller]] * Liivimaa kuulutuste leht (Tartu,1898-1905) * [[Linnaleht]] (endine [[Pärnu Päevaleht]]) * [[Linnaleht (ajaleht 1994)|Linnaleht]] : ''Pärnu linnavolikogu ja linnavalitsuse teabeleht'' (Pärnu, 1994) *[[Linnaleht (ajaleht 1997)|Linnaleht]] : ''Pärnu linna ajaleht'' ([[Pärnu Linnavalitsus]]e leht, 1997–1999) *[[Linnaleht (ajaleht 2005)|Linnaleht]] : ''tasuta uudisteleht, ilmub igal tööpäeval'' (Tallinn, alates 2005) *Linna Teataja (Tln, 1941) *Listok objavlenii dlja goroda Revelja i ego okrestnostei (1877) *Loodusleht (Tallinn, 1989) *Loov Mõte (Tartu, 1950 - 1954) * [[Loov Töö]] * Lumi on seiklus! (Otepää,2003-2007) * Lutš (Narva, 1991) * [[Lõbus ajaviide]] (Viljandi, 1906–1907) ajalehe [[Rahvaleht (ajaleht, 1906)|Rahwaleht]] lisa * Lõikustänu Leht (Tallinn,1922-1939) *[[Lõke (ajaleht)|Lõke]] : ''Tapa skautide häälekandja'' (Tapa, 1933) *[[Lõrp]] : ''Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi väljaanne'' (Viljandi, 1993–1999?) *[[Lõuna-Eesti (ajaleht)|Lõuna-Eesti]] (Valga; 1921–1940) *Lõunaeestlane (Võru, 2019) *Lõuna-Järvamaa Rahvaleht (Türi,2004) *Lõunakaar (Võru, 1990–1993) * [[LõunaLeht]] : ''Lõuna-Eesti suurim ajaleht'' (Võru, alates 2002) * [[Lõunaleht (Kristiine ajaleht)|Lõunaleht]] : ''Kristiine linnaosa rahva leht'' (Tallinn, 1993–2001) * Lõunalisa (Tln, 2002) * Lõuna Läänlane (Lihula, ilmus alates 1990., aprilliks 1990 oli ilmunud neli numbrit) * [[Lõuna-Mulgimaa]] * [[Läti Eestlane]] * [[Lääne Elu]] * Lääne Hääl (Haapsalu,1930-1931) * Läänekaare Postiposs (Vavcouver, 1960–2022) * Läänekalda Läkitaja (Vancouver, 1987) * Lääne Maakonnaleht (Haapsalu, 1918) * Läänemaa (Haapsalu,1927-1930) * [[Läänemaa Linnuklubi Infoleht]] * Lääne Malevlane (Haapsalu, 2004-) * [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]] * Lääne Sõna (Haapsalu, 1942–1944) * [[Läänlane]] Haapsalu, 1944–1950) * Läänlane (Haapsalu, 1988) * Läänlane (Haapsalu,2014-2015) * Lümanda valla infoleht (Kuressaare,1989-1991) * Lümanda Valla Teataja (Lümanda,1995-2014) ** Lümanda Teataja (2020-) === M === * [[Maa (ajaleht 1926)|Maa (1926)]] * [[Maa (ajaleht)|Maa]] (Tallinn, 1906–1907) * Maa Hääl (Tallinn, 1932–1940) * Maailm piltides (Tallinn, 1944) * [[Maa Sõna]] * Maa Tarkvara (Viljandi, 1996) * [[Maaleht]] * Maaliit (1919) * Maamees ( * Maarduskaja Panorama (2011-) * Marja Koguduse Kuulutaja (Tartu,2001) * Maarja Viljandi (al juuni 1989) * [[Maarja Maa]] ''/ Eesti Demokraatlik Liit (''Tallinn, 1989–1996) * Maatamees (Tln, 1917) * [[Maaülikool (ajaleht)|Maaülikool]] : ''Eesti Põllumajandusülikooli ajaleht'' * Magasin (Tallinn,1996 - 2001) * Majaomanike Teataja (Tln,1939-1940) * Majandus- ja Rahandusdirektooriumi ringkiri (Tallinn, 1942) * Majandusteated (1935–1940) * [[Maleva (ajaleht)|Maleva]] (Viljandi, 1909–1910) * [[Malevaleht]] (Talinn, 1967–1990) * Malevlane (Tartu, 1935–1936) * Malevlane (Helsinki, 1943–1944) * Malevlane (Jõhvi, 2004–2020) * Masterskaja (Tln, 1988–1992) *[[Matsi poeg Ats]] (1908) *[[Matsi poeg Mats]] (1908) * [[Meditsiiniuudised]] * Meelejahutaja (Tallinn, 1989–1996) * Meestekliinu Teataja (Tartu, 2006) * Meie Aastasada (Tartu,1907.1915) * Meie Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929) * Meie Eesrindlane (Otepää,1957-1958) * Meie Elu (Narva) * Meie Elu (Toronto, 1950–2001) * Meie Hääl (Tallinn, 1922) * [[Meie Keskel]] : ''Iisaku valla rahva kultuurileht'' (Iisaku 1999–2017) * Meie Kodu (Jõgeva,1966) * Meie Kodu (Kunda,1994-2017, ka vene keeles) * Meie Kodu (Mäksa,Tartumaa, 2000,2017) * [[Meie Kodu]] (Sydeney, 1949–2019) * Meie Kodu Haapsalu (2008–2009) * Meie Kodumaa (Viljandi) * Meie Kodumaa (Pärnu) * Meie Kodu Uudis (Tapa,1930-1931) * [[Meie Leht]] * Meie Maa (Tallinn, 1918) * Meie Maa (Kuressaare, 1919–1944) * Meie Maa (Kuressaare, 1989–2022) * Meie Maa (Toronto, 1987–1993) * [[Meie Maa]] * [[Meie Maa (väliseesti ajaleht)]] * [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] * [[Meie Matsi vastane]] * [[Meie Meel]] * Meie Meierei (Kiiu, Harjumaa, 1996) * Meie Noorus (Tõrva,1957-1959) *[[Meie Kodu Uudis]] (Tapa, 1930–1931) * [[Meie Post]] * Meie Siht (Tallinn, 1924) * Meie sport (Valga,1960) * [[Meie Sõna (ajaleht 1988)|Meie Sõna]] : ''infoleht / Võidu kolhoos'' (Tääksi (Viljandi maakond), 1988–1989) * [[Meie Sõna (ajaleht 1972)|Meie Sõna]] : ''Tallinna Sanitaartehniliste Tööde Valitsuse sotsialistliku võistluse informatsioonileht'' (Tallinn, 1972–1973) * [[Meie Sõna (ajaleht 1924)|Meie Sõna]] : ''töörahva ajaleht'' (Tallinn, 1924) * Meie Sõna (Tartu, 1931–1937) * [[Meie Tallinna Ajaleht]] * Meie Valga (2008–2013) * Meie Võitluse Aeg (Tallinn, 1932) * Memento (1989–2007) * [[Mente & Manu]] : ''Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht'' * Mercurius (Tallinn, 1988–1990) * [[Merevägilane]] : ''Mereväe ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) * Metroo (Tln, 2007-2010) * Metropoolia (Tallinn, 2001-) * Metropoolia Noorteleht (Tallinn,2004) * [[Metsamees (ajaleht)|Metsamees]] : ''Riigimetsa Majandamise Keskuse ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) * [[Miilang]] * Militarist (Põlva, 2005) * Mir (Tartu,1920) * * [[Mir Pravoslavija]] (Мир Православия) * Mis on uudist * Missioni-Leht (1858-1862) * Missionerskije zametki (Narva,1934-1940) * [[Misso Valla Leht]] * [[MK-Estonija]] * [[Molodjož Estonii]] * Molot (Tartu, 1917–1919) * Momentum (Tallinn, 1989) * Monumendileht (Tallinn, 2008) * [[Morjak Estonii]] (ˇ1967–1993) * Moskva Eesti Leht (1915) * [[Movies.ee]] : ''film, muusika, trend'' (Tallinn, 2001–2004) * [[Muhulane]] * Muinsuskaitse (Tartu, 1991) *[[Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid]] *[[Mulgi Sõna]] *Muri *[[Mustamäe (ajaleht)|Mustamäe]] : ''Mustamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsuse ajaleht'' (Tallinn, 1999–2001) *Muuga info - Muuga vtšera, segodnja, zavtra (2005-2009) *Muusik *Muusikaleht (1924–1940) *Muusikaleht (1990) *Muusikaleht (Tallinn, 1991, ka inglise ja vene keeles) *Mõeldes Tagasi (Rapla, 1994 - 2010) *Mõistatusleht (Tallinn,1932-1933) *Mõistuleht (Tln, 1933 - 1934.1935) * [[Mõnikord]] : ''Luksemburgi eestlaste ajaleht'' (Luksemburg, alates 2015) * Mõttekriips * [[Mägede Hääl (ajaleht)|Mägede Hääl]] (Rõuge, 2019-) * Mälestusteleht (Püssi, 1999) * [[Märjamaa Nädalaleht]] * [[Märjamaa Valla Leht]] * [[Müürileht]] === N === * [[Naiste Käsitööleht]] * NAAK (Tartu, 1992) * Naistööline (New York, 1934–1937) * [[Naljaleht (Tartu)|Naljaleht (Tartu, 1901)]] * [[Naljaleht (Tallinn)|Naljaleht (Tallinn, 1929–1930)]] * [[Naljalisa (1911 Narva)|Naljalisa (Narva, 1911)]] ajakirja [[Meie Elu (ajakiri, 1907)|Meie Elu]] lisa * Narodnoje Delo (Tallinn,1920-1921) * Narova (Narva, 1922; vk) * Narva (1995–2018, vk) * [[Narva (ajaleht)|Narva]] * Narva Bonus (2012–2018 vk) *[[Narva Elu]] (1914–1915) *Narwa Front (1944) *[[Narva Haigla (ajaleht)|Narva Haigla]] (2017–2018, vene k) *Narva-Jõesuu (eestikeelne1994-1995) *Narva-Jõesuu (venekeelne 2007-2017) *Narva Jõulunumber (1933) *[[Narva Kiir]] : ''Marksistline töörahva ajaleht'' (Narva, 1913) *[[Narva Kirik]] (Narva, 2002–...) *Narva Linnaleht (venekeelne, 2018-2020) *Narvan Sanomat *[[Narvski listok]] *[[Narva Postiljon]] (Narva, 2004–...) *[[Narva Postimees]] (1927–1929) *Narva Reporte *Narva Teataja (1923) *Narva Teataja (2009) * *[[Narva Tööline]] (Narva, 1940–1941 ja 1951–1962) * [[Narva Uudised]] * Narva Võidupüha (1937–1939) * Narvskaja Gazeta (1991–2023) * [[Narvskaja Gazeta]] (aastatel 1945–1991 ''Narvski Rabotši'') * [[Narvskaja Nedelja]] (1997-) * Narvskii gorodskoi listok (1874-1876) * Narvskii Rabotšii (1945–1990) * Narvskii Rabotšii (2016–2019) * Narvskii Reporter * Narvskoje objedinenije (1930) * [[Na Straže]] Tallinn, (1953–1970) * [[Narvski Rabotši (2016)]] * Naš tšass (Tallinn,1925-1927) * Naš zavod (Tln, 2002–2008) * Naša gazeta (Tallinn,1927-28) * Naša Gazeta (Eesti, 1944) * Naša Gazeta (K-Järve, 1991) * Naša Pjatnitsa (Kiviõli, 2008–2017) * Naša Žizn (Kohtla-Järve, 1990) * Naš Viljandi (1989) * Naše vremja (Tallinn, 1944) * Naši poslednije izvestija (Tallinn, 1926) * NATO (Tallinn, 2003, venekeelne) * NATO (Tallinn, 2009, v k) * NATO 60.5 (Tallinn, 2009, venekeelne) * NATO (Tartu, 2009, vene k) * Na Vahte (Tallinn, 9.08.1947–1949) * Neemekene (Harjumaa, 2002-2005) * [[Neeruti (ajaleht)|Neeruti]] : ''Kadrina valla ajalehe Kodukant kaasväljaanne'' (Kadrina, 1997 juuni) * [[Nelli Teataja]] * Neposeda (Tartu, 2022–2023 ;v k) * Die Neue Zeit (Tln,1935-39) * New Yorgi Eestlane (1928) * Nofretete (Tallinn, 1989) * Nool * [[Nooled]] * Noor Asunik (Novosibirsk, 1920–1921, Siberi Teataja lisa) * Noor-Eesti Sõnumid (Tallinn, alates 20.09.1995) * Noore Pere Leht (Trt, 1993) * Nooresooleht (Trt,1909-1910) * Noor Supilinn (2004) * [[Noorte Hääl]] * Noorte Hääl (Tartu, 2001–2002) * Noorte Sõna (Tõrva, 1957-1959) * Noorteleht (Austraalia,1977-79) * Noorteleht (Stockholm , 1959-69) * Noorteleht (Stockholm, 1993-2001) * Noorteleht (Rapla,1997-98) * Noorteleht (Tallinn,2004) * Noorteleht (Tõlliste,2004) * Noorteleht ( Keila,2020-) * Noorte-Uudisleht (Tallinn, 1930) * Nordlivländische Zeitung (Tartu) * * Novaja Rossia (Tallinn,1919) * Novator semiletki (Tallinn, 1961) * Novoje Vremja (Petseri, 1941–1944) * Novosti KKT (K-Järve (2011-) * Novosti nedelji (Tallinn, 1944) * Novosti volosti Lohusuu (2011-) * Novõi mir (Narva, 1919–1920) * Novõi Svet (Tln, 1933) * Nurmekundlane (Põltsamaa, 1894) * Nurmekundlane (Aseri,1994) * Nursipalu harjutusvälja infoleht (Tallinn, 2011) * Nuti (Viljandi, 1988–1997) * Nõmmelane (1932) * Nõmme Majaomanik (1932–1934) * Nõmme Rahukoguduse Rahuhääl (2000-2005) * Nõmme Revüü * [[Nõmme Sõnumid]] * [[Nõo Valla Leht]] * [[Nõukogude Agrotehnik]] * Nõukogude Eesti eest (Leningrad, 1942, 1943) * [[Nõukogude Hiiumaa]] (Kärdla, 1949–1989) * [[Nõukogude Informatsioonibüroo Viimased Teated]] * Nõukogude Kaitsel (Tallinn, 1940–1941) * [[Nõukogude Küla]] * [[Nõukogude Patrioot]] * [[Nõukogude Sõdur]] * [[Nõukogude Vimpel]] (Tartu, 16. mai 1941) * [[Nõukogude Õpetaja]] * [[Nõva Valla Infoleht]] * Nädal (Tartu, 1928) * Nädalaleht (viis erinevat lehte) * Nädalaring (Rapla, 1992) * Nädaline (Rapla, 1992–2012) * Nädaline 2 (Rapla, 1992) * Nädal X (Rapla, 1995–2013) * {| class="wikitable" | * Tagasi otsingutulemusse * Vali märgitud kirjed * Vali kõik selle lehekülje kirjed * Salvesta kirjed kausta |- |- |Pealkirjad (1-2 - 2) |- | colspan="5" |'''N. Y. Eesti Baptisti Koguduse ringkiri''' |} * * Nya Kustbon (Tallinn, 1935–1937, rootsi keeles)) * {| class="wikitable" | * Tagasi otsingutulemusse * Vali märgitud kirjed * Vali kõik selle lehekülje kirjed * Salvesta kirjed kausta |- |- |Pealkirjad (1-2 - 2) |- | colspan="5" |'''N. Y. Eesti Baptisti Koguduse ringkiri''' |} * === O === * [[Odamees (August Alle ajaleht)]] * Oblaka (Tallinn,1920) * Ohtuleht (Harjumaa, 2001 - 2004) * [[Ohtu Leht]] * [[Okkad (ajaleht)|Okkad]] * Okraina (Tartu,1912-13) * [[Oktoobri Lipp (Pöide)]] * [[Oktoobri Lipp]] * [[Oktoobri Tee]] * [[Okupeeritud Eesti Sõna]] * [[Olevik (ajaleht)|Olevik]] * Olevik (Valga, 1933) * Olevik (Ülenurme, 1997–2021) * Olevik ja Koduvald (Ülenurme) * [[Oleviku Lisaleht]] * [[Oleviku Naljalisa]] (1883) * Olümpia-ekstra (Tallinn, 2002) * Olümpialeht (Tallinn,1935-1936) * [[Olümpialeht]] * Olümpialeht (Tallinn,1989) * Olümpialeht (Tallinn,1997-2000) * Olümpialeht (Tallinn,2004,2008) * Oma Kodu (Tallinn, 1989–1990) * Oma Maa (Viljandi, 1922–1940) * Oma Maa (Stockholm,1959-1960) * Oma Poolsaar (Harjumaa, 2007-) * Oma Saar (Kuressaare, 1991) * [[Oma Saar]] * Oma Sõna (Põltsamaa,1931-1932) * [[Oma Sõna]] (Viljandi, 1988-) * Oma Taevas (Tallinn,1991-1993) * OM Eesti Uudised (Tartu, 1999) * Omnikas (Tallinn,2014) * Oparino Säde (Oparino, Arhangelski oblast, 1934–1938) * Ostsee-Provinzen-Blatt (Riia,1823-1827) * Ostsee-Zeitung (Tallinn, 1940) * Osula Kooli Vilistlasleht (2015) * Otepää Haigla (1985) * Otepää Teataja (1932–1944) * Otepää Teataja (1989-) * OT Koolileht (Otepää, 2000) * Otklik * Otkliki (Tallinn,1921 * Otstavka (Tallinn, 1990) * Oudova Kolhoosnik (eestikeelne lk venekeelses ajalehes Gdovski Kolhoznik, 1936) === P === * Paadimees (Tln, 1998-2000) * Paide Teataja ( Paide,1900-1912) * Paide Teataja (Tallinn,1924) * Paikuse Postipaun (1994-) * Pajataja * Pajataja * Pala Teataja (1932) * Pala Teataja (1996-2017) * Paldiski (1996–1999, vk) * Paldiski (2007–2017, vk) * [[Paldiski Bolševik]] (1941, vene keeles) * Palvetame.Õpime.Kuulutame. (Tallinn,1973-1974) * [[Panorama (ajaleht)|Panorama]] (''Панорама'') (Pärnu, 2002­–2006, 2009) * Panorama (Jõhvi,2006-) * [[Paremad Uudised]] * Partei Elu (Petrograd, 1920–1921) * Pasta (Tln, 2014) * Pauluse Laste Leht (Tartu, 1994) * [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]] * Pealinna Teataja (Tallinn, 1933–1939) * Pealinna Teataja (Peterburi, * [[Pealkirjata]] * Pedagogitšeskii eženedelnik (Tln, 1893-96,1899) * Peetri Koguduse Teataja (Tartu,1988-2022) * [[Peipsirannik]] * [[Peipsiääre Teataja]] *[[Perekonnaleht]] *Pernauer Anzeiger (1928-31) *Pernausche Zeitung (1869-1918) * [[Perno Postimees]] * Perpetuum-Mobile (Kohtla-Järve, 1989, vene k ) * Personalis (Tallinn, 1993) * Petania (Tallinn,1899-1915) * [[Peterburi Teataja]] (1908–1914) * Peterburi Teataja (1999–2022) * [[Petseri Postimees]] (Tartu, 1909–1910) * Petserimaskaja Pravda (Petseri, 1944) * Petseri Teataja (1921–1922) * Petseri Uudised (1932–1937) * Petserlane (Tartu, 1920) * [[Petserskaja Pravda]] (Petseri, 1941) * Petšerjanin (Petseri, 1920) * Petšerskii krai (1931-33) * Petšerskii selsko-hozjaistvennõi i kooperativnõi listok (1925-1926) * Piiril - Na rubeže (Tallinn, 1945–1947) * Piirivalveleht (1999–2007) * Pildipost (1947–1949) * Pildiposti Kõverpeegel * Pilistvere Kogudus (2012) * [[Pilkeleht]] (1906) * Pilt ja Sõna (Tallinn, 1990–1992)) * Pilt ja Sõna (Tallinn, 1990–1992, venekeelne) * Pirita (1993-) * Pisuhänd (Tallinn, 1989–1991) * [[Pjarnuski Ekspress]] (''Пярну Экспресс / Пярнуский Экспресс'' 1995–2007) * * Poisk (Kohtla-Järve (1989–1992) * [[Poliitiline Anekdoot]] * Politseileht (Tallinn,1942) * Politsei Pilk (Haapsalu, 1990–1997) * [[Poljana]] * Poloda Helü (1994–2017) * [[Poolpäevaleht]] * Poslednije Izvestija * [[Post (ajaleht)|Post]] * Postikaru (Võru, 2010ndad) * [[Postimees]] * Postimees (Heidelberg, Saksamaa, 1944) * Postimees Juunior (2019–2022) *Postimees: Pärnu Extra 1992 *Postimees.Pärnu väljaanne (1905–1930) *Postimees vene keeles (Tallinn, 2007–2023) * [[Prangli leht]] * [[Pravo i Pravda]] * Predigtblatt (Pärnu,1932-39) * [[Press (ajaleht)|Press]] (1944–1945) * Pressemeeste Press (Austria,1944) * Pribaltiiskii listok (Tartu,1893-1896) * Prinarovskii krai (Narva,1922.1930) * Prinevskii krai (Narva,1919-1920) * Proletaarlane * ,'''Provinzialblatt für Kur-, Liv- und Esthland (Riia,1828-1838)''' * Pskovo-Petšerskii Blagovest (Pertseri, 1943) * [[Puhja Valla Leht]] * [[Pulss (ajaleht)]] * Punalipp (Jõgeva) * [[Punalipp (Orissaare)]] * Punane Edasi (Tln-Nõmme, 1929) * [[Punane Hommik]] (Riia, 1919) * Punane Kunda (Kunda, 1960–1962, vene keeles) * Punane Lipp (Tallinn, 1935) * Punane Püssi-Tääk (1919, Luuga, Staraja Russa, Valdai) * Punane Sõdur (jaanuar 1920) * [[Punane Sõdur ja Madrus]] (Tallinn, 1924) * Punane Täht (Tallinn, 1922) * [[Punane Täht]] (Rakvere, 1950–1988) * Punane Täht (Viljandi, 2.12.1940–5.07.1941) * Punane Viisnurk *[[Punane Virumaa]] (1940–1941) * [[Punaväelane (ajaleht)|Punaväelane]], ''[[7. Eesti laskurdiviis]]i poliitosakonna häälekandja'' (8. veebruar 1942–) * [[Punaväelane-Krasnoarmejets]], ''Punaarmee Eesti tagavarapolgu ajaleht'' * [[Purjetaja (ajaleht)|Purjetaja]] * Put Sotsializma (K-Järve , 1949–1960) * Put Žizni (Petseri. Narva,1935–1940) * [[Puurmani Uudised]] * Põdrala Teataja *[[Põhja Eesti (ajaleht)|Põhja Eesti]] : ''Narva ja Alutaguse häälekandja'' (Narva, 1929–1940) *[[Põhja Kodu]] (Narva, 1919–1944) *Põhja Kodu (Narva, 1988–1996) * [[Põhja Nael]] *[[Põhjala (ajaleht)|Põhjala]] : ''Narva ja põhja-eesti häälekandja'' (Narva, 1930–1931) *Põhjala (Rootsi,1963-1964) *Põhjala (Tallinn,1992-1994) *Põhjamaa Tähistel (Saksamaa, 1946–1949) *[[Põhjanael (ajaleht)|Põhjanael]] (Narva, 1906–1907) *Põhjanael (Trt,1929) * [[Põhjarannik (ajaleht)]] * Põlevik Tallinn, 1989 * [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajanduse Akadeemia]] * [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajandusülikool]] *[[Põllumees (ajaleht)]], [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] lisa (Leningrad, 1924–1929) *Põllumees (Harju m, Kose, 1988–1990) *Põllumajanduse Akadeemia (Tartu, 1957–1991) *Põllumajandusülikool (Tartu, 1991) *[[Põllumeeste Leht]] (Tallinn, 1932) *[[Põllumeeste Omaabi]] (1930–1931) *[[Põllumehe Hääl]] : ''Üleriikliku Põllupidajate Ühingu "Põllumeeste Keskkassa" häälekandja'', (Tartu, 1931–1932) [[Postimees|Postimehe]] lisa *[[Põllumehe Nädalaleht]] : ''Rahvalik põllumajanduse ajakiri'' (Tallinn, 1929–1931) *Põllumehe Nädalaleht (Tln, 1943-44) * *[[Põllumeheleht]], (Tartu, 1932–1939) [[Postimees|Postimehe]] lisa *[[Põllutööleht]] (Tartu, 1906–1918) *Põltsamaa Majaomanik (1934) *Põltsamaa Teataja (1926-35) *Põltsamaa Teataja (1990-91) *Põltsamaa Teataja (2019-2020) *Põlva Teataja *Päewaleht (Tln, 1905-40) *Päevaleht (Tln, 29.august 1941) *Päevauudised (Tallinn, 1933) *[[Päevauudised (ajaleht, 1944)|Päevauudised]] (Tallinn, Kuressaare, 1944) * [[Päevauudised (ajaleht, 1945)|Päevauudised]] (Saksamaa, Bocholt, 1945–1953) * Päevauudised (Kopenhaagen,1946-1947) * Päevauudised, (Saksamaa, Sielbeck, 1945 suvi, 64 numbrit) *[[Päikesetuul (ajaleht)|Päikesetuul]] (1990–1995) *Päris Eesti (Stockholm, 1943) *[[Pärnu (ajaleht)|Pärnu]] (Pärnu, 2006–2009) * [[Pärnu Börs]] *[[Pärnu Kommunist]] (1953­ juuni–1988, sh venekeelne nr 23.09.1969) * [[Pärnu Leht]] (Pärnu, 1994–1995...) * Pärnumaa (1926-1933. sh 1931-1933 ilmus kahes variandis- 2 ja 4 lehekülge, õhemas ainult Pärnu uudised, paksemas ka ajaleht Sakala materjalid ) * Pärnu Maaleht (1931-32) * Pärnumaa Nädal (1926-1929) * Pärnumaa Teataja (1924–1940) * Pärnu Nõukogude Teataja (1918) *[[Pärnu Nädalaleht]] (Pärnu, 1995­–1996) *Pärnu Näitus (1938) * [[Pärnu Postimees]] * [[Pärnu Päevaleht]] * Pärnu Päevaleht (1998–1999) * [[Pärnu Rahva Hääl]] (Pärnu, 1940) *[[Pärnu Reklaam]] (Pärnu, 1992 –1993) *[[Pärnu Teataja]] (Pärnu, 1990­–1991) *Päästeleht (Tallinn, 1996 - 2024) * *Pääsuke (Tallinn, 1993–2001) *Pühadeleht (Tallinn, 1931) *Püha Jüri (Jüri. Harjumaa, 2002-2004) *Pühapäevaleht (Tallinn, 1992–1999) *Pyladese Laagrileht (Tallinn, 2002–2005) === R, === * Raadio (1930-38) * RS [Raadio saatekavad] (Tln, 1935-38) * Raadio ja Televisiooni Saatekava (1956-61) * Raadioleht (1927-41; 1962–1995) * Raadio-Nädal (Tln,1928) * Raadio Nädalleht (Tln,1927, alates nr 15 nim. Raadioleht) * [[Raamat (ajaleht)|Raamat]] * Rabotšaja pravda (Narva, 1932) * Radar (Pärnu, 1988–1991) * [[Rae Sõnumid]] *[[Raeküla Sõnumid]] (2011­–2013) *[[Rahva Elu]] (Tallinn, 1932–1933) *Rahva Hääl (Võru, 1917–1918) *Rahva Hääl (Narva,1926) *Rahva Hääl (Kuressaare, 1928–1935) * [[Rahva Hääl (ajaleht 1937)|Rahva Hääl]] (Oslo, 1937, neli numbrit) * [[Rahva Hääl]] (1940–1995) * Rahva Hääl A (Moskva 1943–4.02.1944, Leningrad 1942, al 17.02.1944, Võru 1944) * Rahva Hääl (1998–2004) *Rahvakasvatuse Peavalitsuse Informatsioon (Tallinn, 1944) * [[Rahva Leht]] * Rahvaleht (Narva,1913) * Rahva Lõbuleht (1898-1906) * Rahva Leht (Tartu, 1997-1998) * Rahvaleht (Tallinn, 1989–2004) * Rahva Nädalaleht (Tallinn, 1995) * Rahva Tahe (Tallinn, 1934) *[[Rahvaleht (ajaleht, 1913)|Rahvaleht]] : ''Töörahva häälekandja'' (Narva, 1913) * [[Rahva Päevaleht]] * [[Rahva Sõna]] * Rahva Tahe (Tln, 1934) * [[Rahvarinde Teataja]]. (Tallinn, 1988) * [[Rahvuslik Koguja]] * Rahvuslik Teataja (Tallinn, 2011-) * Rahvuslik Ärkamine (Tartu,1934-35) * Rahvusliku Keskerakonna Teataja (Tln, 1932–1933) * Rahvusvõitlus (Tartu,1932-1933) * [[Rajalane]] (Valga; 1919–1921), alates 1921–1940) Lõuna-Eesti * Rakvere Sõnumid (2004-) * Rakvere Teataja (1914) * Rakvere Teataja (2008–2010) * Randlane (Pärnu , 1914) * [[Randlane (ajaleht)|Randlane]] (Haabneeme, 1975–1999) * Randlane (Viimsi, 1989-) * [[Rannu Valla Leht]] * [[Rapla Novaator]] * [[Rapla Teataja]] (1933-1934) * Rapla Teataja (1990-) * [[Raplamaa Sõnumid]] * [[Raplamaa Ühistöö]] * [[Raske Musa Maailm]] (Rakvere, 1989–1991) * Rassvet (Tallinn,1927-28) * Razumno v Internete (Tallinn, 2012) * Razumnõi dosug (Petseri,1925-26) * [[Reaali Poiss (koolileht)|Reaali Poiss]] * [[Referent]] * der Refraktor (Tartu, 1836 - 1837) * Reklaam (Tallinn, 1992) * Reklaam * Reklaami Expert (Tartu, 1993–1994) * Reklaami Püramiid (Jõgeva, 1993) Reklamnaja Nedelja (Kohtla-Järve, 1990–1993) * Reklama * Respublika (venekeelne, Tallinn, 1989) * Reumaleht (Tallinn, 2001, 2002) * [[Revaler Beobachter]] * Revaler Blatt (1878) * Revaler Bote (1918-1930) * Revalische Post-Zeitung (1699–1710 27. juuni) * Revalsche Post-Zeitung (13. mai 1689 – 1698) * '''Revalsches Tageblatt = Ревельский ежедневник (1914)''' * [[Revalsche Zeitung]] * [[Revalsche Wöchentliche Nachrichten]] * Revelskaja mõsl * Revelskii gorodskoi listok * Revelskii kurjer (1923) * Revelskii listok (1878) * Revelskii listok (1912-1913) * Revelskii nabljudatelj (Tallinn,1915-17) * Revelskii russkii invalid (Tallinn,1930) * Revelskija Isvestija Soldatskih i Rabotshih Deputatov (1917) * [[Revelskije Izvestija]] (''Ревельские известия''), väljaandja [[Andrei Filippov]], * Revelskije poslednije izvestija (Tallinn, 1926) * Revelskoje Slovo (Tallinn, 1916–1919) * Revelskoje slovo (Tallinn, 1925) * Revelskoje vremja (Tallinn, 1925) * ,Rigaische Stadt-Blätter (1810-1907) * Rindeleht (Tallinn, 1943–1944) * [[Rindeleht]] * Ringhäälingu Saatekava (Tallinn, 1940–1941) * Ringhäälingujaamade saatekavad * Ringvaade (Tartu, 1933) * [[Ristirahva Pühapäevaleht]] * Rock Summer´91 * Rodina (Petseri,1929) * Rodnoi Otšag (Tallinn, 1989) * Roela sovhoosi infoleht (1987–1991) * Roheline (Kuressaare, 1989) *[[Roheline Häädemeeste]] (2007­–2009) *Roheline Keskkond (Tallinn, 2015) *Roheline Pealinn *Roheline Post (Tallinn, 1934) *Roheline Sakalamaa (Viljandi, 1989–1990) * [[Roheline Värav]] * Rohkem Põlevkivi (Kohtla-Järve, 1945–1947) * Rukkilill (Kuusalu, 2003 -) * Russkaja Gazeta (Tartu, 1992–1997) * Russkaja Potšta (Tln, aprill 1990 – 1994) * Russkaja Vosskresnaja Škola (Tallinn, 2007–2011) * Russkii Golos (Narva,1923-1924) * Russkii Vestnik * Russkii Vestnik (Narva,1931-1932) * Russkii Vestnik (Tallinn,1934-1940) * Russkii Vestnik (Tallinn,1990) * Russkii Vestnik (Valga,1990) * Russkoje Slovo (Narva,1932-35) * Russkii svet (Tallinn,1929) * Ruupor (Viljandi, 1998–1999) *[[Roosa Lipp]] *[[Rõbak Estonii]] (Tallinn, 1962–1992) *Rõhutute Hääl (Tallinn, 1920–1921) *Rõuge Kiriku Teataja (1931-1933) *Rõuge Teataja (1931) *Rändur (Tallinn,1930-1931) *Räpina Leht (1994-2000) *Räpina Rahvaleht (2004-) * [[Räwala]] (Tallinn, 1988–1990) * Rääk (Tartu, 2004–2014) * Rünnak (Saksamaa,1944-1945) * [[Rünnakule]], [[249. Eesti laskurkorpus]]e poliitosakonna häälekandja (aprillist 1943 [[Tasuja]]) === S === *Saaremaa (1913-1919) *Saaremaa (1919-1929) *Saaremaa Teataja (1929-1935) *Saaremaa Teataja (2018-) *Saare Kooperaator (Kuressaare,1989-1993) * [[Saare Muusika]] * [[Saare Nädalaleht]] * Saare Tööline (Ratla, Saaremaa 1928–1931) * [[Saarepeedi Sõnumid]] * Saarlane (1884-1913) * Saarlane (Kuressaare, 1999) * [[Saarte Hääl (1988–1992)]] * Saarte Kaja (Kuressaare, 1919) * [[Saarte Suvenädal]] * Saatus (Tartu,2015-2020) * Sadam (Tallinn,1935) * Sajas Lammas (Tartu, 1998–1999) * [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] * Sakalamaa Teataja (Viljandi,1928-12929) * Sakala Lisaleht (1878–1923) * Sakala Pühapäev * Saku Ekstra ''': gazeta pivovarennogo zavoda (2000 -)''' * [[Saku Sõnumid]] * [[Sammas (ajaleht)|Sammas]] * [[Sarjaja]] - [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] lisaleht (1912–1914) * Sarkanais Karogs (Valga,1918) * [[Saue Sõna]] * Saue Valdur (2017-) * Schengen (Tallinn, 2007) * Schülerzeitung (Tallinn, 1936-1939) * Seda ja Teist (Tartu,1999-2003) * Seitse Päeva * Servitie (Kuusalu, 2001) * [[Setomaa (ajaleht)|Setomaa]] * Setumaa * [[Severnoje Poberežje]] * Severnoje Slovo (Tallinn, 1942–1944) * Severnoje Znamja (K-Järve, 1995-) * Siberi Asunik (Tomsk, 1918–1919) * [[Siberi Teataja]] (Novonikolajevsk, september 1922–1930), Siberi Töölise järglane * [[Siberi Tööline]] (Omsk, 25. veebruar 1920–1921; 5. augustist 1921 Novosibirskis, lõpetas ilmumise 3. märtsil 1922; kuni 20. mai 1920 toimetaja F. Rei, siis K. Treufeldt; lisalehed Naislehekülg 1921 numbrid 35.38, 43, 47 ja Noorte Lehekülg 1921 numbrid 36, 40, 45, 49) * Side (Saksamaa, 1945-46) * Signal (Tallinn 1927, v k) * Signaal (Tallinn 1935) * Signal (Tallinn 1977-89, vk) * Signaal (Tallinn, 1977–1989) * Signaal (Tallinn, 1968–1970, 1990–1992) * Siidisellid (Tallinn, 1937) * [[Siioni sõnumetooja leht]] (1877–1889) * [[Sillamäeski Kurjer]] (2005-) * [[Sillamäeski Vestnik]] (1989-) * [[Sindi Sõnumid]] * [[Sinu Mets]] * [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] * [[Sipelgas (ajaleht)|Sipelgas]] * [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] * Sirp ja Haamer (Tallinn, 1935–1936) * [[Sirp ja Vasar]] * Sledujuštšaja ostanovka (Tallinn, 2018-) * Slovo derevni (Tallinn,1926) * [[SL Õhtuleht]] * Socium (Tln, 1997) * Solidarnost´ (Paldiski,2005 - 2008) * [[Solvaja]] (Tallinn, 1989) * Sooja Sõnumid (K-Järve, 1998-) * Soome Laht (Tln, 1993) * [[Soov (ajaleht)|Soov]] * [[Sotsiaaldemokraatia (ajaleht)]] * [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)]] * [[Sotsiaaldemokraat (SDE ajaleht)]] * Sotsialdemokrat (Tallinn,1906-1907) * Sotsial-demokrat (Loksa, 2004 -,venekeelne) * Sotsial-demokrat (Tallinn, 2008 - ) * [[Sotsiaalne Demokraatia]] * [[Sotsialismi Tee (Audru)|Sotsialismi Tee]] (K-Järve, 1949–1960) * [[Sotsialismi Võit]], [[Vändra]] kohaliku võimu häälekandja (1951–1959) * [[Sotsialistlik Küla]] * [[Sotsialistlik Räpina]] * Sovetskaja Derevnja (Narva, 1940–1941) * Sovetskaja Derevnja (Kallaste, 1951–1959) * [[Sovetskaja Estonija|Sovetskaja Estonia]] * [[Sovetski Võmpel]] (Tartu, 16.05.1941) * Sovjet-Estland (Tallinn, 1940–1941) * [[Spordileht]] * Spordi Ringvaade (Tallinn, 1934) * Sport ja auto (Tallinn, 1930) * Sport ja Maailm (Tln, 1989) * Spravka EKE (Tallinn) * Staadion (Tallinn,2000-2008) * Stahhaanovlane (Elva, Rannu, 1951–1953) * [[Stahhaanovlik Töö]] * [[Stalinlane]] * [[Stalinlik Saak]] * [[Stalinlik Sõprus]] * [[Stalinlik tee]] (Järvamaa, 1951–1956) * Stalinlikul Teel * [[Stalinlik Võit]] * Stalinskaja Molodjož (1950–1956) * Starter (K-Järve,1989-1990) *Starõi Narvskii Listok *Statistika Teataja (Tallinn, 1989–1990) * [[Stockholms-Tidningen Eestlastele]] * [[Stolitsa (ajaleht)|Stolitsa]] * Stranitsa dlja deteij (Tallinn,2009-) * [[Supilinna Tirin]] * Suure-Jaani koguduse leht (2000-) * Suure-Jaani Koguduseleht (1943-1944) * Suvesirp (Tln, 1991), * '''Svenska S:t Mikaels församlingsblad (Tallinn,2000ndad)''' * * Sverstnik (Tallinn, venekeelne; 1970) * Svet i Krest (Tln, 1933) * Svoboda Rossii (Tallinn, 1919–1920) * Svobodnaja Rossia (Tallinn,1919-1920) * [[Sõdurileht]] * Sõna (Valga; 1907–1908) * Sõnum (1924) * [[Sõnumed (ajaleht 1906)|Sõnumed]] (Tallinn, 1906) * [[Sõnumed (ajaleht 1931)|Sõnumed (Tallinn, 1931)]] * Sõnumed (Tapa, 1990-) * [[Sõnumed]] (Tapa, 1997) * Sõnumid (,Saksamaa, 1945-48) * Sõnumid Briti Tsooni Eestlastele (Saksamaa, 1948–1951) * [[Sõnumileht]] * Sünumitooja (Viljandi,1920) * Sõnumitooja (Konguta, Tartumaa, 2005-2007) * Sõnumitooja (NY,1963-1964) * Sõnumitooja (Tartu, 1989–1991) * Sõnumitooja (Tallinn,1906-1907) * Sõnumitooja (Kiiu Harjumaa,1994-) * Sõnumitooja (Rootsi,1955-1966) * Sõnumitooja (Viru-Jaagupi (2002) * [[Sõnumitooja (ajaleht, 1994)|Sõnumitooja]] *[[Säde (ajaleht 1906)|Säde]] (Tallinn, 1906–1907) *[[Säde (ajaleht 1927)|Säde]] : ''ÜLKNÜ keskkomitee ja Leningradi oblasti komitee Eesti sektsioonide häälekandja'' (Leningrad, 1927–1929) *[[Säde (ajaleht 1929)|Säde]] : ''Hageri alg- ja täienduskooli õpilaste Lootusringi häälekandja'' (Hageri, 1929) *[[Säde (ajaleht 1931)|Säde]] : ''Eestimaa Kommunistliku Noorsoo Ühingu illegaalne ajaleht'' (1931) *[[Säde]] : Lasteleht (Tallinn, 1946–1990) *[[Säde (1951)|Säde]] : ''Kadrina Masina-Traktorijaama poliitosakonna häälekandja'' (Kadrina, 1951–1953) *[[Sädemed]] *Südlivländischer Anzeiger (Valga; 1907–1917) *[[Sügise (ajaleht)|Sügise]] *Šag vperjod (2018-) *Sahtjor (Kohtla-Järve, 1947–1960) *Sahtjor Estonii (Jõhvi, 1975–2014) *Škol'naja Žizn' (Tallinn, 1969; 2009-) *Školnõi vestnik Maardu (2014-) *Za narodnoje delo (Tallinn,1921) === T === * [[Taebla Traktorist]] * [[Talendid Tuleviku Teenistuses]] (Tartu, 2009) * [[Taarupgaardi Post]] * [[Taheva Häälekandja]] * TallEPT (Harju m, 1989 -1990) * [ Tallinna] Pedagoogiline Instituut (1983–1991) * Tallinna Pedagoogiumi Algkooli Teataja (1930ndad) * [[Tallinna Polütehnik]] (1949–1989) * Tallinna Post (1926–1940) *[[Tallinna Postimees]] (1995–1999) *[[Tallinna Päevaleht]] (1914) *Tallinna Päevaleht (1918) *Tallinna Päevalehe eraväljaanne (1918) *Tallinna Päevalehe jutulisa (1918) *Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse ajaleht (2004 - 2016) *Tallinna Skout (1925-1926) * [[Tallinna Sõber]] * [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 1910...1922) * Tallinna Teataja (Tallinn, 1930...1931) * [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 2006, 2007, 2008, 2009) * Tallinna Teataja (Göteborg, 1957...2010) * Tallinna Turud (2017) * [[Tallinna tööline]] * [[Tallinna Uudised]] (1910–1919) * [[Tallinna Ülikooli Ajaleht]] * [[Tallinski Politehnik]] (1953–1989) * Tallinskii Russkii Golos (1932-1934) * [[Talurahva Hääl]] (Tallinn, 1940–1941) * [[Talurahvaleht]] (1944–1951) * Tamme-Press (Tartu, 1998–1999) * Tank (Tõlliste,2004) * Tankla (Valga, 2009–2019) *[[Tapa Kaja]] (Tapa, 1934–1935) *[[Tapa Post]] (Tapa, 1933) *Tapaskie Vesti (2007–2022) *Tapaskije Vesti (2000–2017) *[[Tapa Sõna]] (Tapa, 1930–1931) * [[Tapa Sõnumed]] (Tapa, 1929–1935) *[[Tapa Teataja]] (Tapa, 1930) *[[Tapa Uudised]] (Tapa, 1929) *Tarbijainfo (Põlva, 1995–2004) *Tarbijaleht (Põlva, 2005–2009) *Tareva (Tartu, 1972 - 1981 - ) *Tark tegu toob tulu (Eesti, 2009) * [[Tarto ma-rahwa Näddali-Leht]] * Tartu Börs (2000–2001) * [[Tartu Eesti Seitung]] * Tartu KEK (Tartu, 1985–1991) * [[Tartu Kommunist]] * [[Tartu Linnaleht]] * Tartu Maakonna Kütte-komitee Ringkiri (1917) * Tartu Maaleht * Tartu Maarja Kuulutaja (2001) * Tartu Maarja leht (2001) * Tartu Noorproleet (1928) * Tartu Näituse Teataja (1931–1938) * Tartu Pauluse II Koguduse Teataja (1937–1939) * Tartu Pauluse Kiri (2.01.2011-) * Tartu Postimees (Tartu, al 1993) * Tartu Postimees (Rootsi, 1968-69) * [[Tartu Postipoiss]] (Tartu, 2011–...) * [[Tartu Päevaleht]] * '''Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Koguduse Teated (2000ndad)''' * [[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|Tartu Riiklik Ülikool]] * Tartu Teataja (1924–1927) * [[Tartu Tudeng]] * Tartu Uudised (1928) * Tartumaa (ilmus nime järgi otsustades Tartus,1. number 26.09.1990, vähemalt 6.06.1991 veel ilmus, igasugused muud andmed puuduvad) * Tartumaa (Tallinn, 1996) * [[Tartumaa Teataja]] (Tartu, 1997 - 1998) * [[Tartuski Kurjer]] ()''Тартуски Курер'', (1988–...) * Tartuskii Kurjer (1989 - 1990) * Tarvastu Teataja * Tasub Teada (Tallinn, 1993–1994) * [[Tasub Teada]] : ''Eesti Päevalehe lisa'' (Tallinn, 1994–1998) * Tasub Teada (RH lisa, Tallinn, 1994–1998) * Tasuja (1942–1946) * Tasuja (al 9.02.1944, Leningrad) * Tasuja(Raplamaa, 1989–1990) * Tautas Balss (Valga,1919) * [ ETV] Teabeleht (Tallinn, 1998–1999) * Teabeleht 1 (Viimsi, 1996) * [[Teadete Leht]] ( Tallinn, 1924) * Teadlik Kodanik (Tõrva,1932) * Teadmised kasu tooma! (Tallinjn, 2008) * Teadus ja Tehnika (Petrograd, 1927 [ajaleht Edasi lisa]) * Teadus ja Tehnika (Tallinn,1934) * [[Teataja (ajaleht 1922)|Teataja]] (1922) ** '''Teataja : Balti Laevaremondi Tehase infobülletään (1988-1991)''' * [[Teataja (Stockholm)]] * [[Teataja: Eestimaa Rahvaliidu ajaleht]] * Teataja, Eesti Gaasi infoleht" (Tallinn,1936-2021) * '''Teataja : Eesti Harrastusteatrite Liit (Tallinn,1990)''' *Teataja (Rahvaliit, Tallinn, 2000 - 2008) * '''Teataja : ENSV TA SKB ühiskondlike organisatsioonide häälekandja (Tallinn,1966-1988)''' * '''Teataja / Haridusdirektoorium (Tallinn,1941-1942)''' * '''Teataja / Leicesteri Eesti Maja (1982-2008)''' * '''Teataja / Rakvere Lihakombinaat (1988-1989)''' * ''': Riia Läti Eestlaste Seltsi infoleht (Pärnu,1992-1994)''' * '''Teataja : Vanalinna Hariduskolleegium''' * '''Teataja : I Ülemaailmsete Eesti Noorte Päevade Korraldustoimkond (Tln,1989)''' * [[Teataja (ajaleht, 1994)|Teataja]] (Nissi valla ajaleht, 1994) * [[Teataja]] (1901–1905) * Teataja (Eesti,1947-49) * [[Teataja Nalja Lisa]] * Teated (Tali, Pärnumaa, ilmus täpsemalt teadmata ajal tõenäoliselt aastail 1922-1925) * Teateleht Eestlastele (Berliin,Gdansk, 1944) * Teated [Narva Revolutsiooniliste Tööliste Ajutise Komitee poolt] (1917) * Teated (Dortmund, 1953–1967) * Teated ja kuulutused (Väätsa, 1927) * Teave (Tallinn, 1988–1990) * Tee Kommunismile * Teelahe (Pärnu, 2008) * [[Teel Kommunismile]] * [[Tegelikkuse Keskus]] * Tehnika Bülletään (Tallinn, 1956–1958) * Tehnika i proizvodstvo (Maardu, 2008) * Tehnika ja Majandus (Tallinn, 1989–1990) * Tehnika ja Tootmine (Maardu, 2008) * [[Tehnika Võit]] * Teine Tööliste Võitlus (Tallinn, 1932–1933) * Tekstilštsik (Tallinn,1995) * Tekstilštšik (Narva,2005) * Tekstilštsik Krengolma (Narva,1979-1990) * [[Telegramm (ajaleht)|Telegramm]] * Telegramm (Tallinn,1932-1939) * Telegramm (Tartu,1933-1934) * Telegrammõ ežednevnoi demokratitšeskoi gazetõ Novaja Rossija (Tallinn,1919) * Telekraat (Tallinn, 1993) * [[Teleleht]] (Tallinn, 1993-) * Televidenie * [[Televisioon (ajaleht)|Televisioon]] (1962–1995) * [[Televisioonileht]] * Tempo (Tallinn,1931-1932) * [[Teoinimene]] * Teovägi (Tallinn, 1989) *[[Teras (ajaleht)|Teras]] ''([[Tapa Soomusrongirügement|Tapa Soomusrongirügemendi]] 1.diviisi häälekandja'', 1940) *Te-Re [Teated ja Reklaam] (Tallinn 1991–1993) *Tere, Eesti! (Tln, 2013) *Tere Partner (Tln, 1996-99) *Terve Ilm (Eesti, 2006) *Tervis * [[Terviseleht]] (Tallinn, 1993 - 2023) * Terviseleht (Haapsalu, 2009 - 2017) * Terviseleht (Jõgeva, 2011, 2012) * Terviseleht (Rapla, 1995, 2003, 2004) * [[Terviseuudised]] * TGU (Tartuskii Gosudarstvennõi Universitet, 1977–1985) * [[The Baltic Independent]] (Tallinn, 12.06.1991 - märts1996) * [[The Baltic Observer]] * [[The Baltic Times (1932)|The Baltic Times]] (1932–1940) * [[The Estonian Independent]] *[[Tihnu Teataja]] ''- [[Tihemetsa Põllumajandustehnikum]]i õpilasleht'' *Tiirutaja (Tartu, alates 2008) *Tipa Tapake (Trt, 1995) *Tipa-Tapake (Tln, 1996) * [[Toila Valla Leht]] * Tomus (Tallinn, 1988–1989) * [[Tootsi Teataja]] * [[Torma Stahhaanovlane]] * Torniööbik (Rõuge, 2015-2017) * [[Traktor (ajaleht)|Traktor]] * Traktorist * [[Traktoristi Hääl]] * Traktoristi Sõna * Trudovoi Putj (Tallinn, 1940) * Trudõ Pervogo Petšorskogo kooperativnogo soveštšanija * Trüki Sõna (Tallinn, 1989–1990) * Tsenter (Väimela, 2016-2018) * Tsooru (1989) * Tšass (Tallinn, 1925–1926) * Tšudskoi Rõbak (Kallaste, 1980. aastad) * Tudulinna Hääl (1930–1931) * Tuglas-seuran jäsenlehti (Helsinki al 1986) * Tulehoidja * [[Tule Tee]] * Tuletõrje Valvepostil (Tallinn, 1956–1988) * Tulevik (Peterburi,1907) * Tulevik (Tallinn,1917) * Tulevik (Tallinn, 1921–1923) * Tulevik (Tartu,1932-1933) * [[Turg (ajaleht)|Turg]] '': kõigi kuulutajate häälekandja'' (Pärnu, 1995–2001) * [Tartu] Turu Teataja (2019) * Tuulemaa (Toronto, 1958) * Tuulemaa (Stockholm 1960–1976) * TV Magasin (Tallinn, 1996–2001) * TVNedelja (Jõhvi, 1998-) * Tvoi Dom (Rakvere, 1990) * TV7 Uudised (Pärnu,2010-) * Tõde (Tallinn, 1924) * Tõde Kodumaalt (Tallinn, 1951–1953) * Tõe Hääl (neli erinevat ajalehte) * Tõlliste Teataja * Tõrva Spordileht (1958-1959) * Tõrva Sõnumid (2012 –2017) * Tõrva Teataja (1922,1926,1927) * Tõrva Teataja (1995-1996) * Tõrva Teataja (2018–2023) * [[Tõstamaa Tuuled]] * [[Täht (ajaleht)|Täht]] (Tallinn, 1905) * Täitevkomitee Teataja (Haapsalu, 1989) * Tänane Kaubastu (Pärnu,1957) * Tänapäev (Tõrva, 1932) * Tänapäev (Viiratsi, , 1988–1991) * Tänapäev (Pärnu, 1989–1992) *[[Tänapäevane]] (Pärnu, 1989­–1991) * [[Töö (ajakiri)|Töö]] (Tallinn, 1908–1909) * Tööelu (Tallinn, 2013) * Töö Hääl (Narva, 1914) * Töö Hääl (Tallinn, 1919) * Töö Hääl (Tallinn, 2004) * Töö Kiir (Narva, 1914) * Töökoda (Tln, 1988) * Tööliit (Tln,1923-26) * Tööline (Tallinn,1917-1918) * * Tööline (Peterburi, 1.08.1918-31.12.1918 [numbrid 1–118]) * Tööline (1919, Võru - Pihkva- Luuga, Staraja Russa - Valdai) * [[Töö Lipp]] * Töö Lipp (Trt, 1917) * Töö Lipp (Tln, 1923) * Töö Lipp (Kiviõli, 1955–1959) * Töö Täht (Talinn, 1922–1923) * [[Töölipp]] (Kilingi-Nõmme (1951–1953) * Töölised, edasi! (1929) * Tööliste Aeg * Tööliste Hääl (Tallinn, 1928–1938) * Tööliste Kiir (Tallinn, 1927) * [[Tööliste Leht]] * [[Tööliste Sõna (ajaleht)|Tööliste Sõna]] (Haapsalu, 1923) * [[Tööliste Võitlus]] (1920 −1923) * Tööliste Võitlus (1932) * Töömees (Oakland, U.S.A., 1907–1908) * [[Töörahva Elu]] * Töörahva Elu eriväljaanne (Võru, 7.11.1944–20.12.1944) * Töörahva Hääl (Viljandi,1917-1918) * [[Töörahva Hääl]], (1940/1944–1952) * [[Töörahva Hääl]] : ''[[EK(b)P Pärnumaa komitee]]de häälekandja'' (1940–1941) * Töörahva Siht (Tln, 1924) *[[Töörahva Võitlus]] : ''[[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] häälekandja'' * [[Töösangar]] : ''[[Pärnu-Jaagupi]] kohaliku võimu häälekandja'' (1951–1959) * [[Töötav Järvalane]] (1941) * [[Töötav Läänlane]] * Töövõimeleht (Tln,2015) * [[Türi Rahvaleht]] * Türi Uudisleht (1932-35) * Türi Uudisleht (2003-2004) * [[Türilane]] (1929) * Tylösandi Kaja (Rootsi, 1944–1945) === Z === * [[Zdorovje dlja Vsehh]] * Zdravstvui, Maardu! * Zakonodatelstvo (Tallinn, 2012-) * Za narodnoje delo (Tallinn,1921) * Za Svobodu Rossii (Tallinn,1920) * Za Rodinu (Tln, 1944) * Zdorovje dlja vsehh (Tallinn, 1995-) * Zeitung für Stadt und Land * Železnodorožnik Pribaltiki (Tallinn, 2017-) * Železnodorožnik Estonii (Tallinn, 1941–1962) * Zeljonaja Stolitsa (Tallinn, 2013–2017) * Ziņotājs (Valga,1917) * [[Zizn (ajaleht)|Zizn]] (Tallinn, 1922) * Zolotoi Vestrnik (Tallinn, 2018) * Zur Lage (Tallinn, 1944) * Zveno (Tallinn, 1932, venekeelne) * [[Zvezda (ajaleht)|Zvezda / Utro Pravdõ]] (Tallinn, 1917–1918) === U === * Ufo-Revju (Tartu, 1990) * Ugala (Valga, 1928–1929) * Ugala (Võru, 1931–1932) * Ugandi (Tartu, 2012) * Uisuleht (Tallinn, 2005-) * Ulak (Viljandi, 1907–1910) * [[Uma Leht]] (Võru, Tallinn, 2000-) * Uma Leht (Lasva, Võrumaa, 1994–1996) * UndserWort (Tartu,1931-1937) * Unihea (Kuressaare, 1994) * [[Universitas Tartuensis]] * Urali Kiir (Perm, augusti lõpust 1918) * Urvaste Kirik (2000-) * [[Urvaste Valla Leht]] * Utro Pravdõ (Tln, 1917–1918) * Utšitel (Tallinn, 1990–2017) * Utsitel.Dopolnitelnõi võpusk (Tallinn, 1991) * Utšitelskaja Gazeta (Tallinn, al 2001) * [[Uudised]] (Tartu,1905-1906) * Uudised (Tartu,1929-1930) * '''Uudised : Märzfeldi Eesti Rahvuskoondise informatsioonileht (1946)''' * '''Uudised / Viimsi Vesi (2007)''' * Uudisleht (Tallinn, 1927–1940) * Uudne Linn (Tartu, 1932–1937) * Uuesalu Teataja (Harjumaa,2009 - 2010) * Uue Õppeaasta ABC (Tln, 1969) * [[Uus Aeg]] * Uus Aeg (Tallinn, 1930) * Uus Alutaguse Teataja (Jõhvi, 1934–1935) * Uus Edasi (Tln-Nõmme, 1929) * [[Uus Eesti]] * [[Uus Eesti (1930)]] * Uus Eesti (Tallinn,1931-1933) * [[Uus Eesti (ajaleht, 1968)]] * Uus Eesti (Stockholm,1968-1978) * Uus Eesti (Tln,1991) * Uus Eesti (Pärnu,1999) *[[Uus Eesti Narva Uudised]] (Narva, 1936–1940) *Uus Elu [Pärnu] *Uus Elu (Tallinn,Valga,1918-1933) * [[Uus Elu (Rakke)]] * [[Uus Elu (Tõrva)|Uus Elu (Tõrva, 1951–1959)]] * [[Uus Elu]] * Uus Elu (Tallinn,1989) * [[Uus Ilm]] (New York, 20.juuni 1909 - juuni 1989) * Uus Ilm (Narva, 1919–1920) * [[Uus Järvalane]] (1944–1945) * Uus Kodu (Sao Paulo, 1926) * [[Uus Küla]] (Siberi Teataja lisaleht 1926–1930 kaks korda kuus) * Uus Lehekülg * [[Uus Meie Hääl]] : ''töörahva häälekandja'' (Tallinn, 1926) * [[Uus Meie Sõna]] : (Tallinn, 1931–1933) * [[Uus Nõmme Leht]] * Uus Postimees * Uus Postimees * [[Uus Päevaleht]] * Uus Pärnu Postimees (1917-918) * Uus Rada (Petseri 1941–1944) * Uus Rahva Hääl (Kuressaare,1927) * Uus Rahvaleht (Tallinn, 1907) * [[Uus Rajalane]] (Valga; 1926–1929) * [[Uus Sakala]] * Uus Sõna(Tartu, 1934-35) * [[Uus Tee]] (Elva, 1951–1962) * Uus Tee (Elva, 1962) * Uus Tee (Võnnu, 1951–1953) * Uus Tee (Helsinki, 1989) *[[Uus Virulane (ajaleht 1934)|Uus Virulane]] (Rakvere, 1934–1935) *[[Uus Virulane (ajaleht 1906)|Uus Virulane]] (Tallinn, 1906–1907) *[[Uus Virulane (ajaleht 1907)|Uus Virulane]] : ''teine väljaanne'' (Tallinn, 1907–1908) *[[Uus Võitluse Aeg]] : ''Ametiühingute häälekandja'' (Tallinn, 1932) *[[Uusleht (ajaleht 1912)|Uusleht]] (Narva, 1912–1918) *[[Uusleht (ajaleht 1928)|Uusleht]] : ''Erapooletu piltidega rahvaleht'' (Viljandi, 1928) === V === * Vaagn (Tallinn, 1990–1991; venekeelne) ** Vaade ((Tallinn, 1907-1908) * [[Vaatleja (ajaleht)|Vaatleja]] (Tallinn, 1906) * Vaatleja (Tallinn, 1990–1994) * Vabadus (Tartu,1906-1908) * Vabadus (Peterburi,1917) * Vaba Eesti (Peterburi, 1918) *[[Vaba Eesti (ajaleht 1933)|Vaba Eesti]] : ''Nooreestlaste häälekandja'' (Tartu, 1933–1934) *Vaba Eesti (Eesti, sept või okt 1942- märts 1944, 14 numbrit ) *[[Vaba Eesti (väljaanne)|Vaba Eesti]] (Rootsi, 1951–1964) * [[Vaba Eesti Sõna]] (New York, 1949) * Vaba Eestlane (Eesti, 1944) *[[Vaba Eestlane]] (Toronto, 1952–2001) * [[Vaba Maa (ajaleht)]], [[Rahvarinne|Rahvarinde]] häälekandja (1989–1990) * Vaba Maa (Tallinn, 1918–1938) Vaba Eurooplane (Tallinn, 1990) * Vaba Maa: Pärnu väljaanne(1920–1938) ** Vaba Naine (Pärnu,1932) * [[Vaba Saaremaa]] * Vaba Sõna * Vaba Tsoon (Paldiski,1994) * [[Vabadus (ajaleht)|Vabadus]] (Tartu, 1906–1908) * Vabadus (Peterburi, 1917) * Vabadus (Võru, 1918) * [[Vabadussõjalaste Koduleht]] * Vabadusvõitlus (N.Y., 1954) * Vabakaja (ainus nr 3.05.2024) * Vagabund (Tallinn, 25.04.1990 ja 1995) * [[Vahipostil]] * [[Väike-Ameerika Hääl]] * [[Vaivara Kaja]] * [[Valga Bolševik]] (Valga; 1941 ning 1950–1952) * [[Valga Enamlane]] (Valga; 1940) > alates 1941 [[Valga Bolševik]] * [[Valga Kommunist]] (Valga; 1952–1962) > 1963 nimemuutus "Kommunist" * [[Valga Linna Leht]] (Valga; 2011–2017) * Valga Muuseumi infoleht (03.2006–2012) * [[Valga Rahva Leht]] (Hummuli; 1992–1994) * Valga-Valka Linna Leht * [[Valga Teataja]] (Valga, 1941–1944) alates 2018 ilmub uuesti * [[Valgamaalane]] (Valga; 1944–1950) > alates 1950–1952 [[Valga Bolševik]] > Valgamaalane (1988–2017) * [[Valgus (ajaleht)|Valgus]] (Rakvere, Tallinn 1880–1906) * Valguse Kaja (Tallinn, 1990-) * [[Vali Uudised]] (Põltsamaa; 1994–2019) * [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]] * [[Valla Sõnumid]] * [[Valla Vaatleja]] * [[Vallakaja]] * Valvur * [[Vana Meie Mats]] * Varemeist Tõuseb Kättemaks (Poola,1944-1945) * Varia (Valga, 1989) * [[Vändra Teataja]] * [[Vangimaja Kiir]] (Tallinna keskvangla; 1.mai 1927–1932) * Vangla Hääl (Lasnamäe vangla, 1929 –1930. aastate keskpaik) * Variantõ (Tartu, 1990) * Varstukas (Varstu, 2000-2010) * Vasar * Vedomosti (Narva, 1990–1992) * [[Vemmal]] (Peterburi; 1923) ajalehe [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] lisaleht * Verordnungs-Blatt des Kreishauptmanns Pernau (1918) * [[Versus (ajaleht)|Versus]] (Tallinn,2002-2005) * Vesjolaja Gazeta (Tln, 1991) * Vesti Dnja (Tallinn 1. oktoober 1926, nr 1 kuni 24. juuni 1940, nr 141) * [[Vesti Dnja]] (Tallinn alates 1991) * [[Vesti Nedeli]] * Vestnik (Saaremaa, 1989) * Vestnik Maardu * [[Vestnik Narodnogo Fronta]], (''Вестник Народного Фронта'') (1988–...) * Vestnik Narodnogo sojuza Estonii (Tln,2001-2003) * Vestnik Nelli (Tallinn, 1991) * Vestnik Prirodõ (Tallinn, 1989) * Vestnik Prirodõ (Tallinn, 2009–2013) * Vestnik Tartu * Vestnik uezdnogo upravlenija (Kohtla-Järve, 2004) * Vestnik Valga (2011–17) * Vestnik Viimsi (2011) * Veršernii Kurjer (1991–1995) * [[Vetšerni Tallin]] * [[Vibulane]] * [[Videvik (ajaleht)|Videvik]] * Viimsi Pank (1992) * [[Viimsi Teataja]] * Viira Ekspress (Viira, Pärnumaa, 1996) * [[Viiteleht]] * Vikerkaar (Viljandi, 1995–2007) * Viljandi (1990–2001, venekeelne) * Viljandi - kindla tulevikuga kodulinn (2017, 2021) * Viljandi Leht (sügis 1940, detsembrist nimeks Punane Täht) * Viljandi Maakonna Teataja * Viljandi Uudised (1927-1929) * Virmaline (1899) *[[Virmalised (ajaleht 1913)|Virmalised]] (1913) *[[Virmalised (ajaleht 1907)|Virmalised]] (Tartu, 1907) *Viru Hääl (Rakvere, 1932-1933) *Viru Maaleht *[[Viru Sõna]] (Rakvere, 1944–1950) * [[Viru Prospekt]] (Narva, 1999–2021) *[[Virulane (ajaleht 1924)|Virulane]] (Rakvere, 1924–1934) *[[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] (Tallinn, 1906, 1908–1911) * [[Virulane]] (Tallinn, 1882–1889) * Virumaa (Narva, 1922–1923) * Virumaa Euroleht (Rakvere, 2005–2007) * [[Virumaa Nädalaleht]] (Rakvere, 1994–...) * [[Virumaa Süda]] *[[Virumaa Teataja]] : ''ühiskondlik-poliitiline ajaleht'' (Rakvere, kirjastus Virumaa, 1925–1940) *[[Virumaa Teataja]] (Rakvere, kirjastus Eesti Ajaleht: 1941–1944) *[[Virumaa Teataja]] (Rakvere, 1993–...) *[[Virumaa Teataja (ajaleht, 1989)|Virumaa Teataja]] : ''[[Virumaa Fond]]i ajaleht'' (Rakvere, 1989–1992) *Virumaa Teedel (Rakvere, 1988–1991) *Viruskundra (Võru, 1989–2007) *Virvik (Kuressaare, 1989–1992) * [[Visioon (ajaleht)|Visioon]] (Tartu, 2009) * * Vitjaz (Tallinn,1932) * Voh 2.0 (Kehra,1994 -) * Voskresnaja Gazeta (Tln, 1990) * Voskresnaja Gazeta dlja semeinogo tštenija (Tln, 1991) * Voog (Tallinn, 1935) * Vot nii (Põlva, 1990) *[[Vperjod]] (''Вперед''), toimetaja [[Valter Toots]] *Vremennik Estljandskoi gubernii (1893) *Vshodõ (Narva, 1928) * [[Võhma Linnaleht]] * [[Võit (ajaleht)|Võit]] * Võitleja (Pärnu,1905) * Võitleja (Pärnu,1918) ** Võitleja (Pärnu,1990) **Võitlev Eesti ( ** * Võitlev Eestlane (Tartu, 1943) * [[Võitlev Sõna]] (Järvamaa, 1956–1989) * Võitlev Sõna (Tallinn, 2000–2001) * Võitlus (Tallinn, 1918–1919) * [[Võitlus (ajaleht)|Võitlus]] : ''Vabadussõjalaste häälekandja'' (Tallinn, 1931–1934) * Võitluse Aeg (Tln, 1931-32) * Võitlus Hõik (Tallinn, 1930ndad) * Võitluse Lipp (Tallinn, 1933) * Võitluse Teedel (1993–2012) * [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] * [[Võru Instituudi Uudised]] ''= Võro Instituudi Uudissõq'' (Võru, 1995–1997) * Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi Infoleht (2004–2010) * [[Võru linna ja kreisi töörahva Täidesaatva Komitee Teataja]] (Võru, 1918–1919) * [[Võru Linna Jalgrattaleht]] : ''ajalehe [[Võru Linna Leht]] lisa'' (Võru, 2013) * [[Võru Linna Leht]] : ''[[Võru linnavalitsus|Võru Linnavalitsus]]'' (Võru, alates 2004) * [[Võru Linnaleht]] (Võru, 1997) * Võrumaa (1922–1923) * Võrumaa (1989) * Võrumaa Elu (1925–1926) * Võrumaa Praostkonna Leht (1932) * Võrumaa Suvi (2011-2012) * [[Võru maakond - uma ja hää ...]] (Võru, alates 2016) * Võru Maaleht * [[Võru Praostkonna Sõna]] (Tartu, 1988–1999) * Võru Teataja * [[Võru Tööstustehnikumi Eri]] : maakonnalehe Elu lisa (Võru, 1996) * [[Võru Valla Teataja]] : ''Võru Vallavalitsus'' (Võru, alates 1997) * [[Võru Vesi (ajaleht)|Võru Vesi]] : ''ASi [[Võru Vesi]] liitumiseriväljaanne : [ajalehe [[Võrumaa Teataja]] lisa] (''Võru, 2002) * Võrumaa (2017) * [[Võrumaa Teataja]] * Väike-Ameerika Hääl (Tallinn,2008-2014) * Väike Eesti Sõna * Väike-Maarja Valla Infoleht (1992–2023) * Välis-Eesti * [[Vändra Kaja]] * Vändra Leht (1939) * Vändra Sõnumed (1932-35) * Vändra Uudised (1935-1939) * Värska Valla Sõnumid === W === * [[Walk (ajaleht)|Walk]] (Valga, 14.02 .2003 –1.052011) ''(eesti- ja venekeelne ajaleht, 233 numbrit )'' * Walksches Annoncenblatt (Valga; 1876–1878) * Walkscher Anzeiger (Valga; 1883–1906) > 1907. aastal sai nimeks „Südlivländischer Anzeiger" * Walkscher Anzeiger (1918) *[[Walgjõe Waatleja]] (Tapa, 1926; üks number) *Wellesto (Tallinn, 1988) *[[Wene Riigi Politilised Erakonnad]] (Narva, 1906–1907), ilmus [[Põhjanael (ajaleht)|Põhjanaela]] lisana *Wesenberger Anzeiger (1880-1913) *[[Wirmalise Jutulisa]] (Narva: 1893, 1898) *[[Wirmalise Lisa]] (Narva, 1889–1897) *Wirulane (Haljala, 1987-89) === Õ === * [[Õ (ajaleht)|Õ]] (Tallinn, 2006–2007) * Õe Sõna (Viljandi,1991-1995) * [[Õhtuleht (Tallinn)|Õhtuleht]] * [[Õhtuleht]] * Õiglane Kaubandus (Tallinn, 2011) * Õigus (Tallinn, 1907–1910) * Õisu [ST] ((Õisu, Viljandimaa, 1989–1990) * Õkva (Tallinn, 2013) * [[Õpetajate Leht]] * Õpilasleht (Tartu, 1932–1939) * Õpsik === Ä === * [[Ämblik (ajaleht)|Ämblik]] (Tartu, 2002–2003) * Ärataja (Põlva,1991-1993) * Ärataja (Kadrina.Virumaa, 1994-1996) *[[Äri ja Elu]] (Pärnu, 1993) *[[Ärielu (ajaleht)|Ärielu]] (Pärnu, 1992) * [[Ärileht]] * Ärimees (Tallinn, 1989–1990) * [[Äripäev]] * Äriöö (Rakvere, 1993) * [[Ärka Eesti]] * Öppetus Vabbadrahvale (käsikirjaline. Vigala khk, 1844-?) * Öökull (Tln, 1989) * Öösel (Kuressaare, 2004) === Ü === * [[Ühistegelised Uudised]] * ÜFÜ Kohtla-Järve Osakonna Informatsiooniline Bülletään (1975) * Ühendus (Tallinn, 1923–1927) * Ühendus (Tallinn, 1999–2003) * Ühine Kirik (Tallinn, 1935 - 1940) * Ühinemisleht * Ühistegelised Uudised (Tallinn, 1922–1940) * Ühistegelised Uudised (Tallinn, 1997–2003) * Ühistransport (Tallinn, 2015–2020, venekeelne) * [[Ühistuleht]] * Ühistöö (Viljandi,1919) * Ühistöö (Tallinn,1928) * [[Ühistöö Jõud]] * [[Ühistöö Võit]] * [[Ühistöö (Rapla ajaleht)|Ühistöö]] (Rapla, 1951–1995,).( v.a.18.08.92 , mille kogu tiraaž rööviti + 24.03.2001 üksiknr) * [[Üitsainus Mulgimaa]] * Üle Lahe (Soome, 1943–1944) * [[Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated]] * [[Üliõpilasleht]] * [[Üliõpilaste Leht]] ===W=== *[[Walksches Annoncenblatt]] *Wargusse Nuhtlused (Tallinn, 1856) *Wiljandi Teataja (1918) *Wabadus (Viljandi, 1997 -) ==Vaata ka== *[[Eesti ajakirjade loend]] ==Välislingid== * [http://dea.nlib.ee/ Digiteeritud eesti ajalehed] Valik ajalehti aastatest 1821–1944 ning väliseesti ajalehti alates 1944. aastast. [[Kategooria:Eesti ajalehed| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Ajalehtede loend]] dvrywzsrwazcskw0sh74ryqmt3hn55n Hiiu-Suuremõisa mõis 0 7307 6759412 6759124 2024-11-11T17:21:45Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ 6759412 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=oktoober}} [[Pilt:Suuremõisa mõisa peahoone 1.JPG|thumb|Suuremõisa mõisa härrastemaja (2013)]] '''Hiiu-Suuremõis''' ehk '''Hiiu-Suuremõisa mõis''' ehk '''Suuremõisa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Grossenhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Hiiumaa]]l [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonnas]]. Mõisa keskus asus [[Suuremõisa (Pühalepa)|Suuremõisa]] külas. [[File:Suuremõisa mõis.jpg|thumb|Härrastemaja koos abihoonetega, taamal [[Pühalepa kirik]]]] == Ajalugu == Suuremõisa mõisa on esmamainitud 1519. aastal [[ordumõis]]ana. Kunagise Allika küla asemele ehitatud mõisa tunti sel ajal [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] Pühalepa [[Ametkond (keskaeg)|ametkonnamõisana]] ning maad valdas Johan Starke. 1528. aastal nimetati mõisa Poulupi ordumõisaks. [[Pilt:23623 Suuremõisa mõisa allee.jpg|pisi|Mõisa allee]] Pühalepa ametimõis (hiljem Suuremõisa<ref>Leo Tiik, [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3</ref>) oli [[Liivi ordu]] Hiiumaa-valduste majanduskeskus. Hiiumaa [[Hiiumaa ajalugu#Rootsi valitsusaeg|Rootsi võimu alla]] mineku järel, 1563. aasta augustis, resideeris Suuremõisa mõisas Rootsi kuninglik [[foogt]]<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1989/09/21/11 Märkmeid Kärdla ajaloost], Nõukogude Hiiumaa: EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 111, 21 september 1989, lk 3</ref> 1603. aastal andis [[Rootsi kuningas]] [[Karl IX]] läänikirja, millega ta läänistas Pühalepa eluajaks ratsaväekapten Christoffer Stackelbergile<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16742 Suuremõisa mõis (Pühalepa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> ja 17. sajandi alguses kuulus mõis [[Stackelberg]]idele. 1620. aastatel läks [[De la Gardie]]de omandusse, kelle käes oli mõis 1691. aastani. 1633. aastast alates kandis mõis nime Suuremõisa. Pärast krahv Jakob De la Gardie (1583–1642) surma päris tema valdused poeg krahv [[Magnus Gabriel De la Gardie]] (1622–1686). [[De la Gardie]]dele, kes olid Rootsi riigis kõrgetes riigiametites, haldasid Hiiumaa valdusi nende valduste ülemvalitsejad. Hiiumaa valduste keskuseks ehitati välja Suuremõisa mõis. [[Suur reduktsioon|Reduktsiooni]] käigus kaotasid De la Gardie ja tema abikaasa suure osa oma maavaldustest ja päritud varast. Suuremõisa redutseeriti 1691. aastal, mil see Rootsi kroonile tagastati ja läks rendimõisana [[Erasmus Jakobsson Bloedysel]]ile ning mõisa viimane [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegne]] rentnik oli major Lucius. [[Pilt:Ebba Margaretha De la Gardie.jpg|thumb|püsti|[[Ebba Margaretha De la Gardie]] (1704–1776)]] [[Pilt:Jakob Pontus Stenbock.jpg|pisi|püsti| krahv [[Jakob Pontus Stenbock]] (1744–1824)]] Pärast Põhjasõda võeti mõis Vene kroonile. 1710. aasta sügisel ilmusid saarele Vene keisririigi võimuesindajad ja 1712. aastal anti Suuremõisa koos teiste Hiiumaa riigimõisatega rendile ooberst-leitnant Johan Gustav von der Osten-Sackenile ja major Fabian Gustav von Aderkasile. Juba 1715. aastal tuli [[Venemaa tsaar]]ilt käsk anda Hiiumaa ja [[Vormsi]] üle admiraliteedile, mille järel sai mõisa valitsejaks Andreas Wetterstrand. 1725. aastal anti mõis rendile parun Fabian Ernst von Ungern-Sternbergi volinikule. Keisrinna [[Katariina I]] surma järel anti mõis ja Hiiumaa riigimõisate rendileping 1727. aastal ooberst Bernhard Friedrich von Rosenthalile,<ref>[https://koguteos.ee/ulevaade/sisukord/68-2/ Suuremõisa], Hiiumaa, aegade algusest kuni tänapäevani</ref> tolle surma järel 1734. aastal kanti rendileping üle tema väimehele Otto Reinhold von [[Delwig]]ile, kes sattus talupoegade müügi tõttu kohtu alla. 1739. aastal anti Suuremõisa (Pühalepa) mõis koos mitme teise Hiiumaa kroonumõisaga rendile ratsakaardiväe leitnandile Karl Gustav von Lilienfeldile (1711–1759) ning 1744. aastal kuni renditähtaja lõpuni tema vennale [[Jakob Heinrich von Lilienfeld]]ile (1716–1785).<ref>Leo Tiik, [https://dea.digar.ee/article/kassarimaa/2012/12/01/8 Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest], Kassarimaa, nr. 32, lk 11, 1 detsember 2012.</ref> Seejärel oli mõis rendil [[kammerhärra]] Nikolaus von Korffi käes<ref>[[Juhan Maiste]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/bjah/article/view/BJAH.2021.22.03/13447 HIIU-SUUREMÕISA AND KOLGA. TWO MANOR ENSEMBLES OF THE DE LA GARDIE AND STENBOCK FAMILIES IN THE MIRROR OF THE 17TH–18TH CENTURY NOBLE CULTURE], lk 114 </ref>. 1755. aasta kevadel tagastati mõis [[De la Gardie]] perekonna kunagise valdusena [[Axel Julius De la Gardie]] pojatütrele [[Ebba Margaretha Stenbock]]ile, kes lasi ehitada mõisa peahoone, esindusliku [[Suuremõisa loss]]i. Loss pidavat jäljendama üht Ebba Margaretha lapsepõlvelossi Rootsis ning projekt pärineb tõenäoliselt Joseph Gabriel Destainilt. Pärast Ebba Margaretha surma (1775) oli tema poeg [[Jakob Pontus Stenbock]] (1744–1824) oma krahvilikust elustiilist tingitud suurte võlgade tõttu sunnitud pantima Suuremõisa, Pühalepa koos Vallipe, Soonlepa, Vohi ja Harjo karjamõisatega 1796. aastal mereröövli ja Ungru krahvina tuntud [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]]ile (1744–1811). Pärast Otto Reinhold Ludwigi surma päris Suuremõisa tema lesk Magdalene Charlotte von Ungern-Sternberg (1749–1824), kes andis selle oma pojale Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternbergile (1779–1836) üle. Konstantin von Ungern-Sternbergi surma järel jäi mõis tema teisele naisele Charlotte Helene Elisabeth von Ungern-Sternbergile (1796-1850). 1840. aastatel tegeles Suuremõisa majandamisega Konstantini poeg [[Theodor von Ungern-Sternberg|Adam Theodor Andreas von Ungern-Sternberg]] (1819–1847). 1849. aastal müüs paruness mõisa oma pojale Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternbergile (1824–1899). Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternbergi pärija oli tema poeg krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg (1863–1909). Ewald Ungern-Sternbergi surma järel 1909. aastal päris Suuremõisa tema ema, krahvinna Adele (Ada) von Ungern-Sternberg (1833–1915), kes kinkis Suuremõisa (koos [[Soonlepa mõis|Soonlepaga]]) oma tütrele Dorothea von Stackelbergile (sündinud 1870). Ka krahvinna vanem tütar Helene von Ungern-Sternberg (sündinud 1854) elas Suuremõisas. 1909. aastal läks mõis taas Stackelbergide valdusse, kelle kätte jäi mõis 1919. aasta võõrandamiseni. Osa mõisast jäi Dorothea von Stackelbergi ja hiljem tema venna [[Klaus von Ungern-Sternberg|Claus Casper Alexander von Ungern-Sternbergi]] kätte rendile kuni 1929. aastani. Mõisamaade jagamine Suuremõisas algas 1920. aastal, [[mõisasüda]]mes ja lähikonnas tekkinud 27 [[asundustalu]] said aluseks hilisemale [[Suuremõisa (Hiiumaa)|Suuremõisa külale]]. == Mõisakompleks == [[File:Suuremõis peahoone Hiiumaal.jpg|pisi|Suuremõisa mõisa peahoone]] [[Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|pisi|Talli varemed]] Mõisa barokkstiilis kahekorruseline murdkelpkatusega peahoone (Suuremõisa loss) rajati aastail 1755–1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770. aastatel. Rahvajutu järgi olnud vanal mõisal maa-alused käigud, millest üks ühendas mõisa [[Pühalepa kirik]]uga ning teine jõudnud välja "ussikeldri" juurde. Ehitusel töötasid talupojad kuni 30 km kauguselt ning pärimuse järgi organiseeriti kivide müüri jõudmiseks inimkett, mille abil anti kive edasi paari kilomeetri kaugusel olevast Hilleste paemurrust. Mõisas oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud ja muinsuskaitse all on [[tall]], tallmeistrimaja, [[tõllakuur]], [[ait]], [[jääkelder]], [[sepikoda]], [[kasvuhoone]], [[küün]], tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, [[juustukoda]], [[meierei]], [[masinarehi]] ja väike [[laut]], [[tuuleveski]], [[kõrts]]i, [[viinavabrik]]u ja "ussikeldri" varemed ning [[Suuremõisa park|park]].<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=170 Suuremõisa mõis]. MKA arhiiv, kultuurimälestiste register, vaadatud 5.10.2024.</ref> Suuremõisa mõisas töötasid 18. sajandil ka [[Suuremõisa tellisetehas]] ja [[Suursadam]]a [[Suursadama laevatehas|laevatehas]], kus ehitati ka kahe mastiga 20–40-[[last]]ilisi laevu. Sajandi lõpul kuulus Suuremõisa laevastikku kaks [[prikk]]i (40–50 lasti), kaks jahti (20–30 lasti) ja seitse [[praam]]i (neist üks oli kahe mastiga ja ülejäänud ühe mastiga; 5–25 lasti). Ehitajateks olid kohalikud talupojad, kellel oli kogemusi ja teadmisi. Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. [[Eesti NSV|Nõukogude perioodil]] oli seal 8-klassiline (hiljem alg)kool, rahvamaja, raamatukogu ja kino, 1977. aastast [[Putkaste sovhoostehnikum]]. Loss on siiani kasutusel, seal asuvad [[Suuremõisa Rahvamaja]], [[Suuremõisa Põhikool]]i ja [[Hiiumaa Ametikool]]i (endise Suuremõisa tehnikumi) ruumid. <gallery caption="Mõisa abihooned"> Pilt:23635 Suuremõisa mõisa sepikoda.jpg|Sepikoda Pilt:Suuremõisa mõisa viinavabriku varemed.jpg|Viinavabriku varemed Pilt:Suuremõisa mõisa juustukoda.jpg| Juustukoda Pilt:Suurem6isa tuulik1.JPG|Veski varemed Pilt:23626 Suuremõisa mõisa tallmeistrimaja.jpg|Tallmeistrimaja Pilt:23628 Suuremõisa mõisa tõllakuur.jpg|Tõllakuur Pilt:23625 Suuremõisa mõisa teenijatemaja.jpg|Teenjatemaja </gallery> == Vaata ka == * [[Suuremõisa park]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|}} * [https://www.moisablogi.ee/post/hiiu-suuremoisa Hiiu-Suuremõisa lugu Mõisablogis] {{Pühalepa kihelkond}} {{koord|NS=58.870277|EW=22.945277|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa rüütlimõisad]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] [[Kategooria:Stenbockide mõisad]] [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Pühalepa kihelkond]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] [[Kategooria:De la Gardiede mõisad]] [[Kategooria:Hiiumaa mõisad]] 84tjglgk8ynbdnmzi273rlryye0efss Välismaa poliitikute loend 0 10276 6759299 6758004 2024-11-11T12:47:02Z Velirand 67997 /* M */ 6759299 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Naci Ağbal]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Azali Assoumani]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Clement Attlee]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Paul Bérenger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Carme Chacón]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gál]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Aristides Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Joseph Iléo]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Fabian Picardo]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Colin Powell]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Manfred Walther]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Sergei Witte]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] fnk598niw6y51o4vse1zuyxq5yogc8n Eesti ajakirjade loend 0 11333 6759397 6757756 2024-11-11T16:50:23Z 2A00:807:D1:E215:F5B4:D193:2BC4:5778 6759397 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s praegu välja antavaid või varem välja antud ajakirju ning väljaspool Eestit välja antavaid või välja antud [[eesti keel|eestikeelseid]] [[ajakiri|ajakirju]]. On olemas ka [[Eesti kultuuriajakirjade loend]] ja [[Eesti teadusajakirjade loend]]. {{tähed}} ==#== * [[100 Celu]] (2003–2006) * [[100 Keliu]] (2003–2006) * [[100 Matkaa]] (2004–2006) * [[100 Reisi]] (2003–2006) * [[100 Putei]] (100 Путей, 2003-) * '''12 nädalaga vormi (Tallinn,2011,2012)''' * 30+ (Viljandi, 2014-15) * 1000 sovetov (Tartu, 2022-) * 1000 sovetov datšniku * 1000 '''советов кулинару (Tartu, 2022-)''' * 5! * [[12 Kuud]] * 16 (Tallinn, 2012) * 7me Magaja Päev * [[7 Päeva]] * '''7X7 kingispikker (Tallinn,2012)''' * [[.exe (ajakiri)|.exe]] ==A== * [[A&A]] (Tallinn, 1998–2011) * '''A&A : Arvutustehnika ja Andmetöötlus ( Tln, 1987–1997)''' * Aade (Tartu, 1967–1997) * Abiks Ametiühingu Aktivistile (1960–1990) * Abiks kalurile (Tallinn, 1956–1989) * Abiks lugejale (Tallinn, 1955–1956) * Abiks Õpetajaile (Tallinn, 1948–1950) * Abiline (Tallinn, 2017-) * Academia Militaris (Tartu, 2021-) * '''Acta Academiae Olympiquae Estoniae (Tartu, 1993-2007)''' * Acta Baltica * Aita Ligimest (Toronto,1955) * Aja Kaja (New York, 1965-1980) * Aja-Kaja (Tartu,1929-36) * Ajatar (Paide, 1936–1940) * [[A. Le Coq Kaubandusteataja]] (Tartu, alates 2004) * A. Le Coqi Teataja (Tartu, 1999–2003) * [[Aas ja Nurm]] (Tallinn, 1901–1904) * [[Abiks Agitaatorile]] (Tallinn, 1945–1961) * ´Abiline (Tallinn, 2017-) * Acta Baltica (Saksamaa, 1962-1997) * [[Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum]] (alates 2013) * [[Acta Historica Tallinnensia]] (alates 1997) * [[Acta Politica Estica]] (alates 2013) * [[Adrenaliin (ajakiri)|Adrenaliin]] '': alternatiivne spordimaailm'' (Tallinn, 2005–2008) * [[Aed (1923)|Aed]] (Tartu, 1923–1940; Tallinn, 1989–1997) * [[Aed (ajakiri 2002)|Aed]] (Tallinn, Õhtuleht Kirjastus, alates 2002) * [[Aed ja Mesila]] (1941) * [[Aednik (ajakiri)|Aednik]] (Tallinn, 1910–1912) * [[Aednik-Mesinik]] (Tallinn, 1920–1921) * [[Aeg (ajakiri)|Aeg]] = Estnische Monatschrift = Revue Esthonienne (Berliin, 1922) * [[Aeg (ajakiri, 1928)|Aeg]] (Tartu, 1928) * [[Aeg (ajakiri 1932)|Aeg]] (Rõngu, 1932–1934) * Aegkiri (Tallinn,1922-1923) * Aegkiri (Tallinn, 2004-) * [[Aega On]] : ''aeglase elustiili ajakiri'' (Tartu, alates 2021) * [[Agraarteadus]] (Tartu, alates 1990) * [[Agronoomia (ajakiri)|Agronoomia]] (1921–1940) * [[Agu (ajakiri)|Agu]] (Tallinn, 1922–1925) * [[Agu (ajakiri 1926)|Agu]] (Tartu, 1926, 1928) * Ahead (Tallinn, 2013, 2014) * [[Aiakiri]] (Tallinn, 1997–1998) * [[Aiandus. Mesindus]] (Tallinn, 1989–1994) * [[Aianduse Ajakiri]] (Tallinn, 1992–1993) * [[Aiatööleht]] : ''Kuukiri aiatöö ja mesilastepidamise edendamiseks'' (Tartu, 1907–1918) * [[Aja-Kaja (ajakiri 1929)|Aja-Kaja]] (Tartu, 1929–1932, 1934–1936) * [[Aja Kaja (ajakiri 1965)|Aja Kaja]] (New York, 1965–1980) * [[Aja Kaja (ajakiri, 1989)|Aja Kaja]] (kandnud ka nime AjaKaja), ([[Edmonton]] (Kanada), alates 1989) * Ajakaja (Järvamaa,2001) * Ajakaja (Tartumaa,2002-2004) * [[Aja Kiri]] (Toronto, 1976–1992) * Aja Lugu (Stockholm, 1987–1991) * [[Aja Pulss]] (1985–1993) * [[Ajakiri Kõigile]] : perekonna ja kodude kuukiri (Tallinn, 1936–1940) * [[Ajakiri Naisele]] (1943–1944) * Ajakiri NO99 (2007-) * [[Ajakiri Teile]] (Tallinn, 1937–1940) * [[Ajakiri Velo]] : ''Eesti esimene jalgrattaajakiri'' (Pärnu, 2010–2011) * [[Ajalane]] (Rakvere, 1922) * [[Ajalooline Ajakiri]] (Tartu, 1922–1940; alates 1998) * [[Ajaloo Ajakiri]] (Tartu, 1941) * [[Ajatar (ajakiri)|Ajatar]] : Paide õpilasajakiri (Paide, 1924–1927, 1929, 1935–1940) * [[Ajude Gümnastika]] (Tallinn, 1933–1940) * [[Ajuspordi Magasin]] (Tallinn, 1933–1934) * [[Ajusportlane]] (Tallinn, 1933) * [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] (Tartu, 1937–1940; Tallinn, alates 1989) * [[Akadeemiake]] (alates 2007) * [[Alati valmis]]! (Leningrad, 1931–1933) * [[Album (ajakiri)|Album]] (Peterburi, 1906–1907) * [[Algajad]] (Tapa, 1922) * [[Algernon]] (veebiajakiri, alates 1998) * [[Arvutimaailm|AM]] (Tallinn,1989-1994)) * Amber (U.K.,2000, 2001) * [[Ameerika Eestlane]] (New York, 1925) * [[Amerika Teekäija]] (New York, 1918–1923) * Ametlik Hindade Teataja * [[Ametlikud Teadaanded]] * [[Ametiühisusline kuukiri]] (Tallinn, 1923–1927) * [[Ametiühisuste Teataja]] (Tallinn, 1907–1908) * Anarhist (USA, California, 1906) * [[Anekdoodid ja naljad]] (Tallinn, 1929–1932) * [[Antroposoofia (ajakiri)|Antroposoofia]] (Tallinn, 1926–1927) * [[Anna (ajakiri)|Anna]] (2011–2021) * Annabella (Tallinn, 2002–2005) * [[Anne (ajakiri)|Anne]] (1995–2009) * [[Aovalgel]] (Tõrva, 1932) * [[Aplaus (ajakiri)|Aplaus]] (alates 2011) * [[Apollon (ajakiri)|Apollon]] (Põltsamaa, 1932) * [[Apteeker (ajakiri)|Apteeker]] (Tallinn, alates 2002) * [[Appi]] ''= На помощь!'' ''kirjandus-pilke ajakiri'' (Tallinn, 1921) * [[Ariadne Lõng]] (alates 2000) * Arendaja (Leningradi oblast, Simititsa; 1923, vähemalt üks number) * [[Areng (ajakiri)|Areng]] (Tallinn, 1933–1940) * Areng (Tln,1993-94) * [[Archimedes (ajakiri)|Archimedes]] (Tartu, 1920–1921) * Arena (London, 1961–1963) * Arh. (Tallinn, 2008-) * Arhitektuur (Tln,1940) * Arm (Tln, 1992–1994) * [[Armek]] : ''käsitööleht'' (Tallinn, 1994) * [[Armu Hääl]] (Haapsalu; Tallinn, 1934–1940) * [[Arstiteadus (ajakiri)|Arstiteadus]] (Tartu, 1941) * Artes (Tln, 1989) * [[Aru (ajakiri)|Aru]] (Tartu, 1917–1918) * [[Arvutikasutaja (ajakiri)|Arvutikasutaja]] (2001–2009) * [[Arvutimaailm]] (1993–2012) * Aspekt (Rootsi, 1971–1975) * [[Astronomische Beyträge]] (Tartu, 1806–1807) * [[Asunik (ajakiri, 1910)|Asunik]] : ''Eesti väljarändajate ja asunikkude häälekandja'' (Tallinn, 1910) * [[Asunik (ajakiri, 1922)|Asunik]] : ''Ülemaalise Asunikkude ja Riigirentnikkude Liidu häälekandja'' (Tallinn, 1922–1924) * [[Asuniku Käsiraamat]] (Petrograd,nr 1 oktoober 1922 – 1923, kokku 4 numbrit) * '''Asutuste ja organisatsioonide töö põhilised finantsnäitajad (Tallinn, 1974–1991)''' * [[Ateist (ajakiri)|Ateist]] : ''Teaduslik-metoodiline usuvastane kuukiri'' (Tallinn, 1941) * Atleet (Tartu, 1993–1996) * [[Audi Ajakiri]] (Tallinn, 2003–2019) * [[Auf der Wacht]] (Tartu, 1924–1925) * Auf liftem Pfad (Tallinn,1924-25) * [[Aus deutscher Geistesarbeit]] (Tallinn, 1924–1934) * Auto (Tallinn,1928-1940) * [[Auto (ajakiri)|Auto]] (Tallinn, 1990–1999) * [[Auto Bild Eesti]] (Tallinn, 2004–2009) * Autobörs (2002–2008) * [[AutoriKaitse Ühingu Uudisteateid|A[utori]K[aitse] Ü[hingu] Uudisteateid]] (Tallinn, 1935–1940) * [[Autoleht]] (alates 1999) * [[Autopiloot (ajakiri)|Autopiloot]] : ''Volkswageni häälekandja'' (Tallinn, 2003–2008) * Autorevüü (Tln, 1990–1999) * Auto-Sport ja Turism (Tallinn,1933-1940) * Auto, Tehnika ja Transport (1990) * Auto, Tehnika ja Äri (1992) * [[Avanemine]] (Tallinn, 1995–2008) * Avali Eesti (Tartu, 2019) * [[Avenüü (ajakiri)|Avenüü]] (1995–2009) ==B== * [[Balti Illustreeritud Ajakiri]] (1918) * Baca (Tallinn, 2008) * '''Baltic Countries : a survey of the peoples and states on the Baltic (Poola,1935-1939)''' * Baltic energy (Vilnius, 2011-) * Balti Foorum (Šveits, 1984-1989) * Baltic Horizons (Tallinn, 2004–2016) * Baltic information (Tln, 1991–1994) * [[Baltic Journal of Art History]] * O Baltico (Sao Paulo,1938) * Baltic Review (Tln, 1993–2003) * Baltic Revue (Tallinn, 1990) * The Baltic Review (N.Y.,1953-71) * Baltic States (Tln,1997-2001) * Baltic times (London, 1985–1987) * The Baltic Times (Riia, 2019-) * The Baltic times (Stockholm, 1993–1997) * Baltica-Holland Bulletin (Amsterdam, 1989) * Balti Foorum (Šveits, 1984–1989) * '''Балтийский альманах = Baltikos Almanachas : Lietuva ; Latvija ; Eesti (Kaunas,1923-1924)''' * Baltika (Valga, Tõrva, 1937–1939) * Baltimore Eesti Organisatsioonide Bülletään (1965–2019) * Baltische Blätter (Berliin.Riia, 1918-1930) * Baltische Brief * * [[Baltische familiengeschichtliche Mitteilungen]] (Tartu,1931-1939) * der Baltische föderalist (Genf, 1882-1883) * Baltische Geistesleben (Tallinn,1930) * Baltische * '''Baltische Jugendschrift : Illustriertes Monatsheft (Riia,1898-1904)''' * Baltische Hefte * '''Baltische Schachblätter (Riia,1902-1910)''' * * Baltisk revy (Lund, 1938-39), (Stockholm, 1991-96) * Balt-Press * [[Barbie (ajakiri)|Barbie]] (Tallinn, alates 1997) * [[Basket]] (2006–2009) * The Beacon (Viljandi,1934-1936) * '''Beiträge zur genauern Kenntniss der esthnischen Sprache (Pärnu, 1813-1832)''' * [[Beiträge zur Kunde Estlands]] * [[Berliini Kaja]] (Berliin, 1922) * BEO Bülletään (Baltimore, 1956–2019= * Bibliographia Uralica (Tallinn, 1963–1989) * Bibliotheca Baltica (1994-) * [[Binokkel (ajakiri)|Binokkel]] (Tampere, 2004–2005) * Blueprint (Tallinn, 1998–2004) * Bolševik (1941) * Bolševik Estonii (1951–1952) * Books Abroad (Oklahoma) * Bradstvo Narodov (?) * Bronze Soldier Removal (Tallinn, 2008) * [[BuduaarTEEN|Buduaar Teen]] : ajakiri lahedatele noortele! (Tallinn, 2014–202 * Bulletin de l`Esthonie * Bülletään (Stockholm, 1952–1991) *[[Caritas]] (Tallinn, 1932) *[[Cheese (ajakiri)|Cheese]] *City (Tallinn, 1992, 2001) * [[Club One]] * [[Com.ee+]] (Tallinn, 2000–2004) * [[Compass (ajakiri)|Compass]] *[[Concordia (ajakiri)|Concordia]] (Helsingi, 1919–1921) *Coop Teataja *[[Cosmoglotta]] *[[Cosmopolitan]] *Crime (K-Järve, 1992–93, venekeelne) *[Sark]Csillag (Eesti Ungari Seltsi ajakiri või almanahh ,täpne nimi pole teada, kas Csillag või Sarkcsillag oletatavaks ilmumisajaks pakub nn Eesti rahvusbibliograafia XX sajandi viimade kümnendi,ilmumissagedus teadmata ==D== * [[Detektoristi Leiud]] * Datšnik * Den Russkogo Prosveštšenijad * Der Landarzt (Jelgava, 1765 - 1766) * * Deutsches Kirchenblatt (Tallinn, 1920–1939) * [[Di (ajakiri)|Di]] * [[Diabetes (ajakiri)|Diabetes]] (Tallinn, alates 1994) * [[Die Biene]] * [[Digi]] * Digi Fotokool * [[Diivan (ajakiri)|Diivan]] '': suurim disainiajakiri Eestis!'' (Tallinn, alates 2004) * [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]] * [[Director]] (alates 2001) * [[Der Refraktor]] (Tartu, 1836–1837) * [[Der Scheinwerfer]] * [[Doktor (ajakiri)|Doktor]] * [[Doktor Vassiljevi Kullafond]] (Tallinn, alates 2020) * Dorpater Jahrbücher für Literatur,Statistik und Kunst, besonders Russlands (1833-36) * Dorpater Zeitschrift für Theologie und Kirche (1859-1874) *[[Draamateater (ajakiri)|Draamateater]] (Tallinn, 1922–1923) *[[Drogistide Teataja]] (Tallinn, 1928–1938) *Drug životnõhh (Tallinn,1891-95) * [[Dutsches Kirchenblatt]] ==E== *East-West Trade News (Tallinn, München, alates juunist 1989) *East and West * [[E.E.L.K. Elva Koguduse Teataja]] (Elva, 1935–1940) * EELK Tartu Pauluse II Koguduse Teataja * [[E5 (ajakiri)|E5]] (2003) *[[Edasi (ajakiri)|Edasi]] (Tallinn, 1924) *[[Edasi.org]] *Eeden (Tartu, 2003-) *Eetser (Tallinn, 1989) *[[Edu (ajakiri, 1923)|Edu]] (Tallinn, 1923–1924) *[[Edu (ajakiri, 1926)|Edu]] : ''põllumajanduskutsehariduslik ajakiri'' (Tartu, 1926–1928) *[[Edu (ajakiri, 1932)|Edu]] (Tallinn, 1932) *[[Edu (ajakiri, 1935)|Edu]] (Tartu, 1935–1937) *[[EELK Tartu Pauluse II Koguduse Teataja]] (Tartu, 1937–1939) *[[Eesti (ajakiri, 1925)|Eesti]] (Pärnu, 1925) *Eesti (kuukiri;1992) *Eesti Arhitektuur (Tallinn,1939-1940) * [[Eesti Arst]] (alates 1922) * [[Eesti Arheoloogia Ajakiri]] (Tallinn, alates 1997) * Eesti Bolševik (1945–1952) * [[Eesti Drogist]] (Tallinn, 1938–1939) * Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Peetri Koguduse Elu (Toronto, 1963–2018) * Eesti Evangeelne Allianss (Tartu,2001-2003) * Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (Tallinn,1982-1992) * '''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi ringkiri (Tallinn,1978-1990)''' * Eesti Filatelist (Stockholm, 1955-) * Eesti Filatelistide Seltsi Marginaalid (N.Y., 1959, 1960) * '''Eesti Film-Revue (Tallinn,1924)''' * Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaade (Tartu, 1922–1938) * Eesti Graafika * [[Eesti Haridusteaduste Ajakiri]] * Eesti Hõim * [[Eesti Jahimees]] * [[Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri – Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (ESUKA – JEFUL)]] (Tartu Ülikool, alates 2010) * [[Eesti Jurist]] * Eesti Kaardikoja Teataja (Tartu, 1994,1996) * [[Eesti Kalandus]] * [[Eesti Kalur]] * [[Eesti Keel]] (Tartu, 1922–1940) * [[Eesti Keel ja Kirjandus]] (Tartu, 1941) *[[Eesti Kindlustus (ajakiri)|Eesti Kindlustus]] (Tartu, 1929–1936, 1939) * [[Eesti Kirik (ajakiri)|Eesti Kirik]] (Toronto, 1950–2007) * Eesti Kiriku Teataja Austrias (1945–1946) ** Eesti Kirik Vabaduses (Toronto,1958,1959) * Eesti Kirjanike Kooperatiivi Teated (Lund,1955-1984) * [[Eesti Kirjandus]] (Tartu, 1906–1940) ** Eesti Kirjanike Kooperatiivi Teated (Lund, 1955–1984) * [[Eesti Kirjastuste Liidu raamatute nimekiri]] (Tartu, 1938–1940) * Eesti Koda (Pärnu, 1989–1991) * [[Eesti Kodu (ajakiri 1907)|Eesti Kodu]] : ''perekondlik kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakiri'' (Tallinn, 1907–1911) * [[Eesti Kodu (ajakiri 1958)|Eesti Kodu]] : ''Eesti rahvuskultuuriline ajakiri'' (Toronto, 1958) * [[Eesti Kodu (ajakiri 2017)|Eesti Kodu]] : ''ajakirja Diivan lisaväljaanne'' (Tallinn, alates 2017) * [[Eesti Kollektsionäär]] (Tallinn, 1925) * Eesti Kollektsionäär (Tallinn, 1990–1993) * Eesti Komitee Teated (Stockholm, 1955–1988) * [[Eesti Kommunist]] * [[Eesti Kool (ajakiri, 1918)|Eesti Kool]] : ''Eesti töörahva koolivalitsuse ja kooliõpetajate kongressi täidesaatva komitee häälekandja'' (Tallinn alates 1.jaanuar 1918, numbrid 1–4 ; Põhja Kommuunade rahvusasjadekomissariaadi Eesti osakonna väljaanne - Peterburi, alates 20. juuni 1918. a nr 5–13, 1918–1919) *[[Eesti Kool (ajakiri, 1935)|Eesti Kool]] (Tallinn, 1935–1940) *Eesti Komitee Teated (Stockholm, 1957–1988) *Eesti Kultuuri Koondis (Stockholm, 1969–1978) *[[Eesti Kunstiakadeemia Ajakiri]] (Tallinn, 2005–2008?) *'''Eesti kunsti ökonoomika = The Economist (Tallinn, 2009-2010)''' *Eesti Kutsekogude Keskliidu Teated Käitistele *[[Eesti Kütt]] (Viljandi, 1921–1923) *[[Eesti Laskur]] (Tallinn, 1931–1933) * [[Eesti Linnad]] * Eesti Linnad (Tallinn, 1990–1996) *[[Eesti Linnukasvataja]] (Tallinn, 1929) * [[Eesti Loodus]] * [[Eesti Looduskaitse (ajakiri)|Eesti Looduskaitse]] (Tallinn, 1938–1939) * [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]] (Tallinn, 1924–1940) * Eesti Loomaarstlik Ringvaade (Tartu, 1989-) * [[Eesti Loomasõber]] (Tallinn, 1935–1939) *[[Eesti Lloydi Teataja]] (Tallinn, 1931–1932) *[[Eesti Magazin]] (Tallinn, 1933–1934) *[[Eesti Majandus (ajakiri, 1921)|Eesti Majandus]] (Tallinn, 1921–1926) *[[Eesti Majandus (ajakiri, 1931)|Eesti Majandus]] (Tallinn, 1931–1934) *[[Eesti Majanduse Edendamise Seltsi Teataja]] (Tallinn, 1932) * [[Eesti Majanduse Teataja]] * [[Eesti Majanduslugu]] *[[Eesti Male (ajakiri, 1936)|Eesti Male]] (Tartu, 1936–1940) *[[Eesti Male (ajakiri, 1953)|Eesti Male]] (N.Y., 1953–1977) *Eesti Maleelu (Kose, al. 2014) *[[Eesti Maleilm]] (Pärnu, 1932–1933) *Eesti Maleleht (Rakvere , 1988–90) *Eesti Margiring Inglismaal (1962–1971) *Eesti Meremees (Stockholm, 1951–1974) * [[Eesti Mets]] (1921–1940, 1941 ja 1943–1944 ning alates 1989) * Eesti Metsamees Eksiilis (Stockholm, 1949–1989) *[[Eesti Moeleht]] (Tallinn, 1934) *Eesti Muinsuskaitse Seltsi toimetisi (Tallinn, 1989) *Eesti, mu kodumaa (London, 1952) *[[Eesti Mõistatusleht]] (Tallinn, 1934–1936) *[[Eesti Naine]] (Tartu, 1924–1940) *Eesti Noorte peastaabi toimetused (Tallinn,1942-1944) *[[Eesti Noorte Punane Rist (ajakiri)|Eesti Noorte Punane Rist]] (Tallinn, 1925–1937) *[[Eesti Noorus]] (Tallinn, 1929–1932) *Eesti Noorus (Tallinn, 1929–1940) *Eesti Noorus (Uppsala, 1945–1953) *[[Eesti NSV Piimandus]] : ''ilmub Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Liha- ja Piimatööstuse Valitsuse Kesklaboratooriumi väljaandel'' (Tallinn, 1947–1958) *Eesti NSV Teatrid (Tallinn, 1947–1961) *Eesti NSV Tuletõrje (1941) *Eesti nõukogude teater (Tallinn, 1954–1963) *Eesti Nädal (Tallinn, 1934) * [[Eesti Nädala album]] * [[Eesti Otsus]] (Tallinn, 2002–2003) * Eesti Perinatoloogia Sõnumid (Lübeck, Tartu, 1995-1997) * [[Eesti Philips A.-S.]] (Tallinn, 1931) * [[Eesti Pildileht]] (1943–1944) *[[Eesti Pildileht (ajakiri, 1934)|Eesti Pildileht]] (Tallinn, 1934) *Eesti Pildileht (Tallinn, 1993) *Eesti Politseileht *[[Eesti Punane Rist (ajakiri)|Eesti Punane Rist]] (Tallinn, 1937–1939) *[[Eesti Punase Risti Samariitlane]] '': Eesti Punase Risti samariitlaste häälekandja : "Tuletõrje Teated" lisa'' (Tallinn, 1932–1935) * [[Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed]] * [[Eesti Põllomees kõige eesti põllomeestele]] (Tartu, 1868–1889) * Eesti Põllumajandus (Tallinn, 1946–1949) * [[Eesti Põllumajandus]] * [[Eesti Raadio (ajakiri)|Eesti Raadio]] (Tallinn, 1924) *[[Eesti Raamat (ajakiri)|Eesti Raamat]] (Tartu, 1936–1937) *[[Eesti Raudtee (ajakiri)|Eesti Raudtee]] (Tallinn, 1922–1940) *[[Eesti Rohuteadlane]] (Tartu, 1926–1940. Tallinn, alates 1990)) * [[Eesti Sepp]] * [[Eesti Seakasvatajate Seltsi Teated]] (Tallinn, 1930–1932) *[[Eesti Skaut (ajakiri 1921)|Eesti Skaut]] (1921–1940) *[[Eesti Skaut (ajakiri 1990)|Eesti Skaut]] : ''Eesti Skautide Ühingu ajakiri'' (Tallinn, alates 1990) *Eesti Skautide Lembitu Lipkond (T *Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja (Tartu, 1993-)oronto, 1964-1966) *Eesti Spordiajaloo Seltsi toimetised (Tartu,2023-) * * '''Eesti Spordimuuseumi ja Eesti Spordiajaloo Seltsi toimetised (Tartu,1996-2013)''' * [[Eesti Statistika Kvartalikiri]] * [[Eesti Talu]] (Tallinn, 1937–1940) * [[Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse Kaubateated]] (Tallinn, 1919–1927) *[[Eesti teated kodumaalt]] (Peterburi, 1918) *[[Eesti Tehnika Seltsi Ajakiri]] (Tallinn, 1919–1922) *[[Eesti Tervishoiu Ajakiri]] (Tartu, 1995–1999) *[[Eesti Tehnika Seltsi ajakiri]] (Tallinn, 1919–1922) *Eesti Tuletõrje (1933–1940) *[[Eesti Turist]] (Tallinn, 1934–1935) *[[Eesti Töö]] (Tartu, 1933–1934) *Eesti Tööline (Tallinn, 1944–1946) *[[Eesti Töörahva Kommuuna Nõukogu dekreedid, määrused ja teadaanded]] (Peterburi, 1919) *Eesti Tööstus Eesti Välismajanduse Teataja (Tallinn, 1991–1998) *[[Eesti Töötervishoid]] (Tallinn, 1993–2010) *[[Eesti Uurmaakrite ja Kullasseppade Kuukiri]] (Tallinn, 1913–1914) *Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu Teated (Tallinn, 1942) *[[Eesti Valve]] (Nõmme, 1930–1931) *[[Eesti Veski]] (Tartu, 1938–1940) *Eesti Võimlejad (Tallinn,1934) *[[Eesti Võimlejate Liit (ajakiri)|Eesti Võimlejate Liit]] (Tallinn, 1938) *Eesti Õde (1996-) *[[Eesti õpetajate Liidu bülletään]] (Tallinn, 1927 *Eesti Üliõpilaste Selts Paguluses (New York, 1952–1993) *Eestlane (Tallinn,1989) *Eetser *EFil (Tallinn, 1990–1995) *[[Eha (ajakiri, 1924)|Eha]] (Tartu, 1922–1924) *[[Eha (ajakiri, 1927)|Eha]] (Petseri, 1927–1929) * [[Ehitaja (ajakiri)|Ehitaja]] (alates 1995) * [[Ehitus ja Arhitektuur]] * Ehitus ja Ehitusmaterjalid (Tln, 1958-1961) * [[Ehitusbörs]] * Ehituskaar (Tallinn, 1994–2004) * EKE EMV Teatis (Tallinn) * EKL (Eesti Kinematografistide Liit ) (Tallinn, 1970 - 1981) *[[Ekraan (ajakiri)|Ekraan]] (Tallinn, 1924) *Ekraan (1959–1990) *EL. (1992–1996) * [[Elamu (ajakiri)|Elamu]] * Elav Teadus(Tln, 1996-97) * [[Elegantne Riietus]] (Tallinn, 1925) *[[Elektrik (ajakiri)|Elektrik]] (Tallinn, 1935–1937) *[[Eliit (ajakiri)|Eliit]] (Tartu, 1936–1937) *Eliksir zdorovja (Tallinn, 2022-) *[[Ellu (ajakiri)|Ellu]] (Tallinn, 1923) *Elo (Helsinki, al.2009) *[[Elu (ajakiri 1924)|Elu]] (Tallinn, 1924–1925) *Elu ja Kunst (Tallinn,1924) *[[Elu ja seiklus]] (Tallinn, 1930) *Elu Dementsusega (Tallinn, 2020-) *Elu Kevade (Pärnu, 1911-1913) *Elu Lood (al 2012) *[[Elu Pilt]] (Tallinn, 1993–1995) * [[Elu Vaod]] (Tallinn, 1921–1922) *[[Elukevad|Elukevade]] (Pärnu, 1911–1940) * [[Elukiri]] * [[Elupuu kuldsed oksad]] (Tallinn, 1913–1931) * Elupuude vahel (Abja-Paluoja,2005,2010,2015) * [[Elutõde]] *[[Elu-Päike]] (Põltsamaa, 1933–1937) *Elustiil (2015-16) *[[Elva Noorsoolane]] (Elva, 1935–1936) * [[Ema (ajakiri)|Ema]] * Emigrant (Tallinn,1924.25. vene k.) * [[Energia (ajakiri)|Energia]] (Tallinn, 1922) * Enesearendaja (Peterburi, 1923, 5 numbrit) *[[Eos (ajakiri)|Eos]] (Tallinn, 1930–1931; 1933–1943) *Eosaba (Trt, 1934-35) * [[Epifanio]] * Epook (Võru, u 1920–1923, vähemalt 3 nr-t) * [[EPR Samariitlaste Narva Koonduse korraldused]] (Narva, 1937–1940) * [[Ernie (ajakiri)|Ernie]] * [[Erilane]] (Tallinn, 1921) * [[Eripedagoogika (ajakiri)|Eripedagoogika]] * [[ERK (ajakiri)|ERK]] (1933–1940) * ERN (Stockholm, 1960-1968) *[[Estonia (ajakiri, 1919)|Estonia]] (Tallinn, 1919) *Estonia (NY, 1946–1956) *[[Estonia (ajakiri, 1932)|Estonia]] (Tallinn, 1932–1940) *Estonia (Göttingen, 1946) * [[Estonia (ajakiri, 1957)|Estonia]] (Tallinn, 1967–1979) * [[Estonia (ajakiri, 1985)|Estonia]] (Bremen, 1985–2004) * Estonia (Tallinn,1998. venekeelne) * Estonia (Washington , 2000–2003) * Estonia (Tallinn, 2003, venekeelne) * '''Estonian Animation : in motion (Tallinn, 2009)''' * [[Estonian Art]] (Tallinn,1997-2020) * Estonian Art (Tallinn, 2022-) * [[Estonian Culture]] (Tallinn, 2003-2009) * [[Estonian Journal of Archaeology]] * [[Estonian Journal of Earth Sciences]] * [[Estonian Journal of Ecology]] * [[Estonian Journal of Engineering]] * Estonian Kroon (Tallinn, 1993–1994) * [[Estonian Literary Magazine]] * '''Estonian Philatelic Society in U.S.A. Bulletin (1971–2002)''' * [[Estonian Roxette Fan Clubi ajakiri]] (1994–1996?) * Estonskaja panorama (Tallinn, 1983-90) * Estoonlane (Tallinn, 2015-) * [[Estraveller]] (Tallinn, 2000–2017) * ETS Tehniline Ringvaade (Tallinn, 1919–1920) * Euroopa Elu (Berliin, 1922–1923) * [[Euroopa Liit ja Eesti rahvuslik julgeolek]] : ''Kaitse Kodu! : Kaitseliidu ajakiri : eriväljaanne'' (Tartu, 2003) * [[Evangeeliumi Kristlane]] (Tallinn, 1925–1940) * [[Evangeeliumi Kristlaste koguduse ringkiri]] (Keila, 1924) * [[Evangeeliumi-luteri usu Tallinna Jaani kiriku Teataja]] (Tallinn, 1934) * EVS Ekstra (Tallinn, 2004) * EXE (Tallinn, 1993–1995) ==F== * [[Fakiir (ajakiri)|Fakiir]] (Tallinn, 1924) * Fithfulness (Tallinn,Philadelphia, 1926–1939) * [[Fars (ajakiri)|Fars]] (Tallinn, 1924) *[[Fata-Morgana]] (Viljandi, 1929) * [[Favoriit (ajakiri)|Favoriit]] * [[Felliner Kreispolizeinachrichten]] (Viljandi, 1918) * [[Femme (ajakiri)|Femme]] * '''Feuerwehr-Nachrichten (Riia,1877-1915)''' *[[Film (ajakiri)|Film]] (Tallinn, 1924) *Filmileht *Filmžurnaal (Trt, 1935) *[[Film ja elu]] (Tallinn, 1928–1929) *[[Film ja Elu (ajakiri, 1935)|Film ja Elu]] (Tallinn, 1935–1940) *[[Fish (ajakiri)|Fish]] (Tallinn, 2001–2003) * [[Flirt (ajakiri)|Flirt]] * Focus (Tallinn, 2022-) * Fokus Balticum (Rootsi, 2001-) * Fookus (Tallinn, 2008-) * [[Folia Cryptogamica Estonica]] * [[Folklore (ajakiri)|Folklore]] * '''Forschungen zur baltischen Geschichte (Tartu, 2006-)''' *Fotoleht (Tallinn,1944-1946) *Fotoleht (Rapla,1993-2002) * Fotokunst (Tallinn, 1930–1931) * Fraater (Tartu,2016-) * Frascati Vahelugemised (Itaalia, 1970. aastad) * ==G == * [[GEO (ajakiri)|GEO]] * Genealogus (Viljandi, 1998–2001) *[[Geodeet (ajakiri 1935)|Geodeet]] : maamõõte ja kultuurtehnika ajakiri (Tallinn, 1935–1940) *[[Geodeet (ajakiri 1991)|Geodeet]] : [[Eesti Geodeetide Ühing|Eesti Geodeetide Ühingu]] väljaanne (alates 1991) *Gimnazija (Tln,1888-1900) *Global Estonian (Tallinn,1999-2003) * [[GO Reisiajakiri]] * [[Gorizontõ Estonii]] (Tallinn, 2003-) * Gamajun (Tallinn, 1925, venekeelne) * Global Estonian (Tallinn, 1999–2003) ==H== *[[Haapsalu Teated]] (Haapsalu, 1925) *[[Haarak]] (Tartu, 1922–1923) *[[Haigekassa (ajakiri)|Haigekassa]] (Tallinn, 1925) *[[Hammas (ajakiri)|Hammas]] : ''Eesti Hambaarstide Liidu ja Eesti Hambatehnikute Liidu ajakiri'' (Tallinn, 1993–2011) *[[Haridus (ajakiri)|Haridus]] (1989–2012) *[[Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumi Teataja]] (Tallinn, 1932–1940) *[[Hariduse Rahvakomissariaadi Teataja]] (Tallinn, 1940) *[[Haridustöö (ajakiri, 1925)|Haridustöö]] (Moskva, 1925–1926,viis numbrit) *[[Haridustöö]] (Omsk, 1 number, 1921) *[[Harju Maavalitsuse Teataja]] (Tallinn, 1927–1940) *[[Hea Kodanik]] : ''ajakiri kodanikuühiskonnast'' (Tallinn, 2008–2020) *[[Hea Laps]] *Heat (Tallinn, 2003–2008) *Hefte zur Landeskunde Estlands (München, 1965–1973) * [[HEI (ajakiri)|HEI]] * [[Heinakuu (ajakiri)|Heinakuu]] (Tln, 1988-91) * [[Helgid]] (Valga, 1922, 1924, 1926–1927) *[[Helikund]] (Tallinn, 1923) *[[Helinad]] (Viljandi, 1921) *Heling (Tallinn, 1929–1930) *Helivõlu (Tartu,1938-1940) * [[Hello! Eesti]] * Herdflammen (Tallinn,1924-1931) * Hers (Tallinn, 2014–2020) * Hetk * [[Hiie Teataja]] (Tartu, 1992–2013) * [[Hiis (ajakiri)|Hiis]] (Tallinn, 1930–1931, 1933) * Hiiu (Toronto, 1975–2015) * Hiis (Tartu,1992 - 2013) * [[Hingamispäeva Vahimees]] (Tallinn, 1921–1936) * [[Hingehoiu Ajakiri]] : ''EELK Haiglahingehoiu Keskus'' (Tartu, 2000) * [[Hippokrates (ajakiri)|Hippokrates]] (Tallinn, 1998–2009) * [[Hirnuv Ratsu]] (Rakvere, 1939) * [[Hirundo]] (Tartu,1988-) * Hlõst (Narva,1931) * [[Hobuste võistlused ja Totalisaator]] (Tallinn, 1923) * Hoiak (Stockholm,1946) * [[Homme (Eesti Ekspress)|Homme ''(Eesti Ekspressi lisaväljaanne meestele)'']] (2004–2009) * [[Hooaeg (ajakiri)|Hooaeg]] * [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] * [[Hortus Semioticus]] * [[Hot (ajakiri)|Hot]] *[[Huvitav Raamat]] (Tallinn, 1936) * [[Huvitav Žurnaal]] (Tallinn, 1933–1940) *[[Hõige (ajakiri)|Hõige]] (Petseri, 1937–1939) *Hõik (Valga, 1937-40) *Hõik (Valga,2004) *Hõik (Võru,2004,2009,2014) *Hõimurahvaste Aeg (Tallinn, 2006-) *[[Häire (ajakiri)|Häire]] (Tapa, 1928–1931) *[[Häädemeeste Elu]] (Häädemeeste, 1990–2020) *[[Hääl (ajakiri)|Hääl]] ([[Pühaste]], 1933–1941) *Hääl (Tallinn,1945-1946) *Hüdroloogiline Bülletään (märts – juuli 1941) *[[Hüüdja Hääl]] (Pärnu, 1934) ==I== * [[Igapäevane Hurraa!]] ''Pikri naljalisa'' (Tallinn, 1992) * Igapäeva Rünnak (Tallinn, 1931–1933) * '''Idéographique Mathématique (Pariis, 1930–1931)''' * Idu (Tartu) * Igapäeva Rünnak * Igapäevane Hurraa (Tallinn, 1992) * Iil * [[Illuka laste killud]] * Ilo (Tartu, 1919) *[[Ilo (ajakiri)|Ilo]] (Tallinn, 1929–1930) *Iloli (Tartu,1930 -1940) *Ilutegija (Pärnu, 1991–1999) * [[Imeline Ajalugu]] * [[Imeline Teadus]] * [[Incantatio]] * Informoj de Esperanto Asocio de Estonio, Tallinn, 1922–1940) * Ingermanland (1990. aastad) * Inkeri (Tallinn, 1989) * [[In Time]] * [[Inseneeria]] * Interjöör ja Aed (Tallinn, 2013-2018) * Invaliid (Tartu,1920-1939) * [[Investor & Ettevõtja]] (Tallinn, 2002–2011) * [[Iroonika]] * Isamaa Piltidega nädalakaasanne (Tartu, 1906–1907) * ISC Magazine (Tartu, 2005–2009) * [[Isekiri]] * Isetegevusnäitelava (Tallinn, 1949–1957) * Iskusstvo i bõt (Tallinn, 1967–1987) * Iskusstvo i sreda (Tln, 1988-90 * )'''Itsenäinen Suomi : [Eesti erinumber] (1944)''' * * [[ITee]] : ''tehnoloogiaajakiri'' (Tallinn, 200 * [[Jaan Kägu (ajakiri)|Jaan Kägu]] (Tallinn, 1928–1933; Rapla, 1989–1991) * [[Jalka]] * Ja na kuhne (Tln, 2005-) * [[Jeesuse Jälgedel]] (Tallinn, 1924–1932) * [[Jokkker]] (Tallinn, 1995) * Jooga (Tallinn,2008) * [[Jooksja (ajakiri)|Jooksja]] * '''Journal of Ethnology and Folkloristics''' * [[Journal on Baltic Security]] * Jugendmusik (Tallinn,1939) * [[Juhised Noortele]] (Tallinn, 1936–1940) * [[Juhtumusotsija]]: ''kuukiri'' (Tallinn, 1923) * Jumala Abiga (Los Angeles, 1950–1970) * [[Jumala kartuse kool, mis Riia linna Vaimulikus Seminaris välja antakse]] (Riia, 1856–1867) * [[Jumala Tunnistaja]] (Tallinn, 1931–1940) * [[Juridica]] (1993–...) * [[Just!]] (2004–2009) * [[Jutuleht (ajakiri)|Jutuleht]] (Tartu, 1910–1911) * Jutu-Paun (Tartu,1929-1936) * [[Juudid (ajakiri)|Juudid]] (Tallinn, 1921–1924; 1930) * Juula (1992) * Juured (Kolga-Jaani, 2000–2006) * Jõejärve Jõululeht ( Rootsi, 1969) *[[Jõu Ilm|Jõu-Ilm]] (Peterburi, 1914) *[[Jõud ja ilo]] (Pärnu, 1921) *Jõulugiid (Tallinn, 2001) *Jõulutaat (Tallinn, 1931–1939) *[[Jõulu Tähed (ajakiri 1934)|Jõulu Tähed]] (Kuressaare, 1934) *[[Jõulu Tähed (ajakiri 1930)|Jõulu Tähed]] (Tallinn, 1930–1937) *[[Jälevere Jutumees]] ([[Jälevere]], 1936) *[[Jälg (ajakiri)|Jälg]] (Jüri, 2018–2019) ==K== * [[K.N.N.Ü. Teateid]] (Tallinn, 1932–1940) * [[Ka üks minut|Ka Üks Minut]] * [[Kaak (väljaanne)|Kaak]] (Helsinki, 1906) * [[Kaalujälgijad (ajakiri)|Kaalujälgijad]] * [[Kaastööline (ajakiri)|Kaastööline]] (Tartu, 1930–1940) * [[Kabaree (ajakiri)|Kabaree]] (Nõmme, 1929–1931) * [[Kaboom!]] : ''Estniska Skolbladet = Eesti Kooli ajakiri'' (Stockholm, 2013–) * [[Kadrioru Teataja]] * Kadugu Kirjaoskamatus (Leningrad, 1925–1927, 6 numbrit) * * [[Kaitse Ennast]] (Tallinn, 1939–1940) * [[Kaitse Kodu!]] (Tallinn, 1925–1940 ja alates 1993) * Kakar (Tartu, 1990) * [[Kalaasjandus]] (Tallinn, 1920–1925) * [[Kalandus (ajakiri)|Kalandus]] * [[Kalastaja (ajakiri)|Kalastaja]] * [[Kalev (ajakiri)|Kalev]] * Kannatav Kodumaa (London, 1950-51) * [[KanuuKajak]] * [[Karistusteated]] * [[Karjakasvataja]] (Viljandi, 1925–1926) * [[Karjamajandus]] (Tallinn, 1926–1932) * [[Karske Noorus]] (Tartu, 1920) * [[Karskus (ajakiri)|Karskus]] (Valga, 1925) * [[Karskuse Seltsi Leht]] (Tori, 1890, 1892) * [[Karskuseleht]] ([[Taaralinn|Taaralinna]], 1911–1915 * [[Karupoeg Puhh (ajakiri)|Karupoeg Puhh]] * [[Kasvatus (ajakiri)|Kasvatus]] (Tallinn, 1919–1940) * Kasvatus (Tartu, 1928–1931) * Kasvatus ja Haridus (Trt, 1917-18) * Kaubalaevastiku ja Laevasõidu Bülletään (Tallinn,1933-1939) * [[Kaubandus-Tööstuskoja Teataja]] (Viljandi, 1915) * Kauge Kodu *[[Kaunis Kodu (ajakiri)|Kaunis Kodu]] (Tallinn, 1934–1938) *[[Kaupmees (ajakiri)|Kaupmees]] (Tallinn, 1939–1940) *[[Kaval Hans]] (Tallinn, 1911) *[[Kaval Hans (1922)|Kaval Hans]] (1922) * [[Keel ja Kirjandus]] * Keelekaitsja (Tartu, 2001–2013) * [[Keeleline Kuukiri]] (Tartu, 1914–1916) * Keemia Teated (Tartu,1932-37) * [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]] (Tallinn, 1940; 1990–) * Kergejõustiku Korüfeed (Kehakultuuri lisa 1941) * [[Keskkonnatehnika (ajakiri)|Keskkonnatehnika]] * [[Kesköö Hüüd]] (U.S.A., 1953–1984) *[[Kevad Teile]] (Tallinn, 1938–1939) *[[Kevadik (ajakiri)|Kevadik]] (Tartu, 1924–1940) *KGK Uudised (Tln,2005-2016) * [[Kiiker]] * [[Kilingi-Nõmme E. karsk. seltsi "Õilme" Esimene leht]] (Kilingi-Nõmme, 1899) * Kilulinn (Tallinn,1920,1921) * [[Kinnisvara (ajakiri)|Kinnisvara]] : ''artiklid, nõuanded, kommentaarid, kinnisvaratehingud'' (Tartu, alates 1997) * Kinnisvara Uudised (Tallinn, 1993 –1995) * Kinnituse Küsimused (Tallinn,1914-1915) * Kino (1956–1981) * Kinomagazin (Tallinn,1935) *[[Kiri ja Kunst]] (Tartu, 1927) *[[Kirik & Teoloogia]] * [[Kirikiri]] * [[Kirikliku Noorsootöö Juhised]] (Tallinn, 1936–1938) * [[Kiriku Elu]] (Tartu, 1933–1940) * [[Kiriku kellad ehk jutluse lendlehed]] *[[Kiriku Teataja]] (Tallinn, 1924–1940) * [[Kirilind (ajakiri)|Kirilind]] (Tallinn, 1939–1940) * Kirjanduslik Lehekülg (Novosibirsk, 1933, 1 number) * Kirjanduslik Orbiit * Kirjanduslikke Uudiseid (Tartu,1926-1931) * Kirjasõprade Leht (Tln, 1991) * [[Kirjavahetaja]] (Tallinn, 1933) * Kirke (Tln, 1991-92) * [[KIZZ]] * '''KKEKi ajakiri / Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus''' * * [[Klassivõitlus (ajakiri)|Klassivõitlus]] (Petrograd, 1919–1936, 171 numbrit) * Klatšija (Valga, 2019) * [[Klaver (ajakiri)|Klaver]] (Tallinn, 1998–2010) * [[Kleio (ajakiri)]] * [[Klubi (ajakiri)|Klubi]] * Kniga Bolnitšnoi kassõ Estonii * K.N.N.N.Ü. Teateid (Tallinn, 1932–1940) * Knut (Narva,1924-1925) * Kodaline (Tartu,1993-1994) * [[Kodanik Mats]] (Tallinn, 1926) * [[Kodu & Aed]] * [[Kodu (ajakiri, 1907)|Kodu]] (Tallinn, 1907–1914) *[[Kodu (ajakiri, 1920)|Kodu]] : ''perekondlik kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakiri'' (Tallinn, 1920–1940) *Kodu (Tallinn, 1998–1999) *Kodu ja Maailm (Tartu, 1932) *Kodu ja perenaine (Tln,1937-1940) *Kodukeskkool (Tallinn, 1933) *[[Kodu-kool]] ''/ Eesti Koolide Keskus USA-s'' (New York, 1978–1987) * [[Kodukiri]] (Tallinn, 1992–...) * [[Kodukirik (ajakiri)|Kodukirik]] (Valga, 1929–1931) * [[Kodulind (ajakiri)|Kodulind]] (Tallinn, 1926–1927) * [[Kodukeskkool]] (Tallinn, 1933) *[[Kodukolle (ajakiri, 1927)|Kodukolle]] : ''perekonna ajakiri'' (Tallinn, 1927–1928) *Kodukolle (Tartu, 1935) *Kodukolle (Tartu, 1941–1942) *[[Kodukolle (ajakiri, 1945)|Kodukolle]] (Stockholm, 1945–1946) *Kodukolle (Toronto, 1951–1954) *[[Kodukolle (ajakiri, 2000)|Kodukolle]] (2000–2007) * [[Kodumaa Hääled]] * [[Kodumurre]] * [[Kodune Elu]] (Tallinn, 1938) * [[Koduse Kasvatuse Instituudi Bülletään]] (Tartu, 1936–1939) * Kodustiil (Tallinn, 1996–1998) * [[Kodutee (ajakiri, 1947)|Kodutee]] (Soome1943–1944) * Kodu Tee (Stockholm, 1947) * Koduteel (Tallinn,1924) * [[Koduteel]] (Kuressaare, 1935–1936; Haapsalu alates 1990) * [[Kodutohter]] (Tallinn, 1989-) *[[Kodutööstus]] (Tallinn, 1938–1940) * [[Koer (ajakiri)|Koer]] * Koguja (Geislingen, 1949) * Kohalik Tööstus * Kohaliku ajaloo almanahh (Narva, 2015-, venekeelne) * Kohtu ja Prokuratuuri Teataja (30.04., 15.05.1941) * Kohus ja Prokuratuur (1941, nr-d 3-5) * Koidikul (Sydney, 1949–1952) *[[Koit (ajakiri)|Koit]] (Viljandi, 1930) * [[Kojaline]] * Kolgata Teel (Stockholm,1964-1980) * Koljutška * [[Kollektiviseerimise väerinnal]] (Leningrad, 1930,6 numbrit) * [[Kollektiivne Töö (ajakiri)|Kollektiivne Töö]] (Tallinn, 1941) * Kollektsionäär (Rootsi, 1987–1989) * [[Kolmas Silm]] *[[Kommunismi teel]] (Leningrad, nr 1, juuni 1936 – nr 18, november 1937) *Kommunist Estonii (1952–1989) *[[Kolmnurk (ajakiri)|Kolmnurk]] (Tallinn, 1929–1932) * [[Konjunktuur (ajakiri)|Konjunktuur]] * [[Koodi-Jaan]] (Tallinn, 1930) * Kooliuuenduslane (Tallinn, 1933–1940) * Kooliuuenduslane (Tallinn, 1990–2000) * [[Kooruke ja Iva]] : ''Avatud Meele Instituudi ajakiri'' (Tallinn, 1997–2004) * Korridoor (Tartu, 1921) * Korvpall (Tallinn, 1989–1995) * [[Kosjaleht]] (Tallinn, 1917–1919) * Kosmoglott (Tallinn, 1922–1926, al 1927 ilmus Viinis nimega Cosmoglotta) * [[Kotkas (ajakiri)|Kotkas]] (Tartu, 1936–1938) * Kotterman (Kanada, 1972–1976) * [[KPMG Forum]] : ''management magazine KPMG in the Baltics'' (Tallinn ; Riga ; Vilnius, 2004–2007) *[[Kraavitaja]] (Võru, 1927) *Krasivaja Žizn (Tallinn, 2010-) *Krasota i zdorovje (Tallinn, 2015) * [[Kratt (ajakiri)|Kratt]] (Tallinn, 1925) * Kriminaalkroonika * [[Kristlik Kasvatus]] * [[Kristlik Kaitsja]] (Kuressaare, 1920–1940) * Kristlik Kaitsja (Tartu) * [[Kristlik Lastesõber]] * Kristlik Perekonna Leht (Tln,1903-1940) * Kristlik Ringvaade (Tallinn, 1999–2000) * [[Kristliku Noorsootöö Juhised]] * [[Kriteerium (ajakiri)|Kriteerium]] * [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]] * Kroon ja Majandus (Tallinn, 2002-2009) * Krulli Tööline (Tallinn, 1931) * Kui lähedane lahkub (Tallinn, 2021–2022) *[[Kuld Magasin]] (Tallinn, 1933) *[[Kuldsed Hetked]] : ''Eesti Kuldsete Retriiverite Tõuühingu kvartaliajakiri'' (Viilupi, 2003–2004) *Kullervo (Trt, 1991–2000) *Kultuurikava.ee (2013-) *Kultuuritöötaja (Tallinn, 1958) * [[Kultuur ja Elu]] * Kuma (Tartu, 1920. aastate algus) * [[Kuma (ajakiri)|Kuma]] (Tartu, 1940) * [[Kuma Kange]] * Kuma Pluss (Paide, 2011-) * [[Kumake]] * Kungla (Austraalia, 1967–1968) *[[Kuningriiklane]] (Tallinn, 1932) *Kunst (Tln, 1992) * [[Kunst.ee]] * Kunst ja Kodu (1958–1990) * [[Kurttummade Hääl]] (Tallinn, 1928) * [[Kurttummade sõber]] * Kustbon (Tallinn, 1918–1940, rootsikeelne) * [[Kutse (ajakiri)|Kutse]] (Tallinn, 1934–1936) *[[Kuu (ajakiri)|Kuu]] (Tartu, 1939) *Kuuleht (Tallinn, 1990) *Kvartal, (Tallinn 2016-) * [[KVÜÕA toimetised]] *[[Kõige uuem leidus]] (Tallinn, 1919, 1926) * [[Kõigile (ajakiri)|Kõigile]] (Tallinn, 1936–1940) * Kõigile (Göteborg,1945-1946) * Kõigile (Tallinn,1995) * Kõik Koos (Tartu, 2018–2019) *[[Kõike Kõigile]] : ''populaarteaduslik ajakiri'' (Tartu, 1935) * [[Käi Minu Järel]] (1939) * [[Käsitööleht (ajakiri, 1906)|Käsitööleht]] (1906–1926) * [[Käsitööleht (ajakiri, 1931)|Käsitööleht]] : naiste käsitöö ja kodukaunistamise ajakiri (Tallinn, 1931–1935) * [[Käsitööleht (ajakiri, 1991)|Käsitööleht]] (Pärnu, 1991–1999) * [[Käsitööstuskoja Teataja]] (Tallinn, 1938–1940) * Könne Jutto nink Jutustamisse (Tartu,1802) * Külaline (Viljandi, 1928) * [[Külvaja (ajakiri)|Külvaja]] (Haapsalu, 1921–1923) * [[Külwaja (ajakiri)|Külwaja]] ([[Jurjev]], 1898–1899) * Külvaja (Toronto, 1963–1973) *[[Küsimused ja Vastused]] (Tallinn, 1961–1984) *Küü-ii (Austraalia, 1980–83) ==L== * * [[Laevandus (ajakiri)|Laevandus]] (Tallinn, 1920–1925; 1937–1940) *[[Laevandus ja Kalaasjandus]] (Tallinn, 1926–1936) *Laevandus ja Kalandus *[[Laine lisa]] (Tallinn, 1907) *[[Lained (ajakiri)|Lained]] (1913) * [[Laiuse Koguduse Teataja]] * [[Lammas ja Kits]] (Tartu, 2019–2020) * Lancer (Tallinn, 2007–2008) * Landwirtschaftliche Mittheilungen (Tartu, 1830) *[[Laste Elu]] ([[Aruküla]], 1927–1929) *Laste Elu (Võru,1933-1938) *[[Laste Kirik]] (Tallinn, 1922–1927) *[[Laste kodu]] (Pärnu, 1921) *[[Laste maailm (ajakiri 1907)|Laste maailm]] ''Postimees'' (Tartu, 1907) *[[Laste Maailm (ajakiri 1930)|Laste Maailm]] : ''"[[Taluperenaine (ajakiri)|Taluperenaise]]" kaasanne'' (Tartu, 1930–1941) *[[Laste Maailm (ajakiri 1996)|Laste Maailm]] / ''Errata (''Tallinn, 1996) * [[Laste Rõõm]] (Tallinn, 1922–1940) * [[Laste Sõber wanematele ja lastele, kes Jesust armastawad]] (Kuresaare, 1921–1922) * Lasteaed (Tallinn, 1930- 1931) *[[Lasteleht]] (Tartu, 1900–1940) *'''Latvijas-Igaunijas Biedrības mēnešraksts (Riia,1933-1939)''' *[[Laulu ja mängu leht]] '': kuukiri Eesti muusika edendamiseks'' (Tartu, 1885–1908) *Lauluisa radadel (Võru, 1965–1972;1996–2013) *[[Laupäev (ajakiri)|Laupäev]] (Tallinn, 1924–1925) *Laupäev (Toronto,1953) *[[Leegid (ajakiri)|Leegid]] (Leningrad, 1927–1936,[1927–1932 ajalehe Edasi lisa]) *[[Leek (ajakiri, 1914)|Leek]] (Tallinn, 1914–1915) *[[Leek (ajakiri, 1934)|Leek]]: ''poliitiline, majanduslik ja kirjanduslik ajakiri'' (Tallinn, 1934) *[[Leelotai]] (Tallinn, 1928–1936) *[[Lege Artis]] : ''ajakiri Eesti arstidele'' (Tallinn, alates 2001) *[[Leheke kesktalvel külmetanud pungadest pakatand]] (Tallinn, 1928) *Lehter (Tartu, 2012) * [[Leiwakorwikenne]] (Pärnu, 1847–1849) *[[Lembitlane]] (Tallinn, 1930–1931) * [[Lemmik (ajakiri 1937)|Lemmik]] : ''magasin-ajakiri'' (Tartu, 1937–1938) * [[Lemmik (ajakiri 2001)|Lemmik]] (Tallinn. alates 2001) * Lemmik (Tõrva,1924-25) * [[Lendleht (ajakiri)|Lendleht]] * Lennuk (London, 2002–2015) * Lennuk (New York, 1959) * Lennuk (Võru, 2015-) *[[Lepatriinu (ajakiri)|Lepatriinu]] (Tallinn, 1923) * [[Lepinfo]] * Leuchtfeuer (Tartu,1930) * [[L'Estonie littéraire]] (Tartu, 1930–1939) * '''Liefländische Abhandlungen von der Arzeneywissenschaft (Põltsamaa, 1766 - 1782)''' * [[Life in Estonia]] * Lihtsad harjutused (Tallinn, 2004) * [[Liikumine ja Sport]] * [[Lilith (ajakiri)|Lilith]] * Lilulii (Pärnu, 1924) * [[Linda (ajakiri)|Linda]] (1887–1905) * Lindanissa (1881-82) * Lingua (Tln, 1989–1993) * Lingua Plus (Tln, 1990–1991) * [[Linguistica Uralica]] (Tallinn, al 1990) * Lingva (Tallinn, 1990, venek.) * Linnad ja Alevid * [[Linnurada]] * Littera (Tln, 1989) * '''Livländischer Merkur (Riia,1818)''' *[[Lilulii]] (Pärnu, 1924) *[[Loe ja Mängi!]] '': maagiline ajakiri 4–7 aastastele lastele'' (Kaunas, 2019–2020) * [[Lofo]] * Logos (Tallinn,1981-1988) * * Lohemäe Lokulööja (Itaalia, 1970) * Loit (Tartu) * [[LOL (ajakiri)|LOL]] (Tallinn, alates 2020) *[[Lood Elust]]'' : piltidega ajakiri'' (Tallinn, 1930–1932) * [[Loodus (ajakiri, 1922)|Loodus]] (Tartu, 1922–1924) * [[Loodus (ajakiri, 1997)|Loodus]] (1997–2006) * [[Loodusaeg]] * [[Looduse Sõber]] (Tartu, 1932–1933) * Looduseharrastaja (Rakvere, 1920. aastad) * [[Looduses (ajakiri)|Looduses]] (Tallinn, 2018–2020) * [[Loodusesõber (ajakiri, 1939)|Loodusesõber]] (Tallinn, 1939–1940) * [[Loodusesõber]] (Tallinn, 2007–2015) * [[Loodusevaatleja]] (Tallinn, 1930–1938) * [[Loodushoid ja Turism]] (Tallinn, 1939–1940) * [[Look (ajakiri)|Look]] (Tallinn, 2003–2004) * [[Loomade Maailm]] *[[Loomakaitse Ajakiri]] (Tartu, 1934–1936) *[[Loomakaitsja]] (Tallinn, 1931, 1934) *[[Loomakasvataja]] (Tallinn, 1927–1931) * [[Looming (ajakiri)|Looming]] (alates 1923) * [[Loomingu Raamatukogu]] *[[Lootusringi Juht]] (Tallinn, 1928–1940) *Loov Mõte (J.-Jaani, 2004, 2010) *[[Loovtöö]] : ''Venemaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Siberi Oblasti Büroo Eesti osakonna kuukiri'' (Omsk,kaks numbrit 1921) *[[Lugemist kõigile]]: ''illustreeritud ajakiri'' (Tallinn, 1931, 1934) * [[Lugu (ajakiri)|Lugu]] : ''kvartaalne raamatuajakiri'' (Tänassilma, 2009–2011) * Luhalind (Trt, 1989-90) * [[Luksus (ajakiri)|Luksus]] : ''Äripäeva ajakiri'' (Tallinn, 2000–2002) * Luterlane (Kuressaare, 1929–1934) * [[Luup (ajakiri)|Luup]] ** Luxury (Tln, 2017-, venekeelne) * [[Lõbu ja teadus]] *[[Lõbus Ajaviide]]'' : perekondlik piltidega nädalleht'' (Tallinn, 1922) *[[Lõbus Amor]] (Tallinn, 1922) * [[Lõbus Külaline]] (Haapsalu, 1931–1932) * [[Lõbus Talupoeg]] (1914–1915) * [[Lõbusad Jutud ja naljad]] (Tallinn, 1931) * [[Lõbusad Lehed]] * Lõikusetänu Leht * Lõke (Tartu, 1923–1924) * [[Lõke (ajakiri)|Lõke]] '': Tapa skautide suguharu väljaanne'' (Tapa, 1933) * [[Lõunakaar (ajakiri)|Lõunakaar]] (Kaplinn,LAV, 1957–1959) * Lõunaristi All (Adelaide, 1957–2007) * [[Lõunasäde]] * [[Lõbbus Juttustaja armsaks aeawiteks|Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks]] : Perno Postimehhe lissa-kirri (Pärnu, 1865–1866) * Läbi filmiobjektiivi (Tallinn, 1989) * Länken (Narva,1927-1932. rootsikeelne) * Läti Eestlane (Riia,al.juuni 1928) * Läänekaar (Vancouver,1954-2021) * Lääne Maa (Haapsalu, 1992) * Lühhike öppetus ... (Põltsamaa, 1766) * [[Maagiline Maailm]] * Maa (Tallinn, 1994) *[[Maailm (ajakiri)|Maailm]] (Tallinn, 1925) *Maailmaparandajad (Tallinn, 2019-) *[[Maailma peegel]] : ''piltidega ajakiri'' (Tallinn, 1924) * [[Maailma Vaade]] (Tallinn, 2007 - 2015) * [[Maaja (ajakiri)|Maaja]] * Maarjamaa (Rooma, 1961–1976) * Maarja Maa (Tallinn, 1989–1996) * [[Maakodu (ajakiri)|Maakodu]] * [[Maamajandus (ajakiri)|Maamajandus]] * Maanaine (Trt, 1940–41) *[[Maanaise Kodu]] (Tallinn, 1932–1933) *Maanoored *[[Maanoorte Elu]] (Pärnu, 1934) *Maaomavalitsus (Tallinn, 1923–1940) *Maarja *Maarjamaa (Rooma, 1961 – 1976 *[[Maasool]] (Tallinn, 1933–1934, 1938) * [[Maatriks (ajakiri)|Maatriks]] * Maa Walla Kuulutaja (Tallinn, 1858-1889) * Magasin (Eesti, 1969) * Magellani Pilved (Tln, 1993) * [[Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on]] (Tartu, 1848–1849) * [[Maja (ajakiri)|Maja]] * Magneet (Tallinn, 1993–1996) *[[Majakas (ajakiri)|Majakas]] (Hamburg, Kopenhaagen,Rotterdam, Stockholm, 1932–1937, 34 numbrit) *Majaka Bülletään (1934–1937) *[[Majaomanik]] (Tallinn, 1934–1936, 1938–1939) *Majaomanik (Viljandi,1935) *[[Majandusteaduslik ajakiri]] (Tartu, 1931) *[[Majapidaja (ajakiri 1905)|Majapidaja]] '': piltidega ilustatud õpetlik ajakiri mõistlise majapidamise juhatuseks ja tegelise töö-osavuse edendamiseks maa- ja linnarahvale'' (Haapsalu, 1905–1912) *[[Majapidaja (ajakiri 1910)|Majapidaja]] : ''"Aja" ja "Koidu" hinnata kaasanne'' (Tallinn, 1910–1914) *Makkabi (Tartu, 1924) * [[Maksumaksja (ajakiri)|Maksumaksja]] : ''Eesti Maksumaksjate Liidu ajakiri'' (Tallinn, alates 1997) * [[Male ja Mõttesport]] (1941) * Malenkije akademiki (Tartu, 2022-) * Malenkije hudožniki (Tartu, 2022-) * Malõš (1993–2002) * [[Mana (ajakiri)|Mana]] * [[Mardus (ajakiri)|Mardus]] * Mare Balticum (1996, 1999) * [[Maret (ajakiri)|Maret]] * [[Marker (ajakiri)|Marker]] (Tallinn, 2003–2005) * [[Marketing & Reklaam (ajakiri)|Marketing & Reklaam]] '': marketingi ja reklaami eriala ajakiri'' (Tallinn, 2002–2005) * [[Mari (ajakiri)|Mari]] * [[Marie Claire]] *Marm (Tallinn, 1990) *'''Mathematische Ideografie (Tallinn, 1922)''' *Matside Mats (Tallinn,1907) *Meditsiin Fookuses (Tln, 2012-) *[[Meelejahutaja (ajakiri)|Meelejahutaja]] (Tartu, 1878–1883, 1885–1887, 1889) *Meelejahutaja raamatukogu (Tln, 1990-96) *Meeletu (New York, 1970) *[[Mees (ajakiri)|Mees]] *[[Meeste Elu]] (Tallinn, 2003–2005) *Meestekas (Tallinn, 2013) *[[Mega-Miki]] : ''uus ja huvitav nuputamisajakiri'' (Tallinn, 2002) *[[Meie Aeg (ajakiri, 1915)|Meie Aeg]] (Tallinn, 1915) *[[Meie Aeg (ajakiri, 1930)|Meie Aeg]] (Tallinn, 1930–1940) *[[Meie Hobune]] (Viljandi; Tallinn, 1929–1932) *[[Meie Ise]] (Tallinn, 2000–2016) * [[Meie Jonn]] *[[Meie Kirik]] (Tallinn, 1920–1931) *[[Meie Kodu (Brasiilia)|Meie Kodu]] ([[Sao Paulo]] (Brasiilia), 1934–1936) *Meie Kodu (Tallinn,2005-2015) *[[Meie Korteriühistu]] (Tallinn, 2003–2004) *[[Meie Lapsed]] (Tallinn, 1923) *Meie Lapsed (Tallinn, 2009–2010) *[[Meie lastele]] (Tartu, 1907, 1916) *[[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] (Tallinn, 1902–1923) *[[Meie Matsi vastane]] (1905) *[[Meie misjon]] (Tallinn, 1932–1939) *[[Meie misjonipõllud]] (Tallinn, 1934–1935) *[[Meie Noored]] (Pärnu, 1923) *Meie Noor Tööline (Tallinn, 1923) *Meie Noorus * [[Meie Pere]] (Tallinn, 2007–2011) * Meie repertuaar (1951–1991) * Meie Side * Meie Side * [[Meie Sõber]] (Tartu, 1933–1938) * [[Meie Sõna]] '': Töörahva kirjandus Nr. 2'' (Tallinn, 1922) * Meie Sõna (Rapla, 1967) *[[Meie Tee]] (New York, 1931–1983) *Meie tervis (Tallinn, 1996) *Meie Turg (Tallinn, 1924–1925) *[[Meistriristik]] *Mente et Manu (Tln, 2000-) *[[Mere-Tehnika]] (Tallinn, 1921) *[[Merele!]] '': Silja Line’i püsikliendiajakiri'' (Tallinn, 2002–2006) * [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] (alates 1989) * [[Merendus (ajakiri)|Merendus]] (Tallinn, 1933–1940) *[[Mesila (ajakiri)|Mesila]] (Tallinn, 1936) *[[Mesilane (ajakiri)|Mesilane]] (Tallinn, 1900–1906) *[[Mesindus (ajakiri)|Mesindus]] (Kuusalu, 1935–1936) *[[Mesinik (ajakiri)|Mesinik]] (Tallinn, 1937–1940) *Mesinik (K.-Järve, 1990 ) *Mesinik (Tln, al 1996) * [[Mesimumm]] * Meteroloogiline Ülevaade (Tallinn, 1991–2011) * [[Methis]] * Metsamajandus (Tallinn, 1941) * [[Metsanduslikud Uurimused]] * Mets. Puit. Paber. (Tallinn, 1959–1990) * [[Mida Arstid Sulle Ei Räägi]] * [[Mihkel (ajakiri)|Mihkel]] * [[Mihus]] * [[Miki Hiir (ajakiri)|Miki Hiir]] : ''koomiksiajakiri'' (Tallinn, alates 1992) * Mikud-Mannid (Tallinn, 1989–1992) * Mina ja Puu (Tallinn,1992-1994) * [[Miniristik]] * Minu Maailm (Tallinn, 2013-) * [[Minu Volvo Ajakiri]] (Tallinn, alates 2014–) * [[Misjoni-hüüd]] (Tallinn, 1930–1931) * [[Misjonipõllud]] (Tallinn, 1935–1937) * [[Misjoniteated]] (Tallinn, 1922–1940) * Missionerskije zametki (Narva, 1934–1940) * Mistika * '''Mitteilungen aus baltischem Leben (Darmstadt, 1961–2007)''' *[[Modern (ajakiri)|Modern]] '': moodi- ja käsitööleht : "Naisterahva Elu" kaasanne'' (Tallinn, 1924) *Moealbum (Tallinn, 1952–1957) *[[Moeilm]] (Tallinn, 1933) *[[Moepilk]] '': ajakiri professionaalidele'' (Tallinn, 2002–2003) *Molodaja Žizn (Pärnu, 1908–1909) *'''The Monthly Survey of Baltic and Post-Soviet Politics (Tallinn,1990-2002)''' * *Mood (Tallinn, 1946) *[[Moodne Kodu]] (Tallinn, 1929) *Mootor *[[Mootor ja Tehnika]] (Tallinn, 1934–1935) *[[Mootorspordi ajakiri]] (1936–1940) * [[Moto (ajakiri)]] * [[Mr Alex]] * Mudilane (Saku, 2022-) * Mulgi Sõnumid (Toronto, 1987–1992) * [[Mulk (ajakiri)|Mulk]] * Murrang (Tartu, 1921) * Must-Valgel (Toronto, 1977–1985) * [[Muumi (ajakiri)|Muumi]] * [[Muumipere]] : ''koomiksiajakiri'' (Tallinn, 2001–2002) * [[Muusa (ajakiri)|Muusa]] * [[Muuseum (ajakiri)|Muuseum]] : ''Eesti Muuseumiühingu ajakiri'' (Tartu, 1995–2016) * Muusik * [[Muusika (ajakiri)|Muusika]] * [[Muusikaleht]] *[[Mõistatusleht]] (Tallinn, 1932–1933) *[[Mõistatuslikud faktid]] *[[Mõistatuste Magasin]] (Tallinn, 1933) *[[Mõmmukesed]] *[[Mõte (ajakiri)|Mõte]]: ''totaalse kommunikatsiooni kandja'' (Tallinn, 2002–2007) [Tele2 kliendiajakiri] *[[Mõttesport]] (Tallinn, 1940) * [[Mäetagused]] * Mälu (Tallinn, 2005) * [[Mäng ja Töö]] (1940, 1941) * Männivalla Kaja (USA, 1983) * Möte (2003–2015) * [[Mötte wiiwul]] (Narva, 1902–1904) * Mööbel + ruum (Tallinn, 2002-) * [[Müristaja (ajakiri)|Müristaja]] * Müstika (Tallinn, 2020-) * Müstilised Lood (2001–2023) * Müüseas (Kanada, 1985) ==N== * [[Na Tšužbine]] (Tallinn, 1921) * Na divantšike (Jõhvi, 2022) * [[Naer ja lõbu]] (1906) * Nachrichten aus dem Balticum (Stockholm, 1958–1989) * [[Naerev Mask]] (Kuressaare, 1934) * [[Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht]] (Tartu, 1911–1927) * [[Nahatööliste Bülletään]] (Tallinn, 1938) * [[Naised]] (Tallinn, 2007–2016) * [[Naisproletaarlane]] (Tallinn, 1930) * [[Naiste Hääl|Naiste Hääl (T]]<nowiki/>allinn,1926-1932) * * '''Naiste jõulu ja uueaasta žurnaal 1936-1937 (Tallinn)''' * Naiste Maailm (Tln, 2011-12) * [[Naiste Töö ja Elu]] * [[Naisteleht]] *[[Naisterahva Elu]] (Tallinn, 1923–1937) *[[Naisterahva Soov]] (Tallinn, 1923–1924) *Naistööline (Tallinn, 1930) *Naistööline (Tallinn, 1941) *Naistööline ja Naiskolhoosnik (Leningrad, 1932–1936) *Naistööline ja Talunaisterahvas (Leningrad 1927–1931) * [[Nalja Märt|Nalja-Märt]] (Tartu, 1930) * [[Nalja Liisa]] (1904) * [[Nalja Madis]] (1903) * [[Nalja Mart (ajakiri)|Nalja Mart]] (Viljandi, 1913–1914) * [[Nalja-Wana]] * [[Naljaleht (Tallinn)|Naljaleht]] (Tallinn, 1929–1930) * [[Naljalisa (1911 Narva)|Naljalisa (Narva, 1911)]] * [[Naljalisa]] * [[Naljandid]] (Tartu, 1933) * [[Narva Kirik]] * [[Narva Maleva Teataja]] * Naš golos (Petseri,1923-1924) * Natsionalnõi komitet slavistov Estonii (Tartu,1996-2005) *[[Nauding (ajakiri 1924)|Nauding]] (Tallinn, 1924) *[[Nauding (ajakiri 1931)|Nauding]] (Nõmme, 1931) * [[Nauding (ajakiri 1936)|Nauding]] (Tallinn, 1936–1937) * [[Navigaator]] *[[Neljapäev (ajakiri)|Neljapäev]] : ''nädalajakiri'' (Tallinn, 1938) * [[Negatiiv (ajakiri)|Negatiiv]] * Nelikaare (Kuressaare,2009-2013. 2014-) * [[Neoonmust]] * NephroCare (Tallinn, 2018-) * Neposeda (venekeelne, Tartu, 2022- ) * Neue Landwirtschaftliche Mittheilungen (Tartu, 1831 - 1833) * '''New Estonian-Russian Art Magazine = Uus eesti-vene kunsti ajakiri (Moskva, 2020-)''' * '''Newsletter from behind the iron curtain''' * '''Newsletter from behind the iron curtain. Canadian edition''' * News Release (N. Y., 1972-1982) * Niinive Uudised (Rooma, 1967– *Niit ja karjamaa (Tln,1929-40) * Nikkolo (1990) * Nimetu (Tallinn,1940) * Nimetu (Kanada,1966-1968) * * [[Ninniku]] * Nippernaati (2015-) * [[NMKÜ Teated]] (Tallinn, 1932–1935) * '''NO99 : teater (Tallinn, 2007-)''' * No More Amber (2021-) * [[Nonüüd]] (Tartu, 1932) * [[Noor-Eesti (ajakiri)|Noor-Eesti]] (Tartu, 1910–1911) * Noor-Jiddisch (Tallinn,1937) *[[Noor-Sepp]] (Tallinn, 1921–1922) *[[Noor Asunik]] (Omsk, 1920–1921;kolm numbrit: 17.12.20 , 25.01.21 ja 17.02.21) *[[Noor Kotkas]] (Tartu, 1938–1939) *[[Noor Leninlane]] (Tallinn, 1941) *[[Noor Proletaarlane]] (Tallinn, 1921–1922, 1926) *[[Noor Tööline]] (Tallinn, 1922–1923) *Noored Jeesuse Jälgedes (Tallinn,1924-1935) *[[Noored Kollektivistid]] (Leningrad, 1932) *[[Noored Kommunaarid]] : ''Venemaa Noorte Kommunistliku Ühingu keskkomitee Eesti Sektsioonide Keskbüroo kuukiri'' (Peterburi, 15 numbrit september1920–1922, järglane alates märtsist 1924 Säde) *[[Noored Püüded]] (1916) *Nooreestlane (Kuressaare,1901-1904) *[[Noorsoo-organisatsioonide Juht]] (Tartu, 1934–1936) *[[Nooresooleht]] : ''"Postimehe" kaasanne'' (Tartu, 1909–1910) *Noor Proletaarlane (Tallinn, 1920. aastad) *Noor Sotsialist (Tallinn, 1917) *[[Noorte Elu]] (Tallinn, 1921–1931) *Noorte Elu (Pugola, Võrumaa, 1937) *Noorte Hääl (Tallinn, 1927) *[[Noorte juht]] (Tallinn, 1933–1940) *[[Noorte Kodu]] '': "Kodu" hinnata kaasanne'' (1937–1940) *Noorteleht (Austraalia,1977) **Noorte Looming (1960. aastad) *[[Noorte Punane Rist]] (Tallinn, 1923–1924) *Noorte Püüded (Kaiu,1925) *[[Noorte Sõber]] (1920–1921) *Noorte Sõna (Tln,1929) *Noorte Sõna (N.Y.,1950) *Noorte Sõna (N.Y., 1956-71) *[[Noorus (ajakiri, 1923)|Noorus]] ([[Raasiku]], 1923–1925) * [[Noorus]] (1946–1997) * Nooruse Helinad (Tartu,1914-1916) * Nooruse Võim (Tallinn,1925-1926) * [[Noorus SPA Hotel ajakiri]] (Narva-Jõesuu, alates 2018) * Noorusleek (Tallinn, 1937) *[[Noorusmaa]] (Tallinn, 1925–1928) *Noorustuli (Harjumaa Aruküla, 1931–1933) *Nope (Tallinn,2011-2013) *Norda literaturo (1934, esperantokeelne) *Nouvelles Baltes (Pariis, 1988–94) *Nov (Tallinn, 1928–1935, vene k.) *Novaja Derevnja (Tallinn, 1941) *[[Nublu (ajakiri)|Nublu]] : koduse tule- ja vinguohutuse ajakiri (Tallinn, 2021) *Nukits (Tallinn, 1995–2022) *Numeroloogiline Horoskoop (Tallinn, 2004) *[[Nõuandja (ajakiri)|Nõuandja]] (Rakvere, 1932–1940) *Nõukogude Eesti Kalandus (Tallinn, 1941) *Nõukogude Eesti Tevishoid (1958–1988) *Nõukogude Kaubandus (Tallinn, 1941–1946) * [[Nõukogude Kool]] (1940–1989) * [[Nõukogude Kõrgem Kool]] : ''ENSV kõrgemate koolide häälekandja'' (Tartu, 1941) *[[Nõukogude Kultuur]] (1940–1941) * [[Nõukogude Naine]] (Tallinn, 1952–1988) * Nõukogude Õigus (1959) * [[Nõukogude Õigus]] (1967–1989) *[[Nädal (ajakiri)|Nädal]] (1996–2012) * [[Nädal Pildis]] (Tallinn, 1936–1940) * [[Näitelava|Näitelawa]] : ''esimene Eesti teatri-, kunsti- ja kirjanduseajakiri'' (Tallinn, 1909–1910) * [[Nööps]] (2006–2009) * * * * * * Nya Kustbon (Tallinn, 1935–1937,rootsi keeles) * * ==O== * [[O/Ü "Vaba Maa" teated]] (Tallinn, 1940) * [[Oda (ajakiri)|Oda]] * [[Odamees (ajakiri)|Odamees]] (Tartu, 1919 ja 1923–1929) * [[Odamees (ajakiri, 1922)|Odamees]] (Berliin, 1922) * [[Oi-Oi]] (Narva, 1937) * [[Oil Shale]] * Oktoobri Lapsed Tööl (Leningrad, 1932; vähemalt üks number) * Ole rohkem (Tartu, 2014–2018) * [[Ole Valmis (ajakiri)|Ole Valmis]] : ''Tartu Skoutide häälekandja'' (Tartu, 1920–1921) *[[Olevik (ajakiri)|Olevik]] '': poliitika-, nalja- ja jutuleht'' (Kuressaare, 1931) * [[Olion (ajakiri)|Olion]] * [[Oma Hobu]] * [[Oma Keel]] * Oma Kirik (NY,1966-1975) * [[Oma Kodu]] *[[Oma Maa (ajakiri, 1884)|Oma Maa]] (Tartu, 1884) *[[Oma Maa (ajakiri, 1907)|Oma Maa]] '': teaduse, kunsti ja kirjanduse ajakiri'' (Tallinn, 1907) *[[Oma Maa (ajakiri, 1946)|Oma Maa]] (Stockholm, 1946-1951) * [[Oma Maitse]] * [[On Time]] : ''[Time/systemi ajakiri juhtidele : enesejuhtimisest aja haldamisel]'' (Tallinn, 2002–2003) * Onto (Tallinn, 1932) * Open! (Trt, 1992-) * Oras (Petrograd, 1923 mai – 1927l lõpuni 19 numbrit) * Organisatsioon (Tallinn,1939) * [[Orienteeruja (ajakiri)|Orienteeruja]] (Tallinn, 1994–2017) * Ork (Tartu,1933) * Ornitoloogiline kogumik (1958–1985) * Otsustaja (Helsinki,1995-1997) * Otsustaja ( Tallinn, 2004–2013) * Our Life (Saksamaa, 1948, eestikeelne) ==P== * [[Paat (ajakiri)|Paat]] * [[Paemurru poisid Narvas ja Tallinnas]] * [[Pagganatte ö ja koit]] : ''[Perno] Postimehhe lissa-kirri'' (Pärnu: 1861–1865) * [[Paide Teataja]] * Panoraam (Elva,1988-1989) * Panorama (Tallinn,1931) * [[Paradoks (ajakiri)|Paradoks]] * Paradoks Digest (Viljandi, 1995) * Pargi Lasteaed (Viimsi, 2004–2008) * Parm * [[Pask-in]] (2004–2005) * Past (Tallinn, 2009, ingl.k) * Paw Patrol (Tln, 2018-) * Pedagoogiline Ühing Võru Seminar (1932-1940) * [[Peegel (veebiajakiri)]] * [[Peko Helü]] * [[Pere ja Kodu]] * [[Perearst]] *[[Perekonnaleht]] (Tallinn, 1906–1916) *[[Perekonnaleht (1930)|Perekonnaleht]] : ''mitmesuguse sisuga ajaviiteajakiri'' (Tallinn, 1930–1940) * [[Pereõde]] * [[Periskoop (ajakiri)|Periskoop]] (Rootsi, 1983–1986) * Perpetuum Mobile (Inglismaa,1961-1963) * [[Personali Praktik]] * [[Petania]] (Tallinn, 1899–1915) *[[Petseri žurnaal]] (Petseri, 1935–1937) *[[Pharmacia]] : ''rohuteaduse, rohuteaduselise botaanika ja keemia kirjakogu ning apteekrikutse häälekandja Eestis'' (Tallinn, 1921–1940) * [[Philologia Estonica Tallinnensis]] * [[Pihtimused]] (Viljandi, 2001–2002) * [[Piibli Ajakiri]] : ''piibliliku usu ja uurimise häälekandja'' (Tallinn, 1930–1931) * [[Piiblivõti]] '': piiblitekstid koos kommentaaridega'' (Tallinn, 1998–2003) * [[Piimandus (ajakiri)|Piimandus]] * [[Piimasaaduste väljaveo kontrolljaama Teated]] (Tallinn, 1924–1941) * [[Piirituse-tööstus]] (Tartu, 1912–1916) * Piiritus-Tärklisetööstus (Tln,1923-26) * Piits (Keskvangla, Tln.) * [[Pikantsed lood ja anekdoodid]] (Tallinn, 1931) * [[Pikantsed nalja-anekdoodid]] (Viinistu, 1932) * [[Pikantsed pihtimused]] (Tallinn, 2007) * [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] * Pikne (Tallinn, 1991) * [[Pildileht]] (Tallinn, 1932) * [[Pildipost]] * Pilt ja Sõna (Tallinn, 1941–1966) * * PS Baltic Revue (Tallinn, 1991) * <blockquote>Pilk (Tallinn, 1989)</blockquote> * [[Pilkaja (ajakiri)|Pilkaja]] (Tallinn, 2011–2017) * [[Pilkenali (1907)|Pilkenali]] (1907) * [[Pilkenali]] (1932) * [[Pilt ja Sõna]] * [[Pioneer (ajakiri)|Pioneer]] * [[Pirko Ekstra]] * [[Pisi Pirko]] *[[Pisuhänd (ajakiri)|Pisuhänd]] (Stockholm, Välis-Eesti, 1946) * [[Plaanimajandus (ajakiri)|Plaanimajandus]] : ''majanduspoliitiline ajakiri'' (Tallinn, 1941–1946) * [[Playboy]] * Plug (Tallinn,2009-2019) * Pluss (Tallinn, 2009-) * Poisteleht (Tallinn, 1931-1933) * Polevõje tsvetõ (Narva,1930) * <blockquote>Pluss üks (+1) (Tallinn, 1993–1995) Politsei (Tln, 1993) [ajakirja Politsei] Raamatukogu (Tallinn, alates 1993) </blockquote> * [[Politseileht]] * [[Poliitika ja Taktika Ajakiri]] '': Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei Tallinna osakonna häälekandja'' (Tallinn, 1922) * Poliitiline Tsentrum (Stockholm, 1973) * Poliitilised-Teadusalased Loengud-Stenogrammid (Tallinn, 1950–1963) * Polügoon (Kanada, 1967–1969) * Polügrafist (Tallinn, 1956–1988) * Pomoštšnik (Tallinn 2017-) * [[Poola Majandus-bülletään]] (Tallinn, 1925–1932) * [[Popsti!]] * [[Porilombi Pargi Parm]] (Valga, 1919–1921) * [[Porilombi Parm]] * [[Positiiv (ajakiri)|Positiiv]] * Postikaru, (2008-) * [[Postisarv]] * Postisarv (1994–2009) * Postiteenijate Häälekandja * Prager Presse * [[Praktiline Arvutikasutaja]] * '''Der praktische Landarzt (Jelgava, 1773 - 1774)''' * Pravoslavnõi sobessednik * [[Predigtblatt]] * Printsess (2008-) * Probuždenije (Narva,Helsinki, 1922–1940) * [[Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology, Ecology]] * [[Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Chemistry]] * [[Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Engineering]] * [[Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Physics, Mathematics]] * [[Profit]] * Pro Juvenute Baltica (Tartu, 1937–1940) * [[Proletarlane (ajakiri)|Proletarlane]] '': Peterburi Eesti organisatsiooni häälekandja'' (Peterburi, 1917) * Proletaarlane (Tallinn, 1926–27) * Proletaarne Revolutsioon Eestis (Leningrad, 1926–1934, 14 numbrit) * [[Proovireisija]] : ''reisijate ajakiri reisimisest reisijale'' (Tallinn, 2001–2003) * [[Protestantlik Maailm]] : ''usu- ja kirikuküsimusi käsitlev vabameelne ajakiri'' (Tallinn, 1935–1940) * [[Protestantline Ilm]] (Tallinn, 1923–1934) * PS-Baltik-Revju (Tallinn, 1991) * Puhkus Elu Allikatel (Väike-Rõsna, Võrumaa, 2018-) * Pulss (Tallinn, 2010 - ) * Pulss (Tartu, 2015) * Punane Viisnurk (Tallinn, Patarei vangla, 1928, 1929) ** Putj Žizni (Narva, Petseri, 1935–1940) * Putukad (Tallinn, 2013) * [[Puutepunktid]] (Tallinn, 2011–2021) * [[Põhjala Tähistel]] (Toronto, alates 1956) * [[Põhjanael (ajakiri)|Põhjanael]] * Põhjanael[Sarkcsillag] * Põhjatäht (Tallinn, 1995) * Põlevik (Tln, 1989-93) * [[Põllumajandus (ajakiri)|Põllumajandus]] : ''rahvalik põllumajanduse ajakiri'' (1932–1944) * Põllumajandus (1909–1911) * Põllumajandus (1989–2000) * Põllumajanduse Mehhaniseerimine ja Elektrifitseerimine (Tallinn, 1958–1989) * [[Põllumajanduseturg]] '': põllumajandusliku tootmise ja konjuktuuri teated (''Tallinn, 1930–1934) * [[Põllumees (ajakiri, 1895)|Põllumees]] : ''põllu- ja aiatöö, karjakasvatuse ja piimatalituse, metsaasjanduse ja mesilaste pidamise ajakiri'' (Tartu, 1895–1912) * [[Põllumees (ajakiri 1920)|Põllumees]] (Tallinn, 1920–1940) * [[Põllumees (ajakiri 1924)|Põllumees]] : ''"Edasi" põllumajandusline lisa'' (Leningrad, 1924–1929, 63 numbrit) * [[Põllumeeste Omaabi]] (Tartu, 1930–1931) * Põllumehe Nädalaleht * Põllutöö ja Karjakasvatus (Tallinn, 1941) * [[Põllutööleht]] : ''Eesti põllutöö nädalaleht'' (Tartu, 1906–1918) * [[Põlluvagudel]] (Tartu, 1926–1933) * Põllu Vagudel (NY, 1954–1970) * Põmmu * Põmmu Pähklid * Põrp! (München, 1988) * Põrsas (USA, 1972–1975) * [[Põrsas Peppa (ajakiri)|Põrsas Peppa]] ''= Peppa Pig : igavesti maru ajakiri'' (Tallinn, alates 2020) * [[Lendleht (ajakiri)|Päewakaja]] (1907) * Pädagogische Anzeiger für Russland (Tallinn) * Pähklikott (Viljandi, 2001) * Pähklipureja (1959–1994) * Päike (Tallinn, 1937–1938) * [[Päikesekiir (ajakiri)|Päikesekiir]] : ''lasteajakiri : EEKB Koguduste Liidu väljaanne koostöös Eesti Metodisti Kiriku ja Avatud Piibli Ühinguga'' (Tallinn, alates 1989) * [[Päikesetuul (ajakiri)|Päikesetuul]] (Tallinn, 2001–2004) * [[Päiksetar]] (Tallinn, 1926) * [[Päris Meie Mats]] (Tallinn, 1907) * [[Pärnu Maavalitsuse Teataja]] (Pärnu, 1927–1940) * Pääste Elu (Tallinn, 2016-) * Pääsuke (Tartu, 1982 - 2012) * Pööning (Tallinn, 2020–2023) * Pühade leht noorele ja wanale (Trt,1898) * [[Püha kohus]] (Tallinn, 1935–1938) * [[Pühapäevakool (ajakiri)|Pühapäevakool]] (Tallinn, 1932–1940, 1942, 1991–1993) * Die Quatember (1829-1830) ==R== * [[Raadio (ajakiri, 1930)|Raadio]] (1926–28) * Radio (Tallinn, 1940-41) * Raadio Lained (Tartu, 1928) * Raadiotehnika (Tallinn, 1935...1936) * [[Raamatukogu (ajakiri)|Raamatukogu]] * Raamatukuulutaja (1994–1999) * Raamatusõber (Stockholm,1956) * Raamatu Teataja ( Tallinn, 1921–1940; 1941) * [[Raamatuturg]] = Der Büchermarkt = Книжный рынок (Tallinn, 1932–1933) * Raamatuvaksik (Tln, 1988-90) * [[Raamatupidamise Uudised]] * Rada (Tartu, 1922, 1923 - 1940) * [[Radar (ajakiri)|Radar]] * Radar (raadiohuvilise ajakiri, 1992) * Radikaaldemokraat (Stockholm, 1948) * Raduga (Tallinn,1832-1833) * [[Raduga]] * [[Rahu hääl]] (Tallinn, 1933) * Rahvanäitelava (Tln,1931-34) * [[Rahva Leht (ajakiri, 1896)|Rahva Leht]] (Tallinn, 1896) * [[Rahva Lõbu-Leht|Rahwa Lõbu-leht]] (Tartu ; Põltsamaa ; Tallinn, 1898–1906) * Rahva Tervishoid (Tln, 1941) * Rahvaülikool (Tartu,1927-1929) * Rahvuslane (Toronto, 1965-96) * [[Rahvuslik Kontakt]] * [[Rakvere Õp. Seminari Vilistlaskogu Teated]] (Rakvere, 1928) * Rally Magazine (Saku, 2019-) * Ramp (Tartu, 2010-) * [[Rapla Teataja]] (Rapla, 1933–1934) * Raport (Tallinn, 2007-) * Raport narko-olukorrast Eestis (2008-2012) * Ratsionalist (Tartu, 1932) * Ratsionalnoje ptitsevodstvo i životnovodstvo (Tallinn,1905-1907) * Raudtee * Raudteelane (Tln, 1944) * Raudtee Teataja * Ravimiinfo Bülletään (Tartu,1995-2008) * Razumnõi dosug (Tartu,1923) * [[Reaktor (ajakiri)|Reaktor]] * Realist * Reetor (Tartu, 2003-) * [[Referent (ajakiri)|Referent]] *[[Reform (ajakiri)|Reform]] : ''rätsepatöö-teadus, kunst ja moodid'' (Narva, 1914–1915) *Regina (Tallinn, 2013) *[[Regionaalhaigla Ajakiri]] (Tallinn, alates 2016–) *Reginaalhaigla Kuukiri (2001–2014. ka venekeelne) * [[Reisimaailm]] '': turismi, majutuse ja toitlustuse erialaajakiri'' (Tallinn, alates 1997) * Reisipisik (Tallinn, 2004) * Reklaamkataloog (Tallinn, 1961–1989) * Renovatum (Tln, 1989–2006) * Repertuaarileht (Tallinn, 1951–1991) * [[Repälä]] (Aruküla, 1938) * [[Rewideerija ehk eluwarjukülgede arwustaja]] (Viljandi, 1908) * Revoljutsionnaja Rossia (nr-d 1-15 Tartu,edasi Berliin,1920-1921) * [[Riigi Statistika Keskbüroo nädaline informatsioon]] (Tallinn, 1925–1926) * [[Riigi Teataja]] * Ringvaade (Tallinn, 1921) * Rinna Hoidja (Tallinn, 2005) * Risti Valgus (Tartu, 1941–1944) * [[Risti Võit]] (Tartu, 1939) * [[Risti Vägi]] (Tallinn, 1927–1940) * [[Ristiinimene (ajakiri)|Ristiinimene]] : ''Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku ajakiri'' (Tallinn, 1995–2004) * [[Ristirahva Pühapäevalehe Sõnumitooja]] (Tallinn, 1905–1906) * [[Ristsõnad (ajakiri)|Ristsõnad]] (Tallinn, 1931–1932) * [[Ristsõnaleht]] (Tallinn, 1931) * [[Ristik (ajakiri)|Ristik]] (1993–1996; alates 2002) * Roheline Värav (Tartu, 2001–2003) * [[Romaan (ajakiri)|Romaan]] (Tallinn, 1922-1936) *[[Ronk (ajakiri)|Ronk]] : ''perekonna ja noorsoo ajakiri'' (Tallinn, 1923–1927) *[[Ronk (ajakiri, 1933)|Ronk]] (Tallinn, 1933) *Ronk (Hochfeld, Saksamaa 1947) *Rossika (Tallinn, Jugoslaavia, 1929–1940) * [[RP (ajakiri)|RP]] (Tallinn, alates 2006) * [[Rõhutute Hääl]] : ''Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu Häälekandja'' (Tallinn, 1920–1921) *[[Rukkilill (ajakiri)|Rukkilill]] (Tartu, 1989–1997) *Rukodelie (Tln, 1963-91) *RUP (Tallinn,1995-2023) *Russkii dom (Tallinn,1929) *Russkii Jazõk v Estonskoi Škole *Russkii Magazin (Tallinn, 1930) * [[Ruum (ajakiri)|RUUM]] *[[Rummu Uudised]] *Rõõm * [[Rästik (ajakiri)|Rästik]] * [[Rändur (ajakiri)|Rändur]] '': Jutulehe" hinnata lisa'' (Tallinn, 1935–1938) * Rühma Skout (Tallinn, 1923–1925) * Rünnak (Tallinn, 1926–1933) * Rünnak (Saksamaa, 1944–1945) ==S== * [[Saare Skaut]] (Kuresaar, 1931–1932) * Saare Skout (Kuressaare,1923) * [[Saare Skout]] (Kuresaare, 1927) * [[Saaremaa maakonna Teataja]] (Kuressaare, 1919–1922) * Saaremaa Maanoorte Teated (Kuressaare,1934) * [[Saaremaa Maleva Teataja]] * [[Saaremaa põlluharija]] (Kuressaare, 1925) * [[Saarlaste Mats]] (Kuressaare, 1920) * Saatus ja Saladused (Harjumaa, 2013 - 2022) * [[Sabagatäht]] (New York, 1927–1928) * [[Sahtel (ajakiri)|Sahtel]] * [[Sakalamaa Maleva Teataja]] * [[Saladused (ajakiri)|Saladused]] * [[Saladused ja faktid]] * [[Saldo (ajakiri)|Saldo]] * Salemi Kuukiri (Tartu,2001-) * [[Samblasõber]] * Sanaseppä (N.-Jõesuu, 1927–1938, soomekeelne * [Sark]csillag (Tallinn, 1990. aastad, pealkiri võis olla ka Csillag) * [[SAT-Meedia ja Elektroonika]] (Tallinn, 1993–2002) * Der Scheinwerfer (Tallinn, 1937–1939) * Scripta Annalia (Haapsalu, 2005–2020) * * Scripta Musicalia (Tallinn, 1991) * * *[[Seda ja Teist]] : ''kasulik-lõbus-rahvalik ajakiri'' (Narva, 1924) *[[Seadus ja Kohus]] : ''õigusteadline ajakiri'' (Peterburi, 1909–1911 ja 1913) [[Peterburi Teataja]] kaasanne *Seinaleht (Saku, 2016-) *Select *SELL (Suomi, Eesti, Latvija, Lietuva) (1938,1939) *[[Sellest (ajakiri)|Sellest]] (Jõhvi, 2002–2003) *Selskohozjaistvennõi vestnik (Tallinn,1939-1940 *Selskoje hozjaistvo (Tallinn, 1927–1940) * *Seltskond (Tallinn, 1996) *Seltskond (Tallinn, 1998–2001) * [[Sensa]] * [[Sexer]] * Sex Spikker (Tallinn, 1991) * '''A Shade Colder''' * Side (Tallinn, 1936) * Side (Stockholm, 1992) * [[Sidemees]] : ''Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Koguduse vaimulik ajaki''ri (Vancouver, 1952–2007) * [[Sign Systems Studies]] * [[Signaal (ajakiri)|Signaal]] (Tallinn, 1935) * Signaal (Berliin,1945) * [[Sihi Poole]] (Tallinn, 1938–193?) * [[Sihtasutise "Eesti Lastekaitse" Teataja]] (Tallinn, 1934–1936) * Silmapiir (Rootsi,1981) * Siluet (Tallinn, 1958–1992) * [[Siluett (ajakiri)|Siluett]] * Siluett Lastele (1962–1990) *[[Sinine Ajakiri]] (Tartu, 1925) *[[Sina ja Mina]] *Sinu Eest,Isamaa! (U.S.A., 1974–1983) *Sinule! *[[Sinu Mets]] *[[Sinu Tervis]] ''= Твое Здоровье'' (Haderslev [Taani], 2001–2009) * [[Sinuga]] '': Eesti Puuetega Inimeste Koja ajakiri'' (Tallinn, alates 1994) * [[Sinule, Eesti]] * [[Sipelgas (ajaleht)|Sipelgas]] (Tallinn, 1919–1928) * Sireen (Tartu, 1922) * Sireen (Tallinn, 1936) * Sisu (Baltimore, 1996–2002) * '''Sitzungs-Berichte der Pernauer Alterthumforschenden Gesellschaft (Pärnu,1899-1939)''' * Sixtina Magasin (Tallinn,1993) * Skil (Tallinn, 2002–2004) * Skautlikel Õppeväljakuil (Kanada, 1983) * Sklizen * Slavia (Tartu,1996-,v. k.) * [[Slavica Revalensia]] * Solntse Žizni (Põltsamaa,1933-1936) * [[Sookultuur]] * [[Sotsialistlik Töö]] : ''Eesti NSV Ametiühingute häälekandja'' (Tallinn, 1941) * Sotsialistlik Võitlus (Tallinn, 1932–1934) * Sotsiaalkindlustus * [[Sotsiaaltöö (ajakiri)|Sotsiaaltöö]] * Sovet Narodnõhh Komissarov Estonskoi SSR (19040–1941) * Sovetskoje pravo (Tallinn, 1959–1990) * [[Spekter (ajakiri)|Spekter]] : ''ajakiri rahast, pangandusest ja elust'' (Tallinn : Hansapank, 2002–2006) *[[Spordi Magasin]] (Tallinn, 1933, 1935) *Spordi Ringvaade (Tallinn, 1934) *Spordielu (Tallinn, 1996–1997) *Spordiilm (Tln, 1990–1992) *Sporditeel (Austraalia,1970) * [[Sporditäht]] (1992–2009) * '''Sporditäht.kalev.ee''' * [[Sport (ajakiri)|Sport]] (U.S.A., 1985-1987) * Sport (Tallinn, 2015 - 2019) * Sport Ekstra (Tallinn, 2012–2022) *[[Sportlane (ajakiri)|Sportlane]] (Tartu, 1924–1925) *Spravotšnõi listok ptitsevoda (Tallinn,1907-1914) * [[Spunk (ajakiri)|Spunk]]! (Tallinn, 2005–2008) * Sina ja Mina (Tallinn, 1992) * [[Sinine Ajakiri]] (Tartu, 1925) * [[Sireen (ajakiri)|Sireen]] (Tallinn, 1923) * [[Sireen (ajakiri, 1936)|Sireen]] (Tallinn, 1936) * [[Sirje (ajakiri)|Sirje]] '': "Eesti Naise" käsitööleht'' (Tallinn, 1992–1996) * [[Staadion (ajakiri)|Staadion]] * [[Stalinlik Noorus]] (1947–1956) * Stalinskaja Molodjož (1950–1956) * Staroje i novoje (Tallinn,1931-1933) * Statistische Monatshefte * [[Stiil (ajakiri)|Stiil]] (1991–2009) * [[Stiina]] (1998–2008) * [[Studia Humaniora Tartuensia]] (Tartu, 2000–2013) * [[Studia Philosophica Estonica]] * [[Studia Vernacula]] * Studioosus (Tln, 2001-) * Suitsutare (Tallinn) * [[Sulane (ajakiri)|Sulane]] '': Tallinna Kaarli Koguduse ajakiri'' (Tallinn, alates 1990) * Suleke (Põlvamaa, 2000-2002) * Sulesädemed * Suomi-Eesti-America (1939) * Suund (Tln, 2016-) * [[Suur Lõke]] (Pärnu, 1932) * Suvehoroskoop (Tallinn, 2003) *[[Suvi (ajakiri)|Suvi]] (Tallinn, 1938–1939) *Svet (Tallinn, 1933–1939) *Svio-Estonica (Tartu,1934-1940. Lund,1943-1971) * [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] : ''sõjandusajakiri (1919–1940; alates 1992)'' * Sõduri lisa (1921-1923) * Sõjahüüd (Tallinn,1929-1940, 2014) * [[Sõjamehe kodu]] (Pärnu, 1921–1922) * Sõjateadlane (Tallinn, 1925–1940) * Sõjateadlane (Tartu, 2016-) * Sõna * Sõnad ja Teod (Tallinn,2012) * Sõnapilt (Viljandi,1931-1940) *[[Sõnas ja Pildis]] '': illustreeritud väljaanne'' (Tartu, 1935) *Sõnum (Toronto, 1982–2012) *[[Sõnumed (ajakiri)|Sõnumed]] : ''perekondlik nädalkiri'' (Tallinn, 1923) *Sõnumid *[[Sõnumitooja (ajakiri 1906)|Sõnumitooja]] (Tallinn, 1906–1907) *[[Sõnumitooja (ajakiri 1920)|Sõnumitooja]] : ''Ev. Vennaste osasaamise ühendaja Eestis'' (Viljandi, 1920) *[[Sõnumitooja (ajakiri 1955)|Sõnumitooja]] : ''Eesti Skautlike Noorte Maleva Rootsis teateleht'' (Borås, 1955–1966) *[[Sõnumitooja (ajakiri 1963)|Sõnumitooja]] : ''Eesti Üliõpilaskond USA-s'' (New York, 1963–1964) *[[Säde (ajakiri 1924)|Säde]] : ''Noorsoo poliitika, kirjanduse ja teaduse kuukiri'' (Leningrad, märts 1924–1926, Noored Kommunaarid järglane) *Säde (Tallinn, 1931) *Säde (Rõuge, 1933 -?) *Säde (Omsk, 1924–1926) *Säde (Tallinn, 2016-) *[[Sädemed]] (Tartu, 1905–1934) *[[Sädemed (ajakiri 1946)|Sädemed]] : ''Tasuja rühma ajakir''i (Ohmstede (Saksamaa), 1946?–1949) *[[Sädemed (ajakiri 1958)|Sädemed]] : ''EKP Keskkomitee Nõukogude Parteikooli väljaanne'' (Kehtna, 1958–1963) *[[Sügis (ajakiri)|Sügis]] (Tallinn, 1939) **Sütevakk (Pärnu, 1992-) **Sütik **Štšupalets (Tallinn,1920) == Ž == * [[Žurnaal naisele]] (Tartu, 1940) * Zametj Rebjonka (Tln, 2012-) * Za narod! (Tallinn,1921) * Zeitschrift für Gartenbau (Tallinn,1904-1912) ==T== * [[T (ajakiri)|T]] : ''Tehniliste tööde juhatajate, teemeistrite ja rühmajuhtide kutseühingute ajakiri raudtee ehituse alal'' (Tallinn, 1933–1938) * [[Tabu (ajakiri)|Tabu]] : ''ajakiri täiskasvanutele'' (Viljandi, 2001–2002) * [[Taeva Poole]] (Tartu, 1911–1916) * [[Taie]] (Tallinn, 1928–1929) * Taim (Pärnu,1904-1905) * [[Taimekaitse Teated]] (Tallinn, 1939–1940) * Takjas (Rakvere,1924) * [[Tallinn (ajakiri)|Tallinn]] = Таллинн (Tallinn, 1978–1991; alates 1995) * [[Tallinn (ajakiri 2005)|Tallinn]] = Таллинн : литературно-публицистический журнал (Tallinn, 2005–2008) * Tallinn Arts (2013-2015) * [[Tallinna Elu]] *[[Tallinna Kaja]] : ''piltidega nädalakiri'' (Tallinn, 1914–1915) *Tallinna Keskraamatukogu Teated (1929-40) * [[Tallinna kodaniku raamat oma sõpradele maale]] (Tallinn, 1854–1857) * Tallinna Moemaja soovitab (1958–1960) * Tallinna Ringkonna-Leht (1927) *[[Tallinna Saladused]] (Tallinn, 1931) *[[Tallinna Skout]] (Tallinn, 1925–1926) *Tallinna Teatrid (1954) *Tallinn This Week (1990) *Tallink Silja Line (2007- 2011) *[[Tallinna Ülikooli Ajakiri]] (Tallinn, alates 2009–) *[[Tallorahwa Postimees|Tallorahwa postimees]] (Tartu, 1857–1859) *[[Talu (ajakiri)|Talu]] (Tallinn, 1911–1919; 1926–1930 ja 1935) *[[Talu Kontrollpiim]] : ''piimapropaganda ajakiri'' (Pääsküla, 1933 ) *[[Talu Maa]] : ''"Maalehe" väljaanne'' (Tartu, 1991–1993) *[[Taluperenaine (ajakiri)|Taluperenaine]] (Tartu, 1927–1941) *Tamme säsikiired (Tartu, 2019-) *Tantsu Kuukiri (Tallinn, 2010-) * [[Tapper (ajakiri)|Tapper]] (Peterburi, 1906 ja Tallinn, 1917–1918) * [[Tapper (1927)|Tapper]] (Tartu, 1927) * [[Targa Äri Ajakiri]] '': Ülemiste City ajakiri'' (Tallinn, 2007–2008) * [[Tark Talu]] : ''ajakiri targale talupidajale'' (Saku, alates 2022) * [[Tarkade Klubi]] * Tarm (Tõrva,1935) * Tarmo (Rakvere,1928-1932. 1933-1937) * [[Tartu Lastekaitse Ühingu Bülletään]] (Tartu, 1937, 1939) * [[Tartu Kommerts-Kaub.kooli Õpil. Ühingu Ajakiri]] (Tartu, 1922) * [[Tartu Lipkonna Hundude Ajakiri]] (Borås, 1966) * [[Tartu Maavalitsuse Teataja]] (Tartu, 1937–1940) * [[Tartu Maleva Teataja]] * Tartu Postipoiss * [[Tarvitaja Teejuht]] (Tallinn, 1928) * Tasakaal (Tallinn, 2019-) * [[Tasuja (ajakiri)|Tasuja]] : ''Rävala Malevkonna ajakiri'' (Tallinn, 1938, 1940) * Teadaanded Meremeestele (Tallinn, 1940) * Teadaanded Meremeestele (Tallinn, 1994–2011) * Teadaanne loomataudide kohta Eestis (Tallinn, 1925–1931) *[[Teated (ajakiri, 1917)|Teated]] (Narva, 1917) *[[Teated (ajakiri, 1959)|Teated]] ''/ Eesti Skautide Liit'' (Göteborg, 1959) *[[Teated ja kuulutused]] (Väätsa, 1927) *[[Teateid õpetajaile]] (Tallinn, 1934–1935) *[[Teadus ja Tehnika (ajakiri 1927)|Teadus ja Tehnika]] '': "Edasi" hinnata kaasanne'' (Leningrad, 1927, 2 numbrit) *[[Teadus ja Tehnika (ajakiri 1941)|Teadus ja Tehnika]] '': populaarne teaduse- ja tehnikasaavutuste ajakiri'' (Tallinn, 1941) *Teataja (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), (Tln, 2001-) *Teataja (Eesti Naistearstide Selts), Trt.1999- * [[Teater (ajakiri)|Teater]] (Tallinn, 1934–1940) * [[Teater. Muusika. Kino]] (alates 1982) * [[Teater ja Muusika]] : ''lava- ja muusikakunsti ning -kirjanduse ajakiri'' (Tallinn, 1941) * Teater Vanemuine (Tartu 1935–1940, esimene oktoober 1935 ( nr 1) ,viimane sügis 1940 ) * Teatr i kino (Tallinn,1921-1922) * [[Tee ja Siht]] (Keila, 1932–1934) * [[Tee Kristuse juurde]] (Tartu, 1936–1939) * [[Tee Terwise Juure]] (Tallinn, 1934) *[[Teekäija]] (Tallinn, 1904–1940) *Teekäija Armuhääl (Toronto) *Teekäija (1989-) *Teele (Tln, 1991-93) *Teeleht * [[Tehnika Ajakiri]] '': Eesti Inseneride Ühingu ja Eesti Keemikute Seltsi häälekandja'' (Tallinn, 1930–1940) * Tehnika Ajakiri ja Auto (Tln,1932) * Tehnika Bülletään (Tallinn, 1956–1988) * Tehnika ja Teadus (Leningrad, 1933, 4 numbrit) * [[Tehnika ja Tootmine]] * [[Tehnika Kuukiri]] * Tehnika Kõigile (Tallinn, 1936–1940) * Tehnika Kõigile (Tallinn, 1992–1995) * Tehnika Mira (Tallinn, 2003) * Tehnika Pilt (Tallinn, 1991) * [[Tehnika Põllumajanduses]] * [[Tehnikamaailm]] * Tehnika Segodnja (Tallinn, 1990) * Teine Ring (Tallinn, 2011–2012) * Tekib (Tartu, 1988–1999) * Tekstilnaja i bumažnaja promõšlennostj (Tallinn,2013) * Tellimisleht (Tallinn, 1948–1992) * [[Tennis (ajakiri)|Tennis]] * [[Tervis (ajakiri, 1913)|Tervis]] (Tallinn, 1913–1916) * [[Tervis (ajakiri, 1903)|Tervis]] (Tartu, 1903–1944) * [[Tervis (ajakiri, 1913)|Tervis]] : ''Põhja-Balti Arstideseltsi kuukiri'' (1913) * [[Tervis (ajakiri, 1998)|Tervis]] : ''tervis on sinu enda kätes'' (Tallinn, 1998–2000) * [[Tervis Apteegist]] : ''Ülikooli Apteegi kliendiajakiri'' (Tallinn, 2005–2018) * [[Tervishoid (ajakiri)|Tervishoid]] (Tartu, 1907) * Terviseleht (Tallinn, 2016, 2017, 2018) * Tervisemaagia (Trt, 2021-) * [[Tervisetrend]] * [[Tervispluss]] * [[ajakiri Tiiu|Tiiu]] * [[Tiiu Tasane]] (Peterburi, 1906) * [[Tiritamm (ajakiri)|Tiritamm]] (Paide, 1929) * [[Tohtrile]] : ''ajakiri arstidele'' (Tallinn, 2001–2003) * [[Tohuwabohu]] (Tallinn, 1922) * [[Toiduäri]] : ''toidukaubanduse ja toitlustuse eriala ajakiri'' (Tallinn, 1997–2003) * Toit ja Tervis (Tallinn, 2007–2009) * [[Toitumisteraapia (ajakiri)|Toitumisteraapia]] (Tartu, 2011–2020) *[[Tom & Jerry]] : ''ainus ja õige koomiksiajakiri : nalja kaanest kaaneni!'' (Tallinn, alates 1998) *[[Torkaja]] : ''kõigest, mida teised ei torgi'' (Valga, 2018) *[[Tormi eel]] (Hamburg, 1931–1932) *Trajekt (Helsinki, 1981–1987) * [[Trames]] (alates 1997) * [[Trend (ajakiri)|Trend]] * [[Triinu]] (Toronto, 1952–1995) * Trud * [[Trükitud Eestis]] : ''Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu ajakiri'' (Tallinn, alates 2020) * [[Trükitööline]] (Tallinn, 1923–1928) * Trükitehnika * TTG (Tartu,1928-1940) * [[Tuju]] '': mõnusa meeleolu ajakiri'' (Tallinn, 1937–1938) * Tulehoidja (Rootsi,1946-1986) * [[Tuletorn (ajakiri)|Tuletorn]] (Tallinn, 1935) * Tuletõrje Teated (Tln,1923-32) * Tuletõrje Valvepostil * [[Tulev Eesti]] (Tartu, 1921–1926) * [[Tulevik (ajakiri)|Tulevik]] (Tallinn, 1917) * [[Tuleviku Rajad]] * [[Tulimuld]] (Lundi (Rootsi), 1950–1993) * [[Tulusad Juhatused Majapidamises]] (Elva, 1931) * [[Tuna]] (Södertälje (Rootsi), alates 1998) * Tuna (Tallinn) * Tung (Tõrva,1924-1925) * Tungal (Tartu,1989-1992) * [[Turbatööstuse ja kultuurtehnika ajakiri]] (Tallinn, 1922) * Turismi Ringvaade (1939) * [[Turismi Teataja]] (Tallinn, 1934–1940) * Tutivägi (Valga, 1938-39) * Tutulus (Trt, 2013-) * [[Tuulispea]] (Tallinn, 1923) * [[Tuuled Tartumaalt]] (Toronto, 1986-93) *[[Tuuslar (ajakiri)|Tuuslar]] : ''kirjandus-kunst-pilge'' (Tallinn, 1922) *[[Tuuslar (1928)|Tuuslar]] (Tallinn, 1928) *TV Ekspress´(Tallinn,1991-1992) *[[Tõe Hääl]] (Tallinn, 1919–1921) *[[Tõe Sõnumid]] (Tartu, 1917–1930) *[[Tõe Wahimees]] (Tallinn, 1921–1936) *[[Tõrvik (ajakiri)|Tõrvik]] (Rõngu, 1917–1935) *Tõrvik (Võru,1925) *Tõrvik (Haapsalu,1930-32) *Tõrvik (Toronto,1950) *Tõrvik Munamäel (Haanja,1939) * [[Tõtt ja Nalja]] (Tallinn, 1929) *[[Tõtt ja nalja]] (Viljandi, 1910) *Tõusev Maa (Tallinn,1933) * [[Tõusev Noorus]] (Tallinn, 1937–1940) * [[Tõusev Talu]] (Vigala, 1929) * Tõusmed (Tartu,1925) ** Täheaeg (Tln, 1992) * [[Täheke]] * Täheke (2005-, venekeelne, 2022-,ukrainakeelne)) * Tähised (London,1948-1950) * [[Täielik Ärapäästmine]] (Tallinn, 1933–1936) * Täienduskoolide Tööpõllult (Stockholm, 1960–1964) * Tänapäev (Kehtna,1923) * [[Tänapäev (ajakiri)|Tänapäev]] (Tartu, 1935–1940) * Tänapäevane Tallinn ( Maardu, 2009–2010) * Tõõ (Tartu,1910) * [[Töö (ajakiri)|Töö]] (Tallinn, 1921–1923) * * Tööelu (Tallinn, 2009-) * * [[Töö Hääl (ajakiri, 1919)|Töö Hääl]] (Tallinn, 1919) * Töö Teataja (Tallinn,2009) * Töölisteater (1936-1940) * Töörahva Kultuur (Petrograd, 1919) *[[Töö-õppus]] (Rakvere, 1926–1928) * [[Töö ja Tervis]] (1925–1940) * Töö ja Võitlus * [[Tööjuhataja Eesti Karskusliidu Organisatsioonidele]] (Tartu, 1935–1936) * [[Tööliskoja Teataja]] * Töölissportlane (Tallinn, 1928–1929) * Töölisteateater (Tallinn, * [[Tööliste Võitlus]] * Töörahva Kultuur (Peterburi, 1919) * TööstusEST (Tallinn, 2015-) * Töötav Naine (Tln, 1941) ==U== * [[Ulak]] (1907–1910) * U (Tallinn, 2017) * U-duur * Umnitška (2022-) * [[Universitas Tartuensis]] * [[Universum (ajakiri)|Universum]] (Viljandi, 1992–1994) * [[Uran]] : ''Tartu Saksa Lambakoerte Klubi ajakiri'' (Tartu, 1997–2010) * [[Urantialane]] : ''Eesti Urantia Assotsiatsiooni ajakiri'' (Tallinn, 2000–2007) * Urdu (Tallinn, 2001) * Urikivi (Tallinn, 1923–1926) * Urituli (Tln, 1927–28) * [[Usk ja Elu (ajakiri, 1908)|Usk ja Elu]] (Riia, 1908–1917) * [[Usk ja Elu (ajakiri, 1971)|Usk ja Elu]] (Stockholm, 1971–1996) * [[Usk ja Elu (ajakiri, 1997)|Usk ja Elu]] (Tallinn, alates 1997) * [[Usk ja Elu (ajakiri, 1933)|Usk ja Elu]] (Tartu, 1933–1940) * [[Usk ja Elu (ajakiri, 1947)|Usk ja Elu]] (Toronto, 1947–1994) * [[Usk ja Tõde (ajakiri, 1932)|Usk ja Tõde]] (Tallinn, 1932) * Usu Sõna (Chicago, 1949–1955) * [[Ususpuhastuse Teerada|Usupuhastuse Teerada]] (Narva, 1926–1937) * Usurändur (Kanada, 1952–) * Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni Usuteaduse Ajakiri (Tallinn, 1957-1974) * [[Usuteaduslik Ajakiri]] (Tartu, alates 2000–) * Usuteadusline Ajakiri (Tartu,1926-1940) * Utšitel (Tallinn, 2017-) *[[Uued Tallinna saladused]] (1927) *Uudised (Tln,1995-2011) *Uudismaa (Tartu, 1919–1927) * [[Uudiste nalja-osa]] * Uus Eesti (Stockholm, 1968-78) * [[Uus Elu (ajakiri)|Uus Elu]] (Tallinn, 1918–1933) * Uus Kodu (Sao Paulo,1933-1934) * [[Uus Kristlik Kaitsja]] (Kuressaare, 1928) * [[Uus Kosjaleht]] (Tallinn, 1930–1935) * Uus Küla (Novosibirsk, 1926–1930) * [[Uus loom Jeesuse Kristuse sees]] (Tallinn, 1929–1936) * [[Uus Loomistöö]] (Petrograd,veebruar 1920–1921, 13 numbrit) * [[Uus Meie Mats]] (1906 [[Jakob Ploompuu]]) * [[Uus Meie Mats (1906 Karotoom)]] * Uus Pilk (Tallinn, 1992) * [[Uus Talu]] (Tallinn, 1925–1940) * Uus Valgus (Petrograd, 1921–1922; vähemalt kümme numbrit;1.nr mai 1921 ) * Uut Kaubanduses (Tallinn, 1959–1991) * Uut välismaa raamatukogudes (Tln, 1990–1998) ==V== * [[Vaba Kirik]] (Tartu, 1934) * Vaatleja (Tartu,1913) * Vaatleja (Tartu, 2000–2006) * Vabaharidustöö (Tln, 1927-33) * * Vabadusvõitlus (New York,1954) * Vabariiklane (Uppsala, 1945–1947) * [[Vaba Sõna (ajakiri, 1914)|Vaba Sõna]] (Tartu, 1914–1916) * [[Vaba Sõna (ajakiri 1919)|Vaba Sõna]] ''/ väljaandja T[allinna] õ[ppiva] N[oorsoo] Keskliit'' (Tallinn, 1919) * [[Vaba Sõna (ajakiri, 1925)|Vaba Sõna]] (Tartu, 1925–1926) * [[Vabadussõja Lood]] * [[Vabadussõja Tähistel]] * [[Vabadussõjalaste Koduleht]] (Tallinn, 1933–1934) * Vabariiklane (Uppsala, 1945–1947) * Vaimne Vabadusvõitlus (Tallinn,1939-1940) * Vana Toomas (Tln, 1988-90) * [[Wachet!]] (Tallinn,1932) * [[Wasp & Caterpillar]] = Оса и Гусеница = Herilane ja Vastne : ''alternatiivne elustiiliajakiri'' (Tallinn, 2001–2002) * [[Vahitorn (ajakiri)|Vahitorn]] * [[Vaimne Vabadusvõitlus]] (Tallinn, 1939–1940) * [[Vaimsuse Ideoloogia]] (Tallinn, 1933–1940) * [[Vaimu tuul ehk ärkamine 1877. aastal Läänemaal, mis pärast üle Eestimaa ennast väljalautas]] (Tallinn, 1903–1904) * [[Vaimulik Sõnumitooja]] (Riia, 1904–1907) * Vaimupuu (Tallinn, 2012-) * Valga Maleva Teataja (1929-1940) * [[Valge Raamat (ajakiri)|Valge Raamat]] : ''ajakiri näitelava tegelastele ja näitemängust osavõtjatele'' (Tallinn, 1918–1919) * [[Valged Põllud]] * [[Valgus (ajakiri, 1924)|Valgus]] (Tallinn, 1924–1940) * [[Valgus (ajakiri, 1950)|Valgus]] : ''evangeelne ajakiri'' (Tallinn, 1950–2006) * Valgus (Kanada,1970-1986) * Valguse Perekond (Tln, 1993–2005) * [[Valgusesaar]] (Põltsamaa, 2001–2002) * [[Valguskiired]] (Keila, 1928) * [[Valgustaja (ajakiri)|Valgustaja]] (Tallinn, 1930) * [[Vallatu Magasin]] (Tartu, 1936–1940) * Valvar (Kanada, 1968) * Valve (Tallinn, 1921–1923) * Valvar * Valvur * [[Vana Meie Mats]] (Viljandi, 1930) * Vana Meie Mats (Tallinn, 1914–1920) * Vana Sõdur meenutab (Viljandi, 1995–2002) * Vana Toomas (Tallinn, 1988–1990) * '''"Vanemuine" hooajal ... (Tartu,1990-1991)''' * Varia historica (Tallinn,2006) * Varrak (Kanada,1974-1979) * Varraku jutuleht (Kanada,1980-1982) * [[Vasikas (ajakiri)|Vasikas]] * Vastutuuli (L.A., 1950-1965) * [[Veeteede Ameti Teataja]] * [[Vegan (ajakiri)|Vegan]] * Vemmal (Peterburi, 1923) * Verbum habet Sakala (N.Y., 1954-1978) * Vernostj (Tallinn, Helsinki, 1926–1939, vene k) * Vesikaar (Tln, 1996) * Vestnik MVD Estonskoi SSR (Tln,1978-82) * Vestnik russkogo studentšeskogo hristianskogo dviženija (Pariis, Tartu,1930-1936) * Vestnik Sojuza russkihh prosvetitelnõhh i blagotvoritelnõhh obšeštv v Estonii (1927–1940) * Veterinaaria (Tln,1961-74) * '''Veterinaariaalane Tootmis-Teaduslik Bülletään (Tallinn,1959)''' * [[Videvik (ajakiri)|Videvik]] * [[Vihik (ajakiri)|Vihik]] * Vihud (Otepää,1932) * Vihur (Tartu, 1921) * Viieoru viisid (USA,2003-) * Viiking (Trt,1938-39) * Viiking (N.Y., 1952-1971) * Viirastused (Valga,1929) * Viisnurk (Võru, 1923) * [Punane] Viisnurk (Tln., Patarei vangla, 1930. aastad) * [[Viisnurk (ajakiri)|Viisnurk]] : ''kirjanduse – kunsti – kultuuri ajakiri'' (Tallinn, 1940–1941) * Vikerkaar (1922–1934) * [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] (alates 1986) * [[Vikerlane (ajakiri)|Vikerlane]] (Stockholm, 1949–1950) * Vilistaja (Väike-Maarja,2008) * [[Viljandi Maakonna Miilitsaülema Teataja]] (Viljandi, 1918–1919) * [[Viljandi Maakonna Teataja]] (Viljandi, 1919–1940) * Virgats (Adelaide; Austraalia, al.1971) * Virgats Teataja * [[Viru Kiri]] (Toronto, alates 1978) * [[Virmaline (ajakiri, 1898)|Virmaline]] (Tartu, 1898) * [[Virmalised (ajakiri)|Virmalised]] '': piltidega ilustatud kirjanduseline, kunstiline ja teadusline nädalakiri : "Postimehe", "Elu", "Viljandi Teataja", "Sakala" ja "Rakvere Teataja" hinnata kaasanne'' (Tartu, 1913–1915) * [[Viru Maavalitsuse Teataja]] (Rakvere, 1928–1941) * [[Vitsakimp]] (Viljandi, 1908–1909) * Vitjaz * Voog (Tallinn, 1928–1940) * Voog (Tallinn, 1996–1999) * World Literature Today (Oklahoma) * [[Wow (ajakiri)|Wow!]] : ''100 % noortekas'' (Tallinn, 2002) * V Pomoštš Agitatoru (Tallinn, 1948–1959) * Vshodõ (Tallinn,1902) * [[Võiduhüüd]] (Tallinn, 1932) * [[Võitleja (ajakiri, 1891)|Võitleja]] (Narva, 1891–1892) * [[Võitleja (ajakiri 1950)|Võitleja]] (Heidelberg, 1950–1951) * Võitlev Eesti (USA, 1952-1956) * Võitlev Eestlane (Tartu, 1943) * Võitlus (Tallinn, 1927–1928) *[[Võitluseks Valmis]] (1941) *Võitlusele Provokatsiooniga (Peterburi, 1932) *[[Võitlusrinne]] (Tallinn, 1933) *[[Võitja]] : ''Eesti spordi kuukiri'' (Helsingi, 1921) * [[Võšgorod (ajakiri)|Võšgorod]] (Tallinn, 1994–2019) * Võta mind kaasa (Viljandi,1915) * [[Väike Põllutööleht]] (Tartu, 1912) * [[Väikeloomakasvataja]] (Tallinn, 1919–1924) * [[Väikepõllumehe kirjavara]] (Tallinn, 1924–1928) * Väikesed Lemmikud (Tallinn, 2010–2017) * [[Väikesed Tähed]] '': kristlik ajakiri lastele'' (Pärnu; Haapsalu; Tallinn, 1920–1940) * [[Väikeste Päike]] (Tartu, 1935–1940) * [[Väikeste Sõber]] (Tartu, 1925–1937) * Väle Käsi (Pärnu,1938-1939) * Välis Eesti (New York, 1926) * [[Välis-Eesti (ajakiri 1929)|Välis-Eesti]] (Tallinn, 1929) * [[Välis-Eesti Ühingu Bülletään]] (Tallinn, 1933, 1939–1940) * Väliseestlane (Trt,1928-1930) * [[Välisministeeriumi Väliskaubanduse Osakonna Teated]] (Tallinn, 1934–1935) * Välje (Tõrva,1927) * [[Vändra Elu]] (Vändra, 1939) * Vändra Koolid (1939) * [[Värske Rõhk]] (alates 2005) * W.I.T.C.H. (Tallinn, 2006–2010) ==Õ== *[[Õhtu Tuled]]: ''mitmekesise sisuga rahvalik ajakiri'' (Põltsamaa, 1933) *[[Õhu- ja Gaasikaitse]] (1938–1940) *[[Õhusõidu teated]] (Tallinn, 1938) *Õigus (Pariis, 1906–1908) *[[Õigus (ajakiri 1912)|Õigus]] : ''õigusteadline ajakiri'' (Tallinn, 1912) *[[Õigus (ajakiri 1913)|Õigus]] : ''Meie Aastasada, Sakala ja Meie Kodumaa õigusteadline hinnata kaasanne'' (Tartu, 1913) *[[Õigus (ajakiri 1914)|Õigus]] (Tartu, 1914) * [[Õigus (ajakiri)|Õigus]] (Tartu, 1920–1940) * [[Õigus (ajakiri 2009)|Õigus]] : ''õigusajakiri kõigile'' (Tallinn, 2009) * [[Õigus ja Kohus]] '': õigusteadusline ajakiri : Päevalehe, Aja ja Koidu hinnata eralisa'' (Tallinn, 1912–1914) * [[Õiguskeel (ajakiri)|Õiguskeel]] (Tallinn, 1995–2007) * [[Õigusteaduslik Ajakiri]] (1957–1964) * [[Õnnetud Ajad]] (Baltimore, 1974) * Õpilasleht (Tallinn, 2007–2008) * Õpilaste teadusfestival (2018) * Õpiränne Euroopasse ja tagasi (2020) * [[Õu (ajakiri)|Õu]] (Tartu, alates 2009) * Õu-U (Tallinn, 2015) ==Ä== * [[Äksi kirik (ajakiri)|Äksi kirik]] (Äksi, 1933–1935) * Ärataja (Tartu,1901-1902) * [[Ärataja]] (Tallinn, 1935–1940) * [[Ärielu]] (Tallinn, 1994–2009) * Ärielu (Tallinn, 2003–2007) * Ärielu.kalev.ee (Tln, 2008–2009) * Äripäev (Tln, 2023-) * Äri ja Elu (Tallinn, 1992–1993) * * [[Ärgake!]] * Äri-IT (Tallinn, 2009-) ==Ö== * [[Ööviiul (ajakiri)|Ööviiul]] (Tallinn, alates 1994) * Öö (Tallinn, 1994) * Öökullikool (Kanada, 1970) ==Ü== * [[ÜE Meremeeste Liidu Teataja]] (Tallinn, 1932) * [[Ühine Kirik]] (Tallinn, 1935–1940) * [[Ühisjõud (ajakiri)|Ühisjõud]] (Tallinn, 1928–1940) * Ühiskaubandus (Tallinn, 1937–1940) * Ühiskaubandus (Tallinn, 1944) * Ühiskülv (1930) * Ühispanga Uudised (Kanada,1961-1987) * Ühistegevuse Kirjavara (Toronto,1959-1963) * Ühistegevusleht * Ühistu * Ühistöö kirjavara (Tallinn,1931-1935) * [[Üks (ajakiri)|Üks]] (Tallinn, 2005–2014) ** Üleriikliku Maatöörahva Ühingu Ringkiri (1940) ** Üks rohutirts läks kõndima (Tartumaa, 2007-) ** Ülekaal ja rasvumine (2017) ** Üleloomulik maailm (2022) * Ülikool (Tartu, 1989-93) * [[Üliõpilaste Leht]] : ''Eesti edumeeliste üliõpilaste häälekandja'' (Tartu, 1914–1917) * Ümberõpe ja Karjäär (2020) * [[Ümera (ajakiri)|Ümera]] (New Jersey, 1961) == X == * [[XT (ajakiri)|XT]] '': mitte tavaline risttee : teismeliste ja noorte kristlik ajakiri'' (Tartu, 2002–2005) * Yu Magazine (Tallinn, 2015–2016) ==Vaata ka== *[[Eesti kultuuriajakirjade loend]] *[[Eesti ajalehtede loend]] ==Välislingid== * [http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/MEEDIA/Ajakirjad/ Neti.ee kataloog] [[Kategooria:Eesti ajakirjad| Eesti ajakirjade loend]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Ajakirjade loend]] 22g8oyt6r9j3w01au1nknowbl77t6ns Maasilinn 0 12314 6759439 6370010 2024-11-11T18:03:21Z NOSSER 8097 6759439 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Maasilinn 2012.JPG|pisi|Maasilinna varemed]] '''Maasilinn''' ehk '''Maasi linnus''' ([[saksa keel]]es ''Soneburg'') on [[ordulinnus]] (nimetatud ka '''Maasi ordulossiks''' ja '''Maasi kindluseks''') [[Saaremaa]]l [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Maasi]] külas. [[Pilt:Maasi stronghold 2007 1.jpg|pisi|Vaade linnusele mere poolt (põhjast, 2007)]] Varemed asuvad [[Orissaare]]–[[Leisi]] maantee 4. kilomeetrist 500 m põhja pool. [[Pilt:Maasi stronghold 2007 4.jpg|pisi|Maasi ordulinnuse sissepääs (2007)]] Linnuse järgi on nime saanud [[silur]]i [[Jaagarahu lade]]me [[Maasi kihid]].<ref>{{Netiviide |url=http://stratigraafia.info/term/Maasi%20kihid |pealkiri=Stratigraafia terminoloogia |vaadatud=2020-09-15 |arhiivimisaeg=2020-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200806064215/http://stratigraafia.info/term/Maasi%20kihid |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Välimik== Maasilinna linnusel on niinimetatud laiendatud elutorn-tüüpi peahoone, mis on ümbritsetud ebakorrapärase nelinurkse [[ringmüür]]iga, mille loode-, kirde- ja kagukülje vastas varem paiknesid ülejäänud hooned. Peahoone (46,9×12,2 m) on rajatud kahes etapis. Läänepoolne, 20,8 meetri pikkune kahe [[piilar]]iga osa, millele on hiljem lisatud 26,1 meetri pikkune juurdeehitis, on vanem. Selles asuvad [[mantelkorsten]] ja [[hüpokaustahi]]. Seinad on 2,1–3 meetrit paksud. Mõlemad pooled on olnud kolmekorruselised. Tänaseks on neist säilinud 7,5–8 m kõrgune osa, hõlmates kunagise linnuse esimest ja osaliselt ka teist korrust. Peahoone on ümbritsetud avara, ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga. Müür on varustatud poolümarate eenduvate pealt lahtiste [[suurtükitorn]]ide ehk [[bastei]]dega, hiljem ka [[muldkindlustus]]tega. Ka linnuse ülejäänud ehitised on rajatud mitmes etapis ringmüüri loode-, kirde- ja kagukülje vastu. Viimased suuremad ehitustööd toimusid nähtavasti pärast linnuse esimest purustamist [[1566]]. aastal. Väljast oli kogu linnus [[vallikraav]]iga ümbritsetud. Sellega olid ühendatud kolm suurt linnusest lõuna pool paiknevat kalatiiki. ==Ajalugu== [[Pilt:Maasi ordulinnuse varemetes.JPG|pisi|Maasi ordulinnuse varemetes]] [[Pilt:Maasilinna I korrus.JPG|pisi|Linnuse esimene korrus]] [[Pilt:A room of Maasi stronghold on 2005-06-08.jpg|pisi|Peahoone sisevaade (augustis 2005)]] [[Ordumeister]] [[Burchard von Dreileben]] rajas Maasilinna pärast [[Jüriöö ülestõus]]u lõplikku mahasurumist [[1345]]. aastal [[foogtkond|foogtkonna]] keskuseks saarlaste hävitatud [[Pöide ordulinnus]]e asemele. Algne linnus oli puust, kuna laastatud maa ei võimaldanud laiaulatuslikke töid. Kivist linnus ehitati [[Goswin von Herike]] valitsusajal, kuid täielikult sai linnus valmis järgnevail sajandeil. Linnuse ehitus oli karistuseks saarlastele, millest ka selle saksakeelne nimi ''Soneburg'' ('trahvi- ehk karistuslinnus'). Suuri ümberehitusi linnuses tegi foogt [[Tonys Ubelacker]] aastal [[1518]]. Tema eestvedamisel ehitati tõenäoliselt osa [[eeslinnus]]t. Selle nurkades asuvad suurtükitornid on aga veelgi hilisemat päritolu, sellele viitavad kohalt leitud raidkunsti detailid, mis on [[renessanss|renessans]]iajastule vastavate vormidega. Viimased ehituslikud täiendused võiksid pärineda [[16. sajand]]i keskelt. Maasilinnus jäi [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] keskusena ordu kätte [[1564]]. aastani, mil viimane [[foogt]] [[Heinrich Lüdinghausen-Wulf]] andis linnuse koos juurdekuuluvate maadega [[Taani]]le üle. Taanlased purustasid Maasilinna [[1566]]. aastal. Üsna pea linnus taastati, kuid [[1568]]. aastal [[Klaus Kursell]]i juhtimisel ja [[1575]]. aastal vallutasid linnuse rootslased ja mõlemal korral sai sellest nende tugipunkt Saaremaal. Et vältida selle kordumist, lasti linnus [[1576]]. aastal Taani kuninga [[Frederik II]] käsul õhku. Sellest ajast on linnus seisnud varemetes. ==Taastamine== Maasi linnuse restaureerimist alustati [[Orissaare vald|Orissaare valla]] raha eest [[2001]]. aasta lõpus. Linnuse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus. Senini oli näha vaid küngas ning mõni müürijupp, nüüd aga on märgata, et seal oli suur ehitis. Tänapäeval korraldatakse varemete ümbruses mitmesuguseid üritusi, kaasa arvatud etendusi. ==Vaateid linnusele== <gallery> Pilt:Entrance of Maasi stronghold on 2005-06-08.jpg|Maasi ordulinnuse sissepääs (2005) Pilt:Maasi stronghold 2007 2.jpg|Meri jääb paremat kätt (2007) Pilt:Maasi stronghold 2007 3.jpg|Peauks jääb vasakule, korrus allapoole (2007) Pilt:A stairway of Maasi stronghold on 2005-08-11.jpg|Trepiastmed Maasi ordulinnuses (2005) Pilt:Aadam ja Eeva Maaslinna varemetest.jpg|Aadam ja Eeva. Leitud Maasilinna varemetest. Kujud asuvad [[Saaremaa Muuseum]]i väljapanekus [[Kuressaare linnus]]es. Pilt: Maasilinna esimene korrus.JPG </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti linnuste loend]] *[[Maasilinna laev]] *[[Maasi vald]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Maasilinn}} *{{kultuurimälestis}} *[http://www.orissaare.ee/index.php?page=88 Maasi ordulinnus Orissaare valla veebis] *[http://www.saaremaa.ee/est/tourism/vaatamis/maasilinn.php Maasilinna projektist] *[http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=4797&term=kudjape%20kalmistu "Maasilinna kindlusest on säilinud rohkem kui arvati"]. Meie Maa, 19. märts 2002 *Mehis Tulk. [https://saartehaal.postimees.ee/6758803/maasi-alglinnus-rajati-kuressaare-kastell-linnuse-eeskujul "Maasi alglinnus rajati Kuressaare kastell-linnuse eeskujul"]. Saarte Hääl, 22. august 2019 *[[Margus Muld]]. [https://www.err.ee/979252? "Maasi linnuse varemed peidavad hulgaliselt saladusi"]. err.ee, 11. september 2019 {{koord}} [[Kategooria:Saare maakonna linnused]] [[Kategooria:Maasilinna foogtkond]] [[Kategooria:Liivi ordu linnused‎]] ikn7jlrl5qwhkonz5bf3gvkqtj9k7oh Mustlased 0 15033 6759638 6736494 2024-11-12T08:40:43Z PillePrix 153981 6759638 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eurogipsy.PNG|pisi]] '''Mustlased''' ehk '''romad''' (varem eesti keeles ka ''romid''; omakeelne nimetus ''rom'', mitmus ''roma'', 'mees; inimene') on [[India]] põhjapiirkondadest pärinev [[rändrahvas]]. Romad kuuluvad suurde [[mustlaskeel]]sesse rahvastikurühma. [[Euroopa]] romade [[Keel (keeleteadus)|keel]] on suguluses [[sanskriti keel]]ega ja sisaldab laensõnu nii [[Indoeuroopa keelkond|indoeuroopa]] kui muudest keeltest. Ühtekokku elab maailmas ligikaudu 8–10 miljonit romat. [[Fail:Movimiento gitano.jpg|pisi]] Suurimad romakogukonnad Euroopas asuvad [[Ungari]]s, [[Slovakkia]]s ja [[Rumeenia]]s. Arvatakse, et [[11. sajand]]i alguses aeti Indiast välja hulk madalamasse kasti kuuluvaid hindusid, kes läksid maailma rändama ja keda hakati nimetama mustlasteks (tänapäeval romadeks). [[15. sajand]]il jõudsid nad Euroopasse. Nad jaotusid peamiselt [[Venemaa]]le, [[Hispaania]]sse ja Ungarisse.{{lisa viide}} [[Pilt:Roma flag.svg|pisi|[[Roma lipp|Mustlaste lipp]]]] ==Päritolu== Romade algkodu asus Kesk-Indias (tänapäeva [[Rajastan]]i provintsis), kust nad emigreerusid loode suunas kõige varem 11. sajandil.<ref name="uNlml" /> Nad olid kaupmehed, käsitöölised ja isegi sõjamehed. Hobusekasvatuse võtsid romad üle araabia maade kultuurist.<ref name="Ui9Qx" /> ==Kultuur== Rändrahvana tegelesid romad peamiselt [[hobusekasvatus]]e, [[Metallitööstus|metallitöötlemise]] ja [[rändkaupmees|rändkauplemisega]]. Ametilt olid romad eeskätt [[katelsepp|katelsepad]], [[hobuserautamine|hobuserautajad]], [[korvipunumine|korvipunujad]], [[tellisepõletamine|tellisepõletajad]] ja [[päeviline|päevilised]]. Need tegevusalad on jälje jätnud romade kultuuri ja seda pole mõjutanud ka hilisem tööstuse areng ega paiksem eluviis. Hispaanias, kuhu rändas suurem rühm romasid, tekkis 15. sajandil rahvuslik tants [[flamenko]]. See on segatud [[hispaania kultuur|hispaania]], [[maurid|mauri]], [[keldi kultuur|keldi]] ja [[araabia kultuur]]i elementidega. Lavale jõudis flamenko [[19. sajand]]il. Teine suurem romade rühm rändas Venemaale. Nende tantsu tunneme vene romatantsuna. See on põhimõtteliselt sama tants, kuid sellel ei ole oma konkreetset nimetust. Kolmas suur rühm mustlasi jõudis Ungarisse ning seal hakkas [[ungari kultuur]]iga segunedes vohama Ungari romatants ja -kultuur. Hispaania romad musitseerivad [[kitarr]]i ja [[rütmipilli]]dega. Kõigepealt arenes laul, tants tuli viimasena. Ungari romad kasutavad palju [[viiul]]it ja [[tamburiin]]i.{{lisa viide}} [[Fail:Bundesarchiv R 165 Bild-244-52, Asperg, Deportation von Sinti und Roma.jpg|pisi|[[Asperg]], [[Baden-Württemberg]]. Vanematest eraldatud [[Natside poolt kordasaadetud lastemõrvade loetelu|mustlaslapsed]] enne [[koonduslaager|koonduslaagrisse]] saatmist, [[22. mai]] [[1940]]]] ==Teine maailmasõda== [[Teine maailmasõda]] oli Euroopa romade elus suur teelahe. Saksamaa [[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] režiimi ajal hävitati romasid samade põhjendustega nagu juute.<ref name="0LEoK" /> [[koonduslaager|Koonduslaagrites]] hukkus või lasti maha 150 000–500 000 romat. Pääsesid vaid need, kel õnnestus end varjata.<ref name="ZUzFA" /> Romade endi seas levib [[Romade holokaust|romade holokausti]] kohta nimetus ''porajmos''. ==Romad Eestis== {{Vaata| Mustlased Eestis}} Esimene teade romadest Eestis pärineb [[1533]]. aasta 23. maist, mil romale nimega Clawes anti Tallinnas [[turve]], et ta saaks koguda enda kaitseks tõendeid, kuna ta olla löönud surnuks oma lellepoja Christofferi.<ref name="Künstler" /> Püsivalt ilmusid romad Eestisse [[17. sajand]]il. Nad põhjustasid eesti rahvale harjumatute elukommetega palju sekeldusi ja neid püüti korduvalt välja ajada kõigepealt linnadest, hiljem kogu maalt. See ei õnnestunud, mistõttu püüti romasid kinnistada teatud paikadesse, et nad elaksid koos talupoegadega ja oleksid nende valve all. [[1841]]. aastal koondati eestlaste hulgas rändlevad romad Liivimaa kindralkuberneri käsul [[Laiuse vald|Laiuse]] kroonuvalla hingekirja. Tol korral kirja pandud romad kuulusid kuude sugukonda, kelle nimed olid Indus, Maddisson, Lama, Lakak, Guruni ja Welberk.<ref name="Ui9Qx" /> ===Genotsiid mustlaste vastu Eestis=== [[1934]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli [[Eesti]]s 776 romat<ref>{{Netiviide|autor=Vahur Laiapea|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/mustlased-elu-filmi-taga/|pealkiri=Mustlased. Elu filmi taga|väljaanne=Sirp|aeg=20. mai 2010}}</ref>. Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Eesti okupeerimist Saksamaa poolt 1941. aastal]] romad vahistati ja paigutati koonduslaagritesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juutide ja mustlaste genotsiid Eestis {{!}} Eesti juured |url=https://www.eestijuured.ee/et/artiklid/juutide-ja-mustlaste-genotsiid-eestis |vaadatud=2024-10-01 |väljaanne=www.eestijuured.ee |keel=et}}</ref> Aastatel [[1941]]–[[1943]] mõrvati enamik Eesti alade romadest, vaid mõnel üksikul õnnestus end varjates pääseda.<ref name="yaA4o" /> Romade genotsiidi nimetus roma keeles on ''[[Romade holokaust|porajmos]]''. ===Uurimine ja kajastus=== Eesti romasid ja romakeelt on uurinud keeleteadlane [[Paul Ariste]]. Ta on avaldanud sel teemal artikleid ja 1940. aastal monograafia "Laiuse mustlased". 2012. aastal ilmus tema artiklite kogumik "Mustlaste raamat". Ariste tegevust kajastab Madis Arukase 2001. aastal valminud film "Paul Ariste kaks armastust: vadjalased ja mustlased". 2010. aastal valmis režissöör [[Vahur Laiapea]] film Eesti romadest "Mustlase missioon".<ref name="Künstler" /> ===Nimetus eesti keeles=== Traditsiooniline eestikeelne nimetus "mustlased" oli algselt halvustava alatooniga, kuid hiljem muutus neutraalseks, on kinnitanud [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] direktor [[Urmas Sutrop]]. Euroopas võideldakse Sutropi sõnul mitmes keeles levinud [[sõnatüvi|sõnatüve]] ''Zigeuner''/''tsigan'' vastu; [[Euroopa Nõukogu]] soovitab kasutada omanimetusi ''roma'', ''sinti'' või ''[[Soome romad|kale]]''. [[Inimõiguste Instituut|Inimõiguste Instituudi]] seisukoht on, et "mustlane" ei ole neutraalne ja selle asemel tuleks öelda roma.<ref name="TZzKW" /> ==Vaata ka== *[[Gandhi gümnaasium]] *[[Mustlasromanss]] *[[Rahvusvaheline romade päev]] *[[Mustlastants]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="uNlml">Ian Hancock "Ame Sam e Rromane Džene/We are the Romani people", New York 2002, lk 13</ref> <ref name="Ui9Qx">Paul Ariste, "Mustlaste raamat", Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2012</ref> <ref name="0LEoK">Risto Blomster [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/profo6/Blomster.htm "Eesti mustlased enne Teist maailmasõda"]</ref> <ref name="ZUzFA">Tiito Himma [https://www.ohtuleht.ee/14505 "Kuidas elavad eesti mustlased"] Õhtuleht, 22. detsember 1997 (vaadatud 29. mail 2013)</ref> <ref name="Künstler">Aili Künstler [https://web.archive.org/web/20131023131554/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10767:pealelend-urmas-sutrop-eesti-keele-instituudi-direktor-tartu-uelikooli-professor&catid=18:varamu&Itemid=15&issue=3300 "PEALELEND: Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituudi direktor, Tartu ülikooli professor"] Sirp, 20.05.2010 (intervjuu filmi "Mustlase missioon" teemal)</ref> <ref name="yaA4o">"Eesti ajalugu VI" Tartu, 2005, lk 203</ref> <ref name="TZzKW">Vahur Koorits [http://www.epl.ee/news/eesti/inimoiguslased-mustlase-asemel-tuleb-oelda-roma.d?id=66201596 "Inimõiguslased: "mustlase" asemel tuleb öelda "roma""] EPL, 29. mai 2013 (vaadatud 29. mail 2013)</ref> }} ==Kirjandus== *Risto Blomster "Eesti mustlased enne Teist maailmasõda. Lohetapja" Tartu, 1999, 9985-9214-1-0, [[Pro folkloristica]], 1406–3808, 6, lk 36–41 *Kati Murutar "Päikeselapsed: [Eesti mustlaste elust ja kommetest]" Favoriit, 1406–2186, (1999) jaanuar, lk 36–39 *Paul Ariste "Laiuse mustlased" Acta Universitatis Tartuensis/Dorpatensis. B; 50.1: Tartu, 1940 *"[http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:14715 Mustlased]" Eesti Politseileht, 14. märts 1925, nr 11, lk 164–166. *H. V. "[http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:14732 Mustlastest]" Eesti Politseileht, 1. august 1925, nr 31, lk 466–467 *Mis teha mustlastega? [[Uus Eesti]], 25. september 1938, nr 263, lk 4 *Eestis elab tuhat mustlast. Uus Eesti, 4. jaanuar 1936, nr 4, lk 7 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid|Romad}} * George Soros [https://epl.delfi.ee/artikkel/67584832 Haridus päästab tagakiusatud] Eesti Päevaleht 10. jaanuar 2014 * [http://www.postimees.ee/2625220/ulekanne-loengust-mustlased-eestis-omad-voi-voorad Ülekanne loengust: mustlased Eestis – omad või võõrad?] Postimees 9. detsember 2013 (Judit Strömpl) * Vahur Koorits [https://epl.delfi.ee/artikkel/66201596 "Inimõiguslased: „mustlase” asemel tuleb öelda "roma""] EPL, 29. mai 2013 * Tiito Himma [https://www.ohtuleht.ee/14505 "Kuidas elavad eesti mustlased"] Õhtuleht, 22. detsember 1997 * [http://etv2.err.ee/v/kultuur/dokfilmid/saated/291ad2bb-7eed-4324-a2ed-4f13473ba285 Mustlase missioon (Eesti 2010)], [[ETV2]], peategelane on Georg Vinogradov. [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Mustlased| ]] dqafej1mzdkf6n8haufqb98ji4rygtp MediaWiki:Sitenotice 8 16706 6759389 6752967 2024-11-11T16:29:04Z Kruusamägi 1530 6759389 wikitext text/x-wiki <span style="font-size:16px">[[File:Logo for e-Science Photo Competition v2 without text.svg|90px|Teadus Vikipeediasse!|link=]] Alanud on artiklivõistlus [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024|'''Teadus Vikipeediasse''']] ning '''[[Vikipeedia:Teadusfoto pildikorje 2024|teadusfoto pildikorje]]'''! [[File:Logo for e-Science Photo Competition v2 without text.svg|90px|Teadus Vikipeediasse!|link=]]<br /><small>Kuni 10. detsembrini kestab '''[[Vikipeedia:Terminivõistlus|Vikipeedia terminivõistlus]]'''!</small></span> h3kd948dk3lpz8li0oqyelnm885keq3 Muusika ajalugu 0 17805 6759592 6704399 2024-11-12T04:27:24Z Jacqke 66692 /* Keskaja muusika */ täpsema värviga pilt 6759592 wikitext text/x-wiki {{Muusika ajalugu}} '''Muusika ajalugu''' ([[inglise keel]]es ''history of music'') on [[muusika]] [[seos]] [[inimkond|inimkonna]] [[ajalugu|ajalooga]]. [[Tähendus]]like [[heli]]de tekitamine ja nendest [[märgisüsteem]]i loomine kujunes tõenäoliselt paralleelselt [[Kõne (keeleteadus)|kõne]] ja [[Keel (keeleteadus)|keel]]e kujunemisega. Võib oletada, et esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud [[rütm (muusika)|rütm]]idest või [[tants]]usammudest tekkivad helid. Näib olevat selge, et muusika ja [[rituaal]] on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab kõigil rahvastel [[rituaal]]ist, [[kombed|kommetest]] ja [[tava]]dest. Muusika ajaloo uurimisega tegelev [[teadusharu]] on [[muusikaajalugu]] (inglise keeles ''music history'' ehk ''historical [[:en:Musicology|musicology]]''). ==Eelajalooline muusika== {{vaata|Eelajalooline muusika}} ==Vanaaja muusika== {{Vaata|Vanaaja muusika}} Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates [[5. sajand|5.]]-[[4. sajand]]ist [[eKr]]. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses [[Egiptus]]es, [[Babüloonia]]s, [[Assüüria]]s, [[Hiina]]s, [[India]]s, [[Süüria]]s, [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]] jm. Muusikale omistati tihti [[jumal]]ikku algupära – jumalate hääli võrreldi pillihäältega; [[pill]]e – eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat – peeti pühadeks. [[Muusik]]uid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. [[Pilt:Banquet scene Louvre G135.jpg|pisi|vasakul|[[Sümpoosion]]i stseen, umb 490 eKr]] [[Antiikaeg|Antiikajal]] kuulus muusika kokku [[luule]] ja [[tants]]uga. Muusik oli üheaegselt nii [[laulja]], [[pillimees]], [[helilooja]], [[luuletaja]] kui ka [[tantsija]]. Antiikaja muusika oli tavaliselt [[ühehäälsus|ühehäälne]] ning rajanes enamasti viie [[Helirida|heli real]] – [[pentatoonika]]l. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid [[flööt|flöödid]] ja [[harf]]id; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakõlalised kahe toruga [[šalmei]]d, [[löökpill]]id ja muud instrumendid. [[Vana-Kreeka]]s õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes [[linnriik|linnriigis]] isegi kuni 30. eluaastani. Populaarseimad pillid olid [[aulos]], [[lüüra]] ja [[kitara]]. [[Oboe]]taolise kõlaga aulos oli seotud veinijumal [[Dionysos]]e pidustustega ning [[tragöödia]]etendustega. Vana-Kreeka tragöödiate tuntuimad autorid olid [[Aischylos]], [[Sophokles]] ja [[Euripides]]. [[Vana-Rooma]]s arenes Vana-Kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli [[pantomiim]]. See oli [[ballett|balletitaoline]] etendus: tantsija kujutas liigutustega sündmuste käiku, millest laulis koor. Erinevalt Vana-Kreekast ei laulnud koor enam ainult [[aulos]]e saatel, vaid teda saatis eri pillidest koosnev [[orkester]], mida juhatati jalalöökidega. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama kontserte, kus laulu ja pillimängu esitati ka ilma tantsu ja näitlemiseta. Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes. ==Keskaja muusika== {{Vaata|Keskaja muusika}} [[Pilt:Graduale Aboense 2.jpg|pisi|Introitus – Gaudeamus Omnes. ''Graduale Aboense'', 14.-15. sajand]] Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige [[Liturgia|liturgiline]] muusika, mis [[jumalateenistus]]tel kõlas [[vaimulik]]e koorilt ''[[a cappella]]''. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba [[Vana-Rooma]]s ning pärinesid [[Palestiina (piirkond)|Palestiinast]]. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst [[Gregorius I Suur|Gregorius I]] auks hakati neid nimetama [[gregooriuse koraal]]ideks. Tema käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn ''Gregoriuse antifonaarium'', mis valmis [[604]]. aastal. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise. Koraalide viis oli sageli väga avaralt arendatud, omapärase aeglase [[rütm (muusika)|rütm]]iga, mis allus tekstile (puudus kindel [[taktimõõt]]). Kõiki helisid viisis esitati ühtlaselt, ilma rõhutamisteta. Puudusid ka dünaamilised varjundid – kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega. Gregooriuse koraale lauldi [[ladina keel]]es, tekstid olid kanoniseeritud [[palve]]d ja ülistused [[Jumal]]ale. Meloodiate ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi märke – [[neuma]]sid, millest ajapikku hakkas arenema [[noodikiri]]. Pole täpselt teada, millal vaimulikus muusikas võeti kasutusele [[Polüfoonia|polüfooniline]] mitmehäälsus. Vihjeid sellele esineb juba [[7. sajand]]ist pärit ürikutes, kuid esimesed teadaolevad noodinäited on säilinud [[9. sajand]]ist. Oletatakse, et tõuke mitmehäälsuseks andis nii [[orel]]i levik kui ka briti saarte mitmehäälne [[rahvamuusika]]. Esimesi mitmehäälseid vaimulikke laule nimetati ''[[organum]]''iteks. Kuni [[12. sajand]]ini olid need kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli [[gregooriuse koraal]]. Lihtsamates variantides liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis ning enamasti paralleelselt [[kvart (muusika)|kvartides]], [[kvint (muusika)|kvintides]] või [[Oktaav (muusika)|oktaavides]]. Ajuti võisid hääled ka ühtida. Keerulisemates organumites liikus alumine hääl oma teed, moodustades ülemisega erinevaid [[Intervall (muusika)|intervall]]e. Mõnikord pidas alumine hääl üht nooti kaua kinni, sel ajal kui ülemises hääles vahetus mitu nooti. Leidus ka organume, mille hääled olid pandud liikuma vastassuundades. Umbes 12.–[[13. sajand]]il vahetasid hääled oma kohad, nii et gregooriuse koraalist sai alumine hääl (''[[cantus firmus]]''). Sageli ei liikunud hääled ka enam ühes rütmis: ülemine hääl oli keerukam ning liikuvam. Gregooriuse koraali aga hakati laulma aeglasemalt, iga nooti pikaks venitades. Selleks, et erinevas rütmis lauldavat uut viisi oleks lihtsam meeles pidada, lauldi teda koraalist erinevate sõnadega, sageli ka mõnes muus keeles. Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt nagu kaht ühehäälset laulu. Sellised organumid hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning need said nimetuse "[[motett]]". Peagi lisati motetile ka kolmas hääl, millel olid jällegi omad sõnad. Sedasi kujunesid välja ilmalikud motetid, mis ühe häälena sisaldasid koraali ning mida lauldi seltskonnalauludena. Selline ilmalikustumine ei meeldinud kirikule ning [[15. sajand]]il jäi vaimulikule motetile alles ainult gregooriuse koraali ladinakeelne tekst. [[Pilt:King David and musicians from Olomouc Bible, folio 276R, color enhanced.jpg|pisi|vasakul|[[Trubaduur]]id. Saksa nimetu autor. XIV sajand]] Erinevate häälte arv kasvas 15.–[[16. sajand]]il veelgi – loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad. Ilmalik muusika keskajal esines peamiselt [[rahvalaul]]una ning oli tihedalt seotud rändmoosekantide loominguga. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid moosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12.–[[13. sajand]]i [[Prantsusmaa]]l ja [[Saksamaa]]l olid väga levinud rüütel-laulikud ([[trubaduur]]id, [[truväär]]id, [[minnesinger]]id), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. ==Renessansi muusika== {{Vaata|Renessanssmuusika}} [[Pilt:Vielle.jpg|pisi|[[Fiidel|Fiidli]]mängija. ''Cantigas de Santa Maria'', umbes 1300]] Piiri tõmbamine keskaja ja renessansi muusika vahele on keeruline ja seda on tehtud küllaltki erinevalt. Renessanssmuusika omaduste kujunemine oli järkjärguline protsess ning ajastu algusajaks muusikas on pakutud aega 14. sajandi algusest kuni 1470. aastateni. Mõned muusika-uurijad on öelnud, et renessanssmuusika mõistet tuleks üldse vältida või vähemalt kasutada äärmise ettevaatusega. Tunnustatud [[Eesti]] [[muusikaajalugu|muusikaloolasi]] [[Toomas Siitan]] toob igatahes oma raamatus "[[Õhtumaade muusikalugu I]]" renessansi eraldi jaotisena välja ning ütleb seal: ''"Renessanss-stiil kujunes paralleelselt hilisgooti ilmingutega 14. sajandil prantsuse ja itaalia ilmalikus laulus ning 15. sajandi I poolel Madalmaade muusikas."'' Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse [[14. sajand]]il [[Madalmaad]]es, kust levis mujale Euroopas 15.–[[16. sajand]]il. [[Religioosne muusika|Religioosse muusika]] kõrval muutus üldiseks ka [[ilmalik muusika|ilmaliku muusika]] harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika žanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias [[13. sajand]]il tekkinud [[madrigal]]. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi [[Saksamaa]]l [[protestantlik koraal]], mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega [[helilaad]]ide hulgast esile pingelise juhttooniga [[mažoor]] ja [[minoor]]. Palju kasutati [[kontrapunkt]]i ning [[imitatsioon (muusika)|imitatsioon]]i. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu- ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ja ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti [[orel]]ile. Keelpillidest loodi 16. sajandil [[vioola]], [[viiul]], [[tšello]] ja [[kontrabass]]. Viiulimeistrite poolest oli eriti tuntud [[Cremona]] Itaalias, kust on pärit nii [[Amati]] kui [[Stradivari]] nime kandvad pillid. [[Pilt:DufayBinchois.jpg|pisi|vasakul|[[Guillaume Dufay]] (1397–1474) ja [[Gilles Binchois]] (umb 1400–1460)]] Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid: jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii sündisid esimesed mitmeosalised muusikateosed – [[missa]]d, [[reekviem]]id ja [[passioon (muusika)|passioon]]id. Ilmusid ka esimesed [[ooper]]id ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus [[Firenzes]] 1598. aastal, pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks [[Vana-Kreeka]] tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse [[Orlando di Lasso]]t, [[Pierluigi da Palestrina]]t ja [[Claudio Monteverdi]]t. Olulised olid ka [[franko-flaami koolkond]]a kuulunud [[Guillaume Dufay]], [[Johannes Ockeghem]] ja [[Josquin Desprez]], franko-flaami ja [[Burgundia koolkond]]a kuulunud [[Gilles Binchois]] ning [[Veneetsia koolkond|Veneetsia koolkonna]] esindajad [[Adrian Willaert]] ning [[Andrea Gabrieli|Andrea]] ja [[Giovanni Gabrieli]]. Renessansiajastu muusikakeskuseks sai [[Püha Markuse kirik]] [[Veneetsia]]s. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, [[koor (muusika)|koor]] ja [[orkester]]. Pidulikel [[jumalateenistus]]tel kõlas nii [[vokaalmuusika|vokaal-]] kui ka [[instrumentaalmuusika]]. [[Tantsumuusika]]s olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ja väga pidulik [[pavaan]] 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants [[galliard]] 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants [[braanl]] 4/4 taktimõõdus. ==Barokiajastu muusika== {{vaata|Barokkmuusika}} ==Klassitsismiajastu muusika== {{vaata|Klassitsism (muusika)}} ==Romantismiajastu muusika== {{vaata|Romantism (muusika)}} ==Nüüdismuusika== {{vaata|Nüüdismuusika}} ==Vaata ka== *[[Muusikaajalugu]] *[[Varajane muusika]] ==Kirjandus== *Imbi Kull, Ophelia Tuisk. ''Muusikaajalugu''. Tallinn: Valgus, 1988. (8. tr) ISBN 5440001298 ==Välislingid== *[http://www.siba.fi/muhi Sibeliuse Akadeemia muusika ajaloo artiklite andmebaas (soome keeles)] {{Muusika navigeerimismall}} [[Kategooria:Muusikaajalugu| Muusika ajalugu]] [[de:Epoche (Musik)]] trvww8pm1ngfeey1sycmvo7xchtaoc9 6759598 6759592 2024-11-12T06:49:18Z Sillerkiil 58396 6759598 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Muusika ajalugu}} '''Muusika ajalugu''' ([[inglise keel]]es ''history of music'') on [[muusika]] [[seos]] [[inimkond|inimkonna]] [[ajalugu|ajalooga]]. [[Tähendus]]like [[heli]]de tekitamine ja nendest [[märgisüsteem]]i loomine kujunes tõenäoliselt paralleelselt [[Kõne (keeleteadus)|kõne]] ja [[Keel (keeleteadus)|keel]]e kujunemisega. Võib oletada, et esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud [[rütm (muusika)|rütm]]idest või [[tants]]usammudest tekkivad helid. Näib olevat selge, et muusika ja [[rituaal]] on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab kõigil rahvastel [[rituaal]]ist, [[kombed|kommetest]] ja [[tava]]dest. Muusika ajaloo uurimisega tegelev [[teadusharu]] on [[muusikaajalugu]] (inglise keeles ''music history'' ehk ''historical [[:en:Musicology|musicology]]''). ==Eelajalooline muusika== {{vaata|Eelajalooline muusika}} ==Vanaaja muusika== {{Vaata|Vanaaja muusika}} Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates [[5. sajand|5.]]-[[4. sajand]]ist [[eKr]]. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses [[Egiptus]]es, [[Babüloonia]]s, [[Assüüria]]s, [[Hiina]]s, [[India]]s, [[Süüria]]s, [[Palestiina (piirkond)|Palestiinas]] jm. Muusikale omistati tihti [[jumal]]ikku algupära – jumalate hääli võrreldi pillihäältega; [[pill]]e – eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat – peeti pühadeks. [[Muusik]]uid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. [[Pilt:Banquet scene Louvre G135.jpg|pisi|vasakul|[[Sümpoosion]]i stseen, umb 490 eKr]] [[Antiikaeg|Antiikajal]] kuulus muusika kokku [[luule]] ja [[tants]]uga. Muusik oli üheaegselt nii [[laulja]], [[pillimees]], [[helilooja]], [[luuletaja]] kui ka [[tantsija]]. Antiikaja muusika oli tavaliselt [[ühehäälsus|ühehäälne]] ning rajanes enamasti viie [[Helirida|heli real]] – [[pentatoonika]]l. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid [[flööt|flöödid]] ja [[harf]]id; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakõlalised kahe toruga [[šalmei]]d, [[löökpill]]id ja muud instrumendid. [[Vana-Kreeka]]s õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes [[linnriik|linnriigis]] isegi kuni 30. eluaastani. Populaarseimad pillid olid [[aulos]], [[lüüra]] ja [[kitara]]. [[Oboe]]taolise kõlaga aulos oli seotud veinijumal [[Dionysos]]e pidustustega ning [[tragöödia]]etendustega. Vana-Kreeka tragöödiate tuntuimad autorid olid [[Aischylos]], [[Sophokles]] ja [[Euripides]]. [[Vana-Rooma]]s arenes Vana-Kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli [[pantomiim]]. See oli [[ballett|balletitaoline]] etendus: tantsija kujutas liigutustega sündmuste käiku, millest laulis koor. Erinevalt Vana-Kreekast ei laulnud koor enam ainult [[aulos]]e saatel, vaid teda saatis eri pillidest koosnev [[orkester]], mida juhatati jalalöökidega. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama kontserte, kus laulu ja pillimängu esitati ka ilma tantsu ja näitlemiseta. Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes. ==Keskaja muusika== {{Vaata|Keskaja muusika}} [[Pilt:Graduale Aboense 2.jpg|pisi|Introitus – Gaudeamus Omnes. ''Graduale Aboense'', 14.-15. sajand]] Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige [[Liturgia|liturgiline]] muusika, mis [[jumalateenistus]]tel kõlas [[vaimulik]]e koorilt ''[[a cappella]]''. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba [[Vana-Rooma]]s ning pärinesid [[Palestiina (piirkond)|Palestiinast]]. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst [[Gregorius I Suur|Gregorius I]] auks hakati neid nimetama [[gregooriuse koraal]]ideks. Tema käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn ''Gregoriuse antifonaarium'', mis valmis [[604]]. aastal. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise. Koraalide viis oli sageli väga avaralt arendatud, omapärase aeglase [[rütm (muusika)|rütm]]iga, mis allus tekstile (puudus kindel [[taktimõõt]]). Kõiki helisid viisis esitati ühtlaselt, ilma rõhutamisteta. Puudusid ka dünaamilised varjundid – kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega. Gregooriuse koraale lauldi [[ladina keel]]es, tekstid olid kanoniseeritud [[palve]]d ja ülistused [[Jumal]]ale. Meloodiate ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi märke – [[neuma]]sid, millest ajapikku hakkas arenema [[noodikiri]]. Pole täpselt teada, millal vaimulikus muusikas võeti kasutusele [[Polüfoonia|polüfooniline]] mitmehäälsus. Vihjeid sellele esineb juba [[7. sajand]]ist pärit ürikutes, kuid esimesed teadaolevad noodinäited on säilinud [[9. sajand]]ist. Oletatakse, et tõuke mitmehäälsuseks andis nii [[orel]]i levik kui ka briti saarte mitmehäälne [[rahvamuusika]]. Esimesi mitmehäälseid vaimulikke laule nimetati ''[[organum]]''iteks. Kuni [[12. sajand]]ini olid need kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli [[gregooriuse koraal]]. Lihtsamates variantides liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis ning enamasti paralleelselt [[kvart (muusika)|kvartides]], [[kvint (muusika)|kvintides]] või [[Oktaav (muusika)|oktaavides]]. Ajuti võisid hääled ka ühtida. Keerulisemates organumites liikus alumine hääl oma teed, moodustades ülemisega erinevaid [[Intervall (muusika)|intervall]]e. Mõnikord pidas alumine hääl üht nooti kaua kinni, sel ajal kui ülemises hääles vahetus mitu nooti. Leidus ka organume, mille hääled olid pandud liikuma vastassuundades. Umbes 12.–[[13. sajand]]il vahetasid hääled oma kohad, nii et gregooriuse koraalist sai alumine hääl (''[[cantus firmus]]''). Sageli ei liikunud hääled ka enam ühes rütmis: ülemine hääl oli keerukam ning liikuvam. Gregooriuse koraali aga hakati laulma aeglasemalt, iga nooti pikaks venitades. Selleks, et erinevas rütmis lauldavat uut viisi oleks lihtsam meeles pidada, lauldi teda koraalist erinevate sõnadega, sageli ka mõnes muus keeles. Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt nagu kaht ühehäälset laulu. Sellised organumid hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning need said nimetuse "[[motett]]". Peagi lisati motetile ka kolmas hääl, millel olid jällegi omad sõnad. Sedasi kujunesid välja ilmalikud motetid, mis ühe häälena sisaldasid koraali ning mida lauldi seltskonnalauludena. Selline ilmalikustumine ei meeldinud kirikule ning [[15. sajand]]il jäi vaimulikule motetile alles ainult gregooriuse koraali ladinakeelne tekst. [[Pilt:King David and musicians from Olomouc Bible, folio 276R, color enhanced.jpg|pisi|vasakul|[[Trubaduur]]id. Saksa nimetu autor. XIV sajand]] Erinevate häälte arv kasvas 15.–[[16. sajand]]il veelgi – loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad. Ilmalik muusika keskajal esines peamiselt [[rahvalaul]]una ning oli tihedalt seotud rändmoosekantide loominguga. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid moosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12.–[[13. sajand]]i [[Prantsusmaa]]l ja [[Saksamaa]]l olid väga levinud rüütel-laulikud ([[trubaduur]]id, [[truväär]]id, [[minnesinger]]id), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. ==Renessansi muusika== {{Vaata|Renessanssmuusika}} [[Pilt:Vielle.jpg|pisi|[[Fiidel|Fiidli]]mängija. ''Cantigas de Santa Maria'', umbes 1300]] Piiri tõmbamine keskaja ja renessansi muusika vahele on keeruline ja seda on tehtud küllaltki erinevalt. Renessanssmuusika omaduste kujunemine oli järkjärguline protsess ning ajastu algusajaks muusikas on pakutud aega 14. sajandi algusest kuni 1470. aastateni. Mõned muusika-uurijad on öelnud, et renessanssmuusika mõistet tuleks üldse vältida või vähemalt kasutada äärmise ettevaatusega. Tunnustatud [[Eesti]] [[muusikaajalugu|muusikaloolasi]] [[Toomas Siitan]] toob igatahes oma raamatus "[[Õhtumaade muusikalugu I]]" renessansi eraldi jaotisena välja ning ütleb seal: ''"Renessanss-stiil kujunes paralleelselt hilisgooti ilmingutega 14. sajandil prantsuse ja itaalia ilmalikus laulus ning 15. sajandi I poolel Madalmaade muusikas."'' Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse [[14. sajand]]il [[Madalmaad]]es, kust levis mujale Euroopas 15.–[[16. sajand]]il. [[Religioosne muusika|Religioosse muusika]] kõrval muutus üldiseks ka [[ilmalik muusika|ilmaliku muusika]] harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika žanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias [[13. sajand]]il tekkinud [[madrigal]]. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi [[Saksamaa]]l [[protestantlik koraal]], mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega [[helilaad]]ide hulgast esile pingelise juhttooniga [[mažoor]] ja [[minoor]]. Palju kasutati [[kontrapunkt]]i ning [[imitatsioon (muusika)|imitatsioon]]i. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu- ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ja ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti [[orel]]ile. Keelpillidest loodi 16. sajandil [[vioola]], [[viiul]], [[tšello]] ja [[kontrabass]]. Viiulimeistrite poolest oli eriti tuntud [[Cremona]] Itaalias, kust on pärit nii [[Amati]] kui [[Stradivari]] nime kandvad pillid. [[Pilt:DufayBinchois.jpg|pisi|vasakul|[[Guillaume Dufay]] (1397–1474) ja [[Gilles Binchois]] (umb 1400–1460)]] Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid: jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii sündisid esimesed mitmeosalised muusikateosed – [[missa]]d, [[reekviem]]id ja [[passioon (muusika)|passioon]]id. Ilmusid ka esimesed [[ooper]]id ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus [[Firenzes]] 1598. aastal, pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks [[Vana-Kreeka]] tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse [[Orlando di Lasso]]t, [[Pierluigi da Palestrina]]t ja [[Claudio Monteverdi]]t. Olulised olid ka [[franko-flaami koolkond]]a kuulunud [[Guillaume Dufay]], [[Johannes Ockeghem]] ja [[Josquin Desprez]], franko-flaami ja [[Burgundia koolkond]]a kuulunud [[Gilles Binchois]] ning [[Veneetsia koolkond|Veneetsia koolkonna]] esindajad [[Adrian Willaert]] ning [[Andrea Gabrieli|Andrea]] ja [[Giovanni Gabrieli]]. Renessansiajastu muusikakeskuseks sai [[Püha Markuse kirik]] [[Veneetsia]]s. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, [[koor (muusika)|koor]] ja [[orkester]]. Pidulikel [[jumalateenistus]]tel kõlas nii [[vokaalmuusika|vokaal-]] kui ka [[instrumentaalmuusika]]. [[Tantsumuusika]]s olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ja väga pidulik [[pavaan]] 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants [[galliard]] 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants [[braanl]] 4/4 taktimõõdus. ==Barokiajastu muusika== {{vaata|Barokkmuusika}} ==Klassitsismiajastu muusika== {{vaata|Klassitsism (muusika)}} ==Romantismiajastu muusika== {{vaata|Romantism (muusika)}} ==Nüüdismuusika== {{vaata|Nüüdismuusika}} ==Vaata ka== *[[Muusikaajalugu]] *[[Varajane muusika]] ==Kirjandus== *Imbi Kull, Ophelia Tuisk. ''Muusikaajalugu''. Tallinn: Valgus, 1988. (8. tr) ISBN 5440001298 ==Välislingid== *[http://www.siba.fi/muhi Sibeliuse Akadeemia muusika ajaloo artiklite andmebaas (soome keeles)] {{Muusika navigeerimismall}} [[Kategooria:Muusikaajalugu| Muusika ajalugu]] [[de:Epoche (Musik)]] qswaqwwk8ac6d5btilil9febxdqwp0h Arutelu:Pluuto 1 19095 6759481 4627732 2024-11-11T19:23:28Z Pietadè 41543 6759481 wikitext text/x-wiki Kas koer Pluuto on Pluuto järgi nime saanud? Muidu võiks ta siit välja jätta, sest täpsustuses juba viidatakse talle. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20:04, 15 Feb 2005 (UTC) : Mul pole õrna aimugi. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 20:09, 15 Feb 2005 (UTC) :: Enne oli kriips vahel, aga ma alustan nüüd uut artiklit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20:12, 15 Feb 2005 (UTC) ::: Legend räägib, et: koer Pluuto, kes esmakordselt ilmus ekraanile samal aastal kui avastati planeet, sai oma nime planeedi järgi - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 20:18, 15 Feb 2005 (UTC) ---- Kas võiks parandustega algust teha või peaks ootama mõne erialasema ajakirja artiklit? http://www.postimees.ee/240806/lisad/teadus/214706.php?r --[[Kasutaja:Valju|Valju]] 24. august 2006, kell 16:09 (UTC) : Alustasin parandustega inglise viki põhjal. Seal on ka allikaviiteid. Võib kasutada ka ajalehti, aga peab arvestama, et seal võib olla vigu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. august 2006, kell 06:52 (UTC) ---- "Pluuto on Päikesest nii kaugel, et seal on iga päev pime" on küll naiivne sõnastus, kuid põhimõtteliselt peab ju paika, eks ole? Seda tuleb kuidagi paremini väljendada. Sama kehtib sõnastuse "Pluuto on nii kaugel, et teda on raske vaadelda." kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. september 2006, kell 05:15 (UTC) Seda saab täpselt välja arvutada, kui pime seal ikkagi on (Päikese nurkläbimõõt sellisel kaugusel on ~1/40 meil nähtavast, ehk ~45", pindheledus on aga sama. Arvutustega saab Päikese heleduseks seal ~-18 tähesuurust, mis on ca 250x heledam kui täiskuu Maal). Sega heidavad ka Pluutol esemed päikesevalguses varje. Valgustatuse tase on küll niru, aga see ei ole valguse puudumine (=pime). Pluuto on kaugel küll (aga tähed on veel kaugemal!) ja tema pinda on raske otse pildistada (mida suht-koht lihtne on Kuu puhul teha), aga Pluutot _ei ole_ raske vaadelda. Treenitud silmaga näeb seda ~20cm teleskoobis, digifotoka abil saab ehk hakkama lihtsama teleobjektiiviga jne. Nood mõlemad laused/sektsioonid jätavad mulje a'la: midagi tahaks sellest, kirjutada, aga mida siis ikkagi? Umbes nagu emotsionaalsed täitelaused. Ma muretsen eelkõige selle pärast, kui mõni inimene loeb seda ja rahuldubki tegeliku info puudumisega või loob enda jaoks vale ettekujutuse.[[Kasutaja:Tonisee|Tonisee]] 14. september 2006, kell 18:00 (UTC) ::: Vikipeedias esineb sageli olukord, kus info on ebapiisav ning ebatäpselt sõnastatud ning võib tekitada vale arusaamise, kuid ei ole iseenesest väär. Muidugi tuleb sellistel juhtudel teksti täiendada ja parandada, kuid väljajätmine ei tundu mulle produktiivsena. Praegusel juhul oli minu meelest asjakohatu ainult sõna "iga päev". Pimedus ei tähenda valguse puudumist. On võib-olla vaieldav, kas Pluutol on pime, aga see on igal juhul oluline. et pimedus on suhteline, tuleks seda millegagi tuttavaga võrrelda. Nähtavasti on oluline ka see, et atmosfääri puudumise tõttu ei ole taevas valge. Hääkene küll... tänapäeva astronoomide arvamus olgu siis pealegi see mis on, aga mis teha artiklitega [[18. veebruar]] ja [[1930]] ? - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 14. september 2006, kell 18:41 (UTC) : Jah, vaatluse raskus on muidugi suhteline, aga selleks et midagi vaadelda, tuleb ta kõigepealt üles leida:-) Igatahes ei saa inimene Pluutot vaadelda, kui ta pole astronoom või harrastusastronoom. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. september 2006, kell 08:27 (UTC) "Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama algusest" ;-) Ma kirjutasin mõlema kuupäeva juurde omapoolse nägemuse, küll suhtkoht toorel kujul. Pluuto kultuurilise mõju tõttu võiks ju sealkohal teha erandi ja kirjutada mõni sõna juurde, et näidata mõiste muutust ajaloo jooksul?[[Kasutaja:Tonisee|Tonisee]] 14. september 2006, kell 21:07 (UTC) ---- Arvan, et astroloogia alajaotus tuleks viia eraldi artiklisse [[Pluuto (astroloogia)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. september 2006, kell 08:29 (UTC) Igati nõus! Kui on eraldi astroloogiast rääkiv lehekülgede puu, siis ehk hoopis kuidagi sinna alla? [[Kasutaja:Tonisee|Tonisee]] 15. september 2006, kell 09:12 (UTC) : Seda puud praegu ei ole, aga ma tekitan lehekülje [[Astroloogia mõisteid]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. september 2006, kell 11:36 (UTC) :panin Pluutost uue pildi. Eelmine oli nati kehva kvaliteediga.--[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 7. mai 2007, kell 05:33 (UTC) :Hendrix, kas sa oleksid nii hea ja lisaksid pildile juurde hoiatuse, et tegu on kunstniku nägemusega Pluutost? Ligilähedasi pilte hakkame saama alles siis, kui praegu Pluuto poole teel olev automaatjaam lõpuks kohale jõuab ;-) Iseenesest on tõesti parem pilt kui eelmine.[[Kasutaja:Tonisee|Tonisee]] : Kuidas see pildiallkiri tuleks sõnastada? "Kunstniku nägemus" tundub imelik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. mai 2007, kell 17:25 (UTC) :Tonisee. Ja kaldun arvama, et ''kunstniku'' osa taoliste CAD piltide juures on üsna tagasihoidlik. Võetakse ju rodu ruumilisi punkte, vajutatakse nupule "render" - ja ongi pilt valmis. Kõik sõltub siiski topograafilistest algandmetest ja neid ei pane paika pildi genereerija. --[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 8. mai 2007, kell 05:01 (UTC) Topograafilised andmed on Pluuto puhul heledusmuutuste põhjal leitud pinnamaterjalide erinev albeedo. Ehk siis - see 200x200 km on veidikene valgem, kui teisel pool planeeti olev samasuur tükk jne.. Enamasti inimeste tehtud illustratsioonide juures kasutatakse astronoomiaalases populaarteaduslikus kirjanduses sellise ütlust. http://skytonight.com/ või http://www.space.com/ oleksid näited.[[Kasutaja:Tonisee|Tonisee]] kui Pluuto sarnaneb vähegi toodud pildil esitatud ''kujutisele'', siis ma lähen ja söön oma mütsi ära...--[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 5. juuli 2007, kell 18:33 (UTC) ---- ''Pluuto tiirleb ümber Päikese erinevalt teistest planeetidest ovaalse tiiruga. : Võtsin välja. See on segane lause ja nähtavasti kordab eelmises lauses öeldut. "Suur elliptilisus" pole küll ka päris korrektne ja arusaadav väljend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. oktoober 2008, kell 17:15 (UTC) == New Horizons peaks ikka 2015 Plutoni jõudma == Päris kummstav oli lugeda, et New Horizons jõuab Plutoni aastal 2016, kuigi senise inglisekeelse info põhjal tean, et see peaks toimuma aastal 2015. cineguru@neti.ee : Parandasin ära. Ühe korra oli ka õigesti. Oled teretulnud artiklit toimetama. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 20. juuli 2010, kell 02:32 (EEST) ---- Pluutol ei ole nimetus, vaid nimi. Kui Pluuto avastati, siis ei nimetatud teda kääbusplaneediks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2017, kell 08:37 (EEST) ---- Mida tähendab ''Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu [[Uraan]]gi.''? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 16. aprill 2017, kell 00:59 (EEST) :Et pöörlemistelg on ligikaudu orbiidi tasandil. Minu meelest peaks see olema arusaadav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2017, kell 09:21 (EEST) ---- Arusaamatu on kirje "|sümbol = [[Pilt:Pluto symbol (large orb, bold).svg|24px|⯓]]" ehk ⯓ [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 11. november 2024, kell 21:23 (EET) gp4uwofi3cqi8uhp5pugks7slhkjpcj 6759485 6759481 2024-11-11T19:28:22Z Pietadè 41543 /* New Horizons peaks ikka 2015 Plutoni jõudma */ 6759485 wikitext text/x-wiki Kas koer Pluuto on Pluuto järgi nime saanud? Muidu võiks ta siit välja jätta, sest täpsustuses juba viidatakse talle. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20:04, 15 Feb 2005 (UTC) : Mul pole õrna aimugi. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 20:09, 15 Feb 2005 (UTC) :: Enne oli kriips vahel, aga ma alustan nüüd uut artiklit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20:12, 15 Feb 2005 (UTC) ::: Legend räägib, et: koer Pluuto, kes esmakordselt ilmus ekraanile samal aastal kui avastati planeet, sai oma nime planeedi järgi - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 20:18, 15 Feb 2005 (UTC) ---- Kas võiks parandustega algust teha või peaks ootama mõne erialasema ajakirja artiklit? http://www.postimees.ee/240806/lisad/teadus/214706.php?r --[[Kasutaja:Valju|Valju]] 24. august 2006, kell 16:09 (UTC) : Alustasin parandustega inglise viki põhjal. Seal on ka allikaviiteid. Võib kasutada ka ajalehti, aga peab arvestama, et seal võib olla vigu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. august 2006, kell 06:52 (UTC) ---- "Pluuto on Päikesest nii kaugel, et seal on iga päev pime" on küll naiivne sõnastus, kuid põhimõtteliselt peab ju paika, eks ole? Seda tuleb kuidagi paremini väljendada. Sama kehtib sõnastuse "Pluuto on nii kaugel, et teda on raske vaadelda." kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. september 2006, kell 05:15 (UTC) Seda saab täpselt välja arvutada, kui pime seal ikkagi on (Päikese nurkläbimõõt sellisel kaugusel on ~1/40 meil nähtavast, ehk ~45", pindheledus on aga sama. Arvutustega saab Päikese heleduseks seal ~-18 tähesuurust, mis on ca 250x heledam kui täiskuu Maal). Sega heidavad ka Pluutol esemed päikesevalguses varje. Valgustatuse tase on küll niru, aga see ei ole valguse puudumine (=pime). Pluuto on kaugel küll (aga tähed on veel kaugemal!) ja tema pinda on raske otse pildistada (mida suht-koht lihtne on Kuu puhul teha), aga Pluutot _ei ole_ raske vaadelda. Treenitud silmaga näeb seda ~20cm teleskoobis, digifotoka abil saab ehk hakkama lihtsama teleobjektiiviga jne. Nood mõlemad laused/sektsioonid jätavad mulje a'la: midagi tahaks sellest, kirjutada, aga mida siis ikkagi? Umbes nagu emotsionaalsed täitelaused. Ma muretsen eelkõige selle pärast, kui mõni inimene loeb seda ja rahuldubki tegeliku info puudumisega või loob enda jaoks vale ettekujutuse.[[Kasutaja:Tonisee|Tonisee]] 14. september 2006, kell 18:00 (UTC) ::: Vikipeedias esineb sageli olukord, kus info on ebapiisav ning ebatäpselt sõnastatud ning võib tekitada vale arusaamise, kuid ei ole iseenesest väär. Muidugi tuleb sellistel juhtudel teksti täiendada ja parandada, kuid väljajätmine ei tundu mulle produktiivsena. Praegusel juhul oli minu meelest asjakohatu ainult sõna "iga päev". Pimedus ei tähenda valguse puudumist. On võib-olla vaieldav, kas Pluutol on pime, aga see on igal juhul oluline. et pimedus on suhteline, tuleks seda millegagi tuttavaga võrrelda. Nähtavasti on oluline ka see, et atmosfääri puudumise tõttu ei ole taevas valge. Hääkene küll... tänapäeva astronoomide arvamus olgu siis pealegi see mis on, aga mis teha artiklitega [[18. veebruar]] ja [[1930]] ? - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 14. september 2006, kell 18:41 (UTC) : Jah, vaatluse raskus on muidugi suhteline, aga selleks et midagi vaadelda, tuleb ta kõigepealt üles leida:-) Igatahes ei saa inimene Pluutot vaadelda, kui ta pole astronoom või harrastusastronoom. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. september 2006, kell 08:27 (UTC) "Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama algusest" ;-) Ma kirjutasin mõlema kuupäeva juurde omapoolse nägemuse, küll suhtkoht toorel kujul. Pluuto kultuurilise mõju tõttu võiks ju sealkohal teha erandi ja kirjutada mõni sõna juurde, et näidata mõiste muutust ajaloo jooksul?[[Kasutaja:Tonisee|Tonisee]] 14. september 2006, kell 21:07 (UTC) ---- Arvan, et astroloogia alajaotus tuleks viia eraldi artiklisse [[Pluuto (astroloogia)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. september 2006, kell 08:29 (UTC) Igati nõus! Kui on eraldi astroloogiast rääkiv lehekülgede puu, siis ehk hoopis kuidagi sinna alla? [[Kasutaja:Tonisee|Tonisee]] 15. september 2006, kell 09:12 (UTC) : Seda puud praegu ei ole, aga ma tekitan lehekülje [[Astroloogia mõisteid]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. september 2006, kell 11:36 (UTC) :panin Pluutost uue pildi. Eelmine oli nati kehva kvaliteediga.--[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 7. mai 2007, kell 05:33 (UTC) :Hendrix, kas sa oleksid nii hea ja lisaksid pildile juurde hoiatuse, et tegu on kunstniku nägemusega Pluutost? Ligilähedasi pilte hakkame saama alles siis, kui praegu Pluuto poole teel olev automaatjaam lõpuks kohale jõuab ;-) Iseenesest on tõesti parem pilt kui eelmine.[[Kasutaja:Tonisee|Tonisee]] : Kuidas see pildiallkiri tuleks sõnastada? "Kunstniku nägemus" tundub imelik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. mai 2007, kell 17:25 (UTC) :Tonisee. Ja kaldun arvama, et ''kunstniku'' osa taoliste CAD piltide juures on üsna tagasihoidlik. Võetakse ju rodu ruumilisi punkte, vajutatakse nupule "render" - ja ongi pilt valmis. Kõik sõltub siiski topograafilistest algandmetest ja neid ei pane paika pildi genereerija. --[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 8. mai 2007, kell 05:01 (UTC) Topograafilised andmed on Pluuto puhul heledusmuutuste põhjal leitud pinnamaterjalide erinev albeedo. Ehk siis - see 200x200 km on veidikene valgem, kui teisel pool planeeti olev samasuur tükk jne.. Enamasti inimeste tehtud illustratsioonide juures kasutatakse astronoomiaalases populaarteaduslikus kirjanduses sellise ütlust. http://skytonight.com/ või http://www.space.com/ oleksid näited.[[Kasutaja:Tonisee|Tonisee]] kui Pluuto sarnaneb vähegi toodud pildil esitatud ''kujutisele'', siis ma lähen ja söön oma mütsi ära...--[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 5. juuli 2007, kell 18:33 (UTC) ---- ''Pluuto tiirleb ümber Päikese erinevalt teistest planeetidest ovaalse tiiruga. : Võtsin välja. See on segane lause ja nähtavasti kordab eelmises lauses öeldut. "Suur elliptilisus" pole küll ka päris korrektne ja arusaadav väljend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. oktoober 2008, kell 17:15 (UTC) == New Horizons peaks ikka 2015 Plutoni jõudma == Päris kummstav oli lugeda, et New Horizons jõuab Plutoni aastal 2016, kuigi senise inglisekeelse info põhjal tean, et see peaks toimuma aastal 2015. cineguru@neti.ee : Parandasin ära. Ühe korra oli ka õigesti. Oled teretulnud artiklit toimetama. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 20. juuli 2010, kell 02:32 (EEST) ---- Pluutol ei ole nimetus, vaid nimi. Kui Pluuto avastati, siis ei nimetatud teda kääbusplaneediks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2017, kell 08:37 (EEST) ---- Mida tähendab ''Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu [[Uraan]]gi.''? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 16. aprill 2017, kell 00:59 (EEST) :Et pöörlemistelg on ligikaudu orbiidi tasandil. Minu meelest peaks see olema arusaadav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2017, kell 09:21 (EEST) == ⯓ ? == Arusaamatu on kirje "|sümbol = [[Pilt:Pluto symbol (large orb, bold).svg|24px|⯓]]", ehk ⯓ [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 11. november 2024, kell 21:23 (EET) t0tgisg0dna4tkbluqtp7kqtvcx43bi Biograafiad (E) 0 19491 6759667 6748128 2024-11-12T09:42:53Z Velirand 67997 /* Ei */ 6759667 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (E)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab E-tähega. ==Ea== *[[Edward Eagan]], USA poksija ja bobisõitja (1898–1967) *[[Angela Eagle]], Suurbritannia poliitik (1961–) *[[Maria Eagle]], Suurbritannia poliitik (1961–) *[[Lawrence Eagleburger]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik (1930–2011) *[[David Eagleman]], USA teaduse populariseerija ja neuroteadlane (1971–) *[[Bronwyn Eagles]], Austraalia vasaraheitja (1980–) *[[Terry Eagleton]], briti kirjandusteadlane, kriitik ja intellektuaal (1943–) *[[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Chase Ealey]], USA kuulitõukaja (1994–) *[[Raul Eamets]], eesti majandusteadlane (1964–) *[[Amelia Earhart]], USA lennunduspioneer ja naisõiguslane (1897–1937 või hiljem) *[[Sylvia Earle]], Ameerika Ühendriikide okeanograaf ja maadeuurija (1935–) *[[Richard Earlom]], inglise graafik (1742–1822) *[[Eduard East]], Eesti poliitik (1968–) *[[Charles Locke Eastlake]], inglise kunstnik (1793–1865) *[[Elizabeth Eastlake]], inglise kirjanik (1809–1893) *[[George Eastman]], USA tööstur (1854–1932) *[[Clint Eastwood]], USA näitleja ja režissöör (1930–) *[[Eazy-E]], USA räppmuusik, produtsent ja plaadifirma omanik (1963–1995) *[[Ashton Eaton]], USA kümnevõistleja (1988–) *[[Cleveland Eaton]], USA džässmuusik ja kontrabassimängija (1939–2020) *[[Meredith Eaton]], USA näitleja (1974–) ==Eb== *[[Shīrīn ‘Ebādī]], Iraani jurist ja inimõiguste aktivist (1947–) *[[Hermann Ebbinghaus]], saksa psühholoog (1850–1909) *[[Julius Ebbinghaus]], saksa filosoof (1885–1981) *[[Eberhard I]], Württembergi krahv (1265–1325) *[[Eberhard II]], Württembergi krahv (suri 1392) *[[Eberhard V]], Württembergi krahv (1445–1496) *[[Andrei Eberhard]], Vene admiral (1856–1920) *[[August Eberhard]], eesti vaimulik (1856–1927) *[[Johann August Eberhard]], saksa filosoof (1739–1809) *[[Johann Christian Eberhard]], eesti vaimulik (1762–1834) *[[Johannes Eberhard]], eesti ja saksa vaimulik (1887–1971) *[[Otto Wilhelm Eberhard]], eesti vaimulik (1728–1795) *[[Paul Eberhard noorem]], eesti vaimulik (1865–1929) *[[Paul Eberhard vanem]], eesti vaimulik (1819–1886) *[[Samuel Eberhard]], eesti vaimulik (1905–1945) *[[Theodor Eberhard]], eesti vaimulik (1847–1881) *[[Georg Eberhardt]], sõjaväelane (1914–1943) *[[Stephan Eberharter]], Austria endine mäesuusataja (1969–) *[[Henrik Eberle]], saksa ajaloolane (1970–) *[[Jordan Eberle]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Werner Eberlein]], saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1919–2002) *[[Ernst Ebermayer]], saksa metsandusteadlane (1829–1908) *[[Georg Ebers]], saksa egüptoloog ja kirjanik (1837–1898) *[[Joseph Eberz]], saksa kunstnik (1880–1942) *[[Friedrich Ebert]], Saksamaa poliitik (1871–1925) *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1894–1979) *[[Max Ebert]], saksa arheoloog (1875–1929) *[[Roger Ebert]], USA kirjanik ja filmikriitik (1942–2013) *[[Karl Joseph Eberth]], saksa arstiteadlane (1835–1926) *[[Klaus Ebner]], Austria kirjanik ja tõlkija (1964–) *[[Marie von Ebner-Eschenbach]], austria kirjanik (1830–1916) *[[Emmanuel Eboué]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1983–) *[[August Ebrard]], saksa teoloog ja kirjanik (1818–1888) *[[Marcelo Ebrard]], Mehhiko poliitik (1959–) *[[Ebraucus]], brittide kuningas *[[Naima Ebrok]], eesti rahvatantsujuht (1921–1992) *[[Imbi Ebrus]], eesti päritolu Ameerika kunstnik (1934–) *[[Tyronne Ebuehi]], Nigeeria jalgpallur (1995–) ==Ec== *[[José Maria Eça de Queiroz]], portugali kirjanik (1845–1900) *[[Johann Eccard]], saksa helilooja (1553–1611) *[[Bernie Ecclestone]], Briti ärimees (1930–) *[[Mario Echandi Jiménez]], Costa Rica diplomaat ja poliitik (1915–2011) *[[José Echegaray y Eizaguirre]], Hispaania insener, matemaatik, poliitik ja kirjanik (1832–1916) *[[Echekrates]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Jean Echenoz]], prantsuse kirjanik (1947–) *[[Guillermo Echevarría]], Mehhiko ujuja (1948–2021) *[[Javier Echevarría]], Hispaania Rooma Katoliku Kiriku piiskop (1932–2016) *[[Heinrich von Eck]], Järva foogt ja Liivi ordumeistri kohusetäitja 14. sajandil *[[Johann Eck]], saksa teoloog (1486–1543) *[[Leonhard von Eck]], Baieri poliitik (suri 1550) *[[Hermann von Eckardstein]], Saksamaa diplomaat *[[Julius von Eckardt]], baltisaksa publitsist ja ajaloolane (1836–1908) *[[Matthias Ecke]], Saksamaa poliitik (1983–) *[[Hugo Eckener]], saksa lennundustegelane *[[Johann Peter Eckermann]], saksa kirjanik (1792–1854) *[[Christoffer Wilhelm Eckersberg]], taani maalikunstnik (1783–1853) *[[Richard Eckersley]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Reinhold Eckert]], Tartu kullassepp *[[Aaron Eckhart]], USA filminäitleja (1968–) *[[Meister Eckhart]], saksa teoloog, filosoof ja müstik (13.–14. sajand) *[[Tiril Eckhoff]], Norra laskesuusataja (1990–) *[[Otto Eckmann]], saksa kunstnik (1865–1902) *[[Ernst Eckstein]], saksa kirjanik (1845–1900) *[[Umberto Eco]], itaalia semiootik (1932–2016) ==Ed== *[[Yukio Edano]], Jaapani poliitik (1964–) *[[Endel Edasi]], eesti ujuja ja veepallur (1929–2002) *[[Stefan Edberg]], rootsi tennisist (1966–) *[[Arthur Stanley Eddington]], inglise astronoom (1882–1944) *[[Ayo Edebiri]], USA näitleja (1995–) *[[Abraham Niclas Edelcrantz]], rootsi luuletaja ja loodusteadlane (1754–1821) *[[Albert Edelfelt]], soome maalikunstnik (1854–1905) *[[Gerard Edelinck]], flaami graafik (1640–1707) *[[Gerald Edelman]], ameerika biokeemik, immunoloog ja neurofüsioloog (1929–2014) *[[Yuli-Yoel Edelstein]], Iisraeli poliitik (1958–) *[[Nils Edén]], rootsi ajaloolane ja poliitik (1871–1945) *[[Adolf Edenberg]], eesti arhitekt (1895–1980) *[[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]], Portugali jalgpallur (1987–) *[[Joseph Maria Eder]], saksa fotokeemik (1855–1944) *[[Simon Eder]], Austria laskesuusataja (1983–) *[[Ernst Ederberg]], eesti arhitekt (1891–1973) *[[Friedrich Wilhelm Ederberg]], eesti vaimulik ja kirjamees (1859–1939) *[[Hermann Johannes Ederberg]], eesti vaimulik (1893–1978) *[[Julie Wilhelmine Ederberg]], eesti luuletaja (1861–1897) *[[Bruno Ederma]], eesti vaimulik (1900–1976) *[[Vello Ederma]], eesti ajakirjanik (1934–) *[[Edgar Ætheling]], Inglismaa kuningas (11. sajand) *[[Jonny Edgar]], Briti võidusõitja (2004–) *[[Francis Edgeworth]], inglise majandusteadlane (1845–1926) *[[Mary Edgeworth]], inglise kirjanik (1767–1849) *[[Hjalmar Edgren]], rootsi keeleteadlane ja luuletaja (1840–1903) *[[İbrahim Edhem Paşa]], Türgi poliitik (1813–1893) *[[Ludwig Edinger]], Saksa anatoom ja neuroloog (1855–1918) *[[Thomas Alva Edison]], ameerika leidur ja tööstur (1847–1931) *[[Alexander Edler]], rootsi jäähokimängija (1986–) *[[Erik Edlund]], rootsi füüsik (1819–1888) *[[Eric Edmeades]], Kanada ettevõtja ja koolitaja (1970–) *[[Edmund II]], Inglismaa kuningas (suri 1016) *[[Edmund Küürselg]], Inglismaa prints, Lancasteri krahv (1245–1296) *[[Joel Edmundson]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Jóan Símun Edmundsson]], Fääri saarte jalgpallur (1991–) *[[Julius Edor]], Eesti sõjaväelane (1904–1985) *[[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Muktar Edris]], Etioopia pikamaajooksja (1994–) *[[Kasimir Edschmid]], saksa kirjanik (1890–1966) *[[Karoline Edtstadler]], Austria jurist ja poliitik (1981–) *[[Eduard, Anhalti prints|Eduard]], Anhalti hertsogliku perekonna pea (1941–) *[[Adolf Edur]], eesti veemotosportlane, spordikohtunik ja -tegelane (1912–1985) *[[Mark Edur]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Toomas Edur]], eesti balletitantsija (1969–) *[[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]], eesti päritolu Kanada jäähokimängija (1954–) *[[Edurne]], hispaania laulja ja näitleja (1985–) *[[Edward, Must Prints]], inglise väejuht (1330–1376) *[[Edward I]], Inglismaa kuningas (1239–1307) *[[Edward II]], Inglismaa kuningas (1284–1327) *[[Edward III]], Inglismaa kuningas (1312–1377) *[[Edward IV]], Inglismaa kuningas (1442–1483) *[[Edward V]], Inglismaa kuningas *[[Edward VI]], Inglismaa kuningas (1537–1553) *[[Edward VII]], Inglismaa kuningas (1841–1910) *[[Edward VIII]], Inglismaa kuningas *[[Edward (Must prints)]] (1330–1376) *[[Edward Usutunnistaja]], Inglismaa kuningas (suri 1066) *[[Edward Vanem]], Inglismaa kuningas (suri [[924]]) *[[Edward, Kenti krahv]] (1935–) *[[Edward Middlehamist]], Walesi prints (1473–1484) *[[prints Edward, Wessexi hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1964–) *[[Edward Augustus, Kenti ja Strathearni hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1767–1820) *[[Blake Edwards]], USA filmilavastaja ja stsenarist (1922–2010) *[[Dean Edwards]], Ameerika Ühendriikide koomik, laulja, näitleja ja kirjanik (1970–) *[[Huw Edwards]], Walesi päritolu Briti ajakirjanik (1961–) *[[John Edwards]], USA poliitik (1953–) *[[Jonathan Edwards (teoloog)|Jonathan Edwards]], teoloog (1703–1758) *[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], briti kolmikhüppaja (1966–) *[[Robert Edwards]], Briti füsioloog (1925–2013) *[[Åke Edwardson]], rootsi ajakirjanik, õpetaja ja kirjanik (1953–) ==Ee== *[[Arvo Eek]], eesti keeleteadlane (1937–2009) *[[Madis Eek]], eesti arhitekt (1966–) *[[Olev Eek]], eesti näitleja (1938–1999) *[[Peeter Eek]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Martin Eellend]], Eesti sõjaväelane (1899–1982) *[[Helje Eelma]], eesti kunstnik ja disainer (1958–) *[[Herald Eelma]], eesti graafik (1934–) *[[Kaarel Eelma]], eesti kunstnik (1973–) *[[Marje Eelma]], eesti fotograaf ja graafiline disainer (1978–) *[[Sirje Eelma]], eesti graafik (1950–) *[[Õnne Eelma]], eesti graafik (1934–2006) *[[Aleksander Eelmaa]], eesti näitleja (1946–2021) *[[Liisi Eelmaa]], eesti teatrikunstnik (1982–) *[[Taavi Eelmaa]], eesti näitleja (1971–) *[[Andrus Eelmäe]], eesti näitleja (1956–) *[[August Eelmäe]], eesti kirjandusteadlane (1931–2020) *[[Lembit Eelmäe]], eesti näitleja (1927–2009) *[[Priit Eelmäe]], eesti tervishoiujuht (1972–) *[[Urmas Eelmäe]], eesti ajaloolane (1964–) *[[Heino Eelsalu]], eesti astronoom ja teadusloolane (1930–1998) *[[August Eenlaid]], eesti põllumajandusteadlane (1905–1979) *[[Ain Eenmaa]], eesti vaimulik (1909–2001) *[[Ivi Eenmaa]], eesti poliitik ja raamatukogundustegelane (1943–) *[[Karl Eenmaa]], Eesti kohtunik (1901–1961) *[[Valter Eenmaa]], eesti poksija ja kiiruisutaja (1898–1948) *[[Eenok]], patriarh *[[Anne Eenpalu]], Eesti poliitik (1954–) *[[Kaarel Eenpalu]], Eesti poliitik (1888–1942) *[[Linda Eenpalu]], eesti naisliikumistegelane (1890–1967) *[[Viktor Eenpalu]], Eesti politsei- ja Poliitilise politsei ametnik (1906–1942) *[[Aleksander Eenpere]], eesti õpetaja, põllumees, kaitseliitlane ja omavalitsustegelane (1876–1963) *[[Eva Eensaar]], eesti näitleja (1977–) *[[Linda Eensaar]], eesti ajakirjanik (1994–) *[[Rain Eensaar]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane (1974–) *[[Silver Eensaar]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane (1978–) *[[Ivo Eensalu]], eesti näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Marika Eensalu]], eesti ooperilaulja (1947–) *[[Leo Eentalu]], eesti veemootorisportlane (1930–2006) *[[Riina Eentalu]], eesti raadioajakirjanik (1946–) *[[Arnold Eentamm]], eesti jalgpallur ja kergejõustiklane (1906–1992) *[[Eer]], [[Juuda]] poeg *[[Laine Eerik]], eesti kergejõustikutreener *[[Aleksander Eerma]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Diana Eerma]], eesti majandusteadlane (1964–) *[[Vaike Eerma]], eesti advokaat *[[Julius Eerme]], Eesti sõjaväelane (suri 1942) *[[Kalju Eerme]], eesti astro- ja geofüüsik (1938–) *[[Karel Eerme]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Martin Eerme]], eesti mehaanikateadlane (1968–) *[[Asta Eero]], eesti pedagoog (1926–1989) *[[Endel Eero]], Eesti poliitik (1930–2006) *[[Kristel Eeroja-Põldoja]], eesti viiuldaja (1970–) *[[Arnu Eeskivi]], Eesti sõjaväelane, kalur ja poliitik (1898–1946) *[[Enn Eesmaa]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1946–) *[[Enno Eesmaa]], eesti ooperilaulja (1917–1996) *[[Lauri Eesmaa]], eesti tõlkija ja toimetaja (1980–) *[[Liisi Eesmaa]], eesti moekunstnik (1984–) *[[Sirje Eesmaa]], eesti estraaditantsija ja teleajakirjanik (1952–) *[[Tarmo Eespere]], pianist (1959–) *[[Epp Eespäev]], eesti näitleja (1961–) *[[Eero Eessaar]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Ergo Eessaar]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Jüri Eestleol]], eesti põllumees (1893–1984) *[[Kaspar Eevald]], eesti ekstreemsportlane ja alpinist (1989–) ==Ef== *[[Eldar Efendijev]], eesti poliitik (1954–) *[[Jean Effel]], prantsuse karikaturist (1908–1982) *[[Oleg Efrim]], Moldova poliitik (1975–) *[[Ariadna Efron]], vene luuletaja, memuarist, kunstnik, kunstikriitik ja tõlkija (1912–1975) *[[Zac Efron]], USA näitleja ja laulja (1987–) ==Eg== *[[Hans Egede]], norra misjonär (1686–1758) *[[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) (2000–) *[[Paul Egertson]], USA luterlik vaimulik (1935–2011) *[[Arnljot Eggen]], norra kirjanik (1923–2009) *[[Gjermund Eggen]], Norra murdmaasuusataja (1941–2019) *[[Konstantin Eggert]], Venemaa ajakirjanik (1964–) *[[Marta Eggerth]], ungari ja ameerika ooperilaulja ja näitleja (1912–2013) *[[Johannes Eggestein]], saksa jalgpallur (1998–) *[[Johann Lebrecht Eggink]], baltisaksa ajaloomaalija ja portretist (1784–1867) *[[Harry Egipt]], eesti reklaamfilmitegija (1950–) *[[Edgar Egipte]], eesti ennustaja (1953–2018) *[[Osvald Eglit]], eesti advokaat (1899–?) *[[Anšlavs Eglītis]], läti kirjanik (1906–1993) *[[Gatis Eglītis]], Läti poliitik (1978–) *[[Thorbjørn Egner]], norra dramaturg, laulukirjutaja ja illustraator (1912–1990) *[[Jorge Egocheaga]], Hispaania astuuri alpinist (1966–) *[[Helmuth Egorov]], eesti laulja ja laulutekstide autor (1953–) *[[Atom Egoyan]], Kanada filmirežissöör (1960–) *[[Francisco Ramón de Eguía Letona]] ==Eh== *[[Elle Eha]], eesti näitleja (1941–) *[[Jaan Eha]], eesti kardioloog (1950–) *[[Enn Ehala (karikaturist)|Enn Ehala]], eesti karikaturist (1936–) *[[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1953–2024) *[[Kertu Ehala]], eesti graafik *[[Martin Ehala]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Mihkel Ehala]], eesti lavakunstnik (1978–2010) *[[Olav Ehala]], eesti helilooja ja pianist (1950–) *[[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja (2000–) *[[Kaimo Ehanurm]], eesti kokk (1979–) *[[Peep Ehasalu]], eesti kirjanik ja toimetaja (1966–) *[[Vallo Ehasalu]], eesti vaimulik (1973–) *[[Juhan Ehatamm]], Eesti politseiametnik (1890–1941) *[[Vicente Ehate Tomi]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1968–) *[[Ernst Ehaveer]], eesti korvpallur, korvpallitreener ja spordipedagoog (1924–2008) *[[Ole Ehelaid]], eesti skulptor (1913–2003) *[[Silva Eher]], eesti kunstnik (1954–2021) *[[Alice Ehin]], eesti õpetaja ja tõlkija (1908–1975) *[[Andres Ehin]], eesti kirjanik (1940–2011) *[[Kristiina Ehin]], eesti luuletaja ja proosakirjanik (1977–) *[[Piret Ehin]], eesti politoloog (1976–) *[[Nikolaj Ehlers]], Taani jäähokimängija (1996–) *[[Jaan Ehlvest]], eesti maletaja (1962–) *[[Juhan Ehlvest]], eesti arst ja arstiteadlane (1932–) *[[Jüri Ehlvest]], eesti kirjanik (1967–2006) *[[Maret Ehlvest]], eesti arst (1934–) *[[Kristjan Ehman]], eesti suusahüppaja (1990–) *[[Liisa Ehrberg]], eesti jalgrattur (1988–) *[[Christian Gottfried Ehrenberg]], saksa loodusteadlane, bioloog, mikrobioloog (1795–1876) *[[Ilja Ehrenburg]], nõukogude kirjanik, ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1891–1967) *[[Lauri Ehrenpreis]], eesti alpinist (1981–) *[[Johan Albrecht Ehrenström]], soome arhitekt (1762–1847) *[[Annelie Ehrhardt]], endise Saksa DV naiskergejõustiklane (1950–2024) *[[August Ehrlich]], eesti põllumees, seltskonnategelane ja poliitik (1893–1942) *[[Olev Ehrlich]], Vikerraadio muusikajuht (1954–2013) *[[Paul Ehrlich]], saksa arst ja arstiteadlane (1854–1915) *[[Richard Ehrlich]], eesti kommunist ja kirjanik (1912–1977) *[[Üllas Ehrlich]], eesti ökoloog ja majandusteadlane (1963–) *[[Adolf Ehrnrooth]], Soome sõjaväelane (1905–2004) *[[Jari Ehrnrooth]], soome filosoof (1959–) *[[Johan Casimir Ehrnrooth]], Venemaa sõjaväelane (1833–1913) *[[Taavi Ehrpais]], eesti puuraidur ==Ei== *[[Brendan Eich]], USA programmeerija (1961–) *[[Alar Eiche]], eesti advokaat ja karateka (1961–) *[[Kaisa Eiche]], eesti kunstnik, fotograaf, kunstiorganisaator, galerist ja modell (1982–) *[[Boriss Eichenbaum]], vene kirjandusteadlane (1886–1959) *[[Manfred Eicher]], saksa muusikaprodutsent ja kontrabassimängija (1943–) *[[Johan Eichfeld]], eesti bioloog, põllumajandusteadlane ja ühiskonnategelane (1893–1989) *[[Christoph Eichhorn]], Saksamaa Liitvabariigi diplomaat (1958–) *[[Hans Joachim Eichhorn]], eesti vaimulik (1909–1987) *[[Wilhelm Friedrich Eichhorn]], eesti ajakirjanik (1827–1896) *[[Bernd Eichinger]], saksa filmiprodutsent (1949–2011) *[[Linda Eichler]], eesti aktivist ja noorpoliitik (1988–) *[[Theophil Eichler]], eesti vaimulik (1685–1740) *[[Adolf Eichmann]], Saksamaa sõjaväelane (1906–1962) *[[Walther Eichrodt]], saksa protestantlik teoloog, Vana Testamendi teadlane (1890–1978) *[[Karl Eichwald]], eesti botaanik (1889–1976) *[[Karl Eduard von Eichwald]], baltisaksa geoloog ja arst (1795–1876) *[[Theodor Eicke]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1943) *[[Johann von Eickel]], Dünaburgi ja Aluliina komtuur 16. sajandil *[[Johann von Eickel (rüütelvend)|Johann von Eickel]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil *[[Fadi Eid]], Liibanoni maletaja (1970–) *[[Salwa Eid Naser]], Nigeeria päritolu Bahreini kergejõustiklane (1998–) *[[Ain Eidast]], eesti merendusteadlane (1939–2013) *[[Erling Eidem]], Rootsi vaimulik (1880–1972) *[[Alfonsas Eidintas]], leedu ajaloolane, diplomaat ja kirjanik (1952–) *[[Patrīcija Eiduka]], läti murdmaasuusataja (2000–) *[[Eiður Smári Guðjohnsen]], islandi jalgpallur (1978–) *[[Eigamoiya]], Nauru kuninganna (19.–20. sajand) *[[Manfred Eigen]], saksa biofüüsik, keemik ja bioloogiateoreetik (1927–2019) *[[Ado Eigi]], eesti arhitekt (1938–2008) *[[Jaana Eigi]] eesti teadusfilosoof (1985–) *[[Jaan Eigo]], Eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane (1866–1946) *[[Christiaan Eijkman]], hollandi arst (1858–1930) *[[Odvar Voie Eikeland]], Norra poliitik (1963–) *[[Karmel Eikner]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Andres Eilart]], eesti ajakirjanik ja kirjanik, kunstikoguja ja -tutvustaja (1978–) *[[Anton Eilart]], eesti vaimulik (1892–1972) *[[Jaan Eilart]], eesti looduskaitsja (1933–2006) *[[Billie Eilish]], Ameerika Ühendriikide laulja (2001–) *[[Bernhard Eilman]], eesti poliitik (1892–1965) *[[Evi Eilonen]], eesti õpetaja *[[Ene Eimre]], eesti pianist ja klaveriõpetaja (1944–2007) *[[August Ein]], eesti vaimulik (1893–1986) *[[Ernst Ein]], eesti õigusteadlane (1898–1956) *[[Evald Ein]], Eesti sõjaväelane (1894–1986) *[[Jaan Ein]], eesti põllumees (1876–?) *[[Margi Ein]], Eesti poliitik (1950–) *[[Ira Einama]], eesti kunstiajaloolane ja muinsuskaitsja (1940–) *[[Kaido Einama]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Einar Ágústsson]], Islandi poliitik, pangandustegelane ja diplomaat (1922–1986) *[[Einar Jónsson]], islandi skulptor (1874–1954) *[[Einar Kárason]], islandi kirjanik (1955–) *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]], Islandi poliitik (1955–) *[[Einar S. Einarsson]], islandi maletegelane (1938–) *[[Kein Einaste]], eesti murdmaasuusataja (1985–) *[[Taavi Einaste]], eesti ettevõtja (1980–) *[[Elmar Einasto]], eesti pedagoog ja koolijuht (1895–1976) *[[Jaan Einasto]], eesti astrofüüsik (1929–) *[[Liia Einasto]], eesti matemaatik ja programmeerija (1929–2003) *[[Mart Einasto]], eesti sotsioloog (1969–) *[[Olga Einasto]], eesti raamatukogutöötaja, giid ja kultuuritegelane (1965–) *[[Rein Einasto]], eesti geoloog (1934–) *[[Ülle Einasto]], eesti sisearhitekt ja vabadusvõitleja (1946–2021) *[[Ludovico Einaudi]], itaalia helilooja ja pianist (1955–) *[[Friedrich Einberg]], eesti õpetaja ja koolijuht (1873–1953) *[[Hans Einberg]], eesti insener (1892–1955) *[[Veronika Einberg]], eesti tõlkija (1966–) *[[Helmi Einer]], eesti ooperilaulja (1888–1968) *[[Karl Einer]], eesti kirjanik ja tõlkija (1907–1968) *[[Osvald Einer]], Eesti sõjaväelane (1889–1962) *[[Roberta Einer]], eesti moedisainer (1992–) *[[Einhard]], frangi ajaloolane (suri 840) *[[Lena Einhorn]], rootsi arst, viroloog, rakubioloog, kirjanik ja filmirežissöör (1954–) *[[Koidu Einla]], eesti sõudja ja aerutaja (1927–1983) *[[Kärt Einlo]], eesti filmiprodutsent ja suhtekorraldaja *[[Eugen Einman]], eesti jalgpallur (1905–1963) *[[Eduard Einmann]], eesti kunstnik (1913–1982) *[[Martin Eino]], eesti jurist (1925–2013) *[[Raimond Eino]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Peeter Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (1954–) *[[Helmut Einpaul]], eesti aktivist (1915–2014) *[[Aleksander Einseln]], USA ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik (1931–2017) *[[Jüri Eintalu]], eesti teadusfilosoof ja tõlkija (1962–) *[[Albert Einstein]], füüsik (1879–1955) *[[Bob Einstein]], USA filminäitleja (1942–2019) *[[Willem Einthoven]], hollandi arst ja füsioloog (1860–1927) *[[August Einvald]], eesti ärkamisaja tegelane (1854–1889) *[[August Einwald]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1854–1889) *[[Terje Eipre]], eesti advokaat (1968–) *[[Tiit Eipre]], eesti hüdroloog (1904–1986) *[[Eirik II]], Norra kuningas (1268–1299) *[[Eiríkr Punane]], maadeavastaja (10.–11. sajand) *[[Gabriel Eisel]], eesti luuletaja (1985–) *[[Ferdinand Eisen]], eesti haridustegelane (1914–2000) *[[Matthias Johann Eisen]], eesti rahvaluuleteadlane ja vaimulik (1857–1934) *[[Johann Georg Eisen von Schwarzenberg]], eesti vaimulik (1717–1779) *[[Dwight D. Eisenhower]], USA poliitik (1890–1969) *[[Aleksander Eisenschmidt]], eesti põllumajandusteadlane (1876–1914) *[[Georg Theodor Wilhelm Eisenschmidt]], eesti vaimulik (1845–1879) *[[Wilhelm Gottfried Eisenschmidt]], eesti vaimulik (1839–1922) *[[Sergei Eisenstein]], vene filmirežissöör ja -teoreetik (1898–1948) *[[Gerhart Eisler]], austria päritolu kommunist, kommunistliku liikumise tegelane (1897–1968) *[[Ainikki Eiskop]], eesti tekstiilikunstnik (1966–) *[[Voldemar Eiso]], eesti õigusteadlane (1904–1980) ==Ej== *[[Victor Ejdsell]], rootsi jäähokimängija (1995–) ==Ek== *[[Artur Ekbaum]], eesti põllumajandustegelane, ühiskonnategelane ja pankur (1903–1976) *[[Juhan Ekbaum]], eesti vaimulik (1912–1945) *[[Salme Ekbaum]], eesti proosakirjanik ja luuletaja (1912–1995) *[[Anita Ekberg]], rootsi näitleja (1931–2015) *[[Aaron Ekblad]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Albin Ekdal]], rootsi jalgpallur (1989–) *[[Bengt Ekehielm]], Tartu ülikooli esimene üliõpilane (1612–1650) *[[Vilhelm Ekelund]], rootsi luuletaja (1880–1949) *[[Oskar von Ekesparre]] (1839–1925) *[[Helena Ekholm]], rootsi laskesuusataja (1984–) *[[Mattias Ekholm]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Andrejs Ēķis]], läti filmilavastaja ja -produtsent (1964–) *[[Kristaps Eklons]], Läti tuletõrje- ja päästetöötaja ning poliitik (1971–) *[[Verner Eklöf]], soome jalgpallur ja jalgpallitreener (1897–1955) *[[Fredrik Joachim Ekman]], soome ja eesti vaimulik (1798–1872) *[[Gösta Ekman juunior]], rootsi näitleja (1939–2017) *[[Gösta Ekman seenior]], rootsi näitleja (1890–1938) *[[Hasse Ekman]], rootsi näitleja, stsenarist ja režissöör (1915–2004) *[[Kerstin Ekman]], rootsi kirjanik (1933–) *[[Mats Ekman]], eestirootsi kirjanik (1865–1934) *[[Paul Ekman]], USA psühholoog (1934–) *[[Oliver Ekman-Larsson]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Valter Eks]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2011) *[[Viivi Eksta]], eesti pedagoog ja psühholoog (1933–) *[[Anna Ekston]], eesti baleriin ja balletilavastaja (1908–1992) *[[Anna Ekström]], Rootsi jurist, riigiametnik ja sotsiaaldemokraatlik poliitik (1959–) *[[Carel Gustav Ekström]], Tallinna kullassepp *[[Martin Ekström]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1887–1954) *[[Kessarin Ektawatkul]], tai naissportlane (taekwondo), filminäitleja ja laulja (1981–) *[[Maarin Ektermann]], eesti kunstiteadlane ja kuraator (1983–) ==El== ''Vaata [[Biograafiad (El)]]'' ==Em== *[[Liis Emajõe]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Rahm Emanuel]], USA poliitik (1959–) *[[Emanuele Filiberto]], Savoia kuningasoo liige (1972–) *[[Umaro Sissoco Embaló]], Guinea-Bissau politoloog, sõjaväelane ja poliitik (1972–) *[[Theodor Bernhard Embeck]], eesti vaimulik (1859–1933) *[[Breel Embolo]], Šveitsi jalgpallur (1997–) *[[Irina Embrich]], eesti vehkleja (1980–) *[[Keith Emerson]], inglise klahvpillimängija (1944–2016) *[[Michael Emerson]], USA teatri- ja filminäitleja (1954–) *[[Ralph Waldo Emerson]], ameerika kirjanik ja filosoof (1803–1882) *[[Roy Emerson]], Austraalia endine tennisist (1936–) *[[Claude Scudamore Emery]], Briti sõjaväelendur (1895–1981) *[[Jadwiga Emilewicz]], Poola poliitik (1974–) *[[Emilia (laulja)|Emilia]], Argentina laulja ja laulukirjutaja (1996–) *[[Eminem]], USA räppar (1972–) *[[Mihai Eminescu]], rumeenia kirjanik (1850–1889) *[[Emma (Madalmaade kuninganna)|Emma]], Madalmaade kuninganna (1858–1934) *[[Emmanuel (Belgia prints)|Emmanuel]], Belgia prints (2005–) *[[Claus Emmeche]], taani biosemiootik (1956–) *[[Jan Emmens]], Hollandi poliitik ja aednik (1897–1988) *[[Hermann Emminghaus]], saksa psühhiaater ja arstiteadlane (1845–1904) *[[Ado Emmo]], eesti klaverimeister ja puusepp (1884–1964) *[[Ülo Emmus]], eesti graafik ja karikaturist (1947–2016) *[[Empedokles]], vanakreeka filosoof (5. sajand eKr) *[[Mahir Emreli]], Aserbaidžaani jalgpallur (1997–) *[[Indulis Emsis]], Läti poliitik (1952–) ==En== *[[Carl Enckell]], Soome poliitik (1876–1959) *[[Eve End]], endine eesti võistlustantsija ning hilisem tantsuõpetaja (1961–) *[[Michael Ende]], saksa kirjanik (1929–1995) *[[Anthony Enden]], eesti korvpallur (1987–) *[[Heino Enden]], korvpalli maailmameister ja korvpallitreener (1959–) *[[Erwin Josef Ender]], saksa katoliku vaimulik (1937–2022) *[[Kornelia Ender]], endine Saksa DV ujuja (1958–) *[[Giulia Enders]], saksa gastroenteroloog ja aimekirjanik (1990–) *[[Ferdinand Endi]], eesti spordi- ja pangandustegelane (1876–1945) *[[Eero Endjärv]], eesti arhitekt (1973–) *[[Stephan Endlicher]], Austria botaanik ja sinoloog (1804–1849) *[[Masahiro Endō]], Jaapani endine jalgpallur (1970–) *[[Shūsaku Endō]], jaapani kirjanik (1923–1996) *[[Wilken von Endorp]] *[[Sirje Endre]], eesti ajakirjanik (1945–) *[[Tõnu Endrekson]], eesti sõudja (1979–) *[[Sergio Endrigo]], itaalia laulja (1933–2005) *[[Jānis Endzelīns]], läti keeleteadlane (1873–1961) *[[Lūcijs Endzelīns]], läti päritolu Austraalia maletaja (1909–1981) *[[István Énekes]], ungari poksija (1911–1940) *[[Vilmos Énekes]], ungari poksija (1915–1990) *[[Tomas Eneroth]], Rootsi sotsiaaldemokraatlik poliitik (1966–) *[[Jan-Erik Enestam]], Soome poliitik (1947–) *[[Barthélemy Prosper Enfantin]], prantsuse filosoof ja sotsialist (1796–1864) *[[Lotta Engberg]], rootsi laulja (1963–) *[[Emma Engdahl-Jägerskiöld]], soome ooperilaulja (1852–1930) *[[Carl Ludvig Engel]], Saksa päritoluga soome arhitekt (1778–1840) *[[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1947–) *[[Orlando Engelaar]], hollandi jalgpallur (1979–) *[[Jüri Engelbrecht]], eesti mehaanikateadlane (1939–) *[[Engelbrekt Engelbrektsson]], Rootsi aadlik ja väejuht (surnud 1436) *[[Boris Engelhardt]], Venemaa sõjaväelane (sündis 1898) *[[Georg Moritz Magnus von Engelhardt]], baltisaksa poliitik (1843–1914) *[[Gustav Friedrich von Engelhardt (1732–1798)|Gustav Friedrich von Engelhardt]], baltisaksa poliitik (1732–1798) *[[Moritz Edwin Adelbert von Engelhardt]], baltisaksa poliitik (1800–1870) *[[Moritz Alexander Walter von Engelhardt]], baltisaksa aednik (1864–1940) *[[Rudolf von Engelhardt]], baltisaksa arhitekt (1857–1913) *[[Hans Egon Engell]], Saksa poliitik (1897–1974) *[[Johannes August Engelmann]], baltisaksa õigusteadlane (1832–1912) *[[Ingrid van Engelshoven]], Hollandi poliitik (1966–) *[[Knud Enggaard]], Taani poliitik (1929–2024) *[[Pal Engjëlli]] *[[Edward England]], inglise mereröövel *[[August Englas]], eesti maadleja (1925–2017) *[[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (1932–2024) *[[Mirko Englich]], Saksamaa maadleja (1978–) *[[Bill English]], Uus-Meremaa poliitik (1961–) *[[CariDee English]], USA modell (1985–) *[[Peter Englund]], rootsi ajaloolane ja kirjanik (1957–) *[[Arved Engmaa]], Eesti sõjaväelane (1890–1947) *[[Roland Engman]], eesti näitleja (1935–2017) *[[Stanislav Engovatov]], Venemaa jalgpallur (1991–) *[[Ludmila Engquist]], NSV Liidu ja Rootsi endine kergejõustiklane (1964–) *[[Albert Engström]], rootsi kunstnik, karikaturist, kirjanik (1869–1940) *[[Klas Engström]], Rootsi poksija *[[Stig Engström (näitleja)|Stig Engström]], rootsi näitleja (1942–) *[[Stig Engström (Skandiamannen)|Stig Engström]], Olof Palme mõrvar (1934–2000) *[[Pierre Engvall]], rootsi jäähokimängija (1996–) *[[Nambar Enhbayar]], Mongoolia poliitik (1958–) *[[Jeremy Enigk]], USA muusik (1974–) *[[Jonas Enlund]], Soome jäähokimängija (1987–) *[[Siim Ennemuist]], eesti võrkpallur (1989–) *[[Jüri Ennet]], eesti arst (1943–) *[[Priit Ennet]], eesti teadusajakirjanik *[[Enniaunus]], brittide kuningas *[[Kalju Enniko]], eesti luuletaja ja õpetaja (1952–2012) *[[Tyler Ennis]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Jessica Ennis-Hill]], Suurbritannia seitsmevõistleja (1986–) *[[Ernst Enno]], eesti luuletaja (1875–1934) *[[Voldemar Enno]], eesti insener, ettevõtja ja hüdroelektrijaamade arendaja (1926–2023) *[[Aivar Ennok]], eesti jurist *[[Anu Ennok]], eesti võrkpallur (1992–) *[[Elvira Ennok]], Eesti näitleja (1926–1988) *[[Julius Ennok]], Eesti politseinik (1899–1944) *[[Elmar Ennomäe]], Eesti vangladirektor (1902–1975) *[[Leopold Ennosaar]], eesti graafik (1920–1999) *[[Juhan Ennulo]], eesti arstiteadlane (1898–1982) *[[Evald Ennus]], eesti ärimees (1903–1975) *[[Kaarel Ennus]], eesti ettevõtja, leivatööstur (1876–1941) *[[Ülo Ennuste]], eesti majandusteadlane (1932–) *[[Anatoli Ennvere]], eesti taimekasvatusteadlane (1900–1987) *[[Pippi Lotta Enok]], eesti mitmevõistleja (2002–) *[[Rutt Enok]], eesti raamatukoguhoidja (1948–) *[[Per Olov Enquist]], rootsi kirjanik (1934–2020) *[[Thomas Enqvist]], rootsi tennisist (1974–) *[[Enrico (Parma)|Enrico]], nominaalne Parma hertsog (1873–1939) *[[Jhonas Enroth]], rootsi jäähokimängija (1988–) *[[James Ensor]], Belgia maalikunstnik ja graafik (1860–1949) *[[Karin Enström]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1966–) *[[Hans Magnus Enzensberger]], saksa kirjanik, tõlkija ja toimetaja (1929–2022) *[[Juri Entin]], vene luuletaja, dramaturg, laululooja ja stsenarist (1935–) *[[John Entwistle]], inglise muusik (1944–2002) *[[Peg Entwistle]], Briti näitleja (1908–1932) *[[Env]], Saaremaa maavanem *[[Enver Paşa]], Türgi poliitik ja sõjaväelane (1881–1922) *[[Enya]], iiri laulja ja helilooja (1961–) ==Eo== *[[Ester Eomois]], eesti juhtimis- ja terviseekspert (1971–) *[[Voldemar Eomois]], eesti põllumees (1869–1936) ==Ep== *[[Jay Epae]], Uus-Meremaa laulja (1932–1994) *[[Charles-Michel de l'Épée]], prantsuse pedagoog (1712–1789) *[[Nora Ephron]], USA filmilavastaja ja stsenarist (1941–2012) *[[Epikuros]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Rain Epler]], Eesti poliitik (1977–) *[[Eike Eplik]], eesti kunstnik (1982–) *[[Igor Eplik]], Eesti sõjaväelane (1925–1949) *[[Vaiko Eplik]], eesti laulja (1981–) *[[Eero Epner]], eesti kunstiteadlane ja dramaturg (1978–) *[[Luule Epner]], eesti teatriteadlane ja kirjandusteadlane (1953–) *[[Rainer Eppelmann]], Saksa luterlik vaimulik, teoloog ja poliitik (1943–) *[[Mike Epps]], USA näitleja (1970–) *[[Brian Epstein]], Biitlite mänedžer (1934–1967) *[[Jeffrey Epstein]], Ameerika Ühendriikide juudi päritolu investor ja süüdimõistetud seksuaalkurjategija (1953–2019) *[[Mihhail Epstein]], Vene kultuuriteoreetik ja esseist (1950–) *[[Manolache Costache Epureanu]], Rumeenia poliitik (1823–1880) ==Er== ''Vaata [[Biograafiad (Er)]]'' ==Es== *[[Leo Esaki]], jaapani füüsik (1925–) *[[Achim Eschbach]], saksa semiootik (1948–2021) *[[Maurits Cornelis Escher]], hollandi kunstnik (1898–1972) *[[Johann Friedrich Eschscholtz]], baltisaksa loodusteadlane (1793–1831) *[[Pablo Escobar]], Colombia narkoparun ja narkoterrorist (1949–1993) *[[Patricio Escobar]], Paraguay poliitik, riigi president aastail 1886–1890 (1843–1912) *[[Nazario Escoto]], Nicaragua ülemdirektor aastal 1855 *[[Josemaría Escrivá]], hispaania katoliku preester, Opus Dei rajaja, katoliku pühak (1902–1975) *[[Sergio Escudero]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Aimé-Joseph Escudie]], Prantsusmaa poksija (1925–2015) *[[Levi Eshkol]], Iisraeli poliitik (1895–1969) *[[Esico Ballenstedtist]] (11. sajand) *[[Albert Eskel]], eesti skulptor (1922–1975) *[[Juta Eskel]], eesti skulptor (1927–2017) *[[Jarmo Eskelinen]], soome poksija (1962–) *[[Merle Esken]], eesti vehkleja (1969–) *[[Triinu Esken]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Margot Eskens]], saksa laulja (1939–2022) *[[Andrus Esko]], eesti ajakirjanik (1949–2020) *[[Enn Esko]], eesti koduloolane ja ajakirjanik (1933–2015) *[[Lembit Esko]], eesti hüdroloog (1921–1977) *[[Marten Esko]], eesti kuraator (1990–) *[[Taavi Esko]], eesti dirigent (1950–) *[[Tõnu Esko]], eesti geeniteadlane (1985–) *[[Ants Eskola]], eesti näitleja ja laulja (1908–1989) *[[Meelis Eskola]], eesti diskor ja kontserdikorraldaja *[[Olev Eskola]], eesti näitleja (1914–1990) *[[Urve Eslas]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[Jaan Eslon]], eesti päritolu Rootsi maletaja (1952–2000) *[[Osvald Eslon]], eesti maalikunstnik (1895–1961) *[[Asko Esna]], eesti võrkpallur (1986–) *[[Olaf Esna]], eesti teatrijuht, bibliofiil (1934–) *[[Sten Esna]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Erika Esop]], eesti lastekirjanik (1927–1999) *[[Peeter Espak]], eesti teoloog ja assürioloog (1979–) *[[Nigul Espe]], eesti kunstnik (1907–1970) *[[Hilda Espenberg]], eesti arst (1904–1980) *[[Urmas Espenberg]], eesti kirjanik (1961–) *[[Mark Esper]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja riigitegelane (1964–) *[[Lene Espersen]], Taani poliitik (1965–) *[[Gøsta Esping-Andersen]], politoloog ja sotsioloog (1947–) *[[Tony Esposito]], Kanada-USA jäähokimängija (1943–2021) *[[Xavier Espot Zamora]], Andorra poliitik (1979–) *[[Maario Essa]], eesti luuletaja (1987–) *[[Sari Essayah]], Soome sportlane ja poliitik (1967–) *[[Essad Bey]], Saksamaa kirjanik ja ajakirjanik (1905–1942) *[[Jill Alexander Essbaum]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja loova kirjutamise professor (1971–) *[[Eeva Esse]], eesti ajakirjanik (1990–) *[[Alexander von Essen]], Rootsi sõjaväelane ja diplomaat (1595–1664) *[[Diedrik von Essen]], Rootsi sõjaväelane (1620–1678) *[[Gustav Johann von Essen (1637–1703)|Gustav Johann von Essen]], Rootsi major (1637–1703) *[[Hans Henrik von Essen]], Rootsi sõjaväelane (1755–1824) *[[Klaus Gustav von Essen (suri 1740)|Klaus Gustav von Essen]], Kalvi, Aseri ja Kokora mõisnik, Eestimaa maanõunik (surnud 1740) *[[Klaus Gustav von Essen (1720–1777)|Klaus Gustav von Essen]], baltisaksa mõisnik (1720–1777) *[[Magnus von Essen (1796–1869)|Magnus von Essen]], baltisaksa poliitik (1796–1869) *[[Magnus Gustav von Essen]], Venemaa sõjaväelane (1759–1813) *[[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]], Venemaa sõjaväelane (admiral), (1860–1915) *[[Otto Magnus von Essen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1638–1707) *[[Otto Wilhelm von Essen]], Venemaa sõjaväelane (1761–1834) *[[Paul von Essen]], Rootsi sõjaväelane ja insener (1631–1699) *[[Peter Essen]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1772–1844) *[[Reinhold Wilhelm von Essen]], Venemaa sõjaväelane (1722–1788) *[[Katrin Essenson]], eesti koreograaf (1973–) *[[David Essex]], inglise laulja ja näitleja (1947–) *[[Michael Essien]], Ghana jalgpallur (1982–) *[[Susie Essman]], USA näitleja ja koomik (1955–) *[[Heldia Estam]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (1923–2004) *[[Johann Estam]], eesti keeleteadlane (1891–1955) *[[Jüri Estam]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1951–) *[[Obizzo II d'Este]], Ferrara ja Ancona markii (suri 1293) *[[Gloria Estefan]], Kuubal sündinud Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1957–) *[[Estelle]], Rootsi printsess (2012–) *[[Ester]] *[[Hans Ester]], eesti advokaat (1887–1941) *[[Betty Ester-Väljaots]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Péter Esterházy]], ungari kirjanik (1950–2016) *[[Maurus Esteva Alsina]], tsistertslaste kindralabt (1933–) *[[Emilio Estévez]], USA filminäitleja ja lavastaja (1962–) *[[Ramón Estévez]], USA näitleja (1963–) *[[Renée Estévez]], USA näitleja (1967–) *[[Marjorie Estiano]], Brasiilia näitleja ja poplaulja (1982–) *[[José Félix Estigarribia]], Paraguay poliitik (1888–1940) *[[Frode Estil]], norra murdmaasuusataja (1972–) *[[Estin]], eesti laulja (1973–) *[[Merike Estna]], eesti maalikunstnik (1980–) *[[Mats Estonius]], eesti arstiteadlane (1960–) *[[José Dolores Estrada]], Nicaragua poliitik (1869–1939) *[[José María Estrada]], Nicaragua poliitik (1802–1856) *[[Joseph Estrada]], Filipiinide filminäitleja ja poliitik (1937–) *[[Juan José Estrada]], Nicaragua poliitik (1872–1947) *[[Michael Estrada]], Ecuadori jalgpallur (1996–) *[[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur (1998–) ==Eš== *[[Ēriks Ešenvalds]], läti helilooja (1977–) *[[Andrei Ešpai]], mari helilooja (1925–2015) ==Ez== *[[Justine Ezarik]], USA näitleja (1984–) *[[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur (1998–) *[[Regīna Ezera]], läti kirjanik (1930–2002) *[[Callistus Eziukwu]], USA korvpallur (1985–) *[[George Ezra]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (1993–) *[[Kattri Ezzoubi]], eesti keeleõpetaja ja tõlkija (1969–2011) ==Et== *[[Oghenekaro Etebo]], Nigeeria jalgpallur (1995–) *[[Lassi Etelätalo]], Soome odaviskaja (1988–) *[[Eterikan]], jakuudi maadeavastaja *[[Ethelred II]], Inglismaa kuningas (suri 1016) *[[Ethelweard]], Inglismaa kuningas (suri 924) *[[Neil Etheridge]], Inglismaa-Filipiinide jalgpallur (1990–) *[[leedi Alexandra Etherington]] (1959–) *[[Ekwee David Ethuro]], Keenia poliitik (1963–) *[[Samuel Eto'o]], Kameruni jalgpallur (1981–) *[[Rein Etruk]], Eesti maletaja (1938–2012) *[[Margus Ets]], Eesti sõjaväelane (1972–) *[[Wilhelm von Etzbach]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Otto Etzold]], eesti vaimulik (1899–1982) *[[Eda-Ines Etti]], eesti laulja (1981–) *[[Ivo Etti]], eesti muusik (1979–) *[[Wendelin Ettmayer]], Austria poliitik, diplomaat ja kirjanik (1943–) *[[Vladimir Etuš]], juudi päritolu Vene näitleja (1922–2019) *[[Elmar Etverk]], eesti matemaatik ja pedagoog (1899–1977) *[[Etriin Etverk]], eesti triatleet (2007–) *[[Evald Etverk]], eesti põllumees (1901–1977) *[[Ivar Etverk]], eesti metsateadlane (1932–2016) *[[Beñat Etxebarria]], Hispaania jalgpallur (1987–) ==Eu== *[[Eubulides]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Rudolf Christoph Eucken]], saksa filosoof (1846–1926) *[[Eudoxos Knidosest]], vanakreeka matemaatik (5.–4. sajand eKr) *[[Eugen, Austria ertshertsog]], Saksa ordu kõrgmeister (1863–1954) *[[printsess Eugenie]], Briti kuningliku perekonna liige (1990–) *[[Eugenius I]], paavst (suri 657) *[[Eugenius II]], paavst (suri 827) *[[Eugenius III]], paavst (suri 1153) *[[Eugenius IV]], paavst (1383–1447) *[[Eukleides]], vanakreeka matemaatik *[[Eukleides Megarast]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Leonhard Euler]], Šveitsi päritolu matemaatik (1707–1783) *[[Hans von Euler-Chelpin]], saksa päritolu biokeemik (1873–1964) *[[Eumenes II]], Pergamoni kuningas (suri 159 eKr) *[[Eun Ji Won]], Lõuna-Korea laulja (1978–) *[[Euphantos]], vanakreeka filosoof, ajaloolane, luuletaja ja tragöödiakirjanik (4. sajand eKr) *[[Johan Eurén]], rootsi maadleja (1985–) *[[Euripides]], vanakreeka tragöödiakirjanik (suri 406 eKr) *[[Renzo Eusebi]], itaalia maalikunstnik (1946–) *[[Eusébio]], Portugali jalgpallur (1942–2014) *[[Eusebios]], kristlik autor (3.–4. sajand) *[[Eusebius (paavst)|Eusebius]], paavst (3.–4. sajand) *[[Stephen Eustáquio]], Kanada jalgpallur (1996–) *[[Eustathios Thessalonikest]], kreeka õpetlane, Thessalonike peapiiskop, õigeusu piiskop *[[Euthydemos (sofist)|Euthydemos]], vanakreeka sofist (5. sajand eKr) *[[Eutychianus]], paavst (suri 283) *[[Max Euwe]], hollandi maletaja ja maletegelane (1901–1981) ==Ev== *[[Jackie Evancho]], USA laulja (2000–) *[[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (1933–2022) *[[Lucas Evangelista]], Brasiilia jalgpallur (1995–) *[[Bill Evans]], USA džässpianist ja helilooja (1929–1980) *[[Chris Evans]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1981–) *[[Corry Evans]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1990–) *[[Dale Evans]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja (1912–2001) *[[Danielle Evans]], USA modell (1985–) *[[Dave Evans]], Austraalia laulja (1953–) *[[Elfyn Evans]], Suurbritannia rallisõitja (1988–) *[[Faith Evans]], USA laulukirjutaja, produtsent ja näitleja (1973–) *[[Fred Evans]], Suurbritannia poksija (1991–) *[[Janet Evans]], USA ujuja (1971–) *[[Jill Evans]], Walesi poliitik (1959–) *[[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1982–2002) *[[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]], USA jooksja (1947–2021) *[[Mitch Evans]], Uus-Meremaa võidusõitja (1994–) *[[Richard J. Evans]], inglise ajaloolane (1947–) *[[Robert Evans]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (1930–2019) *[[Ronald Evans]], Ameerika Ühendriikide mereväelane, insener ja NASA astronaut (1933–1990) *[[Bernardine Evaristo]], inglise ja nigeeria päritolu inglise kirjanik (1959–) *[[Bernard Evein]], prantsuse filmidekoraator (1929–2006) *[[Johan Remen Evensen]], Norra suusahüppaja (1985–) *[[Ain Evard]], eesti kergejõustiklane (1962–) *[[Evaristus]], paavst *[[Deborah Evelyn]], Brasiilia näitleja (1966–) *[[Remco Evenepoel]], Belgia jalgrattur (2000–) *[[Emil Ever]], eesti arst (1898–1944) *[[Ita Ever]], eesti näitleja (1931–2023) *[[Hele Everaus]], eesti arst ja arstiteadlane (1953–) *[[Dennis Everberg]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Daniel Everett]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (1951–) *[[Medgar Evers]], afroameeriklasest kodanikuõigusteliikumise aktivist (1925–1963) *[[Herman Evert]], ökonomist ja kirjastustegelane (1898–1982) *[[Ilmar Evert]], Eesti sõjaväelane (1914–2009) *[[Władysław Ludwik Evert]], poola kirjanik, luuletaja, ajakirjanik (1890–1965) *[[Georg Simon Everth]], eesti vaimulik (1740–1803) *[[Jakob Wilhelm Reinhold Everth]], eesti vaimulik (1775–1837) *[[Paul Gottlieb Georg Everth]], eesti vaimulik (1772–1843) *[[Erki Evestus]], eesti kunstipedagoog ja karikaturist (1960–) *[[Maria Evestus]], eesti kunstnik (1986–) *[[Ott Evestus]], eesti muusik (1983–) *[[Steven-Hristo Evestus]], eesti jurist (1978–) *[[Tommi Evilä]], soome kaugushüppaja (1980–) *[[Aare Evisalu]], Eesti piirivalveametnik (1952–2011) *[[Julius Evola]], itaalia mõtleja (1898–1974) *[[César Évora]], Kuuba päritolu Mehhiko näitleja (1959–) *[[Nelson Évora]], Portugali kergejõustiklane (1984–) *[[Patrice Évra]], Senegali päritolu Prantsuse jalgpallur (1981–) ==Ew== *[[Georg Ewald]], Saksa DV riigitegelane (1926–1973) *[[Gustav von Ewers]], baltisaksa ajaloolane (1779–1830) *[[Hanns Heinz Ewers]], saksa kirjanik (1871–1943) *[[James Alfred Ewing]], Suurbritannia riigiametnik ja teadlane (1855–1935) *[[Larry Ewing]], USA programmeerija (1978–) *[[Maurice Ewing]], ameerika geofüüsik (1906–1974) ==Ex== *[[Johann Gottfried Exner]], Tallinna kiviraidur (1791–1874) *[[Louis-Alexandre Expilly de La Poipe]], prantsuse vaimulik (1743–1794) ==Ey== *[[Gnassingbé Eyadéma]], Togo poliitik ja sõjaväelane (1935–2005) *[[Carolina Eyck]], saksa muusik (1987–) *[[Hubert van Eyck]], flaami kunstnik (suri 1426) *[[Carl Eylandt]], Kuressaare kullassepp *[[Christian Georg Eylandt]], Kuressaare kullassepp *[[Johann Heinrich Eylandt (I)]], Lihula kullassepp *[[Johann Heinrich Eylandt (II)]], Tallinna kullassepp *[[Edward John Eyre]], Briti maadeavastaja (1815–1901) *[[Hans Jürgen Eysenck]], saksa psühholoog (1916–1997) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|E, Biograafiad]] qtf069bfx1rvj5ikb1w2aao0eexeayt Boris Karloff 0 19668 6759378 6449411 2024-11-11T15:49:28Z Krissukene.aa 78322 6759378 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Boris Karloff''' (kodanikunimega '''William Henry Pratt''', tuntud ka kui '''Karloff''' ja '''Karloff the Uncanny'''; [[23. november]] [[1887]] – [[2. veebruar]] [[1969]]) oli [[Suurbritannia|briti]] filminäitleja, kes sai tuntuks oma rollidega [[õudusfilm]]ides, eriti [[Frankensteini monstrum]]i osatäitjana filmides "[[Frankenstein (film 1931)|Frankenstein]]" (1931), "[[Frankensteini pruut]]" (1935) ja "[[Frankensteini poeg]]" (1939). Lisaks arvukatele filmirollidele (174 filmi) mängis Karloff paljudes otselavastustes ning esines ka kümnetes raadio- ja telesaadetes. Panuse eest filmi- ja televisioonitöösse pälvis Karloff 8. veebruaril 1960 Hollywoodi kuulsuste alleel kaks tähte ==Filmograafia== *"[[The Lightning Raider]]" (1919) *"[[The Masked Rider]]" (1919) *"[[His Majesty, the American]]" (puudub tiitritest; 1919) *"[[The Prince and Betty]]" (1919) *"[[The Deadlier Sex]]" (1920) *"[[The Courage of Marge O'Doone]]" (1920) *"[[The Last of the Mohicans]]" (puudub tiitritest; 1920) *"[[The Hope Diamond Mystery]]" (1921) *"[[Without Benefit of Clergy]]" (1921) *"[[Cheated Hearts]]" (1921) *"[[The Cave Girl]]" (1921) *"[[Nan of the North]]" (puudub tiitritest; 1922) *"[[The Man from Downing Street]]" (1922) *"[[The Infidel]]" (1922) *"[[The Altar Stairs]]" (1922) *"[[The Woman Conquers]]" (1922) *"[[Omar the Tentmaker]]" (1922) *"[[The Gentleman from America]]" (1923) *"[[The Prisoner]]" (1923) *"[[The Hellion]]" (1924) *"[[Riders of the Plains]]" (1924) *"[[Dynamite Dan]]" (1924) *"[[Forbidden Cargo]]" (1925) *"[[The Prairie Wife]]" (1925) *"[[Lady Robinhood]]" (1925) *"[[Never the Twain Shall Meet]]" (puudub tiitritest; 1925) *"[[Perils of the Wild]]" (1925) *"[[Parisian Nights]]" (1925) *"[[The Greater Glory]]" (1926) *"[[The Man in the Saddle]]" (1926) *"[[Her Honor, the Governor]]" (1926) *"[[The Bells]]" (1926) *"[[The Golden Web]]" (1926) *"[[Flames]]" (1926) *"[[The Eagle of the Sea]]" (1926) *"[[Flaming Fury]]" (1926) *"[[The Nickel-Hopper]]" (puudub tiitritest; 1926) *"[[Old Ironsides]]" (1926) *"[[Valencia (film)|Valencia]]" (puudub tiitritest; 1926) *"[[Let It Rain]]" (1927) *"[[The Princess from Hoboken]]" (1927) *"[[Tarzan and the Golden Lion]]" (1927) *"[[The Meddlin' Stranger]]" (1927) *"[[The Phantom Buster]]" (1927) *"[[Soft Cushions]]" (1927) *"[[Two Arabian Knights]]" (1927) *"[[The Love Mart]]" (1927) *"[[Sharp Shooters]]" (puudub tiitritest; 1928) *"[[The Vanishing Rider]]" (1928) *"[[Vultures of the Sea]]" (1928) *"[[The Little Wild Girl]]" (1928) *"[[Burning the Wind]]" (1929) *"[[The Fatal Warning]]" (1929) *"[[The Devil's Chaplain]]" (1929) *"[[Two Sisters]]" (1929) *"[[Anne Against the World]]" (1929) *"[[The Phantom of the North]]" (1929) *"[[Behind That Curtain]]" (1929) *"[[The King of the Kongo]]" (1929) *"[[The Unholy Night]]" (1929) *"[[The Bad One]]" (1930) *"[[The Sea Bat]]" (1930) *"[[The Utah Kid]]" (1930) *"[[Sous les verrous]]" (prantsuskeelne versioon filmist "[[Pardon Us]]"; 1931) *"[[The Criminal Code]]" (1931) *"[[King of the Wild]]" (1931) *"[[Cracked Nuts]]" (1931) *"[[The Vanishing Legion]]" (hääl; 1931) *"[[Young Donovan's Kid]]" (1931) *"[[Smart Money]]" (puudub tiitritest; 1931) *"[[The Public Defender]]" (1931) *"[[I Like Your Nerve]]" (1931) *"[[Graft]]" (1931) *"[[Five Star Final]]" (1931) *"[[The Yellow Ticket]]" (1931) *"[[The Mad Genius]]" (1931) *"[[The Guilty Generation]]" (1931) *"[[Frankenstein (film 1931)|Frankenstein]]" (tiitrites nime "?" all; 1931) *"[[Tonight or Never]]" (1931) *"[[Behind the Mask]]" (1932) *"[[Business and Pleasure]]" (1932) *"[[Scarface]]" (1932) *"[[The Miracle Man]]" (1932) *"[[Night World]]" (1932) *"[[The Old Dark House]]" (1932) *"[[The Mask of Fu Manchu]]" (1932) *"[[Muumia (film 1932)|Muumia]]" (''"The Mummy"''; 1932) *"[[The Ghoul]]" (1933) *"[[The Lost Patrol]]" (1934) *"[[The House of Rothschild]]" (1934) *"[[The Black Cat (film 1934)|The Black Cat]]" (1934) *"[[Gift of Gab]]" (1934) *"[[Frankensteini pruut]]" (''"Bride of Frankenstein"''; 1935) *"[[The Raven (film 1935)|The Raven]]" (1935) *"[[The Black Room]]" (1935) *"[[The Invisible Ray]]" (1936) *"[[The Walking Dead]]" (1936) *"[[Juggernaut]]" (1936) *"[[The Man Who Changed His Mind]]" (1936) *"[[Charlie Chan at the Opera]]" (1936) *"[[Night Key]]" (1937) *"[[West of Shanghai]]" (1937) *"[[The Invisible Menace]]" (1938) *"[[Mr. Wong, Detective]]" (1938) *"[[Devil's Island]]" (1939) *"[[Frankensteini poeg]]" (''"Son of Frankenstein"''; 1939) *"[[The Mystery of Mr. Wong]]" (1939) *"[[Mr. Wong in Chinatown]]" (1939) *"[[The Man They Could Not Hang]]" (1939) *"[[Tower of London (film 1939)|Tower of London]]" (1939) *"[[The Fatal Hour]]" (1940) *"[[British Intelligence]]" (1940) *"[[Black Friday]]" (1940) *"[[The Man with Nine Lives]]" (1940) *"[[Doomed to Die]]" (1940) *"[[Before I Hang]]" (1940) *"[[The Ape]]" (1940) *"[[You'll Find Out]]" (1940) *"[[The Devil Commands]]" (1941) *"[[The Boogie Man Will Get You]]" (1942) *"[[The Climax]]" (1944) *"[[Frankensteini maja]]" (''"House of Frankenstein"''; 1944) *"[[The Body Snatcher]]" (1945) *"[[Isle of the Dead]]" (1945) *"[[Bedlam]]" (1946) *"[[The Secret Life of Walter Mitty]]" (1947) *"[[Lured]]" (1947) *"[[Unconquered]]" (1947) *"[[Dick Tracy Meets Gruesome]]" (1947) *"[[Tap Roots]]" (1948) *"[[The Emperor's Nightingale]]" (''"Cisaruv slavík"''; hääl; 1949) *"[[Abbott and Costello Meet the Killer, Boris Karloff]]" (1949) *"[[The Strange Door]]" (1951) *"[[Colonel March Investigates]]" (1952) *"[[The Black Castle]]" (1952) *"[[Abbott and Costello Meet Dr. Jekyll and Mr. Hyde]]" (1953) *"[[The Island Monster]]" (''"Il Mostro dell'isola"''; 1954) *"[[The Hindu]]" (''"Sabaka"''; 1954) *"[[Voodoo Island]]" (1957) *"[[The Juggler of Our Lady]]" (hääl; 1958) *"[[The Haunted Strangler]]" (1958) *"[[Frankenstein 1970]]" (1958) *"[[Corridors of Blood]]" (1958) *"[[Black sabbath]]" (1963) *"[[The Terror]]" (1963) *"[[The Raven (film 1963)|The Raven]]" (1963) *"[[Bikini Beach]]" (1964) *"[[The Comedy of Terrors]]" (1964) *"[[Die, Monster, Die!]]" (1965) *"[[The Daydreamer]]" (hääl; 1966) *"[[The Ghost in the Invisible Bikini]]" (1966) *"[[How the Grinch Stole Christmas]]" (hääl; 1966) *"[[The Venetian Affair]]" (1967) *"[[Mad Monster Party?]]" (hääl; 1967) *"[[The Sorcerers]]" (1967) *"[[Targets]]" (1968) *"[[Curse of the Crimson Altar]]" (1968) *"[[The Fear Chamber]]" (1968) *"[[House of Evil]]" (1968) *"[[El Coleccionista de cadáveres]]" (1970) *"[[The Incredible Invasion]]" (1971) *"[[Isle of the Snake People]]" (1971) *"[[The Fear Chamber]]" (videona pealkirjaga "The Torture Chamber"; 1972) ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Karloff, Boris}} [[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]] [[Kategooria:Suurbritannia inimesed]] [[Kategooria:Tummfilmi näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1969]] or03gi0h85hb71ulhl53r9pky0zc13d 6759420 6759378 2024-11-11T17:35:49Z Sillerkiil 58396 6759420 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}{{viita}}'''Boris Karloff''' (kodanikunimega '''William Henry Pratt''', tuntud ka kui '''Karloff''' ja '''Karloff the Uncanny'''; [[23. november]] [[1887]] – [[2. veebruar]] [[1969]]) oli [[Suurbritannia|briti]] filminäitleja, kes sai tuntuks oma rollidega [[õudusfilm]]ides, eriti [[Frankensteini monstrum]]i osatäitjana filmides "[[Frankenstein (film 1931)|Frankenstein]]" (1931), "[[Frankensteini pruut]]" (1935) ja "[[Frankensteini poeg]]" (1939). Lisaks filmirollidele (174 filmi) mängis Karloff otselavastustes ning esines raadio- ja telesaadetes. Panuse eest filmi- ja televisioonitöösse pälvis Karloff 8. veebruaril 1960 [[Hollywoodi kuulsuste allee|Hollywoodi kuulsuste alleel]] kaks tähte. ==Filmograafia== *"[[The Lightning Raider]]" (1919) *"[[The Masked Rider]]" (1919) *"[[His Majesty, the American]]" (puudub tiitritest; 1919) *"[[The Prince and Betty]]" (1919) *"[[The Deadlier Sex]]" (1920) *"[[The Courage of Marge O'Doone]]" (1920) *"[[The Last of the Mohicans]]" (puudub tiitritest; 1920) *"[[The Hope Diamond Mystery]]" (1921) *"[[Without Benefit of Clergy]]" (1921) *"[[Cheated Hearts]]" (1921) *"[[The Cave Girl]]" (1921) *"[[Nan of the North]]" (puudub tiitritest; 1922) *"[[The Man from Downing Street]]" (1922) *"[[The Infidel]]" (1922) *"[[The Altar Stairs]]" (1922) *"[[The Woman Conquers]]" (1922) *"[[Omar the Tentmaker]]" (1922) *"[[The Gentleman from America]]" (1923) *"[[The Prisoner]]" (1923) *"[[The Hellion]]" (1924) *"[[Riders of the Plains]]" (1924) *"[[Dynamite Dan]]" (1924) *"[[Forbidden Cargo]]" (1925) *"[[The Prairie Wife]]" (1925) *"[[Lady Robinhood]]" (1925) *"[[Never the Twain Shall Meet]]" (puudub tiitritest; 1925) *"[[Perils of the Wild]]" (1925) *"[[Parisian Nights]]" (1925) *"[[The Greater Glory]]" (1926) *"[[The Man in the Saddle]]" (1926) *"[[Her Honor, the Governor]]" (1926) *"[[The Bells]]" (1926) *"[[The Golden Web]]" (1926) *"[[Flames]]" (1926) *"[[The Eagle of the Sea]]" (1926) *"[[Flaming Fury]]" (1926) *"[[The Nickel-Hopper]]" (puudub tiitritest; 1926) *"[[Old Ironsides]]" (1926) *"[[Valencia (film)|Valencia]]" (puudub tiitritest; 1926) *"[[Let It Rain]]" (1927) *"[[The Princess from Hoboken]]" (1927) *"[[Tarzan and the Golden Lion]]" (1927) *"[[The Meddlin' Stranger]]" (1927) *"[[The Phantom Buster]]" (1927) *"[[Soft Cushions]]" (1927) *"[[Two Arabian Knights]]" (1927) *"[[The Love Mart]]" (1927) *"[[Sharp Shooters]]" (puudub tiitritest; 1928) *"[[The Vanishing Rider]]" (1928) *"[[Vultures of the Sea]]" (1928) *"[[The Little Wild Girl]]" (1928) *"[[Burning the Wind]]" (1929) *"[[The Fatal Warning]]" (1929) *"[[The Devil's Chaplain]]" (1929) *"[[Two Sisters]]" (1929) *"[[Anne Against the World]]" (1929) *"[[The Phantom of the North]]" (1929) *"[[Behind That Curtain]]" (1929) *"[[The King of the Kongo]]" (1929) *"[[The Unholy Night]]" (1929) *"[[The Bad One]]" (1930) *"[[The Sea Bat]]" (1930) *"[[The Utah Kid]]" (1930) *"[[Sous les verrous]]" (prantsuskeelne versioon filmist "[[Pardon Us]]"; 1931) *"[[The Criminal Code]]" (1931) *"[[King of the Wild]]" (1931) *"[[Cracked Nuts]]" (1931) *"[[The Vanishing Legion]]" (hääl; 1931) *"[[Young Donovan's Kid]]" (1931) *"[[Smart Money]]" (puudub tiitritest; 1931) *"[[The Public Defender]]" (1931) *"[[I Like Your Nerve]]" (1931) *"[[Graft]]" (1931) *"[[Five Star Final]]" (1931) *"[[The Yellow Ticket]]" (1931) *"[[The Mad Genius]]" (1931) *"[[The Guilty Generation]]" (1931) *"[[Frankenstein (film 1931)|Frankenstein]]" (tiitrites nime "?" all; 1931) *"[[Tonight or Never]]" (1931) *"[[Behind the Mask]]" (1932) *"[[Business and Pleasure]]" (1932) *"[[Scarface]]" (1932) *"[[The Miracle Man]]" (1932) *"[[Night World]]" (1932) *"[[The Old Dark House]]" (1932) *"[[The Mask of Fu Manchu]]" (1932) *"[[Muumia (film 1932)|Muumia]]" (''"The Mummy"''; 1932) *"[[The Ghoul]]" (1933) *"[[The Lost Patrol]]" (1934) *"[[The House of Rothschild]]" (1934) *"[[The Black Cat (film 1934)|The Black Cat]]" (1934) *"[[Gift of Gab]]" (1934) *"[[Frankensteini pruut]]" (''"Bride of Frankenstein"''; 1935) *"[[The Raven (film 1935)|The Raven]]" (1935) *"[[The Black Room]]" (1935) *"[[The Invisible Ray]]" (1936) *"[[The Walking Dead]]" (1936) *"[[Juggernaut]]" (1936) *"[[The Man Who Changed His Mind]]" (1936) *"[[Charlie Chan at the Opera]]" (1936) *"[[Night Key]]" (1937) *"[[West of Shanghai]]" (1937) *"[[The Invisible Menace]]" (1938) *"[[Mr. Wong, Detective]]" (1938) *"[[Devil's Island]]" (1939) *"[[Frankensteini poeg]]" (''"Son of Frankenstein"''; 1939) *"[[The Mystery of Mr. Wong]]" (1939) *"[[Mr. Wong in Chinatown]]" (1939) *"[[The Man They Could Not Hang]]" (1939) *"[[Tower of London (film 1939)|Tower of London]]" (1939) *"[[The Fatal Hour]]" (1940) *"[[British Intelligence]]" (1940) *"[[Black Friday]]" (1940) *"[[The Man with Nine Lives]]" (1940) *"[[Doomed to Die]]" (1940) *"[[Before I Hang]]" (1940) *"[[The Ape]]" (1940) *"[[You'll Find Out]]" (1940) *"[[The Devil Commands]]" (1941) *"[[The Boogie Man Will Get You]]" (1942) *"[[The Climax]]" (1944) *"[[Frankensteini maja]]" (''"House of Frankenstein"''; 1944) *"[[The Body Snatcher]]" (1945) *"[[Isle of the Dead]]" (1945) *"[[Bedlam]]" (1946) *"[[The Secret Life of Walter Mitty]]" (1947) *"[[Lured]]" (1947) *"[[Unconquered]]" (1947) *"[[Dick Tracy Meets Gruesome]]" (1947) *"[[Tap Roots]]" (1948) *"[[The Emperor's Nightingale]]" (''"Cisaruv slavík"''; hääl; 1949) *"[[Abbott and Costello Meet the Killer, Boris Karloff]]" (1949) *"[[The Strange Door]]" (1951) *"[[Colonel March Investigates]]" (1952) *"[[The Black Castle]]" (1952) *"[[Abbott and Costello Meet Dr. Jekyll and Mr. Hyde]]" (1953) *"[[The Island Monster]]" (''"Il Mostro dell'isola"''; 1954) *"[[The Hindu]]" (''"Sabaka"''; 1954) *"[[Voodoo Island]]" (1957) *"[[The Juggler of Our Lady]]" (hääl; 1958) *"[[The Haunted Strangler]]" (1958) *"[[Frankenstein 1970]]" (1958) *"[[Corridors of Blood]]" (1958) *"[[Black sabbath]]" (1963) *"[[The Terror]]" (1963) *"[[The Raven (film 1963)|The Raven]]" (1963) *"[[Bikini Beach]]" (1964) *"[[The Comedy of Terrors]]" (1964) *"[[Die, Monster, Die!]]" (1965) *"[[The Daydreamer]]" (hääl; 1966) *"[[The Ghost in the Invisible Bikini]]" (1966) *"[[How the Grinch Stole Christmas]]" (hääl; 1966) *"[[The Venetian Affair]]" (1967) *"[[Mad Monster Party?]]" (hääl; 1967) *"[[The Sorcerers]]" (1967) *"[[Targets]]" (1968) *"[[Curse of the Crimson Altar]]" (1968) *"[[The Fear Chamber]]" (1968) *"[[House of Evil]]" (1968) *"[[El Coleccionista de cadáveres]]" (1970) *"[[The Incredible Invasion]]" (1971) *"[[Isle of the Snake People]]" (1971) *"[[The Fear Chamber]]" (videona pealkirjaga "The Torture Chamber"; 1972) ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Karloff, Boris}} [[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]] [[Kategooria:Suurbritannia inimesed]] [[Kategooria:Tummfilmi näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1969]] r8rg8kcp3eoqpfxo99h54baorr07l8y Ülemaailmne majanduskriis 0 22794 6759413 6374296 2024-11-11T17:27:15Z 2001:1530:1011:F38A:BDD8:54F0:C57E:AE2 6759413 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}} [[Fail:American union bank.gif|pisi|Börsikrahhi ajal ruttasid inimesed pangakontoritesse oma raha välja võtma]] [[Fail:Depression era gangsters.ogv|pisi|Suure depressiooni ajastu gangsterid 1920. aastatel]] [[Fail:God's Little Acre, 1958.webm|pisi|Mängufilm suure depressiooni ajastust. ]] '''Ülemaailmne majanduskriis''' ehk '''suur depressioon''' oli [[Teine maailmasõda|Teisele maailmasõjale]] eelnenud aastakümnel maailma haaranud [[majandussurutis]], mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 24. oktoobri börsikrahhi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. Aastatel [[1929]]–[[1933]] suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 50 protsendilt 70-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha. [[Fail:Man lying down on pier during Great Depression New York City USA 1935.gif|pisi|Suure depressiooni ajal New Yorgis kail külitav mees]] 1929. aasta 24. oktoober sai tuntuks [[Must neljapäev|musta neljapäevana]]. Tol päeval kukkus [[New Yorgi aktsiabörs]] 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus: mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis. ==Vaata ka== *[[Must neljapäev]] [[Kategooria:Majandussündmused]] [[Kategooria:Lähiajalugu]] [[Kategooria:1929]] 5z7amoa3eulcymn5ne6ydzmq3unrrz9 Eesti presidentide loend 0 24896 6759605 6414415 2024-11-12T06:58:33Z 213.180.5.50 6759605 wikitext text/x-wiki {{Liita| Eesti president}} ''Siin on loetletud [[Eesti Vabariigi president]]e. [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendi]] ametinimetus võeti eesti keeles kasutusele 1. jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusega. Võõrkeeltes oli [[riigivanem]]at nimetatud presidendiks alates 1922. aastast. ==Eesti Vabariigi presidendid== === 1938–1940 Vabariigi President === {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei |- ! colspan="7" |Vabariigi President |- |'''1''' |[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[24. aprill]] [[1938]] |[[21. juuni]] [[1940]] ([[23. juuli]] [[1940]]<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/07/23/5 746. Riigivolikogu otsus Vabariigi Presidendi küsimuses.], Riigi Teataja, nr. 77, 23 juuli 1940</ref>){{Ref|a|[a]}} |SITT INFO |parteitu |} === 1940–1992 Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis === [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] on Eesti Vabariigi riigipea kohustetäitja ametinimetus [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseadus]]e alusel. [[Eesti Vabariigi peaminister|Peaminister]] asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President on takistatud oma ametikohuste täitmises, ja tema volitused kestavad, kuni astub ametisse uus Vabariigi President või [[Vabariigi Presidendi Asetäitja]]. {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus |- ! colspan="6" |Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis |- |'''-''' |[[Fail:Jüri Uluots.jpg|93x93px]] |[[Jüri Uluots|'''Jüri Uluots''']] ([[1890]]–[[1945]]) |[[21. juuni]] [[1940]]{{Ref|a|[a]}} |[[9. jaanuar]] [[1945]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1945|kuu2=01|aasta=1940|kuu=06|päev=21|päev2=09}} |- |'''-''' |[[Fail:August Rej.jpg|108x108px]] |[[August Rei|'''August Rei''']] ([[1886]]–[[1963]]) |[[9. jaanuar]] [[1945]] |[[29. märts]] [[1963]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1963|kuu2=03|aasta=1945|kuu=01|päev=09|päev2=29}} |- |'''-''' |[[Fail:Warma ja rouva.jpg|70x70px]] |[[Aleksander Warma|'''Aleksander Warma''']] ([[1890]]–[[1970]]) |[[29. märts]] [[1963]] |[[23. detsember]] [[1970]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1970|kuu2=12|aasta=1963|kuu=03|päev=29|päev2=23}} |- |'''-''' | |[[Tõnis Kint|'''Tõnis Kint''']] ([[1896]]–[[1991]]) |[[23. detsember]] [[1970]] |[[1. märts]] [[1990]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1990|kuu2=03|aasta=1970|kuu=12|päev=23|päev2=01}} |- |'''-''' | |[[Heinrich Mark|'''Heinrich Mark''']] ([[1911]]–[[2004]]) |[[1. märts]] [[1990]] |[[6. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1990|kuu=03|päev=01|päev2=06}} |} === 1992–... Vabariigi President === {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei |- ! colspan="7" |Vabariigi President |- |'''2''' |[[Fail:Lennart Meri 1998.jpg|109x109px]] |[[Lennart Meri|'''Lennart Meri''']] ([[1929]]–[[2006]]) |[[6. oktoober]] [[1992]] |[[8. oktoober]] [[2001]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2001|kuu2=10|aasta=1992|kuu=10|päev=06|päev2=08}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |- |'''3''' |[[Fail:Estlands president Arnold Ruutel (cropped).jpg|100x100px]] |[[Arnold Rüütel|'''Arnold Rüütel''']] ([[1928]]– ) |[[8. oktoober]] [[2001]] |[[9. oktoober]] [[2006]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2006|kuu2=10|aasta=2001|kuu=10|päev=08|päev2=09}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |- |'''4''' |[[Fail:Toomas Hendrik Ilves.jpg|90x90px]] |[[Toomas Hendrik Ilves|'''Toomas Hendrik Ilves''']] ([[1953]]– ) |[[9. oktoober]] [[2006]] |[[10. oktoober]] [[2016]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2016|kuu2=10|aasta=2006|kuu=10|päev=09|päev2=10}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |- |'''5''' |[[Fail:Kersti Kaljulaid - 2018.jpg|101x101px]] |[[Kersti Kaljulaid|'''Kersti Kaljulaid''']] ([[1969]]– ) |[[10. oktoober]] [[2016]] |[[11. oktoober]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2021|kuu2=10|aasta=2016|kuu=10|päev=10|päev2=11}} |parteitu |- |'''6''' |[[Fail:Volodymyr Zelenskyy met with Estonian President Karis in Kyiv 2022 (13) (cropped).jpg|90x90px]] |[[Alar Karis|'''Alar Karis''']] ([[1958]]– ) |[[11. oktoober]] [[2021]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=10|päev=11}} |parteitu |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}}21. juunil 1940 nimetas Päts okupatsioonivõimude survel põhiseaduse vastaselt ametisse [[Johannes Varese valitsus|Johannes Varese valitsuse]]. Kuna Päts ei saanud enam vabalt võimu teostada, siis alates sellest kuupäevast loetakse riigiõiguslikult presidendi kohusetäitjaks Jüri Uluots. ==Vaata ka== *[[Eesti Vabariigi president]] *[[Eesti presidendivalimised]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.president.ee/et/ Eesti Vabariigi President] [[Kategooria:Eesti presidendid| Eesti presidentide loend]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Presidentide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Presidendid]] 1yi4ryomqyojxckemd8dfjk7q1zdro1 6759610 6759605 2024-11-12T07:04:09Z Sillerkiil 58396 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/213.180.5.50|213.180.5.50]] ([[User talk:213.180.5.50|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:46.131.52.231|46.131.52.231]]. 6414415 wikitext text/x-wiki {{Liita| Eesti president}} ''Siin on loetletud [[Eesti Vabariigi president]]e. [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendi]] ametinimetus võeti eesti keeles kasutusele 1. jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusega. Võõrkeeltes oli [[riigivanem]]at nimetatud presidendiks alates 1922. aastast. ==Eesti Vabariigi presidendid== === 1938–1940 Vabariigi President === {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei |- ! colspan="7" |Vabariigi President |- |'''1''' |[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[24. aprill]] [[1938]] |[[21. juuni]] [[1940]] ([[23. juuli]] [[1940]]<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/07/23/5 746. Riigivolikogu otsus Vabariigi Presidendi küsimuses.], Riigi Teataja, nr. 77, 23 juuli 1940</ref>){{Ref|a|[a]}} |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1940|kuu2=06|aasta=1938|kuu=04|päev=24|päev2=21}} |parteitu |} === 1940–1992 Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis === [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] on Eesti Vabariigi riigipea kohustetäitja ametinimetus [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseadus]]e alusel. [[Eesti Vabariigi peaminister|Peaminister]] asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President on takistatud oma ametikohuste täitmises, ja tema volitused kestavad, kuni astub ametisse uus Vabariigi President või [[Vabariigi Presidendi Asetäitja]]. {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus |- ! colspan="6" |Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis |- |'''-''' |[[Fail:Jüri Uluots.jpg|93x93px]] |[[Jüri Uluots|'''Jüri Uluots''']] ([[1890]]–[[1945]]) |[[21. juuni]] [[1940]]{{Ref|a|[a]}} |[[9. jaanuar]] [[1945]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1945|kuu2=01|aasta=1940|kuu=06|päev=21|päev2=09}} |- |'''-''' |[[Fail:August Rej.jpg|108x108px]] |[[August Rei|'''August Rei''']] ([[1886]]–[[1963]]) |[[9. jaanuar]] [[1945]] |[[29. märts]] [[1963]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1963|kuu2=03|aasta=1945|kuu=01|päev=09|päev2=29}} |- |'''-''' |[[Fail:Warma ja rouva.jpg|70x70px]] |[[Aleksander Warma|'''Aleksander Warma''']] ([[1890]]–[[1970]]) |[[29. märts]] [[1963]] |[[23. detsember]] [[1970]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1970|kuu2=12|aasta=1963|kuu=03|päev=29|päev2=23}} |- |'''-''' | |[[Tõnis Kint|'''Tõnis Kint''']] ([[1896]]–[[1991]]) |[[23. detsember]] [[1970]] |[[1. märts]] [[1990]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1990|kuu2=03|aasta=1970|kuu=12|päev=23|päev2=01}} |- |'''-''' | |[[Heinrich Mark|'''Heinrich Mark''']] ([[1911]]–[[2004]]) |[[1. märts]] [[1990]] |[[6. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1990|kuu=03|päev=01|päev2=06}} |} === 1992–... Vabariigi President === {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei |- ! colspan="7" |Vabariigi President |- |'''2''' |[[Fail:Lennart Meri 1998.jpg|109x109px]] |[[Lennart Meri|'''Lennart Meri''']] ([[1929]]–[[2006]]) |[[6. oktoober]] [[1992]] |[[8. oktoober]] [[2001]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2001|kuu2=10|aasta=1992|kuu=10|päev=06|päev2=08}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |- |'''3''' |[[Fail:Estlands president Arnold Ruutel (cropped).jpg|100x100px]] |[[Arnold Rüütel|'''Arnold Rüütel''']] ([[1928]]– ) |[[8. oktoober]] [[2001]] |[[9. oktoober]] [[2006]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2006|kuu2=10|aasta=2001|kuu=10|päev=08|päev2=09}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |- |'''4''' |[[Fail:Toomas Hendrik Ilves.jpg|90x90px]] |[[Toomas Hendrik Ilves|'''Toomas Hendrik Ilves''']] ([[1953]]– ) |[[9. oktoober]] [[2006]] |[[10. oktoober]] [[2016]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2016|kuu2=10|aasta=2006|kuu=10|päev=09|päev2=10}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |- |'''5''' |[[Fail:Kersti Kaljulaid - 2018.jpg|101x101px]] |[[Kersti Kaljulaid|'''Kersti Kaljulaid''']] ([[1969]]– ) |[[10. oktoober]] [[2016]] |[[11. oktoober]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2021|kuu2=10|aasta=2016|kuu=10|päev=10|päev2=11}} |parteitu |- |'''6''' |[[Fail:Volodymyr Zelenskyy met with Estonian President Karis in Kyiv 2022 (13) (cropped).jpg|90x90px]] |[[Alar Karis|'''Alar Karis''']] ([[1958]]– ) |[[11. oktoober]] [[2021]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=10|päev=11}} |parteitu |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}}21. juunil 1940 nimetas Päts okupatsioonivõimude survel põhiseaduse vastaselt ametisse [[Johannes Varese valitsus|Johannes Varese valitsuse]]. Kuna Päts ei saanud enam vabalt võimu teostada, siis alates sellest kuupäevast loetakse riigiõiguslikult presidendi kohusetäitjaks Jüri Uluots. ==Vaata ka== *[[Eesti Vabariigi president]] *[[Eesti presidendivalimised]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.president.ee/et/ Eesti Vabariigi President] [[Kategooria:Eesti presidendid| Eesti presidentide loend]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Presidentide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Presidendid]] lkexmj5eg2r7lv758w37a3iqo0ghudp Biograafiad (I) 0 24928 6759446 6751880 2024-11-11T18:14:28Z Velirand 67997 /* Iv */ 6759446 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (I)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab I-tähega. ==I== *[[I Sun-shin]], Korea väejuht (1545–1598) ==Ia== *[[Marco Iacoboni]], itaalia neurobioloog (1960–) *[[Lee Iacocca]], USA ärijuht (1924–) *[[Themur Iakobašvili]], juudi päritolu Gruusia politoloog, diplomaat ja poliitik (1967–) *[[Agáthonas Iakovídis]], kreeka laulja (1955–2020) *[[Kumba Ialá]], Guinea-Bissau poliitik (1953–) *[[Iamblichos]], filosoof (3.–4. sajand) *[[Vincenzo Iaquinta]], itaalia jalgpallur (1979–) *[[Akaki Iašvili]], gruusia maletegelane ja maletaja (1973–) *[[Geórgios Iatrídis]], kreeka vehkleja ==Ib== *[[Henry Iba]], USA korvpallitreener (1904–1993) *[[Caterine Ibargüen]], Colombia kergejõustiklane (1984–) *[[Renato Ibarra]], Ecuadori jalgpallur (1991–) *[[Dolores Ibárruri]], baski päritolu Hispaania ajakirjanik ja poliitik (1895–1989) *[[Derek Ibbotson]], Suurbritannia jooksja (1932–2017) *[[Eva Ibbotson]], Briti kirjanik (1925–2010) *[[Vedad Ibišević]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1984–) *[[Otu Ibius]], eesti õigusteadlane, ajaloolane ja karskustegelane (1904–1975) *[[Ibn Baţţūţah]], berberi teoloog ja rändur (sündis 1304) *[[Ibn Khaldūn]], araabia õpetlane (1332–1406) *[[Mogamed Ibragimov]], [[Avaarid|avaari]] päritolu Põhja-Makedoonia maadleja (1974–) *[[Sultan Ibragimov]], avaari päritolu Venemaa poksija (1975–) *[[Ilmar Ibragimov]], (1973–) *[[Ibrāhīm ibn Ya‘qūb]], juudi rändur (10. sajand) *[[Mūsá Ibrāhīm]], Liibüa poliitikategelane (1974–) *[[Delina Ibrahimaj]], Albaania poliitik ja ökonomist (1983–) *[[Zlatan Ibrahimović]], rootsi jalgpallur (1981–) *[[Nedžad Ibrišimović]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1940) *[[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani filmitegelane (1939–2022) *[[Uta Ibrahimi]], albaania alpinist (1983–) *[[Helmuth Ibrus]], Eesti sõjaväelane (1897–1930) *[[Indrek Ibrus]], eesti meediauurija ja semiootik (1974–) *[[Henrik Ibsen]], norra näitekirjanik (1828–1906) *[[Ahmet Ibukić-Ami]], Bosnia ja Hertsegoviina kunstnik (1957) ==Ic== *[[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Ice Cube]], USA räppar (1969–) *[[Ice-T]], USA räppar ja näitleja (1958–) *[[René Iché]], prantsuse skulptor (1897–1954) *[[Gustav Ichheiser]], juudi päritolu USA sotsiaalpsühholoog, sotsioloog ja filosoof (1897–1969) *[[Osamu Ichikawa]], jaapani näitleja (1936–2009) *[[Ichthyas]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[David Icke]], Briti vandenõuteoreetik (1952–) ==Id== *[[Helmut Idarand]], eesti loomakasvatusteadlane (1929–1993) *[[Karl-Erik Idasaar]], eesti autoajakirjanik ja -fotograaf (1997–2021) *[[Joseph Paxson Iddings]], USA geoloog ja petroloog (1857–1920) *[[Yūji Ide]], jaapani autovõidusõitja (1975–) *[[Argo Ideon]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Tiina Ideon]], eesti näitleja (1945–) *[[Ernst Idla]], eesti võimlemispedagoog (1901–1980) *[[Katrin Idla]], eesti keemik, loodusteadlane ja ettevõtja (1966–) *[[Karl-Richard Idlane]], eesti jalgpallur ja veepallur (1910–1942) *[[Mati Idlane]], eesti korvpallur (1938–2010) *[[Siim Idnurm]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (1942–) *[[Brian Idowu]], Nigeeria jalgpallur (1992–) *[[Phillips Idowu]], Suurbritannia kergejõustiklane (1978–) *[[Idrīs I]], Liibüa kuningas (1890–1983) *[[Mirza Idrizović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmirežissöör ja -stsenarist (1939–1998) *[[Nusret Idrizović]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1930–) *[[Idvallo]], brittide kuningas ==Ie== *[[Edgar Ié]], Guinea-Bissau jalgpallur (1994–) *[[Ieng Sary]], Kambodža riigitegelane (1925–2013) *[[Ieng Thirith]], Kambodža riigitegelane (1932–2015) *[[Ieremías II]], Konstantinoopoli patriarh (suri 1595) *[[Frank Iero]], USA muusik (1981–) ==If== *[[Edwin Ifeanyi]], Kameruni endine jalgpallur (1972–) *[[Victoria Iftodi]], Moldova jurist ja poliitik (1969–) ==Ig== *[[Otto Heinrich Igelström]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane (1737–1823) *[[Odion Ighalo]], Nigeeria jalgpallur (1989–) *[[Borja Iglesias]], hispaania jalgpallur (1993–) *[[Enrique Iglesias]], hispaania laulja (1975–) *[[Gabriel Iglesias]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1976–) *[[Julio Iglesias]], hispaania laulja (1943–) *[[Madalena Iglésias]], Portugali laulja ja näitleja (1939–2018) *[[Rafael Iglesias]], Argentina poksija (1924–1999) *[[Vladimir Ignaste]], õigeusu vaimulik Eestis ja Šveitsis (1926–2010 Olten) *[[Aleksandr Ignatenko]], Nõukogude Liidu maadleja (1963–) *[[Ignati (Moskva patriarh)|Ignati]], kreeka õigeusu vaimulik, 1605–1606 Moskva ja kogu Venemaa patriarh (surnud 1620) *[[Noel Ignatiev]], Ameerika Ühendriikide juudi päritolu autor ja ajaloolane (1940–2019) *[[Ignatios Antiookiast]], Antiookia piiskop (2. sajand) *[[David Friedrich Ignatius]], Eesti vaimulik (1765–1834) *[[Georg Friedrich Ignatius]], Eesti vaimulik (1789–1865) *[[Johann Friedrich Ignatius]], Eesti vaimulik (1755–1824) *[[Johann Ignatius]], eesti vaimulik (1719–1774) *[[Michael Ignatius]], eesti hernhuutlik kirjamees, koolmeister ja köster (1713–1777) *[[Otto Friedrich Ignatius]], eesti ja baltisaksa maalikunstnik (1794–1824) *[[Vitali Ignatjenko]], Nõukogude Liidu ja Venemaa ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1941–) *[[Semjon Ignatjev]], NSV Liidu riigitegelane ja julgeolekuülem (1904–1983) *[[Viktor Ignatjev]], Eesti muusik (1916–1994) *[[Sargõlana Ignatjeva]], jakuudi haridustegelane ja pedagoogikateadlane (1963–) *[[Ülo Ignats]], eesti ajakirjanik (1951–2011) *[[Ignatsi Jaak]], eesti kooliõpetaja ja köster (suri 1741) *[[Aleksander Igonin]], Eesti kunstnik (1939–2013) *[[Matvei Igonen]], Eesti jalgpallur (1996–) *[[Igor]], Kiievi suurvürst (suri 945) *[[Andre Iguodala]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1984–) ==Ih== * [[Kelechi Iheanacho]], Nigeeria jalgpallur (1996–) * [[Hilja Iher]], eesti füüsik (1944–) * [[Leili Iher]], eesti kirjandusteadlane ja luulekriitik (1941–) * [[Rihhard Iher]], eesti kirjanik ja õpetaja (1910–1980) * [[Anu Iho]], eesti raamatukogundustegelane (1946–2019) * [[Arvo Iho]], eesti filmirežissöör ja -operaator (1949–) ==Ii== *[[Aino Iila]], eesti aiandusarhitekt (1924–2014) *[[Iiob]], Piibli tegelane *[[Iiob (Moskva patriarh)|Iiob]], esimene Moskva ja kogu Venemaa patriarh (surnud 1607) *[[Herbert Iir]], eesti ühiskonnategelane (1913–1996) *[[Iisak]], Piibli tegelane *[[Siiri Iismaa]], eesti päritolu Austraalia molekulaarbioloog ja biokeemik ==Ij== *[[Ivars Ijabs]], Läti poliitik, politoloog ja muusik (1972–) *[[Frank IJsselmuiden]], Hollandi poliitik ==Ik== *[[Laura Ikauniece]], läti kergejõustiklane, seitsmevõistleja (1992–) *[[Yasunari Ikenaga]], jaapani maalikunstnik (1965–) *[[Khumiso Ikgopoleng]], Botswana poksija (1979–) *[[Indrek Ikkonen]], eesti ehtekunstnik ja kunstiõppejõud (1979–) *[[Jaan Ikmelt]], Eesti kommunist (1885–1953) *[[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Henri Ikonen]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Kamil Ikramov]], usbeki päritolu vene kirjanik ja stsenarist (1927–1989) *[[Nora Ikstena]], läti kirjanik (1969–) *[[Heikki Ikäheimo]], soome filosoof (1966–) ==Il== *[[Ella Ilbak]], eesti tantsija ja kirjanik (1895–1997) *[[Andres Ild]], eesti näitleja (1943–) *[[Mehmet Murat İldan]], türgi kirjanik (1965–) *[[Joseph Iléo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (1921–1994) *[[Ilja Ilf]], juudi rahvusest nõukogude kirjanik (1897–1937) *[[Žydrūnas Ilgauskas]], Leedu endine korvpallur (1975–) *[[Abdulvehab Ilhamija]], bosnia, türgi ja araabia luuletaja (1773–1821) *[[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (1933–) *[[Sanja Ilić]], serbia helilooja, klahvpillimängija ja arhitekt (1951–2021) *[[Vlatko Ilievski]], Makedoonia laulja (1985–2018) *[[Marit Ilison]], eesti multidistsiplinaarne kunstnik ja moedisainer (1984–) *[[Georgi Ilivitski]], Nõukogude Liidu maletaja (1910–1969) *[[Harri Ilja]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1928–1990) *[[Ivari Ilja]], eesti pianist (1959–) *[[Voldemar Ilja]], eesti vaimulik (1922–) *[[Vladimir Iljaševitš]], eesti vene kirjanik (1954–) *[[Evald Iljenkov]], vene filosoof (1924–1979) *[[Aleksander Iljin]], eesti jalgpallur (2002–) *[[Ivan Iljin]], vene filosoof, kirjanik ja publitsist (1883–1954) *[[Ivan Iljitšov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1905–1983) *[[Kirsan Iljumžinov]], Kalmõkkia ärimees ja poliitik (1962–) *[[Vladimir Iljušin]], vene katselendur (1927–2010) *[[Anna Iljuštšenko]], Eesti kõrgushüppaja (1985–) *[[Konstantin Ilkovski]], Venemaa ja Sahha poliitik (1964–) *[[Harry Illak]], eesti dirigent (1961–) *[[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (1955–2024) *[[Sirly Illak-Oluvere]], eesti dirigent (1981–) *[[Andrei Illarionov]], vene majandusteadlane (1961–) *[[Asier Illarramendi]], Hispaania jalgpallur (1990–) *[[Aleksander Illi]], eesti korvpallur ja treener (1912–2000) *[[Florian Illies]], saksa kunstiajaloolane, kirjastaja, ajakirjanik ja kirjanik (1971–) *[[Leonhard Illisson]], eesti poliitik (1911–1993) *[[Heribert Illig]], saksa ajaloolane (1947–) *[[Jorge Illueca]], Panama poliitik ja diplomaat (1918–2012) *[[Ari Ilmakunnas]], soome maletegelane ja malekohtunik (1896–1957) *[[Tiia Ilmanen]], soome näitleja (1991–) *[[Kaupo Ilmet]], eesti metsandustegelane (1931–2021) *[[Peep Ilmet]], eesti luuletaja (1948–) *[[Arnold Ilmjärv]], eesti koolijuht (1930–2014) *[[Magnus Ilmjärv]], eesti ajaloolane (1961–) *[[Mihkel Ilmjärv]], eesti loomaarstiteadlane (1891–1951) *[[Helgi Ilo]], eesti näitleja ja diktor (1942–) *[[Jarõna Ilo]], Eesti graafik (1955–) *[[Tullio Ilomets]], eesti keemik (1921–2018) *[[Josefa Iloilo]], Fidži poliitik (1920–2011) *[[Elmar Ilp (ohvitser)|Elmar Ilp]], Eesti sõjaväelane (1904–1941) *[[Elmar Ilp]], eesti metsavend (1919–1950) *[[Georg Iltal]], Eesti ja Saksa sõjaväelane ja pedagoog Kanadas (1917–2009) *[[Liis Ilula]], eesti tantsuõpetaja (1987–) *[[Sylvestre Ilunga]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (1947–) *[[Ants Ilus (loomakasvatusteadlane)|Ants Ilus]], loomakasvatusteadlane (1926–2008) *[[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]], Vabadussõja veteran (1901–2006) *[[Elmar Ilus]], eesti õigusteadlane (1898–1981) *[[Kaljo Ilus]], eesti ajakirjanik (1926–2008) *[[Maarja-Liis Ilus]], eesti laulja (1980–) *[[Merle Ilus]], eesti muusikaõpetaja (1952–) *[[Mihkel Ilus]], eesti kunstnik (1987–) *[[Peeter Ilus]], eesti luuletaja ja tõlkija (1948–) *[[Peeter Ilus (kaugsõidukapten)|Peeter Ilus]], eesti kaugsõidukapten (1891–1968) *[[Väino Ilus]], eesti kirjanik (1929–) *[[Aapo Ilves]], eesti kirjanik (1970–) *[[Aleksander Ilves (1896–1943)]], Eesti sõjaväelane (1896–1943) *[[Aleksander Ilves (1900–1987)]], Eesti sõjaväelane (1900–1987) *[[Andres Ilves]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Eduard Ilves]], Vabadussõja veteran ja pikaealine (1899–2003) *[[Endel Ilves]], eesti insener (1923–1991) *[[Evelin Ilves]], eesti ettevõtja, president Toomas Hendrik Ilvese abikaasa (1968–) *[[Ferdinand Ilves]], Puurmani ja Kursi vallavanem (1900–1963) *[[Gustav Ilves]], eesti skautlusaktivist (1923–2013) *[[Heimar Ilves]], eesti helilooja (1914–2002) *[[Indrek Ilves]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Indrek Ilves (kunstnik)|Indrek Ilves]], eesti kunstnik *[[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (1940–2024) *[[Kristjan Ilves]], eesti kahevõistleja (1996–) *[[Lehte Ilves]], eesti ajakirjanik (1951–) *[[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane (2000–) *[[Marie Ilves]], eesti näitleja (1892–1969) *[[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]], Eesti tennisist ja treener (1970–) *[[Piret Ilves]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist (1983–) *[[Roland Ilves]], Eesti sõjaväelane (1916–1940) *[[Ronald Ilves]], eesti kergejõustiklane ja tööstusjuht (1930–2005) *[[Silvia Ilves]], eesti tšellomängija (1992–) *[[Taavi Ilves]] (1989–) *[[Toivo Ilves]], eesti omavalitsustegelane ja haldusjuht (1960–) *[[Toomas Hendrik Ilves]], Eesti poliitik (1953–) *[[Urmo Ilves]], Eesti kabetaja (1974–) *[[Pekka Ilveskoski]], soome arhitekt (1931–1987) *[[Andrei Ilvest]], Eesti politseinik (1846–1939) *[[Vikenti Ilvest]], Eesti sõjaväelane (1889–1959) *[[Valli Ilvik]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja kultuurikorraldaja (1951–2022) *[[Ersan İlyasova]], türgi korvpallur (1987–) ==Im== *[[Dami Im]], Lõuna-Korea päritolu Austraalia laulja (1988–) *[[Im Dong-hyun]], Lõuna-Korea vibulaskja (1986–) *[[Viktor Imala]], eesti poliitik (1930–1998) *[[Ekrem İmamoğlu]], Türgi ärimees ja poliitik (1970–) *[[Emir Imamović]], Bosnia ja Hertsegoviina ajakirjanik ja kirjanik (1973–) *[[Chanel Iman]], Ameerika Ühendriikide supermodell (1990–) *[[Karl Iman]], Eesti sõjaväelane (1906–1945) *[[Imany]], Prantsuse laulja (1979–) *[[Natalie Imbruglia]], Austraalia-Suurbritannia poplaulja, laulukirjutaja, näitleja ja modell (1975–) *[[Johannes Imelik]], eesti arst (1889–1957) *[[Olaf Imelik]], eesti spordifüsioloog (1923–2014) *[[Eduard Imhof]], Šveitsi kartograaf (1895–1986) *[[Imhotep]], vanaegiptuse riigimees ja teadlane (27. sajand eKr) *[[Taavi Immato]], eesti laulja (1988–) *[[Ciro Immobile]], itaalia jalgpallur (1990–) *[[‎Jarkko Immonen]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Immortal Technique]], USA räppar (1978–) *[[Pastora Imperio]], hispaania flamenkotantsija (1889–1979) *[[Michael Imperioli]], USA näitleja (1966–) *[[Almir Imširević]], Bosnia ja Hertsegoviina näitekirjanik (1971–) ==In== *[[Gonçalo Inácio]], Portugali jalgpallur (2001–) *[[Tomomi Inada]], Jaapani jurist ja poliitik (1959–) *[[Halil İnalcık]], türgi ajaloolane (1916–2016) *[[Eerik Inari]], eesti geograaf (1897–1998) *[[Paul Ince]], Inglismaa jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1967–) *[[Tom Ince]], Inglismaa jalgpallur (1992–) *[[Evin Incir]], kurdi päritolu Rootsi jurist ja poliitik (1984–) *[[Joel Indermitte]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Karl Robert Indermitte]], eesti põllumees, ühistegelane ja poliitik (1883–1945) *[[Indiana (laulja)|Indiana]], Suurbritannia laulja (1987–) *[[Aleksandar Inđić]], serbia maletaja (1995–) *[[Ilze Indrāne]], läti kirjanik ja õpetaja (1927–) *[[Miks Indrašis]], läti jäähokimängija (1990–) *[[Richard Indreko]], eesti arheoloog (1900–1961) *[[Kaire Indrikson]], eesti ujuja, treener ja spordipedagoog (1961–) *[[Sten Indrikson]], eesti endine ujuja (1990–) *[[Villem Indrikson]], eesti näitleja (1944–1996) *[[Ilze Indriksone]], Läti keskkonnaplaneerimise spetsialist ja poliitik (1974–) *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria poliitik (1953–) *[[Miguel Indurain]], Hispaania jalgrattur (1964–) *[[Artur Osvald Indus]], eesti arst (1899–1954) *[[Andrei Inešin]], Eesti jahilaskur (1967–) *[[Gianni Infantino]], itaalia päritolu jalgpallitegelane (1970–) *[[William Inge]], Ameerika Ühendriikide näite- ja romaanikirjanik (1913–1973) *[[Anti Ingel]], eesti kabetaja (1993–) *[[Bernhard Ingel]], eesti ajakirjanik (1901–1983) *[[Marje Ingel]], eesti raamatukogutöötaja ja luuletaja (1972–) *[[Harry Ingelman]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1925–1976) *[[Ida Ingemarsdotter]], rootsi murdmaasuusataja (1985–) *[[Nele Ingerpuu]], eesti brüoloog (1954–) *[[Magnus Ingesson]], rootsi murdmaasuusataja (1971–) *[[Tanel Ingi]], eesti näitleja (1976–) *[[Ingeborg (Taani printsess)|Ingeborg]], Taani printsess (1878–1958) *[[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja (1993–) *[[Henrik Ingebrigtsen]], Norra jooksja (1991–) *[[Jakob Ingebrigtsen]], Norra jooksja (2000–) *[[Tommy Ingebrigtsen]], Norra suusahüppaja (1977–) *[[Bjarke Ingels]], taani arhitekt (1974–) *[[Torleif Ingelög]], rootsi bioloog (1946–) *[[Ingenius]], brittide kuningas *[[Diana Ingerainen]], eesti arst (1971–) *[[Kurt Ingerman]], Eesti NSV tsensor (1935–) *[[August Ingermann]], Eesti sõjaväelane ja politseiametnik (1877–1934) *[[Kevin Ingermann]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Paul Ingermann]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1880–1946) *[[Endel Inglist]], Eesti poliitik (1906–1945) *[[Grethe Ingmann]], taani laulja (1938–1990) *[[Jørgen Ingmann]], taani muusik (1925–2015) *[[Tim Ingold]], šoti antropoloog (1948–) *[[Ingólfur Arnarson]], Islandi asustaja (9. sajand) *[[Hubert Ingraham]], Bahama poliitik (1947–) *[[Laura Ingraham]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kommentaator (sündinud 1964) *[[Justin Ingram]], Ameerika ja Eesti kutseline korvpallur (1985–) *[[Julien Ingrassia]], Prantsusmaa rallikaardilugeja (1979–) *[[Jean Auguste Dominique Ingres]], prantsuse kunstnik (1780–1867) *[[Ingrid (Taani kuninganna)|Ingrid]], Rootsi printsess ja Taani kuninganna (1910–2000) *[[Ingrid Alexandra]], Norra printsess (2004–) *[[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja (1997–) *[[Ingvar Eggert Sigurðsson]], islandi näitleja (1963–) *[[Urmas Ingver]], eesti põllumajandustegelane (1961–2013) *[[Andrés Iniesta]], hispaania jalgpallur (1984–) *[[Gustav Inn]], eesti köster ja koolijuht (1863–1939) *[[Inna]], rumeenia tantsumuusikaartist (1986–) *[[Jere Innala]], soome jäähokimängija (1998–) *[[Christof Innerhofer]], Itaalia mäesuusataja (1984–) *[[Robert Innis]], USA semiootik *[[Karl Inno]], eesti majandusteadlane (1908–1994) *[[Innocentius I]], paavst (suri 417) *[[Innocentius II]], paavst (suri 1143) *[[Innocentius III]], paavst (suri 1216) *[[Innocentius IV]], paavst (suri 1254) *[[Innocentius V]], paavst (suri 1276) *[[Innocentius VI]], paavst (1282–1362) *[[Innocentius VII]], paavst (suri 1406) *[[Innocentius VIII]], paavst (1432–1492) *[[Innocentius IX]], paavst (1519–1591) *[[Innocentius XI]], paavst *[[Innocentius XII]], paavst (1615–1700) *[[Innocentius XIII]], paavst (1655–1724) *[[Endel Innos]], eesti majandustegelane (1932–1992) *[[Jürgen Innos]], eesti arstiteadlane (1976–) *[[Daniel Inouye]], jaapani päritolu USA poliitik (1924–2012) *[[Tino Insana]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1948–2017) *[[Jacques Insermini]], prantsuse mootorisportlane, kaskadöör ja filminäitleja (1927–2018) *[[Lorenzo Insigne]], itaalia jalgpallur (1991–) *[[Inspectah Deck]], USA räppar (1970–) *[[Filippo Inzaghi]], Itaalia jalgpallur (1973–) *[[Lembit Int]], eesti mullateadlane (1936–) *[[Carl Albert Intelmann]], Eesti vaimulik (1859–1921) *[[Carl Helmut Intelmann]], Eesti vaimulik (1904–1990) *[[Reinhold Carl Intelmann]], Eesti vaimulik (1892–1921) *[[Tiina Intelmann]], Eesti diplomaat (1963–) *[[Franco Interlenghi]], itaalia näitleja (1931–2015) *[[Eduard Inti]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1913–1997) *[[Alberto Iñurrategi]], baski alpinist (1968–) *[[Peter van Inwagen]], USA filosoof (1942–) ==Io== *[[Kyriákos Ioánnou]], Küprose kõrgushüppaja (1984–) *[[Klaus Iohannis]], Rumeenia president (1959–) *[[Tony Iommi]], Suurbritannia kitarrist (1948–) *[[Stelian Ion]], Rumeenia advokaat ja poliitik (1977–) *[[Eugène Ionesco]], prantsuskeelne kirjanik (1912–1994) *[[Take Ionescu]], Rumeenia poliitik (1858–1922) *[[Aleksei Ionov]], vene jalgpallur (1989–) *[[Vitali Ionov]], Eesti veemootorisportlane (1937–2018) *[[Florin Iordache]], Rumeenia poliitik (1960–) *[[Nicolae Iorga]], Rumeenia poliitik (1871–1940) *[[Džaba Ioseliani]], Gruusia poliitik, sõjaväelane ja kurjategija (1926–2003) *[[Nana Ioseliani]], gruusia maletaja (1962–) *[[Otia Ioseliani]], gruusia kirjanik (1930–2011) ==Ip== *[[Alexander Ipatov]], Türgi maletaja (1993–) *[[Aleksander Ipsberg]], eesti skulptor (1909–1943) *[[Karl Ipsberg]], Eesti majandustegelane, ehitusinsener ja poliitik (1870–1943) ==Iq== *[[Ahsan Iqbal]], Pakistani poliitik (1959–) *[[Muhammad Iqbal]], filosoof ja luuletaja (1877–1938) ==Ir== *[[Seihaku Irako]], jaapani arst ja luuletaja (1877–1946) *[[Eko Yuli Irawan]], Indoneesia tõstja (1989–) *[[Artūrs Irbe]], endine läti jäähoki väravavaht (1967–) *[[Kaarel Ird]], eesti teatrijuht (1909–1986) *[[Ken Ird]], eesti ajaloolane (1987–) *[[Raivo Ird]], eesti kunstnik, disainer ja vabamõtleja (sündinud 1977) *[[Alexander Ireland]], Suurbritannia poksija (1901–1966) *[[Luce Irigaray]], Belgia filosoof, feminist ja kultuuriteoreetik (1932–) *[[Yasuo Irisawa]], jaapani luuletaja (1931–2018) *[[Selma Irmak]], kurdi rahvusest Türgi poliitik (1971–) *[[Jeremy Irons]], inglise näitleja (1948–) *[[Pavel Irtel]], vene literaat Eestis (1896–1979) *[[Anton Irv]], Eesti sõjaväelane (1886–1919) *[[Eugen Irv]], eesti advokaat (1903–1992) *[[Pentti Irval]], eesti loomaarst (1958–2005) *[[Hillar Irves]], eesti sporditegelane (1967–) *[[Eddie Irvine]], Suurbritannia Vormel 1 sõitja (1965–) *[[Jackson Irvine]], Austraalia jalgpallur (1993–) *[[Amy Irving]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1953–) *[[David Irving]], Briti ajaloolane (1938–) *[[John Irving]], USA kirjanik (1942–) *[[Kyrie Irving]], USA korvpallur (1992–) *[[Bill Irwin]], USA näitleja (1950–) *[[Steve Irwin]], Austraalia zooloog, teleseriaali autor (1962–2006) ==Is== *[[‘Īsá ibn Salmān Āl Khalīfah]], Bahreini emiir (1933–1999) *[[Heinrich Isaac]], renessansihelilooja (1450–1517) *[[Oscar Isaac]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1979–) *[[Walter Isaacson]], ameerika ajakirjanik ja literaat (1952–) *[[Isabel I]], Kastiilia kuninganna (1451–1504) *[[Isabel II]], Hispaania kuninganna (1830–1904) *[[Prantsusmaa Isabel]], Hispaania kuninganna (1602–1644) *[[Isabel, Bragança hertsoginna|Isabel da Bragança]], Bragança hertsoginna (1966–) *[[Isabel Maria]], Portugali printsess (1801–1876) *[[Austria Isabella]], Taani kuninganna (1501–1526) *[[Isabella (Taani printsess)|Isabella]], Taani printsess (2007–) *[[Lidia Isac]], Moldova laulja (1993–) *[[Alexander Isak]], Rootsi jalgpallur (1999–) *[[Priidu Isak]], eesti poksija (sündinud 1957) *[[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja, dirigent ja muusikapedagoog (1946–2024) *[[Ismail Isakov]], Kõrgõzstani poliitik ja sõjaväelane (1950–) *[[Alija Isaković]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1932–1997) *[[Zehrudin Isaković]], Bosnia ja Hertsegoviina ajakirjanik (1966–) *[[Andreas Isaksson]], rootsi jalgpallur (1981–) *[[Mugur Isărescu]], Rumeenia poliitik (1949–) *[[Isarnus Fontianost]], Lõuna-Prantsusmaa päritolu vaimulik (suri 1310) *[[Antonio Isasi-Isasmendi]], hispaania filmilavastaja ja produtsent (1927–2017) *[[Wolfgang Ischinger]], Saksamaa jurist, diplomaat ja ühiskonnategelane (1946–) *[[Fred Ise]], eesti insener (1925–2019) *[[Rudolf Ise]], Eesti diplomaat, konsul ja insener (1892–1982) *[[Sven Ise]], Eesti vabadusvõitleja ja sõjaväelane (1923–2009) *[[Franz Alexander (Isenburg)|Franz Alexander Prinz von Isenburg]], titulaarne Isenburgi vürst (1943–) *[[Isa-beg Ishaković]], Osmanite riigi kindral, Bosnia kuberner (15. sajand) *[[Christopher Isherwood]], inglise kirjanik (1904–1986) *[[Shigeru Ishiba]], Jaapani poliitik (1957–) *[[Masako Ishida]], jaapani murdmaasuusataja (1980–) *[[Kazuo Ishiguro]], Jaapani päritolu Briti kirjanik (1954–) *[[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (1932–2022) *[[Satoshi Ishii]], jaapani judoka (1986–) *[[Muḩammad Ishtayya]], Palestiina poliitik ja majandusteadlane (1958–) *[[Sevilla Isidorus]], kirikuisa, Sevilla peapiiskop (suri 636) *[[Iskandar]], Johori sultan, Malaisia kuningas (1932–2010) *[[Jessica Iskandar]], Indoneesia näitleja (1988–) *[[Mnatsakan Iskandarjan]], Venemaa maadleja (1967–) *[[Mauricio Isla]], Tšiili jalgpallur (1988–) *[[Alen Islamović]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja (1957–) *[[Ísleifr Gizurarson]], Islandi piiskop (1006–1080) *[[Adelina Ismajli]], Kosovo laulja ja näitleja (1979–) *[[Hastings Ismay]], Suurbritannia sõjaväelane ja diplomaat (1887–1965) *[[Xədicə İsmayılova]], aserbaidžaani ajakirjanik ja tõlkija (1976–) *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]], Soome poliitik (1947–) *[[Raimond Isok]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (1914–2001) *[[Jari Isometsä]], Soome murdmaasuusataja (1968–) *[[Endel Isop]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1922–2007) *[[Ilmar Isop]], eesti proosakirjanik ja raadiodramaturg (1932–1977) *[[Arata Isozaki]], jaapani arhitekt (1931–2022) *[[Ingrid Isotamm]], eesti näitleja (1979–) *[[Jaan Isotamm]], eesti luuletaja ja toimetaja (1939–2014) *[[Israel ben Eliezer]], hassiidi rabi (1700–1760) *[[Heinrich Israel]], Eesti maletaja (1883–1964) *[[Märt Israel]], eesti kettaheitja (1983–) *[[Genik Israeljan]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1938–) *[[Jozef Israëls]], juudi päritolu Hollandi maalikunstnik (1824–1911) *[[Umar Israilov]], Ramzan Kadõrovi ihukaitsja (1982–2009) *[[Christoph Israng]], Saksamaa diplomaat (1971–) *[[Nikita Issajev]], vene poliitik ja ühiskonnategelane (1978–2019) *[[Friedrich Issak]], eesti sportlane ja spordiajakirjanik (1915–1991) *[[Jaak Issak]], eesti tennisist (1960–) *[[Ivan Issakov]], Nõukogude Liidu mereväelane, admiral (1894–1967) *[[Sergei Issakov]], Eesti kirjandusteadlane ja poliitik (1931–2013) *[[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja (1993–) *[[Issidor (Bogojavlenski)]], Eesti õigeusu piiskop (1879–1949) *[[Jelena Issinbajeva]], Venemaa kergejõustiklane (teivashüppaja) (1982–) *[[Mahamadou Issoufou]], Nigeri poliitik (1952–) *[[Klára Issová]], Tšehhi filmi- ja teatrinäitleja (1979–) *[[Gerhard von Issum]], Dünamünde komtuur 15. sajandil *[[Jon Istad]], Norra laskesuusataja (1937–2012) *[[Päivi Istala]], soome raadioajakirjanik (1947–) *[[Istuv Sõnn]], siuude šamaan ja sõjapealik (suri 1890) *[[István Postuumne]], Ungari kuningapoeg (1236–1271) *[[István Püha]], Ungari esimene kuningas ==Iš== *[[Svetlana Išmuratova]], Venemaa laskesuusataja (1972–) *[[Pavlo Ištšenko]], Ukraina ja Iisraeli poksija (1992–) *[[Inna Ištšuk]], ukraina lastekirjanik (1972–) *[[Branko Ištvančić]], horvaadi filmirežissöör (1967–) ==Iz== *[[Dinibek Izbatõrov]], Eesti õpetaja ja treener (1962–) *[[Alija Izetbegović]], Bosnia ja Hertsegoviina advokaat ja poliitik (1925–2003) *[[Bakir Izetbegović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) *[[Izjaslav I]], Kiievi suurvürst (1024–1078) *[[Izjaslav Mstõslavõtš]], Kiievi-Vene valitseja (1097–1154) *[[Züleyxa Izmailova]], Eesti ajakirjanik, keskkonnaaktivist ja poliitik (1985–) *[[Ljudmila Iznar]], tennisist (sündis 1890) *[[David Izonritei]], Nigeeria endine poksija (1968–) *[[Juri Izrael]], Nõukogude Liidu ja Venemaa meteoroloog ja riigitegelane (1930–2014) *[[Eddie Izzard]], Briti näitleja ja koomik (1962–) *[[Shigechiyo Izumi]], jaapani ülipikaealine (1865–1986) *[[Aleksandr Izvolski]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (1856–1919) ==It== *[[Iakoba Italeli]], Tuvalu poliitik *[[Daši-Doržo Itigelov]] (1852–1927) *[[Ithaka Maria]], eesti laulja (1979–) *[[Kaljo Itra]], eesti karikaturist (1938–2010) *[[Birgit Itse]], eesti ajakirjanik *[[Daliyya Itsik]], Iisraeli poliitik (1952–) *[[Gregory Itzin]], USA filmi- ja seriaalinäitleja (1948–2022) *[[Juan Iturbe]], Paraguay jalgpallur (1993–) *[[Agustín de Iturbide y Green]], Mehhiko keiserliku perekonna pea (1863–1925) *[[Ville Itälä]], Soome poliitik (1959–) ==Iv== *[[Kaia Iva]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1964–2023) *[[Sulev Iva]], võru keeleteadlane ja kirjanik (1969–) *[[Santeri Ivalo]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1866–1937) *[[Ivan III]], Moskva suurvürst (1440–1505) *[[Ivan IV]], Moskva suurvürst ja Vene tsaar (1530–1584) *[[Ivan VI]], Venemaa keiser (1740–1764) *[[Paula Ivan]], Rumeenia kergejõustiklane (1963–) *[[Jurga Ivanauskaitė]], leedu kirjanik (1961–2007) *[[Todor Ivančov]], Bulgaaria poliitik (1858–1906) *[[Jaan Ivand]], eesti insener (1896–1964) *[[Goran Ivandić]], Bosnia ja Hertsegoviina kunstnik (1955–1994) *[[Viktor Ivanenko]], Nõukogude Liidu ja Venemaa julgeolekutöötaja (1947–2023) *[[Vjatšeslav Ivanenko]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (käija) (1961–) *[[Mladen Ivanić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1958–) *[[Bidzina Ivanišvili]], gruusia ärimees (1956–) *[[Vera Ivanko]], vene näitleja (1993–2013) *[[Vjatšeslav Ivankov]], vene kuritegelik autoriteet (1940–2009) *[[Željko Ivanković]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1954–) *[[Aleksandr Andrejevitš Ivanov|Aleksandr Ivanov]], vene maalikunstnik (1806–1858) *[[Aleksandr Ivanov (maadleja)|Aleksandr Ivanov]], jakuudi maadleja ja treener (1951–) *[[Andrei Ivanov (1967–2009)|Andrei Ivanov]], vene jalgpallur (1967–2009) *[[Andrei Ivanov (1972)|Andrei Ivanov]], vene jalgpallur (1972–) *[[Andrei Ivanov (1980)|Andrei Ivanov]], vene jalgpallur (1980–) *[[Andrei Ivanov (Bulgaaria jalgpallur)|Andrei Ivanov]], Bulgaaria jalgpallur *[[Andrei Ivanov (jäähoki)|Andrei Ivanov]], Venemaa jäähokimängija (1981–) *[[Andrei Ivanov (korvpallur)|Andrei Ivanov]], Venemaa korvpallur *[[Andrey Ivanov (ujuja)|Andrei Ivanov]], Venemaa ujuja (1976–) *[[Andrei Ivanov (laulja)|Andrei Ivanov]], vene laulja *[[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]], Eesti kirjanik (1971–) *[[Dmitri Ivanov]], Eesti kirjandusteadlane (1981–) *[[Đorge Ivanov]], Makedoonia poliitik ja politoloog (1960–) *[[Igor Ivanov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (1945–) *[[Jordan Ivanov]], bulgaaria kirjandusloolane, arheoloog ja folklorist (1872–1947) *[[Kliment Ivanov]], Sahha riigitegelane (1936–) *[[Mihhail Ivanov]], vene suusataja (1977–) *[[Porfiri Ivanov]], ukraina-vene ravitseja (1898–1983) *[[Robert Ivanov]], Soome jalgpallur (1994–) *[[Semjon Ivanov]], jakuudi balletitantsija (1967–) *[[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]], Eesti poliitik (1958–) *[[Sergei Ivanov (maletaja)|Sergei Ivanov]], vene maletaja (1961–) *[[Timur Ivanov]], Venemaa riigitegelane (1975–) *[[Valentin Ivanov]], vene jalgpallikohtunik (1961–) *[[Viktor Ivanov]], Venemaa riigitegelane ja ärimees (1950–) *[[Vjatšeslav Ivanov]], vene kirjanik (1866–1949) *[[Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov]], vene keeleteadlane ja semiootik (1929–2017) *[[Vjatšeslav Ivanov (ajakirjanik)|Vjatšeslav Ivanov]], Eesti ajakirjanik *[[Vladimir Ivanov]], Eesti tennisist (1987–) *[[Vladislav Ivanov]], Eesti jalgpallur (1986–) *[[Vladislav Ivanov (füüsik)|Vladislav Ivanov]], Nõukogude Liidu füüsik *[[Albertina Ivanova]], mari luuletaja (1954–) *[[Hiie Ivanova]], eesti bioloog ja karikaturist (1953–) *[[Inga Ivanova]], Eesti venekeelne kirjanik (1961–) *[[Olga Ivanova]], Eesti munitsipaalpoliitik (1984–) *[[Tiiu Ivanova]], Eesti koorijuht (1986–) *[[Ana Ivanović]], serbia tennisist (1987–) *[[Branislav Ivanović]], serbia jalgpallur (1984–) *[[Željko Ivanković]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1954–) *[[Aime Ivanson]], eesti jurist, kohtunik (1958–) *[[Vassõl Ivantšuk]], ukraina maletaja (1969–) *[[Albert Ivask]], eesti õpetaja ja kirjamees (1906–1995) *[[Angela Ivask]], eesti toksikoloog (1975–) *[[Astrid Ivask]], läti luuletaja ja tõlkija (1926–2015) *[[Anu Ivask]], eesti keraamik (1933–2010) *[[Ivar Ivask]], eesti luuletaja ja kirjandusteadlane (1927–1992) *[[Jüri Ivask (luuletaja)|Jüri Ivask]], vene luuletaja ja kirjandusteadlane (1907–1986) *[[Jüri Ivask]], eesti keemik (1961–) *[[Kaido Ivask]], Paide linnapea (1970–) *[[Mari Ivask]], eesti bioloog (1951–) *[[Udo Ivask]], eesti arhitekt (1932–2017) *[[Udo-Nestor Ivask]], eesti bibliofiil (1878–1922) *[[Marius Ivaškevičius]], leedu proosa- ja näitekirjanik (1973–) *[[Aleksandr Ivaškevitš]], Eesti näitleja, stepptantsija ja koreograaf (1960–) *[[Vladimir Ivašov]], vene filminäitleja (1939–1995) *[[Jelena Ivaštšenko]], vene judoka (1984–2013) *[[Pjotr Ivašutin]], NSV Liidu sõjaväelane (1909–2002) *[[Jony Ive]], Briti arhitekt ja tootedisainer (1967–) *[[Oleg Ivenko]], Venemaa balletitantsija (1996–) *[[Emil Iversen]], norra murdmaasuusataja (1991–) *[[Kristen Iversen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1958–) *[[Odd Iversen]], norra jalgpallur (1945–2014) *[[Allen Iverson]], USA korvpallur (1975–) *[[Charles Ives]], USA helilooja (1874–1954) *[[Phil Ivey]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (1976–) *[[Svetlana Ivnitskaja]] (1956–2017) *[[Borislav Ivkov]], serbia maletaja (1933–2022) ==Iw== *[[Dafydd Iwan]], kõmri laulja ja poliitik (1943–) *[[Ayumu Iwasa]], jaapani võidusõitja (2001–) *[[Jarosław Iwaszkiewicz]], poola kirjanik, luuletaja ja tõlkija (1894–1980) *[[Tadeusz Iwiński]], Poola poliitik (1944–) *[[Alex Iwobi]], Nigeeria jalgpallur (1996–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|I, Biograafiad]] 9gq8wlc7r0pxndac6f04jsx3plb1mw3 Biograafiad (U) 0 24940 6759348 6751140 2024-11-11T14:39:18Z Velirand 67997 /* Un */ 6759348 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (U)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab U-tähega. ==Ub== *[[Mihkel Uba]], eesti basskitarrist, fotograaf ja animaator (1983–) *[[Reginald Uba]], eesti jooksja (1911–1972) *[[Toomas Uba]], eesti spordiajakirjanik (1943–2000) *[[Roman Ubakivi]], eesti jalgpallitreener (1945–) *[[Roman Ubakivi]], Eesti sõjaväelane (1891–1922) *[[Roman Ubakivi (1916–2000)|Roman Ubakivi]], Eesti sõjaväelane (1916–2000) *[[Raimund Ubar]], eesti arvutiteadlane (1941–) *[[Petra Uberalová]], Slovakkia tennisist (1995–) *[[Herman Ubin]], Eesti politseinik (1887–1924) ==Uc== *[[Feleknas Uca]], Türgi ja Saksamaa poliitik (1976–) *[[Paolo Uccello]], itaalia kunstnik (1397–1475) *[[Pierre Ucciani]], prantsuse kunstnik (1851–1939) *[[Atsuto Uchida]], jaapani jalgpallur (1988–) *[[Hyakken Uchida]], jaapani kirjanik (1889–1971) *[[Zenbei Uchijima]], jaapani ökoloog (1929–) ==Ud== *[[Andres Udal]], eesti elektroonik ja poliitik (1955–) *[[Aleksandr Udaltsov]], vene ajaloolane (1885–1958) *[[Aleksandr Udaltsov (diplomaat)]], Venemaa diplomaat (1951–) *[[Ivan Udaltsov]], vene majandusteadlane (1885–1958) *[[Ivan Udaltsov (ajaloolane ja diplomaat)]], vene ajaloolane ja diplomaat (1918–1995) *[[Nadežda Udaltsova]], vene kunstnik (1886–1961) *[[Haljand Udam]], eesti tõlkija, esseist ja entsüklopedist (1936–2005) *[[Helve Udam]], eesti arhitekt (1943–) *[[Ilmar Udam]], eesti murdmaasuusataja (1973–) *[[Jüri-Mikk Udam]], eesti sõudja (1994–) *[[Valter Udam]], eesti partei-, riigi- majandus- ja ühiskonnategelane (1926–2001) *[[Ülle Udam]], Eesti munitsipaalpoliitik (1938–2015) *[[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]], eesti tõlkija (1943–2016) *[[‘Uday Şaddām Ḩusayn at-Tikritī]] (1964–2003) *[[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (1961–2024) *[[Kristina Ude]], eesti õpetaja (1985–) *[[Otto Ūdentiņš]], Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1892–1988) *[[Are Uder]], eesti näitleja (sündinud 1950) *[[Albert Uderzo]], prantsuse koomiksikunstnik (1927–2020) *[[Destiny Udogie]], Nigeeria päritolu Itaalia jalgpallur (2002–) *[[Alla Udovenko]], eesti baleriin (1950–) *[[Aivo Udras]], eesti laskesuusataja (1970–) *[[August Udras]], Eesti kadett (1901–1924) *[[Erich Udras]], eesti mustkunstnik (1939–) *[[Grete Udras]], eesti kõrgushüppaja (1988–) *[[Kaija Udras]], eesti murdmaasuusataja (1986–) *[[Valdek Udris]], eesti alpinist (1960–) *[[Sohrab Uduman]], Briti helilooja (1962–) *[[Zaal Udumašvili]], Gruusia poliitik (1971–) *[[Eduard Uduste]], Eesti politseinik (1902–1993) *[[Kaido Uduste]], eesti advokaat (1968–) ==Ue== *[[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (1954–2024) *[[Anton Uesson]], Eesti insener ja poliitik (1879–1942) *[[Shinsaku Uesugi]], jaapani maletaja (1991–) *[[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]], baltisaksa poliitik (1829–1891) *[[Berend Johann von Uexküll (1630–1701)|Berend Johann von Uexküll]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1630–1701) *[[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]], baltisaksa poliitik (1762–1827) *[[Elisabeth von Uexküll]], Virtsu mõisaomanik (1935–1914) *[[Georg Detlof von Uexküll]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1668–1710) *[[Gösta von Uexküll]], baltisaksa päritolu ajakirjanik (1909–1993) *[[Helmut von Uexküll|Helmut R. von Uexküll]], põllumajandusteadlane (1925–2005) *[[Jakob von Uexküll]], baltisaksa päritolu bioloog (1864–1944) *[[Jakob von Uexküll (ökopoliitik)|Jakob von Uexküll]], ökopoliitik ja filantroop (1944–) *[[Johann von Uexküll]], Eesti aadlik (suri 1535) *[[Johann von Uexküll (surnud 1583)|Johann von Uexküll]], Liivimaa aadlik (suri 1583) *[[Karolus Uexküll]], Saare-Lääne ja Tartu toomhärra (15.–16. sajand) *[[Ole von Uexküll]], energeetik (1978–) *[[Otto von Uexküll (surnud 1545)|Otto von Uexküll]], Vigala mõisnik ja osaline Saare-Lääne vaenuses (suri 1545) *[[Otto von Uexküll (surnud 1601)|Otto von Uexküll]], Rootsi sõjaväelane (suri 1601) *[[Reinhold von Uexküll]], Paadremaa mõisnik (17. sajand) *[[Thure von Uexküll]], saksa arstiteadlane ja semiootik (1908–2004) ==Uf== *[[Mati Uffert]], eesti viiuldaja (1943–) *[[Taivo Uffert]], eesti tööstusjuht, füüsik ja pedagoog (1937–2019) ==Ug== *[[Uno Ugandi]], eesti arst ja poliitik (1931–2020) *[[Ivar Karl Ugi]], eesti keemik (1930–2005) *[[Dubravka Ugrešić]], Jugoslaavias sündinud, serbohorvaadi keeles kirjutav kirjanik (1949–2023) *[[Giorgi Ugulava]], Gruusia poliitik (1975–) ==Uh== *[[Ivan Uhhov]], vene kõrgushüppaja (1986–) *[[Rein Uhke]], eesti vaimulik (1904–1966) *[[Johann Paul Uhle]], saksa arstiteadlane (1827–1861) *[[Karen Uhlenbeck]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (1942–) *[[Wolfgang Uhlmann]], saksa maletaja (1935–) *[[Michael Uhrmann]], saksa suusahüppaja (sündinud 1978) *[[Aleksei Uhtomski]], vene füsioloog (1875–1942) ==Ui== *[[Hele-Riin Uib]], eesti löökpillimängija (1981–) *[[Andres Uibo]], eesti organist, helilooja, muusikaprodutsent ja -pedagoog (1956–) *[[Eduard Uibo]], eesti vaimulik (1886–1951) *[[Enn Uibo]], eesti luuletaja (1912–1965) *[[Harald Uibo]], eesti koorijuht ja pedagoog (1920–2002) *[[Kadi Uibo]], eesti laulja (1978–) *[[Kalju Uibo]], eesti ajakirjanik, teatrikriitik, toimetaja ja tõlkija (1922–2017) *[[Kersti Uibo]], eesti filmirežissöör (1956–) *[[Maicel Uibo]], eesti mitmevõistleja (1992–) *[[Oliver Uibo]], eesti ajakirjanik (1925–2009) *[[Raivo Uibo]], eesti immunoloog (1948–) *[[Roland Uibo]], eesti metsavend (1921–1951) *[[Salme-Riine Uibo]], eesti telerežissöör (1980–) *[[Tiia Uibo]], tõlkija *[[Toomas Uibo]], eesti [[Lennundus|lennundusspetsialist]], [[Laulja|poplaulja]] ja [[poliitik]] (1971–) *[[Tõnis Uibo]], eesti laulja (1945–) *[[Udo Uibo]], eesti kirjanduskriitik ja tõlkija (1956–) *[[Uno Uibo]], eesti teatrikunstnik ja kunstipedagoog (1935–1992) *[[Väino Uibo]], eesti näitleja (1942–2024) *[[Kristel Uiboaed]], eesti keeleteadlane ja andmeanalüütik (1984–) *[[Henn-Jüri Uibopuu]], eesti õigusteadlane (1929–2012) *[[Paul Uibopuu]], eesti vaimulik (1910–1984) *[[Vaike Uibopuu]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1940–) *[[Valev Uibopuu]], eesti kirjanik (1913–1997) *[[Jaak Uibu]], eesti rahvastikuteadlane ja meditsiinidoktor (1941–) *[[Krista Uibu]], eesti haridusteadlane (1966–) *[[Marko Uibu]], eesti sotsiaalteadlane (1983–) *[[Johannes Uiga]], eesti kunstnik (1918–1998) *[[Sigrid Uiga]], eesti maalikunstnik (1922–2007) *[[Uno Uiga]], eesti koorijuht ja pedagoog (1925–2017) *[[Otto Uin]], Eesti sõjaväelane (1906–1944) *[[Inna Uit]], eesti kulturist (1965–) ==Uj== *[[Tin Ujević]], horvaadi luuletaja (1891–1955) *[[Tomáš Ujfaluši]], Tšehhi jalgpallur (1978–) ==Uk== *[[Carlos Ukareda]], eesti muusik ja laulukirjutaja (2000–) *[[Pertti Ukkola]], soome maadleja (1950–) *[[Kadri Ukrainski]], eesti majandusteadlane (1974–) ==Ul== *[[Stanisław Ulam]], Poola juudi päritolu matemaatik (1909–1984) *[[Galina Ulanova]], vene balletitantsija ja balletipedagoog (1910–1998) *[[Peeter Ulas]], eesti graafik (1934–2008) *[[Ulászló II]], Ungari ja Böömimaa kuningas (Vladislav II) *[[Walter Ulbricht]], Saksa DV poliitik (1893–1973) *[[Roberts Uldriķis]], läti jalgpallur (1998–) *[[Ulf Fase]], Rootsi jarl (suri 1248) *[[Udo Ulfkotte]], saksa ajakirjanik (1960–2017) *[[Juhan Ulfsak]], eesti näitleja (1973–) *[[Lembit Ulfsak]], eesti näitleja (1947–2017) *[[Maria Ulfsak-Šeripova]], eesti ajakirjanik ja filmikriitik (1981–) *[[Staffan Ulfstrand]], Rootsi bioloog ja ornitoloog (1933–2023) *[[Tudor Ulianovschi]], Moldova poliitik ja diplomaat (1983–) *[[Ivo Ulich]], tšehhi endine jalgpallur (1974–) *[[Ljudmila Ulitskaja]], vene kirjanik (1943–) *[[Aleksandr Uljanov]], Vene revolutsionäär ja terrorist (1866–1887) *[[Dmitri Uljanov]], vene revolutsionäär, parteitegelane ja arst (1874–1943) *[[Ilja Uljanov]], vene haridustegelane, Vladimir Lenini isa (1831–1886) *[[Mihhail Uljanov]], vene näitleja ja lavastaja (1927–2007) *[[Egle Uljas]], eesti kergejõustiklane (1984–) *[[Aleksei Uljukajev]], vene majandusteadlane (1956–) *[[Hans Ulk]], Paistu vallavanem (1876–1973) *[[Mihkel Ulk]], eesti režissöör (1983–) *[[Ülle Ulla]], eesti balletitantsija (1934–2016) *[[Erik Ullenhag]], Rootsi poliitik (1972–) *[[Tracey Ullman]], briti näitleja ja laulja (1959–) *[[Linn Ullmann]], norra kirjanik, ajakirjanik ja kirjanduskriitik (1966–) *[[Liv Ullmann]], norra näitleja ja režissöör (1938–) *[[Viktor Ullmann]], tšehhi helilooja *[[Linus Ullmark]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Hilario Ulloa]], Nicaragua poliitik *[[Jan Ullrich]], saksa jalgrattasportlane *[[Frank Ullrich]],saksa laskesuusataja ja treener (1958–) *[[Ola Ullsten]], Rootsi poliitik (1931–2018) *[[David Ullström]], Rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Knut H. Ulltveit]], Norra poliitik *[[Kalmar Ulm]], eesti vaimulik ja muuseumitegelane (1969–) *[[Olavi Ulm]], eesti jalgrattur ja autosportlane (1941–2023) *[[Mihkel Ulman]], eesti stsenarist (1956–) *[[Guntis Ulmanis]], Läti poliitik (1939–) *[[Kārlis Ulmanis]], Läti poliitik (1877–1942) *[[Heinrich Ephraim Ulmann]], saksa ajaloolane (1841–1931) *[[Karl Christian Ulmann]], usuteadlane (1793–1871) *[[Adele Ulm-Augustas]], eesti skulptor (1908–2000) *[[Kusto Ulmre]], eesti raamatukaupleja ja kirjastaja (1875–1952) *[[Endel Ulp]], eesti vaimulik (1923–2008) *[[Leida Ulp]], Eesti õpetaja (1916–2010) *[[Ulpianus]], vanarooma jurist (170–228) *[[Friedrich Johann von Ulrich]], baltisaksa poliitik (1717–1770) *[[Gustav Reinhold von Ulrich]], baltisaksa poliitik *[[Hermann Ewert von Ulrich]], Rootsi sõjaväelane, Nurme mõisnik (surnud 1710) *[[Jakob Heinrich von Ulrich]], baltisaksa poliitik (−1743) *[[Karl Gustav von Ulrich]], baltisaksa päritolu kindraladjutant ja laevastiku kaptenkomandör (1677–1730) *[[Lars Ulrich]], USA muusik (1963–) *[[Vassili Ulrich]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1899–1951) *[[Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich]], Eestimaa kuberner (1810–1891) *[[Ulrika Eleonora]], Rootsi kuninganna (1688–1741) *[[Ingrid Ulst]], eesti jurist, arheoloog ja kultuurikorraldaja (1977–) *[[Jaan Ulst]], eesti koreograaf ja tantsija (1983–) *[[Margus Ulst]], eesti arst, arstiteadlane ja majandustegelane (1961–) *[[Heinz Ulzheimer]], Saksamaa jooksja (1925–2016) *[[Dondok Ulzõtujev]], burjaadi luuletaja (1936–1972) *[[The Ultimate Warrior]], USA maadleja (1959–2014) *[[Anatoli Ulturgašev]], hakassi rahvusest Sahha balletitantsija ja pedagoog (1950–) *[[Ulugbek]], Timuriidide valitseja, astronoom ja matemaatik (1394–1449) *[[Anette Uluots]], Jüri Uluotsa abikaasa (1901–1995) *[[Jüri Uluots]], Eesti õigusteadlane ja poliitik (1890–1945) *[[Oskar Uluots]], Eesti sõjaväelane (1904–1991) *[[Ülo Uluots]], Eesti poliitik (1930–1997) *[[Viia Uluots-Wiget]], eesti tervisvõimleja (1927–1987) *[[Bülent Ulusoy]], Türgi endine poksija (1978–) *[[Björn Ulvaeus]], rootsi muusik (1945–) *[[Vegard Ulvang]], norra murdmaasuusataja (1963–) *[[Tor Ulven]], norra kirjanik (1953–1995) *[[Ulvhild]], Rootsi kuninganna (–1148) *[[Avo Ulvik]], eesti muusik (1957–) *[[Silver Ulvik]], eesti muusik ja helirežissöör (1982–) *[[Mihhail Ulõbin]], vene maletaja (1971–) ==Um== *[[Um Hong-gil]], Lõuna-Korea alpinist (1960–) *[[Saži Umalatova]], tšetšeeni rahvusest Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (1953–) *[[‘Umar ibn al-Khaţţāb]], teine kaliif (suri 644) *[[Doku Umarov]], Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president (1964–2013) *[[Jaan Umb]], Kihnu meremees (1867–?) *[[Udo Umberg]], eesti sisearhitekt ja mööblikunstnik (1921–1982) *[[Umberto I]], Itaalia kuningas (1844–1900) *[[Umberto II]], Itaalia kuningas (1904–1983) *[[Elmar Umblia]], eesti keemik (1904–1967) *[[Andrus Umboja]], Eesti munitsipaalpoliitik (1976–) *[[Ernst Umhauer]], prantsuse näitleja (1989–) *[[Jean Umiker-Sebeok]], USA semiootik (1946–) *[[Rustem Umjerov]], Ukraina ettevõtja, poliitik ja riigiametnik (1982–) *[[Mart Ummelas]], eesti ajakirjanik (1953–2020) *[[Ott Ummelas]], eesti ajakirjanik (1975–) *[[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–) ==Un== *[[Miguel de Unamuno]], hispaania kirjanik ja filosoof (1864–1936) *[[Per Unckel]], Rootsi poliitik (1948–2011) *[[Deniz Undav]], Saksamaa jalgpallur (1996–) *[[Östen Undén]], Rootsi jurist, poliitik ja diplomaat (1948–2011) *[[Arnold-Gustav Under]], Eesti sõjaväelane ja filatelist (1897–1973) *[[Marie Under]], eesti luuletaja (1883–1980) *[[The Undertaker]], USA maadleja (1965–) *[[Blair Underwood]], ameerika filminäitleja (1964–) *[[Carrie Underwood]], USA muusik ja näitleja (1983–) *[[Garth Underwood]], Briti herpetoloog (1919–2002) *[[Eha Undo]], eesti näitleja (1955–) *[[Adolf Oskar Undritz]], eesti vaimulik (1864–1933) *[[Paul Undritz]], Eesti vaimulik ja koolikirjanik (1854–1897) *[[Sigrid Undset]], norra kirjanik (1882–1949) *[[August Undusk]], eesti matemaatik ja õppejõud (1931–2012) *[[Feliks Undusk]], eesti ajakirjanik (1948–) *[[Jaan Undusk]], eesti kirjanik ja kirjandusteadlane (1958–) *[[Maarja Undusk]], eesti nahakunstnik ja luuletaja (1959–) *[[Rein Undusk]], eesti kirjandusteadlane (1968–) *[[Johan Unenge]], rootsi kirjanik ja illustraator (1963–) *[[Per Ung]], norra skulptor ja graafik (1933–2013) *[[Andres Unga]], Eesti diplomaat (1966–) *[[Stu Ungar]], USA kaardimängija (1953–1998) *[[Giuseppe Ungaretti]], itaalia luuletaja (1888–1970) *[[Tobias Unger]], Saksamaa kergejõustiklane (1979–) *[[Claus von Ungern]], aadlik (suri 1577) *[[Georg von Ungern]], Saare-Lääne piiskopkonna aadlik (suri 1534) *[[Reinhold von Ungern]], Saare-Lääne piiskopkonna aadlik (16. sajand) *[[Wolmar von Ungern]], Saare-Lääne piiskopkonna vaimulik ja aadlik (16. sajand) *[[Isabella Olga von Ungern-Sternberg]], grafoloog (1846–1915) *[[Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg]], baltisaksa kunstnik (1773–1830) *[[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]], Eestimaa aadlik (1744–1811) *[[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1656–1713) *[[Reinhold Bernhard von Ungern-Sternberg]], baltisaksa õigusteadlane (1808–) *[[Roman Ungern von Sternberg]], Venemaa sõjaväelane (1885–1921) *[[Johan Ungerson]], Eesti Vabariigi Haridusminister eksiilis (1910–1991) *[[Richard Ungewitter]], saksa nudist (1869–1958) *[[Marek Ungier]], Poola riigiametnik (1953–) *[[Johann Ungnade]], Liivi ordu maamarssal 1324–1328 *[[Olli Ungvere]], eesti näitleja (1906–1991) *[[August Univer]], eesti õpetaja (1880–1928) *[[Markus Univer]], eesti haridustegelane (1878–1950) *[[Volmer Univer]], eesti õpetaja, kurttummade õpetuse arendaja ja rahvusliku liikumise tegelane (1865–1941) *[[Aili Univere]], eesti keeleteadlane (1901–1994) *[[Unnepewe]], muinaseesti vanem (13. sajand) *[[Argo Unnuk]], eesti kabetaja (1966–) *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]], Islandi poliitik (1974–) *[[Józef Unrug]], Poola sõjaväelane (1884–1973) *[[Józef Unszlicht]], nõukogude poliitik ja riigiametnik (1879–1938) *[[Geoffrey Unsworth]], Briti filmioperaator (1914–1978) *[[Wolfgang Unzicker]], saksa maletaja (1925–2006) *[[Aime Unt]], eesti teatrikunstnik (1941–) *[[Anto Unt]], eesti filosoof (1955–) *[[Heiko Unt]], eesti disainer ja raamatukujundaja (1977–) *[[Henn Unt]], eesti vaimulik (1903–1986) *[[Inge Unt]], eesti pedagoogikateadlane *[[Ivar Unt]], Eesti poliitik (1977–) *[[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], Eesti sõjaväelane (1894–1974) *[[Jaan Unt]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1947–2012) *[[Johan Unt]], eesti sõjaväelane (1876–1930) *[[Johannes Unt]], eesti sõjaväelane (1907–1977) *[[Katariina Unt]], eesti näitleja (1971–) *[[Kersti Unt]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1950–) *[[Liina Unt]], eesti teatrikunstnik (1977–) *[[Maksim Unt]], eesti poliitik (1898–1941) *[[Marge Unt]], eesti sotsioloog (1975–) *[[Marja Unt]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1982–) *[[Mati Unt]], eesti kirjanik ja teatrilavastaja (1944–2005) *[[Patrik Sebastian Unt]], eesti helilooja ja dirigent (1999–) *[[Riho Unt]], eesti filmirežissöör ja -kunstnik (1956–) *[[Vilve Unt]], eesti moekunstnik (1956–) *[[Väino Unt]], eesti füüsik (1932–2015) *[[Anne Untera]], eesti kunstiajaloolane (1951–) *[[Alexander Martin Unterberger]], baltisaksa loomaarstiteadlane (1827–1875) *[[Andreas Unterberger]], Austria ajakirjanik (1949–) *[[Christof Unterberger]], Austria tšellist ja helilooja (1970–) *[[Heinrich Friedrich Simon Unterberger]], baltisaksa loomaarstiteadlane (1810–1884) *[[Jürgen Untermann]], saksa keeleteadlane, filoloog ja epigraafikateadlane (1928–2013) *[[Algot Untola]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1868–1918) *[[Laura Unuk]], sloveenia maletaja (1999–) *[[Matthias Unverferth]], Vana-Liivimaa vaimulik 16. sajandil *[[Heinrich Hugo Karl Unverricht]], saksa arstiteadlane (1853–1912) ==Uo== *[[Riitta Uosukainen]], Soome poliitik (1942–) *[[Jorma Uotinen]], soome tantsija, laulja ja koreograaf (1950–) ==Up== *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]], Nepali poliitik (1929–2011) *[[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[John Updike]], ameerika kirjanik (1932–2009) *[[Kristaps Upelnieks]], Läti sõjaväelane (1891–1944) *[[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (1925–2024) *[[Tiia Upine]], eesti ajakirjanik (1937–2023) *[[Sergei Upkin]], Eesti balletitantsija (1981–) *[[Herbert Uprus]], eesti kultuuritegelane (1926–2013) *[[Artur-Bernhard Upsi]], eesti partei-, riigi- ja majandustegelane (1931–2015) *[[Kate Upton]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (1992–) ==Ur== *[[Gerhard Urain]], Austria murdmaasuusataja (1972–) *[[Jevgenija Uralova]], vene näitleja (1940–2020) *[[Johann Urb]], eesti filminäitleja (1977–) *[[Silvia Urb]], eesti laulja (1924–2018) *[[Tarmo Urb]], eesti muusik (1952–) *[[Tom-Olaf Urb]], eesti muusik, produtsent, kirjanik ja näitleja (1985–) *[[Toomas Urb]], eesti muusik (1958–) *[[Enn Urbalu]], Eesti sõjaväelane (1895–1941) *[[Karel Urbánek]], endine Tšehhoslovakkia poliitik (1941–) *[[Robert Urbanek]], Poola kettaheitja (1987–) *[[Carlo Urbani]], Itaalia arst ja mikrobioloog (1956–2003) *[[Ludovico Urbani]], itaalia kunstnik (1460–1493) *[[Kalev Urbanik]], eesti pikamaajooksja (1956–2004) *[[Jevgeni Urbanski]], vene näitleja (1932–1965) *[[Kacper Urbański]], Poola jalgpallur (2004–) *[[Urbanus I]], paavst (3. sajand) *[[Urbanus II]], paavst *[[Urbanus III]], paavst *[[Urbanus IV]], paavst *[[Urbanus V]], paavst *[[Urbanus VI]], paavst *[[Urbanus VII]], paavst *[[Urbanus VIII]], paavst *[[Emil Urbel]], eesti arhitekt (sündinud 1959) *[[Ida Urbel]], eesti koreograaf (1900–1983) *[[Peeter Urbla]], Eesti filmilavastaja ja -operaator (1945–) *[[Mari Urbsoo]], eesti näitleja (1941–1994) *[[Juozas Urbšys]], Leedu diplomaat ja poliitik (1896–1991) *[[Francisco Urcuyo]], Nicaragua poliitik (1915–2001) *[[Harold Urey]], USA füsikokeemik (1893–1981) *[[Torbjørn Urfjell]], Norra poliitik (1977–) *[[Nina Urgant]], vene teatri- ja filminäitleja (1929–2021) *[[Oskar Urgart]], eesti literaat (1900–1953) *[[Veiko Uri]], eesti metsateadlane (1969–) *[[Higinio Uriarte]], Paraguay poliitik (1843–1909) *[[Kirmen Uribe]], baski luuletaja, dramaturg, kirjanik ja esseist (1970–) *[[Álvaro Uribe Vélez]], Colombia poliitik (1952–) *[[Brendon Urie]], USA muusik (1987–) *[[Anne Uriko]], eesti kliiniline logopeed (1963–) *[[Vladimir Urin]], vene teatriajaloolane, lavastaja ja teatripedagoog (1947–) *[[Sebastián Uriza]], Nicaragua president (1861–1926) *[[Anu Uritam]], eesti jurist (1975–) *[[Richard Uritam]], eesti sõjaväelane ja majandustegelane (1892–1957) *[[Artur Uritamm]], eesti helilooja ja pedagoog (1901–1982) *[[Moissei Uritski]], nõukogude partei ja riigitegelane (1873–1918) *[[Semjon Uritski]], Nõukogude sõjaväelane (1895–1938) *[[Nero Urke]], eesti näitleja (1983–) *[[Frode Urkedal]], norra maletaja (1993–) *[[Aare Urm]], eesti sporditegelane, ühiskonnategelane, poliitik ja pankur (1950–2022) *[[Elmar-Arthur Urm]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Gabriela Urm]], eesti kunstnik, fotograaf ja arvutigraafik (1980–) *[[Karl Urm]], eesti matemaatik (1900–1969) *[[Leonhard Urm]], eesti ettevõtja ja välis-eesti ühiskonnategelane (1908–1995) *[[Peeter Urm]], eesti kirjanik (1949–) *[[Jaak Urmet]], eesti kirjanik ja kriitik (1979–) *[[James Opie Urmson]], inglise filosoof (1915–2012) *[[Ur-Namma]], Uri valitseja (21. sajand eKr) *[[Jere Uronen]], soome jalgpallur (1994–) *[[Jutta Urpilainen]], Soome poliitik (1975–) *[[Kyösti Urponen]], soome sotsiaalpoliitika teadlane (1943–) *[[Manuel Urrutia Lleó]], Kuuba poliitik (1901–1981) *[[John Urry]], inglise sotsioloog (1946–2016) *[[Ursinus]], Bourgesi piiskop, pühak (3. sajand) *[[Ursinus (vastupaavst)|Ursinus]], vastupaavst (4. sajand) *[[Ursula]], legendaarne katoliku pühak (väidetavalt 4. sajand) *[[Ksenija Ursulenko]], Ukraina sotsioloog (1985–) *[[Deniss Urubko]], vene päritolu alpinist (1973–) *[[Joseph John Urusemal]], Mikroneesia poliitik (1952–) *[[Zaza Urušadze]], gruusia filmilavastaja (1966–2019) *[[Ilja Urušev]], Eesti jäähokimängija (1987–) *[[Nikolai Urvantsev]], Arktika uurija, geoloogia-mineraalogia doktor (1893–1985) *[[Jaan Urvet]], eesti näitleja ja lavastaja (1948–) ==Us== * [[August Usai]], eesti õpetaja (1880–1941) *[[Mihkel Usai]], eesti õpetaja (1901–1991) *[[Halid Ziya Uşaklıgil]], türgi kirjanik (1867–1945) *[[Hermann Usener]], saksa klassikaline filoloog ja religiooniteadlane (1834–1905) *[[Usher]], USA laulja ja näitleja (1978–) *[[Mitsuru Ushijima]], Jaapani kindral (1887–1945) *[[August Usin]], eesti agronoom, õpetaja ja koolijuht (1881–1945) *[[Jaan Usin]], Eesti sõjaväelane (1887–1941) *[[Joosep Usk]], eesti keemik (1903–1954) *[[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1936–2022) *[[Kristiina Uslar]], eesti klaasikunstnik (1973–) *[[Ališer Usmanov]], usbeki päritolu Venemaa suurärimees (1953–) *[[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (1982–) *[[Sviatłana Usovič]], valgevene kergejõustiklane (1980–) *[[Aap Uspenski]], eesti maadleja (1966–) *[[Boriss Uspenski]], semiootik (1937–) *[[Eduard Uspenski]], vene kirjanik (1937–2018) *[[Gerassim Uspenski]], vene kirjanik *[[Izmail Uspenski]], Eesti maadleja ja maadlustreener (1937–1995) *[[Nikolai Uspenski]], Venemaa diplomaat (1946–) *[[Pavel Uspenski]], vene filoloog (1988–) *[[Sergei Uspenski]], vene rallisõitja *[[Vladimir Uspenski]], vene matemaatik, loogik ja keeleteadlane (1930–2018) *[[Nina Ussatova]], vene näitleja (1951–) *[[Teodor Ussisoo]], eesti pedagoog, mööblimeister ja sisearhitekt (1878–1959) *[[Uno Ussisoo]], eesti keelemees, entsüklopedist ja tõlkija (1920–1993) *[[Oleksandr Ussõk]], Ukraina poksija (1987–) *[[Martin Ustaal]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Ago Ustal]], eesti ajakirjanik (1933–2010) *[[Mart Ustav]], eesti molekulraabioloog ja viroloog (1949–) *[[Juri Ustimenko (admiral)|Juri Ustimenko]], Nõukogude ja Vene sõjandustegelane, viitseadmiral, [[sõjateaduste doktor]] (1944–2014) *[[Juri Ustimenko]], Eesti sarimõrvar (1981–) *[[Aleksei Ustinov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1879–1937) *[[Dmitri Ustinov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1908–1984) *[[Eduard Ustinov]], eesti jalgpallur *[[Peter Ustinov]], vene päritolu briti näitleja, kirjanik ja režissöör (1921–2004) *[[Vladimir Ustinov (diplomaat)|Vladimir Ustinov]], Nõukogude Liidu riigiametnik, parteifunktsionäär ja diplomaat (1907–1971) *[[Jevgeni Ustjugov]], Venemaa laskesuusataja (1985–) *[[Dmitri Ustritski]], eesti jalgpallur (1975-) *[[Davith Usuphašvili]], Gruusia poliitik (1968–) ==Uš== *[[Vygaudas Ušackas]], Leedu poliitik ja diplomaat (1964–) *[[Fjodor Ušakov]], Venemaa mereväejuht (1745–1817) *[[Georgi Ušakov]], Nõukogude arktikauurija (1901–1963) *[[Nils Ušakovs]], Läti ajakirjanik ja poliitik (1976–) *[[Anna Ušenina]], ukraina maletaja (1985–) *[[Konstantin Ušinski]], vene pedagoog, kirjanik ja pedagoogikateadlane (1823–1871) ==Uz== *[[Iraklı Uznadze]], Türgi judoka (1972–) *[[Dimitri Uznadze]], gruusia psühholoog ja filosoof (1887–1950) *[[Mehmed Uzun]], kurdi kirjanik (1953–2007) ==Ut== *[[Nick Út]], vietnami päritolu USA fotograaf (1951–) *[[Hikaru Utada]], jaapani laulja (1983–) *[[Utagawa Kuniyoshi]], jaapani kunstnik (u 1797 – 1861) *[[Peter Utaka]], Nigeeria jalgpallur (1984–) *[[Kitagawa Utamaro]], jaapani kunstnik (1753–1806) *[[‘Uthmān ibn ‘Affān]], kolmas kaliif *[[Andrea Utili]], itaalia kunstnik (15.–16. sajand) *[[Dmitri Utkin]], Venemaa sõjaväelane (1970–) *[[Vassili Utkin]], vene spordiajakirjanik ja telekommentaator (1972–2024) *[[Maurice Utrillo]], prantsuse maalikunstnik (1883–1955) *[[Kaari Utrio]], soome kirjanik (1942–) *[[Jørn Utzon]], taani arhitekt (1918–2008) *[[Olaf Utt]], eesti publitsist, ajakirjanik ja kriitik, EKP funktsionäär (1929–2016) *[[Kustas Utuste]], Eesti sõjaväelane (1884–1941) ==Uu== *[[Toomas Uudeberg]], Eesti kohalik poliitik (1960–) *[[Agu Uudelepp]], eesti ajakirjanik ja politoloog (1974–2020) *[[Annika Uudelepp]], eesti ametnik (1978–) *[[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (1936–) *[[Ia Uudelepp]], eesti laulja (1913–1983) *[[Neve Uudelt]], eesti juristid (1982–) *[[Mart Uudla]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1927–2016) *[[Mihkel Uudla]], Eesti sõjaväelane (1907–1956) *[[Jaak Uudmäe]], eesti kolmikhüppaja (1954–) *[[Jaak Joonas Uudmäe]], eesti kergejõustiklane (1994–) *[[Jaanus Uudmäe]], eesti kolmik- ja kaugushüppaja (1980–) *[[Maie Uudmäe]], eesti kergejõustikutreener (1953–) *[[Sven Uue]], eesti saalihokimängija (1995–) *[[Valde Uuekareda]], Eesti poliitik (1886–1939) *[[Eduard Uuemaa]], eesti arst (1894–1945) *[[Eugen Uuemaa]], eesti kergejõustiklane ja majandustegelane (1903–1940) *[[Juhan Uuemaa]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Haljand Uuemõis]], eesti tehnikateadlane (1928–2012) *[[Heinrich Uuemõis]], eesti insener (1897–1970) *[[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (1931–) *[[Heino Uuetalu]], eesti ehitusinsener ja muinsuskaitsja (1930–2013) *[[Enn Uuetoa]], eesti laevakapten (1848–1913) *[[Hasso Uuetoa]], eesti kardioloog (1967–) *[[Helge Uuetoa]], eesti lavastuskunstnik (1936–2008) *[[Vesta Uuetoa]], eesti muusikatoimetaja ja -ajakirjanik (1952–) *[[Aleksander Uuk]], Eesti sõjaväelane (1897–1941) *[[Rudolf Uuk]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Heinrich Uukkivi]], eesti jalgpallur (1912–1943) *[[Ivo Uukkivi]], eesti näitleja ja laulja (1965–) *[[Raigo Uukkivi]], Eesti riigiametnik (1979–) *[[Raivo Uukkivi]], Eesti poliitik (1962–) *[[Eino Uuli]], eesti laulja ja lavastaja (1906–1976) *[[Künnük Uurastõõrap]], jakuudi kirjanik (1907–1990) *[[Aleksander Uurits]], eesti graafik ja maalikunstnik (1888–1918) *[[Karl Uurmann]], Kõnnu vallavanem (sündis 1886) *[[Iris Uurto]], soome kirjanik (1905–1994) *[[Ants Uus]], eesti teleoperaator ja spordiajakirjanik (1932–2014) *[[Eia Uus]], eesti kirjanik (1985–) *[[Heino Uus (agronoom)|Heino Uus]], eesti põllumajandustegelane (1937–2016) *[[Henno Uus]], eesti päritolu USA sõjaväelane (1931–2014) *[[Marika Uus]], eesti laulja (1959–) *[[Rudolf Uus]], Eesti politseinik (1894–1964) *[[Undo Uus]], eesti füüsik ja filosoof (1941–) *[[Sirje Uusbek]], eesti sisearhitekt (1946–) *[[Andero Uusberg]], eesti psühholoog (1980–) *[[Pärt Uusberg]], eesti dirigent ja helilooja (1986–) *[[Sandra Uusberg]], eesti näitleja (1986–) *[[Uku Uusberg]], eesti näitleja ja lavastaja (1984–) *[[Urve Uusberg]], eesti dirigent ja psühholoog (1953–) *[[Valter Uusberg]], eesti animafilmilavastaja (1953–) *[[Enn Uusen]], eesti majandusteadlane (1941–2012) *[[Kaire Uusen]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Gunnar Uusi]], eesti maletaja (1931–1981) *[[Tarmo Uusivirta]], Soome poksija (1957–1999) *[[Anneli Uusküla]], eesti epidemioloog (1967–) *[[Mari Uusküla]], eesti keeleteadlane (1980–) *[[Merlyn Uusküla]], eesti laulja (1984–) *[[Tiiu Uusküla]], eesti toimetaja, Neeruti Seltsi esimees ja Kadrina Maanaiste Seltsi liige (1947–) *[[Hannaliisa Uusma]], eesti laulja ja sotsioloog (1986–) *[[Martin Uusmaa]], eesti korvpallur *[[Paul Uusman]], eesti kultuuritegelane (1910–1988) *[[Ain Uusna]], eesti alpinist (1938–) *[[Anne Uusna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1966–) *[[Margo Uusorg]], eesti jooksja ja naisekandja (1979–) *[[Urmet Uusorg]], eesti kergejõustiklane (1976–) *[[Ellen Uuspõld]], eesti keeleteadlane (1927–2019) *[[Friedrich Uuspõld]], eesti vaimulik (1906–1978) *[[Jan Uuspõld]], eesti näitleja (1973–) *[[Laura-Ly Uussaar]], eesti laulja ja laulukirjutaja (2001–) *[[Abner Uustal]], eesti õigusteadlane (1915–1985) *[[Heino Uustal]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1995) *[[Johannes Uustal]], eesti vaimulik (1880–1954) *[[Ragnar Uustal]], eesti näitleja (1990–) *[[Ruth Uustal]], eesti arst (1919–2000) *[[Uno Uustal]], eesti arst (1916–1981) *[[Anu Uustalu]], eesti kunstnik (1914–2011) *[[Arvo Uustalu]], eesti kirjanik ja muusik (1964–) *[[Eero Uustalu]], eesti õpetaja (1967–) *[[Erik-Arne Uustalu]], eesti metallikunstnik (1936–) *[[Evald Uustalu]], eesti diplomaat ja ajaloolane *[[Hans Uustalu]], eesti arst (1887–1950) *[[Heidi Uustalu]], eesti pedagoog (1967–) *[[Jaan Mihkel Uustalu]], eesti tehnoloogiadoktor (1954–) *[[Linda Uustalu]], eesti kirjandusteadlane *[[Meinhard Uustalu]], eesti koduloolane ja genealoog (1928–1994) *[[Märt Uustalu]], eesti ajaloolane (1979–) *[[Kelli Uustani]], eesti laulja (1976–) *[[Nelli Uustalu]], eesti koreograaf *[[Albert Uustulnd]], eesti kirjanik ja laululooja (1925–1997) *[[Lembit Uustulnd]], eesti kirjanik ja laevakapten (1952–) *[[Priit Uustulnd]], eesti laulukirjutaja ja ettevõtja (1977–) *[[Rolf Uusväli]], eesti orelikunstnik (1930–2005) *[[Arno Uutma]], eesti kabetaja (1963–) *[[Richard Uutmaa]], eesti maalikunstnik (1905–1977) ==Uv== *[[Sergei Uvarov]], Venemaa riigitegelane ja akadeemik (1786–1855) *[[Afanassi Uvarovski]], erru lastud jakuudi väikeametnik, esimese jakuudikeelse kirjandusteose autor (1800–1861) ==Uw== *[[Agathe Uwilingiyimana]], Rwanda poliitik (1953–1994) ==Uä== *[[Šokan Uälihhanulõ]], kasahhi koolitaja, etnograaf, ajaloolane ja Suurest mängust osavõtja (1835–1865) ==Ux== *[[Alheit Uxkull]], Tartu naistsistertslaste abtiss [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|U, Biograafiad]] g016sbipgym3u0txdf2spbtwpg14c4y Y 0 25087 6759686 6737951 2024-11-12T10:19:48Z 2001:7D0:82C5:EC00:34FC:24CC:7113:B99E /* Saksa keel */ 6759686 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ladina tähest. Teisi tähendusi vaata leheküljelt [[Y (täpsustus)]]. Kreeka tähe kohta vaata artiklit [[Üpsilon]].}} [[Image:Latin Y.png|right|100px]] '''Y''' ehk '''üpsilon''' ehk '''igrek'''<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/y/1 sonaveeb.ee]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> (matemaatikas ka ''üü'') on [[eesti tähestik]]u 32. ja viimane [[täht (kiri)|täht]] ning [[ladina tähestik]]u 25. ja eelviimane täht. Eesti tähestikus on ''y'' [[võõrtäht]]. ==Ajalugu== {| align="center" border="0" cellpadding="5" |align="center" width="130px"|[[Image:Proto-semiticW-01.png|Protosemiidi ''waw'']] |align="center" width="130px"|[[Image:PhoenicianW-01.png|Foiniikia ''waw'']] |align="center" width="130px"|[[Image:Upsilon uc lc.svg|64px|Kreeka üpsilon]] |align="center" width="130px"|[[Image:RomanY-01.png|Ladina Y]] |- |align="center" valign="top" width="130px"|Protosemiidi<br />''waw'' |align="center" valign="top" width="130px"|Foiniikia ''waw'' |align="center" valign="top" width="130px"|Kreeka üpsilon |align="center" valign="top" width="130px"|Ladina Y |} Üpsilon on üks ladina tähestiku nooremaid tähti, mille ajalugu on suurelt jaolt ühine [[U]]-, [[V]]- ja [[W]]-tähe ajalooga. Ta pärineb [[foiniikia kiri|foiniikia]] tähest ''[[waw (foiniikia täht)|waw]]'', mida hääldati [v]. [[Kreeka tähestik]]ku võeti ta [[üpsilon]]ina, mida algul hääldati [u]. (Varem juba oli sealt laenatud [[digamma]], millest pärineb ladina [[F]]-täht.) [[Etruski kiri|Etruski kirja]] kaudu laenati sealt ladina [[U]] (õigemini [[V]]). [[1. sajand eKr|1. sajandiks eKr]] oli aga kreeka üpsiloni hääldus [[häälikumuutus]]e tõttu muutunud, nii et seda hääldati nüüd [ü]. Kui [[Vana-Rooma|roomlased]] sel ajal hakkasid palju kreeka sõnu tarvitama, kasutasid nad selle tähe märkimiseks algselt U- (V-)tähte, siis aga lisasid [[Sulla]] ajal [[ladina tähestik]]u lõppu üpsiloni. Tähte kasutati ainult kreeka laenudes. Keskajal kasutati y-tähte i-tähe [[graafiline variant|graafilise variandina]]. ==Nimi== Eesti keeles ja paljudes teistes keeltes, sealhulgas [[saksa keel]]es) on ''y''-tähe standardnimetus "üpsilon" (ortograafiliste variantidega), mis lähtub kreeka tähe nimest. Prantsuse keeles nimetatakse ''y''-tähte ''i grec'' või ''y grec'' 'kreeka i, kreeka y', sest ''y''-d ja ''i''-d hääldatakse ühtemoodi ja ''y'' tajutakse kreekapärase viisina seda häälikut märkida. Analoogilised on hispaania nimetus ''i griega'' ja katalaani nimetus ''i grega''. Prantsuse nimetus on laenatud ka teistesse keeltesse, näiteks [[poola keel|poola]] ''igrek'' . Ka eesti keeles nimetatakse üpsiloni rahvapäraselt ''igrek'', eriti matemaatilises kontekstis. See [[uusus]] on mõjutatud [[vene keel]]est, kus ladina tähte ''y'' nimetatakse prantsuse eeskujul игрек, kusjuures [[sõnarõhk|rõhk]] on esimesel [[silp|silbil]] nagu eesti keeleski. Eestikeelne soovitatav nimetus seevastu järgib [[saksa keel]]e eeskuju. Eesti matemaatikutel on olnud ka tava öelda muutuja ''y'' kohta lihtsalt „üü“. Lühem hääldus teeb matemaatiliste tekstide lugemise mugavamaks, kuna ''y'' on levinud muutujanimi, ning segiminekuohtu ei ole, sest ''ü''-tähte muutujanimena peaaegu kunagi ei kasutata. [[NATO foneetiline tähestik|NATO foneetilises tähestikus]] on Y-tähe nimi ''Yankee''. ==Sagedus== [[Inglise keel|Ingliskeelses]] tekstis on y-[[tähe sagedus]] 1,974%. [[Saksa keel|Saksakeelses]] tekstis on y-tähe sagedus 0,04% ning ta on sageduselt 24. kohal. [[Prantsuse keel|Prantsuskeelses]] tekstis on y-tähe sagedus 0,308%, [[türgi keel|türgikeelses]] 3,37%. ==Hääldus== Kreeka üpsilon märkis algul [u]-, hiljem [ü]-häälikut (praegu [i]-häälikut). Ladina täht ''y'' võeti tarvitusele selleks, et edasi anda [ü]-häälikut kreeka [[laensõna]]des ja [[pärisnimi|pärisnimedes]]. Y märgib mõnes keeles üht või mitut [[vokaal]]i ([[vokaalitäht]]), mõnes [[konsonant]]i ([[konsonanditäht]]; näiteks [[türgi keel]]es), mõnes mõlemat (olenevalt positsioonist; näiteks [[inglise keel]]es). ===Eesti keel=== Eesti keeles järgib tähe ''y'' hääldus lähtekeele oma. Kui ''y''-d kasutatakse ''ü'' asemel, siis on hääldus muidugi [ü]. ==== ''Y''-täht ''ü'' asemel eesti keeles ==== [[Johannes Aavik]] tegi ettepaneku kasutada y-d [[soome keel]]e eeskujul [[saksa tähestik]]ust pärineva [[ü]]-tähe asemel [[häälik]]u ''[[ü (häälik)|ü]]'' märkimiseks ning järgis ise seda oma kirjutistes. Sellest ettepanekust ei ole kunagi saanud eesti kirjakeele normi, kuid sellest on alguse saanud '''ypsilonlaste''' traditsioon eesti kirjakeele tarvitusel. Ypsilonliku traditsiooni üheks institutsionaalseks kandjaks on olnud [[EYS Veljesto]], mille liikmete hulka kuulus ka Johannes Aavik. Traditsioon on levinud eelkõige opositsiooniliste ja humanitaarteaduses tegevate haritlaste ning loovharitlaskonna kaudu. Näiteks filosoofina tuntud [[Jaan Kangilaski]] (samuti [[Veljesto]] liige) on ypsilonlikku traditsiooni jätkanud. Nimekaim ypsilonlane oli läbi nõukogude aja vastumõtleja [[Uku Masing]]. Ypsilonlus isikupärase stiili teenistuses (näiteks [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] ja [[Eesti Ekspress]]i kultuurilisa [[Areen (ajaleht)|Areen]] esseedes, kirjandusajakirjades (näiteks [[Looming (ajakiri)|Looming]], [[Vihik]] ja [[Värske Rõhk]]) ja ilukirjandustekstides on tänapäeval aktsepteeritud (kuigi Uku Masingu tekstide väljaandmisel on kirjastus [[Ilmamaa]] sellest loobunud). Eeskätt 1980. aastatest alates on ypsilonlus olnud [[punkluule]] üks tunnuseid. Tänapäevalgi tarvitavad y-d paljud luuletajad. Ypsilonlusest eesti kirjanduses on kirjutanud ülevaate [[Mart Velsker]]<ref>Mart Velsker ''Y eesti kirjanduses'', Vikerkaar 2001, nr 10, lk 78–86</ref>. Paljud piirduvad ''y'' kasutamisega isiklikes märkmetes ja erakirjades. On keeruline kindlaks teha, kui palju on eesti haritlaskonnas ypsilonlasi, sest suurema jao trükiväljaannete keeletoimetajad ja korrektorid toimetavad käsikirjades esitatud y ära trükis sallitud ü-ks. ===Afrikaani keel=== [[Afrikaani keel]]es hääldub ''Y'' samamoodi nagu [[hollandi keel]]es ''IJ'' või ''IJ'' (ligikaudu [äi]). ===Albaania keel=== [[Albaania keel|Albaania]] ''y'' tähistab ü-häälikut. ===Galeegi keel=== [[Galeegi keel]]es on tegu võõrtähega, mille hääldus oleneb lähtekeelest. ===Hispaania keel=== [[Hispaania keel]]es märgib ''y'': *silbi alguses häälikut [j] (''n''-tähe järel [[afrikaat]]i) *[[diftong]]ides ''ay'', ''ey'', ''oy'', ''uy'' [[poolvokaal]]i [i] *sõnas ''y'' häälikut [i] Varem kirjutati sõna alguses ''I'' asemel ''Y'', et täht paremini silma paistaks. Aastal [[1726]] otsustas [[Hispaania Kuninglik Akadeemia]] tähtede y ja i kasutamise lahutada. Praegu on selline kasutus säilinud vaid mõnes nimes ja lühendis. Vanadel [[kirik (pühakoda)|kirik]]u[[fassaad]]idel võib veel näha sõna ''Yglesia'' 'kirik' (praegu ''iglesia''). ===Hollandi keel=== [[Holland]]i keeles esineb ''Y'' vaid mõnes laensõnas ja pärisnimedes, mispuhul järgitakse võimaluse korral [[lähtekeel]]e hääldust. Mõnikord asendatakse ''Y'' tähega ''IJ''. Vahel aga kasutatakse Y-d, et rõhutada rahvusvahelisust või ka selleks, et rahvusvaheliselt osataks hollandi nimesid hääldada (näiteks [[Rotterdami Feyenoord|Feyenoord]]). ===Inglise keel=== [[Anglosaksi keel]]es kasutati ''Y''-d nagu ladina keeleski [ü] edasiandmiseks. See täht laenati ladina tähestikust, mõne autori arvates moodustati sõltumatult tähtedest [[V]] ja [[I]]. [[Keskinglise keel]]es oli [ü]-st saanud [i] ning ''y''-tähte kasutati samamoodi nagu ''[[i]]''-tähte. [[Murre]]tes, kus [ü] oli säilinud, väljendati seda [[prantsuse keel]]e eeskujul ''[[u]]''-tähega. Tänapäeva [[inglise keel]] järgib keskinglise keele traditsiooni. Sõnu ''myth'' ja ''gift'', mis varem sisaldasid [ü]-häälikut, hääldatakse nüüd [i]-ga. Täht ''y'' hääldub: *kinnises silbis: [i] (''myth'' [m'iθ]) *rõhulises lahtises silbis: [ai] (''my'' [m'ai]) *rõhuta lahtises silbis: [i] (''wintry'' [w'intri]) *rõhulistes diftongides ''ay'', ''ey'', ''oy'': [[poolvokaal]] [i]: (''gray'' [gr'ei], ''grey'' [gr'ei], ''joy'' [dž'oi]) *sõnas ''key'' [k'i:] hääldub koos ''e''-ga [i:] *silbi alguses [[frikatiiv]]ina [j]: ''you'' [j'uu] Kui [[trükikunst]] [[Inglismaa]]l kasutusele võeti, siis kasutasid [[Wiliam Caxton]] ja teised ''Y''-tähte puuduva [[Þ]]-tähe asemel, nii et sõna ''the'' trükiti kujul ''ye''. Mitmetes inglise [[transkriptsioon]]ides märgib ''y'' eelneva [[konsonant|konsonandi]] [[palatalisatsioon|palataliseeritust]]. ===Itaalia keel=== [[Itaalia keel]]es esineb ''y'' vaid mõnes [[laensõna]]s ning hääldus järgib võimalust mööda [[lähtekeel]]t ([j] või [i]). ===Katalaani keel=== [[Katalaani keel]]es kasutatakse tähte y [[digraaf]]is ''[[ny]]'', mis märgib [[palatalisatsioon|palataliseeritud]] ''n''-häälikut (hispaania ''[[ñ]]''). Samuti on see kasutusel üksikutes laensõnades ning pärisnimedes, kus seda hääldatakse võimalust mööda lähtekeele lähedaselt, näiteks [j] sõnas ''yacht''. Varem kasutati tähte ''y'' paljudes positsioonides praeguse ''i'' asemel, näiteks sõnas ''y'' 'ja' (praegu ''i''). Samuti oli kasutusel digraaf ''[[ly]]'' palataliseeritud ''l''-hääliku märkimiseks (praeguses ortograafias) ''ll''. ===Kõmri keel=== [[Kõmri keel]]es tähistab y-täht õ-sarnast häälikut. ===Norra keel=== [[Norra keel]]es hääldatakse y-tähte [[omasõna]]des [ü] või [ü:]. ===Poola keel=== [[Poola keel]]es tähistab y-täht õ-sarnast häälikut. ===Prantsuse keel=== [[Prantsuse keel]]es hääldatakse ''y'' silbi alguses [j], muidu nagu ''i''-täht samas positsioonis. ===Rootsi keel=== [[Rootsi keel|Rootsi]] omasõnades on ''y'' hääldus [[kinnine silp|kinnises silbis]] [ü], [[lahtine silp|lahtises silbis]] [ü:]. ===Saksa keel=== Laenudes ja võõrnimedes järgib [[saksa keel|saksakeelne]] hääldus võimalust mööda lähtekeelt. Mõnes saksakeelses nimes on säilinud varasem (antiigimoe tõttu y-tähte kasutav) kirjaviis, kus ''i'' asemel kirjutati ''y''. Nendel juhtudel hääldatakse ''y'' nagu samas positsioonis ''i''. Näiteks ''Bayern'' '[[Baieri]]' kirjutati enne 1825. aastat ''Baiern'', kuid Baieri kuningas Ludwig I (1825-1848) oli suur antiikkreeka kultuuri austaja ja tema 20. oktoobril 1825 välja antud käskkirjaga hakati Bayern kirjutama y-ga<ref>{{Netiviide |pealkiri=EN:Bayern (Name) - Historisches Lexikon Bayerns |url=https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/EN:Bayern_(Name) |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=www.historisches-lexikon-bayerns.de}}</ref>. [[Šveitsisaksa keel]]es kasutatakse y-tähte sageli kinnise i-hääliku tähistamiseks. ===Soome keel=== [[Soome keel]]es on ''y'' hääldus [ü] ja ''yy'' hääldus [ü:]. ===Tšehhi keel=== Tänapäeva [[tšehhi keel]]es hääldatakse y-tähte [i], nagu ka [[i]]-tähte. ===Ungari keel=== Tänapäeva [[ungari keel|ungari keeles]] kasutatakse y-tähte ainult neljas [[digraaf]]is: [[gy]] [dj], [[ly]] [j], ny [nj] ja ty [tj]. Ly ja j eristatakse keeleajaloolistel põhjustel (esimest hääldati varem [lj]). Ly ja ty esinevad väga harva sõna alguses: esimene sõnas ''lyuk'' 'auk' ja selle tuletistes, teine sõnas ''tyúk'' 'kana'. Ungari perekonnanimede lõpus olev y hääldub [i], näiteks [[Endre Ady|Ady]] [adi]. ===Võru keel=== [[Võru kirjaviis]]is tähistab ''y'' kõrgenenud ''õ''-häälikut: ''nyna'' ('nina'), ''tsyyr'' ('ring', 'sõõr'), ''tsyyri'' ('ringi' osastavas käändes, kolmandas vältes). Tavalist, kõrgendamata ''õ''-häälikut märgitakse seejuures nagu eesti keeleski, nt. ''tsõõri'' ('ringi' omastavas käändes, teises vältes). Võru kirjaviisi 2005. a. paranduse kohaselt soovitatakse ''y'' asemel ''õ''-tähte kasutada, nagu tavalise ''õ''-hääliku jaoks. ===Rahvusvahelised foneetilised transkriptsioonid=== [[IPA]] foneetilises transkriptsioonis ja transkriptsioonis [[X-SAMPA]] ning [[Kirshenbaum]]i süsteemis tähistab y [[kõrge ümar eesvokaal|kõrget ümarat eesvokaali]] [ü]. ==Sümbolid== ===Y-täht sümbolina=== '''Y''' võib sümbolina tähendada: *'''[[ütrium]]''', [[keemiline element]] *'''[[türosiin]]''', [[aminohape]] *'''[[heledus]]''' [[televisioon]]is *'''[[sisemajanduse kogutoodang]]''', '''[[rahvatulu]]''' või [[tulu]]''' ([[majandusteadus]]es) *'''[[näivjuhtivus]] *'''[[Alleghany Corporation]]''' ([[börsisümbol]]) *'''[[Yukoni ala]]''' ([[Kanada]] [[postikood]]) '''Y''' on [[Saksamaa]]l '''''[[Bundeswehr]]''<nowiki>'i</nowiki>''' [[auto]]de tähis. [[Keskaeg]]setel [[münt]]idel tähistas '''Y''' '''[[Eisenach]]i''' linna (''Ysen''). Sama tähistus oli ka '''[[Bourges]]'i''' müntidel 1539–1772. [[Asteroid]]ide tähistes näitab '''Y''', et asteroid avastati mingi aasta ajavahemikul [[16. detsember|16]]–[[31. detsember]]. Y-tähte on kasutatud ka [[rooma number|Rooma numbrina]] 150 (tavaliselt [[CL]]). '''Y''' on [[Rootsi]] '''[[Västernorrlandi lään]]i [[läänitäht]]. ===y-täht sümbolina=== '''y''' on [[matemaatika]]s '''[[ordinaat]]''' või '''[[sõltuv muutuja]]''' või lihtsalt teine [[muutuja]] ([[x]]-i järel). x- ja y-tähe kreeka paralleelid selles tähenduses on [[ksii]] ja [[eeta]]. ==Lühendid== ===Y-=== '''Y-''' tähistab [[SI-süsteem]]is [[mõõtühiku detsimaaleesliide]]t [[jotta-]]. ===y-=== '''y-''' tähistab [[SI-süsteem]]is [[mõõtühiku detsimaaleesliide]]t [[jokto-]]. ==Koodid== ===Unicode=== Suurtähe Y kui sümboli [[Unicode]]'i kood on U+0059, väiketähe y oma U+0079. ===Morsetähestik=== Y-tähe kood [[morsetähestik]]us on – . – – ===Braille kiri=== Y-tähe kood [[Braille kiri|Braille kirjas]] on XX .X XX ===ASCII=== Y-tähe [[ASCII]]-kood on 89 (01011001); y-tähe ASCII-kood on 121 (01111001). ===EBCDIC=== Y-tähe [[EBCDIC]]-kood on 232 (11101000); y-tähe EBCDIC-kood on 168 (10101000). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Johannes Aavik]]. Kas ü või y? Y! Tartu, Istandik, 1920. ==Välislingid== {{vikisõnaraamatus}} {{brClear}} {{tähestik}} [[Kategooria:Ladina tähed]] 2zcx4yps1vwy4q29ca7m9bd5w0f52nh 6759720 6759686 2024-11-12T11:24:38Z Sillerkiil 58396 6759720 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ladina tähest. Teisi tähendusi vaata leheküljelt [[Y (täpsustus)]]. Kreeka tähe kohta vaata artiklit [[Üpsilon]].}} {{viita}} [[Image:Latin Y.png|right|100px]] '''Y''' ehk '''üpsilon''' ehk '''igrek'''<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/y/1 sonaveeb.ee]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> (matemaatikas ka ''üü'') on [[eesti tähestik]]u 32. ja viimane [[täht (kiri)|täht]] ning [[ladina tähestik]]u 25. ja eelviimane täht. Eesti tähestikus on ''y'' [[võõrtäht]]. ==Ajalugu== {| align="center" border="0" cellpadding="5" |align="center" width="130px"|[[Image:Proto-semiticW-01.png|Protosemiidi ''waw'']] |align="center" width="130px"|[[Image:PhoenicianW-01.png|Foiniikia ''waw'']] |align="center" width="130px"|[[Image:Upsilon uc lc.svg|64px|Kreeka üpsilon]] |align="center" width="130px"|[[Image:RomanY-01.png|Ladina Y]] |- |align="center" valign="top" width="130px"|Protosemiidi<br />''waw'' |align="center" valign="top" width="130px"|Foiniikia ''waw'' |align="center" valign="top" width="130px"|Kreeka üpsilon |align="center" valign="top" width="130px"|Ladina Y |} Üpsilon on üks ladina tähestiku nooremaid tähti, mille ajalugu on suurelt jaolt ühine [[U]]-, [[V]]- ja [[W]]-tähe ajalooga. Ta pärineb [[foiniikia kiri|foiniikia]] tähest ''[[waw (foiniikia täht)|waw]]'', mida hääldati [v]. [[Kreeka tähestik]]ku võeti ta [[üpsilon]]ina, mida algul hääldati [u]. (Varem juba oli sealt laenatud [[digamma]], millest pärineb ladina [[F]]-täht.) [[Etruski kiri|Etruski kirja]] kaudu laenati sealt ladina [[U]] (õigemini [[V]]). [[1. sajand eKr|1. sajandiks eKr]] oli aga kreeka üpsiloni hääldus [[häälikumuutus]]e tõttu muutunud, nii et seda hääldati nüüd [ü]. Kui [[Vana-Rooma|roomlased]] sel ajal hakkasid palju kreeka sõnu tarvitama, kasutasid nad selle tähe märkimiseks algselt U- (V-)tähte, siis aga lisasid [[Sulla]] ajal [[ladina tähestik]]u lõppu üpsiloni. Tähte kasutati ainult kreeka laenudes. Keskajal kasutati y-tähte i-tähe [[graafiline variant|graafilise variandina]]. ==Nimi== Eesti keeles ja paljudes teistes keeltes, sealhulgas [[saksa keel]]es) on ''y''-tähe standardnimetus "üpsilon" (ortograafiliste variantidega), mis lähtub kreeka tähe nimest. Prantsuse keeles nimetatakse ''y''-tähte ''i grec'' või ''y grec'' 'kreeka i, kreeka y', sest ''y''-d ja ''i''-d hääldatakse ühtemoodi ja ''y'' tajutakse kreekapärase viisina seda häälikut märkida. Analoogilised on hispaania nimetus ''i griega'' ja katalaani nimetus ''i grega''. Prantsuse nimetus on laenatud ka teistesse keeltesse, näiteks [[poola keel|poola]] ''igrek'' . Ka eesti keeles nimetatakse üpsiloni rahvapäraselt ''igrek'', eriti matemaatilises kontekstis. See [[uusus]] on mõjutatud [[vene keel]]est, kus ladina tähte ''y'' nimetatakse prantsuse eeskujul игрек, kusjuures [[sõnarõhk|rõhk]] on esimesel [[silp|silbil]] nagu eesti keeleski. Eestikeelne soovitatav nimetus seevastu järgib [[saksa keel]]e eeskuju. Eesti matemaatikutel on olnud ka tava öelda muutuja ''y'' kohta lihtsalt „üü“. Lühem hääldus teeb matemaatiliste tekstide lugemise mugavamaks, kuna ''y'' on levinud muutujanimi, ning segiminekuohtu ei ole, sest ''ü''-tähte muutujanimena peaaegu kunagi ei kasutata. [[NATO foneetiline tähestik|NATO foneetilises tähestikus]] on Y-tähe nimi ''Yankee''. ==Sagedus== [[Inglise keel|Ingliskeelses]] tekstis on y-[[tähe sagedus]] 1,974%. [[Saksa keel|Saksakeelses]] tekstis on y-tähe sagedus 0,04% ning ta on sageduselt 24. kohal. [[Prantsuse keel|Prantsuskeelses]] tekstis on y-tähe sagedus 0,308%, [[türgi keel|türgikeelses]] 3,37%. ==Hääldus== Kreeka üpsilon märkis algul [u]-, hiljem [ü]-häälikut (praegu [i]-häälikut). Ladina täht ''y'' võeti tarvitusele selleks, et edasi anda [ü]-häälikut kreeka [[laensõna]]des ja [[pärisnimi|pärisnimedes]]. Y märgib mõnes keeles üht või mitut [[vokaal]]i ([[vokaalitäht]]), mõnes [[konsonant]]i ([[konsonanditäht]]; näiteks [[türgi keel]]es), mõnes mõlemat (olenevalt positsioonist; näiteks [[inglise keel]]es). ===Eesti keel=== Eesti keeles järgib tähe ''y'' hääldus lähtekeele oma. Kui ''y''-d kasutatakse ''ü'' asemel, siis on hääldus muidugi [ü]. ==== ''Y''-täht ''ü'' asemel eesti keeles ==== [[Johannes Aavik]] tegi ettepaneku kasutada y-d [[soome keel]]e eeskujul [[saksa tähestik]]ust pärineva [[ü]]-tähe asemel [[häälik]]u ''[[ü (häälik)|ü]]'' märkimiseks ning järgis ise seda oma kirjutistes. Sellest ettepanekust ei ole kunagi saanud eesti kirjakeele normi, kuid sellest on alguse saanud '''ypsilonlaste''' traditsioon eesti kirjakeele tarvitusel. Ypsilonliku traditsiooni üheks institutsionaalseks kandjaks on olnud [[EYS Veljesto]], mille liikmete hulka kuulus ka Johannes Aavik. Traditsioon on levinud eelkõige opositsiooniliste ja humanitaarteaduses tegevate haritlaste ning loovharitlaskonna kaudu. Näiteks filosoofina tuntud [[Jaan Kangilaski]] (samuti [[Veljesto]] liige) on ypsilonlikku traditsiooni jätkanud. Nimekaim ypsilonlane oli läbi nõukogude aja vastumõtleja [[Uku Masing]]. Ypsilonlus isikupärase stiili teenistuses (näiteks [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] ja [[Eesti Ekspress]]i kultuurilisa [[Areen (ajaleht)|Areen]] esseedes, kirjandusajakirjades (näiteks [[Looming (ajakiri)|Looming]], [[Vihik]] ja [[Värske Rõhk]]) ja ilukirjandustekstides on tänapäeval aktsepteeritud (kuigi Uku Masingu tekstide väljaandmisel on kirjastus [[Ilmamaa]] sellest loobunud). Eeskätt 1980. aastatest alates on ypsilonlus olnud [[punkluule]] üks tunnuseid. Tänapäevalgi tarvitavad y-d paljud luuletajad. Ypsilonlusest eesti kirjanduses on kirjutanud ülevaate [[Mart Velsker]]<ref>Mart Velsker ''Y eesti kirjanduses'', Vikerkaar 2001, nr 10, lk 78–86</ref>. Paljud piirduvad ''y'' kasutamisega isiklikes märkmetes ja erakirjades. On keeruline kindlaks teha, kui palju on eesti haritlaskonnas ypsilonlasi, sest suurema jao trükiväljaannete keeletoimetajad ja korrektorid toimetavad käsikirjades esitatud y ära trükis sallitud ü-ks. ===Afrikaani keel=== [[Afrikaani keel]]es hääldub ''Y'' samamoodi nagu [[hollandi keel]]es ''IJ'' või ''IJ'' (ligikaudu [äi]). ===Albaania keel=== [[Albaania keel|Albaania]] ''y'' tähistab ü-häälikut. ===Galeegi keel=== [[Galeegi keel]]es on tegu võõrtähega, mille hääldus oleneb lähtekeelest. ===Hispaania keel=== [[Hispaania keel]]es märgib ''y'': *silbi alguses häälikut [j] (''n''-tähe järel [[afrikaat]]i) *[[diftong]]ides ''ay'', ''ey'', ''oy'', ''uy'' [[poolvokaal]]i [i] *sõnas ''y'' häälikut [i] Varem kirjutati sõna alguses ''I'' asemel ''Y'', et täht paremini silma paistaks. Aastal [[1726]] otsustas [[Hispaania Kuninglik Akadeemia]] tähtede y ja i kasutamise lahutada. Praegu on selline kasutus säilinud vaid mõnes nimes ja lühendis. Vanadel [[kirik (pühakoda)|kirik]]u[[fassaad]]idel võib veel näha sõna ''Yglesia'' 'kirik' (praegu ''iglesia''). ===Hollandi keel=== [[Holland]]i keeles esineb ''Y'' vaid mõnes laensõnas ja pärisnimedes, mispuhul järgitakse võimaluse korral [[lähtekeel]]e hääldust. Mõnikord asendatakse ''Y'' tähega ''IJ''. Vahel aga kasutatakse Y-d, et rõhutada rahvusvahelisust või ka selleks, et rahvusvaheliselt osataks hollandi nimesid hääldada (näiteks [[Rotterdami Feyenoord|Feyenoord]]). ===Inglise keel=== [[Anglosaksi keel]]es kasutati ''Y''-d nagu ladina keeleski [ü] edasiandmiseks. See täht laenati ladina tähestikust, mõne autori arvates moodustati sõltumatult tähtedest [[V]] ja [[I]]. [[Keskinglise keel]]es oli [ü]-st saanud [i] ning ''y''-tähte kasutati samamoodi nagu ''[[i]]''-tähte. [[Murre]]tes, kus [ü] oli säilinud, väljendati seda [[prantsuse keel]]e eeskujul ''[[u]]''-tähega. Tänapäeva [[inglise keel]] järgib keskinglise keele traditsiooni. Sõnu ''myth'' ja ''gift'', mis varem sisaldasid [ü]-häälikut, hääldatakse nüüd [i]-ga. Täht ''y'' hääldub: *kinnises silbis: [i] (''myth'' [m'iθ]) *rõhulises lahtises silbis: [ai] (''my'' [m'ai]) *rõhuta lahtises silbis: [i] (''wintry'' [w'intri]) *rõhulistes diftongides ''ay'', ''ey'', ''oy'': [[poolvokaal]] [i]: (''gray'' [gr'ei], ''grey'' [gr'ei], ''joy'' [dž'oi]) *sõnas ''key'' [k'i:] hääldub koos ''e''-ga [i:] *silbi alguses [[frikatiiv]]ina [j]: ''you'' [j'uu] Kui [[trükikunst]] [[Inglismaa]]l kasutusele võeti, siis kasutasid [[Wiliam Caxton]] ja teised ''Y''-tähte puuduva [[Þ]]-tähe asemel, nii et sõna ''the'' trükiti kujul ''ye''. Mitmetes inglise [[transkriptsioon]]ides märgib ''y'' eelneva [[konsonant|konsonandi]] [[palatalisatsioon|palataliseeritust]]. ===Itaalia keel=== [[Itaalia keel]]es esineb ''y'' vaid mõnes [[laensõna]]s ning hääldus järgib võimalust mööda [[lähtekeel]]t ([j] või [i]). ===Katalaani keel=== [[Katalaani keel]]es kasutatakse tähte y [[digraaf]]is ''[[ny]]'', mis märgib [[palatalisatsioon|palataliseeritud]] ''n''-häälikut (hispaania ''[[ñ]]''). Samuti on see kasutusel üksikutes laensõnades ning pärisnimedes, kus seda hääldatakse võimalust mööda lähtekeele lähedaselt, näiteks [j] sõnas ''yacht''. Varem kasutati tähte ''y'' paljudes positsioonides praeguse ''i'' asemel, näiteks sõnas ''y'' 'ja' (praegu ''i''). Samuti oli kasutusel digraaf ''[[ly]]'' palataliseeritud ''l''-hääliku märkimiseks (praeguses ortograafias) ''ll''. ===Kõmri keel=== [[Kõmri keel]]es tähistab y-täht õ-sarnast häälikut. ===Norra keel=== [[Norra keel]]es hääldatakse y-tähte [[omasõna]]des [ü] või [ü:]. ===Poola keel=== [[Poola keel]]es tähistab y-täht õ-sarnast häälikut. ===Prantsuse keel=== [[Prantsuse keel]]es hääldatakse ''y'' silbi alguses [j], muidu nagu ''i''-täht samas positsioonis. ===Rootsi keel=== [[Rootsi keel|Rootsi]] omasõnades on ''y'' hääldus [[kinnine silp|kinnises silbis]] [ü], [[lahtine silp|lahtises silbis]] [ü:]. ===Saksa keel=== Laenudes ja võõrnimedes järgib [[saksa keel|saksakeelne]] hääldus võimalust mööda lähtekeelt. Mõnes saksakeelses nimes on säilinud varasem (antiigimoe tõttu y-tähte kasutav) kirjaviis, kus ''i'' asemel kirjutati ''y''. Nendel juhtudel hääldatakse ''y'' nagu samas positsioonis ''i''. Näiteks ''Bayern'' '[[Baieri]]' kirjutati enne 1825. aastat ''Baiern'', kuid Baieri kuningas Ludwig I (1825-1848) oli suur antiikkreeka kultuuri austaja ja tema 20. oktoobril 1825 välja antud käskkirjaga hakati Bayern kirjutama y-ga<ref>{{Netiviide |pealkiri=EN:Bayern (Name) - Historisches Lexikon Bayerns |url=https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/EN:Bayern_(Name) |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=www.historisches-lexikon-bayerns.de}}</ref>. [[Šveitsisaksa keel]]es kasutatakse y-tähte sageli kinnise i-hääliku tähistamiseks. ===Soome keel=== [[Soome keel]]es on ''y'' hääldus [ü] ja ''yy'' hääldus [ü:]. ===Tšehhi keel=== Tänapäeva [[tšehhi keel]]es hääldatakse y-tähte [i], nagu ka [[i]]-tähte. ===Ungari keel=== Tänapäeva [[ungari keel|ungari keeles]] kasutatakse y-tähte ainult neljas [[digraaf]]is: [[gy]] [dj], [[ly]] [j], ny [nj] ja ty [tj]. Ly ja j eristatakse keeleajaloolistel põhjustel (esimest hääldati varem [lj]). Ly ja ty esinevad väga harva sõna alguses: esimene sõnas ''lyuk'' 'auk' ja selle tuletistes, teine sõnas ''tyúk'' 'kana'. Ungari perekonnanimede lõpus olev y hääldub [i], näiteks [[Endre Ady|Ady]] [adi]. ===Võru keel=== [[Võru kirjaviis]]is tähistab ''y'' kõrgenenud ''õ''-häälikut: ''nyna'' ('nina'), ''tsyyr'' ('ring', 'sõõr'), ''tsyyri'' ('ringi' osastavas käändes, kolmandas vältes). Tavalist, kõrgendamata ''õ''-häälikut märgitakse seejuures nagu eesti keeleski, nt. ''tsõõri'' ('ringi' omastavas käändes, teises vältes). Võru kirjaviisi 2005. a. paranduse kohaselt soovitatakse ''y'' asemel ''õ''-tähte kasutada, nagu tavalise ''õ''-hääliku jaoks. ===Rahvusvahelised foneetilised transkriptsioonid=== [[IPA]] foneetilises transkriptsioonis ja transkriptsioonis [[X-SAMPA]] ning [[Kirshenbaum]]i süsteemis tähistab y [[kõrge ümar eesvokaal|kõrget ümarat eesvokaali]] [ü]. ==Sümbolid== ===Y-täht sümbolina=== '''Y''' võib sümbolina tähendada: *'''[[ütrium]]''', [[keemiline element]] *'''[[türosiin]]''', [[aminohape]] *'''[[heledus]]''' [[televisioon]]is *'''[[sisemajanduse kogutoodang]]''', '''[[rahvatulu]]''' või [[tulu]]''' ([[majandusteadus]]es) *'''[[näivjuhtivus]] *'''[[Alleghany Corporation]]''' ([[börsisümbol]]) *'''[[Yukoni ala]]''' ([[Kanada]] [[postikood]]) '''Y''' on [[Saksamaa]]l '''''[[Bundeswehr]]''<nowiki>'i</nowiki>''' [[auto]]de tähis. [[Keskaeg]]setel [[münt]]idel tähistas '''Y''' '''[[Eisenach]]i''' linna (''Ysen''). Sama tähistus oli ka '''[[Bourges]]'i''' müntidel 1539–1772. [[Asteroid]]ide tähistes näitab '''Y''', et asteroid avastati mingi aasta ajavahemikul [[16. detsember|16]]–[[31. detsember]]. Y-tähte on kasutatud ka [[rooma number|Rooma numbrina]] 150 (tavaliselt [[CL]]). '''Y''' on [[Rootsi]] '''[[Västernorrlandi lään]]i [[läänitäht]]. ===y-täht sümbolina=== '''y''' on [[matemaatika]]s '''[[ordinaat]]''' või '''[[sõltuv muutuja]]''' või lihtsalt teine [[muutuja]] ([[x]]-i järel). x- ja y-tähe kreeka paralleelid selles tähenduses on [[ksii]] ja [[eeta]]. ==Lühendid== ===Y-=== '''Y-''' tähistab [[SI-süsteem]]is [[mõõtühiku detsimaaleesliide]]t [[jotta-]]. ===y-=== '''y-''' tähistab [[SI-süsteem]]is [[mõõtühiku detsimaaleesliide]]t [[jokto-]]. ==Koodid== ===Unicode=== Suurtähe Y kui sümboli [[Unicode]]'i kood on U+0059, väiketähe y oma U+0079. ===Morsetähestik=== Y-tähe kood [[morsetähestik]]us on – . – – ===Braille kiri=== Y-tähe kood [[Braille kiri|Braille kirjas]] on XX .X XX ===ASCII=== Y-tähe [[ASCII]]-kood on 89 (01011001); y-tähe ASCII-kood on 121 (01111001). ===EBCDIC=== Y-tähe [[EBCDIC]]-kood on 232 (11101000); y-tähe EBCDIC-kood on 168 (10101000). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Johannes Aavik]]. Kas ü või y? Y! Tartu, Istandik, 1920. ==Välislingid== {{vikisõnaraamatus}} {{brClear}} {{tähestik}} [[Kategooria:Ladina tähed]] bc90eoqtidf80oci99bebafxnd4aidy Matterhorn 0 30557 6759408 6693657 2024-11-11T17:13:35Z Kaarel Kuslap 200079 /* Eestlaste tipputõusud */ 6759408 wikitext text/x-wiki {{Mägi | nimi = Matterhorn | pilt = Matterhorn from Domhütte - 2.jpg | pildiallkiri = Matterhorni ida- ja põhjaküljed | kõrgus = 4478 m | asukoht = [[Šveits]], [[Itaalia]] | mäeahelik = [[Penniini Alpid]] | suhteline kõrgus = 1042 m | laiuskoord = 45/58/35.0/N | pikkuskoord = 7/39/31.0/E | asendikaart = Šveits }} [[Image:Matterhorn Riffelsee 2005-06-11.jpg|thumb|Matterhorn. Vaade üle [[Riffelsee]].]] '''Matterhorn''' ehk '''Cervino''' (vastavalt [[saksa keel|saksa]] ja [[itaalia keel]]es) on mägi [[Penniini Alpid]]es Šveitsi-Itaalia piiril. [[Mägi|Mäe]] kõrgus on 4478 meetrit. Mäel on terav tipp ja järsud nõlvad, eriti lõunaküljel. [[Esmavallutus]]el [[14. juuli]]l [[1865]] hukkus seitsmest mägironijast neli. Järgneva 130 aasta jooksul on Matterhorn nõudnud üle 500 ohvri ja on üks surmatoovamaid tippe [[Alpid]]es. Kõige rohkem kasutatakse tipputõusuks Hörnli rada (Šveitsi poolelt) ja Lioni rada, mis on tehniliselt raskem (Itaalia poolelt). == Eestlaste tipputõusud == * 1994 ekspeditsioonil Šveitsi Alpidesse (grupi juht [[Erika Ader]]) tõusid mööda klassikalist Hörnli marsruuti Matterhornile 7 eestlast: [[Priit Jaagant]], [[Norman Aas]], [[Kaari Kivikas]] (esimene eestlanna, ainult 16-aastane), [[Ivar Mäerand]] ja Karri Kukk, teise grupi koosseisus [[Aleksei Kovaltšuk]] ja Sergei Põšnjuk. * 1995 mööda klassikalist Hörnli marsruuti, grupijuht [[Tõivo Sarmet]]. Tipus 5 inimest. * 2001 [[Valdek Udris]] ja Mart Toom mööda Lioni marsruuti. * 2002 mööda Lioni marsruuti Viktor Palm, [[Priit Rooden]], Meeri Sassian, [[Vladimir Šor]], Marko Veisson. * 2006 Mart Kainel ja Jaan Ainelo mööda Hörnli marsruuti. * 2007 [[Johan Kütt]], Tõnu Põld ja Olavi Vaino. * 2010 Martin Ruudi, [[Anu Peljo]], Toomas Kuul ja Helen Korju mööda Lioni marsruuti. * 2015 [[Ene Soop]], Lauri Ehrenpreis ja Lauri Stern mööda Lioni marsruuti. * 2017 Tõnis Aaliste, Ahti Grünberg mööda Hörnli marsruuti. * 2019 Martina Himma giidiga mööda Hörnli marsruuti * 2021 Kaspar Eevald ja Katrin Merisalu mööda Hörnli marsruuti * 2022 Kristen Tamm, Allan Tobi ja Kaspar Kirss mööda Hörnli marsruuti. * 2022 Maire Himma giidiga mööda Hörnli marsruuti * 2023 Kaarel Kuslap ja Kaspar Kaldoja mööda Hörnli marsruuti * 2024 Kelli Kuslap, Ralf Jürgenson, Hendrik Eerikson, Carel Kuusk ja Antti Matvere mööda Hörnli marsruuti ==Välislingid== {{Commons|Category:Matterhorn|Matterhorn}} *[http://fotogalerien.ch/index.php?gallery=32&pct=1&lang=2 Matterhorni fotod Zermattist] [[Kategooria:Euroopa mäed]] [[Kategooria:Itaalia mäed]] [[Kategooria:Šveitsi mäed]] [[Kategooria:Neljatuhandelised]] b8azafnvmgpro6uyft5yq3nzdu8r6j3 6759409 6759408 2024-11-11T17:14:24Z Kaarel Kuslap 200079 /* Eestlaste tipputõusud */ 6759409 wikitext text/x-wiki {{Mägi | nimi = Matterhorn | pilt = Matterhorn from Domhütte - 2.jpg | pildiallkiri = Matterhorni ida- ja põhjaküljed | kõrgus = 4478 m | asukoht = [[Šveits]], [[Itaalia]] | mäeahelik = [[Penniini Alpid]] | suhteline kõrgus = 1042 m | laiuskoord = 45/58/35.0/N | pikkuskoord = 7/39/31.0/E | asendikaart = Šveits }} [[Image:Matterhorn Riffelsee 2005-06-11.jpg|thumb|Matterhorn. Vaade üle [[Riffelsee]].]] '''Matterhorn''' ehk '''Cervino''' (vastavalt [[saksa keel|saksa]] ja [[itaalia keel]]es) on mägi [[Penniini Alpid]]es Šveitsi-Itaalia piiril. [[Mägi|Mäe]] kõrgus on 4478 meetrit. Mäel on terav tipp ja järsud nõlvad, eriti lõunaküljel. [[Esmavallutus]]el [[14. juuli]]l [[1865]] hukkus seitsmest mägironijast neli. Järgneva 130 aasta jooksul on Matterhorn nõudnud üle 500 ohvri ja on üks surmatoovamaid tippe [[Alpid]]es. Kõige rohkem kasutatakse tipputõusuks Hörnli rada (Šveitsi poolelt) ja Lioni rada, mis on tehniliselt raskem (Itaalia poolelt). == Eestlaste tipputõusud == * 1994 ekspeditsioonil Šveitsi Alpidesse (grupi juht [[Erika Ader]]) tõusid mööda klassikalist Hörnli marsruuti Matterhornile 7 eestlast: [[Priit Jaagant]], [[Norman Aas]], [[Kaari Kivikas]] (esimene eestlanna, ainult 16-aastane), [[Ivar Mäerand]] ja Karri Kukk, teise grupi koosseisus [[Aleksei Kovaltšuk]] ja Sergei Põšnjuk. * 1995 mööda klassikalist Hörnli marsruuti, grupijuht [[Tõivo Sarmet]]. Tipus 5 inimest. * 2001 [[Valdek Udris]] ja Mart Toom mööda Lioni marsruuti. * 2002 mööda Lioni marsruuti Viktor Palm, [[Priit Rooden]], Meeri Sassian, [[Vladimir Šor]], Marko Veisson. * 2006 Mart Kainel ja Jaan Ainelo mööda Hörnli marsruuti. * 2007 [[Johan Kütt]], Tõnu Põld ja Olavi Vaino. * 2010 Martin Ruudi, [[Anu Peljo]], Toomas Kuul ja Helen Korju mööda Lioni marsruuti. * 2015 [[Ene Soop]], Lauri Ehrenpreis ja Lauri Stern mööda Lioni marsruuti. * 2017 Tõnis Aaliste, Ahti Grünberg mööda Hörnli marsruuti. * 2019 Martina Himma giidiga mööda Hörnli marsruuti * 2021 Kaspar Eevald ja Katrin Merisalu giidiga mööda Hörnli marsruuti * 2022 Kristen Tamm, Allan Tobi ja Kaspar Kirss mööda Hörnli marsruuti. * 2022 Maire Himma giidiga mööda Hörnli marsruuti * 2023 Kaarel Kuslap ja Kaspar Kaldoja mööda Hörnli marsruuti * 2024 Kelli Kuslap, Ralf Jürgenson, Hendrik Eerikson, Carel Kuusk ja Antti Matvere mööda Hörnli marsruuti ==Välislingid== {{Commons|Category:Matterhorn|Matterhorn}} *[http://fotogalerien.ch/index.php?gallery=32&pct=1&lang=2 Matterhorni fotod Zermattist] [[Kategooria:Euroopa mäed]] [[Kategooria:Itaalia mäed]] [[Kategooria:Šveitsi mäed]] [[Kategooria:Neljatuhandelised]] 3msb1d5gluz5jvsdnm34eml5ohnw38h 6759414 6759409 2024-11-11T17:28:10Z Sillerkiil 58396 6759414 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Mägi | nimi = Matterhorn | pilt = Matterhorn from Domhütte - 2.jpg | pildiallkiri = Matterhorni ida- ja põhjaküljed | kõrgus = 4478 m | asukoht = [[Šveits]], [[Itaalia]] | mäeahelik = [[Penniini Alpid]] | suhteline kõrgus = 1042 m | laiuskoord = 45/58/35.0/N | pikkuskoord = 7/39/31.0/E | asendikaart = Šveits }} [[Image:Matterhorn Riffelsee 2005-06-11.jpg|thumb|Matterhorn. Vaade üle [[Riffelsee]].]] '''Matterhorn''' ehk '''Cervino''' (vastavalt [[saksa keel|saksa]] ja [[itaalia keel]]es) on mägi [[Penniini Alpid]]es Šveitsi-Itaalia piiril. [[Mägi|Mäe]] kõrgus on 4478 meetrit. Mäel on terav tipp ja järsud nõlvad, eriti lõunaküljel. [[Esmavallutus]]el [[14. juuli]]l [[1865]] hukkus seitsmest mägironijast neli. Järgneva 130 aasta jooksul on Matterhorn nõudnud üle 500 ohvri ja on üks surmatoovamaid tippe [[Alpid]]es. Kõige rohkem kasutatakse tipputõusuks Hörnli rada (Šveitsi poolelt) ja Lioni rada, mis on tehniliselt raskem (Itaalia poolelt). == Eestlaste tipputõusud == * 1994 ekspeditsioonil Šveitsi Alpidesse (grupi juht [[Erika Ader]]) tõusid mööda klassikalist Hörnli marsruuti Matterhornile 7 eestlast: [[Priit Jaagant]], [[Norman Aas]], [[Kaari Kivikas]] (esimene eestlanna, ainult 16-aastane), [[Ivar Mäerand]] ja Karri Kukk, teise grupi koosseisus [[Aleksei Kovaltšuk]] ja Sergei Põšnjuk. * 1995 mööda klassikalist Hörnli marsruuti, grupijuht [[Tõivo Sarmet]]. Tipus 5 inimest. * 2001 [[Valdek Udris]] ja Mart Toom mööda Lioni marsruuti. * 2002 mööda Lioni marsruuti Viktor Palm, [[Priit Rooden]], Meeri Sassian, [[Vladimir Šor]], Marko Veisson. * 2006 Mart Kainel ja Jaan Ainelo mööda Hörnli marsruuti. * 2007 [[Johan Kütt]], Tõnu Põld ja Olavi Vaino. * 2010 Martin Ruudi, [[Anu Peljo]], Toomas Kuul ja Helen Korju mööda Lioni marsruuti. * 2015 [[Ene Soop]], Lauri Ehrenpreis ja Lauri Stern mööda Lioni marsruuti. * 2017 Tõnis Aaliste, Ahti Grünberg mööda Hörnli marsruuti. * 2019 Martina Himma giidiga mööda Hörnli marsruuti * 2021 Kaspar Eevald ja Katrin Merisalu giidiga mööda Hörnli marsruuti * 2022 Kristen Tamm, Allan Tobi ja Kaspar Kirss mööda Hörnli marsruuti. * 2022 Maire Himma giidiga mööda Hörnli marsruuti * 2023 Kaarel Kuslap ja Kaspar Kaldoja mööda Hörnli marsruuti * 2024 Kelli Kuslap, Ralf Jürgenson, Hendrik Eerikson, Carel Kuusk ja Antti Matvere mööda Hörnli marsruuti ==Välislingid== {{Commons|Category:Matterhorn|Matterhorn}} *[http://fotogalerien.ch/index.php?gallery=32&pct=1&lang=2 Matterhorni fotod Zermattist] [[Kategooria:Euroopa mäed]] [[Kategooria:Itaalia mäed]] [[Kategooria:Šveitsi mäed]] [[Kategooria:Neljatuhandelised]] t9uiow5ov3qmtktaek35ssdfzltdnc5 Ingeri 0 31070 6759699 6757998 2024-11-12T10:52:49Z Airatonka 188714 Keeletoimetasin 6759699 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ingria in Saint Petersburg and its surrounding region.svg|pisi|Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga]] '''Ingeri''' ehk '''Ingerimaa''' ([[soome keel|soome]] Inkeri, [[rootsi keel|rootsi]] ja [[saksa keel|saksa]] Ingermanland, [[vene keel|vene]] ''Ингерманландия,'' ''Ингрия,'' ''Ижорская земля'', [[ladina keel|ladina]] Ingria, [[inglise keel|inglise]] Ingria) on [[ajalooline piirkond]] Loode-[[Venemaa]]l [[Peterburi]] ümbruses ja [[Leningradi oblast]]i lääneosas. == Asend == Ingeri piirneb läänes [[Narva jõgi|Narva jõega]], loodes [[Narva laht|Narva]], [[Lauga laht|Lauga]] ja [[Koporje laht|Koporje lahega]]. Narva ja Lauga lahe vahel asub [[Kurkula poolsaar|Kurkula]] poolsaar ning Lauga ja Koporje lahe vahel [[Soikkola poolsaar]]. Põhjas on ajalooline piir [[Karjala]] (ja [[Soome]]ga) mööda [[Sestra jõgi|Sestra jõge]] (soome keeles Rajajoki 'piirijõgi' või Siestarjoki). Kirdes on piiriks [[Neeva laht]] ja [[Laadoga järv]]. Idapiiriks on Laadoga järve suubuv [[Lava jõgi]]. Lõunapiir kulgeb Narva jõe lisajõgedest [[Pljussa jõgi|Pljussast]] ja [[Pjata jõgi|Petäjoest]] ida suunas. [[Pilt:Map of Ingria and Karelia.jpg|pisi|Ingeri ja Karjala 1740. aastail]] == Rahvad == Ingerimaa põlisrahvad olid [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] hõimud [[vadjalased]] ja [[isurid]]. Arvatakse, et vadjalased tulid Ingerisse kristliku ajaarvamise esimestel sajanditel. Esimesed teated vadjalaste kohta pärinevad [[11. sajand]]ist. Isurid arvatakse olevat sõja- ja rüüsteretkede tõttu tühjaks jäänud Ingerimaale rännanud [[10. sajand]]il Karjalast. Esimesed teated isurite kohta pärinevad [[12. sajand]]ist. Tõenäolisem on siiski, et mõlema rahva esivanemad on nendel aladel elanud juba tuhandeid aastaid. Isurid elasid Soome lahe rannikul ja Põhja-Ingeris [[Lempaala]]s. Praegu elavad isurid mõnes Ingeri põhja- ja loodeosa külas [[Lauga]] jõe alamjooksul, [[Kurkula]] ja [[Soikkola poolsaar]]el ning [[Hevaa]] jõgikonnas. Isureid elas Venemaal 2002. aasta rahvaloenduse järgi 327, neist 177 elas Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. 53,1% neist rääkis isuri keelt emakeelena. 1989. aastal elas Venemaal 449 isurit.<ref name="Skq5U" /> Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete järgi ulatus vadjalastega asustatud ala vanasti kaugele nii lääne-, ida- kui lõunasuunas: 13. sajandi alguses küündis vadjalaste ala tõenäoliselt Ida- ja Kirde-Eestist läänes [[Ižora jõgi|Ižora jõeni]] idas ning [[Soome laht|Soome lahest]] põhjas [[Oudova]] linna jooneni lõunas. Praegu kõneldakse vadja keelt vaid [[Luga jõgi|Laukaa jõe]] suudme ääres [[Jõgõperä]], [[Liivtšülä]] ja [[Luuditsa]] külas. [[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus|2002. aasta rahvaloenduse]] andmeil elas Venemaal 73 vadjalast, kellest vaid 12 elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis. Tõenäoliselt on tegemist inimestega, kes on viimasel ajal hakanud väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. [[1989. aasta rahvaloendus]]e käigus arvati vadjalased hoopis "teiste rahvaste" hulka.<ref name="ul3me" /> 2008. aastal said vadjalased Leningradi oblastis [[põline väikerahvas|põlise väikerahva]] (vene keeles [[:ru:Коренные_малочисленные_народы|коренные малочисленные народы]]) staatuse.<ref name="h96zF" /> Viimastel aastatel on vadjalaste asualale ehitatud [[Ust-Luga]] sadamakompleks ja plaanis on rajada sinna ka kuni 70 000 elanikuga linn.<ref name="uLMhY" /> 12. ja 13. sajandil hakkasid Ingerisse elama asuma [[idaslaavlased]]. Kalastamise, karjakasvatuse ja põlluharimisega tegelevad vadjalased ja isurid läksid algul [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] võimu alla ning nendest sai [[õigeusk|õigeusulised]]. Rootsi võimu ajal, [[17. sajand]]il, asusid [[Rootsi Ingeri|Ingerisse]] elama ka [[rootslased]] ja suur hulk [[soomlased|soomlasi]]. Soomlased rändasid Ingerisse algul [[Karjala kannas]]elt, [[Äyräpää]] kihelkonnast, hiljem kaugemalt, [[Savo]] maakonnast. Nende järeltulijatest tekkisid [[äyrämöised|äyrämöiste]] ja [[savakod|savakote]] hõimud, hilisemate [[ingerisoomlased|ingerisoomlaste]] ehk ingerlaste esivanemad. Kolmas soomlaste rühm tekkis [[Narva jõgi|Narva]] ja [[Luga jõgi|Laukaa jõe]] vahelisel alal (nn [[narvusi soomlased]]). See rühm sai alguse tänu [[Soome laht|Soome lahe]] saarte ja ranniku külade tihedale kaubavahetusele Virumaaga.<ref name="nHALs" /> Äyrämöiste peamised asualad olid Kesk-Ingeri põhjaosad ja kagunurk ning Põhja-Ingeri lääneosa, savakod elasid Kesk-Ingerimaa lõunaosas, Ida-Ingeris ning Põhja-Ingeri lõuna- ja idaosas.<ref name="nHALs" /> 17. sajandi jooksul Ingeri alad soomestusid, nii et kui Venemaa [[Põhjasõda|põhjasõja]] käigus ([[1700]]–[[1721]]) Ingerimaa vallutas, oli soomlaste arv kasvanud juba 70 000ni ehk 75%ni elanikkonnast.<ref name="vrrxv" /> Geograaf [[Peter von Köppen]]i uurimuste järgi elas Ingeris [[1849]]. aastal 5148 vadjalast, 15 600 isurit, 29 243 äyrämöist ja 43 080 savakot, ehk kokku 72 323 soomlast.<ref name="VDdUD" /> Ala [[venelased|venestumine]] sai hoogu Peterburi rajamisega, ehkki veel 20. sajandi alguses ümbritsesid impeeriumi pealinna peamiselt soomekeelsed külad. 19. sajandi lõpul rändas Ingerimaale välja ka palju eestlasi, mistõttu lisaks ingeri ja vene küladele tekkis sinna hulganisti eesti külasid. Enamik Ingerimaal elanud eestlasi evakueeriti [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, [[1943]]. aasta hilissügisel Eestisse. Tagasi Ingerimaale pöördusid neist väga vähesed. Soomeugrilaste kultuur ja keel Ingerimaal on välja suremas. Vadjalased on peaaegu välja surnud, isureid on Lääne-Ingerimaal veel mõnisada. Ka ingerisoomlasi on Ingeris praegu vähe ning needki on paljus venestunud ([[1937]]. aastal keelati väikerahvuste omakeelsete koolide tegevus). Veel [[Nõukogude Liidu 1926. aasta rahvaloendus|1926. aasta rahvaloenduse]] järgi tuvastas ennast nn [[Leningradi soomlased|Leningradi soomlastena]] 126 000 inimest,<ref name="VDdUD" /> teiste andmete kohaselt oli soomlasi samal ajal isegi 160 000<ref name="vrrxv" /> [[1928]]. aastal algas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] (sund)kollektiviseerimine ja korraldati esimene massiküüditamine. [[1939]]. aastaks tapeti vähemalt 13 000 soomlast, vangilaagris viibis vähemalt 37 000. [[1942]]. aastal küüditati ligi 30 000 inimest [[Siberi]]sse. 1943.–[[1944|1944.]] aastal evakueeriti Eesti kaudu Soome üle 60 000 soomlase. Enamik neist naasis, kuid nad hajutati [[Sise-Venemaa]] oblastitesse ja neil keelati elada Ingeris. 20 aasta vältel viidi Ingerimaalt ära umbes 110 000 inimest ehk 97% elanikest. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil elas Nõukogude Liidus 67 359 soomlast, neist umbes veerand [[Karjala]]s, teine veerand Eestis, kolmas Leningradi oblastis ja ülejäänud mujal. Leningradi oblasti elanikkonnast (Peterburi arvestamata) moodustasid soomlased 1989. aastal umbes 1%. 1990. aastatel anti ingerlastele õigus asuda ümber Soome. Kümne aastaga kasutas seda õigust 20 000 soomlast.<ref name="tCCyu" /> == Ajalugu == {{Vaata|Ingeri ajalugu}} {{mitu pilti | kogulaius = 300 | pilt1 = Inkerin lippu.svg | pilt2 = Ingria Coat-of-Arms.svg | jalus = Ingeri lipp ja vapp }} [[Hiline rauaaeg|Hilisel rauaajal]] ([[viikingiaeg|viikingite ajal]]), alates [[750. aastad|750. aastatest]] oli Ingerimaa sillapea [[varjaagid]]e [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|kaubateel]] [[Ida-Euroopa]]ga. Kujunes välja varjaagide [[aristokraatia]], kust pärinesid hilisemad [[Vana-Vene]] valitsejad. [[Pilt:Piatiny.jpg|pisi|[[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] koosseisu kuulunud maa-alad [[16. sajand]]il, sh [[Vadja viiendik]] ja [[Šeloni viiendik]], Ingeris]] Ingerimaa ja sellest lääne suunas asuv [[Vadjamaa]] kuulusid ajaloolise [[Novgorodimaa]] koosseisu, [[Vadja viiendik]]u ja [[Šeloni viiendik]]una. Rootslased hakkasid nimetama seda piirkonda Ingermanlandiks ([[ladina keel]]es Ingria). Selle nime olevat maa saanud [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Olof Skötkonung]]i tütre [[Ingegärd Olofsdotter av Svitjod|Ingegärd Olofsdotteri]] järgi, kes [[1019]]. aastal abiellus [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targaga]]. Tütrele anti [[kaasavara]]ks [[Staraja Ladoga]] ümbruse maad, mida haldasid [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]] võimu all olevad Rootsi [[jarl]]id. [[12. sajand]]il liideti Lääne-Ingerimaa Novgorodiga. Järgnevatel sajanditel peeti Ingerimaa kui Venemaad ja Lääne-Euroopat ühendava kaubatee pärast palju sõdu, peamiselt Venemaa ja [[Rootsi]] vahel, kuid sageli olid kaasatud ka [[Taani]] ja [[Saksa ordu]]. Rootslased rajasid [[1300]]. aastal [[Torkel Knutsson]]i juhtimisel Neeva jõe suudmealale [[Landskrona kindlus]]e, [[Taani valdused Eestis|Taani rajas oma valduste]] piirilinnuseks [[Narva linnus]]e, mida [[Liivi ordu]] oma võimuperioodil edasi ehitas. 1478. aastal liideti Vadja viiendikuna [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]] koosseisus olnud Ingerimaa [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigiga]]. [[1492]]. aastal rajasid venelased Narva jõe vastaskaldale [[Jaanilinn]]a kindluse. Vene võim tõi kaasa õigeusustamise, mis algas juba [[13. sajand]]i esimesel poolel. Et jumalateenistused olid [[kirikuslaavi keel|slaavikeelsed]], tõi see kaasa ka teatava venestumise. [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] vallutas [[Pontus De la Gardie]] Ingerimaa Venemaa tsaaririigilt ning Ingerimaa maa-alad liideti [[1580]]–[[1595]] aastal [[Rootsi Kuningriik|Rootsi kuningriigi]] aladega. [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595)|1590.–1595. aastal toimunud Vene-Rootsi sõja]] lõpetanud [[Täyssinä rahu]]lepinguga 1595. aastal loovutati piirkond Ingerimaal [[Jaanilinn]]ast [[Käkisalmi]]ni jälle Venemaa tsaaririigile. 1609. aastal [[Segaduste aeg|Segaduste ajal]] okupeeris Rootsi armee [[Jakob De la Gardie]] juhtimisel järk-järgult Loode-Venemaa alad Käkisalmi läänist Novgorodini (vt [[Ingeri sõda]], [[Stolbovo rahu]]). [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] lõpetanud [[Stolbovo rahu]]ga läks piirkond koos Ingerimaa kindluste Jaanilinna, Jami, Koporje, Nöteborg ja [[Käkisalmi lään|Kexholmiga]] Rootsile tagasi ning jäi [[1617]].–1721. aastaks Rootsi krooni valdusse (vt [[Rootsi Ingeri]]). 1656. aastal alanud [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõjas]] hõivasid [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] väed 1658. aasta alguses [[Vasknarva]] ning ründasid ka [[Narva linnus]]t, [[Jamburg]]i ja [[Koporje]]t. Sõja lõpetas [[1658]]. aasta lõpus Rootsi ja Venemaa vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as sõlmitud [[Vallisaare vaherahu]], kuid piirkonna elanikkonnast oli alles jäänud vaid 1/3 sõjaeelsest rahvastikust (vt [[Ingerimaa kubermang]] ja [[Käkisalmi lään]] ning [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]]). 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|põhjasõjas]] liikus Vene tsaaririigi eelvägi läbi Ingeri Narva alla, vallutades teel ka [[Jama kindlus|Jama]] ja [[Koporje kindlus]]e. Pärast kaotust [[Narva lahing (1700)|Narva all]] taganesid Vene väed [[Novgorod]]i ning jätsid Jama ja [[Koporje kindlus]]e maha. Venemaa sõjaline tegevus aktiveerus 1702. aastal, kui [[22. oktoober|22. oktoobril]] vallutati [[Nöteborgi kindlus]]. 1703. aasta [[12. mai]]l (1. mail vkj) vallutati [[Nyenskansi kindlus]] koos [[Nyen]]iga. Nöteborgi vallutamise järel nimetati linn [[Schlüsselburg]]iks ning [[Nyen]]i linna kohale asutas [[Vene tsaar]] [[Peeter I]] Peterburi linna. 1721. aastal sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]lepinguga langes Ingerimaa taas Venemaa kätte. 1704. aastaks [[Neeva]] suudme piirkonna ning vallutatud piirkonna haldamiseks moodustati [[1706]]. aastal [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] [[Ingerimaa kubermang]]. Kubermangu keskus oli kuni 1710. aastani Schlüsselburg ja pärast seda juba Peterburi, 1710. aastal nimetati ka Ingerimaa kubermang ümber [[Peterburi kubermang]]uks. 23. aprillil 1917. aastal toimus Ingeris moodustatud [[Soitthu]] ühingu kongress, millel oli idee luua Ingeri autonoomia. Kolmandal kongressil loodi kohalikud nõukogud, mille bolševikud laiali ajasid. Paljud nõukogude liikmed põgenesid Soome ja Eestisse. Pärast [[oktoobrirevolutsioon]]i ([[1917]]. aastal) püüti [[Ingeri pataljon]]i (ülem [[Aleksander Tynni]]) ja [[Soome]] vabatahtlike toetusel saavutada [[Põhja-Ingeri Vabariik|Ingerimaa iseseisvust]], et hiljem Ingeri inkorporeerida osalt Soome, osalt Eesti riigi koosseisu ([[ingerlaste ülestõus]], nn [[Volossovo]] mäss, mis sai alguse Lääne-Ingerist [[Iljussa]] külast, kus kohalik rahvas astus [[nõukogude võim]]u vastu välja). Eestis loodud ingerlastest pataljon osales [[Eesti Vabadussõda|Eesti vabadussõjas]]. [[1918]]. aasta kevadest kuni [[1919]]. aasta sügiseni toimus Ingerimaal vabadussõja ja [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] käigus relvastatud kokkupõrkeid. Ingerimaal toimus vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] [[Loodearmee]] I ja II pealetung Petrogradile. [[1920]]. aastal Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud [[Tartu rahu]]lepinguga läks [[Narva-tagused alad|Ingerimaa äärmine lääneosa]] Eestile. Samal aastal sõlmitud [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Soome ja Nõukogude Venemaa vahel]] sõlmitud [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahulepinguga]] jäi ülejäänud osa Ingerimaast Venemaale. 1928. aastal hakati Ingeris [[kollektiviseerimine|moodustama kolhoose ja likvideerima vana talusüsteemi]]. Sellega kaasnesid repressioonid. [[1929|1929.]]–[[1931|1931.]] aastal küüditati Ingerimaalt [[Ida-Karjala]]sse, [[Hibiinid]]esse, [[Kasahstan]]i ja [[Kesk-Aasia]]sse u 18 000 inimest.[[1935|1935.]]–[[1936|1936.]] aastal puhastati peamiselt Põhja- ja Lääne-Ingeri piirialasid "ebausaldatavast elemendist. Repressioonid saavutasid haripunkti 1937.–[[1938]]. aastal. 1929.–1938. aasta tagakiusamiste ajal vangistati ja küüditati Ingerimaal elanud soomlastest 40–45%, u 40 000 – 50 000 inimest. Löögi all olid eriti jõukamad ja haritumad inimesed. Eriti karmistusid repressioonid teise maailmasõja ajal. [[Leningradi blokaad]]i jäänud ingerisoomlastest asustati [[1941|1941.]]/1942. aasta talvel umbes 20 000 – 30 000 inimest Siberisse. Kesk- ja Lääne-Ingeri alad vallutas [[Saksa Riik|Saksa]] [[Wehrmacht]]i [[väegrupp Nord]] [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]], kelle kätte jäi üle 60 000 soomlase. Sõjaviletsus ja nälg sundisid soomlasi lahkuma oma elualadelt Eestisse. Mitu tuhat ingerisoomlast viidi karantiinilaagritesse Eestis ja mujal. Saksa ja Soome vahelise lepingu alusel algas 1943. aasta kevadel ingerisoomlaste vabatahtlik ümberasumine Soome. [[Paldiski]] sadamast viidi Soome kokku 63 000 ingerisoomlast. Nad asusid elama peamiselt [[Häme lään|Häme]], [[Turu ja Pori lään|Turu ja Pori]] ning [[Uusimaa lään]]i. Nad said tööd tööstuses ja põllumajanduses ning sulandusid kiiresti Soome ühiskonda. Osa soomlastest, umbes 3000 inimest, jäi Eestisse. [[19. september|19. septembril]] 1944. aastal sõlmis Soome Nõukogude Liiduga [[vaherahu]], millega ta kohustus tagastama sõja ajal [[interneerimine|interneeritud]] Nõukogude Liidu kodanikud, sealhulgas ingerisoomlased. Pärast teist maailmasõda sai ingerlaste üheks tähtsamaks elukohamaaks Eesti. Ingerlaste massiline siirdumine Eestisse algas juba sõja ajal, mil siia jäi elama umbes 3000 soomlast. Kohe pärast sõda hakkasid Sise-Venemaale deporteeritud soomlased rändama Eestisse, mis oli ahvatlev majandusliku paremuse ning religiooni, kultuuri ja keele sarnasuse pärast. [[1947|1947.]]–[[1950|1950.]] aastal saatsid Nõukogude võimuorganid enamiku ingerlasi maalt välja, aga [[1950. aastad|1950. aastate]] teisel poolel hakkasid nad pöörduma jälle tagasi. Samal ajal avanes võimalus Ingerisse tagasi minna, aga seal ootasid ees konfliktid mujalt tulnud uusasukatega ning sõja ajal hävinud elamud. [[1959. aasta rahvaloendus]]e andmetel moodustasid ingerisoomlased Eestis suuruselt teise rahvusvähemuse – sel ajal elas siin 16 699 inimest.<ref name="aGTsc" /> [[1990. aastad|1990. aastatel]] ingerisoomlased rehabiliteeriti ning neile anti luba Soome emigreeruda. Selleks ajaks oli Ingerisse alles jäänud 20 000 soomlast. Nad olid oma kodumaal vähemusse jäänud, muu hulgas venelaste massilise sisserände tõttu. 18 000 soomlast elas Ida-Karjalas ja umbes 17 000 Eestis. Tuhandeid oli veel Siberis, Kesk-Aasias ja mujal. Nõukogude aja lõpul hakkasid ingerisoomlased aktiivselt kultuurielu edendama. [[1988]]. aasta oktoobris asutasid ingerlased nii Eestis kui ka Peterburis [[kultuuriselts]]e. == Ingeri ajaloolised kihelkonnad ja mõned külad == [[Pilt:Inkeri-2.png|pisi|350px|Ingerimaa kihelkonnad 1925. aasta paiku]] === Põhja-Ingeri === * [[Haapakangase kihelkond]] * [[Keltto kihelkond]] * [[Lahti kihelkond]] * [[Lempaala kihelkond]] * [[Miikkulaineni kihelkond]] (Miikkulaise kihelkond, Miikkulaisi kihelkond) ** [[Vaskelovo]] (soome Vaskela) * [[Pähkinälinna kihelkond]] * [[Rääpyvä kihelkond]] ** [[Murino]] (soome Muurila) ** [[Morje]] (soome Murja) ** [[Rahja]] * [[Siestarjoki kihelkond]] ** [[Lissi Noss]] (soome Revonnenä) * [[Toksova kihelkond]] * [[Vuole kihelkond]] ** [[Kargino (Vsevoložski rajoon)|Kargino]] (Matoksi) * [[Valkeasaari kihelkond]] === Lõuna-Ingeri === * [[Inkere kihelkond]] * [[Jaama kihelkond]] * [[Järvisaari kihelkond]] ** [[Šapki]] (soome Hattula) * [[Hatsina kihelkond]] * [[Hevaa kihelkond]] * [[Hietamäki kihelkond]] * [[Kaprio kihelkond]] * [[Kattila kihelkond]] * [[Kolppana kihelkond]] * [[Koprina kihelkond]] * [[Kupanitsa kihelkond]] * [[Liissilä kihelkond]] * [[Markkova kihelkond]] * [[Moloskovitsa kihelkond]] * [[Narvusi-Kosemkina kihelkond]] * [[Novasolkka kihelkond]] ** {{kas|[[Naasila]]}} * [[Ropsu kihelkond]] * [[Saari kihelkond]] * [[Serepetta kihelkond]] * [[Skuoritsa kihelkond]] * [[Soikkola kihelkond]] * [[Spankkova kihelkond]] * [[Tuutari kihelkond]] * [[Tyrö kihelkond]] * [[Venjoki kihelkond]] == Vaata ka == * [[Ingerisoomlased]] * [[Ingeri lipp]] * [[Ingeri vapp]] * "[[Nouse, Inkeri]]" (Ingeri hümn) * [[Ingerimaa rüütelkond]] * "[[Ingerimaa õhtud]]" * [[Viru-Ingeri]] * [[Saksa okupatsioon Ingeris (1941–1944)]] * [[Leander Reijo]] ("Ingeri kuningas") == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Skq5U">[http://www.fennougria.ee/?id=10528 "Isurid"], Fenno-Ugria Asutuse koduleht. Vaadatud: 8.07.2009.</ref> <ref name="ul3me">[http://www.fennougria.ee/?id=10525 "Vadjalased"], Fenno-Ugria Asutuse koduleht. Vaadatud: 8.07.2009.</ref> <ref name="h96zF">[http://www.fennougria.ee/?id=15344 "Vadjalased tunnistati põliseks väikerahvaks"], Fenno-Ugria Asutuse koduleht, 28.10.2008. Vaadatud: 8.07.2009.</ref> <ref name="uLMhY">[http://www.fennougria.ee/?id=11516 "Laugasuu linnaehitus vadjalaste aladel ei edene"] Fenno-Ugria Asutuse koduleht, 03.02.2009. Vaadatud: 8.07.2009.</ref> <ref name="nHALs">Saressalo, Lassi (toim.) "Ingeri – Jutustus Ingerimaa rahvastest ja kultuurist". Tampere Muuseumide väljaanne 56, Tampere, 2000, lk 16.</ref> <ref name="vrrxv">[https://web.archive.org/web/20111130062713/http://www.inkeri.ee/index.php?leht=ingeriajalugu Ingerimaa ajalugu], Eesti Ingerisoomlaste Liidu koduleht. Vaadatud: 8.07.2009.</ref> <ref name="VDdUD">Saressalo, Lassi (toim.) "Ingeri – Jutustus Ingerimaa rahvastest ja kultuurist". Tampere Muuseumide väljaanne 56, Tampere, 2000, lk 17.</ref> <ref name="tCCyu">[http://www.fennougria.ee/?id=10586 Ingerisoomlased (ingerlased)], Fenno-Ugria Asutuse koduleht. Vaadatud: 8.07.2009.</ref> <ref name="aGTsc">Anepaio, Terje "Soomlased" Lk 438–440.</ref> }} == Kirjandus == *[[August Nigol]]. "Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal". Tartu: Eesti Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" trükk, 1918. *[[Terje Anepaio]]. "Soomlased". // "Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud". Koostaja [[Jüri Viikberg]]. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 1998. Lk 437–445. *"Ingeri. Jutustus Ingerimaa rahvastest ja kultuurist". Koostaja [[Lassi Saressalo]], eesti keelde tõlkinud [[Toomas Huik]] ja [[Maris Urb]]. Tampere Muuseumide väljaanne 56. Tampere: Tampere Muuseumid ja Tampere Kultuuriamet, 2000. *"Ingeri kiriku ristitee". Koostaja [[Villu Jürjo]]. Narva: EELK Narva Aleksandri kogudus, 2011. == Välislingid == {{commonskat|Ingria}} {{vikisõnastikus}} * Д. А. Золотарев, [http://www.sablino.ru/arhiv/ijory.htm У ижор (Экспедиционные впечатления).], Труды Ленинградского общества изучения местного края. Том 1. 1927 год., vene keeles [[Kategooria:Venemaa ajaloolised piirkonnad]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Ingeri| ]] bazy4m9epljxpbue8g7zkyec16bi35l Narnia lood: lõvi, nõid ja riidekapp 0 34767 6759657 6318645 2024-11-12T09:24:38Z 2001:1530:1000:F852:46E1:7E3E:589B:E85 Kõike 6759657 wikitext text/x-wiki {{filmi_info| |filmi_nimi=Narnia lood: lõvi, nõid ja riidekapp |originaalnimi=The Chronicles of Narnia: The Lion, the Witch and the Wardrobe |žanr=Laste fantaasiafilm |aasta=[[2005]] |lavastaja=[[Andrew Adamson]] |stsenaarium=[[Ann Peacock]]<br>[[Christopher Markus]] |peaosades=[[Georgie Henley]]<br>[[Skandar Keynes]]<br>[[William Moseley]]<br>[[Anna Popplewell]]<br>[[Tilda Swinton]]<br>[[James McAvoy]] |operaator= |helilooja=[[Harry Gregson-Williams]] |produtsent=[[Mark Johnson]]<br>Philip Steuer |filmistuudio=[[Walt Disney Company]]<br>[[Buena Vista Pictures]] |pikkus=135 minutit |riik=[[Suurbritannia]] |keel=[[Inglise keel|inglise]] }} Lõve kes keppis väikseid lapsi aastal valminud laste fantaasiafilm, mis põhineb [[C. S. Lewis]]e raamatul "[[Lõvi, nõid ja riidekapp]]" sarjast "[[Narnia lood]]". Teise maailmasõja ajal sisenevad neli last läbi salapärase riidekapi Narnia võlumaale. Kohale jõudes leiavad nad eest imeilusa paiga, kus elavad rääkivad loomad, päkapikud, faunid, kentaurid ja hiiglased. Narniat on aga tabanud igavene talv ning lapsed peavad olema vapramad kui kunagi varem, kui nad ei taha, et Valge Nõid Jadis ([[Tilda Swinton]]) saaks täita iidse ettekuulutuse ning kogu maa alistada. Abiks Narnia õilis valitseja, lõvi Aslan, asuvad noored kangelased võitlusesse, et murda Valge Nõia jõud ning vabastada maa jäisest needusest. == Välislingid == *[http://www.narnia.com/ Ametlik Narnia koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:2005. aasta filmid]] 00sj2pf847fdgja2gbbzb8nyq0t6jvj 6759658 6759657 2024-11-12T09:24:50Z A09 150093 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:1530:1000:F852:46E1:7E3E:589B:E85|2001:1530:1000:F852:46E1:7E3E:589B:E85]] ([[User talk:2001:1530:1000:F852:46E1:7E3E:589B:E85|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Tropicalkitty|Tropicalkitty]]. 6318645 wikitext text/x-wiki {{filmi_info| |filmi_nimi=Narnia lood: lõvi, nõid ja riidekapp |originaalnimi=The Chronicles of Narnia: The Lion, the Witch and the Wardrobe |žanr=Laste fantaasiafilm |aasta=[[2005]] |lavastaja=[[Andrew Adamson]] |stsenaarium=[[Ann Peacock]]<br>[[Christopher Markus]] |peaosades=[[Georgie Henley]]<br>[[Skandar Keynes]]<br>[[William Moseley]]<br>[[Anna Popplewell]]<br>[[Tilda Swinton]]<br>[[James McAvoy]] |operaator= |helilooja=[[Harry Gregson-Williams]] |produtsent=[[Mark Johnson]]<br>Philip Steuer |filmistuudio=[[Walt Disney Company]]<br>[[Buena Vista Pictures]] |pikkus=135 minutit |riik=[[Suurbritannia]] |keel=[[Inglise keel|inglise]] }} '''"Narnia lood: lõvi, nõid ja riidekapp"''' on [[2005]]. aastal valminud laste fantaasiafilm, mis põhineb [[C. S. Lewis]]e raamatul "[[Lõvi, nõid ja riidekapp]]" sarjast "[[Narnia lood]]". Teise maailmasõja ajal sisenevad neli last läbi salapärase riidekapi Narnia võlumaale. Kohale jõudes leiavad nad eest imeilusa paiga, kus elavad rääkivad loomad, päkapikud, faunid, kentaurid ja hiiglased. Narniat on aga tabanud igavene talv ning lapsed peavad olema vapramad kui kunagi varem, kui nad ei taha, et Valge Nõid Jadis ([[Tilda Swinton]]) saaks täita iidse ettekuulutuse ning kogu maa alistada. Abiks Narnia õilis valitseja, lõvi Aslan, asuvad noored kangelased võitlusesse, et murda Valge Nõia jõud ning vabastada maa jäisest needusest. == Välislingid == *[http://www.narnia.com/ Ametlik Narnia koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:2005. aasta filmid]] r9ox4w6zlh3tttwjwndn7sbk0zv4qg4 6759659 6759658 2024-11-12T09:29:21Z 2001:1530:1000:F852:46E1:7E3E:589B:E85 Ka 6759659 wikitext text/x-wiki {{filmi_info| |filmi_nimi=Narnia lood: lõvi, nõid ja riidekapp |originaalnimi=The Chronicles of Narnia: The Lion, the Witch and the Wardrobe |žanr=Laste fantaasiafilm |aasta=[[2005]] |lavastaja=[[Andrew Adamson]] |stsenaarium=[[Ann Peacock]]<br>[[Christopher Markus]] |peaosades=[[Georgie Henley]]<br>[[Skandar Keynes]]<br>[[William Moseley]]<br>[[Anna Popplewell]]<br>[[Tilda Swinton]]<br>[[James McAvoy]] |operaator= |helilooja=[[Harry Gregson-Williams]] |produtsent=[[Mark Johnson]]<br>Philip Steuer |filmistuudio=[[Walt Disney Company]]<br>[[Buena Vista Pictures]] |pikkus=135 minutit |riik=[[Suurbritannia]] |keel=[[Inglise keel|inglise]] }} '''"Laste keppija lõvi"''' on [[2005]]. aastal valminud laste fantaasiafilm, mis põhineb [[C. S. Lewis]]e raamatul "[[Lõvi, nõid ja riidekapp]]" sarjast "[[Narnia lood]]". Teise maailmasõja ajal sisenevad neli last läbi salapärase riidekapi Narnia võlumaale. Kohale jõudes leiavad nad eest imeilusa paiga, kus elavad rääkivad loomad, päkapikud, faunid, kentaurid ja hiiglased. Narniat on aga tabanud igavene talv ning lapsed peavad olema vapramad kui kunagi varem, kui nad ei taha, et Valge Nõid Jadis ([[Tilda Swinton]]) saaks täita iidse ettekuulutuse ning kogu maa alistada. Abiks Narnia õilis valitseja, lõvi Aslan, asuvad noored kangelased võitlusesse, et murda Valge Nõia jõud ning vabastada maa jäisest needusest. == Välislingid == *[http://www.narnia.com/ Ametlik Narnia koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:2005. aasta filmid]] 18onjohp5xibowq3xot3nqs7p5m63lk 6759660 6759659 2024-11-12T09:29:35Z A09 150093 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:1530:1000:F852:46E1:7E3E:589B:E85|2001:1530:1000:F852:46E1:7E3E:589B:E85]] ([[User talk:2001:1530:1000:F852:46E1:7E3E:589B:E85|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:A09|A09]]. 6318645 wikitext text/x-wiki {{filmi_info| |filmi_nimi=Narnia lood: lõvi, nõid ja riidekapp |originaalnimi=The Chronicles of Narnia: The Lion, the Witch and the Wardrobe |žanr=Laste fantaasiafilm |aasta=[[2005]] |lavastaja=[[Andrew Adamson]] |stsenaarium=[[Ann Peacock]]<br>[[Christopher Markus]] |peaosades=[[Georgie Henley]]<br>[[Skandar Keynes]]<br>[[William Moseley]]<br>[[Anna Popplewell]]<br>[[Tilda Swinton]]<br>[[James McAvoy]] |operaator= |helilooja=[[Harry Gregson-Williams]] |produtsent=[[Mark Johnson]]<br>Philip Steuer |filmistuudio=[[Walt Disney Company]]<br>[[Buena Vista Pictures]] |pikkus=135 minutit |riik=[[Suurbritannia]] |keel=[[Inglise keel|inglise]] }} '''"Narnia lood: lõvi, nõid ja riidekapp"''' on [[2005]]. aastal valminud laste fantaasiafilm, mis põhineb [[C. S. Lewis]]e raamatul "[[Lõvi, nõid ja riidekapp]]" sarjast "[[Narnia lood]]". Teise maailmasõja ajal sisenevad neli last läbi salapärase riidekapi Narnia võlumaale. Kohale jõudes leiavad nad eest imeilusa paiga, kus elavad rääkivad loomad, päkapikud, faunid, kentaurid ja hiiglased. Narniat on aga tabanud igavene talv ning lapsed peavad olema vapramad kui kunagi varem, kui nad ei taha, et Valge Nõid Jadis ([[Tilda Swinton]]) saaks täita iidse ettekuulutuse ning kogu maa alistada. Abiks Narnia õilis valitseja, lõvi Aslan, asuvad noored kangelased võitlusesse, et murda Valge Nõia jõud ning vabastada maa jäisest needusest. == Välislingid == *[http://www.narnia.com/ Ametlik Narnia koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:2005. aasta filmid]] r9ox4w6zlh3tttwjwndn7sbk0zv4qg4 Guns N' Roses 0 41484 6759375 6321358 2024-11-11T15:42:58Z Muusikavärk 199678 6759375 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Guns N' Roses | pilt = You Could Be Mine (28958204855).jpg|thumb|Guns N' Roses (2016) | pildiallkiri = Guns N' Roses (2016) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = GNR | päritolu = [[Los Angeles]], [[California]], [[USA]] | stiil = [[Hard rock]], [[heavy metal]] | tegev = 1985–praeguseni | plaadifirma = Geffen, UMG, Uzi Suicide, Black Frog | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = [[Axl Rose]]<br/>Duff McKagan<br/>[[Slash]]<br/>Dizzy Reed<br/>Richard Fortus<br/>Frank Ferrer<br/>Melissa Reese | endised_liikmed = Izzy Stradlin<br/>Rob Gardner<br/>Tracii Guns<br/>Ole Beich<br/>Steven Adler<br/>Matt Sorum<br/>Gilby Clarke<br/>Paul Tobias<br/>Robin Finck<br/>Josh Freese<br/>Tommy Stinson<br/>Chris Pitman<br/>Buckethead<br/>Brain<br/>Ron "Bumblefoot" Thal<br/>DJ Ashba }} '''Guns N' Roses''', lühendatuna '''GN'R''' kui ka '''G&R''', on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ''[[hard rock]]''<nowiki>'</nowiki>i ansambel, mis moodustati [[1985]]. aastal [[California|California osariigi]]s [[Los Angeles|Los Angeleses]]. Bänd on seitsmeliikmeline: koosseisus on praegu solist [[Axl Rose|W. Axl Rose]] (kes on ainuke ansamblis pidevalt olnud asutajaliige), soolokitarrist Saul Hudson, tuntud kui [[Slash]], basskitarrist [[Duff McKagan]], klahvpillimängija [[Dizzy Reed]], rütmikitarrist [[Richard Fortus]], trummar [[Frank Ferrer]] ning teine klahvpillimängija [[Melissa Reese]]. Müünud ligikaudu 90 miljonit albumit terves maailmas, on Guns N' Roses üks USA edukamaid ansambleid läbi aegade. == Ajalugu == Guns N' Roses kujunes välja laulja [[Axl Rose|William Bailey]] eelmistest ansamblitest [[Hollywood Rose]] ja [[Rapidfire]] ning kitarrist [[Tracii Guns]]i ansamblist [[L.A. Guns]]. Ansambli tegevuse alguses vahetus selle koosseis kiiresti, mistõttu asutajaliikmetest jäid püsivamalt sinna vaid Bailey ja rütmikitarrist [[Izzy Stradlin|Jeffrey Isbell]] (tuntud kui Izzy Stradlin). Siiski stabiliseerus koosseis varsti ja kuni [[1990. aastad|1990. aastateni]] püsis see muutumatuna. Lisaks kahele asutajaliikmele olid ansambli liikmeteks veel soolokitarrist [[Slash|Saul Hudson]] (esinejanimega Slash), bassimängija [[Duff McKagan]] ja trummar [[Steven Adler]]. 1986. aasta kevadel võttis Bailey ametlikult uueks nimeks W. Axl Rose. Guns N' Roses sai küllaltki kiiresti üheks Los Angelese tuntumaks ''hard rock''<nowiki>'</nowiki>i ansambliks ja juba esimese tegevusaasta lõpus õnnestus neil sõlmida leping [[Geffen Records]]iga. [[1987]]. aastal andis bänd välja debüütplaadi "[[Appetite for Destruction]]", mida on müüdud 25 miljonit eksemplari. "Appetite for Destruction" on ansambli kõige edukam album, pälvides 15-kordse plaatinaalbumi staatuse. Sellelt albumilt pärineb enamik nende tuntumatest lugudest, sealhulgas ka "[[Welcome to the Jungle (Guns N' Rosesi laul)|Welcome to the Jungle]]", mida on hiljem kasutatud näiteks [[Clint Eastwood]]i filmi "[[The Dead Pool]]" taustamuusikas. [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpuks oli Guns N' Roses'ist saanud üks USA edukamaid ''hard rock''<nowiki>'</nowiki>i ansambleid, kellel oli rohkelt poolehoidjaid nii Ameerika Ühendriikides kui ka väljaspool seda. 1990. aastate alguses tekkisid ansamblis tõsised sisevastuolud, põhiliselt sellepärast, et Rose kirjutas ansambli enda nimele, organiseeris ansambliasju omatahtsi, seega suhtudes ansambli liikmetesse nagu "palgalistesse" ning muusikaliste erimeelsuste tõttu. [[1990]]. aastal vallandati narkootikumide kuritarvitamise pärast ansamblist trummar Steven Adler, keda asendas [[Matt Sorum]]. Samal ajal liitus ansambliga ka klahvpillimängija [[Dizzy Reed]]. [[1991]]–[[1993]] toimunud turnee "Use Your Illusion World Tour" keskel, novembris 1991 lahkus Guns N' Rosesist Izzy Stradlin, tuues põhjuseks, et bänd eiras reegleid ja koostöö oli võimatu. Selle tulemusel jäi Rose teoreetiliselt ainsaks asutajaliikmeks ansamblis. Stradlinit asendas aastatel [[1991]]–[[1994]] [[Gilby Clarke]], kelle Rose vallandas, kuna ansambliga oli leping aegunud. Rose palkas seejärel uueks kitarristiks lapsepõlvesõbra [[Paul Tobias|Paul Tobiase]], mis tekitas vastuolusid ansambli liikmete hulgas, kuna Slashil, McKaganil ja Sorumil oli raske Tobiasega koostööd teha tema üleoleva iseloomu tõttu. Matt Sorum kutsus Tobiast "Guns N' Rosesi [[Yoko Ono|Yoko Onoks]]", kuna Rose pidas teda tähtsamaks kui teisi liikmeid. Bänd ei saanud enam uut materjali salvestada tugevnevate erimeelsuste tõttu: Slash lahkus 1996. aasta oktoobris ning Sorum vallandati 1997. aasta mais vaidluse tõttu Rose'iga Paul Tobiase teemal. Sorum kirjeldas asja järgmisel: "Mina, Axl ja Paul Huge istusime stuudios ning rääkisime Slashist. Paul Huge ütles, et nägi Slashi oma uue ansambliga televiisorist ning ütles, et see "nägi välja ja kõlas sitasti". Ma ütlesin: "Kuula, litapoeg, kui ma siin toas istun, mul oleks hea meel, kui sa kurat ei räägiks Slashist sitta. Ta on ikka veel mu sõber. Sa kurat ei saaks temale küünaltki hoida, tema väikses varbas on rohkem annet, kui sinus endas, jää vait, sitapea!" Ja siis kargas Axl mulle ninna. Ma ütlesin: "Tead mida, Axl? Sa kurat oled ilmselt laksu all, kui arvad, et see bänd on Slashita Guns N' Roses. Kas sa, põrgu päralt, hakkad mängima Sweet Child O' Mine'i Paul Huge'iga? Anna andeks, mees, aga see ei kõlaks õigesti. Kuradi "Welcome To The Jungle" ilma Slashita?!" Axl ütles: "Mina olen Guns N' Roses – mulle pole Slashi vaja." Mina vastan: "Tead, mida? Ei, sa ei ole." Meil tekkis äge vaidlus, me röökisime üksteise peale ning ladusime vanu teemasid üles, kõik see kestis umbes pool tundi. Ja siis küsis Axl: "Kurat, kas sa lähed?" Vastasin: "Ei lähe, kurat." Axl karjus siis: "Hea küll, siis sa kurat, oled vallandatud!" Ma läksin stuudiohoonest välja ning Paul Huge ajas mind parklani taga ja karjus: "Mida kuradit, mees?! Tule lihtsalt tagasi ja palu [Axlilt] vabandust!" Mina hüüdsin vastu: "Käi persse, Yoko, mina lähen!" Ja nii oligi." Saades teada Sorumi vallandamisest, lahkus sama aasta augustis ka Duff McKagan, kes enne lahkumist ütles Rose'ile: "Küllalt on küllalt. Selles ansamblis valitseb diktatuur ning mina ei taha näha end esinemas sellistes oludes. Leia keegi teine." Seega jäi ainsa algusaegade liikmena ansamblisse alles Axl Rose. Ansambel siiski ametlikult laiali ei läinud, sest Axl Rose ja Dizzy Reed, kes olid ainsana Use Your Illusioni koosseisust alles, lisaks 1997. aasta alguses Slashi asendamiseks liitunud soolokitarrist [[Robin Finck]] ja Paul Tobias, suutsid leida uued pillimehed, kellega tegevust jätkata, kuid ka neid vahetati sageli. 2000. aasta lõpuks olid uues koosseisus Rose, Reed, Tobias, Finck, trummar [[Bryan Mantia]], teine soolokitarrist [[Buckethead]], bassist [[Tommy Stinson]] ning teine klahvpillimängija [[Chris Pitman]]. [[1. jaanuar|1. jaanuaril]] [[2001]] alustas Guns N' Roses "[[Chinese Democracy]]" maailmaturneed eesmärgiga reklaamida peagi välja antavat samanimelist albumit, mille väljaandmist pidevalt edasi lükati, kuni see 2008. aasta novembris lõpuks ilmus. Ansambli liikmed vahetusid ka uues koosseisus tihti: 2002. aastal lahkus ansamblist Paul Tobias, teda asendas [[Richard Fortus]]. 2004. aastal lahkus Buckethead, ärritatuna albumi väljastamise pidevast edasilükkamisest, 2006. aastal liitus teda asendamaks [[Ron "Bumblefoot" Thal]]. Samal ajal lahkus ka hiljuti isaks saanud Bryan Mantia, plaanides peagi ansambli tagasi tulla. Asendustrummariks sai tema õpilane [[Frank Ferrer]], kes oli 2006. aasta lõpuks ansambli ametlik liige. 2007. aasta kevadel lahkus Robin Finck ja siirdus tagasi ansambli [[Nine Inch Nails]]. 2009. aastal liitus ansambliga soolokitarrist [[DJ Ashba]], kellel oli Slashiga palju ühiseid nüansse. Arvates, et Ashba üritab Slashi stiili järgida, pani USA väljaanne [[MetalSucks]] talle mõnitava varjundiga hüüdnimeks DJ Slashba. 2014. aastal, kui bänd lõpetas "[[Appetite For Democracy]]" turnee, ei saanud liikmed enam kindlad olla ansambli tulevikus. Bumblefoot lahkus 2014. aasta sügisel, olles sellele juba kevadel vihjanud. 2015. aasta juulis lahkus Ashba ning 2016. aasta alguses ka Stinson ja Pitman. Vaatamata sellele, et Rose'i ja Slashi vahel tekkis 1996. aastal vaen, millel ei paistnud lõppu olevat ning mida ka võimendati ajakirjanduse kaudu, leppisid nad 2015. aasta märtsis ära. Guns N' Rosesi album "Use Your Illusion" sai nime väliseesti kunstniku [[Kalev Mark Kostabi]] maali "Use Your Illusion" järgi, mida kasutati ka albumi kaanepildina. 2016. aastal läksid ansamblisse tagasi Slash ja Duff McKagan, kes asendas 2014. aastal mõnel kontserdil Tommy Stinsonit, kes oli hõivatud oma teise ansambliga The Replacements. Lisandus ka uus klahvpillimängija [[Melissa Reese]], kes asendas ansamblist lahkunud Chris Pitmanit. Alustati väga menukaks kujunenud turneed "Not in This Lifetime... Tour". Selle ajal on mõnel kontserdil osalenud ka ansambli endine trummar Steven Adler (kes pidi küll ansamblisse tagasi tulema, kuid seljavigastuse tõttu ei antud talle võimalust terve turnee vältel ansamblis olla), kuid samas pole ansambli naasnud Matt Sorum, keda polnud ansambli tagasi kutsutud ning Izzy Stradlin, kes ei avaldanud soovi seda teha, kuna ansamblis jaotati tasusid ebavõrdselt. Samas avaldab Adler tugevat soovi ansambli tagasi tulla ning tema sõnul teeks seda ka Stradlin, kui ta leiaks sobiva kesktee ansambliga, samuti kahetseb lahkumist endine trummar Bryan Mantia. 16. juulil 2018 andis ansambel kontserdi [[Tallinna lauluväljak|Tallinna lauluväljakul]]. == Liikmed == ===Algkoosseis=== *[[Axl Rose]] – vokaal *[[Tracii Guns]] – soolokitarr *[[Izzy Stradlin]] – rütmikitarr *[[Ole Beich]] – basskitarr *[[Rob Gardner]] – trummid ===1985–1990=== *[[Axl Rose]] – vokaal *[[Slash]] – soolokitarr *[[Izzy Stradlin]] – rütmikitarr *[[Duff McKagan]] – basskitarr *[[Steven Adler]] – trummid ===1990–1997=== *[[Axl Rose]] – vokaal *[[Slash]] – soolokitarr; kuni [[1996]], seejärel [[Robin Finck]] *[[Izzy Stradlin]] – rütmikitarr; kuni [[1991]], kuni 1994 [[Gilby Clarke]], seejärel [[Paul Tobias]] *[[Duff McKagan]] – basskitarr *[[Matt Sorum]] – trummid *[[Dizzy Reed]] – klahvpillid ===1997–2008=== *Axl Rose – vokaal; klaver *[[Robin Finck]] – soolokitarr kuni 1999, uuesti 2000–2007 *[[Buckethead]] – kitarr 2000–2004 *Paul Tobias – rütmikitarr; alates [[2002]] [[Richard Fortus]] *[[Tommy Stinson]] – basskitarr; alates 1998 *[[Josh Freese]] – trummid 1998–2000; [[Brian Mantia]] 2000–2006; alates 2006 Frank Ferrer *Dizzy Reed – klahvpillid ===Koosseis 2009–2014=== *[[Axl Rose]] – vokaal, taustalaul, klaver (1985–) *[[Dizzy Reed]] – klahvpillid, taustalaul (1990–) *[[Tommy Stinson]] – basskitarr, taustalaul (1998–2016) *[[Chris Pitman]] – klahvpillid, programmeerimine (1998–2016) *[[Richard Fortus]] – rütmikitarr, taustalaul (2002–) *[[Ron 'Bumblefoot' Thal]] – kitarr (2006–2014) *[[Frank Ferrer]] – trummid (2006–) *[[DJ Slashba]] – rütmikitarr, taustalaul (2009–2015) ===Koosseis 2016–=== * [[Axl Rose]] * [[Slash]] * [[Duff McKagan]] * [[Dizzy Reed]] * [[Richard Fortus]] * [[Frank Ferrer]] * [[Melissa Reese]] ==Diskograafia== ===Stuudioalbumid=== *"[[Appetite for Destruction]]" (1987) *"[[G N' R Lies]]" (1988) *"[[Use Your Illusion I]]" (1991) *"[[Use Your Illusion II]]" (1991) *"[[The Spaghetti Incident?]]" (1993) *"[[Chinese Democracy]]" (2008) == Välislingid == *[http://www.gunsnroses.com Koduleht] * {{veebi viide |pealkiri= Guns N´ Rosesi uus plaat on Euroopas üliedukas |url= http://www.elu24.ee/?id=55340|väljaanne=Elu24 |aeg=5. detsember 2008}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] f8y91y7ditudcjc9nv5ukoc27kbdzl5 6759376 6759375 2024-11-11T15:43:58Z Muusikavärk 199678 6759376 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Guns N' Roses | pilt = You Could Be Mine (28958204855).jpg|thumb|Guns N' Roses (2016) | pildiallkiri = Guns N' Roses (2016) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = GNR | päritolu = [[Los Angeles]], [[California]], [[USA]] | stiil = [[Hard rock]], [[heavy metal]] | tegev = 1985–praeguseni | plaadifirma = Geffen, UMG, Uzi Suicide, Black Frog | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = [[Axl Rose]]<br/>Duff McKagan<br/>[[Slash]]<br/>Dizzy Reed<br/>Richard Fortus<br/>Frank Ferrer<br/>Melissa Reese | endised_liikmed = [[Izzy Stradlin]]<br/>Rob Gardner<br/>Tracii Guns<br/>Ole Beich<br/>Steven Adler<br/>Matt Sorum<br/>Gilby Clarke<br/>Paul Tobias<br/>Robin Finck<br/>Josh Freese<br/>Tommy Stinson<br/>Chris Pitman<br/>Buckethead<br/>Brain<br/>Ron "Bumblefoot" Thal<br/>DJ Ashba }} '''Guns N' Roses''', lühendatuna '''GN'R''' kui ka '''G&R''', on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ''[[hard rock]]''<nowiki>'</nowiki>i ansambel, mis moodustati [[1985]]. aastal [[California|California osariigi]]s [[Los Angeles|Los Angeleses]]. Bänd on seitsmeliikmeline: koosseisus on praegu solist [[Axl Rose|W. Axl Rose]] (kes on ainuke ansamblis pidevalt olnud asutajaliige), soolokitarrist Saul Hudson, tuntud kui [[Slash]], basskitarrist [[Duff McKagan]], klahvpillimängija [[Dizzy Reed]], rütmikitarrist [[Richard Fortus]], trummar [[Frank Ferrer]] ning teine klahvpillimängija [[Melissa Reese]]. Müünud ligikaudu 90 miljonit albumit terves maailmas, on Guns N' Roses üks USA edukamaid ansambleid läbi aegade. == Ajalugu == Guns N' Roses kujunes välja laulja [[Axl Rose|William Bailey]] eelmistest ansamblitest [[Hollywood Rose]] ja [[Rapidfire]] ning kitarrist [[Tracii Guns]]i ansamblist [[L.A. Guns]]. Ansambli tegevuse alguses vahetus selle koosseis kiiresti, mistõttu asutajaliikmetest jäid püsivamalt sinna vaid Bailey ja rütmikitarrist [[Izzy Stradlin|Jeffrey Isbell]] (tuntud kui Izzy Stradlin). Siiski stabiliseerus koosseis varsti ja kuni [[1990. aastad|1990. aastateni]] püsis see muutumatuna. Lisaks kahele asutajaliikmele olid ansambli liikmeteks veel soolokitarrist [[Slash|Saul Hudson]] (esinejanimega Slash), bassimängija [[Duff McKagan]] ja trummar [[Steven Adler]]. 1986. aasta kevadel võttis Bailey ametlikult uueks nimeks W. Axl Rose. Guns N' Roses sai küllaltki kiiresti üheks Los Angelese tuntumaks ''hard rock''<nowiki>'</nowiki>i ansambliks ja juba esimese tegevusaasta lõpus õnnestus neil sõlmida leping [[Geffen Records]]iga. [[1987]]. aastal andis bänd välja debüütplaadi "[[Appetite for Destruction]]", mida on müüdud 25 miljonit eksemplari. "Appetite for Destruction" on ansambli kõige edukam album, pälvides 15-kordse plaatinaalbumi staatuse. Sellelt albumilt pärineb enamik nende tuntumatest lugudest, sealhulgas ka "[[Welcome to the Jungle (Guns N' Rosesi laul)|Welcome to the Jungle]]", mida on hiljem kasutatud näiteks [[Clint Eastwood]]i filmi "[[The Dead Pool]]" taustamuusikas. [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpuks oli Guns N' Roses'ist saanud üks USA edukamaid ''hard rock''<nowiki>'</nowiki>i ansambleid, kellel oli rohkelt poolehoidjaid nii Ameerika Ühendriikides kui ka väljaspool seda. 1990. aastate alguses tekkisid ansamblis tõsised sisevastuolud, põhiliselt sellepärast, et Rose kirjutas ansambli enda nimele, organiseeris ansambliasju omatahtsi, seega suhtudes ansambli liikmetesse nagu "palgalistesse" ning muusikaliste erimeelsuste tõttu. [[1990]]. aastal vallandati narkootikumide kuritarvitamise pärast ansamblist trummar Steven Adler, keda asendas [[Matt Sorum]]. Samal ajal liitus ansambliga ka klahvpillimängija [[Dizzy Reed]]. [[1991]]–[[1993]] toimunud turnee "Use Your Illusion World Tour" keskel, novembris 1991 lahkus Guns N' Rosesist Izzy Stradlin, tuues põhjuseks, et bänd eiras reegleid ja koostöö oli võimatu. Selle tulemusel jäi Rose teoreetiliselt ainsaks asutajaliikmeks ansamblis. Stradlinit asendas aastatel [[1991]]–[[1994]] [[Gilby Clarke]], kelle Rose vallandas, kuna ansambliga oli leping aegunud. Rose palkas seejärel uueks kitarristiks lapsepõlvesõbra [[Paul Tobias|Paul Tobiase]], mis tekitas vastuolusid ansambli liikmete hulgas, kuna Slashil, McKaganil ja Sorumil oli raske Tobiasega koostööd teha tema üleoleva iseloomu tõttu. Matt Sorum kutsus Tobiast "Guns N' Rosesi [[Yoko Ono|Yoko Onoks]]", kuna Rose pidas teda tähtsamaks kui teisi liikmeid. Bänd ei saanud enam uut materjali salvestada tugevnevate erimeelsuste tõttu: Slash lahkus 1996. aasta oktoobris ning Sorum vallandati 1997. aasta mais vaidluse tõttu Rose'iga Paul Tobiase teemal. Sorum kirjeldas asja järgmisel: "Mina, Axl ja Paul Huge istusime stuudios ning rääkisime Slashist. Paul Huge ütles, et nägi Slashi oma uue ansambliga televiisorist ning ütles, et see "nägi välja ja kõlas sitasti". Ma ütlesin: "Kuula, litapoeg, kui ma siin toas istun, mul oleks hea meel, kui sa kurat ei räägiks Slashist sitta. Ta on ikka veel mu sõber. Sa kurat ei saaks temale küünaltki hoida, tema väikses varbas on rohkem annet, kui sinus endas, jää vait, sitapea!" Ja siis kargas Axl mulle ninna. Ma ütlesin: "Tead mida, Axl? Sa kurat oled ilmselt laksu all, kui arvad, et see bänd on Slashita Guns N' Roses. Kas sa, põrgu päralt, hakkad mängima Sweet Child O' Mine'i Paul Huge'iga? Anna andeks, mees, aga see ei kõlaks õigesti. Kuradi "Welcome To The Jungle" ilma Slashita?!" Axl ütles: "Mina olen Guns N' Roses – mulle pole Slashi vaja." Mina vastan: "Tead, mida? Ei, sa ei ole." Meil tekkis äge vaidlus, me röökisime üksteise peale ning ladusime vanu teemasid üles, kõik see kestis umbes pool tundi. Ja siis küsis Axl: "Kurat, kas sa lähed?" Vastasin: "Ei lähe, kurat." Axl karjus siis: "Hea küll, siis sa kurat, oled vallandatud!" Ma läksin stuudiohoonest välja ning Paul Huge ajas mind parklani taga ja karjus: "Mida kuradit, mees?! Tule lihtsalt tagasi ja palu [Axlilt] vabandust!" Mina hüüdsin vastu: "Käi persse, Yoko, mina lähen!" Ja nii oligi." Saades teada Sorumi vallandamisest, lahkus sama aasta augustis ka Duff McKagan, kes enne lahkumist ütles Rose'ile: "Küllalt on küllalt. Selles ansamblis valitseb diktatuur ning mina ei taha näha end esinemas sellistes oludes. Leia keegi teine." Seega jäi ainsa algusaegade liikmena ansamblisse alles Axl Rose. Ansambel siiski ametlikult laiali ei läinud, sest Axl Rose ja Dizzy Reed, kes olid ainsana Use Your Illusioni koosseisust alles, lisaks 1997. aasta alguses Slashi asendamiseks liitunud soolokitarrist [[Robin Finck]] ja Paul Tobias, suutsid leida uued pillimehed, kellega tegevust jätkata, kuid ka neid vahetati sageli. 2000. aasta lõpuks olid uues koosseisus Rose, Reed, Tobias, Finck, trummar [[Bryan Mantia]], teine soolokitarrist [[Buckethead]], bassist [[Tommy Stinson]] ning teine klahvpillimängija [[Chris Pitman]]. [[1. jaanuar|1. jaanuaril]] [[2001]] alustas Guns N' Roses "[[Chinese Democracy]]" maailmaturneed eesmärgiga reklaamida peagi välja antavat samanimelist albumit, mille väljaandmist pidevalt edasi lükati, kuni see 2008. aasta novembris lõpuks ilmus. Ansambli liikmed vahetusid ka uues koosseisus tihti: 2002. aastal lahkus ansamblist Paul Tobias, teda asendas [[Richard Fortus]]. 2004. aastal lahkus Buckethead, ärritatuna albumi väljastamise pidevast edasilükkamisest, 2006. aastal liitus teda asendamaks [[Ron "Bumblefoot" Thal]]. Samal ajal lahkus ka hiljuti isaks saanud Bryan Mantia, plaanides peagi ansambli tagasi tulla. Asendustrummariks sai tema õpilane [[Frank Ferrer]], kes oli 2006. aasta lõpuks ansambli ametlik liige. 2007. aasta kevadel lahkus Robin Finck ja siirdus tagasi ansambli [[Nine Inch Nails]]. 2009. aastal liitus ansambliga soolokitarrist [[DJ Ashba]], kellel oli Slashiga palju ühiseid nüansse. Arvates, et Ashba üritab Slashi stiili järgida, pani USA väljaanne [[MetalSucks]] talle mõnitava varjundiga hüüdnimeks DJ Slashba. 2014. aastal, kui bänd lõpetas "[[Appetite For Democracy]]" turnee, ei saanud liikmed enam kindlad olla ansambli tulevikus. Bumblefoot lahkus 2014. aasta sügisel, olles sellele juba kevadel vihjanud. 2015. aasta juulis lahkus Ashba ning 2016. aasta alguses ka Stinson ja Pitman. Vaatamata sellele, et Rose'i ja Slashi vahel tekkis 1996. aastal vaen, millel ei paistnud lõppu olevat ning mida ka võimendati ajakirjanduse kaudu, leppisid nad 2015. aasta märtsis ära. Guns N' Rosesi album "Use Your Illusion" sai nime väliseesti kunstniku [[Kalev Mark Kostabi]] maali "Use Your Illusion" järgi, mida kasutati ka albumi kaanepildina. 2016. aastal läksid ansamblisse tagasi Slash ja Duff McKagan, kes asendas 2014. aastal mõnel kontserdil Tommy Stinsonit, kes oli hõivatud oma teise ansambliga The Replacements. Lisandus ka uus klahvpillimängija [[Melissa Reese]], kes asendas ansamblist lahkunud Chris Pitmanit. Alustati väga menukaks kujunenud turneed "Not in This Lifetime... Tour". Selle ajal on mõnel kontserdil osalenud ka ansambli endine trummar Steven Adler (kes pidi küll ansamblisse tagasi tulema, kuid seljavigastuse tõttu ei antud talle võimalust terve turnee vältel ansamblis olla), kuid samas pole ansambli naasnud Matt Sorum, keda polnud ansambli tagasi kutsutud ning Izzy Stradlin, kes ei avaldanud soovi seda teha, kuna ansamblis jaotati tasusid ebavõrdselt. Samas avaldab Adler tugevat soovi ansambli tagasi tulla ning tema sõnul teeks seda ka Stradlin, kui ta leiaks sobiva kesktee ansambliga, samuti kahetseb lahkumist endine trummar Bryan Mantia. 16. juulil 2018 andis ansambel kontserdi [[Tallinna lauluväljak|Tallinna lauluväljakul]]. == Liikmed == ===Algkoosseis=== *[[Axl Rose]] – vokaal *[[Tracii Guns]] – soolokitarr *[[Izzy Stradlin]] – rütmikitarr *[[Ole Beich]] – basskitarr *[[Rob Gardner]] – trummid ===1985–1990=== *[[Axl Rose]] – vokaal *[[Slash]] – soolokitarr *[[Izzy Stradlin]] – rütmikitarr *[[Duff McKagan]] – basskitarr *[[Steven Adler]] – trummid ===1990–1997=== *[[Axl Rose]] – vokaal *[[Slash]] – soolokitarr; kuni [[1996]], seejärel [[Robin Finck]] *[[Izzy Stradlin]] – rütmikitarr; kuni [[1991]], kuni 1994 [[Gilby Clarke]], seejärel [[Paul Tobias]] *[[Duff McKagan]] – basskitarr *[[Matt Sorum]] – trummid *[[Dizzy Reed]] – klahvpillid ===1997–2008=== *Axl Rose – vokaal; klaver *[[Robin Finck]] – soolokitarr kuni 1999, uuesti 2000–2007 *[[Buckethead]] – kitarr 2000–2004 *Paul Tobias – rütmikitarr; alates [[2002]] [[Richard Fortus]] *[[Tommy Stinson]] – basskitarr; alates 1998 *[[Josh Freese]] – trummid 1998–2000; [[Brian Mantia]] 2000–2006; alates 2006 Frank Ferrer *Dizzy Reed – klahvpillid ===Koosseis 2009–2014=== *[[Axl Rose]] – vokaal, taustalaul, klaver (1985–) *[[Dizzy Reed]] – klahvpillid, taustalaul (1990–) *[[Tommy Stinson]] – basskitarr, taustalaul (1998–2016) *[[Chris Pitman]] – klahvpillid, programmeerimine (1998–2016) *[[Richard Fortus]] – rütmikitarr, taustalaul (2002–) *[[Ron 'Bumblefoot' Thal]] – kitarr (2006–2014) *[[Frank Ferrer]] – trummid (2006–) *[[DJ Slashba]] – rütmikitarr, taustalaul (2009–2015) ===Koosseis 2016–=== * [[Axl Rose]] * [[Slash]] * [[Duff McKagan]] * [[Dizzy Reed]] * [[Richard Fortus]] * [[Frank Ferrer]] * [[Melissa Reese]] ==Diskograafia== ===Stuudioalbumid=== *"[[Appetite for Destruction]]" (1987) *"[[G N' R Lies]]" (1988) *"[[Use Your Illusion I]]" (1991) *"[[Use Your Illusion II]]" (1991) *"[[The Spaghetti Incident?]]" (1993) *"[[Chinese Democracy]]" (2008) == Välislingid == *[http://www.gunsnroses.com Koduleht] * {{veebi viide |pealkiri= Guns N´ Rosesi uus plaat on Euroopas üliedukas |url= http://www.elu24.ee/?id=55340|väljaanne=Elu24 |aeg=5. detsember 2008}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] rf6774bzp1dgqkgqho5147sv2nssgkg Michel Foucault 0 42487 6759435 6759149 2024-11-11T17:58:40Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Dr Oldekop|Dr Oldekop]] ([[User talk:Dr Oldekop|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Vaher|Vaher]]. 6522129 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Michel Foucault''' [miš'ell fuk'oo] ([[15. oktoober]] [[1926]] [[Poitiers]] – [[25. juuni]] [[1984]] [[Pariis]]) oli prantsuse filosoof, kelle teadustöid peetakse mõjukaks kõigis [[humanitaarteadused|humanitaar-]] ja [[sotsiaalteadused|sotsiaalteadustes]].{{lisa viide}} Foucault on tuntud sotsiaalsete [[institutsioon]]ide kriitika poolest, eriti ''kolme võimuasutuse'': [[psühhiaatria]], [[meditsiin]]i ja [[vangla]] kritiseerimise poolest. Samuti on ta käsitlenud [[seksuaalsus]]e ajalugu. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning [[diskursus]]e kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna. Foucault' surma põhjuseks olid arvatavasti [[AIDS]]-i tagajärjel tekkinud neuroloogilised probleemid ja [[sepsis]]. Teda on peetud esimeseks avaliku elu tegelaseks Prantsusmaal, kes AIDS-i suri. Tema partner [[Daniel Defert]] asutas Foucault' surma järel HIV/AIDS-i vastu võitleva organisatsiooni [[AIDES]]. 2021. aastal väitis [[prantslased|prantsuse]] päritolu [[ameeriklased|ameerika]] haritlane [[Guy Sorman]] intervjuus [[London]]i ajalehele [[The Times]], et Michel Foucault oli 1960. aastatel seotud laste seksuaalse väärkohtlemisega [[Tuneesia]]s.<ref>[https://www.thetimes.co.uk/article/french-philosopher-michel-foucault-abused-boys-in-tunisia-6t5sj7jvw French philosopher Michel Foucault 'abused boys in Tunisia'] The Times / The Sunday Times, 28. märts 2021 (vaadatud 01.04.2021)</ref><ref>[https://www.postimees.ee/7214769/guy-sorman-michel-foucault-vagistas-tuneesias-alaealisi-poisse Guy Sorman: Michel Foucault vägistas Tuneesias alaealisi poisse] Postimees, 31. märts 2021 (vaadatud 01.04.2021)</ref> Hiljem selgus, et süüdistus oli fabritseeritud.<ref>"Michel Foucault, maailmakuulus pedofiil?" -- Looming, 2021, nr. 10, lk 1443-1446.</ref> == Looming == Foucault' looming on olemuselt interdistsiplinaarne, hõlmates ajaloo, sotsioloogia, psühholoogia ja filosoofia valdkondi. Foucault’ on ise kirjeldanud oma loomingut teooria asemel rohkem kui analüütilist tööd. Foucault oli avatud erinevatele mõtlemisviisidele, valmis uuteks tõlgendusteks ning võimeline uute ideede arenedes oma tööd rekonstrueerima ja uusi fookuspunkte leidma ning see raskendab tema töö täieliku ülevaate andmist<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.worldcat.org/oclc/184983793 |pealkiri=The Blackwell companion to major contemporary social theorists |kuupäev=2003 |kirjastus=Blackwell |teised=George Ritzer |isbn=978-0-470-99991-2 |koht=Maldem, Mass. |oclc=184983793}}</ref>. Foucault loomingu võib jagada võrdlemisi selgelt kolmeks eri perioodiks: kuni 1960. aastate lõpuni keskendus Foucault eeskätt teadmistega seonduvatele teemadele. 1970. aastate lõpuni oli tähtsal kohal võimuproblemaatika ning alates 1980. aastatest oli suur tähelepanu subjektiküsimustel. Kõik kolm perioodi on siiski alati suhtes tõega<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Marek |pealkiri=Teadmine, võim, subjekt. Valik räägitust ja kirjutatust |kirjastus=Varrak |aasta=2011 |isbn=9789985322222 |seeria=Avatud Eesti Raamat |koht=Tallinn |leheküljed=393–428 |keel=eesti}}</ref>. == Teosed eesti keeles == *"[[Diskursuse kord]]: ''Collège de France''<nowiki>'i</nowiki> inauguratsiooniloeng 2. detsembril 1970" (tõlkinud [[Marek Tamm]]; järelsõna [[Mihhail Lotman]]) (Tallinn: Varrak 2005) ISBN 9985-3-1127-2 *"[[Hullus ja arutus]]: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]; toimetanud [[Tiiu Hallap]], [[Vaino Vahing]], [[Eve Võsu]]; järelsõna: Vaino Vahing) (Tartu: Ilmamaa 2003) ISBN 9985-77-025-0 *"[[Mis on autor?]]" (tõlkinud [[Katre Talviste]]) – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], 2000, nr. 11-12, lk. 156–172 *"See ei ole piip: [[René Magritte]]'i kaks kirja ja neli joonistust" (tõlkinud [[Kaia Sisask]]) (Tallinn: Pelerine 2004) ISBN 9949-10-008-9 *"[[Seksuaalsuse ajalugu]]. 1, Teadmistahe" (tõlkinud [[Indrek Koff]]; järelsõna: Marek Tamm) (Tallinn: Valgus 2005) ISBN 9985-68-165-7 *"[[Teadmise arheoloogia]]" (tõlkija: [[Kaia Sisask]]; saateks: [[Leo Luks]]) (Tartu Ülikooli Kirjastus 2005) ISBN 9949-11-175-7 *"[[Teadmine, võim, subjekt. Valik räägitust ja kirjutatust]]" (tõlkinud Marri Amon, Hasso Krull, Mirjam Lepikult, Triinu Pakk, Katre Talviste, Marek Tamm, Märt Väljataga; koostanud ja kommenteerinud Marek Tamm) (Tallinn: Varrak 2011) ISBN 9789985322222 *"[[Valvata ja karistada]]: Vangla sünd" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]) (Kirjastus Ilmamaa 2014) ISBN 978-9985-77-476-2 *"[[Sõnad ja asjad]]: inimteadmiste arheoloogia" (tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]) (Varrak 2015) == Vaata ka == * [[Enesekavandamine]] * [[Episteem]] * [[Inimteadused]] * [[Keelusüsteem]] * [[Tõe režiim]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.ekspress.ee/viewdoc/D074A3AF92AC5B41C2256E000049CF46 Marek Tamm, raamatu "Hullus ja arutus" arvustus] *[[Mirjam Lepikult]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8766:kool-kui-oppemasin-michel-foucault-haridusfilosoofia-pohjal&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3252 Kool kui õppemasin Michel Foucault’ haridusfilosoofia põhjal]. Sirp, 14.05.2009. Sisaldab kokkuvõtet raamatust "Valvata ja karistada". *[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/5198afce-4630-4648-9217-0da3cbe0726a Mihhail Lotman: Foucault tõi välja, et vangla kasvatas kurjategijate arvu]. kultuur.err.ee, 2.01.2015 ;Loengud *[http://www.openculture.com/2012/01/michel_foucault_free_lectures.html Michel Foucault: Free Lectures on Truth, Discourse & The Self, loengute koduleht online (vaadatud 23.04.2013)] {{JÄRJESTA:Foucault, Michel}} [[Kategooria:Prantsuse filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 1984]] 05wnx4gl0g7twwl9o1txv29s295t9m3 Abaja (Saaremaa) 0 54235 6759407 4809508 2024-11-11T17:13:20Z Taivo 268 6759407 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Abaja | pindala = | elanikke = | maakond = Saare }} '''Abaja''' (kohakääne Abajasse või Abajale<ref name=Kohanimeraamat>[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 24</ref>) on küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Abaja laht|Abaja lahe]] ääres. Abaja asub [[Kihelkonna]]st paar kilomeetrit loodes.<ref>Eesti kohanimeraamat, kaart 49</ref> Seda kohanime esmamainiti aastal 1692, kui nimetati isikut ''Abbaja Reino Simo''. 1826 nimetati ''Abbaja'' küla ja 1900. aasta paiku Абая küla. Küla asus [[Kihelkonna kihelkond|Kihelkonna kihelkonnas]] ja kuulus [[Rootsiküla mõis]]ale.<ref name=Kohanimeraamat/> [[1977]]–[[1997]] oli Abaja osa Kihelkonna alevikust<ref name=Kohanimeraamat/>. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus ta [[Kihelkonna vald]]a. Külanimi oli algselt talupoja lisanimi. Lisanimi pärineb lahelt: ''abajas : abaja'' 'laht, meresopp, veeloik'.<ref name=Kohanimeraamat/> ==Viited== {{viited}} {{Saaremaa vald}} [[Kategooria:Saaremaa valla külad]] ajgmic41rcq0upvf1oqgcm4vo4rfkvv Anton Starkopf 0 60750 6759547 6641399 2024-11-11T22:27:38Z 2A00:807:D1:E215:F5B4:D193:2BC4:5778 6759547 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}} {{Kunstnik | nimi = Anton Starkopf | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[22. aprill]] [[1889]] | sünnikoht = [[Röa (Rapla)|Röa]], [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]] | surmaaeg = [[30. detsember]] [[1966]] | surmakoht = [[Tartu]] | rahvus = [[eestlane]] | tegevusala = [[skulptor]] | kunsti õppinud = [[A. Ažbe nimeline kunstikool]], Académie de la Grande Chaumière, Académie Russe | kunstivool = | tuntud teoseid = | patroonid = | mõjutatud = | mõjutanud = | tunnustus = }} '''Anton Starkopf''' (kunstnikunimi 1936–1940 '''Starkopf-Rea'''; [[22. aprill]] [[1889]] [[Röa (Rapla)|Röa]] küla, [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]] – [[30. detsember]] [[1966]] [[Tartu]]) oli [[eestlased|eesti]] [[skulptor]]. == Elukäik == Anton Starkopf oli Põhjasõjas osalenud Rootsi ohvitseri järeltulija.<ref name="U6hbA" /> Ta sündis Lohu-Kärneri talus talunikust ehitusmeistri paljulapselises peres.<ref name="Genss, 1923" /> Talu asus [[Tallinna–Rapla–Türi maantee]] ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Koduküla nimest tuletas ta nimekuju Starkopf-Rea. Sai alghariduse [[Järvakandi]] ministeeriumikoolis. Pärast selle lõpetamist töötas vallakirjutaja abina [[Kohila]]s ja Aleksandri vallas. Oli vahepeal ka lühemat aega [[Moskva]] lähistel mõisas raamatupidaja.<ref name="Pert" /> Haridusteed jätkas Tallinna kaubanduskoolis, jätkuvalt raamatupidamise erialal, ja Peterburi kõrgematel kaubandus-tööstuskursustel.<ref name="2tz2P" /> Suhtlemine Peterburis õppivate kunstnike [[August Jansen]]i, [[Peet Aren]]i, [[Paul Burman|Paul]] ja [[Karl Burman vanem|Karl Burmani]] ning teistega äratas temas huvi kunsti vastu. Peterburis olles tulevane kunstnik haigestus ning saadeti [[Hyvinkää]]sse sanatooriumi, kus ta hakkas igavuse peletamiseks voolima. Juhuslikult sattusid tema tööd professor Wennerbergi ja skulptor [[Johannes Haapasalo]] kätte, kes soovitasid noormehel valida skulptori elukutse.<ref name="Pert" /> Kunstiõpinguid alustas ta [[München]]is, kus õppis aastatel [[1911]]–[[1912]] [[Anton Ažbe kunstikool]]is koos [[Ado Vabbe]]ga ning modelleerimist professor Hans Schwegerle juures. [[Aleksander Tassa]] õhutusel siirdus Anton Starkopf õppima [[Pariis]]i, tolleaegsesse Euroopa kunstipealinna. Seal viibis ta aastatel 1912–1913 ning õppis [[Académie Russe]]'is skulptuuri ja [[Académie de la Grande Chaumière]]'is joonistamist. Esines Académie Russe näitusel skulptuuri ja joonistustega, suhtles selle asutuse juurde koondunud vene kunsti ja kirjanduse avangardistidega. [[1913]]. aastal suvitas koos [[Aleksander Tassa]] ja [[Friedebert Tuglas]]ega [[Ahvenamaa]]l, kus tegeles joonistamisega. Esimene kunstinäitus, kus Starkopf Eestis osales, oli [[Noor-Eesti]] näitus [[1914]]. aastal, kus ta esineb koos Vabbega.<ref name="Pert" /> Näitusel eksponeeris ta neidsamu Ahvenamaal valminud joonistusi. Sama aasta kevadel siirdus Soome, [[Viiburi]] lähedale ning hilissuvel [[Saksamaa]]le, kavatsusega minna sealt tagasi Pariisi. [[1914]]. aasta sügisel viibis Anton Starkopf [[Dresden]]is, kus ta arreteeriti kahtlustatavana spionaažis ning interneeriti esmalt [[Vehlen]]i ja hiljem [[Rathen]]i külla.<ref name="VS, 1934" /> Algul elatus ta Hispaania konsulaadist saadud rahalisest toetusest, selle lõppedes hakkas Dresdenis tööd otsima.<ref name="VS, 1934" /> Soome tulevase konsuli abiga sai ta kiviraiuja õpilase koha Leo Buce töökojas.<ref name="VS, 1934" /> Sel ajajärgul tutvus kunstnik tulevaste maailmanimede [[Otto Dix]]i ja [[Georg Kind]]iga.<ref name="VS, 1934" /> 1917. aastal siirdus Starkopf romantiliste tunnete ajel [[Berliin]]i, kus sai tööd professor Manzeli töökojas.<ref name="VS, 1934" /> Seal töötades osales Starkopf [[Gauesen]]i toomkiriku [[reljeef (kunst)|reljeefide]] valmistamises.<ref name="VS, 1934" /> Poolteist aastat töötas skulptor F. Metzneri ateljees ateljeejuhataja ja assistendina.<ref name="Genss, 1923" /> Aasta enne [[I maailmasõda|I maailmasõja]] lõppu kunstnik haigestus. Ta sai tööd tõlgina Sprottau tuberkuloosihaiglas, kuhu olid koondatud tuberkuloosi haigestunud sõjavangid üle Saksamaa.<ref name="VS, 1934" /> Starkopfi ülesandeks oli surmateadete väljakirjutamine ning haiglas töötatud 10 kuu jooksul kirjutas ta ka 20 teadet Eestisse.<ref name="VS, 1934" /> Eestisse õnnestus tal naasta 1918. aastal. Eestis töötas ta lühemat aega Haridusministeeriumi kunstiosakonnas. Siis kutsusid Tassa ja Mägi Starkopfi Tartusse, kus koos asutati 1919. aastal [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]]. Aastatel 1919–1940 töötas koolis skulptuuriõppejõuna. Pärast [[Konrad Mägi]] lahkumist sellelt kohalt töötas ta [[1929]]–[[1940]] kooli direktorina. Tema käe all on õppinud hulk hilisemaid tuntud eesti skulptoreid: [[Ferdi Sannamees]], [[Herman Halliste]], [[Johannes Hirv]], [[August Vomm]], [[Ernst Jõesaar]] jt. 1934 pälvis kunstnik professori tiitli ja Rootsi [[Vasa orden]]i.<ref name="kreem, 1999" /> 7. oktoobril 1939 nimetati ta Haridusministeeriumi juurde asutatud [[Kunstikomitee]] liikmeks. Eesti NSVs oli ta J. Koorti nimelise Rakenduskunstikooli direktor. Aastatel [[1944]]–[[1950]] oli Starkopf [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riikliku Kunstiinstituudi]] skulptuuriõppejõud ja [[1945]]–[[1948]] ka selle direktor. 1950. aasta aprillis toimunud loominguliste liitude pleenumil nimetati Starkopfi fašistide käsilaseks ja vabadussõjalaste liikumise propageerijaks. Sellises õhkkonnas ei julgenud skulptor enam kodumaale jääda ning siirdus [[Moskva]]sse S. Merkulovi ateljeesse, kus tollal juba 60-aastane kunstnik teenis leiba kiviraiumise ja kipskoopiate valmistamisega.<ref name=":0" /> [[1954]]. aastal Tartusse naasnult pühendus ta vabaloomingule. 1930. aastal oli valminud Starkopfil [[Arnold Matteus]]e projekteeritud suure valgusküllase ateljeega eramu [[Tähtvere]]s. Seal töötas meister elu lõpuni. Pärast tema surma rajati ateljeeruumidesse tema majamuuseum. Anton Starkopf suri 30. detsembril 1966 ning maeti koduaeda õunapuude alla.<ref name=":0" /> [[Pilt:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|pisi|paremal|Hans Suklesi hauakujundus. Rahumäe kalmistu]] == Looming<ref name="Ing0k" /> == Starkopfi looming on žanriliselt väga mitmekesine: [[ümarplastika]], [[Reljeef (kunst)|reljeef]], [[hauasammas|hauasambad]], [[pisiplastika]]. Materjalide valik on lausa aukartustäratav: puu, [[pronks]], [[graniit]], [[liivakivi]], [[betoon]], [[puumass]], [[keraamika]], [[tina]], [[galvanoplastika]]. 1920. aastatel olid eelismaterjalideks pronks ja puu. Tasapisi liikus kunstnik [[ekspressionism|ekspressionistlikelt]] joonistustelt ja skulptuuridelt realistlikuma vormitunnetusega portreede loomisele. Temaatikalt eelistas kunstnik antiikmütoloogiat ja piiblistseene. Aastakümne algul tegi ta mitu Vabadussõja monumenti ([[Ambla Vabadussõja mälestussammas|Ambla]], [[Laiuse Vabadussõja mälestussammas|Laiuse]], [[Türi Vabadussõja mälestussammas|Türi]], [[Saarde Vabadussõja mälestussammas|Kilingi-Nõmme]]). Starkopf eelistas lihtsa joonega vertikaalseid mälestussambaid, millest enamiku lahendas püramiidjate [[obelisk]]idena. Tähelepanuväärsed ongi pigem sammaste reljeefid. Eriti ilmekas pronksreljeef asub [[Puhja]] mälestussambal (1925), mis taasavati 1988. aastal. Vabadussõja monumentidest tõuseb veel esile Laiuse langenud sõdurite mälestusmärk (1925).<ref name=":0" /> 1930. aastatel algas niinimetatud graniidiperiood ning kujunes välja kunstniku isikupärane kunstikeel. Tema loomingut iseloomustab suletud kompositsioon ja üldistav vormikäsitlus, arhitektooniline liigendus ja materjali eripära arvestav pinnatöötlus. Meistri kunstnikukreedo oli: ''Heas skulptuuris peab olema 33% modelli, 33% materjali ja 33% kunstnikku ennast. Kunstniku enda osas peab avalduma kunstniku süda, aju ja pöial.'' <ref name="kreem, 1999" /> 1960. aastatel pühendus kunstnik enam dekoratiivskulptuurile. Sel ajal valmisid mitmed Eesti kultuuritegelaste portreed. Anton Starkopf on kujutanud näiteks [[Kristjan Jaak Peterson]]i (puu, 1956–1957), [[Konrad Mägi|Konrad Mäge]] (graniit, 1963) ja [[Nikolai Triik]]i (graniit, 1964). <gallery> </gallery>Juba 1920. aastatel oli Starkopf loonud hulga range arhitektoonilise üldlahendusega reljeefi või figuuriga vääristatud [[mälestussammas|mälestus-]] ja hauasambaid. Kunstnik pidas kalmistuskulptuuri väga tähtsaks valdkonnaks skulptori töös ja rõhutas seda oma õpilastelegi. Elu lõpukümnendil valmisid vanameistril mitmed graniidist hauakujud: "Viimane samm" [[Metsakalmistu]]l, "Finiš" Riia Metsakalmistul, "Kandlemängija" [[Raadi kalmistu]]l ning "Väsinu" ja "Saarepiiga" Hageri kalmistul.<ref name=":0" /> Viimastel aastatel, tervise halvenedes eelistas Starkopf tehnikatest [[keraamika]]t ja materjalidest [[tina]]. Tema kätega valmis hulk keraamilisi plaate, millest õnnestunumateks loetakse neid, mis valmisid nooruspõlve joonistuste järgi.<ref name=":0" /> == Isiklikku == Aastatel 1920–1928 oli Starkopf abielus [[Lydia Mei]]ga. Tema õe Linda Pääsukese elukaaslane oli kunstnik August Jansen, nende poeg oli skulptor Ole Ehelaid. Tema lapselapsed on skulptor [[Hannes Starkopf]] ja arstiteadlane [[Joel Starkopf]]. == Vaata ka == * [[Anton Starkopfi ateljeemuuseum]] * [[Anton Starkopfi stipendium]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kreem, 1999">[[Tiina-Mall Kreem]], Näituse "Kohtumispaik, Anton Starkopf 110" pressiteade, 20.05.1999</ref> <ref name="Pert">J. Pert, Anton Starkopf</ref> <ref name="VS, 1934">Spioonina mahalaskmise ohus, Vaba Sõna, 08.08.1934</ref> <ref name="Genss, 1923">Julius Genss, Eesti Kunsti materjale, 22.03.1923</ref> <ref name=":0">[[Tiina Pikamäe]], Anton Starkopf 100, [[Sirp ja Vasar]], 21.04.1989</ref> <ref name="U6hbA">Prof. Starkopfi esiisa – Põhjasõja-aegne eesti ohvitser. Rahvaleht, 11. veebruar 1938, nr. 18, lk. 2.</ref> <ref name="2tz2P">Prof. A. Starkopf-Rea 50-aastane, 1939</ref> <ref name="Ing0k">Artikli kirjutamisel on kasutatud Ahti Seppeti pressiteksti ja seinatekste näitusele "Anton Starkopf. Eesti skulptuuri legend"</ref> }} == Välislingid == * [http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=498 Anton Starkopfi looming EKM Digikogus] * [[Maarja Aeltermann]]. [https://www.err.ee/488163/ Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäeva näitus] ERR.ee, 9. märts 2009. * [[Juta Kivimäe]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/29309913 Anton Starkopf Kumus] Eesti Ekspress, 21. veebruar 2010. * [[Ahti Seppet]]. [http://kes-kus.ee/?p=9696 Siin sees on inimene, mõmises Anton Starkopf] KesKus, jaanuar 2010. {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Starkopf, Anton}} [[Kategooria:Eesti skulptorid]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas professorid (1919–1940)]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1966]] pni5pjt6db13q2rzak4eoqjde29d1vw 6759554 6759547 2024-11-11T22:53:07Z 2A00:807:D1:E215:F5B4:D193:2BC4:5778 6759554 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}} {{Kunstnik | nimi = Anton Starkopf | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[22. aprill]] [[1889]] | sünnikoht = [[Röa (Rapla)|Röa]], [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]] | surmaaeg = [[30. detsember]] [[1966]] | surmakoht = [[Tartu]] | rahvus = [[eestlane]] | tegevusala = [[skulptor]] | kunsti õppinud = [[A. Ažbe nimeline kunstikool]], Académie de la Grande Chaumière, Académie Russe | kunstivool = | tuntud teoseid = | patroonid = | mõjutatud = | mõjutanud = | tunnustus = }} '''Anton Starkopf''' (kunstnikunimi 1936–1940 '''Starkopf-Rea'''; [[22. aprill]] [[1889]] [[Röa (Rapla)|Röa]] küla, [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]] – [[30. detsember]] [[1966]] [[Tartu]]) oli [[eestlased|eesti]] [[skulptor]]. == Elukäik == Anton Starkopf oli Põhjasõjas osalenud Rootsi ohvitseri järeltulija.<ref name="U6hbA" /> Ta sündis Lohu-Kärneri talus talunikust ehitusmeistri paljulapselises peres.<ref name="Genss, 1923" /> Talu asus [[Tallinna–Rapla–Türi maantee]] ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Koduküla nimest tuletas ta nimekuju Starkopf-Rea. Sai alghariduse [[Järvakandi]] ministeeriumikoolis. Pärast selle lõpetamist töötas vallakirjutaja abina [[Kohila]]s ja Aleksandri vallas. Oli vahepeal ka lühemat aega [[Moskva]] lähistel mõisas raamatupidaja.<ref name="Pert" /> Haridusteed jätkas Tallinna kaubanduskoolis, jätkuvalt raamatupidamise erialal, ja Peterburi kõrgematel kaubandus-tööstuskursustel.<ref name="2tz2P" /> Suhtlemine Peterburis õppivate kunstnike [[August Jansen]]i, [[Peet Aren]]i, [[Paul Burman|Paul]] ja [[Karl Burman vanem|Karl Burmani]] ning teistega äratas temas huvi kunsti vastu. Peterburis olles tulevane kunstnik haigestus ning saadeti [[Hyvinkää]]sse sanatooriumi, kus ta hakkas igavuse peletamiseks voolima. Juhuslikult sattusid tema tööd professor Wennerbergi ja skulptor [[Johannes Haapasalo]] kätte, kes soovitasid noormehel valida skulptori elukutse.<ref name="Pert" /> Kunstiõpinguid alustas ta [[München]]is, kus õppis aastatel [[1911]]–[[1912]] [[Anton Ažbe kunstikool]]is koos [[Ado Vabbe]]ga ning modelleerimist professor Hans Schwegerle juures. [[Aleksander Tassa]] õhutusel siirdus Anton Starkopf õppima [[Pariis]]i, tolleaegsesse Euroopa kunstipealinna. Seal viibis ta aastatel 1912–1913 ning õppis [[Académie Russe]]'is skulptuuri ja [[Académie de la Grande Chaumière]]'is joonistamist. Esines Académie Russe näitusel skulptuuri ja joonistustega, suhtles selle asutuse juurde koondunud vene kunsti ja kirjanduse avangardistidega. [[1913]]. aastal suvitas koos [[Aleksander Tassa]] ja [[Friedebert Tuglas]]ega [[Ahvenamaa]]l, kus tegeles joonistamisega. Esimene kunstinäitus, kus Starkopf Eestis osales, oli [[Noor-Eesti]] näitus [[1914]]. aastal, kus ta esineb koos Vabbega.<ref name="Pert" /> Näitusel eksponeeris ta neidsamu Ahvenamaal valminud joonistusi. Sama aasta kevadel siirdus Soome, [[Viiburi]] lähedale ning hilissuvel [[Saksamaa]]le, kavatsusega minna sealt tagasi Pariisi. [[1914]]. aasta sügisel viibis Anton Starkopf [[Dresden]]is, kus ta arreteeriti kahtlustatavana spionaažis ning interneeriti esmalt [[Vehlen]]i ja hiljem [[Rathen]]i külla.<ref name="VS, 1934" /> Algul elatus ta Hispaania konsulaadist saadud rahalisest toetusest, selle lõppedes hakkas Dresdenis tööd otsima.<ref name="VS, 1934" /> Soome tulevase konsuli abiga sai ta kiviraiuja õpilase koha Leo Buce töökojas.<ref name="VS, 1934" /> Sel ajajärgul tutvus kunstnik tulevaste maailmanimede [[Otto Dix]]i ja [[Georg Kind]]iga.<ref name="VS, 1934" /> 1917. aastal siirdus Starkopf romantiliste tunnete ajel [[Berliin]]i, kus sai tööd professor Manzeli töökojas.<ref name="VS, 1934" /> Seal töötades osales Starkopf [[Gauesen]]i toomkiriku [[reljeef (kunst)|reljeefide]] valmistamises.<ref name="VS, 1934" /> Poolteist aastat töötas skulptor F. Metzneri ateljees ateljeejuhataja ja assistendina.<ref name="Genss, 1923" /> Aasta enne [[I maailmasõda|I maailmasõja]] lõppu kunstnik haigestus. Ta sai tööd tõlgina Sprottau tuberkuloosihaiglas, kuhu olid koondatud tuberkuloosi haigestunud sõjavangid üle Saksamaa.<ref name="VS, 1934" /> Starkopfi ülesandeks oli surmateadete väljakirjutamine ning haiglas töötatud 10 kuu jooksul kirjutas ta ka 20 teadet Eestisse.<ref name="VS, 1934" /> Eestisse õnnestus tal naasta 1918. aastal. Eestis töötas ta lühemat aega Haridusministeeriumi kunstiosakonnas. Siis kutsusid Tassa ja Mägi Starkopfi Tartusse, kus koos asutati 1919. aastal [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]]. Aastatel 1919–1940 töötas koolis skulptuuriõppejõuna. Pärast [[Konrad Mägi]] lahkumist sellelt kohalt töötas ta [[1929]]–[[1940]] kooli direktorina. Tema käe all on õppinud hulk hilisemaid tuntud eesti skulptoreid: [[Ferdi Sannamees]], [[Herman Halliste]], [[Johannes Hirv]], [[August Vomm]], [[Ernst Jõesaar]] jt. 1934 pälvis kunstnik professori tiitli ja Rootsi [[Vasa orden]]i.<ref name="kreem, 1999" /> 7. oktoobril 1939 nimetati ta Haridusministeeriumi juurde asutatud [[Kunstikomitee]] liikmeks. Eesti NSVs oli ta J. Koorti nimelise Rakenduskunstikooli direktor. Aastatel [[1944]]–[[1950]] oli Starkopf [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riikliku Kunstiinstituudi]] skulptuuriõppejõud ja [[1945]]–[[1948]] ka selle direktor. 1950. aasta aprillis toimunud loominguliste liitude pleenumil nimetati Starkopfi fašistide käsilaseks ja vabadussõjalaste liikumise propageerijaks. Sellises õhkkonnas ei julgenud skulptor enam kodumaale jääda ning siirdus [[Moskva]]sse S. Merkulovi ateljeesse, kus tollal juba 60-aastane kunstnik teenis leiba kiviraiumise ja kipskoopiate valmistamisega.<ref name=":0" /> [[1954]]. aastal Tartusse naasnult pühendus ta vabaloomingule. 1930. aastal oli valminud Starkopfil [[Arnold Matteus]]e projekteeritud suure valgusküllase ateljeega eramu [[Tähtvere]]s. Seal töötas meister elu lõpuni. Pärast tema surma rajati ateljeeruumidesse tema majamuuseum. Anton Starkopf suri 30. detsembril 1966 ning maeti koduaeda õunapuude alla.<ref name=":0" /> [[Pilt:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|pisi|paremal|Hans Suklesi hauakujundus. Rahumäe kalmistu]] == Looming<ref name="Ing0k" /> == Starkopfi looming on žanriliselt väga mitmekesine: [[ümarplastika]], [[Reljeef (kunst)|reljeef]], [[hauasammas|hauasambad]], [[pisiplastika]]. Materjalide valik on lausa aukartustäratav: puu, [[pronks]], [[graniit]], [[liivakivi]], [[betoon]], [[puumass]], [[keraamika]], [[tina]], [[galvanoplastika]]. 1920. aastatel olid eelismaterjalideks pronks ja puu. Tasapisi liikus kunstnik [[ekspressionism|ekspressionistlikelt]] joonistustelt ja skulptuuridelt realistlikuma vormitunnetusega portreede loomisele. Temaatikalt eelistas kunstnik antiikmütoloogiat ja piiblistseene. Aastakümne algul tegi ta mitu Vabadussõja monumenti ([[Ambla Vabadussõja mälestussammas|Ambla]], [[Laiuse Vabadussõja mälestussammas|Laiuse]], [[Türi Vabadussõja mälestussammas|Türi]], [[Saarde Vabadussõja mälestussammas|Kilingi-Nõmme]]). Starkopf eelistas lihtsa joonega vertikaalseid mälestussambaid, millest enamiku lahendas püramiidjate [[obelisk]]idena. Tähelepanuväärsed ongi pigem sammaste reljeefid. Eriti ilmekas pronksreljeef asub [[Puhja]] mälestussambal (1925), mis taasavati 1988. aastal. Vabadussõja monumentidest tõuseb veel esile Laiuse langenud sõdurite mälestusmärk (1925).<ref name=":0" /> 1930. aastatel algas niinimetatud graniidiperiood ning kujunes välja kunstniku isikupärane kunstikeel. Tema loomingut iseloomustab suletud kompositsioon ja üldistav vormikäsitlus, arhitektooniline liigendus ja materjali eripära arvestav pinnatöötlus. Meistri kunstnikukreedo oli: ''Heas skulptuuris peab olema 33% modelli, 33% materjali ja 33% kunstnikku ennast. Kunstniku enda osas peab avalduma kunstniku süda, aju ja pöial.'' <ref name="kreem, 1999" /> 1960. aastatel pühendus kunstnik enam dekoratiivskulptuurile. Sel ajal valmisid mitmed Eesti kultuuritegelaste portreed. Anton Starkopf on kujutanud näiteks [[Kristjan Jaak Peterson]]i (puu, 1956–1957), [[Konrad Mägi|Konrad Mäge]] (graniit, 1963) ja [[Nikolai Triik]]i (graniit, 1964). <gallery> </gallery>Juba 1920. aastatel oli Starkopf loonud hulga range arhitektoonilise üldlahendusega reljeefi või figuuriga vääristatud [[mälestussammas|mälestus-]] ja hauasambaid. Kunstnik pidas kalmistuskulptuuri väga tähtsaks valdkonnaks skulptori töös ja rõhutas seda oma õpilastelegi. Elu lõpukümnendil valmisid vanameistril mitmed graniidist hauakujud: "Viimane samm" [[Metsakalmistu]]l, "Finiš" Riia Metsakalmistul, "Kandlemängija" [[Raadi kalmistu]]l ning "Väsinu" ja "Saarepiiga" Hageri kalmistul.<ref name=":0" /> Viimastel aastatel, tervise halvenedes eelistas Starkopf tehnikatest [[keraamika]]t ja materjalidest [[tina]]. Tema kätega valmis hulk keraamilisi plaate, millest õnnestunumateks loetakse neid, mis valmisid nooruspõlve joonistuste järgi.<ref name=":0" /> == Isiklikku == Aastatel 1920–1928 oli Starkopf abielus [[Lydia Mei]]ga. Tema õe Linda Pääsukese elukaaslane oli kunstnik August Jansen, nende poeg oli skulptor Ole Ehelaid. A.Starkopfi poeg on materjaliteadlane. Tema lapselapsed on skulptor [[Hannes Starkopf]] ja arstiteadlane [[Joel Starkopf]]. Arstiteadlased on ka tema tütar ja tütretütar. == Vaata ka == * [[Anton Starkopfi ateljeemuuseum]] * [[Anton Starkopfi stipendium]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kreem, 1999">[[Tiina-Mall Kreem]], Näituse "Kohtumispaik, Anton Starkopf 110" pressiteade, 20.05.1999</ref> <ref name="Pert">J. Pert, Anton Starkopf</ref> <ref name="VS, 1934">Spioonina mahalaskmise ohus, Vaba Sõna, 08.08.1934</ref> <ref name="Genss, 1923">Julius Genss, Eesti Kunsti materjale, 22.03.1923</ref> <ref name=":0">[[Tiina Pikamäe]], Anton Starkopf 100, [[Sirp ja Vasar]], 21.04.1989</ref> <ref name="U6hbA">Prof. Starkopfi esiisa – Põhjasõja-aegne eesti ohvitser. Rahvaleht, 11. veebruar 1938, nr. 18, lk. 2.</ref> <ref name="2tz2P">Prof. A. Starkopf-Rea 50-aastane, 1939</ref> <ref name="Ing0k">Artikli kirjutamisel on kasutatud Ahti Seppeti pressiteksti ja seinatekste näitusele "Anton Starkopf. Eesti skulptuuri legend"</ref> }} == Välislingid == * [http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=498 Anton Starkopfi looming EKM Digikogus] * [[Maarja Aeltermann]]. [https://www.err.ee/488163/ Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäeva näitus] ERR.ee, 9. märts 2009. * [[Juta Kivimäe]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/29309913 Anton Starkopf Kumus] Eesti Ekspress, 21. veebruar 2010. * [[Ahti Seppet]]. [http://kes-kus.ee/?p=9696 Siin sees on inimene, mõmises Anton Starkopf] KesKus, jaanuar 2010. {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Starkopf, Anton}} [[Kategooria:Eesti skulptorid]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas professorid (1919–1940)]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1966]] jdm3mkwyo37n4xsmjba61e4fqtigiki 6759599 6759554 2024-11-12T06:52:17Z Sillerkiil 58396 /* Isiklikku */ 6759599 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}} {{Kunstnik | nimi = Anton Starkopf | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[22. aprill]] [[1889]] | sünnikoht = [[Röa (Rapla)|Röa]], [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]] | surmaaeg = [[30. detsember]] [[1966]] | surmakoht = [[Tartu]] | rahvus = [[eestlane]] | tegevusala = [[skulptor]] | kunsti õppinud = [[A. Ažbe nimeline kunstikool]], Académie de la Grande Chaumière, Académie Russe | kunstivool = | tuntud teoseid = | patroonid = | mõjutatud = | mõjutanud = | tunnustus = }} '''Anton Starkopf''' (kunstnikunimi 1936–1940 '''Starkopf-Rea'''; [[22. aprill]] [[1889]] [[Röa (Rapla)|Röa]] küla, [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]] – [[30. detsember]] [[1966]] [[Tartu]]) oli [[eestlased|eesti]] [[skulptor]]. == Elukäik == Anton Starkopf oli Põhjasõjas osalenud Rootsi ohvitseri järeltulija.<ref name="U6hbA" /> Ta sündis Lohu-Kärneri talus talunikust ehitusmeistri paljulapselises peres.<ref name="Genss, 1923" /> Talu asus [[Tallinna–Rapla–Türi maantee]] ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Koduküla nimest tuletas ta nimekuju Starkopf-Rea. Sai alghariduse [[Järvakandi]] ministeeriumikoolis. Pärast selle lõpetamist töötas vallakirjutaja abina [[Kohila]]s ja Aleksandri vallas. Oli vahepeal ka lühemat aega [[Moskva]] lähistel mõisas raamatupidaja.<ref name="Pert" /> Haridusteed jätkas Tallinna kaubanduskoolis, jätkuvalt raamatupidamise erialal, ja Peterburi kõrgematel kaubandus-tööstuskursustel.<ref name="2tz2P" /> Suhtlemine Peterburis õppivate kunstnike [[August Jansen]]i, [[Peet Aren]]i, [[Paul Burman|Paul]] ja [[Karl Burman vanem|Karl Burmani]] ning teistega äratas temas huvi kunsti vastu. Peterburis olles tulevane kunstnik haigestus ning saadeti [[Hyvinkää]]sse sanatooriumi, kus ta hakkas igavuse peletamiseks voolima. Juhuslikult sattusid tema tööd professor Wennerbergi ja skulptor [[Johannes Haapasalo]] kätte, kes soovitasid noormehel valida skulptori elukutse.<ref name="Pert" /> Kunstiõpinguid alustas ta [[München]]is, kus õppis aastatel [[1911]]–[[1912]] [[Anton Ažbe kunstikool]]is koos [[Ado Vabbe]]ga ning modelleerimist professor Hans Schwegerle juures. [[Aleksander Tassa]] õhutusel siirdus Anton Starkopf õppima [[Pariis]]i, tolleaegsesse Euroopa kunstipealinna. Seal viibis ta aastatel 1912–1913 ning õppis [[Académie Russe]]'is skulptuuri ja [[Académie de la Grande Chaumière]]'is joonistamist. Esines Académie Russe näitusel skulptuuri ja joonistustega, suhtles selle asutuse juurde koondunud vene kunsti ja kirjanduse avangardistidega. [[1913]]. aastal suvitas koos [[Aleksander Tassa]] ja [[Friedebert Tuglas]]ega [[Ahvenamaa]]l, kus tegeles joonistamisega. Esimene kunstinäitus, kus Starkopf Eestis osales, oli [[Noor-Eesti]] näitus [[1914]]. aastal, kus ta esineb koos Vabbega.<ref name="Pert" /> Näitusel eksponeeris ta neidsamu Ahvenamaal valminud joonistusi. Sama aasta kevadel siirdus Soome, [[Viiburi]] lähedale ning hilissuvel [[Saksamaa]]le, kavatsusega minna sealt tagasi Pariisi. [[1914]]. aasta sügisel viibis Anton Starkopf [[Dresden]]is, kus ta arreteeriti kahtlustatavana spionaažis ning interneeriti esmalt [[Vehlen]]i ja hiljem [[Rathen]]i külla.<ref name="VS, 1934" /> Algul elatus ta Hispaania konsulaadist saadud rahalisest toetusest, selle lõppedes hakkas Dresdenis tööd otsima.<ref name="VS, 1934" /> Soome tulevase konsuli abiga sai ta kiviraiuja õpilase koha Leo Buce töökojas.<ref name="VS, 1934" /> Sel ajajärgul tutvus kunstnik tulevaste maailmanimede [[Otto Dix]]i ja [[Georg Kind]]iga.<ref name="VS, 1934" /> 1917. aastal siirdus Starkopf romantiliste tunnete ajel [[Berliin]]i, kus sai tööd professor Manzeli töökojas.<ref name="VS, 1934" /> Seal töötades osales Starkopf [[Gauesen]]i toomkiriku [[reljeef (kunst)|reljeefide]] valmistamises.<ref name="VS, 1934" /> Poolteist aastat töötas skulptor F. Metzneri ateljees ateljeejuhataja ja assistendina.<ref name="Genss, 1923" /> Aasta enne [[I maailmasõda|I maailmasõja]] lõppu kunstnik haigestus. Ta sai tööd tõlgina Sprottau tuberkuloosihaiglas, kuhu olid koondatud tuberkuloosi haigestunud sõjavangid üle Saksamaa.<ref name="VS, 1934" /> Starkopfi ülesandeks oli surmateadete väljakirjutamine ning haiglas töötatud 10 kuu jooksul kirjutas ta ka 20 teadet Eestisse.<ref name="VS, 1934" /> Eestisse õnnestus tal naasta 1918. aastal. Eestis töötas ta lühemat aega Haridusministeeriumi kunstiosakonnas. Siis kutsusid Tassa ja Mägi Starkopfi Tartusse, kus koos asutati 1919. aastal [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]]. Aastatel 1919–1940 töötas koolis skulptuuriõppejõuna. Pärast [[Konrad Mägi]] lahkumist sellelt kohalt töötas ta [[1929]]–[[1940]] kooli direktorina. Tema käe all on õppinud hulk hilisemaid tuntud eesti skulptoreid: [[Ferdi Sannamees]], [[Herman Halliste]], [[Johannes Hirv]], [[August Vomm]], [[Ernst Jõesaar]] jt. 1934 pälvis kunstnik professori tiitli ja Rootsi [[Vasa orden]]i.<ref name="kreem, 1999" /> 7. oktoobril 1939 nimetati ta Haridusministeeriumi juurde asutatud [[Kunstikomitee]] liikmeks. Eesti NSVs oli ta J. Koorti nimelise Rakenduskunstikooli direktor. Aastatel [[1944]]–[[1950]] oli Starkopf [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riikliku Kunstiinstituudi]] skulptuuriõppejõud ja [[1945]]–[[1948]] ka selle direktor. 1950. aasta aprillis toimunud loominguliste liitude pleenumil nimetati Starkopfi fašistide käsilaseks ja vabadussõjalaste liikumise propageerijaks. Sellises õhkkonnas ei julgenud skulptor enam kodumaale jääda ning siirdus [[Moskva]]sse S. Merkulovi ateljeesse, kus tollal juba 60-aastane kunstnik teenis leiba kiviraiumise ja kipskoopiate valmistamisega.<ref name=":0" /> [[1954]]. aastal Tartusse naasnult pühendus ta vabaloomingule. 1930. aastal oli valminud Starkopfil [[Arnold Matteus]]e projekteeritud suure valgusküllase ateljeega eramu [[Tähtvere]]s. Seal töötas meister elu lõpuni. Pärast tema surma rajati ateljeeruumidesse tema majamuuseum. Anton Starkopf suri 30. detsembril 1966 ning maeti koduaeda õunapuude alla.<ref name=":0" /> [[Pilt:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|pisi|paremal|Hans Suklesi hauakujundus. Rahumäe kalmistu]] == Looming<ref name="Ing0k" /> == Starkopfi looming on žanriliselt väga mitmekesine: [[ümarplastika]], [[Reljeef (kunst)|reljeef]], [[hauasammas|hauasambad]], [[pisiplastika]]. Materjalide valik on lausa aukartustäratav: puu, [[pronks]], [[graniit]], [[liivakivi]], [[betoon]], [[puumass]], [[keraamika]], [[tina]], [[galvanoplastika]]. 1920. aastatel olid eelismaterjalideks pronks ja puu. Tasapisi liikus kunstnik [[ekspressionism|ekspressionistlikelt]] joonistustelt ja skulptuuridelt realistlikuma vormitunnetusega portreede loomisele. Temaatikalt eelistas kunstnik antiikmütoloogiat ja piiblistseene. Aastakümne algul tegi ta mitu Vabadussõja monumenti ([[Ambla Vabadussõja mälestussammas|Ambla]], [[Laiuse Vabadussõja mälestussammas|Laiuse]], [[Türi Vabadussõja mälestussammas|Türi]], [[Saarde Vabadussõja mälestussammas|Kilingi-Nõmme]]). Starkopf eelistas lihtsa joonega vertikaalseid mälestussambaid, millest enamiku lahendas püramiidjate [[obelisk]]idena. Tähelepanuväärsed ongi pigem sammaste reljeefid. Eriti ilmekas pronksreljeef asub [[Puhja]] mälestussambal (1925), mis taasavati 1988. aastal. Vabadussõja monumentidest tõuseb veel esile Laiuse langenud sõdurite mälestusmärk (1925).<ref name=":0" /> 1930. aastatel algas niinimetatud graniidiperiood ning kujunes välja kunstniku isikupärane kunstikeel. Tema loomingut iseloomustab suletud kompositsioon ja üldistav vormikäsitlus, arhitektooniline liigendus ja materjali eripära arvestav pinnatöötlus. Meistri kunstnikukreedo oli: ''Heas skulptuuris peab olema 33% modelli, 33% materjali ja 33% kunstnikku ennast. Kunstniku enda osas peab avalduma kunstniku süda, aju ja pöial.'' <ref name="kreem, 1999" /> 1960. aastatel pühendus kunstnik enam dekoratiivskulptuurile. Sel ajal valmisid mitmed Eesti kultuuritegelaste portreed. Anton Starkopf on kujutanud näiteks [[Kristjan Jaak Peterson]]i (puu, 1956–1957), [[Konrad Mägi|Konrad Mäge]] (graniit, 1963) ja [[Nikolai Triik]]i (graniit, 1964). <gallery> </gallery>Juba 1920. aastatel oli Starkopf loonud hulga range arhitektoonilise üldlahendusega reljeefi või figuuriga vääristatud [[mälestussammas|mälestus-]] ja hauasambaid. Kunstnik pidas kalmistuskulptuuri väga tähtsaks valdkonnaks skulptori töös ja rõhutas seda oma õpilastelegi. Elu lõpukümnendil valmisid vanameistril mitmed graniidist hauakujud: "Viimane samm" [[Metsakalmistu]]l, "Finiš" Riia Metsakalmistul, "Kandlemängija" [[Raadi kalmistu]]l ning "Väsinu" ja "Saarepiiga" Hageri kalmistul.<ref name=":0" /> Viimastel aastatel, tervise halvenedes eelistas Starkopf tehnikatest [[keraamika]]t ja materjalidest [[tina]]. Tema kätega valmis hulk keraamilisi plaate, millest õnnestunumateks loetakse neid, mis valmisid nooruspõlve joonistuste järgi.<ref name=":0" /> == Isiklikku == Aastatel 1920–1928 oli Starkopf abielus [[Lydia Mei]]ga. Tema õe Linda Pääsukese elukaaslane oli kunstnik August Jansen, nende poeg oli skulptor Ole Ehelaid. A.Starkopfi poeg on materjaliteadlane. Tema lapselapsed on skulptor [[Hannes Starkopf]] ja arstiteadlane [[Joel Starkopf]]. Arstiteadlased on ka tema tütar ja tütretütar.{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[Anton Starkopfi ateljeemuuseum]] * [[Anton Starkopfi stipendium]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kreem, 1999">[[Tiina-Mall Kreem]], Näituse "Kohtumispaik, Anton Starkopf 110" pressiteade, 20.05.1999</ref> <ref name="Pert">J. Pert, Anton Starkopf</ref> <ref name="VS, 1934">Spioonina mahalaskmise ohus, Vaba Sõna, 08.08.1934</ref> <ref name="Genss, 1923">Julius Genss, Eesti Kunsti materjale, 22.03.1923</ref> <ref name=":0">[[Tiina Pikamäe]], Anton Starkopf 100, [[Sirp ja Vasar]], 21.04.1989</ref> <ref name="U6hbA">Prof. Starkopfi esiisa – Põhjasõja-aegne eesti ohvitser. Rahvaleht, 11. veebruar 1938, nr. 18, lk. 2.</ref> <ref name="2tz2P">Prof. A. Starkopf-Rea 50-aastane, 1939</ref> <ref name="Ing0k">Artikli kirjutamisel on kasutatud Ahti Seppeti pressiteksti ja seinatekste näitusele "Anton Starkopf. Eesti skulptuuri legend"</ref> }} == Välislingid == * [http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=498 Anton Starkopfi looming EKM Digikogus] * [[Maarja Aeltermann]]. [https://www.err.ee/488163/ Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäeva näitus] ERR.ee, 9. märts 2009. * [[Juta Kivimäe]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/29309913 Anton Starkopf Kumus] Eesti Ekspress, 21. veebruar 2010. * [[Ahti Seppet]]. [http://kes-kus.ee/?p=9696 Siin sees on inimene, mõmises Anton Starkopf] KesKus, jaanuar 2010. {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Starkopf, Anton}} [[Kategooria:Eesti skulptorid]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas professorid (1919–1940)]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1966]] fdulrv50yilc65wdj0i8yf24om2j2wu Eesti NSV Ministrite Nõukogu 0 62141 6759369 6747455 2024-11-11T15:35:53Z Juhan121 25066 /* ENSV MN 1947–1951 */ 6759369 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti NSV Ministrite Nõukogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = Eesti NSV MN, ENSV MN | deviis = | asutatud = 1946 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1990 | tüüp = | staatus = | eesmärk = [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan, ehkki "Valitsus tegeles puhtalt majandusalaste küsimustega. Poliitilised ja kultuurialased asjad olid [[EKP Keskkomitee|partei keskkomitee]] kureerida"<ref>[https://epl.delfi.ee/meelelahutus/ee-vana-kooli-mees?id=50860633 Vana kooli mees], [[Erki Silvet]], Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2001</ref>. | peakorter = Tallinn | asukoht = Tallinn, [[Toompea loss]] | piirkond = [[Eesti NSV]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] | emaorg = | allorg = [[Eesti NSV ministeeriumide loend|Eesti NSV ministeeriumid]] | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Eesti NSV Ministrite Nõukogu''' (lühend '''ENSV MN'''; oli aastatel [[1944]]–[[1990]] [[Eesti NSV]] ([[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu ([[NLKP Keskkomitee]] ja [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]]) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] [[valitsus]]ega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]]le. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] (lühend '''ENSV RKN'''), mis tegutses alates [[25. august]]ist [[1940]] suveni [[1941]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses [[Võru]]s ja kuni [[25. märts]]ini [[1946]] Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees]]. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]. == Rahvakomissaride Nõukogu ja Ministrite Nõukogu esimehed == *[[Johannes Lauristin]], 25. august 1940 – 28. august [[1941]], ENSV RKN esimees; *[[Oskar Sepre]], 1942{{lisa viide}}–[[1944]], ENSV RKN esimehe kohusetäitja; *[[Arnold Veimer]], 1944–1951, ENSV MN esimees; *[[Aleksei Müürisepp]], [[1951]]–1961, ENSV MN esimees; *[[Valter Klauson]], [[1961]]–1984, ENSV MN esimees; *[[Bruno Saul]], [[1984]]–1988, ENSV MN esimees; *[[Indrek Toome]], [[1988]]–1990, ENSV MN esimees. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asemel võeti nimekuju [[Eesti NSV Valitsus]] kasutusele alates 6. detsembrist 1989. Alates [[8. mai]]st 1990, mil [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] tunnistas kehtetuks nime [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], kannab Eesti täidesaatev võim nime [[Eesti Vabariigi Valitsus]]. Valitsusjuhti kutsuti mitteametlikult peaministriks juba alates Indrek Toome juhitud kabinetist, sest alates 6. detsembrist 1989 kehtinud Eesti NSV Valitsuse seaduse kohaselt juhtis valitsuse tööd valitsuse esimees (peaminister), Kõigi toonaste aktide allkirjastamisel kasutati tiitlit valitsuse esimees, ametinimetus [[Eesti Vabariigi Peaminister]] võeti ametlikult kasutusele alles alates 21. oktoobrist 1992, mil [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi üleminekuvalitsus]] astus tagasi ning juba [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e järgi kinnitati ametisse [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsus]]. == Eesti NSV Ministrite Nõukogu ülesanded == [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i (1977. aasta versioonis) kohaselt oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu ülesanneteks: *§140. Liiduvabariigi ministrite nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSV Liidu ja liiduvabariigi seadusandlike aktide ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning korraldab ja kontrollib nende täitmist. *§141. Liiduvabariigi ministrite nõukogul on õigus seisma panna autonoomsete vabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist ning tühistada kraide, oblastite, vabariiklike alluvusega linnade ja autonoomsete oblastite [[rahvasaadikute nõukogude täitevkomitee]]de, oblastilise jaotuvuseta liiduvabariikides aga rajoonide ja linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi. *§142. Liiduvabariigi ministrite nõukogu ühendab ja suunab liiduvabariigi [[liidulis-vabariiklik ministeerium|liidulis-vabariiklik]]e ja [[vabariiklik ministeerium|vabariiklike ministeerium]]ide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd. Liiduvabariigi liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes niihästi liiduvabariigi ministrite nõukogule kui ka vastavale NSV Liidu liidulis-vabariiklikule ministeeriumile või NSV Liidu riiklikule komiteele. Vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes liiduvabariigi ministrite nõukogule. *§145. Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad [[Rahvasaadikute nõukogu]]d. {{Vaata|Eesti NSV ministeeriumite loend}} == Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseis == [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] kinnitas Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseisu 1947, 1951, 1955, 1959, 1963, 1967, 1971, 1975, 1980 ja 1985. aastal. ===ENSV MN 1946–1947=== [[ÜK(b)P Keskkomitee|ÜK(b)P KK]] poolt määratud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] ja ümber nimetatud Ministrite Nõukogu {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu I koosseis aastatel 1946–1947 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Oskar Sepre]] |25.03.1946 – 15.07.1948 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nigol Andresen]] |25.03.1946 – 16.05.1946 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nikolai Puusepp]] |16.05.1946 – 14.08.1950 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 |(1897–1974) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||29.06.1946 – 22.08.1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]||1944 – 05.07.1950||(1895–1952) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]||1940–1950||(1890–1959) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]||1940 – 06.01.1950||(1891–1950) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boris Kumm]]||1944 – 20.02.1950||(1897–1958) |- |[[Eesti NSV relvajõudude minister]] <br> ja [[Eesti NSV Sõjakomissar]]||[[Eesti NSV Kaitseministeerium]]||[[Lembit Pärn]]<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_4_23/48 Nõukogude Eesti Punaarmee loomise lugu] Tõnu Tannberg ajakiri Sõdur 4/2023</ref>||29.06.1945 – 21.01.1951||(1903–1974) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]||19.04.1946 – 15.07.1948||(1893–1967) |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Georgi Suhharev |01.04.1964 – 03.11.1948 | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]|| ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||1944– 18.07.1947||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]||1944–1949||(1910–1999) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]||1946 – 15.12.1949<ref>[[Olev Liivik]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 310</ref>||(1905–1991) |- |Eesti NSV loomakasvatuse minister | |[[Ilmar Jürisson]] |18.04.1946 – 26.02.1947 | |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse ministeerium |[[Ernst Ristmägi]] |01.11.1946 – 29.12.1949 | |} *[[NSV Liidu Varumisministeerium]]i volinik *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus]], oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud [[Punaarmee]] sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus. Samalaadsed Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu osakonnad moodustati maakondade TRSN [[Eesti NSV täitevkomiteede loend|täitevkomitee]]de juures. Valitsus likvideeriti 1946. aastal, ülesanded anti üle [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]ile<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016244 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017438 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee (1944 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond]], mis oli [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] määrusega nr 31 13.01.1945 moodustatud Repatriatsiooni Komisjonist <ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017719 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond (1945 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. Repatrieerimise osakonna funktsioonid 1945. a olid: 1) nõukogude kodanike repatrieerimine välismaalt NSV Liitu; 2) Saksa okupatsiooni ajal Eesti NSVsse toodud välismaalaste kodumaale saatmine; 3) sõjavangide (Eesti, Läti, Leedu NSVst Saksa sõjaväkke mobiliseeritud kodanikud) vastuvõtmine nii välismaalt kui ka NSV Liidu tagalas olevatest sõjavangide laagritest. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus]], oli asutatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] Riikliku Tehnilise Inspektsioonina 1946. aastal ning teostas riiklikku järelevalvet Eesti NSV piirides asuvate [[aurukatel]]de, [[aurumahuti]]te, [[ökonomaiser]]ite, suruõhunõude, tõsteabinõude, elektriseadmete ja kontrolli mäetehniliste tööde otstarbekohase ning ohutuse üle. Seejuures ei kuulunud tema ülesannetesse järelevalve teostamine [[NSV Liidu relvajõud Eestis|sõjaväe]], riigiraudtee, mere- ja jõetranspordi ujuvabinõudel asuvate, kui ka erimäärustega teistele järelevalveorganitele allutatud ohtlike seadmete üle. 1958. aastal moodustati [[Eesti NSV Riiklik Tehniline ja Mäejärelevalve Inspektsioon]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017725 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus (1946 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus]] (1944–1949) oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaa]]dile alluv [[Artellide Peavalitsus]]e ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] j.a. Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsuse järglasasutus, mille ülesandeks oli käsitööstuslike artellide üldjuhtimine, nende tegevuse korraldamine ja järelevalve, üksiktööstuste koondamine ja organiseerimine artellidesse, eraomandusliku majanduse likvideerimine, elanikkonna elutarbelise teenindamise töönduse juhtimine. Ülesannete elluviimiseks organiseeriti töökodasid, sööklaid, abimajapidamisi ja toodetud kaupade turustamist kooperatiivse kaubanduse kaudu<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018621 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus (1944 - 1950)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>.TKP asus Tallinnas [[Kiriku tänav]] 2 ruumides, likvideeriti 1949. aastal. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], * Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Autotranspordi Peavalitsus (–1946), esimees Voldemar Post *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===ENSV MN 1947–1951=== [[Eesti NSV II Ülemnõukogu]] poolt [[1947]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu II koosseis aastatel 1947–1950 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||06.10.1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 ||(1897–1974) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksei Müürissepp |06.10.1949 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Anton Vaarandi]] |15.07.1948 – 15.07.1949 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |16.07.1950 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||1946–1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]]||[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||18.07.1947 – 03.01.1951||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov (Eesti NSV minister)|Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1908–) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]<br>[[Ivan Ussenko]]||1940 – 06.02.1950<br>11.04.1950 – 10.07.1953||(1890–1958)<br>(1908−1972) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]<br>[[Nikolai Puusepp]]<br> [[Artur Vaha]]||19.04.1946 – 15.07.1948<br>15.07.1948 – 18.04.1949<br>18.04.1949 – 17.01.1951||(1893–1967)<br>(1905−1965)<br>(1900−1976) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]<br> [[Anatoli Tihane]]||1940– 06.01.1950 <br>05.04.1950–1967||(1891–1950)<br>(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boriss Kumm]]<br> [[Valentin Moskalenko]]||1944 – 20.02.1950<br> 20.02.1950 – 1953||(1897–1958)<br> (1908–) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||18.07.1947 – 03.09.1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]<br>[[Adolf Lõhmus]]||1944 – 02.11.1949 <br> 02.11.1949 – 30.04.1953||(1910–1999) <br> (1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]<br>[[Johannes Tomberg]]||1946–1949 <br> 1949–1953||(1905–1991) <br> (1911–2002) |- |Eesti NSV sovhooside minister |Eesti NSV Sovhooside Ministeerium |Alfred Mõttus |26.02.1947 – 08.12.1951 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |12.06.1947 – | |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Moissei Asnin |03.11.1948 - 23.10.1950 | |- |Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse minister |Eesti NSV Põlevkivi- ja keemiatööstuse ministeerium |[[Jevgeni Radulov]] |24.02.1949 - 09.06.1950 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees|Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |Arseni Leonov |08.04.1949 - 08.06.1951 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]] |[[Eesti NSV kalatööstuse minister|Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]] |[[Johannes Tomberg]] |15.12.1949 - 1953 |(1911–2002) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium |Aleksander Neiman |06.01.1950 - 10.05.1950 | |- |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium|Eesti NSV tervishoiu minister]] |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]] |[[Paavel Kalju]] |26.06.1950 - 03.03.1952 | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus]] moodustati 1949. aasta märtsis, samal ajal likvideeriti [[Eesti NSV Riiklik Kirjastuskeskus]]. Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus tegutses 1953. aastani, mil asutuse funktsioonid läksid üle [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsusele ja Raamatukaubanduse Valitsusele<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018288 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus (1949 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja: (1941–1948) [[Johannes Semper]], (1948–1949) [[Kaarel Ird]], (1949–1950) [[Ülo Taigro]], (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ====ENSV MN 1950 ==== {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu pärast [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EK(b)P KK VIII pleenum]]it 1950. aastal ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |28.10.1950 - | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Valentin Moskalenko]]||1950–1953||<br> (1908–) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||1950–1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]||10.04.1950 – 10.07.1953||(1908−?) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Artur Vaha]]||18.04.1949 – 17.01.1951||(1900−1976) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||1947–1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1908–) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Leonid Lentsman]]||22.08.1950 – 01.03.1951||(1912–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]]||1949 – 30.04.1953||(1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]||1949–1953||(1911–2002) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===ENSV MN 1951–1955=== [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/uusteeelva/1951/04/03/12 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustamise kohta], Uus Tee: EKP Elva Rajoonikomitee ja Elva Rajooni TSN häälekandja, nr. 24, 3 aprill 1951</ref>: {|class="wikitable" |+[[Eesti NSV III Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||29.03.1951 – 12.10.1961||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Aleksander Ansberg]] |29.03.1951 – 16.06.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |29.03.1951 – 29.05.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Albert Vendelin]] |10.10.1952 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Richard Mahl]]||29.03.1951 – 11.10.1954||(1898–1964) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Georg Nellis]]||1952 – 1975||(1906–1981) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |12.03.1953 - | |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson |11.09.1954 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Voldemar Oja]]||16.03.1951 – 1958||(1894–1989) |- |Eesti NSV riigikontrolli minister | |[[Ernst Udras]] |29.03.1951 – 25.09.1957 | |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||Nikolai Anatoli p. Krõlov<br> Oskar Saar||14.07.1950 – 24.07.1953 24.07.1953 - 22.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]<br>[[Valter Raudsalu]]||10.04.1950 – 10.07.1953<br>10.07.1953 – 14.09.1959||(1908−?)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Voldemar Meigas]]<br>[[Arseni Blum]]||21.12.1950 – 03.07.1954<br>03.07.1954 – 26.06.1958||(1910–1984)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||27.04.1953 – 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Pärn (minister)|Jaan Pärn]]||1951–1953||(1899-1973) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||Arseni Leonov<br>[[Aleksander Hromov]]||<br>08.06.1951 – 1961||<br>(1900–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Ivan Oja]]<br>Aleksander Mette<br>[[Edgar Tõnurist]]||17.01.1951 – 06.05.1953 <br>06.05.1953 - <br>09.01.1954 – 21.09.1961 |(1909–1997)<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]<br>15.06.1953 – 03.1954 tegutses ühendatud RJ ja SM – ENSV SM<br>17. märtsil 1954 moodustati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|ENSV MN juures asuv RJK]]||[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>[[Ivan Karpov]]<br>||20.02.1950 – 27.04.1953<br>00.00.0000 - <br>08.05.1954 - <br>.<br>||(1908–) <br>(1909–1976)<br>.<br>. |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]<br>[[Johan Lombak]]<br>[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>Johan Lombak||20.05.1944 – 27.02.1951 <br>27.02.1951 – 30.04.1953<br>27.04.1953 – 29.05.1953<br>29.05.1953 – 05.09.1953<br>05.09.1953 – 26.09.1959||(1905–1970)<br>(1897–1982)<br>(1908–)<br> (1909–1976)<br>(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||Alfred Jakobi p. Mõttus<br>[[Aleksander Mette]]||22.02.1951 – 06.05.1953<br> 31.10.1953 - ||(1899-1951)<br>(1913–1983) |- |[[Eesti NSV põllumajanduse ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||06.05.1953 – 31.10.1953 ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV tervishoiu minister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Paavel Kalju]]<br>[[August Goldberg]]||26.06.1950 – 03.03.1952<br>03.03.1952 – 04.07.1975||(1912–1968)<br>(1908–1994) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]<br>[[August Kründel]]<br>[[Dmitri Kuzmin]]||18.07.1947 – 03.09.1951<br>03.09.1951 – 14.01.1953<br>29.01.1953 – 03.02.1958||(1912–1982)<br>(1897–1967)<br>(1908–1998) |- |[[Eesti NSV teede ja transpordi minister]]||[[Eesti NSV Teede ja Transpordi Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]||24.07.1953 – 31.10.1953||(1914–1988) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]<br>[[August Rebanes]]||31.10.1953 – 11.09.1954<br>24.09.1954 – 04.11.1958||(1914–1988)<br>(1896–1967) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]] <br>[[Vladimir Lipp]]||1949 – 30.04.1953<br>1954 – 1958||(1894–1969)<br>(1904–1977) |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister]]||Eesti NSV Toidukaupade ja Kergetööstuse Ministeerium||[[Ernst Ristmägi]]<br>[[Vladimir Stoblov|Vladimir Stolbov]]<br>[[Ernst Ristmägi]]||03.01.1951 - 05.09.1951<br>29.09.1951 - 30.04.1953<br>01.05.1953 - 04.11.1953|| |- |Eesti NSV laiatarbe- tööstuskaupade minister |Eesti NSV Laiatarbe- tööstuskaupade Ministeerium |Ernst Ristmägi |04.11.1953 - 1.10.1955 | |- |Eesti NSV toidukaupade tööstuse minister |Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium |Adolf Lõhmus<br>[[Vladimir Lipp]] |14.11.1953 - 08.06.1954<br>08.06.1964 - 07.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]<br>[[Pavel Anissimov]]||1949 – 1953<br>08.06.1954 – 07.06.1957||(1911–2002)<br>(1904–1981) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]] |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister|Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]] |Jaan Pärn<br>Adolf Lõhmus |03.01.1951 - 30.04.1953<br>08.06.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusminister |Eesti NSV Ehitusministeerium |[[Leonid Poljakov]]<br>[[Vsevolod Generalov]] |17.01.1951 - 06.06.1952<br>23.02.1953 - 24.09.1954 | |- |Eesti NSV linna- ja maaehituse minister |Eesti NSV Linna- ja Maaehituse Ministeerium |[[Vsevolod Generalov]] |24.09.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister |Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium |[[Aleksander Neiman]] |29.03.1951 – 07.06.1957 |(1908-1989) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]] |[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]] |[[Vladimir Riis]] |19.03.1951 - 30.04.1953 | |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]] |[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]] |[[Rudolf Vester]] |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV metsa- ja paberitööstuse minister |Eesti NSV Metsa- ja paberitööstuse Ministeeroim |[[Heinrich Laura]] |29.03.1951 – 11.09.1954 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Heinrich Laura]] |11.09.1954 - 14.12.1956 | |- |Eesti NSV metsamajanduse minister |Eesti NSV Metsamajanduse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |29.03.1951 – 06.05.1953 |- |Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhataja||[[Eesti NSV Kunstide Valitsus]]||[[Max Laosson|Maks Laos]]|| (1950–1953)|| (1904–1992) |- |Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee esimees||[[Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]||[[Johannes Undusk]]|| || (1918– 1979) |- |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus]] (1953–1957). Seoses areneva tööstusliku tootmisega ja ehitustegevusega suurematel ehitusobjektidel ja ka mõnedes tööstusettevõtetes tekkinud vajadusega tööjõu järele organiseeriti vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele nr 132, 05.03.1949 [[Tööjõureservid]]e Eesti Vabariikliku Valitsuse juures Eesti Vabariiklik Tööjõu Organiseeritud Värbamise Kontor, mis 1953. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV-ks. 1957. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Tööjõu Organiseeritud Värbamise Sektoriks<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017913 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus (1949 - 1959)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]] (1953–1990). Trükitoodete, avalike ettekannete tekstide, raadio- ja telesaadete, filmide, raamatukogude ja välismaalt postiga saabuvaid trükiste kontrolli ja [[tsensuur]]iga tegelenud NSV Liidu ametkond moodustati 1940. aastal, alguses 1940. aastal loodi [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ametkonda kuuluv [[Eesti NSV Kirjanduse ja Kirjastusasjade Peavalitsus]], mis jätkas tööd pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. 1953. aastast [[Eesti NSV Siseministeerium]]i Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Valitsus, 1953. aasta lõpust moodustati ENSV SM 11. valitsusest<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 469</ref>.aga ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus. 1964. aastast allutati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskomitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvale Riiklikule Kirjastuskomitee]]le, 1966. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükiste Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000015874 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus (1940 - 1941, 1944 - 1990)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===ENSV MN 1955–1959=== [[Eesti NSV IV Ülemnõukogu]] poolt 07.04.[[1955]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||1951 – 12.10.1961||(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson | - 12.10.1961 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1952 – 17.06.1957|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green | - 01.11.1958 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Georg Nellis | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov | - 01.11.1958 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]]||1951 – 28.01.1961||(1900–?) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[August Rebanes]]<br>[[Richard Sibul]]||11.09.1954–04.11.1958<br>4.11.1958–1.10.1979||(1896–1967)<br>(1914–1995) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953–19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||09.01.1954–21.09.1961||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |Eesti NSV haridusminister |Eesti NSV Haridusministeerium |Arnold Green |01.11.1958 - 24.02.1960 | |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||15.05.1955 – 1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Johan Lombak]]||5.09.1953–26.09.1959||(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||1953 – 11.06.1957||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Dmitri Kuzmin]]<br>[[Erna Visk]]||1953 – 1958<br>24.10.1958 – 1964||(1900–1998)<br>(1910–1983) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Lipp]]||1954–1958||(1904–1977) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Pavel Anissimov]]||1954–1957||(1904–1981) |- |Eesti NSV tekstiilitööstuse minister |Eesti NSV Tekstiilitööstuse ministeerium |[[Vladimir Käo]] |03.01.1956 - 17.06.1956 | |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV kergetööstuse minister]] |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]] |Artur Kässer Vladimir Käo |03.01.1956 - 16.06.1956 17.07.1956 - 07.06.1965 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |Hendrik Allik |09.02.1957 - 08.06.1957 | |- |Eesti NSV kohaliku majanduse minister | |Oskar Saar |22.06.1957 - | |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]] | |[[Richard Sibul]] |04.11.1958 - | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri ja Spordikomitee]], esimees (1955–1961) [[Boris Tolbast]] (1922–1977) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Televisiooni ja Raadiokomitee]], esimees (1957–) [[Endel Jaanimägi]] (1919–1974) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus]]<ref name="ensv-minis">[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018977 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>, Looduskaitse Valitsusele allusid 4 riiklikku [[looduskaitseala]]: [[Matsalu rahvuspark|Matsalu Riiklik Looduskaitseala]] (1977), [[Vaika Riiklik Looduskaitseala|Vaika]] ([[Vaika saared]]), [[Nigula looduskaitseala|Nigula]] ja [[Viidumäe looduskaitseala|Viidumäe]]. [[Lahemaa Rahvuspark]] moodustati 1971. aastal, [[Endla looduskaitseala|Endla Riiklik Looduskaitseala]] (1985), [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi Riiklik Looduskaitseala]] (1986). *[[Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee]] (1957–1990)<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1590;jsessionid=D3FDB808B9BE946D328C4A045D3DAD41 ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee], The National Archives of Estonia </ref>, moodustati ENSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ja [[Tallinna Televisioonistuudio]] liitmisel. :1957. aasta seadusega Tööstuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni tõhustamisest jaotati NSV Liidu territoorium administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade tööstuse ja ehitustegevuse juhtimiseks moodustati liiduvabariikide [[ministrite nõukogu]] alluvuses uued institutsioonid [[rahvamajanduse nõukogu]]d, seniste üleliiduliste ning liidulis-vabariiklike tööstusministeeriumide asemele. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]s 7. juunil 1957 heaks kiidetud seaduse "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest tõhustamisest Eesti NSV-s" alusel tuli 1. juuliks 1957 likvideerida seitse liidulis-vabariiklikku ([[Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium|Metsatööstuse]], [[Eesti NSV Linna- ja maaehituse Ministeerium|Linna- ja Maaehituse]], [[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium|Kergetööstuse]], [[Eesti NSV Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse Ministeerium|Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse]], [[Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium|Toidukaupade Tööstuse]], [[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium|Ehitusmaterjalide Tööstuse]] ja [[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]) ning kaks vabariiklikku tööstusministeeriumi ([[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse Ministeerium|Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse]] ning [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]) ning nende alluvuses olnud ettevõtted ja organisatsioonid ja anda Eesti NSV Ministrite Nõukogu (ENSV MN) kinnitatud nimekirja alusel kas [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] (ENSV RMN) või kohalike [[töörahva saadikute nõukogu]]de juhtimisele. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetas 7. juunil 1957 [[Arnold Veimer]]i Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks, [[Albert Vendelin]]i Rahvamajanduse Nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks ning Eesti NSV ministriks ning [[Karl Vaino]] ja [[Vladimir Käo]] Rahvamajanduse Nõukogu esimehe asetäitjateks ja Eesti NSV ministriteks<ref>[[Maie Pihlamägi]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2013/issue_1/acta-2013-19-115-146.pdf EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959-1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2013, 19, 115-146</ref>. ===ENSV MN 1959–1963=== [[Eesti NSV V Ülemnõukogu]] poolt 24.04.[[1959]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]<br>Valter Klauson||1951 - 12.10.1961 12.10.1961 - |(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Edgar Tõnurist |21.11.1961 - |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |24.02.1959 - |- |Eesti NSV välisminister |[[Eesti NSV Välisministeerium]] |Arnold Green |01.02.1962 - | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 - 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]] <br>[[Hendrik Allik]]||<br>1961 - 1973||<br>(1900–?)<br>(1901–1989) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 - 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] esimehe asetäitja, minister | |[[Karl Vaino]]<br>[[Juri Vladõtšin]] |24.04.1959 - 03.03.1960<br>03.03.1960 - 15.01.1963 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |[[Hendrik Allik]] |28.01.1961 - | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Kaarel Paas]]||10.07.1953 - 14.09.1959<br>14.09.1959 - 25.05.1960||(1915–2003)<br>(1903–1971) |- |[[Eesti NSV siseminister]] |[[Eesti NSV Siseministeerium]] |August Pork<br>Valter Ani |26.09.1959 - 19.06.1961<br> 19.01.1961 - 09.11.1962 | |- |Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister |[[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]] |Valter Ani |09.11.1962 - | |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953 - 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]<br>[[Mihhail Kozlov]]||09.01.1954 - 21.09.1961<br>19.12.1961 - 28.03.1962||(1920–1992)<br>(1910–1978) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||E. Kubjas<br> [[Edgar Tõnurist]]||1961 <br>28.03.1962 - 13.03.1965||<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 - 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]||1958–1964||(1910–1983) |- |Eesti NSV rahvamajanduse nõukogu esimehe asetäitja, minister | |Viktor Samoilenko |29.03.1962 - 31.01.1963 |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon]] (1960–1970)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929161943/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018228 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon (1960 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, esimees [[Kaarel Paas]]. 1964. aastal moodustati [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium]], juhataja<ref>EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS Art. 431 Sm. Harri Augusti p. Roopi nimetamise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. november 1967 Nr. 50 (107)</ref> [[Harri Roop]], 1972. aastast [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratoorium]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185749/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019354 ENSV MN j.a. Juriidilise Komisjoni ENSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium (1964 - 1993)], The National Archives of Estonia</ref>, mille juhatajaks oli 1973. aastast [[Sarm Selg]] (1929–2001). *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]], (1961–1978) [[August Pork]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]] (1962–1966)<ref name="ensv-minis" />, moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel (28.03.1962). Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse koosseisu läks ka ENSV MN j.a. Looduskaitse Valitsus<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185745/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019383 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)], The National Archives of Estonia</ref>. 1966. aastast [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Veeressursside Kasutamise ja Kaitse Valitsus]] (1960–1966)<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019257 ENSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Komisjon (1965 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Valitsus]] (1960–1980), 1981–1990 Arhiivide Peavalitsus *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-Erihariduse Komitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191018164351/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019193 ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium (1959 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref> (1959–1968), esimees [[Madis Pesti]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Vabariiklik Alaealiste Asjade Komisjon]]<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS "Alaealiste asjade komisjonide põhimääruse» kinnitamise kohta", ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 6. detsember 1967 Nr. 51 (108) Art 435 </ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===ENSV MN 1963–1967=== [[Eesti NSV VI Ülemnõukogu]] poolt 19.04.[[1963]]. aastal kinnitatud ENSV MN<ref>[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1963/04/25/3 Eesti NSV Ülemnõukogu OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu – moodustamisest], [[Punane Täht]]: [[EKP Rakvere Rajoonikomitee]] ja [[Rakvere Rajooni RSN]] häälekandja, nr. 50, 25 aprill 1963</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/toorahvalipp/1963/04/23/6 Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamisest], Töörahva Lipp, nr. 49, 23 aprill 1963</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||12.10.1961 – 1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1965–1973||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Artur Vader]]<br> [[Otto Merimaa]] |27.01.1963-10.01.1964<br>10.01.1964 - | (1920–1978)<br>(1920–2001) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] |16.10.1965 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister ||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister]]||Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||09.11.1962 – 1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 – 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 – 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963 – 08.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||28.03.1962 – 13.03.1965||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||13.03.1965 – 24.08.1970||(1926–2003) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister | |[[Vladimir Käo]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]]<ref> [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu|ENSV Rahvamajanduse Nõukogu]] likvideeriti ENSV 20.10.1965 seadusega</ref> esimees | |[[Arnold Veimer]] |1957 – 16.10.1965 | |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]<br>[[Albert Norak]]||05.04.1950 – 26.01.1967<br>25.02.1967 – 1979||(1900−1967)<br>(1928–2015) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |Eesti NSV kaubandusminister |Eesti NSV Kaubandusministeerium |[[Rudolf Vester]] [[Kuno Todeson]] | - 05.08.1963<br> 25.12.1963 - | |- |Eesti NSV ehitusminister | |[[Viktor Samoilenko]] |31.01.1963–1968 | |- |Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister | |[[Gustav Tõnspoeg]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV kergetööstuse minister | |[[Juri Vladõtšin]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister | |[[Lembit Vihvelin]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]<br>[[Endel Puusepp]]||1958 – 16.11.1964<br>16.11.1964 – 1974||(1910–1983)<br>(1909–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||20.10.1965 – 1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee]]||[[Aleksander Neiman]]||||(1908–1989) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituse ja Arhitektuuri Komitee]]||[[Harald Arman]]||||(1910–1965) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]|||| |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Peavalitsus]]||[[Aleksei Šiškin]]||1963–1966||(1922–1998) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]]||[[Heino Teder]]||1963–1966||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185747/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuskomitee otseses alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) [[Polügraafiatööstuse Peavalitsus]]; 2) [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus|Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus]]; 3) Varustus-Turustuse Peavalitsus; 4) [[Eesti Riiklik Kirjastus]]; 5) [[Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus]]; 6) [[EKP Keskkomitee Kirjastus]]; 7) [[Vabariiklik Raamatukaubastu]]; 8) [[Eesti NSV Riiklik Raamatupalat]]. [[1973]]. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]], [[Lembit Kaik]] * Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-tehnilise varustuse Peavalitsus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1890 ENSV Materiaalsete Ressursside Ministeerium, 1957-1991], The National Archives of Estonia</ref>, moodustati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 526, 25.11.1965 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikoda]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] (1963–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929123505/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019255 ENSV Ministrite Nõukogu j.a. Gasifitseerimise Peavalitsus (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, Peavalitsuse juhataja oli Vsevolod Ampli p. Generalov<ref>[[Olev Liivik]], "Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953"; Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 281-282</ref> (1963<ref>Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE IÄ KORRALDUSTE KOGU, 1963, 6, 26</ref>–1983)<ref>EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 530</ref>, Vladimir Timofei p. Вusel (1983–) *[[EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] (1963–1965)<ref>[https://web.archive.org/web/20191019175844/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019016 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, 1965. aastast [[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]] (1965–1990) *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Välisturismi Valitsus]] (1966–1988). *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===ENSV MN 1967–1971=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt 20.04.[[1967]]. aastal kinnitatud<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 165</ref> ENSV MN, järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1967/04/26/2 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU SEITSMENDA KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK], Kodumaa : nädalaleht, nr. 17, 26 aprill 1967</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] | | |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||4.11.1958–1.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Viktor Samoilenko]] | 1963–1968 | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963–8.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1965–1971||(1929–1988) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Heino Rohtla]]||13.03.1965 – 24.08.1970 <br>24.08.1970 – 11.05.1975||(1926–2003)<br>(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001)) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]<br>[[Bruno Saul]]||1955–1969<br>1969–1975||(1913–1988)<br>(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]||1964–1974||(1909–1996) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Vannas]]||1969–1975||(1924–2002) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Albert Vendelin]]||1964–1967||(1914–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983">1955–1983 oli Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee]]||Andrei Sedоikin|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]||–1971<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamise ning Eesti NSV konstitutsiooni (põhiseaduse) 45. paragrahvis muudatuse tegemise kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1971. aasta 7. juuli seadlus «Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse likvideerimise kohta». ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 303</ref>|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] (asutati 1967. aastal Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1967. aasta 8. aprilli seadluse «Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee moodustamise kohta» alusel<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamise ning 146 Eesti NSV Konstitutsiooni (Põhiseaduse) 45. ja 48. paragrahvis muudatuste ja täienduste tegemise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 146 </ref>) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Teaduslik Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut]] moodustati 1968. aastal endise Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo ja Vabariikliku Teaduslik-Tehnilise Propaganda Maja baasil. Instituudi ülesandeks oli: praktilise töö koordineerimine teaduslik-tehnilise informatsiooni ja [[propaganda]] alal Eestis, teadusliku uurimistöö tegemine teaduslik-tehnilise informatsiooni vallas, [[Metoodika|metoodi]]liste materjalide koostamine ja väljaandmine, asutuste informatsiooniorganite abistamine, mehhaniseerimise ja automatiseerimise seadmete juurutamine infotöö praktikasse, informatsiooniga kindlustamine, tööstusharude vahelise teaduslik-tehnilise propaganda organiseerimine ning sellealaste materjalide ettevalmistamine ja väljaandmine<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185748/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019229 ENSV MN j.a. Teadusliku Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut (1968 - 1994)], The National Archives of Estonia</ref>. Hilisem [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Plaanikomitee]] [[Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus]]e (1970–1988) ülesanneteks olid: Eesti NSV kaluri[[Eesti kolhooside loend|kolhooside]] juhtimine; kalamajanduse arendamine; plaanide ja projektide väljatöötamine; tootmise realiseerimine; finantseerimine; toodangu kvaliteedi parandamine; alluvate asutuste tegevuse organiseerimine ja koordineerimine; hindade ja tariifide kinnitamine; standardite järgimise tagamine; tegevuse ratsionaliseerimine; kapitaalmahutuste efektiivsuse tagamine; abinõude rakendamine keskkonna kaitseks; töötajate kvalifikatsiooni tõstmine; koos Toiduainete Tööstuse Töötajate Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komiteega töö nomeerimise ja sotsialistliku võistluse organiseerimine. Kalapüügi organiseerimine Balti mere rannaäärsetes piirkondades ja Eesti NSV siseveekogudes; kalakasvatuse ja kalatöötlemise korraldamine ning elanikkonna varustamine kalasaadustega; riiklike kalatööstuslike ettevõtete ning Eesti Kalurikolhooside Vabariikliku Liidu ja kalurikolhooside tegevuse juhtimine; riiklike plaaniliste ülesannete eest vastutamine riiklike ettevõtete ja kalurikolhooside osas. Selle ajani oli aastatel 1962–1969 juhtis Eesti NSV kalamajandust [[NSV Liidu Kalamajanduse Ministeerium]]i Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsus keskusega Riias, millele olid allutatud Eesti NSV-s tegutsevad kalakombinaadid, püügibaasid ja kalasadamad, laevaremondi ettevõtted, vastavad varustus-turustusorganisatsioonid ja muud asutused. Ettevõtete ja asutuste vahetuks organisatsiooniliseks juhtimiseks oli moodustatud Läänemerebasseini Kalatööstuse Peavalitsus isemajandava allasutusena [[Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis "Ookean"|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean"]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019437 ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus (1970 - 1988)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===ENSV MN 1971–1975=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt [[1971]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>ENSV ÜN otsus, Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 323</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||1958–1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]||(1970–1976)||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]<br>[[Albert Essenson]]||1965–1971<br>1971–1984||(1929–2006)<br>(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]] <br> [[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Heino Rohtla]]||24.08.1970–11.05.1975||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]<br> [[Juhan-Kaspar Jürna]]||19.04.1963–8.06.1973<br>23.11.1978–14.07.1988||(1918–1986)<br>(1931–1982) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Schmidt]]<br>[[Aare Purga]]||(1970–1972)<br>1972–1975||(1922–1972)<br>(1936–1993) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Bruno Saul]]||1969–1975||(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]<br>[[Gustav Sarri]]||1964–1974<br>1974–1980||(1909–1996)<br>(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Jagolenko]]<br>[[Valter Hallmägi]]||1969–1975<br>1975–1989||(1924–2002)<br>(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]||20.01.1970–24.08.1982||(1930–1992) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001)) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/33 Mihhail Vassili p. Gorlatš], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 31</ref>–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Eesti Teadeteagentuur|Eesti Telegraafi Agentuur]] (1971–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929152607/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016444 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1961–1978) [[August Pork]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]] moodustati 1973. aastal Eesti NSV MN Riiklikust Kirjastuskomiteest<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185744/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RAst/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) Tootmiskoondis [[Eesti Trükitööstus]]; 2) Materiaal-Tehnilise Varustuse Valitsus; 3) Kirjastus [[Eesti Raamat]]; 4) Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]; 5) Kirjastus [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]; 6) Vabariiklik Raamatukaubastu; 7) Eesti NSV Riiklik Raamatupalat; 8) Lasteaed nr 57. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===ENSV MN 1975–1980=== [[Eesti NSV IX Ülemnõukogu]] poolt [[4. juuli]]l [[1975]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||1975–1978||(1924–1989) |- | Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1975–1983||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu<br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1973–1987||(1929–2006) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]<br>[[Garald Kruger]]||4.11.1958–1.10.1979<br>1.10.1979–23.06.1988||(1914–1995)<br>(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Erki Silvet]]||(1970–1976)<br>(1976–1985)||(1915–2003)<br>(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]<br>[[Jüri Kraft]]||1965–1977<br>1977–1988||(1917–1994)<br>(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Feliks Jürgens]]<br>[[Viljar Veskiväli]]||1975–1980<br>1980–1988||(1917–1999)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Juhan-Kaspar Jürna]]<br>[[Johannes Lott]]||8.06.1973–23.11.1978<br>23.11.1978–14.07.1988||(1931–1982)<br>(1930-2024) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Aare Purga]]<br>[[Ilmar Nuut]]||1972–1975<br>1975–1987||(1936–1993)<br>(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]||1971–1984||(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||11.05.1975–23.01.1981||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]<br>[[Endel Mändmaa]]||1967–1979<br>1979–1990||(1928–2015)<br>(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]<br>[[Marko Tibar]]||1962–1979<br>1979–1990||(1914–1990)<br> (1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1980||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||1975–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]<br>[[Ants Laos]]||1965–1979 <br>1979–1985||(1917–2004)<br>sündinud 1943 |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||1975–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va" />–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} ;[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 25.08.1978 [[seadlus]]ega nimetati Eesti NSV Ministrite Nõukogu riiklikud komiteed ümber Eesti NSV riiklikeks komiteedeks. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===ENSV MN 1980–1985=== [[Eesti NSV X Ülemnõukogu]] poolt [[1980]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- | [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1984–1988||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Rüütel]]||1979–1983||sündinud 1928 |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja, Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Agrotööstuskomitee (1983-1985 Agrotööstuskoondis) |Heino Veldi |1983-1988 |sündinud 1936 |- | Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||8.04.1983–11.03.1985||(1924–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||19.01.1988–28.12.1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Heino Veldi |1981-1983 |sündinud 1936 |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2008) |- |[[Eesti NSV aiandusminister]]||[[Eesti NSV Aianduse Ministeerium]]||[[Harald Männik]]||1981–1985||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Peeter Palu]]<br>[[Harri Lumi]]<br>[[Lauri Schmidt]]||26.05.1976–1983<br>1983–12.1984<br>19.12.1984–1987||(1942–2008)<br>sündinud 1933<br>(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Klauson]]<br>[[Leonid Ananitš]]||22.01.1980–10.10.1984<br>10.10.1984–1987||(1933–2021)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]||14.01.1976–15.11.1985||(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||26.12.1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||29.12.1977 – 1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930-1924) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]||31.12.1975–1987||(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]<br>[[Tiit Kõuhkna]]||17.12.1971–1984<br>1984–1985||(1922–1985)<br>sündinud 1942 |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||21.06.1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||19.03.1973–1987||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Vello Lind]]||11.05.1975–23.01.1981<br>23.01.1981–25.03.1983||(1926–2003)<br>(1936–2017) <br /> |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||13.07.1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||27.03.1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||16.06.1976–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Ants Laos]]||4.12.1979–1985||(1943–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||2.10.1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||19.02.1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]||12.11.1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalhooldusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||15.05.1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||29.03.1975–1989||(1930–1996) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Peavalitsus]] (1981–1990), ülem [[Boris Varkki]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===ENSV MN 1985–1988=== [[Eesti NSV XI Ülemnõukogu]] poolt [[1985]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]<br>[[Indrek Toome]]||1984–1988<br>1988–1990||(1932−2022)<br>(1943−2023)|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||1984−1988||(1943–2023) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]||1988–1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1958 ja 1960–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viktor Rajevski]]||1988−1989||(1936–2017) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Pjotr Melnik]] Marina Karli t. Anslan |1985–1987 alates 14.06.85 Tregubovi asemel |(1937–) (1939) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]||1978–14.06.1985||(1928–) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Heino Veldi]]||4.12.1985–8.09.1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV autotranspordiminister]]||[[Eesti NSV Autotranspordiministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1978–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]||19.12.1984–17.06.1987||(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalitööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalitööstuse Ministeerium]]||[[Leonid Ananitš]]||10.10.1984–17.06.1987||(1936–) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]<br>[[Advig Kiris]]||1976–1985<br>1985–1990||(1922–2006)<br>(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||1977–1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930–1924) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]<br>[[Väino Rajangu]]||1975–1986<br>1986–1988||(1923–2013)<br>(1945–) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]<br>[[Sergei Sinani]]||27.081965–23.10.1985<br>23.10.1985–1988||(1921–1985)<br>(1938–2012) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]] <br> [[Valeri Paulman]]||1973–1987 <br>1987–1988||(1930–2006)<br> sündinud 1937 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979– 1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljasaaduste minister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]<br>[[Elmu Peek]]||1985–1988<br>1988–1989||(1936–2017)<br>(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]<br>[[Laur Karu]]||1975–1988<br>1988–1990||(1928–2023)<br>(1942–1996) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]||1982–1985||(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]|||[[Valter Eks]]||1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1980–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Rein Kvell]]||1980–|| (1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Juri Vladõtšin]]||1977–1989|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]||[[Mati Mark]]||1984–1996|| (1941–2008) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Eduard Tšerevaško]]||1982–1988<ref> Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]|||||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Allan Kullaste]]|||| (1936–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Töökomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]]||[[Vassili Konstantinov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[Karl Kortelainen]]||1982–1990||(1930–2020) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Aleksandr Zahmakin]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Erhard Toots]]||1978–1990|| (1927–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"|||||| |} Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]], 1986–1989 [[Ülo Tambet]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] 1988. aastal liideti Eesti NSV Haridusministeerium, kutsehariduskomitee ning kõrg- ja keskerihariduskomitee Eesti NSV Riiklikuks Hariduskomiteeks, esimees [[Väino Rajangu]]. ===ENSV MN 1988–1990=== {{vaata|Indrek Toome valitsus}} {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||16.11.1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Heino Veldi]]||1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1990||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]|||−1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Rein Otsason]]||1988–1989||(1931–2004) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]], <br>ministri õigustes||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||8.09.1988–12.01.1990||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]<br>[[Gennadi Golubkov]]||<br>11.04.1990 - 30.01.1992||1946–2012<br> |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalidetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Väino Rajangu]]|| || |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Advig Kiris]]||1985–1990||(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]|||1979–1989 || |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Jaak Kaarma]]||1989–1990|| |- |Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse <br>minister||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Tšerevaško]]|| || |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Tiit Nuudi]]|| || |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Rein Otsason]]<br> [[Edgar Savisaar]]||1988–1989<br>1989–1990||(1931–2004)<br>(1950–2022) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Arder Väli]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti põllumajandusjuhid-ministrid |url=http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |vaadatud=2011-10-17 |arhiivimisaeg=2010-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101124183500/http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |url-olek=ei tööta }}</ref>||12.01.1990–7.05.1990|| sündinud 1945 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1988||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljatootmisminister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Elmu Peek]]||1988–1989||(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Laur Karu]]||1988–1990||(1942–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV transpordiminister]]||[[Eesti NSV Transpordiministeerium]]||[[Harald Krüger]]||1963–1989||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV tööstuse ja energeetikaminister]]||Eesti NSV Tööstuse ja Energeetikaministeerium||[[Roman Šeremeta]]|| ||(1936–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitseja [[Elmar Matt]] :Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *Eesti NSV Riiklik Kinematograafia Komitee, esimees [[Raimund Penu]] *Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee (Государственныи Комитет Эстонской ССР по делам строителъства, Госстрой ЭССР), esimees [[Rein Kvell]], Tallinnas [[Harju tänav]] 11 *Eesti NSV Riiklik Hindade Komitee, esimees [[Juri Vladõtšin]] *Eesti NSV Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee; *Eesti NSV Kehakultuuri ja Spordikomitee, esimees [[Mati Mark]] *Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee, esimees [[Jüri Paalma]] *Eesti NSV Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus, juhataja [[Erhard Toots]] *Eesti NSV Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus, juhataja [[Ülo Tambet]] *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus, juhataja [[Aleksandr Zahmakin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]], esimees Vassili Konstantinov *[[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191002170219/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067117 ENSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> (1988–1990). Eesti NSV Kütuse- ja Energeetikakomiteele allusid Eesti territoriaalsed tootmiskoondised [[Eesti Kütus]], [[Eesti Gaas]] ja [[Eesti Kommunaalsoojusenergia]]. Lisaks sellele kuulusid Eest NSV kütuse- ja energeetikakompleksi tootmiskoondised [[Eesti Energia]] ja [[Eesti Põlevkivi]], [[Lentransgaasi Magistraaltorustike Eesti Territoriaalse Liini-Tootmisvalitsus]], [[Tartu Piirkondlik Vedelgaasibaas]], [[Tootmiskoondis Põlevkivikeemia]] ja [[Kiviõli Põlevkivikeemiatehas]] kütuse ja energiaressursside tootmise osas. *Eesti NSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1988–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20191002174126/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019162 ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1962 - 1989)], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee]] (1988–1990) <ref>[https://web.archive.org/web/20191002174129/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067107 ENSV Riiklik Tööstuskomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> 6. detsembril 1989 likvideeris Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium [[seadlus]]ega "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsusest": [[Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeerium]]i, [[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]i ja [[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee|Riikliku Agrotööstuskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee|Riikliku Ehituskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee|Riikliku Hariduskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kultuurikomitee|Riikliku Kultuurikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee|Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee|Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee|Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|Riikliku Plaanikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee|Riikliku Statistikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee|Riikliku Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee|Riikliku Transpordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee|Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee]] ning [[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee|Riikliku Tööstuskomitee]]. Sama seadusega moodustati: *[[Ehitusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee baasil; *[[Haridusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee baasil; *[[Keskkonnaministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee baasil: *[[Kultuuriministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee baasil; *[[Majandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee baasil; *[[Materiaalsete Ressursside Ministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee baasil; *[[Põllumajandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee baasil; *[[Sotsiaalministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee baasil; *[[Transpordiministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Transpordikomitee baasil; *[[Tööstus- ja Energeetikaministeerium]] likvideeritavate Eesti NSV Riikliku Tööstuskomitee ning Eesti NSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee baasil<ref>[http://www.estlex.ee/tasuta/index.php?id=8&aktid=1981&asutus=24&fd=1&grupp=4&leht=5&liik=2&toprint=1 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI S E A D L U S "Eesti NSV riigivalitsemise keskorganite süsteemi ümberkujundamise kohta"], Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Tallinn, 21. detsember 1989</ref>. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]|nimi=Eesti NSV Ministrite Nõukogu|aeg=[[1946]]–[[1990]]|järgnev=[[Edgar Savisaare valitsus]]}} {{lõpp}} ==Ajalugu== === Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu === '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu''' oli [[Eesti NSV]] [[valitsus]] alates [[25. august]]ist [[1940]], mil [[II Riigivolikogu]] võttis vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsioon]]i, kuni [[25. märts]]ini [[1946]]. ;1940–1941 {{Vaata|Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu}} [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algusega oli Rahvakomissaride Nõukogu põhitegevus Eesti NSV kaitsevõime suurendamine. 1941. aasta juunis mobiliseeriti parteiliikmed ja vabatahtlikud, üldmobilisatsiooni välja ei kuulutatud. 1941. aasta juulis-augustis vallutasid Saksa väed Eesti ja algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]. Teise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ei tegutsenud Eesti territooriumil, vaid asus evakueerituna NSV Liidu tagalapiirkondades. ;Eesti Omavalitsus 1941–1944 oli Eestis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] ja Saksa okupatsioonivõimude loal viis läbi piiratud valitsemist [[Eesti Omavalitsus]]. Sakslased moodustasid Eesti Omavalitsuse, mille juhiks sai 15. septembril 1941 [[Hjalmar Mäe]] ja see lõpetas tegevuse [[17. september|17. septembril]] [[1944]]. Eesti omavalitsus tegutses kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann|Karl-Siegmund Litzmanni]] alluvuses ega omanud iseseisva otsustamise õigust. ;Otto Tiefi valitsus Pärast Saksa vägede [[Tallinn]]ast taganemist nimetas [[18. september|18. septembril]] [[1944]] [[Jüri Uluots]] ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. [[22. september|22. septembril]] [[1944]] saabusid Tallinna [[Punaarmee]] väeüksused ja [[Otto Tief]]i valitsuse liikmed lahkusid Tallinnast. ;1944–1946 Pärast Eestis Nõukogude võimuorganite taasloomist 1944. aastal taastati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu tegevus algul [[Võru]]s ja seejärel [[Tallinn]]as. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks määrati [[Arnold Veimer]]. {{Vaata|Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu}} == Eesti NSV Ministrite Nõukogu == [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukogust ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. == Vaata ka == *[[Johannes Varese valitsus]] *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] *[[Eesti NSV ministeeriumide loend]] *[[Eesti NSV Valitsus]] *[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esindus Moskvas]] Sobinovski põik 5 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu alaline esindaja Moskvas]]: [[Elmar Matt]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Olev Liivik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/42995/liivik_olev.pdf?sequence=1 Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940–1953], [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikool ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo ja arheoloogia instituut]], [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2014 *Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE JA KORRALDUSTE KOGU == Välislingid == *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]] *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)]] [[Kategooria:Eesti NSV Ministrite Nõukogu| ]] [[Kategooria:Eesti NSV valitsusasutused]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika|Min]] frvsq875tjbo6l3u0hx6pcyhi788m6r Norderney 0 62937 6759486 6336440 2024-11-11T19:29:14Z Carsten Steger 154269 Aerial image of Norderney replaced with an aerial image taken under better light conditions. 6759486 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2018}} {{linn | nimi = Norderney | vapp = DEU Norderney COA.svg | lipp = Flag of Norderney.svg | asendikaardi_pilt = Norderney in AUR.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Aurichi kreisis | asendikaart = Saksamaa }} '''Norderney''' on saar [[Põhjameri|Põhjameres]], üks [[Ida-Friisi saared|Ida-Friisi saartest]]. Pindala 26 km². Saar on madal. [[Pilt:Aerial image of Norderney (view from the west).jpg|thumb|Norderney õhuvaade läänest]] Saar kuulub [[Saksamaa]]le. Halduslikult moodustab ta [[Aurichi kreis]]is Norderney valla. Vallas on kaks alljaotust, Fischerhafen ja Nordhelmsiedlung. Saar on 14×2,5 km, kogupindalaga umbes 26,3 km² ja on seega Saksamaa suuruselt kümnes saar. 31. detsembril 2015 elas Norderneyl 5935 inimest. 1946. aastal sai Norderney vallaks ja kuulub Aurichi kreisi. Saare põhjaküljel on 14 km pikk liivarand. Naabersaar idas on [[Baltrum]], mis asub umbes 800 m eemal [[Wichter Ee]] väina taga. Läänes on [[Juisti]] saar, umbes 3 km eemal teisel pool [[Norderneyer Seegatt]]i. Kogu Norderney idapool kuulub [[Alam-Saksi padumere rahvuspark]]i. Pääs parki on piiratud, kuna see on jaotatud erineva ligipääsetavusega tsoonideks, et kaitsta looduslikke elupaiku. Rahvuspargi staatus mõjutab saarel ka igasugust liiklust, kuid eriti autoliiklusele kohaldatakse rangeid eeskirju. Mandrile jõuab kergesti parvlaevaga Norddeichi sadamast Põhja-Saksamaa linna [[Norden (Ida-Friisimaa)|Nordeni]] lähedalt. Norderneyl on ka lennuväli 1000 m pikkuse lennurajaga. == Ajalugu == Seitsmest Ida-Friisi saarest on Norderney noorim. Saar on oma praegusel kujul olemas olnud alles 16. sajandi keskpaigast, olles idapoolne jäänuk suuremast [[Buise]] saarest. Suurem Buise saar jagunes kaheks osaks [[Grote Mandrenke]] üleujutusega 1362. aastal, idapoolt kutsuti algul Ostrendeks. Buisest järelejäänu vähenes aja jooksul ja kadus lõpuks [[Püha Peetruse üleujutus]]ega 1651. aastal [[Põhjameri|Põhjamerre]]. Ostrende teisest küljest kasvas, ja on 1550. aasta loenduses kirja pandud kui "Norder neys Oog" (põhjapoolne uus saar), omades kirikut ja 18 maja. Selleaegsed asukad töötasid peamiselt kaluritena. 18. sajandi teisel poolel kasvas merekaubanduse tähtsus. Kalapüügi järel muutus saare majandusele tähtsaks turism. 1797. aastal sai Norderneyst esimene Saksa suvituskoht Põhjamere ääres. Usutavasti loodi esimene püsiasustus 13. ja 14. sajandil. Asula arenes saare lääneosas, kõrgete luidete varjus. Esimene dokument saarest on aastast 1398. 1650. aastal oli saar umbes 8,3 km pikk ja asulas oli umbes 18 maja ja 101 asukat. Tõsine torm ujutas saare üle 1717. aasta jõulude ajal. 1830. aastatel muutus saarlaste kõige tähtsamaks tegevuseks söödavate karpide korjamine. [[Georg V (Hannover)|Hannoveri kroonprints Georg]] külastas Norderneyd esmakordselt 1836. aastal ja 1851. aastast tõi õukonna igal suvel saarele. Sel ajal sai kuurordikülastamine rikaste ja kuulsate poolt tugevasti jäljendatud. 1858. aastal ehitati 950 m laudisega [[promenaad]]. Saare tuuleveski ehitati 1862. aastal. 1899. aastal oli saarel 4018 asukat ja 26 000 suvituskülalist. 1901. aastal rajati ingelhai [[kalandus]]. 1925. aastal oli seal 5564 asukat ja 38 140 külalist. [[Deutsche Luft Hansa]] alustas samal aastal saarele regulaarlende. == Kultuurilised viited == * Saarel on osa Iiri romaanikirjaniku [[Robert Erskine Childers]]i 1903. aasta romaanis "[[The Riddle of the Sands]]". * Saarel on osa Taani romaanikirjaniku [[Isak Dinesen]]i 1934. aasta lühilugude kogumikus "[[Seven Gothic Tales]]". == Kliima ja puhkeala == Norderneyl on mereline kliima, üldiselt vähemäärmuslike temperatuuridega kui lähedalasuval mandril. Sademed jaotuvad aasta vältel enam-vähem ühtlaselt, kuid sügis tundub olevat veidi vesisem, kus november on sajuseim kuu oma 87,6 mm-ga, samas veebruar on kuivim 40,7 mm-ga. Saarel on ka rohkem päikesepaistet kui mandril, rohkem kui 1600 tundi aastas. Merevee temperatuur kõigub talvel 3 ja 7 °C vahel ning on suvel üle 20 °C. 2014. aasta juulis saavutati uus kõigi aegade rekordtemperatuur 34,1 °C. Norderney populaarsest Põhjarannast vahetult idas on [[Nudism|nudistide]] rand. == Vaata ka == * [[Norderneyer Seegatt]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.norderney.de/ www.norderney.de] {{Aurichi kreisi vallad}} [[Kategooria:Alam-Saksi vallad]] [[Kategooria:Ida-Friisi saared]] [[Kategooria:Friisi saarte saared]] [[Kategooria:Aurichi kreis]] iayv2xc10v3sujurope5wx5ozlvw28e FC Kuressaare 0 63299 6759637 6711500 2024-11-12T08:40:06Z Makenzis 95198 6759637 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Kuressaare | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Football Club Kuressaare | hüüdnimi = Kure | lühend = | asutatud = 14. märts 1997<ref name="QqBKH" /> | lõpp = | väljak = [[Kuressaare linnastaadion]] | mahutavus = 2000 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Priit Penu]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Roman Kožuhhovski]] | liiga = [[Premium liiga]] | hooaeg = [[Meistriliiga 2024|2024]] | positsioon = Premium liiga, '''8.''' | muster_la1=|muster_b1=_thinbluesides|muster_ra1= | vasakkäsi1=FFFF33 |kere1=FFFF33 |paremkäsi1=FFFF33 |püksid1=FFFF33 |sokid1=FFFF33 | muster_la2=|muster_b2= |muster_ra2=| | vasakkäsi2=191970|kere2=191970|paremkäsi2=191970|püksid2=191970|sokid2=191970 | veeb = http://www.fckuressaare.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''FC Kuressaare''' on [[1997]]. aastal asutatud [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Kuressaare]]s. ==Ajalugu== Saaremaa jalgpalli esindusklubi FC Kuressaare moodustati [[1997]]. aasta 14. märtsil. Paar aastat varem oli maakonna jalgpalliedendamist alustanud klubi B.B. Sport [[Johannes Kaju]] eestvedamisel. Esimesel aastal tegutses tema juhendamisel kaks treeningugruppi 60 poisiga. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel hakkas FC Kuressaare meeskond osalema 1997. aastal, mil [[Saaremaa]] paremaid jalgpallureid ühendav klubi osales [[III liiga]]s. Suur roll meeskonna juhtimisel ja mängudeks ette valmistamisel oli klubi juhatuse esimehel [[Aivar Pohlak]]ul, kes ise mängis väljakul erinevatel positsioonidel. Meeskond kogus hooaja lõpuks kokku viis võitu ja ühe viigi ning 16 punkti ja väravate vahega 18-3 võideti kolmas liiga. [[1998]]. aastal hakkas meeskond treener [[Jan Važinski]] juhendamisel mängima Eesti jalgpallimeistrivõistluste [[Esiliiga]]s ja meeskonna tuumiku moodustasid saarlased, keda tugevdasid üksikud mängijad [[FC Flora]] süsteemist. Hooaeg lõpetati kuuenda kohaga. [[1999]]. aastal võitis FC Kuressaare [[Esiliiga]]s esikoha ja tagas endale koha [[Meistriliiga]]s. Meeskonna arvele jäi 21 võitu, 4 viiki ja 3 kaotust. Turniiri suurimad väravakütid oli [[Svajunas Rauckis]] 27 ja [[Aivar Pohlak]] 24 väravaga. Fänniklubi valis hooaja parimaks mängijaks [[Mark Švets]]i. [[2001]]. aastal tegi FC Kuressaare läbi noorenduskuuri ja meeskonna treeneriks asus [[Zaur Tšilingarashvili]]. FC Kuressaare jäi Meistriliigas 7 punktiga viimaseks ja langes Esiliigasse. [[2002]]. aastal saavutati Esiliigas treener [[Sergei Zamogilnõi]] juhendamisel [[FC Valga]] järel teine koht. Meistriliiga üleminekumängudes võideti [[Kohtla-Järve FC Lootus]], millega tagati 2003. aastaks koht Meistriliigas. Välismaalastest on FC Kuressaare ridades mänginud [[leedu]]kad [[Svajunas Rauckis]], [[Valdemaras Marinkenas]], [[Tomas Sirevicius]], [[norra]]lased [[Trond Haughland]] ja [[Kim Solberg]], [[Gruusia|grusiin]] [[Otar Gorgalidze]]. [[2004]]. aastal jäi FC Kuressaare Esiliigas viiendaks, teenides 28 mängust 35 punkti. Sellest hoolimata tõusti tänu liigade laienemisele uueks hooajaks Meistriliigasse. [[2005]]. aasta oli FC Kuressaare senise ajaloo jooksul klubi edukaim hooaeg Meistriliigas. 36 mängust koguti 7 võitu, 6 viiki ja 23 kaotust. Kokku koguti 27 punkti ning ühepunktilise kaotusega kaheksandale kohale jäi meeskond üheksandaks. Üleminekumängudel [[Lasnamäe FC Ajax]] vastu tuli aga tänu Ajaxi võõrsil löödud väravale alla vanduda. [[2005]]. aastal püstitati ka klubi rekordskoor. [[Tallinna JK Dünamo]] alistati 8:1. Samas mängus vormistasid FC Kuressaare esimesed kübaratrikid Meistriliigas [[Andrus Koplimäe]] ning [[Martti Pukk]]. Kurioosumina läheb ajalukku [[14. juuli]]l [[2009]] peetud [[Meistriliiga]] kohtumine FC Kuressaare ja [[Nõmme Kalju]] vahel. Kalju jäi teenitud võidupunktidest ilma, sest saatis väljakule üheaegselt neli nõndanimetatud võõrmängijat,<ref name="jPjJg" /> mistõttu sai Kuressaare esiti kirja 2:– võidu.<ref name="446Vo" /> Et aga Kuressaare meeskonnas mänginud [[Elari Valmas]] ei oleks tohtinud madalamates liigades teenitud kaartide tõttu kohtumises kaasa teha, kanti mõlemale meeskonnale protokolli kaotus.<ref name="jhusg" /> ==Mängijad== {{Vaata ka|Kategooria:FC Kuressaare jalgpallurid}} ===Praegune koosseis=== ''Seisuga 20. märts 2021'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Magnus Karofeld]]}} {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Michael Schjønning-Larsen]]}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Markus Allast]]}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Ranon Kriisa]]}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Oliver Rass]]}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Joonas Soomre]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Sander Seeman]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Silver Alex Kelder]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Roland Kütt]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Märten Pajunurm]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Daniel Tuhkanen]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Mairo Miil]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Rauno Tutk]]}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Sander Laht]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Mattias Männilaan]]|märkus=laenul [[FC Flora]]st}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Tanel Neubauer]]|märkus=laenul [[FC Flora]]st}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Märten Opp]]}} {{JK koosseis mängija|no=35|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Artjom Jermatšenko]]|märkus=laenul [[FC Flora]]st}} {{JK koosseis mängija|no=42|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Sten Penzev]]}} {{JK koosseis mängija|no=46|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Otto-Robert Lipp]]}} {{JK koosseis mängija|no=47|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Aleksander Iljin]]|märkus=laenul [[FC Flora]]st}} {{JK koosseis mängija|no=48|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Ralf-Sander Suvinõmm]]|märkus=laenul [[FC Flora]]st}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Kristen Lapa]]|märkus=laenul [[FC Flora]]st}} {{JK koosseis mängija|no=87|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Rasmus Saar]]}} {{JK koosseis lõpp}} ===Duublid=== *[[FC Kuressaare II]] ===Naiskond=== *[[FC Kuressaare (N)]] ==Personal== {{col-begin|width=100%}} |- | ===Praegune tehniline personal=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martti Pukk]] |- |Abitreener | |- |Füsioterapeut | |} | ===Peatreenerite ajalugu=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jan Važinski]]||1998-2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Zaur Tšilingarashvili]]||2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Zamogilnõi]]||2008 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jan Važinski]]||2009 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Zamogilnõi]]||2009-2013<ref name="cPNUQ" /> |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Pelle Pohlak]]||2014–2015 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Viira]]||2016 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martti Pukk]]||2017– |} |} ==Saavutused== *'''[[Esiliiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[Esiliiga 1999|1999]] :'''2. koht (3)''': [[Esiliiga 2002|2002]], [[Esiliiga 2006|2006]], [[Esiliiga 2008|2008]] *'''[[Esiliiga B]]''' :'''Võitjad (1)''': [[Esiliiga B 2016|2016]] *'''[[III liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[III liiga 1997/98#III liiga lääs|1997/98]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/1997 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:1997 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData= bar:Position width:15 color:white align:center from:01/01/1997 till:01/07/1997 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/1997 till:01/07/1998 shift:(0,-4) text:6. from:01/07/1998 till:01/07/1999 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(0,-4) text:7. from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(0,-4) text:8. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(0,-4) text:8. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(0,-4) text:5. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(0,-4) text:9. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(0,-4) text:9. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(0,-4) text:8. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(0,-4) text:9. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(0,-4) text:9. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(0,-4) text:8. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(0,-4) text:10. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(0,-4) text:6. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(0,-4) text:10. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(0,-4) text:5. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(0,-4) text:9. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(0,-4) text:9. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(0,-4) text:9. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(0,-4) text:7. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(0,-4) text:5. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(0,-4) text:7. from:01/01/1997 till:01/07/1997 color:III shift:(0,13) text: "[[III liiga|III]]" from:01/07/1997 till:01/07/1999 color:EL shift:(0,13) text: "[[Esiliiga]]" from:01/07/1999 till:01/07/2001 color:ML shift:(0,13) text: "[[Meistriliiga]]" from:01/07/2001 till:01/07/2002 color:EL shift:(0,13) text: "[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2002 till:01/07/2003 color:ML shift:(0,13) text: "[[Meistriliiga|ML]]" from:01/07/2003 till:01/07/2004 color:EL shift:(0,13) text: "[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2004 till:01/07/2005 color:ML shift:(0,13) text: "[[Meistriliiga|ML]]" from:01/07/2005 till:01/07/2006 color:EL shift:(0,13) text: "[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2006 till:01/07/2007 color:ML shift:(0,13) text: "[[Meistriliiga|ML]]" from:01/07/2007 till:01/07/2008 color:EL shift:(0,13) text: "[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2008 till:01/07/2013 color:ML shift:(0,13) text: "[[Meistriliiga]]" from:01/07/2013 till:01/07/2015 color:EL shift:(0,13) text: "[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2015 till:01/07/2016 color:ELB shift:(0,13) text: "[[Esiliiga B|ELB]]" from:01/07/2016 till:01/07/2018 color:EL shift:(0,13) text: "[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2018 till:01/07/2023 color:ML shift:(0,13) text: "[[Premium liiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=90px|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- |[[III liiga 1997/98|1997/98]] || [[III liiga|III liiga lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 4 || 6 || 5 || 1 || 0 || 18||3 ||+15 ||'''16'''||align=left| [[Toivo Alt]] '''(8)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 1998|1998]] || [[Esiliiga]] ||'''6.'''|| 8 || 14 || 4 || 5 || 5 || 20||19 ||+1 ||'''17'''||align=left| [[Svajunas Rauckis]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1998|Esimene voor]] |- |[[Esiliiga 1999|1999]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 8 || 28 || 21 || 4 || 3 || 92||25 ||+67 ||'''67'''||align=left| Svajunas Rauckis '''(27)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1999|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2000|2000]] || [[Meistriliiga]] ||'''7.'''|| 8 || 28 || 5 || 4 || 19 || 25||68 ||−43 ||'''19'''||align=left| [[Risto Kallaste]] ja [[Tarmo Saks]] '''(5)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2000|1/8-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 2001|2001]] || [[Meistriliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''8.'''|| 8 || 28 || 2 || 1 || 25 || 18||114 ||−96 ||'''7'''||align=left| [[Tiit Tikenberg]] '''(5)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2001|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2002|2002]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 8 || 28 || 17 || 2 || 9 || 82||50 ||+32 ||'''53'''||align=left| [[Tarmo Neemelo]] '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2002|1/8-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 2003|2003]] || [[Meistriliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''8.'''|| 8 || 28 || 1 || 2 || 25 || 11||121 ||−110 ||'''5'''||align=left| [[Tiit Tikenberg]] '''(3)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2003|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2004|2004]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''5.'''|| 8 || 28 || 11 || 2 || 15 || 56||70 ||−14 ||'''35'''||align=left| [[Martti Pukk]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2004|Veerandfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 2005|2005]] || [[Meistriliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''9.'''|| 10 || 36 || 7 || 6 || 23 || 40||96 ||−56 ||'''27'''||align=left| Martti Pukk '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2005|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2006|2006]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 10 || 36 || 22 || 5 || 9 || 64||44 ||+20 ||'''71'''||align=left| Rainer Veskimäe '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2006|Veerandfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 2007|2007]] || [[Meistriliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''9.'''|| 10 || 36 || 5 || 3 || 28 || 25||94 ||−69 ||'''18'''||align=left| [[Dmitri Kulikov]] '''(5)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2007|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2008|2008]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 10 || 36 || 20 || 9 || 7 || 67||35 ||+32 ||'''69'''||align=left| [[Martti Pukk]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2008|1/16-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 2009|2009]] || [[Meistriliiga]] ||'''8.'''|| 10 || 36 || 7 || 3 || 26 || 21||99 ||−78 ||'''24'''||align=left| [[Dmitri Skiperski]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2010|2010]] || [[Meistriliiga]] ||'''9.'''|| 10 || 36 || 7 || 3 || 26 || 32||93 ||−61 ||'''24'''||align=left| Dmitri Skiperski '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|1/8-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] || [[Meistriliiga]] ||'''9.'''|| 10 || 36 || 7 || 5 || 24 || 28||68 ||−40 ||'''26'''||align=left| [[Martti Pukk]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2012|2012]] || [[Meistriliiga]] ||'''8.'''|| 10 || 36 || 5 || 11 || 20 || 31||80 ||−49 ||'''26'''||align=left| [[Andre Ilves]] '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|1/8-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 2013|2013]] || [[Meistriliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''10.'''|| 10 || 36 || 2 || 5 || 29 || 22||87 ||−65 ||'''11'''||align=left| Andre Ilves ja [[Elari Valmas]] '''(4)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2014|2014]] || [[Esiliiga]] ||'''6.'''|| 10 || 36 || 14 || 5 || 17 || 69||81 || −12 ||'''47'''||align=left| ''3 mängijat'' '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|Veerandfinaalid]] |- |[[Esiliiga 2015|2015]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''10.'''|| 10 || 36 || 10 || 7 || 19 || 48||95 ||−47 ||'''37'''||align=left| [[Sander Laht]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2016|2016]] || [[Esiliiga B]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 36 || 23 || 7 || 6 || 117||48 ||+69 ||'''76'''||align=left| [[Maarek Suursaar]] '''(33)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/16-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2017|2017]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF|'''5.'''|| 10 || 36 || 17 || 4 || 15 || 70||63 ||+7 ||'''55'''||align=left| [[Sander Laht]] '''(17)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2018|2018]] || [[Premium liiga]] ||'''9.'''|| 10 || 36 || 6 || 3 || 27 || 34||115 ||-81 ||'''21'''||align=left| Sander Laht '''(15)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|Veerandfinaalid]] |- |[[Premium liiga 2019|2019]] || Premium liiga ||'''9.'''|| 10 || 36 || 6 || 5 || 25 || 24||87 ||-63 ||'''23'''||align=left| [[Märten Pajunurm]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2020|2020]] || Premium liiga ||'''9.'''|| 10 || 30 || 5 || 9 || 16 || 28||63 ||-35 ||'''24'''||align=left| Sander Laht '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|1/16-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2021|2021]] || Premium liiga ||'''7.'''|| 10 || 30 || 10 || 4 || 16 || 39||47 ||-8 ||'''34'''||align=left| [[Mattias Männilaan]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2022|2022]] || Premium liiga ||'''5.'''|| 10 || 36 || 13 || 11 || 12 || 49||51 ||-2 ||'''50'''||align=left| [[Sten Reinkort]] '''(15)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|1/16-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2023|2023]] || Premium liiga |||'''7.'''|| 10 || 36 || 12 || 7 || 17 || 36||60 ||-24 ||'''43'''||align=left| Mattias Männilaan '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|Veerandfinaalid]] |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="QqBKH">{{netiviide | URL = http://www.fckuressaare.ee/?mid=54 | Pealkiri = FC Kuressaare – jalgpalliklubi saarlastele | Väljaandja = FC Kuressaare | Aeg = | Kasutatud = 24. veebruar 2011 | Keel =}}</ref> <ref name="jPjJg">[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26737 Kalju jääb võidetud punktidest ilma] Soccernet.ee, 14. juuli 2009</ref> <ref name="446Vo">[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26766 Kalju kukkus kuuendale kohale] Soccernet.ee, 16. juuli 2009</ref> <ref name="jhusg">[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26781 Kuressaare jäi samuti punktidest ilma] Soccernet.ee, 16. juuli 2009</ref> <ref name="cPNUQ">http://sport.err.ee/v/jalgpall/652e9e93-5171-4dc2-85de-41d1c39f7e9b Sergei Zamogilnõi lahkub Kuressaare peatreeneritoolilt</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.fckuressaare.ee/ Klubi koduleht] *{{EJLv|76}} *[http://www.youtube.com/watch?v=DXm8OqYdCPg FC Kuressaare – FC Levadia 1:7, 7. juuli 2009] {{Meistriliiga meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:FC Kuressaare| ]] 07umf46zn59v7d89h3s5fiojz5hs9bm Vilivalla (Hiiumaa) 0 63687 6759410 6529732 2024-11-11T17:14:43Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ 6759410 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Vilivalla | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Vilivalla''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Kärdla]]st 13 kilomeetrit lõunas. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Pühalepa vald]]a. Vilivalla piirneb põhjas [[Leerimetsa]] ja [[Loja (Hiiumaa)|Loja]] külaga, idas [[Nõmba]], edelas [[Tammela]], lõunas [[Undama]], kagus [[Suuremõisa (Hiiumaa)|Suuremõisa]] ja idas [[Hellamaa (Hiiumaa)|Hellamaa]] külaga. ==Nimi== [[Leo Tiik]] arvas, et kohanimi kujunes kui [[Harjumaa]]lt [[Vilivalla (Lääne-Harju)|Vilivallast]] pärit [[üksjalg]] asus [[16. sajand]]il elama [[Hiiumaa]]le.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Vilivalla}}</ref> Kohanime on mainitud [[1564]] kujul Villewall ja [[1576]] Willewalle. ==Loodus== [[Pilt:Septembrihommik Vilivallas.JPG|pisi|Septembrihommik Vilivallas]] Küla lääneosas asub Vilivalla hoiuala, kus kaitstakse [[Natura 2000|Natura]]-liikide elupaiku väljaspool kaitsealasid. Küla lääneosas on [[Vilivalla jõgi]]. ==Elanike arv== Vilivallas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 12 inimest. Küla kõik elanikud olid [[eestlased]].<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref> {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |37 || 1959 |- |25 || 1970 |- |58 || 1979 |- |54 || 1989 |- |19 || 2000 |- |12 || 2011 |- |19|| 2021 |} ==Talud== '''Vilivalla ajaloolised talud 1939''' <ref>Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1 || Kalda || Lukk |- | 2 || Kõrve || Piht |- | 3 || Lauri || Laur |- | 4 || Lepakopli || Piht |- | 5 || Lepiku || Kaev |- | 6 || Malve || Kallasto |- | 7 ||Matse || Vannas |- | 8 ||Mäe || Armas |- | 9 || Niidi || Piht |- | 10 || Põlluotsa || Kaddak |- | 11 || Roasto || Saar |- | 12 || Vahi || Marimaa |} ==Ajalugu== Vilivalla kuulus ajalooliselt [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]a alla. 1564 elas mõisa alal üksjalg Hans Villewall. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i alusel elasid külas [[vabadik]]ud Lauri Nigolas, Lauri Siemo ja Hanso Andres. [[1783]]. aastal asutas Hiiu-Suuremõisa mõisnik oma mõisa jaoks [[Vilivalla karjamõis]]a ja ajas seoses karjamõisa rajamisega oma kodudest välja Vilivalla vabadikud, kellest osa läksid [[Saaremaa]]le ning [[Vilsandi]] saarele.<ref>{{netiviide |Autor=Endel Saar |Pealkiri=Siiski rohkem kui üks hiidlane |Väljaanne=Hiiu Leht |Väljaandja=Saarlane |Aeg=2007-02-13 |URL=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=28563&kat=5 |online=2015-01-03 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924093220/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=28563&kat=5 |url-olek=ei tööta }}</ref> Vilivalla karjamõisa territooriumist moodustati pärast [[1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus]]e vastuvõtmist [[mõisavald]], mille alusel langesid mõisate piirid kokku valdade piiridega. [[1889]]. aastal liideti Vilivalla vald ja veel seitse mõisavalda Suuremõisa vallaga.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Hiiumaa omavalitsemine läbi aegade - Hiiumaa ja Hiiu maakond |Väljaanne=hiiumaa.ee |Väljaandja=SA Tuuru |Aeg=2015 |URL=http://www.hiiumaa.ee/hiiumaa-info/101&g=22 |online=2015-09-03}}</ref> Karjamõisa likvideerimisel rajati [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] järel Vilivalla asundus, mis [[1977]] muudeti külaks. ==Kultuur== Külas asub [[Vilivalla tuulik]]. [[20. sajand]]il oli Vilivallas [[baptistid]]e kabel <ref>Endel Saar: "Metsakülade keskel" 121. Hiiu Leht nr. 59, 27</ref> juuli 2010, saeveski ja algkool. [[V. I. Lenini nimeline kolhoos (Hiiumaa rajoon)|V. I. Lenini nimeline kolhoos]] ehitas külla sigala ja [[Coop Eesti|ETKVL]] kaupluse. Alates [[9. juuli]]st [[2008]] käib Vilivallas [[Selver]]i opereeritav [[rändpood]].<ref name="HiiumaaSelver">http://www.hiiumaa.ee: [http://www.hiiumaa.ee/index.php?idc=1011128100073411000&q=1 Selveri rändpood Eestis esimene]</ref> Kui [[1988]]. aasta sügisel alustati [[Pühalepa külanõukogu]]s talude taastamist, taastati külanõukogu esimene talu Vilivalla külas.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Taluliidu medal Ülo Saartokile |Väljaanne=Hiiu Leht |Väljaandja=Saarlane |Aeg=2008-12-30 |URL=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=37058&kat=5 |online=2015-01-03 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924093308/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=37058&kat=5 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Taristu== [[Pilt:Selveri rändpood.jpg|pisi|right|Rändpoe buss ([[Ühtri]] küla juures)]] Vilivalla küla läbis [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|nõukogude ajast]] kuni [[veebruar]]ini [[2004]] bussi maakonnaliin. Nõukogude ajal liikus Vilivalla suunal kolhoosibuss.<ref>{{netiviide |Autor=Kadi Laid |Pealkiri=Hellamaa raamatukogu 60 |Väljaanne=Hiiu Leht |Väljaandja=Saarlane |Aeg=2007-10-19 |URL=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=31380&kat=5 |online=2015-09-03 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924093227/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=31380&kat=5 |url-olek=ei tööta }}</ref> Viimastel andmetel käis alates [[20. jaanuar]]ist 2004 igal tööpäeval maakondlik bussiliin nr 659 väljumisega kell 06:15 [[Õngu]]lt [[Kärdla]]sse, läbides [[Tohvri]], [[Käina]] ja Vilivalla; peatus planeeriti sama aasta suvekuudeks.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Muutuvad kaug– ja maakonnaliinide sõiduplaanid |Väljaanne=Saarlane |Aeg=2004-01-20 |URL=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=17188&kat=5 |online=2015-09-03 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924093157/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=17188&kat=5 |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates [[23. veebruar]]ist 2004 regulaarne bussiliiklus Vilivallat enam ei läbi.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Käina suunal katseline bussiliin |Väljaandja=Saarlane |Aeg=2004-02-17 |URL=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=17488&kat=5 |online=2015-09-03 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924093159/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=17488&kat=5 |url-olek=ei tööta }}</ref> Vilivallat läbib lõunast kirdesse [[Tammela–Hellamaa tee]], mis kohati on ka küla piiriks. Teega lõikub [[Nõmba–Vilivalla tee]] [[kruusatee]], mida [[2005]] uuendati ja millele veeti kulumiskatte uuendamise käigus kruusa.<ref>{{netiviide |Autor=Kadi Laid |Pealkiri=Teetööd on alanud, ebamugavusi jagub |Väljaanne=Hiiu Leht |Väljaandja=Saarlane |Aeg=2005-05-20 |URL=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=22336&kat=5 |online=2015-09-03 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924093205/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=22336&kat=5 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2006]]. aastal remonditi küla lääneosas olevat [[Sakla–Loja–Vilivalla tee]] kruusateed.<ref>{{netiviide |Autor=Kadi Laid |Pealkiri=Teedeehitus on järjepidev protsess |Väljaanne=Hiiu Leht |Väljaandja=Saarlane |Aeg=2006-11-17 |URL=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=27657&kat=5 |online=2015-09-03 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924093218/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=27657&kat=5 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti külade loend]] == Viited == <references/> {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] kg57h27fnk9s1cm5gf2l1ylmdyaty3x Tallinna FC Flora 0 64707 6759656 6711495 2024-11-12T09:21:23Z Makenzis 95198 6759656 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Tallinna klubist; samanimeliste klubide kohta vaata artikleid [[Kehtna FC Flora]] ja [[Rakvere FC Flora]]}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Tallinna FC Flora | pilt = | pildi_suurus = 250px | täisnimi = Tallinna Football Club Flora | hüüdnimi = ''Rohevalged'' | lühend = FCF | asutatud = [[10. märts]]il [[1990]] | lõpp = | väljak = [[A. Le Coq Arena]] | mahutavus = 15 000 | ametinimetus1 = President | esimees = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pelle Pohlak]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]] | liiga = [[Premium liiga]] | hooaeg = [[Premium liiga 2024|2024]] | positsioon = Premium liiga, '''4.''' | muster_la1 = | muster_la2 = | muster_b1 =_jablonec1617h | muster_b2 =_dundee1314a | muster_ra1 = | muster_ra2 =_thinwhitesides | vasakkäsi1 = 008000 | vasakkäsi2 = FFFFFF | kere1 = 008000 | kere2 = FFFFFF | paremkäsi1 = 008000 | paremkäsi2 = FFFFFF | muster_so1 = _white band top | muster_so2 =_black_band_top | püksid1 = FFFFFF | püksid2 = 000000 | sokid1 = 008000 | sokid2 = FFFFFF | veeb = http://www.fcflora.ee | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Tallinna FC Flora''' on 1990. aastal asutatud [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Tallinn]]as. Esindusmeeskond mängib 1992. aastast [[Meistriliiga]]s ning on riigi edukamaid: tulnud viieteiskümnel korral Eesti [[Meistriliiga|meistriks]]<ref name="hSQPm" /> ja võitnud kaheksa [[Eesti jalgpallikarikas|karikat]].<ref name="0AKQI" /> Oli eeskätt 1990. aastatel [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondise]] baasmeeskond, mis viis lahkarvamusteni teiste jalgpalliklubidega.<ref name="EdeTN" /> FC Flora peatreener on korduvalt olnud samal ajal ka koondise juhendaja. FC Flora peab üleval tütarklubisid. Nende hulka kuulub või on kuulunud [[FC Viljandi]], [[FC Kuressaare]], [[Lelle SK]], [[FC Lelle]], [[Pärnu JK Tervis]], [[FC Valga]] jt. Klubil on üle Eesti rajatud järelkasvuvõistkondade võrgustik. Nende seast on sirgunud koondislased [[Andres Oper]], [[Mart Poom]], [[Martin Reim]], [[Marko Kristal]] ja [[Ragnar Klavan]]. Kodustaadion on [[A. Le Coq Arena]]. Klubi värvid on roheline ja valge. ==Ajalugu== Flora liitus Eesti meistrivõistlustega 1990. aastal, kui esimene meeskond alustas mängimist [[ENSV|Eesti NSV]] teises liigas.<ref name="cSg1K" /> Suure osa võistkonna tuumikust olid [[Roman Ubakivi]] ja [[Olev Reim]]i juhendatud [[Tallinna Lõvid]]e mängijad. Klubi tuli esimest korda Eesti meistriks hooajal [[Meistriliiga 1993/94|1993/94]] läbi vastuolude. Voor enne lõppu diskvalifitseeriti liidrikohalt väidetava korruptsiooni tõttu [[FC Tevalte]]. Võrdsete punktidega tabeli tipus lõpetanud Flora (väravate vahe +52) ja [[FC Norma]] (+58) pidasid lisamängu, kus normalased saatsid protestiks Tevalte eemaldamise vastu väljakule noormängijad.<ref name="cSg1K" /> Flora võitis kohtumise 5:2 (3:0). Flora suutis aasta hiljem tiitlit kaitsta, milleks piisas [[Meistriliiga 1994/95|meistriliiga hooaja 1994/95]] otsustavaks kujunenud viimases voorus lähima jälitaja [[Lantana/Marlekor]] vastu 1:1 viigist. See Flora uusim pearivaal tuli aga kahel järgmisel hooajal kindlalt meistriks, edestades kolmanda ([[Meistriliiga 1995/96|1995/96]]) ja teise kohaga ([[Meistriliiga 1996/97|1996/97]]) lõpetanud rohevalgeid vastavalt 11 ja kuue punktiga. [[29. august]]il 1998 pidas Flora [[Sitsiilia]]s sõpruskohtumise [[AC Milan]]iga (1:2), mille ajakiri [[Sporditäht]] paigutas selle aasta tähelepanuväärsemate spordisündmuste edetabelis teisele kohale, nimetades seda "Eesti jalgpalliajaloos seni ainulaadseks sündmuseks".<ref name="oS9fT" /> ==Toetajad== FC Flora fänniklubi nimi on Viies Sektor. Flora fännid olid osalised [[Meistriliiga]] tõsiseimas vägivallajuhtumis, kui [[1. august]]il [[2009]] läksid [[Sillamäe Kalev]]i ja Flora kohtumisel omavahel kähmlema vastasleeride poolehoidjad.<ref name="gSWYG" /><ref name="bVDRU" /> [[Sillamäe]] politsei kutsus tülitsevate jalgpallifännide ohjeldamiseks abijõudusid nii [[Narva]]st kui ka [[Jõhvi]]st. Korrakaitsjad jätsid umbes 30 Flora fänni staadionile ja suunasid ligikaudu 70 sillamäelast sealt minema, konstaablijaoskonda toimetati kolm isikut.<ref name="gSWYG" /> ==Mängijad== {{Vaata ka|Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid}} ''Seisuga 7. detsember 2023''<ref>{{cite web|title=Mängijad|url=https://jalgpall.ee/voistlused/52/team/4?season=2023}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Evert Grünvald]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Kristen Lapa]]}} {{JK koosseis mängija|no=99|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Kaur Kivila]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Marko Lipp]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Marco Lukka]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Erko Jonne Tõugjas]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Mihhail Kolobov]]}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Kristo Hussar]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Michael Lilander]]}} {{JK koosseis mängija|no=43|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Markkus Seppik]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Vladislav Kreida]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Martin Miller]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Nikita Mihhailov]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Konstantin Vassiljev]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Markus Soomets]]}} {{JK koosseis mängija|no=74|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Danil Kuraksin]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Tristan Pajo]]}} {{JK koosseis mängija|no=97|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Mait Eenmaa]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Rauno Alliku]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Mark Anders Lepik]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Sergei Zenjov]]}} {{JK koosseis mängija|no=57|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Tony Varjund]]}} {{JK koosseis lõpp}} ===Mängijad laenul=== {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis lõpp}} ===Duublid=== * [[Tallinna FC Flora U21]] * [[Tallinna FC Flora U19]] ===Naiskond=== * [[Tallinna FC Flora (N)]] ==Personal== {{Vaata ka|Kategooria:Tallinna FC Flora peatreenerid}} {{col-begin|width=100%}} |- | ===Praegune tehniline personal=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Post]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Joel Indermitte]] |- |Väravavahtide treener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aiko Orgla]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kristiina Lind]] |- |Massöör |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Papp]] |- |Fitness treener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Johan-Kaspar Ivask]] |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | === Peatreenerite ajalugu === {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär !Viited |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Pohlak]]||1990–1991 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Leedu}} [[Raimondas Kotovas]]||1992 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Roman Ubakivi]]||1993–1995 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Island}} [[Teitur Thordarson]]||1996–1999 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]]||2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Holland}} [[Arno Pijpers]]||2001–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Janno Kivisild]]||2004–2005 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Rautiainen]]||2006–2008 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]]||2008–2009||<ref name="SFU3S" /> |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Reim]]||2009–2012||<ref name="uEs28" /><ref name="2chel" /> |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]]||2012–2013||<ref name="9W3aD" /><ref name="mpAOr" /> |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]]||2013–2016||<ref name="QNJNM" /><ref name="A2GBd" /> |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Argo Arbeiter]]||2016 ||<ref name="1WyUr" /><ref name="IfdYt" /> |- |align=left|{{Riigi ikoon|Holland}} [[Arno Pijpers]]||2017–2018||<ref name="eJUvJ" /> |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jürgen Henn]]||2018–2023||<ref name="1WyUr" /><ref name="IfdYt" /> |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]]||2023–|| |} |} ==Saavutused== ===Kohalik=== * '''[[Meistriliiga]]''' ''(Alates 2014 Premium liiga)'' :'''Võitja (15)''': [[Meistriliiga 1993/94|1993/94]], [[Meistriliiga 1994/95|1994/95]], [[Meistriliiga 1997/98|1997/98]], [[Meistriliiga 1998|1998]], [[Meistriliiga 2001|2001]], [[Meistriliiga 2002|2002]], [[Meistriliiga 2003|2003]], [[Meistriliiga 2010|2010]], [[Meistriliiga 2011|2011]], [[Premium liiga 2015|2015]], [[Premium liiga 2017|2017]], [[Premium liiga 2019|2019]], [[Premium liiga 2020|2020]], [[Premium liiga 2022|2022]], [[Premium liiga 2023|2023]] :'''2. koht (7)''': [[Meistriliiga 1992/93|1992/93]], [[Meistriliiga 1995/96|1995/96]], [[Meistriliiga 1996/97|1996/97]], [[Meistriliiga 2000|2000]], [[Meistriliiga 2007|2007]], [[Meistriliiga 2008|2008]], [[Premium liiga 2021|2021]] :'''3. koht (6)''': [[Meistriliiga 1999|1999]], [[Meistriliiga 2004|2004]], [[Meistriliiga 2006|2006]], [[Meistriliiga 2012|2012]], [[Premium liiga 2014|2014]], [[Premium liiga 2018|2018]] * '''[[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]''' :'''Võitja (8)''': [[Tipneri karikavõistlused 1995|1995]], [[Tipneri karikavõistlused 1998|1998]], [[Tipneri karikavõistlused 2008|2008]], [[Tipneri karikavõistlused 2009|2009]], [[Tipneri karikavõistlused 2011|2011]], [[Tipneri karikavõistlused 2013|2013]], [[Tipneri karikavõistlused 2016|2016]], [[Tipneri karikavõistlused 2020|2020]] :'''2. koht (7)''': [[Tipneri karikavõistlused 2001|2001]], [[Tipneri karikavõistlused 2003|2003]], [[Tipneri karikavõistlused 2006|2006]], [[Tipneri karikavõistlused 2010|2010]], [[Tipneri karikavõistlused 2018|2018]], [[Tipneri karikavõistlused 2021|2021]], [[Tipneri karikavõistlused 2023|2023]] * '''[[Eesti Superkarikas]]''' :'''Võitja (10)''': [[Eesti Superkarikas 1998|1998]], [[Eesti Superkarikas 2002|2002]], [[Eesti Superkarikas 2003|2003]], [[Eesti Superkarikas 2004|2004]], [[Eesti Superkarikas 2009|2009]], [[Eesti Superkarikas 2011|2011]], [[Eesti Superkarikas 2012|2012]], [[Eesti Superkarikas 2014|2014]], [[Eesti Superkarikas 2016|2016]], [[Eesti Superkarikas 2020|2020]] :'''2. koht (7)''': [[Eesti Superkarikas 1999|1999]], [[Eesti Superkarikas 2006|2006]], [[Eesti Superkarikas 2010|2010]], [[Eesti Superkarikas 2017|2017]], [[Eesti Superkarikas 2018|2018]], [[Eesti Superkarikas 2022|2022]], [[Eesti Superkarikas 2023|2023]] ===Regionaalne=== * '''[[Liivimaa karikas]]''' :'''Võitja (1)''': [[Liivimaa karikas 2011|2011]] :'''2. koht (2)''': [[Liivimaa karikas 2003|2003]], [[Liivimaa karikas 2004|2004]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/1992 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:1992 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData= bar:Position width:15 color:white align:center from:01/01/1992 till:01/01/1992 shift:(0,-4) text:4. from:01/01/1992 till:01/01/1993 shift:(0,-4) text:2. from:01/01/1993 till:01/01/1994 shift:(0,-4) text:1. from:01/01/1994 till:01/01/1995 shift:(0,-4) text:1. from:01/01/1995 till:01/01/1996 shift:(0,-4) text:2. from:01/01/1996 till:01/01/1997 shift:(0,-4) text:2. from:01/01/1997 till:01/01/1998 shift:(0,-4) text:1. from:01/01/1998 till:01/07/1998 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/1998 till:01/07/1999 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(0,-4) text:1. from:01/01/1992 till:01/07/2023 color:ML shift:(0,13) text: "[[Meistriliiga|Meistriliiga/Premium liiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=90px|[[Eesti jalgpallikarikas|Karikas]] !width=90px|[[Eesti jalgpalli superkarikas|Superkarikas]] |- |[[Meistriliiga 1992|1992]] || [[Meistriliiga]] ||'''4.'''|| 14 || 10 || 6 || 2 || 2 || 39||9||+39 ||'''10'''||align=left| [[Urmas Kirs]] '''(11)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 1992/93|1992/93]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 12 || 22 || 15 || 4 || 3 || 63||13||+40 ||'''34'''||align=left| [[Martin Reim]] ja [[Indro Olumets]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1993|Veerandfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 1993/94|1993/94]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 12 || 22 || 15 || 6 || 1 || 61||9||+52 ||'''36'''||align=left| Urmas Kirs '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1994|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 1994/95|1994/95]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 8 || 24 || 17 || 7 || 0 || 59||10||+49 ||'''41'''||align=left| {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Ričardas Zdančius]] '''(12)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 1995|Võitjad]] |- |[[Meistriliiga 1995/96|1995/96]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 8 || 24 || 12 || 6 || 6 || 51||22||+29 ||'''31'''||align=left| [[Lembit Rajala]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1996|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 1996/97|1996/97]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 8 || 24 || 16 || 4 || 4 || 52||16||+36 ||'''29'''||align=left| [[Andres Oper]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1997|Veerandfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 1997/98|1997/98]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 8 || 24 || 19 || 3 || 2 || 73||16||+57 ||'''29'''||align=left| Andres Oper '''(15)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 1998|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 1998|1998]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 8 || 14 || 11 || 2 || 1 || 46||13||+33 ||'''35'''||align=left| Andres Oper ja [[Indrek Zelinski]] '''(10)''' | |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 1998|Võitjad]] |- |[[Meistriliiga 1999|1999]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 8 || 28 || 13 || 8 || 7 || 60||33||+27 ||'''47'''||align=left| Indrek Zelinski '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1999|Poolfinaalid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 1999|Finalist]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2000|2000]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 8 || 28 || 16 || 7 || 5 || 51||25||+26 ||'''55'''||align=left| [[Meelis Rooba]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2000|Poolfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 2001|2001]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 8 || 28 || 21 || 5 || 2 || 62||18||+44 ||'''68'''||align=left| [[Aleksandr Kulik]] '''(14)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2001|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2002|2002]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 8 || 28 || 20 || 4 || 4 || 79||25||+54 ||'''64'''||align=left| {{riigi ikoon|Norra}} [[Tor Henning Hamre]] '''(23)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2002|Veerandfinaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2002|Võitjad]] |- |[[Meistriliiga 2003|2003]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 8 || 28 || 24 || 4 || 0 || 105||21||+84 ||'''76'''||align=left| {{riigi ikoon|Norra}} Tor Henning Hamre '''(39)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2003|Finalist]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2003|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2004|2004]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 8 || 28 || 18 || 4 || 6 || 83||25||+58 ||'''58'''||align=left| [[Vjatšeslav Zahovaiko]] '''(28)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2004|Poolfinaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2004|Võitjad]] |- |[[Meistriliiga 2005|2005]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 10 || 36 || 21 || 6 || 9 || 81||36||+45 ||'''69'''||align=left |Vjatšeslav Zahovaiko '''(19)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2005|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2006|2006]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36 || 26 || 4 || 6 || 93||34||+59 ||'''82'''||align=left| Vjatšeslav Zahovaiko '''(25)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2006|Finalistid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2006|Finalistid]] |- |[[Meistriliiga 2007|2007]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 26 || 5 || 5 || 108||30||+78 ||'''83'''||align=left| [[Jarmo Ahjupera]] '''(17)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2007|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2008|2008]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 28 || 7 || 1 || 113||28||+85 ||'''91'''||align=left| [[Sander Post]] '''(19)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2008|Võitjad]] |- |[[Meistriliiga 2009|2009]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 10 || 36 || 22 || 6 || 8 || 79||31||+48 ||'''72'''||align=left| [[Alo Dupikov]] ja Vjatšeslav Zahovaiko '''(13)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2009|Võitjad]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2009|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2010|2010]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 29 || 4 || 3 || 104||32||+72 ||'''91'''||align=left| Sander Post '''(24)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2010|Finalistid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2010|Finalistid]] |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 26 || 8 || 2 || 100||24||+76 ||'''86'''||align=left| [[Henri Anier]] '''(21)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2011|Võitjad]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2011|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2012|2012]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36 || 26 || 3 || 7 || 87||24||+63 ||'''81'''||align=left|{{riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarišvili]] '''(17)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|Poolfinaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2012|Võitjad]] |- |[[Meistriliiga 2013|2013]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 10 || 36 || 21 || 5 || 10 || 83||40||+43 ||'''68'''||align=left| [[Albert Prosa]] '''(16)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2013|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2014|2014]] ||[[Premium liiga]]||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36 || 24 || 7 || 5 || 88||36 ||+52 ||'''79'''||align=left| Albert Prosa '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|1/8-finaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2014|Võitjad]] |- |[[Premium liiga 2015|2015]] ||Premium liiga||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 27 || 3 || 6 || 72||24 ||+48 ||'''84'''||align=left| [[Rauno Sappinen]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2016|2016]] ||Premium liiga||'''4.'''|| 10 || 36 || 21 || 10 || 5 || 96||31 ||+65 ||'''73'''||align=left| Rauno Sappinen '''(19)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2016|Võitjad]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2016|Võitjad]] |- |[[Premium liiga 2017|2017]] ||Premium liiga||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 28 || 6 || 2 || 100||28 ||+72 ||'''90'''||align=left| Rauno Sappinen '''(27)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|1/8-finaalid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2017|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2018|2018]] ||Premium liiga||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36 || 25 || 8 || 3 || 116||32 ||+84 ||'''83'''||align=left| {{riigi ikoon|Gruusia}} Zakaria Beglarišvili '''(30)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2018|Finalistid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2018|Finalistid]] |- |[[Premium liiga 2019|2019]] ||Premium liiga||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 29 || 3 || 4 || 110||21 ||+89 ||'''90'''||align=left| [[Erik Sorga]] '''(31)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2020|2020]] ||Premium liiga||style="background:gold;"|'''1.'''||10||29||26||2||1||76||17||+59||'''80'''||align=left| Rauno Sappinen '''(26)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2020|Võitjad]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2020|Võitjad]] |- |[[Premium liiga 2021|2021]] ||Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''||10||32||23||8||1||90||23||+67||'''77'''||align=left| Rauno Sappinen '''(23)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2021|Finalistid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2021|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2022|2022]] ||Premium liiga||style="background:gold;"|'''1.'''||10||36||31||4||1||94||21||+73||'''97'''||align=left| [[Konstantin Vassiljev]] '''(13)''' ||[[Tipneri karikavõistlused 2022|Poolfinaalid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2022|Finalistid]] |- |[[Premium liiga 2023|2023]] ||Premium liiga||style="background:gold;"|'''1.'''||10||36||23||10||3||74||24||+50||'''79'''||align=left| Konstantin Vassiljev '''(14)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2023|Finalistid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2023|Finalistid]] |} === Euroopa === {| class="wikitable" style="font-size:100%; ! Hooaeg ! Võistlus ! Voor ! Vastane ! Kodus ! Võõrsil ! Kokku |-align=center | [[UEFA Karikas 1994/95|1994/95]] | [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 1994/95#Eelvoor|Eelvoor]] |align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Odense BK]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 6''' |-bgcolor=#EEEEEE align=center | [[UEFA Karikas 1995/96|1995/96]] | [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 1995/96#Eelvoor|Eelvoor]] |align=left| {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillestrøm SK]] | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 4 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 4''' |-align=center | [[UEFA Karikas 1996/97|1996/97]] | [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 1996/97#Eelvoor|Eelvoor]] |align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[FC Haka]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffffdd"| 2 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| '''2 : 3''' |-bgcolor=#EEEEEE align=center | [[UEFA Karikas 1997/98|1997/98]] | [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 1997/98#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Hapoel Petah Tikva FC]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 3''' |-align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 1998/99|1998/99]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 1998/99#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Bukaresti FC Steaua]] | bgcolor="#ddffdd"| 3 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 4 | bgcolor="#ffdddd"| '''4 : 5''' |-bgcolor=#EEEEEE align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 1999/2000|1999/00]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 1999/2000#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Belgradi FK Partizan]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 4 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 6 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 10''' |-align=center | [[UEFA Karikas 2000/01|2000/01]] | [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 2000/01#Kvalifikatsiooniring|Kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Club Brugge KV]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 4 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 6''' |-bgcolor=#EEEEEE align=center | [[UEFA Karikas 2001/02|2001/02]] | [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 2001/02#Kvalifikatsiooniring|Kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Zagrebi NK Dünamo]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 2''' |-align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2002/03|2002/03]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2002/03#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Küpros}} [[APOEL FC]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 1''' |-bgcolor=#EEEEEE align=center | [[Meistrite Liiga 2003/04|2003/04]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2003/04#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Moldova}} [[Tiraspoli FC Sheriff]] | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 2''' |-align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2004/05|2004/05]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2004/05#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[ND Gorica]] | bgcolor="#ffdddd"| 2 : 4 | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''3 : 7''' |-bgcolor=#EEEEEE align=center | [[UEFA Karikas 2005/06|2005/06]] | [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 2005/06#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Esbjerg fB]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 6 | bgcolor="#ddffdd"| 2 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| '''2 : 7''' |-align=center | rowspan="2"| [[UEFA Karikas 2006/07|2006/07]] | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 2006/07#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo FC Lyn]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ddffdd"| '''1 : 1''' ([[Võõrsil löödud värava reegel|v]]) |-align=center | [[UEFA Karikas 2006/07#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Brøndby IF]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 4 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 4''' |-bgcolor=#EEEEEE align=center | [[UEFA Karikas 2007/08|2007/08]] | [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 2007/08#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Norra}} [[Vålerenga IF Fotball|Vålerenga IF]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 2''' |-align=center | [[UEFA Karikas 2008/09|2008/09]] | [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 2008/09#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Djurgårdens IF Fotboll|Djurgårdens IF]] | bgcolor="#ffffdd"| 2 : 2 | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| '''2 : 2''' ([[Võõrsil löödud värava reegel|v]]) |-bgcolor=#EEEEEE align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2009/10|2009/10]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2009/10#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Brøndby IF]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 4 | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| '''2 : 4''' |-align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2010/11|2010/11]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2010/11#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Thbilisi FC Dünamo]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 2''' |-bgcolor=#EEEEEE align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2011/12|2011/12]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2011/12#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Shamrock Rovers FC]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 1''' |-align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2012/13|2012/13]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2012/13#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[FC Basel]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 5''' |-bgcolor=#EEEEEE align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2013/14|2013/14]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2013/14#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Albaania}} [[FK Kukësi]] | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 1''' ([[Võõrsil löödud värava reegel|v]]) |-align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2015/16|2015/16]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2015/16#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Skopje FK Rabotnički]] | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 2''' |-bgcolor=#EEEEEE align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2016/17|2016/17]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2016/17#Esimene kvalifikatsiooni ring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Gibraltar}} [[Lincoln Red Imps FC]] | bgcolor="#ddffdd"| [[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Tallinna FC Flora v Lincoln Red Imps|2 : 1]] | bgcolor="#ffdddd"| [[UEFA Meistrite Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Lincoln Red Imps v Tallinna FC Flora|0 : 2]] | bgcolor="#ffdddd"| '''2 : 3''' |- align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18|2017/18]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[NK Domžale]] |bgcolor="#ffdddd"| [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Flora Tallinn v Domžale|2 : 3]] |bgcolor="#ffdddd"| [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Domžale v Flora Tallinn|0 : 2]] |bgcolor="#ffdddd"| '''2 : 5''' |- align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2018/19|2018/19]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2018/19#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Hapoel Be'er Sheva FC]] |bgcolor="#ffdddd"| [[UEFA Meistrite Liiga 2018/19 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Flora Tallinn v Hapoel Be'er Sheva FC|1 : 4]] |bgcolor="#ffdddd"| [[UEFA Meistrite Liiga 2018/19 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Hapoel Be'er Sheva v Flora Tallinn|1 : 3]] |bgcolor="#ffdddd"| '''2 : 7''' |- align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2018/19|2018/19]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2018/19#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Küpros}} [[APOEL FC]] |bgcolor="#ddffdd"| [[UEFA Euroopa Liiga 2018/19 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Flora Tallinn v APOEL FC|2 : 0]] |bgcolor="#ffdddd"| [[UEFA Euroopa Liiga 2018/19 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#APOEL FC v Flora Tallinn|0 : 5]] |bgcolor="#ffdddd"| '''2 : 5''' |- align=center | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga 2019/20|2019/20]] | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2019/20#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Serbia}} [[FK Radnički Niš]] |bgcolor="#ddffdd"| [[UEFA Euroopa Liiga 2019/20 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Flora Tallinn v Radnički Niš|2 : 0]] |bgcolor="#ffffdd"| [[UEFA Euroopa Liiga 2019/20 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Radnički Niš v Flora Tallinn|2 : 2]] |bgcolor="#ddffdd"| '''4 : 2''' |- align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2019/20#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Eintracht Frankfurt]] |bgcolor="#ffdddd"| [[UEFA Euroopa Liiga 2019/20 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Flora Tallinn v Eintracht Frankfurt|1 : 2]] |bgcolor="#ffdddd"| [[UEFA Euroopa Liiga 2019/20 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Eintracht Frankfurt v Flora Tallinn|1 : 2]] |bgcolor="#ffdddd"| '''2 : 4''' |- align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2020/21|2020/21]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2020/21#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Leedu}} [[FK Sūduva]] |bgcolor="#ffdddd"| [[UEFA Meistrite Liiga 2020/21 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Flora Tallinn v FK Sūduva|1 : 2]] (''Pen.'') |bgcolor="#ffffdd"| – {{ref|1}} |bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 2''' |- align=center | rowspan="3"| [[UEFA Euroopa Liiga 2020/21|2020/21]] | rowspan="3"| [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2020/21#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Island}} [[KR Reykjavík]] |bgcolor="#ddffdd"| [[UEFA Euroopa Liiga 2020/21 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Flora Tallinn v KR Reykjavík|2 : 1]] |bgcolor="#ffffdd"| – {{ref|1}} |bgcolor="#ddffdd"| '''2 : 1''' |- align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2020/21#Kolmas kvalifikatsiooniring|Kolmas kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Malta}} [[Floriana FC]] |bgcolor="#ffffdd"| – {{ref|1}} |bgcolor="#ddffdd"| [[UEFA Euroopa Liiga 2020/21 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Floriana FC v Flora Tallinn|1 : 0]] (''Pen.'') |bgcolor="#ddffdd"| '''1 : 0''' |- align=center |[[UEFA Euroopa Liiga 2020/21#Väljalangemismängude ring|Väljalangemismängude ring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Zagrebi Dinamo]] |bgcolor="#ffffdd"| – {{ref|1}} |bgcolor="#ffdddd"| [[UEFA Euroopa Liiga 2020/21 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Floriana FC v Flora Tallinn|1 : 3]] |bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 3''' |} {{märkus|1}} Erandkorras peeti 2020/21 hooajal koroonaohu tõttu vaid üks mäng. ===Mängijate rekordid Meistriliigas=== ''Uuendatud seisuga 10. detsember 2023.<ref name="pAz3j" /> Aktiivsed mängijad on '''paksus''' kirjas.'' {{col-begin|width=100%}} |- | ====Enim mänge meistriliigas==== {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Mänge |- |1.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Reim]]||1992–1999, 2001–2008||align=center|385 |- |2.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Rauno Alliku]]'''||2008–||align=center|383 |- |3.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gert Kams]]||2006–2012, 2015–2019||align=center|364 |- |4.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]]||1990–1999, 2001–2004||align=center|263 |- |5.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Markus Jürgenson]]||2009–2016||align=center|252 |- |6.||align=left|{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarišvili]]||2010–2012, 2014–2019||align=center|240 |- |7.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Teet Allas]]||2000–2010||align=center|233 |- |8.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]]||2013–2022||align=center|194 |- |9.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andre Frolov]]||2005–2016||align=center|192 |- |10.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Palatu]]||2005–2006, 2008–2013||align=center|185 |} | ====Enim väravaid meistriliigas==== {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Väravaid |- |1.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]]||1999, 2003–2009||align=center|121 |- |2.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]]||2013–2022||align=center|118 |- |3.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Rauno Alliku]]'''||2008–||align=center|112 |- |4.||align=left|{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarišvili]]||2010–2012, 2014–2020||align=center|94 |- |5.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Post]]||2004–2011, 2013–2014||align=center|72 |- |6.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Reim]]||1992–1999, 2001–2008||align=center|69 |- |7.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kristen Viikmäe]]||1996–2000, 2003–2007||align=center|64 |- |rowspan="2"|8.||align=left|{{Riigi ikoon|Norra}} [[Tor Henning Hamre]]||2002–2003||align=center|62 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Zelinski]]||1993–1999, 2001||align=center|62 |- |10.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]]||2012–2016||align=center|61 |} |} ==Vaata ka== *[[Premium liiga]] *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hSQPm">[http://jalgpall.struktuur.ee/4576 Eesti meistrid]. [[Eesti Jalgpalli Liit]].</ref> <ref name="0AKQI">[https://web.archive.org/web/20090726022605/http://jalgpall.struktuur.ee/3629 Kõik Eesti karikavõitjad]. [[Eesti Jalgpalli Liit]].</ref> <ref name="EdeTN">http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/09/10/sport.htm#neljas{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="cSg1K">[http://www.fcflora.ee/index.php?linker=true&id=26&lang=est flora.ee]</ref> <ref name="oS9fT">10 tähelepanuväärsemat spordisündmust Eestis, [[Sporditäht, 1998, nr 12, lk 9</ref> <ref name="gSWYG">[http://uudised.err.ee/index.php?06172907 Sillamäel läks sadakond jalgpallifänni kähmlema] uudised.err.ee, 1. august 2009</ref> <ref name="bVDRU">[http://sport.postimees.ee/?id=148476 Jalgpallifännide kakluse põhjustas mängu halb korraldus] Postimees.ee, 2. august 2009</ref> <ref name="SFU3S">http://soccernet.ee/artikkel/tarmo-ruutlist-sai-flora-uus-peatreener Tarmo Rüütlist sai Flora uus peatreener</ref> <ref name="uEs28">http://soccernet.ee/artikkel/martin-reim-asus-flora-uueks-peatreeneriks Martin Reim asus Flora uueks peatreeneriks</ref> <ref name="2chel">http://soccernet.ee/artikkel/reim-ja-kivisild-lahkuvadki-florast Reim ja Kivisild lahkuvadki Florast</ref> <ref name="9W3aD">http://soccernet.ee/artikkel/flora-uueks-peatreeneriks-saab-marko-lelov Flora uueks peatreeneriks saab Marko Lelov</ref> <ref name="mpAOr">http://soccernet.ee/artikkel/flora-vallandas-lelovi-ja-otsib-asendust-valismaalt Flora vallandas Lelovi ja asendust otsitakse välismaalt</ref> <ref name="QNJNM">http://soccernet.ee/artikkel/hurt-peab-oma-esimese-liigamangu-flora-eesotsas-vana-koduklubi-vastu Hurt peab esimese liigamängu Flora lootsina vana koduklubi vastu</ref> <ref name="A2GBd">http://soccernet.ee/artikkel/norbert-hurt-paneb-flora-peatreeneri-ameti-maha Norbert Hurt paneb Flora peatreeneri ameti maha</ref> <ref name="1WyUr">http://soccernet.ee/artikkel/flora-nimetas-uueks-peatreeneriks-argo-arbeiteri Flora nimetas uueks peatreeneriks Argo Arbeiteri</ref> <ref name="IfdYt">http://soccernet.ee/artikkel/arbeiter-flora-peatreenerina-ei-jatka Arbeiter Flora peatreenerina ei jätka</ref> <ref name="eJUvJ">http://soccernet.ee/artikkel/ametlik-arno-pijpersist-sai-taaskord-flora-peatreener Ametlik: Arno Pijpersist sai taaskord Flora peatreener</ref> <ref name="pAz3j">[https://fcflora.ee/statistika/ Statistika – FC Flora]</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.fcflora.ee Koduleht] * {{EJLv|4}} {{Meistriliiga meeskonnad}} {{JÄRJESTA:Flora, FC}} [[Kategooria:Tallinna jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora| ]] p8xyggfirny14eabnmzhbb6ta841s62 Tallinna FCI Levadia 0 64865 6759682 6711488 2024-11-12T10:01:55Z Makenzis 95198 6759682 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|klubi kohta, mis kandis 1999–2004 nime Maardu FC Levadia|Selle duubelmeeskond, mis kandis 2000–2004 nime Tallinna FC Levadia|Tallinna FCI Levadia U21}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Tallinna FCI Levadia | pilt =FC Levadia Tallinnin.png | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Tallinna Football Club Infonet Levadia | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 22. oktoobril 1998 | lõpp = | väljak = [[A. Le Coq Arena]] | mahutavus = 14 336 | ametinimetus1 = President | esimees = {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Viktor Levada]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Curro Torres]] | liiga = [[Premium liiga]] | hooaeg = [[Premium liiga 2024|2024]] | positsioon = Premium liiga, '''1.''' | muster_la1 =_shoulder_stripes_white_stripes_half | muster_la2 =_shoulder_stripes_black_stripes_alt | muster_b1 = | muster_b2 =_shoulder_stripes_black_stripes_alt | muster_ra1 =_shoulder_stripes_white_stripes_half | muster_ra2 =_shoulder_stripes_black_stripes_alt | vasakkäsi1 =00a650 | vasakkäsi2 = FFFFFF | kere1 =00a650 | kere2 = FFFFFF | paremkäsi1 =00a650 | paremkäsi2 = FFFFFF | muster_so1 = | muster_so2 = | püksid1 =FFFFFF | püksid2 = FFFFFF | sokid1 =00a650 | sokid2 = 000000 | veeb = http://www.fclevadia.ee | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Tallinna FCI Levadia''' on [[Eesti]] [[jalgpall]]iklubi, mis asutati 22. oktoobril [[1998]]<ref name="efr7X" /> esmalt nime '''Maardu FC Levadia''' all. Levadia on koduses [[Meistriliiga|kõrgliigas]] olnud raskekaallane esimestest hooaegades saadik. Meeskonna ülekaal on olnud ilmne eeskätt 2000. aastate keskpaigast, kui aastail [[2004]]–[[2009]] võideti viiest võimalikust meistritiitlist neli. Eurosarjades on Levadia edukaim Eesti meeskond, kes on ainsana jõudnud [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]] 3. eelringi ja [[UEFA karikas|UEFA karikavõistluste]] põhiturniirile. ==Ajalugu== [[Pilt:Levadia (2).jpg|pisi|FC Levadia mängimas [[JK Tammeka]] vastu]] Klubi eelkäijad on [[FK Maardu]] ja [[Maardu FK Olümpia]]. 2002 oli [[meistriliiga]]s koguni kolm Levadia-nimelist meeskonda: FC Levadia Maardu (tollal esindusvõistkond), FC Levadia Tallinn ja FC Levadia Pärnu (amatöörmeeskonnad). Huvitaval kombel kohtusid sellel hooajal karikafinaalis Levadia Maardu ja Levadia Tallinn ning üllatuslikult võttis võidu viimane. Hooajal 2006/07 sai Levadiast esimene Eesti võistkond, kes pääses [[UEFA karikas|UEFA karika]] põhiturniirile, kui 2. eelringis võideti [[Holland]]i klubi [[FC Twente]] pärast võõrsil tehtud 1:1 viiki kodus 1:0. Selle tulemusega pääseti 1. põhiringi, kus kaotati [[Newcastle United]]ile võõrsil 1:2 ja kodus 0:1. Levadia rahvusvaheliselt prestiižseim <ref name="siKsg" /> võit pärineb [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]] hooajast 2009/10, kui 2. eelringis alistati [[Poola]] meister [[Krakówi Wisła]]. Pärast üllatustlikku 1:1 viiki võõrsil piisas Levadiale kodus väravateta viigist, mis poolakate ülekaalust hoolimata ka korduskohtumise lõpuminutiteni püsis. Üleajal saatis äsja [[Narva Trans]]ist tallinlaste ridadesse tulnud [[Vladislav Ivanov]] palli karistuslöögist poolakate võrku, mis kindlustas Levadiale kokkuvõttes 2:1 võidu.<ref name="2UnF8" /><ref name="qqG1v" /> ===Ühinemine FCI Tallinnaga=== 4. novembril 2017, pärast hooaja viimast mängu teatati FC Levadia ja [[FCI Tallinn]]a ühinemisest.<ref>[http://soccernet.ee/artikkel/kahest-suurest-saab-uks-infonet-ja-levadia-uhinevad-ning-sunnib-fci-levadia Kahest suurest saab üks: Infonet ja Levadia ühinevad ning sünnib FCI Levadia] Soccernet.ee, 4 november 2017</ref> Kaks päeva hiljem toimunud FCI Tallinna ja FC Levadia ühinemise pressikonverentsil teatati, et uuel klubil ei ole veel nime, kuid juriidiline keha saab olema Levadia oma ning peatreeneriks saab senine Infoneti loots [[Aleksandar Rogic]].<ref>[http://soccernet.ee/artikkel/uhendklubil-ei-ole-veel-nime-kuid-treeneriks-rogic-ja-kehaks-levadia Ühendklubil ei ole veel nime, kuid treeneriks Rogic ja kehaks Levadia] Soccernet.ee, 6. november 2017</ref> 5. detsembril 2017 kinnitati klubi nimeks Tallinna FCI Levadia.<ref>[http://soccernet.ee/artikkel/uhendklubi-nimi-sai-paika Ühendklubi nimi sai paika (uus logo!)] Soccernet.ee, 5. detsember 2017</ref> ==Mängijad== {{Vaata ka|Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid}} ===Praegune koosseis=== ''Seisuga 13. märts 2021''<ref>[https://web.archive.org/web/20210414234510/https://fcilevadia.ee/teams/esindusmeeskond/ Esindusmeeskond]. fcilevadia.ee. Vaadatud 13.3.2021</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=2 |rah=EST |pos=KA |nimi=[[Marko Lipp]]}} {{JK koosseis mängija|no=3 |rah=Gruusia |pos=KA |nimi=[[Anton Tolordava]]}} {{JK koosseis mängija|no=5 |rah=Serbia |pos=KA |nimi=[[Luka Lukovic]]}} {{JK koosseis mängija|no=6 |rah=EST |pos=PK |nimi=[[Rasmus Peetson]]}} {{JK koosseis mängija|no=7 |rah=EST |pos=RÜ |nimi=[[Frank Liivak]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=EST |pos=PK |nimi=[[Mark Oliver Roosnupp]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=EST |pos=PK |nimi=[[Brent Lepistu]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=Serbia |pos=KA |nimi=[[Milijan Ilic]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=Eesti |pos=VV |nimi=[[Karl Andre Vallner]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=Ghana |pos=PK |nimi=[[Ernest Agyiri]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=EST |pos=KA |nimi=[[Markus Jürgenson]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=EST |pos=RÜ |nimi=[[Robert Kirss]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=Austraalia |pos=RÜ |nimi=[[Amar Abdallah]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=Eesti |pos=RÜ |nimi=[[Hannes Anier]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=EST |pos=KA |nimi=[[Trevor Elhi]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=EST |pos=KA |nimi=[[Maksim Podholjuzin]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=UKR |pos=KA |nimi=[[Volodõmõr Bajenko]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=Põhja-Makedoonia |pos=RÜ |nimi=[[Strahinja Krstevski]]}} {{JK koosseis mängija|no=38|rah=EST |pos=RÜ |nimi=[[Artjom Komlov]]}} {{JK koosseis mängija|no=49|rah=EST |pos=RÜ |nimi=[[Zakaria Beglarišvili]]}} {{JK koosseis mängija|no=52|rah=Ukraina |pos=PK |nimi=[[Igor Žurakovski]]}} {{JK koosseis mängija|no=55|rah=Eesti|pos=RÜ |nimi=[[Karl Rudolf Õigus]]}} {{JK koosseis mängija|no=59|rah=EST|pos=RÜ |nimi=[[Bogdan Vaštšuk]]}} {{JK koosseis mängija|no=67|rah=EST |pos=PK |nimi=[[Ilja Antonov]]}} {{JK koosseis mängija|no=81|rah=EST |pos=VV |nimi=[[Artur Kotenko]]}} {{JK koosseis lõpp}} ===Mängijad laenul=== {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis lõpp}} ===Duublid=== *[[Tallinna FC Levadia U21]] – tegutses varem nimede FC Maardu (1999–2000) ja Tallinna FC Levadia (2000–2003) all. *[[Tallinna FC Levadia III]] – Duubli duubel. ===Naiskond=== {{vaata|FC Levadia naiskond}} ==Personal== ===Praegune tehniline personal=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi<ref>{{Netiviide |url=http://fclevadia.ee/esindusmeeskond/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-10-19 |arhiivimisaeg=2018-07-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180711182908/http://fclevadia.ee/esindusmeeskond/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Curro Torres]] |- |rowspan=2|Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} Artjom Artjunin |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} Dmitri Kovtunovitš |- |Väravavahtide treener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ain Tammus]] |- |Arst |{{Riigi ikoon|Eesti}} Gennadi Kuzmin |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} Toomas Rebane |- |Meeskonna ülem |{{Riigi ikoon|Eesti}} Pavel Kazakov |} ==Saavutused== ===Kohalik=== *'''[[Meistriliiga]]''' ''(Alates 2014 '''Premium liiga''')'' :'''Võitjad (10)''': [[Meistriliiga 1999|1999]], [[Meistriliiga 2000|2000]], [[Meistriliiga 2004|2004]], [[Meistriliiga 2006|2006]], [[Meistriliiga 2007|2007]], [[Meistriliiga 2008|2008]], [[Meistriliiga 2009|2009]], [[Meistriliiga 2013|2013]], [[Premium liiga 2014|2014]], [[Premium liiga 2021|2021]] :'''2. koht (11)''': [[Meistriliiga 2002|2002]], [[Meistriliiga 2005|2005]], [[Meistriliiga 2010|2010]], [[Meistriliiga 2012|2012]], [[Premium liiga 2015|2015]], [[Premium liiga 2016|2016]], [[Premium liiga 2017|2017]], [[Premium liiga 2018|2018]], [[Premium liiga 2019|2019]], [[Premium liiga 2022|2022]], [[Premium liiga 2023|2023]] :'''3. koht (3)''': [[Meistriliiga 2001|2001]], [[Meistriliiga 2003|2003]], [[Premium liiga 2020|2020]] *'''[[Esiliiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[Esiliiga 1998|1998]] *'''[[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]''' :'''Võitjad (10)''': [[Tipneri karikavõistlused 1999|1999]], [[Tipneri karikavõistlused 2000|2000]], [[Tipneri karikavõistlused 2004|2004]], [[Tipneri karikavõistlused 2005|2005]], [[Tipneri karikavõistlused 2007|2007]], [[Tipneri karikavõistlused 2010|2010]], [[Tipneri karikavõistlused 2012|2012]], [[Tipneri karikavõistlused 2014|2014]], [[Tipneri karikavõistlused 2018|2018]], [[Tipneri karikavõistlused 2021|2021]] :'''2. koht (1)''': [[Tipneri karikavõistlused 2002|2002]] *'''[[Eesti Superkarikas]]''' :'''Võitjad (8)''': [[Eesti Superkarikas 1999|1999]], [[Eesti Superkarikas 2000|2000]], [[Eesti Superkarikas 2001|2001]], [[Eesti Superkarikas 2010|2010]], [[Eesti Superkarikas 2013|2013]], [[Eesti Superkarikas 2015|2015]], [[Eesti Superkarikas 2018|2018]], [[Eesti Superkarikas 2022|2022]] :'''2. koht (8)''': [[Eesti Superkarikas 2004|2004]], [[Eesti Superkarikas 2005|2005]], [[Eesti Superkarikas 2007|2007]], [[Eesti Superkarikas 2008|2008]], [[Eesti Superkarikas 2009|2009]], [[Eesti Superkarikas 2011|2011]], [[Eesti Superkarikas 2014|2014]], [[Eesti Superkarikas 2019|2019]] ===Regionaalne=== *'''[[Liivimaa karikas]]''' :'''2. koht (2)''': [[Liivimaa karikas 2005|2005]], [[Liivimaa karikas 2008|2008]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/1997 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:1998 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData= bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/1997 till:01/07/1998 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/1998 till:01/07/1999 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/1997 till:01/07/1998 color:EL shift:(0,13) text: "[[Esiliiga]]" from:01/07/1998 till:01/07/2023 color:ML shift:(0,13) text: "[[Meistriliiga|Meistriliiga/Premium liiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=90px|[[Eesti jalgpallikarikas|Karikas]] !width=90px|[[Eesti jalgpalli superkarikas|Superkarikas]] |- ! colspan="15" | Maardu FC Levadia |- |[[Esiliiga 1998|1998]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 8 || 14 || 9 || 5 || 0 || 29||7 ||+22 ||'''32'''||align=left| [[Igor Brattšuk]] '''(9)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 1999|1999]] || [[Meistriliiga]] ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 8 || 28 || 23 || 4 || 1 || 77||12||+65 ||'''73'''||align=left| [[Toomas Krõm]] '''(19)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 1999|Võitjad]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 1999|Võitjad]] |- |[[Meistriliiga 2000|2000]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 8 || 28 || 23 || 5 || 0 || 88||20||+68 ||'''74'''||align=left| Toomas Krõm '''(24)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2000|Võitjad]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2000|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2001|2001]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 8 || 28 || 16 || 7 || 5 || 72||35||+37 ||'''55'''||align=left| Toomas Krõm '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2001|Poolfinaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2001|Võitjad]] |- |[[Meistriliiga 2002|2002]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 8 || 28 || 18 || 8 || 2 || 70||25||+45 ||'''62'''||align=left| [[Vitali Leitan]] '''(14)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2002|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2003|2003]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 8 || 28 || 15 || 4 || 9 || 54||30||+24 ||'''49'''||align=left| [[Argo Arbeiter]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2003|Veerandfinaalid]] |- ! colspan="15" | Tallinna FC Levadia |- |[[Meistriliiga 2004|2004]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 8 || 28 || 21 || 6 || 1 || 82||14||+68 ||'''69'''||align=left| [[Konstantin Nahk]] '''(12)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2004|Võitjad]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2004|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2005|2005]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 28 || 5 || 3 || 97||25||+72 ||'''89'''||align=left| [[Indrek Zelinski]] '''(18)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2005|Võitjad]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2005|Finalistid]] |- |[[Meistriliiga 2006|2006]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 30 || 4 || 2 || 114||29||+85 ||'''94'''||align=left| Indrek Zelinski '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2006|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2007|2007]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 29 || 4 || 3 || 126||20||+106 ||'''91'''||align=left| Indrek Zelinski '''(24)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2007|Võitjad]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2007|Finalistid]] |- |[[Meistriliiga 2008|2008]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 29 || 6 || 1 || 105||22||+83 ||'''93'''||align=left| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Nikita Andreev]] '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2008|Poolfinaalid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2008|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2009|2009]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 31 || 4 || 1 || 121||23||+98 ||'''97'''||align=left| [[Vitali Gussev]] '''(26)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|Veerandfinaalid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2009|Finalistid]] |- |[[Meistriliiga 2010|2010]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 26 || 8 || 2 || 100||16||+84 ||'''86'''||align=left| [[Tarmo Neemelo]] '''(20)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2010|Võitjad]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2010|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2011|2011]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 10 || 36 || 21|| 10 || 5 || 76||25 ||+51 ||'''73'''||align=left| [[Vitali Leitan]] '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/32-finaalid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2014|Finalistid]] |- |[[Meistriliiga 2012|2012]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 25|| 8 || 3 || 85||22 ||+63 ||'''83'''||align=left| [[Igor Morozov]] '''(12)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2012|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2013|2013]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 30 || 1 || 5 || 69||24 ||+45 ||'''91'''||align=left| [[Rimo Hunt]] '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|1/8-finaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2013|Võitjad]] |- |[[Premium liiga 2014|2014]] ||[[Premium liiga]]||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 26 || 6 || 4 || 112||19 ||+93 ||'''84'''||align=left| [[Igor Subbotin]] '''(32)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2014|Võitjad]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2014|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2015|2015]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 22 || 10 || 4 || 78||32 ||+46 ||'''76'''||align=left| [[Ingemar Teever]] '''(24)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/16-finaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2015|Võitjad]] |- |[[Premium liiga 2016|2016]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 24 || 6 || 6 || 77||30 ||+47 ||'''78'''||align=left| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Anton Mirantšuk]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/8-finaalid]] | |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2017|2017]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 25 || 9 || 2 || 106||20 ||+86 ||'''84'''||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]] '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|1/8-finaalid]] | |- ! colspan="15" | Tallinna FCI Levadia |- |[[Premium liiga 2018|2018]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 26 || 6 || 4 || 109||26 ||+83 ||'''84'''||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Roman Debelko]] '''(28)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2018|Võitjad]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2018|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2019|2019]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 24 || 6 || 6 || 98||32 ||+66 ||'''78'''||align=left| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Nikita Andrejev]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|Poolfinaalid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2019|Finalistid]] |- |[[Premium liiga 2020|2020]] || Premium liiga||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 29 || 17 || 6 || 6 || 66||37 ||+29 ||'''57'''||align=left| {{Riigi ikoon|Kamerun}} [[Marcelin Gando]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|1/8-finaalid]] | |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2021|2021]] || Premium liiga||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 32 || 25 || 3 || 4 || 84||38 ||+46 ||'''78'''||align=left| {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarišvili]] '''(24)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2021|Võitjad]] | |- |[[Premium liiga 2022|2022]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 24 || 7 || 5 || 74||25 ||+49 ||'''79'''||align=left| {{Riigi ikoon|Gruusia}} Zakaria Beglarišvili '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|Veerandfinaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2022|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2023|2023]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 22 || 11 || 3 || 67||24 ||+43 ||'''77'''||align=left| {{Riigi ikoon|Kamerun}} [[Guy Merlin Mollo Bessala]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/16-finaalid]] | |} ===Euroopa=== {| class="wikitable mw-collapsible mw-collapsed" style="font-size:100%; ! Hooaeg ! Võistlus ! Voor ! Vastane ! Kodus ! Võõrsil ! Kokku |-align=center |style="text-align:center;"| [[UEFA Karikas 1999/2000|1999/2000]] | [[UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 1999/2000#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[București FC Steaua]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 4 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 7''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center |rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga 2000/01|2000/01]] |rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2000/01#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Wales}} [[The New Saints FC|Total Network Solutions]] | bgcolor="#ddffdd"| 4 : 0 | bgcolor="#ffffdd"| 2 : 2 | bgcolor="#ddffdd"| '''6 : 2''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2000/01#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Donetski FC Šahtar]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 5 | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 4 | bgcolor="#ffdddd"| '''2 : 9''' |-align=center ||[[UEFA Meistrite Liiga 2001/02|2001/02]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[Meistrite Liiga 2001/02#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Bohemian FC]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 3''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | rowspan="2"| [[UEFA Intertoto Karikas 2002|2002]] | rowspan="2"| [[UEFA Intertoto Karikas]] | [[UEFA Intertoto Karikas 2002#Esimene ring|Esimene ring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Portugal}} [[UD Leiria|União de Leiria]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 2 | bgcolor="#ddffdd"| 3 : 0 <ref name="Leiria" group="lower-alpha" /> | bgcolor="#ddffdd"| '''4 : 2''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Intertoto Karikas 2002#Teine ring|Teine ring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Šveits}} [[FC Zürich]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 1''' |-align=center ||[[UEFA Karikas 2003/04|2003/04]] | [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 2003/04#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[NK Varteks]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| 2 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''3 : 6''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | rowspan="2"| [[UEFA Karikas 2004/05|2004/05]] | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 2004/05#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Bohemian FC|Bohemians]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ddffdd"| 3 : 1 | bgcolor="#ddffdd"| '''3 : 1''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Karikas 2004/05#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Norra}} [[FK Bodø/Glimt]] | bgcolor="#ddffdd"| 2 : 1 <small>([[Lisaaeg|la]])</small> | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| '''3 : 3''' <small>(7:8 [[Penaltiseeria|p]])</small> |-align=center ||[[UEFA Meistrite Liiga 2005/06|2005/06]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2005/06#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Tbilisi FC Dinamo]] | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 2''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | rowspan="3"| [[UEFA Karikas 2006/07|2006/07]] | rowspan="3"| [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 2006/07#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[FC Haka]] | bgcolor="#ddffdd"| 2 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ddffdd"| '''2 : 1''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Karikas 2006/07#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Holland}} [[FC Twente]] | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ddffdd"| '''2 : 1''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Karikas 2006/07#Esimene ring|Esimene ring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Newcastle United FC]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 3''' |-align=center | rowspan="2"|[[UEFA Meistrite Liiga 2007/08|2007/08]] | rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2007/08#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[FK Pobeda]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ddffdd"| '''1 : 0''' |-align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2007/08#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Serbia}} [[FK Crvena Zvezda]] | bgcolor="#ddffdd"| 2 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| '''2 : 2''' ([[Võõrsil löödud värava reegel|v]]) |-bgcolor="#EEEEEE" align=center ||[[UEFA Meistrite Liiga 2008/09|2008/09]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2008/09#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Drogheda United FC]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 3''' |-align=center | rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga 2009/10|2009/10]] | rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2009/10#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Poola}} [[Krakowi Wisla]] | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ddffdd"| '''2 : 1''' |-align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2009/10#Kolmas kvalifikatsiooniring|Kolmas kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Debreceni VSC]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 2''' |-align=center ||[[UEFA Euroopa Liiga 2009/10|2009/10]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2009/10#Väljalangemismängude ring|Väljalangemismängude ring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Galatasaray SK]] | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 5 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 6''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center ||[[UEFA Meistrite Liiga 2010/11|2010/11]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2010/11#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Debreceni VSC]] | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 2 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''3 : 4''' |-align=center ||[[UEFA Euroopa Liiga 2011/12|2011/12]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2011/12#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Luksemburg}} [[FC Differdange 03]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 1''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga 2012/13|2012/13]] | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2012/13#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Leedu}} [[FK Šiauliai]] | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 2 | bgcolor="#ddffdd"| '''2 : 2''' ([[Võõrsil löödud värava reegel|v]]) |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2012/13#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Küpros}} [[Anorthosis Famagusta FC]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 6''' |-align=center | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga 2013/14|2013/14]] | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2013/14#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Wales}} [[Bala Town FC]] | bgcolor="#ddffdd"| 3 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ddffdd"| '''3 : 2''' |-align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2013/14#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Târgu Jiu CS Pandurii]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 4 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 4''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga 2014/15|2014/15]] | rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2014/15#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|San Marino}} [[SP La Fiorita]] | bgcolor="#ddffdd"| 7 : 0 | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ddffdd"| '''8 : 0''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2014/15#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha AC Sparta]] | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 7 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 8''' |-align=center ||[[UEFA Meistrite Liiga 2015/16|2015/16]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2015/16#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Crusaders FC]] | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 1''' ([[Võõrsil löödud värava reegel|v]]) |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga 2016/17|2016/17]] | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2016/17#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Fääri saared}} [[Havnar Bóltfelag]] | bgcolor="#ffffdd"|[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Levadia Tallinn v HB|1 : 1]] | bgcolor="#ddffdd"|[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#HB v Levadia Tallinn|2 : 0]] | bgcolor="#ddffdd"| '''3 : 1''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2016/17#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha SK Slavia]] | bgcolor="#ddffdd"|[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsiooni faas ja väljalangemismängude ring#Levadia Tallinn v Slavia Prague|3 : 1]] | bgcolor="#ffdddd"|[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsiooni faas ja väljalangemismängude ring#Slavia Prague v Levadia Tallinn|0 : 2]] | bgcolor="#ffdddd"| '''3 : 3''' ([[Võõrsil löödud värava reegel|v]]) |- align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18|2017/18]] | [[UEFA Europa League]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Cork City FC]] |bgcolor=#ffdddd|[[UEFA Euroopa Liiga 2017/18 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Levadia Tallinn v Cork City|0 : 2]] |bgcolor=#ffdddd|[[UEFA Euroopa Liiga 2017/18 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Cork City v Levadia Tallinn|2 : 4]] |bgcolor=#ffdddd|'''2 : 6''' |} {{viited|grupp=lower-alpha|allikad= <ref name="Leiria">FC Levadia sai kirja 3:0 võidu, sest UD Leiria eest oli mänginud registreerimata mängija.</ref> }} ===Mängijate rekordid=== ''Uuendatud seisuga 5. november 2016. Aktiivsed mängijad on '''paksus''' kirjas.'' {{col-begin|width=100%}} |- | ====Enim mänge meistriliigas==== {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Mänge |- |1.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Leitan]]||2000–2012||align=center|350 |- |2.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Kalimullin]]||2000–2011||align=center|318 |- |3.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Konstantin Nahk]]||1999–2000, 2002, 2004–2011||align=center|289 |- |4.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tihhon Šišov]]||2000–2001, 2003–2008, 2009||align=center|199 |- |5.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Maksim Podholjuzin]]||2009–2014, 2016–||align=center|188 |- |6.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Igor Morozov]]||2006–2012, 2016–||align=center|172 |- |7.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Subbotin]]||2009–2014, 2015||align=center|170 |- |8.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Deniss Malov]]||2006–2010||align=center|153 |- |9.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Zelinski]]||2005–2009||align=center|151 |- |10.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Taijo Teniste]]||2005–2011||align=center|148 |} | ====Enim väravaid meistriliigas==== {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Väravaid |- |1.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Leitan]]||2000–2012||align=center|133 |- |2.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Konstantin Nahk]]||1999–2000, 2002, 2004–2011||align=center|93 |- |3.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Zelinski]]||2005–2009||align=center|84 |- |4.||align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Nikita Andreev]]||2006–2009||align=center|69 |- |5.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Subbotin]]||2009–2014, 2015||align=center|65 |- |6.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Toomas Krõm]]||1999–2002||align=center|63 |- |7.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]]||2012–2015||align=center|53 |- |8.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vladimir Tšelnokov]]||2000–2005||align=center|51 |- |9.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Konstantin Vassiljev]]||2003–2007||align=center|50 |- |rowspan="2"|10||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Rimo Hunt]]||2012–2013, 2016–||align=center|40 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Kink]]||2006–2008, 2015||align=center|40 |} |} ==Vaata ka== *[[Meistriliiga]] *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] *[[Tallinna FC Levadia U21]] *[[Tallinna FC Levadia III]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="efr7X">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://fclevadia.ee/article/1 |vaadatud=2009-12-02 |arhiivimisaeg=2010-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101130052616/http://fclevadia.ee/article/1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="siKsg">{{Netiviide |url=http://sport.err.ee/index.php?0595701 |pealkiri=Intervjuu Levadia treeneri Igor Prinsiga |vaadatud=2009-07-23 |arhiivimisaeg=2009-07-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090725093013/http://sport.err.ee/index.php?0595701 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2UnF8">[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26904 "Ivanov tõi Levadiale Wisla üle võidu"] Soccernet.ee, 22. juuli 2009</ref> <ref name="qqG1v">[http://sport.postimees.ee/144811/levadia-alistas-wisla-ja-paases-meistrite-liiga-kolmandasse-ringi/ "Levadia alistas Wisla ja pääses Meistrite liiga kolmandasse ringi"] Postimees Sport, 22. juuli 2009</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|FC Levadia}} *[http://www.fclevadia.ee Klubi ametlik veebileht] *{{EJLv|11}} *[http://www.youtube.com/watch?v=DXm8OqYdCPg FC Kuressaare – FC Levadia 1:7, 7. juuli 2009] {{Meistriliiga meeskonnad}} [[Kategooria:Tallinna FC Levadia| ]] [[Kategooria:Tallinna jalgpalliklubid]] e9cze68myg3hamenoiojy61ttuel5lk 6759684 6759682 2024-11-12T10:02:18Z Makenzis 95198 /* Kohalik */ 6759684 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|klubi kohta, mis kandis 1999–2004 nime Maardu FC Levadia|Selle duubelmeeskond, mis kandis 2000–2004 nime Tallinna FC Levadia|Tallinna FCI Levadia U21}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Tallinna FCI Levadia | pilt =FC Levadia Tallinnin.png | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Tallinna Football Club Infonet Levadia | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 22. oktoobril 1998 | lõpp = | väljak = [[A. Le Coq Arena]] | mahutavus = 14 336 | ametinimetus1 = President | esimees = {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Viktor Levada]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Curro Torres]] | liiga = [[Premium liiga]] | hooaeg = [[Premium liiga 2024|2024]] | positsioon = Premium liiga, '''1.''' | muster_la1 =_shoulder_stripes_white_stripes_half | muster_la2 =_shoulder_stripes_black_stripes_alt | muster_b1 = | muster_b2 =_shoulder_stripes_black_stripes_alt | muster_ra1 =_shoulder_stripes_white_stripes_half | muster_ra2 =_shoulder_stripes_black_stripes_alt | vasakkäsi1 =00a650 | vasakkäsi2 = FFFFFF | kere1 =00a650 | kere2 = FFFFFF | paremkäsi1 =00a650 | paremkäsi2 = FFFFFF | muster_so1 = | muster_so2 = | püksid1 =FFFFFF | püksid2 = FFFFFF | sokid1 =00a650 | sokid2 = 000000 | veeb = http://www.fclevadia.ee | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Tallinna FCI Levadia''' on [[Eesti]] [[jalgpall]]iklubi, mis asutati 22. oktoobril [[1998]]<ref name="efr7X" /> esmalt nime '''Maardu FC Levadia''' all. Levadia on koduses [[Meistriliiga|kõrgliigas]] olnud raskekaallane esimestest hooaegades saadik. Meeskonna ülekaal on olnud ilmne eeskätt 2000. aastate keskpaigast, kui aastail [[2004]]–[[2009]] võideti viiest võimalikust meistritiitlist neli. Eurosarjades on Levadia edukaim Eesti meeskond, kes on ainsana jõudnud [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]] 3. eelringi ja [[UEFA karikas|UEFA karikavõistluste]] põhiturniirile. ==Ajalugu== [[Pilt:Levadia (2).jpg|pisi|FC Levadia mängimas [[JK Tammeka]] vastu]] Klubi eelkäijad on [[FK Maardu]] ja [[Maardu FK Olümpia]]. 2002 oli [[meistriliiga]]s koguni kolm Levadia-nimelist meeskonda: FC Levadia Maardu (tollal esindusvõistkond), FC Levadia Tallinn ja FC Levadia Pärnu (amatöörmeeskonnad). Huvitaval kombel kohtusid sellel hooajal karikafinaalis Levadia Maardu ja Levadia Tallinn ning üllatuslikult võttis võidu viimane. Hooajal 2006/07 sai Levadiast esimene Eesti võistkond, kes pääses [[UEFA karikas|UEFA karika]] põhiturniirile, kui 2. eelringis võideti [[Holland]]i klubi [[FC Twente]] pärast võõrsil tehtud 1:1 viiki kodus 1:0. Selle tulemusega pääseti 1. põhiringi, kus kaotati [[Newcastle United]]ile võõrsil 1:2 ja kodus 0:1. Levadia rahvusvaheliselt prestiižseim <ref name="siKsg" /> võit pärineb [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]] hooajast 2009/10, kui 2. eelringis alistati [[Poola]] meister [[Krakówi Wisła]]. Pärast üllatustlikku 1:1 viiki võõrsil piisas Levadiale kodus väravateta viigist, mis poolakate ülekaalust hoolimata ka korduskohtumise lõpuminutiteni püsis. Üleajal saatis äsja [[Narva Trans]]ist tallinlaste ridadesse tulnud [[Vladislav Ivanov]] palli karistuslöögist poolakate võrku, mis kindlustas Levadiale kokkuvõttes 2:1 võidu.<ref name="2UnF8" /><ref name="qqG1v" /> ===Ühinemine FCI Tallinnaga=== 4. novembril 2017, pärast hooaja viimast mängu teatati FC Levadia ja [[FCI Tallinn]]a ühinemisest.<ref>[http://soccernet.ee/artikkel/kahest-suurest-saab-uks-infonet-ja-levadia-uhinevad-ning-sunnib-fci-levadia Kahest suurest saab üks: Infonet ja Levadia ühinevad ning sünnib FCI Levadia] Soccernet.ee, 4 november 2017</ref> Kaks päeva hiljem toimunud FCI Tallinna ja FC Levadia ühinemise pressikonverentsil teatati, et uuel klubil ei ole veel nime, kuid juriidiline keha saab olema Levadia oma ning peatreeneriks saab senine Infoneti loots [[Aleksandar Rogic]].<ref>[http://soccernet.ee/artikkel/uhendklubil-ei-ole-veel-nime-kuid-treeneriks-rogic-ja-kehaks-levadia Ühendklubil ei ole veel nime, kuid treeneriks Rogic ja kehaks Levadia] Soccernet.ee, 6. november 2017</ref> 5. detsembril 2017 kinnitati klubi nimeks Tallinna FCI Levadia.<ref>[http://soccernet.ee/artikkel/uhendklubi-nimi-sai-paika Ühendklubi nimi sai paika (uus logo!)] Soccernet.ee, 5. detsember 2017</ref> ==Mängijad== {{Vaata ka|Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid}} ===Praegune koosseis=== ''Seisuga 13. märts 2021''<ref>[https://web.archive.org/web/20210414234510/https://fcilevadia.ee/teams/esindusmeeskond/ Esindusmeeskond]. fcilevadia.ee. Vaadatud 13.3.2021</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=2 |rah=EST |pos=KA |nimi=[[Marko Lipp]]}} {{JK koosseis mängija|no=3 |rah=Gruusia |pos=KA |nimi=[[Anton Tolordava]]}} {{JK koosseis mängija|no=5 |rah=Serbia |pos=KA |nimi=[[Luka Lukovic]]}} {{JK koosseis mängija|no=6 |rah=EST |pos=PK |nimi=[[Rasmus Peetson]]}} {{JK koosseis mängija|no=7 |rah=EST |pos=RÜ |nimi=[[Frank Liivak]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=EST |pos=PK |nimi=[[Mark Oliver Roosnupp]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=EST |pos=PK |nimi=[[Brent Lepistu]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=Serbia |pos=KA |nimi=[[Milijan Ilic]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=Eesti |pos=VV |nimi=[[Karl Andre Vallner]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=Ghana |pos=PK |nimi=[[Ernest Agyiri]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=EST |pos=KA |nimi=[[Markus Jürgenson]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=EST |pos=RÜ |nimi=[[Robert Kirss]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=Austraalia |pos=RÜ |nimi=[[Amar Abdallah]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=Eesti |pos=RÜ |nimi=[[Hannes Anier]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=EST |pos=KA |nimi=[[Trevor Elhi]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=EST |pos=KA |nimi=[[Maksim Podholjuzin]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=UKR |pos=KA |nimi=[[Volodõmõr Bajenko]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=Põhja-Makedoonia |pos=RÜ |nimi=[[Strahinja Krstevski]]}} {{JK koosseis mängija|no=38|rah=EST |pos=RÜ |nimi=[[Artjom Komlov]]}} {{JK koosseis mängija|no=49|rah=EST |pos=RÜ |nimi=[[Zakaria Beglarišvili]]}} {{JK koosseis mängija|no=52|rah=Ukraina |pos=PK |nimi=[[Igor Žurakovski]]}} {{JK koosseis mängija|no=55|rah=Eesti|pos=RÜ |nimi=[[Karl Rudolf Õigus]]}} {{JK koosseis mängija|no=59|rah=EST|pos=RÜ |nimi=[[Bogdan Vaštšuk]]}} {{JK koosseis mängija|no=67|rah=EST |pos=PK |nimi=[[Ilja Antonov]]}} {{JK koosseis mängija|no=81|rah=EST |pos=VV |nimi=[[Artur Kotenko]]}} {{JK koosseis lõpp}} ===Mängijad laenul=== {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis lõpp}} ===Duublid=== *[[Tallinna FC Levadia U21]] – tegutses varem nimede FC Maardu (1999–2000) ja Tallinna FC Levadia (2000–2003) all. *[[Tallinna FC Levadia III]] – Duubli duubel. ===Naiskond=== {{vaata|FC Levadia naiskond}} ==Personal== ===Praegune tehniline personal=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi<ref>{{Netiviide |url=http://fclevadia.ee/esindusmeeskond/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-10-19 |arhiivimisaeg=2018-07-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180711182908/http://fclevadia.ee/esindusmeeskond/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Curro Torres]] |- |rowspan=2|Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} Artjom Artjunin |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} Dmitri Kovtunovitš |- |Väravavahtide treener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ain Tammus]] |- |Arst |{{Riigi ikoon|Eesti}} Gennadi Kuzmin |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} Toomas Rebane |- |Meeskonna ülem |{{Riigi ikoon|Eesti}} Pavel Kazakov |} ==Saavutused== ===Kohalik=== *'''[[Meistriliiga]]''' ''(Alates 2014 '''Premium liiga''')'' :'''Võitjad (11)''': [[Meistriliiga 1999|1999]], [[Meistriliiga 2000|2000]], [[Meistriliiga 2004|2004]], [[Meistriliiga 2006|2006]], [[Meistriliiga 2007|2007]], [[Meistriliiga 2008|2008]], [[Meistriliiga 2009|2009]], [[Meistriliiga 2013|2013]], [[Premium liiga 2014|2014]], [[Premium liiga 2021|2021]], 2024 :'''2. koht (11)''': [[Meistriliiga 2002|2002]], [[Meistriliiga 2005|2005]], [[Meistriliiga 2010|2010]], [[Meistriliiga 2012|2012]], [[Premium liiga 2015|2015]], [[Premium liiga 2016|2016]], [[Premium liiga 2017|2017]], [[Premium liiga 2018|2018]], [[Premium liiga 2019|2019]], [[Premium liiga 2022|2022]], [[Premium liiga 2023|2023]] :'''3. koht (3)''': [[Meistriliiga 2001|2001]], [[Meistriliiga 2003|2003]], [[Premium liiga 2020|2020]] *'''[[Esiliiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[Esiliiga 1998|1998]] *'''[[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]''' :'''Võitjad (10)''': [[Tipneri karikavõistlused 1999|1999]], [[Tipneri karikavõistlused 2000|2000]], [[Tipneri karikavõistlused 2004|2004]], [[Tipneri karikavõistlused 2005|2005]], [[Tipneri karikavõistlused 2007|2007]], [[Tipneri karikavõistlused 2010|2010]], [[Tipneri karikavõistlused 2012|2012]], [[Tipneri karikavõistlused 2014|2014]], [[Tipneri karikavõistlused 2018|2018]], [[Tipneri karikavõistlused 2021|2021]] :'''2. koht (1)''': [[Tipneri karikavõistlused 2002|2002]] *'''[[Eesti Superkarikas]]''' :'''Võitjad (8)''': [[Eesti Superkarikas 1999|1999]], [[Eesti Superkarikas 2000|2000]], [[Eesti Superkarikas 2001|2001]], [[Eesti Superkarikas 2010|2010]], [[Eesti Superkarikas 2013|2013]], [[Eesti Superkarikas 2015|2015]], [[Eesti Superkarikas 2018|2018]], [[Eesti Superkarikas 2022|2022]] :'''2. koht (8)''': [[Eesti Superkarikas 2004|2004]], [[Eesti Superkarikas 2005|2005]], [[Eesti Superkarikas 2007|2007]], [[Eesti Superkarikas 2008|2008]], [[Eesti Superkarikas 2009|2009]], [[Eesti Superkarikas 2011|2011]], [[Eesti Superkarikas 2014|2014]], [[Eesti Superkarikas 2019|2019]] ===Regionaalne=== *'''[[Liivimaa karikas]]''' :'''2. koht (2)''': [[Liivimaa karikas 2005|2005]], [[Liivimaa karikas 2008|2008]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/1997 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:1998 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData= bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/1997 till:01/07/1998 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/1998 till:01/07/1999 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/1997 till:01/07/1998 color:EL shift:(0,13) text: "[[Esiliiga]]" from:01/07/1998 till:01/07/2023 color:ML shift:(0,13) text: "[[Meistriliiga|Meistriliiga/Premium liiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=90px|[[Eesti jalgpallikarikas|Karikas]] !width=90px|[[Eesti jalgpalli superkarikas|Superkarikas]] |- ! colspan="15" | Maardu FC Levadia |- |[[Esiliiga 1998|1998]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 8 || 14 || 9 || 5 || 0 || 29||7 ||+22 ||'''32'''||align=left| [[Igor Brattšuk]] '''(9)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 1999|1999]] || [[Meistriliiga]] ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 8 || 28 || 23 || 4 || 1 || 77||12||+65 ||'''73'''||align=left| [[Toomas Krõm]] '''(19)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 1999|Võitjad]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 1999|Võitjad]] |- |[[Meistriliiga 2000|2000]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 8 || 28 || 23 || 5 || 0 || 88||20||+68 ||'''74'''||align=left| Toomas Krõm '''(24)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2000|Võitjad]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2000|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2001|2001]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 8 || 28 || 16 || 7 || 5 || 72||35||+37 ||'''55'''||align=left| Toomas Krõm '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2001|Poolfinaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2001|Võitjad]] |- |[[Meistriliiga 2002|2002]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 8 || 28 || 18 || 8 || 2 || 70||25||+45 ||'''62'''||align=left| [[Vitali Leitan]] '''(14)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2002|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2003|2003]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 8 || 28 || 15 || 4 || 9 || 54||30||+24 ||'''49'''||align=left| [[Argo Arbeiter]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2003|Veerandfinaalid]] |- ! colspan="15" | Tallinna FC Levadia |- |[[Meistriliiga 2004|2004]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 8 || 28 || 21 || 6 || 1 || 82||14||+68 ||'''69'''||align=left| [[Konstantin Nahk]] '''(12)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2004|Võitjad]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2004|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2005|2005]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 28 || 5 || 3 || 97||25||+72 ||'''89'''||align=left| [[Indrek Zelinski]] '''(18)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2005|Võitjad]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2005|Finalistid]] |- |[[Meistriliiga 2006|2006]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 30 || 4 || 2 || 114||29||+85 ||'''94'''||align=left| Indrek Zelinski '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2006|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2007|2007]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 29 || 4 || 3 || 126||20||+106 ||'''91'''||align=left| Indrek Zelinski '''(24)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2007|Võitjad]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2007|Finalistid]] |- |[[Meistriliiga 2008|2008]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 29 || 6 || 1 || 105||22||+83 ||'''93'''||align=left| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Nikita Andreev]] '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2008|Poolfinaalid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2008|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2009|2009]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 31 || 4 || 1 || 121||23||+98 ||'''97'''||align=left| [[Vitali Gussev]] '''(26)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|Veerandfinaalid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2009|Finalistid]] |- |[[Meistriliiga 2010|2010]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 26 || 8 || 2 || 100||16||+84 ||'''86'''||align=left| [[Tarmo Neemelo]] '''(20)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2010|Võitjad]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2010|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2011|2011]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 10 || 36 || 21|| 10 || 5 || 76||25 ||+51 ||'''73'''||align=left| [[Vitali Leitan]] '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/32-finaalid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2014|Finalistid]] |- |[[Meistriliiga 2012|2012]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 25|| 8 || 3 || 85||22 ||+63 ||'''83'''||align=left| [[Igor Morozov]] '''(12)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2012|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2013|2013]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 30 || 1 || 5 || 69||24 ||+45 ||'''91'''||align=left| [[Rimo Hunt]] '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|1/8-finaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2013|Võitjad]] |- |[[Premium liiga 2014|2014]] ||[[Premium liiga]]||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 26 || 6 || 4 || 112||19 ||+93 ||'''84'''||align=left| [[Igor Subbotin]] '''(32)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2014|Võitjad]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2014|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2015|2015]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 22 || 10 || 4 || 78||32 ||+46 ||'''76'''||align=left| [[Ingemar Teever]] '''(24)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/16-finaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2015|Võitjad]] |- |[[Premium liiga 2016|2016]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 24 || 6 || 6 || 77||30 ||+47 ||'''78'''||align=left| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Anton Mirantšuk]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/8-finaalid]] | |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2017|2017]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 25 || 9 || 2 || 106||20 ||+86 ||'''84'''||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]] '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|1/8-finaalid]] | |- ! colspan="15" | Tallinna FCI Levadia |- |[[Premium liiga 2018|2018]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 26 || 6 || 4 || 109||26 ||+83 ||'''84'''||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Roman Debelko]] '''(28)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2018|Võitjad]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2018|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2019|2019]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 24 || 6 || 6 || 98||32 ||+66 ||'''78'''||align=left| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Nikita Andrejev]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|Poolfinaalid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2019|Finalistid]] |- |[[Premium liiga 2020|2020]] || Premium liiga||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 29 || 17 || 6 || 6 || 66||37 ||+29 ||'''57'''||align=left| {{Riigi ikoon|Kamerun}} [[Marcelin Gando]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|1/8-finaalid]] | |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2021|2021]] || Premium liiga||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 32 || 25 || 3 || 4 || 84||38 ||+46 ||'''78'''||align=left| {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarišvili]] '''(24)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2021|Võitjad]] | |- |[[Premium liiga 2022|2022]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 24 || 7 || 5 || 74||25 ||+49 ||'''79'''||align=left| {{Riigi ikoon|Gruusia}} Zakaria Beglarišvili '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|Veerandfinaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2022|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2023|2023]] || Premium liiga||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 22 || 11 || 3 || 67||24 ||+43 ||'''77'''||align=left| {{Riigi ikoon|Kamerun}} [[Guy Merlin Mollo Bessala]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/16-finaalid]] | |} ===Euroopa=== {| class="wikitable mw-collapsible mw-collapsed" style="font-size:100%; ! Hooaeg ! Võistlus ! Voor ! Vastane ! Kodus ! Võõrsil ! Kokku |-align=center |style="text-align:center;"| [[UEFA Karikas 1999/2000|1999/2000]] | [[UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 1999/2000#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[București FC Steaua]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 4 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 7''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center |rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga 2000/01|2000/01]] |rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2000/01#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Wales}} [[The New Saints FC|Total Network Solutions]] | bgcolor="#ddffdd"| 4 : 0 | bgcolor="#ffffdd"| 2 : 2 | bgcolor="#ddffdd"| '''6 : 2''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2000/01#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Donetski FC Šahtar]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 5 | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 4 | bgcolor="#ffdddd"| '''2 : 9''' |-align=center ||[[UEFA Meistrite Liiga 2001/02|2001/02]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[Meistrite Liiga 2001/02#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Bohemian FC]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 3''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | rowspan="2"| [[UEFA Intertoto Karikas 2002|2002]] | rowspan="2"| [[UEFA Intertoto Karikas]] | [[UEFA Intertoto Karikas 2002#Esimene ring|Esimene ring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Portugal}} [[UD Leiria|União de Leiria]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 2 | bgcolor="#ddffdd"| 3 : 0 <ref name="Leiria" group="lower-alpha" /> | bgcolor="#ddffdd"| '''4 : 2''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Intertoto Karikas 2002#Teine ring|Teine ring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Šveits}} [[FC Zürich]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 1''' |-align=center ||[[UEFA Karikas 2003/04|2003/04]] | [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 2003/04#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[NK Varteks]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| 2 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''3 : 6''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | rowspan="2"| [[UEFA Karikas 2004/05|2004/05]] | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 2004/05#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Bohemian FC|Bohemians]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ddffdd"| 3 : 1 | bgcolor="#ddffdd"| '''3 : 1''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Karikas 2004/05#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Norra}} [[FK Bodø/Glimt]] | bgcolor="#ddffdd"| 2 : 1 <small>([[Lisaaeg|la]])</small> | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| '''3 : 3''' <small>(7:8 [[Penaltiseeria|p]])</small> |-align=center ||[[UEFA Meistrite Liiga 2005/06|2005/06]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2005/06#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Tbilisi FC Dinamo]] | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 2''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | rowspan="3"| [[UEFA Karikas 2006/07|2006/07]] | rowspan="3"| [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karikas]] | [[UEFA Karikas 2006/07#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[FC Haka]] | bgcolor="#ddffdd"| 2 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ddffdd"| '''2 : 1''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Karikas 2006/07#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Holland}} [[FC Twente]] | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ddffdd"| '''2 : 1''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Karikas 2006/07#Esimene ring|Esimene ring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Newcastle United FC]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 3''' |-align=center | rowspan="2"|[[UEFA Meistrite Liiga 2007/08|2007/08]] | rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2007/08#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[FK Pobeda]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ddffdd"| '''1 : 0''' |-align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2007/08#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Serbia}} [[FK Crvena Zvezda]] | bgcolor="#ddffdd"| 2 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| '''2 : 2''' ([[Võõrsil löödud värava reegel|v]]) |-bgcolor="#EEEEEE" align=center ||[[UEFA Meistrite Liiga 2008/09|2008/09]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2008/09#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Drogheda United FC]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 2 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 3''' |-align=center | rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga 2009/10|2009/10]] | rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2009/10#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Poola}} [[Krakowi Wisla]] | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ddffdd"| '''2 : 1''' |-align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2009/10#Kolmas kvalifikatsiooniring|Kolmas kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Debreceni VSC]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 2''' |-align=center ||[[UEFA Euroopa Liiga 2009/10|2009/10]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2009/10#Väljalangemismängude ring|Väljalangemismängude ring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Galatasaray SK]] | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 5 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 6''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center ||[[UEFA Meistrite Liiga 2010/11|2010/11]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2010/11#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Debreceni VSC]] | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 2 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''3 : 4''' |-align=center ||[[UEFA Euroopa Liiga 2011/12|2011/12]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2011/12#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Luksemburg}} [[FC Differdange 03]] | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 1''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga 2012/13|2012/13]] | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2012/13#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Leedu}} [[FK Šiauliai]] | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 2 | bgcolor="#ddffdd"| '''2 : 2''' ([[Võõrsil löödud värava reegel|v]]) |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2012/13#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Küpros}} [[Anorthosis Famagusta FC]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 6''' |-align=center | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga 2013/14|2013/14]] | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2013/14#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Wales}} [[Bala Town FC]] | bgcolor="#ddffdd"| 3 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 1 | bgcolor="#ddffdd"| '''3 : 2''' |-align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2013/14#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Târgu Jiu CS Pandurii]] | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 4 | bgcolor="#ffdddd"| '''0 : 4''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga 2014/15|2014/15]] | rowspan="2"| [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2014/15#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|San Marino}} [[SP La Fiorita]] | bgcolor="#ddffdd"| 7 : 0 | bgcolor="#ddffdd"| 1 : 0 | bgcolor="#ddffdd"| '''8 : 0''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2014/15#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha AC Sparta]] | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 7 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 8''' |-align=center ||[[UEFA Meistrite Liiga 2015/16|2015/16]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] | [[UEFA Meistrite Liiga 2015/16#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Crusaders FC]] | bgcolor="#ffffdd"| 1 : 1 | bgcolor="#ffffdd"| 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 1''' ([[Võõrsil löödud värava reegel|v]]) |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga 2016/17|2016/17]] | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2016/17#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Fääri saared}} [[Havnar Bóltfelag]] | bgcolor="#ffffdd"|[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Levadia Tallinn v HB|1 : 1]] | bgcolor="#ddffdd"|[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#HB v Levadia Tallinn|2 : 0]] | bgcolor="#ddffdd"| '''3 : 1''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2016/17#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha SK Slavia]] | bgcolor="#ddffdd"|[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsiooni faas ja väljalangemismängude ring#Levadia Tallinn v Slavia Prague|3 : 1]] | bgcolor="#ffdddd"|[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsiooni faas ja väljalangemismängude ring#Slavia Prague v Levadia Tallinn|0 : 2]] | bgcolor="#ffdddd"| '''3 : 3''' ([[Võõrsil löödud värava reegel|v]]) |- align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18|2017/18]] | [[UEFA Europa League]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Cork City FC]] |bgcolor=#ffdddd|[[UEFA Euroopa Liiga 2017/18 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Levadia Tallinn v Cork City|0 : 2]] |bgcolor=#ffdddd|[[UEFA Euroopa Liiga 2017/18 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Cork City v Levadia Tallinn|2 : 4]] |bgcolor=#ffdddd|'''2 : 6''' |} {{viited|grupp=lower-alpha|allikad= <ref name="Leiria">FC Levadia sai kirja 3:0 võidu, sest UD Leiria eest oli mänginud registreerimata mängija.</ref> }} ===Mängijate rekordid=== ''Uuendatud seisuga 5. november 2016. Aktiivsed mängijad on '''paksus''' kirjas.'' {{col-begin|width=100%}} |- | ====Enim mänge meistriliigas==== {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Mänge |- |1.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Leitan]]||2000–2012||align=center|350 |- |2.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Kalimullin]]||2000–2011||align=center|318 |- |3.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Konstantin Nahk]]||1999–2000, 2002, 2004–2011||align=center|289 |- |4.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tihhon Šišov]]||2000–2001, 2003–2008, 2009||align=center|199 |- |5.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Maksim Podholjuzin]]||2009–2014, 2016–||align=center|188 |- |6.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Igor Morozov]]||2006–2012, 2016–||align=center|172 |- |7.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Subbotin]]||2009–2014, 2015||align=center|170 |- |8.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Deniss Malov]]||2006–2010||align=center|153 |- |9.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Zelinski]]||2005–2009||align=center|151 |- |10.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Taijo Teniste]]||2005–2011||align=center|148 |} | ====Enim väravaid meistriliigas==== {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Väravaid |- |1.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Leitan]]||2000–2012||align=center|133 |- |2.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Konstantin Nahk]]||1999–2000, 2002, 2004–2011||align=center|93 |- |3.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Zelinski]]||2005–2009||align=center|84 |- |4.||align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Nikita Andreev]]||2006–2009||align=center|69 |- |5.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Subbotin]]||2009–2014, 2015||align=center|65 |- |6.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Toomas Krõm]]||1999–2002||align=center|63 |- |7.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]]||2012–2015||align=center|53 |- |8.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vladimir Tšelnokov]]||2000–2005||align=center|51 |- |9.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Konstantin Vassiljev]]||2003–2007||align=center|50 |- |rowspan="2"|10||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Rimo Hunt]]||2012–2013, 2016–||align=center|40 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Kink]]||2006–2008, 2015||align=center|40 |} |} ==Vaata ka== *[[Meistriliiga]] *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] *[[Tallinna FC Levadia U21]] *[[Tallinna FC Levadia III]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="efr7X">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://fclevadia.ee/article/1 |vaadatud=2009-12-02 |arhiivimisaeg=2010-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101130052616/http://fclevadia.ee/article/1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="siKsg">{{Netiviide |url=http://sport.err.ee/index.php?0595701 |pealkiri=Intervjuu Levadia treeneri Igor Prinsiga |vaadatud=2009-07-23 |arhiivimisaeg=2009-07-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090725093013/http://sport.err.ee/index.php?0595701 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2UnF8">[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26904 "Ivanov tõi Levadiale Wisla üle võidu"] Soccernet.ee, 22. juuli 2009</ref> <ref name="qqG1v">[http://sport.postimees.ee/144811/levadia-alistas-wisla-ja-paases-meistrite-liiga-kolmandasse-ringi/ "Levadia alistas Wisla ja pääses Meistrite liiga kolmandasse ringi"] Postimees Sport, 22. juuli 2009</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|FC Levadia}} *[http://www.fclevadia.ee Klubi ametlik veebileht] *{{EJLv|11}} *[http://www.youtube.com/watch?v=DXm8OqYdCPg FC Kuressaare – FC Levadia 1:7, 7. juuli 2009] {{Meistriliiga meeskonnad}} [[Kategooria:Tallinna FC Levadia| ]] [[Kategooria:Tallinna jalgpalliklubid]] ijvdxfzmmkvi0gb0v37bclyytn9yb0y Ahven 0 67105 6759424 6429928 2024-11-11T17:44:22Z 2001:1530:1010:373:8140:4748:6F6B:F6B6 Kust neid leida 6759424 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalaliigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Ahven (perekond)]]; nime kohta vaata [[Ahven (perekonnanimi)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Ahven | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=Freyhof, J., Kottelat, M.|aasta = 2008|IUCN_aasta = 2010|nimi = ''Perca fluviatilis''|ID=16580}}</ref> | pilt = Perca fluviatilis-female Siverskiy Donets River Ukraine.jpg | pildi_seletus = Harilik ahven (''Perca fluviatilis'') | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Ahvenalised]] ''Perciformes'' | sugukond = [[Ahvenlased]] ''Percidae'' | perekond = [[Ahven (perekond)|Ahven]] ''Perca'' | liik = '''Ahven''' | binaarne = ''Perca fluviatilis'' | binaarse_autor = [[Linnaeus|L.]] | levikukaart = Perca fluviatilis distribution map.png }} '''Ahven''' ehk '''harilik ahven''' (''Perca fluviatilis'') on [[ahvenlased|ahvenlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[ahven (perekond)|ahvena]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[röövkala]]. Ahven on levinud kogu [[Euroopa]]s (välja arvatud [[Pürenee poolsaar]], [[Itaalia]], [[Island]], [[Šotimaa]] ja [[Norra]]), [[Taga-Kaukaasia]]s ning [[Põhja-Aasia]]s. [[Venemaa]]l puudub ta vaid [[Amuur]]i jõgikonnas ja [[Kolõma]] jõest ida pool. Ta elab paljusugustes [[Magevesi|mage]]-, [[Riimvesi|riim]]- ja tumedaveelistes ning happelistes veekogudes. Ahven võib vähendada [[metaan]]i eritumist järve [[toitumisahel]]a muutuste kaudu. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. [[Balhaš]]is ei ela harilik ahven, vaid selle sugulasliik [[balhaši ahven]]. [[Põhja-Ameerika]]s [[Suur järvistu|Suure järvistu]] vesikonnas elab teine sugulasliik [[kollane ahven]], keda on käsitletud ka hariliku ahvena alamliigina. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. [[Sabauim|Saba]]- ja [[pärakuuim]] ning [[kõhuuim]]ed on erepunased, [[rinnauim]]ed kollased. Eesmine [[seljauim]] on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. [[Silm]]ad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven, kes elab kalda ääres, ja suur '''süvaveeahven'''. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad [[zooplankton]] ja putukavastsed. Süvaveeahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu tundub küürakana. Ahven on tavaliselt kuni 2&nbsp;kg raskune (üksikud isendid on üle 4&nbsp;kg raskused) ja kuni 50&nbsp;cm pikkune. Ta võib elada kuni 20–25-aastaseks. Eestis ahvena alammõõduks loetakse 19&nbsp;cm kogupikkusest või 16&nbsp;cm sabauimeni, siseveekogudes alammõõt puudub.<ref name="«Kalapüügieeskiri» lisa 5 - Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded">[[Elektrooniline Riigi Teataja]]</ref>. Ahvenat kasvatatakse [[Euroopa]]s hõrgu maitse pärast.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Mikhail Yu. Ozerov]], [[Freed Ahmad]], [[Riho Gross]], [[Lilian Pukk]], [[Siim Kahar]], [[Veljo Kisand]], [[Anti Vasemägi]]|url=http://www.g3journal.org/content/8/12/3737|pealkiri=Highly Continuous Genome Assembly of Eurasian Perch (Perca fluviatilis) Using Linked-Read Sequencing|väljaanne=[[G3: Genes, Genomes, Genetics]]|väljaandja=[[Genetics Society of America]]|aeg=1. detsember 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181222135805/http://www.g3journal.org/content/8/12/3737|arhiivimisaeg=2018-12-22|keel=[[inglise keel]]es}}</ref> Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt. Emased suguvõimestuvad 3-4-aastaselt. Emasahven koeb olenevalt suurusest 12–200 tuhat marjatera. Kudemiskoha suhtes pole ahven valiv, kudeda kõlbab enam-vähem ükskõik millisele objektile. [[Kudu]] kujutab endast sültjat õõnsat võrkseinaga toru, mis meenutab pitslinti. Väikestel isenditel on see lint 12–40&nbsp;cm pikkune, suurtel isenditel üle meetri. Pikemad lindid koetakse enamasti sügavamale. Marjaterad paiknevad mõnekaupa ümber "võrgusilmade". Nad on umbes 3,5&nbsp;mm läbimõõduga ja [[rebu]]s on suur õlitilk. Sültja massi eesmärk on nähtavasti kaitsta mune hallitusseente ja mõne vaenlase eest. Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4&nbsp;cm pikkuselt, aga harilikult juhtub see 10&nbsp;cm pikkuselt. Ahvena [[genoom]] sisaldab umbes [[miljard]] [[Nukleotiidid|nukleotiidi]] ja üle 23 000 [[geen]]i.<ref name=":0" /> Ahven on [[Soome]] rahvuskala<ref>{{Netiviide|url=https://finst.ee/ajaveeb/soome-sumbolid/|pealkiri=Soome sümbolid|väljaanne=Soome Instituudi veebileht|vaadatud=25. jaanuaril 2022}}</ref> ja Eesti 2022. [[aasta kala]].<ref>{{Netiviide|url=https://kalatoidud.ee/rahvas-otsus-aasta-kalaks-valiti-ahven/|pealkiri=Rahvas otsus: aasta kalaks valiti ahven|väljaanne=kalatoidud.ee|aeg=12. jaanuar 2022|vaadatud=16. veebruaril 2022}}</ref> Kuna ahven on Eestis laialt levinud püügikala, siis on tal palju murde- ja rahvakeelseid nimetusi, näiteks ''ahvenas'' saartel ja Läänemaal, ''ahun'' ja ''ahnik'' Lõuna-Eestis ning ''ahve'' ja ''ahves'' idamurdes. Punaste uimede tere hommikust on kala kutsutud ''punakalaks'' või ''pritsimeheks,'' kuna tuletõrjujatel olid punased pagunid.<ref>{{Netiviide|autor=Mari Kendla|url=https://vikerraadio.err.ee/1608488666/keelesauts-aasta-2022-tegijad-looduses-metskurvits-ja-ahven|pealkiri=Keelesäuts. Aasta 2022 tegijad looduses. Metskurvits ja ahven|väljaanne=Vikerraadio|aeg=3. veebruar 2022|vaadatud=16. veebruaril 2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * "[[Loomade elu]]", 4. kd, lk 320–321 ==Välislingid== {{commons|Perca fluviatilis}} * {{Elurikkus}} *[http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm Ahven TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas] *[http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,19,74 Ajakiri Kalastaja. Meie vete kalu: Ahven. Leili Järv] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/904618 «Kalapüügieeskiri» lisa 5. Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded] *[http://www.kalale.ee/ajakiri/kalade-elu/23 Ajakiri Kalale. Ahven - Eesti vete väike tiiger. Aleksei Turovski] *"Ahven ehk harilik ahven ehk euroopa ahven", Arvo Tuvikene - [http://www.kalale.ee/ajakiri/kalade-elu/12F esimene osa,] [http://www.kalale.ee/ajakiri/kalade-elu/130 teine osa,] [http://www.kalale.ee/ajakiri/kalade-elu/131 kolmas osa] [[Kategooria:Eesti kalad]] [[Kategooria:Ahvenlased]] tm443mhjm8bcd6nanlxu2rua1pd50p9 6759431 6759424 2024-11-11T17:55:37Z Pikne 13803 6759431 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalaliigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Ahven (perekond)]]; nime kohta vaata [[Ahven (perekonnanimi)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Ahven | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=Freyhof, J., Kottelat, M.|aasta = 2008|IUCN_aasta = 2010|nimi = ''Perca fluviatilis''|ID=16580}}</ref> | pilt = Perca fluviatilis-female Siverskiy Donets River Ukraine.jpg | pildi_seletus = Harilik ahven (''Perca fluviatilis'') | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Ahvenalised]] ''Perciformes'' | sugukond = [[Ahvenlased]] ''Percidae'' | perekond = [[Ahven (perekond)|Ahven]] ''Perca'' | liik = '''Ahven''' | binaarne = ''Perca fluviatilis'' | binaarse_autor = [[Linnaeus|L.]] | levikukaart = Perca fluviatilis distribution map.png }} '''Ahven''' ehk '''harilik ahven''' (''Perca fluviatilis'') on [[ahvenlased|ahvenlaste]] sugukonda [[ahven (perekond)|ahvena]] perekonda kuuluv [[röövkala]]. Ahven on levinud kogu [[Euroopa]]s (välja arvatud [[Pürenee poolsaar]], [[Itaalia]], [[Island]], [[Šotimaa]] ja [[Norra]]), [[Taga-Kaukaasia]]s ning [[Põhja-Aasia]]s. [[Venemaa]]l puudub ta vaid [[Amuur]]i jõgikonnas ja [[Kolõma]] jõest ida pool. Ta elab paljusugustes [[Magevesi|mage]]-, [[Riimvesi|riim]]- ja tumedaveelistes ning happelistes veekogudes. Ahven võib vähendada [[metaan]]i eritumist järve [[toitumisahel]]a muutuste kaudu. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. [[Balhaš]]is ei ela harilik ahven, vaid selle sugulasliik [[balhaši ahven]]. [[Põhja-Ameerika]]s [[Suur järvistu|Suure järvistu]] vesikonnas elab teine sugulasliik [[kollane ahven]], keda on käsitletud ka hariliku ahvena alamliigina. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. [[Sabauim|Saba]]- ja [[pärakuuim]] ning [[kõhuuim]]ed on erepunased, [[rinnauim]]ed kollased. Eesmine [[seljauim]] on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. [[Silm]]ad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven, kes elab kalda ääres, ja suur süvaveeahven. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad [[zooplankton]] ja putukavastsed. Süvaveeahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu tundub küürakana. Ahven on tavaliselt kuni 2&nbsp;kg raskune (üksikud isendid on üle 4&nbsp;kg raskused) ja kuni 50&nbsp;cm pikkune. Ta võib elada kuni 20–25-aastaseks. Eestis ahvena alammõõduks loetakse 19&nbsp;cm kogupikkusest või 16&nbsp;cm sabauimeni, siseveekogudes alammõõt puudub.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/904618 «Kalapüügieeskiri» lisa 5. Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded]</ref> Ahvenat kasvatatakse [[Euroopa]]s hõrgu maitse pärast.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Mikhail Yu. Ozerov, Freed Ahmad, Riho Gross, Lilian Pukk, Siim Kahar, Veljo Kisand, Anti Vasemägi|url=http://www.g3journal.org/content/8/12/3737|pealkiri=Highly Continuous Genome Assembly of Eurasian Perch (Perca fluviatilis) Using Linked-Read Sequencing|väljaanne=G3: Genes, Genomes, Genetics|väljaandja=Genetics Society of America|aeg=1. detsember 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181222135805/http://www.g3journal.org/content/8/12/3737|arhiivimisaeg=2018-12-22|keel=inglise}}</ref> Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt. Emased suguvõimestuvad 3-4-aastaselt. Emasahven koeb olenevalt suurusest 12–200 tuhat marjatera. Kudemiskoha suhtes pole ahven valiv, kudeda kõlbab enam-vähem ükskõik millisele objektile. [[Kudu]] kujutab endast sültjat õõnsat võrkseinaga toru, mis meenutab pitslinti. Väikestel isenditel on see lint 12–40&nbsp;cm pikkune, suurtel isenditel üle meetri. Pikemad lindid koetakse enamasti sügavamale. Marjaterad paiknevad mõnekaupa ümber "võrgusilmade". Nad on umbes 3,5&nbsp;mm läbimõõduga ja [[rebu]]s on suur õlitilk. Sültja massi eesmärk on nähtavasti kaitsta mune hallitusseente ja mõne vaenlase eest. Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4&nbsp;cm pikkuselt, aga harilikult juhtub see 10&nbsp;cm pikkuselt. Ahvena [[genoom]] sisaldab umbes [[miljard]] [[Nukleotiidid|nukleotiidi]] ja üle 23 000 [[geen]]i.<ref name=":0" /> Ahven on [[Soome]] rahvuskala<ref>{{Netiviide|url=https://finst.ee/ajaveeb/soome-sumbolid/|pealkiri=Soome sümbolid|väljaanne=Soome Instituudi veebileht|vaadatud=25. jaanuaril 2022}}</ref> ja Eesti 2022. [[aasta kala]].<ref>{{Netiviide|url=https://kalatoidud.ee/rahvas-otsus-aasta-kalaks-valiti-ahven/|pealkiri=Rahvas otsus: aasta kalaks valiti ahven|väljaanne=kalatoidud.ee|aeg=12. jaanuar 2022|vaadatud=16. veebruaril 2022}}</ref> Kuna ahven on Eestis laialt levinud püügikala, siis on tal palju murde- ja rahvakeelseid nimetusi, näiteks ''ahvenas'' saartel ja Läänemaal, ''ahun'' ja ''ahnik'' Lõuna-Eestis ning ''ahve'' ja ''ahves'' idamurdes. Punaste uimede tõttu on kala kutsutud ''punakalaks'' või ''pritsimeheks,'' kuna tuletõrjujatel olid punased pagunid.<ref>{{Netiviide|autor=Mari Kendla|url=https://vikerraadio.err.ee/1608488666/keelesauts-aasta-2022-tegijad-looduses-metskurvits-ja-ahven|pealkiri=Keelesäuts. Aasta 2022 tegijad looduses. Metskurvits ja ahven|väljaanne=Vikerraadio|aeg=3. veebruar 2022|vaadatud=16. veebruaril 2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * "[[Loomade elu]]", 4. kd, lk 320–321. == Välislingid == {{commonskat|Perca fluviatilis}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm Ahven TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas] * [http://www.kalale.ee/ajakiri/kalade-elu/23 Ajakiri Kalale. Ahven - Eesti vete väike tiiger. Aleksei Turovski] * "Ahven ehk harilik ahven ehk euroopa ahven", Arvo Tuvikene - [http://www.kalale.ee/ajakiri/kalade-elu/12F esimene osa,] [http://www.kalale.ee/ajakiri/kalade-elu/130 teine osa,] [http://www.kalale.ee/ajakiri/kalade-elu/131 kolmas osa] [[Kategooria:Eesti kalad]] [[Kategooria:Ahvenlased]] 1ccri4by9sboe8r48038g7h02oeku2e Meelis Friedenthal 0 70519 6759732 6715841 2024-11-12T11:51:19Z 2001:BB8:2002:E0:9B75:D009:424D:74D4 /* Tunnustus */ lisasin Stalkeri auhinna ja lavastuse 6759732 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Meelis Friedenthal.jpg|pisi|Meelis Friedenthal oma kodus [[Supilinn]]as 2012. aastal. Foto: [[Lauri Kulpsoo]]]] [[Fail:Meelis Friedenthal 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal.jpg|pisi|Meelis Friedenthal 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal]] '''Meelis Friedenthal''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1973]]) on eesti kirjanik ja teoloog. Aastatel [[2002]]–[[2008]] töötas Meelis Friedenthal [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas õppejõuna (lektori ja erakorralise teadurina). Alates 2008. aastast on ta [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] vanemteadur ja aastast 2021 [[Ideedeajalugu|mõtteloo]] kaasprofessor. Aastal [[2008]] kaitses ta ühtlasi Tartu Ülikooli usuteaduskonnas [[doktorikraad]]i (''dr. theol''). Tema väitekiri kandis pealkirja "Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo" ja see käsitles [[13. sajand]]i teoloogi [[Petrus Limoges'ist]] käsikirja "Tractatus moralis de oculo". Töö juhendajaks oli [[Urmas Petti]]. Meelis Friedenthal on võrguajakirja [[Algernon]] toimetuse liige. == Teosed == === Romaanid === * "[[Kuldne aeg]]" (Tuum 2005) ISBN 9985802799 * "[[Mesilased (romaan)|Mesilased]]" (Varrak 2012) ISBN 9789985324660, tõlgitud hollandi, itaalia, tšehhi, läti, norra, ungari, inglise, bulgaaria, taani, albaania, horvaadi, kreeka, leedu, makedoonia, serbia, tšehhi ja ungari keelde.<ref>[[Ott Heinapuu]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35906 Võimalused näha teistsuguseid maailmu. Meelis Friedenthal 50]. [[Keel ja Kirjandus]] 2023, nr 10, lk 1016.</ref> * "[[Inglite keel]]" (Varrak 2016) ISBN 9789985337004 * "Punkti ümber" (Varrak 2023) ISBN 9789985358986 === Jutukogumikud === * "Kõik äratatakse ellu" (Kirikiri 2021) ISBN 9789916400210 === Jutud === * "Läänerindel muutusteta" (1999) * "Vabanemine protagonismi valust" (2000) * "Üht teistsugust algust" (2001) * "Hullumeelsus on unustus" (2002) * "Nerissa" (2004) * "Eesti keel" (2009) * "Deemonid ja trilobiidid" (2009) * "Kass" (2012) * "Võõras jumal" (2015) * "Kasuksepp" (2017) * "Abracadabra" (2023)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Änilane |eesnimi=Eleen |kuupäev=28. august 2023 |pealkiri=ARVUSTUS {{!}} Y-põlvkond kohtub Z-põlvkonnaga. Novellikogu annab ausa ülevaate Eesti kirjanduse seisust |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120227158/arvustus-y-polvkond-kohtub-z-polvkonnaga-novellikogu-annab-ausa-ulevaate-eesti-kirjanduse-seisust |vaadatud=2023-08-28 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> === Näidendid === * "Vaim masinas. G. F. Parrot" (Looming 8/2017) * "Armastuse klavikord" ([[Lembit Peterson]]<nowiki/>i lavastus, esietendus 6. november 2024) ==Tunnustus== *2004 – romaanivõistluse III auhind romaani "Kuldne aeg" eest *2005 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Nerissa") *2009 – [[Friedrich Puksoo auhind]] (väljaande "Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo" eest) *2012 – [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] ("[[Mesilased (romaan)|Mesilased]]") *2013 – [[Euroopa Liidu kirjandusauhind]] ("Mesilased")<ref>http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-877_et.htm</ref> *2018 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Kasuksepp") *2019 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Vinguv jalaluu") *2023 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (novell "Abracadabra") *2023 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Punkti ümber") *2024 - [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "Punkti ümber") ==Isiklikku== Meelis Friedenthali abikaasa on Eesti kirjandus-, teatri- ja kirikuloolane [[Tiina-Erika Friedenthal]]. Neil on vähemalt kolm last.<ref>Kätlin Liimets, [https://eestikirik.ee/aasta-multikultuursel-saksamaal "Aasta multikultuursel Saksamaal"], Eesti Kirik, 12. august 2015 (vaadatud 30.08.2024)</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Meelis Friedenthal / [[Sven Vabar]], [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/meelisfriedenthal.htm "Ajalugu tekitab ängi, segadust. Arusaamatust. Hirmu"] (intervjuu) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2007]], nr. 1, lk. 77–85 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://baas.ulme.ee/?autor=1969 Meelis Friedenthal Ulmekirjanduse BAASis] *{{ETIS}} *[http://www.archive.org/details/KuldneAeg Romaan "Kuldne aeg"] *[http://hdl.handle.net/10062/6712 Tallinna Linnaarhiivi ''Tractatus moralis de oculo''] *[http://stalkerid.wordpress.com/2012/08/21/meelis-friedenthal/ Artikleid Meelis Friedenthalist] {{JÄRJESTA:Friedenthal, Meelis}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] q0krprkhpu2u1qtz3ahsnyv5vlrz8c0 Viljandi JK Tulevik 0 72282 6759701 6711490 2024-11-12T10:58:01Z Makenzis 95198 6759701 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Viljandi JK Tulevik | pilt = | pildi_suurus = 250px | pildiallkiri = | täisnimi = Viljandi Jalgpalliklubi Tulevik | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 23. september 1912 | lõpp = | väljak = [[Viljandi linnastaadion]] | mahutavus = 1068<ref>[https://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=2426]</ref> | ametinimetus1 = President | esimees = [[Raiko Mutle]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Indrek Ilves]] | liiga = [[Esiliiga B]] | hooaeg = [[Esiliiga B 2024|2024]] | positsioon = Esiliiga B, '''9.''' | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1=FFDE00 |kere1=FFDE00 |paremkäsi1=FFDE00 |püksid1=000000 |sokid1=FFDE00 | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2=1F24B4 |kere2=1F24B4 |paremkäsi2=1F24B4 |püksid2=000000 |sokid2=1F24B4 | veeb = http://www.jktulevik.ee | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Viljandi JK Tulevik''' on [[1912]]. aastal [[Viljandi]]s asutatud [[jalgpalliklubi]]. Kodustaadion on [[Viljandi linnastaadion]], mis mahutab 1068 pealtvaatajat. ==Ajalugu== ===Algusaastad=== Viljandi Tuleviku põhikiri kinnitati [[9. juuni]]l [[1912]].<ref>[https://www.esbl.ee/?action=otsispordiajalugu&tekst_spajalugu=Viljandi+Tulevik&paev=00&kuu=00&otsiajalugu=Otsi Eesti Spordi Biograafiline Leksikon]</ref> Klubi asutamise päevaks loetakse [[23. september|23. septembrit]] 1912.<ref>[http://jktulevik.ee/2012/09/22/tulevik-tahistab-juubelit/ Tulevik tähistab juubelit]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tuleviku spordiseltsis hakati jalgpalli mängima [[1913]]. aastal, mil eestvedajatel õnnestus harjutusväljakuks kaubelda mõisale kuulunud järveäärne koplipealne, seesama maatükk, millel asub praegu [[Viljandi linnastaadion]]. Järjepidevam pallimäng läks lahti alles pärast [[Eesti Vabadussõda|vabadussõja]] lõppu, [[1920]]. aastal. Esimeseks sihipäraselt treeninud ja võistelnud meeskonnaks oli [[Viljandi Spordiring]]i oma. [[1926]]. aastal võitis [[Kaitseliidu Sakalamaa maleva spordiklubi]] esindus Kesk-Eesti ringkonna meistritiitli, mis oli Eesti esimesel omariiklusperioodil Viljandi suurim saavutus. Vahepeal peamiselt raskejõustikku viljelenud (ning seetõttu kooliõpilastele koguni keelatud olnud!) Tuleviku spordiseltsi juures tegutses jalgpallimeeskond jälle alates [[1927]]. aastast. Esimene märkimisväärne edu saabus [[1937]]. aastal, kui esindus sai Kesk-Eesti ringkonna B-klassis esikoha. [[1933]]. aastal moodustati senise [[Viljandi Kaitseliidu Spordiklubi]] asemele [[Viljandi Jalgpalliklubi]], kes pakkus Tulevikule konkurentsi. Esimese Eesti vabariigi aastail ei jõudnud tollase Eesti jalgpallipüramiidi tippu – liiduklassi – ükski Viljandi võistkond. Selle tarvis olnuks vaja moodustada korralik esindusmeeskond, aga kohalike klubide omavaheline kemplemine muutis selle paraku võimatuks. ===Nõukogude aeg=== [[Eesti NSV|Nõukogude]] korra saabudes ([[1940]]) likvideeriti Eestis peaaegu päevapealt kõik senised spordiseltsid, sealhulgas Viljandi Tulevik. [[1947]]. aastal moodustati [[Viljandi Dünamo]], mis jõudis järgmisel aastal esimese Viljandi klubina Eesti jalgpalli kõrgeimasse seltskonda, kus pidas vastu neli hooaega, parimaks jäi [[1949]]. aastal saavutatud 4. koht. [[1945]]. aastal asutatud [[Viljandi Spartak]] mängis Eesti meistrivõistluste kõrgeimas grupis seitse hooaega ([[1952]]–[[1958]]), võitis [[1954]]. ja [[1955]]. aastal pronksi ning [[1956]]. aastal hõbeda. [[1957]]. aastal triumfeeris [[Viljandi Spartak|Spartak]] Eesti karikavõistlustel. See tulemus ongi jäänud Viljandi täiskasvanute jalgpalli seni ainsaks suurvõiduks. [[1959]]–[[1962]] esindasid Viljandit Eesti meistrivõistluste tugevaimas liigas suurema sportliku eduta ükshaaval [[Viljandi Kalev|Kalev]], [[Viljandi Jõud|Jõud]] ja [[Viljandi SAM|SAM]]. Järgnenud kümnendil võistlesid Viljandi esindused Viljandi Kalevi, Jõu ning [[Viljandi Bussi- ja Autopark|Bussi- ja Taksoparg]]i nime all meistrivõistluste 2. ja 3. liigas. Viljandi jalgpalli uus tõus algas [[1977]]. aastal, kui moodustati [[Viljandi Linnameeskond|linnameeskond]]. [[1981]]. aastal mängis see juba Eesti jalgpalli kõrgeimas seltskonnas ning suutis paarist lühiajalisest väljakukkumisest hoolimata püsida seal kogu kümnendi. Meeskonna parimaks saavutuseks jäi [[1990]]. aastal saavutatud 6. koht. ===Tuleviku taasasutamine=== [[1992]]. aastal nimetati senine Viljandi Linnameeskond kõigepealt ümber Viljandi JK-ks, ning seejärel sama aasta teises pooles JK Tulevikuks. [[1991]]–[[1993]] mängis see [[meistriliiga]]s ning hooaegadel [[Esiliiga 1993/94|1993/94]] kuni [[Esiliiga 1996/97|1996/97]] [[esiliiga]]s. Enne [[Meistriliiga 1997/98|1997/98]]. hooaega (mis oli ühtlasi seni viimane "talihooaeg" Eesti jalgpallis) muutus Tulevik osaks [[Tallinna FC Flora]] süsteemist ning sai skeemitamise tulemusel endale [[Tallinna JK Vall]]ist vakantseks jäänud koha meistriliigas ja peaaegu terve koosseisu jagu mängijaid [[Lelle SK]]-lt. Tulevikule oli parim aasta [[Meistriliiga 1999|1999]], mil meeskond teenis peatreener [[Tarmo Rüütli]] käe all meistrivõistlustel hõbemedali, edestades seejuures mõneti sensatsiooniliselt tollast emaklubi [[FC Flora]]t. [[Eesti jalgpalli 1998/1999. aasta karikavõistlused|1999]]. ja [[Eesti jalgpalli 1999/2000. aasta karikavõistlused|2000]]. aastal mängis Tulevik end karikafinaali, ent pidi mõlemal korral tunnistama [[Maardu FC Levadia]] paremust. Kolm hooaega järjest ([[Meistriliiga 1998|1998]]–[[Meistriliiga 2000|2000]]) osales Tulevik UEFA karikasarjas (vastasteks [[FC Sankt-Gallen]], [[Club Brügge]] ja [[Napredak Kruševac]]), kordagi avaringist edasi pääsemata. [[2003]]. aastast muutus seni täisprofessionaalne meeskond poolprofessionaalseks ning kolis elama ja treenima [[Tallinn]]a. [[2007]]. aasta kevadel mängis üksnes oma linna poistest koosnev [[Viljandi JK Tulevik II|Tuleviku duubel]] end Eesti karikavõistluste poolfinaali, ent pidi seal tunnistama [[Narva Trans]]i paremust. ===Tuleviku iseseisvumine ja tõus=== 14 hooaega järjest meistriliigas püsinud Tulevik likvideeriti senisel kujul [[2011]]. aasta alguses. Tema koha võttis meistriliigas üle seetarvis loodud Flora tütarklubi [[FC Viljandi]], mille rivistusse ei kuulunud peaaegu ühtegi viljandlast. See klubi eksisteeris vaid kaks hooaega, saavutades meistriliigas vastavalt 8. ja 7. koha. Selle käigu tulemusena Tulevik iseseisvus ja hakkas 2011. aastal mängima üksnes kohalikest mängijatest koosneva koosseisuga Eesti meistrivõistluste 2. liigas.<ref>[http://soccernet.ee/viljandi-tulevik-antakse-kohalike-katte Viljandi Tulevik antakse kohalike kätte]</ref> Peasponsori Bestra toetusel ning [[Raiko Mutle]] ja [[Rain Tölpus]]e eestvedamisel tõusis meeskond pärast kahte hooaega esiliigasse ning sealt omakorda kaks hooaega hiljem üleminekumängude kaudu meistriliigasse. Alates [[2013]]. aastast on meeskonna peatreener [[Aivar Lillevere]], kes täitis samu kohuseid ka hooaegadel [[Meistriliiga 2000|2000]] ning [[Meistriliiga 2003|2003]]–[[Meistriliiga 2004|2004]]. Pärast [[Premium liiga 2017|2017. aasta hooaega]] teatas Lillevere, et paneb ameti maha.<ref>[http://soccernet.ee/artikkel/aivar-lillevere-pani-viljandi-tuleviku-peatreeneriameti-maha Aivar Lillevere pani Viljandi Tuleviku peatreeneriameti maha] soccernet.ee, 15. november 2017</ref> ===Langus kõrgliigast=== 2021. aasta detsembris teatas klubi, et loobub kohast [[Premium liiga]]s. Rahalistel põhjustel otsustati jätkata Esiliigas.<ref>[https://web.archive.org/web/20211222120406/https://jktulevik.ee/klubi-avaldus-viljandi-tulevik-loobub-kohast-premium-liigas-ning-siirdub-mangima-esiliigasse/ Viljandi Tulevik loobub kohast Premium liigas ning siirdub mängima esiliigasse] jktulevik.ee, 22. detsember 2021</ref> 2022. aasta hooaja eel läksid paremad mängijad laiali erinevatesse kõrgliiga klubidesse, koosseis sisustati peamiselt duubli noortest. Peatreeneriks määrati klubi endine mängija ja kapten [[Indrek Ilves]], kelle juhendamisel saavutati liigas 9. koht ja langeti [[Esiliiga B]]-sse. 2023. aastal suudeti täita eesmärk, milleks oli edasise languse vältimine, saavutades 55 punktiga 6. koht.<ref name="">[https://sakala.postimees.ee/7899201/peatreener-indrek-ilves-eesmark-oli-liigasse-pusima-jaada-ja-see-sai-taidetud Peatreener Indrek Ilves: eesmärk oli liigasse püsima jääda ja see sai täidetud] sakala.postimees.ee, 17. november 2023</ref> ==Mängijad== {{Vaata ka|Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid}} ===Praegune koosseis=== ''Seisuga 22. veebruar 2021''<ref>{{cite web|title=Viljandi JK Tulevik|url=https://jktulevik.ee/voistkonnad/esindusmeeskond/mangijad-ja-personal/|publisher=jalgpall.ee|access-date=2020-05-20|archive-date=2020-08-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20200805184952/https://jktulevik.ee/voistkonnad/esindusmeeskond/mangijad-ja-personal/|url-status=dead}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1 |rah=EST |pos=VV |nimi=[[Marten Ritson]]}} {{JK koosseis mängija|no=3 |rah=Nigeeria|pos=KA |nimi=[[Ridwan Ayinla Babatunde|Ridwan Babatunde]]}} {{JK koosseis mängija|no=4 |rah=EST |pos=KA |nimi=[[Gerdo Juhkam]]}} {{JK koosseis mängija|no=6 |rah=EST |pos=KA |nimi=[[Alex Roosalu]]}} {{JK koosseis mängija|no=8 |rah=EST |pos=PK |nimi=[[Herol Riiberg]]}} {{JK koosseis mängija|no=9 |rah=EST |pos=PK|nimi=[[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]}} {{JK koosseis mängija|no=10 |rah=EST |pos=RÜ |nimi=[[Nikita Komissarov]]}} {{JK koosseis mängija|no=11 |rah=EST |pos=RÜ |nimi=[[Kaimar Saag]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=14 |rah=NGR |pos=PK |nimi=[[Kazeem Bolaji]]}} {{JK koosseis mängija|no=15 |rah=EST |pos=PK |nimi=[[Tanel Lang]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=16 |rah=EST |pos=KA |nimi=[[Gustav-Hendrik Seeder]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=17 |rah=EST |pos=RÜ |nimi=[[Rainer Peips]]}} {{JK koosseis mängija|no=18 |rah=EST |pos=KA |nimi=[[Martin Allik]]}} {{JK koosseis mängija|no=21 |rah=EST |pos=PK |nimi=[[Daniil Petrunini]]}} {{JK koosseis mängija|no=23 |rah=EST |pos=PK |nimi=[[Daniel Tuhkanen]]}} {{JK koosseis mängija|no=24 |rah=EST|pos=VV|nimi=[[Kaupo Kruusmäe]]}} {{JK koosseis mängija|no=25 |rah=CAN |pos=RÜ |nimi=[[Tomi Fagbongbe]]}} {{JK koosseis mängija|no=26 |rah=CMR |pos=PK |nimi=[[Arcenciel Mintongo]]}} {{JK koosseis mängija|no=27 |rah=CAN |pos=RÜ |nimi=[[Carson Buschman-Dormond]]}} {{JK koosseis mängija|no=28 |rah=NGR |pos=KA |nimi=[[Ganiu Atanda Ogungbe]]}} {{JK koosseis mängija|no=72 |rah=EST|pos=VV|nimi=[[Karl-Eerik Jürisson]]}} {{JK koosseis lõpp}} ===Duublid=== *[[Viljandi JK Tulevik U21]] *[[Viljandi JK Tulevik III]] *[[Viljandi JK Tulevik IV]] ==Personal== {{col-begin|width=100%}} |- | ===Praegune tehniline personal=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Ilves]] |- |Abitreener | |- |Väravavahtide treener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mati Jürisson]] |- |Arst | |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Helena Pallon]] |} | ===Peatreenerite ajalugu=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} {{ill|ru|Leo Ira|Ира, Лео}}||1992–1993 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Ratnikov]]||1997–1998 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]]||1998–1999 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Lillevere]]||1999–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]]||2000–2002 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Lillevere]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]]||2005–2010 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raiko Mutle]]||2011–2012 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Lillevere]]||2013–2017 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]]||2018 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Post]]||2018–2020 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jaanus Reital]]||2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Post]]||2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Ilves]]||2022– |} | ===Presidendid=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !President !Aastad |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vello Sova]]||1992–1993 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Dzintar Klavan]]||1997–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Pohlak]]||2001 |- |align=left|''puudub''||2002–2005 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Lillevere]]||2006–2010 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raiko Mutle]]||2011– |} |} ==Saavutused== *'''[[Meistriliiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[Meistriliiga 1999|1999]] *'''[[Esiliiga]]''' :'''Võitja (1)''': [[Esiliiga 2016|2016]] :'''3. koht (1)''': [[Esiliiga 1994/95|1994/95]] *'''[[II liiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[II liiga 2012#II liiga lõuna/lääs|2012]] *'''[[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]''' :'''2. koht (2)''': [[Tipneri karikavõistlused 1999|1999]], [[Tipneri karikavõistlused 2000|2000]] *'''[[Eesti Superkarikas]]''' :'''2. koht (1)''': [[Eesti Superkarikas 2000|2000]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/1992 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:1992 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/01/1992 till:01/01/1992 shift:(0,-4) text:13. from:01/01/1992 till:01/01/1993 shift:(0,-4) text:12. from:01/01/1993 till:01/01/1994 shift:(0,-4) text:8. from:01/01/1994 till:01/01/1995 shift:(0,-4) text:3. from:01/01/1995 till:01/01/1996 shift:(0,-4) text:6. from:01/01/1996 till:01/01/1997 shift:(0,-4) text:5. from:01/01/1997 till:01/01/1998 shift:(0,-4) text:5. from:01/01/1998 till:01/07/1998 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/1998 till:01/07/1999 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(2,-4) text:5. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(2,-4) text:7. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:10. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:6. from:01/01/1992 till:01/01/1993 color:ML shift:(0,13) text:"[[Meistriliiga]]" from:01/01/1993 till:01/01/1997 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/01/1997 till:01/07/2011 color:ML shift:(0,13) text:"[[Meistriliiga]]" from:01/07/2010 till:01/07/2012 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2012 till:01/07/2014 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2014 till:01/07/2015 color:ML shift:(0,13) text:"[[Premium liiga|ML]]" from:01/07/2015 till:01/07/2016 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2016 till:01/07/2021 color:ML shift:(0,13) text:"[[Premium liiga]]" from:01/07/2021 till:01/07/2022 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2022 till:01/07/2023 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B|ELB]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=90px|[[Eesti jalgpallikarikas|Karikas]] !width=90px|[[Eesti jalgpalli superkarikas|Superkarikas]] |- |[[Meistriliiga 1992|1992]] || [[Meistriliiga]] ||'''13.'''|| 14 || 9 || 1 || 2 || 6 || 16||29||−13 || '''4''' ||align=left| [[Anatoli Logovoi]] '''(5)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 1992/93|1992/93]] || Meistriliiga ||bgcolor="#FFCCCC"|'''12.'''|| 12 || 22 || 3 || 1 || 18 || 24||88||−64 || '''7''' ||align=left| [[Sten Kaldma]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1993|Veerandfinaalid]] |- |[[Esiliiga 1993/94|1993/94]] || [[Esiliiga]] ||'''8.'''|| 11 || 20 || 8 || 3 || 9 || 44||38||+6 || '''19''' ||align=left| |[[Tipneri karikavõistlused 1994|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 1994/95|1994/95]] || Esiliiga ||'''3.'''|| 6 ||10 || 6 || 1 || 3 || 27||10||+17 || '''19''' ||align=left| |[[Tipneri karikavõistlused 1995|Veerandfinaalid]] |- |[[Esiliiga 1995/96|1995/96]] || Esiliiga ||'''6.'''|| 8 || 14 || 6 || 0 || 8 || 28||34||−6 || '''19''' ||align=left| |[[Tipneri karikavõistlused 1996|Kolmas voor]] |-bgcolor="#F0F0F0 |[[Esiliiga 1996/97|1996/97]] || Esiliiga ||bgcolor="#ACE1AF"|'''5.'''|| 8 || 14 || 6 || 2 || 6 || 16||22||−6 ||'''20'''||align=left| |[[Tipneri karikavõistlused 1997|1/8-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 1997/98|1997/98]] || [[Meistriliiga]] ||'''5.'''|| 8 || 24 || 8 || 5 || 11 || 32||35||−3 || '''29''' ||align=left| [[Argo Arbeiter]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1998|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0 |[[Meistriliiga 1998|1998]] || Meistriliiga ||'''5.'''|| 8 || 14 || 5 || 3 || 6 || 15||25||−10 || '''18''' ||align=left| [[Teet Allas]] '''(4)''' |- |[[Meistriliiga 1999|1999]] || Meistriliiga ||bgcolor=silver|'''2.'''|| 8 || 28 || 16 || 5 || 7 || 57||34||+23 || '''53''' ||align=left| [[Dmitri Ustritski]] '''(16)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 1999|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0 |[[Meistriliiga 2000|2000]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 8 || 28 || 12 || 9 || 7 || 45||34||+11 || '''45''' ||align=left|{{riigi ikoon|Leedu}} [[Marius Dovydenas]] '''(12)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2000|Finalistid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2000|Finalistid]] |- |[[Meistriliiga 2001|2001]] || Meistriliiga ||'''5.'''|| 8 || 28 || 11 || 6 || 11 || 41||37||+4 || '''39''' ||align=left|[[Dmitri Ustritski]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2001|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0 |[[Meistriliiga 2002|2002]] || Meistriliiga ||'''5.'''|| 8 || 28 || 10 || 6 || 12 || 51||52||−1 || '''36''' ||align=left| [[Vjatšeslav Zahovaiko]] '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2002|Veerandfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 2003|2003]] || Meistriliiga ||'''5.'''|| 8 || 28 || 8 || 6 || 14 || 44||56||−12 || '''30''' ||align=left| [[Enver Jääger]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2003|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0 |[[Meistriliiga 2004|2004]] || Meistriliiga ||'''6.'''|| 8 || 28 || 6 || 7 || 15 || 30||53||−23 || '''25''' ||align=left| [[Dmitri Ustritski]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2004|1/8-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 2005|2005]] || Meistriliiga ||'''5.'''|| 10 || 36 || 12 || 11 || 13 || 46||48||−2 || '''47''' ||align=left| [[Dmitri Ustritski]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2005|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0 |[[Meistriliiga 2006|2006]] || Meistriliiga ||'''9.'''|| 10 || 36 || 5 || 5 || 26 || 29||74||−45 || '''20''' ||align=left| [[Janek Kalda]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2006|1/8-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 2007|2007]] || Meistriliiga ||'''7.'''|| 10 || 36 || 11 || 4 || 21 || 43||80||−37 || '''37''' ||align=left| [[Aleksander Saharov]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2007|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0 |[[Meistriliiga 2008|2008]] || Meistriliiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 9 || 4 || 23 || 31||74||−43 || '''31''' ||align=left|[[Jüri Jevdokimov]] ja [[Markko Kudu]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2008|1/16 finaalid]] |- |[[Meistriliiga 2009|2009]] || Meistriliiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 15 || 6 || 15 || 55||49||+6 || '''51''' ||align=left|[[Jüri Jevdokimov]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|1/8 finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0 |[[Meistriliiga 2010|2010]] || Meistriliiga ||bgcolor="#FFCCCC"|'''7.'''|| 10 || 36 || 8 || 5 || 23 || 33||62||−29 || '''29''' ||align=left| [[Aleksandr Kulatšenko]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|1/16 finaalid]] |- |[[II liiga 2011|2011]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||'''4.'''|| 14 || 26 || 17 || 3 || 6 || 85||42||+43 || '''54''' ||align=left| [[Rasmus Luhakooder]] '''(23)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/16 finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0 |[[II liiga 2012|2012]] || II liiga lõuna/lääs ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 14 || 26 || 17 || 5 || 4 || 100||32 ||+69 || '''56''' ||align=left| [[Rasmus Luhakooder]] '''(23)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|1/64 finaalid]] |- |[[Esiliiga 2013|2013]] || [[Esiliiga]] ||'''8.'''|| 10 || 36 || 12 || 10 || 14 || 46||57 ||−11 ||'''46'''||align=left| [[Rasmus Luhakooder]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|1/32 finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0 |[[Esiliiga 2014|2014]] || Esiliiga ||bgcolor="#ACE1AF"|'''5.'''|| 10 || 36 || 14 || 9 || 13 || 53||51 ||+2 ||'''51'''||align=left| [[Rainer Peips]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|1/16-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2015|2015]] || [[Premium liiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''10.'''|| 10 || 36 || 6 || 4 || 26 || 35||75 ||−40 ||'''22'''||align=left| [[Joonas Tamm]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/64-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0 |[[Esiliiga 2016|2016]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 36 || 28 || 5 || 3 || 106||38 ||+68 ||'''89'''||align=left| [[Kristen Kähr]] '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/8-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2017|2017]] || [[Premium liiga]] ||'''8.'''|| 10 || 36 || 8 || 4 || 24 || 34||95 ||−61 ||'''28'''||align=left| [[Herol Riiberg]] '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0 |[[Premium liiga 2018|2018]]||Premium liiga||'''7.'''||10||36||8||5||23||37||100||−63||'''29''' |align=left|[[Rainer Peips]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|Veerandfinaalid]] |- |[[Premium liiga 2019|2019]]||Premium liiga||'''7.'''||10||36||7||7||22||37||75|| -38||'''28''' |align=left|[[Kaimar Saag]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|1/64-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0 |[[Premium liiga 2020|2020]]||Premium liiga||'''6.'''||10||28||9||4||15||30||46|| -16||'''31''' |align=left|[[Pavel Marin]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|1/8-finaalid]] |- ||[[Premium liiga 2021|2021]]||Premium liiga||bgcolor="#FFCCCC"|'''8.'''||10||30||9||3||18||39||62|| -23||'''30'''||align=left| [[Kaimar Saag]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0 ||[[Premium liiga 2022|2022]]||[[Esiliiga]]||bgcolor="#FFCCCC"|'''9.'''||10||36||6||5||25||28||102|| -74||'''23'''||align=left| [[Edvin Tapfer]] '''(5)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|1/8-finaalid]] |- ||[[Premium liiga 2023|2023]]||[[Esiliiga B]]||'''6.'''||10||36||16||7||13||58||55|| +3||'''55'''||align=left| [[Kristen Kähr]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/8-finaalid]] |} ===Euroopa=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; ! Hooaeg ! Võistlus ! Voor ! Vastane ! Kodus ! Võõrsil ! Kokku |- bgcolor=#EEEEEE |style="text-align:center;"|[[UEFA Intertoto Karikas 1998|1998]] |style="text-align:center;"|[[UEFA Intertoto Karikas]] |[[UEFA Intertoto Karikas 1998#Esimene ring|Esimene ring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Šveits}} [[FC St. Gallen]] |bgcolor="#ffdddd" style="text-align:center;"|1 : 6 |bgcolor="#ffdddd" style="text-align:center;"|2 : 3 |bgcolor="#ffdddd" style="text-align:center;"|'''3 : 9''' |- |style="text-align:center;"|[[UEFA Karikas 1999/2000|1999/00]] |style="text-align:center;"|[[UEFA Karikas]] |[[UEFA Karikas 1999/2000#Kvalifikatsiooniring|Kvalifikatsiooniring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Club Brugge]] |bgcolor="#ffdddd" style="text-align:center;"|0 : 3 |bgcolor="#ffdddd" style="text-align:center;"|0 : 2 |bgcolor="#ffdddd" style="text-align:center;"|'''0 : 5''' |- bgcolor=#EEEEEE |style="text-align:center;"|[[UEFA Karikas 2000/01|2000/01]] |style="text-align:center;"|[[UEFA Karikas]] |[[UEFA Karikas 2000/01#Kvalifikatsiooniring|Kvalifikatsiooniring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Kruševaci FK Napredak]] |bgcolor="#ffffdd" style="text-align:center;"|1 : 1 |bgcolor="#ffdddd" style="text-align:center;"|1 : 5 |bgcolor="#ffdddd" style="text-align:center;"|'''2 : 6''' |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] *[[FC Bestra]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.jktulevik.ee Koduleht] *{{EJLv|13}} {{Esiliiga B meeskonnad}} [[Kategooria:Viljandi maakonna jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Viljandi JK Tulevik| ]] cbwch5jc32etqzgm2bmtm1d5d6o326p Bon Jovi 0 79088 6759586 6756891 2024-11-12T02:05:50Z Muusikavärk 199678 6759586 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{toimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=mai}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Bon Jovi | pilt = Obraz 131.jpg|thumb|250px|Bon Jovi kontsert Hollandis (2006) | pildiallkiri = Bon Jovi kontsert Hollandis (2006) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[New Jersey]], [[USA]] | stiil = [[Hard rock]], [[glam metal]], [[arena rock]], [[pop rock]] | tegev = 1983–praeguseni | plaadifirma = Island, Mercury, Vertigo | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = [[Jon Bon Jovi]]<br/>David Bryan<br/>Tico Torres<br/>Phil X<br/>Hugh McDonald<br/>Everett Bradley<br/>John Shanks | endised_liikmed = Alec John Such<br/>Dave Sabo<br/>Richie Sambora }} '''Bon Jovi''' on [[USA]] (pop)rokkansambel, mis tegutseb alates [[1983]]. aastast Bon Jovi plaate on ansambli ligi 30 tegutsemisaasta jooksul müüdud üle saja miljoni eksemplari. Ansambel on välja andnud 9 stuudioplaati ning hulgaliselt kontsertsalvestisi ja kogumikke. Ansambli liikmed on [[Jon Bon Jovi]] ja [[Richie Sambora]], praegusse koosseisu kuuluvad veel klahvpillimängija [[David Bryan]] ja trummar [[Tico Torres]]. ==Ajalugu== ===Ansambli loomine=== Ansambli Bon Jovi lugu algas [[1983]]. aastal, kui noor [[rokkmuusik]] [[John Bongiovi]] esitas [[New York|New Yorgi]] [[Power Stationi stuudio]]s oma stuudioomanikust nõole loo "[[Runaway (Bon Jovi laul)|Runaway]]" ning sellest sai lühikese ajaga raadiohitt. Edust innustatuna otsustas John kutsuda kokku ansambli, mille moodustasid tema koolivend ja klahvpillimängija [[David Bryan Rashbaum]], basskitarrist [[Alec John Such]] ja trummar [[Tico Torres]]. Viimasena leiti kitarrist [[Richie Sambora]]. ===Algusaastad=== Esimene plaadileping saadi plaadifirmalt Mercury Records. Debüütalbum "Bon Jovi" ilmus [[21. jaanuar]]il [[1984]] ja seda müüdi üle poole miljoni eksemplari. [[1985]]. aasta [[aprill]]is anti välja album "7800° Fahrenheit", millelt pärinevad lood "Only Lonely" ja "In and Out of Love". Pärast paljusid kontserte pühenduti juba proffidena järgmisele plaadile ning siit algas kvaliteetmuusika. Ansamblile tuli appi (sel ajal pea tundmatu) helilooja [[Desmond Child]] ning kokku salvestati 30 lugu, millest New Yorgi noortel lasti välja valida parimad. Kui hääletustulemused olid läbi analüüsitud, koostati menulugudest LP "Slippery When Wet", mis ilmus [[1986]]. aastal. [[Ameerika]] singlite edetabelite tippu jõudsid lood "You Give Love a Bad Name" ja "Livin' on a Prayer" ning edaspidi sai ansambli signatuuriks kõikjal kontsertidel esimese loona kõlav hitt "Wanted Dead or Alive". Plaati müüdi lühikese ajaga 10 miljonit eksemplari ning see püsis kaheksa nädalat järjest USA heliplaatide edetabelis esikohal. Laulja John sai aga seksisümboli staatuse, poseerides kõikjal katkirebitud särgi, lühikeste kulunud teksade ja pikkade lokkis juustega. [[1988]]. aastal jõuti järgmise plaadini "New Jersey", mille nimi näitab osariiki, kus laulja Bon Jovi sündis. Eelmise plaadi edu tuules müüdi sedagi üle viie miljoni eksemplari, millega ansambel tõusis üheks maailma juhtivaks rokkansambliks. Ainuüksi viie tegutsemisaastaga oli nende plaate müüdud üle 25 miljoni. Edasi otsustas ansambel aja maha võtta ja pühenduda sooloprojektidele. Jon hakkas kirjutama muusikat filmile "[[Young Guns II]]", mis võitis nii [[Oscar]]i kui ka [[Grammy]] auhindu; [[1990]]. aasta kolmemiljonilise läbimüügiga vesterni heliriba tõstis singlina esikohale vapustava loo "Blaze of Glory". [[1991]]. aastal ilmus Richie Sambora sooloalbum "Stranger in This Town", millel lõi kaasa kitarrivirtuoos [[Eric Clapton]]. ===1990. aastad=== [[1992]]. aastal oli ansambel jälle koos, ent sedapuhku ei pakutud enam metalset rokki, vaid pisut melanhoolsemat stiili heliplaadil “Keep the Faith”. Muutunud oli ka meeste välimus, näiteks Jon kandis hoopis soliidsemaid ja lühemaid juukseid. Ent ka nende fännid olid koos ansambliga vanemaks saanud ja ülistustega võeti taas vastu menulooks tõusnud aeglane ballaad "Bed of Roses". [[1994]]. aastal anti välja hitikogumik "Cross Road", mida müüdi taas 12 miljonit plaati. 1995. aastal järgnes hitialbum “These Days“ selliste märkimisväärsete lugudega nagu "Diamond Ring" ja "Lie to Me". Selle plaadiga tehti pikk turnee ning pärast seda võeti taas ansambliga aeg maha. Kontsertidel mängis basskitarri juba Hugh McDonald, kes asendas 1994. aastal ansamblist lahkunud Alec John Suchi. Jon hakkas esinema filmides, millest 1996. aastal esimesena linale jõudis “Moonlight and Valentino“. 1997. aasta suvel andis ta välja oma esimese sooloalbumi “Destination Anywhere“, millele Richie Sambora vastas juba teise plaadiga “Undiscovered Soul”. ===2000. aastad=== [[Pilt:Bon Jovi Dublin 2006.jpg|thumb|250px|Bon Jovi Dublinis, 2006]] Aasta [[2000]] tõi ansambli tagasi stuudiosse, sama aasta suve algul ilmus uus ja väga pikk plaat "Crush". Avasingel "It's My Life" möllas raadiotes ja ka klubides. Edu võtmes jätkas singel "[[Say It Isn't So (Bon Jovi laul)|Say It Isn't So]]". Selle plaadi hittsinglid "[[It's My Life]]" ja "Thank You For Loving Me" kinkisid ansamblile ka nende esimesed [[Grammy]] auhinnad aasta parima rokiloo esituse eest ning aasta parima rokkalbumi eest. [[14. mai]]l [[2001]] ilmus neilt kontsertalbum "One Wild Night – Live 1985–2001", millel kõlas 15 läbi aegade paremat pala. Sel perioodil jõudis Jon kaasa teha ka filmis "[[U-571]]" ja seriaalis "[[Ally McBeal]]". Bon Jovi kaheksas stuudioalbum "Bounce" jõudis kuulajateni 23. septembril [[2002]]. Plaat koosnes 12 loost ja oli stiililt taas puhas [[rock’n’roll]]. Esimese singlina ilmus 26. augustil "Everyday". 4. novembril [[2003]] andis Bon Jovi välja järjekordse hitikogumiku "This Left Feels Right". Seekord oli tegemist akustilisel muusikal põhinevate töötlustega sellistest vanadest Bon Jovi hittidest nagu "Born To Be My Baby", "Keep The Faith", "It's My Life" ja "Wanted Dead or Alive". Plaadi produtseerisid [[Pat Leonard]], [[Jon Bon Jovi]] ja [[Richie Sambora]] ning üllatuseks lisati ka kaks kontsertsalvestist lugudest "The Distance" ja "Joey". Bon Jovi teine singel “It's My Life” akustiliselt albumilt ilmus 19. jaanuaril 2004. 16. novembril 2004 andis Island Records välja neljast plaadist koosneva Bon Jovi boxseti "100 Million Bon Jovi Fans Can't Be Wrong", mis koosneb neljast plaaditäiest avaldamata või haruldastest lauludest (lisaks lood, mis olid varem avaldatud vaid eri filmide heliribadel) ning DVD-st (Jaapani versioonil on veel üks boonus-CD). [[19. september|19. septembril]] [[2005]] anti välja üheksas stuudioplaat "Have a Nice Day", mille esimene singel oli albumi tiitellugu "Have a Nice Day" ja mis ilmus [[18. juuli]]l. [[New Jersey]] rokkmuusikud tegid seekord kaastööd lauljate [[Sheryl Crow]] ja [[Alanis Morissette]]'iga ning produtsent John Shanksiga. Koostöös valmis üsna käredate kitarridega plaat, millel aeglasi ballaade esindab vaid lugu "Welcome to Wherever You Are". Novembris esilinastus video loole "Who Says You Can't Go Home", mille autoriks on Joni vend ja kaasa laulab Jennifer Nettles ''country pop''<nowiki/>'i ansamblist Sugarland. Singlina ilmus see 5. detsembril 2005. Teine singel, mis tuli koos uue videoga, oli on "Welcome to Wherever You Are". Singel "Who Says You Can't Go Home" tegi USA kantriedetabelis esikohale tõustes ajalugu, sest ükski rokkansambel pole sellist trikki varem teha suutnud, samuti pärjati lugu veebruaris 2007 [[Grammy]] auhinnaga parima kantriloo kategoorias. Edust kannustatuna andis ansambel [[2007]]. aastal välja stuudioalbumi "Lost Highway" ja see ilmus [[19. juuni]]l plaadifirmalt Island Records. Produtsentideks Dann Huff ja John Shanks. Esimene singel “(You Want To) Make A Memory” anti raadiotele promomiseks üle 20. märtsil ja selle video on ansambli veebilehel vaadatav mai algusest. Fännidel on seni võimalik olnud nautida plaadi nimilugu “Lost Highway”, mis kõlab filmis "Wild Hogs", teine uus lugu “We Got It Going On”, duett koos Big & Rich, on selle aasta teemalooks Arena Football League'is. 2019. aasta [[2. juuni]]l esines Bon Jovi [[Tallinna lauluväljak|Tallinna lauluväljakul]]. ==Diskograafia== ===Stuudioalbumid=== *1984 "Bon Jovi" *1985 "7800° Fahrenheit" *1986 "[[Slippery When Wet]]" *1988 "New Jersey" *1992 "Keep The Faith" *1995 "These Days" *2000 "[[Crush]]" *2002 "Bounce" *2005 "Have A Nice Day" *2007 "Lost Highway" *2009 "The Circle" *2013 "What About Now" *2016 "This House Is Not For Sale" *2020 "2020" *2024 "Forever" ===Kogumikalbumid=== *1994 "Cross Road" *2001 "One Wild Night 1985–2001" *2001 "Tokyo Road" *2003 "This Left Feels Right" *2004 "100 Million Fans Can't Be Wrong" *2010 "Greatest Hits" [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] [[Kategooria:Hard rock'i ansamblid]] ec4ynw6dvka97c9uqigw3lu6t1fa9cb Stephen Hawking 0 81823 6759365 6611803 2024-11-11T15:32:59Z Hirvelaid 32011 /* Tunnustus */ 6759365 wikitext text/x-wiki {{ Teadlane | nimi = Stephen Hawking | pilt = Stephen Hawking.StarChild.jpg | pildiallkiri = Hawking [[1980]]. aastal [[NASA]]s | sündinud = [[8. jaanuar]] [[1942]] | sünnikoht = [[Oxford]], [[Suurbritannia]] | surnud = {{Surmaaeg ja vanus|2018|3|14|1942|1|8}} | surmakoht = [[Cambridge]], Suurbritannia | elukoht = | kodakondsus = [[Suurbritannia]] | rahvus = [[inglane]] | tegevusala = [[üldrelatiivsusteooria]]<br>[[kvantgravitatsioon]]<br>[[Hawkingi radiatsioon]] | töökoht = [[Cambridge'i Ülikool]]<br>[[California Tehnoloogiainstituut]]<br>[[Perimeteri teoreetilise füüsika instituut]] | haridus = [[Oxfordi Ülikool]] (BA)<br>[[Cambridge'i Ülikool]] (PhD) | tuntumad_tööd = | autasud = [[Albert Einsteini auhind]] (1978)<br>[[Copley medal]] (2006)<br>[[Presidendi Vabadusmedal]] (2009)<br>[[Läbimurde auhind fundamentaalfüüsikas]] (2012) | signatuur = Hawkingsig.svg | märkused = }} '''Stephen William Hawking''' ([[8. jaanuar]] [[1942]] – [[14. märts]] [[2018]]) oli inglise [[Teoreetiline füüsika|füüsikateoreetik]], [[Kosmoloogia|kosmoloog]], [[kirjanik]] ja [[Cambridge'i ülikool]]i teoreetilise kosmoloogia keskuse teadusdirektor. Hawkingi [[uurimus]]ed [[must auk|mustade aukude]] olemuse, [[relatiivsusteooria]], [[gravitatsioon]]i ja [[kosmoloogia]] alal on märkimisväärsed ja mõjutanud paljusid teadlasi. Hawking oli mitme [[teadusakadeemia]], sealhulgas [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvusliku Teaduste Akadeemia]] ja [[Paavstlik Teaduste Akadeemia|Paavsti Teaduste Akadeemia]] liige. Ta oli [[Presidendi Vabadusmedal]]i laureaat ja aastatel [[1979]]–[[2009]] oli ta Cambridge'i ülikooli [[matemaatika]][[professor]]. Hawking saavutas edu oma populaarteaduslike kirjutistega, kus arutles oma teooriate ja kosmoloogia üle. Tema raamat "Aja lühilugu" oli tohutu läbimüügiga ja püsis [[The Sunday Times]]i raamatumüügi edetabelis rekordilised 237 nädalat. Hawking põdes alates 1963. aastast [[amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofset lateraalskleroosi]] (ALS) ning ta ei saanud ise rääkida, mistõttu kasutas ta enda väljendamiseks arvuti tekitatavat kõnet. ==Eraelu== ===Vanemad=== Hawking sündis 8. jaanuaril 1942 Oxfordis. Tema vanemad olid Frank ja Isobel Hawking. Kuigi mõlema pered olid rahalistes raskustes, õppisid Hawkingi vanemad [[Oxfordi ülikool]]is, kus Frank õppis [[meditsiin]]i ja Isobel [[filosoofia]]t, [[politoloogia]]t ja [[majandus]]t. Nad tutvusid varsti pärast [[II maailmasõda|teise maailmasõja]] algust meditsiiniuuringute instituudis, kus Isobel oli [[sekretär]] ja Frank [[teadlane]]. Nad elasid [[Highgate]]'is ja Isobel sünnitas Oxfordis, sest [[London]]it pommitati neil aastatel ja seal polnud turvaline. Hawkingil on kaks nooremat õde ja kasuvend. [[1950]]. aastal sai Frank Hawking [[Riiklik Meditsiiniuuringute Instituut|Riikliku Meditsiiniuuringute Instituudi]] [[parasitoloogia]] osakonna juhatajaks ning pere kolis elama [[St Albans]]isse. Seal peeti peret üliintelligentseks, kuid mõnevõrra ekstsentriliseks. Söögilauas söödi vaikuses ja iga pereliige luges vaikselt omaette [[raamat]]ut. ===Abielud=== Kui Hawking õppis Cambridge'is, tutvus ta peol [[Jane Wilde Hawking|Jane Wilde'iga]], kes oli ühe Stepheni sõbra õde. Veidi aega pärast seda diagnoositi Hawkingil ALS. Paar kihlus [[1964]]. aasta [[Oktoober|oktoobris]] ning Hawking on hiljem öelnud, et see andis talle "midagi, mille nimel elada". Jane ja Stephen abiellusid [[14. juuli]]l [[1965]]. Abielu esimestel aastatel elas Jane Londonis, kuni ta sai diplomi. Paar külastas sel ajal konverentside ja füüsikaga seotud põhjustel palju Ameerika Ühendriike. Jane alustas õpinguid doktorantuuris ja [[1967]]. aasta [[mai]]s sündis paaril poeg Robert. Teine laps, tütar Lucy, sündis [[1970]] ja kolmas laps Timothy sündis [[1979]]. aasta [[aprill]]is. Hawking rääkis oma haigusest ja sellega seotud füüsilistest probleemidest harva, seda isegi abikaasa Jane'ile. Tema puue tähendas, et majapidamistöödest ta osa ei võtnud ja need jäid abikaasa õlule. See võimaldas mehel kulutada aega [[füüsika]] üle mõtisklemiseks. Kui Stephen sai tööd Ameerika Ühendriikides [[California|California osariigi]]s [[Pasadena]]s, tegi Jane ettepaneku, et nende juures võiks elada ja abiks olla mõni [[doktorantuur]]is õppiv või selle lõpetanud tudeng. Hawking nõustus ning tema esimeseks õpilaseks ja assistendiks sai [[Bernard Carr]]. Pere veetis Pasadenas aasta. 1960. aastate lõpus arenes haigus edasi, Hawking hakkas käima karkudega ja lõpetas regulaarsete loengute pidamise. Ta kaotas aeglaselt kirjutamisvõime, aga omandas visuaalseid võimeid, sealhulgas võime näha [[geomeetria]]s võrrandeid. Füüsik [[Werner Israel]] võrdles hiljem tema saavutusi [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozartiga]], kes mõtles oma peas välja terve [[sümfoonia]]. Siiski üritas Hawking endiselt jonnakalt iseseisev olla ja keeldus abist ja puudega seotud möönduste tegemisest. Ta soovis, et teda nähtaks kui "esiteks teadlast, teiseks kui populaarteaduslikku kirjanikku ja seejärel kui tavalist inimest samade soovide, unistuste ja ambitsioonidega nagu igal teisel inimesel." Jane Wilde Hawking ütles hiljem, et "mõned nimetaksid seda sihikindluseks, mõned kangekaelsuseks. Mina olen seda ühel või teisel ajal nimetanud mõlemaks." Hawkingit tuli palju veenda, enne kui ta 1960. aastate lõpus nõustus [[ratastool]]i kasutama hakkama. Hiljem sai ta kuulsaks omaduse poolest oma ratastooliga metsikult ringi kihutada. Hawking oli kolleegide hulgas populaarne, aga tema haigus, tormakus ja intelligentsus distantseerisid ta mõnestki kolleegist. Hawking naasis Cambridge'i [[1975]]. aastal. Tema uueks õpilaseks ja assistendiks sai [[Don Page]], kellega Hawking sai lähedaseks. Hawkingi naise Jane'i koormus vähenes ning ta sai taas keskenduda teadustööle ja oma uuele hobile, laulmisele. [[1977]]. aasta [[Detsember|detsembris]] kohtas Jane kirikukooris laulmas käies organist Jonathan Hellyer Jonesi. Jonesist sai lähedane perekonnasõber ja 1980. aastate keskpaigaks olid Jonathan ja Jane teineteisesse armunud. Jane'i sõnul leppis ta abikaasa olukorraga ja teatas, et "ei protesteeri niikaua, kuni ta jätkab tema armastamist". Jane ja Jonathan otsustasid peret mitte lõhkuda ning nende suhe oli kaua aega pinnapealne. 1980. aastate alguseks oli Hawkingite abielu muutunud täiesti formaalseks. Jane tundis end ülekoormatuna, sest Stephen vajas assistentide ja medõdede hoolt. Samuti oli Hawkingi kuulsus perele ja kolleegidele koormav ja Jane ütles ühes intervjuus, et "tema roll oli öelda Stephenile, et ta pole jumal". Pinget tekitasid ka religioossed vaated, sest Jane oli kõikumatu kristlane, aga Hawking mitte. 1980. aastate lõpus sai Stephen lähedaseks ühe oma meditsiiniõe Elaine Masoniga ja kuigi mõned Hawkingi kolleegid, hooldajad ja pereliikmed olid häiritud naise iseloomust, lahkus mees 1990. aasta veebruaris Jane'i juurest ja lahutas temast 1995. aasta kevadel. Sama aasta septembris Stephen ja Elaine abiellusid. [[1999]]. aastal avaldas Jane memuaarid "Music to Move the Stars", milles kirjeldas oma abielu Stepheniga ja selle allakäiku. Stephen Hawking seda ei kommenteerinud, vaid ütles, et ta ei loe biograafiaid enda elust. 2000. aastate alguses kartsid pereliikmed, et Elaine peksab meest, aga politsei lõpetas juurdluse pärast seda, kui Hawking keeldus kaebust esitamast. [[2006]]. aastal Elaine ja Stephen lahutasid ning pärast seda muutus mees taas lähedasemaks Jane'i, oma laste ja lastelastega. 2007. aastal avaldas Jane Hawking raamatu "Reisides lõpmatusse: minu elu Stepheniga". {{pooleli}} ==Surm== {{pooleli}} [[Fail:Stephen Hawking's grave at Westminster Abbey.jpg|pisi|Stephen Hawkingi hauatähis [[Westminster Abbey]]s]] Kremeerimise järel viidi [[15. juuni]]l [[2018]]. aastal [[Westminster Abbey]]s läbi teenistus tänuavalduseks. Stephen Hawkingi põrm maeti seejärel prominentse kiriku löövi [[Isaac Newton]]i ja [[Charles Darwin]]i haudade vahele. ==Tunnustus== *1974 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks *1975 – [[Eddingtoni medal]] *1976 – [[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]] *1978 – [[Albert Einsteini auhind]] *1979 – [[Albert Einsteini medal]] *1984 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks *1984 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks *1985 – [[Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal]] *1986 – valiti [[Paavstlik Teaduste Akadeemia|Paavstliku Teaduste Akadeemia]] liikmeks *1988 – [[Wolfi füüsikaauhind]] *1992 – valiti [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvusliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks *1999 – [[Lilienfeldi auhind]] *2002 – [[Kuningliku seltsi teadusraamatu auhind]] ("The Universe in a Nutshell") *2013 – [[Läbimurde auhind fundamentaalfüüsikas]], eripreemia<ref>[https://breakthroughprize.org/News/44 Stephen Hawking (1942 – 2018), Breakthrough Prize Laureate, Co-Founder Breakthrough Starshot and Breakthrough Listen Science Programs] breakthroughprize.org</ref> == Teosed eesti keeles == * "Aja lühilugu: Suurest Paugust mustade aukudeni". Inglise keelest tõlkinud [[Ene-Reet Soovik]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1992]], nr 12 – [[1993]], nr 4 * "Universum pähklikoores". Tõlkinud [[Henn Käämbre]], järelsõna [[Enn Saar]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], [[Tallinn]] [[2002]], 216 lk; ISBN 9985701208; 2 trükk: [[Ajakirjade Kirjastus]], Tallinn [[2017]], 216 lk; ISBN 9789949392698 * Eessõna teosele: [[Mary K. Baumann]], [[Will Hopkins]], [[Michael Soluri]], [[Loralee Nolletti]], "Mis on maailmaruumis: pilte meie juurest universumi servani". Tõlkinud [[Marja Liidja]]. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], Tallinn [[2005]], 184 lk; ISBN 9985738977 * [[Lucy Hawking|Lucy]] & Stephen Hawking koostöös [[Christophe Galfard]]iga, "Georg ja Universumi salavõti" (''George's secret key to the Universe''). Triloogia esimene raamat. Tõlkinud [[Eve-Reet Tammet]]; pildid joonistanud [[Garry Parsons]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2010]], 303 lk; ISBN 9789985703236 * Stephen Hawking & [[Leonard Mlodinow]], "Universumi suurejooneline ehitus. Uued vastused elu põhiküsimustele" (''The Grand Design''). Tõlkija [[Eve-Reet Tammet]]; toimetaja [[Leelo Laurits]]. [[TEA Kirjastus]], Tallinn [[2013]], 206 lk; ISBN 9789949241101 * "Minu lühiajalugu" (''My brief history''). Inglise keelest tõlkinud Eve-Reet Tammet; toimetanud [[Hele Pärn]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2014]], 154 lk; ISBN 9789949275113 * Lucy & Stephen Hawking, "Georgi kosmiline aardejaht" (''George's cosmic treasure hunt''). Triloogia teine raamat. Tõlkinud Eve-Reet Tammet, pildid joonistanud Garry Parsons, [[Eesti Raamat]], Tallinn 2014, 304 lk; ISBN 9789949525706 * Lucy & Stephen Hawking, "Georg ja Suur Pauk" (''George and the Big Bang''). Triloogia kolmas raamat. Tõlkinud Eve-Reet Tammet, pildid joonistanud Garry Parsons. Eesti Raamat, Tallinn [[2015]], 296 lk; ISBN 9789949567089 == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Joseph P. McEvoy]] ja [[Oscar Zarate]], "Juhatus Stephen Hawking'i juurde" (''Introducing Stephen Hawking''). Tõlkinud [[Mart Kuurme]], kirjastus [[Koge (kirjastus)|Koge]], [[2002]], 174 lk; ISBN 9985849264 * [[Kitty Ferguson]], "Stephen Hawking. Aheldamata mõtted" (''Stephen Hawking: An Unfettered Mind''). Tõlkijad: [[Ulla Väljaste]], [[Einar Ellermaa]], [[Kaupo Palo]]. [[Ajakirjade Kirjastus]], [[Tallinn]] [[2013]], 360 lk; ISBN 9789949528226 == Välislingid == * [[Jaak Jaaniste]], [http://opik.obs.ee/osa5/ptk08/box01.html Kosmoloogia. Interaktiivne astronoomiaõpik: Stephen William Hawking] * [[Martin Bahovski]], [http://www.sirp.ee/archive/2002/18.10.02/Sots/sots1-7.html "Hawking intrigeerib nii humanitaar- kui reaalteadlasi" (raamatu "Juhatus Hawkingi juurde" arvustus)] – [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] [[18. oktoober]] [[2002]], lk 4 * [[Margus Saal]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel79_68.html "Ajasilmusest braanimaailmani" (raamatu "Universum pähklikoores" arvustus)] – [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] [[2003]], nr 3, lk 48–50 * [[Tiit Kändler]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17224:uehte-ja-ainsat-ajalugu-ei-ole-universumil-ega-ka-eesti-rahval&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3429 "Ühte ja ainsat ajalugu ei ole universumil ega ka eesti rahval" (raamatu "Universumi suurejooneline ehitus" arvustus)] – Sirp [[15. veebruar]] (veebiversioon 14. veebruar) [[2013]], lk 8 {{JÄRJESTA:Hawking, Stephen}} [[Kategooria:Inglise füüsikud]] [[Kategooria:Füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Suurbritannia kosmoloogid]] [[Kategooria:Teaduskirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2018]] hj9qq42bsorlyo9d9qizr7w7v29rj7l Tormi 0 82995 6759616 6697429 2024-11-12T07:42:39Z 193.40.69.198 Tormi 6759616 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on külast; eesnime kohta vaata [[Tormi (eesnimi)]]}} {{EestiAsula | nimi = Tormi | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu }} '''Tormi''' on [[küla|päris tormi ja nad tavaliselt pesitsevad aiamaal]]. ==Vaata ka== * [[Tormi tee]] * [[Tormi tänav]] ==Viited== {{viited}} {{Tartu vald}} [[Kategooria:Tartu vald]] [[Kategooria:Tartu maakonna külad]] hpzo8gpymngly8eikqo1oeyebo5qrpp 6759630 6759616 2024-11-12T08:20:56Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/193.40.69.198|193.40.69.198]] ([[User talk:193.40.69.198|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. 5228981 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on külast; eesnime kohta vaata [[Tormi (eesnimi)]]}} {{EestiAsula | nimi = Tormi | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu }} '''Tormi''' on [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Tabivere vald]]a. ==Vaata ka== * [[Tormi tee]] * [[Tormi tänav]] ==Viited== {{viited}} {{Tartu vald}} [[Kategooria:Tartu vald]] [[Kategooria:Tartu maakonna külad]] qdf8m742qiqnax06noczik1z4ttxv60 Birgit Sarrap 0 83285 6759573 6733051 2024-11-12T00:52:06Z Kuriuss 38125 6759573 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{See artikkel| on lauljatarist; albumi kohta vaata artiklit [[Birgit Õigemeel (album)]]; eesnime kohta vaata artiklit [[Birgit (eesnimi)]].}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Birgit | pilt = Birgit Õigemeel 20130225 by Ahsoous.jpg | pildiallkiri = Birgit Õigemeel lauluvõistluse "[[Eesti laul 2013]]" finaali loosinumbriga | taust = soolo_laulja | sünninimi = Birgit Õigemeel | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1988|9|24}} | päritolu = [[Kohila]], [[Eesti]] | stiil = [[popmuusika]] | seotud_esitajad = | amet = [[laulja]] ja muusikalinäitleja | tegev = 2007. aastast | plaadifirma = Enjoy Entertainment (2012-), Universal Music Group / MTH Publishing (2007–2010) | URL = [http://www.birgit.ee/ Ametlik koduleht] }} '''Birgit Sarrap''' (sünninimi '''Birgit Õigemeel'''; sündinud [[24. september|24. septembril]] [[1988]] Kohilas), esinejanimega '''Birgit''', on [[eestlased|Eesti]] poplaulja ja muusikalinäitleja. Ta on [[TV3]] saatesarja [[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)|"Eesti otsib superstaari"]] esimene võitja (2007). 2010. aastal võitis ta [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhinna]] parima naisartisti kategoorias. == Lapsepõlv ja teismeiga == Birgit Õigemeel kasvas üles [[Raplamaa]]l [[Kohila]]s, kus laulis noorteansamblis Kreeker ja lasteansamblis Creaker Kids. Ta on õppinud 9 aastat muusikakoolis viiulit ja laulnud 5 aastat [[Eesti Televisioon]]i "Lasteekraani" muusikastuudios [[Aarne Saluveer]]i käe all. Hiljem õppis ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakool]]i ettevalmistusklassis. 9-aastaselt osales ta Eesti Televisiooni lauluvõistlusel "[[Laulukarussell]]". Ta on lõpetanud [[Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium]]i,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teatrikooli vilistlased — Vanalinna Hariduskolleegium |url=http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=www.vhk.ee}}</ref> kus õppis teatriklassis ning osales teatriõppe raames Theatrumi lavastuses "Kaks veroonlast" (lavastaja [[Lembit Peterson]])<ref>{{Netiviide |pealkiri=Theatrumis tuleb esmaettekandele Shakespeare´i "Kaks veroonlast" |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51082682/theatrumis-tuleb-esmaettekandele-shakespeare-i-kaks-veroonlast |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref>. Ta on olnud ka [[Tallinna Gospelkoor]]i solist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kirik |eesnimi=Eesti |kuupäev=0001-11-30 |pealkiri=Superstaar Birgit Õigemeel on Tallinna Gospelkoori solist |url=https://eestikirik.ee/superstaar-birgit-oigemeel-on-tallinna-gospelkoori-solist |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=Ajaleht Eesti Kirik |keel=et-EE}}</ref> == [[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)|"Eesti otsib superstaari"]] == [[Pilt:Birgit Õigemeel, 2007.jpg|pisi|"Eesti otsib superstaari" finaal 2007]] Birgit Õigemeel osales 2007. aastal TV3 saatesarjas "Eesti otsib superstaari", kuhu pääses Tartu eelvooru kaudu, esitades laulu "His Eye is on the Sparrow". Esimeses stuudiovoorus sai ta telefonihääletusel esikoha ja pääses esimesse finaalsaatesse. Finaalides ei langenud ta kunagi viimase kolme sekka, vaid pääses alati järgmisse saatesse. Pärnu kontserdimajas toimunud superfinaalis esitas ta kolm lugu. Sellele järgnenud telefonihääletusel anti ligi 88 000 häält, millest 56,2% kuulus Birgit Õigemeelele.<ref>[https://archive.today/20130701092626/http://wwx.parnupostimees.ee/180707/artiklid/10075459.php?&Y=2007&M=9 "Superstaar Birgit Õigemeel mattub töösse"] parnupostimees.ee, 10.07.2007.</ref> Võiduga kaasnes 100 000 Eesti krooni ja poole miljoni kroonine plaadileping. === Saates [[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)|"Eesti otsib superstaari"]] esitatud laulud === {|class="wikitable" style="text-align:center;" !Voor !Pealkiri !Originaali esitaja !Tulemus |- |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)|Eelvoor]] ||"His Eye Is on the Sparrow" ||- ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |rowspan="3" |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)|Teatrivoor]] ||"You've Got a Friend" ||James Taylor ||style="background: lightgreen" rowspan="3" | Edasipääs |- |"[[I Will Survive]]" ||[[Gloria Gaynor]] |- |"Aarete saar" ||[[Eda-Ines Etti|Ines]] |- |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#Stuudiovoorud|Tüdrukute I stuudiovoor]] ||"I'm Amazed" ||Lila McCann ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 9: Laul erilisele inimesele|I finaal]] ||"Keegi tulla võib" ||[[Rein Rannap]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 8: Filmimuusika|II finaal]]||"[[Can't Fight the Moonlight]]" ||[[LeAnn Rimes]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 7: Estraadimuusika|III finaal]] ||"Kui mind kutsud sa" ||[[Jaak Joala]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 6: Kohtunike valik|IV finaal]] ||"[[Everybody Hurts]]" ||[[R.E.M.]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 5: Bigband|V finaal]] ||"Fever" ||Little Willie John ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |rowspan="2" |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 4: Kantrilugu / Billboardi hitt 2007|VI finaal]] ||"Olen loobuda sust proovinud" ||Vince Gill ||style="background: lightgreen" rowspan="2" | Edasipääs |- |"Who Knew" ||[[P!nk]] |- |rowspan="2" |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#TOP 3: Rokilugu / Duett|VII finaal]] || "Bring Me to Life" ||[[Evanescence]] & Paul McCoy ||style="background: lightgreen" rowspan="2" | Edasipääs |- |"[[All by Myself|Ma sind ei tea]]"<br><small>duett [[Riho Sibul]]aga</small> ||[[Eric Carmen]] |- |rowspan="3" |[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)#Superfinaal: Laulja lemmik / Rahva valik / Rannapi laul|Superfinaal]] ||"Bring Me To Life" ||[[Evanescence]] & Paul McCoy ||style="background: lime" rowspan="3" | '''Võit''' |- |"Impossible Dream" ||[[Luther Vandross]] |- |"Raagus sõnad" ||[[Rein Rannap]] |} == Edasine karjäär == === 2007–2008: debüüt- ja jõulualbum === [[22. september|22. septembril]] [[2007]][[ Itaalia]]s Montopoli di Sabinas 34. korda toimunud kultuurifestivalil "L'Olivo d'Oro" sai Birgit ainsa välismaalasena Kuldse Oliivioksa auhinna. Auhinnagalal esitas Birgit kolm laulu, neist ühe eesti keeles. 2007. aasta sügisel esines Birgit ansambliga [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]] mitmel pool Eestis. Pärast saatesarja "Eesti otsib superstaari" võitu hakkas Birgit Õigemeel koostööd tegema [[Alar Kotkas|Alar Kotka]] tiimiga, et välja anda debüütalbum, mille tegemise võimalus kuulus saatesarja peaauhinna hulka. Mänedžeridega koostöös moodustati plaadifirma MTH Publishing, millest pool kuulub Birgitile. Birgit esitles oma esimest singlit "[[Kas tead, mida tähendab...]]" [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2007]] [[Raadio 2]] saates "Pleier". Singli produtseeris Alar Kotkas, muusika autorid on Pearu Paulus, Ilmar Laisaar ja Alar Kotkas ning teksti kirjutas Jana Hallas. "Kas tead, mida tähendab..." sai Raadio 2 "Aastahiti" hääletusel kodumaistest lugudest 2007. aastal teise koha. Birgit osales "[[Eurolaul 2008|Eurolaulul 2008]]" lauluga "[[365 Days]]", mille autorid on samuti Pearu Paulus, Ilmar Laisaar, Alar Kotkas ja Jana Hallas. "Laul on tõesti ilus ja liigutav ega jäta loodetavasti kedagi külmaks. Mul on väga hea meel, et just mind valiti seda esitama," ütles Birgit. "365 Days" sai kolme edasipääsenud laulu hulka, kus jäi 3. kohale, saades 12 900 punkti. Samalt albumilt ilmusid veel ka singlid "[[Homme (Birgit Õigemeel)|Homme]]" ja "[[Ise (Birgit Õigemeele laul)|Ise]]". Birgit astus esimese soolokavaga “Tiivad” üles 3. detsembril 2007 [[Tallinna Kaarli kirik]]us. Kontsert müüdi lühikese ajaga välja. Ansambli saatel tulid esitusele nii laulud Birgiti debüütalbumilt kui ka mitu kaunist jõululaulu. TV3 vahendusel jõudis kontsert ka teleekraanile. Birgiti debüütalbum ilmus [[25. jaanuar]]il [[2008]]. Valdavalt on plaat eestikeelne. „Eestimaal tahan laulda ikka oma emakeeles ja usun, et ka siinne publik kuulab meelsamini eestikeelset muusikat," ütles Birgit. Albumil on 11 lugu, millest üle poole on kirjutanud Paulus, Laisaar ja Kotkas. Nende produtseeritud on ka kogu album. Novembri lõpus sõlmis Birgit lepingu heategevusfondiga Dharma ning 10 krooni iga debüütalbumi müügist läks 140 000 krooni maksva invalifti soetamise fondi. Plaati esitleti esimest korda 23. jaanuaril 2008 restoranis Mercado. Samal aastal alustas Birgit koostööd [[Uku Suviste]] ja ETV lastekooriga, et välja anda jõulualbum. Album ilmus [[10. november|10. novembril]] [[2008]]. Plaati esitleti Vanalinna muusikamajas. Koos Uku Suvistega anti Eesti eri paigus ka kontserte. Jõulualbumilt anti välja singlid "[[Last Christmas (Birgit Õigemeel)|Last Christmas]]" ja "[[Talve võlumaa (Birgit Õigemeel)|Talve võlumaa]]", mis ilmus [[Eesti Ekspress]]i vahel [[11. detsember|11. detsembril]] [[2008]]. ===="Laulud tähtedega"==== [[2008]]. aastal võistles ta koos poliitik [[Margus Tsahkna]]ga [[TV3]] meelelahutussaates "[[Laulud tähtedega]]", kus paar saavutas II koha. Saates esitatud laulud: {|class="wikitable" style="text-align:center;" !Saade !Pealkiri !Originaali esitaja !Tulemus |- |[[Laulud tähtedega #Esimene hooaeg|I saade]] ||"Mr. Bojangles" ||Jerry Jeff Walker ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[Laulud tähtedega #Esimene hooaeg|II saade]] ||"You Know My Name" ||Chris Cornell ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[Laulud tähtedega #Esimene hooaeg|III saade]] ||"Ära karda mind" ||[[Hele Kõre]], [[Andero Ermel]], [[Elisabet Tamm]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[Laulud tähtedega #Esimene hooaeg|IV saade]] ||"Rahu" ||[[Ruja]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[Laulud tähtedega #Esimene hooaeg|V saade]]||"Kaunilt kaua"" ||[[Tõnis Mägi]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |rowspan="2" |[[Laulud tähtedega #Esimene hooaeg|VI saade]] || "The Long and Winding Road" ||[[The Beatles]] ||style="background: orange" rowspan="2" | Viimase kahe seas |- |"Peegel" ||Tõnis Mägi |- |rowspan="2" |[[Laulud tähtedega #Esimene hooaeg|VII saade]] || "Leekiv armastus" ||[[Genialistid]] ja Lea Liitmaa ||style="background: lightgreen" rowspan="2" | Edasipääs |- |"My Way" ||[[Frank Sinatra]] |- |rowspan="3" |[[Laulud tähtedega #Esimene hooaeg|Finaalsaade]] ||"[[365 Days|365 Days/Laulame veel]]" ||Birgit Õigemeel ||style="background: yellow" rowspan="3" | '''Teine koht''' |- |"Nii vaikseks kõik on jäänud" ||Ruja |- |"Mr. Bojangles" ||Jerry Jeff Walker |} === 2009–2010: teine stuudioalbum === Juunis 2009 alustas Birgit koostööd Meelis Meri ja Priit Juurmanniga, et anda välja kolmas album. Tulevase albumi lugudest anti 11. juunil 2009 välja esimene singel "[[Moonduja]]". Laul valiti Raadio 2 Aastahiti võistlusel kodumaiste lugude seas 2009. aastal kolmandale kohale. Tantsulises stiilis ilmunud singliga tegi Birgit muusikas kannapöörde. ""Moonduja" edu on mind veelgi rohkem innustanud ning loodan, et ka uus lugu sama hästi vastu võetakse," ütles Birgit [[10. september|10. septembril]], kui ilmus tema järgmine raadiosingel "See öö". [[19. november|19. novembril]] [[2009]] ilmus tema kolmas album "[[Teineteisel pool]]". Albumit esitleti City Motorsi Tallinna kesklinna autosalongis. Albumilt on välja antud singlitena ka "[[Kahe vahel]]" ja "Eestimaa suvi". Birgit esines 2009. aastal TV3 saates "[[Eesti otsib lemmiklaulu]]", kus esitas laulud "Raagus sõnad", "Laul Põhjamaast" ja "Rahu". [[2010]]. aastal ilmus [[Koit Toome]]l laul "Põgenen", millel tegi kaasa ka Birgit. Lauluga võeti osa ka konkursist [[Eesti Laul 2010]], kuid finaali ei saadud. Sellest hoolimata oli laul väga edukas. Mais ilmus "Sinuga end elusana tunda võin", kus külalisesinejana astus üles [[Birgit Varjun]]. 2010. aastal saadeti raadiotesse ansambli [[Violina]] laul "[[Iialgi]]", mis ilmus ansambli debüütalbumi "[[Maagiline]]" peal ja kus tegi kaasa ka Birgit. Birgit oli nomineeritud [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad|2010. aasta Eesti Muusikaauhindadele]] neljas kategoorias: "Aasta album", "Aasta naisartist", "Aasta elektroonikaartist" ja "Aasta popartist". Ta võitis "Aasta naisartisti" kategoorias. Samal aastal saavutas Birgit Rootsis toimunud rahvusvahelisel lauljate võistlusel "Baltic Song Contest" teise koha.<ref>''[https://archive.today/20120908012835/http://www.myspace.com/birgitoigemeel/blog/537706802#selection-473.0-483.146 Birgit saavutas rahvusvahelisel Baltic Song Contestil 2. koha]''. MySpace.com. 28. juuli 2010.</ref> Augustis 2010 käis Birgit ansambliga Noorkuu ja [[Uku Suviste]]ga suveturneel "Seitse häält"<ref>''[https://archive.today/20120905183431/http://www.myspace.com/birgitoigemeel/blog/537706461 Birgit Õigemeel augustis suvetuuril "Seite häält"]''. MySpace.com. 30. juuli 2010.</ref>. Koos salvestati isegi laul "Mina ise". Detsembris 2010 andis ta koos Uku Suviste ja Birgit Varjuniga Eesti kirikutes jõulukontserte "Jõulud südames".<ref>''[http://www.ohtuleht.ee/407905/joulutuuri-muusikud-said-urgset-maaelu-tunda Jõulutuuri muusikud said ürgset maaelu tunda]''. ohtuleht.ee. 23. detsember 2010.</ref> Oktoobris 2010 teatati, et Birgit sai peaosa muusikalis "[[Helisev muusika]]"<ref>''[http://www.ohtuleht.ee/396968/birgit-oigemeel-sai-muusikalis-peaosa Birgit Õigemeel sai muusikalis peaosa]''. ohtuleht.ee. 4. oktoober 2010.</ref>. Hiljem on ta osalenud Vanemuise teatris muusikalis "Mamma Mia!" ning suvelavastuses "Peko". Tal on olnud rollid ka Kiidjärvel etendunud suvelavastustes "Ada" ning "Rohelised niidud". === 2011: "Laulupealinn" ja "Eesti Laul 2012"=== 2011. aasta mais ilmus Birgiti uus singel "Parem on ees", mis on [[Kanal 2]] saatesarja "Rääkimata lugu" teise hooaja tunnuslaul. Suvel osales ta ka setukeelses muinasrokis "Peko", kus kehastas ilmaneiu Annet, nimitegelase poja mõrsjat<ref>[https://web.archive.org/web/20160304140807/http://ajakirinaised.ohtuleht.ee/669193/birgit-oigemeel-oppis-setu-keele-ara Birgit Õigemeel õppis setu keele ära] naistemaailm.ee. Vaadatudl 27.10.2011.</ref>. Veel tegi ta kõrvalosa filmis "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]". 2011. aastal osales Birgit [[TV3]] saatesarjas "Laulupealinn", kus esindas [[Kohila]]t.<ref>[http://www.elu24.ee/545922/laulupealinna-laulustaarid-ja-paigad-on-selgunud/ "Laulupealinna" laulustaarid ja –paigad on selgunud!] elu24.ee. Vaadatud 27.10.2011.</ref> Igas saates tuli endale valida uus laulupartner. Birgit sai saates kolmanda koha.<ref>[http://www.elu24.ee/624376/saatest-laulupealinn-lahkus-finaali-eel-kohila/ Saatest «Laulupealinn» lahkus finaali eel Kohila] elu24.ee. Vaadatud 21.12.2011.</ref> Saates esitatud laulud: {|class="wikitable" style="text-align:center;" !Saade !Pealkiri !Originaali esitaja !Tulemus |- |I saade ||"Ei saa mitte vaiki olla" <small>(koos Kohila kooriga)</small> ||- ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |II saade ||"Saladus" <small>(koos Rein Kontsoniga)</small> ||[[Riho Sibul|Riho Sibul]] ja [[Maian Kärmas|Maian Kärmas]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |III saade ||"Sünnipäevalaul" <small>(koos [[Märten Männiste]]ga)</small> ||Märten Männiste ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |IV saade ||"Wannabe" <small>(koos Õige Meeletutega)</small> ||[[Spice Girls]] ||style="background: orange" | Viimase kahe seas |- |rowspan="2" |V saade || "[[Süte peal sulanud jää]]" <small>(koos Tiina Adamsoni ja Lauri Pesuriga)</small> ||[[Ott Lepland]] ||style="background: orange" rowspan="2" | Viimase kahe seas |- |"Hommik" <small>(koos Heino Viliperega)</small> ||[[Palderjan (ansambel)|Palderjan]] |- |rowspan="2" |VI saade || "[[Keelatud maa]]" <small>(koos Harmo Kallastega)</small> ||[[Maarja-Liis Ilus]] ||style="background: red" rowspan="2"| Välja hääletatud |- |"Moves Like Jagger" <small>(koos tantsuklubiga "Twist")</small> ||[[Maroon 5]] ja [[Christina Aguilera]] |- |} 2011. aasta lõpus andsid Birgit ja Ott Lepland ühiseid jõulukontserte Eesti kirikutes. <ref>[http://www.elu24.ee/650481/laulupealinna-staarid-annavad-joulukontserdi/ "Laulupealinna" staarid annavad jõulukontserdi] elu24.ee. Vaadatud 21.12.2011.</ref> 15. detsembril teatati, et Birgit esitab Mihkel Mattiseni kirjutatud laulu "You're Not Alone" konkursil [[Eesti Laul 2012]]<ref>[http://eestilaul.postimees.ee/670830/selgusid-eesti-laul-2012-poolfinalistid Selgusid Eesti Laul 2012 poolfinalistid] postimees.ee. Vaadatud 21.12.2012.</ref>. Kaasa teeb ka ansambel [[Violina]]. Lauluga pääseti "Eesti Laul 2012" finaali<ref>[http://eestilaul.postimees.ee/3091721/selgusid-eesti-laulu-viimased-viis-finalisti Selgusid Eesti Laulu viimased finalistid] elu24.ee Vaadatud 01.03.2012.</ref>, kus saadi seitsmes koht.<ref>[http://ohtuleht.ee/467177 "Eesti laulu" võitis Ott Lepland ]" ohtuleht.ee. Vaadatud 04.03.2012.</ref> ===2012–2013=== [[Pilt:Õigemeel, Birgit.IMG_7827.JPG|pisi|Birgit Õigemeel ETV saates "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]".<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 3. veebruar 2013</small>]] Juulis võeti Birgit ansambli [[Swingers]] liikmeks<ref>[[http://publik.delfi.ee/news/pidu/taienenud-swingers-esitleb-homsel-bastioni-aia-avamisel-varsket-singlit.d?id=64660330 "Täienenud Swingers esitleb homsel Bastioni Aia avamisel värsket singlit! ]]" publik.ee. Vaadatud 10.07.2012.</ref>. Detsembris 2012 käis Birgit koos [[Mihkel Mattisen]]iga ühisel jõuluturneel "Jõulud südames", mille käigus anti üle Eesti 17 kontserti<ref>[https://web.archive.org/web/20160116002140/http://www.mistoimub.ee/wad/#action=vieweventobject&params=action$getobject!object_id$86329!partner$delfi!lang$est "Birgit Õigemeele ja Mihkel Mattisen, Jõulud südames"]" mistoimub.ee. Vaadatud 15.12.2012.</ref>. 13. detsembril avaldas Birgit Õigemeel singli "Et uus saaks alguse", mis pääses ka konkursi [[Eesti Laul 2013]] poolfinaali. Laulu autorid on [[Mihkel Mattisen]] ja [[Silvia Soro]]<ref>[https://web.archive.org/web/20121220103200/http://publik.delfi.ee/news/muusika/kuula-birgit-oigemeelel-ilmus-enne-joulutuuri-uus-singel.d?id=65403948 "KUULA: Birgit Õigemeelel ilmus enne jõulutuuri uus singel!"] publik.ee. Vaadatud 15.12.2012.</ref>. Õigemeel pääses edasi "Eesti Laulu" finaali ja võitis selle, edestades [[Grete Paia]]t. 14. mail Malmös toimunud [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e 1. poolfinaalist pääses ta edasi 18. mail toimuvasse finaali, kus saavutas 20. koha. 22. mail ilmus [[Violina]]l koos Birgit Õigemeelega uus singel "Sea of Life". Novembris 2012 filmiti singlile [[Egiptus]]es muusikavideo. <ref>{{Netiviide |url=http://publik.delfi.ee/news/muusika/kuula-violina-purgib-suvise-singliga-eestist-valja-birgit-aitab-vokaaliga-kaasa.d?id=66169540 |pealkiri=Violina pürgib suvise singliga Eestist välja, Birgit aitab vokaaliga kaasa! |vaadatud=2013-05-24 |arhiivimisaeg=2013-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130609095909/http://publik.delfi.ee/news/muusika/kuula-violina-purgib-suvise-singliga-eestist-valja-birgit-aitab-vokaaliga-kaasa.d?id=66169540 |url-olek=ei tööta }}</ref> Juulis pidas [[2 Quick Start]] oma 20. aastapäeva turnee, kus külalisesinejatena astusid üles ka [[Ott Lepland]] ja [[Birgit Õigemeel]]. <ref>[http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20130702&ID=316640 2 QUICK START sõidab juubelituurile!]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Turneel esitles Birgit ka oma järgmist singlit "[[Nii täiuslik see]]", mis on teine singel jõuludeks 2013 ilmunud albumilt. <ref>[http://www.youtube.com/watch?v=VQim8Ogcack Birgit Õigemeel - Nii täiuslik see]</ref> 31. oktoobril avaldati Birgiti kolmas singel detsembris ilmuvalt albumilt "Uus algus", singli nimeks "Olen loodud rändama", mille heliloojateks Mihkel Mattisen ja Silvia Soro. <ref>[https://web.archive.org/web/20131101183435/http://menu.err.ee/uudised/muusika/893be52e-35bf-41d3-8042-d93a8ed1b66e Birgit Õigemeel avaldas uue loo "Olen loodud rändama"]. ERR Menu, 31.10.2013.</ref> 25. novembril 2013 jõudis müügile album "Uus algus". Plaadil on üksteist tundeküllast laulu, millest tervelt üheksale on muusika kirjutanud [[Mihkel Mattisen]]. Teised kaks autorit on [[Timo Vendt]] ja [[Jakko Maltis]]. Laulusõnade autorid on teiste seas Silvia Soro ja Mihkel Mattisen. Albumi miksis ja masterdas Siim Mäesalu ning produtseerisid Mihkel Mattisen ja Timo Vendt. <ref>[http://www.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&id=459 "Birgit Õigemeel"] allstarz.ee.</ref> ===2014=== 8. jaanuaril 2014 esitas Birgit ETV saates "[[Terevisioon]]" uut ja tempokat singlit "Lendame valguskiirusel" oma värskelt albumilt "Uus algus". 20. jaanuaril esitleti Sven Oltersi lavastatud videot. 30. jaanuaril Nokia Kontserdimajas toimunud [[Eesti Muusikaauhinnad]] 2014 galal võitis Birgit Õigemeel aasta naisartisti auhinna plaadiga "Uus algus". 23. märtsil 2014 andsid Birgit Õigemeel ja [[Ott Lepland]] välja ühise ballaadisingli "Pea meeles head". "Hea meel on selle üle, et saame sedasama lugu esitada juba maikuu alguses minu ja Oti ühistel emadepäevakontsertidel Eesti suuremates kontserdimajades," ütles laulja. 27. märtsil 2014 võitis Birgit Õigemeel [[Kuldne Plaat|Kuldse Plaadi]] 2014. aasta naisartisti auhinna. Birgit avaldas 9. augustil 2014 singli "Kolm kuud", mis on pärit albumilt "Uus algus" ning selle autor on [[Mihkel Mattisen]]. Lugu räägib sellest, kuidas kaks inimest kolme kuuga lähedaks saavad. <ref>[http://www.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&id=459 "Birgit Õigemeel"] allstarz.ee </ref>. Birgit oli sügisel 2014 üks telesaate "Laula mu laulu" seitsmest osalejast. <ref>[http://elu24.postimees.ee/2922917/video-ja-galerii-laula-mu-laulu-koik-osalejad-selgunud "Video ja galerii! "Laula mu laulu" kõik osalejad selgunud"] elu24.postimees.ee, 17.09.2014.</ref>. ===2022–=== 2022. aasta sügisel osales Birgit heategevuslikus meelelahutussaates "[[Tantsud tähtedega]]", kus tema treener oli Marko Kiigajaan.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/tantsud-tahtedega/uus-tantsutaht-birgit-sarrap-ma-arvasin-et-ma-mitte-kunagi-selles-saates-ei-osale/|pealkiri=Uus tantsutäht Birgit Sarrap: ma arvasin, et ma mitte kunagi selles saates ei osale|väljaanne=TV3|aeg=26.09.2022}}</ref> Aastatel 2022–2023 mängis ta [[Ada Lundver]]i sõbrannat ja esitas laulunumbreid muusikalises suvelavastuses "Ada. Rääkimata lugu" (lavastaja [[Ain Mäeots]]).<ref>Krista Kiin. [https://buduaar.tv3.ee/lahedat-lugemist/birgit-sarrap-vaikesed-roomud-argipaevas/ Birgit Sarrap: väikesed rõõmud argipäevas] Buduaar/TV3, 25.10.2023.</ref> Lavastust näitas ETV nii 2023. aasta jõulude kui ka aastavahetuse aegu.<ref>[https://menu.err.ee/1609207456/etv-vahetab-aastat-heas-seltskonnas ETV vahetab aastat heas seltskonnas] ERR Menu, 29.12.2023.</ref> ==Isiklikku== Birgitil on neli õde.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-10-21 |pealkiri=Õed Õigemeeled @ Kolmeraudne - video Dailymotion |url=https://www.dailymotion.com/video/xlu9sx |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=Dailymotion |keel=en}}</ref> Birgiti abikaasa on muusikaärimees ja kontrabassimängija [[Indrek Sarrap]], kes on ka tema mänedžer. Nad abiellusid 15. märtsil 2015 [[Tai]]s. Laulja perekonnanimeks sai Sarrap, kuid esinejanimeks jäi Birgit.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/666783/birgit-oigemeel-ja-indrek-sarrap-abiellusid Birgit Õigemeel ja Indrek Sarrap abiellusid!], Õhtuleht, 18.03.2015.</ref> Paaril on 2013. aastal sündinud poeg Simeon<ref>[https://web.archive.org/web/20131203012259/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-birgit-oigemeel-naitas-eestile-esmakordselt-oma-poega.d?id=67366924 Birgit Õigemeel näitas Eestile esmakordselt oma poega!], Delfi, 02.12.2013.</ref> ja 2016. aastal sündinud tütar Helin. == Diskograafia == {{Muusikute diskograafia | Esitaja = [[Birgit Õigemeel]]e | pilt = | Pildiallkiri = | Stuudio = 5 | Stuudio link = Albumid | Kontsert = | Kogumik = | Video = | Muusikavideod= | Tribuut = | EP = | Singlid = 26 | Singlite link= Singlid | B-pooled = | Soundtrack = }} === Albumid === * "[[Birgit Õigemeel (album)|Birgit Õigemeel]]" (2008) * "[[Ilus aeg]]" (2008) * "[[Teineteisel pool]]" (2009) * "[[Uus algus]]" (2013) * "[[V (album)|V]]" (2018) === Singlid === * "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (2007) * "[[365 Days]]" (2008) * "[[Homme (Birgit Õigemeel)|Homme]]" (2008) * "[[Ise (Birgit Õigemeel)|Ise]]" (2008) * "[[Last Christmas (Birgit Õigemeel)|Last Christmas]]" (2008) * "[[Talve võlumaa (Birgit Õigemeel)|Talve võlumaa]]" (2008) * "[[Moonduja]]" (2009) * "[[See öö]]" (2009) * "[[Kahe vahel]]" (2009) * "[[Põgenen]]" (koos [[Koit Toome]]ga) (2010) * "[[Sinuga end elusana tunda võin]]" (koos [[Birgit Varjun]]iga) (2010) * "[[Iialgi]]" (koos [[Violina]]ga) (2010) * "[[Sinuga end elusana tunda võin|Eestimaa suvi]]" (2010) * "[[Parem on ees]]" (2011) * "[[You're Not Alone (Birgit Õigemeele laul)|You're Not Alone]]" (koos [[Violina]]ga) (2011) * "[[Et uus saaks alguse]]" (2012) * "[[Sea of Life]]" (koos [[Violina]]ga) (2013) * "[[Nii täiuslik see|Nii täiuslik see"]] (2013) * "[[Olen loodud rändama]]" (2013) * "[[Lendame valguskiirusel]]" (2014) * "[[Pea meeles head]]" (koos [[Ott Lepland]]iga) (2014) * "[[Kolm kuud]]" (2014) * "Kingitus" (2014) * "Alles sügisel mõtleme" (2015) * "Ma tean, et sa tead" (2016) * "Leekides tee" (2016) * "15 000 sammu" (2018) * "Me täna öösel ei maga" (2018) * "Silmapiir" (2019) * "Sinuga" (2020) === Muud lood === * "Mina ise" (koos [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]] ja [[Uku Suviste]]ga) * "Everything I've Dreamed of" * "Valge saatan" (koos [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanjaga]]) === Koostöös Swingersiga === '''Singlid''' * "Suvi" (2012) * "Aisakell" (2018) * "High heels in the neighbourhood" (2019) * "Meie siesta" (2019) * "See vana number" (2021) * "Sa hoia mind soojas" (2021) '''Albumid''' * "The Swingers" (2019) == Viited == {{viited|2}} ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://www.facebook.com/birgit.official Birgit Facebookis] *[https://twitter.com/BirgitOfficial Birgit Twitteris] *[http://www.myspace.com/birgitoigemeel Birgit MySpace'is] *[http://www.youtube.com/BirgitOfficial Birgit YouTube'is] *[http://www.birgit.ee/ Birgiti koduleht] *{{MusicBrainz nimi|id=9dd59ec8-909c-42d3-8c36-352ad1b6727d|nimi=Birgit Õigemeel}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= – | nimi=[[Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)|"Eesti otsib superstaari"]] võitja| aeg=esimene hooaeg (2007) | järgnev= [[Jana Kask]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kerli Kõiv|Kerli]]<br/>''2009''| nimi=[[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhinnad]]<br/>Aasta naisartist | aeg=[[2010]]| järgnev=[[Lenna Kuurmaa|Lenna]]<br/>''2011''}} {{lõpp}} {{Birgit Õigemeel|olek = expanded}} {{Eesti otsib superstaari}} {{Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Õigemeel, Birgit}} [[Kategooria:Birgit Õigemeel| l]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Eesti otsib superstaari]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusikaauhinnad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] pr0d802wnc7hu7gmmb8zk0le4ecstyj Kassari mõis 0 93220 6759465 6610380 2024-11-11T18:50:13Z NOSSER 8097 /* Välislingid */ 6759465 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Ruins of Manor House of Kassari.jpg|pisi|Kassari mõisa peahoone varemed (2007)]] '''Kassari mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kassar''; ka ''Aunaku mõis'' (''Ounack''<ref>omanik [[Hans Wachtmeister (surnud 1590)]] [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=SRA%20%C3%96stersj%C3%B6provinsernas%20jordrevisionshandlingar%2C%2055410/4:112?188,97,1189,471,0 Saaga SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/4:112; 1583-1589]</ref>) , ''Saare mõis'') oli [[mõis]] [[Eesti]]s [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonnas]] [[Kassari]] saarel. == Ajalugu == Mõisa esimene omanik oli [[Heinrich Caspar von Stackelberg]] (1702–1778), kes ostis mõisa Magdalena Elisabeth von der [[Pahlen]]ilt, Heinrich Caspari [[Stackelberg#Kassari perekonnaharu|Kassari perekonnaharu]] järeltulijate kätte jäi mõis kuni [[1919]]. aasta võõrandamiseni. [[Fail:Arthur von Stackelbergi haud.jpg|thumb|Kassari mõisniku parun [[Arthur Stackelberg]]i (1850–1908) hauatähis, [[Kassari kalmistu]]l [[Kassari kabel]]i juures]] 1791. aastal läks mõis pärandusena kreisikohtunik [[Justus Friedrich von Stackelberg]]i omandisse, 1803. aastal ratsaväekapten August Wilhelm von Stackelbergi omandisse, 1841. aastal Eduard Heinrich August von Stackelbergi omandisse, 1885. aastal maakohtunik Georg August Arthur von Stackelbergi, 1909. aastal Eduard August Arthur Ludwig von Stackelbergi omandisse ja 1912. aastal Sophie Wilhelmine Elisabeth Gabriele von Stackelbergi ning Justus Heinrich von Stackelbergi omandisse<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16791 Kassari mõis (Pühalepa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. [[Kassari]] saarel [[Kassari kalmistu]]l asub [[Kassari kabel]], kuhu on maetud Kassari mõisa omanud [[Stackelberg]]ide suguvõsa liikmeid. Mõisa valitsejamajas tegutseb [[Hiiumaa Muuseum]]i [[filiaal]] [[Kassari ekspositsioonimaja]]. ==Galerii== <gallery> Pilt:Kassari mõisa ait.jpg|Kassari mõisa ait Pilt:Kassari mõisa kuivati.jpg|Kassari mõisa kuivati Pilt:Kassari mõisa magasiait.jpg|Kassari mõisa magasiait Pilt:Kassari mõisa valitsejamaja.jpg|Kassari mõisa valitsejamaja Pilt:Kassari windmill.JPG|[[Kassari mõisa tuuleveski]] </gallery> == Vaata ka == * [[Kassari mõisa tuuleveski]] * [[Kasari mõis]] (Kirbla kihelkonnas) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Kassari Manor}} *[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/ Hiiumaa muuseumi Kassari Ekspositsioonimaja mõisa valitsejamajas] *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16791 Kassari mõis (Pühalepa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3 {{Pühalepa kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.791666|EW=22.831944|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa rüütlimõisad]] [[Kategooria:Wachtmeistrite mõisad]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Kassari]] [[Kategooria:Pühalepa kihelkond]] [[Kategooria:Hiiumaa mõisad]] [[Kategooria:Wachtmeistrite mõisad]] asr562z8ngj6hnfktvuoc5m5gorhemc 6759467 6759465 2024-11-11T18:51:48Z NOSSER 8097 6759467 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Ruins of Manor House of Kassari.jpg|pisi|Kassari mõisa peahoone varemed (2007)]] '''Kassari mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kassar''; ka ''Aunaku mõis'' (''Ounack''<ref>omanik [[Hans Wachtmeister (surnud 1590)]] [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=SRA%20%C3%96stersj%C3%B6provinsernas%20jordrevisionshandlingar%2C%2055410/4:112?188,97,1189,471,0 Saaga SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/4:112; 1583-1589]</ref>) , ''Saare mõis<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3</ref>'') oli [[mõis]] [[Eesti]]s [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonnas]] [[Kassari]] saarel. == Ajalugu == Mõisa esimene omanik oli [[Heinrich Caspar von Stackelberg]] (1702–1778), kes ostis mõisa Magdalena Elisabeth von der [[Pahlen]]ilt, Heinrich Caspari [[Stackelberg#Kassari perekonnaharu|Kassari perekonnaharu]] järeltulijate kätte jäi mõis kuni [[1919]]. aasta võõrandamiseni. [[Fail:Arthur von Stackelbergi haud.jpg|thumb|Kassari mõisniku parun [[Arthur Stackelberg]]i (1850–1908) hauatähis, [[Kassari kalmistu]]l [[Kassari kabel]]i juures]] 1791. aastal läks mõis pärandusena kreisikohtunik [[Justus Friedrich von Stackelberg]]i omandisse, 1803. aastal ratsaväekapten August Wilhelm von Stackelbergi omandisse, 1841. aastal Eduard Heinrich August von Stackelbergi omandisse, 1885. aastal maakohtunik Georg August Arthur von Stackelbergi, 1909. aastal Eduard August Arthur Ludwig von Stackelbergi omandisse ja 1912. aastal Sophie Wilhelmine Elisabeth Gabriele von Stackelbergi ning Justus Heinrich von Stackelbergi omandisse<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16791 Kassari mõis (Pühalepa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. [[Kassari]] saarel [[Kassari kalmistu]]l asub [[Kassari kabel]], kuhu on maetud Kassari mõisa omanud [[Stackelberg]]ide suguvõsa liikmeid. Mõisa valitsejamajas tegutseb [[Hiiumaa Muuseum]]i [[filiaal]] [[Kassari ekspositsioonimaja]]. ==Galerii== <gallery> Pilt:Kassari mõisa ait.jpg|Kassari mõisa ait Pilt:Kassari mõisa kuivati.jpg|Kassari mõisa kuivati Pilt:Kassari mõisa magasiait.jpg|Kassari mõisa magasiait Pilt:Kassari mõisa valitsejamaja.jpg|Kassari mõisa valitsejamaja Pilt:Kassari windmill.JPG|[[Kassari mõisa tuuleveski]] </gallery> == Vaata ka == * [[Kassari mõisa tuuleveski]] * [[Kasari mõis]] (Kirbla kihelkonnas) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Kassari Manor}} *[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/ Hiiumaa muuseumi Kassari Ekspositsioonimaja mõisa valitsejamajas] *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16791 Kassari mõis (Pühalepa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3 {{Pühalepa kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.791666|EW=22.831944|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa rüütlimõisad]] [[Kategooria:Wachtmeistrite mõisad]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Kassari]] [[Kategooria:Pühalepa kihelkond]] [[Kategooria:Hiiumaa mõisad]] [[Kategooria:Wachtmeistrite mõisad]] ljp2i4p2p665b5uyvcvltbpbt16zdv5 Vikipeedia:Üldine arutelu 4 101354 6759450 6757974 2024-11-11T18:15:22Z Pietadè 41543 /* Ebareklaam */ uus alaosa 6759450 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 61 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Fotomontaažid == Ma olen selle vastu, et linnade artiklite infokasti lisada fotomontaaže. Pildid peaksid olema eraldi, koos allkirjadega. Infokasti millegipärast allkirju lisada ei saa, ja nii pikk allkiri niikuinii ei sobiks ja oleks raskesti jälgitav. Pildi juures peab ikka kirjas olema, mille pilt see on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuni 2024, kell 22:11 (EEST) : Nõus, et fotomontaaže (kollaaže) on infokastides parem vältida. Infokasti algus on sedasi häirivalt pilkupüüdev ning peamine sisu (tekstilised andmed), mida infokastist otsida, on lükatud oluliselt allapoole. Pildiallkirja iseenesest saab lisada, aga jah, see oleks ikkagi raskesti jälgitav. Piltide vormistus võiks muidu ka olla võimalikult ühtlane ehk reeglina võiks pildid olla kogu artikli peale hajutatud ja kui mõnikord on tarvis rohkem piltide kasutada, siis võiks eelistada tavapäraseid galeriisid. Et pilte tuleks reeglina artiklis hajutada, seda muuseas on öeldud ka selle inglise vikist kopeeritud montaažimalli [[:en:Template:Photo montage|ingliskeelse dokumentatsiooni]] alguses. : Linnamallis kasutatavate piltide kohta ma kirjutasin enne siia: [[Malli arutelu:Infokast asula#Pilt]]. Kui sellesse malli (üks) pilt lisada, siis võiks eelistada linna üldvaadet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuni 2024, kell 19:34 (EEST) Kas me peaksime tegema hääletuse fotomontaažide keelamiseks? Kui me neid ära ei keela, siis tuleb neid aina juurde. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2024, kell 03:42 (EEST) Fotomontaažid on head, kui on näiteks vaja näidata mõne linna ilmeid ja vaateid. Toetan seejuures selliseid fotomontaaže, mis lingivad igaüks eri fotole &mdash; et nad pole mitu fotot ühes fotos, vaid mitu fotot ühes infoboxis. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 09:03 (EEST) :mitme pildi kompaktseks esitamiseks on juba vahend olemas selleks on galerii. Montaažimalli kasutamine on galeriiga võrreldes keerukam ning tuleks seetõttu kustutada. [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 23. september 2024, kell 08:57 (EEST) Kummalised põhjendused nii Wkentaurilt kui ka Andreselt. Esiteks pole selle kasutusvaldkond galeriiga samaväärne (vt infokast) ja ei loo ka samalaadset visuaalset tulemust. Teiseks on keerukus suhteline – mul pole kunagi selle malli kasutamisega probleeme olnud. Samuti ei ole nõus, et infokastidesse ei tohi panna mitut pilti: see on standardlahendus paljudes Vikipeedias mitmekülgsete visuaalidega teemade (nt sõjad, linnad mitme ikoonilise hoonega jne) illustreerimiseks. Lisaks pole nendele allkirjade lisamine kuidagi eriliselt keerukas ega muuda infokasti ka raskesti jälgitavaks (seda eriti asulakastide puhul, kus on juba praegu naeruväärselt vähe infot ning palju väga olulisi asju puudu). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. september 2024, kell 13:26 (EEST) : Pärnu ja Viljandi artiklid on tänu montaažidele hoopis palju ylevaatlikumalt ja paremini illustreeritud (Viljandi puhul on nt Lossimäed kogu linna kuvandi juures väga oluline osa ja võib-olla ikoonilisemgi kui lihtsalt suvaline linnavaade). Niisamuti artiklid näiteks maailmasõdadest ja mitmetest teistest konfliktidest. Kui kusagil on ehk pilt-kaks liiga palju, siis on võimalus montaaži kärpida, mitte ei pea seda ära kustutama (samuti ei päde siin väide nagu montaaži koondaks kõik pildid artikli algusesse, nagu võib artiklite lugeja ka ise veenduda). : Samuti võimaldab montaažimall erinevaid pilte kasutada just sellisel viisil nagu Mardus kirjeldab. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. september 2024, kell 13:31 (EEST) ::galeriid on võimalik kuvada ka kokkusurutuna: ::<syntaxhighlight lang="tid"> ::<gallery mode="packed-hover"> ::</gallery> ::</syntaxhighlight> ::https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 23. september 2024, kell 19:14 (EEST) Täna pakutud Viljandi ja Pärnu uutest redaktsioonidest tunduvad mulle Neptuuniumi versioonid pilkupüüdvamad (võrdluses Wkentauri omadega). Jätaks alles. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. september 2024, kell 17:14 (EEST) Nüüd märkasin, et ka Haapsalu linnaartiklisse on täna lisatud fotomontaaž. Sobib hästi! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. september 2024, kell 17:29 (EEST) ::{{taane|3|teistpidi=x}} :::Haapsaluga oli see probleem, et selliselt ("| tekst = " järel) pandud piltide seletused on 2× väiksema kirjaga («harilik» "pildiallkiri" — fondi suurus 90%; "|tekst =" — fondi suurus 80%), mis on ehk liiga väike[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 15. oktoober 2024, kell 22:29 (EEST) ::{{taane|2}} : Selleks et "näidata mõne linna ilmeid ja vaateid" ei ole iseenesest vaja fotomontaaži infokastis, sageli ka mitte tavalist galeriid allpool. Tavaline galerii ei näe küll samasugune välja, aga see iseenesest ei selgita, miks jällegi peavad pildid olema just sellise fotomontaaži kujul infokastis ning kuidas selle asukoht infokastis seejuures kaalub üles eespool välja toodud puudused. : Nende fotomontaažide pilkupüüdvus minu meelest ongi just nende peamine puudus. Esitus peaks olema tasakaalustatud, nii et teatud infokillud või elemendid poleks artiklis mõjuva põhjuseta esile tõstetud. Ka üksik pilt on teksti kõrval paratamatult pilkupüüdev ning väiksematest piltidest kokku pandud suur pilt teeb pildid ilma hea põhjuseta muu materjali kõrval veel eriti silmatorkavaks. : Kui pildil on "linna kuvandi juures väga oluline osa" või midagi "ikoonilist", siis sellised olulisemad pildid saab enamvähem samahästi panna lihtsalt artiklis ettepoole või need saab lisada väljapoole galeriisid mõnevõrra suuremana artikli küljele. Üldjuhul samas pole minu meelest selge, millised pildid on need eriti olulised pildid, enamasti tundub pildivalik neis fotomontaažides siiski üsna subjektiivne või lihtsalt suvaline. Näiteks Viljandi ja Pärnu näites on seal praegu peamiselt hooned, mis pole küll täiesti suvalised hooned, aga sarnaseid märkimisväärseid hooneid või muid objekte võiks kummalgi juhul leida palju rohkem. : Juhiksin veelkord tähelepanu, et infokasti esmane ülesanne on tõsta kohe artikli alguses esile tähtsam tekstiline info. Infokasti ei ole kunagi lisatud (ainult) piltide pärast. Kui infokasti algusesse on kuhjatud hunnik pilte, nii nagu näiteks samas Viljandi ja Pärnu näites, kus infokasti peamise sisuni jõudmiseks tuleb allapoole kerida, ei täida infokast õieti enam selle esmast ülesannet. : Minu meelest ei ole õige, et sellised montaažid on paljudes Vikipeediates näiteks asulaartiklites n-ö standardlahendus. Inglise vikis on küll mõned kasutajad neid montaaže asulaartiklitesse lisanud, aga üldises juhendis ja ka sama malli juhendis on seal märgitud, et üldjuhul peaks pildid olema paigutatud artikli peal hajutatult, nagu ka eespool juba välja tõin. : Raskesti jälgitavuse all peab Andres ilmselt silmas seda, et montaažis sisalduva konkreetse pildi kirjeldust tuleb otsida muu jutu seest. Eelnevalt väljatoodu kõrval on see küll pisem puudus. : Kas fotomontaaži malli peaks kustutama, on iseküsimus. Võib-olla näiteks siis, kui teemaks on mingi asi, mida on kaht liiki, siis ehk on ülevaatlik panna selle asja artiklis infokasti kõrvuti kummagi liigi pilt. Võib-olla oleks mingi sobiv kasutus ka kuskil mujal väljaspool infokaste, kus mingis piiratud ruumiga kohas ei ole tavaline galerii piisavalt kompaktne ega piisavalt paindliku vormistusega. Mallile iseenest võib leiduda ka mingi sobivam kasutusotstarve, aga kui malli kiputakse samas kasutama eeskätt ebasobival moel, siis võib olla otstarbekas mall ikkagi kustutada. : Artiklite vormistus, sealhulgas piltide paigutus, võiks olla üldise kasutusmugavuse huvides siiski artiklite lõikes võimalikult ühetaoline. Seetõttu võiks jälgida, et pildid poleks ilma mõjuva põhjuseta igas artiklis isemoodi paigutatud, sealhulgas isemoodi galeriides. Wkentaur ehk vihjab selle juures veel sellele väiksemale raskusele, et kui kasutame vormistamiseks palju isesuguseid malle ja isesugust koodi, siis toimetamisel on raskem orienteeruda, eriti uutel kasutajatel. Seega keerulisema või tavalisest erineva koodi kasutamiseks võiks jällegi olla hea põhjus, ei peaks lihtsalt vahelduse mõttes eri moodi vormistama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. september 2024, kell 19:51 (EEST) ---- <div style="display:inline;float:right;margin:10px 0 10px 15px;border: 6px double #ff7f00""> {{mitu pilti | border = infobox | perrow = 1/3/2/1 | total_width = 290 | align = center | caption_align = center | image1 = FirenzeDec092023 01.jpg | caption1 = Vaade linnale [[Michelangelo väljak|Michelangelo platsilt]] | image2 = Palazzo Pitti nel tardo pomeriggio.jpg | caption2 = [[Palazzo Pitti]] | image3 = Basílica de la Santa Cruz, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 95.jpg | caption3 = [[Püha Risti basiilika|Basiilika]] | image4 = Uffizi Gallery, Florence.jpg| caption4 = [[Uffizi galerii|Uffizi]]| image5 = Palacio Viejo, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 236-238 HDR.jpg| caption5 = [[Palazzo Vecchio]]| image6 = Catedral, Florencia, Italia, 2022-09-19, DD 91.jpg| caption6 = [[Santa Maria del Fiore katedraal|Katedraal]]| image7 = Panorama of the Ponte Vecchio in Florence, Italy.jpg| caption7 = [[Ponte Vecchio]] }}</div> Vaatan praegu [[Firenze]] artiklist kustutatut (paremas ääres) ega saa aru, miks see „inetus“ kustutamist vajas...<br />Või siis, artiklis [[Erfurt]] on kokku kolm pilti ja kaks lauset, ingliskeelses artiklis [[:en:Erfurt|Erfurt]] on infokastis kuus pilti ja tekstis N×<sup>&infin;</sup> lauset (<nowiki>{{mitu pilti}}</nowiki> võimaldaks lisada iga pildi alla kirje)<br />Pealegi, fotode tegemiseks ei ole isegi [[Pimik|pimik]]ut ([https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/pimik/1/est päevavalguseta ruum fototöödeks]) vaja...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 15. oktoober 2024, kell 18:34 (EEST) : Ma kirjutasin eelnevas kommentaaris miks. Mis selle juures täpsemalt arusaadav ei ole? Peamine on minu jaoks see, et sedasi infokasti kuhjatud piltide tõttu ei täida infokast õieti enam seda ülesannet, millepärast infokast artiklisse on lisatud. Kõik infokastid on tehtud ennekõike selleks, et tõsta artikli alguses esile teatud tekstilised andmed, mitte selleks, et sinna saaks pilte koguda. : Pilte saab artiklitesse lisada, aga jällegi, ei ole enesestmõistetav, miks need tuleks lisada just infokasti. Eespool on välja toodud mitu põhjust selle kohta, miks on üldjuhul parem pilte artiklisse teisiti paigutada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. oktoober 2024, kell 20:17 (EEST) :Mis selle Erfurtiga on? Praegune visuaalne lahendus on ju kena. Firenze on pikema tekstiga artikkel ja sinna võiks minu maitse kohaselt siintoodud fotomontaaž sobida küll. Aga kolm vilunud vikitegijat on sellele vastu :) – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 29. oktoober 2024, kell 09:19 (EET) Milliseid funktsioone täidab 67x67 fikseeritud suuruses pilt paremini tavalisest pisipildist, mis vaikimisi mahutatakse 220x220 alale? --[[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 30. oktoober 2024, kell 00:38 (EET) [[File:Basílica de la Santa Cruz, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 95.jpg|67px]] vs [[File:Basílica de la Santa Cruz, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 95.jpg|thumb|left]] {{-}} ::[[Erfurt]] sattus [[:en:Template:Photo montage|ingliskeelse malli]] alamlehelt [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:WhatLinksHere/Template:Photo_montage Special:WhatLinksHere/Template:Photo_montage] esimesena ette, ehk siis, mõte selles, et kui puudub „inimressurss“ (pikema/a(s)jalikuma) artikli loomiseks, võiksid tutvustavad pildid üle maailma tuntud kohtadest olla; kõrvalmärkusena: kui on olemas vapp/lipp, siis nt enwikis on selle all automaatselt linkimata kirje "lipp/vapp"..., aga, nojah, ilunud vikitegijate arvates on sellised punased lingid ülisobilikud ilmestama e.k. W taset...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 29. oktoober 2024, kell 10:42 (EET) :::Need punased "X lipp" ja "X vapp" lingid on minugi meelest totakad. Sümboolika teemat võiks lahata asula/haldusüksuse artiklis. Vahel on tõesti hea teha eraldi artiklid, kui materjali rohkem, aga see on pigem erand kui reegel. :::Fotomontaažide vastu mul midagi pole. Samas saame hakkama ka ilma nendeta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. oktoober 2024, kell 01:16 (EET) == Ilme == Vikipeedia on "inimsõbralikumaks" tehtud - iga uut lehte avades visatakse ekraanile ilme valiku tabel. Kuidas saaks selle välja lülitada? [[Eri:Kaastöö/193.40.12.10|193.40.12.10]] 25. juuni 2024, kell 12:51 (EEST) :Ilmest paremal on nupp peida. Tolle valimine viib menüü silma alt ära. [[Kasutaja:Taavi Kiisk|Taavi Kiisk]] ([[Kasutaja arutelu:Taavi Kiisk|arutelu]]) 26. juuni 2024, kell 11:46 (EEST) ::Ja järgmist lehte avades hüppab see jälle välja. Ja nii iga uut lehte avades. Miks peab Vikipeediast millegi otsimine käima niimoodi pealesunnitud "kasutajasõbralikkusega" sõdides? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8913:9580:82AA:AE97:950A:A61F|2001:7D0:8913:9580:82AA:AE97:950A:A61F]] 26. juuni 2024, kell 18:08 (EEST) :::„[[Ilme]](de)sse“ süüvi(tu)des: mõne nädala eest valisin <u>[[:rue:Головна сторінка|rue.wikipedias]]</u> eelistuste alt välja kuva, mis annab tulemuseks: nt eestikeelselt lehel, tõlkimata „asjad“ [Main page&nbsp;// Üldine arutelu&nbsp;// ...] on ingliskeelsed, tõlgitud „asjad“ eestikeelsed, aluti kummaline, praeguseks hakkab tasapisi isegi meeldima, ehk...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 20. juuli 2024, kell 01:03 (EEST) ::::Mind on see mõnikord segadusse, tekitanud arvamuse, et olen eesti Vikipeedias. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2024, kell 12:55 (EEST) : Jüri Kolk kirjutas 13. septembri Sirbis: ".. kogu aeg karjutakse ruuporist soovitusi osta veel seda ja toda, minna sinna ja teha neid ja teisi asju. Sedasorti pealetükkivat müra on kõik kohad täis." ".. paljud programmide ja operatsioonisüsteemide sisse ehitatud robotid kipuvad suvalisel hetkel teile midagi pakkuma, juhivad tähelepanu teie tegevuselt kõrvale, hüppavad põõsast teerajale ja esitavad ultimaatumi. [..] Kus on lihtne selge konkreetne ja lõplik „ei“?! Kes võõrandas minu õiguse keelduda? [..] korporatsioonil ei tohiks olla õigust mulle lakkamatult peale käia. [..] Oleme olukorraga leppinud, nagu peakski asjad nii käima, aga ei pea. [..] me peaksime hakkama liikuma nõusolekupõhise maailma poole. Ja sellestki on vähe – me peaks liikuma tahteavaldusepõhise maailma poole. Praegu ei suudeta mõista seda, et ei on ei. Ei on kindlasti ei ja kõigil peab olema võimalus seda sõna kasutada."<br> Vikipeedias puudub võimalus öelda, et ärge loopige mulle spämmi ekraanile -- seda iga artikliga kaasnevat püstformaadis akna korral veerandi või kolmandiku akna laiust kohustuslikku valikut, et mis värvi tausta, kui suurt teksti, kui laia akent soovid selle artikli lugemiseks. Kõik need valikud on juba tehtud veebilehitseja seadetes. [[Eri:Kaastöö/193.40.55.75|193.40.55.75]] 21. oktoober 2024, kell 21:00 (EEST) :Aga mõtle selle peale, et keegi tunneb kindlasti uhkust, et on suutnud sellise tüütava lahenduse välja mõelda ja Vikipeedia kasutajate piinamiseks käiku lasta. Kas meil on õigust seda inimest tema elu suurimast õnnest ilma jätta? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:A4B4:BA4F:2226:9636|2001:7D0:8046:7980:A4B4:BA4F:2226:9636]] 26. oktoober 2024, kell 19:10 (EEST) == Surma tõendamine == Ma leian, et nii see ikka ei käi, et anonüümne kasutaja kirjutab, et keegi on surnud, ja me jäämegi seda uskuma, kuigi ametlikku ega üldse mingit muud surmateadet ei ole. Vikipeedia ei ole uudisteagentuur, ja uudisteagentuuriski ei kasutata anonüümsest allikast pärinevat infot. Kui me kuulutame kellegi enneaegselt surnuks, on see Vikipeediale väga diskrediteeriv, rääkimata moraalsest kahjust asjaosalisele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 10:29 (EEST) : Nõus. Sellised muudatused tuleb tagasi pöörata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 24. juuli 2024, kell 11:36 (EEST) :: Kas seda Rahvastikuregistrist kontrollida ei saa? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 11:38 (EEST) ::: Nii see üldiselt ei peaks käima. Üldjuhul peaks surma fakt muidugi olema viidatav ja üldjuhul see ongi viidatav. (Kui viide on lisamata, siis, nagu Andres on varem osundanud, saavad viite lisada teised). Kuid Vikipeedias on isikuartiklid ju üksnes tähelepanuväärsete isikute kohta, eks ole? Vikipeedia pole küll uudisteagentuur, kuid on halb ja entsüklopeediat diskrediteeriv kui tähelepanuväärne isik on ammu surnud, kuid Vikipeedia info järgi endiselt elavate kirjas. Tänapäeval võib aga juhtuda, et info kellegi surmast levib vaid nt asutuse või kogukonna listis või sotsiaalmeedias, mis ei pruugi olla üldsusele vabalt kättesaadav ja seetõttu viitena kasutatav. Olid ajad kui praktiliselt iga inimese surma kohta avaldati ajalehes surmakuulutusi, kuid need ajad on möödanik. (Kui palju neid ajalehti paberkujul veel üldse ilmub ja surmakuulutuste traditsioon on hääbumas, vähemasti pole see enam üldine tava.) Kui isik tuhastatakse, kuid kalmistule ei maeta, siis ei ilmu see info ka kalmistute registrisse. Õigustatud huvi korral on surnud isiku andmeid (sh surma aeg ja koht) võimalik küll rahvastikuregistrist küsida (vt rahvastikuregistri seaduse [https://www.riigiteataja.ee/akt/122122018013?leiaKehtiv] §46), kuid iseküsimus, kas selline päringuvastus on Vikipeedias viitena kasutatav. Muidugi, leidlikud inimesed leiavad sellistele dilemmadele alati lahenduse. Näiteks, "anonüümne kasutaja" lisab surma info esmalt Genisse ja siis viitab Vikipeedias Genile kui allikale ;-) --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 25. juuli 2024, kell 07:30 (EEST) ::::Geni ei ole ka Vikipeedias aktsepteeritav allikas, kuigi see on üldiselt usaldatav. Vajaduse korral saab Geni meie veendumust kujundada, aga viidata sellele ei saa. Hea küll, me võime kellegi surnuks märkida ka siis, kui viidet ei ole, aga me peame fakti kuidagi teada saama. Kui anonüümne kasutaja selle artiklisse sisse paneb, siis me ei ütleks, et me oleme teada saanud. ::::Mind ajendas [[Maret Purde]] juhtum. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuli 2024, kell 14:35 (EEST) :::: Nüüd ka [[Tiit Tiidemann]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. juuli 2024, kell 19:38 (EEST) :::::Tiit Tiidemanni surmakuulutus ilmus 31. juuli Postimehes. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 22:35 (EEST) ::::::Palun pane viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:51 (EEST) :::::: Või keegi teine, kellel on juurdepääs allikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:23 (EEST) :::: [[Malle Rute]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 18:43 (EEST) :::::Malle Rute juhtum on näide sellest, et tähelepanuväärne isik suri 2 kuud tagasi, surmakuulutus ilmus 31.mai Postimehes, kuid Vikipeedia järgi oli ta veel 2 kuud pärast surma elavate kirjas. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 22:34 (EEST) ::::::Palun pane viide surmakuulutusele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:48 (EEST) ::::::Kas surmakuulutuses oli ka kuupäev ja surmakoht? Palun pane ise viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:51 (EEST) :::::: Või keegi teine, kellel on juurdepääs allikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:23 (EEST) ::: Eestikeelses Vikipeedias on praegu enam kui 250 artiklit, kus viidatakse Geni.com saidil avaldatud infole. --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2024, kell 22:12 (EEST) ::::Huvitav millise regulaarsusega ja milliste allikate põhjal Ester autoritele surma aasta lisab. [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aott/aott/1%2C1430%2C4241%2CB/exact&FF=aott+aadu+++++1940+++++2020+autor&1%2C8%2C] [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 29. juuli 2024, kell 21:17 (EEST) :Lisaks "anonüümsele kirjutajale" on muidugi ka võimalus, et saame info endale teada usalduväärselt inimeselt, kes lahkunut tundis ja palub Vikipeedias kirjasoleva tegelikkusega kooskõlla viia. Jääme siis ka viidet ootama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. august 2024, kell 01:22 (EEST) ::Kui mõni administraator või muu kasutaja, keda me usaldame, surmafakti teab ja selle kirja paneb, siis minu arvates on OK, aga viite ootamise märkus tuleb ikkagi panna. ::Minu meelest meie eesmärk on ikkagi tõde. Kui see nii ei ole, siis ei saa Vikipeedia olla usaldusväärne. Viidatavusest kinnihoidmine ei vii igal juhtumil suurema usaldusväärsuseni. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:45 (EEST) :::lugeja jaoks peab olema arusaadav/läbipaistev tõe tekkimise protsess. (seda enam kui tegemist on kuupäevaliste või arvuliste andmetega) [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 2. august 2024, kell 07:35 (EEST) :::: Seda saab näidata ka teisiti kui usaldusväärsetele allikatele viidates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:21 (EEST) * Saab alati vaadata [https://www.kalmistud.ee www.kalmistud.ee] registrist, ''kui'' inimene on maetud mõnes Eestis asuvas kalmistus. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 08:53 (EEST) ---- Egas see/asi nii hull ka ole, mina ise, nt, olen (kui meediat uskuda) juba üle 70 aasta surnud, ja, tegin eelmisel aastal ka soovahetuse läbi...<br />Mis on TÕDE, ja, kus(t) seda jagatakse, ja kui pikk see ootejärjekord on (kuudes, aastates, sajandites, aastatuhandetes jne)?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 1. august 2024, kell 14:02 (EEST) == Commonsi teemadel == Üks kustutamishuviline Commonsi kaastööline on nomineerinud kustutamisele mitmeid Eesti pilte. Seesugune tegevus on äärmiselt probleeme mitmel põhjusel ja ega Commonsile ei anna mingit kasu ka piltide hulga vähendamine. Küll aga uurin, et ega juhtumisi ei sooviks keegi mõne järgnevas loetelus oleva isiku kohta vikiartiklite teha. Mõned neist on tuntumad, teised vähemtuntud. Korralik portreefoto on kõigist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 12:49 (EEST) * [[:File:Agu Remmelg majandustegelane 99.jpg]] * [[:File:Ahti Kallaste riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Annika Tallo sotsioloog 99.jpg]] * [[:File:Erik Loide Nägemispuuetega Inimeste Fondi asutaja 99.jpg]] * [[:File:Ivo Mahhov advokaat 99.jpg]] * [[:File:Kalle Pedak jurist 99.jpg]] * [[:File:Koit Uus investor 99.jpg]] * [[:File:Kristjan Rebane MTÜ tegelane 99.jpg]] * [[:File:Madis Kallion jurist 99.jpg]] * [[:File:Mart Missik vandeadvokaat 99.jpg]] * [[:File:Olavi Kärsna koolitaja 99.jpg]] * [[:File:Priit Männik jurist 99.jpg]] * [[:File:Riho Rõõmus riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Tarmo Lepp kirikutegelane 99.jpg]] * [[:File:Toomas Mang mööblitööstur 99.jpg]] * [[:File:Tõnu Naestema riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Uno Silberg majandusteadlane 98.jpg]] * [[:File:Urmas Tamm omavalitsustegelane 99.jpg]] * [[:File:Vahur Lokk konsultant 99.jpg]] * [[:File:Andres Haamer ettevõtja 99.jpg]] * [[:File:Jasper Zoova, kunstnik 99.jpg]] * [[:File:Margus Kurm prokurör 99.jpg]] * [[:File:Riho Soonik sporditegelane 99.jpg]] * [[:File:Toomas Sepp jurist 99.jpg]] * [[:File:Urmas Kaarlep audiitor 99.jpg]] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 12:49 (EEST) :@[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]: igaks juhuks märgin, et toda Commonsi kustutamisarutelu ajendas ilmselt minu Commonsi kaks kategooriat: :[[:Commons:Category:Women of Estonia (not notable)]] :[[:Commons:Category:Men of Estonia (not notable)]] :Kui pilt on kasutusel Wikidatas või mujal Vikiprojektis, see nende kustutamist ei pea kartma. Kahe eelmainitud "not-notable"-kategooria piltide kustutamist on aga raske kaitsta, sest minu põgus vaatlus näitas, et need isikud pole tähelepanuväärsed. [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. september 2024, kell 18:58 (EEST) ::On täiesti põhjendamatu ja selgelt kahjulik kustutada mistahes artiklites kasutamata pilte, mille puhul ei ole selgeid kvaliteedi- või autoriõiguslikke probleeme. Toon näite: meil ei ole vaja vorpida vikiartikleid Eesti bussipeatustest, aga pole mingit adekvaatset põhjust mitte korjata Commonsisse fotosid Eesti bussipeatustest. Nõuda aga, et pilt peaks olema kasutuses, on reeglite väär tõlgendamine ja selgelt vastuolus sellega, et mida me vikiprojekte tehes saavutada püüame. ::Antud kasutajat on varasemalt ka blokeeritud mittetarvilike kustutamisnominatsioonide esitamise eest ja tegelikult tuleks ta lõplikult ära blokeerida, sest õppust ta võtnud pole ja neid probleeme on olnud väga palju. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 19:36 (EEST) :::@[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]: isikutest pildid ja bussipeatustest pildid pole hästi võrreldavad, sest viimased on vajalikud Foo küla kirjeldamiseks ja seega omavad hariduslikku eesmärki. Mittetähelepanuväärsed isikutest pildid kustutatakse näiteks põhjusel "Unused personal photo or photo about not notable person, [[:Commons:COM:WEBHOST]]. Out of [[:Commons:COM:SCOPE|project scope]]." [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. september 2024, kell 09:16 (EEST) ::::Ka sul endal on seal kategooriates pilte isikutest, kelle kohta tegelikult peaks meil artikkel olema, ja pilte, mida tegelikult artiklites kasutatakse. Ehk isegi ühe eestlase valikud on kergesti vaidlustatavad. On aga mõeldamatu, et mingi välismaalane hakkab hindama, kes on Eesti inimestest tähelepanuväärsed ja kes mitte. Samuti on lubamatu pilte seal moel kustutada. ::::Ja kuidas täpselt need pildid ette jäävad? Foto ei ole artikkel. Mis kasu sellest kustutamisest saab? (see ei hoia kokku isegi serveriruumi, sest ka kustutatud sisu säilitatakse jätkuvalt). Absoluutselt ei mingit kasu. Ainult aega kulub arutult palju ja fotograafid vihastatakse põhjalikult välja. ::::Sinna "Men of Estonia (not notable)" kategooriasse oled lisanud ka faile nagu [[:File:Vanavarakorjajad stud. med. Paul Ruus ja stud. med. Hans Karro, Saaremaa 1913.jpg|see]]. Mõtle nüüd palun ise edasi, et mis on valesti. Või kuidas on sajandi pärast tänased pildid samamoodi ajaloolised ülevõtted, kus inimese enda kohta käiv artikkel või selle puudumine pole enam teemaks (nt annavad pildid edasi infot ajastu moest). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. september 2024, kell 11:43 (EEST) :::::Mu jaoks jääb kah see massiline kustutamisvajadus arusaamatuks. Eesti kontekstis omas ajas olulised tegelased, keda on peetud vajalikuks omal ajal vastavasse raamatussegi talletada. Pisut teine lugu oleks ehk siis, kui mõni pildistatu sooviks kustutamist. :::::Ivo repliik demotiveerimise kohta peab samuti paika, iga selline jäädvustise hävitamine võtab mul isiklikult igasuguse isu isikuid ja objekte või nähtusi pildistada või filmida, kujutist töödelda, üles laadida. Algselt lähtusin eeldusest, et me artiklid võiks olla võimalikult hästi illustreeritud, eriti veel juhul, kui kirjeldatakse midagi kohalikku, seda enda ja muu ilma rahvale hästi ja mitmekülgselt lahti rääkida, kujutada. Aga oma nappi aega kulutada millelegi, mis siis jälle maha kistakse, ei motiveeri eriti. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 2. september 2024, kell 17:59 (EEST) ::::::Mulle paistab samuti, et see fotode kustutamise kibelus on mingi veider eneserahuldamise vorm. Nagu oleks vähe sellist sodi, mida tegelikult kustutama peaks. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. september 2024, kell 22:04 (EEST) :::::::Hi. Wow, such a pleasant group of people here. Really fine attitudes. Anyway, I'm not going to get in the weeds about the personal aspects of this but I wanted let everyone here know I told Estopedist1 in the DR that I am happy to remove any images from the DR if or when someone on your end creates an article for them. Just ping me or leave a message about it in the deletion request. I have absolutely no problem doing that. :::::::As Estopedist1 has pointed out though, and as I think I said several times myself in the deletion request, unused personal photos or photos about non-notable people are routinely deleted on Commons. So just making this about me and acting like it's all due to me being bitter because I have no sex life or whatever probably isn't going to be the best way to for the images to be kept. It would be much better to save the petty condescending about my sex life and just create articles for the people. Again, let me know if or any of you do that and I'll remove the image for those people from the deletion request. Thanks. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 3. september 2024, kell 15:57 (EEST) ::::::::So if one wants to record hair styles used in Estonia across different decades, then the recorder is only allowed to picture heads of notable people? [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 3. september 2024, kell 16:19 (EEST) :::::::::{{ping|Wkentaur}} No. They can also be pictures of non-notable people as long as the images are historically meaningful. The problem comes in when people upload a ton of images otherwise meaningless images of modern portraits and they try to argue they are educational simply because it's an image of a person. There has to be more then that for something to be educational. In this case I assume these particular images would be restored in 60 or 70 years due to their historical meaning, you can't just say anything taken in the last 20 years is de-facto educational ''right now'' due to the historical value it might have in the future though. Of course people are free to disagree on the historical importance of any given case and I'm not claiming there's a bright line there about what is or isn't historically important in any instance. But modern portraits of non-notable people due to tend to get deleted as out of scope pretty regularly on Commons. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 00:11 (EEST) :::::::::Yes, one reason why we know so little about the everyday life of peasants in the medieval ages is because they were deemed not notable enough to be documented by painters. It's a shame. It's kind of sad that Commons policy does not take that into account and to some degree insists on notability (even if the notability bar is lower than on En Wiki). I'd say, as long as the images are of good quality, one should at least consider to keep them. [[Kasutaja:Nakonana|Nakonana]] ([[Kasutaja arutelu:Nakonana|arutelu]]) 3. september 2024, kell 17:59 (EEST) ::::::::::{{ping|Nakonana}} Just between you and me I've never been a huge fan of the whole "educational" standard for what should be included on Commons myself. Since it's clearly ambagious and depends on people's personal opinions at any given time. It was it is though. I can see the merits of deleting images of otherwise ordinary modern subjects until they become historical important though. At least based on how the guideline is currently phrased. Personally I'd love to see the project become more inclusionary when it comes to a lot of that stuff myself, but on the other hand people upload a lot of promotional material of modern subjects that clearly isn't educational. ::::::::::So there should be some kind of standard. Otherwise you risk the project becoming a dumping ground for spam due to the circular reasoning that any image is inherently notable simply for being an image. That really wouldn't be a sustainable way to do things. Even if it would allow for these types of images more. But again, I do think they could improve the standard to be more inclusionary in a lot of instances. It's always hard on my end as someone who deals with spam pretty regularly to know where exactly the line is or should be, but I trust the process and I'm strongly under the belief that no images will get deleted unless there's a valid reason. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 01:00 (EEST) ::::::::Hi, Adamant1ǃ Absolutely no reason to ping here about your sex life, as I am confident there is nobody here whois interested about it. However, as you can see there is a group of Estonian wikipedians who care about these photos. I accept that your reference to your sex life may be either due to your language deficiency or the use of deficient machine translation. I linked the poor judgement to delete the photos of notable Estonian persons to a strange form of self-satisfaction. According to Cambridge Dictionary [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/self-satisfaction], self-satisfaction means "the quality of being very pleased with yourself and accepting no criticism of yourself." I made this link based on what I read you claimed about yourself in this discussion [https://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/Files_in_Category:Portreed_raamatusse_%E2%80%9CKes_on_Kes%3F_Eesti_2000%E2%80%9D._Ekspresskataloogide_AS]ː "I think it's perfectly appropriate for me to nominate these images for deletion even if they are being used. Since I am a pretty heavy editor on both projects and a lot of my time on them is spent working in areas directly related to the subjects of the images. So I am more then qualified to say if something is promotional and/or belongs on Commons and Wikidata." Sorry to be blunt, but this is highly ridiculous selfishness, which disqualifies you from being taken seriously. Apparently you have now changed your mind and claim that you are willing to lift the deletion request if articles about listed persons quickly appear while just a few days ago you insisted that the images shall be deleted even if they are being used. Sorry, but it appears you are not able to express your thoughts and arguments clearly and consistently. I think you would do justice to yourself if you refrain from futher discussion on this matter. Cheersǃ [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. september 2024, kell 22:19 (EEST) :::::::::{{tq|Absolutely no reason to ping here about your sex life, as I am confident there is nobody here whois interested about it.}} {{ping|VillaK}} I don't remember the exact comment now, but the reason I brought up the thing with my sex life is because someone in the discussion on Commons went off about how I'm probably doing this out of anger because I don't have a girlfriend or some nonsense. So there certainly does seem to be people who are interested in that. :::::::::{{tq|This is highly ridiculous selfishness, which disqualifies you from being taken seriously.}} That comment right there is a perfect example of what I'm talking about. As I said on Commons, there are instances where it's fine to nominate files for deletion if they are being used on Wikidata and Wikipedia as long as the person doing it has experience on those projects and a valid justification for doing so. Of course it's not a simple matter and there's no bright line there, but it's still totally within my right to nominate in use files for deletion if I think there's a valid reason to. I'm sorry that you find me following the guidelines selfish though. :::::::::{{tq|Apparently you have now changed your mind and claim that you are willing to lift the deletion request if articles about listed persons quickly appear}} In no way did I change my mind about anything. I removed multiple images from the deletion request that were in use on Wikipedia right after I started it and realized the mistake. There's no hurry here either. I could really care less if it takes some time to create articles for the people. The deletion request isn't going anywhere. I am fine with removing any images from the deletion request if or when they end up being used though. Personally, I'd think that was a good thing, apparently not though. Go figure. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 00:04 (EEST) ---- [[kasutaja:Morel]] tahab konkreetseid argumente toomata kustutada Commonsi konteinerkategooriad: : [[:Commons:Category:Women of Estonia (not notable)]] : [[:Commons:Category:Men of Estonia (not notable)]] Need kategooriad on tekitatud pärast kõikide Commonsis olevate Eestiga seotud isikute analüüsi. Tähelepanuväärsed isikud on automaatselt (Wikidata kaudu) koondatud siia: [[:Commons:Category:Women of Estonia by name]] ja [[:Commons:Category:Men of Estonia by name]]. Iga isikujuhtumit tuleb eraldi vaadata, et kindlaks teha tähelepanuväärsus. Eelmainitud kahe kategooria suur eelis on see, et näiteks võimaldab välja noppida potentsiaalselt mitte tähelepanuväärsed isikud olulistest isikutest Commonsi paljupildilistest kategooriatest, nt [[:Commons: Category:Musicians from Estonia]] '''Kõrvalmärkus''': üks võimalus näiteks [[kasutaja:Sillerkiil]]i Arvamusfestivali isikupiltide hoidmiseks (kes pole tähelepanuväärsed) oleks teha kategooria a la “Participants of Opinion Festival 2022”, ja säärased mittetähelepanuväärsed isikud tuleks välja rookida sisukategooriatest, nt “[[:Commons:Category:Literature researchers from Estonia]]” –[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. september 2024, kell 14:22 (EEST) :Mitu inimest on juhtinud tähelepanu, et "Women of Estonia (not notable)" ja "Men of Estonia (not notable)" on kategooriateks sobimatud. :Ei ole mingit probleemi selles, kui kategooriates nagu "Literature researchers from Estonia" on ka fotosid inimestest, kellest pole artikleid. Olulisemate inimeste puhul on niikuinii olemas isikukategooriad. :On olemas kategooriad nagu "[[:commons:Category:Arvamusfestival 2022|Arvamusfestival 2022]]". Ei ole mingit vajadust neid täiendavalt jupitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. september 2024, kell 15:21 (EEST) :If there would be a deletion nomination (which currently doesn't appear to be the case), you'll probably need to provide reasons why where should be such categories for non-notable Estonians when there are no such categories for countries even as big as the USA. There are likely more photos of non-notable US people than Estonian people, and yet they are not organized in separate categories. [[Kasutaja:Nakonana|Nakonana]] ([[Kasutaja arutelu:Nakonana|arutelu]]) 5. september 2024, kell 17:36 (EEST) :: Agreed. These categories need to be deleted for reasons listed both by Nakonana and Kruusamägi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. september 2024, kell 17:40 (EEST) :::I concur. Such categories should not have been created in the first place. Their deletion does not need any additional justification apart from merely taking note that they deviate from the regular practice. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 5. september 2024, kell 22:42 (EEST) :PS. Panin tähele, et see esimese inimese nimelise sipelga nimeline kasutaja oli Commonsis omistanud Katrin Sipelgale [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Katrin_Sipelgas] Läti kodakondsuse ning ühtlasi kategooria Women of Latvia. Ent paistab küll nii, et Katrin Sipelgat ühendab Lätiga s-täht perekonnanime lõpus ning asjaolu, et ta on olnud ühe Läti-Eesti koostööfilmi kunstnik, kuid kas talle selle eest ka Läti kodakondsus on antud, tundub kahtlane. Ehk siis pigem on tegemist vikisipelga pealiskaudsuse ja ebakompetentsusega. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. september 2024, kell 09:09 (EEST) ::Muutsin nüüd selle Läti sipelga eestlaseks ümber. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. september 2024, kell 22:28 (EEST) * Ma siin toetan Ivot ja teisi, kes on vastu fotode kustutamisele. / I support Ivo and all the others here who are against the nominations for the deletion of photos, and who are against the deletion of these photos, which nominations are wholly arbitrary. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 08:57 (EEST) == Sooviavaldus, seoses võrdusmärkide vahel olevate (ala(ala))pealkirjadega toimetamisakna kuvas == Vaadates nt ruwiki toimetamisakna kuva (Разделы: == == // === === // === Итог === ... // == См. также == // == Примечания == jne), ehk oleks mõttekas midagi analoogset ka siin teha ("näpuvaeva" vähendamiseks)...<br />st, nt kas '''Pealkiri''' ja jutumärkide vahel on tühik või ei;<br />vähemalt esimesi lisandusi tegevatele inimestele (ja redigeerijatele) oleks sest kasu[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 4. september 2024, kell 22:37 (EEST) : Redigeerimise tööriistaribalt iseenesest juba saab valida mitme eri taseme pealkirju. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2024, kell 16:51 (EEST) == GFDL == Hello! Files licensed GFDL may be eligible for a relicense per [[:en:Wikipedia:Image license migration]] that does not seem to be completed here. There are 314 files in [[:Kategooria:GFDL pildid]] but some are allready licensed cc-by-sa-3.0. So the actual number is less. To complete the license update we will need some templates for example: # [[:en:Template:Cc-by-sa-3.0-migrated]] # [[:en:Template:License migration announcement]] I suggest to keep the code in English but to translate the visible text. Keeping code in English makes it much easier to copy between wikis. The other templates are not visible (most are in [[:en:Category:Wikipedia license migration templates]] but we can live without some of them). I can copy the templates needed and once all are working perhaps someone would like to translate the visible parts? Depending on the number of files to check we may need someone with a bot too. [[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 8. september 2024, kell 18:17 (EEST) : I doubt that it's worth the effort. Most license migration candidates that there were have already been moved to Commons and relicensed over there. The actual number of remaining GFDL files that yet aren't dual licenced and are eligible (uploaded before August 1, 2009) is below 70. We might as well relicense these remaining ones too in Commons, but later when copyrights for the depicted works have expired. As I understand, it isn't strictly necessary to relicense the files and so we are not in hurry with this. But if you insist on doing this right away then I think we need only [[:c:Template:Cc-by-sa-3.0-migrated]] (has translations available) to tag these a few eligible GFDL files. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2024, kell 16:51 (EEST) :: Well I have this crazy project to fix GFDL on all wikis: [[:m:User:MGA73/GFDL files]]. So it would make me happy to fix the files. Sadly the lack of [[:c:Commons:Copyright_rules_by_territory/Estonia#Freedom_of_panorama|Freedom of panorama]] means we can't move the remaining files to Commons. Otherwise that would have been a great idea. And I agree there is no need to create a lot of templates when it is only a few files. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 9. september 2024, kell 17:36 (EEST) ::: The most simple solution is to add cc-by-sa-3.0-migrated directly in the self template like this [[:ga:Special:Diff/1232503]] and change GFDL like [[:ga:Special:Diff/1232506]] and then add migration=relicense like [[:ga:Special:Diff/1232508]]. The files that are not eligible can still be tagged but it will make no difference as long as the file is not moved to Commons. But if moved to Commons the code will work. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 9. september 2024, kell 22:27 (EEST) :::: I think all files are fixed now. I noticed that there is an VRT-permission on some of the files. If the permission is from the person who made the statue etc. then the file can go to Commons. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 10. september 2024, kell 21:21 (EEST) == Vahemikus 25. september–15. detsember lisanduvad kursuse raames infokorralduse artiklid == Annan teada, et ühe aine raames teevad 40 tudengit infokorraldusega (arhiivindus, dokumendihaldus, andmehaldus ja -eetika, raamatukogundus jne) seonduvaid artikleid, nii et noid ei pea ehk esialgu liiga hoogsalt toimetama ja kritiseerima, et lasta autoritel harjutada ning mitte motivatsiooni pärssida. Tudengeid on juhendatud küll võimalikult kvaliteetseid artikleid looma, aga võib siiski apse juhtuda. Teavitatud on ka mustandi ja liivakasti võimalustest. Püüame artiklid esialgu ka vastavalt ära tähistada. Selguse huvides võin jooksvalt siia artiklite nimed lisada. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. september 2024, kell 17:35 (EEST) == Isikute artiklites asukoha kaardilinkide lisamine. == Isiku artiklite tüüpformaadis võiks olla oma koht sünni, surma asukoha kaardilingile, näiteks Google Maps'is, näiteks nagu asulate artiklites on koordinaadid alguses, üleval paremal. Või ka maa-ameti kaardirakenduses pärandkultuuri valdkonnas. Priit 22. september 2024, kell 23:39 (EEST) :Sünni- ja surmakohad (kui on teada/olemas) on lingitud ehk alati saab minna vastavasse vikiartiklisse ja sealt edasi kaardi juurde liikuda. Samuti on kaardilink [https://geohack.toolforge.org/geohack.php?pagename=Tallinn&language=et&params=59.437222222222_N_24.745_E_region:EE_type:city selline]. Mille poolest on praegune lahendus puudulik? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. september 2024, kell 00:00 (EEST) == Albumite/singlite kaanepiltide lisamine == Tere, tahtsin küsida selle teema kohta natuke. Kuna hetkel on albumitele piltide lisamine üsna keeruline, siis tahtsin uurida kas keegi teab, kas on lootust et see kunagi muutub lihtsamaks või jääbki nii? Kuna ma tegelen albumite, singlite ja üleüldse ansamblite lisamisega, siis on üsna masendav, et ei saa pilti juurde panna albumitele. Mõtlesin küsida, et kas kellelgi on äkki rohkem infot või on kunagi proovinud uurida selle teema kohta. {{allkirjata|Vaiksedööd}} :Albumite kaanepildid on autoriõigusega kaitstud ja kui just autorid ise ei anna luba kujutiste vabaks levitamiseks, siis seni me kaanepilte paraku üles panna ei tohi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2024, kell 00:44 (EEST) == Spring Strom 2024 Damages == I hope I'm here on the right page. In Estonia was recently the Spring Storm 2024 military exercise. I writing on [[:de:Steadfast Defender 2024]] about the Spring Storm 24 excecicse. Now I found a webpage [https://parnu.postimees.ee/term/750398/kevadtorm-2024 here] where some reports aurous about damages and where a drone crash and burned a forest. Unfortunately these articles are behind a paywall and I can't access them. Can somebody help me to access them or find an alternative website where I can get the information for free? Thank you.--[[Kasutaja:Sanandros|Sanandros]] ([[Kasutaja arutelu:Sanandros|arutelu]]) 10. oktoober 2024, kell 00:26 (EEST) :Here you can access those articles: :Pärnu Postimees 24. mai 2024 — DIGAR Eesti artiklid :https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupostimees20240524.2.3.4 :Pärnu Postimees 15. mai 2024 — DIGAR Eesti artiklid :https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupostimees20240515.2.2 [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:74D6:E104:7DEF:2C6E|2001:7D0:8046:7980:74D6:E104:7DEF:2C6E]] 10. oktoober 2024, kell 19:21 (EEST) ::OK Thank you very much, I will consult these pages.--[[Kasutaja:Sanandros|Sanandros]] ([[Kasutaja arutelu:Sanandros|arutelu]]) 14. oktoober 2024, kell 06:11 (EEST) == Page views in the past 30 days — xxx == "Page views in the past 30 days" — ingliskeelses Wikis on järgnev arv [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/klikkima/1/est klikitav] (vt nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Alicante&action=info Alicante]), siin ei ole, miks?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 17. oktoober 2024, kell 10:47 (EEST) : Inglise vikis on selle lahtri sisu kohandatud. Siin saaks ka nii teha, aga ma kahtlen, kas see on hea mõte. Selle lahtri sisu ja viidatud lehel toodu arv ei lähe omavahel kokku, nähtavasti ei arvestata neis kohtades vaatamisi päris samamoodi (näiteks selles Alicante näites näitab vikis praegu 24 390 vaatamist, aga viidatud lehel 25 153 vaatamist). Samale statistikalehele muidu on viidatud ka siin (link "Lehe vaatamise statistika" samal lehel tabelite all ja ka ajaloolehe päises). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. oktoober 2024, kell 20:17 (EEST) == Lühend eKr ei sobi == Sest see on mütoloogia. Eelistan e.m.a.--[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 1. november 2024, kell 09:21 (EET) == Files uploaded to beta.wikiversity - are they Estonian? == Hi! There are a number of files uploaded at https://beta.wikiversity.org/wiki/Special:ListFiles/Timo~betawikiversity that I think are Estonian. Perhaps someone can listen to them and check? If they are Estonian I wonder if they are somehow usable. If so they should be transferred to Commons and put in [[:c:Category:Audio files in Estonian]] for example. Some of them are songs. If they are old songs they are PD. But if they are new they are copyrighted. But I have no idea how to find out which songs they are or how old they are. If someone would like to help it would be great. [[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 4. november 2024, kell 18:40 (EET) :Hi. It is a collection of very old Estonian folk songs and folk music. Suitable for placing under folk music. [[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 5. november 2024, kell 10:50 (EET) :: Awesome! Thank you! --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 5. november 2024, kell 10:52 (EET) ::: I created [[:c:Category:Audio files of folk songs in Estonian]] for the files. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 5. november 2024, kell 11:02 (EET) == [[Bernhard Lõhmus]] == Artikli redaktsioon vajaks kaitset või IP-de 2001:7d0:84c3:a980:dd8f:3a65:b749:ec02 ja 62.65.37.73 alt kustutav isik mõningast rahunemisperioodi.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 7. november 2024, kell 19:37 (EET) == Võistkondlik 30 h artiklivõistlus == Sel nädalavahetusel kirjutab kaheksa võistkonda artikleid järgnevatel teemadel: [[Peraki osariik]], [[Sabahi osariik]], [[Selangori osariik]], [[Sarawaki osariik]], [[Pulau Pinangi osariik]], [[Pahangi osariik]], [[Kedahi osariik]] ja [[Johori osariik]]. Neil võib lasta rahus toimetada ja sellega saab vältida redigeerimiskonflikte. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. november 2024, kell 13:05 (EET) == Ebareklaam == Näiteks [[Notepad++]] abil saab teha v paljut; nt, märkuse lisamiseks kirjutan alguses [[makro]]ks '''üks''' kord kogu koodi, seejärel piisab koodi esilekutsumiseks paari-kolme klahvi vajutamisest; saab muidugi jääda kindlaks ka vana juurde ja kirjutada/tippida/suruda iga j kord 100 +/- klahvile...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 11. november 2024, kell 20:15 (EET) oc3ewtgag2pmjrif4jt4y3m87vgckjb 6759469 6759450 2024-11-11T18:56:00Z Pietadè 41543 /* Ebareklaam */ 6759469 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 61 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Fotomontaažid == Ma olen selle vastu, et linnade artiklite infokasti lisada fotomontaaže. Pildid peaksid olema eraldi, koos allkirjadega. Infokasti millegipärast allkirju lisada ei saa, ja nii pikk allkiri niikuinii ei sobiks ja oleks raskesti jälgitav. Pildi juures peab ikka kirjas olema, mille pilt see on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuni 2024, kell 22:11 (EEST) : Nõus, et fotomontaaže (kollaaže) on infokastides parem vältida. Infokasti algus on sedasi häirivalt pilkupüüdev ning peamine sisu (tekstilised andmed), mida infokastist otsida, on lükatud oluliselt allapoole. Pildiallkirja iseenesest saab lisada, aga jah, see oleks ikkagi raskesti jälgitav. Piltide vormistus võiks muidu ka olla võimalikult ühtlane ehk reeglina võiks pildid olla kogu artikli peale hajutatud ja kui mõnikord on tarvis rohkem piltide kasutada, siis võiks eelistada tavapäraseid galeriisid. Et pilte tuleks reeglina artiklis hajutada, seda muuseas on öeldud ka selle inglise vikist kopeeritud montaažimalli [[:en:Template:Photo montage|ingliskeelse dokumentatsiooni]] alguses. : Linnamallis kasutatavate piltide kohta ma kirjutasin enne siia: [[Malli arutelu:Infokast asula#Pilt]]. Kui sellesse malli (üks) pilt lisada, siis võiks eelistada linna üldvaadet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuni 2024, kell 19:34 (EEST) Kas me peaksime tegema hääletuse fotomontaažide keelamiseks? Kui me neid ära ei keela, siis tuleb neid aina juurde. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2024, kell 03:42 (EEST) Fotomontaažid on head, kui on näiteks vaja näidata mõne linna ilmeid ja vaateid. Toetan seejuures selliseid fotomontaaže, mis lingivad igaüks eri fotole &mdash; et nad pole mitu fotot ühes fotos, vaid mitu fotot ühes infoboxis. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 09:03 (EEST) :mitme pildi kompaktseks esitamiseks on juba vahend olemas selleks on galerii. Montaažimalli kasutamine on galeriiga võrreldes keerukam ning tuleks seetõttu kustutada. [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 23. september 2024, kell 08:57 (EEST) Kummalised põhjendused nii Wkentaurilt kui ka Andreselt. Esiteks pole selle kasutusvaldkond galeriiga samaväärne (vt infokast) ja ei loo ka samalaadset visuaalset tulemust. Teiseks on keerukus suhteline – mul pole kunagi selle malli kasutamisega probleeme olnud. Samuti ei ole nõus, et infokastidesse ei tohi panna mitut pilti: see on standardlahendus paljudes Vikipeedias mitmekülgsete visuaalidega teemade (nt sõjad, linnad mitme ikoonilise hoonega jne) illustreerimiseks. Lisaks pole nendele allkirjade lisamine kuidagi eriliselt keerukas ega muuda infokasti ka raskesti jälgitavaks (seda eriti asulakastide puhul, kus on juba praegu naeruväärselt vähe infot ning palju väga olulisi asju puudu). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. september 2024, kell 13:26 (EEST) : Pärnu ja Viljandi artiklid on tänu montaažidele hoopis palju ylevaatlikumalt ja paremini illustreeritud (Viljandi puhul on nt Lossimäed kogu linna kuvandi juures väga oluline osa ja võib-olla ikoonilisemgi kui lihtsalt suvaline linnavaade). Niisamuti artiklid näiteks maailmasõdadest ja mitmetest teistest konfliktidest. Kui kusagil on ehk pilt-kaks liiga palju, siis on võimalus montaaži kärpida, mitte ei pea seda ära kustutama (samuti ei päde siin väide nagu montaaži koondaks kõik pildid artikli algusesse, nagu võib artiklite lugeja ka ise veenduda). : Samuti võimaldab montaažimall erinevaid pilte kasutada just sellisel viisil nagu Mardus kirjeldab. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. september 2024, kell 13:31 (EEST) ::galeriid on võimalik kuvada ka kokkusurutuna: ::<syntaxhighlight lang="tid"> ::<gallery mode="packed-hover"> ::</gallery> ::</syntaxhighlight> ::https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 23. september 2024, kell 19:14 (EEST) Täna pakutud Viljandi ja Pärnu uutest redaktsioonidest tunduvad mulle Neptuuniumi versioonid pilkupüüdvamad (võrdluses Wkentauri omadega). Jätaks alles. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. september 2024, kell 17:14 (EEST) Nüüd märkasin, et ka Haapsalu linnaartiklisse on täna lisatud fotomontaaž. Sobib hästi! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. september 2024, kell 17:29 (EEST) ::{{taane|3|teistpidi=x}} :::Haapsaluga oli see probleem, et selliselt ("| tekst = " järel) pandud piltide seletused on 2× väiksema kirjaga («harilik» "pildiallkiri" — fondi suurus 90%; "|tekst =" — fondi suurus 80%), mis on ehk liiga väike[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 15. oktoober 2024, kell 22:29 (EEST) ::{{taane|2}} : Selleks et "näidata mõne linna ilmeid ja vaateid" ei ole iseenesest vaja fotomontaaži infokastis, sageli ka mitte tavalist galeriid allpool. Tavaline galerii ei näe küll samasugune välja, aga see iseenesest ei selgita, miks jällegi peavad pildid olema just sellise fotomontaaži kujul infokastis ning kuidas selle asukoht infokastis seejuures kaalub üles eespool välja toodud puudused. : Nende fotomontaažide pilkupüüdvus minu meelest ongi just nende peamine puudus. Esitus peaks olema tasakaalustatud, nii et teatud infokillud või elemendid poleks artiklis mõjuva põhjuseta esile tõstetud. Ka üksik pilt on teksti kõrval paratamatult pilkupüüdev ning väiksematest piltidest kokku pandud suur pilt teeb pildid ilma hea põhjuseta muu materjali kõrval veel eriti silmatorkavaks. : Kui pildil on "linna kuvandi juures väga oluline osa" või midagi "ikoonilist", siis sellised olulisemad pildid saab enamvähem samahästi panna lihtsalt artiklis ettepoole või need saab lisada väljapoole galeriisid mõnevõrra suuremana artikli küljele. Üldjuhul samas pole minu meelest selge, millised pildid on need eriti olulised pildid, enamasti tundub pildivalik neis fotomontaažides siiski üsna subjektiivne või lihtsalt suvaline. Näiteks Viljandi ja Pärnu näites on seal praegu peamiselt hooned, mis pole küll täiesti suvalised hooned, aga sarnaseid märkimisväärseid hooneid või muid objekte võiks kummalgi juhul leida palju rohkem. : Juhiksin veelkord tähelepanu, et infokasti esmane ülesanne on tõsta kohe artikli alguses esile tähtsam tekstiline info. Infokasti ei ole kunagi lisatud (ainult) piltide pärast. Kui infokasti algusesse on kuhjatud hunnik pilte, nii nagu näiteks samas Viljandi ja Pärnu näites, kus infokasti peamise sisuni jõudmiseks tuleb allapoole kerida, ei täida infokast õieti enam selle esmast ülesannet. : Minu meelest ei ole õige, et sellised montaažid on paljudes Vikipeediates näiteks asulaartiklites n-ö standardlahendus. Inglise vikis on küll mõned kasutajad neid montaaže asulaartiklitesse lisanud, aga üldises juhendis ja ka sama malli juhendis on seal märgitud, et üldjuhul peaks pildid olema paigutatud artikli peal hajutatult, nagu ka eespool juba välja tõin. : Raskesti jälgitavuse all peab Andres ilmselt silmas seda, et montaažis sisalduva konkreetse pildi kirjeldust tuleb otsida muu jutu seest. Eelnevalt väljatoodu kõrval on see küll pisem puudus. : Kas fotomontaaži malli peaks kustutama, on iseküsimus. Võib-olla näiteks siis, kui teemaks on mingi asi, mida on kaht liiki, siis ehk on ülevaatlik panna selle asja artiklis infokasti kõrvuti kummagi liigi pilt. Võib-olla oleks mingi sobiv kasutus ka kuskil mujal väljaspool infokaste, kus mingis piiratud ruumiga kohas ei ole tavaline galerii piisavalt kompaktne ega piisavalt paindliku vormistusega. Mallile iseenest võib leiduda ka mingi sobivam kasutusotstarve, aga kui malli kiputakse samas kasutama eeskätt ebasobival moel, siis võib olla otstarbekas mall ikkagi kustutada. : Artiklite vormistus, sealhulgas piltide paigutus, võiks olla üldise kasutusmugavuse huvides siiski artiklite lõikes võimalikult ühetaoline. Seetõttu võiks jälgida, et pildid poleks ilma mõjuva põhjuseta igas artiklis isemoodi paigutatud, sealhulgas isemoodi galeriides. Wkentaur ehk vihjab selle juures veel sellele väiksemale raskusele, et kui kasutame vormistamiseks palju isesuguseid malle ja isesugust koodi, siis toimetamisel on raskem orienteeruda, eriti uutel kasutajatel. Seega keerulisema või tavalisest erineva koodi kasutamiseks võiks jällegi olla hea põhjus, ei peaks lihtsalt vahelduse mõttes eri moodi vormistama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. september 2024, kell 19:51 (EEST) ---- <div style="display:inline;float:right;margin:10px 0 10px 15px;border: 6px double #ff7f00""> {{mitu pilti | border = infobox | perrow = 1/3/2/1 | total_width = 290 | align = center | caption_align = center | image1 = FirenzeDec092023 01.jpg | caption1 = Vaade linnale [[Michelangelo väljak|Michelangelo platsilt]] | image2 = Palazzo Pitti nel tardo pomeriggio.jpg | caption2 = [[Palazzo Pitti]] | image3 = Basílica de la Santa Cruz, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 95.jpg | caption3 = [[Püha Risti basiilika|Basiilika]] | image4 = Uffizi Gallery, Florence.jpg| caption4 = [[Uffizi galerii|Uffizi]]| image5 = Palacio Viejo, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 236-238 HDR.jpg| caption5 = [[Palazzo Vecchio]]| image6 = Catedral, Florencia, Italia, 2022-09-19, DD 91.jpg| caption6 = [[Santa Maria del Fiore katedraal|Katedraal]]| image7 = Panorama of the Ponte Vecchio in Florence, Italy.jpg| caption7 = [[Ponte Vecchio]] }}</div> Vaatan praegu [[Firenze]] artiklist kustutatut (paremas ääres) ega saa aru, miks see „inetus“ kustutamist vajas...<br />Või siis, artiklis [[Erfurt]] on kokku kolm pilti ja kaks lauset, ingliskeelses artiklis [[:en:Erfurt|Erfurt]] on infokastis kuus pilti ja tekstis N×<sup>&infin;</sup> lauset (<nowiki>{{mitu pilti}}</nowiki> võimaldaks lisada iga pildi alla kirje)<br />Pealegi, fotode tegemiseks ei ole isegi [[Pimik|pimik]]ut ([https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/pimik/1/est päevavalguseta ruum fototöödeks]) vaja...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 15. oktoober 2024, kell 18:34 (EEST) : Ma kirjutasin eelnevas kommentaaris miks. Mis selle juures täpsemalt arusaadav ei ole? Peamine on minu jaoks see, et sedasi infokasti kuhjatud piltide tõttu ei täida infokast õieti enam seda ülesannet, millepärast infokast artiklisse on lisatud. Kõik infokastid on tehtud ennekõike selleks, et tõsta artikli alguses esile teatud tekstilised andmed, mitte selleks, et sinna saaks pilte koguda. : Pilte saab artiklitesse lisada, aga jällegi, ei ole enesestmõistetav, miks need tuleks lisada just infokasti. Eespool on välja toodud mitu põhjust selle kohta, miks on üldjuhul parem pilte artiklisse teisiti paigutada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. oktoober 2024, kell 20:17 (EEST) :Mis selle Erfurtiga on? Praegune visuaalne lahendus on ju kena. Firenze on pikema tekstiga artikkel ja sinna võiks minu maitse kohaselt siintoodud fotomontaaž sobida küll. Aga kolm vilunud vikitegijat on sellele vastu :) – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 29. oktoober 2024, kell 09:19 (EET) Milliseid funktsioone täidab 67x67 fikseeritud suuruses pilt paremini tavalisest pisipildist, mis vaikimisi mahutatakse 220x220 alale? --[[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 30. oktoober 2024, kell 00:38 (EET) [[File:Basílica de la Santa Cruz, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 95.jpg|67px]] vs [[File:Basílica de la Santa Cruz, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 95.jpg|thumb|left]] {{-}} ::[[Erfurt]] sattus [[:en:Template:Photo montage|ingliskeelse malli]] alamlehelt [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:WhatLinksHere/Template:Photo_montage Special:WhatLinksHere/Template:Photo_montage] esimesena ette, ehk siis, mõte selles, et kui puudub „inimressurss“ (pikema/a(s)jalikuma) artikli loomiseks, võiksid tutvustavad pildid üle maailma tuntud kohtadest olla; kõrvalmärkusena: kui on olemas vapp/lipp, siis nt enwikis on selle all automaatselt linkimata kirje "lipp/vapp"..., aga, nojah, ilunud vikitegijate arvates on sellised punased lingid ülisobilikud ilmestama e.k. W taset...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 29. oktoober 2024, kell 10:42 (EET) :::Need punased "X lipp" ja "X vapp" lingid on minugi meelest totakad. Sümboolika teemat võiks lahata asula/haldusüksuse artiklis. Vahel on tõesti hea teha eraldi artiklid, kui materjali rohkem, aga see on pigem erand kui reegel. :::Fotomontaažide vastu mul midagi pole. Samas saame hakkama ka ilma nendeta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. oktoober 2024, kell 01:16 (EET) == Ilme == Vikipeedia on "inimsõbralikumaks" tehtud - iga uut lehte avades visatakse ekraanile ilme valiku tabel. Kuidas saaks selle välja lülitada? [[Eri:Kaastöö/193.40.12.10|193.40.12.10]] 25. juuni 2024, kell 12:51 (EEST) :Ilmest paremal on nupp peida. Tolle valimine viib menüü silma alt ära. [[Kasutaja:Taavi Kiisk|Taavi Kiisk]] ([[Kasutaja arutelu:Taavi Kiisk|arutelu]]) 26. juuni 2024, kell 11:46 (EEST) ::Ja järgmist lehte avades hüppab see jälle välja. Ja nii iga uut lehte avades. Miks peab Vikipeediast millegi otsimine käima niimoodi pealesunnitud "kasutajasõbralikkusega" sõdides? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8913:9580:82AA:AE97:950A:A61F|2001:7D0:8913:9580:82AA:AE97:950A:A61F]] 26. juuni 2024, kell 18:08 (EEST) :::„[[Ilme]](de)sse“ süüvi(tu)des: mõne nädala eest valisin <u>[[:rue:Головна сторінка|rue.wikipedias]]</u> eelistuste alt välja kuva, mis annab tulemuseks: nt eestikeelselt lehel, tõlkimata „asjad“ [Main page&nbsp;// Üldine arutelu&nbsp;// ...] on ingliskeelsed, tõlgitud „asjad“ eestikeelsed, aluti kummaline, praeguseks hakkab tasapisi isegi meeldima, ehk...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 20. juuli 2024, kell 01:03 (EEST) ::::Mind on see mõnikord segadusse, tekitanud arvamuse, et olen eesti Vikipeedias. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2024, kell 12:55 (EEST) : Jüri Kolk kirjutas 13. septembri Sirbis: ".. kogu aeg karjutakse ruuporist soovitusi osta veel seda ja toda, minna sinna ja teha neid ja teisi asju. Sedasorti pealetükkivat müra on kõik kohad täis." ".. paljud programmide ja operatsioonisüsteemide sisse ehitatud robotid kipuvad suvalisel hetkel teile midagi pakkuma, juhivad tähelepanu teie tegevuselt kõrvale, hüppavad põõsast teerajale ja esitavad ultimaatumi. [..] Kus on lihtne selge konkreetne ja lõplik „ei“?! Kes võõrandas minu õiguse keelduda? [..] korporatsioonil ei tohiks olla õigust mulle lakkamatult peale käia. [..] Oleme olukorraga leppinud, nagu peakski asjad nii käima, aga ei pea. [..] me peaksime hakkama liikuma nõusolekupõhise maailma poole. Ja sellestki on vähe – me peaks liikuma tahteavaldusepõhise maailma poole. Praegu ei suudeta mõista seda, et ei on ei. Ei on kindlasti ei ja kõigil peab olema võimalus seda sõna kasutada."<br> Vikipeedias puudub võimalus öelda, et ärge loopige mulle spämmi ekraanile -- seda iga artikliga kaasnevat püstformaadis akna korral veerandi või kolmandiku akna laiust kohustuslikku valikut, et mis värvi tausta, kui suurt teksti, kui laia akent soovid selle artikli lugemiseks. Kõik need valikud on juba tehtud veebilehitseja seadetes. [[Eri:Kaastöö/193.40.55.75|193.40.55.75]] 21. oktoober 2024, kell 21:00 (EEST) :Aga mõtle selle peale, et keegi tunneb kindlasti uhkust, et on suutnud sellise tüütava lahenduse välja mõelda ja Vikipeedia kasutajate piinamiseks käiku lasta. Kas meil on õigust seda inimest tema elu suurimast õnnest ilma jätta? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:A4B4:BA4F:2226:9636|2001:7D0:8046:7980:A4B4:BA4F:2226:9636]] 26. oktoober 2024, kell 19:10 (EEST) == Surma tõendamine == Ma leian, et nii see ikka ei käi, et anonüümne kasutaja kirjutab, et keegi on surnud, ja me jäämegi seda uskuma, kuigi ametlikku ega üldse mingit muud surmateadet ei ole. Vikipeedia ei ole uudisteagentuur, ja uudisteagentuuriski ei kasutata anonüümsest allikast pärinevat infot. Kui me kuulutame kellegi enneaegselt surnuks, on see Vikipeediale väga diskrediteeriv, rääkimata moraalsest kahjust asjaosalisele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 10:29 (EEST) : Nõus. Sellised muudatused tuleb tagasi pöörata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 24. juuli 2024, kell 11:36 (EEST) :: Kas seda Rahvastikuregistrist kontrollida ei saa? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 11:38 (EEST) ::: Nii see üldiselt ei peaks käima. Üldjuhul peaks surma fakt muidugi olema viidatav ja üldjuhul see ongi viidatav. (Kui viide on lisamata, siis, nagu Andres on varem osundanud, saavad viite lisada teised). Kuid Vikipeedias on isikuartiklid ju üksnes tähelepanuväärsete isikute kohta, eks ole? Vikipeedia pole küll uudisteagentuur, kuid on halb ja entsüklopeediat diskrediteeriv kui tähelepanuväärne isik on ammu surnud, kuid Vikipeedia info järgi endiselt elavate kirjas. Tänapäeval võib aga juhtuda, et info kellegi surmast levib vaid nt asutuse või kogukonna listis või sotsiaalmeedias, mis ei pruugi olla üldsusele vabalt kättesaadav ja seetõttu viitena kasutatav. Olid ajad kui praktiliselt iga inimese surma kohta avaldati ajalehes surmakuulutusi, kuid need ajad on möödanik. (Kui palju neid ajalehti paberkujul veel üldse ilmub ja surmakuulutuste traditsioon on hääbumas, vähemasti pole see enam üldine tava.) Kui isik tuhastatakse, kuid kalmistule ei maeta, siis ei ilmu see info ka kalmistute registrisse. Õigustatud huvi korral on surnud isiku andmeid (sh surma aeg ja koht) võimalik küll rahvastikuregistrist küsida (vt rahvastikuregistri seaduse [https://www.riigiteataja.ee/akt/122122018013?leiaKehtiv] §46), kuid iseküsimus, kas selline päringuvastus on Vikipeedias viitena kasutatav. Muidugi, leidlikud inimesed leiavad sellistele dilemmadele alati lahenduse. Näiteks, "anonüümne kasutaja" lisab surma info esmalt Genisse ja siis viitab Vikipeedias Genile kui allikale ;-) --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 25. juuli 2024, kell 07:30 (EEST) ::::Geni ei ole ka Vikipeedias aktsepteeritav allikas, kuigi see on üldiselt usaldatav. Vajaduse korral saab Geni meie veendumust kujundada, aga viidata sellele ei saa. Hea küll, me võime kellegi surnuks märkida ka siis, kui viidet ei ole, aga me peame fakti kuidagi teada saama. Kui anonüümne kasutaja selle artiklisse sisse paneb, siis me ei ütleks, et me oleme teada saanud. ::::Mind ajendas [[Maret Purde]] juhtum. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuli 2024, kell 14:35 (EEST) :::: Nüüd ka [[Tiit Tiidemann]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. juuli 2024, kell 19:38 (EEST) :::::Tiit Tiidemanni surmakuulutus ilmus 31. juuli Postimehes. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 22:35 (EEST) ::::::Palun pane viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:51 (EEST) :::::: Või keegi teine, kellel on juurdepääs allikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:23 (EEST) :::: [[Malle Rute]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 18:43 (EEST) :::::Malle Rute juhtum on näide sellest, et tähelepanuväärne isik suri 2 kuud tagasi, surmakuulutus ilmus 31.mai Postimehes, kuid Vikipeedia järgi oli ta veel 2 kuud pärast surma elavate kirjas. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 22:34 (EEST) ::::::Palun pane viide surmakuulutusele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:48 (EEST) ::::::Kas surmakuulutuses oli ka kuupäev ja surmakoht? Palun pane ise viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:51 (EEST) :::::: Või keegi teine, kellel on juurdepääs allikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:23 (EEST) ::: Eestikeelses Vikipeedias on praegu enam kui 250 artiklit, kus viidatakse Geni.com saidil avaldatud infole. --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2024, kell 22:12 (EEST) ::::Huvitav millise regulaarsusega ja milliste allikate põhjal Ester autoritele surma aasta lisab. [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aott/aott/1%2C1430%2C4241%2CB/exact&FF=aott+aadu+++++1940+++++2020+autor&1%2C8%2C] [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 29. juuli 2024, kell 21:17 (EEST) :Lisaks "anonüümsele kirjutajale" on muidugi ka võimalus, et saame info endale teada usalduväärselt inimeselt, kes lahkunut tundis ja palub Vikipeedias kirjasoleva tegelikkusega kooskõlla viia. Jääme siis ka viidet ootama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. august 2024, kell 01:22 (EEST) ::Kui mõni administraator või muu kasutaja, keda me usaldame, surmafakti teab ja selle kirja paneb, siis minu arvates on OK, aga viite ootamise märkus tuleb ikkagi panna. ::Minu meelest meie eesmärk on ikkagi tõde. Kui see nii ei ole, siis ei saa Vikipeedia olla usaldusväärne. Viidatavusest kinnihoidmine ei vii igal juhtumil suurema usaldusväärsuseni. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:45 (EEST) :::lugeja jaoks peab olema arusaadav/läbipaistev tõe tekkimise protsess. (seda enam kui tegemist on kuupäevaliste või arvuliste andmetega) [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 2. august 2024, kell 07:35 (EEST) :::: Seda saab näidata ka teisiti kui usaldusväärsetele allikatele viidates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:21 (EEST) * Saab alati vaadata [https://www.kalmistud.ee www.kalmistud.ee] registrist, ''kui'' inimene on maetud mõnes Eestis asuvas kalmistus. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 08:53 (EEST) ---- Egas see/asi nii hull ka ole, mina ise, nt, olen (kui meediat uskuda) juba üle 70 aasta surnud, ja, tegin eelmisel aastal ka soovahetuse läbi...<br />Mis on TÕDE, ja, kus(t) seda jagatakse, ja kui pikk see ootejärjekord on (kuudes, aastates, sajandites, aastatuhandetes jne)?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 1. august 2024, kell 14:02 (EEST) == Commonsi teemadel == Üks kustutamishuviline Commonsi kaastööline on nomineerinud kustutamisele mitmeid Eesti pilte. Seesugune tegevus on äärmiselt probleeme mitmel põhjusel ja ega Commonsile ei anna mingit kasu ka piltide hulga vähendamine. Küll aga uurin, et ega juhtumisi ei sooviks keegi mõne järgnevas loetelus oleva isiku kohta vikiartiklite teha. Mõned neist on tuntumad, teised vähemtuntud. Korralik portreefoto on kõigist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 12:49 (EEST) * [[:File:Agu Remmelg majandustegelane 99.jpg]] * [[:File:Ahti Kallaste riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Annika Tallo sotsioloog 99.jpg]] * [[:File:Erik Loide Nägemispuuetega Inimeste Fondi asutaja 99.jpg]] * [[:File:Ivo Mahhov advokaat 99.jpg]] * [[:File:Kalle Pedak jurist 99.jpg]] * [[:File:Koit Uus investor 99.jpg]] * [[:File:Kristjan Rebane MTÜ tegelane 99.jpg]] * [[:File:Madis Kallion jurist 99.jpg]] * [[:File:Mart Missik vandeadvokaat 99.jpg]] * [[:File:Olavi Kärsna koolitaja 99.jpg]] * [[:File:Priit Männik jurist 99.jpg]] * [[:File:Riho Rõõmus riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Tarmo Lepp kirikutegelane 99.jpg]] * [[:File:Toomas Mang mööblitööstur 99.jpg]] * [[:File:Tõnu Naestema riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Uno Silberg majandusteadlane 98.jpg]] * [[:File:Urmas Tamm omavalitsustegelane 99.jpg]] * [[:File:Vahur Lokk konsultant 99.jpg]] * [[:File:Andres Haamer ettevõtja 99.jpg]] * [[:File:Jasper Zoova, kunstnik 99.jpg]] * [[:File:Margus Kurm prokurör 99.jpg]] * [[:File:Riho Soonik sporditegelane 99.jpg]] * [[:File:Toomas Sepp jurist 99.jpg]] * [[:File:Urmas Kaarlep audiitor 99.jpg]] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 12:49 (EEST) :@[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]: igaks juhuks märgin, et toda Commonsi kustutamisarutelu ajendas ilmselt minu Commonsi kaks kategooriat: :[[:Commons:Category:Women of Estonia (not notable)]] :[[:Commons:Category:Men of Estonia (not notable)]] :Kui pilt on kasutusel Wikidatas või mujal Vikiprojektis, see nende kustutamist ei pea kartma. Kahe eelmainitud "not-notable"-kategooria piltide kustutamist on aga raske kaitsta, sest minu põgus vaatlus näitas, et need isikud pole tähelepanuväärsed. [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. september 2024, kell 18:58 (EEST) ::On täiesti põhjendamatu ja selgelt kahjulik kustutada mistahes artiklites kasutamata pilte, mille puhul ei ole selgeid kvaliteedi- või autoriõiguslikke probleeme. Toon näite: meil ei ole vaja vorpida vikiartikleid Eesti bussipeatustest, aga pole mingit adekvaatset põhjust mitte korjata Commonsisse fotosid Eesti bussipeatustest. Nõuda aga, et pilt peaks olema kasutuses, on reeglite väär tõlgendamine ja selgelt vastuolus sellega, et mida me vikiprojekte tehes saavutada püüame. ::Antud kasutajat on varasemalt ka blokeeritud mittetarvilike kustutamisnominatsioonide esitamise eest ja tegelikult tuleks ta lõplikult ära blokeerida, sest õppust ta võtnud pole ja neid probleeme on olnud väga palju. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 19:36 (EEST) :::@[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]: isikutest pildid ja bussipeatustest pildid pole hästi võrreldavad, sest viimased on vajalikud Foo küla kirjeldamiseks ja seega omavad hariduslikku eesmärki. Mittetähelepanuväärsed isikutest pildid kustutatakse näiteks põhjusel "Unused personal photo or photo about not notable person, [[:Commons:COM:WEBHOST]]. Out of [[:Commons:COM:SCOPE|project scope]]." [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. september 2024, kell 09:16 (EEST) ::::Ka sul endal on seal kategooriates pilte isikutest, kelle kohta tegelikult peaks meil artikkel olema, ja pilte, mida tegelikult artiklites kasutatakse. Ehk isegi ühe eestlase valikud on kergesti vaidlustatavad. On aga mõeldamatu, et mingi välismaalane hakkab hindama, kes on Eesti inimestest tähelepanuväärsed ja kes mitte. Samuti on lubamatu pilte seal moel kustutada. ::::Ja kuidas täpselt need pildid ette jäävad? Foto ei ole artikkel. Mis kasu sellest kustutamisest saab? (see ei hoia kokku isegi serveriruumi, sest ka kustutatud sisu säilitatakse jätkuvalt). Absoluutselt ei mingit kasu. Ainult aega kulub arutult palju ja fotograafid vihastatakse põhjalikult välja. ::::Sinna "Men of Estonia (not notable)" kategooriasse oled lisanud ka faile nagu [[:File:Vanavarakorjajad stud. med. Paul Ruus ja stud. med. Hans Karro, Saaremaa 1913.jpg|see]]. Mõtle nüüd palun ise edasi, et mis on valesti. Või kuidas on sajandi pärast tänased pildid samamoodi ajaloolised ülevõtted, kus inimese enda kohta käiv artikkel või selle puudumine pole enam teemaks (nt annavad pildid edasi infot ajastu moest). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. september 2024, kell 11:43 (EEST) :::::Mu jaoks jääb kah see massiline kustutamisvajadus arusaamatuks. Eesti kontekstis omas ajas olulised tegelased, keda on peetud vajalikuks omal ajal vastavasse raamatussegi talletada. Pisut teine lugu oleks ehk siis, kui mõni pildistatu sooviks kustutamist. :::::Ivo repliik demotiveerimise kohta peab samuti paika, iga selline jäädvustise hävitamine võtab mul isiklikult igasuguse isu isikuid ja objekte või nähtusi pildistada või filmida, kujutist töödelda, üles laadida. Algselt lähtusin eeldusest, et me artiklid võiks olla võimalikult hästi illustreeritud, eriti veel juhul, kui kirjeldatakse midagi kohalikku, seda enda ja muu ilma rahvale hästi ja mitmekülgselt lahti rääkida, kujutada. Aga oma nappi aega kulutada millelegi, mis siis jälle maha kistakse, ei motiveeri eriti. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 2. september 2024, kell 17:59 (EEST) ::::::Mulle paistab samuti, et see fotode kustutamise kibelus on mingi veider eneserahuldamise vorm. Nagu oleks vähe sellist sodi, mida tegelikult kustutama peaks. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. september 2024, kell 22:04 (EEST) :::::::Hi. Wow, such a pleasant group of people here. Really fine attitudes. Anyway, I'm not going to get in the weeds about the personal aspects of this but I wanted let everyone here know I told Estopedist1 in the DR that I am happy to remove any images from the DR if or when someone on your end creates an article for them. Just ping me or leave a message about it in the deletion request. I have absolutely no problem doing that. :::::::As Estopedist1 has pointed out though, and as I think I said several times myself in the deletion request, unused personal photos or photos about non-notable people are routinely deleted on Commons. So just making this about me and acting like it's all due to me being bitter because I have no sex life or whatever probably isn't going to be the best way to for the images to be kept. It would be much better to save the petty condescending about my sex life and just create articles for the people. Again, let me know if or any of you do that and I'll remove the image for those people from the deletion request. Thanks. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 3. september 2024, kell 15:57 (EEST) ::::::::So if one wants to record hair styles used in Estonia across different decades, then the recorder is only allowed to picture heads of notable people? [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 3. september 2024, kell 16:19 (EEST) :::::::::{{ping|Wkentaur}} No. They can also be pictures of non-notable people as long as the images are historically meaningful. The problem comes in when people upload a ton of images otherwise meaningless images of modern portraits and they try to argue they are educational simply because it's an image of a person. There has to be more then that for something to be educational. In this case I assume these particular images would be restored in 60 or 70 years due to their historical meaning, you can't just say anything taken in the last 20 years is de-facto educational ''right now'' due to the historical value it might have in the future though. Of course people are free to disagree on the historical importance of any given case and I'm not claiming there's a bright line there about what is or isn't historically important in any instance. But modern portraits of non-notable people due to tend to get deleted as out of scope pretty regularly on Commons. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 00:11 (EEST) :::::::::Yes, one reason why we know so little about the everyday life of peasants in the medieval ages is because they were deemed not notable enough to be documented by painters. It's a shame. It's kind of sad that Commons policy does not take that into account and to some degree insists on notability (even if the notability bar is lower than on En Wiki). I'd say, as long as the images are of good quality, one should at least consider to keep them. [[Kasutaja:Nakonana|Nakonana]] ([[Kasutaja arutelu:Nakonana|arutelu]]) 3. september 2024, kell 17:59 (EEST) ::::::::::{{ping|Nakonana}} Just between you and me I've never been a huge fan of the whole "educational" standard for what should be included on Commons myself. Since it's clearly ambagious and depends on people's personal opinions at any given time. It was it is though. I can see the merits of deleting images of otherwise ordinary modern subjects until they become historical important though. At least based on how the guideline is currently phrased. Personally I'd love to see the project become more inclusionary when it comes to a lot of that stuff myself, but on the other hand people upload a lot of promotional material of modern subjects that clearly isn't educational. ::::::::::So there should be some kind of standard. Otherwise you risk the project becoming a dumping ground for spam due to the circular reasoning that any image is inherently notable simply for being an image. That really wouldn't be a sustainable way to do things. Even if it would allow for these types of images more. But again, I do think they could improve the standard to be more inclusionary in a lot of instances. It's always hard on my end as someone who deals with spam pretty regularly to know where exactly the line is or should be, but I trust the process and I'm strongly under the belief that no images will get deleted unless there's a valid reason. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 01:00 (EEST) ::::::::Hi, Adamant1ǃ Absolutely no reason to ping here about your sex life, as I am confident there is nobody here whois interested about it. However, as you can see there is a group of Estonian wikipedians who care about these photos. I accept that your reference to your sex life may be either due to your language deficiency or the use of deficient machine translation. I linked the poor judgement to delete the photos of notable Estonian persons to a strange form of self-satisfaction. According to Cambridge Dictionary [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/self-satisfaction], self-satisfaction means "the quality of being very pleased with yourself and accepting no criticism of yourself." I made this link based on what I read you claimed about yourself in this discussion [https://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/Files_in_Category:Portreed_raamatusse_%E2%80%9CKes_on_Kes%3F_Eesti_2000%E2%80%9D._Ekspresskataloogide_AS]ː "I think it's perfectly appropriate for me to nominate these images for deletion even if they are being used. Since I am a pretty heavy editor on both projects and a lot of my time on them is spent working in areas directly related to the subjects of the images. So I am more then qualified to say if something is promotional and/or belongs on Commons and Wikidata." Sorry to be blunt, but this is highly ridiculous selfishness, which disqualifies you from being taken seriously. Apparently you have now changed your mind and claim that you are willing to lift the deletion request if articles about listed persons quickly appear while just a few days ago you insisted that the images shall be deleted even if they are being used. Sorry, but it appears you are not able to express your thoughts and arguments clearly and consistently. I think you would do justice to yourself if you refrain from futher discussion on this matter. Cheersǃ [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. september 2024, kell 22:19 (EEST) :::::::::{{tq|Absolutely no reason to ping here about your sex life, as I am confident there is nobody here whois interested about it.}} {{ping|VillaK}} I don't remember the exact comment now, but the reason I brought up the thing with my sex life is because someone in the discussion on Commons went off about how I'm probably doing this out of anger because I don't have a girlfriend or some nonsense. So there certainly does seem to be people who are interested in that. :::::::::{{tq|This is highly ridiculous selfishness, which disqualifies you from being taken seriously.}} That comment right there is a perfect example of what I'm talking about. As I said on Commons, there are instances where it's fine to nominate files for deletion if they are being used on Wikidata and Wikipedia as long as the person doing it has experience on those projects and a valid justification for doing so. Of course it's not a simple matter and there's no bright line there, but it's still totally within my right to nominate in use files for deletion if I think there's a valid reason to. I'm sorry that you find me following the guidelines selfish though. :::::::::{{tq|Apparently you have now changed your mind and claim that you are willing to lift the deletion request if articles about listed persons quickly appear}} In no way did I change my mind about anything. I removed multiple images from the deletion request that were in use on Wikipedia right after I started it and realized the mistake. There's no hurry here either. I could really care less if it takes some time to create articles for the people. The deletion request isn't going anywhere. I am fine with removing any images from the deletion request if or when they end up being used though. Personally, I'd think that was a good thing, apparently not though. Go figure. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 00:04 (EEST) ---- [[kasutaja:Morel]] tahab konkreetseid argumente toomata kustutada Commonsi konteinerkategooriad: : [[:Commons:Category:Women of Estonia (not notable)]] : [[:Commons:Category:Men of Estonia (not notable)]] Need kategooriad on tekitatud pärast kõikide Commonsis olevate Eestiga seotud isikute analüüsi. Tähelepanuväärsed isikud on automaatselt (Wikidata kaudu) koondatud siia: [[:Commons:Category:Women of Estonia by name]] ja [[:Commons:Category:Men of Estonia by name]]. Iga isikujuhtumit tuleb eraldi vaadata, et kindlaks teha tähelepanuväärsus. Eelmainitud kahe kategooria suur eelis on see, et näiteks võimaldab välja noppida potentsiaalselt mitte tähelepanuväärsed isikud olulistest isikutest Commonsi paljupildilistest kategooriatest, nt [[:Commons: Category:Musicians from Estonia]] '''Kõrvalmärkus''': üks võimalus näiteks [[kasutaja:Sillerkiil]]i Arvamusfestivali isikupiltide hoidmiseks (kes pole tähelepanuväärsed) oleks teha kategooria a la “Participants of Opinion Festival 2022”, ja säärased mittetähelepanuväärsed isikud tuleks välja rookida sisukategooriatest, nt “[[:Commons:Category:Literature researchers from Estonia]]” –[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. september 2024, kell 14:22 (EEST) :Mitu inimest on juhtinud tähelepanu, et "Women of Estonia (not notable)" ja "Men of Estonia (not notable)" on kategooriateks sobimatud. :Ei ole mingit probleemi selles, kui kategooriates nagu "Literature researchers from Estonia" on ka fotosid inimestest, kellest pole artikleid. Olulisemate inimeste puhul on niikuinii olemas isikukategooriad. :On olemas kategooriad nagu "[[:commons:Category:Arvamusfestival 2022|Arvamusfestival 2022]]". Ei ole mingit vajadust neid täiendavalt jupitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. september 2024, kell 15:21 (EEST) :If there would be a deletion nomination (which currently doesn't appear to be the case), you'll probably need to provide reasons why where should be such categories for non-notable Estonians when there are no such categories for countries even as big as the USA. There are likely more photos of non-notable US people than Estonian people, and yet they are not organized in separate categories. [[Kasutaja:Nakonana|Nakonana]] ([[Kasutaja arutelu:Nakonana|arutelu]]) 5. september 2024, kell 17:36 (EEST) :: Agreed. These categories need to be deleted for reasons listed both by Nakonana and Kruusamägi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. september 2024, kell 17:40 (EEST) :::I concur. Such categories should not have been created in the first place. Their deletion does not need any additional justification apart from merely taking note that they deviate from the regular practice. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 5. september 2024, kell 22:42 (EEST) :PS. Panin tähele, et see esimese inimese nimelise sipelga nimeline kasutaja oli Commonsis omistanud Katrin Sipelgale [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Katrin_Sipelgas] Läti kodakondsuse ning ühtlasi kategooria Women of Latvia. Ent paistab küll nii, et Katrin Sipelgat ühendab Lätiga s-täht perekonnanime lõpus ning asjaolu, et ta on olnud ühe Läti-Eesti koostööfilmi kunstnik, kuid kas talle selle eest ka Läti kodakondsus on antud, tundub kahtlane. Ehk siis pigem on tegemist vikisipelga pealiskaudsuse ja ebakompetentsusega. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. september 2024, kell 09:09 (EEST) ::Muutsin nüüd selle Läti sipelga eestlaseks ümber. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. september 2024, kell 22:28 (EEST) * Ma siin toetan Ivot ja teisi, kes on vastu fotode kustutamisele. / I support Ivo and all the others here who are against the nominations for the deletion of photos, and who are against the deletion of these photos, which nominations are wholly arbitrary. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 08:57 (EEST) == Sooviavaldus, seoses võrdusmärkide vahel olevate (ala(ala))pealkirjadega toimetamisakna kuvas == Vaadates nt ruwiki toimetamisakna kuva (Разделы: == == // === === // === Итог === ... // == См. также == // == Примечания == jne), ehk oleks mõttekas midagi analoogset ka siin teha ("näpuvaeva" vähendamiseks)...<br />st, nt kas '''Pealkiri''' ja jutumärkide vahel on tühik või ei;<br />vähemalt esimesi lisandusi tegevatele inimestele (ja redigeerijatele) oleks sest kasu[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 4. september 2024, kell 22:37 (EEST) : Redigeerimise tööriistaribalt iseenesest juba saab valida mitme eri taseme pealkirju. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2024, kell 16:51 (EEST) == GFDL == Hello! Files licensed GFDL may be eligible for a relicense per [[:en:Wikipedia:Image license migration]] that does not seem to be completed here. There are 314 files in [[:Kategooria:GFDL pildid]] but some are allready licensed cc-by-sa-3.0. So the actual number is less. To complete the license update we will need some templates for example: # [[:en:Template:Cc-by-sa-3.0-migrated]] # [[:en:Template:License migration announcement]] I suggest to keep the code in English but to translate the visible text. Keeping code in English makes it much easier to copy between wikis. The other templates are not visible (most are in [[:en:Category:Wikipedia license migration templates]] but we can live without some of them). I can copy the templates needed and once all are working perhaps someone would like to translate the visible parts? Depending on the number of files to check we may need someone with a bot too. [[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 8. september 2024, kell 18:17 (EEST) : I doubt that it's worth the effort. Most license migration candidates that there were have already been moved to Commons and relicensed over there. The actual number of remaining GFDL files that yet aren't dual licenced and are eligible (uploaded before August 1, 2009) is below 70. We might as well relicense these remaining ones too in Commons, but later when copyrights for the depicted works have expired. As I understand, it isn't strictly necessary to relicense the files and so we are not in hurry with this. But if you insist on doing this right away then I think we need only [[:c:Template:Cc-by-sa-3.0-migrated]] (has translations available) to tag these a few eligible GFDL files. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2024, kell 16:51 (EEST) :: Well I have this crazy project to fix GFDL on all wikis: [[:m:User:MGA73/GFDL files]]. So it would make me happy to fix the files. Sadly the lack of [[:c:Commons:Copyright_rules_by_territory/Estonia#Freedom_of_panorama|Freedom of panorama]] means we can't move the remaining files to Commons. Otherwise that would have been a great idea. And I agree there is no need to create a lot of templates when it is only a few files. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 9. september 2024, kell 17:36 (EEST) ::: The most simple solution is to add cc-by-sa-3.0-migrated directly in the self template like this [[:ga:Special:Diff/1232503]] and change GFDL like [[:ga:Special:Diff/1232506]] and then add migration=relicense like [[:ga:Special:Diff/1232508]]. The files that are not eligible can still be tagged but it will make no difference as long as the file is not moved to Commons. But if moved to Commons the code will work. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 9. september 2024, kell 22:27 (EEST) :::: I think all files are fixed now. I noticed that there is an VRT-permission on some of the files. If the permission is from the person who made the statue etc. then the file can go to Commons. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 10. september 2024, kell 21:21 (EEST) == Vahemikus 25. september–15. detsember lisanduvad kursuse raames infokorralduse artiklid == Annan teada, et ühe aine raames teevad 40 tudengit infokorraldusega (arhiivindus, dokumendihaldus, andmehaldus ja -eetika, raamatukogundus jne) seonduvaid artikleid, nii et noid ei pea ehk esialgu liiga hoogsalt toimetama ja kritiseerima, et lasta autoritel harjutada ning mitte motivatsiooni pärssida. Tudengeid on juhendatud küll võimalikult kvaliteetseid artikleid looma, aga võib siiski apse juhtuda. Teavitatud on ka mustandi ja liivakasti võimalustest. Püüame artiklid esialgu ka vastavalt ära tähistada. Selguse huvides võin jooksvalt siia artiklite nimed lisada. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. september 2024, kell 17:35 (EEST) == Isikute artiklites asukoha kaardilinkide lisamine. == Isiku artiklite tüüpformaadis võiks olla oma koht sünni, surma asukoha kaardilingile, näiteks Google Maps'is, näiteks nagu asulate artiklites on koordinaadid alguses, üleval paremal. Või ka maa-ameti kaardirakenduses pärandkultuuri valdkonnas. Priit 22. september 2024, kell 23:39 (EEST) :Sünni- ja surmakohad (kui on teada/olemas) on lingitud ehk alati saab minna vastavasse vikiartiklisse ja sealt edasi kaardi juurde liikuda. Samuti on kaardilink [https://geohack.toolforge.org/geohack.php?pagename=Tallinn&language=et&params=59.437222222222_N_24.745_E_region:EE_type:city selline]. Mille poolest on praegune lahendus puudulik? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. september 2024, kell 00:00 (EEST) == Albumite/singlite kaanepiltide lisamine == Tere, tahtsin küsida selle teema kohta natuke. Kuna hetkel on albumitele piltide lisamine üsna keeruline, siis tahtsin uurida kas keegi teab, kas on lootust et see kunagi muutub lihtsamaks või jääbki nii? Kuna ma tegelen albumite, singlite ja üleüldse ansamblite lisamisega, siis on üsna masendav, et ei saa pilti juurde panna albumitele. Mõtlesin küsida, et kas kellelgi on äkki rohkem infot või on kunagi proovinud uurida selle teema kohta. {{allkirjata|Vaiksedööd}} :Albumite kaanepildid on autoriõigusega kaitstud ja kui just autorid ise ei anna luba kujutiste vabaks levitamiseks, siis seni me kaanepilte paraku üles panna ei tohi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2024, kell 00:44 (EEST) == Spring Strom 2024 Damages == I hope I'm here on the right page. In Estonia was recently the Spring Storm 2024 military exercise. I writing on [[:de:Steadfast Defender 2024]] about the Spring Storm 24 excecicse. Now I found a webpage [https://parnu.postimees.ee/term/750398/kevadtorm-2024 here] where some reports aurous about damages and where a drone crash and burned a forest. Unfortunately these articles are behind a paywall and I can't access them. Can somebody help me to access them or find an alternative website where I can get the information for free? Thank you.--[[Kasutaja:Sanandros|Sanandros]] ([[Kasutaja arutelu:Sanandros|arutelu]]) 10. oktoober 2024, kell 00:26 (EEST) :Here you can access those articles: :Pärnu Postimees 24. mai 2024 — DIGAR Eesti artiklid :https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupostimees20240524.2.3.4 :Pärnu Postimees 15. mai 2024 — DIGAR Eesti artiklid :https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupostimees20240515.2.2 [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:74D6:E104:7DEF:2C6E|2001:7D0:8046:7980:74D6:E104:7DEF:2C6E]] 10. oktoober 2024, kell 19:21 (EEST) ::OK Thank you very much, I will consult these pages.--[[Kasutaja:Sanandros|Sanandros]] ([[Kasutaja arutelu:Sanandros|arutelu]]) 14. oktoober 2024, kell 06:11 (EEST) == Page views in the past 30 days — xxx == "Page views in the past 30 days" — ingliskeelses Wikis on järgnev arv [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/klikkima/1/est klikitav] (vt nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Alicante&action=info Alicante]), siin ei ole, miks?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 17. oktoober 2024, kell 10:47 (EEST) : Inglise vikis on selle lahtri sisu kohandatud. Siin saaks ka nii teha, aga ma kahtlen, kas see on hea mõte. Selle lahtri sisu ja viidatud lehel toodu arv ei lähe omavahel kokku, nähtavasti ei arvestata neis kohtades vaatamisi päris samamoodi (näiteks selles Alicante näites näitab vikis praegu 24 390 vaatamist, aga viidatud lehel 25 153 vaatamist). Samale statistikalehele muidu on viidatud ka siin (link "Lehe vaatamise statistika" samal lehel tabelite all ja ka ajaloolehe päises). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. oktoober 2024, kell 20:17 (EEST) == Lühend eKr ei sobi == Sest see on mütoloogia. Eelistan e.m.a.--[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 1. november 2024, kell 09:21 (EET) == Files uploaded to beta.wikiversity - are they Estonian? == Hi! There are a number of files uploaded at https://beta.wikiversity.org/wiki/Special:ListFiles/Timo~betawikiversity that I think are Estonian. Perhaps someone can listen to them and check? If they are Estonian I wonder if they are somehow usable. If so they should be transferred to Commons and put in [[:c:Category:Audio files in Estonian]] for example. Some of them are songs. If they are old songs they are PD. But if they are new they are copyrighted. But I have no idea how to find out which songs they are or how old they are. If someone would like to help it would be great. [[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 4. november 2024, kell 18:40 (EET) :Hi. It is a collection of very old Estonian folk songs and folk music. Suitable for placing under folk music. [[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 5. november 2024, kell 10:50 (EET) :: Awesome! Thank you! --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 5. november 2024, kell 10:52 (EET) ::: I created [[:c:Category:Audio files of folk songs in Estonian]] for the files. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 5. november 2024, kell 11:02 (EET) == [[Bernhard Lõhmus]] == Artikli redaktsioon vajaks kaitset või IP-de 2001:7d0:84c3:a980:dd8f:3a65:b749:ec02 ja 62.65.37.73 alt kustutav isik mõningast rahunemisperioodi.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 7. november 2024, kell 19:37 (EET) == Võistkondlik 30 h artiklivõistlus == Sel nädalavahetusel kirjutab kaheksa võistkonda artikleid järgnevatel teemadel: [[Peraki osariik]], [[Sabahi osariik]], [[Selangori osariik]], [[Sarawaki osariik]], [[Pulau Pinangi osariik]], [[Pahangi osariik]], [[Kedahi osariik]] ja [[Johori osariik]]. Neil võib lasta rahus toimetada ja sellega saab vältida redigeerimiskonflikte. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. november 2024, kell 13:05 (EET) == Ebareklaam == Näiteks [[Notepad++]] abil saab teha paljutki; nt, „joonealuse märkuse“ lisamiseks kirjutan alguses [[makro]]ks '''üks''' kord kogu koodi, seejärel piisab koodi esilekutsumiseks paari-kolme klahvi vajutamisest; saab muidugi jääda kindlaks ka vana juurde ja kirjutada/tippida/suruda iga j kord 100 +/- klahvile...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 11. november 2024, kell 20:15 (EET) 5bm96x4aca8qj3733j4hzmq4msf32ow 6759471 6759469 2024-11-11T18:56:29Z Pietadè 41543 /* Ebareklaam */ 6759471 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 61 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Fotomontaažid == Ma olen selle vastu, et linnade artiklite infokasti lisada fotomontaaže. Pildid peaksid olema eraldi, koos allkirjadega. Infokasti millegipärast allkirju lisada ei saa, ja nii pikk allkiri niikuinii ei sobiks ja oleks raskesti jälgitav. Pildi juures peab ikka kirjas olema, mille pilt see on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuni 2024, kell 22:11 (EEST) : Nõus, et fotomontaaže (kollaaže) on infokastides parem vältida. Infokasti algus on sedasi häirivalt pilkupüüdev ning peamine sisu (tekstilised andmed), mida infokastist otsida, on lükatud oluliselt allapoole. Pildiallkirja iseenesest saab lisada, aga jah, see oleks ikkagi raskesti jälgitav. Piltide vormistus võiks muidu ka olla võimalikult ühtlane ehk reeglina võiks pildid olla kogu artikli peale hajutatud ja kui mõnikord on tarvis rohkem piltide kasutada, siis võiks eelistada tavapäraseid galeriisid. Et pilte tuleks reeglina artiklis hajutada, seda muuseas on öeldud ka selle inglise vikist kopeeritud montaažimalli [[:en:Template:Photo montage|ingliskeelse dokumentatsiooni]] alguses. : Linnamallis kasutatavate piltide kohta ma kirjutasin enne siia: [[Malli arutelu:Infokast asula#Pilt]]. Kui sellesse malli (üks) pilt lisada, siis võiks eelistada linna üldvaadet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuni 2024, kell 19:34 (EEST) Kas me peaksime tegema hääletuse fotomontaažide keelamiseks? Kui me neid ära ei keela, siis tuleb neid aina juurde. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2024, kell 03:42 (EEST) Fotomontaažid on head, kui on näiteks vaja näidata mõne linna ilmeid ja vaateid. Toetan seejuures selliseid fotomontaaže, mis lingivad igaüks eri fotole &mdash; et nad pole mitu fotot ühes fotos, vaid mitu fotot ühes infoboxis. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 09:03 (EEST) :mitme pildi kompaktseks esitamiseks on juba vahend olemas selleks on galerii. Montaažimalli kasutamine on galeriiga võrreldes keerukam ning tuleks seetõttu kustutada. [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 23. september 2024, kell 08:57 (EEST) Kummalised põhjendused nii Wkentaurilt kui ka Andreselt. Esiteks pole selle kasutusvaldkond galeriiga samaväärne (vt infokast) ja ei loo ka samalaadset visuaalset tulemust. Teiseks on keerukus suhteline – mul pole kunagi selle malli kasutamisega probleeme olnud. Samuti ei ole nõus, et infokastidesse ei tohi panna mitut pilti: see on standardlahendus paljudes Vikipeedias mitmekülgsete visuaalidega teemade (nt sõjad, linnad mitme ikoonilise hoonega jne) illustreerimiseks. Lisaks pole nendele allkirjade lisamine kuidagi eriliselt keerukas ega muuda infokasti ka raskesti jälgitavaks (seda eriti asulakastide puhul, kus on juba praegu naeruväärselt vähe infot ning palju väga olulisi asju puudu). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. september 2024, kell 13:26 (EEST) : Pärnu ja Viljandi artiklid on tänu montaažidele hoopis palju ylevaatlikumalt ja paremini illustreeritud (Viljandi puhul on nt Lossimäed kogu linna kuvandi juures väga oluline osa ja võib-olla ikoonilisemgi kui lihtsalt suvaline linnavaade). Niisamuti artiklid näiteks maailmasõdadest ja mitmetest teistest konfliktidest. Kui kusagil on ehk pilt-kaks liiga palju, siis on võimalus montaaži kärpida, mitte ei pea seda ära kustutama (samuti ei päde siin väide nagu montaaži koondaks kõik pildid artikli algusesse, nagu võib artiklite lugeja ka ise veenduda). : Samuti võimaldab montaažimall erinevaid pilte kasutada just sellisel viisil nagu Mardus kirjeldab. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. september 2024, kell 13:31 (EEST) ::galeriid on võimalik kuvada ka kokkusurutuna: ::<syntaxhighlight lang="tid"> ::<gallery mode="packed-hover"> ::</gallery> ::</syntaxhighlight> ::https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 23. september 2024, kell 19:14 (EEST) Täna pakutud Viljandi ja Pärnu uutest redaktsioonidest tunduvad mulle Neptuuniumi versioonid pilkupüüdvamad (võrdluses Wkentauri omadega). Jätaks alles. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. september 2024, kell 17:14 (EEST) Nüüd märkasin, et ka Haapsalu linnaartiklisse on täna lisatud fotomontaaž. Sobib hästi! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. september 2024, kell 17:29 (EEST) ::{{taane|3|teistpidi=x}} :::Haapsaluga oli see probleem, et selliselt ("| tekst = " järel) pandud piltide seletused on 2× väiksema kirjaga («harilik» "pildiallkiri" — fondi suurus 90%; "|tekst =" — fondi suurus 80%), mis on ehk liiga väike[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 15. oktoober 2024, kell 22:29 (EEST) ::{{taane|2}} : Selleks et "näidata mõne linna ilmeid ja vaateid" ei ole iseenesest vaja fotomontaaži infokastis, sageli ka mitte tavalist galeriid allpool. Tavaline galerii ei näe küll samasugune välja, aga see iseenesest ei selgita, miks jällegi peavad pildid olema just sellise fotomontaaži kujul infokastis ning kuidas selle asukoht infokastis seejuures kaalub üles eespool välja toodud puudused. : Nende fotomontaažide pilkupüüdvus minu meelest ongi just nende peamine puudus. Esitus peaks olema tasakaalustatud, nii et teatud infokillud või elemendid poleks artiklis mõjuva põhjuseta esile tõstetud. Ka üksik pilt on teksti kõrval paratamatult pilkupüüdev ning väiksematest piltidest kokku pandud suur pilt teeb pildid ilma hea põhjuseta muu materjali kõrval veel eriti silmatorkavaks. : Kui pildil on "linna kuvandi juures väga oluline osa" või midagi "ikoonilist", siis sellised olulisemad pildid saab enamvähem samahästi panna lihtsalt artiklis ettepoole või need saab lisada väljapoole galeriisid mõnevõrra suuremana artikli küljele. Üldjuhul samas pole minu meelest selge, millised pildid on need eriti olulised pildid, enamasti tundub pildivalik neis fotomontaažides siiski üsna subjektiivne või lihtsalt suvaline. Näiteks Viljandi ja Pärnu näites on seal praegu peamiselt hooned, mis pole küll täiesti suvalised hooned, aga sarnaseid märkimisväärseid hooneid või muid objekte võiks kummalgi juhul leida palju rohkem. : Juhiksin veelkord tähelepanu, et infokasti esmane ülesanne on tõsta kohe artikli alguses esile tähtsam tekstiline info. Infokasti ei ole kunagi lisatud (ainult) piltide pärast. Kui infokasti algusesse on kuhjatud hunnik pilte, nii nagu näiteks samas Viljandi ja Pärnu näites, kus infokasti peamise sisuni jõudmiseks tuleb allapoole kerida, ei täida infokast õieti enam selle esmast ülesannet. : Minu meelest ei ole õige, et sellised montaažid on paljudes Vikipeediates näiteks asulaartiklites n-ö standardlahendus. Inglise vikis on küll mõned kasutajad neid montaaže asulaartiklitesse lisanud, aga üldises juhendis ja ka sama malli juhendis on seal märgitud, et üldjuhul peaks pildid olema paigutatud artikli peal hajutatult, nagu ka eespool juba välja tõin. : Raskesti jälgitavuse all peab Andres ilmselt silmas seda, et montaažis sisalduva konkreetse pildi kirjeldust tuleb otsida muu jutu seest. Eelnevalt väljatoodu kõrval on see küll pisem puudus. : Kas fotomontaaži malli peaks kustutama, on iseküsimus. Võib-olla näiteks siis, kui teemaks on mingi asi, mida on kaht liiki, siis ehk on ülevaatlik panna selle asja artiklis infokasti kõrvuti kummagi liigi pilt. Võib-olla oleks mingi sobiv kasutus ka kuskil mujal väljaspool infokaste, kus mingis piiratud ruumiga kohas ei ole tavaline galerii piisavalt kompaktne ega piisavalt paindliku vormistusega. Mallile iseenest võib leiduda ka mingi sobivam kasutusotstarve, aga kui malli kiputakse samas kasutama eeskätt ebasobival moel, siis võib olla otstarbekas mall ikkagi kustutada. : Artiklite vormistus, sealhulgas piltide paigutus, võiks olla üldise kasutusmugavuse huvides siiski artiklite lõikes võimalikult ühetaoline. Seetõttu võiks jälgida, et pildid poleks ilma mõjuva põhjuseta igas artiklis isemoodi paigutatud, sealhulgas isemoodi galeriides. Wkentaur ehk vihjab selle juures veel sellele väiksemale raskusele, et kui kasutame vormistamiseks palju isesuguseid malle ja isesugust koodi, siis toimetamisel on raskem orienteeruda, eriti uutel kasutajatel. Seega keerulisema või tavalisest erineva koodi kasutamiseks võiks jällegi olla hea põhjus, ei peaks lihtsalt vahelduse mõttes eri moodi vormistama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. september 2024, kell 19:51 (EEST) ---- <div style="display:inline;float:right;margin:10px 0 10px 15px;border: 6px double #ff7f00""> {{mitu pilti | border = infobox | perrow = 1/3/2/1 | total_width = 290 | align = center | caption_align = center | image1 = FirenzeDec092023 01.jpg | caption1 = Vaade linnale [[Michelangelo väljak|Michelangelo platsilt]] | image2 = Palazzo Pitti nel tardo pomeriggio.jpg | caption2 = [[Palazzo Pitti]] | image3 = Basílica de la Santa Cruz, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 95.jpg | caption3 = [[Püha Risti basiilika|Basiilika]] | image4 = Uffizi Gallery, Florence.jpg| caption4 = [[Uffizi galerii|Uffizi]]| image5 = Palacio Viejo, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 236-238 HDR.jpg| caption5 = [[Palazzo Vecchio]]| image6 = Catedral, Florencia, Italia, 2022-09-19, DD 91.jpg| caption6 = [[Santa Maria del Fiore katedraal|Katedraal]]| image7 = Panorama of the Ponte Vecchio in Florence, Italy.jpg| caption7 = [[Ponte Vecchio]] }}</div> Vaatan praegu [[Firenze]] artiklist kustutatut (paremas ääres) ega saa aru, miks see „inetus“ kustutamist vajas...<br />Või siis, artiklis [[Erfurt]] on kokku kolm pilti ja kaks lauset, ingliskeelses artiklis [[:en:Erfurt|Erfurt]] on infokastis kuus pilti ja tekstis N×<sup>&infin;</sup> lauset (<nowiki>{{mitu pilti}}</nowiki> võimaldaks lisada iga pildi alla kirje)<br />Pealegi, fotode tegemiseks ei ole isegi [[Pimik|pimik]]ut ([https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/pimik/1/est päevavalguseta ruum fototöödeks]) vaja...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 15. oktoober 2024, kell 18:34 (EEST) : Ma kirjutasin eelnevas kommentaaris miks. Mis selle juures täpsemalt arusaadav ei ole? Peamine on minu jaoks see, et sedasi infokasti kuhjatud piltide tõttu ei täida infokast õieti enam seda ülesannet, millepärast infokast artiklisse on lisatud. Kõik infokastid on tehtud ennekõike selleks, et tõsta artikli alguses esile teatud tekstilised andmed, mitte selleks, et sinna saaks pilte koguda. : Pilte saab artiklitesse lisada, aga jällegi, ei ole enesestmõistetav, miks need tuleks lisada just infokasti. Eespool on välja toodud mitu põhjust selle kohta, miks on üldjuhul parem pilte artiklisse teisiti paigutada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. oktoober 2024, kell 20:17 (EEST) :Mis selle Erfurtiga on? Praegune visuaalne lahendus on ju kena. Firenze on pikema tekstiga artikkel ja sinna võiks minu maitse kohaselt siintoodud fotomontaaž sobida küll. Aga kolm vilunud vikitegijat on sellele vastu :) – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 29. oktoober 2024, kell 09:19 (EET) Milliseid funktsioone täidab 67x67 fikseeritud suuruses pilt paremini tavalisest pisipildist, mis vaikimisi mahutatakse 220x220 alale? --[[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 30. oktoober 2024, kell 00:38 (EET) [[File:Basílica de la Santa Cruz, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 95.jpg|67px]] vs [[File:Basílica de la Santa Cruz, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 95.jpg|thumb|left]] {{-}} ::[[Erfurt]] sattus [[:en:Template:Photo montage|ingliskeelse malli]] alamlehelt [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:WhatLinksHere/Template:Photo_montage Special:WhatLinksHere/Template:Photo_montage] esimesena ette, ehk siis, mõte selles, et kui puudub „inimressurss“ (pikema/a(s)jalikuma) artikli loomiseks, võiksid tutvustavad pildid üle maailma tuntud kohtadest olla; kõrvalmärkusena: kui on olemas vapp/lipp, siis nt enwikis on selle all automaatselt linkimata kirje "lipp/vapp"..., aga, nojah, ilunud vikitegijate arvates on sellised punased lingid ülisobilikud ilmestama e.k. W taset...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 29. oktoober 2024, kell 10:42 (EET) :::Need punased "X lipp" ja "X vapp" lingid on minugi meelest totakad. Sümboolika teemat võiks lahata asula/haldusüksuse artiklis. Vahel on tõesti hea teha eraldi artiklid, kui materjali rohkem, aga see on pigem erand kui reegel. :::Fotomontaažide vastu mul midagi pole. Samas saame hakkama ka ilma nendeta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. oktoober 2024, kell 01:16 (EET) == Ilme == Vikipeedia on "inimsõbralikumaks" tehtud - iga uut lehte avades visatakse ekraanile ilme valiku tabel. Kuidas saaks selle välja lülitada? [[Eri:Kaastöö/193.40.12.10|193.40.12.10]] 25. juuni 2024, kell 12:51 (EEST) :Ilmest paremal on nupp peida. Tolle valimine viib menüü silma alt ära. [[Kasutaja:Taavi Kiisk|Taavi Kiisk]] ([[Kasutaja arutelu:Taavi Kiisk|arutelu]]) 26. juuni 2024, kell 11:46 (EEST) ::Ja järgmist lehte avades hüppab see jälle välja. Ja nii iga uut lehte avades. Miks peab Vikipeediast millegi otsimine käima niimoodi pealesunnitud "kasutajasõbralikkusega" sõdides? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8913:9580:82AA:AE97:950A:A61F|2001:7D0:8913:9580:82AA:AE97:950A:A61F]] 26. juuni 2024, kell 18:08 (EEST) :::„[[Ilme]](de)sse“ süüvi(tu)des: mõne nädala eest valisin <u>[[:rue:Головна сторінка|rue.wikipedias]]</u> eelistuste alt välja kuva, mis annab tulemuseks: nt eestikeelselt lehel, tõlkimata „asjad“ [Main page&nbsp;// Üldine arutelu&nbsp;// ...] on ingliskeelsed, tõlgitud „asjad“ eestikeelsed, aluti kummaline, praeguseks hakkab tasapisi isegi meeldima, ehk...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 20. juuli 2024, kell 01:03 (EEST) ::::Mind on see mõnikord segadusse, tekitanud arvamuse, et olen eesti Vikipeedias. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2024, kell 12:55 (EEST) : Jüri Kolk kirjutas 13. septembri Sirbis: ".. kogu aeg karjutakse ruuporist soovitusi osta veel seda ja toda, minna sinna ja teha neid ja teisi asju. Sedasorti pealetükkivat müra on kõik kohad täis." ".. paljud programmide ja operatsioonisüsteemide sisse ehitatud robotid kipuvad suvalisel hetkel teile midagi pakkuma, juhivad tähelepanu teie tegevuselt kõrvale, hüppavad põõsast teerajale ja esitavad ultimaatumi. [..] Kus on lihtne selge konkreetne ja lõplik „ei“?! Kes võõrandas minu õiguse keelduda? [..] korporatsioonil ei tohiks olla õigust mulle lakkamatult peale käia. [..] Oleme olukorraga leppinud, nagu peakski asjad nii käima, aga ei pea. [..] me peaksime hakkama liikuma nõusolekupõhise maailma poole. Ja sellestki on vähe – me peaks liikuma tahteavaldusepõhise maailma poole. Praegu ei suudeta mõista seda, et ei on ei. Ei on kindlasti ei ja kõigil peab olema võimalus seda sõna kasutada."<br> Vikipeedias puudub võimalus öelda, et ärge loopige mulle spämmi ekraanile -- seda iga artikliga kaasnevat püstformaadis akna korral veerandi või kolmandiku akna laiust kohustuslikku valikut, et mis värvi tausta, kui suurt teksti, kui laia akent soovid selle artikli lugemiseks. Kõik need valikud on juba tehtud veebilehitseja seadetes. [[Eri:Kaastöö/193.40.55.75|193.40.55.75]] 21. oktoober 2024, kell 21:00 (EEST) :Aga mõtle selle peale, et keegi tunneb kindlasti uhkust, et on suutnud sellise tüütava lahenduse välja mõelda ja Vikipeedia kasutajate piinamiseks käiku lasta. Kas meil on õigust seda inimest tema elu suurimast õnnest ilma jätta? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:A4B4:BA4F:2226:9636|2001:7D0:8046:7980:A4B4:BA4F:2226:9636]] 26. oktoober 2024, kell 19:10 (EEST) == Surma tõendamine == Ma leian, et nii see ikka ei käi, et anonüümne kasutaja kirjutab, et keegi on surnud, ja me jäämegi seda uskuma, kuigi ametlikku ega üldse mingit muud surmateadet ei ole. Vikipeedia ei ole uudisteagentuur, ja uudisteagentuuriski ei kasutata anonüümsest allikast pärinevat infot. Kui me kuulutame kellegi enneaegselt surnuks, on see Vikipeediale väga diskrediteeriv, rääkimata moraalsest kahjust asjaosalisele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 10:29 (EEST) : Nõus. Sellised muudatused tuleb tagasi pöörata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 24. juuli 2024, kell 11:36 (EEST) :: Kas seda Rahvastikuregistrist kontrollida ei saa? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 11:38 (EEST) ::: Nii see üldiselt ei peaks käima. Üldjuhul peaks surma fakt muidugi olema viidatav ja üldjuhul see ongi viidatav. (Kui viide on lisamata, siis, nagu Andres on varem osundanud, saavad viite lisada teised). Kuid Vikipeedias on isikuartiklid ju üksnes tähelepanuväärsete isikute kohta, eks ole? Vikipeedia pole küll uudisteagentuur, kuid on halb ja entsüklopeediat diskrediteeriv kui tähelepanuväärne isik on ammu surnud, kuid Vikipeedia info järgi endiselt elavate kirjas. Tänapäeval võib aga juhtuda, et info kellegi surmast levib vaid nt asutuse või kogukonna listis või sotsiaalmeedias, mis ei pruugi olla üldsusele vabalt kättesaadav ja seetõttu viitena kasutatav. Olid ajad kui praktiliselt iga inimese surma kohta avaldati ajalehes surmakuulutusi, kuid need ajad on möödanik. (Kui palju neid ajalehti paberkujul veel üldse ilmub ja surmakuulutuste traditsioon on hääbumas, vähemasti pole see enam üldine tava.) Kui isik tuhastatakse, kuid kalmistule ei maeta, siis ei ilmu see info ka kalmistute registrisse. Õigustatud huvi korral on surnud isiku andmeid (sh surma aeg ja koht) võimalik küll rahvastikuregistrist küsida (vt rahvastikuregistri seaduse [https://www.riigiteataja.ee/akt/122122018013?leiaKehtiv] §46), kuid iseküsimus, kas selline päringuvastus on Vikipeedias viitena kasutatav. Muidugi, leidlikud inimesed leiavad sellistele dilemmadele alati lahenduse. Näiteks, "anonüümne kasutaja" lisab surma info esmalt Genisse ja siis viitab Vikipeedias Genile kui allikale ;-) --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 25. juuli 2024, kell 07:30 (EEST) ::::Geni ei ole ka Vikipeedias aktsepteeritav allikas, kuigi see on üldiselt usaldatav. Vajaduse korral saab Geni meie veendumust kujundada, aga viidata sellele ei saa. Hea küll, me võime kellegi surnuks märkida ka siis, kui viidet ei ole, aga me peame fakti kuidagi teada saama. Kui anonüümne kasutaja selle artiklisse sisse paneb, siis me ei ütleks, et me oleme teada saanud. ::::Mind ajendas [[Maret Purde]] juhtum. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuli 2024, kell 14:35 (EEST) :::: Nüüd ka [[Tiit Tiidemann]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. juuli 2024, kell 19:38 (EEST) :::::Tiit Tiidemanni surmakuulutus ilmus 31. juuli Postimehes. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 22:35 (EEST) ::::::Palun pane viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:51 (EEST) :::::: Või keegi teine, kellel on juurdepääs allikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:23 (EEST) :::: [[Malle Rute]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 18:43 (EEST) :::::Malle Rute juhtum on näide sellest, et tähelepanuväärne isik suri 2 kuud tagasi, surmakuulutus ilmus 31.mai Postimehes, kuid Vikipeedia järgi oli ta veel 2 kuud pärast surma elavate kirjas. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 22:34 (EEST) ::::::Palun pane viide surmakuulutusele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:48 (EEST) ::::::Kas surmakuulutuses oli ka kuupäev ja surmakoht? Palun pane ise viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:51 (EEST) :::::: Või keegi teine, kellel on juurdepääs allikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:23 (EEST) ::: Eestikeelses Vikipeedias on praegu enam kui 250 artiklit, kus viidatakse Geni.com saidil avaldatud infole. --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2024, kell 22:12 (EEST) ::::Huvitav millise regulaarsusega ja milliste allikate põhjal Ester autoritele surma aasta lisab. [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aott/aott/1%2C1430%2C4241%2CB/exact&FF=aott+aadu+++++1940+++++2020+autor&1%2C8%2C] [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 29. juuli 2024, kell 21:17 (EEST) :Lisaks "anonüümsele kirjutajale" on muidugi ka võimalus, et saame info endale teada usalduväärselt inimeselt, kes lahkunut tundis ja palub Vikipeedias kirjasoleva tegelikkusega kooskõlla viia. Jääme siis ka viidet ootama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. august 2024, kell 01:22 (EEST) ::Kui mõni administraator või muu kasutaja, keda me usaldame, surmafakti teab ja selle kirja paneb, siis minu arvates on OK, aga viite ootamise märkus tuleb ikkagi panna. ::Minu meelest meie eesmärk on ikkagi tõde. Kui see nii ei ole, siis ei saa Vikipeedia olla usaldusväärne. Viidatavusest kinnihoidmine ei vii igal juhtumil suurema usaldusväärsuseni. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:45 (EEST) :::lugeja jaoks peab olema arusaadav/läbipaistev tõe tekkimise protsess. (seda enam kui tegemist on kuupäevaliste või arvuliste andmetega) [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 2. august 2024, kell 07:35 (EEST) :::: Seda saab näidata ka teisiti kui usaldusväärsetele allikatele viidates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:21 (EEST) * Saab alati vaadata [https://www.kalmistud.ee www.kalmistud.ee] registrist, ''kui'' inimene on maetud mõnes Eestis asuvas kalmistus. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 08:53 (EEST) ---- Egas see/asi nii hull ka ole, mina ise, nt, olen (kui meediat uskuda) juba üle 70 aasta surnud, ja, tegin eelmisel aastal ka soovahetuse läbi...<br />Mis on TÕDE, ja, kus(t) seda jagatakse, ja kui pikk see ootejärjekord on (kuudes, aastates, sajandites, aastatuhandetes jne)?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 1. august 2024, kell 14:02 (EEST) == Commonsi teemadel == Üks kustutamishuviline Commonsi kaastööline on nomineerinud kustutamisele mitmeid Eesti pilte. Seesugune tegevus on äärmiselt probleeme mitmel põhjusel ja ega Commonsile ei anna mingit kasu ka piltide hulga vähendamine. Küll aga uurin, et ega juhtumisi ei sooviks keegi mõne järgnevas loetelus oleva isiku kohta vikiartiklite teha. Mõned neist on tuntumad, teised vähemtuntud. Korralik portreefoto on kõigist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 12:49 (EEST) * [[:File:Agu Remmelg majandustegelane 99.jpg]] * [[:File:Ahti Kallaste riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Annika Tallo sotsioloog 99.jpg]] * [[:File:Erik Loide Nägemispuuetega Inimeste Fondi asutaja 99.jpg]] * [[:File:Ivo Mahhov advokaat 99.jpg]] * [[:File:Kalle Pedak jurist 99.jpg]] * [[:File:Koit Uus investor 99.jpg]] * [[:File:Kristjan Rebane MTÜ tegelane 99.jpg]] * [[:File:Madis Kallion jurist 99.jpg]] * [[:File:Mart Missik vandeadvokaat 99.jpg]] * [[:File:Olavi Kärsna koolitaja 99.jpg]] * [[:File:Priit Männik jurist 99.jpg]] * [[:File:Riho Rõõmus riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Tarmo Lepp kirikutegelane 99.jpg]] * [[:File:Toomas Mang mööblitööstur 99.jpg]] * [[:File:Tõnu Naestema riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Uno Silberg majandusteadlane 98.jpg]] * [[:File:Urmas Tamm omavalitsustegelane 99.jpg]] * [[:File:Vahur Lokk konsultant 99.jpg]] * [[:File:Andres Haamer ettevõtja 99.jpg]] * [[:File:Jasper Zoova, kunstnik 99.jpg]] * [[:File:Margus Kurm prokurör 99.jpg]] * [[:File:Riho Soonik sporditegelane 99.jpg]] * [[:File:Toomas Sepp jurist 99.jpg]] * [[:File:Urmas Kaarlep audiitor 99.jpg]] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 12:49 (EEST) :@[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]: igaks juhuks märgin, et toda Commonsi kustutamisarutelu ajendas ilmselt minu Commonsi kaks kategooriat: :[[:Commons:Category:Women of Estonia (not notable)]] :[[:Commons:Category:Men of Estonia (not notable)]] :Kui pilt on kasutusel Wikidatas või mujal Vikiprojektis, see nende kustutamist ei pea kartma. Kahe eelmainitud "not-notable"-kategooria piltide kustutamist on aga raske kaitsta, sest minu põgus vaatlus näitas, et need isikud pole tähelepanuväärsed. [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. september 2024, kell 18:58 (EEST) ::On täiesti põhjendamatu ja selgelt kahjulik kustutada mistahes artiklites kasutamata pilte, mille puhul ei ole selgeid kvaliteedi- või autoriõiguslikke probleeme. Toon näite: meil ei ole vaja vorpida vikiartikleid Eesti bussipeatustest, aga pole mingit adekvaatset põhjust mitte korjata Commonsisse fotosid Eesti bussipeatustest. Nõuda aga, et pilt peaks olema kasutuses, on reeglite väär tõlgendamine ja selgelt vastuolus sellega, et mida me vikiprojekte tehes saavutada püüame. ::Antud kasutajat on varasemalt ka blokeeritud mittetarvilike kustutamisnominatsioonide esitamise eest ja tegelikult tuleks ta lõplikult ära blokeerida, sest õppust ta võtnud pole ja neid probleeme on olnud väga palju. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 19:36 (EEST) :::@[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]: isikutest pildid ja bussipeatustest pildid pole hästi võrreldavad, sest viimased on vajalikud Foo küla kirjeldamiseks ja seega omavad hariduslikku eesmärki. Mittetähelepanuväärsed isikutest pildid kustutatakse näiteks põhjusel "Unused personal photo or photo about not notable person, [[:Commons:COM:WEBHOST]]. Out of [[:Commons:COM:SCOPE|project scope]]." [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. september 2024, kell 09:16 (EEST) ::::Ka sul endal on seal kategooriates pilte isikutest, kelle kohta tegelikult peaks meil artikkel olema, ja pilte, mida tegelikult artiklites kasutatakse. Ehk isegi ühe eestlase valikud on kergesti vaidlustatavad. On aga mõeldamatu, et mingi välismaalane hakkab hindama, kes on Eesti inimestest tähelepanuväärsed ja kes mitte. Samuti on lubamatu pilte seal moel kustutada. ::::Ja kuidas täpselt need pildid ette jäävad? Foto ei ole artikkel. Mis kasu sellest kustutamisest saab? (see ei hoia kokku isegi serveriruumi, sest ka kustutatud sisu säilitatakse jätkuvalt). Absoluutselt ei mingit kasu. Ainult aega kulub arutult palju ja fotograafid vihastatakse põhjalikult välja. ::::Sinna "Men of Estonia (not notable)" kategooriasse oled lisanud ka faile nagu [[:File:Vanavarakorjajad stud. med. Paul Ruus ja stud. med. Hans Karro, Saaremaa 1913.jpg|see]]. Mõtle nüüd palun ise edasi, et mis on valesti. Või kuidas on sajandi pärast tänased pildid samamoodi ajaloolised ülevõtted, kus inimese enda kohta käiv artikkel või selle puudumine pole enam teemaks (nt annavad pildid edasi infot ajastu moest). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. september 2024, kell 11:43 (EEST) :::::Mu jaoks jääb kah see massiline kustutamisvajadus arusaamatuks. Eesti kontekstis omas ajas olulised tegelased, keda on peetud vajalikuks omal ajal vastavasse raamatussegi talletada. Pisut teine lugu oleks ehk siis, kui mõni pildistatu sooviks kustutamist. :::::Ivo repliik demotiveerimise kohta peab samuti paika, iga selline jäädvustise hävitamine võtab mul isiklikult igasuguse isu isikuid ja objekte või nähtusi pildistada või filmida, kujutist töödelda, üles laadida. Algselt lähtusin eeldusest, et me artiklid võiks olla võimalikult hästi illustreeritud, eriti veel juhul, kui kirjeldatakse midagi kohalikku, seda enda ja muu ilma rahvale hästi ja mitmekülgselt lahti rääkida, kujutada. Aga oma nappi aega kulutada millelegi, mis siis jälle maha kistakse, ei motiveeri eriti. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 2. september 2024, kell 17:59 (EEST) ::::::Mulle paistab samuti, et see fotode kustutamise kibelus on mingi veider eneserahuldamise vorm. Nagu oleks vähe sellist sodi, mida tegelikult kustutama peaks. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. september 2024, kell 22:04 (EEST) :::::::Hi. Wow, such a pleasant group of people here. Really fine attitudes. Anyway, I'm not going to get in the weeds about the personal aspects of this but I wanted let everyone here know I told Estopedist1 in the DR that I am happy to remove any images from the DR if or when someone on your end creates an article for them. Just ping me or leave a message about it in the deletion request. I have absolutely no problem doing that. :::::::As Estopedist1 has pointed out though, and as I think I said several times myself in the deletion request, unused personal photos or photos about non-notable people are routinely deleted on Commons. So just making this about me and acting like it's all due to me being bitter because I have no sex life or whatever probably isn't going to be the best way to for the images to be kept. It would be much better to save the petty condescending about my sex life and just create articles for the people. Again, let me know if or any of you do that and I'll remove the image for those people from the deletion request. Thanks. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 3. september 2024, kell 15:57 (EEST) ::::::::So if one wants to record hair styles used in Estonia across different decades, then the recorder is only allowed to picture heads of notable people? [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 3. september 2024, kell 16:19 (EEST) :::::::::{{ping|Wkentaur}} No. They can also be pictures of non-notable people as long as the images are historically meaningful. The problem comes in when people upload a ton of images otherwise meaningless images of modern portraits and they try to argue they are educational simply because it's an image of a person. There has to be more then that for something to be educational. In this case I assume these particular images would be restored in 60 or 70 years due to their historical meaning, you can't just say anything taken in the last 20 years is de-facto educational ''right now'' due to the historical value it might have in the future though. Of course people are free to disagree on the historical importance of any given case and I'm not claiming there's a bright line there about what is or isn't historically important in any instance. But modern portraits of non-notable people due to tend to get deleted as out of scope pretty regularly on Commons. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 00:11 (EEST) :::::::::Yes, one reason why we know so little about the everyday life of peasants in the medieval ages is because they were deemed not notable enough to be documented by painters. It's a shame. It's kind of sad that Commons policy does not take that into account and to some degree insists on notability (even if the notability bar is lower than on En Wiki). I'd say, as long as the images are of good quality, one should at least consider to keep them. [[Kasutaja:Nakonana|Nakonana]] ([[Kasutaja arutelu:Nakonana|arutelu]]) 3. september 2024, kell 17:59 (EEST) ::::::::::{{ping|Nakonana}} Just between you and me I've never been a huge fan of the whole "educational" standard for what should be included on Commons myself. Since it's clearly ambagious and depends on people's personal opinions at any given time. It was it is though. I can see the merits of deleting images of otherwise ordinary modern subjects until they become historical important though. At least based on how the guideline is currently phrased. Personally I'd love to see the project become more inclusionary when it comes to a lot of that stuff myself, but on the other hand people upload a lot of promotional material of modern subjects that clearly isn't educational. ::::::::::So there should be some kind of standard. Otherwise you risk the project becoming a dumping ground for spam due to the circular reasoning that any image is inherently notable simply for being an image. That really wouldn't be a sustainable way to do things. Even if it would allow for these types of images more. But again, I do think they could improve the standard to be more inclusionary in a lot of instances. It's always hard on my end as someone who deals with spam pretty regularly to know where exactly the line is or should be, but I trust the process and I'm strongly under the belief that no images will get deleted unless there's a valid reason. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 01:00 (EEST) ::::::::Hi, Adamant1ǃ Absolutely no reason to ping here about your sex life, as I am confident there is nobody here whois interested about it. However, as you can see there is a group of Estonian wikipedians who care about these photos. I accept that your reference to your sex life may be either due to your language deficiency or the use of deficient machine translation. I linked the poor judgement to delete the photos of notable Estonian persons to a strange form of self-satisfaction. According to Cambridge Dictionary [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/self-satisfaction], self-satisfaction means "the quality of being very pleased with yourself and accepting no criticism of yourself." I made this link based on what I read you claimed about yourself in this discussion [https://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/Files_in_Category:Portreed_raamatusse_%E2%80%9CKes_on_Kes%3F_Eesti_2000%E2%80%9D._Ekspresskataloogide_AS]ː "I think it's perfectly appropriate for me to nominate these images for deletion even if they are being used. Since I am a pretty heavy editor on both projects and a lot of my time on them is spent working in areas directly related to the subjects of the images. So I am more then qualified to say if something is promotional and/or belongs on Commons and Wikidata." Sorry to be blunt, but this is highly ridiculous selfishness, which disqualifies you from being taken seriously. Apparently you have now changed your mind and claim that you are willing to lift the deletion request if articles about listed persons quickly appear while just a few days ago you insisted that the images shall be deleted even if they are being used. Sorry, but it appears you are not able to express your thoughts and arguments clearly and consistently. I think you would do justice to yourself if you refrain from futher discussion on this matter. Cheersǃ [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. september 2024, kell 22:19 (EEST) :::::::::{{tq|Absolutely no reason to ping here about your sex life, as I am confident there is nobody here whois interested about it.}} {{ping|VillaK}} I don't remember the exact comment now, but the reason I brought up the thing with my sex life is because someone in the discussion on Commons went off about how I'm probably doing this out of anger because I don't have a girlfriend or some nonsense. So there certainly does seem to be people who are interested in that. :::::::::{{tq|This is highly ridiculous selfishness, which disqualifies you from being taken seriously.}} That comment right there is a perfect example of what I'm talking about. As I said on Commons, there are instances where it's fine to nominate files for deletion if they are being used on Wikidata and Wikipedia as long as the person doing it has experience on those projects and a valid justification for doing so. Of course it's not a simple matter and there's no bright line there, but it's still totally within my right to nominate in use files for deletion if I think there's a valid reason to. I'm sorry that you find me following the guidelines selfish though. :::::::::{{tq|Apparently you have now changed your mind and claim that you are willing to lift the deletion request if articles about listed persons quickly appear}} In no way did I change my mind about anything. I removed multiple images from the deletion request that were in use on Wikipedia right after I started it and realized the mistake. There's no hurry here either. I could really care less if it takes some time to create articles for the people. The deletion request isn't going anywhere. I am fine with removing any images from the deletion request if or when they end up being used though. Personally, I'd think that was a good thing, apparently not though. Go figure. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 00:04 (EEST) ---- [[kasutaja:Morel]] tahab konkreetseid argumente toomata kustutada Commonsi konteinerkategooriad: : [[:Commons:Category:Women of Estonia (not notable)]] : [[:Commons:Category:Men of Estonia (not notable)]] Need kategooriad on tekitatud pärast kõikide Commonsis olevate Eestiga seotud isikute analüüsi. Tähelepanuväärsed isikud on automaatselt (Wikidata kaudu) koondatud siia: [[:Commons:Category:Women of Estonia by name]] ja [[:Commons:Category:Men of Estonia by name]]. Iga isikujuhtumit tuleb eraldi vaadata, et kindlaks teha tähelepanuväärsus. Eelmainitud kahe kategooria suur eelis on see, et näiteks võimaldab välja noppida potentsiaalselt mitte tähelepanuväärsed isikud olulistest isikutest Commonsi paljupildilistest kategooriatest, nt [[:Commons: Category:Musicians from Estonia]] '''Kõrvalmärkus''': üks võimalus näiteks [[kasutaja:Sillerkiil]]i Arvamusfestivali isikupiltide hoidmiseks (kes pole tähelepanuväärsed) oleks teha kategooria a la “Participants of Opinion Festival 2022”, ja säärased mittetähelepanuväärsed isikud tuleks välja rookida sisukategooriatest, nt “[[:Commons:Category:Literature researchers from Estonia]]” –[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. september 2024, kell 14:22 (EEST) :Mitu inimest on juhtinud tähelepanu, et "Women of Estonia (not notable)" ja "Men of Estonia (not notable)" on kategooriateks sobimatud. :Ei ole mingit probleemi selles, kui kategooriates nagu "Literature researchers from Estonia" on ka fotosid inimestest, kellest pole artikleid. Olulisemate inimeste puhul on niikuinii olemas isikukategooriad. :On olemas kategooriad nagu "[[:commons:Category:Arvamusfestival 2022|Arvamusfestival 2022]]". Ei ole mingit vajadust neid täiendavalt jupitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. september 2024, kell 15:21 (EEST) :If there would be a deletion nomination (which currently doesn't appear to be the case), you'll probably need to provide reasons why where should be such categories for non-notable Estonians when there are no such categories for countries even as big as the USA. There are likely more photos of non-notable US people than Estonian people, and yet they are not organized in separate categories. [[Kasutaja:Nakonana|Nakonana]] ([[Kasutaja arutelu:Nakonana|arutelu]]) 5. september 2024, kell 17:36 (EEST) :: Agreed. These categories need to be deleted for reasons listed both by Nakonana and Kruusamägi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. september 2024, kell 17:40 (EEST) :::I concur. Such categories should not have been created in the first place. Their deletion does not need any additional justification apart from merely taking note that they deviate from the regular practice. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 5. september 2024, kell 22:42 (EEST) :PS. Panin tähele, et see esimese inimese nimelise sipelga nimeline kasutaja oli Commonsis omistanud Katrin Sipelgale [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Katrin_Sipelgas] Läti kodakondsuse ning ühtlasi kategooria Women of Latvia. Ent paistab küll nii, et Katrin Sipelgat ühendab Lätiga s-täht perekonnanime lõpus ning asjaolu, et ta on olnud ühe Läti-Eesti koostööfilmi kunstnik, kuid kas talle selle eest ka Läti kodakondsus on antud, tundub kahtlane. Ehk siis pigem on tegemist vikisipelga pealiskaudsuse ja ebakompetentsusega. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. september 2024, kell 09:09 (EEST) ::Muutsin nüüd selle Läti sipelga eestlaseks ümber. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. september 2024, kell 22:28 (EEST) * Ma siin toetan Ivot ja teisi, kes on vastu fotode kustutamisele. / I support Ivo and all the others here who are against the nominations for the deletion of photos, and who are against the deletion of these photos, which nominations are wholly arbitrary. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 08:57 (EEST) == Sooviavaldus, seoses võrdusmärkide vahel olevate (ala(ala))pealkirjadega toimetamisakna kuvas == Vaadates nt ruwiki toimetamisakna kuva (Разделы: == == // === === // === Итог === ... // == См. также == // == Примечания == jne), ehk oleks mõttekas midagi analoogset ka siin teha ("näpuvaeva" vähendamiseks)...<br />st, nt kas '''Pealkiri''' ja jutumärkide vahel on tühik või ei;<br />vähemalt esimesi lisandusi tegevatele inimestele (ja redigeerijatele) oleks sest kasu[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 4. september 2024, kell 22:37 (EEST) : Redigeerimise tööriistaribalt iseenesest juba saab valida mitme eri taseme pealkirju. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2024, kell 16:51 (EEST) == GFDL == Hello! Files licensed GFDL may be eligible for a relicense per [[:en:Wikipedia:Image license migration]] that does not seem to be completed here. There are 314 files in [[:Kategooria:GFDL pildid]] but some are allready licensed cc-by-sa-3.0. So the actual number is less. To complete the license update we will need some templates for example: # [[:en:Template:Cc-by-sa-3.0-migrated]] # [[:en:Template:License migration announcement]] I suggest to keep the code in English but to translate the visible text. Keeping code in English makes it much easier to copy between wikis. The other templates are not visible (most are in [[:en:Category:Wikipedia license migration templates]] but we can live without some of them). I can copy the templates needed and once all are working perhaps someone would like to translate the visible parts? Depending on the number of files to check we may need someone with a bot too. [[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 8. september 2024, kell 18:17 (EEST) : I doubt that it's worth the effort. Most license migration candidates that there were have already been moved to Commons and relicensed over there. The actual number of remaining GFDL files that yet aren't dual licenced and are eligible (uploaded before August 1, 2009) is below 70. We might as well relicense these remaining ones too in Commons, but later when copyrights for the depicted works have expired. As I understand, it isn't strictly necessary to relicense the files and so we are not in hurry with this. But if you insist on doing this right away then I think we need only [[:c:Template:Cc-by-sa-3.0-migrated]] (has translations available) to tag these a few eligible GFDL files. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2024, kell 16:51 (EEST) :: Well I have this crazy project to fix GFDL on all wikis: [[:m:User:MGA73/GFDL files]]. So it would make me happy to fix the files. Sadly the lack of [[:c:Commons:Copyright_rules_by_territory/Estonia#Freedom_of_panorama|Freedom of panorama]] means we can't move the remaining files to Commons. Otherwise that would have been a great idea. And I agree there is no need to create a lot of templates when it is only a few files. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 9. september 2024, kell 17:36 (EEST) ::: The most simple solution is to add cc-by-sa-3.0-migrated directly in the self template like this [[:ga:Special:Diff/1232503]] and change GFDL like [[:ga:Special:Diff/1232506]] and then add migration=relicense like [[:ga:Special:Diff/1232508]]. The files that are not eligible can still be tagged but it will make no difference as long as the file is not moved to Commons. But if moved to Commons the code will work. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 9. september 2024, kell 22:27 (EEST) :::: I think all files are fixed now. I noticed that there is an VRT-permission on some of the files. If the permission is from the person who made the statue etc. then the file can go to Commons. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 10. september 2024, kell 21:21 (EEST) == Vahemikus 25. september–15. detsember lisanduvad kursuse raames infokorralduse artiklid == Annan teada, et ühe aine raames teevad 40 tudengit infokorraldusega (arhiivindus, dokumendihaldus, andmehaldus ja -eetika, raamatukogundus jne) seonduvaid artikleid, nii et noid ei pea ehk esialgu liiga hoogsalt toimetama ja kritiseerima, et lasta autoritel harjutada ning mitte motivatsiooni pärssida. Tudengeid on juhendatud küll võimalikult kvaliteetseid artikleid looma, aga võib siiski apse juhtuda. Teavitatud on ka mustandi ja liivakasti võimalustest. Püüame artiklid esialgu ka vastavalt ära tähistada. Selguse huvides võin jooksvalt siia artiklite nimed lisada. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. september 2024, kell 17:35 (EEST) == Isikute artiklites asukoha kaardilinkide lisamine. == Isiku artiklite tüüpformaadis võiks olla oma koht sünni, surma asukoha kaardilingile, näiteks Google Maps'is, näiteks nagu asulate artiklites on koordinaadid alguses, üleval paremal. Või ka maa-ameti kaardirakenduses pärandkultuuri valdkonnas. Priit 22. september 2024, kell 23:39 (EEST) :Sünni- ja surmakohad (kui on teada/olemas) on lingitud ehk alati saab minna vastavasse vikiartiklisse ja sealt edasi kaardi juurde liikuda. Samuti on kaardilink [https://geohack.toolforge.org/geohack.php?pagename=Tallinn&language=et&params=59.437222222222_N_24.745_E_region:EE_type:city selline]. Mille poolest on praegune lahendus puudulik? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. september 2024, kell 00:00 (EEST) == Albumite/singlite kaanepiltide lisamine == Tere, tahtsin küsida selle teema kohta natuke. Kuna hetkel on albumitele piltide lisamine üsna keeruline, siis tahtsin uurida kas keegi teab, kas on lootust et see kunagi muutub lihtsamaks või jääbki nii? Kuna ma tegelen albumite, singlite ja üleüldse ansamblite lisamisega, siis on üsna masendav, et ei saa pilti juurde panna albumitele. Mõtlesin küsida, et kas kellelgi on äkki rohkem infot või on kunagi proovinud uurida selle teema kohta. {{allkirjata|Vaiksedööd}} :Albumite kaanepildid on autoriõigusega kaitstud ja kui just autorid ise ei anna luba kujutiste vabaks levitamiseks, siis seni me kaanepilte paraku üles panna ei tohi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2024, kell 00:44 (EEST) == Spring Strom 2024 Damages == I hope I'm here on the right page. In Estonia was recently the Spring Storm 2024 military exercise. I writing on [[:de:Steadfast Defender 2024]] about the Spring Storm 24 excecicse. Now I found a webpage [https://parnu.postimees.ee/term/750398/kevadtorm-2024 here] where some reports aurous about damages and where a drone crash and burned a forest. Unfortunately these articles are behind a paywall and I can't access them. Can somebody help me to access them or find an alternative website where I can get the information for free? Thank you.--[[Kasutaja:Sanandros|Sanandros]] ([[Kasutaja arutelu:Sanandros|arutelu]]) 10. oktoober 2024, kell 00:26 (EEST) :Here you can access those articles: :Pärnu Postimees 24. mai 2024 — DIGAR Eesti artiklid :https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupostimees20240524.2.3.4 :Pärnu Postimees 15. mai 2024 — DIGAR Eesti artiklid :https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupostimees20240515.2.2 [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:74D6:E104:7DEF:2C6E|2001:7D0:8046:7980:74D6:E104:7DEF:2C6E]] 10. oktoober 2024, kell 19:21 (EEST) ::OK Thank you very much, I will consult these pages.--[[Kasutaja:Sanandros|Sanandros]] ([[Kasutaja arutelu:Sanandros|arutelu]]) 14. oktoober 2024, kell 06:11 (EEST) == Page views in the past 30 days — xxx == "Page views in the past 30 days" — ingliskeelses Wikis on järgnev arv [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/klikkima/1/est klikitav] (vt nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Alicante&action=info Alicante]), siin ei ole, miks?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 17. oktoober 2024, kell 10:47 (EEST) : Inglise vikis on selle lahtri sisu kohandatud. Siin saaks ka nii teha, aga ma kahtlen, kas see on hea mõte. Selle lahtri sisu ja viidatud lehel toodu arv ei lähe omavahel kokku, nähtavasti ei arvestata neis kohtades vaatamisi päris samamoodi (näiteks selles Alicante näites näitab vikis praegu 24 390 vaatamist, aga viidatud lehel 25 153 vaatamist). Samale statistikalehele muidu on viidatud ka siin (link "Lehe vaatamise statistika" samal lehel tabelite all ja ka ajaloolehe päises). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. oktoober 2024, kell 20:17 (EEST) == Lühend eKr ei sobi == Sest see on mütoloogia. Eelistan e.m.a.--[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 1. november 2024, kell 09:21 (EET) == Files uploaded to beta.wikiversity - are they Estonian? == Hi! There are a number of files uploaded at https://beta.wikiversity.org/wiki/Special:ListFiles/Timo~betawikiversity that I think are Estonian. Perhaps someone can listen to them and check? If they are Estonian I wonder if they are somehow usable. If so they should be transferred to Commons and put in [[:c:Category:Audio files in Estonian]] for example. Some of them are songs. If they are old songs they are PD. But if they are new they are copyrighted. But I have no idea how to find out which songs they are or how old they are. If someone would like to help it would be great. [[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 4. november 2024, kell 18:40 (EET) :Hi. It is a collection of very old Estonian folk songs and folk music. Suitable for placing under folk music. [[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 5. november 2024, kell 10:50 (EET) :: Awesome! Thank you! --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 5. november 2024, kell 10:52 (EET) ::: I created [[:c:Category:Audio files of folk songs in Estonian]] for the files. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 5. november 2024, kell 11:02 (EET) == [[Bernhard Lõhmus]] == Artikli redaktsioon vajaks kaitset või IP-de 2001:7d0:84c3:a980:dd8f:3a65:b749:ec02 ja 62.65.37.73 alt kustutav isik mõningast rahunemisperioodi.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 7. november 2024, kell 19:37 (EET) == Võistkondlik 30 h artiklivõistlus == Sel nädalavahetusel kirjutab kaheksa võistkonda artikleid järgnevatel teemadel: [[Peraki osariik]], [[Sabahi osariik]], [[Selangori osariik]], [[Sarawaki osariik]], [[Pulau Pinangi osariik]], [[Pahangi osariik]], [[Kedahi osariik]] ja [[Johori osariik]]. Neil võib lasta rahus toimetada ja sellega saab vältida redigeerimiskonflikte. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. november 2024, kell 13:05 (EET) == Ebareklaam == Näiteks [[Notepad++]] abil saab teha paljutki; „joonealuse märkuse“ lisamiseks kirjutan alguses [[makro]]ks '''üks''' kord kogu koodi, seejärel piisab koodi esilekutsumiseks paari-kolme klahvi vajutamisest; saab muidugi jääda kindlaks ka vana juurde ja kirjutada/tippida/suruda iga j kord 100 +/- klahvile...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 11. november 2024, kell 20:15 (EET) nvbj6kdkyhnq1b3rartxew7oseon7wi 6759472 6759471 2024-11-11T18:57:03Z Pietadè 41543 /* Ebareklaam */ 6759472 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 61 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Fotomontaažid == Ma olen selle vastu, et linnade artiklite infokasti lisada fotomontaaže. Pildid peaksid olema eraldi, koos allkirjadega. Infokasti millegipärast allkirju lisada ei saa, ja nii pikk allkiri niikuinii ei sobiks ja oleks raskesti jälgitav. Pildi juures peab ikka kirjas olema, mille pilt see on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuni 2024, kell 22:11 (EEST) : Nõus, et fotomontaaže (kollaaže) on infokastides parem vältida. Infokasti algus on sedasi häirivalt pilkupüüdev ning peamine sisu (tekstilised andmed), mida infokastist otsida, on lükatud oluliselt allapoole. Pildiallkirja iseenesest saab lisada, aga jah, see oleks ikkagi raskesti jälgitav. Piltide vormistus võiks muidu ka olla võimalikult ühtlane ehk reeglina võiks pildid olla kogu artikli peale hajutatud ja kui mõnikord on tarvis rohkem piltide kasutada, siis võiks eelistada tavapäraseid galeriisid. Et pilte tuleks reeglina artiklis hajutada, seda muuseas on öeldud ka selle inglise vikist kopeeritud montaažimalli [[:en:Template:Photo montage|ingliskeelse dokumentatsiooni]] alguses. : Linnamallis kasutatavate piltide kohta ma kirjutasin enne siia: [[Malli arutelu:Infokast asula#Pilt]]. Kui sellesse malli (üks) pilt lisada, siis võiks eelistada linna üldvaadet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuni 2024, kell 19:34 (EEST) Kas me peaksime tegema hääletuse fotomontaažide keelamiseks? Kui me neid ära ei keela, siis tuleb neid aina juurde. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2024, kell 03:42 (EEST) Fotomontaažid on head, kui on näiteks vaja näidata mõne linna ilmeid ja vaateid. Toetan seejuures selliseid fotomontaaže, mis lingivad igaüks eri fotole &mdash; et nad pole mitu fotot ühes fotos, vaid mitu fotot ühes infoboxis. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 09:03 (EEST) :mitme pildi kompaktseks esitamiseks on juba vahend olemas selleks on galerii. Montaažimalli kasutamine on galeriiga võrreldes keerukam ning tuleks seetõttu kustutada. [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 23. september 2024, kell 08:57 (EEST) Kummalised põhjendused nii Wkentaurilt kui ka Andreselt. Esiteks pole selle kasutusvaldkond galeriiga samaväärne (vt infokast) ja ei loo ka samalaadset visuaalset tulemust. Teiseks on keerukus suhteline – mul pole kunagi selle malli kasutamisega probleeme olnud. Samuti ei ole nõus, et infokastidesse ei tohi panna mitut pilti: see on standardlahendus paljudes Vikipeedias mitmekülgsete visuaalidega teemade (nt sõjad, linnad mitme ikoonilise hoonega jne) illustreerimiseks. Lisaks pole nendele allkirjade lisamine kuidagi eriliselt keerukas ega muuda infokasti ka raskesti jälgitavaks (seda eriti asulakastide puhul, kus on juba praegu naeruväärselt vähe infot ning palju väga olulisi asju puudu). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. september 2024, kell 13:26 (EEST) : Pärnu ja Viljandi artiklid on tänu montaažidele hoopis palju ylevaatlikumalt ja paremini illustreeritud (Viljandi puhul on nt Lossimäed kogu linna kuvandi juures väga oluline osa ja võib-olla ikoonilisemgi kui lihtsalt suvaline linnavaade). Niisamuti artiklid näiteks maailmasõdadest ja mitmetest teistest konfliktidest. Kui kusagil on ehk pilt-kaks liiga palju, siis on võimalus montaaži kärpida, mitte ei pea seda ära kustutama (samuti ei päde siin väide nagu montaaži koondaks kõik pildid artikli algusesse, nagu võib artiklite lugeja ka ise veenduda). : Samuti võimaldab montaažimall erinevaid pilte kasutada just sellisel viisil nagu Mardus kirjeldab. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. september 2024, kell 13:31 (EEST) ::galeriid on võimalik kuvada ka kokkusurutuna: ::<syntaxhighlight lang="tid"> ::<gallery mode="packed-hover"> ::</gallery> ::</syntaxhighlight> ::https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 23. september 2024, kell 19:14 (EEST) Täna pakutud Viljandi ja Pärnu uutest redaktsioonidest tunduvad mulle Neptuuniumi versioonid pilkupüüdvamad (võrdluses Wkentauri omadega). Jätaks alles. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. september 2024, kell 17:14 (EEST) Nüüd märkasin, et ka Haapsalu linnaartiklisse on täna lisatud fotomontaaž. Sobib hästi! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. september 2024, kell 17:29 (EEST) ::{{taane|3|teistpidi=x}} :::Haapsaluga oli see probleem, et selliselt ("| tekst = " järel) pandud piltide seletused on 2× väiksema kirjaga («harilik» "pildiallkiri" — fondi suurus 90%; "|tekst =" — fondi suurus 80%), mis on ehk liiga väike[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 15. oktoober 2024, kell 22:29 (EEST) ::{{taane|2}} : Selleks et "näidata mõne linna ilmeid ja vaateid" ei ole iseenesest vaja fotomontaaži infokastis, sageli ka mitte tavalist galeriid allpool. Tavaline galerii ei näe küll samasugune välja, aga see iseenesest ei selgita, miks jällegi peavad pildid olema just sellise fotomontaaži kujul infokastis ning kuidas selle asukoht infokastis seejuures kaalub üles eespool välja toodud puudused. : Nende fotomontaažide pilkupüüdvus minu meelest ongi just nende peamine puudus. Esitus peaks olema tasakaalustatud, nii et teatud infokillud või elemendid poleks artiklis mõjuva põhjuseta esile tõstetud. Ka üksik pilt on teksti kõrval paratamatult pilkupüüdev ning väiksematest piltidest kokku pandud suur pilt teeb pildid ilma hea põhjuseta muu materjali kõrval veel eriti silmatorkavaks. : Kui pildil on "linna kuvandi juures väga oluline osa" või midagi "ikoonilist", siis sellised olulisemad pildid saab enamvähem samahästi panna lihtsalt artiklis ettepoole või need saab lisada väljapoole galeriisid mõnevõrra suuremana artikli küljele. Üldjuhul samas pole minu meelest selge, millised pildid on need eriti olulised pildid, enamasti tundub pildivalik neis fotomontaažides siiski üsna subjektiivne või lihtsalt suvaline. Näiteks Viljandi ja Pärnu näites on seal praegu peamiselt hooned, mis pole küll täiesti suvalised hooned, aga sarnaseid märkimisväärseid hooneid või muid objekte võiks kummalgi juhul leida palju rohkem. : Juhiksin veelkord tähelepanu, et infokasti esmane ülesanne on tõsta kohe artikli alguses esile tähtsam tekstiline info. Infokasti ei ole kunagi lisatud (ainult) piltide pärast. Kui infokasti algusesse on kuhjatud hunnik pilte, nii nagu näiteks samas Viljandi ja Pärnu näites, kus infokasti peamise sisuni jõudmiseks tuleb allapoole kerida, ei täida infokast õieti enam selle esmast ülesannet. : Minu meelest ei ole õige, et sellised montaažid on paljudes Vikipeediates näiteks asulaartiklites n-ö standardlahendus. Inglise vikis on küll mõned kasutajad neid montaaže asulaartiklitesse lisanud, aga üldises juhendis ja ka sama malli juhendis on seal märgitud, et üldjuhul peaks pildid olema paigutatud artikli peal hajutatult, nagu ka eespool juba välja tõin. : Raskesti jälgitavuse all peab Andres ilmselt silmas seda, et montaažis sisalduva konkreetse pildi kirjeldust tuleb otsida muu jutu seest. Eelnevalt väljatoodu kõrval on see küll pisem puudus. : Kas fotomontaaži malli peaks kustutama, on iseküsimus. Võib-olla näiteks siis, kui teemaks on mingi asi, mida on kaht liiki, siis ehk on ülevaatlik panna selle asja artiklis infokasti kõrvuti kummagi liigi pilt. Võib-olla oleks mingi sobiv kasutus ka kuskil mujal väljaspool infokaste, kus mingis piiratud ruumiga kohas ei ole tavaline galerii piisavalt kompaktne ega piisavalt paindliku vormistusega. Mallile iseenest võib leiduda ka mingi sobivam kasutusotstarve, aga kui malli kiputakse samas kasutama eeskätt ebasobival moel, siis võib olla otstarbekas mall ikkagi kustutada. : Artiklite vormistus, sealhulgas piltide paigutus, võiks olla üldise kasutusmugavuse huvides siiski artiklite lõikes võimalikult ühetaoline. Seetõttu võiks jälgida, et pildid poleks ilma mõjuva põhjuseta igas artiklis isemoodi paigutatud, sealhulgas isemoodi galeriides. Wkentaur ehk vihjab selle juures veel sellele väiksemale raskusele, et kui kasutame vormistamiseks palju isesuguseid malle ja isesugust koodi, siis toimetamisel on raskem orienteeruda, eriti uutel kasutajatel. Seega keerulisema või tavalisest erineva koodi kasutamiseks võiks jällegi olla hea põhjus, ei peaks lihtsalt vahelduse mõttes eri moodi vormistama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. september 2024, kell 19:51 (EEST) ---- <div style="display:inline;float:right;margin:10px 0 10px 15px;border: 6px double #ff7f00""> {{mitu pilti | border = infobox | perrow = 1/3/2/1 | total_width = 290 | align = center | caption_align = center | image1 = FirenzeDec092023 01.jpg | caption1 = Vaade linnale [[Michelangelo väljak|Michelangelo platsilt]] | image2 = Palazzo Pitti nel tardo pomeriggio.jpg | caption2 = [[Palazzo Pitti]] | image3 = Basílica de la Santa Cruz, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 95.jpg | caption3 = [[Püha Risti basiilika|Basiilika]] | image4 = Uffizi Gallery, Florence.jpg| caption4 = [[Uffizi galerii|Uffizi]]| image5 = Palacio Viejo, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 236-238 HDR.jpg| caption5 = [[Palazzo Vecchio]]| image6 = Catedral, Florencia, Italia, 2022-09-19, DD 91.jpg| caption6 = [[Santa Maria del Fiore katedraal|Katedraal]]| image7 = Panorama of the Ponte Vecchio in Florence, Italy.jpg| caption7 = [[Ponte Vecchio]] }}</div> Vaatan praegu [[Firenze]] artiklist kustutatut (paremas ääres) ega saa aru, miks see „inetus“ kustutamist vajas...<br />Või siis, artiklis [[Erfurt]] on kokku kolm pilti ja kaks lauset, ingliskeelses artiklis [[:en:Erfurt|Erfurt]] on infokastis kuus pilti ja tekstis N×<sup>&infin;</sup> lauset (<nowiki>{{mitu pilti}}</nowiki> võimaldaks lisada iga pildi alla kirje)<br />Pealegi, fotode tegemiseks ei ole isegi [[Pimik|pimik]]ut ([https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/pimik/1/est päevavalguseta ruum fototöödeks]) vaja...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 15. oktoober 2024, kell 18:34 (EEST) : Ma kirjutasin eelnevas kommentaaris miks. Mis selle juures täpsemalt arusaadav ei ole? Peamine on minu jaoks see, et sedasi infokasti kuhjatud piltide tõttu ei täida infokast õieti enam seda ülesannet, millepärast infokast artiklisse on lisatud. Kõik infokastid on tehtud ennekõike selleks, et tõsta artikli alguses esile teatud tekstilised andmed, mitte selleks, et sinna saaks pilte koguda. : Pilte saab artiklitesse lisada, aga jällegi, ei ole enesestmõistetav, miks need tuleks lisada just infokasti. Eespool on välja toodud mitu põhjust selle kohta, miks on üldjuhul parem pilte artiklisse teisiti paigutada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. oktoober 2024, kell 20:17 (EEST) :Mis selle Erfurtiga on? Praegune visuaalne lahendus on ju kena. Firenze on pikema tekstiga artikkel ja sinna võiks minu maitse kohaselt siintoodud fotomontaaž sobida küll. Aga kolm vilunud vikitegijat on sellele vastu :) – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 29. oktoober 2024, kell 09:19 (EET) Milliseid funktsioone täidab 67x67 fikseeritud suuruses pilt paremini tavalisest pisipildist, mis vaikimisi mahutatakse 220x220 alale? --[[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 30. oktoober 2024, kell 00:38 (EET) [[File:Basílica de la Santa Cruz, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 95.jpg|67px]] vs [[File:Basílica de la Santa Cruz, Florencia, Italia, 2022-09-18, DD 95.jpg|thumb|left]] {{-}} ::[[Erfurt]] sattus [[:en:Template:Photo montage|ingliskeelse malli]] alamlehelt [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:WhatLinksHere/Template:Photo_montage Special:WhatLinksHere/Template:Photo_montage] esimesena ette, ehk siis, mõte selles, et kui puudub „inimressurss“ (pikema/a(s)jalikuma) artikli loomiseks, võiksid tutvustavad pildid üle maailma tuntud kohtadest olla; kõrvalmärkusena: kui on olemas vapp/lipp, siis nt enwikis on selle all automaatselt linkimata kirje "lipp/vapp"..., aga, nojah, ilunud vikitegijate arvates on sellised punased lingid ülisobilikud ilmestama e.k. W taset...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 29. oktoober 2024, kell 10:42 (EET) :::Need punased "X lipp" ja "X vapp" lingid on minugi meelest totakad. Sümboolika teemat võiks lahata asula/haldusüksuse artiklis. Vahel on tõesti hea teha eraldi artiklid, kui materjali rohkem, aga see on pigem erand kui reegel. :::Fotomontaažide vastu mul midagi pole. Samas saame hakkama ka ilma nendeta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. oktoober 2024, kell 01:16 (EET) == Ilme == Vikipeedia on "inimsõbralikumaks" tehtud - iga uut lehte avades visatakse ekraanile ilme valiku tabel. Kuidas saaks selle välja lülitada? [[Eri:Kaastöö/193.40.12.10|193.40.12.10]] 25. juuni 2024, kell 12:51 (EEST) :Ilmest paremal on nupp peida. Tolle valimine viib menüü silma alt ära. [[Kasutaja:Taavi Kiisk|Taavi Kiisk]] ([[Kasutaja arutelu:Taavi Kiisk|arutelu]]) 26. juuni 2024, kell 11:46 (EEST) ::Ja järgmist lehte avades hüppab see jälle välja. Ja nii iga uut lehte avades. Miks peab Vikipeediast millegi otsimine käima niimoodi pealesunnitud "kasutajasõbralikkusega" sõdides? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8913:9580:82AA:AE97:950A:A61F|2001:7D0:8913:9580:82AA:AE97:950A:A61F]] 26. juuni 2024, kell 18:08 (EEST) :::„[[Ilme]](de)sse“ süüvi(tu)des: mõne nädala eest valisin <u>[[:rue:Головна сторінка|rue.wikipedias]]</u> eelistuste alt välja kuva, mis annab tulemuseks: nt eestikeelselt lehel, tõlkimata „asjad“ [Main page&nbsp;// Üldine arutelu&nbsp;// ...] on ingliskeelsed, tõlgitud „asjad“ eestikeelsed, aluti kummaline, praeguseks hakkab tasapisi isegi meeldima, ehk...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 20. juuli 2024, kell 01:03 (EEST) ::::Mind on see mõnikord segadusse, tekitanud arvamuse, et olen eesti Vikipeedias. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2024, kell 12:55 (EEST) : Jüri Kolk kirjutas 13. septembri Sirbis: ".. kogu aeg karjutakse ruuporist soovitusi osta veel seda ja toda, minna sinna ja teha neid ja teisi asju. Sedasorti pealetükkivat müra on kõik kohad täis." ".. paljud programmide ja operatsioonisüsteemide sisse ehitatud robotid kipuvad suvalisel hetkel teile midagi pakkuma, juhivad tähelepanu teie tegevuselt kõrvale, hüppavad põõsast teerajale ja esitavad ultimaatumi. [..] Kus on lihtne selge konkreetne ja lõplik „ei“?! Kes võõrandas minu õiguse keelduda? [..] korporatsioonil ei tohiks olla õigust mulle lakkamatult peale käia. [..] Oleme olukorraga leppinud, nagu peakski asjad nii käima, aga ei pea. [..] me peaksime hakkama liikuma nõusolekupõhise maailma poole. Ja sellestki on vähe – me peaks liikuma tahteavaldusepõhise maailma poole. Praegu ei suudeta mõista seda, et ei on ei. Ei on kindlasti ei ja kõigil peab olema võimalus seda sõna kasutada."<br> Vikipeedias puudub võimalus öelda, et ärge loopige mulle spämmi ekraanile -- seda iga artikliga kaasnevat püstformaadis akna korral veerandi või kolmandiku akna laiust kohustuslikku valikut, et mis värvi tausta, kui suurt teksti, kui laia akent soovid selle artikli lugemiseks. Kõik need valikud on juba tehtud veebilehitseja seadetes. [[Eri:Kaastöö/193.40.55.75|193.40.55.75]] 21. oktoober 2024, kell 21:00 (EEST) :Aga mõtle selle peale, et keegi tunneb kindlasti uhkust, et on suutnud sellise tüütava lahenduse välja mõelda ja Vikipeedia kasutajate piinamiseks käiku lasta. Kas meil on õigust seda inimest tema elu suurimast õnnest ilma jätta? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:A4B4:BA4F:2226:9636|2001:7D0:8046:7980:A4B4:BA4F:2226:9636]] 26. oktoober 2024, kell 19:10 (EEST) == Surma tõendamine == Ma leian, et nii see ikka ei käi, et anonüümne kasutaja kirjutab, et keegi on surnud, ja me jäämegi seda uskuma, kuigi ametlikku ega üldse mingit muud surmateadet ei ole. Vikipeedia ei ole uudisteagentuur, ja uudisteagentuuriski ei kasutata anonüümsest allikast pärinevat infot. Kui me kuulutame kellegi enneaegselt surnuks, on see Vikipeediale väga diskrediteeriv, rääkimata moraalsest kahjust asjaosalisele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 10:29 (EEST) : Nõus. Sellised muudatused tuleb tagasi pöörata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 24. juuli 2024, kell 11:36 (EEST) :: Kas seda Rahvastikuregistrist kontrollida ei saa? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 11:38 (EEST) ::: Nii see üldiselt ei peaks käima. Üldjuhul peaks surma fakt muidugi olema viidatav ja üldjuhul see ongi viidatav. (Kui viide on lisamata, siis, nagu Andres on varem osundanud, saavad viite lisada teised). Kuid Vikipeedias on isikuartiklid ju üksnes tähelepanuväärsete isikute kohta, eks ole? Vikipeedia pole küll uudisteagentuur, kuid on halb ja entsüklopeediat diskrediteeriv kui tähelepanuväärne isik on ammu surnud, kuid Vikipeedia info järgi endiselt elavate kirjas. Tänapäeval võib aga juhtuda, et info kellegi surmast levib vaid nt asutuse või kogukonna listis või sotsiaalmeedias, mis ei pruugi olla üldsusele vabalt kättesaadav ja seetõttu viitena kasutatav. Olid ajad kui praktiliselt iga inimese surma kohta avaldati ajalehes surmakuulutusi, kuid need ajad on möödanik. (Kui palju neid ajalehti paberkujul veel üldse ilmub ja surmakuulutuste traditsioon on hääbumas, vähemasti pole see enam üldine tava.) Kui isik tuhastatakse, kuid kalmistule ei maeta, siis ei ilmu see info ka kalmistute registrisse. Õigustatud huvi korral on surnud isiku andmeid (sh surma aeg ja koht) võimalik küll rahvastikuregistrist küsida (vt rahvastikuregistri seaduse [https://www.riigiteataja.ee/akt/122122018013?leiaKehtiv] §46), kuid iseküsimus, kas selline päringuvastus on Vikipeedias viitena kasutatav. Muidugi, leidlikud inimesed leiavad sellistele dilemmadele alati lahenduse. Näiteks, "anonüümne kasutaja" lisab surma info esmalt Genisse ja siis viitab Vikipeedias Genile kui allikale ;-) --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 25. juuli 2024, kell 07:30 (EEST) ::::Geni ei ole ka Vikipeedias aktsepteeritav allikas, kuigi see on üldiselt usaldatav. Vajaduse korral saab Geni meie veendumust kujundada, aga viidata sellele ei saa. Hea küll, me võime kellegi surnuks märkida ka siis, kui viidet ei ole, aga me peame fakti kuidagi teada saama. Kui anonüümne kasutaja selle artiklisse sisse paneb, siis me ei ütleks, et me oleme teada saanud. ::::Mind ajendas [[Maret Purde]] juhtum. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuli 2024, kell 14:35 (EEST) :::: Nüüd ka [[Tiit Tiidemann]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. juuli 2024, kell 19:38 (EEST) :::::Tiit Tiidemanni surmakuulutus ilmus 31. juuli Postimehes. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 22:35 (EEST) ::::::Palun pane viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:51 (EEST) :::::: Või keegi teine, kellel on juurdepääs allikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:23 (EEST) :::: [[Malle Rute]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 18:43 (EEST) :::::Malle Rute juhtum on näide sellest, et tähelepanuväärne isik suri 2 kuud tagasi, surmakuulutus ilmus 31.mai Postimehes, kuid Vikipeedia järgi oli ta veel 2 kuud pärast surma elavate kirjas. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 31. juuli 2024, kell 22:34 (EEST) ::::::Palun pane viide surmakuulutusele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:48 (EEST) ::::::Kas surmakuulutuses oli ka kuupäev ja surmakoht? Palun pane ise viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:51 (EEST) :::::: Või keegi teine, kellel on juurdepääs allikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:23 (EEST) ::: Eestikeelses Vikipeedias on praegu enam kui 250 artiklit, kus viidatakse Geni.com saidil avaldatud infole. --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuli 2024, kell 22:12 (EEST) ::::Huvitav millise regulaarsusega ja milliste allikate põhjal Ester autoritele surma aasta lisab. [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aott/aott/1%2C1430%2C4241%2CB/exact&FF=aott+aadu+++++1940+++++2020+autor&1%2C8%2C] [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 29. juuli 2024, kell 21:17 (EEST) :Lisaks "anonüümsele kirjutajale" on muidugi ka võimalus, et saame info endale teada usalduväärselt inimeselt, kes lahkunut tundis ja palub Vikipeedias kirjasoleva tegelikkusega kooskõlla viia. Jääme siis ka viidet ootama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. august 2024, kell 01:22 (EEST) ::Kui mõni administraator või muu kasutaja, keda me usaldame, surmafakti teab ja selle kirja paneb, siis minu arvates on OK, aga viite ootamise märkus tuleb ikkagi panna. ::Minu meelest meie eesmärk on ikkagi tõde. Kui see nii ei ole, siis ei saa Vikipeedia olla usaldusväärne. Viidatavusest kinnihoidmine ei vii igal juhtumil suurema usaldusväärsuseni. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2024, kell 13:45 (EEST) :::lugeja jaoks peab olema arusaadav/läbipaistev tõe tekkimise protsess. (seda enam kui tegemist on kuupäevaliste või arvuliste andmetega) [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 2. august 2024, kell 07:35 (EEST) :::: Seda saab näidata ka teisiti kui usaldusväärsetele allikatele viidates. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 11:21 (EEST) * Saab alati vaadata [https://www.kalmistud.ee www.kalmistud.ee] registrist, ''kui'' inimene on maetud mõnes Eestis asuvas kalmistus. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 08:53 (EEST) ---- Egas see/asi nii hull ka ole, mina ise, nt, olen (kui meediat uskuda) juba üle 70 aasta surnud, ja, tegin eelmisel aastal ka soovahetuse läbi...<br />Mis on TÕDE, ja, kus(t) seda jagatakse, ja kui pikk see ootejärjekord on (kuudes, aastates, sajandites, aastatuhandetes jne)?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 1. august 2024, kell 14:02 (EEST) == Commonsi teemadel == Üks kustutamishuviline Commonsi kaastööline on nomineerinud kustutamisele mitmeid Eesti pilte. Seesugune tegevus on äärmiselt probleeme mitmel põhjusel ja ega Commonsile ei anna mingit kasu ka piltide hulga vähendamine. Küll aga uurin, et ega juhtumisi ei sooviks keegi mõne järgnevas loetelus oleva isiku kohta vikiartiklite teha. Mõned neist on tuntumad, teised vähemtuntud. Korralik portreefoto on kõigist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 12:49 (EEST) * [[:File:Agu Remmelg majandustegelane 99.jpg]] * [[:File:Ahti Kallaste riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Annika Tallo sotsioloog 99.jpg]] * [[:File:Erik Loide Nägemispuuetega Inimeste Fondi asutaja 99.jpg]] * [[:File:Ivo Mahhov advokaat 99.jpg]] * [[:File:Kalle Pedak jurist 99.jpg]] * [[:File:Koit Uus investor 99.jpg]] * [[:File:Kristjan Rebane MTÜ tegelane 99.jpg]] * [[:File:Madis Kallion jurist 99.jpg]] * [[:File:Mart Missik vandeadvokaat 99.jpg]] * [[:File:Olavi Kärsna koolitaja 99.jpg]] * [[:File:Priit Männik jurist 99.jpg]] * [[:File:Riho Rõõmus riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Tarmo Lepp kirikutegelane 99.jpg]] * [[:File:Toomas Mang mööblitööstur 99.jpg]] * [[:File:Tõnu Naestema riigiametnik 99.jpg]] * [[:File:Uno Silberg majandusteadlane 98.jpg]] * [[:File:Urmas Tamm omavalitsustegelane 99.jpg]] * [[:File:Vahur Lokk konsultant 99.jpg]] * [[:File:Andres Haamer ettevõtja 99.jpg]] * [[:File:Jasper Zoova, kunstnik 99.jpg]] * [[:File:Margus Kurm prokurör 99.jpg]] * [[:File:Riho Soonik sporditegelane 99.jpg]] * [[:File:Toomas Sepp jurist 99.jpg]] * [[:File:Urmas Kaarlep audiitor 99.jpg]] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 12:49 (EEST) :@[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]: igaks juhuks märgin, et toda Commonsi kustutamisarutelu ajendas ilmselt minu Commonsi kaks kategooriat: :[[:Commons:Category:Women of Estonia (not notable)]] :[[:Commons:Category:Men of Estonia (not notable)]] :Kui pilt on kasutusel Wikidatas või mujal Vikiprojektis, see nende kustutamist ei pea kartma. Kahe eelmainitud "not-notable"-kategooria piltide kustutamist on aga raske kaitsta, sest minu põgus vaatlus näitas, et need isikud pole tähelepanuväärsed. [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. september 2024, kell 18:58 (EEST) ::On täiesti põhjendamatu ja selgelt kahjulik kustutada mistahes artiklites kasutamata pilte, mille puhul ei ole selgeid kvaliteedi- või autoriõiguslikke probleeme. Toon näite: meil ei ole vaja vorpida vikiartikleid Eesti bussipeatustest, aga pole mingit adekvaatset põhjust mitte korjata Commonsisse fotosid Eesti bussipeatustest. Nõuda aga, et pilt peaks olema kasutuses, on reeglite väär tõlgendamine ja selgelt vastuolus sellega, et mida me vikiprojekte tehes saavutada püüame. ::Antud kasutajat on varasemalt ka blokeeritud mittetarvilike kustutamisnominatsioonide esitamise eest ja tegelikult tuleks ta lõplikult ära blokeerida, sest õppust ta võtnud pole ja neid probleeme on olnud väga palju. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2024, kell 19:36 (EEST) :::@[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]: isikutest pildid ja bussipeatustest pildid pole hästi võrreldavad, sest viimased on vajalikud Foo küla kirjeldamiseks ja seega omavad hariduslikku eesmärki. Mittetähelepanuväärsed isikutest pildid kustutatakse näiteks põhjusel "Unused personal photo or photo about not notable person, [[:Commons:COM:WEBHOST]]. Out of [[:Commons:COM:SCOPE|project scope]]." [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. september 2024, kell 09:16 (EEST) ::::Ka sul endal on seal kategooriates pilte isikutest, kelle kohta tegelikult peaks meil artikkel olema, ja pilte, mida tegelikult artiklites kasutatakse. Ehk isegi ühe eestlase valikud on kergesti vaidlustatavad. On aga mõeldamatu, et mingi välismaalane hakkab hindama, kes on Eesti inimestest tähelepanuväärsed ja kes mitte. Samuti on lubamatu pilte seal moel kustutada. ::::Ja kuidas täpselt need pildid ette jäävad? Foto ei ole artikkel. Mis kasu sellest kustutamisest saab? (see ei hoia kokku isegi serveriruumi, sest ka kustutatud sisu säilitatakse jätkuvalt). Absoluutselt ei mingit kasu. Ainult aega kulub arutult palju ja fotograafid vihastatakse põhjalikult välja. ::::Sinna "Men of Estonia (not notable)" kategooriasse oled lisanud ka faile nagu [[:File:Vanavarakorjajad stud. med. Paul Ruus ja stud. med. Hans Karro, Saaremaa 1913.jpg|see]]. Mõtle nüüd palun ise edasi, et mis on valesti. Või kuidas on sajandi pärast tänased pildid samamoodi ajaloolised ülevõtted, kus inimese enda kohta käiv artikkel või selle puudumine pole enam teemaks (nt annavad pildid edasi infot ajastu moest). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. september 2024, kell 11:43 (EEST) :::::Mu jaoks jääb kah see massiline kustutamisvajadus arusaamatuks. Eesti kontekstis omas ajas olulised tegelased, keda on peetud vajalikuks omal ajal vastavasse raamatussegi talletada. Pisut teine lugu oleks ehk siis, kui mõni pildistatu sooviks kustutamist. :::::Ivo repliik demotiveerimise kohta peab samuti paika, iga selline jäädvustise hävitamine võtab mul isiklikult igasuguse isu isikuid ja objekte või nähtusi pildistada või filmida, kujutist töödelda, üles laadida. Algselt lähtusin eeldusest, et me artiklid võiks olla võimalikult hästi illustreeritud, eriti veel juhul, kui kirjeldatakse midagi kohalikku, seda enda ja muu ilma rahvale hästi ja mitmekülgselt lahti rääkida, kujutada. Aga oma nappi aega kulutada millelegi, mis siis jälle maha kistakse, ei motiveeri eriti. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 2. september 2024, kell 17:59 (EEST) ::::::Mulle paistab samuti, et see fotode kustutamise kibelus on mingi veider eneserahuldamise vorm. Nagu oleks vähe sellist sodi, mida tegelikult kustutama peaks. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. september 2024, kell 22:04 (EEST) :::::::Hi. Wow, such a pleasant group of people here. Really fine attitudes. Anyway, I'm not going to get in the weeds about the personal aspects of this but I wanted let everyone here know I told Estopedist1 in the DR that I am happy to remove any images from the DR if or when someone on your end creates an article for them. Just ping me or leave a message about it in the deletion request. I have absolutely no problem doing that. :::::::As Estopedist1 has pointed out though, and as I think I said several times myself in the deletion request, unused personal photos or photos about non-notable people are routinely deleted on Commons. So just making this about me and acting like it's all due to me being bitter because I have no sex life or whatever probably isn't going to be the best way to for the images to be kept. It would be much better to save the petty condescending about my sex life and just create articles for the people. Again, let me know if or any of you do that and I'll remove the image for those people from the deletion request. Thanks. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 3. september 2024, kell 15:57 (EEST) ::::::::So if one wants to record hair styles used in Estonia across different decades, then the recorder is only allowed to picture heads of notable people? [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 3. september 2024, kell 16:19 (EEST) :::::::::{{ping|Wkentaur}} No. They can also be pictures of non-notable people as long as the images are historically meaningful. The problem comes in when people upload a ton of images otherwise meaningless images of modern portraits and they try to argue they are educational simply because it's an image of a person. There has to be more then that for something to be educational. In this case I assume these particular images would be restored in 60 or 70 years due to their historical meaning, you can't just say anything taken in the last 20 years is de-facto educational ''right now'' due to the historical value it might have in the future though. Of course people are free to disagree on the historical importance of any given case and I'm not claiming there's a bright line there about what is or isn't historically important in any instance. But modern portraits of non-notable people due to tend to get deleted as out of scope pretty regularly on Commons. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 00:11 (EEST) :::::::::Yes, one reason why we know so little about the everyday life of peasants in the medieval ages is because they were deemed not notable enough to be documented by painters. It's a shame. It's kind of sad that Commons policy does not take that into account and to some degree insists on notability (even if the notability bar is lower than on En Wiki). I'd say, as long as the images are of good quality, one should at least consider to keep them. [[Kasutaja:Nakonana|Nakonana]] ([[Kasutaja arutelu:Nakonana|arutelu]]) 3. september 2024, kell 17:59 (EEST) ::::::::::{{ping|Nakonana}} Just between you and me I've never been a huge fan of the whole "educational" standard for what should be included on Commons myself. Since it's clearly ambagious and depends on people's personal opinions at any given time. It was it is though. I can see the merits of deleting images of otherwise ordinary modern subjects until they become historical important though. At least based on how the guideline is currently phrased. Personally I'd love to see the project become more inclusionary when it comes to a lot of that stuff myself, but on the other hand people upload a lot of promotional material of modern subjects that clearly isn't educational. ::::::::::So there should be some kind of standard. Otherwise you risk the project becoming a dumping ground for spam due to the circular reasoning that any image is inherently notable simply for being an image. That really wouldn't be a sustainable way to do things. Even if it would allow for these types of images more. But again, I do think they could improve the standard to be more inclusionary in a lot of instances. It's always hard on my end as someone who deals with spam pretty regularly to know where exactly the line is or should be, but I trust the process and I'm strongly under the belief that no images will get deleted unless there's a valid reason. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 01:00 (EEST) ::::::::Hi, Adamant1ǃ Absolutely no reason to ping here about your sex life, as I am confident there is nobody here whois interested about it. However, as you can see there is a group of Estonian wikipedians who care about these photos. I accept that your reference to your sex life may be either due to your language deficiency or the use of deficient machine translation. I linked the poor judgement to delete the photos of notable Estonian persons to a strange form of self-satisfaction. According to Cambridge Dictionary [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/self-satisfaction], self-satisfaction means "the quality of being very pleased with yourself and accepting no criticism of yourself." I made this link based on what I read you claimed about yourself in this discussion [https://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/Files_in_Category:Portreed_raamatusse_%E2%80%9CKes_on_Kes%3F_Eesti_2000%E2%80%9D._Ekspresskataloogide_AS]ː "I think it's perfectly appropriate for me to nominate these images for deletion even if they are being used. Since I am a pretty heavy editor on both projects and a lot of my time on them is spent working in areas directly related to the subjects of the images. So I am more then qualified to say if something is promotional and/or belongs on Commons and Wikidata." Sorry to be blunt, but this is highly ridiculous selfishness, which disqualifies you from being taken seriously. Apparently you have now changed your mind and claim that you are willing to lift the deletion request if articles about listed persons quickly appear while just a few days ago you insisted that the images shall be deleted even if they are being used. Sorry, but it appears you are not able to express your thoughts and arguments clearly and consistently. I think you would do justice to yourself if you refrain from futher discussion on this matter. Cheersǃ [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 3. september 2024, kell 22:19 (EEST) :::::::::{{tq|Absolutely no reason to ping here about your sex life, as I am confident there is nobody here whois interested about it.}} {{ping|VillaK}} I don't remember the exact comment now, but the reason I brought up the thing with my sex life is because someone in the discussion on Commons went off about how I'm probably doing this out of anger because I don't have a girlfriend or some nonsense. So there certainly does seem to be people who are interested in that. :::::::::{{tq|This is highly ridiculous selfishness, which disqualifies you from being taken seriously.}} That comment right there is a perfect example of what I'm talking about. As I said on Commons, there are instances where it's fine to nominate files for deletion if they are being used on Wikidata and Wikipedia as long as the person doing it has experience on those projects and a valid justification for doing so. Of course it's not a simple matter and there's no bright line there, but it's still totally within my right to nominate in use files for deletion if I think there's a valid reason to. I'm sorry that you find me following the guidelines selfish though. :::::::::{{tq|Apparently you have now changed your mind and claim that you are willing to lift the deletion request if articles about listed persons quickly appear}} In no way did I change my mind about anything. I removed multiple images from the deletion request that were in use on Wikipedia right after I started it and realized the mistake. There's no hurry here either. I could really care less if it takes some time to create articles for the people. The deletion request isn't going anywhere. I am fine with removing any images from the deletion request if or when they end up being used though. Personally, I'd think that was a good thing, apparently not though. Go figure. --[[Kasutaja:Adamant1|Adamant1]] ([[Kasutaja arutelu:Adamant1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 00:04 (EEST) ---- [[kasutaja:Morel]] tahab konkreetseid argumente toomata kustutada Commonsi konteinerkategooriad: : [[:Commons:Category:Women of Estonia (not notable)]] : [[:Commons:Category:Men of Estonia (not notable)]] Need kategooriad on tekitatud pärast kõikide Commonsis olevate Eestiga seotud isikute analüüsi. Tähelepanuväärsed isikud on automaatselt (Wikidata kaudu) koondatud siia: [[:Commons:Category:Women of Estonia by name]] ja [[:Commons:Category:Men of Estonia by name]]. Iga isikujuhtumit tuleb eraldi vaadata, et kindlaks teha tähelepanuväärsus. Eelmainitud kahe kategooria suur eelis on see, et näiteks võimaldab välja noppida potentsiaalselt mitte tähelepanuväärsed isikud olulistest isikutest Commonsi paljupildilistest kategooriatest, nt [[:Commons: Category:Musicians from Estonia]] '''Kõrvalmärkus''': üks võimalus näiteks [[kasutaja:Sillerkiil]]i Arvamusfestivali isikupiltide hoidmiseks (kes pole tähelepanuväärsed) oleks teha kategooria a la “Participants of Opinion Festival 2022”, ja säärased mittetähelepanuväärsed isikud tuleks välja rookida sisukategooriatest, nt “[[:Commons:Category:Literature researchers from Estonia]]” –[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. september 2024, kell 14:22 (EEST) :Mitu inimest on juhtinud tähelepanu, et "Women of Estonia (not notable)" ja "Men of Estonia (not notable)" on kategooriateks sobimatud. :Ei ole mingit probleemi selles, kui kategooriates nagu "Literature researchers from Estonia" on ka fotosid inimestest, kellest pole artikleid. Olulisemate inimeste puhul on niikuinii olemas isikukategooriad. :On olemas kategooriad nagu "[[:commons:Category:Arvamusfestival 2022|Arvamusfestival 2022]]". Ei ole mingit vajadust neid täiendavalt jupitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. september 2024, kell 15:21 (EEST) :If there would be a deletion nomination (which currently doesn't appear to be the case), you'll probably need to provide reasons why where should be such categories for non-notable Estonians when there are no such categories for countries even as big as the USA. There are likely more photos of non-notable US people than Estonian people, and yet they are not organized in separate categories. [[Kasutaja:Nakonana|Nakonana]] ([[Kasutaja arutelu:Nakonana|arutelu]]) 5. september 2024, kell 17:36 (EEST) :: Agreed. These categories need to be deleted for reasons listed both by Nakonana and Kruusamägi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. september 2024, kell 17:40 (EEST) :::I concur. Such categories should not have been created in the first place. Their deletion does not need any additional justification apart from merely taking note that they deviate from the regular practice. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 5. september 2024, kell 22:42 (EEST) :PS. Panin tähele, et see esimese inimese nimelise sipelga nimeline kasutaja oli Commonsis omistanud Katrin Sipelgale [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Katrin_Sipelgas] Läti kodakondsuse ning ühtlasi kategooria Women of Latvia. Ent paistab küll nii, et Katrin Sipelgat ühendab Lätiga s-täht perekonnanime lõpus ning asjaolu, et ta on olnud ühe Läti-Eesti koostööfilmi kunstnik, kuid kas talle selle eest ka Läti kodakondsus on antud, tundub kahtlane. Ehk siis pigem on tegemist vikisipelga pealiskaudsuse ja ebakompetentsusega. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. september 2024, kell 09:09 (EEST) ::Muutsin nüüd selle Läti sipelga eestlaseks ümber. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. september 2024, kell 22:28 (EEST) * Ma siin toetan Ivot ja teisi, kes on vastu fotode kustutamisele. / I support Ivo and all the others here who are against the nominations for the deletion of photos, and who are against the deletion of these photos, which nominations are wholly arbitrary. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. september 2024, kell 08:57 (EEST) == Sooviavaldus, seoses võrdusmärkide vahel olevate (ala(ala))pealkirjadega toimetamisakna kuvas == Vaadates nt ruwiki toimetamisakna kuva (Разделы: == == // === === // === Итог === ... // == См. также == // == Примечания == jne), ehk oleks mõttekas midagi analoogset ka siin teha ("näpuvaeva" vähendamiseks)...<br />st, nt kas '''Pealkiri''' ja jutumärkide vahel on tühik või ei;<br />vähemalt esimesi lisandusi tegevatele inimestele (ja redigeerijatele) oleks sest kasu[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 4. september 2024, kell 22:37 (EEST) : Redigeerimise tööriistaribalt iseenesest juba saab valida mitme eri taseme pealkirju. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2024, kell 16:51 (EEST) == GFDL == Hello! Files licensed GFDL may be eligible for a relicense per [[:en:Wikipedia:Image license migration]] that does not seem to be completed here. There are 314 files in [[:Kategooria:GFDL pildid]] but some are allready licensed cc-by-sa-3.0. So the actual number is less. To complete the license update we will need some templates for example: # [[:en:Template:Cc-by-sa-3.0-migrated]] # [[:en:Template:License migration announcement]] I suggest to keep the code in English but to translate the visible text. Keeping code in English makes it much easier to copy between wikis. The other templates are not visible (most are in [[:en:Category:Wikipedia license migration templates]] but we can live without some of them). I can copy the templates needed and once all are working perhaps someone would like to translate the visible parts? Depending on the number of files to check we may need someone with a bot too. [[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 8. september 2024, kell 18:17 (EEST) : I doubt that it's worth the effort. Most license migration candidates that there were have already been moved to Commons and relicensed over there. The actual number of remaining GFDL files that yet aren't dual licenced and are eligible (uploaded before August 1, 2009) is below 70. We might as well relicense these remaining ones too in Commons, but later when copyrights for the depicted works have expired. As I understand, it isn't strictly necessary to relicense the files and so we are not in hurry with this. But if you insist on doing this right away then I think we need only [[:c:Template:Cc-by-sa-3.0-migrated]] (has translations available) to tag these a few eligible GFDL files. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2024, kell 16:51 (EEST) :: Well I have this crazy project to fix GFDL on all wikis: [[:m:User:MGA73/GFDL files]]. So it would make me happy to fix the files. Sadly the lack of [[:c:Commons:Copyright_rules_by_territory/Estonia#Freedom_of_panorama|Freedom of panorama]] means we can't move the remaining files to Commons. Otherwise that would have been a great idea. And I agree there is no need to create a lot of templates when it is only a few files. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 9. september 2024, kell 17:36 (EEST) ::: The most simple solution is to add cc-by-sa-3.0-migrated directly in the self template like this [[:ga:Special:Diff/1232503]] and change GFDL like [[:ga:Special:Diff/1232506]] and then add migration=relicense like [[:ga:Special:Diff/1232508]]. The files that are not eligible can still be tagged but it will make no difference as long as the file is not moved to Commons. But if moved to Commons the code will work. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 9. september 2024, kell 22:27 (EEST) :::: I think all files are fixed now. I noticed that there is an VRT-permission on some of the files. If the permission is from the person who made the statue etc. then the file can go to Commons. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 10. september 2024, kell 21:21 (EEST) == Vahemikus 25. september–15. detsember lisanduvad kursuse raames infokorralduse artiklid == Annan teada, et ühe aine raames teevad 40 tudengit infokorraldusega (arhiivindus, dokumendihaldus, andmehaldus ja -eetika, raamatukogundus jne) seonduvaid artikleid, nii et noid ei pea ehk esialgu liiga hoogsalt toimetama ja kritiseerima, et lasta autoritel harjutada ning mitte motivatsiooni pärssida. Tudengeid on juhendatud küll võimalikult kvaliteetseid artikleid looma, aga võib siiski apse juhtuda. Teavitatud on ka mustandi ja liivakasti võimalustest. Püüame artiklid esialgu ka vastavalt ära tähistada. Selguse huvides võin jooksvalt siia artiklite nimed lisada. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. september 2024, kell 17:35 (EEST) == Isikute artiklites asukoha kaardilinkide lisamine. == Isiku artiklite tüüpformaadis võiks olla oma koht sünni, surma asukoha kaardilingile, näiteks Google Maps'is, näiteks nagu asulate artiklites on koordinaadid alguses, üleval paremal. Või ka maa-ameti kaardirakenduses pärandkultuuri valdkonnas. Priit 22. september 2024, kell 23:39 (EEST) :Sünni- ja surmakohad (kui on teada/olemas) on lingitud ehk alati saab minna vastavasse vikiartiklisse ja sealt edasi kaardi juurde liikuda. Samuti on kaardilink [https://geohack.toolforge.org/geohack.php?pagename=Tallinn&language=et&params=59.437222222222_N_24.745_E_region:EE_type:city selline]. Mille poolest on praegune lahendus puudulik? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. september 2024, kell 00:00 (EEST) == Albumite/singlite kaanepiltide lisamine == Tere, tahtsin küsida selle teema kohta natuke. Kuna hetkel on albumitele piltide lisamine üsna keeruline, siis tahtsin uurida kas keegi teab, kas on lootust et see kunagi muutub lihtsamaks või jääbki nii? Kuna ma tegelen albumite, singlite ja üleüldse ansamblite lisamisega, siis on üsna masendav, et ei saa pilti juurde panna albumitele. Mõtlesin küsida, et kas kellelgi on äkki rohkem infot või on kunagi proovinud uurida selle teema kohta. {{allkirjata|Vaiksedööd}} :Albumite kaanepildid on autoriõigusega kaitstud ja kui just autorid ise ei anna luba kujutiste vabaks levitamiseks, siis seni me kaanepilte paraku üles panna ei tohi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2024, kell 00:44 (EEST) == Spring Strom 2024 Damages == I hope I'm here on the right page. In Estonia was recently the Spring Storm 2024 military exercise. I writing on [[:de:Steadfast Defender 2024]] about the Spring Storm 24 excecicse. Now I found a webpage [https://parnu.postimees.ee/term/750398/kevadtorm-2024 here] where some reports aurous about damages and where a drone crash and burned a forest. Unfortunately these articles are behind a paywall and I can't access them. Can somebody help me to access them or find an alternative website where I can get the information for free? Thank you.--[[Kasutaja:Sanandros|Sanandros]] ([[Kasutaja arutelu:Sanandros|arutelu]]) 10. oktoober 2024, kell 00:26 (EEST) :Here you can access those articles: :Pärnu Postimees 24. mai 2024 — DIGAR Eesti artiklid :https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupostimees20240524.2.3.4 :Pärnu Postimees 15. mai 2024 — DIGAR Eesti artiklid :https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupostimees20240515.2.2 [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8046:7980:74D6:E104:7DEF:2C6E|2001:7D0:8046:7980:74D6:E104:7DEF:2C6E]] 10. oktoober 2024, kell 19:21 (EEST) ::OK Thank you very much, I will consult these pages.--[[Kasutaja:Sanandros|Sanandros]] ([[Kasutaja arutelu:Sanandros|arutelu]]) 14. oktoober 2024, kell 06:11 (EEST) == Page views in the past 30 days — xxx == "Page views in the past 30 days" — ingliskeelses Wikis on järgnev arv [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/klikkima/1/est klikitav] (vt nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Alicante&action=info Alicante]), siin ei ole, miks?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 17. oktoober 2024, kell 10:47 (EEST) : Inglise vikis on selle lahtri sisu kohandatud. Siin saaks ka nii teha, aga ma kahtlen, kas see on hea mõte. Selle lahtri sisu ja viidatud lehel toodu arv ei lähe omavahel kokku, nähtavasti ei arvestata neis kohtades vaatamisi päris samamoodi (näiteks selles Alicante näites näitab vikis praegu 24 390 vaatamist, aga viidatud lehel 25 153 vaatamist). Samale statistikalehele muidu on viidatud ka siin (link "Lehe vaatamise statistika" samal lehel tabelite all ja ka ajaloolehe päises). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. oktoober 2024, kell 20:17 (EEST) == Lühend eKr ei sobi == Sest see on mütoloogia. Eelistan e.m.a.--[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 1. november 2024, kell 09:21 (EET) == Files uploaded to beta.wikiversity - are they Estonian? == Hi! There are a number of files uploaded at https://beta.wikiversity.org/wiki/Special:ListFiles/Timo~betawikiversity that I think are Estonian. Perhaps someone can listen to them and check? If they are Estonian I wonder if they are somehow usable. If so they should be transferred to Commons and put in [[:c:Category:Audio files in Estonian]] for example. Some of them are songs. If they are old songs they are PD. But if they are new they are copyrighted. But I have no idea how to find out which songs they are or how old they are. If someone would like to help it would be great. [[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 4. november 2024, kell 18:40 (EET) :Hi. It is a collection of very old Estonian folk songs and folk music. Suitable for placing under folk music. [[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 5. november 2024, kell 10:50 (EET) :: Awesome! Thank you! --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 5. november 2024, kell 10:52 (EET) ::: I created [[:c:Category:Audio files of folk songs in Estonian]] for the files. --[[Kasutaja:MGA73|MGA73]] ([[Kasutaja arutelu:MGA73|arutelu]]) 5. november 2024, kell 11:02 (EET) == [[Bernhard Lõhmus]] == Artikli redaktsioon vajaks kaitset või IP-de 2001:7d0:84c3:a980:dd8f:3a65:b749:ec02 ja 62.65.37.73 alt kustutav isik mõningast rahunemisperioodi.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 7. november 2024, kell 19:37 (EET) == Võistkondlik 30 h artiklivõistlus == Sel nädalavahetusel kirjutab kaheksa võistkonda artikleid järgnevatel teemadel: [[Peraki osariik]], [[Sabahi osariik]], [[Selangori osariik]], [[Sarawaki osariik]], [[Pulau Pinangi osariik]], [[Pahangi osariik]], [[Kedahi osariik]] ja [[Johori osariik]]. Neil võib lasta rahus toimetada ja sellega saab vältida redigeerimiskonflikte. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. november 2024, kell 13:05 (EET) == Ebareklaam == Näiteks [[Notepad++]] abil saab teha paljutki; „joonealuse märkuse“ lisamiseks kirjutan alguses [[makro]]ks '''üks''' kord kogu koodi, seejärel piisab koodi esilekutsumiseks paari-kolme klahvi vajutamisest; saab muidugi jääda kindlaks ka vana juurde ja kirjutada/tippida/suruda iga j kord 100 +/-n klahvile...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 11. november 2024, kell 20:15 (EET) 9grnyl74ovw67s3qfg5nf3c0iz1blpl JK Narva Trans 0 107091 6759646 6711489 2024-11-12T08:54:37Z Makenzis 95198 6759646 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = JK Narva Trans | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Jalgpalliklubi Narva Trans<ref name="qk0S3" /> | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1979 | lõpp = | väljak = [[Narva Kreenholmi staadion]] | mahutavus = 3000 | ametinimetus1 = President | esimees = {{riigi ikoon|Valgevene}} [[Nikolai Burdakov]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Sergei Terehhov]] | liiga = [[Premium liiga]] | hooaeg = [[Premium liiga 2024|2024]] | positsioon = Premium liiga, '''6.''' | muster_la1= |muster_b1=_nikevwhite |muster_ra1= | muster_sh1=_whitestripes2 | vasakkäsi1=d00000 |kere1=d00000 |paremkäsi1=d00000 |püksid1=d00000 |sokid1=d00000 | muster_la2= |muster_b2=_freiburg1011t |muster_ra2= | muster_sh2=_whitestripes2 | vasakkäsi2=004080 |kere2= |paremkäsi2=004080 |püksid2=004080 |sokid2=0080FF | veeb = http://www.fctrans.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''JK Narva Trans''' on [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], kes on mänginud Eesti [[Meistriliiga]]s alates võistluse käivitumisest 1992. aastal. ==Ajalugu== JK Narva Trans asutati 1979. aastal, kui klubi endine peatreener ja praegune president [[Nikolai Burdakov]] oli veel mängija. Toona kandis klubi nime '''FK Avtomobilist''' ning tegutses kohaliku bussiettevõtte toetusel. Kõikide nende aastate jooksul on Trans püsinud mängus tänu Burdakovi finantseerimisele ja raskele tööl, mille tulemusena on Narva saanud tugeva esindusmeeskonna välja panna ka kõige raskematel aegadel.<ref name="Ajalugu1" /><ref name="Ajalugu2" /> '''FK Avtomobilist''' debüteeris Eesti NSV tugevaimas liigas 1984. aastal, kuid ei suutnud seal püsida ning langes hooaja lõpuks astme võrra madalamale. Sama saatus tabas klubi ka aastatel 1987 ja 1989.<ref name="Ajalugu1" /><ref name="Ajalugu2" /> 1989. aastal võeti nimeks '''Narva Autobaas''' ning kanti seda 1992. aastani, kuni muudeti '''Narva JK Trans'''iks. Pärast 1991. aasta edukat hooaega lunastas klubi pääsme tagasi tugevaimasse seltskonda ja 1992. aastal debüteeris Trans iseseisva Eesti [[Meistriliiga 1992|Meistriliiga]]s.<ref name="Ajalugu1" /><ref name="Ajalugu2" /> Klubi ajaloo seni edukaim aasta on 2001, kui Trans võitis [[Tipneri karikavõistlused 2001|karika]], alistades finaalis [[Tallinna FC Flora]]. Pühendunud Transi fännid mäletavad toonase kapteni [[Oleg Kurotškin]]i suurepärast lisaaja karistuslööki 50 meetrilt, mis ei jätnud Flora väravavahile muud võimalust, kui pall võrgust välja korjata. Toonane mälestusväärne võit tähendas klubile ajaloo esimest pääset [[UEFA#Klubidele|UEFA]] karikasarja.<ref name="Ajalugu1" /><ref name="Ajalugu2" /> Euroseiklus algas Transile kummaliselt, kui avamängus Rootsi meeskonna [[IF Elfsborg]] vastu anti narvalastele tehniline võit 3:0, sest külalised kasutasid registreerimata mängijat. Korduskohtumises [[Borås]]is ei suutnud Trans ootamatut edu ära kasutada ning jäi alla 0:5.<ref name="Ajalugu1" /><ref name="Ajalugu2" /> Transi eriskummalised juhtumid eurosarjas ei lõppenud 2001. aastal. 2003. aastal külastas Trans [[Belgrad]]i klubi [[OFK Beograd]]. Mäng katkestati esimesel poolajal väljakule visatud gaasipommi tõttu. Õnnetuse käigus sai viga mitu olulist Narva mängijat. Pärast pausi kohtumine jätkus ja Beograd võitis 6:1. Juhtunust kohkunud Trans pöördus õigluse saamiseks UEFA poole ning jällegi anti narvalastele 3:0 võit. Beograd kaebas selle edasi ning [[UEFA]] otsustas, et paari edasipääseja selgub vaid Narva kodumängu tulemusena. [[Tallinn]]as [[A. Le Coq Arena]]l toimunud pingelise kohtumise võitis Beograd 5:3, kuid kuna seekord kasutas Trans registreerimata mängijat, muudeti esialgne tulemus 3:5 0:3 kaotuseks.<ref name="Ajalugu1" /><ref name="Ajalugu2" /> [[Pilt:Trans (3).JPG|pisi|Narva Trans mängimas Tartu Tammeka vastu.]] Koduliigas on Trans stabiilselt püsinud nelja parima meeskonna seas. Seni edukaim aasta oli [[Meistriliiga 2006|2006]], kui [[Valeri Bondarenko]] juhtimise all saadi hõbemedalid. Kolmandal positsioonil on narvalased lõpetanud kuuel korral – [[Meistriliiga 1994/95|1995]]., [[Meistriliiga 2005|2005]]., [[Meistriliiga 2008|2008]]., [[Meistriliiga 2009|2009]]., [[Meistriliiga|2010]]. ja [[Meistriliiga|2011]]. aastal. 2008. aastal jäi Trans neljandale kohale, loovutades pronksmedalid samal aastal rahaliste probleemide tõttu laiali läinud Tallinna meeskonnale [[Tallinna FC TVMK|FC TVMK]]. TVMK lõpetas hooaja küll kolmandal real, kuid lõpptabelis langetati nad pärast hooaja lõppu viimaseks.<ref name="Ajalugu1" /><ref name="Ajalugu2" /> Trans on võitnud kaks Tipneri karikat, 2001. ja 2018. aastal. Lisaks on võidetud [[Eesti Superkarikas|Eesti Superkarikat]] (aastail [[Eesti Superkarikas 2007|2007]] ja [[Eesti Superkarikas 2008|2008]]) ning olnud koduklubiks endistele koondislastele [[Sergei Zamorski]]le (4 mängu, 1 värav) ja [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]ile (13 mängu, 2 väravat). Jättes kõrvale maailmatähe [[Valeri Karpin]]i, kes mängis Transis noorpõlves, on klubi suurim staar ja üks edukaim mängija Eestis olnud [[Maksim Gruznov]]. Ajakirjanikelt väravamasina hüüdnime saanud ründaja lõi 2001. aastal Transis koguni 37 väravat. Silmapaistev oli ka aasta 2007 kui nii Gruznov kui tema ründepartner [[Dmitri Lipartov]] püsisid koos [[Didier Drogba]], [[Francesco Totti]] ja [[Cristiano Ronaldo]]ga konkurentsis Euroopa kuldsaapa auhinnale.<ref name="Ajalugu1" /><ref name="Ajalugu2" /> ==Staadion== Trans peab kodumänge [[Narva Kreenholmi staadion]]il, mis mahutab kuni 3000 pealtvaatajat. Kuna staadion ei vasta [[UEFA]] nõuetele, peavad narvalased kasutama rahvusvahelisteks kohtumisteks muid mängupaiku (nt [[Rakvere staadion]] või [[Tallinn]]a [[A. Le Coq Arena]]).<ref name="ZCGLG" /> ==Mängijad== {{Vaata ka|Kategooria:JK Narva Transi jalgpallurid}} ===Praegune koosseis=== ''Seisuga 29. märts 2021''<ref>{{cite news|url=http://www.fctrans.ee/narvatrans/osnovnaya-komanda|title=Основной состав ФК "Нарва Транс"|publisher=JK Narva Trans}}</ref><ref>{{cite web|title=JK Narva Trans|url=http://jalgpall.ee/voistlused/team/14|publisher=|accessdate}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1 |pos=VV|rah=EST|nimi=[[Richard Aland]]}} {{JK koosseis mängija|no=3 |pos=KA|rah=Tadžikistan|nimi=[[Tabrezi Davlatmir]]}} {{JK koosseis mängija|no=4 |pos=PK|rah=EST|nimi=[[Gleb Pevtsov]]}} {{JK koosseis mängija|no=5 |pos=KA|rah=EST|nimi=[[Roman Nesterovski]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=8 |pos=KA|rah=EST|nimi=[[Daaniel Maanas]]}} {{JK koosseis mängija|no=9 |pos=RÜ|rah=EST|nimi=[[Raivo Saar]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|pos=PK|rah=RUS|nimi=[[Aleksandr Zakarljuka]]}} {{JK koosseis mängija|no=11 |pos=KA|rah=EST|nimi=[[Maksim Tserezov]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|pos=PK|rah=EST|nimi=[[Nikita Mihhailov]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|pos=RÜ|rah=EST|nimi=[[Aleksei Stepanov]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|pos=KA|rah=EST|nimi=[[Sergei Kondrattsev]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|pos=KA|rah=EST|nimi=[[Artjom Škinjov]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=18|pos=KA|rah=Albaania|nimi=[[Kristi Marku]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|pos=PK|rah=CIV|nimi=[[Elysée]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|pos=RÜ|rah=Venemaa|nimi=[[Nikolai Vdovitšenko]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|pos=PK|rah=Venemaa|nimi=[[Mihhail Belov]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|pos=KA|rah=EST|nimi=[[Martin Käos]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|pos=PK|rah=Venemaa|nimi=[[Nikita Zagrebelnõi]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|pos=VV|rah=EST|nimi=[[Daniil Dobrovolski]]}} {{JK koosseis mängija|no=69|pos=VV|rah=EST|nimi=[[Maksim Pavlov]]}} {{JK koosseis mängija|no=71|pos=PK|rah=EST|nimi=[[Arseni Kovaltsuk]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|pos=PK|rah=RUS|nimi=[[Deniss Poljakov]]}} {{JK koosseis mängija|no=93|pos=PK|rah=Venemaa|nimi=[[Vitali Kalenkovitš]]}} {{JK koosseis mängija|no=99|pos=RÜ|rah=Eesti|nimi=[[Eduard Golovljov]]}} {{JK koosseis lõpp}} Klubi duubelmeeskond on [[JK Narva Trans II]]. ==Personal== {| |-valign="top" | {| class="wikitable" style="font-size:100%; |+ Praegune tehniline personal |- !Amet !Nimi |- |Peatreener | |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jagudin]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vladislav Vesselov]] |} | {| class="wikitable" style="font-size:100%; |+ Peatreenerite ajalugu<ref>https://www.transfermarkt.com/jk-trans-narva/mitarbeiterhistorie/verein/7130</ref> !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Nikolai Burdakov]]||1992–1995 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Juri Šalamov]]||1995–1996 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Bondarenko]]||1997–1998 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Zamorski]]||1998 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Juri Salamov]]||1999 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Bondarenko]]||2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Anatoli Belov]]||2001–2002 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jagudin]]||2002 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Gennadi Molodov]]||2002 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Zamogilnõi]]||2003 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tõnu Eapost]]||2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jagudin]]||2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Bondarenko]]||2004–2008 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Ratnikov]]||2009 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Bondarenko]]||2009–2010 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Juri Svirkov]]||2011 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jagudin]]||2011–2012 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Prihhodko]]||2012 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jagudin]]||2012–2013 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Bondarenko]]||2013–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jagudin]]||2014–2015 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Nikolai Toštšev]]||2015 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Adjam Kuzjajev]]||2015–2018 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Cenk Özcan]]||2018 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Läti}} [[Dmitrijs Kalašnikovs]]||2018–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Bondarenko]]||2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Andrei Sjomin]]||2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oleg Kurotškin]]||2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Cenk Özcan]]||2020 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oleg Kurotškin]]||2020 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Igor Põvin]]||2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jerjomenko]]||2022 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Terehhov]]||2023 |} | {| class="wikitable" style="font-size:100%; |+ Presidendid !President !Aastad |- |align=left|{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Nikolai Burdakov]]||1992– |} |} ==Saavutused== *'''[[Meistriliiga]]''' ''(Alates 2014 Premium liiga)'' :2. koht (1): [[Meistriliiga 2006|2006]] :3. koht (6): [[Meistriliiga 1994/95|1994/95]], [[Meistriliiga 2005|2005]], [[Meistriliiga 2008|2008]], [[Meistriliiga 2009|2009]], [[Meistriliiga 2010|2010]], [[Meistriliiga 2011|2011]] *'''[[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]''' :'''Võitja (3)''': [[Tipneri karikavõistlused 2001|2001]], [[Tipneri karikavõistlused 2019|2019]], [[Tipneri karikavõistlused 2023|2023]] :2. koht (5): [[Tipneri karikavõistlused 1994|1994]], [[Tipneri karikavõistlused 2007|2007]], [[Tipneri karikavõistlused 2011|2011]], [[Tipneri karikavõistlused 2012|2012]], [[Tipneri karikavõistlused 2020|2020]] *'''[[Eesti Superkarikas]]''' :'''Võitja (2)''': [[Eesti Superkarikas 2007|2007]], [[Eesti Superkarikas 2008|2008]] :2. koht (3): [[Eesti Superkarikas 2001|2001]], [[Eesti Superkarikas 2012|2012]], [[Eesti Superkarikas 2020|2020]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/1992 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:1992 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData= bar:Position width:15 color:white align:center from:01/01/1992 till:01/01/1992 shift:(0,-4) text:7. from:01/01/1992 till:01/01/1993 shift:(0,-4) text:6. from:01/01/1993 till:01/01/1994 shift:(0,-4) text:4. from:01/01/1994 till:01/01/1995 shift:(0,-4) text:3. from:01/01/1995 till:01/01/1996 shift:(0,-4) text:5. from:01/01/1996 till:01/01/1997 shift:(0,-4) text:6. from:01/01/1997 till:01/01/1998 shift:(0,-4) text:4. from:01/01/1998 till:01/07/1998 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/1998 till:01/07/1999 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(0,-4) text:5. from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(0,-4) text:5. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(0,-4) text:7. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(0,-4) text:8. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(0,-4) text:6. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(0,-4) text:8. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(0,-4) text:5. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(0,-4) text:4. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(0,-4) text:6. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(0,-4) text:8. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(0,-4) text:6. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(0,-4) text:7. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(0,-4) text:8. from:01/01/1992 till:01/07/2023 color:ML shift:(0,13) text: "[[Meistriliiga|Meistriliiga/Premium liiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=90px|[[Eesti jalgpallikarikas|Karikas]] !width=90px|[[Eesti jalgpalli superkarikas|Superkarikas]] |- ! colspan="15"| Narva JK Trans |- |[[Meistriliiga 1992|1992]] || [[Meistriliiga]] ||'''7.'''|| 14 || 10 || 4 || 2 || 4 || 13||28 ||−15 ||'''4'''||align=left| [[Vitali Belski]] '''(3)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 1992/93|1992/93]] || Meistriliiga ||'''6.'''|| 12 || 22 || 11 || 2 || 9 || 51||34|| +17||'''24'''||align=left| [[Nikolai Toštšev]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1993|1/8-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 1993/94|1993/94]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 12 || 22 || 12 || 6 || 4 || 50||16||+34 ||'''30'''||align=left| [[Nikolai Toštšev]]<br>[[Maksim Gruznov]] '''(14)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 1994|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 1994/95|1994/95]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 8 || 24 || 11 || 6 || 7 || 32||24 ||+8 ||'''26'''||align=left| Nikolai Toštšev '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1995|Poolfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 1995/96|1995/96]] || Meistriliiga ||'''5.'''|| 8 || 24 || 8 || 6 || 10 || 33||32 ||+2 ||'''19'''||align=left| [[Boriss Nejolov]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1996|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 1996/97|1996/97]] || Meistriliiga ||'''6.'''|| 8 || 24 || 7 || 6 || 11 || 28||38 ||−10 ||'''16'''||align=left| [[Stanislav Kitto]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1997|Poolfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 1997/98|1997/98]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 8 || 24 || 9 || 4 || 11 || 27||45 ||−18 ||'''21'''||align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Lipartov]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1998|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 1998|1998]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 8 || 14 || 6 || 5 || 3 || 28||20||+8 ||'''23'''||align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Lipartov]] '''(7)''' |- |[[Meistriliiga 1999|1999]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 8 || 28 || 11 || 7 || 10 || 40||28||+12 ||'''40'''||align=left| [[Maksim Gruznov]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1999|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2000|2000]] || Meistriliiga ||'''5.'''|| 8 || 28 || 12 || 7 || 9 || 64||40||+24 ||'''43'''||align=left| [[Maksim Gruznov]] '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2000|1/8-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 2001|2001]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 8 || 28 || 16 || 3 || 9 || 79||35||+44 ||'''51'''||align=left| [[Maksim Gruznov]] '''(37)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2001|Võitjad]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2001|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2002|2002]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 8 || 28 || 14 || 5 || 9 || 54||49||+5 ||'''47'''||align=left| [[Maksim Gruznov]] '''(24)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2002|Poolfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 2003|2003]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 8 || 28 || 14 || 5 || 9 || 58||43||+15 ||'''47'''||align=left| [[Maksim Gruznov]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2003|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2004|2004]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 8 || 28 || 15 || 2 || 11 || 43||39||+4 ||'''47'''||align=left| [[Maksim Gruznov]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2004|Poolfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 2005|2005]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36 || 23 || 6 || 7 || 99||34||+65 ||'''75'''||align=left| [[Maksim Gruznov]] '''(26)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2005|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2006|2006]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 25 || 8 || 3 || 106||36||+70 ||'''83'''||align=left| [[Maksim Gruznov]] '''(31)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2006|Poolfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 2007|2007]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 10 || 36 || 25 || 3 || 8 || 89||28||+61 ||'''78'''||align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Lipartov]] '''(30)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2007|Finalistid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2007|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2008|2008]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36 || 16 || 8 || 12 || 62||54||+8 ||'''56'''||align=left| [[Nikolai Lõsanov]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2008|Veerandfinaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2008|Võitjad]] |- |[[Meistriliiga 2009|2009]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36 || 23 || 7 || 6 || 82||29||+53 ||'''76'''||align=left| [[Aleksandr Tarassenkov]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2010|2010]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36 || 23 || 7 || 6|| 67||31||+36 ||'''73'''||align=left| {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Marius Bezykornovas]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|1/8-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] || Meistriliiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36|| 22 || 7 || 7 || 107||29||+78 ||'''73'''||align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Aleksandrs Čekulajevs]] '''(46)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2011|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2012|2012]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 10 || 36|| 16 || 7 || 13 || 52||44||+8 ||'''55'''||align=left| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladislav Ivanov]] '''(13)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2012|Finalistid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2012|Finalistid]] |- |[[Meistriliiga 2013|2013]] || Meistriliiga ||'''7.'''|| 10 || 36 || 11 || 3 || 22 || 39||55 ||−16 ||'''36'''||align=left| [[Albert Taar]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2014|2014]] ||[[Premium liiga]]||'''8.'''|| 10 || 36 || 6 || 10 || 20 || 37||79 ||−42 ||'''28'''||align=left| [[Viktor Plotnikov]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|1/16-finaalid]] |- ! colspan="15"| JK Narva Trans |- |[[Premium liiga 2015|2015]] || Premium liiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 14 || 7 || 15 || 50||46 ||+6 ||'''49'''||align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Vitālijs Ziļs]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/64-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2016|2016]] || Premium liiga ||'''8.'''|| 10 || 36 || 11 || 8 || 17 || 60||68 ||−8 ||'''41'''||align=left| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Prošin]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/16-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2017|2017]] || Premium liiga ||'''5.'''|| 10 || 36 || 13 || 6 || 17 || 46||63 ||−17 ||'''45'''||align=left| {{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Dmitri Kovb]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2018|2018]] || Premium liiga ||'''4.'''|| 10 || 36 || 18 || 7 || 11 || 76||57 ||+19 ||'''61'''||align=left| [[Eduard Golovljov]] '''(23)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|Poolfinaalid]] |- |[[Premium liiga 2019|2019]] || Premium liiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 13 || 9 || 14 || 57||49 ||+8 ||'''48'''||align=left| [[Eduard Golovljov]] '''(20)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2019|Võitjad]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2020|2020]] || Premium liiga ||'''8.'''|| 10 || 30 || 6 || 7 || 17 || 31||49 ||−18 ||'''25'''||align=left| {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Chinedu Charles Geoffrey]] '''(12)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2020|Finalistid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2020|Finalistid]] |- |[[Premium liiga 2021|2021]] || Premium liiga ||'''6.'''|| 10 || 32 || 9 || 6 || 17 || 36||61 ||−25 ||'''33'''||align=left| {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Zakarljuka]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2022|2022]] || Premium liiga ||'''7.'''|| 10 || 36 || 10 || 8 || 18 || 43||58 ||−15 ||'''38'''||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Denõss Dedetško]] '''(12)''' ||[[Tipneri karikavõistlused 2022|Poolfinaalid]] |- |[[Premium liiga 2023|2023]] || Premium liiga ||'''8.'''|| 10 || 36 || 12 || 2 || 22 || 32||64 ||−32 ||'''38'''||align=left| [[Tristan Koskor]] '''(16)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2023|Võitjad]] |} ===Euroopa=== {| class="wikitable " style="font-size:100%; ! Hooaeg ! Võistlus ! Voor ! Vastane ! Kodus ! Võõrsil ! Kokku |-align=center |rowspan="4"|[[UEFA Intertoto Karikas|1996]] |rowspan="4"|[[UEFA Intertoto Karikas]] |rowspan="4"|[[UEFA Intertoto Cup#Alagrupiturniir|Alagrupiturniir]] |align=left|{{Riigi ikoon|Holland}} [[FC Groningen]] |colspan="3" bgcolor="#ffdddd"|1 : 4 |-align=center |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Vasas SC]] |colspan="3" bgcolor="#ffdddd"|1 : 4 |-align=center |align=left|{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Lierse SK]] |colspan="3" bgcolor="#ffdddd"|0 : 3 |-align=center |align=left|{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Gaziantepspor]] |colspan="3" bgcolor="#ffffdd"|0 : 0 |-align=center |[[UEFA Intertoto Karikas|1999]] |[[UEFA Intertoto Karikas]] |[[UEFA Intertoto Karikas#First round|Esimene ring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[FC Jokerit]] | bgcolor="#ffdddd"| 1 : 4 | bgcolor="#ffdddd"| 0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"| '''1 : 7''' |-align=center |[[UEFA Intertoto Karikas 2000|2000]] |[[UEFA Intertoto Karikas]] |[[UEFA Intertoto Karikas 2000#Esimene ring|Esimene ring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Piatra Neamţi FC Ceahlăul]] | bgcolor="#ffdddd"|2 : 5 | bgcolor="#ffdddd"|2 : 4 | bgcolor="#ffdddd"|'''4 : 9''' |-align=center |[[UEFA Cup 2001/02|2001/02]] |[[UEFA Cup]] |[[UEFA Cup 2001/02#Kvalifikatsiooniring|Kvalifikatsiooniring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[IF Elfsborg]] | bgcolor="#ddffdd"|3 : 0<sup>1</sup> | bgcolor="#ffdddd"|0 : 5 | bgcolor="#ffdddd"|'''3 : 5''' |-align=center |[[UEFA Intertoto Karikas 2003|2003]] |[[UEFA Intertoto Karikas]] |[[UEFA Intertoto Karikas 2003#Esimene ring|Esimene ring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[OFK Belgrade]] | bgcolor="#ffdddd"|0 : 3<sup>3</sup> | bgcolor="#ffdddd"|Tühistatud<sup>2</sup> | bgcolor="#ffdddd"|'''0 : 3''' |-align=center |[[UEFA Intertoto Karikas 2004|2004]] |[[UEFA Intertoto Karikas]] |[[UEFA Intertoto Karikas 2004#Esimene ring|Esimene ring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Leedu}} [[FK Vetra]] | bgcolor="#ffdddd"|0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"|0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"|'''0 : 4''' |-align=center |[[UEFA Intertoto Karikas 2005|2005]] |[[UEFA Intertoto Karikas]] |[[UEFA Intertoto Karikas 2005#Esimene ring|Esimene ring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Belgia}} [[KSC Lokeren Oost-Vlaanderen|KSC Lokeren]] | bgcolor="#ffdddd"|0 : 2 | bgcolor="#ddffdd"|1 : 0 | bgcolor="#ffdddd"|'''1 : 2''' |-align=center |[[UEFA Intertoto Karikas 2006|2006]] |[[UEFA Intertoto Karikas]] |[[UEFA Intertoto Karikas 2006#Esimene ring|Esimene ring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Kalmar FF]] | bgcolor="#ffdddd"|1 : 6 | bgcolor="#ffdddd"|0 : 2 | bgcolor="#ffdddd"|'''1 : 8''' |-align=center |[[UEFA Karikas 2007/08|2007/08]] |[[UEFA Cup]] |[[UEFA Karikas 2007/08#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Helsingborgs IF]] | bgcolor="#ffdddd"|0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"|0 : 6 | bgcolor="#ffdddd"|'''0 : 9''' |-align=center |[[UEFA Intertoto Karikas 2008|2008]] |[[UEFA Intertoto Karikas]] |[[UEFA Intertoto Karikas 2008#Esimene ring|Esimene ring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Leedu}} [[FK Ekranas]] | bgcolor="#ffdddd"|0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"|0 : 1 | bgcolor="#ffdddd"|'''0 : 4''' |-align=center |[[UEFA Euroopa Liiga 2009/10|2009/10]] |[[UEFA Euroopa Liiga]] |[[UEFA Euroopa Liiga 2009/10#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Velenje NK Rudar]] | bgcolor="#ffdddd"|0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"|1 : 3 | bgcolor="#ffdddd"|'''1 : 6''' |-align=center |[[UEFA Euroopa Liiga 2010/11|2010/11]] |[[UEFA Euroopa Liiga]] |[[UEFA Euroopa Liiga 2010/11#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[MYPA]] | bgcolor="#ffdddd"|0 : 2 | bgcolor="#ffdddd"|0 : 5 | bgcolor="#ffdddd"|'''0 : 7''' |-align=center |[[UEFA Euroopa Liiga 2011/12|2011/12]] |[[UEFA Euroopa Liiga]] |[[UEFA Euroopa Liiga 2011/12#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[FK Rabotnički]] | bgcolor="#ffdddd"|1 : 4 | bgcolor="#ffdddd"|0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"|'''1 : 7''' |-align=center |[[UEFA Euroopa Liiga 2012/13|2012/13]] |[[UEFA Euroopa Liiga]] |[[UEFA Euroopa Liiga 2012/13#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Inter Baku PIK]] | bgcolor="#ffdddd"|0 : 5 | bgcolor="#ffdddd"|0 : 2 | bgcolor="#ffdddd"|'''0 : 7''' |-align=center |[[UEFA Euroopa Liiga 2013/14|2013/14]] |[[UEFA Euroopa Liiga]] |[[UEFA Euroopa Liiga 2013/14#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left|{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Gefle IF]] | bgcolor="#ffdddd"|0 : 3 | bgcolor="#ffdddd"|1 : 5 | bgcolor="#ffdddd"|'''1 : 8''' |} *<sup>1</sup><small>UEFA määras 3:0 võidu Narva Transile, kuna Elfsborg kasutas diskvalifitseeritud mängijat.</small> *<sup>2</sup><small>OFK Belgrade võitis kohtumise 6:1, kuid kuna mängu ajal visati suitsupomm väljakule, siis tulemus tühistati. Kuna teoga sai hakkama klubi linnarivaali toetaja, siis otsustati, et teise mängu tulemus loeb, mille Trans kaotas 3:5.</small> *<sup>3</sup><small>OFK Beograd võitis kohtumise lisaajal 3:5, kuid kuna Transil oli pingi peal registreerimata mängija, siis tulemus tühistati ning OFK Beogradile määrati 0:3 võit.</small> ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Ajalugu1">https://web.archive.org/web/20170805060136/http://fctrans.ee/et/klubi/klubi-ajalugu Klubi ajalugu</ref> <ref name="Ajalugu2">{{cite book |year=2009 |editor1-last=Luik |editor1-first=Margus |title=Estonian Football 100 years / Eesti Jalgpalliliit |format=31 cm |language=inglise|location=Tallinn |publisher=ML Agency |page=244-245 |pages=600 |isbn=978-9949-18-257-2}}</ref> <ref name="qk0S3">[http://www.fctrans.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=69&Itemid=59&lang=et Üldinfo]</ref> <ref name="ZCGLG">[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26548 Narva Trans kaotas valusalt] Soccernet.ee, 2. juuli 2009</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.fctrans.ee/ Koduleht] *{{EJLv|14}} {{Meistriliiga meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Narva sport]] [[Kategooria:JK Narva Trans| ]] 1c03g1zxwwv7a5gazvg21k42iihqdsh Pärnu JK Vaprus 0 107336 6759639 6718849 2024-11-12T08:47:32Z Makenzis 95198 6759639 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Pärnu JK Vaprus | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Pärnu Jalgpalliklubi Vaprus | hüüdnimi = Karud | lühend = | asutatud = 1922–1941, 1999 | lõpp = | väljak = [[Pärnu Rannastaadion]] | mahutavus = 1501 | ametinimetus1 = Juhatus | esimees = [[Jaak Roosson]] [[Karl Palatu]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Igor Prins]] | liiga = [[Premium liiga]] | hooaeg = [[Premium liiga 2024|2024]] | positsioon = Premium liiga, '''7.''' | muster_la1 = | muster_la2 = _panelonblack| muster_la3 = | muster_b1 = | muster_b2 = _panelonblack| muster_b3 = | muster_ra1 = | muster_ra2 = _panelonblack| muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =FDE910 | vasakkäsi2 = FFFFFF| vasakkäsi3 = | kere1 =FDE910 | kere2 = 000000| kere3 = | paremkäsi1 =FDE910 | paremkäsi2 = FFFFFF| paremkäsi3 = | püksid1 =000000 | püksid2 = 000000| püksid3 = | sokid1 =FDE910 | sokid2 = 000000| sokid3 = | veeb = http://www.vaprus.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Pärnu JK Vaprus''' on [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Pärnu]]s. Klubi mängib 2023. aastal [[Premium liiga]]s. ==Ajalugu== ===Algusaastad=== [[22. märts]]il [[1909]] loodi 1890. aastal loodud [[Pärnu Karskusselts]]i Vaprus juurde võimlemisosakond. Seda kuupäeva võib lugeda Pärnu organiseeritud sporditegevuse alguseks. Pärast [[I maailmasõda]] jätkati sportimist Vapruse spordiosakonnana. 1922. aasta mais otsustasid spordimehed edasi tegutseda iseseisva spordiseltsina Vaprus. Spordiseltsi Vaprus asutasid [[Johann Tamm]], [[Ago Pärtel]], [[Arnold Oksa]], [[Johan Põntson]] ja [[Arnold Luhaäär]]. [[William Puust]], kes oli 1927–1932 [[Pärnu Jalgpalli Klubi|Pärnu Jalgpalli Klubis]] ja [[Pärnu Spordiseltside Liit|Pärnu Spordiseltside Liidu]] asutaja, oli 1924–1927 Vapruse aseesimees. Vapruse klubi liikmed võistlesid [[jalgpall]]is, [[võimlemine|võimlemises]], [[maadlus]]es, [[kergejõustik]]us, [[tõstmine|tõstmises]], [[poks]]is, [[ujumine|ujumises]], [[suusatamine|suusatamises]], [[jalgrattasõit|jalgrattasõidus]], [[jääpall]]is, [[lauatennis]]es, [[korvpall|korv]]- ja [[võrkpall]]is. Vaprus korraldas spordiajaloo esimesed linnadevahelised jooksuvõistlused Pärnust [[Tallinn]]a ja Pärnust [[Riia|Riiga]]. Seltsi ruumid asusid [[Supeluse tänav (Pärnu)|Supeluse]], [[Karusselli tänav (Pärnu)|Karusselli]], [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna]] ja [[Pikk tänav (Pärnu)|Pikal]] tänaval. Lisaks asutati osakonnad [[Raeküla (Pärnu)|Raekülas]], [[Vana-Pärnu (Pärnu)|Vana-Pärnu]]s, [[Surju]]s ja [[Vändra]]s, millest eriti aktiivselt tegutses Raeküla osakond. Jalgpallivõistkondi oli Vaprusel kohati 3, millele lisandusid veel Raeküla ja Surju osakonna meeskonnad. 1927. ja 1934. aastal tuli Vapruse meeskond jalgpallis Pärnu meistriks. 1937. aastal liitus Vaprus mitme muu Pärnu spordiklubiga, pannes nii aluse Pärnu Kalevile. ===62 aastat hiljem=== [[Raeküla staadion]]il käis koos harjutamas hulk noori jalgpallisõpru, kes osalesid 1999. aastal ka [[Nike (ettevõte)|Nike]] korraldatud rannaturniiril. Üllatusena võideti elukutselisi jalgpallureid. Sellest tekkis idee hakata ka regulaarselt harjutama muruväljakul.<ref name="Ajalugu 21. sajandil" /> [[Pärnu Kalevi staadion]]il kohtusid esimese [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] aegse spordiseltsi Vaprus ründemängija (1932–1936) [[Aleksander Padu]] (Padumets) ja [[Reigo Tõnsberg]], kellel tekkis idee taaselustada spordiselts Vaprus. Koos Raekülas elava ärimehe [[Ivo Tahi]]ga kinnitati 25. juulil 1999 JK Vapruse põhikiri, mis registreeriti 2000. aastal. Otsustati osta koht III liigas ja sellega osaleda 2000. aasta Eesti meistrivõistlustel. Esimene aasta osutus niivõrd edukaks, et järgmiseks hooajaks kindlustati koht II liigas. Lisaks sellele tuldi Pärnu meistriks.<ref name="Ajalugu 21. sajandil" /> 2001. aastal algatas JK Vaprus [[Pärnumaa Meistrivõistlused]] [[Vapruse Karikas|Vapruse Karikale]], mille võitis [[Pärnu FC Levadia|Levadia]] võistkond.<ref name="Ajalugu 21. sajandil" /> 2001. aasta kujunes Vaprusele väga edukaks. Võideti [[Väike Karikas|madalamate liigade karikas]] ja sellega kindlustati pääs [[UEFA Regioonide Karikas|UEFA Regioonide Karika]]le. Paraku lubas [[Eesti Jalgpalli Liit|EJL]] seal osaleda vaid kahel Vapruse mängijal, [[Priit Hansalu]]l ja [[Hannes Lehe]]l, kes lõi ka koondise auvärava. Samal aastal kohtuti [[Inglismaa]] amatöörklubi [[The Old Carthusian Football Club]]iga [[London]]ist. Samuti osaleti Eesti-Läti 100 võistkonna maavõistlusel, kus kohtuti [[FK Upesciems]]iga. Lisaks kohtuti treeningumängudes veel Soome klubidega.<ref name="Ajalugu 21. sajandil" /> Kuna [[Pärnu FC Levadia]] oli tõusnud meistriliigasse, otsustati laenulepingu alusel mängivatest 3 väljakumängijast ja väravavahist loobuda. 1. detsembril 2001 sõlmitud lepingu alusel siirdus [[Rain Põldme]] [[Pärnu FC Levadia|Pärnu Levadiasse]]. Seda võib pidada Vapruse klubi esimeseks ametlikuks mängijatega tehtud tehinguks. Lisaks Rain Põldmele, [[Ruslan Mironov]]ile ja [[Sergei Samkov]]ile, kes kõik olid klubis mänginud 1999. aastast, suundus Pärnu Levadiasse ka [[Artur Pinka]], kes saabus Vaprusse 2000. aastal [[Tallinna FC Štrommi]]st. Kuna juhtmängijate lahkumine nõrgestas oluliselt meeskonna võitlusvaimu, otsustati mitte pürgida esiliigasse ja [[II liiga]] lõpetati 2. kohaga.<ref name="Ajalugu 21. sajandil" /> 2002. aastal alustati nõrgendatud koosseisus ja seati eesmärgiks ''II liiga'' koha kindlustamine. Sama aasta lõpus otsustasid JK Vaprusega ühineda [[Marek Lemsalu Jalgpallikool]], [[Pärnu Pataljoni JK]] ja [[Pärnu FC Levadia]], mille tulemusel tekkis Vapruse ridadesse mitu noortevõistkonda.<ref name="Ajalugu 21. sajandil" /> 2003. aasta osutus klubile majanduslikult raskeks. Eelarve paisus juba 1,3 miljonile kroonile, kuid vajaminevaid toetajaid ei leitud ja hooaeg lõpetati majanduslikus miinuses. Samal aastal hakati osalema rannajalgpallis, kus saavutati mitmel etapil esikoht. Järgneval aastal õnnestus Vaprusel tulla rannajalgpallis esimest korda Eesti meistriks.<ref name="Ajalugu 21. sajandil" /> 2007. aastal saavutati Meistriliigas 8. koht, millega edastati liigast välja langenud [[Lasnamäe FC Ajax|Lasnamäe Ajax]]it ning [[FC Kuressaare]]t. Fair Play arvestuses saavutati [[Tallinna FC Flora|FC Flora]] järel 2. koht. [[Meistriliiga 2008|Hooajal 2008]] kukkus Vaprus pika hooaja järel Meistriliigast välja. Tänu [[Tallinna FC TVMK|FC TVMK]] likvideerimisele pääseti, vaatamata 10. kohast, üleminekumängudele [[Paide FC Flora LM|Paide Flora Linnameeskonna]] vastu. Kuigi kahe mängu üldseis jäi 5:5, siis tänu rohkematele võõrsil löödud väravatele pääses Meistriliigasse Paide. Fair Play arvestuses saavutati taas 2. koht. 2009. aastal mängis Vaprus üle pika aja jälle Eesti [[Esiliiga 2009|Esiliiga]]s. Tugevalt noorenenud koosseisuga kindlustati hooaja lõikes liigatabelis endale 7. koht. 36 mänguga koguti Esiliigas 39 punkti.<ref name="Ajalugu 21. sajandil" /> 2010. aasta suvel toimus [[Pärnu Spordihoone]]s kohtumine Pärnus noortejalgpalliga tegelevate klubide, Pärnu linna ja [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] vahel, et moodustada 2011. aasta hooajast Pärnu Linnameeskond.<ref name="2RR6r" /> Pärnu Vapruse, [[Pärnu JK]] ja [[Pärnu Kalevi SK]] põhjal loodud uus klubi võttis üle Vapruse liigakoha, ning parimad mängijad kolmest klubist.<ref name="vtlbr" /> ===Taasalustamine IV liigast=== Aastatel 2011–2013 keskendus jalgpalliklubi Vaprus peamiselt noortetööle. Ent 2014. aastal naasis klubi Eesti meeste meistrivõistlustele. Esimesel hooajal lõpetas Vaprus noore koosseisuga [[IV liiga 2014#IV liiga lõuna|neljandas liigas lõunatsoonis]], saavutades vaid ühe võidu ja viimase koha. Järgmisel hooajal osales klubi [[IV liiga 2015#IV liiga lääs|neljandas liigas läänetsoonis]], kus saavutati teine koht ning teeniti üleminek III liigasse. Aastal 2016 kogus Vaprus [[III liiga 2015#IV liiga lääs|kolmanda liiga läänetsoonis]] võrdse arvu punkte [[Raplamaa JK|võitjatega]] (57), kuid kuna nad kaotasid mõlemad omavahelised mängud, jäid nad teisele kohale. II liiga [[II liiga 2016#II liiga lõuna/lääs üleminekumängud|üleminekumängudel]] alistati [[Tallinna FC Ararat TTÜ]], kes lõpetas [[II liiga 2016#II liiga lõuna/lääs|II liiga]] 12. kohal, kahe mängu kokkuvõttes tulemusega 14:2. See kindlustas neile koha [[II liiga]]s aastaks 2017. ===Tagasi kõrgliigas=== 2017. aasta hooaja eel teatas MTÜ Jalgpalliklubide Liit ([[Pärnu JK]], [[Pärnu Kalevi SK]], Pärnu JK Vaprus), et [[Premium liiga|Premiumi liiga]]s hakkab [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskonna]] asemel alates 2017. aasta hooajast suvepealinna esindama Pärnu JK Vaprus.<ref name="ZyGVX" /><ref name="LEP1Q" /> ==Mängijad== {{Vaata ka|Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid}} ===Praegune koosseis=== ''Seisuga 26. november 2023''<ref>[https://vaprus.ee/esindusmeeskond/ Esindusmeeskond]. vaprus.ee. Vaadatud 13.3.2021</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Hendrik Vainu]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Ott Nõmm]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Magnus Villota]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Uku Kõrre]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Martin Käos]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Kevin Aloe]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Ranet Ristikivi]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Raimond Tiidermann]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Raimond Eino]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Enrico Veensalu]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Sander Kapper]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Henri Välja]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Reimo Madissoo]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Reno Mark]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Mathias Villota]]}} {{JK koosseis mängija|no=39|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Robin Limberg]]}} {{JK koosseis mängija|no=70|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Kristofer Põldme]]}} {{JK koosseis mängija|no=90|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Joonas Sild]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Kevin Kauber]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Virgo Vallik]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Markus Miiter]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Ronaldo Tiismaa]]}} {{JK koosseis lõpp}} ==Personal== {{col-begin|width=100%}} |- | ===Praegune tehniline personal=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Henri Rüütli]] |- |Väravavahtide treener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Priit Pikker]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andra Muhu]] |} | ===Peatreenerite ajalugu=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Midenbritt]]||201?–2016 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]]||2017 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Zelinski]]||2018 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kalev Pajula]]||2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Midenbritt]]||2020–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Läti}} [[Dmitrijs Kalašņikovs]]||2022 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]]||2023– |} |} ==Saavutused== *'''[[Esiliiga]]''' :'''Võitja (1)''': [[Esiliiga 2005|2005]], [[Esiliiga 2020|2020]] :'''3. koht (1)''': [[Esiliiga 2019|2019]] *'''[[II liiga]]''' :'''Võitja (1)''': [[II liiga 2004#II liiga lõuna/lääs|2004]] :'''2. koht (1)''': [[II liiga 2001#II liiga lõuna/lääs|2001]] *'''[[III liiga]]''' :'''Võitja (1)''': [[III liiga 2000#III liiga lääs|2000]] :'''2. koht (1)''': [[III liiga 2016#III liiga lääs|2016]] *'''[[IV liiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[IV liiga 2015#IV liiga lääs|2015]] *'''[[Väike karikas]]''' :'''Võitja (1)''': [[Väike karikas 2001|2001]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/1999 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2000 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:10. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:10. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:10. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/1999 till:01/07/2000 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga|III]]" from:01/07/2000 till:01/07/2002 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga|II]]" from:01/07/2002 till:01/07/2003 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2003 till:01/07/2004 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga|II]]" from:01/07/2004 till:01/07/2005 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2005 till:01/07/2008 color:ML shift:(0,13) text:"[[Meistriliiga]]" from:01/07/2008 till:01/07/2010 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2013 till:01/07/2015 color:IV shift:(0,13) text:"[[IV liiga|IV]]" from:01/07/2015 till:01/07/2016 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga|III]]" from:01/07/2016 till:01/07/2018 color:ML shift:(0,13) text:"[[Premium liiga]]" from:01/07/2018 till:01/07/2020 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2020 till:01/07/2023 color:ML shift:(0,13) text:"[[Premium liiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=90px|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- ! colspan="14" | Pärnu JK/Vapper |- |[[III liiga 2000|2000]] || [[III liiga|III liiga lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 6 || 20 || 14 || 2 || 4 || 60||22 ||+38 ||'''44'''||align=left| [[Raino Lapp]] '''(12)''' |- ! colspan="14" | Pärnu JK Vaprus |- |[[II liiga 2001|2001]]|| [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||'''2.'''|| 6 || 20 || 13 || 4 || 3 || 63 || 25||+28 ||'''43'''||align=left| [[Mihkel Vorman]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2001|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2002|2002]]|| [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''5.'''|| 6 || 20 || 7 || 2 || 11 || 25||39 ||−14 ||'''23'''||align=left| ''4 mängijat'' '''(4)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2002|''ei osalenud'']] |- |[[Esiliiga 2003|2003]]|| [[Esiliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''8.'''|| 8 || 28 || 5 || 7 || 16 || 42||71 ||−29||'''22'''||align=left| [[Marek Markson]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2003|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2004|2004]]|| [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 8 || 28 || 24 || 4 || 0 || 157||21 ||+136||'''76'''||align=left| [[Indrek Joost]] '''(28)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2004|''ei osalenud'']] |- |[[Esiliiga 2005|2005]]|| [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 36 || 26 || 6 || 4 || 92||39 ||+53 ||'''84'''||align=left| [[Verner Uibo]] '''(19)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2005|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2006|2006]]|| [[Meistriliiga]] ||'''7.'''|| 10 || 36 || 10 || 4 || 22 || 49||86 ||−37 ||'''34'''||align=left| [[Ranet Lepik]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2006|''ei osalenud'']] |- |[[Meistriliiga 2007|2007]]|| [[Meistriliiga]] ||'''8.'''|| 10 || 36 || 8 || 1 || 27 || 35||96 ||−61 ||'''25'''||align=left| [[Mihhail Kazak]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2007|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2008|2008]]|| [[Meistriliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''9.'''|| 10 || 36 || 5 || 2 || 29 || 41||125 ||−84 ||'''17'''||align=left| [[Martin Partsioja]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2008|1/16-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2009|2009]]|| [[Esiliiga]] ||'''7.'''|| 10 || 36 || 11 || 6 || 19 || 64||77 ||−13 ||'''39'''||align=left| [[Taavi Laurits]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2010|2010]]|| [[Esiliiga]] ||'''7.'''|| 10 || 36 || 10 || 7 || 19 || 57||78 ||−21 ||'''37''' ||align=left| Taavi Laurits '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|''ei osalenud'']] |- ! colspan="14" | 2011-2013 mängiti [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskonna]] koosseisus. |- |[[IV liiga 2014|2014]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] ||'''9.'''|| 9 || 16 || 1 || 2 || 13 || 13||46 ||−33 ||'''5'''||align=left| [[Henri Hansson]] ja [[Kaspar Mitt]] '''(3)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[IV liiga 2015|2015]] || [[IV liiga|IV liiga lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 10 || 18 || 12 || 3 || 3 || 55||21 ||+34 ||'''39'''||align=left| [[Jaak-Peeter Oja]] '''(15)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|''ei osalenud'']] |- |[[III liiga 2016|2016]] || [[III liiga|III liiga lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 12 || 22 || 19 || 0 || 3 || 69||22 ||+47 ||'''57'''||align=left| [[Robyn Hallmere]] '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2017|2017]] || [[Premium liiga]] ||'''9.'''|| 10 || 36 || 2 || 2 || 32 || 29||146 ||−117 ||'''8'''||align=left| [[Kristen Saarts]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|1/32-finaalid]]<sup>[[#märkus1|1]]</sup> |- |[[Premium liiga 2018|2018]] || [[Premium liiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''10.'''|| 10 || 36 || 2 || 7 || 27 || 25||123 ||−98 ||'''13'''||align=left| [[Tõnis Vihmoja]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2019|2019]] || [[Esiliiga]] ||'''3.'''|| 10 || 36 || 21 || 4 || 11 || 73||48 ||+25 ||'''67'''||align=left| Kristen Saarts '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|1/16-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2020|2020]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 32 || 19 || 8 || 5 || 72||30 ||+42 ||'''65'''||align=left| [[Ronaldo Tiismaa]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2021|2021]] || [[Premium liiga]] ||'''10.'''|| 10 || 30 || 5 || 3 || 22 || 24||88 ||-64 ||'''18'''||align=left| [[Anton Krutogolov]] ja [[Enrico Veensalu]] '''(5)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|1/16-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2022|2022]] || Premium liiga ||'''10.'''|| 10 || 36 || 3 || 2 || 31 || 32||96 ||-64 ||'''11'''||align=left| [[Ronaldo Tiismaa]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|1/64-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2023|2023]] || Premium liiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 12 || 12 || 12 || 40||43 ||-3 ||'''48'''||align=left| [[Kevin Kauber]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/32-finaalid]] |} :Märkused; *{{ankur|märkus1}}<sup>1</sup><small>[[Pärnu Linnameeskond]]</small> ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] *[[Pärnu Linnameeskond]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Ajalugu 21. sajandil">[http://vaprus.ee/klubi/ajalugu-21-sajandil/ Ajalugu 21. sajandil]</ref> <ref name="2RR6r">[http://sport.postimees.ee/?id=274035 Pärnu tahab moodustada jalgpalli linnameeskonna] Postimees, 9. juuni 2010</ref> <ref name="vtlbr">[http://www.parnupostimees.ee/1097758/parnu-linnameeskond-loobub-kohast-esiliigas Pärnu Linnameeskond loobub kohast esiliigas] Pärnu Postimees, 9. jaanuar 2013</ref> <ref name="ZyGVX">[http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=11567 Premium liigas esindab Pärnut jalgpalliklubi Vaprus]</ref> <ref name="LEP1Q">[http://vaprus.ee/premium-liigas-hakkab-parnu-linnameeskonna-asemel-alates-2017-aasta-hooajast-suvepealinna-esindama-parnu-jk-vaprus/ Premium liigas hakkab Pärnu Linnameeskonna asemel alates 2017. aasta hooajast suvepealinna esindama Pärnu JK Vaprus]</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.vaprus.ee Koduleht] *{{EJLv|5387}} *[http://jalgpall.ee/voistlused/52/team/220 Pärnu JK Vaprus] (2001–2019) EJL-i kodulehel {{Meistriliiga meeskonnad}} {{JÄRJESTA:Pärnu Vaprus, JK}} [[Kategooria:Pärnu JK Vaprus| ]] [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Pärnu spordiklubid]] oc4scqs32inhoqaybo2ucedazbn4lo0 Ujumise maailmarekordid 0 107344 6759653 6755626 2024-11-12T09:15:37Z Артем Загребельный 128483 /* Naised */ 6759653 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Ujumise maailmarekordid''' on [[FINA|Rahvusvahelise Ujumisföderatsioon]]i (FINA) registreeritud maailma tipptulemused [[ujumine (spordiala)|ujumises]]. Ujumise maailmarekordid on kinnitanud rahvusvaheline ujumise juhtorgan FINA. Rekordid saab püstitada pika raja (50 meetrit) või lühiraja (25 meetrit) basseinides. FINA tunnistab järgmiste võistluste maailmarekordeid nii meeste kui naiste osas, välja arvatud segavõistlused, kus võistkonnad koosnevad suvalises järjekorras kahest mehest ja kahest naisest. * Vabaujumine: 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m * Seliliujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Rinnauliujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Liblikujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Kompleksujumine: 100 m (ainult lühirajal), 200 m, 400 m * Teateujumine: 4 × 50 m vabaujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m vabaujumine, 4 × 200 m vabaujumine, 4 × 50 m kompleksujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m kompleksujumine * Segateateujumine: 4 × 50 m segavabaujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m segavabaujumine (ainult pikk rada), 4 × 50 m segakompleksujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m segakompleksujumine (ainult pikk rada). ==Ajalugu== Pika raja (50 m bassein) rekordid on oluliselt vanemad kui lühikese raja (25 m bassein) rekordid ja neid peetakse üldiselt kahest prestiižikamaks. 50 m basseini rekordid pärinevad juba 1900. aastate alguses (hiljem lisandus liblikujumine, kui arenes välja rinnuliujumisest). Mis puutub 25 m basseini rekordeid, siis FINA alustas nende rekordite tunnustamisprotsessi märtsis 1991, kehtestades/määrates igaks võistluseks standardse aja (mis oli üldjuhul seotud tollal tuntud maailma parima ajaga), mida tuli paremaks muuta selleks, et saada FINA algselt tunnustatud "maailmarekord" lühiraja võistlusel. Ratifitseerimisprotsessi on kirjeldatud FINA reeglis SW12, ja see hõlmab paberimaterjali esitamist, mis tõendab ajavõtusüsteemi täpsust ja basseini pikkust, FINA reeglite järgimist ujumisriietuse osas ning negatiivset dopinguproovi asjaomaste ujujate poolt. Rekordid saab püstitada vahemaade vahel individuaalvõistlusel ja teateujumises esimese etapi ajal. Paljud allpool toodud rekordid püstitasid ujujad, kes kandsid polüuretaanist või muudest mittetekstiilmaterjalidest valmistatud ujumispükse või ülikonda võistlusbasseinis veebruarist 2008 kuni detsembrini 2009. [[Rooma]]s toimunud [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2009. aasta FINA maailmameistrivõistluste]] eelõhtul hääletas rahvusvaheline veespordi juhtorgan mittetekstiilsetest materjalidest ujumispükste ja kostüümide kasutamise keelustamise poolt, otsus jõustus 1. jaanuaril 2010. Näis, et varem kasutusel olnud ülikonnad parandasid suurema füüsisega inimeste sooritusvõimet, suurendades mõnede sportlaste sooritusvõimet rohkem kui teiste puhul, sõltuvalt [[Morfoloogia (bioloogia)|morfoloogiast]] ja füsioloogiast. Pärast seda on tekstiilmaterjale kandvate ujujate ujutud parimad ajad ületatud taas enam kui pooled FINA tunnustatud maailmarekorditest. FINA kongress hääletas 25. juulil 2013 maailmarekordite registreerimise poolt segateateujumises (50 m bassein) 4 x 100 m vabaujumises ja 4 x 100 m kompleksujumises, samuti kuuel lühiraja arvestuses toimuval võistlusel: segateateujumises 4 x 50 m vabaujumine ja 4 x 50 m kompleksujumine, meeste ja naiste 4 x 50 m vabaujumises ning meeste ja naiste 4 x 50 m kompleksujumises. Oktoobris 2013 otsustas FINA kehtestada "standardid", enne kui midagi saab nende võistlusalade puhul pidada esimeseks maailmarekordiks. Kuid hiljem, 13. märtsil 2014, on FINA ametlikult ratifitseerinud Indiana ülikooli ujujate püstitatud kaheksa maailmarekordit 26. septembril 2013 Bloomingtonis toimunud Indiana ülikooli teatevõistlustel. == Suur bassein (50 meetrit)== <small><FONT COLOR=Purple>'''Seisuga 15. juuni 2019'''</FONT></small> === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''20,91''' |[[César Cielo Filho]] |{{PisiLipp|Brasiilia}} |[[18. detsember]] [[2009]] |[[São Paulo]], [[Brasiilia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=QnmEgFUVFjk &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''46,40''' |[[Pan Zhanle]] |{{PisiLipp|Hiina }} |[[31. juuli]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://vk.com/video/playlist/142497057_-4?z=video142497057_456239296%2Fpl_142497057_-4 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.42,00''' |[[Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[28. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=MeOw35fsltE &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.40,07''' |[[Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[26. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=D9IJpZgKCd0 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''7.32,12''' |[[Zhang Lin]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[29. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |<ref>{{cite web|title=Men's 800m freestyle final results|url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73A1_Res1Heat_117_Finals_1_Men_800_Free.pdf|publisher=[[Omega SA|Omega Timing]]|date=30. juuli 2009|accessdate=16. november 2011|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20090806180641/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73A1_Res1Heat_117_Finals_1_Men_800_Free.pdf|archivedate=6. august 2009|df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite news|first=Craig|last=Lord|title=WR: Zhang Zips Up For 7:32.12 800 Free|url=http://www.swimnews.com/news/view/7134|work=swimnews.com|date=29. juuli 2009|accessdate=16. november 2011|archive-date=2009-07-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20090731013653/http://www.swimnews.com/News/view/7134|url-status=dead}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''14:30.67''' |[[Bobby Finke]] |{{PisiLipp|USA}} |[[4. august]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239302%2F18267956fca05817bc%2Fpl_wall_142497057 &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''23,55''' |[[Kliment Kolesnikov]] |{{PisiLipp|RUS}} |[[27. juuli]] [[2023]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/991529502048168/?notif_id=1690488602285388&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''51,60''' |Thomas Ceccon |{{PisiLipp|ITA}} |[[20. juuni]] [[2022]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=dG0oJHqX3UM &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''1.51,92''' |[[ Aaron Peirsol]] |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=DRjmB4LOCWo &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''25,95''' |[[Adam Peaty]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |[[25. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=GOAfl4Pnwns &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''56,88''' |[[Adam Peaty]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |[[21. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], [[Lõuna-Korea]] |[https://www.youtube.com/watch?v=KP7CAxrnSQ4 &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.05,48''' |[[Qin Haiyang]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[28. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=-3mYrnBZFKg &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''22,27''' |[[Andrii Govorov]] |{{PisiLipp|Ukraina}} |[[1. juuli]] [[2018]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=JHAFNMDYZPo &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''49,50''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[26. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], [[Lõuna-Korea]] |[https://www.facebook.com/fina1908/videos/vl.366276367366809/1341028279380279/?type=1 &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''1.50,34''' |[[Kristóf Milák]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[21. juuni]] [[2022]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=5QcHeadOqMA &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''1.54,00''' |[[Ryan Lochte]] |{{PisiLipp|USA}} |[[28. juuli]] [[2011]] |[[Shanghai]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=aQWHv_Bhtuw&t &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.02,50''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|FRA}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=7xz7VkulHYU&t &#8203;] |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.08,24''' |[[Michael Phelps]] (47,51)<br/>[[Garrett Weber-Gale]] (47,02)<br/>[[Cullen Jones]] (47,65)<br/>[[Jason Lezak]] (46,06) |{{PisiLipp|USA}} |[[11. august]] [[2008]] |[[Peking]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=IIm32eEVW98 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''6.58,55''' |[[Michael Phelps]] (1.44,49)<br>[[Ricky Berens]] (1.44,13)<br>[[David Walters]] (1.45,47)<br>[[Ryan Lochte]] (1.44,46) |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4×200m freestyle relay final results |url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73B1_Res1HeatRelay_131_Finals_1_Men_4x200_Free.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20090806181800/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73B1_Res1HeatRelay_131_Finals_1_Men_4x200_Free.pdf |url-status=dead |archive-date=6. august 2009 |publisher=[[Omega SA|Omega Timing]] |date=31. juuli 2009 |accessdate=17. november 2009 }}</ref><ref>{{cite news|first=Craig |last=Lord |title=WR: USA Takes 4x200m In 6:58.55 |url=http://www.swimnews.com/news/view/7164 |work=swimnews.com |date=31. juuli 2009 |accessdate=17. november 2011 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090803092140/http://www.swimnews.com/News/view/7164 |archivedate=3. august 2009 |df= }}</ref> |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.26,78''' |[[Ryan Murphy]] (52,19) <br>[[Michael Andrew]] (58,49) <br>[[Caeleb Dressel]] (49,03) <br>[[ Zach Apple]] (46,95) |{{PisiLipp|USA}} |[[1. august]] [[2021]] |[[Tokyo]], [[Jaapan ]] | |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="8"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''23,61''' sf |[[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[29. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] | [https://www.youtube.com/watch?v=0vpY70Sf47I &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''51,71''' r | [[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[23. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=mc1l61nsirg&feature &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.52,85''' | [[Mollie O'Callaghan]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[26. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=wClcWMZ6Mhs&t=307s;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.55,38''' |[[Ariarne Titmus]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=opY7HYmvChU &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''8.04,79''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[12. august]] [[2016]] |[[Rio de Janeiro]], [[Brasiilia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=GAGXNs0MXzI&t &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''15.20,48''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[16. mai]] [[2018]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=v0_uvorHBA4 &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''26,86''' |[[Kaylee McKeown]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[20. oktoober]] [[2023]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=uCUDOekEEiM &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''57,13''' |[[Regan Smith]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. juuni]] [[2024]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=38Lk9nM3B_g &#x200B;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|''' 2.03,14 ''' |[[Kaylee McKeown]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[10. märts]] [[2023]] |[[Sydney]], [[Austraalia]] | |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''29,16''' |[[Rūta Meilutytė]] |{{PisiLipp|Leedu}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] | [https://www.youtube.com/watch?v=Yl0eN1UsW7Q &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.04,13''' ||[[Lilly King]] |{{PisiLipp|USA}} |[[25. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v= &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.17,55''' |[[Evgeniya Chikunova]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[21. aprill]], [[2023]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=hw5VVmptlDg &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''24,43''' |[[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[5. juuli]] [[2014]] |[[Borås]], [[Rootsi]] |[https://www.youtube.com/watch?v=AXbWtW5al2o &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''55,18''' sf |[[Gretchen Walsh]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. juuni]] [[2024]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=1CItyBPqWVs &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''2.01,81''' |[[Liu Zige]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[21. oktoober]] [[2009]] |[[Jinan Shi]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=ORkOliy9mlE &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''2.06,12''' |[[Katinka Hosszú]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[3. august]] [[2015]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=uJdQXXtmUkE &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.26,36''' |[[Katinka Hosszú]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[6. august]] [[2016]] |[[Rio de Janeiro]], [[Brasiilia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=12tyMcIhcJs &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.27,96''' |[[Mollie O'Callaghan ]] (52.04)<br>[[Shayna Jack]] (51,69)<br>[[Meg Harris]] (52,29)<br>[[Emma McKeon]] (51.90) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010201EF0104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=23. juuli 2023|accessdate=26. juuli 2023}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/1147680679734909 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''7.37,50''' | [[Mollie O'Callaghan]](1:53.66)<br />[[Shayna Jack]](1:55.63)<br /> [[Brianna Throssell]](1:55.80)<br /> [[Ariarne Titmus]](1:52.41) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[27. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010201F80104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=27. juuli 2023|accessdate=29. juuli 2023}}</ref> [https://www.youtube.com/watch?v=QI8_90Rv5Ac &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3:49,63''' |[[Regan Smith]] (57,28)<br>[[Lilly King]] (1:04.90)<br>[[Gretchen Walsh ]](55.03)<br>[[Torri Huske ]](52.42) |{{PisiLipp|USA}} |[[4. august]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://olympics.com/ru/paris-2024/results/swimming/women-s-4-x-100m-medley-relay/fnl-000100--|publisher=olympics.com|date=4. august 2024|accessdate=4. august 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239301%2F22612f40e85b25e751 &#x200B;] |} === Segateatevõistlused === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.18,83''' |[[Jack Cartwright]] (48.14)<br />[[Kyle Chalmers]] (47.25)<br />[[Shayna Jack]] (51.73)<br />[[Mollie O'Callaghan]] (51.71) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[29. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4×100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010301F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=29. juuli 2023|accessdate=31. juuli 2023}}</ref> [https://www.youtube.com/watch?v=ym48tcuxDC0 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.38,43''' |[[Ryan Murphy]] (52.08)<br /> [[Nic Fink]] (58,29)<br /> [[Gretchen Walsh]] (55,18)<br /> [[Torri Huske]] (51,88) |{{PisiLipp|USA}} |[[3. august]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4×100m Medley Relay Results|url= https://olympics.com/ru/paris-2024/results/swimming/mixed-4-x-100m-medley-relay/fnl-000100--|publisher=olympics.com|date=3. august 2024|accessdate=4. august 2024}}</ref>[https://vk.com/video/@artemzagrebelny?z=video142497057_456239297%2Fpl_142497057_-4 &#8203;] |} == Väike bassein (25 meetrit) == <small style="color:purple;">'''Seisuga 1. juuli 2018'''</small> === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="7"|'''[[Vabaujumine]]''' |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align="center"|'''20,26''' |[[Florent Manaudou]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[6. detsember]] [[2014]] |[[Doha]], [[Katar]] |[https://www.youtube.com/watch?v=S7EiZfXqgnU &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align="center"|'''44,94''' |[[Amaury Leveaux]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[13. detsember]] [[2008]] |[[Rijeka]], [[Horvaatia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=1mPcVJG55Fc &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align="center"|'''1.39,37''' |[[ Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[15. november]] [[2009]] |[[Berliin]], [[Saksamaa]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Freestyle Final results|url=http://www.omegatiming.com/File/Download?id=000109050035000000FFFFFFFFFFFF01|publisher=[[Omega SA|Omega Timing]]|date=15. november 2009|accessdate=5. märts 2018}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align="center"|'''3.32,25''' |[[Yannick Agnel]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[15. november]] [[2012]] |[[Angers]], [[Prantsusmaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=q_WOH0X9JKU &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" 2023 Euroopa meistrivõistlused , |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align="center"|'''7:20.46''' |[[Daniel Wiffen]] |{{PisiLipp|Iirimaa}} |[[10. detsember]] [[2023]] |[[Otopeni]], [[Rumeenia]] |<ref>{{cite news|title=Men's 800m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600090101F10104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=omegatiming.com|date=10. 12. 2023|accessdate=12. 12. 2023}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=582caZZSaHs &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align="center"|'''14.08,06''' |[[Gregorio Paltrinieri]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[4. detsember]] [[2015]] |[[Netanya]], [[Iisrael]] |[https://www.youtube.com/watch?time_continue=55&v=rBeN2GVHjVQ &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align="center"|'''22,11''' |[[Kliment Kolesnikov]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[23. november]] [[2022]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/465037289100724 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''48,58''' |[[Kliment Kolesnikov]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[21. november]] [[2020]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=i9BMrdIhL4U &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align="center"|'''1.45,63''' |[[Mitch Larkin]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[27. november]] [[2015]] |[[Sydney]], [[Austraalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=PRwHAsEpgEQ &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''25,25''' |[[Cameron van der Burgh]] |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] |[[14. november]] [[2009]] |[[Berliin]], [[Saksamaa]] |<ref name="Berlin WC 09 Book">{{cite web|url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Berlin/Book_All_Results.pdf |title=FINA/ARENA Swimming World Cup 2009, Berlin (GER): Full Results Book: Records Broken By Record Type |publisher=Omega Timing |date=15. november 2009 |accessdate=16. detsember 2009 |pages=117 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120518122949/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Berlin/Book_All_Results.pdf |archivedate=18. mai 2012 |df= }}</ref> |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align="center"|'''55,34''' |[[Ilja Šimanovitš]] |{{PisiLipp|Valgevene}} |[[19. detsember]] [[2020]] |[[Brest]], [[Valgevene]] |[https://www.youtube.com/watch?v=eQ7QILATKNw &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align="center"|'''2.00,16''' |[[Kirill Prigoda]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[13. detsember]] [[2018]] |[[Berliin]], [[Saksamaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=-f5TwL655Tk&t=28s &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align="center"|'''21,67''' |[[Noè Ponti ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[20. oktoober]] [[2024]] |[[Shanghai ]], [[Hiina ]] | <ref>{{cite web|title=Men's 50m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800050104EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=omegatiming.com|date=20 October 2024|accessdate=24 October 2024}}</ref>[https://www.facebook.com/WorldAquatics1908/videos/465732405872287/ &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align="center"|'''47,78''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[21. november]] [[2020]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=ds4rclSWkQU &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align="center"|'''1.46,85''' | [[Tomoru Honda]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |[[22. oktoober]] [[2022]] |[[Tōkyō prefektuur|Tokyos]], [[Jaapan]] |[https://www.facebook.com/100007561117363/videos/1151467825795134 &#8203;​] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align="center"|'''49,28''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[22. november]] [[2020]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=bfZAZO30oTk &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[ 200 m kompleksujumine|200 m]] |align="center"|'''1.49,63''' |[[Ryan Lochte]] |{{PisiLipp|USA}} |[[14. detsember]] [[2012]] |[[Istanbul]], [[Türgi]] |[https://www.youtube.com/watch?v=rBT_9f1vqSs &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align="center"|'''3.55,50''' |[[Ryan Lochte]] |{{PisiLipp|USA}} |[[16. detsember]] [[2010]] |[[Dubai]], [[Araabia Ühendemiraadid]] |[https://www.youtube.com/watch?v=vBSbkvbkyTs &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align="center"|'''3.03,03''' |[[Caeleb Dressel]] (45,66)<br />[[Blake Pieroni]] (45.75)<br />[[Michael Chadwick]] (45.86)<br />[[Ryan Held]] (45.76) |{{PisiLipp|USA}} |[[12. detsember]] [[2018]] |[[Hangzhou]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=XiX-3_zuIpk &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align="center"|'''6.46,81''' |[[Luiz Altamir Melo]] (1.42,03)<br/>[[Fernando Scheffer]] (1.40,99)<br/>[[Leonardo Coelho Santos]] (1.42,81)<br/> [[Breno Correia]](1.40,98) |{{PisiLipp|Brasiilia}} |[[14. detsember]] [[2018]] |[[Hangzhou]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=QGUzeH8uz98 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align="center"|'''3.19,16''' |[[Stanislav Donets]] (49,63)<br/> [[Sergei Geibel]] (56,43)<br/> [[Jevgeni Korotõškin]] (48,35)<br/> [[Danila Izotov]] (44,75) |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[20. detsember]] [[2009]] |[[Peterburi]], [[Venemaa]] |<ref>{{cite news|title=Salnikov Cup: Russian Foursome Breaks World Record|url=http://www.swimmingworldmagazine.com/lane9/news/23014.asp?q=|publisher=[[Swimming World Magazine]]|date=20. detsember 2009|accessdate=25. detsember 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20140420022342/http://www.swimmingworldmagazine.com/lane9/news/23014.asp?q=#|archive-date=20. aprill 2014|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="8"|'''[[Vabaujumine]]''' |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align="center"|'''22,93''' |[[Ranomi Kromowidjojo]] |{{PisiLipp|Holland}} |[[7. august]] [[2017]] |[[Berliin]], [[Saksamaa]] |<ref>{{cite web|title=Women's 50m Freestyle Results|url=http://omegatiming.com/File/Download?id=00011101020201EB04FFFFFFFFFFFF01|publisher=Omega Timing|date=7. august 2017|accessdate=7. august 2017|archive-date=2017-09-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20170911023528/http://omegatiming.com/File/Download?id=00011101020201EB04FFFFFFFFFFFF01|url-status=dead}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align="center"|'''50,25''' |[[Cate Campbell]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[26. oktoober]] [[2017]] |[[Adelaide]], [[Austraalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=00TDGHbw7uQ &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align="center"|'''1.50,43''' |[[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[12. august]] [[2017]] |[[Eindhoven]], [[Holland]] |[https://www.youtube.com/watch?v=9vOKX0-Opr0&t=186s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align="center"|'''3.53,92''' |[[Ariarne Titmus]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[14. detsember]] [[2018]] |[[Hangzhou]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=a6xg3xVIBV8 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align="center"|'''7.57,42''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[5. november]] [[2022]] |[[Indianapolis]], [[Ameerika Ühendriigid]] |[https://www.youtube.com/watch?v=ET-rZh5wzlo &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align="center"|'''15.08,24''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[29. oktoober]] [[2022]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 1500m Freestyle Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700080201F30104FFFFFFFFFF01.pdf|work=omegatiming.com|date=29. oktoober 2022|accessdate=30. oktoober 2022}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=p20kZqUAd0k &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align="center"|'''25,25''' |[[Margaret MacNeil ]] |{{PisiLipp|Kanada }} |[[16. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne ]], [[Austraalia]] | <ref>{{cite web|title=Women's 50m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700030202EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=16 December 2022|accessdate=16 December 2022}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/837768164181853/?notif_id=1671237818974636&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''54,27''' |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[ 1. november ]] [[2024]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800070202EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=omegatiming.com|date=1 November 2024|accessdate=4 November 2024}}</ref> [https://www.youtube.com/watch?v=cWRBiua1FoQ &#x200B;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align="center"|'''1.58,83''' |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[ 2. november ]] [[2024]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800070202EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=omegatiming.com|date=2 November 2024|accessdate=5 November 2024}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=khIYfjTHwYA &#x200B;] |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''28,37''' sf |[[Rūta Meilutytė]] |{{PisiLipp|Leedu}} |[[17. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne ]], [[Austraalia]] |<ref>{{cite web|title=Women's 50m Breaststroke Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700030203EB0102FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=18. detsember 2022|accessdate= 18. detsember 2022}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/529222178935246/?notif_id=1671320917357622&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align="center"|'''1.02,36''' |[[Rūta Meilutytė]]<br>[[Alia Atkinson]] |{{PisiLipp|Leedu}}<br>{{PisiLipp|Jamaica}} |[[12. oktoober]] [[2013]]<br>[[6. detsember]] [[2014]] |[[Moskva]], [[Venemaa]]<br>[[Doha]], [[Katar]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Breaststroke Result|url=http://www.omegatiming.com/File/Download?id=00010D020701021E02FFFFFFFFFFFF02|publisher=Omega Timing|date=12. oktoober 2013|accessdate=12. oktoober 2013}}</ref><br>[https://www.youtube.com/watch?v=0-ADSzjH8jY &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align="center"|'''2.12.72''' |[[Kate Douglass ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[31. oktoober ]] [[2024]] |[[Singapur ]], [[Singapur ]] | <ref>{{cite web|title=Women's 200m Breaststroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800070203EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=omegatiming.com|date=31 October 2024|accessdate=2 Novemner 2024}}</ref> <ref>{{cite web|title= Video - Women's 200m Breaststroke Final |url= https://www.youtube.com/watch?v=4lBVRVyBrD0|publisher=World Aquatics |date=31 October 2024|accessdate=2 Novemner 2024}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align="center"|'''24,38''' |[[Therese Alshammar]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[22. november]] [[2009]] |[[Singapur]] | <ref name="SwimNews 7324">{{cite web |url=http://www.swimnews.com/news/view/7324 |title=World Cup Farce Ends With 3 More 'WRs' |first=Craig |last=Lord |publisher=SwimNews.com |date=22. november 2009 |accessdate=22. november 2009 |archive-date=2019-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190503231903/http://www.swimnews.com/news/view/7324 |url-status=dead }}</ref> |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align="center"|'''54,05 ''' |[[Margaret MacNeil ]] |{{PisiLipp|Kanada }} |[[18. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne ]], [[Austraalia]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700030204EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=18 December 2022|access-date=19 December 2022}}</ref> |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align="center"|'''1.59,61 ''' | [[Mireia Belmonte|Mireia Belmonte Garcia]] |{{PisiLipp|Hispaania}} |[[3. detsember]] [[2014]] |[[Doha]], [[Katar]] |[https://www.youtube.com/watch?v=GvnJJNEm0_c &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align="center"|'''55,98''' |[[Gretchen Walsh ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. oktoober ]] [[2024]] |[[Charlottesville ]], [[USA]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m IM TT WR|url= https://storage.googleapis.com/virginiasports-com/2024/10/UVA-vs-Florida-Full-Results.pdf|publisher= virginiasports-com|date=18 October 2024|access-date=12 Nobember 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239326%2F4946df7d75239061b2%2Fpl_wall_142497057 &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align="center"|'''2.01,86''' |[[Katinka Hosszú]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[6. detsember]] [[2014]] |[[Doha]], [[Katar]] |[https://www.youtube.com/watch?time_continue=53&v=5VWa7h4KNiI &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align="center"|'''4.18,94''' |[[Mireia Belmonte|Mireia Belmonte Garcia]] |{{PisiLipp|Hispaania}} |[[12. august]] [[2017]] |[[Eindhoven]], [[Holland]] |[https://vk.com/video-9768_456239147 &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align="center"|'''3.26,53''' |[[Inge Dekker]] (52,39)<br/>[[Femke Heemskerk]] (50,58)<br/>[[Maud van der Meer]] (52,55)<br/>[[Ranomi Kromowidjojo]] (51,01) |{{PisiLipp|Holland}} |[[5. detsember]] [[2014]] |[[Doha]], [[Katar]] |[https://www.youtube.com/watch?v=vOAj4caf1Dg &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align="center"|'''7.32,85''' |[[Inge Dekker]] (1.54,73)<br/>[[Femke Heemskerk]] (1.51,22)<br/>[[Ranomi Kromowidjojo]] (1.54,17)<br/>[[Sharon van Rouwendaal]] (1.52,73) |{{PisiLipp|Hiina}} |[[15. detsember]] [[2009]] |[[Dubai]], [[Araabia Ühendemiraadid]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4×200m Freestyle Relay Results|url=http://www.omegatiming.com/File/Download?id=00010E010D01003402FFFFFFFFFFFF02|publisher=Omega Timing|date=3. detsember 2014|accessdate=3. detsember 2014}}</ref> |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align="center"|'''3.45,20''' |[[Courtney Bartholomew]] (56,08)<br/> [[Katie Meili]] (1.02,88)<br/> [[Kelsi Worrell]] (55,01)<br/> [[Simone Manuel]] (51,23) |{{PisiLipp|USA}} |[[11. detsember]] [[2015]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |<ref>{{cite news|title=Duel in the Pool: Team USA goes on record assault to secure 74–48 advantage|url=http://www.swimvortex.com/duel-in-the-pool-team-usa-puts-goes-on-record-assault-to-secure-74-48-advantage/|publisher=Swimvortex|first=John|last=Lohn|date=12. detsember 2015|accessdate=12. detsember 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151222100049/http://www.swimvortex.com/duel-in-the-pool-team-usa-puts-goes-on-record-assault-to-secure-74-48-advantage/#|archive-date=22. detsember 2015|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> |} === Segateatevõistlused === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.27,89''' |[[Caeleb Dressel]] (20.43)<br/>[[Ryan Held]] (20.60)<br/>[[Mallory Comerford]] (23.44)<br/>[[Kelsi Dahlia]] (23.42) |{{PisiLipp|USA}} |[[12. detsember]] [[2018]] |[[Hangzhou]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?time_continue=412&v=i5DYJGOgfzA &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.35,15''' |[[Ryan Murphy]] (22.37)<br/>[[Nic Fink]] (24.96) <br/>[[Kate Douglass]] (24.09) <br/>[[Torri Huske]] (23.73) |{{PisiLipp|USA}} |[[14. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne]], [[Austraalia ]] |[https://www.youtube.com/watch?v=ul7oas7Zcy4 &#8203;] |} ==Vaata ka== *[[Ujumine olümpiamängudel]] *[[Ujumise olümpiarekordid]] *[[Ujumise Eesti rekordid]] *[[Olümpia medalivõitjad ujumises (mehed)]] *[[Olümpia medalivõitjad ujumises (naised)]] *[[Ujumise maailmameistrivõistluste medalistide nimekiri (naised)]] *[[Ujumise maailmameistrivõistluste medalistide nimekiri (mehed)]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.fina.org/content/swimming-records Maailmarekordid FINA kodulehel] [[Kategooria:Ujumine]] [[Kategooria:Rekordid]] [[Kategooria:Spordi loendid]] 7rfnlm9ocoro9sbpqzfcdwr3qzhrm0a Roger Penrose 0 116118 6759362 6445218 2024-11-11T15:31:45Z Hirvelaid 32011 /* Tunnustus */ 6759362 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Roger Penrose-6Nov2005.jpg|pisi|]] '''Roger Penrose''' (sündinud [[8. august]]il [[1931]]) on inglise [[füüsika]]teoreetik. Ta pälvis 2020. aastal [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]]. Roger Penrose rajas aegruumilisi [[singulaarsus]]i käsitlevate uurimustega [[üldrelatiivsusteooria]]s rakendatavate globaalmeetodite aluse. Lisaks sellele on Penrose arendanud ka [[nullmass]]iga väljade üldteooriat. ==Tunnustus== *1971 – [[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]] *1972 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks *1975 – [[Eddingtoni medal]] *1988 – [[Wolfi füüsikaauhind]] (koos [[Stephen Hawking]]iga) *1990 – [[Kuningliku seltsi teadusraamatu auhind]] ("The Emperor's New Mind") *1990 – [[Albert Einsteini medal]] *2000 – [[Karl Schwarzschildi medal]] *2004 – [[Amaldi medal]] *2011 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks *2020 – [[Nobeli füüsikaauhind]] (koos [[Reinhard Genzel]]i ja [[Andrea Ghez]]iga) *on valitud ka [[Füüsikainstituut|Füüsikainstituudi]] auliikmeks {{NobelFüüsika}} {{JÄRJESTA:Penrose, Roger}} [[Kategooria:Inglise füüsikud]] [[Kategooria:Suurbritannia kosmoloogid]] [[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] 6ngigt8ktsceq3a439fnb85hoykbutb Vakus 0 117446 6759326 6614271 2024-11-11T14:23:32Z NOSSER 8097 6759326 wikitext text/x-wiki '''Vakus''' (ka: '''vakk''') oli maksustuspiirkond [[keskaeg]]sel [[Vana-Liivimaa]]l ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses [[Eesti]]s. [[Bathasar Russow]]i [[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonika]] kohasel<ref>{{cite book |title=Liivimaa provintsi kroonika|last=Russow |first=Balthasar |authorlink= |translator-last1=Kivimäe|translator-first1=Jüri| year = 2022 |publisher=Tänapäev |location=[[Tallinn]]|isbn=9789916173138 |pages=472 |url=https://tnp.ee/toode/liivimaa-provintsi-kroonika/ }}, lk 114</ref> olid Vana-Liivimaa isandate ja aadlike külad jagatud vakustesse: suuri ja jõukaid külasid oli ühes vakuses üks või kaks, väikesi ja vaesemaid aga enam kui üks, nii et isandatel ja aadlikel oli tema külade arvu järgi mitu vakust. Keskajast on teada, et maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad (talumehed ja [[vabatalupoeg| vabatalupojad]]) kokku ning lisaks maksude ([[hinnus]]e) maksmisele peeti ka pidu. Seda üritust on nimetatud [[vakusepidu|vakusepeoks]] ehk vakuseks. ==Etümoloogia== Sõnad 'vakus/vakk' maksustuspiirkonna tähenduses lähtuvad vakast kui [[vakk (anum)|anumast]] ja [[vakk|mahuühikust]]. Sõna on eesti/liivi päritolu. Alamsaksa keeles on ''wacke'' laensõna, mis levis kogu keskaja Liivimaal.<ref>*[[Inna Põltsam-Jürjo]], [http://www.ra.ee/ajakiri/vakupeost-keskaja-liivimaal/ Vakupeost keskaja Liivimaal], Tuna 2007 nr 4</ref> Läti keeles oli vastav sõna vene keelest laenatud ''pagasts'', mis tänapäeval tähistab [[vald]]a. ==Vaata ka== *[[Linnusepiirkond]] *[[Vakuraamat]] *[[Vakukohus]] *[[Ametimõis]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Valter Lang]], Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. - Keskus - tagamaa - ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. [[Muinasaja teadus]], 2002 nr 11, lk 125 - 168. Tallinn, ISBN 998550349X [[Kategooria:Eesti keskaeg]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] [[Kategooria:Läti ajalugu]] lil9pw233fd15tjw8a4xx4qd9n3ejj4 Ain (eesnimi) 0 119174 6759663 6346149 2024-11-12T09:36:49Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759663 wikitext text/x-wiki '''Ain''' on eesti [[mehenimi]]. Eestikeelse kalendri järgi on Aini nimepäev [[11. märts]]il. Eestis elas Rahvastikuregistri andmetel 8. mai 2012 seisuga 2311 Aini-nimelist inimest.<ref>https://www.eesti.ee/portaal/rrteenus.nimede_stat{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Ain 1987 mehel. Ain oli populaarsuselt 87. mehenimi. <ref name="stat">https://www.stat.ee/nimed/Ain</ref> Ain oli keskmiselt 57 aasta vanune (mediaanvanus oli 58). Kõige populaarsem oli eesnimi Ain vanuserühmas 55–59, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 44,97. Kõige populaarsem oli eesnimi Ain Jõgeva maakonnas, kus neid oli maakonna 10 000 elaniku kohta 35,82.<ref name="stat" /> ==Nime kandjaid== *[[Ain Agan]], kitarrimängija ja helilooja *[[Ain Aitsam]], merefüüsik *[[Ain Allas]], teleajakirjanik *[[Ain Amjärv]], arhitekt *[[Ain Anger]], ooperilaulja (bass) *[[Ain Eenmaa]], vaimulik *[[Ain Eidast]], merendusteadlane *[[Ain Järvalt]], hüdrobioloog *[[Ain Kaalep]], kirjanik, kriitik ja tõlkija *[[Ain Kabal]], majandustegelane ja poliitik *[[Ain Kalda]] *[[Ain Kaljurand]], ärijuht *[[Ain Kallis]], meteoroloog *[[Ain Kalmus]] (Evald Mänd), kirjanik ja vaimulik *[[Ain Kimber]], fotograaf *[[Ain Krondel]], sõjaväelane *[[Ain Kull]], geograaf *[[Ain Leetma]], vaimulik *[[Ain Lillepalu]], Tallinna linnaametnik *[[Ain Lutsepp]], näitleja *[[Ain Mäeots]], näitleja ja lavastaja *[[Ain Mäesalu]], arheoloog *[[Ain Nurmela]], kujunduskunstnik *[[Ain Prosa]], lavastaja *[[Ain Raal]], proviisor ja farmakoloog *[[Ain Raitviir]], bioloog *[[Ain Rannaleet]], kirjanik *[[Ain Rool]], kabetaja *[[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]], kettaheitja *[[Ain Roost (teatrijuht)|Ain Roost]], teatrijuht *[[Ain Saar]], vabadusvõitleja *[[Ain Seppik]], poliitik *[[Ain Sillak]] (Alfred Schmidt), tõstja *[[Ain Talts]] *[[Ain Tammesson]], muusik *[[Ain Tammus]], eesti jalgpallur *[[Ain Uibopuu]] *[[Ain Vagula]], ettevõtja ja tarkvara tõlkija *[[Ain Vares]], kunstnik *[[Ain Villik]] *[[Ain-Alar Juhanson]], triatleet *[[Ain-Elmar Kaasik]], arstiteadlane *[[Ain Mere]], sõjaväelane *[[Ain-Villu Parvet]], ärimees ja koolitaja == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] tlygyj4o4g9220birlbrfh185xrzi8b 6759664 6759663 2024-11-12T09:37:59Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759664 wikitext text/x-wiki '''Ain''' on eesti [[mehenimi]]. Eestikeelse kalendri järgi on Aini nimepäev [[11. märts]]il. Eestis elas Rahvastikuregistri andmetel 8. mai 2012 seisuga 2311 Aini-nimelist inimest.<ref>https://www.eesti.ee/portaal/rrteenus.nimede_stat{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Ain 1987 mehel. Ain oli populaarsuselt 87. mehenimi. <ref name="stat">https://www.stat.ee/nimed/Ain</ref> Ain oli keskmiselt 57 aasta vanune (mediaanvanus oli 58). Kõige populaarsem oli eesnimi Ain vanuserühmas 55–59, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 44,97. Kõige populaarsem oli eesnimi Ain Jõgeva maakonnas, kus neid oli maakonna 10 000 elaniku kohta 35,82.<ref name="stat" /> ==Nime kandjaid== *[[Ain Agan]], kitarrimängija ja helilooja *[[Ain Aitsam]], merefüüsik *[[Ain Allas]], teleajakirjanik *[[Ain Alvela]], ajakirjanik *[[Ain Amjärv]], arhitekt *[[Ain Anger]], ooperilaulja (bass) *[[Ain Eenmaa]], vaimulik *[[Ain Eidast]], merendusteadlane *[[Ain Järvalt]], hüdrobioloog *[[Ain Kaalep]], kirjanik, kriitik ja tõlkija *[[Ain Kabal]], majandustegelane ja poliitik *[[Ain Kalda]] *[[Ain Kaljurand]], ärijuht *[[Ain Kallis]], meteoroloog *[[Ain Kalmus]] (Evald Mänd), kirjanik ja vaimulik *[[Ain Kimber]], fotograaf *[[Ain Krondel]], sõjaväelane *[[Ain Kull]], geograaf *[[Ain Leetma]], vaimulik *[[Ain Lillepalu]], Tallinna linnaametnik *[[Ain Lutsepp]], näitleja *[[Ain Mäeots]], näitleja ja lavastaja *[[Ain Mäesalu]], arheoloog *[[Ain Nurmela]], kujunduskunstnik *[[Ain Prosa]], lavastaja *[[Ain Raal]], proviisor ja farmakoloog *[[Ain Raitviir]], bioloog *[[Ain Rannaleet]], kirjanik *[[Ain Rool]], kabetaja *[[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]], kettaheitja *[[Ain Roost (teatrijuht)|Ain Roost]], teatrijuht *[[Ain Saar]], vabadusvõitleja *[[Ain Seppik]], poliitik *[[Ain Sillak]] (Alfred Schmidt), tõstja *[[Ain Talts]] *[[Ain Tammesson]], muusik *[[Ain Tammus]], eesti jalgpallur *[[Ain Uibopuu]] *[[Ain Vagula]], ettevõtja ja tarkvara tõlkija *[[Ain Vares]], kunstnik *[[Ain Villik]] *[[Ain-Alar Juhanson]], triatleet *[[Ain-Elmar Kaasik]], arstiteadlane *[[Ain Mere]], sõjaväelane *[[Ain-Villu Parvet]], ärimees ja koolitaja == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] cof63j69cdi4va59344xkmkiinrowhi 6759695 6759664 2024-11-12T10:40:25Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759695 wikitext text/x-wiki '''Ain''' on eesti [[mehenimi]]. Eestikeelse kalendri järgi on Aini nimepäev [[11. märts]]il. Eestis elas Rahvastikuregistri andmetel 8. mai 2012 seisuga 2311 Aini-nimelist inimest.<ref>https://www.eesti.ee/portaal/rrteenus.nimede_stat{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Ain 1987 mehel. Ain oli populaarsuselt 87. mehenimi. <ref name="stat">https://www.stat.ee/nimed/Ain</ref> Ain oli keskmiselt 57 aasta vanune (mediaanvanus oli 58). Kõige populaarsem oli eesnimi Ain vanuserühmas 55–59, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 44,97. Kõige populaarsem oli eesnimi Ain Jõgeva maakonnas, kus neid oli maakonna 10 000 elaniku kohta 35,82.<ref name="stat" /> ==Nime kandjaid== *[[Ain Agan]], kitarrimängija ja helilooja *[[Ain Aitsam]], merefüüsik *[[Ain Allas]], teleajakirjanik *[[Ain Alvela]], ajakirjanik *[[Ain Amjärv]], arhitekt *[[Ain Anger]], ooperilaulja (bass) *[[Ain Eenmaa]], vaimulik *[[Ain Eidast]], merendusteadlane *[[Ain Erik]], metsamees, loodusõppe spetsialist ja loodushoidja *[[Ain Järvalt]], hüdrobioloog *[[Ain Kaalep]], kirjanik, kriitik ja tõlkija *[[Ain Kabal]], majandustegelane ja poliitik *[[Ain Kalda]] *[[Ain Kaljurand]], ärijuht *[[Ain Kallis]], meteoroloog *[[Ain Kalmus]] (Evald Mänd), kirjanik ja vaimulik *[[Ain Kimber]], fotograaf *[[Ain Krondel]], sõjaväelane *[[Ain Kull]], geograaf *[[Ain Leetma]], vaimulik *[[Ain Lillepalu]], Tallinna linnaametnik *[[Ain Lutsepp]], näitleja *[[Ain Mäeots]], näitleja ja lavastaja *[[Ain Mäesalu]], arheoloog *[[Ain Nurmela]], kujunduskunstnik *[[Ain Prosa]], lavastaja *[[Ain Raal]], proviisor ja farmakoloog *[[Ain Raitviir]], bioloog *[[Ain Rannaleet]], kirjanik *[[Ain Rool]], kabetaja *[[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]], kettaheitja *[[Ain Roost (teatrijuht)|Ain Roost]], teatrijuht *[[Ain Saar]], vabadusvõitleja *[[Ain Seppik]], poliitik *[[Ain Sillak]] (Alfred Schmidt), tõstja *[[Ain Talts]] *[[Ain Tammesson]], muusik *[[Ain Tammus]], eesti jalgpallur *[[Ain Uibopuu]] *[[Ain Vagula]], ettevõtja ja tarkvara tõlkija *[[Ain Vares]], kunstnik *[[Ain Villik]] *[[Ain-Alar Juhanson]], triatleet *[[Ain-Elmar Kaasik]], arstiteadlane *[[Ain Mere]], sõjaväelane *[[Ain-Villu Parvet]], ärimees ja koolitaja == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] fbx09bqj9203jyi3mqe615l8joxaj7w Tallinna ühistranspordiliinid 0 122720 6759521 6759145 2024-11-11T20:43:50Z 94.246.229.67 /* Bussiliinid */ 6759521 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2024. aasta 1. novembri seisuga 70 bussiliini, millest: * 10 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 9, 11, 14, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 55); * 4 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 70 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 54 (Väike-Õismäe – Bussijaam – Priisle), ~54 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla), ~7 km * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi keskus]] |[[TLT]] |Viru keskus | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |<p><s>[[Balti jaam]]</s> – [[Mõigu]] |TLT |Reisisadama A-terminal |Ajutine marsruut [[Vanasadam|Reisisadama A-terminal]] – [[Mõigu]] kuni 31. detsember 2024 |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Randla tänav|Randla]] |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Mustamäe tee|Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru keskus | |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] (Pirita) – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) / Pirita keskus (Pirita) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi Keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] - [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Paemurru) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe | |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe | |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse | |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käis 1999 |- style="background:pink; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |ekspress, muudeti 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti 31. jaanuar 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru Keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks | | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Vanasadam|Reisisadama A-terminal]] – [[Kurna]] |[[Hansabuss]] | | |- |201 |[[Mustakivi]] - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] | | |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- style="background:#fff4e6; color:black" |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – <p><s>[[Lennujaam]]</s> |Ajutine marsruut [[Tondi]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] kuni ∼2025 aasta lõpp |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trammiliin)|6]] |[[Kopli]] – [[Tondi]] |Ajutine liin teiste trammiliinide asendamiseks |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin 3 ja 4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Mustamäe tee]] – [[Mustamäe]] |Töötas 6. juuli 1965 – 1. november 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Mustamäe]] |Töötas 31. oktoober 1967 – 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] – [[Mustamäe]] |Töötas 11. juuli 1969 – 1. november 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |Töötas 15. detsember 1970 – 1. november 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |Töötas 25. august 1971 – 1. november 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 4. juuli 1980 – 1. jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 10. detsember 1980 – 1. jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 30. juuni 1982 – 1. aprill 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |-style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli]] |Töötas 18. detsember 1987 – 2. mai 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]]<br> * [[MRP Linna Liinid]]<br> * [[Tallinna Autobussikoondis]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]] | |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] tnr5rmgt297ifixpvdi6p9au0n8krh6 Serena Williams 0 123073 6759579 6731891 2024-11-12T01:24:49Z Kuriuss 38125 6759579 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 style="margin:0 0 10px 15px;" |colspan=3 align=center| [[Pilt:Serena Williams at 2013 US Open.jpg|200px]]<br>Serena Williams (2013) |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] || naispaarismäng |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] || naispaarismäng |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] || naispaarismäng |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] || üksikmäng |} [[Fail:Serena Williams in 2004.jpg|pisi|Serena Williams (2004)]] [[Pilt:SerenaWilliamsJuly08.jpg|pisi|Serena Williams (2008)]] '''Serena Jameka Williams''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1981]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[tennis]]ist, [[olümpiavõitja]]. [[8. juuli]]l [[2002]] sai ta [[WTA edetabel]]i aasta esinumbriks. Ta on esinumber olnud ka 2009., 2013., 2014. ja 2015. aastal. Teda peetakse üheks ajaloo parimaks naistennisistiks. == Osalemine WTA turniiridel== Williams on olnud [[WTA|Women's Tennis Association]] (WTA) edetabelis esikohal 319 nädalat (ajaloo 3. tulemus), selle hulgas 186 nädalat järjest (jagab esikohta [[Steffi Graf]]iga). Viiel aastal lõpetas ta edetabelis esikohal. Arvestusega [[1968]]. aastast, kui suure slämmi turniiridel hakkasid koos mängima [[amatöör|harrastajad]] ja profimängijad, on Williams ainsana võitnud üksikmängus 23 suure slämmi turniiri. Kõigi aegade arvestuses on ta selle tulemusega [[Margaret Court]]i (24 turniirivõitu) järel teisel kohal. Lisaks on ta võitnud naispaarismängus 14 ja segapaarismängus 2 [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi turniiri]]. Sealjuures on suure slämmi turniirifinaalide võiduprotsent suur: ta on kaotanud 10 finaali üksikmängus (23 finaalist) ja 2 segapaarismängus (4-st), naispaarismängus kaotusi ei saanud (14-st). Kõik võidud naispaarismängus on saadud oma õe [[Venus Williams]]iga. Suure slämmi turniiridel on ta võitnud 367 kohtumisest 311 (võiduprotsent on 84,7). Kõigil WTA turniiridel on Williams osalenud 98 finaalis, millest on võitnud 73. Ta on võitnud 858 mängust 704 (82,8%) ning tulnud 5 korral WTA finaalturniiri võitjaks. == Osalemine olümpiamängudel== [[2000. aasta suveolümpiamängud]]el [[Sydney]]s loobus ta üksikmängust, kuhu oleks saanud 6. asetuse, ja osales üksnes paarismängus koos oma õega. Nad ei olnud asetatud paar. Avaringis võitsid nad kergelt [[Kanada]] paari, teises ringis [[Venemaa]] paari [[Jelena Lihhovtseva]] – [[Anastassija Mõskina]] 4:6, 6:2, 6:3, veerandfinaalis kõrgeima asetusega [[Prantsusmaa]] paari [[Julie Halard-Decugis]] – [[Amélie Mauresmo]] 6:3, 6:2, poolfinaalis 5. asetusega [[Belgia]] paari [[Els Callens]] – [[Dominique van Roost]] 6:4, 6:1 ja finaalis [[Holland]]i paari [[Kristie Boogert]] – [[Miriam Oremans]] koguni 6:1, 6:1. [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el [[Ateena]]s ei osalenud ta vigastuse tõttu. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is osales ta nii üksik- kui paarismängus. Üksikmängus sai ta 4. asetuse ning alistas algul kergelt [[Olga Govortsova]] ([[Valgevene]]) 6:3, 6:1 ja [[Samantha Stosur]]i ([[Austraalia]]) 6:2, 6:0. 15. asetusega Prantsusmaa sportlase [[Alizé Cornet]]' alistas ta 3:6, 6:3, 6:3 ja pääses veerandfinaali, kus jäi alla 5. asetusega Venemaa tennisistile [[Jelena Dementjeva]]le 6:3, 4:6, 3:6. Dementjeva tuli olümpiavõitjaks ja Venemaa sai kolmikvõidu. Paarismängus asetati õed Williamsid teisena. Nad alistasid algul tšehhid [[Iveta Benešová]] ja [[Nicole Vaidišová]] 4:6, 7:5, 6:1, siis [[Jaapan]]i paari [[Ayumi Morita]] – [[Ai Sugiyama]] 7:5, 6:2, veerandfinaalis 7. asetusega Venemaa paari [[Jelena Vesnina]] – [[Vera Zvonarjova]] 6:4, 6:0, poolfinaalis 6. asetusega [[Ukraina]] paari [[Aljona Bondarenko|Aljona]] ja [[Katerina Bondarenko]] 4:6, 6:4, 6:1 ning finaalis 4. asetusega [[Hispaania]] paari [[Anabel Medina Garrigues]] – [[Virginia Ruano Pascual]] 6:2, 6:0. [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is osales ta nii üksik- kui paarismängus. Üksikmängu veerandfinaalis alistas 4. asetusega Serena Williams [[Caroline Wozniacki]] ([[Taani]]) (8. asetus) 6:0, 6:3, poolfinaalis 1. asetusega [[Victoria Azarenka]] (Valgevene) 6:1, 6:2 ning finaalis 3. asetusega [[Marija Šarapova]] (Venemaa) 6:0, 6:1 ja tuli olümpiavõitjaks. Paarismängus võitsid asetuseta õed Williamsid veerandfinaalis 2. asetusega [[Itaalia]] paari [[Sara Errani]] – [[Roberta Vinci]] 6:1, 6:1, seejärel poolfinaalis 3. asetusega paari [[Maria Kirilenko]] – [[Nadija Petrova]] (Venemaa) 7:5, 6:4 ning finaalis 4. asetusega [[Tšehhi]] paari [[Andrea Hlaváčková]] – [[Lucie Hradecká]], tulles olümpiavõitjaks. == Isiklikku == Williams kasvas üles [[California|California osariigi]]s [[Compton]]is. Perre kuulusid tema vanemad Oracene Price (sündinud 1952) ja Richard Williams (sündinud 1942), tema vanem õde Venus Williams ning kolm emapoolset poolõde. Price'il oli eelmisest abielust kolm tütart. Kuigi mõlemad vanemad innustasid Serenat ja Venust tennist mängima, õpetas neile seda mängu põhiliselt isa Richard Williams, kes viis tüdrukud piirkonna avalikele väljakutele harjutama. Ta oli tuntud range treenerina ja õed veetsid pikki päevi tenniseväljakuil. 1991. aastal kolis perekond [[Florida|Florida osariiki]] [[West Palm Beach]]i, et Serena ja Venus Williams saaksid treenida tenniseakadeemias. Serena Williams sai elukutseliseks tennisistiks 1995. aastal.<ref name="Serena">[https://www.britannica.com/biography/Serena-Williams Serena Williams. Biography.]</ref> Williams kihlus 2016. aasta detsembris veebisaidi Reddit kaasasutaja [[Alexis Ohanian]]<nowiki/>iga. 2017. aasta aprillis teatas Williams, et on lapseootel ja jätab ülejäänud 2017. aasta hooaja vahele. 2017. aasta septembris sündis tütar Alexis Olympia Ohanian Jr.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vatter |eesnimi=Rasmus |kuupäev=1. mai 2023 |pealkiri=41-aastane Serena Williams ootab teist last |url=https://sport.delfi.ee/a/120181174 |vaadatud=2023-05-02 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et |arhiivimisaeg=2023-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230502062226/https://sport.delfi.ee/a/120181174 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 16. novembril 2017 abiellus Serena Williams Ohanianiga.<ref name="Serena"></ref> 2023. aasta augustis sündis teine tütar.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Williams |eesnimi=Serena |kuupäev=1. mai 2023 |pealkiri=Serena Williams on Instagram: "Was so excited when Anna Wintour invited the 3 of us to the Met Gala. |url=https://www.instagram.com/p/CruD3jjLOPB/ |vaadatud=2023-05-02 |väljaanne=Instagram |keel=en}}</ref> Vanemale tütrele palgati tennisetreener juba siis, kui tütar oli kolmeaastane. == Suure slämmi turniirid üksikmängus== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=10%| Aasta !width=20%| [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia]] !width=20%| [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsusmaa]] !width=20%| [[Suurbritannia lahtised meistrivõistlused tennises|Wimbledon]] !width=20%| [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA]] |- |1998 |style="background:#afeeee;"| 2. ring |style="background:#afeeee;"| 4. ring |style="background:#afeeee;"| 3. ring |style="background:#afeeee;"| 3. ring |- |1999 |style="background:#afeeee;"| 3. ring |style="background:#afeeee;"| 3. ring |style="background:#afeeee;"| – |style="background:#00ff00;"| Võitja |- |2000 |style="background:#afeeee;"| 4. ring |style="background:#afeeee;"| – |style="background:yellow;"| Poolfinaal |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |- |2001 |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |style="background:#D8BFD8;"| Finaal |- |2002 |style="background:#afeeee;"| – |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:#00ff00;"| Võitja |- |2003 |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:yellow;"| Poolfinaal |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:#afeeee;"| – |- |2004 |style="background:#afeeee;"| – |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |style="background:#D8BFD8;"| Finaal |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |- |2005 |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:#afeeee;"| – |style="background:#afeeee;"| 3. ring |style="background:#afeeee;"| 4. ring |- |2006 |style="background:#afeeee;"| 3. ring |style="background:#afeeee;"| – |style="background:#afeeee;"| – |style="background:#afeeee;"| 4. ring |- |2007 |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |- |2008 |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |style="background:#afeeee;"| 3. ring |style="background:#D8BFD8;"| Finaal |style="background:#00ff00;"| Võitja |- |2009 |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:yellow;"| Poolfinaal |- |2010 |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:#afeeee;"| – |- |2011 |style="background:#afeeee;"| – |style="background:#afeeee;"| – |style="background:#afeeee;"| 4. ring |style="background:#D8BFD8;"| Finaal |- |2012 |style="background:#afeeee;"| 4. ring |style="background:#afeeee;"| 1. ring |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:#00ff00;"| Võitja |- |2013 |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:#afeeee;"| 4. ring |style="background:#00ff00;"| Võitja |- |2014 |style="background:#afeeee;"| 4. ring |style="background:#afeeee;"| 2. ring |style="background:#afeeee;"| 3. ring |style="background:#00ff00;"| Võitja |- |2015 |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:yellow;"| Poolfinaal |- |2016 |style="background:#D8BFD8;"| Finaal |style="background:#D8BFD8;"| Finaal |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:yellow;"| Poolfinaal |- |2017 |style="background:#00ff00;"| Võitja |style="background:#afeeee;"| - |style="background:#afeeee;"| - |style="background:#afeeee;"| - |- |2018 |style="background:#afeeee;"| - |style="background:#afeeee;"| 4. ring |style="background:#D8BFD8;"| Finaal |style="background:#D8BFD8;"| Finaal |- |2019 |style="background:#ffebcd;"| Veerandfinaal |style="background:#afeeee;"| 3. ring |style="background:#D8BFD8;"| Finaal |style="background:#D8BFD8;"| Finaal |- |2020 |style="background:#afeeee;"| 3. ring |style="background:#afeeee;"| 2. ring |style="background:#afeeee;"| - |style="background:yellow;"| Poolfinaal |- |2021 |style="background:yellow;"| Poolfinaal |style="background:#afeeee;"| 4. ring |style="background:#afeeee;"| 1. ring |style="background:#afeeee;"| - | |} == Vaata ka == *[[Tennis 2000. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Tennis 2008. aasta suveolümpiamängudel]] *[[Tennis 2012. aasta suveolümpiamängudel]] ==Viited== {{viited}} {{commons|Category:Serena Williams}} ==Välislingid== * [http://www.serenawilliams.com/ Serena Williamsi koduleht] * [https://www.imdb.com/name/nm1102987/ Serena Williams IMDb.] * [https://sport.err.ee/1608699403/kontaveit-mangust-williamsiga-see-on-unikaalne-voimalus-olen-vaga-elevil Kontaveit mängust Williamsiga...] err.ee, 30. august 2022 * [https://sport.postimees.ee/7596038/serena-williams-tunnustas-kontaveiti-mul-tuli-endast-koik-valja-panna Serena Williams tunnustas Kontaveiti.] Postimees, 1. september 2022 {{Tennise esireketid}} {{DEFAULTSORT:Williams, Serena}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tennisistid]] [[Kategooria:Olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 8rcyn1bc0zidhw7ywxyoir6h50bsar9 The Cranberries 0 129114 6759367 5482547 2024-11-11T15:34:37Z Muusikavärk 199678 6759367 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = The Cranberries | pilt = The-Cranberries-Paris-31-mai-2010 IMG 7720.jpg|thumb|The Cranberries esinemas Pariisis (2010) | pildiallkiri = The Cranberries esinemas Pariisis (2010) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = The Cranberry Saw Us (1989–1990) | päritolu = [[Limerick]], [[Iirimaa]] | stiil = [[Alternatiivrokk]], [[indie rock]], [[pop rock]], [[jangle pop]], [[post-punk]], [[dream pop]], [[shoegaze]] | tegev = 1989–2003, 2009–2019 | plaadifirma = Xeric, Island, Universal, Downtown, Cooking Vinyl, BMG | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = | endised_liikmed = Mike Hogan<br/>Noel Hogan<br/>Fergal Lawler<br/>Niall Quinn<br/>[[Dolores O'Riordan]]<br/> }} '''The Cranberries''' oli neljaliikmeline [[rokkmuusika|rokk]]ansambel [[Iirimaa]]lt [[Limerick]]ist. Bänd sai tuntuks 1990. aastatel. Bändi kuulusid [[Dolores O'Riordan]] (vokaal), [[Noel Hogan]] ([[kitarr]]), [[Mike Hogan]] (bass), [[Fergal Lawler]] ([[trummid]]). Ansambli The Cranberries esinemised 2011. aastal: *London Feis 2011: 18.06.2011 (Finsbury Park, London) *Mares Vivas Festival 16.07.2011 (Porto, Portugal) Õllesummeril Tallinna lauluväljakul 8. juulil 2011 toimuma pidanud kontsert jäi laulja isa haigestumise tõttu ära. ==Diskograafia== '''Stuudioalbumid''' *"[[Everybody Else Is Doing It, So Why Can't We?]]" (1993) *"[[No Need to Argue]]" (1994) *"[[To the Faithful Departed]]" (1996) *"[[Bury the Hatchet]]" (1999) *"[[Wake Up and Smell the Coffee]]" (2001) *"[[Roses]]" (2012) *"[[Something Else]]" (2017) *"[[In the End (The Cranberries)|In the End]]" (2019) [[Kategooria:Iirimaa ansamblid|Cranberries, The]] mp74yg0o1kduvnuirvisd11zxh29mpj 6759571 6759367 2024-11-12T00:44:08Z Muusikavärk 199678 6759571 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = The Cranberries | pilt = The-Cranberries-Paris-31-mai-2010 IMG 7720.jpg|thumb|The Cranberries esinemas Pariisis (2010) | pildiallkiri = The Cranberries esinemas Pariisis (2010) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = The Cranberry Saw Us (1989–1990) | päritolu = [[Limerick]], [[Iirimaa]] | stiil = [[Alternatiivrokk]], [[indie rock]], [[pop rock]], [[jangle pop]], [[post-punk]], [[dream pop]], [[shoegaze]] | tegev = 1989–2003, 2009–2019 | plaadifirma = Xeric, Island, Universal, Downtown, Cooking Vinyl, BMG | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = | endised_liikmed = Mike Hogan<br/>Noel Hogan<br/>Fergal Lawler<br/>Niall Quinn<br/>[[Dolores O'Riordan]]<br/> }} '''The Cranberries''' oli neljaliikmeline [[rokkmuusika|rokk]]ansambel [[Iirimaa]]lt [[Limerick]]ist. Bänd sai tuntuks 1990. aastatel. Bändi kuulusid [[Dolores O'Riordan]] (vokaal), [[Noel Hogan]] ([[kitarr]]), [[Mike Hogan]] (bass), [[Fergal Lawler]] ([[trummid]]). Ansambli The Cranberries esinemised 2011. aastal: *London Feis 2011: 18.06.2011 (Finsbury Park, London) *Mares Vivas Festival 16.07.2011 (Porto, Portugal) Õllesummeril Tallinna lauluväljakul 8. juulil 2011 toimuma pidanud kontsert jäi laulja isa haigestumise tõttu ära. ==Diskograafia== '''Stuudioalbumid''' *"[[Everybody Else Is Doing It, So Why Can't We?]]" (1993) *"[[No Need to Argue]]" (1994) *"[[To the Faithful Departed]]" (1996) *"[[Bury the Hatchet]]" (1999) *"[[Wake Up and Smell the Coffee]]" (2001) *"[[Roses]]" (2012) *"[[Something Else]]" (2017) *"[[In the End (The Cranberries)|In the End]]" (2019) [[Kategooria:Iirimaa ansamblid|Cranberries, The]] [[Kategooria:Alternatiivroki ansamblid]] 5c02l3uw3ut7gvjkugc8iwzlx88m9n1 Kasutaja arutelu:NOSSER 3 130336 6759419 6759054 2024-11-11T17:33:13Z Pikne 13803 6759419 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, NOSSER! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. juuni 2008, kell 20:11 (UTC) Tänud tervituste eest, olen pikemat aega olnud häritid rahva teadmatusest ajaloolistest isikutest ning toimunud sündmustest ning loodan nüüd aegamööda ja mööda veealuseid kive komistades, koondada elu jooksul kogutud matejale ning teadmisi ka levitada laiadele rahvamassidele... Teie kogemustele ninga abile lootes, rahva harimisele püüdes... == Request for translation. Yanka Kupala and Yakub Kolas == Warm greeting from Belarusian Wikipedia! This year we celebrate 130. birthday of Belarusian great poets [[en:Yanka Kupala]] and [[en:Yakub Kolas]] Could you help us to translate articles into your unique and honourable language? Thank you in advance! --[[Kasutaja:Rymchonak|Rymchonak]] 16. jaanuar 2012, kell 11:45 (EET) ==Allikad== Millistest allikatest pärineb Paul Friedrich von Benckendorffi artiklisse lisatud info? Vaata [[Arutelu:Paul_Friedrich_von_Benckendorff]]--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 24. november 2008, kell 20:49 (UTC) http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=9945, mõistan eelarvamusi idapoolse info vastu, kuid kasutades ainult faktilisi andmeid on võimalik neid kasutada [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] 24. november 2008, kell 21:58 (UTC) :Eelarvamused puuduvad. Sa lihtsalt olid jätnud allika märkimata.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 24. november 2008, kell 21:59 (UTC) :Enamik täiendusi on kompilatsioonid olemasolevatest vikiartikklitest, sidusartikklitest--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 2. veebruar 2019, kell 10:20 (EET) ==Kopipeist== Vikipeediasse ei või kopeerida autoriõigusega materjale. Praegu on kaks võimalust: kas kustutame selle teksti ära või muudab keegi (ehk sa ise) sõnastust niivõrd palju, et autoriõiguse rikkumine kaob. Tartu Ülikool on tõenäoliselt üks loetavamaid artikleid ja sinna ei või jätta autoriõiguste rikkumisega materjale.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 26. november 2008, kell 11:14 (UTC) : Loomulikult, peale väikest pausi töö jätkub...[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] 26. november 2008, kell 11:23 (UTC) :: Töötada tuleb nii, et artikkel oleks kogu aeg korras. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. november 2008, kell 11:26 (UTC) Kirjuta artikkel [[1905. aasta revolutsioon Eestis]]. Artiklis [[Eesti ajalugu]] ei ole tarvis nii põhjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. detsember 2008, kell 22:28 (UTC) ---- vt. [[Arutelu:Georg Philipp August von Roth]]. --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 4. jaanuar 2009, kell 17:29 (UTC) ---- Mul on Sulle paar palvet. Kui Sa kogud materjali, tee seda oma kasutajalehel või selle alamlehtedel. Ära pane materjali artiklisse, kuhu see ei sobi. Kui Sa mõnda asja ei tea, ära pane küsimärki, vaid jäta see kirjutamata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. jaanuar 2009, kell 18:38 (UTC) Selliseid sisuta artikleid nagu [[Vladimir Illjaševitš]] palun mitte luua. Kui ei oska ise kirjutada tuleb lisada soovitud artiklite nimekirja. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 4. veebruar 2009, kell 21:07 (UTC) ---- Pööra veelkord tähelepanu vormistamisele. Ühele artiklile lingitakse ühes peatükis ühe korra. Aastaarvude vahel ei kasutata mitte — vaid –. Isikuartiklites tuleb kasutada DEFAULTSORT malli.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. veebruar 2009, kell 01:20 (UTC) ---- Miks Sa paned kõikidele artiklitele märkuse "pooleli"? Kas Sa kavatsed neid edasi kirjutada? Kui artikkel tõesti pooleli jääb, pane see märkus siis vähemalt lõppu. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. aprill 2009, kell 22:25 (UTC) ---- Malli "Vaata ka" kasutatakse ainult alajaotuse pealkirja all. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. aprill 2009, kell 12:41 (UTC) ---- NOSSER, sa oled siin juba üsna kaua tegutsenud aga ei pööra siiani vähimatki tähelepanu vormistusele. Teksti sõna-sõnalt mahakopeerimine on keelatud. Samuti lisad sa artiklitesse asjasse mittepuutuvat teksti. Ma pean praegu silmas artiklit [[Christoph Adam von Stackelberg]].--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 29. mai 2009, kell 09:09 (UTC) ---- Autoriõigustega kaitstud tekste ei või siia kopeerida. Muuda sõnastust artiklis [[Neeme Väli]], või eemalda autoriõigustega kaitstud tekst.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 17. juuni 2009, kell 10:54 (UTC) ---- Baltisakslaste kohta on parimaks allikaks rüütelkonna käsiraamatud, mis on ka internetis olemas. Jälgida tuleb kuupäevi, need on seal antud vana kalendri järgi. Isikuartiklites tuleb kategooriate ees kasutada DEFAULTSORT-malli. Isikuartiklid tuleb kanda loenditesse.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 24. juuli 2009, kell 17:16 (UTC) ---- Ära lisa autoriõigustega kaitstud teksti. Korrasta need mõisateartiklid.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 17. august 2009, kell 19:34 (UTC) ---- Millisest allikast pärineb Taani ajalugu käsitlev tekst?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 27. august 2009, kell 20:16 (UTC) : Virtuaalne Euroopa http://virtualeuropa.narod.ru/europa.html --[[Kasutaja:NOSSER|Nosser]] 28. august 2009, kell 18:46 (UTC) ::Allikad tuleb artiklites märkida. Soovitavalt viidetena.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 28. august 2009, kell 20:19 (UTC) ---- Ära lisa Vikipeediasse autoriõigustega kaitstud teksti! Kui kuskilt kopeerid siis muuda sõnastust!--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 28. august 2009, kell 09:20 (UTC) ---- Viita need Georgi kavaleride artiklid nii nagu ma tegin artiklis [[Peter-Eduard Bauman]]. Ning kanna need isikute nii biograafiate kui sõjaväelaste loendisse.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 22. september 2009, kell 16:52 (UTC) ---- Kui kasutad ühte viidet artiklis mitu korda, siis tuleb see ainult ühe korra pikalt välja kirjutada. Nt. see <nowiki><ref name="Georgi">[http://www.eha.ee/georgi/html/mitte-eestlaste_elulood.html Georgi ordeni kavalerid Eestis. Mitte-eestlaste elulood.]</ref></nowiki> tuleb kirjutada ainult ühe korra. Hiljem saab kasutada juba lühivarianti <nowiki><ref name="Georgi"/></nowiki> --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 25. september 2009, kell 14:39 (UTC) ---- Need Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi lehel olevad Peterburi politseimeistrid võiksid olla artiklites [Peterburi kindral-politseimeister] (Генерал-полицмейстер) ja [Peterburi ülem-politseimeister] (Обер-Полицмейстер) või nagu vene [[:ru:Градоначальники Санкт-Петербурга]] artiklis. Nimekirja biograafiatest saad siit: *Байкулова С. З., Матвеева И. У., Бауман А. Л.: ''Руководители Санкт-Петербурга'', С. Петербург-Москва: Нева, ОЛМА-Пресс, 2003, ISBN 5765421148, lk. [http://books.google.ee/books?id=EOSyNgwjLa8C&pg=PA572 572] ja [http://books.google.ee/books?id=EOSyNgwjLa8C&pg=PA573 573] --[[Kasutaja:Jaanusele|Jaanusele]] 27. oktoober 2009, kell 18:35 (UTC) Selleks oligi lõigu ees tulevikku suunatud viide {{Vaata|Peterburi ülempolitseimeistrite loend}} ==Translation request== Hi NOSSER! Would you be so kind to help me translate [[:en:Lu Xun|this article]] into the wonderful Estonian language? ''Please''. If you think that article is too long, here is a short version: "Lu Xun was a Chinese short story writer, editor, translator, critic, essayist and poet. He was most famous for the novella The ''True Story of Ah Q''." Thanks a lot and best regards:)--[[Kasutaja:Amaqqut|Amaqqut]] 5. november 2009, kell 06:19 (UTC) ---- Vene allikatest tõlkimisel peab olema tähelepanelik, kuna paljud mõisted on nö "venepäraseks" tehtud. Oled artiklisse [[Wrangell]] kirjutanud ''Rootsi sõjaväe alampolkovnik ja Karl XII armees polgukomandör'' - Rootsi sõjaväes vastab alampolkovnikule ooberstleitnant ning polgule rügement.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 17. november 2009, kell 10:27 (UTC) Oled [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vene_NFSV_Siseasjade_Rahvakomissariaadi_juures_asuv_Riiklik_Poliitvalitsus&action=historysubmit&diff=1763656&oldid=1763654 siin Vene_NFSV] ja [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=NSV_Liidu_Rahvakomissaride_N%C3%B5ukogu_juures_asuv_%C3%9Chendatud_Riiklik_Poliitiline_Valitsus&action=historysubmit&diff=1737484&oldid=1432527 siin NSV Liidu] Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus" artiklitele ühesugused interviki lingid lisanud.--[[Kasutaja:Jaanusele|Jaanusele]] 18. november 2009, kell 23:13 (UTC) ---- Aastaarvude vahel kasutatakse mõttekriipsu. See on redigeerimiskasti all too vasakpoolne kriips.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 6. jaanuar 2010, kell 21:40 (UTC) ---- Dagö on Hiiumaa, Ösel on Saaremaa ja Westfaalia on Vestfaal. Nii tuleb ka artiklis kirjutada.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 19. jaanuar 2010, kell 21:07 (UTC) ---- Kui sinu artikleid parandatakse, siis pane tähele milliseid muutusi tehakse.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 25. jaanuar 2010, kell 11:52 (UTC) ---- Vaata ka, mida ma artiklis [[Kliment Vorošilov]] muutsin: *Puudusid intervikid *Sulgusid oli üleliia palju *Ei olnud JÄRJESTA-malli *Kategooriad olid valesti *Link oli valele marssalile *Aastaarvude vahel kasutatakse mõttekriipsu, selle leiad redigeermiskasti alt (vasakpoolne kriips) *Ametikohtade loend pole hea, peaks olema seotud tekst--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 27. jaanuar 2010, kell 19:31 (UTC) == Mallid mööda artiklit laiali == Palun ära pane toimetamismärkust artikli keskele. See peab olema päris alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. veebruar 2010, kell 08:39 (UTC) : Pean Andresega nõustuma. Kui näed midagi sellist, nagu selles artiklis [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|siin]], siis palun tõsta nad ikka algusesse. Jätab artiklit natukene parema mulje. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 10. veebruar 2010, kell 15:32 (UTC). Toimetamismärkused käivad artikli alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. veebruar 2010, kell 22:08 (UTC) ---- Eluaastate märkimiseks kasuta sellist kriipsu: – Saad selle moodustada, kui klõpsates esimesele kriipsule redigeerimiskasti all olevate sümbolite hulgast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. märts 2010, kell 09:54 (EET) Sa parandasid jälle õiged kriipsud valedeks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. märts 2010, kell 12:36 (EET) ---- Tõstan järgmise märkuse kasutajalehelt siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. aprill 2010, kell 12:37 (EEST) See on eriti tunnustust vääriv: http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rahvarinne&action=historysubmit&diff=1451009&oldid=1384665 --[[Eri:Kaastöö/82.131.90.96|82.131.90.96]] 9. aprill 2010, kell 11:30 (EEST) == Ulatuslikest muudatustest == Kui teed väga suuri muudatusi, siis oleks hää, kui Sa artikli arutelus või resümees põhjendaksid, miks niisugused muudatused läbi viisid. Ma ei tea, kas artiklis [[Idarinne (Teine maailmasõda)]] tehtud muudatused olid põhjendatud või mitte, aga palun püüa edaspidi mahukaid muudatusi teha nii et need ka teistele oleksid üheselt arusaadavad. Minu meelest on see hea kas või sellepärast, et teised kaastööd tegevad inimesed ei peaks liiga palju oma aega suunama sellesse, et aru saada, mis eesmärgil redigeerimised tehti. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 9. aprill 2010, kell 15:53 (EEST). ==Mõttekriips== Aastaarvude vahel kasuta mõttekriipsu ( – ). Selle leiad redigeerimiskasti alt. Paranda see enda loodud artiklites.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 28. aprill 2010, kell 10:34 (EEST) :Artiklis [[Krimmi khaaniriik]] parandasid sa õiged kriipsud valeks. Ma loendis olevad kriipsud parandasin eile ära, pidasin silmas teksti sees olevaid kriipse. Panin sinna igale poole õiged kriipsud.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 28. aprill 2010, kell 11:37 (EEST) ---- Vaata [[Arutelu:Nikita Panin]].--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 3. mai 2010, kell 17:14 (EEST) == Tõlkimiseks == Tere! Kuivõrd oskad vene keelt päris heal tasemel, siis äkki oleks võimalik tõlkida need kaks artiklit eesti keelde: [[ru:Особое совещание при НКВД СССР]], [[ru:Кулак (крестьянин)]]. Nendega ei ole iseenesest väga kiire, aga oleksin väga tänulik, kui lähemal ajal selle jaoks aega leiaksid. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 6. mai 2010, kell 22:17 (EEST). ---- Meil pole kombeks vana kalendri kuupäevi väikseks teha.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 18. mai 2010, kell 13:58 (EEST) :Selge, senise sellelaadse tegevuse kohta pole keegi märku andnud, jälle targem--[[Kasutaja:NOSSER|Nosser]] 18. mai 2010, kell 14:01 (EEST) == vormistamine == Kui sa lingid nii <nowiki>[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririi]]gi</nowiki> siis pole mõtet seda '''gi'''-d välja jätta vaid pane ta sulgude sisse. Võiksid enne salvestamist oma teksti ka natuke põhjalikumalt läbi lugeda, sul on tihti selliseid lihtsaid kirjavigu, kus mõni täht on puudu, üle või vahetusse läinud nagu seda trükkimise käigus ikka juhtub.--[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] 21. mai 2010, kell 11:58 (EEST) ==Suguvõsaartiklid== Panusta kvaliteedile mitte kvantiteedile. Süvene rohkem teemasse ja ära topi lihtsalt süüdimatult nimesid artiklitesse. Näiteks artiklis Knorring on alapeatükk "Läänemaa ? liin". Kui oleksid süvenenud mõistaksid, et tegu on suguvõsa pealiiniga, millest hargnevad ka kõik teised liinid.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 30. juuli 2010, kell 21:39 (EEST) Ning suguvõsaartiklitesse ei maksa panna kõiki suguvõsa liikmeid. Tee nii nagu Wrangellide puhul ([[Wrangellide sugupuu]]).--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 30. juuli 2010, kell 21:39 (EEST) == Artikli väljanägemine == Palun jälgi, et pärast muudatuste tegemist jääks artikli üldilme enam-vähem vaadatavaks. [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Heinrich_Himmler&oldid=2162636 Niisugust asja] oli päris kole vaadata. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 1. september 2010, kell 16:02 (EEST). ---- Kopipeist autoriõigustega kaitstud allikatest on keelatud!--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 20. september 2010, kell 17:33 (EEST) :[[Klaus Kurselli mäss]]. Kuigi on näha, et sa oled püüdnud lauseid muuta, ei ole see piisav. Hulk lauseid on sõna-sõnalt maha kirjutatud ja osadel on ainult üks sõna ära jäetud või muudetud.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 20. september 2010, kell 21:04 (EEST) ---- Kas Kapsta mõisa on artikkel kohe tulemas? Olematutele artiklitele ümbersuunamisi ei tehta.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 30. detsember 2010, kell 22:58 (EET) ---- Artiklites tuleb kirjutada nimed pikalt välja ja ka linkida kogu nimele.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 3. jaanuar 2011, kell 15:44 (EET) ---- Palun: *ära kasuta saksakeelseid kohanimesid; *lisa siselinke; *kui võib eeldada, et isik on artiklivääriline, lingi täis-, mitte perenimele; *sidekriipsu asemel kasuta mõttekriipsu; *pööra üleüldse tähelepanu vormistamisele; *jne --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 6. jaanuar 2011, kell 18:01 (EET) Palun ära võta keeletoimetamise malli ära. Põhjust näed [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Konstantin_Preobra%C5%BEenski&curid=237180&diff=2382382&oldid=2382188 siin]. Ja siingi vajab näiteks sõna "Ameerika" täpsustamist. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. veebruar 2011, kell 13:17 (EET) ---- Toimetamismärkus tuleb panna artikli algusesse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. märts 2011, kell 19:17 (EET) Toimetamismärkus pannakse päris algusesse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. märts 2011, kell 23:44 (EET) ==Ära lisa autoriõigustega kaitstud teksti== Muuda artiklis [[Viru-Nigula kihelkond]] sõnastust, et tegu ei oleks rikkumisega.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 7. aprill 2011, kell 13:58 (EEST) ---- Ära kirjuta maha.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 11. aprill 2011, kell 17:50 (EEST) ---- Palun ära kirjuta sõna-sõnalt maha. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 25. mai 2011, kell 16:38 (EEST) == Tänavatest == Mulle ei tundu kuigi mõistlik, et tänavate kunagised nimed esitatakse siselinkidena, need ju sisuliselt petavad lugejat – mõtled, et siselingi taga peitub midagi huvitavat, tegelikult suunatakse kasutaja samasse artiklisse tagasi. Arvan, et õigem oleks siselinkide asemel need nimed paksu kirjaga esile tõsta. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 31. juuli 2011, kell 22:25 (EEST). ==Pildid== Ära lisa pilte, mille puhul on kindel, et luba pole, pean silmas just seda Kalinini kuju pilti. 20. sajandi alguse piltidega nii suurt probleemi pole, sest autor on teadmata ja 70 aastat avaldamisest on möödas.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 8. august 2011, kell 14:55 (EEST) Ka üle 70 aasta tagasi avaldatud piltide puhul peaks puuduma mõistlik kahtlus, kui autori surmast ei pruugi veel 70 aastat möödas olla. Ehk kui tegu on postkaardiga, võiks üleslaadija teada, et postkaardi tagaküljel pole autorinime või kui tegu on arhiivifotoga, võiks üleslaadija teada, et arhiivis pole selle foto juurde märgitud autorinime. Kui usud, et autor on anonüümne kasuta pildi juures malli [[Mall:AO-anonüümne|AO-anonüümne]]. Palun märgi failileheküljele ka allikas (ja autor, kui see on teada). [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 8. august 2011, kell 19:32 (EEST) Palun, lisa Tallinna linnamüüri ja teisi vanu ehitisi kujutavad pildid Commonsisse.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 10. august 2011, kell 10:42 (EEST) Pööra tähelepanu korrektsele vormistamisele. Jälgi, et lingid viiks ikka õigetele asjadele ja kõrvalist juttu ei oleks. Pean silmas praegu artiklit [[Ungern-Sternbergi palee]]. Kuigi sulle võib jääda mulje, et ma ainult vingun sinu kallal, hindan ma su kaastööd kõrgelt, sest kirjutad neil teemadel, mis mindki väga huvitavad. Kui veel vormistamise ka korda saaks, oleks sinu näol tegu Vikipeedia ühe väärtuslikuma kaastöölisega.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 17. august 2011, kell 17:37 (EEST) [http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:WooteleF?diff=2637251]: Et globaalset kontot luua, pead arvatavasti oma e-posti aadressi kontoga siduma. Seda saad teha [[Eri:Eelistused|eelistuste]] kaardi "Kasutaja andmed" alaosas "E-posti sätted". Ja kui teise projekti logid, siis pead seda tegema sama parooli (ja e-posti aadressiga). Kas leheküljel [[Special:MergeAccount]] pole mingeid juhiseid? "NOSSER" ja "Nosser" peaks küll erinevad kasutajanimed olema, aga võib-olla on probleem selles, et [[sulutil:Nosser|väikeste tähtedega kasutaja]] on keegi Commonsisse juba teinud. Sellisel juhul võiksid proovida sisse logida näiteks [[:fi:|soome vikisse]], kus kumbagi nime veel pole ja vaadata, kas sealne konto ühendatakse. Seejärel, kui sul juba on mitme kasutajaga ühendkonto, võiksid uuesti nimega "NOSSER" Commonsisse logimist proovida. Või siis tont teab, milles asi ja lihtsam on mingi muu nimega Commonsisse registreeruda. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 18. august 2011, kell 10:51 (EEST) ---- Palun lisa üles laaditud piltide juurde alati allikas. Kui on pakutud, et autoriõiguse kehtivus on lõppenud, peaks ühtlasi olema autor teada. Kui pilt pole tehtud üle 70 aasta tagasi, siis autoriõiguse kehtivus kindlasti pole veel lõppenud. Pikne 15. november 2011, kell 22:22 (EET) ---- Palun lisa enda üles laaditud piltide juurde ''alati'' allikas. Allikas peaks aimu andma, kes on autor või et autor tõepoolest on anonüümne või mis ajast on pilt pärit. Mõne pildi juures, kus väidad 70 aasta möödumist avaldamisest, ei tundu see olevat kuigi tõenäoline. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 27. jaanuar 2012, kell 20:46 (EET) == Initsiaal == Perekonnanime koos eesnime initsiaaliga kasutatakse nii: "H. Mäe", mitte "H.Mäe". Mina isiklikult leian, et initsiaalide kasutamine ei tee artikli stiili paremaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. september 2011, kell 09:03 (EEST) == Sadam suure tähega == [[Tallinna Sadam]] on ettevõte, mille ajalugu algab 1990ndate algusest ja on artiklis eespool ära toodud. Tallinna Sadam ei ole [[sadam]], vaid see omab ja haldab viit sadamat, mille kohta on eraldi artiklid. Seepärast ei puutu sellesse artiklisse ei [[Vanasadam]]a ajalugu ega [[Muuga sadam]]a konteineriterminalid. Püüan selles nüüd kuidagi korda luua. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 3. oktoober 2011, kell 23:31 (EEST) :Tõstsin sellesse artiklisse jurde kirjutatud osad nende sadamate juurde, kuhu see tekst kuulub, ja kirjutasin artikli pealkirja kohta selgituse oma arutelulehele. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 4. oktoober 2011, kell 11:13 (EEST) ---- Toimetamismärkus pannakse artikli algusesse, mitte keskele. Ja ära pane seda igaks juhuks, vaid konkreetse põhjusega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2011, kell 19:10 (EEST) == Tallinna tänavad == ''Kategooriad:Mustamäe linnaosa tänavad'' kuuluvad juba ise ''Kategooriad:Tallinna tänavad'', siis ei ole mõtet (nt. [[Mustamäe tee]]) neid topelt panna [[Kasutaja:Lohusalu|Lohusalu]] 4. november 2011, kell 19:01 (EET) == Hayek == Selgituseks, miks võtsin Hayeki artiklist ära sinu pandud lisanduse Tarantino filmide kohta: "Ehast koiduni" filmi lavastajaks oli Robert Rodriguez ja samuti oli Rodriguez selle lõigu režissöör, kus Hayek "Neljas toas" kaasa tegi (kusjuures viimase lõigu puhul oli ta ka stsenarist, mitte Tarantino) -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 17. november 2011, kell 09:26 (EET) == Sisukord paremale == Palun ära seda malli tavalistesse artiklitesse paiguta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 30. detsember 2011, kell 14:37 (EET) :Kordan palvet. Kui ei ole ikka väga head põhjust sisukorra asukoha muutmiseks, siis peaks selle sinna jätma, kus see muidu on. Sellest ei ole midagi, et artikli sisuosa natuke hiljem algab. Kui sisukord on ühes artiklis ühes ääres ja teises artiklis teises ääres, siis tekitab see ainult segadust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. oktoober 2012, kell 23:00 (EEST) == Чувак. == В курсе, как твой ник с датского переводится? Открой Викисловарь. --[[Eri:Kaastöö/88.154.193.207|88.154.193.207]] == Preemia == Tere! MTÜ Wikimedia Eesti tahab aktiivsetele vikipedistidele nende kaastöö tunnustamiseks anda väikesed preemiameened fotovõistluse Wiki Loves Monuments võidupiltidega kalendri näol. Kalendri kättesaamiseks võta palun ühendust Avjoskaga. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 8. veebruar 2012, kell 21:41 (EET) == Есть ли звук "Х" у эстонском языке? == Здраствуйте, в украинской Википедии произошла дискуссия как писать слово Harjumaa, кириличными буквами и хотел спросить есть ли у эстонском языке звук "х", потому что за моими данными есть, а другие пользователи пишуть Harjumaa начиная с "Г". Как правильно. З уважением.--[[Kasutaja:AlexusUkr|AlexusUkr]] ([[Kasutaja arutelu:AlexusUkr|arutelu]]) 20. juuli 2012, kell 17:58 (EEST) == Vaata ka == "Vaata ka" alajaotus käib enne viiteid ja välislinke. Vaata [[Vikipeedia:Vormistusreeglid]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. oktoober 2012, kell 15:48 (EEST) == Russian missions in Estonian == Hi Nosser, I hope you don't mind me writing to you in English. I noticed that you wrote [[Venemaa suursaatkond Eestis]] -- great job. I am working on a draft article at [[:simple:User:Russavia/DipMis]], and I was hoping you could help me to find some information, and sources, that I require. I know that the Russian embassy in Tallinn was established in 1992, but I don't have a source for this information. Could you possibly help to find one? Any language is fine. Also, I need to find out what date the consulate in Narva was established, and also what date the consular department in Tartu opened. And again I need sources for this. I also need to find someone who can help with photos of the consular department in Tartu. Can you possibly help with any of this information? Feel free to reply here, or my etwiki talk page, I have them watchlisted. Any assistance you can provide would be great. Cheers, [[Kasutaja:Russavia|Russavia]] ([[Kasutaja arutelu:Russavia|arutelu]]) 11. oktoober 2012, kell 16:03 (EEST) :I now have the date for the Tartu consular office (1996), but still require a source for the Narva counsulate (1994). Just wanted to let you know here, in case you might look for any of this info in the future. Cheers, [[Kasutaja:Russavia|Russavia]] ([[Kasutaja arutelu:Russavia|arutelu]]) 19. oktoober 2012, kell 00:55 (EEST) == Keila–Haapsalu raudtee == Millisest allikast on pärit info, et Keila–Haapsalu raudtee avati kitsarööpmelisena? "Eesti Raudtee 140" järgi avati Keila–Haapsalu '''laiarööpmeline''' raudtee ajutiseks liikluseks 1904. a detsembris ja ametlik avamine toimus 1905. a novembris. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 13. detsember 2012, kell 21:18 (EET) == Värvitoonide kasutamisest == Tere!<br/> Minu meelest ei ole sõjaväelase malli puhul punase tooni kasutamine kuigi hea. Parem oleks kollane värvus (#EEDD82), nagu näiteks artiklis [[Harald Nugiseks]], või sinakas toon (#b0c4de, lightsteelblue), nagu on näiteks artiklis [[Alfons Rebane]]. Nende värvuste taustal on musta värviga kirjutatud nime parem lugeda. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 15. detsember 2012, kell 09:08 (EET). == [[Karl Hellat]] == Добрый день! Я попытался перевести неизвестную в России информацию из Вашей статьи Karl Hellat, но я, увы, не знаю эстонского языка. Есть несколько моментов, в которых я не разобрался: кем был Hellat с 1922 по 1926 год, кем ему приходился петербургский отоларинголог Петр Геллат (он не мог быть дядей, так как в одной семье не может быть двух сыновей с одним и тем же именем, скорее всего это старший брат). Я был бы очень благодарен, еслим бы Вы смогли проверить мой перевод и дополнить мою русскую статью (интер-вика в эстонской статье) недостающими сведениями. Крайне интересен для меня процесс обмена (правильно ли я понял, что Геллат был именно обменен на каких-то украинских коммунистов, известно ли на кого именно?) Заранее спасибо. С уважением, [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 12. veebruar 2013, kell 13:54 (EET) ::Спасибо, уже помогли. Остался только вопрос про "дядю" Петра Геллата, которого звали точно так же как и отца. Не мог ли он быть старшим братом, нет ли ошибки в статье? [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 18. veebruar 2013, kell 19:22 (EET) ==Horn== Pildil olev isik käis 1594. aastal oma 48. eluaastat. Sellest peaks piisama, et aru saada millise Horniga on tegu.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] ([[Kasutaja arutelu:WooteleF|arutelu]]) 11. juuli 2013, kell 22:37 (EEST) == ABW == Massiliseks kategooriate parandamiseks on hea kasutada [[Vikipeedia:AWB]]. Selleks on vaja see alla laadida [http://sourceforge.net/projects/autowikibrowser/ siit]. Väga tüütu on seda käsitsi teha. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 27. juuli 2013, kell 14:30 (EEST) Kui lisad artikli maakonna neemde või saarte kategooriasse siis võid vastavalt Eesti saarte või Eesti neemede ülemkategooria eemaldada. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 29. juuli 2013, kell 08:28 (EEST) == Infokastid == Asula ei ole ju kihelkonnakirik (nt "kihelkonnakirik: Linnaka") nagu kihelkonnaartiklites infokastides kirjutad. Teiseks, infokast pole artiklis eesmärk omaette. Kui ta on väheinformatiivne või kui selles väljatoodud faktid pole antud teema juures kõige esmasemad, siis pole kast kasulik. Näiteks [[Arutelu:Riigikogu#footer|Riigkogu]] artiklis on infokastis praegu otsitud asjad. Seal toodu on ebaolulisemapoolne ja ei aita kuigivõrd võrrelda Riigkogu olulistes punktides teiste maade parlamentidega. Näiteks [[Gennadi Timtšenko]] artiklis kordab infokast sama, mis on kirjas esimeses lauses. Sellistel puhkudel ja ka näiteks mainitud kihelkonnaartiklites võiks infokast minu meelest sellisel kujul pige olemata olla. Pikne 8. august 2013, kell 23:52 (EEST) :::: Vaidleks sellele nati vastu. Nimelt infokast on ka masinloetav ning arvestades pisitasa toimuvat üleminuekut kasvõi wikidata kasutuselevõtmise poole, siis tundub, et varsti on primaarne just nimelt infokast ja mitte artikkel ise. -- <font style="font-family:Monotype Corsiva; font-size:15px;">&nbsp;&bull; &nbsp;&bull; &nbsp;&bull; &nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &nbsp;&bull; &nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]</font> 9. august 2013, kell 17:31 (EEST) :Lähtusin standardiseerimisest ja samaliigilistes artiklites ühise vormistamise eesmärgist. Aga kihelkonnakiriku suhtes, märkus õige--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 9. august 2013, kell 11:39 (EEST) ---- Oot, las kreiside navigeerimismallid jäävad ikka kreisiartiklitesse. Navmallid ei käi otseselt artikli sisu juurde ja hakkavad segama, kui neid mõõdutundeta artikli lõppu kuhjata. Näiteks pole Eesti külaartiklites Euroopa riikide navigeerimismalli, kuigi need asjad kaudselt seotud on. Optimaalne võiks olla see, kui artikli lõpuosa kaudu võimaldatakse navigeerida samaliigiliste asjade vahel. Muude seonduvate asjade juurde jõuab kategooriate ja teksti sees lingitud artiklites olevate linkide/navigeerimismallide kaudu. Pikne 4. september 2013, kell 20:36 (EEST) Veel üks [[Arutelu:Käina kihelkond|märkus]]. Pikne 4. september 2013, kell 20:55 (EEST) ---- Kultuurimälestiste kategoriseerimine maakondade järgi on mõistlik, aga kui need kategooriad on mõeldud sisulehekülgede (artiklite) jaoks, siis neid võistluse lehekülgi ei tuleks sinna segada. Pikne 5. oktoober 2013, kell 13:40 (EEST) : Selliste pealkirjadega kategooriatesse on loomulik panna ikkagi artiklid konkreetsetest mälestistest. Kui tahta projektilehti maakondade kaupa kategoriseerida, siis selle jaoks peaks mingite muude pealkirjadega kategooriad olema. Pikne 6. oktoober 2013, kell 16:53 (EEST) : Pean silmas seda, et vikiprojekti nimekiri kultuurimälestistest ei kuulu Vikipeedia sisu juurde ning kategooriates Vikipeedia sisu (artiklid) sirvides ei peaks lugeja sattuma muudele asjadele. Sellepärast ei tohiks sisu ning projektilehed, muidu abilehed, mallid ja muu olla kategooriates läbisegi. Praegu on need nimekirjad küll ka valdade kategoorias, aga see on ilmselt ekslik. Pikne 6. oktoober 2013, kell 19:31 (EEST) == Genf-49 == Lp NOSSER, oled lisanud siia https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vastupanutegevus_Eesti_NSVs&diff=2485793&oldid=2376247 teksti: "1989. aastal moodustati liikumine [[Genf 49]], mis propageeris Eesti elanike keeldumist asuma ajateenistusse [[NSV Liidu relvajõud]]udesse, kui Eestit okupeeriva riigi teenistusse. Liikumisega kaasaläninud ajateenistuskohuslasi oli ca 8 000 meest." Kust see pärineb? :Jään tagantjärgi viiteallika näitamisega hätta, kui olen tekitanud segadusi või valeinfot, palun lahkesti täpsustada või parandada--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 8. aprill 2014, kell 09:46 (EEST) ---- Meil on riikide kategooriad üldiselt sama pealkirjaga, millega vastav artikkel ([[Venemaa]]). Mis sellega nüüd siis on? [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 28. aprill 2014, kell 21:52 (EEST) :Töö on küll kolossaalne, aga kui riigi nimi on [[Venemaa Föderatsioon]], siis peab ka kategooria olema korrektne--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 28. aprill 2014, kell 21:55 (EEST) :: Venemaa ongi Venemaa Föderatsiooni nimi. Peaaegu kõikidel riikidel on pikem ametlik nimi, aga me kasutame artiklite pealkirjades ja lähtuvalt kategooriate nimedes üldiselt lühemat. Minu meelest läheb asi nüüd segasemaks. Kui kategooria "Venemaa Föderatsioon" on pühendatud riigile, siis mis teemale hakkab olema pühendatud senine kategooria "Venemaa"? Venemaa keisririik ja muu ajalugu sobis ju praeguse riigi ajaloo alla. Peand hoogu. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 28. aprill 2014, kell 22:02 (EEST) ==Koha järgi nimetatud kategooria== Kui teed mingi koha järgi nimetatud kategooria, siis jäta palun see koht ka teiste omasugustega samasse kategooriasse. Näiteks Vergi kategooriasse "Lääne-Viru maakonna külad", nii et üht Lääne-Viru maakonna küla ei tuleks otsida sadama, tulepaagi ja muude asjade juurest. Pikne 31. juuli 2014, kell 22:59 (EEST) :Kui nt enwiki, dewiki, ruwiki't (ruwiki vist pigem püüab kategooriatega koormata artikleid, mitte samanimelisi kategooriaid) vaadata, siis nõus Piksega. Lihtsuse ja topeldamise vältimise huvides võiks küll NOSSERi stiilis teha. Küll aga jääb arusaamatuks, et kui artiklisse Vergi paneks ma ainult kategooria "Vergi", siis miks ma peaks küla otsima nt sadama asjade juurest?--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 1. august 2014, kell 15:45 (EEST) :: Topeldamine tuleb sellest, et me ei oska praegu paremini paigutada kategooriat, mis koondab sadamat, tulepaaki ja muid asju, mis tegelikult pole külad ja ei pruugiks olla külade alamkategoorias. Kui tahta topeldamist vältida tuleks külade kategooriast ära võtta kategooria "Vergi". Üks võimalus oleks panna ta otse vallanimelisse kategooriasse (mis omakorda ei pruugiks olla valdade kategoorias). Pikne 1. august 2014, kell 16:04 (EEST) ::: rangelt võttes on sul õigus, ent võtame nt etwiki "Kategooria:Friedrich Reinhold Kreutzwald", kus on isikuga seotud ausambad, eepos. Oleks naeruväärne, kui nüüd see isikukategooria panna ka kategooriasse "Ausambad", "Eeposed".--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 2. august 2014, kell 11:56 (EEST) :Eeldasin kategooria loomisel, et kasutaja otsib objekte konkreetse asukohanime alusel, aga kui on vaja saavutada laiemat haldusterritooriumi hõlmavat dimensiooni, siis võib ju asulakategooria lisada ka valla kategooriasse. Sadamat, tulepaaki ja muid asju või liigitada täiendavalt objektikategooriate alusel. --[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 1. august 2014, kell 21:59 (EEST) ::kategoorias "Vergi" olev nt [[Vergi sadam]] on niikuinii sadamate kategoorias ka--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 2. august 2014, kell 11:56 (EEST) == [[:Pilt:Revali muldkindlustused enne 1710. aastat.jpg]] == Ma tahtsin selle juures öelda, et me ei kategoriseeri pilte teemakategoriatesse, aga see pilt tuleks üldsegi commonsisse laadida. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. september 2014, kell 07:46 (EEST) :Lihtsalt ülekandmist ma ei oskagi, tuleb lihtsalt Commonsisse laadida. Kui siin vikis lähed faili üles laadima, siis üleslaadimislehel kohe alguses on suur link Commonsi laadimislehele. Seal näitab ilmselt alguses väikest juhist, kust saad edasi liikuda ja faili valida oma arvutist. Edasi tuleb litsentsi valimine. Kui menüüs ei ole sobivat ("avalik omand, sest autoriõigused lõppenud"), siis saad kasti panna malli <tt><nowiki>{{PD-old}}</nowiki></tt>. Siis saab veel kategooriaid külge panna ja kirjeldust kirjutada ja ongi valmis. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. september 2014, kell 11:12 (EEST) ::Hmm, vabandust, ma ei saa aru, mida sa küsid. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. september 2014, kell 13:41 (EEST) :::Ma ei tea, kuidas saab lihtsalt faili üle kanda. Leidsin, et on olemas mingi CommonsHelper (http://tools.wmflabs.org/commonshelper/), aga ma pole seda kasutanud. Proovi. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. september 2014, kell 15:11 (EEST) :: Üldjoontes käib faili ülekandmine nii, et laadid faili sama pealkirjaga ka Commonsisse ja siis keegi kustutab faili, mille varem siia üles laadisid. Pikne 19. september 2014, kell 11:49 (EEST) ---- Palun ära tõsta Commonsi linki välislinkide alt ära ega lisa seda muu suvalise koha peale. Kui mõnel juhul muid välislinke pole või Commonsi lingi kast jääb muidu õhku rippuma, siis saab selle asemel kasutada malli {<nowiki>{</nowiki>[[Mall:Commonskat-tekstina|Commonskat-tekstina]]}}. Pikne 4. oktoober 2014, kell 17:32 (EEST) ==Kategoriseerimine== Kui näiteks Paides on kaks kirikut (peale võib-olla veel mõne kogudusehoone, mida ei nimetata kirikuks), siis ei tarvitse teha ainult nende kahe pärast omaette kategooriat. Kui kategoriseerid õigeusu kirikud täpsemalt maakonna järgi, siis tuleks nad ühtlasi kategooriast "Eesti õigeusu kirikud" eemaldada. Pikne 5. oktoober 2014, kell 13:16 (EEST) kategooriate nimetamisel võiks püüda neid nimetada kujul "Võru maakonna kirikud", mitte "Võrumaa kirikud", sest [[Võrumaa]] artikkel ise viib endise maakonna juurde, ent need kirikud üldiselt on kõik ka praegu olemas. Siiski nendin, et seda ebaühtlust on kategooriates palju, analoogne on [[:kategooria:Eesti muuseumid|kategooriaga Eesti muuseumid]]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 6. oktoober 2014, kell 11:23 (EEST) :seotud arutelu ka nt siin: ([[Kategooria arutelu:Põlva maakonna õigeusu kirikud]])--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 6. oktoober 2014, kell 11:29 (EEST) == Õigekirjast == Artiklis Volmari kreis oleks paslik kihelkondade loetellu kuuluv Ziemeļrūjiena paigutada mitte nimekiri lõppu, vaid Salaca järele. Kuna tegemist on tähestikulise nimekirjaga ja "z" asub teatavasti parajasti käibivas tähestikus "s-i" ja "š" järel, siis oleks nii ehk õigem. Veel seda, et hea tooni ja stiili kohaselt kirjutatakse eesti keeles numbrid ühest kümneni tähtedega. == Plekkpurgi katedraal and Cyril Genik == Hello NOSSER, If you have some time, could you take a look at my articles? I am not fluent in Estonian. These translation were done for me by a gentleman here in Canada. I would be grateful if you could proofread them for grammar. I noticed that you worked on the '''Bütsants''' article, and it is one of the few articles in the Estonian Wikipedia that has no tags on it. Thank you. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 23. november 2014, kell 02:15 (EET) Hello NOSSER, Thank you for your help with this article. Is there a reason that work cannot be done by the Estonian Wikipedia on these articles after the tags are removed? There is a standing invitation by other Wikipedias to improve articles whenever possible, established articles without tags, and that has occurred from time to time with this article in other languages. If the grammar in these articles is legible, can the tags on them be removed? Thank you. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 14:39 (EEST) ---- Palun vaata [[Arutelu:Saunalaht|siia]]. Pikne 19. detsember 2014, kell 13:42 (EET) == Headest artiklitest == Kas sul oleks ehk mahti mõned [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid|artiklid]] läbi vaadata ja neile oma hinnang anda? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. detsember 2014, kell 19:50 (EET) ---- Sul on koordinaatides laius ja pikkus osadel juhtudel vahetuses. Arvan, et mõisaartiklite päisesse võiks koordinaadid parem lisamata jätta. Koordinaatide andmebaasi lihtsuse ja ühtluse huvides võiks koordinaadid olla vaid nüüdisaegsete nähtuste artiklite päistes. Iseasi kui mõnel juhul on tegu artikliga näiteks mõisa peahoonest. Mõisaartiklis võiks piisata sellest, kui tekstis on mõisa asukoht kirjeldatud nüüdisaegsete nähtuste kaudu, mille artiklites on koordinaadid. Või siis võiks mõnel juhul mõisaartiklis kasutada tekstisiseseid koordinaate, et näidata vajadusel konkreetsemate mõisa alla kuuluvate objektide asukohta. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:88C2:F401:F8CE:1175:6D92:945B|2001:7D0:88C2:F401:F8CE:1175:6D92:945B]] 25. jaanuar 2015, kell 11:42 (EET) ---- Infokast relva tehniliste parameetritega peaks olema relva artiklis (nt nagu [[:en:Obukhovskii 12"/52 Pattern 1907 gun|see]]), mitte iga rannapatarei artiklis, kus sama relva kasutati. Pikne 11. august 2015, kell 13:29 (EEST) == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:23 (EEST) == Kuu vikipedist == Tere! Palju õnne septembri kuu vikipedisti auhinna puhul! Kas saaksid mulle palun sellega seoses saata oma koduse aadressi meiliaadressile kaebi@wikimedia.ee? Head! Käbi Suvi--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 16. oktoober 2017, kell 10:39 (EEST) == zenit ??? === arutaks natuke, ehk saab keeleliselt paremini? maistemate asjade kohta ju mittekeski nadiiri ei kasuta?<br /> https://et.m.wikipedia.org/wiki/Arutelu:NSV_Liidu_õhukaitseväed_Eestis<br /> Зенитный ракетный = Anti-aircraft = õhutõrje- ???<br /> http://termin.eki.ee/militerm/concept.php?id=553&<br /> miks peaks miskit imesõna '''[[:seniit]]''' kasutama ???<br /> [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 4. veebruar 2018, kell 13:35 (EET)<br /> NÕUS, kui on autoriteetne ja keeleuuenduslikult aktsepteeritud allikas. Seni kasutanud tolleaegses kirjanduses olnud väljendit. --[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 4. veebruar 2018, kell 13:55 (EET) :: ok :) [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 4. veebruar 2018, kell 14:13 (EET) == Radari artiklist == Näib, et Sina oled "radar" artikli põhitegija. Ja näib, et oled hea tegija. Kumbapidi teeme, kas ma annan Sulle lingid, mis võimaldavad Sul selle artikli korda (neutraalseks) teha või tellin kellegi teise seda tegema? See "saksa allveelaevade laiutamine" ületas mu taluvusläve... --[[Eri:Kaastöö/2001:7D0:4C83:A902:54E8:82F8:68C7:DEF5|2001:7D0:4C83:A902:54E8:82F8:68C7:DEF5]] 1. aprill 2018, kell 11:11 (EEST) : Kahjuks ei saa ''laiutada teadmistega tehnilises valdkonnas''. Artikkel aga peaks olema tehnilise nurga alt, passin seekord--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 1. aprill 2018, kell 12:30 (EEST) == [[:Fail:Valdo Mäeste.jpg]] == See võiks olla töökohustuste korras loodud teos näiteks juhul, kui oleks teada, et autor töötas kaitseväes fotograafina. Aga ei ole teada, kas ta selle foto tegemise ajal või üldse kunagi sellisel töökohal oli. Kui tegu oleks kaitseväe fotoga, siis vaevalt oleks pildil ka autori ateljee märk. Pikne 29. juuli 2018, kell 19:13 (EEST) ---- Vt [[Malli arutelu:Asutus]]. Pikne 29. august 2018, kell 15:55 (EEST) == Allikad == Mul tekkis selline küsimus, et kas on mingi kindel põhjus, et miks sa enda kirjutatud tekstile viiteid ei lisa? Muidu igati tunnustus- ja tänuväärne kaastöö! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. detsember 2018, kell 21:31 (EET) ---- Piltide kohta veel: infostendide fotosid nagu [[:Fail:Lindamäe infostend.JPG]] ja [[:Fail:Siselinna kalmistu skeem.JPG]] saab avaldada vaba litsentsi all juhul, kui selleks on kujutatud teose (joonis, tekst vm) autori luba. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. aprill 2019, kell 15:49 (EEST) Enam 2008/2011. aasta vigu ei kordaks, kuidas kustutada illegaalne materjal?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 21:27 (EEST) ---- Kordan paari aasta tagust märkust: viide Commonsi kategooriale käib välislinkide alaossa, mitte artikli keskele. Ja see viide peaks vastama artikli teemale, mitte teistele asjadele, mida artiklis mainitakse. Samuti, [[Mall:Vaata]] on kasutamiseks alaosa alguses, mitte mujal teksti vahel ning see mall peaks viitama jällegi ainult selle alaosa teemale, muud lingid peaks olema tavalised siselingid teksti sees. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2019, kell 16:14 (EEST) == Kaldkriips aadressides == Ühekordne kaldkriips numbrite vahel tähendab, et tegu on aadressiobjekti (hoone) osa aadressiga[http://ads.maaamet.ee/?id=1849]. Paralleelaadressis on numbrite vahel tühikutega eraldatud topeltkaldkriips[http://ads.maaamet.ee/?id=1776]. Tuleks ka kontrollida, milline aadress on tegelikult kehtestatud. Näiteks aadress "Filtri tee 3" nähtavasti pole eraldi kasutusel, aga see iseenesest ei tähenda, et tegu paralleelaadressi osaga. Kasarmu aadress on ikkagi lihtsalt "Filtri tee 5"[https://xgis.maaamet.ee/adsavalik/ads?ads_oid=ME00659608]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. september 2019, kell 21:48 (EEST) ---- Palun ära tõsta artiklites sisukorda paremale ilma mõjuva põhjuseta. Sisukord peaks olema lihtsasti leitav ja sellepärast igas artiklis enamvähem samas kohas enne esimest alaosapealkirja. Mitte artikli keskel infokasti järel või mujal raskemini aimatavas kohas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. november 2019, kell 17:46 (EET) :arvestan, liigutanud kujunduslikul ja just paremini loetavaks tegemise eesmärgil --[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 3. november 2019, kell 17:49 (EET) == Mallidest == Palun ära kasuta uusi artikleid (nt sõjaväelaste ja väeyksuste puhul) luues mallide aegunud vormistusviise. Uuendatud versioone saab kopeerida siit: {{t1|Infokast sõjaväelane}} ja {{t1|Infokast väeüksus}}. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. november 2019, kell 20:34 (EET) == Request for translation help == Hello NOSSER,<br> This week is a Holodomor ([[Golodomor]]) commemoration week. I noticed that in the past you edited articles related to events of that period, and this is why I writing you this message. If you are no longer interested in the topic, please ignore my message. <br> I am currently looking for people who could be willing to translate into Estonian articles about people who spread information about the famine in 1933, e.g. [[:en:Alexander Wienerberger]] or [[Ewald Ammende]]? The latter article already exists in Estonian, but it is extremely short, which is a bit surprising for me (he was born and lived in Estonia, and his family villa is still part of architectural heritage of Pärnu). <br> P.S. I am not active on the Estonian Wikipedia, but I created quite a lot of articles in the Russian, Ukrainian, English and German versions.<br> Thank you. --[[Kasutaja:Dmitri Lytov|Dmitri Lytov]] ([[Kasutaja arutelu:Dmitri Lytov|arutelu]]) 29. november 2019, kell 19:30 (EET) ---- Sõna "tänav" kasutamine aadressides pole otseselt vale, aga ladususe huvides on otstarbekas see aadressidest ära jätta. Vt selle kohta nt [https://keeleabi.eki.ee/artiklid3/ametikiri.html siit] (punkt 8) või [https://keeleabi.eki.ee/pdf/211.pdf siit] (lk 212). Näiteks aadressi järgi pandud artiklipealkirjad on samuti praegu kõik ilma sõnata "tänav": [[Juhan Liivi 4]], [[Vestervalli 21]], [[Roosikrantsi 3]] jne. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. detsember 2019, kell 12:39 (EET) == Lähikuuluvus == Oled kirjutanud hulgas artiklites viitega KNAB-ile, et mõis asub või asus mingi küla lähedal. Lähikuuluvus (lähik.) ei tähenda KNAB-is tingimata, et koht asub või asus teise nimetatud koha ''lähedal''. Öeldud on, see võib olla asula, milles näiteks tänav või talu asub[http://www.eki.ee/knab/kb_yld.htm]. Ma ei tea, mis see mõisate puhul täpsemalt tähendab. Võimalik, et küla on lähikuuluvuse lahtris siis lihsalt ebamääraseks orientiiriks. Näiteks nüüdsetes piirides Rannamõisa küla jääb enamvähem tervenisti kunagise [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa mõisa]] piiridesse, koos mitme naaberkülaga. Siis on üsna arusaamatu, mis mõttes on või oli mõis küla lähedal. Mõisad hõlmasid enamasti rohkem kui üht küla. Üldisemalt ka, kui jutt on mõisa asukohast seoses tänepäevase haldus- või asustusjaotusega, siis peaks ütlema täpsemalt, et räägitakse mõisa kunagisest territooriumist või näiteks säilinud mõisasüdamest, mitte mõisast endast, mida ammu enam pole. Tahaksin ka kihelkonnartikli mallid veelkord jutuks võtta. Oled näiteks artiklisse [[Nissi kihelkond]] tagasi pannud infokasti, mis ei sisalda peaaegu mingit asjakohast infot. Saksakeelne nimi on niigi artikli alguses toodud ja haldusüksuse keskuse lahter pole mõeldud kiriku jaoks. Kui haldusüksuse infokasti kasutada, siis võiks seal vähemalt olla pindala ja/või rahvaarv. Või kui infokastis võiks olla mingid kihelkonnale eriomased asjad, siis võiks ennem kaaluda uue infokasti tegemist. Iseenesest igas artiklis ka ei tarvise infokasti olla, suurem osa artikleid ongi ilma. Samuti mõisate navigeerimismalli pole kihelkonnaartiklisse tarvis, kui need mõisad peaks olema ja on niigi loetletud artikli sisuosas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. mai 2020, kell 17:38 (EEST) ==Translation request== Hello. Can you translate and upload the article [[:en:Azerbaijan Democratic Republic]] in Estonian Wikipedia? Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 29. mai 2020, kell 20:09 (EEST) ---- Palun ära kopeeri loata allikate teksti, nii nagu hiljuti Kalevi Jahtklubi ja [[Narva sadam]]a artiklis tegid. Refereerida tuleb oma sõnadega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. juuli 2020, kell 22:33 (EEST). :Tänud meeldetuletuse eest, redigeerimisprotsessis aga NS oli võetud avalikust Narva LV dokumendist--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 30. juuli 2020, kell 22:45 (EEST) :: See dokument on arengukava, mis pole tingimata autoriõiguse kaitseta (erinevalt aktist, millega arengukava kehtestatakse), vt [http://www.autor.ee/kkk/question-nr-80/]. Ilma autoriõiguse küsimust täpsemalt välja selgitamata ei peaks seetõttu nähtavasti ka arengukavast loata kopeerima. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. juuli 2020, kell 23:08 (EEST) :::Tänud, asjaliku ja viitega korrektsiooni eest. Arvestan ja korrastan teksti:=)--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 30. juuli 2020, kell 23:12 (EEST) ---- Vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. Veelkord ka aadressidest. Palun pööra tähelepanu sellele, et katastriüksusel ja sellel asuvatel hoonetel võivad olla erinevad aadressid, eriti linnades. Kui tänavaartiklis on jutt on hoonetest, siis tuleks jälgida, et ka juuresolevad aadressid oleks hoonete omad. Näiteks [[Pirita tee]]l Maarjamäe lossi juures on küll katastriüksusel see 12 numbriga aadress, aga lossi aadress on siiski lihtsalt Pirita tee 56[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/K353cB31]. Mitmes artiklis, näiteks [[Eri:Erin/5705433|siin]], oled aadressi valeks tagasi parandanud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. september 2020, kell 18:36 (EEST) ---- Galeriidele pole tarvis alaosapealkirja. Eriti imelik on praegu näiteks alaosa "Galerii" artikli [[Jakobi tänav]] alguses. Teiste, galeriist väljajäävate piltide jaoks ju alaosa pole ning galeriisid võib artiklis vabalt olla ka mitu. Näiteks artiklis [[Liivalaia tänav]] võiks hoonete pildid sobida ilusti lihtsalt alaosa "Hoonestus" alla, tagapool võib olla eraldi näiteks ajalooliste piltide galerii. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2021, kell 16:02 (EET) ---- Kordan palvet aadressid üle kontrollida ja mitte parandada valeks tagasi aadresse, mida on kord juba parandatud. Ei ole näiteks selliseid aadresse nagu "Pärnu mnt 44 // Tõnismägi 11a" või "Tartu maantee 35 // Kunderi 8a". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. märts 2021, kell 20:58 (EET) ---- Tere, NOSSER! Oled siin juba kaua toimetanud, päris veider, et polegi veel administraator. Kas oleksid nõus kandideerima, kui su kandidatuuri üles sean? Ehk innustaks see sind ka oma mätta otsast kaugemale vaatama :) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 17:08 (EEST) :Huvitav ettepanek aga eeldaks arusaamist, sellest rollist--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 18:49 (EEST) :: Kunagi teine kord siis. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. aprill 2021, kell 15:43 (EEST) == Tähelepanek siselinkide kohta == Tervist!<br/>Vikitekstidele saab ka ilma välislingita viidata. Siselink käib nii <nowiki>[[:s:artikli pealkiri]]</nowiki>. Kui on tarvis tekitada siselink mõnele võõrkeelsele vikile, siis tuleb keelekood ette panna: <nowiki>[[:en:s:artikli pealkiri]]</nowiki>. Spikrit ja üksikasjalikumalt näeb siit: [[:en:Help:Interwiki_linking#Prefix_codes_for_linking_to_Wikimedia_sister_projects]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 5. mai 2021, kell 21:21 (EEST). == [[Kasutaja:Nicola Mitchell/liivakast|Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš]] == Hello NOSSER, I found this Estonian translation of this article on the internet some time ago. I am not fluent in Estonian. Is the language of this article fixable? Can you take a look at it when you have some time? You have helped other articles of mine with language, so I thought I'd ask. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 24. juuli 2021, kell 16:00 (EEST) :Thank you. If you've completed fixing the language, or when you complete it, and the article is otherwise in good shape, could you create it? And could you link it with the English [[en:Stefania Turkewich]] and the other languages? [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 25. juuli 2021, kell 23:17 (EEST) :Hi, there. There are some names, which are hard to translate without having proper musical knowledge. Other wize, seems ok--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 26. juuli 2021, kell 16:16 (EEST) ::Hello NOSSER, Mona helped with the translation of Stefanija's name. If you create the article, I'm sure she can come in and help with any names once the article is up and running. We can ask her. I'm unfamiliar with the Estonian Wikipedia, and reluctant to create the article myself, so as not to make some kind of mistake. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 26. juuli 2021, kell 19:38 (EEST) ==Pealkirjade täpsustusmärkused== Sulgudega pealkirjade puhul nagu [[Aru mõis (Nõo)]] oleme harilikult artikli päisesse täpsustusmärkuse lisamata jätnud. Täpsustusmärkus on seal üsna asjatu müra, kuna otsinguga jõutakse teisele lehele, mille pealkirjas sulge pole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. september 2021, kell 17:53 (EEST) :Mulle ei tundu see asjatu mürana, sest taoline pealkiri võib kohe lugejas tekitada küsimuse, et miks nii ja mis need teised samanimelised kohad siis on. Mõnel juhul ei pruugi lugejale ka üheselt selge olla, kas ta on ikka õigel lehel või äkki on tema otsitud asi kuskil teises samanimelises artiklis. Ja (ilmselt ei puuduta küll konkreetset näidet) mõnel juhul on samanimelised asjad ka sisuliselt seotud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. september 2021, kell 19:31 (EEST) :: Kuna täpsustusmärkus ei puutu artiklisse ja seetõttu mingil määral segab lugejat, siis võiks see olla vaid seal, kus teised samanimelised asjad pole ilma täpsustusmärkuseta leitavad. Kui lugejal tõesti tekib huvi kõrvaliste asjade vastu, siis vast pole tal kuigi keeruline otsingut kasutada. Sisuliselt seotud asju peaks mainima artikli tekstis või siis sobiks need pigem "Vaata ka" alla. :: Juhin lihtsalt tähelepanu, et seni oleme hoidnud siin enamvähem seda joont, et täpsustusmärkused on vaid neil lehtedel, kus see on tõesti vajalik. Seda ei ole nimetatud artiklist ära unustatud. Tingimata vale samas muidugi poleks kasutada täpsustusmärkusi ka lehtedel, mille pealkirjas on sulud. Näiteks inglise vikis kasutatakse, saksa ja soome vikis aga mitte. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. september 2021, kell 20:07 (EEST) :::No võib-olla on asi mu laiskuses, aga isiklikult olen korduvalt selliste artiklite puhul tabanud end soovimas, et täpsustuslehele pääseks ühe klikiga, mitte otsingukasti kaudu otsides. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. september 2021, kell 21:45 (EEST) == Asutav Kogu == Tere! Märkasin, et oled mitmel korral isikuartiklitest ekslikult linkinud artiklisse [[Eesti Asutav Kogu (1918)]], kuigi tegelikult on mõeldud 1919. aasta [[Eesti Asutav Kogu]]. Esimene ei tulnud kunagi kokku, isegi selle valimisi ei viidud lõpuni. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. september 2021, kell 21:01 (EEST) :Tänud, veale viitamast. Parandun--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 20. september 2021, kell 21:02 (EEST) ---- Hea oles jälgida, et vasakule joondatud pildid ei keeraks artikli vormistust vussi. Näiteks [[Eri:Püsilink/5973825|siin]] on vasakul loendite täpid ja numbrid enamvähem vastu pildi serva, aga peaks algama muu tekstiga samalt joonelt. Lehe servast eemale lükatud alaosapealkirjad ei jäta samuti kuigi head muljet. Kui artiklis paremal vaba ruumi pole, alaosad on lühikesed ja olemasolevatest piltidest kindlasti ei piisa, siis võiks pildid lisada ennem galeriisse või ka üksinda eraldi reale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 19:04 (EEST) == Läbipaistmatud lingid == <nowiki>[[20. sajand Eestis|20. sajandil]]</nowiki> ei ole hea link. Link peaks aitama tekstist paremini aru saada. Kui eeldame tõesti, et märkimisväärne osa lugejatest ei tea, mida "20. sajandi" all silmas peetakse, siis tuleks linkida otse artiklisse [[20. sajand]], kus sellest aimu saaks, mitte võimalikku kõrvalisse artiklisse Eesti ajaloo kohta. Linkida ei tuleks lihtsalt linkimise pärast. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. oktoober 2021, kell 15:30 (EEST) :Hei, eeldus on, et ükskord jõuame niikaugele, et saame luua ka artikli 20. sajand Eestis, milles olev taustinfo annab parema võimaluse hinnata kontekstis infot, viitega mitte 20. sajandile globaalselt vaid Eesti kontekstis [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 17. oktoober 2021, kell 18:53 (EEST) :: Ma eeldan, et artiklisse "20. sajand Eestis" siiski ei tule sellist taustinfot, mis puutub näiteks [[Masina tänav]]asse. Sama lugu teiste artiklitega, mille teema pole otseselt seotud artikli "20. sajand Eestis" teemaga, aga mis lingivad praegu sellesse artiklisse. Kõrvalisse kohta juhatavad lingid pigem eksitavad lugejat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. oktoober 2021, kell 17:36 (EEST) :::Õige küsimuseasetus- Milline oleks optimaalne struktuur peaartiklis xx. sajand või [[2021. aasta Eestis]]. Millised infokastid, millised kohustuslikud pea- ja alapealkirjad ja sisublokid neis peaks olema. Ideid, soovitusi? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 18. oktoober 2021, kell 20:15 (EEST) :::: Ma oletan, et oled mõelnud midagi umbes sellist nagu on juba artiklis [[19. sajand Eestis]]. Ma ei tea, millised need artiklid peaks olema või kas neid üldse on tarvis, aga vaevalt seal saaks või tuleks kirjutada midagi seoses iga tänavaga või seoses iga muu taolise objektiga. Kui seal ka oleks mõnel juhul midagi otsesemalt seonduvat kirjas, siis ootuspärasem oleks ikkagi, et kui "20. sajandil" on tekstis lingitud, siis juhatab link artiklisse, mis räägib üldisemalt sellest, mis või millal oli 20. sajand kui selline. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. oktoober 2021, kell 19:20 (EEST) Peaks vältima ka muid läbipaistmatuid ja muidu kummalisi linke nagu <nowiki>[[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904. aasta]]</nowiki> ([[Eri:Erin/6182979]]). Nii satub lugeja lingile klõpsamisel artikli [[1904]] asemel ootamatusse kohta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. august 2022, kell 19:47 (EEST) ---- Lisasid nüüd jälle näiteks [[Eri:Diff/6206604|siia]] samasuguse lingi. Kui artikli tekstis mainitakse 18. sajandit, siis peetakse alati silmas sajandit ajamääranguna. Ei peeta silmas lihtsalt piirkondlikku või muud moodi piiritletud kronoloogiat, mis on lehel [[18. sajand Eestis]]. Juhul kui "18. sajand" tekstis linkida, siis asjakohane link peaks viima artiklisse, kust saab teada eeskätt seda, mis on 18. sajand või millal oli 18. sajand. Üldisemalt ka, artiklite tekstis lingitakse ainult mõisteid, millele vastavas tähenduses on sõnu parasjagu kasutatud, aga leht "18. sajand Eestis" ei ole mingi kindla mõiste kohta. Samamoodi ei lingita teksti sees ka näiteks loenditele. Lingid nagu "18. sajand Eestis" tuleks kõikjalt teksti seest eemaldada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. oktoober 2022, kell 21:16 (EEST) == Teksti kopeerimine == Kordan, allikate teksti kopeerides rikud autoriõigusi. Näiteks artiklis [[Raekoja plats (Tartu)]] oled vist mõnes lauses midagi ringi tõstnud, aga valdav osa tekstist on eri allikatest sõna-sõnalt kokku kopeeritud. Tekst tuleks ümber sõnastada sel määral, et see pole äratuntavalt konkreetse allika sõnastusest tuletatud. Mõistlik oleks igasugust kopeerimist vältida ja kirjutada algusest peale oma sõnadega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. november 2021, kell 18:37 (EET) :Mõistan ja parandan aga kui algtekst on väge hea, siis kahju kena spetsiililist terminoloogiat nüdida [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 13. november 2021, kell 18:42 (EET) :: Termineid (kindlaid sõnu) võib üle võtta, aga tuleb jälgida, et sõnastus tervikuna oleks enda oma. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. november 2021, kell 18:52 (EET) ---- Kaart [[:Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg]] minu meelest ei sobi üksikute valdade artiklitesse. Seal pole kindel vald esile tõstetud, seda valda on sealt raske üles leida. Sellel kaardil on valdavalt kõrvaline info, mis ei puutu konkreetsesse vallasse. Võiks olla piisav, kui valla artikkel lingib artiklisse [[1939. aasta vallareform]], kust selle kaardi leiab. Samal põhjusel ei sobi kuigi hästi ka näiteks kihelkonna või tänava artiklisse vastavalt kõigi kihelkondade kaart või linna või linnaosa kõigi tänavate kaart. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. november 2021, kell 23:11 (EET) :Nõus, et pole ideaalne ja piisavalt detailne lisa, kuid parema puudumisel, annab seegi kaart suurendamisel visuaalse arusaamise asukohast [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 15. november 2021, kell 23:13 (EET) :: Minu meelest võimalik kasu ei kaalu üles segadust, mida tekitab kõrvaline sisu. Nagu öeldud, kui on lingitud artiklisse [[1939. aasta vallareform]], siis oleks kaart sealt ikkagi leitav. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. detsember 2021, kell 17:12 (EET) ---- Kui kopeerida tekst ühest artiklist teise, siis tuleb seejuures alati ära märkida, kust on tekst kopeeritud. Märkus selle kohta peaks olema resümees või arutelus. Eks ole, sina ei ole artikli [[Eesti kiviaeg]] teksti autor, aga praegu jääb ajaloo järgi mulje, et oled. Teiseks, sama sisu üldiselt ei tuleks mitmes artiklis dubleerida, nii nagu artikli [[Eesti kiviaeg]] kogu sisu on praegu ka lehel [[Eesti esiajalugu]]. (Iseasi, kui täpsema teemaga artikli sisu oleks üldisema teemaga artiklis lühidalt kokku võetud.) Pole ilmne, et artikli [[Eesti esiajalugu]] sisu oli või oleks tarvis artiklite vahel ümber jaotada. "Eesti kiviaeg", "Eesti rauaaeg" jmt minu arusaamise järgi pole kindlad mõisted, mis nõuavad tingimata eraldi artiklit. Alustuseks võiks senise artikli "Eesti esiajalugu" arutelus põhjendada, miks on parem materjali teisiti jaotada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. detsember 2021, kell 17:12 (EET) :Täiesti nõus, pole autor, aga tagantjärgi ei saa resümeeosasse selgitavat viidet lisada--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 17:40 (EET) == Baltisakslaste nimedest == Kui linkida näiteks mõnele baltisakslasele, kellel on mitu eesnime, siis oleks vast mõttekam lingis viidata mitte täispikale nimekujule, vaid lühemale − sellele, mille all ta oli tuntud. Näiteks Nicolaus Carl Ferdinand von Tornauw oli tuntud nime all Nicolaus von Tornauw, seega võiks viide olla viimasele variandile. Nii on tulevikus lihtsam artikleid luua − jääb ära nende teisaldamine.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 9. jaanuar 2022, kell 13:12 (EET) :Rüütelkondade genealoogilistes käsiraamatutes on nimed, millega nad tuntud olid, kirjutatud tavaliselt rasvases kirjas või sõrendatult. BBLD-s on tähiseks tärn. :Lisaks veel seda, et suguvõsade (ülevaate)artiklites ei ole tarvis alaosa ''Suguvõsa liikmeid'' koormata liigse teabega. Kuigi on tõsi, et üsnagi tõenäoliselt keegi neid viidatud isikuartikleid kunagi ei kirjutagi − millest siis ehk tingitud kiusatus panna kirja võimalikult palju teavet −, on tegemist oma olemuselt ikkagi lühikokkuvõttega, mis võtab kokku vaid peamise ja juhatades üksikasjalikuma artikli juurde. Pealegi on see entsüklopeediale omane stiil.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 9. jaanuar 2022, kell 20:00 (EET) ::Tundub, et tuleb ülaltoodud asjaoludele veelkord tähelepanu juhtida. Näib, et Te soovite suguvõsaliikmete loetelusid täita rohke informatsiooniga − teabega, mis kuulub tegelikult isikuartiklisse. Loetelu − või ka sugupuu − ei peaks olema koormatud kogu teabega (daatumid erinevate ametikohtade kohta jms) mõne isiku kohta. Milleks siis üldse isikuartiklid? See ei ole isikliku eelistuse küsimus, lihtsalt liiga informatiivne loetelu muudab jälgimise kirjuks elik keeruliseks.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 15. september 2023, kell 20:25 (EEST) ::Mind tõesti huvitab, miks püüate väljapaistvate suguvõsaliikmete loetelust teha genealoogilist tabelit? Kuna need nimekirjad on reeglina koostatud kronoloogiliselt, siis pöörab see loogika sassi.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 16. september 2023, kell 12:29 (EEST) :: Selline küsimus: mida annab juurde, kui märkida suguvõsaliikmete loendisse, millisest suguvõsaharust keegi põlvneb? See on asjakohane sugupuu juures. Lugejale, kes ei ole sugupuuga üldiselt kursis, ei ütle see palju. Pealegi ei ole suguvõsade teatud kindlateks liinideks jaotamine mingisugune kivisse rajatud fakt. Erinevad käsitlused võivad olla võrdlemisi erinevad ja võtta liinideks jagamise aluseks teised põhimõtted (nt valduse, tegeliku elukoha jms järgi). Genealogisches Handbuch kasutab selgelt rüütelkondade põhist jaotust. Elik, need kategooriateks jagamised on kokkuleppelised. ::PS. Oleks tore, kui annaksite märku, mida Te nendest tähelepanekutest arvate.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 19. september 2023, kell 00:06 (EEST) :::Kuna artiklistruktuuri küsimus on kontseptuaalne küsimus, siis vajab seedimist. Senised suguvõsaartiklid on olnud kas sugupuuliini stiilis või liikmete kronoloogilise loendina ja puudub konsensus, siis võtsin aja maha. Genealoogiahuvilisena eelistaksin sugupuuliini stiili aga ühine lähenemine tekiks laiema arutelu käigus.@[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 19. september 2023, kell 21:07 (EEST) ::::Selge. Ma ei tahtnud kuidagi norida, vaid lihtsalt teada põhimõtteid, millest juhindute. Igal juhul tänud vastamast. [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 20. september 2023, kell 13:36 (EEST) :::::;) :::::[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 21. september 2023, kell 21:49 (EEST) ---- Tänavate hoonestuse kirjeldused võiks vormistada sidusaks tekstiks, mitte vastupidi punktloendiks nagu [[Eri:Diff/6044098|siin]]. Nende punktide all on erisuguse sisuga tekst, mõnel juhul mitu lauset ning eriti halvasti sobib loendisse selline pikem lõik nagu on selles artiklis hoone Pronksi 9 kohta. Peale selle pole korrektne panna loendi vahele taandega lõike (koodis rea alguses koolon). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2022, kell 15:45 (EET) :Tänud tähepanekute eest. Proovisin lisada suguvõsaartiklisse isikute juurde (kelle kohta puuduvad isikuartiklid), teavet nende ühiskondliku positsiooni ja nende omandis olnud valduste kohta, vb mõne isikuga olen läinud hoogu tegutemisdaatumite lisamisega. Kõrvalteemana olen lisanud tuleviku jaoks struktuurinfot suguvõsade eri liinide kohta ning tulevikuperspetiivi silmas pidades ka järglasseoseid suguvõsaliinides. [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 17. september 2023, kell 18:08 (EEST) ---- Kordan märkust malli {{tl|Vaata}} kohta: see on mõeldud selleks, et viidata alaosa algusest artiklile, millel on üldjoontes sama teema, mis antud alaosalgi. See mall ei ole mõeldud selleks, et lisada teksti vahele muid rohkem või vähem suvalisi linke, nii nagu näiteks artiklis [[Valga]] nüüd jälle tegid. Muud lingid, millele artikli sisus (veel) sobivat kohta pole, tuleks lisada artikli lõppu "Vaata ka" alla, kui üldse. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 21:53 (EEST) :Varasem erakonnanime link alapealkirjas ei olnud samuti korrektne lingikasutuspraktika. Soovitused ? Põimida teksti? {{allkirjata|NOSSER}} :: Milline erakonnanime link? Jah, kui mitte panna "Vaata ka" alla, siis peaks muud lingid olema teksti sees loomulikus kohas. Aga loendite linkidele reeglina pole teksti sees loomulikku kohta, need peaks ikka olema lõpus "Vaata ka" all või siis lihtsalt kategooria kaudu leitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) : vt. [[Paide linnavolinike loend 1921]] :: Parem siis juba link alapeakirjas. Aga need loendid saaks vabalt vormistada ilma alapealkirjadeta. :: Ma ei soovita midagi kategooriate hooleks jätta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 22:19 (EEST) : Ma pean silmas neid malliga {{tl|Vaata}} lisatud ebaasjakohaseid linke, mille lisasid nüüd hiljem veel näiteks [[Eri:Erin/6173127|siia]] ja [[Eri:Erin/6181810|siia]]. Asjakohane on see mall näiteks siin alaosa alguses: [[Tallinn#Ajalugu]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. august 2022, kell 20:42 (EEST) == Maakonnaartiklid == Palun pea hoogu nende täiendustega. Minu meelest sa peaasjalikult rikud artikleid ja sellisel kujul on tuleks sinu kaastöö tühistada. Vt vastuseid siin: [[Arutelu:Harju maakond]] ja ka kommentaari siin: [[Arutelu:Tartu maakond]]. Samuti väärkasutad sa neis artiklites jätkuvalt malli {{tl|Vaata}}. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. august 2022, kell 21:14 (EEST) See viide, mida nüüd neisse artiklitesse kopeerid, on samuti probleemne. Viidatud aktis ei mainita konkreetseid rajoone ega maakondi. Ainult selle akti põhjal ei saa öelda, millised rajoonid olid akti jõustumise hetkel olemas ja millised maakonnad moodustati. Ühtlasi ei räägi see akt tegelikult midagi maakondade ümbernimetamisest (näiteks Järva maakonnaks nimetati maakond tegelikult ümber hiljem). Ühtlasi rajooni pole tarvis tekstis linkida, kui see on eelmises lõigus juba lingitud. Poleks ka tarvis akti ja selle andjat tekstis eraldi nimetada, kuna see on artikli sisusse puutuvalt kõrvaline ja sellele on niigi viidatud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. aprill 2023, kell 13:19 (EEST) :Nõus puuduva infoga uutest maakondade nimetuste kohta, seepärast valisin kuhu sättisin viite - enamasti kuupäevafakti juurde ja kus oli olemas eelnev info järgnevast ümbernimetamisest, kasutasin põimlauseosana ka infot järgnevast ümbernimetamisest nt. Saaremaa, Ida.- ja Lääne-Virumaa puhul--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 23. aprill 2023, kell 13:29 (EEST). :: Kuupäev ongi ju neis artiklites konkreetse maakonna moodustamise kohta ning viidatud allikas siiski ei maini konkreetseid maakondi. Viite asukoht näiteks Lääne-Viru maakonna artiklis lause keskel tundub mulle lihtsalt suvaline. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. aprill 2023, kell 14:00 (EEST) ---- Linkida tuleks sõna või fraas tervikuna, mitte selle osad eraldi, nt <nowiki>[[omavalitsusüksus]], mitte [[omavalitsus]][[Omavalitsusüksus|üksus]]</nowiki>. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. aprill 2023, kell 14:00 (EEST) == Ševtšenkove (Odessa oblast) == Tere. Palun aidake parandada [[Ševtšenkove (Odessa oblast)|artikli]] grammatikat. [[Eri:Kaastöö/91.210.251.9|91.210.251.9]] 13. mai 2023, kell 10:11 (EEST) ---- Siiski, linnaosad käivad küll artiklisse [[Haapsalu]]. Ajasid mind vale alaosapealkirja ja vale linki sisaldava malliga <nowiki>{{vaata}}</nowiki> segadusse. :) Tahan veelkord tähelepanu juhtida, et mall <nowiki>{{vaata}}</nowiki> on mõeldud ainult linkidele, mis vastavad täpselt alaosa teemale ja see mall ei ole mõeldud alaosa keskel kasutamiseks. Lingid teksti sees tuleb vormistada tavaliste siselinkidena, mitte selle malliga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. mai 2023, kell 19:55 (EEST) :Need [[Haapsalu]] ''per se'' ja [[Haapsalu linn (haldusüksus)]] ongi segadusseajavad [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 14. mai 2023, kell 19:59 (EEST) == Rüütelkonnad == Ma jätsin ennist rüütelkondade kategooriad kategooriast "Rüütelkonnad" välja, kuna need kategooriad sisaldavad valdavalt artikleid muude asjade kohta, mitte artikleid rüütelkondadest. Märkisin seda enne ka resümees ([[Eri:Erin/6422712]]). Varem oli samast asjast juttu [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 48#Kategooriad|siin]] (seoses kohtade ja kohakategooriatega). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. juuni 2023, kell 21:17 (EEST) ---- Mallis {{tl|Viited}} pole tarvis enam määrata esimeseks parameetriks veergude arvu, nagu <nowiki>{{Viited|2}}</nowiki> [[Eri:Erin/6446327|siin]]. Viiteid näidatakse nüüd alati mitmes veerus, kui lugeja ekraan on piisavalt lai ja kui viiteid on piisavalt palju. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. september 2023, kell 17:28 (EEST) == Viitamisest == Viitamisel võiks kasutada kogu artikli ulatuses ühtset stiili. Nii on artiklid paremini jälgitavad, mis ongi ju iga artikli eesmärk. [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 12. november 2023, kell 17:32 (EET) == Tähelepanekuid == Ma oleksin ettevaatlik '''isikute nummerdamisel''' (juhul kui ei ole tegemist valitsejaga), nt Sigismund Adam I Wolff. Selline numeratsioon on kokkuleppeline. Selle lisamine võib jätta lugejale mulje, et see oligi kellegi ametlik nimi. See aga ei ole üldse nii, genealoogid kasutavad seda lihtsalt lihtsuse huvides. Wikipedias ei ole tarvidust seda eeskuju järgida, sesst erinevatel samanimelistel isikutel tehakse vahet eluaastate järgi. Nummerdamist kasutavad tihti ka näiteks Venemaa keisririigi kõrgemaid ametnikke käsitlevad leksikonid, kuid ka neid ei saa üks-ühele eeskujuks võtta, sest sellise nummerdamise aluseks võeti sarnase nimega isikud sugupõlvede lõikes. '''Terminid lossi- ja linnusehärra'''. Need isikud, keda nii nimetatakse, olid ikkagi eelkõige maavalduse ehk mõisa omanikud. Loss või linnus võis sinna maaomandi hulka juhtumisi kuuuluda. Kui mõne lossi omamine on ehk mainimisväärne, siis on mõttekas see teave lisada, aga mitte jätta välja viidet mõisale (mõis ei võrdu ainult lossiga, see on eelkõige suurmaavaldus). Lisaks kasutatakse Balti kubermangudes terminit loss (nt Schloss Wenden) nende mõisavalduste kohta, kus oli keskajal mõni suurem linnus; samuti käis see nimi mõne uhke väljanägemisega häärberi kohta (nt Alatskivi, Sangaste) '''Mõisa täpse geograafilise asukoha nimetamine isikuloendis'''. Ei ole tarvidust panna isikuloendisse (ma olen juba varem viidanud, et see on eelkõige lühitutvustus, vt näiteks saksakeelset Wikipediat) põhjalikku teavet mõisa asukoha kohta (kubermang, kreis, kihelkond). Reeglina on need niikunii lingitud ja lugeja leiab vajaliku info sinna vajutades üles. [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 30. detsember 2023, kell 01:14 (EET) :Nõus, tänud abi eest@[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 30. detsember 2023, kell 10:34 (EET) ---- Palun pööra artikli [[Zöge von Manteuffel]] ajaloos tähelepanu The Prince of Tartu viimastele parandustele. Mulle tundub ka, et lisad isikuloenditesse liiga palju kõrvalist või lihtsalt ebavajalikku infot, mõisate puhul poleks tarvis seal öelda, millises maakonnas või kihelkonnas mõis asus. Mulle tundub veenev eespool ka The Prince of Tartu põhjendus selle kohta, miks ei ole otstarbekas suguvõsaliikmete loendeid suguvõsaliinide kaupa ära jagada. Mulle tundub veel mõistik seisukoht, et entsüklopeedia suguvõsaartiklites peaks genealoogiliste tabelite asemel olema loetletud väljapaistvad suguvõsaliikmed ehk ainult artikliväärilised isikud (vt WooteleF-i kommentaari [[Arutelu:Wrangell|siin]]; kui õigesti aru saan, siis enamvähem sellist seisukohta väljendab eespool ka The Prince of Tartu). Genealoogiline tabel nähtavasti eeldab, et loetleda tuleks enamvähem kõik suguvõsaliikmed ja nii satub artiklisse hulk ebaolulist infot. Näiteks Manteuffelite artiklis vist ongi nüüd juba loetletud hulk isikuid kelle kohta leiduvad vaid genealoogilised andmed. Suguvõsade sugupuude koostamiseks on Geni ja muud sobivamad kohad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. jaanuar 2024, kell 15:15 (EET) :Osaliselt nõus :1. märkmed "Ta ei saanu olla 5. majoraathärra", on tehtud sissekannete kohta, mis vist ei ole minu poolt tehtud (vähemalt mitte 2024) :2. Olen teinud sugupuu stiilis täiendusi artiklitesse, kus on suured ja mitmeid piirkondi hõlmanud suguvõsaliinid ZM juures on harud laiali Eesti-, Liivi- ja Kuramaal :3. puudulike andmetega isikud on veel täiendamisel :4. Väiksemate suguvõsade puhul olen piirdunud osaliste suguvõsaliikmete loendamisega, kelle osalus Eestimaa ajaloos on olnud vb märkimisväärne nt. [[Berends]], [[Fock]] :5. kui isikud, või suguvõsa üldnimetusena on olnud mainitud järgnevate mõisaomanikena mõisaartiklis, olen lisanud neid ka suguvõsaartiklitesse, et oleks parem kronoloogiline ülevaade suguvõsaliikmetest @[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 13. jaanuar 2024, kell 18:00 (EET) :: Suguvõsaliikmete loetelu nende väiksemate suguvõsade artiklites tundub mulle mõistlik. Aga miks siis suuremate suguvõsade artiklid ikkagi teistmoodi peaks tegema? Neis saaks ju loetleda suguvõsaliikmed samamoodi ja ühtviisi kronoloogiliselt, loetelu oleks lihtsalt pikem. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. jaanuar 2024, kell 17:17 (EET) ---- Tahan uuesti tähelepanu juhtida, et ei tuleks linkida tekstis esineva nime või muu väljendi osi eraldi. Selle asemel, et linkida isikute perekonnanimed, nagu [[Eri:Erin/6569579|siin]], tuleks kas linkida terve nimi või jätta terve nimi linkimata. Suguvõsa artiklisse sobib linkida siis, kui peetaksegi silmas suguvõsa (nt lauses "Mõis kuulus von Uexküllidele."). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. jaanuar 2024, kell 17:17 (EET) == Terminoloogiast == Mõned tähelepanekud. Venemaa keisririigi armees ei olnud rügemente, vaid polgud (ei olnud sellist väeosa nagu Narva jalaväerügement, vaid Narva jalaväepolk). Leitnandi auaste oli ainult mereväes, maaväes vastas sellele porutšik. Seega: kui kellegi auastmeks on saksakeelses kirjanduses märgitud leitnant, siis tuleks eelnevalt kindlaks teha, kas ta teenis mereväes või mitte. Samuti ei olnud keisririigi sõjaväes auastet ooberst või ooberstleitnant, vaid vastavalt polkovnik ja alampolkovnik. Kui mõne baltisakslase auastmeks on nimetatud ooberst või ooberstleitnant, siis tuleks taas süveneda ja uurida, kas ta ehk sai selle auastme mõnes Saksamaa vürstiriigis teenides (kus olid ooberstid ja ooberstleitnandid), sellisel juhul oleks nende aukraadide sellisel kujul nimetamine kohane. [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 1. veebruar 2024, kell 16:24 (EET) :Täielikult nõus ja olen pärast eelmist märkust tehtud kannetes auastmete nimetust ka kohandanud. Tänud [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 1. veebruar 2024, kell 16:26 (EET) ::@[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 1. veebruar 2024, kell 16:27 (EET) == Rüütelkonna matrikkel == Vast ei ole mõttekas iga kuupäeva neis loeteludes viidata. Kirjanduse loetelus oli nende koostamise allikad olemas. Sellel oleks vast tähendust juhul, kui andmed on pärit paljudest erinevatest allikatest. [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 4. veebruar 2024, kell 22:46 (EET) :Tänud, vb kp veerg ei olnud parim koht infoallika paigutamiseks, kp olid olemasolevad, allikad said lisatud minu poolt@[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 5. veebruar 2024, kell 06:49 (EET) ---- Kui need vaimulike kategooriad sisaldavad ka tänapäevaseid vaimulikke, siis ma arvan, et need pigem ei sobi kihelkondade kategooriate alamkategooriateks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. veebruar 2024, kell 21:01 (EET) :Jah, aga eraldi kategooriaid pole mõtet teha, selle loogika järgi ei saa neid kategooriaid kasutada ei tänapäevase koguduse ega ka ajalooliste koguduste liinis, probleem ...@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]. Koguduste mitmesaja-aastase ajaloo lõikes on enamik loetletuid kultuuriajaloolises kontekstis ikkagi kirikukihelkonna ajastust. [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 15. veebruar 2024, kell 21:04 (EET) :: Miks ei saa kasutada? Siiani ju sai, ilma et oleks kihelkonna kategooria alamkategooria. Koguduse artikkel vast sobib kihelkonna kategooriasse ja kui selles artiklis on vaimulikud samuti loetletud, siis leiaks vanemad vaimulikud koguduse artikli kaudu ikkagi üles. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. veebruar 2024, kell 21:18 (EET) :::Senini oli vaimulike kategooria seotud vaid kategooriaga - [[:Kategooria:Eesti luterlike koguduste vaimulikud|Eesti luterlike koguduste vaimulikud]], ilma geograafilise seotuseta@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 15. veebruar 2024, kell 21:25 (EET) == Rajooniartiklid == See lõik, mida mitme rajooni artiklisse kopeerid ([[Eri:Erin/6610073]]) käib rajoonide kohta üldiselt ning peaks seetõttu olema mingis üldisemas artiklis, võib-olla artiklis [[Rajoon (NSVL)]], [[Rajoonikomitee]], [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] vm, mitte iga rajooni artiklis. Kordan veel ka, et infokast peaks reeglina vastama artikli teemale. Rajooniartiklis peaks see olema rajooni, mitte rajoonikomitee kohta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. märts 2024, kell 19:30 (EET) :Nõus, avastasin et ammuilma loodud artikkel on märgitud kustutamiseks ja proovisin oma teadmiste piires olemasolevat ja väärtuslikku infot säilitada enam-vähem temaatilistes artiklites, vb läksin hoogu ;=)@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 24. märts 2024, kell 19:35 (EET) :: Infokastide lisamine artiklitesse peidetuna nagu [[Eri:Erin/6611057|siin]] ei ole ka hea lahendus. Nii ei leia kasti pärast üles ja kui keegi ka peaks seda märkama, siis pole arusaadav, miks on see artiklis sedasi peidetuna. Kui kastile pole head kohta ja seda on kindlasti vaja säilitada, siis ennem võiks selle tõsta arutelusse. Mulle samas tundub, et neis kastides pole eriti mõttekat ega asjakohast sisu ning need võiks pigem lihtsalt kustutada. Näiteks selles Rapla näites on kastis jälle sellised asjad, mis käivad kas kõigi rajoonikomiteede kohta või siis on need lisatud sobimatu pealkirjaga lahtrisse. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. märts 2024, kell 20:59 (EET) :::Tegin prooviks [[EKP Tallinna Linnakomitee]] artikli, vaatan tagasiside pealt ja siis tekitan ka vb teiste kohta artiklid. Infokast võimaldab kasutada sama struktuuri asutuste kohta foto hoonest, aadress, jne@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 26. märts 2024, kell 21:03 (EET) :::: Selles Tallinna näites on minu meelest samuti infokastis valdavalt üsna otsitud sisu (vt ka [[Malli arutelu:Asutus]]). "Tallinna" poleks eraldi lahtrisse tarvis lisaks aadressiga lahtrile. Juhtkonna ning ema- ja allorganisatsioonide lahter on sellisel kujul väheütlevad või lihtsalt segase sõnastusega. Ajaleht ei sobi veebilehe lahtrisse. Algus- ja lõppaasta ning aadress ehk sobivad, aga ainult 2–3 lahtri pärast ma ei lisaks infokasti. Sellised paar asja on minu meelest lihtsam ilma mallita artikli algusesse kirja panna. :::: Artikkel konkreetse linna- või rajoonikomitee kohta võiks põhimõtteliselt olla ka ilma infokastita. Aga artiklid minu meelest ei peaks koosnema ainult ega eeskätt neist väga mustandliku väljanägemisega ja lõdvalt seotud loenditest. Artikli võiks minu meelest teha pigem siis, kui on mahti lisada ka seotud (ja asjakohast) teksti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. märts 2024, kell 22:06 (EET) == Maydellid == ''Henneke Maydell (mainitud allikates 1363), Taani kuninga Harju-Viru vasall, Lüganuse kihelkonna Maidla küla ja hilisema Jõhvi kihelkonna Kavelli küla läänivasall. ''Hinrik (Hinke) Maydell (mainitud allikates 1391), Kavelli küla ja hiljem Aseria ja Vasta mõis läänivasall'' Mis on nende isikute lisamise alus? Miks nad peaksid selles nimekirjas olema? [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 31. märts 2024, kell 20:20 (EEST) :Esimene sugupuus mainitud esindaja ning Maidla küla läänivasall, Aseri mõisa läänivasall. Suguvõsa algpunkt, kuna toodud ka erinevad versioonid suguvõsa päritolust [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]]--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 31. märts 2024, kell 20:29 (EEST) ::Hästi, tundub põhjendatud argument. Kui neist eraldi artiklit ei tule, siis võiks neid kirjutada pigem suguvõsa ajaloo juures. [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 31. märts 2024, kell 20:48 (EEST) :::? mis oleks piisav argument, et sv liige vääriks äramärkimist, kas on kriteeriumeid? :)@[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 31. märts 2024, kell 20:54 (EEST) ::::Kui ei ole just plaanis koostada kõikehõlmavat andmebaasi, siis oleks loogiliselt võttes tarvis mõnest põhimõttest siiski lähtuda. Eeskujuks tasuks võtta teised teatmeteosed, kus käsitletakse kokkuvõtlikult erinevate suguvõsade ajalugu. [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 31. märts 2024, kell 21:42 (EEST) :::::@[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] , kas on konkreetset näidet? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 31. märts 2024, kell 22:28 (EEST) ::::? ''Need isikud ei liigitu kategooriasse tähelepanuväärsed''. @[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 31. märts 2024, kell 21:42 (EEST) : PS, ei ole küll nii hea saksa keele valdaja aga kas Kahula küla ''omanik'', sellel vasallisuhete ajastul, kui valduste aluseks oli läänileping, ilma täiendavate allikateta on täpne formuleering?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 31. märts 2024, kell 21:10 (EEST))@[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ::Sisuliselt oli tegemist omandiga, seda sai müüa ja vahetada (läänihärra kinnitas selle). Jungingeni armukiri (1397) lubas lääni pärandada viis põlve (ka naisliinis) ehk ''de facto'' oli tegemist pärusvaldusega. [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 31. märts 2024, kell 21:26 (EEST) : kui surmaaeg (''Henneke Maydell (suri pärast 1388)'') ja eeldatavalt aktiivne elutegevus oli enne J. armukirja väljaandmist, ei ole 100% kindel sellel ajal kehtinud ajal omandisuhtest :), [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ::Siiani ei ole paremat sõna välja pakutud. Parimal juhul sobiks ehk variant läänivaldaja. Tavaliselt räägitakse, et teatud lään (nt küla) kuulus kellelegi, s.o. oli kellelegi läänistatud. Ehk peetakse silmas seda, kelle omanduses see tegelikkuses oli. Kui minna peenesse juriidikasse, siis võib jah veel lahti kirjutada, et tegelikult oli olemas veel lääniandja, kes oli see pärisomanik. Samas oli lään ikka rohkem omandi tüüpi, sest läänihärra ei saanud seda suvaliselt ära võtta. ::Igal juhul ei ole kohane sõna läänivasall. See, kellele lään anti, ei olnud kunagi lääni, vaid ikka lääniandja vasall. Seesama Henneke Maydel oli Saksa Ordu, mitte Maidla küla vasall.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 31. märts 2024, kell 22:39 (EEST) ::@[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]], nõus, siis oleks korrektne tolle ajajärgu isiku sotsiaalne roll .. Taani kuninga/ordu/piiskopi vasall, vastavalt [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 1. aprill 2024, kell 10:11 (EEST) == Sama sisu kopeerimine mitmesse artiklisse == Palun jälgi hoolikamalt, et materjal, mida artiklisse lisad, käiks täpselt artikli teema kohta. Näiteks artiklis [[Püha Klaara klooster]] ei peaks kirjutama frantsisklastest ja nende ordudest üldiselt, kuna see käib samavõrra ka teiste kloostrite kohta või ei puutu üldse sellesse kloostrisse. Ei ole ka tarvis öelda, millised kloostrid veel Eesti ala olid, see on mõne üldisema sisuga artikli teema. Või siis näiteks vaimuliku [[Zacharias Hasse]] artiklis ei oleks vaja rääkida teisest samal ajal Tallinnas tegutsenud vaimulikest. Kui sa ei leia teatud materjalile Vikipeedias sobivat kohta, siis selle asemel, et kopeerida see kuskile lõdvalt seotud teema artiklisse, jäta see parem esialgu lisamata. Sa kopeerid sageli terveid lauseid või lõike mitmesse artiklisse. Näiteks järgmise lause leian praegu neljast artiklist: "1230. aastal saabus Eestisse paavsti Gregorius IX viitse-legaat Alna Balduin, kes saavutas...". Või näiteks pika artikli [[Eesti esiajalugu]] oled praegu enamvähem tervenisti mitmes teises artiklis dubleerinud. Selline kopeerimine on halb, sest esiteks kopeerides jääb materjal ümbritseva tekstiga kokku sobitamata, eri päritolu lausete kokkukleepimisel on tulemuseks olev artikkel segane ja raskesti jälgitav. Teiseks on siis sama teksti vaja toimetada ja parandada ei tea mitmes eri artiklis. Kolmandaks lugeja, kes mingi teemavaldkonna kohta materjali otsib, peab siis täpselt samu lauseid ja lõike eri artiklites korduvalt uuesti läbi töötama. Sellepärast on oluline hoolega läbi mõelda, millisesse ühte artiklisse konkreetne materjal lisada. Rusikareegel võiks olla, et samast asjast samas sõnastuses ega sama põhjalikult mitmes eri artiklis ei kirjutata. Kui üldisema teemaga artiklis on juttu millestki, millest on räägitud ka konkreetsema sisuga artiklites, siis üldisema sisuga artiklis tuleks samast asjast rääkida võimalikult kokkuvõtlikult ja võimalikult vähe korrates (näiteks rääkides sõja artiklis lahingutest, mille kohta on omaette artiklid). Ei ole vaja n-ö taustamaterjalina lisada artiklisse lõdvalt seotud materjali. Selle tausta leiab vajadusel üldisema sisuga artiklitest või seotud teemaga artiklitest, millele saab siselinkide abil viidata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. september 2024, kell 18:05 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]], Püha Klaara kloostri artiklisse lisasin frantsisklaste jaotuse kirjelduse, kuna PKK oli Eesti kontekstis unikaalne ilmikkonvent/klooster. [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 16. september 2024, kell 19:21 (EEST) :''teisest samal ajal Tallinnas tegutsenud vaimulikest'', Hasse tegevust reformatsioonitegevuses on paremini mõista ka kolleege mainides, sest liikumise edasiviijad oli grupp aktiviste, mitte üksikindiviidi initsiatiiv. Surmaajaga teiste mainimine vb tõesti üleliigne, nõus [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 16. september 2024, kell 19:28 (EEST) :: Võis olla "Eesti kontekstis unikaalne ilmikkonvent/klooster", aga see minu meelest ei õigusta kuidagi kõrvalise info lisamist. Kloostri artikli avalauses on frantsisklased ja nende haru lingitud ning üldisem jutt nende kohta peaks olema vastavates artiklites. :: Seda võib öelda küll, et üks kirikuõpetaja tegi midagi teiste kirikuõpetajatega ühiselt, kui allikatest tuleb üheselt välja, et nii oli. Aga sellegipoolest ei ole tarvis öelda, mida need kaks teist kirikuõpetajat eraldi enne ja pärast tegid (kummagi kohta on eraldi artiklid, millele linkida ja kus on teemkohane neist täpsemalt rääkida). Hasse artiklis peaks sõnastus lisaks olema selle isiku keskne, teda ei peaks seal mainima muu jutu sees, rääkides mitmest kirikuõpetajast. Praeguse sõnastuse tõttu jääb mulje, et räägitakse muuseas kõrvalistest asjadest ning isegi kui osa sellest on artikli teemaga otseselt seotud, siis sellises sõnastuses jääb see ähmaseks. See ilmestab jälle seda, miks eri artiklitesse ei sobi kopeerida samas sõnastuses teksti. :: Need kaks artiklit ma tõin lihtsalt näiteks. Sinu kaastööst on lihtne veel sarnaseid näiteid leida. Ma palun kõigis artiklites materjali lisamisel hoolikamalt järgida, kas see vastab tervenisti ja täpselt artikli teemale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. september 2024, kell 19:58 (EEST) == Piltide paigutus == Piltide paigutamisel võiks jälgida, et vasakule joondatud pildid ei ajaks paigast ära alaosapealkirju, loendeid jmt elemente, mis samuti peaks olema joondatud lehekülje vasakusse serva. Näiteks [[Eri:Püsilink/6750146|siin]] raskendavad vasakule joondatud pildid praegu lugemisel alaosapealkirjade haaramist, lisaks sõidavad vasakule joondatud pildid galeriisse sisse ja galerii read n-ö vooklevad. Vältida võiks veel vasakus ja paremas lehe servas kohakuti paiknevaid pilte, mille vahele jääb kitsas tekstiriba (vt [[:en:MOS:SANDWICH]]). Reeglina võiks pildid olla kas lehe paremas servas või galeriis. Vasakule joondamist võiks kasutada eeskätt pikemates artiklites, kus on pikemad alaosad, mille keskel ei aja pilt teisi järgnevaid elemente paigast. Ja pilte võiks proovida lisada mõõdukalt, nii et pildid pole lehe servas väga üksteise otsa pakitud ning nii, et pildid ja tekst oleks enamvähem tasakaalus. Peale selle, tuletan uuesti meelde, et Commonsi lingid, mida nüüd linnaosaartiklitesse lisasid, käivad alaosasse "Välislingid", mitte viidete alla ega ettepoole muu sisu vahele. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. november 2024, kell 20:06 (EET) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]], Huvitav, Commonsi pildid on ju W keskkonnas, mitte väliskeskkonnas [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 10. november 2024, kell 20:17 (EET) ::Paigutasin teemakohased illustratsioonid paremale ja vb huvitava isikupildi paigutasin ümber vasakule, kasutajasõbralikum pildimaterjali kasutamisloogika. [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i temaatikas visuaalne illustratsioon, annab parema arusaamise, kui kirjalik. ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 10. november 2024, kell 20:21 (EET) ::: Commonsi pildid on teises projektis, mitte Vikipeedias. Igatahes on tavaks, et Commonsi link pannakse välislinkide alla ja selle lingi jaoks võiks olla kindel kohta, kust lugejad teavad seda otsida. Allikaviitega (viidete alaosas) pealegi pole selle lingi näol ju ammugi tegu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. november 2024, kell 19:33 (EET) ::: Ma ei sa hästi aru, mida sa paigutusega seoses öelda tahad. Ainult teemakohaseid pilte tulekski artiklitesse lisada. Ma ei näe mingit loogikat selles, kui paremal on "võib-olla huvitav isikupilt". Lugeja tõenäoliselt ei tule selle peale, mille järgi sa teed parasjagu vahet "võib-olla huvitavatel piltidel" ja teistel piltidel ning kuidas paigutus sellest sõltuda võiks. Selles näites on tekstis mainitud isiku pilt küll teistest piltidest mõnevõrra kõrvalisem. Ma kaaluksin sellise kõrvalisema pildi lisamist siis, kui muid pilte eriti ei ole. Ma ei taha öelda, et pilte iseenesest peaks vältima. Kuigi neid võiks lisada mõõdutundega. Minu kommentaar käis eeskätt selle kohta, kuidas pilte paigutada nii, et paigutus oleks kasutajasõbralik eespool välja toodud aspektidest lähtuvalt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. november 2024, kell 19:33 (EET) bscqxzlj13hyt3p2tat4plokjcv7spr Nõmme Kalju FC 0 133343 6759666 6711487 2024-11-12T09:42:10Z Makenzis 95198 6759666 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Nõmme Kalju FC | pilt = | pildi_suurus = | täisnimi = Nõmme Kalju Football Club | hüüdnimi = ''Roosad Pantrid'', ''FC Hollywood'' | lühend = Kalju | asutatud = 1923, taasasutatud 1997 | lõpp = | väljak = [[Hiiu staadion]] | mahutavus = 500 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Kuno Tehva]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Nikita Andrejev]] | liiga = [[Premium liiga]] | hooaeg = [[Premium liiga 2024|2024]] | positsioon = Premium liiga, '''2.''' | muster_la1=_CONDIVO12_WHITE |muster_b1=_CONDIVO12_WHITE |muster_ra1=_CONDIVO12_WHITE | vasakkäsi1=000000 |kere1=000000 |paremkäsi1=000000 |püksid1=000000 |sokid1=000000 | muster_la2=_CONDIVO12_BLACK |muster_b2=_CONDIVO12_BLACK |muster_ra2=_CONDIVO12_BLACK | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFFFF | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = [[Roosad Pantrid]] | auhinnad = |ametinimetus3=Kapten|Kapten=[[Marko Meerits]]}} '''Nõmme Kalju FC''' on [[1923]]. aastal asutatud ja [[1997]]. aastal taasasutatud [[Eesti]] jalgpalliklubi [[Nõmme linnaosa|Nõmmel]] [[Tallinn]]as, mis mängib [[Premium liiga]]s. Nõmme Kalju on kahekordne Eesti meister, esimest korda tuldi meistriks [[Meistriliiga 2012|2012. aasta hooajal]]. ==Ajalugu== Nõmme spordiselts Kalju asutati 20. detsembril [[1922]]. Järgmisel aastal loodi jalgpalliklubi Kalju, mis tegutses edukalt kuni [[II maailmasõda|II maailmasõja]] alguseni. Kalju asutajateks olid kaks elukutselist [[Maadlus|maadlejat]] Aleksander Šneider ja Mart Liiv. Klubi mängis [[Hiiu staadion]]il. ===Taasasutamine=== Nõmme jalgpalliklubi Kalju jätkas tegevust 1997. aastal, mil hakati mängima Eesti meistrivõistluste tugevuselt neljandas [[III liiga]]s. Taasasutajad olid endine Eesti rahvuskoondise treener [[Uno Piir]] ja Õhtulehe noorte jalgpalliklubi president Anton Siht. ===Kuno Tehva ajastu=== 2002. aastal liitus Kaljuga selle praegune president Kuno Tehva ja klubi eesmärgiks võeti professionaalse jalgpalliklubi loomine. [[2005]]. aastal tõusis klubi [[II liiga]]sse ja [[2006]]. aastal [[Esiliiga]]sse. 2007. aastal alistati Meistriliiga üleminekumängudes [[FC Kuressaare|Kuressaare]] ning Nõmme Kalju esindusmeeskond tõusis 2008. hooajaks Eesti meistriliigasse. Klubi uueks eesmärgiks seati Eesti meistriks tulemine 5 aasta jooksul ning noorte jalgpalli igakülgne arendamine. Meistriliigas saavutati [[Meistriliiga 2008|debüüthooajal]] 4. koht, mis andis õiguse mängida [[Balti liiga (jalgpall)|Balti liigas]]. Kalju ründaja [[Ingemar Teever]] oli 23 tabamusega liiga edukaim väravalööja. Kalju [[rannajalgpall]]imeeskond tuli oma ala meistriks. Aprillis 2009 jõudis Kalju [[Eesti jalgpallikarikas|karikafinaali]], mille kaotas penaltiseerias [[Tallinna FC Flora|Flora]]le.<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=25684 Flora võitis dramaatilise finaali penaltiseerias.] Soccernet.ee, 13. mai 2009.</ref>. Flora karikavõit tähendas samas, et Kalju pääses uude eurosarja [[UEFA Euroopa Liiga]] 1. kvalifikatsioonivooru 2008. aasta hooaja neljanda koha alusel.<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=25414 Penaltid viisid Kalju karikafinaali ja Euroopasse]. Soccernet.ee, 29. aprill 2009.</ref> Kurioosumina läheb ajalukku [[14. juuli]]l [[2009]] peetud [[Meistriliiga]] kohtumine [[FC Kuressaare]] ja Nõmme Kalju vahel. Kalju jäi teenitud võidupunktidest ilma, sest saatis väljakule üheaegselt neli nõndanimetatud võõrmängijat,<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26737 Kalju jääb võidetud punktidest ilma] Soccernet.ee, 14. juuli 2009</ref> mistõttu sai Kuressaare esiti kirja 2:– võidu.<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26766 Kalju kukkus kuuendale kohale] Soccernet.ee, 16. juuli 2009</ref> Et aga Kuressaare meeskonnas mänginud [[Elari Valmas]] ei oleks tohtinud madalamates liigades teenitud kaartide tõttu kohtumises kaasa teha, kanti mõlemale meeskonnale protokolli kaotus.<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26781 Kuressaare jäi samuti punktidest ilma] Soccernet.ee, 16. juuli 2009</ref> 31. augustil lõpetati leping senise peatreeneri [[Karel Voolaid|Karel Voolaiuga]] ning sõlmiti kolmeaastane leping endise Levadia peatreeneri [[Igor Prins]]iga.<ref>[http://www.soccernet.ee/igor-prinsist-sai-nomme-kalju-peatreener Igor Prinsist sai Nõmme Kalju peatreener] 31. august 2010</ref> [[Meistriliiga 2012|2012. hooajal]] krooniti Nõmme Kalju esindusmeeskond Eesti meistriks, võideti FIFA Fair Play auhind ning Nõmme Kalju valiti Tallinna elanike poolt Tallinna aasta meeskonnaks. Noorteliigades osales kokku 24 Nõmme Kalju noortevõistkonda ja noorte U-17 Eliitliigas tuli Nõmme Kalju järelkasvumeeskond Eesti noortemeistriks. [[Meistriliiga 2013|2013]] liigahooaja lõpetas Nõmme Kalju hõbemedaliga, tehes eduka hooaja Euroopas, alistades [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] eelringis Soome klubi [[Helsingin Jalkapalloklubi|HJK]] ning samuti mängiti Tšehhi klubi [[Plzeňi FC Viktoria|Plzeňi Viktoria]] ja Ukraina hiiu [[Dnipropetrovski FC Dnipro|Dnipropetrovski Dniproga]], kellele tuli alla vanduda. Kalju duubelmeeskond [[Nõmme Kalju FC II|Nõmme Kalju II]] võitis kindla eduga [[Esiliiga B]] ning tõusis [[Esiliiga]]sse, Eesti jalgpalli tugevuselt teisele astmele.<ref>{{netiviide | URL = http://www.jkkalju.ee/ajalugu-2| Pealkiri = Ajalugu}}</ref> Nõmme Kalju tegevjuht on [[Ehte Eamets]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. jaanuar 2023 |pealkiri=AMETLIK! Nõmme Kalju peatreenerina jätkab Kaido Koppel |url=http://www.jkkalju.ee/ametlik-nomme-kalju-peatreenerina-jatkab-kaido-koppel/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230102212035/http://www.jkkalju.ee/ametlik-nomme-kalju-peatreenerina-jatkab-kaido-koppel/ |arhiivimisaeg=2.1.2023 |vaadatud=2. jaanuaril 2023 |väljaanne=Nõmme Kalju}}</ref> ==Mängijad== {{Vaata ka|Kategooria:Nõmme Kalju FC jalgpallurid}} ===Praegune koosseis=== ''Seisuga 10. märts 2021''<ref>{{cite web|title=Nõmme Kalju FC|url=http://jalgpall.ee/voistlused/136/team/3136|publisher=jalgpall.ee|accessdate=3.3.2019}}</ref><ref>{{cite web | url=http://www.jkkalju.ee/meeskond/nomme-kalju-fc | title=Nõmme Kalju FC | publisher=Nõmme Kalju FC | accessdate=3.3.2019 }}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Marko Meerits]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Aleksandr Kulinitš]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Mikk Reintam]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Vladimir Avilov]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=Kreeka|pos=KA|nimi=[[Giánnis Tsivelekidis]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Deniss Tjapkin]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=RUS|pos=PK|nimi=[[Amir Natkho]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=UKR|pos=RÜ|nimi=[[Vladislav Homutov]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Peeter Klein]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Sergei Lepmets]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Igor Subbotin]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Jevgeni Demidov]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Kaspar Paur]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=RUS|pos=PK|nimi=[[Aleksandr Ivanjusin]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Aleksandr Volkov]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Kaarel Usta]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Alex Matthias Tamm]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=UKR|pos=KA|nimi=[[Vladislav Veremejev]]}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=UKR|pos=KA|nimi=[[Andri Markovitš]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Kristjan Rattasepp]]}} {{JK koosseis mängija|no=44|rah=Valgevene|pos=PK|nimi=[[Michail Babičaŭ]]}} {{JK koosseis mängija|no=71|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Emir Dikajev]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Stanislav Tsombaljuk]]|märkus=laenul [[Maardu Linnameeskond|Maardust]]}} {{JK koosseis mängija|no=79|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Pavel Marin]]}} {{JK koosseis mängija|no=90|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Odilávio José da Silva Albuquerque|Odilávio]]}} {{JK koosseis mängija|no=96|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Henri Perk]]}} {{JK koosseis lõpp}} ===Duublid=== *[[Nõmme Kalju FC U21]] *[[Nõmme Kalju FC III]] ==Personal== {{col-begin|width=100%}} |- | ===Praegune tehniline personal=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kaido Koppel]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] |- |Väravavahtide treener |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Ville Hulkonen]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} Reigo Jörsi |- |Arst |{{Riigi ikoon|Eesti}} Juri Belogorotsev |- |} | ===Peatreenerite ajalugu=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Uno Piir]]||1997–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Getulio Aurelio Fredo]]||2007–2010 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karel Voolaid]]||2010 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]]||2010–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Terehhov]]||2015 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Getulio Aurelio Fredo]]||2015 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Frantsev]]||2016–2019<ref>http://soccernet.ee/kalju-palkas-sergei-frantsevi Kalju palkas Sergei Frantsevi</ref> |- |} |} ==Saavutused== *'''[[Meistriliiga]]''' ''(Alates 2014 Premium liiga)'' :'''Võitja (2)''': [[Meistriliiga 2012|2012]], [[Meistriliiga 2018|2018]] :'''2. koht (2)''': [[Meistriliiga 2011|2011]], [[Meistriliiga 2013|2013]] :'''3. koht (4)''': [[Premium liiga 2015|2015]], [[Premium liiga 2016|2016]], [[Premium liiga 2017|2017]], [[Premium liiga 2019|2019]] *'''[[II liiga]]''' :'''Võitja (1)''': [[II liiga 2005#II liiga ida/põhi|2005]] *'''[[III liiga]]''' :'''2. koht (3)''': [[III liiga 1997/98#III liiga ida|1997/98]], [[III liiga 1998#III liiga ida|1998]], [[III liiga 2004#III liiga ida|2004]] :'''3. koht (1)''': [[III liiga 1999#III liiga ida|1999]] *'''[[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]''' :'''Võitja (1)''': [[Tipneri karikavõistlused 2015|2015]] :'''2. koht (4)''': [[Tipneri karikavõistlused 2009|2009]], [[Tipneri karikavõistlused 2013|2013]], [[Tipneri karikavõistlused 2019|2019]], [[Tipneri karikavõistlused 2022|2022]] *'''[[Eesti Superkarikas]]''' :'''Võitja (1)''': [[Eesti Superkarikas 2019|2019]] :'''2. koht (2)''': [[Eesti Superkarikas 2013|2013]], [[Eesti Superkarikas 2016|2016]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/1997 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:1998 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/1997 till:01/01/1998 shift:(1,-4) text:2. from:01/01/1998 till:01/07/1998 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/1998 till:01/07/1999 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(2,-4) text:1. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(2,-4) text:6. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/1997 till:01/07/2004 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga|III liiga]]" from:01/07/2004 till:01/07/2005 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2005 till:01/07/2007 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2007 till:01/07/2023 color:ML shift:(0,13) text:"[[Meistriliiga|Meistriliiga/Premium liiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=90px|[[Eesti jalgpallikarikas|Karikas]] !width=90px|[[Eesti jalgpalli superkarikas|Superkarikas]] |- ! colspan="15"| Nõmme JK Kalju |- |[[III liiga 1997/98|1997/98]] ||[[III liiga|III liiga põhi]] ||'''2.'''|| 5 || 8 || 5 || 0 || 3 || 48||12 ||+36 ||'''15'''||align=left| [[Joel Lindpere]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1998|Esimene voor]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 1998|1998]] || III liiga põhi ||'''2.'''|| 6 || 10 || 7 || 2 || 1 || 40||15 ||+25 ||'''23'''||align=left| [[Karl Lepist]] '''(14)''' |- |[[III liiga 1999|1999]] || III liiga põhi ||'''3.'''|| 6 || 20 || 12 || 2 || 6 || 53||24 ||+29 ||'''38'''||align=left| [[Lauri Kiviloo]] '''(21)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2000|2000]] || III liiga põhi ||'''4.'''|| 6 || 20 || 8 || 2 || 10 || 38||37 ||-1 ||'''26'''||align=left| Lauri Kiviloo '''(11)''' |- |[[III liiga 2001|2001]] || III liiga põhi ||'''5.'''|| 10 || 18 || 7 || 3 || 8 || 36||56 ||-20 ||'''24'''||align=left| Lauri Kiviloo '''(15)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2002|2002]] || III liiga põhi ||'''7.'''|| 10 || 18 || 6 || 4 || 8 || 39||43 ||-4 ||'''22'''||align=left| [[Andreas Aniko]] '''(7)''' |- |[[III liiga 2003|2003]] || III liiga põhi ||'''4.'''|| 10 || 18 || 10 || 3 || 5 || 37||20 ||+17 ||'''33'''||align=left| [[Toomas Krõm]] '''(7)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2004|2004]] || III liiga põhi ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 10 || 18 || 11 || 5 || 2 || 68||32 ||+36 ||'''38'''||align=left| [[Lauri Kiviloo]] '''(15)''' |- |[[II liiga 2005|2005]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 8 || 28 || 18 || 5 || 5 || 88||36 ||+52 ||'''59'''||align=left| [[Andrus Mitt]] '''(28)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2006|2006]] || [[Esiliiga]] ||'''5.'''|| 10 || 36 || 18 || 5 || 13 || 76||80 ||-4 ||'''59'''||align=left| Andrus Mitt '''(35)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2006|1/16-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2007|2007]] || Esiliiga ||bgcolor="#ACE1AF"|'''6.'''|| 10 || 36 || 13 || 9 || 14 || 69||69 ||0 ||'''48'''||align=left| Andrus Mitt '''(24)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2007|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2008|2008]] || [[Meistriliiga]] ||'''4.'''|| 10 || 36 || 16 || 7 || 13 || 65||64 ||+1 ||'''55'''||align=left| [[Ingemar Teever]] '''(23)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2008|1/16-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 2009|2009]] || Meistriliiga ||'''5.'''|| 10 || 36 || 15 || 9 || 12 || 65||47 ||+18 ||'''54'''||align=left| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Felipe Nunes]] '''(20)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2009|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2010|2010]] || Meistriliiga ||'''4.'''|| 10 || 36 || 18 || 8 || 10 || 59||42 ||+17 ||'''62'''||align=left| [[Juri Jevdokimov]] '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|Veerandfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 24 || 7 || 5 || 82||23 ||+59 ||'''79'''||align=left| [[Tarmo Neemelo]] '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2012|2012]] || Meistriliiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 29 || 5 || 2 || 106||17 ||+89 ||'''92'''||align=left| Tarmo Neemelo '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|1/32-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 2013|2013]] || Meistriliiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 36 || 26 || 6 || 4 || 78||23 ||+55 ||'''84'''||align=left| [[Vladimir Voskoboinikov]] '''(23)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2013|Finalistid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2013|Finalistid]] |- ! colspan="15"| Nõmme Kalju FC |- |[[Premium liiga 2014|2014]] ||[[Premium liiga]]||'''4.'''|| 10 || 36 || 24 || 6 || 6 || 85||19 ||+66 ||'''78'''||align=left| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Hidetoshi Wakui]] '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2015|2015]] || Premium liiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36 || 22 || 5 || 9 || 69||36 ||+33 ||'''71'''||align=left| [[Ats Purje]] '''(16)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2015|Võitjad]] |- |[[Premium liiga 2016|2016]] || Premium liiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36 || 22 || 9 || 5 || 70||28 ||+42 ||'''78'''||align=left| Ats Purje '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|Veerandfinaalid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2016|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2017|2017]] || Premium liiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36 || 24 || 6 || 6 || 101||32 ||+69 ||'''78'''||align=left| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Ellinton Antonio Costa Morais|Liliu]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|Veerandfinaalid]] |- |[[Premium liiga 2018|2018]] || Premium liiga ||style="background:gold;"|'''1.'''|| 10 || 36 || 25 || 11 || 0 || 114||32 ||+82 ||'''86'''||align=left| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Liliu '''(31)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2019|2019]] || Premium liiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36 || 22 || 11 || 3 || 79||34 ||+45 ||'''77'''||align=left| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} Liliu, {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Max Mata|Mata]] ja [[Igor Subbotin]] '''(9)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2019|Finalistid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2019|Võitjad]] |- |[[Premium liiga 2020|2020]] || Premium liiga ||'''4.'''|| 10 || 30 || 14 || 7 || 9 || 52||31 ||+21 ||'''49'''||align=left| [[Aleksandr Volkov]] ja {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Vladõslav Homutov]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2021|2021]] || Premium liiga ||'''4.'''|| 10 || 32 || 13 || 6 || 13 || 57||44 ||+13 ||'''45'''||align=left| [[Pavel Marin]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|Veerandfinaalid]] |- |[[Premium liiga 2022|2022]] || Premium liiga ||'''4.'''|| 10 || 36 || 19 || 8 || 9 || 59||30 ||+29 ||'''65'''||align=left| [[Alex Matthias Tamm]] '''(12)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2022|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2023|2023]] || Premium liiga ||'''5.'''|| 10 || 36 || 12 || 13 || 11 || 50||42 ||+8 ||'''49'''||align=left| Alex Matthias Tamm ja {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise Oluwatobi Emmanuel David|Promise]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/8-finaalid]] |} ===Euroopa=== {| class="wikitable " style="font-size:100%; ! Hooaeg ! Võistlus ! Voor ! Vastane ! Kodus ! Võõrsil ! Kokku |-align=center | [[Euroopa Liiga 2009/10|2009/10]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] |[[UEFA Euroopa Liiga 2009/10#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Dinaburg FC]] | bgcolor="#ffffdd" | 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd" | 1 : 2 | bgcolor="#ffdddd" | '''1 : 2''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2011/12|2011/12]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] |[[UEFA Euroopa Liiga 2011/12#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[FC Honka]] | bgcolor="#ffdddd" | 0 : 2 | bgcolor="#ffffdd" | 0 : 0 | bgcolor="#ffdddd" | '''0 : 2''' |-align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2012/13|2012/13]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] |[[UEFA Euroopa Liiga 2012/13#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Khazar Lankaran FK]] | bgcolor="#ffdddd" | 0 : 2 | bgcolor="#ffffdd" | 2 : 2 | bgcolor="#ffdddd" | '''2 : 4''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center |rowspan=2| [[UEFA Meistrite Liiga 2013/14|2013/14]] |rowspan=2| [[UEFA Meistrite Liiga]] |[[UEFA Meistrite Liiga 2013/14#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingin Jalkapalloklubi|HJK]] | bgcolor="#ddffdd" | 2 : 1 | bgcolor="#ffffdd" | 0 : 0 | bgcolor="#ddffdd" | '''2 : 1''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center |[[UEFA Meistrite Liiga 2013/14#Kolmas kvalifikatsiooniring|Kolmas kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Plzeňi FC Viktoria]] | bgcolor="#ffdddd" | 0 : 4 | bgcolor="#ffdddd" | 2 : 6 | bgcolor="#ffdddd" | '''2 : 10''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2013/14|2013/14]] | [[UEFA Euroopa Liiga]] |[[UEFA Euroopa Liiga 2013/14#V%C3%A4ljalangemism%C3%A4ngude ring|Väljalangemismängude ring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Dnipropetrovski FC Dnipro]] | bgcolor="#ffdddd" | 1 : 3 | bgcolor="#ffdddd" | 0 : 2 | bgcolor="#ffdddd" | '''1 : 5''' |-align=center | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga 2014/15|2014/15]] | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga]] |[[UEFA Euroopa Liiga 2014/15#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Island}} [[Knattspyrnufélagið Fram|Fram]] | bgcolor="#ffffdd" | 2 : 2 | bgcolor="#ddffdd" align=center| 1 : 0 | bgcolor="#ddffdd" align=center| '''3 : 2''' |-align=center |align=left| [[UEFA Euroopa Liiga 2014/15#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Poola}} [[Poznańi Lech]] | bgcolor="#ddffdd" | 1 : 0 | bgcolor="#ffdddd" | 0 : 3 | bgcolor="#ffdddd" | '''1 : 3''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga 2015/16|2015/16]] | rowspan="2"| [[UEFA Euroopa Liiga]] |[[UEFA Euroopa Liiga 2015/16#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Kasahstan}} [[FC Aktobe]] | bgcolor="#ffffdd" | 0 : 0 | bgcolor="#ddffdd" | 1 : 0 | bgcolor="#ddffdd" | '''1 : 0''' |-bgcolor="#EEEEEE" align=center |[[UEFA Euroopa Liiga 2015/16#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Liechtenstein}} [[FC Vaduz]] | bgcolor="#ffdddd" | 0 : 2 | bgcolor="#ffdddd" | 1 : 3 | bgcolor="#ffdddd" | '''1 : 5''' |-align=center | rowspan="3"|[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17|2016/17]] | rowspan="3"|[[UEFA Euroopa Liiga]] |[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Leedu}} [[FK Trakai]] | bgcolor="#ddffdd" |[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsiooni faas ja väljalangemismängude ring#Nõmme Kalju v Trakai|4 : 1]] | bgcolor="#ffdddd" |[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsiooni faas ja väljalangemismängude ring#Trakai v Nõmme Kalju|1 : 2]] | bgcolor="#ddffdd" | '''5 : 3''' |-align=center |[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Maccabi Haifa FC]] | bgcolor="#ffffdd" |[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsiooni faas ja väljalangemismängude ring#Maccabi Haifa v Nõmme Kalju|1 : 1]] <small>([[Lisaaeg|la]])</small> | bgcolor="#ffffdd" |[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsiooni faas ja väljalangemismängude ring#Nõmme Kalju v Maccabi Haifa|1 : 1]] | bgcolor="#ddffdd" | '''2 : 2''' <small>(5:3 [[Penaltiseeria|p]])</small> |-align=center |[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17#Kolmas kvalifikatsiooniring|Kolmas kvalifikatsiooniring]] |align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Osmanlıspor FK]] | bgcolor="#ffdddd" |[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#N%C3%B5mme Kalju v Osmanl%C4%B1spor|0 : 2]] | bgcolor="#ffdddd" |[[UEFA Euroopa Liiga 2016/17 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Osmanl%C4%B1spor v N%C3%B5mme Kalju|0 : 1]] | bgcolor="#ffdddd" | '''0 : 3''' |-bgcolor=#EEEEEE align=center |rowspan=2| [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18|2017/18]] |rowspan=2| [[UEFA Euroopa Liiga]] | [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18#Esimene kvalifikatsiooniring|Esimene kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Fääri saared}} [[B36 Tórshavn]] |bgcolor=#ddffdd|[[UEFA Euroopa Liiga 2017/18 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#N%C3%B5mme Kalju v B36 T%C3%B3rshavn|2 : 1]] |bgcolor=#ddffdd|[[UEFA Euroopa Liiga 2017/18 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#B36 T%C3%B3rshavn v N%C3%B5mme Kalju|2 : 1]] |bgcolor=#ddffdd|'''4 : 2''' |-bgcolor=#EEEEEE align=center | [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18#Teine kvalifikatsiooniring|Teine kvalifikatsiooniring]] | align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Videoton FC]] |bgcolor=#ffdddd|[[UEFA Euroopa Liiga 2017/18 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#N%C3%B5mme Kalju v Videoton|0 : 3]] |bgcolor=#ffffdd|[[UEFA Euroopa Liiga 2017/18 kvalifikatsioonifaas ja väljalangemismängude ring#Videoton v N%C3%B5mme Kalju|1 : 1]] |bgcolor=#ffdddd|'''1 : 4''' |} ===Mängijate rekordid Meistriliigas=== ''Uuendatud seisuga 5. november 2016. Aktiivsed mängijad on '''paksus''' kirjas.'' {{col-begin|width=100%}} |- | ====Enim mänge meistriliigas==== {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Mänge |- |1.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Vitali Teleš]]||2012–2019||align=center|247 |- |2.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ken Kallaste]]||2010–2015||align=center|213 |- |3.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Neemelo]]||2011–2017||align=center|187 |- |4.||align=left|{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Hidetoshi Wakui]]||2011–2016||align=center|176 |- |5.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eino Puri]]||2011–2013, 2014–2015||align=center|162 |- |6.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alo Bärengrub]]||2011–2015||align=center|161 |- |7.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Terehhov]]||2009–2013||align=center|136 |- |8.||align=left|{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Jorge Rodrigues]]||2011–2016||align=center|115 |- |9.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jüri Jevdokimov]]||2010–2014||align=center|114 |- |10.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Koogas]]||2010–2013||align=center|100 |} | ====Enim väravaid meistriliigas==== {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Väravaid |- |1.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Tarmo Neemelo]]||2011–2017||align=center|86 |- |2.||align=left|{{Riigi ikoon|Jaapan}} '''[[Hidetoshi Wakui]]||2011–2016||align=center|67 |- |3.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jüri Jevdokimov]]||2010–2014||align=center|52 |- |4.||align=left|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Felipe de Araujo Nunes|Felipe Nunes]]||2008–2010, 2014||align=center|47 |- |5.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]]||2008–2010||align=center|31 |- |6.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Ats Purje]]||2015–||align=center|30 |- |7.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vladimir Voskoboinikov]]||2013–2015||align=center|28 |- |8.||align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kristen Viikmäe]]||2011–2012||align=center|24 |- |9.||align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Damiano Quintieri]]||2012–2014, 2016–||align=center|17 |- |rowspan="2"|10.||align=left|{{Riigi ikoon|Kongo Vabariik}} [[Allan Kimbaloula]]||2013–2015||align=center|16 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ken Kallaste]]||2010–2015||align=center|16 |} |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.jkkalju.ee Koduleht] * {{EJLv|3136}} * [http://www.tallinn.ee/est/g5965s38342 Nõmme Kalju Jalgpallisõnumid] 7. märts 2008 (PDF-fail) * [http://www.tallinn.ee/est/g5965s40376 Nõmme Kalju Jalgpallisõnumid] 13. juuni 2008 (PDF-fail) * [http://www.tallinn.ee/est/g5965s41331 Nõmme Kalju Jalgpallisõnumid] 5. september 2008 (PDF-fail) * [http://sport.postimees.ee/?id=59354 Nõmme Kalju kaotas võrdses mängus Portugali tippklubile], Postimees, 16. detsember 2008 *[https://sport.delfi.ee/artikkel/49947415 Nõmme Kalju avab järgmisel aastal erivajadusega noorte treeningrühma], Delfi Sport, 21. juuli 2011 {{Meistriliiga meeskonnad}} {{DEFAULTSORT:Nõmme Kalju}} [[Kategooria:Nõmme Kalju FC| ]] [[Kategooria:Tallinna jalgpalliklubid]] sfszk3wh29hc8lgxfynf63lcfrkcmel Wasilla 0 140528 6759506 5625207 2024-11-11T19:59:42Z Velirand 67997 6759506 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wasilla | hääldus = uäz'illä | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Wasilla | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 32,2 | elanikke = 9054 (2020) | laius = 61/35//N | pikkus = 149/27//W | asendikaart = Alaska }} '''Wasilla''' on linn [[USA]]-s [[Alaska]] osariigi lõunaosas [[Matanuska-Susitna maakond|Matanuska-Susitna maakonnas]]. Asub [[Matanuska]] ja [[Susitna]] jõe oru vahel 48 km [[Anchorage]]'ist põhjaloodes. Wasilla on maakonna suurim linn. [[USA 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Wasillas 5469 inimest, 2005. aasta hinnangul 8471 inimest ja 2010. aasta rahvaloenduste andmetel 7831 inimest. Wasilla on Anchorage'i [[eeslinn]]. Endine Alaska kuberner [[Sarah Palin]] on endine Wasilla linnapea. [[Pilt:Cityofwasilla.JPG|pisi|tühi|Wasilla]] == Välislingid == * [http://www.cityofwasilla.com/ Wasilla koduleht] {{Alaska linnad}} [[Kategooria:Alaska linnad]] 5ljqxwaf6q2uufczhwg3a8sihems2u5 6759507 6759506 2024-11-11T20:00:21Z Velirand 67997 6759507 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wasilla | hääldus = uäz'illä | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Wasilla | lipp = Flag_of_Wasilla,_Alaska.gif | lipu_link = Wasilla lipp | vapp = | vapi_link = | pindala = 32,2 | elanikke = 9054 (2020) | laius = 61/35//N | pikkus = 149/27//W | asendikaart = Alaska }} '''Wasilla''' on linn [[USA]]-s [[Alaska]] osariigi lõunaosas [[Matanuska-Susitna maakond|Matanuska-Susitna maakonnas]]. Asub [[Matanuska]] ja [[Susitna]] jõe oru vahel 48 km [[Anchorage]]'ist põhjaloodes. Wasilla on maakonna suurim linn. [[USA 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Wasillas 5469 inimest, 2005. aasta hinnangul 8471 inimest ja 2010. aasta rahvaloenduste andmetel 7831 inimest. Wasilla on Anchorage'i [[eeslinn]]. Endine Alaska kuberner [[Sarah Palin]] on endine Wasilla linnapea. [[Pilt:Cityofwasilla.JPG|pisi|tühi|Wasilla]] == Välislingid == * [http://www.cityofwasilla.com/ Wasilla koduleht] {{Alaska linnad}} [[Kategooria:Alaska linnad]] 4r6kz5d91hbotzlqxp6ld6zb9anhfba 6759508 6759507 2024-11-11T20:00:43Z Velirand 67997 6759508 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wasilla | hääldus = uäz'illä | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Wasilla | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 32,2 | elanikke = 9054 (2020) | laius = 61/35//N | pikkus = 149/27//W | asendikaart = Alaska }} '''Wasilla''' on linn [[USA]]-s [[Alaska]] osariigi lõunaosas [[Matanuska-Susitna maakond|Matanuska-Susitna maakonnas]]. Asub [[Matanuska]] ja [[Susitna]] jõe oru vahel 48 km [[Anchorage]]'ist põhjaloodes. Wasilla on maakonna suurim linn. [[USA 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Wasillas 5469 inimest, 2005. aasta hinnangul 8471 inimest ja 2010. aasta rahvaloenduste andmetel 7831 inimest. Wasilla on Anchorage'i [[eeslinn]]. Endine Alaska kuberner [[Sarah Palin]] on endine Wasilla linnapea. [[Pilt:Cityofwasilla.JPG|pisi|tühi|Wasilla]] == Välislingid == * [http://www.cityofwasilla.com/ Wasilla koduleht] {{Alaska linnad}} [[Kategooria:Alaska linnad]] 5ljqxwaf6q2uufczhwg3a8sihems2u5 Laboratoorium 0 145551 6759334 6636987 2024-11-11T14:29:37Z Pietadè 41543 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Laboratooriumid]] → [[Kategooria:Laborid]] 6759334 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ruumist katsete läbiviimiseks; raadiosaate kohta vaata [[Labor (saade)]].}} [[Pilt:Biomedical Engineering Laboratory.jpg|thumb|Töökohad laboris]] [[File:Chemistry Laboratory - Bench.jpg|thumb|Laboratooriumilaud]] '''Laboratoorium''' ehk '''labor''' on [[asutus]] või ruum, kus kontrollitud tingimustel sooritatakse teadus[[uuring]]uid, [[eksperiment]]e, mõõtmisi jne. Teaduslaboreid on näiteks [[ülikool]]ides, tööstuskompleksides ja [[valitsus]]asutustes. Ühes laboris töötavate inimeste arv võib olla väga erinev, sõltudes peaasjalikult töö eesmärgist ja labori suurusest. Praktilisi oskusi õpetatakse ülikoolide õppelaborites. ==Ohtudest laboris== Mõnes laboris ei ole tingimused ohtlikumad kui tavalises elutoas. Paljudes laborites leidub seevastu mitmesuguseid ohte, näiteks [[mürk]]e, [[nakkushaigus]]te [[bakter]]eid, kergsüttivaid, [[plahvatus]]ohtlikke või [[radioaktiivsus|radioaktiivseid]] aineid, liikuvaid [[masin]]aid ja [[seade|seadmeid]], äärmuslikke [[temperatuur]]e, tugevat [[elektromagnetväli|elektromagnetvälja]] või [[kõrgepinge]]t. Niisugustes laborites viibides tuleb järgida [[ohutusnõuded|ohutusnõudeid]]. Need on reeglid, mis on välja mõeldud ohu vähendamiseks laboris viibivatele isikutele ja laborisisustusele, nendele tekkida võiva kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks, kui kahju on juba tekkinud. Hankida tuleb vastav kaitsevarustus ja kui ohutusnõuded ette näevad, tuleb seda kasutada. Laboreid tuleb korrapäraselt inspekteerida ja auditeerida, et hinnata neis valitsevaid ohte. Hinnata tuleb [[kemikaal]]ide käitlemist ja ladustamist, elektriseadmeid, bioloogilisi ohte, [[ohtlikud jäätmed|ohtlike jäätmete]] käitlust, majapidamist, õnnetusteks valmisolekut, radiatsiooniohutust, [[ventilatsioon]]i, samuti [[õhk|õhu]] kvaliteeti. Niisuguste ülevaatuste tähtis osa on nõuetele vastavuse kontrollimine ning isikute väljaõpe, kes töötavad laboris või kellel on laborisse juurdepääs. Niihästi labori töötajad, nende ülemused kui ka ülevaatajad peavad tegutsema [[õnnetus]]te, [[vigastus]]te ja muu kahju võimaluste vähendamise nimel. [[Fail:Maarja_Paalo_uses_a_glovebox.jpg|pisi|Superkondensaatori testraku kokkupanek argooni [[Kuivkamber|kuivkambris]]. Pildil [[Maarja Paalo]]]] ==Katse- ja kalibreerimislaborid== Nõuded katse- ja kalibreerimislaboritele on toodud standard [[ISO]]/[[IEC]] 17025:2005 "Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded". Nende nõuete täitmine näitab, et nad on tehniliselt kompetentsed ja võimelised tagama korrektseid tulemusi. Olulisel kohal on juhtimisnõuded ja tehnilised nõuded. Labor peab olema [[juriidiline isik]] või juriidilise isiku osa. [[keemiline analüüs|Keemilised analüüsid]] ja füüsikalised mõõtmised on selle standardi seisukohast ka katsetused ja neid tegevad laborid on katselaborid. ISO 17025 järgi [[akrediteerimine]] sisaldab kahte osa: *kvaliteedisüsteemi kui terviku vastavus ISO 17025 nõuetele, *akrediteerimisulatus. Labori akrediteerimine on labori pädevuse ametlik tunnustamine teatud ulatuses (oma pädevuse alal viieks aastaks). Labor võib väljastatavatel tunnistustel mainida oma akrediteerimist ainult siis, kui töö on tehtud akrediteerimisalas. Eesti Vabariigis on akrediteerimisasutuseks [[Eesti Akrediteerimiskeskus]]. ==Laboritarvikud== {{Main| Laboritarvikud }} Laboritarvikud on laboratoorses töös kasutatavad vahendid. Need on mitmesugused seadmed, aparaadid, instrumendid, väikevahendid ja laborinõud. ==Vaata ka== {{commonskat|Laboratory|Laboratoorium}} {{vikitsitaadid}} *[[Laboritarvikud]] *[[Allveelabor]] [[Kategooria:Labor| ]] [[Kategooria:Laborid| ]] kb1fsaswgxmgzr77r3k3vyvataw8eh9 Sündinud 23. oktoobril 0 147047 6759349 6683946 2024-11-11T14:40:13Z Velirand 67997 6759349 wikitext text/x-wiki {{sündinud oktoobris}} ''Siin artiklis loetletakse [[23. oktoober|23. oktoobril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1834]] – [[Hermann Usener]], saksa klassikaline filoloog ja religiooniteadlane *[[1865]] – [[Paul Raud]], eesti kunstnik *[[1869]] – [[John Williams Heisman]], Ameerika jalgpallur ja treener *[[1893]] – [[Jean Absil]], Belgia helilooja, organist ja muusikapedagoog *[[1895]] – [[Johannes Toss]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[1900]] – [[Karl Jürison]], eesti farmatseut *[[1901]] – [[Aili Univere]], eesti keeleteadlane *[[1902]] – [[Emmy Holz]], eesti tantsija *[[1903]] – [[Artur Pungas]], Eesti sõjaväelane *[[1905]] – [[Gertrude Caroline Ederle]], USA ujuja * 1905 – [[Yan Jiagan]], Taiwani poliitik *[[1907]] – [[Ruut Aarelo]], Eesti sõjaväelane *[[1909]] – [[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja *[[1911]] – [[Nigul Karits]], eesti poksija *[[1916]] – [[Aadu Toomessalu]], eesti etnograaf *[[1920]] – [[Gianni Rodari]], itaalia kirjanik * 1920 – [[Kaija Siren]], soome arhitekt *[[1921]] – [[Ilmar Tomberg]], eesti dirigent *[[1922]] – [[Karl Kimmel (prokurör)|Karl Kimmel]], eesti jurist *[[1925]] – [[Fred Alexander Shero]], Kanada jäähokimängija * 1925 – [[Mános Chatzidákis]], kreeka helilooja * 1925 – [[Aavo Kimmel]], eesti majandustegelane Kanadas *[[1927]] – [[Dezsö Gyarmati]], Ungari veepallur * 1927 – [[Leszek Kołakowski]], poola filosoof ja publitsist *[[1928]] – [[Erast Parmasto]], eesti mükoloog, akadeemik * 1928 – [[Ester Luiga]], eesti arst *[[1929]] – [[Thamaz Gamkrelidze]], gruusia lingvist, orientalist ja indoeuropeist *[[1930]] – [[Gérard Blain]], prantsuse filminäitleja ja -lavastaja * 1930 – [[Olev Saks]], eesti meteoroloog *[[1934]] – [[Evandro Agazzi]], itaalia teadusfilosoof *[[1935]] – [[Egon Johann Franke]], Poola vehkleja *[[1936]] – [[Mati-Jüri Põldre]], filmilavastaja ja -operaator * 1936 – [[Philip Kaufman]], ameerika filmilavastaja ja stsenarist *[[1937]] – [[Karin Tõnissoo]], eesti sõudja *[[1939]] – [[Reet Laugaste]], eesti algoloog *[[1940]] – [[Pelé]], brasiilia jalgpallur *[[1941]] – [[René Metge]], Prantsusmaa autovõidusõitja *[[1942]] – [[Michael Crichton]], USA kirjanik ja stsenarist * 1942 – [[Toivo Palm]], eesti bioloog *[[1945]] – [[Michel Vautrot]], Prantsusmaa jalgpallikohtunik *[[1947]] – [[Kazimierz Deyna]], Poola jalgpallur, poolkaitsja *[[1951]] – [[Fatmir Sejdiu]], Kosovo poliitik *[[1954]] – [[Ang Lee]], taiwani filmirežissöör * 1954 – [[Haitham ibn Tāriq]], Omaani sultan * 1954 – [[Ulrich Stein]], Saksamaa jalgpallur, väravavaht *[[1955]] – [[Toshio Hosokawa]], jaapani helilooja *[[1956]] – [[Betsy Nagelsen-McCormack]], USA tennisist * 1956 – [[Darrell Owen Pace]], USA vibulaskur * 1956 – [[Marika Jürgenson]], eesti ajakirjanik ja publitsist *[[1957]] – [[Olga Slavnikova]], vene ajakirjanik ja kirjanik * 1957 – [[Paul Kagame]], Rwanda poliitik *[[1959]] – [[Weird Al Yankovic]], ameerika muusikaline parodist * 1959 – [[Atanas Komšev]], Bulgaaria maadleja *[[1960]] – [[Wayne Wesley Rainey]], USA mootorisportlane *[[1961]] – [[Andoni Zubizarreta]], hispaania jalgpallur * 1961 – [[Olga Levina]], Ukrainas sündinud Iisraeli kabetaja * 1961 – [[Jaak Lippmaa]], eesti füüsik *[[1962]] – [[Christo van Rensburg]], LAV-i tennisist * 1962 – [[Jaime Yzaga Tori]], Peruu tennisist * 1962 – [[Urmas Susi]], Eesti poliitik *[[1963]] – [[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat *[[1965]] – [[Askar Mamin]], Kasahstani poliitik *[[1966]] – [[Alessandro Zanardi]], Itaalia autovõidusõitja * 1966 – [[Riinu Rannap]], eesti zooloog *[[1968]] – [[Vello Andres Pettai]], eesti politoloog *[[1969]] – [[Christian Schwarzer]], Saksamaa käsipallur * 1969 – [[Trudi Canavan]], Austraalia kirjanik *[[1970]] – [[Ahto Lobjakas]], eesti poliitikaanalüütik ja kolumnist *[[1971]] – [[Bohuslav Sobotka]], Tšehhi poliitik * 1971 – [[Matthew Williamson]], inglise moekunstnik *[[1973]] – [[Gaël Touya]], Prantsusmaa vehkleja * 1973 – [[Jaak Kilmi]], eesti filmilavastaja * 1973 – [[Ruta Tepp-Soonsein]], eesti moekunstnik *[[1974]] – [[Sander Westerveld]], hollandi jalgpallur * 1974 – [[Beatrice Roini Liua Faumuina]], Uus-Meremaa kergejõustiklane * 1974 – [[Indrek Ibrus]], eesti meediauurija ja semiootik *[[1975]] – [[Keith Adam Van Horn]], USA korvpallur * 1975 – [[Toomas Toimeta]], eesti muusik ja sotsiaalpedagoog *[[1976]] – [[Gabriel Fernández]], Argentina korvpallur * 1976 – [[Priit Kolsar]] (Cool D), eesti räppar * 1976 – [[Mats Strandberg]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik *[[1978]] – [[Wang Nan]], Hiina lauatennisist * 1978 – [[Archibald Gerald Thompson]], Austraalia jalgpallur, ründaja * 1978 – [[Léo Moura]], Brasiilia jalgpallur *[[1979]] – [[Simon Davies]], Walesi jalgpallur, poolkaitsja *[[1980]] – [[Vassili Rotšev]], vene murdmaasuusataja *[[1981]] – [[Jevgen Buket]], ukraina koduloolane, ajakirjanik ja ühiskonnategelane * 1981 – [[Elina Valtonen]], Soome poliitik *[[1982]] – [[Kristjan Kangur]], eesti korvpallur *[[1984]] – [[Reimo Õun]], eesti kunstnik *[[1985]] – [[Masiela Lusha]], albaania päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik *[[1988]] – [[Nia Ali]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane *[[1993]] – [[Fabinho]], Brasiilia jalgpallur *[[1997]] – [[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur *[[2004]] – [[Ott Nõmm]], eesti jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Oktoober, 23.]] e53ofvu0egn2yewo9jcwjm6zxof4qp1 Sündinud 26. juulil 0 155803 6759295 6686909 2024-11-11T12:28:59Z Velirand 67997 6759295 wikitext text/x-wiki {{sündinud juulis}} ''Siin loetletakse [[26. juuli]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1678]] – [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]], Saksa-Rooma keiser *[[1796]] – [[Camille Corot]], prantsuse maalikunstnik *[[1829]] – [[Auguste Beernaert]], Belgia jurist ja poliitik *[[1841]] – [[Carl Robert Jakobson]], eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog *[[1842]] – [[Alfred Marshall]], Briti majandusteadlane *[[1847]] – [[Friedrich Magnus IV]], Solms-Wildenfelsi krahv *[[1855]] – [[Ferdinand Tönnies]], saksa sotsioloog *[[1856]] – [[George Bernard Shaw]], iiri päritolu inglise näitekirjanik *[[1861]] – [[Luka Razikašvili]], gruusia kirjanik *[[1863]] – [[Jāzeps Vītols]], läti helilooja, dirigent ja pianist * 1863 – [[Władysław Pytlasiński]], poola maadleja ja maadlustreener *[[1865]] – [[Philipp Scheidemann]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik ja publitsist * 1865 – [[Pēteris Stučka]], läti kirjanik, ajakirjanik, jurist ja Vene NFSV ning Nõukogude Liidu riigitegelane *[[1869]] – [[Martin Andersen Nexø]], taani kirjanik *[[1870]] – [[Ignacio Zuloaga]], baski päritolu Hispaania maalikunstnik *[[1873]] – [[Heikki Ojansuu]], soome keeleteadlane *[[1875]] – [[Carl Gustav Jung]], Šveitsi psühhiaater ja psühholoog *[[1880]] – [[Karel Farský]], tšehhi vaimulik *[[1885]] – [[André Maurois]], juudi soost prantsuse kirjanik *[[1892]] – [[Villem Ormisson]], eesti maalikunstnik ja pedagoog *[[1893]] – [[Eric Robertson Dodds]], Iiri klassikaline filoloog *[[1894]] – [[Aldous Huxley]], inglise kirjanik *[[1900]] – [[Karl Lang]], Eesti sõjaväelane * 1900 – [[Simon Džanašia]], gruusia ajaloolane *[[1903]] – [[Albert Pesur]], Eesti sõjaväelane *[[1906]] – [[Vladimir Sapožnin]], vene päritolu Eesti muusik * 1906 – [[Algus Raadik]], eesti kommunist *[[1908]] – [[Elmar Adelmann]], eesti poksija *[[1910]] – [[Aaro Pärn]], eesti ooperilaulja *[[1913]] – [[Arp Rullingo]], eesti sportlane, ajakirjanik ja kirjanik *[[1919]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik ja aimekirjanik *[[1920]] – [[Mihkel Roosaare]], eesti arstiteadlane, neuroloog ja kurortoloog *[[1922]] – [[Blake Edwards]], USA stsenarist, filmiprodutsent ja režissöör *[[1924]] – [[Ela Kogerman-Lepp]], eesti arstiteadlane *[[1926]] – [[Ruth Lias]], eesti füüsik ja tõlkija *[[1927]] – [[Lorenza Mazzetti]], itaalia filmirežissöör, kirjanik, fotograaf ja maalikunstnik. *[[1928]] – [[Stanley Kubrick]], filmirežissöör * 1928 – [[Francesco Cossiga]], itaalia poliitik *[[1929]] – [[Ivar Petersen]], eesti matemaatik *[[1930]] – [[Diana Krull]], eesti helilooja ja foneetikateadlane *[[1932]] – [[Õilme Torv]], eesti õpetaja ja teadusorganisaator *[[1933]] – [[Ahto Veerme]], eesti muusik (kitarrist), ansamblijuht, helilooja ja muusikatoimetaja *[[1936]] – [[Jüri Nuust]], eesti põllumajandusteadlane * 1936 – [[Anne Kaaver (bibliograaf)|Anne Kaaver]], eesti raamatukoguhoidja *[[1938]] – [[Andres Ringo]], eesti arhitekt * 1938 – [[Vello Park]], eesti Antarktika-uurija, meremeteoroloog, geograaf ja alpinist *[[1939]] – [[Enn Kose]], eesti näitleja ja teatrijuht * 1939 – [[John Howard]], Austraalia poliitik * 1939 – [[Sirje Madli Puhvel]], eesti arstiteadlane ja mikrobioloog *[[1941]] – [[Aavo-Valdur Mikelsaar]], eesti meditsiinigeneetik *[[1942]] – [[Peeter Jalakas (1942)|Peeter Jalakas]], eesti poliitik * 1942 – [[Vladimír Mečiar]], Slovakkia poliitik *[[1943]] – [[Mick Jagger]], inglise muusik ([[Rolling Stones]]) * 1943 – [[Tiit Kulu]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[1944]] – [[Louise Lake-Tack]], Antigua ja Barbuda jurist ja riigiametnik * 1944 – [[Ann-Christine Nyström]], soome laulja *[[1945]] – [[Helen Mirren]], Briti näitleja *[[1946]] – [[Juhani Kaskeala]], Soome sõjaväelane * 1946 – [[Evi Pärnits]], eesti majandusteadlane *[[1947]] – [[Raivo Peäske]], flötist *[[1948]] – [[Christian Braw]], Rootsi kiriku pastor ja teoloog *[[1949]] – [[Thaksin Shinawatra]], Tai poliitik ja ettevõtja * 1949 – [[Roger Meddows Taylor]], inglise laulja ja laulukirjutaja * 1949 – [[William Shepherd]], Ameerika Ühendriikide endine mereväelane ja NASA astronaut *[[1950]] – [[Mai Järmut]], eesti keraamik *[[1951]] – [[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]], Saksamaa poliitik * 1951 – [[Daniel Everett]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane *[[1952]] – [[John Tooby]], ameerika antropoloog *[[1953]] – [[Frank Drost]], hollandi kabetaja * 1953 – [[Marek Ungier]], Poola riigiametnik *[[1954]] – [[Veijo Murtomäki]], soome muusikateadlane ja muusikakriitik * 1954 – [[Karen Drambjan]], Eesti jurist, kes hukkus tulevahetuses politseiga *[[1955]] – [[Arne Järvesaar]], eesti näitleja * 1955 – [[Ülle Keerberg]], eesti koorijuht ja muusikaõpetaja * 1955 – [[Asif Ali Zardari]], Pakistani president *[[1956]] – [[Arthur Japin]], hollandi kirjanik *[[1957]] – [[Mati Kadak]], eesti kohtutäitur *[[1958]] – [[Maire Nagla]], eesti klaveriõpetaja * 1958 – [[Angela Hewitt]], Kanada pianist *[[1959]] – [[Anu Heinsalu]], eesti inspitsient, näitleja ja tekstiilivärvija *[[1960]] – [[Riina Pikani]], eesti pianist * 1960 – [[Grégoire Delacourt]], prantsuse kirjanik ja stsenarist *[[1962]] – [[Galina Tšistjakova]], NSVL kergejõustiklane * 1962 – [[Jorge Bom Jesus]], São Tomé ja Príncipe keeleteadlane ja poliitik * 1962 – [[Fernando Grande-Marlaska]], Hispaania jurist ja poliitik *[[1963]] – [[Torgny Mogren]], rootsi suusataja * 1963 – [[Ingrid Rummo]], eesti filoloog *[[1964]] – [[Sandra Bullock]], USA filminäitleja *[[1965]] – [[Jeremy Piven]], USA näitleja *[[1967]] – [[Jason Statham]], briti näitleja *[[1968]] – [[Anneli Aken]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog *[[1969]] – [[Kaia Philips]], eesti majandusteadlane *[[1970]] – [[Ingvil Aarbakke]], norra naiskunstnik * 1970 – [[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja *[[1971]] – [[Märten Ross]], eesti pangandustegelane * 1971 – [[Priit Kruusement]], eesti laulja *[[1972]] – [[Indrek Sei]], eesti ujuja *[[1973]] – [[Lenka Kotková]], tšehhi astronoom * 1973 – [[Kersti Oselin]], Eesti arstiteadlane, farmakoloog * 1973 – [[Kate Beckinsale]], Suurbritannia näitleja ja modell *[[1974]] – [[Daniel Negreanu]], rumeenia päritolu Kanada elukutseline pokkerimängija * 1974 – [[Reet Aus]], eesti moe-, teatri- ja filmikunstnik *[[1975]] – [[Elizabeth Truss]], Suurbritannia poliitik *[[1977]] – [[Reno Laidre]], Eesti poliitik *[[1978]] – [[Mindia Džanelidze]], Gruusia jurist, politseitöötaja ja poliitik *[[1979]] – [[Ando Tagamets]], eesti korvpallur * 1979 – [[Meelis Luukas]], eesti alpinist * 1979 – [[Monika-Evelin Liiv]], eesti laulja * 1979 – [[Ivo Palu]], eesti energeetikateadlane *[[1980]] – [[Jacinda Ardern]], Uus-Meremaa poliitik * 1980 – [[Katrin Tiidenberg]], eesti sotsioloog *[[1981]] – [[Rait Rosin]], eesti kunstnik *[[1983]] – [[Delonte West]], USA korvpallur *[[1984]] – [[Kyriákos Ioánnou]], Küprose kõrgushüppaja *[[1985]] – [[Gaël Clichy]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1987]] – [[Taavi Peterson]], eesti laulja * 1987 – [[Alec Martinez]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 1987 – [[Evelina Sašenko]], leedu laulja *[[1988]] – [[Timo Lomp]], eesti jalgpallur * 1988 – [[Zach Redmond]], USA jäähokimängija *[[1991]] – [[Selina Büchel]], Šveitsi kergejõustiklane * 1991 – [[Adam Kszczot]], poola kergejõustiklane * 1991 – [[Jóan Símun Edmundsson]], Fääri saarte jalgpallur * 1991 – [[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija *[[1993]] – [[Elizabeth Gillies]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[1994]] – [[Liveta Jasiūnaitė]], leedu odaviskaja *[[1995]] – [[Pierre Kunde]], Kameruni jalgpallur *[[1997]] – [[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter * 1997 – [[Sebastian Aho]], soome jäähokimängija *[[2001]] – [[Aryan Gholami]], iraani maletaja *[[2005]] – [[Angelina Topić]], Serbia kergejõustiklane [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 26.]] ghvbnbv915daa50mgjk2ngmuec6aq26 Sündinud 30. juulil 0 155807 6759301 6688798 2024-11-11T12:52:22Z Velirand 67997 6759301 wikitext text/x-wiki {{sündinud juulis}} ''Siin loetletakse [[30. juuli]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1511]] – [[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf *[[1537]] – [[Christoph von Mecklenburg]], Riia koadjuutor *[[1805]] – [[Rudolf Wagner]], saksa füsioloog ja anatoom *[[1818]] – [[Emily Brontë]], inglise kirjanik *[[1857]] – [[Thorstein Veblen]], USA sotsioloog ja majandusteadlane *[[1863]] – [[Henry Ford]], USA tööstur ja leiutaja *[[1871]] – [[Maurycy Zamoyski]], Poola ühiskonnategelane, diplomaat ja poliitik *[[1873]] – [[Stanisław Thugutt]], Poola ühiskonnategelane ja poliitik *[[1885]] – [[František Chvalkovský]], Tšehhoslovakkia diplomaat ja poliitik *[[1887]] – [[Werner Gruehn]], Eesti (baltisaksa) teoloog *[[1888]] – [[Werner Jaeger]], saksa-USA klassikaline filoloog *[[1891]] – [[Jaan Maramaa]], eesti keemik *[[1893]] – [[Hyazinth von Strachwitz]], Saksamaa sõjaväelane * 1893 – [[Konstantin Gern]], eesti kergejõustiklane, poksija ja sporditegelane *[[1898]] – [[Elmar Ilus]], eesti õigusteadlane *[[1900]] – [[Joosep Saat]], eesti ajaloolane, ajakirjanik ja karikaturist *[[1906]] – [[Konstantin Kütt]], eesti vaimulik *[[1908]] – [[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht *[[1909]] – [[C. Northcote Parkinson]], inglise mereajaloolane, [[Parkinsoni seadus]]e sõnastaja * 1909 – [[Salme Kirotar]], eesti keeleteadlane *[[1926]] – [[Svetlana Järvi]], tantsija, tantsuõpetaja, ballettmeister *[[1927]] – [[Viktors Lorencs]], läti näitleja ja stsenarist *[[1929]] – [[Werner Tübke]], saksa kunstnik * 1929 – [[Kalju Aarop]], eesti vabadusvõitleja ja metsavendluse uurija *[[1930]] – [[Rein Põllumaa]], eesti arst ja poliitik * 1930 – [[Jüri Raudsepp]], eesti kirurg ja pastor *[[1933]] – [[Hanon Barabaner]], Eesti insener ja majandusteadlane *[[1939]] – [[Valdur Raudvassar]], eesti vabadusvõitleja, muinsuskaitse- ja omavalitsustegelane *[[1941]] – [[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]], eesti vehkleja ja vehklemistreener * 1941 – [[Paul Anka]], Kanada-Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja *[[1942]] – [[Anne Dorbek]], eesti koorijuht * 1942 – [[Ivi Drikkit]], eesti ajakirjanik * 1942 – [[Kadi Alatalu]], eesti ajakirjanik *[[1943]] – [[Magne Myrmo]], Norra suusataja *[[1944]] – [[Viktors Adamovičs]], läti kabetaja ja treener * 1944 – [[Matti Laan]], eesti füüsik *[[1945]] – [[Ludmilla Podolski]], Eesti keeleteadlane *[[1947]] – [[Arnold Schwarzenegger]], Austria päritolu USA filminäitleja ja poliitik *[[1950]] – [[Rein Loik]], eesti firmajuht ning riigi- ja omavalitsustegelane *[[1952]] – [[Jaak Saarniit]], AS-i Riigi Kinnisvara juhatuse esimees * 1952 – [[Zoja Järg]], eesti moekunstnik * 1952 – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja *[[1953]] – [[Ayşenur Alpaslan]], Türgi diplomaat *[[1954]] – [[Kersti Sirel]], eesti korvpallitreener * 1954 – [[Tõnu Rein]], eesti pianist * 1954 – [[Hans-Peter Blossfeld]], saksa sotsioloog *[[1955]] – [[Heiki Merirand]], Eesti kodanik * 1955 – [[Kai Saks]], eesti arstiteadlane ja kardioloog * 1955 – [[Meelis Lokk]], eesti fotograaf *[[1956]] – [[Ervin Õunapuu]], eesti kunstnik ja kirjanik *[[1958]] – [[Igor Garšnek]], Eesti muusik ja ajakirjanik * 1958 – [[Kate Bush]], inglise laulja *[[1961]] – [[Urmas Heinaste]], eesti keemik, informaatika- ja tehnikaõpetaja * 1961 – [[Laurence Fishburne]], Ameerika Ühendriikide näitleja, dramaturg, režissöör ja produtsent *[[1963]] – [[Lisa Kudrow]], USA filminäitleja *[[1964]] – [[Jürgen Klinsmann]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener * 1964 – [[Laine Jänes]], eesti koorijuht ja poliitik * 1964 – [[Mirjana Medić]], horvaadi maletaja *[[1965]] – [[Priit Pullerits]], eesti ajakirjanik * 1965 – [[Tiina Kallavus]], eesti koolitaja ja koolijuht *[[1968]] – [[Robert Korzeniowski]], poola kergejõustiklane * 1968 – [[Terry Crews]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1970]] – [[Christopher Nolan]], briti filmirežissöör * 1970 – [[Karin Murd]], eesti korvpallur * 1970 – [[Dean Edwards]], Ameerika Ühendriikide koomik, laulja, näitleja ja kirjanik *[[1971]] – [[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija * 1971 – [[Katrin Sangla]], eesti jumestuskunstnik *[[1972]] – [[Monika Larini]], eesti kultuurikorraldaja ja teatriteadlane *[[1974]] – [[Ando Meritee]], eesti rendžumängija * 1974 – [[Hilary Swank]], USA filminäitleja * 1974 – [[Agu Uudelepp]], eesti ajakirjanik ja politoloog *[[1975]] – [[Jan Rahman]], eesti kirjanik * 1975 – [[Maja Lunde]], norra kirjanik *[[1976]] – [[Ville Niinistö]], Soome poliitik *[[1977]] – [[Aune Suve-Kütt]], eesti skaudiliikumise tegelane ja muuseumijuht *[[1978]] – [[Janek Hepner]], eesti jalgpallur *[[1980]] – [[Mart Viisitamm]], Eesti poliitik *[[1981]] – [[Indrek Turi]], eesti kümnevõistleja *[[1982]] – [[Priit Mann]], eesti korvpallur *[[1984]] – [[Marko Asmer]], eesti autovõidusõitja *[[1985]] – [[Shaun Heshka]], Kanada jäähokimängija *[[1987]] – [[Timo Kuus]], eesti jalgpallur *[[1989]] – [[Glenn Micallef]], Malta riigiametnik ja poliitik *[[1990]] – [[Siim Abner]], eesti maadleja * 1990 – [[Corry Evans]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *[[1991]] – [[Irõna Krjuko]], Valgevene kahevõistleja * 1991 – [[Radan Lenc]], tšehhi jäähokimängija *[[1992]] – [[Fabiano Caruana]], Ameerika Ühendriikide maletaja * 1992 – [[Khadija Saye]], Gambia päritolu Suurbritannia fotograaf * 1992 – [[Kevin Volland]], saksa jalgpallur *[[1995]] – [[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur * 1995 – [[Jorge Cori]], Peruu maletaja *[[1996]] – [[Dylan Larkin]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1998]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija *[[1999]] – [[Joey King]], Ameerika Ühendriikide näitleja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 30.]] qpsg4dtbx4wbha5cl0alt9f3f4swows Paide Linnameeskond 0 161115 6759662 6711496 2024-11-12T09:33:52Z Makenzis 95198 6759662 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Paide Linnameeskond | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Paide Linnameeskond | hüüdnimi = ''Eesti Barcelona'' | lühend = | asutatud = 1997<ref>https://pluss.postimees.ee/741006/eesti-klubide-identiteediotsingud Eesti klubide identiteediotsingud</ref> | lõpp = | väljak = [[Paide linnastaadion]] | mahutavus = 268 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Veiko Veskimäe]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Ivan Stojković]] | liiga = [[Premium liiga]] | hooaeg = [[Premium liiga 2024|2024]] | positsioon = Premium liiga, '''3.''' | muster_la1=_southendunited1819h |muster_b1=_southendunited1819h |muster_ra1=_southendunited1819h | vasakkäsi1=000040 |kere1=000040 |paremkäsi1=000040 |püksid1=000040 |sokid1=000040 | muster_la2= |muster_b2=_paide1819a |muster_ra2= | vasakkäsi2=68ACFA|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=68ACFA|püksid2=000000|sokid2=68ACFA | veeb = http://www.paidelinnameeskond.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Paide Linnameeskond''' on [[Eesti]] [[jalgpall]]iklubi, mille esindusmeeskond mängib 2009. aastast [[Meistriliiga]]s. 2004. aastal asutatud klubi koduväljak on [[Paide linnastaadion]]. Meistriliiga debüüdil 7. märtsil 2009 jäädi alla [[Narva Trans]]ile 0:3, kuid kahe diskvalifitseeritud mängija kasutamise tõttu kanti paidelastele tabelisse -:3 kaotus.<ref name="xfo7T" /> 2015. aastal jõudis Paide Linnameeskond Evald Tipneri karikavõistluste finaali, kus jäädi 0:2 alla Nõmme Kaljule. Ühtlasi on tegemist esimese Eesti klubiga, kes tõusis mudaliigast kõrgliigasse, tõustes liiga võrra kõrgemale iga aasta. ==Ajalugu== ==Mängijad== {{Vaata ka|Kategooria:Paide Linnameeskonna jalgpallurid}} ===Praegune meeskond=== ''Seisuga 10. märts 2021''<ref>{{cite web|title=Paide Linnameeskond|url=http://www.paidelinnameeskond.ee/meeskond/}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Mihkel Aksalu]]}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Kristjan Pelt]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Joel Kokla]]}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Henri Anier]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Andre Frolov]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=MLI|pos=RÜ|nimi=[[Hadji Dramé]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=GHA|pos=KA|nimi=[[Abdul Yusif]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Martin Kase]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Sander Sinilaid]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Sergei Mošnikov]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Raimond Eino]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=Guinea|pos=RÜ|nimi=[[Sékou Amadou Camara]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Siim Luts]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Edgar Tur]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Matrix Einer]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=Ghana|pos=PK|nimi=[[Ishaku Konda]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Hindrek Ojamaa]]}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Siim Aer]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Kevin Kauber]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Rasmus Kallas]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Joseph Saliste]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Jaagup Luts]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=NED|pos=RÜ|nimi=[[Deabeas Owusu-Sekyere]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Karl Mööl]]}} {{JK koosseis mängija|no=50|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Kevin Metso]]}} {{JK koosseis mängija|no=56|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Mattias Sapp]]}} {{JK koosseis mängija|no=73|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Mait Toom]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Marten Henrik Kelement]]}} {{JK koosseis mängija|no=80|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Kevor Palumets]]}} {{JK koosseis lõpp}} === Mängijad laenul === {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=GAM|pos=KA|nimi=[[Muhammed Sanneh]]|märkus=laenul [[1. FK Příbram]]is}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=UGA|pos=RÜ|nimi=[[Edrisa Lubega]]|märkus=laenul [[Ostrava Baník]]is}} {{JK koosseis mängija|no= 9|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Kristofer Piht]]|märkus=laenul [[S.P.A.L.]]-is}} {{JK koosseis lõpp}} ==Saavutused== * '''[[Premium liiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[Premium liiga 2020|2020]] :'''3. koht (2)''': [[Premium liiga 2021|2021]], [[Premium liiga 2022|2022]] *'''[[II liiga]]''' :'''Võitja (1)''': [[II liiga 2007#II liiga lõuna/lääs|2007]] *'''[[III liiga]]''' :'''Võitja (1)''': [[III liiga 2006#III liiga lõuna|2006]] *'''[[IV liiga]]''' :'''3. koht (1)''': [[III liiga 2005#IV liiga lääs|2005]] *'''[[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]''' :'''Võitja (1)''': [[Tipneri karikavõistlused 2022|2022]] :'''2. koht (1)''': [[Tipneri karikavõistlused 2015|2015]] * '''[[Eesti Superkarikas]]''' :'''Võitja (1)''': [[Eesti Superkarikas 2023|2023]] :'''2. koht (1)''': [[Eesti Superkarikas 2021|2021]] ==Personal== {{col-begin|width=100%}} |- | ===Praegune tehniline personal=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karel Voolaid]] |- |Väravavahtide treener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jüris Sahkur]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raiko Karpov]] |} | ===Peatreenerite ajalugu=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Viktor Mets]]||?-2009 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Erki Kesküla]]||2010 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Rooba]]||2010–2016<ref name="9z4MH" /> |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]]||2016–2021<ref name="fqvMR" /> |} |} ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/2003 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2004 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(2,-4) text:3. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(2,-4) text:1. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2003 till:01/07/2005 color:IV shift:(0,13) text:"[[IV liiga]]" from:01/07/2005 till:01/07/2006 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2006 till:01/07/2007 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2007 till:01/07/2008 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2008 till:01/07/2023 color:ML shift:(0,13) text:"[[Meistriliiga|Meistriliiga/Premium liiga]]" </timeline> [[Pilt:Paide Linnameeskond.jpg|pisi|Tartu Tammeka ja Paide Linnameeskond (kirjus).]] {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !Suurim väravakütt !width=90px|[[Eesti jalgpallikarikas|Karikas]] !width=90px|[[Eesti jalgpalli superkarikas|Superkarikas]] |- ! colspan="16" | Paide FC Flora |- |[[IV liiga 2004|2004]] || [[IV liiga|IV liiga lääs]] ||'''6.'''|| 10|| 18 || 7 || 4 || 7|| 41||55 ||−14 ||'''25'''||align=left| [[Ergo Eelmäe]] '''(14)''' | |-bgcolor="#F0F0F0" |[[IV liiga 2005|2005]] || [[IV liiga|IV liiga lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''3.'''|| 12 || 22|| 15 || 0|| 7|| 60||25 ||+35 ||'''45'''||align=left| [[Rauno Rikberg]] '''(18)''' | |- |[[III liiga 2006|2006]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 12 || 22 || 15|| 4|| 3|| 100||32 ||+68 ||'''49'''||align=left| Rauno Rikberg '''(48)''' | |- ! colspan="16" | Paide FC Flora Linnameeskond |- |[[II liiga 2007|2007]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 14 ||26|| 20|| 1|| 5|| 108||35 ||+72 ||'''61'''||align=left| Rauno Rikberg '''(33)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2007|1/32-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2008|2008]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''4.'''|| 10 || 36 || 14 || 12 || 10 || 58||44 ||+14||'''54'''||align=left| [[Karel Voolaid]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2008|1/32-finaalid]] |- ! colspan="16" | Paide Linnameeskond |- |[[Meistriliiga 2009|2009]] ||[[Meistriliiga]]||'''9.'''|| 10 || 36 || 6 || 4 || 28 || 21||97 ||−76 ||'''22'''||align=left| [[Meelis Rooba]] '''(5)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2010|2010]] || Meistriliiga ||'''8.'''|| 10 || 36 || 6 || 7 || 23 || 30||79||−49 ||'''25'''||align=left| [[Mihail Ištšuk]] '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|1/32-finaalid]] |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] || Meistriliiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 13 || 6 || 17 || 40||51 ||−11 ||'''45'''||align=left| [[Tiit Tikenberg]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2012|2012]] || Meistriliiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 11 || 9 || 16 || 34||52 ||−18 ||'''42'''||align=left| [[Stanislav Goldberg]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|Poolfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 2013|2013]] || Meistriliiga ||'''5.'''|| 10 || 36 || 15 || 2 || 19 || 43||58 ||−15 ||'''47'''||align=left| [[Andre Mägi]] ja [[Lauri Varendi]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2014|2014]] ||[[Premium liiga]]||'''6.'''|| 10 || 36 || 9 || 8 || 19 || 39||67 ||−28 ||'''35'''||align=left| [[Rasmus Tomson]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|1/8-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2015|2015]] || Premium liiga ||'''7.'''|| 10 || 36 || 9 || 6 || 21 || 50||73 ||−23 ||'''33'''||align=left| [[Vjatšeslav Zahovaiko]] '''(17)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2015|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2016|2016]] || Premium liiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 14 || 6 || 16 || 58||61 ||−3 ||'''48'''||align=left| Vjatšeslav Zahovaiko '''(19)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/16-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2017|2017]] || Premium liiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 10 || 8 || 18 || 47||88 ||−41 ||'''38'''||align=left| [[Magnar Vainumäe]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2018|2018]] || Premium liiga ||'''5.'''|| 10 || 36 || 14 || 9 || 13 || 64||74 ||−10 ||'''51'''||align=left| [[Andre Frolov]] ja {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Samson Onomigho Iyede|Iyede]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|1/8-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2019|2019]] || Premium liiga ||'''4.'''|| 10 || 36 || 23 || 5 || 8 || 78||30 ||+48 ||'''74'''||align=left| {{Riigi ikoon|Gambia}} [[Alassana Jatta]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2020|2020]] || Premium liiga ||style="background:silver;"|'''2.'''|| 10 || 30 || 21 || 1 || 8 || 80||43 ||+37 ||'''64'''||align=left| {{Riigi ikoon|Uganda}} [[Edrisa Lubega]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|1/8-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2021|2021]] || Premium liiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 32 || 18 || 8 || 6 || 66||35 ||+31 ||'''62'''||align=left| [[Henri Anier]] '''(26)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|1/8-finaalid]] |style="background:silver;"|[[Eesti Superkarikas 2021|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2022|2022]] || Premium liiga ||style="background:#CC9966;"|'''3.'''|| 10 || 36 || 19 || 8 || 9 || 84||37 ||+47 ||'''65'''||align=left| [[Robi Saarma]] '''(16)''' |style="background:gold;"|[[Tipneri karikavõistlused 2022|Võitjad]] |- |[[Premium liiga 2023|2023]] || Premium liiga ||'''4.'''|| 10 || 36 || 13 || 14 || 9 || 50||34 ||+16 ||'''53'''||align=left| [[Siim Luts]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|Veerandfinaalid]] |style="background:gold;"|[[Eesti Superkarikas 2023|Võitjad]] |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] *[[Paide Linnameeskond U21]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="xfo7T">[http://www.soccernet.ee/news.php?id=24547 Meistri- ja Esiliigas tühistati kaks tulemust]. Soccernet.ee, 10. märts 2009.</ref> <ref name="9z4MH">http://sport.postimees.ee/287876/meelis-rooba-asus-paide-linnameeskonna-peatreeneriks Meelis Rooba asus Paide linnameeskonna peatreeneriks</ref> <ref name="fqvMR">http://soccernet.ee/artikkel/pommuudis-meelis-rooba-ei-jatka-enam-paide-peatreenerina Pommuudis! Meelis Rooba ei jätka enam Paide peatreenerina (Uus peatreener Zahovaiko!)</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Paide Linnameeskond}} *[https://www.paidelinnameeskond.ee/ Koduleht] *{{EJLv|5}} {{Meistriliiga meeskonnad}} [[Kategooria:Paide Linnameeskond| ]] [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] f58u486nlj9ynrahc444pnl1c21lynk Tartu JK Tammeka 0 161119 6759650 6734745 2024-11-12T09:03:13Z Makenzis 95198 6759650 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuli}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Tartu JK Tammeka | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Tartu Jalgpallikool Tammeka | hüüdnimi = ''Sinivalged/Sinisärgid'' | lühend = | asutatud = 13. juuni 1989 | lõpp = | väljak = [[Tartu Tamme staadion]] [[Sepa staadion]] | mahutavus = 1638 487 | ametinimetus1 = Juhatus | esimees = [[Indrek Koser]]<br>[[Kristjan Tiirik]]<br>[[Ken Viidebaum]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Marti Pähn]] | liiga = [[Premium liiga]] | hooaeg = [[Premium liiga 2024|2024]] | positsioon = Premium liiga, '''5.''' koht | muster_la1=_whitelines |muster_b1= |muster_ra1=_whitelines | vasakkäsi1=0000CD |kere1=0000CD |paremkäsi1=0000CD |püksid1=0000CD |sokid1=0000CD | muster_la2=_shoulder_stripes_white_shirt |muster_b2= |muster_ra2=_shoulder_stripes_white_shirt | vasakkäsi2=0000CD |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=0000CD |püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | veeb = http://www.jktammeka.ee | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Tartu JK Tammeka''' on [[Tartu]]s tegutsev [[Eesti]] [[jalgpall]]iklubi, mis mängib [[Meistriliiga|Premium liigas]]. ==Ajalugu== Tartu JK Tammeka asutati [[1989]]. aastal noorte jalgpalliklubina [[Hillar Otto]], [[Avo Jakovitš]]i ja [[Heino Ligi]] koostöös.<ref name="Zg1pY" /> Klubi korraldas algul noorteturniire [[Tammeka Cup]]. ===Tartu Jalgpalliklubi Tammeka (2000–2005)=== 2000. aastal loodi lõpuks ka esindusmeeskond, koostöös [[Tartu JK Merkuur-Juunior|Merkuur-Juunior]]iga, kes alustas liigamänge Eesti III liiga lõunadivisjonis. Esimesed treenerid olid juba varem Tartus vutinoori juhendanud [[Avo Jakovitš]] ja [[Hillar Otto]]. Juba esimesel hooajal võideti III liiga.<ref name="EipJW" /> 60 maksimumpunktist koguti 48 ning parim väravalööja oli hiljem rahvuskoondiseski ühe mängu kirja saanud [[Vitali Gussev]]. Merkuuriga koostöö lõppes ning võidukast koosseisust jäi alles ainult 1/4. Siiski [[2001]] korrati eelmise hooaja edu, võites II liiga, ja tõusti esiliigasse. Seda küll juba suvest uue väravavahina mängiva peatreeneri [[Jyri Kangasniemi]] abil. Uuesti vahetati peatreenerit, teatepulga võttis üle Eesti jalgpallielus aastakümneid tegutsenud [[Ants Kommusaar]].<ref name="HlTNB" /> 2002–2004 veedeti esiliigas mängides, tulemusteks 6. ja 7. koht. Lisaks tehti debüüt 2003 Eesti karikavõistlustel võiduga [[HÜJK Emmaste]] üle. Taas oli toimunud peatreeneri vahetus, meeskonda juhendas [[Meelis Eelmäe]]. Korraldati regulaarselt toimuvaid turniire, neist nimekamad olid Tartu Saalijalgpalli turniir<ref name="wMNLq" /> ning Ida-Euroopa üheks suuremaks noorteturniiriks peetud Peipsi Karikas.<ref name=":0" /> [[2004]] võideti esiliiga ja tõusti [[Meistriliiga]]sse. Uustulnukale lõppes [[Meistriliiga]] esimene mäng üllatava 9:0 võiduga [[Tallinna Dünamo]] vastu. See tulemus on siiani klubi suurim võit. Siiski lõpetati hooaeg 7. kohaga. Tõusude ja mõõnadega kulgenud hooaegade tähtsündmusteks võib pidada tuliseid'' derby-''mänge linnarivaali [[Tartu JK Merkuur|Merkuuriga]]. Publikuhuvi oli nende vastu suur, Tammeka võidumängu suvel oli vaatamas lausa 1200 inimest, mis on siiani publikurekord. ===Tartu Jalgpalliklubi Maag Tammeka (2006–2008)=== [[2006]]. aasta lõpul ühinesid liigatabeli keskmikud Tammeka ja linnarivaal [[Tartu JK Maag|JK Maag]] (varasem Tartu JK Merkuur). Eesmärgid olid seatud kõrgele, tuua Tartusse Euroopa jalgpall ja saada kindlalt vastu [[Tallinn]]a ja [[Narva]] suurklubidele.<ref name=":0" /> Üle võeti ka [[JK Maag|Maagi]] oranž ja valge mänguvorm, vapp kohandati Tammeka logo järgi. Ootamatult enne uue hooaja algust lahkus meeskonnast 18 mängijat. Uue treeneri [[Sergei Ratnikov]]i juhendamisel ühinemisele järgnenud hooajal [[2007]] saavutati klubi parim tulemus 5. koht ning jõuti ka [[2008]] karikafinaali, kuid loodetud edu siiski ei tulnud. Pärast pettumust valmistavat liigakohta [[2008]]. aastal otsustati sponsorleping katkestada ning pärast hooaja lõppemist jätkati taas JK Tammeka nime all.<ref name="1r1Tp" /> ===Tartu Jalgpalliklubi Tammeka (2009–2013)=== Paljude mängijate lahkumise ning väikse eelarve tõttu tuli alustada peaaegu puhtalt lehelt. Peatreeneriks sai duublit juhendanud [[Norbert Hurt]]. [[2009]] hooaega rekordiliselt noore koosseisuga alustanud Tammekale paistis relegatsioon aina tõenäolisem. Siiski suvised välistäiendused päästsid väljakukkumisest ning hooaeg lõpetati 7. kohaga.<ref name=":0" /> Järgmisel hooajal lisati meeskonda kogemust. Peatreeneriks palgati legendaarne ekskoondislane [[Marko Kristal]] ning hooaeg lõpetati amatöörmeeskondadest parimana 6. kohaga. Üllatusena võideti ka aastalõpu saalijalgpalli turniir. Lisaks toimusid muutused ka juhatuses: klubi presidendiks sai [[Jane Afshar]]. [[2010]] loodi JK Tammeka kõrvale Jalgpallikool Tammeka. Tegemist oli noortesüsteemi eest vastutava organisatsiooniga. Neid kahte mittetulundusühingut juhtisid aga erinevad inimesed. Suurepärasele väravasoonele sattus noor ründetäht [[Albert Prosa]], lüües Tammeka jaoks rekordilised 22 väravat. Väga head hoogu näitasid lisaks veel [[Heiko Tamm]], [[Kaarel Kiidron]], [[Siim Roops]] ning [[Siim Tenno]]. Hooaja teises pooles tulemused halvenesid ning peatreeneriks kutsuti varem Tammekas mänginud [[Kristjan Tiirik]]. Mängud muutusid taas paremaks, korrati suurima skooriga võitu ajaloos, seekord [[Lasnamäe FC Ajax|Lasnamäe Ajaxi]] vastu 9:0. [[2012]]. aastat alustati raskustega. Probleemid olid rahalised<ref name="OXSdv" /> ning lisaks võrreldes eelmise hooajaga olid paljud põhimehed lahkunud võimekamatesse klubidesse või loobunud profijalgpalli mängimisest. Uuenenud vigastustealti koosseisuga punkte eriti ei saadud ning suveks vahetati ametisse uus peatreener, kelleks osutus kreeklane [[Joti Stamatopoulus]]. Tulemused küll paranesid, kuid see ei päästnud liigas viimasest, 10. kohast. Allakukkumise Esiliigasse päästis [[FC Viljandi]], kelle lagunemise järel sai Tammeka jätkata sportlike tulemuste tõttu [[Meistriliiga]]s.<ref name="RMUla" /> Detsembris lahkus klubist Stamatopoulus ning jaanuarist 2013 jätkati sakslasest peatreeneri [[Uwe Erkenbrecher]]i käe all. Hoolimata rahalistest raskustest saavutati karismaatilise treeneri abil 9. koht liigas ning üleminekumängudel edestati [[Rakvere JK Tarvas|Rakvere Tarvast]] lõppskooriga 6:2. Hooaeg lõppes süngelt, kuna klubi jätkusuutlikkus osutus suureks küsimärgiks. Keelduti ka Eesti Jalgpalli Liidu pakutud saneerimisettepanekust.<ref name="vMvXN" /> ===Tartu Jalgpallikool Tammeka (2014–)=== Uue hooaja eel veebruaris ei suutnud Jalgpalliklubi Tammeka Premium liiga litsentseerimisprotsessi rahaprobleemide tõttu läbida.<ref name="CyFIV" /> Tühjaks jäänud kohta pakuti Tartu Jalgpallikool Tammekale, mis ka vastu võeti.<ref name="u9k6C" /> Tegemist oli Jalgpalliklubi Tammeka noortesüsteemi eest vastutava finantsiliselt iseseisva organisatsiooniga. Taas loodi uus esindusmeeskond, mille peatreeneriks oli [[Indrek Koser]]. 2021-2022 hooaja alguses oli Tammekal häda tulemustega ning klubi langes tabelis eelviimaseks. Peatreener [[Kaido Koppel]] asendati [[Miguel Santos|Miguel Santosega]]. 1. mail 2022 väitis [[Portugal|Portugalist]] pärit peatreener [[Miguel Santos]] intervjuus, et kohtunikud eelistavad vastaseid ja ei kohtle Tammekat õiglaselt. [[Eesti Jalgpalli Liit]] määras 5. mail [[Miguel Santos|Miguel Santosele]] hoiatuse ning klubile 150-eurose rahatrahvi. ==Sümboolika ja kogukond== Tammeka värvid on inspireeritud Eesti lipu trikoloorist. 1989. aastal olid Tammeka värvid ka otsekui toetusavaldus Eesti iseseisvusele ning ''võimalus tsensoritest mööda hiilida,'' nagu on märkinud Tammeka kauaaegne treener, arst ja asjaajaja [[Vladimir Heerik]].<ref name=":0" /> Uhke kogukonnaüritus on igal aastal toimuv Tammeka Suur Perepäev, kus tulevad kokku mängijad, lapsed ja nende vanemad. Tammeka vutipublik on üks Eesti rohkemaid, kuigi kuni Tamme staadioni valmimiseni 2011. aastal oli pealtvaatajate jaoks mõeldud taristu puudulik. 2013 hooajal oli keskmine kodumängude külastatavus 356 pealtvaatajat ühel mängul. Fänluse tugisambad käisid Tammekat toetamas veel enne, kui klubi Meistriliigas mängis. Tulised vastasseisud olid [[Tartu JK Merkuur|JK Merkuuri]] toetajatega, kuniks kaks klubi ühinesid. 2006–2008 kanti oranži-valget sümboolikat, kuni pärast ainult JK Tammeka jätkamist leiti tee tagasi sinise ja valge juurde. ==Noortesüsteem== Noortesüsteem oli Jalgpalliklubi Tammekaga ühendatud kuni 2010, mil loodi eraldiseisev organisatsioon Jalgpallikool Tammeka. 2014 veebruarist, kui esindusvõistkond mängib Jalgpallikool Tammeka nime all, on noortesüsteem taas ühendatud ülejäänud klubiga. Jalgpalli populaarsemaks muutumisega on ka laste arv aasta-aastalt kasvanud. 2014 sügisel on treenivaid lapsi klubis hinnanguliselt 450. Tüdrukutega koos on treeninggruppe umbes 23. Trennides löövad lisaks treeneritele kaasa ka esindusvõistkonna mängijad. Trenne viiakse läbi põhiliselt Tamme staadioni väljakutel ja siseruumides, Tartu KHK Põllu tänava staadionil ning Sepa staadionil. Lisaks viiakse treeninguid läbi ka eri spordisaalides üle Tartu. Aastal [[2022]] teatas klubi, et treeningusaalide nimekirja lisandub äsjavalminud [[Annelinna jalgpallihall]] ning [[Tartu Raatuse Kool|Tartu Raatuse Kooli]] kunstmuruväljak. Noortesüsteem ning jalgpallitreening on Tammekale väga tähtsad. Klubi nimeks on Jalgpallikool, paljud esindusmeeskonna mängijad on tulnud noortetrennist ning [https://www.instagram.com/jktammeka klubi reklaamib end lausega "Parim jalgpalliharidus Eestis!"]. ==Mängijad== {{Vaata ka|Kategooria:Tartu JK Tammeka jalgpallurid}} ===Praegune meeskond=== ''Seisuga 20. märts 2021'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1 |rah=EST|pos=VV|nimi=[[Karl Johan Pechter]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=2 |rah=EST|pos=KA|nimi=[[Karl Läänelaid]]}} {{JK koosseis mängija|no=3 |rah=EST|pos=KA|nimi=[[Ats Toomsalu]]}} {{JK koosseis mängija|no=4 |rah=EST|pos=KA|nimi=[[Tanel Tammik]]}} {{JK koosseis mängija|no=60 |rah=GHA|pos=KA|nimi=[[David Addy]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]}} {{JK koosseis mängija|no=8 |rah=EST|pos=PK|nimi=[[Carl Robert Mägimets]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Kevin Mätas]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Giacomo Uggeri]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Artur Uljanov]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Reio Laabus]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Sander Kapper]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Andre Paju]]}} {{JK koosseis mängija|no=44|rah=RUS|pos=RÜ|nimi=[[Aleksandr Kukharev]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Marcus Agarmaa]]}} {{JK koosseis mängija|no=23 |rah=RUS|pos=KA|nimi=[[Igor Dudarev]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Karl Tammeorg]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Dominic Laaneots]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Patrick Genro Veelma]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Taijo Teniste]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Carl Kaiser Kiidjärv]]}} {{JK koosseis mängija|no=88|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Kevin Anderson]]}} {{JK koosseis mängija|no=97|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Erki Mõttus]]}} {{JK koosseis lõpp}} ===Duublid=== *[[Tartu JK Tammeka U21]] *[[Tartu JK Tammeka U19]] ===Naiskond=== *[[Tartu JK Tammeka (N)]] ==Personal== {{col-begin|width=100%}} |- | ===Praegune tehniline personal=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Miguel Santos]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marti Pähn]] |- |rowspan="2"|Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vladimir Heerik]] |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Margus Parts]] |} | ===Peatreenerite ajalugu=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Jakovitš]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Hillar Otto]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jyri Kangasniemi]]||2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ants Kommusaar]]||2002 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Eelmäe]]||2003–2005 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Ratnikov]]||2006–2007 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Zamogilnõi]]||2008 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]]||2009 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]]||2010–2011 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Tiirik]]||2011–2012 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Joti Stamatopoulos]]||2012 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Uwe Erkenbrecher]]||2013 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Koser]]||2014–2016 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mario Hansi]]||2016-2017 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kaido Koppel]]||2016-2022 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Miguel Santos]]||2022- |} | ===Presidendid=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !President !Aastad |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Heino Ligi]]||1989–1999 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Heiki Tamm]]||1999–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Heino Anderson]]||2000–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Priit Tiru]]||2004–2009 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jane Afshar]]||2009–2013 |} <br><br><br><br><br><br><br><br><br><br><br><br> |} ==Saavutused== *'''[[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]''' :'''2. koht (2)''': [[Tipneri karikavõistlused 2008|2008]], [[Tipneri karikavõistlused 2017|2017]] *'''[[Esiliiga]]''' :'''Võitja (1)''': [[Esiliiga 2004|2004]] *'''[[II liiga]]''' :'''Võitja (1)''': [[II liiga 2001#II liiga lõuna/lääs|2001]] *'''[[III liiga]]''' :'''Võitja (1)''': [[III liiga 2000#III liiga lõuna|2000]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/1999 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2000 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(2,-4) text:7. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(2,-4) text:5. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:10. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/1999 till:01/07/2000 color:III shift:(0,13) text:"[[III Liiga]]" from:01/07/2000 till:01/07/2001 color:II shift:(0,13) text:"[[II Liiga]]" from:01/07/2001 till:01/07/2004 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2004 till:01/07/2023 color:ML shift:(0,13) text:"[[Meistriliiga|Meistriliiga/Premium liiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=90px|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- ! colspan="15"| Tartu JK Tammeka |- |[[III liiga 2000|2000]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 6 || 20 || 15 || 1 || 4 || 75||24||+51 || '''46''' ||align=left| [[Vitali Gussev]] '''(22)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2001|2001]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 6 || 20 || 15 || 0 || 5 || 72||29||+43 || '''45''' ||align=left| [[Kristjan Tiirik]] '''(20)''' |- |[[Esiliiga 2002|2002]] || [[Esiliiga]] ||'''6.'''|| 8 || 28 || 10 || 3 || 15 || 47||73|| −26 || '''33''' ||align=left| Kristjan Tiirik '''(11)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2003|2003]] || Esiliiga ||'''7.'''|| 8 || 28 || 3 || 5 || 20 || 44||99|| −55|| '''14''' ||align=left| Kristjan Tiirik '''(20)''' |- |[[Esiliiga 2004|2004]] || Esiliiga ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 8 || 28 || 17 || 7 || 4 || 74||58||+16 || '''58''' ||align=left| [[Oliver Konsa]] '''(25)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2004|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2005|2005]] || [[Meistriliiga]] ||'''7.'''|| 10 || 36 || 8 || 5 || 23 || 50||88||−38 || '''29''' ||align=left| Kristjan Tiirik '''(15)''' |- |[[Meistriliiga 2006|2006]] || Meistriliiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 12 || 7 || 17 || 45||57||−12 || '''43''' ||align=left| [[Siksten Kasimir]],<br>[[Nikolai Lõsanov]] '''(10)''' |- ! colspan="15"| Tartu JK Maag Tammeka |- |[[Meistriliiga 2007|2007]] || Meistriliiga ||'''5.'''|| 10 || 36 || 18 || 8 || 10 || 54||40||+14 || '''62''' ||align=left| Oliver Konsa '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2007|Veerandfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 2008|2008]] || Meistriliiga ||'''8.'''|| 10 || 36 || 9 || 4 || 23 || 45||76||−31 || '''31''' ||align=left| Kristjan Tiirik '''(11)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2008|Finalistid]] |- ! colspan="15"| Tartu JK Tammeka |- |[[Meistriliiga 2009|2009]] || Meistriliiga ||'''7.'''|| 10 || 36 || 7 || 3 || 26 || 29||86|| −57|| '''24''' ||align=left| [[Albert Prosa]] '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2010|2010]] || Meistriliiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 11 || 7 || 18 || 50||66||−16 || '''40''' ||align=left| Albert Prosa '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|Poolfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] || Meistriliiga ||'''7.'''|| 10 || 36 || 11 || 6 || 19 || 57||75||−18 || '''39''' ||align=left| Albert Prosa '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Meistriliiga 2012|2012]] || Meistriliiga ||'''10.'''|| 10 ||36 || 4 || 8 || 24 || 30 || 79||−49 || '''20''' ||align=left| [[Kaspar Kaldoja]] '''(5)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|Veerandfinaalid]] |- |[[Meistriliiga 2013|2013]] || Meistriliiga ||'''9.'''|| 10 || 36 || 8 || 8 || 20 || 30||68 ||−38 ||'''32'''||align=left| [[Kristjan Tiirik]] '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2014|2014]] ||[[Premium liiga]]||'''7.'''|| 10 || 36 || 7 || 7 || 22 || 37||83 ||−46 ||'''28'''||align=left| Kristjan Tiirik '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|1/16-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2015|2015]] ||Premium liiga||'''9.'''|| 10 || 36 || 7 || 4 || 25 || 39||96 ||−57 ||'''25'''||align=left| Kristjan Tiirik '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2016|2016]] ||Premium liiga||'''7.'''|| 10 || 36 || 12 || 5 || 19 || 43||65 ||−22 ||'''41'''||align=left| Kristjan Tiirik '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|Poolfinaalid]] |- |[[Premium liiga 2017|2017]] ||Premium liiga||'''7.'''|| 10 || 36 || 9 || 10 || 17 || 40||63 ||−23 ||'''37'''||align=left|[[Tristan Koskor]] '''(9)''' |style="background:silver;"|[[Tipneri karikavõistlused 2017|Finalistid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2018|2018]] ||Premium liiga||'''6.'''|| 10 || 36 || 14 || 7 || 15 || 56||58 ||−2 ||'''49'''||align=left|Tristan Koskor '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|Veerandfinaalid]] |- |[[Premium liiga 2019|2019]] ||Premium liiga||'''5.'''|| 10 || 36 || 14 || 7 || 15 || 57||62 ||−5 ||'''49'''||align=left|[[Sten Reinkort]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2020|2020]] ||Premium liiga||'''5.'''|| 10 || 28 || 8 || 8 || 12 || 33||44 ||−11 ||'''32'''||align=left|[[Tristan Koskor]] '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|Veerandfinaalid]] |- |[[Premium liiga 2021|2021]] ||Premium liiga||'''9.'''|| 10 || 30 || 7 || 4 || 19 || 34||72 ||−38 ||'''25'''||align=left|Tristan Koskor '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2022|2022]] ||Premium liiga||'''6.'''|| 10 || 36 || 10 || 9 || 17 || 38||57 ||−19 ||'''39'''||align=left|[[Kevin Mätas]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|Veerandfinaalid]] |- |[[Premium liiga 2023|2023]] ||Premium liiga||'''9.'''|| 10 || 36 || 5 || 12 || 19 || 33||65 ||−32 ||'''27'''||align=left|Kevin Mätas '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|Poolfinaalid]] |} [[Pilt:Tammeka (5).jpg|pisi|Tartu Tammeka meeskond 2012. aasta hooaja alguses]] <gallery> Pilt:FC Viljandi .jpg|Tammeka vs [[FC Viljandi]] Pilt:Levadia (4).jpg|Tammeka vs [[FC Levadia]] Pilt:Paide_Linnameeskond.jpg|Tammeka vs [[Paide Linnameeskond]] Pilt:Trans (2).JPG|Tammeka vs [[JK Narva Trans]] Pilt:Flora (3).jpg|Tammeka vs [[FC Flora]] </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zg1pY">http://issuu.com/jalka/docs/jalka05_2013/46 "Tartu Tammeka peaaegu veerandsada aastat eestikeelset jalgpalli" ajakiri Jalka, mai 2013, lk 46</ref> <ref name="EipJW">http://tartu.postimees.ee/1838009/tammeka-lopetas-hooaja "Tammeka lõpetas hooaja" Tartu Postimees, 21. november 2000</ref> <ref name="HlTNB">http://tartu.postimees.ee/1864169/tammeka-trugib-meestemangule "Tammeka trügib meestemängule" Tartu Postimees, 26. aprill 2001</ref> <ref name="wMNLq">http://tartu.postimees.ee/1924205/tammeka-voorustas-eesti-vutiparemikku "Tammeka võõrustas Eesti vutiparemikku" Tartu Postimees, 28. veebruar 2002</ref> <ref name=":0">https://web.archive.org/web/20141112133802/http://www.jktammeka.ee/tutvustus-ajalugu-sumbolid/ "Tutvustus, ajalugu & sümbolid"</ref> <ref name="1r1Tp">http://www.soccernet.ee/maag-tammekast-saab-lihtsalt-tammeka "Maag Tammekast saab lihtsalt Tammeka" Soccernet.ee 16. November 2008</ref> <ref name="OXSdv">http://www.ohtuleht.ee/458468/tammeka-president-me-ei-ole-klubi-muuki-pannud "Tammeka president: me ei ole klubi müüki pannud" Õhtuleht 3. Jaanuar 2012</ref> <ref name="RMUla">http://www.ohtuleht.ee/500557/ "Ametlik. FC Viljandi loobumine aitab Tartu Tammeka tagasi Meistriliigasse" Õhtuleht 22. November 2012</ref> <ref name="vMvXN">http://www.soccernet.ee/tammeka-keeldus-vaikides-saneerimisest "Tammeka keeldus vaikides saneerimisest" Soccernet.ee 16. Jaanuar 2014</ref> <ref name="CyFIV">http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=6169 "Tammeka ei täitnud litsentseerimistingimusi" Eesti Jalgpalli Liit 01.02.2014</ref> <ref name="u9k6C">http://soccernet.ee/jalgpallikool-tammeka-osaleb-premium-liigas "Jalgpallikool Tammeka osaleb Premium liigas" Soccernet.ee 14.02.14</ref> <ref name="tjO5R">https://web.archive.org/web/20141112152548/http://www.jktammeka.ee/jalgpallikool-tammeka-esitleb-oma-filosoofiat-lisatud-intervjuu-ott-meeritsaga/ "Tammeka jalgpallifiloofia"</ref> <ref name="Qh6Xc">https://web.archive.org/web/20141112133757/http://www.jktammeka.ee/f2nnid/ "Tammeka fännid"</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Tartu Tammeka}} * [http://www.jktammeka.ee/ Koduleht] * {{EJLv|1382}} * [http://www.youtube.com/TammekaTV Tammeka TV] * [https://www.ohtuleht.ee/341977 Tartu Tammeka vutisats profistub: palgal juba kuus välismaalast!] Õhtuleht, 15. august 2009 * [http://www.tartupostimees.ee/?id=157032 Välismaalased päästavad Tammeka jalgpalliklubi] Tartu Postimees, 28. august 2009 * [http://soccernet.ee/madis-hunerson-tammeka-paasteoperatsioon-ei-loppe "Madis Hünerson: Tammeka päästeoperatsioon ei lõppe"] Soccernet.ee, 29. august 2009 {{Meistriliiga meeskonnad}} [[Kategooria:Tartu JK Tammeka| ]] [[Kategooria:Tartu spordiklubid]] [[Kategooria:Tartu jalgpalliklubid]] e4p6njarx0ayf6lrdmdq1v1mgzd6eqb Karl Hintzer 0 161346 6759384 6686925 2024-11-11T16:15:03Z 2A00:807:D1:E215:F5B4:D193:2BC4:5778 6759384 wikitext text/x-wiki '''Karl Nikolai Hintzer''' ([[7. september]] [[1895]] [[Tartu]] – [[20. august]] [[1967]] [[Lübeck]]) oli eesti fotograaf ja õpetaja. Kasutas ka nimekuju Karl Hinto. == Elukäik == Aastatel 1905–1911 õppis ta Tartu 1. algkoolis ja 1912–1915 Hugo Treffneri gümnaasiumis. 1916. aastal töötas sõjaväeinstruktorina Tartu keskkoolides. 1917–1918 õppis võimlemisõpetajate kursustel. 1918. aastast oli Hugo Treffneri gümnaasiumi võimlemis- ja tööõpetuse õpetaja. ENSV HRK otsusega 15.märtsist 1941 vabastati ta ametist tagasiulatuvalt 9.veebruarist s.a. ja tema asemele määrati Endel Arand. 1922 käis Haridusministeeriumi stipendiaadina õppereisidel Rootsis ja Saksamaal. 1922–1926 oli lektor võimlemisõpetajate suvekursustel. Oli 1930. aastatel Noorte Kotkaste Tartu maleva Hugo Treffneri gümnaasiumi malevkonna pealik. 1941–1944 oli Karl Hintzer ajalehe [[Postimees]] fotograaf ja Eesti sõjakirjasaatjate grupi fotograaf. 1942–1943 oli ka ajakirja [[Eesti Pildileht]] fotograaf. 1944. aasta suvel evakueerus Karl Hintzer Saksamaale, kus asus tööle Eestist saabuvaid sõjapõgenikke abistavasse Eesti toimkonda [[Danzig]]is. Saksamaal pildistas hulga fotosid eestlastest pagulaslaagrites. Hiljem oli tegev Saksamaal eestlaste organisatsioonides. 1952. aastal oli töötu, 1963. aastal elas (sõjaväe)laagris, hiljem Lübeck-Moislingis. == Fotodest == Karl Hintzer müüs Riigiarhiivile fotosid Tartu ja Lõuna-Eesti sündmustest. 1944. aastal Eestist Saksamaale evakueerudes võttis ta oma negatiivide kogu kaasa ja müüs selle 1958. aastal [[Herderi Instituut|Herderi Instituu]]dile Marburgis. Üks fotokogu, mis sisaldab 393 fotot, asub Eesti Filmiarhiivis EFA.5. 23 000 klaas- ja filminegatiivist koosnev negatiivide kogu asub Herderi Instituudis. == Välislingid == *[https://kulturnav.org/c476dc3a-3b1d-444e-9e35-b18d110a93c7 KulturNav] * {{ISIK|638}} {{JÄRJESTA:Hintzer, Karl}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Noorte Kotkaste liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1967]] f4lxzu66eifu94j2s9vf8cqdfk6otsb 6759416 6759384 2024-11-11T17:32:28Z Sillerkiil 58396 6759416 wikitext text/x-wiki {{viita}}'''Karl Nikolai Hintzer''' ([[7. september]] [[1895]] [[Tartu]] – [[20. august]] [[1967]] [[Lübeck]]) oli eesti fotograaf ja õpetaja. Kasutas ka nimekuju Karl Hinto. == Elukäik == Aastatel 1905–1911 õppis ta Tartu 1. algkoolis ja 1912–1915 Hugo Treffneri gümnaasiumis. 1916. aastal töötas sõjaväeinstruktorina Tartu keskkoolides. 1917–1918 õppis võimlemisõpetajate kursustel. 1918. aastast oli Hugo Treffneri gümnaasiumi võimlemis- ja tööõpetuse õpetaja. ENSV HRK otsusega 15.märtsist 1941 vabastati ta ametist tagasiulatuvalt 9.veebruarist s.a. ja tema asemele määrati Endel Arand. 1922 käis Haridusministeeriumi stipendiaadina õppereisidel Rootsis ja Saksamaal. 1922–1926 oli lektor võimlemisõpetajate suvekursustel. Oli 1930. aastatel Noorte Kotkaste Tartu maleva Hugo Treffneri gümnaasiumi malevkonna pealik. 1941–1944 oli Karl Hintzer ajalehe [[Postimees]] fotograaf ja Eesti sõjakirjasaatjate grupi fotograaf. 1942–1943 oli ka ajakirja [[Eesti Pildileht]] fotograaf. 1944. aasta suvel evakueerus Karl Hintzer Saksamaale, kus asus tööle Eestist saabuvaid sõjapõgenikke abistavasse Eesti toimkonda [[Danzig]]is. Saksamaal pildistas hulga fotosid eestlastest pagulaslaagrites. Hiljem oli tegev Saksamaal eestlaste organisatsioonides. 1952. aastal oli töötu, 1963. aastal elas (sõjaväe)laagris, hiljem Lübeck-Moislingis. == Fotodest == Karl Hintzer müüs Riigiarhiivile fotosid Tartu ja Lõuna-Eesti sündmustest. 1944. aastal Eestist Saksamaale evakueerudes võttis ta oma negatiivide kogu kaasa ja müüs selle 1958. aastal [[Herderi Instituut|Herderi Instituu]]dile Marburgis. Üks fotokogu, mis sisaldab 393 fotot, asub Eesti Filmiarhiivis EFA.5. 23 000 klaas- ja filminegatiivist koosnev negatiivide kogu asub Herderi Instituudis. == Välislingid == *[https://kulturnav.org/c476dc3a-3b1d-444e-9e35-b18d110a93c7 KulturNav] * {{ISIK|638}} {{JÄRJESTA:Hintzer, Karl}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Noorte Kotkaste liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1967]] 4ixjsz2oy1aqb5w4adcjjh3y3594xin Imbi Paju 0 162285 6759623 6450592 2024-11-12T08:09:29Z 2001:7D0:836D:C900:25E6:5BD:4FD9:E1BE Imbi Paju ei ela Soomes ja Eestis, vaid juba pikemat aega ainult Eestis. Võtsin selle valeviite maha. 6759623 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2020}} [[Pilt:Imbi Paju.jpg|pisi|Imbi Paju Turu kirjandusmessil (2009)]] '''Imbi Paju''' (sündinud [[3. juuni]]l [[1959]]) on eesti [[kirjanik]], [[ajakirjanik]] ja [[filmirežissöör]]. == Elukäik == Imbi Paju on õppinud [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuurikoolis]], [[Tartu Muusikakool]]is, [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]], [[Helsingi ülikool]]i riigiteaduskonnas (1990–1995),{{lisa viide}} [[Svenska Österbottens Folkakademi]]s{{lisa viide}} ja [[Helsingi teatrikõrgkool]]is{{lisa viide}} häälemeisterlikkuse koolitusel. Ta on töötanud [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] koorisolistina, [[Eesti Raadio ja Televisiooni segakoor]]is ning mitme telekanali ja ajalehe kaastöölisena Eestis ja Soomes. Teinud dokumentaal- ja kultuurisaateid [[Eesti Televisioon]]is ja [[TV1|TV1-s]]. [[1999]]. aastal algatas Imbi Paju oma kodukülas [[Võtikvere]]s iga-aastase kirjandusürituse [[Võtikvere raamatuküla]]. [[2001]]. aastal sai ta selle loomise ja kohaliku elu edendamise eest [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk|Valgetähe medaliklassi teenetemärgi]]. [[2007]]. aastal sai ta [[Valgetähe V klassi teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärgi]] oma filmide, ajakirjandusliku töö ja kohaliku elu edendamise eest [[Jõgevamaa]]l.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk. 375</ref> ==Looming== [[2006]]. aastal ilmus Soomes Imbi Paju raamat "[[Tõrjutud mälestused]]" ("Torjutut muistot"). Teos võeti Soomes hästi vastu ja sellest on ilmunud juba viis trükki. [[2007]]. aastal ilmus see [[eesti keel|eesti]] ja [[rootsi keel]]es.<ref>Imbi Paju. Förträngda minnen. Atlantis, Malmö 2007</ref> See on olnud Rootsi gümnaasiumide "Elava ajaloo" õppeprogrammi soovitusnimestikus, mille eesmärk on peale [[holokaust|holokausti]] ja [[rassism|rassismi]] valgustada õpilasi [[kommunism]]i kuritegudest ja olemusest.<ref>[http://www.levandehistoria.se Elav ajalugu] (rootsi keeles)</ref> [[2009]]. aastal ilmus raamat "Tõrjutud mälestused" [[inglise keel]]es ("Memories Denied"),<ref>[http://imbipaju.wordpress.com "Memories Denied" blogi] (inglise keeles)</ref> märtsis [[2010]] [[vene keel]]es<ref>[https://web.archive.org/web/20100817162416/http://www.ene.ee/index.php?view=raamat&type=1&rid=310&PHPSESSID=1cdc8f1ce58a35c5e7e66cd9f1df38ea "Отвергнутые воспоминания" Eesti Entsüklopeediakirjastuse kodulehel] (vene keeles)</ref> ja [[2014]]. aasta oktoobris [[saksa keel]]es. Imbi Paju on oma 1. novembril [[2005]] esilinastunud ajaloolis-psühholoogilise dokumentaalfilmiga "Tõrjutud mälestused" ja selle taustaks kirjutatud raamatuga esinenud rahvusvahelistel filmifestivalidel ning kommunismi ja [[totalitarism]]i käsitlevatel rahvusvahelistel seminaridel Euroopas, Aasias ja USA-s. 2006. aastal toimunud [[Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival|Pärnu rahvusvahelisel dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil]] nimetas rahvusvaheline žürii Imbi Paju filmi parimaks Eesti dokumentaalfilmiks. 2009. aastal sai see Eesti filmipäevade preemia ja Kanadas Torontos toimunud [[EstDocs]]i filmifestivalil publiku preemia. 2009. aasta märtsis ilmus Imbi Pajul Soomes koostöös kirjanik [[Sofi Oksanen]]iga küüditamise 60. aastapäeva puhul artiklikogumik "Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi". See pälvis 2009. aastal [[Helsingin Sanomat]]e kriitikutelt tunnustuse kui enim tähelepanu saanud teatmeteos. Sama aasta detsembris ilmus raamat eesti keeles pealkirjaga "Kõige taga oli hirm". Novembris 2009 esilinastus Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis Imbi Paju uus psühholoogilis-ajalooline dokumentaalfilm "[[Soome lahe õed]]". [[2011]]. aastal ilmus Pajult dokumentaalromaan "Soome lahe õed. Vaadates teiste valu", mis on lisaks eesti keelele ilmunud soome ja rootsi keeles. [[The Economist]]i ajakirjanik ja Venemaa ekspert [[Edward Lucas]] on kirjutanud Imbi Paju inglis- ja saksakeelse "Tõrjutud mälestuste" eessõnas: "Eesti poliitikutel ja diplomaatidel on palju ära teha, et tugevdada kaitseväge ja julgeolekualaseid suhteid teiste riikidega. Aga on ka teine rinne: [[pehme jõud]]. Selles etendavad oma osa sellised raamatud, nagu on näiteks Imbi Paju "Tõrjutud mälestused", tuues esile selle, mis on see, mille eest me võitleme."  [[2017]]. aastal toimetas ta kunstnik [[Külli Suitso]] loomingust ja tema maalisarjast "Kiivrid" inspireerituna kunsti- ja esseekataloogi "Kiivrid – rahu ja sõja vahel", kuhu kirjutasid peale toimetaja enda ja kunstniku [[ÜRO erisaadik]], endine Soome kaitseminister [[Elisabeth Rehn]], president Toomas Hendrik Ilves, kunstiajaloolane [[Harry Liivrand]], pagulaseesti taustaga Rootsi kirjanik [[Enel Melberg]], USA kunstnik ja inimõigusaktivist [[Mary Jordan]], Taani kirikuõpetaja ja psühholoog [[Christian Højlund]] ning Taani kunstiajaloolane [[Inge Schjødt]]. [[Tartu kunstimaja]]s 27.07.–19.08.2017 toimunud kunstnik Külli Suitso näituse "Kiiver. Vol. 3" avamisel toimus Imbi Paju eestvedamisel ''[[performance]]'' "Kiiver – rahu ja sõja vahel" eesotsas soome kirjaniku ja muusiku [[Kivi Larmola]]ga. Selles osalesid veel Külli Suitso, Klea Suitso, Imbi Paju ja Sanna Larmola.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=mR8BqRSXDe0 "Kiiver – rahu ja sõja vahel"] YouTube'is</ref> ==Poliitiline tegevus== [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] nimekirjas ja sai 297 häält.<ref>http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> Ta ei kuulu ühtegi erakonda. ==Teosed== * 2005 – dokumentaalfilm "Tõrjutud mälestused" ([[YLE]], [[Fantasiafilmi]], [[Allfilm]], [[Eesti Televisioon]]) * 2007 – "Tõrjutud mälestused", [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 2007, ISBN 9789985702789 (ilmunud eesti, soome, rootsi, vene, saksa ja inglise keeles) * 2009 – "Kaiken takana oli pelko. Kuinka Viro menetti historiansa ja kuinka se saadaan takaisin." (koostanud koos [[Sofi Oksanen]]iga), [[WSOY]], Helsingi [[2009]], ISBN 978-951-0-35111-6 * 2008 – artikkel "Meie hääl ja identiteet Põhjatähe all" artiklikogumikus "Uued mütoloogiad. Tänase Eesti enesekuvand ja koht Euroopas" (toim Martin Kala){{lisa viide}} * 2008 – Imbi Paju eessõna teosele "Eestlased ja juudid". Elhonen Saks 2008 * 2009 – dokumentaalfilm "Soome lahe õed" (YLE, [[FST]], Allfilm, [[Filmmagica]] ja [[Eesti Televisioon]]) * 2010 – "Kõige taga oli hirm" (Sofi Oksanen, Imbi Paju) 2009, Soomes kirjastus WSOY ja [[EPL kirjastus]] 2010 * 2012 – psühhoajalooline esseeraamat "Soome lahe õed. Vaadates teiste valu." (Suomi/Like 2011 ja [[Hea Lugu]] 2012, Atlantis (Rootsi)/2014, 2014 HOMO LIBER (Leedu) * 2017 – kunsti- ja esseeraamat kunstnik Külli Suitso sarjale "Kiivrid": "Kiivrid – Rahu ja sõja vahel" (eesti, inglise ja taani keeles) == Tunnustus == * 2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] * 2007 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2008 – [[Jõgevamaa Hõberist]] * 2009 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] Eesti tutvustamise eest välismaal * 2011 – [[Koosmeele auhind]] * 2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna 1. järgu rüütlirist]] * 2019 – Arnold ja Heli Susi nimeline Sõnajulguse missioonipreemia == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} * [http://imbipaju.wordpress.com Koduleht] * [http://www.postimees.ee/?id=99482 Imbi Paju: väärtustest ja õlatundest]. Postimees.ee, 27. märts 2009 * [[Erkki Bahovski]]. [http://www.postimees.ee/?id=183901 Rinde­jooneta: Imbi Paju näitab sõja mõttetust]. Postimees.ee, 5. november 2009 * [[Andres Laasik]]. [http://www.epl.ee/artikkel/494551 Imbi Paju ühendab ajaloos eestlased, venelased, soomlased ja juudid]. EPL, 3. aprill 2010 * Edward Lucas. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51150698 Edward Lucas: Baltimaade must stsenaarium?] epl.ee, 29. november 2008 {{JÄRJESTA:Paju, Imbi}} [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 7bw752c5x7tkpdzfiqiipimdlurzvfq Pühalepa kihelkond 0 168139 6759415 6248680 2024-11-11T17:32:05Z NOSSER 8097 /* Pühalepa kihelkonna mõisad */ 6759415 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pühalepa Church 2008 3.jpg|thumb|[[Pühalepa kirik]]]] '''Pühalepa kihelkond''' ([[lühend]] '''Phl'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Pühhalep'') oli [[kihelkond]] [[Läänemaa]] koosseisu kuulunud [[Hiiumaa]]l ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Haapsalu kreis]]is. == Piirkonna ajalugu == [[Pilt:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-14.jpg|pisi|[[Haapsalu kreis]] [[Eestimaa kubermang]]us [[Ludwig August Mellin]]i kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]] Kihelkonna ala kuulus [[1234]]. aastast [[Saare-Lääne piiskopkond]]a, pärast [[1254]]. aasta maadejagamist [[Liivi ordu]]le ([[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] [[Pühalepa ametkond]] keskusega [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa ordumõisas]]). Kihelkonnakirik ehitati eeldatavalt aastatel [[1255]]–[[1260]]. Kirikukihelkonda on esmamainitud 1519. aastal kui ''kerspel to sunte Laurencius'' (Püha Laurentiuse kihelkond).<ref>[https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/ajaloost-puhalepa-vald-20-ja-fotomeenutus-valla-15-aastapaevalt-2006?id=59017808 Vello Kaskor: "Ajaloost: Pühalepa vald 20 ja fotomeenutus valla 15. aastapäevalt 2006."] Maaleht. 6. oktoober 2011.</ref> [[1522]]. aastal on kihelkonda esmamainitud Pühalepa nimega seoses [[Saare-Lääne piiskop]]i [[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes Kieveli]] [[visitatsioon]]iga. Rootsi võimu ajal ([[1563]]–[[1710]]) oli kihelkond [[1620]]. aastast kuni [[Mõisate reduktsioon|reduktsioonini]] [[de la Gardie]]'de valduses. Tähtsaks sai lubjapõletus- ja laevaehituskoht [[Suursadam]]. Hiljem arendasid samu alasid ka [[Ungern-Sternbergid]], kes asutasid [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u. Selle juurde tekkinud asula oli peagi Hiiumaa suurim ([[Kärdla]]). [[18. sajand]]i teisel poolel levis kihelkonnas [[vennastekogudus]]eliikumine. Aastail [[1885]]–[[1887]] toimus hoogne [[õigeusk]]u siirdumine. [[1890]]. aastal ehitati [[Kuri küla]]sse õigeusu [[Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik]]. == Pühalepa kihelkonna mõisad == Pühalepa kihelkonnas paiknes ajalooliselt 11 [[mõis]]at – neist 1 [[kirikumõis]] ja 3 [[rüütlimõis]]ast [[peamõis]]at koos 5 [[kõrvalmõis]]aga ning 3 [[karjamõis]]at. *[[Pühalepa kirikumõis]] (''Pastorat Pühhalep'') *[[Hiiessaare mõis]] (''Hienhof'') *[[Kassari mõis]] (''Kassar'') rüütlimõis *[[Kärdla mõis]] (''Kertel'') rüütlimõisa staatuses [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik]] (''Kertel Fabrik'') *[[Kärdlamõisa mõis]] (''Kertelhof'') Suuremõisa kõrvalmõis, endine rüütlimõis *[[Loja mõis]] (''Loja'') Suuremõisa kõrvalmõis *[[Partsi mõis]] (''Pardas'') Suuremõisa kõrvalmõis *[[Randvere mõis (Pühalepa)|Randvere mõis]] (''Randefer'') *[[Soonlepa mõis]] (''Soonlep'') Suuremõisa kõrvalmõis *Suuremõisa ehk [[Hiiu-Suuremõisa mõis]] (''Großenhof, Dagö-Großenhof'') rüütlimõis *[[Vilivalla mõis]] (''Williwalla'') Suuremõisa kõrvalmõis<ref>{{cite book |title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm |year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= 115–116 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA115,M1}}</ref> * [[Valipe mõis|Valipe karjamõis]] Suuremõisa karjamõis * [[Vohi mõis|Vohi karjamõis]] Suuremõisa karjamõis * [[Harjo mõis|Harjo karjamõis]] Suuremõisa karjamõis<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16742 Suuremõisa mõis (Pühalepa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> == Pühalepa kihelkonna vallad == *[[Kärdla vald]] (''Kertel'') (1866–1920; seejärel korraldati ümber Kärdla aleviks) *[[Suuremõisa vald]] (''Grossenhof'') (1866–1950; 1935. aastast Pühalepa vald) *[[Kassari vald]] (''Kassar'') (1866–1893; siis liideti [[Käina vald (Käina kihelkond)|Käina vallaga]])<ref>[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/vald?kihelkond=P%FChalepa&q=1 Pühalepa kihelkond], Eesti Ajalooarhiiv</ref> == Kihelkonna alad tänapäeval == Tänapäeval kattub kihelkonna ala endise [[Pühalepa vald|Pühalepa valla]] alaga, v.a enamus [[Kassari]] saarest ([[Kassari mõis]]), mis kuulus [[Käina vald]]a. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.mois.ee/kihel/pyhalepa.shtml Pühalepa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis] *{{cite book |title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel |year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 576-578 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA576,M1}} *{{cite book |title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm |year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= 115–116 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA115,M1}} {{Läänemaa kihelkonnad}} {{Lääne kreis}} [[Kategooria:Läänemaa kihelkonnad]] [[Kategooria:Pühalepa kihelkond| ]] t6rtcum98qhnf4803wb7j1u6qgxtzk8 Põhjamaade seitsmeaastane sõda 0 172626 6759440 6737612 2024-11-11T18:05:42Z NOSSER 8097 /* Põhjamaade seitsmeaastane sõda Eesti- ja Liivimaal */ 6759440 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt |konflikt=Põhjamaade seitsmeaastane sõda |osa= |pilt=Image taken from page 227 of 'Den nordiske Syvaarskrig, 1563-1570' (11212596333).jpg|pildisuurus = 350px |pildiallkiri= |aeg=[[1563]]–[[1570]] |koht= [[Põhja-Euroopa]] |tulemus=[[Status quo ante bellum]] |osaline1= [[Rootsi kuningriik]] |osaline2=[[Taani-Norra]]<br>[[Poola-Leedu]]/[[Rzeczpospolita]] <br> [[Lübecki vabalinn]] |väejuht1=[[Åke Bengtsson Färla]]<br>[[Henrik Klasson Horn]]<br>[[Christoph von Mecklenburg]] |väejuht2= |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= |märkused= }} '''Põhjamaade seitsmeaastane sõda''' ([[rootsi keel]]es ''Nordiska sjuårskriget'', [[taani keel]]es ''Den Nordiske Syvårskrig'', [[poola keel]]es ''I wojna północna'' (Esimene Põhjasõda)) oli [[1563]]–[[1570]] toimunud [[sõda]]. Sõja vastaspoolteks olid ühelt poolt liitlased [[Taani-Norra]], [[Rzeczpospolita]] ja [[vabalinn Lübeck]] ning teiselt poolt [[Rootsi]]. [[Pilt:Erik XIV (1533-1577) (Domenicus Verwilt) - Nationalmuseum - 17913.tif|pisi|[[Erik XIV]], [[Rootsi kuningas]] [[1560]]–[[1568]]]] [[File:Frederik 2.jpg|thumb|left|200px|[[Frederik II]] (1534–1588), Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588]] [[File:John III of Sweden.jpg|thumb|200px|[[Johan III]] (1537–1592), Rootsi kuningas 1568–1592]] ==Sõja põhjused== [[Liivi sõda|Liivi sõja]] lõpul toimunud territoriaalsete muudatuste käigus kannatasid seni Liivimaal valdusi omanud suurriigid: Taani-Norra, [[Poola kuningriik]] ja Liivi sõja käigus uusi vabamaid kaubandusõigusi saanud [[vabalinn Lübeck]]. [[1561]]. aastal [[Tallinn]]a ja Põhja-Eesti rüütelkonna usaldusvande vastu võtnud Rootsi kuningas omastas sellega ka [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Christian III]] poja hertsog [[Magnus]]e omandatud [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]], samuti oli lahendamata Taani kuninga ja Rootsi kuninga vahel tekkinud nn kolmekroonitüli, milles kolm krooni riigivapil tähistasid Skandinaavia riikide seas ülemvõimu deklareerimist Taani, Norra ja Rootsi riigi valduste üle, samuti oli Rootsi laevastik hõivanud osa Taani sõjalaevastikust. [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]] oli aga kaotanud [[1563]]. aastal oma liitlase Rootsis kuninga [[Erik XIV]] venna [[Soome hertsog]]i [[Johan III]] ja tema abikaasa [[Katarzyna Jagiellonka]], Zygmunt II õe vangistamisega. Johan III, kes valitses Soomet, ei täitnud Rootsi kuninga korraldust asuda tema poolel sõtta Poolaga ja anda valdus Liivimaal asuvate losside üle Rootsi kuninga vägedele, et vältida nende sattumist [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus vene vägede kätte. Johan käskis Erik XIV saadikud vangistada ja nõudis Soome aadlikelt usaldusvannet talle isiklikult. Pärast Rootsi vägede poolset [[Turu]] piiramist Johan III vahistati ja toimetati [[Stockholm]]i. [[Vabalinn Lübeck]] esitas Rootsile pretensioone [[1562]]. aastal pärast [[nelipühad|nelipühi]] [[Soome laht|Soome lahel]] [[Narva]]st saabunud Lübecki kaupmeeste laevade kinnipidamise ja konfiskeerimise eest Rootsi riigi kasuks. Rootsi kuningas õigustas konfiskeerimist sellega, et Tallinna oma kaitse alla võtmisega oli ta ka kohustunud kaitsma Tallinna [[laokohaõigus]]i ja selle alusel ei olnud välismaa kaupmeestel õigust kaubelda muude Soome lahe äärsete linnade kui Tallinnaga. ==Põhjamaade seitsmeaastane sõda Eesti- ja Liivimaal== 1563. aastal määrati Rootsi sõjaväe ülemjuhatajaks [[Liivimaa]]l [[Åke Bengtsson Färla]]<ref>Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige svenska män, 1838, [http://books.google.ee/books?id=G8w5AAAAcAAJ&lpg=RA2-PA530&ots=jR_7NdJBkh&dq=%C3%85ke%20Bengtsson%20Ferla&hl=en&pg=RA2-PA530 s.330–331]</ref> ja [[Eestimaa]]l [[Henrik Klasson Horn]]. Samal aastal puhkes sõda Taani ja Rootsi vahel. Rootslased vallutasid [[Läänemaa]] ja poole [[Saaremaa]]st (endised [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad), septembris kogu [[Hiiumaa]]. Augusti algul vallutas Rootsi [[Haapsalu ajalugu|Haapsalu]] ja septembris kogu Hiiumaa, ka [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkon]]na, mis kuulus [[Maasilinna foogt]]ile. Rootsi alla läksid ka [[Lihula linnus|Lihula]] ja [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere linnus]], mille rootslased vallutasid [[1564]] [[Henrik Klasson Horn]]i juhtimisel [[hertsog Magnus]]e vägedelt. 1566. aastal suvel tegid taanlased sõjakäigu Hiiumaale, vallutasid selle ja [[Maasilinn]]a, kuid rootslaste uue dessandi survel tõmbusid tagasi Saaremaale<ref>Leo Tiik, [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3</ref>. [[1568]]. aastaks langes [[Maasilinn]] rootslaste kätte. Pärast Maasilinna vallutamist sõlmiti Hiiumaal vaherahu taanlaste ja rootslaste vahel, mille põhjal [[Maasilinn]], [[Pöide kihelkond]] ja [[Muhu]] saar jäid rootslaste otsesele haldamisele, Pajumõisa ametkond Loode-Saaremaal aga taanlastele vastutasuks hertsog Magnusele ostetud, kuid rootslaste poolt juba 1563 vallutatud Hiiumaa [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] eest. [[1564]]. aasta septembris sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 7 aastaks [[Tartu rahuleping (1564)|Tartus vaherahuleping]], millega Venemaa tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. [[1565]]. aastal vallutasid aga Poola teenistuses olnud Liivimaa [[mõisamehed]] Pärnu ja peagi said taanlased tagasi ka [[Lihula]]. Horn vallutas Koluvere linnuse, kuid ei suutnud tagasi vallutada [[29. aprill]]il [[1565]]. aastal Poola teenistuses olnud Liivimaa [[mõisamehed|mõisameeste]] kätte langenud [[Pärnu]]t, mis jäi formaalselt Poola võimu alla [[9. juuli]]ni [[1575]]. 1565. aasta augustis saabusid mõisamehed ja landsknehtid Tallinna alla ja neid ründas Tallinnast välja tunginud rootslaste väesalk. Oluline pööre sõjas toimus 1568. aastal, kui Rootsi troonile tõusis Poola-sõbralik [[Johan III]]. [[1569]]. aastal juulis saabus [[Tallinna laht]]e [[Peder Munk]]i (1534–1623) juhtimisel Taani laevastik, millega ühines 6 [[Lübeck]]i laeva, ning pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul ägedalt. Liitlased riisusid [[Tallinna sadam]]a täiesti tühjaks ja said sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva, samuti [[1564]]. aastal rootslastele kaotatud 56 kahuriga sõjalaeva Skotska Pincka (taani Skotske Pink) ja 4 Poola [[korsaar (piraat)|korsaari]].<ref>Roger Charles Anderson: Naval Wars in the Baltic: During the Sailing-Ship Epoch, 1522-1850</ref> [[7. jaanuar]]il [[1570]] võttis Liivi sõjas Rootsi poolel olnud mõisameeste pealik Klaus Kursell ootamatu rünnakuga oma valdusse [[Toompea Väike linnus|Toompea Väikese linnus]]e. [[Tallinna raad]] vahendas kokkuleppe, millega kuberner [[Gabriel Kristiernsson Oxenstierna]] vabastati, linnus pidi aga jääma Kurselli kätte järgmiste [[nelipühad]]eni, milliseks ajaks oodati Johan III-lt võlgu oldavat summat või mingit muud lahendust olukorrale. [[24. märts]]il 1570 võtsid aga rootslaste väed Toompea linnuse kavalusega tagasi. Klaus Kursell ja enamik mässus osalenud mehi vangistati. Kursell mõisteti varsti surma ja hukati koos paari kaaslasega.<ref>[http://www.thefreelibrary.com/Livonian+household+troops+during+the+Livonian+war%2f+Liivimaa...-a0199121980 Liivimaa mõisamehed Liivi sõja perioodil], [[Acta Historica Tallinnensia]], 1. jaanuar 2006</ref>[[Klaus Kurselli mäss]]u põhjus oli pikaleveninud Põhjamaade seitsmeaastane sõda, mis muutis Rootsi riigi ajutiselt [[maksejõuetus|maksejõuetuks]] ja mille tulemusena oli Liivimaal kohalikest [[aadel|aadlikest]] ja [[linnakodanik]]est moodustatud kolm [[Aadlilipkond|lipkonda]] pikka aega palgata. Rootsi keskvalitsus kavatses olukorra ajutiseks lahendamiseks suunata rahulolematud Liivimaa ja Eestimaa rüütelkondade esindajad Liivimaalt taas Rootsi, et kaasata nad Rootsi pinnal sõjategevusse, kus osa neist oligi juba viibinud aastail [[1564]]–[[1566]]. Rootsi suundumine seati eeltingimuseks, et saada tasumata palka kätte. 1570. aastal lõpetati sõda ning Johan III sõlmis Taani kuningriigiga [[Stettini rahuleping]]u. Põhjamaade seitsmeaastase sõja tulemusena läks Taani käest Rootsi valdusse Lääne-Eesti, kuid Saaremaa jäi Taani valdusse kuni [[Brömsebro rahu]]ni. [[Vene tsaaririik]], kellele Erik XIV oli sõjalise abi eest koguni Põhja-Eestit lubanud, alustas pärast Põhjamaade Seitsmeaastast sõda Rootsiga [[Vene-Rootsi sõda (1570–1595)|Vene-Rootsi sõda]] ehk [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümne viie aastast sõda]] (1570–1595). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Mati Laur]]. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999. ==Välislingid== *[[Enn Küng]]: [[Eesti lugu]]. [https://vikerraadio.err.ee/788269/eesti-lugu-pohjamaade-seitsmeaastane-soda Põhjamaade seitsmeaastane sõda] [[Kategooria:Põhjamaade seitsmeaastane sõda| ]] [[Kategooria:Rootsi uusaeg]] [[Kategooria:16. sajand Poolas]] [[Kategooria:16. sajand Taanis]] [[Kategooria:Rzeczpospolita sõjandus]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:Poola valitsusaeg Eestis]] 1pbh7z8fu1y2at7bakifluipiw2wseg 6759445 6759440 2024-11-11T18:12:52Z NOSSER 8097 6759445 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt |konflikt=Põhjamaade seitsmeaastane sõda |osa= |pilt=Image taken from page 227 of 'Den nordiske Syvaarskrig, 1563-1570' (11212596333).jpg|pildisuurus = 350px |pildiallkiri= |aeg=[[1563]]–[[1570]] |koht= [[Põhja-Euroopa]] |tulemus=[[Status quo ante bellum]] |osaline1= [[Rootsi kuningriik]] |osaline2=[[Taani-Norra]]<br>[[Poola-Leedu]]/[[Rzeczpospolita]] <br> [[Lübecki vabalinn]] |väejuht1=[[Åke Bengtsson Färla]]<br>[[Henrik Klasson Horn]]<br>[[Christoph von Mecklenburg]] |väejuht2= |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= |märkused= }} '''Põhjamaade seitsmeaastane sõda''' ([[rootsi keel]]es ''Nordiska sjuårskriget'', [[taani keel]]es ''Den Nordiske Syvårskrig'', [[poola keel]]es ''I wojna północna'' (Esimene Põhjasõda)) oli [[1563]]–[[1570]] toimunud [[sõda]]. Sõja vastaspoolteks olid ühelt poolt liitlased [[Taani-Norra]], [[Rzeczpospolita]] ja [[vabalinn Lübeck]] ning teiselt poolt [[Rootsi]]. [[Pilt:Erik XIV (1533-1577) (Domenicus Verwilt) - Nationalmuseum - 17913.tif|pisi|200px|[[Erik XIV]], [[Rootsi kuningas]] [[1560]]–[[1568]]]] [[File:Frederik 2.jpg|thumb|left|200px|[[Frederik II]] (1534–1588), Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588]] ==Sõja põhjused== [[Liivi sõda|Liivi sõja]] lõpul toimunud territoriaalsete muudatuste käigus kannatasid seni Liivimaal valdusi omanud suurriigid: Taani-Norra, [[Poola kuningriik]] ja Liivi sõja käigus uusi vabamaid kaubandusõigusi saanud [[vabalinn Lübeck]]. [[1561]]. aastal [[Tallinn]]a ja Põhja-Eesti rüütelkonna usaldusvande vastu võtnud Rootsi kuningas omastas sellega ka [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Christian III]] poja hertsog [[Magnus]]e omandatud [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]], samuti oli lahendamata Taani kuninga ja Rootsi kuninga vahel tekkinud nn kolmekroonitüli, milles kolm krooni riigivapil tähistasid Skandinaavia riikide seas ülemvõimu deklareerimist Taani, Norra ja Rootsi riigi valduste üle, samuti oli Rootsi laevastik hõivanud osa Taani sõjalaevastikust. [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]] oli aga kaotanud [[1563]]. aastal oma liitlase Rootsis kuninga [[Erik XIV]] venna [[Soome hertsog]]i [[Johan III]] ja tema abikaasa [[Katarzyna Jagiellonka]], Zygmunt II õe vangistamisega. Johan III, kes valitses Soomet, ei täitnud Rootsi kuninga korraldust asuda tema poolel sõtta Poolaga ja anda valdus Liivimaal asuvate losside üle Rootsi kuninga vägedele, et vältida nende sattumist [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus vene vägede kätte. Johan käskis Erik XIV saadikud vangistada ja nõudis Soome aadlikelt usaldusvannet talle isiklikult. Pärast Rootsi vägede poolset [[Turu]] piiramist Johan III vahistati ja toimetati [[Stockholm]]i. [[Vabalinn Lübeck]] esitas Rootsile pretensioone [[1562]]. aastal pärast [[nelipühad|nelipühi]] [[Soome laht|Soome lahel]] [[Narva]]st saabunud Lübecki kaupmeeste laevade kinnipidamise ja konfiskeerimise eest Rootsi riigi kasuks. Rootsi kuningas õigustas konfiskeerimist sellega, et Tallinna oma kaitse alla võtmisega oli ta ka kohustunud kaitsma Tallinna [[laokohaõigus]]i ja selle alusel ei olnud välismaa kaupmeestel õigust kaubelda muude Soome lahe äärsete linnade kui Tallinnaga. ==Põhjamaade seitsmeaastane sõda Eesti- ja Liivimaal== [[File:Livland1560-85.gif|pisi|200px|[[Liivi sõda|Liivi sõja tulemusel valduste muutumised]] Eesti aladel]] 1563. aastal määrati Rootsi sõjaväe ülemjuhatajaks [[Liivimaa]]l [[Åke Bengtsson Färla]]<ref>Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige svenska män, 1838, [http://books.google.ee/books?id=G8w5AAAAcAAJ&lpg=RA2-PA530&ots=jR_7NdJBkh&dq=%C3%85ke%20Bengtsson%20Ferla&hl=en&pg=RA2-PA530 s.330–331]</ref> ja [[Eestimaa]]l [[Henrik Klasson Horn]]. [[File:John III of Sweden.jpg|thumb|200px|[[Johan III]] (1537–1592), Rootsi kuningas 1568–1592]] Samal aastal puhkes sõda Taani ja Rootsi vahel. Rootslased vallutasid [[Läänemaa]] ja poole [[Saaremaa]]st (endised [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad), septembris kogu [[Hiiumaa]]. Augusti algul vallutas Rootsi [[Haapsalu ajalugu|Haapsalu]] ja septembris kogu Hiiumaa, ka [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkon]]na, mis kuulus [[Maasilinna foogt]]ile. Rootsi alla läksid ka [[Lihula linnus|Lihula]] ja [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere linnus]], mille rootslased vallutasid [[1564]] [[Henrik Klasson Horn]]i juhtimisel [[hertsog Magnus]]e vägedelt. 1566. aastal suvel tegid taanlased sõjakäigu Hiiumaale, vallutasid selle ja [[Maasilinn]]a, kuid rootslaste uue dessandi survel tõmbusid tagasi Saaremaale<ref>Leo Tiik, [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3</ref>. [[1568]]. aastaks langes [[Maasilinn]] rootslaste kätte. Pärast Maasilinna vallutamist sõlmiti Hiiumaal vaherahu taanlaste ja rootslaste vahel, mille põhjal [[Maasilinn]], [[Pöide kihelkond]] ja [[Muhu]] saar jäid rootslaste otsesele haldamisele, Pajumõisa ametkond Loode-Saaremaal aga taanlastele vastutasuks hertsog Magnusele ostetud, kuid rootslaste poolt juba 1563 vallutatud Hiiumaa [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] eest. [[1564]]. aasta septembris sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 7 aastaks [[Tartu rahuleping (1564)|Tartus vaherahuleping]], millega Venemaa tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. [[1565]]. aastal vallutasid aga Poola teenistuses olnud Liivimaa [[mõisamehed]] Pärnu ja peagi said taanlased tagasi ka [[Lihula]]. Horn vallutas Koluvere linnuse, kuid ei suutnud tagasi vallutada [[29. aprill]]il [[1565]]. aastal Poola teenistuses olnud Liivimaa [[mõisamehed|mõisameeste]] kätte langenud [[Pärnu]]t, mis jäi formaalselt Poola võimu alla [[9. juuli]]ni [[1575]]. 1565. aasta augustis saabusid mõisamehed ja landsknehtid Tallinna alla ja neid ründas Tallinnast välja tunginud rootslaste väesalk. Oluline pööre sõjas toimus 1568. aastal, kui Rootsi troonile tõusis Poola-sõbralik [[Johan III]]. [[1569]]. aastal juulis saabus [[Tallinna laht]]e [[Peder Munk]]i (1534–1623) juhtimisel Taani laevastik, millega ühines 6 [[Lübeck]]i laeva, ning pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul ägedalt. Liitlased riisusid [[Tallinna sadam]]a täiesti tühjaks ja said sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva, samuti [[1564]]. aastal rootslastele kaotatud 56 kahuriga sõjalaeva Skotska Pincka (taani Skotske Pink) ja 4 Poola [[korsaar (piraat)|korsaari]].<ref>Roger Charles Anderson: Naval Wars in the Baltic: During the Sailing-Ship Epoch, 1522-1850</ref> [[7. jaanuar]]il [[1570]] võttis Liivi sõjas Rootsi poolel olnud mõisameeste pealik Klaus Kursell ootamatu rünnakuga oma valdusse [[Toompea Väike linnus|Toompea Väikese linnus]]e. [[Tallinna raad]] vahendas kokkuleppe, millega kuberner [[Gabriel Kristiernsson Oxenstierna]] vabastati, linnus pidi aga jääma Kurselli kätte järgmiste [[nelipühad]]eni, milliseks ajaks oodati Johan III-lt võlgu oldavat summat või mingit muud lahendust olukorrale. [[24. märts]]il 1570 võtsid aga rootslaste väed Toompea linnuse kavalusega tagasi. Klaus Kursell ja enamik mässus osalenud mehi vangistati. Kursell mõisteti varsti surma ja hukati koos paari kaaslasega.<ref>[http://www.thefreelibrary.com/Livonian+household+troops+during+the+Livonian+war%2f+Liivimaa...-a0199121980 Liivimaa mõisamehed Liivi sõja perioodil], [[Acta Historica Tallinnensia]], 1. jaanuar 2006</ref>[[Klaus Kurselli mäss]]u põhjus oli pikaleveninud Põhjamaade seitsmeaastane sõda, mis muutis Rootsi riigi ajutiselt [[maksejõuetus|maksejõuetuks]] ja mille tulemusena oli Liivimaal kohalikest [[aadel|aadlikest]] ja [[linnakodanik]]est moodustatud kolm [[Aadlilipkond|lipkonda]] pikka aega palgata. Rootsi keskvalitsus kavatses olukorra ajutiseks lahendamiseks suunata rahulolematud Liivimaa ja Eestimaa rüütelkondade esindajad Liivimaalt taas Rootsi, et kaasata nad Rootsi pinnal sõjategevusse, kus osa neist oligi juba viibinud aastail [[1564]]–[[1566]]. Rootsi suundumine seati eeltingimuseks, et saada tasumata palka kätte. 1570. aastal lõpetati sõda ning Johan III sõlmis Taani kuningriigiga [[Stettini rahuleping]]u. Põhjamaade seitsmeaastase sõja tulemusena läks Taani käest Rootsi valdusse Lääne-Eesti, kuid Saaremaa jäi Taani valdusse kuni [[Brömsebro rahu]]ni. [[Vene tsaaririik]], kellele Erik XIV oli sõjalise abi eest koguni Põhja-Eestit lubanud{{lisa viide}}, alustas pärast Põhjamaade Seitsmeaastast sõda Rootsiga [[Vene-Rootsi sõda (1570–1595)|Vene-Rootsi sõda]] ehk [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümne viie aastast sõda]] (1570–1595). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Mati Laur]]. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999. ==Välislingid== *[[Enn Küng]]: [[Eesti lugu]]. [https://vikerraadio.err.ee/788269/eesti-lugu-pohjamaade-seitsmeaastane-soda Põhjamaade seitsmeaastane sõda] [[Kategooria:Põhjamaade seitsmeaastane sõda| ]] [[Kategooria:Rootsi uusaeg]] [[Kategooria:16. sajand Poolas]] [[Kategooria:16. sajand Taanis]] [[Kategooria:Rzeczpospolita sõjandus]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:Poola valitsusaeg Eestis]] 3pbncnnmw16cn1flmsb0vit7lk2vxd3 Pärnu JK 0 172758 6759700 6711499 2024-11-12T10:55:39Z Makenzis 95198 6759700 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on praegu eksisteerivast Pärnu jalgpalliklubist; aastani 1993 oli Pärnus ka [[Pärnu Kalevi Jalgpalliklubi]]. Purjetajate klubi kohta vaata [[Pärnu Jahtklubi]]. Pärnus asub ka [[Pärnu JK Vaprus]].}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Pärnu Jalgpalliklubi | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Pärnu Jalgpalliklubi | hüüdnimi = | lühend = PJK | asutatud = 1989 | lõpp = | väljak = [[Pärnu Rannastaadion]] | mahutavus = 1501 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Raio Piiroja]] | omanik = | ametinimetus2 = | treener = [[Gert Olesk]] | liiga = II liiga | hooaeg = [[Esiliiga B 2024|2024]] | positsioon = Esiliiga B, '''10.''' | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | veeb =https://parnujk.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Pärnu Jalgpalliklubi''' ('''Pärnu JK''' ehk '''PJK''') on [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mille kodulinn on [[Pärnu]]. Klubi oli tuntud eelkõige oma [[Naiste Meistriliiga|kõrgliigas]] mänginud [[Pärnu JK naiskond|esindusnaiskonna]] poolest. Pärnu Jalgpalliklubi asutati aastal [[1989]]. Klubi presidendiks valiti Helmut Hunt, kes juhtis klubi tegevust kuni aastani [[2013]]. Seejärel oli kuni [[2017]]. aastani klubi president Andres Alari, pärast seda on klubi president [[Raio Piiroja]]. Pärnu Jalgpalliklubi ei ole Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud Pärnu Jalgpalliklubi õigusjärglane.<ref>[http://parnujk.ee/ajalugu/ Pärnu ajalugu] parnujk.ee, vaadatud 21. november 2023</ref> ==Saavutused== *'''[[Esiliiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[Esiliiga 1993/94|1993/94]] :'''3. koht (1)''': [[Esiliiga 1996/97|1996/97]] *'''[[Esiliiga B]]''' :'''3. koht (1)''': [[Esiliiga B 2019|2019]] *'''[[II liiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[II liiga 2017#II liiga lõuna/lääs|2017]] *'''[[III liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[II liiga 2015#III liiga lääs|2015]] *'''[[IV liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[II liiga 2014#IV liiga lõuna|2014]] *'''[[V liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[V liiga 2002#V liiga lõuna/lääs|2002]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:1000 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/1992 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:1992 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/01/1992 till:01/01/1992 shift:(0,-4) text:4. from:01/01/1992 till:01/01/1993 shift:(0,-4) text:1. from:01/01/1993 till:01/01/1994 shift:(0,-4) text:1. from:01/01/1994 till:01/01/1995 shift:(0,-4) text:7. from:01/01/1995 till:01/01/1996 shift:(0,-4) text:8. from:01/01/1996 till:01/01/1997 shift:(0,-4) text:3. from:01/01/1997 till:01/01/1998 shift:(0,-4) text:7. from:01/01/1998 till:01/07/1998 shift:(0,-4) text:8. from:01/07/1998 till:01/07/1999 shift:(0,-4) text:- from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(0,-4) text:- from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(0,-4) text:- from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(0,-4) text:- from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(0,-4) text:- from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(0,-4) text:- from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(0,-4) text:- from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(0,-4) text:- from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:10. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:10. from:01/01/1992 till:01/01/1992 color:ML shift:(0,13) text:"[[Meistriliiga|ML]]" from:01/01/1992 till:01/01/1993 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga|II]]" from:01/01/1993 till:01/01/1994 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga|EL]]" from:01/01/1994 till:01/01/1996 color:ML shift:(0,13) text:"[[Meistriliiga|ML]]" from:01/01/1996 till:01/07/1998 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2001 till:01/07/2002 color:V shift:(0,13) text:"[[V liiga]]" from:01/07/2013 till:01/07/2014 color:IV shift:(0,13) text:"[[IV liiga]]" from:01/07/2014 till:01/07/2015 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2015 till:01/07/2017 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2017 till:01/07/2019 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B]]" from:01/07/2019 till:01/07/2022 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2022 till:01/07/2023 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=90px|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- ! colspan="14" | Pärnu JK |- |rowspan="2"|[[Meistriliiga 1992|1992]] ||[[Meistriliiga]] ||'''4.'''|| 7 || 6 || 2 || 2 || 2 || 10||12 ||–2 ||'''6'''||align=left| [[Jaan Saal]] '''(6)''' |- |(esikohaturniir) || '''8.''' ||8 || 7 || 1 || 1 || 5 || 10||22 ||–12 || '''3'''|| |- ! colspan="14" | Pärnu JK/Kalev |- |[[II liiga 1992/93|1992/93]] || [[II liiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"| '''1.''' || 4 || 6 || 4 || 2 || 0 || 24||7 || –17||'''10'''|| |[[Tipneri karikavõistlused 1993|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 1993/94|1993/94]] ||[[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 11 || 20 || 14 || 2 || 4 || 70||28 ||+42 ||'''30'''||align="left"| [[Vadim Dolinin]] '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1994|1/8-finaalid]] |- |rowspan="2"|[[Meistriliiga 1994/95|1994/95]] ||[[Meistriliiga]] ||'''7.'''|| 8 || 14 || 2 || 1 || 11 || 12||35 ||–23 ||'''7'''||align=left| [[Sergei Terehhov]] '''(3)''' |rowspan=2|[[Tipneri karikavõistlused 1995|Veerandfinaalid]] |- |(ML üleminek.) || '''2.''' ||6 ||10 || 6 || 0 || 4 || 35||24||+11 || '''18'''|| |- ! colspan="14" | Pärnu JK |- |rowspan="2"|[[Meistriliiga 1995/96|1995/96]] ||[[Meistriliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''8.'''|| 8 || 14 || 0 || 2 || 12 || 8||61 ||–53 ||'''2'''||align=left| [[Teet Allas]] '''(2)''' |rowspan=2|[[Tipneri karikavõistlused 1996|1/8-finaalid]] |- |(ML üleminek.) ||bgcolor="#FFCCCC"|'''4.''' || 6 || 10 || 4 || 2 || 4|| 12||20||–8 || '''14'''|| |-bgcolor="#F0F0F0" |rowspan="2"|[[Esiliiga 1996/97|1996/97]] ||[[Esiliiga]] ||'''3.'''|| 8 || 14 || 7 || 2 || 5 || 27||20 ||+7 ||'''23'''||align=left| |rowspan=2|[[Tipneri karikavõistlused 1997|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |(ML üleminek.) || '''3.''' || 6 || 10 || 4 || 1 || 5|| 9||27||–18 || '''13'''|| |- |rowspan="2"|[[Esiliiga 1997/98|1997/98]] ||[[Esiliiga]] ||'''7.'''|| 8 || 14 || 3 || 3 || 8 || 21||33 ||–12 ||'''12'''||align=left| [[Aleksandr Žurbi]] ja [[Kauri Link]] '''(3)''' |rowspan=2|[[Tipneri karikavõistlused 1998|1/8-finaalid]] |- |(EL üleminek.) || '''3.''' || 8 || 14 || 8 || 4 || 2|| 30||17||+13 || '''28'''|| |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 1998|1998]] ||[[Esiliiga]] ||'''8.'''|| 8 || 14 || 1 || 2 || 11 || 14||40 ||–26 ||'''5'''||align=left| [[Marek Markson]] ja [[Oleg Mjassojedov]] '''(3)''' |- ! colspan="14" |1999–2001 ei osalenud EMV-tel |- |[[V liiga 2002|2002]] ||[[V liiga|V liiga lõuna/lääs]] ||'''1.'''|| 8 || 14 || 13 || 0 || 1 || 77||15 ||+62 ||'''39'''|| align="left" | [[Denis Baranov]] '''18''' |[[Tipneri karikavõistlused 2002|''ei osalenud'']] |- ! colspan="14" |2003–2013 ei osalenud EMV-tel |- |[[IV liiga 2014|2014]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 9 || 16 || 14 || 2 || 0 || 43||6 ||+37 ||'''44'''||align=left| [[Jako Kanter]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2015|2015]] || [[III liiga|III liiga lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 12 || 22 || 17 || 4 || 1 || 79||21 ||+58 ||'''55'''||align=left| [[Albert Anissimov]] '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|''ei osalenud'']] |- |[[II liiga 2016|2016]]||[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]]||'''4.'''||14||26||19||0||7||98||45||+53||'''57'''||align=left|[[Hevar Aas]] '''(15)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2017|2017]]||II liiga lõuna/lääs||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|||14||26||19||3||4||102||28||+74||'''60'''||align=left|[[Risto Kauniste]] '''(18)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|''ei osalenud'']] |- |[[Esiliiga B 2018|2018]]||[[Esiliiga B]]||'''4.'''||10||36||18||7||11||80||51||+29||'''61'''||align=left|[[Kein Makovei]] '''(27)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2019|2019]]||Esiliiga B||bgcolor="#ACE1AF"|'''3.'''||10||36||19||5||12||82||53||+29||'''62'''||align=left|Kein Makovei '''(24)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|''ei osalenud'']] |- |[[Esiliiga 2020|2020]]||[[Esiliiga]]||'''8.'''||10||30||11||7||12||61||56||+5||'''40'''||align=left|Kein Makovei '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|1/64-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2021|2021]]||Esiliiga||'''8.'''||10||30||8||5||17||38||61||-23||'''29'''||align=left| [[Silard Simanis]] '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|1/32-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2022|2022]]||Esiliiga||bgcolor="#FFCCCC"|'''10.'''||10||36||4||8||24||30||77||+5||'''40'''||align=left|[[Silver Õismets]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2023|2023]]||[[Esiliiga B]]||bgcolor="#FFCCCC"|'''10.'''||10||36||3||5||28||34||106||-72||'''14'''||align=left| [[Eke Tormis Pikk]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/16-finaalid]] |} ==PJK naiskond== {{Vaata|Pärnu JK naiskond}} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJLv|3131}} {{Esiliiga B meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Pärnu spordiklubid]] 3jl3c2kj7z1wca9i5jj0qyluy31hrmn Kodus ja võõrsil 0 175707 6759652 6636963 2024-11-12T09:13:26Z 83.9.181.13 6759652 wikitext text/x-wiki {{seriaal | nimi = "Kodus ja võõrsil" | originaalnimi = "Home and Away" | pilt = | pildiallkiri = | žanr = [[pereseriaal]] | režii = | stsenaarium = | operaator = | produtsent = *John Holmes (1988–1989) *Andrew Howie (1989–1994) *Russell Webb (1994–2001) *Julie McGauran (2001–2007) *Cameron Welsh (2007–2012) *Lucy Addario (2012–) | peaosades = | riik = {{PisiLipp|Austraalia}} | keel = [[inglise keel]] | kanal = [[Seven Network]] | tootja = Seven Productions<br>Seven Network Operations Limited<br>Red Heart Entertainment, Kepper Media | originaal = 17. jaanuar 1988 – | hooaegu = 37 | jagusid = 8405 (seisuga november 2024) | kestus = 22 minutit | eesti_kanal = [[Kanal 2]] ja [[Kanal 11]] (varem [[ETV]] ja [[TV1]]) | tunnusmuusika = | helilooja = | esitaja = | koduleht = homeandaway.7plus.com.au/ | imdb_id = | filmiveebi_id = }} [[Pilt:Palm Beach NSW.jpg|pisi|[[Palm Beach]] [[Uus-Lõuna-Wales]]is, kus on toimunud "Kodus ja võõrsil" võtted]] '''"Kodus ja võõrsil"''' ("Home and Away") on [[Austraalia]] [[pereseriaal]], mida on filmitud alates [[1987]]. aasta juulist. Sarja esimene osa oli eetris [[17. jaanuar]]il [[1988]]. "Kodus ja võõrsil" on Austraalias televisiooni eetristaaži pikkuselt teine sari. Sari on võitnud 46 [[Logie auhind]]a.{{lisa viide}} Sarja lõi Alan Bateman, kes tuli sarja ideele külaskäigul [[Sydney]] lähedal asuvasse [[Kangaroo Point]]i, kus ta kuulis, et kohalikud elanikud olid vastu lastekodu ehitusele. Sarja pealkirjaks pidi saama "Refugee"('Varjupaik'), kuid siis leiti, et "Home and Away" kõlab "sõbralikumalt". Sarja avaosa pikkus oli 90 minutit. Kõik ülejäänud osad on olnud 22 minutit pikad. 2022. aasta mai seisuga on toodetud üle 7800 osa. Sarja tegevus leiab aset Austraalias [[Uus-Lõuna-Wales]]is asuvas väljamõeldud Summer Bay rannikulinnas. Algul keskendus sarja tegevus Fletcheri perele, Tom ([[Roger Oakley]]) ja Pippa Fletcherile ([[Vanessa Downing]]) ning nende viiele kasulapsele, kelleks olid Frank Morgan ([[Alex Papps]]), Carly Morris ([[Sharyn Hodgson]]), Lynn Davenport ([[Helena Bozich]]), Steven Matheson ([[Adam Willits]]) ja Sally Fletcher ([[Kate Ritchie]]). Sarjas on külalisnäitlejana üles astunud mitmed kuulsused, teiste seas [[John Farnham]], [[Johanna Griggs]], [[Sia Furler]], [[Michael Palin]], [[Ian Thorpe]], [[Lleyton Hewitt]], [[Nick Grimshaw]], [[Eliza Doolittle]], [[Ed Sheeran]] ja [[Jessica Mauboy]]. Sarja filmitakse põhiliselt Sydney eeslinnas [[Palm Beach]]is. Sarja tunnuslaulu autor on [[Mike Perjanik]]. Sarja on näidatud üle 80 riigis. Eestis on sarja näidanud Eesti Televisioon (17.09.1994-15.02.1998) ja TV1 (23.02.1998-26.06.2001). Alates 31.07.1998 näitab sarja Kanal 2. http://baltic-enterprises.planet.ee/teleajalugu/history.html. Eestikeelset teksti on sarjale peale lugenud Tõnu Mikiver ja Toomas Lasmann. ==Praegused näitlejad ja rollid== *[[Ray Meagher]] – Alf Stewart (1988. aastast) *[[Georgie Parker]] – Roo Stewart (2010. aastast) *[[Emily Symons]] – Marilyn Chambers (1989–1992, 1995–1999, 2001, 2010–...) *[[Lynne McGranger]] – Irene Roberts (1992. aastast) *[[Ada Nicodemou]] – Leah Patterson-Baker; 2000. aastast) *[[Shane Withington]] – John Palmer (2009. aastast) *[[James Stewart (Austraalia näitleja)|James Stewart]] – Justin Morgan (2016. aastast) *Patrick O'Connor – Dean Thompson (2018. aastast) *Emily Weir – Mackenzie Booth (2019. aastast) ==Varasemaid näitlejaid== *[[Roger Oakley]] – Tom Fletcher (1988–1990, 2008) *[[Judy Nunn]] – Ailsa Hogan Stewart (1988–2000) *[[Kate Ritchie]] – Sally Louise Fletcher (1988–2008, 2013) *[[Lyn Collingwood]] – Colleen Smart; 1988–1989, 1997, 1999–2013) *[[Alex Papps]] – Frank Morgan (1988–1989, 1991–1992, 2000, 2002) *[[Sharyn Hodgson]] – Carly Morris (1988–91, 1997, 2000–02, 2008) *[[Helena Bozich]] – Lynn Davenport (1988) *[[Adam Willits]] – Steven Matheson (1988–1991, 1995–1998, 2000, 2002, 2003, 2008) *[[Nicolle Dickson]] – Bobby Simpson (1988–1993, 1995) *[[Cornelia Frances]] – Morag Bellingham (1988–1989, 1993, 2001–2009, 2011–2013, 2016–2017) *[[Debra Lawrance]] – Pippa Ross (1990–2009; algselt oli rollis [[Vanessa Downing]]) *[[Lisa Lackey]] – Roxy Miller (1992–1995) *[[Simon Baker]] – James Hudson (1993–1994) *[[Heath Ledger]] – Scott Irwin (1997) *[[Clarissa House]] – Elizabeth Ann "Beth" Hunter (2002–2007) *[[Nicholas Bishop]] – Peter Baker (2004–2007) *[[Sharni Vinson]] – Cassie Turner (2005–2008) *[[Jon Sivewright]] – Tony Holden (2005–2010) *[[Amy Mathews]] – Rachel Armstrong (2006–2010) *[[Josh Quong Tart]] – Miles Copeland (2007–2011) *[[Esther Anderson]] – Charlie Buckton (2008–2013) *[[Celeste Dodwell]] – Melody Jones (2008–2009) *[[Sonia Todd]] – Gina Austin (2009–2013) *[[Axle Whitehead]] – Liam Murphy (2009–2013) *[[Charles Cottier]] – Dexter Walker (2010–2013) *[[Nic Westaway]] – Nic Westaway (2012–2016) *[[Kelly Paterniti]] – Tamara Kingsley (2012–2014) *[[Johnny Ruffo]] – Chris Harrington (2013–2016) *[[Jolene Anderson]] – Neive Devlin (2014–2015) *[[Raechelle Banno]] – Olivia Fraser Richards (2015–2018) *[[Orpheus Pledger]] – Mason Morgan (2016–2019) *[[Jackson Heywood]] – Brody Morgan (2016–2019) *[[Penny McNamee]] – Tori Morgan (2016–2021) *[[Sarah Roberts]] – Willow Harris (2017–2021) *[[Lukas Radovich]] – Ryder Jackson (2017–2022) *[[Sam Frost]] – Jasmine Delaney (2017–2022) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://homeandaway.7plus.com.au/ Ametlik koduleht] * {{imdb pealkiri|0094481|"Kodus ja võõrsil"}} [[Kategooria:Austraalia telesarjad]] [[Kategooria:Seebiooperid]] [[Kategooria:Noorte telesarjad]] [[Kategooria:TV1]] [[Kategooria:Kanal 2]] 0giqoqqzky3q6zo9zwydvgiyv2p5cns 6759670 6759652 2024-11-12T09:48:42Z Sillerkiil 58396 6759670 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{seriaal | nimi = "Kodus ja võõrsil" | originaalnimi = "Home and Away" | pilt = | pildiallkiri = | žanr = [[pereseriaal]] | režii = | stsenaarium = | operaator = | produtsent = *John Holmes (1988–1989) *Andrew Howie (1989–1994) *Russell Webb (1994–2001) *Julie McGauran (2001–2007) *Cameron Welsh (2007–2012) *Lucy Addario (2012–) | peaosades = | riik = {{PisiLipp|Austraalia}} | keel = [[inglise keel]] | kanal = [[Seven Network]] | tootja = Seven Productions<br>Seven Network Operations Limited<br>Red Heart Entertainment, Kepper Media | originaal = 17. jaanuar 1988 – | hooaegu = 37 | jagusid = 8405 (seisuga november 2024) | kestus = 22 minutit | eesti_kanal = [[Kanal 2]] ja [[Kanal 11]] (varem [[ETV]] ja [[TV1]]) | tunnusmuusika = | helilooja = | esitaja = | koduleht = homeandaway.7plus.com.au/ | imdb_id = | filmiveebi_id = }} [[Pilt:Palm Beach NSW.jpg|pisi|[[Palm Beach]] [[Uus-Lõuna-Wales]]is, kus on toimunud "Kodus ja võõrsil" võtted]] '''"Kodus ja võõrsil"''' ("Home and Away") on [[Austraalia]] [[pereseriaal]], mida on filmitud alates [[1987]]. aasta juulist. Sarja esimene osa oli eetris [[17. jaanuar]]il [[1988]]. "Kodus ja võõrsil" on Austraalias televisiooni eetristaaži pikkuselt teine sari. Sari on võitnud 46 [[Logie auhind]]a.{{lisa viide}} Sarja lõi Alan Bateman, kes tuli sarja ideele külaskäigul [[Sydney]] lähedal asuvasse [[Kangaroo Point]]i, kus ta kuulis, et kohalikud elanikud olid vastu lastekodu ehitusele. Sarja pealkirjaks pidi saama "Refugee"('Varjupaik'), kuid siis leiti, et "Home and Away" kõlab "sõbralikumalt". Sarja avaosa pikkus oli 90 minutit. Kõik ülejäänud osad on olnud 22 minutit pikad. 2022. aasta mai seisuga on toodetud üle 7800 osa. Sarja tegevus leiab aset Austraalias [[Uus-Lõuna-Wales]]is asuvas väljamõeldud Summer Bay rannikulinnas. Algul keskendus sarja tegevus Fletcheri perele, Tom ([[Roger Oakley]]) ja Pippa Fletcherile ([[Vanessa Downing]]) ning nende viiele kasulapsele, kelleks olid Frank Morgan ([[Alex Papps]]), Carly Morris ([[Sharyn Hodgson]]), Lynn Davenport ([[Helena Bozich]]), Steven Matheson ([[Adam Willits]]) ja Sally Fletcher ([[Kate Ritchie]]). Sarjas on külalisnäitlejana üles astunud mitmed kuulsused, teiste seas [[John Farnham]], [[Johanna Griggs]], [[Sia Furler]], [[Michael Palin]], [[Ian Thorpe]], [[Lleyton Hewitt]], [[Nick Grimshaw]], [[Eliza Doolittle]], [[Ed Sheeran]] ja [[Jessica Mauboy]]. Sarja filmitakse põhiliselt Sydney eeslinnas [[Palm Beach]]is. Sarja tunnuslaulu autor on [[Mike Perjanik]]. Sarja on näidatud üle 80 riigis. Eestis on sarja näidanud Eesti Televisioon (17.09.1994-15.02.1998) ja TV1 (23.02.1998-26.06.2001). Alates 31.07.1998 näitab sarja Kanal 2. Eestikeelset teksti on sarjale peale lugenud Tõnu Mikiver ja Toomas Lasmann. ==Praegused näitlejad ja rollid== *[[Ray Meagher]] – Alf Stewart (1988. aastast) *[[Georgie Parker]] – Roo Stewart (2010. aastast) *[[Emily Symons]] – Marilyn Chambers (1989–1992, 1995–1999, 2001, 2010–...) *[[Lynne McGranger]] – Irene Roberts (1992. aastast) *[[Ada Nicodemou]] – Leah Patterson-Baker; 2000. aastast) *[[Shane Withington]] – John Palmer (2009. aastast) *[[James Stewart (Austraalia näitleja)|James Stewart]] – Justin Morgan (2016. aastast) *Patrick O'Connor – Dean Thompson (2018. aastast) *Emily Weir – Mackenzie Booth (2019. aastast) ==Varasemaid näitlejaid== *[[Roger Oakley]] – Tom Fletcher (1988–1990, 2008) *[[Judy Nunn]] – Ailsa Hogan Stewart (1988–2000) *[[Kate Ritchie]] – Sally Louise Fletcher (1988–2008, 2013) *[[Lyn Collingwood]] – Colleen Smart; 1988–1989, 1997, 1999–2013) *[[Alex Papps]] – Frank Morgan (1988–1989, 1991–1992, 2000, 2002) *[[Sharyn Hodgson]] – Carly Morris (1988–91, 1997, 2000–02, 2008) *[[Helena Bozich]] – Lynn Davenport (1988) *[[Adam Willits]] – Steven Matheson (1988–1991, 1995–1998, 2000, 2002, 2003, 2008) *[[Nicolle Dickson]] – Bobby Simpson (1988–1993, 1995) *[[Cornelia Frances]] – Morag Bellingham (1988–1989, 1993, 2001–2009, 2011–2013, 2016–2017) *[[Debra Lawrance]] – Pippa Ross (1990–2009; algselt oli rollis [[Vanessa Downing]]) *[[Lisa Lackey]] – Roxy Miller (1992–1995) *[[Simon Baker]] – James Hudson (1993–1994) *[[Heath Ledger]] – Scott Irwin (1997) *[[Clarissa House]] – Elizabeth Ann "Beth" Hunter (2002–2007) *[[Nicholas Bishop]] – Peter Baker (2004–2007) *[[Sharni Vinson]] – Cassie Turner (2005–2008) *[[Jon Sivewright]] – Tony Holden (2005–2010) *[[Amy Mathews]] – Rachel Armstrong (2006–2010) *[[Josh Quong Tart]] – Miles Copeland (2007–2011) *[[Esther Anderson]] – Charlie Buckton (2008–2013) *[[Celeste Dodwell]] – Melody Jones (2008–2009) *[[Sonia Todd]] – Gina Austin (2009–2013) *[[Axle Whitehead]] – Liam Murphy (2009–2013) *[[Charles Cottier]] – Dexter Walker (2010–2013) *[[Nic Westaway]] – Nic Westaway (2012–2016) *[[Kelly Paterniti]] – Tamara Kingsley (2012–2014) *[[Johnny Ruffo]] – Chris Harrington (2013–2016) *[[Jolene Anderson]] – Neive Devlin (2014–2015) *[[Raechelle Banno]] – Olivia Fraser Richards (2015–2018) *[[Orpheus Pledger]] – Mason Morgan (2016–2019) *[[Jackson Heywood]] – Brody Morgan (2016–2019) *[[Penny McNamee]] – Tori Morgan (2016–2021) *[[Sarah Roberts]] – Willow Harris (2017–2021) *[[Lukas Radovich]] – Ryder Jackson (2017–2022) *[[Sam Frost]] – Jasmine Delaney (2017–2022) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://homeandaway.7plus.com.au/ Ametlik koduleht] * {{imdb pealkiri|0094481|"Kodus ja võõrsil"}} [[Kategooria:Austraalia telesarjad]] [[Kategooria:Seebiooperid]] [[Kategooria:Noorte telesarjad]] [[Kategooria:TV1]] [[Kategooria:Kanal 2]] rgpzpx64z1jjfcgk39ukqnf05clrq5f TJK Legion 0 177473 6759707 6711507 2024-11-12T11:02:58Z Makenzis 95198 6759707 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Tallinna JK Legion | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Tallinna Jalgpalli Klubi Legion | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 4. jaanuar 2008 | lõpp = | väljak = [[Wismari staadion]] | mahutavus = 500 | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Deniss Belov]] | liiga = [[Esiliiga]] | hooaeg = [[Esiliiga B 2024|2024]] | positsioon = Esiliiga B, '''3.''' | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1=FF0000 |kere1=FF0000 |paremkäsi1=FF0000 |püksid1=FF0000 |sokid1=FF0000 | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2=191970 |kere2=191970 |paremkäsi2=191970 |püksid2=191970 |sokid2=191970 | veeb = http://www.legion.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Tallinna JK Legion''' (ametlikult '''Tallinna Jalgpalli Klubi Legion''') on [[2008]] asutatud [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mille kodulinn on [[Tallinn]] ja -väljak [[Wismari staadion]]. Võitnud [[Esiliiga]] [[Esiliiga 2019|2019. aasta hooaja]], mängib klubi 2020. aasta hooajal [[Meistriliiga]]s. Klubi moodustati 2008. aastal [[Tallinna Jalgpalli Klubi]] ja [[Tallinna SK Legion]] ühinemisel. ==Praegune koosseis== {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis lõpp}} ==Saavutused== *'''[[Esiliiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[Esiliiga 2019|2019]] *'''[[Esiliiga B]]''' :'''Võitjad (1)''': [[Esiliiga B 2018|2018]] *'''[[II liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[II liiga 2017#II liiga ida/põhi|2017]] :'''2. koht (1)''': [[II liiga 2008#II liiga ida/põhi|2008]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/2007 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2008 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:10. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:14. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2007 till:01/07/2008 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2008 till:01/07/2011 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2011 till:01/07/2012 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2012 till:01/07/2014 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B]]" from:01/07/2014 till:01/07/2017 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2017 till:01/07/2018 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B]]" from:01/07/2018 till:01/07/2019 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2019 till:01/07/2022 color:ML shift:(0,13) text:"[[Premium liiga]]" from:01/07/2022 till:01/07/2023 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=90px|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- |[[II liiga 2008|2008]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 14 || 26 || 20 || 4 || 2 || 68||24 ||+44 ||'''64'''||align=left| [[Sergei Dõmov]] '''(10)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2009|2009]] || [[Esiliiga]] ||'''6.'''|| 10 || 36 || 13 || 5 || 18 || 63||76 ||-13 ||'''44'''||align=left| [[Maksim Kisseljov]] '''(17)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|''ei osalenud'']] |- |[[Esiliiga 2010|2010]] || Esiliiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 11 || 6 || 19 || 57||81 ||-24 ||'''39'''||align=left| Maksim Kisseljov '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|1/64-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2011|2011]] || Esiliiga||bgcolor="#FFCCCC"|'''9.'''|| 10 || 36 || 7 || 6 || 23 || 44||104 ||-60 ||'''35'''||align=left| Maksim Kisseljov ja [[Roman Sirotkin]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/32-finaalid]] |- |[[II liiga 2012|2012]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''4.'''|| 14 || 26 || 14 || 7 || 5 || 63||38 ||+25 ||'''49'''||align=left| Maksim Gussev '''(15)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2013|2013]] || [[Esiliiga B]] ||'''7.'''|| 10 || 36 || 13 || 5 || 18 || 55||77 ||-22 ||'''44'''||align=left| [[Rauf-Roman Mikailov]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|1/64-finaalid]] |- |[[Esiliiga B 2014|2014]] || Esiliiga B||bgcolor="#FFCCCC"|'''10.'''|| 10 || 36 || 7 || 6 || 23 || 53||111 ||-58 ||'''27'''||align=left| Rauf-Roman Mikailov '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2015|2015]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||'''14.'''|| 14 || 26 || 5 || 2 || 19 || 40||84 ||-44 ||'''17'''||align=left| [[Maksim Kisseljov]] '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|''ei osalenud'']] |- |[[II liiga 2016|2016]]||II liiga ida/põhi||'''8.'''||14||26||11||1||14||55||61||-6||'''34'''||align=left|[[Stefan Tšendei]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2017|2017]]||II liiga ida/põhi||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''||14||26||19||3||4||119||39|| +80||'''60'''||align=left|[[Rejal Alijev]] '''(33)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|1/16-finaalid]] |- |[[Esiliiga B 2018|2018]]||[[Esiliiga B]]||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''||10||36||32||2||2||125||30|| +95||'''98'''||align=left|Rejal Alijev '''(40)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2019|2019]]||[[Esiliiga]]||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''||10||36||29||4||3||127||35|| +92||'''91'''||align=left|Rejal Alijev '''(38)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|1/8-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2020|2020]]||[[Premium liiga]]||'''7.'''||10||30||8||7||15||26||44|| -18||'''35'''||align=left|[[Nikita Andrejev]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2021|2021]]||Premium liiga||'''5.'''||10||32||11||7||14||49||48|| +1||'''40'''||align=left|[[Aleksandr Šapovalov]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|1/8-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2022|2022]]||Premium liiga||bgcolor="#FFCCCC"|'''9.'''||10||36||6||8||22||34||82|| -48||'''22'''||align=left|[[Nikita Ivanov]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2023|2023]]||[[Esiliiga]]||'''7.'''||10||36||5||6||25||37||97||-60||'''21'''||align=left|[[Denis Ruus]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/16-finaalid]] |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] ==Välislingid== *[http://www.legion.ee/ Koduleht] *{{EJLv|8}} {{Esiliiga meeskonnad}} [[Kategooria:Tallinna JK Legion| ]] [[Kategooria:Tallinna jalgpalliklubid|Legion, TJK]] 00yegldi55m5m4q7jxsv7tdaysum5m3 Tartu ühistranspordiliinid 0 177732 6759587 6683995 2024-11-12T02:16:03Z Rebane450 173683 teenindab GoBus 6759587 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tartu linnaliini buss.jpg|pisi|Tartu linnaliini lõõtsabuss liinil nr 7, 2024]] [[Fail:Kleepsubuss SLÄP!.jpg|pisi|Tartu 2024 raames teenindab liini nr 25 spetsiaalne kleepsubuss SLÄP!]] '''Tartu ühistranspordiliinid''' on 2024. aasta seisuga ainult bussiliinid. Linnasisene rongiliiklus [[Aardla raudteepeatus|Aardla]]/[[Kirsi raudteepeatus|Kirsi]] raudteepeatuse ja [[Tartu raudteejaam]]a vahel on olemas, kuid see ei moodusta eraldi transpordiliine. Ühistranspordi eesmärgil linnasisest laevaliiklust ei toimu. Trammiliini rajamine Tartusse on olnud küll korduvalt arutusel ja trammikordior ootab täitmist, end oma hinna pärast ikkagi tagaplaanile jäänud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kangilaski |eesnimi=Gea |kuupäev=11. mai 2021 |pealkiri=Gea Kangilaski: Tartu trammi idee pole maha maetud |url=https://arvamus.postimees.ee/7245424/gea-kangilaski-tartu-trammi-idee-pole-maha-maetud |vaadatud=29.06.2024 |väljaanne=postimees.ee}}</ref> ==Bussiliinid== 31. juulist 2023 on Tartus 16 tavabussiliini, kaks ööliini ja kaks [[Kommertsliin|kommertsliini]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=29.06.2024 |pealkiri=Peatus.ee nimekiri Tartu linnaliinidest |url=https://web.peatus.ee/aikataulut/urban-lines/1 |vaadatud=29.06.2024 |väljaanne=peatus.ee}}</ref> Nende hulgas on ka kaks uut linnailiini number 31 ja 31R, mis sõidavad Tartu - [[Vorbuse]] - [[Kardla]] liinidel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=03.01.2024 |pealkiri=VORBUSE-KARDLA PIIRKONNA BUSSILIINID |url=https://tartu.ee/et/vorbuseliin |vaadatud=29.06.2024 |väljaanne=tartu.ee}}</ref> Tartus on kokku 294 bussipeatust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=08.05.2024 |pealkiri=Tartu linnaliinibusside peatused |url=https://tartu.ee/et/uhistransport/tartu-peatused |vaadatud=29.06.2024 |väljaanne=tartu.ee}}</ref> Tartu linnaliine teenindab [[AS GoBus]], kellega Tartu linn sõlmis 24. jaanuaril 2018 lepingu aastateks 2019-2029. 2020. aasta keskpaiga seisuga teenindab liine 64 madalapõhjalist bussi, mis sõidavad keskkonnasäästliku gaasiküttega. Tartu linnale kuuluvad bussiliinid on tasulised, piletisüsteeme haldab [[AS Ridango]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=01.07.2019 |pealkiri=Tartu linn ja AS GoBus allkirjastasid uue bussiliiniveo lepingu |url=https://tarktartu.ee/tartu-linn-ja-as-gobus-allkirjastasid-uue-bussiliiniveo-lepingu/ |vaadatud=29.06.2024 |väljaanne=tarktartu.ee}}</ref> Lisaks sõidab [[Lõunakeskus]]e Ekspress kommertsliin (liininumber 69) tasuta linna ja kaubanduskeskuse vahel. Tartu linna ja [[Tartu lennujaam|Ülenurme lennuvälja]] vahelt sõidab ka kommertsliini E1. Enne bussiliinide reformi 2019. aastal, mil ringliinid asendati pendelliinidega, oli Tartus 29 bussiliini, millest 2 olid kommertsliinid. Liine haldas [[AS SEBE|AS Sebe]], samuti oli tasuta [[Sõbra tänav|Sõbra tänava]] Maxima vahet kurseeriv eraliin. :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |1 |FI - Nõlvaku |2022. aastal pikendati liin [[Füüsika Instituut|FI]]'st Kvartsi peatusesse |- |2 |Lõunakeskus - Kannikese - Nõlvaku | |- |3 |Nõlvaku - Zoomeedikum | |- |4 |Ringtee - Kummeli | |- |5 |Turu - Annelinn - Ihaste - Annelinn - Turu | |- |6 |Lõunakeskus - Roheline park | |- |7 |Tõrvandi - Raeplats - Kõrveküla |2023. aastal pikendati liini nii, et see läbiks ka [[Tõrvandi|Tõrvandit]], [[Ülenurme|Ülenurmet]] ja [[Kõrveküla]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=05.01.2023 |pealkiri=Linnaliin nr 7 pikeneb Kambja ja Tartu valda |url=https://tartu.ee/et/uudised/linnaliin-nr-7-pikeneb-kambja-ja-tartu-valda |vaadatud=29.06.2024 |väljaanne=tartu.ee}}</ref> |- |8 |Kvissentali - Roopa | |- |9 |Karlova - Annelinn - Raadi - Vahi TP |Kunagine ringliini 9 ja 9A.<ref>{{Netiviide |kuupäev=02.09.2020 |pealkiri=Sügisel uueneb üks bussiliin ning muutuvad väljumisajad |url=https://tartu.ee/et/uudised/sugisel-uueneb-uks-bussiliin-ning-muutuvad-valjumisajad |vaadatud=29.06.2024 |väljaanne=tartu.ee}}</ref> 2022. aastal pikendati liini [[Vahi (Tartu)|Vahi TP]]'ni.<ref>{{Netiviide |kuupäev=13.06.2022 |pealkiri=Alates tänasest teenindavad bussiliini nr 9 bussid ka Tartu vallas asuvat Vahi tööstusparki |url=https://tartuvald.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/8G9D1jjy5490/content/alates-tanasest-teenindavad-bussiliini-nr-9-bussid-ka-tartu-vallas-asuvat-vahi-toostusparki?redirect=http%3A%2F%2Ftartuvald.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_8G9D1jjy5490%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1 |vaadatud=29.06.2024 |väljaanne=tartuvald.ee}}</ref> |- |10 |Kvissentali - Annelinn - Ringtee - Rdt.jaam |Ainult tööpäeviti |- |11 |Märja - Lõunakeskus - Kasteheina |2022. aastal pikendati liini [[Märja]] alevikku<ref>{{Netiviide |kuupäev=08.12.2022 |pealkiri=Tartu pikendab linnaliinide marsruute |url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-pikendab-linnaliinide-marsruute |vaadatud=29.06.2024 |väljaanne=tartu.ee}}</ref> |- |12 |Lõunakeskus - Kasteheina | |- |13 |Kasteheina - Puidu | |- |21 |Ööliin | |- |22 |Ööliin | |- |25 |Rdt.jaam - Bussijaam - ERM |Liini teenindab spetsiaalne kleepsubuss<ref>{{Netiviide |kuupäev=13.01.2024 |pealkiri=Släp! kleepsubuss |url=https://www.stencibility.eu/slap-kleepsubuss |vaadatud=29.06.2024 |väljaanne=stencibility.eu}}</ref> |- |31 |Soola - Külasüda | rowspan="2" |Kunagised [[Tiksoja]], Vorbuse ja Kardla nõudeliinid, maakonnaliinid 103 ja 108.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=29.09.2022 |pealkiri=Vorbuse-Kardla bussiliinide 103 ja 108 asemel saab nüüdsest kasutada nõudeliini teenust |url=https://tartu.ee/et/uudised/vorbusekardla-bussiliinide-103-ja-108-asemel-saab-nuudsest-kasutada-noudeliini-teenust |vaadatud=29.06.2024 |väljaanne=tartu.ee}}</ref> Teenindab [[ABuss OÜ]]<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=5. detsember 2023 |pealkiri=Tartu Linnavalitsuse istungil |url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-linnavalitsuse-istungil-05-12-2023 |vaadatud=29.06.2024 |väljaanne=tartu.ee}}</ref> |- |31R |Soola - Külasüda - Kärevere sild - Külasüda - Soola |- |E1 |Kesklinn - Tartu Lennujaam |Avati uuesti 2024. aastal. |- |69 |Lõunakeskus - Turu |Haldab AS Sebe |} == Vanad bussiliinid == Enne 2019. aasta bussiliinide reformi. {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |1 |FI – Nõlvaku | |- |2 |Lõunakeskus – FI – Roopa – Kesklinn – Roopa – FI – Lõunakeskus | |- |3 |Nõlvaku – Kannikese – Nõlvaku | |- |4 |Ringtee – Põllu – Ringtee | |- |5 |Nõlvaku – Kivilinna – Kannikese – Kivilinna – Nõlvaku | |- |6 |Lõunakeskus – FI – Ropkamõisa – Kesklinn – Zoomeedikum | |- |7 |Lõunakeskus – Eerika – Kvissentali – Raudteejaam – Eerika – Lõunakeskus | |- |8 |FI – Visa Hall – Tuglase – Turu | |- |9 |Sepa turg – Ropkamõisa – Kesklinn – Ropkamõisa – Sepa turg | |- |10 |Nõlvaku – Põllu – Nõlvaku | |- |11 |Tähe – Ravila Tööstuspark – Tähe | |- |12 |Tähe – Nõlvaku – Tähe | |- |13 |Sepa turg – Paju - Sepa turg | |- |14 |Turu – Kasteheina – Turu | |- |15 |Soola – Kasteheina – Soola | |- |16 |Nõlvaku – Zoomeedikum | |- |16A |Nõlvaku – Zoomeedikum | |- |17 |Ringtee – Kasteheina – Ringtee | |- |18 |Lõunakeskus – Paju – Lõunakeskus | |- |19 |Jalaka – Raudteejaam | |- |20 |Zoomeedikum – Raudteejaam – Kivilinna – Zoomeedikum | |- |21 |Ööliin | |- |22 |Ööliin | |- |24 |Nõlvaku – Nooruse – Nõlvaku | |- |26 |Kesklinn – Kivilinna – Ihaste – Soola | |- |27 |Kesklinn – Vahi alevik | |- |28 |Ringtee - Sepa turg - Anne - Sepa turg - Ringtee | |- |69 |Lõunakeskus – Turu – FI | |- |96 |Kesklinn – Jõe keskus (Prisma) |Suleti 01.07.2017<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. juuni 2017 |pealkiri=Prisma sulgeb tasuta bussiliini |url=https://tartu.postimees.ee/4149291/prisma-sulgeb-tasuta-bussiliini |vaadatud=29.06.2024 |väljaanne=tartu.postimees.ee}}</ref> |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tartu]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] 62j6rtxwkt3nup9rl7m94am0raihcid Hans Wachtmeister (surnud 1590) 0 178684 6759479 6738655 2024-11-11T19:19:34Z NOSSER 8097 6759479 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Rootsi feldmarssalist. Teiste samanimeliste kohta vaata täpsustuslehekülge [[Hans Wachtmeister]].}} '''Hans Wachtmeister''' (surnud [[3. mai]] [[1590]]) oli vanast [[Eestimaa]] [[aadlisuguvõsa|aadlisoost]] pärit<ref>Ernst Heinrich Kneschke: Neues allgemeines deutsches Adels-lexikon, 1996, [http://books.google.ee/books?id=wWPZDGNlQNgC&pg=PA427&lpg=PA427&dq=alten+Adel+Esthlands&source=bl&ots=tDOXzn6Kwm&sig=Sa9jSUb10VMmYnsa2gIWbXRgc6U&hl=et&ei=0JhjSrlExMOyBvrb4PUP&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2 lk.427]</ref> [[Rootsi feldmarssalite loend|Rootsi feldmarssal]] [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastase sõja]] ajal. [[28. mai]]l (t.a. 24. märts) [[1578]] tegi Rootsi kuningas [[Johan III]] tema kui [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] [[Rittmeister|rittmeist]]ri naturalisatsiooni korras Rootsi [[aadel|aadlikuks]]<ref>Biographiskt lexicon öfver namnkunnige svenska män / Nittonde Bandet, [https://runeberg.org/biosvman/19/0110.html lk.94]</ref> ja konfirmeeris samal aastal talle [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnas]] asunud [[Lagedi mõis|Lagedi]] [[mõis]]a.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16845 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Lagedi mõis (Jüri khk)]</ref> [[1579]]. aastal võitles ta mõne nädala koos [[Hans Eriksson]]iga (surnud 1608) [[Peipsi järv]]e mõlemal kaldal venelaste vastu<ref>Historisk tidskrift, 1881, [http://www.archive.org/stream/historisktidskr08frgoog#page/n209/mode/1up lk.200]</ref><ref>Nordisk familjebok, 1921, [https://runeberg.org/nfck/0129.html lk.222]</ref> [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]]. [[1581]]. aastal määrati ta Rootsi vägede ülemjuhatajaks [[Eestimaa]]l ja [[27. juuni]]l [[1582]] sai temast [[feldmarssal]].<ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA24 lk.24]</ref> Hans Wachtmeistrile anti pandile seni Heinrich Lievele kuulunud [[Liivi mõis]] [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]], kuna [[Lieven]] ei allunud Rootsi kuningale rootslaste võimu saabumisel, kuid [[1582]]. aastal ostis mõisa tagasi Heinrichi poeg [[Eestimaa maanõunik]] ja [[ooberst]] [[Reinhold Lieven|Reinhold Lieve]]<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16577 Liivi mõis (Kullamaa khk)]</ref>. [[1588]]. aasta juunist kuni 13. oktoobrini oli ta kohusetäitjana ajutine [[Eestimaa asehaldur]].<ref>http://www.worldstatesmen.org/Estonia.html</ref> 30. aprillil 1575 läänistas [[Johan III]], Hans Wachtmeisterile Hiiumaal asuvad Waiferi, Suriküle ja Aunaka talud, kokku 24 [[adramaa]]d, koos päraldistega, sõjaliste teenete eest, mis ta on osutanud [[Mõisamehed|mõisame]]estega [[Kahekümneviieaastane sõda|sõjas moskoviidi vastu]] ning pealegi on tal palgavõlana saada 760 taalrit. Järgnevatel aastatel sai ta Hiiumaal nendele lisaks veel rea uusi [[lään]]e, kuid need ei moodustanud tervikut, vaid paiknesid mitmel pool Hiiu saarel. Ta sai lääniks ühe adramaaga [[Õngu|Önigu]] vesiveski, endise [[Alliksaare mõis]]a ja ümbruskonnast talumaid (Vanamõisa, Prehnu, Jabuse, Kitsa), samuti Harju küla 3 adramaad, [[Vaemla]] vakuse 15 adramaad, maid vana [[Vahtrepa sadam]]a juurest (Vahtrepa, Värssu, Püüste, Agaste) ja [[Suuresadama]] juurest [[Sääre (Hiiumaa)|Sääreküla]]st 2 adramaad, kuhu püstitas sinna [[Lubjaahi|lubjaah]]ju ning sadamasse oma [[Wachtmeistri sild|Wachtmeistri sil]]la<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3</ref>. Talle kuulusid peale [[Hiiumaa]] [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonna]] [[Kassari mõis|Aunaku mõisa]] (Ounack) pärusmõisa<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=SRA%20%C3%96stersj%C3%B6provinsernas%20jordrevisionshandlingar%2C%2055410/4:112?188,97,1189,471,0 Saaga SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/4:112; 1583-1589]</ref><ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16791 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Kassari mõis (Pühalepa khk)]</ref> ja [[Saulepi mõis]]a<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/kassarimaa/2012/12/01/8 Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest], Kassarimaa, nr. 32, lk 11, 1 detsember 2012</ref>, 1578. aastast [[Harjumaa]] [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkon]]na [[Lagedi mõis]]a ka [[Läänemaa]] [[Käina kihelkond|Käina kihelkon]]na [[Vaemla mõis|Vaemla]] ja Läänemaa [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkon]]na [[Loodna mõis|Loodna]], 1581. aastast [[Virumaa]] [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkon]]na [[Põlula mõis|Põlula]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wachtmeister_af_Bj%C3%B6rk%C3%B6_nr_31#1 Wachtmeister af Björkö nr 31], www.adelsvapen.com</ref> mõis. [[1580. aastad|1580. aastatel]] lasi [[Aunaku mõis]]nik Hans Wachtmeister ehitada Hiiumaal [[Suursadam]]asse sadamasilla. Hans Wachtmeister maeti 8. mail 1590 [[Tallinn]]as<ref>[http://genealogics.org/getperson.php?personID=I00487748&tree=LEO Leo van de Pas: Genealogics]</ref>. ==Perekond== [[Wachtmeister (aadlisuguvõsa)|Wachtmeistrite aadlisuguvõsast]] Hans Wachtmeisteri vanemad olid [[Aunaku mõis]]nik ja [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] aadlilipkonna [[ooberst]] (1543–1550) [[Claes Wachtmeister]] ja Regina von Ahlefeldt, kes oli tõenäoliselt Taani oobersti tütar. Hansu vanaisa [[Axel Wachtmeister]] oli Aunaku mõisnik ja [[Saare-Lääne piiskop]]i residentsi [[Kuressaare linnus]]e komandant 1515–1520<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=1035 lk.265–266]</ref>. Ta abiellus Beata Stålarmiga (maetud 1610 Tallinnas), kes oli [[Soome asehaldur]]i ja [[Rootsi riiginõunik]]u [[Erik Arvidsson Stålarm]]i (surn. 1566) ja [[Uusimaa]]l [[Karjaa]]s asunud Grabbacka mõisa pärija Beata Grabbe tütar. Abikaasa vend [[Arvid Eriksson Stålarm]] (1549–1620) oli aastatel 1592–1597 [[Narva asehaldur]] ning õde Christina oli abielus soomlasest [[Tallinna linnus]]e ja lääni asehalduri [[Hans Eriksson]]iga. Abielust Beataga sündisid: *Beata Wachtmeister, abiellus Claes Claesson Ugglaga ja 1633 [[Porvoo]] Mickelsböle mõisniku ooberstleitnant Erik Mårtensson Boijega (1588–1647); *Axel Wachtmeister (suri 1606 Soomes õnnetusjuhtumis). *[[Claes Hansson Wachtmeister]] (surnud 1631), [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkon]]na ooberst ja maanõunik; [[Eestimaa maanõunik]]u ja Björkö vabahärra [[Hans Wachtmeister (1609-1652)|Hans Wachtmeister]]i (1609–1652) isa<ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA87 lk.87]</ref>, Johannishusi krahvi, Lagedi mõisniku kindraladmiral [[Hans Wachtmeister (1641-1714)|Hans Wachtmeister]] (1641–1714) vanaisa.<ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA23 lk.23]</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597)|Gustaf Gabrielsson Oxenstierna]] | nimi=[[Eestimaa kubernerid|Eestimaa asehaldur]] | aeg=[[1588]]| järgnev=[[Gustaf Axelsson Banér]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Wachtmeister, Hans Claesson}} [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Rootsi sõjaväelased]] [[Kategooria:Rootsi feldmarssalid]] [[Kategooria:Vaemla mõisnikud]] [[Kategooria:Surnud 1590]] [[Kategooria:Wachtmeistrid]] [[Kategooria:Rootsi aadlikud]] mlb089bsoxfumdcxel7p439nnrqsy8t Arnold Oksmaa 0 178764 6759714 6648736 2024-11-12T11:20:50Z Castellum 9117 6759714 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Arnold Oksmaa.jpg|thumb|Arnold Oksmaa]] '''Arnold Oksmaa''' (sündinud [[17. august]]il [[1979]] [[Kohtla-Järve]]l) on eesti laulja, meelelahutus- ja seltskonnategelane. Kuivõrd Oksmaa on laulmisest enam tuntud oma skandaalse eraelu ja meedialembuse poolest, on teda avalikkuses tituleeritud tihti ka "kõmutegelaseks".<ref>[https://web.archive.org/web/20140416182358/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kohtutaiturid-arestisid-arnold-oksmaa-pangaarved.d?id=34815389 Kohtutäiturid arestisid Arnold Oksmaa pangaarved] Delfi, 10. november 2010.</ref><ref>Vainküla, Kirsti. [https://web.archive.org/web/20120824033423/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/presidendi-tutre-ahvardaja-teine-ohver-oli-arnold-oksmaa.d?id=34569139 Presidendi tütre ähvardaja teine ohver oli Arnold Oksmaa] Eesti Ekspress, 4. november 2010.</ref> ==Elulugu== Ta õppis aastatel 1987–1997 [[Tallinna Tondi Kool|Tallinna I Internaatkoolis]]. Arnold Oksmaa esindas [[2000]]. aastal Eestit puuetega inimeste Eurovisioonil [[Tampere]]s, kus ta sai koos kõigi teiste osalejatega, kes ei tulnud esikohale, teise koha. Ta kirjutas [[Mart Laar]]ile ja [[Signe Kivi]]le, et ta tahab selle eest preemiat saada, nagu "päris" eurolauljad ja tippsportlased. Ta oleks seda kasutanud oma koduköögi remontimiseks [[Kalamaja]]s.<ref>Arnold Oksmaa. Hüljatud Eesti moodi. Hai Uim, Tallinn 2003, lk. 89–91</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=4924&kat=2 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-12-04 |arhiivimisaeg=2013-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131215213657/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=4924&kat=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2002]]. aastal valmis Arnoldist dokumentaalfilm "[[Teine Arnold]]" (režissöör [[Urmas E. Liiv]]). Samal aastal sai Oksmaa tuntuks ajakirjas Kroonika esitatud väidetega, mille kohaselt oli ta alaealisena laulja ja helilooja [[Joel Steinfeldt]]i armuke.<ref>Jaan Väljaots. [http://www.ohtuleht.ee/134455 Steinfeldt Kroonikaga kohtus]. Õhtuleht, 21. jaanuar 2003</ref> Lisaks esitas Oksmaa samal aastal [[Raadio Uuno]]le antud intervjuus väiteid ka samasuguse suhte kohta telesaatejuht [[Urmas Liiv]]iga.<ref>Kadi Viljak. [http://www.ohtuleht.ee/127430 "Teadsin, et ta soovib minuga magada"]. Õhtuleht, 29. august 2002</ref> Järgnenud uurimise ja kohtuprotsesside käigus Oksmaa esitatud süüdistused tõendamist ei leidnud.{{lisa viide}} Augustis 2006 algatati Arnold Oksmaa pornovideote ja -piltide väidetavalt ebaseaduslikus levitamises kriminaalasi karistusseadustiku paragrahvi 220 alusel, mis käsitleb autoriõiguse rikkumist.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/191018 Oksmaa pornopiltide levitajad vangi? Õhtuleht, 2. veebruar 2006]</ref> Hiljem asus ta elama [[Helsingi]]sse, kus teenis leiba kelnerina.<ref>[http://www.elu24.ee/230436/arnold-oksmaa-soovib-abielluda-eestis-10-10-2010-kell-10 Arnold Oksmaa soovib abielluda Eestis 10.10.2010 kell 10]. Elu 24, 27. veebruar 2010</ref> Ta on jätkanud ka tegevust harrastuslauljana ja tegeleb autobiograafia kirjutamisega. 2010. aastal avas ta isikliku kanali veebisaidil [[YouTube]]. ==Teoseid== *2002 plaadifirma [[TopTen]] tõi turule Arnold Oksmaa sooloplaadi "Teine Arnold" *2003 "Hüljatud Eesti moodi" (autobiograafia). Hai Uim. Tallinn 2003 *2006 "Valitud pressiteated". Presshouse Kirjastus. Tallinn 2006 *2011 hakkas kirjutama oma uut autobiograafiat ==Tunnustus== *2003 Eesti popmuusika aastaauhind "Kuldne Plaat 2003" ==Tema kohta tehtud== *2002 [[Urmas E. Liiv]]i dokumentaalfilm "[[Teine Arnold]]" *2003 [[Mari Leen Albers]] kirjutas Oksmaa elust raamatu "Avameelselt Arnoldist" *2004 [[Aivar Palumäe]] ja [[Gunnar Loho]] lavastasid temast eluloofilmi "MEESUS" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.youtube.com/user/Oksmaamusic Arnold Oksmaa kanal YouTube'is] *[http://www.ohtuleht.ee/269326 Arnold Oksmaa: "Oma väikese kasvu kohta on mul ilus ja sirge riist"] *[http://buduaar.ee/Article/article/arnold-oksmaa-pommitab-meediat-omatehtud-uudistega Arnold Oksmaa pommitab meediat omatehtud uudistega] {{JÄRJESTA:Oksmaa, Arnold}} [[Kategooria:Eesti pornonäitlejad]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] mljbpklj5qlocs6qjstv5ncn2ki84wk FC Elva 0 189215 6759692 6711505 2024-11-12T10:36:22Z Makenzis 95198 6759692 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Elva | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Football Club Elva | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 8. august 2000 | lõpp = | väljak = [[Elva linnastaadion]],<br>[[Nike Arena Elva]] | mahutavus = | ametinimetus1 = Tegevjuht | esimees = [[Marie Pau]] | omanik = | ametinimetus3 = Peatreener | treener = [[Joonas Horn]] | liiga = [[Esiliiga]] | hooaeg = [[Esiliiga 2024|2024]] | positsioon = Esiliiga, '''8.''' | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=008000 |sokid1=FF0000 | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2=FF0000 |kere2=FF0000 |paremkäsi2=FF0000 |püksid2=008000 |sokid2=FF0000 | veeb = http://www.fcelva.ee | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''FC Elva''' on [[2000]]. aastal asutatud [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Elva]]s. ==Ajalugu== FC Elva on asutatud [[8. august|8. augustil]] [[2000]].<ref>{{Netiviide |url=http://fcelva.ee/klubi/kontakt |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-11-18 |arhiivimisaeg=2017-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171124140837/http://www.fcelva.ee/klubi/kontakt |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Mängijad== {{Vaata ka|Kategooria:FC Elva jalgpallurid}} ===Praegune koosseis=== {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis lõpp}} ===Duublid=== *[[FC Elva II]] ===Naiskond=== *[[FC Elva (N)]] ==Personal== {{col-begin|width=100%}} |- | ===Praegune tehniline personal=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Veiko Haan]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jürgen Kuresoo]] |} | ===Peatreenerite ajalugu=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]]||2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Lillevere]]||2005–2008 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marek Naaris]]||2009–2013 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kaido Koppel]]||2014–2016 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Veiko Haan]]||2017–2022 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Joonas Horn]]||2013– |} |} ==Saavutused== *'''[[Esiliiga]]''' :'''3. koht (1)''': [[Esiliiga 2022|2022]] *'''[[Esiliiga B]]''' :'''2. koht (1)''': [[Esiliiga B 2016|2016]] *'''[[II liiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[II liiga 2004#II liiga lõuna/lääs|2004]] *'''[[III liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[III liiga 2011#III liiga lõuna|2011]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/2000 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2001 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(2,-4) text:7. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(1,-4) text:10. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(2,-4) text:10. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(1,-4) text:14. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(1,-4) text:14. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2000 till:01/07/2002 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2002 till:01/07/2004 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2004 till:01/07/2007 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2007 till:01/07/2010 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2010 till:01/07/2011 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2011 till:01/07/2012 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2012 till:01/07/2016 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B|ELB]]" from:01/07/2016 till:01/07/2023 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=90px|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- |[[Esiliiga 2001|2001]] || [[Esiliiga]] ||'''5.'''|| 8 || 28 || 12 || 6 || 10 || 64||33 ||+31 || '''42''' ||align=left| [[Argo Arbeiter]] ja [[Janek Kalda]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2001|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2002|2002]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''7.'''|| 8 || 28 || 5 || 5 || 18 || 40||61 ||−21 || '''20''' ||align=left| Janek Kalda '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2002|1/8-finaalid]] |- |[[II liiga 2003|2003]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||'''4.'''|| 8 || 28 || 11 || 5 || 12 || 62||48 ||+14 || '''38''' ||align=left| [[Reimo Oja]] '''(17)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2003|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2004|2004]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 8 || 28 || 18 || 4 || 6 || 90||39 ||+51 || '''58''' ||align=left| [[Vitali Ištšuk]] '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2004|1/8-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2005|2005]] || [[Esiliiga]] ||'''7.'''|| 10 || 36 || 10 || 6 || 20 || 42||71 ||−29 || '''36''' ||align=left| [[Kaarel Kümnik]] ja [[Rasmus Luhakooder]] '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2005|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2006|2006]] || [[Esiliiga]] ||'''10.'''|| 10 || 36 || 4 || 3 || 29 || 20||100 ||−80 ||'''15'''||align=left| [[Eerik Reinsoo]] '''(5)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2006|1/16-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2007|2007]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''10.'''|| 10 || 36 || 2 || 2 || 32 || 17||116 ||−99 || '''11''' ||align=left| [[Priit Betlem]] '''(4)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2007|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2008|2008]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||'''14.'''|| 14 || 26 || 1 || 1 || 24 || 11||151 ||−140 || '''4''' ||align=left| [[Tauno Laja]] ja [[Tauri Tursk]] '''(2)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2008|1/8-finaalid]] |- |[[II liiga 2009|2009]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||'''7.'''|| 14 || 26 || 11 || 6 || 9 || 54||41 ||+13 || '''39''' ||align=left| [[Marten Mütt]] '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2010|2010]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''14.'''|| 14 || 26 || 2 || 2 || 22 || 13||86 ||−73 || '''8''' ||align=left| [[Erkki Kubber]] ja [[Tauno Laja]] '''(3)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|1/32-finaalid]] |- |[[III liiga 2011|2011]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 12 || 22 || 16 || 5 || 1 || 81||18 ||+63 || '''53''' ||align=left| [[Jürgen Kuresoo]] '''(19)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/64-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2012|2012]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''4.'''|| 14 || 26 || 15 || 5 || 6 || 65||29 ||+36 ||'''50'''||align=left| [[Jürgen Kuresoo]] '''(25)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|1/16-finaalid]] |- |[[Esiliiga B 2013|2013]] || [[Esiliiga B]] ||'''6.'''|| 10 || 36 || 13 || 7 || 16 || 56||64 ||−8 ||'''46'''||align=left| [[Jürgen Kuresoo]] '''(33)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2014|2014]] || Esiliiga B ||'''6.'''|| 10 || 36 || 12 || 5 || 19 || 45||79 ||−34 ||'''41'''||align=left| [[Jürgen Kuresoo]] '''(17)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|1/32-finaalid]] |- |[[Esiliiga B 2015|2015]] || Esiliiga B ||'''4.'''|| 10 || 36 || 16 || 6 || 14 || 62||45 ||+17 ||'''54'''||align=left| [[Jürgen Kuresoo]] '''(23)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2016|2016]] || Esiliiga B ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 10 || 36 || 21 || 5 || 10 || 67||39 ||+28 ||'''68'''||align=left| [[Jürgen Kuresoo]] '''(23)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/64-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2017|2017]] || [[Esiliiga]] ||'''9.'''|| 10 || 36 || 9 || 2 || 25 || 40||90 ||−50 ||'''29'''||align=left| [[Jürgen Kuresoo]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2018|2018]]||Esiliiga||'''4.'''||10||36||15||10||11||51||64||-13||'''55'''||align=left|[[Jürgen Kuresoo]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|1/8-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2019|2019]]||Esiliiga||'''5.'''||10||36||18||2||16||67||63||-4||'''56'''||align=left|[[Martin Thomson]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|Poolfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2020|2020]]||Esiliiga||'''5.'''||10||32||14||7||11||54||52||+2||'''49'''||align=left|[[Devid Lehter]] '''(17)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|Poolfinaalid]] |- |[[Esiliiga 2021|2021]]||Esiliiga||'''6.'''||10||27||9||2||16||42||54||-12||'''29'''||align=left|[[Jasper Reilson]] '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|1/64-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2022|2022]]||Esiliiga||'''3.'''||10||36||20||6||10||76||52||+24||'''66'''||align=left|[[Andre Paju]] '''(15)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|1/8-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2023|2023]]||Esiliiga||'''8.'''||10||36||12||4||20||45||75||-30||'''40'''||align=left|Andre Paju '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/8-finaalid]] |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.fcelva.ee Klubi koduleht] *{{EJLv|217}} {{Esiliiga meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid|Elva]] [[Kategooria:FC Elva| ]] 4ngeizzyx3bejpml1budn3t89i3jkk6 Tartu Ülikooli füüsika instituut 0 189994 6759311 6613502 2024-11-11T13:22:53Z Hirvelaid 32011 /* Vaata ka */ 6759311 wikitext text/x-wiki '''Tartu Ülikooli füüsika instituut''' on [[Tartu Ülikool]]i loodus- ja täppisteaduste valdkonna instituut. Instituut loodi 1946. aastal kui Eesti NSV Teaduste Akadeemia '''Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut''' (FMMI).<ref name="ajalugu">{{Netiviide |url=http://www.fi.ut.ee/et/ajalugu |pealkiri=TÜ Füüsika Instituudi ajalugu |vaadatud=2014-09-05 |arhiivimisaeg=2014-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140225075024/http://www.fi.ut.ee/et/ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> 1952. aastal nimetati asutus ümber '''Füüsika ja Astronoomia Instituudiks''' (FAI). 1973. aastal lahutati see FAI Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudiks [[Tõravere]]s (AAI, nüüdne [[Tartu Observatoorium]]) ja '''TA Füüsika Instituudiks''' (FI) [[Tartu]]s. TA Füüsika Instituut läks Tartu Ülikooli alluvusse 1997. aastal. 2008. aastal liideti füüsikainstituut füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakonnaga ning sai instituudiks loodus- ja tehnoloogiateaduskonna koosseisus. 2016. aastast, seoses ülikooli struktuurimuutustega, on Füüsika Instituut Tartu Ülikooli [[Loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkonna]] koosseisus.<ref name="ajalugu"/> Instituudi direktorid: *1947–1950 [[Arnold Humal]] (FMMI) *1950–1973 [[Aksel Kipper]] (FMMI, FAI) *1973–1976 [[Karl Rebane]] (FI) *1976–1981 [[Harry Õiglane]] (FI) *1981–1988 [[Peeter Saari]] (FI) *1988–1994 [[Arvi Freiberg]] (FI) *1994–2002 [[Kristjan Haller]] (FI, TÜFI) *2002–2009 [[Ergo Nõmmiste]]<ref name="ajalugu"/> *2009–2012 [[Marco Kirm]]<ref>{{ETIS|6c7a0b88-cb0c-4be1-8471-7e650b72fc25|Marco Kirm}} {{väiksem|Kasutatud 31.10.2010}}</ref><ref>[http://www.ut.ee/et/uudised/tu-uus-teadusprorektor-marco-kirm TÜ uus teadusprorektor on Marco Kirm]</ref> *2013–2017 [[Jaak Kikas]] *2018– [[Toomas Plank]] == Vaata ka == * [[Physicum]] *[[Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labor]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Koduleht}} *{{RA fondiloend|3222|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituut}} {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] 3fefpi0933smpkrstsceptv6uqtkx1l Aas-hanerohi 0 191352 6759371 6653477 2024-11-11T15:36:28Z S.kaisel 173376 6759371 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Aas-hanerohi | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Hanerohi.jpg | pildi_seletus = [[Aas-hanerohi]] ''Arabis planisiliqua'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Hanerohi]] ''Arabis'' | liik = '''Aas-hanerohi''' | binaarne = ''Arabis planisiliqua'' | binaarse_autor = (Pers.) Rchb. | levikukaart = | sünonüümid = *''Arabis gerardii'' (Besser) Besser ex W.D.J.Koch *''Arabis hirsuta'' (L.) Scop. subsp. ''gerardii'' (Besser) Hartm.f. }} '''Aas-hanerohi''' (''Arabis planisiliqua'' ka ''Arabis gerardii'') on [[taimed|taime]][[liik (bioloogia)|liik]] [[ristõielised|ristõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[hanerohi|hanerohu]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. ==Süstemaatika== Aas-hanerohtu vaadeldakse ka aas-hanerohu alamliigina ''Arabis planisiliqua'' subsp. ''nemorensis'' või [[kare hanerohi|kareda hanerohu]] alamliigina ''Arabis hirsuta'' subsp. ''gerardii''. ==Levila== Eestis kasvab hajusalt, peamiselt mandril. ==Välimus== Aas-hanerohi on [[üheaastane taim]]. Õied on valged. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Ristõielised]] [[Kategooria:Eesti kapsalaadsed]] dm7gxuz3jfam4pd5z2q03ms3p0c3rfj Valipe mõis 0 202124 6759418 6675552 2024-11-11T17:33:04Z NOSSER 8097 6759418 wikitext text/x-wiki '''Valipe mõis''' (ka '''Vallipää mõis''') oli [[Hiiu-Suuremõisa mõis]] [[karjamõis]] [[Hiiumaa]]l [[Valipe]]s, [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkon]]nas. Valipe mõisahoone rajati tõenäoliselt [[15. sajand]]i alguses ja see täitis ka kaitsefunktsiooni, olles seega üks väheseid Hiiumaa teadaolevaid keskaegseid kaitserajatisi. [[16. sajand]]i alguses on seda ka kirjalikes allikates mainitud kindlustatud kohana. Siiski olid selle müürid tunduvalt õhemad kui [[vasallilinnus]]tel, olles vaid 1–1,5 meetri paksused. Seetõttu pole seda linnuste hulka otseselt arvatud. 1796. aastal pandis krahv [[Jakob Pontus Stenbock|Jacob Pontus Stenbock]], kammerärra Ludwig von Ungern-Sternbergile [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]]/Pühalepa<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16742 Suuremõisa mõis (Pühalepa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> koos Vallipe, [[Soonlepa mõis|Soonlepa]], [[Vohi mõis|Vohi]] ja [[Harjo mõis|Harjo karjamõis]]atega 80 aastaks. 1805. aasta jagamis- ja loovutuslepinguga, said kaptenleitnant Konstantin ja leitnant Eduard von Ungern-Sternbergid jagamatult [[Pärusmõis|pärusmõis]]ad [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]] ja [[Lauka mõis|Lauka]] ja Suuremõisa pandimõisa koos Soonlepa, Partsi, [[Vilivalla mõis|Vilivalla]] ja [[Loja mõis|Loja]]ga. 1811. aastal sai kaptenleitnant Konstantin Ungern-Sternberg pandilepingu lisaga pandimõisad Suuremõisa koos Soonlepa, Partsi, Vilivalla ja Lojaga ning 1812. aastal kinnistati Suuremõisa koos Soonlepa, Partsi, Vilivalla ja Lojaga tema pärusomandiks. Valipe mõisahoonet uuriti arheoloogilistel kaevamistel aastatel [[1974]]–[[1975]]. Selle tulemusel selgus, et hoone oli kasutusel [[15. sajand|15.]]–[[18. sajand]]ini. On oletatud, et Valipe mõisahoone kohal võis varem asuda muinaslinnus, kuid see pole leidnud kinnitust{{lisa viide}}. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Kalvi Aluve]]. ''Eesti keskaegsed linnused''. Tallinn: Valgus, 1993. Lk 57. ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|ID=23654}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16742 Suuremõisa mõis (Pühalepa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Coordinate|NS=58.854507|EW=22.966608|type=landmark|region=EE}} {{Pühalepa kihelkond}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Hiiumaa vald]] [[Kategooria:Hiiu maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Pühalepa kihelkond]] eu5b2nui60qakclbq6yxbgpxp3rc4nc Jõhvi FC Phoenix 0 205931 6759703 6527491 2024-11-12T10:59:57Z Makenzis 95198 6759703 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Jõhvi FC Phoenix | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Jõhvi Football Club Phoenix | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 15. august 2011 | lõpp = | väljak = [[Jõhvi linnastaadion]] | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Vladimir Aga]] | liiga = Esiliiga | hooaeg = 2024 | positsioon = '''6.''' | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1=FFA500 |kere1=FFA500 |paremkäsi1=FFA500|püksid1=FFA500 |sokid1=FFA500 | muster_la2= |muster_b2= |muster_sh2 = |muster_ra2= |muster_so2= | vasakkäsi2=00008B |kere2=00008B |paremkäsi2=00008B |püksid2=000000 |sokid2=000000 | veeb = https://fcphoenix.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Jõhvi FC Phoenix''' (kuni 2018. aasta veebruarini '''Jõhvi FC Lokomotiv''') on [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]]. Klubi kodustaadion on [[Jõhvi linnastaadion]]. Tegeldakse ka [[saalijalgpall]]iga. ==Ajalugu== ===Jõhvi JK Orbiit=== Klubi eelkäijaks on '''Jõhvi JK Orbiit''', mis tegutses 1998-2011.<ref>[http://soccernet.ee/johvi-tuleb-kogenud-meeskonna-ja-valistreeneriga Jõhvi tuleb kogenud meeskonna ja välistreeneriga] soccertnet.ee, 19. veebruar 2013</ref> ===Jõhvi FC Lokomotiv=== Klubi loeb oma sünnipäevaks 15. augustit 2011, mil esitleti Jõhvi FC Lokomotivi ühel konverentsil, kus osalesid piirkonna jalgpallimeeskondade esindajad ja ka [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalliliidu]] president [[Aivar Pohlak]].<ref>[https://fcphoenix.ee/club#about-club Klubist FC Phoenix] fcphoenix.ee, vaadatud 23. november 2023</ref> ===Jõhvi FC Phoenix=== 2018. aasta jaanuaris muudeti klubi nimeks FC Phoenix seoses klubi uue sponsori "Наchcoins"-i.<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/moned-aastad-tagasi-korgliigas-manginud-klubi-sai-uue-nime Mõned aastad tagasi kõrgliigas mänginud klubi sai uue nime] soccernet.ee, 7. veebruar 2018</ref> 2017-2019 tegutseti ainult noorteklubina. Alates 2020. aastast on klubi taas esindatud ka Eesti meistrivõistlustel. [[II liiga 2023|2023. aastal]] mängiti [[II liiga]]s koos kohaliku [[Jõhvi JK Noova|JK Noova]] meeskonnaga nime all '''Jõhvi FC Phoenix ja JK Noova ÜM'''. ==Saavutused== *'''[[Esiliiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[Esiliiga 2013|2013]] *'''[[II liiga]]''' :'''Võitjad (2)''': [[II liiga 2009#II liiga ida/põhi|2009]], [[II liiga 2012#II liiga ida/põhi|2012]] :'''2. koht (2)''': [[II liiga 2016#II liiga ida/põhi|2016]], [[II liiga 2023#II liiga ida/põhi|2023]] *'''[[III liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[III liiga 2005#III liiga ida|2005]] :'''2. koht (3)''': [[III liiga 2000#III liiga ida|2000]], [[III liiga 2002#III liiga ida|2002]], [[III liiga 2021#III liiga ida|2021]] *'''[[IV liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[IV liiga 1999#IV liiga ida|1999]] *'''[[Väike karikas]]''' :'''Võitja (1)''': [[Väike karikas 2011|2011]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/1997 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:1998 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/1997 till:01/07/1998 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/1998 till:01/07/1999 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(1,-4) text:10. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/1997 till:01/07/1998 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga|III]]" from:01/07/1998 till:01/07/1999 color:II shift:(0,13) text:"[[IV liiga|IV]]" from:01/07/1999 till:01/07/2005 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2005 till:01/07/2009 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2009 till:01/07/2010 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2010 till:01/07/2012 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2012 till:01/07/2013 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2013 till:01/07/2014 color:ML shift:(0,13) text:"[[Premium liiga|PL]]" from:01/07/2014 till:01/07/2016 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2019 till:01/07/2021 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2021 till:01/07/2023 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=170px|Suurim väravakütt !width=90px|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- ! colspan="14" | Jõhvi JK Orbiit |- |[[III liiga 1998|1998]] || [[III liiga|III liiga ida]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''5.'''|| 6 || 10 || 3 || 0 || 7 || 13||27 ||–14 || '''9''' ||align=left| [[Jevgeni Spitsõn]] '''(4)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[IV liiga 1999|1999]] || [[IV liiga|IV liiga ida]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 6 || 20 || 13 || 3 || 4 || 44||22 ||+22 || '''42''' ||align=left| [[Ruslan Berov]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1999|''ei osalenud'']] |- |[[III liiga 2000|2000]] || [[III liiga|III liiga ida]] ||'''2.'''|| 5 || 16 || 9 || 3 || 4 || 39||25 ||+14 || '''30''' ||align=left| [[Jevgeni Gužovski]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2000|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2001|2001]] || III liiga ida ||'''8.'''|| 10 || 18 || 4 || 5 || 9 || 32||44 ||–12 || '''17''' ||align=left| ''4 mängijat'' '''(5)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2001|''ei osalenud'']] |- |[[III liiga 2002|2002]] || III liiga ida ||'''2.'''|| 10 || 18 || 10 || 6 || 2 || 59||24 ||+35 || '''36''' ||align=left| [[Sergei Kuzmitšjov]] '''(23)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2002|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2003|2003]] || III liiga ida ||'''5.'''|| 10 || 18 || 8 || 4 || 6 || 46||36 ||+10 || '''28''' ||align=left| [[Aleksandr Kulatšenko]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2003|''ei osalenud'']] |- |[[III liiga 2004|2004]] || III liiga ida ||'''4.'''|| 10 || 18 || 10 || 1 || 7 || 62|| 30||+32 || '''31''' ||align=left| [[Vadim Lavrenko]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2004|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2005|2005]] || III liiga ida ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''||10|| 22 || 15 || 6 || 1 || 69||22 ||+47 || '''51''' ||align=left| [[Aleksandr Marašov]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2005|''ei osalenud'']] |- |[[II liiga 2006|2006]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]]||'''6.'''|| 8 || 28 || 11 || 5 || 12 || 47||44 ||+3 || '''38''' ||align=left| [[Andrei Kulatšenko]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2006|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2007|2007]] || II liiga ida/põhi ||'''5.'''|| 14 || 26 || 12 || 6 || 8 || 45||26 ||+19 || '''42''' ||align=left| [[Igor Rogov]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2007|''ei osalenud'']] |- |[[II liiga 2008|2008]] || II liiga ida/põhi||'''4.'''|| 14 || 26 || 14 || 6 || 6 || 68||28 ||+40 || '''48''' ||align=left| [[Aleksandr Marašov]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2008|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2009|2009]] || II liiga ida/põhi ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 14 || 26 || 18 || 5 || 3 || 84||36 ||+48 || '''59''' ||align=left| [[Aleksandr Avdejev]] '''(23)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|1/8-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2010|2010]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''10.'''|| 10 || 36 || 6 || 4 || 26 || 35||82 ||–47 || '''22''' ||align=left| Aleksandr Marašov '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2011|2011]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||'''5.'''|| 14 || 26 || 11 || 8 || 7 || 48||37 ||+11 || '''41''' ||align=left| [[Kouakou Fabrice Elysee Kouadio|Manucho]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/64-finaalid]] |- ! colspan="14" | Jõhvi FC Lokomotiv |- |[[II liiga 2012|2012]] ||II liiga ida/põhi ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 14 || 26 || 20 || 6 || 0 || 79||16 ||+63 || '''66''' ||align=left| [[Vassili Kulik]] '''(18)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|1/16-finaalid]]<sup>1</sup> |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2013|2013]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 10 || 36 || 20 || 9 || 7 || 80||39 ||+41 ||'''69'''||align=left| [[Andrei Jõgi]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|1/64-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2014|2014]] || [[Premium liiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''9.'''|| 10 || 36 || 4 || 6 || 26 || 35||115 ||–80 ||'''18'''||align=left| [[Aleksander Nikulin]] '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2015|2015]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||'''4.'''|| 14 || 26 || 16 || 3 || 7 || 67||38 ||+29 ||'''51'''||align=left| [[Georgi Arkanja]] ja [[Maksim Ristimägi]] '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|Veerandfinaalid]] |- |[[II liiga 2016|2016]] || II liiga ida/põhi||'''2.'''||14||26||15||7||4||67||33|| +34|| '''52'''||align="left"| [[Artur Makarov]] '''(25)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|''ei osalenud'']] |- ! colspan="14" | Jõhvi FC Phoenix |- |[[III liiga 2020|2020]] || [[III liiga|III liiga ida]] ||'''7.'''|| 10 || 18 || 7 || 1 || 10 || 39||46 ||-7 ||'''22'''||align=left| [[Deniss Komšin]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2021|2021]] || III liiga ida ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 11 || 20 || 17 || 1 || 2 || 65||20 ||+45 ||'''52'''||align=left| [[Artur Salmus]] ja [[Nitšita Gorea]] '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|''ei osalenud'']] |- |[[II liiga 2022|2022]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||'''9.'''|| 14 || 26 || 9 || 1 || 16 || 36||58 ||-22 ||'''28'''||align=left| Nitšita Gorea '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|1/32-finaalid]] |- ! colspan="14" | Jõhvi FC Phoenix ja JK Noova ÜM |- |[[II liiga 2023|2023]] || II liiga ida/põhi ||'''2.'''|| 14 || 26 || 18 || 4 || 4 || 97||22 ||+75 ||'''58'''||align=left| [[Jelissei Zahharov]] '''(34)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|Veerandfinaalid]] |} *<sup>1</sup>Jõhvi JK Orbiit. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://fcphoenix.ee/ Koduleht] fcphoenix.ee * [http://www.fclokomotiv.eu/et/ Koduleht (vana)] fclokomotiv.eu * [https://jalgpall.ee/voistlused/53/team/101 Jõhvi JK Orbiit] EJL-i kodulehel * [https://jalgpall.ee/voistlused/1/team/2672 Jõhvi FC Lokomotiv] EJL-i kodulehel (2012–2016) * [https://jalgpall.ee/voistlused/1/team/5160 Jõhvi FC Phoenix] EJL-i kodulehel (2020–) {{II liiga meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Jõhvi]] eftv5avr48cspanckwot0yonfo1os6w 6759704 6759703 2024-11-12T11:00:44Z Makenzis 95198 6759704 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Jõhvi FC Phoenix | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Jõhvi Football Club Phoenix | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 15. august 2011 | lõpp = | väljak = [[Jõhvi linnastaadion]] | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Vladimir Aga]] | liiga = Esiliiga | hooaeg = 2024 | positsioon = '''7.''' koht | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1=FFA500 |kere1=FFA500 |paremkäsi1=FFA500|püksid1=FFA500 |sokid1=FFA500 | muster_la2= |muster_b2= |muster_sh2 = |muster_ra2= |muster_so2= | vasakkäsi2=00008B |kere2=00008B |paremkäsi2=00008B |püksid2=000000 |sokid2=000000 | veeb = https://fcphoenix.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Jõhvi FC Phoenix''' (kuni 2018. aasta veebruarini '''Jõhvi FC Lokomotiv''') on [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]]. Klubi kodustaadion on [[Jõhvi linnastaadion]]. Tegeldakse ka [[saalijalgpall]]iga. ==Ajalugu== ===Jõhvi JK Orbiit=== Klubi eelkäijaks on '''Jõhvi JK Orbiit''', mis tegutses 1998-2011.<ref>[http://soccernet.ee/johvi-tuleb-kogenud-meeskonna-ja-valistreeneriga Jõhvi tuleb kogenud meeskonna ja välistreeneriga] soccertnet.ee, 19. veebruar 2013</ref> ===Jõhvi FC Lokomotiv=== Klubi loeb oma sünnipäevaks 15. augustit 2011, mil esitleti Jõhvi FC Lokomotivi ühel konverentsil, kus osalesid piirkonna jalgpallimeeskondade esindajad ja ka [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalliliidu]] president [[Aivar Pohlak]].<ref>[https://fcphoenix.ee/club#about-club Klubist FC Phoenix] fcphoenix.ee, vaadatud 23. november 2023</ref> ===Jõhvi FC Phoenix=== 2018. aasta jaanuaris muudeti klubi nimeks FC Phoenix seoses klubi uue sponsori "Наchcoins"-i.<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/moned-aastad-tagasi-korgliigas-manginud-klubi-sai-uue-nime Mõned aastad tagasi kõrgliigas mänginud klubi sai uue nime] soccernet.ee, 7. veebruar 2018</ref> 2017-2019 tegutseti ainult noorteklubina. Alates 2020. aastast on klubi taas esindatud ka Eesti meistrivõistlustel. [[II liiga 2023|2023. aastal]] mängiti [[II liiga]]s koos kohaliku [[Jõhvi JK Noova|JK Noova]] meeskonnaga nime all '''Jõhvi FC Phoenix ja JK Noova ÜM'''. ==Saavutused== *'''[[Esiliiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[Esiliiga 2013|2013]] *'''[[II liiga]]''' :'''Võitjad (2)''': [[II liiga 2009#II liiga ida/põhi|2009]], [[II liiga 2012#II liiga ida/põhi|2012]] :'''2. koht (2)''': [[II liiga 2016#II liiga ida/põhi|2016]], [[II liiga 2023#II liiga ida/põhi|2023]] *'''[[III liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[III liiga 2005#III liiga ida|2005]] :'''2. koht (3)''': [[III liiga 2000#III liiga ida|2000]], [[III liiga 2002#III liiga ida|2002]], [[III liiga 2021#III liiga ida|2021]] *'''[[IV liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[IV liiga 1999#IV liiga ida|1999]] *'''[[Väike karikas]]''' :'''Võitja (1)''': [[Väike karikas 2011|2011]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/1997 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:1998 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/1997 till:01/07/1998 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/1998 till:01/07/1999 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(1,-4) text:10. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:- from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/1997 till:01/07/1998 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga|III]]" from:01/07/1998 till:01/07/1999 color:II shift:(0,13) text:"[[IV liiga|IV]]" from:01/07/1999 till:01/07/2005 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2005 till:01/07/2009 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2009 till:01/07/2010 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2010 till:01/07/2012 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2012 till:01/07/2013 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga|EL]]" from:01/07/2013 till:01/07/2014 color:ML shift:(0,13) text:"[[Premium liiga|PL]]" from:01/07/2014 till:01/07/2016 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2019 till:01/07/2021 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2021 till:01/07/2023 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=170px|Suurim väravakütt !width=90px|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- ! colspan="14" | Jõhvi JK Orbiit |- |[[III liiga 1998|1998]] || [[III liiga|III liiga ida]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''5.'''|| 6 || 10 || 3 || 0 || 7 || 13||27 ||–14 || '''9''' ||align=left| [[Jevgeni Spitsõn]] '''(4)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[IV liiga 1999|1999]] || [[IV liiga|IV liiga ida]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 6 || 20 || 13 || 3 || 4 || 44||22 ||+22 || '''42''' ||align=left| [[Ruslan Berov]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 1999|''ei osalenud'']] |- |[[III liiga 2000|2000]] || [[III liiga|III liiga ida]] ||'''2.'''|| 5 || 16 || 9 || 3 || 4 || 39||25 ||+14 || '''30''' ||align=left| [[Jevgeni Gužovski]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2000|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2001|2001]] || III liiga ida ||'''8.'''|| 10 || 18 || 4 || 5 || 9 || 32||44 ||–12 || '''17''' ||align=left| ''4 mängijat'' '''(5)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2001|''ei osalenud'']] |- |[[III liiga 2002|2002]] || III liiga ida ||'''2.'''|| 10 || 18 || 10 || 6 || 2 || 59||24 ||+35 || '''36''' ||align=left| [[Sergei Kuzmitšjov]] '''(23)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2002|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2003|2003]] || III liiga ida ||'''5.'''|| 10 || 18 || 8 || 4 || 6 || 46||36 ||+10 || '''28''' ||align=left| [[Aleksandr Kulatšenko]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2003|''ei osalenud'']] |- |[[III liiga 2004|2004]] || III liiga ida ||'''4.'''|| 10 || 18 || 10 || 1 || 7 || 62|| 30||+32 || '''31''' ||align=left| [[Vadim Lavrenko]] '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2004|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2005|2005]] || III liiga ida ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''||10|| 22 || 15 || 6 || 1 || 69||22 ||+47 || '''51''' ||align=left| [[Aleksandr Marašov]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2005|''ei osalenud'']] |- |[[II liiga 2006|2006]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]]||'''6.'''|| 8 || 28 || 11 || 5 || 12 || 47||44 ||+3 || '''38''' ||align=left| [[Andrei Kulatšenko]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2006|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2007|2007]] || II liiga ida/põhi ||'''5.'''|| 14 || 26 || 12 || 6 || 8 || 45||26 ||+19 || '''42''' ||align=left| [[Igor Rogov]] '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2007|''ei osalenud'']] |- |[[II liiga 2008|2008]] || II liiga ida/põhi||'''4.'''|| 14 || 26 || 14 || 6 || 6 || 68||28 ||+40 || '''48''' ||align=left| [[Aleksandr Marašov]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2008|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2009|2009]] || II liiga ida/põhi ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 14 || 26 || 18 || 5 || 3 || 84||36 ||+48 || '''59''' ||align=left| [[Aleksandr Avdejev]] '''(23)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|1/8-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2010|2010]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''10.'''|| 10 || 36 || 6 || 4 || 26 || 35||82 ||–47 || '''22''' ||align=left| Aleksandr Marašov '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2011|2011]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||'''5.'''|| 14 || 26 || 11 || 8 || 7 || 48||37 ||+11 || '''41''' ||align=left| [[Kouakou Fabrice Elysee Kouadio|Manucho]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/64-finaalid]] |- ! colspan="14" | Jõhvi FC Lokomotiv |- |[[II liiga 2012|2012]] ||II liiga ida/põhi ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 14 || 26 || 20 || 6 || 0 || 79||16 ||+63 || '''66''' ||align=left| [[Vassili Kulik]] '''(18)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|1/16-finaalid]]<sup>1</sup> |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2013|2013]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 10 || 36 || 20 || 9 || 7 || 80||39 ||+41 ||'''69'''||align=left| [[Andrei Jõgi]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|1/64-finaalid]] |- |[[Premium liiga 2014|2014]] || [[Premium liiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''9.'''|| 10 || 36 || 4 || 6 || 26 || 35||115 ||–80 ||'''18'''||align=left| [[Aleksander Nikulin]] '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2015|2015]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||'''4.'''|| 14 || 26 || 16 || 3 || 7 || 67||38 ||+29 ||'''51'''||align=left| [[Georgi Arkanja]] ja [[Maksim Ristimägi]] '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|Veerandfinaalid]] |- |[[II liiga 2016|2016]] || II liiga ida/põhi||'''2.'''||14||26||15||7||4||67||33|| +34|| '''52'''||align="left"| [[Artur Makarov]] '''(25)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|''ei osalenud'']] |- ! colspan="14" | Jõhvi FC Phoenix |- |[[III liiga 2020|2020]] || [[III liiga|III liiga ida]] ||'''7.'''|| 10 || 18 || 7 || 1 || 10 || 39||46 ||-7 ||'''22'''||align=left| [[Deniss Komšin]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2021|2021]] || III liiga ida ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 11 || 20 || 17 || 1 || 2 || 65||20 ||+45 ||'''52'''||align=left| [[Artur Salmus]] ja [[Nitšita Gorea]] '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|''ei osalenud'']] |- |[[II liiga 2022|2022]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||'''9.'''|| 14 || 26 || 9 || 1 || 16 || 36||58 ||-22 ||'''28'''||align=left| Nitšita Gorea '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|1/32-finaalid]] |- ! colspan="14" | Jõhvi FC Phoenix ja JK Noova ÜM |- |[[II liiga 2023|2023]] || II liiga ida/põhi ||'''2.'''|| 14 || 26 || 18 || 4 || 4 || 97||22 ||+75 ||'''58'''||align=left| [[Jelissei Zahharov]] '''(34)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|Veerandfinaalid]] |} *<sup>1</sup>Jõhvi JK Orbiit. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://fcphoenix.ee/ Koduleht] fcphoenix.ee * [http://www.fclokomotiv.eu/et/ Koduleht (vana)] fclokomotiv.eu * [https://jalgpall.ee/voistlused/53/team/101 Jõhvi JK Orbiit] EJL-i kodulehel * [https://jalgpall.ee/voistlused/1/team/2672 Jõhvi FC Lokomotiv] EJL-i kodulehel (2012–2016) * [https://jalgpall.ee/voistlused/1/team/5160 Jõhvi FC Phoenix] EJL-i kodulehel (2020–) {{II liiga meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Jõhvi]] 3vft4deljsqz9gdf5xyz07ai7k4whkh Juku (arvuti) 0 206073 6759461 6755825 2024-11-11T18:43:59Z Märt Põder 55549 /* Tarkvara */ 6759461 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on arvutist, anekdootide tegelase kohta vaata [[Juku]]; õppelaeva kohta vaata artiklit [[Juku (laev)]].}} {{Infotehnoloogiline seade | nimi = Juku E5101/E5104 | logo = Juku logo from demo application.png | pilt = Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot1).png | pildisuurus = | pildiallkiri = Juku E5104 koos välise flopiseadmega | arendaja = [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] | tootja = [[Baltijets]] (alates 1988), [[Estron]] (kuni 100 tk<ref name="harno">{{Netiviide |autor=Henrik Roonemaa |url=https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ |pealkiri=Jukud |väljaanne=Hariduse tehnoloogiakompass |aeg=15. veebruar 2022}}</ref>) | tootepere = | tüüp = [[personaalarvuti]] | põlvkond = 8-bitine | väljalase = detsember 1988 | eluiga = 1985-1997 | hind = <!-- esialgne, mitte praegune hind --> | lõpetatud = 1993{{lisa viide}} | müüdud eksemplare = | tarnitud eksemplare = 3000<ref name="ylojaaksoo">{{Netiviide |autor=Mikk Salu |url=https://cs.ioc.ee/excs/publicity/intervjuu-jaaksoo-am0209.pdf |pealkiri=Pool sajandit kohaliku IT arengu juures |väljaanne=Arvutimaailm |aeg=veebruar 2009}}</ref> | meedia = väline 2 x 5,25" [[flopiseade]], [[lindiseade]] ([[helikassett]]) | opsüsteem = [[EKDOS (opsüsteen)|EKDOS]] | toide = 220 V 50 Hz, max 20 W | protsessor = [[KR580VM80A]] @ 2MHz | salvestusmaht = 192 kB muutmäluketas (lisaseade) | mälu = muutmälu 64 kB (kasutaja muutmälu 53 kB, laiendatav 32 kB kaupa), videomälu 10 kB (muutmälu ühisväljal), püsimälu 16 kB (kuni 64 kB) | ekraan = 320x240, 384x200 (tekst 40x24, 53x24, 64х20, 80x25<ref name="disk4">{{Netiviide|autor=Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo|url=https://github.com/infoaed/juku3000/blob/master/docs/ekdos230.txt|pealkiri=Last minute news!|väljaanne=Juku PC Utilities Disk #4|aeg=Detsember 1989}}</ref>) | graafika = mustvalge TV video-/antennisisendiga | heli = 1-bitine | sisend = [[klaviatuur (infotehnoloogia)|klaviatuur]] (ladina/eesti ja vene/kirillitsa suur- ja väiketähed), [[arvutihiir|hiir]] | kontrollseadmed = | kaamera = | puutepadi = | ühenduvus = jadaport, paralleelport, andmeside/kohtvõrk, disketi/lindiseadme liides, siinilaiendus, mälukaardid, häälestus/testimiskaart | veebiteenused = | platvorm = | mõõdud = 350x300x70mm | kaal = kuni 4,5 kg | enimmüüdud mäng = [[Indy looking for Jewels]] | ühilduvus = <!-- tagasiühilduvus --> | eelkäija = | järeltulija = [[Juss (arvuti)|Juss]] (prototüüp) | seotud = | veebileht = }} '''Juku''' on Eestis 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul toodetud [[personaalarvuti]], mis loodi kasutamiseks hariduses. Koolide tarbeks toodetud Jukude standardkonfiguratsiooni kuulus 5,25-tolline [[flopiseade]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. juuli 1991 |pealkiri=Интеллектуалный Терминал для Систем Реального Времени Е5104. Книга 2: Паспорт. |url=https://arti.ee/juku/JUKU%20E5104%20Kasutusjuhend%202%20osa%20%2815lk%2C%20vene%20k%29.pdf |väljaandja=ПО "Балтиец" |lehekülg=4 |keel=ru}}</ref> [[välismälu]]na plaaniti algselt kasutada [[kassettmagnetofon]]e<ref name="muuseum" />. Jukud sai võrguliidese kaudu ühendada kohtvõrku ning kasutada võrgu kaudu salvestusseadmeid ja printereid. Nõukogude Liidus projekteeritud arvutitest oli Jukul esimesena kasutusel [[arvutihiir]]. Jukudes kasutati [[Nõukogude liit|Nõukogude Liidus]] toodetud 8-bitist [[mikroprotsessor]]it [[KR580VM80A]], mis on mikroprotsessori [[Intel 8080|Intel i8080A]] kloon. Jukust valmis aja jooksul neli mudelit markeeringutega E5101 kuni E5104, mis erinesid peamiselt lisaseadmete poolest, tootmisse läks lõpuks E5104, kuigi kiri masinal ütles endiselt E5101. Juku järeltulijaks oli plaanitud täiendatud mudel [[Juss (arvuti)|Juss]], mis pidi sisaldama ka tehisintellekti võimalusi.<ref name="vikerkaja">{{Netiviide |autor=Hubert Veldermann |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/vikerkaja-vikerkaja-eestis-loodud-kooliarvuti-juku |pealkiri=Vikerkaja: Eestis loodud kooliarvuti Juku |väljaanne=Vikerraadio |aeg=1. aprill 1986}}</ref> Kuigi kooliarvuti Juku oli tootmisse minemise ajaks moraalselt vananenud, olid 1992. aastal 75 protsenti Eesti koolides kättesaadavatest arvutitest Jukud ning kümned tuhanded õpilased said nende abil oma esimese arvutikogemuse standardiseeritud õppeprogrammi raames. Sellega panid Jukud juba Nõukogude Liidu ametliku informaatikaõppe programmi raames 1985. aastal algatatud [[kooliarvuti]] pilootprojektiga aluse hilisemale [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] programmile.<ref name="tiigrihype">{{Netiviide |autor=Valdur Talts |url=https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-files/Arvutitehnika_arengust_ja_Tiigrihyppest_1.pdf |pealkiri=Arvutitehnika arengust Eestis ja Tiigrihüppest |väljaanne=Verbis Aut Re |aeg=19. veebruar 2018}}</ref><ref name="esitiiger">{{Netiviide |autor=Kalle Muuli |url=https://leht.postimees.ee/2911503/kalle-muuli-esimene-tiigrihupe |pealkiri=Kalle Muuli: esimene tiigrihüpe |väljaanne=Postimees |aeg=6. september 2014}}</ref><ref name="kanger" /> Juku eelkäijateks võib pidada [[Entel (arvuti)|Entel]]it ja [[Tartu (arvuti)|Tartu]]t, mis konkureerisid Jukuga universaalse kooliarvuti positsioonile, Nõukogude Liidus olid Juku konkurentideks [[Agat (arvuti)|Agat]] ja spetsiaalselt kooliarvutiks loodud [[Korvet (arvuti)|Korvet]].<ref name="kanger">{{Netiviide |autor=Laur Kanger |url=https://era.ed.ac.uk/bitstream/handle/1842/16452/Kanger2013.pdf |pealkiri=Domestic PC Production in the Soviet Baltic States 1977-1992 |väljaanne=The University of Edinburgh |aeg=2013}}</ref> ==Tarkvara== Juku [[operatsioonisüsteem]]iks oli [[CP/M]]-i kohandatud versioon [[EKDOS (opsüsteen)|EKDOS]], mis oli ümbrikketaste käitamiseks, piiratum versioon lindiopsüsteem (LOS või BLOS) ja võrguside modifikatsioonidega terminalisüsteem (VLOS või NETOS).<ref name="taskutark" /> Jukuga tuli kaasa süsteemitarkvara kolmel flopikettal, 1989. aasta detsembris andis EKTA välja täiendava neljanda ketta, mille utiliitidega võimaldati 80x25 tekstirežiimi.<ref name="emu_tarkvara">{{Netiviide |pealkiri=Juku arvuti tarkvara |url=https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_tarkvara.html |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=elektroonikamuuseum.ee}}</ref><ref name="disk4" /> [[File:JUKU E5101 graphics and text editor Turbo GTR 2.5B main menu.png|pisi|paremal|Graafika- ja tekstiredaktori Turbo GTR peamenüü]] Programmidest olid Jukule kohandatud CP/M-i tarkvarast [[DBase]]<ref name="VKG1" /> II, [[MultiPlan]] ja [[WordStar]], kuid EKTA koostas ka ise tarkvara<ref name="taskutark" />, nt andmetöötluspakett STAT-Ju/ЮТС<ref name="JUTS" /><ref name="JUTS1" />, tekstitoimetid SED ja MIC, graafika- ja tekstiredaktor Turbo GTR, heliredaktor ME, failihaldur JCM jpm.<ref name="kataloog">{{Netiviide |pealkiri=Ketastelt taastatud JUKU tarkvara üldnimekiri |url=https://github.com/infoaed/juku3000/blob/master/docs/tarkvara-kataloog.md |vaadatud=2024-11-02 |väljaanne=Juku3000 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Õpetajate Leht 20 jaanuar 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=opetajateleht19900120.1.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Programmeerimiskeeltest olid Juku jaoks kohandatud BASIC, Pascal, Fortran, Assembler (ja mini-Asssembler) ning masinorienteeritud kõrgkeel PL/M ning masinkoodi silur SID. Standardkomplekti kuulus ka arvutimäng [[Ussike]], EKTA arendatud mängudest veel [[Xonix]], [[Bugaboo]] ja male. Hulk mänge nagu Catchum ja Ladder porditi eri CP/Mi süsteemidest, kuid palju mänge kirjutati ka kooliõpetajate ja õpilaste poolt. Juku tuntuimaks mänguks on peetud Ilmar Kääri ja Rauno Mägi poolt 1991. aastal loodud labürindimängu [[Indy looking for Jewels]]. Jukule kirjutati ka [[Arvutiviirus|viirusi]].<ref name="kybermeri">{{Netiviide |autor=Dan Heering |url=https://digikogu.taltech.ee/et/Download/0618b2bb-70cd-49db-87ca-b6769141b39e |pealkiri=Küberturvalisuse tagamine laevanduses Eesti laevaomanike näitel ning ettepanekud riskide maandamiseks |väljaanne=Tallinna Tehnikaülikool |aeg=2017}}</ref><ref name="viirus">{{Netiviide |autor=spirit |url=https://www.elfafoorum.eu/forum/tehnikafoorumid/tark-ja-riistvara-foorum/64851-?p=856954#post856954 |pealkiri=Jutujätkuks mainiks ära, et Jukule oli olemas ka viirus |väljaanne=ELFA foorum |aeg=26. august 2020}}</ref> Kuna Jukul oli erinevalt teistest omaaegsetest Nõukogude Liidu arvutitest kaks flopidraivi, siis aitas see kaasa tarkvara kopeerimisele ja levikule — "kasvatada tarkvarapiraatide põlvkonna".<ref name="digi" /> ==Ajalugu== Juku väljatöötamise ajendiks sai NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu 1985. aasta 28. märtsi ühismäärus nr 271, millega seati eesmärgiks arvutikirjaoskuse arendamine, nähti ette informaatika ja arvutiõpetuse sisseviimine õppekavadesse ja keskharidust pakkuvate asutuste laialdane varustamine arvutustehnikaga. Kartuses, et määruses ettenähtud tehnika Eesti koolidesse ei jõua, otsustati [[Boris Tamm]]e initsiatiivil maikuus 1985 kokkukutsutud koosolekul sellega seoses kohapeal midagi ette võtta.<ref name="kas-jukuga">{{Netiviide |autor=Margus Hunt |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/349053 |pealkiri=Kas Jukuga või... |väljaanne=Eesti Raadio |aeg=6. mai 1986}}</ref> [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA|Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] (EKTA) lubas panna kooliarvuti näidismudeli kokku novembriks 1985 ja esimesed kaks prototüüpi valmisidki novembri keskpaigaks, tootmiseks oldi valmis 1986. aasta kevadel.<ref name="Verstapostid" /><ref name="kanger" /> Algselt pidid Jukusid tootma hakkama [[RET]] ja [[Estron]], 1987. aastal loodeti toota juba tuhat eksemplari, kuid masstootmine läks käima 1989. aastal [[Narva]] tehases [[Baltijets]] (esimesed 40 komplekti detsembris 1988).<ref name="taskutark" /><ref name="kas-jukuga" /> Juku valmistati Moskvast saadetud jooniste järgi ning selleks kasutati Bulgaaria, India ning Ukraina Lvivi tehase päritolu komponente.{{lisa viide|põhjus=Eksitav: kettaseade oli Bulgaariast, paljusid kiipe toodeti Ukrainas, Indias võis olla tehtud lisaseadmena levitatud Epsoni printer, aga Juku ise oli projekteeritud EKTAs ja usutav võiks olla, et Moskvast oodati tootmiseks pikalt heakskiitu ja seetõttu tehti esimesed partiid ilma loata Estronis}} Masstootmine algas kolm aastat pärast prototüübi valmimist, komplekt oli selleks ajaks juba tehniliselt vananenud. Koolide jaoks toodeti vahemikus 1989-1991 kokku 2500 Jukut, neist 300 lakkasid töötamast esimese aasta jooksul, pooled vajasid aasta jooksul remonti.<ref name="kanger" /> Juku järeltulijaks plaanitud Juss ei läinud sellisena seeriatootmisse, vaid seda kohandati kasutamiseks tööstuses.<ref name="noorteh24">{{Netiviide |autor=Kaur Hanson |url=https://arti.ee/juku/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_1987-04/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_nr097_1987-04-24_ScanImage0013.jpg |pealkiri=Juku, see koolisõbralik arvuti |väljaanne=Noorte Hääl |aeg=24. aprill 1987 }}{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> EKTA prototüüpis 1990. aastal tütarettevõttega EKTACO Juku baasil ka 80286-protsessoriga kooliarvuti lootusega seda eksportida Soome, kuid selle tootmine osutus muutunud oludes võimatuks.<ref name="kanger" /> ===Kasutus koolides=== Koolidesse jõudsid Jukud 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul: * [[Nõo Reaalgümnaasium]]is võeti Jukud kasutusele 1988. aastal ja Juku-klassi kasutati veel 1997. aastal.<ref>{{Netiviide |autor=Sirje Pärismaa |url=https://opleht.ee/2014/11/noo-reaalhariduse-esimene-poolsajand/ |pealkiri=Nõo reaalhariduse esimene poolsajand |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=28. november 2014}}</ref><ref name="digi">{{Netiviide |autor=Ivo Krustok |url=https://dea.digar.ee/article/AKdigi/2019/09/0/25.1 |pealkiri=Mida Jukuga ei õpetatud, seda Juhan teada ei saanud |väljaanne=Digi |aeg=september 2019}}</ref> * [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. Keskkooli]] toodi kümme Jukut 1989. aastal, 1991. aastal lisandus veel kuus. Kasutusel olid need 1994.-1995. aastani.<ref name="VKG" /> * [[Türi Gümnaasium]]is tarvitati Jukusid samuti alates 1988/1989. õppeaastast, uuemad arvutid jõudsid kooli 1993/1994. õppeaastal.<ref name="Türi" /> * [[Elva 2. Keskkool]]is oli 1980ndate lõpus Jukudega varustatud arvutiklass. * [[Puhja Kool]]is oli ca aastatel 1990-1995 Jukudega sisustatud arvutiklass. * [[Loo Keskkool]]is olid 1989. aastast alates kasutusel neli Juku arvutit. * [[Tallinna 21. Kool]]ist leiti direktor [[Arvo Tamsar]]i surma järel 1997. aastal direktori kabineti kõrval asuvast ruumist terve klassikomplekti jagu uusi pakendis Juku arvuteid. Selles koolis puudus arvutiklass ning tõenäoliselt olid need kunagi eraldatud selle loomiseks ja sisustamiseks. ==Pildid== <gallery> File:Screenshot from Juku E5101 demo (peripherals).png|[[arvuti lisaseadmed|Lisaseadmete]] kirjeldus demoprogrammis File:Screenshot from Juku E5101 demo (processor, memory).png|Protsessori ja mälu parameetrid demoprogrammis File:Juku E5101 booting up EKDOS 2.30, displaying readme file on screen.webm|Juku kettaopsüsteemi EKDOS 2.30 ülesbuutimine File:Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot2).png|Juku on tüüpiline [[koduarvuti]] File:Juku 1989.jpg|thumb|Estronis katsepartiina toodetud Juku [[TÜ arvutimuuseum]]is File:Juku E5101 koos monitori, kettaseadme ja hiirega TÜ Arvutimuuseumis.jpg|Komplekt monitori, kettalugeja, hiire ja sahtliga File:Juku E5101 TÜ arvutimuuseumi NSVL arvutite ajajoonel.jpg|Juku E5104 TÜ arvutimuuseumis File:Arvuti Juku, TLÜM E 97.png|Juku E5104 eksemplar Tallinna Ülikooli muusuemis File:Emulated Juku E5101 during Muuseumiöö 2022 at Tartu University computer museum.jpg|Juku [[emulaator]] [[muuseumiöö]]l 2022 TÜ arvutimuuseumis </gallery> == Vaata ka == *[[Tiigrihüpe]] *[[Tartu (arvuti)]] *[[Entel (arvuti)]] == Viited == {{viited | allikad= <ref name="Verstapostid">[http://cs.ioc.ee/~tarmo/tday-pedase/tyugu-notes.doc "Verstapostid Eesti teel IIÜ-sse"]</ref> <ref name="taskutark">[https://web.archive.org/web/20070609211917/https://www.obs.ee/cgi-bin/majordomo/get/taskutark/taskutark.000223 "Vene imed"], lõim meililistis [[Taskutark]] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="muuseum">[https://web.archive.org/web/20191227034054/http://muuseum.at.mt.ut.ee/kogu/165.html Juku] [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]i kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="VKG1">[https://web.archive.org/web/20150612143009/http://vkg.havike.eenet.ee/wordpress/?page_id=1321 "Arvutihariduse lugu Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="JUTS">Leo Võhandu jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: Jaak Henno, Rein Kuusik ... jt.) Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989</ref> <ref name="JUTS1">Leo Võhandu jt "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987</ref> <ref name="VKG">[https://web.archive.org/web/20070923010754/http://www2.vkg.werro.ee/vaba/vaba.html "Arvutiklass"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="Türi">Laine Aluoja [https://web.archive.org/web/20161109054357/http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/arvutikasutus_ja_infotehnoloogia.htm "Arvutikasutus ja infotehnoloogia areng Türi Gümnaasiumis Jukudest kaasajani"] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> }} ==Kirjandus== * "Informaatika täiendav programm arvutile "Juku"" / [[Eesti Õppekirjanduse Keskus]]; koostanud [[Tiina Jürisson]]. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus, 1992 (14 lk) * "Mikroarvuti "Juku" kasutamisjuhend". Koostanud K. Märtin, kaanekujundus [[Heiki Puzanov]]. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1988 (168 lk) * [[Leo Võhandu]] jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: [[Jaak Henno]], [[Rein Kuusik]] ... jt). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989 * "Mikroarvuti E5104 "Juku" tarkvara: graafika- ja tekstiredaktor GTR: kasutaja juhend". Tallinn, 1989 * "Mikroarvuti "Juku" E5104 kasutamisjuhend" ''S.l.: s.n.'', 1990 * [[Leo Võhandu]] jt. "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987 == Välislingid == {{Commons category|Juku E5101}} * [https://infoaed.ee/juku/ Juku E5104 emulaator veebis] * [https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_lugu.html Juku arvuti lugu] Elektroonikamuuseumi saidil * [https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ Jukudest] HARNO hariduse tehnoloogiakompassis * [https://arvutimuuseum.ee/cs00000/ Juku E5104] eksponaat Tallinna arvutimuuseumi kodulehel * [https://arvutimuuseum.ut.ee/index.php?m=eksponaadid&id=165 Juku] Tartu Ülikooli arvutimuuseumi kodulehel [[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]] [[Kategooria:Eesti elektroonika]] [[Kategooria:Personaalarvutid]] lq25197besqmfv3lzdo6alkoxcpy3ir 6759464 6759461 2024-11-11T18:49:07Z Märt Põder 55549 6759464 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on arvutist, anekdootide tegelase kohta vaata [[Juku]]; õppelaeva kohta vaata artiklit [[Juku (laev)]].}} {{Infotehnoloogiline seade | nimi = Juku E5101/E5104 | logo = Juku logo from demo application.png | pilt = Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot1).png | pildisuurus = | pildiallkiri = Juku E5104 koos välise flopiseadmega | arendaja = [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] | tootja = [[Baltijets]] (alates 1988), [[Estron]] (kuni 100 tk<ref name="harno">{{Netiviide |autor=Henrik Roonemaa |url=https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ |pealkiri=Jukud |väljaanne=Hariduse tehnoloogiakompass |aeg=15. veebruar 2022}}</ref>) | tootepere = | tüüp = [[personaalarvuti]] | põlvkond = 8-bitine | väljalase = detsember 1988 | eluiga = 1985-1997 | hind = <!-- esialgne, mitte praegune hind --> | lõpetatud = 1993{{lisa viide}} | müüdud eksemplare = | tarnitud eksemplare = 3000<ref name="ylojaaksoo">{{Netiviide |autor=Mikk Salu |url=https://cs.ioc.ee/excs/publicity/intervjuu-jaaksoo-am0209.pdf |pealkiri=Pool sajandit kohaliku IT arengu juures |väljaanne=Arvutimaailm |aeg=veebruar 2009}}</ref> | meedia = väline 2 x 5,25" [[flopiseade]], [[lindiseade]] ([[helikassett]]) | opsüsteem = [[EKDOS (opsüsteen)|EKDOS]] | toide = 220 V 50 Hz, max 20 W | protsessor = [[KR580VM80A]] @ 2MHz | salvestusmaht = 192 kB muutmäluketas (lisaseade) | mälu = muutmälu 64 kB (kasutaja muutmälu 53 kB, laiendatav 32 kB kaupa), videomälu 10 kB (muutmälu ühisväljal), püsimälu 16 kB (kuni 64 kB) | ekraan = 320x240, 384x200 (tekst 40x24, 53x24, 64х20, 80x25<ref name="disk4">{{Netiviide|autor=Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo|url=https://github.com/infoaed/juku3000/blob/master/docs/ekdos230.txt|pealkiri=Last minute news!|väljaanne=Juku PC Utilities Disk #4|aeg=Detsember 1989}}</ref>) | graafika = mustvalge TV video-/antennisisendiga | heli = 1-bitine | sisend = [[klaviatuur (infotehnoloogia)|klaviatuur]] (ladina/eesti ja vene/kirillitsa suur- ja väiketähed), [[arvutihiir|hiir]] | kontrollseadmed = | kaamera = | puutepadi = | ühenduvus = jadaport, paralleelport, andmeside/kohtvõrk, disketi/lindiseadme liides, siinilaiendus, mälukaardid, häälestus/testimiskaart | veebiteenused = | platvorm = | mõõdud = 350x300x70mm | kaal = kuni 4,5 kg | enimmüüdud mäng = [[Indy looking for Jewels]] | ühilduvus = <!-- tagasiühilduvus --> | eelkäija = | järeltulija = [[Juss (arvuti)|Juss]] (prototüüp) | seotud = | veebileht = }} '''Juku''' on Eestis 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul toodetud [[personaalarvuti]], mis loodi kasutamiseks hariduses. Koolide tarbeks toodetud Jukude standardkonfiguratsiooni kuulus 5,25-tolline [[flopiseade]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. juuli 1991 |pealkiri=Интеллектуалный Терминал для Систем Реального Времени Е5104. Книга 2: Паспорт. |url=https://arti.ee/juku/JUKU%20E5104%20Kasutusjuhend%202%20osa%20%2815lk%2C%20vene%20k%29.pdf |väljaandja=ПО "Балтиец" |lehekülg=4 |keel=ru}}</ref> [[välismälu]]na plaaniti algselt kasutada [[kassettmagnetofon]]e<ref name="muuseum" />. Jukud sai võrguliidese kaudu ühendada kohtvõrku ning kasutada võrgu kaudu salvestusseadmeid ja printereid. Nõukogude Liidus projekteeritud arvutitest oli Jukul esimesena kasutusel [[arvutihiir]]. Jukudes kasutati [[Nõukogude liit|Nõukogude Liidus]] toodetud 8-bitist [[mikroprotsessor]]it [[KR580VM80A]], mis on mikroprotsessori [[Intel 8080|Intel i8080A]] kloon. Jukust valmis aja jooksul neli mudelit markeeringutega E5101 kuni E5104, mis erinesid peamiselt lisaseadmete poolest, tootmisse läks lõpuks E5104, kuigi kiri masinal ütles endiselt E5101. Juku järeltulijaks oli plaanitud täiendatud mudel [[Juss (arvuti)|Juss]], mis pidi sisaldama ka tehisintellekti võimalusi.<ref name="vikerkaja">{{Netiviide |autor=Hubert Veldermann |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/vikerkaja-vikerkaja-eestis-loodud-kooliarvuti-juku |pealkiri=Vikerkaja: Eestis loodud kooliarvuti Juku |väljaanne=Vikerraadio |aeg=1. aprill 1986}}</ref> Kuigi kooliarvuti Juku oli tootmisse minemise ajaks moraalselt vananenud, olid 1992. aastal 75 protsenti Eesti koolides kättesaadavatest arvutitest Jukud ning kümned tuhanded õpilased said nende abil oma esimese arvutikogemuse standardiseeritud õppeprogrammi raames. Sellega panid Jukud juba Nõukogude Liidu ametliku informaatikaõppe programmi raames 1985. aastal algatatud [[kooliarvuti]] pilootprojektiga aluse hilisemale [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] programmile.<ref name="tiigrihype">{{Netiviide |autor=Valdur Talts |url=https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-files/Arvutitehnika_arengust_ja_Tiigrihyppest_1.pdf |pealkiri=Arvutitehnika arengust Eestis ja Tiigrihüppest |väljaanne=Verbis Aut Re |aeg=19. veebruar 2018}}</ref><ref name="esitiiger">{{Netiviide |autor=Kalle Muuli |url=https://leht.postimees.ee/2911503/kalle-muuli-esimene-tiigrihupe |pealkiri=Kalle Muuli: esimene tiigrihüpe |väljaanne=Postimees |aeg=6. september 2014}}</ref><ref name="kanger" /> Juku eelkäijateks võib pidada [[Entel (arvuti)|Entel]]it ja [[Tartu (arvuti)|Tartu]]t, mis konkureerisid Jukuga universaalse kooliarvuti positsioonile, Nõukogude Liidus olid Juku konkurentideks [[Agat (arvuti)|Agat]] ja spetsiaalselt kooliarvutiks loodud [[Korvet (arvuti)|Korvet]].<ref name="kanger">{{Netiviide |autor=Laur Kanger |url=https://era.ed.ac.uk/bitstream/handle/1842/16452/Kanger2013.pdf |pealkiri=Domestic PC Production in the Soviet Baltic States 1977-1992 |väljaanne=The University of Edinburgh |aeg=2013}}</ref> ==Tarkvara== Juku [[operatsioonisüsteem]]iks oli [[CP/M]]-i kohandatud versioon [[EKDOS (opsüsteen)|EKDOS]], mis oli ümbrikketaste käitamiseks, piiratum versioon lindiopsüsteem (LOS või BLOS) ja võrguside modifikatsioonidega terminalisüsteem (VLOS või NETOS).<ref name="taskutark" /> Jukuga tuli kaasa süsteemitarkvara kolmel flopikettal, 1989. aasta detsembris andis EKTA välja täiendava neljanda ketta, mille utiliitidega võimaldati 80x25 tekstirežiimi.<ref name="emu_tarkvara">{{Netiviide |pealkiri=Juku arvuti tarkvara |url=https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_tarkvara.html |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=elektroonikamuuseum.ee}}</ref><ref name="disk4" /> [[File:JUKU E5101 graphics and text editor Turbo GTR 2.5B main menu.png|pisi|paremal|Graafika- ja tekstiredaktori Turbo GTR peamenüü]] Programmidest olid Jukule kohandatud CP/M-i tarkvarast [[DBase]]<ref name="VKG1" /> II, [[MultiPlan]] ja [[WordStar]], kuid EKTA koostas ka ise tarkvara<ref name="taskutark" />, nt andmetöötluspakett STAT-Ju/ЮТС<ref name="JUTS" /><ref name="JUTS1" />, tekstitoimetid SED ja MIC, graafika- ja tekstiredaktor Turbo GTR, heliredaktor ME, failihaldur JCM jpm.<ref name="kataloog">{{Netiviide |pealkiri=Ketastelt taastatud JUKU tarkvara üldnimekiri |url=https://github.com/infoaed/juku3000/blob/master/docs/tarkvara-kataloog.md |vaadatud=2024-11-02 |väljaanne=Juku3000 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jürisson |eesnimi=Tiina |kuupäev=20. jaanuar 1990 |pealkiri=Meie "Juku" |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=opetajateleht19900120.1.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=Õpetajate Leht |lehekülg=3-4}}</ref> Programmeerimiskeeltest olid Juku jaoks kohandatud BASIC, Pascal, Fortran, Assembler (ja mini-Asssembler) ning masinorienteeritud kõrgkeel PL/M ning masinkoodi silur SID. Standardkomplekti kuulus ka arvutimäng [[Ussike]], EKTA arendatud mängudest veel [[Xonix]], [[Bugaboo]] ja male. Hulk mänge nagu Catchum ja Ladder porditi eri CP/Mi süsteemidest, kuid palju mänge kirjutati ka kooliõpetajate ja õpilaste poolt. Juku tuntuimaks mänguks on peetud Ilmar Kääri ja Rauno Mägi poolt 1991. aastal loodud labürindimängu [[Indy looking for Jewels]]. Jukule kirjutati ka [[Arvutiviirus|viirusi]].<ref name="kybermeri">{{Netiviide |autor=Dan Heering |url=https://digikogu.taltech.ee/et/Download/0618b2bb-70cd-49db-87ca-b6769141b39e |pealkiri=Küberturvalisuse tagamine laevanduses Eesti laevaomanike näitel ning ettepanekud riskide maandamiseks |väljaanne=Tallinna Tehnikaülikool |aeg=2017}}</ref><ref name="viirus">{{Netiviide |autor=spirit |url=https://www.elfafoorum.eu/forum/tehnikafoorumid/tark-ja-riistvara-foorum/64851-?p=856954#post856954 |pealkiri=Jutujätkuks mainiks ära, et Jukule oli olemas ka viirus |väljaanne=ELFA foorum |aeg=26. august 2020}}</ref> Kuna Jukul oli erinevalt teistest omaaegsetest Nõukogude Liidu arvutitest kaks flopidraivi, siis aitas see kaasa tarkvara kopeerimisele ja levikule — "kasvatada tarkvarapiraatide põlvkonna".<ref name="digi" /> ==Ajalugu== Juku väljatöötamise ajendiks sai NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu 1985. aasta 28. märtsi ühismäärus nr 271, millega seati eesmärgiks arvutikirjaoskuse arendamine, nähti ette informaatika ja arvutiõpetuse sisseviimine õppekavadesse ja keskharidust pakkuvate asutuste laialdane varustamine arvutustehnikaga. Kartuses, et määruses ettenähtud tehnika Eesti koolidesse ei jõua, otsustati [[Boris Tamm]]e initsiatiivil maikuus 1985 kokkukutsutud koosolekul sellega seoses kohapeal midagi ette võtta.<ref name="kas-jukuga">{{Netiviide |autor=Margus Hunt |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/349053 |pealkiri=Kas Jukuga või... |väljaanne=Eesti Raadio |aeg=6. mai 1986}}</ref> [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA|Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] (EKTA) lubas panna kooliarvuti näidismudeli kokku novembriks 1985 ja esimesed kaks prototüüpi valmisidki novembri keskpaigaks, tootmiseks oldi valmis 1986. aasta kevadel.<ref name="Verstapostid" /><ref name="kanger" /> Algselt pidid Jukusid tootma hakkama [[RET]] ja [[Estron]], 1987. aastal loodeti toota juba tuhat eksemplari, kuid masstootmine läks käima 1989. aastal [[Narva]] tehases [[Baltijets]] (esimesed 40 komplekti detsembris 1988).<ref name="taskutark" /><ref name="kas-jukuga" /> Juku valmistati Moskvast saadetud jooniste järgi ning selleks kasutati Bulgaaria, India ning Ukraina Lvivi tehase päritolu komponente.{{lisa viide|põhjus=Eksitav: kettaseade oli Bulgaariast, paljusid kiipe toodeti Ukrainas, Indias võis olla tehtud lisaseadmena levitatud Epsoni printer, aga Juku ise oli projekteeritud EKTAs ja usutav võiks olla, et Moskvast oodati tootmiseks pikalt heakskiitu ja seetõttu tehti esimesed partiid ilma loata Estronis}} Masstootmine algas kolm aastat pärast prototüübi valmimist, komplekt oli selleks ajaks juba tehniliselt vananenud. Koolide jaoks toodeti vahemikus 1989-1991 kokku 2500 Jukut, neist 300 lakkasid töötamast esimese aasta jooksul, pooled vajasid aasta jooksul remonti.<ref name="kanger" /> Juku järeltulijaks plaanitud Juss ei läinud sellisena seeriatootmisse, vaid seda kohandati kasutamiseks tööstuses.<ref name="noorteh24">{{Netiviide |autor=Kaur Hanson |url=https://arti.ee/juku/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_1987-04/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_nr097_1987-04-24_ScanImage0013.jpg |pealkiri=Juku, see koolisõbralik arvuti |väljaanne=Noorte Hääl |aeg=24. aprill 1987 }}{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> EKTA prototüüpis 1990. aastal tütarettevõttega EKTACO Juku baasil ka 80286-protsessoriga kooliarvuti lootusega seda eksportida Soome, kuid selle tootmine osutus muutunud oludes võimatuks.<ref name="kanger" /> ===Kasutus koolides=== Koolidesse jõudsid Jukud 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul: * [[Nõo Reaalgümnaasium]]is võeti Jukud kasutusele 1988. aastal ja Juku-klassi kasutati veel 1997. aastal.<ref>{{Netiviide |autor=Sirje Pärismaa |url=https://opleht.ee/2014/11/noo-reaalhariduse-esimene-poolsajand/ |pealkiri=Nõo reaalhariduse esimene poolsajand |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=28. november 2014}}</ref><ref name="digi">{{Netiviide |autor=Ivo Krustok |url=https://dea.digar.ee/article/AKdigi/2019/09/0/25.1 |pealkiri=Mida Jukuga ei õpetatud, seda Juhan teada ei saanud |väljaanne=Digi |aeg=september 2019}}</ref> * [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. Keskkooli]] toodi kümme Jukut 1989. aastal, 1991. aastal lisandus veel kuus. Kasutusel olid need 1994.-1995. aastani.<ref name="VKG" /> * [[Türi Gümnaasium]]is tarvitati Jukusid samuti alates 1988/1989. õppeaastast, uuemad arvutid jõudsid kooli 1993/1994. õppeaastal.<ref name="Türi" /> * [[Elva 2. Keskkool]]is oli 1980ndate lõpus Jukudega varustatud arvutiklass. * [[Puhja Kool]]is oli ca aastatel 1990-1995 Jukudega sisustatud arvutiklass. * [[Loo Keskkool]]is olid 1989. aastast alates kasutusel neli Juku arvutit. * [[Tallinna 21. Kool]]ist leiti direktor [[Arvo Tamsar]]i surma järel 1997. aastal direktori kabineti kõrval asuvast ruumist terve klassikomplekti jagu uusi pakendis Juku arvuteid. Selles koolis puudus arvutiklass ning tõenäoliselt olid need kunagi eraldatud selle loomiseks ja sisustamiseks. ==Pildid== <gallery> File:Screenshot from Juku E5101 demo (peripherals).png|[[arvuti lisaseadmed|Lisaseadmete]] kirjeldus demoprogrammis File:Screenshot from Juku E5101 demo (processor, memory).png|Protsessori ja mälu parameetrid demoprogrammis File:Juku E5101 booting up EKDOS 2.30, displaying readme file on screen.webm|Juku kettaopsüsteemi EKDOS 2.30 ülesbuutimine File:Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot2).png|Juku on tüüpiline [[koduarvuti]] File:Juku 1989.jpg|thumb|Estronis katsepartiina toodetud Juku [[TÜ arvutimuuseum]]is File:Juku E5101 koos monitori, kettaseadme ja hiirega TÜ Arvutimuuseumis.jpg|Komplekt monitori, kettalugeja, hiire ja sahtliga File:Juku E5101 TÜ arvutimuuseumi NSVL arvutite ajajoonel.jpg|Juku E5104 TÜ arvutimuuseumis File:Arvuti Juku, TLÜM E 97.png|Juku E5104 eksemplar Tallinna Ülikooli muusuemis File:Emulated Juku E5101 during Muuseumiöö 2022 at Tartu University computer museum.jpg|Juku [[emulaator]] [[muuseumiöö]]l 2022 TÜ arvutimuuseumis </gallery> == Vaata ka == *[[Tiigrihüpe]] *[[Tartu (arvuti)]] *[[Entel (arvuti)]] == Viited == {{viited | allikad= <ref name="Verstapostid">[http://cs.ioc.ee/~tarmo/tday-pedase/tyugu-notes.doc "Verstapostid Eesti teel IIÜ-sse"]</ref> <ref name="taskutark">[https://web.archive.org/web/20070609211917/https://www.obs.ee/cgi-bin/majordomo/get/taskutark/taskutark.000223 "Vene imed"], lõim meililistis [[Taskutark]] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="muuseum">[https://web.archive.org/web/20191227034054/http://muuseum.at.mt.ut.ee/kogu/165.html Juku] [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]i kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="VKG1">[https://web.archive.org/web/20150612143009/http://vkg.havike.eenet.ee/wordpress/?page_id=1321 "Arvutihariduse lugu Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="JUTS">Leo Võhandu jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: Jaak Henno, Rein Kuusik ... jt.) Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989</ref> <ref name="JUTS1">Leo Võhandu jt "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987</ref> <ref name="VKG">[https://web.archive.org/web/20070923010754/http://www2.vkg.werro.ee/vaba/vaba.html "Arvutiklass"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="Türi">Laine Aluoja [https://web.archive.org/web/20161109054357/http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/arvutikasutus_ja_infotehnoloogia.htm "Arvutikasutus ja infotehnoloogia areng Türi Gümnaasiumis Jukudest kaasajani"] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> }} ==Kirjandus== * "Informaatika täiendav programm arvutile "Juku"" / [[Eesti Õppekirjanduse Keskus]]; koostanud [[Tiina Jürisson]]. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus, 1992 (14 lk) * "Mikroarvuti "Juku" kasutamisjuhend". Koostanud K. Märtin, kaanekujundus [[Heiki Puzanov]]. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1988 (168 lk) * [[Leo Võhandu]] jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: [[Jaak Henno]], [[Rein Kuusik]] ... jt). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989 * "Mikroarvuti E5104 "Juku" tarkvara: graafika- ja tekstiredaktor GTR: kasutaja juhend". Tallinn, 1989 * "Mikroarvuti "Juku" E5104 kasutamisjuhend" ''S.l.: s.n.'', 1990 * [[Leo Võhandu]] jt. "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987 == Välislingid == {{Commons category|Juku E5101}} * [https://infoaed.ee/juku/ Juku E5104 emulaator veebis] * [https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_lugu.html Juku arvuti lugu] Elektroonikamuuseumi saidil * [https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ Jukudest] HARNO hariduse tehnoloogiakompassis * [https://arvutimuuseum.ee/cs00000/ Juku E5104] eksponaat Tallinna arvutimuuseumi kodulehel * [https://arvutimuuseum.ut.ee/index.php?m=eksponaadid&id=165 Juku] Tartu Ülikooli arvutimuuseumi kodulehel [[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]] [[Kategooria:Eesti elektroonika]] [[Kategooria:Personaalarvutid]] 6r9jihmz6yk4axzey2qd8g3yk17rash Valentina Tolkunova 0 206107 6759718 6739440 2024-11-12T11:24:03Z MasterRus21thCentury 141545 better 6759718 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Valentina Tolkunova | pilt = Valentina Tolkunova 2008.jpg | pildiallkiri = Valentina Tolkunova (2008) | sünninimi = Valentina Vassiljevna Tolkunova | sünniaeg = {{sünniaeg|12|07|1946}} | sünnikoht = [[Armavir (Venemaa)|Armavir]], [[Krasnodari krai]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2010|03|22|1946|07|12}} | surmakoht = [[Moskva]], [[Venemaa]] | kodakondsus = [[Nõukogude Liit]]<br>[[Venemaa]] | elukutse = [[laulja]] | autogramm = Автограф В. Толкуновой.png }} '''Valentina Vassiljevna Tolkunova''' (Валентина Васильевна Толкунова; [[12. juuli]] [[1946]] [[Armavir (Venemaa)|Armavir]] – [[22. märts]] [[2010]] [[Moskva]]) oli vene laulja. == Elulugu == * 1964 astus ta Moskva Riikliku Kultuuriinstituudi kooridirigeerimise osakonda. * 1966 sai ta konkursi kaudu [[Juri Saulski]] juhitud vokaal-instrumentaalorkestri (ВИО-66) laulusolistiks. * 1971 lõpetas ta [[Gnessinite-nimeline Venemaa Muusikaakadeemia|Gnessinite-nimelise Riikliku Muusikapedagoogika Instituudi]]. Tolkunova üleliiduline kuulsus lauljana sai alguse 1972. aastal, kui ta esitas luuletaja [[Lev Ošanin]]i juubelikontserdil Moskvas helilooja [[Vladimir Šainski]] laulu "Ah, Nataša". 1973. aаstal sai Tolkunovast Moskontserdi solist. == Aunimetused == * Vene NFSV teeneline kunstnik (1979) * Vene NFSV rahvakunstnik (1987) == Haigus ja surm == 2009. augustis avastati Tolkunoval pahaloomuline ajukasvaja. Pärast 16. veebruaril [[Valgevene]]s [[Mogiljov]]is toimunud kontserti viidi ta kiirabiga kohaliku haigla reanimatsiooniosakonda. Hiljem viidi ta üle Botkini haiglasse. 22. märtsil 2010 kell 6 hommikul langes ta koomasse ja suri. Hüvastijätt lauljaga toimus 24. märtsil, ta maeti Moskva [[Trojekurovo kalmistu]]le. Tolkunova surma puhul avaldasid kaastunnet Venemaa president [[Dmitri Medvedev]] ja Moskva ja kogu Venemaa patriarh [[Kirill]]. == Isiklikku == Tolkunova esimene abikaasa oli helilooja ja orkestrijuht [[Juri Saulski]], see abielu kestis viis aastat. 1979. aastal abiellus laulja ajakirjaniku ja kirjaniku [[Juri Paporov]]iga, sellest abielust on poeg Nikolai. Lauljatari vend [[Sergei Tolkunov]] on samuti laulja; ta esines koos õega kontsertidel. {{DEFAULTSORT:Tolkunova, Valentina}} [[Kategooria:Venemaa lauljad]] [[Kategooria:Venemaa dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Trojekurovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Surnud 2010]] 130x9u5um3p4y8gonhz7qxr27msde1a Tõnn 0 206683 6759618 6350578 2024-11-12T08:04:08Z 193.40.69.198 6759618 wikitext text/x-wiki '''Tõnn''' on [[maausk|maausu]] ja [[eesti rahvausund]]i [[viljakusjumal]] või -[[haldjas]]. [[Maavalla Koda|Maavalla Koja]] [[vanem]] [[Ahto Kaasik]] on nimetanud Tõnni piirkondlikult tuntud [[maausk|maausu]] jumalate hulgas.<ref>Viio Aitsam. [https://web.archive.org/web/20100407011118/http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/kus-on-maailma-koige-uskmatuma-rahva-jumalad.d?id=28063447 Kus on maailma kõige uskmatuma rahva jumalad?] [[Maaleht]], [[26. detsember]] [[2009]].</ref> Levinud hüpoteesi järgi on Tõnn saanud nime [[Antonios Suur|Püha Antonius]]e järgi.<ref>''Eesti Entsüklopeedia'' 9 (1996), lk. 656, "Tõnn".</ref> Tõnnile kuulus [[tõnnivakk]], kuhu pandi annetused. Vakk ehitati kasetohust, peergudest või lihtsalt puulaudadest ning pandi ahju kõrvale või aita varju. Vahel viidi vakk koguni õue puutüve sisse või põllu servale. On teada ka see, et mõnes piirkonnas pidi Tõnnivakast möödudes sinna raha jätma. Saartel põletati põlluserval seisev vakk koos annetustega ära.<ref>{{Netiviide|autor=Matthias Johann Eisen|url=https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_uuem_mütoloogia/Tõnn|pealkiri=Eesti uuem mütoloogia/ Tõnn|väljaanne=Vikitekstid|aeg=|vaadatud=26.10.2017}}</ref> [[Max Buch]] avaldas 1897. aastal [[saksa keel]]es uurimuse "Ueber den Tõnnis-cultus und andere Opfergebräuche der Esthen" Tõnni ja rahvausundi kohta. Kõige kauem on Tõnnile ohverdatud [[Vändra]] ja [[Tori]] kandis.<ref>[http://www.erm.ee/?node=237 Eesti rahva muuseum: Ait]</ref> Tõnnile on ohverdatud ka [[Harjumaa]]l [[Kose kihelkond|Kose]], [[Rapla kihelkond|Rapla]], [[Juuru kihelkond|Juuru]], [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]], näiteks on ande viidud [[Paluküla hiiemägi|Paluküla hiiemäe]] [[Tõnniauk]]u. Igal talul oli oma Tõnn, ta kas saadi või tehti ise inimesekujulise nukuna, millele elu sisse saamiseks kolm tilka verd peale tõnni lemmik mäng on geide laste smuugeldamine tilgutati. <ref name=":7">{{Netiviide|autor=|url=http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf|pealkiri=Eestlaste haldjad ja jumalad ehk olevused eesti mütoloogias|väljaanne=Keskmaa Ordu|aeg=|vaadatud=27.10.2017|arhiivimisaeg=4.07.2010|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100704214350/http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Vaata ka== *[[Tääksi Tõnni vakk]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Buch, Max: ''Ueber den Tõnnis-cultus und andere Opfergebräuche der Esthen.'' Helsingfors 1897. [[Kategooria:Jumalad]] [[Kategooria:Maausk]] ksxqh83q58w574b005ysvg3z28ohxqk 6759622 6759618 2024-11-12T08:08:08Z 2001:1530:1000:F852:46E1:7E3E:589B:E85 Küike 6759622 wikitext text/x-wiki '''Tõnn''' on [[maausk|maausu]] haljas ja kenno smuugeldaja [[Maavalla Koda|Maavalla Koja]] [[vanem]] [[Ahto Kaasik]] on nimetanud Tõnni piirkondlikult tuntud [[maausk|maausu]] jumalate hulgas.<ref>Viio Aitsam. [https://web.archive.org/web/20100407011118/http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/kus-on-maailma-koige-uskmatuma-rahva-jumalad.d?id=28063447 Kus on maailma kõige uskmatuma rahva jumalad?] [[Maaleht]], [[26. detsember]] [[2009]].</ref> Levinud hüpoteesi järgi on Tõnn saanud nime [[Antonios Suur|Püha Antonius]]e järgi.<ref>''Eesti Entsüklopeedia'' 9 (1996), lk. 656, "Tõnn".</ref> Tõnnile kuulus [[tõnnivakk]], kuhu pandi annetused. Vakk ehitati kasetohust, peergudest või lihtsalt puulaudadest ning pandi ahju kõrvale või aita varju. Vahel viidi vakk koguni õue puutüve sisse või põllu servale. On teada ka see, et mõnes piirkonnas pidi Tõnnivakast möödudes sinna raha jätma. Saartel põletati põlluserval seisev vakk koos annetustega ära.<ref>{{Netiviide|autor=Matthias Johann Eisen|url=https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_uuem_mütoloogia/Tõnn|pealkiri=Eesti uuem mütoloogia/ Tõnn|väljaanne=Vikitekstid|aeg=|vaadatud=26.10.2017}}</ref> [[Max Buch]] avaldas 1897. aastal [[saksa keel]]es uurimuse "Ueber den Tõnnis-cultus und andere Opfergebräuche der Esthen" Tõnni ja rahvausundi kohta. Kõige kauem on Tõnnile ohverdatud [[Vändra]] ja [[Tori]] kandis.<ref>[http://www.erm.ee/?node=237 Eesti rahva muuseum: Ait]</ref> Tõnnile on ohverdatud ka [[Harjumaa]]l [[Kose kihelkond|Kose]], [[Rapla kihelkond|Rapla]], [[Juuru kihelkond|Juuru]], [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]], näiteks on ande viidud [[Paluküla hiiemägi|Paluküla hiiemäe]] [[Tõnniauk]]u. Igal talul oli oma Tõnn, ta kas saadi või tehti ise inimesekujulise nukuna, millele elu sisse saamiseks kolm tilka verd peale tõnni lemmik mäng on geide laste smuugeldamine tilgutati. <ref name=":7">{{Netiviide|autor=|url=http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf|pealkiri=Eestlaste haldjad ja jumalad ehk olevused eesti mütoloogias|väljaanne=Keskmaa Ordu|aeg=|vaadatud=27.10.2017|arhiivimisaeg=4.07.2010|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100704214350/http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Vaata ka== *[[Tääksi Tõnni vakk]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Buch, Max: ''Ueber den Tõnnis-cultus und andere Opfergebräuche der Esthen.'' Helsingfors 1897. [[Kategooria:Jumalad]] [[Kategooria:Maausk]] pcki7fuvvnkzgw29ravrmu17exveu15 6759628 6759622 2024-11-12T08:20:15Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:1530:1000:F852:46E1:7E3E:589B:E85|2001:1530:1000:F852:46E1:7E3E:589B:E85]] ([[User talk:2001:1530:1000:F852:46E1:7E3E:589B:E85|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:193.40.69.198|193.40.69.198]]. 6759618 wikitext text/x-wiki '''Tõnn''' on [[maausk|maausu]] ja [[eesti rahvausund]]i [[viljakusjumal]] või -[[haldjas]]. [[Maavalla Koda|Maavalla Koja]] [[vanem]] [[Ahto Kaasik]] on nimetanud Tõnni piirkondlikult tuntud [[maausk|maausu]] jumalate hulgas.<ref>Viio Aitsam. [https://web.archive.org/web/20100407011118/http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/kus-on-maailma-koige-uskmatuma-rahva-jumalad.d?id=28063447 Kus on maailma kõige uskmatuma rahva jumalad?] [[Maaleht]], [[26. detsember]] [[2009]].</ref> Levinud hüpoteesi järgi on Tõnn saanud nime [[Antonios Suur|Püha Antonius]]e järgi.<ref>''Eesti Entsüklopeedia'' 9 (1996), lk. 656, "Tõnn".</ref> Tõnnile kuulus [[tõnnivakk]], kuhu pandi annetused. Vakk ehitati kasetohust, peergudest või lihtsalt puulaudadest ning pandi ahju kõrvale või aita varju. Vahel viidi vakk koguni õue puutüve sisse või põllu servale. On teada ka see, et mõnes piirkonnas pidi Tõnnivakast möödudes sinna raha jätma. Saartel põletati põlluserval seisev vakk koos annetustega ära.<ref>{{Netiviide|autor=Matthias Johann Eisen|url=https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_uuem_mütoloogia/Tõnn|pealkiri=Eesti uuem mütoloogia/ Tõnn|väljaanne=Vikitekstid|aeg=|vaadatud=26.10.2017}}</ref> [[Max Buch]] avaldas 1897. aastal [[saksa keel]]es uurimuse "Ueber den Tõnnis-cultus und andere Opfergebräuche der Esthen" Tõnni ja rahvausundi kohta. Kõige kauem on Tõnnile ohverdatud [[Vändra]] ja [[Tori]] kandis.<ref>[http://www.erm.ee/?node=237 Eesti rahva muuseum: Ait]</ref> Tõnnile on ohverdatud ka [[Harjumaa]]l [[Kose kihelkond|Kose]], [[Rapla kihelkond|Rapla]], [[Juuru kihelkond|Juuru]], [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]], näiteks on ande viidud [[Paluküla hiiemägi|Paluküla hiiemäe]] [[Tõnniauk]]u. Igal talul oli oma Tõnn, ta kas saadi või tehti ise inimesekujulise nukuna, millele elu sisse saamiseks kolm tilka verd peale tõnni lemmik mäng on geide laste smuugeldamine tilgutati. <ref name=":7">{{Netiviide|autor=|url=http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf|pealkiri=Eestlaste haldjad ja jumalad ehk olevused eesti mütoloogias|väljaanne=Keskmaa Ordu|aeg=|vaadatud=27.10.2017|arhiivimisaeg=4.07.2010|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100704214350/http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Vaata ka== *[[Tääksi Tõnni vakk]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Buch, Max: ''Ueber den Tõnnis-cultus und andere Opfergebräuche der Esthen.'' Helsingfors 1897. [[Kategooria:Jumalad]] [[Kategooria:Maausk]] ksxqh83q58w574b005ysvg3z28ohxqk Kiirteel 0 211594 6759356 6755436 2024-11-11T15:23:25Z Muusikavärk 199678 6759356 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Kiirteel | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[The Tuberkuloited]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus = | Väljaantud = september 2000 | Lindistatud = | Stiil = [[pop rock]], [[punk rock]] | Pikkus = 38:48 | Plaadifirma = OÜ Tuberkuloited | Produtsent = Elmu Värk, Hannu Leidén | Arvustused = | Eelmine album = "Volume 6. D-duur"<br>(1999) | See album = '''"Kiirteel"'''<br>(2000) | Järgmine album = "Wiimane"<br>(2001) }} '''"Kiirteel"''' on ansambli [[The Tuberkuloited]] album, mis ilmus [[2000]]. aasta septembris. ==Lood== {{Lugude nimekiri | extra_column = Muusika/sõnad | writing_credits = no | title1 = Kividel on külm | writer1 = | extra1 = Alar Aigro/Andres Aule | length1 = 3:23 | title2 = Minevik | writer2 = | extra2 = Alar Aigro | length2 = 4:14 | title3 = Serena | writer3 = | extra3 = Alar Aigro | length3 = 3:00 | title4 = Ole mu silmades | writer4 = | extra4 = Alar Aigro/Vallo Nuust | length4 = 3:04 | title5 = Mon-amour (Must ingel) | writer5 = | extra5 = Alar Aigro/Vallo Nuust | length5 = 3:08 | title6 = Süsimust roos | writer6 = | extra6 = Alar Aigro/Andres Aule | length6 = 3:36 | title7 = Tantsin valssi | writer7 = | extra7 = Urmas Voolpriit/Andres Aule | length7 = 2:44 | title8 = Miks sa eile ei tulnud | writer8 = | extra8 = Arvi Aigro/Vallo Nuust | length8 = 3:13 | title9 = Vaevade välu maasikad | writer9 = | extra9 = Alar Aigro/Vallo Nuust | length9 = 4:09 | title10 = Unustatud linn | writer10 = | extra10 = Alar Aigro | length10 = 3:27 | title11 = Väsitav öö | writer11 = | extra11 = Alar Aigro | length11 = 2:30 | title12 = Viimaste majade taga | writer12 = | extra12 = Alar Aigro/Andres Aule | length12 = 3:40 | total_length = 38:48 }} ==Koosseis== * [[Indrek Raadik]] – laul * [[Alar Aigro]] – bass * [[Margus Jürima]] – kitarr * [[Meelis Laidvee]] – klahvpillid * [[Olav Kund]] – trummid ==Välislingid== *{{MusicBrainz albumi grupp|id=4c4c3007-14c7-4840-b567-37e68fcc35df|pealkiri=Kiirteel}} [[Kategooria:Eesti albumid]] [[Kategooria:2000. aasta albumid]] 8jpjczqb43lrgwey6wi3s29hqc9oz1p 6759357 6759356 2024-11-11T15:25:17Z Muusikavärk 199678 6759357 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Kiirteel | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[The Tuberkuloited]]i | Kaas = | Pildi kirjeldus = | Väljaantud = september 2000 | Lindistatud = | Stiil = [[pop rock]], [[punk rock]] | Pikkus = 38:48 | Plaadifirma = OÜ Tuberkuloited | Produtsent = Elmu Värk, Hannu Leidén | Arvustused = | Eelmine album = "Volume 6. D-duur"<br>(1999) | See album = '''"Kiirteel"'''<br>(2000) | Järgmine album = "Wiimane"<br>(2001) }} '''"Kiirteel"''' on ansambli [[The Tuberkuloited]] album, mis ilmus [[2000]]. aasta septembris. ==Lood== {{Lugude nimekiri | extra_column = Muusika/sõnad | writing_credits = no | title1 = Kividel on külm | writer1 = | extra1 = Alar Aigro/Andres Aule | length1 = 3:23 | title2 = Minevik | writer2 = | extra2 = Alar Aigro | length2 = 4:14 | title3 = Serena | writer3 = | extra3 = Alar Aigro | length3 = 3:00 | title4 = Ole mu silmades | writer4 = | extra4 = Alar Aigro/Vallo Nuust | length4 = 3:04 | title5 = Mon-amour (Must ingel) | writer5 = | extra5 = Alar Aigro/Vallo Nuust | length5 = 3:08 | title6 = Süsimust roos | writer6 = | extra6 = Alar Aigro/Andres Aule | length6 = 3:36 | title7 = Tantsin valssi | writer7 = | extra7 = [[Urmas Voolpriit]]/Andres Aule | length7 = 2:44 | title8 = Miks sa eile ei tulnud | writer8 = | extra8 = Arvi Aigro/Vallo Nuust | length8 = 3:13 | title9 = Vaevade välu maasikad | writer9 = | extra9 = Alar Aigro/Vallo Nuust | length9 = 4:09 | title10 = Unustatud linn | writer10 = | extra10 = Alar Aigro | length10 = 3:27 | title11 = Väsitav öö | writer11 = | extra11 = Alar Aigro | length11 = 2:30 | title12 = Viimaste majade taga | writer12 = | extra12 = Alar Aigro/Andres Aule | length12 = 3:40 | total_length = 38:48 }} ==Koosseis== * [[Indrek Raadik]] – laul * [[Alar Aigro]] – bass * [[Margus Jürima]] – kitarr * [[Meelis Laidvee]] – klahvpillid * [[Olav Kund]] – trummid ==Välislingid== *{{MusicBrainz albumi grupp|id=4c4c3007-14c7-4840-b567-37e68fcc35df|pealkiri=Kiirteel}} [[Kategooria:Eesti albumid]] [[Kategooria:2000. aasta albumid]] 9cxc76o3um07oejdcwvxmsr21i3ynjf Veebel 0 226619 6759421 6693468 2024-11-11T17:37:41Z 2001:1530:1001:7CBB:830:39B7:46B:5BA5 6759421 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ES-Army-OR8a.png|thumb|Eesti maaväe veebli õlak]] '''Veebel''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] kasutuses olev vanem[[allohvitser]]i sõjaväeline [[auaste]]. See on [[nooremveebel|nooremveeblist]] kõrgem ja [[vanemveebel|vanemveeblist]] madalam. Ta on üksuse juht, instruktor, eriala spetsialist või teenistuses staabis. Veeblid on Eesti Kaitseväe “selgroog“, nende praktiline juhtimisalane kogemus on saavutatud tänu pikaajalisele teenistusele, elukestvale õppele ning vahetu tegelemisega reakoosseisuga. Seetõttu on nende mõju kõige väljapaistvam ja tajutavam terves Kaitseväes. Veeblite põhiülesandeks on oma alluvate juhtimine ning õppe- ja kasvatustöö korraldamine sõjaliste ülesannete täitmiseks. Samuti üksuse igapäevase teenistuse korraldamine kõiki õigusakte, standardeid ja põhiväärtuseid järgides. Veebel tagab, et Kaitseväe isikkoosseis oleks võimeline täitma oma põhiülesandeid ning säiliks Eesti ja liitlaste vaheline koostöö, partnerite kõrge usaldus ja Kaitseväele omane hea reputatsioon. Veebli igapäevane roll on juhendada temale alluvaid allohvitsere ja sõdureid. Tal on oluline roll tuvastada sõdurite isikuomadusi ning vastavalt sellel nõustada ning julgustada neid valikute tegemisel. Kaitseväe juhtimise kvaliteet sõltub just neist olulistest valikutest. Veeblite karjäär ei ole kiire, põhiväärtuseks on kogemus. Tänu kogemustele omandavad veeblid nõutavad oskused põhjalikult. Tuginedes omandatud kogemustele on veebel oma taseme juhtimisküsimustes ohvitseridele nõuandjaks, juhendajaks ja ka mentoriks. VBL GV. == Vaata ka == *[[Veltveebel]] {{Eesti mereväe auastmed}} {{Sõjaväelised auastmed}} [[Kategooria:Sõjaväelised auastmed]] jl4sxfquwzzxfziyxy3f2kziyr2ucj6 6759422 6759421 2024-11-11T17:38:50Z 2001:1530:1001:7CBB:830:39B7:46B:5BA5 6759422 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ES-Army-OR8a.png|thumb|Eesti maaväe veebli õlak]] '''Veebel''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] kasutuses olev vanem[[allohvitser]]i sõjaväeline [[auaste]]. See on [[nooremveebel|nooremveeblist]] kõrgem ja [[vanemveebel|vanemveeblist]] madalam. Ta on üksuse juht, instruktor, eriala spetsialist või teenistuses staabis. Veeblid on Eesti Kaitseväe “selgroog“, nende praktiline juhtimisalane kogemus on saavutatud tänu pikaajalisele teenistusele, elukestvale õppele ning vahetu tegelemisega reakoosseisuga. Seetõttu on nende mõju kõige väljapaistvam ja tajutavam terves Kaitseväes. Veeblite põhiülesandeks on oma alluvate juhtimine ning õppe- ja kasvatustöö korraldamine sõjaliste ülesannete täitmiseks. Samuti üksuse igapäevase teenistuse korraldamine kõiki õigusakte, standardeid ja põhiväärtuseid järgides. Veebel tagab, et Kaitseväe isikkoosseis oleks võimeline täitma oma põhiülesandeid ning säiliks Eesti ja liitlaste vaheline koostöö, partnerite kõrge usaldus ja Kaitseväele omane hea reputatsioon. Veebli igapäevane roll on juhendada temale alluvaid allohvitsere ja sõdureid. Tal on oluline roll tuvastada sõdurite isikuomadusi ning vastavalt sellel nõustada ning julgustada neid valikute tegemisel. Kaitseväe juhtimise kvaliteet sõltub just neist olulistest valikutest. Veeblite karjäär ei ole kiire, põhiväärtuseks on kogemus. Tänu kogemustele omandavad veeblid nõutavad oskused põhjalikult. Tuginedes omandatud kogemustele on veebel oma taseme juhtimisküsimustes ohvitseridele nõuandjaks, juhendajaks ja ka mentoriks. VBL GV. [[Veltveebel]] {{Eesti mereväe auastmed}} {{Sõjaväelised auastmed}} [[Kategooria:Sõjaväelised auastmed]] ghj4vc9k4780xnjnu0v9pk7rwtngv7g 6759437 6759422 2024-11-11T18:01:30Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:1530:1001:7CBB:830:39B7:46B:5BA5|2001:1530:1001:7CBB:830:39B7:46B:5BA5]] ([[User talk:2001:1530:1001:7CBB:830:39B7:46B:5BA5|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:2001:1530:1002:840E:1033:4AB5:5503:39B5|2001:1530:1002:840E:1033:4AB5:5503:39B5]]. 6693468 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2010}} [[Pilt:ES-Army-OR8a.png|thumb|Eesti maaväe veebli õlak]] '''Veebel''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] kasutuses olev vanem[[allohvitser]]i sõjaväeline [[auaste]]. See on [[nooremveebel|nooremveeblist]] kõrgem ja [[vanemveebel|vanemveeblist]] madalam. Ta on üksuse juht, instruktor, eriala spetsialist või teenistuses staabis. Veeblid on Eesti Kaitseväe “selgroog“, nende praktiline juhtimisalane kogemus on saavutatud tänu pikaajalisele teenistusele, elukestvale õppele ning vahetu tegelemisega reakoosseisuga. Seetõttu on nende mõju kõige väljapaistvam ja tajutavam terves Kaitseväes. Veeblite põhiülesandeks on oma alluvate juhtimine ning õppe- ja kasvatustöö korraldamine sõjaliste ülesannete täitmiseks. Samuti üksuse igapäevase teenistuse korraldamine kõiki õigusakte, standardeid ja põhiväärtuseid järgides. Veebel tagab, et Kaitseväe isikkoosseis oleks võimeline täitma oma põhiülesandeid ning säiliks Eesti ja liitlaste vaheline koostöö, partnerite kõrge usaldus ja Kaitseväele omane hea reputatsioon. Veebli igapäevane roll on juhendada temale alluvaid allohvitsere ja sõdureid. Tal on oluline roll tuvastada sõdurite isikuomadusi ning vastavalt sellel nõustada ning julgustada neid valikute tegemisel. Kaitseväe juhtimise kvaliteet sõltub just neist olulistest valikutest. Veeblite karjäär ei ole kiire, põhiväärtuseks on kogemus. Tänu kogemustele omandavad veeblid nõutavad oskused põhjalikult. Tuginedes omandatud kogemustele on veebel oma taseme juhtimisküsimustes ohvitseridele nõuandjaks, juhendajaks ja ka mentoriks. VBL GV.{{lisa viide}} == Vaata ka == *[[Veltveebel]] {{Eesti mereväe auastmed}} {{Sõjaväelised auastmed}} [[Kategooria:Sõjaväelised auastmed]] 9awmjb9gd3vdsjtd6z8l0ru5uav6nou Tübingeni ringkond 0 227159 6759405 6247194 2024-11-11T17:07:38Z 188.86.27.57 Täpsustasin pindala ja rahvaarvu. Allikas saksa Vikipeedia. 6759405 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Tübingeni ringkond | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Regierungsbezirk Tübingen | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | elanikke = 1 915 610 | elanikke_seis = 2024 | pindala = 8 916.89 | keskuse_nimi = [[Tübingen]] | asendikaart = Saksamaa }} '''Tübingeni ringkond''' on [[ringkond (Saksamaa)|ringkond]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal. Ringkonnas on 3 piirkonda, kus on 1 kreisivaba linn ja 8 kreisi: [[Pilt:BW-RB-Tuebingen.png|pisi]] *[[Bodensee-Ülem-Švaabimaa piirkond]] ** [[Ravensburgi kreis]] (RV) ** [[Sigmaringeni kreis]] (SIG) ** [[Bodensee kreis]] (FN) *[[Doonau-Illeri piirkond]] ** [[Ulm]] ** [[Alb-Doonau kreis]] (UL) ** [[Biberachi kreis]] (BC) *[[Neckar-Albi piirkond]] ** [[Reutlingeni kreis]] (RT) ** [[Tübingeni kreis]] (TÜ) ** [[Zollernalbi kreis]] (BL) Kreisides on 255 valda ja linna. == Välislingid == *http://www.rp.baden-wuerttemberg.de/servlet/PB/menu/1007467/index.html [[Kategooria:Baden-Württemberg]] [[Kategooria:Saksamaa ringkonnad]] 37e5pso3vuk72r4poqhoglkl78fn96q 6759411 6759405 2024-11-11T17:18:26Z 188.86.27.57 Kuidas muuta malli nii et pindala saaks kirjutada täpsemalt. Kaks kohta peale koma. Proovisin muuta malli nii ja naa aga ei saanud asjale pihta. 6759411 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Tübingeni ringkond | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Regierungsbezirk Tübingen | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | elanikke = 1 915 610 | elanikke_seis = 2024 | pindala = 8916.89 | keskuse_nimi = [[Tübingen]] | asendikaart = Saksamaa }} '''Tübingeni ringkond''' on [[ringkond (Saksamaa)|ringkond]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal. Ringkonnas on 3 piirkonda, kus on 1 kreisivaba linn ja 8 kreisi: [[Pilt:BW-RB-Tuebingen.png|pisi]] *[[Bodensee-Ülem-Švaabimaa piirkond]] ** [[Ravensburgi kreis]] (RV) ** [[Sigmaringeni kreis]] (SIG) ** [[Bodensee kreis]] (FN) *[[Doonau-Illeri piirkond]] ** [[Ulm]] ** [[Alb-Doonau kreis]] (UL) ** [[Biberachi kreis]] (BC) *[[Neckar-Albi piirkond]] ** [[Reutlingeni kreis]] (RT) ** [[Tübingeni kreis]] (TÜ) ** [[Zollernalbi kreis]] (BL) Kreisides on 255 valda ja linna. == Välislingid == *http://www.rp.baden-wuerttemberg.de/servlet/PB/menu/1007467/index.html [[Kategooria:Baden-Württemberg]] [[Kategooria:Saksamaa ringkonnad]] ew6bhsh7o1ngrur4zn5e066uyorranb Ellinor Aiki 0 227728 6759730 6341575 2024-11-12T11:41:40Z Castellum 9117 6759730 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Ellinor Aiki | Pilt = | Pildisuurus = 176px | Pildi info = | Sünninimi = Ellinor Blumenfeldt | Sünniaeg = [[11. jaanuar]] [[1893]] | Sünnikoht = [[Tõstamaa]] | Surmaaeg = [[25. oktoober]] [[1969]] | Surmakoht = [[Tartu]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[maalikunstnik]] | Kunsti õppinud = [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Ellinor Aiki''' (kuni 1935 '''Ellinor Blumenfeldt'''; [[11. jaanuar]] [[1893]] [[Tõstamaa kihelkond]], [[Pärnumaa]] – [[25. oktoober]] [[1969]] [[Tartu]]) oli eesti [[maalikunstnik]]. ==Elukäik== Lõpetas 1909. aastal eksternina Pärnu gümnaasiumi. Seejärel siirdus ta Venemaale, kus töötas [[Peterburi]]s lastehaiglas põetajana ja koduõpetajana. 1917 lõpetas [[Valgevene]]s [[Tšaussõ]]s algklasside õpetajate kursused. Naasis Eestisse ning olles haigestunud 1918. aasta alguses luutuberkuloosi, oli 1918–1924 voodihaige. Oli ravil Tartu, Tallinna ja Saksamaa haiglates. 1927. aasta kevadel naasis Saksamaalt Eestisse. Sooritas 1928. aasta talvel ilma varasema kunstilise ettevalmistuseta sisseastumiseksamid [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemasse Kunstikooli Pallas]] [[graafika]] erialale. 1930–1934 õppis [[Ado Vabbe]] graafikaateljees [[monotüüpia]]t. 1935–1936 õppis [[Hando Mugasto]] käe all [[kuivnõel]]a ja [[kivitrükk|kivitrüki]]tehnikaid. Lõpetas kooli 1936. aastal [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] maaliateljees maali erialal. Eestistas 1935. aastal oma nime Ellinor Aikiks. Pärast Pallase lõpetamist Eestis töötas vabakunstnikuna, 1936–1937 [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]], 1940–1941 [[Eesti Kunstnike Kooperatiiv]]is ja 1941–1944 Tartu kunstibüroos. [[Suur põgenemine|Põgenes 1944. aasta]] sügisel kaheks aastaks Saksamaale. Töötas 1946–1955 [[Kunstifond]]i Tartu osakonnas. 1946. aastast [[Eesti Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige (1947–1957 nimekirjast kustutatud). ==Looming== Esines esimest korda 1935. aasta kevadel Eesti [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus]]e näitusel kolme monotüüpiaga. Summutatud koloriidiga lillemaalid, portreed ja linnavaated. Viljeles ka monotüüpiat. 1950. aastate lõpust arenes Ellinor Aiki looming tõusujoones. Tema maalide meeleolu on poeetiline ja valdavalt nukker. 1960. aastatel muutus koloriit järjest julgemaks ja jõulisemaks. Lisaks lillemaalidele ja maastikele valmis hulk figuraalkompositsioone. Tema maalid on väga faktuursed ja paksu värvikorraga. ==Allikad== * [[EKABL]] ==Välislingid== * [[Ülle Kruus]]. [http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2511 Elujulguse asi]. [[KesKus]], 4/2010 {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Aiki, Ellinor}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1969]] fdtshnlbjp4exf463a3kilntntwq7ri Eeva Park 0 242674 6759654 6450380 2024-11-12T09:17:08Z 2A00:807:D1:B764:6D79:EE37:459D:83E7 6759654 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Park, Eeva.IMG 4320.JPG|pisi|Eeva Park [[Solarise keskus]]e [[Apollo Raamatud|Apollos]] luulekogu ja plaadi "Oda jälg õhus" esitlusel<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. mai 2014</small>]] [[Pilt:Tapani Kinnunen ja Eeva Park.JPG|pisi|[[Tapani Kinnunen]] ja Eeva Park [[Helsingi raamatumess]]il 2011. aastal]] [[Pilt:Park, EevaIMG 7092.JPG|thumb|Eeva Park esinemas restoran-''lounge''<nowiki>'</nowiki>is Novell 19. oktoobril 2010]] '''Eeva Park''' (kuni [[1970]]. aastani '''Eeva Hint'''; sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1950]]) on eesti kirjanik. Aastatel [[1958]]–[[1967]] õppis ta [[Tallinna 10. Keskkool]]is, lõpetas 1970. aastal [[Tallinna 16. Keskkool]]i. Töötas ametnikuna 1970. aastal [[Tallinn]]as [[Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklik Keskarhiiv|Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklikus Keskarhiivis]], batikamaalijana [[1973]]–[[1975]] vabrikus Tekstiil, portselanimaalijana 1975–[[1980]] kunstikombinaadis [[Ars]], laborandina [[1981]]–[[1985]] [[Saku]]s [[Eesti Maaviljeluse Instituut|Eesti Maaviljeluse Instituudis]]. Hiljem on ta olnud vabakutseline literaat.<ref>Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk. 398</ref> ==Looming== ===Raamatuid=== " Mõrkjas tuul" Kujundanud Raoul Koik. Eesti Raamat.1983<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hull |eesnimi=R. J. |perekonnanimi2=Stroke |eesnimi2=H. H. |kuupäev=1961-11-01 |pealkiri=Hyperfine-Structure Separations, Isotope Shifts, and Nuclear Magnetic Moments of the Radioactive Isotopes Tl^199, Tl^200, Tl^201, Tl^202, and Tl^204 |url=http://dx.doi.org/10.1364/josa.51.001203 |ajakiri=Journal of the Optical Society of America |aastakäik=51 |üksiknumber=11 |lehekülg=1203 |doi=10.1364/josa.51.001203 |issn=0030-3941}}</ref> *"Hullu Hansu lugu". Kujundanud [[Andres Tali]]. Eesti Raamat. 1988 *"Öö valgus" Kujundanud Linda Elken. Eesti Raamat. 1990 *"Tolm ja tuul". Kujundanud [[Tiiu Pirsko]]. Eesti Raamat. 1992 **Kordustrükk Varrak. 2006 *"Mees, kes mäletas elevante". Kaane kujundanud [[Milvi Torim]]. Huma. 1994 *"Palveränd"kujundanud Jüri Kaarma.Loomingu Raamatukogu.1996 *"Naeru õpilane". Toimetanud Helle Tiisväli. Kujundanud [[Katrin Kaev]] ja [[Sigrid Pavel]]. Kupar. 1998 *"Pääse karussellile". Kaane kujundanud [[Marek Allvee]]. Huma. 2000 *"Vaba langemine" kujundanud Kersti Tormis. Tänapäev. 2002 *"Lõks lõpmatuses". [[Tänapäev]]. Tallinn 2004. 208 lk *"Homsed uudised" kujundanud Marek Allvee. Verb. 2005 *"Absoluutne meister". Toimetanud Sirje Ratso. Kujundanud *[[Andres Rõhu]]. Eesti Keele Sihtasutus. 2006 *"xNovell"Kunudanud Tarmo Puudist. NyNorden 2010 *"Linnujahireeglid"Kujundanud Endla Toots. Verb 2012 *"Oda jälg õhus" Kujundanud Ivi Piibeleht. NyNorden 2014 *"Geeniuste algkursus" Kujundanud Asko Künnap. Loomingu Raamatukogu 2016 *"Lemmikloomade paradiis"kujundanud Piia Ruber. Verb.2016 *"Metsalise loits"kujundanud Ivi Piibeleht. NyNorden. 2018 *" Minu kuninglikud kaelkirjakud"Kujundanud Merike Tamm. Hea Lugu. 2018 *"Ringmäng, ehk, Aedniku 12 kuud". Toimetanud [[Anu Saluäär]]. Kujundanud [[Karel Korp]]. [[Hea Lugu]]. Tallinn 2022. ISBN 9789916646953 ===Kirjutisi=== *[https://www.delfi.ee/artikkel/17253274 Eeva Park: Eestlane, Euroopa kodanik]. Delfi, 26. oktoober 2007 *[https://www.delfi.ee/artikkel/19875546 Eeva Park: Gruusia kaugel, Eesti kaugemal veel]. Delfi, 15. september 2008 *[http://www.postimees.ee/?id=114101 Eeva Park: eurooplaseks olemine]. Postimees, 2. mai 2009 ==Tunnustus== *[[1994]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Juhuslik") *[[2004]] [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Lõks lõpmatuses") *[[2004]] [[stipendium "Ela ja sära"]] *[[2017]] [[Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia]] *[[2018]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Minu kuninglikud kaelkirjakud“) ==Isiklikku== Ta on kirjanike [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] ja [[Minni Nurme]] tütar. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Oskar Kruus]]. "Park, Eeva". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 398 *Sirje Piirsoo. [http://www.sakuvald.ee/13319 Eeva Park: kas kirjanik või luuletaja või hoopis Eeva lihtsalt?]. Saku Sõnumid, 12. detsember 2005 *[http://www.epl.ee/artikkel/446039 Eeva Park esines Berliinis]. Eesti Päevaleht, 24. oktoober 2008 *[[Kärt Hellerma]]. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=sirp20101126.2.6.2 "Vaateid Eeva Pargi proosasse"]. Sirp, 26. november 2010. Lk 8–9 *Erlend-Ferdinand Vennola. Raamatusse raiutud raev. Ptk "Eeva". 2014 {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Park, Eeva}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] ozz4k3cviaf4v9m4t2yiw2l98qnxdo9 6759655 6759654 2024-11-12T09:20:52Z 2A00:807:D1:B764:6D79:EE37:459D:83E7 "Tulearm" 6759655 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Park, Eeva.IMG 4320.JPG|pisi|Eeva Park [[Solarise keskus]]e [[Apollo Raamatud|Apollos]] luulekogu ja plaadi "Oda jälg õhus" esitlusel<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. mai 2014</small>]] [[Pilt:Tapani Kinnunen ja Eeva Park.JPG|pisi|[[Tapani Kinnunen]] ja Eeva Park [[Helsingi raamatumess]]il 2011. aastal]] [[Pilt:Park, EevaIMG 7092.JPG|thumb|Eeva Park esinemas restoran-''lounge''<nowiki>'</nowiki>is Novell 19. oktoobril 2010]] '''Eeva Park''' (kuni [[1970]]. aastani '''Eeva Hint'''; sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1950]]) on eesti kirjanik. Aastatel [[1958]]–[[1967]] õppis ta [[Tallinna 10. Keskkool]]is, lõpetas 1970. aastal [[Tallinna 16. Keskkool]]i. Töötas ametnikuna 1970. aastal [[Tallinn]]as [[Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklik Keskarhiiv|Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklikus Keskarhiivis]], batikamaalijana [[1973]]–[[1975]] vabrikus Tekstiil, portselanimaalijana 1975–[[1980]] kunstikombinaadis [[Ars]], laborandina [[1981]]–[[1985]] [[Saku]]s [[Eesti Maaviljeluse Instituut|Eesti Maaviljeluse Instituudis]]. Hiljem on ta olnud vabakutseline literaat.<ref>Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk. 398</ref> ==Looming== ===Raamatuid=== " Mõrkjas tuul" Kujundanud Raoul Koik. Eesti Raamat.1983<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hull |eesnimi=R. J. |perekonnanimi2=Stroke |eesnimi2=H. H. |kuupäev=1961-11-01 |pealkiri=Hyperfine-Structure Separations, Isotope Shifts, and Nuclear Magnetic Moments of the Radioactive Isotopes Tl^199, Tl^200, Tl^201, Tl^202, and Tl^204 |url=http://dx.doi.org/10.1364/josa.51.001203 |ajakiri=Journal of the Optical Society of America |aastakäik=51 |üksiknumber=11 |lehekülg=1203 |doi=10.1364/josa.51.001203 |issn=0030-3941}}</ref> *"Hullu Hansu lugu". Kujundanud [[Andres Tali]]. Eesti Raamat. 1988 *"Öö valgus" Kujundanud Linda Elken. Eesti Raamat. 1990 *"Tolm ja tuul". Kujundanud [[Tiiu Pirsko]]. Eesti Raamat. 1992 **Kordustrükk Varrak. 2006 *"Mees, kes mäletas elevante". Kaane kujundanud [[Milvi Torim]]. Huma. 1994 *"Palveränd"kujundanud Jüri Kaarma.Loomingu Raamatukogu.1996 *"Naeru õpilane". Toimetanud Helle Tiisväli. Kujundanud [[Katrin Kaev]] ja [[Sigrid Pavel]]. Kupar. 1998 *"Pääse karussellile". Kaane kujundanud [[Marek Allvee]]. Huma. 2000 *"Vaba langemine" kujundanud Kersti Tormis. Tänapäev. 2002 *"Lõks lõpmatuses". [[Tänapäev]]. Tallinn 2004. 208 lk *"Homsed uudised" kujundanud Marek Allvee. Verb. 2005 *"Absoluutne meister". Toimetanud Sirje Ratso. Kujundanud *[[Andres Rõhu]]. Eesti Keele Sihtasutus. 2006 *"Tulearm" Kujundanud Marek Allvee. Verb. 2007 *"xNovell"Kunudanud Tarmo Puudist. NyNorden 2010 *"Linnujahireeglid"Kujundanud Endla Toots. Verb 2012 *"Oda jälg õhus" Kujundanud Ivi Piibeleht. NyNorden 2014 *"Geeniuste algkursus" Kujundanud Asko Künnap. Loomingu Raamatukogu 2016 *"Lemmikloomade paradiis"kujundanud Piia Ruber. Verb.2016 *"Metsalise loits"kujundanud Ivi Piibeleht. NyNorden. 2018 *" Minu kuninglikud kaelkirjakud"Kujundanud Merike Tamm. Hea Lugu. 2018 *"Ringmäng, ehk, Aedniku 12 kuud". Toimetanud [[Anu Saluäär]]. Kujundanud [[Karel Korp]]. [[Hea Lugu]]. Tallinn 2022. ISBN 9789916646953 ===Kirjutisi=== *[https://www.delfi.ee/artikkel/17253274 Eeva Park: Eestlane, Euroopa kodanik]. Delfi, 26. oktoober 2007 *[https://www.delfi.ee/artikkel/19875546 Eeva Park: Gruusia kaugel, Eesti kaugemal veel]. Delfi, 15. september 2008 *[http://www.postimees.ee/?id=114101 Eeva Park: eurooplaseks olemine]. Postimees, 2. mai 2009 ==Tunnustus== *[[1994]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Juhuslik") *[[2004]] [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Lõks lõpmatuses") *[[2004]] [[stipendium "Ela ja sära"]] *[[2017]] [[Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia]] *[[2018]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Minu kuninglikud kaelkirjakud“) ==Isiklikku== Ta on kirjanike [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] ja [[Minni Nurme]] tütar. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Oskar Kruus]]. "Park, Eeva". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 398 *Sirje Piirsoo. [http://www.sakuvald.ee/13319 Eeva Park: kas kirjanik või luuletaja või hoopis Eeva lihtsalt?]. Saku Sõnumid, 12. detsember 2005 *[http://www.epl.ee/artikkel/446039 Eeva Park esines Berliinis]. Eesti Päevaleht, 24. oktoober 2008 *[[Kärt Hellerma]]. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=sirp20101126.2.6.2 "Vaateid Eeva Pargi proosasse"]. Sirp, 26. november 2010. Lk 8–9 *Erlend-Ferdinand Vennola. Raamatusse raiutud raev. Ptk "Eeva". 2014 {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Park, Eeva}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] 63szowdyrxscnkg1ihvulnppvi4drx8 FC Nõmme United 0 242933 6759625 6711516 2024-11-12T08:18:57Z Makenzis 95198 6759625 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}} {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Nõmme United | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Football Club Nõmme United | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 2000 | lõpp = | väljak = [[Männiku staadion]] | mahutavus = | ametinimetus1 = Juhatuse esimees | esimees = [[Mart Poom]] | omanik =[[Mart Poom]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Randin Rande]] | liiga = [[Esiliiga]] | hooaeg = [[Meistriliiga 2024|2024]] | positsioon = [[Meistriliiga]], '''10.''' | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | veeb = http://www.fcnommu.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''FC Nõmme United''' on 2000. aastal loodud Eesti jalgpalliklubi. Varem Eesti Telefoni SK ja FC Elioni nime all esinenud võistkond kannab alates 2006. aastast nime FC Nõmme United. Sellest ajast mängiti 12 hooaega tugevuselt neljandal tasemeastmel II liigas lõuna/lääne tsoonis, kuni 2017. aastal liiga võiduga kindlustati koht [[Esiliiga B]]s. Debüüthooajal Esiliiga B-s oli tulemuseks tabeli keskmine ehk 5. koht. 2019. aastal kindlustati koht [[Esiliiga]]s. ==Staadion== Klubi treeningud ja kodumängud toimuvad Männiku jalgpallikeskuses, mis asub Tallinnas Võidu tn 16. Kompleksis on tänapäevase kastmissüsteemiga naturaalmuruväljak (104 x 64 m) ja kunstmuruväljak (90 x 60 m). ==Noortesüsteem== Kokku on klubis 8 noorterühma, kõige vanemad sündinud aastal 2001 ja kõige nooremad 2012. Klubi noored võtavad osa Eesti meistrivõistlustest vastavalt vanusele. Noorte kõige suuremaks saavutuseks Eestis võib pidada 2013–2015 valitsetud aega U17 Eliitliigas, kui võideti Eesti prestiižseima noortesarja tiitel 3 aastat järjest. ==Mängijad== {{Vaata ka|Kategooria:FC Nõmme Unitedi jalgpallurid}} ''Seisuga detsember 2023''<ref>{{cite web|title=Mängijad|url=https://jalgpall.ee/voistlused/53/team/1132?season=2023}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Georg Mattias Lagus]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Marko Meerits]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Kaarel Leppsalu]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Samuel Merilai]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Aleksandr Alteberg]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Paul-Kevin Chan]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Rico Ernits]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Alexander Kapitan Bergman]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Ander Sikk]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Karl Läänelaid]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Steven Salmistu]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Aleksander Švedovski]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Ander Ott Valge]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Tristan Vendelin]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Ivan Lazarets]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Babou Cham]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Robin Tiigiste]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Oleksandr Musolitin]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Tristan Hoffmann]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Markus Riisenberg]]}} {{JK koosseis mängija|no=76|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Daniel Tuhkanen]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Stanislav Tsõmbaljuk]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Egert Õunapuu]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Henri Leoke]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Jevgeni Demidov]]}} {{JK koosseis lõpp}} ==Saavutused== *'''[[Esiliiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[Esiliiga 2023|2023]] :'''3. koht (1)''': [[Esiliiga 2020|2020]] *'''[[Esiliiga B]]''' :'''Võitjad (1)''': [[Esiliiga B 2019|2019]] *'''[[II liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[II liiga 2009#II liiga lõuna/lääs|2009]], [[II liiga 2017#II liiga lõuna/lääs|2017]] :'''2. koht (2)''': [[II liiga 2008#II liiga lõuna/lääs|2008]], :'''3. koht (1)''': [[II liiga 2005#II liiga lõuna/lääs|2005]], [[II liiga 2010#II liiga lõuna/lääs|2010]], [[II liiga 2016#II liiga lõuna/lääs|2016]] *'''[[III liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[II liiga 2004#III liiga põhi|2004]] :'''3. koht (1)''': [[II liiga 2003#III liiga põhi|2003]] *'''[[IV liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[II liiga 2001#IV liiga ida|2001]] *'''[[V liiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[IV liiga 2000#V liga ida|2000]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:850 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/1999 till:01/07/2024 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2000 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(2,-4) text:3. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(2,-4) text:9. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:14. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2023 till:01/07/2024 shift:(1,-4) text: from:01/07/1999 till:01/07/2000 color:V shift:(0,13) text:"[[V liiga]]" from:01/07/2000 till:01/07/2001 color:IV shift:(0,13) text:"[[IV liiga]]" from:01/07/2001 till:01/07/2004 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2004 till:01/07/2017 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2017 till:01/07/2019 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B]]" from:01/07/2019 till:01/07/2023 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2023 till:01/07/2024 color:ML shift:(0,13) text:"[[Premium liiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=35px|Koht !width=30px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=220px|Suurim väravakütt !width=90px|[[Eesti jalgpallikarikas|Karikas]] |- ! colspan="14" | Eesti Telefoni SK |- |[[V liiga 2000|2000]] ||[[V liiga|V liga ida]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 6 || 20 || 14 || 6 || 0 || 54||16 ||+36 ||'''48'''||align=left| [[Ivar Sova]] '''(12)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[IV liiga 2001|2001]] ||[[IV liiga|IV liiga ida]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 18 || 16 || 2 || 1 || 103||16 ||+87 ||'''47'''||align=left| [[Jaanus Juhalu]] '''(28)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2001|''ei osalenud'']] |- |[[III liiga 2002|2002]] ||[[III liiga|III liiga põhi]] ||'''5.'''|| 10 || 18 || 8 || 2 || 8 || 32||33 ||−1 ||'''26'''||align=left| Ivar Sova '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2002|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2003|2003]] ||[[III liiga|III liiga põhi]] ||'''3.'''|| 10 || 18 || 11 || 4 || 3 || 55||28 ||+27 ||'''37'''||align=left| Ivar Sova ja Jaanus Juhalu '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2003|''ei osalenud'']] |- ! colspan="14" | FC Elion |- |[[III liiga 2004|2004]] ||[[III liiga|III liiga põhi]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 18 || 12 || 3 || 3 || 54||14 ||+40 ||'''39'''||align=left| [[Jaanus Juhalu]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2004|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2005|2005]] ||[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||'''3.'''|| 8 || 28 || 16 || 4 || 8 || 67||51 ||+16 ||'''52'''||align=left| [[Ivar Sova]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2005|''ei osalenud'']] |- ! colspan="14" | FC Nõmme United |- |[[II liiga 2006|2006]] ||II liiga lõuna/lääs ||'''4.'''|| 8 || 28 || 15 || 6 || 7 || 68||44 ||+22 ||'''51'''||align=left| [[Ivar Sova]] '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2006|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2007|2007]] ||II liiga lõuna/lääs ||'''9.'''|| 14 || 26 || 10 || 1 || 15 || 72||84 ||−12 ||'''31'''||align=left| Ivar Sova '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2007|1/8-finaalid]] |- |[[II liiga 2008|2008]] ||II liiga lõuna/lääs ||'''2.'''|| 14 || 26 || 18 || 1 || 7 || 72||36 ||+36 ||'''55'''||align=left| Ivar Sova '''(25)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2008|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2009|2009]] ||II liiga lõuna/lääs ||'''1.'''|| 14 || 26 || 18 || 4 || 4 || 100||31 ||+69 ||'''58'''||align=left| Ivar Sova '''(39)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|1/32-finaalid]] |- |[[II liiga 2010|2010]] || II liiga lõuna/lääs ||'''3.'''|| 14 || 26 || 14 || 5 || 7 || 67||52 ||+15 ||'''47'''||align=left| [[Sander Lepik]] '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2011|2011]] || II liiga lõuna/lääs ||'''7.'''|| 14 || 26 || 13 || 2 || 11 || 55||56 ||−1 ||'''41'''||align=left| [[Alex Jelagin]] ja [[Raido Reinsalu]] '''(17)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/8-finaalid]] |- |[[II liiga 2012|2012]] || II liiga lõuna/lääs ||'''14.'''|| 14 || 26 || 3 || 2 || 21 || 25||113 ||−88 ||'''11'''||align=left| [[Henri Rüütli]] ja [[Roland Mäe]] '''(5)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|1/64-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2013|2013]] || II liiga lõuna/lääs ||'''4.'''||14|| 26 || 15 || 1 || 10 || 90||60 ||+30 ||'''46'''||align=left| [[Sander Lepik]] '''(25)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|1/32-finaalid]] |- |[[II liiga 2014|2014]] || II liiga lõuna/lääs ||'''9.'''|| 14 || 26 || 9 || 1 || 15 || 69||75 ||−6 ||'''28'''||align=left| Sander Lepik '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2015|2015]] || II liiga lõuna/lääs ||'''4.'''|| 14 || 26 || 14 || 5 || 7 || 88||41 ||+47 ||'''47'''||align=left| [[Ander Ott Valge]] '''(26)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/32-finaalid]] |- |[[II liiga 2016|2016]] || II liiga lõuna/lääs ||'''3.'''|| 14 || 26 || 19 || 3 || 4 || 131||38 ||+93 ||'''60'''||align=left| [[Kevin Mätas]] '''(38)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2017|2017]] || II liiga lõuna/lääs ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 14 || 26 || 23 || 2 || 1 || 158||18 ||+140 ||'''71'''||align=left| [[Mark Kolosov]] '''(50)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|1/32-finaalid]] |- |[[Esiliiga B 2018|2018]] || [[Esiliiga B]] ||'''5.'''|| 10 || 36 || 17 || 9 || 10 || 99||57 ||+42 ||'''60'''||align=left| [[Pavel Fedorenko]] '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|1/64-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2019|2019]] || Esiliiga B ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 36 || 27 || 4 || 5 || 118||38 ||+80 ||'''85'''||align=left| [[Oliver Jürgens]] '''(28)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|1/32-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2020|2020]] || [[Esiliiga]] ||'''3.'''|| 10 || 32 || 16 || 7 || 9 || 76||43 ||+33 ||'''55'''||align=left| [[Kevin Mätas]] '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2021|2021]] || Esiliiga ||'''4.'''|| 10 || 30 || 12 || 5 || 13 || 79||67 ||+12 ||'''41'''||align=left| [[Robi Saarma]] '''(28)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|1/64-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2022|2022]] || Esiliiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 18 || 6 || 12 || 79||56 ||+23 ||'''60'''||align=left| [[Egert Õunapuu]] '''(36)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2023|2023]] || Esiliiga ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 36 || 28 || 6 || 2 || 114||29 ||+85 ||'''90'''||align=left| [[Egert Õunapuu]] '''(32)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/16-finaalid]] |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.fcnommu.ee/ Koduleht] *{{EJLv|1132}} {{Meistriliiga meeskonnad}} {{JÄRJESTA:Nõmme United}} [[Kategooria:Tallinna jalgpalliklubid]] [[Kategooria:FC Nõmme United| ]] klphu1d135yln0c8a16djdg8xh2r7dw 6759627 6759625 2024-11-12T08:19:12Z Makenzis 95198 6759627 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}} {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Nõmme United | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Football Club Nõmme United | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 2000 | lõpp = | väljak = [[Männiku staadion]] | mahutavus = | ametinimetus1 = Juhatuse esimees | esimees = [[Mart Poom]] | omanik = [[Mart Poom]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Randin Rande]] | liiga = [[Esiliiga]] | hooaeg = [[Meistriliiga 2024|2024]] | positsioon = [[Meistriliiga]], '''10.''' koht | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | veeb = http://www.fcnommu.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''FC Nõmme United''' on 2000. aastal loodud Eesti jalgpalliklubi. Varem Eesti Telefoni SK ja FC Elioni nime all esinenud võistkond kannab alates 2006. aastast nime FC Nõmme United. Sellest ajast mängiti 12 hooaega tugevuselt neljandal tasemeastmel II liigas lõuna/lääne tsoonis, kuni 2017. aastal liiga võiduga kindlustati koht [[Esiliiga B]]s. Debüüthooajal Esiliiga B-s oli tulemuseks tabeli keskmine ehk 5. koht. 2019. aastal kindlustati koht [[Esiliiga]]s. ==Staadion== Klubi treeningud ja kodumängud toimuvad Männiku jalgpallikeskuses, mis asub Tallinnas Võidu tn 16. Kompleksis on tänapäevase kastmissüsteemiga naturaalmuruväljak (104 x 64 m) ja kunstmuruväljak (90 x 60 m). ==Noortesüsteem== Kokku on klubis 8 noorterühma, kõige vanemad sündinud aastal 2001 ja kõige nooremad 2012. Klubi noored võtavad osa Eesti meistrivõistlustest vastavalt vanusele. Noorte kõige suuremaks saavutuseks Eestis võib pidada 2013–2015 valitsetud aega U17 Eliitliigas, kui võideti Eesti prestiižseima noortesarja tiitel 3 aastat järjest. ==Mängijad== {{Vaata ka|Kategooria:FC Nõmme Unitedi jalgpallurid}} ''Seisuga detsember 2023''<ref>{{cite web|title=Mängijad|url=https://jalgpall.ee/voistlused/53/team/1132?season=2023}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Georg Mattias Lagus]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Marko Meerits]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Kaarel Leppsalu]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Samuel Merilai]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Aleksandr Alteberg]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Paul-Kevin Chan]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Rico Ernits]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Alexander Kapitan Bergman]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Ander Sikk]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Karl Läänelaid]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Steven Salmistu]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Aleksander Švedovski]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Ander Ott Valge]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Tristan Vendelin]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Ivan Lazarets]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Babou Cham]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Robin Tiigiste]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Oleksandr Musolitin]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Tristan Hoffmann]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Markus Riisenberg]]}} {{JK koosseis mängija|no=76|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Daniel Tuhkanen]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Stanislav Tsõmbaljuk]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Egert Õunapuu]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Henri Leoke]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Jevgeni Demidov]]}} {{JK koosseis lõpp}} ==Saavutused== *'''[[Esiliiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[Esiliiga 2023|2023]] :'''3. koht (1)''': [[Esiliiga 2020|2020]] *'''[[Esiliiga B]]''' :'''Võitjad (1)''': [[Esiliiga B 2019|2019]] *'''[[II liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[II liiga 2009#II liiga lõuna/lääs|2009]], [[II liiga 2017#II liiga lõuna/lääs|2017]] :'''2. koht (2)''': [[II liiga 2008#II liiga lõuna/lääs|2008]], :'''3. koht (1)''': [[II liiga 2005#II liiga lõuna/lääs|2005]], [[II liiga 2010#II liiga lõuna/lääs|2010]], [[II liiga 2016#II liiga lõuna/lääs|2016]] *'''[[III liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[II liiga 2004#III liiga põhi|2004]] :'''3. koht (1)''': [[II liiga 2003#III liiga põhi|2003]] *'''[[IV liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[II liiga 2001#IV liiga ida|2001]] *'''[[V liiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[IV liiga 2000#V liga ida|2000]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:850 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/1999 till:01/07/2024 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2000 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/1999 till:01/07/2000 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2000 till:01/07/2001 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2001 till:01/07/2002 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2002 till:01/07/2003 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2003 till:01/07/2004 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2004 till:01/07/2005 shift:(2,-4) text:3. from:01/07/2005 till:01/07/2006 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2006 till:01/07/2007 shift:(2,-4) text:9. from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:14. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2023 till:01/07/2024 shift:(1,-4) text: from:01/07/1999 till:01/07/2000 color:V shift:(0,13) text:"[[V liiga]]" from:01/07/2000 till:01/07/2001 color:IV shift:(0,13) text:"[[IV liiga]]" from:01/07/2001 till:01/07/2004 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2004 till:01/07/2017 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2017 till:01/07/2019 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B]]" from:01/07/2019 till:01/07/2023 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2023 till:01/07/2024 color:ML shift:(0,13) text:"[[Premium liiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=35px|Koht !width=30px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=220px|Suurim väravakütt !width=90px|[[Eesti jalgpallikarikas|Karikas]] |- ! colspan="14" | Eesti Telefoni SK |- |[[V liiga 2000|2000]] ||[[V liiga|V liga ida]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 6 || 20 || 14 || 6 || 0 || 54||16 ||+36 ||'''48'''||align=left| [[Ivar Sova]] '''(12)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[IV liiga 2001|2001]] ||[[IV liiga|IV liiga ida]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 18 || 16 || 2 || 1 || 103||16 ||+87 ||'''47'''||align=left| [[Jaanus Juhalu]] '''(28)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2001|''ei osalenud'']] |- |[[III liiga 2002|2002]] ||[[III liiga|III liiga põhi]] ||'''5.'''|| 10 || 18 || 8 || 2 || 8 || 32||33 ||−1 ||'''26'''||align=left| Ivar Sova '''(10)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2002|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2003|2003]] ||[[III liiga|III liiga põhi]] ||'''3.'''|| 10 || 18 || 11 || 4 || 3 || 55||28 ||+27 ||'''37'''||align=left| Ivar Sova ja Jaanus Juhalu '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2003|''ei osalenud'']] |- ! colspan="14" | FC Elion |- |[[III liiga 2004|2004]] ||[[III liiga|III liiga põhi]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 18 || 12 || 3 || 3 || 54||14 ||+40 ||'''39'''||align=left| [[Jaanus Juhalu]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2004|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2005|2005]] ||[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||'''3.'''|| 8 || 28 || 16 || 4 || 8 || 67||51 ||+16 ||'''52'''||align=left| [[Ivar Sova]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2005|''ei osalenud'']] |- ! colspan="14" | FC Nõmme United |- |[[II liiga 2006|2006]] ||II liiga lõuna/lääs ||'''4.'''|| 8 || 28 || 15 || 6 || 7 || 68||44 ||+22 ||'''51'''||align=left| [[Ivar Sova]] '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2006|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2007|2007]] ||II liiga lõuna/lääs ||'''9.'''|| 14 || 26 || 10 || 1 || 15 || 72||84 ||−12 ||'''31'''||align=left| Ivar Sova '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2007|1/8-finaalid]] |- |[[II liiga 2008|2008]] ||II liiga lõuna/lääs ||'''2.'''|| 14 || 26 || 18 || 1 || 7 || 72||36 ||+36 ||'''55'''||align=left| Ivar Sova '''(25)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2008|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2009|2009]] ||II liiga lõuna/lääs ||'''1.'''|| 14 || 26 || 18 || 4 || 4 || 100||31 ||+69 ||'''58'''||align=left| Ivar Sova '''(39)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|1/32-finaalid]] |- |[[II liiga 2010|2010]] || II liiga lõuna/lääs ||'''3.'''|| 14 || 26 || 14 || 5 || 7 || 67||52 ||+15 ||'''47'''||align=left| [[Sander Lepik]] '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2011|2011]] || II liiga lõuna/lääs ||'''7.'''|| 14 || 26 || 13 || 2 || 11 || 55||56 ||−1 ||'''41'''||align=left| [[Alex Jelagin]] ja [[Raido Reinsalu]] '''(17)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/8-finaalid]] |- |[[II liiga 2012|2012]] || II liiga lõuna/lääs ||'''14.'''|| 14 || 26 || 3 || 2 || 21 || 25||113 ||−88 ||'''11'''||align=left| [[Henri Rüütli]] ja [[Roland Mäe]] '''(5)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|1/64-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2013|2013]] || II liiga lõuna/lääs ||'''4.'''||14|| 26 || 15 || 1 || 10 || 90||60 ||+30 ||'''46'''||align=left| [[Sander Lepik]] '''(25)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|1/32-finaalid]] |- |[[II liiga 2014|2014]] || II liiga lõuna/lääs ||'''9.'''|| 14 || 26 || 9 || 1 || 15 || 69||75 ||−6 ||'''28'''||align=left| Sander Lepik '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2015|2015]] || II liiga lõuna/lääs ||'''4.'''|| 14 || 26 || 14 || 5 || 7 || 88||41 ||+47 ||'''47'''||align=left| [[Ander Ott Valge]] '''(26)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/32-finaalid]] |- |[[II liiga 2016|2016]] || II liiga lõuna/lääs ||'''3.'''|| 14 || 26 || 19 || 3 || 4 || 131||38 ||+93 ||'''60'''||align=left| [[Kevin Mätas]] '''(38)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2017|2017]] || II liiga lõuna/lääs ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 14 || 26 || 23 || 2 || 1 || 158||18 ||+140 ||'''71'''||align=left| [[Mark Kolosov]] '''(50)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|1/32-finaalid]] |- |[[Esiliiga B 2018|2018]] || [[Esiliiga B]] ||'''5.'''|| 10 || 36 || 17 || 9 || 10 || 99||57 ||+42 ||'''60'''||align=left| [[Pavel Fedorenko]] '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|1/64-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2019|2019]] || Esiliiga B ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 36 || 27 || 4 || 5 || 118||38 ||+80 ||'''85'''||align=left| [[Oliver Jürgens]] '''(28)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|1/32-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2020|2020]] || [[Esiliiga]] ||'''3.'''|| 10 || 32 || 16 || 7 || 9 || 76||43 ||+33 ||'''55'''||align=left| [[Kevin Mätas]] '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2021|2021]] || Esiliiga ||'''4.'''|| 10 || 30 || 12 || 5 || 13 || 79||67 ||+12 ||'''41'''||align=left| [[Robi Saarma]] '''(28)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|1/64-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2022|2022]] || Esiliiga ||'''6.'''|| 10 || 36 || 18 || 6 || 12 || 79||56 ||+23 ||'''60'''||align=left| [[Egert Õunapuu]] '''(36)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2023|2023]] || Esiliiga ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 36 || 28 || 6 || 2 || 114||29 ||+85 ||'''90'''||align=left| [[Egert Õunapuu]] '''(32)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/16-finaalid]] |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.fcnommu.ee/ Koduleht] *{{EJLv|1132}} {{Meistriliiga meeskonnad}} {{JÄRJESTA:Nõmme United}} [[Kategooria:Tallinna jalgpalliklubid]] [[Kategooria:FC Nõmme United| ]] b15t5o59x0y3j5lurjrnxrykmk104v5 Inga Neissaar 0 242973 6759452 6263794 2024-11-11T18:17:34Z 85.253.89.58 6759452 wikitext text/x-wiki '''Inga Neissaar''' (aastani 1979 '''Inga Sahhatševskaja'''; sündinud [[20. aprill|20. aprillil]] [[1959]] [[Tartu|Tartus]]) on [[Eesti]] spordipedagoog, [[Tartu Ülikool]]i [[kehakultuur]]i õppejõud.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Inga Neissaar on teenistujate tütar.<ref name="ETBL" /> Neissaar sündis küll Tartus, kuid on elanud ka [[Sindi]]s.{{lisa viide}} 1977 lõpetas ta [[Tartu 10. Keskkool]]i, 1982 [[Tartu Ülikool]]i kehakultuuriteaduskonna. 1991 kaitses ta samas sporditeaduste magistri kraadi väitekirjaga "Rütmivõimlemise kasutamine kehalise tubliduse (fitness) tõhustamiseks naistel".<ref name="ETBL" /> 1978–83 oli Neissaar TÜ võimlemiskateedri õppeülesande täitja, 1983–92 õpetaja, 1993–95 spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudi assistent, 1996–99 lektor, 2000. aastast treeninguõpetuse õppetooli lektor. Ta täiendas end [[Kanada]]s, ühtlasi töötas [[Toronto]]s võimlemisklubi Ritmica treenerina. Ta on lugenud aeroobvõimlemise metoodika kursust, koostanud võimlemisalaseid metoodilisi väljaandeid ja korraldanud võimlemistreenerite täiendusõpet<ref name="ETBL" /> Ta on Eestis tuntud [[aeroobika]]treenerina, kuid on töötanud ka [[iluvõimlemine|iluvõimlemis]]treenerina.{{lisa viide}} Koostöös [[Rein Jalak]]uga on ta välja andnud raamatu "Jõu- ja venitusharjutusi igaühele" 2004. aastal, kordustrükid on ilmunud 2006. ja 2008. aastal.{{lisa viide}} ==Teadustöö== Inga Neissaare uurimisvaldkond on olnud [[aeroobvõimlemine|aeroobvõimlemise]] mõju töövõimele ja kehalistele võimele, vere [[lipoproteiidid]]e koostisele ning selle toime [[ärevusseisund]]ite korral. Ta on uurinud aeroobika mõju naiste enesehinnangule ja isiksuseomadustele. Ta on [[Eesti Võimlemisliit|Eesti Võimlemisliidu]] juhatuse liige. Neissaar on avaldanud üle 20 teadustrükise.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== * 2013 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> ==Isiklikku== 20-aastaselt abiellus ta korvpallitreeneri [[Jüri Neissaar]]ega. Aasta hiljem sündis neil poeg Ronni, kes on ka ainus laps peres. Inga Neissaarel on kaksikõde Ester.{{lisa viide}} ==Teoseid== * Venitusharjutusi korvpalluritele (kaasautorid R. Jalak, H. Valgma). Tallinn, 1992 * Valik stretching-venitusharjutusi (kaasautor R. Jalak). Tallinn, 1993 * Jõu- ja venitusharjutusi igaühele (kaasautor R. Jalak). Tartu, 1994; 6. tr. Tallinn, 2006 * Women engaged in aerobic gymnastics (kaasautor). // Acta Academiae Olympiquae Estoniae 8 (2000) * Aeroobikaga tegelevate naiste enesehinnang (kaasautor). // TÜ kehakultuuriteaduskonna teadus- ja õppemetoodiliste tööde kogumik 8 (2001) * Aeroobvõimlemise mõju psüühikale sõltuvalt isiksuse omadustest. // TÜ kehakultuuriteaduskonna teadus- ja õppemetoodiliste tööde kogumik 10 (2002) * Aeroobika: I ja II tase (kaasautor). Tallinn, 2007 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), lk 114 * Eesti spordi biograafiline leksikon, lk 414 * {{ETBL|3}} == Välislingid == * {{ESBL|Inga_Neissaar}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Neissaar, Inga}} [[Kategooria:Eesti sporditeadlased]] [[Kategooria:Eesti spordipedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 61zpn8o7aasmrnq8wpmh8mjr5gkwo28 Läänemaa JK 0 244404 6759702 6525840 2024-11-12T10:59:12Z Makenzis 95198 6759702 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Jalgpalliklubi | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Läänemaa Jalgpalliklubi | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 2010 | lõpp = | väljak = [[Haapsalu linnastaadion]] | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = | treener = | liiga = [[Esiliiga B]] | hooaeg = [[Esiliiga B 2024|2024]] | positsioon = Esiliiga B, '''8.''' | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | veeb = http://facebook.com/laanemaajk | e mäng = | võit = 17:0 vs. [[Lasnamäe FC Ajax|Lasnamäe FC Ajax II]] | kaotus = 0:10 vs. [[Tabasalu JK|Tabasalu JK II]] | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Läänemaa JK''' on 2010. aastal loodud [[Eesti]] jalgpalliklubi, mis mängib 2022. aastal Eesti meistrivõistlusi jalgpallis [[Esiliiga B]] liigas ==Ajalugu== Läänemaa Jalgpalliklubi loodi [[18. juuli]]l 2010. Klubi asutasid Tiit Koel, Ailar Ladva, Aavo Tomingas, Žan Vjazemski, Talis Vare ja Tarmo Õuemaa.<ref name="XYOmE" /> ===2011–12=== Klubi esimene ametlik kohtumine peeti [[9. aprill]]il [[2011]] [[IV liiga]] lääne piirkonna I vooru kohtumises võõral väljakul [[Märjamaa Kompanii]]ga, mis kaotati seisuga 1:3.<ref name="SKbRx" /> Esimene võit saavutati II vooru kohtumises, mis peeti [[Haapsalu kunstmuruväljak|koduväljakul]] [[Kärdla Linnameeskond|Kärdla Linnameeskonna]] duubli vastu. Kohtumine võideti seisuga 5:1.<ref name="jrRFQ" /> Klubi lõpetas debüüthooaja IV liigas kuuendal kohal.<ref name="FduBo" /> Läänemaa Jalgpalliklubi alustas oma teist liigahooaega tugevalt, alistades esimese vooru kohtumises liiga uustulnuka [[PSK Alexela]] 5:0.<ref name="0rspA" /> Esimene kaotus saadi 4. voorus [[FC Toompea 1994]] vastu, kui koduväljakul tunnistati külaliste 0:1 paremust.<ref name="OfWXq" /> Teine kaotus tuli kevadringi viimases mängus Maccabi vastu, kui jäeti võõral väljakul 1:3 alla.<ref name="RM4Yy" /> Liigatiitel kindlustati 4:0 võiduga Kärdla LM Dagöplasti üle.<ref name="kDVy7" /> Hooaeg lõpetati kindla 7:1 võiduga Maccabi üle.<ref name="HF7Sb" /> Läänemaa Jalgpalliklubi lõpetas oma teise hooaja IV liiga lääne piirkonnas esikohal. Hooaja lõpus selgitati esimest korda IV liiga üldvõitja ning Läänemaa Jalgpalliklubi mängis poolfinaalis IV liiga lõuna piirkonna võitja [[FC Pubi Trehv]]iga.<ref name="umu5b" /> Läänemaa Jalgpalliklubi kaotas koduväljakul 1:4.<ref name="ZbuZp" /> ===2013=== 2013. aastal tegi Läänemaa Jalgpalliklubi oma debüüdi Eesti jalgpalli meistrivõistluste III liigas.<ref name="2nyJj" /> Esimene kohtumine III liigas kaotati seisuga 2:6 [[Rapla JK Atli]]le.<ref name="BWAUg" /> Esimene võit kolmandas liigas saavutati [[FC Lelle]] üle, kellest koduväljakul 3:1 jagu saadi.<ref name="Y9vqe" /> Viis mängu enne hooaja lõppu juhiti liigat, kuid viimastest mängudest suudeti võita kõigest kaks, millest üks tühistati. Hooaeg lõpetati neljanda kohaga.<ref name="f9r1P" /><ref name="zhh6E" /> === 2014 === 2014. aastal mängis Läänemaa JK Haapsalu esimese Läänemaa meeskonnana Eesti jalgpalli meistrivõistluste II liigas. Hooaeg lõpetati 12. kohal ning üleminekumängudel kaotati üldskooriga 0:10 [[SK Imavere Forss]]ile ja langeti III liigasse. === 2015–17 === 2015. aastal mängis Läänemaa JK Haapsalu kolmandas liigas ning hooaeg lõpetati tabeli kolmandana, tabelis 45 punkti. Neid edestasid 46 punktiga Kärdla Linnameeskond ning 55 punktiga [[Pärnu Jalgpalliklubi]]. 2015. aastal oli Läänemaa Jalgpalliklubi esindusmeeskonnal ka duubelmeeskond, Läänemaa JK Haapsalu II, mis mängis IV liiga lääne piirkonnas ning saavutas 23 punktiga 10 meeskonna konkurentsis seitsmenda koha. 2016. aastal mängis Läänemaa JK Haapsalu kolmandas liigas ning lõpetati neljandana, omades tabelis 47 punkti. Neid edestasid 49 punktiga [[FC Nõmme United II]], 57 punktiga [[Pärnu JK Vaprus]] ja 57 punktiga [[Raplamaa JK]]. 2017. aastal lahkus meeskonnast laenulepingu alusel meeskonna kapten Aare Avila, kes liitus [[Esiliiga B]] klubi [[Vändra JK Vaprus]]ega. Samuti lahkusid meeskonnast Jako Kariste ja Karmo Einmann, kes liitusid [[Esiliiga]] klubi [[Tallinna FC Flora U21]] meeskonnaga ning Talis Tamm, kes liitus II liiga klubi [[Saue JK Laagri]]ga. 2017. aastal mängib Läänemaa JK Eesti jalgpalli meistrivõistluste III liiga lääne piirkonnas. ==Kodustaadion== Läänemaa Jalgpalliklubi peab oma kohtumisi [[Haapsalu linnastaadion]]il, mis mahutab ligi 1100 pealtvaatajat. Klubi reservväljak on Haapsalu kunstmuruväljak, mis asub kohe muruväljaku kõrval. ==Saavutused== *'''[[II liiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[II liiga 2019#II liiga lõuna/lääs|2019]] *'''[[III liiga]]''' :'''3. koht (2)''': [[III liiga 2015#III liiga lääs|2015]], [[III liiga 2017#III liiga lääs|2017]] *'''[[IV liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[IV liiga 2012#IV liiga lääs|2012]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/2010 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2011 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:12. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:8. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2010 till:01/07/2012 color:IV shift:(0,13) text:"[[IV liiga]]" from:01/07/2012 till:01/07/2013 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2013 till:01/07/2014 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2014 till:01/07/2017 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2017 till:01/07/2019 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2019 till:01/07/2023 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- ! colspan="14" | Läänemaa Jalgpalliklubi |- |[[IV liiga 2011|2011]] || [[IV liiga|IV liiga lääs]] ||'''6.'''|| 11 || 20 || 8 || 3 || 9 || 63||60 ||+3 ||'''27'''||align=left| [[Aleksandr Molkov]] '''(22)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[IV liiga 2012|2012]] || IV liiga lääs ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 12 || 22 || 19 || 1 || 2 || 117||25 ||+92 ||'''58'''||align=left| [[Mark Kolosov]] '''(56)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|''ei osalenud'']] |- |[[III liiga 2013|2013]] || [[III liiga|III liiga lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''4.'''|| 12 || 22 || 13 || 2 || 7 || 75||41 ||+39 ||'''41'''||align=left| Mark Kolosov '''(29)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|''ei osalenud'']] |- ! colspan="14" | Läänemaa JK Haapsalu |- |[[II liiga 2014|2014]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''12.'''|| 14 || 26 || 8 || 1 || 17 || 36||65 ||-29 ||'''25'''||align=left| Mark Kolosov '''(19)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2015|2015]] || [[III liiga|III liiga lääs]] ||'''3.'''|| 12 || 22 || 14 || 3 || 5 || 89||31 ||+57 ||'''45'''||align=left| [[Vladislav Šikirjavõi]] '''(29)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/64-finaalid]] |- |[[III liiga 2016|2016]] || III liiga lääs ||'''4.'''|| 12 || 22 || 15 || 2 || 5 || 81||16 ||+65 ||'''47'''||align=left| [[Andres Dobõšev-Proosväli]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/32-finaalid]] |- ! colspan="14" | Läänemaa JK |- |[[III liiga 2017|2017]] || III liiga lääs ||bgcolor="#ACE1AF"|'''3.'''|| 12 || 22 || 14 || 1 || 7 || 65||49 ||+16 ||'''43'''||align=left| Andres Dobõšev-Proosväli '''(30)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2018|2018]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||'''5.'''|| 14 || 26 || 13 || 2 || 11 || 65||57 ||+8 ||'''41'''||align=left| [[Aare Avila]] '''(17)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|1/8-finaalid]] |- |[[II liiga 2019|2019]] || II liiga lõuna/lääs ||bgcolor="#ACE1AF"|'''3.'''|| 14 || 26 || 16 || 1 || 9 || 88||66 ||+22 ||'''49'''||align=left| [[Martin Salf]] '''(31)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2020|2020]] || [[Esiliiga B]] ||'''6.'''|| 10 || 28 || 11 || 3 || 14 || 55||64 ||-9 ||'''36'''||align=left| [[Karmo Einmann]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|1/32-finaalid]] |- |[[Esiliiga B 2021|2021]] || Esiliiga B ||'''8.'''|| 10 || 30 || 10 || 3 || 17 || 65||94 ||-29 ||'''33'''||align=left| [[Juhan Jograf Siim]] '''(20)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2022|2022]] || Esiliiga B ||'''8.'''|| 10 || 36 || 10 || 7 || 19 || 49||84 ||-35 ||'''37'''||align=left| [[Martin Salf]] '''(19)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|1/16-finaalid]] |- |[[Esiliiga B 2023|2023]] || Esiliiga B ||'''9.'''|| 10 || 36 || 8 || 2 || 26 || 67||120 ||-53 ||'''26'''||align=left| [[Andreas Tiits]] '''(17)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/32-finaalid]] |} ==Viited== {{viited|3|allikad= <ref name="XYOmE">[http://laanemaajk.wordpress.com/2010/06/21/hello-world/ Läänemaa Jalgpalliklubi alustab]</ref> <ref name="SKbRx">[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&proto_id=37730&b=IV.W Märjamaa Kompanii 3 – 1 Läänemaa Jalgpalliklubi (mängu protokoll)]</ref> <ref name="jrRFQ">{{Netiviide |url=http://laanlane.ee/article/l%C3%A4%C3%A4nemaa-jalgpalliklubi-v%C3%B5itis-kodum%C3%A4ngus-k%C3%A4rdlat-51 |pealkiri=Läänemaa Jalgpalliklubi võitis kodumängus Kärdlat 5:1 |vaadatud=2022-06-28 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305003333/http://laanlane.ee/article/l%C3%A4%C3%A4nemaa-jalgpalliklubi-v%C3%B5itis-kodum%C3%A4ngus-k%C3%A4rdlat-51 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="FduBo">[http://jalgpall.ee/league.php?b=IV.W&year=2011 IV liiga lääs 2011]</ref> <ref name="0rspA">[http://laanemaajk.wordpress.com/2012/04/08/uus-hooaeg-uus-hoog/ Uus hooaeg, uus hoog]</ref> <ref name="OfWXq">[http://laanemaajk.wordpress.com/2012/04/29/laanemaa-jk-sai-esimese-kaotuse/ Läänemaa JK sai esimese kaotuse]</ref> <ref name="RM4Yy">[http://laanemaajk.wordpress.com/2012/06/18/laanemaa-kaotas-maccabile-13/ Läänemaa kaotas Maccabile 1:3]</ref> <ref name="kDVy7">[http://laanemaajk.wordpress.com/2012/09/29/laanemaa-jalgpalliklubi-alistas-kardla-ning-voitis-iv-liiga-laane-tsooni/ Läänemaa Jalgpalliklubi alistas Kärdla ning võitis IV liiga lääne tsooni]</ref> <ref name="HF7Sb">[http://laanemaajk.wordpress.com/2012/10/08/liigahooaja-lopetuseks-suur-71-voit-maccabi-ule/ Liigahooaja lõpetuseks suur 7:1 võit Maccabi üle]</ref> <ref name="umu5b">[http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=4360 Esmakordselt selguvad liigameistrid]</ref> <ref name="ZbuZp">[http://laanemaajk.wordpress.com/2012/10/14/laanemaa-jk-piirdus-liigavoitjate-poolfinaaliga/ Läänemaa JK piirdus liigavõitjate poolfinaaliga]</ref> <ref name="2nyJj">[http://jalgpall.ee/league.php?b=III.W&year=2013 Eesti jalgpalli meistrivõistlused III.W 2013]</ref> <ref name="BWAUg">[http://online.le.ee/2013/04/20/laanemaa-jalgpalliklubi-kaotas-rapla-atlile/ Läänemaa Jalgpalliklubi kaotas Rapla Atlile]</ref> <ref name="Y9vqe">[http://online.le.ee/2013/05/01/laanemaa-jalgpalliklubi-voitis-lellet-mangib-tana-kosega/ Läänemaa Jalgpalliklubi võitis Lellet]</ref> <ref name="f9r1P">[http://laanemaajk.wordpress.com/2013/10/13/laanemaa-jk-lopetas-hooaja-50-voiduga/ Läänemaa Jalgpalliklubi lõpetas hooaja 5:0 võiduga Märjamaa Kompanii üle]</ref> <ref name="zhh6E">[http://laanemaajk.wordpress.com/2013/09/01/viigist-saarlastega-piisas-liidrikoha-tagasi-saamiseks/ Viigist saarlastega piisas liidrikoha tagasi saamiseks]</ref> }} ==Välislingid== * [https://jalgpall.ee/voistlused/team/3120 Läänemaa JK] jalgpall.ee {{Esiliiga B meeskonnad}} [[Kategooria:Haapsalu sport]] [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] 5qi3zbacd5i0201kcidxflawgvjhvx7 Erakorraline meditsiin 0 245360 6759697 6758020 2024-11-12T10:44:31Z Airatonka 188714 6759697 wikitext text/x-wiki [[Pilt:10530-banner-Lives625-6-14.jpg|pisi|Üliraskes seisundis haige ravimine erakorralise meditsiini osakonnas]] '''Erakorraline meditsiin''' on [[arstiteadus]]e valdkond, mis keskendub eluohtlikus haigusseisundis patsientide ravile, kellele abi andmist ei ole võimalik edasi lükata. Erakorraline on üks 33 erinevast eriarsti erialast.<ref name="SbyRM" /> == Erakorralise meditsiini määratlus == Erakorralise meditsiini meedikud ravivad [[patsient]]e, kes ilma kohese ja kiire abita [[surm|sureksid]] või saaksid jäädava [[tervis]]ekahjustuse. Seejuures ei ole oluline, millise [[elundkond|elundkonna]] [[haigus]]seisundiga on tegemist. Erakorralise meditsiini kui professiooni põhiline olemus ongi kõikide elundisüsteemide raskekujuliste ja eluohtlike haiguste tundmine ja nende ravimine. Selle poolest eristub erakorraline meditsiin teistest [[arstiteadus]]e valdkondadest, mille kompetents on seotud kindla elundisüsteemiga või anatoomilise piirkonnaga. Erakorralise meditsiini valdkonnas ei ravita haiget kuni paranemise või tervistumiseni, nagu seda tehakse teistes arstiteaduse valdkondades. Erakorralise meditsiini peamine ülesanne on haige ravimine piirini, kus eluohtlik seisund on möödunud ja ravi saab jätkata haigla mõnes muus osakonnas või [[kodu]]s. == Erakorralise meditsiini liigitus == Erakorraline meditsiin liigitatakse tavaliselt abi andmise asukoha põhjal haiglaeelseks ja haiglasiseseks erakorraliseks meditsiiniabiks. Haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi, mille puhul antakse erakorralist abi sündmuskohal, kus inimene eluohtlikult haigestus või kus haigusseisund eluohtlikult süvenes, nimetatakse [[kiirabi]]ks. Haiglasisene abi tähendab abi andmist haiglas kui [[hoone]]s. Eelnevalt nimetatud jaotus tuleneb asjaolust, et haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi andmisel on vajalik reageerimiskiiruse säilitamiseks eraldi logistika-, operatiivjuhtimis- ja baseerumissüsteem. Ravivõtted kahe alamliigi vahel ei erine, küll aga kasutatakse haiglasiseses erakorralises meditsiinis keerukamaid ravivõtteid, mille tarbeks vaja minevat varustust ei ole praktiline kiirabi transpordivahenditesse paigutada. Erakorralise meditsiini valdkondadest eraldiseisvaks loetakse esmaabi. Esmaabi võivad anda meditsiinilise ettevalmistuseta inimesed. == Erakorralise meditsiini seosed teiste arstiteaduse valdkondadega == Erakorralisel meditsiinil on seosed kõikide teiste arstiteaduse kliiniliste valdkondadega, sest erakorralise meditsiini meedikud tegelevad kõikide elundisüsteemide eluohtlike seisundite ravimisega. Seetõttu pole korrektne hinnata seost ühe või teise arstiteaduse kliinilise valdkonnaga teistest suuremaks. Erakorralise meditsiiniga tegelevate meedikute juurde satub küll kindlate haiguste põdejaid teistest sagedamini, kuid haiguse [[esinemissagedus(statistika)|esinemise sagedus]] ja valdkondlikud seosed ei ole üks ja seesama. [[anatoomia|Anatoomilis]]-[[füsioloogia|füsioloogilistest]] põhimõtetest lähtuvalt on erakorralise meditsiini jõuline eristamine arstiteaduse teistest harudest tinglik, kuid abiandmise keskkonnast ja abiandmise administratiivsetest suhetest lähtuvalt on mõni arstiteaduse haru erakorralise meditsiiniga rohkem seotud kui teised. Nii on erakorralisel meditsiinil suur tähtsus sõjameditsiinis, kus abiandmise võtted on küll samasugused nagu mujal erakorralises meditsiinis, kuid meedik peab orienteeruma [[sõda|sõjakunstis]], suutma käsitseda [[relv]]i ja mõistma üksuste sõjalist [[taktika]]t. Samane seos on erakorralisel meditsiinil katastroofimeditsiiniga, mille puhul peab meedik tundma [[päästetööd]]e põhimõtteid ning mõistma loodus- ja tehnogeensete katastroofide olemust. Välimeditsiin on erakorraline meditsiinabi, mida osutatakse välitingimustes, kaugel [[asustus]]est ja minimaalsete vahenditega. Lühidalt võib öelda, et erakorralise meditsiini omapära on selle laialdane rakendamine väljaspool tervishoiusüsteemi kitsamat määratlust, vastandudes niiviisi teistele arstiteaduse harudele, kus töötatakse peamiselt [[haigla]]s. == Erakorralise meditsiini kui kliinilise eriala tunnustamine == Arstliku erialana tunnustamise all tuleb siin mõista erakorralise meditsiini pidamist üheks arstlikuks põhierialaks (inglise ''primary speciality''). Põhieriala tuleb terminina eristada alamerialast (inglise ''subspeciality'') ja Eestis kasutatavast terminist "lisapädevus". Erakorralist meditsiini hakati arstliku erialana tunnustama Ameerika Ühendriikides 1979. aastal.<ref name="EXV5q" /> Samal ajajärgul eksisteerinud [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] tervishoiusüsteem sellist arstlikku eriala omaks ei võtnud, mistõttu ei tunnustatud seda ka [[Eesti NSV]]s. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] tunnustatakse erakorralist meditsiini kliinilise erialana alates 1993. aastast (direktiiv 1993/16/EC).<ref name="OyKjs" /> Praegu on arstlikud erialad (sh erakorralise meditsiini erialad) määratletud direktiivis 2006/100/EC.<ref name="v8TcK" /> Eesti Vabariigis peetakse erakorralist meditsiini eraldi arstlikuks erialaks alates 2000. aastast.<ref name="brWKu" /> Erakorralise meditsiini õendust kui õenduseriala tunnustatakse Eestis alates 2001. aastast.<ref name="Ynqpg" /> 2007. aastal muudeti õendusabi erialade nimetusi ning erakorralise meditsiini õendus ning anesteesia- ja intensiivraviõendus koondati ühise nimetuse "[[Intensiivõenduse õde-spetsialist|intensiivõendus]]" alla.<ref name="KZRPW" /> == Kvalifikatsiooni omandamine erakorralise meditsiini valdkonnas == Erakorralise meditsiini arsti kui eriarsti väljaõpe kestab Eesti Vabariigis 11 aastat. Kõigepealt tuleb läbida arstiteaduse kuueaastane põhiõpe, seejärel tuleb sooritada sisseastumiseksam erakorralise meditsiini erialal õppima asumiseks. Viie aasta pikkune eriarsti kutse omandamine lõpeb lõpueksamiga. Erakorralise meditsiini õpe koosneb praktilisest ja teoreetilisest õppest. Neli viiendikku õppeajast kulub eri õppetsüklites praktiseerimisele, üks viiendik on teoreetiline õpe klassiruumis.<ref name="DEo4A" /> Erakorralise meditsiini eriarsti õppetööd, nagu ka kõikide teiste eriarsti alade õppetööd, nimetatakse [[residentuur (õppevorm)|residentuuriks]]. Kuni 2015. aastani kestis erakorralise meditsiini residentuur neli aastat.<ref name="AsI5x" /> == Erakorralise meditsiini arstliku eriala subspetsiaalsused == Erakorralise meditsiini eriala subspetsiaalsus ehk alameriala ehk kõrvaleriala on oskuste ja teadmiste kogum, mida arst on eriti põhjalikult õppinud peale erakorralise meditsiini eriala omandamist. Alameriala omandamine ei ole üheski riigis kohustuslik. Eesti Vabariigis ega ka kogu Euroopa Liidus ei ole võimalik saada subspetsiaalsuse omandamise kohta tunnistust, kuid USA arstlike erialade [[süsteem]]is on selline võimalus olemas.<ref name="h0kPP" /> Tavaliselt omandab arst suure õppemahu tõttu ühe kõrvaleriala, ehkki otseseid takistusi pole ka mitme omandamiseks. {| class="wikitable collapsible" style="margin: 1em auto 1em auto;" ! colspan="2" | Erakorralise meditsiini arsti võimalikud subspetsiaalsused USA arstlike erialade süsteemis |- !Subspetsiaalsuse nimetus !Täiendava kompetentsi ulatus |- |anestesioloogia |Lisateadmised puudutavad ennekõike intensiivravivõtteid. |- |haiglaeelne erakorraline meditsiin |Lisateadmised võimaldavad töötada [[kiirabi]]s. |- |palliatiivne ravi |Lisateadmised annavad paremad oskused terminaalses seisundis haigete kannatuste vähendamisel. |- |sisehaigused |Lisateadmised suurendavad arsti teadmisi sisehaiguste ravis, võimaldades määrata näiteks pikaajalisi ravikuure. |- |[[toksikoloogia]] |Arstil on süvateadmised mürgistuste ravimiseks. |- |[[pediaatria|pediaatriline]] erakorraline meditsiin |Lisateadmised parandavad eluohtlikus seisus laste ravimise oskusi. |- |spordimeditsiin |Erakorralise meditsiini kontekstis tähendab see peamiselt paremat sporditraumade käsitlemise oskust. |- |allveemeditsiin |Arstil on spetsiaalsed teadmised tuukrite erakorraliste haigusseisundite käsitlemiseks. |} == Erakorralise meditsiini kujunemine arstlikuks põhierialaks == Erakorralist meditsiini tunnustati erialana esimest korda USA-s, kus uue arstliku põhieriala tekke tingisid ühelt poolt uus [[teadus]]informatsioon ning teisalt kohalike kogukondade nõudlus parema meditsiiniabi järele.<ref name="d1voO" /> G. Weizi käsitluses tekivad uued arstlikud erialad esmalt erapraksistes, kus üsna ühetaoliste haiguste hulk ja suur patsientide kogus tagab spetsialiseerumise. Teise variandina tekivad uued arstlikud erialad suurtes [[ülikool]]ide juurde liidetud haiglates, kus käib käsikäes nii ravi- kui ka teadustöö.<ref name="5S4Sk" /> Erakorraline meditsiin on siiski liikunud oma arengus mööda nn kolmandat teed, mis tähendab, et erakorraline meditsiin erialana sai alguse pigem väikestest maakondlikest haiglatest. Nagu meditsiinis üldiselt, võib ka erakorralise meditsiini erialal täheldada kontinentaalseid, [[kultuur]]ilisi ja [[poliitika|poliitilisi]] raame, mis eriala arengut suunavad.<ref name="Zevro" /> == Erakorralise meditsiini kujunemine Euroopas == Euroopas on vähemalt [[Euroopa riigid|50 riiki]], seetõttu on erakorralise meditsiini valdkonna kujunemine seotud aastakümnetepikkuste tervishoiukorralduslike vaidlustega. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpust kuni 1980. aastateni oli erakorralise meditsiiniabi andmine jaotatud mitme eriala arstide vahel. Patsiendi ravimisel töötasid koos kardioloogid, kirurgid, ortopeedid, anestesioloogid ja muude erialade spetsialistid. Eluohtlikus seisundis patsiendi ravi juhtis kord ühe, kord teise eriala arst. Kuna arstid olid väljaõppe saanud kindlal erialal, tekkis sageli olukordi, kus juhirolli võtnud kitsalt spetsialiseerunud arst ei osanud edasi tegutseda. Siis läks juhtimine mõne teise eriala arsti kätte. Selline töökorraldus oli aldis vigadele ja selles polnud süsteemi. Üldiselt võib erakorralise meditsiini eriala rajajateks Euroopas pidada inglasi, kes kutsusid 1967. aastal ellu selle eriala esimese erialaseltsi.<ref name="ZGd4a" /> [[Inglismaa]], [[Šotimaa]] ja [[Iirimaa]] tunnustasid erakorralise meditsiini eriala kümnendi jagu varem. Island tunnustas seda eriala alles 1992. aastal. Erakorralise meditsiini kui arstliku eriala vajadust tunnetati selgelt, kuid takistuseks olid riikide erinevad tervishoiusüsteemid, millest osa takistasid erakorralise meditsiini kui eriala teket. Selle tõttu oli erakorralise meditsiini kui eriala kujunemisel suur roll [[Euroopa Liit|Euroopa Liidul]]. Euroopa Liidu üks eesmärk on liikmete toodete ja teenuste harmoneerimine, mis on hädavajalik liidusiseseks kaubavahetuseks. Muu hulgas standardiseeriti meditsiinihariduse miinimumnõuded<ref name="ErrMv" /> ning 1993. aastal kehtestati kõigile liikmesriikidele kohustuslik arstlike erialade nimekiri, mis sisaldas ka erakorralise meditsiini arsti kutsenimetust. 1990. aastad on märgilised veel selle poolest, et Euroopa haiglates hakati looma spetsiaalseid erakorralise meditsiini osakondi.<ref name="c5uiU" /> Enne seda perioodi saabus eluohtlikus seisundis haige tavaliselt vastuvõtutuppa, kus abi andis sageli vaid meditsiiniõde. Vastuvõtutuba ise oli mingi teise osakonna väheväärtustatud osa. Euroopa Erakorralise Meditsiini Arstide Selts loodi 1994. aastal.<ref name="liuDR" /> == Erakorralise meditsiini kujunemine Põhja-Ameerikas == 1960. aastale eelnenud perioodil iseloomustas USA haiglaid erakorralise haigusseisundi käsitlemise süsteemitus. Haiglates olid küll traumapunktid (inglise ''accident room''), kuid seal keskenduti haavade ja luumurdude (st kindlate traumade) ravimisele. Personali oli vähe ning see oli alakvalifitseeritud (üliõpilased, residendid jne). Erakorralist abi ei saanud ööpäev läbi. 1961. aastal avati Alexandra haiglas esimene erakorralise meditsiini osakond, kus arst oli kogu ööpäeva osakonnas olemas.<ref name="zjSCk" /> Samal perioodil üritasid arstid luua ühtset erakorralise meditsiiniabisüsteemi Pontiaci linnas.<ref name="0p7A9" /> Nimetatud kahte initsiatiivi nähakse tavaliselt Põhja-Ameerikas toimunud erakorralise meditsiini arengu lähtepunktina. 1966. aastat loetakse USA-s erakorralise meditsiini ajaloos oluliseks teadusliku uurimistöö kontekstis. Sellel aastal avaldati nn valge raamat (The White Paper), mis viis ühiskonna kollektiivsesse teadvusse ebakõlad erakorralise meditsiiniabi andmises. [[Kanada]] liikus protsessi kestel mõned aastad tagapool, kuid ka seal jõuti 1971. aastal erakorralise meditsiini eriala ideede, väljaõppe jmt dokumentide esitamiseni.<ref name="h1cZ3" /> === Inglise keel erakorralise meditsiini arengumõjurina === Ühise keeleruumi tõttu on maailmas jälgitav erakorralise meditsiiniabi kiirem areng inglise keelt kõnelevates riikides. {| class="wikitable collapsible" style="margin: 1em auto 1em auto;" !colspan="7"|Peamised verstapostid erakorralise meditsiini arengus valitud riikides<ref name="VdYIE" /> |- !Teetähis !USA !Suurbritannia !Austraalia !Kanada !Hongkong !Singapur |- |Eriala tunnustamine põhierialana |1973 |1986 |1981 |1980 |1983 |1984 |- |Eriala organisatsiooni (erialaseltsi) loomine |1968 |1967 |1981 |1984 |1985 |1993 |- |Akadeemilise ühingu loomine. Nimetatud ühingute loomist võib pidada süstemaatilise valdkondliku [[teadus]]töö alguseks |1970 |1989 |1988 |1988 |1994 |1993 |- |Esimene residentuuri lõpueksam |1979 |1983 |1986 |1985 |1997 |1994 |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SbyRM">[https://www.riigiteataja.ee/akt/126012016010?leiaKehtiv Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu.]</ref> <ref name="EXV5q">{{Netiviide |url=http://www.siumed.edu/students/emig/history.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-08-16 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924102224/http://www.siumed.edu/students/emig/history.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OyKjs">{{Netiviide |url=http://www.eusem.org/statusofem/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-08-17 |arhiivimisaeg=2014-08-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140819090528/http://www.eusem.org/statusofem/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="v8TcK">http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2006:363:0141:0237:EN:PDF</ref> <ref name="brWKu">http://www.riigiteataja.ee/akt/83366</ref> <ref name="Ynqpg">http://www.riigiteataja.ee/akt/27108</ref> <ref name="KZRPW">http://www.riigiteataja.ee/akt/12819821</ref> <ref name="DEo4A">{{Netiviide |url=http://www.med.ut.ee/sites/default/files/med/erakorralisemeditsiiniresidentuuriprogramm2011.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-08-17 |arhiivimisaeg=2014-08-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140819083430/http://www.med.ut.ee/sites/default/files/med/erakorralisemeditsiiniresidentuuriprogramm2011.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="AsI5x">https://www.riigiteataja.ee/akt/13212181?leiaKehtiv</ref> <ref name="h0kPP">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.abms.org/who_we_help/physicians/specialties.aspx |vaadatud=2014-08-18 |arhiivimisaeg=2012-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120508025259/http://www.abms.org/who_we_help/physicians/specialties.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="d1voO">[http://muse.jhu.edu/journals/journal_of_the_history_of_medicine_and_allied_sciences/v069/69.2.merritt.html Anne K. Merritt. "The Rise of Emergency Medicine in the Sixties: Paving a New Entrance to the House of Medicine." Journal of the History of Medicine and Allied Sciences 69, no. 2 (2014): 251–293.]</ref> <ref name="5S4Sk">George Weisz, Divide and Conquer: A Comparative History of Medical Specialization (New York: Oxford University Press, 2006), lk 191.</ref> <ref name="Zevro">[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/acem.12126/full Academic Emergency Medicine 2013; 20:514–521 © 2013 by the Society for Academic Emergency Medicine]</ref> <ref name="ZGd4a">{{Netiviide |url=http://www.collemergencymed.ac.uk/College/Background%20to%20the%20College/Landmarks%20in%20the%20development%20of%20the%20specialty |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-09-06 |arhiivimisaeg=2010-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101222185459/http://www.collemergencymed.ac.uk/College/Background%20to%20the%20College/Landmarks%20in%20the%20development%20of%20the%20specialty/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ErrMv">{{Netiviide |url=http://www.iime.org/documents/vs.htm |pealkiri=Minimum Essential Requirements and Standards in Medical Education |vaadatud=2014-09-06 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924033409/http://www.iime.org/documents/vs.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="c5uiU">http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/acem.12126/full#acem12126-sec-0009</ref> <ref name="liuDR">{{Netiviide |url=http://www.eusem.org/aboutus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-09-06 |arhiivimisaeg=2011-07-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110702024853/http://www.eusem.org/aboutus |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zjSCk">http://www.inova.org/patient-and-visitor-information/facilities/inova-alexandria-hospital/history.jsp</ref> <ref name="0p7A9">{{Netiviide |pealkiri=World J Emerg Med, Vol 3, No 1, 2012 |url=http://www.wjem.org/upload/admin/201203/96ac491c02b55bef396335e9d126b0c5.pdf |vaadatud=2014-11-02 |arhiivimisaeg=2013-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130228191932/http://www.wjem.org/upload/admin/201203/96ac491c02b55bef396335e9d126b0c5.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="h1cZ3">{{Netiviide |url=http://emergencymed.queensu.ca/home/history |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-11-02 |arhiivimisaeg=2014-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141102222536/http://emergencymed.queensu.ca/home/history |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="VdYIE">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.wjem.org/upload/admin/201203/96ac491c02b55bef396335e9d126b0c5.pdf |vaadatud=2014-11-02 |arhiivimisaeg=2013-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130228191932/http://www.wjem.org/upload/admin/201203/96ac491c02b55bef396335e9d126b0c5.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> }} [[Kategooria:Erakorraline meditsiin| ]] tr9vdz5fdqbvoq1g6ybi0pqxrs2en8b Tartu JK Welco 0 249288 6759696 6525742 2024-11-12T10:42:04Z Makenzis 95198 6759696 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Tartu JK Welco | pilt =Welco.png | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Tartu Jalgpalliklubi Welco | hüüdnimi = ''Elektrikud'' | lühend = | asutatud = 2008 | lõpp = | väljak = [[Holm Jalgpallipark]] | mahutavus = 580 | omanik = | ametinimetus1 = Esimees | esimees = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Edgar Leht]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Jaanus Reitel]] | liiga = [[Esiliiga]] | hooaeg = [[Esiliiga 2024|2024]] | positsioon = Esiliiga, '''4.''' | muster_la1=_KenyaRugby|muster_b1=_blackhoops|muster_ra1=_KenyaRugby | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1=000000|sokid1=FFFFFF | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2=000000 |kere2=0000CD|paremkäsi2=000000 |püksid2=000000 |sokid2=FFFFFF | veeb = http://www.jkwelco.ee | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mikk Valtna]] (94) | fännid = ''Electric Legion'' | auhinnad = }} '''Tartu JK Welco''' on [[Eesti]] poolprofessionaalne jalgpalliklubi, mis loodi 2008. aastal [[Tartu]]s, kui hakati mängima Eesti jalgpalli [[IV liiga]] lõunatsoonis. 2023. aastal võitis Welco [[Esiliiga B]] ja tõusis järgmiseks hooajaks [[Esiliiga]]sse. ==Ajalugu== Esimest korda tuli mitmetest hilisematest Welco põhimängijatest koosnev seltskond võistlusmängudeks kokku [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2007]], mil toona veel JK Masuudinaise nime all osaleti kahepäevasel Tartu Meistrivõistluste turniiril. Kuigi turniir osutus meeskonna jaoks üsna edutuks, algas sealt sündmustejada, mis viis selleni, et täpselt pool aastat hiljem – 6. aprillil – joosti juba JK Welco Elektri nime all väljakule esimeses ametlikus kohtumises [[Eesti jalgpalli Väike karikas|Väikese Karika]] raames. Vahepealsel perioodil teostas klubi asutaja ja esimene peatreener [[Mirko Kikkamägi]] Tartu klubi- ja kõrtsumaastikul värbamistööd ning 2008. aasta alguseks oli esialgu üsna armetu mulje jätnud JK Masuudinaise seltskonnale lisandunud palju eri liigades karastunud mängumehi. Pärast mitmeid äraütlemisi õnnestus 2008. aasta alguses leida ka sponsor – OÜ Welco Elekter. Sellega sai meeskond ka nime – JK Welco Elekter. Klubi asutasid ametlikult Mirko Kikkamägi ja Andres Reiljan 2008. aasta veebruari alguses. ===Algusaastad (2008–2012)=== 2008. aastal alustas JK Welco Elekter mängimist Eesti Meistrivõistluste [[IV liiga 2008|IV liiga lõunatsoonis]]. Debüüthooaeg kujunes meeskonnale üsna keeruliseks. Paljud mängijad ei omanud eelnevalt mingit liigas mängimise kogemust, esimesi samme peatreenerina tegi ka noor Mirko Kikkamägi. Meeskond lõpetas hooaja 21 punktiga 22 mängust ja 9. kohaga. [[Eesti jalgpalli Väike karikas|Väikeses Karikas]] jõuti 2. ringi, kus tuli vastu võtta 1:4 kaotus II liiga klubilt [[Tallinna FC Anži]]lt. EJL-i Aastalõputurniirilt toodi koju JK Welco Elektri ajaloo esimene karikas. Turniir lõpetati 3. kohaga, sealjuures valiti [[Mikk Valtna]] turniiri parimaks mängijaks. 2009. aastal jätkas JK Welco Elekter mängimist [[IV liiga 2009|IV liiga lõunatsoonis]]. Võistkonnaga liitus mitu mängijat, neist tähelepanuväärseim on praegune Welco kapten Timo Kuus, kes on varem mänginud ka Eesti Meistriliigas. Meeskond lõpetas hooaja liigas 3. kohaga, kogudes 20 mängust 11 võitu ja 35 punkti. Üleminekumängudes tuli siiski kindlalt alla vanduda [[Koeru SK]]-le. Mikk Valtna oli sel hooajal 17 liigas löödud väravaga IV liiga lõunatsooni suurim väravakütt. 2009. aasta hooaja suurimaks õnnestumiseks võib aga pidada mänge Väikeses Karikas, kus jõuti 8 parema hulka, kusjuures 1/8 finaalis alistati tugev [[Raasiku FC Joker 1993|Raasiku FC Joker]]. Aastalõputurniiril piirduti alagrupiturniiriga. 2010. aastal jätkas JK Welco Elekter samuti [[IV liiga 2010|IV liiga lõunatsoonis]]. Meeskonnas toimus aga mitu ümberkorraldust, millest märkimisväärseimaks võib pidada peatreenerivahetust. Senini mängiva peatreenerina tegutsenud Mirko Kikkamäe mantlipärijaks sai kogenud Boriss Hrabrov. Lisaks liitusid Eesti Meistriliiga kogemusega Sergei Ottšik ja Eldar Rassulov. Kogu liigahooaja vältel heitles Welco liigavõidu eest Viljandi [[JK Liverpool Pub]]iga. Omavaheline 2:2 viik eelviimases voorus viis liigakarika Viljandisse. 2. kohaga lunastas Welco aga pääsme III liigasse. Head resultatiivsust näitas sel hooajal Mikk Valtna, kes lõi 18 mängus 35 väravat, olles sellega kõikide Eesti liigade peale suurim väravakütt. 2010. hooajal osutusid nii Väike karikas kui ka Eesti jalgpallikarikas Welco jaoks ebaedukaks. Suures Karikas kohtuti sealjuures 2010. aastal Esiliigast Meistriliigasse pääsenud [[Lasnamäe FC Ajax|Lasnamäe FC Ajaxiga]], kellelt võeti vastu 0:3 kaotus. Tartu linna Meistrivõistlustel saavutas esindusmeeskond 2010. aastal 6. koha, aastalõputurniiril korrati aga 2008. aasta saavutust ja lõpetati kolmandana. Hooajal 2011 alustas JK Welco Elekter mänge juba aste kõrgemal – [[III liiga 2011|III liiga lõunatsoonis]]. Meeskonnaga liitusid mitmes Eesti noortekoondises mänginud Tartu JK Tammeka kasvandik Marti Pähn ja sama klubi endine mängija Veiko Seliste, Kiviõli Tamme Autost tuli keskkaitsja Juri Avdonin. Kevadring ei alanud klubile kõige edukamalt – kaotati punkte eeldatavalt nõrgemate vastaste vastu ja kuna eelmiste hooaegade parim väravakütt Mikk Valtna viibis välislähetuses, tekkis probleeme väravasoonele saamisega. Sügisringis võistkonna mäng paranes ja liiga lõpetati igati korralikult 4. kohal. Suures karikas JK Welco Elekter välja 1/16 finaali, kus pidi tunnistama Meistriliiga klubi FC Kuressaare 2:1 paremust. Aastalõputurniiril võideti pingelises penaltiseerias Eesti koondis ja saavutati 3. koht. Turniiri parimaks väravavahiks kuulutati Welco väravavaht Lauri Särak. Oma juubelihooaega alustas Welco juba kahe võistkonnaga – lisaks III liigas mängivale esindusvõistkonnale sai IV liigas tuleristsed ka duubelvõistkond. See tekitas rohkelt koosseisulisi probleeme, kuna mängijaid pidi jätkuma mõlema võistkonna jaoks. Esindusmeeskonnast lahkus ka Mikk Valtna, kevadringis puudus ka [[Eldar Rassulov]]. Kõik need tegurid mängisid rolli selles, et kevadringi võib pidada läbikukkunuks. Sügisvooru eel otsustas klubi juhatus loobuda senise peatreeneri Boris Hrabrovi teenetest ja kutsus esindusvõistkonna tüüri juurde tagasi debütandist peatreeneri Mikk Valtna. Lisaks lisandus võistkonnaga endine Eesti noortekoondislane Marten Kihho, kes tõi meeskonna ründeliini vajalikku kvaliteeti. Uue peatreeneri käe all võistkonna mäng paranes ja sügisring lõpetati rahuldaval 5. kohal. Karikavõistlustel lõppes teekond juba 1/32-finaalis, kui kaotati endistele liigakaaslastele [[FC Elva]]st 1:6. Ka Väikses Karikas jäi laeks 1/32-finaal – kodustaadionil vannuti 1:2 alla [[Tabasalu Jalgpalliklubi]]le. ===Teine liiga ja nimekuju muutus (2013–2015)=== Hooaeg 2013 algas Welco jaoks keerulise otsusega – seoses liigasüsteemi ümberkujundamisega ning [[Esiliiga B]] loomisega tekkis Eesti Jalgpalli Liidul probleeme II liiga komplekteerimisega. Kuna mitmed kõrgema asetusega klubid ütlesid koha ära, siis pakkus EJLi president [[Aivar Pohlak]] kohta Welcole. Klubi otsustas väljakutse vastu võtta. Nagu arvata oli, osutus hooaeg keeruliseks ning Welco võitles tabeli tagumises pooles liigasse püsimajäämise nimel. Noorenenud koosseis näitas hooaja lõpus aga head minekut ning uute liitujate – Andres Joosep Jr, Marten Marguse ja Oliver Vare – toel võideldi liigas kätte 11. koht. Karikavõistlused olid Welco jaoks hooajal 2013 aga edukad – nii [[Eesti jalgpalli Väike Karikas 2013|väikestel]] kui ka [[Eesti jalgpalli 2013/2014. aasta karikavõistlused|Evald Tipneri jalgpallikarikavõistlustel]] jõuti 16 tugevama hulka. Welco alustas 2014 hooaega enesekindlalt ja ambitsioonikalt eesmärgiga eelmise hooaja ebaedu liigas ümber pöörata. Uusi täiendusi tuli igasse liini – kogenud [[Erki Kade]], endine noortekoondislane [[Siim Sillaots]], linnarivaalist [[Tartu SK 10|SK 10st]] tulnud väledajalgne [[Siim Kaasik]] ning poole hooaja peal liitunud kõva meistriliigakogemusega VV Kaido Koppel viisid mängukvaliteedi uuele tasemele. Hooaja lõppfaasis mängiti koguni liigast edasipääsu peale, ent ebaõnn viimastes mängudes jättis elektrikute esindusvõistkonna kõrgele III kohale liigas. Edu liigas ei suudetud aga korrata karikavõistlustel – [[Eesti jalgpalli Väike Karikas 2014|väikese karika võistlustel]] jäädi pidama koguni 1/64 finaali, ka [[Eesti jalgpalli 2014/2015. aasta karikavõistlused|Evald Tipneri jalgpallikarikavõistlustel]] ei võidetud ühtegi mängu ning piirduti 1/32 finaaliga. 2015. aasta hooaeg algas klubis suurte muudatustega – palgati esimene ametlik töötaja, kui tegevjuhiks sai esindusvõistkonna peatreener Siim Valtna. Lisaks täiendati võistkonda Levadia ja Tammeka duubelvõistkondade endise põhimehe, Hannes Tiruga, ning taas jõudis koju klubi elav legend Mikk Valtna. Suurima muudatusena otsustas aga MTÜ Jalgpalliklubi Welco muuta võistkondade nimekuju – alates 2015. hooajast mängivad kõik tiimid Tartu JK Welco nime all. Põnev hooaeg [[II liiga 2015|II liiga Põhja/Ida piirkonnas]] lõpetati kõrge teise kohaga, liigavõidu võtnud [[Paide Linnameeskond II]] jäi Welcost viie punkti kaugusele. Liiga teine koht tähendas üleminekumänge, kus kohtuti [[Tallinna FC Puuma]]ga. Welco võitis avamängu kodus suurelt 5:0 ning kuigi kordusmäng võõrsil kaotati 0:2, tähendas üldkokkuvõttes seis 5:2, et Welco pääses mängima [[Esiliiga B]]-sse. [[Tipneri karikavõistlused 2015|2015. aasta karikavõistlustel]] jõudis Welco Evald Tipneri karikasarjas 1/16-finaali, kus vastaseks oli hiljem Eesti meistriliiga võitjaks tulnud FC Flora. Mäng peeti Tartu Tamme staadioni kunstmuruväljakul ning kohtumist vaatama tulnud 747 pealtvaatajat oli viimaste aastate suurim publikunumber Tartu jalgpallis. Welco kaotas kohtumise 0:2. Väikestel karikavõistlustel jõudis Welco veerandfinaali ning kohtus pääsu eest nelja parema hulka hilisema karikavõitja FC Merkuuriga, kellele kaotati 1:4. ===2016–=== Esimene aasta [[Esiliiga B 2016|'''Esiliiga B-s''']] algas Welcole bravuurikalt, kui enesekindlalt ja edukalt mänginud võistkond tõusis liigas kiiresti esimeste sekka. Koosseisuga liitusid nii noortekoondislane Kristofer Reinberg, [[FC Levadia]] III võistkonnast Hendrik Vellama kui poole hooaja pealt ka endine FC Flora mängumees [[Kaarel Torop]]. Liiga ühtlane tase tekitas olukorra, kus alles hooaja lõpufaasis sai selgeks, et elektrikute esindusvõistkond tagas III kohaga endale pääsu üleminekumängudele. Selle raames kohtuti [[Nõmme Kalju FC U21]] võistkonnaga ning esimese mängu lumisel Annelinna staadionil võitsid kaljukad '''4:2.''' Siiski mänguskoor tühistati Eesti jalgpalli raputanud ''Hendrik Pürgi skandaal''i tõttu – nimelt mängis Kalju eest mänguõigust mitte omanud [[Hendrik Pürg]], mistõttu Nõmme võistkond sai tehnilise kaotuse ja Esiliigasse tõusis JK Welco esindusvõistkond! Evald Tipneri Karikavõistluste raames loositi JK Welco seekord samuti kokku [[Tallinna FC Flora|FC Flora]] esindusvõistkonnaga – kahjuks ei suutnud elektrikud seekord floorakatele suurt vastupanu osutada ja 1/32-finaalist läks 8:0 võiduga edasi Eesti meisterklubi. '''2017 hooaeg''' oli JK Welco jaoks esimene [[Esiliiga]]s ja ilmselgelt osutus see klubi jaoks liiga kõvaks pähkliks - debüüthooajal suudeti koguda vaid 19 punkti, mis jättis elektrikud kindlalt liigatabeli viimaseks. Kuigi Eesti jalgpalli vapustanud tormi - ühinesid [[FCI Tallinn]] ja [[FC Levadia]] ning II liigasse liigutati finantsprobleemide tõttu [[JK Sillamäe Kalev]] - suutis JK Welco oma Esiliiga koha säilitada, siis otsustati 2018 hooaja eel lõpetada koostöö kauaaegse peatreeneri Siim Valtnaga. Valtna asus endise JK Welco väravavahi Kaido Koppeli kõrval juhendama linnarivaal [[Tartu JK Tammeka]]t ning Welco leidis endale uue peatreeneri tegevuse lõpetanud FCI Tallinnast. UEFA Pro litsentsiga '''Yusuf Erdogan''' Saksamaalt võttis 2018. üle uuenenud ja noorenenud Elektrikute esindusvõistkonna ohjad. ==Staadion== {{Vaata ka|Tartu Tamme staadion}} Tartu JK Welco on pidanud oma kodumänge neljal staadionil. Hooajal 2008 olid võistkonna koduks [[Tamme staadion]]i kunstmuruväljak ning [[Põllu tänava staadion]]. Hooajal 2009 pidas Welco kõik oma ametlikud kodumängud [[Tamme staadioni kunstmuruväljak]]ul. Hooaegadel 2010–2012 oli Welco koduks [[Annelinna kunstmuruväljak]], kuid väljaku amortiseerumise tõttu otsustati 2013. hooajast taas kolida [[Tartu Tamme staadioni kunstmuruväljak|Tamme staadioni kunstmuruväljakule]], kuhu kerkis ka klubi rahastusel valminud must-valge tribüün pealtvaatajatele.<ref name="yv0os" /> Seoses tõusmisega [[Esiliiga B]]-sse kolis JK Welco oma kodumängud alates 2016. hooajast [[Tamme staadion]]i peaväljakule, kus on jätkatud mängimist ka [[Esiliiga]]sse tõusmise järel. Welco kodumängude publikurekord pärineb 2015. aastast, kui Eesti karikavõistluste 1/16-finaali [[Tallinna FC Flora]] vastu jälgis Tamme kunstmuruväljakul 749 inimest. Tegu on viimase 10 aasta suurima publikuga Tartus jalgpallimängul, kus vastakuti lähevad kaks Eesti jalgpalliklubi. ==Fännid== ===Electric Legion=== Tartu JK Welco on Eesti jalgpallimaastikul tuntud oma rohkearvulise ja valjuhäälse fännibaasi tõttu, missugust vähemalt amatöörjalgpalli tasemel pole ühelgi jalgpalliklubil<ref name="GRiu9" />. Welco toetajad on koondunud nime Electric Legion alla. Esimene pool nimest – Electric – on tuletatud klubi ajaloolisest nimest (JK Welco Elekter) ning teine osa – Legion (eesti keeles [[leegion]]) – sümboliseerib ühtekuuluvustunnet, mis on kogu Welco organisatsiooni läbiv mõte. Electric Legion loodi sarnaselt võistkonnaga 2008. aastal ning see on kiiresti kasvanud üheks Eesti jalgpalli suuremaks ''supporter army'''ks. Praegu koosneb Electric Legion 150st rohkemal või vähemal määral aktiivsest Welco toetajast. Lisaks kodulinnale [[Tartu]]le on Welco toetajaid ka [[Tallinn]]as, [[Suurbritannia]]s, [[Holland]]is, [[Hispaania]]s, [[Portugal]]is jne. ''Electric Legionil'' on tekkinud konflikte ka teiste klubide organiseerumata fännidega. Kõige vihasemad vastasseisud on Legionil klubi algusaegadest [[Viljandi JK Tulevik II]] ja [[FC Tabivere]] toetajatega. Alates 2015. aastast on üheks oodatumaks ''grudge''-mänguks kohtumine [[Raasiku FC Joker|Raasiku FC Jokeri]] toetajatega. Lisaks on tõusmine Esiliigasse toonud kaasa tulised derbimängud [[FC Elva]] vastu ning '''Siim Valtna nimelise Tartu Derbi''' [[Tartu FC Santos]]e vastu. Electric Legioni logo disaini autor on Welco väravavaht Lauri Särak (ka võistkonna logo on tema disainitud). Sellel on kujutatud Vana-Rooma gladiaatori kiivrit ning stiliseeritud kirjas fänniklubi nime. ==Mängijad== {{Vaata kategooriat|Tartu JK Welco jalgpallurid}} ===Praegune koosseis=== {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis lõpp}} ===Duublid=== *'''Tartu JK Welco II''' – lisaks esindusvõistkonnale kuulub klubi juurde ka duubelrivistus Tartu JK Welco II, mis võitis 2017. aastal [[III liiga]] lõunatsooni ning tõusis [[II liiga]]sse. Võistkonna treenerikohustusi jagavad esindusvõistkonna mängijad '''Rain Näkk''' ja '''Eric Pärn'''. *'''Tartu JK Welco X''' – klubi kümnendal tegevusaastal (2018) otsustati välja panna ka neljas meeste võistkond, mis asus mängima [[IV liiga]] lõunatsooni. Tegu on nn juubelimeeskonnaga, kus mängivad Welco algusaegadest tuntud legendaarseimad mängumehed. *'''Tartu JK Welco III''' – treenib ja mängib treener [[Oskar Pedoski]] käe all EMV Rahvaliigas. Oma kuue hooaja jooksul on võistkond jõudnud kaks korda rahvaliiga väljalangemismängude finaalturniirile: debüüthooajal piirduti 1/32-finaaliga ning aastal 2016 jõuti 1/16-finaali, kus tuli alla vanduda EE Õlitööstuse satsile. Võistkonna suurim kordaminek pärineb aga 2016. EJL aastalõputurniirilt, kus võideti '''IV ja Rahvaliiga ühisturniir'''. ===Tartu JK Welco naiskond=== Alates 2016. hooajast tegutseb klubi juures ka Welco Naiskond, mis osaleb Eesti naiste rahvaliigas. Debüüthooajal tegutses peatreenerina JK Welco naistepsühholoog ja naisjalgpalli metoodik Silver Jahimees. Alates hooajast 2017. võtsid ohjad üle Andres Joosep Jr ja [[Edgar Leht]], kes tüürisid peatreeneriduona naiselektrikud oma alagrupi võitjaks. Rahvaliiga 1/2-finaalis tuli siiski tunnistada FC ERR 2:1 paremust. ==Personal== {{col-begin|width=100%}} |- | ===Praegune tehniline personal=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jaanus Reitel]] |- |Abitreener | |} | ===Peatreenerite ajalugu=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mirko Kikkamägi]]||2008–2009 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Boriss Hrabrov]]||2010–2012 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mikk Valtna]]||2012–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Siim Valtna]]||2014–2017 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Yusuf Erdogan]]||2018-2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Janar Sagim]]||2019-2020 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Eelmäe]]||2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jaanus Reitel]]||2022– |} |} ==Saavutused== *'''[[Esiliiga B]]''' :'''Võitjad''': [[Esiliiga B 2023|2023]] :'''2. koht''': [[Esiliiga B 2020|2020]] :'''3. koht''': [[Esiliiga B 2016|2016]] *'''[[II liiga]]''' :'''2. koht''': [[II liiga 2015#II liiga ida/põhi|2015]] :'''3. koht''': [[II liiga 2014#II liiga ida/põhi|2014]] *'''[[IV liiga]]''' :'''2. koht''': [[IV liiga 2010#IV liiga lõuna|2010]] *'''EJL aastalõputurniir''' :'''3. koht''': 2008, 2010, 2011 *'''Tartu Linna meistrivõistlused''' :'''2. koht''': 2013 *'''Lootus Cup''' :'''Võitjad''': 2012 ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/2007 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2008 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/2007 till:01/07/2008 shift:(1,-4) text:9. from:01/07/2008 till:01/07/2009 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2009 till:01/07/2010 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:11. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:10. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:10. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:10. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2007 till:01/07/2010 color:IV shift:(0,13) text:"[[IV liiga]]" from:01/07/2010 till:01/07/2012 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2012 till:01/07/2015 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2015 till:01/07/2016 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B]]" from:01/07/2016 till:01/07/2019 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2019 till:01/07/2020 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B]]" from:01/07/2020 till:01/07/2021 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2021 till:01/07/2023 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=170px|Suurim väravakütt !width=90px|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- ! colspan="14" | Tartu JK Welco Elekter |- |[[IV liiga 2008|2008]] || |[[IV liiga|IV liiga lõuna]] ||'''9.'''|| 12 || 22 || 6 || 3 || 13 || 40||67 ||−27 ||'''21'''||align=left| [[Kristjan Noormets]] '''(12)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[IV liiga 2009|2009]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] ||'''3.'''|| 11 || 20 || 11 || 2 || 7 || 58||26 ||+32 ||'''35'''||align=left| [[Mikk Valtna]] '''(19)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2009|''ei osalenud'']] |- |[[IV liiga 2010|2010]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 11 || 20 || 17 || 1 || 2 || 100||16 ||+84 ||'''52'''||align=left| Mikk Valtna '''(35)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2010|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2011|2011]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] ||'''4.'''|| 12 || 22 || 12 || 6 || 4 || 36||24 ||+12 ||'''42'''||align=left| Mikk Valtna '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2011|1/64-finaalid]] |- |[[III liiga 2012|2012]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''5.'''|| 12 || 22 || 11 || 1 || 10 || 35||40 ||−5 ||'''34'''||align=left| [[Ragnar Suurmets]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2012|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2013|2013]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||'''11.'''|| 14 || 26 || 7 || 5 || 14 || 39||59 ||−20 ||'''26'''||align=left| [[Marten Kihho]] '''(9)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2013|1/32-finaalid]] |- |[[II liiga 2014|2014]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||'''3.'''|| 14 || 26 || 15 || 6 || 5 || 49||31 ||+18 ||'''51'''||align=left| Marten Kihho '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|1/8-finaalid]] |- ! colspan="14" | Tartu JK Welco |- |[[II liiga 2015|2015]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 14 || 26 || 17 || 5 || 4 || 64||36 ||+28 ||'''56'''||align=left| [[Mikk Valtna]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2016|2016]] || [[Esiliiga B]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''3.'''|| 10 || 36 || 20 || 4 || 12 || 74||50 ||+24 ||'''64'''||align=left| Mikk Valtna '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/16-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2017|2017]] || [[Esiliiga]] ||'''10.'''|| 10 || 36 || 4 || 7 || 25 || 30 || 100 || −70 ||'''19'''||align=left| Mikk Valtna '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|1/32-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2018|2018]] || [[Esiliiga]] ||'''6.'''|| 10 || 36 || 12 || 6 || 18 || 44 || 78 || −34 ||'''42'''||align=left| Mikk Valtna '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|1/16-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2019|2019]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''10.'''|| 10 || 36 || 6 || 6 || 24 || 39 || 89 || −50 ||'''24'''||align=left| [[Andree Porila]] ja [[Karl Joosep Mark]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2020|2020]] || [[Esiliiga B]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 10 || 30 || 20 || 2 || 8 || 81 || 50 || +31 ||'''62'''||align=left| [[Mikk Valtna]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|1/16-finaalid]] |- |[[Esiliiga 2021|2021]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''10.'''|| 10 || 30 || 5 || 5 || 20 || 30 || 78 || −48 ||'''20'''||align=left| Karl Joosep Mark '''(6)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2022|2022]] || [[Esiliiga B]] ||'''4.'''|| 10 || 36 || 17 || 10 || 9 || 68 || 47 || +21 ||'''61'''||align=left| Karl Joosep Mark '''(11)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|1/8-finaalid]] |- |[[Esiliiga B 2023|2023]] || [[Esiliiga B]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 36 || 23 || 5 || 8 || 92 || 42 || +50 ||'''74'''||align=left| [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]] '''(31)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/32-finaalid]] |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="yv0os">http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=4867</ref> <ref name="GRiu9">http://www.tartupostimees.ee/477322/fanniklubi-musternaide-tegutseb-tartus</ref> }} ==Välislingid== {{commonscat|JK Welco Elekter}} *[http://www.jkwelco.ee Koduleht] *[http://jalgpall.ee/voistlused/53/team/1877 Tartu JK Welco EJL-i kodulehel] *[http://issuu.com/elektriarve Klubi ametlik kuukiri Elektriarve] *[http://www.youtube.com/user/JKWelcoElekterTV Klubi ametlik YouTube'i kanal] *[http://www.facebook.com/JK.Welco JK Welco Elektri ametlik Facebooki leht] {{Esiliiga B meeskonnad}} [[Kategooria:Tartu jalgpalliklubid]] hmjz4vrrb6in59mg3o9grr4aera3wns Biograafiad (Ka) 0 250940 6759344 6753780 2024-11-11T14:33:49Z Velirand 67997 /* Kar */ 6759344 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ka)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle perekonnanimi algab tähtedega "Ka". ==Ka== *[[Ka (kuningas)|Ka]], Vana-Egiptuse kuningas *[[Ka'ahumanu]] ==Kaa== *[[Kaido Kaaberma]], eesti epeevehkleja ja treener (1968–) *[[Tiit Kaadu]], eesti töökaitsespetsialist (1944–) *[[Ülo Kaadu]], eesti viiuldaja (1957–2013) *[[Sigrid Kaag]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1961–) *[[Leo Kaagjärv]], eesti füüsik ja keelekaitsja (1934–) *[[Aulikki Kaakinen]], soome arstiteadlane (1944–) *[[Aira Kaal]], eesti kirjanik (1911–1988) *[[Aleksander Kaal]], Eesti poliitik (1876–1941) *[[Anu Kaal]], eesti laulja (1940–) *[[Hillar Kaal]], eesti alpinist (1930–1982) *[[Mati Kaal]], eesti zooloog (1946–) *[[Urmas Kaal]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Vambo Kaal]], eesti poliitik (1949–) *[[Ain Kaalep]], eesti luuletaja, tõlkija ja kriitik (1926–2020) *[[Heiki-Jaan Kaalep]], eesti keeletehnoloog (1962–) *[[Juhan Kaalep]], eesti metsateadlane (1902–1955) *[[Mati Kaalep]], eesti jurist (1988–) *[[Ruuben Kaalep]], Eesti poliitik (1993–) *[[Tiina Kaalep]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Triin Kaalep]], eesti keeletoimetaja (1956–) *[[Tõnu Kaalep]], eesti kriitik (1966–) *[[Mihhail Kaaleste]], Eesti aerutaja, suusataja ja treener (1931–2018) *[[Martin Kaalma]], Eesti jalgpallur (sündinud 1977) *[[Frederik Herman Kaan]], hollandi vaimulik *[[Aleksander Kaar]], Eesti poliitik (1892–1943) *[[Elmar Kaar]], eesti bioloog (1928–) *[[Enn Kaar]], eesti arhitekt (1911–1987) *[[Peeter Kaar]], eesti põllumajandusinsener (1968–) *[[Johannes Kaarde]], eesti loomaarst (1896–1976) *[[Kai Kaarelson]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Loora-Eliise Kaarelson]], eesti laulja ja näitleja (1997–) *[[Endel Kaarep]], eesti fütopatoloog (1914–2018) *[[Rein Kaarepere]], eesti ettevõtja (1954–1998) *[[Norbert Kaareste]], eesti turundus- ja kommunikatsioonispetsialist (1986–) *[[Maarja Kaaristo]], eesti tõlkija ja toimetaja (1980–) *[[Vello Kaaristo]], eesti murdmaasuusataja (1911–1965) *[[Kalle Kaarli]], eesti matemaatik (1948–) *[[Karl Kaarli]], eesti põllumajandusteadlane (1923–2006) *[[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik (1901–1977) *[[Ellen Kaarma]], eesti näitleja (1928–1973) *[[Enn Kaarma]], eesti poksija ja katselendur (1943–1983) *[[Juvenalius Kaarma]], eesti õigeusu vaimulik (1952–) *[[Jüri Kaarma]], eesti raamatugraafik (1950–2011) *[[Mari Kaarma]], eesti kujundusgraafik (1951–) *[[Melanie Kaarma]], eesti kostüümikunstnik (1923–2009) *[[Otto-Eduard Kaarma]], eesti kergejõustiklane ja arst (1905–1975) *[[Voldemar Kaarma]], eesti intarsia- ja mööblikunstnik (1908–1976) *[[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur (1901–1942) *[[Adolf Kaarme]], eesti vaimulik (1914–1986) *[[Christian Kaarna]], eesti ajakirjanik, poliitik ja pangandustegelane (1882–1943) *[[Jonas Kaarnamets]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja (1993–) *[[Maimu Kaarnaväli]], eesti arhitekt (1927–) *[[Leonid Kaart]], eesti advokaat (1910–1994) *[[Imre Kaas]], eesti teletegija (1983–) *[[Jeppe Kaas]], taani helilooja ja näitleja *[[Ludwig Kaas]], Saksamaa poliitik *[[Patricia Kaas]], prantsuse laulja *[[Rene Kaas]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Anneli Kaasa]], eesti sotsiaalteadlane (1975–) *[[Nestori Kaasalainen]], Soome poliitik (1915–2016) *[[Väinö Kaasalainen]], Soome rahvakoolijuhataja ja poliitik (1902–1955) *[[Aadu Kaasik]], eesti sporditegelane (1937–2022) *[[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane (1934–) *[[Aleksander Kaasik]], eesti skulptor (1908–1994) *[[Allen Kaasik]], eesti arstiteadlane, biokeemik ja farmakoloog (1970–) *[[Andras Kaasik]], eesti ettevõtja ja alpinist (1971–) *[[Arne Kaasik]], eesti looduskaitsetegelane ja loodusfotograaf (1947–) *[[Ahto Kaasik]], Eesti ühiskonnategelane (1969–) *[[Elna Kaasik]], eesti tekstiilikunstnik (1957–) *[[Erna Kaasik]], eesti rahvatantsujuht ja raamatukoguhoidja (1912–2014) *[[Friedrich Kaasik]], eesti laulja ja levimuusik (1905–1992) *[[Hannes Kaasik]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1972–) *[[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]], Eesti sõjaväelane (1885–1969) *[[Hans Kaasik (purjetaja)|Hans Kaasik]], Eesti purjetaja, treener ja sporditegelane (1929–2001) *[[Harri Kaasik]], eesti laulja ja näitleja (1910–1994) *[[Heidi Kaasik]], eesti ujumistreener (1961–) *[[Igor Kaasik]], eesti õpetaja ja kirjastaja (1959–) *[[Ilmar Kaasik]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (1914–1970) *[[Ilse Kaasik]], Eesti purjetaja (1926–1988) *[[Ivar Kaasik]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1965–) *[[Kaido Kaasik]], Eesti poliitik (1968–) *[[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (1943–2024) *[[Kristjan Kaasik]], eesti kitarrist (1985–) *[[Laila Kaasik]], eesti fotograaf (1991–) *[[Leonhard Kaasik]], Eesti kohtunik (1895–1979) *[[Marko Kaasik]], eesti atmosfäärifüüsik (1966–) *[[Markus Kaasik]], eesti arhitekt (1970–) *[[Nikolai Kaasik]], Eesti diplomaat (1900–1950) *[[Paul Kaasik]], eesti elektrotehnikateadlane (1925–1985) *[[Priit Kaasik]], eesti sporditeadlane (1967–) *[[Renate Kaasik]] (1906–1993) *[[Siiri Kaasik]], eesti pedagoog ja koolijuht (1938–2013) *[[Sirje Kaasik]], eesti helilooja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1958–) *[[Toomas Kaasik]], Eesti politseinik (1873–1929) *[[Tõnis Kaasik]], Eesti keskkonnakaitsetegelane ja poliitik (1949–) *[[Vaike Kaasik]], eesti näitleja *[[Veiko Kaasik]], eesti kohtutäitur (1968–2013) *[[Veljo Kaasik]], eesti arhitekt ja õppejõud (1938–) *[[Viktor Kaasik]], Eesti advokaat (1954–) *[[Ülo Kaasik]], eesti matemaatik (1926–2017) *[[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]], eesti pankur (1975–) *[[Evely Kaasiku]], eesti orienteeruja (1993–) *[[Keidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Kaidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Marianna Kaat]], režissöör (1957–) *[[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (1947–) *[[Anne Kaaver (bibliograaf)|Anne Kaaver]], eesti raamatukoguhoidja (1936–) *[[Valter Kaaver]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja revolutsioonilise liikumise tegelane (1904–1946) *[[Vello Kaavere]], eesti teadusajaloolane (1936–1994) ==Kab== *[[Raina Kabaivanska]], Bulgaaria ooperilaulja ja pedagoog (1934–) *[[Jevgeni Kabajev]], Venemaa jalgpallur (1988–) *[[Alina Kabajeva]], Venemaa Riigiduuma liige ja endine iluvõimleja (1983–) *[[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur (2000–) *[[Ain Kabal]], eesti majandustegelane (1962–) *[[Dmitri Kabalevski]], vene helilooja *[[Sergei Kabanov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1973) *[[Hilmar Kabas]], Austria poliitik *[[Christian Kabasele]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Oswald Kabasta]], austria poliitik *[[Jon Kabat-Zinn]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (1944–) *[[Adolf Kabatek]], ärijuht *[[Ahmad Tejan Kabbah]], Sierra Leone poliitik (1932–2014) *[[Ferdinand Kabe]], eesti õpetaja (1883–) *[[Heidi Kabel]], saksa harrastusnäitleja *[[Johanna-Elise Kabel]], eesti tantsija (2000–) *[[Mihkel Kabel]], eesti näitleja (1984–) *[[Ralf Kabelka]], ajakirjanik *[[Anton Eduard Kaber]], eesti advokaat (1901–1989) *[[Helmi Kaber]], eesti advokaat (1901–1969) *[[Peeter Kaber]], eesti laulja ning hääle- ja naeruterapeut (1961–2009) *[[Donald Kaberuka]], Rwanda majandusteadlane (1951–) *[[Andrej Kabiakoŭ]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1960–) *[[Joseph Kabila]], Kongo DV poliitik (1971–) *[[Laurent-Désiré Kabila]], Kongo DV poliitik (1939–2001) *[[Kabir]], india müstik *[[Issa Kaborè]], Burkina Faso jalgpallur (2001–) *[[Roch Marc Christian Kaboré]], Burkina Faso poliitik ja pankur (1957–) *[[Siim Kabrits]] Eesti poliitik (1979–) *[[Amata Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1928–1996) *[[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1951–) *[[Frank Kabui]], Saalomoni Saarte kindralkuberner (1946–) *[[Kabuki (muusik)]], saksa diskor *[[Kabul Khagan]], türgi-tatari valitseja *[[Boris Kabur]], eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja (1917–2002) *[[Vaime Kabur]], eesti bibliograaf (1914–2005) ==Kac== *[[Natalla Kačanava]], Valgevene poliitik (1960–) *[[Gojko Kačar]], serbia jalgpallur (1987–) *[[Tadija Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia (1956–) *[[Jörg Kachelmann]], Šveitsi ajakirjanik *[[Jan Kaczmarek]], poola helilooja *[[Jane Kaczmarek]], USA näitleja *[[Natalia Kaczmarek]], poola jooksja *[[Jacek Kaczmarski]], poola laululooja *[[Ryszard Kaczorowski]], Poola pagulaspoliitik (1919–2010) *[[Maria Kaczyńska]], Poola presidendi Lech Kaczyński abikaasa (1942–2010) *[[Jarosław Kaczyński]], Poola poliitik (1949–) *[[Lech Kaczyński]], Poola poliitik (1949–2010) *[[Ted Kaczynski]] (Unabomber), USA terrorist, anarhist ja õppejõud (1942–2023) *[[Alter Kacyzne]], jidišikeelne kirjanik ja fotograaf (1885–1941) ==Kad== *[[Eduard Kadai]], eesti majandusteadlane (1903–1944) *[[Martin Kadai]], (1981–) *[[Tajo Kadajas]], eesti laulja (1953–) *[[Kaul Kadak]], eesti pedagoog, metsavend, soomepoiss (1903–1985) *[[Mati Kadak]], Eesti kohtutäitur (1957–) *[[Anneli Kadakas]], eesti muusik (1976–) *[[Erich Kadakas]], Eesti ametiühingu- ja töölisliikumise tegelane (1909–1942) *[[Kalle Kadakas]], eesti luterlik vaimulik (1960–) *[[Laine Kadakas]], eesti sotsioloog ja esteetik (1941–) *[[Villu Kadakas]], eesti arheoloog (1972–) *[[Velle Kadalipp]], eesti arhitekt (1963–) *[[János Kádár]], Ungari riigitegelane (1912–1989) *[[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (1936–2024) *[[Helmut Kadari]], eesti õigusteadlane (1903–1976) *[[Felix Kadarik]], eesti vaimulik (1923–2012) *[[Jaak Kadarik]], eesti fotograaf (1957–) *[[Ott Kadarik]], eesti arhitekt (1976–) *[[Valter Kadarik]], eesti loomaarst (1898–1975) *[[Alma Kadastik]], eesti lastepsühhiaater (1925–2014) *[[Heiti Kadastik]], eesti psühhiaater (1926–1992) *[[Kaspar Kadastik]], eesti muusik (1987–) *[[Mario Kadastik]], eesti füüsik (1981–) *[[Mart Kadastik]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1955–) *[[Simo Andre Kadastu]], eesti näitleja (1993–) *[[Karl Kaddak]], eesti ettevõtja ja tööstur (1859–1940) *[[Urve-Anne Kade]], eesti kaubandustegelane (1943–2015) *[[Vello Kade]], eesti veemotosportlane, poksitreener ja sporditegelane (1937–) *[[Rebiya Kadeer]], uiguuri poliitaktivist (1948–) *[[Gerda van der Kade-Koudijs]], Hollandi kergejõustiklane (1923–2015) *[[Juliusz Kaden-Bandrowski]], Poola kirjanik, publitsist, ühiskonnategelane ja sõjaväelane (1885–1944) *[[Jaan Kadever]], Eesti sõjaväelane (1906–?) *[[Tino Kadewere]], Zimbabwe jalgpallur (1996–) *[[Peter Kadhammar]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1956–) *[[Evdokía Kadí]], Küprose laulja (1981–) *[[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur (1999–) *[[Syed Kadir]], Singapuri poksija (1948–) *[[Kadiyalur Uruttirangannanar]], tamili luuletaja *[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Sandesh Kadur]], India loodusfotograaf ja -kineast (1976–) *[[Ahmat Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1951–2004) *[[Ramzan Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1976–) *[[Nadežda Kadõševa]], ersa rahvusest Venemaa laulja (1959–) ==Kae== *[[Bernhard Kaehlbrandt]], Eesti vaimulik (1840–1883) *[[Aleksander Kaelas (filosoof)|Aleksander Kaelas]], eesti filosoof ja teoloog (1880–1920) *[[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]], eesti õigusteadlane (1911–1964) *[[Colin Kaepernick]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1987–) *[[Kaaren Kaer]], eesti tõlkija (1978–) *[[Kaisa Kaer]], eesti tõlkija ja toimetaja (1981–) *[[Krista Kaer]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1951–) *[[Raivo Kaer]], eesti ettevõtja ja ürituste korraldaja (1981–2016) *[[Algur Kaerma]], eesti teoloog ja vaimulik (1962–) *[[Mart Kaerma]], Eesti sõjaväelane (1897–1948) *[[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (1983–) *[[Ülo Kaevats]], eesti filosoof, riigitegelane ja kirjastaja (1947–2015) ==Kaf== *[[Michel Kafando]], Burkina Faso diplomaat ja poliitik (1942–) *[[Jevgeni Kafelnikov]], Venemaa tennisist (1974–) *[[Pantelís Kafés]], kreeka jalgpallur (1978–) *[[Margit Kaffka]], ungari kirjanik (1880–1918) *[[Franz Kafka]], kirjanik (1883–1924) ==Kag== *[[Alexis Kagame]], Rwanda filosoof, keeleteadlane, ajaloolane, luuletaja ja vaimulik (1912–1981) *[[Paul Kagame]], Rwanda poliitik (1957–) *[[Robert Kagan]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja välispoliitika ekspert (1958–) *[[Ilja Kaganovitš]], Eesti majandusteadlane (1921–2016) *[[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude poliitik (1893–1991) *[[Etti Kagarov]], Eesti poliitik (1956–) *[[Rasmus Kagge]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Dina Kagramanov]], Kanada maletaja (1986–) ==Kah== *[[Anne Kahar]], eesti nahakunstnik (1948–2023) *[[Kurmet Kahju]], eesti muusik *[[Juhan Kahk]], eesti ajaloolane (1928–1998) *[[Juhan Kahk (tõlkija)|Juhan Kahk]], eesti tõlkija *[[Christian Friedrich von Kahlbutz]], Saksa rüütel (1651–1702) *[[Frida Kahlo]], Mehhiko maalikunstnik (1907–1954) *[[Moshe Kahlon]], Iisraeli poliitik (1960–) *[[Andrus Kahn]], eesti buda munk (1971–) *[[August Kahn]], Eesti politseinik (1897–1942) *[[Hubert Kahn]], eesti arstiteadlane ja töötervishoiuarst (1930–) *[[Jüri Kahn]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Kiira Kahn]], eesti raadioajakirjanik (1932–2012) *[[Louis Kahn]], Eestist pärit USA arhitekt (1901–1974) *[[Oliver Kahn]], Saksamaa jalgpallur (1969–) *[[Daniel Kahneman]], USA psühholoog (1934–2024) *[[Hugo Kaho]], eesti bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor aastail 1938–1940 (1885–1964) *[[Uldrik Kahperg]], liivi rahvuslane (1873–1932) *[[İsmail Kahraman]], Türgi jurist ja poliitik (1940–) *[[Suzan Kahramaner]], türgi matemaatik (1913–2006) *[[Triin Kahre]], eesti psühholoog (1978–) *[[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija (1987–) *[[Anne Kahru]], eesti ökotoksikoloog ja akadeemik (1955–) *[[Mati Kahru]], eesti okeanograaf (1954–) *[[Gustav Kahu]], Eesti kohtunik (1899–1942) *[[Meelik Kahu]], eesti kirjandusteadlane (1935–1991) *[[Tõnis Kahu]], eesti muusikakriitik (1962–) *[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) *[[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat (1963–) *[[Nihat Kahveci]], Türgi jalgpallur (1979–) ==Kai== *[[Kai Kai]], kitsai keelejuht (19.–20. sajand) *[[Sotíris Kaïáfas]], Küprose jalgpallur (1949–) *[[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur (1997–) *[[Georg Kaibel]], saksa klassikaline filoloog (1849–1901) *[[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja (1986–) *[[Gregory Kaidanov]], USA maletaja (1959–) *[[Aleksandr Kaidanovski]], vene näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1946–1995) *[[Juta Kaidla]], eesti kirjanik (1923–1968) *[[Epp Kaidu]], eesti lavastaja ja näitleja (1915–1976) *[[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (1931–) *[[Anatoli Kaigorodov]], vene päritolu Eesti maalikunstnik (1878–1945) *[[Vladimirs Kaijaks]], läti kirjanik (1930–) *[[Lembit Kaik]], Eesti NSV riigitegelane (1923–1988) *[[Maret Kaik]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja (1955–) *[[Antti Kaikkonen]], Soome poliitik (1974–) *[[Osmo Kaila]], soome maletaja (1916–1991) *[[Uuno Kailas]], soome luuletaja ja proosakirjanik (1901–1933) *[[Eva Kaili]], Kreeka poliitik (1978–) *[[Enn Kailvee]], Eesti sõjaväelane (1914–2008) *[[Artuss Kaimiņš]], Läti näitleja, poliitik ja raadiosaatejuht (1980–) *[[Paavo Kaimre]], eesti metsateadlane (1964–) *[[Kain]], Aadama poeg *[[Tim Kaine]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik (1958–) *[[Florian Kainz]], Austria jalgpallur (1992–) *[[Holger Kaints]], eesti kirjanik (1957–) *[[Heidit Kaio]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Voldemar Kaio]], Eesti piirivalvur (1902–1938) *[[Simonas Kairys]], Leedu poliitik (1984–) *[[Marko Kairjak]], eesti advokaat (1983–) *[[Kaarel Kais]], eesti rannavõrkpallur ja advokaat (1974–) *[[Kristjan Kais]], eesti rannavõrkpallur (1976–) *[[Otto Kaiser]], saksa teoloog (1924–2017) *[[Peter Kaiser]], Liechtensteini ajaloolane ja poliitik (1793–1864) *[[Wilhelm Kaiser]], saksa poksija (1912–1986) *[[Hannu Kaislama]], Soome poksija (1956–) *[[Andrei Kaissarov]], vene filoloog, publitsist, luuletaja (1782–1813) *[[Pentti Kaitera]], soome hüdroloog ja ingerisoomlaste evakuatsiooni peakorraldaja (1905–1985) *[[Hans Kaiva]], eesti poksija ja poksitreener (1932–1999) *[[Johannes Kaiv]], eesti diplomaat (1898–1965) *[[Lilyan Kaiv]], eesti koori- ja orkestrijuht (1974–) *[[Kimmo Kaivanto]], soome kunstnik (1932–2012) *[[Annekatrin Kaivapalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Karolin Kaivoja]], eesti jalgpallikohtunik ja toimetaja (1992–) *[[Kevin Kaivoja]] *[[Raul Kaivoja]] ==Kaj== *[[Andrus Kajak]], eesti vehkleja (1965–) *[[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur (1991–) *[[Johan Wilhelm Kajander]], soome vaimulik (1873–1925) *[[Johannes Kajak]], Eesti sõjaväelane (1885–1940) *[[Uno Kajak]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (1933–2019) *[[Krista Kajar]], eesti kirjanik (1943–2013) *[[Riina Kajari]], eesti kergejõustiklane ja aeroobikatreener (1971–) *[[Daniel Kajmakoski]], Makedoonia laulja (1983–) *[[Gerald Otieno Kajwang]], Keenia poliitik (1959–2014) *[[Heli Kajo]], soome laulja (1983–) *[[Urmas Kaju]], eesti jurist ja majandustegelane (1956–2014) *[[Indrek Kajupank]], eesti korvpallur (1988–) ==Kak== *[[Subhash Kak]], India päritolu USA informaatik (1947–) *[[Kaká]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Amineh Kakabaveh]], kurdi rahvusest Rootsi poliitik (1970–) *[[Chrístos Kákalos]], kreeka kaljukitsekütt ja mägijuht (1882–1976) *[[Gyula Kakas]], ungari võimleja (1876–1928) *[[Kaapo Kakko]], soome jäähokimängija (2001–) *[[Nikólaos Kaklamanákis]], Kreeka purjesportlane (1969–) *[[Kako (kunstnik)|Kako]], kunstnik (1960–) *[[George Wilberforce Kakoma]], Uganda helilooja (1925–2012) *[[Michio Kaku]], USA füüsik (1947–) ==Kal== *[[August Kala]], Eesti sõjaväelane (1895–1985) *[[Eve-Külli Kala]], Eesti diplomaat (1959–) *[[Ingrit Kala]], setu rahvakultuuri edendaja ja eesti orienteeruja (1968–) *[[Kulno Kala]], eesti ajaloolane (1936–2021) *[[Martin Kala]], eesti publitsist ja tõlkija *[[Peep Kala]], eesti ajakirjanik ja tippjuht (1961–) *[[Tiina Kala]], eesti ajaloolane (1967–) *[[Tiit Kala]], eesti ettevõtja ja poliitik (1954–) *[[Valeri Kalabugin]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1947–2014) *[[Amiran Kaladze]], gruusia luuletaja ja tõlkija (1945–1995) *[[Kahha Kaladze]], gruusia jalgpallur (1978–) *[[Saša Kalajdžić]], Austria jalgpallur (1997–) *[[David Kalākaua]], Hawaii kuningas (1836–1891) *[[Abdul Kalam]], India poliitik (1931–2015) *[[Juhan Kalam]], eesti geneetik (1937–2002) *[[Mare Kalam]], eesti endine motosportlane (1939–) *[[Valter Kalam]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (1911–1973) *[[Aleksander Kalamees]], eesti spordipedagoog (1897–1987) *[[Anna Kalamees]], eesti kopsuarst (1900–1992) *[[Henn Kalamees]], eesti kopsuarst (1895–1972) *[[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (1939–) *[[Piia Kalamees]], eesti õigusteadlane (1983–) *[[Targo Kalamees]], eesti ehitusteadlane (1972–) *[[Urve Kalamees]], eesti mükoloog (1936–2016) *[[Vallo Kalamees]], eesti fotograaf ja fotoõpetaja (1962–) *[[Külli Kalamees-Pani]], eesti õpetaja (1960–) *[[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja Eesti vabadusvõitleja (1919–) *[[Tomáš Kalas]], tšehhi jalgpallur (1993–) *[[Heiki Kalaus]], eesti tromboonimängija ja pedagoog (1950–2007) *[[Katri-Evelin Kalaus]], eesti psühholoog *[[Maie Kalaus]], eesti viiuldaja (1951–) *[[Mihhail Kalašnikov]], Venemaa sõjaväelane ja relvakonstruktor (1919–2013) *[[Teodor Kalberg]], Eesti sõjaväelane (1892–1969) *[[Tõnis Kalbus]], eesti advokaat ja poliitik (1880–1942) *[[Sulev Kald]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja helilooja (1924–2000) *[[Valev Kald]], Eesti poliitik (1984–) *[[Aino Kalda]], eesti botaanik (1929–) *[[Aino Kalda (rahvatantsujuht)|Aino Kalda]], eesti õpetaja ja rahvatantsujuht (1929–2017) *[[Anti Kalda]], eesti farmakoloog (1965–) *[[Eduard Kalda]], eesti vaimulik (1907–1985) *[[Elo Kalda]], eesti kandlemängija (1977–) *[[Erik Kalda]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Helle Kalda]], Eesti poliitik (1950–) *[[Hillar Kalda]], eesti arst ja poliitik (1932–) *[[Indrek Kalda]], eesti muusik (1960–) *[[Jaan Kalda]], eesti füüsik (1963–) *[[Janek Kalda]], eesti jalgpallur (1978–) *[[Katarina Kalda]], eesti seltskonnategelane (1972–) *[[Katrina Kalda]], eesti kirjanik (1980–) *[[Kaupo Kalda]], eesti droonifotograaf ja ettevõtja (1973–) *[[Madde Kalda]], eesti kirjanik (1903–1984) *[[Maie Kalda]], eesti kirjandusteadlane (1929–2013) *[[Martti Kalda]], eesti indoloog (1973–) *[[Piret Kalda]], eesti näitleja (1966–) *[[Rauno Kalda]], eesti bioloog, terioloog (1987–) *[[Romeo Kalda]], eesti kurjategija (1974–) *[[Ruth Kalda]], eesti arstiteadlane (1965–) *[[Eljo Kaldalu]], eesti raamatukogundustegelane (1920–2014) *[[Meelis Kaldalu]], Eesti poliitaktivist (1980–) *[[Juhan Kalde]], eesti maadleja ja sporditegelane (1908–1995) *[[Kalli Kalde]], eesti maalikunstnik, graafik ja raamatuillustraator (1967–) *[[Mart Kalde]], eesti maadleja (1869–1951) *[[Sten Kalder]], eesti veemotosportlane (1992–) *[[Arvo Kaldma]], eesti insener, Eesti NSV riigitegelane (1934–1995) *[[Helgi Kaldma]], eesti ajakirjanik (1933–2011) *[[Johannes Kaldma]], Eesti sõjaväelane (1896–1973) *[[Kalle Kaldma]], eesti näitleja (1947–) *[[Sten Kaldma]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1968–) *[[Sören Kaldma]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Tarmo Kaldma]], eesti IT-spetsialist (1965–) *[[Tiit Kaldma]], eesti näitleja ja treener (1943–1986) *[[Väino Kaldma]], eesti vaimulik (1923–1983) *[[Jüri Kaldmaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik (1968–) *[[Kätlin Kaldmaa]], eesti luuletaja, kirjanduskriitik, ajakirjanik ja tõlkija (1970–) *[[Uno Kaldmäe]], eesti majandustegelane (1956–) *[[Evelyn Kaldoja]], eesti politoloog ja ajakirjanik (1980–) *[[Hans Kaldoja]], eesti näitleja (1942–2017) *[[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja (1987–) *[[Väino Kaldoja]], eesti ettevõtja, tippjuht ja filantroop (1956–) *[[Aivar Kaldre]], eesti laulja (1965–) *[[Ilona Kaldre]], Eesti selgeltnägija (1969–) *[[Peeter Kaldre]], eesti ajakirjanik (1954–) *[[Marko Kaldur]], eesti publitsist (1978–) *[[Peeter Kaldur]], eesti vaimulik (1954–) *[[Martten Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1986–) *[[Urmas Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1964–) *[[Jaakko Kalela]], Soome diplomaat ja riigiametnik (1944–) *[[Theodor Kalep]], eesti päritolu Venemaa ehitus- ja masinaehitusinsener ning leiutaja (1866–1913) *[[Veljo Kalep]], eesti insener ja dissident (1934–2012) *[[Aleksandr Kaleri]], Venemaa kosmonaut (1956–) *[[Maryja Kalesnikava]], Valgevene poliitaktivist ja flötist (1982–) *[[Slavko Kalezić]], Montenegro laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1985–) *[[Marek Kaleta]], eesti odaviskaja (1961–) *[[Leif Kalev]], eesti sotsioloog (1976–) *[[Ivaylo Kalfin]], Bulgaaria poliitik (1964–) *[[Kālidāsa]], Vana-India luule- ja näitekirjanik (arvatavasti 4.–5. sajand) *[[Nelli Kalikova]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) *[[Robert Kaliňák]], Slovakkia poliitik (1971–) *[[Dmitri Kalinin]], vene jäähokimängija (1980–) *[[Mihhail Kalinin]], Nõukogude riigitegelane (1875–1946) *[[Sergei Kalinin]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Kastuś Kalinoŭski]], valgevene revolutsionäär-demokraat ja publitsist (1838–1864) *[[Nigul Kaliste]], Eesti poliitik (1884–1942) *[[Irina Kalits]], Eesti arst ja arstiteadlane (1928–2023) *[[Johannes Kalits]], eesti sotsioloog (1921–2003) *[[Ahto Kalja]], eesti tehnikateadlane, informaatik ja õppejõud (1950–2018) *[[Allan Kaljakin]], eesti pedagoog (1984–) *[[Priit Kaljapulk]], eesti arhitekt (1954–) *[[Karl Kaljas]], juudi rahvusest Eesti arst (1902–1941) *[[Juhan Kaljaspoolik]], eesti klarnetist (1909–1979) *[[Urmas Kaljend]], eesti jalgpallur (1964–) *[[Aldur Kaljo]], eesti päritolu Austraalia väiketööstur ja Eesti diplomaat (1931–1994) *[[Dimitri Kaljo]], Eesti geoloog (1928–) *[[Julius Kaljo]], eesti jalgpallur (1910–1954) *[[Kai Kaljo]], eesti kunstnik (1959–) *[[Richard Kaljo]], eesti graafik (1914–1978) *[[Johannes Kaljola]], eesti näitleja ja lavastaja (1900–1954) *[[Elmar Kaljot]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1901–1969) *[[Philip Kaljot]], Eesti diplomaat ja konsul (1891–1942) *[[Jakob Kalju]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Leelo Kalju]], eesti tennisist ja tennisekohtunik (1949–) *[[Hannes Kaljujärv]], eesti näitleja (1957–) *[[Rasmus Kaljujärv]], eesti näitleja (1981–) *[[August Kaljukosk]], eesti õigeusu vaimulik ja õigeusu kirikuloo uurija (1921–2003) *[[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik, kuraator ja kunstiajaloolane (1982–) *[[Rein Kaljula]], eesti korvpallur ja treener (1942–) *[[Silver Kaljula]], eesti näitleja, produtsent, lavastaja ja valguskujundaja (1991–) *[[Eimel Kaljulaid]], eesti trummar (1973–) *[[Kersti Kaljulaid]], Euroopa Liidu ametnik ja Eesti poliitik (1969–) *[[Raimond Kaljulaid]], Eesti poliitik (1982–) *[[Uno Kaljulaid]], eesti matemaatik (1941–1999) *[[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Peeter Kaljumäe]], eesti näitleja ja laulja (1966–) *[[Jevgeni Kaljundi]], eesti arhitektuuriajaloolane (1931–2011) *[[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane (1979–) *[[Tiit Kaljundi]], eesti arhitekt (1946–2008) *[[Ain Kaljurand]], eesti ärijuht (1965–) *[[Ants Kaljurand]], eesti metsavend (1917–1951) *[[Anu Kaljurand]], eesti endine kergejõustiklane (1969–) *[[Ivari Kaljurand]], eesti keemik (1975–) *[[Kaire Kaljurand]], eesti jalgpallur (1974–) *[[Kristjan Kaljurand]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Kuldar Kaljurand]], eesti arstiteadlane (1967–) *[[Marina Kaljurand]], Eesti diplomaat (1962–) *[[Mihkel Kaljurand]], eesti keemik (1945–) *[[Agur Kaljusaar]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1979–) *[[Ahto Kaljusaar]], eesti ühiskonnategelane ja esperantist (1938–2020) *[[Kristjan Kaljusaar]], eesti ajaloolane (1990–2023) *[[Andres Kaljuste]], eesti dirigent, viiuldaja ja vioolamängija (1982–) *[[Heino Kaljuste]], eesti koorijuht ja pedagoog (1925–1989) *[[Kalev Kaljuste]], Eesti poliitik (1978–) *[[Kaupo Kaljuste]], eesti jäähokimängija (1981–) *[[Lia Kaljuste]], eesti raadiotöötaja *[[Maria Kaljuste]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1973–) *[[Tiina Kaljuste]], eesti keraamik (1969–) *[[Tõnu Kaljuste]], eesti koorijuht ja orkestridirigent (1953–) *[[Ülle Kaljuste]], eesti näitleja (1957–) *[[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1937–2024) *[[Lembit Kaljuvee]], eesti poliitik (1952–) *[[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1991–) *[[Väino Kaljuvee]], eesti põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1924–1993) *[[Marko Kaljuveer]], eesti spordiajakirjanik (1964–) *[[Boris Kaljuveri]], Eesti sõjaväelane (1894–1942) *[[Karl Friedrich Kalk]], Paldiski kohtufoogt (1804–1886) *[[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane (1999–) *[[Paul Kalkbrenner]], Berliini DJ, muusik ja näitleja (1977–) *[[Andreas Kalkun]], eesti luuletaja, muusik ja folklorist (1977–) *[[Gustav Kalkun]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1898–1972) *[[Kalev Kalkun]], eesti tõlkija ja tõlk (1949–2012) *[[Karl Kalkun]], eesti näitleja (1927–1990) *[[Kristjan Kalkun]], eesti spordiajakirjanik (1972–) *[[Mari Kalkun]], eesti muusik (1986–) *[[Stella Kalkun]], eesti tekstiilikunstnik (1989–) *[[Kait Kall]], eesti näitleja (1987–) *[[Toomas Kall]], eesti näitekirjanik, humorist ja ajakirjanik (1947–) *[[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja (1987–) *[[Gyula Kállai]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1910–1996) *[[Henni Kallak]], eesti bioloog (1931–2013) *[[Arvi Kallakmaa]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1937–2020) *[[Angelika Kallakmaa-Kapsta]], eesti majandusteadlane (1966–) *[[Juura Kallari]], eesti maadleja (1941–2005) *[[Aigar Kallas]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Aino Kallas]], eesti-soome kirjanik (1878–1956) *[[Aksel Kallas]], eesti näitleja ja lavastaja (1910–1975) *[[Alla Kallas]], Eesti ajakirjanik ja tõlkija (1946–2011) *[[Elmar Kallas]], eesti põllumajandustegelane, endine majandijuht ja rahvasaadik (1932–) *[[Ene Kallas]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1973–) *[[Henry Kallas]], eesti ettevõtja (1989–) *[[Jaan Kallas]], eesti tootmisjuht ja ametnik (1956–) *[[Jüri Kallas]], eesti ulmekirjanduse ekspert, tõlkija, kirjastaja ja toimetaja (1967–) *[[Kaja Kallas]], eesti jurist ja poliitik (1977–) *[[Karl Kallas]], eesti muusik ja iluuisutaja (1995–) *[[Karol Kallas]], eesti kunstikriitik ja ajaloolane (1972–) *[[Kristina Kallas]], eesti koolijuht (1976–) *[[Madis Kallas]], eesti mitmevõistleja (1981–) *[[Madis Kallas (tantsija)|Madis Kallas]], eesti võistlustantsija (1986–) *[[Mariann Kallas]], eesti tekstiilikunstnik (1949–) *[[Mart Kallas]], Eesti poliitik (1963–) *[[Mihkel Kallas]], eesti köster-koolmeister, rahvaluulekoguja ja rahvusliku liikumise tegelane (1824–1896) *[[Miina Kallas]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Olimar Kallas]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1929–2006) *[[Oskar Kallas]], Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat (1868–1946) *[[Pille Kallas]], eesti laulja *[[Rudolf Kallas]], eesti pedagoog ja kultuuriloolane (1851–1913) *[[Siim Kallas]], Eesti ja Euroopa Liidu poliitik (1948–) *[[Teet Kallas]], eesti kirjanik (1943–) *[[Udo Kallas]], eesti klarnetist ja saksofonist (1913–1983) *[[Vaino Kallas]], Eesti vabadusvõitleja (1927–2019) *[[Vello Kallas]], eesti postmargikunstnik (1942–2013) *[[Marite Kallasma]], eesti raadio ja televisiooni teadustaja, saatejuht ning saatejuhtide koolitaja-eetrinõustaja (1948–) *[[Rein Kallasma]], eesti sporditegelane ja spordiajakirjanik (1937–2014) *[[Albert Kallasmaa]], eesti kunstnik (1915–1969) *[[Ilme Kallasmaa]], eesti raamatukogutöötaja (1929–2017) *[[Marja Kallasmaa]], eesti keeleteadlane (1950) *[[Riivo Kallasmaa]], eesti oboemängija ja bariton (1981–) *[[Maaja Kallast]], eesti etiketiõpetaja (1938–2014) *[[Aivar Kallaste]], eesti balletitantsija (1959–) *[[Arnold Kallaste]], Eesti politseiametnik (1894–1942) *[[Harmo Kallaste]], eesti muusik (1972–) *[[Harry Kallaste]], eesti näitleja *[[Juhan Kallaste]], eesti vaimulik, näitleja ja pikaealine (1891–1999) *[[Ken Kallaste]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Maria Kallaste]], eesti ooperilaulja (metsosopran) (1983–) *[[Mihkel Kallaste]], eesti näitleja (1992–) *[[Risto Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Toomas Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Vivian Kallaste]], eesti laulja ja laulupedagoog (1956–) *[[Andrus Kallastu]], eesti helilooja ja dirigent (1967–) *[[Kai Kallastu]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1970–) *[[Teet Kallasvee]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1966–2012) *[[Anu Kallavus]], eesti alpinist (1956–) *[[Tiina Kallavus]], eesti koolitaja ja koolijuht (1965–2019) *[[Eedo Kalle]], eesti majandusteadlane ja emeriitdotsent (1949–) *[[Heikki Kalle]], eesti ökoloog ja muusik (1968–) *[[Jakob Kalle]], Eesti poliitik (1896–1942) *[[Laura Kalle]], eesti näitleja (1989–) *[[Carmel Kallemaa]], Kanadat esindav eesti iluvõimleja (1997–) *[[Kalev Kallemets]], Eesti poliitik (1979–) *[[Theodor Kallifatides]], kreeka päritolu rootsikeelne kirjanik (1938–) *[[Alfred-Valdemar Kallikivi]], eesti arst (1907–1943) *[[Ahti Kallikorm]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Ants Kallikorm]], eesti biokeemik (1938–2001) *[[Arno Kallikorm]], eesti koorijuht (1915–1992) *[[Riina Kallikorm]], eesti reumatoloog (1948–) *[[Anne Kalling]], eesti tõlkija ja toimetaja (1938–2011) *[[Ken Kalling]], eesti teadusajaloolane (1963–) *[[Heikki Kallio]], soome maletaja (1980–) *[[Mika Kallio]], soome motosportlane (1982–) *[[Kyösti Kallio]], Soome poliitik (1873–1940) *[[Antti Kalliomäki]], Soome poliitik ja teivashüppaja (1947–) *[[Ivar Kallion]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1931–2013) *[[Valdo Kallion]], Eesti ja Saksa sõjaväelane ning eesti ehitusinsener (1923–1997) *[[Ain Kallis]], eesti meteoroloog ja publitsist (1942–) *[[Oskar Kallis]], eesti maalikunstnik (1892–1918) *[[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (1948–2024) *[[Aleksander Kallus]], eesti ettevõtja ja trükikoja omanik (1897–1942) *[[Kaspar Kalluste]], eesti trummar (1988–) *[[Tiit Kalluste]], eesti džässakordionist, helilooja, pedagoog ja produtsent (1962–) *[[Alfred Kalm]], eesti agronoom ja tööstur (1883–1959) *[[Anu Kalm]], eesti graafik (1960–) *[[Hans Kalm]], Eesti ja Soome sõjaväelane (1889–1981) *[[Jaak Kalm]], eesti majandustegelane (1941–2021) *[[Kalle Kalm]], eesti orienteeruja ja kartograaf (1950–) *[[Maria Kalm]], eesti teatrikunstnik (1983–) *[[Mart Kalm]], eesti arhitektuuriajaloolane (1961–) *[[Rudolf Kalm]], eesti näitleja, insener ja meremees (1944–) *[[Valdo Kalm]], eesti tippjuht ja ühiskonnategelane (1966–) *[[Volli Kalm]], eesti geoloog (1953–2017) *[[Ivar Kalma]], eesti bridžimängija ja insener (1959–2023) *[[Andrei Kalmakov]], Venemaa kabetaja (1970–) *[[Imre Kálmán]], ungari helilooja (1882–1953) *[[Erich Kalmar]], eesti maletaja (1916–1973) *[[Gita Kalmet]], Eesti diplomaat ja näitleja (1959–) *[[Hanno Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1931–1982) *[[Henrik Kalmet]], eesti näitleja (1986–) *[[Karl-Andreas Kalmet]], eesti näitleja (1989–) *[[Leo Kalmet]], eesti lavastaja (1900–1975) *[[Madis Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–) *[[Richard Kalmet]], eesti põllumajandusteadlane (1911–2006) *[[Tanel Kalmet]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Toomas Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1983) *[[Elle Kalmo]], eesti laulja (1945–) *[[Heino Kalmo]], eesti konstruktor (1937–2018) *[[Eda Kalmre]], eesti folklorist (1958–) *[[Vahur Kalmre]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Ain Kalmus]], eesti kirjanik ja vaimulik (1906–2001) *[[Andreas Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1902–1990) *[[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja (1970–) *[[Arnold Kalmus]], eesti maalikunstnik (1882–1942) *[[Jaan Kalmus]], eesti ettevõtja (1958–2022) *[[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (1943–2024) *[[Kertu Kalmus]], eesti ajakirjanik (1986–) *[[Marek Kalmus]], eesti kulturist (1971–2023) *[[Marie Kalmus]], eesti skulptor (1882–1959) *[[Veronika Kalmus]], eesti sotsioloog-meediateadlane (1973–) *[[Jānis Kalnbērziņš]], Läti NSV ja Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1893–1986) *[[Sandra Kalniete]], Läti poliitik ja diplomaat (1952–) *[[Maie Kalnin]], eesti hambaarst ja suu-, näo- ning lõualuukirurg (1932–2015) *[[Rēzija Kalniņa]], läti näitleja (1970–) *[[Alfrēds Kalniņš]], läti helilooja ja dirigent (1879–1951) *[[Bruno Kalniņš]], Läti poliitik ja ajaloolane (1899–1990) *[[Ivars Kalniņš]], Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja (1948–) *[[Haralds Kalniņš]], läti luterlik vaimulik (1911–1997) *[[Jānis Kalniņš]], läti päritolu Kanada dirigent ja helilooja (1904–2000) *[[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]], läti jäähokimängija (1991–) *[[Leonīds Kalniņš]], Läti sõjaväelane, kindralleitnant (1957–) *[[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (1922–2022) *[[Kálmán Kalocsay]], ungari esperantist, luuletaja ja tõlkija (1891–1976) *[[Salomon Kalou]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[Kaarlo Julius Kalpa]], Soome ja Eesti vaimulik (1867–1918) *[[Donald Kalpokas]], Vanuatu poliitik (1943–2019) *[[Aldo Kals]], eesti ajaloolane (1945–) *[[Jaak Kals]], eesti arstiteadlane (1977–) *[[Peeter Kalt]], eesti karikaturist (1949–2020) *[[Heinrich von Kaltenbach]], Toolse foogt 16. sajandil *[[Ernst Kaltenbrunner]], Saksa jurist ja riigiametnik (1903–1946) *[[Gerlinde Kaltenbrunner]], austria alpinist (1970–) *[[Samuel Kalu]], Nigeeria jalgpallur (1997–) *[[Oleg Kalugin]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1934–) *[[Theodor Kaluza]], saksa füüsik ja matemaatik (1885–1954) *[[Peep Kalv]], eesti astronoom (1934–2002) *[[Jonas Kalvanas (juunior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1948–2003) *[[Jonas Kalvanas (seenior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1914–1995) *[[Aadu Kalve]], Eesti sõjaväelane (1899–1941) *[[Kristi Kalve]], eesti haridustegelane (1966–) *[[Mall Kalve]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1952–2017) *[[Kaija M Kalvet]], eesti lavastaja ja näitleja (1989–) *[[Mart Kalvet]], eesti muusik, tõlkija ja kolumnist (1975–) *[[Tõnu Kalvet]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1970–) *[[Mari-Liis Kalvik]], eesti keeleteadlane (1979–) *[[Jaan Kalviste]], eesti keemik (1898–1936) *[[Aigars Kalvītis]], Läti poliitik (1966–) *[[Arved Kalvo]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1983) ==Kam== *[[Endel Kama]], eesti arst (1919–1979) *[[Endel Kama (ratsaspordikohtunik)|Endel Kama]], ratsaspordiorganisaator ja ratsaspordikohtunik (1925–2017) *[[Kaido Kama]], Eesti poliitik (1957–) *[[Priit Kama]], eesti jurist (1971–) *[[Põim Kama]], eesti suhtekorraldaja, autor ja kriitik (1985–) *[[Israel Kamakawiwoʻole]], Hawaii muusik (1959–1997) *[[Chris Kaman]], USA korvpallur (1982–) *[[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (1960–2024) *[[François Kamano]], Guinea jalgpallur (1996–) *[[Aboubakar Kamara]], Mauritaania jalgpallur (1995–) *[[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Glen Kamara]], Sierra Leone päritolu Soome jalgpallur (1995–) *[[Kei Kamara]], Sierra Leone jalgpallur (1984–) *[[Laimonis Kamara]], läti luuletaja ja tõlkija (1934–1983) *[[Rein Kamarik]], eesti vehkleja, vehklemistreener ja sporditegelane (1939–) *[[Kaspars Kambala]], läti korvpallur ja poksija (1978–) *[[Mujinga Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (sprinter) (1992–) *[[Kambyses II]], Pärsia valitseja ja Egiptuse vaarao (surnud 522 eKr) *[[Hilda Kamdron]], eesti kunstnik (1901–1972) *[[Yusuf Saad Kamel]], Bahreini kergejõustiklane (1983–) *[[Dean Kamen]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja leiutaja (1951–) *[[Lev Kamenev]], Nõukogude poliitik (1883–1936) *[[Sergei Kamenev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1881–1936) *[[Jüri Kamenik]], eesti pilveekspert (1988–) *[[Fjodor Kamenski]], vene skulptor (1836–1913) *[[Heike Kamerlingh Onnes]], hollandi füüsik (1853–1926) *[[Yōko Kamikawa]], Jaapani poliitik (1953–) *[[Abdallah Mohamed Kamil]], Djibouti poliitik (1936–) *[[André Kaminski]], juudi päritolu saksakeelne Šveitsi kirjanik (1923–1991) *[[Marcin Kamiński]], Poola jalgpallur (1992–) *[[Marek Kamiński]], Poola rännumees (1964–) *[[Mariusz Kamiński]], Poola poliitik (1965–) *[[Thomas Kaminski]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Valters Kaminskis]], läti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Paul Kamm]], eesti graafik (1917–1979) *[[Annelies Kammenhuber]], saksa keeleteadlane (1922–1995) *[[Pános Kamménos]], kreeka poliitik (1965–) *[[Arno Kamminga]], hollandi ujuja (1995–) *[[Antti Kammiste]], eesti muusik (1966–) *[[Eric Kammiste]], eesti kitarrist (1991–) *[[Hans Kammler]], tsiviilinsener ja SS-i ohvitser (1901–1945) *[[Nikolai Kamov]], vene helikopterikonstruktor (1902–1973) *[[Mari Kamp]], eesti laulja ja näitleja (1915–2007) *[[Robin van Kampen]], hollandi maletaja (1994–) *[[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur (1990–) *[[Mihkel Kampmaa]] (Kampmann), eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog (1867–1943) *[[Johann Renatus Kampmann]], Eesti vaimulik (1748–1834) *[[Leopold Kampmann]], Eesti ettevõtja ja riigiametnik (1888–1953) *[[Viggo Kampmann]], Taani poliitik (1910–1976) *[[Ingvar Kamprad]], rootsi ettevõtja (1926–2018) *[[Evald Kampus]], eesti teatritegelane (1927–2017) *[[Hans Kampus]], eesti metsateadlane (1897–1938) *[[Lisette Kampus]], eesti seksuaalvähemuste liikumise aktivist (1984–) *[[Mart Kampus]], eesti näitleja ja teatrijuht *[[Eva Kams]], Eesti poliitik (1972–) *[[Gert Kams]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Reinhold Kamsen]], eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1871–1952) *[[Gata Kamsky]], USA maletaja (1974–) *[[Oleksandr Kamõšin]], Ukraina poliitik ja ettevõtja (1984–) *[[Olga Kamyshleeva]], Hollandi kabetaja (1973–) ==Kan== *[[Naoto Kan]], Jaapani poliitik (1946–) *[[Aadu Kana]], eesti insener, poliitik, korvpallur ja sporditegelane (1940–) *[[Barsegh Kanahjan]], helilooja ja dirigent (1885–1967) *[[Norishige Kanai]], jaapani arst, mereväelane ja JAXA astronaut (1976–) *[[Ivan Kanajev]], vene bioloog ja teadusajaloolane (1893–1983) *[[Madis Kanarbik]] (1962–) *[[Villem Kanarik]], eesti advokaat (sündis 1892) *[[Eduard Kanasaar]], eesti tehnikateadlane (1902–1992) *[[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik ja illustraator (1937–2022) *[[August Kanastik]], eesti maadleja (1882–1945) *[[Kaie Kand]], eesti kergejõustiklane (1984–) *[[Aleksandr Kandaurov]], Venemaa kabetaja (1956–) *[[Toomas Kandimaa]], eesti korvpallur (1975–) *[[Vassili Kandinsky]], vene kunstnik ja graafik (1866–1944) *[[Mare Kandre]], eesti päritolu rootsi kirjanik (1962–2005) *[[Lembit Kandrov]], eesti poksija (1937–2017) *[[Leonid Kane]], Eesti politseinik (1896–1941) *[[Patrick Kane]], Ameerika Ühendriikide elukutseline jäähokimängija (1988–) *[[Takaki Kanehiro]], jaapani arst (1849–1920) *[[Liia Kanemägi-Jõerand]], eesti näitleja (1974–) *[[Teodor Kanemägi]], eesti advokaat (1897–1942) *[[Karl Kanep]], eesti poliitik (1883–1935) *[[Konstantin Kanep]], Eesti sõjaväelane (1893–1965) *[[Meelis Kanep]], Eesti maletaja, suurmeister (1983–) *[[Anton Kanepi]], eesti poksija (1919–1990) *[[Harald Kanepi]], eesti poksija (1921–1975) *[[Kaia Kanepi]], eesti tennisist (1985–) *[[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (1948–2022) *[[Wi Jo Kang]], korea teoloog ja ajaloolane (1930–) *[[Matti Kangaskoski]], soome luuletaja (1983–) *[[Kaarlo Kangasniemi]], soome tõstja (1941–) *[[Karl Kanger]], eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1898-?) *[[Tõnis Kanger]], eesti keemik (1959–) *[[Tanel Kangert]], eesti jalgrattur (1987–) *[[Gea Kangilaski]], Eesti poliitik (1978–) *[[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiteadlane (1939–2022) *[[Jaan Kangilaski]], eesti filosoof (1970–) *[[Kadri Kangilaski]], eesti kunstnik *[[Mari Kangilaski]], eesti näitleja (1918–1989) *[[Ott Kangilaski]], eesti graafik ja publitsist (1911–1975) *[[Eero Kangor]], eesti kunstikriitik ja -ajaloolane (1982–) *[[Anna-Magdaleena Kangro]], eesti tõlkija ja kultuuriteoreetik (1979–) *[[Bernard Kangro]], eesti kirjanik (1910–1994) *[[Eva-Maria Kangro]], eesti psühholoog (1980–) *[[Evald Kangro]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) *[[Fromhold Kangro]], eesti ehitusinsener ja ettevõtja (1881–1932) *[[Gunnar Kangro]], eesti matemaatik (1913–1975) *[[Helga Kangro]], eesti arst ja kirjanik (1924–1999) *[[Hilja Kangro]], eesti arst (1922–2001) *[[Hilja Kangro (pianist)|Hilja Kangro]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1922–2004) *[[Inga Kangro]], eesti matemaatik (1974–) *[[Johannes Kangro]], eesti kunstnik, ajakirjanik ja ühiskondliku elu tegelane (1921–1998) *[[Karl Kangro]], eesti loomaarst (1862–1935) *[[Kirke Kangro]], eesti kunstnik (1975–) *[[Leonhard Kangro]], soomepoiss ja metsavend (1921–2017) *[[Maarja Kangro]], eesti tõlkija ja luuletaja (1973–) *[[Mai Kangro]], eesti laulja ja ajakirjanik (1987–) *[[Mart Kangro]], eesti tantsija ja koreograaf *[[Peeter Kangro]], Eesti sõjaväelane (1901–1990) *[[Raimo Kangro]], eesti helilooja ja pedagoog (1949–2001) *[[Tauno Kangro]], eesti skulptor (1966–) *[[Tiina Kangro]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Valdeko Kangro]], eesti viiuldaja, vaimulik ja muusikakorraldaja (1916–2019) *[[Ene Kangron]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) *[[Tõnu Kangron]], eesti koorijuht (1941–) *[[Eva Merike Kangro-Pennar]], eesti ajakirjanik (1950–1997) *[[Rasmus Kangro-Pool]], eesti kriitik (1890–1963) *[[Voldemar Kangro-Pool]], eesti kunstnik (1889–1943) *[[Andreas Kangur]], eesti õigusteadlane, endine lapsnäitleja (1978–) *[[Guido Kangur]], eesti näitleja (1956–) *[[Julius Kangur]], eesti ujuja (1918–1972) *[[Jüri-Ruut Kangur]], eesti dirigent (1975–) *[[Kalju Kangur]], eesti luuletaja ja kirjanik (1925–1989) *[[Kevin Kangur]] (1989–) *[[Kristjan Kangur]], eesti korvpallur (1982–) *[[Kristjan Jaak Kangur]], eesti tõlkija *[[Ksenja Kangur]], eesti pikaealine (1904–2010) *[[Külli Kangur]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1949–) *[[Mart Kangur]], eesti luuletaja, filosoof ja tõlkija (1971–) *[[Martin Kangur]], eesti autorallisõitja (1992–) *[[Mats Kangur]], eesti loodusfotograaf (1976–) *[[Mihkel Kangur]], eesti ökoloog (1975–) *[[Paavo Kangur]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Pille Kangur]], eesti helilooja (1966–2013) *[[Valdo Kangur]], eesti matkategelane ja alpinist (1963–) *[[Villu Kangur]] (1957–) *[[Vladimir Kangur]], Eesti poliitik (sündis 1903) *[[Ülo Kangur]], eesti matkasportlane ja -aktivist (1943–) *[[Kangxi]], Hiina keiser (1654–1722) *[[Stanisław Kania]], Poola poliitik (1927–2020) *[[Valentin Kanits]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Toimi Kankaanniemi]], Soome poliitik (1950–) *[[Aksel Kankaanranta]], soome laulja (1998–) *[[Mia Kankimäki]], soome kirjanik (1971–) *[[Juha Kankkunen]], soome rallisõitja (1959–) *[[Hans Kann]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1849–1932) *[[Jüri Kann]], keemiateadlane (1938–) *[[Kaja Kann]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–) *[[Kallista Kann]], eesti keeleteadlane, romaani ja germaani keelte õppejõud (1895–1983) *[[Nikolai Kann]], Eesti poliitik (1873–1948) *[[Peeter Kann]], Eesti sõjaväelane ja riigikohtunik (1883–1943) *[[Salme Kann]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1881–1957) *[[Tuule Kann]], eesti kanneldaja ja laulja (1964–) *[[Voldemar Kann]], eesti graafik (1919–2010) *[[Astrid Kannel]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Julius Kannelaud]], Eesti sõjaväelane (1896–1980) *[[Illar Kannelmäe]], eesti arhitekt (1936–2010) *[[Indrek Kannik]], Eesti poliitik ja jalgpallitegelane *[[Anu Kannike]], eesti nüüdiskultuuri uurija ja etnoloog (1967–) *[[Christian Kannike]], eesti kirjanik (1863–1891) *[[Kristjan Kannike]], eesti füüsik (1978–) *[[Sulev Kannike]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Sulev Kannimäe]], Eesti poliitik (1955–) *[[Jevdokia Kanniste]], setu laulik (1857–1924) *[[Ülo Kannisto]], eesti ettevõtja (1954–) *[[Kristjan Kannukene]], eesti laulja (1996–) *[[Leiti Kannukene]], eesti [[brüoloogia|brüoloog]] (1939–) *[[Robert Kannukene]], eesti usuteadlane (1910–1992) *[[Paul Kannuluik]], eesti näitleja (1925–1992) *[[Anneli Kannus]], eesti pedagoog, rektor ja poliitik (1969–) *[[Helena Kannus]], eesti kergejõustiklane (1967–) *[[Merle Kannus]], eesti klaasikunstnik (1972–) *[[Jigoro Kano]], judo rajaja (1860–1938) *[[Takeshirō Kanokogi]], jaapani maalikunstnik (1874–1941) *[[Tapani Kansa]], soome laulja (1949–) *[[Edgar Kant]], eesti geograaf ja majandusteadlane (1902–1978) *[[Immanuel Kant]], saksa filosoof *[[Johannes Kant]], Eesti ohvitser, laskesportlane, kultuuritegevuse ja väliseestluse edendaja (1904–1984) *[[Anna Kantane]], poola maletaja (1989–) *[[Toms Kantāns]], läti maletaja (1994–) *[[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja *[[Paul Kantner]], USA kitarrist ja laulja (1941–2016) *[[Julia Kantor]], venemaa ajaloolane (1972) *[[Vladimir Kantor]], vene kirjanik, kirjandusteadlane ja filosoof (1945–) *[[Gia Kantšeli]], gruusia helilooja (1935–2019) *[[Mark Kantšukov]], Eesti majandusteadlane (1981–) *[[Igor Kanõgin]], Nõukogude Liidu ja Valgevene maadleja (1956–) ==Kao== *[[Charles Kao]], hiina füüsik (1933–2018) ==Kap== *[[Kasperi Kapanen]], Soome jäähokimängija (1996–) *[[Boglárka Kapás]], ungari ujuja (1993–) *[[Andrei Kapitsa]], vene geograaf (1931–2011) *[[Pjotr Kapitsa]], vene füüsik (1894–1984) *[[Sergei Kapitsa]], vene füüsik ja demograaf (1928–2012) *[[Fanny Kaplan]], vene revolutsionäär (1890–1918) *[[Hamit Kaplan]], Türgi maadleja (1934–1976) *[[Mehmet Kaplan]], türgi päritolu Rootsi poliitik (1971–) *[[Jaan Kaplinski]], eesti kirjanik ja tõlkija (1941–2021) *[[Jerzy Kaplinski]], poola filoloog (1901–1943) *[[Lauris Kaplinski]], eesti programmeerija (1971–) *[[Lemmit Kaplinski]], Eesti kultuuritegelane ja poliitik (1980–) *[[Nora Kaplinski]], eesti tõlkija (1906–1982) *[[Oskar Kaplur]], eesti maadleja (suri 1962) *[[Kareena Kapoor]], India näitleja (1980–) *[[Aleksander Kapp]], eesti vaimulik (1874–1940) *[[Artur Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1878–1952) *[[Eugen Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1908–1996) *[[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija (1991–) *[[Guido Kapp]], eesti riigiametnik ja looduskaitsja (1945–) *[[Joosep Kapp]], rahvusliku liikumise tegelane ja kooliõpetaja (1833–1894) *[[Viktor Kapp]], eesti metsandus- ja sporditegelane (1919–2003) *[[Villem Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1913–1964) *[[Johannes Kappel]], eesti helilooja ja organist (1855–1907) *[[Margus Kappel]], eesti klahvpillimängija (1956–) *[[Vladimir Kappel]], Vene valgekaartlane (1883–1920) *[[Loviise Kapper]], eesti näitleja (1996–) *[[Sander Kapper]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Sille Kapper]], eesti rahvatantsujuht (1968–) *[[Tiina Kapper]], eesti tantsija ja tantsuõpetaja (1895–1947) *[[Heljut Kapral]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1923–2021) *[[Tiit Kaps]], eesti keemik (1940–2014) *[[Friedrich Kapsi]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Michális Kapsís]], kreeka jalgpallur (1973–) *[[Spyrídon Kapnísis]], kreeka maletaja (1981–) *[[Aino Kapsta]], eesti metallehete kunstnik (1935–2024) *[[Eduard Kapsta]], eesti Poliitilise Politsei ametnik (1893–1941) *[[Harald Kapsta]], Eesti sõjaväelane (1906–1970) *[[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik (1969–) *[[Meelis Kapstas]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Aivo Kapten]], Eesti sõjaväelane (1964–) *[[Helin Kapten]], eesti pianist (1952–) *[[Toomas Kapten]], eesti koorijuht ja dirigent (1957–) *[[Annu Kapulainen]], soome kunstnik *[[Arttu Kapulainen]], soome näitleja (1981–) *[[Henri Kapulainen]], soome kirjanik (1947–) *[[Ryszard Kapuściński]], poola kirjanik ja ajakirjanik (1932–2007) *[[Bartosz Kapustka]], poola jalgpallur (1996–) *[[Silva Kaputikjan]], armeenia luuletaja ja poliitaktivist (1919–2006) ==Kar== *[[Vladimir Kara-Murza]], Venemaa opositsiooniline poliitik ja ajakirjanik (1981–) *[[Jem Karacan]], türgi jalgpallur (1989–) *[[Fran Karačić]], Austraalia jalgpallur (1996–) *[[Radovan Karadžić]], Serblaste Vabariigi poliitik (1945–) *[[Sergei Karaganov]], vene politoloog (1952–) *[[Giórgos Karagkoúnis]], kreeka jalgpallur (1977–) *[[Herbert von Karajan]], austria dirigent (1908–1989) *[[Krasimir Karakatšanov]], Bulgaaria ajaloolane ja poliitik (1965–) *[[Gleb Karakulov]], Venemaa eriteenistusväelane (1987–) *[[Angel Karaliitšev]], Bulgaaria lastekirjanik (1902–1972) *[[Konstantínos Karamanlís]], Kreeka poliitik (1907–1998) *[[Kóstas Karamanlís]], Kreeka poliitik (1956–) *[[Nikolai Karamzin]], vene ajaloolane ja kirjanik (1766–1826) *[[Maria Karamzina]], vene ja Eesti luuletaja, kirjanik, kirjanduskriitik ja tõlkija (1900–1942) *[[Šolban Kara-ool]], Tõva poliitik (1966–) *[[Šavarš Karapetjan]], armeenia päritolu allveesportlane (1953–) *[[Anton Karas]], Austria kandlemängija ja helilooja (1906–1985) *[[Noboru Karashima]], jaapani orientalist ja kirjanik (1933–2015) *[[Kalju Karask]], eesti laulja ja näitleja (1931–2011) *[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], Eesti publitsist ja filmirežissöör (1931–2015) *[[Uładzimir Karatkievič]], valgevene kirjanik (1930–1984) *[[Nikolai Karatšentsov]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1944–2018) *[[Andrei Karaulov]], vene ajakirjanik (1958–) *[[Aleksandr Karavajev]], vene rahvusest Eesti korvpallur (1959–) *[[Vjatšeslav Karavajev]], vene jalgpallur (1995–) *[[Anu Karavajeva]], eesti endine võrkpallur ja treener (1958–) *[[Petko Karavelov]], Bulgaaria poliitik (1843–1903) *[[Susanna Karawanskij]], Saksa poliitik (1980–) *[[Ramūnas Karbauskis]], Leedu poliitik, agronoom ja ettevõtja (1969–) *[[Ada Karczmarczyk]], poola kunstnik (1985–) *[[Harald Kard]], eesti laulja (bariton) (1932–1995) *[[Paul Kard]], eesti füüsik (1914–1985) *[[Peeter Kard]], eesti näitleja (1940–2006) *[[Roman Kard]], Eesti politseinik (1898–1942) *[[Murat Kardanov]], Venemaa maadleja (1971–) *[[Khloé Kardashian]], Ameerika Ühendriikide tõsielusarja tegelane, ettevõtja ja modell (1984) *[[Kim Kardashian]], Ameerika Ühendriikide modell, näitleja ja ettevõtja (1980–) *[[Kourtney Kardashian]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, modell ja tõsielusarja tegelane (1979–) *[[Linda Kardna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) *[[Endel Kareda]], eesti majandusteadlane (1914–1968) *[[Enn Kareda]], eesti insener, tehnikateadlane ja ühiskonnategelane (1939–2016) *[[Saale Kareda]], eesti muusikateadlane (1968–) *[[Urjo Kareda]], eesti päritolu Kanada teatrikriitik (1944–2001) *[[Aleksandr Karelin]], vene maadleja ja poliitik (1967–) *[[Pavel Karelin]], Venemaa suusahüppaja (1990–2011) *[[Carl Friedrich Karell]], eesti helilooja ja klaveriõpetaja (1791–1857) *[[Endel Karell]], Eesti vabadusvõitleja (1922–1949) *[[Marii Karell]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Otto Karell]], Eesti sõjaväelane (1893–1946) *[[Philipp Karell]], eesti arst (1806–1886) *[[Ulrich Karell]], eesti arst (1892–1983) *[[Kristi Karelsohn]], Eesti diplomaat (1968–) *[[Ello-Rahel Karelson]], eesti biokeemik (1946–) *[[Kaupo Karelson]], eesti teleprodutsent (1974–) *[[Mati Karelson]], eesti keemik (1948–) *[[Richard Karelson]], Eesti maadleja (1977–) *[[Rudolf Karelson]], eesti keeleteadlane (1929–2006) *[[Tiia Karelson]], eesti kunstiettevõtja (1949–) *[[Alo Karemaa]], Eesti sõjaväelane (1905–1970) *[[Rein Karemäe]], eesti teleajakirjanik (1934–2014) *[[Ruth Karemäe]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1932–) *[[Doris Kareva]], eesti luuletaja (1958–) *[[Hillar Kareva]], eesti helilooja (1931–1992) *[[Viktor Kargaja]], Eesti jurist (1886–1968) *[[Mati Karge]], Eesti sõjaväelane (1893–1972) *[[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja (1994–) *[[Renate Karhu]], eesti laulja (1941–2015) *[[Madis Kari]], eesti klarnetist (1971–2020) *[[Amir Karić]], Sloveenia endine jalgpallur (1973–) *[[Benjamina Karić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1991–) *[[Toomas Kariis]], eesti gastroenteroloog *[[Hergi Karik]], eesti keemik (1929–2012) *[[Jaanus Karilaid]], Eesti poliitik (1977–) *[[Benjamin Karim]] (Benjamin 2X), USA usutegelane (1932–2005) *[[Nouman Karim]], Pakistani poksija (1983–) *[[Sardar Fazlul Karim]], bengali filosoof (1925–2014) *[[Islom Karimov]], Usbekistani poliitik (1938–2016) *[[Gulnora Karimova]], Usbekistani diplomaat (1972–) *[[Aili Karindi]], eesti õpetaja ja koduloolane *[[Alfred Karindi]], eesti helilooja, organist ja koorijuht (1901–1969) *[[Jüri Karindi]], eesti näitleja ja teatridirektor (1942–2017) *[[Laine Karindi]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1926–2002) *[[Alo Karineel]], Eesti poliitik (1892–1942) *[[Villem Karineem]], Eesti sõjaväelane (1895–1982) *[[Jarmo Karing]], eesti tantsija ja koreograaf *[[Voldemar Karing]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Arturs Krišjānis Kariņš]], Läti poliitik (1964–) *[[Alar Karis]], eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli rektor, riigikontrolör, Eesti president (1958–) *[[Harry Karis]], eesti fütopatoloog (1930–2018) *[[Helle Karis]], eesti filmirežissöör (1944–2021) *[[Martin Karis]], eesti endine saalihokimängija ja tennisetreener (1981–) *[[Sirje Karis]], eesti muuseumitegelane (1956–) *[[Katrin Karisma]], Eesti näitleja ja laulja (1947–) *[[Roman Kariste]], Eesti poksija ja poksitreener (1919–1992) *[[Henn Karits]], eesti endine võrkpallur, insener ja erusõjaväelane (1941–) *[[Nigul Karits]], Eesti poksija (1911–1944) *[[Ramiz Karitšev]], Nõukogude Liidu jalgpallur (1913–1969) *[[Loris Karius]], saksa jalgpallur (1993–) *[[Kirke Karja]], eesti pianist ja helilooja (1989–) *[[Sven Karja]], eesti teatrikriitik ja dramaturg (1968–) *[[Juri Karjagin]], Eesti arst ja arstiteadlane (1974–2024) *[[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (1944–) *[[Sergei Karjakin (sündinud 1964)|Sergei Karjakin]], Eesti maletaja (1964–) *[[Sergei Karjakin]], malesuurmeister (1990–) *[[Ahti Karjalainen]], Soome poliitik (1923–1990) *[[J. Karjalainen]], soome laulja (1957–) *[[August Karjus]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1906–1970) *[[Jonatan Karjus]], eesti ajakirjanik (1991–) *[[Silver Karjus]], eesti tennisetreener (1975–) *[[Kristo Karjust]], eesti tehnikateadlane (1979–) *[[Feliks Kark]], eesti näitleja (1933–) *[[Jaan Kark]], eesti mäeinsener ja geoloog (1876–1953) *[[Karl Kark]], eesti poliitik (1882–1924) *[[Maret Kark]], eesti budoloog (1954–) *[[Tõnis Kark]], eesti vaimulik, politseikaplan (1978–) *[[Tõnu Kark]], eesti näitleja (1947–) *[[Ida Karkiainen]], Rootsi poliitik (1988–) *[[Nikolai Karklin]], eesti maadleja (1911–1999) *[[Kārlis Kārkliņš]], läti talunik ja II Riigiduuma liige (1865–?) *[[Karl I (Austria-Ungari)]], Austria-Ungari keiser (1887–1922) *[[Karl I (Münsterberg)]], Münsterbergi hertsog (1476–1536) *[[Karl I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1713–1780) *[[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|Karl II]], Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog (1741–1816) *[[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|Karl IV]], Saksa-Rooma keiser (1316–1378) *[[Karl V]], Saksa-Rooma riigi valitseja (1500–1558) *[[Karl VI]], Saksa-Rooma keiser (1685–1740) *[[Karl VIII]], Rootsi kuningas (suri 1470) *[[Karl IX]], Rootsi kuningas *[[Karl X Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl XII]], Rootsi kuningas *[[Karl XIII]], Rootsi kuningas (1748–1818) *[[Karl XIV Johan]], Rootsi ja Norra kuningas (1763–1844) *[[Karl XV]], Rootsi ja Norra kuningas (1826–1872) *[[Karl XVI Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl Filip]], Rootsi prints (1601–1622) *[[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]], Schleswig-Holsteini hertsog (1700–1739) *[[Karl Kurt]], Rootsi jarl (suri 1220) *[[Karl Martell]], Frangi riigi majordoomus (suri 741) *[[Karl Paks]], Ida-Frangi kuningas *[[Karl Suur]], keiser *[[Karl Sverkersson]], Rootsi kuningas (1130–1167) *[[Karl Wilhelm Ferdinand]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1735–1806) *[[Jerome Karle]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (1918–2013) *[[Karl Karlep]], eesti eripedagoog (1939–2018) *[[Sten Karling]], rootsi kunstiteadlane (1906–1987) *[[Erik Axel Karlfeldt]], rootsi luuletaja (1864–) *[[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]], Frangi majordoomus (suri 754) *[[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]], Frangi kuningas (751–771) *[[Karlmann (Baieri kuningas)|Karlmann]], Baieri ja Ida-Frangi kuningas *[[Boris Karloff]], inglise filminäitleja (1887–1969) *[[Andrei Karlov]], Venemaa diplomaat (1954–2016) *[[Ernests Karlsbergs]], Läti talunik, sõjaväelane ja poliitik (1861–?) *[[Karin Karlsbro]], Rootsi poliitik (1970–) *[[Ainar Karlson]], eesti poksija (1988–) *[[Edith Karlson]], eesti skulptor (1983–) *[[Fred Karlson]], eesti majandusteadlane (1980–) *[[Gunnar Karlson]], Rootsi sõjaväelane, kindralmajor (1958–) *[[Johannes Karlson]], eesti metodisti misjonär ja pastor *[[Karl Karlson]], eesti luterlik vaimulik (1901–2005) *[[Karl Ferdinand Karlson]], Eesti advokaat ja poliitik (1875–1941) *[[Rain Karlson]], eesti poksija (1992–) *[[Urmas Karlson]], eesti endine jalgrattur (1961–) *[[Kārlis Karlsons]], läti poliitik ja insener (1907–1962) *[[Åke Karlsson]], Soome poksija (1911–1958) *[[Erik Karlsson]], Rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Fred Karlsson]], soomerootsi keeleteadlane (1946–) *[[Henrik Karlsson]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija (1983–) *[[Nils Karlsson]], rootsi suusataja (1917–2012) *[[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja (1990–) *[[William Karlsson]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Jesper Karlström]], rootsi jalgpallur (1995–) *[[Friedrich Karm]], eesti jalg- ja jääpallur (1907–1980) *[[Heino Juho Karm]], eesti vaimulik (1909–1943) *[[Hille Karm]], eesti kirjanik (1949–) *[[Hille Karm (kunstnik)|Hille Karm]], eesti multimeediakunstnik (1967–) *[[Jaanus Karm]], Eesti sõjaväelane (1969–) *[[Kaarel Karm]], eesti näitleja (1906–1979) *[[Karin Karm]], eesti näitleja (1943–) *[[Mari Karm]], eesti pedagoogikateadlane ja õppejõud (1956–) *[[Priit Karm]], eesti näitleja (1967–) *[[Rait Karm]], eesti pianist (1972–) *[[Juhan Karma]], eesti õpetaja ja koduloolane (1889–1968) *[[Otto Karma]], eesti majandusajaloolane (1915–1995) *[[Peeter Karma]], eesti vaimulik (1946–2021) *[[Tõnu Karma]], eesti keele- ja raamatuteadlane (1924–2014) *[[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane (1979–) *[[Alina Karmazina]], Eesti näitleja (1981–) *[[Martin Karmin]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1984) *[[Mati Karmin]], eesti skulptor (1959–) *[[Eve Karmo]] (1955–) *[[Heldur Karmo]], eesti laulusõnade kirjutaja (1927–1997) *[[Markus Karmo]], eesti muusik (1985–) *[[Andrus Karnau]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Žan Karničnik]], Sloveenia jalgpallur (1994–) *[[David Karnosky]], USA metsaökoloog *[[Erkki Karo]], eesti sotsiaalteadlane (1983–) *[[Väino Karo]], eesti laulja (1947–) *[[Raimundas Karoblis]], Leedu jurist, diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Tina Karol]], ukraina laulja (1985–) *[[Boris Karoles]], Eesti kohtunik (1890–?) *[[Justinas Karosas]], Leedu marksistlik filosoof ja poliitik (1937–2012) *[[Nikolai Karotamm]], Eesti NSV poliitik (1901–1969) *[[Evald Karotoom]], Eesti sõjaväelane (1914–1946) *[[Eduard Julius Karow]], Tartu kommertsbürgermeister (surnud 1874) *[[Atlan Karp]], eesti laulja (1972–) *[[Edmund Karp]], eesti jalgpallur (1913–2000) *[[Kadri Karp]], eesti aiandustegelane (1958–) *[[Kenneth Karp]], eesti kabetaja (1979–) *[[Leelo Karp]], eesti estraadilaulja ja lauluõpetaja (1941–2000) *[[Paul Karp]], eesti dirigent, tromboonimängija ja muusikapedagoog (1905–1981) *[[Raine Karp]], eesti arhitekt (1939–) *[[Kaie Karpa]], eesti õpetaja (1952–) *[[Deniss Karpak]], Eesti purjesportlane (1986–) *[[Vitalijus Karpačiauskas]], Leedu poksija (1966–) *[[Andra Karpin]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Leo Karpin]], Eesti tele- ja filmirežissöör (1946–2014) *[[Valeri Karpin]], Venemaa jalgpallur ja treener, ettevõtja (1969–) *[[Aleksandr Karpinski]], vene geoloog (1847–1936) *[[Włodzimierz Karpiński]], Poola poliitik (1961–) *[[Anatoli Karpov]], vene maletaja (1951–) *[[Dmitri Karpov]], Kasahstani kümnevõistleja (1981–) *[[Maksim Karpov]], Eesti politseinik (1975–1999) *[[Sten Karpov]], eesti näitleja (1984–) *[[Valeri Karpov]], vene jäähokimängija (1971–2014) *[[Mika Karppinen]], soome muusik (1971–) *[[Pertti Karppinen]], soome sõudja (1953–) *[[Paul Karrer]], Šveitsi keemik (1889–1971) *[[Pávlos Karrér]], kreeka helilooja (1829–1896) *[[Eedo Karrisoo]], eesti laulja (1907–1982) *[[Enno Karrisoo]], eesti käsipallitreener (1935–2010) *[[Aleksander Karro]], eesti ajakirjanik (1896–1929) *[[Harry Karro]], eesti näitleja (1930–2009) *[[Helle Karro]], eesti günekoloog (1957–) *[[Ilmari Karro]], eesti astroloog, müstik ja filmikriitik (1932–2011) *[[Pille-Riin Karro]], eesti laulja (1990–) *[[Merle Karro-Kalberg]], eesti ajakirjanik ja maastikuarhitekt (1981–) *[[Liina Karron]], eesti müügijuht ja kokk (1974–) *[[Tamara Karsavina]], vene balletitantsija (1885–1978) *[[Johann Daniel Karstens]], Haapsalu raehärra ja linnapea (1763–1803) *[[Ida Karstoft]], taani jooksja (1995–) *[[Mārtiņš Karsums]], läti jäähokimängija (1986–) *[[Aḩmad Walī Karzay]], Afganistani poliitik (1961–2011) *[[Ḩāmid Karzay]], Afganistani poliitik *[[Jaan Kartau]], eesti jurist ja kohtunik (1938–) *[[Juhan Kartau]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1883–1964) *[[Mari Kartau]], kunstnik, kunstiteadlane ja kuraator (1968) *[[Ott Kartau]], eesti näitleja (1988–) *[[Sanna Kartau]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja sõnakunstnik (1993–) *[[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja (1990–) *[[Narain Karthikeyan]], India autovõidusõitja (1977–) *[[Givi Kartozia]], gruusia maadleja (1929–1998) *[[Mika Karttunen]], soome maletaja (1981–) *[[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane (1954–2019) *[[Triinu Kartus]], eesti kirjanik ja tõlkija (1932–2003) *[[Armin Karu]], eesti ettevõtja (1965–) *[[Arnold Karu (kunstnik)|Arnold Karu]], eesti kunstnik (1917–2001) *[[Arnold Karu (linnapea)|Arnold Karu]], Tartu linnajuht (1922–2003) *[[Arnold Felix Karu]], eesti bibliofiil (1908–1991) *[[August Karu]], eesti metsateadlane (1907–1956) *[[Elfriede Karu]], eesti proviisor (1920–) *[[Elmar Karu]], eesti psühhiaater (1903–1996) *[[Gunnar-Raimond Karu]], eesti füüsika ja matemaatika õpetaja (1930–2022) *[[Jaan Karu]], eesti ajakirjanik (1873–1957) *[[Jaan Karu (õppejõud)]], eesti tehnikateadlane (1945–) *[[Jaak Karu]], eesti majandusteadlane (1946–) *[[Juhan Karu]], eesti haritlane (1897–1923) *[[Kaimar Karu]], Eesti ettevõtja, Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (1980–) *[[Kallervo Karu]], eesti trummar (1985–) *[[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog (1969–) *[[Kersti Karu]], eesti keraamik ja maalikunstnik (1946–) *[[Krista Karu]], eesti arhitekt (1950–) *[[Kristin Karu]], Eesti endine kergejõustiklane (1983–) *[[Kunnar Karu]], eesti alpinist (1981–) *[[Külliki Karu]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Laur Karu]], eesti arstiteadlane ja poliitik (1942–1996) *[[Margus Karu]], eesti kirjanik (1984–2017) *[[Paul Karu]], Eesti sõjaväelane (1902–1937) *[[Peeter Karu]], eesti laskur (1909–1942) *[[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Sander Karu]], eesti juhtimisspetsialist (1959–) *[[Tiiu Karu]], eesti filmimonteerija (1944–2006) *[[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (1935–) *[[Kaja Karu-Espenberg]], eesti õpetaja (1973–) *[[Leontine Karu-Lind]], eesti skulptor (1892–1972) *[[Ines Karu-Salo]], eesti ettevõtja, koreograaf ja tantsija (1985–) *[[Dome Karukoski]], soome režissöör (1976–) *[[Tiit Karuks]], eesti raadioajakirjanik (1946–) *[[Urve Karuks]], eesti kirjanik (1936–2015) *[[Ott Karulin]], eesti teatriteadlane (1980–) *[[Mari-Ann Karupää]], eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1937–) *[[Leo Karupää]], eesti agronoom ja poliitik (1911–1995) *[[Rein Karus]], eesti kiviraidur (1965–) *[[Vahur Karus]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Ester Karuse]], Eesti poliitik (1992–) *[[Jaan Karusoo]], eesti arst ja arstiteadlane (1928–1992) *[[Merle Karusoo]], eesti lavastaja (1944–) *[[Vladas Karvelis]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1980) *[[Börje Karvonen]], Soome poksija (1938–2016) # fK ==Kas== *[[Noriaki Kasai]], jaapani suusahüppaja (1972–) *[[August Kasak]], vallasekretär (1895–1942) *[[Elias Kasak]], Eesti sõjaväelane (1896–1985) *[[Enn Kasak]], eesti astrofüüsik, astroloogiaajaloolane ja filosoof (1954–) *[[Kadri Kasak]], eesti laulja *[[Darja Kassatkina]], vene tennisist (1997–) *[[Artur Kaschan]], Eesti sõjaväelane (1898–1945) *[[Berit Kaschan]], Eesti muuseumipedagoog ja kirjanik (1986–) *[[Andrej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1985–) *[[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1987–) *[[Laurynas Kasčiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Artur Kase]], Eesti sõjaväelane (1898–1988) *[[Asko Kase]], eesti filmilavastaja (1979–) *[[Jaanus Kase]], eesti päritolu disainer (1980–) *[[Johan Kase]], Eesti sõjaväelane (1896–1994) *[[Kajar Kase]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik (1982–) *[[Martin Kase]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Flo Kasearu]], eesti performance- ja fotokunstnik (1985–) *[[Kairi Kasearu]], eesti sotsioloog (1980–) *[[Kristjan Kasearu]], eesti laulja (1986–) *[[Andres Kasekamp]], eesti ajaloolane ja politoloog (1966–) *[[August Kasekamp]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Päivo Kasekamp]], eesti metodisti vaimulik ja soomepoiss (1924–2013) *[[Totti Kasekamp]], eesti kergejõustiklane (1925–2000) *[[Konstantin Kasekivi]], eesti laulja (1930–1979) *[[Hilda Kasela]], eesti pikaealine (1903–2010) *[[Robert Kasela]], eesti sulgpallur (1993–) *[[Jass Kaselaan]], eesti skulptor (1981–) *[[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja (1987–) *[[Casey Kasem]], Liibanoni päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja raadiosaatejuht (1932–2014) *[[Andrus Kasemaa]], eesti kunstnik (1941–2016) *[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]], eesti kirjanik (1984–) *[[Arno Kasemaa]], eesti õpetaja, koorijuht ja kirjanik (1915–1999) *[[Kalle Kasemaa]], eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija (1942–) *[[Margus Kasemaa]], eesti orkestrijuht (1968–) *[[Markus Kasemaa]], eesti kunstnik (1972–) *[[Olavi Kasemaa]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1943–) *[[Saskia Kasemaa]], eesti maalikunstnik (1945–2019) *[[Toomas Kasemaa]], Eesti ametnik ja poliitik (1968–) *[[Aare Kasemets]], eesti õigussotsioloog ja riigiametnik (1963–) *[[Aleksei Kasemets]], eesti pottsepp (sündis 1872) *[[Anton Kasemets]], Eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja (1890–1978) *[[Keit Kasemets]], Eesti ametnik (1976–) *[[Siiri Kasemets]], eesti arhitekt (1945–2017) *[[Tõnis Kasemets]], eesti autosportlane (1974–) *[[Udo Kasemets]], eesti helilooja (1919–2014) *[[Kalev Kasemägi]], eesti agronoom ja majandijuht (1934–2016) *[[Robert Kasemägi]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1919–2015) *[[Indrek Kaseorg]], Eesti endine kümnevõistleja (1967–) *[[Kärt Kaseorg]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Õilme Kaseorg]], eesti motosportlane ja -treener (1928–2018) *[[Alfred Kasepalu]], eesti põllumajandusteadlane ja kodu-uurija (1927–) *[[Maria Kasepalu]], Eesti poliitik (1988–) *[[Manivald Kasepõld]], Eesti sõjaväelane *[[Andres Kasesalu]], eesti õpetaja (1962–2009) *[[Andrus Kasesalu]], eesti muusik (1968–) *[[Anna Kasesalu]], Eesti jurist (1949–) *[[Ants Kasesalu]], eesti karikaturist (1950–2006) *[[Helmuth Kasesalu]], eesti kirjastustegelane (1929–2007) *[[Priit Kasesalu]], eesti programmeerija ja tarkvaraarendaja (1972–) *[[Kaire Kasetalu]], eesti baleriin (1975–) *[[Mari Kaseväli]], eesti orienteeruja (1990–) *[[Shehroze Kashif]], Pakistani alpinist (2002–) *[[Reet Kasik]], eesti keeleteadlane (1946–) *[[Siksten Kasimir]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Sarkis Kasjan]], Nõukogude partei- ja riigitegelane (1876–1937) *[[Mihhail Kasjanov]], Venemaa peaminister aastatel 2000–2004 (1957–) *[[Agu Kask]], eesti kirjanik (1906–1977) *[[Alar Kask]], eesti laevakapten (1957–2010) *[[Aleksander Kask]], Eesti poliitik (1885–1950) *[[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], eesti tõstja ja spordikohtunik (1902–1965) *[[Aleksander Kask (Soldina jaamaülem)|Aleksander Kask]], Eesti raudteelane ja poliitik (1879–1929) *[[Alice Kask]], eesti maalikunstnik (1976–) *[[Andres Kask]], Eesti suusataja ja trummar (1993–) *[[Arno Kask]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1927–2002) *[[Arnold Kask]], eesti keeleteadlane (1902–1994) *[[Edgar Kask]], eesti looduskaitsja (1930–2008) *[[Elle Kask]], eesti jurist ja kohtunik (1958–) *[[Erni Kask]], eesti näitleja (1979–) *[[Eugen Kask]], eesti graafik (1918–) *[[Hando Kask]], Eesti päritolu Rootsi arhitekt ja eesti kultuuritegelane Rootsis (1938–) *[[Heino Kask (orienteeruja)|Heino Kask]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1932–1993) *[[Ilmar Kask]], eesti loodusajakrjanik, geograaf ja orienteeruja (1936–) *[[Jaanus Kask]], eesti näitleja (1981–) *[[Jana Kask]], eesti laulja (1991–) *[[John Laurence Kask]], eesti päritolu Ameerika bioloog ja kalandusteadlane (1906–1998) *[[Jüri Kask (bioloog)|Jüri Kask]], eesti bioloog *[[Jüri Kask]], eesti maalikunstnik (1949–) *[[Kaia Kask]], eesti bioloog *[[Kaido Kask]], eesti keraamik (1959–) *[[Kaljo Kask]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2014) *[[Kalju Kask]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1929–2021) *[[Kari-Andri Kask]], eesti sporditegelane (1978–) *[[Karin Kask]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1919–1998) *[[Kristiina Kask]], eesti laskur (1981–) *[[Kristjan Kask]], eesti jooksja (1874–1972) *[[Leili-Maria Kask]], eesti tõlkija ja toimetaja (1928–1996) *[[Maret Kask]], eesti botaanik (1926–2016) *[[Margot Kask]], eesti kunstnik (1974–) *[[Margus Kask]], eesti baptisti vaimulik, Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor *[[Mihkel Kask]], eesti arstiteadlane (1903–1968) *[[Oskar Kask]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Peet Kask]], eesti füüsik ja politoloog (1948–) *[[Rahuleid Kask]], eesti insener (1898–1962) *[[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja (1991–) *[[Ralf Kask]], eesti ühistegelane (1909–1977) *[[Rein Kask]], eesti mullateadlane (1926–2017) *[[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]], eesti poliitik ja mehaanikainsener (1947–) *[[Risto Kask]], eesti aktivist (1985–) *[[Rudolf Kask]], Eesti sõjaväelane (1901–1974) *[[Saskia Kask]], eesti jurist ja endine lapssaatejuht *[[Tarmo Kask]], eesti ettevõtja ja jalgpallitreener (1982–) *[[Teet Kask]], eesti koreograaf ja tantsija (1968–) *[[Tõnis Kask]], eesti filmi- ja telelavastaja (1929–2016) *[[Ülo Kask]], eesti soojusenergeetik ja tehnikateadlane (1952–) *[[Juhani Kaskeala]], Soome sõjaväelane (1946–) *[[Koit Kaskel]], Eesti riigiametnik (1974–) *[[Valdis Kaskema]], eesti ettevõtja (1969–2019) *[[Aleks Kaskneem]], eesti sporditegelane (1912–1965) *[[Karl Kaskneem]], eesti trükkal (1885–1945) *[[Uno Kaskpeit]], Eesti piirivalvespetsialist ja poliitik (1957–) *[[Anu Kasmel]], eesti psühhiaater ja terviseteadlane (1951–) *[[Katre Kasmel]], teatri NO99 tegevjuht, Eesti e-residentsuse turundusjuht (1976–2020) *[[Ioánnis Kasoulídis]], Küprose poliitik (1948–) *[[Darius Kasparaitis]], leedu päritolu Venemaa jäähokimängija (1972–) *[[Siarhiej Kasparaŭ]], Valgevene maletaja (1968–) *[[Rolf Kasparek]], saksa laulja (1961–) *[[Vladimir Kasparjan]], Armeenia riigiametnik (1958–) *[[Garri Kasparov]], maletaja (1963–) *[[Jan Kasprowicz]], poola luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija (1860–1926) *[[Tadeusz Kasprzycki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1891–1978) *[[Ando Martin Kass]], eesti vaimulik (1961–) *[[Ants Kass]], eesti ortopeed, sporditraumatoloog ja kergejõustiklane (1951–) *[[Asta Kass]], eesti kirjanik (1938–1992) *[[Carmen Kass]], eesti modell (1978–) *[[Johannes Kass]], Eesti poliitik (1949–) *[[Jüri Kass]], eesti kunstnik (sündinud 1956) *[[Kadi Kass]], eesti ajaloolane *[[Kalju Kass]], eesti humorist (1938–1989) *[[Kristiina Kass]], Eesti ja Soome lastekirjanik (1970–) *[[Leonhard Kass]], eesti jalgpallur *[[Marko Kass]], Eesti poliitik *[[Martti Kass]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Peedu Kass]], eesti muusik *[[Viktor Kass]], eesti maletreener (1945–2021) *[[Viktor Kassai]], ungari jalgpallikohtunik (1975–) *[[Lajos Kassák]], ungari kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1887–1967) *[[Darja Kassatkina]], Venemaa tennisist (1997–) *[[Hugo Kasse]], eesti jurist (1869–1941) *[[Zack Kassian]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Paulo Kassoma]], Angola poliitik (1951–) *[[Jee Kast]], Belgia luuletaja ja slämmpoeet (1977–) *[[Osvald Kastanja]], eesti jalgpallur (1910–1993) *[[Veiko Kastanje]], eesti mükoloog (1970–) *[[Merike Kaste]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[Rudolf Kaste]], Eesti sõjaväelane (1883–1952) *[[Taivo Kastepõld]], eesti ornitoloog (1942–) *[[Bernhard Nikolaus Kaster]], Saksa poliitik (1957–) *[[Artur Kasterpalu]], Eesti poliitik (1897–1942) *[[Margus Kasterpalu]], eesti teatrilavastaja (1961–) *[[August Eduard Kastra]], eesti ajakirjanik, ühiskonnategelane (1878–1941) *[[Flamur Kastrati]], Kosovo jalgpallur (1991–) *[[Allan Kasuk]], eesti laulja ja muusik (1985–) *[[Arnold Kasuk]], eesti näitleja (1908–1992) *[[Ott Kasuri]], eesti munitsipaalpoliitik ja haridustegelane (1955–) *[[Anna-Liisa Kasurinen]], Soome poliitik (1940–) *[[August Kasvand]], eesti matemaatik ja pedagoog (1890–1980) *[[Ly Kasvandik]], eesti psühholoog ==Kaš== *[[Ondřej Kaše]], tšehhi jäähokimängija (1995–) *[[Oleg Kašin]], vene ajakirjanik (1980–) *[[Igor Kašintsev]], vene teatri- ja filminäitleja (1932–2015) *[[Alina Kašlinskaja]], vene maletaja (1993–) *[[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut (1939–) ==Kaz== *[[Dmitri Kazakov]], vene füüsik (1951–) *[[Jevgeni Kazakov]], vene marodöör (1986–) *[[Rustam Kazakov]], tatari maadleja (1947–) *[[Mārtiņš Kazāks]], läti ökonomist (1973–) *[[Tatjana Kazankina]], vene kergejõustiklane, jooksja (1951–) *[[Aleksei Kazantsev]], vene näitekirjanik, lavastaja ja teatritegelane (1945–2007) *[[Nikolai Kazantsev]], vene õigusteadlane (1907–1971) *[[Artur Kazaritski]], Eesti kokk (1988–) *[[Ljubov Kazarnovskaja]], vene ooperilaulja (1956–) *[[Vili Kazasjan]], Bulgaaria helilooja, dirigent ja džässpianist (1934–2008) *[[Vladimir Kazatšonok]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–2017) *[[Colin Kâzım-Richards]], Türgi jalgpallur (1986–) *[[Kazimierz I]] *[[Kazimierz III]] Suur, Poola kuningas (1310–1370) *[[Kazimierz IV]], Poola kuningas (1427–1492) *[[Dilarə Kazımova]], Aserbaidžaani laulja (1984–) *[[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur (1990–) *[[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja (1991–) *[[Wulf Kaznelson]], Eesti advokaat *[[Chasper Kazparovich]], eesti muusik ==Kat== *[[Elsi Katainen]], Soome agronoom, kutseõpetaja ja poliitik (1966–) *[[Jyrki Katainen]], Soome poliitik (1971–) *[[Valentin Katajev]], vene kirjanik *[[Aleksandria Katariina]], pühak *[[Siena Katariina]], itaalia pühak (1347–1380) *[[Katariina I]], Venemaa keisrinna (1684–1727) *[[Katariina II]], Venemaa keisrinna (1729–1796) *[[Katarina Sunesdotter]], Rootsi kuninganna (1215–1252) *[[Pavel Katenin]], vene luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja teatritegelane (1792–1853) *[[Fánis Katergiannákis]], kreeka jalgpallur *[[Katharine, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1933–) *[[Ahmed Kathrada]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1929–2017) *[[Andreja Katič]], Sloveenia poliitik (1969–) *[[Stana Katic]], USA näitleja (1978–) *[[Lena Katina]], vene poplaulja (1984–) *[[Hisashi Katō]], jaapani endine jalgpallur (1956–) *[[Katri Helena]], soome laulja (1945–) *[[Katrín Jakobsdóttir]], Islandi poliitik (1976–) *[[Michael Kats]], Valgevenes sündinud juudi päritolu USA kabetaja ning kabe- ja maletreener (1947–) *[[Pródromos Katsantónis]], Küprose jooksja *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]], Iisraeli biofüüsik ja poliitik (1916–2009) *[[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur (1979–) *[[Daniel Katz]], juudi päritolu soome kirjanik (1938–) *[[Israel Katz]], Iisraeli poliitik (1955–) *[[Maksim Katz]], Venemaa poliitik (1984–) *[[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja (2002–) *[[Gerhard von Katzenelnbogen]], Liivi ordu maamarssal ja ordumeistri kohusetäitja (suri 1280) *[[Nison Katzenelson]], juudi rahvusest poliitik (I Riigiduuma liige) ja pankur (1864–1923) *[[Judith Katzir]], Iisraeli kirjanik (1963–) *[[Neeme Katt]], eesti õpetaja (1962–) *[[Denes Kattago]] *[[Henry Kattago]], Eesti riigiametnik *[[Meelik Kattago]] *[[Siobhan Kattago]] *[[Harry Kattai]], Eesti riigiametnik *[[Juhan Kattai]], Eesti sõjaväelane ja tuletõrjuja (1898–1955) *[[Mihkel Kattai]], Eesti sõjaväelane (1893–1950) *[[Tõnu Kattai]], eesti laulja ja näitleja (1951–2023) *[[Rainer Kattel]], haldusjuhtimispedagoog (sündinud 1974) *[[Tiina Kattel]], eesti baltist (sündinud 1971) *[[Kalev Katus]], eesti demograaf (1955–2008) ==Kau== *[[Felix Kauba]], eesti kirjastus- ja raamatukogundustegelane ning tõlkija (1916–1995) *[[Johannes Kauba]], eesti sporditegelane (1886–1939) *[[Tõnu Kauba]], Eesti arst ja poliitik (1952–) *[[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Johannes Kaubi]], Eesti maadleja (1917–1980) *[[Jüri Kaude]], eesti arst-radioloog (1921–2013) *[[Volker Kauder]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Matīs Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1848–1926) *[[Reinis Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1839–1920) *[[Elmar Kauer]], eesti ühiskonnategelane, kommunist ja esperantist (1904–1948) *[[Stuart Kauffman]], USA bioloog (1939–) *[[Angelika Kauffmann]], Šveitsi maalikunstnik (1741–1807) *[[Alan S. Kaufman]], USA psühholoog (1944–) *[[Bel Kaufman]], USA kirjanik ja õpetaja (1911–2014) *[[Smylie Kaufman]], USA golfimängija *[[Aivar Kauge]], eesti matemaatikaõpetaja (1955–) *[[Katrin Kaugver]], eesti tõlkija (1950–) *[[Raimond Kaugver]], eesti kirjanik (1926–1992) *[[Tõnu Kaukis]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1956–) *[[Yrjö Kauko]], soome keemik (1883–1974) *[[Kare Kauks]], eesti laulja (1961–) *[[Helen Kauksi]], eesti tekstiilikunstnik (1950–2008) *[[Kalle Kauksi]], eesti metsasarvemängija ja pedagoog (1949–1992) *[[Kauksi Ülle]], võru kirjanik (1962–) *[[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja (1998–) *[[Orme Kaul]], eesti kabetaja (1961–) *[[Hugo Kauler]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Alexander von Kaulbars]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1844–1925) *[[Bill Kaulitz]], saksa poplaulja (1989–) *[[Tom Kaulitz]], saksa muusik (1983–) *[[Tõnis Kaumann]], eesti helilooja (1971–) *[[Kenneth Kaunda]], Sambia poliitik (1924–) *[[Toivo Kaunismäe]], eesti poksija (1946–2007) *[[Vello Kaunismäe]], eesti poksija (1940–) *[[Enn Kaup]], eesti Antarktika-uurija (1946–) *[[Erich Kaup]], eesti ajaloolane (1929–2007) *[[Jüri Kaup]], eesti keemik (1932–) *[[Renārs Kaupers]], läti muusik (1974–) *[[Oiva Kaupinen]], Eesti näitleja (1954–) *[[Greta Kaupmees]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Kalle Kaupmees]], eesti jalgrattur (1950–) *[[Uno Kaupmees]], eesti laulja (1950–2024) *[[Kaupo]], liivlaste vanem (suri 1217) *[[Kalle Kauppi]], Soome poliitik ja õppejõud (1892––1961) *[[Minna Kauppi]], soome orienteeruja (1982–) *[[Ene Kaups]], Eesti poliitik (1963–) *[[Karl Kaups]], Eesti poliitik ja vaimulik (1888–1968) *[[Karl Kaur]], eesti lastearst (1900–1972) *[[Max Kaur]], Eesti poliitik (1969–) *[[Rupi Kaur]], Kanada kirjanik, luuletaja ja illustraator (1992–) *[[Kai Kauramäki]], Soome poksija (1967–) *[[Hans Kauri]], Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik (1906–1999) *[[Jaakko Kaurinkoski]], Soome ajakirjanik ja diplomaat (1934–1998) *[[Aki Kaurismäki]], soome filmirežissöör (1957–) *[[Jan Kaus]], eesti kirjanik (1971–) *[[Albina Kausi]], eesti teatri- ja filminäitleja (1898–1976) *[[Ellis Kaut]], saksa lastekirjanik (1920–2015) *[[Marek-Andres Kauts]], Eesti poliitik ja ametnik (1985–) *[[Moritz Georg von Kautzmann]], Eesti vaimulik (1811–1874) ==Kav== *[[Juko Kavaguti]], jaapani päritolu Venemaa iluuisutaja (1981–) *[[Egidijus Kavaliauskas]], Leedu poksija (1988–) *[[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]], valgevene maletaja (1994–) *[[Niamh Kavanagh]], iiri laulja (1968–) *[[Jüri Kaver]], Eesti poliitik (1974–) *[[Pjotr Kaverin]], Venemaa sõjaväelane (1794–1855) *[[Venjamin Kaverin]], vene kirjanik (1902–1989) *[[Iván Kaviedes]], Ecuadori jalgpallur (1977–) *[[Julie Kavner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1950–) *[[Níkos Kavvadías]], kreeka luuletaja ja proosakirjanik (1910–1975) ==Kaw== *[[Yoshimi Kawade]], jaapani biokeemik, viroloog ja biosemiootik (1924–2015) *[[Toshikazu Kawaguchi]], jaapani kirjanik (1971–) *[[Eri Kawai]], Jaapani lauljatar (1965–2008) *[[Torashirō Kawabe]], Jaapani sõjaväelane (1890–1960) *[[Hiromi Kawakami]], jaapani kirjanik (1958–) *[[Mieko Kawakami]], jaapani kirjanik ja laulja (1976–) *[[Abigail Kapiolani Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1903–1961) *[[Edward A. Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1924–1997) *[[Edward David Kalakaua Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1904–1953) *[[Quentin Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1961–) *[[Ryō Kawasaki]], jaapani muusik (1947–2020) ==Kay== *[[Guy Gavriel Kay]], Kanada ulmekirjanik (1954–) *[[Sarah Kay]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1988–) *[[Rıza Kayaalp]], türgi maadleja (1989–) *[[Marcus Julian Kaye]], inglise produtsent ja DJ (1971–2017) *[[Stubby Kaye]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1918–1997) *[[Grégoire Kayibanda]], Rwanda poliitik (1924–1976) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ka, Biograafiad]] lz5cyv6us32n5322murp1api5161itu 6759345 6759344 2024-11-11T14:34:21Z Velirand 67997 /* Kar */ 6759345 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ka)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle perekonnanimi algab tähtedega "Ka". ==Ka== *[[Ka (kuningas)|Ka]], Vana-Egiptuse kuningas *[[Ka'ahumanu]] ==Kaa== *[[Kaido Kaaberma]], eesti epeevehkleja ja treener (1968–) *[[Tiit Kaadu]], eesti töökaitsespetsialist (1944–) *[[Ülo Kaadu]], eesti viiuldaja (1957–2013) *[[Sigrid Kaag]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1961–) *[[Leo Kaagjärv]], eesti füüsik ja keelekaitsja (1934–) *[[Aulikki Kaakinen]], soome arstiteadlane (1944–) *[[Aira Kaal]], eesti kirjanik (1911–1988) *[[Aleksander Kaal]], Eesti poliitik (1876–1941) *[[Anu Kaal]], eesti laulja (1940–) *[[Hillar Kaal]], eesti alpinist (1930–1982) *[[Mati Kaal]], eesti zooloog (1946–) *[[Urmas Kaal]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Vambo Kaal]], eesti poliitik (1949–) *[[Ain Kaalep]], eesti luuletaja, tõlkija ja kriitik (1926–2020) *[[Heiki-Jaan Kaalep]], eesti keeletehnoloog (1962–) *[[Juhan Kaalep]], eesti metsateadlane (1902–1955) *[[Mati Kaalep]], eesti jurist (1988–) *[[Ruuben Kaalep]], Eesti poliitik (1993–) *[[Tiina Kaalep]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Triin Kaalep]], eesti keeletoimetaja (1956–) *[[Tõnu Kaalep]], eesti kriitik (1966–) *[[Mihhail Kaaleste]], Eesti aerutaja, suusataja ja treener (1931–2018) *[[Martin Kaalma]], Eesti jalgpallur (sündinud 1977) *[[Frederik Herman Kaan]], hollandi vaimulik *[[Aleksander Kaar]], Eesti poliitik (1892–1943) *[[Elmar Kaar]], eesti bioloog (1928–) *[[Enn Kaar]], eesti arhitekt (1911–1987) *[[Peeter Kaar]], eesti põllumajandusinsener (1968–) *[[Johannes Kaarde]], eesti loomaarst (1896–1976) *[[Kai Kaarelson]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Loora-Eliise Kaarelson]], eesti laulja ja näitleja (1997–) *[[Endel Kaarep]], eesti fütopatoloog (1914–2018) *[[Rein Kaarepere]], eesti ettevõtja (1954–1998) *[[Norbert Kaareste]], eesti turundus- ja kommunikatsioonispetsialist (1986–) *[[Maarja Kaaristo]], eesti tõlkija ja toimetaja (1980–) *[[Vello Kaaristo]], eesti murdmaasuusataja (1911–1965) *[[Kalle Kaarli]], eesti matemaatik (1948–) *[[Karl Kaarli]], eesti põllumajandusteadlane (1923–2006) *[[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik (1901–1977) *[[Ellen Kaarma]], eesti näitleja (1928–1973) *[[Enn Kaarma]], eesti poksija ja katselendur (1943–1983) *[[Juvenalius Kaarma]], eesti õigeusu vaimulik (1952–) *[[Jüri Kaarma]], eesti raamatugraafik (1950–2011) *[[Mari Kaarma]], eesti kujundusgraafik (1951–) *[[Melanie Kaarma]], eesti kostüümikunstnik (1923–2009) *[[Otto-Eduard Kaarma]], eesti kergejõustiklane ja arst (1905–1975) *[[Voldemar Kaarma]], eesti intarsia- ja mööblikunstnik (1908–1976) *[[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur (1901–1942) *[[Adolf Kaarme]], eesti vaimulik (1914–1986) *[[Christian Kaarna]], eesti ajakirjanik, poliitik ja pangandustegelane (1882–1943) *[[Jonas Kaarnamets]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja (1993–) *[[Maimu Kaarnaväli]], eesti arhitekt (1927–) *[[Leonid Kaart]], eesti advokaat (1910–1994) *[[Imre Kaas]], eesti teletegija (1983–) *[[Jeppe Kaas]], taani helilooja ja näitleja *[[Ludwig Kaas]], Saksamaa poliitik *[[Patricia Kaas]], prantsuse laulja *[[Rene Kaas]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Anneli Kaasa]], eesti sotsiaalteadlane (1975–) *[[Nestori Kaasalainen]], Soome poliitik (1915–2016) *[[Väinö Kaasalainen]], Soome rahvakoolijuhataja ja poliitik (1902–1955) *[[Aadu Kaasik]], eesti sporditegelane (1937–2022) *[[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane (1934–) *[[Aleksander Kaasik]], eesti skulptor (1908–1994) *[[Allen Kaasik]], eesti arstiteadlane, biokeemik ja farmakoloog (1970–) *[[Andras Kaasik]], eesti ettevõtja ja alpinist (1971–) *[[Arne Kaasik]], eesti looduskaitsetegelane ja loodusfotograaf (1947–) *[[Ahto Kaasik]], Eesti ühiskonnategelane (1969–) *[[Elna Kaasik]], eesti tekstiilikunstnik (1957–) *[[Erna Kaasik]], eesti rahvatantsujuht ja raamatukoguhoidja (1912–2014) *[[Friedrich Kaasik]], eesti laulja ja levimuusik (1905–1992) *[[Hannes Kaasik]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1972–) *[[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]], Eesti sõjaväelane (1885–1969) *[[Hans Kaasik (purjetaja)|Hans Kaasik]], Eesti purjetaja, treener ja sporditegelane (1929–2001) *[[Harri Kaasik]], eesti laulja ja näitleja (1910–1994) *[[Heidi Kaasik]], eesti ujumistreener (1961–) *[[Igor Kaasik]], eesti õpetaja ja kirjastaja (1959–) *[[Ilmar Kaasik]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (1914–1970) *[[Ilse Kaasik]], Eesti purjetaja (1926–1988) *[[Ivar Kaasik]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1965–) *[[Kaido Kaasik]], Eesti poliitik (1968–) *[[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (1943–2024) *[[Kristjan Kaasik]], eesti kitarrist (1985–) *[[Laila Kaasik]], eesti fotograaf (1991–) *[[Leonhard Kaasik]], Eesti kohtunik (1895–1979) *[[Marko Kaasik]], eesti atmosfäärifüüsik (1966–) *[[Markus Kaasik]], eesti arhitekt (1970–) *[[Nikolai Kaasik]], Eesti diplomaat (1900–1950) *[[Paul Kaasik]], eesti elektrotehnikateadlane (1925–1985) *[[Priit Kaasik]], eesti sporditeadlane (1967–) *[[Renate Kaasik]] (1906–1993) *[[Siiri Kaasik]], eesti pedagoog ja koolijuht (1938–2013) *[[Sirje Kaasik]], eesti helilooja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1958–) *[[Toomas Kaasik]], Eesti politseinik (1873–1929) *[[Tõnis Kaasik]], Eesti keskkonnakaitsetegelane ja poliitik (1949–) *[[Vaike Kaasik]], eesti näitleja *[[Veiko Kaasik]], eesti kohtutäitur (1968–2013) *[[Veljo Kaasik]], eesti arhitekt ja õppejõud (1938–) *[[Viktor Kaasik]], Eesti advokaat (1954–) *[[Ülo Kaasik]], eesti matemaatik (1926–2017) *[[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]], eesti pankur (1975–) *[[Evely Kaasiku]], eesti orienteeruja (1993–) *[[Keidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Kaidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Marianna Kaat]], režissöör (1957–) *[[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (1947–) *[[Anne Kaaver (bibliograaf)|Anne Kaaver]], eesti raamatukoguhoidja (1936–) *[[Valter Kaaver]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja revolutsioonilise liikumise tegelane (1904–1946) *[[Vello Kaavere]], eesti teadusajaloolane (1936–1994) ==Kab== *[[Raina Kabaivanska]], Bulgaaria ooperilaulja ja pedagoog (1934–) *[[Jevgeni Kabajev]], Venemaa jalgpallur (1988–) *[[Alina Kabajeva]], Venemaa Riigiduuma liige ja endine iluvõimleja (1983–) *[[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur (2000–) *[[Ain Kabal]], eesti majandustegelane (1962–) *[[Dmitri Kabalevski]], vene helilooja *[[Sergei Kabanov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1973) *[[Hilmar Kabas]], Austria poliitik *[[Christian Kabasele]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Oswald Kabasta]], austria poliitik *[[Jon Kabat-Zinn]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (1944–) *[[Adolf Kabatek]], ärijuht *[[Ahmad Tejan Kabbah]], Sierra Leone poliitik (1932–2014) *[[Ferdinand Kabe]], eesti õpetaja (1883–) *[[Heidi Kabel]], saksa harrastusnäitleja *[[Johanna-Elise Kabel]], eesti tantsija (2000–) *[[Mihkel Kabel]], eesti näitleja (1984–) *[[Ralf Kabelka]], ajakirjanik *[[Anton Eduard Kaber]], eesti advokaat (1901–1989) *[[Helmi Kaber]], eesti advokaat (1901–1969) *[[Peeter Kaber]], eesti laulja ning hääle- ja naeruterapeut (1961–2009) *[[Donald Kaberuka]], Rwanda majandusteadlane (1951–) *[[Andrej Kabiakoŭ]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1960–) *[[Joseph Kabila]], Kongo DV poliitik (1971–) *[[Laurent-Désiré Kabila]], Kongo DV poliitik (1939–2001) *[[Kabir]], india müstik *[[Issa Kaborè]], Burkina Faso jalgpallur (2001–) *[[Roch Marc Christian Kaboré]], Burkina Faso poliitik ja pankur (1957–) *[[Siim Kabrits]] Eesti poliitik (1979–) *[[Amata Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1928–1996) *[[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1951–) *[[Frank Kabui]], Saalomoni Saarte kindralkuberner (1946–) *[[Kabuki (muusik)]], saksa diskor *[[Kabul Khagan]], türgi-tatari valitseja *[[Boris Kabur]], eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja (1917–2002) *[[Vaime Kabur]], eesti bibliograaf (1914–2005) ==Kac== *[[Natalla Kačanava]], Valgevene poliitik (1960–) *[[Gojko Kačar]], serbia jalgpallur (1987–) *[[Tadija Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia (1956–) *[[Jörg Kachelmann]], Šveitsi ajakirjanik *[[Jan Kaczmarek]], poola helilooja *[[Jane Kaczmarek]], USA näitleja *[[Natalia Kaczmarek]], poola jooksja *[[Jacek Kaczmarski]], poola laululooja *[[Ryszard Kaczorowski]], Poola pagulaspoliitik (1919–2010) *[[Maria Kaczyńska]], Poola presidendi Lech Kaczyński abikaasa (1942–2010) *[[Jarosław Kaczyński]], Poola poliitik (1949–) *[[Lech Kaczyński]], Poola poliitik (1949–2010) *[[Ted Kaczynski]] (Unabomber), USA terrorist, anarhist ja õppejõud (1942–2023) *[[Alter Kacyzne]], jidišikeelne kirjanik ja fotograaf (1885–1941) ==Kad== *[[Eduard Kadai]], eesti majandusteadlane (1903–1944) *[[Martin Kadai]], (1981–) *[[Tajo Kadajas]], eesti laulja (1953–) *[[Kaul Kadak]], eesti pedagoog, metsavend, soomepoiss (1903–1985) *[[Mati Kadak]], Eesti kohtutäitur (1957–) *[[Anneli Kadakas]], eesti muusik (1976–) *[[Erich Kadakas]], Eesti ametiühingu- ja töölisliikumise tegelane (1909–1942) *[[Kalle Kadakas]], eesti luterlik vaimulik (1960–) *[[Laine Kadakas]], eesti sotsioloog ja esteetik (1941–) *[[Villu Kadakas]], eesti arheoloog (1972–) *[[Velle Kadalipp]], eesti arhitekt (1963–) *[[János Kádár]], Ungari riigitegelane (1912–1989) *[[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (1936–2024) *[[Helmut Kadari]], eesti õigusteadlane (1903–1976) *[[Felix Kadarik]], eesti vaimulik (1923–2012) *[[Jaak Kadarik]], eesti fotograaf (1957–) *[[Ott Kadarik]], eesti arhitekt (1976–) *[[Valter Kadarik]], eesti loomaarst (1898–1975) *[[Alma Kadastik]], eesti lastepsühhiaater (1925–2014) *[[Heiti Kadastik]], eesti psühhiaater (1926–1992) *[[Kaspar Kadastik]], eesti muusik (1987–) *[[Mario Kadastik]], eesti füüsik (1981–) *[[Mart Kadastik]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1955–) *[[Simo Andre Kadastu]], eesti näitleja (1993–) *[[Karl Kaddak]], eesti ettevõtja ja tööstur (1859–1940) *[[Urve-Anne Kade]], eesti kaubandustegelane (1943–2015) *[[Vello Kade]], eesti veemotosportlane, poksitreener ja sporditegelane (1937–) *[[Rebiya Kadeer]], uiguuri poliitaktivist (1948–) *[[Gerda van der Kade-Koudijs]], Hollandi kergejõustiklane (1923–2015) *[[Juliusz Kaden-Bandrowski]], Poola kirjanik, publitsist, ühiskonnategelane ja sõjaväelane (1885–1944) *[[Jaan Kadever]], Eesti sõjaväelane (1906–?) *[[Tino Kadewere]], Zimbabwe jalgpallur (1996–) *[[Peter Kadhammar]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1956–) *[[Evdokía Kadí]], Küprose laulja (1981–) *[[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur (1999–) *[[Syed Kadir]], Singapuri poksija (1948–) *[[Kadiyalur Uruttirangannanar]], tamili luuletaja *[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Sandesh Kadur]], India loodusfotograaf ja -kineast (1976–) *[[Ahmat Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1951–2004) *[[Ramzan Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1976–) *[[Nadežda Kadõševa]], ersa rahvusest Venemaa laulja (1959–) ==Kae== *[[Bernhard Kaehlbrandt]], Eesti vaimulik (1840–1883) *[[Aleksander Kaelas (filosoof)|Aleksander Kaelas]], eesti filosoof ja teoloog (1880–1920) *[[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]], eesti õigusteadlane (1911–1964) *[[Colin Kaepernick]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1987–) *[[Kaaren Kaer]], eesti tõlkija (1978–) *[[Kaisa Kaer]], eesti tõlkija ja toimetaja (1981–) *[[Krista Kaer]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1951–) *[[Raivo Kaer]], eesti ettevõtja ja ürituste korraldaja (1981–2016) *[[Algur Kaerma]], eesti teoloog ja vaimulik (1962–) *[[Mart Kaerma]], Eesti sõjaväelane (1897–1948) *[[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (1983–) *[[Ülo Kaevats]], eesti filosoof, riigitegelane ja kirjastaja (1947–2015) ==Kaf== *[[Michel Kafando]], Burkina Faso diplomaat ja poliitik (1942–) *[[Jevgeni Kafelnikov]], Venemaa tennisist (1974–) *[[Pantelís Kafés]], kreeka jalgpallur (1978–) *[[Margit Kaffka]], ungari kirjanik (1880–1918) *[[Franz Kafka]], kirjanik (1883–1924) ==Kag== *[[Alexis Kagame]], Rwanda filosoof, keeleteadlane, ajaloolane, luuletaja ja vaimulik (1912–1981) *[[Paul Kagame]], Rwanda poliitik (1957–) *[[Robert Kagan]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja välispoliitika ekspert (1958–) *[[Ilja Kaganovitš]], Eesti majandusteadlane (1921–2016) *[[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude poliitik (1893–1991) *[[Etti Kagarov]], Eesti poliitik (1956–) *[[Rasmus Kagge]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Dina Kagramanov]], Kanada maletaja (1986–) ==Kah== *[[Anne Kahar]], eesti nahakunstnik (1948–2023) *[[Kurmet Kahju]], eesti muusik *[[Juhan Kahk]], eesti ajaloolane (1928–1998) *[[Juhan Kahk (tõlkija)|Juhan Kahk]], eesti tõlkija *[[Christian Friedrich von Kahlbutz]], Saksa rüütel (1651–1702) *[[Frida Kahlo]], Mehhiko maalikunstnik (1907–1954) *[[Moshe Kahlon]], Iisraeli poliitik (1960–) *[[Andrus Kahn]], eesti buda munk (1971–) *[[August Kahn]], Eesti politseinik (1897–1942) *[[Hubert Kahn]], eesti arstiteadlane ja töötervishoiuarst (1930–) *[[Jüri Kahn]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Kiira Kahn]], eesti raadioajakirjanik (1932–2012) *[[Louis Kahn]], Eestist pärit USA arhitekt (1901–1974) *[[Oliver Kahn]], Saksamaa jalgpallur (1969–) *[[Daniel Kahneman]], USA psühholoog (1934–2024) *[[Hugo Kaho]], eesti bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor aastail 1938–1940 (1885–1964) *[[Uldrik Kahperg]], liivi rahvuslane (1873–1932) *[[İsmail Kahraman]], Türgi jurist ja poliitik (1940–) *[[Suzan Kahramaner]], türgi matemaatik (1913–2006) *[[Triin Kahre]], eesti psühholoog (1978–) *[[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija (1987–) *[[Anne Kahru]], eesti ökotoksikoloog ja akadeemik (1955–) *[[Mati Kahru]], eesti okeanograaf (1954–) *[[Gustav Kahu]], Eesti kohtunik (1899–1942) *[[Meelik Kahu]], eesti kirjandusteadlane (1935–1991) *[[Tõnis Kahu]], eesti muusikakriitik (1962–) *[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) *[[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat (1963–) *[[Nihat Kahveci]], Türgi jalgpallur (1979–) ==Kai== *[[Kai Kai]], kitsai keelejuht (19.–20. sajand) *[[Sotíris Kaïáfas]], Küprose jalgpallur (1949–) *[[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur (1997–) *[[Georg Kaibel]], saksa klassikaline filoloog (1849–1901) *[[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja (1986–) *[[Gregory Kaidanov]], USA maletaja (1959–) *[[Aleksandr Kaidanovski]], vene näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1946–1995) *[[Juta Kaidla]], eesti kirjanik (1923–1968) *[[Epp Kaidu]], eesti lavastaja ja näitleja (1915–1976) *[[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (1931–) *[[Anatoli Kaigorodov]], vene päritolu Eesti maalikunstnik (1878–1945) *[[Vladimirs Kaijaks]], läti kirjanik (1930–) *[[Lembit Kaik]], Eesti NSV riigitegelane (1923–1988) *[[Maret Kaik]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja (1955–) *[[Antti Kaikkonen]], Soome poliitik (1974–) *[[Osmo Kaila]], soome maletaja (1916–1991) *[[Uuno Kailas]], soome luuletaja ja proosakirjanik (1901–1933) *[[Eva Kaili]], Kreeka poliitik (1978–) *[[Enn Kailvee]], Eesti sõjaväelane (1914–2008) *[[Artuss Kaimiņš]], Läti näitleja, poliitik ja raadiosaatejuht (1980–) *[[Paavo Kaimre]], eesti metsateadlane (1964–) *[[Kain]], Aadama poeg *[[Tim Kaine]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik (1958–) *[[Florian Kainz]], Austria jalgpallur (1992–) *[[Holger Kaints]], eesti kirjanik (1957–) *[[Heidit Kaio]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Voldemar Kaio]], Eesti piirivalvur (1902–1938) *[[Simonas Kairys]], Leedu poliitik (1984–) *[[Marko Kairjak]], eesti advokaat (1983–) *[[Kaarel Kais]], eesti rannavõrkpallur ja advokaat (1974–) *[[Kristjan Kais]], eesti rannavõrkpallur (1976–) *[[Otto Kaiser]], saksa teoloog (1924–2017) *[[Peter Kaiser]], Liechtensteini ajaloolane ja poliitik (1793–1864) *[[Wilhelm Kaiser]], saksa poksija (1912–1986) *[[Hannu Kaislama]], Soome poksija (1956–) *[[Andrei Kaissarov]], vene filoloog, publitsist, luuletaja (1782–1813) *[[Pentti Kaitera]], soome hüdroloog ja ingerisoomlaste evakuatsiooni peakorraldaja (1905–1985) *[[Hans Kaiva]], eesti poksija ja poksitreener (1932–1999) *[[Johannes Kaiv]], eesti diplomaat (1898–1965) *[[Lilyan Kaiv]], eesti koori- ja orkestrijuht (1974–) *[[Kimmo Kaivanto]], soome kunstnik (1932–2012) *[[Annekatrin Kaivapalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Karolin Kaivoja]], eesti jalgpallikohtunik ja toimetaja (1992–) *[[Kevin Kaivoja]] *[[Raul Kaivoja]] ==Kaj== *[[Andrus Kajak]], eesti vehkleja (1965–) *[[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur (1991–) *[[Johan Wilhelm Kajander]], soome vaimulik (1873–1925) *[[Johannes Kajak]], Eesti sõjaväelane (1885–1940) *[[Uno Kajak]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (1933–2019) *[[Krista Kajar]], eesti kirjanik (1943–2013) *[[Riina Kajari]], eesti kergejõustiklane ja aeroobikatreener (1971–) *[[Daniel Kajmakoski]], Makedoonia laulja (1983–) *[[Gerald Otieno Kajwang]], Keenia poliitik (1959–2014) *[[Heli Kajo]], soome laulja (1983–) *[[Urmas Kaju]], eesti jurist ja majandustegelane (1956–2014) *[[Indrek Kajupank]], eesti korvpallur (1988–) ==Kak== *[[Subhash Kak]], India päritolu USA informaatik (1947–) *[[Kaká]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Amineh Kakabaveh]], kurdi rahvusest Rootsi poliitik (1970–) *[[Chrístos Kákalos]], kreeka kaljukitsekütt ja mägijuht (1882–1976) *[[Gyula Kakas]], ungari võimleja (1876–1928) *[[Kaapo Kakko]], soome jäähokimängija (2001–) *[[Nikólaos Kaklamanákis]], Kreeka purjesportlane (1969–) *[[Kako (kunstnik)|Kako]], kunstnik (1960–) *[[George Wilberforce Kakoma]], Uganda helilooja (1925–2012) *[[Michio Kaku]], USA füüsik (1947–) ==Kal== *[[August Kala]], Eesti sõjaväelane (1895–1985) *[[Eve-Külli Kala]], Eesti diplomaat (1959–) *[[Ingrit Kala]], setu rahvakultuuri edendaja ja eesti orienteeruja (1968–) *[[Kulno Kala]], eesti ajaloolane (1936–2021) *[[Martin Kala]], eesti publitsist ja tõlkija *[[Peep Kala]], eesti ajakirjanik ja tippjuht (1961–) *[[Tiina Kala]], eesti ajaloolane (1967–) *[[Tiit Kala]], eesti ettevõtja ja poliitik (1954–) *[[Valeri Kalabugin]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1947–2014) *[[Amiran Kaladze]], gruusia luuletaja ja tõlkija (1945–1995) *[[Kahha Kaladze]], gruusia jalgpallur (1978–) *[[Saša Kalajdžić]], Austria jalgpallur (1997–) *[[David Kalākaua]], Hawaii kuningas (1836–1891) *[[Abdul Kalam]], India poliitik (1931–2015) *[[Juhan Kalam]], eesti geneetik (1937–2002) *[[Mare Kalam]], eesti endine motosportlane (1939–) *[[Valter Kalam]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (1911–1973) *[[Aleksander Kalamees]], eesti spordipedagoog (1897–1987) *[[Anna Kalamees]], eesti kopsuarst (1900–1992) *[[Henn Kalamees]], eesti kopsuarst (1895–1972) *[[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (1939–) *[[Piia Kalamees]], eesti õigusteadlane (1983–) *[[Targo Kalamees]], eesti ehitusteadlane (1972–) *[[Urve Kalamees]], eesti mükoloog (1936–2016) *[[Vallo Kalamees]], eesti fotograaf ja fotoõpetaja (1962–) *[[Külli Kalamees-Pani]], eesti õpetaja (1960–) *[[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja Eesti vabadusvõitleja (1919–) *[[Tomáš Kalas]], tšehhi jalgpallur (1993–) *[[Heiki Kalaus]], eesti tromboonimängija ja pedagoog (1950–2007) *[[Katri-Evelin Kalaus]], eesti psühholoog *[[Maie Kalaus]], eesti viiuldaja (1951–) *[[Mihhail Kalašnikov]], Venemaa sõjaväelane ja relvakonstruktor (1919–2013) *[[Teodor Kalberg]], Eesti sõjaväelane (1892–1969) *[[Tõnis Kalbus]], eesti advokaat ja poliitik (1880–1942) *[[Sulev Kald]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja helilooja (1924–2000) *[[Valev Kald]], Eesti poliitik (1984–) *[[Aino Kalda]], eesti botaanik (1929–) *[[Aino Kalda (rahvatantsujuht)|Aino Kalda]], eesti õpetaja ja rahvatantsujuht (1929–2017) *[[Anti Kalda]], eesti farmakoloog (1965–) *[[Eduard Kalda]], eesti vaimulik (1907–1985) *[[Elo Kalda]], eesti kandlemängija (1977–) *[[Erik Kalda]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Helle Kalda]], Eesti poliitik (1950–) *[[Hillar Kalda]], eesti arst ja poliitik (1932–) *[[Indrek Kalda]], eesti muusik (1960–) *[[Jaan Kalda]], eesti füüsik (1963–) *[[Janek Kalda]], eesti jalgpallur (1978–) *[[Katarina Kalda]], eesti seltskonnategelane (1972–) *[[Katrina Kalda]], eesti kirjanik (1980–) *[[Kaupo Kalda]], eesti droonifotograaf ja ettevõtja (1973–) *[[Madde Kalda]], eesti kirjanik (1903–1984) *[[Maie Kalda]], eesti kirjandusteadlane (1929–2013) *[[Martti Kalda]], eesti indoloog (1973–) *[[Piret Kalda]], eesti näitleja (1966–) *[[Rauno Kalda]], eesti bioloog, terioloog (1987–) *[[Romeo Kalda]], eesti kurjategija (1974–) *[[Ruth Kalda]], eesti arstiteadlane (1965–) *[[Eljo Kaldalu]], eesti raamatukogundustegelane (1920–2014) *[[Meelis Kaldalu]], Eesti poliitaktivist (1980–) *[[Juhan Kalde]], eesti maadleja ja sporditegelane (1908–1995) *[[Kalli Kalde]], eesti maalikunstnik, graafik ja raamatuillustraator (1967–) *[[Mart Kalde]], eesti maadleja (1869–1951) *[[Sten Kalder]], eesti veemotosportlane (1992–) *[[Arvo Kaldma]], eesti insener, Eesti NSV riigitegelane (1934–1995) *[[Helgi Kaldma]], eesti ajakirjanik (1933–2011) *[[Johannes Kaldma]], Eesti sõjaväelane (1896–1973) *[[Kalle Kaldma]], eesti näitleja (1947–) *[[Sten Kaldma]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1968–) *[[Sören Kaldma]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Tarmo Kaldma]], eesti IT-spetsialist (1965–) *[[Tiit Kaldma]], eesti näitleja ja treener (1943–1986) *[[Väino Kaldma]], eesti vaimulik (1923–1983) *[[Jüri Kaldmaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik (1968–) *[[Kätlin Kaldmaa]], eesti luuletaja, kirjanduskriitik, ajakirjanik ja tõlkija (1970–) *[[Uno Kaldmäe]], eesti majandustegelane (1956–) *[[Evelyn Kaldoja]], eesti politoloog ja ajakirjanik (1980–) *[[Hans Kaldoja]], eesti näitleja (1942–2017) *[[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja (1987–) *[[Väino Kaldoja]], eesti ettevõtja, tippjuht ja filantroop (1956–) *[[Aivar Kaldre]], eesti laulja (1965–) *[[Ilona Kaldre]], Eesti selgeltnägija (1969–) *[[Peeter Kaldre]], eesti ajakirjanik (1954–) *[[Marko Kaldur]], eesti publitsist (1978–) *[[Peeter Kaldur]], eesti vaimulik (1954–) *[[Martten Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1986–) *[[Urmas Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1964–) *[[Jaakko Kalela]], Soome diplomaat ja riigiametnik (1944–) *[[Theodor Kalep]], eesti päritolu Venemaa ehitus- ja masinaehitusinsener ning leiutaja (1866–1913) *[[Veljo Kalep]], eesti insener ja dissident (1934–2012) *[[Aleksandr Kaleri]], Venemaa kosmonaut (1956–) *[[Maryja Kalesnikava]], Valgevene poliitaktivist ja flötist (1982–) *[[Slavko Kalezić]], Montenegro laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1985–) *[[Marek Kaleta]], eesti odaviskaja (1961–) *[[Leif Kalev]], eesti sotsioloog (1976–) *[[Ivaylo Kalfin]], Bulgaaria poliitik (1964–) *[[Kālidāsa]], Vana-India luule- ja näitekirjanik (arvatavasti 4.–5. sajand) *[[Nelli Kalikova]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) *[[Robert Kaliňák]], Slovakkia poliitik (1971–) *[[Dmitri Kalinin]], vene jäähokimängija (1980–) *[[Mihhail Kalinin]], Nõukogude riigitegelane (1875–1946) *[[Sergei Kalinin]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Kastuś Kalinoŭski]], valgevene revolutsionäär-demokraat ja publitsist (1838–1864) *[[Nigul Kaliste]], Eesti poliitik (1884–1942) *[[Irina Kalits]], Eesti arst ja arstiteadlane (1928–2023) *[[Johannes Kalits]], eesti sotsioloog (1921–2003) *[[Ahto Kalja]], eesti tehnikateadlane, informaatik ja õppejõud (1950–2018) *[[Allan Kaljakin]], eesti pedagoog (1984–) *[[Priit Kaljapulk]], eesti arhitekt (1954–) *[[Karl Kaljas]], juudi rahvusest Eesti arst (1902–1941) *[[Juhan Kaljaspoolik]], eesti klarnetist (1909–1979) *[[Urmas Kaljend]], eesti jalgpallur (1964–) *[[Aldur Kaljo]], eesti päritolu Austraalia väiketööstur ja Eesti diplomaat (1931–1994) *[[Dimitri Kaljo]], Eesti geoloog (1928–) *[[Julius Kaljo]], eesti jalgpallur (1910–1954) *[[Kai Kaljo]], eesti kunstnik (1959–) *[[Richard Kaljo]], eesti graafik (1914–1978) *[[Johannes Kaljola]], eesti näitleja ja lavastaja (1900–1954) *[[Elmar Kaljot]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1901–1969) *[[Philip Kaljot]], Eesti diplomaat ja konsul (1891–1942) *[[Jakob Kalju]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Leelo Kalju]], eesti tennisist ja tennisekohtunik (1949–) *[[Hannes Kaljujärv]], eesti näitleja (1957–) *[[Rasmus Kaljujärv]], eesti näitleja (1981–) *[[August Kaljukosk]], eesti õigeusu vaimulik ja õigeusu kirikuloo uurija (1921–2003) *[[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik, kuraator ja kunstiajaloolane (1982–) *[[Rein Kaljula]], eesti korvpallur ja treener (1942–) *[[Silver Kaljula]], eesti näitleja, produtsent, lavastaja ja valguskujundaja (1991–) *[[Eimel Kaljulaid]], eesti trummar (1973–) *[[Kersti Kaljulaid]], Euroopa Liidu ametnik ja Eesti poliitik (1969–) *[[Raimond Kaljulaid]], Eesti poliitik (1982–) *[[Uno Kaljulaid]], eesti matemaatik (1941–1999) *[[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Peeter Kaljumäe]], eesti näitleja ja laulja (1966–) *[[Jevgeni Kaljundi]], eesti arhitektuuriajaloolane (1931–2011) *[[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane (1979–) *[[Tiit Kaljundi]], eesti arhitekt (1946–2008) *[[Ain Kaljurand]], eesti ärijuht (1965–) *[[Ants Kaljurand]], eesti metsavend (1917–1951) *[[Anu Kaljurand]], eesti endine kergejõustiklane (1969–) *[[Ivari Kaljurand]], eesti keemik (1975–) *[[Kaire Kaljurand]], eesti jalgpallur (1974–) *[[Kristjan Kaljurand]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Kuldar Kaljurand]], eesti arstiteadlane (1967–) *[[Marina Kaljurand]], Eesti diplomaat (1962–) *[[Mihkel Kaljurand]], eesti keemik (1945–) *[[Agur Kaljusaar]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1979–) *[[Ahto Kaljusaar]], eesti ühiskonnategelane ja esperantist (1938–2020) *[[Kristjan Kaljusaar]], eesti ajaloolane (1990–2023) *[[Andres Kaljuste]], eesti dirigent, viiuldaja ja vioolamängija (1982–) *[[Heino Kaljuste]], eesti koorijuht ja pedagoog (1925–1989) *[[Kalev Kaljuste]], Eesti poliitik (1978–) *[[Kaupo Kaljuste]], eesti jäähokimängija (1981–) *[[Lia Kaljuste]], eesti raadiotöötaja *[[Maria Kaljuste]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1973–) *[[Tiina Kaljuste]], eesti keraamik (1969–) *[[Tõnu Kaljuste]], eesti koorijuht ja orkestridirigent (1953–) *[[Ülle Kaljuste]], eesti näitleja (1957–) *[[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1937–2024) *[[Lembit Kaljuvee]], eesti poliitik (1952–) *[[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1991–) *[[Väino Kaljuvee]], eesti põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1924–1993) *[[Marko Kaljuveer]], eesti spordiajakirjanik (1964–) *[[Boris Kaljuveri]], Eesti sõjaväelane (1894–1942) *[[Karl Friedrich Kalk]], Paldiski kohtufoogt (1804–1886) *[[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane (1999–) *[[Paul Kalkbrenner]], Berliini DJ, muusik ja näitleja (1977–) *[[Andreas Kalkun]], eesti luuletaja, muusik ja folklorist (1977–) *[[Gustav Kalkun]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1898–1972) *[[Kalev Kalkun]], eesti tõlkija ja tõlk (1949–2012) *[[Karl Kalkun]], eesti näitleja (1927–1990) *[[Kristjan Kalkun]], eesti spordiajakirjanik (1972–) *[[Mari Kalkun]], eesti muusik (1986–) *[[Stella Kalkun]], eesti tekstiilikunstnik (1989–) *[[Kait Kall]], eesti näitleja (1987–) *[[Toomas Kall]], eesti näitekirjanik, humorist ja ajakirjanik (1947–) *[[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja (1987–) *[[Gyula Kállai]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1910–1996) *[[Henni Kallak]], eesti bioloog (1931–2013) *[[Arvi Kallakmaa]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1937–2020) *[[Angelika Kallakmaa-Kapsta]], eesti majandusteadlane (1966–) *[[Juura Kallari]], eesti maadleja (1941–2005) *[[Aigar Kallas]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Aino Kallas]], eesti-soome kirjanik (1878–1956) *[[Aksel Kallas]], eesti näitleja ja lavastaja (1910–1975) *[[Alla Kallas]], Eesti ajakirjanik ja tõlkija (1946–2011) *[[Elmar Kallas]], eesti põllumajandustegelane, endine majandijuht ja rahvasaadik (1932–) *[[Ene Kallas]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1973–) *[[Henry Kallas]], eesti ettevõtja (1989–) *[[Jaan Kallas]], eesti tootmisjuht ja ametnik (1956–) *[[Jüri Kallas]], eesti ulmekirjanduse ekspert, tõlkija, kirjastaja ja toimetaja (1967–) *[[Kaja Kallas]], eesti jurist ja poliitik (1977–) *[[Karl Kallas]], eesti muusik ja iluuisutaja (1995–) *[[Karol Kallas]], eesti kunstikriitik ja ajaloolane (1972–) *[[Kristina Kallas]], eesti koolijuht (1976–) *[[Madis Kallas]], eesti mitmevõistleja (1981–) *[[Madis Kallas (tantsija)|Madis Kallas]], eesti võistlustantsija (1986–) *[[Mariann Kallas]], eesti tekstiilikunstnik (1949–) *[[Mart Kallas]], Eesti poliitik (1963–) *[[Mihkel Kallas]], eesti köster-koolmeister, rahvaluulekoguja ja rahvusliku liikumise tegelane (1824–1896) *[[Miina Kallas]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Olimar Kallas]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1929–2006) *[[Oskar Kallas]], Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat (1868–1946) *[[Pille Kallas]], eesti laulja *[[Rudolf Kallas]], eesti pedagoog ja kultuuriloolane (1851–1913) *[[Siim Kallas]], Eesti ja Euroopa Liidu poliitik (1948–) *[[Teet Kallas]], eesti kirjanik (1943–) *[[Udo Kallas]], eesti klarnetist ja saksofonist (1913–1983) *[[Vaino Kallas]], Eesti vabadusvõitleja (1927–2019) *[[Vello Kallas]], eesti postmargikunstnik (1942–2013) *[[Marite Kallasma]], eesti raadio ja televisiooni teadustaja, saatejuht ning saatejuhtide koolitaja-eetrinõustaja (1948–) *[[Rein Kallasma]], eesti sporditegelane ja spordiajakirjanik (1937–2014) *[[Albert Kallasmaa]], eesti kunstnik (1915–1969) *[[Ilme Kallasmaa]], eesti raamatukogutöötaja (1929–2017) *[[Marja Kallasmaa]], eesti keeleteadlane (1950) *[[Riivo Kallasmaa]], eesti oboemängija ja bariton (1981–) *[[Maaja Kallast]], eesti etiketiõpetaja (1938–2014) *[[Aivar Kallaste]], eesti balletitantsija (1959–) *[[Arnold Kallaste]], Eesti politseiametnik (1894–1942) *[[Harmo Kallaste]], eesti muusik (1972–) *[[Harry Kallaste]], eesti näitleja *[[Juhan Kallaste]], eesti vaimulik, näitleja ja pikaealine (1891–1999) *[[Ken Kallaste]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Maria Kallaste]], eesti ooperilaulja (metsosopran) (1983–) *[[Mihkel Kallaste]], eesti näitleja (1992–) *[[Risto Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Toomas Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Vivian Kallaste]], eesti laulja ja laulupedagoog (1956–) *[[Andrus Kallastu]], eesti helilooja ja dirigent (1967–) *[[Kai Kallastu]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1970–) *[[Teet Kallasvee]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1966–2012) *[[Anu Kallavus]], eesti alpinist (1956–) *[[Tiina Kallavus]], eesti koolitaja ja koolijuht (1965–2019) *[[Eedo Kalle]], eesti majandusteadlane ja emeriitdotsent (1949–) *[[Heikki Kalle]], eesti ökoloog ja muusik (1968–) *[[Jakob Kalle]], Eesti poliitik (1896–1942) *[[Laura Kalle]], eesti näitleja (1989–) *[[Carmel Kallemaa]], Kanadat esindav eesti iluvõimleja (1997–) *[[Kalev Kallemets]], Eesti poliitik (1979–) *[[Theodor Kallifatides]], kreeka päritolu rootsikeelne kirjanik (1938–) *[[Alfred-Valdemar Kallikivi]], eesti arst (1907–1943) *[[Ahti Kallikorm]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Ants Kallikorm]], eesti biokeemik (1938–2001) *[[Arno Kallikorm]], eesti koorijuht (1915–1992) *[[Riina Kallikorm]], eesti reumatoloog (1948–) *[[Anne Kalling]], eesti tõlkija ja toimetaja (1938–2011) *[[Ken Kalling]], eesti teadusajaloolane (1963–) *[[Heikki Kallio]], soome maletaja (1980–) *[[Mika Kallio]], soome motosportlane (1982–) *[[Kyösti Kallio]], Soome poliitik (1873–1940) *[[Antti Kalliomäki]], Soome poliitik ja teivashüppaja (1947–) *[[Ivar Kallion]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1931–2013) *[[Valdo Kallion]], Eesti ja Saksa sõjaväelane ning eesti ehitusinsener (1923–1997) *[[Ain Kallis]], eesti meteoroloog ja publitsist (1942–) *[[Oskar Kallis]], eesti maalikunstnik (1892–1918) *[[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (1948–2024) *[[Aleksander Kallus]], eesti ettevõtja ja trükikoja omanik (1897–1942) *[[Kaspar Kalluste]], eesti trummar (1988–) *[[Tiit Kalluste]], eesti džässakordionist, helilooja, pedagoog ja produtsent (1962–) *[[Alfred Kalm]], eesti agronoom ja tööstur (1883–1959) *[[Anu Kalm]], eesti graafik (1960–) *[[Hans Kalm]], Eesti ja Soome sõjaväelane (1889–1981) *[[Jaak Kalm]], eesti majandustegelane (1941–2021) *[[Kalle Kalm]], eesti orienteeruja ja kartograaf (1950–) *[[Maria Kalm]], eesti teatrikunstnik (1983–) *[[Mart Kalm]], eesti arhitektuuriajaloolane (1961–) *[[Rudolf Kalm]], eesti näitleja, insener ja meremees (1944–) *[[Valdo Kalm]], eesti tippjuht ja ühiskonnategelane (1966–) *[[Volli Kalm]], eesti geoloog (1953–2017) *[[Ivar Kalma]], eesti bridžimängija ja insener (1959–2023) *[[Andrei Kalmakov]], Venemaa kabetaja (1970–) *[[Imre Kálmán]], ungari helilooja (1882–1953) *[[Erich Kalmar]], eesti maletaja (1916–1973) *[[Gita Kalmet]], Eesti diplomaat ja näitleja (1959–) *[[Hanno Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1931–1982) *[[Henrik Kalmet]], eesti näitleja (1986–) *[[Karl-Andreas Kalmet]], eesti näitleja (1989–) *[[Leo Kalmet]], eesti lavastaja (1900–1975) *[[Madis Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–) *[[Richard Kalmet]], eesti põllumajandusteadlane (1911–2006) *[[Tanel Kalmet]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Toomas Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1983) *[[Elle Kalmo]], eesti laulja (1945–) *[[Heino Kalmo]], eesti konstruktor (1937–2018) *[[Eda Kalmre]], eesti folklorist (1958–) *[[Vahur Kalmre]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Ain Kalmus]], eesti kirjanik ja vaimulik (1906–2001) *[[Andreas Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1902–1990) *[[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja (1970–) *[[Arnold Kalmus]], eesti maalikunstnik (1882–1942) *[[Jaan Kalmus]], eesti ettevõtja (1958–2022) *[[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (1943–2024) *[[Kertu Kalmus]], eesti ajakirjanik (1986–) *[[Marek Kalmus]], eesti kulturist (1971–2023) *[[Marie Kalmus]], eesti skulptor (1882–1959) *[[Veronika Kalmus]], eesti sotsioloog-meediateadlane (1973–) *[[Jānis Kalnbērziņš]], Läti NSV ja Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1893–1986) *[[Sandra Kalniete]], Läti poliitik ja diplomaat (1952–) *[[Maie Kalnin]], eesti hambaarst ja suu-, näo- ning lõualuukirurg (1932–2015) *[[Rēzija Kalniņa]], läti näitleja (1970–) *[[Alfrēds Kalniņš]], läti helilooja ja dirigent (1879–1951) *[[Bruno Kalniņš]], Läti poliitik ja ajaloolane (1899–1990) *[[Ivars Kalniņš]], Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja (1948–) *[[Haralds Kalniņš]], läti luterlik vaimulik (1911–1997) *[[Jānis Kalniņš]], läti päritolu Kanada dirigent ja helilooja (1904–2000) *[[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]], läti jäähokimängija (1991–) *[[Leonīds Kalniņš]], Läti sõjaväelane, kindralleitnant (1957–) *[[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (1922–2022) *[[Kálmán Kalocsay]], ungari esperantist, luuletaja ja tõlkija (1891–1976) *[[Salomon Kalou]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[Kaarlo Julius Kalpa]], Soome ja Eesti vaimulik (1867–1918) *[[Donald Kalpokas]], Vanuatu poliitik (1943–2019) *[[Aldo Kals]], eesti ajaloolane (1945–) *[[Jaak Kals]], eesti arstiteadlane (1977–) *[[Peeter Kalt]], eesti karikaturist (1949–2020) *[[Heinrich von Kaltenbach]], Toolse foogt 16. sajandil *[[Ernst Kaltenbrunner]], Saksa jurist ja riigiametnik (1903–1946) *[[Gerlinde Kaltenbrunner]], austria alpinist (1970–) *[[Samuel Kalu]], Nigeeria jalgpallur (1997–) *[[Oleg Kalugin]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1934–) *[[Theodor Kaluza]], saksa füüsik ja matemaatik (1885–1954) *[[Peep Kalv]], eesti astronoom (1934–2002) *[[Jonas Kalvanas (juunior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1948–2003) *[[Jonas Kalvanas (seenior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1914–1995) *[[Aadu Kalve]], Eesti sõjaväelane (1899–1941) *[[Kristi Kalve]], eesti haridustegelane (1966–) *[[Mall Kalve]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1952–2017) *[[Kaija M Kalvet]], eesti lavastaja ja näitleja (1989–) *[[Mart Kalvet]], eesti muusik, tõlkija ja kolumnist (1975–) *[[Tõnu Kalvet]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1970–) *[[Mari-Liis Kalvik]], eesti keeleteadlane (1979–) *[[Jaan Kalviste]], eesti keemik (1898–1936) *[[Aigars Kalvītis]], Läti poliitik (1966–) *[[Arved Kalvo]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1983) ==Kam== *[[Endel Kama]], eesti arst (1919–1979) *[[Endel Kama (ratsaspordikohtunik)|Endel Kama]], ratsaspordiorganisaator ja ratsaspordikohtunik (1925–2017) *[[Kaido Kama]], Eesti poliitik (1957–) *[[Priit Kama]], eesti jurist (1971–) *[[Põim Kama]], eesti suhtekorraldaja, autor ja kriitik (1985–) *[[Israel Kamakawiwoʻole]], Hawaii muusik (1959–1997) *[[Chris Kaman]], USA korvpallur (1982–) *[[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (1960–2024) *[[François Kamano]], Guinea jalgpallur (1996–) *[[Aboubakar Kamara]], Mauritaania jalgpallur (1995–) *[[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Glen Kamara]], Sierra Leone päritolu Soome jalgpallur (1995–) *[[Kei Kamara]], Sierra Leone jalgpallur (1984–) *[[Laimonis Kamara]], läti luuletaja ja tõlkija (1934–1983) *[[Rein Kamarik]], eesti vehkleja, vehklemistreener ja sporditegelane (1939–) *[[Kaspars Kambala]], läti korvpallur ja poksija (1978–) *[[Mujinga Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (sprinter) (1992–) *[[Kambyses II]], Pärsia valitseja ja Egiptuse vaarao (surnud 522 eKr) *[[Hilda Kamdron]], eesti kunstnik (1901–1972) *[[Yusuf Saad Kamel]], Bahreini kergejõustiklane (1983–) *[[Dean Kamen]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja leiutaja (1951–) *[[Lev Kamenev]], Nõukogude poliitik (1883–1936) *[[Sergei Kamenev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1881–1936) *[[Jüri Kamenik]], eesti pilveekspert (1988–) *[[Fjodor Kamenski]], vene skulptor (1836–1913) *[[Heike Kamerlingh Onnes]], hollandi füüsik (1853–1926) *[[Yōko Kamikawa]], Jaapani poliitik (1953–) *[[Abdallah Mohamed Kamil]], Djibouti poliitik (1936–) *[[André Kaminski]], juudi päritolu saksakeelne Šveitsi kirjanik (1923–1991) *[[Marcin Kamiński]], Poola jalgpallur (1992–) *[[Marek Kamiński]], Poola rännumees (1964–) *[[Mariusz Kamiński]], Poola poliitik (1965–) *[[Thomas Kaminski]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Valters Kaminskis]], läti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Paul Kamm]], eesti graafik (1917–1979) *[[Annelies Kammenhuber]], saksa keeleteadlane (1922–1995) *[[Pános Kamménos]], kreeka poliitik (1965–) *[[Arno Kamminga]], hollandi ujuja (1995–) *[[Antti Kammiste]], eesti muusik (1966–) *[[Eric Kammiste]], eesti kitarrist (1991–) *[[Hans Kammler]], tsiviilinsener ja SS-i ohvitser (1901–1945) *[[Nikolai Kamov]], vene helikopterikonstruktor (1902–1973) *[[Mari Kamp]], eesti laulja ja näitleja (1915–2007) *[[Robin van Kampen]], hollandi maletaja (1994–) *[[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur (1990–) *[[Mihkel Kampmaa]] (Kampmann), eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog (1867–1943) *[[Johann Renatus Kampmann]], Eesti vaimulik (1748–1834) *[[Leopold Kampmann]], Eesti ettevõtja ja riigiametnik (1888–1953) *[[Viggo Kampmann]], Taani poliitik (1910–1976) *[[Ingvar Kamprad]], rootsi ettevõtja (1926–2018) *[[Evald Kampus]], eesti teatritegelane (1927–2017) *[[Hans Kampus]], eesti metsateadlane (1897–1938) *[[Lisette Kampus]], eesti seksuaalvähemuste liikumise aktivist (1984–) *[[Mart Kampus]], eesti näitleja ja teatrijuht *[[Eva Kams]], Eesti poliitik (1972–) *[[Gert Kams]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Reinhold Kamsen]], eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1871–1952) *[[Gata Kamsky]], USA maletaja (1974–) *[[Oleksandr Kamõšin]], Ukraina poliitik ja ettevõtja (1984–) *[[Olga Kamyshleeva]], Hollandi kabetaja (1973–) ==Kan== *[[Naoto Kan]], Jaapani poliitik (1946–) *[[Aadu Kana]], eesti insener, poliitik, korvpallur ja sporditegelane (1940–) *[[Barsegh Kanahjan]], helilooja ja dirigent (1885–1967) *[[Norishige Kanai]], jaapani arst, mereväelane ja JAXA astronaut (1976–) *[[Ivan Kanajev]], vene bioloog ja teadusajaloolane (1893–1983) *[[Madis Kanarbik]] (1962–) *[[Villem Kanarik]], eesti advokaat (sündis 1892) *[[Eduard Kanasaar]], eesti tehnikateadlane (1902–1992) *[[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik ja illustraator (1937–2022) *[[August Kanastik]], eesti maadleja (1882–1945) *[[Kaie Kand]], eesti kergejõustiklane (1984–) *[[Aleksandr Kandaurov]], Venemaa kabetaja (1956–) *[[Toomas Kandimaa]], eesti korvpallur (1975–) *[[Vassili Kandinsky]], vene kunstnik ja graafik (1866–1944) *[[Mare Kandre]], eesti päritolu rootsi kirjanik (1962–2005) *[[Lembit Kandrov]], eesti poksija (1937–2017) *[[Leonid Kane]], Eesti politseinik (1896–1941) *[[Patrick Kane]], Ameerika Ühendriikide elukutseline jäähokimängija (1988–) *[[Takaki Kanehiro]], jaapani arst (1849–1920) *[[Liia Kanemägi-Jõerand]], eesti näitleja (1974–) *[[Teodor Kanemägi]], eesti advokaat (1897–1942) *[[Karl Kanep]], eesti poliitik (1883–1935) *[[Konstantin Kanep]], Eesti sõjaväelane (1893–1965) *[[Meelis Kanep]], Eesti maletaja, suurmeister (1983–) *[[Anton Kanepi]], eesti poksija (1919–1990) *[[Harald Kanepi]], eesti poksija (1921–1975) *[[Kaia Kanepi]], eesti tennisist (1985–) *[[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (1948–2022) *[[Wi Jo Kang]], korea teoloog ja ajaloolane (1930–) *[[Matti Kangaskoski]], soome luuletaja (1983–) *[[Kaarlo Kangasniemi]], soome tõstja (1941–) *[[Karl Kanger]], eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1898-?) *[[Tõnis Kanger]], eesti keemik (1959–) *[[Tanel Kangert]], eesti jalgrattur (1987–) *[[Gea Kangilaski]], Eesti poliitik (1978–) *[[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiteadlane (1939–2022) *[[Jaan Kangilaski]], eesti filosoof (1970–) *[[Kadri Kangilaski]], eesti kunstnik *[[Mari Kangilaski]], eesti näitleja (1918–1989) *[[Ott Kangilaski]], eesti graafik ja publitsist (1911–1975) *[[Eero Kangor]], eesti kunstikriitik ja -ajaloolane (1982–) *[[Anna-Magdaleena Kangro]], eesti tõlkija ja kultuuriteoreetik (1979–) *[[Bernard Kangro]], eesti kirjanik (1910–1994) *[[Eva-Maria Kangro]], eesti psühholoog (1980–) *[[Evald Kangro]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) *[[Fromhold Kangro]], eesti ehitusinsener ja ettevõtja (1881–1932) *[[Gunnar Kangro]], eesti matemaatik (1913–1975) *[[Helga Kangro]], eesti arst ja kirjanik (1924–1999) *[[Hilja Kangro]], eesti arst (1922–2001) *[[Hilja Kangro (pianist)|Hilja Kangro]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1922–2004) *[[Inga Kangro]], eesti matemaatik (1974–) *[[Johannes Kangro]], eesti kunstnik, ajakirjanik ja ühiskondliku elu tegelane (1921–1998) *[[Karl Kangro]], eesti loomaarst (1862–1935) *[[Kirke Kangro]], eesti kunstnik (1975–) *[[Leonhard Kangro]], soomepoiss ja metsavend (1921–2017) *[[Maarja Kangro]], eesti tõlkija ja luuletaja (1973–) *[[Mai Kangro]], eesti laulja ja ajakirjanik (1987–) *[[Mart Kangro]], eesti tantsija ja koreograaf *[[Peeter Kangro]], Eesti sõjaväelane (1901–1990) *[[Raimo Kangro]], eesti helilooja ja pedagoog (1949–2001) *[[Tauno Kangro]], eesti skulptor (1966–) *[[Tiina Kangro]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Valdeko Kangro]], eesti viiuldaja, vaimulik ja muusikakorraldaja (1916–2019) *[[Ene Kangron]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) *[[Tõnu Kangron]], eesti koorijuht (1941–) *[[Eva Merike Kangro-Pennar]], eesti ajakirjanik (1950–1997) *[[Rasmus Kangro-Pool]], eesti kriitik (1890–1963) *[[Voldemar Kangro-Pool]], eesti kunstnik (1889–1943) *[[Andreas Kangur]], eesti õigusteadlane, endine lapsnäitleja (1978–) *[[Guido Kangur]], eesti näitleja (1956–) *[[Julius Kangur]], eesti ujuja (1918–1972) *[[Jüri-Ruut Kangur]], eesti dirigent (1975–) *[[Kalju Kangur]], eesti luuletaja ja kirjanik (1925–1989) *[[Kevin Kangur]] (1989–) *[[Kristjan Kangur]], eesti korvpallur (1982–) *[[Kristjan Jaak Kangur]], eesti tõlkija *[[Ksenja Kangur]], eesti pikaealine (1904–2010) *[[Külli Kangur]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1949–) *[[Mart Kangur]], eesti luuletaja, filosoof ja tõlkija (1971–) *[[Martin Kangur]], eesti autorallisõitja (1992–) *[[Mats Kangur]], eesti loodusfotograaf (1976–) *[[Mihkel Kangur]], eesti ökoloog (1975–) *[[Paavo Kangur]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Pille Kangur]], eesti helilooja (1966–2013) *[[Valdo Kangur]], eesti matkategelane ja alpinist (1963–) *[[Villu Kangur]] (1957–) *[[Vladimir Kangur]], Eesti poliitik (sündis 1903) *[[Ülo Kangur]], eesti matkasportlane ja -aktivist (1943–) *[[Kangxi]], Hiina keiser (1654–1722) *[[Stanisław Kania]], Poola poliitik (1927–2020) *[[Valentin Kanits]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Toimi Kankaanniemi]], Soome poliitik (1950–) *[[Aksel Kankaanranta]], soome laulja (1998–) *[[Mia Kankimäki]], soome kirjanik (1971–) *[[Juha Kankkunen]], soome rallisõitja (1959–) *[[Hans Kann]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1849–1932) *[[Jüri Kann]], keemiateadlane (1938–) *[[Kaja Kann]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–) *[[Kallista Kann]], eesti keeleteadlane, romaani ja germaani keelte õppejõud (1895–1983) *[[Nikolai Kann]], Eesti poliitik (1873–1948) *[[Peeter Kann]], Eesti sõjaväelane ja riigikohtunik (1883–1943) *[[Salme Kann]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1881–1957) *[[Tuule Kann]], eesti kanneldaja ja laulja (1964–) *[[Voldemar Kann]], eesti graafik (1919–2010) *[[Astrid Kannel]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Julius Kannelaud]], Eesti sõjaväelane (1896–1980) *[[Illar Kannelmäe]], eesti arhitekt (1936–2010) *[[Indrek Kannik]], Eesti poliitik ja jalgpallitegelane *[[Anu Kannike]], eesti nüüdiskultuuri uurija ja etnoloog (1967–) *[[Christian Kannike]], eesti kirjanik (1863–1891) *[[Kristjan Kannike]], eesti füüsik (1978–) *[[Sulev Kannike]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Sulev Kannimäe]], Eesti poliitik (1955–) *[[Jevdokia Kanniste]], setu laulik (1857–1924) *[[Ülo Kannisto]], eesti ettevõtja (1954–) *[[Kristjan Kannukene]], eesti laulja (1996–) *[[Leiti Kannukene]], eesti [[brüoloogia|brüoloog]] (1939–) *[[Robert Kannukene]], eesti usuteadlane (1910–1992) *[[Paul Kannuluik]], eesti näitleja (1925–1992) *[[Anneli Kannus]], eesti pedagoog, rektor ja poliitik (1969–) *[[Helena Kannus]], eesti kergejõustiklane (1967–) *[[Merle Kannus]], eesti klaasikunstnik (1972–) *[[Jigoro Kano]], judo rajaja (1860–1938) *[[Takeshirō Kanokogi]], jaapani maalikunstnik (1874–1941) *[[Tapani Kansa]], soome laulja (1949–) *[[Edgar Kant]], eesti geograaf ja majandusteadlane (1902–1978) *[[Immanuel Kant]], saksa filosoof *[[Johannes Kant]], Eesti ohvitser, laskesportlane, kultuuritegevuse ja väliseestluse edendaja (1904–1984) *[[Anna Kantane]], poola maletaja (1989–) *[[Toms Kantāns]], läti maletaja (1994–) *[[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja *[[Paul Kantner]], USA kitarrist ja laulja (1941–2016) *[[Julia Kantor]], venemaa ajaloolane (1972) *[[Vladimir Kantor]], vene kirjanik, kirjandusteadlane ja filosoof (1945–) *[[Gia Kantšeli]], gruusia helilooja (1935–2019) *[[Mark Kantšukov]], Eesti majandusteadlane (1981–) *[[Igor Kanõgin]], Nõukogude Liidu ja Valgevene maadleja (1956–) ==Kao== *[[Charles Kao]], hiina füüsik (1933–2018) ==Kap== *[[Kasperi Kapanen]], Soome jäähokimängija (1996–) *[[Boglárka Kapás]], ungari ujuja (1993–) *[[Andrei Kapitsa]], vene geograaf (1931–2011) *[[Pjotr Kapitsa]], vene füüsik (1894–1984) *[[Sergei Kapitsa]], vene füüsik ja demograaf (1928–2012) *[[Fanny Kaplan]], vene revolutsionäär (1890–1918) *[[Hamit Kaplan]], Türgi maadleja (1934–1976) *[[Mehmet Kaplan]], türgi päritolu Rootsi poliitik (1971–) *[[Jaan Kaplinski]], eesti kirjanik ja tõlkija (1941–2021) *[[Jerzy Kaplinski]], poola filoloog (1901–1943) *[[Lauris Kaplinski]], eesti programmeerija (1971–) *[[Lemmit Kaplinski]], Eesti kultuuritegelane ja poliitik (1980–) *[[Nora Kaplinski]], eesti tõlkija (1906–1982) *[[Oskar Kaplur]], eesti maadleja (suri 1962) *[[Kareena Kapoor]], India näitleja (1980–) *[[Aleksander Kapp]], eesti vaimulik (1874–1940) *[[Artur Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1878–1952) *[[Eugen Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1908–1996) *[[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija (1991–) *[[Guido Kapp]], eesti riigiametnik ja looduskaitsja (1945–) *[[Joosep Kapp]], rahvusliku liikumise tegelane ja kooliõpetaja (1833–1894) *[[Viktor Kapp]], eesti metsandus- ja sporditegelane (1919–2003) *[[Villem Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1913–1964) *[[Johannes Kappel]], eesti helilooja ja organist (1855–1907) *[[Margus Kappel]], eesti klahvpillimängija (1956–) *[[Vladimir Kappel]], Vene valgekaartlane (1883–1920) *[[Loviise Kapper]], eesti näitleja (1996–) *[[Sander Kapper]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Sille Kapper]], eesti rahvatantsujuht (1968–) *[[Tiina Kapper]], eesti tantsija ja tantsuõpetaja (1895–1947) *[[Heljut Kapral]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1923–2021) *[[Tiit Kaps]], eesti keemik (1940–2014) *[[Friedrich Kapsi]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Michális Kapsís]], kreeka jalgpallur (1973–) *[[Spyrídon Kapnísis]], kreeka maletaja (1981–) *[[Aino Kapsta]], eesti metallehete kunstnik (1935–2024) *[[Eduard Kapsta]], eesti Poliitilise Politsei ametnik (1893–1941) *[[Harald Kapsta]], Eesti sõjaväelane (1906–1970) *[[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik (1969–) *[[Meelis Kapstas]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Aivo Kapten]], Eesti sõjaväelane (1964–) *[[Helin Kapten]], eesti pianist (1952–) *[[Toomas Kapten]], eesti koorijuht ja dirigent (1957–) *[[Annu Kapulainen]], soome kunstnik *[[Arttu Kapulainen]], soome näitleja (1981–) *[[Henri Kapulainen]], soome kirjanik (1947–) *[[Ryszard Kapuściński]], poola kirjanik ja ajakirjanik (1932–2007) *[[Bartosz Kapustka]], poola jalgpallur (1996–) *[[Silva Kaputikjan]], armeenia luuletaja ja poliitaktivist (1919–2006) ==Kar== *[[Vladimir Kara-Murza]], Venemaa opositsiooniline poliitik ja ajakirjanik (1981–) *[[Jem Karacan]], türgi jalgpallur (1989–) *[[Fran Karačić]], Austraalia jalgpallur (1996–) *[[Radovan Karadžić]], Serblaste Vabariigi poliitik (1945–) *[[Sergei Karaganov]], vene politoloog (1952–) *[[Giórgos Karagkoúnis]], kreeka jalgpallur (1977–) *[[Herbert von Karajan]], austria dirigent (1908–1989) *[[Krasimir Karakatšanov]], Bulgaaria ajaloolane ja poliitik (1965–) *[[Gleb Karakulov]], Venemaa eriteenistusväelane (1987–) *[[Angel Karaliitšev]], Bulgaaria lastekirjanik (1902–1972) *[[Konstantínos Karamanlís]], Kreeka poliitik (1907–1998) *[[Kóstas Karamanlís]], Kreeka poliitik (1956–) *[[Nikolai Karamzin]], vene ajaloolane ja kirjanik (1766–1826) *[[Maria Karamzina]], vene ja Eesti luuletaja, kirjanik, kirjanduskriitik ja tõlkija (1900–1942) *[[Šolban Kara-ool]], Tõva poliitik (1966–) *[[Šavarš Karapetjan]], armeenia päritolu allveesportlane (1953–) *[[Anton Karas]], Austria kandlemängija ja helilooja (1906–1985) *[[Noboru Karashima]], jaapani orientalist ja kirjanik (1933–2015) *[[Kalju Karask]], eesti laulja ja näitleja (1931–2011) *[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], Eesti publitsist ja filmirežissöör (1931–2015) *[[Uładzimir Karatkievič]], valgevene kirjanik (1930–1984) *[[Nikolai Karatšentsov]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1944–2018) *[[Andrei Karaulov]], vene ajakirjanik (1958–) *[[Aleksandr Karavajev]], vene rahvusest Eesti korvpallur (1959–) *[[Vjatšeslav Karavajev]], vene jalgpallur (1995–) *[[Anu Karavajeva]], eesti endine võrkpallur ja treener (1958–) *[[Petko Karavelov]], Bulgaaria poliitik (1843–1903) *[[Susanna Karawanskij]], Saksa poliitik (1980–) *[[Ramūnas Karbauskis]], Leedu poliitik, agronoom ja ettevõtja (1969–) *[[Ada Karczmarczyk]], poola kunstnik (1985–) *[[Harald Kard]], eesti laulja (bariton) (1932–1995) *[[Paul Kard]], eesti füüsik (1914–1985) *[[Peeter Kard]], eesti näitleja (1940–2006) *[[Roman Kard]], Eesti politseinik (1898–1942) *[[Murat Kardanov]], Venemaa maadleja (1971–) *[[Khloé Kardashian]], Ameerika Ühendriikide tõsielusarja tegelane, ettevõtja ja modell (1984) *[[Kim Kardashian]], Ameerika Ühendriikide modell, näitleja ja ettevõtja (1980–) *[[Kourtney Kardashian]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, modell ja tõsielusarja tegelane (1979–) *[[Linda Kardna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) *[[Endel Kareda]], eesti majandusteadlane (1914–1968) *[[Enn Kareda]], eesti insener, tehnikateadlane ja ühiskonnategelane (1939–2016) *[[Saale Kareda]], eesti muusikateadlane (1968–) *[[Urjo Kareda]], eesti päritolu Kanada teatrikriitik (1944–2001) *[[Aleksandr Karelin]], vene maadleja ja poliitik (1967–) *[[Pavel Karelin]], Venemaa suusahüppaja (1990–2011) *[[Carl Friedrich Karell]], eesti helilooja ja klaveriõpetaja (1791–1857) *[[Endel Karell]], Eesti vabadusvõitleja (1922–1949) *[[Marii Karell]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Otto Karell]], Eesti sõjaväelane (1893–1946) *[[Philipp Karell]], eesti arst (1806–1886) *[[Ulrich Karell]], eesti arst (1892–1983) *[[Kristi Karelsohn]], Eesti diplomaat (1968–) *[[Ello-Rahel Karelson]], eesti biokeemik (1946–) *[[Kaupo Karelson]], eesti teleprodutsent (1974–) *[[Mati Karelson]], eesti keemik (1948–) *[[Richard Karelson]], Eesti maadleja (1977–) *[[Rudolf Karelson]], eesti keeleteadlane (1929–2006) *[[Tiia Karelson]], eesti kunstiettevõtja (1949–) *[[Alo Karemaa]], Eesti sõjaväelane (1905–1970) *[[Rein Karemäe]], eesti teleajakirjanik (1934–2014) *[[Ruth Karemäe]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1932–) *[[Doris Kareva]], eesti luuletaja (1958–) *[[Hillar Kareva]], eesti helilooja (1931–1992) *[[Viktor Kargaja]], Eesti jurist (1886–1968) *[[Mati Karge]], Eesti sõjaväelane (1893–1972) *[[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja (1994–) *[[Renate Karhu]], eesti laulja (1941–2015) *[[Madis Kari]], eesti klarnetist (1971–2020) *[[Amir Karić]], Sloveenia endine jalgpallur (1973–) *[[Benjamina Karić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1991–) *[[Toomas Kariis]], eesti gastroenteroloog *[[Hergi Karik]], eesti keemik (1929–2012) *[[Jaanus Karilaid]], Eesti poliitik (1977–) *[[Benjamin Karim]] (Benjamin 2X), USA usutegelane (1932–2005) *[[Nouman Karim]], Pakistani poksija (1983–) *[[Sardar Fazlul Karim]], bengali filosoof (1925–2014) *[[Islom Karimov]], Usbekistani poliitik (1938–2016) *[[Gulnora Karimova]], Usbekistani diplomaat (1972–) *[[Aili Karindi]], eesti õpetaja ja koduloolane (1937–) *[[Alfred Karindi]], eesti helilooja, organist ja koorijuht (1901–1969) *[[Jüri Karindi]], eesti näitleja ja teatridirektor (1942–2017) *[[Laine Karindi]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1926–2002) *[[Alo Karineel]], Eesti poliitik (1892–1942) *[[Villem Karineem]], Eesti sõjaväelane (1895–1982) *[[Jarmo Karing]], eesti tantsija ja koreograaf *[[Voldemar Karing]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Arturs Krišjānis Kariņš]], Läti poliitik (1964–) *[[Alar Karis]], eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli rektor, riigikontrolör, Eesti president (1958–) *[[Harry Karis]], eesti fütopatoloog (1930–2018) *[[Helle Karis]], eesti filmirežissöör (1944–2021) *[[Martin Karis]], eesti endine saalihokimängija ja tennisetreener (1981–) *[[Sirje Karis]], eesti muuseumitegelane (1956–) *[[Katrin Karisma]], Eesti näitleja ja laulja (1947–) *[[Roman Kariste]], Eesti poksija ja poksitreener (1919–1992) *[[Henn Karits]], eesti endine võrkpallur, insener ja erusõjaväelane (1941–) *[[Nigul Karits]], Eesti poksija (1911–1944) *[[Ramiz Karitšev]], Nõukogude Liidu jalgpallur (1913–1969) *[[Loris Karius]], saksa jalgpallur (1993–) *[[Kirke Karja]], eesti pianist ja helilooja (1989–) *[[Sven Karja]], eesti teatrikriitik ja dramaturg (1968–) *[[Juri Karjagin]], Eesti arst ja arstiteadlane (1974–2024) *[[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (1944–) *[[Sergei Karjakin (sündinud 1964)|Sergei Karjakin]], Eesti maletaja (1964–) *[[Sergei Karjakin]], malesuurmeister (1990–) *[[Ahti Karjalainen]], Soome poliitik (1923–1990) *[[J. Karjalainen]], soome laulja (1957–) *[[August Karjus]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1906–1970) *[[Jonatan Karjus]], eesti ajakirjanik (1991–) *[[Silver Karjus]], eesti tennisetreener (1975–) *[[Kristo Karjust]], eesti tehnikateadlane (1979–) *[[Feliks Kark]], eesti näitleja (1933–) *[[Jaan Kark]], eesti mäeinsener ja geoloog (1876–1953) *[[Karl Kark]], eesti poliitik (1882–1924) *[[Maret Kark]], eesti budoloog (1954–) *[[Tõnis Kark]], eesti vaimulik, politseikaplan (1978–) *[[Tõnu Kark]], eesti näitleja (1947–) *[[Ida Karkiainen]], Rootsi poliitik (1988–) *[[Nikolai Karklin]], eesti maadleja (1911–1999) *[[Kārlis Kārkliņš]], läti talunik ja II Riigiduuma liige (1865–?) *[[Karl I (Austria-Ungari)]], Austria-Ungari keiser (1887–1922) *[[Karl I (Münsterberg)]], Münsterbergi hertsog (1476–1536) *[[Karl I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1713–1780) *[[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|Karl II]], Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog (1741–1816) *[[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|Karl IV]], Saksa-Rooma keiser (1316–1378) *[[Karl V]], Saksa-Rooma riigi valitseja (1500–1558) *[[Karl VI]], Saksa-Rooma keiser (1685–1740) *[[Karl VIII]], Rootsi kuningas (suri 1470) *[[Karl IX]], Rootsi kuningas *[[Karl X Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl XII]], Rootsi kuningas *[[Karl XIII]], Rootsi kuningas (1748–1818) *[[Karl XIV Johan]], Rootsi ja Norra kuningas (1763–1844) *[[Karl XV]], Rootsi ja Norra kuningas (1826–1872) *[[Karl XVI Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl Filip]], Rootsi prints (1601–1622) *[[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]], Schleswig-Holsteini hertsog (1700–1739) *[[Karl Kurt]], Rootsi jarl (suri 1220) *[[Karl Martell]], Frangi riigi majordoomus (suri 741) *[[Karl Paks]], Ida-Frangi kuningas *[[Karl Suur]], keiser *[[Karl Sverkersson]], Rootsi kuningas (1130–1167) *[[Karl Wilhelm Ferdinand]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1735–1806) *[[Jerome Karle]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (1918–2013) *[[Karl Karlep]], eesti eripedagoog (1939–2018) *[[Sten Karling]], rootsi kunstiteadlane (1906–1987) *[[Erik Axel Karlfeldt]], rootsi luuletaja (1864–) *[[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]], Frangi majordoomus (suri 754) *[[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]], Frangi kuningas (751–771) *[[Karlmann (Baieri kuningas)|Karlmann]], Baieri ja Ida-Frangi kuningas *[[Boris Karloff]], inglise filminäitleja (1887–1969) *[[Andrei Karlov]], Venemaa diplomaat (1954–2016) *[[Ernests Karlsbergs]], Läti talunik, sõjaväelane ja poliitik (1861–?) *[[Karin Karlsbro]], Rootsi poliitik (1970–) *[[Ainar Karlson]], eesti poksija (1988–) *[[Edith Karlson]], eesti skulptor (1983–) *[[Fred Karlson]], eesti majandusteadlane (1980–) *[[Gunnar Karlson]], Rootsi sõjaväelane, kindralmajor (1958–) *[[Johannes Karlson]], eesti metodisti misjonär ja pastor *[[Karl Karlson]], eesti luterlik vaimulik (1901–2005) *[[Karl Ferdinand Karlson]], Eesti advokaat ja poliitik (1875–1941) *[[Rain Karlson]], eesti poksija (1992–) *[[Urmas Karlson]], eesti endine jalgrattur (1961–) *[[Kārlis Karlsons]], läti poliitik ja insener (1907–1962) *[[Åke Karlsson]], Soome poksija (1911–1958) *[[Erik Karlsson]], Rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Fred Karlsson]], soomerootsi keeleteadlane (1946–) *[[Henrik Karlsson]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija (1983–) *[[Nils Karlsson]], rootsi suusataja (1917–2012) *[[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja (1990–) *[[William Karlsson]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Jesper Karlström]], rootsi jalgpallur (1995–) *[[Friedrich Karm]], eesti jalg- ja jääpallur (1907–1980) *[[Heino Juho Karm]], eesti vaimulik (1909–1943) *[[Hille Karm]], eesti kirjanik (1949–) *[[Hille Karm (kunstnik)|Hille Karm]], eesti multimeediakunstnik (1967–) *[[Jaanus Karm]], Eesti sõjaväelane (1969–) *[[Kaarel Karm]], eesti näitleja (1906–1979) *[[Karin Karm]], eesti näitleja (1943–) *[[Mari Karm]], eesti pedagoogikateadlane ja õppejõud (1956–) *[[Priit Karm]], eesti näitleja (1967–) *[[Rait Karm]], eesti pianist (1972–) *[[Juhan Karma]], eesti õpetaja ja koduloolane (1889–1968) *[[Otto Karma]], eesti majandusajaloolane (1915–1995) *[[Peeter Karma]], eesti vaimulik (1946–2021) *[[Tõnu Karma]], eesti keele- ja raamatuteadlane (1924–2014) *[[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane (1979–) *[[Alina Karmazina]], Eesti näitleja (1981–) *[[Martin Karmin]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1984) *[[Mati Karmin]], eesti skulptor (1959–) *[[Eve Karmo]] (1955–) *[[Heldur Karmo]], eesti laulusõnade kirjutaja (1927–1997) *[[Markus Karmo]], eesti muusik (1985–) *[[Andrus Karnau]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Žan Karničnik]], Sloveenia jalgpallur (1994–) *[[David Karnosky]], USA metsaökoloog *[[Erkki Karo]], eesti sotsiaalteadlane (1983–) *[[Väino Karo]], eesti laulja (1947–) *[[Raimundas Karoblis]], Leedu jurist, diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Tina Karol]], ukraina laulja (1985–) *[[Boris Karoles]], Eesti kohtunik (1890–?) *[[Justinas Karosas]], Leedu marksistlik filosoof ja poliitik (1937–2012) *[[Nikolai Karotamm]], Eesti NSV poliitik (1901–1969) *[[Evald Karotoom]], Eesti sõjaväelane (1914–1946) *[[Eduard Julius Karow]], Tartu kommertsbürgermeister (surnud 1874) *[[Atlan Karp]], eesti laulja (1972–) *[[Edmund Karp]], eesti jalgpallur (1913–2000) *[[Kadri Karp]], eesti aiandustegelane (1958–) *[[Kenneth Karp]], eesti kabetaja (1979–) *[[Leelo Karp]], eesti estraadilaulja ja lauluõpetaja (1941–2000) *[[Paul Karp]], eesti dirigent, tromboonimängija ja muusikapedagoog (1905–1981) *[[Raine Karp]], eesti arhitekt (1939–) *[[Kaie Karpa]], eesti õpetaja (1952–) *[[Deniss Karpak]], Eesti purjesportlane (1986–) *[[Vitalijus Karpačiauskas]], Leedu poksija (1966–) *[[Andra Karpin]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Leo Karpin]], Eesti tele- ja filmirežissöör (1946–2014) *[[Valeri Karpin]], Venemaa jalgpallur ja treener, ettevõtja (1969–) *[[Aleksandr Karpinski]], vene geoloog (1847–1936) *[[Włodzimierz Karpiński]], Poola poliitik (1961–) *[[Anatoli Karpov]], vene maletaja (1951–) *[[Dmitri Karpov]], Kasahstani kümnevõistleja (1981–) *[[Maksim Karpov]], Eesti politseinik (1975–1999) *[[Sten Karpov]], eesti näitleja (1984–) *[[Valeri Karpov]], vene jäähokimängija (1971–2014) *[[Mika Karppinen]], soome muusik (1971–) *[[Pertti Karppinen]], soome sõudja (1953–) *[[Paul Karrer]], Šveitsi keemik (1889–1971) *[[Pávlos Karrér]], kreeka helilooja (1829–1896) *[[Eedo Karrisoo]], eesti laulja (1907–1982) *[[Enno Karrisoo]], eesti käsipallitreener (1935–2010) *[[Aleksander Karro]], eesti ajakirjanik (1896–1929) *[[Harry Karro]], eesti näitleja (1930–2009) *[[Helle Karro]], eesti günekoloog (1957–) *[[Ilmari Karro]], eesti astroloog, müstik ja filmikriitik (1932–2011) *[[Pille-Riin Karro]], eesti laulja (1990–) *[[Merle Karro-Kalberg]], eesti ajakirjanik ja maastikuarhitekt (1981–) *[[Liina Karron]], eesti müügijuht ja kokk (1974–) *[[Tamara Karsavina]], vene balletitantsija (1885–1978) *[[Johann Daniel Karstens]], Haapsalu raehärra ja linnapea (1763–1803) *[[Ida Karstoft]], taani jooksja (1995–) *[[Mārtiņš Karsums]], läti jäähokimängija (1986–) *[[Aḩmad Walī Karzay]], Afganistani poliitik (1961–2011) *[[Ḩāmid Karzay]], Afganistani poliitik *[[Jaan Kartau]], eesti jurist ja kohtunik (1938–) *[[Juhan Kartau]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1883–1964) *[[Mari Kartau]], kunstnik, kunstiteadlane ja kuraator (1968) *[[Ott Kartau]], eesti näitleja (1988–) *[[Sanna Kartau]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja sõnakunstnik (1993–) *[[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja (1990–) *[[Narain Karthikeyan]], India autovõidusõitja (1977–) *[[Givi Kartozia]], gruusia maadleja (1929–1998) *[[Mika Karttunen]], soome maletaja (1981–) *[[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane (1954–2019) *[[Triinu Kartus]], eesti kirjanik ja tõlkija (1932–2003) *[[Armin Karu]], eesti ettevõtja (1965–) *[[Arnold Karu (kunstnik)|Arnold Karu]], eesti kunstnik (1917–2001) *[[Arnold Karu (linnapea)|Arnold Karu]], Tartu linnajuht (1922–2003) *[[Arnold Felix Karu]], eesti bibliofiil (1908–1991) *[[August Karu]], eesti metsateadlane (1907–1956) *[[Elfriede Karu]], eesti proviisor (1920–) *[[Elmar Karu]], eesti psühhiaater (1903–1996) *[[Gunnar-Raimond Karu]], eesti füüsika ja matemaatika õpetaja (1930–2022) *[[Jaan Karu]], eesti ajakirjanik (1873–1957) *[[Jaan Karu (õppejõud)]], eesti tehnikateadlane (1945–) *[[Jaak Karu]], eesti majandusteadlane (1946–) *[[Juhan Karu]], eesti haritlane (1897–1923) *[[Kaimar Karu]], Eesti ettevõtja, Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (1980–) *[[Kallervo Karu]], eesti trummar (1985–) *[[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog (1969–) *[[Kersti Karu]], eesti keraamik ja maalikunstnik (1946–) *[[Krista Karu]], eesti arhitekt (1950–) *[[Kristin Karu]], Eesti endine kergejõustiklane (1983–) *[[Kunnar Karu]], eesti alpinist (1981–) *[[Külliki Karu]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Laur Karu]], eesti arstiteadlane ja poliitik (1942–1996) *[[Margus Karu]], eesti kirjanik (1984–2017) *[[Paul Karu]], Eesti sõjaväelane (1902–1937) *[[Peeter Karu]], eesti laskur (1909–1942) *[[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Sander Karu]], eesti juhtimisspetsialist (1959–) *[[Tiiu Karu]], eesti filmimonteerija (1944–2006) *[[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (1935–) *[[Kaja Karu-Espenberg]], eesti õpetaja (1973–) *[[Leontine Karu-Lind]], eesti skulptor (1892–1972) *[[Ines Karu-Salo]], eesti ettevõtja, koreograaf ja tantsija (1985–) *[[Dome Karukoski]], soome režissöör (1976–) *[[Tiit Karuks]], eesti raadioajakirjanik (1946–) *[[Urve Karuks]], eesti kirjanik (1936–2015) *[[Ott Karulin]], eesti teatriteadlane (1980–) *[[Mari-Ann Karupää]], eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1937–) *[[Leo Karupää]], eesti agronoom ja poliitik (1911–1995) *[[Rein Karus]], eesti kiviraidur (1965–) *[[Vahur Karus]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Ester Karuse]], Eesti poliitik (1992–) *[[Jaan Karusoo]], eesti arst ja arstiteadlane (1928–1992) *[[Merle Karusoo]], eesti lavastaja (1944–) *[[Vladas Karvelis]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1980) *[[Börje Karvonen]], Soome poksija (1938–2016) # fK ==Kas== *[[Noriaki Kasai]], jaapani suusahüppaja (1972–) *[[August Kasak]], vallasekretär (1895–1942) *[[Elias Kasak]], Eesti sõjaväelane (1896–1985) *[[Enn Kasak]], eesti astrofüüsik, astroloogiaajaloolane ja filosoof (1954–) *[[Kadri Kasak]], eesti laulja *[[Darja Kassatkina]], vene tennisist (1997–) *[[Artur Kaschan]], Eesti sõjaväelane (1898–1945) *[[Berit Kaschan]], Eesti muuseumipedagoog ja kirjanik (1986–) *[[Andrej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1985–) *[[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1987–) *[[Laurynas Kasčiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Artur Kase]], Eesti sõjaväelane (1898–1988) *[[Asko Kase]], eesti filmilavastaja (1979–) *[[Jaanus Kase]], eesti päritolu disainer (1980–) *[[Johan Kase]], Eesti sõjaväelane (1896–1994) *[[Kajar Kase]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik (1982–) *[[Martin Kase]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Flo Kasearu]], eesti performance- ja fotokunstnik (1985–) *[[Kairi Kasearu]], eesti sotsioloog (1980–) *[[Kristjan Kasearu]], eesti laulja (1986–) *[[Andres Kasekamp]], eesti ajaloolane ja politoloog (1966–) *[[August Kasekamp]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Päivo Kasekamp]], eesti metodisti vaimulik ja soomepoiss (1924–2013) *[[Totti Kasekamp]], eesti kergejõustiklane (1925–2000) *[[Konstantin Kasekivi]], eesti laulja (1930–1979) *[[Hilda Kasela]], eesti pikaealine (1903–2010) *[[Robert Kasela]], eesti sulgpallur (1993–) *[[Jass Kaselaan]], eesti skulptor (1981–) *[[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja (1987–) *[[Casey Kasem]], Liibanoni päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja raadiosaatejuht (1932–2014) *[[Andrus Kasemaa]], eesti kunstnik (1941–2016) *[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]], eesti kirjanik (1984–) *[[Arno Kasemaa]], eesti õpetaja, koorijuht ja kirjanik (1915–1999) *[[Kalle Kasemaa]], eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija (1942–) *[[Margus Kasemaa]], eesti orkestrijuht (1968–) *[[Markus Kasemaa]], eesti kunstnik (1972–) *[[Olavi Kasemaa]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1943–) *[[Saskia Kasemaa]], eesti maalikunstnik (1945–2019) *[[Toomas Kasemaa]], Eesti ametnik ja poliitik (1968–) *[[Aare Kasemets]], eesti õigussotsioloog ja riigiametnik (1963–) *[[Aleksei Kasemets]], eesti pottsepp (sündis 1872) *[[Anton Kasemets]], Eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja (1890–1978) *[[Keit Kasemets]], Eesti ametnik (1976–) *[[Siiri Kasemets]], eesti arhitekt (1945–2017) *[[Tõnis Kasemets]], eesti autosportlane (1974–) *[[Udo Kasemets]], eesti helilooja (1919–2014) *[[Kalev Kasemägi]], eesti agronoom ja majandijuht (1934–2016) *[[Robert Kasemägi]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1919–2015) *[[Indrek Kaseorg]], Eesti endine kümnevõistleja (1967–) *[[Kärt Kaseorg]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Õilme Kaseorg]], eesti motosportlane ja -treener (1928–2018) *[[Alfred Kasepalu]], eesti põllumajandusteadlane ja kodu-uurija (1927–) *[[Maria Kasepalu]], Eesti poliitik (1988–) *[[Manivald Kasepõld]], Eesti sõjaväelane *[[Andres Kasesalu]], eesti õpetaja (1962–2009) *[[Andrus Kasesalu]], eesti muusik (1968–) *[[Anna Kasesalu]], Eesti jurist (1949–) *[[Ants Kasesalu]], eesti karikaturist (1950–2006) *[[Helmuth Kasesalu]], eesti kirjastustegelane (1929–2007) *[[Priit Kasesalu]], eesti programmeerija ja tarkvaraarendaja (1972–) *[[Kaire Kasetalu]], eesti baleriin (1975–) *[[Mari Kaseväli]], eesti orienteeruja (1990–) *[[Shehroze Kashif]], Pakistani alpinist (2002–) *[[Reet Kasik]], eesti keeleteadlane (1946–) *[[Siksten Kasimir]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Sarkis Kasjan]], Nõukogude partei- ja riigitegelane (1876–1937) *[[Mihhail Kasjanov]], Venemaa peaminister aastatel 2000–2004 (1957–) *[[Agu Kask]], eesti kirjanik (1906–1977) *[[Alar Kask]], eesti laevakapten (1957–2010) *[[Aleksander Kask]], Eesti poliitik (1885–1950) *[[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], eesti tõstja ja spordikohtunik (1902–1965) *[[Aleksander Kask (Soldina jaamaülem)|Aleksander Kask]], Eesti raudteelane ja poliitik (1879–1929) *[[Alice Kask]], eesti maalikunstnik (1976–) *[[Andres Kask]], Eesti suusataja ja trummar (1993–) *[[Arno Kask]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1927–2002) *[[Arnold Kask]], eesti keeleteadlane (1902–1994) *[[Edgar Kask]], eesti looduskaitsja (1930–2008) *[[Elle Kask]], eesti jurist ja kohtunik (1958–) *[[Erni Kask]], eesti näitleja (1979–) *[[Eugen Kask]], eesti graafik (1918–) *[[Hando Kask]], Eesti päritolu Rootsi arhitekt ja eesti kultuuritegelane Rootsis (1938–) *[[Heino Kask (orienteeruja)|Heino Kask]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1932–1993) *[[Ilmar Kask]], eesti loodusajakrjanik, geograaf ja orienteeruja (1936–) *[[Jaanus Kask]], eesti näitleja (1981–) *[[Jana Kask]], eesti laulja (1991–) *[[John Laurence Kask]], eesti päritolu Ameerika bioloog ja kalandusteadlane (1906–1998) *[[Jüri Kask (bioloog)|Jüri Kask]], eesti bioloog *[[Jüri Kask]], eesti maalikunstnik (1949–) *[[Kaia Kask]], eesti bioloog *[[Kaido Kask]], eesti keraamik (1959–) *[[Kaljo Kask]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2014) *[[Kalju Kask]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1929–2021) *[[Kari-Andri Kask]], eesti sporditegelane (1978–) *[[Karin Kask]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1919–1998) *[[Kristiina Kask]], eesti laskur (1981–) *[[Kristjan Kask]], eesti jooksja (1874–1972) *[[Leili-Maria Kask]], eesti tõlkija ja toimetaja (1928–1996) *[[Maret Kask]], eesti botaanik (1926–2016) *[[Margot Kask]], eesti kunstnik (1974–) *[[Margus Kask]], eesti baptisti vaimulik, Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor *[[Mihkel Kask]], eesti arstiteadlane (1903–1968) *[[Oskar Kask]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Peet Kask]], eesti füüsik ja politoloog (1948–) *[[Rahuleid Kask]], eesti insener (1898–1962) *[[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja (1991–) *[[Ralf Kask]], eesti ühistegelane (1909–1977) *[[Rein Kask]], eesti mullateadlane (1926–2017) *[[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]], eesti poliitik ja mehaanikainsener (1947–) *[[Risto Kask]], eesti aktivist (1985–) *[[Rudolf Kask]], Eesti sõjaväelane (1901–1974) *[[Saskia Kask]], eesti jurist ja endine lapssaatejuht *[[Tarmo Kask]], eesti ettevõtja ja jalgpallitreener (1982–) *[[Teet Kask]], eesti koreograaf ja tantsija (1968–) *[[Tõnis Kask]], eesti filmi- ja telelavastaja (1929–2016) *[[Ülo Kask]], eesti soojusenergeetik ja tehnikateadlane (1952–) *[[Juhani Kaskeala]], Soome sõjaväelane (1946–) *[[Koit Kaskel]], Eesti riigiametnik (1974–) *[[Valdis Kaskema]], eesti ettevõtja (1969–2019) *[[Aleks Kaskneem]], eesti sporditegelane (1912–1965) *[[Karl Kaskneem]], eesti trükkal (1885–1945) *[[Uno Kaskpeit]], Eesti piirivalvespetsialist ja poliitik (1957–) *[[Anu Kasmel]], eesti psühhiaater ja terviseteadlane (1951–) *[[Katre Kasmel]], teatri NO99 tegevjuht, Eesti e-residentsuse turundusjuht (1976–2020) *[[Ioánnis Kasoulídis]], Küprose poliitik (1948–) *[[Darius Kasparaitis]], leedu päritolu Venemaa jäähokimängija (1972–) *[[Siarhiej Kasparaŭ]], Valgevene maletaja (1968–) *[[Rolf Kasparek]], saksa laulja (1961–) *[[Vladimir Kasparjan]], Armeenia riigiametnik (1958–) *[[Garri Kasparov]], maletaja (1963–) *[[Jan Kasprowicz]], poola luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija (1860–1926) *[[Tadeusz Kasprzycki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1891–1978) *[[Ando Martin Kass]], eesti vaimulik (1961–) *[[Ants Kass]], eesti ortopeed, sporditraumatoloog ja kergejõustiklane (1951–) *[[Asta Kass]], eesti kirjanik (1938–1992) *[[Carmen Kass]], eesti modell (1978–) *[[Johannes Kass]], Eesti poliitik (1949–) *[[Jüri Kass]], eesti kunstnik (sündinud 1956) *[[Kadi Kass]], eesti ajaloolane *[[Kalju Kass]], eesti humorist (1938–1989) *[[Kristiina Kass]], Eesti ja Soome lastekirjanik (1970–) *[[Leonhard Kass]], eesti jalgpallur *[[Marko Kass]], Eesti poliitik *[[Martti Kass]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Peedu Kass]], eesti muusik *[[Viktor Kass]], eesti maletreener (1945–2021) *[[Viktor Kassai]], ungari jalgpallikohtunik (1975–) *[[Lajos Kassák]], ungari kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1887–1967) *[[Darja Kassatkina]], Venemaa tennisist (1997–) *[[Hugo Kasse]], eesti jurist (1869–1941) *[[Zack Kassian]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Paulo Kassoma]], Angola poliitik (1951–) *[[Jee Kast]], Belgia luuletaja ja slämmpoeet (1977–) *[[Osvald Kastanja]], eesti jalgpallur (1910–1993) *[[Veiko Kastanje]], eesti mükoloog (1970–) *[[Merike Kaste]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[Rudolf Kaste]], Eesti sõjaväelane (1883–1952) *[[Taivo Kastepõld]], eesti ornitoloog (1942–) *[[Bernhard Nikolaus Kaster]], Saksa poliitik (1957–) *[[Artur Kasterpalu]], Eesti poliitik (1897–1942) *[[Margus Kasterpalu]], eesti teatrilavastaja (1961–) *[[August Eduard Kastra]], eesti ajakirjanik, ühiskonnategelane (1878–1941) *[[Flamur Kastrati]], Kosovo jalgpallur (1991–) *[[Allan Kasuk]], eesti laulja ja muusik (1985–) *[[Arnold Kasuk]], eesti näitleja (1908–1992) *[[Ott Kasuri]], eesti munitsipaalpoliitik ja haridustegelane (1955–) *[[Anna-Liisa Kasurinen]], Soome poliitik (1940–) *[[August Kasvand]], eesti matemaatik ja pedagoog (1890–1980) *[[Ly Kasvandik]], eesti psühholoog ==Kaš== *[[Ondřej Kaše]], tšehhi jäähokimängija (1995–) *[[Oleg Kašin]], vene ajakirjanik (1980–) *[[Igor Kašintsev]], vene teatri- ja filminäitleja (1932–2015) *[[Alina Kašlinskaja]], vene maletaja (1993–) *[[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut (1939–) ==Kaz== *[[Dmitri Kazakov]], vene füüsik (1951–) *[[Jevgeni Kazakov]], vene marodöör (1986–) *[[Rustam Kazakov]], tatari maadleja (1947–) *[[Mārtiņš Kazāks]], läti ökonomist (1973–) *[[Tatjana Kazankina]], vene kergejõustiklane, jooksja (1951–) *[[Aleksei Kazantsev]], vene näitekirjanik, lavastaja ja teatritegelane (1945–2007) *[[Nikolai Kazantsev]], vene õigusteadlane (1907–1971) *[[Artur Kazaritski]], Eesti kokk (1988–) *[[Ljubov Kazarnovskaja]], vene ooperilaulja (1956–) *[[Vili Kazasjan]], Bulgaaria helilooja, dirigent ja džässpianist (1934–2008) *[[Vladimir Kazatšonok]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–2017) *[[Colin Kâzım-Richards]], Türgi jalgpallur (1986–) *[[Kazimierz I]] *[[Kazimierz III]] Suur, Poola kuningas (1310–1370) *[[Kazimierz IV]], Poola kuningas (1427–1492) *[[Dilarə Kazımova]], Aserbaidžaani laulja (1984–) *[[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur (1990–) *[[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja (1991–) *[[Wulf Kaznelson]], Eesti advokaat *[[Chasper Kazparovich]], eesti muusik ==Kat== *[[Elsi Katainen]], Soome agronoom, kutseõpetaja ja poliitik (1966–) *[[Jyrki Katainen]], Soome poliitik (1971–) *[[Valentin Katajev]], vene kirjanik *[[Aleksandria Katariina]], pühak *[[Siena Katariina]], itaalia pühak (1347–1380) *[[Katariina I]], Venemaa keisrinna (1684–1727) *[[Katariina II]], Venemaa keisrinna (1729–1796) *[[Katarina Sunesdotter]], Rootsi kuninganna (1215–1252) *[[Pavel Katenin]], vene luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja teatritegelane (1792–1853) *[[Fánis Katergiannákis]], kreeka jalgpallur *[[Katharine, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1933–) *[[Ahmed Kathrada]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1929–2017) *[[Andreja Katič]], Sloveenia poliitik (1969–) *[[Stana Katic]], USA näitleja (1978–) *[[Lena Katina]], vene poplaulja (1984–) *[[Hisashi Katō]], jaapani endine jalgpallur (1956–) *[[Katri Helena]], soome laulja (1945–) *[[Katrín Jakobsdóttir]], Islandi poliitik (1976–) *[[Michael Kats]], Valgevenes sündinud juudi päritolu USA kabetaja ning kabe- ja maletreener (1947–) *[[Pródromos Katsantónis]], Küprose jooksja *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]], Iisraeli biofüüsik ja poliitik (1916–2009) *[[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur (1979–) *[[Daniel Katz]], juudi päritolu soome kirjanik (1938–) *[[Israel Katz]], Iisraeli poliitik (1955–) *[[Maksim Katz]], Venemaa poliitik (1984–) *[[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja (2002–) *[[Gerhard von Katzenelnbogen]], Liivi ordu maamarssal ja ordumeistri kohusetäitja (suri 1280) *[[Nison Katzenelson]], juudi rahvusest poliitik (I Riigiduuma liige) ja pankur (1864–1923) *[[Judith Katzir]], Iisraeli kirjanik (1963–) *[[Neeme Katt]], eesti õpetaja (1962–) *[[Denes Kattago]] *[[Henry Kattago]], Eesti riigiametnik *[[Meelik Kattago]] *[[Siobhan Kattago]] *[[Harry Kattai]], Eesti riigiametnik *[[Juhan Kattai]], Eesti sõjaväelane ja tuletõrjuja (1898–1955) *[[Mihkel Kattai]], Eesti sõjaväelane (1893–1950) *[[Tõnu Kattai]], eesti laulja ja näitleja (1951–2023) *[[Rainer Kattel]], haldusjuhtimispedagoog (sündinud 1974) *[[Tiina Kattel]], eesti baltist (sündinud 1971) *[[Kalev Katus]], eesti demograaf (1955–2008) ==Kau== *[[Felix Kauba]], eesti kirjastus- ja raamatukogundustegelane ning tõlkija (1916–1995) *[[Johannes Kauba]], eesti sporditegelane (1886–1939) *[[Tõnu Kauba]], Eesti arst ja poliitik (1952–) *[[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Johannes Kaubi]], Eesti maadleja (1917–1980) *[[Jüri Kaude]], eesti arst-radioloog (1921–2013) *[[Volker Kauder]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Matīs Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1848–1926) *[[Reinis Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1839–1920) *[[Elmar Kauer]], eesti ühiskonnategelane, kommunist ja esperantist (1904–1948) *[[Stuart Kauffman]], USA bioloog (1939–) *[[Angelika Kauffmann]], Šveitsi maalikunstnik (1741–1807) *[[Alan S. Kaufman]], USA psühholoog (1944–) *[[Bel Kaufman]], USA kirjanik ja õpetaja (1911–2014) *[[Smylie Kaufman]], USA golfimängija *[[Aivar Kauge]], eesti matemaatikaõpetaja (1955–) *[[Katrin Kaugver]], eesti tõlkija (1950–) *[[Raimond Kaugver]], eesti kirjanik (1926–1992) *[[Tõnu Kaukis]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1956–) *[[Yrjö Kauko]], soome keemik (1883–1974) *[[Kare Kauks]], eesti laulja (1961–) *[[Helen Kauksi]], eesti tekstiilikunstnik (1950–2008) *[[Kalle Kauksi]], eesti metsasarvemängija ja pedagoog (1949–1992) *[[Kauksi Ülle]], võru kirjanik (1962–) *[[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja (1998–) *[[Orme Kaul]], eesti kabetaja (1961–) *[[Hugo Kauler]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Alexander von Kaulbars]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1844–1925) *[[Bill Kaulitz]], saksa poplaulja (1989–) *[[Tom Kaulitz]], saksa muusik (1983–) *[[Tõnis Kaumann]], eesti helilooja (1971–) *[[Kenneth Kaunda]], Sambia poliitik (1924–) *[[Toivo Kaunismäe]], eesti poksija (1946–2007) *[[Vello Kaunismäe]], eesti poksija (1940–) *[[Enn Kaup]], eesti Antarktika-uurija (1946–) *[[Erich Kaup]], eesti ajaloolane (1929–2007) *[[Jüri Kaup]], eesti keemik (1932–) *[[Renārs Kaupers]], läti muusik (1974–) *[[Oiva Kaupinen]], Eesti näitleja (1954–) *[[Greta Kaupmees]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Kalle Kaupmees]], eesti jalgrattur (1950–) *[[Uno Kaupmees]], eesti laulja (1950–2024) *[[Kaupo]], liivlaste vanem (suri 1217) *[[Kalle Kauppi]], Soome poliitik ja õppejõud (1892––1961) *[[Minna Kauppi]], soome orienteeruja (1982–) *[[Ene Kaups]], Eesti poliitik (1963–) *[[Karl Kaups]], Eesti poliitik ja vaimulik (1888–1968) *[[Karl Kaur]], eesti lastearst (1900–1972) *[[Max Kaur]], Eesti poliitik (1969–) *[[Rupi Kaur]], Kanada kirjanik, luuletaja ja illustraator (1992–) *[[Kai Kauramäki]], Soome poksija (1967–) *[[Hans Kauri]], Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik (1906–1999) *[[Jaakko Kaurinkoski]], Soome ajakirjanik ja diplomaat (1934–1998) *[[Aki Kaurismäki]], soome filmirežissöör (1957–) *[[Jan Kaus]], eesti kirjanik (1971–) *[[Albina Kausi]], eesti teatri- ja filminäitleja (1898–1976) *[[Ellis Kaut]], saksa lastekirjanik (1920–2015) *[[Marek-Andres Kauts]], Eesti poliitik ja ametnik (1985–) *[[Moritz Georg von Kautzmann]], Eesti vaimulik (1811–1874) ==Kav== *[[Juko Kavaguti]], jaapani päritolu Venemaa iluuisutaja (1981–) *[[Egidijus Kavaliauskas]], Leedu poksija (1988–) *[[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]], valgevene maletaja (1994–) *[[Niamh Kavanagh]], iiri laulja (1968–) *[[Jüri Kaver]], Eesti poliitik (1974–) *[[Pjotr Kaverin]], Venemaa sõjaväelane (1794–1855) *[[Venjamin Kaverin]], vene kirjanik (1902–1989) *[[Iván Kaviedes]], Ecuadori jalgpallur (1977–) *[[Julie Kavner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1950–) *[[Níkos Kavvadías]], kreeka luuletaja ja proosakirjanik (1910–1975) ==Kaw== *[[Yoshimi Kawade]], jaapani biokeemik, viroloog ja biosemiootik (1924–2015) *[[Toshikazu Kawaguchi]], jaapani kirjanik (1971–) *[[Eri Kawai]], Jaapani lauljatar (1965–2008) *[[Torashirō Kawabe]], Jaapani sõjaväelane (1890–1960) *[[Hiromi Kawakami]], jaapani kirjanik (1958–) *[[Mieko Kawakami]], jaapani kirjanik ja laulja (1976–) *[[Abigail Kapiolani Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1903–1961) *[[Edward A. Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1924–1997) *[[Edward David Kalakaua Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1904–1953) *[[Quentin Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1961–) *[[Ryō Kawasaki]], jaapani muusik (1947–2020) ==Kay== *[[Guy Gavriel Kay]], Kanada ulmekirjanik (1954–) *[[Sarah Kay]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1988–) *[[Rıza Kayaalp]], türgi maadleja (1989–) *[[Marcus Julian Kaye]], inglise produtsent ja DJ (1971–2017) *[[Stubby Kaye]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1918–1997) *[[Grégoire Kayibanda]], Rwanda poliitik (1924–1976) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ka, Biograafiad]] qtjxpdakbmimuf4drv2o6wb0p2c7guh Brookhaveni Riiklik Laboratoorium 0 258398 6759335 6373228 2024-11-11T14:29:40Z Pietadè 41543 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Laboratooriumid]] → [[Kategooria:Laborid]] 6759335 wikitext text/x-wiki '''Brookhaveni Riiklik Laboratoorium''' (inglise keeles ''Brookhaven National Laboratory'', '''BNL''') on [[USA energeetikaministeerium]]i alluvuses tegutsev riiklik labor, mis asub [[Upton]]is [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Long Island]]il. See rajati [[1947]]. aastal endise USA maaväebaasi [[Camp Upton]]i kohale. Labor on saanud nimetuse oma asukoha järgi [[Brookhaven]]i linna lähedal. ==Tegevus== Brookhaven, mis kuulus algselt [[Ameerika Ühendriikide tuumaenergeetika komisjon]]ile, tegutseb nüüdseks komisjoni järeltulija, USA energeetikaministeeriumi alluvuses, mis tellib tegeliku uurimistöö alltöövõtu korras ülikoolidelt ja uurimisasutustelt. Praegu korraldab tööd Brookhaven Science Associates LLC, milles osalevad võrdsetel alustel [[Stony Brooki Ülikool]] ja [[Battelle'i Memoriaalinstituut]]. 1947–1998 haldas laborit [[Associated Universities, Inc.]] (AUI), mis jäi lepingust ilma seoses skandaaliga, kui laborist lekkis [[triitium]]i Long Islandi küngastiku (Long Island Central Pine Barrens) põhjavette.<ref name="rTUEA" /> Laboriga samas paikneb [[USA riiklik ilmateenistus|USA riikliku ilmateenistuse]] Uptoni kontor. BNL-is töötab umbkaudu 3000 teadlast, inseneri, tehnikut ja tugitöötajat. Igal aastal on laboris ka 4000 külalisuurijat. Brookhaveni laboris tehtud avastused on pälvinud seitse Nobeli auhinda. Laboratooriumil on oma politseijaoskond, tuletõrje ja sihtnumber (11973). Kogu laborikompleks hõlmab 21 km<sup>2</sup>. ==Suuremad uurimisprogrammid== Ehkki Brookhaveni Riiklik Labor rajati algul tuumauuringute keskusena, on selle töövaldkond suuresti laienenud. BNL-i praegused töösuunad on: * [[suurte energiate füüsika|Tuuma- ja suurte energiate füüsika]]<ref name="apEBS" />; * materjalifüüsika ja -keemia<ref name="8gkZJ" />; * keskkonna-<ref name="ahPhD" /> ja energeetikauuringud; * [[tuumarelvade leviku piiramine]]<ref name="UuyWw" /> * [[neuroteadused]] ja [[meditsiiniline kuvatehnoloogia]]<ref name="BZjv3" /> * [[strukturaalne bioloogia]]<ref name="cC23Y" /> ==Suuremad rajatised== *[[Relativistlik raskete ioonide kollaider]] (RHIC), mis rajati [[kvark-gluuonplasma]] uuringuteks.<ref name="HtDbA" /> 2008. aastani oli see maailma võimsaim [[osakestekiirendi]]. *[[Funktsionaalsete nanomaterjalide keskus]] (Center for Functional Nanomaterials, CFN) kus uuritakse [[nanotehnoloogilised materjalid|nanotehnoloogilisi materjale]].<ref name="DvyTT" /> *[[Muutliku gradiendiga sünkrotron]] (Alternating Gradient Synchrothron), osakeste kiirendi, mida on kasutatud kolmes Nobeli auhinna pälvinud uuringus.<ref name="x0ryb" /> ==Nobeli auhinnad== ===Nobeli füüsikaauhinnad=== * 1957 – [[Chen Ning Yang]] ja [[Tsung-Dao Lee]] – [[ruumilise paarsuse jäävus]]e rikkumise avastamiseni viinud teoreetilised tööd<ref name="lKQjE" /> * 1976 – [[Samuel C. C. Ting]] – [[c-kvark|c-kvargi]] ja selle antikvargi seotud seisundite avastamine<ref name="bfxav" /> * 1980 – [[James Cronin]] ja [[Val Logsdon Fitch]] – [[CP-paarsuse rikkumine|CP-paarsuse rikkumist]] näitavate protsesside uurimine<ref name="pmOZ2" /> * 1988 – [[Leon M. Lederman]], [[Melvin Schwartz]] ja [[Jack Steinberger]] – [[müüon-neutriino]] avastamine<ref name="KRtsq" /> * 2002 – [[Raymond Davis, Jr]] – [[Päike]]selt tulevate[[neutriino]]de uurimine<ref name="E9aP8" /> ===Nobeli keemiaauhinnad=== * 2003 – [[Roderick MacKinnon]] – [[ioonkanal]]<ref name="Bnl.gov2" /> * 2009 – [[Venkatraman Ramakrishnan]] ja [[Thomas A. Steitz]] – [[ribosoom]]iuuringud<ref name="kvPrl" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Bnl.gov2">{{cite web |url=http://www.bnl.gov/bnlweb/history/nobel/nobel_03.asp |title=Nobel Prize &#124; 2003 Chemistry Prize, Roderick MacKinnon |publisher=Bnl.gov |accessdate=17.03.2010 |archive-date=28.05.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100528003452/http://www.bnl.gov/bnlweb/history/nobel/nobel_03.asp |url-status=dead }}</ref> <ref name="rTUEA">[http://select.nytimes.com/mem/archive/pdf?res=F10614FD3B5A1B7B93C3A91788D85F438485F9 Atomic Laboratory on Long Island to Be Mighty Research Center – New York Times – March 1, 1947]</ref> <ref name="apEBS">{{cite web|url=http://www.bnl.gov/physics/ |title=Physics Department |publisher=Bnl.gov |date=12.05.2008 |accessdate=17.03.2010}}</ref> <ref name="8gkZJ">{{cite web |url=http://www.bnl.gov/bes/default.asp |title=Homepage, Basic Energy Sciences Directorate |publisher=Bnl.gov |accessdate=17.03.2010 |archive-date=27.05.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100527211606/http://www.bnl.gov/bes/default.asp |url-status=dead }}</ref> <ref name="ahPhD">{{cite web |url=http://www.bnl.gov/des/ |title=Environmental Sciences Department |publisher=Bnl.gov |date=04.02.2009 |accessdate=17.03.2010 |archive-date=8.03.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100308112444/http://www.bnl.gov/des/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="UuyWw">{{cite web|url=http://www.bnl.gov/nns/ |title=Brookhaven National Laboratory Nonproliferation and National Security Programs |publisher=Bnl.gov |date=02.02.2010 |accessdate=17.03.2010}}</ref> <ref name="BZjv3">{{cite web |url=http://www.bnl.gov/ctn/ |title=Radiotracer Chemistry and Instrumentation for Biological Imaging |publisher=Bnl.gov |accessdate=17.03.2010 |archive-date=19.05.2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090519232129/http://www.bnl.gov/CTN/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="cC23Y">{{cite web |url=http://www.biology.bnl.gov/ |title=Biology Department – Brookhaven National Laboratory |publisher=Biology.bnl.gov |accessdate=17.03.2010 |archive-date=13.03.2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090313121519/http://www.biology.bnl.gov/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="HtDbA">{{cite web|url=http://www.bnl.gov/rhic/ |title=RHIC &#124; Relativistic Heavy Ion Collider |publisher=Bnl.gov |accessdate=17.03.2010}}</ref> <ref name="DvyTT">{{cite web|url=http://www.bnl.gov/cfn/ |title=Center for Functional Nanomaterials, Brookhaven National Laboratory |publisher=Bnl.gov |accessdate=17.03.2010}}</ref> <ref name="x0ryb">{{cite web |url=http://www.bnl.gov/bnlweb/facilities/AGS.asp |title=Alternating Gradient Synchrotron |publisher=Bnl.gov |date=31.01.2008 |accessdate=17.03.2010 |archive-date=13.01.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100113044924/http://www.bnl.gov/bnlweb/facilities/AGS.asp |url-status=dead }}</ref> <ref name="lKQjE">{{cite web |url=http://www.bnl.gov/bnlweb/history/nobel/nobel_57.asp |title=Nobel Prize &#124; 1957 Physics Prize, Lee and Yang |publisher=Bnl.gov |accessdate=17.03.2010 |archive-date=28.05.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100528003508/http://www.bnl.gov/bnlweb/history/nobel/nobel_57.asp |url-status=dead }}</ref> <ref name="bfxav">{{cite web |url=http://www.bnl.gov/bnlweb/history/nobel/nobel_76.asp |title=Nobel Prize &#124; 1976 Prize in Physics, Samuel Ting |publisher=Bnl.gov |accessdate=17.03.2010 |archive-date=28.05.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100528003419/http://www.bnl.gov/bnlweb/history/nobel/nobel_76.asp |url-status=dead }}</ref> <ref name="pmOZ2">{{cite web |url=http://www.bnl.gov/bnlweb/history/nobel/nobel_80.asp |title=Nobel Prize &#124; 1980 Physics Prize, Cronin and Fitch |publisher=Bnl.gov |accessdate=17.03.2010 |archive-date=28.05.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100528003441/http://www.bnl.gov/bnlweb/history/nobel/nobel_80.asp |url-status=dead }}</ref> <ref name="KRtsq">{{cite web|url=http://www.bnl.gov/bnlweb/history/nobel/nobel_88.asp |title=Nobel Prize &#124; 1988 Prize in Physics, Lederman, Schwartz and Steinberger |publisher=Bnl.gov |accessdate=17.03.2010}}</ref> <ref name="E9aP8">{{cite web |url=http://www.bnl.gov/bnlweb/history/nobel/nobel_02.asp |title=Nobel Prize &#124; 2002 Physics Prize, Raymond Davis jr |publisher=Bnl.gov |accessdate=17.03.2010 |archive-date=28.05.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100528003430/http://www.bnl.gov/bnlweb/history/nobel/nobel_02.asp |url-status=dead }}</ref> <ref name="kvPrl">{{cite web |url=http://www.bnl.gov/bnlweb/history/nobel/nobel_09.asp |title=Nobel Prize &#124; 2009 Chemistry Prize, Venkatraman Ramakrishnan and Thomas A. Steitz |publisher=Bnl.gov |accessdate=20.05.2010 |archive-date=28.05.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100528003409/http://www.bnl.gov/bnlweb/history/nobel/nobel_09.asp |url-status=dead }}</ref> }} ==Kirjandus== * Jaak Lõhmus ja Rein Veskimäe "Universumi mikromaailm" ==Välislingid== {{Commons|Brookhaven National Laboratory}} * [http://www.wired.com/wired/archive/8.05/rhic.html "Dr. Strangelet or: How I Learned to Stop Worrying and Love the Big Bang"] Wired 8.05 * [http://www.bnl.gov Brookhaven National Lab Official Website] * [http://web.archive.org/web/20070308054140/http://www.physicstoday.org/jan00/washdoe.htm Physics Today: DOE Shuts Brookhaven Lab’s HFBR in a Triumph of Politics Over Science] * [http://www.bnl.gov/community/summer_sunday.asp Summer Sundays at Brookhaven National Laboratory] * [http://alsos.wlu.edu/qsearch.aspx?browse=places/Brookhaven,+New+York Annotated bibliography for Brookhaven Laboratory from the Alsos Digital Library for Nuclear Issues] * [http://www.newsday.com/opinion Headlines] {{Coordinate |NS=40.87334722 |EW=-72.87205556 |type=landmark |region=US-NY}} [[Kategooria:Tuumafüüsika]] [[Kategooria:Osakestefüüsika]] [[Kategooria:Laborid]] d4psm73fdh7ifngs9v0gx1dbdg5mqor Ulvi Tamm 0 262741 6759297 6451451 2024-11-11T12:35:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6759297 wikitext text/x-wiki '''Ulvi Tamm''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1959]] [[Lehtse]]s) on [[eesti]] muusikapedagoog ja kultuuritegelane. ==Elulugu== Ulvi Tamm alustas kooliteed [[1966]]. aastal [[Lehtse Kool|Lehtse 8-klassilises Koolis]] ning õppis mõnda aega ka [[Tapa muusikakool|Tapa Lastemuusikakoolis]] tšellot.<ref name="Türi rahvaleht">[https://issuu.com/tyrirahvaleht/docs/namedfea54/6 Persoon: Valge klaveri (Järva)maale tooja (Ulvi Tamm)] [[Türi Rahvaleht]], [[30. aprill]] [[2010]], lk 6.</ref> Aastatel [[1974]]–[[1978]] õppis ta [[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar|Tartu Pedagoogilises Koolis]] ning seejärel kaugõppes [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikaosakonnas orkestrijuhtimist. 1978. aastast elab ta [[Türi]]l, kus on töötanud nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina. Türi poistekoori on ta juhatanud alates [[1983]]. aastast.<ref name="Türi rahvaleht" /> [[1978]]–[[1989]] töötas Ulvi Tamm [[Türi Gümnaasium|Türi Keskkoolis]], [[1989]]–[[2004]] [[Türi majandusgümnaasium|Türi Majandusgümnaasiumis]], [[2003]]–[[2007]] [[Sargvere põhikool|Sargvere Põhikoolis]] ja lasteaias ning [[2004]]–[[2011]] [[Väätsa Põhikool|Väätsa Põhikoolis]]. Alates [[2007]]. aastast on ta töötanud [[Rocca al Mare Kool|Rocca al Mare Kooli]] [[Vodja kool|Vodja individuaalõppekeskuses]] ning [[2014]]. aastast [[Türi Ühisgümnaasium]]is.<ref>[https://ramkool.edu.ee/vodja-kool/koolipere/opetajad-2/ Vodja kooli õpetajate nimekiri]</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tyriyg.tyri.ee/index.php/kontakt/opetajad/30-ulvi-tamm |pealkiri=Ulvi Tamm Türi Ühisgümnaasiumi lehel |vaadatud=2017-11-12 |arhiivimisaeg=2017-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171113060253/https://tyriyg.tyri.ee/index.php/kontakt/opetajad/30-ulvi-tamm |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates [[2006]]. aastast korraldas ta kümne aasta jooksul üle-eestilist laste ja noorte pärimusmuusika festivali "Regilaul uues kuues".<ref>{{Netiviide |url=http://web.zone.ee/regilauluueskuues/index.html |pealkiri="Regilaul uues kuues" koduleht. |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2010-04-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100416172309/http://web.zone.ee/regilauluueskuues/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Tunnustus== * 2009 [[Järvamaa kultuurihoidja]]<ref name="Türi rahvaleht" /> * 2011 [[pärimuskultuuri auhind]] eesti rahvamuusika tutvustamise ja levitamise eest koolinoorte seas<ref>[http://eestielu.delfi.ee/eesti/kultuur/turilane-ulvi-tamm-palvis-vabariikliku-stipendiumi.d?id=60894669 Türilane Ulvi Tamm pälvis vabariikliku stipendiumi]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 2. november 2011.</ref> * 2015 [[Türi vald|Türi valla]] kuldne aumärk pikaajalise eduka töö eest muusikahariduse andmisel, Türi poistekoori juhendamisel ning noorte pärimusmuusikafestivali korraldamisel<ref>[http://www.tyri.ee/kuldse-aumargi-omanikud/-/asset_publisher/yAUECfX9Ny5g/content/kuldne-aumark-2015?redirect=http%3A%2F%2Fwww.tyri.ee%2Fkuldse-aumargi-omanikud%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_yAUECfX9Ny5g%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-2%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D2 2015. aasta kuldse aumärgi saajad Türi valla lehel]</ref> * 2015 [[Järvamaa kultuuritegija]] aastapreemia 10. festivali "Regilaul uues kuues" korraldamise eest<ref>[https://web.archive.org/web/20171113114310/http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/jarvamaa/article-2 Järvamaal jagati preemiaid!] Kultuurkapitali koduleht, 6.1.2016</ref> == Isiklikku == Ulvi Tamme isa oli [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] ja ema [[Milja Tamm]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.jt.ee/138204/muusikaopetaja-otsib-vaikust-oma-saarelt/ Muusikaõpetaja otsib vaikust oma saarelt], [[Järva Teataja]], [[5. juuli]] [[2009]] *[http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/article.php?id=24458729 Pidu algab koorilaulu tunnist], [[Maaleht]], [[9. juuli]] 2009 *[https://issuu.com/tyrirahvaleht/docs/namedfea54/6 Persoon: Valge klaveri (Järva)maale tooja (Ulvi Tamm)] [[Türi Rahvaleht]], [[30. aprill]] [[2010]], lk 6 *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/60894669 Türilane Ulvi Tamm pälvis vabariikliku stipendiumi] [[Delfi (portaal)|Delfi]], 2. november 2011 *[http://www.folkloorinoukogu.ee/Parimuskultuuri_auhinna_sai_Ulvi_T_607 Pärimuskultuuri auhinna sai regilaulu edendaja Ulvi Tamm] [[Folkloorinõukogu]], 2011 {{JÄRJESTA:Tamm, Ulvi}} [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] jmlnaufuv5zmsx0psfzh7fbmsz5lml7 Eesti Laul 2012 0 267453 6759572 5971899 2024-11-12T00:49:21Z Kuriuss 38125 6759572 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=oktoober|aasta=2021}} {{Eurovisiooni lauluvõistlus | nimi = Eesti Laul 2012 | pilt = | finaali_toimumise_kuupäev = [[3. märts]] [[2012]] | esimese_poolfinaali_toimumise_kuupäev = [[18. veebruar]] [[2011]] | teise_poolfinaali_toimumise_kuupäev =[[25. veebruar]] [[2011]] | toimumiskoht = '''Poolfinaalid:''' [[Eesti Televisioon]]i stuudio <br> '''Finaal:''' [[Nokia Kontserdimaja]] | õhtujuhid = [[Piret Järvis]] (poolfinaalid & finaal)<br> [[Taavi Teplenkov]] (finaal) <br> [[Tiit Sukk]] (finaal) | korraldaja = [[Eesti Rahvusringhääling]] | osalejate_arv = 20 | debüteerijad = | naasvad_riigid = | katkestajad = | hindamissüsteem = Poolfinaalis annab žürii ja rahvas telefonihääletuse teel punkte (1–10). Punktide liitmisel pääseb finaali viis laulu. Finaal on kahevooruline, kus esimeses voorus toimib sama süsteem mis poolfinaalides. Teise vooru pääsevad kaks enim punkte saanud laulu, mille seast valib rahvas telefonihääletuse teel välja võitja. | võitja = [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" | nullpunkti = | eesti_esindaja = | märkused = }} '''Eesti Laul 2012''' oli <span>neljas </span>[[Eesti Laul]]u<span> võistlus ja 19. </span>[[:et:Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor|Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]. Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid [[18. veebruar]]il ja [[25. veebruar]]il [[2012]] [[Eesti Televisioon]]i 4. stuudios. Finaal toimus avaliku kontserdina [[Nokia Kontserdimaja]]s [[3. märts]]il [[2012]]. Õhtujuhid olid [[Piret Järvis]] (poolfinaalid ja finaal)<ref>{{netiviide | URL =http://eestilaul.err.ee/Uudised/2cd0cbbb-55bb-41cd-8afd-0de597cf2876 | Pealkiri ="Eesti laulu" poolfinaale juhib Piret Järvis, üllatusesineja on Mait Malmsten | Väljaandja=[[ERR]] | Aeg =14. veebruar 2012}}</ref><ref name="finaal">{{netiviide | URL =http://eestilaul.err.ee/Uudised/38678936-3103-4853-897a-e649394ff79e | Pealkiri ="Eesti laulu" vahesketšides otsitakse "kõige õigemat eestlast" | Väljaandja=[[ERR]] | Aeg =29. veebruar 2012}}</ref>, [[Taavi Teplenkov]] (finaal)<ref name="finaal" /> ja [[Tiit Sukk]] (finaal).<ref name="finaal" /> Lauluvõistlust korraldas [[Eesti Rahvusringhääling]] ning see kanti üle [[ETV]] vahendusel. Võitja sai Eesti Autorite Ühingult auhinnaks 2000 euro suuruse stipendiumi ning ta saadeti esindama Eestit [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele [[Bakuu]]sse. ==Reeglid== Lauluvõistlusel osalevatele lauludele on avalikustamise, laulu esitajate ja autorite ning laulu pikkuse kohta kehtestatud mitmed reeglid. Osalemiskõlblikud on kõik laulud, mille sõnu ega viisi pole avalikustatud enne 1. septembrit 2011. Laul võib olla kuni kolm minutit pikk. Inimesi võib laval olla kuni kuus ning nad peavad olema sündinud enne 22. maid 1996 ehk peavad olema [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e esimeseks poolfinaaliks vähemalt 16-aastased. Võistlusel on lubatud ainult laulud, mille autorid ja esitajad on Eesti vabariigi kodanikud või residendid.<ref>{{netiviide | URL =http://eestilaul.err.ee/0b1b41cb-6634-4000-ae50-a67363514603 | Pealkiri =Reglement | Väljaandja =[[ERR]] }}</ref> ===Formaat=== Lauluvõistlus oli kolmevooruline, koosnedes eelvoorust, kahest poolfinaalist ja finaalist. Eelvoorus valis muusikaekspertidest žürii 20 lugu poolfinaalidesse. Poolfinaalides osalevad lood salvestati Eesti Televisiooni neljandas stuudios ning salvestised esitati telepublikule ja žüriile hindamiseks 18. ja 25. veebruaril 2012. Žürii ja telepubliku punktide liitmisel pääses mõlemast poolfinaalist finaali viis laulu. Finaal toimus avaliku kontserdina Nokia Kontserdimajas 3. märtsil 2012. Ka finaal oli kahevooruline: esimeses voorus võistlesid kõik 10 finalisti, kellest edasi pääses žürii ja publiku punktide liitmisel kaks enim punkte kogunud osalejat; teises voorus osutus võitjaks see laul, mis kogus rohkem hääli telefonihääletusel. Žürii- ja telefonihääletusel tekkiva lugude järjestuse põhjal taandati punktid ühest kümneni: 10 punkti läks enim punkte või hääli kogunud laulule ning 1 punkt kõige vähem hääli kogunud laulule. Nende punktide liitmisel tekkiva järjestuse alusel selgusid edasipääsejad poolfinaalides ja finaali esimeses voorus. ==Eelvoor== Võistlusele laulude esitamise tähtaeg oli [[12. detsember]] [[2011]] kell 15.00. Lasekus 159 lugu, mis oli lauluvõistluse senine rekord.<ref>{{netiviide | URL =http://eestilaul.err.ee/uudised/bf6b58bf-2a21-4fb5-bbb6-779fb2801e87 | Pealkiri =Selgusid võistluse "Eesti laul 2012" poolfinalistid | Väljaandja=[[ERR]] | Aeg =15. detsember 2011}}</ref> 15. detsembril kuulas osalevad lood üle 11-liikmeline žürii, kelle ülesanne oli neist valida 20 poolfinalisti. Tulemused avalikustas lauluvõistluse peaprodutsent [[Heidy Purga]] sama päeva õhtul ETV telesaates "Ringvaade". Žüriisse kuulusid<ref>{{netiviide | URL =http://eurovisioon.elu24.ee/666268/konkursile-eesti-laul-2012-esitati-rekordilised-159-lugu/?redir= | Pealkiri =Konkursile Eesti Laul 2012 esitati rekordilised 159 lugu! | Väljaanne =Elu24.ee | Aeg =12. detsember 2011}}</ref> [[Owe Petersell]] ([[Raadio Elmar]]), [[Toomas Puna]] ([[Sky Plus]]), [[Erik Morna]] ([[Raadio 2]]), [[Iiris Vesik]] (muusik), [[Hannaliisa Uusma]] (muusik), [[Valner Valme]] ([[Postimees]]), [[Siim Nestor]] ([[Eesti Ekspress]]), [[Henry Kõrvits]] (muusik), [[Olavi Paide]] (RUUT, produtsent), [[Koit Raudsepp]] ([[Raadio 2]]) ja [[Ingrid Kohtla]] ([[ETV]]). ==Esimene poolfinaal== * Toimus [[18. veebruar]]il [[2012]] ETV stuudios, teleülekanne ETV-s algas kell 21.35. * Toimus žürii- ja telefonihääletus. * Žüriisse kuulusid [[Eda-Ines Etti]], [[Owe Petersell]], [[Erik Morna]], [[Tõnis Kahu]], [[Els Himma]], [[Mart Niineste]], [[Sven Grünberg]], [[Olav Osolin]], [[Veronika Portsmuth]], [[Valner Valme]] ja [[Jalmar Vabarna]]. * Žüriihääletuse tulemusel tekkinud järjestuse alusel jagati kõige enam punkte kogunud laulule 10 punkti ning kõige vähem punkte kogunud laulule 1 punkt. Ka telefonihääletuse tulemuse põhjal tekkinud järjestuse alusel jagati lauludele punkte ühest kümneni. Nende punktide liitmisel tekkinud järjestus moodustas lõpliku tulemuse. * Finaali pääses viis enim punkte kogunud lugu. {| class="sortable wikitable" |- ! Jrk !! Esitaja !! Laulu pealkiri !! Tõlge !! Autorid !! Žürii !! Telefonihääled !! Telef. punktid!! Punktid kokku !! Koht |- | 1. || [[Janne Saar]] || "Fight for Love" || "Võitle armastuse nimel" || Janne Saar, Carola Madis || 3 || 521 || 3 || 6 || 9 |- | 2. || Erasmus Rotterdamist || "Kuu pääle" || – || Paul Daniel, [[Jürgen Rooste]] ||6 || 473 ||2 ||8 || 7 |- | 3. || [[Mia (Eesti laulja)|Mia]] ''feat.'' [[I.M.T.B]]|| "Bon Voyage" || "Head reisi" || [[Vahur Valgmaa]] || 2 || 725 || 4 || 6 || 8 |- | 4. || [[Milky Whip]] || "My Love" || "Minu armastus" || Karl Kanter, Helina Reinjärv || 1 || 410 || 1 || 2 || 10 |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | 5. || [[POP Maniacs]] || "I Don't Know" || "Kuis teada võin ma"<ref name="Rolf">{{netiviide | URL =http://eestilaul.err.ee/ipoolfinaal/ebdde155-0b3a-47a4-aa46-81a04d39403e | Pealkiri =5. I Don’t Know – POP Maniacs | Väljaanne =eestilaul.err.ee | Väljaandja = [[ERR]] | Kasutatud = 12. veebruar 2011}}</ref> || [[Rolf Roosalu]] || 8 || 1914 || 7 || 15 || 3 |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | 6. || [[Ott Lepland]] || "[[Kuula]]" || – || Ott Lepland, [[Aapo Ilves]] || 9 || 6276 || 10 || 19 || 1 |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | 7. || [[August Hunt]] || "Tantsulõvi" || – || August Hunt, [[Heiti Kender]] || 7 || 1708 || 6 || 13 || 5 |- | 8. || [[Soundclear]] || "A Little Soldier" || "Väike sõdur" || Karl-Ander Reismann ||4 || 1053 || 5 || 9 || 6 |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | 9. || [[Liis Lemsalu]] || "Made Up My Mind" || "Jõudsin otsusele" || Liis Lemsalu, [[Rene Puura]] || 10 || 2607 || 9 || 19 || 2 |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | 10. || [[Loss Paranoias]] || "Valedetektor" || – || Loss Paranoias || 5 || 2171 || 8 || 13 || 4 |} ==Teine poolfinaal== * Toimus [[25. veebruar]]il [[2012]] ETV stuudios. * Toimus žürii- ja telefonihääletus. * Žüriihääletuse tulemusel tekkinud järjestuse alusel jagati kõige enam punkte kogunud laulule 10 punkti ning kõige vähem punkte kogunud laulule 1 punkt. Ka telefonihääletuse tulemuse põhjal tekkinud järjestuse alusel jagati lauludele punkte ühest kümneni. Nende punktide liitmisel tekkinud järjestus moodustas lõpliku tulemuse. * Žüriisse kuulusid [[Eda-Ines Etti]], [[Owe Petersell]], [[Erik Morna]], [[Tõnis Kahu]], [[Els Himma]], [[Mart Niineste]], [[Sven Grünberg]], [[Olav Osolin]], [[Veronika Portsmuth]], [[Valner Valme]] ja [[Jalmar Vabarna]]. * Finaali pääses viis enim punkte kogunud lugu. {| class="sortable wikitable" |- ! Jrk !! Esitaja !! Laulu pealkiri !! Tõlge !! Autorid !! Žürii !! Telef. hääled !! Telef. punkti !! Punktid kokku !! Koht |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | 1. || [[TraFFic]] || NASA || – || Ago Teppand, [[Jaan Pehk]] || 7 || 1165 || 5 ||12 || 5 |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" " | 2. || [[Lenna Kuurmaa|Lenna]] || "Mina jään" || – || [[Mihkel Raud]], [[Lenna Kuurmaa]] || 10 || 2967 || 10 || 20 || 1 |- | 3. || [[Malcolm Lincoln]] || "Bye" || "Hüvasti!"<ref>{{netiviide | URL =http://eestilaul.err.ee/iipoolfinaal/1fc2ff00-a98e-46fa-909b-85e49e8aa062 | Pealkiri =3. Bye – Malcolm Lincoln | Väljaanne =eestilaul.err.ee | Väljaandja = [[ERR]] | Kasutatud = 12. veebruar 2011}}</ref> || [[Robin Juhkental]] || 8 || 430 || 1 || 9 || 7 |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | 4. || [[Tenfold Rabbit]] || "Oblivion" || "Unustus" || Tenfold Rabbit || 9 || 1702 || 7 ||16 || 2 |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | 5. || [[Birgit Õigemeel]] ja [[Violina]] || "[[You're Not Alone (Birgit Õigemeele laul)|You're Not Alone]]" || "Sa pole üksi" || [[Mihkel Mattisen]] || 3 || 2283 || 9 || 12 || 3 |- | 6. || [[Soul Militia]] || "The Future Is Now" || "Tulevik on praegu" || [[Lauri Pihlap]] || 2 || 1436 || 6 || 8 || 8 |- | 7. || [[Mimicry]] || "The Destination" || "Sihtpunkt" || [[Paul Lepasson]] || 5 || 1086 || 4 || 9. || 6 |- | 8. || [[Orelipoiss]] || "Zombi" || – || [[Jaan Pehk]], [[Olavi Ruitlane]] || 6 || 612 || 2 || 8 || 9 |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | 9. || [[Teele Viira]] ja [[Priit Uustulnd|ULA]] || "[[City Nights]]" || "Linna ööd" || [[Priit Uustulnd]], Teele Viira || 4 || 2141 || 8 || 12 || 4 |- | 10. || [[Cat Eye]] || "Ride" || "Sõit" || Karel Kattai, Tanel Roovik, [[Margaret Kelomees]] || 1 || 1017 || 3 || 4 || 10 |} ==Finaal== * Toimus [[3. märts]]il [[2012]] avaliku kontserdina [[Nokia Kontserdimaja]]s. * Osales 10 laulu, mis pääsesid edasi eelnenud poolfinaalidest. * Finaal oli kahevooruline. * Žürii liikmed olid [[Ivo Linna]], [[Hanna-Liina Võsa]], [[Eda-Ines Etti]], [[Toomas Puna]], [[Ewert Sundja]], [[Heini Vaikmaa]], [[Helen Sildna]], [[Madis Aesma]], Owe Petersell ja [[Koit Toome]]. * Esimeses voorus toimus žüriihääletus ja telefonihääletus. Žüriihääletuse tulemusel tekkinud järjestuse alusel jagati kõige enam punkte kogunud laulule 10 punkti ning kõige vähem punkte kogunud laulule 1 punkt. Ka telefonihääletuse tulemuse põhjal tekkinud järjestuse alusel jagati lauludele punkte ühest kümneni. Nende punktide liitmise järel kaks enim punkte kogunud laulu pääsesid finaali. ===I voor=== {| class="sortable wikitable" |- ! Jrk ! Esitaja ! Laulu pealkiri ! Tõlge ! Autorid ! Žürii ! Telefonihääled ! Telef. <br />punktid ! Punkte <br />kokku ! Koht |- | 1. || [[Loss Paranoias]] || Valedetektor || – || Loss Paranoias || 5 || 2221 || 3 ||8 || 6 |- | 2. || [[Teele Viira]] & [[Priit Uustulnd|ULA]] || [[City Nights]] || "Linna ööd" || Priit Uustulnd, Teele Viira || 3 || 1793 || 2 || 5 ||9 |- | 3. || [[Liis Lemsalu]] || Made Up My Mind || "Jõudsin otsusele" || Liis Lemsalu, Rene Puura || 7 || 3016 || 5 || 12 ||5 |- | 4. || [[August Hunt]] || Tantsulõvi || – || August Hunt, Heiti Kender ||2 || 2282 || 4 || 6 ||8 |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | 5. || [[Lenna Kuurmaa|Lenna]] || Mina jään || – || [[Mihkel Raud]], [[Lenna Kuurmaa]] || 10 || 7743 || 9 || 19 || 2 |- | 6. || [[POP Maniacs]] || I Don't Know || "Kuis teada võin ma"<ref name="Rolf"/>||[[Rolf Roosalu]] || 6 || 3664 || 7 || 13 ||4 |- | 7. || [[TraFFic]] || NASA || – || Ago Teppand, [[Jaan Pehk]] || 4 || 1723 || 1 || 5 ||10 |- | 8. || [[Tenfold Rabbit]] || Oblivion || "Unustus" || Tenfold Rabbit || 8 || 5038 || 8 || 16 ||3 |- | 9. || [[Birgit Õigemeel]] & [[Violina]] || [[You're Not Alone (Birgit Õigemeele laul)|You're Not Alone]] || "Sa pole üksi" ||[[Mihkel Mattisen]] || 1 || 3504 || 6 || 7 ||7 |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | 10. || [[Ott Lepland]] || [[Kuula]] || – || Ott Lepland, [[Aapo Ilves]] || 9 || 18011 || 10 || 19 || 1 |} ====Žürii punktid==== {|class="wikitable" |- ! colspan="1" rowspan="2" | Osalejad ! colspan="11" | Žürii liikmed ! colspan="1" rowspan="2" | Punkte <br>kokku ! colspan="1" rowspan="2" | Koht ! colspan="1" rowspan="2" | Punktid <br>üldtabelisse |- ! [[Ivo Linna|Ivo <br>Linna]] ! [[Hanna-Liina Võsa|Hanna-Liina<br> Võsa]] ! [[Toomas Puna|Toomas<br>Puna]] ! [[Siim Nestor|Siim<br>Nestor]] ! [[Eda-Ines Etti|Eda-Ines<br>Etti]] ! [[Ewert Sundja|Ewert<br>Sundja]] ! [[Heini Vaikmaa|Heini<br>Vaikmaa]] ! [[Helen Sildna|Helen<br>Sildna]] ! [[Madis Aesma|Madis<br>Aesma]] ! [[Owe Petersell|Owe<br>Petersell]] ! [[Koit Toome|Koit<br>Toome]] |- | style="text-align:left; background:#f2f2f2;"| [[Loss Paranoias]] | 5 || 2 || 8 || 9 || 4 || 3 || 6 || 5 || 9 || 1 || 3 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''55''' || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"| 6 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''5''' |- | style="text-align:left; background:#f2f2f2;"| [[Teele Viira]] | 4 || 3 || 1 || 5 || 1 || 4 || 3 || 7 || 3 || 4 || 5 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''40''' || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"| 8 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''3''' |- | style="text-align:left; background:#f2f2f2;"| [[Liis Lemsalu]] | 7 || 8 || 4 || 6 || 7 || 8 || 8 || 10 || 7 || 7 || 4 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''76''' || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"| 4 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''7''' |- | style="text-align:left; background:#f2f2f2;"| [[August Hunt]] | 3 || 1 || 5 || 1 || 2 || 1 || 1 || 6 || 4 || 2 || 1 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''27''' || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"| 9 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''2''' |- | style="text-align:left; background:#f2f2f2;"| [[Lenna Kuurmaa|Lenna]] | 9 || 10 || 10 || 7 || 8 || 10 || 10 || 8 || 8 || 10 || 9 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''99''' || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"| 1 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''10''' |- | style="text-align:left; background:#f2f2f2;"| [[POP Maniacs]] | 8 || 9 || 7 || 4 || 6 || 7 || 2 || 4 || 5 || 9 || 8 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''69''' || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"| 5|| style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|6 |- | style="text-align:left; background:#f2f2f2;"| [[Traffic]] | 6 || 5 || 3 || 3 || 5 || 6 || 5 || 1 || 6 || 6 || 6 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''52''' || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"| 7 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''4''' |- | style="text-align:left; background:#f2f2f2;"| [[Tenfold Rabbit]] | 2 || 7 || 9 || 8 || 9 || 5 || 7 || 9 || 10 || 5 || 7 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''78''' || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"| 3|| style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''8''' |- | style="text-align:left; background:#f2f2f2;"| [[Birgit Õigemeel]] & [[Violina]] | 1 || 4 || 2 || 2 || 3 || 2 || 4 || 3 || 1 || 3 || 2 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''27''' || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"| 10 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''1''' |- | style="text-align:left; background:#f2f2f2;"| [[Ott Lepland]] | 10 || 6 || 6 || 10 || 10 || 9 || 9 || 2 || 2 || 8 || 10 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''82''' || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|2 || style="text-align:center; background:#f2f2f2;"|'''9''' |} ===II voor=== * Teises voorus osalesid I voorus kaks enim punkte kogunud laulu. Võitja kuulutati välja telefonihääletuse tulemuse põhjal. * Võitja sai auhinnaks Eesti Autorite Ühingult 2000 eurot ning [[ERR]] saatis ta Eestit esindama Bakuus toimuvale [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele. {| class="sortable wikitable" |- ! Esitaja !! Laulu pealkiri !! Tõlge !! Autorid !! Hääli kogutud !! Koht |- | Lenna || Mina jään || – || Lenna Kuurmaa, Mihkel Raud || 33% || 2 |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | [[Ott Lepland]] || [[Kuula]] || – || Ott Lepland, Aapo Ilves || 67% || 1 |} ==Naasvad artistid== * [[Janne Saar]] – varem [[Eesti Laul 2009|2009]] (5. koht) * [[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – varem [[Eesti Laul 2010|2010]] (2. koht) * [[Malcolm Lincoln]] – varem [[Eesti Laul 2010|2010]] (1. koht) * [[Mimicry]] – varem [[Eesti Laul 2010|2010]] (8. koht), [[Eesti Laul 2011|2011]] (10. koht) * [[Orelipoiss]] – varem [[Eesti Laul 2011|2011]] (3. koht) * [[traFFic]] – varem [[Eesti Laul 2009|2009]] (2. koht) * [[Violina]] – varem [[Eesti Laul 2010|2010]] (3. koht) ==Vaata ka== * [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]] * [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://eestilaul.err.ee Eesti Laulu ametlik koduleht] {{Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorud}} [[Kategooria:Eesti Laul]] [[Kategooria:Eesti Televisioon]] [[Kategooria:2012. aasta muusikas]] [[Kategooria:2012. aasta Eestis]] t4p3fujmsq7uskyt6iuj3kyppmaj0b7 Lehternahkiselised 0 268075 6759315 6753033 2024-11-11T14:01:51Z Svencapoeira 67038 6759315 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lehternahkiselised | värvus = seened | pilt = Polyozellus multiplex -Haida Guaii.jpg | pildi_seletus = ''[[Polyozellus multiplex]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Lehternahkiselaadsed]] ''Thelephorales'' | sugukond = '''Lehternahkiselised''' ''Thelephoraceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Lehternahkiselised''' (''Thelephoraceae'') on [[seen]]te sugukond [[Lehternahkiselaadsed|lehternahkiselaadsete]] seltsis. Eestis on selle sugukonna süstemaatikat ja resupinaatseid lehternahkiselisi uurinud näiteks Tartu Ülikooli mükoloogia professor [[Urmas Kõljalg]]. ==Perekonnad== *''Amaurodon'' – [[purpurkoorik]] *''[[Caldesiella]]'' *''[[Hydnodon]]'' *''[[Hypochnus]]'' *''[[Lenzitopsis]]'' *''[[Odontia]]'' *''Phellodon'' – [[vöötnarmik]] *''[[Phlyctibasidium]]'' *''[[Polyozellus]]'' *''Pseudotomentella'' – [[värdkoorik]] *''[[Skepperia]]'' *''Thelephora'' – [[lehternahkis]] *''Tomentella'' – [[sametkoorik]] *''[[Tomentellastrum]]'' *''[[Tomentellopsis]]'' [[Kategooria:Lehternahkiselaadsed]] 8jmd2uc3w5x3iqkd8megjx27col2y3a 6759316 6759315 2024-11-11T14:04:04Z Svencapoeira 67038 6759316 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lehternahkiselised | värvus = seened | pilt = Polyozellus multiplex -Haida Guaii.jpg | pildi_seletus = ''[[Polyozellus multiplex]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Lehternahkiselaadsed]] ''Thelephorales'' | sugukond = '''Lehternahkiselised''' ''Thelephoraceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Lehternahkiselised''' (''Thelephoraceae'') on [[seen]]te sugukond [[Lehternahkiselaadsed|lehternahkiselaadsete]] seltsis. Eestis on selle sugukonna süstemaatikat ja resupinaatseid lehternahkiselisi uurinud näiteks Tartu Ülikooli mükoloogia professor [[Urmas Kõljalg]]. ==Perekonnad== *''Amaurodon'' – [[purpurkoorik]] *''[[Caldesiella]]'' *''[[Hypochnus]]'' *''[[Lenzitopsis]]'' *''[[Odontia]]'' *''Phellodon'' – [[vöötnarmik]] *''[[Polyozellus]]'' *''Pseudotomentella'' – [[värdkoorik]] *''Thelephora'' – [[lehternahkis]] *''Tomentella'' – [[sametkoorik]] *''[[Tomentellastrum]]'' *''[[Tomentellopsis]]'' [[Kategooria:Lehternahkiselaadsed]] ptz2i4olpzvdhd0o3gc9yizz78dhsev Kasutaja:RitaHe 2 268491 6759319 6317338 2024-11-11T14:12:25Z RitaHe 43616 6759319 wikitext text/x-wiki Mälestusi Albert Kallasmaast olen oma blogisse kirjutanud suure armastusega Jõululaupäeval, 24.detsembril 2011. Materjali kogusin sõpradelt, häälekandjast Lääne Elu ja Ridala ajalooseltsi fotopangast. Olen kasutanud ka enda fotosid, millised on vastavalt allkirjastatud. Eraklik külakunstnik Breti, ristinimega Albert Kallasmaa, sündis 2.veebruaril 1915 ja läks vabasurma 27.oktoobril 1969 aastal. Maetud on ta Sinalepa õigeusukalmistule. (Sinalepa asub Läänemaal, Ridala vallas). Kuid rahvas pole teda pärast surmagi unustanud. Ka täna, 42 aastat pärast surma, räägitakse Bretist legende. Ole hea ja loe siit edasi : http://kallasmaa.blogspot.com/ Lisainfo 07.02.2023 - paraku ei eksisteeri enam minu blogi kallasmaa.blogspot.com - vabandan. 9sm4jcda46kulqivdsxhf7nzucjacm7 Viljandi Ringkonnakohus 0 269644 6759591 6753426 2024-11-12T03:15:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6759591 wikitext text/x-wiki '''Viljandi Ringkonnakohus''' (endise nimetusega '''Viljandi-Pärnu Rahukogu''') oli Eesti 2. astme kohus asukohaga [[Viljandi]]s. Vaatas läbi [[Viljandi Maakohus|Viljandi Maakohtu]], [[Pärnu Linnakohus|Pärnu Linnakohtu]], [[Pärnu Maakohus|Pärnu Maakohtu]] ja [[Järva Maakohus|Järva Maakohtu]] lahendeid == Ajalugu == === Viljandi-Pärnu Rahukogu === Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli [[rahukogu]], kaasa arvatud [[Viljandi-Pärnu rahukogu]]. Viljandi-Pärnu rahukogu tööpiirkond oli [[Viljandi maakond]] ja [[Pärnu maakond]]. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Viljandi-Pärnu rahukogu tööpiirkonda võimalikul korral Eestimaa külge liidetavate [[Volmari maakond|Volmari maakonna]] osadega.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/03/07/7 Ajutise Walitsuse määrus], Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919.</ref> === Viljandi ringkonnakohus === 1935. aasta kohtureformiga muudeti ära ka senised ringkonnakohtute liitnimed, Viljandi-Pärnu rahukogu nimeks sai Viljandi ringkonnakohus.<ref>[http://uuseesti.ee/27201 Eesti kohtute ajalooline päev], Postimees 31.01.1935, lk 3.</ref> Viljandi Ringkonnakohtu ringkondades töötasid: * [[Viljandi 1. jaoskonnakohus|Viljandi 1.]] jaoskonnakohtunik [[Posti tänav (Viljandi)|Posti]] 22 * [[Viljandi 2. jaoskonnakohus|Viljandi 2.]] jaoskonnakohtunik Posti 22 * [[Suure-Jaani jaoskonnakohus|Suure-Jaani]] jaoskonnakohtunik [[Valter Taremaa]] Ringpuiestee 2 * [[Põltsamaa jaoskonnakohus|Põltsamaa]] jaoskonnakohtunik [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]] [[Lossi tänav (Põltsamaa)|Lossi]] 11 * [[Pärnu 1. jaoskonnakohus|Pärnu 1.]] jaoskonnakohtunik [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli]] 19 * [[Pärnu 2. jaoskonnakohus|Pärnu 2.]] jaoskonnakohtunik Rüütli 19 * [[Pärnu 3. jaoskonnakohus|Pärnu 3.]] jaoskonnakohtunik Rüütli 19 * [[Mõisaküla jaoskonnakohus|Mõisaküla]] jaoskonnakohtunik Kesk 7. Kohtu esimehed olid teiste seas [[Gustav Seen]] (3. detsember 1918 – 20. november 1925),<ref>{{Netiviide |url=https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/rahukogud_ringkonnakohtud_eesti_vabariigis.pdf |pealkiri=Rahukogud (ringkonnakohtud) Eesti Vabariigis 1918–1940 |vaadatud=2019-01-14 |arhiivimisaeg=2019-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190114210526/https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/rahukogud_ringkonnakohtud_eesti_vabariigis.pdf |url-olek=töötab }}</ref> [[Jaak Tepandi]] (1940),<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/02/14 Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 231.] (RT 1940, 90, 911)</ref> [[Jüri Soontak]] (1940),<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/02/13 Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 230.] (RT 1940, 90, 910)</ref> ja [[Johannes Evertson]] (1941)<ref>{{Netiviide |url=http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/286-289.pdf |pealkiri=SOVIETISATION OF THE ESTONIAN COURT SYSTEM. Viljandi Circuit Court |vaadatud=2019-11-10 |arhiivimisaeg=2020-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200925183738/http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/286-289.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> 1940. aastal kuulusid kohtu koosseis esimees ja kriminaalosakonna esimees Jaak Tepandi, abiesimees ja tsiviilosakonna esimees [[Gustav Talts]], [[August Ammon]], [[Valter Märtson]], [[Kaarel Leetmaa]], [[Oskar Sein]], [[Boris Trelin]] ja [[August Vihvelin]]. [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 16. novembri 1940. aasta [[seadlus]]ega kujundati ümber kehtiv kohtute süsteem ja ringkonnakohtud muudeti samanimelisteks kohtuteks esimese ja teise kohtuastme asjade arutamiseks.<ref>[[s:ENSV Teataja 1940 nr 45 art 523|ENSV Teataja 1940 nr 45 art 523]]</ref> Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 19. detsembri 1940 määrusega määrati Viljandi Ringkonnakohtu asukohaks — Viljandi, Viljandi 1. ja 2., Mustla, Suure-Jaani, Põltsamaa, Pärnu 1.—3., Vändra, Kilingi-Nõmme ning Abja-Paluoja rahvakohtujaoskondadest.<ref>[[s:ENSV Teataja 1940 nr 68 art 914|ENSV Teataja 1940 nr 68 art 914]]</ref> == Viited == {{viited}} {{Eesti kohtusüsteem}} [[Kategooria:Eesti kohtud]] [[Kategooria:Viljandi ajalugu]] [[Kategooria:Viljandi maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Pärnu maakonna ajalugu]] 70m57dm81xz6tukgfa73ljjhzp3y8ug Ahto (eesnimi) 0 275472 6759293 6759270 2024-11-11T12:27:25Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759293 wikitext text/x-wiki '''Ahto''' on [[mehenimi]]. [[Eesti]]s elas Rahvastikuregistri andmetel 8. mai 2012 seisuga 859 Ahto-nimelist inimest.<ref>https://www.eesti.ee/portaal/rrteenus.nimede_stat{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Ahto 788 mehel. Ahto on populaarsuselt 244. mehenimi.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Ahto |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-07-25 |arhiivimisaeg=2019-07-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190725115024/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Ahto |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Ahto 1 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=ahto Personvārdu datu bāze]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Ahto Abner]], eesti trummar *[[Ahto Buldas]], eesti informaatik *[[Ahto Jakson]], eesti ajakirjanik *[[Ahto Jõgi]], eesti ornitoloog *[[Ahto Kaasik]], Maavalla koja vanem *[[Ahto Kalda]], eesti kulturist *[[Ahto Kalja]], eesti tehnikateadlane, informaatik ja professor *[[Ahto Kennik]], eesti ajaloolane *[[Ahto Kleius]], eesti organist *[[Ahto Laadoga]], eesti maalikunstnik *[[Ahto Lobjakas]], eesti poliitikaanalüütik, kolumnist ja raadiosaatejuht *[[Ahto Nurk]], eesti koorijuht, dirigent ja muusikapedagoog *[[Ahto Oja]], eesti keskkonnakaitsespetsialist *[[Ahto Palm-Leis]], eesti tehnikateadlane *[[Ahto Pilisner]], eesti sõudja *[[Ahto Raudoja]], eesti ühiskonnategelane, setu kultuuri edendaja *[[Ahto Räni]], eesti tehnikateadlane *[[Ahto Valter]], esimene Eesti lipu all ümber maailma purjetanud inimene *[[Ahto Veerme]], eesti muusik (kitarrist), ansamblijuht, helilooja ja muusikatoimetaja *[[Ahto Vesmes]], eesti filmindustegelane ja telesaatejuht == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mehenimed]] kie9hs9w72ptn5mtaqe84ipvw3i8myf Kagu-Alaska 0 282125 6759505 5368489 2024-11-11T19:56:00Z Hülgehall 198746 6759505 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alaska Regions identifier map.png|pisi|Alaska Pannivarre asukoht (rohelisega)]] '''Kagu-Alaska''' ehk kõnekeelsemalt '''Alaska käepide''' ([[inglise keel]]es ''Alaska Panhandle'') on [[Alaska osariik|Alaska osariigi]] maa-alade suhteliselt kitsa kujuga ulatus [[kagu|kagukaarde]]. Piirkond paikneb [[Kanada]]s asuva [[Briti Columbia provints]]i piirjoone ning [[Vaikne ookean|Vaikse ookean]]i rannajoonte vahel, kuuludes [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]]. Piirkonnas on jahe vihmane kliima koos metsikult kaunis loodus kaugele ulatuvate igihaljate metsadega. Peamised majandusharud [[turism]] ja [[kalandus]]. ==Linnad== Piirkonna suurimad linnad on [[Juneau]] (~32 000 elanikku), [[Sitka]] ja [[Ketchikan]]. [[Hyder]] on idapoolseim linn kogu [[Alaska|osariigis]]. ==Haldusjaotus== # [[Hainesi vald]] # [[Hoonah-Angooni rahvaloenduslik piirkond]] # [[Juneau (Alaska)|Juneau linnvald]] # [[Ketchikan Gateway|Ketchikan Gateway vald]] # [[Petersburg (Alaska)|Petersburgi vald]] # [[Prince of Wales-Hyderi rahvaloenduslik piirkond]] # [[Sitka|Sitka linnvald]] # [[Skagway (Alaska)|Skagway vald]] # [[Wrangell (Alaska)|Wrangelli linnvald]] # [[Yakutat (Alaska)|Yakutati vald]] ==Vaata ka== * [[Alaska poolsaar]] [[Kategooria:Alaska geograafia]] ilfwb7sel4y0ye0lsl47naqu85ktrgp 6759509 6759505 2024-11-11T20:01:08Z Hülgehall 198746 Hülgehall teisaldas lehekülje [[Alaska Pannivars]] pealkirja [[Kagu-Alaska]] alla 6759505 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alaska Regions identifier map.png|pisi|Alaska Pannivarre asukoht (rohelisega)]] '''Kagu-Alaska''' ehk kõnekeelsemalt '''Alaska käepide''' ([[inglise keel]]es ''Alaska Panhandle'') on [[Alaska osariik|Alaska osariigi]] maa-alade suhteliselt kitsa kujuga ulatus [[kagu|kagukaarde]]. Piirkond paikneb [[Kanada]]s asuva [[Briti Columbia provints]]i piirjoone ning [[Vaikne ookean|Vaikse ookean]]i rannajoonte vahel, kuuludes [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]]. Piirkonnas on jahe vihmane kliima koos metsikult kaunis loodus kaugele ulatuvate igihaljate metsadega. Peamised majandusharud [[turism]] ja [[kalandus]]. ==Linnad== Piirkonna suurimad linnad on [[Juneau]] (~32 000 elanikku), [[Sitka]] ja [[Ketchikan]]. [[Hyder]] on idapoolseim linn kogu [[Alaska|osariigis]]. ==Haldusjaotus== # [[Hainesi vald]] # [[Hoonah-Angooni rahvaloenduslik piirkond]] # [[Juneau (Alaska)|Juneau linnvald]] # [[Ketchikan Gateway|Ketchikan Gateway vald]] # [[Petersburg (Alaska)|Petersburgi vald]] # [[Prince of Wales-Hyderi rahvaloenduslik piirkond]] # [[Sitka|Sitka linnvald]] # [[Skagway (Alaska)|Skagway vald]] # [[Wrangell (Alaska)|Wrangelli linnvald]] # [[Yakutat (Alaska)|Yakutati vald]] ==Vaata ka== * [[Alaska poolsaar]] [[Kategooria:Alaska geograafia]] ilfwb7sel4y0ye0lsl47naqu85ktrgp 6759514 6759509 2024-11-11T20:23:06Z Hülgehall 198746 6759514 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alaska Regions identifier map.png|pisi|Alaska Pannivarre asukoht (rohelisega)]] '''Kagu-Alaska''' ehk '''Alaska käepide''' ([[inglise keel]]es ''Alaska Panhandle'') või '''Tlingitide maa''' ([[tlingiti keel]]es ''Lingít Aaní'') on [[Alaska osariik|Alaska osariigi]] maa-alade suhteliselt kitsa kujuga ulatus [[kagu|kagukaarde]]. Piirkond paikneb [[Kanada]]s asuva [[Briti Columbia provints]]i piirijoone ning [[Vaikne ookean|Vaikse ookean]]i rannajoonte vahel, kuuludes [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]]. Seal valitseb jahe vihmane kliima koos metsikult kauni looduse ja kaugele ulatuvate igihaljate metsadega. Põhilised majandusharud on [[turism]] ja [[kalandus]]. ==Linnad== Piirkonna suurimad linnad on [[Juneau]] (~32 000 elanikku), [[Sitka]] ja [[Ketchikan]]. [[Hyder]] on idapoolseim linn kogu [[Alaska|osariigis]]. ==Haldusjaotus== # [[Hainesi vald]] # [[Hoonah-Angooni rahvaloenduslik piirkond]] # [[Juneau (Alaska)|Juneau linnvald]] # [[Ketchikan Gateway|Ketchikan Gateway vald]] # [[Petersburg (Alaska)|Petersburgi vald]] # [[Prince of Wales-Hyderi rahvaloenduslik piirkond]] # [[Sitka|Sitka linnvald]] # [[Skagway (Alaska)|Skagway vald]] # [[Wrangell (Alaska)|Wrangelli linnvald]] # [[Yakutat (Alaska)|Yakutati vald]] ==Vaata ka== * [[Alaska poolsaar]] * [[Tlingitid]] [[Kategooria:Alaska geograafia]] t4ib4pjry5k3bx20af6kxwddj7zpemm 6759519 6759514 2024-11-11T20:41:46Z Hülgehall 198746 6759519 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alaska Regions identifier map.png|pisi|Alaska Pannivarre asukoht (rohelisega)]] '''Kagu-Alaska''' ehk '''Alaska käepide''' ([[inglise keel]]es ''Alaska Panhandle'') või '''Tlingitide maa''' ([[tlingiti keel]]es ''Lingít Aaní'') on [[Alaska osariik|Alaska osariigi]] maa-alade suhteliselt kitsa kujuga ulatus [[kagu|kagukaarde]]. Piirkond paikneb [[Kanada]]s asuva [[Briti Columbia provints]]i piirijoone ning [[Vaikne ookean|Vaikse ookean]]i rannajoonte vahel, kuuludes [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]]. Seal valitseb jahe vihmane kliima koos metsikult kauni looduse ja kaugele ulatuvate igihaljate metsadega. Põhilised majandusharud on [[turism]] ja [[kalandus]]. ==Linnad== Piirkonna suurimad linnad on [[Juneau]] (~32 000 elanikku), [[Sitka]] ja [[Ketchikan]]. [[Hyder]] on idapoolseim linn kogu [[Alaska|osariigis]]. ==Haldusjaotus== # [[Hainesi vald]] # [[Hoonah-Angooni rahvaloenduslik piirkond]] # [[Juneau (Alaska)|Juneau linn-vald]] # [[Ketchikan Gateway|Ketchikan Gateway vald]] # [[Petersburg (Alaska)|Petersburgi vald]] # [[Prince of Wales-Hyderi rahvaloenduslik piirkond]] # [[Sitka|Sitka linn-vald]] # [[Skagway (Alaska)|Skagway vald]] # [[Wrangell (Alaska)|Wrangelli linn-vald]] # [[Yakutat (Alaska)|Yakutati vald]] ==Vaata ka== * [[Alaska poolsaar]] * [[Tlingitid]] [[Kategooria:Alaska geograafia]] kxekdhp6n7zh4w7qxxfupbahlbval17 6759520 6759519 2024-11-11T20:42:26Z Hülgehall 198746 6759520 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alaska Regions identifier map.png|pisi|Alaska Pannivarre asukoht (rohelisega)]] '''Kagu-Alaska''' ehk '''Alaska käepide''' ([[inglise keel]]es ''Alaska Panhandle'') või '''Tlingitide maa''' ([[tlingiti keel]]es ''Lingít Aaní'') on [[Alaska osariik|Alaska osariigi]] maa-alade suhteliselt kitsa kujuga ulatus [[kagu|kagukaarde]]. Piirkond paikneb [[Kanada]]s asuva [[Briti Columbia provints]]i piirijoone ning [[Vaikne ookean|Vaikse ookean]]i rannajoonte vahel, kuuludes [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]]. Seal valitseb jahe vihmane kliima koos metsikult kauni looduse ja kaugele ulatuvate igihaljate metsadega. Põhilised majandusharud on [[turism]] ja [[kalandus]]. ==Linnad== Piirkonna suurimad linnad on [[Juneau]] (~32 000 elanikku), [[Sitka]] ja [[Ketchikan]]. [[Hyder]] on idapoolseim linn kogu [[Alaska|osariigis]]. ==Haldusjaotus== # [[Hainesi vald]] # [[Hoonah-Angooni rahvaloenduslik piirkond]] # [[Juneau|Juneau linn-vald]] # [[Ketchikan Gateway|Ketchikan Gateway vald]] # [[Petersburg (Alaska)|Petersburgi vald]] # [[Prince of Wales-Hyderi rahvaloenduslik piirkond]] # [[Sitka|Sitka linn-vald]] # [[Skagway (Alaska)|Skagway vald]] # [[Wrangell (Alaska)|Wrangelli linn-vald]] # [[Yakutat (Alaska)|Yakutati vald]] ==Vaata ka== * [[Alaska poolsaar]] * [[Tlingitid]] [[Kategooria:Alaska geograafia]] kkmuicdmm8nbuoje01ec2h32j4i3gu1 6759525 6759520 2024-11-11T21:05:52Z Hülgehall 198746 6759525 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alaska Regions identifier map.png|pisi|Alaska Pannivarre asukoht (rohelisega)]] '''Kagu-Alaska''' ehk '''Alaska käepide''' ([[inglise keel]]es ''Alaska Panhandle'') või '''tlingitite maa''' ([[tlingiti keel]]es ''Lingít Aaní'') on [[Alaska osariik|Alaska osariigi]] maa-alade suhteliselt kitsa kujuga ulatus [[kagu|kagukaarde]]. Piirkond paikneb [[Kanada]]s asuva [[Briti Columbia provints]]i piirijoone ning [[Vaikne ookean|Vaikse ookean]]i rannajoonte vahel, kuuludes [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]]. Seal valitseb jahe vihmane kliima koos metsikult kauni looduse ja kaugele ulatuvate igihaljate metsadega. Põhilised majandusharud on [[turism]] ja [[kalandus]]. ==Linnad== Piirkonna suurimad linnad on [[Juneau]] (~32 000 elanikku), [[Sitka]] ja [[Ketchikan]]. [[Hyder]] on idapoolseim linn kogu [[Alaska|osariigis]]. ==Haldusjaotus== # [[Hainesi vald]] # [[Hoonah-Angooni rahvaloenduslik piirkond]] # [[Juneau|Juneau linn-vald]] # [[Ketchikan Gateway|Ketchikan Gateway vald]] # [[Petersburg (Alaska)|Petersburgi vald]] # [[Prince of Wales-Hyderi rahvaloenduslik piirkond]] # [[Sitka|Sitka linn-vald]] # [[Skagway (Alaska)|Skagway vald]] # [[Wrangell (Alaska)|Wrangelli linn-vald]] # [[Yakutat (Alaska)|Yakutati vald]] ==Vaata ka== * [[Alaska poolsaar]] * [[Tlingitid]] [[Kategooria:Alaska geograafia]] jxeng6sesgxu73i6dnko7aqtqx2kicn 6759531 6759525 2024-11-11T21:13:28Z Hülgehall 198746 6759531 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alaska Regions identifier map.png|pisi|Alaska Pannivarre asukoht (rohelisega)]] '''Kagu-Alaska''' ehk kõnekeelselt '''''Alaska käepide''''' ([[inglise keel]]es ''Alaska Panhandle'') või '''''tlingitite maa''''' ([[tlingiti keel]]es ''Lingít Aaní'') on [[Alaska osariik|Alaska osariigi]] maa-alade suhteliselt kitsa kujuga väljaulatus [[kagu|kagukaares]]. Piirkond paikneb [[Kanada]]s asuva [[Briti Columbia provints]]i piirijoone ning [[Vaikne ookean|Vaikse ookean]]i rannajoonte vahel, kuuludes [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]]. Seal valitseb jahe vihmane kliima koos metsikult kauni looduse ja kaugele ulatuvate igihaljate metsadega. Põhilised majandusharud on [[turism]] ja [[kalandus]]. ==Linnad== Piirkonna suurimad linnad on [[Juneau]] (~32 000 elanikku), [[Sitka]] ja [[Ketchikan]]. [[Hyder]] on idapoolseim linn kogu [[Alaska|osariigis]]. ==Haldusjaotus== # [[Hainesi vald]] # [[Hoonah-Angooni rahvaloenduslik piirkond]] # [[Juneau|Juneau linn-vald]] # [[Ketchikan Gateway|Ketchikan Gateway vald]] # [[Petersburg (Alaska)|Petersburgi vald]] # [[Prince of Wales-Hyderi rahvaloenduslik piirkond]] # [[Sitka|Sitka linn-vald]] # [[Skagway (Alaska)|Skagway vald]] # [[Wrangell (Alaska)|Wrangelli linn-vald]] # [[Yakutat (Alaska)|Yakutati vald]] ==Vaata ka== * [[Alaska poolsaar]] * [[Tlingitid]] [[Kategooria:Alaska geograafia]] tw5jqi8ec046b9m5s0z1a4ntx93zfu0 6759604 6759531 2024-11-12T06:57:52Z Sillerkiil 58396 6759604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alaska Regions identifier map.png|pisi|Alaska Pannivarre asukoht (rohelisega)]]{{viita}}'''Kagu-Alaska''' ehk kõnekeelselt '''''Alaska käepide''''' ([[inglise keel]]es ''Alaska Panhandle'') või '''''tlingitite maa''''' ([[tlingiti keel]]es ''Lingít Aaní'') on [[Alaska osariik|Alaska osariigi]] maa-alade suhteliselt kitsa kujuga väljaulatus [[kagu|kagukaares]]. Piirkond paikneb [[Kanada]]s asuva [[Briti Columbia provints]]i piirijoone ning [[Vaikne ookean|Vaikse ookean]]i rannajoonte vahel, kuuludes [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]]. Seal valitseb jahe vihmane kliima koos metsikult kauni looduse ja kaugele ulatuvate igihaljate metsadega. Põhilised majandusharud on [[turism]] ja [[kalandus]]. ==Linnad== Piirkonna suurimad linnad on [[Juneau]] (~32 000 elanikku), [[Sitka]] ja [[Ketchikan]]. [[Hyder]] on idapoolseim linn kogu [[Alaska|osariigis]]. ==Haldusjaotus== # [[Hainesi vald]] # [[Hoonah-Angooni rahvaloenduslik piirkond]] # [[Juneau|Juneau linn-vald]] # [[Ketchikan Gateway|Ketchikan Gateway vald]] # [[Petersburg (Alaska)|Petersburgi vald]] # [[Prince of Wales-Hyderi rahvaloenduslik piirkond]] # [[Sitka|Sitka linn-vald]] # [[Skagway (Alaska)|Skagway vald]] # [[Wrangell (Alaska)|Wrangelli linn-vald]] # [[Yakutat (Alaska)|Yakutati vald]] ==Vaata ka== * [[Alaska poolsaar]] * [[Tlingitid]] [[Kategooria:Alaska geograafia]] 47q668mmiugsoge9xj3djqyn9cyz4g7 Arutelu:Kagu-Alaska 1 282173 6759511 4577619 2024-11-11T20:01:08Z Hülgehall 198746 Hülgehall teisaldas lehekülje [[Arutelu:Alaska Pannivars]] pealkirja [[Arutelu:Kagu-Alaska]] alla 4577619 wikitext text/x-wiki Kus sellist nime on kasutatud? --Metsavend 26. aprill 2012, kell 10:43 (EEST) :See lingib siia Alaska poolsaare artiklist. Teistes keeltes on kasutatud peamiselt ingliskeelset "Alaska panhandle". Selle nime pärast tegingi artikli. Kuidas ametlikult eesti keeles on, ei tea. Aga Kagu-Alaska oleks ju igav. Adeliine 26. aprill 2012, kell 17:26 (EEST) ::Kagu-Alaska on igav, aga entsüklopeedilisem. Inglise keeles on see ka põhinimi. Teen ettepaneku teisaldada. --Metsavend 10. juuli 2012, kell 13:01 (EEST) ::: Endiselt aktuaalne. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. veebruar 2017, kell 17:28 (EET) fqfyz1fst4xn30hoh6zobokyql1w5qa 6759516 6759511 2024-11-11T20:29:52Z Hülgehall 198746 6759516 wikitext text/x-wiki Kus sellist nime on kasutatud? --Metsavend 26. aprill 2012, kell 10:43 (EEST) :See lingib siia Alaska poolsaare artiklist. Teistes keeltes on kasutatud peamiselt ingliskeelset "Alaska panhandle". Selle nime pärast tegingi artikli. Kuidas ametlikult eesti keeles on, ei tea. Aga Kagu-Alaska oleks ju igav. Adeliine 26. aprill 2012, kell 17:26 (EEST) ::Kagu-Alaska on igav, aga entsüklopeedilisem. Inglise keeles on see ka põhinimi. Teen ettepaneku teisaldada. --Metsavend 10. juuli 2012, kell 13:01 (EEST) ::: Endiselt aktuaalne. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. veebruar 2017, kell 17:28 (EET) ::::Teisaldatud ja täiendatud – tervitades, olles mitmeid kordi aluseta ja isiklike rünnakute saatel blokeeritud!!! [[Kasutaja:Hülgehall|Hülgehall]] ([[Kasutaja arutelu:Hülgehall|arutelu]]) 11. november 2024, kell 22:29 (EET) mm1z9ke1yj4dgluhnp4u862fxwd8l0b Wallenberg (ooper) 0 286737 6759715 6706335 2024-11-12T11:21:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6759715 wikitext text/x-wiki '''"Wallenberg"''' on [[Erkki-Sven Tüür]]i [[ooper]] [[Raoul Wallenberg]]ist kahes vaatuses, 19 pildis. [[Libreto]] autor Lutz Hübner. Esietendus 2001. aasta 5. mail [[Saksamaa]]l [[Dortmund]]is.<ref name="hartmann-s">[http://cms.hsverlag.com/?werke/detail/t786 Hartmann & Stauffacher Verlag, Köln]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperi Estonia]] 2007. aasta lavastusest valmis 2008. aastal DVD (dirigent [[Arvo Volmer]], lavastajad [[Dmitri Bertman]] ja [[Neeme Kuningas]]; kunstnik-lavastaja [[Ene-Liis Semper]]; valguskunstnik [[Neeme Jõe]]).<ref>Erkki-Sven Tüür, Wallenberg [DVD], EsNo & ERP, 2008, dirigent: Arvo Volmer, pikkus: 118</ref> ==Ooperi sisu== '''Proloog:''' "Kes on Wallenberg?"<ref name="wallenberg">"Wallenbergi" lavastus Rahvusooperis Estonia, DVD</ref> '''I vaatus''' [[Raoul Wallenberg]], tuntud Rootsi pankuriperekonna võsu, saab diplomaatiliste kanalite kaudu Ameerika presidendilt ja põgenikekomiteelt ülesande minna 1944. aasta suvel sakslaste poolt okupeeritud [[Budapest]]i ja päästa nii palju juute kui võimalik.<ref name="hartmann-s" /> '''Wallenberg:''' "Ma mõtlesin viis minutit järele. Nende viie minutiga tapeti viis inimest."<ref name="wallenberg" /> Ametlikult on Wallenberg Rootsi saatkonna sekretär. Tema vastasmängijaks on Adolf Eichmann, kes korraldab Ungari juutide koonduslaagrisse saatmist. Wallenberg suudab kuue kuu jooksul päästa surmast ligi 100 000 juuti, väites, et tegemist on Rootsi kodanikega.<ref name="hartmann-s" /><ref name="wallenberg" /> Naine, kelle pere on tapetud, tagastab elupäästva Rootsi passi, et oma perekonnale surma järgneda.<ref name="vaitmaa-me">{{Netiviide |url=http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/01juuli_m4.html |pealkiri=Vaitmaa, Merike. Esietendus Erkki-Sven Tüüri "Wallenberg" |vaadatud=2012-06-04 |arhiivimisaeg=2015-04-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150424084716/http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/01juuli_m4.html |url-olek=ei tööta }}</ref> '''Wallenberg:''' "Ma jõudsin liiga hilja."<ref name="wallenberg" /> Jaanuaris 1945, pärast seda, kui Punaarmee Budapesti vabastab, kutsub Nõukogude vastuluure Wallenbergi sõbralikule vestlusele ning Wallenberg kaob jäljetult.<ref name="hartmann-s" /> '''II vaatus''' '''Vene ohvitser:''' "Meie juures teda pole, nii et ärge rohkem pärige. Ja kui ta meie juures on, siis läheb tal hästi."<ref name="wallenberg" /> Lineaarsest ajaloo-ajast saab unenäoline psühholoogiline aeg, kus sündmused toimuvad läbisegi ja korraga, ega lase end reaalsusest segada. Gulag. Wallenbergi külastab Eichmann, teel Jeruusalemma oma poomisele. Rambivalgusesse astub Wallenbergi popversioon, Wallenberg 2, kes on elujõulisem ja kasulikum kui tõeline Wallenberg:<ref name="vaitmaa-me" /> <ref name="wallenberg" /> "Me ei pommitanud Auschwitzi viivat raudteed – aga meil on Wallenberg. Me ei pommitanud krematooriume – aga meil on Wallenberg." '''Tööstur:''' "Kui minult küsitakse, miks me tarnisime Saksamaale terast, ma ütlen, minu vennapoeg, Raoul Wallenberg Siberi jääväljadel."<ref name="wallenberg" /> Vene ohvitser loeb ette 1947. aasta 17. juulist pärineva surmaotsuse Wallenbergile kui "Saksamaa ja USA spioonile", käsuga põletada surnukeha Lubjanka ahjudes.<ref name="vaitmaa-me" /> Viimasena jääb kõlama I vaatuses Rootsi passi tagastanud ja oma perekonnale surma järgnenud naise tekst: "Ma määrin te sõrmed ära. Võite mind välja kraapida põldudest, puulehtedelt ja katusekividelt. Te ei leia minust niigi palju, et joonistada laubale tuharist, mitte niigi palju, et köhiks sõdur, kelle kõrisse ma lendan."<ref name="vaitmaa-me" /> ==Viited== <references /> ==Välislingid== [http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/01juuli_m4.html Vaitmaa, Merike. Esietendus Erkki-Sven Tüüri "Wallenberg", vaadatud 3. juuni 2012] [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1883:erkki-sven-t-ri-ooper-wallenberg&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3162 Raun, Eero. Erkki-Sven Tüüri ooper "Wallenberg".- Sirp 1. juuni 2007, vaadatud 4. juuni 2012] [[Kategooria:Ooperid]] md0z2c7iuwlqv507t44nf6he0akh6j0 Murray Gell-Mann 0 289371 6759359 6222369 2024-11-11T15:27:51Z Hirvelaid 32011 /* Tunnustus */ 6759359 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MurrayGellMannJI1.jpg|pisi|Murray Gell-Mann (2007)]] '''Murray Gell-Mann''' ([[15. september]] [[1929]] [[Manhattan]], [[New York]] – [[24. mai]] [[2019]] [[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]], [[New Mexico]]) oli juudi päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[füüsik]], [[Nobeli auhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat (1969). Ta oli alates 1993. aastast [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudi]] emeriitprofessor (''Robert Andrews Millikan Professor of Theoretical Physics Emeritus'').<ref name="emer"/> Tema teadustööd on peamiselt seotud [[osakestefüüsika]]ga. Nobeli auhinna sai ta avastuste eest, mis on seotud [[Elementaarosakesed|elementaarosakeste]] klassifikatsiooniga. Ta tõi osakestefüüsikasse [[S-kvark|veidruse]] mõiste ja sõnastanud [[veidruse jäävuse seadus]]e. 1964. aastal esitas ta hüpoteesi [[kvark|kvarkide]] kohta (sõltumatult [[George Zweig]]ist) ja 1973. aastal hüpoteesi [[gluuon]]i kohta. Tema tööd on olnud aluseks [[kvantkromodünaamika]] loomisele. Ta oli [[Santa Fe Instituut|Santa Fe Instituudi]] loomise mõtte algatajaid. ==Haridus- ja töökäik== Gell-Mann lõpetas 19-aastaselt 1948. aastal [[Yale'i Ülikool]]i [[füüsika]] erialal [[bakalaureusekraad]]iga ning sai 1951. aastal [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]] [[doktorikraad]]i füüsikas.<ref name="nobel"/> Aastatel 1953–1954 töötas ta [[Chicago Ülikool]]is abiprofessorina, 1954–1955 kaasprofessorina. Alates 1955. aastast töötab ta [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudis]]: aastatel 1955–1956 kaasprofessor, 1956–1967 professor, 1967–1993 ''Robert Andrews Millikan Professor of Theoretical Physics'' ja alates 1993 ''R. A. Millikan Professor of Theoretical Physics Emeritus''.<ref name="nobel"/><ref name="samoa"/> ==Tunnustus== [[Pilt:Murray_Gell-Mann_at_Lection_(big).jpg|pisi|300px|Murray Gell-Mann loengut pidamas (2012)]] *1959 – [[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]] *1993 – [[Lindberghi auhind]] *2005 – [[Albert Einsteini medal]] ====Valitud teadusühingute liikmeks==== *1960 – USA [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] *1964 – [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] *1978 – [[Londoni Kuninglik Selts]] *1985 – [[Pakistani Teaduste Akadeemia]] *1985 – [[India Teaduste Akadeemia]] *1993 – [[Ameerika Filosoofiaselts]] (APS) *1994 – [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] *2003 – [[Iiri Kuninglik Akadeemia]] ====Valitud audoktoriks==== Ta on valitud 12 ülikooli [[audoktor]]iks, sealhulgas: *1959 – [[Yale'i Ülikool]] *1967 – [[Chicago Ülikool]] *1977 – [[Columbia ülikool]] *1980 – [[Cambridge'i Ülikool]] *1992 – [[Oxfordi Ülikool]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="emer">[https://web.archive.org/web/20170207112911/https://pma.caltech.edu/people-public/Emeritus%20Faculty/all All Emeritus Faculty]. pma.caltech.edu</ref> <ref name="nobel">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1969/gell-mann-bio.html Murray Gell-Mann – Biographical]. nobelprize.org</ref> <ref name="samoa">[https://web.archive.org/web/20170207032320/http://samoa.santafe.edu/media/staff_cvs/Gell-Mann_CV_2015.pdf Murray Gell-Mann CV]. samoa.santafe.edu</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category: Murray Gell-Mann}} {{Vikitsitaadid}} * [https://www.nobelprize.org/prizes/physics/1969/gell-mann/facts/ Murray Gell-Mann Nobeli auhinna lehel] {{NobelFüüsika}} {{JÄRJESTA:Gell-Mann, Murray}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]] [[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2019]] gshbydj9wnz36kl5d3ei3wayw14xi7d Rahvusarhiiv 0 289620 6759374 6281847 2024-11-11T15:42:29Z 2A00:807:D1:E215:F5B4:D193:2BC4:5778 6759374 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Noora.tartu.jpg|pisi|Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3]] '''Rahvusarhiiv''' on [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i haldusalas olev [[valitsusasutus]], mis alustas tegevust 1. jaanuaril 1999<ref name=":0">[https://www.ra.ee/rahvusarhiiv/ajalugu/ Ajalugu.] Rahvusarhiivi veebisait.</ref> ja mille põhiülesanne on asutuste või isikute poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud [[dokument]]ide hindamine, [[arhivaal]]ide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu võimaldamine ja nende kasutamise korraldamine.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/121032011001?leiaKehtiv Arhiiviseadus.] RT I, 13.03.2019, 33.</ref> Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus üksustega Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Valgas.<ref name=":1">[https://www.ra.ee/rahvusarhiiv/asutusest/ Asutusest.] Rahvusarhiivi veebisait.</ref> Rahvusarhiivi peahoone [[Noora]] asub Tartus aadressil [[Nooruse tänav (Tartu)|Nooruse]] 3.<ref name=":0" /> ==Ajalugu== Rahvusliku arhiivisüsteemi loomist alustati Eesti Vabariigi algusaastatel. 3. märtsil 1920 tuli kokku arhiivikomisjon, mille algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Tartus [[Eesti Ajalooarhiiv|Riigi Keskarhiiv]] ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Tartus [[Riigiarhiiv (Eesti)|Riigiarhiiv]].<ref name=":0" /> 1935. aastal võeti vastu arhiiviseadus, mis tugevdas arhiivi rolli ühiskondlikult oluliste dokumentide säilitajana.<ref name=":0" /> Nõukogude perioodil läks arhiivide juhtimine Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kätte.<ref name=":0" /> Endised keskarhiivid jätkasid tööd, suuremates linnades tegutsenud endised maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks. 1990. aastate alguses taastati arhiivide iseseisev majandamine ja 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1. jaanuaril 1999 tegevust '''Rahvusarhiiv'''. Rahvusarhiiv hakkas hõlmama [[Eesti Ajalooarhiiv|ajalooarhiivi]] Tartus, [[Riigiarhiiv (Eesti)|riigiarhiivi]] ja [[Eesti Filmiarhiiv|filmiarhiivi]] Tallinnas ning 15 maa-arhiive Eesti maakonnakeskustes.<ref name=":0" /> 1. jaanuarist 2012 kehtib Eesti avalikele arhiividele järjekorras kolmas arhiiviseadus. See on peamine rahvusarhiivi tegevust reguleeriv õigusakt koos arhiivieeskirja ja Rahvusarhiivi põhimäärusega. Alates 2017. aastast on Rahvusarhiivi koosseisus üksused Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Valgas ning Tartu maakonnas Vahil. Rahvusarhiiv on riikliku arhiivisüsteemi keskus, juhtides ja arendades arhivaalide kogumist, säilitamist ja kasutusse toomist. ==Juhtimine== Rahvusarhiiv tegutseb [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i haldusalas. Rahvusarhiivi juhib [[riigiarhivaar]], kelleks on alates 2000. aastast olnud [[Priit Pirsko]].<ref name=":0" /><ref>[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/fa15b8ce-fcbe-43cb-a0f3-c6cbed2381e1 Priit Pirsko] [[Eesti Teadusportaal]]i andmebaasis.</ref> Nõuandva koguna koordineerib Rahvusarhiivi tegevust arhiivinõukogu: * [[Kristi Vinter-Nemvalts]], [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumi]] kantsler, arhiivinõukogu esimees * [[Aadu Must]], [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] emeriitprofessor, arhiivinõukogu aseesimees * [[Janne Andresoo]], [[Eesti Rahvusraamatukogu]] direktor * [[Küllo Arjakas]], [[Tallinna Linnaarhiiv|Tallinna Linnaarhiivi]] juhataja * [[Toomas Hiio]], [[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum|Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi]] direktori asetäitja * [[Liivi Karpištšenko]], [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi]] infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõunik * [[Hille Oidema]], MTÜ [[Eesti Arhivaaride Ühing|Eesti Arhivaaride Ühingu]] juhatuse liige * [[Priit Pirsko]], [[riigiarhivaar]] * [[Fred Puss]], [[Eesti Isikuloo Keskus|Eesti Isikuloo Keskuse]] juhataja * [[Tarvi Sits]], [[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeeriumi]] kantsler * [[Hagi Šein]], [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi]] professor ==Ülesanded== Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Ühtlasi kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse.<ref name=":1" /> Rahvusarhiivi peamised ülesanded on: * koguda ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet * pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist * hoida kogusid heades säilitustingimustes * juhendada asutusi dokumentide haldamisel ja hoidmisel * osaleda riigi elektroonilise dokumendihalduse arendamisel * võtta vastu digitaalarhivaale ==Kogud== Rahvusarhiivi kogud hõlmavad: * umbes 10 miljonit arhivaali (vanim 1240. aastast) * umbes 25 miljonit digitaalkujutist veebis * 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast) * enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist) * ligi 150 000 kaarti (vanim 17. sajandi esimesest poolest) * teadaolevalt 2200 pitserit * umbes 1500 pärgamentdokumenti ==Noora== {{Vaata|Noora }} Rahvusarhiivi uus peahoone [[Noora]] Tartus aadressil [[Nooruse tänav (Tartu)|Nooruse]] 3 sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja hoone avati pidulikult 1. veebruaril 2017. Kuuekorruselise hoone krundi suurus on 13 599 m², üldpinda on 10 708 m², mahutavus 50 000 m³, hoidlapinda on 5800 m² ning 26 hoidlat mahutavad u 43 000 riiulimeetrit arhivaale.<ref name=":2">[https://www.ra.ee/rahvusarhiiv/noora/ Noora.] Rahvusarhiivi veebisait.</ref> Noora arhitektid on [[Sander Aas]] ja [[Illimar Truverk]]. Arhiivihoone projekt valmis kolme arhitektuuribüroo – Asum Arhitektid OÜ, Arhitekt11 OÜ ja Vaikla Stuudio OÜ – koostöös. Ehitustööde tellija oli [[Riigi Kinnisvara AS]], ehitas [[YIT Ehitus]].<ref name=":2" /> Uude hoonesse viidi kõik [[Juhan Liivi tänav|Juhan Liivi tänava]] arhiivihoone kogud, Kuressaare ja Haapsalu osakondade kogud ning Tallinnas Tõnismäel asunud kogud. Samuti koliti ümber osa Tallinnas Maneeži ja Madara tänava arhiivihoonetes säilitatud arhivaalidest.<ref>[http://www.ra.ee/vau/index.php/et/news/article/view?id=124&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKCMIqtDA2slIozS1L1M%252FNSUiuUQCJWSspKUJnEopLM5JxUQyMTJevaWgBe6hLZ Rahvusarhiivi kolimise eelinfo]</ref> == Vaata ka == * [[Rahvusarhiivi tudengipreemia]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/et/rahvusarhiiv/ Rahvusarhiivi koduleht] *[http://www.ra.ee/vau/index.php/et Rahvusarhiivi veebiportaal VAU] *[http://ais.ra.ee/ Arhiivi infosüsteem] *[http://www.ra.ee/dgs/explorer.php Digiteeritud allikate kogu Saaga] *[http://www.ra.ee/ilmasoda/ Ühisloome] *[https://www.facebook.com/rahvusarhiiv Facebook] *[https://blog.ra.ee/ Ajaveeb] *[https://www.google.com/culturalinstitute/beta/partner/national-archives-of-eestonia The National Archives of Estonia at Google Cultural Institute] *[https://www.flickr.com/photos/national_archives_of_estonia/ Flickr] *[https://www.youtube.com/channel/UCNJjKu863x4jBWGRCDQvyvA YouTube] *[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/searchAdvanced?vmode=grid&printview=1&sort=sisestatud Digiteeritud kaartide ja plaanide kogu] [[Kategooria:Eesti arhiivid]] [[Kategooria:Eesti valitsusasutused]] iybft3v62jsnwya49zyb9pn9yw8qtda Saare mõis 0 294855 6759470 4880828 2024-11-11T18:56:02Z NOSSER 8097 6759470 wikitext text/x-wiki {{täpsustuslehekülg}} '''Saare mõis''' on olnud Eestis mitme mõisa nimi: *'''[[Saare mõis (Noarootsi)|Saare mõis]]''' (''Lückholm'') – [[rüütlimõis]] [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l *'''[[Saare mõis (Pöide)|Saare mõis]]''' (''Holmhof'') – [[rüütelkonnamõis]] [[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonnas]] [[Saaremaa]]l *'''[[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõis]]''' (''Saarenhof'') – [[rüütlimõis]] [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l *'''[[Saare mõis (Tarvastu)|Saare mõis]]''' (''Saaremois'') – [[riigimõis]] [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu kihelkonnas]] [[Viljandimaa]]l *'''Saare mõis''' ehk [[Kassari mõis]], ka Aunaku mõis – [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonnas]] [[Kassari]] saarel *'''[[Saare-Vanamõisa mõis]]''' (''Althof'') – Maarja-Magdaleena kihelkonnas [[Tartumaa]]l, [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõis]]a [[kõrvalmõis]] 7vz4n4j2yjkcqfrks9h80qpxxbtqc5q Mart Mikk 0 298636 6759574 6738487 2024-11-12T01:04:35Z Kuriuss 38125 6759574 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=september}} [[Pilt:Mikk, Mart.IMG 0792.JPG|pisi|Mart Mikk Estonia maja 100. aastapäeva puhul korraldatud autogrammitunnis [[Estonia talveaed|Estonia talveaias]] 18. septembril 2013]] [[Pilt:Mikk, Mart.IMG_1471.JPG|pisi|Mart Mikk esinemas Estonia teatri 107. hooaja avamisel (2012)]] '''Mart Mikk''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1964]]) on eesti [[ooperilaulja]] ([[bass]]). Mikk on mitme muusikalise heategevusprojekti algataja.{{lisa viide}} Ta on lõpetanud 1982. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkool]]i{{lisa viide}}, konservatooriumi [[Raimond Alango]] õpilasena{{lisa viide}} ning [[Sibeliuse Akadeemia]] [[Jaakko Ryhänen]]i ja Matti Tuloisela lauluklassis{{lisa viide}}. Ta on töötanud [[reklaamikirjanik|reklaamikirjutajana]] reklaamiagentuuris Kontuur Leo Burnett ja loovjuhina üritusturundusagentuuris Royal Service.{{lisa viide}} Aastatel 2008–2017 korraldas ta [[Kultuurne Motobande|Kultuurse Motobandega]] heategevusmatku mootorrattal.<ref name=":0" /> Aastatel 2010–2016 oli ta [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] ooperijuht.<ref>[http://www.postimees.ee/304939/teatrid-panustavad-kindlatele-nimedele/ Teatrid panustavad kindlatele nimedele], Postimees, 26. august 2010</ref> Alates märtsist 2016 töötab ta [[Estonia Selts]]i juhatajana.<ref>[https://web.archive.org/web/20171222052012/http://www.opera.ee/arhiiv/50520/ Estonia Seltsi uueks juhatajaks valiti Mart Mikk], www.opera.ee Uudised, 15. märts 2016</ref> ==Isiklikku== Tema isa on [[Arne Mikk]]. Mart Miku abikaasa on [[Raili Mikk]].<ref name=":0" /> Ta on [[Mootorratas|mootorrattal]] matkates külastanud (2024. aasta novembri seisuga) 40 riiki.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tsäro-Mirme |eesnimi=Kairit |kuupäev=5. august 2023 |pealkiri=Eesti tuntud meelelahutajad veetsid puhkuse koos: matkal valitseb valgustatud monarhia, demokraatiat sel reisil ei tunta |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120220095/eesti-tuntud-meelelahutajad-veetsid-puhkuse-koos-matkal-valitseb-valgustatud-monarhia-demokraatiat-sel-reisil-ei-tunta |vaadatud=2023-08-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref>[https://kultuur.err.ee/1609518112/mart-mikk-olen-ilmselt-natukene-halb-kultuurinautija Mart Mikk: olen ilmselt natukene halb kultuurinautija] ERR Kultuur, 12.11.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{imdb nimi|5082018}} * Anneli Remme. [http://ares.nlib.ee/TMK/2000/11/b14437405.html Persona Grata Mart Mikk]. [[Teater. Muusika. Kino]], november 2000 * Teeli Remmelg. [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=1682 Mart Mikk eelistab vaimukale ideele toimivat lahendust]. Äripäev, 22. detsember 2005 {{JÄRJESTA:Mikk, Mart}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] bvg3guju4tbrddv02trexs70uzuqdvr Abikülä 0 301836 6759455 4812258 2024-11-11T18:22:23Z Taivo 268 6759455 wikitext text/x-wiki '''Abikülä''' ehk '''Abiküla''' ehk '''Abi''' (kohakääne Abiküllä ehk Abikülässe), rahvakeeles ka '''Kivikülä''' on endine küla [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]].<ref name=Kohanimeraamat>[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 24</ref> Küla asub [[Vastseliina]]st läänes, [[Võru]]st kagus ja [[Haanja]]st kirdes.<ref>Eesti kohanimeraamat, kaart 45</ref> Selle nime esmamainimine võib olla 1588. aastal, kui mainiti isikut ''Jurik Awwiow'' Haanjast. Veel mainiti 1626. aastal isikut ''Ahwy Michly'' ja 1638. aastal ''Awy Michell''. 1684 nimetati küla kujul ''Afwi'', 1731 kujul ''Awi'' ja 1839 kujul ''Awwi''. Abiküla algtalu kuulus [[Verstna]] küla alla, mis on nüüdseks hääbunud ja asus praeguses [[Meelaku]] külas. [[17. sajand]]il oli seal [[Haanja mõis]]a talu ja hiljem talurühm, mis läks [[18. sajand]]il algul [[Vastseliina mõis]]a ja hiljem [[Tsorona mõis]]a alla. Küla kuulus [[Rõuge kihelkond]]a.<ref name=Kohanimeraamat/> 18. sajandil oli Haanjas teinegi ''Awiküllä''-nimeline koht. Praegu on see liidetud [[Trolla]]ga. Arvatavasti on üks neist teise järgi nimetatud, aga kumb neist oli algne, pole teada. Ka Abikülä rööpnimi Kivikülä võiks olla ajendatud Trollas asunud põlisest veskikohast.<ref name=Kohanimeraamat/> Kohanimi pärineb oletatavasti isikunimest. Seda võib võrrelda soome perekonnanimedega ''Auvinen'' ja ''Avikainen'', mida seostatakse muinasgermaani isikunimega ''Ava ~ Ave ~ Avi ~ Avico ~ Avicon ~ Auwa ~ Auwe ~ Auwo''. Sellega seoses võib mainida 1561 Haanjas olnud isikut Андрусь Авсивъ сынъ, mis võimaldab oletada nimekuju ''Avis''.<ref name=Kohanimeraamat/> Lõuna-Eesti ''Abi''- ja ''Avi''-osisega nimede seostamine sõnaga "havi" 'haug' on väär, sest varastes kirjapanekutes pole h-st nime algul jälgi ning pealegi käändub kalanimetus [[võru keel]]es ''haug : havvõ'' – [[omastav]] kääne ei lõpe i-ga, vaid õ-ga.<ref name=Kohanimeraamat/> == Viited == {{Viited}} {{coordinate|NS=57/43/16/N|EW=27/04/34/E|type=city|region=EE}} [[Kategooria:Võru maakonna endised külad]] [[Kategooria:Rõuge kihelkond]] 9l6tsizxx4lygt3l7wo5a6sc19xvni7 6759459 6759455 2024-11-11T18:32:05Z Taivo 268 6759459 wikitext text/x-wiki '''Abikülä''' ehk '''Abiküla''' ehk '''Abi''' (kohakääne Abiküllä ehk Abikülässe), rahvakeeles ka '''Kivikülä''' on endine küla [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]].<ref name=Kohanimeraamat>[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 24</ref> Küla liideti [[1977]] [[Voki]] külaga<ref name=Kohanimeraamat/>, mille kese asub loode pool. Paik asub [[Vastseliina]]st läänes, [[Võru]]st kagus ja [[Haanja]]st kirdes.<ref>Eesti kohanimeraamat, kaart 45</ref> Selle nime esmamainimine võib olla 1588. aastal, kui mainiti isikut ''Jurik Awwiow'' Haanjast. Veel mainiti 1626. aastal isikut ''Ahwy Michly'' ja 1638. aastal ''Awy Michell''. 1684 nimetati küla kujul ''Afwi'', 1731 kujul ''Awi'' ja 1839 kujul ''Awwi''. Abiküla algtalu kuulus [[Verstna]] küla alla, mis on nüüdseks hääbunud ja asus praeguses [[Meelaku]] külas. [[17. sajand]]il oli seal [[Haanja mõis]]a talu ja hiljem talurühm, mis läks [[18. sajand]]il algul [[Vastseliina mõis]]a ja hiljem [[Tsorona mõis]]a alla. Küla kuulus [[Rõuge kihelkond]]a.<ref name=Kohanimeraamat/> 18. sajandil oli Haanjas teinegi ''Awiküllä''-nimeline koht. Praegu on see liidetud [[Trolla]]ga. Arvatavasti on üks neist teise järgi nimetatud, aga kumb neist oli algne, pole teada. Ka Abikülä rööpnimi Kivikülä võiks olla ajendatud Trollas asunud põlisest veskikohast.<ref name=Kohanimeraamat/> Kohanimi pärineb oletatavasti isikunimest. Seda võib võrrelda soome perekonnanimedega ''Auvinen'' ja ''Avikainen'', mida seostatakse muinasgermaani isikunimega ''Ava ~ Ave ~ Avi ~ Avico ~ Avicon ~ Auwa ~ Auwe ~ Auwo''. Sellega seoses võib mainida 1561 Haanjas olnud isikut Андрусь Авсивъ сынъ, mis võimaldab oletada nimekuju ''Avis''.<ref name=Kohanimeraamat/> Lõuna-Eesti ''Abi''- ja ''Avi''-osisega nimede seostamine sõnaga "havi" 'haug' on väär, sest varastes kirjapanekutes pole h-st nime algul jälgi ning pealegi käändub kalanimetus [[võru keel]]es ''haug : havvõ'' – [[omastav]] kääne ei lõpe i-ga, vaid õ-ga.<ref name=Kohanimeraamat/> == Viited == {{Viited}} {{coordinate|NS=57/43/16/N|EW=27/04/34/E|type=city|region=EE}} [[Kategooria:Võru maakonna endised külad]] [[Kategooria:Rõuge kihelkond]] 7ckkvits1xw0fd7t3uv8jaaf99nh0gh Lennunduse mõisteid 0 302887 6759678 6648042 2024-11-12T09:57:59Z Mona 355 /* Õ */ 6759678 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[lennundus]]e mõisteid. Teisi lennundusega seotud loendeid võib leida [[:Kategooria:Lennunduse loendid|vastavast kategooriast]].'' {{tähed}} ==A== * [[.aero]] * [[Aerofotograafia]] * [[Aerokosmose insenerindus]] * [[Aeronavigatsioon]] * [[Aeronautika]] * [[Aerostaat]] * [[Ameerika Ühendriikide Föderaalne Lennuamet]] (FAA) * [[Astronavigatsioon]] * [[Autožiiro]] * [[Aviett]] ==B== *[[Biplaan]] ==D== * [[Deltaplaan]] * [[Deltatiib]] * [[Dirižaabel]] * [[DME]] ==E== *[[Eesti Lennundusmuuseum]] *[[Elektriline õhusõiduk]] *[[Elektrooniline tsentraliseeritud lennuki monitor]] *[[Eskaader]] *[[Eskadrill]] *[[Euroopa Lennundusohutusamet]] ==F== *[[FINEST]] ==G== * [[GBAS]] ==H== *[[Helibarjäär]] * [[Helikopter]] *[[Hübriidlennuk]] *[[Hüperhelikiirusel lend]] ==I== * [[IATA]] * [[ICAO]] * [[IFR]] ehk [[Instrumentaal-lend]] * [[ILS]] * [[Instrumentaalmaandumissüsteem]] * [[Irdtorn]] ==J== * [[Juhitava õhusõiduki kokkupõrge maa- või veepinnaga]] ==K== *[[Kaponiir]] *[[Katapult (lennukikandja)|Katapult]] *[[Keerisjälg]] *[[Kommunikatsioon lennunduses]] *[[Kopter]] *[[Kuumaõhupall]] ==L== * [[Laiakereline lennuk]] *[[Langevari]] *[[Lennu number]] * [[Lennuamet]] * [[Lennufirma]] * [[Lennujaam]] *[[Lennujuht]] * [[Lennujuhtimine]] * [[Lennujuhtimiskeskus]] * [[Lennujuhtimistorn]] * [[Lennuk]] * [[Lennuki survesüsteemid]] * [[Lennukitrepp]] * [[Lennuklubi]] * [[Lennukool (üldmõiste)|Lennukool]] * [[Lennuliin]] * [[Lennundus]] * [[Lennunduse standardkeel]] * [[Lennundusfraseoloogia]] * [[Lennundusmeteoroloogia]] * [[Lennundusseadus]] * [[Lennuohutus]] * [[Lennuplaan]] *[[Lennusimulaator]] *[[Lennutransport]] * [[Lennuväli]] *[[Lennuväljaring]] *[[Lööklaine]] ==M== *[[Maandumistelik]] *[[Machi arv]] *[[Mehitamata luurelennuk]] * [[Mehitamata õhusõiduk]] *[[Monino lennundusmuuseum]] *[[Motovari]] ==N== * [[NDB]] ==O== *[[Odavlennufirma]] ==P== * [[Paatlennuk]] * [[Peiling]] *[[Pidurduslangevari]] * [[Piloot]] *[[Propeller]] *[[Purilend]] *[[Purilennuk]] *[[Püloon (lennundus)|Püloon]] ==Q== *[[Quick Reaction Alert]] ==R== * [[Raadiokompass]] * [[Raadionavigatsioon]] *[[Rada (lennundus)|Rada]] * [[Radar]] * [[Radari teoreetilise maksimumi vahemiku arvutamise valem]] *[[Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon]] *[[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon]] *[[Reisilennuk]] *[[Riikidevaheline Lennunduskomitee]] *[[Ruleerimine]] *[[Ruleerimisrada]] ==S== *[[Sekundaarradar]] *[[Stabilisaator (lennundus)|Stabilisaator]] *[[Standardatmosfäär]] *[[Sõlm (kiirusühik)|Sõlm]] ==T== *[[TAWS]] *[[Telik]] *[[Tiibvari]] *[[Tiivik (lennundus)|Tiivik]] *[[Transponder]] *[[Tšarterlennufirma]] *[[Turbopropellermootor]] *[[Turboventilaatormootor]]<!--ducted fan --> *[[Tõmme (lennundus)|Tõmme]] *[[Täppislähenemistrajektoori näitur]] ==V== * [[Vaatlusõhupall]] * [[Vesilennuk]] * [[VHF ringsuunaline raadiomajakas]] ehk VOR * [[Vinglet]] * [[Vigurlend]] * [[Visuaallend]] ehk [[VFR]] * [[Visuaallennureeglid]] * [[Võtmelinn]] ==Õ== *[[Õhksüsteem lennukis]] *[[Õhukaitse tuvastusvöönd]] *[[Õhupall]] *[[Õhuruum]] *[[Õhusõiduk]] *[[Õhusõidukite õlitus- ja määrdesüsteemid]] *[[Õhutransport]] *[[Õhuvabadused]] *[[Õhuvõtuava]] [[Kategooria:Lennunduse loendid| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] [[Kategooria:Lennundus| ]] thjtwtvt8wpeff94y7kvxlv7pjihdeu 6759681 6759678 2024-11-12T09:59:27Z Mona 355 /* L */ 6759681 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[lennundus]]e mõisteid. Teisi lennundusega seotud loendeid võib leida [[:Kategooria:Lennunduse loendid|vastavast kategooriast]].'' {{tähed}} ==A== * [[.aero]] * [[Aerofotograafia]] * [[Aerokosmose insenerindus]] * [[Aeronavigatsioon]] * [[Aeronautika]] * [[Aerostaat]] * [[Ameerika Ühendriikide Föderaalne Lennuamet]] (FAA) * [[Astronavigatsioon]] * [[Autožiiro]] * [[Aviett]] ==B== *[[Biplaan]] ==D== * [[Deltaplaan]] * [[Deltatiib]] * [[Dirižaabel]] * [[DME]] ==E== *[[Eesti Lennundusmuuseum]] *[[Elektriline õhusõiduk]] *[[Elektrooniline tsentraliseeritud lennuki monitor]] *[[Eskaader]] *[[Eskadrill]] *[[Euroopa Lennundusohutusamet]] ==F== *[[FINEST]] ==G== * [[GBAS]] ==H== *[[Helibarjäär]] * [[Helikopter]] *[[Hübriidlennuk]] *[[Hüperhelikiirusel lend]] ==I== * [[IATA]] * [[ICAO]] * [[IFR]] ehk [[Instrumentaal-lend]] * [[ILS]] * [[Instrumentaalmaandumissüsteem]] * [[Irdtorn]] ==J== * [[Juhitava õhusõiduki kokkupõrge maa- või veepinnaga]] ==K== *[[Kaponiir]] *[[Katapult (lennukikandja)|Katapult]] *[[Keerisjälg]] *[[Kommunikatsioon lennunduses]] *[[Kopter]] *[[Kuumaõhupall]] ==L== * [[Laiakereline lennuk]] *[[Langevari]] *[[Lennu number]] * [[Lennuamet]] * [[Lennufirma]] * [[Lennujaam]] *[[Lennujuht]] * [[Lennujuhtimine]] * [[Lennujuhtimiskeskus]] * [[Lennujuhtimistorn]] * [[Lennuk]] * [[Lennuki survesüsteemid]] * [[Lennukitrepp]] * [[Lennuklubi]] * [[Lennukool (üldmõiste)|Lennukool]] * [[Lennukõlblikkus]] * [[Lennuliin]] * [[Lennundus]] * [[Lennunduse standardkeel]] * [[Lennundusfraseoloogia]] * [[Lennundusmeteoroloogia]] * [[Lennundusseadus]] * [[Lennuohutus]] * [[Lennuplaan]] *[[Lennusimulaator]] *[[Lennutransport]] * [[Lennuväli]] *[[Lennuväljaring]] *[[Lööklaine]] ==M== *[[Maandumistelik]] *[[Machi arv]] *[[Mehitamata luurelennuk]] * [[Mehitamata õhusõiduk]] *[[Monino lennundusmuuseum]] *[[Motovari]] ==N== * [[NDB]] ==O== *[[Odavlennufirma]] ==P== * [[Paatlennuk]] * [[Peiling]] *[[Pidurduslangevari]] * [[Piloot]] *[[Propeller]] *[[Purilend]] *[[Purilennuk]] *[[Püloon (lennundus)|Püloon]] ==Q== *[[Quick Reaction Alert]] ==R== * [[Raadiokompass]] * [[Raadionavigatsioon]] *[[Rada (lennundus)|Rada]] * [[Radar]] * [[Radari teoreetilise maksimumi vahemiku arvutamise valem]] *[[Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon]] *[[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon]] *[[Reisilennuk]] *[[Riikidevaheline Lennunduskomitee]] *[[Ruleerimine]] *[[Ruleerimisrada]] ==S== *[[Sekundaarradar]] *[[Stabilisaator (lennundus)|Stabilisaator]] *[[Standardatmosfäär]] *[[Sõlm (kiirusühik)|Sõlm]] ==T== *[[TAWS]] *[[Telik]] *[[Tiibvari]] *[[Tiivik (lennundus)|Tiivik]] *[[Transponder]] *[[Tšarterlennufirma]] *[[Turbopropellermootor]] *[[Turboventilaatormootor]]<!--ducted fan --> *[[Tõmme (lennundus)|Tõmme]] *[[Täppislähenemistrajektoori näitur]] ==V== * [[Vaatlusõhupall]] * [[Vesilennuk]] * [[VHF ringsuunaline raadiomajakas]] ehk VOR * [[Vinglet]] * [[Vigurlend]] * [[Visuaallend]] ehk [[VFR]] * [[Visuaallennureeglid]] * [[Võtmelinn]] ==Õ== *[[Õhksüsteem lennukis]] *[[Õhukaitse tuvastusvöönd]] *[[Õhupall]] *[[Õhuruum]] *[[Õhusõiduk]] *[[Õhusõidukite õlitus- ja määrdesüsteemid]] *[[Õhutransport]] *[[Õhuvabadused]] *[[Õhuvõtuava]] [[Kategooria:Lennunduse loendid| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] [[Kategooria:Lennundus| ]] 06e8c6hbse1288db7kjbw96pye4t10f Biograafiad (Be) 0 303148 6759496 6759022 2024-11-11T19:47:15Z Velirand 67997 /* Ben */ 6759496 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Be)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Be". ==Bea== *[[Amy Beach]], USA helilooja ja pianist (1867–1944) *[[Sylvia Beach]], kultuuritegelane (1887–1962) *[[Geordie Beamish]], Uus-Meremaa jooksja (1996–) *[[Bob Beamon]], USA kaugushüppaja (1946–) *[[Mary Beard]], Suurbritannia klassikaline filoloog (1955–) *[[Tanoka Beard]], USA korvpallur (1971–) *[[Aubrey Beardsley]], inglise illustraator (1872–1898) *[[Elizabeth Lane Beardsley]], filosoof (1914–1990) *[[Oliver Bearman]], Briti võidusõitja (2005–) *[[DaMarcus Beasley]], USA jalgpallur (1982–) *[[Alexander Eduard Beater]], Eesti vaimulik (1841–1914) *[[Beatrice]], Eesti modell ja ettevõtja *[[Inglise Beatrice]], Inglismaa printsess, Bretagne'i hertsoginna (1242–1275) *[[printsess Beatrice]], Briti kuningliku perekonna liige (1988–) *[[Beatrix (Madalmaad)|Beatrix]], Madalmaade kuninganna (1938–) *[[Tony Beatz]], eesti diskor *[[Ned Beatty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1937–2021) *[[Warren Beatty]], USA filminäitleja, stsenarist, lavastaja ja filmiprodutsent (1937–) *[[Francis Beaufort]], Briti hüdrograaf (1774–1857) *[[John Michael Beaumont]], 22. Sarki isand (1927–) *[[Jean Beausejour]], Tšiili jalgpallur (1984–) *[[Anthony Beauvillier]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Simone de Beauvoir]], prantsuse kirjanik ja filosoof (1908–1986) ==Beb== *[[Bebeto]], Brasiilia jalgpallur *[[Aleksandr Bebikh]], Venemaa jalgpallur (1989–) ==Bec== *[[Andon Beça]], Albaania poliitik (1879–1944) *[[Rodrigo Becão]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Gilbert Bécaud]], prantsuse laulja, helilooja, pianist ja näitleja (1927–2001) *[[Luca Beccari]], San Marino poliitik (1974–) *[[Joseph Bech]], Luksemburgi jurist ja poliitik (1887–1975) *[[Johann Matthäus Bechstein]], saksa bioloog (1757–1822) *[[Aaron T. Beck]], USA psühhiaater (1921–2021) *[[Georg Beck]], eesti kirjamees, koorijuht ja vennastekoguduse tegelane (1777–1840) *[[Glenn Beck]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht ja konservatiivne poliitikakommentaator (1964–) *[[Jeff Beck]], Briti kitarrist (1944–2023) *[[Józef Beck]], Poola poliitik, diplomaat ja riigiametnik (1894–1944) *[[Lewis White Beck]], USA filosoof (1913–1997) *[[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Tom Beck]], saksa laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1978–) *[[Ulrich Beck]], saksa sotsioloog (1944–2015) *[[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (1945–2024) *[[Alisson Becker]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Boris Becker]], Saksamaa tennisist (1967–) *[[Ernest Becker]], ameerika kultuuriantropoloog (1924–1974) *[[Jurek Becker]], Saksa kirjanik (1937–1997) *[[Bernard Beckett]], Uus-Meremaa kirjanik (1967–) *[[Samuel Beckett]], iiri näitekirjanik (1906–1989) *[[William Beckett]], USA laulja (1985–) *[[James Beckford]], Jamaica kaugushüppaja (1975–) *[[David Beckham]], Inglismaa jalgpallur (1975–) *[[Kate Beckinsale]], Suurbritannia näitleja ja modell (1973–) *[[Ernst Beckmann]], eesti arst (1887–1963) *[[Max Beckmann]], saksa maalikunstnik (1884–1950) *[[Renate Beckmann]], eesti arst (1901–?) *[[Victoria Beckham]], Briti laulja (1974–) *[[Eduard Beckmann]], eesti vaimulik (1868–1939) *[[Friedrich Beckmann]], farmatseut *[[Henri Becquerel]], prantsuse füüsik, radioaktiivsuse avastaja (1852–1908) ==Bed== *[[Connor Bedard]], Kanada jäähokimängija (2005–) *[[Margery Beddow]], USA tantsija ja koreograaf (1931–2010) *[[Dato Bedia]], gruusia teadlane *[[Juta Bedia]], eesti tõlkija (1944–1996) *[[Henri Konan Bédié]], Elevandiluuranniku poliitik (1934–2023) *[[Natasha Bedingfield]], inglise laulja (1981–) *[[Jan Bednarek]], poola jalgpallur (1992–) *[[Kenneth Bednarek]], USA jooksja (1998–) *[[Bob Bednarski]], USA tõstja (1944–2004) *[[Demjan Bednõi]], vene luuletaja (1883–1945) *[[Anastassia Bedredinova]], Eesti Vene Teatri näitleja (1924–2004) *[[Václav Bedřich]], tšehhi animafilmide režissöör (1918–2009) ==Bee== *[[Dion Beebe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi filmioperaator (1968–) *[[Harriet Beecher Stowe]], USA kirjanik (1811–1896) *[[Joseph Beecken]], Belgia poksija (1904–?) *[[Artur Frommhold Beek]], eesti advokaat (1881–1938) *[[Aimée Beekman]], eesti kirjanik (1933–) *[[Vladimir Beekman]], eesti kirjanik ja tõlkija (1929–2009) *[[Gerard Beekmans]], programmeerija (1979–) *[[David Beerling]], inglise paleontoloog (1965–) *[[Christoph Beermann]], eesti vaimulik (1864–1939) *[[Emilie Beermann]], esimese sinimustvalge lipu valmistaja (EÜS-ile) (1860–1896) *[[Gustav Beermann]], baltisaksa õpetaja ja ehitusmeister (1832–1917) *[[Gustav Johannes Beermann]], eesti vaimulik (1870–1945) *[[Johannes Beermann]], eesti vaimulik (1878–1958) *[[René Beermann]], eesti advokaat (1903–1997) *[[Auguste Beernaert]], Belgia jurist ja poliitik (1829–1912) *[[Lodewijk van Beethoven]], flaami laulja ja kapellmeister (1712–1773) *[[Ludwig van Beethoven]], saksa helilooja (1770–1827) *[[Elisa Beetz-Charpentier]], prantsuse skulptor, maali- ja medalikunstnik (1859–1949) ==Beg== *[[Bajram Begaj]], Albaania arst, sõjaväelane ja poliitik (1967–) *[[Dino Beganovic]], Rootsi-Bosnia võidusõitja (2004–) *[[Menaẖem Begin]], Iisraeli poliitik (1913–1992) *[[Nikifor Begitšev]], vene meremees ja polaaruurija (1874–1927) *[[Zakaria Beglarišvili]], Gruusia jalgpallur (1990–) *[[Irina Begljakova]], Nõukogude Liidu kettaheitja (1933–2018) *[[Irina-Camelia Begu]], rumeenia elukutseline tennisist (1990–) ==Beh== *[[Brendan Behan]], iiri kirjanik ja ajakirjanik (1923–1964) *[[Aziz Behich]], Austraalia jalgpallur (1990–) *[[Bernhard Georg Behm]], Kuressaare linnapea (1864–1923) *[[Aphra Behn]], inglise kirjanik (1640–1689) *[[Ari Behn]], norra kirjanik (1972–2019) *[[Leah Isadora Behn]], Norra kuningliku perekonna liige (2005–) *[[Maud Angelica Behn]], Norra kuningliku perekonna liige (2003–) *[[Günter Behnisch]], saksa arhitekt (1922–2010) *[[František Běhounek]], tšehhi füüsik (1898–1973) *[[Dietrich Behr]], Taani riigitegelane (suri 1575) *[[Valon Behrami]], Šveitsi jalgpallur (1985–) *[[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (1936–) *[[Emil von Behring]], saksa füsioloog ja arst (1854–1917) *[[Ernst Behse]], Eesti vaimulik (1829–1897) *[[Vladimir Behterev]], vene neuropataloog ja psühholoog (1857–1927) *[[Natalja Behtereva]], vene neurofüsioloog (1924–2008) ==Bei== *[[Bei Dao]], hiina luuletaja (1949–) *[[Bix Beiderbecke]], USA džässpianist ja -kornetimängija (1903–1931) *[[Priidu Beier]], eesti luuletaja (1957–) *[[Frédéric Beigbeder]], prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (1965–) *[[Gerhard Beil]], Saksa DV riigitegelane (1926–2010) *[[Hanswilhelm Beil]], arst ja amatöörgeoloog (1924–2002) *[[Mihhail Beilinson]], Eesti pedagoog (1941–2009) *[[Mai Beilmann]], eesti sotsioloog (1984–) *[[Meril Beilmann]], eesti laskesuusataja (1995–) *[[Uwe Bein]], Saksamaa endine jalgpallur (1960–) *[[Theodor Heinrich Beise]] (1818–1878), baltisaksa jurist ja publitsist. *[[Ruth Beitia]] (1979–), Hispaania kõrgushüppaja. ==Bej== *[[Cristian Bejarano]], Mehhiko endine poksija (1981–) *[[Maurice Béjart]], prantsuse päritolu koreograaf (1927–2007) *[[Eugen Bejinariu]], Rumeenia poliitik (1959–) ==Bek== *[[Mikuláš Bek]], Tšehhi poliitik ja kõrgkoolipedagoog (1964–) *[[Berend tor Beke]], Tallinna majaomanik (surnud 1606) *[[Kenenisa Bekele]], Etioopia jooksja (1982–) *[[Daniel Bekker]], Lõuna-Aafrika poksija (1932–2009) *[[Hendrik Bekker]], eesti geoloog (1891–1925) *[[Paul Bekker]], saksa muusikakriitik, ooperiintendant ja muusikateadlane (1882–1937) *[[Vladimir Beklemišev]], vene zooloog (1890–1962) *[[Azimbek Beknazarov]], Kõrgõzstani poliitik (1956–) *[[Zdzisław Beksiński]], poola maalikunstnik ja fotograaf (1929–2005) ==Bel== *[[Béla IV]], Ungari kuningas (1206–1270) *[[Doris Belack]], USA teatri- ja filminäitleja (1926–2011) *[[Harry Belafonte]], Jamaica päritolu USA kalüpsolaulja, näitleja, filantroop ja aktivist (1927–2023) *[[Chokri Belaïd]], Tuneesia jurist ja poliitik (1964–2013) *[[Wade Belak]], Kanada jäähokimängija (1976–2011) *[[Sebastián de Belalcázar]], Hispaania konkistadoor (1495–1551) *[[Ljudmila Belavenets]], vene maletaja (1940–) *[[Aleksandra Beļcova]], läti maalikunstnik ja graafik (1892–1981) *[[Kola Beldõ]], nanai rahvusest Venemaa laulja (1929–1993) *[[Yuri Beletsky]], astronoom ja astrofotograaf (?–) *[[Guntis Belēvičs]], läti poliitik (1958–) *[[Jordan Belfort]], USA kurjategija ja motivatsioonikõneleja *[[Ed Belfour]], endine Kanada jäähokimängija (1965–) *[[Elliot Belgrave]], Barbadose jurist (1931–) *[[Younès Belhanda]], Maroko jalgpallur (1990–) *[[Veiko Belials]], eesti kirjanik (1966–) *[[Alexander Beliavsky]], Sloveenia maletaja ja maletreener (1953–) *[[Władysław Belina-Prażmowski]], Poola poliitik ja sõjaväelane (1888–1938) *[[Vissarion Belinski]], vene kirjanduskriitik ja filosoof (1811–1848) *[[Belinus]], brittide kuningas *[[Jean Béliveau]], endine Kanada jäähokimängija (1931–2014) *[[Aleksandr Beljajev]], vene kirjanik (1884–1942) *[[Vassili Beljajev]], Nõukogude Vene dokumentalist, paljude propagandafilmide režissöör ja operaator. Vene NFSV teeneline kunstnik (1903–1967) *[[Viktor Beljajev]], Nõukogude Liidu arabist (1902–1976) *[[Julia Beljajeva]], Eesti vehkleja (1992–) *[[Peeter Beljakov]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Anžela Beljakova]], Eesti kunstnik (1973–) *[[Andrei Beljanin]], vene kirjanik (1967–) *[[Aleksandr Beljavski]], vene teatri- ja filminäitleja (1932–2012) *[[Nikolai Beljavski]], jurist (1869–1927?) *[[Lena Belkina]], Ukraina ooperilaulja (1987–) *[[Stanislav Belkovski]], Venemaa politoloog ja publitsist (1971–) *[[Alexander Graham Bell]], šoti päritolu ameerika teadlane, leiutaja (1847–1922) *[[Duncan Bell]], šoti näitleja (1955–) *[[Kristen Bell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1980–) *[[Simon Bell]], maastikuarhitekt *[[Tobin Bell]], USA filmi- ja seriaalinäitleja (1942–) *[[Jocelyn Bell Burnell]], Põhja-Iirimaa astrofüüsik (1943–) *[[Ivan Bella]], Slovakkia kosmonaut (1964–) *[[Robert N. Bellah]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (1927–2013) *[[Craig Bellamy]], Walesi jalgpallur (1979–) *[[Samuel Bellamy]], inglise piraat (1689–1717) *[[Aleksei Bellegarde]], Venemaa riigitegelane (1861–1942) *[[Jean-Ricner Bellegarde]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Pierre-Édouard Bellemare]], prantsuse jäähokimängija (1985–) *[[Alexander van der Bellen]], Austria majandusteadlane ja poliitik (1944–) *[[Ernst van der Bellen]], Jürsi mõisnik (1862–1929) *[[Jean-Max Bellerive]], Haiti poliitik (1958–) *[[Erwin von Bellersheim]], Rēsekne foogt 15. sajandil *[[Willam Belli]], USA näitleja ja laulja (1982–) *[[Jude Bellingham]], inglise jalgpallur (2003–) *[[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]], vene maadeuurija (1778–1852) *[[Tönnis Johann von Bellingshausen]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1634–1695) *[[Giovanni Bellini]], itaalia maalikunstnik (suri 1516) *[[Vincenzo Bellini]], itaalia helilooja (1801–1835) *[[Carl Michael Bellman]], Rootsi helilooja ja poeet (1740–1795) *[[Juan Manuel Bellón López]], hispaania maletaja (1950–) *[[Bernardo Bellotto]], itaalia maalikunstnik ja graafik (1721–1780) *[[Saul Bellow]], ameerika kirjanik (1915–2005) *[[Gil Bellows]], kanada filminäitleja *[[Jean-Baptiste de Belloy]], Pariisi peapiiskop, kardinal (1709–1808) *[[Monica Bellucci]], itaalia supermodell ja näitleja (1968–) *[[Emilie Bellwood]], Eesti ja Uus-Meremaa sportlane, treener ja sporditegelane (1916–1987) *[[Mokhtar Belmokhtar]], Alžeeria terrorist, salakaubitseja ja relvaärimees (1972–) *[[Jean-Paul Belmondo]], prantsuse näitleja (1933–2021) *[[Stefania Belmondo]], itaalia suusataja (1969–) *[[Alva Belmont]], Ameerika Ühendriikide miljonär, sotsialiit ja naisõiguslane (1853–1933) *[[Mireia Belmonte]], hispaania ujuja (1990–) *[[João Belo]], Portugali sõjaväelane, koloniaalametnik ja poliitik (1878–1928) *[[Vadim Belobrovtsev]], Eesti ajakirjanik (1978–) *[[Irina Belobrovtseva]], vene kirjandusteadlane Eestis (1946–) *[[Galina Beloglazova]], vene iluvõimleja (1967–) *[[Julija Belorukova]], vene murdmaasuusataja (1995–) *[[Andrea Belotti]], itaalia jalgpallur (1993–) *[[Vasile Belous]], Moldova poksija (1988–2021) *[[Nasari Belousov]], Eesti advokaat (1895–?) *[[Aleksei Belov]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Jevgeni Belov]], Venemaa murdmaasuusataja (1990–) *[[Laine Belovas]], eesti koolijuht (1954–) *[[Johann Below]], arst (1601–1668) *[[Jüri Below]], eesti korvpallikohtunik ja treener (1962–2021) *[[Karl von Below]], baltisaksa poliitik (1794–1867) *[[Alberts Bels]], läti kirjanik (1938–2024) *[[Andrei Belskihh]], vene arstiteadlane ja sõjaväelane (1962–) *[[Vizma Belševica]], läti luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (1931–2005) *[[Jan Beltrán]], eesti kirjanik (1970–) *[[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (1947–2022) *[[James Belushi]], USA näitleja (1954–) *[[John Belushi]], USA filminäitleja, koomik ja laulja (1949–1982) *[[Josip Belušić]], Horvaatia leiutaja (1847–1905) *[[Ivan Belõhh]], komi kirjanik ja ajakirjanik (1946–2014) *[[Andrei Belõi]], vene proosakirjanik, luuletaja, teoreetik ja kirjanduskriitik (1880–1934) *[[Emre Belözoğlu]], türgi jalgpallur (1980–) ==Bem== *[[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija (1999–) ==Ben== *[[Mehdi Ben Barka]], Maroko poliitik (1920– teadmata kadunud 1965) *[[Ahmed Ben Bella]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (1918–2012) *[[Itamar Ben-Gvir]], Iisraeli jurist ja paremäärmuslik poliitik (1976–) *[[Anis Ben Slimane]], Taanis sündinud Tuneesia jalgpallur (2001–) *[[Eliezer Ben-Yehuda]], juudi leksikograaf ja ajalehetoimetaja (1858–1922) *[[Yohan Benalouane]], Tuneesia jalgpallur (1987–) *[[Jacinto Benavente]], hispaania näitekirjanik (1866–1954) *[[Yossi Benayoun]], Iisraeli jalgpallur (1980–) *[[Belinda Bencic]], Šveitsi tennisist (1997–) *[[Alexander von Benckendorff]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1781–1844) *[[Gustav Hermann Christoph von Benckendorff]], baltisaksa poliitik (1815–1883) *[[Paul Friedrich von Benckendorff]], baltisaksa poliitik (1784–1841) *[[Paul Leopold Johann Stephan von Benckendorff]], Baltisaksa sõjaväelane (1853–1921) *[[Georg Anton Benda]], tšehhi viiuldaja ja helilooja (1722–1795) *[[Aleksander Bender]], eesti vaimulik (1890–1942) *[[Lars Bender]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Liis Bender]], eesti näitleja (1947–2005) *[[Reet Bender]], eesti filoloog ja kultuuriloolane (1974–) *[[Sven Bender]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Annemarii Bendi]], eesti suusahüppaja ja kahevõistleja (2001–) *[[Baiba Bendika]], Läti laskesuusataja (1991–) *[[Malik Bendjelloul]], Rootsi filmilavastaja (1977–2014) *[[Tim Bendzko]], Saksa laulja ja laulukirjutaja (1985–) *[[Nicklas Bendtner]], Taani jalgpallikoondise ründaja (1988–) *[[László Bene]], ungari poksija (1938–1977) *[[Otto Benecke]], Venemaa poliitik (1849–1927) *[[Darío Benedetto]], Argentina jalgpallur (1990–) *[[Dirk Benedict]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1945–) *[[Ruth Benedict]], USA kultuuriantropoloog ja kirjanik (1887–1948) *[[Benedictus]], ordurajaja (5.–6. sajand) *[[Benedictus I]] *[[Benedictus II]] *[[Benedictus III]] *[[Benedictus IV]] *[[Benedictus V]] *[[Benedictus VI]] *[[Benedictus VII]] *[[Benedictus VIII]] *[[Benedictus IX]] *[[Benedictus X]] *[[Benedictus XI]] *[[Benedictus XII]], paavst (suri 1342) *[[Benedictus XIII]], paavst (1649–1730) *[[Benedictus XIV]], paavst (1675–1758) *[[Benedictus XV]], paavst (1854–1922) *[[Benedictus XVI]], paavst (1927–2022) *[[Benedikte]], Taani printsess (1944–) *[[Valdir Benedito]], Brasiilia endine jalgpallur (1965–) *[[Ossip Benenson]], Eesti filatelist (1919–2017) *[[László Bénes]], ungari rahvusest Slovakkia jalgpallur (1997–) *[[Edvard Beneš]], Tšehhoslovakkia poliitik (1884–1948) *[[Marijan Beneš]], Bosnia ja Hertsegoviina, Jugoslaavia ja Horvaatia poksija (1951–2018) *[[Marie Benešová]], Tšehhi poliitik (1948–2024) *[[Romano Benet]], Itaalia alpinist (1962–) *[[Simone Beneventi]], itaalia löökpillimängija ja performansi-kunstnik (1982–) *[[Heinrich Bengelsdorff]], Tallinna kullassepp *[[Bengt Magnusson]], rootsi vaimulik (12.–13. sajand) *[[Angelica Bengtsson]], rootsi kergejõustiklane, teivashüppaja (1993–) *[[Lukas Bengtsson]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Pierre Bengtsson]], rootsi jalgpallur (1988–) *[[Robin Bengtsson]], rootsi laulja (1990–) *[[Valérie Benguigui]], prantsuse filminäitleja ja -lavastaja (1965–2013) *[[David Ben-Guriyyon]], Iisraeli poliitik (1886–1973) *[[Brando Benifei]], Itaalia poliitik (1986–) *[[Roberto Benigni]], itaalia näitleja, koomik, stsenarist ja lavastaja (1952–) *[[Paul Beniko]], Eesti riigikohtunik (1866–1923) *[[Annette Bening]], USA filminäitleja (1958–) *[[Clarice Benini]], itaalia maletaja (1905–1976) *[[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja (1999–) *[[Rafael Benítez]], hispaania jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1960–) *[[Eshel Ben-Jacob]], Iisraeli füüsik ja bakterioloog (1952–) *[[Arthur Benjamin]], Austraalia pianist ja helilooja (1893–1960) *[[H. Jon Benjamin]], USA näitleja (1966–) *[[Hilde Benjamin]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (1902–1989) *[[Judah P. Benjamin]], USA ja Suurbritannia poliitik (1811–1884) *[[Rai Benjamin]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1997–) *[[Walter Benjamin]], saksa filosoof (1892–1940) *[[Fróði Benjaminsen]], Fääri saarte jalgpallur (1977–) *[[András Benkei]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1923–1991) *[[Abdelilah Benkirane]], Maroko poliitik (1954–) *[[Jo Benkow]], Norra poliitik (1924–2013) *[[Valdas Benkunskas]], Leedu poliitik (1984–) *[[Tibor Benkő]], Ungari sõjaväelane ja poliitik (1955–) *[[Gottfried Benn]], saksa arst, kirjanik, esseist ja luuletaja (1886–1956) *[[Jamie Benn]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Tony Benn]], Suurbritannia poliitik (1925–2014) *[[Ismaël Bennacer]], Alžeeria jalgpallur (1997–) *[[Bryce Bennett]], USA mäesuusataja (1992–) *[[Jeff Bennett]], USA pesapallur (1980–) *[[Jeffrey Bennett]], USA näitleja (1962–) *[[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], filosoof (1930–2024) *[[Naftali Bennett]], Iisraeli poliitik (1972–) *[[Ryan Bennett]], inglise jalgpallur (1990–) *[[Sam Bennett]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Tony Bennett]], USA džässmuusik ja -laulja (1926–2023) *[[William Bennett]], USA poliitik ja arvamusliider (1943–) *[[William Sterndale Bennett]], inglise dirigent ja helilooja (1816–1875) *[[Friedrich Benninghoven]], saksa ajaloolane (1925–2014) *[[Chester Bennington]], Ameerika Ühendriikide laulja (1976–2017) *[[Agur Benno]], Eesti sõjaväelane ja tõlkija (1967–) *[[Bob Benny]], Belgia laulja (1926–2011) *[[Alexandre Benois]], kunstnik, kunstikriitik, kunstisäilitaja (1870–1960) *[[Matúš Móric Beňovský]], slovaki maadeuurija ja Madagaskari keiser (1746–1786) *[[Daniel Bensaïd]], Prantsusmaa filosoof ja poliitik (1946–2010) *[[Ramy Bensebaini]], Alžeeria jalgpallur (1995–) *[[Tony Benshoof]], Ameerika Ühendriikide kelgutaja (1975–) *[[Breanne Benson]], USA pornonäitleja (1984–) *[[Edwin Benson]], mandani keele õpetaja ja viimane emakeelena kõneleja (1931–2016) *[[Keith Benson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–) *[[Peter Benson]], Briti näitleja *[[Karl Benz]], saksa leidur (1844–1929) *[[Karim Benzema]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Rolf von Benzenrade]], Tallinna komtuur 16. sajandil *[[Adam Benzwi]], ameerika dirigent ja pianist (1965-) *[[Darren Bent]], Inglismaa jalgpallur (1984–) *[[Nabil Bentaleb]], Alžeeria jalgpallur (1994) *[[Christian Benteke]], Belgia jalgpallur (1990–) *[[Jeremy Bentham]], õigusteadlane ja filosoof (1748–1832) *[[Arthur Bentley]], USA politoloog ja filosoof (1870–1957) *[[Robert J. Bentley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja arst (1943–) *[[Michael Bentley]], Suurbritannia ajaloolane *[[Todd Bentley]], Kanada päritolu evangelist (1976–) *[[Dave Benton]], Aruba päritolu Eesti muusik (1951–) *[[Nikolai Bentsler]], Eesti näitleja (1984–) *[[Hans Bentzien]], endine Saksa DV riigitegelane (1927–2015) *[[Émile Benveniste]], prantsuse lingvist ja semiootik (1902–1976) *[[Giovanni Benvenuti]], Itaalia endine poksija ja näitleja (1938–) ==Beo== *[[István Beöthy]], ungari arhitekt (1897–1961) ==Bep== *[[Jonathan Bepler]], muusik *[[Fumiyuki Beppu]], jaapani jalgrattur (1983–) *[[Takumi Beppu]], jaapani jalgrattur (1979–) ==Beq== *[[Arjan Beqaj]], albaania jalgpallur (1976–) *[[Elvin Beqiri]], albaania jalgpallur (1980–) ==Ber== *[[Rudolf Beran]], Tšehhoslovakkia poliitik (1887–1954) *[[Pierre-Jean de Béranger]], prantsuse luuletaja ja laulutekstide kirjutaja (1780–1857) *[[Bryan Berard]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1977–) *[[Domenico Berardi]], itaalia jalgpallur (1994–) *[[Dimitǎr Berbatov]], Bulgaaria jalgpallur (1981–) *[[Trevor Berbick]], Jamaica poksija (1955–2006) *[[Gheorghe Berceanu]], Rumeenia maadleja (1949–) *[[Radu Berceanu]], Rumeenia insener ja poliitik (1953–) *[[John Bercow]], Suurbritannia poliitik (1963–) *[[Roman Berdnikov]], Venemaa sõjaväelane (1974–) *[[Tomáš Berdych]], Tšehhi tennisist (1985–) *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]], Türkmenistani poliitik (1957–) *[[Nikolai Berdjajev]], vene filosoof (1874–1948) *[[Gábor Bereczki]], ungari fennougrist ja tõlkija (1928–2012) *[[Pierre Bérégovoy]], ukraina päritolu Prantsusmaa poliitik (1925–1993) *[[Guntis Berelis]], läti kirjanduskriitik, kirjanik ja ajakirjanik (1961–) *[[Johan Berendes]], Rootsi riigitegelane (suri 1612) *[[Erki Berends]], eesti raadioajakirjanik (1955–) *[[Toomas Berendsen]], eesti endine kergejõustiklane (1944–) *[[Veiko Berendsen]], eesti ajaloolane (1965–) *[[Alexander Berendts]], saksa teoloog (1863–1912) *[[Eduard Berendts]], eesti jurist ja ökonomist, Venemaa Keisririigi senaator (1860–1930) *[[Berengar Frioolist]], Itaalia kuningas ja keiser (suri 924) *[[Paul Bérenger]], Mauritiuse poliitik (1945–) *[[Berenike III]], Egiptuse kuninganna (120–80 eKr) *[[Berenike IV]], Egiptuse kuninganna (77–55 eKr) *[[Ricky Berens]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1988–) *[[Vladimir Berens]], Eesti õigeusu vaimulik, ajaloolane ja genealoog (1947–2006) *[[Vladimir Berezin]], Venemaa insener ja sillaehitaja (1841–1900) *[[Irina Berezina]], Austraalia maletaja (1965–) *[[Anatoli Berezovoi]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1942–2014) *[[Boriss Berezovski]], Venemaa ettevõtja (1946–2013) *[[Boriss Berezovski (pianist)|Boriss Berezovski]], vene pianist (1969–) *[[Vassili Berezutski]], vene jalgpallur (1982–) *[[Valentin Berežkov]], Nõukogude tõlk, diplomaat ja ajakirjanik (1916–1998) *[[Aksel Berg]], Nõukogude Liidu raadiotehnikateadlane (1893–1979) *[[Alban Berg]], Austria helilooja (1885–1935) *[[Alexander von Berg]], baltisaksa päritolu Venemaa Keisririigi diplomaat (1803–1884) *[[Andreas Gabriel Berg]], Tartu kullassepp *[[Bengt Berg]], rootsi ornitoloog, kirjanik, fotograaf ja filmitegija (1885–1967) *[[Bruno Berg]], eesti näitekirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1863–1907) *[[Eiki Berg]], eesti politoloog (1970–) *[[Eleonora Berg]] (pseudonüüm), eesti stsenarist *[[Friedrich Georg Magnus von Berg]], baltisaksa mõisnik, Sangaste lossi omanik (1845–1938) *[[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]], baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane (1794–1874) *[[Gregor von Berg]], Venemaa sõjaväelane (1765–1838) *[[Jakob Georg von Berg]], baltisaksa poliitik (1760–1844) *[[Karl Ernst von Berg]], Eesti vaimulik, vaimulike ja kooliraamatute autor, tõlkija ning Liivimaa kindralsuperintendent (1773–1833) *[[Lev Berg]], vene geograaf, ihtüoloog ja evolutsiooniteoreetik (1876–1950) *[[Lew R. Berg]], eesti ulmekirjanik (1968–2005) *[[Maimu Berg]], eesti kirjanik, kriitik ja poliitik (1945–) *[[Marcus Berg]], Rootsi jalgpallur (sündinud 1986) *[[Paul Berg]], USA biokeemik (1926–2023) *[[Ragnar Berg]], rootsi biokeemik (1873–1956) *[[Tiit Berg]], eesti filmindustegelane (1946–1980) *[[Carl Bergbohm]], jurist (1849–1927) *[[Eckbert von dem Berge]], Bauska foogt 16. sajandi alguses *[[Sander Berge]], norra jalgpallur (1998–) *[[Candice Bergen]], USA filminäitleja ja endine modell (1946–) *[[Karl August von Bergen]], saksa anatoom ja botaanik (1704–1759) *[[Anna Bergendahl]], rootsi laulja (1991–) *[[Werner Bergengruen]], baltisaksa päritolu saksakeelne kirjanik (1892–1964) *[[Gerhard Berger]], Austria vormelisõitja (1959–) *[[Gottlob Berger]], Saksamaa sõjaväelane (1896–1975) *[[Hans Berger]], saksa neuroloog (1873–1941) *[[Lars Berger]], norra murdmaa- ja laskesuusataja *[[Margaret Berger]], norra laulja (1985–) *[[Óscar Berger Perdomo]], Guatemala poliitik (1946–) *[[Peter Ludwig Berger]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (1929–2017) *[[Tora Berger]], Norra laskesuusataja (1981–) *[[Patrice Bergeron]], endine Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Lasse Berghagen]], rootsi laulja (1945–2033) *[[Steven Berghuis]], hollandi jalgpallur (1991–) *[[Nicolaus Bergius]], rootsi vaimulik ja teoloog (1658–1706) *[[Dennis Bergkamp]], Hollandi jalgpallur (1969–) *[[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (1965–2024) *[[Berglind Ásgeirsdóttir]], Islandi poliitik (1955–) *[[Filip Berglund]], rootsi jäähokimängija (1997–) *[[Paavo Berglund]], soome dirigent (1929–2012) *[[Carl Johan Bergman]], rootsi laskesuusataja (1978–) *[[Daniel Bergman]], Rootsi filmilavastaja (1962–) *[[Ingmar Bergman]], rootsi filmirežissöör ja teatrilavastaja (1918–2007) *[[Ingrid Bergman]], rootsi filminäitleja (1915–1983) *[[Jeff Bergman]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja seriaalinäitleja (1960–) *[[Raimonds Bergmanis]], Läti raskejõustiklane ja poliitik (1966–) *[[Andres Bergmann]], eesti majandus- ja rahandustegelane (1959–2010) *[[Endel Bergmann]], eesti skulptor (1919–1983) *[[Ernst Bergmann]], baltisaksa kirurg (1836–1937) *[[Heinrich Bergmann]], eesti advokaat (1895–?) *[[Jaan Bergmann]], eesti luuletaja, tõlkija ja vaimulik (1856–1916) *[[Janno Bergmann]], eesti kunstnik (1975–) *[[Martin Bergmann]], saksa modell ja televisiooniesineja (1983–) *[[Martin S. Bergmann]], USA kliiniline psühholoog (1913–2014) *[[Martin-Friedrich Bergmann]], sõjaväelane (1894–1944) *[[Piret Bergmann]], eesti kunstnik (1979–) *[[Triin Bergmann]], eesti jurist *[[Wilhelm Karl Emil Bergmann]], Eesti vaimulik (1864–1907) *[[Ülo Bergmann]], eesti muusik (1927–2011) *[[Sabine Bergmann-Pohl]], saksa arst ja endine Saksamaa poliitik (1946–) *[[Franciscus|Jorge Mario Bergoglio]], Rooma 266. paavst (1936–) *[[Kajsa Bergqvist]], Rootsi kõrgushüppaja (1976–) *[[Teodors Bergs]], läti maletaja (1902–1966) *[[Arve Moen Bergset]], norra rahvamuusik (1972–) *[[Brynjulf Bergslien]], norra skulptor (1830–1898) *[[Knud Bergslien]], norra maalikunstnik ja kunstiõpetaja (1827–1908) *[[Pieter Bergsma]], hollandi kabetaja (1927–2012) *[[Henri Bergson]], prantsuse filosoof (1859–1941) *[[Steven Bergwijn]], Hollandi jalgpallur (1997–) *[[Conrad Wilhelm Heinrich Bergwitz]], Eesti vaimulik (1833–1881) *[[Johann Gottlieb Konrad Bergwitz]], Eesti vaimulik (1839–1909) *[[Lavrenti Beria]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1900–1953) *[[Vitus Bering]], Vene maadeuurija (1681–1741) *[[Luciano Berio]], itaalia helilooja (1925–2003) *[[Besart Berisha]], Kosovo-Albaania jalgpallur (1985–) *[[Sali Berisha]], Albaania poliitik (1944–) *[[Omer Beriziky]], Madagaskari poliitik ja diplomaat (1950–) *[[Anton van Berkel]], hollandi kabetaja (1972) *[[George Berkeley]], angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop (1685–1753) *[[Lennox Berkeley]], inglise helilooja (1903–1989) *[[Ferenc Berkes]], ungari maletaja (1985–) *[[Christine Marie Berkhout]], hollandi mükoloog (1893–1932) *[[Krišjānis Berķis]], Läti sõjaväelane (1884–1942) *[[Alexander Berkman]], anarhist (1870–1936) *[[Jefim Berkovitš]], Eesti tehnikateadlane (1937–) *[[Brent Berlin]], ameerika antropoloog ja keeleteadlane (1936–) *[[Isaiah Berlin]], juudi päritolu Inglise filosoof (1909–1997) *[[Emile Berliner]], saksa-ameerika leiutaja (1851–1929) *[[Peter Berling]], saksa näitleja, kirjanik ja filmiprodutsent (1934–) *[[Enrico Berlinguer]], Itaalia poliitik ja jurist (1922–1984) *[[Hector Berlioz]], prantsuse helilooja (1803–1869) *[[Silvio Berlusconi]], itaalia ärimees ja poliitik (1936–2023) *[[Andy Berman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Fjodor Berman]], Eesti ettevõtja ja ärijuht (1951–) *[[Jakub Berman]], Poola poliitik (1901–1984) *[[Pavel Bermondt-Avalov]], Vene sõjaväelane (1877–1974) *[[Santiago Bernabéu]], Hispaania jalgpallur ja Madridi Reali president (1895–1978) *[[Folke Bernadotte]], Rootsi poliitik (1895–1948) *[[Julius Bernakoff]], Karula metsaülem (1881–1937) *[[Rudolf Bernakoff]], eesti arstiteadlane (1885–1959) *[[John Desmond Bernal]], Briti füüsik, teadusfilosoof ja poliitaktivist (1901–1971) *[[Ben Bernanke]], USA majandusteadlane (1953–) *[[Ilmārs Bernāns]], läti alpinist (1954–2003) *[[Claude Bernard]], prantsuse füsioloog (1813–1878) *[[Evelyn Bernard]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Jeff Bernard]], Austria semiootik *[[Artur da Silva Bernardes]], Brasiilia poliitik (1875–1855) *[[Federico Bernardeschi]], itaalia jalgpallur (1994–) *[[Bernart de Ventadorn]], oksitaani trubaduur (12. sajand) *[[Juozas Bernatonis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1953–) *[[Mihhail Bernatski]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik (1876–1943) *[[Edward Bernays]], Austria päritolu USA suhtekorraldaja (1891–1995) *[[Eric Berne]], Ameerika Ühendriikide psühhiaater (1910–1970) *[[Anne Berner]], Soome poliitik (1964–) *[[Tim Berners-Lee]], inglise arvutiteadlane (sündinud 1955) *[[Bernhard (Madalmaade ja Lippe-Biesterfeldi prints)|Bernhard]], Lippe-Biesterfeldi ja Madalmaade prints (1911–2004) *[[Erwin Bernhard]], Eestis sündinud Venemaa arhitekt ja insener (1852–1914) *[[Rudolf Bernhard]], Eestis sündinud Venemaa arhitekt ja insener (1819–1887) *[[Bernhard II (Lippe)|Bernhard II]], Lippe isand ja Semgallia piiskop (suri 1224) *[[Bernhard II (Braunschweig-Lüneburg)]] *[[Bernhard III (Saksi)|Bernhard III]], Saksimaa hertsog (suri 1212) *[[Thomas Bernhard]], Austria kirjanik (1931–1989) *[[Theodor von Bernhardi]], preisi diplomaat ja ajalooline (1802–1885) *[[Frank Bernhardt]], saksa jalgpallitreener (1969–) *[[Sarah Bernhardt]], prantsuse näitleja (1844–1923) *[[Ülle Bernhardt]], eesti näitleja (1974–) *[[Gian Lorenzo Bernini]], itaalia kunstnik (1598–1680) *[[Daniel Bernoulli]], Šveitsi matemaatik (1700–1782) *[[Boris Bernstein]] (Boriss Bernštein), kunstiteadlane (1924–) *[[Eduard Bernstein]], Saksa sotsiaaldemokraat (1850–1932) *[[Frieda Bernstein]], Eesti pianist (1924–2014) *[[Leonard Bernstein]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja, muusikapedagoog ja pianist (1918–1990) *[[Ossip Bernstein]], Poola maletaja (1882–1962) *[[Toomas Bernstein]], eesti endine autosportlane (1939–) *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria poliitik (1925–2006) *[[Reto Berra]], Šveitsi jäähokimängija (1987–) *[[Claude Berri]], juudi päritolu Prantsusmaa filmirežissöör, filminäitleja, filmiprodutsent ja stsenarist (1934–2009) *[[Orlando Berrío]], Colombia jalgpallur (1991–) *[[Chuck Berry]], laulja (1926–2017) *[[Halle Berry]], USA filminäitleja (1966–) *[[Ken Berry]], USA näitleja (1933–2018) *[[Nick Berry]], Briti näitleja (1963–) *[[Jöns Jacob Berzelius]], rootsi keemik ja mineraloog (1779–1848) *[[Alexander Berzin]], budoloog (1944–) *[[Jan Berzin]], Nõukogude Liidu partei- ja luuretegelane (1889–1938) *[[Ilze Bērziņa]], läti maletaja (1984–) *[[Inga Bērziņa]], Läti poliitik (1963–) *[[Andris Bērziņš]], Läti president (1944–) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)|Andris Bērziņš]], Läti peaminister (1951–) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)|Andris Bērziņš]], Läti poliitik (1955–) *[[Rolands Bērziņš]], läti maletaja (1975–) *[[Ludwig von Bertalanffy]], Austria bioloog, üldise süsteemide teooria rajajaid *[[Ann-Luise Bertell]], soomerootsi kirjanik, näitleja ja lavastaja (1971–) *[[Roman Bertelov]], Eesti autokonstruktor (1930–2014) *[[Kenneth Kristensen Berth]], Taani poliitik (1977–) *[[Marcellin Berthelot]], Prantsuse keemik, teadusajaloolane ja poliitik (1827–1907) *[[Pierre Berthezène]], Prantsusmaa kindral (1775–1847) *[[Louis-Alexandre Berthier]], Prantsuse esimese keisririigi marssal (1753–1815) *[[Madeleine Berthod]], Šveitsi mäesuusataja (1931–) *[[Berthold (Liivimaa piiskop)|Berthold]], Ikšķile piiskop (suri 1198) *[[Johann Daniel von Berthold]], Eesti vaimulik (1656–1710) *[[Reinhold Christian von Berthold]], Eesti vaimulik (?–1714) *[[Viktor Berthold]], viimane liivi keelt emakeelena kõnelenud inimene (1921–2009) *[[Andrew Bertie]], Malta ordu suurmeister (1929–2008) *[[Alphonse Bertillon]], prantsuse kriminalist (1853–1914) *[[Petrus Bertius]], Madalmaade kartograaf (1565–1629) *[[Johannes Bertkow]], Tartu piiskop (suri 1484/1485) *[[Dmitri Bertman]], vene teatri- ja ooperijuht (1967–) *[[Bertold (Järva foogt)|Bertold]], Liivi ordu Järva foogt (13. sajand) *[[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertold]], Mõõgavendade ordu Võnnu komtuur (suri 1217) *[[Bertold (Lääne-Eesti rüütelvend)|Bertold]], Lääne-Eesti rüütelvend (13. sajand) *[[Bertold (Riia rüütelvend)|Bertold]], Riia rüütelvend (13. sajand) *[[Antonio Bertoloni]], itaalia botaanik (1775–1869) *[[Bernardo Bertolucci]], itaalia filmirežissöör (1940–2018) *[[Andrej Bertoncelj]], Sloveenia majandusteadlane ja poliitik (1957–) *[[Tarcisio Bertone]], itaalia päritolu roomakatoliku kardinal (1934–) *[[Sergio Bertoni]], Itaalia jalgpallur (1915–1995) *[[Charles Bertrand]], prantsuse jäähokimängija (1991–) *[[Denis Bertrand]], prantsuse semiootik (1949–) *[[Plastic Bertrand]], Belgia laulja (1954–) *[[Ryan Bertrand]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija (1994–) *[[Tyler Bertuzzi]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Thamar Berutšašvili]], Gruusia poliitik (1961–) *[[Nikolai Bervi]], matemaatik *[[Franz Berwald]], rootsi helilooja (1796–1868) ==Bes== *[[Annie Besant]], inglise teosoof, feminist, kirjanik (1847–1933) *[[Eka Beselia]], gruusia jurist ja poliitik *[[Reinhold Beseler]], eesti vaimulik (suri 1554) *[[Fatmir Besimi]], Põhja-Makedoonia poliitik (1975–) *[[Sivan Beskin]], Leedust pärit Iisraeli luuletaja ja tõlkija (1976–) *[[Elsa Beskow]], Rootsi lasteraamatute illustraator (1874–1953) *[[Katarina Beskow]], rootsi maletaja (1867–1939) *[[Ljubomir Beskrovnõi]], vene sõjaajaloolane (1905–1980) *[[Czesław Bessaga]], poola matemaatik (1932–2021) *[[Joseph Bessala]], Kameruni poksija (1941–2010) *[[Sergei Besseda]], Venemaa poliitik ja sõjaväelane (1954–) *[[Friedrich Wilhelm Bessel]], saksa astronoom ja matemaatik (1784–1846) *[[Colette Besson]], prantsuse kergejõustiklane (1946–2005) *[[Corine Besson]], filosoof *[[Claude Bessy]], prantsuse balletitantsija ja koreograaf (1932–) *[[Ahmed Best]], USA näitleja (1973–) *[[George Best]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1946–2005) *[[Leon Best]], Iirimaa jalgpallur (1986–) ==Bez== *[[Sharon Bezaly]], Iisraeli päritolu flötist (1972–) *[[Aleksei Bezgodov]], vene maletaja (1969–) *[[Mihhail Beznin]], Venemaa riigiteenistuja *[[Vladimir Bezobrazov]], vene kindral, aastal [[1906]] karistussalkade pealik [[Eestimaa kubermang]]us (1857–1932) *[[Jeff Bezos]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, investor, elektriinsener ja filantroop (1964–) *[[Valeri Bezzubov]], eesti kirjandusteadlane (1929–1991) *[[Fjokla Bezzubova]], ersa rahvalaulik ja muinasjutuvestja (1880–1966) *[[Marius Bezykornovas]], endine Leedu jalgpallur (1976–) ==Bež== *[[Klaudia Bežanitskaja]], Eesti arst (1889–1979) *[[Nikolai Bežanitski]], Eesti õigeusu vaimulik, märterpreester, pühak (1859–1919) ==Bet== *[[Belisario Betancur Cuartas]], Colombia poliitik (1923–2018) *[[Jean de Béthencourt]], prantsuse maadeuurija (1362–1425) *[[István Bethlen]], Ungari poliitik (1874–1946) *[[Helmi Betlem]], eesti laulja ja pedagoog (1910–) *[[Jaanus Betlem]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (1961–) *[[Marjana Betsa]], Ukraina diplomaat (1978–) *[[Nicholas Bett]], Keenia jooksja (1990–2018) *[[Xavier Bettel]], Luksemburgi jurist ja poliitik (1973–) *[[Bruno Bettelheim]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide lastepsühholoog (1903–1990) *[[Marcus Bettinelli]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Paolo Bettini]], itaalia jalgrattur (1976–) ==Beu== *[[Karl Beurlen]], saksa paleontoloog ja evolutsionist (1901–1985) *[[Bruce Beutler]], USA immunoloog ja geneetik (1957–) *[[Joseph Beuys]], saksa kunstnik, õpetaja, tegevuskunstnik ja kunstiteoreetik (1921–1986) ==Bev== *[[Vjekoslav Bevanda]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) *[[Rudolf von Beverförde]], Dobele komtuur 16. sajandil *[[William Beveridge]], Briti majandusteadlane (1879–1963) *[[Johann von Bevessen]], Vindavi komtuur 1451 ==Bey== *[[Jordan Beyer]], saksa jalgpallur (2000–) *[[Jürgen Beyer]], saksa päritolu Eesti ajaloolane (1965–) *[[Kurt Beyer]], saksa ehitusinsener ja tehnikateadlane (1881–1952) *[[Malik Beyleroğlu]], aserbaidžaani endine poksija (1970–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Be, Biograafiad]] 9ll3qrrvlkhp0yydhcr6wdtdao5l542 Alexander Friedrich von Bock 0 305367 6759453 4931843 2024-11-11T18:20:03Z Birkho 171870 Pilt 6759453 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Alexander Friedrich von Bock | Pilt = Alexander Friedrich Romanowitsch von Bock russischer Bildhauer.png | Pildisuurus = 176px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[19. juuni]] [[1829]] | Sünnikoht = [[Reastvere mõis]] | Surmaaeg = [[29. august]] [[1895]] | Surmakoht = [[Peterburi]] | Rahvus = [[sakslased|sakslane]] | Tegevusala = [[skulptor]] | Kunsti õppinud = [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Alexander Friedrich von Bock''' ([[19. juuni]] [[1829]] [[Reastvere mõis]] – [[29. august]] [[1895]] [[Peterburi]]) oli baltisaksa [[kujur]]. Sündis leitnant [[Ludwig Reinhold von Bock]]i viienda lapsena. Tulles vastu poja soovile saada kunstnikuks, viis isa Alexandri [[1849]]. aastal Peterburi ning esitles teda tuttavale baltisaksa kujurile [[Peter Jakob Clodt von Jürgensburg]]ile. Aastatel 1850–1857 õppis Bock [[Peterburi Kunstide Akadeemia]]s. Saanud oma reljeefi "Kristuse ristilöömine" eest akadeemia kõrgeima auhinna suure kuldmedali ning kuueaastase reisistipendiumi, sõitis Bock end täiendama [[Dresden|Dresdenisse]], [[Pariis]]i ja [[Rooma]]. [[1864]] sai ta Peterburi Kunstide Akadeemia professoriks ja akadeemikuks. Sellel ametikohal töötas ta ligi 30 aastat ning oli paljude eesti nimekate skulptorite õpetajaks, seal hulgas ka [[Amandus Adamson|Amandus Adamsoni]] ja [[August Weizenberg|August Weizenbergi]]. ==Allikas== * Tiina-Mall Kreem, [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KreemJuhanMallTiina_Alexander_TUNA2001_4.pdf Alexander Friedrich von Bocki Rooma-kirjad] {{JÄRJESTA:Bock, Alexander Friderich}} [[Kategooria:Baltisaksa kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1829]] [[Kategooria:Surnud 1895]] ineylniot853zwpsoqwfejbfz1k4jvm Priit Saksing 0 306377 6759276 6736326 2024-11-11T12:04:06Z Velirand 67997 + kategooria 6759276 wikitext text/x-wiki '''Priit Saksing''' ([[12. juuli]] [[1950]] [[Tartu]] – [[28. september]] [[2024]]) oli [[Eesti]] [[poliitik]] ja riigiametnik. [[25. mai]]st [[1988]] kuni [[15. jaanuar]]ini [[1990]] oli ta [[Jõgeva rajoon]]i RSN [[Täitevkomitee]] esimees ning 15. jaanuarist 1990 kuni [[6. juuli]]ni [[1994]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva]] [[maavanem]]. Priit Saksing õppis [[1957]]–[[1969]] [[Tartu 7. Keskkool]]is ja 1969–[[1973]] [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s metsamajanduse erialal. <ref name="irl">[http://www.irl.ee/priit-saksing Priit Saksingi elulugu IRL kodulehel]</ref> Alates [[1972]]. aastast töötas Priit Saksing Kambja metskonnas abi[[metsaülem]]ana. Aastatel [[1975]]–[[1981]] oli ta Kuuste metskonna metsaülem ja 1981–[[1988]] [[Jõgeva Metsamajand]]i direktor. Aastatel 1988–[[1994]] oli ta [[Jõgeva rajooni TSN Täitevkomitee]] esimees ning [[Jõgeva maavanem]]. Aastatel 1994–[[1995]] töötas Priit Saksing [[Tallinna Sadam]]as personalidirektorina ja 1995–[[1997]] RAS [[Silmet]]is peadirektorina, kus jäi vahele suurriisumisega 1,7 miljoni krooni ulatuses ning sai kolm aastat vanglakaristust tingimisi <ref name="vargus">[http://www.epl.ee/news/majandus/priit-saksing-jai-suudi-silmeti-raha-riisumises.d?id=50821707 Priit Saksing jäi süüdi Silmeti raha riisumises], Delfi, 23.02.2000</ref>. Aastatel 1997–[[1998]] oli Saksing [[Sillamäe]] Linnavolikogu esimees. Aastatel 1998–[[1999]] töötas ta AS-is Hotronic arendusdirektorina. 1999–[[2005]] oli Saksing mitme ettevõtte nõukogu esimees (kuni [[2003]] AS Modulvest ja AS Korel SYS, 2003–2005 AS [[Eesti Energomontaaž]]).<ref name="irl"/> Alates 2003. aastast on Priit Saksing [[Peipsi Kalurite Ühing]]u juhatuse esimees, aastatel 2005–[[2007]] oli ta ISCG juhatuse liige, aastast 2007 Kivikuvand OÜ nõunik ning alates [[2011]]. aastast Eesti Mereakadeemia Nõunike Kogu liige. <ref name="irl"/> 2008. aastal pälvis Priit Saksing [[Jõgevamaa vapimärk|Jõgevamaa vapimärgi]]. <ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06108872 Jõgevamaa vapimärgi pälvis ettevõtja Priit Saksing], ERR uudised, 23.02.2008</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Saksing, Priit}} [[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Jõgeva maavanemad]] [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2024]] owdcntp5gf61ascx106npxnvmzmlzrr Ferdinand Mühlhausen 0 307868 6759641 6420758 2024-11-12T08:49:14Z Castellum 9117 6759641 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Ferdinand Mühlhausen''' ([[16. november]] [[1864]] [[Kaarli (Koeru)|Kaarli]] karjamõis, [[Koeru kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[28. november]] [[1944]] [[Tallinn]]) oli eesti [[helilooja]]. ==Elukäik== Ta sündis põllupidaja perekonnas. 1866. aastal kolisid Mühlhausenid Virumaale [[Salla]] küla Traksi tallu. 1882. aastal lõpetas ta saksa õppekeelega [[Tallinna kreiskool]]i. Kreiskooli päevil oli mitu aastat Mühlhauseni pinginaaber [[Eduard Vilde]]. Mühlhausen moodustas koolis mitu laulukoori ja [[Kvartett|kvartetti]] ning oli võimeline neid juhatama. Ühes kvartetis laulis kaasa koguni tulevane helilooja ja koorijuht [[Konstantin Türnpu]]. Hiljem sai Mühlhausenist muude ametite kõrval ka 1883. aastal avatud Tallinna pimedate kooli muusikaõpetaja. Ferdinand Mühlhausen õppis põllumajandust ja töötas haagikohtuniku juures. 19. sajandi lõpul kolisid Mühlhausenid [[Rakke]]sse [[Ülesoo]]le Sopi tallu. Poeg Ferdinand soetas Rakkes Ülesoo kõrtsi vastas üle maantee krundi, kuhu ehitas kaupluse. Oli Rakke Haridusseltsi abiesimees. 1911. aastal siirdus ta [[Peterburi|Peterburgi]]. 1914. aastal hakkas tal [[Petrograd]]is nägemine halvenema, talle tehti mitu [[Glaukoom|glaukoomivastast]] silmaoperatsiooni, neist teine 1918. aastal. 1918. aastal õnnestus tal tagasi Rakkesse pääseda. Ta hakkas põhjalikumalt tegelema heliloominguga. Abikaasa Emilie luges ette vajalikke õpikuid ja 1910. aastal Gustav Suitsu ning Karl Eduard Söödi poolt avaldatud antoloogiat "Eesti luule". 1920. aastal tuli perekond taas Tallinna. 1923. aasta paiku kadus gripi tagajärjel tema viletsaks muutunud nägemine sootuks. Ta õppis ära isegi kitarri- ja lõõtspillimängu ning esines harmoonikal koguni ringhäälingus. Pimedana projekteeris ta oma Pääsküla maja ümberehitust, maja valmis 1931. aastal. Ta oli tegev ka pimedate ühiskonnas, õpetas pimedate koolis muusikat. ==Looming== [[Martin Körber]]i luuletusele loodud laul "Armas isa kohakene" ehk “Vaikne kena kohakene” sai laialt tuntuks 1923. aastal, kui see ilmus kogumikus “Vabal tunnil” (28 segakoorilaulu). Üleskirjutaja Oskar Krusberg (postiametnik) on märkinud oma noodivihikusse laulu juurde kuupäeva 9. aprill 1919. Laul saavutas menu Rakke ümbruse kooride ja kuulajate hulgas. Naishäälele kirjutatud laulu võtsid peagi üle meessolistid. Laulja [[Alice Kopli]] kandis laulu ette kontserdireisil Ungaris Budapesti raadios. 1938. aasta [[Eesti mängud|Eesti Mängudel]] esitasid naisvõimlejad oma kava Mühlhauseni kuulsa viisi saatel. 1927. aastal trükitud kaks kogumikku vastavalt kuue lauluga mees- ja kuueteistkümne lauluga segakoorile. 1939. aastal avaldati ka Mühlhauseni kuus soolo- ja kvartetilaulu. Kokku oli tema heliloomingus üle 60 laulu. Enamik neist on loodud tuntud eesti luuletajate sõnadele (E. Aun, A. Grenzstein, A. Haava, J. V. Jannsen, L. Koidula. Jakob Liiv, M. Lipp, A. Reinvald, J. Tamm, M. Veske jt). Mühlhausen on ka ise luuletusi teinud ja neid viisistanud. Mõnel juhul on ta teinud ka varem tuntud lauludele omi viise. ==Mälestuse jäädvustamine== Mühlhauseni koduks olnud Sopi talu Ülesool (tänapäeval Rakkes Lille tänav 10) tähistati 1969. aastal mälestustahvliga, millel oli kujutatud üldrahvalikuks kujunenud laulu “Vaikne kena kohakene” esimest stroofi.<ref>{{Cite web |url=http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/2Kveeb_m2.htm |title=Aldo Kals: Pime helilooja Ferdinand Mülhausen. Teater. Muusika. Kino, 2000) nr 2, lk 50–52. ISSN 0207-6535( |access-date=4. detsember 2012 |archive-date=13. juuni 2007 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070613071652/http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/2Kveeb_m2.htm |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.hot.ee/zolki/Karde.html |title=RAKKE–KÄRDE |access-date=4. detsember 2012 |archive-date=24. september 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924043939/http://www.hot.ee/zolki/Karde.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.monument.ee/rakke-vald/rakke-ferdinand-muhlhausen |pealkiri=Eesti monumentide e-kataloog: Rakke Ferdinand Mühlhausen |vaadatud=2012-12-04 |arhiivimisaeg=2013-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131029235914/http://www.monument.ee/rakke-vald/rakke-ferdinand-muhlhausen |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Isiklikku== Ferdinand ja Emilie Mühlhauseni peres kasvas neli tütart ja üks poeg. Neist kolm tütart elasid välismaal: üks Soomes, teine USAs ja kolmas NSV Liidus. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[https://www.kalmistud.ee/burial-place/klLgpn7mNPqV Haud Tallina Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Mühlhausen, Ferdinand}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Sündinud 1864]] [[Kategooria:Surnud 1944]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] bpardel2tfuq57cgk7e67wkbht9hkn1 6759647 6759641 2024-11-12T08:56:34Z Castellum 9117 6759647 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Ferdinand Mühlhausen''' (4. november ([[vkj]])/ [[16. november]] [[1864]] [[Kaarli (Koeru)|Kaarli]] karjamõis, [[Koeru kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[28. november]] [[1944]] [[Tallinn]]) oli eesti [[helilooja]]. ==Elukäik== Ta sündis põllupidaja perekonnas. 1866. aastal kolisid Mühlhausenid Virumaale [[Salla]] küla Traksi tallu. 1882. aastal lõpetas ta saksa õppekeelega [[Tallinna kreiskool]]i. Kreiskooli päevil oli mitu aastat Mühlhauseni pinginaaber [[Eduard Vilde]]. Mühlhausen moodustas koolis mitu laulukoori ja [[Kvartett|kvartetti]] ning oli võimeline neid juhatama. Ühes kvartetis laulis kaasa koguni tulevane helilooja ja koorijuht [[Konstantin Türnpu]]. Hiljem sai Mühlhausenist muude ametite kõrval ka 1883. aastal avatud Tallinna pimedate kooli muusikaõpetaja. Ferdinand Mühlhausen õppis põllumajandust ja töötas haagikohtuniku juures. 19. sajandi lõpul kolisid Mühlhausenid [[Rakke]]sse [[Ülesoo]]le Sopi tallu. Poeg Ferdinand soetas Rakkes Ülesoo kõrtsi vastas üle maantee krundi, kuhu ehitas kaupluse. Oli Rakke Haridusseltsi abiesimees. 1911. aastal siirdus ta [[Peterburi|Peterburgi]]. 1914. aastal hakkas tal [[Petrograd]]is nägemine halvenema, talle tehti mitu [[Glaukoom|glaukoomivastast]] silmaoperatsiooni, neist teine 1918. aastal. 1918. aastal õnnestus tal tagasi Rakkesse pääseda. Ta hakkas põhjalikumalt tegelema heliloominguga. Abikaasa Emilie luges ette vajalikke õpikuid ja 1910. aastal Gustav Suitsu ning Karl Eduard Söödi poolt avaldatud antoloogiat "Eesti luule". 1920. aastal tuli perekond taas Tallinna. 1923. aasta paiku kadus gripi tagajärjel tema viletsaks muutunud nägemine sootuks. Ta õppis ära kitarri- ja lõõtspillimängu ning esines harmoonikal koguni ringhäälingus. Pimedana projekteeris ta oma Pääsküla maja ümberehitust, maja valmis 1931. aastal. Ta oli tegev ka pimedate ühiskonnas, õpetas pimedate koolis muusikat. ==Looming== [[Martin Körber]]i luuletusele loodud laul "Armas isa kohakene" ehk “Vaikne kena kohakene” sai laialt tuntuks 1923. aastal, kui see ilmus kogumikus “Vabal tunnil” (28 segakoorilaulu). Üleskirjutaja Oskar Krusberg (postiametnik) on märkinud oma noodivihikusse laulu juurde kuupäeva 9. aprill 1919. Laul saavutas menu Rakke ümbruse kooride ja kuulajate hulgas. Naishäälele kirjutatud laulu võtsid peagi üle meessolistid. Laulja [[Alice Kopli]] kandis laulu ette kontserdireisil Ungaris Budapesti raadios. 1938. aasta [[Eesti mängud|Eesti Mängudel]] esitasid naisvõimlejad oma kava Mühlhauseni kuulsa viisi saatel. 1927. aastal trükitud kaks kogumikku vastavalt kuue lauluga mees- ja kuueteistkümne lauluga segakoorile. 1939. aastal avaldati ka Mühlhauseni kuus soolo- ja kvartetilaulu. Kokku oli tema heliloomingus üle 60 laulu. Enamik neist on loodud tuntud eesti luuletajate sõnadele (E. Aun, A. Grenzstein, A. Haava, J. V. Jannsen, L. Koidula. Jakob Liiv, M. Lipp, A. Reinvald, J. Tamm, M. Veske jt). Mühlhausen on ka ise luuletusi teinud ja neid viisistanud. Mõnel juhul on ta teinud ka varem tuntud lauludele omi viise. ==Mälestuse jäädvustamine== Mühlhauseni koduks olnud Sopi talu Ülesool (tänapäeval Rakkes Lille tänav 10) tähistati 1969. aastal mälestustahvliga, millel oli kujutatud üldrahvalikuks kujunenud laulu “Vaikne kena kohakene” esimest stroofi.<ref>{{Cite web |url=http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/2Kveeb_m2.htm |title=Aldo Kals: Pime helilooja Ferdinand Mülhausen. Teater. Muusika. Kino, 2000) nr 2, lk 50–52. ISSN 0207-6535( |access-date=4. detsember 2012 |archive-date=13. juuni 2007 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070613071652/http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/2Kveeb_m2.htm |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.hot.ee/zolki/Karde.html |title=RAKKE–KÄRDE |access-date=4. detsember 2012 |archive-date=24. september 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924043939/http://www.hot.ee/zolki/Karde.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.monument.ee/rakke-vald/rakke-ferdinand-muhlhausen |pealkiri=Eesti monumentide e-kataloog: Rakke Ferdinand Mühlhausen |vaadatud=2012-12-04 |arhiivimisaeg=2013-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131029235914/http://www.monument.ee/rakke-vald/rakke-ferdinand-muhlhausen |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Isiklikku== Ferdinand ja Emilie Mühlhauseni peres kasvas neli tütart ja üks poeg. Neist kolm tütart elasid välismaal: üks Soomes, teine USAs ja kolmas NSV Liidus. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[https://www.kalmistud.ee/burial-place/klLgpn7mNPqV Haud Tallina Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Mühlhausen, Ferdinand}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Sündinud 1864]] [[Kategooria:Surnud 1944]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] kjvxqmv23tn3lyhm57yin2xopcbw29u Ain Amjärv 0 309836 6759665 6702440 2024-11-12T09:39:37Z Velirand 67997 + kategooria 6759665 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ain Amjärv 2005.jpg|pisi|Ain Amjärv 2005. aastal]] [[Pilt:Ain Amjärv portree 1956.jpg|pisi|Ain Amjärv 1956. aastal]] '''Ain Amjärv''' ([[11. aprill]] [[1927]] [[Vändra]] – [[26. detsember]] [[2010]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]]. Ta oli [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige alates [[1962]]. aastast. Õppis [[Haapsalu]]s ja [[Tartu]]s [[Hugo Treffneri gümnaasium]]is, lõpetas 1946. aastal [[Lihula Keskkool|Lihula Keskkooli]] hõbemedaliga. Samal aastal astus Eesti NSV Tallinna Polütehnilisse Instituuti ([[TPI]]) ehitusteaduskonda arhitektuuri erialale, mille lõpetas [[1952]]. aastal. Pärast lõpetamist suunati [[Karjala]] NSV pealinna [[Petroskoi]]sse NSV Liidu Põllumajandusministeeriumi projekteerimiskontori peaarhitektiks, kus põhitegevusalaks kujunes rajoonikeskuste planeerimine. Vabal ajal tegeles mööblidisaini, motomatkamise ja purjetamisega (ehitas kaks purjejahti). [[1956]]. aastal kolis ta perega Tallinna, kus asus tööle Balti Raudteekonna ülema asetäitjana arhitektuuri alal. Valmis Tartu Raudteelaste Klubi hoone projekt (1962, [[Eesti Rahva Muuseumi endine näitusemaja]] [[Kuperjanovi tänav]]al). Päevatöö kõrvalt maalis nii Tallinna, [[Jalta]], [[Buhhaara]] kui ka [[Samarkand]]i vanalinna, eluolu (raudteelasena oli reisimine lihtsustatud) ja loodust. Jätkas uurimistööd aspirantuuris, teemaks suurfarmid. [[1960. aastad|1960. aastate]] algusest töötas ta [[EKE Projekt]]is, hiljem [[Eesti Maaehitusprojekt]]is. [[1968]]. aastal alustas enda projekteeritud eramu rajamist Tallinnas [[Merivälja]]l. Järgnevat aega tähistavad farmihoonete (millest üks suuremaid oli Gagarini-nimelise näidissovhoosi oma) projektid üle Eesti. Järjest enam vaba aega pühendas maalimisele ja graafikale. Erialakirjanduses ilmus üle 200 artikli. Populaarseks osutus illustreeritud artikkel Karjala suitsusauna teemal (Sotsialistlik Põllumajandus. 1972 / 4, lk 172–177). [[1980. aastad|1980]]. aastatest veetis enamiku suvedest [[Haapsalu]]s maalides ja joonistades, ateljee asus [[Võnnu tänav (Haapsalu)|Võnnu tänav]]al. Projekteeris Haapsalu ja [[Uuemõisa]] piiril asuva Aiandus-Mesindusseltsi maja. Sellesse ajajärku kuulub ka romantilises võtmes kuivnõelatehnikas sari Haapsalu ajaloost, millest nii mõnigi leidis omaniku Kivilille Galerii näitusmüükide kaudu. Pensionipõlves jätkas aktiivset ühiskondlikku elu, kirjutades ajakirjandusväljaannetes nii päevakajalistel kui ka ajalooteemadel. Artikkel [http://www.ohtuleht.ee/26831 Mast] Õhtulehes. ==Välislingid== * [http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:381052 Tartu raudteelaste klubi] {{JÄRJESTA:Amjärv, Ain}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 2010]] iq4l301moia950kte106uqes36jpxr7 Aimu Reintam 0 311393 6759543 5823104 2024-11-11T22:05:47Z Velirand 67997 6759543 wikitext text/x-wiki '''Aimu Reintam''' ([[6. märts]] [[1931]] [[Tallinn]] – [[16. jaanuar]] [[2014]]) oli eesti põllumajandusteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Lõpetas 1950 [[Tallinna 10. Keskkool]]i, 1955 [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskonna ja 1965 [[Leningradi Põllumajandusinstituut|Leningradi Põllumajandusinstituudi]] [[aspirantuur]]i; tehnikakandidaat (1966, samas), väitekirjas käsitles kivistel muldadel töötamiseks ettenähtud [[ader|atrade]] [[kangitüüpi kivikaitsemehhanism]]i dünaamikat. Oli 1955–1958 [[Tartu masina-traktorijaam]]a insener, 1958–1960 [[EPMÜ]] põllutöömasinate kateedri assistent, 1960–1962 ja 1965–1968 vanemõpetaja, 1968–1989 dotsent, 1989–1996 professor, aastast 1996 oli ta emeriitprofessor.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[põllutöömasin]]ate ehitus, teooria ja tehnoloogia arvutus, tööprotsesside matemaatiline [[modelleerimine]], [[põllumajanduse mehhaniseerimine|põllunduse mehhaniseerimise]] arengulugu Eestis, põllumajanduse mehhaniseerimise alane [[oskuskeel]].<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== Kirjutas artikleid teatmeteostesse. 100 teadustrükist, 3 [[autoritunnistus]]t.<ref name="ETBL" /> *1969–1975 "Põllutöömasinate teooria ja tehnoloogilise arvutuse alused" (8-osaline õpikusari) *Mulla harimistakistus. // EPA tead kogumik 120 (1978) *Mulla mõnede struktuurikarakteristikute teoreetiline interpretatsioon. // EPA tead kogumik. 122 (1980) *Põllumasina optimaalne haardelaius. // EPA tead kogumik 138 (1982) *Seemnete (taimede) pindalale jaotamise uurimine. // EPA tead kogumik 152 (1985) *Künniviilu mõõtmete suhe kuldarvude funktsioonina. // EPA tead kogumik 171 (1993) *Ülevaade põllunduse mehhaniseerimise arenguloost Eestis. Tallinn 1999 *Mulla pindharimise masinad. Tartu 2003 ==Isiklikku== Aimu Reintam oli kooliõpetaja, talupidaja poeg, [[Loit Reintam]]i vend ja [[Annika Reintam]]i isa.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Sotsialistlik Põllumajandus]] (1966) 10. Lk 469 *Põllumajanduse Akadeemia, 6. märts 1981 *Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe-teadusliku koosseisu bio-bibliograafiline teatmeteos 1951–1981. Tartu 1981. Lk 148 *Põllumajanduse Akadeemia, 8. märts 1991 *Agraarteadus (1991) 1. Lk 109 *EPMÜ BL. Lk 146 *EE 14. Tallinn 2000. Lk 423 ==Välislingid== *{{ETBL|3|1120–1121}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Reintam, Aimu}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2014]] srzubus22yqczc2arsatczx4xjbq2qt Õlikivide uurimise laboratoorium 0 312626 6759339 5919408 2024-11-11T14:29:52Z Pietadè 41543 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Laboratooriumid]] → [[Kategooria:Laborid]] 6759339 wikitext text/x-wiki '''Õlikivide uurimise laboratoorium''' oli [[1925]]. aastal [[Paul Kogerman]]i ja [[Michael Wittlich]]i eestvedamisel [[TÜ keemiainstituut|Tartu Ülikooli keemiainstituudi]] juurde loodud [[laboratoorium]], kus uuriti [[põlevkivi]]<ref name="EE"/>. See oli Eesti esimene põlevkivi uurimise keskus<ref name="EE"/>. Labori juhataja oli Paul Kogerman<ref name="EE"/>. Laboris tehtavaid uuringuid rahastas [[põlevkivitööstus]]<ref name="EE" />. Aastatel 1936–1941 tegutses labor [[TTÜ|Tallinna Tehnikaülikooli]] alluvuses<ref name="EE" />. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 703.</ref>}} [[Kategooria:Eesti põlevkivitööstus]] [[Kategooria:Tartu Ülikool]] [[Kategooria:Laborid]] dpfjbzp7as4jc7yqfkl182d617t57if Kroonpress 0 312844 6759595 5134911 2024-11-12T06:33:08Z 193.40.58.10 Kroonpressi omanik on hetkel MM Grupp. Tegin parandused. 6759595 wikitext text/x-wiki '''Kroonpress''' on aastal 1990 [[Tartu]]s [[Alexander Kofkin]]i ja [[Olari Taal]]i asutatud [[trükikoda]]<ref name="EE"/>. Trükikoda loodi eesmärgiga trükkida [[Postimees]]t<ref name="EE"/>. Aastast 1998 kuulub Kroonpress kontsernile [[MM Grupp]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Portfoolio |url=https://mmgrupp.ee/portfoolio |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=MM Grupp |keel=et}}</ref>. Kroonpressi [[eksport|ekspordi]] osakaal oli ''[[heatset]]''-trükitoodangus näiteks 2009. aasta septembris 62%<ref name="ajalugu" />. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 247.</ref> <ref name="ajalugu">[http://www.kroonpress.eu/?op=body&id=163 Ajalugu] Kroonpress (vaadatud 12.01.2013)</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.kroonpress.eu/ Ettevõtte koduleht] ;Meedias * [https://tartu.postimees.ee/1065928/kroonpress-viis-lastele-paberit "Kroonpress viis lastele paberit"] Tartu Postimees, 6. detsember 2012 * [https://tartu.postimees.ee/3329437/trukikoda-hakkas-linna-soojaks-kutma "Trükikoda hakkas linna soojaks kütma"] Tartu Postimees, 16. september 2015 * [https://tartu.postimees.ee/4130579/video-ja-fotod-eile-tulekahjus-kannatada-saanud-kroonpress-tootab-taistuuridel "Video ja fotod: eile tulekahjus kannatada saanud Kroonpress töötab täistuuridel"] Tartu Postimees, 31. mai 2017 * [https://tartu.postimees.ee/6425460/kroonpressi-trukikoda-kasvas-kolmandiku-vorra-suuremaks "Kroonpressi trükikoda kasvas kolmandiku võrra suuremaks"] Tartu Postimees, 10. oktoober 2018 [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] [[Kategooria:Eesti trükikojad]] 4s1jnj18ndvacdloeogfxttt1d8igld 6759596 6759595 2024-11-12T06:42:29Z Sillerkiil 58396 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/193.40.58.10|193.40.58.10]] ([[User talk:193.40.58.10|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]]. 5134911 wikitext text/x-wiki '''Kroonpress''' on aastal 1990 [[Tartu]]s [[Alexander Kofkin]]i ja [[Olari Taal]]i asutatud [[trükikoda]]<ref name="EE"/>. Trükikoda loodi eesmärgiga trükkida [[Postimees]]t<ref name="EE"/>. Aastast 1998 kuulub Kroonpress kontsernile [[Eesti Meedia]]<ref name="ajalugu" />. Kroonpressi [[eksport|ekspordi]] osakaal oli ''[[heatset]]''-trükitoodangus näiteks 2009. aasta septembris 62%<ref name="ajalugu" />. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 247.</ref> <ref name="ajalugu">[http://www.kroonpress.eu/?op=body&id=163 Ajalugu] Kroonpress (vaadatud 12.01.2013)</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.kroonpress.eu/ Ettevõtte koduleht] ;Meedias * [https://tartu.postimees.ee/1065928/kroonpress-viis-lastele-paberit "Kroonpress viis lastele paberit"] Tartu Postimees, 6. detsember 2012 * [https://tartu.postimees.ee/3329437/trukikoda-hakkas-linna-soojaks-kutma "Trükikoda hakkas linna soojaks kütma"] Tartu Postimees, 16. september 2015 * [https://tartu.postimees.ee/4130579/video-ja-fotod-eile-tulekahjus-kannatada-saanud-kroonpress-tootab-taistuuridel "Video ja fotod: eile tulekahjus kannatada saanud Kroonpress töötab täistuuridel"] Tartu Postimees, 31. mai 2017 * [https://tartu.postimees.ee/6425460/kroonpressi-trukikoda-kasvas-kolmandiku-vorra-suuremaks "Kroonpressi trükikoda kasvas kolmandiku võrra suuremaks"] Tartu Postimees, 10. oktoober 2018 [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] [[Kategooria:Eesti trükikojad]] otlwdjmqlvfo7boe7xf6q9ym5olngdc 6759597 6759596 2024-11-12T06:48:16Z Sillerkiil 58396 6759597 wikitext text/x-wiki '''Kroonpress''' on aastal 1990 [[Tartu]]s [[Alexander Kofkin]]i ja [[Olari Taal]]i asutatud [[trükikoda]]<ref name="EE"/>. Trükikoda loodi eesmärgiga trükkida [[Postimees]]t<ref name="EE"/>. Aastast 1998 kuulub Kroonpress kontsernile [[Eesti Meedia]]<ref name="ajalugu" />, hiljem on mitu korda omanikku vahetanud, aastast 2020 kuulub investeerimisettevõttele MM Grupp.<ref>{{Netiviide |pealkiri=AS KROONPRESS {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10272337 |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> Kroonpressi [[eksport|ekspordi]] osakaal oli ''[[heatset]]''-trükitoodangus näiteks 2009. aasta septembris 62%<ref name="ajalugu" />. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 247.</ref> <ref name="ajalugu">[http://www.kroonpress.eu/?op=body&id=163 Ajalugu] Kroonpress (vaadatud 12.01.2013)</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.kroonpress.eu/ Ettevõtte koduleht] ;Meedias * [https://tartu.postimees.ee/1065928/kroonpress-viis-lastele-paberit "Kroonpress viis lastele paberit"] Tartu Postimees, 6. detsember 2012 * [https://tartu.postimees.ee/3329437/trukikoda-hakkas-linna-soojaks-kutma "Trükikoda hakkas linna soojaks kütma"] Tartu Postimees, 16. september 2015 * [https://tartu.postimees.ee/4130579/video-ja-fotod-eile-tulekahjus-kannatada-saanud-kroonpress-tootab-taistuuridel "Video ja fotod: eile tulekahjus kannatada saanud Kroonpress töötab täistuuridel"] Tartu Postimees, 31. mai 2017 * [https://tartu.postimees.ee/6425460/kroonpressi-trukikoda-kasvas-kolmandiku-vorra-suuremaks "Kroonpressi trükikoda kasvas kolmandiku võrra suuremaks"] Tartu Postimees, 10. oktoober 2018 [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] [[Kategooria:Eesti trükikojad]] haeol99jpfnz3a8rvcf6h5j1q19xxj6 Henri Hang 0 314564 6759721 6759040 2024-11-12T11:24:41Z 2A00:16E0:1011:C8B9:4835:B3A5:FC20:5BCA Muutsin kuupäeva õigeks millal henri leiti 6759721 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=november}} {{Jalgpallur | nimi = Henri Hang | pilt = HH91.png | täisnimi = Henri Hang | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1991|08|28}} | sünnilinn = [[Rakvere]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 182 cm | positsioon = [[Ründaja]] | koduklubi = [[Rakvere JK Tarvas]] | särginumber = 91 | noorteaastad1 = -2009| noorteklubi1 = Rakvere FC Flora | aastad1 = 2007 | mänge1 = 5 | väravaid1 = 0 | klubi1 = [[Rakvere JK Tarvas|VJK Rakvere]] | aastad2 = 2008-2010 | mänge2 = 57 | väravaid2 = 3 | klubi2 = [[Rakvere JK Tarvas|Rakvere FC Flora]] | aastad3 = 2010 | mänge3 = 9 | väravaid3 = 21 | klubi3 = [[Rakvere JK Tarvas|Rakvere FC Flora II]] | aastad4 = 2011-2017 | mänge4 = 127 | väravaid4 = 62 | klubi4 = [[Rakvere JK Tarvas]] | aastad5 = 2018-2020 | mänge5 = 4 | väravaid5 = 0 | klubi5 = [[Rakvere JK Tarvas|Rakvere JK Tarvas II]] | mänge_kokku = 202 | väravaid_kokku = 86 | klubi_seisuga = 31. detsember 2020 | koondiseaastad1 = 2008 | koondisemänge1 = 4 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U-18]] | koondiseaastad2 = 2009 | koondisemänge2 = 5 | koondiseväravaid2 = 0 | koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U-19]] | koondis_seisuga = 31. jaanuar 2013 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Henri Hang''' ([[28. august]] [[1991]] [[Rakvere]] – oktoober/november [[2024]] [[Vinni vald]]) oli [[Eesti]] [[jalgpallur]]. Endine noortekoondislane mängis klubijalgpalli [[Esiliiga]]s [[Rakvere JK Tarvas|Rakvere JK Tarva]] meeskonnas. Positsioonilt oli ta [[ründaja]], keda on varasematel aastatel kasutati ka [[äärekaitsja]]na. == Klubikarjäär == Jalgpallurikarjäär algas Rakvere FC Floras, läbimurre meestesarja tuli 2007 [[Rakvere JK Tarvas|VJK Rakvere]] ridades. Noorteaja üheks märkimisväärsemaks saavutuseks oli U-19 Eliitliiga pronksmedal [[Marko Lelov]]i käe all aastal 2008.<ref>[http://www.sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus2&id=2247&tul=4453 EESTI MEISTRIVÕISTLUSED. ELIITLIIGA. NOORMEHED 2008]</ref> Nii 2011 kui ka 2012 on Hang olnud oma liiga väravalööjate edetabelis 7. kohal, mis on tähendanud klubi siseselt paremuselt teist kohta. 2011 [[II liiga 2011|II liiga ida/põhi]] tsoonis 14 tabamust, 2012 aga [[Esiliiga 2012|Esiliigas]] 13 väravat. 2011 hooaeg kulmineerus II liiga võiduga ja [[Rakvere JK Tarvas|Rakvere JK Tarva]] tõusuga [[Esiliiga]]sse. Võideti ka II liiga turniir [[Eesti Jalgpalli Liit|EJL]]-i Aastalõputurniiri raames. 2012 aasta lõppes Esiliiga pronksmedaliga.<ref name="jalgpall.ee">[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=4452 Infonet tegi Esiliiga viimases voorus viigi Levadia duubliga]</ref> 2013. ja 2015. aastal tuli Hang Rakvere JK Tarvas koosseisus Esiliigas neljandaks. Kui Tarvas mängis 2016. aastal [[Premium liiga]]s, osales Hang mängudes 5 korral vahetusmängijana.<ref>[https://jalgpall.ee/voistlused/52/team/2491?season=2016 Rakvere JK Tarvas.] jalgpall.ee.</ref> 2017. aastal tuli ta klubi koosseisus Esiliigas pronksmedalile.<ref>[https://jalgpall.ee/voistlused/53/esiliiga Henri Hang. Esiliiga 2017.] Eesti Jalgpalliliit.</ref> === Mängud aastate lõikes === {| border=1 cellpadding=3 style="border-collapse: collapse;" |- align=center style=background:#efefefe |----- bgcolor="#F0E68C" align="center" !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- |2007 |[[Rakvere JK Tarvas|VJK Rakvere]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center| 5 |align=center| 0 |- bgcolor=#dddddd |2008 |[[Rakvere JK Tarvas|Rakvere FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center| 33 |align=center| 3 |- |2009 |[[Rakvere JK Tarvas|Rakvere FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center| 18 |align=center| 0 |- bgcolor=#dddddd |2010 |[[Rakvere JK Tarvas|Rakvere FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center| 6 |align=center| 0 |- bgcolor=#dddddd |2010 |[[Rakvere JK Tarvas|Rakvere FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[IV liiga|V]]''' |align=center| 9 |align=center| 21 |- |2011 |[[Rakvere JK Tarvas]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center| 18 |align=center| 14 |- bgcolor=#dddddd |2012 |[[Rakvere JK Tarvas]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center| 28 |align=center| 13 |- |2013 |[[Rakvere JK Tarvas]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center| 25 |align=center| 17 |- |- bgcolor=#dddddd |2014 |[[Rakvere JK Tarvas]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center| 15 |align=center| 4 |- |2015 |[[Rakvere JK Tarvas]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center| 13 |align=center| 4 |- bgcolor=#dddddd |2016 |[[Rakvere JK Tarvas]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Premium liiga|I]],[[III liiga|IV]]''' |align=center| 9 |align=center| 5 |- |2017 |[[Rakvere JK Tarvas]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center| 19 |align=center| 5 |- bgcolor=#dddddd |2018 |[[Rakvere JK Tarvas II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[III liiga|IV]]''' |align=center| 1 |align=center| 0 |- |2020 |[[Rakvere JK Tarvas II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[III liiga|IV]]''' |align=center| 3 |align=center| 0 |} <small>liigamängude arvestus <ref>[https://jalgpall.ee/voistlused/player/9987 Henri Hang. MÄNGIJA STATISTIKA.] Eesti Jalgpalliliit.</ref></small> == Mängud noortekoondises == * 28.03.2008 Debüüt Eesti U18 koondises sõpruskohtumises [[Läti]] eakaaslastega – {{Riigi ikoon|Läti}} Läti U-18 6:0 Eesti U18 {{Riigi ikoon|Eesti}} <ref>[http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=4&proto=79 Läti - Eesti 6:0 (3:0) U-19 (protokoll)]</ref> Kokku pidas Hang U18 koondises 3 mängu. * 12.05.2009 Debüüt Eesti U19 koondises koduses sõpruskohtumises [[Austria]] U19 koondisega – {{Riigi ikoon|Eesti}} Eesti U19 0:4 {{Riigi ikoon|Austria}} <ref>[http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=3&proto=164 Eesti - Austria 0:4 (0:1) U-19 (protokoll)]</ref> Kokku pidas Hang U19 koondises 5 mängu.<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/koosseis/player/184?searchresult Henri Hang. Noortekoondised.] Eesti Jalgpalliliit.</ref> == Saavutused == ===Meeskondlikud=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Esiliiga]] EMV ** Pronks [[Esiliiga 2012|2012]] – [[Rakvere JK Tarvas]]<ref name="jalgpall.ee"/> ** Pronks [[Esiliiga 2017|2017]] – [[Rakvere JK Tarvas]]<ref>[https://jalgpall.ee/voistlused/53/esiliiga Esiliiga.] Eesti Jalgpalliliit.</ref> * {{Riigi ikoon|Eesti}} Eesti üliõpilaste meistrivõistlused saalijalgpallis ** Üliõpilasmeister 2013 – [[Tallinna Tehnikakõrgkool]] <ref>[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=4615 Üliõpilaste seas tuli saalijalgpalli meistriks Tallinna Tehnikakõrgkool ]</ref> == Varia == Kogu mängijakarjäär kulges Henri Hangul kohalikus Rakvere jalgpalliklubis. Vaid 24. märtsil 2009 mängis ta 26 minutit U-19 Eliitliigat [[Valga FC Warrior]]is, lüües ka ühe värava. (U-19 Valga FC Warrior – U-19 TJK Legion 4:1)<ref>[http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?st=&proto_id=29592&b=U-19 MÄNGU PROTOKOLL U-19 Valga FC Warrior - U-19 TJK Legion]</ref> ==Surm== Hang oli teadmata kadunud alates 2024. aasta oktoobri lõpust.<ref name="kadunud">[https://virumaateataja.postimees.ee/8130947/jk-tarvas-endine-mangija-henri-hang-leiti-surnuna JK Tarvas endine mängija Henri Hang leiti surnuna] Virumaa Teataja, 8. november 2024</ref> Ta leiti surnuna 8. novembri pärastlõunal [[Vinni vald|Vinni vallas]].<ref name="leitud">[https://virumaateataja.postimees.ee/8130338/politsei-leidis-kadunud-henri-surnuna Politsei leidis kadunud Henri surnuna] Virumaa Teataja, 7. november 2024</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://virumaateataja.postimees.ee/8130947/jk-tarvas-endine-mangija-henri-hang-leiti-surnuna JK Tarvas endine mängija Henri Hang leiti surnuna.] virumaateataja.postimees.ee, 8. november 2024. {{JÄRJESTA:Hang, Henri}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Rakvere JK Tarva jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 9mi1kzopp0d0r5cyf3bj9gz8lzrb95g Naisenimede loend 0 320826 6759398 6755962 2024-11-11T16:52:46Z Velirand 67997 /* R */ 6759398 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[naisenimi|naisenimesid]].'' {{tähed}} ==A== [[Aada (eesnimi)|Aada]] - [[Aale]] - [[Aare (eesnimi)|Aare]] - [[Aasa (eesnimi)|Aasa]] - [[Aave]] - [[Aba (eesnimi)|Aba]] - [[Abigail (eesnimi)|Abigail]] - [[Ada (eesnimi)|Ada]] - [[Adele (eesnimi)|Adele]] - [[Adeele]] - [[Aet]] - [[Afanassija]] - [[Agaate]] - [[Agata]] - [[Agatha]] - [[Agathe]] - [[Age (eesnimi)|Age]] - [[Agle]] - [[Agne]] - [[Agneli]] - [[Agnes (eesnimi)|Agnes]] - [[Agnese]] - [[Agnessa (eesnimi)|Agnessa]] - [[Agneta]] - [[Agnetha]] - [[Agni (eesnimi)|Agni]] - [[Agnia]] - [[Aide]] - [[Aidi]] - [[Aigi]] - [[Aiki]] - [[Aila (eesnimi)|Aila]] - [[Aile]] - [[Aileen]] - [[Aili]] - [[Ailika]] - [[Aime]] - [[Aimi (eesnimi)|Aimi]] - [[Aina]] - [[Aini]] - [[Ainika]] - [[Ainiki]] - [[Ainikki]] - [[Aino]] - [[Aira]] - [[Aire (eesnimi)|Aire]] - [[Airi]] - [[Airiin]] - [[Airin]] - [[Aita]] - [[Aiti]] - [[Aive]] - [[Aivi]] - [[Akulina]] - [[Aleksandra (eesnimi)|Aleksandra]] - [[Alevtina]] - [[Alexandrine]] - [[Alice]] - [[Aliis]] - [[Aliisa]] - [[Alina (eesnimi)|Alina]] - [[Alisa]] - [[Alissa]] - [[Aljona]] - [[Alla]] - [[Alli (eesnimi)|Alli]] - [[Alma (eesnimi)|Alma]] - [[Alvi (eesnimi)|Alvi]] - [[Alviina]] - [[Alviine]] - [[Alvina]] - [[Amalie (eesnimi)|Amalie]] - [[Amanda (eesnimi)|Amanda]] - [[Amelia (eesnimi)|Amelia]] - [[Amy (eesnimi)|Amy]] - [[Andrea]] - [[Andriela]] - [[Anella]] - [[Anelle]] - [[Anette]] - [[Anfissa]] - [[Angela (eesnimi)|Angela]] - [[Angelika]] - [[Angelina]] - [[Angelique]] - [[Anna (eesnimi)|Anna]] - [[Anna Maria]] - [[Annabel]] - [[Anne (eesnimi)|Anne]] - [[Annegret]] - [[Annela]] - [[Annele]] - [[Anneli]] - [[Annelii]] - [[Anneliis]] - [[Anni]] - [[Annica]] - [[Annika]] - [[Annike]] - [[Anniki]] - [[Annikki]] - [[Annikky]] - [[Anrike]] - [[Anžela]] - [[Anželika]] - [[Antoinette]] - [[Antonia]] - [[Antonie]] - [[Antonina]] - [[Anu (eesnimi)|Anu]] - [[Arabella (eesnimi)|Arabella]] - [[Arda (eesnimi)|Arda]] - [[Arella]] - [[Arhanna]] - [[Ariadne (eesnimi)|Ariadne]] - [[Ariana]] - [[Arika]] - [[Arina]] - [[Armilda]] - [[Armilde]] - [[Asta]] - [[Asti (eesnimi)|Asti]] - [[Astra (eesnimi)|Astra]] - [[Astrid]] - [[Astrit]] - [[Aule]] - [[Auli (eesnimi)|Auli]] - [[Aulika]] - [[Aulike]] - [[Aune]] - [[Aurelia (eesnimi)|Aurelia]] - [[Auri (eesnimi)|Auri]] - [[Aurika]] - [[Ave (eesnimi)|Ave]] - [[Aveli]] - [[Aveliina]] - [[Avelin (eesnimi)|Avelin]] - [[Avely]] ==B== [[Baiba]] - [[Barbara (eesnimi)|Barbara]] - [[Beata]] - [[Beatrice (eesnimi)|Beatrice]] - [[Beguta]] - [[Bella (eesnimi)|Bella]] - [[Benita (eesnimi)|Benita]] - [[Berit]] - [[Berta]] - [[Bertha]] - [[Betti]] - [[Bettina]] - [[Bibi]] - [[Birgit (eesnimi)|Birgit]] - [[Birjo]] - [[Bodil]] - [[Božena]] - [[Brigita]] - [[Brigite]] - [[Brigitta]] - [[Brigitte]] - [[Brit]] - [[Brita]] - [[Britt]] - [[Britta]] - [[Bronislava]] - [[Brunhilde]] - [[Bärbel]] ==C== [[Caitlin]] - [[Camille (eesnimi)|Camille]] - [[Carmen (eesnimi)|Carmen]] - [[Carina (eesnimi)|Carina]] - [[Carola (eesnimi)|Carola]] - [[Carolin]] - [[Caroline (eesnimi)|Caroline]] - [[Catherine]] - [[Cathy]] - [[Cecilia (eesnimi)|Cecilia]] - [[Celia]] - [[Chantal]] - [[Charlotta]] - [[Charlotte (eesnimi)|Charlotte]] - [[Chloe (eesnimi)|Chloe]] - [[Christella]] - [[Christin]] - [[Christina (eesnimi)|Christina]] - [[Christine]] - [[Cilla]] - [[Claire]] - [[Clara (eesnimi)|Clara]] - [[Clarissa]] - [[Claudia]] - [[Corinna]] - [[Cornelia (eesnimi)|Cornelia]] - [[Crystal (eesnimi)|Crystal]] - [[Cärolin]] == D == [[Dace]] - [[Dagmar (eesnimi)|Dagmar]] - [[Daiga]] - [[Daila]] - [[Daile]] - [[Daily]] - [[Daisi]] - [[Daisy]] - [[Dana (eesnimi)|Dana]] - [[Darja]] - [[Darlis]] - [[Davina]] - [[Dea (eesnimi)|Dea]] - [[Deana]] - [[Debora (eesnimi)|Debora]] - [[Deborah]] - [[Deirdre]] - [[Delphyne]] - [[Diana (eesnimi)|Diana]] - [[Diane]] - [[Dilaila]] - [[Dina (eesnimi)|Dina]] - [[Dinah]] - [[Dinara (eesnimi)|Dinara]] - [[Dolly (eesnimi)|Dolly]] - [[Dolores (eesnimi)|Dolores]] - [[Dolorice]] - [[Dora (eesnimi)|Dora]] - [[Doris (eesnimi)|Doris]] - [[Dorothea (eesnimi)|Dorothea]] - [[Dorothy]] ==E== [[Ebba (eesnimi)|Ebba]] - [[Ebbe]] - [[Ebe (eesnimi)|Ebe]] - [[Eda (eesnimi)|Eda]] - [[Edda (eesnimi)|Edda]] - [[Edina (eesnimi)|Edina]] - [[Edita]] - [[Edith]] - [[Edna]] - [[Eed]] - [[Eeva (eesnimi)|Eeva]] - [[Eeve]] - [[Eevi]] - [[Ege (eesnimi)|Ege]] - [[Egeli]] - [[Egge]] - [[Egle (eesnimi)|Egle]] - [[Egne]] - [[Eha (eesnimi)|Eha]] - [[Ehte]] - [[Ehtel]] - [[Eia (eesnimi)|Eia]] - [[Eike]] - [[Eila]] - [[Eili]] - [[Eilika]] - [[Eilike]] - [[Eiliki]] - [[Einike]] - [[Eiri]] - [[Ela (eesnimi)|Ela]] - [[Elaine]] - [[Ele (eesnimi)|Ele]] - [[Eleanor]] - [[Eleanora]] - [[Eleonora]] - [[Eleri]] - [[Eleriin]] - [[Elerin]] - [[Elery]] - [[Elfriede]] - [[Elga (eesnimi)|Elga]] - [[Elgi (eesnimi)|Elgi]] - [[Eli (eesnimi)|Eli]] - [[Elice (eesnimi)|Elice]] - [[Eliina]] - [[Eliisabet (eesnimi)|Eliisabet]] - [[Eliis]] - [[Eliisa]] - [[Eliise]] - [[Elika]] - [[Elin]] - [[Elina]] - [[Eline]] - [[Elinor]] - [[Elisa (eesnimi)|Elisa]] - [[Elisabet]] - [[Elisabeth]] - [[Elise]] - [[Eliza]] - [[Elizabeth]] - [[Elita]] - [[Ell (eesnimi)|Ell]] - [[Ella (eesnimi)|Ella]] - [[Elle (eesnimi)|Elle]] - [[Ellen]] - [[Elli (eesnimi)|Elli]] - [[Ellinor]] - [[Ellu]] - [[Elmerine]] - [[Elmi]] - [[Elmiine]] - [[Elmine]] - [[Elna]] - [[Elnara]] - [[Elo (eesnimi)|Elo]] - [[Els]] - [[Elve]] - [[Elvi]] - [[Elvia]] - [[Elviine]] - [[Elviira]] - [[Elvira]] - [[Emilia (eesnimi)|Emilia]] - [[Emilie]] - [[Emily]] - [[Emma (eesnimi)|Emma]] - [[Ena (eesnimi)|Ena]] - [[Enda]] - [[Endla (eesnimi)|Endla]] - [[Ene (eesnimi)|Ene]] - [[Eneke (eesnimi)|Eneke]] - [[Eneken]] - [[Enel (eesnimi)|Enel]] - [[Enela]] - [[Eneli]] - [[Enelin]] - [[Enely]] - [[Enid (eesnimi)|Enid]] - [[Epp]] - [[Ere (eesnimi)|Ere]] - [[Erge]] - [[Erle]] - [[Erli (eesnimi)|Erli]] - [[Erlike]] - [[Erme]] - [[Erna (eesnimi)|Erna]] - [[Esmeralda (eesnimi)|Esmeralda]] - [[Esta (eesnimi)|Esta]] - [[Estelle (eesnimi)|Estelle]] - [[Ester (eesnimi)|Ester]] - [[Esther]] - [[Ethel]] - [[Eudoksia]] - [[Eugenia]] - [[Euphemia]] - [[Eva (eesnimi)|Eva]] - [[Evangeline]] - [[Eve (eesnimi)|Eve]] - [[Eveli]] - [[Eveliin]] - [[Eveliina]] - [[Eveliis]] - [[Evelin]] - [[Evelina]] - [[Eveline]] - [[Evely]] - [[Evelyn]] - [[Evelyne]] - [[Evi (eesnimi)|Evi]] - [[Evija]] - [[Evika]] Erin ==F== [[Faina]] - [[Fanny (eesnimi)|Fanny]] - [[Faustina (eesnimi)|Faustina]] - [[Felice]] - [[Felicia]] - [[Felippa]] - [[Fidelia]] - [[Fiona]] - [[Fjokla]] - [[Flora (eesnimi)|Flora]] - [[Floreida]] - [[Florence (eesnimi)|Florence]] - [[Frances (eesnimi)|Frances]] - [[Freya (eesnimi)|Freya]] - [[Frida (eesnimi)|Frida]] - [[Frieda]] ==G== [[Gabriela]] - [[Gaida]] - [[Gaidi]] - [[Galina]] - [[Gea (eesnimi)|Gea]] - [[Geelika]] - [[Geidi]] - [[Geiu]] - [[Gemma (eesnimi)|Gemma]] - [[Geneviève]] - [[Georgina]] - [[Geraldina]] - [[Geraldine]] - [[Gerda]] - [[Gerli]] - [[Gerlin]] - [[Gerly]] - [[Gertrud (eesnimi)|Gertrud]] - [[Gertrude]] - [[Gertu]] - [[Gerttu]] - [[Gigliola]] - [[Gillian]] - [[Gisela (eesnimi)|Gisela]] - [[Gita]] - [[Giulia]] - [[Gladys]] - [[Glafira]] - [[Grace (eesnimi)|Grace]] - [[Greete]] - [[Greta]] - [[Grete]] - [[Grethel]] - [[Gunilla]] - [[Gädvi]] - [[Gyda (eesnimi)|Gyda]] ==H== [[Haide]] - [[Haili]] - [[Haldi (eesnimi)|Haldi]] - [[Haldja]] - [[Halliki]] - [[Halvi]] - [[Hanna (eesnimi)|Hanna]] - [[Hannah (eesnimi)|Hannah]] - [[Hannaly]] - [[Hanneli]] - [[Hannely]] - [[Hannika (eesnimi)|Hannika]] - [[Harriet (eesnimi)|Harriet]] - [[Heather]] - [[Heda]] - [[Hedi]] - [[Hedli]] - [[Hedvi]] - [[Hedvig]] - [[Hedy]] - [[Heelia]] - [[Heete]] - [[Heidi]] - [[Heidy]] - [[Heike]] - [[Heila]] - [[Heili]] - [[Heilika]] - [[Heilike]] - [[Heiliki]] - [[Heisl]] - [[Heive]] - [[Heivi]] - [[Heivika]] - [[Hela (eesnimi)|Hela]] - [[Helbe]] - [[Helda]] - [[Heldin]] - [[Hele (eesnimi)|Hele]] - [[Heleene]] - [[Helemai]] - [[Helen]] - [[Helena (eesnimi)|Helena]] - [[Helene (eesnimi)|Helene]] - [[Hélène]] - [[Heleri (eesnimi)|Heleri]] - [[Heleriin]] - [[Helerin]] - [[Helery]] - [[Helgi]] - [[Heli (eesnimi)|Heli]] - [[Heliis]] - [[Helika]] - [[Helike]] - [[Helin (eesnimi)|Helin]] - [[Helina]] - [[Helja]] - [[Helje]] - [[Heljo]] - [[Helju]] - [[Hella (eesnimi)|Hella]] - [[Helle (eesnimi)|Helle]] - [[Helli]] - [[Hellika]] - [[Hellike]] - [[Helliki]] - [[Helmi (eesnimi)|Helmi]] - [[Helve]] - [[Helvi]] - [[Heneliis]] - [[Herje]] - [[Herta]] - [[Hertha]] - [[Heti]] - [[Hetlin]] - [[Hettel]] - [[Hety]] - [[Heveli]] - [[Hevelin]] - [[Hiie (eesnimi)|Hiie]] - [[Hilda]] - [[Hilde]] - [[Hildegard]] - [[Hilja]] - [[Hilje]] - [[Hille]] - [[Hortensia]] - [[Hulda]] - [[Häidi]] - [[Häli]] - [[Härta]] - [[Höije]] ==I== [[Ida (eesnimi)|Ida]] - [[Iia (eesnimi)|Iia]] - [[Iige]] - [[Iiris (eesnimi)|Iiris]] - [[Iivi]] - [[Illa (eesnimi)|Illa]] - [[Illaria]] - [[Ille (eesnimi)|Ille]] - [[Ilme]] - [[Ilmi]] - [[Ilona]] - [[Iloona]] - [[Ilse]] - [[Ilve]] - [[Ilvi]] - [[Imbi]] - [[Imelda]] - [[Imogen]] - [[Ines (eesnimi)|Ines]] - [[Inessa]] - [[Inga (eesnimi)|Inga]] - [[Inge]] - [[Ingeborg (eesnimi)|Ingeborg]] - [[Ingel (eesnimi)|Ingel]] - [[Ingely]] - [[Inger]] - [[Ingeri (eesnimi)|Ingeri]] - [[Ingi]] - [[Ingrid (eesnimi)|Ingrid]] - [[Inna (eesnimi)|Inna]] - [[Inta (eesnimi)|Inta]] - [[Iraida]] - [[Irena]] - [[Irene]] - [[Irina]] - [[Iris (eesnimi)|Iris]] - [[Irja]] - [[Irje]] - [[Irke]] - [[Irma (eesnimi)|Irma]] - [[Irmeli]] - [[Irmgard]] - [[Isa (eesnimi)|Isa]] - [[Isabel]] - [[Isabella]] - [[Isabelle]] - [[Isobel]] - [[Isolda]] - [[Isolde]] - [[Ita (eesnimi)|Ita]] - [[Ivana]] - [[Iveta]] - [[Ivetta]] - [[Ivi (eesnimi)|Ivi]] - [[Ivika]] ==J== [[Jaana]] - [[Jaane]] - [[Jaanika (eesnimi)|Jaanika]] - [[Jagna]] - [[Jaigi]] - [[Jaire]] - [[Jana (eesnimi)|Jana]] - [[Jane (eesnimi)|Jane]] - [[Janeka]] - [[Janeli]] - [[Janelin]] - [[Janelle]] - [[Janely]] - [[Janet]] - [[Janice]] - [[Janika]] - [[Janina]] - [[Janine]] - [[Jaroslava]] - [[Jasmine (eesnimi)|Jasmine]] - [[Jaune]] - [[Jayne]] - [[Jeanelle]] - [[Jeanette]] - [[Jekaterina]] - [[Jelizaveta]] - [[Jessica]] - [[Jete]] - [[Jevgenia]] - [[Jevgenija]] - [[Jill]] - [[Jilly]] - [[Joan]] - [[Joanna]] - [[Joanne]] - [[Jodie]] - [[Johanna]] - [[Jolana]] - [[Jolanta]] - [[Joy]] - [[Joyce]] - [[Juanita]] - [[Judith (eesnimi)|Judith]] - [[Julia (eesnimi)|Julia]] - [[Juliana (eesnimi)|Juliana]] - [[Juliane]] - [[Julie]] - [[Julija]] - [[Julika]] - [[June]] - [[Juta]] - [[Jutta]] - [[Juulika]] ==K== [[Kaari]] - [[Kaarin]] - [[Kadi]] - [[Kadri]] - [[Kadriann]] - [[Kadrin]] - [[Kai (eesnimi)|Kai]] - [[Kaia]] - [[Kaidi]] - [[Kaie]] - [[Kaija]] - [[Kaile]] - [[Kaileen]] - [[Kaili]] - [[Kaily]] - [[Kaira]] - [[Kaire]] - [[Kairet]] - [[Kairi]] - [[Kairiin]] - [[Kairit]] - [[Kais]] - [[Kaisa (eesnimi)|Kaisa]] - [[Kaja (eesnimi)|Kaja]] - [[Kalli (eesnimi)|Kalli]] - [[Kapitolina]] - [[Karin]] - [[Karina (eesnimi)|Karina]] - [[Karine]] - [[Karita]] - [[Karmel]] - [[Karmen]] - [[Katalin]] - [[Katariina (eesnimi)|Katariina]] - [[Kate (eesnimi)|Kate]] - [[Katharine]] - [[Katherine (eesnimi)|Katherine]] - [[Kathleen]] - [[Kati (eesnimi)|Kati]] - [[Katre]] - [[Katri]] - [[Katriin]] - [[Katrin]] - [[Katrina (eesnimi)|Katrina]] - [[Kea (eesnimi)|Kea]] - [[Keesi]] - [[Keidi]] - [[Keidy]] - [[Keili]] - [[Keilit]] - [[Keit]] - [[Keiti]] - [[Keitlin]] - [[Keitlyn]] - [[Keity]] - [[Keiu]] - [[Kelli]] - [[Kelly]] - [[Kene]] - [[Kerda]] - [[Kerli (eesnimi)|Kerli]] - [[Kerly]] - [[Kersti]] - [[Kerstin]] - [[Kerti]] - [[Kertu (eesnimi)|Kertu]] - [[Kerttu]] - [[Kethi]] - [[Kethy]] - [[Ketlin]] - [[Ketlyn]] - [[Ketrin]] - [[Ketter]] - [[Kiira]] - [[Killu]] - [[Kira (eesnimi)|Kira]] - [[Kirke (eesnimi)|Kirke]] - [[Kirsi (eesnimi)|Kirsi]] - [[Kirsika]] - [[Kirsti]] - [[Kiti]] - [[Kitty (eesnimi)|Kitty]] - [[Kity]] - [[Klaire]] - [[Klarissa]] - [[Klaudia]] - [[Klavdija]] - [[Kleer]] - [[Koidu (eesnimi)|Koidu]] - [[Koidula (eesnimi)|Koidula]] - [[Kornelia]] - [[Kreet]] - [[Kreeta (eesnimi)|Kreeta]] - [[Kreete]] - [[Krete]] - [[Krislin]] - [[Krislyn]] - [[Krista (eesnimi)|Krista]] - [[Kristel]] - [[Kristella]] - [[Kristelle]] - [[Kristi]] - [[Kristiina (eesnimi)|Kristiina]] - [[Kristiine (eesnimi)|Kristiine]] - [[Kristin]] - [[Kristina]] - [[Kristine]] - [[Kristy]] - [[Krõõt (eesnimi)|Krõõt]] - [[Ksenia]] - [[Ksenija (eesnimi)|Ksenija]] - [[Kulla (eesnimi)|Kulla]] - [[Kulle]] - [[Květa]] - [[Kädi]] - [[Kädvi]] - [[Kädy]] - [[Kärt]] - [[Kätlin]] - [[Kätlyn]] – [[Kätri]] - [[Kätrin]] - [[Käty]] - [[Külli]] - [[Küllike]] - [[Külliki]] - [[Külvi]] - [[Kylie]] - [[Kyra]] ==L== [[Lagle (eesnimi)|Lagle]] - [[Laili]] - [[Laina]] - [[Laine (eesnimi)|Laine]] - [[Laineli]] - [[Laini]] - [[Laire]] - [[Lairi]] - [[Laive]] - [[Laivi]] - [[Lara (eesnimi)|Lara]] - [[Larissa (eesnimi)|Larissa]] - [[Lauli (eesnimi)|Lauli]] - [[Laura (eesnimi)|Laura]] - [[Lavly]] - [[Lea (eesnimi)|Lea]] - [[Leah]] - [[Leandra]] - [[Leanika]] - [[Lee (eesnimi)|Lee]] - [[Leele]] - [[Leelet]] - [[Leelo (eesnimi)|Leelo]] - [[Leen (eesnimi)|Leen]] - [[Leena (eesnimi)|Leena]] - [[Leene]] - [[Leeni]] - [[Leenu]] - [[Lehte]] - [[Lehti]] - [[Leida]] - [[Leidi]] - [[Leiki]] - [[Leila (eesnimi)|Leila]] - [[Leili]] - [[Leiu]] - [[Lelde]] - [[Lelet]] - [[Lembe]] - [[Lembi]] - [[Lemme (eesnimi)|Lemme]] - [[Lemmi]] - [[Lenna (eesnimi)|Lenna]] - [[Leona]] - [[Leonida]] - [[Leonora]] - [[Leontina]] - [[Leontine]] - [[Li (eesnimi)|Li]] - [[Licia]] - [[Lidia]] - [[Lidija]] - [[Liia]] - [[Liidia]] - [[Liilia (eesnimi)|Liilia]] - [[Liilika]] - [[Liilit]] - [[Liina]] - [[Liis]] - [[Liisa]] - [[Liisbet]] - [[Liisi (eesnimi)|Liisi]] - [[Liisu]] - [[Liivi (eesnimi)|Liivi]] - [[Liivika (eesnimi)|Liivika]] - [[Lili]] - [[Lilia]] - [[Lilian (eesnimi)|Lilian]] - [[Liliana]] - [[Lilija]] - [[Lilika]] - [[Lilit (eesnimi)|Lilit]] - [[Lilith (eesnimi)|Lilith]] - [[Lilja]] - [[Lille (eesnimi)|Lille]] - [[Lilli (eesnimi)|Lilli]] - [[Lily]] - [[Linda (eesnimi)|Linda]] - [[Lisandra]] - [[Lisanna]] - [[Lisette]] - [[Ljubov]] - [[Ljudmila]] - [[Ljudmilla]] - [[Lola (eesnimi)|Lola]] - [[Lolita (eesnimi)|Lolita]] - [[Loone (eesnimi)|Loone]] - [[Loore]] - [[Loreida]] - [[Loretta]] - [[Lorette]] - [[Lorna]] - [[Lotte]] - [[Louise]] - [[Lucia (eesnimi)|Lucia]] - [[Lucie]] - [[Lucinda]] - [[Lucy (eesnimi)|Lucy]] - [[Ludmilla]] - [[Luisa]] - [[Luise]] - [[Lumme]] - [[Luule (eesnimi)|Luule]] - [[Lüüli]] - [[Ly (eesnimi)|Ly]] - [[Lydia (eesnimi)|Lydia]] - [[Lylian]] - [[Lysandra]] ==M== [[Maaja (eesnimi)|Maaja]] - [[Maara]] - [[Maare (eesnimi)|Maare]] - [[Maari]] - [[Maarika]] - [[Maaris]] - [[Maarit]] - [[Maarja (eesnimi)|Maarja]] - [[Mabel (eesnimi)|Mabel]] - [[Made (eesnimi)|Made]] - [[Madeleyn]] - [[Madi (eesnimi)|Madi]] - [[Madiken]] - [[Madleen]] - [[Madli]] - [[Magdalena]] - [[Mai (eesnimi)|Mai]] - [[Maia (eesnimi)|Maia]] - [[Maian]] - [[Maiden]] - [[Maie]] - [[Maiga]] - [[Maige]] - [[Maigi]] - [[Maija (eesnimi)|Maija]] - [[Maike]] - [[Maiken (eesnimi)|Maiken]] - [[Maiki]] - [[Maila]] - [[Maile]] - [[Maili]] - [[Mailika]] - [[Mailis]] - [[Maima (eesnimi)|Maima]] - [[Maime]] - [[Maimo]] - [[Maimu]] - [[Maira]] - [[Maire]] - [[Mairi]] - [[Mairika]] - [[Mairit]] - [[Maiu]] - [[Maive]] - [[Maivi]] - [[Mall (eesnimi)|Mall]] - [[Malle]] - [[Mallika (eesnimi)|Mallika]] - [[Malve]] - [[Malvi]] - [[Malviina]] - [[Malvika]] - [[Malvina]] - [[Mandy]] - [[Manona]] - [[Manuela]] - [[Marcela]] - [[Marcella]] - [[Mare]] - [[Marelle]] - [[Maren]] - [[Maret (eesnimi)|Maret]] - [[Mareta]] - [[Maretta]] - [[Marfa]] - [[Marga (eesnimi)|Marga]] - [[Margaret (eesnimi)|Margaret]] - [[Marge]] - [[Margery]] - [[Marget]] - [[Margit]] - [[Margita]] - [[Margot]] - [[Mari (eesnimi)|Mari]] - [[Mari-Anne]] - [[Maria (eesnimi)|Maria]] - [[Marian]] - [[Mariann]] - [[Marianna (eesnimi)|Marianna]] - [[Marianne]] - [[Marica (eesnimi)|Marica]] - [[Marie (eesnimi)|Marie]] - [[Mariel]] - [[Mariella (eesnimi)|Mariella]] - [[Marielle]] - [[Marii]] - [[Mariin]] - [[Mariina]] - [[Mariis]] - [[Marija]] - [[Marika]] - [[Marike]] - [[Marili]] - [[Marilin]] - [[Marily]] - [[Marilyn]] - [[Marin (eesnimi)|Marin]] - [[Marina (eesnimi)|Marina]] - [[Marionella]] - [[Maris]] - [[Marisol]] - [[Marissa (eesnimi)|Marissa]] - [[Marit]] - [[Marita]] - [[Marite]] - [[Marja (eesnimi)|Marja]] - [[Marje]] - [[Marjen]] - [[Marjorie]] - [[Marju]] - [[Marketa]] - [[Marlee]] - [[Marleen]] - [[Marta (eesnimi)|Marta]] - [[Martha]] - [[Martina (eesnimi)|Martina]] - [[Maruta]] - [[Marve]] - [[Marvi]] - [[Mary (eesnimi)|Mary]] - [[Mathilda]] - [[Matilda]] - [[Matilde]] - [[Maud]] - [[Maude]] - [[May]] - [[Meeli]] - [[Meelika (eesnimi)|Meelika]] - [[Meelike]] - [[Meeri]] - [[Meeta]] - [[Megan]] - [[Meghan]] - [[Meida]] - [[Meila]] - [[Meili]] - [[Melinda]] - [[Merika]] - [[Merike]] - [[Meril]] - [[Merili]] - [[Merilin]] - [[Merily]] - [[Merilyn]] - [[Merit]] - [[Merita]] - [[Merje]] - [[Merle]] - [[Merli]] - [[Merlin (eesnimi)|Merlin]] - [[Merlyn]] - [[Merve]] - [[Mervi]] - [[Meta (eesnimi)|Meta]] - [[Mia (eesnimi)|Mia]] - [[Miia]] - [[Miina (eesnimi)|Miina]] - [[Mikaela]] - [[Milana]] - [[Milda]] - [[Milde]] - [[Mildred]] - [[Milena]] - [[Miliza]] - [[Milja]] - [[Milla]] - [[Mille]] - [[Milli]] - [[Milvi]] - [[Minda]] - [[Minna]] - [[Minni]] - [[Mira (eesnimi)|Mira]] - [[Miralda]] - [[Miranda (eesnimi)|Miranda]] - [[Mirdza]] - [[Mirel]] - [[Mirell]] - [[Mirga]] - [[Mirge]] - [[Miriam]] - [[Mirja]] - [[Mirjam]] - [[Mirje]] - [[Mirle]] - [[Mirlin]] - [[Miroslava]] - [[Mirt]] - [[Mirtel]] - [[Mirtha]] - [[Moidela]] - [[Molly]] - [[Monika]] - [[Monique]] - [[Moonika]] - [[Muia]] - [[Murel (eesnimi)|Murel]] - [[Muriel]] ==N== [[Nadežda]] - [[Naima]] - [[Nancy (eesnimi)|Nancy]] - [[Natalia (eesnimi)|Natalia]] - [[Natalie]] - [[Natalja]] - [[Neida]] - [[Nele]] - [[Nelli]] - [[Nelly]] - [[Neve]] - [[Niina]] - [[Nina (eesnimi)|Nina]] - [[Ninel]] - [[Nonna]] - [[Noora (eesnimi)|Noora]] - [[Nora (eesnimi)|Nora]] ==O== [[Odette]] - [[Oivi]] - [[Oksana]] - [[Oktjabrina]] - [[Olena]] - [[Olesja]] - [[Olga (eesnimi)|Olga]] - [[Olivia]] - [[Orvi]] - [[Orvika]] - [[Ottilia]] - [[Ottilie]] - [[Oudekki]] ==P== [[Palmi (eesnimi)|Palmi]] - [[Pamela]] - [[Patricia]] - [[Paula]] - [[Pauliine]] - [[Pauline]] - [[Pelageja]] - [[Petra (eesnimi)|Petra]] - [[Pia (eesnimi)|Pia]] - [[Piia]] - [[Piibe (eesnimi)|Piibe]] - [[Pille (eesnimi)|Pille]] - [[Pilleriin]] - [[Pilvi]] - [[Pire]] - [[Piret (eesnimi)|Piret]] - [[Pirge]] - [[Pirgit]] - [[Pirje]] - [[Pirjo]] - [[Polina (eesnimi)|Polina]] - [[Praskovja]] - [[Priscilla]] - [[Priskilla]] - [[Pärja]] - [[Pärje]] - [[Pärle]] ==R== [[Rachel (eesnimi)|Rachel]] - [[Ragna]] - [[Ragne]] - [[Rahel]] - [[Raidi]] - [[Raigi]] - [[Raiki]] - [[Raila]] - [[Raile]] - [[Raili]] - [[Railika]] - [[Raissa]] - [[Ramona (eesnimi)|Ramona]] - [[Rave]] - [[Rea]] - [[Reeda]] - [[Reelika]] - [[Reelike]] - [[Reena]] - [[Reesi]] - [[Reesika]] - [[Reet (eesnimi)|Reet]] - [[Reeta]] - [[Regina (eesnimi)|Regina]] - [[Regine]] - [[Reili]] - [[Reilika]] - [[Relika]] - [[Rena (eesnimi)|Rena]] - [[Renata]] - [[Renate (eesnimi)|Renate]] - [[Rigne]] - [[Riin]] - [[Riina]] - [[Riine]] - [[Riinu]] - [[Rika]] - [[Rille]] - [[Rimma]] - [[Rita (eesnimi)|Rita]] - [[Roberta]] - [[Ronja]] - [[Rosa (eesnimi)|Rosa]] - [[Rosanna (eesnimi)|Rosanna]] - [[Rose (eesnimi)|Rose]] - [[Rosiina]] - [[Rosiine]] - [[Rosina]] - [[Roswita]] - [[Rufina]] - [[Ruta (eesnimi)|Ruta]] - [[Ruth]] - [[Rutt]] - [[Rõõt]] ==S== [[Saale (eesnimi)|Saale]] - [[Saara (eesnimi)|Saara]] - [[Sabina (eesnimi)|Sabina]] - [[Sabine]] - [[Sabrina (eesnimi)|Sabrina]] - [[Saida]] - [[Saima]] - [[Saimi]] - [[Sale]] - [[Salme (eesnimi)|Salme]] - [[Salomonia]] - [[Samille]] - [[Sandra (eesnimi)|Sandra]] - [[Sanna (eesnimi)|Sanna]] - [[Sanne]] - [[Sarah]] - [[Saskia]] - [[Seidi (eesnimi)|Seidi]] - [[Selena (eesnimi)|Selena]] - [[Selma (eesnimi)|Selma]] - [[Senta (eesnimi)|Senta]] - [[Serafima]] - [[Shirley (eesnimi)|Shirley]] - [[Sibille]] - [[Sibylla (eesnimi)|Sibylla]] - [[Signe]] - [[Sigre]] - [[Sigrid (eesnimi)|Sigrid]] - [[Siiri]] - [[Siive]] - [[Silja]] - [[Silje]] - [[Sille (eesnimi)|Sille]] - [[Silva (eesnimi)|Silva]] - [[Silve]] - [[Silvi]] - [[Silvia (eesnimi)|Silvia]] - [[Silvie]] - [[Simona]] - [[Sindra]] - [[Siret (eesnimi)|Siret]] - [[Sirja]] - [[Sirje]] - [[Sirle]] - [[Sirlet]] - [[Sirli]] - [[Sirly]] - [[Sirvi]] - [[Snežana]] - [[Sofia (eesnimi)|Sofia]] - [[Sofía]] - [[Solveig]] - [[Sonja]] - [[Sophia]] - [[Stanislava]] - [[Stella (eesnimi)|Stella]] - [[Suive]] - [[Suivi]] - [[Sulvi]] - [[Susan]] - [[Susanna]] - [[Susannah]] - [[Susanne]] - [[Svea (eesnimi)|Svea]] - [[Svetlana]] - [[Säde (eesnimi)|Säde]] - [[Sünne]] - [[Sylvia (eesnimi)|Sylvia]] - [[Sylvie]] ==Z== [[Zara (eesnimi)|Zara]] - [[Zelda]] - [[Zinaida]] - [[Zlata]] - [[Zoe]] - [[Zoja]] - [[Züleyxa]] ==Ž== [[Žanna]] ==T== [[Tagli]] - [[Tagne]] - [[Taimi]] - [[Taire]] - [[Tairi]] - [[Taisi]] - [[Taissija]] - [[Taive]] - [[Taivi]] - [[Taje]] - [[Talvi]] - [[Talvike]] - [[Talviki]] - [[Tamara (eesnimi)|Tamara]] - [[Tanja]] - [[Tatjana]] - [[Tea (eesnimi)|Tea]] - [[Teele]] - [[Teeli]] - [[Teesi]] - [[Teevi]] - [[Teili]] - [[Teiloora]] - [[Teily]] - [[Teivi]] - [[Tekla (eesnimi)|Tekla]] - [[Telle]] - [[Tene]] - [[Terje]] - [[Thea]] - [[Thekla]] - [[Theodora]] - [[Therese (eesnimi)|Therese]] - [[Thyra (eesnimi)|Thyra]] - [[Tiia]] - [[Tiina (eesnimi)|Tiina]] - [[Tiiu (eesnimi)|Tiiu]] - [[Toonika (eesnimi)|Toonika]] - [[Triin (eesnimi)|Triin]] - [[Triina]] - [[Triine]] - [[Triinu (eesnimi)|Triinu]] - [[Trine]] - [[Tuuli]] - [[Tuulika]] - [[Tuulike]] - [[Tuuliki]] - [[Tuulikki]] - [[Tähe (eesnimi)|Tähe]] - [[Tähte]] - [[Tähti]] - [[Tüüne]] == U == [[Uile]] - [[Ulita]] - [[Uljana]] - [[Ulje (eesnimi)|Ulje]] - [[Ulla (eesnimi)|Ulla]] - [[Ulrika]] - [[Ulrike]] - [[Ulve]] - [[Ulvi (eesnimi)|Ulvi]] - [[Urma]] - [[Urme]] - [[Urmi (eesnimi)|Urmi]] - [[Ursula (eesnimi)|Ursula]] - [[Urve (eesnimi)|Urve]] == V == [[Vaida (eesnimi)|Vaida]] - [[Vaike]] - [[Vaima]] - [[Vaime]] - [[Vairi]] - [[Valentina]] - [[Valeria (eesnimi)|Valeria]] - [[Valve (eesnimi)|Valve]] - [[Vanda]] - [[Vanessa (eesnimi)|Vanessa]] - [[Varja]] - [[Varje (eesnimi)|Varje]] - [[Varju]] - [[Veera]] - [[Veevi]] - [[Velda]] - [[Vera (eesnimi)|Vera]] - [[Veronica (eesnimi)|Veronica]] - [[Veronika]] - [[Veroonika]] - [[Vesta (eesnimi)|Vesta]] - [[Veste (eesnimi)|Veste]] - [[Vibeke]] - [[Victoria (eesnimi)|Victoria]] - [[Viia (eesnimi)|Viia]] - [[Viiu]] - [[Viive]] - [[Viivi]] - [[Viivika]] - [[Vija (eesnimi)|Vija]] - [[Viktoria (eesnimi)|Viktoria]] - [[Vilge]] - [[Vilja]] - [[Vilje]] - [[Vilma (eesnimi)|Vilma]] - [[Vilme]] - [[Vilve]] - [[Vilvi]] - [[Viola (eesnimi)|Viola]] - [[Violet]] - [[Virge]] - [[Virginia (eesnimi)|Virginia]] - [[Virineja]] - [[Virje]] - [[Virve (eesnimi)|Virve]] - [[Vitalia]] - [[Vivia]] - [[Vivian (eesnimi)|Vivian]] - [[Vivien]] - [[Vivika]] == Õ == [[Õie]] - [[Õiela]] - [[Õilme]] - [[Õnne]] - [[Õnnela]] - [[Õnneli]] == Ä == [[Ädu (eesnimi)|Ädu]] - [[Äli]] - [[Älis]] - [[Ännifriid]] == Ö == [[Ööle]] == Ü == [[Ülla]] - [[Ülle]] - [[Ülli]] - [[Ülve]] - [[Ülvi]] - [[Ürge]] - [[Üüve]] == X == [[Xenia]] == Y == [[Yana]] - [[Yoko]] - [[Yvette]] - [[Yvonne]] ==Vaata ka== * [[Mehenimede loend]] [[Kategooria:Naisenimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] 9hbxloew121p2vm9yhxwzc0d6bswuud 6759399 6759398 2024-11-11T16:53:10Z Velirand 67997 /* R */ 6759399 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[naisenimi|naisenimesid]].'' {{tähed}} ==A== [[Aada (eesnimi)|Aada]] - [[Aale]] - [[Aare (eesnimi)|Aare]] - [[Aasa (eesnimi)|Aasa]] - [[Aave]] - [[Aba (eesnimi)|Aba]] - [[Abigail (eesnimi)|Abigail]] - [[Ada (eesnimi)|Ada]] - [[Adele (eesnimi)|Adele]] - [[Adeele]] - [[Aet]] - [[Afanassija]] - [[Agaate]] - [[Agata]] - [[Agatha]] - [[Agathe]] - [[Age (eesnimi)|Age]] - [[Agle]] - [[Agne]] - [[Agneli]] - [[Agnes (eesnimi)|Agnes]] - [[Agnese]] - [[Agnessa (eesnimi)|Agnessa]] - [[Agneta]] - [[Agnetha]] - [[Agni (eesnimi)|Agni]] - [[Agnia]] - [[Aide]] - [[Aidi]] - [[Aigi]] - [[Aiki]] - [[Aila (eesnimi)|Aila]] - [[Aile]] - [[Aileen]] - [[Aili]] - [[Ailika]] - [[Aime]] - [[Aimi (eesnimi)|Aimi]] - [[Aina]] - [[Aini]] - [[Ainika]] - [[Ainiki]] - [[Ainikki]] - [[Aino]] - [[Aira]] - [[Aire (eesnimi)|Aire]] - [[Airi]] - [[Airiin]] - [[Airin]] - [[Aita]] - [[Aiti]] - [[Aive]] - [[Aivi]] - [[Akulina]] - [[Aleksandra (eesnimi)|Aleksandra]] - [[Alevtina]] - [[Alexandrine]] - [[Alice]] - [[Aliis]] - [[Aliisa]] - [[Alina (eesnimi)|Alina]] - [[Alisa]] - [[Alissa]] - [[Aljona]] - [[Alla]] - [[Alli (eesnimi)|Alli]] - [[Alma (eesnimi)|Alma]] - [[Alvi (eesnimi)|Alvi]] - [[Alviina]] - [[Alviine]] - [[Alvina]] - [[Amalie (eesnimi)|Amalie]] - [[Amanda (eesnimi)|Amanda]] - [[Amelia (eesnimi)|Amelia]] - [[Amy (eesnimi)|Amy]] - [[Andrea]] - [[Andriela]] - [[Anella]] - [[Anelle]] - [[Anette]] - [[Anfissa]] - [[Angela (eesnimi)|Angela]] - [[Angelika]] - [[Angelina]] - [[Angelique]] - [[Anna (eesnimi)|Anna]] - [[Anna Maria]] - [[Annabel]] - [[Anne (eesnimi)|Anne]] - [[Annegret]] - [[Annela]] - [[Annele]] - [[Anneli]] - [[Annelii]] - [[Anneliis]] - [[Anni]] - [[Annica]] - [[Annika]] - [[Annike]] - [[Anniki]] - [[Annikki]] - [[Annikky]] - [[Anrike]] - [[Anžela]] - [[Anželika]] - [[Antoinette]] - [[Antonia]] - [[Antonie]] - [[Antonina]] - [[Anu (eesnimi)|Anu]] - [[Arabella (eesnimi)|Arabella]] - [[Arda (eesnimi)|Arda]] - [[Arella]] - [[Arhanna]] - [[Ariadne (eesnimi)|Ariadne]] - [[Ariana]] - [[Arika]] - [[Arina]] - [[Armilda]] - [[Armilde]] - [[Asta]] - [[Asti (eesnimi)|Asti]] - [[Astra (eesnimi)|Astra]] - [[Astrid]] - [[Astrit]] - [[Aule]] - [[Auli (eesnimi)|Auli]] - [[Aulika]] - [[Aulike]] - [[Aune]] - [[Aurelia (eesnimi)|Aurelia]] - [[Auri (eesnimi)|Auri]] - [[Aurika]] - [[Ave (eesnimi)|Ave]] - [[Aveli]] - [[Aveliina]] - [[Avelin (eesnimi)|Avelin]] - [[Avely]] ==B== [[Baiba]] - [[Barbara (eesnimi)|Barbara]] - [[Beata]] - [[Beatrice (eesnimi)|Beatrice]] - [[Beguta]] - [[Bella (eesnimi)|Bella]] - [[Benita (eesnimi)|Benita]] - [[Berit]] - [[Berta]] - [[Bertha]] - [[Betti]] - [[Bettina]] - [[Bibi]] - [[Birgit (eesnimi)|Birgit]] - [[Birjo]] - [[Bodil]] - [[Božena]] - [[Brigita]] - [[Brigite]] - [[Brigitta]] - [[Brigitte]] - [[Brit]] - [[Brita]] - [[Britt]] - [[Britta]] - [[Bronislava]] - [[Brunhilde]] - [[Bärbel]] ==C== [[Caitlin]] - [[Camille (eesnimi)|Camille]] - [[Carmen (eesnimi)|Carmen]] - [[Carina (eesnimi)|Carina]] - [[Carola (eesnimi)|Carola]] - [[Carolin]] - [[Caroline (eesnimi)|Caroline]] - [[Catherine]] - [[Cathy]] - [[Cecilia (eesnimi)|Cecilia]] - [[Celia]] - [[Chantal]] - [[Charlotta]] - [[Charlotte (eesnimi)|Charlotte]] - [[Chloe (eesnimi)|Chloe]] - [[Christella]] - [[Christin]] - [[Christina (eesnimi)|Christina]] - [[Christine]] - [[Cilla]] - [[Claire]] - [[Clara (eesnimi)|Clara]] - [[Clarissa]] - [[Claudia]] - [[Corinna]] - [[Cornelia (eesnimi)|Cornelia]] - [[Crystal (eesnimi)|Crystal]] - [[Cärolin]] == D == [[Dace]] - [[Dagmar (eesnimi)|Dagmar]] - [[Daiga]] - [[Daila]] - [[Daile]] - [[Daily]] - [[Daisi]] - [[Daisy]] - [[Dana (eesnimi)|Dana]] - [[Darja]] - [[Darlis]] - [[Davina]] - [[Dea (eesnimi)|Dea]] - [[Deana]] - [[Debora (eesnimi)|Debora]] - [[Deborah]] - [[Deirdre]] - [[Delphyne]] - [[Diana (eesnimi)|Diana]] - [[Diane]] - [[Dilaila]] - [[Dina (eesnimi)|Dina]] - [[Dinah]] - [[Dinara (eesnimi)|Dinara]] - [[Dolly (eesnimi)|Dolly]] - [[Dolores (eesnimi)|Dolores]] - [[Dolorice]] - [[Dora (eesnimi)|Dora]] - [[Doris (eesnimi)|Doris]] - [[Dorothea (eesnimi)|Dorothea]] - [[Dorothy]] ==E== [[Ebba (eesnimi)|Ebba]] - [[Ebbe]] - [[Ebe (eesnimi)|Ebe]] - [[Eda (eesnimi)|Eda]] - [[Edda (eesnimi)|Edda]] - [[Edina (eesnimi)|Edina]] - [[Edita]] - [[Edith]] - [[Edna]] - [[Eed]] - [[Eeva (eesnimi)|Eeva]] - [[Eeve]] - [[Eevi]] - [[Ege (eesnimi)|Ege]] - [[Egeli]] - [[Egge]] - [[Egle (eesnimi)|Egle]] - [[Egne]] - [[Eha (eesnimi)|Eha]] - [[Ehte]] - [[Ehtel]] - [[Eia (eesnimi)|Eia]] - [[Eike]] - [[Eila]] - [[Eili]] - [[Eilika]] - [[Eilike]] - [[Eiliki]] - [[Einike]] - [[Eiri]] - [[Ela (eesnimi)|Ela]] - [[Elaine]] - [[Ele (eesnimi)|Ele]] - [[Eleanor]] - [[Eleanora]] - [[Eleonora]] - [[Eleri]] - [[Eleriin]] - [[Elerin]] - [[Elery]] - [[Elfriede]] - [[Elga (eesnimi)|Elga]] - [[Elgi (eesnimi)|Elgi]] - [[Eli (eesnimi)|Eli]] - [[Elice (eesnimi)|Elice]] - [[Eliina]] - [[Eliisabet (eesnimi)|Eliisabet]] - [[Eliis]] - [[Eliisa]] - [[Eliise]] - [[Elika]] - [[Elin]] - [[Elina]] - [[Eline]] - [[Elinor]] - [[Elisa (eesnimi)|Elisa]] - [[Elisabet]] - [[Elisabeth]] - [[Elise]] - [[Eliza]] - [[Elizabeth]] - [[Elita]] - [[Ell (eesnimi)|Ell]] - [[Ella (eesnimi)|Ella]] - [[Elle (eesnimi)|Elle]] - [[Ellen]] - [[Elli (eesnimi)|Elli]] - [[Ellinor]] - [[Ellu]] - [[Elmerine]] - [[Elmi]] - [[Elmiine]] - [[Elmine]] - [[Elna]] - [[Elnara]] - [[Elo (eesnimi)|Elo]] - [[Els]] - [[Elve]] - [[Elvi]] - [[Elvia]] - [[Elviine]] - [[Elviira]] - [[Elvira]] - [[Emilia (eesnimi)|Emilia]] - [[Emilie]] - [[Emily]] - [[Emma (eesnimi)|Emma]] - [[Ena (eesnimi)|Ena]] - [[Enda]] - [[Endla (eesnimi)|Endla]] - [[Ene (eesnimi)|Ene]] - [[Eneke (eesnimi)|Eneke]] - [[Eneken]] - [[Enel (eesnimi)|Enel]] - [[Enela]] - [[Eneli]] - [[Enelin]] - [[Enely]] - [[Enid (eesnimi)|Enid]] - [[Epp]] - [[Ere (eesnimi)|Ere]] - [[Erge]] - [[Erle]] - [[Erli (eesnimi)|Erli]] - [[Erlike]] - [[Erme]] - [[Erna (eesnimi)|Erna]] - [[Esmeralda (eesnimi)|Esmeralda]] - [[Esta (eesnimi)|Esta]] - [[Estelle (eesnimi)|Estelle]] - [[Ester (eesnimi)|Ester]] - [[Esther]] - [[Ethel]] - [[Eudoksia]] - [[Eugenia]] - [[Euphemia]] - [[Eva (eesnimi)|Eva]] - [[Evangeline]] - [[Eve (eesnimi)|Eve]] - [[Eveli]] - [[Eveliin]] - [[Eveliina]] - [[Eveliis]] - [[Evelin]] - [[Evelina]] - [[Eveline]] - [[Evely]] - [[Evelyn]] - [[Evelyne]] - [[Evi (eesnimi)|Evi]] - [[Evija]] - [[Evika]] Erin ==F== [[Faina]] - [[Fanny (eesnimi)|Fanny]] - [[Faustina (eesnimi)|Faustina]] - [[Felice]] - [[Felicia]] - [[Felippa]] - [[Fidelia]] - [[Fiona]] - [[Fjokla]] - [[Flora (eesnimi)|Flora]] - [[Floreida]] - [[Florence (eesnimi)|Florence]] - [[Frances (eesnimi)|Frances]] - [[Freya (eesnimi)|Freya]] - [[Frida (eesnimi)|Frida]] - [[Frieda]] ==G== [[Gabriela]] - [[Gaida]] - [[Gaidi]] - [[Galina]] - [[Gea (eesnimi)|Gea]] - [[Geelika]] - [[Geidi]] - [[Geiu]] - [[Gemma (eesnimi)|Gemma]] - [[Geneviève]] - [[Georgina]] - [[Geraldina]] - [[Geraldine]] - [[Gerda]] - [[Gerli]] - [[Gerlin]] - [[Gerly]] - [[Gertrud (eesnimi)|Gertrud]] - [[Gertrude]] - [[Gertu]] - [[Gerttu]] - [[Gigliola]] - [[Gillian]] - [[Gisela (eesnimi)|Gisela]] - [[Gita]] - [[Giulia]] - [[Gladys]] - [[Glafira]] - [[Grace (eesnimi)|Grace]] - [[Greete]] - [[Greta]] - [[Grete]] - [[Grethel]] - [[Gunilla]] - [[Gädvi]] - [[Gyda (eesnimi)|Gyda]] ==H== [[Haide]] - [[Haili]] - [[Haldi (eesnimi)|Haldi]] - [[Haldja]] - [[Halliki]] - [[Halvi]] - [[Hanna (eesnimi)|Hanna]] - [[Hannah (eesnimi)|Hannah]] - [[Hannaly]] - [[Hanneli]] - [[Hannely]] - [[Hannika (eesnimi)|Hannika]] - [[Harriet (eesnimi)|Harriet]] - [[Heather]] - [[Heda]] - [[Hedi]] - [[Hedli]] - [[Hedvi]] - [[Hedvig]] - [[Hedy]] - [[Heelia]] - [[Heete]] - [[Heidi]] - [[Heidy]] - [[Heike]] - [[Heila]] - [[Heili]] - [[Heilika]] - [[Heilike]] - [[Heiliki]] - [[Heisl]] - [[Heive]] - [[Heivi]] - [[Heivika]] - [[Hela (eesnimi)|Hela]] - [[Helbe]] - [[Helda]] - [[Heldin]] - [[Hele (eesnimi)|Hele]] - [[Heleene]] - [[Helemai]] - [[Helen]] - [[Helena (eesnimi)|Helena]] - [[Helene (eesnimi)|Helene]] - [[Hélène]] - [[Heleri (eesnimi)|Heleri]] - [[Heleriin]] - [[Helerin]] - [[Helery]] - [[Helgi]] - [[Heli (eesnimi)|Heli]] - [[Heliis]] - [[Helika]] - [[Helike]] - [[Helin (eesnimi)|Helin]] - [[Helina]] - [[Helja]] - [[Helje]] - [[Heljo]] - [[Helju]] - [[Hella (eesnimi)|Hella]] - [[Helle (eesnimi)|Helle]] - [[Helli]] - [[Hellika]] - [[Hellike]] - [[Helliki]] - [[Helmi (eesnimi)|Helmi]] - [[Helve]] - [[Helvi]] - [[Heneliis]] - [[Herje]] - [[Herta]] - [[Hertha]] - [[Heti]] - [[Hetlin]] - [[Hettel]] - [[Hety]] - [[Heveli]] - [[Hevelin]] - [[Hiie (eesnimi)|Hiie]] - [[Hilda]] - [[Hilde]] - [[Hildegard]] - [[Hilja]] - [[Hilje]] - [[Hille]] - [[Hortensia]] - [[Hulda]] - [[Häidi]] - [[Häli]] - [[Härta]] - [[Höije]] ==I== [[Ida (eesnimi)|Ida]] - [[Iia (eesnimi)|Iia]] - [[Iige]] - [[Iiris (eesnimi)|Iiris]] - [[Iivi]] - [[Illa (eesnimi)|Illa]] - [[Illaria]] - [[Ille (eesnimi)|Ille]] - [[Ilme]] - [[Ilmi]] - [[Ilona]] - [[Iloona]] - [[Ilse]] - [[Ilve]] - [[Ilvi]] - [[Imbi]] - [[Imelda]] - [[Imogen]] - [[Ines (eesnimi)|Ines]] - [[Inessa]] - [[Inga (eesnimi)|Inga]] - [[Inge]] - [[Ingeborg (eesnimi)|Ingeborg]] - [[Ingel (eesnimi)|Ingel]] - [[Ingely]] - [[Inger]] - [[Ingeri (eesnimi)|Ingeri]] - [[Ingi]] - [[Ingrid (eesnimi)|Ingrid]] - [[Inna (eesnimi)|Inna]] - [[Inta (eesnimi)|Inta]] - [[Iraida]] - [[Irena]] - [[Irene]] - [[Irina]] - [[Iris (eesnimi)|Iris]] - [[Irja]] - [[Irje]] - [[Irke]] - [[Irma (eesnimi)|Irma]] - [[Irmeli]] - [[Irmgard]] - [[Isa (eesnimi)|Isa]] - [[Isabel]] - [[Isabella]] - [[Isabelle]] - [[Isobel]] - [[Isolda]] - [[Isolde]] - [[Ita (eesnimi)|Ita]] - [[Ivana]] - [[Iveta]] - [[Ivetta]] - [[Ivi (eesnimi)|Ivi]] - [[Ivika]] ==J== [[Jaana]] - [[Jaane]] - [[Jaanika (eesnimi)|Jaanika]] - [[Jagna]] - [[Jaigi]] - [[Jaire]] - [[Jana (eesnimi)|Jana]] - [[Jane (eesnimi)|Jane]] - [[Janeka]] - [[Janeli]] - [[Janelin]] - [[Janelle]] - [[Janely]] - [[Janet]] - [[Janice]] - [[Janika]] - [[Janina]] - [[Janine]] - [[Jaroslava]] - [[Jasmine (eesnimi)|Jasmine]] - [[Jaune]] - [[Jayne]] - [[Jeanelle]] - [[Jeanette]] - [[Jekaterina]] - [[Jelizaveta]] - [[Jessica]] - [[Jete]] - [[Jevgenia]] - [[Jevgenija]] - [[Jill]] - [[Jilly]] - [[Joan]] - [[Joanna]] - [[Joanne]] - [[Jodie]] - [[Johanna]] - [[Jolana]] - [[Jolanta]] - [[Joy]] - [[Joyce]] - [[Juanita]] - [[Judith (eesnimi)|Judith]] - [[Julia (eesnimi)|Julia]] - [[Juliana (eesnimi)|Juliana]] - [[Juliane]] - [[Julie]] - [[Julija]] - [[Julika]] - [[June]] - [[Juta]] - [[Jutta]] - [[Juulika]] ==K== [[Kaari]] - [[Kaarin]] - [[Kadi]] - [[Kadri]] - [[Kadriann]] - [[Kadrin]] - [[Kai (eesnimi)|Kai]] - [[Kaia]] - [[Kaidi]] - [[Kaie]] - [[Kaija]] - [[Kaile]] - [[Kaileen]] - [[Kaili]] - [[Kaily]] - [[Kaira]] - [[Kaire]] - [[Kairet]] - [[Kairi]] - [[Kairiin]] - [[Kairit]] - [[Kais]] - [[Kaisa (eesnimi)|Kaisa]] - [[Kaja (eesnimi)|Kaja]] - [[Kalli (eesnimi)|Kalli]] - [[Kapitolina]] - [[Karin]] - [[Karina (eesnimi)|Karina]] - [[Karine]] - [[Karita]] - [[Karmel]] - [[Karmen]] - [[Katalin]] - [[Katariina (eesnimi)|Katariina]] - [[Kate (eesnimi)|Kate]] - [[Katharine]] - [[Katherine (eesnimi)|Katherine]] - [[Kathleen]] - [[Kati (eesnimi)|Kati]] - [[Katre]] - [[Katri]] - [[Katriin]] - [[Katrin]] - [[Katrina (eesnimi)|Katrina]] - [[Kea (eesnimi)|Kea]] - [[Keesi]] - [[Keidi]] - [[Keidy]] - [[Keili]] - [[Keilit]] - [[Keit]] - [[Keiti]] - [[Keitlin]] - [[Keitlyn]] - [[Keity]] - [[Keiu]] - [[Kelli]] - [[Kelly]] - [[Kene]] - [[Kerda]] - [[Kerli (eesnimi)|Kerli]] - [[Kerly]] - [[Kersti]] - [[Kerstin]] - [[Kerti]] - [[Kertu (eesnimi)|Kertu]] - [[Kerttu]] - [[Kethi]] - [[Kethy]] - [[Ketlin]] - [[Ketlyn]] - [[Ketrin]] - [[Ketter]] - [[Kiira]] - [[Killu]] - [[Kira (eesnimi)|Kira]] - [[Kirke (eesnimi)|Kirke]] - [[Kirsi (eesnimi)|Kirsi]] - [[Kirsika]] - [[Kirsti]] - [[Kiti]] - [[Kitty (eesnimi)|Kitty]] - [[Kity]] - [[Klaire]] - [[Klarissa]] - [[Klaudia]] - [[Klavdija]] - [[Kleer]] - [[Koidu (eesnimi)|Koidu]] - [[Koidula (eesnimi)|Koidula]] - [[Kornelia]] - [[Kreet]] - [[Kreeta (eesnimi)|Kreeta]] - [[Kreete]] - [[Krete]] - [[Krislin]] - [[Krislyn]] - [[Krista (eesnimi)|Krista]] - [[Kristel]] - [[Kristella]] - [[Kristelle]] - [[Kristi]] - [[Kristiina (eesnimi)|Kristiina]] - [[Kristiine (eesnimi)|Kristiine]] - [[Kristin]] - [[Kristina]] - [[Kristine]] - [[Kristy]] - [[Krõõt (eesnimi)|Krõõt]] - [[Ksenia]] - [[Ksenija (eesnimi)|Ksenija]] - [[Kulla (eesnimi)|Kulla]] - [[Kulle]] - [[Květa]] - [[Kädi]] - [[Kädvi]] - [[Kädy]] - [[Kärt]] - [[Kätlin]] - [[Kätlyn]] – [[Kätri]] - [[Kätrin]] - [[Käty]] - [[Külli]] - [[Küllike]] - [[Külliki]] - [[Külvi]] - [[Kylie]] - [[Kyra]] ==L== [[Lagle (eesnimi)|Lagle]] - [[Laili]] - [[Laina]] - [[Laine (eesnimi)|Laine]] - [[Laineli]] - [[Laini]] - [[Laire]] - [[Lairi]] - [[Laive]] - [[Laivi]] - [[Lara (eesnimi)|Lara]] - [[Larissa (eesnimi)|Larissa]] - [[Lauli (eesnimi)|Lauli]] - [[Laura (eesnimi)|Laura]] - [[Lavly]] - [[Lea (eesnimi)|Lea]] - [[Leah]] - [[Leandra]] - [[Leanika]] - [[Lee (eesnimi)|Lee]] - [[Leele]] - [[Leelet]] - [[Leelo (eesnimi)|Leelo]] - [[Leen (eesnimi)|Leen]] - [[Leena (eesnimi)|Leena]] - [[Leene]] - [[Leeni]] - [[Leenu]] - [[Lehte]] - [[Lehti]] - [[Leida]] - [[Leidi]] - [[Leiki]] - [[Leila (eesnimi)|Leila]] - [[Leili]] - [[Leiu]] - [[Lelde]] - [[Lelet]] - [[Lembe]] - [[Lembi]] - [[Lemme (eesnimi)|Lemme]] - [[Lemmi]] - [[Lenna (eesnimi)|Lenna]] - [[Leona]] - [[Leonida]] - [[Leonora]] - [[Leontina]] - [[Leontine]] - [[Li (eesnimi)|Li]] - [[Licia]] - [[Lidia]] - [[Lidija]] - [[Liia]] - [[Liidia]] - [[Liilia (eesnimi)|Liilia]] - [[Liilika]] - [[Liilit]] - [[Liina]] - [[Liis]] - [[Liisa]] - [[Liisbet]] - [[Liisi (eesnimi)|Liisi]] - [[Liisu]] - [[Liivi (eesnimi)|Liivi]] - [[Liivika (eesnimi)|Liivika]] - [[Lili]] - [[Lilia]] - [[Lilian (eesnimi)|Lilian]] - [[Liliana]] - [[Lilija]] - [[Lilika]] - [[Lilit (eesnimi)|Lilit]] - [[Lilith (eesnimi)|Lilith]] - [[Lilja]] - [[Lille (eesnimi)|Lille]] - [[Lilli (eesnimi)|Lilli]] - [[Lily]] - [[Linda (eesnimi)|Linda]] - [[Lisandra]] - [[Lisanna]] - [[Lisette]] - [[Ljubov]] - [[Ljudmila]] - [[Ljudmilla]] - [[Lola (eesnimi)|Lola]] - [[Lolita (eesnimi)|Lolita]] - [[Loone (eesnimi)|Loone]] - [[Loore]] - [[Loreida]] - [[Loretta]] - [[Lorette]] - [[Lorna]] - [[Lotte]] - [[Louise]] - [[Lucia (eesnimi)|Lucia]] - [[Lucie]] - [[Lucinda]] - [[Lucy (eesnimi)|Lucy]] - [[Ludmilla]] - [[Luisa]] - [[Luise]] - [[Lumme]] - [[Luule (eesnimi)|Luule]] - [[Lüüli]] - [[Ly (eesnimi)|Ly]] - [[Lydia (eesnimi)|Lydia]] - [[Lylian]] - [[Lysandra]] ==M== [[Maaja (eesnimi)|Maaja]] - [[Maara]] - [[Maare (eesnimi)|Maare]] - [[Maari]] - [[Maarika]] - [[Maaris]] - [[Maarit]] - [[Maarja (eesnimi)|Maarja]] - [[Mabel (eesnimi)|Mabel]] - [[Made (eesnimi)|Made]] - [[Madeleyn]] - [[Madi (eesnimi)|Madi]] - [[Madiken]] - [[Madleen]] - [[Madli]] - [[Magdalena]] - [[Mai (eesnimi)|Mai]] - [[Maia (eesnimi)|Maia]] - [[Maian]] - [[Maiden]] - [[Maie]] - [[Maiga]] - [[Maige]] - [[Maigi]] - [[Maija (eesnimi)|Maija]] - [[Maike]] - [[Maiken (eesnimi)|Maiken]] - [[Maiki]] - [[Maila]] - [[Maile]] - [[Maili]] - [[Mailika]] - [[Mailis]] - [[Maima (eesnimi)|Maima]] - [[Maime]] - [[Maimo]] - [[Maimu]] - [[Maira]] - [[Maire]] - [[Mairi]] - [[Mairika]] - [[Mairit]] - [[Maiu]] - [[Maive]] - [[Maivi]] - [[Mall (eesnimi)|Mall]] - [[Malle]] - [[Mallika (eesnimi)|Mallika]] - [[Malve]] - [[Malvi]] - [[Malviina]] - [[Malvika]] - [[Malvina]] - [[Mandy]] - [[Manona]] - [[Manuela]] - [[Marcela]] - [[Marcella]] - [[Mare]] - [[Marelle]] - [[Maren]] - [[Maret (eesnimi)|Maret]] - [[Mareta]] - [[Maretta]] - [[Marfa]] - [[Marga (eesnimi)|Marga]] - [[Margaret (eesnimi)|Margaret]] - [[Marge]] - [[Margery]] - [[Marget]] - [[Margit]] - [[Margita]] - [[Margot]] - [[Mari (eesnimi)|Mari]] - [[Mari-Anne]] - [[Maria (eesnimi)|Maria]] - [[Marian]] - [[Mariann]] - [[Marianna (eesnimi)|Marianna]] - [[Marianne]] - [[Marica (eesnimi)|Marica]] - [[Marie (eesnimi)|Marie]] - [[Mariel]] - [[Mariella (eesnimi)|Mariella]] - [[Marielle]] - [[Marii]] - [[Mariin]] - [[Mariina]] - [[Mariis]] - [[Marija]] - [[Marika]] - [[Marike]] - [[Marili]] - [[Marilin]] - [[Marily]] - [[Marilyn]] - [[Marin (eesnimi)|Marin]] - [[Marina (eesnimi)|Marina]] - [[Marionella]] - [[Maris]] - [[Marisol]] - [[Marissa (eesnimi)|Marissa]] - [[Marit]] - [[Marita]] - [[Marite]] - [[Marja (eesnimi)|Marja]] - [[Marje]] - [[Marjen]] - [[Marjorie]] - [[Marju]] - [[Marketa]] - [[Marlee]] - [[Marleen]] - [[Marta (eesnimi)|Marta]] - [[Martha]] - [[Martina (eesnimi)|Martina]] - [[Maruta]] - [[Marve]] - [[Marvi]] - [[Mary (eesnimi)|Mary]] - [[Mathilda]] - [[Matilda]] - [[Matilde]] - [[Maud]] - [[Maude]] - [[May]] - [[Meeli]] - [[Meelika (eesnimi)|Meelika]] - [[Meelike]] - [[Meeri]] - [[Meeta]] - [[Megan]] - [[Meghan]] - [[Meida]] - [[Meila]] - [[Meili]] - [[Melinda]] - [[Merika]] - [[Merike]] - [[Meril]] - [[Merili]] - [[Merilin]] - [[Merily]] - [[Merilyn]] - [[Merit]] - [[Merita]] - [[Merje]] - [[Merle]] - [[Merli]] - [[Merlin (eesnimi)|Merlin]] - [[Merlyn]] - [[Merve]] - [[Mervi]] - [[Meta (eesnimi)|Meta]] - [[Mia (eesnimi)|Mia]] - [[Miia]] - [[Miina (eesnimi)|Miina]] - [[Mikaela]] - [[Milana]] - [[Milda]] - [[Milde]] - [[Mildred]] - [[Milena]] - [[Miliza]] - [[Milja]] - [[Milla]] - [[Mille]] - [[Milli]] - [[Milvi]] - [[Minda]] - [[Minna]] - [[Minni]] - [[Mira (eesnimi)|Mira]] - [[Miralda]] - [[Miranda (eesnimi)|Miranda]] - [[Mirdza]] - [[Mirel]] - [[Mirell]] - [[Mirga]] - [[Mirge]] - [[Miriam]] - [[Mirja]] - [[Mirjam]] - [[Mirje]] - [[Mirle]] - [[Mirlin]] - [[Miroslava]] - [[Mirt]] - [[Mirtel]] - [[Mirtha]] - [[Moidela]] - [[Molly]] - [[Monika]] - [[Monique]] - [[Moonika]] - [[Muia]] - [[Murel (eesnimi)|Murel]] - [[Muriel]] ==N== [[Nadežda]] - [[Naima]] - [[Nancy (eesnimi)|Nancy]] - [[Natalia (eesnimi)|Natalia]] - [[Natalie]] - [[Natalja]] - [[Neida]] - [[Nele]] - [[Nelli]] - [[Nelly]] - [[Neve]] - [[Niina]] - [[Nina (eesnimi)|Nina]] - [[Ninel]] - [[Nonna]] - [[Noora (eesnimi)|Noora]] - [[Nora (eesnimi)|Nora]] ==O== [[Odette]] - [[Oivi]] - [[Oksana]] - [[Oktjabrina]] - [[Olena]] - [[Olesja]] - [[Olga (eesnimi)|Olga]] - [[Olivia]] - [[Orvi]] - [[Orvika]] - [[Ottilia]] - [[Ottilie]] - [[Oudekki]] ==P== [[Palmi (eesnimi)|Palmi]] - [[Pamela]] - [[Patricia]] - [[Paula]] - [[Pauliine]] - [[Pauline]] - [[Pelageja]] - [[Petra (eesnimi)|Petra]] - [[Pia (eesnimi)|Pia]] - [[Piia]] - [[Piibe (eesnimi)|Piibe]] - [[Pille (eesnimi)|Pille]] - [[Pilleriin]] - [[Pilvi]] - [[Pire]] - [[Piret (eesnimi)|Piret]] - [[Pirge]] - [[Pirgit]] - [[Pirje]] - [[Pirjo]] - [[Polina (eesnimi)|Polina]] - [[Praskovja]] - [[Priscilla]] - [[Priskilla]] - [[Pärja]] - [[Pärje]] - [[Pärle]] ==R== [[Rachel (eesnimi)|Rachel]] - [[Ragna]] - [[Ragne]] - [[Rahel]] - [[Raidi]] - [[Raigi]] - [[Raiki]] - [[Raila]] - [[Raile]] - [[Raili]] - [[Railika]] - [[Raissa]] - [[Ramona (eesnimi)|Ramona]] - [[Rave]] - [[Rea]] - [[Reeda]] - [[Reelika]] - [[Reelike]] - [[Reena]] - [[Reesi]] - [[Reesika]] - [[Reet (eesnimi)|Reet]] - [[Reeta]] - [[Regina (eesnimi)|Regina]] - [[Regine]] - [[Reili]] - [[Reilika]] - [[Relika]] - [[Rena (eesnimi)|Rena]] - [[Renata]] - [[Renate (eesnimi)|Renate]] - [[Rigne]] - [[Riin]] - [[Riina]] - [[Riine]] - [[Riinu]] - [[Rika]] - [[Rille]] - [[Rimma]] - [[Rita (eesnimi)|Rita]] - [[Roberta]] - [[Ronja]] - [[Rosa (eesnimi)|Rosa]] - [[Rosanna (eesnimi)|Rosanna]] - [[Rose (eesnimi)|Rose]] - [[Rosiina]] - [[Rosiine]] - [[Rosina]] - [[Roswita]] - [[Roswitha]] - [[Rufina]] - [[Ruta (eesnimi)|Ruta]] - [[Ruth]] - [[Rutt]] - [[Rõõt]] ==S== [[Saale (eesnimi)|Saale]] - [[Saara (eesnimi)|Saara]] - [[Sabina (eesnimi)|Sabina]] - [[Sabine]] - [[Sabrina (eesnimi)|Sabrina]] - [[Saida]] - [[Saima]] - [[Saimi]] - [[Sale]] - [[Salme (eesnimi)|Salme]] - [[Salomonia]] - [[Samille]] - [[Sandra (eesnimi)|Sandra]] - [[Sanna (eesnimi)|Sanna]] - [[Sanne]] - [[Sarah]] - [[Saskia]] - [[Seidi (eesnimi)|Seidi]] - [[Selena (eesnimi)|Selena]] - [[Selma (eesnimi)|Selma]] - [[Senta (eesnimi)|Senta]] - [[Serafima]] - [[Shirley (eesnimi)|Shirley]] - [[Sibille]] - [[Sibylla (eesnimi)|Sibylla]] - [[Signe]] - [[Sigre]] - [[Sigrid (eesnimi)|Sigrid]] - [[Siiri]] - [[Siive]] - [[Silja]] - [[Silje]] - [[Sille (eesnimi)|Sille]] - [[Silva (eesnimi)|Silva]] - [[Silve]] - [[Silvi]] - [[Silvia (eesnimi)|Silvia]] - [[Silvie]] - [[Simona]] - [[Sindra]] - [[Siret (eesnimi)|Siret]] - [[Sirja]] - [[Sirje]] - [[Sirle]] - [[Sirlet]] - [[Sirli]] - [[Sirly]] - [[Sirvi]] - [[Snežana]] - [[Sofia (eesnimi)|Sofia]] - [[Sofía]] - [[Solveig]] - [[Sonja]] - [[Sophia]] - [[Stanislava]] - [[Stella (eesnimi)|Stella]] - [[Suive]] - [[Suivi]] - [[Sulvi]] - [[Susan]] - [[Susanna]] - [[Susannah]] - [[Susanne]] - [[Svea (eesnimi)|Svea]] - [[Svetlana]] - [[Säde (eesnimi)|Säde]] - [[Sünne]] - [[Sylvia (eesnimi)|Sylvia]] - [[Sylvie]] ==Z== [[Zara (eesnimi)|Zara]] - [[Zelda]] - [[Zinaida]] - [[Zlata]] - [[Zoe]] - [[Zoja]] - [[Züleyxa]] ==Ž== [[Žanna]] ==T== [[Tagli]] - [[Tagne]] - [[Taimi]] - [[Taire]] - [[Tairi]] - [[Taisi]] - [[Taissija]] - [[Taive]] - [[Taivi]] - [[Taje]] - [[Talvi]] - [[Talvike]] - [[Talviki]] - [[Tamara (eesnimi)|Tamara]] - [[Tanja]] - [[Tatjana]] - [[Tea (eesnimi)|Tea]] - [[Teele]] - [[Teeli]] - [[Teesi]] - [[Teevi]] - [[Teili]] - [[Teiloora]] - [[Teily]] - [[Teivi]] - [[Tekla (eesnimi)|Tekla]] - [[Telle]] - [[Tene]] - [[Terje]] - [[Thea]] - [[Thekla]] - [[Theodora]] - [[Therese (eesnimi)|Therese]] - [[Thyra (eesnimi)|Thyra]] - [[Tiia]] - [[Tiina (eesnimi)|Tiina]] - [[Tiiu (eesnimi)|Tiiu]] - [[Toonika (eesnimi)|Toonika]] - [[Triin (eesnimi)|Triin]] - [[Triina]] - [[Triine]] - [[Triinu (eesnimi)|Triinu]] - [[Trine]] - [[Tuuli]] - [[Tuulika]] - [[Tuulike]] - [[Tuuliki]] - [[Tuulikki]] - [[Tähe (eesnimi)|Tähe]] - [[Tähte]] - [[Tähti]] - [[Tüüne]] == U == [[Uile]] - [[Ulita]] - [[Uljana]] - [[Ulje (eesnimi)|Ulje]] - [[Ulla (eesnimi)|Ulla]] - [[Ulrika]] - [[Ulrike]] - [[Ulve]] - [[Ulvi (eesnimi)|Ulvi]] - [[Urma]] - [[Urme]] - [[Urmi (eesnimi)|Urmi]] - [[Ursula (eesnimi)|Ursula]] - [[Urve (eesnimi)|Urve]] == V == [[Vaida (eesnimi)|Vaida]] - [[Vaike]] - [[Vaima]] - [[Vaime]] - [[Vairi]] - [[Valentina]] - [[Valeria (eesnimi)|Valeria]] - [[Valve (eesnimi)|Valve]] - [[Vanda]] - [[Vanessa (eesnimi)|Vanessa]] - [[Varja]] - [[Varje (eesnimi)|Varje]] - [[Varju]] - [[Veera]] - [[Veevi]] - [[Velda]] - [[Vera (eesnimi)|Vera]] - [[Veronica (eesnimi)|Veronica]] - [[Veronika]] - [[Veroonika]] - [[Vesta (eesnimi)|Vesta]] - [[Veste (eesnimi)|Veste]] - [[Vibeke]] - [[Victoria (eesnimi)|Victoria]] - [[Viia (eesnimi)|Viia]] - [[Viiu]] - [[Viive]] - [[Viivi]] - [[Viivika]] - [[Vija (eesnimi)|Vija]] - [[Viktoria (eesnimi)|Viktoria]] - [[Vilge]] - [[Vilja]] - [[Vilje]] - [[Vilma (eesnimi)|Vilma]] - [[Vilme]] - [[Vilve]] - [[Vilvi]] - [[Viola (eesnimi)|Viola]] - [[Violet]] - [[Virge]] - [[Virginia (eesnimi)|Virginia]] - [[Virineja]] - [[Virje]] - [[Virve (eesnimi)|Virve]] - [[Vitalia]] - [[Vivia]] - [[Vivian (eesnimi)|Vivian]] - [[Vivien]] - [[Vivika]] == Õ == [[Õie]] - [[Õiela]] - [[Õilme]] - [[Õnne]] - [[Õnnela]] - [[Õnneli]] == Ä == [[Ädu (eesnimi)|Ädu]] - [[Äli]] - [[Älis]] - [[Ännifriid]] == Ö == [[Ööle]] == Ü == [[Ülla]] - [[Ülle]] - [[Ülli]] - [[Ülve]] - [[Ülvi]] - [[Ürge]] - [[Üüve]] == X == [[Xenia]] == Y == [[Yana]] - [[Yoko]] - [[Yvette]] - [[Yvonne]] ==Vaata ka== * [[Mehenimede loend]] [[Kategooria:Naisenimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] 0fn6ncc6rxmzimpjb433bgiu0bwkpaw 6759492 6759399 2024-11-11T19:42:39Z Velirand 67997 /* C */ 6759492 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[naisenimi|naisenimesid]].'' {{tähed}} ==A== [[Aada (eesnimi)|Aada]] - [[Aale]] - [[Aare (eesnimi)|Aare]] - [[Aasa (eesnimi)|Aasa]] - [[Aave]] - [[Aba (eesnimi)|Aba]] - [[Abigail (eesnimi)|Abigail]] - [[Ada (eesnimi)|Ada]] - [[Adele (eesnimi)|Adele]] - [[Adeele]] - [[Aet]] - [[Afanassija]] - [[Agaate]] - [[Agata]] - [[Agatha]] - [[Agathe]] - [[Age (eesnimi)|Age]] - [[Agle]] - [[Agne]] - [[Agneli]] - [[Agnes (eesnimi)|Agnes]] - [[Agnese]] - [[Agnessa (eesnimi)|Agnessa]] - [[Agneta]] - [[Agnetha]] - [[Agni (eesnimi)|Agni]] - [[Agnia]] - [[Aide]] - [[Aidi]] - [[Aigi]] - [[Aiki]] - [[Aila (eesnimi)|Aila]] - [[Aile]] - [[Aileen]] - [[Aili]] - [[Ailika]] - [[Aime]] - [[Aimi (eesnimi)|Aimi]] - [[Aina]] - [[Aini]] - [[Ainika]] - [[Ainiki]] - [[Ainikki]] - [[Aino]] - [[Aira]] - [[Aire (eesnimi)|Aire]] - [[Airi]] - [[Airiin]] - [[Airin]] - [[Aita]] - [[Aiti]] - [[Aive]] - [[Aivi]] - [[Akulina]] - [[Aleksandra (eesnimi)|Aleksandra]] - [[Alevtina]] - [[Alexandrine]] - [[Alice]] - [[Aliis]] - [[Aliisa]] - [[Alina (eesnimi)|Alina]] - [[Alisa]] - [[Alissa]] - [[Aljona]] - [[Alla]] - [[Alli (eesnimi)|Alli]] - [[Alma (eesnimi)|Alma]] - [[Alvi (eesnimi)|Alvi]] - [[Alviina]] - [[Alviine]] - [[Alvina]] - [[Amalie (eesnimi)|Amalie]] - [[Amanda (eesnimi)|Amanda]] - [[Amelia (eesnimi)|Amelia]] - [[Amy (eesnimi)|Amy]] - [[Andrea]] - [[Andriela]] - [[Anella]] - [[Anelle]] - [[Anette]] - [[Anfissa]] - [[Angela (eesnimi)|Angela]] - [[Angelika]] - [[Angelina]] - [[Angelique]] - [[Anna (eesnimi)|Anna]] - [[Anna Maria]] - [[Annabel]] - [[Anne (eesnimi)|Anne]] - [[Annegret]] - [[Annela]] - [[Annele]] - [[Anneli]] - [[Annelii]] - [[Anneliis]] - [[Anni]] - [[Annica]] - [[Annika]] - [[Annike]] - [[Anniki]] - [[Annikki]] - [[Annikky]] - [[Anrike]] - [[Anžela]] - [[Anželika]] - [[Antoinette]] - [[Antonia]] - [[Antonie]] - [[Antonina]] - [[Anu (eesnimi)|Anu]] - [[Arabella (eesnimi)|Arabella]] - [[Arda (eesnimi)|Arda]] - [[Arella]] - [[Arhanna]] - [[Ariadne (eesnimi)|Ariadne]] - [[Ariana]] - [[Arika]] - [[Arina]] - [[Armilda]] - [[Armilde]] - [[Asta]] - [[Asti (eesnimi)|Asti]] - [[Astra (eesnimi)|Astra]] - [[Astrid]] - [[Astrit]] - [[Aule]] - [[Auli (eesnimi)|Auli]] - [[Aulika]] - [[Aulike]] - [[Aune]] - [[Aurelia (eesnimi)|Aurelia]] - [[Auri (eesnimi)|Auri]] - [[Aurika]] - [[Ave (eesnimi)|Ave]] - [[Aveli]] - [[Aveliina]] - [[Avelin (eesnimi)|Avelin]] - [[Avely]] ==B== [[Baiba]] - [[Barbara (eesnimi)|Barbara]] - [[Beata]] - [[Beatrice (eesnimi)|Beatrice]] - [[Beguta]] - [[Bella (eesnimi)|Bella]] - [[Benita (eesnimi)|Benita]] - [[Berit]] - [[Berta]] - [[Bertha]] - [[Betti]] - [[Bettina]] - [[Bibi]] - [[Birgit (eesnimi)|Birgit]] - [[Birjo]] - [[Bodil]] - [[Božena]] - [[Brigita]] - [[Brigite]] - [[Brigitta]] - [[Brigitte]] - [[Brit]] - [[Brita]] - [[Britt]] - [[Britta]] - [[Bronislava]] - [[Brunhilde]] - [[Bärbel]] ==C== [[Caitlin]] - [[Camille (eesnimi)|Camille]] - [[Carmen (eesnimi)|Carmen]] - [[Carina (eesnimi)|Carina]] - [[Carola (eesnimi)|Carola]] - [[Carolin]] - [[Caroline (eesnimi)|Caroline]] - [[Catherine]] - [[Cathy]] - [[Cecilia (eesnimi)|Cecilia]] - [[Celeste]] - [[Celia]] - [[Chantal]] - [[Charlotta]] - [[Charlotte (eesnimi)|Charlotte]] - [[Chloe (eesnimi)|Chloe]] - [[Christella]] - [[Christin]] - [[Christina (eesnimi)|Christina]] - [[Christine]] - [[Cilla]] - [[Claire]] - [[Clara (eesnimi)|Clara]] - [[Clarissa]] - [[Claudia]] - [[Corinna]] - [[Cornelia (eesnimi)|Cornelia]] - [[Crystal (eesnimi)|Crystal]] - [[Cärolin]] == D == [[Dace]] - [[Dagmar (eesnimi)|Dagmar]] - [[Daiga]] - [[Daila]] - [[Daile]] - [[Daily]] - [[Daisi]] - [[Daisy]] - [[Dana (eesnimi)|Dana]] - [[Darja]] - [[Darlis]] - [[Davina]] - [[Dea (eesnimi)|Dea]] - [[Deana]] - [[Debora (eesnimi)|Debora]] - [[Deborah]] - [[Deirdre]] - [[Delphyne]] - [[Diana (eesnimi)|Diana]] - [[Diane]] - [[Dilaila]] - [[Dina (eesnimi)|Dina]] - [[Dinah]] - [[Dinara (eesnimi)|Dinara]] - [[Dolly (eesnimi)|Dolly]] - [[Dolores (eesnimi)|Dolores]] - [[Dolorice]] - [[Dora (eesnimi)|Dora]] - [[Doris (eesnimi)|Doris]] - [[Dorothea (eesnimi)|Dorothea]] - [[Dorothy]] ==E== [[Ebba (eesnimi)|Ebba]] - [[Ebbe]] - [[Ebe (eesnimi)|Ebe]] - [[Eda (eesnimi)|Eda]] - [[Edda (eesnimi)|Edda]] - [[Edina (eesnimi)|Edina]] - [[Edita]] - [[Edith]] - [[Edna]] - [[Eed]] - [[Eeva (eesnimi)|Eeva]] - [[Eeve]] - [[Eevi]] - [[Ege (eesnimi)|Ege]] - [[Egeli]] - [[Egge]] - [[Egle (eesnimi)|Egle]] - [[Egne]] - [[Eha (eesnimi)|Eha]] - [[Ehte]] - [[Ehtel]] - [[Eia (eesnimi)|Eia]] - [[Eike]] - [[Eila]] - [[Eili]] - [[Eilika]] - [[Eilike]] - [[Eiliki]] - [[Einike]] - [[Eiri]] - [[Ela (eesnimi)|Ela]] - [[Elaine]] - [[Ele (eesnimi)|Ele]] - [[Eleanor]] - [[Eleanora]] - [[Eleonora]] - [[Eleri]] - [[Eleriin]] - [[Elerin]] - [[Elery]] - [[Elfriede]] - [[Elga (eesnimi)|Elga]] - [[Elgi (eesnimi)|Elgi]] - [[Eli (eesnimi)|Eli]] - [[Elice (eesnimi)|Elice]] - [[Eliina]] - [[Eliisabet (eesnimi)|Eliisabet]] - [[Eliis]] - [[Eliisa]] - [[Eliise]] - [[Elika]] - [[Elin]] - [[Elina]] - [[Eline]] - [[Elinor]] - [[Elisa (eesnimi)|Elisa]] - [[Elisabet]] - [[Elisabeth]] - [[Elise]] - [[Eliza]] - [[Elizabeth]] - [[Elita]] - [[Ell (eesnimi)|Ell]] - [[Ella (eesnimi)|Ella]] - [[Elle (eesnimi)|Elle]] - [[Ellen]] - [[Elli (eesnimi)|Elli]] - [[Ellinor]] - [[Ellu]] - [[Elmerine]] - [[Elmi]] - [[Elmiine]] - [[Elmine]] - [[Elna]] - [[Elnara]] - [[Elo (eesnimi)|Elo]] - [[Els]] - [[Elve]] - [[Elvi]] - [[Elvia]] - [[Elviine]] - [[Elviira]] - [[Elvira]] - [[Emilia (eesnimi)|Emilia]] - [[Emilie]] - [[Emily]] - [[Emma (eesnimi)|Emma]] - [[Ena (eesnimi)|Ena]] - [[Enda]] - [[Endla (eesnimi)|Endla]] - [[Ene (eesnimi)|Ene]] - [[Eneke (eesnimi)|Eneke]] - [[Eneken]] - [[Enel (eesnimi)|Enel]] - [[Enela]] - [[Eneli]] - [[Enelin]] - [[Enely]] - [[Enid (eesnimi)|Enid]] - [[Epp]] - [[Ere (eesnimi)|Ere]] - [[Erge]] - [[Erle]] - [[Erli (eesnimi)|Erli]] - [[Erlike]] - [[Erme]] - [[Erna (eesnimi)|Erna]] - [[Esmeralda (eesnimi)|Esmeralda]] - [[Esta (eesnimi)|Esta]] - [[Estelle (eesnimi)|Estelle]] - [[Ester (eesnimi)|Ester]] - [[Esther]] - [[Ethel]] - [[Eudoksia]] - [[Eugenia]] - [[Euphemia]] - [[Eva (eesnimi)|Eva]] - [[Evangeline]] - [[Eve (eesnimi)|Eve]] - [[Eveli]] - [[Eveliin]] - [[Eveliina]] - [[Eveliis]] - [[Evelin]] - [[Evelina]] - [[Eveline]] - [[Evely]] - [[Evelyn]] - [[Evelyne]] - [[Evi (eesnimi)|Evi]] - [[Evija]] - [[Evika]] Erin ==F== [[Faina]] - [[Fanny (eesnimi)|Fanny]] - [[Faustina (eesnimi)|Faustina]] - [[Felice]] - [[Felicia]] - [[Felippa]] - [[Fidelia]] - [[Fiona]] - [[Fjokla]] - [[Flora (eesnimi)|Flora]] - [[Floreida]] - [[Florence (eesnimi)|Florence]] - [[Frances (eesnimi)|Frances]] - [[Freya (eesnimi)|Freya]] - [[Frida (eesnimi)|Frida]] - [[Frieda]] ==G== [[Gabriela]] - [[Gaida]] - [[Gaidi]] - [[Galina]] - [[Gea (eesnimi)|Gea]] - [[Geelika]] - [[Geidi]] - [[Geiu]] - [[Gemma (eesnimi)|Gemma]] - [[Geneviève]] - [[Georgina]] - [[Geraldina]] - [[Geraldine]] - [[Gerda]] - [[Gerli]] - [[Gerlin]] - [[Gerly]] - [[Gertrud (eesnimi)|Gertrud]] - [[Gertrude]] - [[Gertu]] - [[Gerttu]] - [[Gigliola]] - [[Gillian]] - [[Gisela (eesnimi)|Gisela]] - [[Gita]] - [[Giulia]] - [[Gladys]] - [[Glafira]] - [[Grace (eesnimi)|Grace]] - [[Greete]] - [[Greta]] - [[Grete]] - [[Grethel]] - [[Gunilla]] - [[Gädvi]] - [[Gyda (eesnimi)|Gyda]] ==H== [[Haide]] - [[Haili]] - [[Haldi (eesnimi)|Haldi]] - [[Haldja]] - [[Halliki]] - [[Halvi]] - [[Hanna (eesnimi)|Hanna]] - [[Hannah (eesnimi)|Hannah]] - [[Hannaly]] - [[Hanneli]] - [[Hannely]] - [[Hannika (eesnimi)|Hannika]] - [[Harriet (eesnimi)|Harriet]] - [[Heather]] - [[Heda]] - [[Hedi]] - [[Hedli]] - [[Hedvi]] - [[Hedvig]] - [[Hedy]] - [[Heelia]] - [[Heete]] - [[Heidi]] - [[Heidy]] - [[Heike]] - [[Heila]] - [[Heili]] - [[Heilika]] - [[Heilike]] - [[Heiliki]] - [[Heisl]] - [[Heive]] - [[Heivi]] - [[Heivika]] - [[Hela (eesnimi)|Hela]] - [[Helbe]] - [[Helda]] - [[Heldin]] - [[Hele (eesnimi)|Hele]] - [[Heleene]] - [[Helemai]] - [[Helen]] - [[Helena (eesnimi)|Helena]] - [[Helene (eesnimi)|Helene]] - [[Hélène]] - [[Heleri (eesnimi)|Heleri]] - [[Heleriin]] - [[Helerin]] - [[Helery]] - [[Helgi]] - [[Heli (eesnimi)|Heli]] - [[Heliis]] - [[Helika]] - [[Helike]] - [[Helin (eesnimi)|Helin]] - [[Helina]] - [[Helja]] - [[Helje]] - [[Heljo]] - [[Helju]] - [[Hella (eesnimi)|Hella]] - [[Helle (eesnimi)|Helle]] - [[Helli]] - [[Hellika]] - [[Hellike]] - [[Helliki]] - [[Helmi (eesnimi)|Helmi]] - [[Helve]] - [[Helvi]] - [[Heneliis]] - [[Herje]] - [[Herta]] - [[Hertha]] - [[Heti]] - [[Hetlin]] - [[Hettel]] - [[Hety]] - [[Heveli]] - [[Hevelin]] - [[Hiie (eesnimi)|Hiie]] - [[Hilda]] - [[Hilde]] - [[Hildegard]] - [[Hilja]] - [[Hilje]] - [[Hille]] - [[Hortensia]] - [[Hulda]] - [[Häidi]] - [[Häli]] - [[Härta]] - [[Höije]] ==I== [[Ida (eesnimi)|Ida]] - [[Iia (eesnimi)|Iia]] - [[Iige]] - [[Iiris (eesnimi)|Iiris]] - [[Iivi]] - [[Illa (eesnimi)|Illa]] - [[Illaria]] - [[Ille (eesnimi)|Ille]] - [[Ilme]] - [[Ilmi]] - [[Ilona]] - [[Iloona]] - [[Ilse]] - [[Ilve]] - [[Ilvi]] - [[Imbi]] - [[Imelda]] - [[Imogen]] - [[Ines (eesnimi)|Ines]] - [[Inessa]] - [[Inga (eesnimi)|Inga]] - [[Inge]] - [[Ingeborg (eesnimi)|Ingeborg]] - [[Ingel (eesnimi)|Ingel]] - [[Ingely]] - [[Inger]] - [[Ingeri (eesnimi)|Ingeri]] - [[Ingi]] - [[Ingrid (eesnimi)|Ingrid]] - [[Inna (eesnimi)|Inna]] - [[Inta (eesnimi)|Inta]] - [[Iraida]] - [[Irena]] - [[Irene]] - [[Irina]] - [[Iris (eesnimi)|Iris]] - [[Irja]] - [[Irje]] - [[Irke]] - [[Irma (eesnimi)|Irma]] - [[Irmeli]] - [[Irmgard]] - [[Isa (eesnimi)|Isa]] - [[Isabel]] - [[Isabella]] - [[Isabelle]] - [[Isobel]] - [[Isolda]] - [[Isolde]] - [[Ita (eesnimi)|Ita]] - [[Ivana]] - [[Iveta]] - [[Ivetta]] - [[Ivi (eesnimi)|Ivi]] - [[Ivika]] ==J== [[Jaana]] - [[Jaane]] - [[Jaanika (eesnimi)|Jaanika]] - [[Jagna]] - [[Jaigi]] - [[Jaire]] - [[Jana (eesnimi)|Jana]] - [[Jane (eesnimi)|Jane]] - [[Janeka]] - [[Janeli]] - [[Janelin]] - [[Janelle]] - [[Janely]] - [[Janet]] - [[Janice]] - [[Janika]] - [[Janina]] - [[Janine]] - [[Jaroslava]] - [[Jasmine (eesnimi)|Jasmine]] - [[Jaune]] - [[Jayne]] - [[Jeanelle]] - [[Jeanette]] - [[Jekaterina]] - [[Jelizaveta]] - [[Jessica]] - [[Jete]] - [[Jevgenia]] - [[Jevgenija]] - [[Jill]] - [[Jilly]] - [[Joan]] - [[Joanna]] - [[Joanne]] - [[Jodie]] - [[Johanna]] - [[Jolana]] - [[Jolanta]] - [[Joy]] - [[Joyce]] - [[Juanita]] - [[Judith (eesnimi)|Judith]] - [[Julia (eesnimi)|Julia]] - [[Juliana (eesnimi)|Juliana]] - [[Juliane]] - [[Julie]] - [[Julija]] - [[Julika]] - [[June]] - [[Juta]] - [[Jutta]] - [[Juulika]] ==K== [[Kaari]] - [[Kaarin]] - [[Kadi]] - [[Kadri]] - [[Kadriann]] - [[Kadrin]] - [[Kai (eesnimi)|Kai]] - [[Kaia]] - [[Kaidi]] - [[Kaie]] - [[Kaija]] - [[Kaile]] - [[Kaileen]] - [[Kaili]] - [[Kaily]] - [[Kaira]] - [[Kaire]] - [[Kairet]] - [[Kairi]] - [[Kairiin]] - [[Kairit]] - [[Kais]] - [[Kaisa (eesnimi)|Kaisa]] - [[Kaja (eesnimi)|Kaja]] - [[Kalli (eesnimi)|Kalli]] - [[Kapitolina]] - [[Karin]] - [[Karina (eesnimi)|Karina]] - [[Karine]] - [[Karita]] - [[Karmel]] - [[Karmen]] - [[Katalin]] - [[Katariina (eesnimi)|Katariina]] - [[Kate (eesnimi)|Kate]] - [[Katharine]] - [[Katherine (eesnimi)|Katherine]] - [[Kathleen]] - [[Kati (eesnimi)|Kati]] - [[Katre]] - [[Katri]] - [[Katriin]] - [[Katrin]] - [[Katrina (eesnimi)|Katrina]] - [[Kea (eesnimi)|Kea]] - [[Keesi]] - [[Keidi]] - [[Keidy]] - [[Keili]] - [[Keilit]] - [[Keit]] - [[Keiti]] - [[Keitlin]] - [[Keitlyn]] - [[Keity]] - [[Keiu]] - [[Kelli]] - [[Kelly]] - [[Kene]] - [[Kerda]] - [[Kerli (eesnimi)|Kerli]] - [[Kerly]] - [[Kersti]] - [[Kerstin]] - [[Kerti]] - [[Kertu (eesnimi)|Kertu]] - [[Kerttu]] - [[Kethi]] - [[Kethy]] - [[Ketlin]] - [[Ketlyn]] - [[Ketrin]] - [[Ketter]] - [[Kiira]] - [[Killu]] - [[Kira (eesnimi)|Kira]] - [[Kirke (eesnimi)|Kirke]] - [[Kirsi (eesnimi)|Kirsi]] - [[Kirsika]] - [[Kirsti]] - [[Kiti]] - [[Kitty (eesnimi)|Kitty]] - [[Kity]] - [[Klaire]] - [[Klarissa]] - [[Klaudia]] - [[Klavdija]] - [[Kleer]] - [[Koidu (eesnimi)|Koidu]] - [[Koidula (eesnimi)|Koidula]] - [[Kornelia]] - [[Kreet]] - [[Kreeta (eesnimi)|Kreeta]] - [[Kreete]] - [[Krete]] - [[Krislin]] - [[Krislyn]] - [[Krista (eesnimi)|Krista]] - [[Kristel]] - [[Kristella]] - [[Kristelle]] - [[Kristi]] - [[Kristiina (eesnimi)|Kristiina]] - [[Kristiine (eesnimi)|Kristiine]] - [[Kristin]] - [[Kristina]] - [[Kristine]] - [[Kristy]] - [[Krõõt (eesnimi)|Krõõt]] - [[Ksenia]] - [[Ksenija (eesnimi)|Ksenija]] - [[Kulla (eesnimi)|Kulla]] - [[Kulle]] - [[Květa]] - [[Kädi]] - [[Kädvi]] - [[Kädy]] - [[Kärt]] - [[Kätlin]] - [[Kätlyn]] – [[Kätri]] - [[Kätrin]] - [[Käty]] - [[Külli]] - [[Küllike]] - [[Külliki]] - [[Külvi]] - [[Kylie]] - [[Kyra]] ==L== [[Lagle (eesnimi)|Lagle]] - [[Laili]] - [[Laina]] - [[Laine (eesnimi)|Laine]] - [[Laineli]] - [[Laini]] - [[Laire]] - [[Lairi]] - [[Laive]] - [[Laivi]] - [[Lara (eesnimi)|Lara]] - [[Larissa (eesnimi)|Larissa]] - [[Lauli (eesnimi)|Lauli]] - [[Laura (eesnimi)|Laura]] - [[Lavly]] - [[Lea (eesnimi)|Lea]] - [[Leah]] - [[Leandra]] - [[Leanika]] - [[Lee (eesnimi)|Lee]] - [[Leele]] - [[Leelet]] - [[Leelo (eesnimi)|Leelo]] - [[Leen (eesnimi)|Leen]] - [[Leena (eesnimi)|Leena]] - [[Leene]] - [[Leeni]] - [[Leenu]] - [[Lehte]] - [[Lehti]] - [[Leida]] - [[Leidi]] - [[Leiki]] - [[Leila (eesnimi)|Leila]] - [[Leili]] - [[Leiu]] - [[Lelde]] - [[Lelet]] - [[Lembe]] - [[Lembi]] - [[Lemme (eesnimi)|Lemme]] - [[Lemmi]] - [[Lenna (eesnimi)|Lenna]] - [[Leona]] - [[Leonida]] - [[Leonora]] - [[Leontina]] - [[Leontine]] - [[Li (eesnimi)|Li]] - [[Licia]] - [[Lidia]] - [[Lidija]] - [[Liia]] - [[Liidia]] - [[Liilia (eesnimi)|Liilia]] - [[Liilika]] - [[Liilit]] - [[Liina]] - [[Liis]] - [[Liisa]] - [[Liisbet]] - [[Liisi (eesnimi)|Liisi]] - [[Liisu]] - [[Liivi (eesnimi)|Liivi]] - [[Liivika (eesnimi)|Liivika]] - [[Lili]] - [[Lilia]] - [[Lilian (eesnimi)|Lilian]] - [[Liliana]] - [[Lilija]] - [[Lilika]] - [[Lilit (eesnimi)|Lilit]] - [[Lilith (eesnimi)|Lilith]] - [[Lilja]] - [[Lille (eesnimi)|Lille]] - [[Lilli (eesnimi)|Lilli]] - [[Lily]] - [[Linda (eesnimi)|Linda]] - [[Lisandra]] - [[Lisanna]] - [[Lisette]] - [[Ljubov]] - [[Ljudmila]] - [[Ljudmilla]] - [[Lola (eesnimi)|Lola]] - [[Lolita (eesnimi)|Lolita]] - [[Loone (eesnimi)|Loone]] - [[Loore]] - [[Loreida]] - [[Loretta]] - [[Lorette]] - [[Lorna]] - [[Lotte]] - [[Louise]] - [[Lucia (eesnimi)|Lucia]] - [[Lucie]] - [[Lucinda]] - [[Lucy (eesnimi)|Lucy]] - [[Ludmilla]] - [[Luisa]] - [[Luise]] - [[Lumme]] - [[Luule (eesnimi)|Luule]] - [[Lüüli]] - [[Ly (eesnimi)|Ly]] - [[Lydia (eesnimi)|Lydia]] - [[Lylian]] - [[Lysandra]] ==M== [[Maaja (eesnimi)|Maaja]] - [[Maara]] - [[Maare (eesnimi)|Maare]] - [[Maari]] - [[Maarika]] - [[Maaris]] - [[Maarit]] - [[Maarja (eesnimi)|Maarja]] - [[Mabel (eesnimi)|Mabel]] - [[Made (eesnimi)|Made]] - [[Madeleyn]] - [[Madi (eesnimi)|Madi]] - [[Madiken]] - [[Madleen]] - [[Madli]] - [[Magdalena]] - [[Mai (eesnimi)|Mai]] - [[Maia (eesnimi)|Maia]] - [[Maian]] - [[Maiden]] - [[Maie]] - [[Maiga]] - [[Maige]] - [[Maigi]] - [[Maija (eesnimi)|Maija]] - [[Maike]] - [[Maiken (eesnimi)|Maiken]] - [[Maiki]] - [[Maila]] - [[Maile]] - [[Maili]] - [[Mailika]] - [[Mailis]] - [[Maima (eesnimi)|Maima]] - [[Maime]] - [[Maimo]] - [[Maimu]] - [[Maira]] - [[Maire]] - [[Mairi]] - [[Mairika]] - [[Mairit]] - [[Maiu]] - [[Maive]] - [[Maivi]] - [[Mall (eesnimi)|Mall]] - [[Malle]] - [[Mallika (eesnimi)|Mallika]] - [[Malve]] - [[Malvi]] - [[Malviina]] - [[Malvika]] - [[Malvina]] - [[Mandy]] - [[Manona]] - [[Manuela]] - [[Marcela]] - [[Marcella]] - [[Mare]] - [[Marelle]] - [[Maren]] - [[Maret (eesnimi)|Maret]] - [[Mareta]] - [[Maretta]] - [[Marfa]] - [[Marga (eesnimi)|Marga]] - [[Margaret (eesnimi)|Margaret]] - [[Marge]] - [[Margery]] - [[Marget]] - [[Margit]] - [[Margita]] - [[Margot]] - [[Mari (eesnimi)|Mari]] - [[Mari-Anne]] - [[Maria (eesnimi)|Maria]] - [[Marian]] - [[Mariann]] - [[Marianna (eesnimi)|Marianna]] - [[Marianne]] - [[Marica (eesnimi)|Marica]] - [[Marie (eesnimi)|Marie]] - [[Mariel]] - [[Mariella (eesnimi)|Mariella]] - [[Marielle]] - [[Marii]] - [[Mariin]] - [[Mariina]] - [[Mariis]] - [[Marija]] - [[Marika]] - [[Marike]] - [[Marili]] - [[Marilin]] - [[Marily]] - [[Marilyn]] - [[Marin (eesnimi)|Marin]] - [[Marina (eesnimi)|Marina]] - [[Marionella]] - [[Maris]] - [[Marisol]] - [[Marissa (eesnimi)|Marissa]] - [[Marit]] - [[Marita]] - [[Marite]] - [[Marja (eesnimi)|Marja]] - [[Marje]] - [[Marjen]] - [[Marjorie]] - [[Marju]] - [[Marketa]] - [[Marlee]] - [[Marleen]] - [[Marta (eesnimi)|Marta]] - [[Martha]] - [[Martina (eesnimi)|Martina]] - [[Maruta]] - [[Marve]] - [[Marvi]] - [[Mary (eesnimi)|Mary]] - [[Mathilda]] - [[Matilda]] - [[Matilde]] - [[Maud]] - [[Maude]] - [[May]] - [[Meeli]] - [[Meelika (eesnimi)|Meelika]] - [[Meelike]] - [[Meeri]] - [[Meeta]] - [[Megan]] - [[Meghan]] - [[Meida]] - [[Meila]] - [[Meili]] - [[Melinda]] - [[Merika]] - [[Merike]] - [[Meril]] - [[Merili]] - [[Merilin]] - [[Merily]] - [[Merilyn]] - [[Merit]] - [[Merita]] - [[Merje]] - [[Merle]] - [[Merli]] - [[Merlin (eesnimi)|Merlin]] - [[Merlyn]] - [[Merve]] - [[Mervi]] - [[Meta (eesnimi)|Meta]] - [[Mia (eesnimi)|Mia]] - [[Miia]] - [[Miina (eesnimi)|Miina]] - [[Mikaela]] - [[Milana]] - [[Milda]] - [[Milde]] - [[Mildred]] - [[Milena]] - [[Miliza]] - [[Milja]] - [[Milla]] - [[Mille]] - [[Milli]] - [[Milvi]] - [[Minda]] - [[Minna]] - [[Minni]] - [[Mira (eesnimi)|Mira]] - [[Miralda]] - [[Miranda (eesnimi)|Miranda]] - [[Mirdza]] - [[Mirel]] - [[Mirell]] - [[Mirga]] - [[Mirge]] - [[Miriam]] - [[Mirja]] - [[Mirjam]] - [[Mirje]] - [[Mirle]] - [[Mirlin]] - [[Miroslava]] - [[Mirt]] - [[Mirtel]] - [[Mirtha]] - [[Moidela]] - [[Molly]] - [[Monika]] - [[Monique]] - [[Moonika]] - [[Muia]] - [[Murel (eesnimi)|Murel]] - [[Muriel]] ==N== [[Nadežda]] - [[Naima]] - [[Nancy (eesnimi)|Nancy]] - [[Natalia (eesnimi)|Natalia]] - [[Natalie]] - [[Natalja]] - [[Neida]] - [[Nele]] - [[Nelli]] - [[Nelly]] - [[Neve]] - [[Niina]] - [[Nina (eesnimi)|Nina]] - [[Ninel]] - [[Nonna]] - [[Noora (eesnimi)|Noora]] - [[Nora (eesnimi)|Nora]] ==O== [[Odette]] - [[Oivi]] - [[Oksana]] - [[Oktjabrina]] - [[Olena]] - [[Olesja]] - [[Olga (eesnimi)|Olga]] - [[Olivia]] - [[Orvi]] - [[Orvika]] - [[Ottilia]] - [[Ottilie]] - [[Oudekki]] ==P== [[Palmi (eesnimi)|Palmi]] - [[Pamela]] - [[Patricia]] - [[Paula]] - [[Pauliine]] - [[Pauline]] - [[Pelageja]] - [[Petra (eesnimi)|Petra]] - [[Pia (eesnimi)|Pia]] - [[Piia]] - [[Piibe (eesnimi)|Piibe]] - [[Pille (eesnimi)|Pille]] - [[Pilleriin]] - [[Pilvi]] - [[Pire]] - [[Piret (eesnimi)|Piret]] - [[Pirge]] - [[Pirgit]] - [[Pirje]] - [[Pirjo]] - [[Polina (eesnimi)|Polina]] - [[Praskovja]] - [[Priscilla]] - [[Priskilla]] - [[Pärja]] - [[Pärje]] - [[Pärle]] ==R== [[Rachel (eesnimi)|Rachel]] - [[Ragna]] - [[Ragne]] - [[Rahel]] - [[Raidi]] - [[Raigi]] - [[Raiki]] - [[Raila]] - [[Raile]] - [[Raili]] - [[Railika]] - [[Raissa]] - [[Ramona (eesnimi)|Ramona]] - [[Rave]] - [[Rea]] - [[Reeda]] - [[Reelika]] - [[Reelike]] - [[Reena]] - [[Reesi]] - [[Reesika]] - [[Reet (eesnimi)|Reet]] - [[Reeta]] - [[Regina (eesnimi)|Regina]] - [[Regine]] - [[Reili]] - [[Reilika]] - [[Relika]] - [[Rena (eesnimi)|Rena]] - [[Renata]] - [[Renate (eesnimi)|Renate]] - [[Rigne]] - [[Riin]] - [[Riina]] - [[Riine]] - [[Riinu]] - [[Rika]] - [[Rille]] - [[Rimma]] - [[Rita (eesnimi)|Rita]] - [[Roberta]] - [[Ronja]] - [[Rosa (eesnimi)|Rosa]] - [[Rosanna (eesnimi)|Rosanna]] - [[Rose (eesnimi)|Rose]] - [[Rosiina]] - [[Rosiine]] - [[Rosina]] - [[Roswita]] - [[Roswitha]] - [[Rufina]] - [[Ruta (eesnimi)|Ruta]] - [[Ruth]] - [[Rutt]] - [[Rõõt]] ==S== [[Saale (eesnimi)|Saale]] - [[Saara (eesnimi)|Saara]] - [[Sabina (eesnimi)|Sabina]] - [[Sabine]] - [[Sabrina (eesnimi)|Sabrina]] - [[Saida]] - [[Saima]] - [[Saimi]] - [[Sale]] - [[Salme (eesnimi)|Salme]] - [[Salomonia]] - [[Samille]] - [[Sandra (eesnimi)|Sandra]] - [[Sanna (eesnimi)|Sanna]] - [[Sanne]] - [[Sarah]] - [[Saskia]] - [[Seidi (eesnimi)|Seidi]] - [[Selena (eesnimi)|Selena]] - [[Selma (eesnimi)|Selma]] - [[Senta (eesnimi)|Senta]] - [[Serafima]] - [[Shirley (eesnimi)|Shirley]] - [[Sibille]] - [[Sibylla (eesnimi)|Sibylla]] - [[Signe]] - [[Sigre]] - [[Sigrid (eesnimi)|Sigrid]] - [[Siiri]] - [[Siive]] - [[Silja]] - [[Silje]] - [[Sille (eesnimi)|Sille]] - [[Silva (eesnimi)|Silva]] - [[Silve]] - [[Silvi]] - [[Silvia (eesnimi)|Silvia]] - [[Silvie]] - [[Simona]] - [[Sindra]] - [[Siret (eesnimi)|Siret]] - [[Sirja]] - [[Sirje]] - [[Sirle]] - [[Sirlet]] - [[Sirli]] - [[Sirly]] - [[Sirvi]] - [[Snežana]] - [[Sofia (eesnimi)|Sofia]] - [[Sofía]] - [[Solveig]] - [[Sonja]] - [[Sophia]] - [[Stanislava]] - [[Stella (eesnimi)|Stella]] - [[Suive]] - [[Suivi]] - [[Sulvi]] - [[Susan]] - [[Susanna]] - [[Susannah]] - [[Susanne]] - [[Svea (eesnimi)|Svea]] - [[Svetlana]] - [[Säde (eesnimi)|Säde]] - [[Sünne]] - [[Sylvia (eesnimi)|Sylvia]] - [[Sylvie]] ==Z== [[Zara (eesnimi)|Zara]] - [[Zelda]] - [[Zinaida]] - [[Zlata]] - [[Zoe]] - [[Zoja]] - [[Züleyxa]] ==Ž== [[Žanna]] ==T== [[Tagli]] - [[Tagne]] - [[Taimi]] - [[Taire]] - [[Tairi]] - [[Taisi]] - [[Taissija]] - [[Taive]] - [[Taivi]] - [[Taje]] - [[Talvi]] - [[Talvike]] - [[Talviki]] - [[Tamara (eesnimi)|Tamara]] - [[Tanja]] - [[Tatjana]] - [[Tea (eesnimi)|Tea]] - [[Teele]] - [[Teeli]] - [[Teesi]] - [[Teevi]] - [[Teili]] - [[Teiloora]] - [[Teily]] - [[Teivi]] - [[Tekla (eesnimi)|Tekla]] - [[Telle]] - [[Tene]] - [[Terje]] - [[Thea]] - [[Thekla]] - [[Theodora]] - [[Therese (eesnimi)|Therese]] - [[Thyra (eesnimi)|Thyra]] - [[Tiia]] - [[Tiina (eesnimi)|Tiina]] - [[Tiiu (eesnimi)|Tiiu]] - [[Toonika (eesnimi)|Toonika]] - [[Triin (eesnimi)|Triin]] - [[Triina]] - [[Triine]] - [[Triinu (eesnimi)|Triinu]] - [[Trine]] - [[Tuuli]] - [[Tuulika]] - [[Tuulike]] - [[Tuuliki]] - [[Tuulikki]] - [[Tähe (eesnimi)|Tähe]] - [[Tähte]] - [[Tähti]] - [[Tüüne]] == U == [[Uile]] - [[Ulita]] - [[Uljana]] - [[Ulje (eesnimi)|Ulje]] - [[Ulla (eesnimi)|Ulla]] - [[Ulrika]] - [[Ulrike]] - [[Ulve]] - [[Ulvi (eesnimi)|Ulvi]] - [[Urma]] - [[Urme]] - [[Urmi (eesnimi)|Urmi]] - [[Ursula (eesnimi)|Ursula]] - [[Urve (eesnimi)|Urve]] == V == [[Vaida (eesnimi)|Vaida]] - [[Vaike]] - [[Vaima]] - [[Vaime]] - [[Vairi]] - [[Valentina]] - [[Valeria (eesnimi)|Valeria]] - [[Valve (eesnimi)|Valve]] - [[Vanda]] - [[Vanessa (eesnimi)|Vanessa]] - [[Varja]] - [[Varje (eesnimi)|Varje]] - [[Varju]] - [[Veera]] - [[Veevi]] - [[Velda]] - [[Vera (eesnimi)|Vera]] - [[Veronica (eesnimi)|Veronica]] - [[Veronika]] - [[Veroonika]] - [[Vesta (eesnimi)|Vesta]] - [[Veste (eesnimi)|Veste]] - [[Vibeke]] - [[Victoria (eesnimi)|Victoria]] - [[Viia (eesnimi)|Viia]] - [[Viiu]] - [[Viive]] - [[Viivi]] - [[Viivika]] - [[Vija (eesnimi)|Vija]] - [[Viktoria (eesnimi)|Viktoria]] - [[Vilge]] - [[Vilja]] - [[Vilje]] - [[Vilma (eesnimi)|Vilma]] - [[Vilme]] - [[Vilve]] - [[Vilvi]] - [[Viola (eesnimi)|Viola]] - [[Violet]] - [[Virge]] - [[Virginia (eesnimi)|Virginia]] - [[Virineja]] - [[Virje]] - [[Virve (eesnimi)|Virve]] - [[Vitalia]] - [[Vivia]] - [[Vivian (eesnimi)|Vivian]] - [[Vivien]] - [[Vivika]] == Õ == [[Õie]] - [[Õiela]] - [[Õilme]] - [[Õnne]] - [[Õnnela]] - [[Õnneli]] == Ä == [[Ädu (eesnimi)|Ädu]] - [[Äli]] - [[Älis]] - [[Ännifriid]] == Ö == [[Ööle]] == Ü == [[Ülla]] - [[Ülle]] - [[Ülli]] - [[Ülve]] - [[Ülvi]] - [[Ürge]] - [[Üüve]] == X == [[Xenia]] == Y == [[Yana]] - [[Yoko]] - [[Yvette]] - [[Yvonne]] ==Vaata ka== * [[Mehenimede loend]] [[Kategooria:Naisenimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] gxzhfwdzip6ech40hg8vmntr4kf3jrt Kasutaja arutelu:Sillerkiil 3 322996 6759423 6758343 2024-11-11T17:42:26Z Pikne 13803 6759423 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Sillerkiil! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. aprill 2013, kell 23:15 (EEST) == Tõlketalgute lõpetamine == Tere! Suur tänu, et võtsite osa tänavustest tõlketalgutest. Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 20. juunil kell 17.00 Euroopa Majas Tallinnas, aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt. Koosviibimisel antakse üle auhinnad tublimatele tõlkijatele ning pakutakse veini ja suupisteid. Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate lõpetamisest osa võtta. Ootame Teid väga! Lugupidamisega Rita Niineste Keelenõustaja Euroopa Komisjon DGT-Tallinn Tel. 626 44 03 e-post: rita.niineste@ec.europa.eu == Artiklite loomisest == Sul kipub uute artiklite juures olema mõningaid tüüpvigasid. Selle puhul on hea uurida, et mida teised su artiklite juures muudavad. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Uku_Vainik&type=revision&diff=5809033&oldid=5808945 Näide]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. jaanuar 2021, kell 20:35 (EET) Lisaks eelnevale peaks jälgima ka, kas on (loodavale) artiklile ka linke (vasakus menüüs "lingid siia"). Näiteks kõik isikuartiklid peavad olema ka biograafiate loendis, soovitatavalt ka sünnikuupäeva (kui on teada) ja ameti järgi (kui on selline loend). [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 29. jaanuar 2021, kell 22:46 (EET) :Loendite vajalikkuse osas esineb küll lahkarvamusi. Nt mina ei pea sellist loendite ülistamist sugugi tarvilikuks. Küll aga artikli leitavuse huvides küll sobilik üle kontrollida, et mis sinna lingib ja kas kuskile peaks mõne lingi juurde lisama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. jaanuar 2021, kell 22:58 (EET) ::Viimase iseloomustamiseks sobib nt [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=J%C3%BCri_Jagom%C3%A4gi&type=revision&diff=5810716&oldid=5681398 see]. Aga muidu on ka nt see "Vaata ka" sektsiooni täiendamine üheks selliseks võimaluseks. Seal on lihtsalt need võimalused piiratumad ja lugeja ei pruugi alati aru saada, et kuidas artikliteema ja ligitav nähtus omavahel suhestuvad. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. jaanuar 2021, kell 23:59 (EET) ---- Vikipeedias on punkt pildiallkirjade lõpust reeglina ära jäetud, vt ka [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=444]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. veebruar 2021, kell 20:23 (EET) == Lisapildid == Vt [[Malli arutelu:Lisapildid]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. veebruar 2021, kell 21:50 (EET) Vaatasin. See nõue "Malli lisamisel tuleb (artikli arutelus) mainida, kus sobivaid pilte leidub." jäi natuke arusaamatuks – kui mul oleks see pilt kuskilt võtta, siis ma lisaks juba pildi, mitte malli. Ma lisan malli selle mõttega, et pildistamist ootavate objektide nimekirjas oleks vastav artikkel olemas ja keegi (nt ma ise) sobival hetkel läheks ja teeks selle pildi.--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 23. veebruar 2021, kell 22:05 (EET) : Nojah, selle malli otstarve on ülejäänud varasemate kommentaar põhjal üldse natuke arusaamatu. Selleks et piltideta artikleid leida, ei pea iseenesest neid artikleid ükshaaval ära märkima. Ma tegin nüüd malli aruelus ettepaneku see kõigist artiklitest eemaldada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 17:29 (EET) :: Kuidas neid piltideta artikleid siis edaspidi leiab?--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 24. veebruar 2021, kell 17:48 (EET) ::: Tõin viidatud arutelus paar võimalust välja. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 18:05 (EET) : Kui seda malli artiklisse lisad, siis lisa palun artikli ette, kuhu kõik muud teated tavaliselt lisatakse. Muidu jääb imelik. Alajaotuse alla lisamine on ka OK. : Märkasin seda muudatust: [[Eri:Erin/5866724]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 26. mai 2021, kell 16:13 (EEST) ---- Meil on tänavartiklid seni olnud enamasti ilma koordinaatideta. Kui koordinaadid lisada, siis tuleks minu meelest ära märkida, kas tegu on tee alguse või lõpu koordinaatidega. Muu suvalise punkti koordinaadid on joonobjekti puhul minu meelest semantiliselt küsitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 17:29 (EET) : Siis on kummaline, et need tänavad koordinaate vajavate artiklite nimekirjas on.--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 24. veebruar 2021, kell 17:48 (EET) :: Sellistesse nimekirjadesse võib igasuguseid asju sattuda. Mõnel juhul on mõeldav ka koordinaatide mall eemaldada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. veebruar 2021, kell 22:02 (EET) ::: Mhmh. Nt kaitsealused puud, mis on hävinud.--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 23:20 (EET) Teed koordinaatide lisamisel head tööd. Võimalusel võiks koordinaadid sisestada Vikiandmetesse, kuhu juhatab link "Andmeüksus" artikli kõrval. Nii nagu on koordinaadid näiteks [[:d:Q12368759|siin]]. Sealtkaudu saab neid lisaks Vikipeedia artiklile kasutada ka mujal (näiteks [https://w.wiki/32bt kaardipäringus koordinaatide ja pildiga puudest]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. veebruar 2021, kell 22:02 (EET) : Uurin--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 23:21 (EET) :: Kui koordinaadid on Vikiandmetes, siis iseenesest pole tarvis neid eraldi Vikipeediasse sisestada. Kohe pärast Vikiandmetes muudatuse tegemist vist küll koordinaadid Vikipeediasse ei ilmu. Ilmuvad, kui teha tühimuudatus (salvestades ilma muudatusi tegemata) või kui muuta artiklis midagi muud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. veebruar 2021, kell 16:03 (EET) == ETIS == Tervist!<br/>Teed head tööd! Mul on siiski üks tagasihoidlik remark. Meil on olemas [[mall:ETIS|mall ETIS]]. Kasutada saab nt nii: <nowiki><ref>{{ETIS|eesnimi_perenimi}}</ref></nowiki>. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 1. september 2021, kell 21:12 (EEST). == Kuu vikipedist == Tere! Palju õnne juba teise kuu vikipedisti tiitli puhul sel aastal! Palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee ja lepime kokku auhinna üleandmise! --[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. september 2021, kell 20:48 (EEST) :Pidu ja šampanje! [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. september 2021, kell 22:33 (EEST) == Nädala pildindus == Sa oled usinasti pilte lisanud ja eks neid hakkab vast peagi vaikselt ka [[Vikipeedia:Nädala pildid|nädala piltidena]] Vikipeedia avalehele jõudma. Oleks sul ehk [[Vikipeedia:Nädala piltide valimine|nomineerida siin]] nt 5 oma enda arvates õnnestunumat ülesvõtet? Ma teist sama palju juba üles lükkasin, aga eks sealt leiaks veel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. oktoober 2021, kell 00:34 (EEST) :Lisasin viis. Jäi veel enam kui viis tulevikuks varukski. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 5. oktoober 2021, kell 08:57 (EEST) ::Märgiks eraldi ära, et võid julgelt oma loomingut nomineerida ka '''[[:commons:Commons:Featured media|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 01:40 (EEST) :::Aitäh vihjamast. Uurin :) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 08:46 (EEST) ::::Kui sul kuskil mingi foto ([[:commons:Commons:Featured pictures|sest on ka see]]) või video eeskujulikuks valitakse, siis ma paneks sind '''[[Vikipeedia:Meie fotograafid|siia]]''' ka üles. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 22:57 (EEST) == Foto infokasti == Tere, ons Sul mõnda head ülesvõtet Tartu linnast jagada (soovitavalt suurepärase nurga alt aerofotot, kus nähtuks heal juhul Kesklinn ja Emajõgi)? Seda on vaja erinevatesse Vikipeediatesse Tartust kirjutatud artiklite infokaste ilmestama. Praegused fotod on sellised, nagu nad on. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 00:58 (EET) :Hommikust. Oma viimatistel tiirutustel sihtisin pigem linna äärealasid, aga paar kesklinnaklõpsu sai kah tehtud, sobran pisut failides. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 07:00 (EET) ::Ei-jah, isiklikes varudes on ikkagi sama seis, mis mu commonsisse laetutes. Ma ei tea, kuivõrd need su soovituga haakuvad, siin on Emajõgi nähtav: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Aerial_view_of_Supilinn_above_Oa_street_in_Tartu,_Estonia.jpg ::Siin kah taamal sinetab: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_downtown_2.jpg ::Siin on Delta hoone ees natuke näha: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:DJI_0501_Tartu_downtown.jpg ::Siin on Kaarsilla juures pigem aimatav: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3f/Lossi_street_in_Tartu%2C_Estonia.jpg ::Emajõge ja Tartut on mul rohkem Supilinna kaadrites (natuke on seal ka kesklinna): https://commons.wikimedia.org/w/index.php?search=supilinn&title=Special:MediaSearch&go=Mine&type=image ::Päris Ülejõe kohalt kesklinna ja jõge ei salvestanud, eeldasin, et see on nii ülepildistatud motiiv, et mis mul tost ikka sihtida. Aga eks võin selle kaadrivajaduse kõrvataha pista ja järgmine kord jäädvustada. Üks drooniprojekti mõte mul Emajõe ja Tartuga seoses mõlgub meeles niikuinii. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 08:09 (EET) :::Päevast. Kasutasin hetkel neljandat varianti (mis on Lossi tänava kohal pildistatud). Tänades... [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 13:49 (EET) ::::Näe, püüdsin täna mõned kaadrid tuult ja raadiosidehäireid trotsides teha, see rakurss küll õhtupäiksega hästi ei passi, aga vist parem kui too viimatine variant. Eks pean järgmine kord hommikul minema [https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_arch_bridge_and_town_hall_in_may_2022_DJI_0078_Tartu.jpg][[c:File:Tartu arch bridge and town hall in may 2022 DJI 0078 Tartu.jpg|https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_arch_bridge_and_town_hall_in_may_2022_DJI_0078_Tartu.jpg]] [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. mai 2022, kell 21:45 (EEST) ==Viidete korrastaja== Siin on veel üks soovitus: [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja]]. Väga mugav kasutada, kui on vaja viiteid manipuleerida. [[Eri:Erin/6079326]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. aprill 2022, kell 21:37 (EEST) Ja <nowiki><references /></nowiki> kohal võiks kasutada <nowiki>{{viited}}</nowiki>. Ülalolev tööriist eeldab ka seda. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. aprill 2022, kell 21:42 (EEST) ==Sa teed head tööd== Sa teed head tööd hoolimata sellest, kui kellegi arvates peaks midagi teisiti tegema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 08:21 (EEST) :Aitäh :) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 13. august 2022, kell 07:42 (EEST) :: Massiline viidete nõudmise siltide artikleisse lisamine on Vikipeedia risustamine. Need jäävad siia vedelema aastateks, sest keegi ei hakka iga lause taha viidet lisama. Täna vaatab siit vastu kümneid artikleid, kus kogu toimetamine seisneb siltide lisamises. Näiteks [[Monika Haukanõmm]]. Ajaloost on näha, et MH on ise endast artiklit täiendanud, aga usin viitenõudmiste lisaja nõuab, et inimene kinnitaks enese kohta käivat infot kuue viitega. Või [[põlevkivi]]. Artikkel on varustatud rohkete viidetega allikatele: 'Vaata ka', kaheksa viidatud allikat - entsüklopeedia, artiklid, raamatud, kaks ühikut kirjandust, välislingid, keelelingid. Täna lisatud viitenõuded on kontrollitavad paljudest allikaist. Need sildid jäävad sinna vedelema alatiseks. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:18:0:0:0:D643|2001:BB8:2002:18:0:0:0:D643]] 5. detsember 2022, kell 18:16 (EET) :::Ei nõustu. :::Iga artiklis antud fakt (eriti kõiksugu ülivõrdelised "suurim", "olulisim", "tähtis" jne) peab olema viitega toetatud, sest siis saab lugeja minna ja allikast selle fakti kohta täpsemalt vaadata ning seda infot ka kasutada – viimati näiteks 1930. aasta kahekroonine, mis esmapilgul asjalik, aga viidatud nõrgalt. Kui hakkasin sealset ühte fakti, millel konkreetset viidet polnud, kontrollima, sest tahtsin seda väidet kasutada teises artiklis, siis ma ei leidnud kuskilt sellele kinnitust. Aga internetis on näha, et see faktiväide juba levib. Nii need alusetud legendid tekivad. :::Ka "inimene ise enda(tehtu) kohta kirjutas, järelikult on nii" ei pea paika, sest siis tekivad olukorrad, nagu viimati Vanamehe multikaga, kus tülliläinud autorid vastakuti artikleid ümber tegid. Ja näiteks poliitikute artiklites võtame siis kah iga viitamata väidet puhta kullana või? :::Igapäevaselt artikleid ja nende toimetamisi üle vaadates jääb pidevalt silma toimetamisi, kus artiklis on üks faktiväide vahetatud risti vastupidise vastu ja samas kumbki toimetaja ei vaevu oma väidet viitama. Lihtsalt üks ütleb nii, teine ütleb naa. :::Viidete nõudmine on vikipeedia peamine kvaliteedigarantii ja kui me seda ei nõua, siis võibki igaüks süüdimatult vikisse kirjutada, mis pähe tuleb. Ka artikli lõpus vihje, et teave pärineb mingist raamatust, pole kuigi väärtuslik, kui puudub täpne kohaviide, lehekülg. :::Mall "viita" pole mitte risustamine, vaid hoiatusmärk lugejale, et artikkel ei vasta nõuetele ja sealsesse infosse tuleb ettevaatlikult suhtuda. Probleem pole mitte malli lisamises, vaid kümnetes autorites, kes loobivad artiklid infot täis, mida aga pahaaimamatul lugejal on keeruline kasutada. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 5. detsember 2022, kell 18:42 (EET) ::::Selle asemel, et päev läbi silte riputada, võiks mõne viite lisada, kus see tõesti vajalik on. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:18:0:0:0:83DE|2001:BB8:2002:18:0:0:0:83DE]] 5. detsember 2022, kell 18:58 (EET) ==Administraatorikandidaat== Seadsin Teid üles administraatorikandidaadiks. Teatage palun lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas olete nõus kandideerima. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:35 (EEST) Oled nüüd administraator. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2022, kell 17:49 (EEST) :Pean nüüd siis kuskilt luua hankima. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 29. august 2022, kell 10:51 (EEST) ---- Blokeerida üldiselt pole tarvis, kui sodija tegi vaid ühe muudatuse või kui sodimisest on näiteks pool tundi möödas ja sodija on tõenäoliselt Vikipeedia vastu huvi kaotanud. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 49#Blokeerimisest]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. november 2022, kell 19:52 (EET) Tere. Kas saaksid kustutada lehekülje [[Ring FM]]? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 28. november 2022, kell 09:22 (EET) :Tehtud. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 28. november 2022, kell 10:58 (EET) == Viitamise märkus == Tere! Lisasite mõned päevad tagasi märkuse viidete puudumise kohta ning esitasin selle kohta Teile küsimuse [[Arutelu:2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)]]. Küsimus nimelt, et kuna on tegu ühe üritusega, siis ma isiklikult ei näe vajadust iga punkti taha sama viidet panna, vaid lisasin konkreetse ürituse (aastakäigu) kodulehe "Vaata ka" peatükki. Kui mingit muud märkimisväärset infot mujalt peaks tulema, siis muidugi see saab ka vastavale allikale viidatud. Võib-olla Teil on siin mingid muud kokkulepitud reeglid, siis palun lihtsalt vastust. Tänan, [[Kasutaja:Angmar Brekker|Angmar Brekker]] ([[Kasutaja arutelu:Angmar Brekker|arutelu]]) 20. detsember 2022, kell 08:27 (EET) :Välislink ei asenda viidet, välislink võib anda lisateavet, kui näiteks on jutt korvpallurist, siis saab välislingina lisada youtube'i lingi, kust inimene saab teda mängimas vaadata vms. Mu jaoks on häiriv, et lisaks muudele viitamisvigadele on tendents kõiksugu sportlaste, spordisündmuste, ajaloosündmuste ja geograafiliste või halduspunktide artikleid pahatihti viideteta luua. Vikipeedia vormistus- ja viitamisreeglid on leitavad https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine ja https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vormistusreeglid [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. detsember 2022, kell 08:39 (EET) ::Tänan vastuse eest ning proovin täpsemini viidata ürituste puhul. Mainiks ka, et sellisel juhul on siin vikipeedias küll suur töö ees, sest enamus spordiüritusi, kust otsisin ülesehituse, tabelite jms šnitte, seal pole isegi kodulehte välja toodud rääkimata viidetest. Jõudu! [[Kasutaja:Angmar Brekker|Angmar Brekker]] ([[Kasutaja arutelu:Angmar Brekker|arutelu]]) 20. detsember 2022, kell 09:44 (EET) :::Kahjuks on jah hulk artikelid, kus pole ühtegi allikat märgitud. Põhiasi on see, et lugejal oleks arusaadav, kust mingid väited pärinevad. Ei pea tingimata iga punkti viitama. Võib tabelite alla lisada märkuse "Allikas: [x]" või tabeli/loetelu/lõigu ette, et "vastavalt x-le on nii.[viide x-le]" vms. Hea eeskuju on nt [[en:2022 FIFA World Cup]]. Nt Euroopa Liiga artikli peatükis "Alagrupiturniiri protseduur" võiks piisata ühest viitest ja avalausest "vastavalt võistlusjuhendile toimub alagrupiturniir järgnevalt.[viide]" vms. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. detsember 2022, kell 10:43 (EET) == Märkus viitamise kohta == Tere! Ajakohastasin 22. detsembril artiklit keelehooldekeskuse kohta ja sinna on lisatud märkus, et artiklis ei ole piisavalt viiteid ([[Keelehooldekeskus]]). Täiendasin seejärel pisut veel. Palun öelge, kust on viiteid puudu või mida olen valesti teinud ning mida tuleks veel teha, et selle märkuse võiks eemaldada. Tervitades Helika1 [[Kasutaja:Helika1|Helika1]] ([[Kasutaja arutelu:Helika1|arutelu]]) 29. detsember 2022, kell 16:18 (EET) :Tere :Palun tutvuge ka artikli arutelus lisatud materjalidega, näiteks Wikimedia youtube'i kanali õppevideotega. Praegusel kujul on artiklile lisatud välislingid, mitte viited. Välislingid võiksid olla artikli lõpus ja pakkuda soovi korral lisateavet (näiteks on soov osutada mingile videole, mida autoriõigused otse Commonsisse ei luba laadida, näide: https://et.wikipedia.org/wiki/Punane_lodjapuu_aasal), neid ei kasutata artikli sees. Viited vormistatakse teisiti. :Vormistamine: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vormistusreeglid :Viitamine: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine :Õppevideod: https://www.youtube.com/@wikimediaeesti/videos [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 29. detsember 2022, kell 16:40 (EET) ::Tere! ::Aitäh vastuse eest! Tutvusin õppevideoga viite lisamise kohta. Ent palun täpsustage, kuhu ma konkreetselt need viited peaksin lisama. Mulle tundub praegune artikkel lugejasõbralik - klõpsates saab kohe sobivale lehele. Kas aga mõtlesite, et kõik välislingid tuleks asendada viidetega? Nt kas Eesti Keele Instituudi koolituskeskuse ja Digari välislingi asemele peaksin panema viite? Kas keelehooldekeskuse brošüüride välislinkide asemel peaksid olema viited, nii et lugeja ei saa klõpsates kohe brošüüri minna lugema, vaid peab enne alla sõitma ja sealt selle viite võtma? ::Vabandust, olen selles asjas võhik ja soovin konkreetse artikli kohta konkreetset nõu. Lodjapuu video näide mind ei aita, sest sellega pole siin tegu. [[Kasutaja:Helika1|Helika1]] ([[Kasutaja arutelu:Helika1|arutelu]]) 30. detsember 2022, kell 17:00 (EET) ::Tere! ::Olen lisanud veel viiteid. Samuti kohtusime Ivo Kruusamäega, kes jagas palju konkreetseid ja kasulikke näpunäiteid just selle artikli kohta ning struktureeris selle teisiti. Temalt sain teada, et probleem on muu hulgas selles, et keelehooldekeskuse koordinaatorite viiteid on puudu. Osal koordineerijatel on see enda vikikandes ka kirjas. Ent osa kohta ei ole andmeid ja neid ei saa lisada, kui just mitte kirjutada HTMile ja küsida, kas nad on nõus jagama dokumente, millega neid ametisse määrati. ::Lisasin veel ühe veidra arhiivilehekülje, mis võib peagi kustuda, sest EKI muudab praegu oma kodulehte. Asutust ei ole enam olemas, seepärast on keeruline viiteid leida, sest osa lehti on lihtsalt suletud ja osa on parooli all (https://portaal.eki.ee/koolitused?password-protected=login&redirect_to=https%3A%2F%2Fteatmik.eki.ee%2Fkoolitused%2F2880-keelehooldekeskus.html%3Fselected%3D7554). Praegu veel mäletatakse, kes mida tegi, varsti on see teadmine ununenud - pigem ehk ikka kirja panna? Teine variant on see koordinaatorite info siis lihtsalt kustutada. ::Kas on veel viiteid, mida peab lisama, asju, mida peab tegema, või võib selle märkuse eemaldada? ::Tervitades [[Kasutaja:Helika1|Helika1]] ([[Kasutaja arutelu:Helika1|arutelu]]) 15. jaanuar 2023, kell 12:24 (EET) Märkasin, et nõuate viiteid aastakümnetetaguste faktide kohta. Kellel ikka nii vanu ajalehti alles oleks, et lisada viide isikuartiklisse, kus on kirjas, et isik on aastakümneid tagasi mõne Toronto kõrgkooli lõpetanud? Või ehk teate, kus on dokumenteeritud reisilaeval [[Tallinn (laev)|Tallinn]] enne 1966. aastat, s.t enne laeva Eestisse jõudmist tekkinud vigastusi? Kui mõnel vikipedistil selliste seikade kohta mõni allikas silma hakkab, küll ta siis viite lisab. Aga kui lisate malli, et artiklis on vähe viiteid, jääb kogu artiklist ebausaldusväärne mulje. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 28. jaanuar 2023, kell 23:08 (EET) :See mall osutab korrektselt, et üks osa sisust on viitamata ja küsitava usaldusväärsusega, mitte ülejäänud artikkel, kus viited kenasti olemas. Alternatiiv oleks viitamata sisu kohe ära kustutada (siis oleks kogu artikkel usaldusväärne), aga esialgu võib sellise malliga tähelepanu juhtimise kaudu ergutada väite lisajat või muidu teadjaid asjakohast viidet (kui see eksisteerib) juurde panema ja kustutada alles siis, kui küllaldase aja jooksul asi paremaks ei lähe. Kui Toronto kõrgkooli lõpetamise vms väide on viitega tõendamata, siis meil polegi põhjust uskuda, et see sündmus toimus või et see oleks piisavalt oluline. Kui viite lisajal on teada, kust vanast ajalehest ta selle võttis, siis ta võibki sellele ajalehele viidata. Lugejatel endil ei pea tingimata sama lehenumber kodus olema, piisab sellest, et väide on viite kaudu põhimõtteliselt ja realistlikult kontrollitav, nt raamatukokku minnes. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 29. jaanuar 2023, kell 11:04 (EET) :: Ma märgiksin siiski, et ka viidete olemasolu ei taga usaldusväärsust. Allikaid tuleb osata lugeda ja tõlgendada. Filosoofilistes akadeemilistes artiklites on tavaline, et refereeritud seisukohti moonutatakse, mõnikord lausa vastupidiseks. Teiste alade kohta ma lihtsalt ei tea. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. jaanuar 2023, kell 15:29 (EET) :::Seda muidugi. Viite olemasolu on esimene samm ja annab lugejatele võimaluse kontrollida vikiartikli vastavust viidatud allikale. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 29. jaanuar 2023, kell 16:11 (EET) Toronto ülikooli näite puhul oli kogu artikkel tuginenud peamiselt ühele viisakale allikale, millele oli artikli lõpus viidatud. Mulle tundub kohatu märkus eraldi viite nõudmiseks ülikooli lõpetamise kohta, kui see oli samast allikast. Ma ise olen samuti kirjutanud isikuartikleid näiteks väliseestlaste juubelijuttude ja nekroloogide põhjal ning allikale viidanud. Kui keegi hakkab nüüd iga rea kohta viiteid nõudma või - mis veelgi hullem - viitamata lõike kustutama, siis tollal kasutasingi võimalust, et pärast vikiartikli kirjutamist sain lehe vanapaberisse panna. Alternatiiv on, et neid artikleid muidu ei oleks.[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 1. veebruar 2023, kell 00:15 (EET) ::::Aa, no sel juhul saab selle artikli lõpus oleva viite lihtsalt vastava või iga lõigu järele panna. Kui kogu artikkel põhineb vaid ühel allikal, siis kirjutaja seisukohast võib tunduda lihtsam allikat vaid korra artikli lõpus mainida, aga lugeja ei tea, kas kõik väidetu ikka on võetud sealt. Samuti võib keegi vahepeal lisada sisu, mis ei pärine tollest allikast.--[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. veebruar 2023, kell 09:31 (EET) == Deliatyn and Zarichchia == Hello! I have a great request to translate into Estonian the articles about two settlements of the Ivano-Frankivsk Oblasts, namely the urban-type settlement of [[:en:Deliatyn|Deliatyn]] and the village of [[:en:Zarichchia,_Nadvirna_Raion,_Ivano-Frankivsk_Oblast|Zarichchia]]. I will be very grateful if you do! I am turning to you, because I see that you previously participated in the editing of settlements of Ukraine. [[Kasutaja:JimSeUa|JimSeUa]] ([[Kasutaja arutelu:JimSeUa|arutelu]]) 30. märts 2023, kell 01:09 (EEST) == Viited == Sa kasutad Citeri tööriista viidete lisamiseks praegu. Aga hetkel (juba aasta algusest tegelikult) saab visuaaltoimetis ja visuaaltoimeti vikiteksti režiimis lisada viiteid ka automaatselt (Lisa viide -> Automaatne). Oma sügavuses kasutavad nii Citer kui ka visuaaltoimeti automaatne viide sama Citoidi süsteemi. Aga Citer koostab tulemuseks ingliskeelse malli. Mida tuleb veel omakorda kopeerida. Automaatse viite puhul ei ole vaja kopeerida, see lisab viite ise. Tulemus on erinevalt Citerist eestikeelne viitemall. Teksti lugejale lõpptulemuses vahet pole. Muidugi võiks viite väljad samas kohe ka üle vaadata, sest automaatse tööriista puhul ei saa kunagi kindel olla, et kõik väljad on 100% õigesti täidetud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 29. juuli 2023, kell 13:19 (EEST) ---- Ma olen põhimõtteliselt nõus, et viitamine on väga oluline, aga iga lõigu järele selle malli lisamine ei tee artiklit paremaks. Täiesti viitamata artiklite jaoks on mall {{t1|Viitamata}}. "lisa viidet" tuleks kasutada ainult kahtlaste lõikude/väidete puhul n-ö "tavalistes artiklites". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. oktoober 2023, kell 22:39 (EEST) == Sisutõlge == Sisutõlge loob muuhulgas igasugust jama (eriti just viidetega) ja seda oleks hea parandada otse lähteteksti režiimis. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. jaanuar 2024, kell 12:22 (EET) :Tavaliselt püüangi parandada, aga alati kohe ei jõua ja siis vahel päris unub. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 3. jaanuar 2024, kell 12:58 (EET) == Thank you for being a medical contributors! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {| style="background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;" |rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|130px]] |style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2023 Cure Award''' |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2023 you '''[https://mdwiki.org/wiki/WikiProjectMed:WikiProject_Medicine/Stats/Top_medical_editors_2023_(all) were one of the top medical editors in your language]'''. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:Wikimedia_thematic_organizations|thematic organization]] whose mission is to improve our health content. '''[https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdWfjVFbDO4ji-_qn2SsAgdCflhcOZychLnr1JUacsPaBr1eA/viewform Consider joining for 2024]''', there are no associated costs. Additionally one of our primary efforts revolves around translation of health content. We invite you to '''[https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/index.php try our new workflow]''' if you have not already. Our dashboard automatically [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/leaderboard.php collects statistics] of your efforts and we are working on [https://mdwiki.toolforge.org/fixwikirefs.php tools to automatically improve formating]. |} Thanks again :-) -- [https://mdwiki.org/wiki/User:Doc_James <span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]]''' 4. veebruar 2024, kell 00:25 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_Other_Language_Editors_2023&oldid=26173705". --> == Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have. This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called "regional wishlist list"), and many other options. ''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.'' Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here'''] Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''. I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> ---- Blokeerida üldiselt pole tarvis, kui sodimisest on juba tükk aega möödas (sodija tõenäoliselt pole enam Vikipeedias) ja kui samalt IP-aadressilt pole varem sodimas käidud. Vt ka kommentaare ja näiteid siin: [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 49#Blokeerimisest]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. november 2024, kell 22:23 (EET) ---- Kas lisad malli {{tl|täienda}} lihtsalt sellepärast, et artikkel on lühike? Mallis olev märkus on sõnastatud küll üsna üldsõnaliselt, aga seda malli on varem kasutatud pigem siis, kui artikkel on nii puudulik, et artikli põhjal jääb teemast vildakas pilt. Näiteks siis, kui definitsioon on puudulik või kui kirjas on midagi väga kõrvalist ja olulisem on jäetud ütlemata. Malli juhendis on praegu, et selle võiks lisada artiklitesse, kus "teema on puudulikult või arusaamatult defineeritud". Mulle tundub, et enamikus artiklites, kuhu seda malli lisad, sellist probleemi otseselt ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. november 2024, kell 19:42 (EET) 3o8r42gqzi9mcqmp0znugdkr0sujts8 Juhan Voolaid 0 324677 6759633 6757367 2024-11-12T08:24:10Z 213.184.43.2 /* Isiklikku */ 6759633 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{vikinda}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=detsember}} '''Juhan Voolaid''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1971]]) on eesti kirjanik. Ta lõpetas 1989. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja on õppinud [[Tartu Ülikool]]is geograafiat.{{lisa viide}} Ta oli 2021. aastal [[Tartu linnakirjanik]]. {{lisa viide}} ==Looming== Kirjutab põhiliselt ilukirjandust, Tartus on korraldatud tema fotonäitusi kodulinnast.{{lisa viide}} ===Raamatud=== * "Erakordne info Maa elanikele" Habemega Naine, 2008 * "Kullamäe lood" [[Atlex]], 2012 * "Hokimängija Tartu linnamüüril" Atlex, 2014 * "Aastaraamis Tartu" pildialbum, Atlex, 2014 * "Supergripp Anton" Hea lugu, 2015 * "Ideaalne taies" Hea lugu, 2016 * "Tartu õuduskaupmees" Hea lugu, 2016 * "Läbilööjalammas ja marukoer" Hea lugu, 2017 * "Tuhastunud külavanem" Kuuloom, 2018 * "Tartu 1971-1983. Jõmpsika mälestused" Kuuloom, 2020 * "Tartu Jaani ürik ja elu mõtte räpane saladus" Kuuloom, 2021 * "Ülikorvpalluri loomine" Kuuloom, 2022 * "Kommikoletis" Kuuloom, 2022 * "Eesti tänapäevased muinasjutud" Kuuloom, 2023 ===Üksikud lood=== * "Musta mantliga mees" – kogumikus "Musta mantliga mehed" MIXI, 2009 * "Maske ei saa kanda igavesti" – Looming, märts 2015 * Peatükke kogumikust "Tuhastunud külavanem" – Looming, jaanuar 2017 * [http://vikerraadio.err.ee/v/jarjejutt/saated/729d365d-594d-46d7-8657-3abcc452257d/jarjejutt-juhan-voolaid-asjade-kokkukrabamine-1 Asjade kokkukrabamine (raamatust "Tartu õuduskaupmees") – ERR, saatesari "Järjejutt", loeb Hannes Kaljujärv] * "Lõvi" (lühijutt kogumikust "Läbilööjalammas ja marukoer") – Looming, august 2017 * Voolaid vestab – järjena 15 peatükki kogumikust "Tuhastunud külavanem" – Linnaleht, mai-august 2017 * "Lõvi" (lühijutt kogumikust "Läbilööjalammas ja marukoer") – kogumikus "Eesti novell 2018", MTÜ Eesti Jutt 2018 * "Лев", журнал "Вышгород" 1-2/2019 * "Kaotada tuleb osata" – järjejutuna ajakirjas "Jalka" 05.2021 – 10.2021 * "Bobi kolmas mees" – Looming, juuli ja august 2021 * "Saavutustega mehed" – Looming, september 2022 * "Müügiesindaja ja geniaalne valem" – Looming, juuni 2023 * "Tänutundeäri" – Vikerkaar, juuni 2023 * "Armastus esimesest silmapilgust" – Looming, jaanuar 2024 * "Vaba tegu" – Looming, juuli 2024 ===Üksikud lastelood=== * "Kommikoletis" – Täheke, juuli/august 2020 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/338257 "Kommikoletis" – ERR arhiivi helifail (07.03.2021), loeb Argo Aadli] * "Varesele valu" – Täheke, november 2020 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/338256 "Varesele valu" – ERR arhiivi helifail (07.03.2021), loeb Argo Aadli] * "Jõulukana" – Täheke, detsember 2020 * [https://arhiiv.err.ee/guid/176375 "Jõulukana" – ERR arhiivi helifail (07.03.2021), loeb Argo Aadli] * "Lumememm ja kevad" – Täheke, märts 2021 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/juhan-voolaid-lumememm-loeb-haide-mannamae "Lumememm" – ERR arhiivi helifail (10.07.2022), loeb Haide Männamäe] * "Isesõitvad jalgrattad" – Täheke, juuli/august 2021 * "Number ühe ja A-tähe tüli" – Täheke, september 2021 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/juhan-voolaid-number-uhe-ja-a-tahe-tuli-loeb-aarne-soro "Number ühe ja A-tähe tüli" – ERR arhiivi helifail (10.06.2022), loeb Aarne Soro] * "Onu Roberti auto" – Täheke, jaanuar 2022 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/juhan-voolaid-onu-roberti-auto-loeb-rein-oja "Onu Roberti auto" – ERR arhiivi helifail (10.06.2022), loeb Rein Oja] * "Kook" – Täheke, veebruar 2022 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/juhan-voolaid-kook-loeb-harriet-toompere "Kook" – ERR arhiivi helifail (10.06.2022), loeb Harriet Toompere] * "Tondisöömismasin" – Täheke, mai 2022 * "Majasööja koll" – Täheke, juuni 2022 * "Gepardi ja auto võidujooks" – Täheke, september 2022 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/juhan-voolaid-gepard-ja-auto-voidusoit-loeb-kaspar-velberg "Gepardi ja auto võidujooks" – ERR arhiivi helifail (23.03.2023), loeb Kaspar Velberg] * "Aron ja mustus" – Täheke, oktoober 2022 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/juhan-voolaid-aron-ja-mustus-loeb-rasmus-kaljujarv "Aron ja mustus" – ERR arhiivi helifail (14.05.2023), loeb Rasmus Kaljujärv] * "Kuul, kes ei tahtnud lumesõda mängida" – Täheke, jaanuar 2023 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/juhan-voolaid-kuul-kes-ei-tahtnud-lumesoda-mangida-loeb-rasmus-kaljujarv "Kuul, kes ei tahtnud lumesõda mängida" – ERR arhiivi helifail (23.03.2023), loeb Rasmus Kaljujärv] * "Päikesetõusu nupp" – Täheke, märts 2023 * "Mesi ja saapad" – Täheke, juuli-august 2023 * "Rebane, konn ja valgusfoor" – Täheke, oktoober 2023 * "Uus ja vana kell" – Täheke, märts 2024 * "Väike pilv" – Täheke, juuli-august 2024 ===Artikleid=== * [http://tarbija24.postimees.ee/1815049/kuu-aega-enne-soda-gruusia-reisikiri Kuu aega enne sõda: Gruusia reisikiri – Tarbija24 13.08.2008] * [http://www.vandra.ee/FB/Vandra_leht_juuli_2013_.pdf Rattaralli kui päikesemaa – Vändra Teataja 07.2013] * [http://reisiajakiri.gomaailm.ee/salaparane-avastus-bulgaarias/ Salapärane avastus Bulgaarias – GO Reisiajakiri 08.2013] * [http://tarbija24.postimees.ee/2773632/napoli-ouduslood-ja-tegelikkus Napoli – õuduslood ja tegelikkus – Postimees 26.04.2014] * [http://www.tartuekspress.ee/?page=1&id=2169 Melanhoolia ja rock‘n‘roll – Tartu Ekspress 06.06.2014] * [https://www.ohtuleht.ee/585325/tartu-sai-endale-vana-fuusikahoone Tartu sai endale vana füüsikahoone – Tartu Linnaleht 26.06.2014] * [http://www.vandra.ee Argimurede sekka püsti löödud post – Vändra Rattaralli – Vändra Teataja 06.2014] * Keisrit oodates – Pere ja kodu, juuli 2015 * Elu piimaplaneedil – Pere ja kodu, august 2015 * [https://issuu.com/fotoajakiripositiiv/docs/positiiv_24_2016_ Emajõe maalitud Tartu – Positiiv, 24/2016 KEVAD] *[https://arvamus.postimees.ee/6713687/juhan-voolaid-mina-tean-mis-sunnib-kihutama?_ga=2.31019706.443168558.1561443834-2047736322.1526970073 Juhan Voolaid: mina tean, mis sunnib kihutama, Postimees 22.06.2019] *[https://tartu.postimees.ee/7204823/juhan-voolaid-kas-suku-voiks-tulla-keskparki-jah-voiks Juhan Voolaid: Kas Süku võiks tulla keskparki? Jah, võiks – Tartu Postimees 19.03.2021] *[https://tartu.postimees.ee/7223174/mis-saaks-kui-kirjanikud-haihtuksid Mis saaks, kui kirjanikud haihtuksid? – Tartu Postimees 13.04.2021] *[https://tartu.postimees.ee/7280545/juhan-voolaid-piiluaugud-minevikku Juhan Voolaid: piiluaugud minevikku – Tartu Postimees 21.06.2021] * "Vabaduskadedus" – Looming, juuli 2021 *[https://sirp.ee/s1-artiklid/lopulugu/tuttava-linna-tuled-tartu-ilu-alus/ "Tuttava linna tuled – Tartu ilu alus" – Sirp 30.07.2021] *[https://tartu.postimees.ee/7358992/juhan-voolaid-ajupestute-vastasseis Juhan Voolaid: ajupestute vastasseis – Tartu Postimees 13.10.2021] *[https://tartu.postimees.ee/7473057/juhan-voolaid-sojast-suust-ja-ajupesumasinast Juhan Voolaid: sõjast, süüst ja ajupesumasinast – Tartu Postimees 10.03.2022] *[https://tartu.postimees.ee/7578180/juhan-voolaid-su-lemmikaastaaeg-on-talv-vale Juhan Voolaid: su lemmikaastaaeg on talv? Vale! – Tartu Postimees 05.08.2022] * "Miks me oleme loomingulised?" – Looming, august 2022 *[https://www.err.ee/1608807934/juhan-voolaid-spordi-mottest-ja-olemusest Juhan Voolaid: spordi mõttest ja olemusest – ERR.ee 03.12.2022] * Juhan Voolaid: häiringute mõõdupuu – Tartu Postimees 22.09.2023 * "Kas usuvaba eestlane on ohtlik?" – Looming, juuli 2024 ===Fotonäitused=== *2012 "Tartu – iga kell ja iga ilmaga" *2012 "Tartu ei puhka", Tartu linna Facebooki lehel *2013 "Tartu – elluärganud skulptuurid" *2014 "Emajõe maalitud Tartu" *2016 "Nihestatud Tartu" *2021 "Nihestatud Tartu 2 / Dislocated Tartu 2"{{lisa viide}} ==Liikmesus== *[[Kirjanike Liit]]{{lisa viide}} == Isiklikku == Tema ema [[Kaie Voolaid]] on spordiajaloolane, vend [[Kalle Voolaid]] (1969–2022) oli samuti spordiajaloolane. Isa [[Henn Voolaid]]<nowiki/> on füüsik.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *"Kaameraga tartlane." Pulss, märts 2015 *Juhan Voolaid; Mart Reiniku kooli juubeliraamat “Aia tänavast Mississippini. Mart Reiniku kooli 130 aastat” (2019; lk 173) ==Välislingid== * Rasmus Rekand "Kullamäe lood said kaante vahele" Tartu Ekspress, 20.12.2012 * Raimu Hanson [http://www.tartupostimees.ee/1082308/lastele-leidub-mange-arvutis-ja-pariselus/ "Lastele leidub mänge arvutis ja päriselus"] Postimees, 21.12.2012 * Mare Kiisk [https://opleht.ee/2013/02/kuidas-lasta-lastel-raamatuga-sobraks-saada-ehk-uks-voimalus-opilastel-lugemishuvi-tekitamiseks/ "Kuidas lasta lastel raamatuga sõbraks saada ehk üks võimalus õpilastel lugemishuvi tekitamiseks"] Õpetajate Leht, 15. veebruar 2013 * Peeter Olesk [https://epl.delfi.ee/artikkel/65588534 "Elust taga­vara­maa piiril"] EPL, 28. jaanuar 2013 * "Meid külastas kirjanik Juhan Voolaid" Pirita Majandusgümnaasium, 25. märts 2013 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/601753/kirjanik-juhan-voolaid-tutvustab-lustlikul-viisil-tartu-linnamuuri "Kirjanik Juhan Voolaid tutvustab lustlikul viisil Tartu linnamüüri"] Tartu Linnaleht, 30. oktoober 2014 * Aapo Ilves [http://ekspress.delfi.ee/news/areen/piki-tartu-linnamuuri?id=70155311 "Piki Tartu linnamüüri"] Eesti Ekspress, 19. november 2014 * Raimu Hanson [http://pluss.postimees.ee/2994021/hokimees-viib-lugeja-ule-katuste "Hokimees viib lugeja üle katuste"] Tartu Postimees, 17. november 2014 * Raimu Hanson [http://pluss.postimees.ee/3026907/tartlane-pildistab-kodulinna "Tartlane pildistab kodulinna"] Tartu Postimees, 16. detsember 2014 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/655371/kirjanik-juhan-voolaid-tartu-on-koige-huvitavam-kevadel "Kirjanik Juhan Voolaid: Tartu on kõige huvitavam kevadel"] Tartu Linnaleht, 18. detsember 2014 * Rasmus Rekand "Kodulinn pildiraamis" Tartu Ekspress, 19.12.2014 * Raimu Hanson "Meelelahutus seguneb juttudes tõsidusega" Tartu Postimees, 26. august 2015 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/698030/juhan-voolaid-annab-igapaevastele-paikadele-lisavaartust "Juhan Voolaid annab igapäevastele paikadele lisaväärtust"] Tartu Linnaleht, 08. oktoober 2015 * Rasmus Rekand "Aatlema nakatav supergripp" Tartu Ekspress, 11.11.2015 * Ants Vill [https://www.ohtuleht.ee/738767/me-voime-koerale-sokid-jalga-panna-aga-ta-kisub-need-ara "Me võime koerale sokid jalga panna, aga ta kisub need ära"] Linnaleht, 09.06.2016 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/776699/juhan-voolaiule-on-tartu-inspiratsiooniallikaks "Juhan Voolaiule on Tartu inspiratsiooniallikaks"] Tartu Linnaleht, 15. detsember 2016 * Raimu Hanson [http://tartu.postimees.ee/3988323/linnaametnik-nihestab-emajoelinna-sonas-ja-pildis?utm_source "Linnaametnik nihestab Emajõelinna sõnas ja pildis"] Tartu Postimees, 23. jaanuar 2017 * Ants Vill [https://elu.ohtuleht.ee/807066/juhan-voolaid-nagu-akordion-kus-uks-ots-on-tosine-teine-naljakas "Juhan Voolaid: nagu akordion, kus üks ots on tõsine, teine naljakas"] Linnaleht, 26.05.2017 * Jüri Pino [https://www.ohtuleht.ee/837682/tanapaevane-onu-remus-pelevin "Tänapäevane onu Remus Pelevin"] Linnaleht, 02.11.2017 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/903736/kirjanik-juhan-voolaiu-lood-lopsivad-masendusest-puhtaks-nagu-tolmuse-teki "Kirjanik Juhan Voolaiu lood lopsivad masendusest puhtaks nagu tolmuse teki"] Linnaleht, 25.10.2018 * Kristjan Roos [https://elu.ohtuleht.ee/1013690/kirjanik-juhan-voolaid-randas-tagasi-lapsepolve-praegustele-noortele-on-need-kui-ennemuistsed-jutud "Kirjanik Juhan Voolaid rändas tagasi lapsepõlve: praegustele noortele on need kui ennemuistsed jutud"] Tartu Linnaleht, 1. oktoober 2020 * Vilja Kohler [https://tartu.postimees.ee/7087112/vello-sefiirimae-ootab-oma-jarge "Vello Sefiirimäe ootab oma järge"] Tartu Postimees, 16. oktoober 2020 * [https://tartu.postimees.ee/7154542/tartu-uus-linnakirjanik-on-juhan-voolaid "Tartu uus linnakirjanik on Juhan Voolaid"] Tartu Postimees, 13. jaanuar 2021 * Ode Maria Punamäe [https://kultuur.err.ee/1608072049/tartu-linnakirjanik-juhan-voolaid-kirjanduslikke-eeskujusid-mul-pole "Tartu linnakirjanik Juhan Voolaid: kirjanduslikke eeskujusid mul pole"] ERR/kultuur, 13. jaanuar 2021 * Lisete Reineberg [https://tartu.postimees.ee/7154977/ametnikust-kirjanik-kodulinna-avastamast-ei-vasi "Ametnikust kirjanik kodulinna avastamast ei väsi"] Tartu Postimees, 14. jaanuar 2021 * Kristjan Roos [https://elu.ohtuleht.ee/1030917/kuidas-tahistab-tartu-linnakirjanik-juhan-voolaid-50-sunnipaeva? "Kuidas tähistab Tartu linnakirjanik Juhan Voolaid 50. sünnipäeva?"] Tartu Linnaleht, 08. aprill 2021 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/prillitoos-555 Juhan Voolaid räägib raamatust "Tartu 1971-1983. Jõmpsika mälestused"] Prillitoos: 555 (alates 00.40), esmaeeter 17.01.2021 * Merit Maarits [https://kultuur.err.ee/1608203590/juhan-voolaid-kui-tartu-pusle-tukkideks-lahti-votta-ja-valesti-kokku-panna-siis-tekibki-nihestatud-tartu "Juhan Voolaid: kui Tartu-pusle tükkideks lahti võtta ja valesti kokku panna, siis tekibki "Nihestatud Tartu""] ERR, "Aktuaalne kaamera", 6. mai 2021 * Armas Riives [https://tartu.postimees.ee/7241079/linnakirjanik-nihestab-ulikoolilinna-nii-sonas-kui-ka-pildis "Linnakirjanik nihestab ülikoolilinna nii sõnas kui ka pildis"] Tartu Postimees, 6. mai 2021 * Jaan Martinson [https://sport.delfi.ee/artikkel/120123676/arvustus-tipp-spordi-reaalsus-maailma-mottetuima-olumpiavoitja-pihtimus-ja-kuidas-veretilgad-toodavad-suusakulda "ARVUSTUS | (Tipp)spordi reaalsus. Maailma mõttetuima olümpiavõitja pihtimus ja kuidas veretilgad toodavad suusakulda"] Delfi, 7. jaanuar 2023 * Priit Pullerits [https://kultuur.postimees.ee/7709929/ak-poolenisti-joukohane-lugemine-isegi-treeningust-vasinud-sportlasele "Poolenisti jõukohane lugemine isegi treeningust väsinud sportlasele"] Postimees, 11. veebruar 2023 * Mari Klein [https://kultuur.err.ee/1608909269/kirjanduspreemia-nominent-juhan-voolaid-lapsed-ei-viitsi-pikki-jutte-kuulata "Kirjanduspreemia nominent Juhan Voolaid: lapsed ei viitsi pikki jutte kuulata"] ERR, 09. märts 2023 * Kaupo Meiel "Lühiproosa 2022: Eesti otsib supernovelli". Looming, märts 2023 * Contra "Kes tuleb kirjanduse Eesti meistriks? Juhan Voolaid: "Ülikorvpalluri loomine"". Looming, juuli 2023 * Raimu Hanson [https://tartu.postimees.ee/7891988/vanad-muinasjutud-annavad-fantaasiale-tiivad "Vanad muinasjutud annavad fantaasiale tiivad"] Tartu Postimees, 7. november 2023 * Karl Martin Sinijärv [https://kultuur.err.ee/1609167751/sinijarve-raamatusoovitused-tanapaevased-muinasjutud-on-taiuslik-raamat "Sinijärve raamatusoovitused: "Tänapäevased muinasjutud" on täiuslik raamat"] ERR, 17. november 2023 * Jaan Martinson [https://epl.delfi.ee/artikkel/120256497/arvustus-ihne-treener-vahva-arendusjuht-aus-ettekandja-ja-teisi-eesti-tanapaevaseid-muinasjutte "ARVUSTUS: Ihne treener, vahva arendusjuht, aus ettekandja ja teisi Eesti tänapäevaseid muinasjutte"] Eesti Päevaleht, 20. detsember 2023 * Aapo Ilves [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120271467/aapo-ilves-kreutzwaldi-honguste-kaasaegsete-muinasjuttude-huumor-ja-puandid-on-ladusad-lugedes-on-muhe "Aapo Ilves: Kreutzwaldi-hõnguste kaasaegsete muinasjuttude huumor ja puändid on ladusad, lugedes on muhe"] Eesti Ekspress, Areen, 21. veebruar 2024 * Risto Järv [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/olulised-valemid/ "Olulised valemid"] Sirp, 15. märts 2024 {{JÄRJESTA:Voolaid, Juhan}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] evvo7sc448h7vgdhpbh4sbdwdk76ykx Aage Bohr 0 326929 6759360 6391173 2024-11-11T15:30:23Z Hirvelaid 32011 /* Tunnustus */ 6759360 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aage Bohr.jpg|pisi|Aage Bohr 1955. aastal]] '''Aage Niels Bohr''' ([[19. juuni]] [[1922]] [[Kopenhaagen]] – [[9. september]] [[2009]] Kopenhaagen) oli [[taanlased|taani]] [[füüsik]]. Aage Bohr oli [[Niels Bohr]]i poeg. Ta puutus juba lapsena kokku kuulsate füüsikutega, kes töötasid koos tema isaga [[Kopenhaageni ülikool]]i [[Niels Bohri instituut|teoreetilise füüsika instituudis]] (hilisemas Niels Bohri instituudis), teiste seas [[Wolfgang Pauli]] ja [[Werner Heisenberg]]iga. Aage Bohr alustas [[1940]]. aastal füüsikaõpinguid Kopenhaageni ülikoolis, kuid oli sunnitud [[1943]]. aastal koos isaga Saksa okupatsioonivõimude eest põgenema, esialgu [[Rootsi]], sealt [[London]]isse ning seejärel [[USA|USA-]]sse, kus Niels Bohr osales [[Manhattani projekt]]i juures. Aage Bohr oli isale assistendiks ja sekretäriks. Aastal [[1945]] pöördus pere Kopenhaagenisse tagasi. Aage Bohr jätkas õpinguid ja sai aasta hiljem magistrikraadi ning asus seejärel tööle ülikooli teoreetilise füüsika instituudis. Aastal [[1948]] töötas ta USAs [[Princeton]]i asutuses [[Institute for Advanced Study]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.ias.edu/people/cos/users/7222 |pealkiri=Community of Scholars Profile |vaadatud=2013-05-04 |arhiivimisaeg=2013-05-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130522201016/http://www.ias.edu/people/cos/users/7222 |url-olek=ei tööta }}</ref>, [[1949]]–[[1950]] [[Columbia ülikool]]is. Ameerikas abiellus ta Marietta Sofferiga. Neil sündis kaks poega ja tütar. 1950. aastate keskel kaitses ta Kopenhaageni ülikoolis doktoritöö ja sai [[1956]]. aastal ülikooli professoriks, pärast oma isa surma [[1962]]. aastal aga tema järglaseks teoreetilise füüsika instituudi direktori kohal. Selles ametis oli ta kuni [[1970]]. aastani. Aage Bohr tegeles eelkõige [[aatomituum]]a struktuuri uurimisega. Senised tuuma mudelid ei suutnud seletada muu hulgas peamiselt raskete tuumade [[laeng]]u mittesfäärilist jaotumist. Aage Bohr viibis parajasti Columbia ülikoolis, kui [[James Rainwater]] pakkus välja tuuma sisemuses ja selle pinnal paiknevate [[nukleon]]ide vastasmõjul põhineva tuumamudeli, mis seletaks tuumade ebasümmeetriat. Bohr oli samal ajal ka ise umbes samasuguse idee saanud. Ta arendas oma ideed edasi ja avaldas [[1951]]. aastal töö, milles kirjeldas seost tuuma pinnavõnkumiste ja nukleonide liikumise vahel. Koostöös [[Ben Roy Mottelson]]iga püüdis ta saada oma teooriale katselist kinnitust. Aastatel [[1952]]–[[1953]] tõestasid Bohr ja Mottelson katseliselt, et teatud tuumade energiatasemeid saab kirjeldada rotatsioonispektri abil. Nad avastasid tuumaaine juures ka [[ülijuhtivus]]e ja [[ülivoolavus]]e ilminguid. ==Tunnustus== *1960 – [[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]] *1965 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks *1975 – [[Nobeli füüsikaauhind]] töö eest aatomituuma struktuuri kindlakstegemisel, sealhulgas tuuma liikumise ja selles sisalduvate osakeste liikumise vahelise seose leidmise eest (koos Mottelsoni ja Rainwateriga) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.nobelprize.org/prizes/physics/1975/bohr/biographical/ Autobiograafia] Nobelprize.org * [https://www.nobelprize.org/prizes/physics/1975/bohr/lecture/ Nobeli loeng 11. septembril 1975] * [http://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/science-obituaries/6169714/Aage-Bohr.html The Telegraphi järelehüüe] {{NobelFüüsika}} {{JÄRJESTA:Bohr Aage}} [[Kategooria:Taani füüsikud]] [[Kategooria:Manhattani projektist osavõtjad‎]] [[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2009]] lda6n4u2tbw3895cswakjhhhmz6zrll Kalmari sõda 0 329233 6759458 6713434 2024-11-11T18:31:16Z NOSSER 8097 /* Sõjategevus Eestis */ 6759458 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt |konflikt=Kalmari sõda |osa= |pilt= |pildiallkiri= |aeg=[[1611]]–[[1613]] |koht= [[Skandinaavia]] |tulemus=Rootsi tunnistas Taani-Norra ülemvõimu [[Finnmark|Finnmargi]] üle ja [[Älvsborg]]i sadam jäi taanlaste valdusse kuni Rootsi poolt sõjakahjude tasumiseni neli aastat hiljem |osaline1= [[Rootsi kuningriik]] |osaline2=[[Taani-Norra]] |väejuht1=[[Rootsi kuningas]] [[Karl IX]]<br>Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]]<br>Johan von Mönnichhofen |väejuht2=[[Taani kuningas]] [[Christian IV]]<br> |jõud1= Rootsi väed ja [[Šotimaa kuningriik|Šoti]] palgasõdurid |jõud2= Taani väed ja [[Inglismaa kuningriik|Inglise]], [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsuse]] ja Saksa palgasõdurid |kaotused1= |kaotused2= |märkused= }} '''Kalmari sõda''' oli sõda [[Taani kuningriik|Taani]] ja [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] vahel Põhja-[[Norra]]s asuva [[Finnmark|Finnmarg]]i piirkonna kontrolli üle aastatel [[1611]]–[[1613]], mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama [[Taani-Norra]] ülemvõimu selles piirkonnas. [[Taani kuningas]] [[Christian IV]] kuulutas sõja Rootsile 1611. aasta [[aprill]]is, pärast seda, kui [[Rootsi kuningas]] [[Karl IX]] oli kuulutanud oma nõudmisi Finnmargi piirkonnale, mis omas strateegilist ja majanduslikku tähtsust [[Atlandi ookean]]i-[[Valge meri|Valge mere]] mereteel ning omas tähtsust ka Taani-Norra varustamisel kala- ja karusnahkadega. Lisaks Finnmargi piirkonnale pretendeerimisele oli Taani riigile ohuks ka Rootsi riikliku võimsuse kasv [[Läänemeri|Läänemere]] idaosas, ning [[Skandinaavia poolsaar]]e ja [[Sjælland]]i vahel asuva [[Øresund]] [[väin]]a taga Rootsis rajatud [[Göteborg]]i sadama võimsuse suurenemine. [[File:180 of 'Danmarks Riges Historie af J. Steenstrup, Kr. Erslev, A. Heise, V. Mollerup, J. A. Fridericia, E. Holm, A. D. Jørgensen. Historisk illustreret' (11243955986).jpg|pisi|left|[[Taani-Norra]] ja Rootsi piirialad]] Sõda sai nime Rootsi sadamalinna [[Kalmar]]i järgi, mille [[taanlased]] vallutasid 1611. aasta suvel. Sõjategevuses kandsid [[rootslased]] kaotusi, Norra väed sundisid rootslased Finnmargist lahkuma ja 1612. aasta mais hõivasid taanlased nende [[Älvsborg]]i sadama [[Västergötland]]is. Sõda lõppes [[20. jaanuar]]il 1613 [[Knäredi rahuleping]]u allkirjastamisega, millega Rootsi tunnistas Taani-Norra ülemvõimu Finnmargi üle ja Älvsborgi sadam jäi taanlaste valdusse kuni Rootsi poolt sõjakahjude tasumiseni neli aastat hiljem. [[File:Kalmar war Map.png|pisi|Kalmari sõjatanner Skandinaavias]] [[Pilt:Denmark-Norway in 1780.svg|pisi|300px|[[Taani-Norra]] territoorium 1780. aastal]] == Sõjategevus Eestis == Kalmari sõda puudutas [[Saaremaa]]d, [[Muhu]] saart ja [[Hiiumaa]]d. 1611 [[august]]is toimus vähemalt üks taanlaste sõjakäik Saaremaalt [[Virtsu]] ümbrusesse, kus paiknesid Rootsi üksused. [[Eesti]]s oli sõja omapäraks selle edasikestmine ametliku rahulepingu sõlmimise järel, kuna teade rahulepingust jõudis Eestisse [[2. märts]]il 1613. Sõja alguses kuulus Saaremaa Taanile ja Hiiumaa Rootsile. Rootsi väeüksusi Eestis koordineerisid [[Eestimaa kuberner]] [[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]], kellele allusid [[Tallinna linnus]]e asehaldur [[Anders Larsson Botilast]] ja Hiiumaa foogt Jonas Ruuth. 1611 asusid Hiiumaal ja [[Vormsi]]l Claes Hansson Wachtmeistri lipkonna ratsaväelased. 1613 saadeti Hiiumaale Rootsi ratsaväeüksus Engelbrecht von Tiesenhauseni juhtimisel koos saja [[Tallinn]]a ja [[Paide]] sõjasulasega. Rootsi väed tegid Taani vastu Eesti pinnal 1611–1613 vähemalt kolm rüüsteretke. Rootsi väed okupeerisid [[juuni]] lõpus ja [[juuli]] algul 1611 Muhu ning hävitasid [[2. jaanuar]]ist [[märts]]ini 1612 toimunud sõjakäigul suure osa [[Kuressaare]]st, põletasid Unna kiriku, röövisid Püha-Suuremõisa mõisa loomi ja vilja, põletasid Püha-Suuremõisa ja Vana-Lõve mõisahooned, röövisid [[Püha kirik]]ust 2 kirikukella ning küüditasid Püha maantee äärest [[Läänemaa]]le talupoegi koos perede ja vallasvaraga. Taani väed tungisid [[juuni]]s 1612 Hiiumaale, põletasid [[Pühalepa]] foogtimõisa ja rüüstasid saart [[Kõpu poolsaar]]eni. Taani väed 250 mehega tungisid [[17. veebruar]]il 1613 Hiiumaale. Rüüsteretke käigus hukkus Pühalepa lähistel toimunud lahingus 12 Rootsi sõjameest. Rootslased vangistasid sõjakäigu ajal mõisnik Jürgen Vietinghoffi ja Kuressaare kodaniku Hans Arensi. Rootsi väed 400 mehega tegid [[21. veebruar]]il 1613 Hiiumaalt [[Soela väin]]a kaudu Saaremaale vasturünnaku, laastasid maa ning hävitasid teede ääres talusid peale [[Sõrve poolsaar]]e ja taandusid Hiiumaale [[27. veebruar]]il 1613. Süüdistatuna koostöös Rootsiga hukati [[3. juuni]]l 1613 Kopenhaagenis [[Tumala mõis]]nik ja maanõunik Heinrich von Schulmann ning maanõunik, [[Paadla mõis]]nik Otto von Buxhoeveden. [[1614]] tungisid Taani väed Kuressaare lossifoogti Gert von Hove juhtimisel Muhust Läänemaale, et tuua tagasi Saaremaalt küüditatud talupojad, kellest leiti üles vaid üksikud. Sõja mõjuks on peetud Saaremaale omase rehielamutüübi kujunemist. Kuni [[1645]]. aastani jätkasid Saaremaa mõisnikud mandrile küüditatud talupoegade tagasinõudmist. {{commonskat|}} == Kirjandus == *[[Ilmar Arens]]: [http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=545&Itemid=278&lang=et "Kalmari sõda Eestis 1611 – 1613."] Saaremaa Muuseumi Kaheaastaraamat 1995–1996. 1997, lk: 3-17. *Kalle Kesküla: [https://saartehaal.postimees.ee/6608999/kuressaare-linnasaras-muutus-sabatahest-puksisaarte-kujuliseks "Kuressaare linnasaras muutus sabatähest püksisäärte kujuliseks."] [[Saarte Hääl]] 8. juuni 2009 *""Kalmari sõda" ulatus Eesti läänerannikuni." Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 30. juuli 1977, lk. 6. *"Saarlaste-hiidlaste sõda jätkus pärast Knäredi lepinguid." Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 21. september 1977, lk. 3. [[Kategooria:17. sajand Rootsis]] [[Kategooria:Rootsi sõjandus]] [[Kategooria:17. sajand Taanis]] [[Kategooria:Norra ajalugu]] [[Kategooria:1610. aastad]] [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Taani sõjandus]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] i1tpe27n7y017likb7xs7phjtsy8xok Hiiumaa ajalugu 0 343857 6759318 6759125 2024-11-11T14:07:49Z NOSSER 8097 /* Keskaeg */ 6759318 wikitext text/x-wiki '''Hiiumaa ajalugu''' on ülevaade [[Hiiumaa]] ajaloost. [[Pilt:EE Hiiumaa.PNG|pisi|Hiiumaa]] == Esiajalugu == === Kiviaeg === [[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref name="w2PEW" /> Vanimad söeproovid on [[dateerimine|dateeritud]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref name="s7Jk0" /> Asulat ei kasutatud arvatavasti aasta ringi, vaid arvatavasti kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida. Hilis[[mesoliitikum]]is ja vara[[neoliitikum]]is ei olnud püsiasustus võimalik, kuna tollal väga väike saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Seega oli asustus suuresti sõltuvuses peamise jahilooma, hülge, arvukusest ja levikust. Umbes 3700 eKr – 3400 eKr elasid tänasel [[Kõpu poolsaar]]el kammkeraamika kultuuri liikmed.<ref name="OvkhY" /> Lisaks [[hallhüljes|hallhülgele]] on püütud [[pringel|pringlit]], [[grööni hüljes]]t ja kala. Kalapüügist on saanud Kõpu muinassaare asukate üheks elatusviisiks. [[Hallhüljes]]te, [[pringel|pringlite]] ja [[grööni hüljes]]te püügiaeg annab alust arvata, et saarel on elatud kevadtalvel, suvel ja sügisel. Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal [[noorem kiviaeg|noorema kiviaja]] lõpus umbes 3000 eKr.<ref name="dYOqh" /> [[Kiviaeg|Kiviaja]] lõpuks oli püsiasustus kogu Hiiumaal. Sellest ajastust on leitud [[venekirves|venekirveid]] [[Nõmba]]st, [[Männamaa]]lt, [[Taterma]]lt, [[Suurepsi]], [[Kiiver]]a ja [[Pühalepa]] külast.<ref name="Põllu" /> === Pronksiaeg === [[noorem pronksiaeg|Nooremaks pronksiajaks]] ehk umbes 1100 eKr – 500 eKr hakati surnuid matma [[kivikirstkalme]]tesse ning Kõpus oli välja kujunenud end valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond.<ref name="Rhyia" /> Hiiumaalt on leitud mitmeid juhuleide saare eri paigust, mis tõendavad asustuse paiknemist üle terve saare. Samas ei ole [[pronksiaeg|pronksiajast]] leitud ühtegi kinnismuistist.<ref name="Põllu" /> === Rauaaeg === [[File:Eesti ja lähiümbruse muinasaja lõpu maakondade kaart.png|thumb|Eesti ja Põhja-Läti maakonnad, linnused ja teed muinasaja lõpusajanditel. Hiiumaalt pole muinaslinnuseid leitud ning tollal oli saarel hõre asustus<ref name="Põllu1" />]] Hiiumaalt on leitud [[eelrooma rauaaeg]]a ([[6. sajand eKr]] – [[1. sajand]]) kuuluvaid [[kivikirstkalme]]id. Kivikirstkalmete rajamine eeldab paikset maaviljelusliku asustust. Kivikirstkalmeid põhjalikumalt uuritud [[Suurepsi]], [[Hirmuste]] ja [[Kõpu (Hiiu)|Kõpu]] külas.<ref name="Põllu1" /> [[vanem rauaaeg|Vanemast rauaajast]] ([[2. sajand]] – [[5. sajand]]) ei ole saarelt kinnismuistiseid leitud. Samas on asustus [[Kõpu (Hiiu)|Kõpu]] külast leitud põletusmatus ja pronksist karjasekeppnõel, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.<ref name="Põllu1" /> [[keskmine rauaaeg|Keskmisest rauaajast]] ([[5. sajand]] – [[8. sajand]]) ei ole saarelt leitud ei kinnismuistiseid ega üksikleide.<ref name="Põllu1" /> U. aastatesse 500-600 dateeritakse skandinaavlaste “Gutasaaga” (''Gutalag'') jutustus, mille järgi oli suur näljaaeg (näljaaasta) ja Ojamaa (''Gotland'') ei suutnud oma elanikke ära toita ning 1/3 rahvast rändas üle Läänemere Eestisse (''Aistland'') Hiiu (''Daghaiti, Dagaiþi'') saarele, kuhu olevat ehitatud ka linnus<ref>Eesti ajalugu, kronoloogia. A. Mäesalu, S. Vahtre, M. Laur, T. Rosenberg, A. Liim, A. Pajur, T. Tannberg, T Vahter, kirjastus Tänapäev, Tallinn 2021, lk. 17, ISBN 978-9916-17-166-0</ref>. Lisatakse, et loosiga väljarändamiseks määratud isikud ei soovinud heaga minna ja neid tuli relvaähvardusel sundida. Kuna ka tollane Hiiumaa ei suutnud sisserändajaid ära toita, siis liikusid nad Väina jõge pidi "Sarmaatia lagendikele" ja slaavlaste alade kaudu edasi Kreekasse. (XVI sajandi keskpaiga kroonikas "Kimbrite ja gootide päritolu, ränded, sõjad ja kolooniad", mille on ladina keeles kirjutanud Taani preester Nicholaus Petraeus, öeldakse, et: "sajandite jooksul kasvas Gotlandi elanikkond oluliselt. Siis kutsus üks Gotlandi esimese avastaja ja valitseja Tjelvari järeltulijatest Hangvar kokku üldnõukogu, mis otsustas loosi teel riigist välja saata iga kolmanda mehe. Hangvar kogus kokku 15 000 sõdalasest koosneva armee ja sõitis "lugematute laevadega" laevastikuga Eestisse. See juhtus 903. aastal "pärast üleilmset veeuputust"".) Arheoloogilised uuringud näitavad, et V sajandi lõpust kuni VI sajandi I poole lõpuni oli Gotlandi elanike arv oluliselt vähenenud. Samas suureneb sellel ajajaärgul Gotlandi päritolu muististe hulk Ida-Baltikumis ja Loode-Venemaal<ref> В. Nerman. Die Vöíkerwanderungszeit Gotlands. Stockholm, 1935</ref>. Aastatel 536-537 olid erakordselt külmad suved, samuti 540-542. Asja tegi kordades hullemaks suur katkulaine, nn. Justinianuse katk puhangutega 541-561. Tõsi on see, et praeguseni ei ole eelpoolnimetatud võimaliku ojamaalaste sisserände asustust, ega linnusejälgi Hiiumaalt avastatud<ref>Eesti ajalugu, kronoloogia. A. Mäesalu, S. Vahtre, M. Laur, T. Rosenberg, A. Liim, A. Pajur, T. Tannberg, T Vahter, kirjastus Tänapäev, Tallinn 2021, lk. 18, ISBN 978-9916-17-166-0</ref>, ent kõike eelnevat arvesse võttes tuleks saaga teatesse tõsiselt suhtuda. [[noorem rauaaeg|Nooremast rauaajast]] ([[9. sajand]] – [[13. sajand]]) on leide [[Kõpu poolsaar]]e ja [[Pühalepa]] küla ümbrusest. Hiiumaa muinasasutus oli hõre. Saarelt pole seni teada ühtegi muinaslinnust.<ref name="Põllu1" /> Saarelt on leitud 11.–12. sajandisse kuuluvad põllujäänused. See annab alust arvata, et Hiiumaal oli [[hilisrauaaeg|hilisrauaajal]] asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.<ref name="IrUq7" /> == Keskaeg == [[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|pisi|300px|Hiiumaa 16. sajandi I poolel: [[Liivimaa ordu]] alad Hiiumaal moodustasid keskajal [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis kuulus [[Maasilinna foogtkond]]a; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne Piiskopkonna]] alad kuulusid [[Saaremaa stift]]i. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus<ref name="Põllu2" />]] [[Pilt:Maasifoogtkond.PNG|thumb|300px|[[Liivimaa ordu]] [[Maasilinna foogtkond]], Hiiumaal ja [[Saaremaa ajalugu#Keskaeg|Saaremaa]]l]] [[Pilt:Pühalepa kirik ja kiriku aed.jpg|pisi|left|[[Pühalepa kirik]]]] [[Fail:Käina_kirik,_kevad_2023.jpg|pisi|vasakul|[[Käina kirik]]u varemed, 2023]] [[File:TeutonicOrder1422.png|thumb|300px|Hiiumaa ja [[Liivi ordu]] Maasilinna foogtkond ning [[Saksa ordu riik|Saksa orduriigi]] alad pärast 1422. aastat]] Keskaja alguses oli saar väga hõredasti asustatud. [[1228]]. aastal nimetatakse Hiiumaad piiskop [[Gottfried]]i läänistamiskirjas tühjaks saareks – ''insula deserta''. 13. sajandi keskpaigas oli saarel suhteliselt tihe asustus, millele olid väidetavasti pannud aluse sakslaste vallutuste eest põgenenud inimesed nii Saaremaalt kui ka mandrilt.<ref name="Põllu2" />. [[1254]]. aastal sai saare kirdepoolse osa [[Liivi ordu|Saksa ordu Liivimaa harule]], [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusse. 1254. aastal maade jaotamise üriku järgi: langes [[Kassari]] [[Liivi ordu|Saksa ordu Liivimaa harule]], kuid salmest läände jäänud alad, [[Orjaku]] (Oryock) laid ja Reigi laid läksid Saare-Lääne piiskopile. Hiiumaal jätkus piir edasi piki Vaemla jõge. Hiiumaa läänepoolsed alad koos Orjaku ja Reigi laiuga moodustasid hiljem piiskopliku Käina kihelkonna ja Kassari koos Hiiumaa idapoolse osaga ordule kuuluva [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa ehk Laurentsiuse kihelkon]]na. Orjaku ja Kassari vaheline piir jäi ka hiljem oluliseks ja püsis kihelkonna-, mõisa- ja [[vakus]]tepiirina<ref>Leo Tiik, [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3</ref>. Liivimaa ordu valdused moodustasid [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu aladele rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. 13. sajandi II poolel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]]. [[16. sajand]]i alguses mainitakse [[Valipe mõis|Valipe (Vallipää) kindlustatud mõis]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal.<ref name="Põllu2" /> [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati 13. sajandiil [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes [[Vanamõisa (Hiiumaa)|Vanamõisa]] külas asunud [[Alliksaare mõis]]as.<ref name="Põllu2" /> [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne Piiskopkonna]] [[Saaremaa stift]]i kuulusid [[Reigi kihelkond]] ja [[Käina kihelkond]] [[Reigi]] ümbrusse, [[Tahkuna poolsaar]]ele ja [[Kärdla]] tekkis [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus [[14. sajand]]il.<ref name="Põllu3" /> Hiiumaa rahvastiku vähendas eriti tugevasti 1503. aasta katkuepideemia. == Rootsi valitsusaeg == [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] algetapile järgnenud [[1563]]. aasta puhkenud [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastane sõjas]] Taani ja Rootsi vahel, vallutasid rootslased [[Läänemaa]] ja ka pool [[Saaremaa]]st, endised Maasilinna foogtkonna alad, septembris vallutasid rootslased kogu Hiiu saare. Pärast Maasilinna vallutamist sõlmiti Hiiumaal vaherahu taanlaste ja rootslaste vahel, mille põhjal [[Maasilinn]], [[Pöide kihelkond]] ja [[Muhu|Muhu saar]] jäid rootslaste otsesele haldamisele, Pajumõisa ametkond loode-Saaremaal aga taanlastele vastutasuks hertsog Magnusele ostetud, kuid rootslaste poolt juba 1563. aastal vallutatud Hiiumaa [[Käina kihelkond|Käina kihelkon]]na eest. [[1570]]. aastal lahkus Lüdinghausen-Wulff Saaremaalt. 1569. aasta juunis sai Berent Tittefer Pühalepa mõisa valitsejaks ja Hiiumaa foogtiks. Hiiumaa, mida valitses [[Hiiumaa foogt]]<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/kassarimaa/2012/12/01/8 Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest], Kassarimaa, nr. 32, lk 12, 1 detsember 2012</ref> hakkas Rootsi riigis kuulumaa [[Haapsalu lossilään]]i alla.<ref name="Hiiumaa" />. 16. sajandi lõpul oli Hiiumaa foogtiks hollandlane Gerhard van Joestinck<ref>[[Tõnu Raid]], Anders Bure Livonia-kaart., Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, nr. 42, aprill 2017, lk 161</ref>. [[Pilt:Jakob delagardi.jpg|pisi|left|Krahv [[Jakob De la Gardie]]]] [[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|300px|[[Rootsi impeerium]]i Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil]] [[File:Noua totius Liuoniae accurata descriptio - CBT 5871932.jpg|pisi|300px|Rootsi [[Läänemereprovintsid]] ja Hiiumaa, 1680]] Teenete eest Rootsi riigile sai [[1624]]. aastal [[Läänemereprovintsid]]e [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jakob de la Gardie]] valdusse kolm neljandikku saarest. Saarel algas mõisate rajamine ja talupoegade [[koormis]]te suurendamine. [[1624]]. aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu peeti korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga. Jakob De la Gardie teenistuses, tegutses kohaliku ülemvalitsejana [[Mecklenburg]]ist pärineva aadlik, Jürgen von Wulframsdorf (ka Jöran Wulfstorp), kes nimetas end 1624 ning 1625 Hiiumaa asehalduriks. [[1627]]. aastal nimetas [[Eestimaa]]le kohalikku kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i [[piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]] Eestimaal ametisse praostid sh ka [[Saarte-Lääne praostkond]]a (Hiiumaa [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa]], [[Käina kihelkond|Käina]], [[Reigi kihelkond]]) ning [[1627]]. aastal eraldati ka [[Käina kihelkond|Käina kihelkonnast]] [[Reigi kihelkond]]. [[1628]]. aastal rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hüti]] külla de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]].<ref name="Põllu3" /> Pärast krahv Jakob De la Gardie (1583–1642) surma päris tema valdused poeg krahv [[Axel Julius De la Gardie]] (1637–1710). [[De la Gardie]]dele, kes olid Rootsi riigis kõrgetes riigiametites (Axel oli [[Eestimaa kindralkuberneride loend|Eestimaa kindralkuberner]] (1687–1704)), haldasid Hiiumaa valdusi nende valduste ülemvalitsejad (hauptmann): Valentin Schilling, Reinhold Martensohn, Dietrich Ledebuhr (surnud enne 1655. a), 1655-1659 Hans Becker ja De la Gardie raamatupidaja Joachim [[Transehe-Roseneck|Transehe]]. De la Gardiede valduste keskuseks oli [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Järgnevalt anti De la Gardiede mõisad rendile, Joachim Transehele (surn. 1671), Hans Beckerile ja De la Gardie kauaaegsele raamatupidajale ja [[Kammeriir|kammeriir]]ile, hollandlasele Erasmus Jakobsson Bloedysele. [[Erasmus Jakobsson Bloedysel]] võttis 1691. aastal rendile ka [[Muhumaa]] ja Saaremaalt Maasi, [[Uuemõisa mõis (Pöide)|Uuemõisa]] ja [[Saare mõis (Pöide)|Saaremõisa]] alad ning asutas 1680. aasta paiku [[Suursadam]]as suure laevaehitusettevõtte. Hiiumaa rahvastiku vähendas tugevasti [[1657. aasta katkuepideemia Eestis|1657. aasta katkuepideemia]], 1665. aastal viljaikaldus ja näljahäda, mis kestsid kolm aastat. [[1710. aasta katkuepideemia]]s, suri Kärdlas katku 194 inimest ning ellu jäi 99 hinge ehk üks kolmandik küla elanikest. 1734. aastal oli ikaldusega seotud näljahäda, mis kestis kolm aastat ning 1751. aastal laastas Hiiumaad suur veisetaud, ikaldus 1788. ja 1789. aastal ning koos sellega näljahäda ja mitmesugused nakkushaigused ja elanike hulk vähenes umbes kolmandiku<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1989/09/21/11 Märkmeid Kärdla ajaloost], Nõukogude Hiiumaa: EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 111, 21 september 1989, lk 3</ref>. == Venemaa keisririigis == [[1710]]. aastal läks Hiiumaa [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu ning kuulus [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i. Vene tsaar [[Peeter I]] täievoliline komissar [[ Gerhard Johann von Löwenwolde|Gerhard von Löwenvolde]] andis 1712 korralduse Hiiumaa kroonumõisate rendileandmiseks ooberstleitnant [[Johann Gustav von Osten-Sacken|Johan Gustav von der Osten-Sacken]]ile (1667-1717) ja major [[Fabian Gustav von Aderkas]]ile (1668-1725), 1715 aga käskis tsaar anda Hiiumaa ja Vormsi üle Admiraliteedile, mis toimuski 1716. aastal. 1725. aasta [[Kammerkolleegium]]i käsuga anti Hiiumaa [[Pühalepa mõis|Pühalepa]], [[Partsi mõis|Partsi]], [[Putkaste mõis|Putkaste]] ja [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]] kroonumõisad rendile parun [[Fabian Ernst von Ungern-Sternberg]]ile ja 1727. aasta suvel anti need mõisad rendile ooberst [[Bernhard Friedrich von Rosenthal]]ile ja 1739. aastal ratsakaardiväe leitnandile Karl Gustav von Lilienfeldile (1711-1759) ning 1744. aastal kuni renditähtaja lõpuni tema vennale, [[Jakob Heinrich von Lilienfeld]]ile (1716-1785). [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] teisel poolel sai krahvina [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbock]] ja tema pojad endale enamiku Hiiumaa mõisu. Aastatel [[1755]]–[[1772]] ehitati krahvinna eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõisa]] [[härrastemaja]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruskonnas elavate vabade talupoegade koormisi suurendama. See kutsus neis esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et [[1781]]. aastal küüditati üle 1000 [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Katariina II]] käsul [[Ukraina]]sse.<ref name="Põllu3" /><ref name="BCaNQ" /> [[Pilt:Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg.jpg|pisi|left|Parun [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]]]] [[1781]]. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a.<ref name="Põllu4" /> 1781. aastal andis [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] välja ukaasi Kõrgessaare mõisas elavate rootsi talupoegade ümberasumiseks [[Novorossiisk]]i kraisse. Ümberasumisele sai määratud inimesi 935 (422 meest ja 513 naist) ja peale Kõrgessaare mõisa, soovisid ümber asuda teisteski mõisatest talupoegi-maaharijaid, koguarvuks oli ligi 960 [[Hingeloendus|hinge]]. 1790. aastate teisel poolel kuulus peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]ile.<ref name="Põllu4" /> [[Pilt:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-14.jpg|pisi|18. sajandi lõpust 1917. aastani kuulus Hiiumaa [[Haapsalu kreis]]i. Seda nii [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] kui ka [[Eestimaa kubermang]]u koosseisus]] 19. sajandi alguses, [[kontinentaalblokaad]]i tingimustes hakkasid talupojad [[Kõrgessaare]] ja [[Emmaste]] rannikul vahepeal unarusse jäänud soolaveeallikaid uuesti kasutama ja soolast vett mujalegi saatma. Nagu vastav uurimus Tallinnas näitas, andis Kõrgessaarel 36 untsi soolast vett 2 ½ [[unts]]i valget soola, millest saadi 1 unts ja 6 [[Drahm|drahm]]i köögisoola. Emmastes saadi 36 untsist soolasest veest 3 untsi ja 3 drahmi väga valget soola, millest saadi 3 untsi köögisoola. Kuna Emmaste soolaallikate soolasisaldus oli kõrgem, siis hakkaski [[Emmaste mõis]]nik [[Jakob Pontus Stenbock]] [[Tärkma]]l soola tootma aurutamise teel<ref>[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 65</ref>. [[1829]]. aastal asutati Suuremõisas [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|kalevivabrik]], mis viidi juba järgmisel aastal Kärdla. Kalevivabriku juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänane Kärdla linn.<ref name="Põllu4" /> [[1845]]. aastal oli vabrikus tööl 460 töölist.<ref name="EAV" /> Vabriku olemasolu laiendas [[Suursadama]] tegevust ja tugevdas Hiiumaa kaubanduslikke sidemeid.<ref name="EAV" /> {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R04L02.jpg |pilt2 = Shubert map - R04L03.jpg| jalus = Hiiumaa [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] 1850. aasta kaardil}} [[1858]]. aasta suvel puhkesid Hiiumaal talurahvarahutused.<ref name="XNRWx" /> [[1866]]. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]], [[Emmaste Immanueli kirik]] valmis [[1867]]. aastal.<ref name="orsjC" /> [[File:Hiiumaa Hagaste baptisti palvela 03 1922 2021.04.13MF'.jpg|pisi|Hiiumaa Hagaste baptisti palvela]] [[1880. aastad|1880. aastatel]] loodi Eestis esimesed [[Baptism|baptis]]tikogudused. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Sageli moodustati baptistikogudused [[priilased|priilaste]] liikumise põhjal. 1890. aastal valmis [[Õigeusu kirik Eestis|õigeusu kiriku]] [[Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirik]] ja peale õigeusu [[Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kogudus]]e loomist 1884 Kuristes algas Hiiumaal massiline [[Usuvahetusliikumine|õigeusku üleminek]]. Kuriste [[maakivi]]st hoone kiriku kõrvale rajati surnuaed ja ehitati koolimaja ning elamu preestrile.[[Pilt:Kuriste õigeusu kirik 2013.jpg|pisi|left|Kuriste õigeusu kirik linnulennult (2013)]] Õigeusukirikus ei peetud [[jumalateenistus]]i eraldi lihtrahvale ja härrasrahvale, nii nagu seda luterlikus kirikus tehti. [[19. sajand Eestis|19. sajand]]i lõpuks oli Hiiumaal ligi 1500 õigeusklikku. 19. sajandi lõpus ehitati paari aastaga lisaks Kuriste kirikule veel kaks [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ut, üks [[Kuri Kristuse Taevaminemise kirik|Kuri]] külla ja teine [[Puski õigeusu kirik|Puski]]. 1913-nda aasta alguseks oli õigeusklikest hiidlaste arv 3384-ni<ref>Riho Saard. Hiiumaa ja hiidlased usutuultest tormatud ja piiratud. Tallinn 2009</ref>. [[1890]]. aastal ostsid mõisnikud [[Ungern-Sternberg]]id Hiiumaale esimese sõukruviga auriku Progress.<ref name="yqlGY" /> Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref name="bUdB8" /> === Esimene maailmasõda === [[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi|[[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis: [[Tahkuna]], [[Lehtma]] ja [[Põõsaspea neem|Põõsaspea]]. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogilise kaitserajatise ehitamist.<ref name="ntZqd" /><ref name="mm9dz" />]] [[1912]]. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni militaarrajatisi: 4 sadamat ([[Hirmuste sadam|Hirmuste]], [[Orjaku sadam|Orjaku]], [[Heltermaa sadam|Heltermaa]], [[Sõru sadam]]), 2 [[vesilennuk]]ite akvatooriumi, 4 [[rannapatarei]]d ([[Tahkuna]] ([[Rannapatarei nr 39|nr 39]]), [[Sõru]] ([[Rannapatarei nr 34|nr 34]]), [[Hirmuste (Hiiu)|Hirmuste]] ([[Rannapatarei nr 47|nr 47]]), [[Lehtma]] ([[Rannapatarei nr 38|nr 38]])). Rajati hulk [[vaatluspost]]e, sideliine, remonditi ja ehitati teid ning [[Kitsarööpmeline raudtee Hiiumaal|kitsarööpmeline kindlusraudtee]], kaevati kaitsekraave. Rajati [[sõjaväelinnak]]uid kõigi vajalike hoonetega (kasarmud, sööklad, laod, tallid, ohvitseride elamud).<ref name="lld1m" /> Sõja alguses lahkus Venemaa keiserlik armee Hiiumaalt. [[1917]]. aasta oktoobrist kuni [[1918]]. aasta novembrini oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref name="JHPQL" /> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]], siis toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal koos [[Saaremaa]]ga juba [[1917]]. aasta sügisel.<ref name="Y4kJN" /> === Eesti Vabariik === Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigi ajal [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest.<ref name="Põllu5" /> Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="Põllu5" /> [[1920]]. aastal sai Kärdlast [[alev]]. [[1938]]. aastal sai Kärdla [[kolmanda astme linn]]aks.<ref name="ZYSaa" /> 1. aprillil 1939. aastal asutati seniste valdade asemele [[Emmaste vald (1939)|Emmaste]], [[Kõrgesaare vald (1939)|Kõrgesaare]], [[Käina vald (1939)|Käina]] ja [[Pühalepa vald (1939)|Pühalepa]] vald. Saar kuulus [[Riigivolikogu 23. valimisringkond]]a, kust valiti [[I Riigivolikogu]] liikmeks [[Karl Kaups]]. Saar jagunes [[Käina põllumeeste konvent|Käina]] ja [[Kärdla põllumeeste konvent|Kärdla]] põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonna vahel. 24. juunil [[1926]] peeti Kärdlas Hiiumaa I laulupäev.<ref name="gSnrb" /> === Teine maailmasõda === [[Pilt:Monument voor gevallen russen in Tahkuna, Estland.jpg|pisi|Vitali Navožnõhhi mälestusmärk, 1941. aastal langenud "Hiiu saarte kaitsjatele – Balti meremeestele", [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]] komandotorni juures]] [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Baaside lepingu]] alusel anti 1940. aastal Eesti Vabariigi territooriumil Nõukogude relvastatud jõudude vajadusteks Hiiumaal: 325 hektarit maad, [[Kärdla]] ja [[Kidaste]] rajoonis sõjaväeasulate ja aerodroomi ehitamiseks maa- ja õhujõudude jaoks ja 850 ha õppeväljade, laskevälja ja tankodroomi jaoks; 120 ha, [[Valli]] rajoonis – aerodroomi ehitamiseks; 120 ha, [[Vahtrepa]] rajoonis – operatiiv-aerodroomi ehitamiseks; 120 ha, [[Kuusiku (Hiiumaa)|Kuusiku]] rajoonis (Hiiumaal) – aerodroomi ehitamiseks (hiljem NSV Liit loobus sellest maa-alast); 250 ha, [[Putkaste (Hiiumaa)|Putkaste]], asunduse rajoonis – sõjaväeasula ja aerodroomi ehitamiseks; 4 200 ha, [[Alatu]]-[[Metsalaasi]]-Muru märgala; 64 ha, [[Hiiessaare]] [[Hiiessaare neem|maanina]] rajoon – [[NSV Liidu Meresõjalaevastiku Rahvakomissariaat|MSLRK]] kaitseobjektide ehitamiseks; 320 ha, [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks ja [[Sõru sadam]]; 399 ha, [[Ristna neem|Ristna maanina]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks; 115 ha, [[Palli|Palli küla]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks; 830 ha, [[Tahkuna]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks. Kokku Hiiumaal 11 nimetust pindalaga 7 713 ha<ref>[https://militaarmuuseum.ee/vana/1941/Hiiumaa-1941-ver7.pdf Hiiumaa 1941], militaarmuuseum.ee, Hiiumaa Militaarajalooselts 2014, lk 9</ref>. 28. septembril [[1939]] alustati esmajoones [[Tahkuna poolsaar]]ele rannakaitsekindlustuste ehitamist.<ref name="Põllu6" /> Hiiumaale ehitati [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] Põhja Kindlustatud Sektorisse [[rannakaitsepatarei]]d: [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26|nr 26]], [[Tahkuna]]le; [[Rannakaitsepatarei nr 316|nr 316]], Kukerabasse [[Lõimastu]] lähedale: [[Rannakaitsepatarei nr 19|nr 19]], [[Pallinina]]l; [[rannakaitsepatarei]] [[Ristna]]l; [[Rannakaitsepatarei nr 44|nr 44]], [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]] ehk [[Sõru]] patarei; [[Rannakaitsepatarei nr 12 (Hiiumaa)|nr 12]] jt.<ref name="nX3mY" /> Hiiumaal alustati ka kahe lennuvälja ehitamist, kuid varajase ning külma talve tõttu võidi ehitust jätkata vaid 1940. aasta kevadel, kui algas laevaliiklus. Lennuvälja ehitasid Balti Laevastiku 33. ja 36. ehituspataljon, lennuväljad ehitati [[Käina lennuväli|Putkastesse]] ja Kaupsi. Hiiumaa lennuväljadel baseerusid BBL 12. ja 15. üksik lennuväeeskadrill – kokku 26 mitmesugust tüüpi lennumasinat sh hävitajad [[I-15]] ja [[I-16]]. Pärast [[1940]]. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] asendati senine omavalitsuslik riigiaparaat uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ja mere äärde minek keelati.<ref name="Põllu6" /> Juunis [[1941]] [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt 212 inimest<ref name="m5THV" />. 22. juunil pommitas Saksa lennuvägi [[Sõrve poolsaar]]el asuvaid [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] rannakaitsepatareisid. Saksa [[Kriegsmarine]] mineeris [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] ümbruse [[Irbe väin]]a, [[Soela väin]]a, Hiiumaa ja [[Vormsi]] vahelise [[Hari kurk|Hari kurgu]]u ning Soome lahe miinitõketega. Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149, takistades [[Liivi laht|Liivi lahes]] ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevade sisenemist ja väljumist Soome lahest. 23. juuni varahommikul uputasid Saksa torpeedokaatrid tulelaeva „Hiiumadal” ning kaubaauriku „Liisa”. 10. augustil toimus Hiiumaa vetes, 20 meremiili [[Ristna]]st läänes nõukogude „Štš-307” ja pinnaletõusva Saksa „U-144” vaheline võitlus, kui „Štš-307” ründas kahe torpeedoga. „U-144” läks põhja koos kogu meeskonnaga. 28. augustil vabanesid Tallinnas [[Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast|Nõukogude vägede evakueerumisel]] vangidelaevalt [[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]] ja mootorpurjekatelt [[Pärnumaa (laev)|Pärnumaa]] ja [[Mihkel (laev)|Mihkel]] u 800 saarlast ja hiidlast. 13. septembril 1941 tabas lennukipomm [[Kärdla sadam]]a reidil seisnud aurulaeva „Hiiula”. [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Sõjategevuses Eestis 1941. aastal]] asusid Hiiumaal [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] Põhja Kindlustatud Sektori väeosad ja ka 16. laskurdiviisi 156. ja 167. laskurpolgu pataljonid. {{vaata|Sõjategevus Eestis 1941. aastal#Sõjategevus oktoobris saartel}}, ''[[Operatsioon Siegfried]]'' Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|Siegfried]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril [[1941]] meredessandiga Saaremaalt, üle [[Soela väin]]a [[Sõru]]le (täpsemalt [[Külaküla]] ja [[Nurste]] randa ning [[Tärkma]]le. Saksa vägede maabumisel osutasid nõukogude väed üsna nõrka vastupanu, tõsisemad kokkupõrked olid [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]]l, [[Nurste]]s, [[Käina]]s ja [[Nõmba]]s. Nädalaga taandusid nõukogude väed [[Tahkuna poolsaar]]ele kaitseliini taha, kust suudeti meritsi [[Hanko]]sse evakueerida ainult 570 inimest ja lennukitel 140. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte<ref name="98Yoa" />. Enne Kärdlast taganemist põletasid nõukogude aktivistid [[Kärdla kalevivabrik]]u. Sajad hiidlased [[Suur põgenemine|põgenesid 1944. aasta suvel ja hilissügisel]] uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril alustas [[Punaarmee]] rünnakut [[Hiiumaa]]le õhuvägede toetusel [[pataljon]]isuuruse [[Heltermaa dessant|Heltermaa dessandiga]] [[Heltermaa sadam]]asse. Saksa üksused taandusid [[Kassari]]le. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueeriti kõik üksused ja tehnika [[Orjaku sadam]]a kaudu Saaremaale. 3. oktoobriks [[1944]] oli saar Punaarmee poolt vallutatud. {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)#Lahingud Lääne-Eesti saartel}} === Nõukogude aeg === [[1946]]. aasta [[16. august]]il eraldati [[Lääne maakond|Lääne maakonnast]] [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]].<ref name="eY26j" /> Kärdlast sai maakonnakeskus, moodustati [[Hiiumaa Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja [[Hiiumaa TSN Täitevkomitee]], mille esimeheks nimetati [[Heino Merendi]]<ref>Hiiumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta, 20. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, 5. novembril 1946. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947. lk 80</ref>. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Saare taashõivamise järel]] Hiiumaa militariseeriti, saarel kehtestati piirirežiim ning saartel taasmoodustati [[NSV Liidu piirivalve Eestis|NSV Liidu piirivalve]] [[11. piirivalvesalk|11. piirivalvesalga]] 1., 2., 3., 4., 5. piirivalvekordonid<ref name="3cGXw" />. Hiiumaale jäänud maavägedest moodustati 1947. aastal kuulipilduja-suurtükiväepolk, mille pataljonid paiknesid [[Kärdla]]s, [[Lõimastu]]s ja [[Vaemla]]s, polgukool [[Hiiessaare]]s. Polgu relvastuses oli vähemalt 10 tanki [[T-34]]-85 ja paarkümmend T-34 baasil [[liikursuurtükk]]i. Tankodroomid olid [[Rehemäe]]l [[Kärdla surnuaed|Kärdla surnuaia]] kõrval ja [[Kaibaldi nõmm]]el. Moodustatud kuulipilduja-suurtükiväepolk kasutas polügoonina [[Paope]]i piirkonda ja 1950. aastail olid polgul polügoonid ka [[Niidiküla]]s, [[Kassari]]s [[Sääretirp|Sääre tirbil]] ja [[Reigi]]s. Polgu laod olid [[Paluküla (Hiiumaa)|Paluküla]]s ja [[Suursadam]]as ning polgul olid [[sõjaväelinnak]]ud [[Lõimastu]]s ja [[Hiiessaare]]s. Kärdla polk lõpetas tegevuse 1960. aastal. 1946. aastaks oli [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] väeosadel kuus statsionaarset rannapatareid (100–152 mm). Kasutusele võeti sõjaeelsed [[Hiiessaare]], [[Tahkuna]], [[Palli]], [[Ristna]] ja [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] [[patareipositsioon]]id, [[Kõpu poolsaarel]]e ehitati [[Mustana]] patarei (3×127 mm). Tahkuna 180 mm patareid ei taastatud. 25. märtsil [[1949]] küüditati Hiiumaalt 286 inimest.<ref name="zn5ky" />. [[1950]]. aastal moodustati Hiiumaast [[Hiiumaa rajoon]], mis eksisteeris kuni [[1989]]. aastani. [[File:USSR map NO 34-6 Haapsalu.jpg|pisi|Hiiumaa ja Saaremaa 1954. aasta Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]] Mustana ja Hiiessaare rannapatareid vähendati juba 1950. aastal ja järgmine suurem vähendamine algas 1956. aastal. 1960. aasta sügiseks likvideeriti Ristna ja Tahkuna patareid ja 1960. aasta lõpus vahetasid Balti Laevastikus rannasuurtükiväe välja rannakaitse raketiväeosad. Kärdla polgu ja rannasuurtükiväe üksuste likvideerimisega vähenes sõjaväelaste arv Hiiumaal oluliselt. Alles jäid [[NSV Liidu piirivalve]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis|väeosad Hiiumaal]], [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis|õhukaitse]] raadiolokatsioonirood [[Ristna]]s, [[NSV Liidu merevägi Eestis|mereväe]] sideväeosad. NSV Liidu mereväe hallata olid aga tuletornid koos eraisikutest personaliga. 1985. aastal toodi uue väeosana [[Tahkuna]]sse teine õhukaitse raadiolokatsioonirood (u 60 meest). Kogu saar kuulutati NSV Liidu kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks, 1944. aasta Rootsi pagemisest järele jäänud paadid hävitati või koondati alalise valvega sadamatesse<ref name="Põllu7" /><ref name="N86hJ" />. Rannavetes patrullisid piirivalvelaevad ja -kaatrid. 1992. aastaks oli jäänud viis NSV Liidu [[piirivalvekordon]]it (Suursadama, Kärdla, Kõrgessaare, Ojaküla ja Sõru), 8 [[tehnilise vaatluse post]]i ja 24 väiksemat vaatlusposti. Piiritsooni lubade süsteem tühistati 1987. aasta oktoobris, Venemaa piirivalve lahkus Hiiumaalt 1992. aasta septembris. Viimased Venemaa sõjaväelased lahkusid Hiiumaalt veebruaris 1993. aastal. {{vaata|Hiiumaa militaarmuuseum}} 1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.<ref name="Põllu7" /> [[Pilt:Hiiu municipalities.png|pisi|Hiiumaa omavalitsusüksused enne [[2013]]. aastat, kui [[Kõrgessaare vald]] ja Kärdla linn liitusid [[Hiiu vald|Hiiu vallaks]]]] Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – [[AS Hiiu Kalur|Hiiu Kalur]], mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="Põllu7" /> === Taastatud Eesti Vabariik === [[1. jaanuar]]ist [[1990]] moodustati Hiiumaa rajoonist Hiiumaa maakond, mis 1991. aastal nimetati ümber [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnaks]]. Pärast Venemaa sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni [[1993]]. aasta lõpuni pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="Põllu8" /> Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes [[2000]]. aastal.<ref name="Põllu8" /> == Vaata ka == * [[De la Gardie]] * [[Ungern-Sternberg]] * [[Stenbock]] *[[Hiiumaa majandus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="w2PEW">[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107</ref> <ref name="s7Jk0">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn, 2004, lk 114</ref> <ref name="OvkhY">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 118</ref> <ref name="dYOqh">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 122</ref> <ref name="Põllu">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35</ref> <ref name="Rhyia">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 127</ref> <ref name="Põllu1">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> <ref name="IrUq7">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 126</ref> <ref name="Põllu2">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 37</ref> <ref name="Põllu3">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref> <ref name="BCaNQ">Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref> <ref name="Põllu4">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 33</ref> <ref name="EAV">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 151</ref> <ref name="XNRWx">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 95</ref> <ref name="orsjC">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23345 Emmaste kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="yqlGY">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 195</ref> <ref name="bUdB8">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41</ref> <ref name="ntZqd">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23491 Esimese Maailmasõja patarei juhtimiskeskus] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="mm9dz">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23513 Teise Maailmasõja patarei tulejuhtimistorn 2] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="lld1m">[https://web.archive.org/web/20080327060827/http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Peeter Suure merekindlus], Militaarne Hiiumaa (Vaadatud 22.09.2013)</ref> <ref name="Põllu5">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 43</ref> <ref name="JHPQL">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 42</ref> <ref name="Põllu6">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 45</ref> <ref name="Y4kJN">[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref> <ref name="Põllu7">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 46</ref> <ref name="ZYSaa">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62</ref> <ref name="Põllu8">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 48</ref> <ref name="gSnrb">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 44</ref> <ref name="nX3mY">[[Urmas Selirand]], [https://web.archive.org/web/20200126000126/http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid11.html Hiiumaa rannapatareid vol. 2], Militaarne Hiiumaa, (Vaadatud 22.09.2013)</ref> <ref name="m5THV">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115</ref> <ref name="98Yoa">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184</ref> <ref name="N86hJ">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 226</ref> <ref name="eY26j">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> <ref name="3cGXw">[http://www.mil.hiiumaa.ee/pv/Noukogude_piirivalve_Hiiumaal_1940-1993-3.pdf Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992], [[Hiiumaa Militaarajalooselts]]i poolt aastail 2011–2013 koostatud uurimus [[Hiiumaa Militaarmuuseum]]i kodulehelt</ref> <ref name="zn5ky">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref> }} == Kirjandus == * Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107–127 * [[Kaljo Põllu]] "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35–50 == Välislingid == * [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu1/165.html Mälestusi Hiiu Ungrutest], www.folklore.ee * [http://www.hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/ Hiiumaa Muinsuskaitse Selts]i Toimetised [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2016-HMS-toimetised-1-DEMO.pdf nr 1], [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2021-HMS-toimetised-3-DEMO-16lk.pdf nr 3], [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2022-HMS-toimetised-4-DEMO.pdf nr 4], [http://www.hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2024%20HMS%20toimetised%205%20DEMO.pdf nr 5] *Hiidlased II maailmasõja lahingutes. Koostanud Otto Mägi Toimetanud Riina Jesmin. Kirjastus: Hiiumaa Rahvapärandi Kaitse ja Kasutamise Sihtasutus, Kärdla, 2003, 200 lk *Hiiumaa kalmistud. Koostanud Vello Kaskor, Maarika Leis-Aste, Dan Lukas ja Mart Mõniste. Kirjastus: [[Hiiumaa Muinsuskaitse Selts]], Kärdla, 2013, ISBN: 9789949333899, 176 lk, Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi väljaanne 1 *[[Alo Särg]], Hiiumaa mõisad. 2022, ISBN 978-9949-527-86-1, 208 lk *Vana Hiiumaa. Koostanud [[Toomas Karjahärm]], 2013, ISBN 978-9949-466-93-1, 132 lk *Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Koostanud Helgi Põllo, Aivi Telvik, Ermo Mäeots, 2015, ISBN 9789949383450, 1360 lk [[Kategooria:Hiiumaa ajalugu| ]] 9dn7iroso8roj0467unp22jn55uidp3 6759342 6759318 2024-11-11T14:31:57Z NOSSER 8097 /* Keskaeg */ 6759342 wikitext text/x-wiki '''Hiiumaa ajalugu''' on ülevaade [[Hiiumaa]] ajaloost. [[Pilt:EE Hiiumaa.PNG|pisi|Hiiumaa]] == Esiajalugu == === Kiviaeg === [[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref name="w2PEW" /> Vanimad söeproovid on [[dateerimine|dateeritud]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref name="s7Jk0" /> Asulat ei kasutatud arvatavasti aasta ringi, vaid arvatavasti kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida. Hilis[[mesoliitikum]]is ja vara[[neoliitikum]]is ei olnud püsiasustus võimalik, kuna tollal väga väike saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Seega oli asustus suuresti sõltuvuses peamise jahilooma, hülge, arvukusest ja levikust. Umbes 3700 eKr – 3400 eKr elasid tänasel [[Kõpu poolsaar]]el kammkeraamika kultuuri liikmed.<ref name="OvkhY" /> Lisaks [[hallhüljes|hallhülgele]] on püütud [[pringel|pringlit]], [[grööni hüljes]]t ja kala. Kalapüügist on saanud Kõpu muinassaare asukate üheks elatusviisiks. [[Hallhüljes]]te, [[pringel|pringlite]] ja [[grööni hüljes]]te püügiaeg annab alust arvata, et saarel on elatud kevadtalvel, suvel ja sügisel. Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal [[noorem kiviaeg|noorema kiviaja]] lõpus umbes 3000 eKr.<ref name="dYOqh" /> [[Kiviaeg|Kiviaja]] lõpuks oli püsiasustus kogu Hiiumaal. Sellest ajastust on leitud [[venekirves|venekirveid]] [[Nõmba]]st, [[Männamaa]]lt, [[Taterma]]lt, [[Suurepsi]], [[Kiiver]]a ja [[Pühalepa]] külast.<ref name="Põllu" /> === Pronksiaeg === [[noorem pronksiaeg|Nooremaks pronksiajaks]] ehk umbes 1100 eKr – 500 eKr hakati surnuid matma [[kivikirstkalme]]tesse ning Kõpus oli välja kujunenud end valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond.<ref name="Rhyia" /> Hiiumaalt on leitud mitmeid juhuleide saare eri paigust, mis tõendavad asustuse paiknemist üle terve saare. Samas ei ole [[pronksiaeg|pronksiajast]] leitud ühtegi kinnismuistist.<ref name="Põllu" /> === Rauaaeg === [[File:Eesti ja lähiümbruse muinasaja lõpu maakondade kaart.png|thumb|Eesti ja Põhja-Läti maakonnad, linnused ja teed muinasaja lõpusajanditel. Hiiumaalt pole muinaslinnuseid leitud ning tollal oli saarel hõre asustus<ref name="Põllu1" />]] Hiiumaalt on leitud [[eelrooma rauaaeg]]a ([[6. sajand eKr]] – [[1. sajand]]) kuuluvaid [[kivikirstkalme]]id. Kivikirstkalmete rajamine eeldab paikset maaviljelusliku asustust. Kivikirstkalmeid põhjalikumalt uuritud [[Suurepsi]], [[Hirmuste]] ja [[Kõpu (Hiiu)|Kõpu]] külas.<ref name="Põllu1" /> [[vanem rauaaeg|Vanemast rauaajast]] ([[2. sajand]] – [[5. sajand]]) ei ole saarelt kinnismuistiseid leitud. Samas on asustus [[Kõpu (Hiiu)|Kõpu]] külast leitud põletusmatus ja pronksist karjasekeppnõel, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.<ref name="Põllu1" /> [[keskmine rauaaeg|Keskmisest rauaajast]] ([[5. sajand]] – [[8. sajand]]) ei ole saarelt leitud ei kinnismuistiseid ega üksikleide.<ref name="Põllu1" /> U. aastatesse 500-600 dateeritakse skandinaavlaste “Gutasaaga” (''Gutalag'') jutustus, mille järgi oli suur näljaaeg (näljaaasta) ja Ojamaa (''Gotland'') ei suutnud oma elanikke ära toita ning 1/3 rahvast rändas üle Läänemere Eestisse (''Aistland'') Hiiu (''Daghaiti, Dagaiþi'') saarele, kuhu olevat ehitatud ka linnus<ref>Eesti ajalugu, kronoloogia. A. Mäesalu, S. Vahtre, M. Laur, T. Rosenberg, A. Liim, A. Pajur, T. Tannberg, T Vahter, kirjastus Tänapäev, Tallinn 2021, lk. 17, ISBN 978-9916-17-166-0</ref>. Lisatakse, et loosiga väljarändamiseks määratud isikud ei soovinud heaga minna ja neid tuli relvaähvardusel sundida. Kuna ka tollane Hiiumaa ei suutnud sisserändajaid ära toita, siis liikusid nad Väina jõge pidi "Sarmaatia lagendikele" ja slaavlaste alade kaudu edasi Kreekasse. (XVI sajandi keskpaiga kroonikas "Kimbrite ja gootide päritolu, ränded, sõjad ja kolooniad", mille on ladina keeles kirjutanud Taani preester Nicholaus Petraeus, öeldakse, et: "sajandite jooksul kasvas Gotlandi elanikkond oluliselt. Siis kutsus üks Gotlandi esimese avastaja ja valitseja Tjelvari järeltulijatest Hangvar kokku üldnõukogu, mis otsustas loosi teel riigist välja saata iga kolmanda mehe. Hangvar kogus kokku 15 000 sõdalasest koosneva armee ja sõitis "lugematute laevadega" laevastikuga Eestisse. See juhtus 903. aastal "pärast üleilmset veeuputust"".) Arheoloogilised uuringud näitavad, et V sajandi lõpust kuni VI sajandi I poole lõpuni oli Gotlandi elanike arv oluliselt vähenenud. Samas suureneb sellel ajajaärgul Gotlandi päritolu muististe hulk Ida-Baltikumis ja Loode-Venemaal<ref> В. Nerman. Die Vöíkerwanderungszeit Gotlands. Stockholm, 1935</ref>. Aastatel 536-537 olid erakordselt külmad suved, samuti 540-542. Asja tegi kordades hullemaks suur katkulaine, nn. Justinianuse katk puhangutega 541-561. Tõsi on see, et praeguseni ei ole eelpoolnimetatud võimaliku ojamaalaste sisserände asustust, ega linnusejälgi Hiiumaalt avastatud<ref>Eesti ajalugu, kronoloogia. A. Mäesalu, S. Vahtre, M. Laur, T. Rosenberg, A. Liim, A. Pajur, T. Tannberg, T Vahter, kirjastus Tänapäev, Tallinn 2021, lk. 18, ISBN 978-9916-17-166-0</ref>, ent kõike eelnevat arvesse võttes tuleks saaga teatesse tõsiselt suhtuda. [[noorem rauaaeg|Nooremast rauaajast]] ([[9. sajand]] – [[13. sajand]]) on leide [[Kõpu poolsaar]]e ja [[Pühalepa]] küla ümbrusest. Hiiumaa muinasasutus oli hõre. Saarelt pole seni teada ühtegi muinaslinnust.<ref name="Põllu1" /> Saarelt on leitud 11.–12. sajandisse kuuluvad põllujäänused. See annab alust arvata, et Hiiumaal oli [[hilisrauaaeg|hilisrauaajal]] asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.<ref name="IrUq7" /> == Keskaeg == [[Pilt:Maasifoogtkond.PNG|thumb|250px|[[Liivimaa ordu]] [[Maasilinna foogtkond]], Hiiumaal ja [[Saaremaa ajalugu#Keskaeg|Saaremaa]]l]] Keskaja alguses oli saar väga hõredasti asustatud. [[1228]]. aastal nimetatakse Hiiumaad piiskop [[Gottfried]]i läänistamiskirjas tühjaks saareks – ''insula deserta''. 13. sajandi keskpaigas oli saarel suhteliselt tihe asustus, millele olid väidetavasti pannud aluse sakslaste vallutuste eest põgenenud inimesed nii Saaremaalt kui ka mandrilt.<ref name="Põllu2" />. [[1254]]. aastal sai saare kirdepoolse osa [[Liivi ordu|Saksa ordu Liivimaa harule]], [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusse. 1254. aastal maade jaotamise üriku järgi: [[Kassari]] sai [[Liivi ordu|Saksa ordu Liivimaa harule]], kuid salmest läände jäänud alad, [[Orjaku]] laid ja [[Reigilaid|Reigi laid]] läksid Saare-Lääne piiskopile. Hiiumaal jätkus piir edasi piki [[Vaemla jõgi|Vaemla jõg]]e. Hiiumaa läänepoolsed alad koos Orjaku ja Reigi laiuga moodustasid hiljem piiskopliku [[Käina kihelkond|Käina kihelkon]]na ja Kassari koos Hiiumaa idapoolse osaga ordule kuuluva [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa ehk Laurentsiuse kihelkon]]na. Orjaku ja Kassari vaheline piir jäi ka hiljem oluliseks ja püsis kihelkonna-, mõisa- ja vakustepiirina. Hiiumaa ordupoolel oli 9 [[vakus]]t ja piiskopi poolel oli 6 vakust. Hiiumaal oli 2 [[ametimõis]]at ja 3 [[eramõis]]a<ref>Leo Tiik, [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3</ref>. [[Pilt:Pühalepa kirik ja kiriku aed.jpg|pisi|left|[[Pühalepa kirik]]]] [[File:TeutonicOrder1422.png|thumb|250px|Hiiumaa ja [[Liivi ordu]] Maasilinna foogtkond ning [[Saksa ordu riik|Saksa orduriigi]] alad pärast 1422. aastat]] [[Fail:Käina_kirik,_kevad_2023.jpg|pisi|vasakul|[[Käina kirik]]u varemed, 2023]] [[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|pisi|250px|Hiiumaa 16. sajandi I poolel: [[Liivimaa ordu]] [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna]] alad Hiiumaal moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]]; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne Piiskopkonna]] alad kuulusid [[Saaremaa stift]]i. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus<ref name="Põllu2" />]] Liivimaa ordu valdused moodustasid [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu aladele rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. 13. sajandi II poolel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]]. [[16. sajand]]i alguses mainitakse [[Valipe mõis|Valipe (Vallipää) kindlustatud mõisa]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal.<ref name="Põllu2" /> [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati 13. sajandiil [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes [[Vanamõisa (Hiiumaa)|Vanamõisa]] külas asunud [[Alliksaare mõis]]as.<ref name="Põllu2" /> [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne Piiskopkonna]] [[Saaremaa stift]]i kuulusid [[Reigi kihelkond]] ja [[Käina kihelkond]], [[Reigi]] ümbrusse, [[Tahkuna poolsaar]]ele ja [[Kärdla]] tekkis [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus [[14. sajand]]il.<ref name="Põllu3" /> Hiiumaa rahvastiku vähendas eriti tugevasti 1503. aasta katkuepideemia. == Rootsi valitsusaeg == [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] algetapile järgnenud [[1563]]. aasta puhkenud [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastane sõjas]] Taani ja Rootsi vahel, vallutasid rootslased [[Läänemaa]] ja ka pool [[Saaremaa]]st, endised Maasilinna foogtkonna alad, septembris vallutasid rootslased kogu Hiiu saare. Pärast Maasilinna vallutamist sõlmiti Hiiumaal vaherahu taanlaste ja rootslaste vahel, mille põhjal [[Maasilinn]], [[Pöide kihelkond]] ja [[Muhu|Muhu saar]] jäid rootslaste otsesele haldamisele, Pajumõisa ametkond loode-Saaremaal aga taanlastele vastutasuks hertsog Magnusele ostetud, kuid rootslaste poolt juba 1563. aastal vallutatud Hiiumaa [[Käina kihelkond|Käina kihelkon]]na eest. [[1570]]. aastal lahkus Lüdinghausen-Wulff Saaremaalt. 1569. aasta juunis sai Berent Tittefer Pühalepa mõisa valitsejaks ja Hiiumaa foogtiks. Hiiumaa, mida valitses [[Hiiumaa foogt]]<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/kassarimaa/2012/12/01/8 Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest], Kassarimaa, nr. 32, lk 12, 1 detsember 2012</ref> hakkas Rootsi riigis kuulumaa [[Haapsalu lossilään]]i alla.<ref name="Hiiumaa" />. 16. sajandi lõpul oli Hiiumaa foogtiks hollandlane Gerhard van Joestinck<ref>[[Tõnu Raid]], Anders Bure Livonia-kaart., Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, nr. 42, aprill 2017, lk 161</ref>. [[Pilt:Jakob delagardi.jpg|pisi|left|Krahv [[Jakob De la Gardie]]]] [[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|300px|[[Rootsi impeerium]]i Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil]] [[File:Noua totius Liuoniae accurata descriptio - CBT 5871932.jpg|pisi|300px|Rootsi [[Läänemereprovintsid]] ja Hiiumaa, 1680]] Teenete eest Rootsi riigile sai [[1624]]. aastal [[Läänemereprovintsid]]e [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jakob de la Gardie]] valdusse kolm neljandikku saarest. Saarel algas mõisate rajamine ja talupoegade [[koormis]]te suurendamine. [[1624]]. aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu peeti korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga. Jakob De la Gardie teenistuses, tegutses kohaliku ülemvalitsejana [[Mecklenburg]]ist pärineva aadlik, Jürgen von Wulframsdorf (ka Jöran Wulfstorp), kes nimetas end 1624 ning 1625 Hiiumaa asehalduriks. [[1627]]. aastal nimetas [[Eestimaa]]le kohalikku kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i [[piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]] Eestimaal ametisse praostid sh ka [[Saarte-Lääne praostkond]]a (Hiiumaa [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa]], [[Käina kihelkond|Käina]], [[Reigi kihelkond]]) ning [[1627]]. aastal eraldati ka [[Käina kihelkond|Käina kihelkonnast]] [[Reigi kihelkond]]. [[1628]]. aastal rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hüti]] külla de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]].<ref name="Põllu3" /> Pärast krahv Jakob De la Gardie (1583–1642) surma päris tema valdused poeg krahv [[Axel Julius De la Gardie]] (1637–1710). [[De la Gardie]]dele, kes olid Rootsi riigis kõrgetes riigiametites (Axel oli [[Eestimaa kindralkuberneride loend|Eestimaa kindralkuberner]] (1687–1704)), haldasid Hiiumaa valdusi nende valduste ülemvalitsejad (hauptmann): Valentin Schilling, Reinhold Martensohn, Dietrich Ledebuhr (surnud enne 1655. a), 1655-1659 Hans Becker ja De la Gardie raamatupidaja Joachim [[Transehe-Roseneck|Transehe]]. De la Gardiede valduste keskuseks oli [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Järgnevalt anti De la Gardiede mõisad rendile, Joachim Transehele (surn. 1671), Hans Beckerile ja De la Gardie kauaaegsele raamatupidajale ja [[Kammeriir|kammeriir]]ile, hollandlasele Erasmus Jakobsson Bloedysele. [[Erasmus Jakobsson Bloedysel]] võttis 1691. aastal rendile ka [[Muhumaa]] ja Saaremaalt Maasi, [[Uuemõisa mõis (Pöide)|Uuemõisa]] ja [[Saare mõis (Pöide)|Saaremõisa]] alad ning asutas 1680. aasta paiku [[Suursadam]]as suure laevaehitusettevõtte. Hiiumaa rahvastiku vähendas tugevasti [[1657. aasta katkuepideemia Eestis|1657. aasta katkuepideemia]], 1665. aastal viljaikaldus ja näljahäda, mis kestsid kolm aastat. [[1710. aasta katkuepideemia]]s, suri Kärdlas katku 194 inimest ning ellu jäi 99 hinge ehk üks kolmandik küla elanikest. 1734. aastal oli ikaldusega seotud näljahäda, mis kestis kolm aastat ning 1751. aastal laastas Hiiumaad suur veisetaud, ikaldus 1788. ja 1789. aastal ning koos sellega näljahäda ja mitmesugused nakkushaigused ja elanike hulk vähenes umbes kolmandiku<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1989/09/21/11 Märkmeid Kärdla ajaloost], Nõukogude Hiiumaa: EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 111, 21 september 1989, lk 3</ref>. == Venemaa keisririigis == [[1710]]. aastal läks Hiiumaa [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu ning kuulus [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i. Vene tsaar [[Peeter I]] täievoliline komissar [[ Gerhard Johann von Löwenwolde|Gerhard von Löwenvolde]] andis 1712 korralduse Hiiumaa kroonumõisate rendileandmiseks ooberstleitnant [[Johann Gustav von Osten-Sacken|Johan Gustav von der Osten-Sacken]]ile (1667-1717) ja major [[Fabian Gustav von Aderkas]]ile (1668-1725), 1715 aga käskis tsaar anda Hiiumaa ja Vormsi üle Admiraliteedile, mis toimuski 1716. aastal. 1725. aasta [[Kammerkolleegium]]i käsuga anti Hiiumaa [[Pühalepa mõis|Pühalepa]], [[Partsi mõis|Partsi]], [[Putkaste mõis|Putkaste]] ja [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]] kroonumõisad rendile parun [[Fabian Ernst von Ungern-Sternberg]]ile ja 1727. aasta suvel anti need mõisad rendile ooberst [[Bernhard Friedrich von Rosenthal]]ile ja 1739. aastal ratsakaardiväe leitnandile Karl Gustav von Lilienfeldile (1711-1759) ning 1744. aastal kuni renditähtaja lõpuni tema vennale, [[Jakob Heinrich von Lilienfeld]]ile (1716-1785). [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] teisel poolel sai krahvina [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbock]] ja tema pojad endale enamiku Hiiumaa mõisu. Aastatel [[1755]]–[[1772]] ehitati krahvinna eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõisa]] [[härrastemaja]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruskonnas elavate vabade talupoegade koormisi suurendama. See kutsus neis esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et [[1781]]. aastal küüditati üle 1000 [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Katariina II]] käsul [[Ukraina]]sse.<ref name="Põllu3" /><ref name="BCaNQ" /> [[Pilt:Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg.jpg|pisi|left|Parun [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]]]] [[1781]]. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a.<ref name="Põllu4" /> 1781. aastal andis [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] välja ukaasi Kõrgessaare mõisas elavate rootsi talupoegade ümberasumiseks [[Novorossiisk]]i kraisse. Ümberasumisele sai määratud inimesi 935 (422 meest ja 513 naist) ja peale Kõrgessaare mõisa, soovisid ümber asuda teisteski mõisatest talupoegi-maaharijaid, koguarvuks oli ligi 960 [[Hingeloendus|hinge]]. 1790. aastate teisel poolel kuulus peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]ile.<ref name="Põllu4" /> [[Pilt:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-14.jpg|pisi|18. sajandi lõpust 1917. aastani kuulus Hiiumaa [[Haapsalu kreis]]i. Seda nii [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] kui ka [[Eestimaa kubermang]]u koosseisus]] 19. sajandi alguses, [[kontinentaalblokaad]]i tingimustes hakkasid talupojad [[Kõrgessaare]] ja [[Emmaste]] rannikul vahepeal unarusse jäänud soolaveeallikaid uuesti kasutama ja soolast vett mujalegi saatma. Nagu vastav uurimus Tallinnas näitas, andis Kõrgessaarel 36 untsi soolast vett 2 ½ [[unts]]i valget soola, millest saadi 1 unts ja 6 [[Drahm|drahm]]i köögisoola. Emmastes saadi 36 untsist soolasest veest 3 untsi ja 3 drahmi väga valget soola, millest saadi 3 untsi köögisoola. Kuna Emmaste soolaallikate soolasisaldus oli kõrgem, siis hakkaski [[Emmaste mõis]]nik [[Jakob Pontus Stenbock]] [[Tärkma]]l soola tootma aurutamise teel<ref>[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 65</ref>. [[1829]]. aastal asutati Suuremõisas [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|kalevivabrik]], mis viidi juba järgmisel aastal Kärdla. Kalevivabriku juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänane Kärdla linn.<ref name="Põllu4" /> [[1845]]. aastal oli vabrikus tööl 460 töölist.<ref name="EAV" /> Vabriku olemasolu laiendas [[Suursadama]] tegevust ja tugevdas Hiiumaa kaubanduslikke sidemeid.<ref name="EAV" /> {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R04L02.jpg |pilt2 = Shubert map - R04L03.jpg| jalus = Hiiumaa [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] 1850. aasta kaardil}} [[1858]]. aasta suvel puhkesid Hiiumaal talurahvarahutused.<ref name="XNRWx" /> [[1866]]. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]], [[Emmaste Immanueli kirik]] valmis [[1867]]. aastal.<ref name="orsjC" /> [[File:Hiiumaa Hagaste baptisti palvela 03 1922 2021.04.13MF'.jpg|pisi|Hiiumaa Hagaste baptisti palvela]] [[1880. aastad|1880. aastatel]] loodi Eestis esimesed [[Baptism|baptis]]tikogudused. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Sageli moodustati baptistikogudused [[priilased|priilaste]] liikumise põhjal. 1890. aastal valmis [[Õigeusu kirik Eestis|õigeusu kiriku]] [[Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirik]] ja peale õigeusu [[Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kogudus]]e loomist 1884 Kuristes algas Hiiumaal massiline [[Usuvahetusliikumine|õigeusku üleminek]]. Kuriste [[maakivi]]st hoone kiriku kõrvale rajati surnuaed ja ehitati koolimaja ning elamu preestrile.[[Pilt:Kuriste õigeusu kirik 2013.jpg|pisi|left|Kuriste õigeusu kirik linnulennult (2013)]] Õigeusukirikus ei peetud [[jumalateenistus]]i eraldi lihtrahvale ja härrasrahvale, nii nagu seda luterlikus kirikus tehti. [[19. sajand Eestis|19. sajand]]i lõpuks oli Hiiumaal ligi 1500 õigeusklikku. 19. sajandi lõpus ehitati paari aastaga lisaks Kuriste kirikule veel kaks [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ut, üks [[Kuri Kristuse Taevaminemise kirik|Kuri]] külla ja teine [[Puski õigeusu kirik|Puski]]. 1913-nda aasta alguseks oli õigeusklikest hiidlaste arv 3384-ni<ref>Riho Saard. Hiiumaa ja hiidlased usutuultest tormatud ja piiratud. Tallinn 2009</ref>. [[1890]]. aastal ostsid mõisnikud [[Ungern-Sternberg]]id Hiiumaale esimese sõukruviga auriku Progress.<ref name="yqlGY" /> Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref name="bUdB8" /> === Esimene maailmasõda === [[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi|[[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis: [[Tahkuna]], [[Lehtma]] ja [[Põõsaspea neem|Põõsaspea]]. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogilise kaitserajatise ehitamist.<ref name="ntZqd" /><ref name="mm9dz" />]] [[1912]]. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni militaarrajatisi: 4 sadamat ([[Hirmuste sadam|Hirmuste]], [[Orjaku sadam|Orjaku]], [[Heltermaa sadam|Heltermaa]], [[Sõru sadam]]), 2 [[vesilennuk]]ite akvatooriumi, 4 [[rannapatarei]]d ([[Tahkuna]] ([[Rannapatarei nr 39|nr 39]]), [[Sõru]] ([[Rannapatarei nr 34|nr 34]]), [[Hirmuste (Hiiu)|Hirmuste]] ([[Rannapatarei nr 47|nr 47]]), [[Lehtma]] ([[Rannapatarei nr 38|nr 38]])). Rajati hulk [[vaatluspost]]e, sideliine, remonditi ja ehitati teid ning [[Kitsarööpmeline raudtee Hiiumaal|kitsarööpmeline kindlusraudtee]], kaevati kaitsekraave. Rajati [[sõjaväelinnak]]uid kõigi vajalike hoonetega (kasarmud, sööklad, laod, tallid, ohvitseride elamud).<ref name="lld1m" /> Sõja alguses lahkus Venemaa keiserlik armee Hiiumaalt. [[1917]]. aasta oktoobrist kuni [[1918]]. aasta novembrini oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref name="JHPQL" /> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]], siis toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal koos [[Saaremaa]]ga juba [[1917]]. aasta sügisel.<ref name="Y4kJN" /> === Eesti Vabariik === Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigi ajal [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest.<ref name="Põllu5" /> Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="Põllu5" /> [[1920]]. aastal sai Kärdlast [[alev]]. [[1938]]. aastal sai Kärdla [[kolmanda astme linn]]aks.<ref name="ZYSaa" /> 1. aprillil 1939. aastal asutati seniste valdade asemele [[Emmaste vald (1939)|Emmaste]], [[Kõrgesaare vald (1939)|Kõrgesaare]], [[Käina vald (1939)|Käina]] ja [[Pühalepa vald (1939)|Pühalepa]] vald. Saar kuulus [[Riigivolikogu 23. valimisringkond]]a, kust valiti [[I Riigivolikogu]] liikmeks [[Karl Kaups]]. Saar jagunes [[Käina põllumeeste konvent|Käina]] ja [[Kärdla põllumeeste konvent|Kärdla]] põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonna vahel. 24. juunil [[1926]] peeti Kärdlas Hiiumaa I laulupäev.<ref name="gSnrb" /> === Teine maailmasõda === [[Pilt:Monument voor gevallen russen in Tahkuna, Estland.jpg|pisi|Vitali Navožnõhhi mälestusmärk, 1941. aastal langenud "Hiiu saarte kaitsjatele – Balti meremeestele", [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]] komandotorni juures]] [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Baaside lepingu]] alusel anti 1940. aastal Eesti Vabariigi territooriumil Nõukogude relvastatud jõudude vajadusteks Hiiumaal: 325 hektarit maad, [[Kärdla]] ja [[Kidaste]] rajoonis sõjaväeasulate ja aerodroomi ehitamiseks maa- ja õhujõudude jaoks ja 850 ha õppeväljade, laskevälja ja tankodroomi jaoks; 120 ha, [[Valli]] rajoonis – aerodroomi ehitamiseks; 120 ha, [[Vahtrepa]] rajoonis – operatiiv-aerodroomi ehitamiseks; 120 ha, [[Kuusiku (Hiiumaa)|Kuusiku]] rajoonis (Hiiumaal) – aerodroomi ehitamiseks (hiljem NSV Liit loobus sellest maa-alast); 250 ha, [[Putkaste (Hiiumaa)|Putkaste]], asunduse rajoonis – sõjaväeasula ja aerodroomi ehitamiseks; 4 200 ha, [[Alatu]]-[[Metsalaasi]]-Muru märgala; 64 ha, [[Hiiessaare]] [[Hiiessaare neem|maanina]] rajoon – [[NSV Liidu Meresõjalaevastiku Rahvakomissariaat|MSLRK]] kaitseobjektide ehitamiseks; 320 ha, [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks ja [[Sõru sadam]]; 399 ha, [[Ristna neem|Ristna maanina]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks; 115 ha, [[Palli|Palli küla]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks; 830 ha, [[Tahkuna]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks. Kokku Hiiumaal 11 nimetust pindalaga 7 713 ha<ref>[https://militaarmuuseum.ee/vana/1941/Hiiumaa-1941-ver7.pdf Hiiumaa 1941], militaarmuuseum.ee, Hiiumaa Militaarajalooselts 2014, lk 9</ref>. 28. septembril [[1939]] alustati esmajoones [[Tahkuna poolsaar]]ele rannakaitsekindlustuste ehitamist.<ref name="Põllu6" /> Hiiumaale ehitati [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] Põhja Kindlustatud Sektorisse [[rannakaitsepatarei]]d: [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26|nr 26]], [[Tahkuna]]le; [[Rannakaitsepatarei nr 316|nr 316]], Kukerabasse [[Lõimastu]] lähedale: [[Rannakaitsepatarei nr 19|nr 19]], [[Pallinina]]l; [[rannakaitsepatarei]] [[Ristna]]l; [[Rannakaitsepatarei nr 44|nr 44]], [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]] ehk [[Sõru]] patarei; [[Rannakaitsepatarei nr 12 (Hiiumaa)|nr 12]] jt.<ref name="nX3mY" /> Hiiumaal alustati ka kahe lennuvälja ehitamist, kuid varajase ning külma talve tõttu võidi ehitust jätkata vaid 1940. aasta kevadel, kui algas laevaliiklus. Lennuvälja ehitasid Balti Laevastiku 33. ja 36. ehituspataljon, lennuväljad ehitati [[Käina lennuväli|Putkastesse]] ja Kaupsi. Hiiumaa lennuväljadel baseerusid BBL 12. ja 15. üksik lennuväeeskadrill – kokku 26 mitmesugust tüüpi lennumasinat sh hävitajad [[I-15]] ja [[I-16]]. Pärast [[1940]]. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] asendati senine omavalitsuslik riigiaparaat uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ja mere äärde minek keelati.<ref name="Põllu6" /> Juunis [[1941]] [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt 212 inimest<ref name="m5THV" />. 22. juunil pommitas Saksa lennuvägi [[Sõrve poolsaar]]el asuvaid [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] rannakaitsepatareisid. Saksa [[Kriegsmarine]] mineeris [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] ümbruse [[Irbe väin]]a, [[Soela väin]]a, Hiiumaa ja [[Vormsi]] vahelise [[Hari kurk|Hari kurgu]]u ning Soome lahe miinitõketega. Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149, takistades [[Liivi laht|Liivi lahes]] ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevade sisenemist ja väljumist Soome lahest. 23. juuni varahommikul uputasid Saksa torpeedokaatrid tulelaeva „Hiiumadal” ning kaubaauriku „Liisa”. 10. augustil toimus Hiiumaa vetes, 20 meremiili [[Ristna]]st läänes nõukogude „Štš-307” ja pinnaletõusva Saksa „U-144” vaheline võitlus, kui „Štš-307” ründas kahe torpeedoga. „U-144” läks põhja koos kogu meeskonnaga. 28. augustil vabanesid Tallinnas [[Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast|Nõukogude vägede evakueerumisel]] vangidelaevalt [[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]] ja mootorpurjekatelt [[Pärnumaa (laev)|Pärnumaa]] ja [[Mihkel (laev)|Mihkel]] u 800 saarlast ja hiidlast. 13. septembril 1941 tabas lennukipomm [[Kärdla sadam]]a reidil seisnud aurulaeva „Hiiula”. [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Sõjategevuses Eestis 1941. aastal]] asusid Hiiumaal [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] Põhja Kindlustatud Sektori väeosad ja ka 16. laskurdiviisi 156. ja 167. laskurpolgu pataljonid. {{vaata|Sõjategevus Eestis 1941. aastal#Sõjategevus oktoobris saartel}}, ''[[Operatsioon Siegfried]]'' Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|Siegfried]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril [[1941]] meredessandiga Saaremaalt, üle [[Soela väin]]a [[Sõru]]le (täpsemalt [[Külaküla]] ja [[Nurste]] randa ning [[Tärkma]]le. Saksa vägede maabumisel osutasid nõukogude väed üsna nõrka vastupanu, tõsisemad kokkupõrked olid [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]]l, [[Nurste]]s, [[Käina]]s ja [[Nõmba]]s. Nädalaga taandusid nõukogude väed [[Tahkuna poolsaar]]ele kaitseliini taha, kust suudeti meritsi [[Hanko]]sse evakueerida ainult 570 inimest ja lennukitel 140. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte<ref name="98Yoa" />. Enne Kärdlast taganemist põletasid nõukogude aktivistid [[Kärdla kalevivabrik]]u. Sajad hiidlased [[Suur põgenemine|põgenesid 1944. aasta suvel ja hilissügisel]] uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril alustas [[Punaarmee]] rünnakut [[Hiiumaa]]le õhuvägede toetusel [[pataljon]]isuuruse [[Heltermaa dessant|Heltermaa dessandiga]] [[Heltermaa sadam]]asse. Saksa üksused taandusid [[Kassari]]le. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueeriti kõik üksused ja tehnika [[Orjaku sadam]]a kaudu Saaremaale. 3. oktoobriks [[1944]] oli saar Punaarmee poolt vallutatud. {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)#Lahingud Lääne-Eesti saartel}} === Nõukogude aeg === [[1946]]. aasta [[16. august]]il eraldati [[Lääne maakond|Lääne maakonnast]] [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]].<ref name="eY26j" /> Kärdlast sai maakonnakeskus, moodustati [[Hiiumaa Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja [[Hiiumaa TSN Täitevkomitee]], mille esimeheks nimetati [[Heino Merendi]]<ref>Hiiumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta, 20. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, 5. novembril 1946. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947. lk 80</ref>. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Saare taashõivamise järel]] Hiiumaa militariseeriti, saarel kehtestati piirirežiim ning saartel taasmoodustati [[NSV Liidu piirivalve Eestis|NSV Liidu piirivalve]] [[11. piirivalvesalk|11. piirivalvesalga]] 1., 2., 3., 4., 5. piirivalvekordonid<ref name="3cGXw" />. Hiiumaale jäänud maavägedest moodustati 1947. aastal kuulipilduja-suurtükiväepolk, mille pataljonid paiknesid [[Kärdla]]s, [[Lõimastu]]s ja [[Vaemla]]s, polgukool [[Hiiessaare]]s. Polgu relvastuses oli vähemalt 10 tanki [[T-34]]-85 ja paarkümmend T-34 baasil [[liikursuurtükk]]i. Tankodroomid olid [[Rehemäe]]l [[Kärdla surnuaed|Kärdla surnuaia]] kõrval ja [[Kaibaldi nõmm]]el. Moodustatud kuulipilduja-suurtükiväepolk kasutas polügoonina [[Paope]]i piirkonda ja 1950. aastail olid polgul polügoonid ka [[Niidiküla]]s, [[Kassari]]s [[Sääretirp|Sääre tirbil]] ja [[Reigi]]s. Polgu laod olid [[Paluküla (Hiiumaa)|Paluküla]]s ja [[Suursadam]]as ning polgul olid [[sõjaväelinnak]]ud [[Lõimastu]]s ja [[Hiiessaare]]s. Kärdla polk lõpetas tegevuse 1960. aastal. 1946. aastaks oli [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] väeosadel kuus statsionaarset rannapatareid (100–152 mm). Kasutusele võeti sõjaeelsed [[Hiiessaare]], [[Tahkuna]], [[Palli]], [[Ristna]] ja [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] [[patareipositsioon]]id, [[Kõpu poolsaarel]]e ehitati [[Mustana]] patarei (3×127 mm). Tahkuna 180 mm patareid ei taastatud. 25. märtsil [[1949]] küüditati Hiiumaalt 286 inimest.<ref name="zn5ky" />. [[1950]]. aastal moodustati Hiiumaast [[Hiiumaa rajoon]], mis eksisteeris kuni [[1989]]. aastani. [[File:USSR map NO 34-6 Haapsalu.jpg|pisi|Hiiumaa ja Saaremaa 1954. aasta Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]] Mustana ja Hiiessaare rannapatareid vähendati juba 1950. aastal ja järgmine suurem vähendamine algas 1956. aastal. 1960. aasta sügiseks likvideeriti Ristna ja Tahkuna patareid ja 1960. aasta lõpus vahetasid Balti Laevastikus rannasuurtükiväe välja rannakaitse raketiväeosad. Kärdla polgu ja rannasuurtükiväe üksuste likvideerimisega vähenes sõjaväelaste arv Hiiumaal oluliselt. Alles jäid [[NSV Liidu piirivalve]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis|väeosad Hiiumaal]], [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis|õhukaitse]] raadiolokatsioonirood [[Ristna]]s, [[NSV Liidu merevägi Eestis|mereväe]] sideväeosad. NSV Liidu mereväe hallata olid aga tuletornid koos eraisikutest personaliga. 1985. aastal toodi uue väeosana [[Tahkuna]]sse teine õhukaitse raadiolokatsioonirood (u 60 meest). Kogu saar kuulutati NSV Liidu kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks, 1944. aasta Rootsi pagemisest järele jäänud paadid hävitati või koondati alalise valvega sadamatesse<ref name="Põllu7" /><ref name="N86hJ" />. Rannavetes patrullisid piirivalvelaevad ja -kaatrid. 1992. aastaks oli jäänud viis NSV Liidu [[piirivalvekordon]]it (Suursadama, Kärdla, Kõrgessaare, Ojaküla ja Sõru), 8 [[tehnilise vaatluse post]]i ja 24 väiksemat vaatlusposti. Piiritsooni lubade süsteem tühistati 1987. aasta oktoobris, Venemaa piirivalve lahkus Hiiumaalt 1992. aasta septembris. Viimased Venemaa sõjaväelased lahkusid Hiiumaalt veebruaris 1993. aastal. {{vaata|Hiiumaa militaarmuuseum}} 1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.<ref name="Põllu7" /> [[Pilt:Hiiu municipalities.png|pisi|Hiiumaa omavalitsusüksused enne [[2013]]. aastat, kui [[Kõrgessaare vald]] ja Kärdla linn liitusid [[Hiiu vald|Hiiu vallaks]]]] Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – [[AS Hiiu Kalur|Hiiu Kalur]], mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="Põllu7" /> === Taastatud Eesti Vabariik === [[1. jaanuar]]ist [[1990]] moodustati Hiiumaa rajoonist Hiiumaa maakond, mis 1991. aastal nimetati ümber [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnaks]]. Pärast Venemaa sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni [[1993]]. aasta lõpuni pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="Põllu8" /> Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes [[2000]]. aastal.<ref name="Põllu8" /> == Vaata ka == * [[De la Gardie]] * [[Ungern-Sternberg]] * [[Stenbock]] *[[Hiiumaa majandus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="w2PEW">[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107</ref> <ref name="s7Jk0">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn, 2004, lk 114</ref> <ref name="OvkhY">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 118</ref> <ref name="dYOqh">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 122</ref> <ref name="Põllu">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35</ref> <ref name="Rhyia">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 127</ref> <ref name="Põllu1">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> <ref name="IrUq7">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 126</ref> <ref name="Põllu2">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 37</ref> <ref name="Põllu3">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref> <ref name="BCaNQ">Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref> <ref name="Põllu4">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 33</ref> <ref name="EAV">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 151</ref> <ref name="XNRWx">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 95</ref> <ref name="orsjC">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23345 Emmaste kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="yqlGY">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 195</ref> <ref name="bUdB8">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41</ref> <ref name="ntZqd">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23491 Esimese Maailmasõja patarei juhtimiskeskus] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="mm9dz">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23513 Teise Maailmasõja patarei tulejuhtimistorn 2] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="lld1m">[https://web.archive.org/web/20080327060827/http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Peeter Suure merekindlus], Militaarne Hiiumaa (Vaadatud 22.09.2013)</ref> <ref name="Põllu5">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 43</ref> <ref name="JHPQL">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 42</ref> <ref name="Põllu6">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 45</ref> <ref name="Y4kJN">[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref> <ref name="Põllu7">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 46</ref> <ref name="ZYSaa">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62</ref> <ref name="Põllu8">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 48</ref> <ref name="gSnrb">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 44</ref> <ref name="nX3mY">[[Urmas Selirand]], [https://web.archive.org/web/20200126000126/http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid11.html Hiiumaa rannapatareid vol. 2], Militaarne Hiiumaa, (Vaadatud 22.09.2013)</ref> <ref name="m5THV">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115</ref> <ref name="98Yoa">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184</ref> <ref name="N86hJ">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 226</ref> <ref name="eY26j">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> <ref name="3cGXw">[http://www.mil.hiiumaa.ee/pv/Noukogude_piirivalve_Hiiumaal_1940-1993-3.pdf Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992], [[Hiiumaa Militaarajalooselts]]i poolt aastail 2011–2013 koostatud uurimus [[Hiiumaa Militaarmuuseum]]i kodulehelt</ref> <ref name="zn5ky">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref> }} == Kirjandus == * Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107–127 * [[Kaljo Põllu]] "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35–50 == Välislingid == * [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu1/165.html Mälestusi Hiiu Ungrutest], www.folklore.ee * [http://www.hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/ Hiiumaa Muinsuskaitse Selts]i Toimetised [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2016-HMS-toimetised-1-DEMO.pdf nr 1], [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2021-HMS-toimetised-3-DEMO-16lk.pdf nr 3], [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2022-HMS-toimetised-4-DEMO.pdf nr 4], [http://www.hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2024%20HMS%20toimetised%205%20DEMO.pdf nr 5] *Hiidlased II maailmasõja lahingutes. Koostanud Otto Mägi Toimetanud Riina Jesmin. Kirjastus: Hiiumaa Rahvapärandi Kaitse ja Kasutamise Sihtasutus, Kärdla, 2003, 200 lk *Hiiumaa kalmistud. Koostanud Vello Kaskor, Maarika Leis-Aste, Dan Lukas ja Mart Mõniste. Kirjastus: [[Hiiumaa Muinsuskaitse Selts]], Kärdla, 2013, ISBN: 9789949333899, 176 lk, Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi väljaanne 1 *[[Alo Särg]], Hiiumaa mõisad. 2022, ISBN 978-9949-527-86-1, 208 lk *Vana Hiiumaa. Koostanud [[Toomas Karjahärm]], 2013, ISBN 978-9949-466-93-1, 132 lk *Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Koostanud Helgi Põllo, Aivi Telvik, Ermo Mäeots, 2015, ISBN 9789949383450, 1360 lk [[Kategooria:Hiiumaa ajalugu| ]] bk892yubiawzgdbf1c5kqtr2f16c2i9 6759447 6759342 2024-11-11T18:14:33Z NOSSER 8097 /* Rootsi valitsusaeg */ 6759447 wikitext text/x-wiki '''Hiiumaa ajalugu''' on ülevaade [[Hiiumaa]] ajaloost. [[Pilt:EE Hiiumaa.PNG|pisi|Hiiumaa]] == Esiajalugu == === Kiviaeg === [[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref name="w2PEW" /> Vanimad söeproovid on [[dateerimine|dateeritud]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref name="s7Jk0" /> Asulat ei kasutatud arvatavasti aasta ringi, vaid arvatavasti kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida. Hilis[[mesoliitikum]]is ja vara[[neoliitikum]]is ei olnud püsiasustus võimalik, kuna tollal väga väike saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Seega oli asustus suuresti sõltuvuses peamise jahilooma, hülge, arvukusest ja levikust. Umbes 3700 eKr – 3400 eKr elasid tänasel [[Kõpu poolsaar]]el kammkeraamika kultuuri liikmed.<ref name="OvkhY" /> Lisaks [[hallhüljes|hallhülgele]] on püütud [[pringel|pringlit]], [[grööni hüljes]]t ja kala. Kalapüügist on saanud Kõpu muinassaare asukate üheks elatusviisiks. [[Hallhüljes]]te, [[pringel|pringlite]] ja [[grööni hüljes]]te püügiaeg annab alust arvata, et saarel on elatud kevadtalvel, suvel ja sügisel. Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal [[noorem kiviaeg|noorema kiviaja]] lõpus umbes 3000 eKr.<ref name="dYOqh" /> [[Kiviaeg|Kiviaja]] lõpuks oli püsiasustus kogu Hiiumaal. Sellest ajastust on leitud [[venekirves|venekirveid]] [[Nõmba]]st, [[Männamaa]]lt, [[Taterma]]lt, [[Suurepsi]], [[Kiiver]]a ja [[Pühalepa]] külast.<ref name="Põllu" /> === Pronksiaeg === [[noorem pronksiaeg|Nooremaks pronksiajaks]] ehk umbes 1100 eKr – 500 eKr hakati surnuid matma [[kivikirstkalme]]tesse ning Kõpus oli välja kujunenud end valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond.<ref name="Rhyia" /> Hiiumaalt on leitud mitmeid juhuleide saare eri paigust, mis tõendavad asustuse paiknemist üle terve saare. Samas ei ole [[pronksiaeg|pronksiajast]] leitud ühtegi kinnismuistist.<ref name="Põllu" /> === Rauaaeg === [[File:Eesti ja lähiümbruse muinasaja lõpu maakondade kaart.png|thumb|Eesti ja Põhja-Läti maakonnad, linnused ja teed muinasaja lõpusajanditel. Hiiumaalt pole muinaslinnuseid leitud ning tollal oli saarel hõre asustus<ref name="Põllu1" />]] Hiiumaalt on leitud [[eelrooma rauaaeg]]a ([[6. sajand eKr]] – [[1. sajand]]) kuuluvaid [[kivikirstkalme]]id. Kivikirstkalmete rajamine eeldab paikset maaviljelusliku asustust. Kivikirstkalmeid põhjalikumalt uuritud [[Suurepsi]], [[Hirmuste]] ja [[Kõpu (Hiiu)|Kõpu]] külas.<ref name="Põllu1" /> [[vanem rauaaeg|Vanemast rauaajast]] ([[2. sajand]] – [[5. sajand]]) ei ole saarelt kinnismuistiseid leitud. Samas on asustus [[Kõpu (Hiiu)|Kõpu]] külast leitud põletusmatus ja pronksist karjasekeppnõel, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.<ref name="Põllu1" /> [[keskmine rauaaeg|Keskmisest rauaajast]] ([[5. sajand]] – [[8. sajand]]) ei ole saarelt leitud ei kinnismuistiseid ega üksikleide.<ref name="Põllu1" /> U. aastatesse 500-600 dateeritakse skandinaavlaste “Gutasaaga” (''Gutalag'') jutustus, mille järgi oli suur näljaaeg (näljaaasta) ja Ojamaa (''Gotland'') ei suutnud oma elanikke ära toita ning 1/3 rahvast rändas üle Läänemere Eestisse (''Aistland'') Hiiu (''Daghaiti, Dagaiþi'') saarele, kuhu olevat ehitatud ka linnus<ref>Eesti ajalugu, kronoloogia. A. Mäesalu, S. Vahtre, M. Laur, T. Rosenberg, A. Liim, A. Pajur, T. Tannberg, T Vahter, kirjastus Tänapäev, Tallinn 2021, lk. 17, ISBN 978-9916-17-166-0</ref>. Lisatakse, et loosiga väljarändamiseks määratud isikud ei soovinud heaga minna ja neid tuli relvaähvardusel sundida. Kuna ka tollane Hiiumaa ei suutnud sisserändajaid ära toita, siis liikusid nad Väina jõge pidi "Sarmaatia lagendikele" ja slaavlaste alade kaudu edasi Kreekasse. (XVI sajandi keskpaiga kroonikas "Kimbrite ja gootide päritolu, ränded, sõjad ja kolooniad", mille on ladina keeles kirjutanud Taani preester Nicholaus Petraeus, öeldakse, et: "sajandite jooksul kasvas Gotlandi elanikkond oluliselt. Siis kutsus üks Gotlandi esimese avastaja ja valitseja Tjelvari järeltulijatest Hangvar kokku üldnõukogu, mis otsustas loosi teel riigist välja saata iga kolmanda mehe. Hangvar kogus kokku 15 000 sõdalasest koosneva armee ja sõitis "lugematute laevadega" laevastikuga Eestisse. See juhtus 903. aastal "pärast üleilmset veeuputust"".) Arheoloogilised uuringud näitavad, et V sajandi lõpust kuni VI sajandi I poole lõpuni oli Gotlandi elanike arv oluliselt vähenenud. Samas suureneb sellel ajajaärgul Gotlandi päritolu muististe hulk Ida-Baltikumis ja Loode-Venemaal<ref> В. Nerman. Die Vöíkerwanderungszeit Gotlands. Stockholm, 1935</ref>. Aastatel 536-537 olid erakordselt külmad suved, samuti 540-542. Asja tegi kordades hullemaks suur katkulaine, nn. Justinianuse katk puhangutega 541-561. Tõsi on see, et praeguseni ei ole eelpoolnimetatud võimaliku ojamaalaste sisserände asustust, ega linnusejälgi Hiiumaalt avastatud<ref>Eesti ajalugu, kronoloogia. A. Mäesalu, S. Vahtre, M. Laur, T. Rosenberg, A. Liim, A. Pajur, T. Tannberg, T Vahter, kirjastus Tänapäev, Tallinn 2021, lk. 18, ISBN 978-9916-17-166-0</ref>, ent kõike eelnevat arvesse võttes tuleks saaga teatesse tõsiselt suhtuda. [[noorem rauaaeg|Nooremast rauaajast]] ([[9. sajand]] – [[13. sajand]]) on leide [[Kõpu poolsaar]]e ja [[Pühalepa]] küla ümbrusest. Hiiumaa muinasasutus oli hõre. Saarelt pole seni teada ühtegi muinaslinnust.<ref name="Põllu1" /> Saarelt on leitud 11.–12. sajandisse kuuluvad põllujäänused. See annab alust arvata, et Hiiumaal oli [[hilisrauaaeg|hilisrauaajal]] asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.<ref name="IrUq7" /> == Keskaeg == [[Pilt:Maasifoogtkond.PNG|thumb|250px|[[Liivimaa ordu]] [[Maasilinna foogtkond]], Hiiumaal ja [[Saaremaa ajalugu#Keskaeg|Saaremaa]]l]] Keskaja alguses oli saar väga hõredasti asustatud. [[1228]]. aastal nimetatakse Hiiumaad piiskop [[Gottfried]]i läänistamiskirjas tühjaks saareks – ''insula deserta''. 13. sajandi keskpaigas oli saarel suhteliselt tihe asustus, millele olid väidetavasti pannud aluse sakslaste vallutuste eest põgenenud inimesed nii Saaremaalt kui ka mandrilt.<ref name="Põllu2" />. [[1254]]. aastal sai saare kirdepoolse osa [[Liivi ordu|Saksa ordu Liivimaa harule]], [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusse. 1254. aastal maade jaotamise üriku järgi: [[Kassari]] sai [[Liivi ordu|Saksa ordu Liivimaa harule]], kuid salmest läände jäänud alad, [[Orjaku]] laid ja [[Reigilaid|Reigi laid]] läksid Saare-Lääne piiskopile. Hiiumaal jätkus piir edasi piki [[Vaemla jõgi|Vaemla jõg]]e. Hiiumaa läänepoolsed alad koos Orjaku ja Reigi laiuga moodustasid hiljem piiskopliku [[Käina kihelkond|Käina kihelkon]]na ja Kassari koos Hiiumaa idapoolse osaga ordule kuuluva [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa ehk Laurentsiuse kihelkon]]na. Orjaku ja Kassari vaheline piir jäi ka hiljem oluliseks ja püsis kihelkonna-, mõisa- ja vakustepiirina. Hiiumaa ordupoolel oli 9 [[vakus]]t ja piiskopi poolel oli 6 vakust. Hiiumaal oli 2 [[ametimõis]]at ja 3 [[eramõis]]a<ref>Leo Tiik, [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3</ref>. [[Pilt:Pühalepa kirik ja kiriku aed.jpg|pisi|left|[[Pühalepa kirik]]]] [[File:TeutonicOrder1422.png|thumb|250px|Hiiumaa ja [[Liivi ordu]] Maasilinna foogtkond ning [[Saksa ordu riik|Saksa orduriigi]] alad pärast 1422. aastat]] [[Fail:Käina_kirik,_kevad_2023.jpg|pisi|vasakul|[[Käina kirik]]u varemed, 2023]] [[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|pisi|250px|Hiiumaa 16. sajandi I poolel: [[Liivimaa ordu]] [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna]] alad Hiiumaal moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]]; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne Piiskopkonna]] alad kuulusid [[Saaremaa stift]]i. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus<ref name="Põllu2" />]] Liivimaa ordu valdused moodustasid [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu aladele rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. 13. sajandi II poolel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]]. [[16. sajand]]i alguses mainitakse [[Valipe mõis|Valipe (Vallipää) kindlustatud mõisa]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal.<ref name="Põllu2" /> [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati 13. sajandiil [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes [[Vanamõisa (Hiiumaa)|Vanamõisa]] külas asunud [[Alliksaare mõis]]as.<ref name="Põllu2" /> [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne Piiskopkonna]] [[Saaremaa stift]]i kuulusid [[Reigi kihelkond]] ja [[Käina kihelkond]], [[Reigi]] ümbrusse, [[Tahkuna poolsaar]]ele ja [[Kärdla]] tekkis [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus [[14. sajand]]il.<ref name="Põllu3" /> Hiiumaa rahvastiku vähendas eriti tugevasti 1503. aasta katkuepideemia. == Rootsi valitsusaeg == [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] algetapile järgnenud [[1563]]. aasta puhkenud [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastane sõjas]] Taani ja Rootsi vahel, vallutasid rootslased [[Läänemaa]] ja ka pool [[Saaremaa]]st, endised Maasilinna foogtkonna alad, septembris vallutasid rootslased kogu Hiiu saare. 1566. aastal suvel tegid taanlased sõjakäigu Hiiumaale, vallutasid selle, kuid rootslaste uue dessandi survel tõmbusid tagasi Saaremaale. Pärast Maasilinna vallutamist sõlmiti Hiiumaal vaherahu taanlaste ja rootslaste vahel, mille põhjal [[Maasilinn]], [[Pöide kihelkond]] ja [[Muhu|Muhu saar]] jäid rootslaste otsesele haldamisele, Pajumõisa ametkond loode-Saaremaal aga taanlastele vastutasuks hertsog Magnusele ostetud, kuid rootslaste poolt juba 1563. aastal vallutatud Hiiumaa [[Käina kihelkond|Käina kihelkon]]na eest. [[1570]]. aastal lahkus viimane [[Maasilinna foogt]] ja Taani Hiiumaa alade asehaldur [[Heinrich Lüdinghausen-Wulff]] Saaremaalt. 1569. aasta juunis sai Berent Tittefer Pühalepa mõisa valitsejaks ja [[Hiiumaa foogt]]iks. Hiiumaa, mida valitses [[Hiiumaa foogt]]<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/kassarimaa/2012/12/01/8 Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest], Kassarimaa, nr. 32, lk 12, 1 detsember 2012</ref> hakkas Rootsi riigis kuulumaa [[Haapsalu lossilään]]i alla.<ref name="Hiiumaa" />. 16. sajandi lõpul oli Hiiumaa foogtiks hollandlane Gerhard van Joestinck<ref>[[Tõnu Raid]], Anders Bure Livonia-kaart., Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, nr. 42, aprill 2017, lk 161</ref>. [[Pilt:Jakob delagardi.jpg|pisi|left|Krahv [[Jakob De la Gardie]]]] [[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|300px|[[Rootsi impeerium]]i Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil]] [[File:Noua totius Liuoniae accurata descriptio - CBT 5871932.jpg|pisi|300px|Rootsi [[Läänemereprovintsid]] ja Hiiumaa, 1680]] Teenete eest Rootsi riigile sai [[1624]]. aastal [[Läänemereprovintsid]]e [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jakob de la Gardie]] valdusse kolm neljandikku saarest. Saarel algas mõisate rajamine ja talupoegade [[koormis]]te suurendamine. [[1624]]. aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu peeti korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga. Jakob De la Gardie teenistuses, tegutses kohaliku ülemvalitsejana [[Mecklenburg]]ist pärineva aadlik, Jürgen von Wulframsdorf (ka Jöran Wulfstorp), kes nimetas end 1624 ning 1625 Hiiumaa asehalduriks. [[1627]]. aastal nimetas [[Eestimaa]]le kohalikku kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i [[piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]] Eestimaal ametisse praostid sh ka [[Saarte-Lääne praostkond]]a (Hiiumaa [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa]], [[Käina kihelkond|Käina]], [[Reigi kihelkond]]) ning [[1627]]. aastal eraldati ka [[Käina kihelkond|Käina kihelkonnast]] [[Reigi kihelkond]]. [[1628]]. aastal rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hüti]] külla de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]].<ref name="Põllu3" /> Pärast krahv Jakob De la Gardie (1583–1642) surma päris tema valdused poeg krahv [[Axel Julius De la Gardie]] (1637–1710). [[De la Gardie]]dele, kes olid Rootsi riigis kõrgetes riigiametites (Axel oli [[Eestimaa kindralkuberneride loend|Eestimaa kindralkuberner]] (1687–1704)), haldasid Hiiumaa valdusi nende valduste ülemvalitsejad (hauptmann): Valentin Schilling, Reinhold Martensohn, Dietrich Ledebuhr (surnud enne 1655. a), 1655-1659 Hans Becker ja De la Gardie raamatupidaja Joachim [[Transehe-Roseneck|Transehe]]. De la Gardiede valduste keskuseks oli [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Järgnevalt anti De la Gardiede mõisad rendile, Joachim Transehele (surn. 1671), Hans Beckerile ja De la Gardie kauaaegsele raamatupidajale ja [[Kammeriir|kammeriir]]ile, hollandlasele Erasmus Jakobsson Bloedysele. [[Erasmus Jakobsson Bloedysel]] võttis 1691. aastal rendile ka [[Muhumaa]] ja Saaremaalt Maasi, [[Uuemõisa mõis (Pöide)|Uuemõisa]] ja [[Saare mõis (Pöide)|Saaremõisa]] alad ning asutas 1680. aasta paiku [[Suursadam]]as suure laevaehitusettevõtte. Hiiumaa rahvastiku vähendas tugevasti [[1657. aasta katkuepideemia Eestis|1657. aasta katkuepideemia]], 1665. aastal viljaikaldus ja näljahäda, mis kestsid kolm aastat. [[1710. aasta katkuepideemia]]s, suri Kärdlas katku 194 inimest ning ellu jäi 99 hinge ehk üks kolmandik küla elanikest. 1734. aastal oli ikaldusega seotud näljahäda, mis kestis kolm aastat ning 1751. aastal laastas Hiiumaad suur veisetaud, ikaldus 1788. ja 1789. aastal ning koos sellega näljahäda ja mitmesugused nakkushaigused ja elanike hulk vähenes umbes kolmandiku<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1989/09/21/11 Märkmeid Kärdla ajaloost], Nõukogude Hiiumaa: EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 111, 21 september 1989, lk 3</ref>. == Venemaa keisririigis == [[1710]]. aastal läks Hiiumaa [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu ning kuulus [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i. Vene tsaar [[Peeter I]] täievoliline komissar [[ Gerhard Johann von Löwenwolde|Gerhard von Löwenvolde]] andis 1712 korralduse Hiiumaa kroonumõisate rendileandmiseks ooberstleitnant [[Johann Gustav von Osten-Sacken|Johan Gustav von der Osten-Sacken]]ile (1667-1717) ja major [[Fabian Gustav von Aderkas]]ile (1668-1725), 1715 aga käskis tsaar anda Hiiumaa ja Vormsi üle Admiraliteedile, mis toimuski 1716. aastal. 1725. aasta [[Kammerkolleegium]]i käsuga anti Hiiumaa [[Pühalepa mõis|Pühalepa]], [[Partsi mõis|Partsi]], [[Putkaste mõis|Putkaste]] ja [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]] kroonumõisad rendile parun [[Fabian Ernst von Ungern-Sternberg]]ile ja 1727. aasta suvel anti need mõisad rendile ooberst [[Bernhard Friedrich von Rosenthal]]ile ja 1739. aastal ratsakaardiväe leitnandile Karl Gustav von Lilienfeldile (1711-1759) ning 1744. aastal kuni renditähtaja lõpuni tema vennale, [[Jakob Heinrich von Lilienfeld]]ile (1716-1785). [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] teisel poolel sai krahvina [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbock]] ja tema pojad endale enamiku Hiiumaa mõisu. Aastatel [[1755]]–[[1772]] ehitati krahvinna eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõisa]] [[härrastemaja]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruskonnas elavate vabade talupoegade koormisi suurendama. See kutsus neis esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et [[1781]]. aastal küüditati üle 1000 [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Katariina II]] käsul [[Ukraina]]sse.<ref name="Põllu3" /><ref name="BCaNQ" /> [[Pilt:Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg.jpg|pisi|left|Parun [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]]]] [[1781]]. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a.<ref name="Põllu4" /> 1781. aastal andis [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] välja ukaasi Kõrgessaare mõisas elavate rootsi talupoegade ümberasumiseks [[Novorossiisk]]i kraisse. Ümberasumisele sai määratud inimesi 935 (422 meest ja 513 naist) ja peale Kõrgessaare mõisa, soovisid ümber asuda teisteski mõisatest talupoegi-maaharijaid, koguarvuks oli ligi 960 [[Hingeloendus|hinge]]. 1790. aastate teisel poolel kuulus peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]ile.<ref name="Põllu4" /> [[Pilt:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-14.jpg|pisi|18. sajandi lõpust 1917. aastani kuulus Hiiumaa [[Haapsalu kreis]]i. Seda nii [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] kui ka [[Eestimaa kubermang]]u koosseisus]] 19. sajandi alguses, [[kontinentaalblokaad]]i tingimustes hakkasid talupojad [[Kõrgessaare]] ja [[Emmaste]] rannikul vahepeal unarusse jäänud soolaveeallikaid uuesti kasutama ja soolast vett mujalegi saatma. Nagu vastav uurimus Tallinnas näitas, andis Kõrgessaarel 36 untsi soolast vett 2 ½ [[unts]]i valget soola, millest saadi 1 unts ja 6 [[Drahm|drahm]]i köögisoola. Emmastes saadi 36 untsist soolasest veest 3 untsi ja 3 drahmi väga valget soola, millest saadi 3 untsi köögisoola. Kuna Emmaste soolaallikate soolasisaldus oli kõrgem, siis hakkaski [[Emmaste mõis]]nik [[Jakob Pontus Stenbock]] [[Tärkma]]l soola tootma aurutamise teel<ref>[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 65</ref>. [[1829]]. aastal asutati Suuremõisas [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|kalevivabrik]], mis viidi juba järgmisel aastal Kärdla. Kalevivabriku juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänane Kärdla linn.<ref name="Põllu4" /> [[1845]]. aastal oli vabrikus tööl 460 töölist.<ref name="EAV" /> Vabriku olemasolu laiendas [[Suursadama]] tegevust ja tugevdas Hiiumaa kaubanduslikke sidemeid.<ref name="EAV" /> {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R04L02.jpg |pilt2 = Shubert map - R04L03.jpg| jalus = Hiiumaa [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] 1850. aasta kaardil}} [[1858]]. aasta suvel puhkesid Hiiumaal talurahvarahutused.<ref name="XNRWx" /> [[1866]]. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]], [[Emmaste Immanueli kirik]] valmis [[1867]]. aastal.<ref name="orsjC" /> [[File:Hiiumaa Hagaste baptisti palvela 03 1922 2021.04.13MF'.jpg|pisi|Hiiumaa Hagaste baptisti palvela]] [[1880. aastad|1880. aastatel]] loodi Eestis esimesed [[Baptism|baptis]]tikogudused. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Sageli moodustati baptistikogudused [[priilased|priilaste]] liikumise põhjal. 1890. aastal valmis [[Õigeusu kirik Eestis|õigeusu kiriku]] [[Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirik]] ja peale õigeusu [[Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kogudus]]e loomist 1884 Kuristes algas Hiiumaal massiline [[Usuvahetusliikumine|õigeusku üleminek]]. Kuriste [[maakivi]]st hoone kiriku kõrvale rajati surnuaed ja ehitati koolimaja ning elamu preestrile.[[Pilt:Kuriste õigeusu kirik 2013.jpg|pisi|left|Kuriste õigeusu kirik linnulennult (2013)]] Õigeusukirikus ei peetud [[jumalateenistus]]i eraldi lihtrahvale ja härrasrahvale, nii nagu seda luterlikus kirikus tehti. [[19. sajand Eestis|19. sajand]]i lõpuks oli Hiiumaal ligi 1500 õigeusklikku. 19. sajandi lõpus ehitati paari aastaga lisaks Kuriste kirikule veel kaks [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ut, üks [[Kuri Kristuse Taevaminemise kirik|Kuri]] külla ja teine [[Puski õigeusu kirik|Puski]]. 1913-nda aasta alguseks oli õigeusklikest hiidlaste arv 3384-ni<ref>Riho Saard. Hiiumaa ja hiidlased usutuultest tormatud ja piiratud. Tallinn 2009</ref>. [[1890]]. aastal ostsid mõisnikud [[Ungern-Sternberg]]id Hiiumaale esimese sõukruviga auriku Progress.<ref name="yqlGY" /> Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref name="bUdB8" /> === Esimene maailmasõda === [[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi|[[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis: [[Tahkuna]], [[Lehtma]] ja [[Põõsaspea neem|Põõsaspea]]. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogilise kaitserajatise ehitamist.<ref name="ntZqd" /><ref name="mm9dz" />]] [[1912]]. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni militaarrajatisi: 4 sadamat ([[Hirmuste sadam|Hirmuste]], [[Orjaku sadam|Orjaku]], [[Heltermaa sadam|Heltermaa]], [[Sõru sadam]]), 2 [[vesilennuk]]ite akvatooriumi, 4 [[rannapatarei]]d ([[Tahkuna]] ([[Rannapatarei nr 39|nr 39]]), [[Sõru]] ([[Rannapatarei nr 34|nr 34]]), [[Hirmuste (Hiiu)|Hirmuste]] ([[Rannapatarei nr 47|nr 47]]), [[Lehtma]] ([[Rannapatarei nr 38|nr 38]])). Rajati hulk [[vaatluspost]]e, sideliine, remonditi ja ehitati teid ning [[Kitsarööpmeline raudtee Hiiumaal|kitsarööpmeline kindlusraudtee]], kaevati kaitsekraave. Rajati [[sõjaväelinnak]]uid kõigi vajalike hoonetega (kasarmud, sööklad, laod, tallid, ohvitseride elamud).<ref name="lld1m" /> Sõja alguses lahkus Venemaa keiserlik armee Hiiumaalt. [[1917]]. aasta oktoobrist kuni [[1918]]. aasta novembrini oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref name="JHPQL" /> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]], siis toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal koos [[Saaremaa]]ga juba [[1917]]. aasta sügisel.<ref name="Y4kJN" /> === Eesti Vabariik === Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigi ajal [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest.<ref name="Põllu5" /> Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="Põllu5" /> [[1920]]. aastal sai Kärdlast [[alev]]. [[1938]]. aastal sai Kärdla [[kolmanda astme linn]]aks.<ref name="ZYSaa" /> 1. aprillil 1939. aastal asutati seniste valdade asemele [[Emmaste vald (1939)|Emmaste]], [[Kõrgesaare vald (1939)|Kõrgesaare]], [[Käina vald (1939)|Käina]] ja [[Pühalepa vald (1939)|Pühalepa]] vald. Saar kuulus [[Riigivolikogu 23. valimisringkond]]a, kust valiti [[I Riigivolikogu]] liikmeks [[Karl Kaups]]. Saar jagunes [[Käina põllumeeste konvent|Käina]] ja [[Kärdla põllumeeste konvent|Kärdla]] põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonna vahel. 24. juunil [[1926]] peeti Kärdlas Hiiumaa I laulupäev.<ref name="gSnrb" /> === Teine maailmasõda === [[Pilt:Monument voor gevallen russen in Tahkuna, Estland.jpg|pisi|Vitali Navožnõhhi mälestusmärk, 1941. aastal langenud "Hiiu saarte kaitsjatele – Balti meremeestele", [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]] komandotorni juures]] [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Baaside lepingu]] alusel anti 1940. aastal Eesti Vabariigi territooriumil Nõukogude relvastatud jõudude vajadusteks Hiiumaal: 325 hektarit maad, [[Kärdla]] ja [[Kidaste]] rajoonis sõjaväeasulate ja aerodroomi ehitamiseks maa- ja õhujõudude jaoks ja 850 ha õppeväljade, laskevälja ja tankodroomi jaoks; 120 ha, [[Valli]] rajoonis – aerodroomi ehitamiseks; 120 ha, [[Vahtrepa]] rajoonis – operatiiv-aerodroomi ehitamiseks; 120 ha, [[Kuusiku (Hiiumaa)|Kuusiku]] rajoonis (Hiiumaal) – aerodroomi ehitamiseks (hiljem NSV Liit loobus sellest maa-alast); 250 ha, [[Putkaste (Hiiumaa)|Putkaste]], asunduse rajoonis – sõjaväeasula ja aerodroomi ehitamiseks; 4 200 ha, [[Alatu]]-[[Metsalaasi]]-Muru märgala; 64 ha, [[Hiiessaare]] [[Hiiessaare neem|maanina]] rajoon – [[NSV Liidu Meresõjalaevastiku Rahvakomissariaat|MSLRK]] kaitseobjektide ehitamiseks; 320 ha, [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks ja [[Sõru sadam]]; 399 ha, [[Ristna neem|Ristna maanina]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks; 115 ha, [[Palli|Palli küla]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks; 830 ha, [[Tahkuna]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks. Kokku Hiiumaal 11 nimetust pindalaga 7 713 ha<ref>[https://militaarmuuseum.ee/vana/1941/Hiiumaa-1941-ver7.pdf Hiiumaa 1941], militaarmuuseum.ee, Hiiumaa Militaarajalooselts 2014, lk 9</ref>. 28. septembril [[1939]] alustati esmajoones [[Tahkuna poolsaar]]ele rannakaitsekindlustuste ehitamist.<ref name="Põllu6" /> Hiiumaale ehitati [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] Põhja Kindlustatud Sektorisse [[rannakaitsepatarei]]d: [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26|nr 26]], [[Tahkuna]]le; [[Rannakaitsepatarei nr 316|nr 316]], Kukerabasse [[Lõimastu]] lähedale: [[Rannakaitsepatarei nr 19|nr 19]], [[Pallinina]]l; [[rannakaitsepatarei]] [[Ristna]]l; [[Rannakaitsepatarei nr 44|nr 44]], [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]] ehk [[Sõru]] patarei; [[Rannakaitsepatarei nr 12 (Hiiumaa)|nr 12]] jt.<ref name="nX3mY" /> Hiiumaal alustati ka kahe lennuvälja ehitamist, kuid varajase ning külma talve tõttu võidi ehitust jätkata vaid 1940. aasta kevadel, kui algas laevaliiklus. Lennuvälja ehitasid Balti Laevastiku 33. ja 36. ehituspataljon, lennuväljad ehitati [[Käina lennuväli|Putkastesse]] ja Kaupsi. Hiiumaa lennuväljadel baseerusid BBL 12. ja 15. üksik lennuväeeskadrill – kokku 26 mitmesugust tüüpi lennumasinat sh hävitajad [[I-15]] ja [[I-16]]. Pärast [[1940]]. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] asendati senine omavalitsuslik riigiaparaat uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ja mere äärde minek keelati.<ref name="Põllu6" /> Juunis [[1941]] [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt 212 inimest<ref name="m5THV" />. 22. juunil pommitas Saksa lennuvägi [[Sõrve poolsaar]]el asuvaid [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] rannakaitsepatareisid. Saksa [[Kriegsmarine]] mineeris [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] ümbruse [[Irbe väin]]a, [[Soela väin]]a, Hiiumaa ja [[Vormsi]] vahelise [[Hari kurk|Hari kurgu]]u ning Soome lahe miinitõketega. Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149, takistades [[Liivi laht|Liivi lahes]] ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevade sisenemist ja väljumist Soome lahest. 23. juuni varahommikul uputasid Saksa torpeedokaatrid tulelaeva „Hiiumadal” ning kaubaauriku „Liisa”. 10. augustil toimus Hiiumaa vetes, 20 meremiili [[Ristna]]st läänes nõukogude „Štš-307” ja pinnaletõusva Saksa „U-144” vaheline võitlus, kui „Štš-307” ründas kahe torpeedoga. „U-144” läks põhja koos kogu meeskonnaga. 28. augustil vabanesid Tallinnas [[Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast|Nõukogude vägede evakueerumisel]] vangidelaevalt [[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]] ja mootorpurjekatelt [[Pärnumaa (laev)|Pärnumaa]] ja [[Mihkel (laev)|Mihkel]] u 800 saarlast ja hiidlast. 13. septembril 1941 tabas lennukipomm [[Kärdla sadam]]a reidil seisnud aurulaeva „Hiiula”. [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Sõjategevuses Eestis 1941. aastal]] asusid Hiiumaal [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] Põhja Kindlustatud Sektori väeosad ja ka 16. laskurdiviisi 156. ja 167. laskurpolgu pataljonid. {{vaata|Sõjategevus Eestis 1941. aastal#Sõjategevus oktoobris saartel}}, ''[[Operatsioon Siegfried]]'' Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|Siegfried]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril [[1941]] meredessandiga Saaremaalt, üle [[Soela väin]]a [[Sõru]]le (täpsemalt [[Külaküla]] ja [[Nurste]] randa ning [[Tärkma]]le. Saksa vägede maabumisel osutasid nõukogude väed üsna nõrka vastupanu, tõsisemad kokkupõrked olid [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]]l, [[Nurste]]s, [[Käina]]s ja [[Nõmba]]s. Nädalaga taandusid nõukogude väed [[Tahkuna poolsaar]]ele kaitseliini taha, kust suudeti meritsi [[Hanko]]sse evakueerida ainult 570 inimest ja lennukitel 140. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte<ref name="98Yoa" />. Enne Kärdlast taganemist põletasid nõukogude aktivistid [[Kärdla kalevivabrik]]u. Sajad hiidlased [[Suur põgenemine|põgenesid 1944. aasta suvel ja hilissügisel]] uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril alustas [[Punaarmee]] rünnakut [[Hiiumaa]]le õhuvägede toetusel [[pataljon]]isuuruse [[Heltermaa dessant|Heltermaa dessandiga]] [[Heltermaa sadam]]asse. Saksa üksused taandusid [[Kassari]]le. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueeriti kõik üksused ja tehnika [[Orjaku sadam]]a kaudu Saaremaale. 3. oktoobriks [[1944]] oli saar Punaarmee poolt vallutatud. {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)#Lahingud Lääne-Eesti saartel}} === Nõukogude aeg === [[1946]]. aasta [[16. august]]il eraldati [[Lääne maakond|Lääne maakonnast]] [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]].<ref name="eY26j" /> Kärdlast sai maakonnakeskus, moodustati [[Hiiumaa Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja [[Hiiumaa TSN Täitevkomitee]], mille esimeheks nimetati [[Heino Merendi]]<ref>Hiiumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta, 20. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, 5. novembril 1946. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947. lk 80</ref>. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Saare taashõivamise järel]] Hiiumaa militariseeriti, saarel kehtestati piirirežiim ning saartel taasmoodustati [[NSV Liidu piirivalve Eestis|NSV Liidu piirivalve]] [[11. piirivalvesalk|11. piirivalvesalga]] 1., 2., 3., 4., 5. piirivalvekordonid<ref name="3cGXw" />. Hiiumaale jäänud maavägedest moodustati 1947. aastal kuulipilduja-suurtükiväepolk, mille pataljonid paiknesid [[Kärdla]]s, [[Lõimastu]]s ja [[Vaemla]]s, polgukool [[Hiiessaare]]s. Polgu relvastuses oli vähemalt 10 tanki [[T-34]]-85 ja paarkümmend T-34 baasil [[liikursuurtükk]]i. Tankodroomid olid [[Rehemäe]]l [[Kärdla surnuaed|Kärdla surnuaia]] kõrval ja [[Kaibaldi nõmm]]el. Moodustatud kuulipilduja-suurtükiväepolk kasutas polügoonina [[Paope]]i piirkonda ja 1950. aastail olid polgul polügoonid ka [[Niidiküla]]s, [[Kassari]]s [[Sääretirp|Sääre tirbil]] ja [[Reigi]]s. Polgu laod olid [[Paluküla (Hiiumaa)|Paluküla]]s ja [[Suursadam]]as ning polgul olid [[sõjaväelinnak]]ud [[Lõimastu]]s ja [[Hiiessaare]]s. Kärdla polk lõpetas tegevuse 1960. aastal. 1946. aastaks oli [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] väeosadel kuus statsionaarset rannapatareid (100–152 mm). Kasutusele võeti sõjaeelsed [[Hiiessaare]], [[Tahkuna]], [[Palli]], [[Ristna]] ja [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] [[patareipositsioon]]id, [[Kõpu poolsaarel]]e ehitati [[Mustana]] patarei (3×127 mm). Tahkuna 180 mm patareid ei taastatud. 25. märtsil [[1949]] küüditati Hiiumaalt 286 inimest.<ref name="zn5ky" />. [[1950]]. aastal moodustati Hiiumaast [[Hiiumaa rajoon]], mis eksisteeris kuni [[1989]]. aastani. [[File:USSR map NO 34-6 Haapsalu.jpg|pisi|Hiiumaa ja Saaremaa 1954. aasta Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]] Mustana ja Hiiessaare rannapatareid vähendati juba 1950. aastal ja järgmine suurem vähendamine algas 1956. aastal. 1960. aasta sügiseks likvideeriti Ristna ja Tahkuna patareid ja 1960. aasta lõpus vahetasid Balti Laevastikus rannasuurtükiväe välja rannakaitse raketiväeosad. Kärdla polgu ja rannasuurtükiväe üksuste likvideerimisega vähenes sõjaväelaste arv Hiiumaal oluliselt. Alles jäid [[NSV Liidu piirivalve]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis|väeosad Hiiumaal]], [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis|õhukaitse]] raadiolokatsioonirood [[Ristna]]s, [[NSV Liidu merevägi Eestis|mereväe]] sideväeosad. NSV Liidu mereväe hallata olid aga tuletornid koos eraisikutest personaliga. 1985. aastal toodi uue väeosana [[Tahkuna]]sse teine õhukaitse raadiolokatsioonirood (u 60 meest). Kogu saar kuulutati NSV Liidu kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks, 1944. aasta Rootsi pagemisest järele jäänud paadid hävitati või koondati alalise valvega sadamatesse<ref name="Põllu7" /><ref name="N86hJ" />. Rannavetes patrullisid piirivalvelaevad ja -kaatrid. 1992. aastaks oli jäänud viis NSV Liidu [[piirivalvekordon]]it (Suursadama, Kärdla, Kõrgessaare, Ojaküla ja Sõru), 8 [[tehnilise vaatluse post]]i ja 24 väiksemat vaatlusposti. Piiritsooni lubade süsteem tühistati 1987. aasta oktoobris, Venemaa piirivalve lahkus Hiiumaalt 1992. aasta septembris. Viimased Venemaa sõjaväelased lahkusid Hiiumaalt veebruaris 1993. aastal. {{vaata|Hiiumaa militaarmuuseum}} 1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.<ref name="Põllu7" /> [[Pilt:Hiiu municipalities.png|pisi|Hiiumaa omavalitsusüksused enne [[2013]]. aastat, kui [[Kõrgessaare vald]] ja Kärdla linn liitusid [[Hiiu vald|Hiiu vallaks]]]] Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – [[AS Hiiu Kalur|Hiiu Kalur]], mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="Põllu7" /> === Taastatud Eesti Vabariik === [[1. jaanuar]]ist [[1990]] moodustati Hiiumaa rajoonist Hiiumaa maakond, mis 1991. aastal nimetati ümber [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnaks]]. Pärast Venemaa sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni [[1993]]. aasta lõpuni pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="Põllu8" /> Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes [[2000]]. aastal.<ref name="Põllu8" /> == Vaata ka == * [[De la Gardie]] * [[Ungern-Sternberg]] * [[Stenbock]] *[[Hiiumaa majandus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="w2PEW">[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107</ref> <ref name="s7Jk0">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn, 2004, lk 114</ref> <ref name="OvkhY">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 118</ref> <ref name="dYOqh">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 122</ref> <ref name="Põllu">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35</ref> <ref name="Rhyia">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 127</ref> <ref name="Põllu1">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> <ref name="IrUq7">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 126</ref> <ref name="Põllu2">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 37</ref> <ref name="Põllu3">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref> <ref name="BCaNQ">Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref> <ref name="Põllu4">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 33</ref> <ref name="EAV">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 151</ref> <ref name="XNRWx">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 95</ref> <ref name="orsjC">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23345 Emmaste kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="yqlGY">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 195</ref> <ref name="bUdB8">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41</ref> <ref name="ntZqd">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23491 Esimese Maailmasõja patarei juhtimiskeskus] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="mm9dz">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23513 Teise Maailmasõja patarei tulejuhtimistorn 2] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="lld1m">[https://web.archive.org/web/20080327060827/http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Peeter Suure merekindlus], Militaarne Hiiumaa (Vaadatud 22.09.2013)</ref> <ref name="Põllu5">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 43</ref> <ref name="JHPQL">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 42</ref> <ref name="Põllu6">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 45</ref> <ref name="Y4kJN">[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref> <ref name="Põllu7">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 46</ref> <ref name="ZYSaa">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62</ref> <ref name="Põllu8">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 48</ref> <ref name="gSnrb">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 44</ref> <ref name="nX3mY">[[Urmas Selirand]], [https://web.archive.org/web/20200126000126/http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid11.html Hiiumaa rannapatareid vol. 2], Militaarne Hiiumaa, (Vaadatud 22.09.2013)</ref> <ref name="m5THV">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115</ref> <ref name="98Yoa">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184</ref> <ref name="N86hJ">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 226</ref> <ref name="eY26j">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> <ref name="3cGXw">[http://www.mil.hiiumaa.ee/pv/Noukogude_piirivalve_Hiiumaal_1940-1993-3.pdf Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992], [[Hiiumaa Militaarajalooselts]]i poolt aastail 2011–2013 koostatud uurimus [[Hiiumaa Militaarmuuseum]]i kodulehelt</ref> <ref name="zn5ky">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref> }} == Kirjandus == * Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107–127 * [[Kaljo Põllu]] "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35–50 == Välislingid == * [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu1/165.html Mälestusi Hiiu Ungrutest], www.folklore.ee * [http://www.hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/ Hiiumaa Muinsuskaitse Selts]i Toimetised [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2016-HMS-toimetised-1-DEMO.pdf nr 1], [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2021-HMS-toimetised-3-DEMO-16lk.pdf nr 3], [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2022-HMS-toimetised-4-DEMO.pdf nr 4], [http://www.hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2024%20HMS%20toimetised%205%20DEMO.pdf nr 5] *Hiidlased II maailmasõja lahingutes. Koostanud Otto Mägi Toimetanud Riina Jesmin. Kirjastus: Hiiumaa Rahvapärandi Kaitse ja Kasutamise Sihtasutus, Kärdla, 2003, 200 lk *Hiiumaa kalmistud. Koostanud Vello Kaskor, Maarika Leis-Aste, Dan Lukas ja Mart Mõniste. Kirjastus: [[Hiiumaa Muinsuskaitse Selts]], Kärdla, 2013, ISBN: 9789949333899, 176 lk, Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi väljaanne 1 *[[Alo Särg]], Hiiumaa mõisad. 2022, ISBN 978-9949-527-86-1, 208 lk *Vana Hiiumaa. Koostanud [[Toomas Karjahärm]], 2013, ISBN 978-9949-466-93-1, 132 lk *Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Koostanud Helgi Põllo, Aivi Telvik, Ermo Mäeots, 2015, ISBN 9789949383450, 1360 lk [[Kategooria:Hiiumaa ajalugu| ]] 4mxnr873f0fd1caec2jo4okazdqjqx9 6759478 6759447 2024-11-11T19:19:13Z NOSSER 8097 6759478 wikitext text/x-wiki '''Hiiumaa ajalugu''' on ülevaade [[Hiiumaa]] ajaloost. [[Pilt:EE Hiiumaa.PNG|pisi|Hiiumaa]] == Esiajalugu == === Kiviaeg === [[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref name="w2PEW" /> Vanimad söeproovid on [[dateerimine|dateeritud]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref name="s7Jk0" /> Asulat ei kasutatud arvatavasti aasta ringi, vaid arvatavasti kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida. Hilis[[mesoliitikum]]is ja vara[[neoliitikum]]is ei olnud püsiasustus võimalik, kuna tollal väga väike saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Seega oli asustus suuresti sõltuvuses peamise jahilooma, hülge, arvukusest ja levikust. Umbes 3700 eKr – 3400 eKr elasid tänasel [[Kõpu poolsaar]]el kammkeraamika kultuuri liikmed.<ref name="OvkhY" /> Lisaks [[hallhüljes|hallhülgele]] on püütud [[pringel|pringlit]], [[grööni hüljes]]t ja kala. Kalapüügist on saanud Kõpu muinassaare asukate üheks elatusviisiks. [[Hallhüljes]]te, [[pringel|pringlite]] ja [[grööni hüljes]]te püügiaeg annab alust arvata, et saarel on elatud kevadtalvel, suvel ja sügisel. Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal [[noorem kiviaeg|noorema kiviaja]] lõpus umbes 3000 eKr.<ref name="dYOqh" /> [[Kiviaeg|Kiviaja]] lõpuks oli püsiasustus kogu Hiiumaal. Sellest ajastust on leitud [[venekirves|venekirveid]] [[Nõmba]]st, [[Männamaa]]lt, [[Taterma]]lt, [[Suurepsi]], [[Kiiver]]a ja [[Pühalepa]] külast.<ref name="Põllu" /> === Pronksiaeg === [[noorem pronksiaeg|Nooremaks pronksiajaks]] ehk umbes 1100 eKr – 500 eKr hakati surnuid matma [[kivikirstkalme]]tesse ning Kõpus oli välja kujunenud end valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond.<ref name="Rhyia" /> Hiiumaalt on leitud mitmeid juhuleide saare eri paigust, mis tõendavad asustuse paiknemist üle terve saare. Samas ei ole [[pronksiaeg|pronksiajast]] leitud ühtegi kinnismuistist.<ref name="Põllu" /> === Rauaaeg === [[File:Eesti ja lähiümbruse muinasaja lõpu maakondade kaart.png|thumb|Eesti ja Põhja-Läti maakonnad, linnused ja teed muinasaja lõpusajanditel. Hiiumaalt pole muinaslinnuseid leitud ning tollal oli saarel hõre asustus<ref name="Põllu1" />]] Hiiumaalt on leitud [[eelrooma rauaaeg]]a ([[6. sajand eKr]] – [[1. sajand]]) kuuluvaid [[kivikirstkalme]]id. Kivikirstkalmete rajamine eeldab paikset maaviljelusliku asustust. Kivikirstkalmeid põhjalikumalt uuritud [[Suurepsi]], [[Hirmuste]] ja [[Kõpu (Hiiu)|Kõpu]] külas.<ref name="Põllu1" /> [[vanem rauaaeg|Vanemast rauaajast]] ([[2. sajand]] – [[5. sajand]]) ei ole saarelt kinnismuistiseid leitud. Samas on asustus [[Kõpu (Hiiu)|Kõpu]] külast leitud põletusmatus ja pronksist karjasekeppnõel, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.<ref name="Põllu1" /> [[keskmine rauaaeg|Keskmisest rauaajast]] ([[5. sajand]] – [[8. sajand]]) ei ole saarelt leitud ei kinnismuistiseid ega üksikleide.<ref name="Põllu1" /> U. aastatesse 500-600 dateeritakse skandinaavlaste “Gutasaaga” (''Gutalag'') jutustus, mille järgi oli suur näljaaeg (näljaaasta) ja Ojamaa (''Gotland'') ei suutnud oma elanikke ära toita ning 1/3 rahvast rändas üle Läänemere Eestisse (''Aistland'') Hiiu (''Daghaiti, Dagaiþi'') saarele, kuhu olevat ehitatud ka linnus<ref>Eesti ajalugu, kronoloogia. A. Mäesalu, S. Vahtre, M. Laur, T. Rosenberg, A. Liim, A. Pajur, T. Tannberg, T Vahter, kirjastus Tänapäev, Tallinn 2021, lk. 17, ISBN 978-9916-17-166-0</ref>. Lisatakse, et loosiga väljarändamiseks määratud isikud ei soovinud heaga minna ja neid tuli relvaähvardusel sundida. Kuna ka tollane Hiiumaa ei suutnud sisserändajaid ära toita, siis liikusid nad Väina jõge pidi "Sarmaatia lagendikele" ja slaavlaste alade kaudu edasi Kreekasse. (XVI sajandi keskpaiga kroonikas "Kimbrite ja gootide päritolu, ränded, sõjad ja kolooniad", mille on ladina keeles kirjutanud Taani preester Nicholaus Petraeus, öeldakse, et: "sajandite jooksul kasvas Gotlandi elanikkond oluliselt. Siis kutsus üks Gotlandi esimese avastaja ja valitseja Tjelvari järeltulijatest Hangvar kokku üldnõukogu, mis otsustas loosi teel riigist välja saata iga kolmanda mehe. Hangvar kogus kokku 15 000 sõdalasest koosneva armee ja sõitis "lugematute laevadega" laevastikuga Eestisse. See juhtus 903. aastal "pärast üleilmset veeuputust"".) Arheoloogilised uuringud näitavad, et V sajandi lõpust kuni VI sajandi I poole lõpuni oli Gotlandi elanike arv oluliselt vähenenud. Samas suureneb sellel ajajaärgul Gotlandi päritolu muististe hulk Ida-Baltikumis ja Loode-Venemaal<ref> В. Nerman. Die Vöíkerwanderungszeit Gotlands. Stockholm, 1935</ref>. Aastatel 536-537 olid erakordselt külmad suved, samuti 540-542. Asja tegi kordades hullemaks suur katkulaine, nn. Justinianuse katk puhangutega 541-561. Tõsi on see, et praeguseni ei ole eelpoolnimetatud võimaliku ojamaalaste sisserände asustust, ega linnusejälgi Hiiumaalt avastatud<ref>Eesti ajalugu, kronoloogia. A. Mäesalu, S. Vahtre, M. Laur, T. Rosenberg, A. Liim, A. Pajur, T. Tannberg, T Vahter, kirjastus Tänapäev, Tallinn 2021, lk. 18, ISBN 978-9916-17-166-0</ref>, ent kõike eelnevat arvesse võttes tuleks saaga teatesse tõsiselt suhtuda. [[noorem rauaaeg|Nooremast rauaajast]] ([[9. sajand]] – [[13. sajand]]) on leide [[Kõpu poolsaar]]e ja [[Pühalepa]] küla ümbrusest. Hiiumaa muinasasutus oli hõre. Saarelt pole seni teada ühtegi muinaslinnust.<ref name="Põllu1" /> Saarelt on leitud 11.–12. sajandisse kuuluvad põllujäänused. See annab alust arvata, et Hiiumaal oli [[hilisrauaaeg|hilisrauaajal]] asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.<ref name="IrUq7" /> == Keskaeg == [[Pilt:Maasifoogtkond.PNG|thumb|250px|[[Liivimaa ordu]] [[Maasilinna foogtkond]], Hiiumaal ja [[Saaremaa ajalugu#Keskaeg|Saaremaa]]l]] Keskaja alguses oli saar väga hõredasti asustatud. [[1228]]. aastal nimetatakse Hiiumaad piiskop [[Gottfried]]i läänistamiskirjas tühjaks saareks – ''insula deserta''. 13. sajandi keskpaigas oli saarel suhteliselt tihe asustus, millele olid väidetavasti pannud aluse sakslaste vallutuste eest põgenenud inimesed nii Saaremaalt kui ka mandrilt.<ref name="Põllu2" />. [[1254]]. aastal sai saare kirdepoolse osa [[Liivi ordu|Saksa ordu Liivimaa harule]], [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusse. 1254. aastal maade jaotamise üriku järgi: [[Kassari]] sai [[Liivi ordu|Saksa ordu Liivimaa harule]], kuid salmest läände jäänud alad, [[Orjaku]] laid ja [[Reigilaid|Reigi laid]] läksid Saare-Lääne piiskopile. Hiiumaal jätkus piir edasi piki [[Vaemla jõgi|Vaemla jõg]]e. Hiiumaa läänepoolsed alad koos Orjaku ja Reigi laiuga moodustasid hiljem piiskopliku [[Käina kihelkond|Käina kihelkon]]na ja Kassari koos Hiiumaa idapoolse osaga ordule kuuluva [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa ehk Laurentsiuse kihelkon]]na. Orjaku ja Kassari vaheline piir jäi ka hiljem oluliseks ja püsis kihelkonna-, mõisa- ja vakustepiirina. Hiiumaa ordupoolel oli 9 [[vakus]]t ja piiskopi poolel oli 6 vakust. Hiiumaal oli 2 [[ametimõis]]at ja 3 [[eramõis]]a<ref>Leo Tiik, [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3</ref>. [[Pilt:Pühalepa kirik ja kiriku aed.jpg|pisi|left|[[Pühalepa kirik]]]] [[File:TeutonicOrder1422.png|thumb|250px|Hiiumaa ja [[Liivi ordu]] Maasilinna foogtkond ning [[Saksa ordu riik|Saksa orduriigi]] alad pärast 1422. aastat]] [[Fail:Käina_kirik,_kevad_2023.jpg|pisi|vasakul|[[Käina kirik]]u varemed, 2023]] [[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|pisi|250px|Hiiumaa 16. sajandi I poolel: [[Liivimaa ordu]] [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna]] alad Hiiumaal moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]]; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne Piiskopkonna]] alad kuulusid [[Saaremaa stift]]i. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus<ref name="Põllu2" />]] Liivimaa ordu valdused moodustasid [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu aladele rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. 13. sajandi II poolel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]]. [[16. sajand]]i alguses mainitakse [[Valipe mõis|Valipe (Vallipää) kindlustatud mõisa]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal.<ref name="Põllu2" /> [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati 13. sajandiil [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes [[Vanamõisa (Hiiumaa)|Vanamõisa]] külas asunud [[Alliksaare mõis]]as.<ref name="Põllu2" /> [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne Piiskopkonna]] [[Saaremaa stift]]i kuulusid [[Reigi kihelkond]] ja [[Käina kihelkond]], [[Reigi]] ümbrusse, [[Tahkuna poolsaar]]ele ja [[Kärdla]] tekkis [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus [[14. sajand]]il.<ref name="Põllu3" /> == Rootsi valitsusaeg == [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] algetapile järgnenud [[1563]]. aasta puhkenud [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastane sõjas]] Taani ja Rootsi vahel, vallutasid rootslased [[Läänemaa]] ja ka pool [[Saaremaa]]st, endised Maasilinna foogtkonna alad, septembris vallutasid rootslased kogu Hiiu saare. 1566. aastal suvel tegid taanlased sõjakäigu Hiiumaale, vallutasid selle, kuid rootslaste uue dessandi survel tõmbusid tagasi Saaremaale. Pärast Maasilinna vallutamist sõlmiti Hiiumaal vaherahu taanlaste ja rootslaste vahel, mille põhjal [[Maasilinn]], [[Pöide kihelkond]] ja [[Muhu|Muhu saar]] jäid rootslaste otsesele haldamisele, Pajumõisa ametkond loode-Saaremaal aga taanlastele vastutasuks hertsog Magnusele ostetud, kuid rootslaste poolt juba 1563. aastal vallutatud Hiiumaa [[Käina kihelkond|Käina kihelkon]]na eest. [[1570]]. aastal lahkus viimane [[Maasilinna foogt]] ja Taani Hiiumaa alade asehaldur [[Heinrich Lüdinghausen-Wulff]] Saaremaalt. 1569. aasta juunis sai Berent Tittefer Pühalepa mõisa valitsejaks ja [[Hiiumaa foogt]]iks. Hiiumaa, mida valitses [[Hiiumaa foogt]]<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/kassarimaa/2012/12/01/8 Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest], Kassarimaa, nr. 32, lk 12, 1 detsember 2012</ref> hakkas Rootsi riigis kuulumaa [[Haapsalu lossilään]]i alla.<ref name="Hiiumaa" />. 16. sajandi lõpul oli Hiiumaa foogtiks hollandlane Gerhard van Joestinck<ref>[[Tõnu Raid]], Anders Bure Livonia-kaart., Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, nr. 42, aprill 2017, lk 161</ref>. 1575 läänistas [[Johan III]], [[Hans Wachtmeister (surnud 1590)|Hans Wachtmeister]]ile Hiiumaal 24 [[adramaa]]d, koos päraldistega ja järgnevatel aastatel sai ta lisaks veel rea uusi [[lään]]e. [[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|300px|[[Rootsi impeerium]]i Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil]] 1611–1613 aastate Taani-Rootsi vahelise [[Kalmari sõda|Kalmari sõja]] ajal 1612. aasta suvel tegid taanlased Saaremaalt sõjaretke Hiiumaale, Pühalepa ja Kassari piirkonda, põletasid [[Pühalepa]] foogtimõisa ja rüüstasid saart [[Kõpu poolsaar]]eni. 1613. aastal tegid taanlased Saaremaalt sõjaretke taas Hiiumaale ning Rootsi väed Hiiumaalt [[Soela väin]]a kaudu Saaremaale vasturünnaku ning rüüstasid Saaremaal. [[Pilt:Jakob delagardi.jpg|pisi|left|Krahv [[Jakob De la Gardie]]]] [[File:Noua totius Liuoniae accurata descriptio - CBT 5871932.jpg|pisi|300px|Rootsi [[Läänemereprovintsid]] ja Hiiumaa, 1680]] Teenete eest Rootsi riigile sai [[1624]]. aastal [[Läänemereprovintsid]]e [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jakob de la Gardie]] valdusse kolm neljandikku saarest. Saarel algas mõisate rajamine ja talupoegade [[koormis]]te suurendamine. [[1624]]. aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu peeti korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga. Jakob De la Gardie teenistuses, tegutses kohaliku ülemvalitsejana [[Mecklenburg]]ist pärineva aadlik, Jürgen von Wulframsdorf (ka Jöran Wulfstorp), kes nimetas end 1624 ning 1625 Hiiumaa asehalduriks. [[1627]]. aastal nimetas [[Eestimaa]]le kohalikku kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i [[piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]] Eestimaal ametisse praostid sh ka [[Saarte-Lääne praostkond]]a (Hiiumaa [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa]], [[Käina kihelkond|Käina]], [[Reigi kihelkond]]) ning [[1627]]. aastal eraldati ka [[Käina kihelkond|Käina kihelkonnast]] [[Reigi kihelkond]]. [[1628]]. aastal rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hüti]] külla de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]].<ref name="Põllu3" /> Pärast krahv Jakob De la Gardie (1583–1642) surma päris tema valdused poeg krahv [[Axel Julius De la Gardie]] (1637–1710). [[De la Gardie]]dele, kes olid Rootsi riigis kõrgetes riigiametites (Axel oli [[Eestimaa kindralkuberneride loend|Eestimaa kindralkuberner]] (1687–1704)), haldasid Hiiumaa valdusi nende valduste ülemvalitsejad (hauptmann): Valentin Schilling, Reinhold Martensohn, Dietrich Ledebuhr (surnud enne 1655. a), 1655-1659 Hans Becker ja De la Gardie raamatupidaja Joachim [[Transehe-Roseneck|Transehe]]. De la Gardiede valduste keskuseks oli [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Järgnevalt anti De la Gardiede mõisad rendile, Joachim Transehele (surn. 1671), Hans Beckerile ja De la Gardie kauaaegsele raamatupidajale ja [[Kammeriir|kammeriir]]ile, hollandlasele Erasmus Jakobsson Bloedysele. [[Erasmus Jakobsson Bloedysel]] võttis 1691. aastal rendile ka [[Muhumaa]] ja Saaremaalt Maasi, [[Uuemõisa mõis (Pöide)|Uuemõisa]] ja [[Saare mõis (Pöide)|Saaremõisa]] alad ning asutas 1680. aasta paiku [[Suursadam]]as suure laevaehitusettevõtte. Hiiumaa rahvastiku vähendas tugevasti 1603. aasta ja [[1657. aasta katkuepideemia Eestis|1657. aasta katkuepideemia]], 1665. aastal vilja[[ikaldus]] ja näljahäda, mis kestsid kolm aastat. [[1710. aasta katkuepideemia]]s, suri Kärdlas katku 194 inimest ning ellu jäi 99 hinge ehk üks kolmandik küla elanikest. 1734. aastal oli ikaldusega seotud näljahäda, mis kestis kolm aastat ning 1751. aastal laastas Hiiumaad suur veisetaud, ikaldus 1788. ja 1789. aastal ning koos sellega näljahäda ja mitmesugused nakkushaigused ja elanike hulk vähenes umbes kolmandiku<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1989/09/21/11 Märkmeid Kärdla ajaloost], Nõukogude Hiiumaa: EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 111, 21 september 1989, lk 3</ref>. == Venemaa keisririigis == [[1710]]. aastal läks Hiiumaa [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu ning kuulus [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i. Vene tsaar [[Peeter I]] täievoliline komissar [[ Gerhard Johann von Löwenwolde|Gerhard von Löwenvolde]] andis 1712 korralduse Hiiumaa kroonumõisate rendileandmiseks ooberstleitnant [[Johann Gustav von Osten-Sacken|Johan Gustav von der Osten-Sacken]]ile (1667–1717) ja major [[Fabian Gustav von Aderkas]]ile (1668–1725), 1715 aga käskis tsaar anda Hiiumaa ja Vormsi üle Admiraliteedile, mis toimuski 1716. aastal. 1725. aasta [[Kammerkolleegium]]i käsuga anti Hiiumaa [[Pühalepa mõis|Pühalepa]], [[Partsi mõis|Partsi]], [[Putkaste mõis|Putkaste]] ja [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]] kroonumõisad rendile parun [[Fabian Ernst von Ungern-Sternberg]]ile ja 1727. aasta suvel anti need mõisad rendile ooberst [[Bernhard Friedrich von Rosenthal]]ile ja 1739. aastal ratsakaardiväe leitnandile Karl Gustav von Lilienfeldile (1711–1759) ning 1744. aastal kuni renditähtaja lõpuni tema vennale, [[Jakob Heinrich von Lilienfeld]]ile (1716–1785). [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] teisel poolel sai krahvina [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbock]] ja tema pojad endale enamiku Hiiumaa mõisu. Aastatel [[1755]]–[[1772]] ehitati krahvinna eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõisa]] [[härrastemaja]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruskonnas elavate vabade talupoegade koormisi suurendama. See kutsus neis esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et [[1781]]. aastal küüditati üle 1000 [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Katariina II]] käsul [[Ukraina]]sse.<ref name="Põllu3" /><ref name="BCaNQ" /> [[Pilt:Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg.jpg|pisi|left|Parun [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]]]] [[1781]]. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a.<ref name="Põllu4" /> 1781. aastal andis [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] välja ukaasi Kõrgessaare mõisas elavate rootsi talupoegade ümberasumiseks [[Novorossiisk]]i kraisse. Ümberasumisele sai määratud inimesi 935 (422 meest ja 513 naist) ja peale Kõrgessaare mõisa, soovisid ümber asuda teisteski mõisatest talupoegi-maaharijaid, koguarvuks oli ligi 960 [[Hingeloendus|hinge]]. 1790. aastate teisel poolel kuulus peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]ile.<ref name="Põllu4" /> [[Pilt:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-14.jpg|pisi|18. sajandi lõpust 1917. aastani kuulus Hiiumaa [[Haapsalu kreis]]i. Seda nii [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] kui ka [[Eestimaa kubermang]]u koosseisus]] 19. sajandi alguses, [[kontinentaalblokaad]]i tingimustes hakkasid talupojad [[Kõrgessaare]] ja [[Emmaste]] rannikul vahepeal unarusse jäänud soolaveeallikaid uuesti kasutama ja soolast vett mujalegi saatma. Nagu vastav uurimus Tallinnas näitas, andis Kõrgessaarel 36 untsi soolast vett 2 ½ [[unts]]i valget soola, millest saadi 1 unts ja 6 [[Drahm|drahm]]i köögisoola. Emmastes saadi 36 untsist soolasest veest 3 untsi ja 3 drahmi väga valget soola, millest saadi 3 untsi köögisoola. Kuna Emmaste soolaallikate soolasisaldus oli kõrgem, siis hakkaski [[Emmaste mõis]]nik [[Jakob Pontus Stenbock]] [[Tärkma]]l soola tootma aurutamise teel<ref>[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 65</ref>. [[1829]]. aastal asutati Suuremõisas [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|kalevivabrik]], mis viidi juba järgmisel aastal Kärdla. Kalevivabriku juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänane Kärdla linn.<ref name="Põllu4" /> [[1845]]. aastal oli vabrikus tööl 460 töölist.<ref name="EAV" /> Vabriku olemasolu laiendas [[Suursadama]] tegevust ja tugevdas Hiiumaa kaubanduslikke sidemeid.<ref name="EAV" /> {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R04L02.jpg |pilt2 = Shubert map - R04L03.jpg| jalus = Hiiumaa [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] 1850. aasta kaardil}} [[1858]]. aasta suvel puhkesid Hiiumaal talurahvarahutused.<ref name="XNRWx" /> [[1866]]. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]], [[Emmaste Immanueli kirik]] valmis [[1867]]. aastal.<ref name="orsjC" /> [[File:Hiiumaa Hagaste baptisti palvela 03 1922 2021.04.13MF'.jpg|pisi|Hiiumaa Hagaste baptisti palvela]] [[1880. aastad|1880. aastatel]] loodi Eestis esimesed [[Baptism|baptis]]tikogudused. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Sageli moodustati baptistikogudused [[priilased|priilaste]] liikumise põhjal. 1890. aastal valmis [[Õigeusu kirik Eestis|õigeusu kiriku]] [[Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirik]] ja peale õigeusu [[Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kogudus]]e loomist 1884 Kuristes algas Hiiumaal massiline [[Usuvahetusliikumine|õigeusku üleminek]]. Kuriste [[maakivi]]st hoone kiriku kõrvale rajati surnuaed ja ehitati koolimaja ning elamu preestrile.[[Pilt:Kuriste õigeusu kirik 2013.jpg|pisi|left|Kuriste õigeusu kirik linnulennult (2013)]] Õigeusukirikus ei peetud [[jumalateenistus]]i eraldi lihtrahvale ja härrasrahvale, nii nagu seda luterlikus kirikus tehti. [[19. sajand Eestis|19. sajand]]i lõpuks oli Hiiumaal ligi 1500 õigeusklikku. 19. sajandi lõpus ehitati paari aastaga lisaks Kuriste kirikule veel kaks [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ut, üks [[Kuri Kristuse Taevaminemise kirik|Kuri]] külla ja teine [[Puski õigeusu kirik|Puski]]. 1913-nda aasta alguseks oli õigeusklikest hiidlaste arv 3384-ni<ref>Riho Saard. Hiiumaa ja hiidlased usutuultest tormatud ja piiratud. Tallinn 2009</ref>. [[1890]]. aastal ostsid mõisnikud [[Ungern-Sternberg]]id Hiiumaale esimese sõukruviga auriku Progress.<ref name="yqlGY" /> Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref name="bUdB8" /> === Esimene maailmasõda === [[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi|[[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis: [[Tahkuna]], [[Lehtma]] ja [[Põõsaspea neem|Põõsaspea]]. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogilise kaitserajatise ehitamist.<ref name="ntZqd" /><ref name="mm9dz" />]] [[1912]]. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni militaarrajatisi: 4 sadamat ([[Hirmuste sadam|Hirmuste]], [[Orjaku sadam|Orjaku]], [[Heltermaa sadam|Heltermaa]], [[Sõru sadam]]), 2 [[vesilennuk]]ite akvatooriumi, 4 [[rannapatarei]]d ([[Tahkuna]] ([[Rannapatarei nr 39|nr 39]]), [[Sõru]] ([[Rannapatarei nr 34|nr 34]]), [[Hirmuste (Hiiu)|Hirmuste]] ([[Rannapatarei nr 47|nr 47]]), [[Lehtma]] ([[Rannapatarei nr 38|nr 38]])). Rajati hulk [[vaatluspost]]e, sideliine, remonditi ja ehitati teid ning [[Kitsarööpmeline raudtee Hiiumaal|kitsarööpmeline kindlusraudtee]], kaevati kaitsekraave. Rajati [[sõjaväelinnak]]uid kõigi vajalike hoonetega (kasarmud, sööklad, laod, tallid, ohvitseride elamud).<ref name="lld1m" /> Sõja alguses lahkus Venemaa keiserlik armee Hiiumaalt. [[1917]]. aasta oktoobrist kuni [[1918]]. aasta novembrini oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref name="JHPQL" /> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]], siis toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal koos [[Saaremaa]]ga juba [[1917]]. aasta sügisel.<ref name="Y4kJN" /> === Eesti Vabariik === Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigi ajal [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest.<ref name="Põllu5" /> Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="Põllu5" /> [[1920]]. aastal sai Kärdlast [[alev]]. 24. juunil [[1926]] peeti Kärdlas Hiiumaa I laulupäev.<ref name="gSnrb" /> [[1938]]. aastal sai Kärdla [[kolmanda astme linn]]aks.<ref name="ZYSaa" /> 1. aprillil 1939. aastal asutati seniste valdade asemele [[Emmaste vald (1939)|Emmaste]], [[Kõrgesaare vald (1939)|Kõrgesaare]], [[Käina vald (1939)|Käina]] ja [[Pühalepa vald (1939)|Pühalepa]] vald. Saar kuulus [[Riigivolikogu 23. valimisringkond]]a, kust valiti [[I Riigivolikogu]] liikmeks [[Karl Kaups]]. Saar jagunes [[Käina põllumeeste konvent|Käina]] ja [[Kärdla põllumeeste konvent|Kärdla]] põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonna vahel. === Teine maailmasõda === [[Pilt:Monument voor gevallen russen in Tahkuna, Estland.jpg|pisi|Vitali Navožnõhhi mälestusmärk, 1941. aastal langenud "Hiiu saarte kaitsjatele – Balti meremeestele", [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]] komandotorni juures]] [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Baaside lepingu]] alusel anti 1940. aastal Eesti Vabariigi territooriumil Nõukogude relvastatud jõudude vajadusteks Hiiumaal: 325 hektarit maad, [[Kärdla]] ja [[Kidaste]] rajoonis sõjaväeasulate ja aerodroomi ehitamiseks maa- ja õhujõudude jaoks ja 850 ha õppeväljade, laskevälja ja tankodroomi jaoks; 120 ha, [[Valli]] rajoonis – aerodroomi ehitamiseks; 120 ha, [[Vahtrepa]] rajoonis – operatiiv-aerodroomi ehitamiseks; 120 ha, [[Kuusiku (Hiiumaa)|Kuusiku]] rajoonis (Hiiumaal) – aerodroomi ehitamiseks (hiljem NSV Liit loobus sellest maa-alast); 250 ha, [[Putkaste (Hiiumaa)|Putkaste]], asunduse rajoonis – sõjaväeasula ja aerodroomi ehitamiseks; 4 200 ha, [[Alatu]]-[[Metsalaasi]]-Muru märgala; 64 ha, [[Hiiessaare]] [[Hiiessaare neem|maanina]] rajoon – [[NSV Liidu Meresõjalaevastiku Rahvakomissariaat|MSLRK]] kaitseobjektide ehitamiseks; 320 ha, [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks ja [[Sõru sadam]]; 399 ha, [[Ristna neem|Ristna maanina]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks; 115 ha, [[Palli|Palli küla]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks; 830 ha, [[Tahkuna]] rajoonis – MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks. Kokku Hiiumaal 11 nimetust pindalaga 7 713 ha<ref>[https://militaarmuuseum.ee/vana/1941/Hiiumaa-1941-ver7.pdf Hiiumaa 1941], militaarmuuseum.ee, Hiiumaa Militaarajalooselts 2014, lk 9</ref>. 28. septembril [[1939]] alustati esmajoones [[Tahkuna poolsaar]]ele rannakaitsekindlustuste ehitamist.<ref name="Põllu6" /> Hiiumaale ehitati [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] Põhja Kindlustatud Sektorisse [[rannakaitsepatarei]]d: [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26|nr 26]], [[Tahkuna]]le; [[Rannakaitsepatarei nr 316|nr 316]], Kukerabasse [[Lõimastu]] lähedale: [[Rannakaitsepatarei nr 19|nr 19]], [[Pallinina]]l; [[rannakaitsepatarei]] [[Ristna]]l; [[Rannakaitsepatarei nr 44|nr 44]], [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]] ehk [[Sõru]] patarei; [[Rannakaitsepatarei nr 12 (Hiiumaa)|nr 12]] jt.<ref name="nX3mY" /> Hiiumaal alustati ka kahe lennuvälja ehitamist, kuid varajase ning külma talve tõttu võidi ehitust jätkata vaid 1940. aasta kevadel, kui algas laevaliiklus. Lennuvälja ehitasid Balti Laevastiku 33. ja 36. ehituspataljon, lennuväljad ehitati [[Käina lennuväli|Putkastesse]] ja Kaupsi. Hiiumaa lennuväljadel baseerusid BBL 12. ja 15. üksik lennuväeeskadrill – kokku 26 mitmesugust tüüpi lennumasinat sh hävitajad [[I-15]] ja [[I-16]]. Pärast [[1940]]. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] asendati senine omavalitsuslik riigiaparaat uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ja mere äärde minek keelati.<ref name="Põllu6" /> Juunis [[1941]] [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt 212 inimest<ref name="m5THV" />. 22. juunil pommitas Saksa lennuvägi [[Sõrve poolsaar]]el asuvaid [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] rannakaitsepatareisid. Saksa [[Kriegsmarine]] mineeris [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] ümbruse [[Irbe väin]]a, [[Soela väin]]a, Hiiumaa ja [[Vormsi]] vahelise [[Hari kurk|Hari kurgu]]u ning Soome lahe miinitõketega. Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149, takistades [[Liivi laht|Liivi lahes]] ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevade sisenemist ja väljumist Soome lahest. 23. juuni varahommikul uputasid Saksa torpeedokaatrid tulelaeva „Hiiumadal” ning kaubaauriku „Liisa”. 10. augustil toimus Hiiumaa vetes, 20 meremiili [[Ristna]]st läänes nõukogude „Štš-307” ja pinnaletõusva Saksa „U-144” vaheline võitlus, kui „Štš-307” ründas kahe torpeedoga. „U-144” läks põhja koos kogu meeskonnaga. 28. augustil vabanesid Tallinnas [[Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast|Nõukogude vägede evakueerumisel]] vangidelaevalt [[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]] ja mootorpurjekatelt [[Pärnumaa (laev)|Pärnumaa]] ja [[Mihkel (laev)|Mihkel]] u 800 saarlast ja hiidlast. 13. septembril 1941 tabas lennukipomm [[Kärdla sadam]]a reidil seisnud aurulaeva „Hiiula”. [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Sõjategevuses Eestis 1941. aastal]] asusid Hiiumaal [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] Põhja Kindlustatud Sektori väeosad ja ka 16. laskurdiviisi 156. ja 167. laskurpolgu pataljonid. {{vaata|Sõjategevus Eestis 1941. aastal#Sõjategevus oktoobris saartel}}, ''[[Operatsioon Siegfried]]'' Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|Siegfried]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril [[1941]] meredessandiga Saaremaalt, üle [[Soela väin]]a [[Sõru]]le (täpsemalt [[Külaküla]] ja [[Nurste]] randa ning [[Tärkma]]le. Saksa vägede maabumisel osutasid nõukogude väed üsna nõrka vastupanu, tõsisemad kokkupõrked olid [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]]l, [[Nurste]]s, [[Käina]]s ja [[Nõmba]]s. Nädalaga taandusid nõukogude väed [[Tahkuna poolsaar]]ele kaitseliini taha, kust suudeti meritsi [[Hanko]]sse evakueerida ainult 570 inimest ja lennukitel 140. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte<ref name="98Yoa" />. Enne Kärdlast taganemist põletasid nõukogude aktivistid [[Kärdla kalevivabrik]]u. Sajad hiidlased [[Suur põgenemine|põgenesid 1944. aasta suvel ja hilissügisel]] uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril alustas [[Punaarmee]] rünnakut [[Hiiumaa]]le õhuvägede toetusel [[pataljon]]isuuruse [[Heltermaa dessant|Heltermaa dessandiga]] [[Heltermaa sadam]]asse. Saksa üksused taandusid [[Kassari]]le. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueeriti kõik üksused ja tehnika [[Orjaku sadam]]a kaudu Saaremaale. 3. oktoobriks [[1944]] oli saar Punaarmee poolt vallutatud. {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)#Lahingud Lääne-Eesti saartel}} === Nõukogude aeg === [[1946]]. aasta [[16. august]]il eraldati [[Lääne maakond|Lääne maakonnast]] [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]].<ref name="eY26j" /> Kärdlast sai maakonnakeskus, moodustati [[Hiiumaa Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja [[Hiiumaa TSN Täitevkomitee]], mille esimeheks nimetati [[Heino Merendi]]<ref>Hiiumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta, 20. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, 5. novembril 1946. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947. lk 80</ref>. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Saare taashõivamise järel]] Hiiumaa militariseeriti, saarel kehtestati piirirežiim ning saartel taasmoodustati [[NSV Liidu piirivalve Eestis|NSV Liidu piirivalve]] [[11. piirivalvesalk|11. piirivalvesalga]] 1., 2., 3., 4., 5. piirivalvekordonid<ref name="3cGXw" />. Hiiumaale jäänud maavägedest moodustati 1947. aastal kuulipilduja-suurtükiväepolk, mille pataljonid paiknesid [[Kärdla]]s, [[Lõimastu]]s ja [[Vaemla]]s, polgukool [[Hiiessaare]]s. Polgu relvastuses oli vähemalt 10 tanki [[T-34]]-85 ja paarkümmend T-34 baasil [[liikursuurtükk]]i. Tankodroomid olid [[Rehemäe]]l [[Kärdla surnuaed|Kärdla surnuaia]] kõrval ja [[Kaibaldi nõmm]]el. Moodustatud kuulipilduja-suurtükiväepolk kasutas polügoonina [[Paope]]i piirkonda ja 1950. aastail olid polgul polügoonid ka [[Niidiküla]]s, [[Kassari]]s [[Sääretirp|Sääre tirbil]] ja [[Reigi]]s. Polgu laod olid [[Paluküla (Hiiumaa)|Paluküla]]s ja [[Suursadam]]as ning polgul olid [[sõjaväelinnak]]ud [[Lõimastu]]s ja [[Hiiessaare]]s. Kärdla polk lõpetas tegevuse 1960. aastal. 1946. aastaks oli [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] väeosadel kuus statsionaarset rannapatareid (100–152 mm). Kasutusele võeti sõjaeelsed [[Hiiessaare]], [[Tahkuna]], [[Palli]], [[Ristna]] ja [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] [[patareipositsioon]]id, [[Kõpu poolsaarel]]e ehitati [[Mustana]] patarei (3×127 mm). Tahkuna 180 mm patareid ei taastatud. 25. märtsil [[1949]] küüditati Hiiumaalt 286 inimest.<ref name="zn5ky" />. [[1950]]. aastal moodustati Hiiumaast [[Hiiumaa rajoon]], mis eksisteeris kuni [[1989]]. aastani. [[File:USSR map NO 34-6 Haapsalu.jpg|pisi|Hiiumaa ja Saaremaa 1954. aasta Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]] Mustana ja Hiiessaare rannapatareid vähendati juba 1950. aastal ja järgmine suurem vähendamine algas 1956. aastal. 1960. aasta sügiseks likvideeriti Ristna ja Tahkuna patareid ja 1960. aasta lõpus vahetasid Balti Laevastikus rannasuurtükiväe välja rannakaitse raketiväeosad. Kärdla polgu ja rannasuurtükiväe üksuste likvideerimisega vähenes sõjaväelaste arv Hiiumaal oluliselt. Alles jäid [[NSV Liidu piirivalve]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis|väeosad Hiiumaal]], [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis|õhukaitse]] raadiolokatsioonirood [[Ristna]]s, [[NSV Liidu merevägi Eestis|mereväe]] sideväeosad. NSV Liidu mereväe hallata olid aga tuletornid koos eraisikutest personaliga. 1985. aastal toodi uue väeosana [[Tahkuna]]sse teine õhukaitse raadiolokatsioonirood (u 60 meest). Kogu saar kuulutati NSV Liidu kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks, 1944. aasta Rootsi pagemisest järele jäänud paadid hävitati või koondati alalise valvega sadamatesse<ref name="Põllu7" /><ref name="N86hJ" />. Rannavetes patrullisid piirivalvelaevad ja -kaatrid. 1992. aastaks oli jäänud viis NSV Liidu [[piirivalvekordon]]it (Suursadama, Kärdla, Kõrgessaare, Ojaküla ja Sõru), 8 [[tehnilise vaatluse post]]i ja 24 väiksemat vaatlusposti. Piiritsooni lubade süsteem tühistati 1987. aasta oktoobris, Venemaa piirivalve lahkus Hiiumaalt 1992. aasta septembris. Viimased Venemaa sõjaväelased lahkusid Hiiumaalt veebruaris 1993. aastal. {{vaata|Hiiumaa militaarmuuseum}} 1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.<ref name="Põllu7" /> [[Pilt:Hiiu municipalities.png|pisi|Hiiumaa omavalitsusüksused enne [[2013]]. aastat, kui [[Kõrgessaare vald]] ja Kärdla linn liitusid [[Hiiu vald|Hiiu vallaks]]]] Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – [[AS Hiiu Kalur|Hiiu Kalur]], mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="Põllu7" /> === Taastatud Eesti Vabariik === [[1. jaanuar]]ist [[1990]] moodustati Hiiumaa rajoonist Hiiumaa maakond, mis 1991. aastal nimetati ümber [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnaks]]. Pärast Venemaa sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni [[1993]]. aasta lõpuni pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="Põllu8" /> Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes [[2000]]. aastal.<ref name="Põllu8" /> == Vaata ka == * [[De la Gardie]] * [[Ungern-Sternberg]] * [[Stenbock]] *[[Hiiumaa majandus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="w2PEW">[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107</ref> <ref name="s7Jk0">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn, 2004, lk 114</ref> <ref name="OvkhY">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 118</ref> <ref name="dYOqh">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 122</ref> <ref name="Põllu">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35</ref> <ref name="Rhyia">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 127</ref> <ref name="Põllu1">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> <ref name="IrUq7">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 126</ref> <ref name="Põllu2">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 37</ref> <ref name="Põllu3">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref> <ref name="BCaNQ">Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref> <ref name="Põllu4">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 33</ref> <ref name="EAV">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 151</ref> <ref name="XNRWx">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 95</ref> <ref name="orsjC">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23345 Emmaste kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="yqlGY">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 195</ref> <ref name="bUdB8">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41</ref> <ref name="ntZqd">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23491 Esimese Maailmasõja patarei juhtimiskeskus] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="mm9dz">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23513 Teise Maailmasõja patarei tulejuhtimistorn 2] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="lld1m">[https://web.archive.org/web/20080327060827/http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Peeter Suure merekindlus], Militaarne Hiiumaa (Vaadatud 22.09.2013)</ref> <ref name="Põllu5">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 43</ref> <ref name="JHPQL">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 42</ref> <ref name="Põllu6">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 45</ref> <ref name="Y4kJN">[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref> <ref name="Põllu7">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 46</ref> <ref name="ZYSaa">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62</ref> <ref name="Põllu8">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 48</ref> <ref name="gSnrb">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 44</ref> <ref name="nX3mY">[[Urmas Selirand]], [https://web.archive.org/web/20200126000126/http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid11.html Hiiumaa rannapatareid vol. 2], Militaarne Hiiumaa, (Vaadatud 22.09.2013)</ref> <ref name="m5THV">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115</ref> <ref name="98Yoa">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184</ref> <ref name="N86hJ">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 226</ref> <ref name="eY26j">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> <ref name="3cGXw">[http://www.mil.hiiumaa.ee/pv/Noukogude_piirivalve_Hiiumaal_1940-1993-3.pdf Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992], [[Hiiumaa Militaarajalooselts]]i poolt aastail 2011–2013 koostatud uurimus [[Hiiumaa Militaarmuuseum]]i kodulehelt</ref> <ref name="zn5ky">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref> }} == Kirjandus == * Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107–127 * [[Kaljo Põllu]] "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35–50 == Välislingid == * [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu1/165.html Mälestusi Hiiu Ungrutest], www.folklore.ee * [http://www.hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/ Hiiumaa Muinsuskaitse Selts]i Toimetised [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2016-HMS-toimetised-1-DEMO.pdf nr 1], [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2021-HMS-toimetised-3-DEMO-16lk.pdf nr 3], [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2022-HMS-toimetised-4-DEMO.pdf nr 4], [http://www.hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2024%20HMS%20toimetised%205%20DEMO.pdf nr 5] *Hiidlased II maailmasõja lahingutes. Koostanud Otto Mägi Toimetanud Riina Jesmin. Kirjastus: Hiiumaa Rahvapärandi Kaitse ja Kasutamise Sihtasutus, Kärdla, 2003, 200 lk *Hiiumaa kalmistud. Koostanud Vello Kaskor, Maarika Leis-Aste, Dan Lukas ja Mart Mõniste. Kirjastus: [[Hiiumaa Muinsuskaitse Selts]], Kärdla, 2013, ISBN: 9789949333899, 176 lk, Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi väljaanne 1 *[[Alo Särg]], Hiiumaa mõisad. 2022, ISBN 978-9949-527-86-1, 208 lk *Vana Hiiumaa. Koostanud [[Toomas Karjahärm]], 2013, ISBN 978-9949-466-93-1, 132 lk *Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Koostanud Helgi Põllo, Aivi Telvik, Ermo Mäeots, 2015, ISBN 9789949383450, 1360 lk [[Kategooria:Hiiumaa ajalugu| ]] a3p58a5u2ifiwc7ppwfbm2dngv7xgk2 Eesti mustlased 0 347787 6759636 6736496 2024-11-12T08:39:45Z PillePrix 153981 6759636 wikitext text/x-wiki {{Infokast etniline grupp|etnos=Eesti romad|endanimetus=''rom'', ''romni''|lipp=Flag of the Romani people.svg|lipu_alltekst=[[Roma lipp|Roma rahvuslipp]]|rahvaarv=|piirkond1=[[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]]|pop1=676-1500}} '''Eesti mustlased''' ehk '''Eesti romad''' on [[Romad|romade]] [[rahvusvähemus]] [[Eesti]]s. Eri andmetel elab Eestis ligikaudu 550–1500 romat, suurimad romade kogukonnad paiknevad [[Harju maakond|Harjumaal]], [[Tartu maakond|Tartumaal]], [[Valga maakond|Valgamaal]], [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]], [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] ja [[Rapla maakond|Raplamaal]]. Suurem osa ajaloolisest Eesti mustlaskogukonnast hävitati [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] aegsete repressioonide käigus ning enamik Eestis tänapäeval elavatest romadest rändas Eestisse sisse [[Läti|Lätist]] ja [[Vene NFSV|Venemaalt]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsiooni ajal (1944–1991).<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Margaret Tali; Kersti Kollom; Mari-Liis Velberg |kuupäev=2007 |pealkiri=Naised Eesti mustlaskogukondades: uurimuse aruanne |url=https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/naised_20eesti_20mustlaskogukondades_uuringuraport_1_.pdf |ajakiri=Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut: Kodanikeühiskonna Uurimis- ja Arenduskeskus}}</ref> Ka tänapäeval jagunevad Eestis elavad romad kolme rühma: eesti romadeks, läti romadeks ja vene romadeks.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Kati Arak, Kristina Avdonina, Eva Kuslap, Mairi Kruuts, Kerli Kõiv, Eve Miilits, Kadri-Ann Mänd, Karolin Tohv, Klarica Topper, Kristi Õunap|url=https://www.eestiromad.ee/wp-content/uploads/2020/10/roma_uuring_perekeskus_2013.pdf|pealkiri=Eesti roma (mustlaste) elanikkonna olukord ja loimumise vajadus|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=2013}}</ref> Eesti romasid esindavad Eestis mitmed romade ühingud.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Aili Künstler|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/pealelend-urmas-sutrop-eesti-keele-instituudi-direktor-tartu-uelikooli-professor/|pealkiri=PEALELEND: Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituudi direktor, Tartu ülikooli professor|väljaanne=Sirp|aeg=20.05.2010|täpsustus=Intervjuu filmi "Mustlase missioon" teemal}}</ref> ==Nimetus eesti keeles== Eesti keeles kasutatakse nimetusi ''romad'' ja ''mustlased'' rööpnimedena. Eesti romade endi eelistus on kasutada nimekuju '''''roma''''', "mustlaseks" kutsumist peavad mitmed Eesti romad solvavaks (kuigi mitmed Eesti romad on ka mõiste "mustlased" omaks võtnud).<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide|url=https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=167|pealkiri=Mustlased ehk romad ja teised rahvad|väljaanne=EKI|aeg=28.06.2010}}</ref> Ka [[Euroopa Nõukogu]] soovitab kasutada romade omanimesid ''roma'', ''sinti'' või ''[[Soome romad|kale]]'' ning rahvusvahelises ja ametlikus kontekstis eelistatakse kasutada terminit ''roma''.<ref name=":2" /><ref name=":3">[[Vahur Koorits]]. [http://www.epl.ee/news/eesti/inimoiguslased-mustlase-asemel-tuleb-oelda-roma.d?id=66201596 "Inimõiguslased: "mustlase" asemel tuleb öelda "roma""]. EPL, 29. mai 2013 (vaadatud 29. mail 2013)</ref> Mustlaste nimetus eesti keeles on peamiselt seotud tumedama nahavärviga kohalike elanikega võrreldes, kuid mõistel on ka kõrvaltähendus, mis osutab räpasusele ja mustusele. Eesti institutsioonidel puudub täielik üksmeel, kumba terminit rakendada. [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] väitel puudub tänapäeval "mustlase" mõistel halvustav alatoon ja termin on neutraalne. [[Inimõiguste Instituut|Eesti Inimõiguste Instituudi]] väitel ei ole "mustlane" neutraalne mõiste ning selle asemel tuleks öelda ''roma''.<ref name=":3" /> Mõisted „mustlased” ja „romad” esinevad paralleelselt ka Eestis tegutsevate mustlaskultuuri ühingute nimedes. Sama [[Sõnatüvi|tüve]] kasutavas [[Soome keel|soome keeles]] loobuti sõnast ''mustalaiset'' 1992. aastal ja tänapäeval kasutatakse ametlikes tekstides sõna ''romad''.<ref name=":1" /> == Rahvastik == Eesti romakogukond koosneb kolmest rühmast kolme rühmast: eesti romad, läti romad ja vene romad. Eesti romadeks peetakse Laiuse romasid (omanimetus ''Lajenge''), kes ajalooliselt elasid Laiuse vallas, olid suhteliselt paiksed ning kellel olid segaabielud eestlastega tavalised ja eesti keel tihti teada. Eesti romad hävinesid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal peaaegu täielikult.<ref name=":1" /><ref name=":4">{{Netiviide|autor=Anette Ross; Eva-Liisa Roht-Yilmaz|url=https://dea.digar.ee/article/AKhorisont/2019/11/0/19.1|pealkiri=Romad Eestis: minevik ja tänapäev|väljaanne=Horisont|aeg=01.11.2019}}</ref> Läti romad paiknesid ajalooliselt endise [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangu]] aladel. Vene romad elasid ajalooliselt peamiselt [[Narva]] ja [[Petseri]] kandis. Tänapäeva Eesti romad on peamiselt läti ja vene romade järglased, kuigi tänapäeval ei ole määratlus enam väga range ja põlvkondade kaupa Eestis elanud läti ja vene romad on hakanud end samamoodi eesti romadena identifitseerima.<ref name=":4" /> Rahvaloenduse andmetel pole romade arv [[Eesti]]s kunagi ületanud tuhandet. Kuid Eesti romadega tegelenud uurijad möönavad, et tõenäoliselt on romade arv tegelikult suurem kui paberil, sest romadel on komme rännata ringi ning võimalusel varjata madala sotsiaalse staatuse, tagakiusamise ja stereotüüpide tõttu oma rahvust.<ref name=":1" /><ref name=":4" /> Uurijad peavad võimalikuks, et romasid elab Eestis tegelikult kuni kaks korda rohkem, kui väljendub rahvaloendustel.<ref name=":2" /> Eesti romade arv on üks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] väiksemaid – vaid [[Luksemburg|Luksemburgis]] ja [[Küpros|Küprosel]] on romasid vähem kui Eestis. 2011. aasta rahvaloenduse järgi räägib 70% Eesti romadest emakeelena mustlaskeelt.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=Ene-Margit Tiit|url=https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-07/Eesti_rahvastik._Hinnatud_ja_loendatud.pdf|pealkiri=Eesti rahvastik: hinnatud ja loetud|väljaanne=Statistikaamet|aeg=2014|täpsustus=178}}</ref> Laiuse nüüdseks väljasurnud mustlasmurre oli erinev Venemaa ja Läti mustlasrühmade murdest, mis omavahel on lähisugulased.<ref name=":4" /> Rändavaid mustlasi selle sõna klassikalises tähenduses Eesti territooriumil enam ei ole. Roma kogukond asetseb eesti ühiskonna n-ö ääremaal – nad on tõrjutud ning nende suhtes on rohkem eelarvamusi. Võrreldes teiste rahvusvähemustega on roma kogukond Eestis vaesem, kuna nende liikmete hulgas on kõrge töötuse tase ja noorte seas on sage raskete tingimuste tõttu kooli katkestamine.<ref name=":2" /> {| class="wikitable" !1897 !1934 !1959 !1970 !1979 !1989 !2000<ref name=":1" /> !2011<ref name=":5" /> !2021<ref>{{Netiviide|url=https://rahvaloendus.ee/et/tulemused/rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad|pealkiri=Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad: Elanike jaotus rahvuse alusel|väljaanne=Statistikaamet|vaadatud=21.12.2022}}</ref> |- |154 |766 |366 |438 |529 |665 |542 |482 |676 |} == Ajalugu == Esimene teade mustlastest [[Eesti]]s pärineb [[Tallinna raad|Tallinna Rae]] turbekirjas 23. mail [[1533]], mil [[Saksamaa kuningriik|Saksamaalt]] [[Rottenberg|Rottenbergist]] saabunud mustlastele Clawes ja Christoffer von Rottenberchile anti [[Tallinn]]as [[turve]]. Ühe allika kohaselt pidi Clawes koguma enda kaitseks tõendeid, kuna ta olla löönud oma lellepoja Christofferi surnuks.<ref name=":0" /> [[Soome]] arhiividest leiab märke Eestist Soome saabunud mustlaste kohta aga juba 1515. aastast.<ref name=":4" /> Siiani pole andmeid selle kohta, kas 16. sajandil oli mustlaste asustus Eestis alaline või oli Tallinn vaid üks mustlaste peatuse kaubateel.<ref name=":1" /> Püsivalt ilmusid mustlased Eestisse [[17. sajand]]il.<ref name=":2" /> Mustlased tulid Eestisse peamiselt [[Rootsi|Rootsist]] ja Soomest, kuid ka [[Rzeczpospolita|Poolast]] ning [[Moskva tsaaririik|Venemaalt]]. Arvatavasti oli mustlaste ränne Eesti aladele seotud soodsamate majanduslike tingimuste ja sallivama elukeskkonna otsingutega. Vene võimuperioodil piirati Eesti mustlaskogukonna vabadusi. 1748. aastal kehtestati [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigis]] mustlastele range keeld ilma loata [[Tallinn|Tallinna]] siseneda. Riiki saabunud mustlaseid jälitati ning tihti saadeti nad riigist välja.<ref name=":1" /> === Laiuse mustlased === {{Pikemalt artiklis|Laiuse mustlased}} [[Venemaa keiser|Vene keisri]] [[Nikolai I]] käsul sunniti Eesti aladel elavad mustlased [[1841]]. aastal [[Laiuse vald|Laiuse valda]] ümber asuma ning valda asustati ümber 44 mustlast. Tõenäoliselt elas Laiusel mustlaseid juba enne, aga konkreetne põhjus just Laiusele mustlaste ümberasustamine korraldada pole teada. Laiusel koondusid mustlased peamiselt [[Raaduvere]] külla. Ühte kohta koondamine aitas võimudel omandada paremat ülevaadet mustlaste asustusest, piirata nende rännet ja sundida neid paiksema eluviisi kasuks otsustama. Sellele lisaks muutsid mustlaste eluviisi paiksemad ajutised passid ehk ''avitsad'', mida väljastati 3-12 kuuks. Passidega seotud õigused olid seotud vallale makstava pearahaga, mis motiveeris Laiuse mustlasi jääma paiksemaks.<ref name=":1" />[[File:MAGI, mustlastüdruku portree.jpg|pisi|[[Konrad Mägi]] "Mustlastüdruku portree-etüüd" (u 1915). Sõjaeelses Eesti kunstis olid mustlased sagedased modellid, neid on kujutanud ka [[Villem Ormisson]], [[Andrus Johani]], [[Salome Trei]], [[Richard Kaljo]], [[Endel Kõks]] jpt]]20. sajandi alguseks olid [[Laiuse mustlased]] tugevalt seotud kohaliku eluga. Mustlasperekonnad olid saanud omad nimed ning mustlased valisid endi seast kohtumeest, kelle ülesandeks oli jälgida maksude tasumist vallale. Laiusel elasid ka kuus ajaloolist Eesti mustlasperekonda, kes olid nimeks saanud Indus, Maddisson, Lama, Lakak, Guruni ja Welberk. Laiuse mustlased tegid ümbruskonna taludes lihtsamaid töid, liikusid ringi laatadel, andsid kontserte. Mehed kauplesid hobustega, naised tegelesid ennustamisega. Enamik Laiuse mustlastest kõneles ka [[Eesti keel|eesti keelt]] ning nende endi [[Mustlaskeel|keel]] oli eesti keele mõjutustega.<ref name=":1" /><ref name=":4" /> === Mustlased Eesti Vabariigis === [[File:Tõrva, grupp mustlasi.tif|thumb|Grupp mustlasi Tõrvas (1930-ndad, Foto: [[Carl Sarap]])]] [[Sõdadevaheline periood|Maailmasõdade vahelisel ajal]] Eesti mustlaskogukond kasvas ja enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] elas Eestis umbes 800–1000 mustlast, kes jagunesid kolme rühma: [[Rootsi aeg|Rootsi võimu]] perioodil [[Rootsi|Rootsist]] ja Soomest saabunud Laiuse mustlased, läti romad ja vene romad.<ref name=":1" /> Laiuse mustlased olid [[Eestlased|eestlastega]] lõimunud kõige enam. Läti romad paiknesid endise [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] piires ja moodustasid toonastest Eesti mustlastest enamuse. Vene romad elasid peamiselt [[Narva]] ja [[Petseri]] kandis. Kõik kolm mustlaste rühma tunnustasid teineteist mustlastena ja olid üksteisega tihedalt seotud nii ühiste rändamiste, laatadel kokkusaamiste kui ka abiellumiste kaudu.<ref name=":4" /> Laiuse mustlasmurre oli aga väga erinev [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] ja Läti mustlasrühmade murdest (mis omavahel on lähisugulased) ning raske oli eri kogukondade liikmetel teineteisest raske aru saada.<ref name=":2" /> === Genotsiid mustlaste vastu Eestis === Aastatel [[1941]]–[[1943]] hukkus enamik Eesti mustlastest Saksa koonduslaagrites.<ref>"Eesti ajalugu VI" Tartu, 2005, lk 203.</ref> 1941. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|okupeeris]] [[Kolmas riik|Saksamaa]] Eesti ning okupatsioonivõimud arreteerisid kõigepealt rändavad mustlased ja hiljem ka paiksed mustlased, kes paigutati [[koonduslaager|koonduslaagritesse]], kus valdav enamus neist hukkus. Ajalooliste Eesti mustlasperekondade järeltulijaid on alles vähe, kuna Laiuse mustlaskogukond hävis okupatsiooni ajal täielikult.<ref name=":1" /> Romade genotsiidi nimetus roma keeles on ''[[Romade holokaust|porajmos]]''. == Uurimine ja kajastus == Eesti romasid ja [[mustlaskeel]]t on uurinud keeleteadlane [[Paul Ariste]]. Temalt on ilmunud sel teemal ligi poolsada artiklit,<ref name=":0" /> samuti 1940. aastal monograafia "Laiuse mustlased" ning postuumne artiklikogumik "Mustlaste raamat". Ariste tegevust kajastab [[Madis Arukask|Madis Arukase]] 2001. aastal valminud film "Paul Ariste kaks armastust: [[vadjalased]] ja mustlased". 2010. aastal valmis režissöör [[Vahur Laiapea]] film Eesti mustlastest "Mustlase missioon". == Vaata ka == * [[Laiuse romad]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mustlased| ]] 2283ww3o8fht0tytl5c6iizqguo3cs1 Vara kirik 0 349590 6759537 6583648 2024-11-11T21:33:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6759537 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vara Brigitta kirik.jpg|pisi|Vara kirik]] '''Vara Brigitta kirik''' on kirik Tartumaal [[Kuusiku (Peipsiääre)|Kuusiku]] külas. Praegune vara kirik ehitati 1855. aastal põlenud puukiriku asemele. Varasema Pirita kiriku<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA78&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA90#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Marien - Magdalenen, ehstnisch Maria kihhelkond mit dem Filial Warrol, oder St. Brigitten, ehstn Pirrita - kirrik], 1843 seite 90</ref> kohta on andmeid aastast 1627.<ref>[https://web.archive.org/web/20240216090004/https://www.puhkaeestis.ee/et/eelk-vara-brigitta-kirik EELK Vara Brigitta kirik]. Puhka Eestis, vaadatud 25.01.2021.</ref> Kirikut kasutab [[Vara Brigitta kogudus]]. Vara kirikaias asub [[Vara ohvritamm]] (ümbermõõt 4,2 m, kõrgus 24 m). == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * {{kultuurimälestis}} {{koord|piirkond=EE-78}} [[Kategooria:Tartu maakonna kirikud]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]] [[Kategooria:Tartu maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Peipsiääre vald]] [[Kategooria:Maarja-Magdaleena kihelkond]] eh5wxfdvxhnkme1e46qnjecuhkpu10e Edgar Keevallik 0 357893 6759355 6269356 2024-11-11T15:22:16Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 6759355 wikitext text/x-wiki '''Edgar Voldemar Keevallik''' ([[17. jaanuar]] [[1908]] [[Humala]] – [[31. detsember]] [[1985]] [[Tallinn]]) oli eesti põllumajandusteadlane. Ta lõpetas [[1928]]. aastal [[Harjumaa Paldiski Ühisreaalgümnaasium]]i. Seejärel õppis aastatel [[1929]]–[[1935]] ja [[1938]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnas. Ta oli [[Üliõpilasselts Liivika|Üliõpilasseltsi Liivika]] liige. Ta töötas aastatel [[1935]]–[[1938]] Eesti Hollandi-Friisikarja Tõuseltsis konsulendina ja [[1938]]–[[1941]] [[Kuusiku]]l Riigi Põllutöö Katsejaamas loomakasvatuse osakonna juhatajana; [[1938]]. aastal täiendas end [[Rootsi]]s stipendiaadina. Aastatel [[1941]]–[[1971]] oli ta [[Vändra veisekasvatusjaam]]a (asus Venemaale küüditatud [[Theodor Pool]]i Piistaoja talus) direktor. Ta uuris [[Kuusiku]]l vasikate söötmist ja veiste koobaltivajadust ning rakendas esimesena Eestis veiste kunstlikku seemendamist. Vändra katsejaamas lõi ta Eesti oludele vastava noorveisekasvatussüsteemi, kujundas majandi kultuurkarjamaad ja kõrgaretuskarja. Ta oli [[Eesti mustakirju veis]]e aretajaid ja Eesti Mustakirju Karja Tõunõukogu juhatuse aseesimees. Edgar Keevallik suri [[31. detsember|31. detsembril]] [[1985]] [[Tallinn]]as ja maeti [[7. jaanuar]]il [[1986]] [[Metsakalmistu]]le<ref>{{Netiviide |url=http://www.kalmistud.ee/haudi?action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=&filter_maetud_otsingutyyp=tapne&filter_maetud_perenimi=Keevallik&filter_maetud_eesnimi=Edgar&filter_maetud_synniaeg%5B1%5D=&filter_maetud_synniaeg%5B2%5D=&filter_maetud_surmaaeg%5B1%5D=&filter_maetud_surmaaeg%5B2%5D=&filter_maetud_matuseaeg%5B1%5D=&filter_maetud_matuseaeg%5B2%5D=&otsi=Otsi |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-01-11 |arhiivimisaeg=2014-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140111160815/http://www.kalmistud.ee/haudi?action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=&filter_maetud_otsingutyyp=tapne&filter_maetud_perenimi=Keevallik&filter_maetud_eesnimi=Edgar&filter_maetud_synniaeg%5B1%5D=&filter_maetud_synniaeg%5B2%5D=&filter_maetud_surmaaeg%5B1%5D=&filter_maetud_surmaaeg%5B2%5D=&filter_maetud_matuseaeg%5B1%5D=&filter_maetud_matuseaeg%5B2%5D=&otsi=Otsi |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Isiklikku == Tema poeg [[Andres Keevallik]] on tehnikateadlane, [[Tallinna Tehnikaülikool]]i rektor, pojatütar [[Leelo Keevallik-Eriksson|Leelo]] töötab [[Uppsala Ülikool]]is fennougristina, teine pojatütar [[Liina Keevallik|Liina]] on eesti teatri- ja filmikunstnik. == Tunnustus == * [[1956]] [[Eesti NSV teeneline zootehnik]] * [[1949]] [[Nõukogude Eesti preemia]] * [[1965]] Nõukogude Eesti preemia * [[1980]] Nõukogude Eesti preemia * NSV Liidu Rahvamajandusnäituse 3 kuldmedalit * NSV Liidu Rahvamajandusnäituse hõbemedal == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Keevallik&q=1 Tartu Ülikooli üliõpilased] * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/keevallik_edgar artikkel Eesti Entsüklopeediast] {{JÄRJESTA:Keevallik, Edgar}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1985]] dk5mj8schpg9c94s67a3zyyo7f5gi7d Nikólas Píssis 0 362413 6759582 4453149 2024-11-12T01:29:48Z Kuriuss 38125 6759582 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Nikólas Píssis''' ([[kreeka keel]]es Νικόλας Πίσσης; sündinud [[19. juuni]]l [[1972]]) on [[Küpros]]e [[sulgpallur]]. Ta on aastatel 1988–2002 tulnud 24 korda Küprose meistriks, neist 11 üksikmängus ja 13 paarismängus, lisaks neljal korral esikoha võistlusel [[Cyprus International]] (kaks üksik- ja kaks paarismängus). {{JÄRJESTA:Pissis, Nicolas}} [[Kategooria:Küprose sportlased]] [[Kategooria:Sulgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] ilye77babjpllp3qcl46jdl8waxpeyc Mall:Provints/doc 10 364035 6759406 6672235 2024-11-11T17:09:55Z 188.86.27.57 /* Näide */ 6759406 wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} {{Kasutab Vikiandmeid|P2046|P1082}} == Kasutamine == Malli lisamiseks artiklisse kopeeri järgnev koodilõik artiklisse ja lisa parameetritele vastavad väärtused {| class="wikitable" style=" border: 1px #aaaaaa solid;" ! Lühikood !! Kõik parameetrid |- style="vertical-align:top;" | style="width:190px" |<pre style="white-space:pre;">{{Provints | nimi = | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = }}</pre> | style="width:190px" |<pre style="white-space:pre;">{{Provints | nimi = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | nimi3_keel = | nimi3 = | nimi3_latin = | nimi4_keel = | nimi4 = | nimi4_latin = | nimi5_keel = | nimi5 = | nimi5_latin = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | pindala_viide = | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimetus = | keskuse_nimi = | ametlik_keel = | lühendid = | asendikaardi_pilt = | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = | osm = }}</pre> |} === Parameetrid === * nimi – ''haldusüksuse ametlik eestikeelne nimi'' * nimi1 – ''ametlik nimi kohalikus keeles'' <ref name=m1>Kuni viis nime, teine nimi parameetriga <code>nimi2</code> jne; kui nimesid on rohkem, kasuta numbriliste parameetrite asemel parameetrit <code>omakeelsed_nimed</code>, et loetleda sobivas vormistuses kõik nimed.</ref> * nimi1_keel – ''kohalikus keeles ametliku nime keel'' <ref name=m1 /> * nimi1_latin – ''vajadusel kohalikus keeles ametliku nime latinisatsioon <ref name=m1 /> * vapp – ''vapi pildinimi'' * vapi_link – ''kirjeldus või link vapi artiklile'' * lipp – ''lipu pildinimi'' * lipu_link – ''kirjeldus või link lipu artiklile'' * pindala – ''pindala ühikuta'' (km²)<ref name=tihedus>Kui pindala ja elanike arvu väärtus on sisestatud sobivas vormingus (ainult arv, tühikuteta), arvutatakse rahvastikutihedus, mida näidatakse mallis pärast elanike arvu.</ref> * elanikke – ''elanikke arv''<ref name=tihedus /> * elanikke_seis – ''aastaarv'' * elanikke_viide – ''viide elanike arvu järel'' * keskuse_nimetus – ''keskuse nimetus, vaikimisi "Keskus"'' * keskuse_nimi – ''keskuse nimi lingina'' * ametlik_keel – ''ametlikud keeled'' * lühendid – ''provintsi nime lühendid'' * asendikaardi_pilt – ''asendikaardi pildinimi'' * haldusüksuse tüüp – ''haldusüksuse tüübi Wikidata ID, vajalik asendikaardi kuvamiseks. Vajalik lisada üksnes siis, kui Wikidatas on mitu tüüpi üksikjuht nähtusest all. Näiteks [[Baier]]i puhul on tüübiks Baieri andmeüksuse lehel [[d:Q980#P31|üksikjuht nähtusest]] all toodud Liidumaa id: <strong>Q1221156</strong>'' * asendikaart – ''asendikaardi nimetus, vaata [[Mall:Asendikaart#Saadaval kaardid]]'' ---- <references /> === Näide === {| |- style="background-color: #e9e9e9; border: 1px #aaaaaa solid;" ! Kood ! Tulemus |- style="border: 1px #aaaaaa solid; vertical-align:top; padding-top:10px;" | style="padding-top:10px; font-size:95%;" | <pre>{{Provints | nimi = Karnātaka | nimi1_keel = kannada | nimi1 = ಕರ್ನಾಟಕ | nimi1_latin = Karṇāṭaka | nimi1_keel = hindi | nimi2 = कर्नाटक | nimi2_latin = Karnāṭak | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Karnataka | lipp = Flag of the Kannada people.svg | lipu_link = [[Karnataka lipp]] | pindala = 191773.00 | elanikke = 55868200 | elanikke_seis = 2004 | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Bangalore]] | asendikaardi_pilt = Karnataka in India.svg }}</pre> | style="padding:10px 5px 10px 15px;" | <!-- Tulemus --> {{Provints | nimi = Karnātaka | nimi1_keel = kannada | nimi1 = ಕರ್ನಾಟಕ | nimi1_latin = Karṇāṭaka | nimi2_keel = hindi | nimi2 = कर्नाटक | nimi2_latin = Karnāṭak | nimi3_keel = inglise | nimi3 = Karnataka | lipp = Flag of the Kannada people.svg | lipu_link = [[Karnataka lipp]] | pindala = 191773.00 | elanikke = 55868200 | elanikke_seis = 2004 | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Bangalore]] | asendikaardi_pilt = Karnataka in India.svg }} |} == Malliandmed == <templatedata> { "params": { "nimi": { "description": "Haldusüksuse ametlik nimi või ametliku nime tõlge.", "suggested": true }, "nimi1_keel": { "aliases": [ "omakeelne_nimi_1" ], "description": "Kohalikus keeles ametlku nime keel, näiteks \"hollandi\"." }, "nimi1": { "aliases": [ "1" ], "description": "Ametlik nimi kohalikus keeles." }, "nimi1_latin": { "aliases": [ "2" ], "description": "Mitteladina kirjas ametliku nime latinisatsioon." }, "nimi2_keel": { "aliases": [ "omakeelne_nimi_2" ] }, "nimi2": { "aliases": [ "3" ] }, "nimi2_latin": { "aliases": [ "4" ] }, "nimi3_keel": { "aliases": [ "omakeelne_nimi_3" ] }, "nimi3": { "aliases": [ "5" ] }, "nimi3_latin": { "aliases": [ "6" ] }, "nimi4_keel": { "aliases": [ "omakeelne_nimi_4" ] }, "nimi4": { "aliases": [ "7" ] }, "nimi4_latin": { "aliases": [ "8" ] }, "nimi5_keel": { "aliases": [ "omakeelne_nimi_5" ] }, "nimi5": { "aliases": [ "9" ] }, "nimi5_latin": { "aliases": [ "10" ] }, "lipp": { "description": "Lipukujutis.", "type": "wiki-file-name", "aliases": [ "lipu_pilt" ] }, "lipu_link": { "description": "Tekst lipukujutise all." }, "vapp": { "description": "Vapikujutis.", "type": "wiki-file-name", "aliases": [ "vapi_pilt" ] }, "vapi_link": { "description": "Tekst vapikujutise all." }, "pindala": { "suggested": true, "description": "Pindala, ainult arv ühikuta (km²) ja tühikuteta; vaikimisi väärtus Vikiandmetest." }, "pindala_viide": {}, "elanikke": { "suggested": true, "description": "Elanike arv, ainult arv tühikuteta; vaikimisi väärtus Vikiandmetest." }, "elanikke_seis": { "description": "Aasta või kuupäev.", "suggested": true }, "elanikke_viide": {}, "keskuse_nimi": { "description": "Asula või muu alljaotis.", "suggested": true }, "ametlik_keel": { "description": "Ametlik keel, juhul kui see erineb riigi või hõlmava haldusüksuse ametlikust keelest." }, "asendikaardi_pilt": { "description": "Kaart, millel näidatakse haldusüksuse asendit suurema territooriumi koosseisus.", "suggested": true, "type": "wiki-file-name" }, "asendikaardi_pilt_seletus": { "description": "Tekst asendikaardi pildi all." }, "osm": { "description": "Väärtus \"pind\" tõstab dünaamilsel kaardil esile OpenStreetMapi pindobjekti, kui see on saadaval." } }, "description": "Infokast kasutamiseks haldusüksuste artiklites.", "format": "block" } </templatedata> == Vaata ka == * [[Mall:Infokast asula]] <includeonly> [[Kategooria:Geograafia infokastid]] </includeonly> i0t0jig1f9wwjtb4ygwsz2xulmwsqwl Steven Weinberg 0 367700 6759366 6404914 2024-11-11T15:33:26Z Hirvelaid 32011 /* Tunnustus */ 6759366 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Steven weinberg 2010.jpg|pisi|Steven Weinberg [[2010]]. aastal [[Austin]]is]] [[Pilt:Steven-weinberg-2.jpg|pisi|Steven Weinberg [[2005]]. aastal]] '''Steven Weinberg''' ([[3. mai]] [[1933]] [[New York]] – [[23. juuli]] [[2021]] [[Austin]], [[Texas]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[füüsik]]. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid [[osakestefüüsika]], [[fundamentaalne vastastikmõju|fundamentaalsete vastastikmõjude]] [[fundamentaalsete vastastikmõjude ühendteooria|ühendteooria]], [[kosmoloogia]], [[astrofüüsika]], [[supersümmeetria]], [[supergravitatsioon]].<ref name="kU2Tf" /> ==Elulugu== Steven Weinberg sündis [[New York|New Yorgis]]. Ta lõpetas [[1950]]. aastal [[Bronx]]i kooli [[Bronx High School of Science]].<ref name="Drg7i" /> Ta õppis Bronxis koos [[Sheldon Glashow]]'ga, kellega ta hiljem Nobeli auhinda jagas. 1954. aastal sai ta [[Cornelli ülikool]]ist [[bakalaureus]]ekraadi. Pärast seda suundus ta [[Kopenhaagen]]isse [[Niels Bohri instituut]]i, aasta hiljem pöördus aga tagasi Ameerikasse ja kaitses [[1957]]. aastal [[Princetoni ülikool]]is [[Sam Treiman]]i käe all [[doktoritöö]].<ref name="xyNoy" /> ==Karjäär== [[Pilt:Louise and Steven Weinberg with Queen Beatrix 1983.jpg|pisi|Louise ja Steven Weinberg Madalmaade kuninganna [[Beatrix (Madalmaade kuninganna)|Beatrixiga]] [[1983]]. aastal]] Pärast doktorikraadi saamist töötas ta algul [[Columbia ülikool]]is ja [[1959]]. aastast [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]]. Aastatel [[1960]]–[[1966]] oli ta California Ülikoolis Berkeleys professor. Samal ajal töötas ta välja ka oma lähenemise kvantväljateooriale. Ta kirjeldab seda oma raamatu "The Quantum Theory of Fields" esimestes peatükkides.<ref name="wGycC" /> Ta alustas ka õpiku "Gravitation and Cosmology" kirjutamist. Tema peamised uurimisteemad on puudutanud muu hulgas [[kvantväljateooria]]t, [[sümmeetria rikkumine|sümmeetria rikkumist]], [[piion]]ite hajumist, [[infrapunafooton]]eid ja [[kvantgravitatsioon]]i. Aastal 1966 lahkus Weinberg Berkeleyst ja hakkas [[Harvardi ülikool]]is loenguid pidama. Aastal [[1967]] oli ta külalisprofessor [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]]. Samal aastal lõi ta mudeli [[elektromagnetiline vastasmõju|elektromagnetilise]] ja [[nõrk vastasmõju|nõrga vastasmõju]] ühendamiseks,<ref name="YxXqB" /> seletades nõrka vastasmõju kandvate osakeste [[mass]]ide olemasolu [[spontaanne sümmeetria rikkumine|spontaanse sümmeetria rikkumisega]]. Sellega on seotud ka [[Higgsi boson]]i olemasolu ennustamine. Nii Weinbergi elektronõrga vastasmõju teooria kui ka sellega põhimõtteliselt sarnane Glashow' [[1961]]. aastal loodud teooria seletab [[lepton]]itevahelist nn [[neutraalse voolu vastasmõju]], mida vahendab [[Z-boson]]. Aastal [[1973]] sai neutraalse voolu vastasmõju olemasolu ka katselise kinnituse.<ref name="WFOTl" /> Weinbergi teooriat esitav töö oli 2009. aasta seisuga üks kõigi aegade tsiteeritumaid [[kõrge energia füüsika]] alaseid töid.<ref name="XcOjF" /> Pärast seda jätkas ta tööd mitmes osakestefüüsika valdkonnas, kvantväljateooria, gravitatsiooni, [[supersümmeetria]], [[superstringid]]e ja [[kosmoloogia]] ning [[Technicolor]]i teooria kallal. Umbes samal ajal valmis ka paljude füüsikute koostöös [[Standardmudel]]. 1970. aastate keskel pakkus Weinberg välja muudatuse Standardmudelis, mis võimaldaks Higgsi bosoni mudelist välja jätta. Tal tuli idee, et võib eksisteerida veel üht tüüpi [[tugev vastasmõju]], mis seletaks elektronõrga sümmeetria rikkumist. <ref name="CIQZK" /> Samasuguse teooria töötas Weinbergist sõltumatult välja ka [[Leonard Susskind]], kes ristis selle [[Technicolor]]iks. See teooria pakuks lahenduse ka [[hierarhiaprobleem]]ile. Paljud teised on seda teooriat hiljem edasi arendanud. Technicolor on 21. sajandil uuesti rohkem esile kerkinud, sest sellele oleks võimalik [[Suur Hadronite Põrguti|suures hadronite põrgutis]] kinnitust saada. Weinbergi pakutud vastasmõjuga on seotud palju lühikese elueaga liitosakesi, mille energia on põrgutis kättesaadav.<ref name="EKYVU" /> Teooria edasiarendused on ühitatavad ka teatud tüüpi Higgsi bosoniga. Aastal [[1973]] sai Weinberg Harvardi ülikoolis Higginsi professoriks füüsika alal. Aastal [[1979]] pakkus ta välja idee, et ka mitterenormeeritavad kvantväljateooriad on kasutatavad [[efektiivne väljateooria|efektiivsete väljateooriatena]] ja lükkas seega ümber senise seisukoha, et kasutuskõlblik kvantväljateooria peab olema renormeeritav.<ref name="FDGvl" /> See lähenemine võimaldas hakata arendama efektiivset kvantgravitatsiooni teooriat,<ref name="byF4C" /> madala energia [[kvantkromodünaamika]]t, raskete kvarkide efektiivset väljateooriat jms. Aastal 1979 sai Weinberg [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] koos [[Sheldon Glashow]]' ja [[Abdus Salam]]iga, kes olid temast sõltumatult välja töötanud oma elektronõrga ühendmõju teooriad. Auhind anti "panuse eest teooriasse, mis ühendab nõrga ja elektromagnetilise elementaarosakeste vastasmõju, sealhulgas nõrga voolu ennustamise eest".<ref name="NrnSg" /> Alates [[1982]]. aastast töötas Steven Weinberg [[Texase ülikool Austinis|Texase ülikoolis Austinis]] Jack S. Josey–Welch Foundationi professorina. ==Sõnavõtud== Steven Weinberg on paljude avalike loengute, esinemiste, sõnavõttude ja kirjutistega populariseerinud teadust ja seisnud talle oluliste ettevõtmiste eest. Muu hulgas kaitses ta [[Ameerika Ühendriikide Kongress|kongressi]] ees [[Ülijuhtiv Superpõrguti|ülijuhtiva superpõrguti]] projekti jätkamist.<ref name="xUQIT" /> Ta oli üks osaline nn teadussõdades [[Realism (filosoofia)|realistide]] poolel koos [[Paul R. Gross]]i, [[Norman Levitt]]i, [[Alan Sokal]]i, [[Lewis Wolpert]]i ja [[Richard Dawkins]]iga, kaitstes teaduslikke meetodeid ja võideldes [[konstruktsionism]]i vastu, mille eestkõnelejad on teiste seas olnud [[Stanley Aronowitz]], [[S. Barry Barnes]], [[David Bloor]], [[David Edge]], [[Harry Collins]], [[Steve Fuller]] ja [[Bruno Latour]]. Steven Weinberg oli [[ateist]]. Ta on osalenud teiste seas koos Richard Dawkinsiga religiooniteemalistes aruteludes. Weinbergi tuntakse ka [[Iisrael]]i toetajana. Ta kirjutas essee "Zionism and Its Cultural Adversaries", milles selgitas oma seisukohti. ==Isiklikku== Steven Weinberg oli abielus õigusteadlase [[Louise Weinberg]]iga. Neil on tütar Elizabeth. ==Tunnustus== *1968 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] liikmeks *1972 – valiti USA [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvusliku Teaduste Akadeemia]] liikmeks *1977 – [[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]] *1981 – valiti[[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks *1982 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i liikmeks Ta on [[Chicago ülikool]]i, [[Knoxi kolledž]]i, [[Rochesteri ülikool]]i, [[Yale'i ülikool]]i, [[New Yorgi linnaülikool]]i, [[Dartmouthi kolledž]]i, [[Weizmanni instituut|Weizmanni instituudi]], [[Clarki ülikool]]i, [[Washingtoni kolledž]]i, [[Columbia ülikool]]i ja [[Batesi kolledž]]i [[audoktor]] ning [[Texase Filosoofiaselts]]i liige. ===Auhinnad=== * [[J. R. Oppenheimeri auhind]], 1973 * [[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]], 1977 * [[Steel Foundation Science Writing Award]], 1977 * [[Elliott Cressoni medal]] (Franklin Institute), 1979 * [[Nobeli füüsikaauhind]], 1979 * [[Princetoni ülikooli James Madisoni medal]], 1991 * [[National Medal of Science]], 1991 * [[Lewis Thomase auhind]], 1999. * 2002. aasta humanist, [[Ameerika Humanistide Assotsiatsioon]] * [[Benjamin Franklini medal (APS)|Benjamin Franklini medal]], 2004<ref name="X0evp" /> * [[James Joyce'i auhind]], University College Dublin, 2009 ==Teoseid== ===Raamatuid=== * "Gravitation and Cosmology: Principles and Applications of the General Theory of Relativity" (1972) * "The First Three Minutes: A Modern View of the Origin of the Universe" (1977, uue järelsõnaga 1993, ISBN 0-465-02437-8) * "The Discovery of Subatomic Particles" (1983) * "Elementary Particles and the Laws of Physics: The 1986 Dirac Memorial Lectures" (1987; koos [[Richard Feynman]]iga) * "Dreams of a Final Theory: The Search for the Fundamental Laws of Nature" (1993), ISBN 0-09-922391-0 * "The Quantum Theory of Fields" (kolm köidet: I "Foundations" 1995, II "Modern Applications" 1996, III "Supersymmetry" 2000,<ref name="lpTXN" /> Cambridge University Press, ISBN 0521670535, ISBN 0521670543, ISBN 0521660009) * "Facing Up: Science and Its Cultural Adversaries" (2001, 2003, [[Harvard University Press|HUP]]) * "Glory and Terror: The Coming Nuclear Danger" (2004, [[The New York Review of Books|NYRB]]) * "Cosmology" (2008, [[Oxford University Press|OUP]]) * "Lake Views: This World and the Universe" (2010), Belknap Press of Harvard University Press, ISBN 0-674-03515-1. * "Lectures on quantum mechanics" (2012, [[Cambridge University Press|CUP]]) ===Teadusartiklid=== *Weinberg, S., [http://astrophysics.fic.uni.lodz.pl/100yrs/pdf/12/066.pdf A Model of Leptons], Phys. Rev. Lett. 19, 1264–1266 (1967) *Weinberg, S. & G. Feinberg. [http://www.osti.gov/cgi-bin/rd_accomplishments/display_biblio.cgi?id=ACC0126&numPages=12&fp=N "Law of Conservation of Muons"] *Pais, A., Weinberg, S., Quigg, C., Riordan, M., Panofsky, W.K.H. & V. Trimble. "100 years of elementary particles", Stanford Linear Accelerator Center *Weinberg, S. [http://physics.aps.org/synopsis-for/10.1103/PhysRevLett.105.261601 "Pions in Large N Quantum Chromodynamics"], Phys. Rev. Lett. 105, 261601 *Weinberg, S. [http://arxiv.org/abs/1109.6462 "Collapse of the State Vector"], Phys. Rev. A 85, 062116 (2012). ===Populaarteaduslikke artikleid=== *[http://www.physlink.com/Education/essay_weinberg.cfm A Designer Universe?] *[http://www.worldscientific.com/worldscibooks/10.1142/7992 Beautiful Theories] *[http://www.nybooks.com/articles/archives/2012/may/10/crisis-big-science/ The Crisis of Big Science] ===Eesti keeles ilmunud teosed=== * Steven Weinberg. "Esimesed kolm minutit", Valgus 1988 {{pooleli}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kU2Tf">{{Netiviide |url=http://www.ph.utexas.edu/~weintech/weinberg.html |pealkiri=Steven Weinberg, University of Texas at Austin |vaadatud=2014-04-15 |arhiivimisaeg=2012-03-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120320071208/http://www.ph.utexas.edu/%7Eweintech/weinberg.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Drg7i">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1979/weinberg-bio.html Autobiography of Steven Weinberg]</ref> <ref name="xyNoy">Weinberg, Steven (2008-09-25). [http://www.nybooks.com/articles/archives/2008/sep/25/without-god/?pagination=false "Without God."] nybooks.com</ref> <ref name="wGycC">{{cite journal|author=Weinberg, S.|journal=Phys. Rev.|volume=133|pages=B1318–B1332|year=1964|title=Feynman Rules ''for Any'' spin|issue=5B|bibcode = 1964PhRv..133.1318W}}; {{cite journal|author=Weinberg, S.|journal=Phys. Rev.|volume=134|pages=B882–B896|year=1964|title=Feynman Rules ''for Any'' spin. II. Massless Particles|issue=4B|bibcode = 1964PhRv..134..882W}}; {{cite journal|author=Weinberg, S.|journal=Phys. Rev.|volume=181|pages=1893–1899|year=1969|title=Feynman Rules ''for Any'' spin. III|issue=5|bibcode = 1969PhRv..181.1893W}}</ref> <ref name="YxXqB">{{cite journal|author=Weinberg, S.|journal=Phys. Rev. Lett.|volume=19|pages=1264–1266|url=http://astrophysics.fic.uni.lodz.pl/100yrs/pdf/12/066.pdf|year=1967|title=A Model of Leptons|issue=21|bibcode=1967PhRvL..19.1264W|access-date=2014-04-15|archive-date=2012-01-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20120112142352/http://astrophysics.fic.uni.lodz.pl/100yrs/pdf/12/066.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="WFOTl">{{cite journal|author=Haidt, D.|journal=CERN Courier|title=The discovery of the weak neutral currents|year=2004}}[http://cerncourier.com/cws/article/cern/29168]</ref> <ref name="XcOjF">[[SPIRES]]: [http://www.slac.stanford.edu/spires/topcites/2009/alltime.shtml Top Cited Articles of All Time (2009 edition)]</ref> <ref name="CIQZK">{{cite journal|author=Weinberg, S.|journal=Phys. Rev. D|volume=13|pages=974–996|year=1976|title=Implications of dynamical symmetry breaking|issue=4|bibcode = 1976PhRvD..13..974W}}</ref> <ref name="EKYVU">[http://www.nybooks.com/blogs/nyrblog/2012/jul/09/big-higgs-question/ The Big Higgs Question]</ref> <ref name="FDGvl">{{cite journal|author=Weinberg, S.|journal=Physica|pages=327|year=1979|title=Phenomenological Lagrangians|volume=96|bibcode = 1979PhyA...96..327W}}</ref> <ref name="byF4C">{{cite journal|author=Donoghue, J. F. |journal=Phys. Rev. D|volume=50|pages=3874|year=1994|title=General relativity as an effective field theory: The leading quantum corrections|issue=6|arxiv = gr-qc/9405057 |bibcode = 1994PhRvD..50.3874D}}</ref> <ref name="NrnSg">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1979/ The Nobel Prize in Physics 1979]</ref> <ref name="xUQIT">[http://www.nybooks.com/authors/201 Articles by Steven Weinberg]. New York Review of Books. Nybooks.com. Retrieved on 2012-07-27.</ref> <ref name="X0evp">[http://www.amphilsoc.org/prizes/franklinscience Benjamin Franklin Medal for Distinguished Achievement in the Sciences Recipients]</ref> <ref name="lpTXN">Sethi, Savdeep. Review: ''The quantum theory of fields. III Supersymmetry'', Steven Weinberg, Bull. Amer. Math. Soc. (N.S.), 2002, vol 39, nr 3, lk 433–439 http://www.ams.org/journals/bull/2002-39-03/S0273-0979-02-00944-8/S0273-0979-02-00944-8.pdf</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina|Steven Weinberg}} *[http://www.osti.gov/accomplishments/weinberg.html Biography and Bibliographic Resources] * [https://www.nobelprize.org/prizes/physics/1979/weinberg/lecture/ Nobel lecture] *[http://www.ph.utexas.edu/~weintech/weinberg.html Steven Weinberg, University of Texas at Austin] *[http://www.youtube.com/watch?v=Zl4W3DYTIKw Steven Weinbergi ettekanne LHC teemal] *[https://www.youtube.com/watch?v=pSEXA5JueRU Steve Weinberg – Toward the Unification of Physics] *[https://www.youtube.com/watch?v=Gnk0rnBQrR0 Authors@Google: Steven Weinberg] *[https://www.youtube.com/watch?v=dALaqjEViPc Dr. Steven Weinberg Q&A at UTA] *[https://www.youtube.com/watch?v=0VZWtn0L7pY The Last Magician:Isaac Newton-Steven Weinberg- Oct 4 2013] *[http://cerncourier.com/cws/article/cern/32522 From BCS to the LHC, CERN Courier] *[http://www.aip.org/history/ohilist/5146.html Oral history interview transcript with Steven Weinberg June 28, 1991, American Institute of Physics, Niels Bohr Library & Archives] *[http://arxiv.org/find/hep-th/1/au:+Weinberg_S/0/1/0/all/0/1 Publications], [[ArXiv]] *[http://arxiv.org/pdf/0908.1964.pdf Effective Field Theory, Past and Future] *[http://www.nybooks.com/blogs/nyrblog/2012/jul/09/big-higgs-question/ The Big Higgs Question] *[http://www.bloomberg.com/news/2011-06-28/nobelist-weinberg-ponders-higgs-boson-particles-of-dark-matter-interview.html Nobelist Weinberg Ponders Higgs Boson, Dark Matter: Interview] {{NobelFüüsika}} {{JÄRJESTA:Weinberg, Steven}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]] [[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 24o34tgvbr4hdmqae6mzxycaxdv2gfe Vundament 0 368326 6759528 6142761 2024-11-11T21:06:27Z 2001:7D0:87E7:E280:7030:4A6F:C479:8AD3 Lisasin täpsustava detaili 6759528 wikitext text/x-wiki '''Vundament''' tuntud ka kui '''vundasments'''(ladina keeles) on [[ehitis]]e maa-alune [[Kandur|kandekonstruktsioon]], mille ülesandeks on ehitise [[omakaal]]ust ning ehitisele mõjuvatest [[jõud]]udest ([[kasuskoormus]], tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud [[koormus]]e ülekandmine [[pinnas]]ele. Vundament ning selle [[alus]] peavad tagama ehitise püsivuse ehituspaiga [[Geoloogia|geoloogilistes]], [[Hüdrogeoloogia|hüdrogeoloogilistes]] ning [[Kliima|klimaatilistes]] tingimustes.<ref name="Esimene" /> Kuigi vundamenti pole maa pealt näha, on tegemist ehitise ühe olulisema osaga, mille [[Kvaliteet|kvaliteedist]] sõltub ülejäänud konstruktsioonide eluiga ja [[deformatsioon]]idele vastupidavus. [[Pilt:Errichtung Besichtigungsbauwerk Waidmarkt-5195.jpg|pisi|Sügavvundamendi ehitamine|393x393px]] ==Vundamendi projekteerimine ja ehitamine== Lähtuvalt pinnaseomadustest ja ehitise konstruktsioonist valitakse vundamendi tüüp. Esimese asjana valitakse vundamendi [[Ehitusprojekteerimine|projekteerimisel]] vundamendi süvis. [[Süvis]]e valikul arvestatakse pinnase geoloogiliste tingimuste ja omadustega, [[Pinnasevesi|pinnasevee]] olemasolu ja kõikumist, survelise pinnasevee olemasolu ning pinnase külmakerkeohtlikkust. Pinnaseomadused tehakse kindlaks [[Geotehnoloogia|geotehniliste]] uuringute käigus. Samuti vaadeldakse ehitatava [[hoone]] ja olemasolevate ning tulevaste naaberhoonete [[Kelder|keldrite]] ja süvendite olemasolu, konstruktsiooni ning kommunikatsioonide paiknemist. Seejärel arvutatakse vundamendi [[kandevõime]] ja mõõtmed, [[vajum]]id, vajumite erimid ning leitakse sobivaim vundament. Olenevalt projekteeritud vundamendi tüübist ja pinnaseomadustest vastavalt vajadusele ehitusalust pinnast tihendatakse, tugevdatakse, tsemenditakse või rajatakse aluspadi, et tagada vundamendi taldmiku ja aluspinna vaheline kontakt taldmiku pinna koguulatuses. Vundamendi toetuspinda nimetatakse [[Tald|tallaks]], selle konstruktsiooni [[taldmik]]uks ja maapealset osa [[Sokkel|sokliks]]. Vundamendid valmistatakse [[Raudkivi|maakivist]], [[paekivi]]st, [[betoon]]ist (kivikbetoonist, silikaatbetoonist, pinnasebetoonist, [[raudbetoon]]ist), betoonkividest või keramsiitbetoonplokkidest. Hoone maa-alused osad tuleb ehitada mittepõlevast materjalist. Vundamentide ehitamisel tuleb kasutada [[hüdroisolatsioon]]i, et niiskus ja [[vesi]] ei pääseks piirdetarinditesse. Soklis ning allpool maapinda asuvates [[tarind]]ites tuleb kasutada [[Hügroskoopsus|mittehügroskoopseid]] soojustusmaterjale. Vundamendi ehitamisel tuleb kindlasti järgida ehitusnõudeid.<ref name="Teine" /> ==Vundamentide liigitamine== ===Konstruktsiooni järgi=== ====Üksikvundament==== Teatakse ka kui [[taldmikvundament]]i või [[postvundament]]i. [[Üksikvundament|Üksikvundamendi]] puhul rajatakse taldmik üksikposti alla. Üksikvundamenti kasutatakse postide suure sammu ja väikeste koormuste puhul.<ref name="Jaaniso" /> ====Lintvundament==== Lintvundamendi puhul valatakse betoon või laotakse valmis plokid [[sein]]te ja kandvate konstruktsioonide, näiteks postide alla. Lintvundamenti kasutatakse postiridade all väikese postide sammu või raskelt koormatud postide puhul. Enamasti on lintvundamendid ristkülikukujulise läbilõikega, kuid suuremate koormuste korral kasutatakse ka ümberpööratud T-kujulise läbilõikega vundamente.<ref name="Jaaniso" /> [[Pilt:Slab on grade.JPG|pisi|Plaatvundament]] ====Plaatvundament==== [[Plaatvundament|Plaatvundamendi]] puhul valatakse koos vundamendi kandvate osadega ka terve põrandaplaat. Plaatvundamenti kasutatakse nõrgemate pinnaste ning suurte ja ebaühtlaselt jaotuvate koormuste puhul. Plaatvundamendi abil kantakse ehitise koormus üle suurele pinnale ning see vähendab ehitise deformatsioone.<ref name="Jaaniso" /> ====Vaivundament==== [[Pilt:Pile Driving 2.jpg|pisi|Vaivundamendi ehitamine]] [[Vaivundament]]e kasutatakse ehitiste rajamisel nõrkadele paksudele aluskihtidele, mille tugevdamine pole otstarbekas. Vaivundament koosneb vaiadest, mis ehitise koormuse läbi nõrkade pinnasekihtide sügavamal asuvatele tugevatele kihtidele kannavad, ja rostvärgist, mis ehitise koormuse [[Vai (ehitus)|vai]]adele jaotab. [[Rostvärk|Rostvärgid]] jagunevad madal- ja kõrgrostvärkideks vastavalt sellele, kas see asub maapinnast sügavamal või kõrgemal. Kõrgrostvärke kasutatakse näiteks [[sild]]ade ehitusel. Vaiade vundamendis paiknemine oleneb ehitise tugikonstruktsioonide iseloomust. Lintvundamentide alla asetatakse vaiad ühte või mitmesse paralleelritta; postide, [[sammas]]te ja muude koondkoormuste alla moodustatakse vaiagrupid. Plaatvundamendi alla rajatakse paljudest vaiadest koosnev vaiaväli.<ref name="Kolmas" /> Vaiu valmistatakse [[puit|puidust]], [[teras]]est, [[betoon]]ist ([[raudbetoon]], [[pingbetoon]] vms). Vaiad võivad olla seest täis või õõnsad ning mitmesuguse ristlõikega. On nii eelvalmistatud vaiu, mis toimetatakse ehitusplatsile, kui ka kohapeal valmistatavaid [[kohtvai]]u. Eelvalmistatud vaiade süvistamiseks kasutatakse eri meetodeid: rammimine, vibrosüvistamine, uhtmine, surumine, puurimine ning [[kruvivai]]ade puhul pinnasesse kruvimine. Kohtvaiad valmistatakse ehituskohal. Eri viisidel tehtud pinnasesüvend täidetakse [[sarrus]]e ja betooniga. Kohtvaiad jagunevad pinnast asendavateks ja pinnast väljatõrjuvateks kohtvaiadeks.<ref name="Teine" /> Kohtvaiu on otstarbekas kasutada teiste ehitiste lähedaste vaivundamentide või paksu nõrga pinnase peale rajatavate suure koormusega ehitiste puhul. Sobib ka olemasolevate vundamentide ja [[nõlv]]ade tugevdamiseks. Kohtvaiade eelis valmisvaiade ees on väiksem sarruse vajadus, mida on enamasti vaja vaid vaia ülemise kolmandiku ulatuses. Samuti saab kohtvaiu valmistada tunduvalt suurema läbimõõdu ja pikkusega. Kohtvaiade ehitamise kohta peetakse päevikut, kuhu kantakse kõik puurimise ja betoonimise andmed. Lisaks eelmainitud vaiadele kasutatakse veel [[Mikrovaiad|mikrovaiu]], mis leiavad rakendust olemasolevate vundamentide tugevdamisel ning vaivundamentide rajamisel väga kitsastes ja raskesti ligipääsetavates kohtades. Mikrovaiad on enamasti terasest ning täidetakse või ümbritsetakse [[Tsement|tsemendilahusega]], mis kaitseb vardaid [[korrosioon]]i eest ning suurendab vaia pindala.<ref name="Teine" /> ===Töötamisviisi järgi=== ====Jaotusvundament==== [[Jaotusvundament]] jaotab koormuse pinnasele. (nt Madalvundamendid)<ref name="Teine" /> ====Kandevundament==== [[Kandevundament]] kannab ehitise koormuse sügavamale kihtidesse. (nt sügavvundament, vaivundament) ===Rajamissügavuse järgi=== [[Pilt:Fundering.jpg|pisi|Madalvundamendi ehitamine]] ====Madalvundament==== [[Madalvundament|Madalvundamendid]], ühed enim rakendust leidvad vundamendid, on tuntud ka kui taldmikud. Kasutatakse, kui piisava kandevõimega pinnas asub otse ehitise all. Madalvundamente kasutatakse enamasti elumajade ja väiksemate hoonete puhul. Madalvundamendid valatakse umbes meetri sügavusele pinnasesse. Madalvundamentide hulka kuuluvad üksikvundamendid, lintvundamendid, ristlintvundamendid ja plaatvundamendid.<ref name="Jaaniso" /> ====Sügavvundament==== On ehitisi ja hooneid, mis vajavad kindlat alust – kaljupinnast või vähedeformeeruvat pinnast. Taolised pinnased võivad paikneda kuni mitmekümne meetri sügavusel ning on sageli kaetud vettkandvate kihtidega. Sellistes tingimustes on [[Sügavvundament|sügavvundamendi]] lahtine rajamine kallis ja tehniliselt keerukas ning kasutusele võetakse erimeetodid.<ref name="Kolmas" /> [[Pilt:Deep foundation drilling.ogg|pisi|Sügavvundamendi rajamine|320x320px]] [[Sügavad puurtoed]] on [[puurvai]]ade erikuju. Puurtoed erinevad puurvaiadest mõõtmete poolest. Puurtugede läbimõõt on mitu meetrit ja sügavus üle 50 meetri.<ref name="Kolmas" /> [[Vajukaev]]u puhul ehitatakse esimene osa maapinnal, seejärel eemaldatakse selle alt pinnas ning omakaalu mõjul vajukaev süvistub. Peale seina lisades ja alt pinnast eemaldades jõutakse lõpuks soovitud sügavusele. Vastavalt vajadusele kasutatakse kaevu sisemust allmaaehitisena või täidetakse betooniga. Kaevud võivad olla nii rõngakujulised kui ka ristkülikulise raamiga.<ref name="Kolmas" /> [[Kessoon]]e kasutatakse sügavvundamentide rajamisel, kui tavalise vajukaevu ehitamine on pinnase tugeva vedeldumise ja voolavuse tõttu võimatu või kui pinnas sisaldab suuri [[Rahn|kivirahne]]. Vee tungimist kessoonikambrisse takistatakse [[Suruõhk|suruõhuga]]. Raskete ning tervist kahjustavate töötingimuste tõttu kasutatakse tänapäeval kessoone vähe.<ref name="Kolmas" /> [[Süvasein]], mida tuntakse ka kui "monteeritav sein pinnases" meetodit, leiab rakendust süvaehitiste vundamendi ja seinte rajamisel. Süvaseina rajamisel kaevatakse kitsas [[kraav]] korraga kogusügavuses. Kaevamine toimub [[savilahus]]e all, mille [[hüdrostaatiline rõhk]] takistab pinnasevee sissetungi ja kraavi seinte sissevajumist. Kui soovitud sügavus on saavutatud, siis paigaldatakse armatuurkarkass ning süvend täidetakse betooniga. Süvaseinu kasutatakse ka tugiseinte, maa-aluste [[tunnel]]ite, [[garaaž]]ide, [[mahuti]]te ehitamisel ning veetõkete rajamisel. Selle meetodi eelis on väiksem mullatööde ja vee-eemaldamise maht. Kuna pinnasevett pole vaja alandada ning pinnasevete vool on takistatud, tagab see ka naaberehitiste püsivuse.<ref name="Kolmas" /> ===Arvutusviisi järgi=== ====Staatiliste koormuste jaoks==== Kui koormused ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid [[kiirendus]]i. Kasutatakse [[tsiviilehitis]]te puhul. ====Dünaamiliste koormuste jaoks==== [[Masinavundament]]ide puhul, kui masinaosade liikumisel tekivad ajaliselt muutuvad, pulseerivad või löökkoormused.<ref name="Viies" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Esimene">Donald P. Coduto (1999). Geotechnical engeneering Principles and practices. Prentice-Hall</ref> <ref name="Teine">[[Jaan Rohusaar]], [[Rein Mägi]], [[Tiit Masso]], [[Ivar Talvik]], [[Valdo Jaaniso]], [[Vello Otsmaa]], [[Väino Voltri]], [[Kalju Loorits]], [[Tõnu Peipman]], [[Otto Pukk]], [[Vassil Hartšuk]] (2010). Ehitusinstruktori käsiraamat. Ehitame</ref> <ref name="Jaaniso">{{Netiviide |url=http://staff.ttu.ee/~aldur/Valdo_Jaaniso_vundament/4%20Jaotusvundamendid%20D.pdf |pealkiri=Valdo Jaaniso õppematerjal "Jaotusvundamendid" |vaadatud=2015-11-18 |arhiivimisaeg=2015-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151119115601/http://staff.ttu.ee/~aldur/Valdo_Jaaniso_vundament/4%20Jaotusvundamendid%20D.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Kolmas">O. Litvinov, S. Alperovitš, G. Batura, G. Gurkovski, A. Klinduhh, G. Makartšuk, A. Oboznõi, J. Pištšalenko, L. Severinovski, N. Skripnik, G. Taukatš, V. Tšernenko, V. Šitško (1984). Ehitustehnoloogia. Valgus</ref> <ref name="Viies">{{Netiviide |url=http://staff.ttu.ee/~aldur/Valdo_Jaaniso_vundament/11%20Masinavundamendid.pdf |pealkiri=Valdo Jaaniso õppematerjal "Masinavundamendid" |vaadatud=2015-11-18 |arhiivimisaeg=2015-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151119123326/http://staff.ttu.ee/~aldur/Valdo_Jaaniso_vundament/11%20Masinavundamendid.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.dfi.org Deep Foundations Institute] * [http://www.iceusa.com International Construction Equipment] * [http://www.foundationengineering.info/photo_galleries/08/footing_construction/ Procedure of shallow foundation construction] * [http://www.theconstructioncivil.org/raft-or-mat-foundations/ Raft or Mat Foundations] [[Kategooria:Ehitus]] bh4o5loht4ywofddzlqkgubmjpzwybt 6759606 6759528 2024-11-12T06:59:37Z Sillerkiil 58396 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:7D0:87E7:E280:7030:4A6F:C479:8AD3|2001:7D0:87E7:E280:7030:4A6F:C479:8AD3]] ([[User talk:2001:7D0:87E7:E280:7030:4A6F:C479:8AD3|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]]. 6142761 wikitext text/x-wiki '''Vundament''' on [[ehitis]]e maa-alune [[Kandur|kandekonstruktsioon]], mille ülesandeks on ehitise [[omakaal]]ust ning ehitisele mõjuvatest [[jõud]]udest ([[kasuskoormus]], tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud [[koormus]]e ülekandmine [[pinnas]]ele. Vundament ning selle [[alus]] peavad tagama ehitise püsivuse ehituspaiga [[Geoloogia|geoloogilistes]], [[Hüdrogeoloogia|hüdrogeoloogilistes]] ning [[Kliima|klimaatilistes]] tingimustes.<ref name="Esimene" /> Kuigi vundamenti pole maa pealt näha, on tegemist ehitise ühe olulisema osaga, mille [[Kvaliteet|kvaliteedist]] sõltub ülejäänud konstruktsioonide eluiga ja [[deformatsioon]]idele vastupidavus. [[Pilt:Errichtung Besichtigungsbauwerk Waidmarkt-5195.jpg|pisi|Sügavvundamendi ehitamine|393x393px]] ==Vundamendi projekteerimine ja ehitamine== Lähtuvalt pinnaseomadustest ja ehitise konstruktsioonist valitakse vundamendi tüüp. Esimese asjana valitakse vundamendi [[Ehitusprojekteerimine|projekteerimisel]] vundamendi süvis. [[Süvis]]e valikul arvestatakse pinnase geoloogiliste tingimuste ja omadustega, [[Pinnasevesi|pinnasevee]] olemasolu ja kõikumist, survelise pinnasevee olemasolu ning pinnase külmakerkeohtlikkust. Pinnaseomadused tehakse kindlaks [[Geotehnoloogia|geotehniliste]] uuringute käigus. Samuti vaadeldakse ehitatava [[hoone]] ja olemasolevate ning tulevaste naaberhoonete [[Kelder|keldrite]] ja süvendite olemasolu, konstruktsiooni ning kommunikatsioonide paiknemist. Seejärel arvutatakse vundamendi [[kandevõime]] ja mõõtmed, [[vajum]]id, vajumite erimid ning leitakse sobivaim vundament. Olenevalt projekteeritud vundamendi tüübist ja pinnaseomadustest vastavalt vajadusele ehitusalust pinnast tihendatakse, tugevdatakse, tsemenditakse või rajatakse aluspadi, et tagada vundamendi taldmiku ja aluspinna vaheline kontakt taldmiku pinna koguulatuses. Vundamendi toetuspinda nimetatakse [[Tald|tallaks]], selle konstruktsiooni [[taldmik]]uks ja maapealset osa [[Sokkel|sokliks]]. Vundamendid valmistatakse [[Raudkivi|maakivist]], [[paekivi]]st, [[betoon]]ist (kivikbetoonist, silikaatbetoonist, pinnasebetoonist, [[raudbetoon]]ist), betoonkividest või keramsiitbetoonplokkidest. Hoone maa-alused osad tuleb ehitada mittepõlevast materjalist. Vundamentide ehitamisel tuleb kasutada [[hüdroisolatsioon]]i, et niiskus ja [[vesi]] ei pääseks piirdetarinditesse. Soklis ning allpool maapinda asuvates [[tarind]]ites tuleb kasutada [[Hügroskoopsus|mittehügroskoopseid]] soojustusmaterjale. Vundamendi ehitamisel tuleb kindlasti järgida ehitusnõudeid.<ref name="Teine" /> ==Vundamentide liigitamine== ===Konstruktsiooni järgi=== ====Üksikvundament==== Teatakse ka kui [[taldmikvundament]]i või [[postvundament]]i. [[Üksikvundament|Üksikvundamendi]] puhul rajatakse taldmik üksikposti alla. Üksikvundamenti kasutatakse postide suure sammu ja väikeste koormuste puhul.<ref name="Jaaniso" /> ====Lintvundament==== Lintvundamendi puhul valatakse betoon või laotakse valmis plokid [[sein]]te ja kandvate konstruktsioonide, näiteks postide alla. Lintvundamenti kasutatakse postiridade all väikese postide sammu või raskelt koormatud postide puhul. Enamasti on lintvundamendid ristkülikukujulise läbilõikega, kuid suuremate koormuste korral kasutatakse ka ümberpööratud T-kujulise läbilõikega vundamente.<ref name="Jaaniso" /> [[Pilt:Slab on grade.JPG|pisi|Plaatvundament]] ====Plaatvundament==== [[Plaatvundament|Plaatvundamendi]] puhul valatakse koos vundamendi kandvate osadega ka terve põrandaplaat. Plaatvundamenti kasutatakse nõrgemate pinnaste ning suurte ja ebaühtlaselt jaotuvate koormuste puhul. Plaatvundamendi abil kantakse ehitise koormus üle suurele pinnale ning see vähendab ehitise deformatsioone.<ref name="Jaaniso" /> ====Vaivundament==== [[Pilt:Pile Driving 2.jpg|pisi|Vaivundamendi ehitamine]] [[Vaivundament]]e kasutatakse ehitiste rajamisel nõrkadele paksudele aluskihtidele, mille tugevdamine pole otstarbekas. Vaivundament koosneb vaiadest, mis ehitise koormuse läbi nõrkade pinnasekihtide sügavamal asuvatele tugevatele kihtidele kannavad, ja rostvärgist, mis ehitise koormuse [[Vai (ehitus)|vai]]adele jaotab. [[Rostvärk|Rostvärgid]] jagunevad madal- ja kõrgrostvärkideks vastavalt sellele, kas see asub maapinnast sügavamal või kõrgemal. Kõrgrostvärke kasutatakse näiteks [[sild]]ade ehitusel. Vaiade vundamendis paiknemine oleneb ehitise tugikonstruktsioonide iseloomust. Lintvundamentide alla asetatakse vaiad ühte või mitmesse paralleelritta; postide, [[sammas]]te ja muude koondkoormuste alla moodustatakse vaiagrupid. Plaatvundamendi alla rajatakse paljudest vaiadest koosnev vaiaväli.<ref name="Kolmas" /> Vaiu valmistatakse [[puit|puidust]], [[teras]]est, [[betoon]]ist ([[raudbetoon]], [[pingbetoon]] vms). Vaiad võivad olla seest täis või õõnsad ning mitmesuguse ristlõikega. On nii eelvalmistatud vaiu, mis toimetatakse ehitusplatsile, kui ka kohapeal valmistatavaid [[kohtvai]]u. Eelvalmistatud vaiade süvistamiseks kasutatakse eri meetodeid: rammimine, vibrosüvistamine, uhtmine, surumine, puurimine ning [[kruvivai]]ade puhul pinnasesse kruvimine. Kohtvaiad valmistatakse ehituskohal. Eri viisidel tehtud pinnasesüvend täidetakse [[sarrus]]e ja betooniga. Kohtvaiad jagunevad pinnast asendavateks ja pinnast väljatõrjuvateks kohtvaiadeks.<ref name="Teine" /> Kohtvaiu on otstarbekas kasutada teiste ehitiste lähedaste vaivundamentide või paksu nõrga pinnase peale rajatavate suure koormusega ehitiste puhul. Sobib ka olemasolevate vundamentide ja [[nõlv]]ade tugevdamiseks. Kohtvaiade eelis valmisvaiade ees on väiksem sarruse vajadus, mida on enamasti vaja vaid vaia ülemise kolmandiku ulatuses. Samuti saab kohtvaiu valmistada tunduvalt suurema läbimõõdu ja pikkusega. Kohtvaiade ehitamise kohta peetakse päevikut, kuhu kantakse kõik puurimise ja betoonimise andmed. Lisaks eelmainitud vaiadele kasutatakse veel [[Mikrovaiad|mikrovaiu]], mis leiavad rakendust olemasolevate vundamentide tugevdamisel ning vaivundamentide rajamisel väga kitsastes ja raskesti ligipääsetavates kohtades. Mikrovaiad on enamasti terasest ning täidetakse või ümbritsetakse [[Tsement|tsemendilahusega]], mis kaitseb vardaid [[korrosioon]]i eest ning suurendab vaia pindala.<ref name="Teine" /> ===Töötamisviisi järgi=== ====Jaotusvundament==== [[Jaotusvundament]] jaotab koormuse pinnasele. (nt Madalvundamendid)<ref name="Teine" /> ====Kandevundament==== [[Kandevundament]] kannab ehitise koormuse sügavamale kihtidesse. (nt sügavvundament, vaivundament) ===Rajamissügavuse järgi=== [[Pilt:Fundering.jpg|pisi|Madalvundamendi ehitamine]] ====Madalvundament==== [[Madalvundament|Madalvundamendid]], ühed enim rakendust leidvad vundamendid, on tuntud ka kui taldmikud. Kasutatakse, kui piisava kandevõimega pinnas asub otse ehitise all. Madalvundamente kasutatakse enamasti elumajade ja väiksemate hoonete puhul. Madalvundamendid valatakse umbes meetri sügavusele pinnasesse. Madalvundamentide hulka kuuluvad üksikvundamendid, lintvundamendid, ristlintvundamendid ja plaatvundamendid.<ref name="Jaaniso" /> ====Sügavvundament==== On ehitisi ja hooneid, mis vajavad kindlat alust – kaljupinnast või vähedeformeeruvat pinnast. Taolised pinnased võivad paikneda kuni mitmekümne meetri sügavusel ning on sageli kaetud vettkandvate kihtidega. Sellistes tingimustes on [[Sügavvundament|sügavvundamendi]] lahtine rajamine kallis ja tehniliselt keerukas ning kasutusele võetakse erimeetodid.<ref name="Kolmas" /> [[Pilt:Deep foundation drilling.ogg|pisi|Sügavvundamendi rajamine|320x320px]] [[Sügavad puurtoed]] on [[puurvai]]ade erikuju. Puurtoed erinevad puurvaiadest mõõtmete poolest. Puurtugede läbimõõt on mitu meetrit ja sügavus üle 50 meetri.<ref name="Kolmas" /> [[Vajukaev]]u puhul ehitatakse esimene osa maapinnal, seejärel eemaldatakse selle alt pinnas ning omakaalu mõjul vajukaev süvistub. Peale seina lisades ja alt pinnast eemaldades jõutakse lõpuks soovitud sügavusele. Vastavalt vajadusele kasutatakse kaevu sisemust allmaaehitisena või täidetakse betooniga. Kaevud võivad olla nii rõngakujulised kui ka ristkülikulise raamiga.<ref name="Kolmas" /> [[Kessoon]]e kasutatakse sügavvundamentide rajamisel, kui tavalise vajukaevu ehitamine on pinnase tugeva vedeldumise ja voolavuse tõttu võimatu või kui pinnas sisaldab suuri [[Rahn|kivirahne]]. Vee tungimist kessoonikambrisse takistatakse [[Suruõhk|suruõhuga]]. Raskete ning tervist kahjustavate töötingimuste tõttu kasutatakse tänapäeval kessoone vähe.<ref name="Kolmas" /> [[Süvasein]], mida tuntakse ka kui "monteeritav sein pinnases" meetodit, leiab rakendust süvaehitiste vundamendi ja seinte rajamisel. Süvaseina rajamisel kaevatakse kitsas [[kraav]] korraga kogusügavuses. Kaevamine toimub [[savilahus]]e all, mille [[hüdrostaatiline rõhk]] takistab pinnasevee sissetungi ja kraavi seinte sissevajumist. Kui soovitud sügavus on saavutatud, siis paigaldatakse armatuurkarkass ning süvend täidetakse betooniga. Süvaseinu kasutatakse ka tugiseinte, maa-aluste [[tunnel]]ite, [[garaaž]]ide, [[mahuti]]te ehitamisel ning veetõkete rajamisel. Selle meetodi eelis on väiksem mullatööde ja vee-eemaldamise maht. Kuna pinnasevett pole vaja alandada ning pinnasevete vool on takistatud, tagab see ka naaberehitiste püsivuse.<ref name="Kolmas" /> ===Arvutusviisi järgi=== ====Staatiliste koormuste jaoks==== Kui koormused ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid [[kiirendus]]i. Kasutatakse [[tsiviilehitis]]te puhul. ====Dünaamiliste koormuste jaoks==== [[Masinavundament]]ide puhul, kui masinaosade liikumisel tekivad ajaliselt muutuvad, pulseerivad või löökkoormused.<ref name="Viies" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Esimene">Donald P. Coduto (1999). Geotechnical engeneering Principles and practices. Prentice-Hall</ref> <ref name="Teine">[[Jaan Rohusaar]], [[Rein Mägi]], [[Tiit Masso]], [[Ivar Talvik]], [[Valdo Jaaniso]], [[Vello Otsmaa]], [[Väino Voltri]], [[Kalju Loorits]], [[Tõnu Peipman]], [[Otto Pukk]], [[Vassil Hartšuk]] (2010). Ehitusinstruktori käsiraamat. Ehitame</ref> <ref name="Jaaniso">{{Netiviide |url=http://staff.ttu.ee/~aldur/Valdo_Jaaniso_vundament/4%20Jaotusvundamendid%20D.pdf |pealkiri=Valdo Jaaniso õppematerjal "Jaotusvundamendid" |vaadatud=2015-11-18 |arhiivimisaeg=2015-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151119115601/http://staff.ttu.ee/~aldur/Valdo_Jaaniso_vundament/4%20Jaotusvundamendid%20D.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Kolmas">O. Litvinov, S. Alperovitš, G. Batura, G. Gurkovski, A. Klinduhh, G. Makartšuk, A. Oboznõi, J. Pištšalenko, L. Severinovski, N. Skripnik, G. Taukatš, V. Tšernenko, V. Šitško (1984). Ehitustehnoloogia. Valgus</ref> <ref name="Viies">{{Netiviide |url=http://staff.ttu.ee/~aldur/Valdo_Jaaniso_vundament/11%20Masinavundamendid.pdf |pealkiri=Valdo Jaaniso õppematerjal "Masinavundamendid" |vaadatud=2015-11-18 |arhiivimisaeg=2015-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151119123326/http://staff.ttu.ee/~aldur/Valdo_Jaaniso_vundament/11%20Masinavundamendid.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.dfi.org Deep Foundations Institute] * [http://www.iceusa.com International Construction Equipment] * [http://www.foundationengineering.info/photo_galleries/08/footing_construction/ Procedure of shallow foundation construction] * [http://www.theconstructioncivil.org/raft-or-mat-foundations/ Raft or Mat Foundations] [[Kategooria:Ehitus]] tgf42lysun6v0sw54mvlc8hv1i12xt8 Oleg Sapožnin 0 373751 6759463 6375608 2024-11-11T18:46:11Z 2001:7D0:81BF:480:B451:9F0A:920:C34C 6759463 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2019|kuu=aprill}} [[Pilt:Oleg Sapožnin ja moekunstnik Krista Kajandu Miss Miss Estonia 88 žüriis.jpg|pisi|Oleg Sapožnin ja moekunstnik [[Krista Kajandu]] [[Miss Estonia]] 88 žüriis]] '''Oleg Sapožnin''' ([[27. detsember]] [[1931]] [[Tallinn]] – [[2. juuli]] [[2014]] [[Tallinn]]) oli Eesti spordi-, kultuuri- ja majandustegelane ning jalgrattur ja jalgrattaspordikohtunik. Sapožnin on maetud perekonna rahulasse Tallinna siselinna kalmistul.{{pooleli}} ==Haridus== Ta lõpetas aastal [[1949]] [[Tallinna 30. Keskkool]]i ja aastal [[1954]] elektriinsenerina [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]]. * 1939–1940 Jakob Westholmi Gümnaasium, I klass * 1940–1945 Tallinna 19. Keskkool II–VII klass * 1945–1948 Tallinna 32. Keskkool, VIII–X klass * 1948–1949 Tallinna 30. Keskkool, XI klass * 1949–1954 TPI elektrijaamade, -võrkude ja süsteemide erialal, diplomeeritud elektriinsener Täiendas end Moskva Mittestatsionaarses Energeetikainstituudis elektrivõrkude ja -süsteemide erialal. ==Töökohad== Sapožnin töötas aastatel [[1954]]–[[1975]] [[Eesti Energia]]s, alustades elektrijaama valveinsenerina ja lõpetades [[Eesti Elektrivõrkude Ehitus]]e juhatajana<ref>http://www.ohtuleht.ee/459324/oleg-sapoznin-ndash-dzentelmen-iga-ilmaga</ref>. Ta olita [[Moskva olümpiamängud]]e [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinna purjeregati]] organiseerimiskomitee Tallinna osakonna ja hiljem valitsuse juhataja. Ta oli [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] viimane ja [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] esimene direktor. * [[1954]]–[[1955]] Ellamaa Elektrijaamade [[valveinsener]] *[[1955]]–[[1957]] Eesti Energia TTO-insener *[[1957]]–[[1963]] Eesti Energia vanemvalvedispetšer *[[1963]]–[[1964]] Eesti Energia elektrivõrkude kesktalituse perspektiivgrupi juhataja *[[1964]]–[[1966]] Eesti Energia elektrivõrkude kesktalituse juhataja ja kolleegiumi liige *[[1966]]–[[1975]] Trust ”[[Eesti Elektrivõrkude Ehitus]]” juhataja *[[1975]]–[[1977]] Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu (TSN) Täitevkomitee esimehe asetäitja *[[1975]]–[[1980]] Orgkomitee ”Olümpia 80” Tallinna Valitsuse juhataja *[[1981]]–[[1993]] [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti Riikliku Filharmoonia]] (aastast [[1989]] [[Eesti Kontsert]]) direktor *[[1993]]–[[2005]] AS Betola juhataja – [[WW Passaaž]]i ehitaja ja esimene omanik Tööstaaži kokku 56 aastat, neist [[Eesti Energia]] süsteemis 21 aastat. ==Spordikarjäär== Oleg Sapožninist sai esimene Eestist ja NSV Liidust pärit rahvusvahelise tasemega jalgrattakohtunik. Sportima hakkas koolis, jalgrattasõidus olid tema innustajad [[Eimar Kask]] ja [[Miralda Merila]]. Saavutas koolinoorte ja Tallinna meistrivõistlustel auhinnalisi kohti. *1953–1992 Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi liige *1965–1983 Jalgrattaspordiföderatsiooni esimees *1991–2000 Jalgratturite Liidu tehnilise komisjoni esimees * 1967–1987 kuulus ka Nõukogude Liidu Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi * 1977–1978 [[Rahvusvaheline Jalgrattaspordiliit|Rahvusvahelise Jalgrattaspordiliidu]] (UCI) tehnilise komisjoni liige. * 1992–2001 [[EOK]] liige * 1993–2001 EOK täitevkomitee liige. * 2001–2004 ja 2005–2008 Euroopa hääleõiguslik delegaat [[UCI]] kongressidel. Ta tegutses paljudel suurvõistlustel jalgrattakohtunikuna (aastast 1970 oli Sapožnin rahvusvahelise kategooria kohtunik), sh 1972 ja 1996 OM-il (vanemkohtunikuna), 10 MM-il (2 korda peakohtunikuna). Avaldas kirjutisi ajakirjas Kehakultuur ja ajalehes Spordileht. Spordiraamatute "XXI olümpiamängud. Montreal 1976" (1978) ja "100 aastat jalgrattasporti Eestis" (1986) üks autoreid. ==Hobid ja harrastused== [[Pilt:Hugo Hiibus, Ants Antson, Oleg Sapožnin Miss Miss Estonia 88 žüriis.jpg|pisi|[[Hugo Hiibus]], [[Ants Antson]] ja Oleg Sapožnin Miss Estonia 88 žüriis]] Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Jalgratturite Liidu tööst osavõtt auliikmena, maakodu rajamine ja selle eest hoolitsemine. Džässmuusika klubi tööst osavõtt. Reisimine maailmas ja suveniiride kogumine reisidelt. ==Tunnustus== *[[Eesti Olümpiakomitee]] auliige (2002) * Rahvusvahelise Olümpiakomitee autasu ”Sport ja vabatahtlikkus” (2001) *[[Eesti Jalgratturite Liit|Eesti Jalgratturite Liidu]] aupresident (2001) * Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu [[Union Cycliste Internationale|UCI]] aumärk (1997) *[[Spordiklubi Kalev|Kalevi]] auliige (1966) *[[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] (1967) * Orden ”Austuse märk” * [[Rahvaste Sõpruse orden]] * NSV Liidu energeetika, kehakultuuri ja olümpia eesrindlane ==Perekond== Tema isa oli multiinstrumentalist [[Vladimir Sapožnin]], esinejanimega [[Vladimir Sapožnin|Boba]]. Vanaisa [[Vassili Voinov]] ehitas Tallinna kogu Tsaari-Venemaa esimese [[Betoon|betoonehitise]]: [[Grand Marina|revüüteatri Grand Marina]], milles muuhulgas paiknesid ka Tallinna suurim [[Ars |kino Ars]] ja lokaal [[Must Kass]]. Hoone sai suuri kahjustusi Tallinna pommitamisel, ent on tänapäevani tuntud kui [[Vene Kultuurikeskus|Vene kultuurikeskus.]] Olegi poeg Vladimir Sapožnin (11. detsember 1964 – 10. aprill 2023) töötas 30 aastat erinevates toiduainetööstuse ettevõtetes. Tal on 2 lapselapselast kelle nimed on Emili ja Henri. ==Raamat== [[Piret Kooli]] kirjutatud elulooraamat [https://www.postfactum.ee/oleg-sapoznin-‒-loputu-rahutuur/ "Oleg Sapožnin – lõputu rahutuur"] ilmus 4. oktoobril 2017 (kirjastus [[Post Factum]], Tallinn 2017, 9789949603121. 384 lk). Teose esitlus toimus Olegi vanaisa [[Vassili Voinov|Vassili Voinovi]] mälestuseks ehitatud WW Passažis – aadressil, kus Oleg lapsena elas. ''„21 aastat oma elust töötasin [[Eesti Energia|Eesti Energias]], viis ja pool aastat tegin olümpiat, neli kuud töötasin ministrite nõukogus ning 12 ja pool aastat juhatasin filharmoonia tööd. Lõpuks sai minust Passaaži tegevjuht – need on kõik väga erinevad küljed. Aga tänu sellele, et olen spordiga tegelnud, on mul närvisüsteem säilinud,” tunnistab 60 aastat maailma tippvõistlustel jalgrattakohtunikuna osalenud Oleg Sapožnin oma päevaraamatus.'' Mahukas elulooraamatus saavad sõna kümned Oleg Sapožnini sõbrad ja tuttavad. Põhirõhk on ta enda räägitud lugudel, mida ta on [[Eesti Spordimuuseum]]i helilindile rääkinud enam kui 17 tundi. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.esbl.ee/biograafia/Oleg_Sapo%9Enin Biograafia] [[ESBL]]-is * [http://sport.err.ee/v/jalgrattasport/a925b0ab-20ab-49ca-8e35-7644fb8a7dea Suri teenekas sporditegelane Oleg Sapožnin] {{JÄRJESTA:Sapožnin, Oleg}} [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti majandustegelased]] [[Kategooria:Eesti jalgratturid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2014]] p8hmyvsvgj6139yrmlqubygx7fbf76q 6759476 6759463 2024-11-11T19:16:04Z Sillerkiil 58396 6759476 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2019|kuu=aprill}} {{viita}} [[Pilt:Oleg Sapožnin ja moekunstnik Krista Kajandu Miss Miss Estonia 88 žüriis.jpg|pisi|Oleg Sapožnin ja moekunstnik [[Krista Kajandu]] [[Miss Estonia]] 88 žüriis]] '''Oleg Sapožnin''' ([[27. detsember]] [[1931]] [[Tallinn]] – [[2. juuli]] [[2014]] [[Tallinn]]) oli Eesti spordi-, kultuuri- ja majandustegelane ning jalgrattur ja jalgrattaspordikohtunik. Sapožnin on maetud perekonna rahulasse Tallinna siselinna kalmistul.{{pooleli}} ==Haridus== Ta lõpetas aastal [[1949]] [[Tallinna 30. Keskkool]]i ja aastal [[1954]] elektriinsenerina [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]]. * 1939–1940 Jakob Westholmi Gümnaasium, I klass * 1940–1945 Tallinna 19. Keskkool II–VII klass * 1945–1948 Tallinna 32. Keskkool, VIII–X klass * 1948–1949 Tallinna 30. Keskkool, XI klass * 1949–1954 TPI elektrijaamade, -võrkude ja süsteemide erialal, diplomeeritud elektriinsener Täiendas end Moskva Mittestatsionaarses Energeetikainstituudis elektrivõrkude ja -süsteemide erialal. ==Töökohad== Sapožnin töötas aastatel [[1954]]–[[1975]] [[Eesti Energia]]s, alustades elektrijaama valveinsenerina ja lõpetades [[Eesti Elektrivõrkude Ehitus]]e juhatajana<ref>http://www.ohtuleht.ee/459324/oleg-sapoznin-ndash-dzentelmen-iga-ilmaga</ref>. Ta olita [[Moskva olümpiamängud]]e [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinna purjeregati]] organiseerimiskomitee Tallinna osakonna ja hiljem valitsuse juhataja. Ta oli [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] viimane ja [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] esimene direktor. * [[1954]]–[[1955]] Ellamaa Elektrijaamade [[valveinsener]] *[[1955]]–[[1957]] Eesti Energia TTO-insener *[[1957]]–[[1963]] Eesti Energia vanemvalvedispetšer *[[1963]]–[[1964]] Eesti Energia elektrivõrkude kesktalituse perspektiivgrupi juhataja *[[1964]]–[[1966]] Eesti Energia elektrivõrkude kesktalituse juhataja ja kolleegiumi liige *[[1966]]–[[1975]] Trust ”[[Eesti Elektrivõrkude Ehitus]]” juhataja *[[1975]]–[[1977]] Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu (TSN) Täitevkomitee esimehe asetäitja *[[1975]]–[[1980]] Orgkomitee ”Olümpia 80” Tallinna Valitsuse juhataja *[[1981]]–[[1993]] [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti Riikliku Filharmoonia]] (aastast [[1989]] [[Eesti Kontsert]]) direktor *[[1993]]–[[2005]] AS Betola juhataja – [[WW Passaaž]]i ehitaja ja esimene omanik Tööstaaži kokku 56 aastat, neist [[Eesti Energia]] süsteemis 21 aastat. ==Spordikarjäär== Oleg Sapožninist sai esimene Eestist ja NSV Liidust pärit rahvusvahelise tasemega jalgrattakohtunik. Sportima hakkas koolis, jalgrattasõidus olid tema innustajad [[Eimar Kask]] ja [[Miralda Merila]]. Saavutas koolinoorte ja Tallinna meistrivõistlustel auhinnalisi kohti. *1953–1992 Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi liige *1965–1983 Jalgrattaspordiföderatsiooni esimees *1991–2000 Jalgratturite Liidu tehnilise komisjoni esimees * 1967–1987 kuulus ka Nõukogude Liidu Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi * 1977–1978 [[Rahvusvaheline Jalgrattaspordiliit|Rahvusvahelise Jalgrattaspordiliidu]] (UCI) tehnilise komisjoni liige. * 1992–2001 [[EOK]] liige * 1993–2001 EOK täitevkomitee liige. * 2001–2004 ja 2005–2008 Euroopa hääleõiguslik delegaat [[UCI]] kongressidel. Ta tegutses paljudel suurvõistlustel jalgrattakohtunikuna (aastast 1970 oli Sapožnin rahvusvahelise kategooria kohtunik), sh 1972 ja 1996 OM-il (vanemkohtunikuna), 10 MM-il (2 korda peakohtunikuna). Avaldas kirjutisi ajakirjas Kehakultuur ja ajalehes Spordileht. Spordiraamatute "XXI olümpiamängud. Montreal 1976" (1978) ja "100 aastat jalgrattasporti Eestis" (1986) üks autoreid. ==Hobid ja harrastused== [[Pilt:Hugo Hiibus, Ants Antson, Oleg Sapožnin Miss Miss Estonia 88 žüriis.jpg|pisi|[[Hugo Hiibus]], [[Ants Antson]] ja Oleg Sapožnin Miss Estonia 88 žüriis]] Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Jalgratturite Liidu tööst osavõtt auliikmena, maakodu rajamine ja selle eest hoolitsemine. Džässmuusika klubi tööst osavõtt. Reisimine maailmas ja suveniiride kogumine reisidelt. ==Tunnustus== *[[Eesti Olümpiakomitee]] auliige (2002) * Rahvusvahelise Olümpiakomitee autasu ”Sport ja vabatahtlikkus” (2001) *[[Eesti Jalgratturite Liit|Eesti Jalgratturite Liidu]] aupresident (2001) * Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu [[Union Cycliste Internationale|UCI]] aumärk (1997) *[[Spordiklubi Kalev|Kalevi]] auliige (1966) *[[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] (1967) * Orden ”Austuse märk” * [[Rahvaste Sõpruse orden]] * NSV Liidu energeetika, kehakultuuri ja olümpia eesrindlane ==Perekond== Tema isa oli multiinstrumentalist [[Vladimir Sapožnin]], esinejanimega [[Vladimir Sapožnin|Boba]]. Vanaisa [[Vassili Voinov]] ehitas Tallinna kogu Tsaari-Venemaa esimese [[Betoon|betoonehitise]]: [[Grand Marina|revüüteatri Grand Marina]], milles muuhulgas paiknesid ka Tallinna suurim [[Ars |kino Ars]] ja lokaal [[Must Kass]]. Hoone sai suuri kahjustusi Tallinna pommitamisel, ent on tänapäevani tuntud kui [[Vene Kultuurikeskus|Vene kultuurikeskus.]] Olegi poeg Vladimir Sapožnin (11. detsember 1964 – 10. aprill 2023) töötas 30 aastat erinevates toiduainetööstuse ettevõtetes. Tal on 2 lapselapselast kelle nimed on Emili ja Henri. ==Raamat== [[Piret Kooli]] kirjutatud elulooraamat [https://www.postfactum.ee/oleg-sapoznin-‒-loputu-rahutuur/ "Oleg Sapožnin – lõputu rahutuur"] ilmus 4. oktoobril 2017 (kirjastus [[Post Factum]], Tallinn 2017, 9789949603121. 384 lk). Teose esitlus toimus Olegi vanaisa [[Vassili Voinov|Vassili Voinovi]] mälestuseks ehitatud WW Passažis – aadressil, kus Oleg lapsena elas. ''„21 aastat oma elust töötasin [[Eesti Energia|Eesti Energias]], viis ja pool aastat tegin olümpiat, neli kuud töötasin ministrite nõukogus ning 12 ja pool aastat juhatasin filharmoonia tööd. Lõpuks sai minust Passaaži tegevjuht – need on kõik väga erinevad küljed. Aga tänu sellele, et olen spordiga tegelnud, on mul närvisüsteem säilinud,” tunnistab 60 aastat maailma tippvõistlustel jalgrattakohtunikuna osalenud Oleg Sapožnin oma päevaraamatus.'' Mahukas elulooraamatus saavad sõna kümned Oleg Sapožnini sõbrad ja tuttavad. Põhirõhk on ta enda räägitud lugudel, mida ta on [[Eesti Spordimuuseum]]i helilindile rääkinud enam kui 17 tundi. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.esbl.ee/biograafia/Oleg_Sapo%9Enin Biograafia] [[ESBL]]-is * [http://sport.err.ee/v/jalgrattasport/a925b0ab-20ab-49ca-8e35-7644fb8a7dea Suri teenekas sporditegelane Oleg Sapožnin] {{JÄRJESTA:Sapožnin, Oleg}} [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti majandustegelased]] [[Kategooria:Eesti jalgratturid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2014]] fupq8vfotnszlqw20rj64un4j0o3ljr 6759523 6759476 2024-11-11T21:02:13Z 2001:7D0:81BF:480:B451:9F0A:920:C34C 6759523 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2019|kuu=aprill}} {{viita}} [[Pilt:Oleg Sapožnin ja moekunstnik Krista Kajandu Miss Miss Estonia 88 žüriis.jpg|pisi|Oleg Sapožnin ja moekunstnik [[Krista Kajandu]] [[Miss Estonia]] 88 žüriis]] '''Oleg Sapožnin''' ([[27. detsember]] [[1931]] [[Tallinn]] – [[2. juuli]] [[2014]] [[Tallinn]]) oli Eesti spordi-, kultuuri- ja majandustegelane ning jalgrattur ja jalgrattaspordikohtunik. Lahkus 82. Aastaselt. Sapožnin on maetud perekonna rahulasse Tallinna siselinna kalmistul.{{pooleli}} ==Haridus== Ta lõpetas aastal [[1949]] [[Tallinna 30. Keskkool]]i ja aastal [[1954]] elektriinsenerina [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]]. * 1939–1940 Jakob Westholmi Gümnaasium, I klass * 1940–1945 Tallinna 19. Keskkool II–VII klass * 1945–1948 Tallinna 32. Keskkool, VIII–X klass * 1948–1949 Tallinna 30. Keskkool, XI klass * 1949–1954 TPI elektrijaamade, -võrkude ja süsteemide erialal, diplomeeritud elektriinsener Täiendas end Moskva Mittestatsionaarses Energeetikainstituudis elektrivõrkude ja -süsteemide erialal. ==Töökohad== Sapožnin töötas aastatel [[1954]]–[[1975]] [[Eesti Energia]]s, alustades elektrijaama valveinsenerina ja lõpetades [[Eesti Elektrivõrkude Ehitus]]e juhatajana<ref>http://www.ohtuleht.ee/459324/oleg-sapoznin-ndash-dzentelmen-iga-ilmaga</ref>. Ta olita [[Moskva olümpiamängud]]e [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinna purjeregati]] organiseerimiskomitee Tallinna osakonna ja hiljem valitsuse juhataja. Ta oli [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] viimane ja [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] esimene direktor. * [[1954]]–[[1955]] Ellamaa Elektrijaamade [[valveinsener]] *[[1955]]–[[1957]] Eesti Energia TTO-insener *[[1957]]–[[1963]] Eesti Energia vanemvalvedispetšer *[[1963]]–[[1964]] Eesti Energia elektrivõrkude kesktalituse perspektiivgrupi juhataja *[[1964]]–[[1966]] Eesti Energia elektrivõrkude kesktalituse juhataja ja kolleegiumi liige *[[1966]]–[[1975]] Trust ”[[Eesti Elektrivõrkude Ehitus]]” juhataja *[[1975]]–[[1977]] Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu (TSN) Täitevkomitee esimehe asetäitja *[[1975]]–[[1980]] Orgkomitee ”Olümpia 80” Tallinna Valitsuse juhataja *[[1981]]–[[1993]] [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti Riikliku Filharmoonia]] (aastast [[1989]] [[Eesti Kontsert]]) direktor *[[1993]]–[[2005]] AS Betola juhataja – [[WW Passaaž]]i ehitaja ja esimene omanik Tööstaaži kokku 56 aastat, neist [[Eesti Energia]] süsteemis 21 aastat. ==Spordikarjäär== Oleg Sapožninist sai esimene Eestist ja NSV Liidust pärit rahvusvahelise tasemega jalgrattakohtunik. Sportima hakkas koolis, jalgrattasõidus olid tema innustajad [[Eimar Kask]] ja [[Miralda Merila]]. Saavutas koolinoorte ja Tallinna meistrivõistlustel auhinnalisi kohti. *1953–1992 Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi liige *1965–1983 Jalgrattaspordiföderatsiooni esimees *1991–2000 Jalgratturite Liidu tehnilise komisjoni esimees * 1967–1987 kuulus ka Nõukogude Liidu Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi * 1977–1978 [[Rahvusvaheline Jalgrattaspordiliit|Rahvusvahelise Jalgrattaspordiliidu]] (UCI) tehnilise komisjoni liige. * 1992–2001 [[EOK]] liige * 1993–2001 EOK täitevkomitee liige. * 2001–2004 ja 2005–2008 Euroopa hääleõiguslik delegaat [[UCI]] kongressidel. Ta tegutses paljudel suurvõistlustel jalgrattakohtunikuna (aastast 1970 oli Sapožnin rahvusvahelise kategooria kohtunik), sh 1972 ja 1996 OM-il (vanemkohtunikuna), 10 MM-il (2 korda peakohtunikuna). Avaldas kirjutisi ajakirjas Kehakultuur ja ajalehes Spordileht. Spordiraamatute "XXI olümpiamängud. Montreal 1976" (1978) ja "100 aastat jalgrattasporti Eestis" (1986) üks autoreid. ==Hobid ja harrastused== [[Pilt:Hugo Hiibus, Ants Antson, Oleg Sapožnin Miss Miss Estonia 88 žüriis.jpg|pisi|[[Hugo Hiibus]], [[Ants Antson]] ja Oleg Sapožnin Miss Estonia 88 žüriis]] Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Jalgratturite Liidu tööst osavõtt auliikmena, maakodu rajamine ja selle eest hoolitsemine. Džässmuusika klubi tööst osavõtt. Reisimine maailmas ja suveniiride kogumine reisidelt. ==Tunnustus== *[[Eesti Olümpiakomitee]] auliige (2002) * Rahvusvahelise Olümpiakomitee autasu ”Sport ja vabatahtlikkus” (2001) *[[Eesti Jalgratturite Liit|Eesti Jalgratturite Liidu]] aupresident (2001) * Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu [[Union Cycliste Internationale|UCI]] aumärk (1997) *[[Spordiklubi Kalev|Kalevi]] auliige (1966) *[[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] (1967) * Orden ”Austuse märk” * [[Rahvaste Sõpruse orden]] * NSV Liidu energeetika, kehakultuuri ja olümpia eesrindlane ==Perekond== Tema isa oli multiinstrumentalist [[Vladimir Sapožnin]], esinejanimega [[Vladimir Sapožnin|Boba]]. Vanaisa [[Vassili Voinov]] ehitas Tallinna kogu Tsaari-Venemaa esimese [[Betoon|betoonehitise]]: [[Grand Marina|revüüteatri Grand Marina]], milles muuhulgas paiknesid ka Tallinna suurim [[Ars |kino Ars]] ja lokaal [[Must Kass]]. Hoone sai suuri kahjustusi Tallinna pommitamisel, ent on tänapäevani tuntud kui [[Vene Kultuurikeskus|Vene kultuurikeskus.]] Olegi poeg Vladimir Sapožnin (11. detsember 1964 – 10. aprill 2023) töötas 30 aastat erinevates toiduainetööstuse ettevõtetes. Tal on 2 lapselapselast kelle nimed on Emili ja Henri. ==Raamat== [[Piret Kooli]] kirjutatud elulooraamat [https://www.postfactum.ee/oleg-sapoznin-‒-loputu-rahutuur/ "Oleg Sapožnin – lõputu rahutuur"] ilmus 4. oktoobril 2017 (kirjastus [[Post Factum]], Tallinn 2017, 9789949603121. 384 lk). Teose esitlus toimus Olegi vanaisa [[Vassili Voinov|Vassili Voinovi]] mälestuseks ehitatud WW Passažis – aadressil, kus Oleg lapsena elas. ''„21 aastat oma elust töötasin [[Eesti Energia|Eesti Energias]], viis ja pool aastat tegin olümpiat, neli kuud töötasin ministrite nõukogus ning 12 ja pool aastat juhatasin filharmoonia tööd. Lõpuks sai minust Passaaži tegevjuht – need on kõik väga erinevad küljed. Aga tänu sellele, et olen spordiga tegelnud, on mul närvisüsteem säilinud,” tunnistab 60 aastat maailma tippvõistlustel jalgrattakohtunikuna osalenud Oleg Sapožnin oma päevaraamatus.'' Mahukas elulooraamatus saavad sõna kümned Oleg Sapožnini sõbrad ja tuttavad. Põhirõhk on ta enda räägitud lugudel, mida ta on [[Eesti Spordimuuseum]]i helilindile rääkinud enam kui 17 tundi. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.esbl.ee/biograafia/Oleg_Sapo%9Enin Biograafia] [[ESBL]]-is * [http://sport.err.ee/v/jalgrattasport/a925b0ab-20ab-49ca-8e35-7644fb8a7dea Suri teenekas sporditegelane Oleg Sapožnin] {{JÄRJESTA:Sapožnin, Oleg}} [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti majandustegelased]] [[Kategooria:Eesti jalgratturid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2014]] 26jpz9u09bgy9sfh721glr6tci8wvr2 Viktor Jerofejev 0 374412 6759590 6340309 2024-11-12T02:48:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6759590 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viktor Yerofeyev asv2023-03.jpg|pisi|Viktor Jerofejev (2023)]] '''Viktor Jerofejev''' ([[vene keel]]es ''Виктор Владимирович Ерофеев''; sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1947]]) on vene [[romaanikirjanik]], kirjanduskriitik ja kolumnist. ==Eluloolist== Sündis [[Moskva]]s Nõukogude diplomaadi [[Vladimir Jerofejev]]i pojana. Osa lapsepõlvest veetis Viktor koos vanematega [[Pariis]]is. Jerofejev lõpetas [[1970]]. aastal Moskva Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna ja [[1973]]. aastal aspirantuuri Maailmakirjanduse Instituudis. [[1975]]. aastal kaitses ta väitekirja "[[Fjodor Dostojevski]] ja prantsuse eksistentsialism". Jerofejev sai tuntuks [[1970]]. aastate alguses tänu ajakirjas [[Voprossõ Literaturõ]] avaldatud esseele [[markii de Sade]]'ist pealkirjaga "Markii de Sade, sadism ja XX sajand" <ref>[http://samlib.ru/v/victor_v_e/markiz_de_sad.shtml Markii de Sade, sadism ja XX sajand (vene keeles)]</ref>. [[1979]]. aastal organiseeris ta [[samizdat]]is tsensuurivaba almanahhi "Metropol". Jerofejev heideti sellepärast Kirjanike Liidust välja ja tema teoseid ei avaldatud Nõukogude Liidus kuni [[1988]]. aastani, mil tuli võimule [[Mihhail Gorbatšov]]. Aastal 2022 lahkus ta Venemaalt Saksamaale. Viktor Jerofejev on peategelane [[2012]]. aasta [[Soome]] [[dokumentaalfilm]]is "Venäjän vapain mies" / "Russian Libertine", [[režissöör]] [[Ari Matikainen]]. <ref>{{Netiviide |url=https://tuotos.fi/elokuva/russian-libertine-venajan-vapain-mies/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-17 |arhiivimisaeg=2018-05-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180517153309/https://tuotos.fi/elokuva/russian-libertine-venajan-vapain-mies/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Looming== * Жизнь с идиотом; lühijuttude kogumik; 1980, kordustrükk 1991 * Русская красавица; romaan; 1990, kordustrükid 1992, 1998 ja 2005 * В лабиринте проклятых вопросов; esseekogumik; 1996 * Страшный суд; 1996 * Пять рек жизни; romaan, 1998 * Мужчины; 1999 * Энциклопедия русской души; 1999 * Бог X. Рассказы о любви; 2001 * Хороший Сталин; romaan, 2004, eesti keeles "Hea Stalin", tõlkija [[Ilona Martson]], (sarjas [[Punane raamat (raamatusari)|Punane raamat]]), kirjastus Tänapäev, [[2005]] * Избранные; 2006 * Русский апокалипсис; 2008 * Свет дьявола; 2008 * Акимуды; 2012 1990. aastal ilmunud Jerofejevi romaan "Vene kaunitar" ("Русская красавица") on tänaseks tõlgitud rohkem kui 20 keelde.<ref>https://www.vokrug.tv/person/show/viktor_erofeev/</ref> 1998. aastal kirjutatud "Vene hinge entsüklopeedia" ("Энциклопедия русской души") kohta on Venemaa prokuratuuri esitatud kaebusi seoses roppuste ja russofoobiaga.<ref>http://stuki-druki.com/authors/Erofeev-Viktor.php</ref> Viktor Jerofejevi [[libreto]]l põhineb [[Alfred Schnittke]] kahevaatuseline [[ooper]] "[[Elu idioodiga]]" (1992). ==Tunnustus== 2013. aastal sai Viktor Jerofejev [[Prantsusmaa]] valitsuselt [[Auleegioni orden]]i.<ref>https://lenta.ru/news/2013/10/04/victor/</ref> == Isiklikku == Tema isa [[Vladimir Jerofejev]] (1920–2011) oli nõukogude diplomaat, ema Galina Jerofejeva (1920–2012) oli tõlk, vend [[Andrei Jerofejev]] (sündinud 1956) on kunstiajaloolane ja näituste kuraator. == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Jerofejev, Viktor}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] mheqz405xpsgidpij9okzzymifwixnu Vira Konõk 0 376879 6759594 6489182 2024-11-12T05:43:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6759594 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Konõk, Vira.IMG 3959.JPG|pisi|Vira Konõk [[Hirvepark|Hirvepargi]] kõnekoosolekul<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2014</small>]] '''Vira Konõk''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1957]] Ukrainas Lvivi oblastis Drohobõtši rajoonis Opaka külas) on Ukraina päritolu Eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane, [[Eesti Ukrainlaste Kongress]]i esimees. Ta lõpetas [[1974]]. aastal keskkooli kuldmedaliga ja [[1979]]. aastal [[Lvivi Polütehniline Ülikool|Lvivi Polütehnilise Ülikooli]] insenerina. Eestisse kolis ta 1986. aastal<ref name="Tohver">Andres Tohver, [https://www.ohtuleht.ee/566801/eesti-ukrainlaste-kongressi-juhataja-elame-praegu-alalises-stressis-oosel-und-ei-ole "Eesti Ukrainlaste Kongressi juhataja: elame praegu alalises stressis, öösel und ei ole"], Õhtuleht, 5. märts 2014 (vaadatud 27.09.2023)</ref>, töötades aastaid tehnoloogina elektroonikaseadmete tehases ning hiljem keemiaõpetajana venekeelses koolis, kuni 2003. aastal pakuti talle tööd ajakirjanikuna BBC ukrainakeelses toimetuses ja Ukraina riiklikus raadios<ref name="Tšopõk">Vera Tšopõk, [https://protruskavets.org.ua/vira-konyk-pryjizd-v-ukrajinu-mene-zavzhdy-zvorushuje-osoblyvo-koly-vidviduyu-ridne-selo-2/ "Віра Коник: «Приїзд в Україну мене завжди зворушує, особливо коли відвідую рідне село»"], Truskavetskõi Visnõk, 31.03.2015 (vaadatud 27.09.2023)</ref>. Alates [[2001]]. aastast on ta [[Ukraina Kaasmaalaskond Eestis|Ukraina Kaasmaalaskonna Eestis]] esimees ja alates [[2003]]. aastast [[Eesti Ukrainlaste Kongress]]i esimees. 2017. aastal kandideeris ta kohaliku omavalitsuse valimistel Tallinnas [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] nimekirjas<ref>[https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=784&district=4&candidate=1216 "Kandidaat nr 1216 VIRA KONÕK"], KOV2017, valimised.ee (vaadatud 27.09.2023)</ref>. Vira Konõki abikaasa Mõkola Konõk on lõpetanud Kaliningradi merekooli ja töötanud kaugsõidumeremehena.<ref name="Tohver" /><ref>[https://web.archive.org/web/20230926214629/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pildigalerii/collection_id-3121-amp-start-378.html "Eesti Vabariik 98. Kätlemine (24.02.2016)"], president.ee (vaadatud 27.09.2023)</ref><ref name="Tšopõk" /> ==Tunnustus== * 2005 [[Koosmeele auhind]] ("Ukrainas toimunud demokraatlike protsesside teadvustamise ja neile Eestis toetuspinna loomise eest")<ref>[https://oef.org.ee/teoksil/koosmeele-auhind "Koosmeele auhind"], Avatud Eesti Fond (vaadatud 27.09.2023)</ref> * 2014 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18999}}</ref> ("rahvastevahelise koostöö edendaja"<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/67749541/maalehe-ajakirjanikud-saavad-presidendilt-valgetahe-teenetemargid "Maalehe ajakirjanikud saavad presidendilt Valgetähe teenetemärgid"], Maaleht, 05.02.2014 (vaadatud 27.09.2023)</ref>) * 22. august 2016 juubelimedal "25 aastat Ukraina iseseisvust" ("25 років незалежності України"), "olulise isikliku panuse eest Ukraina riigi rahvusvahelise autoriteedi tugevdamisse, ajaloolise pärandi ja tänapäevaste varade populariseerimisesse ning Ukraina iseseisvuse 25. aastapäeva puhul"<ref>[http://www.president.gov.ua/documents/3402016-20387 "Про відзначення державними нагородами України громадян іноземних держа"], Ukraina presidendi koduleht, 22. august 2016 (vaadatud 27.09.2023)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * Lea Danilson-Järg, [https://arvamus.postimees.ee/7472181/rahvastik-vira-konok-ukraina-pihta-lastud-pommid-on-rahvast-ainult-uhendanud "Vira Konõk: Ukraina pihta lastud pommid on rahvast ainult ühendanud"], Postimees, 9. märts 2022 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/ma-elan-siin-ukrainlanna-vira-konok "MA ELAN SIIN. Ukrainlanna Vira Konõk"], Vikerraadio, 19. september 2015 (ERRi arhiiv) * Andres Tohver, [https://www.ohtuleht.ee/566801/eesti-ukrainlaste-kongressi-juhataja-elame-praegu-alalises-stressis-oosel-und-ei-ole "Eesti Ukrainlaste Kongressi juhataja: elame praegu alalises stressis, öösel und ei ole"], Õhtuleht, 5. märts 2014 * [https://www.delfi.ee/artikkel/68093995/video-eesti-ukrainlaste-esindaja-oleme-kaks-kuud-ukrainas-toimuva-parast-stressis-olnud "VIDEO: Eesti ukrainlaste esindaja: oleme kaks kuud Ukrainas toimuva pärast stressis olnud"], Delfi, 24.02.2014 * Evelyn Kaldoja, [https://maailm.postimees.ee/2704482/tallinna-kirikus-kolas-slava-ukrajini-geroyam-slava Tallinna kirikus kõlas "«Слава Україні! Героям слава!»"], Postimees, 20. veebruar 2014 {{JÄRJESTA:Konõk, Vira}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ühiskonnategelased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] fpxdwlmj4e9rhzorff169b3q27qe2ts Surnud 20. augustil 0 378271 6759396 6739001 2024-11-11T16:42:04Z Velirand 67997 6759396 wikitext text/x-wiki {{surnud augustis}} ''Siin loetletakse [[20. august]]il surnud tuntud isikuid.'' *[[1153]] – [[Bernard Clairvaux'st]], abt *[[1639]] – [[Martin Opitz]], saksa luuletaja *[[1823]] – [[Pius VII]], paavst *[[1854]] – [[Friedrich Schelling]], saksa filosoof *[[1895]] – [[Albert F. Mummery]], Briti mägironija *[[1915]] – [[Paul Ehrlich]], saksa arst ja arstiteadlane *[[1933]] – [[Gustaf Cederström]], rootsi kunstnik *[[1939]] – [[Harald Põld]], eesti vaimulik, piiblitõlkija ja grammatikate autor *[[1941]] – [[Aleksander Pulk]], eesti sõjaväelane, kindralmajor *1941 – [[Peter Rubel]], eesti põllumajandusteadlane *1941 – [[Hans Hirvelaan]], Eesti sõjaväelane *[[1944]] – [[Aleksander Tilgre]], Eesti sõjaväelane *[[1946]] – [[Vojtech Tuka]], slovaki poliitik ja jurist (hukati) *[[1948]] – [[Emery Roth]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt *[[1950]] – [[Robert Lattik]], eesti arst *[[1952]] – [[Kurt Schumacher]], Saksa poliitik *[[1959]] – [[Alfred Kubin]], austria graafik ja kirjanik *1959 – [[Arveds Švābe]], läti jurist, publitsist ja ajaloolane *[[1960]] – [[Peeter Kõpp]], eesti põllumajandustegelane *[[1961]] – [[Percy Williams Bridgman]], ameerika füüsik ja teadusfilosoof *[[1967]] – [[Tiit Lehto]], eesti helilooja * 1967 – [[Karl Hintzer]], eesti fotograaf ja õpetaja *[[1968]] – [[August Lepasaar]], eesti majandijuht *[[1972]] – [[Jefim Doroš]], vene kirjanik *[[1974]] – [[Mart Tapupere]], eesti kodu-uurija *[[1977]] – [[Groucho Marx]], USA filminäitleja *[[1980]] – [[Joe Dassin]], ameerika päritolu Prantsuse laulja * 1980 – [[Beno Zupančič]], sloveeni kirjanik ja poliitik *[[1982]] – [[Ulla Jacobsson]], rootsi näitleja *[[1984]] – [[Arnolds Tauriņš]], läti jalgpallur * 1984 – [[Šmuel Haitov]], ENSV teeneline arst *[[1987]] – [[Evald Nikolai Peebsen]], eesti loomaarstiteadlane *[[1988]] – [[Jean-Paul Aron]], Prantsuse kirjanik ja filosoof *[[1991]] – [[Henno Lender]], eesti arstiteadlane ja kultuuriloolane *[[1992]] – [[Hans Jalasto]], eesti majandusteadlane *[[1994]] – [[Alfred Käsper]], eesti tšellist * 1994 – [[Hugo Jaanus]], eesti vaimulik ja teoloog *[[2001]] – [[Fred Hoyle]], astronoom ja kirjanik *[[2002]] – [[Villu Aabne]], eesti korvpallur ja ehitusinsener *[[2006]] – [[Renate Brausewetter]], saksa tummfilminäitlejanna *2006 – [[Joe Rosenthal]], USA fotograaf *2006 – [[Claude Blanchard]], kanada laulja ja näitleja *[[2007]] – [[Eduard Isabekjan]], armeenia maalikunstnik ja kunstiteadlane *2007 – [[Ants Tohver]], eesti bioloog *[[2008]] – [[Chao Yao-dong]], Taiwani poliitik *2008 – [[Leo Abse]], Briti poliitik *2008 – [[Hua Guofeng]], Hiina poliitik *2008 – [[Mario Bertok]], Horvaatia maletaja ja ajakirjanik *2008 – [[Pierre-André Boutang]], prantsuse režissöör *2008 – [[Phil Guy]], USA kitarrist *2008 – [[Stephanie Tubbs Jones]], USA poliitik *2008 – [[Adrian Sudbury]], Briti ajakirjanik *[[2009]] – [[Semjon Farada]], vene näitleja *2009 – [[Ion Săsăran]], rumeenia näitleja *2009 – [[Larry Knechtel]], USA muusik *[[2011]] – [[Kalju Kajak]], eesti geoloog *[[2012]] – [[Dom Mintoff]], Malta poliitik *2012 – [[Phyllis Diller]], USA näitleja *2012 – [[Meles Zenawi]], Etioopia poliitik, aastatel 1995–2012 peaminister *2012 – [[Urmas Oja]], eesti ajakirjanik *[[2013]] – [[Elmore Leonard]], USA kriminaalromaanikirjanik ja stsenarist *2013 – [[Erik Neutsch]], saksa kirjanik *2013 – [[Aet Maasik]], eesti sisearhitekt *2013 – [[Sirje Ohu, eesti agronoom]] *[[2014]] – [[Edmund Szoka]], USA vaimulik, roomakatoliku kiriku kardinal *2014 – [[Andres Haamer]], eesti ettevõtja, eesti skautluse taasrajaja *2014 – [[Boriss Dubin]], vene sotsioloog ja tõlkija *2014 – [[Viiva Väinmaa]], eesti pianist *[[2015]] – [[Armin Prinz zur Lippe]], Lippe vürstliku perekonna pea *[[2021]] – [[Tom T. Hall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|August, 20.]] rlxxinrl4i16ec9jzepoic09xo9pvui Vladimir Arnold 0 383350 6759370 6076459 2024-11-11T15:36:18Z Hirvelaid 32011 /* Tunnustus */ 6759370 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Vladimir Igorevitš Arnold''' (Владимир Игоревич Арнольд; [[12. juuni]] [[1937]] [[Odessa]] – [[3. juuni]] [[2010]] [[Pariis]]) oli [[Venemaa]] [[matemaatik]]. ==Tunnustus== *2001 – [[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]] *2008 – [[Shaw' auhind matemaatikas]] {{JÄRJESTA:Arnold, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa matemaatikud]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2010]] tbwr5tberfiwr0fft70jtoodzqsyqe9 Surnud 30. juulil 0 385393 6759693 6694026 2024-11-12T10:37:59Z Velirand 67997 6759693 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[30. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' *[[1885]] – [[Louis Leroy]], prantsuse ajakirjanik, kunstikriitik, graveerija, maalikunstnik ja näitekirjanik *[[1898]] – [[Otto von Bismarck]], [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigi]] peaminister, [[Saksa Keisririik|Saksa keisririigi]] esimene kantsler *[[1922]] – [[Karp Tiisik]], eesti õigeusu vaimulik ja professor *[[1927]] – [[Jaan Rink]], Eesti sõjaväelane *[[1935]] – [[Adolf Damaschke]], saksa kommunaalpoliitik ja pedagoog *[[1941]] – [[Hugo Celmiņš]], läti poliitik, ühiskonnategelane ja agronoom *1941 – [[Hugo Rozenšteins]], läti kindral *1941 – [[Ado Anderkopp]], eesti poliitik *1941 – [[Kazys Skučas]], Leedu poliitik ja sõjaväelane *[[1944]] – [[Lembit Raidal]], Eesti sõjaväelane *[[1946]] – [[Nikolai Morozov]], vene ajaloolane *[[1962]] – [[Jaan Schwede]], eesti tööstur ja kaupmees *[[1963]] – [[Boris Punnis]], eesti matemaatik *[[1967]] – [[Bengt Berg]], rootsi ornitoloog, kirjanik, fotograaf ja filmitegija *[[1974]] – [[Stanisław Świeżawski]], Poola jurist ja poliitik *[[1976]] – [[Rudolf Bultmann]], saksa teoloog *1976 – [[Valdo Pant]], eesti tele- ja raadioajakirjanik *[[1980]] – [[Elli Schmidt]], saksa poliitik ja Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane *[[1990]] – [[Ian Gow]], Suurbritannia poliitik *[[1991]] – [[Ahto Valter]], eesti purjetaja *[[1993]] – [[Heino Kask (orienteeruja)|Heino Kask]], Eesti orienteeruja ja sporditegelane *[[1994]] – [[Arnold Kask]], eesti keeleteadlane *1994 – [[Riho Altrov]], eesti dirigent *1994 – [[Ryszard Riedel]], poola laulja ja laulukirjutaja *[[1995]] – [[Vaike Paduri-Kaljuvee]], Eesti iluuisutaja, võimlemis- ja iluuisutamistreener *1995 – [[Mirdza Bendrupe]], läti kirjanik *[[1996]] – [[Claudette Colbert]], USA filminäitleja *[[2002]] – [[Enn Madi]], eesti rahvatantsupedagoog *[[2003]] – [[Sam Phillips]], USA muusikaärimees ja diskor *2003 – [[Juhan Paju]], eesti ajakirjanik ja kirjanik *2003 – [[Ewa Krzyżewska]], poola näitleja *[[2006]] – [[Philip D'Arcy Hart]], briti arstiteadlane *2006 – [[Ferenc Zenthe]], ungari näitleja *2006 – [[Al Balding]], kanada golfimängija *2006 – [[Duygu Asena]], türgi kirjanik ja naisõiguslane *[[2007]] – [[Michelangelo Antonioni]], itaalia filmilavastaja, stsenarist, kirjanik ja kunstnik *2007 – [[Teoctist I]] (Toader Arăpaşu), Rumeenia õigeusu kiriku patriarh 1986–2007 *2007 – [[Ingmar Bergman]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja *2007 – [[Makoto Oda]], jaapani kirjanik *2007 – [[Mati-Ants Biene]], eesti aerutaja, suusataja ja laskesuusataja *[[2008]] – [[Peter Coke]], Suurbritannia näitleja *2008 – [[Anne Armstrong]], USA diplomaat ja poliitik *2008 – [[Vittorio Fiorucci]], Kanada kunstnik *[[2009]] – [[Peter Zadek]], saksa lavastaja ja stsenarist *2009 – [[Juri Kurnenin]], valgevene jalgpallur ja treener *2009 – [[Mohammed Yusuf]], Nigeeria usujuht *[[2011]] – [[Mario Echandi Jiménez]], Costa Rica poliitik *[[2012]] – [[Niina Aršas]], eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf *2012 – [[Maeve Binchy]], iiri kirjanik *[[2013]] – [[Berthold Beitz]], saksa ettevõtja ja tippjuht *2013 – [[Antoni Ramallets]], Hispaania jalgpallur *2013 – [[Robert N. Bellah]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog *[[2014]] – [[Tiit Koppel]], eesti tehnikateadlane, TTÜ professor *[[2015]] – [[Endel Lippmaa]], eesti füüsik ja poliitik *2015 – [[Nevil Blumberg]], Eesti muusik *2015 – [[Kalju Saks]], eesti pedagoogikateadlane *[[2018]] – [[Ain Erik]], eesti metsamees, loodusõppe spetsialist ja loodushoidja *[[2019]] – [[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane, laulja (sopran) ja tantsija *[[2020]] – [[Lee Teng-hui]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik, Hiina Vabariigi president ja Kuomintangi esimees aastatel 1988–2000 *[[2023]] – [[Paul Reubens]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[2024]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 30.]] 8ge5k27izzred8gu30t2yygb8f0hkzx Surnud 31. juulil 0 385416 6759545 6693568 2024-11-11T22:09:41Z Velirand 67997 6759545 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[31. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' * [[1750]] – [[João V]], Portugali kuningas * [[1784]] – [[Denis Diderot]], prantsuse filosoof ja kirjanik * [[1849]] – [[Sándor Petőfi]], ungari luuletaja * [[1886]] – [[Ferenc Liszt]], ungari helilooja ja pianist * [[1913]] – [[John Milne]], Suurbritannia geoloog ja mäeinsener * [[1914]] – [[Jean Jaurès]], prantsuse poliitik * [[1927]] – [[Jefim Babuškin]], vene revolutsionäär * [[1936]] – [[Peeter Golubov]], Eesti arst ja sõjaväelane * [[1941]] – [[Maksim Unt]], eesti töölisliikumise tegelane ja poliitik * [[1944]] – [[Antoine de Saint-Exupéry]], prantsuse kirjanik ja lendur * 1944 – [[Sulo Rossi]], soome poksija * [[1945]] – [[Friedrich Kurg]], Eesti sõjaväelane * [[1962]] – [[Helmut Roman]], eesti advokaat * [[1966]] – [[Bud Powell]], Ameerika Ühendriikide džässpianist ning -helilooja * [[1972]] – [[Paul-Henri Spaak]], Belgia poliitik * [[1973]] – [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]], eesti sportlane ja politseiametnik * [[1976]] – [[Sulev Saarup]], eesti näitleja * [[1978]] – [[Aleksei Viilup]], eesti maali- ja kujunduskunstnik * [[1980]] – [[Peeter Matsov]], eesti poksija ja sporditegelane * [[1986]] – [[Chiune Sugihara]], Jaapani diplomaat * 1986 – [[Lea Davidova-Medene]], läti skulptor * [[1987]] – [[August Okas]], eesti arst * [[1990]] – [[Hilda Ottenson]], eesti pedagoog * [[1994]] – [[Olev Kivioja]], Eesti sõjaväelane * [[1997]] – [[Bao Dai]], endine Vietnami keiser * [[1999]] – [[Leo Päi]], eesti terapeut * [[2001]] – [[Poul Anderson]], ameerika ulmekirjanik * [[2003]] – [[Ella Külv]], eesti nahakunstnik * [[2004]] – [[Laura Betti]], itaalia näitleja * 2004 – [[Absamat Masalijev]], Nõukogude Liidu ja Kõrgõzstani partei- ja riigitegelane * [[2005]] – [[Wim Duisenburg]], Hollandi pankur ja poliitik * [[2006]] – [[Frederick Kilgour]], USA raamatukogundustegelane, [[OCLC]] teenuse looja * 2006 – [[Hans Lachmann]], saksa fotograaf * 2006 – [[Rufus Harley]], USA torupillimängija * 2006 – [[Jānis Āboltiņš]], läti ökonomist ja poliitik * [[2007]] – [[Giuseppe Baldo]], itaalia endine jalgpallur, olümpiavõitja aastal 1936 * [[2008]] – [[Paul Kees]], eesti kasvatusteadlane * 2008 – [[Athos Bulcão]], Brasiilia maalikunstnik ja kujur * 2008 – [[Heinz Hunger]], Saksamaa poliitik * 2008 – [[Lee Cheong-joon]], Lõuna-Korea kirjanik * 2008 – [[Alfonso Dantés]], Mehhiko maadleja * 2008 – [[Leif Pettersen]], Kanada jalgpallur * [[2009]] – [[Harry Alan Towers]], Briti filmiprodutsent ja stsenarist * 2009 – [[Jean-Paul Roussillon]], prantsuse näitleja * 2009 – Sir [[Bobby Robson]], Briti jalgpallur * 2009 – [[Lou Younkin]], USA spordipublitsist * 2009 – [[Ilona Christen]], saksa teleajakirjanik * 2009 – [[Baatin]], USA räppar * [[2012]] – [[Jevgeni Pasternak]], vene-juudi kirjandusteadlane, kirjanik [[Boriss Pasternak]]i poeg * 2012 – [[Gore Vidal]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik ja poliitikakommentaator * 2012 – [[Tony Sly]], USA laulja ja kitarrist * [[2013]] – [[Michael Ansara]], süüria päritolu USA filminäitleja * 2013 – [[Robert Neelly Bellah]], USA sotsioloog * [[2016]] – [[Godo Lieberg]], baltisaksa päritolu Saksamaa klassikaline filoloog * [[2017]] – [[Jeanne Moreau]], prantsuse näitleja, laulja, režissöör ja stsenarist * [[2019]] – [[Ülo Kesker]], eesti kabetaja ja spordiajakirjanik * [[2020]] – [[Alan Parker]], Briti filmilavastaja, produtsent ja stsenarist * [[2022]] – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener * [[2023]] – [[Ismāʿīl Hanīyah]], Palestiina poliitik * 2023 – [[Ain Aitsam]], eesti merefüüsik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 31.]] tc67qpavlzeq9dvhavrqgsq669f9zw0 Saara Pius 0 385650 6759567 6732930 2024-11-12T00:20:55Z Kuriuss 38125 6759567 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Saara Pius | pilt = | pildi suurus = | pildi allkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|09|20}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | teise nimega = | amet = näitleja | tegev = | auhinnad = |elukaaslane=|lapsed=2|abikaasa=Märt Pius}} '''Saara Pius''' (neiupõlvenimega '''Saara Kadak'''; sündinud [[20. september|20. septembril]] [[1990]] [[Tallinn]]as<ref name="7Pqfx" />) on eesti [[näitleja]]. Ta oli aastatel 2013–2023 [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]] näitleja.<ref name="6hBDk" /><ref>Liis Auväärt. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120217728/kaanelugu-ootamatuste-ootel-saara-pius-olen-teinud-koike-ja-vaga-palju-mulle-meeldib-tunda-et-veri-vemmeldab Kaanelugu | Ootamatuste ootel Saara Pius: olen teinud kõike ja väga palju. Mulle meeldib tunda, et veri vemmeldab] Eesti Naine / Delfi, 22.07.2023.</ref> == Haridustee == Saara Pius on lõpetanud [[Tallinna 32. Keskkool]]i (õppis teatriklassis) [[2009]]. aastal ja [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] etenduskunstide osakonna teatrikunsti erialal [[2013]]. aastal. ==Looming== ===Filmi- ja telesarjarollid=== * [[2007]] mängufilm "[[Klass (film)|Klass]]" – Liisa * [[2010]] telesari "[[Klass: elu pärast]]" – Liisa * [[2011]] telesari "[[Kättemaksukontor]]" – Leevi Taum * [[2012]] telesari "[[Alpimaja]]" – Tuuliki Lepikson * [[2014]] lühifilm "Mai" – Mai * 2014–2015 telesari "[[Viimane võmm]]" – Arabella * 2014 telesari "[[Alpimaja]]" – Tuuliki Lepikson * 2014 telesari "[[Nähka tuleb külla]]" – Mirjam * 2014 telesari "Mustat lesket" (Soome) – Jelena * 2014 mängufilm "[[Nullpunkt (film 2014)|Nullpunkt]]" – Bianka<ref name="b7aMp" /> * 2014 telesari "Nullpunkt" – Bianka * [[2015]] telesari "[[Vabad mehed]]" – Dea * 2015 telesari "Restart" – Eva * [[2016]]–[[2018]] telesari "[[Siberi võmm]]" – Arabella Kotkas * [[2018]] mängufilm "[[Lõbus perekond]]" – Ingrid<ref name="iE259"/> * 2018 tudengifilm "Tuhk ja tolm" – klassiõde<ref name="iE260"/> * [[2019]] "Koridor bessmertija" (Venemaa) / "Surematuse koridor" – Katja * 2020 mängufilm "Jõulud džunglis" – Anna * 2020 telesari "Tulejoonel" – Liis * [[2023]] mängufilm "[[Tähtsad ninad]]" – Karin * 2024 telesari "Valetamisklubi" – Laura ===Meelelahutussaated=== 2015. aasta sügisel osales ta [[TV3]] meelelahutussaates „[[Su nägu kõlab tuttavalt]]”, mille finaalis saavutas teise koha.<ref name="9hIel"/><ref name="8TSmY"/><ref name="AqfUx"/><ref name="PZsww"/><ref name="fEwrn"/> 2018. aastal sügisel osales uuesti saatesarjas „[[Su nägu kõlab tuttavalt]]” ja võitis selle.<ref name="lgYlV"/><ref name="yxrBG"/><ref name="wY4nG"/><ref name="JEW1x"/> ===Teatrirollid=== ====[[Rakvere teater|Rakvere teatris]]==== {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Autor ! Lavastaja ! class="unsortable" | Märkused |- | 2011 | "Nullpunkt" | õde Kreete, Reelika, Kerli, Jane, Ester | [[Margus Karu]], [[Jaanika Juhanson]] | [[Jaanika Juhanson]] | |- | rowspan="2" | 2012 | "Armastus tööpostil" | Verake | [[Eldar Rjazanov]], Emil Braginski | [[Peeter Tammearu]] | |- | "Prometheust oodates" | Kotkas | [[André Gide]], [[Vallo Kirs]] | [[Vallo Kirs]] | |- | rowspan="2" | 2013 | "Suvi ja suits" | Nellie Ewell | [[Tennessee Williams]] | [[Mait Joorits]] | |- | "8 armastavat naist" | Catherine | Robert Thomas | [[Eili Neuhaus]] | |- | rowspan="3" | 2014 | "Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu" | Heidy, Laine, Sanitar, Sambatar jt | [[Peep Pedmanson]] | [[Hardi Volmer]] | |- | "Mina olin veel väikene" | Sakari | Sakari Pälsi | [[Ivo Eensalu]] | |- | "[[Kolm õde]]" | Irina | [[Anton Tšehhov]] | [[Andres Noormets]] | |- | rowspan="3" | 2015 | "Buratino" | Malvina | [[Aleksei Tolstoi]], [[Adolf Šapiro]] | [[Üllar Saaremäe]] | |- | "Maailma parim küla" | telediktor ja Lendav Ingel | [[Arto Paasilinna]] | [[Jaanus Rohumaa]] | |- | "Must prints" | Julian Baffin | [[Iris Murdoch]] | [[Gerda Kordemets]] | |- | rowspan="3" | 2016 | "Ausammas" | Maša Kozulina | | Filipp Los | |- | "Maailma otsas" | Jaanika | [[Andrus Kivirähk]] | [[Raivo Trass]] | |- | "Astuge edasi!" | Pamela | [[Erki Aule]] | [[Erki Aule]] | |- | 2021 | "Taevaline ime" | Printsess | [[Jevgeni Švarts]] | Eili Neuhaus | |- |} ====Mujal==== {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Autor ! Lavastaja ! Teater |- | rowspan="3" | 2012 | "Inetu" | Kana Henrietta, Luik Penny | George Stiles, Anthony Drete | [[Kalju Komissarov]] | [[Ugala]] |- | "Pruutide kool" | Ingel | [[Gerda Kordemets]] | [[Gerda Kordemets]] | [[R.A.A.A.M.]] |- | "Kevadine ärkamine" | Ilse | Duncan Sheik | [[Anti Kobin]] | [[Eesti Noorsooteater|NUKU Teater]] |- | rowspan="2" | 2018 | "Kaunitar ja koletis" | Belle | Alan Menken | [[Georg Malvius]] | [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] |- | "Kremli ööbikud" | Doris, Evelin, Erinevad tegelased | | [[Robert Annus]] | [[Tartu Uus Teater]] |- | 2019 | "[[West Side'i lugu|West Side Story]]" | anybodys | [[Leonard Bernstein]] | Georg Malvius | [[Rahvusooper Estonia|Estonia]] |- |} ==Diskograafia== '''Albumid''' *[[2010]] „Taevamenüü”<ref name="Qf3NC" /> '''Singlid''' * 2009 „Südame hääl”<ref name="WvFQY" /> * 2010 „Saara unenägu” * 2010 „Taevamenüü” * 2016 „Ma koju läen” koos [[Kõrsikud|Kõrsikutega]] * 2016 „Jolene” koos Kõrsikutega ==Tunnustus== *[[2014]] Rakvere Teatri kolleegipreemia *2015, 2016 Rakvere Teatri publiku preemia, parim naisnäitleja ==Isiklikku== Ta on alates [[9. juuni]]st [[2019]] abielus näitleja [[Märt Pius]]iga. Neil on tütar Susanna (sündinud 2017) ja poeg Mihkel (sündinud 2020). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7Pqfx">{{Netiviide |url=http://www.kultuur.ut.ee/et/etenduskunst/cv_kadak |pealkiri=Viljandi Kultuuriakadeemia: Saara Kadak |vaadatud=2014-12-03 |arhiivimisaeg=2014-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140203200853/http://www.kultuur.ut.ee/et/etenduskunst/cv_kadak |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WvFQY">[http://muusika24.ee/Muusika/song/Südame-hääl-1 Südame hääl]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Qf3NC">[http://muusika24.ee/Muusika/album/Taevamenüü Muusika24: Taevamenüü, Esitaja: Saara, Avaldatud: 2010, Tootja: Technoir]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="6hBDk">{{Netiviide |url=http://www.rakvereteater.ee/teater/inimesed/saara-kadak/ |pealkiri=Rakvere teater: Saara Kadak |vaadatud=2014-12-03 |arhiivimisaeg=2015-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150830004621/http://www.rakvereteater.ee/teater/inimesed/saara-kadak/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="9hIel">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=660173? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT1 – SAARA KADAK "Wuthering Heights" – TV3 Play]</ref> <ref name="8TSmY">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=662893? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT2 – SAARA KADAK "God Save The Queen" – TV3 Play] + [[God Save The Queen]]</ref> <ref name="AqfUx">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=665218? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT3 – SAARA KADAK "Vari" + "Võõras mees" – TV3 Play]</ref> <ref name="PZsww">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=667657? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT4 – SAARA KADAK "I Dreamed A Dream" – TV3 Play]</ref> <ref name="fEwrn">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=670648? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT5 – SAARA KADAK "What's Up" – TV3 Play]</ref> <ref name="lgYlV">[http://www.tv3play.ee/sisu/su-nagu-kolab-tuttavalt/672953? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT6 – SAARA KADAK "Buttons" – TV3 Play]</ref> <ref name="yxrBG">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=674570? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT7 – LENNA KUURMAA ja SAARA KADAK "Tulge kõik" – TV3 Play]</ref> <ref name="wY4nG">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=676056? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT8 – SAARA KADAK "Uninvited" – TV3 Play]</ref> <ref name="JEW1x">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=682420? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT10 – SAARA KADAK "O Mio Babbino Caro" – TV3 Play]</ref> <ref name="iE259">[http://www.imdb.com/name/nm2705084/ Saara Kadak] IMDb-s</ref> <ref name="iE260">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/4733/ Saara Kadak] Eesti filmi andmebaasis</ref> <ref name="b7aMp">[[Ille Grün-Ots]]. [https://web.archive.org/web/20150929120207/http://www.linnaleht.ee/606679/bianka-arabella-lasnamae-narkodiiler-ikka-saara-kadak "Bianka, Arabella, Lasnamäe narkodiiler – ikka Saara Kadak"]. Linnaleht, 4. detsember 2014</ref>}} ==Välislingid== * [https://www.rakvereteater.ee/saara-pius Saara Pius] Rakvere Teatri kodulehel * Meisi Volt. [https://elu.ohtuleht.ee/811447/galerii-ja-video-modellirollis-saara-kadak-kipub-taas-lavale-eks-kasi-kibeleb-et-tahaks-midagi-teha/ Modellirollis Saara Kadak kipub taas lavale: eks käsi kibeleb, et tahaks midagi teha], [[Õhtuleht]] 16. juuni 2017 * Ingrid Veidenberg. [https://epl.delfi.ee/lp/saara-kadak-millal-ma-viimati-pidu-panin-ausona-ei-maleta?id=72705171/ Saara Kadak: "Millal ma viimati pidu panin? Ausõna, ei mäleta!"] [[Eesti Päevaleht]] / LP, 16. oktoober 2015 * Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/584156/naitleja-saara-kadak-kui-sa-ikka-midagi-vaga-suurelt-unistad-siis-see-su-ellu-ka-tuleb-/ Näitleja Saara Kadak: "Kui sa ikka midagi väga suurelt unistad, siis see su ellu ka tuleb."] Õhtuleht, 17. juuni 2014 {{JÄRJESTA:Pius,Saara}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Rakvere Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] doxj3veshmnscg18o4eqnvh1w4m38zn 6759569 6759567 2024-11-12T00:32:09Z Kuriuss 38125 6759569 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Saara Pius | pilt = | pildi suurus = | pildi allkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|09|20}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | teise nimega = | amet = näitleja | tegev = | auhinnad = |elukaaslane=|lapsed=2|abikaasa=Märt Pius}} '''Saara Pius''' (neiupõlvenimega '''Saara Kadak'''; sündinud [[20. september|20. septembril]] [[1990]] [[Tallinn]]as<ref name="7Pqfx" />) on eesti [[näitleja]]. Ta oli aastatel 2013–2023 [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]] näitleja.<ref name="6hBDk" /><ref>Liis Auväärt. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120217728/kaanelugu-ootamatuste-ootel-saara-pius-olen-teinud-koike-ja-vaga-palju-mulle-meeldib-tunda-et-veri-vemmeldab Kaanelugu | Ootamatuste ootel Saara Pius: olen teinud kõike ja väga palju. Mulle meeldib tunda, et veri vemmeldab] Eesti Naine / Delfi, 22.07.2023.</ref> == Haridustee == Saara Pius on lõpetanud [[Tallinna 32. Keskkool]]i (õppis teatriklassis) [[2009]]. aastal ja [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] etenduskunstide osakonna teatrikunsti erialal [[2013]]. aastal. ==Looming== ===Filmi- ja telesarjarollid=== * [[2007]] mängufilm "[[Klass (film)|Klass]]" – Liisa * [[2010]] telesari "[[Klass: elu pärast]]" – Liisa * [[2011]] telesari "[[Kättemaksukontor]]" – Leevi Taum * [[2012]] telesari "[[Alpimaja]]" – Tuuliki Lepikson * [[2014]] lühifilm "Mai" – Mai * 2014–2015 telesari "[[Viimane võmm]]" – Arabella * 2014 telesari "[[Alpimaja]]" – Tuuliki Lepikson * 2014 telesari "[[Nähka tuleb külla]]" – Mirjam * 2014 telesari "Mustat lesket" (Soome) – Jelena * 2014 mängufilm "[[Nullpunkt (film 2014)|Nullpunkt]]" – Bianka<ref name="b7aMp" /> * 2014 telesari "Nullpunkt" – Bianka * [[2015]] telesari "[[Vabad mehed]]" – Dea * 2015 telesari "Restart" – Eva * [[2016]]–[[2018]] telesari "[[Siberi võmm]]" – Arabella Kotkas * [[2018]] mängufilm "[[Lõbus perekond]]" – Ingrid<ref name="iE259"/> * 2018 tudengifilm "Tuhk ja tolm" – klassiõde<ref name="iE260"/> * [[2019]] "Koridor bessmertija" (Venemaa) / "Surematuse koridor" – Katja * 2020 mängufilm "[[Jõulud džunglis]]" – Anna * 2020 telesari "[[Tulejoonel (telesari)|Tulejoonel]]" – Liis * [[2023]] mängufilm "[[Tähtsad ninad]]" – Karin * 2024 telesari "[[Valetamisklubi]]" – Laura ===Meelelahutussaated=== 2015. aasta sügisel osales ta [[TV3]] meelelahutussaates „[[Su nägu kõlab tuttavalt]]”, mille finaalis saavutas teise koha.<ref name="9hIel"/><ref name="8TSmY"/><ref name="AqfUx"/><ref name="PZsww"/><ref name="fEwrn"/> 2018. aastal sügisel osales uuesti saatesarjas „[[Su nägu kõlab tuttavalt]]” ja võitis selle.<ref name="lgYlV"/><ref name="yxrBG"/><ref name="wY4nG"/><ref name="JEW1x"/> ===Teatrirollid=== ====[[Rakvere teater|Rakvere teatris]]==== {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Autor ! Lavastaja ! class="unsortable" | Märkused |- | 2011 | "Nullpunkt" | õde Kreete, Reelika, Kerli, Jane, Ester | [[Margus Karu]], [[Jaanika Juhanson]] | [[Jaanika Juhanson]] | |- | rowspan="2" | 2012 | "Armastus tööpostil" | Verake | [[Eldar Rjazanov]], Emil Braginski | [[Peeter Tammearu]] | |- | "Prometheust oodates" | Kotkas | [[André Gide]], [[Vallo Kirs]] | [[Vallo Kirs]] | |- | rowspan="2" | 2013 | "Suvi ja suits" | Nellie Ewell | [[Tennessee Williams]] | [[Mait Joorits]] | |- | "8 armastavat naist" | Catherine | Robert Thomas | [[Eili Neuhaus]] | |- | rowspan="3" | 2014 | "Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu" | Heidy, Laine, Sanitar, Sambatar jt | [[Peep Pedmanson]] | [[Hardi Volmer]] | |- | "Mina olin veel väikene" | Sakari | Sakari Pälsi | [[Ivo Eensalu]] | |- | "[[Kolm õde]]" | Irina | [[Anton Tšehhov]] | [[Andres Noormets]] | |- | rowspan="3" | 2015 | "Buratino" | Malvina | [[Aleksei Tolstoi]], [[Adolf Šapiro]] | [[Üllar Saaremäe]] | |- | "Maailma parim küla" | telediktor ja Lendav Ingel | [[Arto Paasilinna]] | [[Jaanus Rohumaa]] | |- | "Must prints" | Julian Baffin | [[Iris Murdoch]] | [[Gerda Kordemets]] | |- | rowspan="3" | 2016 | "Ausammas" | Maša Kozulina | | Filipp Los | |- | "Maailma otsas" | Jaanika | [[Andrus Kivirähk]] | [[Raivo Trass]] | |- | "Astuge edasi!" | Pamela | [[Erki Aule]] | [[Erki Aule]] | |- | 2021 | "Taevaline ime" | Printsess | [[Jevgeni Švarts]] | Eili Neuhaus | |- |} ====Mujal==== {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Autor ! Lavastaja ! Teater |- | rowspan="3" | 2012 | "Inetu" | Kana Henrietta, Luik Penny | George Stiles, Anthony Drete | [[Kalju Komissarov]] | [[Ugala]] |- | "Pruutide kool" | Ingel | [[Gerda Kordemets]] | [[Gerda Kordemets]] | [[R.A.A.A.M.]] |- | "Kevadine ärkamine" | Ilse | Duncan Sheik | [[Anti Kobin]] | [[Eesti Noorsooteater|NUKU Teater]] |- | rowspan="2" | 2018 | "Kaunitar ja koletis" | Belle | Alan Menken | [[Georg Malvius]] | [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] |- | "Kremli ööbikud" | Doris, Evelin, Erinevad tegelased | | [[Robert Annus]] | [[Tartu Uus Teater]] |- | 2019 | "[[West Side'i lugu|West Side Story]]" | anybodys | [[Leonard Bernstein]] | Georg Malvius | [[Rahvusooper Estonia|Estonia]] |- |} ==Diskograafia== '''Albumid''' *[[2010]] „Taevamenüü” (pseudonüümi Saara all)<ref name="Qf3NC" /> '''Singlid''' * 2009 „Südame hääl”<ref name="WvFQY" /> * 2010 „Saara unenägu” * 2010 „Taevamenüü” * 2016 „Ma koju läen” koos [[Kõrsikud|Kõrsikutega]] * 2016 „Jolene” koos Kõrsikutega ==Tunnustus== * [[2014]] Rakvere Teatri kolleegipreemia * 2015, 2016 Rakvere Teatri publiku preemia, parim naisnäitleja ==Isiklikku== Ta on alates [[9. juuni]]st [[2019]] abielus näitleja [[Märt Pius]]iga. Neil on tütar Susanna (sündinud 2017) ja poeg Mihkel (sündinud 2020). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7Pqfx">{{Netiviide |url=http://www.kultuur.ut.ee/et/etenduskunst/cv_kadak |pealkiri=Viljandi Kultuuriakadeemia: Saara Kadak |vaadatud=2014-12-03 |arhiivimisaeg=2014-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140203200853/http://www.kultuur.ut.ee/et/etenduskunst/cv_kadak |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WvFQY">[http://muusika24.ee/Muusika/song/Südame-hääl-1 Südame hääl]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Qf3NC">[http://muusika24.ee/Muusika/album/Taevamenüü Muusika24: Taevamenüü, Esitaja: Saara, Avaldatud: 2010, Tootja: Technoir]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="6hBDk">{{Netiviide |url=http://www.rakvereteater.ee/teater/inimesed/saara-kadak/ |pealkiri=Rakvere teater: Saara Kadak |vaadatud=2014-12-03 |arhiivimisaeg=2015-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150830004621/http://www.rakvereteater.ee/teater/inimesed/saara-kadak/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="9hIel">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=660173? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT1 – SAARA KADAK "Wuthering Heights" – TV3 Play]</ref> <ref name="8TSmY">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=662893? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT2 – SAARA KADAK "God Save The Queen" – TV3 Play] + [[God Save The Queen]]</ref> <ref name="AqfUx">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=665218? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT3 – SAARA KADAK "Vari" + "Võõras mees" – TV3 Play]</ref> <ref name="PZsww">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=667657? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT4 – SAARA KADAK "I Dreamed A Dream" – TV3 Play]</ref> <ref name="fEwrn">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=670648? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT5 – SAARA KADAK "What's Up" – TV3 Play]</ref> <ref name="lgYlV">[http://www.tv3play.ee/sisu/su-nagu-kolab-tuttavalt/672953? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT6 – SAARA KADAK "Buttons" – TV3 Play]</ref> <ref name="yxrBG">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=674570? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT7 – LENNA KUURMAA ja SAARA KADAK "Tulge kõik" – TV3 Play]</ref> <ref name="wY4nG">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=676056? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT8 – SAARA KADAK "Uninvited" – TV3 Play]</ref> <ref name="JEW1x">[http://tv3play.tv3.ee/embed?id=682420? SU NÄGU KÕLAB TUTTAVALT – SNKT10 – SAARA KADAK "O Mio Babbino Caro" – TV3 Play]</ref> <ref name="iE259">[http://www.imdb.com/name/nm2705084/ Saara Kadak] IMDb-s</ref> <ref name="iE260">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/4733/ Saara Kadak] Eesti filmi andmebaasis</ref> <ref name="b7aMp">[[Ille Grün-Ots]]. [https://web.archive.org/web/20150929120207/http://www.linnaleht.ee/606679/bianka-arabella-lasnamae-narkodiiler-ikka-saara-kadak "Bianka, Arabella, Lasnamäe narkodiiler – ikka Saara Kadak"]. Linnaleht, 4. detsember 2014</ref>}} ==Välislingid== * [https://www.rakvereteater.ee/saara-pius Saara Pius] Rakvere Teatri kodulehel * Meisi Volt. [https://elu.ohtuleht.ee/811447/galerii-ja-video-modellirollis-saara-kadak-kipub-taas-lavale-eks-kasi-kibeleb-et-tahaks-midagi-teha/ Modellirollis Saara Kadak kipub taas lavale: eks käsi kibeleb, et tahaks midagi teha], [[Õhtuleht]] 16. juuni 2017 * Ingrid Veidenberg. [https://epl.delfi.ee/lp/saara-kadak-millal-ma-viimati-pidu-panin-ausona-ei-maleta?id=72705171/ Saara Kadak: "Millal ma viimati pidu panin? Ausõna, ei mäleta!"] [[Eesti Päevaleht]] / LP, 16. oktoober 2015 * Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/584156/naitleja-saara-kadak-kui-sa-ikka-midagi-vaga-suurelt-unistad-siis-see-su-ellu-ka-tuleb-/ Näitleja Saara Kadak: "Kui sa ikka midagi väga suurelt unistad, siis see su ellu ka tuleb."] Õhtuleht, 17. juuni 2014 {{JÄRJESTA:Pius,Saara}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Rakvere Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] dn17k651u2va7esh0m2ntgc68jfcn7u Aime Vassila 0 387646 6759542 6212169 2024-11-11T22:04:20Z Velirand 67997 + kategooria 6759542 wikitext text/x-wiki '''Aime Vassila''' ([[6. juuli]]l [[1939]] – [[22. detsember]] [[2018]]) oli eesti [[veredoonor]]. ==Tunnustus== * 1999 [[Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid |url=http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/1379/aime-vassila |vaadatud=2014-12-30 |arhiivimisaeg=2016-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160329002716/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/1379/aime-vassila |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Vassila, Aime}} [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2018]] os3ut3ym555v3ni2y55guxbrnn8jccx Surnud 11. novembril 0 387768 6759294 6520272 2024-11-11T12:28:13Z Velirand 67997 6759294 wikitext text/x-wiki {{surnud novembris}} ''Siin loetletakse [[11. november|11. novembril]] surnud tuntud isikuid.'' *{{tühik}}[[397]] – [[püha Martin]], munk ja piiskop * [[1701]] – [[Berend Johann von Uexküll (1630–1701)|Berend Johann von Uexküll]], baltisaksa poliitik * [[1855]] – [[Søren Kierkegaard]], taani filosoof * [[1861]] – [[Pedro V]], [[Portugali kuningas]] * [[1884]] – [[Alfred Brehm]], saksa zooloog * [[1916]] – [[Francisco da Veiga Beirão]], Portugali poliitik * [[1917]] – [[Liliuokalani]], [[Hawaii kuningiriik|Hawaii Kuningriigi]] viimane monarh – kuninganna * [[1918]] – [[George Lawrence Price]], viimane Esimeses maailmasõjas hukkunud [[Briti impeerium]]i sõdur * [[1920]] – [[Oskar Virkhaus]], eesti kaubandustegelane * [[1934]] – [[Edward Siricus]], endine Briti aukonsul Narvas * [[1936]] – [[Aleksander Jürgenson (diplomaat)|Aleksander Jürgenson]], Eesti diplomaat * [[1937]] – [[Johannes Käspert]], eesti poliitik * 1937 – [[Šabdar Ossõp]], mari kirjanik * 1937 – [[Ain Rannaleet]], eesti luuletaja ja proosakirjanik * [[1940]] – [[Marta Lepp]], eesti kirjanik ja publitsist * [[1946]] – [[Nikolai Burdenko]], vene kirurg * [[1949]] – [[Kedra Mitrei]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik * [[1950]] – [[Aléxandros Diomídis]], Kreeka poliitik ja pangandustegelane * [[1954]] – [[Osvald Põldma]], eesti luteri vaimulik * [[1961]] – [[Vassili Kamenski]], vene luuletaja-futurist * [[1967]] – [[Nigul Maatsoo]], eesti poksija ning poksitreener ja -tegelane * [[1968]] – [[Janet Sobel]], Ukraina-Ameerika Ühendriikide kunstnik * [[1972]] – [[Vera Inber]], vene luuletaja ja kirjanik * [[1973]] – [[Artturi Ilmari Virtanen]], soome biokeemik * [[1980]] – [[Felix Veberman]], eesti pianist ja helilooja * [[1983]] – [[Arno Babadžanjan]], armeenia helilooja ja pianist * [[1984]] – [[Hermann Palang]], eesti tantsija * [[1985]] – [[Leni Schmidt]], saksa jooksja * [[1990]] – [[Giánnis Rítsos]], kreeka luuletaja ja poliitik * [[1991]] – [[Mihhail Kuprijanov]], vene kirjanik * [[1996]] – [[Leo Rannit]], eesti keemik * [[1999]] – [[Vivian Fuchs]], inglise geoloog ja polaaruurija *1999 – [[Daniel Ivernel]], prantsuse näitleja * [[2000]] – [[Valeri Agranovski]], vene ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik * [[2001]] – [[Erna Viitol]], eesti skulptor * [[2002]] – [[Rudolf Aller]], eesti ajakirjanik ja teatrikriitik *2002 – [[Aili Raendi]], eesti ajaloolane * [[2003]] – [[Miquel Martí i Pol]], katalaani luuletaja *2003 – [[Eugen Juštšuk]], eesti tehnikateadlane ja puiduspetsialist * [[2004]] – [[Yāsir ‘Arafāt]], Palestiina juht * 2004 – [[Ahto Veerme]], eesti muusik (kitarrist), ansamblijuht, helilooja ja muusikatoimetaja * [[2005]] – [[Peter Drucker]], austria päritolu USA juhtimisspetsialist * [[2006]] – [[Ronnie Stevens]], briti koomik *2006 – [[Jabu Khanyile]], Lõuna-Aafrika Vabariigi muusik *2006 – [[Belinda Emmett]], Austraalia näitleja ja laulja * [[2007]] – [[Yukio Hayashida]], Jaapani poliitik, justiitsminister 1987–1988 *2007 – [[Delbert Mann]], USA filmilavastaja * [[2008]] – [[Mustafa Sekip Birgol]], türgi viimane iseseisvussõja veteran *2008 – [[Tom Hunt]], USA ärimees *2008 – [[Jack Scott]], Briti meteoroloog *2008 – [[Lasse Sandberg]], rootsi lastekirjanik ja illustraator * 2008 – [[Alessandro Maggiolini]], itaalia piiskop *[[2009]] – [[Irving Kriesberg]], USA kunstnik * 2009 – [[Naftali Feder]], Poolast pärit Iisraeli poliitik * 2009 – [[Tom Merriman]], USA helilooja * 2009 – [[Helge Reiss]], norra näitleja * 2009 – [[John Jay O'Connor]], USA jurist * 2009 – [[Sávvas Hatziioánnou]], kreeka jalgpallur * 2009 – [[Leo Osgood]], USA korvpallur ja treener * 2009 – [[Marija Solovtsova]], vene filmirežissöör * 2009 – [[Ehsan Fatahian]], Iraani kurdi aktivist *[[2011]] – [[Francisco Blake Mora]], Mehhiko siseminister *[[2012]] – [[Jack Gilbert]], USA luuletaja * 2012 – Sir [[Rex Hunt]], Briti diplomaat ja koloniaaladministraator, Falklandi saarte kuberner 1980–1985 * 2012 – [[Uuve Kirso]], eesti keemik * 2012 – [[Ilja Oleinikov]], vene näitleja * 2012 – [[Rein Etruk]], Eesti maletaja *[[2014]] – [[Carol Ann Susi]], USA näitleja * 2014 – [[Big Bank Hank]], USA räppar *[[2015]] – [[Georgi Jungvald-Hilkevitš]], Venemaa filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist *[[2016]] – [[Ilse Aichinger]], Austria kirjanik *[[2017]] – [[Lembit Liiva]], eesti jurist *[[2019]] – [[Harijs Gulbis]], läti kirjanik ja näitekirjanik * 2019 – [[Roman Hruštš]], Venemaa filmirežissöör * 2019 – [[James Le Mesurier]], Suurbritannia sõjaväelane ja ühiskonnategelane * 2019 – [[Bad Azz]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[2021]] – [[Frederik Willem de Klerk]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik * 2021 – [[Kirsti Wallasvaara]], soome näitleja * 2021 – [[Per Aage Brandt]], taani kirjanik, tõlkija, muusik, keeleteadlane ja semiootik * 2021 – [[Jānis Maizītis]], läti jurist *[[2011]] – [[Madis Salum]], eesti ajakirjanik * 2022 – [[Gallagher]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja * 2022 – [[Kalle Voolaid]], eesti spordiajaloolane *[[2023]] – [[Karel Schwarzenberg]], Tšehhi poliitik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|November, 11.]] mmcrgga27cx9z7ru5kkpol837ik0px8 6759495 6759294 2024-11-11T19:46:45Z Velirand 67997 6759495 wikitext text/x-wiki {{surnud novembris}} ''Siin loetletakse [[11. november|11. novembril]] surnud tuntud isikuid.'' *{{tühik}}[[397]] – [[püha Martin]], munk ja piiskop * [[1701]] – [[Berend Johann von Uexküll (1630–1701)|Berend Johann von Uexküll]], baltisaksa poliitik * [[1855]] – [[Søren Kierkegaard]], taani filosoof * [[1861]] – [[Pedro V]], [[Portugali kuningas]] * [[1884]] – [[Alfred Brehm]], saksa zooloog * [[1916]] – [[Francisco da Veiga Beirão]], Portugali poliitik * [[1917]] – [[Liliuokalani]], [[Hawaii kuningiriik|Hawaii Kuningriigi]] viimane monarh – kuninganna * [[1918]] – [[George Lawrence Price]], viimane Esimeses maailmasõjas hukkunud [[Briti impeerium]]i sõdur * [[1920]] – [[Oskar Virkhaus]], eesti kaubandustegelane * [[1934]] – [[Edward Siricus]], endine Briti aukonsul Narvas * [[1936]] – [[Aleksander Jürgenson (diplomaat)|Aleksander Jürgenson]], Eesti diplomaat * [[1937]] – [[Johannes Käspert]], eesti poliitik * 1937 – [[Šabdar Ossõp]], mari kirjanik * 1937 – [[Ain Rannaleet]], eesti luuletaja ja proosakirjanik * [[1940]] – [[Marta Lepp]], eesti kirjanik ja publitsist * [[1946]] – [[Nikolai Burdenko]], vene kirurg * [[1949]] – [[Kedra Mitrei]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik * [[1950]] – [[Aléxandros Diomídis]], Kreeka poliitik ja pangandustegelane * [[1954]] – [[Osvald Põldma]], eesti luteri vaimulik * [[1961]] – [[Vassili Kamenski]], vene luuletaja-futurist * [[1967]] – [[Nigul Maatsoo]], eesti poksija ning poksitreener ja -tegelane * [[1968]] – [[Janet Sobel]], Ukraina-Ameerika Ühendriikide kunstnik * [[1972]] – [[Vera Inber]], vene luuletaja ja kirjanik * [[1973]] – [[Artturi Ilmari Virtanen]], soome biokeemik * [[1980]] – [[Felix Veberman]], eesti pianist ja helilooja * [[1983]] – [[Arno Babadžanjan]], armeenia helilooja ja pianist * [[1984]] – [[Hermann Palang]], eesti tantsija * [[1985]] – [[Leni Schmidt]], saksa jooksja * [[1990]] – [[Giánnis Rítsos]], kreeka luuletaja ja poliitik * [[1991]] – [[Mihhail Kuprijanov]], vene kirjanik * [[1996]] – [[Leo Rannit]], eesti keemik * [[1999]] – [[Vivian Fuchs]], inglise geoloog ja polaaruurija *1999 – [[Daniel Ivernel]], prantsuse näitleja * [[2000]] – [[Valeri Agranovski]], vene ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik * [[2001]] – [[Erna Viitol]], eesti skulptor * [[2002]] – [[Rudolf Aller]], eesti ajakirjanik ja teatrikriitik *2002 – [[Aili Raendi]], eesti ajaloolane * [[2003]] – [[Miquel Martí i Pol]], katalaani luuletaja *2003 – [[Eugen Juštšuk]], eesti tehnikateadlane ja puiduspetsialist * [[2004]] – [[Yāsir ‘Arafāt]], Palestiina juht * 2004 – [[Ahto Veerme]], eesti muusik (kitarrist), ansamblijuht, helilooja ja muusikatoimetaja * [[2005]] – [[Peter Drucker]], austria päritolu USA juhtimisspetsialist * [[2006]] – [[Ronnie Stevens]], briti koomik *2006 – [[Jabu Khanyile]], Lõuna-Aafrika Vabariigi muusik *2006 – [[Belinda Emmett]], Austraalia näitleja ja laulja * [[2007]] – [[Yukio Hayashida]], Jaapani poliitik, justiitsminister 1987–1988 *2007 – [[Delbert Mann]], USA filmilavastaja * [[2008]] – [[Mustafa Sekip Birgol]], türgi viimane iseseisvussõja veteran *2008 – [[Tom Hunt]], USA ärimees *2008 – [[Jack Scott]], Briti meteoroloog *2008 – [[Lasse Sandberg]], rootsi lastekirjanik ja illustraator * 2008 – [[Alessandro Maggiolini]], itaalia piiskop *[[2009]] – [[Irving Kriesberg]], USA kunstnik * 2009 – [[Naftali Feder]], Poolast pärit Iisraeli poliitik * 2009 – [[Tom Merriman]], USA helilooja * 2009 – [[Helge Reiss]], norra näitleja * 2009 – [[John Jay O'Connor]], USA jurist * 2009 – [[Sávvas Hatziioánnou]], kreeka jalgpallur * 2009 – [[Leo Osgood]], USA korvpallur ja treener * 2009 – [[Marija Solovtsova]], vene filmirežissöör * 2009 – [[Ehsan Fatahian]], Iraani kurdi aktivist *[[2011]] – [[Francisco Blake Mora]], Mehhiko siseminister *[[2012]] – [[Jack Gilbert]], USA luuletaja * 2012 – Sir [[Rex Hunt]], Briti diplomaat ja koloniaaladministraator, Falklandi saarte kuberner 1980–1985 * 2012 – [[Uuve Kirso]], eesti keemik * 2012 – [[Ilja Oleinikov]], vene näitleja * 2012 – [[Rein Etruk]], Eesti maletaja *[[2014]] – [[Carol Ann Susi]], USA näitleja * 2014 – [[Big Bank Hank]], USA räppar *[[2015]] – [[Georgi Jungvald-Hilkevitš]], Venemaa filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist *[[2016]] – [[Ilse Aichinger]], Austria kirjanik *[[2017]] – [[Lembit Liiva]], eesti jurist *[[2019]] – [[Harijs Gulbis]], läti kirjanik ja näitekirjanik * 2019 – [[Roman Hruštš]], Venemaa filmirežissöör * 2019 – [[James Le Mesurier]], Suurbritannia sõjaväelane ja ühiskonnategelane * 2019 – [[Bad Azz]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[2021]] – [[Frederik Willem de Klerk]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik * 2021 – [[Kirsti Wallasvaara]], soome näitleja * 2021 – [[Per Aage Brandt]], taani kirjanik, tõlkija, muusik, keeleteadlane ja semiootik * 2021 – [[Jānis Maizītis]], läti jurist *[[2011]] – [[Madis Salum]], eesti ajakirjanik * 2022 – [[Gallagher]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja * 2022 – [[Kalle Voolaid]], eesti spordiajaloolane *[[2023]] – [[Karel Schwarzenberg]], Tšehhi poliitik *[[2024]] – [[Marie Benešová]], Tšehhi jurist ja poliitik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|November, 11.]] 4isxok0ai624o80oys55vtk5kznj88h Surnud 15. jaanuaril 0 391989 6759716 6685448 2024-11-12T11:21:46Z Velirand 67997 6759716 wikitext text/x-wiki {{surnud jaanuaris}} ''Siin loetletakse [[15. jaanuar]]il surnud tuntud isikuid.'' * {{tühik}}{{tühik}}[[69]] – [[Galba]], Vana-Rooma keiser * [[1597]] – [[Juan de Herrera]], hispaania arhitekt, teoreetik, sõdur ja leiutaja * [[1826]] – [[Nikolai Rumjantsev]], Vene poliitik ja diplomaat * [[1841]] – [[Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot|Friedrich Parrot]], arstiteadlane ja bioloog * [[1911]] – [[Carolina Coronado]], hispaania luuletaja * [[1914]] – [[Friedrich Leo]], saksa klassikaline filoloog * [[1915]] – Sir [[George Strong Nares]], Briti mereväelane ja polaaruurija * [[1916]] – [[Modest Tšaikovski]], vene näitekirjanik, libretist ja tõlkija * [[1919]] – [[Karl Liebknecht]], saksa vasakpoolne poliitik * 1919 – [[Rosa Luxemburg]], juudi rahvusest Poola ja Saksamaa poliitik, marksist ja revolutsionäär * [[1934]] – [[Hermann Bahr]], austria kirjanik, teatri- ja kirjanduskriitik * [[1939]] – [[Sergei Rezhevski]], eesti arst * 1939 – [[Kullervo Manner]], Soome ajakirjanik ja poliitik * [[1940]] – [[Alfred Palm]], eesti insener * 1940 – [[Vilis Plūdons]], läti luuletaja * [[1942]] – [[Jaan Allik]], Eesti sõjaväelane * [[1943]] – [[Georgi Tšutšelov]], Eesti jalgpallur * [[1949]] – [[Oskar Halling]], eesti põllumees * [[1951]] – [[Nikolai Vekšin]], Eesti purjetaja * [[1955]] – [[Yves Tanguy]], Prantsuse-USA maalikunstnik * [[1958]] – [[Jevgeni Švarts]], vene kirjanik * [[1964]] – [[Jack Teagarden]], Ameerika Ühendriikide muusik * [[1968]] – [[Eugen Haamer]], eesti arhitekt ja ehitusinsener * [[1974]] – [[Josef Smrkovský]], Tšehhoslovakkia poliitik ja riigitegelane * [[1975]] – [[Ernest Koliqi]], albaania kirjanik * [[1977]] – [[Riho Päts]], eesti helilooja ja koorijuht * [[1983]] – [[Armin Öpik]], eesti geoloog * 1983 – [[Meyer Lansky]], juudi päritolu USA kurjategija * [[1985]] – [[Elmar Haller]], eesti põllumajandusteadlane * 1985 – [[Martin Dzúr]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane * 1985 – [[Karl Pärnoja]], Eesti, Soome ja Saksa sõjaväelane * [[1987]] – [[Ray Bolger]], USA näitleja, laulja ja tantsija * [[1988]] – [[Seán MacBride]], Iirimaa poliitik * [[1989]] – [[Kalju Kangur]], eesti kirjanik * [[1991]] – [[Vello Saage]], eesti pedagoog * [[1995]] – [[Kalju Oja]], eesti raamatukogundusteadlane * [[1998]] – [[Aare Sirel]], eesti mälumängur * [[1999]] – [[Urmas Mikk]], eesti graafik * [[2001]] – [[Kaija Siren]], soome arhitekt * [[2002]] – [[Michael Bilandic|Michael Anthony Bilandic]], [[Chicago]] linnapea ([[1976]]–[[1979]]) * [[2003]] – [[Gladys Kamakakuokalani Ainoa Brandt]], Hawaii pedagoog ja poliitaktivist * 2003 – [[Doris Fisher]], USA autorilaululooja * 2003 – [[Gudmund Saxrud]], Norra ametnik ja diplomaat * 2003 – [[Ernests Foldāts]], läti bioloog * [[2004]] – [[Delia Scala]], itaalia näitleja * 2004 – [[Olivia Goldsmith]], USA kirjanik * 2004 – [[Gus Suhr]], USA pesapallur * 2004 – [[Antoni Czortek]], Poola poksija * 2004 – [[Alex Barris]], Kanada näitleja ja kirjanik * [[2005]] – [[Elizabeth Janeway]], USA kirjanik * 2005 – [[Felix Aprahamian]], Suurbritannia muusikakriitik * 2005 – [[Ruth Warrick]], USA filminäitleja * 2005 – [[Ilse Võõbus]], väliseesti kirikutegelane * 2005 – [[Walter Ernsting]] (Clark Darlton), saksa ulmekirjanik * 2005 – [[Victoria de los Ángeles]], hispaania laulja * 2005 – [[Werner Lesser]], saksa suusahüppaja ja treener * 2005 – [[Sven Christer Swahn]], rootsi kirjanik * 2005 – [[Henk Molleman]], Hollandi poliitik * 2005 – [[Fred Julsing]], hollandi koomiksikunstnik * 2005 – [[Deem Bristow]], USA näitleja * 2005 – [[Dan Lee]], kanada animaator * [[2006]] – [[Jābir al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir * 2006 – [[Hilma Contreras]], Dominikaani Vabariigi kirjanik * 2006 – [[Edward N. Hall]], USA raketiteadlane * 2006 – [[Glyn Berry]], Kanada diplomaat * 2006 – [[Edith Hagg]], austria ajakirjanik * [[2007]] – [[Bo Yibo]], Hiina revolutsionäär ja poliitik * 2007 – [[Richard Musgrave]], USA majandusteadlane * 2007 – [[Vaike Erm]], eesti ihtüoloog * 2007 – [[Awad Hamad al-Bandar]], Iraagi endine ülemkohtunik * 2007 – [[Barzan Ibrahim at-Tikrīti]], Iraagi salateenistuse endine juht, [[Şaddām Ḩusayn]]i poolvend * [[2008]] – [[Artjom Sergejev]], NSV Liidu sõjaväelane, Jossif Stalini kasupoeg * 2008 – [[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane * 2008 – [[K. M. Adimoolam]], India abstraktsionistlik kunstnik * 2008 – [[Brad Renfro]], USA näitleja * [[2009]] – [[Maurice Chappaz]], Šveitsi kirjanik * 2009 – [[Veronika Dudarova]], vene dirigent * 2009 – [[Tommy Muñiz]], Puerto Rico teleprodutsent ja koomik * 2009 – [[Harri Asi]], eesti luuletaja ja proosakirjanik * 2009 – [[Tapan Sinha]], India filmirežissöör * 2009 – [[Ovini Bokini]], Fidži poliitik * 2009 – [[Sa'īd Şiyām]], Palestiina poliitik * 2009 – [[Cabdiraxmaan Axmed]], Somaalia poliitik * [[2010]] – [[Voldemar Kann]], eesti graafik * 2010 – [[Toshiaki Takemiya]], jaapani pesapallur * 2010 – [[Lydia Csato Gasman]], USA kunstiajaloolane * 2010 – [[Ernest Sparkman]], USA raadiotegelane * 2010 – [[Marshall Warren Nirenberg]], USA biokeemik * 2010 – [[Aleksandr Malafejev]], Nõukogude Liidu parteitegelane * 2010 – [[Peter Thomson]], Austraalia teoloog * 2010 – [[Florence-Marie Cooper]], USA kohtunik * 2010 – [[Steve Lovelady]], USA ajakirjanik * 2010 – [[Bahman Jalālī]], Iraani fotograaf * 2010 – [[Ed Chuman]], USA maadlusmänedžer * 2010 – [[Detlev Lauscher]], saksa jalgpallur * 2010 – [[Jamāl Sa‘īd ‘Abd ar-Raḩīm]], Palestiina terrorist * 2010 – [[Francene Cucinello]], USA raadiotegelane * 2010 – [[Asim Butt]], Pakistani kunstnik * [[2011]] – [[Ellen Alaküla]], eesti näitleja ja teatripedagoog * 2011 – [[Juri Prõtkov]], vene multifilmide režissöör * 2011 – [[Nathaniel Lofthouse]], inglise jalgpallur * 2011 – [[Susannah York]], Briti teatri- ja filminäitleja * 2011 – [[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigitegelane ja EKP parteitegelane * [[2012]] – [[Manuel Fraga Iribarne]], Hispaania poliitik, viimane elusolev Francisco Franco valitsuse minister * 2012 – [[Pavel Reifman]], Eesti kirjandusteadlane * 2012 – [[Eduard Ivanov]], vene hokimängija * 2012 – [[Jevgeni Ginzburg]], juudi päritolu NSV Liidu ja Venemaa filmirežissöör * 2012 – [[Mika Ahola]], soome motosportlane * [[2013]] – [[Aino Jõgi]], eesti keeleteadlane ja tõlkija * 2013 – [[John Thomas (kõrgushüppaja)|John Thomas]], USA kõrgushüppaja * 2013 – [[Ivo Varts]], eesti trummar * [[2014]] – [[Georgi Markelov]], eesti skulptor * 2014 – [[Rein Tiido]], eesti muusik ja muusikapedagoog * 2014 – [[Mart Arold]], eesti publitsist * 2014 – [[Cassandra Lynn Hensley]], USA modell * 2014 – [[Hiroshi Yoshino]], jaapani luuletaja * [[2015]] – [[Rimma Markova]], vene näitleja * 2015 – [[Kim Fowley]], Ameerika Ühendriikide muusik * [[2017]] – [[Jan Szczepański]], poola poksija * [[2018]] – [[Dolores O'Riordan]], iiri muusik ja laulja-sõnadekirjutaja * 2018 – [[Roderick Rijnders]], hollandi sõudja * [[2019]] – [[Carol Channing]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 2019 – [[Arthur Ruusmaa]], eesti ajaloolane, koduloolane, giid ja muinsuskaitsja * [[2021]] – [[Tiit Lilleorg]], eesti näitleja * 2021 – [[Silja Grünberg]], eesti keeleteadlane * [[2022]] – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik * [[2023]] – [[Vahtang Kikabidze]], gruusia laulja, laulukirjutaja, näitleja, stsenarist ja filmilavastaja * [[2024]] – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Jaanuar, 15.]] aqeebzfbllf8d2fsd8ms1tnukiccn3h Peep 0 402486 6759329 5803613 2024-11-11T14:27:19Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759329 wikitext text/x-wiki '''Peep''' on eestipärane [[mehenimi]]. 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Peep 961 mehel. Peep on Eestis levikult 170. mehenimi. Peep oli keskmiselt 53 aasta vanune (mediaanvanus oli 53). Kõige populaarsem oli eesnimi Peep vanuserühmas 50–54, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 17,46 ning Rapla maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 11,54.<ref>https://www.stat.ee/nimed/Peep</ref> ==Nime kandjaid== *[[Peep Aru]], eesti poliitik *[[Peep Ilmet]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[Peep Jänes]], eesti arhitekt *[[Peep Kalv]], eesti astronoom *[[Peep Lassmann]], eesti pianist *[[Peep Nemvalts]], eesti keeleteadlane *[[Peep Pahv]], eesti spordiajakirjanik *[[Peep Palumaa]], eesti biokeemik *[[Peep Pillak]], eesti ajaloolane, muinsuskaitsja, arhivaar ja literaat *[[Peep Põdder]], eesti arst ja poliitik *... == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] eg9t0rhzds7q2lcfwt5afp8v3u3sq2f Ingrid Ulst 0 410407 6759385 6734474 2024-11-11T16:16:02Z 88.196.168.74 6759385 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=aprill}} [[Fail:Ingrid Ulst 2024.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu lavastaja ja näitleja Ingrid Ulst (2024)]] [[Fail:Ingrid Ulst.jpg|pisi|Ingrid Ulst Alle-Saija Teatristuudio proovis (2014)]] [[Fail:Ingrid Ulst 2023.jpg|pisi|Ingrid Ulst filmi "Armastus ja sunnitöö" võttel (2023)]] [[Fail:Ingrid Ulst production.jpg|pisi|Suvelavastus "Asenaine" (2014)]][[Fail:Ingrid Ulst production 03.jpg|pisi|Preili Nõbu (Ingrid Ulst) lavastuses "Proua Daam" (2016)]] [[Fail:Ingrid Ulst production 01.jpg|pisi|Suvelavastus "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (2016)]] [[Fail:Surnud hinged.jpg|pisi|"Surnud hinged" (2017)]][[Fail:Viikingitütar Ragna.jpg|pisi|Saga (Ingrid Ulst) lavastuses "Viikingitütar Ragna" (2017)]][[Fail:Ingrid Ulst production 02.jpg|pisi|Inetu nõid (Ingrid Ulst) suvelavastuses "Kukk" (2018)]][[Fail:Juta Arenguvestlus 2018.jpg|pisi|Juta (Ingrid Ulst) kontorikomöödias "Arenguvestlus" (2018)]][[Fail:Õunapuud.jpg|pisi|Urve (Ingrid Ulst) lavastuses "... ja õunapuud õitsevad" (2018)]][[Fail:Alle-Saija roos.jpg|pisi|Mrs Bramson (Ingrid Ulst) kriminaalpõnevikus "Täpselt nagu roos" (2019)]][[Fail:Printsess Moon Tamara.jpg|pisi|Tamara (Ingrid Ulst) lavastuses "Printsess Moon" (2020)|237x237px]][[Fail:I Ulst Viimased.jpg|pisi|234x234px|Aleksandra Fjodorovna Romanova (Ingrid Ulst) lavastuses "Viimased" (2020)]] '''Ingrid Ulst''' (sündinud [[26. märts]]il [[1977]] [[Tartu]]s) on Eesti kultuurikorraldaja, [[lavastaja]] ja [[näitleja]]. Ta on Alle-Saija Teatritalu<ref>{{Netiviide|autor=Rein Sikk|url=https://maaleht.delfi.ee/elu/kanepis-tegutseb-teatritalu?id=68868851|pealkiri=Kanepis tegutseb teatritalu|väljaanne=Maaleht|aeg=14. juuni 2014|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/4490274/talu-keset-metsa-vurtsitab-teatrielu|pealkiri=Talu keset metsa vürtsitab teatrielu|väljaanne=Postimees|aeg=18. mai 2018|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Mati Määrits|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7120693/polvamaa-aasta-kodanikuuhiskonna-tiitli-palvis-alle-saija-teatritalu|pealkiri=Põlvamaa aasta kodanikuühiskonna tiitli pälvis Alle-Saija teatritalu|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=28.11.2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7161691/piibujutud-naisevott-ja-printsess-tiitliga-parjatud-teatritalus|pealkiri=Piibujutud, naisevõtt ja printsess tiitliga pärjatud teatritalus|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=22.01.2021}}</ref> asutaja ja loovjuht.<ref>[https://maaelu.postimees.ee/6031964/ Talus on teatrit ja teatris on talu]. Postimees, 9. august 2018.</ref> Ta õpib Polygoni Teatrikoolis näitleja- ja lavastajaõppes (kursuse juhendaja [[Tamur Tohver]], aastast 2022). Ta on kirjutanud mitu näidendit, dramatiseeringuid, kolm lasteraamatut, muusikat ja laulusõnu.{{lisa viide}} 2016. aastal asutas ta koos [[Tsüstiline fibroos|tsüstilist fibroosi]] põdeva näitekirjaniku ja lavastaja [[Janno Puusepp|Janno Puusepaga]] MTÜ Janno Puusepa Fond,<ref>[https://novaator.err.ee/686521/ Ravimatut ALS-i põdevad inimesed rääkisid "Pealtnägijale" oma katsumustest]. ERR, 28. veebruar 2018.</ref><ref>{{Netiviide|autor=Jaanika Hunt|url=https://naistekas.delfi.ee/artikkel/83666701/als-haigete-eest-voitleja-ingrid-ulst-keegi-ei-kujuta-ette-mida-tahendab-elada-koos-lihashaigega|pealkiri=ALS-haigete eest võitleja Ingrid Ulst: keegi ei kujuta ette, mida tähendab elada koos lihashaigega|väljaanne=Delfi|aeg=30.01.2019}}</ref> eesmärgiga aidata kaasa raskeid ravimatuid haigusi (nt tsüstiline fibroos, [[Amüotroofne lateraalskleroos|ALS]], PLS) põdevate inimeste praktiliste ja tervishoiuga seotud vajaduste katmisele, mida riiklik süsteem ei toeta (näiteks energiarikaste toitesegude ja sonditoitude soetamine haige normaalse kehakaalu säilitamiseks) ning panustada haigete ja omastehooldajate kogemusnõustamisse. Alates 2019. aastast on Ingrid Ulst ka suurfilmi "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" võttepaika rajatud [[Www.filmivargamae.ee|Filmi Vargamäe külastuskeskuse]]<ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://maaelu.postimees.ee/6566762/teatritalu-looja-kaivitab-filmi-vargamae-kulastuskeskust|pealkiri=Teatritalu looja käivitab Filmi Vargamäe külastuskeskust|väljaanne=Maa Elu|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7220697/filmi-vargamae-valmistub-uueks-hooajaks|pealkiri=Filmi Vargamäe valmistub uueks hooajaks|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=09.04.2021}}</ref> <ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7295975/filmi-vargamael-markab-varvilist-ja-ergast-setomaad|pealkiri=Filmi Vargamäel märkab värvilist ja ergast Setomaad|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=19. juuli 2021|vaadatud=24. juuli 2021}}</ref>tegevjuht. == Loominguline tegevus == ===Lavastused=== * Andrus Kivirähk "Isamaa pääsukesed" (2025, Alle-Saija Teatristuudio) * Erki Aule "Mehed ei nuta" (näidendi "Torm jõe kaldal" ainetel) (2025, Kambja Püünelind) * Ingrid Ulst "Metsavennad" (2024, Alle-Saija Teatristuudio) * Juris Leimanis / Annika Rahnu / Ingrid Ulst / Svetlana Zaikova "Otila"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=18. november 2023 |pealkiri=Mustlastüdruku armastus jõuab publiku ette |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7900226/mustlastudruku-armastus-jouab-publiku-ette |vaadatud=23. novembril 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}</ref> (2023, Alle-Saija Teatristuudio ja mustlasansambel Maljarka) * Janne Eespäev / Ingrid Ulst "Unistus"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=18. mai 2023 |pealkiri=Teater tallis. Ponitalus etendub unistuse lugu. |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7776992/teater-tallis-ponitalus-etendub-unistuse-lugu |vaadatud=26. mail 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}</ref> (2023, Alle-Saija Teatristuudio ja Kirsi Ponitalu) * Émile Zola / Ingrid Ulst "Daamide Õnn"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=31. märts 2023 |pealkiri=Teatritalu näitab kauplemist, raha ja võimu |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7744036/teatritalu-naitab-kauplemist-raha-ja-voimu |vaadatud=7. aprillil 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}</ref> (2023, Alle-Saija Teatristuudio) * Anton Hansen Tammsaare / Tarmo Kruus "Armastus ja sunnitöö"<ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7523409/filmi-vargamael-naeb-armastust-ja-sunnitood|pealkiri=Filmi Vargamäel näeb armastust ja sunnitööd|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=16.05.2022|vaadatud=18.05.2022}}</ref> (2022, Alle-Saija Teatristuudio) * Andrus Kivirähk / Ingrid Ulst "Küllusliku elu õpetus" (2022, Alle-Saija Teatristuudio) * Vladislav Korzets "Koll Kalli"<ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7474114/teatritalu-kollilugu-naitab-voitlust-hea-ja-kurja-vahel?fbclid=IwAR0-PzAciAh-Lv9gB1peYVyI1BxY_UEjr4NNKXmrcCee2U3vp5jR1EKNuNs|pealkiri=Teatritalu kollilugu näitab võitlust hea ja kurja vahel|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=11. märts 2022|vaadatud=11.03.2022}}</ref> (2022, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Jõulutaadi äpardus"<ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7399297/teatritalu-viib-uue-lavastuse-keset-metsa|pealkiri=Teartritalu viib uue lavastuse keset metsa|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=02.12.2021|vaadatud=03.01.2022}}</ref> (2021, Alle-Saija Teatristuudio) *Nikolai Gogol "Naisevõtt" (2021, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Piibujutud" (2021, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Printsess Moon<ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7007583/teatritalu-toob-lavale-printsessi-loo|pealkiri=Teatritalu toob lavale printsessi loo|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=01.07.2020|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7290757/teatritalu-toob-publiku-ette-printsessi|pealkiri=Teatritalu toob publiku ette printsessi|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=12.07.2021|vaadatud=01.09.2021}}</ref>" (2020, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Komandeering" (2020, Teatritrupp Rüblik) *Ingrid Ulst "Viimased"<ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6893912/polvamaa-teatritalu-toob-puunele-tsaariperekonna-tutarde-loo|pealkiri=Põlvamaa teatritalu toob püünele tsaariperekonna tütarde loo|väljaanne=Postimees|aeg=7. veebruar 2020|vaadatud=}}</ref> (2020, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "#tulehark"<ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7636120/teatritalu-naitab-oosel-kolle-ja-sarvikuid|pealkiri=Teatritalu näitab öösel kolle ja sarvikuid|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=28. oktoober 2022|vaadatud=06.11.2022}}</ref> (2019, Alle-Saija Teatristuudio) *Eberhard Streul "Rekvisiitori tähetund" (2019, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Meile tuli Jonn" (2019, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Jonni jõulusoov" (2018, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Arenguvestlus" (2018, Alle-Saija Teatristuudio) * Janno Puusepp "Kukk" (2018, Alle-Saija Teatristuudio) * Ingrid Ulst " ... ja õunapuud õitsevad"<ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6754529/lavastaja-raske-on-moista-aga-kergem-on-maletada|pealkiri=Lavastaja: raske on mõista, aga kergem on mäletada|väljaanne=Postimees|aeg=16. august 2019|vaadatud=}}</ref> (2018, Alle-Saija Teatristuudio) *[[Nikolai Gogol]] "Surnud hinged" (2017, Alle-Saija Teatristuudio) *[[Thorbjørn Egner]] "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (2016, Alle-Saija Teatristuudio) * Ingrid Ulst / Janno Puusepp "Paradiisum" (2015, Alle-Saija Teatristuudio) * Janno Puusepp "Leselised" (2014 Alle-Saija Teatristuudio) * Ingrid Ulst "Minu jõulud" (2014, Alle-Saija Teatristuudio) *[[Hilja Valtonen]] "Asenaine" (2014, Kanepi harrastusteater / Alle-Saija Teatristuudio)<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sikk |eesnimi=Rein |kuupäev=14. juuni 2014 |pealkiri=Kanepis tegutseb teatritalu |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68868851/kanepis-tegutseb-teatritalu |vaadatud=19. juunil 2024}}</ref> ====Teatrirollid==== *I.Ulst "Metsavennad", lavastaja I.Ulst - MÄE ELLA (2024) *O.Kruus / T.Kruus "Pikk tee koju"<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=13. juuni 2024 |pealkiri=Teatritalu toob lavale loo maarahva eestkõneleja saatusest |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8039828/teatritalu-toob-lavale-loo-maarahva-eestkoneleja-saatusest |vaadatud=19. juunil 2024}}</ref>, lavastaja T.Kruus - ELL MITT (2024) *É. Zola / I.Ulst "Daamide Õnn", lavastaja I.Ulst - PROUA MARTY (2023) *F. Dürrenmatt / T.Kruus "Stranitzky ja rahvuskangelane", lavastaja T.Kruus - MARIA (2022) *V. Koržets "Koll Kalli", lavastaja I.Ulst - KALLI ISA / ULLU (2022) *I. Ulst "Jõulutaadi äpardus", lavastaja I.Ulst - PIKK PÄKAPIKK (2021) *N. Gogol "Naisevõtt", lavastaja I.Ulst - ALBINA PANTELEIMONOVNA (2021) *I. Ulst "Printsess Moon", lavastaja I. Ulst – TAMARA (2020) *I. Ulst "Viimased", lavastaja I. Ulst – MARIA ROMANOVA / ALEKSANDRA FJODOROVNA (2020) *E. Williams / T. Kruus "Täpselt nagu roos", lavastaja T. Kruus – Mrs. BRAMSON (2019) *I. Ulst "Jonni jõulusoov", lavastaja I. Ulst – JONN (2018) *I. Ulst "Arenguvestlus", lavastaja I. Ulst – JUTA (2018) *J. Puusepp "Kukk", lavastaja I. Ulst – INETU NÕID (2018) * I. Ulst ". . . ja õunapuud õitsevad", lavastaja I. Ulst – URVE (2018) * J. Puusepp "Viikingitütar Ragna", lavastaja J. Puusepp – SAGA (2017) * J. Puusepp "Kangelane tuleb koju", lavastaja J. Puusepp – ABILINE (2017) *[[Signe Heiberg|S. Heiberg]] "Positiivseks 60 minutiga!", lavastaja J. Puusepp – MIIA (2017) * J. Puusepp "Hämarad märgkoerad", lavastaja J. Puusepp – LOO VAIM (2017) *[[Jean Giraudoux|J. Giraudoux]] "Trooja sõda ei tule", lavastaja T. Kruus – BUSIRIS / IRIS (2016) *[[Agatha Christie|A. Christie]] "Kümme väikest neegrit", lavastaja J. W. Sibul – Mrs. ROGERS (2016) *J. Puusepp "Proua Daam", lavastaja J. Puusepp – PREILI NÕBU (2016) * I. Ulst & J. Puusepp "Paradiisum", lavastaja I. Ulst & J. Puusepp – EMAKARU (2015) * J. B. Priestley "Nad tulid linna", lavastaja T. Kruus – DOROTHY STRITTON (2014) * I. Ulst "Minu jõulud", lavastaja I. Ulst – INGRID (2014) *[[Tarmo Kruus|T. Kruus]] "Monumentide ajatud momendid", lavastaja T. Kruus – ERINEVAD ROLLID (2014) *[[Brendan Behan|B. Behan]] "Minut minuti haaval", lavastaja T. Kruus – PÜHA HEALEY / KUBERNER / TIMUKAS (2013) *[[Leo Talimaa|L. Talimaa]] "Lonni otsib meest", lavastaja T. Mölder – MARIKA ÕUNAPUU (2014) *[[Margus Möll|M. Möll]] "Üks muinasjutt", lavastaja M. Jalas – KASS (2013) * "Peegel peeglis" M. Pernitsa "Asjade paigutus kitsas ruumis" ainetel, lavastaja T. Mölder – INGA (2013) * "Head isu!" I. Mjasnitski "Perekondlik lõunasöök" ainetel, seadnud ja lavastanud Ü. Sillamäe – HELENE (2012) * E. Jakobson, dokumentaalnäidend "Minu kohus!", lavastaja E. Jakobson – NAISKODUKAITSJA (2012) * J. Rahman "Varetepalu", lavastaja Ü. Sillamäe – MAALI (2011) * N. Gogol "Naisevõtt" (eestindatud tekst), lavastaja Ü. Sillamäe – ESMERALDA (2011) * V. Osila "Kiitus kosjakontorile", lavastaja T. Hoop – PIPI (2007) * V. Jaska "Kauge ajajõe taga", lavastaja T. Hoop – HELGE (2006) * Estraadikava emakeelepäeva tähistamiseks Kanepi Seltsimajas, seadn. T. Hoop – DAAM KOHVIKUS, PATSIENT (2007) * T. Hoop "Kui jõulud tuppa toodi", lavastaja T. Hoop – PERETÜTAR (detsember 2006){{lisa viide}} ====Osalemine filmis, telesarjades ja reklaamis==== *Alle-Saija Teatritalu, lühifilm "Eikunagimaa", stsenarist, režissöör ja operaator-monteerija (2024) *Alle-Saija Teatritalu, mängufilm "Armastus ja sunnitöö"<ref>https://filmfreeway.com/projects/2969515</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=3. veebruar 2024 |pealkiri=Tõde ja õigus: harrastusfilm Vargamäest jõuab peagi vaatajate ette |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7952237/tode-ja-oigus-harrastusfilm-vargamaest-jouab-peagi-vaatajate-ette |vaadatud=9. veebruaril 2024}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=10. august 2023 |pealkiri=Teatritalu teeb Vargamäe loost filmi |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7831393/teatritalu-teeb-vargamae-loost-filmi |vaadatud=31. oktoobril 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}</ref>, režissöör ja operaator-monteerija (2024) *[[Taska Film]], MRP Matila Röhr Productions, Film Angels Productions, "Sangarid", rež. J. Kilmi – episoodides (2017) * ETV, "Riigimehed", 2. hooaja 3. osa (22.09.2013), rež. K. Kaer – BASSEINIVALVUR (2013) * Seiklusfirma 360° "Fotojaht" reklaam, GC Meedia (2013) * TV 3, "Suletud uste taga", 3. hooaja 6. osa (21.05.2013) "Petetud pärija", rež. R. Veskemaa – EDNA RIKK (2013) * "Legendi sünd" ("Gebort der Saag"), ühekaadrifilm Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli kursusetööna, rež. M. L. Tammela – SINNIGE FROO (2012) *"Vaba maa", rež. A. Hints – RASE PRUUT (2012) * Kaljajoogi kontsentraadi reklaam (Malt OÜ), rež. V. Vidil – EMA (2011) * "Tudengimuusikal", rež. R. Meitern, M. Liira – episoodides (2009){{lisa viide}} ===Näidendid ja dramatiseeringud=== * "Metsavennad" (2024) * "Otila" (2022, J. Leimanise ainetel) * "Daamide Õnn" (2022, É. Zola ainetel) * "Unistus" (2022, idee autor J. Eespäev) * "Küllusliku elu õpetus" (2022, A. Kivirähki ainetel) * "Naisevõtt" (2020, autor N. Gogol) *"Jõulutaadi äpardus" (2020) *"Piibujutud" (2020) * "Komandeering" (2020, O. Lutsu ainetel) * "Printsess Moon" (2019) * "#tulehark" (2019) * "Viimased" (2019) * "Õnneotsijad" (2019) * "Jonni jõulusoov" (2018) * "Arenguvestlus" (2018) * "Meile tuli Jonn" (2018) * "... ja õunapuud õitsevad" (2017) * "Surnud hinged" (2016, autor N. Gogol) * "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (2016, autor T. Egner) * "Paradiisum" (2015) * "Minu jõulud" (2014) * "Asenaine" (2014, autor H. Valtonen) * "Tuulekülv" (2012, autor K. Kurmiste){{lisa viide}} ===Muu loometegevus=== * Lastelaulude plaadi "Lõbusad päevad" muusika autor ja esitaja, 2025 * Albumi "Iga kiirtee kõrval on rada" muusika esitaja, 2024 * Lavastuse "Armastus ja sunnitöö" laulusõnade ja muusika kaasautor, 2022 [[Fail:Naisevõtt 2021.jpg|pisi|Albina Panteleimonovna (Ingrid Ulst) lavastuses "Naisevõtt" (2021)]] [[Fail:Pikkpäkapikk.jpg|pisi|Pikk Päkapikk (Ingrid Ulst) koguperelavastuses "Jõulutaadi äpardus" (2021)]] [[Fail:Maria Stranitzky.jpg|pisi|Maria (Ingrid Ulst) lavastuses "Stranitzky ja rahvuskangelane" (2022)]] [[Fail:Lavastus "Pikk tee koju".jpg|pisi|Ell Mitt (Ingrid Ulst) (keskel) suvelavastuses "Pikk tee koju" (2024)]] *Lastelavastuse "Jõulutaadi äpardus" laulusõnade ja muusika autor, 2020 *"Printsess Moon<ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Printsess Moon. Luuleraamat lastele|aasta=2020|koht=Tartu|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=56}}</ref>" autor, 2020, 56 lk *"Jonn ja pühad"<ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Jonn ja pühad|aasta=2019|koht=Eesti|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=144}}</ref> autor, 2019, 144 lk *Koguperelavastuse "Printsess Moon" laulusõnade ja muusika autor, 2019 *"Jonnimetsa Jonn"<ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Jonnimetsa Jonn|aasta=2018|koht=Eesti|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=160}}</ref> autor, 2018, 160 lk *III Kagu-Eesti tantsupeo "Kuula" näitejuht, 2018 * Koguperelavastuse "Meile tuli Jonn" laulude sõnade ja muusika autor, 2018 *Lavastuse "Kukk" laulude sõnade autor (A. Rahnu muusikale), 2018 * "Vaene rikas maa: vandersellide reisikiri"<ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Vaene rikas maa: vandersellide reisikiri|aasta=2011|koht=Eesti|kirjastus=OÜ Avendre|lehekülg=96}}</ref> autor, 2011, 96 lk {{lisa viide}} === Publikatsioonid === [[Fail:Teatritalu silt.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu, suvi 2018|alt=]] * Basel II and lending to SMEs: what lies ahead?, EBS Review No 16, juuli 2003 * Rahapesu ja terrorismi finantseerimine: regulatiivsed aspektid ja finantssüsteemi kaitsmine, Juridica VII, oktoober 2003 * Finantskonglomeraatidega seotud riskid ja regulatiivne turvasüsteem, Juridica X, detsember 2003 * Linkages of Financial Groups in the European Union: Financial Conglomeration Developments in the Old and New Member States, Central European University Press, 2005, lk 150. [[Fail:Alle-Saija Teatritalu teatrisaal.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu teatrisaal, kevad 2017]] * Oma firma laenuvõimet saab ettevõtja ise hinnata, Äripäev, 19. september 2005 [[Fail:Teatritalu j.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu, jõulud 2017]] * Euroopa äriühingu mudel ja selle rakendamine finantssektori äriühingute poolt, Juridica VII, oktoober 2005 * Avaliku ja erasektori ühisprojektid on Euroopas tõusev trend, Äripäev, 17. oktoober 2005 * Suhtepangandus aitab paremini laenata, Äripäev, 19. detsember 2005 * SMS-laenudega seotud õiguslikud probleemid Eestis: kuidas tasakaalustada tarbijaotsuseid ja tarbijakaitset? MaksuMaksja nr 10, oktoober 2008 * Connecting Prepaid Cards and Retail Loans: Innovative Practical Solution or Confusing Legal Combination? Implications of the EU Financial Services Law from the Perspective of Estonia, 2 Review of Central and East European Law 34, 2009 * Legal Problems with Electronic Retail Loans: Balancing the Freedom of Contract and the Protection of Consumers—The Case of Estonia, 2 Journal of Eurasian Law 2, 2009 * Electronic Retail Lending in Estonia: Legal Limits on the Cost of Credit, 3 Review of Central and East European Law 35, 2010 * Arheoloogiapärandi kaitse tõhustamine "musta" arheoloogia probleemide valguses. Muinsuskaitse aastaraamat 2009. Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 2010 * The Problems of "Black Archaeology" in Estonia, 2 Estonian Journal of Archaeology 14, 2010 * Valk, H., Ulst I., Metssalu, J., Lillak, A. Excavations on the hill forts of south-eastern Estonia: Nooska, Kaloga, Karula, Võuküla and Lääniste, Archeological fieldwork in Estonia 2010, 2011, 49–72 * Balancing the Rights of Consumers and Lenders in Electronic Lending. Electronic Retail Lending: the Case of Estonia, LAP Lambert Academic Publishing, 2011, 200 lk * Combating Illicit Metal Detecting in Estonia, 3 Online Journal in Public Archaeology, 2013, 21–28. [http://www.arqueologiapublica.es http://www. arqueologiapublica.es] * Responsible Metal Detecting as a Tool for Enhancing the Protection of Archaeological Heritage. Archaeology in Society and Daily Life – Challenges and Co-operation in the 21th Century, Pirkanmaan Maakuntamuseo, 2013  == Viited == {{viited}} * {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Ulst, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 8i4kw7vftfw3yubyunodg15du3g5xui 6759386 6759385 2024-11-11T16:17:12Z 88.196.168.74 6759386 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=aprill}} [[Fail:Ingrid Ulst 2024.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu lavastaja ja näitleja Ingrid Ulst (2024)]] [[Fail:Ingrid Ulst.jpg|pisi|Ingrid Ulst Alle-Saija Teatristuudio proovis (2014)]] [[Fail:Ingrid Ulst 2023.jpg|pisi|Ingrid Ulst filmi "Armastus ja sunnitöö" võttel (2023)]] [[Fail:Ingrid Ulst production.jpg|pisi|Suvelavastus "Asenaine" (2014)]][[Fail:Ingrid Ulst production 03.jpg|pisi|Preili Nõbu (Ingrid Ulst) lavastuses "Proua Daam" (2016)]] [[Fail:Ingrid Ulst production 01.jpg|pisi|Suvelavastus "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (2016)]] [[Fail:Surnud hinged.jpg|pisi|"Surnud hinged" (2017)]][[Fail:Viikingitütar Ragna.jpg|pisi|Saga (Ingrid Ulst) lavastuses "Viikingitütar Ragna" (2017)]][[Fail:Ingrid Ulst production 02.jpg|pisi|Inetu nõid (Ingrid Ulst) suvelavastuses "Kukk" (2018)]][[Fail:Juta Arenguvestlus 2018.jpg|pisi|Juta (Ingrid Ulst) kontorikomöödias "Arenguvestlus" (2018)]][[Fail:Õunapuud.jpg|pisi|Urve (Ingrid Ulst) lavastuses "... ja õunapuud õitsevad" (2018)]][[Fail:Alle-Saija roos.jpg|pisi|Mrs Bramson (Ingrid Ulst) kriminaalpõnevikus "Täpselt nagu roos" (2019)]][[Fail:Printsess Moon Tamara.jpg|pisi|Tamara (Ingrid Ulst) lavastuses "Printsess Moon" (2020)|237x237px]][[Fail:I Ulst Viimased.jpg|pisi|234x234px|Aleksandra Fjodorovna Romanova (Ingrid Ulst) lavastuses "Viimased" (2020)]] '''Ingrid Ulst''' (sündinud [[26. märts]]il [[1977]] [[Tartu]]s) on Eesti kultuurikorraldaja, [[lavastaja]] ja [[näitleja]]. Ta on Alle-Saija Teatritalu<ref>{{Netiviide|autor=Rein Sikk|url=https://maaleht.delfi.ee/elu/kanepis-tegutseb-teatritalu?id=68868851|pealkiri=Kanepis tegutseb teatritalu|väljaanne=Maaleht|aeg=14. juuni 2014|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/4490274/talu-keset-metsa-vurtsitab-teatrielu|pealkiri=Talu keset metsa vürtsitab teatrielu|väljaanne=Postimees|aeg=18. mai 2018|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Mati Määrits|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7120693/polvamaa-aasta-kodanikuuhiskonna-tiitli-palvis-alle-saija-teatritalu|pealkiri=Põlvamaa aasta kodanikuühiskonna tiitli pälvis Alle-Saija teatritalu|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=28.11.2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7161691/piibujutud-naisevott-ja-printsess-tiitliga-parjatud-teatritalus|pealkiri=Piibujutud, naisevõtt ja printsess tiitliga pärjatud teatritalus|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=22.01.2021}}</ref> asutaja ja loovjuht.<ref>[https://maaelu.postimees.ee/6031964/ Talus on teatrit ja teatris on talu]. Postimees, 9. august 2018.</ref> Ta õpib Polygoni Teatrikoolis näitleja- ja lavastajaõppes (kursuse juhendaja [[Tamur Tohver]], aastast 2022). Ta on kirjutanud mitu näidendit, dramatiseeringuid, kolm lasteraamatut, muusikat ja laulusõnu.{{lisa viide}} 2016. aastal asutas ta koos [[Tsüstiline fibroos|tsüstilist fibroosi]] põdeva näitekirjaniku ja lavastaja [[Janno Puusepp|Janno Puusepaga]] MTÜ Janno Puusepa Fond,<ref>[https://novaator.err.ee/686521/ Ravimatut ALS-i põdevad inimesed rääkisid "Pealtnägijale" oma katsumustest]. ERR, 28. veebruar 2018.</ref><ref>{{Netiviide|autor=Jaanika Hunt|url=https://naistekas.delfi.ee/artikkel/83666701/als-haigete-eest-voitleja-ingrid-ulst-keegi-ei-kujuta-ette-mida-tahendab-elada-koos-lihashaigega|pealkiri=ALS-haigete eest võitleja Ingrid Ulst: keegi ei kujuta ette, mida tähendab elada koos lihashaigega|väljaanne=Delfi|aeg=30.01.2019}}</ref> eesmärgiga aidata kaasa raskeid ravimatuid haigusi (nt tsüstiline fibroos, [[Amüotroofne lateraalskleroos|ALS]], PLS) põdevate inimeste praktiliste ja tervishoiuga seotud vajaduste katmisele, mida riiklik süsteem ei toeta (näiteks energiarikaste toitesegude ja sonditoitude soetamine haige normaalse kehakaalu säilitamiseks) ning panustada haigete ja omastehooldajate kogemusnõustamisse. Alates 2019. aastast on Ingrid Ulst ka suurfilmi "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" võttepaika rajatud [[Www.filmivargamae.ee|Filmi Vargamäe külastuskeskuse]]<ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://maaelu.postimees.ee/6566762/teatritalu-looja-kaivitab-filmi-vargamae-kulastuskeskust|pealkiri=Teatritalu looja käivitab Filmi Vargamäe külastuskeskust|väljaanne=Maa Elu|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7220697/filmi-vargamae-valmistub-uueks-hooajaks|pealkiri=Filmi Vargamäe valmistub uueks hooajaks|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=09.04.2021}}</ref> <ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7295975/filmi-vargamael-markab-varvilist-ja-ergast-setomaad|pealkiri=Filmi Vargamäel märkab värvilist ja ergast Setomaad|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=19. juuli 2021|vaadatud=24. juuli 2021}}</ref>tegevjuht. == Loominguline tegevus == ===Lavastused=== * Andrus Kivirähk "Isamaa pääsukesed" (2025, Alle-Saija Teatristuudio) * Erki Aule "Mehed ei nuta" (näidendi "Torm jõe kaldal" ainetel) (2025, Kambja Püünelind) * Ingrid Ulst "Metsavennad" (2024, Alle-Saija Teatristuudio) * Juris Leimanis / Annika Rahnu / Ingrid Ulst / Svetlana Zaikova "Otila"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=18. november 2023 |pealkiri=Mustlastüdruku armastus jõuab publiku ette |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7900226/mustlastudruku-armastus-jouab-publiku-ette |vaadatud=23. novembril 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}</ref> (2023, Alle-Saija Teatristuudio ja mustlasansambel Maljarka) * Janne Eespäev / Ingrid Ulst "Unistus"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=18. mai 2023 |pealkiri=Teater tallis. Ponitalus etendub unistuse lugu. |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7776992/teater-tallis-ponitalus-etendub-unistuse-lugu |vaadatud=26. mail 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}</ref> (2023, Alle-Saija Teatristuudio ja Kirsi Ponitalu) * Émile Zola / Ingrid Ulst "Daamide Õnn"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=31. märts 2023 |pealkiri=Teatritalu näitab kauplemist, raha ja võimu |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7744036/teatritalu-naitab-kauplemist-raha-ja-voimu |vaadatud=7. aprillil 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}</ref> (2023, Alle-Saija Teatristuudio) * Anton Hansen Tammsaare / Tarmo Kruus "Armastus ja sunnitöö"<ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7523409/filmi-vargamael-naeb-armastust-ja-sunnitood|pealkiri=Filmi Vargamäel näeb armastust ja sunnitööd|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=16.05.2022|vaadatud=18.05.2022}}</ref> (2022, Alle-Saija Teatristuudio) * Andrus Kivirähk / Ingrid Ulst "Küllusliku elu õpetus" (2022, Alle-Saija Teatristuudio) * Vladislav Korzets "Koll Kalli"<ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7474114/teatritalu-kollilugu-naitab-voitlust-hea-ja-kurja-vahel?fbclid=IwAR0-PzAciAh-Lv9gB1peYVyI1BxY_UEjr4NNKXmrcCee2U3vp5jR1EKNuNs|pealkiri=Teatritalu kollilugu näitab võitlust hea ja kurja vahel|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=11. märts 2022|vaadatud=11.03.2022}}</ref> (2022, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Jõulutaadi äpardus"<ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7399297/teatritalu-viib-uue-lavastuse-keset-metsa|pealkiri=Teartritalu viib uue lavastuse keset metsa|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=02.12.2021|vaadatud=03.01.2022}}</ref> (2021, Alle-Saija Teatristuudio) *Nikolai Gogol "Naisevõtt" (2021, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Piibujutud" (2021, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Printsess Moon<ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7007583/teatritalu-toob-lavale-printsessi-loo|pealkiri=Teatritalu toob lavale printsessi loo|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=01.07.2020|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7290757/teatritalu-toob-publiku-ette-printsessi|pealkiri=Teatritalu toob publiku ette printsessi|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=12.07.2021|vaadatud=01.09.2021}}</ref>" (2020, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Komandeering" (2020, Teatritrupp Rüblik) *Ingrid Ulst "Viimased"<ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6893912/polvamaa-teatritalu-toob-puunele-tsaariperekonna-tutarde-loo|pealkiri=Põlvamaa teatritalu toob püünele tsaariperekonna tütarde loo|väljaanne=Postimees|aeg=7. veebruar 2020|vaadatud=}}</ref> (2020, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "#tulehark"<ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7636120/teatritalu-naitab-oosel-kolle-ja-sarvikuid|pealkiri=Teatritalu näitab öösel kolle ja sarvikuid|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=28. oktoober 2022|vaadatud=06.11.2022}}</ref> (2019, Alle-Saija Teatristuudio) *Eberhard Streul "Rekvisiitori tähetund" (2019, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Meile tuli Jonn" (2019, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Jonni jõulusoov" (2018, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Arenguvestlus" (2018, Alle-Saija Teatristuudio) * Janno Puusepp "Kukk" (2018, Alle-Saija Teatristuudio) * Ingrid Ulst " ... ja õunapuud õitsevad"<ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6754529/lavastaja-raske-on-moista-aga-kergem-on-maletada|pealkiri=Lavastaja: raske on mõista, aga kergem on mäletada|väljaanne=Postimees|aeg=16. august 2019|vaadatud=}}</ref> (2018, Alle-Saija Teatristuudio) *[[Nikolai Gogol]] "Surnud hinged" (2017, Alle-Saija Teatristuudio) *[[Thorbjørn Egner]] "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (2016, Alle-Saija Teatristuudio) * Ingrid Ulst / Janno Puusepp "Paradiisum" (2015, Alle-Saija Teatristuudio) * Janno Puusepp "Leselised" (2014 Alle-Saija Teatristuudio) * Ingrid Ulst "Minu jõulud" (2014, Alle-Saija Teatristuudio) *[[Hilja Valtonen]] "Asenaine" (2014, Kanepi harrastusteater / Alle-Saija Teatristuudio)<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sikk |eesnimi=Rein |kuupäev=14. juuni 2014 |pealkiri=Kanepis tegutseb teatritalu |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68868851/kanepis-tegutseb-teatritalu |vaadatud=19. juunil 2024}}</ref> ====Teatrirollid==== *A.Kivirähk "Isamaa pääsukesed", lavastaja I.Ulst - MERIKE (2025) *I.Ulst "Metsavennad", lavastaja I.Ulst - MÄE ELLA (2024) *O.Kruus / T.Kruus "Pikk tee koju"<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=13. juuni 2024 |pealkiri=Teatritalu toob lavale loo maarahva eestkõneleja saatusest |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8039828/teatritalu-toob-lavale-loo-maarahva-eestkoneleja-saatusest |vaadatud=19. juunil 2024}}</ref>, lavastaja T.Kruus - ELL MITT (2024) *É. Zola / I.Ulst "Daamide Õnn", lavastaja I.Ulst - PROUA MARTY (2023) *F. Dürrenmatt / T.Kruus "Stranitzky ja rahvuskangelane", lavastaja T.Kruus - MARIA (2022) *V. Koržets "Koll Kalli", lavastaja I.Ulst - KALLI ISA / ULLU (2022) *I. Ulst "Jõulutaadi äpardus", lavastaja I.Ulst - PIKK PÄKAPIKK (2021) *N. Gogol "Naisevõtt", lavastaja I.Ulst - ALBINA PANTELEIMONOVNA (2021) *I. Ulst "Printsess Moon", lavastaja I. Ulst – TAMARA (2020) *I. Ulst "Viimased", lavastaja I. Ulst – MARIA ROMANOVA / ALEKSANDRA FJODOROVNA (2020) *E. Williams / T. Kruus "Täpselt nagu roos", lavastaja T. Kruus – Mrs. BRAMSON (2019) *I. Ulst "Jonni jõulusoov", lavastaja I. Ulst – JONN (2018) *I. Ulst "Arenguvestlus", lavastaja I. Ulst – JUTA (2018) *J. Puusepp "Kukk", lavastaja I. Ulst – INETU NÕID (2018) * I. Ulst ". . . ja õunapuud õitsevad", lavastaja I. Ulst – URVE (2018) * J. Puusepp "Viikingitütar Ragna", lavastaja J. Puusepp – SAGA (2017) * J. Puusepp "Kangelane tuleb koju", lavastaja J. Puusepp – ABILINE (2017) *[[Signe Heiberg|S. Heiberg]] "Positiivseks 60 minutiga!", lavastaja J. Puusepp – MIIA (2017) * J. Puusepp "Hämarad märgkoerad", lavastaja J. Puusepp – LOO VAIM (2017) *[[Jean Giraudoux|J. Giraudoux]] "Trooja sõda ei tule", lavastaja T. Kruus – BUSIRIS / IRIS (2016) *[[Agatha Christie|A. Christie]] "Kümme väikest neegrit", lavastaja J. W. Sibul – Mrs. ROGERS (2016) *J. Puusepp "Proua Daam", lavastaja J. Puusepp – PREILI NÕBU (2016) * I. Ulst & J. Puusepp "Paradiisum", lavastaja I. Ulst & J. Puusepp – EMAKARU (2015) * J. B. Priestley "Nad tulid linna", lavastaja T. Kruus – DOROTHY STRITTON (2014) * I. Ulst "Minu jõulud", lavastaja I. Ulst – INGRID (2014) *[[Tarmo Kruus|T. Kruus]] "Monumentide ajatud momendid", lavastaja T. Kruus – ERINEVAD ROLLID (2014) *[[Brendan Behan|B. Behan]] "Minut minuti haaval", lavastaja T. Kruus – PÜHA HEALEY / KUBERNER / TIMUKAS (2013) *[[Leo Talimaa|L. Talimaa]] "Lonni otsib meest", lavastaja T. Mölder – MARIKA ÕUNAPUU (2014) *[[Margus Möll|M. Möll]] "Üks muinasjutt", lavastaja M. Jalas – KASS (2013) * "Peegel peeglis" M. Pernitsa "Asjade paigutus kitsas ruumis" ainetel, lavastaja T. Mölder – INGA (2013) * "Head isu!" I. Mjasnitski "Perekondlik lõunasöök" ainetel, seadnud ja lavastanud Ü. Sillamäe – HELENE (2012) * E. Jakobson, dokumentaalnäidend "Minu kohus!", lavastaja E. Jakobson – NAISKODUKAITSJA (2012) * J. Rahman "Varetepalu", lavastaja Ü. Sillamäe – MAALI (2011) * N. Gogol "Naisevõtt" (eestindatud tekst), lavastaja Ü. Sillamäe – ESMERALDA (2011) * V. Osila "Kiitus kosjakontorile", lavastaja T. Hoop – PIPI (2007) * V. Jaska "Kauge ajajõe taga", lavastaja T. Hoop – HELGE (2006) * Estraadikava emakeelepäeva tähistamiseks Kanepi Seltsimajas, seadn. T. Hoop – DAAM KOHVIKUS, PATSIENT (2007) * T. Hoop "Kui jõulud tuppa toodi", lavastaja T. Hoop – PERETÜTAR (detsember 2006){{lisa viide}} ====Osalemine filmis, telesarjades ja reklaamis==== *Alle-Saija Teatritalu, lühifilm "Eikunagimaa", stsenarist, režissöör ja operaator-monteerija (2024) *Alle-Saija Teatritalu, mängufilm "Armastus ja sunnitöö"<ref>https://filmfreeway.com/projects/2969515</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=3. veebruar 2024 |pealkiri=Tõde ja õigus: harrastusfilm Vargamäest jõuab peagi vaatajate ette |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7952237/tode-ja-oigus-harrastusfilm-vargamaest-jouab-peagi-vaatajate-ette |vaadatud=9. veebruaril 2024}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=10. august 2023 |pealkiri=Teatritalu teeb Vargamäe loost filmi |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7831393/teatritalu-teeb-vargamae-loost-filmi |vaadatud=31. oktoobril 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}</ref>, režissöör ja operaator-monteerija (2024) *[[Taska Film]], MRP Matila Röhr Productions, Film Angels Productions, "Sangarid", rež. J. Kilmi – episoodides (2017) * ETV, "Riigimehed", 2. hooaja 3. osa (22.09.2013), rež. K. Kaer – BASSEINIVALVUR (2013) * Seiklusfirma 360° "Fotojaht" reklaam, GC Meedia (2013) * TV 3, "Suletud uste taga", 3. hooaja 6. osa (21.05.2013) "Petetud pärija", rež. R. Veskemaa – EDNA RIKK (2013) * "Legendi sünd" ("Gebort der Saag"), ühekaadrifilm Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli kursusetööna, rež. M. L. Tammela – SINNIGE FROO (2012) *"Vaba maa", rež. A. Hints – RASE PRUUT (2012) * Kaljajoogi kontsentraadi reklaam (Malt OÜ), rež. V. Vidil – EMA (2011) * "Tudengimuusikal", rež. R. Meitern, M. Liira – episoodides (2009){{lisa viide}} ===Näidendid ja dramatiseeringud=== * "Metsavennad" (2024) * "Otila" (2022, J. Leimanise ainetel) * "Daamide Õnn" (2022, É. Zola ainetel) * "Unistus" (2022, idee autor J. Eespäev) * "Küllusliku elu õpetus" (2022, A. Kivirähki ainetel) * "Naisevõtt" (2020, autor N. Gogol) *"Jõulutaadi äpardus" (2020) *"Piibujutud" (2020) * "Komandeering" (2020, O. Lutsu ainetel) * "Printsess Moon" (2019) * "#tulehark" (2019) * "Viimased" (2019) * "Õnneotsijad" (2019) * "Jonni jõulusoov" (2018) * "Arenguvestlus" (2018) * "Meile tuli Jonn" (2018) * "... ja õunapuud õitsevad" (2017) * "Surnud hinged" (2016, autor N. Gogol) * "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (2016, autor T. Egner) * "Paradiisum" (2015) * "Minu jõulud" (2014) * "Asenaine" (2014, autor H. Valtonen) * "Tuulekülv" (2012, autor K. Kurmiste){{lisa viide}} ===Muu loometegevus=== * Lastelaulude plaadi "Lõbusad päevad" muusika autor ja esitaja, 2025 * Albumi "Iga kiirtee kõrval on rada" muusika esitaja, 2024 * Lavastuse "Armastus ja sunnitöö" laulusõnade ja muusika kaasautor, 2022 [[Fail:Naisevõtt 2021.jpg|pisi|Albina Panteleimonovna (Ingrid Ulst) lavastuses "Naisevõtt" (2021)]] [[Fail:Pikkpäkapikk.jpg|pisi|Pikk Päkapikk (Ingrid Ulst) koguperelavastuses "Jõulutaadi äpardus" (2021)]] [[Fail:Maria Stranitzky.jpg|pisi|Maria (Ingrid Ulst) lavastuses "Stranitzky ja rahvuskangelane" (2022)]] [[Fail:Lavastus "Pikk tee koju".jpg|pisi|Ell Mitt (Ingrid Ulst) (keskel) suvelavastuses "Pikk tee koju" (2024)]] *Lastelavastuse "Jõulutaadi äpardus" laulusõnade ja muusika autor, 2020 *"Printsess Moon<ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Printsess Moon. Luuleraamat lastele|aasta=2020|koht=Tartu|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=56}}</ref>" autor, 2020, 56 lk *"Jonn ja pühad"<ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Jonn ja pühad|aasta=2019|koht=Eesti|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=144}}</ref> autor, 2019, 144 lk *Koguperelavastuse "Printsess Moon" laulusõnade ja muusika autor, 2019 *"Jonnimetsa Jonn"<ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Jonnimetsa Jonn|aasta=2018|koht=Eesti|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=160}}</ref> autor, 2018, 160 lk *III Kagu-Eesti tantsupeo "Kuula" näitejuht, 2018 * Koguperelavastuse "Meile tuli Jonn" laulude sõnade ja muusika autor, 2018 *Lavastuse "Kukk" laulude sõnade autor (A. Rahnu muusikale), 2018 * "Vaene rikas maa: vandersellide reisikiri"<ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Vaene rikas maa: vandersellide reisikiri|aasta=2011|koht=Eesti|kirjastus=OÜ Avendre|lehekülg=96}}</ref> autor, 2011, 96 lk {{lisa viide}} === Publikatsioonid === [[Fail:Teatritalu silt.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu, suvi 2018|alt=]] * Basel II and lending to SMEs: what lies ahead?, EBS Review No 16, juuli 2003 * Rahapesu ja terrorismi finantseerimine: regulatiivsed aspektid ja finantssüsteemi kaitsmine, Juridica VII, oktoober 2003 * Finantskonglomeraatidega seotud riskid ja regulatiivne turvasüsteem, Juridica X, detsember 2003 * Linkages of Financial Groups in the European Union: Financial Conglomeration Developments in the Old and New Member States, Central European University Press, 2005, lk 150. [[Fail:Alle-Saija Teatritalu teatrisaal.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu teatrisaal, kevad 2017]] * Oma firma laenuvõimet saab ettevõtja ise hinnata, Äripäev, 19. september 2005 [[Fail:Teatritalu j.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu, jõulud 2017]] * Euroopa äriühingu mudel ja selle rakendamine finantssektori äriühingute poolt, Juridica VII, oktoober 2005 * Avaliku ja erasektori ühisprojektid on Euroopas tõusev trend, Äripäev, 17. oktoober 2005 * Suhtepangandus aitab paremini laenata, Äripäev, 19. detsember 2005 * SMS-laenudega seotud õiguslikud probleemid Eestis: kuidas tasakaalustada tarbijaotsuseid ja tarbijakaitset? MaksuMaksja nr 10, oktoober 2008 * Connecting Prepaid Cards and Retail Loans: Innovative Practical Solution or Confusing Legal Combination? Implications of the EU Financial Services Law from the Perspective of Estonia, 2 Review of Central and East European Law 34, 2009 * Legal Problems with Electronic Retail Loans: Balancing the Freedom of Contract and the Protection of Consumers—The Case of Estonia, 2 Journal of Eurasian Law 2, 2009 * Electronic Retail Lending in Estonia: Legal Limits on the Cost of Credit, 3 Review of Central and East European Law 35, 2010 * Arheoloogiapärandi kaitse tõhustamine "musta" arheoloogia probleemide valguses. Muinsuskaitse aastaraamat 2009. Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 2010 * The Problems of "Black Archaeology" in Estonia, 2 Estonian Journal of Archaeology 14, 2010 * Valk, H., Ulst I., Metssalu, J., Lillak, A. Excavations on the hill forts of south-eastern Estonia: Nooska, Kaloga, Karula, Võuküla and Lääniste, Archeological fieldwork in Estonia 2010, 2011, 49–72 * Balancing the Rights of Consumers and Lenders in Electronic Lending. Electronic Retail Lending: the Case of Estonia, LAP Lambert Academic Publishing, 2011, 200 lk * Combating Illicit Metal Detecting in Estonia, 3 Online Journal in Public Archaeology, 2013, 21–28. [http://www.arqueologiapublica.es http://www. arqueologiapublica.es] * Responsible Metal Detecting as a Tool for Enhancing the Protection of Archaeological Heritage. Archaeology in Society and Daily Life – Challenges and Co-operation in the 21th Century, Pirkanmaan Maakuntamuseo, 2013  == Viited == {{viited}} * {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Ulst, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] llbsu30iwjma0dun3cvzwoc2bcf4od8 6759518 6759386 2024-11-11T20:38:27Z 88.196.168.74 6759518 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=aprill}} [[Fail:Ingrid Ulst 2024.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu lavastaja ja näitleja Ingrid Ulst (2024)]] [[Fail:Ingrid Ulst.jpg|pisi|Ingrid Ulst Alle-Saija Teatristuudio proovis (2014)]] [[Fail:Ingrid Ulst 2023.jpg|pisi|Ingrid Ulst filmi "Armastus ja sunnitöö" võttel (2023)]] [[Fail:Ingrid Ulst production.jpg|pisi|Suvelavastus "Asenaine" (2014)]][[Fail:Ingrid Ulst production 03.jpg|pisi|Preili Nõbu (Ingrid Ulst) lavastuses "Proua Daam" (2016)]] [[Fail:Ingrid Ulst production 01.jpg|pisi|Suvelavastus "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (2016)]] [[Fail:Surnud hinged.jpg|pisi|"Surnud hinged" (2017)]][[Fail:Viikingitütar Ragna.jpg|pisi|Saga (Ingrid Ulst) lavastuses "Viikingitütar Ragna" (2017)]][[Fail:Ingrid Ulst production 02.jpg|pisi|Inetu nõid (Ingrid Ulst) suvelavastuses "Kukk" (2018)]][[Fail:Juta Arenguvestlus 2018.jpg|pisi|Juta (Ingrid Ulst) kontorikomöödias "Arenguvestlus" (2018)]][[Fail:Õunapuud.jpg|pisi|Urve (Ingrid Ulst) lavastuses "... ja õunapuud õitsevad" (2018)]][[Fail:Alle-Saija roos.jpg|pisi|Mrs Bramson (Ingrid Ulst) kriminaalpõnevikus "Täpselt nagu roos" (2019)]][[Fail:Printsess Moon Tamara.jpg|pisi|Tamara (Ingrid Ulst) lavastuses "Printsess Moon" (2020)|237x237px]][[Fail:I Ulst Viimased.jpg|pisi|234x234px|Aleksandra Fjodorovna Romanova (Ingrid Ulst) lavastuses "Viimased" (2020)]] '''Ingrid Ulst''' (sündinud [[26. märts]]il [[1977]] [[Tartu]]s) on Eesti kultuurikorraldaja, [[lavastaja]] ja [[näitleja]]. Ta on Alle-Saija Teatritalu<ref>{{Netiviide|autor=Rein Sikk|url=https://maaleht.delfi.ee/elu/kanepis-tegutseb-teatritalu?id=68868851|pealkiri=Kanepis tegutseb teatritalu|väljaanne=Maaleht|aeg=14. juuni 2014|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/4490274/talu-keset-metsa-vurtsitab-teatrielu|pealkiri=Talu keset metsa vürtsitab teatrielu|väljaanne=Postimees|aeg=18. mai 2018|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Mati Määrits|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7120693/polvamaa-aasta-kodanikuuhiskonna-tiitli-palvis-alle-saija-teatritalu|pealkiri=Põlvamaa aasta kodanikuühiskonna tiitli pälvis Alle-Saija teatritalu|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=28.11.2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7161691/piibujutud-naisevott-ja-printsess-tiitliga-parjatud-teatritalus|pealkiri=Piibujutud, naisevõtt ja printsess tiitliga pärjatud teatritalus|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=22.01.2021}}</ref> asutaja ja loovjuht.<ref>[https://maaelu.postimees.ee/6031964/ Talus on teatrit ja teatris on talu]. Postimees, 9. august 2018.</ref> Ta õpib Polygoni Teatrikoolis näitleja- ja lavastajaõppes (kursuse juhendaja [[Tamur Tohver]], aastast 2022). Ta on kirjutanud mitu näidendit, dramatiseeringuid, kolm lasteraamatut, muusikat ja laulusõnu.{{lisa viide}} 2016. aastal asutas ta koos [[Tsüstiline fibroos|tsüstilist fibroosi]] põdeva näitekirjaniku ja lavastaja [[Janno Puusepp|Janno Puusepaga]] MTÜ Janno Puusepa Fond,<ref>[https://novaator.err.ee/686521/ Ravimatut ALS-i põdevad inimesed rääkisid "Pealtnägijale" oma katsumustest]. ERR, 28. veebruar 2018.</ref><ref>{{Netiviide|autor=Jaanika Hunt|url=https://naistekas.delfi.ee/artikkel/83666701/als-haigete-eest-voitleja-ingrid-ulst-keegi-ei-kujuta-ette-mida-tahendab-elada-koos-lihashaigega|pealkiri=ALS-haigete eest võitleja Ingrid Ulst: keegi ei kujuta ette, mida tähendab elada koos lihashaigega|väljaanne=Delfi|aeg=30.01.2019}}</ref> eesmärgiga aidata kaasa raskeid ravimatuid haigusi (nt tsüstiline fibroos, [[Amüotroofne lateraalskleroos|ALS]], PLS) põdevate inimeste praktiliste ja tervishoiuga seotud vajaduste katmisele, mida riiklik süsteem ei toeta (näiteks energiarikaste toitesegude ja sonditoitude soetamine haige normaalse kehakaalu säilitamiseks) ning panustada haigete ja omastehooldajate kogemusnõustamisse. Alates 2019. aastast on Ingrid Ulst ka suurfilmi "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" võttepaika rajatud [[Www.filmivargamae.ee|Filmi Vargamäe külastuskeskuse]]<ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://maaelu.postimees.ee/6566762/teatritalu-looja-kaivitab-filmi-vargamae-kulastuskeskust|pealkiri=Teatritalu looja käivitab Filmi Vargamäe külastuskeskust|väljaanne=Maa Elu|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7220697/filmi-vargamae-valmistub-uueks-hooajaks|pealkiri=Filmi Vargamäe valmistub uueks hooajaks|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=09.04.2021}}</ref> <ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7295975/filmi-vargamael-markab-varvilist-ja-ergast-setomaad|pealkiri=Filmi Vargamäel märkab värvilist ja ergast Setomaad|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=19. juuli 2021|vaadatud=24. juuli 2021}}</ref>tegevjuht. == Loominguline tegevus == ===Lavastused=== * Andrus Kivirähk "Isamaa pääsukesed" (2025, Alle-Saija Teatristuudio) * Erki Aule "Mehed ei nuta" (näidendi "Torm jõe kaldal" ainetel) (2025, Kambja Püünelind) * Ingrid Ulst "Metsavennad" (2024, Alle-Saija Teatristuudio) * Juris Leimanis / Annika Rahnu / Ingrid Ulst / Svetlana Zaikova "Otila"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=18. november 2023 |pealkiri=Mustlastüdruku armastus jõuab publiku ette |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7900226/mustlastudruku-armastus-jouab-publiku-ette |vaadatud=23. novembril 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}</ref> (2023, Alle-Saija Teatristuudio ja mustlasansambel Maljarka) * Janne Eespäev / Ingrid Ulst "Unistus"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=18. mai 2023 |pealkiri=Teater tallis. Ponitalus etendub unistuse lugu. |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7776992/teater-tallis-ponitalus-etendub-unistuse-lugu |vaadatud=26. mail 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}</ref> (2023, Alle-Saija Teatristuudio ja Kirsi Ponitalu) * Émile Zola / Ingrid Ulst "Daamide Õnn"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=31. märts 2023 |pealkiri=Teatritalu näitab kauplemist, raha ja võimu |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7744036/teatritalu-naitab-kauplemist-raha-ja-voimu |vaadatud=7. aprillil 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}</ref> (2023, Alle-Saija Teatristuudio) * Anton Hansen Tammsaare / Tarmo Kruus "Armastus ja sunnitöö"<ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7523409/filmi-vargamael-naeb-armastust-ja-sunnitood|pealkiri=Filmi Vargamäel näeb armastust ja sunnitööd|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=16.05.2022|vaadatud=18.05.2022}}</ref> (2022, Alle-Saija Teatristuudio) * Andrus Kivirähk / Ingrid Ulst "Küllusliku elu õpetus" (2022, Alle-Saija Teatristuudio) * Vladislav Korzets "Koll Kalli"<ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7474114/teatritalu-kollilugu-naitab-voitlust-hea-ja-kurja-vahel?fbclid=IwAR0-PzAciAh-Lv9gB1peYVyI1BxY_UEjr4NNKXmrcCee2U3vp5jR1EKNuNs|pealkiri=Teatritalu kollilugu näitab võitlust hea ja kurja vahel|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=11. märts 2022|vaadatud=11.03.2022}}</ref> (2022, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Jõulutaadi äpardus"<ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7399297/teatritalu-viib-uue-lavastuse-keset-metsa|pealkiri=Teartritalu viib uue lavastuse keset metsa|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=02.12.2021|vaadatud=03.01.2022}}</ref> (2021, Alle-Saija Teatristuudio) *Nikolai Gogol "Naisevõtt" (2021, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Piibujutud" (2021, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Printsess Moon<ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7007583/teatritalu-toob-lavale-printsessi-loo|pealkiri=Teatritalu toob lavale printsessi loo|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=01.07.2020|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7290757/teatritalu-toob-publiku-ette-printsessi|pealkiri=Teatritalu toob publiku ette printsessi|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=12.07.2021|vaadatud=01.09.2021}}</ref>" (2020, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Komandeering" (2020, Teatritrupp Rüblik) *Ingrid Ulst "Viimased"<ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6893912/polvamaa-teatritalu-toob-puunele-tsaariperekonna-tutarde-loo|pealkiri=Põlvamaa teatritalu toob püünele tsaariperekonna tütarde loo|väljaanne=Postimees|aeg=7. veebruar 2020|vaadatud=}}</ref> (2020, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "#tulehark"<ref>{{Netiviide|autor=Suviste, Maarius|url=https://lounapostimees.postimees.ee/7636120/teatritalu-naitab-oosel-kolle-ja-sarvikuid|pealkiri=Teatritalu näitab öösel kolle ja sarvikuid|väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees|aeg=28. oktoober 2022|vaadatud=06.11.2022}}</ref> (2019, Alle-Saija Teatristuudio) *Eberhard Streul "Rekvisiitori tähetund" (2019, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Meile tuli Jonn" (2019, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Jonni jõulusoov" (2018, Alle-Saija Teatristuudio) *Ingrid Ulst "Arenguvestlus" (2018, Alle-Saija Teatristuudio) * Janno Puusepp "Kukk" (2018, Alle-Saija Teatristuudio) * Ingrid Ulst " ... ja õunapuud õitsevad"<ref>{{Netiviide|autor=Maarius Suviste|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6754529/lavastaja-raske-on-moista-aga-kergem-on-maletada|pealkiri=Lavastaja: raske on mõista, aga kergem on mäletada|väljaanne=Postimees|aeg=16. august 2019|vaadatud=}}</ref> (2018, Alle-Saija Teatristuudio) *[[Nikolai Gogol]] "Surnud hinged" (2017, Alle-Saija Teatristuudio) *[[Thorbjørn Egner]] "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (2016, Alle-Saija Teatristuudio) * Ingrid Ulst / Janno Puusepp "Paradiisum" (2015, Alle-Saija Teatristuudio) * Janno Puusepp "Leselised" (2014 Alle-Saija Teatristuudio) * Ingrid Ulst "Minu jõulud" (2014, Alle-Saija Teatristuudio) *[[Hilja Valtonen]] "Asenaine" (2014, Kanepi harrastusteater / Alle-Saija Teatristuudio)<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sikk |eesnimi=Rein |kuupäev=14. juuni 2014 |pealkiri=Kanepis tegutseb teatritalu |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68868851/kanepis-tegutseb-teatritalu |vaadatud=19. juunil 2024}}</ref> ====Teatrirollid==== *A.Kivirähk "Isamaa pääsukesed", lavastaja I.Ulst - MERIKE (2025) *I.Ulst "Metsavennad", lavastaja I.Ulst - MÄE ELLA (2024) *O.Kruus / T.Kruus "Pikk tee koju"<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=13. juuni 2024 |pealkiri=Teatritalu toob lavale loo maarahva eestkõneleja saatusest |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8039828/teatritalu-toob-lavale-loo-maarahva-eestkoneleja-saatusest |vaadatud=19. juunil 2024}}</ref>, lavastaja T.Kruus - ELL MITT (2024) *É. Zola / I.Ulst "Daamide Õnn", lavastaja I.Ulst - PROUA MARTY (2023) *F. Dürrenmatt / T.Kruus "Stranitzky ja rahvuskangelane", lavastaja T.Kruus - MARIA (2022) *V. Koržets "Koll Kalli", lavastaja I.Ulst - KALLI ISA / ULLU (2022) *I. Ulst "Jõulutaadi äpardus", lavastaja I.Ulst - PIKK PÄKAPIKK (2021) *N. Gogol "Naisevõtt", lavastaja I.Ulst - ALBINA PANTELEIMONOVNA (2021) *I. Ulst "Printsess Moon", lavastaja I. Ulst – TAMARA (2020) *I. Ulst "Viimased", lavastaja I. Ulst – MARIA ROMANOVA / ALEKSANDRA FJODOROVNA (2020) *E. Williams / T. Kruus "Täpselt nagu roos", lavastaja T. Kruus – Mrs. BRAMSON (2019) *I. Ulst "Jonni jõulusoov", lavastaja I. Ulst – JONN (2018) *I. Ulst "Arenguvestlus", lavastaja I. Ulst – JUTA (2018) *J. Puusepp "Kukk", lavastaja I. Ulst – INETU NÕID (2018) * I. Ulst ". . . ja õunapuud õitsevad", lavastaja I. Ulst – URVE (2018) * J. Puusepp "Viikingitütar Ragna", lavastaja J. Puusepp – SAGA (2017) * J. Puusepp "Kangelane tuleb koju", lavastaja J. Puusepp – ABILINE (2017) *[[Signe Heiberg|S. Heiberg]] "Positiivseks 60 minutiga!", lavastaja J. Puusepp – MIIA (2017) * J. Puusepp "Hämarad märgkoerad", lavastaja J. Puusepp – LOO VAIM (2017) *[[Jean Giraudoux|J. Giraudoux]] "Trooja sõda ei tule", lavastaja T. Kruus – BUSIRIS / IRIS (2016) *[[Agatha Christie|A. Christie]] "Kümme väikest neegrit", lavastaja J. W. Sibul – Mrs. ROGERS (2016) *J. Puusepp "Proua Daam", lavastaja J. Puusepp – PREILI NÕBU (2016) * I. Ulst & J. Puusepp "Paradiisum", lavastaja I. Ulst & J. Puusepp – EMAKARU (2015) * J. B. Priestley "Nad tulid linna", lavastaja T. Kruus – DOROTHY STRITTON (2014) * I. Ulst "Minu jõulud", lavastaja I. Ulst – INGRID (2014) *[[Tarmo Kruus|T. Kruus]] "Monumentide ajatud momendid", lavastaja T. Kruus – ERINEVAD ROLLID (2014) *[[Brendan Behan|B. Behan]] "Minut minuti haaval", lavastaja T. Kruus – PÜHA HEALEY / KUBERNER / TIMUKAS (2013) *[[Leo Talimaa|L. Talimaa]] "Lonni otsib meest", lavastaja T. Mölder – MARIKA ÕUNAPUU (2014) *[[Margus Möll|M. Möll]] "Üks muinasjutt", lavastaja M. Jalas – KASS (2013) * "Peegel peeglis" M. Pernitsa "Asjade paigutus kitsas ruumis" ainetel, lavastaja T. Mölder – INGA (2013) * "Head isu!" I. Mjasnitski "Perekondlik lõunasöök" ainetel, seadnud ja lavastanud Ü. Sillamäe – HELENE (2012) * E. Jakobson, dokumentaalnäidend "Minu kohus!", lavastaja E. Jakobson – NAISKODUKAITSJA (2012) * J. Rahman "Varetepalu", lavastaja Ü. Sillamäe – MAALI (2011) * N. Gogol "Naisevõtt" (eestindatud tekst), lavastaja Ü. Sillamäe – ESMERALDA (2011) * V. Osila "Kiitus kosjakontorile", lavastaja T. Hoop – PIPI (2007) * V. Jaska "Kauge ajajõe taga", lavastaja T. Hoop – HELGE (2006) * Estraadikava emakeelepäeva tähistamiseks Kanepi Seltsimajas, seadn. T. Hoop – DAAM KOHVIKUS, PATSIENT (2007) * T. Hoop "Kui jõulud tuppa toodi", lavastaja T. Hoop – PERETÜTAR (detsember 2006){{lisa viide}} ====Osalemine filmis, telesarjades ja reklaamis==== *Alle-Saija Teatritalu, lühifilm "Eikunagimaa"<ref>https://filmfreeway.com/projects/3287198</ref>, stsenarist, režissöör ja operaator-monteerija (2024) *Alle-Saija Teatritalu, mängufilm "Armastus ja sunnitöö"<ref>https://filmfreeway.com/projects/2969515</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=3. veebruar 2024 |pealkiri=Tõde ja õigus: harrastusfilm Vargamäest jõuab peagi vaatajate ette |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7952237/tode-ja-oigus-harrastusfilm-vargamaest-jouab-peagi-vaatajate-ette |vaadatud=9. veebruaril 2024}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suviste |eesnimi=Maarius |kuupäev=10. august 2023 |pealkiri=Teatritalu teeb Vargamäe loost filmi |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7831393/teatritalu-teeb-vargamae-loost-filmi |vaadatud=31. oktoobril 2023 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees}}</ref>, režissöör ja operaator-monteerija (2024) *[[Taska Film]], MRP Matila Röhr Productions, Film Angels Productions, "Sangarid", rež. J. Kilmi – episoodides (2017) * ETV, "Riigimehed", 2. hooaja 3. osa (22.09.2013), rež. K. Kaer – BASSEINIVALVUR (2013) * Seiklusfirma 360° "Fotojaht" reklaam, GC Meedia (2013) * TV 3, "Suletud uste taga", 3. hooaja 6. osa (21.05.2013) "Petetud pärija", rež. R. Veskemaa – EDNA RIKK (2013) * "Legendi sünd" ("Gebort der Saag"), ühekaadrifilm Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli kursusetööna, rež. M. L. Tammela – SINNIGE FROO (2012) *"Vaba maa", rež. A. Hints – RASE PRUUT (2012) * Kaljajoogi kontsentraadi reklaam (Malt OÜ), rež. V. Vidil – EMA (2011) * "Tudengimuusikal", rež. R. Meitern, M. Liira – episoodides (2009){{lisa viide}} ===Näidendid ja dramatiseeringud=== * "Metsavennad" (2024) * "Otila" (2022, J. Leimanise ainetel) * "Daamide Õnn" (2022, É. Zola ainetel) * "Unistus" (2022, idee autor J. Eespäev) * "Küllusliku elu õpetus" (2022, A. Kivirähki ainetel) * "Naisevõtt" (2020, autor N. Gogol) *"Jõulutaadi äpardus" (2020) *"Piibujutud" (2020) * "Komandeering" (2020, O. Lutsu ainetel) * "Printsess Moon" (2019) * "#tulehark" (2019) * "Viimased" (2019) * "Õnneotsijad" (2019) * "Jonni jõulusoov" (2018) * "Arenguvestlus" (2018) * "Meile tuli Jonn" (2018) * "... ja õunapuud õitsevad" (2017) * "Surnud hinged" (2016, autor N. Gogol) * "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (2016, autor T. Egner) * "Paradiisum" (2015) * "Minu jõulud" (2014) * "Asenaine" (2014, autor H. Valtonen) * "Tuulekülv" (2012, autor K. Kurmiste){{lisa viide}} ===Muu loometegevus=== * Lastelaulude plaadi "Lõbusad päevad" muusika autor ja esitaja, 2025 * Albumi "Iga kiirtee kõrval on rada" muusika esitaja, 2024 * Lavastuse "Armastus ja sunnitöö" laulusõnade ja muusika kaasautor, 2022 [[Fail:Naisevõtt 2021.jpg|pisi|Albina Panteleimonovna (Ingrid Ulst) lavastuses "Naisevõtt" (2021)]] [[Fail:Pikkpäkapikk.jpg|pisi|Pikk Päkapikk (Ingrid Ulst) koguperelavastuses "Jõulutaadi äpardus" (2021)]] [[Fail:Maria Stranitzky.jpg|pisi|Maria (Ingrid Ulst) lavastuses "Stranitzky ja rahvuskangelane" (2022)]] [[Fail:Lavastus "Pikk tee koju".jpg|pisi|Ell Mitt (Ingrid Ulst) (keskel) suvelavastuses "Pikk tee koju" (2024)]] *Lastelavastuse "Jõulutaadi äpardus" laulusõnade ja muusika autor, 2020 *"Printsess Moon<ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Printsess Moon. Luuleraamat lastele|aasta=2020|koht=Tartu|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=56}}</ref>" autor, 2020, 56 lk *"Jonn ja pühad"<ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Jonn ja pühad|aasta=2019|koht=Eesti|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=144}}</ref> autor, 2019, 144 lk *Koguperelavastuse "Printsess Moon" laulusõnade ja muusika autor, 2019 *"Jonnimetsa Jonn"<ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Jonnimetsa Jonn|aasta=2018|koht=Eesti|kirjastus=MTÜ Alle-Saija Teatritalu|lehekülg=160}}</ref> autor, 2018, 160 lk *III Kagu-Eesti tantsupeo "Kuula" näitejuht, 2018 * Koguperelavastuse "Meile tuli Jonn" laulude sõnade ja muusika autor, 2018 *Lavastuse "Kukk" laulude sõnade autor (A. Rahnu muusikale), 2018 * "Vaene rikas maa: vandersellide reisikiri"<ref>{{Raamatuviide|autor=Ingrid Ulst|pealkiri=Vaene rikas maa: vandersellide reisikiri|aasta=2011|koht=Eesti|kirjastus=OÜ Avendre|lehekülg=96}}</ref> autor, 2011, 96 lk {{lisa viide}} === Publikatsioonid === [[Fail:Teatritalu silt.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu, suvi 2018|alt=]] * Basel II and lending to SMEs: what lies ahead?, EBS Review No 16, juuli 2003 * Rahapesu ja terrorismi finantseerimine: regulatiivsed aspektid ja finantssüsteemi kaitsmine, Juridica VII, oktoober 2003 * Finantskonglomeraatidega seotud riskid ja regulatiivne turvasüsteem, Juridica X, detsember 2003 * Linkages of Financial Groups in the European Union: Financial Conglomeration Developments in the Old and New Member States, Central European University Press, 2005, lk 150. [[Fail:Alle-Saija Teatritalu teatrisaal.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu teatrisaal, kevad 2017]] * Oma firma laenuvõimet saab ettevõtja ise hinnata, Äripäev, 19. september 2005 [[Fail:Teatritalu j.jpg|pisi|Alle-Saija Teatritalu, jõulud 2017]] * Euroopa äriühingu mudel ja selle rakendamine finantssektori äriühingute poolt, Juridica VII, oktoober 2005 * Avaliku ja erasektori ühisprojektid on Euroopas tõusev trend, Äripäev, 17. oktoober 2005 * Suhtepangandus aitab paremini laenata, Äripäev, 19. detsember 2005 * SMS-laenudega seotud õiguslikud probleemid Eestis: kuidas tasakaalustada tarbijaotsuseid ja tarbijakaitset? MaksuMaksja nr 10, oktoober 2008 * Connecting Prepaid Cards and Retail Loans: Innovative Practical Solution or Confusing Legal Combination? Implications of the EU Financial Services Law from the Perspective of Estonia, 2 Review of Central and East European Law 34, 2009 * Legal Problems with Electronic Retail Loans: Balancing the Freedom of Contract and the Protection of Consumers—The Case of Estonia, 2 Journal of Eurasian Law 2, 2009 * Electronic Retail Lending in Estonia: Legal Limits on the Cost of Credit, 3 Review of Central and East European Law 35, 2010 * Arheoloogiapärandi kaitse tõhustamine "musta" arheoloogia probleemide valguses. Muinsuskaitse aastaraamat 2009. Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 2010 * The Problems of "Black Archaeology" in Estonia, 2 Estonian Journal of Archaeology 14, 2010 * Valk, H., Ulst I., Metssalu, J., Lillak, A. Excavations on the hill forts of south-eastern Estonia: Nooska, Kaloga, Karula, Võuküla and Lääniste, Archeological fieldwork in Estonia 2010, 2011, 49–72 * Balancing the Rights of Consumers and Lenders in Electronic Lending. Electronic Retail Lending: the Case of Estonia, LAP Lambert Academic Publishing, 2011, 200 lk * Combating Illicit Metal Detecting in Estonia, 3 Online Journal in Public Archaeology, 2013, 21–28. [http://www.arqueologiapublica.es http://www. arqueologiapublica.es] * Responsible Metal Detecting as a Tool for Enhancing the Protection of Archaeological Heritage. Archaeology in Society and Daily Life – Challenges and Co-operation in the 21th Century, Pirkanmaan Maakuntamuseo, 2013  == Viited == {{viited}} * {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Ulst, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] ie66b0j8m8ryg192pihxru8987ihna5 Biograafiad (Mi) 0 417459 6759300 6758191 2024-11-11T12:51:38Z Velirand 67997 /* Mic */ 6759300 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Mi)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Mi". == Mia == *[[Mia (Eesti laulja)|Mia]], eesti laulja (1987–) *[[Michaił Miaśnikovič‎]], Valgevene poliitik (1950–) == Mib == *[[Fu'ād al-Mibaza‘]], Tuneesia poliitik ja diplomaat (1933–) == Mic == *[[Glenn Micallef]], Malta riigiametnik ja poliitik (1989–) *[[George Michael]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1963–2016) *[[Kenti prints Michael|Michael]], Kenti prints, Briti kuningliku perekonna liige (1942–) *[[Kenti printsess Michael|Michael]], Kenti printsi Michaeli abikaasa, Briti kuningliku perekonna liige (1945–) *[[Michael I]], Bütsantsi keiser (suri 844) *[[Ib Michael]], taani kirjanik (1945–) *[[Michael Michaelsen]], Taani poksija (1899–1970) *[[Kristen Michal]], Eesti poliitik (1975–) *[[Nikolaus Michalek]], Austria notar ja parteitu poliitik (1940–) *[[Alyson Michalka]], Ameerika Ühendriikide laulja, näitleja, kitarrist ja pianist (1989–) *[[Jacek Michałowski]], Poola riigiametnik ja ühiskonnategelane (1955–) *[[Andreas Michalsen]], saksa arst ja toitumisteadlane (1961–) *[[Henri Michaux]], Belgia kirjanik ja kunstnik (1899–1984) *[[Anneliese Michel]] (1952–1976) *[[Charles Michel]], Belgia poliitik (1975–) *[[James Michel]], Seišellide poliitik (1945–) *[[Louise Michel]], prantsuse anarhist, õpetaja (1830–1905) *[[Michelangelo]], itaalia kunstnik (1475–1564) *[[Lea Michele]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1986–) *[[Roberto Micheletti]], Hondurase poliitik (1943–) *[[Roger Michelot]], Prantsusmaa poksija (1912–1993) *[[Albert Abraham Michelson]], Ameerika füüsik (1852–1931) *[[August Michelson]], Eesti näitleja ja tantsija (1880–1952) *[[August Michelson (metsateadlane)|August Michelson]], eesti metsateadlane (1897–1953) *[[Eduard Michelson]], läti päritolu arst, [[Lydia Koidula]] abikaasa (1845–1907) *[[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, tõlkija, toimetaja ja kirjanik (1929–2024) *[[Hermann Michelson]], eesti agrokeemik (1910–1971) *[[Lembit Michelson]], eesti fotograaf (1960–) *[[Niccolò Michetti]], itaalia arhitekt (1675–1759) *[[Francesca Michielin]], itaalia laulja *[[Michiko]], Jaapani keisrinna (1934–) *[[Adam Michnik]], Poola poliitik ja ajakirjanik (1946–) *[[Adam Mickiewicz]], poola kirjanik (1798–1855) *[[Alexander Mickwitz]], Eesti agrokeemik (1892–?) *[[Camilla Mickwitz]], Soome lastekirjanik, illustraator ja multifilmide looja (1934–1989) *[[Carl Ferdinand Mickwitz]], eesti keele lektor Tartu Ülikoolis (1811–1880) *[[Carl Johann Friedrich Mickwitz]], Eesti vaimulik (1781–1821) *[[Christoph Friedrich Mickwitz]], Eesti vaimulik (1842–1898) *[[Christoph Friedrich Mickwitz III]], Eesti vaimulik (1773–1851) *[[Christoph Friedrich Mickwitz noorem]], Eesti vaimulik (1743–1801) *[[Christoph Friedrich Mickwitz vanem]], Eesti vaimulik (1696–1748) *[[Christoph von Mickwitz]], baltisaksa päritolu Eesti luuletaja, pedagoog, ajakirjanik ja poliitik (1850–1924) *[[Dietrich Georg Mickwitz]], Eesti vaimulik (1778–1846) *[[Eugen Mickwitz (vanem)|Eugen Mickwitz]], Eesti vaimulik (1806–1877) *[[Eugen Mickwitz (noorem)|Eugen Mickwitz]], Eesti vaimulik, eelmise poeg (1837–1925) *[[Friedrich Mickwitz]], Eesti vaimulik (1878–1962) *[[Immanuel Mickwitz]], Eesti vaimulik (1748–1802) *[[Johannes Ernst Mickwitz]], Eesti vaimulik (1855–1924) *[[Justus Johannes Mickwitz]], Eesti vaimulik (1786–1841) *[[Woldemar Mickwitz]], Eesti vaimulik (1813–1899) == Mid == *[[Alexander Theodor von Middendorff]], baltisaksa-eesti biogeograaf ja zooloog (1815–1894) *[[Charles Middleton]], ameerika filminäitleja (1874–1949) *[[Jacob Middleton]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Mary Midgley]], inglise filosoof (1919–2018) *[[Erik Midtgarden]], norra jalgpallur (1987–) *[[Fredrik Midtsjø]], norra jalgpallur (1993–) == Mie == *[[Wolfgang Mieder]], folklorist ja fraseoloog, germanistika ja medievistika ekspert (1944–) *[[Paul Mielberg]], Eesti arhitekt (1881–1942) *[[Andy Miele]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Ludwig Mies van der Rohe]], saksa arhitekt (1886–1969) *[[Jacques Mieses]], juudi maletaja (1865–1954) *[[Michael Miess]], Austria diplomaat (1953–) *[[Normunds Miezis]], läti maletaja (1971–) *[[Juha Mieto]], Soome suusataja ja poliitik (1949–) *[[Alma-Sofia Miettinen]], soome laulja, laulukirjutaja ja muusik (1996–) *[[Martti Miettunen]], Soome poliitik (1907–2002) *[[China Miéville]], inglise kirjanik ja õigusteadlane (1972–) == Mif == *[[Toshirō Mifune]], jaapani näitleja (1920–1997) == Mig == *[[Margarita Miglau]], vene ooperilaulja (1926–2013) *[[Nicolas Mignard]], prantsuse maalikunstnik (1606–1668) *[[Pierre Mignard]], prantsuse maalikunstnik (1612–1695) *[[Jacques Paul Migne]], prantsuse vaimulik ja kirjastaja (1800–1875) *[[Simon Mignolet]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Miguel I]], Portugali kuningas (1802–1866) *[[Jelena Migunova]], Venemaa jooksja (1984–) == Mih == *[[Florența Mihai]], Rumeenia tennisist (1955–2015) *[[Mihai I]], Rumeenia kuningas (1921–2017) *[[Zorana Mihajlović]], Serbia poliitik (1970–) *[[Franjo Mihalić]], Jugoslaavia jooksja (1920–2015) *[[Filip Mihaljević]], Horvaatia kuulitõukaja (1994–) *[[Malaika Mihambo]], Saksamaa kaugushüppaja (1994–) *[[Mihhail I Fjodorovitš]], Vene tsaar *[[Mihhail II]], Venemaa keiser (1878–1918) *[[Svjatoslav Mihhailjuk]], ukraina korvpallur (1997–) *[[Andrei Mihhailov]], Eesti kurjategija *[[Nikita Mihhailov]], Eesti jalgpallur (2002–) *[[Elviira Mihhailova]], Eesti tõlkija (1943–2018) *[[Jevgenija Mihhailova]], Sahha riigitegelane ja pedagoogikateadlane (1949–) *[[Tanja Mihhailova]], Eesti laulja ja näitleja (1983–) *[[Jelena Mihhailovskaja]], Venemaa kabetaja (1949–1995) *[[Georgi Pavlovitš Mihhailovski]], Eesti geoloogiaõppejõud (1870–1912) *[[Konstantin Mihhailovski]], Venemaa insener ja kõrge riigiametnik (1834–1909) *[[Aleksandr Mihhailovski-Danilevski]], vene sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1789–1848) *[[Juri Mihhaljov]], Eesti lavastaja (1947–2019) *[[Artjom Mihhalkov]], vene filminäitleja ja filmilavastaja (1975–) *[[Nikita Mihhalkov]], vene filmilavastaja ja näitleja (1945–) *[[Sergei Mihhalkov]], vene kirjanik (1913–2009) *[[Ilja Mihhejev]], Venemaa jäähokimängija (1994–) *[[Sergei Mihhejev]], vene helikopterikonstruktor (1938–) *[[Alla Mihhejeva]], vene näitleja ja telesaatejuht (1989–) *[[Leonid Mihhelson]], vene oligarh (1955–) *[[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf (1982–) *[[Dagne Mihkels]], eesti pressiesindaja ja ajakirjanik *[[Kalle Mihkels]], Eesti meediategelane ja poliitik (1945–) *[[Madis Mihkels]], eesti jalgrattur (2003–) *[[Aivar Mihkelson]], eesti kitarrist (1960–) *[[Ann Mihkelson]] (1945–) *[[Arnold Mihkelson]] *[[Ene Mihkelson]], eesti kirjanik (1944–2017) *[[Hans Mihkelson]] *[[Immo Mihkelson]], eesti muusikaajakirjanik (1959–) *[[Johann Mihkelson]], eesti ametiühingutegelane (1907–1992) *[[Kaie Mihkelson]], eesti näitleja (1948–) *[[Marko Mihkelson]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1969–) *[[Peeter Mihkelson]] (1842–1914) *[[Sirje Mihkelson]], eesti ajakirjanik *[[Tõnis Mihkelson]], eesti arhitekt (sündis 1887) *[[Vello Mihkelson]], eesti põlevkivikeemik (1921–1981) *[[Virgo Mihkelsoo]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Karl Mihkla]], eesti kirjandus- ja keeleteadlane (1901–1980) *[[Andrei Mihnevitš]], valgevene kuulitõukaja (1976–) *[[Sergei Dmitrijevitš Mihnov]], arstiteadlane (1860–1924) *[[MaryAnn Mihychuk]], ukraina päritolu Kanada poliitik (1955–) == Mii == *[[Avo Miidel]], eesti kvaternaarigeoloog (1933–) *[[Heigo Miidla]], eesti taimefüsioloog (1919–1989) *[[Indrek Miidla]], Eestist pärit USA-s töötav kirurg (1956–) *[[Arvi Miido]], eesti dirigent (1956–) *[[Eustaatius Miido]], Eesti sõjaväelane (1893–1978) *[[Aarne Miikmaa]], eesti kunstnik (1908–1942) *[[Ernst Miil]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Jakob Miil]], eesti tõstja ja maadleja (1888–1964) *[[Karl Miil]], Eesti sõjaväelane (1897–1933) *[[Kärt Miil]], eesti raamatukogutegelane ja õigusinfospetsialist (1951–2016) *[[Hans Miilberg]], eesti laulja (1945–2020) *[[Kersti Miilen]], eesti filmimonteerija (1950–) *[[Kristiine Miilen]], eesti võrkpallur (1996–) *[[Markus Miiter]], eesti jalgpallur (2005–) == Mik == *[[Alar Mik]], eesti kogukonnaaktivist (1983–) *[[Mika]], laulja (1983–) *[[Aavo-Valdur Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja geneetik (1941–) *[[Henn Mikelsaar]], eesti kirjanik ja bioloog (1943–) *[[Marika Mikelsaar]], eesti mikrobioloog (1938–) *[[Neeme-Õnneleid Mikelsaar]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1910–1990) *[[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (1939–2022) *[[Ustav-Esko Mikelsaar]], eesti kirjanik ja biokeemik (1943–) *[[Vladas Mikėnas]], leedu maletaja ja malekohtunik (1910–1992) *[[Ly Mikheim]], eesti eripedagoog (1960–) *[[Karl Mikita]], eesti tööstur (1879–1933) *[[Valdur Mikita]], eesti kirjanik ja semiootik (1970–) *[[Arnold Mikiver]], eesti õpetaja (1896–1968) *[[Carmen Mikiver]], eesti näitleja (1964–) *[[Ilmar Mikiver]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1920–2010) *[[Jakob Mikiver]], eesti kellassepp ja rahvaluulekoguja (1881–1964) *[[Maarija Mikiver]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Marju Mikiver]], eesti raamatukogutegelane (1928–2013) *[[Mikk Mikiver]], eesti lavastaja ja näitleja (1937–2006) *[[Olev Mikiver]], väliseesti kunstnik (1922–1994) *[[Tõnu Mikiver]], eesti näitleja (1943–2017) *[[Angelika Mikk]], eesti ooperilaulja ja näitleja (1973–) *[[Arne Mikk]], eesti muusikalavastaja (1934–) *[[Boris Mikk]], eesti raamatukogundustegelane (1922–2007) *[[Gunnar Mikk]], eesti korv- ja võrkpallur (1906–1984) *[[Ilmar Mikk]], eesti tehnikateadlane (1925–1989) *[[Jaan Mikk]], eesti haridusteadlane (1939–) *[[Mart Mikk]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Mihail Mikk]], Eesti sõjaväelane (1896–1941) *[[Ofelia Mikk]], eesti televisioonidiktor *[[Tiina Mikk]], eesti jurist ja õppejõud (1976–) *[[Tõnu Mikk]], eesti näitleja (1941–2018) *[[Urmas Mikk]], eesti graafik, linnaametnik ja kirjanik (1957–1999) *[[Vello Mikk]], eesti raadioajakirjanik (1938–2018) *[[Olga Mikk-Krull]], eesti laulja (1887–1980) *[[Benno Mikkal]], eesti näitleja (1912–1981) *[[Epp Mikkal]], eesti dramaturg ja teatripedagoog (1942) *[[Valdek Mikkal]], eesti keemik (1929–2016) *[[Helju Mikkel]], eesti rahvatantsupedagoog (1925–2017) *[[Jaan Mikkel]], eesti teatritegelane (1937–) *[[Maanus Mikkel]], eesti keraamik (1956–) *[[Friedrich Volrad Mikkelsaar]], eesti haridustegelane (1886–1930) *[[Hilda Mikkelsaar]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1906–1969) *[[Andreas Mikkelsen]], norra rallisõitja (1989–) *[[Mads Mikkelsen]], taani filminäitleja (1965–) *[[Tobias Mikkelsen]], taani jalgpallur (1986–) *[[Pål Gunnar Mikkelsplass]], norra murdmaasuusataja (1961–) *[[Henn Mikkin]], eesti psühholoog (1947–2004) *[[Lepo Mikko]], eesti kunstnik (1911–1978) *[[Madis Mikko]], eesti ajakirjanik ja riigiametnik (1963–) *[[Marianne Mikko]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1961–) *[[Hannu Mikkola]], Soome rallisõitja (1942–2021) *[[Johannes Mikkola]], eesti poliitik (1914–2002) *[[Marja-Leena Mikkola]], soome kirjanik *[[Matti Mikkola]], soome õigusteadlane (1945–) *[[Niko Mikkola]], soome jäähokimängija (1996–) *[[Krista Mikkonen]], Soome poliitik (1972–) *[[Simo Mikkonen]], soome ajaloolane (1978–) *[[Arno Mikkor]], eesti fotograaf (1975–) *[[Endrik Mikkor]], Eesti raamatukogundustegelane (1870–1942) *[[Ilmar Mikkor]], eesti näitleja (1945–) *[[Johanna Mikl-Leitner]], Austria poliitik (1964–) *[[Wilhelm Miklas]], Austria poliitik (1872–1956) *[[Aleksandr Nikolajevitš Miklaševski]], õigusteadlane (1864–1911) *[[Nikolai Mikluhho-Maklai]], Venemaa maadeuurija, etnoloog, antropoloog ja bioloog (1846–1888) *[[Mare Mikoff]], eesti skulptor (1941–) *[[Matthau Mikojan]] (Matti Mikkonen), soome laulja (1982–) *[[Stanisław Mikołajczyk]], Poola poliitik (1901–1966) *[[Eino Mikomägi]], eesti agronoom ja koolijuht (1932–2015) *[[Eliise Mikomägi]], eesti jõutõstja (2003–) *[[Eve Mikone]], eesti keele ja kultuuri õpetaja, raamatute koostaja ja tõlk (1966–) *[[Aili Miks]], eesti ajakirjanik, koduloolane ja kultuuritegelane (1937–) *[[Silja Miks]], eesti näitleja (1982–) *[[Sven Mikser]], Eesti poliitik (1973–) *[[Evald Mikson]], Eesti jalgpallur ja riigiametnik (1911–1993) *[[Eve Mikson]], eesti koolijuht (1974–) *[[Julius Octavianus Mikszewicz]] (1824–1878) *[[Kamil Mikulčík]], slovaki laulja (1977–) *[[Roman Mikulec]], Slovakkia poliitik ja endine sõjaväelane (1972–) *[[Ivan Mikulić]], horvaadi laulja (1968–) *[[Stanisław Mikulski]], poola näitleja (1929–2014) *[[Rudolf Mikumägi]], Eesti sõjaväelane (1904–1943) *[[Tarmo Mikussaar]], eesti fotograaf (1970–) *[[Vladimir Mikuševitš]], vene kirjanik ja tõlkija (1936–2024) *[[Algirdas Mikutis]], leedu teatrilavastaja (1957–) == Mil == *[[Mihhail Mil]], Nõukogude Liidu helikopterikonstruktor (1909–1970) *[[Kristóf Milák]], Ungari ujuja (2000–) *[[Ignacio Milam Tang]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1940–) *[[Enzo Moavero Milanesi]], Itaalia õigusteadlane ja poliitik (1954–) *[[Lili Milani]], pärsia päritolu Eesti geeniteadlane (1981–) *[[Alyssa Milano]], USA näitleja ja laulja (1972–) *[[Sonny Milano]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Philip Milanov]], Belgia kettaheitja (1995–) *[[Zoran Milanović]], Horvaatia poliitik (1966–) *[[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (1934–2024) *[[Jakov Milatović]], Montenegro poliitik (1986–) *[[Aleksander Mildeberg]], eesti graafik (1902–1977) *[[Jüri Mildeberg]], eesti kunstnik (1965–) *[[Oskar Mildebrath]], baltisaksa proviisor (1849–1900) *[[Egert Milder]], eesti laulja ja endine jalgpallur (1989–) *[[Meelis Milder]], eesti ärimees (1958–) *[[Vasile Milea]], Rumeenia sõjaväelane ja riigitegelane (1927–1989) *[[Javier Milei]], Argentina poliitik (1970–) *[[Nikola Milenković]], serbia jalgpallur (1997–) *[[Zdeněk Miler]], tšehhi illustraator ja multifilmilavastaja (1921–2011) *[[Robert Miles]], Itaalia muusik ja DJ (1969–2017) *[[Stanley Milgram]], USA sotsiaalpsühholoog (1933–1984) *[[Darius Milhaud]], prantsuse helilooja (1892–1974) *[[Christina Milian]], USA laulja ja näitleja (1981–) *[[Héctor Milián]], Kuuba maadleja (1968–) *[[David Miliband]], Suurbritannia poliitik (1965–) *[[Ed Miliband]], Suurbritannia poliitik (1969–) *[[Ralph Miliband]], Suurbritannia sotsioloog (1924–1994) *[[Arkadiusz Milik]], poola jalgpallur (1994–) *[[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (1947–) *[[Sergej Milinković-Savić]], serbia jalgpallur (1995–) *[[Vanja Milinković-Savić]], serbia jalgpallur (1997–) *[[Željko Milinovič]], Sloveenia jalgpallur (1969–) *[[Cristin Milioti]], USA näitleja (1985–) *[[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Diego Milito]], Argentina jalgpallur (1979–) *[[Gabriel Milito]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1980–) *[[Alex Milits]], Rootsi eesti ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (1932–2012) *[[Klaus Militzer]], saksa ajaloolane (1940–2022) *[[Matti Milius]], eesti kunstikoguja (1945–2015) *[[Luka Milivojević]], Serbia jalgpallur (1991–) *[[August Miljan]], eesti botaanik (1889–1973) *[[Jaan Miljan]], eesti ehitusteadlane ja orienteeruja (1947–2020) *[[Mait Miljan]], eesti majandusteadlane (1939–2007) *[[Margo Miljand]], Eesti endine poliitik (1970–) *[[Karel Miljon]], Hollandi poksija (1984–) *[[Pelle Miljoona]], soome muusik (1955–) *[[Andrei Miljutin]], Eesti zooloog (1953–) *[[Juri Miljutin]], vene helilooja (1903–1968) *[[Remi Milk]], Eesti sõjaväelendur (1920–1991) *[[Ernst Mill]], eesti arstiteadlane (1896–1987) *[[James Mill]], ajaloolane ja filosoof (1773–1836) *[[John Stuart Mill]], inglise filosoof (1806–1873) *[[Martin Mill]], eesti näitleja (1983–) *[[Curtis Millage]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1981–) *[[Liam Millar]], Kanada jalgpallur (1999–) *[[Juan José Millás]], hispaania kirjanik ja ajakirjanik (1946–) *[[Edna St. Vincent Millay]], ameerika luuletaja ja proosakirjanik (1892–1950) *[[Anna Maria Millend]], eesti kergejõustiklane (tõkkejooksja) (2004–) *[[Aleksander Miller]], Eesti sõjaväelane (1893–1937) *[[Aleksei Miller]], USA riigiametnik (1962–) *[[Andrea Miller]], Uus-Meremaa kergejõustiklane (1982–) *[[Arthur Miller]], USA kirjanik (1915–2005) *[[Ben Miller]], inglise koomik, näitleja ja režissöör (1966–) *[[Bode Miller]], USA mäesuusataja (1977–) *[[Chris Miller]], USA lavastaja (1968–) *[[Claude Miller]], prantsuse filmilavastaja (1942–2012) *[[Colin Miller]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[David Miller (poliitikateoreetik)|David Miller]], inglise poliitikateoreetik (1946–) *[[David Miller (muusik)|David Miller]], USA kantrilaulja (1883–1953) *[[David Miller (režissöör)|David Miller]], USA filmilavastaja (1909–1992) *[[David Miller (filosoof)|David Miller]], inglise filosoof (1942–) *[[David Miller (poliitik)|David Miller]], Kanada poliitik (1958–) *[[David S. Miller]], USA informaatik, Linuxi arendaja (1974–) *[[Eugen Miller]], Venemaa sõjaväelane (1867–1939) *[[George Miller]], Austraalia filmirežissöör, stsenarist ja produtsent *[[Glenn Miller]] (1904–1944) USA džässmuusik *[[Hal Miller]], USA filminäitleja (1935–2017) *[[Henry Miller]], USA kirjanik (1891–1980) *[[Igor Miller]], eesti vaimulik *[[Jonathan Miller]], inglise lavastaja, näitleja, humorist ja arst (1934–2019) *[[Jüri Miller]], eesti arst (1951–) *[[Kristie Miller]], USA filosoof *[[Leila Miller]], eesti laulja (1961–) *[[Leszek Miller]], Poola poliitik (1946–) *[[Madeline Miller]], USA kirjanik (1978–) *[[Martin Miller]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Matt K. Miller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1960–) *[[Mulgrew Miller]], USA džässpianist (1955–2013) *[[Neal Elgar Miller]], USA eksperimentaalpsühholoog (1909–2002) *[[Philip Miller]], šoti päritolu inglise aednik ja botaanik (1691–1771) *[[Reggie Miller]], USA korvpallur (1965–) *[[Rein Miller]], Eesti rahandustegelane, poliitik ja sporditegelane (1938–2017) *[[Ryan Miller]], endine USA jäähokimängija (1980–) *[[Shaunae Miller]], Bahama sprinter (1994–) *[[Stanley Miller]], USA keemik (1930–2007) *[[Urve Miller]], eesti paleontoloog (1930–2015) *[[Voldemar Miller]], eesti raamatuteadlane (1911–2006) *[[Walter M. Miller]], USA ulmekirjanik (1923–1996) *[[Wentworth Miller]], näitleja (1972–) *[[Kate Miller-Heidke]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1981–) *[[Alexandre Millerand]], Prantsusmaa jurist ja poliitik (1859–1943) *[[Olaf Millert]], eesti psühholoog USAs (1924–2017) *[[Linold Milles]], eesti skaudijuht, seltskonnategelane ja elektriinsener (1921–2002) *[[Jean François Millet]], prantsuse kunstnik (1814–1875) *[[Kate Millett]], USA feminist (1934–2017) *[[Mark Milley]], Ameerika Ühendriikide kindral (1958–) *[[Mark Milligan]], Austraalia jalgpallur (1985–) *[[Tony Milligan]], Briti filosoof (1966–) *[[Robert Andrews Millikan]], USA füüsik (1868–1953) *[[Ruth Garrett Millikan]], ameerika filosoof (1933–) *[[Madis Milling]], eesti näitleja (1970–2022) *[[Tõnis Milling]], eesti peo- ja õhtujuht (1976–) *[[Ilmar Milliste]], eesti alpinist (1928–2008) *[[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja (1982–) *[[Theodore Millon]], USA psühholoog (1928–2014) *[[John Atta Mills]], Ghana poliitik (1944–2012) *[[Robert Mills]], USA füüsik (1927–1999) *[[Millus]], brittide kuningas *[[Karl Millöcker]], Austria helilooja ja dirigent (1842–1899) *[[John Milne]], Briti geoloog ja mäeinsener (1850–1913) *[[Brenda Milner]], inglise päritolu Kanada psühholoog (1918–) *[[James Milner]], Inglismaa jalgpallur (1986–) *[[Juri Milner]], Venemaa ettevõtja, riskikapitalist ja metseen (1972–) *[[John Milnor]], USA matemaatik (1931–) *[[Eero Milonoff]], soome näitleja (1980–) *[[Dragomir Milošević]], serbia sõjakurjategija (1942–) *[[Slobodan Milošević]], Jugoslaavia poliitik (1941–2006) *[[Czesław Miłosz]], poola kirjanik (1911–2004) *[[Vladimir Milov]], Venemaa poliitikategelane (1972–) *[[Alika Milova]], Eesti laulja (2002–) *[[Maksim Milovanov]], Eesti tele- ja raadiosaatejuht, meelelahutaja ning produtsent (1982–) *[[César Milstein]], Argentina biokeemik (1927–2002) *[[Miltiades (paavst)|Miltiades]], paavst 4. sajandil *[[John Milton]], Briti luuletaja (1608–1674) *[[Milan Milutinović]], Serbia poliitik (1942–2023) *[[Hilda Milve]], eesti arst (1903–1943) *[[Georg Miländer]], eesti entomoloog (1932–) *[[Mikk Miländer]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Jaan Miländer]], eesti akušöör-günekoloog (1866–1940) == Mim == *[[Neven Mimica]], Horvaatia poliitik (1953–) *[[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja telenäitleja (1942–2022) *[[Alain Mimoun]], prantsuse jooksja (1921–2013) *[[Dennis Mims]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1980–) *[[Kakuichi Mimura]], jaapani jalgpallur (1931–2022) == Min == *[[Mart Min]], eesti teadlane (1943–) *[[Mina (laulja)|Mina]], itaalia laulja (1940–) *[[Denise Mina]], šoti kriminaalromaani- ja näitekirjanik (1966–) *[[Santi Mina]], hispaania jalgpallur (1995–) *[[Yerry Mina]], Colombia jalgpallur (1994–) *[[Yone Minagawa]], Jaapani ülipikaealine (1893–2007) *[[Nicki Minaj]], USA räppar (1982–) *[[Martin Minařík]], tšehhi alpinist (1967–2009) *[[Anne Minas]], USA päritolu Kanada filosoof (1937–2015) *[[Grigori Minaškin]], Eesti judoka (1991–) *[[Akaki Minašvili]], Gruusia poliiti (1980–) *[[Hilary Minc]], juudi päritolu Poola poliitik (1905–1974) *[[Mindaugas]], Leedu suurvürst ja kuningas (suri 1263) *[[Mindaugas II]] *[[Ferdinand Minding]], matemaatik (1806–1885) *[[József Mindszenty]], Ungari vaimulik, kardinal (1892–1975) *[[Pille Minev]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Anthony Minghella]], Briti filmilavastaja ja näitekirjanik (1954–2008) *[[Max Minghella]], Briti filminäitleja (1985–) *[[Tyrone Mings]], Inglismaa jalgpallur (1993–) *[[Charles Mingus]], USA džässmuusik (1922–1979) *[[Minh Mạng]], Annami keiser (1791–1841) *[[Valeri Minkenen]], Soome jalgpallur (1989–) *[[Hermann Minkowski]], Saksa matemaatik (1864–1909) *[[Marcel Minnaert]], Belgia päritolu hollandi astronoom (1893–1970) *[[Liza Minnelli]], USA näitleja ja laulja (1946–) *[[Ruth Ann Minner]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (1935–2021) *[[Hubert Minnis]], Bahama poliitik (1954–) *[[Marco Minniti]], Itaalia poliitik (1956–) *[[Tito Minniti]], Itaalia sõjaväelendur (1909–1935) *[[Dannii Minogue]], Austraalia poplaulja, filminäitleja ja modell (1971–) *[[Kylie Minogue]], Austraalia poplaulja ja näitleja (1968–) *[[George Richards Minot]], USA arstiteadlane (1885–1950) *[[Marvin Minsky]], USA kognitiivteadlane (1927–2016) *[[Roxana Mînzatu]], Rumeenia poliitik (1980–) *[[Aleksandr Mints]], vene raadiotehnikateadlane ja raadiofüüsik (1895–1974) *[[Grigori Mints]], Nõukogude Liidu ja USA loogik, arvutiteadlane ja matemaatik (1939–2014) *[[Zara Mints]], kirjandusteadlane (1927–1990) *[[Jana Mintšenkova]], Eesti laskesuusataja (1988–) *[[Dan Mintz]], USA näitleja (1981–) *[[Salvador Minuchin]], pereterapeut (1921–2017) == Mio == *[[Mark Miodownik]], Briti materjaliteadlane ja insener (1969–) == Miq == *[[Najīb Mīqātī]], Liibanoni poliitik (1955–) *[[‘Abd al-Bāsiţ al-Miqraḩī]], Liibüa terrorist (1952–2012) == Mir == *[[Francesc Miralles]], katalaani kirjanik, esseist, tõlkija ja muusik (1968–) *[[Antonio Mirante]], itaalia jalgpallur (1983–) *[[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur (1995–) *[[Anton Mirantšuk]], vene jalgpallur (1995–) *[[Wilhelm von Mirbach-Harff]], Saksamaa poliitik ja diplomaat (1871–1918) *[[Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau]], prantsuse poliitik (1749–1791) *[[Octave Mirbeau]], prantsuse kirjanik (1848–1917) *[[Rrok Mirdita]], albaania vaimulik (1939–2015) *[[Paul Mirerekano]], Burundi poliitik (suri 1965) *[[Heigo Mirka]], eesti muusik, muusikapedagoog ja ettevõtja (1944–) *[[Eugene Mirman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1974–) *[[Olle Mirme]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Sander Mirme]], eesti atmosfäärifüüsik ja rogainija (1981–) *[[Joan Miró]], katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik (1893–1983) *[[Ivan Miroljubov]], Eesti põllumees (1877–1942) *[[Vladas Mironas]], Leedu katoliku preester ja poliitik (1880–1953) *[[Gheorghe Mironescu]], Rumeenia poliitik (1874–1949) *[[Sergei Mironov]], Venemaa poliitik (1953–) *[[Maksim Miroškin]], Venemaa iluuisutaja (1994–) *[[Nikola Mirotić]], Montenegro korvpallur (1991–) *[[Boris Mirov]], eesti arhitekt (1929–1996) *[[Ruth Mirov]], eesti folklorist (1928–2022) *[[Dave Mirra]] (1974–2016) *[[Helen Mirren]], Briti näitleja (1945–) *[[Richard Mirring]], eesti päritolu nõukogude poliitikategelane (1901–1938) *[[James Mirrlees]], Šotimaa majandusteadlane (1936–2018) *[[Sania Mirza]], India tennisist (1986–) *[[Maryam Mīrzākhānī]], iraani päritolu USA matemaatik (1977–2017) *[[Shavkat Mirziyoyev]], Usbekistani poliitik (1957–) *[[Ararat Mirzojan]], Armeenia ajaloolane ja poliitik (1979–) *[[Eduard Mirzojan]], armeenia helilooja (1921–2012) *[[Eduard Mirzojan (bioloog)|Eduard Mirzojan]], bioloog == Mis == *[[Roberts Misāns]], Läti kabetaja (1986–) *[[Rochus Misch]], Saksa sõjaväelane (1917–2013) *[[Seraina Mischol]], Šveitsi suusataja (1982–) *[[Marco Misciagna]], Itaalia viiuldaja ja vioolamängija (1984–) *[[Ludwig von Mises]], majandusteadlane ja filosoof (1881–1973) *[[Philipp Mißfelder]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Yukio Mishima]], jaapani kirjanik (1925–1970) *[[Zvjezdan Misimović]], endine Bosnia jalgpallur (1982–) *[[Eimutis Misiūnas]], Leedu jurist, kohtunik ja poliitik (1973–) *[[Jevgeni Missenjov]], Eesti ja Venemaa jäähokimängija (1993–) *[[Betty Missiego]], Peruu laulja (1945–) *[[Aleksander Miśta]], poola maletaja (1963–) *[[Frédéric Mistral]], prantsuse luuletaja (1830–1914) *[[Gabriela Mistral]], Tšiili poeet ja diplomaat (1889–1957) == Miš == *[[Juri Mišin]], Eesti ühiskonna- ja poliitikategelane (1946–2011) *[[Nikolai Mištšanski]], kabetaja (1954–2011) *[[Pavel Mištšenko]], vene botaanik (1869–1938) *[[Mihhail Mišustin]], Venemaa ametnik (1966–) == Miz == *[[Mizan Zainal Abidin]], Malaisia kuningas 2006. aastast (1962–) *[[Luule Mizera]], eesti psühholoog (1972–) *[[Mihhail Mizintsev]], Venemaa sõjaväelane (1962–) *[[Ichirō Mizuki]], jaapani laulja ja filminäitleja (1948–2022) *[[Sonoya Mizuno]], jaapani päritolu Suurbritannia näitleja ja endine tantsija (1988–) == Mit == *[[Nótis Mitarákis]], Kreeka poliitik (1972–) *[[Beverley Mitchell]], USA laulja ja näitleja (1981–) *[[David Mitchell]], inglise kirjanik (1969–) *[[Edgar Mitchell]], USA mereväe ohvitser ja astronaut (1930–2016) *[[Jonah F. Mitchell]], USA kirjandusteadlane ja publitsist (1972–) *[[Julian Mitchell]], inglise filmistsenarist (1935–) *[[Keith Mitchell]], Grenada poliitik (1946–) *[[Margaret Mitchell]], ameerika kirjanik, teose "Tuulest viidud" autor (1900–1949) *[[Peter Mitchell]], Briti biokeemik (1920–1992) *[[Robert Mitchum]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, helilooja ja laulja (1917–1997) *[[Unity Mitford]], Briti aristokraat, Adolf Hitleri ja natsionaalsotsialismi pooldaja (1914–1948) *[[Theodor Carl Mithoff]], majandusteadlane (1835–1891) *[[Gojko Mitić]], Serbia filminäitleja (1940–) *[[Aleksander Mitnits]], Eesti õpetaja ja sõjaväelane (1885–1919) *[[Daniel Mitov]], Bulgaaria poliitik ja politoloog (1977–) *[[Ilinka Mitreva]], Makedoonia poliitik (1950–2022) *[[Konstantínos Mítroglou]], Kreeka jalgpallur (1988–) *[[Vassili Mitrohhin]], Nõukogude Liidu luureohvitser (1922–2004) *[[Aleksandar Mitrović]], serbia jalgpallur (1994–) *[[Heino Mits]], eesti raadioajakirjanik ja tõlkija (1913–1972) *[[Krista Mits]], eesti anglist ja tõlkija (1946–) *[[Mārtiņš Mits]], läti jurist (1972–) *[[Konstantínos Mitsotákis]], Kreeka poliitik (1918–2017) *[[Kyriákos Mitsotákis]], Kreeka poliitik (1968–) *[[Ivan Mitšurin]], vene sordiaretaja (1855–1935) *[[Aleksander Mitt]], eesti kiiruisutaja (1903–1942) *[[Anatoli Mitt]], eesti füüsik ja füüsikapedagoog (1909–1980) *[[Andrus Mitt]], eesti jalgpallur (1981–) *[[Arnold Mitt]], eesti korvpallur (1998–) *[[Enrico-Egon Mitt]], eesti endine mäesuusataja (1930–) *[[Hans Mitt]], eesti põllumees (1884–1937) *[[Hugo Mitt]], eesti teatrikunstnik, graafik ja karikaturist (1926–1998) *[[Margo Mitt]], eesti näitleja ja koolitaja (1971–) *[[Märt Mitt]], eesti rahvuslane (1833–1912) *[[Raido Mitt]], eesti orienteeruja (1991–) *[[Tarmo Mitt]], eesti rammumees (1977–) *[[Maarja Mitt-Pichen]], eesti näitleja (1983–) *[[Günter Mittag]], Saksa DV riigitegelane (1926–1994) *[[Maximilian Mittelstädt]], Saksamaa jalgpallur (1997–) *[[Rosi Mittermaier]], saksa mäesuusataja (1950–2023) *[[François Mitterrand]], Prantsusmaa poliitik (1916–1996) *[[Sarah Mitton]], Kanada kuulitõukaja (1996–) == Miy == *[[Yukinori Miyabe]], jaapani kiiruisutaja (1968–2017) *[[Issey Miyake]], jaapani moelooja (1938–2022) *[[Kenji Miyamoto]], Jaapani poliitik (1908–2007) *[[Hayao Miyazaki]], jaapani animaator ja režissöör (1941–) *[[Kiichi Miyazawa]], Jaapani poliitik (1919–2007) *[[Miyavi]], jaapani muusik (1981–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Mi, Biograafiad]] 3d2co6iht5sbd0zttuh0s8mfam9ndof Biograafiad (He) 0 417514 6759713 6759035 2024-11-12T11:20:49Z Velirand 67997 /* Her */ 6759713 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (He)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "He". ==He== *[[He Kexin]], hiina võimleja (20.–21. sajand) ==Hea== *[[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (1954–) *[[Henry Head]], inglise neuroloog (1861–1940) *[[Murray Head]], inglise laulja (1946–) *[[Lena Headey]], Briti filmi- ja seriaalinäitleja (1973–) *[[Arthur Headlam]], Gloucesteri piiskop (1862–1947) *[[Anthony Heald]], USA filminäitleja (1944–) *[[Jeff Healey]], Kanada kitarrist ja laulja (1966–2008) *[[John Healey]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Inga Heamägi]], eesti graafikakunstnik (1961–) *[[Seamus Heaney]], Iirimaa ingliskeelne kirjanik (1939–2013) *[[Leiu Heapost]], eesti antropoloog (1936–) *[[James Heappey]], Suurbritannia endine sõjaväelane ja poliitik (1981–) *[[Amber Heard]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) *[[John Heard]], USA näitleja (1945–2017) *[[Edward Heath]], Suurbritannia poliitik (1916–2005) *[[Basil Heatley]], Suurbritannia pikamaajooksja (1933–2019) *[[Percy John Heawood]], Suurbritannia matemaatik (1861–1955) ==Heb== *[[Donald Olding Hebb]], Kanada psühholoog (1904–1985) *[[Hebbe]], esimene Järva foogt (suri 1223) *[[Mark Hebden]], inglise maletaja (1958–) *[[Max Hebeisen]], Šveitsi poksija (1947–) *[[Bartłomiej Heberla]], poola maletaja (1985–) ==Hec== *[[Wegesa Charles Heche]], Tansaania poliitik (1981–) *[[Traudl Hecher]], Austria mäesuusataja (1943–2023) *[[Heinz Heck]], saksa zooloog (1894–1982) *[[Lutz Heck]], saksa zooloog (1892–1983) *[[Richard Heck]], USA keemik (1931–2015) *[[Jan Paul van Hecke]], hollandi jalgpallur (2000–) *[[Erich Heckel]], saksa kunstnik (1883–1970) *[[Eli Heckscher]], rootsi majandusteadlane ja ajaloolane (1879–1952) *[[Sara Hector]], Rootsi mäesuusataja (1992–) ==Hed== *[[Sadeq Hedayat]], iraani kirjanik ja tõlkija (1903–1951) *[[Mitch Hedberg]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1968–2005) *[[Alfred von Hedenström]], baltisaksa ajaloolane (1869–1927) *[[Carl von Hedenström]], Riia õuekohtunik ja raeadvokaat (sündis 1840) *[[Christian Adam August von Hedenström]], Riia rae auskultant (1803–1826) *[[Jakob Matthias Heinrich von Hedenström]], baltisaksa vaimulik (1806–1865) *[[Matthias von Hedenström]], rootsi päritolu baltisaksa maadeuurija (suri 1845) *[[Claes-Göran Hederström]], rootsi laulja (1945–2022) *[[Heini Hediger]], Šveitsi zooloog (1908–1992) *[[Sven Hedin]], rootsi maadeuurija (1865–1952) *[[Héðinn Steingrímsson]], islandi maletaja (1975–) *[[Victor Hedman]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Chad Hedrick]], USA kiiruisutaja (1977–) *[[Hans Hedtoft]], Taani poliitik (1903–1955) ==Hee== *[[Alan J. Heeger]], USA füüsik ja keemik (1936–) *[[Jan Davidsz. de Heem]], Madalmaade maalikunstnik *[[Maarten van Heemskerck]], Hollandi maalikunstnik (1498–1574) *[[Fenny Heemskerk]], hollandi maletaja (1919–2007) *[[Jaana Heeringson]], eesti telesaatejuhi assistent (1981–) *[[Johann Dietrich Heermann]], Eesti vaimulik (suri 1736) *[[Johannes Heesters]], Hollandi näitleja, laulja ja meelelahutaja (1903–2011) ==Hef== *[[Karl Eduard Hefftler]], baltisaksa maalikunstnik ja arhitekt (1853–1918) ==Heg== *[[Ahmed Hegazi]], egiptuse jalgpallur (1991–) *[[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], saksa filosoof (1770–1831) *[[Eduard Heger]], Slovakkia poliitik (1976–) *[[Petter Hegre]], norra aktifotograaf (1969–) ==Heh== *[[Bernhard Gottlieb Hehn]], Eesti vaimulik (1776–1856) *[[Carl Hehn]], baltisaksa agronoom, õppejõud ja publitsist (1821–1875) *[[Gustav Heinrich Hehn]], Eesti vaimulik (1775–1823) *[[Johann Martin Hehn]], Eesti vaimulik ja kirjanik (1743–1793) *[[Victor Hehn]], baltisaksa kultuuriajaloolane (1813–1890) ==Hei== *[[Axel Heiberg]], Norra ärimees ja poliitik (1848–1932) *[[Marie Heiberg]], eesti kirjanik (1890–1942) *[[Sven Heiberg]], eesti lavastaja, näitleja ja infotehnoloog (1977–) *[[Michael von der Heide]], Šveitsi laulja (1971–) *[[Martin Heidegger]], saksa filosoof (1889–1976) *[[Aksel Heidemann]], Eesti sõjaväelane (1955–) *[[Günther Heidemann]], Saksamaa poksija (1932–2010) *[[Hans Heidemann]], Eesti poliitik ja kommunist (1896–1925) *[[Wolfgang Heidemann]], saksa puuraidur *[[Verner von Heidenstam]], rootsi kirjanik (1859–1940) *[[Paul Heider]], Saksa Ordu kõrgmeister (1868–1936) *[[Helmut Heiderich]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Nick Heidfeld]], Saksamaa Vormel 1 piloot (1977–) *[[Rao Heidmets]], eesti animafilmilavastaja (1956–) *[[Jaan Heido]], Eesti sõjaväelane (1880–1941) *[[Terje Heido]], eesti näitleja ja laulja (1962–) *[[Ruth Heidok]], eesti nahakunstnik (1950–2021) *[[Sandra Heidov]], eesti kirjanik, tõlkija ja prantsuse keele õpetaja (1976–) *[[Anton Heidrich]], Eesti vaimulik (1636–1692) *[[Rein Heiduk]], eesti arhitekt (1930–1992) *[[Veit Heiduschka]], Austria filmiprodutsent (1938–) *[[Katherine Heigl]], USA filminäitleja ja modell (1978–) *[[Matti Heikkinen]], Soome murdmaasuusataja (1983–) *[[Hubertus Heil]], Saksamaa poliitik (1972) *[[Jennifer Heil]], Kanada vigursuusataja (1983–) *[[Johannes Heil]], eesti elektrotehnikateadlane (1895–1991) *[[Björn Heile]], saksa muusikateadlane *[[Eino Heilimo]], soome maletegelane (1887–1974) *[[Thomas Heilmann]], Saksa ettevõtja ja poliitik (1964–) *[[Aribert Heim]], Austria päritolu arst (1914–) *[[Heinrich Heim]], saksa jurist ja SS-Standartenführer (1900–1988) *[[Joha Heiman]], [[Georges Brassens]]i elukaaslane ja muusa (1911–1999) *[[Heinrich von Heimburg]], Liivi ordumeister 13. sajandil *[[Martin von Heimburg]], Bremeni raehärra (suri 1540) *[[Martin von Heimburg noorem]], Bremeni komtuur (suri 1511) *[[Karl-Günther Heimsoth]], Saksa arst, trükkal ja poliitik (1899–1934) *[[Ants Hein]], eesti arhitektuuriajaloolane (1952–) *[[August Hein]], Eesti sõjaväelane (1893–1953) *[[Harry Hein]], Eesti sõjaväelane (1945–) *[[Heinrich Hein]], Liivimaa usuteadlane (1590–1666) *[[Henry Hein]], eesti ujumistreener (1991–) *[[Hillar Hein]], eesti suusahüppaja ja treener (1954–) *[[Indrek Hein]], eesti arvutuslingvist (1951–) *[[Jaak Hein]], eesti näitleja (1951–2021) *[[Jaan Hein]], Eesti diplomaat (1961–) *[[Kalle Hein]], eesti tõlkija ja toimetaja (1963–) *[[Karl Jakob Hein]], eesti jalgpallur (2002–) *[[Kätlin Hein]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Peeter Hein]], eesti ajakirjanik (1939–2007) *[[Piet Hein]], taani kirjanik ja matemaatik (1905–1996) *[[Raivo Hein]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Riina Hein]], eesti filminäitleja ja -produtsent (1955–) *[[Valentina Hein]], eesti laulja (1921–2015) *[[Vello Hein]], eesti sporditeadlane (1951–) *[[Manivald Heinam]], eesti vaimulik (1894–1969) *[[Andres Heinapuu]], eesti bibliograaf ja poliitik (1954–) *[[Andres Heinapuu (dirigent)|Andres Heinapuu]], eesti koorijuht ja dirigent (1959–) *[[Ott Heinapuu]], eesti ajakirjanik, folklorist ja luuletaja (1979–) *[[Uno Heinapuu]], eesti ooperilaulja (1934—2011) *[[Ain Heinaru]], eesti bioloog (1943–2022) *[[Eeva Heinaru]], eesti mikrobioloog (1945–) *[[Enn Heinaru]], Eesti sõjaväelane (1891–1972) *[[Ester Heinaste]], eesti tõlkija (1927–2013) *[[Lea Heinaste]], eesti luterlik vaimulik (1945–) *[[Urmas Heinaste]], eesti keemik, informaatika- ja tehnikaõpetaja (1961–) *[[Marian Heinat]], eesti näitleja (1989–) *[[Eerik Heine]], eesti vastupanuvõitleja ja metsavend (1919–2008) *[[Heinrich Heine]], saksa luuletaja ja proosakirjanik (1797–1856) *[[Hilda Heine]], Marshalli saarte õpetaja ja poliitik (1951–) *[[Oskar Heine]], eesti klaverivabrikant (1892–?) *[[Danton Heinen]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Ahti Heinla]], eesti programmeerija ja investor *[[Eda Heinla]], eesti psühholoog ja kasvatusteadlane (1953–) *[[Eve Heinla]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Herman Heinla]], eesti maalikunstnik (1921–1996) *[[Rauno Heinla]], eesti elukutseline rammumees (1982–) *[[Valdo Heinla]], eesti kaugsõidukapten (1939–2005) *[[Artur Heinlaid]], Eesti sõjaväelane (1904–1970) *[[Heino-Olaf Heinlo]], eesti kergejõustiklane ja biokeemik (1934–2005) *[[Ivar Heinmaa]], eesti filmilavastaja (1965–) *[[Kristo Heinmann]], eesti orienteeruja (1989–) *[[Heino]], Saksa šlaagri- ja folkmuusika laulja (1938–) *[[Viljo Heino]], soome pikamaajooksja (1914–1998) *[[Sten Heinoja]], eesti pianist (1993–) *[[Juhan Heinpalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (1897–1976) *[[Heinrich (maamarssal 1300)|Heinrich]], Liivi ordu maamarssal aastal 1300 *[[Heinrich (maamarssal 1316)|Heinrich]], Liivi ordu maamarssal aastal 1316 *[[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I]], Saksa kuningas *[[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1260) *[[Heinrich I (Braunschweig-Grubenhagen)|Heinrich I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja esimene Grubenhageni vürstkonna valitseja *[[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]], Saksa-Rooma keiser *[[Heinrich II (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich II]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1294) *[[Heinrich II (Obergreizi krahv)|Heinrich II]], Obergreizi krahv (1696–1722) *[[Heinrich II (Braunschweig-Grubenhagen)|Heinrich II]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog *[[Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1463–1514) *[[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]], Saksa-Rooma keiser *[[Heinrich III (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich III]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1381) *[[Heinrich III (Braunschweig-Grubenhagen)|Heinrich III]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Grubenhageni vürst (1416–1464) *[[Heinrich III (Lobensteini krahv)|Heinrich III]], esimene Lobensteini krahv (1648–1710) *[[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]], Saksa-Rooma keiser (1050–1106) *[[Heinrich IV (Reußi prints)|Heinrich IV]], Reußi vürstliku perekonna pea (1919–2012) *[[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]], Saksa-Rooma keiser *[[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]], Saksa-Rooma keiser *[[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich (VII)]], Saksa kuningas *[[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]], Saksa-Rooma keiser (suri 1313) *[[Heinrich VIII (Reußi prints)|Heinrich VIII]], Reußi prints (1944–) *[[Heinrich XI (Reußi vanema liini vürst)|Heinrich XI]], Reußi vanema liini vürst (1722–1800) *[[Heinrich XII (Reuß-Schleizi krahv)|Heinrich XII]], Reuß-Schleizi krahv (1716–1784) *[[Heinrich XIII (Reußi vanema liini vürst)|Heinrich XIII]], Reußi vanema liini vürst (1747–1817) *[[Heinrich XIV (Reußi noorema liini vürst)]] (1832–1913) *[[Heinrich XIV (Reußi prints)|Heinrich XIV]], Reußi vürstliku perekonna pea (1955–) *[[Heinrich XVI]], Baieri hertsog (1386–1450) *[[Heinrich XIX]], Reußi vanema liini vürst (1790–1836) *[[Heinrich XX]], Reußi vanema liini vürst (1794–1859) *[[Heinrich XXII]], Reußi vanema liini vürst (1846–1902) *[[Heinrich XXIV]], Reußi vanema liini vürst (1878–1927) *[[Heinrich XXVII]], Reußi noorema liini vürst (11858–1928) *[[Heinrich XLII]], Reuß-Schleizi vürst (1752–1818) *[[Heinrich XLV]], Reußi vürstliku perekonna pea (1895–1945) *[[Heinrich LXII]], Reußi noorema liini vürst (1785–1854) *[[Heinrich LXVII]], Reußi noorema liini vürst (1789–1867) *[[Heinrich LXXII]], Reuß-Ebersdofi ja Reuß-Lobensteini vürst (1797–1853) *[[Heinrich Lõvi]], Baieri ja Saksimaa hertsog (1129–1195) *[[Heinrich Raspe]], Saksa vastukuningas (1204–[[1247]]) *[[Heinrich (Fürstenberg)|Heinrich]], Fürstenbergi vürst (1950–) *[[Heinrich (Orsini ja Rosenberg)|Heinrich]], Orsini ja Rosenbergi vürst (1925–2011) *[[Heinrich Donatus]], Hesseni kuurvürstliku ja suurhertsogliku perekonna pea (1966–) *[[Heinrich-Donatus]], Schaumburg-Lippe prints (1994–) *[[Heinrich Julius]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1564–1613) *[[Axel Erik Heinrichs]], Soome sõjaväelane (1890–1965) *[[Benjamin Henrichs]], Saksamaa jalgpallur (1997–) *[[Edgar Heinrichsen]], eesti insener (1887–1966) *[[Vladimir Heinrichsen]], eesti raadioinsener ja tehnikateadlane (1929–2009) *[[Johann Heinroth]], saksa arst ja arstiteadlane (1773–1843) *[[Mehis Heinsaar]], eesti kirjanik (1973–) *[[Alo Heinsalu]], Eesti riigiametnik (1958–) *[[Anne Heinsalu]], eesti õpetaja *[[Anu Heinsalu]], eesti inspitsient, näitleja ja tekstiilivärvija (1959–) *[[Els Heinsalu]], eesti füüsik (1980–) *[[Hillar Heinsalu]], eesti karikaturist ja toimetaja (1934–1991) *[[Ülo Heinsalu]], eesti geoloog ja looduskaitsja (1928–1994) *[[Egle Heinsar]], eesti toimetaja ja publitsist *[[Mati Heinsar]], eesti ettevõtja (1965–2016) *[[Demi Heinsoo]], eesti laskesuusataja (2003–) *[[Edgar Heinsoo]], eesti vaimulik (1913–2006) *[[Heinike Heinsoo]], eesti keeleteadlane (1956–) *[[Heino Heinsoo]], eesti jurist (1929–) *[[Marek Heinz]], tšehhi jalgpallur (1977–) *[[Otto Heinze]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1877–1968) *[[Aleksander Heintalu]] (Vigala Sass), eesti taimetark ja teadmamees (1941–2015) *[[Aleksei Heints]], eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1899–1971) *[[Aare Heinvee]], Eesti poliitik (1956–) *[[Kärt Heinvere]], eesti kunstnik (2001–) *[[Uno Heinvere]], eesti munitsipaalametnik (1930–2016) *[[Eero Heinäluoma]], Soome poliitik (1955–) *[[Jyrki Tapio Heinämäki]], Tartu Ülikooli meditsiinitehnoloogia professor (1959–) *[[Werner Heisenberg]], saksa füüsik (1901–1976) *[[Mikko Heiskanen]], Soome sõjaväelane (1963–) *[[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija (1999–) *[[John Heitinga]], hollandi jalgpallur (1983–) *[[Hermann Johann Heitzig]], Eesti vaimulik (1682–1740) ==Hej== *[[Zuzana Hejnová]], tšehhi jooksja (1986–) ==Hek== *[[Hekataios]], vanakreeka ajaloolane ja geograaf (6.–5. sajand eKr) *[[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (1997–2024) *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]], Afganistani poliitik ja sõjapealik (1947–) *[[Andi Hektor]], eesti füüsik (1975–) ==Hel== *[[Erkki Helamaa]], soome arhitekt (1924–2014) *[[Filip Helander]], rootsi jalgpallur (1993–) *[[Oliver Helander]], Soome odaviskaja (1997–) *[[Gert Helbemäe]], eesti kirjanik (1913–1974) *[[Simon Helberg]], USA näitleja, koomik ja muusik (1980–) *[[Bud Held]], Ameerika Ühendriikide kargejõustiklane (1927–) *[[Hain Helde]], eesti aerutaja (1972–) *[[Martti Helde]], eesti režissöör ja stsenarist (1987–) *[[Robert Helde]], eesti mälumängur (1923–2009) *[[Valli Helde]], tõlkija ja toimetaja (1925–2012) *[[Adolf Helder]], Eesti kontrabassist, laulja ja muusikapedagoog (1889–1927) *[[Willibald Heldt]], Eesti poliitik ja õpetaja (1900–1968) *[[Karl Helemäe]], eesti ajakirjanik (1930–1986) *[[Suurbritannia printsess Helena]], Briti kuningliku perekonna liige (1846–1923) *[[Helene (Nassau printsess)|Helene]], Nassau printsess (1831–1888) *[[Joakim Helenius]], eesti ettevõtja ja maletegelane (1957–) *[[Kai Helenius]], Soome poksija *[[Robert Helenius]], Soome poksija (1984–) *[[Helle-Reet Helenurm]], eesti näitleja (1944–2003) *[[Pearu Helenurm]], eesti tõlkija, klahvpillimängija, helilooja (1975–) *[[Hermann Helewegh]], Liivimaa kroonik (1454–1489) *[[Alexander von Helffreich]], Venemaa sõjaväelane (1826–1908) *[[Gotthard August von Helffreich]], vene sõjaväelane (1776–1843) *[[Helgi Grétarsson]], islandi maletaja (1977–) *[[Helgi Ólafsson]], islandi maletaja (1956–) *[[Peter Heli]], eesti endine kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija (1969–) *[[Johannes Helila]], eesti muusik (tuubamängija) ja muusikapedagoog (1890–1947) *[[Hartvig Helilaid]], eesti vaimulik (1910–1973) *[[Juta Helilaid]], eesti muusikapedagoog ja ansamblijuht (1948–) *[[Tiit Helimets]], eesti koreograaf ja endine balletitantsija (1977–) *[[Toomas Helin]], eesti kurjategija (1966–2021) *[[Heliodoros]], Vana-Kreeka kirjanik *[[Reino Helismaa]], soome laulutekstide autor, helilooja, laulja, näitleja, kirjanik ja stsenarist (1913–1965) *[[Harri Heliövaara]], soome tennisist (1989–) *[[Lennart Heljas]], Soome vaimulik ja poliitik (1896–1972) *[[Jaan Heljuste]], Eesti sõjaväelane (1893–1956) *[[Nikolai Helk]], Eesti sõjaväelane ja jurist (1885–1941) *[[Vello Helk]], eesti päritolu Taani ajaloolane (1923–2014) *[[Mall Hellam]], eesti kultuuritegelane (1957–) *[[Aleksander Hellat]], Eesti poliitik ja diplomaat (1881–1943) *[[Aleksander Hellat (arst)|Aleksander Hellat]], eesti arst Kanadas (1913–2003) *[[Georg Hellat]], eesti arhitekt (1870–1943) *[[Henn-Kaarel Hellat]], eesti kirjanik (1932–2017) *[[Jüri Hellat]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Karl Hellat]], eesti ühiskonnategelane ja poliitik (1862–1935) *[[Peeter Hellat]] eesti arst ja seltsitegelane (1857–1912) *[[Toomas Hellat]], eesti luuraja (1920–1987) *[[Vambola Hellat]], Eesti sõjaväelane (1898–1936) *[[Magnus Hellberg]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Helle Helle]], taani kirjanik (1965–) *[[Tia Hellebaut]], Belgia kergejõustiklane (1978–) *[[Daniel Hellebuyck]], Belgia endine poksija (1933–2001) *[[Carl Hellén]], Eesti ja Soome vaimulik (1806–1874) *[[Karl Hellenius]], Eesti ja soome vaimulik (1813–1869) *[[Johann Friedrich Heller]], Eesti vaimulik (1786–1849) *[[Joseph Heller]], ameerika satiirikirjanik, näitekirjanik ja lühijuttude autor (1923–1999) *[[Robert Heller]], inglise mustkunstnik (1826–1878) *[[Stephen Heller]], juudi päritolu Ungari pianist, õpetaja ja helilooja (1813–1888) *[[Joonas Hellerma]], eesti teleajakirjanik ning tele- ja filmikriitik (1984–) *[[Juhan Hellerma]], eesti publitsist *[[Kärt Hellerma]], eesti kirjanik ja publitsist (1956–) *[[Bert Hellinger]], saksa psühhoterapeut (1925–2019) *[[Martin Hellman]], Ameerika Ühendriikide krüptograaf (1945–) *[[Phil Hellmuth]], USA pokkerimängija (1964–) *[[Johannes Hellner]], Rootsi jurist ja poliitik (1866–1947) *[[Marcus Hellner]], rootsi murdmaasuusataja (1985–) *[[Maris Hellrand]], eesti ajakirjanik ja kodanikuaktivist (1970–) *[[Börge Hellström]], rootsi kirjanik (1957–2017) *[[Johan Hellström]], Soome ja Norra poksija (1907–1989) *[[Gun Hellsvik]], Rootsi poliitik (1942–2016) *[[Hanna Hellquist]], Rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1980–) *[[Aveliina Helm]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1979–) *[[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Marek Helm]], Eesti endine riigiametnik (1973–) *[[Teet Helm]], eesti omavalitsustegelane (1949–) *[[Valdur Helm]], eesti dirigent, muusikakollektiivide juhendaja ja muusikapedagoog (1938–) *[[Endel Helme]], eesti lennusportlane ja sporditegelane (1919–1985) *[[Helle-Moonika Helme]], Eesti poliitik ja muusik (1966–) *[[Mart Helme]], Eesti diplomaat (1949–) *[[Martin Helme]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja poliitikategelane (1976–) *[[Mehis Helme]], eesti raudtee- ja sõjaajaloolane (1955–) *[[Peeter Helme]], eesti publitsist ja kirjanik (1978–) *[[Rein Helme]], eesti sõjaajaloolane (1954–2003) *[[Sirje Helme]], eesti kunstikriitik ja -kuraator (1949–) *[[Gregor von Helmersen]], baltisaksa päritolu Venemaa geoloog (1803–1885) *[[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], saksa arst, füsioloog ja füüsik (1821–1894) *[[Matti Helminen]], soome zooloog ja looduskaitsetegelane (1931–2015) *[[Raimo Helminen]], soome jäähokitreener (1964–) *[[Jesse Helms]], USA poliitik (1921–2008) *[[Rikke Helms]], taani kultuuritöötaja (1948–) *[[Susan Helms]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja astronaut (1958–) *[[Harry Helmsley]], Ameerika Ühendriikide kinnisvaramiljardär (1909–1997) *[[Toomas Help]], eesti keeleteadlane (1961–) *[[Tine Thing Helseth]], norra trompetimängija (1987–) *[[Mann Helstein]], eesti muusik (1988–) *[[Michael Heltzer]], Eesti juudi päritolu assürioloog (1928–2010) *[[Futa Helu]], Tonga filosoof, ajaloolane ja haridustegelane (1934–2010) *[[Ivi Helves]], eesti õpetaja (1934–2016) *[[Carl Helwig]], Tartu justiitsbürgermeister (1797–1865) *[[Carl Thure von Helwig]], baltisakslane (1741–1810) *[[Christian Gottfried Helwig]], Eesti vaimulik (1707–1747) *[[Jakob Helwig]], Eestimaa piiskop (1631–1684) *[[Johann Joachim Helwig]], Eesti vaimulik (1666–1704) *[[Johannes Andreas Helwig]], Eesti vaimulik (1668–1719) ==Hem== *[[Albrecht von Hembsen]], Eesti kunstnik (1625–1657) *[[Tomer Hemed]], Iisraeli jalgpallur (1987–) *[[Ernest Hemingway]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1899–1961) *[[Matt Hemingway]], USA sportlane (1972–) *[[Margarita Hemlin]], vene kirjanik (1960–2015) *[[Johann Christian Samuel Eberhard Hemmelmann]], Eesti vaimulik (1767–1842) *[[Deon Hemmings]], Jamaica jooksja (1968–) *[[Luke Hemmings]], Austraalia laulja (1996–) *[[Carl Hempel]], saksa filosoof (1905–1997) *[[Liam Hemsworth]], Austraalia näitleja (1990–) ==Hen== *[[Philip Hench]], Ameerika Ühendriikide arst (1896–1965) *[[Johann Christoph Henckel]], Eesti vaimulik (1736–1800) *[[Johann Heinrich Henckel]], Eesti vaimulik (1702–1753) *[[Arthur Henderson]], Briti poliitik (1863–1935) *[[Florence Henderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1934–2016) *[[Jordan Henderson]], inglise jalgpallur (1990–) *[[Virginia Henderson]], Ameerika Ühendriikidest pärit meditsiiniõde ja õendusteoreetik (1897–1996) *[[Martin Hendre]], eesti arst (1897–1960) *[[Jeff Hendrick]], Iirimaa jalgpallur (1992–) *[[Barbara Hendricks]], USA ooperilaulja (1948–) *[[Christina Hendricks]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Margaret Hendrie]], Nauru riigihümni sõnade autor (1924–1990) *[[Aleksander Hendrikson]], Eesti NSV riigitegelane ja Tallinna linnapea (1895–1977) *[[Oskar Hendrikson]], eesti advokaat (1906–1983) *[[Reet Hendrikson]], Eesti pärimusmuusik ja luuletaja (1944–2000) *[[Voldemar Hendrikson]], eesti mäeinsener ja vabadusvõitleja (1896–1946) *[[Harville Hendrix]], USA suhtenõustaja (1935–) *[[Jimi Hendrix]], USA muusik (1942–1970) *[[Jorrit Hendrix]], Hollandi jalgpallur (1995–) *[[Stephen Hendry]], Briti snuukrimängija (1969–) *[[Erika Hendsel]], eesti tennisist (1997–) *[[Henepola Gunaratana]], Sri Lanka päritolu buda munk (1927–) *[[Sonja Henie]], norra iluuisutaja ja filminäitleja (1912–1969) *[[Justine Henin]], Belgia tennisist (1982–) *[[Andrea Henkel]], saksa laskesuusataja (1977–) *[[Konrad Henlein]], sudeedisaksa poliitik (1898–1945) *[[Barry Shabaka Henley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–) *[[Georgie Henley]], inglise filminäitleja (1995–) *[[Harri Henn]], Eesti poliitik (1942–2016) *[[Jürgen Henn]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Gerd Michael Henneberg]], saksa näitleja, teatrilavastaja ja teatrijuht (1922–2011) *[[François Hennebique]], prantsuse ehitusinsener (1842–1921) *[[Wayne Hennessey]], Walesi jalgpallur (1987–) *[[Willi Hennig]], saksa bioloog (1913–1976) *[[Carl Matthias Henning]], Eesti vaimulik (1774–1856) *[[Carl Theodor Henning]], Eesti vaimulik (1804–1837) *[[Edgar Henning]], Võru linnapea (1900–1975) *[[Georg Thomas Benedict Henning]], Eesti vaimulik (1824–1874) *[[Salomon Henning]], Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriigi kroonik ning ametnik (1528–1589) *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]], Hollandi poliitik (1973–) *[[Hain Henno]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1836–1922) *[[Johannes Henno]], eesti poksija (sündinud 1916; surma-aeg ja -koht on teadmata) *[[Sass Henno]], eesti kirjanik (1982–) *[[Mihkel Hennoste]], Eesti sõjaväelane (1905–2002) *[[Tiit Hennoste]], eesti keele- ja kirjandusteadlane (1953–) *[[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|Henri]], Luksemburgi suurhertsog (1955–) *[[Henri II (Navarra kuningas)|Henri II]], Navarra kuningas (1503–1555) *[[Henri II (Prantsusmaa)|Henri II]], Prantsusmaa kuningas (1519–1559) *[[Henri II (Champagne)|Henri II]], Champagne'i krahv ja Jeruusalemma kuningas (1166–1197) *[[Henri III]] *[[Henri IV]] *[[Boris Henrichson]], Eesti õpetaja (1899–1971) *[[Don Henrie]], USA seriaalinäitleja (1975–) *[[Henrietta Anne Stuart]], Inglismaa printsess, Orléansi hertsoginna (1644–1670) *[[prints Henrik]], Taani kuninganna [[Margrethe II]] abikaasa (1934–2018) *[[Henrik (Lundi piiskop)|Henrik]], Lundi piiskop (11. sajand) *[[Henrik (Uppsala piiskop)|Henrik]], Uppsala piiskop (12. sajand) *[[Läti Henrik]], kroonik *[[Eivind Henriksen]], norra vasaraheitja (1990–) *[[Alf Henrikson]], rootsi kirjanik, poeet, tõlkija ja ajakirjanik (1905–1995) *[[Anna-Maja Henriksson]], Soome poliitik (1964–) *[[Adam Henrique]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Gustavo Henrique]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Henry I]], Inglismaa kuningas (suri 1135) *[[Henry II]], Inglismaa kuningas (1133–1189) *[[Henry III]], Inglismaa kuningas (1207–1272) *[[Henry IV]], Inglismaa kuningas (1367–1413) *[[Henry V]], Inglismaa kuningas *[[Henry VI]], Inglismaa kuningas *[[Henry VII]], Inglismaa kuningas (1457–1509) *[[Henry VIII]], Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1491–1547) *[[prints Henry, Gloucesteri hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1900–1974) *[[Joseph Henry]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1797–1878) *[[O. Henry]], USA kirjanik (1862–1910) *[[Pierre Henry]], prantsuse helilooja (1927–2017) *[[Rico Henry]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Thierry Henry]], prantsuse jalgpallur (1977–) *[[Gaston Henry-Haye]], Prantsuse diplomaat ja poliitik (1890–1983) *[[Helena Henschen]], rootsi disainer ja kirjanik (1940–2011) *[[Jim Henson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1936–1990) *[[Rudolf Henzi]], saksa usuteadlane ja orientalist (1794–1829) ==Hep== *[[Audrey Hepburn]], Briti näitleja (1929–1993) *[[Katharine Hepburn]], ameerika näitleja (1907–2003) *[[Olga Hepnarová]], tšehhi kurjategija (1951–1975) *[[Heiki Hepner]], Eesti poliitik (1966–) *[[Janek Hepner]], eesti jalgpallur (1978–2023) *[[Urmas Hepner]], eesti jalgpallur (1964–) ==Her== *[[Herakleios I]], Bütsantsi keiser (575–641) *[[Herakleitos]], vanakreeka filosoof (7.–6. sajand eKr) *[[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja (1995–) *[[Frank Herbert]], USA ulmekirjanik (1920–1986) *[[Zbigniew Herbert]], poola luuletaja, esseist ja näitekirjanik (1924–1998) *[[Victor Herbert]], iiri päritolu USA helilooja, dirigent ja tšellist (1859–1924) *[[Auguste Herbin]], prantsuse kunstnik (1882–1960) *[[Hans Herbjørnsrud]], norra kirjanik (1938–2023) *[[Reinfried Herbst]], Austria mäesuusataja (1978–) *[[Johann Gottfried von Herder]], saksa filosoof (1744–1803) *[[Waldemar Herdt]], Saksamaa poliitik (1962–) *[[Carla Heredia Serrano]], Ecuadori maletaja (1991–) *[[Martin Herem]], Eesti sõjaväelane (1973–) *[[Paul Herem]], eesti insener (1898–1983) *[[Goswin von Herike]], Liivi ordumeister *[[Ewald Hering]], saksa füsioloog (1834–1918) *[[Pierre Héring]], prantsuse sõjaväelane (1874–1963) *[[Andres Herkel]], Eesti poliitik (1962–) *[[Voldemar Herkel]], eesti arhitekt (1929–1919) *[[Antti Herlin]], soome ettevõtja (1956–) *[[Axel Julius Herlin]], Eesti vaimulik (1687–1737) *[[Gabriel Herlin]], Eesti vaimulik (1647–1709) *[[Jussi Herlin]], soome ettevõtja (1984–) *[[Peter Herlin]], Eesti vaimulik (1652–1710) *[[Sven Herling]], Tallinna kullassepp (1701–1771) *[[Nils Herlitz]], Rootsi jurist ja poliitik (1888–1978) *[[Adolf Herm]], Eesti sõjaväelane (1909–1945) *[[Imbi Herm]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–) *[[Johannes Herm]], Eesti sõjaväelane (1893–1926) *[[Sergei Herm]], Eesti politseinik (1894–1943) *[[Evald Hermaküla]], eesti näitleja ja lavastaja (1941–2000) *[[Hannes Hermaküla]], eesti teleajakirjanik ja koolitaja (sündinud 1969) *[[Herman (Aav)]] (1878–1961), eesti õigeusu vaimulik ja harduskirjanik *[[David Herman]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja seriaalinäitleja (1959–) *[[Johann Herman]], Venemaa sõjaväelane (1896–1938) *[[Karl August Herman]], eesti kunstnik (1903–1950) *[[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja (1982–) *[[Alvis Hermanis]], läti teatrijuht, lavastaja ja näitleja (1965–) *[[Eduard Hermann (käija)|Eduard Hermann]], eesti käija (1887–1960) *[[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]], eesti maadleja (1891–1947) *[[Jan Heřmánek]], tšehhi poksija (1907–1978) *[[Hermann von Salm]], Saksa vastukuningas *[[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1285) *[[Hermann I (Tartu piiskop)|Hermann I]] (Hermann von Buxhövden), Tartu piiskop (1163–1248) *[[Hermann II (Saare-Lääne piiskop)|Hermann II]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1362) *[[Hermann II Wesel]], Tartu piiskop (suri 1563) *[[Hermann Ronneberg]], Kuramaa piiskop (suri 1539) *[[Hermann Wartbergest]], 14. sajandi Liivi ordu kroonik *[[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]], eesti maadleja (1891–1947) *[[Eik Hermann]], eesti filosoof (1978–) *[[Endla Hermann]], eesti näitleja (1923–2010) *[[Karl August Hermann]], eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist (1851–1909) *[[Karl August Hermann (kunstnik)|Karl August Hermann]], eesti maalikunstnik (1903–1910) *[[Mihkel Hermann]], eesti trükikoja ja raamatukaupluse omanik ning kirjastaja (1864–1943) *[[Otto Hermann]], eesti helilooja ja dirigent (1878–1933) *[[Uno Hermann]], eesti geodeet ja koduloolane (1922–2005) *[[Willem Ffthereserederik Hermans]], hollandi kirjanik (1921–1995) *[[Magda Hermat]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1901–1974) *[[Tiiu Hermat]], eesti vaimulik ja ühiskonnategelane (1956–) *[[Iir Hermeliin]], eesti teatrikunstnik (1973–) *[[Kregor Hermet]], eesti korvpallur (1997–) *[[Mario Hermoso]], hispaania jalgpallur (1995–) *[[Edivaldo Hermoza]], Boliivia jalgpallur (1985–) *[[Clodovil Hernandes]], Brasiilia moekunstnik ja poliitik (1937–2009) *[[Cruz Hernández]], Salvadori pikaealine (1878–2007) *[[Felisaberto Hernández]], uruguay kirjanik, helilooja ja pianist (1902–1964) *[[Gregorio Hernández]], hispaania skulptuur (suri 1636) *[[José Hernández]], Argentina kirjanik, ajakirjanik ja publitsist (1834–1886) *[[Juan Orlando Hernández]], Hondurase ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Lucas Hernandez]], prantsuse jalgpallur (1996–) *[[Miguel Hernández]], hispaania kirjanik (1910–1942) *[[Noé Hernández]], Mehhiko kergejõustiklane, käija (1978–2013) *[[Rodrigo Hernández]], hispaania jalgpallur (1996–) *[[Theo Hernandez]], Prantsusmaa jalgpallur (1997–) *[[Xavier Hernández]], Hispaania jalgpallur (1980–) *[[Yuleisy Hernandez Moya]], Kuuba maletaja (1992–) *[[Eduard Herne]], eesti põllumees (1894–1986) *[[Johann Hernelius]], Kuressaare kullassepp *[[Juha Hernesniemi]], soome neurokirurg (1947–2023) *[[Margus Hernits]], eesti iluuisutaja, (1976–) *[[Herodes]], Juudamaa kuningas (73 eKr – 4 eKr) *[[Herodes Atticus]] *[[Arthur Herodes]], Eesti sõjaväelane (1898–1982) *[[Jaak Herodes]], Eesti arst ja poliitik (1944–) *[[Kristiina Herodes]], eesti kommunikatsiooniekspert ja suhtekorraldaja (1975–) *[[Kristina Herodes]], eesti moeajakirjanik, stilist, moekunstnik ja stiilikoolitaja (1976–) *[[Priit Herodes]], eesti heraldik (1948–) *[[Veiko Herodes]], eesti anestesioloogia- ja intensiivraviarst (1969–) *[[Herodotos]], vanakreeka ajaloolane *[[Kim Herold]], soome laulja, helilooja ja modell (1979–) *[[Henri Hérouin]], Prantsuse vibulaskja (1876–?) *[[Denis Héroux]], Kanada filmilavastaja ja -produtsent (1940–2015) *[[Albert William Herre]], Ameerika Ühendriikide ihtüoloog ja lihhenoloog (1868–1962) *[[Geir André Herrem]], norra jalgpallur (1988–) *[[Ander Herrera]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Arquímedes Herrera]], Venezuela jooksja (1935–2013) *[[Héctor Herrera]], Mehhiko jalgpallur (1990–) *[[Juan de Herrera]], hispaania arhitekt, teoreetik, sõdur ja leiutaja (u. 1530–1597) *[[James Herriot]], Briti loomaarst ja kirjanik (1916–1995) *[[Edward Herrmann]], USA näitleja (1943–2014) *[[Patrick Herrmann]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Denise Herrmann-Wick]], saksa murdmaasuusataja (1988–) *[[Wolfgang Herrndorf]], saksa kirjanik, kunstnik ja raamatuillustraator (1965–2013) *[[Rudolf Herrnstadt]], Saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane (1903–1966) *[[Caroline Herschel]], Saksamaa ja Briti astronoom (1750 –1848) *[[Wilhelm Herschel]], Saksa päritolu Briti astronoom, tehnikaekspert ja helilooja (1738–1822) *[[Aleksandr Herzen]], Vene kirjanik, filosoof ja revolutsionäär (1812–1870) *[[Konrad von Herzenrode]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil *[[Theodor Herzl]], sionismi rajaja (1860–1904) *[[Fabrice Herzog]], Šveitsi jäähokimängija (1994–) *[[Maurice Herzog]], prantsuse alpinist ja sporditegelane (1919–2012) *[[Roman Herzog]], Saksamaa poliitik (1934–2017) *[[Werner Herzog]], saksa filmilavastaja, -produtsent, näitleja ja stsenarist (1942–) *[[William Hertel]], baltisaksa päritolu Eesti arst (1868–1941) *[[Christian Herter]], USA diplomaat ja poliitik (1895–1966) *[[Lars Hertervig]], norra kunstnik (1830—1902) *[[Triin Hertmann]], eesti ettevõtja ja investor (1980–) *[[Gustav Ludwig Hertz]], saksa füüsik (1887–1975) *[[Heinrich Rudolf Hertz]], saksa füüsik (1857–1894) *[[Zoja Hertz]], Eesti kontsertmeister (1957–) ==Hes== *[[Shaun Heshka]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Hesiodos]], vanakreeka luuletaja *[[Emile Heskey]], Inglismaa jalgpallur (1978–) *[[Erika Hess]], Šveitsi mäesuusataja (1962–) *[[Markus Hess]], väliseesti seltskonnategelane (1953–2022) *[[Rudolf Heß]], Saksamaa poliitik (1894–1987) *[[Wolf Rüdiger Heß]], saksa arhitekt (1937–2001) *[[Albert Freimund Daniel Hesse]], Eesti vaimulik (1869–1941) *[[Benjamin Hermann Karl Hesse]], Eesti vaimulik (1854–1910) *[[Carl Hermann Hesse]] (1802–1896), maakonnaarst Paides, Hermann Hesse vanaisa *[[Carl Immanuel Philipp Hesse]], Eesti vaimulik (1875–1918) *[[Carl Otto Johannes Hesse]] (1847–1916), baltisaksa päritolu misjonär Indias, Hermann Hesse isa *[[Conrad Eduard Hesse]], Eesti vaimulik (1796–1882) *[[Eduard Alexander Hesse]], baltisaksa luterlik vaimulik Dnipropetrovskis ja Alam-Saksi liidumaal (1865–1930) *[[Hans Hesse]], tennisetegelane (1893–1954) *[[Hermann Hesse]], saksa kirjanik (1877–1962) *[[Hermann Theodor Karl Hesse]], Eesti vaimulik (1884–1921) *[[Ilse Hesse]], eesti tennisist (sündis 1900) *[[Mary Hesse]], inglise filosoof (1924–2016) *[[Theodor Heinrich Renatus Hesse]], Eesti vaimulik (1837–1927) *[[Peter Hessler]], USA ajakirjanik (1969–) *[[Clovis Hesteau de Nuysement]], prantsuse luuletaja (16.–17. sajand) ==Hez== *[[Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel]], Saksamaalt pärit Tartu advokaat, sündik ja õigusteadlane (1786–1831) *[[Johann Wilhelm Friedrich von Hezel]], teoloog (1754–1824) *[[Mario Hezonja]], horvaatia korvpallur (1995–) ==Het== *[[Elsi Hetemäki-Olander]], Soome poliitik (1927–2023) *[[James Hetfield]], USA muusik (1963–) *[[Tor Arne Hetland]], norra murdmaasuusataja (1974–) *[[Thomas Hettche]], saksa kirjanik (1964–) *[[Georg Hettich]], saksa kahevõistleja (1978–) ==Heu== *[[Gregor Heuer]], eesti helilooja (1915–1989) *[[Reinhold-Heinrich Heuer]], eesti maadleja (suri 1941) *[[Valter Heuer]], eesti maletaja, maleajakirjanik ja maleajaloolane (1928–2006) *[[Ron Heusdens]], hollandi kabetaja (1962–) *[[Hans-Joachim Heusinger]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (1925–2019) ==Hev== *[[Ansgar Heveling]], Saksamaa poliitik (1972–) ==Hew== *[[Antony Hewish]], Briti raadioastronoom (1924–2021) *[[Angela Hewitt]], Kanada pianist (1958–) *[[Jennifer Love Hewitt]], USA näitleja ja laulja (sündinud 1979) *[[Lleyton Glynn Hewitt]], Austraalia tennisist ([[1981]]–) ==Hey== *[[Lodewijk van Heyden]], Venemaa sõjaväelane (1773–1850) *[[Reinhard Heydrich]], Saksamaa riigitegelane (1904–1942) *[[Thor Heyerdahl]], norra meresõitja (1914–2002) *[[Stefan Heym]], Saksa kirjanik (1913–2001) *[[Corneille Heymans]], Belgia füsioloog (1892–1968) *[[Jupp Heynckes]], Saksamaa jalgpallur ja treener (1945–) *[[Paul von Heyse]], saksa kirjanik (1830–1914) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|He, Biograafiad]] 4uvp52ts23r9yrhu10nty5ueheome1w JK Tabasalu 0 419562 6759691 6524882 2024-11-12T10:34:32Z Makenzis 95198 6759691 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = JK Tabasalu | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Jalgpalliklubi Tabasalu | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 23. november 2012 | lõpp = | väljak = [[Tabasalu Arena]] | mahutavus = 1630 | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus3 = Peatreener | treener = [[Risto Sarapik]] | liiga = [[Esiliiga]] B | hooaeg = [[Esiliiga 2024|2024]] | positsioon = Esiliiga '''10.''' koht | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1=0000FF |kere1=0000FF |paremkäsi1=0000FF |püksid1=0000FF |sokid1=0000FF | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=0000FF | veeb = http://tabasalujk.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''JK Tabasalu''' on [[Tabasalu]]s tegutsev jalgpalliklubi. ==Saavutused== *'''[[Esiliiga B]]''' :'''2. koht (1)''': [[Esiliiga B 2022|2022]] *'''[[II liiga]]''' :'''3. koht (1)''': [[II liiga 2017#II liiga lõuna/lääs|2017]], [[II liiga 2018#II liiga lõuna/lääs|2018]] *'''[[III liiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[III liiga 2014#III liiga põhi|2014]] *'''[[IV liiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[IV liiga 2013#IV liiga põhi|2013]] ==Statistika ja loendid== <timeline> ImageSize = width:850 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/2012 till:01/07/2024 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2013 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:3. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:5. from:01/07/2023 till:01/07/2024 shift:(1,-4) text: from:01/07/2012 till:01/07/2013 color:IV shift:(0,13) text:"[[IV liiga]]" from:01/07/2013 till:01/07/2014 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2014 till:01/07/2018 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2018 till:01/07/2022 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B]]" from:01/07/2022 till:01/07/2024 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" </timeline> ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- ! colspan="14" | Tallinna FC Charma mööbel |- |[[IV liiga 2013|2013]] || [[IV liiga|IV liiga põhi]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 11 || 20 || 15 || 3 || 2 || 78||27 ||+51 ||'''48'''||align=left| [[Kersten Lõppe]] '''(19)''' | |- ! colspan="14" | Tallinna FC Charma |- |[[III liiga 2014|2014]] || [[III liiga|III liiga põhi]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 12 || 22 || 15 || 3 || 4 || 64||29 ||+35 ||'''48'''||align=left| [[Tanel Tammemägi]] '''(13)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2014|''ei osalenud'']] |- ! colspan="14" | Tabasalu JK Charma |- |[[II liiga 2015|2015]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||'''6.'''|| 14 || 26 || 10 || 7 || 9 || 57||67 ||−10 ||'''37'''||align=left| [[Martin Tšegodajev]] '''(7)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2016|2016]] || II liiga ida/põhi ||'''5.'''|| 14 || 26 || 12 || 7 || 7 || 56||48 ||+8 ||'''43'''||align=left| [[Edwin Stüf]] ja [[Kersten Lõppe]] '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/64-finaalid]] |- ! colspan="14" | JK Tabasalu |- |[[II liiga 2017|2017]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||'''3.'''|| 14 || 26 || 15 || 3 || 8 || 77||52 ||−25 ||'''48'''||align=left| [[Andrus Mitt]] '''(17)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2017|1/64-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2018|2018]] ||II liiga lõuna/lääs ||bgcolor="#ACE1AF"|'''3.'''|| 14 || 26 || 17 || 3 || 6 || 68||40 ||+28 ||'''54'''||align=left| [[Edwin Stüf]] ja [[Rasmus Tomson]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2018|''ei osalenud'']] |- |[[Esiliiga B 2019|2019]] || [[Esiliiga B]] ||'''7.'''|| 10 || 36 || 13 || 4 || 19 || 77||79 ||−2 ||'''43'''||align=left| [[Kersten Lõppe]] '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019|Veerandfinaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2020|2020]] || Esiliiga B ||'''4.'''|| 10 || 30 || 16 || 3 ||11 || 58||46 ||+12 ||'''51'''||align=left| [[Sten Jakob Viidas]] '''(14)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|1/8-finaalid]] |- |[[Esiliiga B 2021|2021]] || Esiliiga B ||'''6.'''|| 10 || 32 || 12 || 5 || 16 || 60||64 ||−4 ||'''41'''||align=left| [[Tristan Pajo]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2022|2022]] || Esiliiga B ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 10 || 36 || 25 || 4 || 7 || 120||50 ||+70 ||'''79'''||align=left| [[Tristan Pajo]] '''(30)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|Veerandfinaalid]] |- |[[Esiliiga 2023|2023]] || [[Esiliiga]] ||'''5.'''|| 10 || 36 || 18 || 1 || 17 || 81||70 ||+11 ||'''55'''||align=left| [[Peeter Klein]] '''(16)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|Poolfinaalid]] |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] *[[Tabasalu Jalgpalliklubi]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://jalgpall.ee/voistlused/7/team/2927 Tallinna FC Charma mööbel] jalgpall.ee *[https://jalgpall.ee/voistlused/3/team/3123 Tallinna FC Charma] jalgpall.ee *[https://jalgpall.ee/voistlused/1/team/3462 Tabasalu JK Charma] jalgpall.ee *[https://jalgpall.ee/voistlused/team/3451 JK Tabasalu] jalgpall.ee {{Esiliiga meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Harku vald]] 23b2l5xzsnpaihkqiro9aoexnpk5h68 Harju JK Laagri 0 420464 6759698 6711504 2024-11-12T10:52:46Z Makenzis 95198 6759698 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | pilt = Harjujk_logo.png | pildi_suurus = 150px | pildiallkiri = | täisnimi = Harju Jalgpallikool Laagri | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 27. august 2009 | lõpp = | väljak = [[Laagri kunstmurustaadion]] | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = | treener = | liiga = [[Premium liiga]] | hooaeg = 2024 | positsioon = Esiliiga, '''1.''' koht | veeb = https://harjujk.ee/meeskonnad/esindusmeeskond/ | muster_la1= | muster_b1= | muster_ra1= | muster_so1= | muster_so2= | vasakkäsi1=FF0000 | kere1=FF0000 | paremkäsi1=FF0000 | püksid1=FF0000 | sokid1=FF0000 | muster_la2= | muster_b2= | muster_ra2= | vasakkäsi2= | kere2= | paremkäsi2= | püksid2=FF0000 | sokid2=FF0000 | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = [[Esiliiga]] võitjad 2022 }} '''Harju JK Laagri''' on [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Laagri]]s. == Statistika ja loendid == === Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused === <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/2014 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2015 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData= bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(0,-4) text:5. from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(0,-4) text:7. from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(0,-4) text:8. from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(0,-4) text:3. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(0,-4) text:2. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(0,-4) text:1. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(0,-4) text:10. from:01/07/2014 till:01/07/2015 color:IV shift:(0,13) text: "[[IV liiga]]" from:01/07/2015 till:01/07/2019 color:III shift:(0,13) text: "[[III liiga]]" from:01/07/2019 till:01/07/2020 color:II shift:(0,13) text: "[[II liiga]]" from:01/07/2020 till:01/07/2021 color:ELB shift:(0,13) text: "[[Esiliiga B]]" from:01/07/2021 till:01/07/2022 color:EL shift:(0,13) text: "[[Esiliiga]]" from:01/07/2022 till:01/07/2023 color:ML shift:(0,13) text: "[[Premium liiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=35px|Koht !width=30px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=230px|Suurim väravakütt !width=90px|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- ! colspan="15"| Harju Jalgpallikool |- |[[IV liiga 2015|2015]]||[[IV liiga 2015#IV liiga idatsoon|IV liiga ida]]||bgcolor="#ACE1AF"|'''5.'''|| 8 || 21 || 11 || 0 || 10 || 52||43 ||+9 ||'''33'''||align=left| Kalmar Liiv '''(13)''' |- ! colspan="15"| Harju JK Laagri |- |[[III liiga 2016|2016]]||[[III liiga 2016#III liiga ida|III liiga ida]]||'''7.'''|| 12 || 22 || 10 || 3 || 9 || 71||58 ||+13 ||'''39'''||align=left| Ken-Glaid Nool '''(10)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2017|2017]]||[[III liiga 2017#III liiga p%C3%B5hi|III liiga põhi]]||'''8.'''|| 12 || 22 || 7 || 6 || 9 || 53||51 ||+2 ||'''27'''|| align="left" |Ken-Glaid Nool '''(26)''' |- |[[III liiga 2018|2018]]||[[III liiga 2018#III liiga p%C3%B5hi|III liiga põhi]]||'''3.'''|| 12 || 22 || 13 || 2 || 7 || 55||42 ||+13 ||'''41'''||align=left| Ken-Glaid Nool '''(25)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2019|2019]]||[[III liiga 2019#III liiga p%C3%B5hi|III liiga põhi]]||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 12 || 22 || 18 || 0 || 4 || 60||23 ||+37 ||'''54'''||align=left| Erik Listmann ja Ken-Glaid Nool '''(16)''' |- |[[III liiga 2019|2020]]||[[III liiga 2019#III liiga p%C3%B5hi|II liiga lõuna/lääs]]||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 14 || 26 || 19 || 2 || 5 || 105 || 41 || +64 ||'''59'''||align=left| Ken-Glaid Nool '''(35)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2021|2021]]||[[Esiliiga B]]||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 10 || 32 || 20 || 3 || 9 || 88 || 49 || +37 || '''63'''||align=left| [[Andre Järva]] '''(27)''' |- |[[Esiliiga 2022|2022]]||[[Esiliiga]]||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 36 || 24 || 4 || 8 || 97 || 46 || +51 || '''76''' ||align=left| Andre Järva '''(20)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Premium liiga 2023|2023]]||[[Premium liiga]]||bgcolor="#FFCCCC"|'''10.'''|| 10 || 36 || 5 || 8 || 23 || 27 || 61 || -34 || '''23''' ||align=left| [[Daniil Rudenko]] ja [[Kaarel Usta]] '''(5)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/8-finaalid]] |} ==Viited== {{viited}} *{{EJLv|3573}} {{Meistriliiga meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Saue vald]] smqn00az2mwg6l3ddr9glc1i6pnf75t Morgan Johansson 0 420666 6759503 5784810 2024-11-11T19:52:25Z Velirand 67997 6759503 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Morgan Johansson i GAPF-manifestation 2014.jpg|pisi|Morgan Johansson (aastal 2014 Stockholmis)]] '''Morgan Johansson''' (täisnimi: ''Tomas Morgan Johansson''; sündinud [[14. mai]]l [[1970]] [[Höganäs]]is) on [[Rootsi]] poliitik ([[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]]). Ta oli [[3. oktoober|3. oktoobrist]] [[2014]] kuni [[27. juuli]]ni [[2017]] Rootsi justiits- ja migratsiooniminister. Ta sündis aastal [[1970]] [[Höganäs]]is (praeguse haldusjaotuse järgi [[Skåne lään]]is). Ta oli [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[2002]] kuni [[6. oktoober|6. oktoobrini]] [[2006]] Rootsi tervishoiuminister ([[Göran Perssoni valitsus]]es) ning [[3. oktoober|3. oktoobrist]] [[2014]] kuni 27. juulini 2017 Rootsi justiits- ja migratsiooniminister ([[Stefan Löfveni valitsus]]es). 27. juulist 2017 on ta Rootsi siseminister. {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Johansson, Morgan}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 17mdgl435z5dpdzch6br8xvg4047unr Narva Poeglaste Gümnaasium 0 423396 6759404 6234009 2024-11-11T17:00:16Z Geonarva 1553 6759404 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Здание нарвской мужской гимназии, 19в..jpg|pisi|Narva Poeglaste Gümnaasiumi (tänapäeva Narva Vanalinna Riigikooli) hoone pärast renoveerimist]] '''Narva Poeglaste Gümnaasium''' ehk '''Narva meesgümnaasium''' ([[vene keel]]es ''Нарвская мужская гимназия'') oli poeglaste kool [[Narva]]s. Gümnaasium kasutas õppehoonena aadressil [[Kraavi tänav (Narva)|Kraavi tänav]] 2 asuvat hoonet ([[Narva gümnaasiumi hoone]]). Tänapäeval tegutseb selles hoones [[Narva Vanalinna Põhikool]]. Gümnaasiumi eelkäijaks oli [[1848]]. aastal [[Kingissepp|Jamburgist]] üle toodud kõrgem maakonnakool (''Нарвское высшее уездное училище''), mis oli paigutatud endise linnakomandandi parun Velio majja. Hiljem otsustati rajada Narvas oma gümnaasium ja see ehitis rekonstrueeriti. Rekonstrueerimistööde ajaks [[1875]]. aastal oli uus kool tööle pandud ajutistes ruumides paruness [[Arps von Arpshofen|Arpshofeni]] majas [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänava]]l.<ref name="kronoloogia">{{Netiviide |pealkiri=Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia |url=https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf |vaadatud=2015-12-20 |arhiivimisaeg=2015-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Tulevase gümnaasiumihoone rekonstrueerimise järel viidi [[kreiskool]] kaheks aastaks Rüütli tänaval asunud hoonesse.<ref name="sirp-28012000">[http://www.sirp.ee/archive/2000/28.01.00/Kunst/kunst1-4.html Narva vana gümnaasiumihoone], Sirp, 28.01.2000</ref> [[23. aprill]]il [[1875]] andis Riiginõukogu loa klassikalise [[progümnaasium]]i avamiseks<ref name="kronoloogia"/> ja sellega muudeti kreiskool neljaklassiliseks poeglaste [[progümnaasium]]iks, kus õppetöö algas 1. septembril. [[22. veebruar]]il [[1879]] sai sellest kuueklassiline progümnaasium. [[22. september|22. septembril]] [[1881]]<ref>Олег Коченовский. Нарва. Градостроительное развитие и архитектура. Таллинн, Валгус, 1991</ref> (teistel andmetel [[1887]]. aastal<ref name="sirp-28012000"/>) muudeti progümnaasium keisri määrusega kaheksaklassiliseks täisgümnaasiumiks, mille nimetuseks sai Narva meesgümnaasium (''Нарвская мужская гимназия''). Selle nime all tunti gümnaasiumi kuni [[1919]]. aastani.<ref name="sirp-28012000"/> [[Narva linnavolikogu|Narva Linnaduuma]] istungil 14. juulil 1919 otsustati liita Narva Poeglaste Gümnaasium [[Narva Tütarlaste Gümnaasium]]iga ning nende põhjal asutati kaks ühisgümnaasiumi: eesti ja vene õppekeelega. Sellest ajast muutus endise Narva Poeglaste Gümnaasiumi nimi mitu korda: 1919/1920. õppeaastal – '''Narva Vene Keskkool''' (''Нарвская русская средняя школа''); 1921/1922. õppeaastal – '''Narva 2. Reaalgümnaasium''' (''Нарвская 2-я реальная гимназия'') ja seejärel '''[[Narva linna vene gümnaasium]]''' (''Нарвская городская русская гимназия'').<ref name="NMG">[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9D%D0%B0%D1%80%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F_%D0%BC%D1%83%D0%B6%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F_%D0%B3%D0%B8%D0%BC%D0%BD%D0%B0%D0%B7%D0%B8%D1%8F Нарвская мужская гимназия]</ref> == Kooli direktorid == * ...1882... – Rudolf Keller (''Келлер Рудольф Богданович'')<ref name="NMG"/> * 1888–1893 – Aleksei Davidenkov (''Давиденков Алексей Иванович'')<ref name="dav">[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%94%D0%B0%D0%B2%D0%B8%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BA%D0%BE%D0%B2_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B5%D0%B9_%D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Давиденков Алексей Иванович]</ref> * ...1895–1900... – Ivan Jevgenov (''Евгенов Иван Михайлович'')<ref name="NMG"/> * 1904–1906 – Konstantin Ivanov (''Иванов Константин Алексеевич'')<ref name="NMG"/> * Andrei Vassiljev (''Васильев Андрей Васильевич'')<ref>[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%92%D0%B0%D1%81%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2_%D0%90%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%B5%D0%B9_%D0%92%D0%B0%D1%81%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87 Васильев Андрей Васильевич]</ref> * 1906–1921 – Aleksei Davidenkov<ref name="dav"/> ==Vaata ka== *[[Narva Tütarlaste Gümnaasium]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Narva koolid]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] k727bgbr1v8obsuc1cvwasozspt0wu1 Aigar 0 424396 6759327 6144178 2024-11-11T14:24:43Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759327 wikitext text/x-wiki '''Aigar''' on eesti [[mehenimi]]. 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Aigar 464 mehel. Aigar oli populaarsuselt 281. mehenimi. Aigar oli keskmiselt 39 aasta vanune (mediaanvanus oli 38). Kõige populaarsem oli eesnimi Aigar vanuserühmas 35–39, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 7,84.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Aigar |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-01 |arhiivimisaeg=2020-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200101144435/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Aigar |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aigar Kallas]], metsandustegelane *[[Aigar Leok]], mootorrattasportlane *[[Aigar Palumaa]], bioloog *[[Aigar Põder]], poliitik *[[Aigar Vahemetsa]], ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik *[[Aigar Vaigu]], [[Rakett 69]] saatejuht ja kohtunik. ==Vaata ka== *[[Aigars]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mehenimed]] o6y2z88xssn9ej1j6d0mjfeabdu801s 6759331 6759327 2024-11-11T14:28:40Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759331 wikitext text/x-wiki '''Aigar''' on eesti [[mehenimi]]. 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Aigar 464 mehel. Aigar oli populaarsuselt 281. mehenimi. Aigar oli keskmiselt 39 aasta vanune (mediaanvanus oli 38). Kõige populaarsem oli eesnimi Aigar vanuserühmas 35–39, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 7,84.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Aigar |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-01 |arhiivimisaeg=2020-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200101144435/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Aigar |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aigar Kallas]], metsandustegelane *[[Aigar Leok]], mootorrattasportlane *[[Aigar Palumaa]], bioloog *[[Aigar Pindmaa]], eesti ettevõtja ja sporditegelane *[[Aigar Põder]], poliitik *[[Aigar Vahemetsa]], ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik *[[Aigar Vaigu]], [[Rakett 69]] saatejuht ja kohtunik. ==Vaata ka== *[[Aigars]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mehenimed]] 7365lgykmq4vzriwvwmyyt0wh62yehx Aimar 0 424397 6759394 5803783 2024-11-11T16:38:19Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759394 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| mehenimest| Viikingilaeva koopia| Aimar (laev)}} '''Aimar''' on eesti ja baski [[mehenimi]]. 1. jaanuari 2020 seisuga oli Eestis eesnimi Aimar 652 mehel. Aimar oli Eestis levikult 229. mehenimi. Kõige populaarsem oli eesnimi Aimar vanuserühmas 45–49, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 8,67, ning Põlva maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 13,64. Aimar oli keskmiselt 43 aasta vanune (mediaanvanus oli 44).<ref>https://www.stat.ee/nimed/Aimar</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aimar Altosaar]], poliitik *[[Aimar Arula]], õpetaja *[[Aimar Jugaste]], ajakirjanik ja ettevõtja *[[Aimar Juuse]], karikaturist *[[Aimar Ventsel]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{Nimestat|Aimar}} [[Kategooria:Mehenimed]] lhn9k9wgvtd0x2jxhpqjekr61w78urg 6759395 6759394 2024-11-11T16:38:39Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759395 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| mehenimest| Viikingilaeva koopia| Aimar (laev)}} '''Aimar''' on eesti ja baski [[mehenimi]]. 1. jaanuari 2020 seisuga oli Eestis eesnimi Aimar 652 mehel. Aimar oli Eestis levikult 229. mehenimi. Kõige populaarsem oli eesnimi Aimar vanuserühmas 45–49, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 8,67, ning Põlva maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 13,64. Aimar oli keskmiselt 43 aasta vanune (mediaanvanus oli 44).<ref>https://www.stat.ee/nimed/Aimar</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aimar Altosaar]], poliitik *[[Aimar Arula]], õpetaja *[[Aimar Jugaste]], ajakirjanik ja ettevõtja *[[Aimar Juuse]], karikaturist *[[Aimar Ventsel]], etnoloog ja sotsiaalantropoloog == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{Nimestat|Aimar}} [[Kategooria:Mehenimed]] sws0jvdwwtpe4l8li5bjgr10e17x7ir Fotokunstnike Ühendus 0 424731 6759734 6007151 2024-11-12T11:53:25Z Ehitaja 63547 6759734 wikitext text/x-wiki '''Mittetulundusühing Fotokunstnike Ühendus''' ehk '''Eesti Fotokunstnike Ühendus''' (lühend '''Foku''') on [[Eesti Kunstnike Liit]]u kuuluv [[mittetulundusühing]], mille eesmärgiks on arendada ja tutvustada [[fotokunst]]i ja [[visuaalkultuur]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20160304221546/http://foku.ee/pohikiri/ Fotokunstnike Ühenduse põhikiri] (vaadatud 5. jaanuaril 2016).</ref> Foku asutati 2007. aastal. Ühendus korraldab [[Tallinna Fotokuu]]d. Mittetulundusühingusse kuulusid 2021. aasta novembri seisuga [[Mari Armei]], [[Kaisa Eiche]], [[Annika Haas]], [[Hedi Jaansoo]], [[Cloe Jancis]], [[Anna Kaarma]], [[Maria Kapajeva]], [[Margot Kask]], [[Triin Kerge]], [[Eve Kiiler]], [[Alissa Kiinvald]] (Nirgi), [[Mari-Leen Kiipli]], [[Karel Koplimets]], [[Märten Kross]], [[Paul Kuimet]], [[Laura Kuusk]], [[Maiu Laanberg]], [[Kulla Laas]], [[Eliis Laul]], [[Kaisa Maasik]], [[Helen Melesk]], [[Marge Monko]], [[Tanja Muravskaja]], [[Len Murusalu]], [[Krista Mölder]], [[Birgit Püve]], [[Kristel Raesaar]], [[Liina Siib]], [[Silvia Sosaar]], [[Diana Tamane]], [[Aap Tepper]], [[Ulvi Tiit]], [[Annika Toots]], [[Laura Toots]], [[Anna-Stina Treumund]], [[Tõnu Tunnel]], [[Paco Ulman]], [[Ingel Vaikla]], [[Kalev Vapper]], [[Tarvo Varres]], [[Ivar Veermäe]], [[Sigrid Viir]], [[Mari Volens]], [[Reimo Võsa-Tangsoo]] ja [[Kristina Õllek]].<ref>[https://www.foku.ee/ Liikmed] foku.ee (vaadatud 2. novembril 2021).</ref> == Vaata ka == * [[Eesti Fotokunstiühing]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.foku.ee/ Fotokunstnike Ühendus] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Eesti fotograafia]] [[Kategooria:Fotokunst]] mhasfrav7qt7zjjnpvsyqngsfd1mv8o Aimar Juuse 0 426986 6759392 6301530 2024-11-11T16:35:45Z Velirand 67997 6759392 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Aimar Juuse''' (sündinud 10. märts [[1968]]) on eesti [[karikaturist]]. ==Haridus== Õppinud [[Jõhvi 1. Keskkool|Jõhvi 1 Keskkool]]is<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://johvipk.edu.ee/img/files/vilistlased/1986.html|Pealkiri=Jõhvi Põhikool, 1986 vilistlased|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ja lõpetanud [[Kohtla-Järve Laste Kunstikool|Kohtla-Järve Lastekunstikooli]] 1984. aastal. Hariduselt mööblitehnoloog (II kat) ==Töö== Töötanud kunstnikuna Oru Turbakombinaadis ja multiplikaatorina filmistuudiotes [[Stuudio B]] ja [[A Film Eesti]]. Ta on töötanud mänedžerina karikatuuriagentuuris Van Der. Tema joonistusi on avaldatud alates 1989. aastast [[Rahva Hääl]]es koomiksisarjana "Siil Ruudi", mis ilmus kuni [[Pühapäevaleht (ajaleht, 1995)|Pühapäevalehe]] lõpuni (kokku 105 korda). Veel ilmusid tema koomiksiribad [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] "Magasin" ja [[Pühapäevaleht (ajaleht, 1995)|Pühapäevalehes]]. Alates 1995 töötas [[Äripäev]]as ametliku karikaturistina. ==Tunnustus== * 1995 – [[Beringen|Beringeni]] (Belgia) rahvusvaheline ehitustemaatiline karikatuurivõistlus, II koht * 2001 – Eesti poliitiline karikatuur 2000 - rahva lemmik. Lisaks rahva lemmiku tiitlile pälvis Aimar Juuse veel kaks eripreemiat: haldusreformiteemalise pildi eripreemia ja erastamisteemalise pildi eripreemia<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Raha paneb naerma|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Pank|lehekülg=16}}</ref>. * 2004 – [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus]], eripreemia<ref>Sakala, nr. 66, 7 aprill 2009 </ref> * 2009 – võitis Jõhvis korraldatud huumorikonkursil [[Aivar Simson|Aivar Simsoni]] pronkssea Oskar * 2016 – [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus]], ergutuspreemia ==Näitused== * 2004. aastal viie karikaturisti ([[Hugo Hiibus]], [[Hillar Mets]], [[Urmas Nemvalts]], Aimar Juuse ja [[Eduard Tüür]]) näitus "Raha paneb naerma" Riias toimunud [[ESTO]] päevadel. Sama näitus oli üleval ka [[Eesti Panga Muuseum]]is – karikatuurid aastaist 1992–2003. ==Raamatud== * "Toimetus arvab ...", [[Mainor Bonnier Kirjastus]], (29 lk, 1995) *"Savisaare mütoloogia, mütoloogiline Savisaar" – karikatuurid [[Edgar Savisaar]]est, (64 lk, 1999), kirjastus: [[Keskerakond]], Kujundajad: [[Artur Borissenko]] ja [[Andrus Peegel]], Karikatuurid: [[Hugo Hiibus]], Aimar Juuse, [[Jüri Kerem]], [[Rein Lauks]], [[Hillar Mets]], [[Urmas Nemvalts]], [[Rein Pakk]], [[Andrus Peegel]], [[Alfred Saldre]], [[Rainer Sarnet]], [[Marek Strandberg]] ja [[Indrek Tegelmann]]. Eessõna on kirjutanud [[Linnar Priimägi]]. * Kataloog "Raha ajab naerma" – [[Hugo Hiibus]]e, Aimar Juuse, [[Hillar Mets]]a, [[Urmas Nemvalts]]i ja [[Eduard Tüür]]i karikatuuride näitus [[Eesti Panga muuseum]]is, aprill 2003 *"Suhtlemine – keskastmejuhi proovikivi" – [[Erik Samel]]; (160 lk, 2005) ([[Tallinna Raamatutrükikoda]]), toimetaja: [[Violetta Riidas]]; illustratsioonid Aimar Juuse; kaane kujundaja [[Estel Eli]] ISBN 998595761X *"40 ärinippi" – koostanud [[Väinu Rozental]]; toimetaja: [[Mari-Epp Tirkkonen]]; karikatuurid: Aimar Juuse; kujundaja: [[Maire Pukk]]; fotograaf [[Meeli Küttim]] (2011) ISBN 9789949464494 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Juuse, Aimar}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 2adf35oy69ks75xz4d4uixkouhioyjo Aunaku mõis 0 427115 6759466 6738627 2024-11-11T18:50:28Z NOSSER 8097 6759466 wikitext text/x-wiki '''Aunaku mõis''' (saksa keeles Aunaek) oli [[Kassari mõis]]a [[karjamõis]] [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] oli Rootsi kunngas [[Johan III]] huvitatud soolakoja avamisest Aunakusse ja [[Eestimaa kuberner]] [[Pontus De la Gardie]] võttis selle [[Hans Wachtmeister (surnud 1590)|Hans Wachtmeister]]ilt ning andis asemele samasuure [[Saulepi mõis|Saulepa mõis]]a<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/kassarimaa/2012/12/01/8 Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest], Kassarimaa, nr. 32, lk 11, 1 detsember 2012</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3 *[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/kassarimaa/2012/12/01/8 Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest], Kassarimaa, nr. 32, lk 11, 1 detsember 2012 {{Pühalepa kihelkond}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Hiiumaa mõisad]] [[Kategooria:Pühalepa kihelkond]] [[Kategooria:Karjamõisad]] [[Kategooria:Pahlenite mõisad]] 1znholkm0p64u4mgb2ubdcfidekbnga Kasutaja:Gz260/Teed/E/Wikidata 2 430152 6759593 6748194 2024-11-12T05:22:53Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 6759593 wikitext text/x-wiki * [http://tools.wmflabs.org/wikidata-todo/related_properties.php?q=claim%5B16%3A106123%5D+OR+claim%5B31%3A106123%5D ?] ? : {{#time: l j F Y H:i:s|{{REVISIONTIMESTAMP}}}} {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?p1824 ?longnum ?count WHERE { { ?item wdt:P16 wd:Q106123 . } UNION { ?item wdt:P31 wd:Q106123 . } . MINUS { ?item wdt:P361 ?part . ?part wdt:P16 wd:Q106123 } . OPTIONAL { ?item wdt:P1824 ?p1824 } BIND(STRLEN(str(?p1824)) as ?longp1824) BIND(SUBSTR(str(?p1824),1,1) as ?statut) BIND(SUBSTR(str(?p1824),2,(?longp1824 - 1)) as ?numero) BIND(REPLACE(SUBSTR(str(?numero),1,4),"[A-Za-z ]","") as ?num) BIND(STRLEN(str(?num)) as ?longnum) BIND(CONCAT(IF(?longnum=1,"000",IF(?longnum=2,"00",IF(?longnum=3,"0",""))), str(?num)) as ?numz) BIND(CONCAT(str(?statut),str(?num)) as ?numsp) BIND(STRLEN(str(?numsp)) as ?longnumsp) BIND((?longp1824 - ?longnumsp) as ?longprefixe) BIND(SUBSTR(str(?p1824),(?longnumsp + 1),?longprefixe) as ?prefixe) BIND(CONCAT(str(?statut),str(?numz),str(?prefixe)) as ?cledetri) . OPTIONAL { SELECT ?item (COUNT(?pays) as ?count) WHERE { { ?item wdt:P16 wd:Q106123 . } UNION { ?item wdt:P31 wd:Q106123 . } . ?item wdt:P17 ?pays . } GROUP BY ?item } . } ORDER BY ?cledetri ?longnum DESC(?count) |columns=number:#,label,item,P17,P373:Commons,P14,P1824 |thumb=80 }} {| class='wikitable sortable' ! # ! label ! item ! riik ! Commons ! traffic sign ! road number |- | style='text-align:right'| 1 | ''[[:d:Q751771|E1]]'' | [[:d:Q751771|Q751771]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Iirimaa]]<br/>[[Hispaania]]<br/>[[Portugal]] | [[:commons:Category:E01|E01]] | [[Fail:Tabliczka E1.svg|center|80px]] | E1 |- | style='text-align:right'| 2 | ''[[:d:Q2621085|E001]]'' | [[:d:Q2621085|Q2621085]] | [[Gruusia]]<br/>[[Armeenia]] | [[:commons:Category:E001|E001]] | [[Fail:Tabliczka E001.svg|center|80px]] | E001 |- | style='text-align:right'| 3 | ''[[:d:Q56326601|European route E2]]'' | [[:d:Q56326601|Q56326601]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Prantsusmaa]]<br/>''[[:d:Q39|Q39]]''<br/>[[Itaalia]] | | [[Fail:Tabliczka E2.svg|center|80px]] | E2 |- | style='text-align:right'| 4 | ''[[:d:Q2620531|E002]]'' | [[:d:Q2620531|Q2620531]] | [[Armeenia]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[:commons:Category:E002|E002]] | [[Fail:Tabliczka E002.svg|center|80px]] | E002 |- | style='text-align:right'| 5 | ''[[:d:Q585439|E3]]'' | [[:d:Q585439|Q585439]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E3 (France)|E3 (France)]] | [[Fail:Tabliczka E3.svg|center|80px]] | E3 |- | style='text-align:right'| 6 | ''[[:d:Q2295054|E003]]'' | [[:d:Q2295054|Q2295054]] | ''[[:d:Q265|Q265]]''<br/>[[Türkmenistan]] | [[:commons:Category:E003|E003]] | [[Fail:Tabliczka E003.svg|center|80px]] | E003 |- | style='text-align:right'| 7 | ''[[:d:Q782249|E4]]'' | [[:d:Q782249|Q782249]] | [[Soome]]<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E4|E4]] | [[Fail:Tabliczka E4.svg|center|80px]] | E4 |- | style='text-align:right'| 8 | ''[[:d:Q2253476|E004]]'' | [[:d:Q2253476|Q2253476]] | [[Kasahstan]]<br/>''[[:d:Q265|Q265]]'' | [[:commons:Category:E004|E004]] | [[Fail:Tabliczka E004.svg|center|80px]] | E004 |- | style='text-align:right'| 9 | [[E05|E5]] | [[:d:Q693493|Q693493]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Prantsusmaa]]<br/>[[Hispaania]] | [[:commons:Category:E5|E5]] | [[Fail:Tabliczka E5.svg|center|80px]] | E5 |- | style='text-align:right'| 10 | ''[[:d:Q731942|E005]]'' | [[:d:Q731942|Q731942]] | ''[[:d:Q265|Q265]]'' | [[:commons:Category:E005|E005]] | [[Fail:Tabliczka E005.svg|center|80px]] | E005 |- | style='text-align:right'| 11 | ''[[:d:Q921422|E6]]'' | [[:d:Q921422|Q921422]] | [[Norra]]<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E6|E6]] | [[Fail:Tabliczka E6.svg|center|80px]] | E6 |- | style='text-align:right'| 12 | ''[[:d:Q1900649|E006]]'' | [[:d:Q1900649|Q1900649]] | [[Tadžikistan]]<br/>''[[:d:Q265|Q265]]'' | | [[Fail:Tabliczka E006.svg|center|80px]] | E006 |- | style='text-align:right'| 13 | ''[[:d:Q388884|E7]]'' | [[:d:Q388884|Q388884]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Hispaania]] | [[:commons:Category:E7|E7]] | [[Fail:Tabliczka E7.svg|center|80px]] | E7 |- | style='text-align:right'| 14 | ''[[:d:Q2129887|E007]]'' | [[:d:Q2129887|Q2129887]] | ''[[:d:Q265|Q265]]''<br/>''[[:d:Q813|Q813]]'' | [[:commons:Category:E007|E007]] | [[Fail:Tabliczka E007.svg|center|80px]] | E007 |- | style='text-align:right'| 15 | [[E08|E8]] | [[:d:Q1129207|Q1129207]] | [[Norra]]<br/>[[Soome]] | [[:commons:Category:E8|E8]] | [[Fail:Tabliczka E8.svg|center|80px]] | E8 |- | style='text-align:right'| 16 | ''[[:d:Q666933|E008]]'' | [[:d:Q666933|Q666933]] | [[Tadžikistan]] | | [[Fail:Tabliczka E008.svg|center|80px]] | E008 |- | style='text-align:right'| 17 | ''[[:d:Q1320233|E9]]'' | [[:d:Q1320233|Q1320233]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Hispaania]] | [[:commons:Category:E9|E9]] | [[Fail:Tabliczka E9.svg|center|80px]] | E9 |- | style='text-align:right'| 18 | ''[[:d:Q2109391|E009]]'' | [[:d:Q2109391|Q2109391]] | [[Tadžikistan]] | | [[Fail:Tabliczka E009.svg|center|80px]] | E009 |- | style='text-align:right'| 19 | ''[[:d:Q586592|E10]]'' | [[:d:Q586592|Q586592]] | [[Norra]]<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E10|E10]] | [[Fail:Tabliczka E10.svg|center|80px]] | E10 |- | style='text-align:right'| 20 | ''[[:d:Q1861681|E010]]'' | [[:d:Q1861681|Q1861681]] | ''[[:d:Q813|Q813]]'' | [[:commons:Category:Osh-Bishkek road|Osh-Bishkek road]] | [[Fail:Tabliczka E010.svg|center|80px]] | E010 |- | style='text-align:right'| 21 | ''[[:d:Q1276480|E11]]'' | [[:d:Q1276480|Q1276480]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E11|E11]] | [[Fail:Tabliczka E11.svg|center|80px]] | E11 |- | style='text-align:right'| 22 | ''[[:d:Q536536|E011]]'' | [[:d:Q536536|Q536536]] | [[Kasahstan]]<br/>''[[:d:Q813|Q813]]'' | | [[Fail:Tabliczka E011.svg|center|80px]] | E011 |- | style='text-align:right'| 23 | ''[[:d:Q1346648|E12]]'' | [[:d:Q1346648|Q1346648]] | [[Norra]]<br/>[[Rootsi]]<br/>[[Soome]] | [[:commons:Category:E12|E12]] | [[Fail:European route E12.svg|center|80px]] | E12 |- | style='text-align:right'| 24 | ''[[:d:Q1375783|E012]]'' | [[:d:Q1375783|Q1375783]] | [[Kasahstan]]<br/>[[Hiina]] | | [[Fail:Tabliczka E012.svg|center|80px]] | E012 |- | style='text-align:right'| 25 | ''[[:d:Q1247738|E13]]'' | [[:d:Q1247738|Q1247738]] | [[Suurbritannia]] | [[:commons:Category:E13|E13]] | [[Fail:Tabliczka E13.svg|center|80px]] | E13 |- | style='text-align:right'| 26 | ''[[:d:Q1375778|E013]]'' | [[:d:Q1375778|Q1375778]] | [[Kasahstan]] | | [[Fail:Tabliczka E013.svg|center|80px]] | E013 |- | style='text-align:right'| 27 | ''[[:d:Q1164832|E14]]'' | [[:d:Q1164832|Q1164832]] | [[Norra]]<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E14|E14]] | [[Fail:Tabliczka E14.svg|center|80px]] | E14 |- | style='text-align:right'| 28 | ''[[:d:Q1375781|E014]]'' | [[:d:Q1375781|Q1375781]] | [[Kasahstan]] | | [[Fail:Tabliczka E014.svg|center|80px]] | E014 |- | style='text-align:right'| 29 | ''[[:d:Q862476|E15]]'' | [[:d:Q862476|Q862476]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Prantsusmaa]]<br/>[[Hispaania]] | [[:commons:Category:E15|E15]] | [[Fail:Tabliczka E15.svg|center|80px]] | E15 |- | style='text-align:right'| 30 | ''[[:d:Q662647|E015]]'' | [[:d:Q662647|Q662647]] | [[Kasahstan]] | [[:commons:Category:E015|E015]] | [[Fail:Tabliczka E015.svg|center|80px]] | E015 |- | style='text-align:right'| 31 | ''[[:d:Q642043|E16]]'' | [[:d:Q642043|Q642043]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Norra]]<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E16|E16]] | [[Fail:Tabliczka E16.svg|center|80px]] | E16 |- | style='text-align:right'| 32 | ''[[:d:Q2329549|E016]]'' | [[:d:Q2329549|Q2329549]] | [[Kasahstan]] | [[:commons:Category:E016|E016]] | [[Fail:Tabliczka E016.svg|center|80px]] | E016 |- | style='text-align:right'| 33 | ''[[:d:Q1348422|E17]]'' | [[:d:Q1348422|Q1348422]] | [[Belgia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E17|E17]] | [[Fail:Tabliczka E17.svg|center|80px]] | E17 |- | style='text-align:right'| 34 | ''[[:d:Q746156|E017]]'' | [[:d:Q746156|Q746156]] | [[Venemaa]] | [[:commons:Category:E017|E017]] | [[Fail:Tabliczka E017.svg|center|80px]] | E017 |- | style='text-align:right'| 35 | ''[[:d:Q945810|E18]]'' | [[:d:Q945810|Q945810]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Norra]]<br/>[[Rootsi]]<br/>[[Soome]]<br/>[[Venemaa]] | [[:commons:Category:E18|E18]] | [[Fail:Tabliczka E18.svg|center|80px]] | E18 |- | style='text-align:right'| 36 | ''[[:d:Q1945568|E018]]'' | [[:d:Q1945568|Q1945568]] | [[Kasahstan]] | [[:commons:Category:E018|E018]] | [[Fail:Tabliczka E018.svg|center|80px]] | E018 |- | style='text-align:right'| 37 | ''[[:d:Q1375828|E19]]'' | [[:d:Q1375828|Q1375828]] | [[Holland]]<br/>[[Belgia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E19|E19]] | [[Fail:Tabliczka E19.svg|center|80px]] | E19 |- | style='text-align:right'| 38 | ''[[:d:Q2194280|E019]]'' | [[:d:Q2194280|Q2194280]] | [[Kasahstan]] | [[:commons:Category:E019|E019]] | [[Fail:Tabliczka E019.svg|center|80px]] | E019 |- | style='text-align:right'| 39 | [[E20]] | [[:d:Q987346|Q987346]] | [[Iirimaa]]<br/>[[Suurbritannia]]<br/>''[[:d:Q35|Q35]]''<br/>[[Rootsi]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Venemaa]] | [[:commons:Category:E20|E20]] | [[Fail:Tabliczka E20.svg|center|80px]] | E20 |- | style='text-align:right'| 40 | ''[[:d:Q662587|E21]]'' | [[:d:Q662587|Q662587]] | [[Prantsusmaa]]<br/>''[[:d:Q39|Q39]]'' | [[:commons:Category:E21|E21]] | [[Fail:Tabliczka E21.svg|center|80px]] | E21 |- | style='text-align:right'| 41 | ''[[:d:Q322164|E22]]'' | [[:d:Q322164|Q322164]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Holland]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Rootsi]]<br/>[[Läti]]<br/>[[Venemaa]] | [[:commons:Category:E22|E22]] | [[Fail:Tabliczka E22.svg|center|80px]] | E22 |- | style='text-align:right'| 42 | ''[[:d:Q664809|E23]]'' | [[:d:Q664809|Q664809]] | [[Prantsusmaa]]<br/>''[[:d:Q39|Q39]]'' | [[:commons:Category:E23|E23]] | [[Fail:Tabliczka E23.svg|center|80px]] | E23 |- | style='text-align:right'| 43 | ''[[:d:Q1375832|E24]]'' | [[:d:Q1375832|Q1375832]] | [[Suurbritannia]] | [[:commons:Category:E24|E24]] | [[Fail:Tabliczka E24.svg|center|80px]] | E24 |- | style='text-align:right'| 44 | ''[[:d:Q659345|E25]]'' | [[:d:Q659345|Q659345]] | [[Holland]]<br/>[[Belgia]]<br/>[[Luksemburg]]<br/>[[Prantsusmaa]]<br/>''[[:d:Q39|Q39]]''<br/>[[Itaalia]] | [[:commons:Category:E25|E25]] | [[Fail:Tabliczka E25.svg|center|80px]] | E25 |- | style='text-align:right'| 45 | ''[[:d:Q694396|E26]]'' | [[:d:Q694396|Q694396]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E26|E26]] | [[Fail:Tabliczka E26.svg|center|80px]] | E26 |- | style='text-align:right'| 46 | ''[[:d:Q688946|E27]]'' | [[:d:Q688946|Q688946]] | [[Prantsusmaa]]<br/>''[[:d:Q39|Q39]]''<br/>[[Itaalia]] | [[:commons:Category:E27|E27]] | [[Fail:Tabliczka E27.svg|center|80px]] | E27 |- | style='text-align:right'| 47 | ''[[:d:Q314656|E28]]'' | [[:d:Q314656|Q314656]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Leedu]]<br/>[[Valgevene]] | [[:commons:Category:E28|E28]] | [[Fail:Tabliczka E28.svg|center|80px]] | E28 |- | style='text-align:right'| 48 | ''[[:d:Q688868|E29]]'' | [[:d:Q688868|Q688868]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Luksemburg]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E29|E29]] | [[Fail:Tabliczka E29.svg|center|80px]] | E29 |- | style='text-align:right'| 49 | [[E30]] | [[:d:Q160249|Q160249]] | [[Iirimaa]]<br/>[[Suurbritannia]]<br/>[[Holland]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Valgevene]]<br/>[[Venemaa]] | [[:commons:Category:E30|E30]] | [[Fail:Tabliczka E30.svg|center|80px]] | E30 |- | style='text-align:right'| 50 | ''[[:d:Q699601|E31]]'' | [[:d:Q699601|Q699601]] | [[Holland]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E31|E31]] | [[Fail:Tabliczka E31.svg|center|80px]] | E31 |- | style='text-align:right'| 51 | ''[[:d:Q1375862|E32]]'' | [[:d:Q1375862|Q1375862]] | [[Suurbritannia]] | [[:commons:Category:E32|E32]] | [[Fail:Tabliczka E32.svg|center|80px]] | E32 |- | style='text-align:right'| 52 | ''[[:d:Q1375866|E33]]'' | [[:d:Q1375866|Q1375866]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E33|E33]] | [[Fail:Tabliczka E33.svg|center|80px]] | E33 |- | style='text-align:right'| 53 | ''[[:d:Q819141|E34]]'' | [[:d:Q819141|Q819141]] | [[Belgia]]<br/>[[Holland]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E34|E34]] | [[Fail:Tabliczka E34.svg|center|80px]] | E34 |- | style='text-align:right'| 54 | ''[[:d:Q313416|E35]]'' | [[:d:Q313416|Q313416]] | [[Holland]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>''[[:d:Q39|Q39]]''<br/>[[Itaalia]] | [[:commons:Category:E35|E35]] | [[Fail:Tabliczka E35.svg|center|80px]] | E35 |- | style='text-align:right'| 55 | ''[[:d:Q240696|E36]]'' | [[:d:Q240696|Q240696]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Poola]] | [[:commons:Category:E36|E36]] | [[Fail:Tabliczka E36.svg|center|80px]] | E36 |- | style='text-align:right'| 56 | ''[[:d:Q701223|E37]]'' | [[:d:Q701223|Q701223]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E37|E37]] | [[Fail:Tabliczka E37.svg|center|80px]] | E37 |- | style='text-align:right'| 57 | ''[[:d:Q289474|E38]]'' | [[:d:Q289474|Q289474]] | [[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Kasahstan]] | [[:commons:Category:E38|E38]] | [[Fail:Tabliczka E38.svg|center|80px]] | E38 |- | style='text-align:right'| 58 | ''[[:d:Q1375888|E39]]'' | [[:d:Q1375888|Q1375888]] | [[Norra]]<br/>''[[:d:Q35|Q35]]'' | [[:commons:Category:E39|E39]] | [[Fail:Tabliczka E39.svg|center|80px]] | E39 |- | style='text-align:right'| 59 | [[E40]] | [[:d:Q327162|Q327162]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Belgia]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Kasahstan]]<br/>''[[:d:Q265|Q265]]''<br/>[[Türkmenistan]]<br/>''[[:d:Q813|Q813]]'' | [[:commons:Category:E40|E40]] | [[Fail:Tabliczka E40.svg|center|80px]] | E40 |- | style='text-align:right'| 60 | ''[[:d:Q662616|E41]]'' | [[:d:Q662616|Q662616]] | [[Saksamaa]]<br/>''[[:d:Q39|Q39]]'' | [[:commons:Category:E41|E41]] | [[Fail:Tabliczka E41.svg|center|80px]] | E41 |- | style='text-align:right'| 61 | ''[[:d:Q599910|E42]]'' | [[:d:Q599910|Q599910]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Belgia]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E42|E42]] | [[Fail:Tabliczka E42.svg|center|80px]] | E42 |- | style='text-align:right'| 62 | ''[[:d:Q662603|E43]]'' | [[:d:Q662603|Q662603]] | ''[[:d:Q39|Q39]]''<br/>[[Austria]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E43|E43]] | [[Fail:Tabliczka E43.svg|center|80px]] | E43 |- | style='text-align:right'| 63 | ''[[:d:Q705125|E44]]'' | [[:d:Q705125|Q705125]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Luksemburg]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E44|E44]] | [[Fail:Tabliczka E44.svg|center|80px]] | E44 |- | style='text-align:right'| 64 | ''[[:d:Q276570|E45]]'' | [[:d:Q276570|Q276570]] | [[Norra]]<br/>[[Soome]]<br/>[[Rootsi]]<br/>''[[:d:Q35|Q35]]''<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Austria]]<br/>[[Itaalia]] | [[:commons:Category:E45|E45]] | [[Fail:Tabliczka E45.svg|center|80px]] | E45 |- | style='text-align:right'| 65 | ''[[:d:Q1375900|E46]]'' | [[:d:Q1375900|Q1375900]] | [[Belgia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E46|E46]] | [[Fail:Tabliczka E46.svg|center|80px]] | E46 |- | style='text-align:right'| 66 | ''[[:d:Q692012|E47]]'' | [[:d:Q692012|Q692012]] | [[Saksamaa]]<br/>''[[:d:Q35|Q35]]''<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E47|E47]] | [[Fail:Tabliczka E47.svg|center|80px]] | E47 |- | style='text-align:right'| 67 | ''[[:d:Q819705|E48]]'' | [[:d:Q819705|Q819705]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Tšehhi]] | [[:commons:Category:E48|E48]] | [[Fail:Tabliczka E48.svg|center|80px]] | E48 |- | style='text-align:right'| 68 | ''[[:d:Q667743|E49]]'' | [[:d:Q667743|Q667743]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Tšehhi]]<br/>[[Austria]] | [[:commons:Category:E49|E49]] | [[Fail:Tabliczka E49.svg|center|80px]] | E49 |- | style='text-align:right'| 69 | ''[[:d:Q687438|E50]]'' | [[:d:Q687438|Q687438]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Tšehhi]]<br/>[[Slovakkia]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | [[:commons:Category:E50|E50]] | [[Fail:Tabliczka E50.svg|center|80px]] | E50 |- | style='text-align:right'| 70 | ''[[:d:Q692108|E51]]'' | [[:d:Q692108|Q692108]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E51|E51]] | [[Fail:Tabliczka E51.svg|center|80px]] | E51 |- | style='text-align:right'| 71 | ''[[:d:Q691059|E52]]'' | [[:d:Q691059|Q691059]] | [[Austria]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E52|E52]] | [[Fail:Tabliczka E52.svg|center|80px]] | E52 |- | style='text-align:right'| 72 | ''[[:d:Q701208|E53]]'' | [[:d:Q701208|Q701208]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E53|E53]] | [[Fail:Tabliczka E53.svg|center|80px]] | E53 |- | style='text-align:right'| 73 | ''[[:d:Q664865|E54]]'' | [[:d:Q664865|Q664865]] | [[Prantsusmaa]]<br/>''[[:d:Q39|Q39]]''<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E54|E54]] | [[Fail:Tabliczka E54.svg|center|80px]] | E54 |- | style='text-align:right'| 74 | ''[[:d:Q313410|E55]]'' | [[:d:Q313410|Q313410]] | [[Rootsi]]<br/>''[[:d:Q35|Q35]]''<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Tšehhi]]<br/>[[Austria]]<br/>[[Itaalia]]<br/>[[Kreeka]] | [[:commons:Category:E55|E55]] | [[Fail:Tabliczka E55.svg|center|80px]] | E55 |- | style='text-align:right'| 75 | ''[[:d:Q690065|E56]]'' | [[:d:Q690065|Q690065]] | [[Austria]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E56|E56]] | [[Fail:Tabliczka E56.svg|center|80px]] | E56 |- | style='text-align:right'| 76 | ''[[:d:Q592509|E57]]'' | [[:d:Q592509|Q592509]] | [[Austria]]<br/>[[Sloveenia]] | [[:commons:Category:E57|E57]] | [[Fail:Tabliczka E57.svg|center|80px]] | E57 |- | style='text-align:right'| 77 | ''[[:d:Q180384|E58]]'' | [[:d:Q180384|Q180384]] | [[Austria]]<br/>[[Slovakkia]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Rumeenia]]<br/>[[Moldova]]<br/>[[Venemaa]]<br/>''[[:d:Q907112|Q907112]]'' | [[:commons:Category:E58|E58]] | [[Fail:Tabliczka E58.svg|center|80px]] | E58 |- | style='text-align:right'| 78 | ''[[:d:Q674617|E59]]'' | [[:d:Q674617|Q674617]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Austria]]<br/>[[Sloveenia]]<br/>[[Horvaatia]] | [[:commons:Category:E59|E59]] | [[Fail:Tabliczka E59.svg|center|80px]] | E59 |- | style='text-align:right'| 79 | ''[[:d:Q168020|E60]]'' | [[:d:Q168020|Q168020]] | [[Prantsusmaa]]<br/>''[[:d:Q39|Q39]]''<br/>[[Austria]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Ungari]]<br/>[[Rumeenia]]<br/>[[Gruusia]]<br/>[[Aserbaidžaan]]<br/>[[Türkmenistan]]<br/>''[[:d:Q265|Q265]]''<br/>[[Tadžikistan]]<br/>''[[:d:Q813|Q813]]''<br/>[[Hiina]] | [[:commons:Category:E60|E60]] | [[Fail:Tabliczka E60.svg|center|80px]] | E60 |- | style='text-align:right'| 80 | ''[[:d:Q695537|E61]]'' | [[:d:Q695537|Q695537]] | [[Austria]]<br/>[[Sloveenia]]<br/>[[Itaalia]]<br/>[[Horvaatia]] | [[:commons:Category:E61|E61]] | [[Fail:Tabliczka E61.svg|center|80px]] | E61 |- | style='text-align:right'| 81 | ''[[:d:Q665254|E62]]'' | [[:d:Q665254|Q665254]] | [[Prantsusmaa]]<br/>''[[:d:Q39|Q39]]''<br/>[[Itaalia]] | [[:commons:Category:E62|E62]] | [[Fail:Tabliczka E62.svg|center|80px]] | E62 |- | style='text-align:right'| 82 | ''[[:d:Q1375933|E63]]'' | [[:d:Q1375933|Q1375933]] | [[Soome]] | [[:commons:Category:E63|E63]] | [[Fail:Tabliczka E63.svg|center|80px]] | E63 |- | style='text-align:right'| 83 | ''[[:d:Q736643|E64]]'' | [[:d:Q736643|Q736643]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E64|E64]] | [[Fail:Tabliczka E64.svg|center|80px]] | E64 |- | style='text-align:right'| 84 | ''[[:d:Q911135|E65]]'' | [[:d:Q911135|Q911135]] | [[Rootsi]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Tšehhi]]<br/>[[Slovakkia]]<br/>[[Ungari]]<br/>[[Horvaatia]]<br/>''[[:d:Q225|Q225]]''<br/>[[Montenegro]]<br/>[[Serbia]]<br/>[[Kosovo]]<br/>[[Põhja-Makedoonia]]<br/>[[Kreeka]] | [[:commons:Category:E65|E65]] | [[Fail:Tabliczka E65.svg|center|80px]] | E65 |- | style='text-align:right'| 85 | ''[[:d:Q689827|E66]]'' | [[:d:Q689827|Q689827]] | [[Itaalia]]<br/>[[Austria]]<br/>[[Ungari]] | [[:commons:Category:E66|E66]] | [[Fail:Tabliczka E66.svg|center|80px]] | E66 |- | style='text-align:right'| 86 | [[E67]] | [[:d:Q754430|Q754430]] | [[Soome]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Läti]]<br/>[[Leedu]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Tšehhi]] | [[:commons:Category:E67|E67]] | [[Fail:Tabliczka E67.svg|center|80px]] | E67 |- | style='text-align:right'| 87 | ''[[:d:Q1375951|E68]]'' | [[:d:Q1375951|Q1375951]] | [[Ungari]]<br/>[[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E68|E68]] | [[Fail:Tabliczka E68.svg|center|80px]] | E68 |- | style='text-align:right'| 88 | ''[[:d:Q1375971|E69]]'' | [[:d:Q1375971|Q1375971]] | [[Norra]] | [[:commons:Category:E69|E69]] | [[Fail:Riksvei E 69.svg|center|80px]] | E69 |- | style='text-align:right'| 89 | ''[[:d:Q741488|E70]]'' | [[:d:Q741488|Q741488]] | [[Hispaania]]<br/>[[Prantsusmaa]]<br/>[[Itaalia]]<br/>[[Sloveenia]]<br/>[[Horvaatia]]<br/>[[Serbia]]<br/>[[Rumeenia]]<br/>''[[:d:Q219|Q219]]''<br/>[[Türgi]]<br/>[[Gruusia]] | [[:commons:Category:E70|E70]] | [[Fail:Tabliczka E70.svg|center|80px]] | E70 |- | style='text-align:right'| 90 | ''[[:d:Q1375976|E71]]'' | [[:d:Q1375976|Q1375976]] | [[Slovakkia]]<br/>[[Ungari]]<br/>[[Horvaatia]]<br/>''[[:d:Q225|Q225]]'' | [[:commons:Category:E71|E71]] | [[Fail:Tabliczka E71.svg|center|80px]] | E71 |- | style='text-align:right'| 91 | ''[[:d:Q1375978|E72]]'' | [[:d:Q1375978|Q1375978]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E72|E72]] | [[Fail:Tabliczka E72.svg|center|80px]] | E72 |- | style='text-align:right'| 92 | ''[[:d:Q1375987|E73]]'' | [[:d:Q1375987|Q1375987]] | [[Ungari]]<br/>[[Horvaatia]]<br/>''[[:d:Q225|Q225]]'' | [[:commons:Category:E73|E73]] | [[Fail:Tabliczka E73.svg|center|80px]] | E73 |- | style='text-align:right'| 93 | ''[[:d:Q600011|E74]]'' | [[:d:Q600011|Q600011]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Itaalia]] | [[:commons:Category:E74|E74]] | [[Fail:Tabliczka E74.svg|center|80px]] | E74 |- | style='text-align:right'| 94 | ''[[:d:Q638912|E75]]'' | [[:d:Q638912|Q638912]] | [[Norra]]<br/>[[Soome]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Tšehhi]]<br/>[[Slovakkia]]<br/>[[Ungari]]<br/>[[Serbia]]<br/>[[Põhja-Makedoonia]]<br/>[[Kreeka]] | [[:commons:Category:E75|E75]] | [[Fail:Tabliczka E75.svg|center|80px]] | E75 |- | style='text-align:right'| 95 | ''[[:d:Q768830|E76]]'' | [[:d:Q768830|Q768830]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E76|E76]] | [[Fail:Tabliczka E76.svg|center|80px]] | E76 |- | style='text-align:right'| 96 | [[E77]] | [[:d:Q918092|Q918092]] | [[Venemaa]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Läti]]<br/>[[Leedu]]<br/>[[Poola]]<br/>[[Slovakkia]]<br/>[[Ungari]] | [[:commons:Category:E77|E77]] | [[Fail:Tabliczka E77.svg|center|80px]] | E77 |- | style='text-align:right'| 97 | ''[[:d:Q1376002|E78]]'' | [[:d:Q1376002|Q1376002]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E78|E78]] | [[Fail:Tabliczka E78.svg|center|80px]] | E78 |- | style='text-align:right'| 98 | ''[[:d:Q580571|E79]]'' | [[:d:Q580571|Q580571]] | [[Ungari]]<br/>[[Rumeenia]]<br/>''[[:d:Q219|Q219]]''<br/>[[Kreeka]] | [[:commons:Category:E79|E79]] | [[Fail:Tabliczka E79.svg|center|80px]] | E79 |- | style='text-align:right'| 99 | ''[[:d:Q877647|E80]]'' | [[:d:Q877647|Q877647]] | [[Portugal]]<br/>[[Hispaania]]<br/>[[Prantsusmaa]]<br/>[[Itaalia]]<br/>[[Horvaatia]]<br/>[[Montenegro]]<br/>[[Serbia]]<br/>[[Kosovo]]<br/>''[[:d:Q219|Q219]]''<br/>[[Türgi]] | [[:commons:Category:E80|E80]] | [[Fail:Tabliczka E80.svg|center|80px]] | E80 |- | style='text-align:right'| 100 | ''[[:d:Q987350|E81]]'' | [[:d:Q987350|Q987350]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E81|E81]] | [[Fail:Tabliczka E81.svg|center|80px]] | E81 |- | style='text-align:right'| 101 | ''[[:d:Q1376012|E82]]'' | [[:d:Q1376012|Q1376012]] | [[Hispaania]]<br/>[[Portugal]] | [[:commons:Category:E82|E82]] | [[Fail:Tabliczka E82.svg|center|80px]] | E82 |- | style='text-align:right'| 102 | ''[[:d:Q955939|E83]]'' | [[:d:Q955939|Q955939]] | ''[[:d:Q219|Q219]]'' | [[:commons:Category:E83|E83]] | [[Fail:Tabliczka E83.svg|center|80px]] | E83 |- | style='text-align:right'| 103 | ''[[:d:Q612223|E84]]'' | [[:d:Q612223|Q612223]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E84|E84]] | [[Fail:Tabliczka E84.svg|center|80px]] | E84 |- | style='text-align:right'| 104 | [[E85]] | [[:d:Q926976|Q926976]] | [[Leedu]]<br/>[[Valgevene]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Rumeenia]]<br/>''[[:d:Q219|Q219]]''<br/>[[Kreeka]] | [[:commons:Category:E85|E85]] | [[Fail:Tabliczka E85.svg|center|80px]] | E85 |- | style='text-align:right'| 105 | ''[[:d:Q1376023|E86]]'' | [[:d:Q1376023|Q1376023]] | [[Kreeka]]<br/>[[Albaania]] | [[:commons:Category:E86|E86]] | [[Fail:Tabliczka E86.svg|center|80px]] | E86 |- | style='text-align:right'| 106 | ''[[:d:Q1376032|E87]]'' | [[:d:Q1376032|Q1376032]] | [[Ukraina]]<br/>[[Moldova]]<br/>[[Rumeenia]]<br/>''[[:d:Q219|Q219]]''<br/>[[Türgi]] | [[:commons:Category:E87|E87]] | [[Fail:Tabliczka E87.svg|center|80px]] | E87 |- | style='text-align:right'| 107 | ''[[:d:Q607197|E88]]'' | [[:d:Q607197|Q607197]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E88|E88]] | [[Fail:Tabliczka E88.svg|center|80px]] | E88 |- | style='text-align:right'| 108 | ''[[:d:Q2419632|E89]]'' | [[:d:Q2419632|Q2419632]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E89|E89]] | [[Fail:Tabliczka E89.svg|center|80px]] | E89 |- | style='text-align:right'| 109 | ''[[:d:Q370080|E90]]'' | [[:d:Q370080|Q370080]] | [[Portugal]]<br/>[[Hispaania]]<br/>[[Itaalia]]<br/>[[Kreeka]]<br/>[[Türgi]] | [[:commons:Category:E90|E90]] | [[Fail:Tabliczka E90.svg|center|80px]] | E90 |- | style='text-align:right'| 110 | ''[[:d:Q2163648|E91]]'' | [[:d:Q2163648|Q2163648]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E91|E91]] | [[Fail:Tabliczka E91.svg|center|80px]] | E91 |- | style='text-align:right'| 111 | ''[[:d:Q2579452|E92]]'' | [[:d:Q2579452|Q2579452]] | [[Kreeka]] | [[:commons:Category:E92|E92]] | [[Fail:Tabliczka E92.svg|center|80px]] | E92 |- | style='text-align:right'| 112 | ''[[:d:Q3444696|E93]]'' | [[:d:Q3444696|Q3444696]] | [[Venemaa]]<br/>[[Valgevene]]<br/>[[Ukraina]] | | [[Fail:Tabliczka E93.svg|center|80px]] | E93 |- | style='text-align:right'| 113 | ''[[:d:Q2586090|E94]]'' | [[:d:Q2586090|Q2586090]] | [[Kreeka]] | [[:commons:Category:E94|E94]] | [[Fail:Tabliczka E94.svg|center|80px]] | E94 |- | style='text-align:right'| 114 | ''[[:d:Q1165682|E95]]'' | [[:d:Q1165682|Q1165682]] | [[Venemaa]]<br/>[[Valgevene]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Türgi]] | [[:commons:Category:E95|E95]] | [[Fail:Tabliczka E95.svg|center|80px]] | E95 |- | style='text-align:right'| 115 | ''[[:d:Q2373964|E96]]'' | [[:d:Q2373964|Q2373964]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E96|E96]] | [[Fail:Tabliczka E96.svg|center|80px]] | E96 |- | style='text-align:right'| 116 | ''[[:d:Q784392|E97]]'' | [[:d:Q784392|Q784392]] | [[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Gruusia]]<br/>[[Türgi]] | [[:commons:Category:E97|E97]] | [[Fail:Tabliczka E97.svg|center|80px]] | E97 |- | style='text-align:right'| 117 | ''[[:d:Q2296040|E98]]'' | [[:d:Q2296040|Q2296040]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E98|E98]] | [[Fail:Tabliczka E98.svg|center|80px]] | E98 |- | style='text-align:right'| 118 | ''[[:d:Q548533|E99]]'' | [[:d:Q548533|Q548533]] | [[Aserbaidžaan]]<br/>[[Türgi]]<br/>[[Süüria]] | [[:commons:Category:E99|E99]] | [[Fail:Tabliczka E99.svg|center|80px]] | E99 |- | style='text-align:right'| 119 | ''[[:d:Q2283567|E101]]'' | [[:d:Q2283567|Q2283567]] | [[Venemaa]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E101|E101]] | [[Fail:Tabliczka E101.svg|center|80px]] | E101 |- | style='text-align:right'| 120 | ''[[:d:Q60856181|European route E104]]'' | [[:d:Q60856181|Q60856181]] | [[Suurbritannia]] | | | E104 |- | style='text-align:right'| 121 | ''[[:d:Q1321545|E105]]'' | [[:d:Q1321545|Q1321545]] | [[Norra]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E105|E105]] | [[Fail:Tabliczka E105.svg|center|80px]] | E105 |- | style='text-align:right'| 122 | ''[[:d:Q108114490|European route E109]]'' | [[:d:Q108114490|Q108114490]] | [[Suurbritannia]] | | | E109 |- | style='text-align:right'| 123 | ''[[:d:Q65169436|European route E114]]'' | [[:d:Q65169436|Q65169436]] | [[Suurbritannia]] | | | E114 |- | style='text-align:right'| 124 | ''[[:d:Q1375790|E115]]'' | [[:d:Q1375790|Q1375790]] | [[Venemaa]] | [[:commons:Category:E115|E115]] | [[Fail:Tabliczka E115.svg|center|80px]] | E115 |- | style='text-align:right'| 125 | ''[[:d:Q111456842|European route E116]]'' | [[:d:Q111456842|Q111456842]] | [[Suurbritannia]] | | | E116 |- | style='text-align:right'| 126 | ''[[:d:Q1375799|E117]]'' | [[:d:Q1375799|Q1375799]] | [[Venemaa]]<br/>[[Gruusia]]<br/>[[Armeenia]] | [[:commons:Category:E117|E117]] | [[Fail:Tabliczka E117.svg|center|80px]] | E117 |- | style='text-align:right'| 127 | ''[[:d:Q108114524|European route E118]]'' | [[:d:Q108114524|Q108114524]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Iirimaa]] | | | E118 |- | style='text-align:right'| 128 | ''[[:d:Q2535163|E119]]'' | [[:d:Q2535163|Q2535163]] | [[Venemaa]]<br/>[[Aserbaidžaan]]<br/>[[Iraan]] | [[:commons:Category:E119|E119]] | [[Fail:Tabliczka E119.svg|center|80px]] | E119 |- | style='text-align:right'| 129 | ''[[:d:Q649131|E121]]'' | [[:d:Q649131|Q649131]] | [[Venemaa]]<br/>[[Kasahstan]]<br/>[[Türkmenistan]] | [[:commons:Category:E121|E121]] | [[Fail:Tabliczka E121.svg|center|80px]] | E121 |- | style='text-align:right'| 130 | ''[[:d:Q1821054|E123]]'' | [[:d:Q1821054|Q1821054]] | [[Venemaa]]<br/>[[Kasahstan]]<br/>''[[:d:Q265|Q265]]''<br/>[[Tadžikistan]] | [[:commons:Category:E123|E123]] | [[Fail:Tabliczka E123.svg|center|80px]] | E123 |- | style='text-align:right'| 131 | ''[[:d:Q2625376|E125]]'' | [[:d:Q2625376|Q2625376]] | [[Venemaa]]<br/>[[Kasahstan]]<br/>''[[:d:Q813|Q813]]'' | [[:commons:Category:E125|E125]] | [[Fail:Tabliczka E125.svg|center|80px]] | E125 |- | style='text-align:right'| 132 | ''[[:d:Q2078255|E127]]'' | [[:d:Q2078255|Q2078255]] | [[Venemaa]]<br/>[[Kasahstan]] | [[:commons:Category:E127|E127]] | [[Fail:Tabliczka E127.svg|center|80px]] | E127 |- | style='text-align:right'| 133 | ''[[:d:Q1589334|E134]]'' | [[:d:Q1589334|Q1589334]] | [[Norra]] | [[:commons:Category:E134|E134]] | [[Fail:Riksvei E 134.svg|center|80px]] | E134 |- | style='text-align:right'| 134 | ''[[:d:Q2345677|E136]]'' | [[:d:Q2345677|Q2345677]] | [[Norra]] | [[:commons:Category:E136|E136]] | [[Fail:Riksvei E 136.svg|center|80px]] | E136 |- | style='text-align:right'| 135 | ''[[:d:Q3444668|E201]]'' | [[:d:Q3444668|Q3444668]] | [[Iirimaa]] | [[:commons:Category:E201|E201]] | [[Fail:Tabliczka E201.svg|center|80px]] | E201 |- | style='text-align:right'| 136 | ''[[:d:Q2707350|E231]]'' | [[:d:Q2707350|Q2707350]] | [[Holland]] | [[:commons:Category:E231|E231]] | [[Fail:Tabliczka E231.svg|center|80px]] | E231 |- | style='text-align:right'| 137 | ''[[:d:Q1375818|E232]]'' | [[:d:Q1375818|Q1375818]] | [[Holland]] | [[:commons:Category:E232|E232]] | [[Fail:Tabliczka E232.svg|center|80px]] | E232 |- | style='text-align:right'| 138 | ''[[:d:Q658777|E233]]'' | [[:d:Q658777|Q658777]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Holland]] | [[:commons:Category:E233|E233]] | [[Fail:Tabliczka E233.svg|center|80px]] | E233 |- | style='text-align:right'| 139 | ''[[:d:Q2521396|E234]]'' | [[:d:Q2521396|Q2521396]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E234|E234]] | [[Fail:Tabliczka E234.svg|center|80px]] | E234 |- | style='text-align:right'| 140 | ''[[:d:Q819547|E251]]'' | [[:d:Q819547|Q819547]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E251|E251]] | [[Fail:Tabliczka E251.svg|center|80px]] | E251 |- | style='text-align:right'| 141 | ''[[:d:Q1375834|E261]]'' | [[:d:Q1375834|Q1375834]] | [[Poola]] | [[:commons:Category:E261|E261]] | [[Fail:Tabliczka E261.svg|center|80px]] | E261 |- | style='text-align:right'| 142 | ''[[:d:Q1995013|E262]]'' | [[:d:Q1995013|Q1995013]] | [[Leedu]]<br/>[[Läti]]<br/>[[Venemaa]] | [[:commons:Category:E262|E262]] | [[Fail:Tabliczka E262.svg|center|80px]] | E262 |- | style='text-align:right'| 143 | ''[[:d:Q1375845|E263]]'' | [[:d:Q1375845|Q1375845]] | [[Eesti]] | [[:commons:Category:E263|E263]] | [[Fail:Tabliczka E263.svg|center|80px]] | E263 |- | style='text-align:right'| 144 | [[E264]] | [[:d:Q2718918|Q2718918]] | [[Eesti]]<br/>[[Läti]] | [[:commons:Category:E264|E264]] | [[Fail:Tabliczka E264.svg|center|80px]] | E264 |- | style='text-align:right'| 145 | [[E265]] | [[:d:Q2728829|Q2728829]] | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | [[:commons:Category:E265|E265]] | [[Fail:Tabliczka E265.svg|center|80px]] | E265 |- | style='text-align:right'| 146 | ''[[:d:Q3041902|E271]]'' | [[:d:Q3041902|Q3041902]] | [[Valgevene]] | [[:commons:Category:E271|E271]] | [[Fail:Tabliczka E271.svg|center|80px]] | E271 |- | style='text-align:right'| 147 | ''[[:d:Q2477727|E272]]'' | [[:d:Q2477727|Q2477727]] | [[Leedu]] | [[:commons:Category:E272|E272]] | [[Fail:Tabliczka E272.svg|center|80px]] | E272 |- | style='text-align:right'| 148 | ''[[:d:Q613422|E311]]'' | [[:d:Q613422|Q613422]] | [[Holland]] | [[:commons:Category:E311|E311]] | [[Fail:Tabliczka E311.svg|center|80px]] | E311 |- | style='text-align:right'| 149 | ''[[:d:Q2138240|E312]]'' | [[:d:Q2138240|Q2138240]] | [[Holland]] | [[:commons:Category:E312|E312]] | [[Fail:Tabliczka E312.svg|center|80px]] | E312 |- | style='text-align:right'| 150 | ''[[:d:Q1375855|E313]]'' | [[:d:Q1375855|Q1375855]] | [[Belgia]] | [[:commons:Category:E313|E313]] | [[Fail:Tabliczka E313.svg|center|80px]] | E313 |- | style='text-align:right'| 151 | ''[[:d:Q669854|E314]]'' | [[:d:Q669854|Q669854]] | [[Belgia]]<br/>[[Holland]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E314|E314]] | [[Fail:Tabliczka E314.svg|center|80px]] | E314 |- | style='text-align:right'| 152 | ''[[:d:Q669799|E331]]'' | [[:d:Q669799|Q669799]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E331|E331]] | [[Fail:Tabliczka E331.svg|center|80px]] | E331 |- | style='text-align:right'| 153 | ''[[:d:Q2436200|E371]]'' | [[:d:Q2436200|Q2436200]] | [[Poola]]<br/>[[Slovakkia]] | [[:commons:Category:E371|E371]] | [[Fail:Tabliczka E371.svg|center|80px]] | E371 |- | style='text-align:right'| 154 | ''[[:d:Q2418651|E372]]'' | [[:d:Q2418651|Q2418651]] | [[Ukraina]]<br/>[[Poola]] | [[:commons:Category:E372|E372]] | [[Fail:Tabliczka E372.svg|center|80px]] | E372 |- | style='text-align:right'| 155 | ''[[:d:Q1978383|E373]]'' | [[:d:Q1978383|Q1978383]] | [[Poola]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E373|E373]] | [[Fail:Tabliczka E373.svg|center|80px]] | E373 |- | style='text-align:right'| 156 | ''[[:d:Q2575132|E381]]'' | [[:d:Q2575132|Q2575132]] | [[Venemaa]]<br/>[[Ukraina]] | | [[Fail:Tabliczka E381.svg|center|80px]] | E381 |- | style='text-align:right'| 157 | ''[[:d:Q693049|E391]]'' | [[:d:Q693049|Q693049]] | [[Venemaa]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E391|E391]] | [[Fail:Tabliczka E391.svg|center|80px]] | E391 |- | style='text-align:right'| 158 | ''[[:d:Q1922885|E401]]'' | [[:d:Q1922885|Q1922885]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E401|E401]] | [[Fail:Tabliczka E401.svg|center|80px]] | E401 |- | style='text-align:right'| 159 | ''[[:d:Q644844|E402]]'' | [[:d:Q644844|Q644844]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E402|E402]] | [[Fail:Tabliczka E402.svg|center|80px]] | E402 |- | style='text-align:right'| 160 | [[E403]] | [[:d:Q2679997|Q2679997]] | [[Belgia]] | [[:commons:Category:E403|E403]] | [[Fail:Tabliczka E403.svg|center|80px]] | E403 |- | style='text-align:right'| 161 | ''[[:d:Q2771746|E404]]'' | [[:d:Q2771746|Q2771746]] | [[Belgia]] | [[:commons:Category:E404|E404]] | [[Fail:Tabliczka E404.svg|center|80px]] | E404 |- | style='text-align:right'| 162 | ''[[:d:Q1920250|E411]]'' | [[:d:Q1920250|Q1920250]] | [[Belgia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E411|E411]] | [[Fail:Tabliczka E411.svg|center|80px]] | E411 |- | style='text-align:right'| 163 | ''[[:d:Q3177582|E420]]'' | [[:d:Q3177582|Q3177582]] | [[Belgia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E420|E420]] | [[Fail:Tabliczka E420.svg|center|80px]] | E420 |- | style='text-align:right'| 164 | ''[[:d:Q2023107|E421]]'' | [[:d:Q2023107|Q2023107]] | [[Belgia]]<br/>[[Luksemburg]] | [[:commons:Category:E421|E421]] | [[Fail:Tabliczka E421.svg|center|80px]] | E421 |- | style='text-align:right'| 165 | ''[[:d:Q637443|E422]]'' | [[:d:Q637443|Q637443]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E422|E422]] | [[Fail:Tabliczka E422.svg|center|80px]] | E422 |- | style='text-align:right'| 166 | ''[[:d:Q2655746|E429]]'' | [[:d:Q2655746|Q2655746]] | [[Belgia]] | [[:commons:Category:E429|E429]] | [[Fail:Tabliczka E429.svg|center|80px]] | E429 |- | style='text-align:right'| 167 | ''[[:d:Q2181304|E441]]'' | [[:d:Q2181304|Q2181304]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E441|E441]] | [[Fail:Tabliczka E441.svg|center|80px]] | E441 |- | style='text-align:right'| 168 | ''[[:d:Q1375889|E442]]'' | [[:d:Q1375889|Q1375889]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Slovakkia]] | [[:commons:Category:E442|E442]] | [[Fail:Tabliczka E442.svg|center|80px]] | E442 |- | style='text-align:right'| 169 | ''[[:d:Q637808|E451]]'' | [[:d:Q637808|Q637808]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E451|E451]] | [[Fail:Tabliczka E451.svg|center|80px]] | E451 |- | style='text-align:right'| 170 | ''[[:d:Q662928|E461]]'' | [[:d:Q662928|Q662928]] | [[Austria]]<br/>[[Tšehhi]] | [[:commons:Category:E461|E461]] | [[Fail:Tabliczka E461.svg|center|80px]] | E461 |- | style='text-align:right'| 171 | ''[[:d:Q1375896|E462]]'' | [[:d:Q1375896|Q1375896]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Poola]] | [[:commons:Category:E462|E462]] | [[Fail:Tabliczka E462.svg|center|80px]] | E462 |- | style='text-align:right'| 172 | ''[[:d:Q2013618|E471]]'' | [[:d:Q2013618|Q2013618]] | [[Ukraina]] | [[:commons:Category:E471|E471]] | [[Fail:Tabliczka E471.svg|center|80px]] | E471 |- | style='text-align:right'| 173 | ''[[:d:Q2481606|E501]]'' | [[:d:Q2481606|Q2481606]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E501|E501]] | [[Fail:Tabliczka E501.svg|center|80px]] | E501 |- | style='text-align:right'| 174 | ''[[:d:Q2474511|E502]]'' | [[:d:Q2474511|Q2474511]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E502|E502]] | [[Fail:Tabliczka E502.svg|center|80px]] | E502 |- | style='text-align:right'| 175 | ''[[:d:Q2197886|E511]]'' | [[:d:Q2197886|Q2197886]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E511|E511]] | [[Fail:Tabliczka E511.svg|center|80px]] | E511 |- | style='text-align:right'| 176 | ''[[:d:Q572356|E512]]'' | [[:d:Q572356|Q572356]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E512|E512]] | [[Fail:Tabliczka E512.svg|center|80px]] | E512 |- | style='text-align:right'| 177 | ''[[:d:Q555518|E531]]'' | [[:d:Q555518|Q555518]] | [[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E531|E531]] | [[Fail:Tabliczka E531.svg|center|80px]] | E531 |- | style='text-align:right'| 178 | ''[[:d:Q324855|E532]]'' | [[:d:Q324855|Q324855]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Austria]] | [[:commons:Category:E532|E532]] | [[Fail:Tabliczka E532.svg|center|80px]] | E532 |- | style='text-align:right'| 179 | ''[[:d:Q745665|E533]]'' | [[:d:Q745665|Q745665]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Austria]] | [[:commons:Category:Bundesautobahn 95|Bundesautobahn 95]] | [[Fail:Tabliczka E533.svg|center|80px]] | E533 |- | style='text-align:right'| 180 | ''[[:d:Q2743430|E551]]'' | [[:d:Q2743430|Q2743430]] | [[Tšehhi]] | [[:commons:Category:E551|E551]] | [[Fail:Tabliczka E551.svg|center|80px]] | E551 |- | style='text-align:right'| 181 | ''[[:d:Q1792888|E552]]'' | [[:d:Q1792888|Q1792888]] | [[Austria]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E552|E552]] | [[Fail:Tabliczka E552.svg|center|80px]] | E552 |- | style='text-align:right'| 182 | ''[[:d:Q2438196|E571]]'' | [[:d:Q2438196|Q2438196]] | [[Slovakkia]] | [[:commons:Category:E571|E571]] | [[Fail:Tabliczka E571.svg|center|80px]] | E571 |- | style='text-align:right'| 183 | ''[[:d:Q2791074|E572]]'' | [[:d:Q2791074|Q2791074]] | [[Slovakkia]] | [[:commons:Category:E572|E572]] | [[Fail:Tabliczka E572.svg|center|80px]] | E572 |- | style='text-align:right'| 184 | ''[[:d:Q928483|E573]]'' | [[:d:Q928483|Q928483]] | [[Ungari]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E573|E573]] | [[Fail:Tabliczka E573.svg|center|80px]] | E573 |- | style='text-align:right'| 185 | ''[[:d:Q987339|E574]]'' | [[:d:Q987339|Q987339]] | [[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E574|E574]] | [[Fail:Tabliczka E574.svg|center|80px]] | E574 |- | style='text-align:right'| 186 | ''[[:d:Q2078433|E575]]'' | [[:d:Q2078433|Q2078433]] | [[Slovakkia]]<br/>[[Ungari]] | [[:commons:Category:E575|E575]] | [[Fail:Tabliczka E575.svg|center|80px]] | E575 |- | style='text-align:right'| 187 | ''[[:d:Q338977|E576]]'' | [[:d:Q338977|Q338977]] | [[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E576|E576]] | [[Fail:Tabliczka E576.svg|center|80px]] | E576 |- | style='text-align:right'| 188 | ''[[:d:Q1375910|E577]]'' | [[:d:Q1375910|Q1375910]] | [[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E577|E577]] | [[Fail:Tabliczka E577.svg|center|80px]] | E577 |- | style='text-align:right'| 189 | ''[[:d:Q987340|E578]]'' | [[:d:Q987340|Q987340]] | [[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E578|E578]] | [[Fail:Tabliczka E578.svg|center|80px]] | E578 |- | style='text-align:right'| 190 | ''[[:d:Q10478772|E579]]'' | [[:d:Q10478772|Q10478772]] | [[Ungari]] | | [[Fail:Tabliczka E579.svg|center|80px]] | E579 |- | style='text-align:right'| 191 | ''[[:d:Q2243600|E581]]'' | [[:d:Q2243600|Q2243600]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Moldova]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E581|E581]] | [[Fail:Tabliczka E581.svg|center|80px]] | E581 |- | style='text-align:right'| 192 | ''[[:d:Q1852724|E583]]'' | [[:d:Q1852724|Q1852724]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Moldova]]<br/>[[Ukraina]] | [[:commons:Category:E583|E583]] | [[Fail:Tabliczka E583.svg|center|80px]] | E583 |- | style='text-align:right'| 193 | ''[[:d:Q546742|E584]]'' | [[:d:Q546742|Q546742]] | [[Ukraina]]<br/>[[Moldova]]<br/>[[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E584|E584]] | [[Fail:Tabliczka E584.svg|center|80px]] | E584 |- | style='text-align:right'| 194 | ''[[:d:Q53828736|E591]]'' | [[:d:Q53828736|Q53828736]] | [[Venemaa]] | | [[Fail:Tabliczka E591.svg|center|80px]] | E591 |- | style='text-align:right'| 195 | ''[[:d:Q2137859|E592]]'' | [[:d:Q2137859|Q2137859]] | [[Venemaa]] | [[:commons:Category:E592|E592]] | [[Fail:Tabliczka E592.svg|center|80px]] | E592 |- | style='text-align:right'| 196 | ''[[:d:Q2450792|E601]]'' | [[:d:Q2450792|Q2450792]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E601|E601]] | [[Fail:Tabliczka E601.svg|center|80px]] | E601 |- | style='text-align:right'| 197 | ''[[:d:Q1797423|E602]]'' | [[:d:Q1797423|Q1797423]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E602|E602]] | [[Fail:Tabliczka E602.svg|center|80px]] | E602 |- | style='text-align:right'| 198 | ''[[:d:Q1794844|E603]]'' | [[:d:Q1794844|Q1794844]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E603|E603]] | [[Fail:Tabliczka E603.svg|center|80px]] | E603 |- | style='text-align:right'| 199 | ''[[:d:Q2091528|E604]]'' | [[:d:Q2091528|Q2091528]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E604|E604]] | [[Fail:Tabliczka E604.svg|center|80px]] | E604 |- | style='text-align:right'| 200 | ''[[:d:Q2333741|E606]]'' | [[:d:Q2333741|Q2333741]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E606|E606]] | [[Fail:Tabliczka E606.svg|center|80px]] | E606 |- | style='text-align:right'| 201 | ''[[:d:Q1795007|E607]]'' | [[:d:Q1795007|Q1795007]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E607|E607]] | [[Fail:Tabliczka E607.svg|center|80px]] | E607 |- | style='text-align:right'| 202 | ''[[:d:Q1795057|E611]]'' | [[:d:Q1795057|Q1795057]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E611|E611]] | [[Fail:Tabliczka E611.svg|center|80px]] | E611 |- | style='text-align:right'| 203 | ''[[:d:Q1637858|E612]]'' | [[:d:Q1637858|Q1637858]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E612|E612]] | [[Fail:Tabliczka E612.svg|center|80px]] | E612 |- | style='text-align:right'| 204 | ''[[:d:Q514182|E641]]'' | [[:d:Q514182|Q514182]] | [[Austria]]<br/>[[Saksamaa]] | [[:commons:Category:E641|E641]] | [[Fail:Tabliczka E641.svg|center|80px]] | E641 |- | style='text-align:right'| 205 | ''[[:d:Q688368|E651]]'' | [[:d:Q688368|Q688368]] | [[Austria]] | [[:commons:Category:Ennstal-Straße|Ennstal-Straße]] | [[Fail:Tabliczka E651.svg|center|80px]] | E651 |- | style='text-align:right'| 206 | ''[[:d:Q2150243|E652]]'' | [[:d:Q2150243|Q2150243]] | [[Austria]]<br/>[[Sloveenia]] | [[:commons:Category:E652|E652]] | [[Fail:Tabliczka E652.svg|center|80px]] | E652 |- | style='text-align:right'| 207 | ''[[:d:Q2604283|E653]]'' | [[:d:Q2604283|Q2604283]] | [[Ungari]]<br/>[[Sloveenia]] | [[:commons:Category:E653|E653]] | [[Fail:Tabliczka E653.svg|center|80px]] | E653 |- | style='text-align:right'| 208 | ''[[:d:Q676174|E661]]'' | [[:d:Q676174|Q676174]] | [[Ungari]]<br/>[[Horvaatia]]<br/>''[[:d:Q225|Q225]]'' | [[:commons:Category:E661|E661]] | [[Fail:Tabliczka E661.svg|center|80px]] | E661 |- | style='text-align:right'| 209 | ''[[:d:Q2456332|E662]]'' | [[:d:Q2456332|Q2456332]] | [[Horvaatia]]<br/>[[Serbia]] | [[:commons:Category:E662|E662]] | [[Fail:Tabliczka E662.svg|center|80px]] | E662 |- | style='text-align:right'| 210 | ''[[:d:Q1375947|E671]]'' | [[:d:Q1375947|Q1375947]] | [[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E671|E671]] | [[Fail:Tabliczka E671.svg|center|80px]] | E671 |- | style='text-align:right'| 211 | ''[[:d:Q1375938|E673]]'' | [[:d:Q1375938|Q1375938]] | [[Rumeenia]] | [[:commons:Category:E673|E673]] | [[Fail:Tabliczka E673.svg|center|80px]] | E673 |- | style='text-align:right'| 212 | ''[[:d:Q2579632|E675]]'' | [[:d:Q2579632|Q2579632]] | [[Rumeenia]]<br/>''[[:d:Q219|Q219]]'' | [[:commons:Category:E675|E675]] | [[Fail:Tabliczka E675.svg|center|80px]] | E675 |- | style='text-align:right'| 213 | ''[[:d:Q1375961|E691]]'' | [[:d:Q1375961|Q1375961]] | [[Armeenia]]<br/>[[Gruusia]]<br/>[[Türgi]] | [[:commons:Category:E691|E691]] | [[Fail:Tabliczka E691.svg|center|80px]] | E691 |- | style='text-align:right'| 214 | ''[[:d:Q1960959|E692]]'' | [[:d:Q1960959|Q1960959]] | [[Gruusia]] | [[:commons:Category:E692|E692]] | [[Fail:Tabliczka E692.svg|center|80px]] | E692 |- | style='text-align:right'| 215 | ''[[:d:Q3120429|E711]]'' | [[:d:Q3120429|Q3120429]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E711|E711]] | [[Fail:Tabliczka E711.svg|center|80px]] | E711 |- | style='text-align:right'| 216 | ''[[:d:Q1955315|E712]]'' | [[:d:Q1955315|Q1955315]] | [[Prantsusmaa]]<br/>''[[:d:Q39|Q39]]'' | [[:commons:Category:E712|E712]] | [[Fail:Tabliczka E712.svg|center|80px]] | E712 |- | style='text-align:right'| 217 | ''[[:d:Q746049|E713]]'' | [[:d:Q746049|Q746049]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E713|E713]] | [[Fail:Tabliczka E713.svg|center|80px]] | E713 |- | style='text-align:right'| 218 | ''[[:d:Q2265961|E714]]'' | [[:d:Q2265961|Q2265961]] | [[Prantsusmaa]] | [[:commons:Category:E714|E714]] | [[Fail:Tabliczka E714.svg|center|80px]] | E714 |- | style='text-align:right'| 219 | ''[[:d:Q2099373|E717]]'' | [[:d:Q2099373|Q2099373]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E717|E717]] | [[Fail:Tabliczka E717.svg|center|80px]] | E717 |- | style='text-align:right'| 220 | ''[[:d:Q1871269|E751]]'' | [[:d:Q1871269|Q1871269]] | [[Horvaatia]]<br/>[[Sloveenia]] | [[:commons:Category:E751|E751]] | [[Fail:Tabliczka E751.svg|center|80px]] | E751 |- | style='text-align:right'| 221 | ''[[:d:Q745873|E761]]'' | [[:d:Q745873|Q745873]] | ''[[:d:Q225|Q225]]''<br/>[[Serbia]] | [[:commons:Category:E761|E761]] | [[Fail:Tabliczka E761.svg|center|80px]] | E761 |- | style='text-align:right'| 222 | ''[[:d:Q2425402|E762]]'' | [[:d:Q2425402|Q2425402]] | ''[[:d:Q225|Q225]]''<br/>[[Montenegro]]<br/>[[Albaania]] | [[:commons:Category:E762|E762]] | [[Fail:Tabliczka E762.svg|center|80px]] | E762 |- | style='text-align:right'| 223 | ''[[:d:Q2425390|E763]]'' | [[:d:Q2425390|Q2425390]] | [[Serbia]]<br/>[[Montenegro]] | [[:commons:Category:E763|E763]] | [[Fail:Tabliczka E763.svg|center|80px]] | E763 |- | style='text-align:right'| 224 | ''[[:d:Q2621685|E771]]'' | [[:d:Q2621685|Q2621685]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Serbia]] | [[:commons:Category:E771|E771]] | [[Fail:Tabliczka E771.svg|center|80px]] | E771 |- | style='text-align:right'| 225 | ''[[:d:Q2303347|E772]]'' | [[:d:Q2303347|Q2303347]] | ''[[:d:Q219|Q219]]'' | [[:commons:Category:E772|E772]] | [[Fail:Tabliczka E772.svg|center|80px]] | E772 |- | style='text-align:right'| 226 | ''[[:d:Q3041141|E773]]'' | [[:d:Q3041141|Q3041141]] | ''[[:d:Q219|Q219]]'' | [[:commons:Category:E773|E773]] | [[Fail:Tabliczka E773.svg|center|80px]] | E773 |- | style='text-align:right'| 227 | ''[[:d:Q2154690|E801]]'' | [[:d:Q2154690|Q2154690]] | [[Hispaania]]<br/>[[Portugal]] | [[:commons:Category:E801|E801]] | [[Fail:Tabliczka E801.svg|center|80px]] | E801 |- | style='text-align:right'| 228 | ''[[:d:Q27383|E802]]'' | [[:d:Q27383|Q27383]] | [[Portugal]] | [[:commons:Category:E802|E802]] | [[Fail:Tabliczka E802.svg|center|80px]] | E802 |- | style='text-align:right'| 229 | ''[[:d:Q2433065|E803]]'' | [[:d:Q2433065|Q2433065]] | [[Hispaania]] | [[:commons:Category:E803|E803]] | [[Fail:Tabliczka E803.svg|center|80px]] | E803 |- | style='text-align:right'| 230 | ''[[:d:Q2741026|E804]]'' | [[:d:Q2741026|Q2741026]] | [[Hispaania]] | [[:commons:Category:E804|E804]] | [[Fail:Tabliczka E804.svg|center|80px]] | E804 |- | style='text-align:right'| 231 | ''[[:d:Q129065|E805]]'' | [[:d:Q129065|Q129065]] | [[Portugal]] | [[:commons:Category:E805|E805]] | [[Fail:Tabliczka E805.svg|center|80px]] | E805 |- | style='text-align:right'| 232 | ''[[:d:Q129067|E806]]'' | [[:d:Q129067|Q129067]] | [[Portugal]] | [[:commons:Category:E806|E806]] | [[Fail:Tabliczka E806.svg|center|80px]] | E806 |- | style='text-align:right'| 233 | ''[[:d:Q1641750|E821]]'' | [[:d:Q1641750|Q1641750]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E821|E821]] | [[Fail:Tabliczka E821.svg|center|80px]] | E821 |- | style='text-align:right'| 234 | ''[[:d:Q2564356|E840]]'' | [[:d:Q2564356|Q2564356]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E840|E840]] | [[Fail:Tabliczka E840.svg|center|80px]] | E840 |- | style='text-align:right'| 235 | ''[[:d:Q1375993|E841]]'' | [[:d:Q1375993|Q1375993]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E841|E841]] | [[Fail:Tabliczka E841.svg|center|80px]] | E841 |- | style='text-align:right'| 236 | ''[[:d:Q2444194|E842]]'' | [[:d:Q2444194|Q2444194]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E842|E842]] | [[Fail:Tabliczka E842.svg|center|80px]] | E842 |- | style='text-align:right'| 237 | ''[[:d:Q744600|E843]]'' | [[:d:Q744600|Q744600]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E843|E843]] | [[Fail:Tabliczka E843.svg|center|80px]] | E843 |- | style='text-align:right'| 238 | ''[[:d:Q2707357|E844]]'' | [[:d:Q2707357|Q2707357]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E844|E844]] | [[Fail:Tabliczka E844.svg|center|80px]] | E844 |- | style='text-align:right'| 239 | ''[[:d:Q2446271|E846]]'' | [[:d:Q2446271|Q2446271]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E846|E846]] | [[Fail:Tabliczka E846.svg|center|80px]] | E846 |- | style='text-align:right'| 240 | ''[[:d:Q972968|E847]]'' | [[:d:Q972968|Q972968]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E847|E847]] | [[Fail:Tabliczka E847.svg|center|80px]] | E847 |- | style='text-align:right'| 241 | ''[[:d:Q2266100|E848]]'' | [[:d:Q2266100|Q2266100]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E848|E848]] | [[Fail:Tabliczka E848.svg|center|80px]] | E848 |- | style='text-align:right'| 242 | ''[[:d:Q947951|E851]]'' | [[:d:Q947951|Q947951]] | [[Montenegro]]<br/>[[Albaania]]<br/>[[Kosovo]] | [[:commons:Category:E851|E851]] | [[Fail:Tabliczka E851.svg|center|80px]] | E851 |- | style='text-align:right'| 243 | ''[[:d:Q2041537|E852]]'' | [[:d:Q2041537|Q2041537]] | [[Põhja-Makedoonia]]<br/>[[Albaania]] | [[:commons:Category:E852|E852]] | [[Fail:Tabliczka E852.svg|center|80px]] | E852 |- | style='text-align:right'| 244 | ''[[:d:Q374394|E853]]'' | [[:d:Q374394|Q374394]] | [[Kreeka]]<br/>[[Albaania]] | [[:commons:Category:E853|E853]] | [[Fail:Tabliczka E853.svg|center|80px]] | E853 |- | style='text-align:right'| 245 | ''[[:d:Q2694282|E871]]'' | [[:d:Q2694282|Q2694282]] | ''[[:d:Q219|Q219]]''<br/>[[Põhja-Makedoonia]] | [[:commons:Category:E871|E871]] | [[Fail:Tabliczka E871.svg|center|80px]] | E871 |- | style='text-align:right'| 246 | ''[[:d:Q2521873|E881]]'' | [[:d:Q2521873|Q2521873]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E881|E881]] | [[Fail:Tabliczka E881.svg|center|80px]] | E881 |- | style='text-align:right'| 247 | ''[[:d:Q1812428|E901]]'' | [[:d:Q1812428|Q1812428]] | [[Hispaania]] | [[:commons:Category:E901|E901]] | [[Fail:Tabliczka E901.svg|center|80px]] | E901 |- | style='text-align:right'| 248 | ''[[:d:Q8353069|E902]]'' | [[:d:Q8353069|Q8353069]] | [[Hispaania]] | [[:commons:Category:E902|E902]] | [[Fail:Tabliczka E902.svg|center|80px]] | E902 |- | style='text-align:right'| 249 | ''[[:d:Q17629116|E903]]'' | [[:d:Q17629116|Q17629116]] | [[Hispaania]] | | [[Fail:Tabliczka E903.svg|center|80px]] | E903 |- | style='text-align:right'| 250 | ''[[:d:Q2106476|E931]]'' | [[:d:Q2106476|Q2106476]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E931|E931]] | [[Fail:Tabliczka E931.svg|center|80px]] | E931 |- | style='text-align:right'| 251 | ''[[:d:Q2033565|E932]]'' | [[:d:Q2033565|Q2033565]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E932|E932]] | [[Fail:Tabliczka E932.svg|center|80px]] | E932 |- | style='text-align:right'| 252 | ''[[:d:Q2497220|E933]]'' | [[:d:Q2497220|Q2497220]] | [[Itaalia]] | [[:commons:Category:E933|E933]] | [[Fail:Tabliczka E933.svg|center|80px]] | E933 |- | style='text-align:right'| 253 | ''[[:d:Q2467961|E951]]'' | [[:d:Q2467961|Q2467961]] | [[Kreeka]] | [[:commons:Category:E951|E951]] | [[Fail:Tabliczka E951.svg|center|80px]] | E951 |- | style='text-align:right'| 254 | ''[[:d:Q1956688|E952]]'' | [[:d:Q1956688|Q1956688]] | [[Kreeka]] | [[:commons:Category:E952|E952]] | [[Fail:Tabliczka E952.svg|center|80px]] | E952 |- | style='text-align:right'| 255 | ''[[:d:Q2516367|E961]]'' | [[:d:Q2516367|Q2516367]] | [[Kreeka]] | | [[Fail:Tabliczka E961.svg|center|80px]] | E961 |- | style='text-align:right'| 256 | ''[[:d:Q2182124|E962]]'' | [[:d:Q2182124|Q2182124]] | [[Kreeka]] | [[:commons:Category:E962|E962]] | [[Fail:Tabliczka E962.svg|center|80px]] | E962 |- | style='text-align:right'| 257 | ''[[:d:Q10478786|E981]]'' | [[:d:Q10478786|Q10478786]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E981|E981]] | [[Fail:Tabliczka E981.svg|center|80px]] | E981 |- | style='text-align:right'| 258 | ''[[:d:Q10478788|E982]]'' | [[:d:Q10478788|Q10478788]] | [[Türgi]] | [[:commons:Category:E982|E982]] | [[Fail:Tabliczka E982.svg|center|80px]] | E982 |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[fr:Utilisateur:Gz260/Routes/RE/Wikidata]] [[en:User:Gz260/Roads/E/Wikidata]] [[de:Benutzer:Gz260/Straßen/E/Wikidata]] [[es:Usuario:Gz260/Carreteras/E/Wikidata]] [[it:Utente:Gz260/Strade/E/Wikidata]] [[nl:Gebruiker:Gz260/Wegen/E/Wikidata]] [[ca:Usuari:Gz260/Carreteres/E/Wikidata]] [[da:Bruger:Gz260/Veje/E/Wikidata]] [[el:Χρήστης:Gz260/Δρόμοι/E/Wikidata]] [[fi:Käyttäjä:Gz260/Tiet/E/Wikidata]] [[lt:Naudotojas:Gz260/Keliai/E/Wikidata]] [[lv:Dalībnieks:Gz260/Ceļi/E/Wikidata]] [[no:Bruker:Gz260/Veier/E/Wikidata]] [[ru:Участник:Gz260/Дороги/E/Wikidata]] [[sv:Användare:Gz260/Vägar/E/Wikidata]] d0y6sh4qifd9ndng69v5oq8ut3xcx3x Subrahmanyan Chandrasekhar 0 440450 6759364 5703663 2024-11-11T15:32:32Z Hirvelaid 32011 /* Tunnustus */ 6759364 wikitext text/x-wiki [[File:Subrahmanyan Chandrasekhar.gif|thumb|Subrahmanyan Chandrasekhar]] '''Subrahmanyan Chandrasekhar''' ([[tamili keel]]es சுப்பிரமணியன் சந்திரசேகர்; [[19. oktoober]] [[1910]], [[Lahore]] – [[21. august]] [[1995]] [[Chicago]], [[USA]]) oli [[India]] päritolu USA [[astrofüüsik]]. [[1983]]. aastal sai ta tähtede struktuuri ja evolutsiooni kujundavate protsesside uurimise eest [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]]. Ta sündis toonases [[Briti India]]s asuvas [[Lahore]]s (praegu [[Pakistan]]i osa). 1953. aastal sai ta USA kodakondsuse. Ta töötas aastast 1937 kuni surmani [[Chicago Ülikool]]is. ==Tunnustus== *1944 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks *1949 – [[Henry Norris Russelli auhind]] *1973 – valiti [[Baieri Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks *1974 – [[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]] *1983 – [[Nobeli füüsikaauhind]] *1986 – [[Karl Schwarzschildi medal]] == Välislingid == * [https://www.nobelprize.org/prizes/physics/1983/chandrasekhar/facts/ Subrahmanyan Chandrasekhar Nobeli auhinna lehel] {{NobelFüüsika}} {{JÄRJESTA:Chandrasekhar, Subrahmanyan}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide astrofüüsikud]] [[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1995]] ft33uf5viekpnsbrnlgc31kbh1kwam1 Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratoorium 0 444566 6759336 5435684 2024-11-11T14:29:43Z Pietadè 41543 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Laboratooriumid]] → [[Kategooria:Laborid]] 6759336 wikitext text/x-wiki '''Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratoorium''' oli metsanduslik teadusasutus [[Eesti NSV]]-s, [[Eesti Metsainstituut|Eesti Metsainstituudi]] eelkäija.<ref>Ajalooarhiiv. [http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=12429 Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituut - EAA.5390] (vaadatud 5.09.2016)</ref> ==Ajaloost== Ülo Tamm ([[Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut|EMI]] teadussekretär 1977–1982) meenutab<ref>Mälestusi Eesti metsaloo radadelt. Koostaja Lembitu Twerdianski, Kullamaa 2016 (lk. 81-)</ref>, kuidas 1960. aastate alguses tekkis Nõukogude Liidus suund lähendada teaduslike uurimistööde temaatikat praktikale. Muidugi tuli sama teha ka Eesti metsanduses ning ENSV MN Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse alluvusse asutati 1963. aastal Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratoorium (juhataja [[Ivar Etverk]]). Ülo Tamme teadustöö oli juba varem keskendunud paplitele ("Paplid, nende kultuurid ja haigused Eesti NSV-s", kaitstud 1965. a). 1966. aastal Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratooriumis koostatud teadusliku uurimistöö põhjaliku eestikeelse plaani üks kolmest põhiteemast, "Majanduslikult väärtuslike puuliikide selektsioon" jäi Ülo Tamme arendada. Alateema oli [[Haab|haava]] ja [[Pappel|paplite]] selektsioon. Kuna selgus, et paplid Eesti metsadesse ei sobi, asuti haaba täpsemalt uurima. Haava [[Geneetika|geneetika]] ja [[Kromosoom|kromosoomide]] määramiseks oli tollase metoodika kohaselt vaja noori lehti või arenevat [[Sigimik|sigimikku]]. Ülo Tamm: ''"Omaette katsumuseks kujunes üle 30-meetrise kõrgusega ja umbes 1-meetrise läbimõõduga puude otsast pungade-võrsete kättesaamine. Otsustasin selleks otstarbeks kasutada jahipüssi ja võrsed võrast alla tulistada. Tegin metsas "kõva sõda", sest võrsed jäid kooreribaga kinni ja ei tahtnud kuidagi alla kukkuda. Suure paugutamise peale ilmus peagi kohale [[metsavaht]], kellele tegi tõsist heameelt, et tegemist ei olnud salakütiga, vaid kiindunud teadustöötajaga."'' Materjal saadi siiski kätte lähedalasuva peenema kuuse langetamisega haava najale. Kuuske pidi sai üles ronida ja võrseid koguda. Laboratoorium likvideeriti 1969. aastal ning asutati [[Eesti Metsainstituut]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti metsandus]] [[Kategooria:Laborid]] klyi3dxxkvyc5mgmn5ewpby4acle6rq Aili 0 446518 6759340 6683792 2024-11-11T14:31:31Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759340 wikitext text/x-wiki '''Aili''' on soome ja eesti [[naisenimi]]. Aili võib olla lühend nimedest [[Alice]] või [[Adelheid]]. [[Eesti]]s sai nimi populaarseks [[1930. aastad|1930. aastatel]].<ref>[[Edgar Rajandi]]. Raamat nimedest. Tallinn, 1966, lk. 18.</ref> 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Aili 2004 naisel. Aili on Eestis esinemissageduselt 86. naisenimi. Kõige sagedasem oli eesnimi Aili vanuserühmas 75–79, kus seda esines 10 000 elaniku kohta 44, ning Saare maakonnas, kus seda esines 10 000 elaniku kohta 28,69. Nime kandjate keskmine vanus oli 62 aastat (mediaanvanus oli 64).<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Aili |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-05-26 |arhiivimisaeg=2019-05-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190526151534/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Aili |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aili Aarelaid-Tart]], eesti kultuuriuurija, ajaloolane, teatriteadlane ja sotsioloog *[[Aili Aasoja]], eesti sisearhitekt *[[Aili Aben]], eesti haridus- ja parteitegelane *[[Aili Jõgi]], eesti laskesportlane ja treener *[[Aili Kogerman]], eesti keemik *[[Aili Leetva]], eesti laulja, hääleseadja ja näitleja *[[Aili Miks]], eesti ajakirjanik, koduloolane ja kultuuritegelane *[[Aili Norberg]], eesti lingvist ja bibliograaf-informist *[[Aili Paju]], eesti arstiteadlane ja kirjanik *[[Aili Raendi]], eesti ajaloolane *[[Aili Univere]], eesti keeleteadlane *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik *[[Aili Vint]], eesti maalikunstnik ja graafik *[[Aili-Reet Käärik]], eesti rahvusest Rootsi bioloog ja keskkonnateadlane ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Naisenimed]] 70e9lv0cc972f85i58cf3o3s5j37gsj 6759346 6759340 2024-11-11T14:34:50Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759346 wikitext text/x-wiki '''Aili''' on soome ja eesti [[naisenimi]]. Aili võib olla lühend nimedest [[Alice]] või [[Adelheid]]. [[Eesti]]s sai nimi populaarseks [[1930. aastad|1930. aastatel]].<ref>[[Edgar Rajandi]]. Raamat nimedest. Tallinn, 1966, lk. 18.</ref> 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Aili 2004 naisel. Aili on Eestis esinemissageduselt 86. naisenimi. Kõige sagedasem oli eesnimi Aili vanuserühmas 75–79, kus seda esines 10 000 elaniku kohta 44, ning Saare maakonnas, kus seda esines 10 000 elaniku kohta 28,69. Nime kandjate keskmine vanus oli 62 aastat (mediaanvanus oli 64).<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Aili |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-05-26 |arhiivimisaeg=2019-05-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190526151534/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Aili |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aili Aarelaid-Tart]], eesti kultuuriuurija, ajaloolane, teatriteadlane ja sotsioloog *[[Aili Aasoja]], eesti sisearhitekt *[[Aili Aben]], eesti haridus- ja parteitegelane *[[Aili Jõgi]], eesti laskesportlane ja treener *[[Aili Karindi]], eesti õpetaja ja koduloolane *[[Aili Kogerman]], eesti keemik *[[Aili Leetva]], eesti laulja, hääleseadja ja näitleja *[[Aili Miks]], eesti ajakirjanik, koduloolane ja kultuuritegelane *[[Aili Norberg]], eesti lingvist ja bibliograaf-informist *[[Aili Paju]], eesti arstiteadlane ja kirjanik *[[Aili Raendi]], eesti ajaloolane *[[Aili Univere]], eesti keeleteadlane *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik *[[Aili Vint]], eesti maalikunstnik ja graafik *[[Aili-Reet Käärik]], eesti rahvusest Rootsi bioloog ja keskkonnateadlane ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Naisenimed]] 8itv7lncfetbht1k349gx8uy2bqriav 6759347 6759346 2024-11-11T14:37:30Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759347 wikitext text/x-wiki '''Aili''' on soome ja eesti [[naisenimi]]. Aili võib olla lühend nimedest [[Alice]] või [[Adelheid]]. [[Eesti]]s sai nimi populaarseks [[1930. aastad|1930. aastatel]].<ref>[[Edgar Rajandi]]. Raamat nimedest. Tallinn, 1966, lk. 18.</ref> 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Aili 2004 naisel. Aili on Eestis esinemissageduselt 86. naisenimi. Kõige sagedasem oli eesnimi Aili vanuserühmas 75–79, kus seda esines 10 000 elaniku kohta 44, ning Saare maakonnas, kus seda esines 10 000 elaniku kohta 28,69. Nime kandjate keskmine vanus oli 62 aastat (mediaanvanus oli 64).<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Aili |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-05-26 |arhiivimisaeg=2019-05-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190526151534/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Aili |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aili Aarelaid-Tart]], eesti kultuuriuurija, ajaloolane, teatriteadlane ja sotsioloog *[[Aili Aasoja]], eesti sisearhitekt *[[Aili Aben]], eesti haridus- ja parteitegelane *[[Aili Jõgi]], eesti laskesportlane ja treener *[[Aili Karindi]], eesti õpetaja ja koduloolane *[[Aili Kogerman]], eesti keemik *[[Aili Leetva]], eesti laulja, hääleseadja ja näitleja *[[Aili Miks]], eesti ajakirjanik, koduloolane ja kultuuritegelane *[[Aili Norberg]], eesti lingvist ja bibliograaf-informist *[[Aili Paju]], eesti arstiteadlane ja kirjanik *[[Aili Raendi]], eesti ajaloolane *[[Aili Rannaste]], eesti balletitantsija *[[Aili Univere]], eesti keeleteadlane *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik *[[Aili Vint]], eesti maalikunstnik ja graafik *[[Aili-Reet Käärik]], eesti rahvusest Rootsi bioloog ja keskkonnateadlane ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Naisenimed]] 2qkwrzp16zecvodrxbnvp2t6x3df3o9 Alessandro Natta 0 446817 6759558 6491849 2024-11-11T23:07:05Z 2001:7D0:82C5:EC00:34FC:24CC:7113:B99E 6759558 wikitext text/x-wiki [[File:Alessandro_Natta.jpg|pisi|Alessandro Natta]] '''Alessandro Natta''' ([[7. jaanuar]] [[1918]] [[Imperia]] – [[23. mai]] [[2001]] Imperia) oli [[Itaalia]] poliitik. 1948. aastal valiti ta esmakordselt parlamendi Saadikutekotta Liguuriast (valimisringkond Genova–Imperia–La Spezia–Savona), kus ta teenis kokku 44 aastat kuni 1992. aastani. Parlamendis sai temast partei asesekretär Enrico Berlingueri lähikondlane. 1972. aastal, kui Berlinguer valiti partei peasekretäriks, sai Natta partei Saadikutekoja fraktsioonijuhiks.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2016-03-03 |pealkiri=ALESSANDRO NATTA - BIOGRAFIA IN BREVE |url=https://web.archive.org/web/20160303221045/http://cronologia.leonardo.it/storia/biografie/natta.htm |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> [[26. juuni]]st [[1984]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.dellarepubblica.it/partiti-pci-segretari/alessandro-natta |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-10-09 |arhiivimisaeg=2016-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160811124238/http://www.dellarepubblica.it/partiti-pci-segretari/alessandro-natta |url-olek=ei tööta }}</ref> kuni [[10. juuni]]ni [[1988]]<ref>http://dictionnaire.sensagent.leparisien.fr/Alessandro_Natta/it-it/</ref> oli Alessandro Natta [[Itaalia Kommunistlik Partei|Itaalia Kommunistliku Partei]] peasekretär, peale Berlingueri surma. Peasekretärina toetas ta Berlingueri poliitilise liini jätkamist, kuid soovis ka parandada partei suhteid Nõukogude Liidu Kommunistliku Parteiga. [[30. aprill]]il 1988 sai Alessandro Natta [[infarkt]]i ja oli seejärel sunnitud tervislikel põhjustel partei peasekretäri kohalt tagasi astuma.<ref>http://www.loccidentale.it/articoli/66613/il-fallimento-di-veltroni-era-gia-tutto-scritto-nella-storia-del-pci{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lisaks oli partei lagunemas, Natta kuulus "Ei rindesse" (il fronte del no), mis soovis muuta partei poliitkultuuri ilma marksismist loobumata. Peale jäi aga tema järeltulija Achille Occhetto leer, mis toetas partei nime, sümboli ja orientatsiooni muutmist. 1991. aastal partei laguneski, enamus parteist koondus Occhetto taha, moodustades mõõdukama Demokraatliku Vasakpartei, samas ligi kolmandik moodustas Armando Cossutta juhtimisel vasakpoolse Kommunismi Taasasutamise Partei (PRC). Natta ei astunud kummagi partei liikmeks ja lahkus poliitikast, pidades edaspidi sõnavõtte meedias - 1996. aastal avaldas ta toetust Romano Prodi keskvasakpoolsele valitsusele, 1998. aastal kritiseeris ta PRC juhi Bertinotti umbusaldust Prodi valitsusele. Haige ja vananevana muutus ta üha rohkem enesessetõmbunuks kuni surmani oma kodulinnas Imperias 83-aastasena 2001. aastal.<ref name=":0" /> {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Enrico Berlinguer]] | nimi=[[Itaalia Kommunistlik Partei|Itaalia Kommunistliku Partei]] peasekretär| aeg=[[1984]]–[[1988]]| järgnev=[[Achille Occhetto]]}} {{lõpp}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Natta, Alessandro}} [[Kategooria:Itaalia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1918]] [[Kategooria:Surnud 2001]] cwiuggbkwdu63pc9fjbw34p8rn3v7iq Viktor Fedortšenko 0 448838 6759589 6297677 2024-11-12T02:47:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6759589 wikitext text/x-wiki '''Viktor Fedortšenko''' (sündinud [[20. jaanuar]]il [[1954]] [[Kiiev]]is) on [[Eesti]] [[balletitantsija]]. Ta on lõpetanud [[1972]]. aastal [[Kiievi koreograafiakool]]i.{{lisa viide}} Ta oli aastatel [[1972]]–[[1983]] [[Kiievi ooperi- ja balletiteater|Kiievi ooperi- ja balletiteatri]] ja aastatel [[1983]]–[[1992]] [[Estonia (teater)|Estonia]] balletisolist, hiljem [[Eesti Rahvusballett|Eesti Rahvusballeti]] [[repetiitor]]. Ta on töötanud ka [[Tallinna Balletikool]]i balletiõpetajana.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kulka.ee/sihtkapitalid/naitekunst/eesti-teatri-aastaauhindade-nominendid-on-selgunud |pealkiri=Eesti Kultuurkapital. Eesti teatri aastaauhindade nominendid on selgunud, 27.02.2015 |vaadatud=9.11.2016 |arhiivimisaeg=18.11.2016 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161118044625/http://www.kulka.ee/sihtkapitalid/naitekunst/eesti-teatri-aastaauhindade-nominendid-on-selgunud |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Isiklikku== Ta on aastast [[1983]] abielus [[Elita Erkina]]ga.{{lisa viide}} ==Tunnustus== *1988 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Pille Palm]]. Viktor Fedortšenko: lühiülevaade balletiartisti loometeest. Tallinn, 1988 ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?lang=et&type=2&id=444798 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. RAT "Estonia" balletisolist Viktor Fedortšenko balletis "Prometheus" (1984)] *[http://www.muis.ee/museaalview/3015867 Eesti Muuseumide Veebivärav. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Kaie Kõrb ja Viktor Fedortšenko Balti jaamas] {{JÄRJESTA:Fedortšenko, Viktor}} [[Kategooria:Eesti balletitantsijad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] eq87zvbyeyaq291c8k2k5xovjr8j4b2 Christopher Rajaveer 0 456019 6759305 6758232 2024-11-11T13:11:08Z 2A00:16E0:1001:D760:7083:7DF5:FFDA:C728 6759305 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Christopher Rajaveer | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|09|22}} | sünnikoht = Tallinn | haridus = | tegevusala = näitleja | töökoht = | tunnustus = }} [[Fail:Christopher Rajaveer.jpg|pisi|Christopher Rajaveer|300x300px]] '''Christopher Rajaveer''' (sündinud [[22. september|22. septembril]] [[1990]] [[Tallinn]]as) on eesti [[näitleja]].<ref>https://www.draamateater.ee/inimesed/christopher-rajaveer</ref> == Elukäik == Ta on lõpetanud 2009. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i,<ref>http://tpl.edu.ee/koolipere/vilistlased/</ref> 2016. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i bakalaureuseõppes näitleja erialal (27. lend) ning 2021. aastal magistriõppes lavakõne ja teatripedagoogika alal. Aastatel 2009–2012 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is kunstiajalugu ja [[itaalia keel]]t. Rajaveer on olnud [[Tartu Üliõpilasteater|Tartu Üliõpilasteatri]] liige ning mänginud seal aastatel 2009–2012 kuues lavastuses.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://teater.ut.ee/tegijad/christopherrajaveer.html|pealkiri=TÜT – Christopher Rajaveer|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-06-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210616111643/http://teater.ut.ee/tegijad/christopherrajaveer.html|url-olek=ei tööta}}</ref> 2016. aastast töötab ta näitlejana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]]. Aastatel 2016–2022 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis lavakõne õppejõud.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://lavakas.ee/uldinfo/oppejoud/|pealkiri=Õppejõud|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-04-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200402131428/http://lavakas.ee/uldinfo/oppejoud/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2021. aastal lavastas Rajaveer enda kirjutatud näidendi "Lahti lõikamata sidruni nuusutamine" (teatrirühmitus Skene), milles mängisid Christopher Rajaveer ja Märten Metsaviir. Christopher Rajaveer tegutseb ka lavakõne- ja esinemiskoolitajana. == Rollid == === Eesti Draamateatris === * 2016 Philinte – Molière "Misantroop" / EMTA Lavakunstikooli XXVII lennu bakalaureuselavastus / lavastaja Anu Lamp * 2016 Karlis, Vanamees, Harry Potter jt – Marius Ivaškevičius "Väljaheitmine" / lavastaja Hendrik Toompere jr * 2016 Väike munk – [[Jean Anouilh]] "Becket ehk Jumala au" / lavastaja Priit Pedajas * 2016 Poiss – [[Tõnu Õnnepalu]] "Mäed" / lavastaja Aleksander Eelmaa, Garmen Tabor * 2016 Sam – Lee Hall, Marc Norman, Tom Stoppard "Armunud Shakespeare" / lavastaja Georg Malvius * 2017 Marko Horvat – Tena Štivičić "Kolm talve" / lavastaja Priit Pedajas * 2017 Esimene külaline – [[Anton Tšehhov]] "Ivanov" / lavastaja Uku Uusberg * 2017 Andres – Andrus Kivirähk "Eesti matus" / lavastaja Priit Pedajas * 2018 Paul Delile – Michel Vinaver "Saade" / lavastaja Hendrik Toompere * 2018 Jaagup – Andrus Kivirähk "Isamaa pääsukesed" / lavastaja Priit Pedajas * 2018 Joosep – Helen Käit, [[Mehis Pihla]] "Lohe needus" / lavastaja Kersti Heinloo * 2019 Billing – Henrik Ibsen "Rahvavaenlane" / lavastaja Kertu Moppel * 2019 Vova – Kai Aareleid "Linnade põletamine" / lavastaja Priit Pedajas * 2020 Elf, Sebastian, Karl, Christopher – Andra Teede "Esimene armastus" / lavastaja Mari-Liis Lill * 2020 Aadu – Andrus Kivirähk "Keiserlik kokk" / lavastaja Andrus Kivirähk * 2022 Hind Raudsepp – Mats Traat "Puud olid, puud olid hellad velled" / lavastaja Priit Pedajas * 2023 7. vandekohtunik – Reginald Rose "12 vihast meest" / lavastaja Hendrik Toompere * 2023 Eero (videoroll) – Andra Teede „Varumehed“ (koostöölavastus Soome Rahvusteatriga) / lavastaja Aino Kivi * 2023 Coot, härra Stone, osaline – David Almond "Luidrik" / lavastaja Taavi Tõnisson * 2024 Arst Ali – Olga Tokarczuk "Aja oma atra läbi koolnute kontide" / lavastaja Hendrik Toompere * 2024 Osatäitja – Mehis Pihla "Rahamaa" / lavastaja Hendrik Toompere jr === Rollid mujal === * 2014 osaline – Trupiloome "Puhkamisest väsinud" / EMTA Lavakunstikool ja Lottemaa / lavastaja Mehis Pihla * 2014 Gonzalo – William Shakespeare "Torm" / EMTA Lavakunstikooli XXVII lennu bakalaureuselavastus / VAT Teater / lavastaja Peeter Raudsepp, Katariina Unt, Laura Kalle * 2014 osaline – Anu Lamp, trupp "…ja Sõna sai lihaks" / EMTA Lavakunstikooli XXVII lennu lavakava / EMTA Lavakunstikool / lavastaja Anu Lamp * 2015 osaline – "Idioot FM", Fjodor Dostojevski "Idioodi" ainetel / EMTA Lavakunstikooli XXVII lennu bakalaureuselavastus / EMTA Lavakunstikool / lavastaja Aleksander Pepeljajev * 2015 osaline – Karl Koppelmaa "Bonobodel on pohhui" / EMTA Lavakunstikool / lavastaja Karl Koppelmaa * 2015 Veeliks Ekma, Kaubajuut, Jaak Keebi, Isa Uutšö jt – August Gailit "Ekke Moor" / EMTA Lavakunstikooli XXVII lennu bakalaureuselavastus / VAT Teater / lavastaja Aare Toikka * 2015 Siim – Rodney Ackland "Veider orkester" / EMTA Lavakunstikooli XXVII lennu bakalaureuselavastus / Tallinna Linnateater / lavastaja Adrian Giurgea * 2016 Hasso – Mehis Pihla "Uhkus ja eelarve" / EMTA Lavakunstikooli XXVII lennu bakalaureuselavastus / Endla Teater / lavastaja Mehis Pihla * 2016 Ado Vabbe – Trupiloome "Elagu, mis põletab!" / Adamson-Ericu muuseum / lavastaja trupp * 2017 Henrik Visnapuu, Paul Pinna – "Siuru õhtu 100" / Eesti Kirjanike Liit / lavastaja trupp * 2021 etendaja – Trupiloome "Tiny Home Production Presents: Suurem-kui-elu" / Uue Loomingu Maja, EMTA / lavastaja Liisa Saaremäel * 2021 B – Christopher Rajaveer "Lahti lõikamata sidruni nuusutamine" / Skene / lavastaja Christopher Rajaveer * 2022 Andres Unga – Jaak Jõerüüt "Lennart. Pöördtooliaastad" / Ekspress Meedia, Viimsi Artium / lavastaja Karl Laumets * 2023 Osvald Koger – Jaan Tätte "Ristumine peateega" / Jäneda Pullitalliteater / lavastaja Gerda Kordemets === Lavastustööd === * 2021 Lavastanud enda kirjutatud näidendi "Lahti lõikamata sidruni nuusutamine" / Skene === Filmirollid === * 2014 Mihkel – film ja seriaal "Nullpunkt" / režissöör Mihkel Ulk * 2018 Villu – "Libertas" / režissöör Andres Puustusmaa * 2024 Siim – "Siis kui elu maitses hästi" / režissöör Andres Puustusmaa === Telesaated === * 2017 Näitleja huumorisaates "Suur komöödiaõhtu" (Kanal 2) * 2021 Reisisaade "Namaste" (ETV2) * 2024 Ernst-kättemaksukontor (TV3) === Animafilmide dublaaž === Ta on lugenud dublaažiteksti nii animaseriaalidele kui ka -filmidele, näiteks peaosad filmides "Jäneste kool" (2017), "Lego Ninjago Film" (2017), "Otsides kiisuparadiisi" (2018), "Väike draakon Kokosaurus" (2019), "Pääsuke Manou" (2019), "Edasi" (2020), "Loheratsur" (2020), "Auhtanian ja kolm musketäri" (2021), "Väike Allan. Inimantenn" (2023). === Muu === * Lugenud sisse tekste, raamatuid, laste- ja järjejutte raadiole, telesaadete kaadritaguseid tekste ja audioõpiku eesti keele õppijaile. * Olnud esimene Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti esitaja 2016. aasta 24. veebruari lipuheiskamistseremoonial. * Olnud XII noorte laulupeo "Mina jään" teadustaja (2017). * Olnud õhtujuht Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtul Kadrioru lossi roosiaias (2018). * Kirjutanud näidendi "Lahti lõikamata sidruni nuusutamine" (2021), lavastanud selle ja koos [[Märten Metsaviir]]uga selles näidelnud (Skene, 2021). == Tunnustus == * 2012 N-objekt, Tartu Üliõpilasteatri kolleegipreemia * 2014 Von Krahli Teatri Külmetava Kunstniku auhind * 2019 Väike Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meeskõrvalosatäitjale (Vova "Linnade põletamine", Billing "Rahvavaenlane") === Töökoormuseauhinnad === * 2019 Kõige hõivatum näitleja Eesti Draamateatris * 2020 Kõige hõivatum näitleja Eesti Draamateatris * 2021 Kõige hõivatum näitleja Eesti Draamateatris == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.draamateater.ee/inimesed/christopher-rajaveer Christopher Rajaveer Eesti Draamateatri kodulehel] * {{imdb nimi|id=6700497}} {{JÄRJESTA:Rajaveer, Christopher}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] cnv06moxmpyswpx68g1yjrrjaxp1c36 Sarawaki osariik 0 457237 6759317 6759003 2024-11-11T14:07:33Z Kruusamägi 1530 6759317 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Sarawaki osariik | nimi1_keel = malai | nimi1 = Sarawak Bumi Kenyalang | lipp = Flag_of_Sarawak.svg | lipu_link = [[Sarawaki osariigi lipp]] | vapp = Coat of arms of Sarawak.svg | vapi_link = Sarawaki osariigi vapp | pindala = 124449 | elanikke = 2453000 | elanikke_seis = 2020 | keskuse_nimi = [[Kuching]] | asendikaardi_pilt = Sarawak in Malaysia.svg }} '''Sarawak''' on [[Malaisia]] [[osariik (Malaisia)|osariik]], mis asub [[Kalimantan]]i ([[malai keel]]es Borneo) saare loodeosas, piirnedes kirdes [[Brunei]] ja lõunas [[Indoneesia]]ga. 2020. aasta Malaisia [[Rahvaloendus|rahvaloenduse]] järgi oli Sarawakis 2 453 000 elanikku.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sim |eesnimi=A. |kuupäev=8. august 2022 |pealkiri=Malaysia Census 2020 reveals Sarawak's population totals 2.453 MLN, Kuching District accounts for 609,000. |url=https://dayakdaily.com/malaysia-census-2020-reveals-sarawaks-population-totals-2-453-mln-kuching-district-accounts-for-609000/ |väljaanne=Dayak Daily}}</ref> Osariigi kirdeosas [[Sarawaki jõgi|Sarawaki jõe]] (malai keeles Sungai Sarawak) ääres asub ajalooline pealinn [[Kuching]], mis on ühtlasi Sarawaki suurim linn ning osariigi administratiiv- ja majanduskeskus.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ghose |eesnimi=A. |pealkiri=Malaisia ja Singapur. Silmaringi reisijuht |kirjastus=Koolibri |aasta=2012 |koht=Tallinn |lehekülg=151, 156-159, 167}}</ref> Teised suuremad linnad on [[Sibu]], [[Kapit]] ja [[Belaga]].<ref name=":3" /> Sarawaki osariigi [[lipp]] põhineb ajaloolisel Sarawaki Raji lipul, mida kasutasid [[Valge radža|valged radžad]], kes valitsesid piirkonda 19. sajandist kuni 1946. aastani. Lipul olev kollane värv esindab [[Kagu-Aasia]] kuninglikkust, mis on ka [[Brunei lipp|Brunei lipu]] oluline element. Sarawaki ja Brunei lipu diagonaalne must triip sümboliseerib jõudu, kuid Brunei kollane on heledam kui Sarawaki lipul kasutatud toon.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chua |eesnimi=S. |kuupäev=21. juuli 2022 |pealkiri=Symbols of Sarawak’s glory and pride |url=https://www.theborneopost.com/2022/07/21/symbols-of-sarawaks-glory-and-pride/ |väljaanne=Borneo Post}}</ref> == Etümoloogia == Arvatakse, et nimi Sarawak on pärit kas: * hääldusvariandist Cerava, mida kasutasid [[Portugal|portugali]] kartograafid-ajaloolased [[16. sajand|16. sajandi]] alguse dokumentides; * fraasist "Saya serah pada awak" ('ma annan selle sulle'), mille olevat öelnud Brunei valitseja, kui ta andis 1800. aasta paiku osariigi [[James Brooke|James Brooke'ile]]; * sõnast ''serawak'', mis märgib [[Antimoniit|antimoniiti]] (ingl ka ''stibnite'') – antimonimaaki, mida kaevandati Sarawakis (seda etümoloogiat peetakse kõige tõenäolisemaks).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Iman |eesnimi=K. |kuupäev=18. september 2023 |pealkiri=Did you know: Sarawak was actually named after a mineral? |url=https://cilisos.my/sarawak-named-after-mineral/ |väljaanne=Cilisos}}</ref> Sarawak kannab ka nimetust "sarvlindude maa" (''Bumi Kenyalang''). [[Sarvlinnulised|Sarvlind]] on kohalike kogukondade jaoks oluline kultuurisümbol, mis on seotud mitmesuguste legendide, tseremooniate ja uskumustega.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Philovenny |eesnimi=P. |perekonnanimi2=Mohd-Azlan |eesnimi2=P. |kuupäev=2023 |pealkiri=How do people in the “Land of Hornbills” perceive Hornbills? |url=https://doi.org/10.1017/S0959270921000381 |ajakiri=Bird Conservation International |aastakäik=33 |üksiknumber=e5 |lehekülg=1-15}}</ref> [[Dajak|Dajakkide]] jaoks sümboliseerib sarvlind jumala vaimu, mistõttu tuleb lindu kohelda austusega. Kui sarvlindu nähakse lendamas üle maja või külastamas valdusi, peetakse seda hea õnne ja külluse märgiks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. juuli 2015 |pealkiri=The magnificent hornbills of Sarawak |url=https://www.theborneopost.com/2015/07/12/the-magnificent-hornbills-of-sarawak/ |väljaanne=Borneo Post Online}}</ref> [[Ninasarviklind|Ninasarviklindu]] on kujutatud ka osariigi vapil.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Kõige varasem teadaolev inimasustus Sarawakis pärineb umbes 40 000 aasta tagusest ajast<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Richmond |eesnimi=S. |pealkiri=Malaysia, Singapore & Brunei |perekonnanimi2=Harper |eesnimi2=D. |perekonnanimi3=Rawlings-Way |eesnimi3=C. |perekonnanimi4=Watkins |eesnimi4=R. |kirjastus=Lonely Planet Publications |aasta=2007 |lehekülg=332-335, 444-445}}</ref>, mil kütid-korilased elasid [[Niahi koopad|Niahi koobaste]] läänepoolses küljes, 110 km kaugusel [[Miri|Mirist]] edelas. Sealt on leitud inimese [[kolju]], mis on vanim inimjäänus Malaisiast ja kogu [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasiast]].<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=History of the Great Cave of Niah |url=https://www.abc.net.au/science/slab/niahcave/history.htm}}</ref> Santubongi arheoloogiliselt alalt on leitud Hiina [[Keraamika|keraamikat]], mis pärineb 8.–13. sajandist pKr [[Tangi dünastia|Tangi]] ja [[Songi dünastia]] perioodist.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zheng |eesnimi=Dekun |pealkiri=Studies in Chinese Archaeology |kirjastus=The Chinese University Press |aasta=1982 |lehekülg=49-50}}</ref> Üks varasemaid ülestähendusi sõltumatust kuningriigist Borneol on pärit aastast 977 pKr, mil Boni (arvatavasti Borneo) valitseja saatis kirja [[Hiina keiser|Hiina keisrile]]. 1225. aastal kirjeldas Hiina ametnik Zhao Rukuo, et Bonil oli kaubanduse kaitseks sadakond sõjalaeva, mis viitab selle piirkonna kaubanduslikule tähtsusele.<ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=History for Brunei Darussalam: Sharing our past |kirjastus=Curriculum Development Department, Ministry of Education |aasta=2009 |lehekülg=43-45}}</ref> [[Marco Polo]] on oma mälestustes märkinud, et [[Tšingis-khaan|Tšhingis-khaani]], Mongolite impeeriumi valitseja katsed vallutada "suurt Jaavat" (Euroopa nimi Brunei võimu all oleva Borneo kohta) ebaõnnestusid korduvalt.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nickoll |eesnimi=R. |kuupäev=1983 |pealkiri=Brunei rediscovered: A survey of early times |ajakiri=Journal of Southeast Asian Studies |aastakäik=14 |üksiknumber=1 |lehekülg=40}}</ref> 14. sajandist pärit Hiina annaalides on dokumenteeritud, et Borneo valitseja tungis Sarawaki ja Sabahi piirkonda ning sai need enda haldusesse. Näiteks mainitakse [[Jaava|Jaava saarelt]] pärit käsikirjas Nagarakretagama, mille kirjutas [[Prapanca]] 1365. aastal, Borneod kui [[Hindu Majapahiti impeerium|Hindu Majapahiti impeeriumi]] koosseisu kuuluvat osariiki, mis pidi igal aastal maksma [[Tribuut|tribuuti]]. 1369. aastal alustas Sulu piirkond, mis oli varem olnud osa Majapahitist, edukalt mässu ja ründas seejärel Boni kuningriiki, tungides Borneo kirdeossa. Hiljem rüüstasid nad kuningriigi pealinna, võttes kaasa aardeid ja kulda, sealhulgas röövides kaks püha pärli. Majapahiti laevastik suutis sulud eemale peletada, kuid Boni jäi pärast rünnakut nõrgemaks. Hiina dokumentides aastast 1371 kirjeldatakse Bonit kui vaest ja täielikult Majapahiti kontrolli all olevat kuningriiki.<ref name=":2" /> 15. sajandi keskpaigas sattusid Sarawaki rannikualad taas Brunei impeeriumi mõju alla. 16. sajandil loodi ka [[Sarawaki sultanaat]], mis eksisteeris peaaegu pool sajandit, kuni see 1641. aastal taas Bruneiga ühendati. 19. sajandi alguseks oli Brunei impeerium languses, säilitades vaid nõrga kontrolli Sarawaki rannikupiirkondade üle, mida tegelikult valitsesid pooleldi iseseisvad malai juhid. 1820–1830-ndatel puhkesid piirkonnas kõrgete maksude tõttu rahutused, rannikust kaugemal toimusid sõjalised kokkupõrked ''[[Ibanid|iban]]''[[Ibanid|<nowiki/>'ite]] ja [[Kenyah-kayan|''kenyah-kayan''<nowiki/>'i]] hõimuliidu vahel.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Alastair |eesnimi=M. |pealkiri=Fair land Sarawak: Some recollections of an expatriate official |kirjastus=SEAP Publications |aasta=1993 |lehekülg=10}}</ref> [[Fail:Sir James Brooke (1847) by Francis Grant.jpg|pisi|James Brooke, esimene valge radža]] 1839. aastal jõudis Sarawakisse Briti maadeavastaja [[James Brooke]], kelle perekond valitses piirkonda pika perioodi vältel, s.o aastatel 1841–1946. [[Valge radža|Valgeteks radžadeks]] nimetatud Brooke’i valitsus viljeles patroniseerivat valitsemisstiili, moodustades Sarawakis kindlad administratiivüksused ja juriidilise raamistiku. 1867. aastal loodi seadusandlikku funktsiooni täitev Ülemnõukogu, kuhu kuulusid peamiselt malai pealikud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bintulu Development Authority |kuupäev= |pealkiri=Bintulu – Places of interest |url=https://www.bda.gov.my/web/subpage/webpage_view/49}}</ref> Aastatel 1853–1862 toimusid Sarawakis mitmed ülestõusud Brooke’i valitsuse vastu, kuid kõik need suudeti kohaliku hõimude toel edukalt maha suruda. 19. sajandi lõpus hõimudevahelised sõjad lõpetati.<ref name=":5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ooi |eesnimi=K. G. |pealkiri=Post-war Borneo, 1945–50: Nationalism, empire and state-building |kirjastus=Routledge |aasta=2013 |lehekülg=7}}</ref> 1941. aastal tähistati Sarawakis Brooke’i valitsemise sajandat aastapäeva. Pidustuste käigus kuulutati välja uus põhiseadus, mis oleks piiranud radža võimu ja andnud Sarawaki rahvale valitsemises suurema rolli. Seda põhiseadust ei jõutud aga täielikult rakendada, sest [[Jaapani okupatsioon]] [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal katkestas reformid.<ref name=":5" /> Liitlasväed alustasid [[Operatsioon Semut|operatsiooni Semut]], mille eesmärk oli saboteerida [[Jaapan|Jaapani]] tegevust Sarawakis. [[Põhja-Borneo lahing|Põhja-Borneo lahingu]] käigus maabusid [[Austraalia]] väed 20. juunil 1945 Lutongi-Miri piirkonnas ning liikusid edasi [[Marudi]] ja [[Limbang|Limbangi]] suunas, kuid peatasid operatsiooni enne Sarawaki täielikku vabastamist. Pärast Jaapani kapitulatsiooni alistusid okupatsiooniväed 10. septembril 1945 [[Austraalia]] vägedele Labuanis.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Long |eesnimi=Gavin |pealkiri=Australia in the War of 1939–1945. Series 1 – Army |kirjastus=The Australian War Memorial |aasta=1963 |lehekülg=491}}</ref> Pärast sõda loovutas viimane valge radža [[Charles Vyner Brooke]] Sarawaki [[Suurbritannia|Suurbritanniale]], misjärel piirkonnast sai 1. juulil 1946 [[Kroonikoloonia|Briti kroonikoloonia]]. Selline [[anneksioon]] tekitas tugeva vastuliikumise, mis saavutas haripunkti Sarawaki teise koloniaalkuberneri [[Duncan Stewart|Duncan Stewarti]] mõrvamisega 1949. aastal.<ref name=":4" /><ref name=":3" /> 22. juulil 1963 andsid britid Sarawakile omavalitsuse, sama aasta 16. septembril liideti piirkond [[Malaisia|Malaisia Föderatsiooniga]]. Föderatsiooni loomisele seisid esialgu vastu [[Filipiinid]] ja [[Indoneesia]], samuti Sarawaki kommunistlik liikumine. 1962. aastal puhkes [[Brunei mäss]], mille järel Indoneesia president [[Sukarno]] saatis Sarawakisse relvastatud vabatahtlikud ja hiljem ka sõjaväe. 1965. aasta aprillis toimus [[Plaman Mapu lahing]], mis oli kokkupõrke märkimisväärseim sündmus. Indoneesia lüüasaamine selles lahingus kiirendas Sukarno langust ja tema asendamist [[Suharto|Suhartoga]]. 11. augustil 1966 sõlmiti leping, mis lõpetas vastasseisu ning normaliseeris suhted Malaisia ja Indoneesia vahel.<ref name=":7">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Allen |eesnimi=C. |pealkiri=Savage wars of peace: Soldiers' voices, 1945-1989 |kirjastus=Joseph |aasta=1990 |lehekülg=159}}</ref> Kommunistlik liikumine kasvas alates 1950-ndatest, jõudes haripunkti 1970-ndatel, mil loodi [[Põhja-Kalimantani Kommunistlik Partei]]. See konflikt lõppes ametlikult 1990. aastal, mil kommunistid allkirjastasid [[Rahuleping|rahulepingu]] Malaisia valitsusega. == Loodus == === Asukoht === Sarawaki osariigi kogupindala on ligikaudu 124 449 km².<ref name=":4" /> Osariik paikneb [[Ekvaator|ekvaatorist]] veidi põhja pool, 0° 50’ ja 5° [[Põhjalaius|põhjalaiuse]] ja 109° 36' ja 115° 40' [[Idapikkus|idapikkuse]] vahel. Sarawaki piirneb läänest [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merega]], kirdest aga Sabahi osariigi ja Burneiga.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Geography |url=https://sarawak.gov.my/web/home/article_view/159/176/?id=159?id=?id=159 |väljaanne=The Official Portal of Sarawak Government}}</ref> === Kliima === Sarawaki on [[Ekvatoriaalne kliima|ekvatoriaalse kliimaga]] piirkond, kus esineb kaks mussooniperioodi. [[Kirdemussoon]] kestab tavaliselt novembrist veebruarini, tuues endaga kaasa tugevad vihmasajud. [[Edelamussoon]] on tavaliselt kuivem, kestes juunist oktoobrini.<ref name=":6" /> Kui mussooniperioodid välja arvata, on osariigi ilmastik aasta ringi stabiilne. Keskmine ööpäevane temperatuur jääb vahemikku 23–32 °C.<ref name=":6" /> Õhutemperatuur on kõige kõrgem augustis, kus on see keskmiselt 31,5 °C, ja kõige madalam veebruaris, kus on see keskmiselt 23 °C.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sarawak, Malaysia Climate |url=https://weatherandclimate.com/malaysia/sarawak |väljaanne=Weather and Climate}}</ref> Õhuniiskus on pidevalt suur, tavaliselt üle 68%. Aasta keskmine sademete hulk on 330–460 cm.<ref name=":6" /> Enim sajab novembrist veebruarini.<ref name=":4" /> === Pinnamood === Geoloogiliselt jaguneb Sarawaki kaheks piirkonnaks: [[Sunda kilp|Sunda kilbiks]], mis paikneb Batang Lupari jõest edelas, moodustades Sarawaki lõunatipu, ja [[Borneo geosünklinaal|Borneo geosünklinaaliks]], mis paikneb Batang Lupari jõest kirdes, moodustades osariigi kesk- ja idaosa.<ref name=":6" /> Lõuna-Sarawaki vanimad kivimid on moodustunud [[Kambrium|kambriumi]] ja [[Perm (geoloogia)|permi]] ajastul, Põhja-Sarawaki omad aga [[Kriit (ajastu)|kriidiajastul]].<ref name=":6" /> === Maastik === Sarawaki maastik jaguneb kolmeks peamiseks tüübiks: rannikuäärseks [[Madalik|madalikuks]], mägiseks sisemaaks ning rannikuäärse madaliku ja sisemaa vaheliseks alaks.<ref name=":6" /> Rannikuäärne vöönd moodustab suure osa Sarawaki [[Rannik|rannikust]], olles kohati kuni 150 km lai. Seda piirkonda iseloomustavad [[Turvasmuld|turvasmullad]], [[Mangroov|mangroovid]], [[Soomets|soometsad]] ja tõusulained.<ref name=":6" /> Piirkonnas on palju randu, nt Kuchingis asuv [[Damai rand]] ja Miris asuv [[Tanjung Lobangi rand]].<ref name=":4" /> [[Fail:Mount Murud Summit 02.jpg|pisi|Murudi mäe taimestik]] Mägine sisemaa paikneb Indoneesia piiri läheduses. Keskmine kõrgus merepinnast on üle 300 m, kuid leidub ka kohti, kus see ületab 1200 m. Kõrgeim piirkond jääb kirdeossa, kus asub ka kõrgeim tipp – ligikaudu 2400 m kõrgune [[Murud|Murudi mägi]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=The ten best mountain hikes In Borneo |url=https://www.gunungbagging.com/the-ten-best-mountain-hikes-in-borneo/ |väljaanne=Gunung Bagging}}</ref>. Maastikutüübile on iseloomulikud tihedad [[Džungel|džunglid]] ning kiirevoolulised [[Jõgi|jõed]] ja [[Kärestik|kärestikud]].<ref name=":6" /> Rannikuäärse vööndi ja mägise sisemaa vahele jääb maastikutüüp, mis varieerub rannikumadaliku ääres olevatest madalatest lainjatest küngastest sisemaa mägise piirkonna piiril paiknevate mõõdukalt karmi olustikuga maastikeni. Vöönd külgeb üle kogu Sarawaki osariigi kirde-edelasuunalise telje, olles kohati kuni 200 km laiune. Selline madalate [[Mäeahelik|mäeahelikega]] lainjas maastik on sobiv piirkond elamiseks (suur osa elanikkonnast elab just seal).<ref name=":6" /> === Mullastik === Sarawaki piirkonna mullastik on mõjutatud ekvatoriaalsest kliimast, mida iseloomustavad kõrge temperatuur ja sademerohkus. Vesi täidab mullastikuga seotud keemilistes protsessides (nt [[hüdrolüüs]], [[hüdratsioon]], [[oksüdatsioon]]) tähtsat osa. Samuti kiirendab mulla kujunemist taimestik, kuna lagunev taimmaterjal vabastab huumushappeid ja taime juured murendavad lähtekivimeid. Lagunenud orgaaniline aine moodustab viljaka pealmise mullakihi.<ref name=":6" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Afip |eesnimi=I. A. |perekonnanimi2=Jusoff |eesnimi2=K. |kuupäev=2019 |pealkiri=Properties of a tropical sapric peat soil in Sarawak |ajakiri=Malaysian Journal of Soil Science |aastakäik=23 |lehekülg=1-12}}</ref> === Taimestik === Sarawaki taimestik on väga mitmekesine. Borneo saarel leidub u 15 000 taimeliiki, mis moodustab sellest ühe mitmekesisema taimestikuga ala. Näiteks on seal üle 3000 liiki puid, umbes 5000 liiki endeemseid [[Õistaim|õistaimi]] (moodustavad 34% kõigist saarel leiduvatest liikidest), 1700 liiki [[Orhideed|orhideesid]] ja 50 liiki lihasööjaid [[Kanntaim|kanntaimi]].<ref name=":8">{{Netiviide |pealkiri=Vegetation gone wild |url=https://wwf.panda.org/discover/knowledge_hub/where_we_work/borneo_forests/about_borneo_forests/borneo_animals/borneo_plants/ |väljaanne=WWF}}</ref> [[Fail:Rainforest understory in Lambir Hills National Park.jpg|pisi|Vihmamets Lambir Hillsi rahvuspargis]] Taimed võivad kasvada tihedalt koos väga väikesel alal, näiteks on Sarawaki [[Lambir Hillsi rahvuspark|Lambir Hillsi rahvuspargis]] registreeritud 0,52 km² alal u 1200 puuliiki.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lambir Hills National Park |url=https://sarawakforestry.com/lambir-hills-national-park/ |väljaanne=Sarawak Forestry Corporation}}</ref> Sarawakis on ka palju kaitsealuseid taimeliike, nt [[kuninganna saago]] (''Cycas rumphii''), [[rannikutamm]] (''Casuarina equisetifolia'') ja [[hall mangroov]] (''Avicennia marina'').<ref>{{Netiviide |pealkiri=Protected plants of Sarawak |url=https://forestry.sarawak.gov.my/web/subpage/webpage_view/683 |väljaanne=Forest Department Sarawak}}</ref> Sajandeid on Sarawaki elanikud alal kasvavaid taimi ise kasutanud ja edasi müünud nii ravimiseks, toidu tegemiseks kui ka ehitusmaterjaliks. Nüüdisajal viiakse taimedega läbi uuringuid, et teha edusamme meditsiinivaldkonnas.<ref name=":8" /> === Loomastik === Tänu ekvatoriaalsele kliimale on loomastik mitmekesine. Sarawakis on umbes 185 liiki imetajaid, 530 liiki linde, 166 liiki madusid, 104 liiki sisalikke ja 113 liiki kahepaikseid. Suur osa sealsetest loomadest on iseloomulikud just Borneo saarele ja neid ei esine Kagu-Aasia mandriosas, st endeemsed on 19% imetajatest, 6% lindudest, 20% madudest ja 32% sisalikest.<ref name=":9">{{Netiviide |pealkiri=Sarawak National Park |url=https://web.archive.org/web/20151128010731/http://www.sarawakforestry.com/htm/snp-bc.html}}</ref> Sarawak järgib [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Rahvusvahelise Looduskaitseliidu]] (IUCN) soovitatud põhimõtteid, et tagada piirkonnas elavate liikide ja nende elupaikade säilimine. Looduskaitseliidu peamise soovituse kohaselt peaks 10% osariigi maismaast asuma kaitsealal. 1998. aastal võttis Sarawaki valitsus vastu metsloomade kaitse seaduse, millega keelati loomade ja neilt saadud saaduste kaubanduslik müük. Jahipidamist ei keelatud, kuna maapiirkonnad sõltuvad suuresti looduslikult saadud lihast.<ref name=":9" /> Sarawaki piirkonnas leidub mitmeid kaitsealuseid loomi ja linde, kelle püüdmiseks, lemmikloomana pidamiseks või ekspordiks läheb vaja litsentsi. Sellised loomad on näiteks [[primaadid]], [[saarmaslased]], [[tupaialised]] ja [[okassealised]], linnud aga näiteks [[kakulised]], [[rähnlased]], [[papagoilased]] ja [[jäälindlased]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Protected animals of Sarawak |url=https://forestry.sarawak.gov.my/web/subpage/webpage_view/791 |väljaanne=Forest Department Sarawak}}</ref> == Religioon == [[Fail:Sarawak State Mosque 02.jpg|pisi|Mošee Kuchingus]] Kuigi [[islam]] on Malaisia ametlik [[religioon]], siis Sarawaki osariigis ametlik usund puudub ning võimaldatakse laiaulatuslikku usuvabadust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. detsember 2015 |pealkiri=Explanation sought on real status of S’wak’s official religion |url=https://www.theborneopost.com/2015/12/12/explanation-sought-on-real-status-of-swaks-official-religion/ |väljaanne=Borneo Post Online}}</ref> Sarawak on ainus Malaisia osariik, kus [[kristlus]] on suurim religioon. 2020. aasta rahvaloenduse põhjal oli 50,1% elanikkonnast kristlased.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Malaysia Christians pray for peace, equality, freedom |url=https://www.ucanews.com/news/malaysia-christians-pray-for-peace-equality-freedom/98155 |vaadatud=26. juuli 2022 |väljaanne=UCA News}}</ref> Esimesed kristlikud [[Misjonär|misjonärid]], kelleks olid [[Anglikaani kirik|anglikaani kiriku]] liikmed, saabusid piirkonda 1848. aastal. Peagi järgnesid neile roomakatoliiklased, 1903. aastal saabusid protestantlikud metodistid. Esialgu evangeliseeriti peamiselt hiina [[Immigrant|immigrante]], kuid hiljem levis kristlus ka [[Põlisrahvas|põlisrahvaste]] hulgas.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Caldarola |eesnimi=C. |pealkiri=Religions and Societies: Asia and the Middle East |kirjastus=Mouton |aasta=1982 |koht=Berliin, New York, Amsterdam |lehekülg=481-482}}</ref> Sarawakis tegutseb mitmeid kristlikke konfessioone, teiste hulgas Borneo evangeelsed misjonärid ja baptistid. Kristlus on levinud eelkõige ''iban'''ite ja [[Bidayuhid|''bidayuh''<nowiki/>'ide]] hulgas, kes on säilitanud olulise osa oma traditsioonilistest uskumustest ja rituaalidest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Varney |eesnimi=P |kuupäev=2011 |pealkiri=The Methodist church in Sarawak and its work among the Iban, 1939-1968 |ajakiri=Borneo Research Bulletin |aastakäik=42}}</ref> Teiste usundite seas on levinud ka [[islam]], mida järgivad peamiselt malai ja melanau rahvad. Osariigi seadusandlikul kogul on volitused vastu võtta seadusi, mis käsitlevad islami küsimusi. Selliste sätete olemasolu võimaldab islamimeelse poliitika kujundamist Sarawakis ning islamistlike riigiasutuste loomist (nt [[Šariaadikohus|šariaadikohtud]]).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Faisal |eesnimi=S. H. |pealkiri=Domination and contestation: Muslim Bumiputera politics in Sarawak |aasta=2012 |trükk=ISEAS Publishing |koht=Singapore |lehekülg=91}}</ref> Sarawakis on esindatud ka [[budism]], [[taoism]] ja Hiina rahvuslik religioon, millest juhinduvad peamiselt hiina malaisialased.<ref name=":10">{{Netiviide |pealkiri=People, culture and customs |url=https://www.amazingborneo.com/sarawak/people-culture |väljaanne=Amazing Borneo Tours}}</ref> Väiksemad usundid on ''[[Baha'i usk|bahá'í]]'' usk, [[hinduism]], [[sikhism]] ja põlisrahvaste [[animism]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. veebruar 2016 |pealkiri=Sarawak - Christians(44%), Muslims(30%), Buddhism(*13.5)%? Gerrymandering? |url=https://charleshector.blogspot.com/2016/02/sarawak-christians44-muslims30.html |väljaanne=Charles Hector}}</ref> == Rahvused ja keeled == Sarawak on etniliselt ja keeleliselt äärmiselt mitmekesine piirkond. Elanikkonna hulgas on [[malailased]], [[hiinlased]], [[hindud]], eurooplaste ja [[Asiaadid|asiaatide]] järeltulijad, lisaks veel mitmed põlisrahvaste rühmad, kelle ühine nimetus on [[dajakid]]. Neil kõigil on oma keel, kombed ja tavad:<ref name=":10" /> * ''Iban''’id on Sarawakis suurim [[hõim]], kes elab pikkmajades tasastel jõekallastel ning kasvatab riisi, pipart ja [[Kummipuu|kummipuud]]. * Melanau hõim elab Kuchingist itta jääval rannikutasandikul, kus kasvatatakse [[Saagopalm|saagopalme]] ja püütakse kala. * ''Bidayuh''’i hõimu kuuluvad Lääne-Sarawaki pikkmajades elavad maadajakid, kes toetasid 19. sajandil valgeid radžasid. * ''Kenyah'' ja ''kayan'' on kaks Sarawak Barami ja Rejangi jõe ülemjooksul kõrvuti elavat hõimu, kes kasvatavad riisi, kummipuid, kodulinde ja sigu ning valmistavad keerukaid helmeid ja kudumeid. * Punan on viimane Ida-Malaisia nomaadihõim, kes elab jõgede ülemjooksul ja on tsivilisatsioonist suhteliselt eraldatud. * ''Murut''’id on Sabahi ja Sarawaki piiril paiknevatel küngastel elavad kütid. Sarawaki piirkonna ametlikud keeled on malai ja inglise keel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. detsember 2022 |pealkiri=Sarawak continues to use English and Malay as official language: Premier |url=https://www.newsarawaktribune.com.my/sarawak-continues-to-use-english-and-malay-as-official-language-premier/ |väljaanne=Sarawak Tribune}}</ref> == Kultuur == [[Fail:Gawai Dayak 2024 - 21.jpg|pisi|Gawai Dayak 2024. aastal Kuchingus]] Sarawaki kultuur on rikkalik, peegeldades selle etnilist ja usulist mitmekesisust. Sarawak on koduks enam kui 40 etnilisele rühmale, mis kujundavad osariigi ainulaadset kultuuripärandit, milles segunevad põlisrahvaste, hiina ja malai mõjud ning ajalooline koloniaalminevik. Osariigi kultuuriline identiteet avaldub kõige selgemalt traditsioonilistes pidustustes, samuti kunstis, käsitöös ja muusikas.<ref name=":11">{{Netiviide |pealkiri=Exploring the diversity of Sarawak’s ethnics: A cultural melting. |url=https://sarawakupdate.com.my/exploring-the-diversity-of-sarawaks-ethnics-a-cultural-melting-pot/ |vaadatud=30. august 2023 |väljaanne=Sarawak Update}}</ref> Sarawaki festivalid peegeldavad selle kultuurilist ja religioosset mitmekesisust. [[Gawai Dayak|Gawai Dayaki]] festival, mida tähistavad dajakid, märgib riisikoristuse lõppu. Selle raames toimuvad traditsioonilised tseremooniad, pidusöögid laulude ja tantsuga. [[Hari Raya Aidilfitri]] ja [[Hari Raya Haji]] on pidustused, mida tähistab malai kogukond, samas kui [[Hiina uusaasta]] on laialdaselt tähistatud hiina kogukonnas.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=H. |kuupäev=2012 |pealkiri=Cultural festivals in Sarawak: A celebration of diversity |ajakiri=Journal of Southeast Asian Culture |aastakäik=15 |üksiknumber=2 |lehekülg=75-89}}</ref> Kuchingis toimub igal aastal rahvusvaheline [[Rainforest World Music Festival]] ehk vihmametsade maailmamuusikafestival, mis vahendab nii traditsioonilist muusikat üle kogu maailma kui ka tutvustab Sarawaki mitmekesist kultuuripärandit muusika, tantsu ja muude esinemiste kaudu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rainforest World Music Festival Official Website |url=https://www.rwmf.net |vaadatud=Rainforest World Music Festival}}</ref> [[Fail:Sarawak basket sun hat (29072120911).jpg|pisi|Traditsiooniline müts]] Sarawak on tuntud oma traditsioonilise kunsti ja käsitöö poolest. Kohalikud rahvakillud, nagu ''iban''<nowiki/>'id ja ''bidayuh''<nowiki/>'id teevad puidu- ja tekstiilitööd, valmistades korve ja kudumeid, aga ka keerukate helmestega ehteid ja kübaraid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tan |eesnimi=T. C. |kuupäev=2018 |pealkiri=The traditional crafts of Sarawak |ajakiri=Sarawak Heritage Review |aastakäik=22 |üksiknumber=4 |lehekülg=40-48}}</ref> Sarawki pärisrahvad harrastavad traditsioonilist esituskunsti, sealhulgas tantsu, muusikat ja teatrit. [[Tarian Ngajat]], traditsioonilist ''iban''<nowiki/>'i tantsu, esitatakse suurtel pidustustel, nagu Gawai Dayak.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Joseph |eesnimi=R. |pealkiri=The people of Sarawak: A sociocultural history |perekonnanimi2=Chong |eesnimi2=H. |kirjastus=Borneo Press |aasta=2002 |koht=Kunching}}</ref> [[Fail:Traditional Longhouse.jpg|pisi|Traditsiooniline pikkmaja Sarawakis]] Traditsiooniline Sarawaki arhitektuur hõlmab pikkmajade arhitktuuri, mis on ''iban'i''te, ''bidayuh''<nowiki/>'ide ja teiste dajaki rahvaste kodud. Need suured, ühiselt jagatud elamud on valmistatud puidust ja asuvad tihti kõrgetel postidel, pakkudes sotsiaalset ruumi tervele külale. Pikkmajad on Sarawaki kohaliku elu olulised kultuurilised sümbolid.<ref name=":3" /> Mitmetes Sarawaki linnades on traditsiooniline malai arhitektuur kõrvuti koloniaalhoonete ja modernsete ehitistega. Sarawaki kultuuripärandi küla, mis asub Kuchingi lähedal, tutvustab erinevate etniliste rühmade traditsioonilisi maju ja annab aimu pärismaalaste eluviisist.<ref name=":3" /> Sarawaki toidukultuur on segu põlisrahvaste, malai ja hiina mõjudest. Märkimisväärsed toidud on:<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tiu |eesnimi=S. |pealkiri=Sarawak cuisine: A taste of tradition |perekonnanimi2=Ku |eesnimi2=L. |kirjastus=Borneo Publishers |aasta=2010 |koht=Kuching}}</ref> * ''laksa Sarawak'' - vürtsikas nuudlisupp kookospiima, krevettide ja tamarindipastaga, mis pakub segu vürtsikatest, hapudest ja kreemjatest maitsetest; * ''manok pansoh'' (''ayam pansoh'') - bambuses küpsetatud kana, mis on ibani delikatessroog; * ''umai'' - melanau rahva traditsiooniline roog, mis koosneb õhukeselt viilutatud toorest kalast, mida segatakse sibula, tšillide, äädika, soola ja laimimahlaga; * ''kek lapis Sarawak'' - kook, mida valmistatakse kas tavaliste värviliste kihtide või keerukate mustritena ja mida serveeritakse tihti erilistel puhkudel, sealhulgas pulmades ja sünnipäevadel. <gallery> Laksa Sarawak - YF.jpg|''Laksa Sarawak'' Umai Sarawak.png|''Umai'' Kek Lapis Sarawak.jpg|''Kek lapis Sarawak'' </gallery> == Haldusjaotus ja poliitika == Sarawaki osariik on jaotatud 12 haldusüksuseks, milleks on [[Kuching]], [[Sri Aman]], [[Sibu]], [[Miri]], [[Limbang]], [[Sarikei]], [[Kapit]], [[Samarahan]], [[Bintulu]], Betong, [[Mukah]] ja [[Serian]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Administrative divisions and districts |url=https://sarawak.gov.my/web/home/article_view/358/298/ |väljaanne=Sarawak Government}}</ref> Viimane haldusüksus, mis 11. aprillil 2015 Sarawakiga liideti, oli Serian.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aubrey |eesnimi=S. |kuupäev=12. aprill 2015 |pealkiri=Serian now a division |url=https://www.theborneopost.com/2015/04/12/serian-now-a-division/ |väljaanne=Borneo Post Online}}</ref> Iga haldusüksus jaguneb omakorda väiksemateks ringkondadeks ja alamringkondadeks.<ref name=":13">{{Netiviide |pealkiri=About Sarawak |url=https://web.archive.org/web/20130913195537/http://www.spu.sarawak.gov.my/governance.html |väljaanne=Chief Minister's Department of Sarawak}}</ref> Sarawaki osariigi juht on [[kuberner]], keda tuntakse ka kui [[Yang di-Pertua Negeri]] (malai keeles "see, kes on pandud maad juhtima").<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yang di-Pertua Negeri |url=https://sarawak.gov.my/web/home/article_view/173/189/ |väljaanne=The official Portal of Sarawak Government}}</ref> Kuberneri nimetab ametisse [[Malaisia kuningas]] [[Yang di-Pertuan Agong]] (malai keeles "see, kes on tehtud isandaks") [[Malaisia föderaalvalitsus|Malaisia föderaalvalitsuse]] soovitusel.<ref name=":13" /> Kuberner omakorda nimetab ametisse peaministri, kes on ühtlasi valitsusjuht. Tavaliselt saab peaministriks erakonna juht, kellel on enamus osariigi seadusandlikus kogus (assamblees). Demokraatlikult valitud esindajaid nimetatakse osariigi saadikuteks. Sarawaki poliitilist maastikku kujundavad selle etniline mitmekesisus ja ajalooline kontekst. Ajalooliselt on poliitilised parteid kujunenud nii kohalike kui ka riiklike sündmuste mõjul.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Milne |eesnimi=R. S. |pealkiri=Malaysia: New states in a new nation |perekonnanimi2=Ratnam |eesnimi2=K. J. |kirjastus=Routledge |aasta=2014}}</ref> Sarawaki poliitilised parteid võib jagada kolme peamisse rühma: kohalikud (Bumiputera Sarawak), mittekohalikud ja dajaki parteid. Need parteid on mänginud olulist rolli osariigi valitsemises, olles aja jooksul liitunud erinevate riiklike koalitsioonidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Political parties in Sarawak |url=https://partyforumseasia.org/political-parties-in-sarawak/ |väljaanne=Political Party Forum Southeast Asia}}</ref> Malaisia põhiseaduse kohaselt on Sarawakil suurem autonoomia kui [[Malaka poolsaar|Malaka poolsaare]] osariikidel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bociaga |eesnimi=R. |kuupäev=11. detsember 2020 |pealkiri=BorneoExit: Independence for East Malaysia? |url=https://thediplomat.com/2020/12/borneoexit-independence-for-east-malaysia/ |väljaanne=The Diplomat}}</ref> Sarawaki seadusandlik kogu võtab vastu [[Seadus|seadusi]] teemadel, mis ei kuulu [[Malaisia parlament|Malaisia parlamendi]] pädevusse, näiteks [[haldus]], [[tööhõive]], [[metsandus]], [[immigratsioon]], [[kaubalaevandus]] ja [[kalandus]]. Sarawaki huvide kaitseks Malaisia föderatsioonis on [[Malaisia põhiseadus|Malaisia põhiseadusesse]] lisatud kaitsemeetmeid:<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. jaanuar 2011 |pealkiri=My Constitution: About Sabah and Sarawak |url=https://www.malaysianbar.org.my/article/about-us/committees/constitutional-law-committee/my-constitution-about-sabah-and-sarawak |väljaanne=Malaysian Bar}}</ref> * immigratsiooni kontroll – Sarawakil on õigus kontrollida osariigi immigratsiooni ning määrata [[Sisserändaja|sisserändajate]] elamisõigust; * õiguspraktika piirangud – juriidilises valdkonnas esineb piiranguid [[Resident|residentidest]] [[Advokaat|advokaatidele]]; * kohtuvõimu iseseisvus – Sarawaki kõrgem kohus tegutseb eraldi Malaisia mandriosa kõrgema kohtust; * peakohtuniku määramine – Sarawaki kõrgema kohtu peakohtuniku määramisel tuleb enne konsulteerida Sarawaki peaministriga; * põlisrahvaste kohtud – Sarawakis tegutsevad põlisrahvaste kohtud, mis lahendavad põlisrahvastega seotud asju; * müügimaksu kehtestamine – Sarawakil on õigus kehtestada osariigis müügimaks imporditud kaupadele; * põlisrahvaste privileegid – Sarawaki põlisrahvastel on erilisi privileege, nagu kvoodid ja töökohad avalikus teenistuses, stipendiumid, ülikoolikohad ja äriload. == Majandus == Sarawaki majandus on Malaisia osariikide hulgas suuruselt neljas, moodustades 2023. aastal 9,1% [[Sisemajanduse kogutoodang|sisemajanduse kogutoodangust]] (SKT). [[Selangori osariik|Selangor]], [[Kuala Lumpuri liiduala|Kuala Lumpur]], [[Johori osariik|Johor]], Sarawak, [[Pulau Pinangi osariik|Pulau Pinang]] ja [[Sabahi osariik|Sabah]] moodustavad 73% Malaisia majandusest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=DoSM: Selangor top contributor to Malaysia’s 2023 GDP |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2024/07/02/dosm-selangor-top-contributor-to-malaysias-2023-gdp/142535 |väljaanne=MalayMail}}</ref> Sarawaki majandus põhineb enamjaolt [[Loodusvarad|loodusvaradel]]. Peamised ekspordiartiklid on [[puit]], [[palmiõli]], [[nafta]] ja [[Maagaas|gaas]].<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Lau |eesnimi=R. |kuupäev=5. mai 2019 |pealkiri=Bolstering Sarawak’s trade outlook |url=https://www.theborneopost.com/2019/05/05/bolstering-sarawaks-trade-outlook/ |väljaanne=Borneo Post Online}}</ref> 2023. aastal olid suurimad ekspordipartnerid Mandri-Malaisia ja [[Hiina]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. september 2023 |pealkiri=Premier: Sarawak will continue to look towards China as a friend, trading partner |url=https://www.mida.gov.my/mida-news/premier-sarawak-will-continue-to-look-towards-china-as-a-friend-trading-partner/ |väljaanne=MIDA}}</ref> Kuigi traditsioonilised tööstusharud, nagu [[Naftatööstus|nafta-]] ja [[gaasitööstus]] ning [[puidutööstus]], moodustavad jätkuvalt suure osa Sarawaki majandusest<ref name=":1" />, on järjest rohkem hakatud pöörama tähelepanu keskkonnasäästlikele lahendustele, näiteks [[Biokütus|biokütusele]], [[Vesinikutehnoloogia|vesinikutehnoloogiale]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. september 2024 |pealkiri=Sarawak to launch annual sustainability reporting for green initiatives |url=https://hydrogenapac.com/2024/09/09/sarawak-to-launch-annual-sustainability-reporting-for-green-initiatives/ |väljaanne=Asia Pacific Green Hydrogen 2026}}</ref>. Sarawak on võtnud sihiks võidelda [[Kliimamuutus|kliimamuutuse]] vastu, järgides 2015. aasta [[Pariisi kliimakokkulepe|Pariisi kliimakokkulepet]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. oktoober 2023 |pealkiri=Sarawak: A Beacon of Sustainable Development Leadership |url=https://recoda.gov.my/sarawak-a-beacon-of-sustainable-development-leadership/ |väljaanne=RECODA}}</ref> Peale jätkusuutlikkuse on prioriteediks kõrgtehnoloogia ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nathan |eesnimi=L. |kuupäev=20. juuni 2024 |pealkiri=Sarawak on sustainable growth trajectory |url=https://www.thestar.com.my/business/business-news/2024/06/20/sarawak-on-sustainable-growth-trajectory |väljaanne=The Star}}</ref> Sarawak on teinud koostööd Eestiga digitaristu ja [[E-riik|e-riigi]] arendamise valdkonnas. 2017. aastal külastas Sarawaki delegatsioon eesotsas peaministriga Eestit, et leida võimalusi kiire interneti kasutuselevõtuks ja tutvuda e-riigi lahendustega (nt e-maksed).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tawie |eesnimi=S. |kuupäev=28. september 2017 |pealkiri=Sarawak looks to Estonia to develop multimedia, communications |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2017/09/28/sarawak-looks-to-estonia-to-develop-multimedia-communications/1475213 |väljaanne=MalayMail}}</ref> Sarawak on väljendanud huvi võtta Eesti eeskujul kasutusele [[E-residentsus|e-residentsuse]] programm<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. august 2023 |pealkiri=Sarawak to introduce e-resident for foreign experts on short stay |url=https://www.freemalaysiatoday.com/category/nation/2023/08/04/sarawak-to-introduce-e-resident-for-foreign-experts-on-short-stay/ |väljaanne=FMT}}</ref> ja juurutada virtuaalreaalsuse tehnoloogiat meditsiinivaldkonnas, et Sarawakist kujuneks "Kagu-Aasia Eesti"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lumandan |eesnimi=L. |kuupäev=19. november 2019 |pealkiri=Sarawak aspires to be the Estonia of Southeast Asia |url=https://www.freemalaysiatoday.com/category/nation/2019/11/19/sarawak-aspires-to-be-the-estonia-of-southeast-asia/ |väljaanne=FMT}}</ref>. == Turism == Sarawak pakub ainulaadset reisielamust, sest piirkond on tuntud oma lopsakate [[Vihmamets|vihmametsade]], mitmekesise [[Loomastik|loomastiku]] ja rikkaliku [[Kultuuripärand|kultuuripärandi]] poolest. Osariiki külastavad turistid, kes otsivad ennekõike kultuurielamusi ja looduskauneid vaateid. Sarawaki mitmekesine maastik sobib ideaalselt [[Seiklusturism|seiklusturismiks]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. august 2023 |pealkiri=Exploring the diversity of Sarawak’s ethnics: A cultural melting |url=https://sarawakupdate.com.my/exploring-the-diversity-of-sarawaks-ethnics-a-cultural-melting-pot/ |väljaanne=Sarawak Update}}</ref> [[Fail:Mulu Pinnacles.jpg|pisi|Gunung Mulu rahvuspark]] Peamised vaatamisväärsused on [[Rahvuspark|rahvuspargid]].<ref name=":3" /><ref name=":12">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Altman |eesnimi=J. |pealkiri=Malaisia. Reisijuht. |kirjastus=Tea |aasta=2006 |koht=Tallinn |lehekülg=114-131}}</ref> * [[Gunung Mulu]] rahvuspark – [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi nimistusse]] kuuluv piirkond on tuntud hiiglaslike koobaste (nt Deer Cave ja Sarawak Chamber) ning muljetavaldavate [[Lubjakivipaljand|lubjakivipaljandite]] poolest​. * [[Bako]] rahvuspark, Sarawaki vanim park, pakub külastajatele mitmesuguseid ökosüsteeme alates mangroovimetsadest kuni vihmametsadeni ning seal elavad sellised loomad nagu [[Ninaahv|ninaahvid]] (''Nasalis larvatus'') ja [[Habesiga|habesead]] (''Sus barbatus''). * [[Niah|Niahi]] rahvuspark on tuntud Niahi koobaste poolest, kus on leitud Kagu-Aasia vanimad inimese säilmed, muutes selle ala oluliseks arheoloogiliseks paigaks​. [[Fail:Proboscis Monkey (Nasalis larvatus) female (6707341391).jpg|pisi|Ninaahv Sarawakis]] [[Semenggohi looduskaitseala]] pakub külastajatele võimalust näha orangutane nende loomulikus elupaigas​, kaitseala keskuses tegeletakse loomade-lindude tagasiviimisega nende loomulikku elukeskkonda.<ref name=":3" /> Mererandade kõrval köidavad turistide tähelepanu ka siseveekogud. Jõekruiisid pakuvad kauneid vaateid ja juurdepääsu traditsioonilistele pikkmajadele. [[Rejang]], Malaisia üks pikimatest jõgedest (563 km) voolab läbi osariigi sisemaa Indoneesia piiri äärsetest mägedest [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merre]], olles [[Sibu]], [[Kapit]]i ja [[Belaga]] linnade peamine liiklusarter. [[Bakuni tamm]], üks Kagu-Aasia suurimatest, asub ühe selle [[Lisajõgi|lisajõe]] [[Balui]] ääres. Turist võib külastada lõuna- ja idaranniku randasid või mõnda paljudest saartest, seal snorgeldada ja kilpkonni jälgida.<ref name=":12" /> Turistide hulgas on populaarne [[Sarawaki kultuuripärandi küla]], mis asub [[Santubongi mägi|Santubongi mäe]] jalamil. See on [[vabaõhumuuseum]], mis tutvustab osariigi erinevate etniliste rühmade traditsioonilisi elamuid ja elustiile. Iga päev toimuvad küla teatris uhkete kostüümidega muusika- ja tantsuetteasted.<ref name=":3" /> Turism on Sarawaki majanduse oluline osa, pakkudes segu seiklustest, kultuuripärandist ja loodusimedest. Kaitseprojektid ja [[Ökoturism|ökoturismi]] algatused on osariigi turismistrateegia lahutamatud osad.<ref name=":11" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://sarawak.gov.my/ Koduleht] {{MAS}} [[Kategooria:Malaisia osariigid]] 3w1mh27idp1ypif0dooymw1c0n7zf0k Kalle Voolaid 0 463622 6759642 6258488 2024-11-12T08:50:03Z 213.184.43.2 /* Isiklikku */ 6759642 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Kalle Voolaid 2019.jpg|pisi|Kalle Voolaid (2019)]] '''Kalle Voolaid''' ([[10. aprill]] [[1969]] Tartu – [[11. november]] [[2022]] [[Tavira]], [[Portugal]]) oli eesti spordiajaloolane. Ta lõpetas aastal [[1987]] [[Tartu 10. Keskkool]]i ja aastal [[1996]] bakalaureusena [[Tartu Ülikool]]i eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Töötas aastatel 1993–2022 [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]]is, oli rahvusvahelise spordiajalooühingu ISHPES (International Society for the History of Physical Education and Sport), rahvusvahelise muuseumiühingu ICOM (International Council of Museums) ja [[Eesti Olümpiaakadeemia]] liige, alates 2001. aastast Eesti Olümpiaakadeemia peasekretär. Paljude spordiraamatute autor, koostaja ja toimetaja, sporditeemaliste näituste kuraator, oli alates 2012. aastast ajakirja Sport&Muuseum peatoimetaja. == Valik väljaandeid == * Georg Hackenschmidt. Hack. Maailma parima maadleja lugu (toimetaja). Tartu: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, 2022 * Herbert Niiler. Eesti korvpalli teerajaja lugu (koostaja, koos Siim Randojaga). Tartu: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, 2019 *Kes varastas Georg Lurichi auhinnad? Tartu: Eesti Olümpiaakadeemia, 2019 *Eesti spordi lugu (koos Kaarel Antonsiga). Tartu: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, 2018 *Lurichi lood (koostaja). Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2016 * Mootorratturid tulevad kurvist, Till pikalt ees! 2. osa (koostaja). Tallinn: Jutulind, 2015 * 50 Gustav Sule mälestusvõistlust. Nimed. Numbrid. Lood (koos Daimar Lellega). Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2015 * Eesti Olümpiaakadeemia 25 (koostaja). Tartu: Eesti Olümpiaakadeemia, 2014 * Gigantide duell. Eesti ja USA suurheitlused korvpalliväljakutel (koos Siim Randojaga). Tallinn: Jutulind, 2013 * Wiies olympiada Stockholmis 1912. Karl Luki päevaraamat (koostaja). Tallinn: Jutulind, 2012 * Pierre de Coubertin ja olümpialiikumise sünd. Tallinn: Menu, 2012 * Kes lõi Bruce Lee’d? 333 muhedat mälumänguküsimust (koos Daimar Lelle ja Rait Männikuga). Tallinn: Jutulind, 2011 * Mootorratturid tulevad kurvist, Till pikalt ees! (koostaja). Tallinn: Jutulind, 2010 * V olümpiamängud: Stockholm 1912 (koos Jaak Valdre ja Tiit Kuningaga). Tallinn: Inreko Press, 2007 * Kooliolümpiamängude käsiraamat (koostaja). Tartu: Eesti Olümpiaakadeemia, 2005 * Eesti Spordimuuseum 40 (koostaja). Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2003 * Lustakaid lugusid Lurichist (koostaja). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Spordimuuseum, 2002 * I olümpiamängud. Ateena 1896 (koos Tiit Kuningaga). Tallinn: Inreko Press, 1997 == Isiklikku == Tema ema [[Kaie Voolaid]] (snd 24. septembril [[1942]] [[Viljandi]]s) on samuti spordiajaloolane, vend [[Juhan Voolaid]] on linnaametnik ja [[kirjanik]]. == Tunnustus == * 1999 [[Eesti Olümpiakomitee]] Suitsupääsukese aumärk * 2005 Esimene preemia VIII Eesti Muuseumide festivali näituste konkursil Narvas, näitus „Rännukihk“ * 2007 [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia]] (sporditeemaliste raamatute väljaandmise ning näituste ettevalmistamise eest) * 2009 Tartu linna tänukiri spordiajaloo süstemaatilise talletamise, õpetamise ja populariseerimise ning tulemusliku rahvusvahelise kultuurikoostöö korraldamise eest * 2017 [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2018 [[Georg Hackenschmidti raamatuauhind]] raamatu “Eesti spordi lugu” eest (koos Kaarel Antonsiga) * 2019 Muuseumirott – Eesti muuseumide aastaauhind teadustrükiste kategoorias raamatu “Eesti spordi lugu” eest (koos Kaarel Antonsiga) == Välislingid == * {{ESBL|Kalle_Voolaid}} {{JÄRJESTA:Voolaid, Kalle}} [[Kategooria:Eesti spordiajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 0vygy1a8qmfpu2i5xkuco5g21tcrbma Lahustuv kohv 0 465809 6759731 6697893 2024-11-12T11:44:32Z Airatonka 188714 Keeletoimetasin 6759731 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}} [[File:Esimene Nescafe lahustuv kohv.jpg|thumb|[[Nescafé]] lahustuv kohv]] [[File:Liofilizat 04 pl.jpg|thumb|Lahustuv kohv]] '''Lahustuv kohv''' (inglise keeles ''instant coffee)'' on [[Kohv|kohvijoogipulber]], mis on saadud pruulitud kohvioast ja mida nimetatakse ka [[kohv]]ikristalliks ja kohvipulbriks. Lahustuv kohv võimaldab valmistada kiiresti kuuma kohvi, lisades kristallidele või pulbrile kuuma vee ja segades. Lahustuv [[kohv]] on kaubanduslikult valmistatud kas külmkuivatamise või pihustuskuivatamise teel.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Paajanen, Sean|url=https://www.thespruceeats.com/instant-coffee-guide-764526|pealkiri=The Story of Instant Coffee|väljaanne=The Spruce Eats|aeg=22. mai 2019|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-02-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200223152329/https://www.thespruceeats.com/instant-coffee-guide-764526|url-olek=ei tööta}}</ref> Positiivsed küljed lahustuva kohvi ettevalmistamisel on kiirus (kohv lahustub kiiresti kuumas vees), ubadest või jahvatud kohvist kergem kaal ja väiksem maht (valmistada saab sama palju jooki) ning pikk säilivusaeg. Lahustuv kohv võib rikneda, kui seda ei hoita kuivas kohas. Lahustuva kohvi valmistamiseks ja joomiseks kasutatud nõusid on lihtne pesta, kuna puudub [[kohvipaks]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Humbert, Sebastien; Loerincik, Yves; Rossi, Vincent; Margni, Manuele; Jolliet, Olivier.|pealkiri=Journal of Cleaner Production.|aasta=2009|koht=|kirjastus=|lehekülg=1351-1358|isbn=|köide=17 (15)|artikkel="Life cycle assessment of spray dried soluble coffee and comparison with alternatives (drip filter and capsule espresso)"|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0959652609001474?via%3Dihub}}</ref> ==Ajalugu== Lahustuva kohvi leiutas ja patenteeris 1899. aastal [[David Strang]] (patent nr 3518).<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Patents, Designs and Trade-marks|aasta=1890|koht=New Zeland|kirjastus=|lehekülg=9|artikkel="First annual report"|url=https://atojs.natlib.govt.nz/cgi-bin/atojs?a=d&d=AJHR1890-I.2.3.2.1&e=-------10--1------0--}}</ref> Lahustuva kohvi leiutajaks on peetud ka [[Chicago|Chicagos]] töötanud [[Jaapan|Jaapani]] teadlast Satory Katot (Satori Kato), kes püüdis 1901. aastal leiutist patenteerida.<ref>{{Raamatuviide|autor=Carlisle, Rodney|pealkiri=Scientific American Inventions and Discoveries|aasta=2004|koht=New Jersey|kirjastus=|lehekülg=355|isbn=0-471-24410-4}}</ref> Suurbritannia teadusajakiri [[New Scientist]] väidab, et lahustuv kohv töötati välja armee tellimusel.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://www.historyofcoffee.net/coffee-history/instant-coffee-history/|pealkiri=Origin and History of Instant Coffee|väljaanne=History of Coffee|aeg=|vaadatud=}}</ref> 1903. aastal leiutas Ludwig Roselius Saksamaal [[kofeiinitustamine|kofeiinitustamise]] protsessi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://illumin.usc.edu/204/where-does-my-decaf-come-from/|pealkiri=Where Does My Decaf Come From?|väljaanne=Illumin|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-02-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120208025517/http://illumin.usc.edu/204/where-does-my-decaf-come-from/}}</ref> 1906. aastal leiutas inglise keemik George Constant Washington, kes elas [[Guatemala|Guatemalas]], esimese hulgitootmiseks sobiva lahustuva kohvi. 1909. aastal toodi turule Red E kohv – esimene kaubanduslikult toodetud kohv.<ref name=":0" /> 1938. aastal tuli turule Nescafé lahustuv kohv, mille tootmisel kasutati põhjalikumat puhastusprotsessi. Toode sai pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] USAs kiiresti kõige populaarsemaks kohvibrändiks ning levis seejärel üle maailma.<ref name=":1" /> ==Tootmine== Kohvi valmistatakse röstitud [[kohvioad|kohviubadest]], need jahvatatakse ja töödeldakse kuuma veega. Seejärel kasutatakse selle kontsentreeritud joogi kuivatamiseks erinevaid viise:<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Mussatto, Solange I.; Machado, Ercília M. S.; Martins, Silvia; Teixeira, José A.|pealkiri=Food and Bioprocess Technology.|aasta=2011|koht=|kirjastus=|lehekülg=661–672|artikkel="Production, Composition, and Application of Coffee and Its Industrial Residues"|url=https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs11947-011-0565-z|köide=4 (5)}}</ref> * '''Külmkuivatamine''' Külmutatud kohviekstrakti kristallid dehüdreeritakse [[Sublimeerumine|sublimatsiooni]] teel vaakumis. See protsess säilitab parima koostisosade ekstrakti, kuid kuna protsess nõuab väga palju energiat, on külmkuivatatud kohv kallim kui teist tüüpi kohv.<ref name=":2" /> * '''Pihustuskuivatamine''' Kohvitõmmis pihustub kuuma õhu voolus, kuivab ja muutub pulbriks.<ref name=":2" /> * '''Granuleerimine''' Granuleeritud või [[Aglomeratsioon (täpsustus)|aglomeeritud]] kohv saadakse pihustuskuivatamisega lehe [[Agregatsioon|agregatsiooni]]. Agregatsiooniprotsessis on kohvipulbris näha graanuleid.<ref name=":2" /> ==Koostis== [[Kofeiin|Kofeiinisisaldus]] lahustuvas kohvis on tavaliselt väiksem kui keedetud kohvis.<ref>{{Netiviide|autor=Bjarnadottir, Adda|url=https://www.healthline.com/nutrition/how-much-caffeine-in-coffee|pealkiri=How Much Caffeine in a Cup of Coffee?|väljaanne=Healthline|aeg=3. juuni 2017|vaadatud=}}</ref> Uuringus, milles võrreldi kodus valmistatud kohvijookidest võetud proove, leiti, et tavalise kofeiiniga kohv sisaldab kofeiini keskmiselt 66 mg tassi kohta (vahemik 29–117 mg ühe tassi kohta), kui tassi keskmine suurus on 225 ml (võimalik kõikumine 170–285 ml) ja kofeiini kontsentratsioon 328 ug/ml (võimalik kõikumine 102–559 μg/ml). Võrdluseks: tilguti või kohvimasinatega valmistatud kohvi keskmine kofeiinisisaldus oli 112 mg ja keskmine kontsentratsioon 621 μg/ml.<ref>{{Raamatuviide|autor=Gilbert, R.; Marshman, J.; Schwieder, M.; Berg, R.|pealkiri=Canadian Medical Association Journal. 114 (3)|aasta=1976|koht=|kirjastus=|lehekülg=205-208|artikkel="Caffeine content of beverages as consumed"|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1956955/|köide=114 (3)}}</ref> [[antioksüdant|Antioksüdantide]] ja [[polüfenoolid|polüfenoolide]] sisaldus 180 ml lahustuvas kohvis on hinnanguliselt ligikaudu 320 mg, võrreldes keedetud purukohviga, mille puhul on samas koguses joogis antiosküdantide ja polüfenoolide sisaldus umbes 400 mg.<ref>{{Raamatuviide|autor=Bonita, J.; Mandarano, M.; Shuta, D.; Vinson, J.|pealkiri=Pharmacological Research.|aasta=2007|koht=|kirjastus=|lehekülg=187-198|artikkel="Coffee and cardiovascular disease: In vitro, cellular, animal, and human studies"|köide=55 (3)|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1043661807000291?via%3Dihub}}</ref> ==Terviseriskid== ==== Imendumishäire ==== Lahustuv kohv vähendab raua imendumist soolestikus rohkem kui masina- või filterkannukohv. Ühe uurimuse kohaselt, kus tass kohvi joodi koos toiduga, vähenes toitainete imendumine soolestikus 5,88–0,97%, samas kui filtrikohvis vähenes see ainult 1,64%. Samuti leiti, et kui kohvi kangust kahekordistati, siis raua imendumine soolestikus vähenes 0,53%. Leiti, et kui tarbida kohvi üks tund enne söömist, ei mõjuta see raua imendumist peaaegu üldse, võrreldes sellega, kui kohvi tarvitada koos toiduga või pärast söömist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Morck, T.; Lynch, S.; Cook, J.|pealkiri=The American Journal of Clinical Nutrition.|aasta=1983|koht=|kirjastus=|lehekülg=416-420|artikkel="Inhibition of food iron absorption by coffee"|köide=37 (3)|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/6402915-inhibition-of-food-iron-absorption-by-coffee/}}</ref> ====Kantserogeensus==== Võrreldes tavalise kohviga, suurendab lahustuv kohv tunduvalt põievähi tekkimise riski naistel, vähemal määral võib see suurendada põievähi riski ka meestel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Howe, G.; Burch, J.; Miller, A.; Cook, G.; Esteve, J.; Morrison, B.; Gordon, P.; Chambers, L.; Fodor, G.; Winsor, G. M.|pealkiri=Journal of the National Cancer Institute.|aasta=1980|koht=|kirjastus=|lehekülg=704-713|artikkel="Tobacco use, occupation, coffee, various nutrients, and bladder cancer"|köide=64 (4)|url=https://academic.oup.com/jnci/article-abstract/64/4/701/990344?redirectedFrom=fulltext}}</ref> Praegused uuringud näitavad, et puudub seos tarbitud kohvi koguste ja põievähi riski suurenemise vahel ning et varasemates uuringutes võisid põievähi tekkimise riski suurendada teised tundmatud tegurid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Pelucchi, C; La Vecchia, C.|pealkiri=European Journal of Cancer Prevention|aasta=2012|koht=|kirjastus=|lehekülg=62-68|url=https://journals.lww.com/eurjcancerprev/Abstract/2009/02000/Alcohol,_coffee,_and_bladder_cancer_risk__a_review.10.aspx|köide=18 (1)|artikkel="Alcohol, coffee, and bladder cancer risk: a review of epidemiological studies"}}</ref> [[FDA]] uuringu järgi on pruulitud kohvis akrüülamiidi 3–7 ppb (''ingl parts per billion''<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.nesc.wvu.edu/ndwc/articles/ot/fa04/q&a.pdf|pealkiri=What does ppm or ppb mean?|väljaanne=National Environmental Services Center|aeg=2004|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-03-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200331130954/http://www.nesc.wvu.edu/ndwc/articles/ot/fa04/q%26a.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref>) , mis on väiksem kui tavalises kohvis, st 6–13 ppb.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.fda.gov/food/chemicals/acrylamide|pealkiri=Survey Data on Acrylamide in Food|väljaanne=FDA|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kui võrrelda kohvi tahkisena, siis kohvi kristallides on akrüülamiidi sisaldus 172–539 ng/g (nanogrammi grammi kohta), samas kui tavalise kohvipaksu akrüülamiidi sisaldus on 45–374 ng/g.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrzejewski D, Roach JA, Gay ML, Musser SM.|pealkiri=Journal of Agricultural and Food Chemistry.|aasta=2004|koht=|kirjastus=|lehekülg=|artikkel="Analysis of coffee for the presence of acrylamide by LC-MS/MS"|köide=52 (7)|url=https://pubs.acs.org/doi/10.1021/jf0349634}}</ref> ==Viited== <references /> [[Kategooria:Kohv]] mo9dlurgi96eadmt9mdte497u9wcqzj Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane 0 471914 6759535 6543041 2024-11-11T21:31:05Z MasterRus21thCentury 141545 corr 6759535 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Honoured_Science_Worker_of_the_Russian_Federation.png|pisi|Venemaa Föderatsiooni teenelise teadustegelase rinnamärk]] '''Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane''' ([[vene keel]]es Заслуженный деятель науки Российской Федерации) on [[Venemaa]] [[Teadlane|teadlastele]] antav riiklik [[aunimetus]]. Aunimetuse võib saada väljapaistev teadlane, kellel on teeneid Venemaa teaduse ees. Eelduseks on, et aunimetuse saaja on varem saanud [[Doktorikraad (VAK)| doktorikraad]]i.<ref name="cons"/> Aunimetus asutati 1995. aastal ja anti esimest korda välja 1996. aastal. Aunimetus määratakse [[Venemaa Föderatsiooni president| Venemaa Föderatsiooni presidendi]] [[seadlus]]ega. Aunimetusega kaasneb rinnamärk. Ka aastatel 1992–1996 anti välja samanimelist aunimetust, kuid [[Vene NFSV teeneline teadlane|Vene NFSV teenelise teadlase]] aunimetuse õigusakti alusel. ==Aunimetuse saajaid== *1994 – [[Boriss Fuks]], [[immunoloog]] ja [[biotehnoloog]] *1994 – [[Leo Bokeria]], kardiokirurgiateadlane *1995 – [[Juri Linnik]], [[teadusfilosoof]] ja kirjanik *1995 – [[Sergei Ušakov]], [[geofüüsik]] *1995 – [[Juri Motšanov]]‎, [[arheoloog]] *2000 – [[Juri Ševtšenko]], [[arstiteadlane]] *1997 – [[Dmitri Savvinov]], [[geokrüoloog]] *1997 – [[Oleg Sorohtin]], [[geoloog]] *2002 – [[Andrei Kapitsa]], geograaf ja [[geomorfoloog]] *2004 – [[Dmitri Puštšarovski]], geoloog *2004 – [[Vladimir Krõlov]], neurokirurgiateadlane *2008 – [[Ruslan Hasbulatov]], majandusteadlane *2009 – [[Ivan Frolov]], [[okeanoloog]] *2009 – [[Svetlana Fedossejeva]]‎, arheoloog *2010 – [[Tatjana Tšernigovskaja‎]], [[kognitiivteadlane]] <gallery> Fail:Boris B Fuks.jpg|[[Boriss Fuks]] Fail:Leo Bokeria M2017-05.jpg|[[Leo Bokeria]] Fail:Linnik Y V 02.04.2011.jpg|[[Juri Linnik]] Fail:2017-PuscharovskyDYu.jpg|[[Dmitri Puštšarovski]] Fail:Крылов Владимир Викторович.jpg|[[Vladimir Krõlov]] Fail:Татьяна Черниговская.jpeg|[[Tatjana Tšernigovskaja]] Fail:Yury Shevchenko.jpg|[[Juri Ševtšenko]] </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="cons">[http://www.consultant.ru/document/cons_doc_LAW_104589/288862c6b11a9f75873a3f2770992a974a295d82/ Положение о почетном звании]. consultant.ru</ref> }} [[Kategooria:Venemaa aunimetused]] 81brnkv9gg6k4816ry6894xi31qtfok Harry Tani 0 476642 6759673 6516485 2024-11-12T09:52:22Z Märt Põder 55549 6759673 wikitext text/x-wiki '''Harry Tani''' ([[30. mai]] [[1930]] [[Tartu]] – [[13. august]] [[2007]]) oli eesti [[tehnikateadlane]]. Ta oli [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA]] üks asutajaid, Eesti esimese miniarvuti [[STEM]] kaasautor ja pani kokku Eesti esimese mikroarvuti [[Miki (arvuti)|Miki]]. Ta lõpetas [[1950]]. aastal [[Tartu Elektromehaanika Tehnikum]]i ja [[1959]]. aastal [[Prof. M. A. Bontš-Brujevitši-nim. Leningradi Elektrotehnika Sideinstituut|Prof. M. A. Bontš-Brujevitši nim. Leningradi Elektrotehnika Sideinstituudi]].<ref>Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. AS Kirjastus Ilo. 2003</ref> Tani õppis aastatel 1959–1961 [[Peterburi Riiklik Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilises Instituudis]] arvutustehnikat ja sai arvutustehnika inseneri kutse. 1976. aastal asutati Tani eestvedamisel Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA, mille teadusdirektoriks ta sai. ==Teoseid== Koos [[Enn Velmre]]ga koostas ta seni praktiliselt ainsa eestikeelse pooljuhtelektroonikat käsitleva ja ka laiemalt tutvustava raamatu, mille esmatrükk ilmus 1967. aastal. Seda kasutatakse jätkuvalt õppevahendina [[elektroonika]] ja sellega seotud erialade omandamisel, ja mõnedel juhtudel ka praktilises inseneritöös. *"Pooljuhtseadised ja nende kasutamine". Tallinn: Valgus, 1967 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.711819864389575%2C58.396287354529704%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22Harry%22%2C%22longitude%22%3A26.711819864389575%2C%22latitude%22%3A58.396287354529704%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=22 Haud Tartu Vana-Peetri kalmistul] {{JÄRJESTA:Tani, Harry}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti elektroonikateadlased]] [[Kategooria:Vana-Peetri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2007]] pcwmb5klwxondunapitbact6y4lwkif Leopard 1 0 476658 6759489 6727395 2024-11-11T19:36:49Z Hannesvalk 176021 /* Ukraina */ 6759489 wikitext text/x-wiki {{Tankid | tanki nimi=Leopard 1 | pilt=[[Pilt:Leopard C2 MBT, RMC, CFB Kingston, 1.jpg|275px]] | tehnilised andmed=Leopard 1 tehnilised andmed | pikkus= koos suurtükiga 9,53 m <br>suurtükita 6,86 | laius= 9,54 | kõrgus= 3,37 | kaal= 40 | kiirus= ???<br>maanteel (oleneb mudelist) 60–70 | käiguvaru= 600 | suurtükk= 105 mm | kuulipildujad= tanki kuulipilduja 7,62 mm (1250 padrunit) | soomus= reaktiivne segasoomus [[ERAWA]], kuni 400 | mootor= 70mm | mootori võimsus= | meeskond= 4 }} '''Leopard 1''' on [[Saksamaa]]l projekteeritud ja toodetud [[lahingutank]]. Leopard 1 tankid võeti kasutusele 1965. aastal. Alates 1990. aastast on Leopard 1 tähtsus Euroopa maade vägedes järjepanu vähenenud ning tema rolli on üle võtnud [[Leopard 2]]. == Ajalugu == === Ukraina === 2024. aasta septembris näitas [[Ukraina maavägi|Ukraina maaväe]] 5. tankibrigaad oma relvastuses olevaid lisasoomusega Leopard 1-e eksemplare.<ref>[https://mil.in.ua/en/news/ukrainian-5th-tank-brigade-gets-leopard-1-tanks-with-added-armor/ Ukrainian 5th Tank Brigade Gets Leopard 1 Tanks with Added Armor] (15.09.2024)</ref> <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120335549/liiga-habras-kas-ukrainlastel-onnestub-teha-soja-koige-apumast-tankist-korralikku-voitlusmasinat |title=„Liiga habras.“ Kas ukrainlastel õnnestub teha sõja kõige äpumast tankist korralikku võitlusmasinat? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-11 |access-date=2024-11-11 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> == Kasutajad == === Praegused kasutajad === *{{Pisilipp|Austraalia}} *{{Pisilipp|Brasiilia}} *{{Pisilipp|Ecuador}} *{{Pisilipp|Kreeka}} *{{Pisilipp|Tšiili}} *{{Pisilipp|Türgi}} *{{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/desyat-danskyh-leopard-1-vzhe-v-ukrayini/ Десять данських Leopard 1 вже в Україні] (vaadatud: 08.09.2023)</ref> == Viited == {{viited}} {{Itaalia soomustehnika PTM}} {{Saksamaa soomustehnika PTM}} [[Kategooria:Saksa tankid]] [[Kategooria:Ukraina relvajõudude relvastus]] lhjpc0wsyrlsxhdlgmg1wt9g72er2s6 6759490 6759489 2024-11-11T19:37:11Z Hannesvalk 176021 /* Ukraina */ 6759490 wikitext text/x-wiki {{Tankid | tanki nimi=Leopard 1 | pilt=[[Pilt:Leopard C2 MBT, RMC, CFB Kingston, 1.jpg|275px]] | tehnilised andmed=Leopard 1 tehnilised andmed | pikkus= koos suurtükiga 9,53 m <br>suurtükita 6,86 | laius= 9,54 | kõrgus= 3,37 | kaal= 40 | kiirus= ???<br>maanteel (oleneb mudelist) 60–70 | käiguvaru= 600 | suurtükk= 105 mm | kuulipildujad= tanki kuulipilduja 7,62 mm (1250 padrunit) | soomus= reaktiivne segasoomus [[ERAWA]], kuni 400 | mootor= 70mm | mootori võimsus= | meeskond= 4 }} '''Leopard 1''' on [[Saksamaa]]l projekteeritud ja toodetud [[lahingutank]]. Leopard 1 tankid võeti kasutusele 1965. aastal. Alates 1990. aastast on Leopard 1 tähtsus Euroopa maade vägedes järjepanu vähenenud ning tema rolli on üle võtnud [[Leopard 2]]. == Ajalugu == === Ukraina === 2024. aasta septembris näitas [[Ukraina maavägi|Ukraina maaväe]] 5. tankibrigaad oma relvastuses olevaid lisasoomusega Leopard 1-e eksemplare.<ref>[https://mil.in.ua/en/news/ukrainian-5th-tank-brigade-gets-leopard-1-tanks-with-added-armor/ Ukrainian 5th Tank Brigade Gets Leopard 1 Tanks with Added Armor] (15.09.2024)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120335549/liiga-habras-kas-ukrainlastel-onnestub-teha-soja-koige-apumast-tankist-korralikku-voitlusmasinat |title=„Liiga habras.“ Kas ukrainlastel õnnestub teha sõja kõige äpumast tankist korralikku võitlusmasinat? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-11 |access-date=2024-11-11 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> == Kasutajad == === Praegused kasutajad === *{{Pisilipp|Austraalia}} *{{Pisilipp|Brasiilia}} *{{Pisilipp|Ecuador}} *{{Pisilipp|Kreeka}} *{{Pisilipp|Tšiili}} *{{Pisilipp|Türgi}} *{{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/desyat-danskyh-leopard-1-vzhe-v-ukrayini/ Десять данських Leopard 1 вже в Україні] (vaadatud: 08.09.2023)</ref> == Viited == {{viited}} {{Itaalia soomustehnika PTM}} {{Saksamaa soomustehnika PTM}} [[Kategooria:Saksa tankid]] [[Kategooria:Ukraina relvajõudude relvastus]] hcz3fvg26o2qt7v37j5iqcvf0wzqtys Georgi Medvedev 0 479233 6759284 6053694 2024-11-11T12:20:23Z Velirand 67997 + kategooria 6759284 wikitext text/x-wiki '''Georgi Medvedev''' ([[4. märts]] [[1886]] – [[19. september]] [[1971]] [[Tallinn]]) oli vene rahvamuusik ja dirigent. Nooruses õppis omal käel muusikateooriat ja [[balalaika]]mängu. 19-aastaselt alustas tööd dirigendina. 1904. aastal asutas ta Tallinnas vene rahvapilliorkestri. Nõukogude perioodil oli ta [[Jaan Tombi nimeline Kultuurihoone|Jaan Tombi nimelise Kultuurihoone]] vene rahvapilliorkestri juht.<ref>R. Laasmäe. Rahvapillimuusika entusiast. Sirp ja Vasar, 5. märts 1954</ref><ref>Vene rahvapilliorkestri juhi juubel. Sirp ja Vasar, 9. märts 1956</ref> Ta dirigeeris vene rahvapilliorkestreid [[VI üldtantsupidu|VI üldtantsupeol]] ja [[XVI üldlaulupidu|XVI üldlaulupeol]].<ref>[http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/vi-tantsupidu/ VI tantsupidu (1960)]</ref><ref>[http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xvi-laulupidu/ XVI laulupidu (1965)]</ref> Ta on maetud [[Siselinna kalmistu]]le.<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=102184 Kalmistute register HAUDI]</ref> ==Tunnustus== *1956 [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Medvedev, Georgi}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Siselinna kalmistule maetud]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1971]] b1m79e3dh0mfvkk0ejynu6r45siud8p 6759286 6759284 2024-11-11T12:20:40Z Velirand 67997 6759286 wikitext text/x-wiki '''Georgi Medvedev''' ([[4. märts]] [[1886]] – [[19. september]] [[1971]] [[Tallinn]]) oli vene rahvamuusik ja dirigent. Nooruses õppis omal käel muusikateooriat ja [[balalaika]]mängu. 19-aastaselt alustas tööd dirigendina. 1904. aastal asutas ta Tallinnas vene rahvapilliorkestri. Nõukogude perioodil oli ta [[Jaan Tombi nimeline Kultuurihoone|Jaan Tombi nimelise Kultuurihoone]] vene rahvapilliorkestri juht.<ref>R. Laasmäe. Rahvapillimuusika entusiast. Sirp ja Vasar, 5. märts 1954</ref><ref>Vene rahvapilliorkestri juhi juubel. Sirp ja Vasar, 9. märts 1956</ref> Ta dirigeeris vene rahvapilliorkestreid [[VI üldtantsupidu|VI üldtantsupeol]] ja [[XVI üldlaulupidu|XVI üldlaulupeol]].<ref>[http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/vi-tantsupidu/ VI tantsupidu (1960)]</ref><ref>[http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xvi-laulupidu/ XVI laulupidu (1965)]</ref> Ta on maetud [[Siselinna kalmistu]]le.<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=102184 Kalmistute register HAUDI]</ref> ==Tunnustus== *1956 [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Medvedev, Georgi}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1971]] tqd0iiz5nmsz7o5f918bqlpeuimr3xr Purje tänav 0 479680 6759643 5560078 2024-11-12T08:50:31Z Liilia Moroz 86291 6759643 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[Pilt:2022 Tallinn Purje 4.jpg|pisi|Kultuurimälestiseks arvatud maja aadressil Purje tänav 4]] '''Purje tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Pirita asum]]is.<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm Tallinna tänavanimed/Street names of Tallinn] eki.ee</ref> Purje tänav sai praeguse nime [[13. juuni]]l [[1958]]. Enne seda oli tänava nimi alates [[17. veebruar]]ist [[1923]] '''Pihlaka tänav'''.<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 96</ref> Tänav algab [[Pirita tee]]lt. Sellega ristub [[Masti tänav]] ning sellega liituvad [[Regati puiestee]] ja [[Topi tänav]]. Tänava ääres asub [[Tallinna Olümpiapurjespordikeskus]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Pirita linnaosa tänavad]] s0oe6y3cessqtxmcz2qmpgymb1f7nt9 Kenneth G. Wilson 0 488142 6759363 6445213 2024-11-11T15:32:09Z Hirvelaid 32011 /* Tunnustus */ 6759363 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Kenneth Geddes Wilson''' ([[8. juuni]] [[1936]] [[Waltham (Massachusetts)|Waltham]], [[Massachusetts]] – [[15. juuni]] [[2013]] [[Saco (Maine)|Saco]], [[Maine]]) oli Ameerika Ühendriikide [[füüsikateoreetik]]. 1982. aastal anti talle [[Nobeli füüsikaauhind]] [[faasisiire]]te uurimisel tehtud töö eest. ==Tunnustus== *1973 – [[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]] *1980 – [[Wolfi füüsikaauhind]] *1982 – [[Nobeli füüsikaauhind]] {{NobelFüüsika}} {{JÄRJESTA:Wilson, Kenneth}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]] [[Kategooria:Füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2013]] 3rvs4djpez49rvja3xt9f7ecadgej4j Alex Lepajõe 0 499637 6759728 6572515 2024-11-12T11:32:33Z Castellum 9117 6759728 wikitext text/x-wiki '''Alex Lepajõe''' (sünnitunnistusel ja kodanikunimi '''Aleksander Pertel'''; sündinud [[25. märts]]il [[1961]] [[Dnipropetrovsk]]is<ref name="Pm" /><ref name="GY3mw" />) on eesti ettevõtja. ==Päritolu ja noorus== Tema ema Larissa (sündinud 1938) on Krimmi väljarännanud eestlaste ja Kubani kasakate järeltulija ning isa Jevgeni on venelane. Aastast 1963 kasvatasid teda vanatädi Rosilda ja tema abikaasa Eduard. Elas Tallinnas. Nooruses andeka korvpallurina silma paistnuna käis [[Tallinna 20. Keskkool]]is. Läks seadusega pahuksisse teismeeas ja 1978. aastal karistati toona 17-aastast Lepajõed võõra vara riisumise eest pooleteistaastase tingimisi vangistusega. ==Paadipõgenemine Nõukogude Eestist== 19. mail [[1984]] põgenes ta [[Tallinna Olümpiapurjespordikeskus]]e sadamast varastatud päramootoriga kummipaadil koos kolme kaaslasega Karepa kandist Soome.<ref name="nqqyy" /> ==Soome vanglas== 17. aprillil [[1985]] röövis koos [[Raivo Roosna]]ga Soomes Helsingi kesklinnas [[1985. aasta Tillanderi juveelipoe rööv|juveelipoodi]], saades saagiks 1,47 miljonit marka. Päev hiljem röövisid samad mehed Helsingi Osakepankki Käpylä kontorist 100 000 Soome marka. Talle mõisteti tegude eest ligi kaheksa-aastane vanglakaristus. Lepajõe vabanes vanglast ennetähtaegselt [[1989]]. aastal. 1987. aastal ilmus Soome vanglas tema sulest raamat "Kapinallinen" (kirjastus Kirjayhtymä 1987). ==Hollandis== *1992–1995 töötas Lepajõe Hollandi Aalsmeeri lilleoksjonil maaklerina. *1994–1996 tegutses treenerina Den Haagi satelliitlinna korvpalliklubis. ==Tagasi Eestis== [[1998]] peeti ta [[Tallinna lennujaam]]as kinni võltsitud Eesti passi kasutamisel. Kohus mõistis Lepajõele tingimisi pooleaastase vanglakaristuse. Katseaeg sai läbi 2000. aasta veebruaris.<ref name="KOD" /> 2002. aastal taotles ta Eesti kodakondsust. A. Lepajõel on ka [[Belize]]'i kodakondsus.<ref name="blz" /> Aastatel 1999–2004 pidas Alex Lepajõe Tallinna vanalinnas Nepali restorani Kathmandu. 2003. aastal karistati teda alkoholijoobes autojuhtimise eest 9000-kroonise rahatrahviga.<ref name="blz" /> ===Ajakirjanduslik tegevus=== 2001–2002 oli TV3 saate "[[A4 (saade)|A4]]" saatejuht.<ref name="OL" /> 2002/2003 oli tal TV3-s saade "Täna õhtul Alex Lepajõe".<ref name="X7ZdO" /> 2003. aasta kevadel valiti saade ajakirja Nädal lugejate küsitlusel TV3 parimaks saateks. Ta on juhtinud ka teleajakirja "Magnet".{{lisa viide}} ===Võrumaal=== 2008. aastast elab abikaasa ja nende ühiste lastega Võrumaal. Aastatel 2011–2015 oli ta [[Viirapalu]] külavanem. ===Muud=== 2003. aastal valis ajakiri Kroonika ta Eesti seksikaimaks meheks. Samal aastal valiti Eesti seksikaimaks naiseks Rakvere teatri näitleja Ülle Lichtfeldt. 2017. aastal esitasid Harry Gelstein, Daniel Ladion ja Aleksander Pertel kohtusse hagi [[Taska Film OÜ]] vastu filmi "[[Sangarid]]" avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest hoidumiseks kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 75 000 euro ulatuses. Harju maakohus jättis hagi rahuldamata.<ref name="Q9Eyq" /> Hagejad kaebasid otsuse 2018. aasta kevadel ringkonnakohtusse.<ref name="Vavje" /> Ta on olnud Eesti Piljardimängude Liidu president.<ref name="OL" /> <ref name="53Jyy" /> ==Teosed== * 1987 – Soome vanglas kirjutatud "Kapinallinen" (Helsinki, Kirjayhtymä 1987; eesti keelest soome keelde tõlkinud Soini Salminen) * 2017 – paadipõgenemist käsitlev raamat "Põgenemine" (Tallinn, Jõe ja Laan 2017)<ref name="ODmxi" /> * 2018 – romaan "Röövlinnud" (Tallinn, Pertel & Pojad 2018) * 2018 – romaan "Pako ja Petolinnut" (Aleksander (Alex) Lepajõe, Tallinn, Pertel & Pojad OÜ 2018) ==Isiklikku== Lepajõel on kolmest kooselust 9 last. Ta on olnud abielus näitleja [[Merle Palmiste]]ga, nende tütar on Pariisis kõrgkoolis õppiv Elizabeth Berthel. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pm">[https://arvamus.postimees.ee/4427061/postimees-1998-aastal-alex-lepajoe-neli-aastat-voltspassiga-illegaalselt-eestis Postimees 1998. aastal: Alex Lepajõe neli aastat võltspassiga illegaalselt Eestis]</ref> <ref name="KOD">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lepajoe-ei-saa-eesti-kodakondsust?id=5498451 Lepajõe ei saa Eesti kodakondsust]. Delfi, 8. aprill 2003</ref> <ref name="blz">[https://www.ohtuleht.ee/138356/alex-lepajoe-ma-ei-uskunud-oma-korvu Alex Lepajõe: «Ma ei uskunud oma kõrvu!»] Õhtuleht, 9. aprill 2003</ref> <ref name="OL">https://www.ohtuleht.ee/126080/alex-lepajoe-jaab-a4-saatejuhi-kohast-ilma</ref> <ref name="GY3mw">[https://web.archive.org/web/20180304174453/https://kroonika.ohtuleht.ee/619414/alex-lepajoe-kasutab-kahte-nime Alex Lepajõe kasutab kahte nime]. Kroonika, 12. november 2010</ref> <ref name="nqqyy">[http://blog.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1998/20/ajalugu.html Mihkel Kärmas. Neli meest, kummipaat ja pudel konjakit. Eesti Ekspress, 1998]</ref> <ref name="X7ZdO">[[Joonas Hellerma]] "[http://www.sirp.ee/archive/2002/27.09.02/Film/film1-5.html Soss-sepad vallutusretkel Eesti meedias]". [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 27. september 2002</ref> <ref name="Q9Eyq">[https://www.postimees.ee/4368579/kohus-jattis-lepajoe-kaebuse-filmi-sangarid-tootja-vastu-rahuldamata Kohus jättis Lepajõe kaebuse filmi «Sangarid» tootja vastu rahuldamata]. Postimees, 8. jaanuar 2018</ref> <ref name="Vavje">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/filmisoda-jatkub-lepajoe-veab-taska-ringkonnakohtusse-ja-nouab-veelgi-suuremat-huvitist?id=81223909 Filmisõda jätkub! Lepajõe veab Taska ringkonnakohtusse ja nõuab veelgi suuremat hüvitist]. Publik, 23. veebruar 2018</ref> <ref name="ODmxi">https://www.apollo.ee/pogenemine-i-osa.html</ref> <ref name="53Jyy">{{Netiviide |url=https://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/arhiiv/174-arhiiv-2011/1952-viirapalu-kuelas-avati-spordivaeljak |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-03-04 |arhiivimisaeg=2018-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180304173002/https://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/arhiiv/174-arhiiv-2011/1952-viirapalu-kuelas-avati-spordivaeljak |url-olek=ei tööta }}</ref> }} {{JÄRJESTA:Lepajõe, Alex}} [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eestlased Hollandis]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 8hxn64jh5rdsyxnbj0rhuvbwwnvvoqr Biograafiad (Ri) 0 500387 6759540 6757540 2024-11-11T22:01:32Z Velirand 67997 /* Rin */ 6759540 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ri)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ri". ==Ri== *[[Ri Yong-ho (poliitik)|Ri Yong-ho]], Põhja-Korea poliitik ==Ria== *[[Damien Riat]], Šveitsi jäähokimängija (1997–) ==Rib== *[[Joachim von Ribbentrop]], Saksamaa diplomaat (1893–1946) *[[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Alfonso Ribeiro]], USA näitleja (1971–) *[[Éverton Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Jusepe de Ribera]], hispaania maalikunstnik ja graafik (1591–1652) *[[Teresa Ribera Rodríguez]], Hispaania jurist ja poliitik (1969–) *[[Franck Ribéry]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Tanja Ribič]], sloveeni laulja (1968–) *[[Giovanni Ribisi]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1974–) *[[Zoltán Ribli]], ungari maletaja (1951–) *[[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja (1997–) *[[Théodule Ribot]], prantsuse psühholoog (1839–1916) *[[Bert Ribul]], eesti BMX flatlandi sõitja (1990–) ==Ric== *[[Hamilton Ricard]], Colombia endine jalgpallur (1974–) *[[David Ricardo]], inglise majandusteadlane (1772–1823) *[[Christina Ricci]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1980–) *[[Daniel Ricciardo]], Austraalia vormelisõitja (1989–) *[[Anne Rice]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1941–2021) *[[Condoleezza Rice]], USA poliitik (1954–) *[[Declan Rice]], inglise jalgpallur (1999–) *[[Tamir Rice]], politseivägivalla ohver USA-s (suri 2014) *[[Windland Smith Rice]], USA loodusfotograaf, looduskaitsja ja näitleja (1970–2005) *[[Tim Rice]], inglise libretist (1944–) *[[Richard I]] Lõvisüda, Inglismaa kuningas *[[Richard III]], Inglismaa kuningas (1452–1485) *[[Richard Cornwallist]], Cornwalli krahv ja Saksa kuningas (1209–1272) *[[Richard de Bury]], inglise bibliofiil (1287–1345) *[[Richard, Gloucesteri hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1944–) *[[Richard Justiciarius]], Autuni krahv ja Burgundia hertsog (suri 921) *[[Richard Sayn-Wittgenstein-Berleburg]], Sayn-Wittgenstein-Berleburgi vürst (1934–2017) *[[Achille Richard]], prantsuse botaanik, mükoloog ja arst (1794–1852) *[[Cyprien Richard]], Prantsuse mäesuusataja (1979–) *[[Cliff Richard]], Suurbritannia laulja (1940–) *[[Louis Claude Richard]], prantsuse botaanik (1754–1821) *[[Pierre Richard]], prantsuse näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1934–) *[[Tanner Richard]], Kanada päritolu Šveitsi jäähokimängija (1993–) *[[Brad Richards]], endine Kanada jäähokimängija (1980–) *[[Chris Richards]], USA jalgpallur (2000–) *[[David Richards]], Suurbritannia sõjaväelane (1952–) *[[George Maxwell Richards]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1931–2018) *[[Keith Richards]], inglise kitarrist, laululooja ja laulja (1943–) *[[Micah Richards]], Inglismaa jalgpallur (1988–) *[[Michael Richards]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1949–) *[[Brad Richardson]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Kevin Michael Richardson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Robert Coleman Richardson]], USA füüsik (1937–2013) *[[Samuel Richardson]], inglise kirjanik (1689–1761) *[[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter (2000–) *[[kardinal Richelieu]] *[[Charles Richet]], prantsuse arst (1850–1935) *[[Nicole Richie]], USA näitleja (1981–) *[[Georg Wilhelm Richmann]], baltisaksa päritolu Venemaa teadlane (1711–1753) *[[Andy Richter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1966–) *[[Burton Richter]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1931–2018) *[[Christoph Adam von Richter]], Venemaa riigitegelane (1751–1815) *[[Eduard von Richter]], Liivimaa maamarssal (1790–1847) *[[Elisabet Richter]], Eesti etnoloog (1919–) *[[Hans Richter]], Eesti loomaarstiteadlane (1880–1946) *[[Otto von Richter]], baltisaksa päritolu Venemaa kubermangupoliitik (1755–1826) *[[Otto Friedrich von Richter]], baltisaksa päritolu Eesti orientalist ja maailmarändur (1791–1816) *[[Svjatoslav Richter]], pianist (1915–1997) *[[Viktor Matthias Julius von Richter]], baltisaksa keemik (1841–1891) *[[Manfred von Richthofen]], Saksamaa hävituslendur (1892–1918) *[[Eliška Richtrová]], tšehhi maletaja (1959–) *[[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja (1982–) *[[Heinrich Wilhelm Joachim Rickers]], Eesti pedagoog ja ajaloo-uurija (1753–1826) *[[Heinrich Rickert]], saksa filosoof (1863–1936) *[[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja (1992–) *[[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (1945–2024) *[[Don Rickles]], inglise näitleja (1926–) *[[Alan Rickman]], inglise näitleja (1946–2016) *[[Paul Ricœur]], prantsuse filosoof (1913–2005) ==Rid== *[[Julius Ridal]], eesti advokaat (1910–2004) *[[Elfriede Ridala]], eesti loomaarst (1903–1974) *[[Riste Ridala]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1932–2022) *[[Vassil Ridala]], eesti loomaarst (1906–1985) *[[Aleksander Ridali]], eesti kunstipedagoog ja kunstnik (1910–1979) *[[Helju Ridali]], eesti keeleteadlane (1943–) *[[Helgi Ridamäe]], eesti muusikapedagoog, muusikateadlane ja lektor (1929–1999) *[[Sally Ride]], ameerika kosmonaut (1951–2012) *[[Andrew Ridgeley]], inglise laulja, laulukirjutaja, muusik ja plaadiprodutsent (1963–) *[[Mihhail Ridiger]], õigeusu vaimulik, patriarh [[Aleksius II]] isa (1902–1962) ==Rie== *[[Voldemar Rieberg]], Eesti ja Saksa sõjaväelane (1886–1952) *[[Hans-Joachim Riecke]], Saksamaa poliitik (1899–1987) *[[Lars Riedel]], saksa kergejõustiklane (1967–) *[[Jaïro Riedewald]], hollandi jalgpallur (1996–) *[[Rupert Riedl]], Austria zooloog (1925–2005) *[[Maximilian Riedmüller]], Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Leni Riefenstahl]], saksa filmirežissöör (1902–2003) *[[Søren Rieks]], taani jalgpallur (1987–) *[[Māris Riekstiņš]], Läti diplomaat ja poliitik (1963–) *[[Morgan Rielly]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Bernhard Riemann]], saksa matemaatik (1826–1866) *[[Fritz Riemann]], saksa psühholoog (1902–1979) *[[Karl Wilhelm August Riemenschneider]], (1815–1898) *[[Johannes Carl Robert Riemschneider]], eesti arst, zooloog ja ornitoloog (1861–1922) *[[Kaspar K. Riemschneider]], saksa orientalist (1934–1976) *[[Yvon Riemer]], prantsuse maadleja (1970–) *[[Adam Ries]], saksa arvutusmeister (suri 1559) *[[Maria Riesch]], saksa mäesuusataja (1984–) *[[Oskar Artur von Riesemann]] baltisaksa poliitik ja 1. [[Tallinna linnapea]] (1833–1880) *[[Alexander Riesenkampff (1888–1940)|Alexander Riesenkampff]], Eesti advokaat (1888–1940) *[[Alexander Riesenkampff (1891)|Alexander Riesenkampff]], Eesti advokaat (sündis 1891) *[[Adam Riess]], USA astrofüüsik (1969–) *[[Fabian Rießle]], saksa kahevõistleja (1990–) *[[Frigyes Riesz]], ungari matemaatik (1880–1956) *[[Franck Riester]], Prantsusmaa poliitik (1974–) *[[Kurt Riezler]], Saksa filosoof ja diplomaat (1882–1955) *[[Jaan Riet]], eesti fotograaf (1873–1952) *[[Kristjan-Henn Riet]], eesti geoloog (1944–) *[[Simon von Rietberg]], Tallinna komtuur (suri 1523) *[[Bernd Riexinger]], Saksa poliitik ja ametiühingutegelane (1955–) ==Rif== *[[Klaus Rifbjerg]], taani kirjanik (1931–2015) *[[Jeremy Rifkin]], USA intellektuaal (1945–) ==Rig== *[[Jane Riga]], eesti alpinist (1973–2015) *[[Tarmo Riga]], eesti alpinist (1971–2015) *[[Derek Riggs]], inglise kunstnik (1958–) *[[Elmer S. Riggs]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog (1869–1963) *[[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Eddo Rigotti]], itaalia päritolu Šveitsi kommunikatsiooniteadlane ja semiootik (1944–) ==Rih== *[[Bohumil Říha]], tšehhi lastekirjanik (1907–1987) *[[Rihanna]], Barbadoselt pärit laulja (1988–) *[[Aivar Rihkrand]], Eesti maalikunstnik (1964–) *[[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja (1984–) *[[Eve Rihma]], eesti loomakasvatusteadlane (1970–) *[[Endel Rihvk]], eesti pedagoogikateadlane (1939–) ==Rii== *[[Jaanus Riibe]], Eesti poliitik (1986–) *[[Jarl Magnus Riiber]], norra kahevõistleja (1997–) *[[Hans Riiberg]], Vabadussõjast osavõtja (1901–1933) *[[Herol Riiberg]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Andri Riid]], eesti tehnikateadlane (1972–) *[[Salme Rosalie Riig]], eesti kunstnik (1903–1973) *[[Mall-Anne Riikjärv]], eesti arstiteadlane ja arst (1943–) *[[Elli Riikoja]], eesti filoloog (1919–2008) *[[Heinrich Roman Riikoja]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1891–1988) *[[Helmut Erik Riikoja]], eesti elektrotehnikateadlane (1909–1990) *[[Mart Riikoja]], eesti ajakirjanik (1959–) *[[Juuso Riikola]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Raivo Riim]], eesti pedagoog, kolumnist, kultuurikorraldaja ja ühiskonnategelane (1953–) *[[Johannes Riimann]], eesti pikakasvuline (1895–1935) *[[Martin Riimaste]], eesti posti- ja omavalitsustegelane (1879–1963) *[[Märt Riiner]], Eesti ühistegelane (1985–) *[[Harald Riipalu]], eesti sõjaväelane (1912–1961) *[[Jevgeni Riipulk]], eesti tehnikateadlane (1968–) *[[Helda Riis]], eesti bioloog (1937–) *[[Jaan Riis]], eesti loodusemees (1958–) *[[Jüri Riis]], eesti kunstnik (1885–1961) *[[Sergius Riis]], USA luuraja (1883–?) *[[Vassili Riis]], eesti kommunist (1910–1998) *[[Knudåge Riisager]], taani helilooja (1897–1974) *[[Riina Riisalo]], eesti psühholoog (1954–) *[[Signe Riisalo]], Eesti poliitik (1968–) *[[Tiit Riisalo]], Eesti riigiametnik (1967–) *[[Aivar Riisalu]], eesti laulja, poliitik ja ärimees (1961–) *[[Enn Riisalu]], eesti poksija (1936–2022) *[[Hella-Viiu Riisalu]], eesti keemik (1948–) *[[Katre Riisalu]], eesti raamatukogundustegelane (1966–) *[[Richard Riisberg]], eesti metsateadlane (1900–1934) *[[Aleksander Riisenberg]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Boris Riisik]], eesti jalgpallur (1920–1992) *[[Marju Riisikamp]], eesti organist ja pianist (1958–) *[[Joonas Riismaa]], eesti profikorvpallur (2002–) *[[Kaur Riismaa]], eesti luuletaja ja näitleja (1986–) *[[Kädi Riismaa]], eesti ajaloolane (1950–) *[[Tiit Riismaa]], eesti matemaatik (1949–) *[[Mait Riisman]], eesti veepallur (1956–2018) *[[Väino Juhan Riismandel]], eesti õigusteadlane (1920–2017) *[[August Riismann]], eesti kommunist (1890–1926) *[[Eduard Riisna]], Eesti poliitik (1898–1990) *[[Anu-Liis Riispere]], eesti bioloog, taimefüsioloog ja -parasitoloog (1931–) *[[Helmut Riispere]], eesti loomaarst (1907–1996) *[[Uuno Riispere]], eesti metsateadlane, taimepatofüsioloog ja taimeparasitoloog (1929–1985) *[[Ain Riistan]], eesti teoloog (1965–) *[[Tarmo Riitmuru]], eesti kümnevõistleja (1986–) *[[Evar Riitsaar]], kunstnik (1968–) *[[Rein Riitsalu]], eesti arst ja karikaturist (1923–1970) *[[Ilme Riiv]], eesti keemik (1935–) *[[Jaan Meinhard Riiv]], eesti arstiteadlane, sisearst ja kardioloog (1919–1995) *[[Asta Riivald]], eesti pianist (1917–2014) *[[Helje Riives]], eesti bibliograaf (1937–2023) *[[Johannes Riives]], eesti arstiteadlane, neuroloog ja neurokirurg (1895–1971) *[[Jüri Riives]], eesti tehnikateadlane (1951–) *[[Merike Riives]], eesti tõlkija (1945–) *[[Peeter Riives]], eesti omavalitsuspoliitik (1874–1925) *[[Rudolf Riives]], Eesti poliitik (1890–1941) *[[Sinaiida Riives]], eesti matemaatik ja metoodik (1919–1987) *[[Vladimir Riives]], eesti astronoom (1916–1978) *[[Kaarin Riives-Kaagjärv]], eesti matemaatik (1942–) ==Rij== *[[Frank Rijkaard]], hollandi jalgpallur ja treener (1962–) *[[Roderick Rijnders]], hollandi sõudja (1941–2018) ==Rik== *[[Hindrek Rikand]], eesti postitegelane ja esperantist (1874–1940) *[[Külli Rikas]], eesti arheoloog (1955–2014) *[[Jorgen Rikberg]], eesti korvpallur (2002–) *[[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Rikissa Birgersdotter]], Norra kuninganna (13. sajand) *[[Heldin Rikk]], eesti noorsootöötaja (1981–) *[[Aleksander Rikken]], eesti haridustegelane ja avaliku elu tegelane (1880–1951) *[[Viktor Rikken]], eesti keemik (1911–1982) *[[Erle Rikmann]], eesti sotsioloog (1974–) ==Ril== *[[Billy Lee Riley]], USA muusik (1933–2009) *[[Charlotte Riley]], inglise näitleja (1981–) *[[Rainer Maria Rilke]], Austria kirjanik (1875–1926) *[[Marko Rillo]], eesti majandusteadlane, ettevõtja ja juhtimiskonsultant (1976–) ==Rim== *[[Tomas Rimas]], leedu jalgpallur (1978–) *[[Arthur Rimbaud]], prantsuse luuletaja (1854–1891) *[[Irina Rimes]], Moldova päritolu Rumeenia laulja (1991–) *[[LeAnn Rimes]], USA laulja (1982–) *[[Jules Rimet]], prantsuse sporditegelane (1873–1956) *[[Artūras Rimkevičius]], leedu jalgpallur (1983–2019) *[[Aulin Rimm]], eesti kunstnik, karikaturist ja skulptor (1930–1999) *[[Karl Rimm]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1891–1938) *[[Ljubov Rimm]], Nõukogude Liidu luuraja (1894–1976) *[[Raivo Rimm]], eesti tele- ja raadioajakirjanik (1967–) *[[Kai Rimmel]], Eesti poliitik (1952–) *[[Rudolf Rimmel]], eesti kirjanik (1937–2003) *[[Mikko Rimminen]], soome kirjanik (1975–) *[[Nikolai Rimski-Korsakov]], vene helilooja (1844–1908) *[[Ilmārs Rimšēvičs]], Läti pangandustegelane (1965–) ==Rin== *[[Antonio Rinaldi]], itaalia arhitekt (u 1709–1774) *[[Danilo Rinaldi]], San Marino jalgpallur (1986–) *[[Matthias Ring]], saksa vaimulik (1963–) *[[Helmut Ringelmann]], saksa teleprodutsent (1926–2011) *[[Märt Ringmaa]], (1938–2021) *[[Andres Ringo]] eesti arhitekt (1938–2010) *[[Harald Ringstorff]], Saksamaa poliitik (1939–) *[[Ringo Ringvee]], eesti luuletaja ja teoloog (1968–) *[[Sandra Ringwald]], endine Saksamaa murdmaasuusataja (1990–) *[[Snyder Rini]], Saalomoni Saarte poliitik (1949–) *[[Boris Rink]], Eesti kaitseväeametnik (1893–1936) *[[Evald Rink]], eesti ajaloolane ja bibliograaf (1916–2015) *[[Jaan Rink]], Eesti sõjaväelane (1886–1927) *[[Koit Rink]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Urve Rink]], eesti arstiteadlane ja neuroloog (1939–) *[[Ago Rinken]], eesti keemik (1960–) *[[Toonika Rinken]], eesti keemik (1962–) *[[Edgars Rinkēvičs]], Läti poliitik (1973–) *[[Tauno Rinkinen]], Soome poksija (1924–1993) *[[Jānis Rinks]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1886–1938) *[[Aime Rinne]], eesti arstiteadlane, pediaater *[[Antti Rinne]], Soome poliitik ja ametiühingutegelane (1962–) *[[Artur Rinne]], eesti laulja (1910–1984) *[[Gideon Rinne]], Eesti vaimulik (1861–1897) *[[Gustav Felix Rinne]], Eesti vaimulik (1831–1895) *[[Immanuel Rinne]], Eesti vaimulik (1854–1914) *[[Johann Friedrich Rinne]], Eesti vaimulik (1733–1801) *[[Karlos Rinne]], eesti advokaat (1875–1936) *[[Leo Rinne]], eesti põllumajandusteadlane (1892–1976) *[[Leopold Bernhard Wilhelm Rinne]], Eesti vaimulik (1827–1887) *[[Paul Rinne]], eesti maletaja (1889–1946) *[[Pekka Rinne]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Richard Rinne]], Eesti vaimulik (1848–1891) *[[Tiina Rinne]], soome näitleja (1929–2021) *[[Wilhelm Friedrich Rinne]], Eesti vaimulik (1783–1863) ==Rio== *[[Rui Rio]], Portugali poliitik, majandusteadlane, omavalitsustegelane (1957–) *[[Heino Riomar]], eesti advokaat (1907–2002) *[[Rick Riordan]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1964–) *[[Efraín Ríos Montt]], Guatemala sõjaväelane ja poliitik (1926–2018) *[[Gaston Riou]], Prantsusmaa poliitik (1883–1958) ==Rip== *[[Justus Nicolaus Ripke]], Eesti vaimulik (1818–1886) *[[Alexandra Ripley]], ameerika kirjanik (1934–2004) *[[Dorothy Ripley]], inglise misjonär ja kirjanik (1767 – 1832) *[[Piret Rips-Laul]], eesti helilooja (1965–) ==Ris== *[[Thorbjørn Risager]], taani muusik (1971–) *[[Daniel Risch]], Liechtensteini poliitik (1978–) *[[Josh Risdon]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Dino Risi]], itaalia filmirežissöör (1916–2008) *[[Nelo Risi]], itaalia filmirežissöör ja luuletaja (1920–2015) *[[Paula Risikko]], Soome poliitik (1960–) *[[Roope Riski]], soome jalgpallur (1991–) *[[Jaakko Rissanen]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Rasmus Rissanen]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Arvo Rist]], eesti kabetaja (1944–2019) *[[Liisi Rist]], eesti jalgrattur (1991–) *[[Piret-Päiv Rist]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Raivo Rist]], eesti kabetaja (1947–) *[[Taivo Rist]], eesti kabetaja ja ulmekirjanik (1972–) *[[Elena Risteska]], Makedoonia laulja (1986–) *[[Endel Risthein]], eesti tehnikateadlane (1926–) *[[Helena Risthein]], eesti kunstiteadlane (1954–) *[[Johannes Ristikivi]], (1914–1990) *[[Karl Ristikivi]], eesti kirjanik (1912–1977) *[[Merike Ristikivi]], Eesti klassikaline filoloog ja õigusajaloolane (1973–) *[[Tiina Ristimäe]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1965–) *[[Andrus Ristkok]], eesti majandusteadlane ja poliitik (1949–) *[[Jüri Ristkok]], eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog (1919–1994) *[[Vassili Ristkok]], eesti õigeusu vaimulik (1877–1942) *[[Rein Ristlaan]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1933–2007) *[[Aleksander Ristmägi]], eesti maalikunstnik (1902–1972) *[[Ernst Ristmägi]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1907–1976) *[[Irina Ristmägi]], Eesti ajakirjanik (1940–) *[[Rasmus Ristolainen]], Soome jäähokimängija (1994–) *[[Stefan Ristovski]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1992–) ==Riz== *[[José Rizal]], Filipiinide rahvuslane ja märter (1861–1896) *[[Giacomo Rizzolatti]], itaalia teadlane, neuroloog (1937–) ==Rit== *[[Dennis Ritchie]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1941–2011) *[[Guy Ritchie]], inglise filmirežissöör (1968–) *[[Nick Ritchie]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Siret Rits]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Heigo Ritsbek]], eesti vaimulik (1951–) *[[Jan Ritsema]], hollandi lavastaja (1945–2021) *[[Alo Ritsing]], eesti koorijuht ja helilooja (1936–) *[[Richard Ritsing]], eesti dirigent, helilooja ja muusikapedagoog (1903–1994) *[[Valentina Ritsing]], Eesti ujuja, ujumistreener ja koolijuht (1939–2021) *[[Kaie Ritslaid]], eesti keemik (1953–) *[[Valdek Ritslaid]], eesti metsateadlane ja töökaitsespetsialist (1910–1990) *[[Aadu Ritso]], eesti tehnikateadlane (1915–2010) *[[Carl Ritter]], saksa geograaf (1779–1859) *[[Klaus Ritter]], Saksamaa sõjaväelane (1918–2015) *[[David Rittich]], tšehhi jäähokimängija (1992–) ==Riu== *[[Nikolai Riuhkrand]]-Ridolin, eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1889–?) ==Riv== *[[Rivaldo]], Brasiilia jalgpallur (1972–) *[[Rivallo]], brittide kuningas *[[Patricio Rivas]], Nicaragua president ja ülemdirektor (1810-1867) *[[Diego Rivera]], Mehhiko kunstnik (1886–1957) *[[Geraldo Rivera]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja jurist (1943–) *[[Jenni Rivera]], Mehhiko päritolu USA laulja (1969–2012) *[[Manuel Rivera-Ortiz]], USA fotograaf (1968–) *[[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur (1998–) *[[Joan Rivers]], USA näitleja (1933–2014) *[[Arnu Rivis]], eesti põllumajandusteadlane (1913–1984) *[[Eva Rivis]], eesti jurist *[[Leelo Rivis]], eesti käsipallur (1967–) *[[Reimo Rivis]], eesti geoökoloog (1974–) *[[Reuven Rivlin]], Iisraeli poliitik (1939–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ri, Biograafiad]] 4ivkzldakpef4yltm2q6pwdvn393inp 6759541 6759540 2024-11-11T22:02:05Z Velirand 67997 /* Rin */ 6759541 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ri)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ri". ==Ri== *[[Ri Yong-ho (poliitik)|Ri Yong-ho]], Põhja-Korea poliitik ==Ria== *[[Damien Riat]], Šveitsi jäähokimängija (1997–) ==Rib== *[[Joachim von Ribbentrop]], Saksamaa diplomaat (1893–1946) *[[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Alfonso Ribeiro]], USA näitleja (1971–) *[[Éverton Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Jusepe de Ribera]], hispaania maalikunstnik ja graafik (1591–1652) *[[Teresa Ribera Rodríguez]], Hispaania jurist ja poliitik (1969–) *[[Franck Ribéry]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Tanja Ribič]], sloveeni laulja (1968–) *[[Giovanni Ribisi]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1974–) *[[Zoltán Ribli]], ungari maletaja (1951–) *[[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja (1997–) *[[Théodule Ribot]], prantsuse psühholoog (1839–1916) *[[Bert Ribul]], eesti BMX flatlandi sõitja (1990–) ==Ric== *[[Hamilton Ricard]], Colombia endine jalgpallur (1974–) *[[David Ricardo]], inglise majandusteadlane (1772–1823) *[[Christina Ricci]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1980–) *[[Daniel Ricciardo]], Austraalia vormelisõitja (1989–) *[[Anne Rice]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1941–2021) *[[Condoleezza Rice]], USA poliitik (1954–) *[[Declan Rice]], inglise jalgpallur (1999–) *[[Tamir Rice]], politseivägivalla ohver USA-s (suri 2014) *[[Windland Smith Rice]], USA loodusfotograaf, looduskaitsja ja näitleja (1970–2005) *[[Tim Rice]], inglise libretist (1944–) *[[Richard I]] Lõvisüda, Inglismaa kuningas *[[Richard III]], Inglismaa kuningas (1452–1485) *[[Richard Cornwallist]], Cornwalli krahv ja Saksa kuningas (1209–1272) *[[Richard de Bury]], inglise bibliofiil (1287–1345) *[[Richard, Gloucesteri hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1944–) *[[Richard Justiciarius]], Autuni krahv ja Burgundia hertsog (suri 921) *[[Richard Sayn-Wittgenstein-Berleburg]], Sayn-Wittgenstein-Berleburgi vürst (1934–2017) *[[Achille Richard]], prantsuse botaanik, mükoloog ja arst (1794–1852) *[[Cyprien Richard]], Prantsuse mäesuusataja (1979–) *[[Cliff Richard]], Suurbritannia laulja (1940–) *[[Louis Claude Richard]], prantsuse botaanik (1754–1821) *[[Pierre Richard]], prantsuse näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1934–) *[[Tanner Richard]], Kanada päritolu Šveitsi jäähokimängija (1993–) *[[Brad Richards]], endine Kanada jäähokimängija (1980–) *[[Chris Richards]], USA jalgpallur (2000–) *[[David Richards]], Suurbritannia sõjaväelane (1952–) *[[George Maxwell Richards]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1931–2018) *[[Keith Richards]], inglise kitarrist, laululooja ja laulja (1943–) *[[Micah Richards]], Inglismaa jalgpallur (1988–) *[[Michael Richards]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1949–) *[[Brad Richardson]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Kevin Michael Richardson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Robert Coleman Richardson]], USA füüsik (1937–2013) *[[Samuel Richardson]], inglise kirjanik (1689–1761) *[[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter (2000–) *[[kardinal Richelieu]] *[[Charles Richet]], prantsuse arst (1850–1935) *[[Nicole Richie]], USA näitleja (1981–) *[[Georg Wilhelm Richmann]], baltisaksa päritolu Venemaa teadlane (1711–1753) *[[Andy Richter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1966–) *[[Burton Richter]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1931–2018) *[[Christoph Adam von Richter]], Venemaa riigitegelane (1751–1815) *[[Eduard von Richter]], Liivimaa maamarssal (1790–1847) *[[Elisabet Richter]], Eesti etnoloog (1919–) *[[Hans Richter]], Eesti loomaarstiteadlane (1880–1946) *[[Otto von Richter]], baltisaksa päritolu Venemaa kubermangupoliitik (1755–1826) *[[Otto Friedrich von Richter]], baltisaksa päritolu Eesti orientalist ja maailmarändur (1791–1816) *[[Svjatoslav Richter]], pianist (1915–1997) *[[Viktor Matthias Julius von Richter]], baltisaksa keemik (1841–1891) *[[Manfred von Richthofen]], Saksamaa hävituslendur (1892–1918) *[[Eliška Richtrová]], tšehhi maletaja (1959–) *[[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja (1982–) *[[Heinrich Wilhelm Joachim Rickers]], Eesti pedagoog ja ajaloo-uurija (1753–1826) *[[Heinrich Rickert]], saksa filosoof (1863–1936) *[[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja (1992–) *[[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (1945–2024) *[[Don Rickles]], inglise näitleja (1926–) *[[Alan Rickman]], inglise näitleja (1946–2016) *[[Paul Ricœur]], prantsuse filosoof (1913–2005) ==Rid== *[[Julius Ridal]], eesti advokaat (1910–2004) *[[Elfriede Ridala]], eesti loomaarst (1903–1974) *[[Riste Ridala]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1932–2022) *[[Vassil Ridala]], eesti loomaarst (1906–1985) *[[Aleksander Ridali]], eesti kunstipedagoog ja kunstnik (1910–1979) *[[Helju Ridali]], eesti keeleteadlane (1943–) *[[Helgi Ridamäe]], eesti muusikapedagoog, muusikateadlane ja lektor (1929–1999) *[[Sally Ride]], ameerika kosmonaut (1951–2012) *[[Andrew Ridgeley]], inglise laulja, laulukirjutaja, muusik ja plaadiprodutsent (1963–) *[[Mihhail Ridiger]], õigeusu vaimulik, patriarh [[Aleksius II]] isa (1902–1962) ==Rie== *[[Voldemar Rieberg]], Eesti ja Saksa sõjaväelane (1886–1952) *[[Hans-Joachim Riecke]], Saksamaa poliitik (1899–1987) *[[Lars Riedel]], saksa kergejõustiklane (1967–) *[[Jaïro Riedewald]], hollandi jalgpallur (1996–) *[[Rupert Riedl]], Austria zooloog (1925–2005) *[[Maximilian Riedmüller]], Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Leni Riefenstahl]], saksa filmirežissöör (1902–2003) *[[Søren Rieks]], taani jalgpallur (1987–) *[[Māris Riekstiņš]], Läti diplomaat ja poliitik (1963–) *[[Morgan Rielly]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Bernhard Riemann]], saksa matemaatik (1826–1866) *[[Fritz Riemann]], saksa psühholoog (1902–1979) *[[Karl Wilhelm August Riemenschneider]], (1815–1898) *[[Johannes Carl Robert Riemschneider]], eesti arst, zooloog ja ornitoloog (1861–1922) *[[Kaspar K. Riemschneider]], saksa orientalist (1934–1976) *[[Yvon Riemer]], prantsuse maadleja (1970–) *[[Adam Ries]], saksa arvutusmeister (suri 1559) *[[Maria Riesch]], saksa mäesuusataja (1984–) *[[Oskar Artur von Riesemann]] baltisaksa poliitik ja 1. [[Tallinna linnapea]] (1833–1880) *[[Alexander Riesenkampff (1888–1940)|Alexander Riesenkampff]], Eesti advokaat (1888–1940) *[[Alexander Riesenkampff (1891)|Alexander Riesenkampff]], Eesti advokaat (sündis 1891) *[[Adam Riess]], USA astrofüüsik (1969–) *[[Fabian Rießle]], saksa kahevõistleja (1990–) *[[Frigyes Riesz]], ungari matemaatik (1880–1956) *[[Franck Riester]], Prantsusmaa poliitik (1974–) *[[Kurt Riezler]], Saksa filosoof ja diplomaat (1882–1955) *[[Jaan Riet]], eesti fotograaf (1873–1952) *[[Kristjan-Henn Riet]], eesti geoloog (1944–) *[[Simon von Rietberg]], Tallinna komtuur (suri 1523) *[[Bernd Riexinger]], Saksa poliitik ja ametiühingutegelane (1955–) ==Rif== *[[Klaus Rifbjerg]], taani kirjanik (1931–2015) *[[Jeremy Rifkin]], USA intellektuaal (1945–) ==Rig== *[[Jane Riga]], eesti alpinist (1973–2015) *[[Tarmo Riga]], eesti alpinist (1971–2015) *[[Derek Riggs]], inglise kunstnik (1958–) *[[Elmer S. Riggs]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog (1869–1963) *[[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Eddo Rigotti]], itaalia päritolu Šveitsi kommunikatsiooniteadlane ja semiootik (1944–) ==Rih== *[[Bohumil Říha]], tšehhi lastekirjanik (1907–1987) *[[Rihanna]], Barbadoselt pärit laulja (1988–) *[[Aivar Rihkrand]], Eesti maalikunstnik (1964–) *[[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja (1984–) *[[Eve Rihma]], eesti loomakasvatusteadlane (1970–) *[[Endel Rihvk]], eesti pedagoogikateadlane (1939–) ==Rii== *[[Jaanus Riibe]], Eesti poliitik (1986–) *[[Jarl Magnus Riiber]], norra kahevõistleja (1997–) *[[Hans Riiberg]], Vabadussõjast osavõtja (1901–1933) *[[Herol Riiberg]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Andri Riid]], eesti tehnikateadlane (1972–) *[[Salme Rosalie Riig]], eesti kunstnik (1903–1973) *[[Mall-Anne Riikjärv]], eesti arstiteadlane ja arst (1943–) *[[Elli Riikoja]], eesti filoloog (1919–2008) *[[Heinrich Roman Riikoja]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1891–1988) *[[Helmut Erik Riikoja]], eesti elektrotehnikateadlane (1909–1990) *[[Mart Riikoja]], eesti ajakirjanik (1959–) *[[Juuso Riikola]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Raivo Riim]], eesti pedagoog, kolumnist, kultuurikorraldaja ja ühiskonnategelane (1953–) *[[Johannes Riimann]], eesti pikakasvuline (1895–1935) *[[Martin Riimaste]], eesti posti- ja omavalitsustegelane (1879–1963) *[[Märt Riiner]], Eesti ühistegelane (1985–) *[[Harald Riipalu]], eesti sõjaväelane (1912–1961) *[[Jevgeni Riipulk]], eesti tehnikateadlane (1968–) *[[Helda Riis]], eesti bioloog (1937–) *[[Jaan Riis]], eesti loodusemees (1958–) *[[Jüri Riis]], eesti kunstnik (1885–1961) *[[Sergius Riis]], USA luuraja (1883–?) *[[Vassili Riis]], eesti kommunist (1910–1998) *[[Knudåge Riisager]], taani helilooja (1897–1974) *[[Riina Riisalo]], eesti psühholoog (1954–) *[[Signe Riisalo]], Eesti poliitik (1968–) *[[Tiit Riisalo]], Eesti riigiametnik (1967–) *[[Aivar Riisalu]], eesti laulja, poliitik ja ärimees (1961–) *[[Enn Riisalu]], eesti poksija (1936–2022) *[[Hella-Viiu Riisalu]], eesti keemik (1948–) *[[Katre Riisalu]], eesti raamatukogundustegelane (1966–) *[[Richard Riisberg]], eesti metsateadlane (1900–1934) *[[Aleksander Riisenberg]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Boris Riisik]], eesti jalgpallur (1920–1992) *[[Marju Riisikamp]], eesti organist ja pianist (1958–) *[[Joonas Riismaa]], eesti profikorvpallur (2002–) *[[Kaur Riismaa]], eesti luuletaja ja näitleja (1986–) *[[Kädi Riismaa]], eesti ajaloolane (1950–) *[[Tiit Riismaa]], eesti matemaatik (1949–) *[[Mait Riisman]], eesti veepallur (1956–2018) *[[Väino Juhan Riismandel]], eesti õigusteadlane (1920–2017) *[[August Riismann]], eesti kommunist (1890–1926) *[[Eduard Riisna]], Eesti poliitik (1898–1990) *[[Anu-Liis Riispere]], eesti bioloog, taimefüsioloog ja -parasitoloog (1931–) *[[Helmut Riispere]], eesti loomaarst (1907–1996) *[[Uuno Riispere]], eesti metsateadlane, taimepatofüsioloog ja taimeparasitoloog (1929–1985) *[[Ain Riistan]], eesti teoloog (1965–) *[[Tarmo Riitmuru]], eesti kümnevõistleja (1986–) *[[Evar Riitsaar]], kunstnik (1968–) *[[Rein Riitsalu]], eesti arst ja karikaturist (1923–1970) *[[Ilme Riiv]], eesti keemik (1935–) *[[Jaan Meinhard Riiv]], eesti arstiteadlane, sisearst ja kardioloog (1919–1995) *[[Asta Riivald]], eesti pianist (1917–2014) *[[Helje Riives]], eesti bibliograaf (1937–2023) *[[Johannes Riives]], eesti arstiteadlane, neuroloog ja neurokirurg (1895–1971) *[[Jüri Riives]], eesti tehnikateadlane (1951–) *[[Merike Riives]], eesti tõlkija (1945–) *[[Peeter Riives]], eesti omavalitsuspoliitik (1874–1925) *[[Rudolf Riives]], Eesti poliitik (1890–1941) *[[Sinaiida Riives]], eesti matemaatik ja metoodik (1919–1987) *[[Vladimir Riives]], eesti astronoom (1916–1978) *[[Kaarin Riives-Kaagjärv]], eesti matemaatik (1942–) ==Rij== *[[Frank Rijkaard]], hollandi jalgpallur ja treener (1962–) *[[Roderick Rijnders]], hollandi sõudja (1941–2018) ==Rik== *[[Hindrek Rikand]], eesti postitegelane ja esperantist (1874–1940) *[[Külli Rikas]], eesti arheoloog (1955–2014) *[[Jorgen Rikberg]], eesti korvpallur (2002–) *[[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Rikissa Birgersdotter]], Norra kuninganna (13. sajand) *[[Heldin Rikk]], eesti noorsootöötaja (1981–) *[[Aleksander Rikken]], eesti haridustegelane ja avaliku elu tegelane (1880–1951) *[[Viktor Rikken]], eesti keemik (1911–1982) *[[Erle Rikmann]], eesti sotsioloog (1974–) ==Ril== *[[Billy Lee Riley]], USA muusik (1933–2009) *[[Charlotte Riley]], inglise näitleja (1981–) *[[Rainer Maria Rilke]], Austria kirjanik (1875–1926) *[[Marko Rillo]], eesti majandusteadlane, ettevõtja ja juhtimiskonsultant (1976–) ==Rim== *[[Tomas Rimas]], leedu jalgpallur (1978–) *[[Arthur Rimbaud]], prantsuse luuletaja (1854–1891) *[[Irina Rimes]], Moldova päritolu Rumeenia laulja (1991–) *[[LeAnn Rimes]], USA laulja (1982–) *[[Jules Rimet]], prantsuse sporditegelane (1873–1956) *[[Artūras Rimkevičius]], leedu jalgpallur (1983–2019) *[[Aulin Rimm]], eesti kunstnik, karikaturist ja skulptor (1930–1999) *[[Karl Rimm]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1891–1938) *[[Ljubov Rimm]], Nõukogude Liidu luuraja (1894–1976) *[[Raivo Rimm]], eesti tele- ja raadioajakirjanik (1967–) *[[Kai Rimmel]], Eesti poliitik (1952–) *[[Rudolf Rimmel]], eesti kirjanik (1937–2003) *[[Mikko Rimminen]], soome kirjanik (1975–) *[[Nikolai Rimski-Korsakov]], vene helilooja (1844–1908) *[[Ilmārs Rimšēvičs]], Läti pangandustegelane (1965–) ==Rin== *[[Antonio Rinaldi]], itaalia arhitekt (u 1709–1774) *[[Danilo Rinaldi]], San Marino jalgpallur (1986–) *[[Matthias Ring]], saksa vaimulik (1963–) *[[Helmut Ringelmann]], saksa teleprodutsent (1926–2011) *[[Märt Ringmaa]], (1938–2021) *[[Andres Ringo]] eesti arhitekt (1938–2010) *[[Harald Ringstorff]], Saksamaa poliitik (1939–) *[[Ringo Ringvee]], eesti luuletaja ja teoloog (1968–) *[[Sandra Ringwald]], endine Saksamaa murdmaasuusataja (1990–) *[[Snyder Rini]], Saalomoni Saarte poliitik (1949–) *[[Boris Rink]], Eesti kaitseväeametnik (1893–1936) *[[Evald Rink]], eesti ajaloolane ja bibliograaf (1916–2015) *[[Jaan Rink]], Eesti sõjaväelane (1886–1927) *[[Koit Rink]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Urve Rink]], eesti arstiteadlane ja neuroloog (1939–) *[[Ago Rinken]], eesti keemik (1960–) *[[Toonika Rinken]], eesti keemik (1962–) *[[Edgars Rinkēvičs]], Läti poliitik (1973–) *[[Tauno Rinkinen]], Soome poksija (1924–1993) *[[Jānis Rinks]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1886–1938) *[[Aime Rinne]], eesti arstiteadlane, pediaater (1913–2001) *[[Antti Rinne]], Soome poliitik ja ametiühingutegelane (1962–) *[[Artur Rinne]], eesti laulja (1910–1984) *[[Gideon Rinne]], Eesti vaimulik (1861–1897) *[[Gustav Felix Rinne]], Eesti vaimulik (1831–1895) *[[Immanuel Rinne]], Eesti vaimulik (1854–1914) *[[Johann Friedrich Rinne]], Eesti vaimulik (1733–1801) *[[Karlos Rinne]], eesti advokaat (1875–1936) *[[Leo Rinne]], eesti põllumajandusteadlane (1892–1976) *[[Leopold Bernhard Wilhelm Rinne]], Eesti vaimulik (1827–1887) *[[Paul Rinne]], eesti maletaja (1889–1946) *[[Pekka Rinne]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Richard Rinne]], Eesti vaimulik (1848–1891) *[[Tiina Rinne]], soome näitleja (1929–2021) *[[Wilhelm Friedrich Rinne]], Eesti vaimulik (1783–1863) ==Rio== *[[Rui Rio]], Portugali poliitik, majandusteadlane, omavalitsustegelane (1957–) *[[Heino Riomar]], eesti advokaat (1907–2002) *[[Rick Riordan]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1964–) *[[Efraín Ríos Montt]], Guatemala sõjaväelane ja poliitik (1926–2018) *[[Gaston Riou]], Prantsusmaa poliitik (1883–1958) ==Rip== *[[Justus Nicolaus Ripke]], Eesti vaimulik (1818–1886) *[[Alexandra Ripley]], ameerika kirjanik (1934–2004) *[[Dorothy Ripley]], inglise misjonär ja kirjanik (1767 – 1832) *[[Piret Rips-Laul]], eesti helilooja (1965–) ==Ris== *[[Thorbjørn Risager]], taani muusik (1971–) *[[Daniel Risch]], Liechtensteini poliitik (1978–) *[[Josh Risdon]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Dino Risi]], itaalia filmirežissöör (1916–2008) *[[Nelo Risi]], itaalia filmirežissöör ja luuletaja (1920–2015) *[[Paula Risikko]], Soome poliitik (1960–) *[[Roope Riski]], soome jalgpallur (1991–) *[[Jaakko Rissanen]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Rasmus Rissanen]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Arvo Rist]], eesti kabetaja (1944–2019) *[[Liisi Rist]], eesti jalgrattur (1991–) *[[Piret-Päiv Rist]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Raivo Rist]], eesti kabetaja (1947–) *[[Taivo Rist]], eesti kabetaja ja ulmekirjanik (1972–) *[[Elena Risteska]], Makedoonia laulja (1986–) *[[Endel Risthein]], eesti tehnikateadlane (1926–) *[[Helena Risthein]], eesti kunstiteadlane (1954–) *[[Johannes Ristikivi]], (1914–1990) *[[Karl Ristikivi]], eesti kirjanik (1912–1977) *[[Merike Ristikivi]], Eesti klassikaline filoloog ja õigusajaloolane (1973–) *[[Tiina Ristimäe]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1965–) *[[Andrus Ristkok]], eesti majandusteadlane ja poliitik (1949–) *[[Jüri Ristkok]], eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog (1919–1994) *[[Vassili Ristkok]], eesti õigeusu vaimulik (1877–1942) *[[Rein Ristlaan]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1933–2007) *[[Aleksander Ristmägi]], eesti maalikunstnik (1902–1972) *[[Ernst Ristmägi]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1907–1976) *[[Irina Ristmägi]], Eesti ajakirjanik (1940–) *[[Rasmus Ristolainen]], Soome jäähokimängija (1994–) *[[Stefan Ristovski]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1992–) ==Riz== *[[José Rizal]], Filipiinide rahvuslane ja märter (1861–1896) *[[Giacomo Rizzolatti]], itaalia teadlane, neuroloog (1937–) ==Rit== *[[Dennis Ritchie]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1941–2011) *[[Guy Ritchie]], inglise filmirežissöör (1968–) *[[Nick Ritchie]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Siret Rits]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Heigo Ritsbek]], eesti vaimulik (1951–) *[[Jan Ritsema]], hollandi lavastaja (1945–2021) *[[Alo Ritsing]], eesti koorijuht ja helilooja (1936–) *[[Richard Ritsing]], eesti dirigent, helilooja ja muusikapedagoog (1903–1994) *[[Valentina Ritsing]], Eesti ujuja, ujumistreener ja koolijuht (1939–2021) *[[Kaie Ritslaid]], eesti keemik (1953–) *[[Valdek Ritslaid]], eesti metsateadlane ja töökaitsespetsialist (1910–1990) *[[Aadu Ritso]], eesti tehnikateadlane (1915–2010) *[[Carl Ritter]], saksa geograaf (1779–1859) *[[Klaus Ritter]], Saksamaa sõjaväelane (1918–2015) *[[David Rittich]], tšehhi jäähokimängija (1992–) ==Riu== *[[Nikolai Riuhkrand]]-Ridolin, eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1889–?) ==Riv== *[[Rivaldo]], Brasiilia jalgpallur (1972–) *[[Rivallo]], brittide kuningas *[[Patricio Rivas]], Nicaragua president ja ülemdirektor (1810-1867) *[[Diego Rivera]], Mehhiko kunstnik (1886–1957) *[[Geraldo Rivera]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja jurist (1943–) *[[Jenni Rivera]], Mehhiko päritolu USA laulja (1969–2012) *[[Manuel Rivera-Ortiz]], USA fotograaf (1968–) *[[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur (1998–) *[[Joan Rivers]], USA näitleja (1933–2014) *[[Arnu Rivis]], eesti põllumajandusteadlane (1913–1984) *[[Eva Rivis]], eesti jurist *[[Leelo Rivis]], eesti käsipallur (1967–) *[[Reimo Rivis]], eesti geoökoloog (1974–) *[[Reuven Rivlin]], Iisraeli poliitik (1939–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ri, Biograafiad]] dtj1e55nfnxbk4uejr9loypcqropmoz Yōichirō Nambu 0 501582 6759361 6663499 2024-11-11T15:31:20Z Hirvelaid 32011 /* Tunnustus */ 6759361 wikitext text/x-wiki [[Pilt:YoichiroNambu.jpg|pisi|Nambu (2005)]] '''Yōichirō Nambu''' (南部 陽一郎 ''Nambu Yōichirō''; [[18. jaanuar]] [[1921]] [[Tokyo]] – [[5. juuli]] [[2015]] [[Toyonaka]]) oli jaapani füüsik. Ta õppis ja töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides ja sai 1970. aastal ka Ühendriikide kodanikuks. 2008. aastal anti talle pool [[Nobeli füüsikaauhind]]a 1960. aastal tehtud spontaanse sümmeetria rikkumise mehhanismi avastuse eest subatomaarses füüsikas.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2008/10/07/Nobeli_fuusikaauhind_laks_osakesteuurijaile "Nobeli füüsikaauhind läks osakesteuurijaile"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Äripäev, 7. oktoober 2008</ref> ==Tunnustus== *1970 – [[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]] *1994/95 – [[Wolfi füüsikaauhind]] *2008 – [[Nobeli füüsikaauhind]] ==Viited== {{viited}} {{NobelFüüsika}} {{JÄRJESTA:Nambu, Yoichiro}} [[Kategooria:Jaapani füüsikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]] [[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2015]] rcs7btlqyx5e1imyd3wiipws9qmg61x Mõõtesüsteemide laboratoorium 0 510334 6759337 6704637 2024-11-11T14:29:46Z Pietadè 41543 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Laboratooriumid]] → [[Kategooria:Laborid]] 6759337 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=juuni|aasta=2018}} '''Mõõtesüsteemide laboratoorium''' oli ([[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]]) [[Elektroonika kateeder|elektroonika kateedri]] (hilisema [[Elektroonikainstituut|Elektroonikainstituudi]]) juures 1980. aastatel moodustatud uurimislaboratoorium. Laboratooriumi juhataja oli [[Kalle Lipping]], teaduslik juhendaja [[Mart Min]]. Mõõtesüsteemide laboratoorium moodustati 1980. aastatel aset leidnud TPI [[Automaatikateaduskond|automaatikateaduskonna]] struktuuri reformimise käigus [[Automaatika kateeder|automaatika kateedri]] juurde juba 1962. aastal moodustatud [[tootmisprotsesside automatiseerimise probleemlaboratoorium]]i [[Mõõtevahendid|mõõtevahendit]]e osakonna baasil. Selles tegeleti peale [[Mitte-elektriliste suuruste mõõtmine|mitteelektriliste suuruste mõõtmise]] vahendite ka [[Elektrilised suurused|elektriliste suuruste]] [[Elektroonsed mõõtevahendid|elektroonsete mõõtevahendite]] uurimise ja väljatöötamisega [[Tallinna Tootmiskoondis RET|Tallinna Tootmiskoondise RET]] tellimusel. Selle suunaga seoses oli mõõtesüsteemide laboratooriumi põhiliseks suunitluseks [[Vektorvoltmeeter|vektorvoltmeetrite]] ja -[[Vektoranalüsaator|analüsaatorite]] väljatöötamine. Ülikoolide reformi ajal 1992. aastal muudeti mõõtesüsteemide laboratoorium õppetööd tegevaks laboratooriumiks [[mõõteelektroonika õppetool]]i koosseisus. Laboratooriumi juhatas sel perioodil [[Aivar Usk]]. Laboratooriumis tegeleti interneti kaudu toimivate mõõtesüsteemidega (näiteks välisõhu temperatuuri mõõtmine ja seire internetis). Sellisena toimis laboratoorium kuni 2000. aastate reformideni TTÜs ja Elektroonikainstituudis, mille käigus mõõtesüsteemide laboratoorium jaotati uute moodustatud allüksuste vahel. [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikool]] [[Kategooria:Laborid]] k3jv74izpzpw1qwrklry43d63dr9ens Tarvo Mölder 0 512941 6759482 6483793 2024-11-11T19:27:26Z Muusikavärk 199678 6759482 wikitext text/x-wiki '''Tarvo Mölder''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1981]]) on eesti režissöör. Ta lõpetas [[1997]]. aastal [[Are Põhikool|Are Põhikooli]]. On solist bändis [[HND]], mis loodi aastal [[2006]]. Samuti on mees kaasa teinud teleseriaalis "[[Kättemaksukontor]]", kus ta mängis rokkstaar Tõnu Orri. ==Filmograafia== * 2016 – "Myanmar - tarkuse tuulajad" – dokumentaalfilm (režissöör, operaator, monteerija) {{JÄRJESTA:Mölder, Tarmo}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] r453tedeccljkeb72irsn6lhs6tehdb Roy Glauber 0 515714 6759368 6000396 2024-11-11T15:35:35Z Hirvelaid 32011 6759368 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Roy Glauber Dec 10 2005.jpg|pisi]] '''Roy Jay Glauber''' ([[1. september]] [[1925]] [[New York]] – [[26. detsember]] [[2018]]) oli Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik. ==Tunnustus== *1996 – [[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]] *2005 – [[Nobeli füüsikaauhind]] panuse eest optilise koherentsi teooriasse. Ta sai poole auhinnarahast, teise poole jagasid võrdselt [[John L. Hall|John Hall]] ja [[Theodor Hänsch]].<ref>[http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel576_554.html "Nobeli teadusauhinnad 2005. Füüsika"] Horisont Nr. 6/2005</ref> ==Viited== {{viited}} {{NobelFüüsika}} {{JÄRJESTA:Glauber, Roy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]] [[Kategooria:Füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 2018]] 1uxex3iwt353te0n9js4vbui43qj0mh Juri Ševtšenko 0 518595 6759534 6636789 2024-11-11T21:29:39Z MasterRus21thCentury 141545 6759534 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Juri Ševtšenko | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Yury Shevchenko.jpg | pildiallkiri = Foto aastast 2017 | sünniaeg = 7. aprill 1947 | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | a1 = Kodakondsus | a2 = [[Venemaa]] | b1 = Teadusala | b2 = [[arstiteadus]] | c1 = Uurimisala | c2 = [[kardiokirurgia]] | d1 = Teaduskraad | d2 = meditsiinidoktor (1987) | e1 = Teaduskutse | e2 = [[professor]] (1991) | f1 = Aukraad | f2 = [[meditsiiniteenistuse kindralpolkovnik]] (1995) | g1 = | g2 = }} '''Juri Leonidovitš Ševtšenko''' ([[vene keel]]es Юрий Леонидович Шевченко; sündinud [[7. aprill]]il [[1947]] [[Jakutsk]]is [[Jakuudi ANSV]]-s [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]) on vene [[arstiteadlane]], [[kirurg]], [[vaimulik]] ja endine tervishoiuminister, [[professor]], [[meditsiiniteenistuse kindralpolkovnik]], [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] [[akadeemik]]. Ta oli aastatel 1992–2000 [[Kirovi-nimeline Sõjameditsiini Akadeemia|Kirovi-nimelise Sõjameditsiini Akadeemia]] ülem ja 1999–2004 [[Venemaa Föderatsioon]]i tervishoiuminister. 2004. aastal määrati ta [[Venemaa Föderatsiooni Tervishoiu Ministeerium]]i peakirurgiks.<ref name="zdr"/> 2002. aastal rajati tema eestvedamisel [[Moskva]]s [[Pirogovi-nimeline Venemaa Föderatsiooni Tervishoiu Ministeeriumi Rahvuslik Kirurgiakeskus]]. Ševtšenko on keskuse president selle loomisest saadik. Ševtšenko õppis kaks aastat [[Taškent|Taškendis]] [[vaimulik seminar|vaimulikus seminaris]] ja on 2009. aastast [[vaimulik]], [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]u [[preester]], kes tegutseb isa Georgina [[Moskva]]s.<ref name="ntv"/> ==Elukäik== Ševtšenko sündis Jakutskis sõjaväelaste perekonnas. Pärast Kirovi-nimelise Sõjameditsiini Akadeemia lõpetamist 1974. aastal [[Leningrad]]is teenis ta sõjaväes. Oli meditsiinirühma komandör. 1975. aastal jätkas ta teenistust Kirovi-nimelises Sõjameditsiini Akadeemias.<ref name="zdr"/> 1987. aastal kaitses ta meditsiinidoktori kraadi, neli aastat hiljem anti talle professori kutse<ref name="new"/>. 1991. aastal sai ta [[Südame- ja veresoonte kirurgia|kardiovaskulaarkirurgia]] kateedri ja kliiniku ülemaks. Aasta hiljem määrati ta akadeemia ülemaks. Ühtlasi oli ta 1993. aastast Peterburi ja [[Leningradi oblast]]i peakardiokirurg. 1995. aastal ülendati Ševtšenko meditsiiniteenistuse kindralpolkovnikuks. 1999. aasta juulis määrati ta [[Venemaa Föderatsiooni president|Venemaa Föderatsiooni presidendi]] [[seadlus]]ega tervishoiuministriks.<ref name="zdr"/> 2013. aastal [[Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemia]] suleti ning selle liikmed (sealhulgas Juri Ševtšenko) lülitati Venemaa Teaduste Akadeemia koosseisu. Ševtšenko kuulub [[akadeemik]]una [[Venemaa Teaduste Akadeemia|RAN]]-is [[arstiteadus]]te osakonna [[kliiniline meditsiin|kliinilise meditsiini]] sektsiooni. ==Tunnustus== [[Pilt: Honoured_Science_Worker_of_the_Russian_Federation.png|pisi|80px|<small>[[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane|Venemaa teenelise teadustegelase]] rinnamärk</small>]] *1996 – [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]]<ref name="new"/> *1997 – valiti [[Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks<ref name="new"/> *2000 – [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] *2000 – [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]] (teaduse ja tehnika valdkonnas kardiokirurgiaalaste tööde tsükli eest; <small>4-liikmelise kollektiivi koosseisus </small>) *2000 – valiti Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemia [[akadeemik]]uks *2008 – [[Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool|Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli]] auprofessor *2012 – valiti [[Ukraina Meditsiiniteaduste Akadeemia]] välisliikmeks<ref name="amn"/> Ta on saanud ka [[Venemaa Föderatsiooni teeneline arst|Venemaa Föderatsiooni teenelise arsti]], samuti mitme õppeasutuse [[audoktor]]i või [[auprofessor]]i nimetuse. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="zdr">[http://zdrav.expert/index.php/%D0%9F%D0%B5%D1%80%D1%81%D0%BE%D0%BD%D0%B0:%D0%A8%D0%B5%D0%B2%D1%87%D0%B5%D0%BD%D0%BA%D0%BE_%D0%AE%D1%80%D0%B8%D0%B9_%D0%9B%D0%B5%D0%BE%D0%BD%D0%B8%D0%B4%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Шевченко Юрий Леонидович]. zdrav.expert/</ref> <ref name="amn">[http://www.amnu.gov.ua/links/1/3/200/shevchenko-yur-i-leon-dovich/ Шевченко Юрій Леонідович]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. amnu.gov.ua</ref> <ref name="ntv">[http://www.ntv.ru/novosti/161271/ Бывший начальник ВМА и министр здравоохранения Юрий Шевченко стал православным батюшкой]. ntv.ru</ref> <ref name="new">[https://www.newsru.com/religy/18may2009/shevchenko.html Экс-министр, из-за которого Путин вышел из себя, стал священником]. newsru.com </ref> }} ==Välislingid== *[http://www.pirogov-center.ru/about/structure/president/ Президент и основатель Пироговского Центра]. pirogov-center.ru *[https://rg.ru/2009/05/19/shevchenko-site-anons.html На исповедь к министру]. rg.ru, 19. mai 2009 *[https://www.mk.ru/social/2012/03/28/686499-desyataya-zapoved-patriarha.html Десятая заповедь патриарха]. mk.ru, 28. märts 2012 *[http://www.portal-credo.ru/site/?act=authority&id=1813 Сын бывшего министра здравоохранения РФ священника Юрия Шевченко]. portal-credo.ru *[http://simvol-veri.ru/xp/patriarx-pobedil-bivshego-ministra-v-sude.html Патриарх победил бывшего министра в суде]. simvol-veri.ru {{JÄRJESTA:Ševtšenko, Juri}} [[Kategooria:Venemaa arstiteadlased]] [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sõjaväemeedikud]] [[Kategooria:Sahhas sündinud, kuid mujal tegutsenud inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] gk0h4x71ntj3lo62qndug94mu62qw6h Meditsiiniteenistuse kindralpolkovnik 0 518631 6759536 5319054 2024-11-11T21:31:25Z MasterRus21thCentury 141545 corr 6759536 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CCCP_army_Rank_general-polkovnik_infobox.svg|pisi|Kindralpolkovniku [[õlak]] (1955–1994)]] [[Pilt: RAF_A_F8ColGen_after2010h.png|pisi|Kindralpolkovniku [[õlak]] (alates 2010)]] '''Meditsiiniteenistuse kindralpolkovnik''' ([[vene keel]]es генерал-полковник медицинской службы) on [[Venemaa Föderatsiooni relvajõud]]udes 1993. aastast kehtiv kõrgeim [[sõjaväeline auaste]] [[meditsiiniteenistus]]e juhtivkoosseisule. Varem, [[NSV Liidu relvajõud]]udes, kehtis aastatel 1943–1991 samanimeline auaste. Meditsiiniteenistuse kindralpolkovnikust madalam auaste on [[meditsiiniteenistuse kindralleitnant| meditsiiniteenistuse kindralleitnandi]] auaste. == Meditsiiniteenistuse kindralpolkovnikuid (Nõukogude Liit) == [[Pilt: USSR_stamp_N.Burdenko_1976_4k.jpg|pisi|150px|left| [[Nikolai Burdenko]]]] [[Fail:Yury Shevchenko.jpg|vasakul|pisi|200x200px|[[Juri Ševtšenko]]]] *1943 – [[Jefim Smirnov]] (1904–1989), [[Punaarmee]] sõjalis-sanitaarse peavalitsuse ülem, [[NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia]] akadeemik *1944 – [[Nikolai Burdenko]] (1876–1946), [[Punaarmee]] peakirurg, [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] akadeemik *1944 – [[Leon Orbeli]] (1882–1958), [[Kirovi-nimeline Sõjameditsiini Akadeemia|Kirovi-nimelise Sõjameditsiini Akadeemia]] ülem, [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] akadeemik *1963 – [[Aleksandr Višnevski]] (1906–1975), [[Nõukogude armee]] peakirurg, [[NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia]] akadeemik *1977 – [[Fjodor Komarov]] (1920–), [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]i sõjameditsiini keskvalitsuse ülem, hiljem [[NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia]] asepresident == Meditsiiniteenistuse kindralpolkovnikuid (Venemaa Föderatsioon) == *1992 – [[Eduard Netšajev]] (1934–), [[Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium]]i sõjameditsiini keskvalitsuse ülem, hilisem [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] korrespondentliige *1994 – [[Ivan Tšiž]] (1949–), Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi sõjameditsiini peavalitsuse ülem, hilisem Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige *1995 – [[Juri Ševtšenko]] (1947–), Kirovi-nimelise Sõjameditsiini Akadeemia ülem, hilisem Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik *2005 – [[Igor Bõkov]] (1954–), Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi sõjameditsiini peavalitsuse ülem, hilisem Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelised auastmed]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni sõjaväelised auastmed]] [[Kategooria:Kindralpolkovnikud]] acep50v3aydm5jf8h24m4objpm5omzh 6759603 6759536 2024-11-12T06:55:57Z Sillerkiil 58396 6759603 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:CCCP_army_Rank_general-polkovnik_infobox.svg|pisi|Kindralpolkovniku [[õlak]] (1955–1994)]] [[Pilt: RAF_A_F8ColGen_after2010h.png|pisi|Kindralpolkovniku [[õlak]] (alates 2010)]] '''Meditsiiniteenistuse kindralpolkovnik''' ([[vene keel]]es генерал-полковник медицинской службы) on [[Venemaa Föderatsiooni relvajõud]]udes 1993. aastast kehtiv kõrgeim [[sõjaväeline auaste]] [[meditsiiniteenistus]]e juhtivkoosseisule. Varem, [[NSV Liidu relvajõud]]udes, kehtis aastatel 1943–1991 samanimeline auaste. Meditsiiniteenistuse kindralpolkovnikust madalam auaste on [[meditsiiniteenistuse kindralleitnant| meditsiiniteenistuse kindralleitnandi]] auaste. == Meditsiiniteenistuse kindralpolkovnikuid (Nõukogude Liit) == [[Pilt: USSR_stamp_N.Burdenko_1976_4k.jpg|pisi|150px|left| [[Nikolai Burdenko]]]] [[Fail:Yury Shevchenko.jpg|vasakul|pisi|200x200px|[[Juri Ševtšenko]]]] *1943 – [[Jefim Smirnov]] (1904–1989), [[Punaarmee]] sõjalis-sanitaarse peavalitsuse ülem, [[NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia]] akadeemik *1944 – [[Nikolai Burdenko]] (1876–1946), [[Punaarmee]] peakirurg, [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] akadeemik *1944 – [[Leon Orbeli]] (1882–1958), [[Kirovi-nimeline Sõjameditsiini Akadeemia|Kirovi-nimelise Sõjameditsiini Akadeemia]] ülem, [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] akadeemik *1963 – [[Aleksandr Višnevski]] (1906–1975), [[Nõukogude armee]] peakirurg, [[NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia]] akadeemik *1977 – [[Fjodor Komarov]] (1920–), [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]i sõjameditsiini keskvalitsuse ülem, hiljem [[NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia]] asepresident == Meditsiiniteenistuse kindralpolkovnikuid (Venemaa Föderatsioon) == *1992 – [[Eduard Netšajev]] (1934–), [[Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium]]i sõjameditsiini keskvalitsuse ülem, hilisem [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] korrespondentliige *1994 – [[Ivan Tšiž]] (1949–), Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi sõjameditsiini peavalitsuse ülem, hilisem Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige *1995 – [[Juri Ševtšenko]] (1947–), Kirovi-nimelise Sõjameditsiini Akadeemia ülem, hilisem Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik *2005 – [[Igor Bõkov]] (1954–), Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi sõjameditsiini peavalitsuse ülem, hilisem Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelised auastmed]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni sõjaväelised auastmed]] [[Kategooria:Kindralpolkovnikud]] r3kyijhs7ph4khsnep0t7ia3spxbjjv Vaido Neigaus 0 522794 6759708 6633133 2024-11-12T11:08:53Z Castellum 9117 6759708 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} '''Vaido Neigaus''' (alates 2019. aastast '''Vaido Lindström'''; sündinud 27. detsembril 1987) on [[Eesti]] ja [[Soome]] poplaulja. Ta õppis [[Pärnu-Jaagupi muusikakool]]is laulmist ja klassikalise kitarri mängimist. Lisaks täiendas ta ennast ka näitekoolis, kus õppis näitlemist. Aastal 2007 pääses ta telesaates "Eesti otsib [[Eesti otsib superstaari|superstaari]]" saja parema hulka, kuid teatrivoorust edasi ei pääsenud. Aastal 2009 tegi ta loo "Kõigest loobunud" ning saatis selle plaadifirmadele. Temaga võttis ühendust Madd Records, mille eestvedaja oli produtsent Meelis Eskola (aka. dj Cityflash). Lugu saadeti raadiotesse ja seda hakati promoma. Loole tehti video, millele järgnes üle-eestiline meedia tähelepanu. Sellest loost sai alguse tema läbilöök ning Vaido Neigaus tituleeris end Eesti esimeseks metroseksuaaliks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/184135/poplaulja-vaido-neigaus-olen-metroseksuaal|Pealkiri=METROSEKSUAAL|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Aastal 2011 tegi ta näitlejadebüüdi saates «Saladused».<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/617142/staarmetroseksuaal-vaido-neigaus-tegi-teles-naitlejadebuudi|Pealkiri=Vaido Neigaus tegi näitlejadebüüdi|Väljaanne=Elu24|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Aastal 2012 andis ta välja debüütalbumi "Sellel peol"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.lasering.ee/sellel-peol-cd.html|Pealkiri=SELLEL PEOL Album|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-09-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180924224749/https://www.lasering.ee/sellel-peol-cd.html|url-olek=ei tööta}}</ref>. Plaadil on 11 lugu, lisaks kaks boonusremiksi. Albumilt leiab lood "Kõigest loobunud" ja "Sellel peol". Albumi autorid on Vaido Neigaus, Meelis Eskola ja Anti Taar. Samal aastal tegi ta kaasa saates "Õhtusöök viiele"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/688322/tanasega-algab-nadalapikkune-ohtusook-viiele-friigi-show|Pealkiri=Nädalapikkune õhtusöök viiele friigi show|Väljaanne=Elu24|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Aastal 2014 sõlmis Vaido Neigaus lepingu MJ Productioniga, mille eestvedaja on Jüri Mets. Koostöös MJProductioniga andis valmis 2015. aastal album "Yolo"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.apollo.ee/catalogsearch/result/?f=vaido+neigaus&q=vaido|Pealkiri=YOLO Album|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Plaadil on 8 eestikeelset lugu (nt "Kuuvalgus", "Lucifer" ja "Suvi"). Lugude autorid on Vaido Neigaus ja Jüri Mets. Aastal 2015 valmis Vaido Neigausist eluloofilm «Mu nimi on Vaido»<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/3380737/staarmetroseksuaal-vaido-neigausist-on-valminud-eluloofilm|Pealkiri=Vaido Neigausist on valminud eluloofilm|Väljaanne=Elu24|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, samal aastal mängis ta komöödiasarjas «Köök» kokka.<ref>{{Netiviide|Autor=MJ Production|URL=https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=471080113047781&id=253674334788361|Pealkiri=Komöödiasari Köök|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Kolmas stuudioalbum, "Vaido Neigaus", ilmus 2018. aastal. Plaadi produtseeris MJ Production. Albumil on 10 lugu pluss 1 boonus, nende seas singlid "Kõnnin tormiteed", "Rikun ma reegleid", "Linade vahel", "Nii hea", "Sind endaga viin" ja "Tüdruk". Lugude autorid on Vaido Neigaus ja Jüri Mets. Sama aasta sügisel tegi Liis Lemsalu "Su nägu kõlab tuttavalt" saates järgi Vaido lugu "Kõigest Loobunud".<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/908594/vaido-neigaus-kiidab-liis-lemsalu-naosaate-esitust-olen-alati-soovinud-et-keegi-mind-selles-saates-jargi-teeks]</ref> 2019. aastal avaldatud digitaalset ingliskeelset EP-d "V:EP"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/6496179/video-eesti-otsib-superstaari-saates-osalenud-vaido-neigaus-ei-soovinud-eesti-laulul-kaasa-luua|Pealkiri=Inglise keelse V:EP|Väljaanne=Elu24|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> saab kuulata Spotifys. EP-l on 5 lugu. Laul ”Give Me All Your Luvin‘“ valiti singliks ja sellele tehti muusikavideo. "V:EP" tehti koostöös MJ Productioniga ning peale seda lõpetati ka koostöö. Samal aastal sügisel avaldas ta loo "Mees metsast", mille kaasautor on Mikk Tivas. Loole tehti ka video. Enne jõule ilmus singel "Jõuluöö". Loo kaasautor on Ivo Degis. Aastal 2020 avaldas ta LGBT-toetava loo "Värvid", mille kaasautor on Ivo Degis ja Marco Margna. Aastal 2022 avaldas ta albumi "LOVE", mille sõnad ja viisid on Vaido mõeldud. Muusika selle albumi jaoks on teinud Mikk Tivas, Madis Ligi ja Marco Margna. Albumi on miksinud Marco Margna ja Gunnar Viibus. Ühtlasi mainis Vaido, et salvestas selle albumi ilma plaadifirma abita. Albumilt leiab lood "Kaugelt Kuult", Armastus Mind Leidnud Taas", "Vaata Mulle Silma" ja suvine hittlugu "Aeg Elada" koos soomlasest laulja Jon Lehmusega. Sama aasta sügisel avaldas ta teise kakskeelse loo "Sinuga Koos", kus samuti laulab Jon Lehmus. Aastal 2023 juunis kutsuti ta esinema Baltic Pridele, mis toimus Tallinnas. Kuu aega pärast seda avaldas ta loo "Vaba", mille video on filmitud Soomes. Muusika autor on Janek Lindberg ja sõnade autor Vaido ise. Loo on miksinud Edvin Petrov. ==Kirjutisi== Sügisel 2020 avaldas ta raamatu ”Mees metsast”, kuhu omapoolse kommentaari selle raamatu kohta on lisanud ka [[Anu Saagim]] ja [[Diana Klas]]. Aastal 2022 tuli raamatule järg, mida saab lugeda vaid Youtubes "LOVE" albumi lugude info alt. ==Isiklikku== Alates 2019. aastast elab ta Soomes, on abielus Lindströmiga ning võttis endale abikaasa perekonnanime.Aastal 2019 suvel teatas ta ajakirjas Kroonika, et on salaja abiellunud soomlasega ja kirjutab elulooraamatut. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://m.kroonika.delfi.ee/article.php?id=86517335|pealkiri=Abielu ja elulooraamatu kirjutamine|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-02-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200202070835/https://m.kroonika.delfi.ee/article.php?id=86517335|url-olek=ei tööta}}</ref> 2024. aastal sai ta Soome kodakondsuse.<ref>[[Anu Saagim]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1118371/vaido-neigausi-suur-unistus-taitus-soome-pass-on-mul-nuud-kaes-ja-voin-rihma-lodvaks-lasta "Vaido Neigausi suur unistus täitus: Soome pass on mul nüüd käes ja võin rihma lõdvaks lasta"]. Õhtuleht, 12. november 2024</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Neigaus, Vaido}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] evfgygcr54f45t6hmtm84jei9yzu54j 6759710 6759708 2024-11-12T11:17:22Z Castellum 9117 6759710 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} '''Vaido Neigaus''' (alates 2019. aastast '''Vaido Lindström'''; sündinud 27. detsembril 1987) on [[Eesti]] ja [[Soome]] poplaulja. Ta õppis [[Pärnu-Jaagupi muusikakool]]is laulmist ja klassikalise kitarri mängimist. Lisaks täiendas ta ennast ka näitekoolis, kus õppis näitlemist. Aastal 2007 pääses ta telesaates "Eesti otsib [[Eesti otsib superstaari|superstaari]]" saja parema hulka, kuid teatrivoorust edasi ei pääsenud. Aastal 2009 tegi ta loo "Kõigest loobunud" ning saatis selle plaadifirmadele. Temaga võttis ühendust Madd Records, mille eestvedaja oli produtsent Meelis Eskola (aka. dj Cityflash). Lugu saadeti raadiotesse ja seda hakati promoma. Loole tehti video, millele järgnes üle-eestiline meedia tähelepanu. Sellest loost sai alguse tema läbilöök ning Vaido Neigaus tituleeris end Eesti esimeseks metroseksuaaliks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/184135/poplaulja-vaido-neigaus-olen-metroseksuaal|Pealkiri=METROSEKSUAAL|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Aastal 2011 tegi ta näitlejadebüüdi saates «Saladused».<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/617142/staarmetroseksuaal-vaido-neigaus-tegi-teles-naitlejadebuudi|Pealkiri=Vaido Neigaus tegi näitlejadebüüdi|Väljaanne=Elu24|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Aastal 2012 andis ta välja debüütalbumi "Sellel peol"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.lasering.ee/sellel-peol-cd.html|Pealkiri=SELLEL PEOL Album|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-09-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180924224749/https://www.lasering.ee/sellel-peol-cd.html|url-olek=ei tööta}}</ref>. Plaadil on 11 lugu, lisaks kaks boonusremiksi. Albumilt leiab lood "Kõigest loobunud" ja "Sellel peol". Albumi autorid on Vaido Neigaus, Meelis Eskola ja Anti Taar. Samal aastal tegi ta kaasa saates "Õhtusöök viiele"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/688322/tanasega-algab-nadalapikkune-ohtusook-viiele-friigi-show|Pealkiri=Nädalapikkune õhtusöök viiele friigi show|Väljaanne=Elu24|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Aastal 2014 sõlmis Vaido Neigaus lepingu MJ Productioniga, mille eestvedaja on Jüri Mets. Koostöös MJProductioniga andis valmis 2015. aastal album "Yolo"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.apollo.ee/catalogsearch/result/?f=vaido+neigaus&q=vaido|Pealkiri=YOLO Album|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Plaadil on 8 eestikeelset lugu (nt "Kuuvalgus", "Lucifer" ja "Suvi"). Lugude autorid on Vaido Neigaus ja Jüri Mets. Aastal 2015 valmis Vaido Neigausist eluloofilm «Mu nimi on Vaido»<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/3380737/staarmetroseksuaal-vaido-neigausist-on-valminud-eluloofilm|Pealkiri=Vaido Neigausist on valminud eluloofilm|Väljaanne=Elu24|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, samal aastal mängis ta komöödiasarjas «Köök» kokka.<ref>{{Netiviide|Autor=MJ Production|URL=https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=471080113047781&id=253674334788361|Pealkiri=Komöödiasari Köök|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Kolmas stuudioalbum, "Vaido Neigaus", ilmus 2018. aastal. Plaadi produtseeris MJ Production. Albumil on 10 lugu pluss 1 boonus, nende seas singlid "Kõnnin tormiteed", "Rikun ma reegleid", "Linade vahel", "Nii hea", "Sind endaga viin" ja "Tüdruk". Lugude autorid on Vaido Neigaus ja Jüri Mets. Sama aasta sügisel tegi Liis Lemsalu "Su nägu kõlab tuttavalt" saates järgi Vaido lugu "Kõigest Loobunud".<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/908594/vaido-neigaus-kiidab-liis-lemsalu-naosaate-esitust-olen-alati-soovinud-et-keegi-mind-selles-saates-jargi-teeks]</ref> 2019. aastal avaldatud digitaalset ingliskeelset EP-d "V:EP"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/6496179/video-eesti-otsib-superstaari-saates-osalenud-vaido-neigaus-ei-soovinud-eesti-laulul-kaasa-luua|Pealkiri=Inglise keelse V:EP|Väljaanne=Elu24|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> saab kuulata Spotifys. EP-l on 5 lugu. Laul ”Give Me All Your Luvin‘“ valiti singliks ja sellele tehti muusikavideo. "V:EP" tehti koostöös MJ Productioniga ning peale seda lõpetati ka koostöö. Samal aastal sügisel avaldas ta loo "Mees metsast", mille kaasautor on Mikk Tivas. Loole tehti ka video. Enne jõule ilmus singel "Jõuluöö". Loo kaasautor on Ivo Degis. Aastal 2020 avaldas ta LGBT-toetava loo "Värvid", mille kaasautor on Ivo Degis ja Marco Margna. Aastal 2022 avaldas ta albumi "LOVE", mille sõnad ja viisid on Vaido mõeldud. Muusika selle albumi jaoks on teinud Mikk Tivas, Madis Ligi ja Marco Margna. Albumi on miksinud Marco Margna ja Gunnar Viibus. Ühtlasi mainis Vaido, et salvestas selle albumi ilma plaadifirma abita. Albumilt leiab lood "Kaugelt Kuult", Armastus Mind Leidnud Taas", "Vaata Mulle Silma" ja suvine hittlugu "Aeg Elada" koos soomlasest laulja Jon Lehmusega. Sama aasta sügisel avaldas ta teise kakskeelse loo "Sinuga Koos", kus samuti laulab Jon Lehmus. Aastal 2023 juunis kutsuti ta esinema Baltic Pridele, mis toimus Tallinnas. Kuu aega pärast seda avaldas ta loo "Vaba", mille video on filmitud Soomes. Muusika autor on Janek Lindberg ja sõnade autor Vaido ise. Loo on miksinud Edvin Petrov. ==Kirjutisi== Sügisel 2020 avaldas ta raamatu ”Mees metsast”, kuhu omapoolse kommentaari selle raamatu kohta on lisanud ka [[Anu Saagim]] ja [[Diana Klas]]. Aastal 2022 tuli raamatule järg, mida saab lugeda vaid Youtubes "LOVE" albumi lugude info alt. ==Isiklikku== Alates 2019. aastast elab ta Soomes, on abielus Joni Lindströmiga ning võttis endale abikaasa perekonnanime.<ref>Kristiina Krööström. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/86517335/vaido-neigaus-naudib-abielu-soomlasega-ma-ei-kahelnud-hetkegi-armastan-seda-meest-meeletult "Vaido Neigaus naudib abielu soomlasega: ma ei kahelnud hetkegi. Armastan seda meest meeletult!"] Kroonika, 13. juuni 2019</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20200202070835/https://m.kroonika.delfi.ee/article.php?id=86517335 Arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2020]</ref> 2024. aastal sai ta Soome kodakondsuse.<ref>[[Anu Saagim]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1118371/vaido-neigausi-suur-unistus-taitus-soome-pass-on-mul-nuud-kaes-ja-voin-rihma-lodvaks-lasta "Vaido Neigausi suur unistus täitus: Soome pass on mul nüüd käes ja võin rihma lõdvaks lasta"]. Õhtuleht, 12. november 2024</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Neigaus, Vaido}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] eqszxp7hmy4mzmcvso2f58uqszdq5no Aime 0 532389 6759444 6683809 2024-11-11T18:12:12Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759444 wikitext text/x-wiki '''Aime''' on eesti{{lisa viide}} [[naisenimi]]. 1. jaanuari 2018 seisuga oli [[Eesti]]s eesnimi Aime 1971 naisel. Aime oli Eestis populaarsuselt 87. naisenimi. Kõige populaarsem oli eesnimi Aime vanuserühmas 75–79, kus neid on 10 000 elaniku kohta 71,6 ning [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 29,44. Aime on keskmiselt 69 aasta vanune (mediaanvanus on 71). <ref name="stat">https://www.stat.ee/nimed/Aime</ref> 1. jaanuari 2022 seisuga oli Eestis eesnimi Aime 1761 naisel. Aime oli Eestis populaarsuselt 95. naisenimi.<ref name="stat" /> [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Aime 1 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=aime Personvārdu datu bāze]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aime Aarmaa]] *[[Aime Elbing]] *[[Aime Hansen]] *[[Aime Jürjo]] *[[Aime Kinnep]] *[[Aime Kuulbusch-Mölder]] *[[Aime Kärner]] *[[Aime Leis]] *[[Aime Lutsar]] *[[Aime Maripuu]] *[[Aime Mäemets]] *[[Aime Pesur]] *[[Aime Punga]] *[[Aime Pärn]] *[[Aime Pärnakivi]] *[[Aime Rinne]] *[[Aime Ruus]] *[[Aime Sügis]] *[[Aime Unt]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Naisenimed]] 45atehfpuvff1sqrj4fqsz9f5d0uhlv 6759449 6759444 2024-11-11T18:15:07Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 6759449 wikitext text/x-wiki '''Aime''' on eesti{{lisa viide}} [[naisenimi]]. 1. jaanuari 2018 seisuga oli [[Eesti]]s eesnimi Aime 1971 naisel. Aime oli Eestis populaarsuselt 87. naisenimi. Kõige populaarsem oli eesnimi Aime vanuserühmas 75–79, kus neid on 10 000 elaniku kohta 71,6 ning [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 29,44. Aime on keskmiselt 69 aasta vanune (mediaanvanus on 71). <ref name="stat">https://www.stat.ee/nimed/Aime</ref> 1. jaanuari 2022 seisuga oli Eestis eesnimi Aime 1761 naisel. Aime oli Eestis populaarsuselt 95. naisenimi.<ref name="stat" /> [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Aime 1 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=aime Personvārdu datu bāze]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aime Aarmaa]] *[[Aime Elbing]] *[[Aime Hansen]] *[[Aime Ivanson]] *[[Aime Jürjo]] *[[Aime Kinnep]] *[[Aime Kuulbusch-Mölder]] *[[Aime Kärner]] *[[Aime Leis]] *[[Aime Lutsar]] *[[Aime Maripuu]] *[[Aime Mäemets]] *[[Aime Pesur]] *[[Aime Punga]] *[[Aime Pärn]] *[[Aime Pärnakivi]] *[[Aime Rinne]] *[[Aime Ruus]] *[[Aime Sügis]] *[[Aime Unt]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Naisenimed]] fbgv495gg6d3qse9pmowdrzkek8ausy Tuhatjalgsed 0 536893 6759517 6371098 2024-11-11T20:37:27Z 2001:7D0:87D1:3780:D009:F147:C127:F722 Lisasin, millet tuhatjalad toituvad 6759517 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cylindroiulus caeruleocinctus 1a.jpg|pisi|350px|Harilik tuhatjalg]] '''Tuhatjalgsed''' (''Diplopoda'') on [[lülijalgsed|lülijalgsete]] loomade klass [[hulkjalgsed|hulkjalgsete]] alamhõimkonnast. Tuhatjalgseil on paarselt liitunud kehalülide tõttu igal lülil kaks paari jalgu. Tuhatjalgseid on umbes 10 000 liiki. Eestis elab ligi 30 liiki tuhatjalgseid. Teadaolevatest tuhatjalgsete liikidest on tegelikult vähemalt tuhat jalga ainult ühel liigil. Kuni 2020. aastani ei olnud teada ühtegi tuhatjalgsete liiki, millel oleks rohkem kui 750 jalga. 2020. aasta augustis avastati [[Lääne-Austraalia]] puuraugust liik (''[[Eumillipes persephone]]''), mille ühel isendil loendati kokku 1306 jalga.<ref name="Marek">Marek, P.E., Buzatto, B.A., Shear, W.A., Black D.G., Harvey, M.S., Rodriquez, J. (2021). The first true millipede—1306 legs long. Scientific Reports, 11, 23126. doi:10.7294/16850347</ref> Eestis elutsevatel tuhatjalgsete liikidel võib olla kuni 220 jalga.<ref name="Annuk">Annuk, T. (2011). Tuhandete jalgade sammud keldris. Maakodu, 28. detsember. Kasutatud 23.12.2021, https://maakodu.delfi.ee/artikkel/63699084/tuhandete-jalgade-sammud-keldris</ref> Tuhatjalad toituvad lehdedest ja mullas olevates mini organismidest ==Süstemaatika== Tuhatjalgsed jaotuvad järgmistesse ülemseltsidesse: *''Oniscomorpha'' – kakandtuhatjalgsed *''Nematophora'' – võrgendtuhatjalgsed *''Juliformia'' – tuhatjalalised ==Eesti liike== *''Blaniulus guttulatus'' – [[täpik-tuhatjalg]] *''[[Cylindroiulus britannicus]]'' *''Cylindroiulus caeruleocinctus'' – [[harilik tuhatjalg]] *''[[Schizophyllum sabulosum]]'' *''[[Unciger foetidus]]'' ==Vaata ka== *[[sadajalgsed]] ==Kirjandus== *[[Juhan Vilbaste|Vilbaste, Juhan]] 1953. Eesti NSV tuhatjalgsete (Diplopoda) määraja. [[Abiks loodusevaatlejale]] 12. Tartu: Eesti Loodusuurijate Selts. [[Kategooria:Lülijalgsed]] [[Kategooria:Tuhatjalgsed| ]] 6ik669yx5yzx8s41cxv83i9uh5aslij 6759557 6759517 2024-11-11T22:56:29Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:7D0:87D1:3780:D009:F147:C127:F722|2001:7D0:87D1:3780:D009:F147:C127:F722]] ([[User talk:2001:7D0:87D1:3780:D009:F147:C127:F722|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:EN-Jungwon|EN-Jungwon]]. 6371098 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cylindroiulus caeruleocinctus 1a.jpg|pisi|350px|Harilik tuhatjalg]] '''Tuhatjalgsed''' (''Diplopoda'') on [[lülijalgsed|lülijalgsete]] loomade klass [[hulkjalgsed|hulkjalgsete]] alamhõimkonnast. Tuhatjalgseil on paarselt liitunud kehalülide tõttu igal lülil kaks paari jalgu. Tuhatjalgseid on umbes 10 000 liiki. Eestis elab ligi 30 liiki tuhatjalgseid. Teadaolevatest tuhatjalgsete liikidest on tegelikult vähemalt tuhat jalga ainult ühel liigil. Kuni 2020. aastani ei olnud teada ühtegi tuhatjalgsete liiki, millel oleks rohkem kui 750 jalga. 2020. aasta augustis avastati [[Lääne-Austraalia]] puuraugust liik (''[[Eumillipes persephone]]''), mille ühel isendil loendati kokku 1306 jalga.<ref name="Marek">Marek, P.E., Buzatto, B.A., Shear, W.A., Black D.G., Harvey, M.S., Rodriquez, J. (2021). The first true millipede—1306 legs long. Scientific Reports, 11, 23126. doi:10.7294/16850347</ref> Eestis elutsevatel tuhatjalgsete liikidel võib olla kuni 220 jalga <ref name="Annuk">Annuk, T. (2011). Tuhandete jalgade sammud keldris. Maakodu, 28. detsember. Kasutatud 23.12.2021, https://maakodu.delfi.ee/artikkel/63699084/tuhandete-jalgade-sammud-keldris</ref> ==Süstemaatika== Tuhatjalgsed jaotuvad järgmistesse ülemseltsidesse: *''Oniscomorpha'' – kakandtuhatjalgsed *''Nematophora'' – võrgendtuhatjalgsed *''Juliformia'' – tuhatjalalised ==Eesti liike== *''Blaniulus guttulatus'' – [[täpik-tuhatjalg]] *''[[Cylindroiulus britannicus]]'' *''Cylindroiulus caeruleocinctus'' – [[harilik tuhatjalg]] *''[[Schizophyllum sabulosum]]'' *''[[Unciger foetidus]]'' ==Vaata ka== *[[sadajalgsed]] ==Kirjandus== *[[Juhan Vilbaste|Vilbaste, Juhan]] 1953. Eesti NSV tuhatjalgsete (Diplopoda) määraja. [[Abiks loodusevaatlejale]] 12. Tartu: Eesti Loodusuurijate Selts. [[Kategooria:Lülijalgsed]] [[Kategooria:Tuhatjalgsed| ]] 90ewrxmz9hpcs4y15eqcb0pe0ng8dwb FK Sūduva 0 539354 6759302 6707232 2024-11-11T12:57:19Z Makenzis 95198 6759302 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FK Sūduva | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Futbolo klubas "Sūduva" | hüüdnimi = ''sūduviai'' | lühend = | asutatud = 1968 | lõpp = | väljak = [[Marijampolės futbolo arena]] | mahutavus = 6500 | ametinimetus1 = President | esimees = {{flagicon|LTU}} [[Vidmantas Murauskas]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{flagicon|LTU}} [[Dovydas Lastsauskas]] | liiga = [[A lyga]] | hooaeg = [[A lyga 2024|2024]] | positsioon = A lyga, '''9.''' koht | muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 =_partizani1718a | muster_b2 = _sligo1617h| muster_b3 =_partizan1718a | muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 =_redsides | muster_sh2 =_whitesides | muster_sh3 =_whitesides | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =FFFFFF | vasakkäsi2 =FF0000 | vasakkäsi3 = ffffff | kere1 =FFFFFF | kere2 =FF0000 | kere3 = ffffff | paremkäsi1 =FFFFFF | paremkäsi2 =FF0000 | paremkäsi3 = ffffff | püksid1 =FFFFFF | püksid2 =FF0000 | püksid3 = ff0000 | sokid1 =FFFFFF | sokid2 =FF0000 | sokid3 = ffffff | veeb = http://www.fksuduva.lt/ }} '''Futbolo klubas Sūduva''' (ka ''FK Sūduva'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Marijampolė]]s.<ref name="suduva">https://alyga.lt/komanda/suduva</ref><ref>http://fksuduva.lt/istorija/titulai/</ref> Klubi loodi 1968. aastal. Sūduva on mänginud Leedu kõrgliigas alates 2002. aastast. Aastatel 2017–2019 on tulnud kolmel aastal järjest Leedu meistriks. Hooaegadel 2017–18, 2018–19 ja 2019–20 on [[UEFA Euroopa Liiga]]s jõutud ''play-off''-ringi. ==Saavutused== *'''[[A lyga]]''' : '''Võitja (3):''' 2017, 2018, 2019 *'''[[Leedu jalgpallikarikas|Leedu karikas]]''' : '''Võitja (3):''' 2006, 2009, 2019 *'''[[Leedu jalgpalli superkarikas|Leedu Superkarikas]]''' : '''Võitja (4):''' 2009, 2018, 2019, 2022<ref>[https://www.sportas.lt/naujiena/451019/11-m-baudiniu-serijos-metu-triumfaviusi-suduva-iskovojo-lff-supertaure 2022 m. Supertaurė]</ref> ==Statistika ja loendid== {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''2000''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''Antra lyga''' ''(Pietūs)'' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://almis.sritis.lt/ltu00lyga2s.html</ref> |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2001''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''Pirma lyga''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito01.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2002''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito02.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2003''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito03.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2004''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito04.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2005''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito05.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2006''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito06.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2007''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito07.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2008''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito08.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2009''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito09.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2010''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2010.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2011''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2011.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2012''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2012.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2013''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2013.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2014''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2014.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2015''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2015.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2016''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2016.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2017''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2017.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2018''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2018.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2019''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2019.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2020''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2020.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2021''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2021.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2022''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2023''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' |<ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2024''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga</ref> |- |} ==Mängijad== ===Praegune koosseis=== ''Seisuga [[8. august]] 2024''<ref>http://fksuduva.lt/komanda/</ref><ref name="suduva" /> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=LTU|pos=VV|nimi=Giedrius Zenkevičius}} {{JK koosseis mängija|no=99|rah=LTU|pos=VV|nimi=Vilius Stebrys}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=LTU|pos=KA|nimi=Tautvydas Burdzilauskas}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=LTU|pos=KA|nimi=Henry Uzochukwu}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=LTU|pos=KA|nimi=Žygimantas Baltrūnas}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=LTU|pos=KA|nimi=Aleksandar Živanovič}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=LAT|pos=KA|nimi=Klavs Kramens}} {{JK koosseis mängija|no=87|rah=LTU|pos=KA|nimi=Dominyka Pudžemys}} {{JK koosseis mängija|no=92|rah=LTU|pos=KA|nimi=Augustas Dubickas}} {{JK koosseis mängija|no=96|rah=UKR|pos=KA|nimi=Ivan Zotko}} {{JK koosseis mängija|no=97|rah=LTU|pos=KA|nimi=Tomas Gumbelevičius}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=Togo|pos=PK|nimi= Steve Lawson}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=UKR|pos=PK|nimi=Maksym Pyrogov}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=LTU|pos=PK|nimi=Artem Fedorov}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=LTU|pos=PK|nimi=Rokas Filipavičius}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=UKR|pos=PK|nimi=Igor Maksimovič}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=LTU|pos=PK|nimi=Motiejus Burba}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=LTU|pos=PK|nimi=Ernestas Burdzilauskas}} {{JK koosseis mängija|no=88|rah=LTU|pos=PK|nimi=Dariuš Stankevičius}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Justas Česnavičius}} {{JK koosseis mängija|no= 9|rah=MDA|pos=RÜ|nimi=Nikolaj Solodovnikov}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=LAT|pos=RÜ|nimi=Aivars Emsis}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Artem Kovbasa}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Linas Zingertas}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Deivydas Zubavičius}} {{JK koosseis mängija|no=98|rah=NGR|pos=RÜ|nimi=Ugochukwu Oduenyi}} {{JK koosseis lõpp}} ==Staadion== FK Sūduva kodustaadion – [[Marijampolės futbolo arena]] (Hikvision arena). [[Pilt:ARVI Arena 0000000072.jpg|pisi|center|700px|FK Sūduva kodustaadion [[Marijampolės futbolo arena]] (Hikvision arena)]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://fksuduva.lt/ fksuduva.lt lehel] *[https://alyga.lt/naujienos alyga.lt lehel] {{A lyga}} [[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Sūduva]] [[Kategooria:Marijampolė]] etsiin82y15u8iw05kmbjf4p4rcwhjr 6759303 6759302 2024-11-11T12:57:30Z Makenzis 95198 /* Statistika ja loendid */ 6759303 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FK Sūduva | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Futbolo klubas "Sūduva" | hüüdnimi = ''sūduviai'' | lühend = | asutatud = 1968 | lõpp = | väljak = [[Marijampolės futbolo arena]] | mahutavus = 6500 | ametinimetus1 = President | esimees = {{flagicon|LTU}} [[Vidmantas Murauskas]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{flagicon|LTU}} [[Dovydas Lastsauskas]] | liiga = [[A lyga]] | hooaeg = [[A lyga 2024|2024]] | positsioon = A lyga, '''9.''' koht | muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 =_partizani1718a | muster_b2 = _sligo1617h| muster_b3 =_partizan1718a | muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 =_redsides | muster_sh2 =_whitesides | muster_sh3 =_whitesides | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =FFFFFF | vasakkäsi2 =FF0000 | vasakkäsi3 = ffffff | kere1 =FFFFFF | kere2 =FF0000 | kere3 = ffffff | paremkäsi1 =FFFFFF | paremkäsi2 =FF0000 | paremkäsi3 = ffffff | püksid1 =FFFFFF | püksid2 =FF0000 | püksid3 = ff0000 | sokid1 =FFFFFF | sokid2 =FF0000 | sokid3 = ffffff | veeb = http://www.fksuduva.lt/ }} '''Futbolo klubas Sūduva''' (ka ''FK Sūduva'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Marijampolė]]s.<ref name="suduva">https://alyga.lt/komanda/suduva</ref><ref>http://fksuduva.lt/istorija/titulai/</ref> Klubi loodi 1968. aastal. Sūduva on mänginud Leedu kõrgliigas alates 2002. aastast. Aastatel 2017–2019 on tulnud kolmel aastal järjest Leedu meistriks. Hooaegadel 2017–18, 2018–19 ja 2019–20 on [[UEFA Euroopa Liiga]]s jõutud ''play-off''-ringi. ==Saavutused== *'''[[A lyga]]''' : '''Võitja (3):''' 2017, 2018, 2019 *'''[[Leedu jalgpallikarikas|Leedu karikas]]''' : '''Võitja (3):''' 2006, 2009, 2019 *'''[[Leedu jalgpalli superkarikas|Leedu Superkarikas]]''' : '''Võitja (4):''' 2009, 2018, 2019, 2022<ref>[https://www.sportas.lt/naujiena/451019/11-m-baudiniu-serijos-metu-triumfaviusi-suduva-iskovojo-lff-supertaure 2022 m. Supertaurė]</ref> ==Statistika ja loendid== {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''2000''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''Antra lyga''' ''(Pietūs)'' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://almis.sritis.lt/ltu00lyga2s.html</ref> |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2001''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''Pirma lyga''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito01.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2002''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito02.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2003''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito03.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2004''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito04.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2005''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito05.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2006''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito06.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2007''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito07.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2008''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito08.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2009''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito09.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2010''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2010.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2011''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2011.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2012''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2012.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2013''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2013.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2014''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2014.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2015''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2015.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2016''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5f5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2016.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2017''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2017.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2018''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2018.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2019''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2019.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2020''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2020.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2021''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2021.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2022''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2023''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' |<ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2024''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''9.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga</ref> |- |} ==Mängijad== ===Praegune koosseis=== ''Seisuga [[8. august]] 2024''<ref>http://fksuduva.lt/komanda/</ref><ref name="suduva" /> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=LTU|pos=VV|nimi=Giedrius Zenkevičius}} {{JK koosseis mängija|no=99|rah=LTU|pos=VV|nimi=Vilius Stebrys}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=LTU|pos=KA|nimi=Tautvydas Burdzilauskas}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=LTU|pos=KA|nimi=Henry Uzochukwu}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=LTU|pos=KA|nimi=Žygimantas Baltrūnas}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=LTU|pos=KA|nimi=Aleksandar Živanovič}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=LAT|pos=KA|nimi=Klavs Kramens}} {{JK koosseis mängija|no=87|rah=LTU|pos=KA|nimi=Dominyka Pudžemys}} {{JK koosseis mängija|no=92|rah=LTU|pos=KA|nimi=Augustas Dubickas}} {{JK koosseis mängija|no=96|rah=UKR|pos=KA|nimi=Ivan Zotko}} {{JK koosseis mängija|no=97|rah=LTU|pos=KA|nimi=Tomas Gumbelevičius}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=Togo|pos=PK|nimi= Steve Lawson}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=UKR|pos=PK|nimi=Maksym Pyrogov}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=LTU|pos=PK|nimi=Artem Fedorov}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=LTU|pos=PK|nimi=Rokas Filipavičius}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=UKR|pos=PK|nimi=Igor Maksimovič}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=LTU|pos=PK|nimi=Motiejus Burba}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=LTU|pos=PK|nimi=Ernestas Burdzilauskas}} {{JK koosseis mängija|no=88|rah=LTU|pos=PK|nimi=Dariuš Stankevičius}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Justas Česnavičius}} {{JK koosseis mängija|no= 9|rah=MDA|pos=RÜ|nimi=Nikolaj Solodovnikov}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=LAT|pos=RÜ|nimi=Aivars Emsis}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Artem Kovbasa}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Linas Zingertas}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Deivydas Zubavičius}} {{JK koosseis mängija|no=98|rah=NGR|pos=RÜ|nimi=Ugochukwu Oduenyi}} {{JK koosseis lõpp}} ==Staadion== FK Sūduva kodustaadion – [[Marijampolės futbolo arena]] (Hikvision arena). [[Pilt:ARVI Arena 0000000072.jpg|pisi|center|700px|FK Sūduva kodustaadion [[Marijampolės futbolo arena]] (Hikvision arena)]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://fksuduva.lt/ fksuduva.lt lehel] *[https://alyga.lt/naujienos alyga.lt lehel] {{A lyga}} [[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Sūduva]] [[Kategooria:Marijampolė]] 3o9m5a9ti21szv01f0pzve40y3rd8fp Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind 0 543546 6759358 5268897 2024-11-11T15:25:27Z Hirvelaid 32011 6759358 wikitext text/x-wiki '''Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind''' ([[inglise keel]]es ''Dannie Heineman Prize for Mathematical Physics'') on auhind, mida [[Ameerika Füüsikaselts]] annab igal aastal välja panuse eest [[matemaatiline füüsika|matemaatilises füüsika]] valdkonnas. Auhinna asutas 1959. aastal [[Heinemani fond]]. [[Dannie Heineman]] (1872–1962) oli ettevõtja ja [[insener]]. ==Laureaate== *1959 – [[Murray Gell-Mann]] *1960 – [[Aage Bohr]] *1965 – [[Freeman Dyson]] *1970 – [[Yoichiro Nambu]] *1971 – [[Roger Penrose]] *1973 – [[Kenneth G. Wilson]] *1974 – [[Subrahmanyan Chandrasekhar]] *1975 – [[Ljudvig Faddejev]] *1976 – [[Stephen Hawking]] *1977 – [[Steven Weinberg]] *1986 – [[Aleksandr Poljakov]] *1988 – [[Julius Wess]] and [[Bruno Zumino]] *1996 – [[Roy J. Glauber]] *1998 – [[Edward Witten]] *2001 – [[Vladimir Arnold]] *2002 – [[Michael B. Green]] and [[John Henry Schwarz]] *2004 – [[Gabriele Veneziano]] *2007 – [[Juan Maldacena]] *2022 – [[Antti Kupiainen]] *2023 – [[Nikita Nekrassov]] ==Välislingid== *{{Commonskat-tekstina|Dannie Heineman Prize for Mathematical Physics|Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind}} *[https://www.aps.org/programs/honors/prizes/heineman.cfm Auhinda tutvustav info Ameerika Füüsikaseltsi kodulehel]. aps.org [[Kategooria:Füüsika]] [[Kategooria:Matemaatika]] r0icf01l8cd88z6cky2or6c2amn6vr1 6759372 6759358 2024-11-11T15:41:26Z Hirvelaid 32011 /* Välislingid */ 6759372 wikitext text/x-wiki '''Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind''' ([[inglise keel]]es ''Dannie Heineman Prize for Mathematical Physics'') on auhind, mida [[Ameerika Füüsikaselts]] annab igal aastal välja panuse eest [[matemaatiline füüsika|matemaatilises füüsika]] valdkonnas. Auhinna asutas 1959. aastal [[Heinemani fond]]. [[Dannie Heineman]] (1872–1962) oli ettevõtja ja [[insener]]. ==Laureaate== *1959 – [[Murray Gell-Mann]] *1960 – [[Aage Bohr]] *1965 – [[Freeman Dyson]] *1970 – [[Yoichiro Nambu]] *1971 – [[Roger Penrose]] *1973 – [[Kenneth G. Wilson]] *1974 – [[Subrahmanyan Chandrasekhar]] *1975 – [[Ljudvig Faddejev]] *1976 – [[Stephen Hawking]] *1977 – [[Steven Weinberg]] *1986 – [[Aleksandr Poljakov]] *1988 – [[Julius Wess]] and [[Bruno Zumino]] *1996 – [[Roy J. Glauber]] *1998 – [[Edward Witten]] *2001 – [[Vladimir Arnold]] *2002 – [[Michael B. Green]] and [[John Henry Schwarz]] *2004 – [[Gabriele Veneziano]] *2007 – [[Juan Maldacena]] *2022 – [[Antti Kupiainen]] *2023 – [[Nikita Nekrassov]] ==Välislingid== *{{Commonskat-tekstina|Dannie Heineman Prize for Mathematical Physics|Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind}} *[https://www.aps.org/programs/honors/prizes/heineman.cfm Auhinda tutvustav info Ameerika Füüsikaseltsi kodulehel]. aps.org [[Kategooria:Füüsika]] [[Kategooria:Matemaatika]] [[Kategooria:Auhinnad]] owkie1ofgae310yb803qfagrk1q9hx4 6759373 6759372 2024-11-11T15:42:19Z Hirvelaid 32011 /* Välislingid */ 6759373 wikitext text/x-wiki '''Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind''' ([[inglise keel]]es ''Dannie Heineman Prize for Mathematical Physics'') on auhind, mida [[Ameerika Füüsikaselts]] annab igal aastal välja panuse eest [[matemaatiline füüsika|matemaatilises füüsika]] valdkonnas. Auhinna asutas 1959. aastal [[Heinemani fond]]. [[Dannie Heineman]] (1872–1962) oli ettevõtja ja [[insener]]. ==Laureaate== *1959 – [[Murray Gell-Mann]] *1960 – [[Aage Bohr]] *1965 – [[Freeman Dyson]] *1970 – [[Yoichiro Nambu]] *1971 – [[Roger Penrose]] *1973 – [[Kenneth G. Wilson]] *1974 – [[Subrahmanyan Chandrasekhar]] *1975 – [[Ljudvig Faddejev]] *1976 – [[Stephen Hawking]] *1977 – [[Steven Weinberg]] *1986 – [[Aleksandr Poljakov]] *1988 – [[Julius Wess]] and [[Bruno Zumino]] *1996 – [[Roy J. Glauber]] *1998 – [[Edward Witten]] *2001 – [[Vladimir Arnold]] *2002 – [[Michael B. Green]] and [[John Henry Schwarz]] *2004 – [[Gabriele Veneziano]] *2007 – [[Juan Maldacena]] *2022 – [[Antti Kupiainen]] *2023 – [[Nikita Nekrassov]] ==Välislingid== *{{Commonskat-tekstina|Dannie Heineman Prize for Mathematical Physics|Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind}} *[https://www.aps.org/programs/honors/prizes/heineman.cfm Auhinda tutvustav info Ameerika Füüsikaseltsi kodulehel]. aps.org [[Kategooria:Füüsika]] [[Kategooria:Matemaatika]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide teadusauhinnad]] 9d0cvy3ffqnegfz7eyho0dlt0zm3jsy Matemaatiline füüsika 0 543549 6759310 5292799 2024-11-11T13:20:50Z Hirvelaid 32011 6759310 wikitext text/x-wiki '''Matemaatiline füüsika''' ([[inglise keel]]es ''mathematical physics'') on füüsikaliste nähtuste [[matemaatiline mudel|matemaatiliste mudelite teooria]]. Tegemist on [[rakendusmatemaatika]] [[teadusharu]]ga; tõe kriteerium selles on [[Tõestus (matemaatika)|tõestus]]. Erinevalt [[puhas matemaatika|puhta matemaatika]] teadusharudest uuritakse matemaatilises füüsikas füüsikaprobleeme matemaatilisel tasandil ning tulemused esitatakse [[teoreem]]ide, [[Graafik (arvjoonis)|graafikute]], [[tabel]]ite jms kujul, millele lisatakse nende tulemuste füüsikaline interpretatsioon. [[Teadusajakiri|Ajakirja]] [[Journal of Mathematical Physics]] toimetuskolleegium annab matemaatilise füüsikale järgmise määratluse: "[[matemaatika]] rakendamine füüsikaprobleemide lahendamiseks ning selliste rakenduste jaoks sobivate matemaatiliste meetodite ja [[füüsikateooria]]te väljatöötamine". ==Matemaatiline füüsika ja teoreetiline füüsika== Lähedane teadusharu on [[teoreetiline füüsika]], mis arendab uusi [[Matemaatiline mudel|matemaatilisi mudeleid]] nähtustele, mille kohta rahuldavaid mudeleid pole veel välja töötatud ja vahel on nii, et meetodite ja mudelite matemaatilise ranguse nõudeid pole tagatud, samas kui matemaatiline füüsika töötab tavaliselt juba arendatud mudelitega, mis vastavad matemaatilise ranguse nõuetele. ==Auhindu== *[[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]] ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina }} [[Kategooria:Matemaatiline füüsika| ]] 91r57lwx651xb702h1ymfkf7dd4g863 Marta (eesnimi) 0 544127 6759430 6563630 2024-11-11T17:55:36Z Velirand 67997 /* Tuntud nime kandjaid */ 6759430 wikitext text/x-wiki '''Marta''' on [[naisenimi]]. 1. jaanuari 2024 seisuga oli [[Eesti]]s eesnimi Marta 1426 naisel. Marta oli populaarsuselt 128. naisenimi. Marta oli keskmiselt 21 aasta vanune (mediaanvanus oli 14).<ref>https://www.stat.ee/nimed/Marta</ref> 1. jaanuari 2020 seisuga oli eesnimi Marta 1287 naisel. Marta oli populaarsuselt 140. naisenimi. Marta oli keskmiselt 25 aasta vanune (mediaanvanus oli 13). Kõige populaarsem oli eesnimi Marta vanuserühmas 0–4, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 32,98. 2018. aasta seisuga oli Marta Eestis populaarsuselt 156. naisenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Marta 1206 naisel.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190411212728/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Marta (vaadatud 11.04.2019)</ref> [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Marta 5714 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=marta Personvārdu datu bāze]</ref> ==Tuntud nime kandjaid== *[[Marta Laan]] *[[Marta Pulk]] *[[Marta Rungi]] *[[Marta Sillaots]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Marta}} [[Kategooria:Naisenimed]] j5kocmmyty7au8pmcuc1u866gs59y78 6759432 6759430 2024-11-11T17:56:01Z Velirand 67997 /* Tuntud nime kandjaid */ 6759432 wikitext text/x-wiki '''Marta''' on [[naisenimi]]. 1. jaanuari 2024 seisuga oli [[Eesti]]s eesnimi Marta 1426 naisel. Marta oli populaarsuselt 128. naisenimi. Marta oli keskmiselt 21 aasta vanune (mediaanvanus oli 14).<ref>https://www.stat.ee/nimed/Marta</ref> 1. jaanuari 2020 seisuga oli eesnimi Marta 1287 naisel. Marta oli populaarsuselt 140. naisenimi. Marta oli keskmiselt 25 aasta vanune (mediaanvanus oli 13). Kõige populaarsem oli eesnimi Marta vanuserühmas 0–4, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 32,98. 2018. aasta seisuga oli Marta Eestis populaarsuselt 156. naisenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Marta 1206 naisel.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190411212728/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Marta (vaadatud 11.04.2019)</ref> [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Marta 5714 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=marta Personvārdu datu bāze]</ref> ==Tuntud nime kandjaid== *[[Marta Laan]] *[[Marta Pulk]] *[[Marta Rungi]] *[[Marta Sillaots]] *[[Marta Vaarik]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Marta}} [[Kategooria:Naisenimed]] adlqcp84xngiebzj4phf4fp41mi3o3k Georgi (eesnimi) 0 548803 6759279 6484674 2024-11-11T12:15:05Z Velirand 67997 /* Nime tuntud kandjaid */ 6759279 wikitext text/x-wiki '''Georgi''' (vene keeles Георгий) on venepärane [[mehenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 179. mehenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Georgi 914 mehel.<ref name="stat.ee">https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Georgi{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} (vaadatud 19.05.2019)</ref> ==Nime tuntud kandjaid == *[[Georgi Aljošin]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Georgi Gretško]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Georgi Žukov]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Georgi}} [[Kategooria:Mehenimed]] 87sr97ok1xyzpvl0iop02qfnq2cas2f 6759280 6759279 2024-11-11T12:15:39Z Velirand 67997 /* Nime tuntud kandjaid */ 6759280 wikitext text/x-wiki '''Georgi''' (vene keeles Георгий) on venepärane [[mehenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 179. mehenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Georgi 914 mehel.<ref name="stat.ee">https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Georgi{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} (vaadatud 19.05.2019)</ref> ==Nime tuntud kandjaid == *[[Georgi Aljošin]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Georgi Gretško]] *[[Georgi Gurdžijev]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Georgi Žukov]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Georgi}} [[Kategooria:Mehenimed]] i625fhuyrccvlfr6fvy0kh07luxacwn 6759281 6759280 2024-11-11T12:16:12Z Velirand 67997 /* Nime tuntud kandjaid */ 6759281 wikitext text/x-wiki '''Georgi''' (vene keeles Георгий) on venepärane [[mehenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 179. mehenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Georgi 914 mehel.<ref name="stat.ee">https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Georgi{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} (vaadatud 19.05.2019)</ref> ==Nime tuntud kandjaid == *[[Georgi Adamovitš]] *[[Georgi Aljošin]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Georgi Gretško]] *[[Georgi Gurdžijev]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Georgi Žukov]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Georgi}} [[Kategooria:Mehenimed]] 68m1g2ej577vp0ucqen769sm3aycwd6 6759282 6759281 2024-11-11T12:16:51Z Velirand 67997 /* Nime tuntud kandjaid */ 6759282 wikitext text/x-wiki '''Georgi''' (vene keeles Георгий) on venepärane [[mehenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 179. mehenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Georgi 914 mehel.<ref name="stat.ee">https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Georgi{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} (vaadatud 19.05.2019)</ref> ==Nime tuntud kandjaid == *[[Georgi Adamovitš]] *[[Georgi Aljošin]] *[[Georgi Bõstrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Georgi Gretško]] *[[Georgi Gurdžijev]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Georgi Žukov]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Georgi}} [[Kategooria:Mehenimed]] qh3kvwwwautqztaaz4fpbz0kk24r3nq 6759283 6759282 2024-11-11T12:18:24Z Velirand 67997 /* Nime tuntud kandjaid */ 6759283 wikitext text/x-wiki '''Georgi''' (vene keeles Георгий) on venepärane [[mehenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 179. mehenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Georgi 914 mehel.<ref name="stat.ee">https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Georgi{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} (vaadatud 19.05.2019)</ref> ==Nime tuntud kandjaid == *[[Georgi Adamovitš]] *[[Georgi Aljošin]] *[[Georgi Bõstrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Georgi Gretško]] *[[Georgi Gurdžijev]] *[[Georgi Lvov]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Georgi Žukov]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Georgi}} [[Kategooria:Mehenimed]] mz8fhucq60jk77vy7z6sk6a1pfebxpd Kategooria:Laborid 14 555394 6759332 5365560 2024-11-11T14:29:35Z Pietadè 41543 Pietadè teisaldas lehekülje [[Kategooria:Laboratooriumid]] pealkirja [[Kategooria:Laborid]] alla: [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/laboratoorium/1/est labor = täissünonüüm 5365560 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Labor]] [[Kategooria:Teadusasutused]] lgma54qeq6cvbmsbowm5fn2hwg6rfti Kollane kõhrik 0 561414 6759324 6755419 2024-11-11T14:16:07Z Svencapoeira 67038 6759324 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kollane kõhrik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Kollane kõhrik2.jpg | pildi_seletus = [[Kollane kõhrik]] ''Tremella mesenterica'' | pildi_laius = 250px | pilt2 = Gele_trilzwam_(Tremella_mesenterica)_op_dode_tak_van_een_eik_15-01-2021._(actm.)_02.jpg | pildi2_seletus = Kollane kõhrik (''Tremella mesenterica'') surnud oksal | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = [[Kõhrikseened]] ''Tremellomycetes'' | selts = [[Kõhrikulaadsed]] ''Tremellales'' | sugukond = ''[[Tremellaceae]]'' | perekond = [[Kõhrik]] ''Tremella'' | liik = '''Kollane kõhrik''' | binaarne = ''Tremella mesenterica'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Kollane kõhrik''' (''Tremella mesenterica'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist. Seen on mittesöödav.<ref name="Seenelise teejuht, 2011">Hans E. Laux. Seenelise teejuht. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2011. Lk 590</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Kandseened]] 0vsdvw98tmoanxd7ueagcxaeoeyphvx Vikipeedia:Vikiandmed/Välisministrid 4 562586 6759680 6748352 2024-11-12T09:59:15Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 6759680 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?assumedOffice WHERE { ?item p:P39 ?posheld . ?posheld ps:P39/wdt:P279* wd:Q7330070; pq:P580 ?assumedOffice . minus { ?posheld pq:P582 ?endTime. } FILTER NOT EXISTS { ?item pq:P570 ?x } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,en". } } |section= |sort=label |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P27:kodakondsus,?assumedOffice:ametiaja algus }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! kodakondsus ! ametiaja algus |- | [[:d:Q7459020|Q7459020]] | ''[[:d:Q7459020|Abbas Araghchi]]'' | [[Iraan]] | 2024-08-21 |- | [[:d:Q108504531|Q108504531]] | ''[[:d:Q108504531|Abdallah Bou Habib]]'' | [[Liibanon]] | 2021-09-10 |- | [[:d:Q2821367|Q2821367]] | [[Abdoulaye Diop]] | [[Mali]] | 2021-06-11 |- | [[:d:Q58301|Q58301]] | ''[[:d:Q58301|Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]'' | [[Araabia Ühendemiraadid]] | 2006-02-09 |- | [[:d:Q4666152|Q4666152]] | ''[[:d:Q4666152|Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]'' | [[Bahrein]] | 2020-02-11 |- | [[:d:Q26923392|Q26923392]] | ''[[:d:Q26923392|Abul Kalam Abdul Momen]]'' | [[Bangladesh]]<br/>[[Pakistan]] | 2019-01-07 |- | [[:d:Q16119688|Q16119688]] | ''[[:d:Q16119688|Ahmad Awad Bin Mubarak]]'' | [[Jeemen]] | 2020-12-18 |- | [[:d:Q114351204|Q114351204]] | ''[[:d:Q114351204|Akhsar Dzhioev]]'' | | 2022-08-15 |- | [[:d:Q1871549|Q1871549]] | ''[[:d:Q1871549|Albert Ramdin]]'' | [[Suriname]] | 2020-07-16 |- | [[:d:Q64168538|Q64168538]] | [[Alexander Schallenberg]] | [[Austria]] | 2021-12-06 |- | [[:d:Q110629595|Q110629595]] | ''[[:d:Q110629595|Ali Al-Sadiq Ali]]'' | [[Sudaan]] | 2022-01-20 |- | [[:d:Q98293656|Q98293656]] | ''[[:d:Q98293656|Ali Sabry]]'' | [[Sri Lanka]] | 2022-07-22 |- | [[:d:Q4737616|Q4737616]] | ''[[:d:Q4737616|Alva Romanus Baptiste]]'' | [[Saint Lucia]] | 2021-08-05 |- | [[:d:Q60499905|Q60499905]] | ''[[:d:Q60499905|Amir Khan Muttaqi]]'' | [[Afganistan]] | 2021-09-07 |- | [[:d:Q28701441|Q28701441]] | [[Andri Sõbiha]] | [[Ukraina]] | 2024-09-05 |- | [[:d:Q480184|Q480184]] | ''[[:d:Q480184|Angus Robertson]]'' | [[Suurbritannia]] | 2021-05-18 |- | [[:d:Q564328|Q564328]] | [[Annalena Baerbock]] | [[Saksamaa]] | 2021-12-08 |- | [[:d:Q440710|Q440710]] | [[Antonio Tajani]] | [[Itaalia]] | 2022-10-22 |- | [[:d:Q7821917|Q7821917]] | [[Antony Blinken]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2021-01-26 |- | [[:d:Q31196321|Q31196321]] | [[Ararat Mirzojan]] | [[Armeenia]] | 2021-08-19 |- | [[:d:Q4795290|Q4795290]] | ''[[:d:Q4795290|Arnold Vinick]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2007-01-01 |- | [[:d:Q114704690|Q114704690]] | ''[[:d:Q114704690|Arnoldo André Tinoco]]'' | [[Costa Rica]] | 2022-05-08 |- | [[:d:Q28336737|Q28336737]] | ''[[:d:Q28336737|Ayman al-Ṣafadī]]'' | [[Jordaania]] | 2017-01-15 |- | [[:d:Q98456849|Q98456849]] | ''[[:d:Q98456849|Badr bin Hamad Al Busaidi]]'' | [[Omaan]] | 2020-08-18 |- | [[:d:Q55104096|Q55104096]] | ''[[:d:Q55104096|Bassam Sabbagh]]'' | [[Süüria]] | 2024-09-23 |- | [[:d:Q107670236|Q107670236]] | ''[[:d:Q107670236|Batmunkh Battsetseg]]'' | [[Mongoolia]] | 2021-01-29 |- | [[:d:Q58183|Q58183]] | [[Bruno Rodríguez Parrilla]] | [[Kuuba]] | 2009-03-02 |- | [[:d:Q2064061|Q2064061]] | [[Bujar Osmani]] | [[Põhja-Makedoonia]] | 2020-08-30 |- | [[:d:Q30921853|Q30921853]] | ''[[:d:Q30921853|Bùi Thanh Sơn]]'' | | 2021-04-08 |- | [[:d:Q123174040|Q123174040]] | [[Caspar Veldkamp]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | 2024-07-02 |- | [[:d:Q124172768|Q124172768]] | ''[[:d:Q124172768|Celinda Sosa]]'' | [[Boliivia]] | 2023-11-27 |- | [[:d:Q16366137|Q16366137]] | [[Ceyhun Bayramov]] | [[Aserbaidžaan]] | 2020-07-16 |- | [[:d:Q30436217|Q30436217]] | [[Choe Son-hui]] | [[Põhja-Korea]] | 2022-06-11 |- | [[:d:Q124486404|Q124486404]] | ''[[:d:Q124486404|D. N. Dhungyel]]'' | [[Bhutan]] | 2024-01-28 |- | [[:d:Q534727|Q534727]] | [[David Lammy]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Guyana]] | 2024-07-05 |- | [[:d:Q3020613|Q3020613]] | ''[[:d:Q3020613|Dean Allison]]'' | [[Kanada]] | 2010-03-09 |- | [[:d:Q110515353|Q110515353]] | ''[[:d:Q110515353|Dee-Maxwell Saah Kemaya Sr.]]'' | | 2020-10-12 |- | [[:d:Q16728486|Q16728486]] | ''[[:d:Q16728486|Demeke Mekonnen]]'' | [[Etioopia]] | 2020-11-04 |- | [[:d:Q57738|Q57738]] | [[Denzil Douglas]] | [[Saint Kitts ja Nevis]] | 2022-08-13 |- | [[:d:Q113555299|Q113555299]] | ''[[:d:Q113555299|Dhoihir Dhoulkamal]]'' | | 2020-01-01 |- | [[:d:Q30883975|Q30883975]] | ''[[:d:Q30883975|Dominique Hasler]]'' | [[Liechtenstein]] | 2021-03-25 |- | [[:d:Q106119866|Q106119866]] | [[Donika Gërvalla-Schwarz]] | [[Kosovo]] | 2021-03-22 |- | [[:d:Q3046363|Q3046363]] | ''[[:d:Q3046363|Eamon Courtenay]]'' | [[Belize]] | 2020-11-13 |- | [[:d:Q111077006|Q111077006]] | ''[[:d:Q111077006|Eduardo Enrique Reina]]'' | [[Honduras]] | 2022-01-27 |- | [[:d:Q19634024|Q19634024]] | ''[[:d:Q19634024|Eli Cohen]]'' | [[Iisrael]] | 2022-12-29 |- | [[:d:Q17382244|Q17382244]] | [[Elina Valtonen]] | [[Soome]] | 2023-06-20 |- | [[:d:Q102101678|Q102101678]] | [[Elmedin Konaković]] | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | 2023-01-25 |- | [[:d:Q130226474|Q130226474]] | ''[[:d:Q130226474|Elmer Schialer]]'' | [[Peruu]] | 2024-09-03 |- | [[:d:Q28925129|Q28925129]] | ''[[:d:Q28925129|Enrique Manalo]]'' | [[Filipiinid]] | 2022-07-01 |- | [[:d:Q267320|Q267320]] | ''[[:d:Q267320|Espen Barth Eide]]'' | [[Norra]] | 2023-10-16 |- | [[:d:Q108477781|Q108477781]] | ''[[:d:Q108477781|Essa Kayd]]'' | [[Somaalimaa]] | 2020-03-03 |- | [[:d:Q72099398|Q72099398]] | ''[[:d:Q72099398|Faisal bin Farhan]]'' | [[Saudi Araabia]] | 2019-10-23 |- | [[:d:Q128310474|Q128310474]] | ''[[:d:Q128310474|Fatime Aldjine Garfa]]'' | [[Tšaad]] | 2024-05-27 |- | [[:d:Q5441615|Q5441615]] | ''[[:d:Q5441615|Fekitamoeloa 'Utoikamanu]]'' | [[Tonga]] | 2021-12-28 |- | [[:d:Q3086904|Q3086904]] | ''[[:d:Q3086904|Fred Mitchell]]'' | | 2021-09-20 |- | [[:d:Q94686789|Q94686789]] | ''[[:d:Q94686789|Frederick Shava]]'' | [[Zimbabwe]] | 2021-02-08 |- | [[:d:Q56704276|Q56704276]] | ''[[:d:Q56704276|Fuad Hussein]]'' | [[Iraak]] | 2020-06-06 |- | [[:d:Q17118365|Q17118365]] | [[Gabrielius Landsbergis]] | [[Leedu]] | 2020-12-11 |- | [[:d:Q65273038|Q65273038]] | [[Giórgos Gerapetrítis|Georgios Gerapetritis]] | [[Kreeka]] | 2023-06-27 |- | [[:d:Q5550326|Q5550326]] | ''[[:d:Q5550326|Gerardo Werthein]]'' | [[Argentina]] | 2024-10-31 |- | [[:d:Q966349|Q966349]] | ''[[:d:Q966349|Gideon Sa'ar]]'' | [[Iisrael]] | 2024-11-07 |- | [[:d:Q46511044|Q46511044]] | [[Gordan Grlić Radman]] | [[Horvaatia]] | 2019-07-22 |- | [[:d:Q113581829|Q113581829]] | ''[[:d:Q113581829|Gustav Aitaro]]'' | | 2021-09-03 |- | [[:d:Q3125551|Q3125551]] | [[Hadja Lahbib]] | [[Belgia]] | 2022-07-15 |- | [[:d:Q6087480|Q6087480]] | [[Hakan Fidan]] | [[Türgi]] | 2023-06-03 |- | [[:d:Q57327|Q57327]] | [[Hassanal Bolkiah]] | [[Brunei]] | 2022-06-07 |- | [[:d:Q16187308|Q16187308]] | ''[[:d:Q16187308|Hisham Sharaf]]'' | [[Jeemen]] | 2016-11-28 |- | [[:d:Q99522589|Q99522589]] | ''[[:d:Q99522589|Hugh Todd]]'' | [[Guyana]] | 2020-08-05 |- | [[:d:Q567780|Q567780]] | ''[[:d:Q567780|Høgni Hoydal]]'' | [[Taani Kuningriik]] | 2022-12-22 |- | [[:d:Q38220741|Q38220741]] | [[Ian Borg]] | [[Malta]] | 2022-03-30 |- | [[:d:Q111487495|Q111487495]] | [[Ilia Dartšiašvili]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | 2022-04-04 |- | [[:d:Q1346843|Q1346843]] | ''[[:d:Q1346843|Imma Tor Faus]]'' | [[Andorra]] | 2023-05-17 |- | [[:d:Q18043980|Q18043980]] | ''[[:d:Q18043980|Inal Ardzinba]]'' | [[Venemaa]] | 2021-11-18 |- | [[:d:Q1673628|Q1673628]] | ''[[:d:Q1673628|Isabelle Berro-Amadeï]]'' | [[Monaco]] | 2022-01-17 |- | [[:d:Q487304|Q487304]] | [[Yisra'el Kats|Israel Katz]] | [[Iisrael]] | 2023-01-01 |- | [[:d:Q118133271|Q118133271]] | ''[[:d:Q118133271|Ivan Kondov]]'' | [[Bulgaaria]] | 2024-08-27 |- | [[:d:Q42402111|Q42402111]] | [[Jan Lipavský]] | [[Tšehhi]] | 2021-12-17 |- | [[:d:Q96182040|Q96182040]] | ''[[:d:Q96182040|Janaina Tewaney]]'' | [[Panama]] | 2022-10-10 |- | [[:d:Q1083734|Q1083734]] | [[Jaume Duch]] | [[Hispaania]] | 2024-08-12 |- | [[:d:Q113531338|Q113531338]] | ''[[:d:Q113531338|Jean Victor Généus]]'' | [[Haiti]] | 2021-11-24 |- | [[:d:Q15046890|Q15046890]] | ''[[:d:Q15046890|Jean-Claude Gakosso]]'' | [[Kongo Vabariik]] | 2015-08-10 |- | [[:d:Q111744930|Q111744930]] | ''[[:d:Q111744930|Jeenbek Kulubaev]]'' | [[Kõrgõzstan]] | 2022-04-22 |- | [[:d:Q6176542|Q6176542]] | ''[[:d:Q6176542|Jeje Odongo]]'' | [[Uganda]] | 2021-06-21 |- | [[:d:Q923245|Q923245]] | ''[[:d:Q923245|Jonathan Le Tocq]]'' | [[Guernsey]] | 2016-05-05 |- | [[:d:Q113555132|Q113555132]] | ''[[:d:Q113555132|Joseph Andall]]'' | | 2022-07-01 |- | [[:d:Q64595113|Q64595113]] | [[José Manuel Albares]] | [[Hispaania]] | 2021-07-12 |- | [[:d:Q357538|Q357538]] | ''[[:d:Q357538|Juan Ramón de la Fuente]]'' | [[Mehhiko]] | 2024-10-01 |- | [[:d:Q637471|Q637471]] | [[Juraj Blanár]] | [[Slovakkia]] | 2023-10-25 |- | [[:d:Q11869065|Q11869065]] | [[Kaja Kallas]] | [[Eesti]] | 2024-12-01 |- | [[:d:Q28225536|Q28225536]] | ''[[:d:Q28225536|Kamina Johnson-Smith]]'' | [[Jamaica]] | 2016-03-07 |- | [[:d:Q114703377|Q114703377]] | ''[[:d:Q114703377|Karamoko Jean-Marie Traoré]]'' | [[Burkina Faso]] | 2023-12-17 |- | [[:d:Q115263405|Q115263405]] | ''[[:d:Q115263405|Keisal Peters]]'' | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | 2022-08-16 |- | [[:d:Q107718267|Q107718267]] | ''[[:d:Q107718267|Kerrie D. Symmonds]]'' | | 2022-10-26 |- | [[:d:Q101054208|Q101054208]] | ''[[:d:Q101054208|Kitlang Kabua]]'' | [[Marshalli Saared]] | 2022-06-07 |- | [[:d:Q117084293|Q117084293]] | [[Konstantínos Kómpos]] | [[Küpros]] | 2023-03-01 |- | [[:d:Q182397|Q182397]] | [[Lars Løkke Rasmussen]] | [[Taani Kuningriik]] | 2022-12-15 |- | [[:d:Q16654676|Q16654676]] | ''[[:d:Q16654676|Lejeune Mbella Mbella]]'' | [[Kamerun]] | 2015-10-02 |- | [[:d:Q110210167|Q110210167]] | ''[[:d:Q110210167|Lemogang Kwape]]'' | [[Botswana]] | 2020-08-26 |- | [[:d:Q6550004|Q6550004]] | ''[[:d:Q6550004|Lin Chia-lung]]'' | [[Taiwan]] | 2024-05-20 |- | [[:d:Q15998324|Q15998324]] | [[Luca Beccari]] | [[San Marino]] | 2020-01-07 |- | [[:d:Q64712013|Q64712013]] | [[Luminița Odobescu]] | [[Rumeenia]] | 2023-06-15 |- | [[:d:Q9034140|Q9034140]] | ''[[:d:Q9034140|Mahamat Saleh Annadif]]'' | [[Tšaad]] | 2022-10-14 |- | [[:d:Q58256|Q58256]] | ''[[:d:Q58256|Mahamoud Ali Youssouf]]'' | [[Djibouti]] | 2005-05-22 |- | [[:d:Q1888110|Q1888110]] | ''[[:d:Q1888110|Mamadou Tangara]]'' | [[Gambia]] | 2018-06-29 |- | [[:d:Q114320451|Q114320451]] | ''[[:d:Q114320451|Manuel José Gonçalves]]'' | [[Mosambiik]] | 2020-10-19 |- | [[:d:Q11716283|Q11716283]] | [[Margus Tsahkna]] | [[Eesti]] | 2023-04-17 |- | [[:d:Q18202362|Q18202362]] | ''[[:d:Q18202362|Maria Malmer Stenergard]]'' | [[Rootsi]] | 2024-09-10 |- | [[:d:Q111904379|Q111904379]] | ''[[:d:Q111904379|Maria Manuela Lucas]]'' | [[Mosambiik]] | 2017-12-21 |- | [[:d:Q110684398|Q110684398]] | ''[[:d:Q110684398|Mario Búcaro]]'' | [[Guatemala]] | 2022-02-01 |- | [[:d:Q125726173|Q125726173]] | ''[[:d:Q125726173|Maris Sangiampongsa]]'' | [[Tai]] | 2024-04-30 |- | [[:d:Q114410530|Q114410530]] | ''[[:d:Q114410530|Martine Biron]]'' | [[Kanada]] | 2022-10-20 |- | [[:d:Q18708068|Q18708068]] | ''[[:d:Q18708068|Mauro Vieira]]'' | [[Brasiilia]] | 2023-01-01 |- | [[:d:Q48326359|Q48326359]] | ''[[:d:Q48326359|Maxim Ryžankow]]'' | | 2024-06-27 |- | [[:d:Q920403|Q920403]] | [[Micheál Martin]] | [[Iirimaa]] | 2022-12-17 |- | [[:d:Q735036|Q735036]] | ''[[:d:Q735036|Mohamed Hassanein Heikal]]'' | [[Egiptus]] | 1970-01-01 |- | [[:d:Q26794363|Q26794363]] | ''[[:d:Q26794363|Mohamed Ould Salek]]'' | [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik]] | 1998-01-01 |- | [[:d:Q114107123|Q114107123]] | ''[[:d:Q114107123|Mohamed Salem Ould Merzoug]]'' | [[Mauritaania]] | 2022-03-29 |- | [[:d:Q20423278|Q20423278]] | ''[[:d:Q20423278|Mohammad Mustafa]]'' | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | 2024-03-28 |- | [[:d:Q23020336|Q23020336]] | ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]'' | [[Katar]] | 2016-01-27 |- | [[:d:Q109252098|Q109252098]] | ''[[:d:Q109252098|Mory Sandan Kouyaté]]'' | [[Guinea]] | 2021-10-25 |- | [[:d:Q115101233|Q115101233]] | ''[[:d:Q115101233|Mpotjoane Lejone]]'' | | 2022-11-04 |- | [[:d:Q3155254|Q3155254]] | ''[[:d:Q3155254|Muhammad Ishaq Dar]]'' | [[Pakistan]] | 2024-03-11 |- | [[:d:Q66648657|Q66648657]] | ''[[:d:Q66648657|Murat Nurtleu]]'' | [[Kasahstan]] | 2023-04-03 |- | [[:d:Q15054353|Q15054353]] | ''[[:d:Q15054353|Mélanie Joly]]'' | [[Kanada]] | 2021-10-26 |- | [[:d:Q11043304|Q11043304]] | [[Naledi Pandor]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | 2019-05-30 |- | [[:d:Q6963035|Q6963035]] | ''[[:d:Q6963035|Nancy Tembo]]'' | [[Malawi]] | 2022-01-28 |- | [[:d:Q26036628|Q26036628]] | ''[[:d:Q26036628|Nasser Bourita]]'' | [[Maroko]] | 2017-04-05 |- | [[:d:Q527020|Q527020]] | ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'' | [[Namiibia]] | 2012-12-04 |- | [[:d:Q109637823|Q109637823]] | ''[[:d:Q109637823|Norzin Dolma]]'' | | 2021-11-10 |- | [[:d:Q110659991|Q110659991]] | ''[[:d:Q110659991|Omar J. Marrero]]'' | [[Puerto Rico]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | 2021-07-12 |- | [[:d:Q58163|Q58163]] | ''[[:d:Q58163|Osman Saleh Mohammed]]'' | [[Eritrea]] | 2007-04-18 |- | [[:d:Q8442|Q8442]] | [[Otto von Bismarck]] | [[Preisi kuningriik]]<br/>[[Saksa Riik]] | 1862-10-08 |- | [[:d:Q16090188|Q16090188]] | ''[[:d:Q16090188|Park Jin]]'' | [[Lõuna-Korea]] | 2022-05-12 |- | [[:d:Q20172097|Q20172097]] | ''[[:d:Q20172097|Paul Chet Greene]]'' | | 2018-03-22 |- | [[:d:Q2059716|Q2059716]] | ''[[:d:Q2059716|Paul Gallagher]]'' | [[Suurbritannia]] | 2014-11-08 |- | [[:d:Q115570137|Q115570137]] | ''[[:d:Q115570137|Paula Fernández Viaña]]'' | | 2019-07-08 |- | [[:d:Q317485|Q317485]] | [[Pekka Haavisto]] | [[Soome]] | 2019-12-10 |- | [[:d:Q456759|Q456759]] | [[Penny Wong]] | [[Austraalia]] | 2022-05-23 |- | [[:d:Q3379061|Q3379061]] | ''[[:d:Q3379061|Philip Ozouf Jr.]]'' | [[Suurbritannia]] | 2022-07-12 |- | [[:d:Q124272075|Q124272075]] | ''[[:d:Q124272075|Pholile Shakantu]]'' | [[Svaasimaa|Eswatini]] | 2023-11-13 |- | [[:d:Q685293|Q685293]] | [[Péter Szijjártó]] | [[Ungari]] | 2014-09-23 |- | [[:d:Q58085|Q58085]] | [[Radosław Sikorski]] | [[Poola]]<br/>[[Suurbritannia]] | 2023-12-13 |- | [[:d:Q58141|Q58141]] | ''[[:d:Q58141|Rashid Meredov]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Türkmenistan]] | 2001-07-07 |- | [[:d:Q113956708|Q113956708]] | ''[[:d:Q113956708|Rastislav Káčer]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Slovakkia]] | 2022-09-13 |- | [[:d:Q27756289|Q27756289]] | ''[[:d:Q27756289|Robert Dussey]]'' | [[Togo]] | 2015-06-28 |- | [[:d:Q98222557|Q98222557]] | ''[[:d:Q98222557|Roberto Álvarez Gil]]'' | [[Dominikaani Vabariik]] | 2020-08-16 |- | [[:d:Q7378692|Q7378692]] | ''[[:d:Q7378692|Rui Alberto de Figueiredo Soares]]'' | [[Roheneemesaared]] | 2021-01-15 |- | [[:d:Q122510575|Q122510575]] | ''[[:d:Q122510575|Régis Onanga Ndiaye]]'' | [[Gabon]] | 2023-09-11 |- | [[:d:Q66400641|Q66400641]] | ''[[:d:Q66400641|Safeen Muhsin Deza'i]]'' | [[Iraak]] | 2019-07-01 |- | [[:d:Q101693636|Q101693636]] | ''[[:d:Q101693636|Salem Abdullah Al-Jaber Al-Sabah]]'' | [[Kuveit]] | 2022-10-16 |- | [[:d:Q25999464|Q25999464]] | [[Saleumxay Kommasith]] | [[Laos]] | 2016-04-20 |- | [[:d:Q58217|Q58217]] | [[Sergei Lavrov]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | 2004-03-09 |- | [[:d:Q26923626|Q26923626]] | ''[[:d:Q26923626|Shirley Ayorkor Botchway]]'' | [[Ghana]] | 2017-01-28 |- | [[:d:Q55098190|Q55098190]] | ''[[:d:Q55098190|Simeón Oyono]]'' | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | 2018-02-06 |- | [[:d:Q67199457|Q67199457]] | [[Simon Kofe]] | [[Tuvalu]] | 2019-09-20 |- | [[:d:Q18198123|Q18198123]] | ''[[:d:Q18198123|Sirodjidin Aslov]]'' | [[Tadžikistan]] | 2013-11-29 |- | [[:d:Q981549|Q981549]] | ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]'' | [[Fidži]] | 2022-12-24 |- | [[:d:Q16186720|Q16186720]] | [[Subrahmanyam Jaishankar]] | [[India]] | 2019-05-30 |- | [[:d:Q101110528|Q101110528]] | ''[[:d:Q101110528|Sylvestre Radegonde]]'' | [[Seišellid]] | 2020-11-03 |- | [[:d:Q60680031|Q60680031]] | ''[[:d:Q60680031|Sylvie Baïpo-Temon]]'' | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | 2018-12-14 |- | [[:d:Q7409268|Q7409268]] | [[Sāmiḩ Shukrī]] | [[Egiptus]] | 2014-06-17 |- | [[:d:Q58422562|Q58422562]] | ''[[:d:Q58422562|Tandi Dorji]]'' | [[Bhutan]] | 2018-11-08 |- | [[:d:Q462744|Q462744]] | [[Tanja Fajon]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] | 2022-06-01 |- | [[:d:Q100575931|Q100575931]] | ''[[:d:Q100575931|Tete António]]'' | [[Angola]] | 2020-10-01 |- | [[:d:Q127603210|Q127603210]] | ''[[:d:Q127603210|Therese Wamba Wagner]]'' | | 2024-06-18 |- | [[:d:Q127687218|Q127687218]] | ''[[:d:Q127687218|Thérèse Kayikwamba Wagner]]'' | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | 2024-06-13 |- | [[:d:Q130284923|Q130284923]] | ''[[:d:Q130284923|Valdrack Jaentschke]]'' | | 2024-09-05 |- | [[:d:Q6722501|Q6722501]] | ''[[:d:Q6722501|Verónica Macamo]]'' | [[Mosambiik]] | 2020-01-17 |- | [[:d:Q40155410|Q40155410]] | ''[[:d:Q40155410|Vincent Biruta]]'' | [[Rwanda]] | 2019-11-04 |- | [[:d:Q21099092|Q21099092]] | ''[[:d:Q21099092|Vitaly Ignatyev]]'' | [[Transnistria]] | 2016-08-31 |- | [[:d:Q7937671|Q7937671]] | ''[[:d:Q7937671|Vivian Balakrishnan]]'' | [[Singapur]] | 2015-10-01 |- | [[:d:Q28799078|Q28799078]] | ''[[:d:Q28799078|Vladislav Daynego]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Luhanski Rahvavabariik]] | 2018-12-29 |- | [[:d:Q701801|Q701801]] | [[Wang Yi]] | [[Hiina]] | 2023-07-25 |- | [[:d:Q7982306|Q7982306]] | ''[[:d:Q7982306|Wenceslao Ramírez de Villa-Urrutia, 1st Marquis of Villa-Urrutia]]'' | [[Hispaania]] | 1905-01-01 |- | [[:d:Q130680680|Q130680680]] | ''[[:d:Q130680680|Yaou Sangaré Bakary]]'' | [[Niger]] | 2023-08-09 |- | [[:d:Q125354504|Q125354504]] | ''[[:d:Q125354504|Yassine Fall]]'' | [[Senegal]] | 2024-04-05 |- | [[:d:Q276275|Q276275]] | [[Yōko Kamikawa]] | [[Jaapan]] | 2023-09-13 |- | [[:d:Q17985658|Q17985658]] | ''[[:d:Q17985658|Zin Mar Aung]]'' | [[Myanmar]] | 2021-04-16 |- | [[:d:Q28734624|Q28734624]] | [[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] | [[Island]] | 2024-04-09 |} {{Wikidata loendi lõpp}} 5v47cm3xl754rafz8xelq22r4wc2dtp Valentin Mesjats 0 562779 6759277 6759258 2024-11-11T12:08:11Z Velirand 67997 6759277 wikitext text/x-wiki '''Valentin Mesjats''' ([[vene keel]]es Валентин Карпович Месяц; [[1. mai]] [[1928]] [[Kisseljovsk]] – [[1. august]] [[2019]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] partei- ja riigitegelane. == Elulugu == Ta lõpetas [[1953]]. aastal [[Moskva Põllumajanduse Akadeemia]]. * [[1962]]–[[1963]] – Moskva oblasti RSN TK esimehe I asetäitja * [[1963]]–[[1964]] – [[NLKP Moskva oblastikomitee]] II sekretär * [[1964]]–[[1965]] – NLKP Moskva oblastikomitee sekretär * [[1965]]–[[1971]] – Vene NFSV põllumajandusministri I asetäitja * [[1971]]–[[1976]] – [[Kasahstani KP]] KK II sekretär * [[1976]]–[[1985]] – NSV Liidu põllumajanduse minister * [[1985]]–[[1990]] – NLKP Moskva oblastikomitee I sekretär * 1971–1990 – [[NLKP KK]] liige * 1974–1989 – [[NSVL Ülemnõukogu]] liige * Detsembrist 1990 – liidulise tähtsusega personaalpensionär == Tunnustus == * orden "[[Teenete eest Isamaa ees]]" IV järk (2008) * viis [[Lenini orden]]it * [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] * Isamaasõja I järgu orden * [[Tööpunalipu orden]] {{JÄRJESTA:Mesjats, Valentin}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Põllumajandusministrid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Trojekurovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2019]] q51wr20b3hdfhy9xq76o7wtqi5ehhfy 6759278 6759277 2024-11-11T12:09:37Z Velirand 67997 /* Elulugu */ 6759278 wikitext text/x-wiki '''Valentin Mesjats''' ([[vene keel]]es Валентин Карпович Месяц; [[1. mai]] [[1928]] [[Kisseljovsk]] – [[1. august]] [[2019]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] partei- ja riigitegelane. == Elulugu == Ta lõpetas [[1953]]. aastal [[Moskva Põllumajanduse Akadeemia]]. * [[1962]]–[[1963]] – Moskva oblasti RSN TK esimehe I asetäitja * [[1963]]–[[1964]] – [[NLKP Moskva oblastikomitee]] II sekretär * [[1964]]–[[1965]] – NLKP Moskva oblastikomitee sekretär * [[1965]]–[[1971]] – Vene NFSV põllumajandusministri I asetäitja * [[1971]]–[[1976]] – [[Kasahstani KP]] KK II sekretär * [[1976]]–[[1985]] – NSV Liidu põllumajandusminister * [[1985]]–[[1990]] – NLKP Moskva oblastikomitee I sekretär * 1971–1990 – [[NLKP KK]] liige * 1974–1989 – [[NSVL Ülemnõukogu]] liige * Detsembrist 1990 – liidulise tähtsusega personaalpensionär == Tunnustus == * orden "[[Teenete eest Isamaa ees]]" IV järk (2008) * viis [[Lenini orden]]it * [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] * Isamaasõja I järgu orden * [[Tööpunalipu orden]] {{JÄRJESTA:Mesjats, Valentin}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Põllumajandusministrid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Trojekurovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2019]] jfpgtamgbqjfvxyxhdn86tim3uqekkx Vissel Kōbe 0 565728 6759601 6544302 2024-11-12T06:52:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6759601 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Vissel Kōbe | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Vissel Kōbe | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1966 | lõpp = | väljak = Noevir Arena | mahutavus = 30 000 | ametinimetus1 = President | esimees = Yuki Chifu<ref>{{cite web|url=https://www.jleague.jp/release/%e5%ae%9f%e8%a1%8c%e5%a7%94%e5%93%a1%e9%81%b8%e4%bb%bb%e3%81%ab%e3%81%a4%e3%81%84%e3%81%a6%e7%a5%9e%e6%88%b8/|title=Chairman Change at Kobe|website=jleague.jp|language=ja|access-date=31 May 2022|archive-date=2022-05-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20220531080235/https://www.jleague.jp/release/%E5%AE%9F%E8%A1%8C%E5%A7%94%E5%93%A1%E9%81%B8%E4%BB%BB%E3%81%AB%E3%81%A4%E3%81%84%E3%81%A6%E7%A5%9E%E6%88%B8/|url-status=dead}}</ref> | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = Takayuki Yoshida | liiga = [[J1 League]] | hooaeg = 2023 | positsioon = 1. | veeb = https://www.vissel-kobe.co.jp/ | pattern_la1 = _Vissel Kobe 2023 HOME FP | pattern_b1 = _Vissel Kobe 2023 HOME FP | pattern_ra1 = _Vissel Kobe 2023 HOME FP2 | pattern_sh1 = _Vissel Kobe 2023 HOME FP | pattern_so1 = _Vissel Kobe 2023 HOME FP | leftarm1 = 5F0101 | body1=5F0101 | rightarm1=5F0101 | shorts1=5F0101 | socks1=5F0101 | pattern_la2 = _Vissel Kobe 2023 AWAY FP | pattern_b2 = _Vissel Kobe 2023 AWAY FP | pattern_ra2 = _Vissel Kobe 2023 AWAY FP | pattern_sh2 = _Vissel Kobe 2023 AWAY FP | pattern_so2 = _Vissel Kobe 2023 AWAY FP | leftarm2 = 000000 | body2 = 000000 | rightarm2 = 000000 | shorts2 = 000000 | socks2 = 000000 }} [[Pilt:Inside View of Kobe Wing Stadium.jpg|thumb|right|300px|Noevir Arena]] '''Vissel Kobe''' ([[jaapani keel]]es ヴィッセル神戸 ''Visseru Kōbe)'' on [[Jaapan]]i [[jalgpalliklubi]], mis mängib riigi kõrgliigas [[J1 League]]. Klubi tegutseb [[Kōbe]]s ja selle kodustaadioniks on [[Noevir Stadium Kobe]] mahutavusega 30,132. ==Statistika ja loendid== {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2019''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[J1 League]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''8.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesj/jpn2019.html</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2020''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[J1 League]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''14.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesj/jpn2020.html</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2021''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[J1 League]]''' | bgcolor="#DEB678" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesj/jpn2021.html</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2022''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[J1 League]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''13.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesj/jpn2022.html</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2023''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[J1 League]]''' | bgcolor="#FFDD00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesj/jpn2023.html</ref> |- |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://globalsportsarchive.com/team/soccer/vissel-kobe/1147/ Globalsportsarchive] * [https://www.jleague.co/clubs/Vissel-Kobe/ J.League svetainė] * [https://int.soccerway.com/teams/japan/vissel-kobe/1328/ SOCCERWAY] * [https://www.sofascore.com/team/football/vissel-kobe/3146 SOFASCORE] * [https://www.flashscore.com/team/vissel-kobe/698tGI9q/ FLASHSCORE] * [https://www.transfermarkt.com/vissel-kobe/startseite/verein/3958 Transfermarkt] [[Kategooria:Jaapani jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Kōbe]] cc2s466arqohccppvyybinl5pj5wm2e Katrin Sak 0 567544 6759690 6745591 2024-11-12T10:34:01Z Katrinsak 124514 6759690 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | pilt = Katrin Sak.jpg | pildiallkiri = Katrin Sak 2018. aastal | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1975|2|24}} | sünnikoht =[[Viljandi]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[fütokemikaalid]]e vähivastane toime | töökoht = | haridus =BSc, MSc, PhD, Dip.Nut.Med | alma_mater = | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd =Teosed:<br> "Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu" (2013)<br> "Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients" (2019)<br> "Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment" (2021)<br> "Fundamentals of Flavonoids and Their Health Benefits. A Textbook for Undergraduate, Graduate, and Postgraduate Students" (2024) | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = ''[[Katrin Sak#Tunnustus|Loend...]]'' | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Katrin Sak''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[1975]] [[Viljandi]]s) on biokeemik, fütokemikaalide vähivastase toime uurija.<ref name=":0">[https://www.etis.ee/CV/Katrin_Sak/est/ Katrin Sak Eesti Teadusinfosüsteemis]</ref> Tema tähtsaimad teosed on "Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment" (2021) ja triloogia taimedes sisalduvate flavonoidide vastastiktoimetest klassikalise vähiravi meetoditega ["Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients" (2019), "Dietary Flavonoids Interfere with Cancer Radiotherapy" (2019), "How Plant Flavonoids Affect the Outcome of Hormonal and Biological Cancer Therapies: A Handbook for Doctors and Patients" (2022)].<ref name=":1">[https://www.amazon.com/author/katrinsak Katrin Saki autori veebileht Amazon.com]</ref><ref name=":3">[https://novapublishers.com/writer/katrin-sak/ Katrin Saki autori veebileht kirjastuses Nova Science Publishers, Inc.]</ref> Katrin Saki kirjutatud õpik "Fundamentals of Flavonoids and Their Health Benefits. A Textbook for Undergraduate, Graduate, and Postgraduate Students" (2024) on õppematerjalina kasutusel mitmetes maailma kõrgkoolides.<ref name=":3" /> ==Haridus== Katrin Sak lõpetas 1993. aastal [[Viljandi 5. Keskkool|Viljandi 5. Keskkooli]] (hõbemedaliga), 1996. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] füüsika-keemiateaduskonna keemiaosakonna bakalaureuseõppe (BSc, ''cum laude'') ning sai 1997. aastal samas magistrikraadi bioorgaanilise keemia erialal (MSc, ''cum laude''). 2001. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi bioorgaanilise keemia erialal väitekirjaga "Some Aspects of Ligand Specificity of P2Y Receptors" (PhD). Kraadiõpingute vältel täiendas Katrin Sak end [[Uppsala Ülikool|Uppsala Ülikoolis]] Rootsis (1995, 4 kuud; 1998, 9 kuud), keemilise füüsika instituudis "Rocasolano" C.S.I.C. Madridis Hispaanias (1996, 4 kuud) ja [[Kuopio Ülikool|Kuopio Ülikoolis]] Soomes (1997, 4 kuud). Aastatel 2001–2004 oli ta järeldoktorantuuris [https://iribhm.org/ Brüsseli Vaba Ülikooli Interdistsiplinaarsete Uuringute Instituudis] Belgias (professor Jean-Marie Boeynaemsi laboris), 2005. aastal [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi Ülikoolis]] Saksamaal ning 2011–2012 õppis ta Austraalia Tervisekoolis, omandades ''Post-Graduate Diploma'' [[toitumisonkoloogia]] erialal (Dip.Nut.Med).<ref name=":0" /><ref name=":2">[https://prabook.com/web/katrin.sak/3757253 Katrin Sak Maailma Biograafilises Entsüklopeedias (World Biographical Encyclopedia)]</ref> Katrin Sak on saanud stipendiume Euroopa Ühenduse TEMPUS II programmist (1995, 1996, 1997), Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioonilt (EMBO, 1998 ja 1999), Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Rootsi Instituudi stipendium, 1998), Ameerikas asuvalt Eesti Üliõpilaste Fondilt (1999), Euroopa Biokeemiaseltsilt (FEBS, 2000 ja 2001), Salme ja Aleksander Mathieseni Fondilt (2001), Belgia Teadusfondilt (FNRS, 2001-2002), Euroopa Komisjonilt (Marie Curie individuaalstipendium, MCIF, 2002-2004), Alexander von Humboldti Fondilt (2005) ja Tartu Kultuurkapitalilt (2001, 2011, 2016).<ref name=":0" /> ==Teadustegevuse põhisuunad== Katrin Saki teadustöö peamised valdkonnad on *looduslike ja semisünteetiliste [[Flavonoidid|flavonoidide]] vähivastased toimed erinevates eksperimentaalsetes mudelsüsteemides, reguleeritud raku signaalikaskaadid ja seonduvad molekulaarsed mehhanismid *taimedes leiduvate flavonoidide biokonversioon inimorganismis, vastava ainevahetuse tulemusena tekkinud erinevate metaboliitide bioaktiivsus *taimses toidus sisalduvate flavonoidide vastastikmõjud traditsiooniliste vähiravi meetoditega, sealhulgas erinevate tsütotoksiliste keemiaravimitega, hormoon- ja sihtmärkravimitega ning kiiritusraviga<ref name=":0" /> ==Loometöö== Katrin Sak on seitsme mahuka ingliskeelse käsiraamatu/õpiku autor.<ref name=":1" /><ref name=":3" /><ref>[https://www.goodreads.com/author/list/18734806.Katrin_Sak Katrin Saki autori veebileht kataloogis Goodreads]</ref> Tema teoseid on esitletud nii Frankfurdi kui Pekingi raamatumessidel. Lisaks on ta arvukate erialakogumike peatükkide ning üle 130 eelretsenseeritud teadusajakirjas ilmunud artikli autor.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> Katrin Saki töödele on tagasi viidatud enam kui 7000 korda.<ref name=":4">[https://scholar.google.com/citations?hl=en&user=1BNi3kMAAAAJ Katrin Sak süsteemis Google Scholar]</ref> Ta on avaldanud ka neli eestikeelset käsiraamatut<ref>[https://www.ester.ee/search~S95*est/X?searchtype=a&searcharg=Sak%2C%20Katrin%2C%201975-%2C%20autor&searchscope=95&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Katrin Sak Eesti Rahvusbibliograafias]</ref> ja on peaaegu 200 eestikeelse teadust populariseeriva kirjutise autor. Niisamuti on Katrin Sak olnud tegev mitmete rahvusvaheliste teaduskogumike koostaja-toimetajana.<ref name=":0" /> ===Ingliskeelsed käsiraamatud ja õpikud=== *[https://novapublishers.com/shop/flavonoids-in-the-fight-against-upper-gastrointestinal-tract-cancers/ "Flavonoids in the Fight against Upper Gastrointestinal Tract Cancers"]. Nova Science Publishers Inc. New York 2018. 331 pp. ISBN 9781536135701 *[https://novapublishers.com/shop/plant-flavonoids-affect-cancer-chemotherapeutic-efficacy-a-handbook-for-doctors-and-patients/ "Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients"]. Nova Science Publishers Inc. New York 2019. 428 pp. ISBN 9781536159578 *[https://novapublishers.com/shop/dietary-flavonoids-interfere-with-cancer-radiotherapy/ "Dietary Flavonoids Interfere with Cancer Radiotherapy"]. Nova Science Publishers Inc. New York 2019. 146 pp. ISBN 9781536167801 *[https://novapublishers.com/shop/plant-flavonoids-against-metastasis-new-concepts-for-cancer-treatment/ "Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment"]. Nova Science Publishers Inc. New York 2021. 385 pp. ISBN 9781536191028 *[https://novapublishers.com/shop/combating-canine-cancers-with-phytochemicals/ "Combating Canine Cancers with Phytochemicals"]. Nova Science Publishers Inc. New York 2021. 141 pp. ISBN 9781536197167 *[https://novapublishers.com/shop/how-plant-flavonoids-affect-the-outcome-of-hormonal-and-biological-cancer-therapies-a-handbook-for-doctors-and-patients/ "How Plant Flavonoids Affect the Outcome of Hormonal and Biological Cancer Therapies: A Handbook for Doctors and Patients"]. Nova Science Publishers Inc. New York 2022. 311 pp. ISBN 9781685076085 *"[https://novapublishers.com/shop/fundamentals-of-flavonoids-and-their-health-benefits-a-textbook-for-undergraduate-graduate-and-postgraduate-students/ Fundamentals of Flavonoids and Their Health Benefits. A Textbook for Undergraduate, Graduate, and Postgraduate Students]". Nova Science Publishers Inc. New York 2024. 327 pp. ISBN 9798891134577 === Eestikeelsed käsiraamatud === *[https://www.rahvaraamat.ee/p/toit-ja-v%C3%A4hk-elule-aastaid-ja-aastatele-elu/47646/et?isbn=9789949945306# "Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu"]. Kodutohtri raamat, Ühinenud Ajakirjad. Tallinn 2013. 240 lk. ISBN 9789949945306 *"[https://rahvaraamat.ee/p/taskuteatmik-vahihaigele/1994018/et?isbn=9789916760116 Taskuteatmik vähihaigele. Taimsed toidud, mida vähiravimeid kasutades vältida]". Kodutohtri raamat. Ühinenud Ajakirjad. Tallinn 2024. 96 lk. ISBN 9789916760116 === Olulisemaid teadusartikleid === *[https://www.hindawi.com/journals/cherp/2012/282570/ Chemotherapy and dietary phytochemical agents]. ''Chemother Res Pract'' 2012; 2012: 282570 *[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/01635581.2014.864418 Site-specific anticancer effects of dietary flavonoid quercetin]. ''Nutr Cancer'' 2014; 66: 177–193 *[https://www.phcogrev.com/article/2014/8/16/1041030973-7847134247 Cytotoxicity of dietary flavonoids on different human cancer types]. ''Pharmacogn Rev'' 2014; 8: 122–146 *[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/03602532.2016.1258075?journalCode=idmr20 The Val158Met polymorphism in COMT gene and cancer risk: Role of endogenous and exogenous catechols]. ''Drug Metab Rev'' 2017; 49: 56–83 *[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/01635581.2017.1367934?journalCode=hnuc20 Intake of individual flavonoids and risk of carcinogenesis: Overview of epidemiological evidence]. ''Nutr Cancer'' 2017; 69: 1119–1150 *[https://www.degruyter.com/document/doi/10.2478/jtim-2019-0020/html A Hypothetical approach on gender differences in cancer diagnosis]. ''J Transl Int Med'' 2019; 7: 90–92 *[https://www.eurekaselect.com/article/123581 Dietary flavonoids with catechol moiety inhibit anticancer action of bortezomib: What about the other boronic acid-based drugs?] ''Curr Cancer Drug Targets'' 2022; 22: 741-748 *[https://www.explorationpub.com/Journals/etat/Article/100292 Anticancer action of plant products: changing stereotyped attitudes]. ''Explor Target Antitumor Ther'' 2022; 3: 423-427 *[https://www.eurekaselect.com/article/127932 Colonic degradation as reverse process to flavone biosynthesis in plants: Similarities and differences]. ''Drug Metab Bioanal Let''t 2023; 16: 2-5 *[https://www.eurekaselect.com/article/129030 Recommendation to consume plant products for their health benefits may take a different perspective with global warming]. ''Curr Nutr Food Sci'' 2023; 19: 758-762 === Olulisemaid populaarteaduslikke kirjutisi === *[http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel748_742.html Head ja halvad suguhormoonid]. ''Horisont'' 2006; 5: 10-15 *Kuhu ulatuvad vähi juured. ''Kodutohter'' 2011; 10: 70–71 *Et vähkkasvaja ei haaraks ohje. ''Kodutohter'' 2012; 5: 46–48 *Elule aastaid ja aastatele elu. ''Kodutohter'' 2012; 8: 25–27 *Vähk kui metaboolne haigus ehk Otto Warburgi jälgedes. ''Fookuses Meditsiin'' 2013; 3: 6–9 *[http://www.horisont.ee/arhiiv-2013/Horisont-4-2013.pdf Müstika piirimail ehk sissevaade vähkkasvaja olemusse]. ''Horisont'' 2013; 4: 36–42 *Kurja kasvaja peletuseks. 1 osa Eelsoodumus ei määra veel saatust. ''Kodutohter'' 2014; 7: 28–30 *Kurja kasvaja peletuseks. 2 osa Loodus pakub lahkesti oma abi. ''Kodutohter'' 2014; 8: 20–22 *Kurja kasvaja peletuseks. 3 osa Teadliku toiduga sõrad vähi vastu. ''Kodutohter'' 2014; 9: 26–28 *[https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mis-on-flavonoidid-ja-miks-need-on-meile-nii-tahtsad/ Mis on flavonoidid ja miks need on meile nii tähtsad?] ''Sirp'' 2024; 20: 27-28 === Toimetatud kogumikud === * "[https://www.frontiersin.org/research-topics/10725/current-aspects-in-chemopreventive-strategies Current Aspects in Chemopreventive Strategies]" (Tuli HS, Yerer MB, Sak K, eds.). Lausanne: Frontiers Media SA 2021. 131 pp. ISBN 9782889664627 * "[https://www.frontiersin.org/research-topics/21760/current-aspects-in-chemopreventive-strategies-volume-ii Current Aspects in Chemopreventive Strategies, Volume II]" (Tuli HS, Yerer MB, Sak K, eds.). Lausanne: Frontiers Media SA 2022. 166 pp. ISBN 9782832504505 * "[https://www.explorationpub.com/Journals/etat/Special_Issues/73 Plant Extracts as an Infinite Resource for New Anticancer Agents]" (Sak K, ed.). New York: Open Exploration Publishing Inc. 2023. ==Tunnustus== *1996 – kolmas koht ja sellele vastav preemia Eesti Haridusministeeriumi korraldatud üliõpilaste teadus- ja loometööde üleriigilisel konkursil *2000 – esimene koht ja sellele vastav preemia Eesti Haridusministeeriumi poolt korraldatud üliõpilaste teadustööde konkursil *2001 – Inimese Puriinide ja Pürimidiinide Metabolismi Uurimise Euroopa Ühingu noorteadlase preemia *2014 – teine koht [https://www.apollo.ee/uudised/2013-aasta-parimad-raamatud-on-selgunud/ 2013. aasta parimate eesti autorite raamatute konkursil] käsiraamatute kategoorias raamatu "Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu" eest *2017 – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i teadustöö preemia *2021–2022 – raamatu "Combating Canine Cancers with Phytochemicals" jõudmine parimate uute fütokemikaalialaste raamatute edetabelis ''Best New Phytochemicals Books To Read'' kõrgele teisele positsioonile, püsides esikümnes peaaegu aasta (BookAuthority; CNN, Forbes)<ref name=":2" /> *2021–2022 – raamatu "Combating Canine Cancers with Phytochemicals" valimine läbi aegade ilmunud saja parima fütokemikaalialase raamatu edetabelisse ''100 Best Phytochemicals Books of All Time'' (BookAuthority; CNN, Forbes)<ref name=":2" /> *2024 – ajalehe Pärnu Postimees arvamuslugude võistluse "Jannsen 205" võidutöö "Kuidas peatada terviseprobleemide lumepall?"<ref>[https://parnu.postimees.ee/8022914/voistluse-jannsen-205-voidutoo-kuidas-peatada-terviseprobleemide-lumepall Võistluse "Jannsen 205" võidutöö. Kuidas peatada terviseprobleemide lumepall]. Pärnu Postimees 17. mai 2024</ref> ==Teaduskorralduslik tegevus== Katrin Sak on valitud mitmete riikide teadus- ja innovatsioonifondi eksperdiks. Ta on programmi "Euroopa Horisont" ja Euroopa Teadusfondi ekspert ning Flandria Teadusfondi ekspertkolleegiumi liige.<ref name=":0" /> Katrin Sak on ajakirjade ''Frontiers in Pharmacology'' ja ''Frontiers in Oncology'' kaastoimetaja. Niisamuti on ta kirjastuse Elsevier uute raamatuprojektide retsensent. ==Isiklikku== Ema [[Aita Sak]] on saksa filoloog, isa [[Toivo Sak]] (1941-2005) oli ajaloolane (aastatel 1982-1991 [[Viljandi Muuseum|Viljandi Muuseumi]] direktor). Emapoolne vanaisa [[Hermann Loova]] (1919-2001) oli eesti maadleja, maadlustreener ja -kohtunik. ==Viited== <references /> ==Kirjandus== *Toiduga vähile päitsed pähe. 3 küsimust raamatu autorile. ''Kodutohter'' 2013; 6: 24-25 * Katrin Saki raamatu "Toit ja vähk" esitlus. ''Kodutohter'' 2013; 10: 10 * Katrin Saki teos "Toit ja vähk" saavutas Apollo 2013. a parima käsiraamatu kategoorias teise koha! ''Kodutohter'' 2014; 2: 6 * [https://www.med24.ee/onkoloogia/kliinikumi-teadust%C3%B6%C3%B6-preemia-p%C3%A4lvis-katrin-sak Kliinikumi teadustöö preemia pälvis Katrin Sak]. Med24; 27. oktoober 2017 ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/CV/Katrin_Sak/est/ Katrin Sak Eesti Teadusinfosüsteemis] *[https://novapublishers.com/writer/katrin-sak/ Katrin Saki autori veebileht kirjastuses Nova Science Publishers, Inc.] *[https://www.amazon.com/Katrin-Sak/e/B07D9GP39F Katrin Saki autori veebileht Amazon.com] {{JÄRJESTA:Sak, Katrin}} [[Kategooria:Eesti biokeemikud]] [[Kategooria:Eesti teadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 1swwj1lf519ybqh8jg86qdo7jshim9k 6759723 6759690 2024-11-12T11:27:15Z Sillerkiil 58396 6759723 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | pilt = Katrin Sak.jpg | pildiallkiri = Katrin Sak 2018. aastal | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1975|2|24}} | sünnikoht =[[Viljandi]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[fütokemikaalid]]e vähivastane toime | töökoht = | haridus =BSc, MSc, PhD, Dip.Nut.Med | alma_mater = | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd =Teosed:<br> "Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu" (2013)<br> "Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients" (2019)<br> "Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment" (2021)<br> "Fundamentals of Flavonoids and Their Health Benefits. A Textbook for Undergraduate, Graduate, and Postgraduate Students" (2024) | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = ''[[Katrin Sak#Tunnustus|Loend...]]'' | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Katrin Sak''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[1975]] [[Viljandi]]s) on biokeemik, fütokemikaalide vähivastase toime uurija.<ref name=":0">[https://www.etis.ee/CV/Katrin_Sak/est/ Katrin Sak Eesti Teadusinfosüsteemis]</ref> Tema tähtsaimad teosed on "Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment" (2021) ja triloogia taimedes sisalduvate flavonoidide vastastiktoimetest klassikalise vähiravi meetoditega ["Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients" (2019), "Dietary Flavonoids Interfere with Cancer Radiotherapy" (2019), "How Plant Flavonoids Affect the Outcome of Hormonal and Biological Cancer Therapies: A Handbook for Doctors and Patients" (2022)].<ref name=":1">[https://www.amazon.com/author/katrinsak Katrin Saki autori veebileht Amazon.com]</ref><ref name=":3">[https://novapublishers.com/writer/katrin-sak/ Katrin Saki autori veebileht kirjastuses Nova Science Publishers, Inc.]</ref> Katrin Saki kirjutatud õpik "Fundamentals of Flavonoids and Their Health Benefits. A Textbook for Undergraduate, Graduate, and Postgraduate Students" (2024) on õppematerjalina kasutusel mitmetes maailma kõrgkoolides.<ref name=":3" /> ==Haridus== Katrin Sak lõpetas 1993. aastal [[Viljandi 5. Keskkool|Viljandi 5. Keskkooli]] (hõbemedaliga), 1996. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] füüsika-keemiateaduskonna keemiaosakonna bakalaureuseõppe (BSc, ''cum laude'') ning sai 1997. aastal samas magistrikraadi bioorgaanilise keemia erialal (MSc, ''cum laude''). 2001. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi bioorgaanilise keemia erialal väitekirjaga "Some Aspects of Ligand Specificity of P2Y Receptors" (PhD). Kraadiõpingute vältel täiendas Katrin Sak end [[Uppsala Ülikool|Uppsala Ülikoolis]] Rootsis (1995, 4 kuud; 1998, 9 kuud), keemilise füüsika instituudis "Rocasolano" C.S.I.C. Madridis Hispaanias (1996, 4 kuud) ja [[Kuopio Ülikool|Kuopio Ülikoolis]] Soomes (1997, 4 kuud). Aastatel 2001–2004 oli ta järeldoktorantuuris Brüsseli Vaba Ülikooli Interdistsiplinaarsete Uuringute Instituudis Belgias (professor Jean-Marie Boeynaemsi laboris), 2005. aastal [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi Ülikoolis]] Saksamaal ning 2011–2012 õppis ta Austraalia Tervisekoolis, omandades ''Post-Graduate Diploma'' [[toitumisonkoloogia]] erialal (Dip.Nut.Med).<ref name=":0" /><ref name=":2">[https://prabook.com/web/katrin.sak/3757253 Katrin Sak Maailma Biograafilises Entsüklopeedias (World Biographical Encyclopedia)]</ref> Katrin Sak on saanud stipendiume Euroopa Ühenduse TEMPUS II programmist (1995, 1996, 1997), Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioonilt (EMBO, 1998 ja 1999), Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Rootsi Instituudi stipendium, 1998), Ameerikas asuvalt Eesti Üliõpilaste Fondilt (1999), Euroopa Biokeemiaseltsilt (FEBS, 2000 ja 2001), Salme ja Aleksander Mathieseni Fondilt (2001), Belgia Teadusfondilt (FNRS, 2001-2002), Euroopa Komisjonilt (Marie Curie individuaalstipendium, MCIF, 2002-2004), Alexander von Humboldti Fondilt (2005) ja Tartu Kultuurkapitalilt (2001, 2011, 2016).<ref name=":0" /> ==Teadustegevuse põhisuunad== Katrin Saki teadustöö peamised valdkonnad on *looduslike ja semisünteetiliste [[Flavonoidid|flavonoidide]] vähivastased toimed erinevates eksperimentaalsetes mudelsüsteemides, reguleeritud raku signaalikaskaadid ja seonduvad molekulaarsed mehhanismid *taimedes leiduvate flavonoidide biokonversioon inimorganismis, vastava ainevahetuse tulemusena tekkinud erinevate metaboliitide bioaktiivsus *taimses toidus sisalduvate flavonoidide vastastikmõjud traditsiooniliste vähiravi meetoditega, sealhulgas erinevate tsütotoksiliste keemiaravimitega, hormoon- ja sihtmärkravimitega ning kiiritusraviga<ref name=":0" /> ==Loometöö== Katrin Sak on seitsme ingliskeelse käsiraamatu/õpiku autor.<ref name=":1" /><ref name=":3" /><ref>[https://www.goodreads.com/author/list/18734806.Katrin_Sak Katrin Saki autori veebileht kataloogis Goodreads]</ref> Tema teoseid on esitletud nii Frankfurdi kui Pekingi raamatumessidel. Lisaks on ta mitmete erialakogumike peatükkide ning üle 130 eelretsenseeritud teadusajakirjas ilmunud artikli autor.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> Katrin Saki töödele on viidatud enam kui 7000 korda.<ref name=":4">[https://scholar.google.com/citations?hl=en&user=1BNi3kMAAAAJ Katrin Sak süsteemis Google Scholar]</ref> Ta on avaldanud ka neli eestikeelset käsiraamatut<ref>[https://www.ester.ee/search~S95*est/X?searchtype=a&searcharg=Sak%2C%20Katrin%2C%201975-%2C%20autor&searchscope=95&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Katrin Sak Eesti Rahvusbibliograafias]</ref> ja on peaaegu 200 eestikeelse teadust populariseeriva kirjutise autor. Niisamuti on Katrin Sak olnud tegev mitmete rahvusvaheliste teaduskogumike koostaja-toimetajana.<ref name=":0" /> ===Ingliskeelsed käsiraamatud ja õpikud=== *[https://novapublishers.com/shop/flavonoids-in-the-fight-against-upper-gastrointestinal-tract-cancers/ "Flavonoids in the Fight against Upper Gastrointestinal Tract Cancers"]. Nova Science Publishers Inc. New York 2018. 331 pp. ISBN 9781536135701 *[https://novapublishers.com/shop/plant-flavonoids-affect-cancer-chemotherapeutic-efficacy-a-handbook-for-doctors-and-patients/ "Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients"]. Nova Science Publishers Inc. New York 2019. 428 pp. ISBN 9781536159578 *[https://novapublishers.com/shop/dietary-flavonoids-interfere-with-cancer-radiotherapy/ "Dietary Flavonoids Interfere with Cancer Radiotherapy"]. Nova Science Publishers Inc. New York 2019. 146 pp. ISBN 9781536167801 *[https://novapublishers.com/shop/plant-flavonoids-against-metastasis-new-concepts-for-cancer-treatment/ "Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment"]. Nova Science Publishers Inc. New York 2021. 385 pp. ISBN 9781536191028 *[https://novapublishers.com/shop/combating-canine-cancers-with-phytochemicals/ "Combating Canine Cancers with Phytochemicals"]. Nova Science Publishers Inc. New York 2021. 141 pp. ISBN 9781536197167 *[https://novapublishers.com/shop/how-plant-flavonoids-affect-the-outcome-of-hormonal-and-biological-cancer-therapies-a-handbook-for-doctors-and-patients/ "How Plant Flavonoids Affect the Outcome of Hormonal and Biological Cancer Therapies: A Handbook for Doctors and Patients"]. Nova Science Publishers Inc. New York 2022. 311 pp. ISBN 9781685076085 *"[https://novapublishers.com/shop/fundamentals-of-flavonoids-and-their-health-benefits-a-textbook-for-undergraduate-graduate-and-postgraduate-students/ Fundamentals of Flavonoids and Their Health Benefits. A Textbook for Undergraduate, Graduate, and Postgraduate Students]". Nova Science Publishers Inc. New York 2024. 327 pp. ISBN 9798891134577 === Eestikeelsed käsiraamatud === *[https://www.rahvaraamat.ee/p/toit-ja-v%C3%A4hk-elule-aastaid-ja-aastatele-elu/47646/et?isbn=9789949945306# "Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu"]. Kodutohtri raamat, Ühinenud Ajakirjad. Tallinn 2013. 240 lk. ISBN 9789949945306 *"[https://rahvaraamat.ee/p/taskuteatmik-vahihaigele/1994018/et?isbn=9789916760116 Taskuteatmik vähihaigele. Taimsed toidud, mida vähiravimeid kasutades vältida]". Kodutohtri raamat. Ühinenud Ajakirjad. Tallinn 2024. 96 lk. ISBN 9789916760116 === Olulisemaid teadusartikleid === *[https://www.hindawi.com/journals/cherp/2012/282570/ Chemotherapy and dietary phytochemical agents]. ''Chemother Res Pract'' 2012; 2012: 282570 *[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/01635581.2014.864418 Site-specific anticancer effects of dietary flavonoid quercetin]. ''Nutr Cancer'' 2014; 66: 177–193 *[https://www.phcogrev.com/article/2014/8/16/1041030973-7847134247 Cytotoxicity of dietary flavonoids on different human cancer types]. ''Pharmacogn Rev'' 2014; 8: 122–146 *[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/03602532.2016.1258075?journalCode=idmr20 The Val158Met polymorphism in COMT gene and cancer risk: Role of endogenous and exogenous catechols]. ''Drug Metab Rev'' 2017; 49: 56–83 *[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/01635581.2017.1367934?journalCode=hnuc20 Intake of individual flavonoids and risk of carcinogenesis: Overview of epidemiological evidence]. ''Nutr Cancer'' 2017; 69: 1119–1150 *[https://www.degruyter.com/document/doi/10.2478/jtim-2019-0020/html A Hypothetical approach on gender differences in cancer diagnosis]. ''J Transl Int Med'' 2019; 7: 90–92 *[https://www.eurekaselect.com/article/123581 Dietary flavonoids with catechol moiety inhibit anticancer action of bortezomib: What about the other boronic acid-based drugs?] ''Curr Cancer Drug Targets'' 2022; 22: 741-748 *[https://www.explorationpub.com/Journals/etat/Article/100292 Anticancer action of plant products: changing stereotyped attitudes]. ''Explor Target Antitumor Ther'' 2022; 3: 423-427 *[https://www.eurekaselect.com/article/127932 Colonic degradation as reverse process to flavone biosynthesis in plants: Similarities and differences]. ''Drug Metab Bioanal Let''t 2023; 16: 2-5 *[https://www.eurekaselect.com/article/129030 Recommendation to consume plant products for their health benefits may take a different perspective with global warming]. ''Curr Nutr Food Sci'' 2023; 19: 758-762 === Olulisemaid populaarteaduslikke kirjutisi === *[http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel748_742.html Head ja halvad suguhormoonid]. ''Horisont'' 2006; 5: 10-15 *Kuhu ulatuvad vähi juured. ''Kodutohter'' 2011; 10: 70–71 *Et vähkkasvaja ei haaraks ohje. ''Kodutohter'' 2012; 5: 46–48 *Elule aastaid ja aastatele elu. ''Kodutohter'' 2012; 8: 25–27 *Vähk kui metaboolne haigus ehk Otto Warburgi jälgedes. ''Fookuses Meditsiin'' 2013; 3: 6–9 *[http://www.horisont.ee/arhiiv-2013/Horisont-4-2013.pdf Müstika piirimail ehk sissevaade vähkkasvaja olemusse]. ''Horisont'' 2013; 4: 36–42 *Kurja kasvaja peletuseks. 1 osa Eelsoodumus ei määra veel saatust. ''Kodutohter'' 2014; 7: 28–30 *Kurja kasvaja peletuseks. 2 osa Loodus pakub lahkesti oma abi. ''Kodutohter'' 2014; 8: 20–22 *Kurja kasvaja peletuseks. 3 osa Teadliku toiduga sõrad vähi vastu. ''Kodutohter'' 2014; 9: 26–28 *[https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mis-on-flavonoidid-ja-miks-need-on-meile-nii-tahtsad/ Mis on flavonoidid ja miks need on meile nii tähtsad?] ''Sirp'' 2024; 20: 27-28 === Toimetatud kogumikud === * "[https://www.frontiersin.org/research-topics/10725/current-aspects-in-chemopreventive-strategies Current Aspects in Chemopreventive Strategies]" (Tuli HS, Yerer MB, Sak K, eds.). Lausanne: Frontiers Media SA 2021. 131 pp. ISBN 9782889664627 * "[https://www.frontiersin.org/research-topics/21760/current-aspects-in-chemopreventive-strategies-volume-ii Current Aspects in Chemopreventive Strategies, Volume II]" (Tuli HS, Yerer MB, Sak K, eds.). Lausanne: Frontiers Media SA 2022. 166 pp. ISBN 9782832504505 * "[https://www.explorationpub.com/Journals/etat/Special_Issues/73 Plant Extracts as an Infinite Resource for New Anticancer Agents]" (Sak K, ed.). New York: Open Exploration Publishing Inc. 2023. ==Tunnustus== *1996 – kolmas koht ja sellele vastav preemia Eesti Haridusministeeriumi korraldatud üliõpilaste teadus- ja loometööde üleriigilisel konkursil *2000 – esimene koht ja sellele vastav preemia Eesti Haridusministeeriumi poolt korraldatud üliõpilaste teadustööde konkursil *2001 – Inimese Puriinide ja Pürimidiinide Metabolismi Uurimise Euroopa Ühingu noorteadlase preemia *2014 – teine koht [https://www.apollo.ee/uudised/2013-aasta-parimad-raamatud-on-selgunud/ 2013. aasta parimate eesti autorite raamatute konkursil] käsiraamatute kategoorias raamatu "Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu" eest *2017 – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i teadustöö preemia *2021–2022 – raamatu "Combating Canine Cancers with Phytochemicals" jõudmine parimate uute fütokemikaalialaste raamatute edetabelis ''Best New Phytochemicals Books To Read'' kõrgele teisele positsioonile, püsides esikümnes peaaegu aasta (BookAuthority; CNN, Forbes)<ref name=":2" /> *2021–2022 – raamatu "Combating Canine Cancers with Phytochemicals" valimine läbi aegade ilmunud saja parima fütokemikaalialase raamatu edetabelisse ''100 Best Phytochemicals Books of All Time'' (BookAuthority; CNN, Forbes)<ref name=":2" /> *2024 – ajalehe Pärnu Postimees arvamuslugude võistluse "Jannsen 205" võidutöö "Kuidas peatada terviseprobleemide lumepall?"<ref>[https://parnu.postimees.ee/8022914/voistluse-jannsen-205-voidutoo-kuidas-peatada-terviseprobleemide-lumepall Võistluse "Jannsen 205" võidutöö. Kuidas peatada terviseprobleemide lumepall]. Pärnu Postimees 17. mai 2024</ref> ==Teaduskorralduslik tegevus== Katrin Sak on valitud mitmete riikide teadus- ja innovatsioonifondi eksperdiks. Ta on programmi "Euroopa Horisont" ja Euroopa Teadusfondi ekspert ning Flandria Teadusfondi ekspertkolleegiumi liige.<ref name=":0" /> Katrin Sak on ajakirjade ''Frontiers in Pharmacology'' ja ''Frontiers in Oncology'' kaastoimetaja. Niisamuti on ta kirjastuse Elsevier uute raamatuprojektide retsensent. ==Isiklikku== Ema [[Aita Sak]] on saksa filoloog, isa [[Toivo Sak]] (1941-2005) oli ajaloolane (aastatel 1982-1991 [[Viljandi Muuseum|Viljandi Muuseumi]] direktor). Emapoolne vanaisa [[Hermann Loova]] (1919-2001) oli eesti maadleja, maadlustreener ja -kohtunik. ==Viited== <references /> ==Kirjandus== *Toiduga vähile päitsed pähe. 3 küsimust raamatu autorile. ''Kodutohter'' 2013; 6: 24-25 * Katrin Saki raamatu "Toit ja vähk" esitlus. ''Kodutohter'' 2013; 10: 10 * Katrin Saki teos "Toit ja vähk" saavutas Apollo 2013. a parima käsiraamatu kategoorias teise koha! ''Kodutohter'' 2014; 2: 6 * [https://www.med24.ee/onkoloogia/kliinikumi-teadust%C3%B6%C3%B6-preemia-p%C3%A4lvis-katrin-sak Kliinikumi teadustöö preemia pälvis Katrin Sak]. Med24; 27. oktoober 2017 ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/CV/Katrin_Sak/est/ Katrin Sak Eesti Teadusinfosüsteemis] *[https://novapublishers.com/writer/katrin-sak/ Katrin Saki autori veebileht kirjastuses Nova Science Publishers, Inc.] *[https://www.amazon.com/Katrin-Sak/e/B07D9GP39F Katrin Saki autori veebileht Amazon.com] {{JÄRJESTA:Sak, Katrin}} [[Kategooria:Eesti biokeemikud]] [[Kategooria:Eesti teadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] nqx67fih9ndcfposvy6qkltsezi6ymz Aili Univere 0 568557 6759350 6683790 2024-11-11T14:41:57Z Velirand 67997 + kategooria 6759350 wikitext text/x-wiki '''Aili Univere''' ([[23. oktoober]] [[1901]] [[Kähri vald]] – [[5. oktoober]] [[1994]] [[Tallinn]]) oli eesti keeleteadlane.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/univere_aili|pealkiri=Aili Univere|väljaanne=|aeg=2011|vaadatud=15.10.2019}}</ref> == Töökohad == * Töötas emakeeleõpetajana [[Võru]]s, [[Kuressaare]]s ja [[Tapa]]l, * 1936–1944 [[Emakeele Selts]]i murdekoguja, * 1944–1947 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele kateedri assistent, * 1950–1952 õppeülesandetäitja, * 1947–1952 ja 1955–1979 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] keele ja kirjanduse institiuudi vanemteadur, * 1952–1955 sektorijuhataja kohusetäitja<ref name=":0" /> == Teoseid == * ''Idamurde tekstid. Eesti murded IV'' (1974; ilmunud 1996) * ''Põhjaeesti keskmurre. Häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni'' (2002, koos M. Mustaga)<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Univere, Aili}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Uspenski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1994]] qt4orsx6u6p3qb827639tzuyugv020a 6759417 6759350 2024-11-11T17:32:48Z 2A00:16E0:1007:D133:822:E628:612E:DF2B 6759417 wikitext text/x-wiki '''Aili Univere''' (eesnimi kuni 1937 Aleksandra; perekonnanimi kuni abiellumiseni 1928 Univer, kuni 1937 Grünvald; [[23. oktoober]] [[1901]] [[Kähri vald]] – [[5. oktoober]] [[1994]] [[Tallinn]]) oli eesti keeleteadlane.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/univere_aili|pealkiri=Aili Univere|väljaanne=|aeg=2011|vaadatud=15.10.2019}}</ref> == Töökohad == * Töötas emakeeleõpetajana [[Võru]]s, [[Kuressaare]]s ja [[Tapa]]l, * 1936–1944 [[Emakeele Selts]]i murdekoguja, * 1944–1947 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele kateedri assistent, * 1950–1952 õppeülesandetäitja, * 1947–1952 ja 1955–1979 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] keele ja kirjanduse institiuudi vanemteadur, * 1952–1955 sektorijuhataja kohusetäitja<ref name=":0" /> == Teoseid == * ''Idamurde tekstid. Eesti murded IV'' (1974; ilmunud 1996) * ''Põhjaeesti keskmurre. Häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni'' (2002, koos M. Mustaga)<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Univere, Aili}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Uspenski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1994]] bnrz7i55yfoothkoxe73iniqo6q36lp 6759442 6759417 2024-11-11T18:08:07Z 2A00:16E0:1007:D133:822:E628:612E:DF2B /* Töökohad */ 6759442 wikitext text/x-wiki '''Aili Univere''' (eesnimi kuni 1937 Aleksandra; perekonnanimi kuni abiellumiseni 1928 Univer, kuni 1937 Grünvald; [[23. oktoober]] [[1901]] [[Kähri vald]] – [[5. oktoober]] [[1994]] [[Tallinn]]) oli eesti keeleteadlane.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/univere_aili|pealkiri=Aili Univere|väljaanne=|aeg=2011|vaadatud=15.10.2019}}</ref> == Töökohad == * Töötas emakeeleõpetajana [[Võru]]s, [[Kuressaare]]s ja [[Tapa]]l, * 1936–1944 [[Emakeele Selts]]i murdekoguja, * 1944–1947 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele kateedri assistent, * 1950–1952 õppeülesandetäitja, * 1947–1952 ja 1955–1979 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] keele ja kirjanduse instituudi vanemteadur, * 1952–1955 sektorijuhataja kohusetäitja<ref name=":0" /> == Teoseid == * ''Idamurde tekstid. Eesti murded IV'' (1974; ilmunud 1996) * ''Põhjaeesti keskmurre. Häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni'' (2002, koos M. Mustaga)<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Univere, Aili}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Uspenski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1994]] mfhucflhqrws2fvkmkd29admuukrj6s Biograafiad (Ve) 0 573857 6759292 6754376 2024-11-11T12:26:43Z Velirand 67997 /* Vee */ 6759292 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ve)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ve". ==Veb== *[[Harry Veber]], eesti poksija (1913–2000) *[[Jürgen Veber]], eesti jalgpallur ja mustkunstnik (1983–) *[[Triin Veber]], Eesti bioloog ja poliitik (1976–) *[[Thorstein Veblen]], USA sotsioloog ja majandusteadlane (1857–1929) *[[Artur Veborn]], Eesti sõjaväelane ja suusataja (1905–1931) ==Vec== *[[Matías Vecino]], Uruguay jalgpallur (1991–) ==Ved== *[[Elihu Vedder]], USA maalikunstnik ja luuletaja (1836–1923) *[[Vjatšeslav Vedenin]], NSV Liidu suusataja (1941–) *[[Mihhail Vedernikov]], Venemaa poliitik (1975–) *[[Sulev Vedler]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Adolf Vedro]], eesti helilooja (1890–1944) *[[Gurly Vedru]], eesti arheoloog (1970–) *[[Johannes Vedru]], eesti spordiajakirjanik ja muusik (1990–) *[[Jüri Vedru]], eesti teadlane (1948–) *[[Trygve Slagsvold Vedum]], Norra poliitik (1978–) ==Vee== *[[Ivari Vee]], eesti ajakirjanik, russofiil ja esoteerik (1961–) *[[Priit Veebel]], eesti pianist, helilooja ja dirigent (1910–1944) *[[Viljar Veebel]], eesti politoloog (1977–) *[[Agaate Veeber]], eesti kunstnik (1901–1988) *[[Kuno Veeber]], eesti kunstnik (1898–1929) *[[Lembit Veeber]], eesti arst (1929–2021) *[[Renaldo Veeber]], eesti skulptor ja graafik (1937–2010) *[[Tiit Veeber]], eesti suurettevõtja (1948–2012) *[[Voldemar Veedam]], eesti ajakirjanik (1912–1983) *[[Einar Veede]], endine eesti sulgpallur ja sulgpallitreener (1966–) *[[Aarne Veedla]], Eesti poliitik (1963–) *[[Peep Veedla]], eesti muusikaprodutsent ja harrastusornitoloog (1961–) *[[Anneli Veegen]], eesti malakoloog (1966–) *[[Juhan Veel]], eesti poliitaktivist (1939–2012) *[[Aleksander Veelma]], Eesti poliitik (1900–1990) *[[Lea Veelma]], eesti ajakirjanik (1947–2007) *[[Helmut Veem]], eesti sõjaväelane ja [[Kaitsepolitsei]] ülem (1896–1941) *[[Konrad Veem]], eesti vaimulik, E.E.L.K. peapiiskop (1914–1996) *[[Raimond Veenpere]], eesti apteeker (1926–2007) *[[Tanel Veenre]], eesti ehtekunstnik (1977–) *[[Toivo Veenre]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1934–2004) *[[Uno Veenre]], eesti orkestrijuht ja helilooja (1920–2016) *[[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (1986–2024) *[[Veep]], korni pühak (suri 6. sajandil) *[[Uno Veeperv]], Eesti NSV parteitöötaja ja omavalitsustegelane (1930–2010) *[[Tanel Veeremaa]], eesti muuseumidirektor (1977–) *[[Uno Veering]], Eesti riigiametnik (1949–) *[[Jüri Veerits]], eesti kirjastaja (1942–) *[[Georg Veerma]], eesti stomatoloog (1911–1979) *[[Anti Veermaa]], eesti karikaturist ja illustraator (1968–) *[[Richard Veermaa]], Eesti poliitik (1901–1942) *[[Ahto Veerme]], eesti muusik (kitarrist), ansamblijuht, helilooja ja muusikatoimetaja (1933–2004) *[[Kaarel Veermets]], eesti metsateadlane (1893–1969) *[[Mati Veermets]], eesti kunstnik (1956–) *[[Kaido Veermäe]], eesti näitleja ja filmirežissöör (1971–) *[[Age Veeroos]], eesti helilooja (1973–) *[[Andreas Veerpalu]], eesti suusataja (1994–) *[[Andrus Veerpalu]], eesti suusataja (1971–) *[[Anette Veerpalu]], eesti suusataja (1996–) *[[Enn Veerte]], eesti alpinist *[[Johannes Veerus]], eesti insener (1897–1972) *[[Anne Veesaar]], eesti näitleja ja teatrijuht (1957–) *[[Evi Veesaar]], eesti õpetaja, koolijuht ja ametiühingutegelane (1943–) *[[Merle Veesalu-Rand]], eesti kirjanik (1977–) *[[Muia Veetamm]], eesti luuletaja ja tõlkija (1907–1995) *[[Ants Veetõusme]], Eesti poliitik (1949–) *[[Erich Veetõusme]], eesti kergejõustiklane (kesk- ja pikamaajooksja) (1918–1959) *[[Rein Veetõusme]], taasiseseisvunud Eesti esimene Statistikaameti peadirektor (1947–2009) *[[Lembit Veevo]], eesti helilooja (1926–2000) *[[Peeter Veevo]], eesti koorijuht ja pedagoog (1897–1977) ==Veg== *[[Fulgencio Vega]], [[Nicaragua ülemdirektor]] (1805–1868) *[[Garci Lasso de la Vega]], hispaania luuletaja ja sõdur (1498/1503–1536) *[[Lope de Vega]], hispaania kirjanik (1562–1635) *[[Suzanne Vega]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1959–) *[[Eugen Veges]], Eesti ettevõtja ja zootehnik (1955–) *[[Rupprecht von Vegesack]], baltisaksa maalikunstnik (1917–1976) *[[Dolores Vegman]], endine eesti näitleja (1941–) ==Veh== *[[Faris Vehabović]], Bosnia ja Hertsegoviina jurist (1967–) *[[Rain Vehik]], eesti päritolu USA arheoloog (1943–2004) *[[Helle Vehlmann]], eesti kabetaja (1947–) *[[Jaan Vehlmann]], eesti kabetaja ja sporditegelane (1945–) *[[Monika Vehlmann]], eesti jalgpallur ja orienteeruja (1980–) *[[Anu Vehviläinen]], Soome poliitik (1963–) ==Vei== *[[Rudolf Veidebach]], Eesti sõjaväelane (1896–1940) *[[Toomas Veidebaum]], eesti molekulaarbioloog (1946–) *[[Rain Veideman]], eesti korvpallur (1990–) *[[Elita Veidemane]], läti ajakirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane (1955–) *[[Andra Veidemann]], Eesti poliitik (1955–) *[[Rein Veidemann]], eesti kirjandusteadlane ja ajakirjanik (1946–) *[[Ingrid Veidenberg]], eesti ajakirjanik (1968–) *[[Aleksander Veiderma]], Eesti poliitik ja õpetaja (1888–1972) *[[Mihkel Veiderma]], eesti keemik (1929–2018) *[[Johannes Veidermann]], Eesti sõjaväelane (1894–1920) *[[Aleksander Veiderpass]], Nõukogude sõjaväelane (polkovnik) ja riigiametnik (1901–) *[[Nikolai Veiderpass]], eesti farmatseut (1887–1971) *[[Raphael Veiga]], Brasiilia jalgpallur (1995–) *[[Francisco da Veiga Beirão]], Portugali poliitik (1841–1916) *[[Juha Veijonen]], soome näitleja (1959–) *[[Ferdinand Veike]], eesti näitleja ja lavastaja (1924–2015) *[[Simone Veil]], prantsuse advokaat, Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1927–2017) *[[Aleksander Veiler]], Eesti ajakirjanik, trükitööstur ja poliitik (1887–1950) *[[Tõnu Veiler]], eesti koreograaf (1963–) *[[Karl Veimann]], eesti maadleja (1888–1970) *[[Arno Veimer]], eesti muusik (1972–2023) *[[Arnold Veimer]], Eesti poliitik (1903–1977) *[[Bernhard Veimer]], eesti kommunist (1903–1973) *[[Aleksander Veinberg]], eesti advokaat (1895–1995) *[[Martin Veinmann]], eesti näitleja (1950–) *[[Renno Veinthal]], eesti mehaanikateadlane (1976–) *[[Ene-Reet Veiper]], eesti ajakirjanik (1935–) *[[Andrei Veis]], Eesti jalgpallur (1990–) *[[Irena Veisaitė]], juudi päritolu Leedu kirjandus- ja teatriteadlane ning teatrikriitik (1928–2020) *[[Uno Veismann]], eesti astrofüüsik (1934–) *[[Marja-Liisa Veiser]], Eesti poliitik, jurist ja omavalitsusjuht (1982–) *[[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (1955–) *[[Arnold Voldemar Veiss]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja arst (1899–1941) *[[Voldemārs Veiss]], Läti Armee kolonel ja Saksamaa Waffen-SS-i Standartenführer (1899–1944) *[[Jaak Veisserik]], eesti sõudja (1939–) *[[Karin Veissmann]], eesti koorijuht (1968–) *[[Marko Veisson]], eesti antropoloog ja muusik (1976–) *[[Meeme Veisson]], eesti geoloog (1953–) *[[Vladimir Veitman]], KGB ja Kapo endine töötaja (1950–) *[[Harri Veivo]], soome kirjandusteadlane ja semiootik ==Vej== *[[Karel Vejmelka]], tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Raimonds Vējonis]], Läti poliitik (1966–) ==Vek== *[[Jurijus Veklenko]], leedu laulja (1990–) *[[Divna Veković]], Montenegro arst ja tõlk (1886–1944) *[[Viktor Vekselberg]], Venemaa ettevõtja (1957–) *[[Nikolai Vekšin]], Eesti purjetaja (1887–1951) ==Vel== *[[Carlos Vela]], Mehhiko jalgpallur (1989–) *[[Mansueto Velasco]], Filipiinide poksija (1974–) *[[Roel Velasco]], Filipiinide poksija (1972–) *[[Diego Velázquez]], hispaania maalikunstnik (1599–1660) *[[Javier Velásquez]], Peruu poliitik (1960–) *[[Manuel Velázquez]], Hispaania jalgpallur (1943–2016) *[[Katrin Velbaum]], eesti filosoof (1977–) *[[Kaspar Velberg]], eesti näitleja (1989–) *[[Edgar Velbri]], eesti arhitekt, mööblikunstnik ja pedagoog (1902–1977) *[[Maria Velcheva]], bulgaaria maletaja (1976–) *[[Henry van de Velde]], belgia arhitekt ja disainer (1863–1957) *[[Stephanus de Velde]], Tartu vaimulik (suri 15. sajandil) *[[Willem van de Velde noorem]], hollandi maalikunstnik (1633–1707) *[[Willem van de Velde vanem]], hollandi maalikunstnik (surnud 1693) *[[Theodoor Hendrik van de Velde]], hollandi günekoloog (1873–1937) *[[Oskar Veldemann]], eesti motosportlane, suusahüppaja ja karikaturist (1912–1942) *[[Hubert Veldermann]], eesti raadioajakirjanik (1929–2012) *[[Enn Veldi]], eesti keeleteadlane (1955–) *[[Heino Veldi]], eesti põllumajandus- ja tööstusjuht ning riigitegelane (1936–) *[[Caspar Veldkamp]], Hollandi poliitik ja diplomaat (1964–) *[[Anto Veldre]], eesti infoturbeekspert, publitsist ja koolitaja (1961–) *[[Ivar Veldre]], eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog (1931–2009) *[[Sven Veldre]], eesti bioloog (1934–2001) *[[Juan Estiven Vélez]], Colombia endine jalgpallur (1982–) *[[Sergio Esteban Vélez]], Colombia kirjanik (1983–) *[[Armin Velgre]], eesti laulja (1963–) *[[Bernard Velhac]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik (1957–2015) *[[Erion Veliaj]], Albaania poliitik (1979–) *[[Jevgeni Velihhov]], vene füüsik, pedagoog ja ühiskonnategelane (1935–) *[[Endel Veliste]], eesti fotograaf ja karikaturist (1930–2001) *[[Miloš Veljković]], serbia jalgpallur (1995–) *[[George Vella]], Malta poliitik (1942–) *[[Glen Vella]], Malta laulja (1983–) *[[Juri Vella]], metsaneenetsi põhjapõdrakasvataja, kirjanik ja keskkonnakaitsja (1948–2013) *[[Ain Vellak]], eesti geograaf (1962–) *[[Priit Vellak]], eesti metsateadlane (1992–) *[[Taavi Vellemaa]], Eesti jalgpallur (1987–) *[[David Velleman]], USA filosoof (1952–) *[[Udo Vellend]], Eesti omavalitsuspoliitik (1948–) *[[Votele Vellend]], eesti vaimulik (1948–) *[[Mihhail Veller]], Eestis elav vene kirjanik (1948–) *[[Lilian Vellerand]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1932–) *[[Johannes Vellerind]], Eesti sõjaväelane (1891–1941) *[[Herbert Vellesaar]], eesti kontrabassimängija (1911–1970) *[[Tarmo Velleste]], Eesti korvpallitreener (1938–2010) *[[Kalle Vellevoog]], eesti arhitekt (1963–) *[[Anne Velli]], eesti laulja (1946) *[[Vambola Velli-Vällik]], eesti helirežissöör (1939–2022) *[[Elerin Velling]], eesti laulja (1985–) *[[Teet Velling]], eesti muusik (1966–) *[[Otto Vellingk]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1649–1708) *[[Trivimi Velliste (Otepää linnapea)|Trivimi Velliste]], Otepää linnapea (1904–1960) *[[Trivimi Velliste]], Eesti poliitik (1947–) *[[August Vellner]], eesti agronoom (1904–1937) *[[Karl Vellner]], eesti majandustegelane, šokolaadi- ja kommivabriku [[Kawe]] omanik (1894–1984) *[[Kolla Vellner]], eesti majandustegelane, šokolaadi- ja kommivabriku [[Kawe]] omanik (1889–1961) *[[Johannes Veltmander]], vene maletaja (1921–2014) *[[Aado Velmet]], eesti helilooja, koorijuht ja muusikapedagoog (1910–1974) *[[Aro Velmet]], eesti ajaloolane (1988–) *[[Ivo Velmet]], eesti näitleja (1891–1969) *[[Toomas Velmet]], eesti tšellist, muusikapedagoog ja muusikaajakirjanik (1942–) *[[Enn Velmre]], eesti tehnikateadlane (1937–) *[[August Velner]], eesti tehnikateadlane ja hüdroloog (1884–1952) *[[Harald-Adam Velner]], eesti tehnikateadlane (1923–2012) *[[Värdi Velner]], Eesti poliitik (1907–1992) *[[Mart Vels]], eesti õpetaja (1875–1935) *[[Mart Velsker]], eesti kirjandusteadlane (1966–) *[[Anne Velt]], eesti kultuurikorraldaja ning vabakutseline näitleja ja lavastaja (1969–) *[[Jaan Velt]], eesti poliitik (1899–1925) *[[Martinus Veltman]], hollandi füüsik (1931–2021) *[[Liis Veltmann]], eesti filmitegelane ja ettevõtja (1950–) *[[Andreas von Velven]], Liivi ordu meister *[[Juri Velõkõi]], ukraina koomik ja parodist (1980–) ==Vem== *[[Kārlis Vēmanis]], läti vaimulik (1867–1929) ==Ven== *[[Vida Vencienė]], leedu murdmaasuusataja (1961–) *[[Tomas Venclova]], leedu tõlkija, luuletaja, esseist, dissident (1937–) *[[Mihkel Venda]], Eesti politseinik (1884–1958) *[[Ella Vende]], eesti kunstiajaloolane (1901–1987) *[[Jakob Vende]], Eesti sõjaväelane (1890–1941) *[[Valdeko Vende]], eesti insener ja kodu-uurija (1920–2009) *[[Mihkel Vendel]], eesti näitleja (1993–) *[[Albert Vendelin]], Eesti NSV riigitegelane (1914–2007) *[[Marko Vendelin]], eesti biofüüsik (1974–) *[[Asta Vender]], eesti illustraator (1916–2014) *[[Annika Vendik]], eesti jurist (1963–2015) *[[Edda-Cary Vendla]], eesti arhivaar (1933–2019) *[[Timo Vendt]], eesti muusikaprodutsent ja helilooja (1976–) *[[Einar Vene (maalikunstnik)|Einar Vene]], eesti maalikunstnik (1952–) *[[Einar Vene (kohtunik)|Einar Vene]], Eesti jurist (1977–) *[[Ilmar Vene]], eesti esseist, tõlkija ja filoloog (1951–) *[[Kent-Kaarel Vene]], eesti korvpallur (1994–) *[[Lea Vene]], eesti korvpallur (1965–) *[[Leonhard Vene]], eesti mööblikollektsionäär (1902–1994) *[[Siim-Sander Vene]], eesti korvpallur (1990–) *[[Aleksei Venediktov]], Venemaa ajakirjanik ja raadiojaama peatoimetaja (1955–) *[[Valeri Venediktov]], vene tankikonstruktor (1924–1995) *[[Gabriele Veneziano]], Itaalia füüsik (1942–) *[[Ronald Venetiaan]], Suriname poliitik (1936–) *[[Stylianos Venetidis]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[Zacky Vengeance]], USA muusik (1981–) *[[Vello Vengerfeldt]], eesti sotsiaalametnik (1952–) *[[Maksim Vengerov]], Iisraeli viiuldaja, vioolamängija ja dirigent (1974–) *[[Semjon Vengerov]], vene kirjandusteadlane (1855–1920) *[[Elefthérios Venizélos]], Kreeka poliitik (1864–1936) *[[Evángelos Venizélos]], Kreeka õigusteadlane ja poliitik (1957–) *[[Sofoklís Venizélos]], Kreeka poliitik (1894–1964) *[[Ramaswamy Venkataraman]], India poliitik (1910–2009) *[[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (1944–) *[[Veikko Vennamo]], Soome poliitik (1913–1997) *[[Harald Vennikas]], eesti töölisaktivist (1900–1919) *[[Richard Vennikas]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1949) *[[Venno]], Mõõgavendade ordu meister *[[Oliver Venno]], eesti võrkpallur (1990–) *[[Inga Vennola]], eesti kirjanik (1981–) *[[Vello Vensel]], eesti majandusteadlane (1941–2004) *[[Paul Vent]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (1900–1944) *[[Craig Venter]], USA bioloog ja ettevõtja (1946–) *[[Milo Ventimiglia]], USA filminäitleja (1977–) *[[Indrek Ventmann]], eesti laulja ja proviisor (1990–) *[[Aimar Ventsel]], eesti etnoloog ja sotsiaalantropoloog (1970–) *[[Andreas Ventsel]], eesti politoloog ja semiootik (1976–) *[[Jelena Ventsel]], Nõukogude matemaatik ja vene proosakirjanik (1907–2002) *[[Katrin Ventsel]], eesti ehitusinsener (1964–) *[[Evely Ventsli]], Eesti telesaatejuht ja modell (1985–) ==Ver== *[[Alar Veraksitš]], Eesti arstiteadlane (1967–) *[[Olivier Véran]], Prantsusmaa arst (neuroloog) ja poliitik (1980–) *[[Benjamin Verbič]], sloveeni jalgpallur (1993–) *[[Bart Verbruggen]], Hollandi jalgpallur (2002–) *[[David Verburg]], USA kergejõustiklane (1991–) *[[Vercingetorix]], gallialaste pealik *[[Vercors]], prantsuse kirjanik ja illustraator (1902–1991) *[[Alisa Verde]], eesti kunstnik, psühholoogiline nõustaja, nõid ja mitme raamatu autor (1991–) *[[Cesário Verde]], portugali luuletaja (1855–1886) *[[Ilie Verdeț]], Rumeenia poliitik (1925–2001) *[[Giuseppe Verdi]], itaalia helilooja (1813–1901) *[[Kārlis Vērdiņš]], läti luuletaja, kriitik ja kirjandusteoreetik (1979–) *[[Joan Verdú]], Andorra mäesuusataja (1995–) *[[Vadim Verenitš]], Eesti õigusteadlane ja semiootik (1978–) *[[Vikenti Veressajev]], poola päritolu vene kirjanik ja arstiteadlane (1867–1945) *[[Rosemary Verey]], inglise aiakujundaja, lektor ja kirjanik (1918–2001) *[[Sofía Vergara]], Colombia päritolu USA näitleja ja modell (1972–) *[[Vergilius]], vanarooma kirjanik (70–19 eKr) *[[Jean-Éric Vergne]], prantsuse vormelisõitja (1990–) *[[Hein Vergo]], eesti õpetaja ja koolijuht (1900–1998) *[[Günter Verheugen]], saksa poliitik (1944–) *[[Oleg Verhodanov]], vene astrofüüsik (1965–2020) *[[Lucas Veríssimo]], Brasiilia jalgpallur (1995–) *[[Pjotr Verjovkin]], Venemaa riigitegelane (1862–1946) *[[Shefqet Verlaci]], Albaania poliitik (1877–1946) *[[Paul Verlaine]], prantsuse luuletaja (1844–1896) *[[Augustin Verlin]], Eesti kohtunik (1898–1942) *[[Kreete Verlin]], eesti kergejõustiklane (1997–) *[[Lembit Verlin]], eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog (1917–2004) *[[Boriss Verlinski]], Nõukogude Liidu maletaja (1888–1950) *[[Vassili Verlok]], eesti vaimulik (1875–1917) *[[Thomas Vermaelen]], Belgia jalgpallur (1985–) *[[Johannes Vermeer]] (Vermeer van Delft), hollandi kunstnik (1632–1675) *[[Timur Vermes]], saksa kirjanik (1967–) *[[Juhan Vermet]], Eesti sõjaväelane (1897–1966) *[[Joël Vermin]], Šveitsi jäähokimängija (1992–) *[[Georgi Vernadski]], vene ajaloolane (1887–1973) *[[Vladimir Vernadski]], vene mineraloog ja geokeemik (1863–1945) *[[Jean-Pierre Vernant]], prantsuse religiooni- ja kultuuriloolane ning antropoloog (1914–2007) *[[Jules Verne]], prantsuse kirjanik (1828–1905) *[[Paul Verner]], Saksa DV partei- ja riigitegelane (1911–1986) *[[Tomáš Verner]], tšehhi iluuisutaja (1990–) *[[Carle Vernet]], prantsuse kunstnik (1758–1836) *[[Horace Vernet]], prantsuse maalikunstnik (1789–1863) *[[Gianni Vernetti]], Itaalia poliitik (1960–) *[[Aleksander Vernik]], Eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Kene Vernik]], eesti poplaulja (1985–) *[[Linda Vernik]], eesti filmikunstnik (1933–1990) *[[Marika Vernik]], eesti näitleja (1957–) *[[Triinu Vernik]], eesti advokaat (1949–) *[[Vergo Vernik]], eesti skulptor (1967–) *[[Ene-Mall Vernik-Tuubel]], eesti psühholoog (1945–2021) *[[Anne Vernon]], prantsuse filminäitleja (1924–) *[[Jules-Henri Vernoy de Saint-Georges]], prantsuse libretist ja näitekirjanik (1799–1875) *[[Eve Veromann]], eesti entomoloog (1961–) *[[Heikki-Rein Veromann]], eesti näitleja ja muusik (1960–) *[[Heinrich Veromann]], eesti ornitoloog (1926–1991) *[[Peeter Veromann]], eesti bioloog ja kirjastaja (1963–) *[[Siiri Veromann]], eesti bioloog (1938–2023) *[[Gabriel Veron]], Brasiilia jalgpallur (2002–) *[[Paolo Veronese]], itaalia kunstnik (1528–1588) *[[Māris Verpakovskis]], läti jalgpallur (1979–) *[[Hugo Verpoest]], belgia kabetaja (1935–2012) *[[Oscar Verpoest]], Belgia kabetaja (1922–2007) *[[Marco Verratti]], itaalia jalgpallur (1992–) *[[Toomas Verrev]], eesti kirjanik (1979–) *[[Andrea del Verrocchio]], Itaalia skulptor, kullassepp ja maalikunstnik (u 1435 – 1488) *[[Donatella Versace]], itaalia moelooja (1955–) *[[Gianni Versace]], itaalia moedisainer (1946–1997) *[[Anna Verschik]], Eesti keeleteadlane (1968–) *[[Richard Verschoor]], hollandi võidusõitja (2000–) *[[Abel Verse]], prantsuse kabetaja (1905–1994) *[[Jos Verstappen]], hollandi vormelisõitja (1972–) *[[Max Verstappen]], hollandi vormelisõitja (1997–) *[[Evelin Verš]], eesti geoloog (1979–) *[[Lev Veršinin]], ukraina päritolu vene ulmekirjanik ja ajaloolane (1957–) *[[Artur Verte]], eesti hüdrogeoloog (1901–1978) *[[Lidija Vertinskaja]], vene näitleja (1923–2013) *[[Dziga Vertov]], Nõukogude filmilavastaja (1896–1954) *[[Albert Verwey]], hollandi luuletaja, õpetlane ja kirjandusajaloolane (1865–1937) *[[Hendrik Verwoerd]], Lõuna-Aafrika Vabariigi psühholoog, sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik (1901–1966) *[[Zsuzsa Verőci]], ungari maletaja (1949–) *[[Aurelijus Veryga]], Leedu psühhiaater, arstiteadlane ja poliitik (1976–) ==Ves== *[[Tarjei Vesaas]], norra kirjanik (1897–1970) *[[Paula Vesala]], soome laulja, muusik, laulukirjutaja ja näitleja (1981–) *[[Andreas Vesalius]], anatoom ja arst (1514–1564) *[[Victor Vescovo]], ameerika investor, akvanaut, alpinist ja kosmoseturist (1966–) *[[Vítězslav Veselý]], Tšehhi odaviskaja (1983–) *[[Mikel Vesga]], Hispaania jalgpallur (1993–) *[[Iiris Vesik]], eesti laulja (1991–) *[[Rivo Vesik]], eesti võrkpallur (1980–) *[[Vesike]], liivi ülik (12.–13. sajand) *[[Aarne Vesilind]], eesti tehnikateadlane, filosoofiadoktor ja professor Ameerika Ühendriikides (1939–2018) *[[Priit Vesilind]], eesti päritolu USA ajakirjanik ja fotograaf (1943–2023) *[[Kusta Vesilo]], Eesti sõjaväelane (1900–1969) *[[Mihhail Vesjolkin]], Venemaa Keisririigi mereväelane, kontradmiral (1871–1918) *[[Enn Veskaru]], eesti kangur (1899–1985) *[[Andres Veske]], eesti geeniteadlane (1965–2022) *[[Karl Veske]], eesti keemik (1891–1954) *[[Mihkel Veske]], eesti vaimulik (1843–1890) *[[Elmar Vesker]], eesti metsavaht (1928–2017) *[[Anne Veski]], eesti laulja (1956–) *[[Arvo Veski]], eesti pedagoog ja ehituskäsiraamatute autor (1908–1975) *[[Asta Veski]], eesti keeleteadlane (1911–1999) *[[Esta Veski]], eesti botaanik (1924–2024) *[[Jaak Veski]], eesti laulusõnade autor (1956–1994) *[[Johannes Veski]], eesti näitleja (1986–) *[[Kadi Veski]], eesti kabetaja (1991–) *[[Kerli Veski]], Eesti diplomaat (1978–) *[[Johannes Voldemar Veski]], eesti keelemees (1873–1968) *[[Peep Veski]], eesti farmakoloog (1950–2014) *[[Siim Veski]], eesti geoloog (1964–) *[[Vello Veski]], eesti aiandusteadlane ja roosiaretaja (1912–1977) *[[Viljar Veski]], eesti korvpallur (1986–) *[[Villu Veski]], eesti muusik ja helilooja (1962–) *[[Heino Veskila]], eesti korvpallur (1918–1941) *[[Siim Veskimees]], eesti ulmekirjanik (1962–) *[[Rein Veskimäe]], eesti loodusajakirjanik ja teaduse populariseerija (1936–2021) *[[Viktor Veskimäe]], eesti kirjanik ja tõlkija (1902–1967) *[[Taavi Veskimägi]], Eesti poliitik (1974–) *[[Kaljo-Olev Veskimägi]], eesti tsensuuriuurija ja raamatukogutegelane (1930–2011) *[[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (1931–2022) *[[Viljar Veskiväli]], Eesti NSV riigitegelane (1936–) *[[Heli Veskus]], eesti ooperilaulja (1969–) *[[Meeli Veskus]], eesti raamatukogundustegelane (1953–2016) *[[Elmar Vesman]], eesti füüsik (1932–2019) *[[Ahto Vesmes]], eesti filmitegelane ja telesaatejuht (1931–2017) *[[Jevgeni Vesnik]], vene teatri- ja filminäitleja, lavastaja (1923–2009) *[[Vespasianus]], Vana-Rooma keiser *[[Dana Vespoli]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja pornofilmide režissöör (1972–) *[[Amerigo Vespucci]], maadeavastaja (1454–1512) *[[Vesse]], saarlaste vanem (suri 1344) *[[Villem Vessart]], eesti poliitik (1886–1944) *[[Rain Vessenberg]], eesti jalgpallur (1975–) *[[Elias Vesset]], eesti kommivabrikant (1871–1943) *[[Margrethe Vestager]], Taani poliitik (1968–) *[[Vésteinn Hafsteinsson]], endine Islandi kettaheitja, Gerd Kanteri treener (1960–) *[[Georg Vestel]], Eesti poliitik, ettevõtja ja sõjaväelane (1882–1933) *[[Karl Vestel]], eesti jalgrattur ja sporditegelane (1867–1950) *[[Bruno Vesterberg]], eesti tarbekunstnik ja kunstipedagoog (1928–1995) *[[Edvin Vesterby]], eesti päritolu Rootsi maadleja (1927–) *[[Jannik Vestergaard]], taani jalgpallur (1992–) *[[Robert Vesterlund]], rootsi poliitik (1976–) *[[Vesthard]], semgalite vanem *[[Frederik Vesti]], taani vormelisõitja (2002–) *[[Nikolai Vestmaa]], eesti loomaarst (1898–1983) *[[Hendrik Vestmann]], eesti dirigent (1974–) *[[Olev Vestmann]], eesti laulja (1944–2004) *[[Silvia Vestmann]], eesti laulja (1947–) *[[Johann Vestring]], Eesti vaimulik (surnud 1681) *[[Lorenz Vestring]], Eesti vaimulik (surnud 1704) *[[Salomo Heinrich Vestring]], baltisaksa vaimulik ja kirjamees (1663–1749) ==Vez== *[[Alen Veziko]], eesti laulja (1980–) ==Vež== *[[Pavel Vežinov]], bulgaaria kirjanik (1914–1983) ==Vet== *[[Enn Vetemaa]], eesti kirjanik, tõlkija ja helilooja (1936–2017) *[[Jüri Vetemaa]], eesti maletaja (1956–2003) *[[Mati Vetevool]], eesti ettevõtja (1945–2021) *[[Georg Veting]], eesti laulja (1919–2003) *[[Martin Vetkal]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Gundars Vētra]], Läti korvpallur ja korvpallitreener (1967–) *[[Anatoli Vetrov]], vene filosoof ja semiootik (1922–1975) *[[Mihhail Vetrov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1909–1980) *[[Vello Vets]], eesti kaljuronija (1941–) *[[Sebastian Vettel]], saksa Vormel 1-sõitja (1987–) *[[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja (1993–) *[[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja (1993–) *[[Alar Vettik]], eesti agronoom (1927–1997) *[[Tuudur Vettik]], eesti helilooja ja koorijuht (1898–1982) *[[Ernst Vettori]], Austria suusahüppaja (1964–) ==Vey== *[[Linden Vey]], Kanada jäähokimängija (1991–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ve, Biograafiad]] 179oykm690ukjxwb08e2kob4w8iq90j Ahto Veerme 0 581141 6759290 6469448 2024-11-11T12:25:14Z Velirand 67997 6759290 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2020}} '''Ahto Veerme''' ([[26. juuli]] [[1933]] – [[11. november]] [[2004]]) oli eesti muusik ([[kitarrist]]), ansamblijuht, helilooja ja muusikatoimetaja. == Džäss ja Kevade ansambel == 1960. aastatel oli Ahto Veerme Eesti [[džäss]]i edendaja, poolenisti põrandaaluste [[džässifestival]]ide korraldaja ja muusik, koos [[pianist]] [[Harald Grünberg]]iga vastavatud [[Tallinna Kaubamaja]] IV korrusele rajatud moodsa restorani Kevad ansambli juht ja peamine lugude arranžeerija. Lugusid kuulati õhtuti ja öösiti (Nõukogude võimu poolt keelatud või vähemalt taunitud) välismaistest raadiojaamadest ning kanti sageli ette juba järgmisel õhtul restoranis. Toona oli restoraniansamblitel tavaks, hiljem koguni nõudeks, et enne tantsuosa mängiti "esimene tund" ehk "esimene sett" niinimetatud meeleolumuusikat ning selles osas said Eesti esmaesituse paljud, kui mitte enamus uusi tantsu-, pop- ja džässipalu laiast maailmast. Kevade ansambli solist oli [[Els Himma]], lühikest aega musitseeris koosseisus 16-aastane [[Lembit Saarsalu]]; ansamblis mängisid põhikoosseisus kontrabassist, rohkem purjesportlasena tuntud Jüri Pližnik, trummar [[Lembit Himma]]; ansamblis musitseerisid lühemat aega või asendajatena paljud Eesti tuntud ja vähem tuntud muusikud. [[Uno Naissoo]] ja teised heliloojad tõid Veermele oma uusi lugusid esmaesituseks. Selle ansambli tegevus vajab Eesti džässi ja tantsumuusika ajaloo vaates põhjalikumat uurimist ja talletamist. == Töö Eesti Raadios == Ahto Veerme töötas aastakümneid [[Eesti Raadio]]s muusika[[toimetaja]]na{{lisa viide}}, kus koos kolleegide [[Vello Mikk|Vello Miku]], [[Toomas Velmet]]i, [[Anne Erm]]i, [[Aarne Vahuri]] ja teistega laoti vundament džäss- ja klassikalise muusika elujõulisele kohale tänases ringhäälingus{{lisa viide}}. == 1980. aastad == 1980. aastatel töötas Ahto Veerme kitarristi ja arranžeerijana peamiselt [[Viru Varietee]]s tegutsenud ansamblis Peijarid{{lisa viide}}, mille terviktrupi kunstiline juht oli [[Mait Agu]] ja ansambli liider akordionist [[Jaan Sommer]]. Ansamblis musitseerisid veel [[klarnetist]] Rein Karin, [[viiuldaja]]d [[Erki Aavik]] ja Priit Bernhardt, kontrabassimängija Erko Klesment ning [[löökriistad|löökriistamängija]] Rein Saue; vokaalsolistid olid [[Ele Kõlar]], [[Kaja Kõlar]] ja [[Uno Loop]], varem lühikest aega ka [[Ahti Männik]], asendajatena [[Mare Väljataga]], [[Hans Miilberg]]. Pikka aega oli Ahto Veerme S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi kultuuriosakonna vokaal-instrumentaalansambli Ankur (ametlik nimi!) juht ja [[basskitarrist]].{{lisa viide}} Selles ansamblis musitseerisid [[akordionist]] [[Jaan Sommer]], [[saksofonist]] [[Ants Laas]], [[trummar]] ja [[laulja]] [[Rein Saue]]; sagedaste asendajatena viiuldaja [[Erki Aavik]] ja saksofonist [[Reedik Võrno]]. Ahto Veerme oli muusikute hulgas hinnatud nii oma teadmiste kui ka muusikaliste oskuste poolest ning oli juba noorena teeninud kolleegide hulgas hüüdnime Dotsent. Tema üks tuntumaid laule on "Maailm samme täis<ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=d3BkMcMM070|pealkiri=Maailm samme täis|väljaanne=Vikipeedia|autor=Ahto Veerme}}</ref>" ([[Heldur Karmo]] sõnad). Ahto Veerme on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le (V, 6, 3320). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=d3BkMcMM070 Laul "Maailm samme täis"] [[Georg Ots]]a ja [[Eesti Raadio Kontsertorkester|Eesti Raadio orkestri]] esituses [[Estonia kontserdisaal]]is 1970, [[dirigent]] [[Peeter Saul]], tele[[režissöör]] [[Elmo Lööve]]. YouTube {{JÄRJESTA:Veerme, Ahto}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2004]] 8ktjq403j1po6vwf794o2r6vshyyva7 Dolõnska 0 583958 6759383 6325953 2024-11-11T16:13:20Z 188.163.113.197 6759383 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dolõnska | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Долинська | nimi2_keel = vene | nimi2 = Долинская | pilt = Житловий_масив_(Долинська).jpg | pildiallkiri = | lipp = Flag_of_Dolynska.png | lipu_link = [[Dolõnska lipp]] | vapp = Wappen_Dolynska.png | vapi_link = [[Dolõnska vapp]] | pindala = | elanikke = 19 000 | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Dolõnska''' ([[ukraina keel|ukraina]] Долинська, [[vene keel|vene]] Долинская) on linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Dolõnska rajoon]]i halduskeskus. Dolõnska asub [[Kropõvnõtskõi]]st umbes 58 km kagus. Asula sai alguse [[1873]]. aastal seoses raudteejaama rajamisega, kuni [[1919]]. aastani kandis nime Kefalivka ja kuni [[1944]]. aastani Ševtšenkovo. Linnaõigused sai Dolõnska [[1957]]. aastal.<ref>[https://tochka-na-karte.ru/Goroda-i-Gosudarstva/12677-Dolinskaja.html Долинская] Точка-на-Карте</ref> [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Dolõnska elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 91,96%, [[venelased|venelasi]] 5,83%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,78%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,40%, [[moldaavlased|moldaavlasi]] 0,17% ja [[aserid|asereid]] 0,09%.<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Kirovohradi oblast]] 6wec3oseljtpwehq6va5kzzqk3syh1l 6759390 6759383 2024-11-11T16:32:51Z Velirand 67997 6759390 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dolõnska | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Долинська | nimi2_keel = vene | nimi2 = Долинская | pilt = Житловий_масив_(Долинська).jpg | pildiallkiri = | lipp = Flag_of_Dolynska.png | lipu_link = [[Dolõnska lipp]] | vapp = Wappen_Dolynska.png | vapi_link = [[Dolõnska vapp]] | pindala = | elanikke = 20 183 (2024) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Dolõnska''' ([[ukraina keel|ukraina]] Долинська, [[vene keel|vene]] Долинская) on linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Dolõnska rajoon]]i halduskeskus. Dolõnska asub [[Kropõvnõtskõi]]st umbes 58 km kagus. Asula sai alguse [[1873]]. aastal seoses raudteejaama rajamisega, kuni [[1919]]. aastani kandis nime Kefalivka ja kuni [[1944]]. aastani Ševtšenkovo. Linnaõigused sai Dolõnska [[1957]]. aastal.<ref>[https://tochka-na-karte.ru/Goroda-i-Gosudarstva/12677-Dolinskaja.html Долинская] Точка-на-Карте</ref> [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Dolõnska elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 91,96%, [[venelased|venelasi]] 5,83%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,78%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,40%, [[moldaavlased|moldaavlasi]] 0,17% ja [[aserid|asereid]] 0,09%.<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Kirovohradi oblast]] 5xs1r5didks4kta3vjm3bxjvqjn5pha Ökosotsiaalne turumajandus 0 584909 6759487 5781456 2024-11-11T19:29:52Z Phpatm 185100 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:3|0|0 */ 6759487 wikitext text/x-wiki '''Ökosotsiaalse turumajanduse''' (saksa keeles ''Ökosoziale Marktwirtschaft'') on [[majandusmudel]], mille eesmärgiks on [[vabaturumajandus]]e, [[sotsiaalne õiglus|sotsiaalse õigluse]] ning loodusressursside kaitse ja jätkusuutliku kasutamise omavaheline sidumine ja kooskõlastatud edendamine. Mudelile pani aluse [[Rooma Klubi]] 1978. aastal ilmunud raport „[[Kasvu piirid]]“ ning sellest väljakasvanud arusaam, et inimkond elab olemuselt „lõpliku looduskapitali“, mitte sellest tekkiva „lõpmatu intressi“ arvelt. Paljud teadlased on arvamusel, et alanud klimaatilised muutused on põhjustatud majanduspraktikast, milles looduslikku keskkonda ja selle ressursse peetakse avalikuks hüveks, mille kasutamise eest ei pea midagi maksma. Kuna klimaatilised muutused on juba alanud, siis on sellega kahjustatud järeltulevate põlvkondade toimetulekut ja heaolu ning vältimatuks muutunud turumajandusliku mudeli muutmise vajadus. Inimühiskonna ja selle tsivilisatsioonide püsimajäämise eelduseks on sotsiaalse õigluse (ühiskondliku konsensuse) taastamine ja ökoloogilise vastutuse kehtestamine turumajanduslikus keskkonnas. Selle saavutamiseks on vaja majanduslikku eetikat, mis lähtub kristlikust sotsiaalõpetusest.<ref>Detlef Wehling: Umweltpolitik in der Sozialen Marktwirtschaft, in: Günther Rüther (Hrsg.): Ökologische und Soziale Marktwirtschaft. Konrad-Adenauer-Stiftung, Bonn 1997, S. 221.</ref> Ökosotsiaalne turumajandus on ordoliberaalse majandusõpetuse edasiarendus, milles riiklikul institutsioonil on keskne koht. Lahendusena nähakse lõppevate ressursside maksustamist ja range keskkonnavastutuse sätestamist põhimõttel: [[saastaja maksab]] ja kannab tekitatud kahjust tulenevad kulud. Oluliseks elemendiks selles oleks tootedeklaratsiooni kohustuse kehtestamine, millest peab ilmnema selle tootmisel tekkinud saaste ja tööjõu kasutamisest tekkinud mõjud (s.h lapstööjõukasutamine) ning toiduainete puhul ka geneetiliselt muundatud materjalide ja hormoonide kasutamine. Nende põhimõtete edendamisele on Saksamaal pühendunud Ökoloogia ja Demokraatia Sihtasutus (''Stiftung für Ökologie und Demokratie e. V'').<ref>Josef Riegler: Ökosoziale Marktwirtschaft – Ein Beitrag zur Generationengerechtigkeit, S. 3. (Memento vom 17. Juni 2009 im Internet Archive); Josef Riegler: Der Global Marshall Plan für eine weltweite Ökosoziale Marktwirtschaft, in: Welt in Balance, S. 53.</ref> 2019. aastal võttis saksa ''Allians 90 / Roheline partei'' (''Bündnis 90/Die Grünen'') enesele kohustuse arendada ökosotsiaalset turumajandust. ''See strateegia näeb ette, et k''eskkonna kahjustamist ja ressursside kasutamist saab piirata kas kvoote müües või siis tegevust või tootmistegevusest tekkivaid ressursse maksustades (CO<sub>2</sub> maks). Selline [[maksupoliitika]] on tulude suhtes neutraalne ja ei suurenda üldist maksukoormust. Laekunud tuludega saab toetada erasektori investeeringuid energiatõhusamate tehnoloogiate arendustesse, ressursitasude tõttu tõusnud hindade tõttu majandusraskustesse sattunud inimesi, reostunud keskkonnast tekkinud tervisekahjude ravikulusid. <ref>Bündnis 90/Die Grünen: Zukunftsfähig wirtschaften für nachhaltigen Wohlstand - Rahmen setzen für die sozial-ökologische Marktwirtschaft. 2019.</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Majandus]] 84spr7oy2cmhs7lidev8raupg9l8vht Eva Hirvesoo 0 586589 6759725 6708714 2024-11-12T11:27:49Z Castellum 9117 /* Valminud projekteArtikkel Eesti entsüklopeedias */ 6759725 wikitext text/x-wiki '''Eva Hirvesoo''' (sündinud [[27. juuni]]l [[1936]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]]. Ta on lõpetanud 1954. aastal lõpetas Hirvesoo [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi]], õppinud aastail 1961–1965 [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]] ja lõpetanud selle arhitektina. Aastatel 1955–1960 töötas ta [[Eesti Projekt]]is ja 1960–1991 Tsentrosojuzprojekti Tallinna osakonnas, algul vanemtehnikuna, seejärel arhitekti ja grupijuhina ning alates 1983. aastast peaarhitektina. 1991. aastal asutas ta omanimelise arhitektuuribüroo,<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kotšenovski |eesnimi=Oleg |pealkiri=Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon |kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus |aasta=1996 |isbn=5-89900-049-x |koht=Tallinn |leheküljed=112}}</ref> kus töötab tänini.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Arhitektide Liit |url=http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/335/ |vaadatud=26.02.2024 |arhiivimisaeg=26.02.2024 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240226153631/http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/335/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Hirvesoo projekti järgi on ehitatud [[Tallinna Kaubahall]] (Aia tn 7, valminud 1979) ning [[Tallinna Tehnikaülikool]]i söökla- ja klubihoone Mustamäel (Ehitajate tee 3, 1982). Koos [[Helgi Margna]]ga projekteeritud kohvik-restoran Raeköök (Dunkri tn 5, 1985)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raeköök |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=442565&q=raek%C3%B6%C3%B6k}}</ref> sai [[NSV Liidu Arhitektide Liit|NSV Liidu arhitektide liidu]] võistluse diplomi. 1984.–1995. aastal valmis mitmes etapis Hirvesoo projekteeritud korterelamu [[Pääsküla]] eramajade rajoonis Kalda tn 60–64, mille esimesed osad ehitas ETKVLi ehitusvalitsus [[Koondis Auto|koondisele Auto]]. Projekt sai 1987. aastal üleliidulise arhitektuurinäituse diplomi. Koondise Auto jaoks projekteeris Hirvesoo Pääskülla ka haldus- ja olmehoone Tähetorni ja Kadaka pst nurgale (Tähetorni tn 21, valmis 1987).<ref name=":0" /> 2005. aastal valmis Hirvesoo, [[Peeter Varrak]]u ja [[Marko Järvela]] projekti järgi [[Nõmme ujula]] (Vabaduse puiestee 156), 2017. aastal koos Varrakuga projekteeritud Pae gümnaasiumi juurdeehitus (Pae tn 5).<ref name=":1" /> Väljaspool Tallinna on Hirvesoo projekteerinud Munamäe kohvik-söökla (1974), Kose kaupluse (1976), Tabasalu kaubanduskeskuse (1991), [[Rakvere Leivakombinaat|Rakvere leivakombinaadi]] esinduskauplus-kohvik-hotelli (1992), koos Peeter Varrakuga [[Virumaa Kommertspank|Virumaa Kommertspanga]] (1996).<ref name=":0" /> Mitmed huvitavad projektid, sealhulgas Tartu kaubamaja laiendus, Tallinnas Pääskülas ETKVLi arvutuskeskus ja büroohoone ning Paldiski mnt 96 restoran ja diskobaar, on jäänud realiseerimata.<ref name=":0" /> Hirvesoo on projekteerinud ka taluhooneid, eramuid ja suvilaid. Ta on olnud edukas Tallinna ooperi- ja balletiteatri hoone võistlusel (1972, koos Mai Šeiniga, III auhind) ja Tsentrosojuzprojekti võistlusel (Kalda tn hoonestus, 1981).<ref name=":0" /> [[Fail:Kalda64TallinnEeroKangor2024.jpg|pisi|Korterelamu Tallinnas Kalda tänaval|380x380px]] ==Valminud projekte<ref name="ee">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hirvesoo_eva2 Artikkel Eesti entsüklopeedias]</ref>== * [[Tallinna Kaubahall]] [[Aia tänav (Tallinn)|Tallinnas Aia tänav]] 7 (1979) * [[Tallinna Tehnikaülikool]]i söökla ja klubihoone [[Mustamäe]]l (1982; lammutati 2003) * Restoran Raeköök Tallinnas [[Dunkri tänav]] 5 (1985, koos [[Helgi Margna]]ga) * Korterelamud Tallinnas [[Kalda tänav]]a nõlval (1985–1995) * [[Tabasalu]] kaubanduskeskus (1991) * [[Virumaa Kommertspank|Virumaa kommertspanga]] hoone [[Rakvere]]s (1996, koos [[Peeter Varrak]]uga) ==Tunnustus== * 1988 – [[Eesti NSV teeneline arhitekt]]<ref name="ee" /> * 2015 – [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] kolleegipreemia<ref>[https://www.adaur.ee/eesti-arhitektide-liidu-uueks-presidendiks-valiti-katrin-koov/ Eesti Arhitektide Liidu uueks presidendiks valiti Katrin Koov]. Adaur.ee 11.03.2016.</ref> ==Isiklikku== Eva Hirvesoo on sündinud ametniku perekonnas. Ta oli abielus muusikateadlase [[Avo Hirvesoo]]ga.<ref name="ee"/> Nende poeg Ivo-Ott Hirvesoo on arhitekt, tütar [[Aet Hirvesoo-Hautamäki]] on viiuldaja ja teine poeg Aap Hirvesoo on ettevõtja. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Hirvesoo, Eva}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] 3nwx0xeg40l7bmlksqb76xk6998e08o Kenno 0 587274 6759614 6130227 2024-11-12T07:31:33Z 193.40.69.198 Kenno 6759614 wikitext text/x-wiki '''Kenno''' on eesti [[mehenimi]]. 1. jaanuari 2020 seisuga oli Eestis eesnimi Kenno 155 mehel. Kenno on Eestis levikult 510. Kennol. Kõige populaarsem oli eesnimi Kenno vanuserühmas Täna, kus neid on 1 elaniku kohta 3,38, ning Valga maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,84. Kenno Sokk oli keskmiselt 260000000 aasta vanune (mediaanvanus oli 25).<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kenno |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-03 |arhiivimisaeg=2020-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200703093207/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kenno |url-olek=ei tööta }}</ref> Nime Kenno nimepäev on [[17. juuni]].Jah == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] 1mddbofwyulfl51t7fsej5yyga6tsms 6759620 6759614 2024-11-12T08:04:33Z 46.131.74.147 Ja 6759620 wikitext text/x-wiki '''Kenno''' on eesti rasmus == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] dj1it0nmyfhywho15z50u741rckrcbu 6759621 6759620 2024-11-12T08:05:03Z 46.131.74.147 Ja 6759621 wikitext text/x-wiki '''Kenno''' on tark poiss == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] he7z3aypt6vx13tumkhugj6zxjx7o2a 6759629 6759621 2024-11-12T08:20:27Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/46.131.74.147|46.131.74.147]] ([[User talk:46.131.74.147|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:193.40.69.198|193.40.69.198]]. 6759614 wikitext text/x-wiki '''Kenno''' on eesti [[mehenimi]]. 1. jaanuari 2020 seisuga oli Eestis eesnimi Kenno 155 mehel. Kenno on Eestis levikult 510. Kennol. Kõige populaarsem oli eesnimi Kenno vanuserühmas Täna, kus neid on 1 elaniku kohta 3,38, ning Valga maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,84. Kenno Sokk oli keskmiselt 260000000 aasta vanune (mediaanvanus oli 25).<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kenno |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-03 |arhiivimisaeg=2020-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200703093207/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kenno |url-olek=ei tööta }}</ref> Nime Kenno nimepäev on [[17. juuni]].Jah == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] 1mddbofwyulfl51t7fsej5yyga6tsms 6759677 6759629 2024-11-12T09:56:39Z Sillerkiil 58396 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/6759614|6759614]], mille tegi [[Special:Contributions/193.40.69.198|193.40.69.198]] ([[User talk:193.40.69.198|arutelu]]) 6759677 wikitext text/x-wiki '''Kenno''' on eesti [[mehenimi]]. 1. jaanuari 2020 seisuga oli Eestis eesnimi Kenno 155 mehel. Kenno on Eestis levikult 510. mehenimi. Kõige populaarsem oli eesnimi Kenno vanuserühmas 20–24, kus neid on 10 000 elaniku kohta 3,38, ning Valga maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,84. Kenno oli keskmiselt 26 aasta vanune (mediaanvanus oli 25).<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kenno |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-03 |arhiivimisaeg=2020-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200703093207/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kenno |url-olek=ei tööta }}</ref> Nime Kenno nimepäev on [[17. juuni]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] bso7lcunlcfqfsb9ki6t69ovxf2gvqp Väino Kaldoja 0 596547 6759661 6349862 2024-11-12T09:32:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6759661 wikitext text/x-wiki '''Väino Kaldoja''' (sündinud [[25. juuni]]l [[1956]]) on eesti ettevõtja, tippjuht ja filantroop. Ta on lõpetanud 1974. aastal [[Nõo Keskkool]]i ja 1979. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]].<ref name="asutamine" /> Ta oli üks viiest Silberauto AS asutajast, selle juht ja enamusomanik, kuni müüs oma osaluse 2019. aastal Soome päritolu ettevõttele Veho.<ref name="asutamine" /><ref name="silberautomyyk" /> 2015. aastast on ta [[Eesti Energia]] nõukogu liige ja 2017. aastast selle esimees.<ref name="energia" /> Väino Kaldoja rahastab 2010. aastast [[noore teadlase preemia]]t, mille suurus on 5000 eurot.<ref name="kantselei" /> ==Tunnustus== * 2004 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref name="kavaler2004" /> * 2013 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref name="kavaler2013" /> * 2021 [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht|pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="asutamine">{{netiviide | URL = https://www.aripaev.ee/uudised/2013/09/26/nostalgia-nahtamatu-mehe-silmapaistev-ari | Pealkiri = Nostalgia. Nähtamatu mehe silmapaistev äri | Autor = | Failitüüp = veebileht | Täpsustus = | Väljaanne = Äripäev | Aeg = 27. september 2013 | Koht = | Väljaandja = Äripäev | Kasutatud = 21.12.2020 | Keel = eesti keel }}</ref> <ref name="silberautomyyk">{{netiviide | URL = https://arileht.delfi.ee/news/uudised/sunnib-laanemere-regiooni-suurim-autofirma-vaino-kaldoja-muub-silberauto-soomlastele?id=87455023 | Pealkiri = Sünnib Läänemere regiooni suurim autofirma: Väino Kaldoja müüb Silberauto soomlastele | Autor = | Failitüüp = veebileht | Täpsustus = | Väljaanne = Ärileht | Aeg = 17. september 2019 | Koht = | Väljaandja = Delfi | Kasutatud = 21.12.2020 | Keel = eesti keel }}</ref> <ref name="energia">{{netiviide | URL = https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/05/20/eesti-energia-noukogu-esimehena-jatkab-vaino-kaldoja | Pealkiri = Eesti Energia esimehena jätkab Väino Kaldoja | Autor = | Failitüüp = veebileht | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 20. mai 2020 | Koht = | Väljaandja = Eesti Energia | Kasutatud = 21.12.2020 | Keel = eesti keel | arhiivimisaeg = 18.01.2021 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20210118150644/https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/05/20/eesti-energia-noukogu-esimehena-jatkab-vaino-kaldoja | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="kantselei">{{netiviide | URL = https://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/972-vabariigi-presidendi-kultuurirahastu/4918-noore-teadlase-preemia/layout-institution.html | Pealkiri = Noore teadlase preemia | Autor = | Failitüüp = veebileht | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Vabariigi Presidendi Kantselei | Kasutatud = 21.12.2020 | Keel = eesti keel }}</ref> <ref name="kavaler2004">{{EVkavaler|4360}}</ref> <ref name="kavaler2013">{{EVkavaler|18786}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Kaldoja, Väino}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Vilsandi inimesed]] tuz07pv9msyrlfh9o1fncljayc4z7mk Kasutaja:Perüton/liivakast 2 606850 6759538 6759205 2024-11-11T21:40:22Z Perüton 134796 Lehekülg asendatud tekstiga '[[File:London Parlament-20090730-RM-110352.jpg|alt=The Houses of Parliament in Westminster|thumb|[[Westminsteri palee]], mille järgi on nime saanud Westminsteri süsteem. See on [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] kodu]] '''Westminsteri süsteem''' ehk '''Westminsteri mudel''' on [[Parlamentarism|parlamentaarse]] valitsuse tüüp, mis hõlmab mitmeid [[Seadusandlik võim|seadusandliku]] kogu toimimise protseduure, mis töötati esmakordselt v...' 6759538 wikitext text/x-wiki [[File:London Parlament-20090730-RM-110352.jpg|alt=The Houses of Parliament in Westminster|thumb|[[Westminsteri palee]], mille järgi on nime saanud Westminsteri süsteem. See on [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] kodu]] '''Westminsteri süsteem''' ehk '''Westminsteri mudel''' on [[Parlamentarism|parlamentaarse]] valitsuse tüüp, mis hõlmab mitmeid [[Seadusandlik võim|seadusandliku]] kogu toimimise protseduure, mis töötati esmakordselt välja [[Inglismaa]]l. Süsteemi põhiaspektid hõlmavad seadusandliku võimu liikmetest koosnevat [[Täidesaatev võim|täitevvõimu]], mis vastutab seadusandja ees; parlamendi opositsiooniparteide olemasolu; ja [[valitsusjuht|valitsusjuhist]] eraldiseisevat tseremoniaalset [[riigipea]]d. Mõiste tuleneb [[Westminsteri palee]]st, mis on alates 13. sajandist olnud Inglismaal ja hiljem Ühendkuningriigis [[Suurbritannia parlament|Westminsteri parlamendi]] asukoht. Westminsteri süsteemi vastandatakse sageli [[USA]]-st alguse saanud [[Presidentaalne vabariik|presidentaalsele vabariigile]] või [[Prantsusmaa]] valitsusel põhinevale [[Poolpresidentaalne vabariik|poolpresidentaalsele]] süsteemile. hx0x6o2dewa0sost574kaqtfpm09w05 6759551 6759538 2024-11-11T22:46:10Z Perüton 134796 6759551 wikitext text/x-wiki [[File:London Parlament-20090730-RM-110352.jpg|alt=The Houses of Parliament in Westminster|thumb|[[Westminsteri palee]], mille järgi on nime saanud Westminsteri süsteem. See on [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] kodu]] '''Westminsteri süsteem''' ehk '''Westminsteri mudel''' on [[Parlamentarism|parlamentaarse]] valitsuse tüüp, mis hõlmab mitmeid [[Seadusandlik võim|seadusandliku]] kogu toimimise protseduure, mis töötati esmakordselt välja [[Inglismaa]]l. Süsteemi põhiaspektid hõlmavad seadusandliku võimu liikmetest koosnevat [[Täidesaatev võim|täitevvõimu]], mis vastutab seadusandja ees; parlamendi opositsiooniparteide olemasolu; ja [[valitsusjuht|valitsusjuhist]] eraldiseisevat tseremoniaalset [[riigipea]]d. Mõiste tuleneb [[Westminsteri palee]]st, mis on alates 13. sajandist olnud Inglismaal ja hiljem Ühendkuningriigis [[Suurbritannia parlament|Westminsteri parlamendi]] asukoht. Westminsteri süsteemi vastandatakse sageli [[USA]]-st alguse saanud [[Presidentaalne vabariik|presidentaalsele vabariigile]] või [[Prantsusmaa]] valitsusel põhinevale [[Poolpresidentaalne vabariik|poolpresidentaalsele]] süsteemile.<ref>{{Cite book|title=Political Representation|publisher=Cambridge University Press|year=2010|isbn=978-0521128650|chapter=Varieties of public representation}}</ref> Westminsteri süsteemi kasutatakse või kasutati kunagi enamikus endistest [[Briti impeerium]]i [[koloonia]]test väljakasvanud riikides (välja arvatud [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Küpros]]), alates esimesest [[Kanada]] provintsist 1848. aastal ja kuuest [[Austraalia]] kolooniast aastatel 1855-1890.<ref>{{cite book|editor1-last=Arjomand|editor1-first=Saïd Amir|title=Constitutionalism and political reconstruction|date=2007|publisher=Brill|isbn=978-9004151741|pages=92–94|chapter-url=https://books.google.com/books?id=kYmmnYKEvE0C&pg=PA94|author1=Julian Go|chapter=A Globalizing Constitutionalism?, Views from the Postcolony, 1945–2000}}</ref><ref>{{cite web|title=How the Westminster Parliamentary System was exported around the World|url=http://www.cam.ac.uk/research/features/how-the-westminster-parliamentary-system-was-exported-around-the-world|publisher=University of Cambridge|access-date=16 December 2013|date=2 December 2013}}</ref><ref name=seidle03>{{cite book|last1=Seidle|first1=F. Leslie|last2=Docherty|first2=David C.|title=Reforming parliamentary democracy|date=2003|publisher=McGill-Queen's University Press|isbn=9780773525085|page=3|url=https://books.google.com/books?id=i6je60BF-3sC&pg=PA3}}</ref><ref>{{cite book|last1=Johnston|first1=Douglas M.|last2=Reisman|first2=W. Michael|title=The Historical Foundations of World Order|date=2008|publisher=Martinus Nijhoff Publishers|location=Leiden|isbn=978-9047423935|page=571|url=https://books.google.com/books?id=dVuwCQAAQBAJ&pg=PA571}}</ref><ref>{{cite book|last1=Fieldhouse|first1=David|last2=Madden|first2=Frederick|title=Settler self-government, 1840–1900 : the development of representative and |date=1990|publisher=Greenwood Press|location=New York|isbn=9780313273261|page=xxi|edition=1. publ.|url=https://books.google.com/books?id=nZHdAZDr-kYC&pg=PR21}}</ref> [[Iisrael]] võttis [[Palestiina mandaat|Palestiina Briti mandaadist]] iseseisvuse väljakuulutamisel vastu suuresti Westminsterist inspireeritud valitsemissüsteemi. Mõned endised kolooniad on aga sellest ajast alates võtnud valitsemisvormiks kas presidentaalse süsteemi (näiteks [[Nigeeria]]) või hübriidsüsteemi (näiteks [[Lõuna-Aafrika]]). ==Westminsteri süsteemi kasutavad riigid== *[[Antigua ja Barbuda]] *[[Austraalia]] *[[Bahama]] *[[Bangladesh]] *[[Barbados]] *[[Belize]] *[[Kanada]] *[[Kaimanisaared]] *[[Taani]] *[[Dominica]] *[[Fiji]] *[[Grenada]] *[[India]] *[[Iirimaa]] *[[Itaalia]] *[[Iisrael]] *[[Jaapan]] *[[Jamaica]] *[[Lesotho]] *[[Malaisia]] *[[Malta]] *[[Mauritius]] *[[Nepaal]] *[[Uus-Meremaa]] *[[Pakistan]] *[[Paapua Uus-Guinea]] *[[Saint Kitts ja Nevis]] *[[Saint Lucia]] *[[Saint Vincent ja Grenadiinid]] *[[Samoa]] *[[Singapur]] *[[Saalomoni saared]] *[[Tai]] *[[Trinidad ja Tobago]] *[[Tuvalu]] *[[Suurbritannia]] *[[Vanuatu]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Valitsemisvormid]] [[Kategooria:Suurbritannia poliitika]] </nowiki> 1yewlfw4dvmrzo41gkpn288whdjrgfu 6759560 6759551 2024-11-11T23:42:46Z Perüton 134796 6759560 wikitext text/x-wiki '''Sõjaline doktriin''' väljendab, kuidas sõjalised jõud osalevad [[Sõjakäik|kampaaniates]], suurtes [[Sõjaline operatsioon|operatsioonides]] ja [[lahing]]utes. Sõjaline [[doktriin]] kirjeldab, milliseid sõjalisi vahendeid tuleks kasutada, kuidas väed peaksid olema struktureeritud, kuhu väed peaksid olema paigutatud ja millised on väeliikide vahelise koostöö viisid.<ref name=":0">{{Cite book |last=Posen |first=Barry |url=https://books.google.com/books?id=L23Na8YRPpwC |title=The Sources of Military Doctrine: France, Britain, and Germany Between the World Wars |date=1984 |publisher=Cornell University Press |isbn=978-0-8014-1633-0 |pages=13–24 |language=en}}</ref> „Ühisdoktriin“ viitab doktriinidele, mida jagavad ja ühtlustavad rahvusvahelised väed või sõjalised [[liitlane|liitlased]].<ref>NATO, [https://web.archive.org/web/20110815175004/http://www.nato.int/docu/stanag/ajp1/AJP-01-D.pdf Allied Joint Doctrine], Allied Joint Publication (AJP)-01(D), Preface, published December 2010, archived 15 August 2022, accessed 2 January 2022</ref> Sõjalisi doktriine jagunevad sisuliselt kolme suurde kategooriasse. Ründavad doktriinid on suunatud vastase karistamisele, kaitsvad doktriinid on suunatud vastase eitamisele ja [[heidutus]]likud doktriinid on suunatud vastase desarmeerimisele. Erinevatel sõjalistel doktriinidel on erinev mõju maailmapoliitikale. Näiteks kalduvad ründavad doktriinid viima [[võidurelvastumine|võidurelvastumise]] ja konfliktideni.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== * [[Doktriin]] * [[Välispoliitiline doktriin]] * [[Gerassimovi doktriin]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Sõjandus]] </nowiki> 7dqypo4aucm8qg15mg3xz3p5em7f0nn 6759565 6759560 2024-11-12T00:15:04Z Perüton 134796 6759565 wikitext text/x-wiki '''Venemaa Relvajõudude Raudteeväed''' ([[vene keel]]es: Железнодорожные войска ВС России) ==Vaata ka== * [[Venemaa maaväed]] * [[Rossiiskije Železnõje Dorogi]] * [[Soomusrong]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa transport]] </nowiki> 7y58hao4agwt1wzjr4jmn5ppktjhn91 6759568 6759565 2024-11-12T00:29:32Z Perüton 134796 6759568 wikitext text/x-wiki '''Venemaa Relvajõudude Raudteeväed''' ([[vene keel]]es: Железнодорожные войска ВС России) on [[raudteeväed]], mis teenivad [[Venemaa relvajõud]]ude koosseisus. ==Ajalugu== Raudteevägede kasutamine Venemaa territooriumil ulatub tagasi 1851. aastasse, mil loodi eriüksus, mis pidi hooldama ja kaitsma Vene impeeriumi esimest pikka raudteed, Moskva-Peterburi raudteed. Esimest korda kasutati raudteeüksusi sõjalistel eesmärkidel uue 300 km pikkuse raudtee loomiseks Vene-Türgi sõja ajal 1877-78. aastal. Nõukogude raudteeüksused moodustati 1918. aasta oktoobris ja nad mängisid olulist rolli nii kodusõjas kui ka Teises maailmasõjas. Teises maailmasõjas teenis raudteevägedes kümneid tuhandeid sõdureid ning sõja jooksul taastasid ja ehitasid nad umbes 117 000 km raudteed. ===Tšetšeenia sõjad=== ===Gruusia ja Süüria=== ===Vene-Ukraina sõda=== ==Struktuur== ==Vaata ka== * [[Venemaa maaväed]] * [[Rossiiskije Železnõje Dorogi]] * [[Soomusrong]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa transport]] </nowiki> mzuzuhnrvtp9cj2vh7tq6usitkif1y9 6759687 6759568 2024-11-12T10:20:24Z Perüton 134796 6759687 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa Relvajõudude Raudteeväed | pilt = Great emblem of the Russian Railway Troops.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = {{Pisilipp|Venemaa Keisririik|1858}} 1851-1917<br>{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} 1917–1991<br>{{Pisilipp|Venemaa}} 1991– | riik = {{Pisilipp|Venemaa Keisririik|1858}}<br>{{Pisilipp|Nõukogude Liit}}<br>{{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = | haru = [[File:Flag of the Russian Federation Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] | liik = [[raudteeväed]] | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Teine maailmasõda]] * [[Stalingradi lahing]] [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Venemaa Relvajõudude Raudteeväed''' ([[vene keel]]es: Железнодорожные войска ВС России) on [[raudteeväed]], mis teenivad [[Venemaa relvajõud]]ude koosseisus. ==Ajalugu== Raudteevägede kasutamine Venemaa territooriumil ulatub tagasi 1851. aastasse, mil loodi eriüksus, mis pidi hooldama ja kaitsma [[Vene impeerium]]i esimest pikka raudteed, [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteed]]. Esimest korda kasutati raudteeüksusi sõjalistel eesmärkidel uue 300 km pikkuse raudtee loomiseks [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja]] ajal 1877-78. aastal. Nõukogude raudteeüksused moodustati 1918. aasta oktoobris ja nad mängisid olulist rolli nii [[Vene kodusõda|kodusõjas]] kui ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Teises maailmasõjas teenis raudteevägedes kümneid tuhandeid sõdureid ning sõja jooksul taastasid ja ehitasid nad umbes 117 000 km raudteed. ===Tšetšeenia sõjad=== Pärast [[Nõukogude Liidu kokkukukkumine|Nõukogude Liidu lagunemist]] kasutati raudteeüksusi taas kord [[Esimene Tšetšeenia sõda|esimese Tšetšeenia sõja]] ajal, pärast seda kui kavandatud kiire sissetung ei materialiseerunud ja tšetšeeni võitlejate üksused saboteerisid raudteed. Seejärel on neid kasutatud igal Venemaa sõjategevuse teatril, laenates üksusi [[Vene-Gruusia sõda|Gruusiasse]], [[Süüria kodusõda|Süüriasse]] ja [[Vene-Ukraina sõda|Ukrainasse]]. ===Gruusia ja Süüria=== ===Vene-Ukraina sõda=== Ei ole kindel, millal esimene raudteeväeüksus Ukrainasse paigutati, kuid 2015. aasta veebruariks tegutses [[29. raudteebrigaad]] [[Donbass]]i põhjaoperatsioonipiirkonnas. Enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta sissetungi]] kogusid nad kõige rohkem tähelepanu [[Žuravka-Millerovo raudtee]] ümbersõidu ehitamisega, mis oli mõeldud [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]i vallutatud osade ühendamiseks, möödudes samal ajal Ukraina kontrolli all olevast raudteeosast. Donbassi [[raudteesõlm]]ede hõivamine võimaldas Vene vägedel kiiresti varustust sisse viia, pöörates [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] vene vägede kasuks. Mõned kõige olulisemad raudteesõlmed piirkonnas olid [[Dovžansk]] ja [[Debaltseve]], millest esimene vallutati 2014. aasta juunis, teine oli kogu 2014. aasta jooksul ägedate lahingute toimumiskohaks ning [[Debaltseve lahing|vallutati 2015. aasta veebruaris]]. Debaltseve oli eriti tugevalt vaidlustatud raudteeühenduse tõttu, mis võeti pärast linna vallutamist kasutusele Vene vägede varustuse liikumiseks. Laskemoona ja varustuse vedu Donbassi oli aastatel 2014-2022 raudteeüksuste üks peamisi ülesandeid. 2022. aasta sissetungi ettevalmistamiseks viisid raudteeväed 2021. aastal läbi sõjalise ülesehituse piki Ukraina piiri. Alates märtsist 2021 hõlbustas see varustuse ja üksuste vedu [[Ida sõjaväeringkond|Ida-]] ja [[Kesksõjaväeringkond|Kesksõjaväeringkonnast]] [[Lääne-Venemaa]]le [[Lääne sõjaväeringkond|Lääne-]] ja [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonda]] (sealhulgas [[Krimm]]i). 2022. aasta veebruariks saabus Venemaalt [[Valgevene]]sse üle 200 rongiga ühisharjutuseks, mis oli Ukrainasse sissetungi ettevalmistus. Venemaa ja Valgevene raudteed renoveeriti enne sissetungi, et suurendada nende läbilaskevõimet, sissetungi eel oli raudteede kasutamine nii ulatuslik, et tekkis probleeme tsiviiltranspordiga ja puudus rongiplatvormidest. ==Struktuur== Raudteevägede struktuur 2023. aasta seisuga:<ref>Peale [[Soome]] liitumist [[NATO]]-ga jagati [[Lääne sõjaväeringkond]] kaheks.</ref><ref>{{cite web|title=Milkavkaz|url=http://www.milkavkaz.net/|date=22.03.2016|access-date=12.11.2024|language=ru|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331141109/http://www.milkavkaz.net/|archive-date=31.03.2017}}</ref> [[Lääne sõjaväeringkond]] ([[Smolensk]]is): *[[29. üksik raudteebrigaad]] *[[34. üksik raudteebrigaad]] *[[38. üksik raudteebrigaad]] [[Lõuna sõjaväeringkond]] ([[Volgograd]]is): *[[37. üksik raudteebrigaad]] *[[39. üksik raudteebrigaad]] *[[333. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] [[Kesksõjaväeringkond]] ([[Jekaterinburg]]is): *[[5. üksik raudteebrigaad]] *[[43. üksik raudteebrigaad]] *[[48. üksik raudteebrigaad]] [[Ida sõjaväeringkond]] ([[Habarovsk]]is): *[[7. üksik raudteebrigaad]] *[[50. üksik raudteebrigaad]] *[[118. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] ==Vaata ka== * [[Venemaa maaväed]] * [[Rossiiskije Železnõje Dorogi]] * [[Soomusrong]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa transport]] </nowiki> mkgdmuli9p159zu59uj0n7316w3kvbb 6759689 6759687 2024-11-12T10:28:27Z Perüton 134796 6759689 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa Relvajõudude Raudteeväed | pilt = Great emblem of the Russian Railway Troops.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = {{Pisilipp|Venemaa Keisririik|1858}} 1851-1917<br>{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} 1917–1991<br>{{Pisilipp|Venemaa}} 1991– | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = | haru = [[File:Flag of the Russian Federation Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] | liik = [[raudteevägi]] | ülesanne = | suurus = ~28 500 | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 6. august | varustus = | varustusesilt = | lahingud = * [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõda]] * [[Vene-Jaapani sõda]] * [[Esimene maailmasõda]] * [[Vene kodusõda]] * [[Teine maailmasõda]] * [[Esimene Tšetšeenia sõda]] * [[Teine Tšetšeenia sõda]] * [[Vene-Gruusia sõda]] * [[Süüria kodusõda]] * [[Vene-Ukraina sõda]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Kindralleitnant]] Oleg Kosenkov | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Venemaa Relvajõudude Raudteeväed''' ([[vene keel]]es: Железнодорожные войска ВС России) on [[raudteeväed]], mis teenivad [[Venemaa relvajõud]]ude koosseisus. ==Ajalugu== Raudteevägede kasutamine Venemaa territooriumil ulatub tagasi 1851. aastasse, mil loodi eriüksus, mis pidi hooldama ja kaitsma [[Vene impeerium]]i esimest pikka raudteed, [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteed]]. Esimest korda kasutati raudteeüksusi sõjalistel eesmärkidel uue 300 km pikkuse raudtee loomiseks [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja]] ajal 1877-78. aastal. Nõukogude raudteeüksused moodustati 1918. aasta oktoobris ja nad mängisid olulist rolli nii [[Vene kodusõda|kodusõjas]] kui ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Teises maailmasõjas teenis raudteevägedes kümneid tuhandeid sõdureid ning sõja jooksul taastasid ja ehitasid nad umbes 117 000 km raudteed. ===Tšetšeenia sõjad=== Pärast [[Nõukogude Liidu kokkukukkumine|Nõukogude Liidu lagunemist]] kasutati raudteeüksusi taas kord [[Esimene Tšetšeenia sõda|esimese Tšetšeenia sõja]] ajal, pärast seda kui kavandatud kiire sissetung ei materialiseerunud ja tšetšeeni võitlejate üksused saboteerisid raudteed. Seejärel on neid kasutatud igal Venemaa sõjategevuse teatril, laenates üksusi [[Vene-Gruusia sõda|Gruusiasse]], [[Süüria kodusõda|Süüriasse]] ja [[Vene-Ukraina sõda|Ukrainasse]]. ===Gruusia ja Süüria=== ===Vene-Ukraina sõda=== Ei ole kindel, millal esimene raudteeväeüksus Ukrainasse paigutati, kuid 2015. aasta veebruariks tegutses [[29. raudteebrigaad]] [[Donbass]]i põhjaoperatsioonipiirkonnas. Enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta sissetungi]] kogusid nad kõige rohkem tähelepanu [[Žuravka-Millerovo raudtee]] ümbersõidu ehitamisega, mis oli mõeldud [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]i vallutatud osade ühendamiseks, möödudes samal ajal Ukraina kontrolli all olevast raudteeosast. Donbassi [[raudteesõlm]]ede hõivamine võimaldas Vene vägedel kiiresti varustust sisse viia, pöörates [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] vene vägede kasuks. Mõned kõige olulisemad raudteesõlmed piirkonnas olid [[Dovžansk]] ja [[Debaltseve]], millest esimene vallutati 2014. aasta juunis, teine oli kogu 2014. aasta jooksul ägedate lahingute toimumiskohaks ning [[Debaltseve lahing|vallutati 2015. aasta veebruaris]]. Debaltseve oli eriti tugevalt vaidlustatud raudteeühenduse tõttu, mis võeti pärast linna vallutamist kasutusele Vene vägede varustuse liikumiseks. Laskemoona ja varustuse vedu Donbassi oli aastatel 2014-2022 raudteeüksuste üks peamisi ülesandeid. 2022. aasta sissetungi ettevalmistamiseks viisid raudteeväed 2021. aastal läbi sõjalise ülesehituse piki Ukraina piiri. Alates märtsist 2021 hõlbustas see varustuse ja üksuste vedu [[Ida sõjaväeringkond|Ida-]] ja [[Kesksõjaväeringkond|Kesksõjaväeringkonnast]] [[Lääne-Venemaa]]le [[Lääne sõjaväeringkond|Lääne-]] ja [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonda]] (sealhulgas [[Krimm]]i). 2022. aasta veebruariks saabus Venemaalt [[Valgevene]]sse üle 200 rongiga ühisharjutuseks, mis oli Ukrainasse sissetungi ettevalmistus. Venemaa ja Valgevene raudteed renoveeriti enne sissetungi, et suurendada nende läbilaskevõimet, sissetungi eel oli raudteede kasutamine nii ulatuslik, et tekkis probleeme tsiviiltranspordiga ja puudus rongiplatvormidest. ==Struktuur== Raudteevägede struktuur 2023. aasta seisuga:<ref>Peale [[Soome]] liitumist [[NATO]]-ga jagati [[Lääne sõjaväeringkond]] kaheks.</ref><ref>{{cite web|title=Milkavkaz|url=http://www.milkavkaz.net/|date=22.03.2016|access-date=12.11.2024|language=ru|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331141109/http://www.milkavkaz.net/|archive-date=31.03.2017}}</ref> [[Lääne sõjaväeringkond]] ([[Smolensk]]is): *[[29. üksik raudteebrigaad]] *[[34. üksik raudteebrigaad]] *[[38. üksik raudteebrigaad]] [[Lõuna sõjaväeringkond]] ([[Volgograd]]is): *[[37. üksik raudteebrigaad]] *[[39. üksik raudteebrigaad]] *[[333. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] [[Kesksõjaväeringkond]] ([[Jekaterinburg]]is): *[[5. üksik raudteebrigaad]] *[[43. üksik raudteebrigaad]] *[[48. üksik raudteebrigaad]] [[Ida sõjaväeringkond]] ([[Habarovsk]]is): *[[7. üksik raudteebrigaad]] *[[50. üksik raudteebrigaad]] *[[118. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] ==Vaata ka== * [[Venemaa maaväed]] * [[Rossiiskije Železnõje Dorogi]] * [[Soomusrong]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa transport]] </nowiki> k0o6y38gjn4wexndi35x3u911hs10cg 6759712 6759689 2024-11-12T11:18:43Z Perüton 134796 6759712 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa Relvajõudude Raudteeväed | pilt = Great emblem of the Russian Railway Troops.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = {{Pisilipp|Venemaa Keisririik|1858}} 1851-1917<br>{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} 1917–1991<br>{{Pisilipp|Venemaa}} 1991– | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = | haru = [[File:Flag of the Russian Federation Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] | liik = [[raudteevägi]] | ülesanne = | suurus = ~28 500 | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 6. august | varustus = | varustusesilt = | lahingud = * [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõda]] * [[Vene-Jaapani sõda]] * [[Esimene maailmasõda]] * [[Vene kodusõda]] * [[Teine maailmasõda]] * [[Esimene Tšetšeenia sõda]] * [[Teine Tšetšeenia sõda]] * [[Vene-Gruusia sõda]] * [[Süüria kodusõda]] * [[Vene-Ukraina sõda]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Kindralleitnant]] Oleg Kosenkov | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Venemaa Relvajõudude Raudteeväed''' ([[vene keel]]es: Железнодорожные войска ВС России) on [[raudteeväed]], mis teenivad [[Venemaa relvajõud]]ude koosseisus. Venemaa on üks väheseid riike, kus on spetsiaalne raudteeinsenerikorpus, ainus selline [[NATO]] üksus on [[Ferrovieri insenerirügement]] [[Itaalia]]s.<ref>"Reggimento Genio Ferrovieri," Esercito Italiano, https://www.esercito.difesa.it/organizzazione/capo-di-sme/COMFOTER/comfoter-supporto/Comando-Genio/Brigata-Genio/Reggimento-Genio-Ferrovieri, vaadatud 27.10.2023</ref> Venemaa raudteeväed (ZhV) on oma suuruse ja võimekuse poolest teistest tunduvalt suuremad, 2022. aasta detsembri seisuga oli Vene raudteevägedes umbes 25 000-30 000 sõdurit.<ref name="CNA">Emily Ferris, “Russia’s Railway Troops: The Backbone Sustaining Russian Military Force Posture,” CNA, aprill 2023, https://www.cna.org/reports/2023/04/Russias-Railway-Troops.pdf.</ref> ==Ajalugu== Raudteevägede kasutamine Venemaa territooriumil ulatub tagasi 1851. aastasse, mil loodi eriüksus, mis pidi hooldama ja kaitsma [[Vene impeerium]]i esimest pikka raudteed, [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteed]]. Esimest korda kasutati raudteeüksusi sõjalistel eesmärkidel uue 300 km pikkuse raudtee loomiseks [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja]] ajal 1877-78. aastal. Nõukogude raudteeüksused moodustati 1918. aasta oktoobris ja nad mängisid olulist rolli nii [[Vene kodusõda|kodusõjas]] kui ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Teises maailmasõjas teenis raudteevägedes kümneid tuhandeid sõdureid ning sõja jooksul taastasid ja ehitasid nad umbes 117 000 km raudteed.<ref>Kenneth M. Keltner, “Soviet Railroad Troops: An Updated Review.” U.S. Army Russian Institute, juuni 1980.</ref> ===Tšetšeenia sõjad=== Pärast [[Nõukogude Liidu kokkukukkumine|Nõukogude Liidu lagunemist]] kasutati raudteeüksusi taas kord [[Esimene Tšetšeenia sõda|esimese Tšetšeenia sõja]] ajal, pärast seda kui kavandatud kiire sissetung ei materialiseerunud ja tšetšeeni võitlejate üksused saboteerisid raudteed.<ref name="CNA"/> Seejärel on neid kasutatud igal Venemaa sõjategevuse teatril, laenates üksusi [[Vene-Gruusia sõda|Gruusiasse]], [[Süüria kodusõda|Süüriasse]] ja [[Vene-Ukraina sõda|Ukrainasse]].<ref>"Russia Starts Building Railways in South Ossetia," Civil Georgia, 31.01.2011, https://civil.ge/archives/124843</ref><ref>"Meet Russia's Railroad Troops—and Here’s Their New Mission," The National Interest, 29.04.2019, https://nationalinterest.org/blog/buzz/meet-russias-railroad-troops-and-here-their-new-mission-43967</ref><ref name="CNA"/> ===Gruusia ja Süüria=== ===Vene-Ukraina sõda=== Ei ole kindel, millal esimene raudteeväeüksus Ukrainasse paigutati, kuid 2015. aasta veebruariks tegutses [[29. raudteebrigaad]] [[Donbass]]i põhjaoperatsioonipiirkonnas.<ref>Igor Sutyagin, "Russian Forces in Ukraine," Royal United Services Institute, märts 2015, https://static.rusi.org/201503_bp_russian_forces_in_ukraine.pdf.</ref> Enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta sissetungi]] kogusid nad kõige rohkem tähelepanu [[Žuravka-Millerovo raudtee]] ümbersõidu ehitamisega, mis oli mõeldud [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]i vallutatud osade ühendamiseks Venemaaga, möödudes samal ajal Ukraina kontrolli all olevast raudteeosast.<ref>Sergey Sukhankin, "Zhuravka-Millerovo Rail Bypass: A Threat to Ukraine’s National Security," Jamestown Foundation, 25.07.2017, https://jamestown.org/program/zhuravka-millerovo-rail-bypass-a-threat-to-ukraines-national-security/.</ref> Donbassi [[raudteesõlm]]ede hõivamine võimaldas Vene vägedel kiiresti varustust sisse viia, pöörates [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] vene vägede kasuks. Mõned kõige olulisemad raudteesõlmed piirkonnas olid [[Dovžansk]] ja [[Debaltseve]], millest esimene vallutati 2014. aasta juunis, teine oli kogu 2014. aasta jooksul ägedate lahingute toimumiskohaks ning [[Debaltseve lahing|vallutati 2015. aasta veebruaris]].<ref>"What the defeat at Debaltseve means for Ukraine," PBS NewsHour, 18.02.2015, https://www.pbs.org/newshour/show/defeat-debaltseve-means-ukraine</ref><ref>"Heavy Fighting at Strategic Rail Hub in East Ukraine," The Guardian, 17.02.2015, https://www.theguardian.com/world/2015/feb/17/ukrainian-russian-separatists-capture-debaltseve-rail-ceasefire.</ref> Debaltseve oli eriti tugevalt vaidlustatud raudteeühenduse tõttu, mis võeti pärast linna vallutamist kasutusele Vene vägede varustuse liikumiseks.<ref>"Media: Militants Want to Occupy Debaltseve to Supply Front Line by Rail," UNIAN, 16.02.2015, https://www.unian.info/war/1044694-media-militants-want-to-occupy-debaltseve-to-supply-front-line-by-rail.html</ref><ref>"Russia 'Sending New Military Convoy to Donbas,'" Ukrainska Pravda, 06.08.2016, https://www.pravda.com.ua/eng/news/2016/08/6/7117016/.</ref> Laskemoona ja varustuse vedu Donbassi oli aastatel 2014-2022 raudteeüksuste üks peamisi ülesandeid.<ref>"Official Data Prove Russia Funneled Trainloads of Ammo and Fuel to Occupied Donbas in Early 2015," Euromaidan Press, 30.04.2021, https://euromaidanpress.com/2021/04/30/official-data-prove-russia-funnelled-trainloads-of-ammo-and-fuel-to-occupied-donbas-in-early-2015/.</ref> 2022. aasta sissetungi ettevalmistamiseks viisid raudteeväed 2021. aastal läbi sõjalise ülesehituse piki Ukraina piiri.<ref>Engqvist, Maria. A Railhead Too Far: The Strategic Role of Railroads during Russia’s Invasion of Ukraine. Swedish Defence Research Agency (FOI). 25.10.2024. https://www.foi.se/rest-api/report/FOI%20Memo%207954.</ref> Alates märtsist 2021 hõlbustas see varustuse ja üksuste vedu [[Ida sõjaväeringkond|Ida-]] ja [[Kesksõjaväeringkond|Kesksõjaväeringkonnast]] [[Lääne-Venemaa]]le [[Lääne sõjaväeringkond|Lääne-]] ja [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonda]] (sealhulgas [[Krimm]]i).<ref>Andrew S. Bowen, "Russian Military Buildup Along the Ukrainian Border," Congressional Research Service, 07.02.2022, https://crsreports.congress.gov/product/pdf/IN/IN11806.</ref> 2022. aasta veebruariks saabus Venemaalt [[Valgevene]]sse üle 200 rongiga ühisharjutuseks, mis oli Ukrainasse sissetungi ettevalmistus.<ref>"Source: 200 Trains with Russian Military Personnel and Equipment to Arrive in Belarus," Belsat, 22.01.2022, https://en.belsat.eu/80484884/source-200-trains-with-russian-military-personnel-and-equipment-to-arrive-in-belarus.</ref> Venemaa ja Valgevene raudteed renoveeriti enne sissetungi, et suurendada nende läbilaskevõimet, sissetungi eel oli raudteede kasutamine nii ulatuslik, et tekkis probleeme tsiviiltranspordiga ja puudus rongiplatvormidest.<ref>Konrad Muzyka, "Russia Goes to War: Exercises, Signaling, War Scares and Military Confrontations," Center for Strategic and International Studies, 28.07.2021, https://www.csis.org/analysis/russia-goes-war-exercises-signaling-war-scares-and-military-confrontations</ref><ref>"Tractor Deliveries Are Disrupted in Russia," Коммерсантъ, 29.03.2022, https://www.kommersant.ru/doc/4750465.</ref> ==Struktuur== Raudteevägede struktuur 2023. aasta seisuga:<ref>Peale [[Soome]] liitumist [[NATO]]-ga jagati [[Lääne sõjaväeringkond]] kaheks.</ref><ref>{{cite web|title=Milkavkaz|url=http://www.milkavkaz.net/|date=22.03.2016|access-date=12.11.2024|language=ru|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331141109/http://www.milkavkaz.net/|archive-date=31.03.2017}}</ref> [[Lääne sõjaväeringkond]] ([[Smolensk]]is): *[[29. üksik raudteebrigaad]] *[[34. üksik raudteebrigaad]] *[[38. üksik raudteebrigaad]] [[Lõuna sõjaväeringkond]] ([[Volgograd]]is): *[[37. üksik raudteebrigaad]] *[[39. üksik raudteebrigaad]] *[[333. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] [[Kesksõjaväeringkond]] ([[Jekaterinburg]]is): *[[5. üksik raudteebrigaad]] *[[43. üksik raudteebrigaad]] *[[48. üksik raudteebrigaad]] [[Ida sõjaväeringkond]] ([[Habarovsk]]is): *[[7. üksik raudteebrigaad]] *[[50. üksik raudteebrigaad]] *[[118. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] ==Vaata ka== * [[Venemaa maaväed]] * [[Rossiiskije Železnõje Dorogi]] * [[Soomusrong]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa transport]] </nowiki> 9j36lxut9e9d27sm18cbzocomclu482 6759722 6759712 2024-11-12T11:26:14Z Perüton 134796 6759722 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa Relvajõudude Raudteeväed | pilt = Great emblem of the Russian Railway Troops.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = {{Pisilipp|Venemaa Keisririik|1858}} 1851-1917<br>{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} 1917–1991<br>{{Pisilipp|Venemaa}} 1991– | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = | haru = [[File:Flag of the Russian Federation Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] | liik = [[raudteevägi]] | ülesanne = | suurus = ~28 500 | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 6. august | varustus = | varustusesilt = | lahingud = * [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõda]] * [[Vene-Jaapani sõda]] * [[Esimene maailmasõda]] * [[Vene kodusõda]] * [[Teine maailmasõda]] * [[Esimene Tšetšeenia sõda]] * [[Teine Tšetšeenia sõda]] * [[Vene-Gruusia sõda]] * [[Süüria kodusõda]] * [[Vene-Ukraina sõda]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Kindralleitnant]] Oleg Kosenkov | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Venemaa Relvajõudude Raudteeväed''' ([[vene keel]]es: Железнодорожные войска ВС России) on [[raudteeväed]], mis teenivad [[Venemaa relvajõud]]ude koosseisus. Raudteeväed täidavad raudteeteenistuse ülesandeid (raudteede objektide ettevalmistamine, ehitamine, rekonstrueerimine ja kaitsmine) ning vastutavad Vene relvajõudude logistilise toetamise eest raudteede abil. Venemaa on üks väheseid riike, kus on spetsiaalne raudteeinsenerikorpus, ainus selline [[NATO]] üksus on [[Ferrovieri insenerirügement]] [[Itaalia]]s.<ref>"Reggimento Genio Ferrovieri," Esercito Italiano, https://www.esercito.difesa.it/organizzazione/capo-di-sme/COMFOTER/comfoter-supporto/Comando-Genio/Brigata-Genio/Reggimento-Genio-Ferrovieri, vaadatud 27.10.2023</ref> Venemaa raudteeväed (ZhV) on oma suuruse ja võimekuse poolest teistest tunduvalt suuremad, 2022. aasta detsembri seisuga oli Vene raudteevägedes umbes 25 000-30 000 sõdurit.<ref name="CNA">Emily Ferris, “Russia’s Railway Troops: The Backbone Sustaining Russian Military Force Posture,” CNA, aprill 2023, https://www.cna.org/reports/2023/04/Russias-Railway-Troops.pdf.</ref> ==Ajalugu== Raudteevägede kasutamine Venemaa territooriumil ulatub tagasi 1851. aastasse, mil loodi eriüksus, mis pidi hooldama ja kaitsma [[Vene impeerium]]i esimest pikka raudteed, [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteed]]. Esimest korda kasutati raudteeüksusi sõjalistel eesmärkidel uue 300 km pikkuse raudtee loomiseks [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja]] ajal 1877-78. aastal. Nõukogude raudteeüksused moodustati 1918. aasta oktoobris ja nad mängisid olulist rolli nii [[Vene kodusõda|kodusõjas]] kui ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Teises maailmasõjas teenis raudteevägedes kümneid tuhandeid sõdureid ning sõja jooksul taastasid ja ehitasid nad umbes 117 000 km raudteed.<ref>Kenneth M. Keltner, “Soviet Railroad Troops: An Updated Review.” U.S. Army Russian Institute, juuni 1980.</ref> ===Tšetšeenia sõjad=== Pärast [[Nõukogude Liidu kokkukukkumine|Nõukogude Liidu lagunemist]] kasutati raudteeüksusi taas kord [[Esimene Tšetšeenia sõda|esimese Tšetšeenia sõja]] ajal, pärast seda kui kavandatud kiire sissetung ei materialiseerunud ja tšetšeeni võitlejate üksused saboteerisid raudteed.<ref name="CNA"/> Seejärel on neid kasutatud igal Venemaa sõjategevuse teatril, laenates üksusi [[Vene-Gruusia sõda|Gruusiasse]], [[Süüria kodusõda|Süüriasse]] ja [[Vene-Ukraina sõda|Ukrainasse]].<ref>"Russia Starts Building Railways in South Ossetia," Civil Georgia, 31.01.2011, https://civil.ge/archives/124843</ref><ref>"Meet Russia's Railroad Troops—and Here’s Their New Mission," The National Interest, 29.04.2019, https://nationalinterest.org/blog/buzz/meet-russias-railroad-troops-and-here-their-new-mission-43967</ref><ref name="CNA"/> ===Gruusia ja Süüria=== ===Vene-Ukraina sõda=== [[File:34th Railway Brigade in Bryansk Oblast (2021-08-04) 02.jpg|pisi|[[34. üksik raudteebrigaad]] [[Brjanski oblast]]is, 2021. aastal]] Ei ole kindel, millal esimene raudteeväeüksus Ukrainasse paigutati, kuid 2015. aasta veebruariks tegutses [[29. raudteebrigaad]] [[Donbass]]i põhjaoperatsioonipiirkonnas.<ref>Igor Sutyagin, "Russian Forces in Ukraine," Royal United Services Institute, märts 2015, https://static.rusi.org/201503_bp_russian_forces_in_ukraine.pdf.</ref> Enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta sissetungi]] kogusid nad kõige rohkem tähelepanu [[Žuravka-Millerovo raudtee]] ümbersõidu ehitamisega, mis oli mõeldud [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]i vallutatud osade ühendamiseks Venemaaga, möödudes samal ajal Ukraina kontrolli all olevast raudteeosast.<ref>Sergey Sukhankin, "Zhuravka-Millerovo Rail Bypass: A Threat to Ukraine’s National Security," Jamestown Foundation, 25.07.2017, https://jamestown.org/program/zhuravka-millerovo-rail-bypass-a-threat-to-ukraines-national-security/.</ref> Donbassi [[raudteesõlm]]ede hõivamine võimaldas Vene vägedel kiiresti varustust sisse viia, pöörates [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] vene vägede kasuks. Mõned kõige olulisemad raudteesõlmed piirkonnas olid [[Dovžansk]] ja [[Debaltseve]], millest esimene vallutati 2014. aasta juunis, teine oli kogu 2014. aasta jooksul ägedate lahingute toimumiskohaks ning [[Debaltseve lahing|vallutati 2015. aasta veebruaris]].<ref>"What the defeat at Debaltseve means for Ukraine," PBS NewsHour, 18.02.2015, https://www.pbs.org/newshour/show/defeat-debaltseve-means-ukraine</ref><ref>"Heavy Fighting at Strategic Rail Hub in East Ukraine," The Guardian, 17.02.2015, https://www.theguardian.com/world/2015/feb/17/ukrainian-russian-separatists-capture-debaltseve-rail-ceasefire.</ref> Debaltseve oli eriti tugevalt vaidlustatud raudteeühenduse tõttu, mis võeti pärast linna vallutamist kasutusele Vene vägede varustuse liikumiseks.<ref>"Media: Militants Want to Occupy Debaltseve to Supply Front Line by Rail," UNIAN, 16.02.2015, https://www.unian.info/war/1044694-media-militants-want-to-occupy-debaltseve-to-supply-front-line-by-rail.html</ref><ref>"Russia 'Sending New Military Convoy to Donbas,'" Ukrainska Pravda, 06.08.2016, https://www.pravda.com.ua/eng/news/2016/08/6/7117016/.</ref> Laskemoona ja varustuse vedu Donbassi oli aastatel 2014-2022 raudteeüksuste üks peamisi ülesandeid.<ref>"Official Data Prove Russia Funneled Trainloads of Ammo and Fuel to Occupied Donbas in Early 2015," Euromaidan Press, 30.04.2021, https://euromaidanpress.com/2021/04/30/official-data-prove-russia-funnelled-trainloads-of-ammo-and-fuel-to-occupied-donbas-in-early-2015/.</ref> 2022. aasta sissetungi ettevalmistamiseks viisid raudteeväed 2021. aastal läbi sõjalise ülesehituse piki Ukraina piiri.<ref>Engqvist, Maria. A Railhead Too Far: The Strategic Role of Railroads during Russia’s Invasion of Ukraine. Swedish Defence Research Agency (FOI). 25.10.2024. https://www.foi.se/rest-api/report/FOI%20Memo%207954.</ref> Alates märtsist 2021 hõlbustas see varustuse ja üksuste vedu [[Ida sõjaväeringkond|Ida-]] ja [[Kesksõjaväeringkond|Kesksõjaväeringkonnast]] [[Lääne-Venemaa]]le [[Lääne sõjaväeringkond|Lääne-]] ja [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonda]] (sealhulgas [[Krimm]]i).<ref>Andrew S. Bowen, "Russian Military Buildup Along the Ukrainian Border," Congressional Research Service, 07.02.2022, https://crsreports.congress.gov/product/pdf/IN/IN11806.</ref> 2022. aasta veebruariks saabus Venemaalt [[Valgevene]]sse üle 200 rongiga ühisharjutuseks, mis oli Ukrainasse sissetungi ettevalmistus.<ref>"Source: 200 Trains with Russian Military Personnel and Equipment to Arrive in Belarus," Belsat, 22.01.2022, https://en.belsat.eu/80484884/source-200-trains-with-russian-military-personnel-and-equipment-to-arrive-in-belarus.</ref> Venemaa ja Valgevene raudteed renoveeriti enne sissetungi, et suurendada nende läbilaskevõimet, sissetungi eel oli raudteede kasutamine nii ulatuslik, et tekkis probleeme tsiviiltranspordiga ja puudus rongiplatvormidest.<ref>Konrad Muzyka, "Russia Goes to War: Exercises, Signaling, War Scares and Military Confrontations," Center for Strategic and International Studies, 28.07.2021, https://www.csis.org/analysis/russia-goes-war-exercises-signaling-war-scares-and-military-confrontations</ref><ref>"Tractor Deliveries Are Disrupted in Russia," Коммерсантъ, 29.03.2022, https://www.kommersant.ru/doc/4750465.</ref> ==Struktuur== Raudteevägede struktuur 2023. aasta seisuga:<ref>Peale [[Soome]] liitumist [[NATO]]-ga jagati [[Lääne sõjaväeringkond]] kaheks.</ref><ref>{{cite web|title=Milkavkaz|url=http://www.milkavkaz.net/|date=22.03.2016|access-date=12.11.2024|language=ru|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331141109/http://www.milkavkaz.net/|archive-date=31.03.2017}}</ref> [[Lääne sõjaväeringkond]] ([[Smolensk]]is): *[[29. üksik raudteebrigaad]] *[[34. üksik raudteebrigaad]] *[[38. üksik raudteebrigaad]] [[Lõuna sõjaväeringkond]] ([[Volgograd]]is): *[[37. üksik raudteebrigaad]] *[[39. üksik raudteebrigaad]] *[[333. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] [[Kesksõjaväeringkond]] ([[Jekaterinburg]]is): *[[5. üksik raudteebrigaad]] *[[43. üksik raudteebrigaad]] *[[48. üksik raudteebrigaad]] [[Ida sõjaväeringkond]] ([[Habarovsk]]is): *[[7. üksik raudteebrigaad]] *[[50. üksik raudteebrigaad]] *[[118. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] ==Vaata ka== * [[Venemaa maaväed]] * [[Rossiiskije Železnõje Dorogi]] * [[Soomusrong]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa transport]] </nowiki> iy1q0uq92xc6h8pv96yyrce97p2q7un 6759724 6759722 2024-11-12T11:27:22Z Perüton 134796 6759724 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa Relvajõudude Raudteeväed | pilt = Great emblem of the Russian Railway Troops.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = {{Pisilipp|Venemaa Keisririik|1858}} 1851-1917<br>{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} 1917–1991<br>{{Pisilipp|Venemaa}} 1991– | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = | haru = [[File:Flag of the Russian Federation Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] | liik = [[raudteevägi]] | ülesanne = | suurus = ~28 500 | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 6. august | varustus = | varustusesilt = | lahingud = * [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõda]] * [[Vene-Jaapani sõda]] * [[Esimene maailmasõda]] * [[Vene kodusõda]] * [[Teine maailmasõda]] * [[Esimene Tšetšeenia sõda]] * [[Teine Tšetšeenia sõda]] * [[Vene-Gruusia sõda]] * [[Süüria kodusõda]] * [[Vene-Ukraina sõda]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Kindralleitnant]] Oleg Kosenkov | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} {{Commons}} '''Venemaa Relvajõudude Raudteeväed''' ([[vene keel]]es: Железнодорожные войска ВС России) on [[raudteeväed]], mis teenivad [[Venemaa relvajõud]]ude koosseisus. Raudteeväed täidavad raudteeteenistuse ülesandeid (raudteede objektide ettevalmistamine, ehitamine, rekonstrueerimine ja kaitsmine) ning vastutavad Vene relvajõudude logistilise toetamise eest raudteede abil. Venemaa on üks väheseid riike, kus on spetsiaalne raudteeinsenerikorpus, ainus selline [[NATO]] üksus on [[Ferrovieri insenerirügement]] [[Itaalia]]s.<ref>"Reggimento Genio Ferrovieri," Esercito Italiano, https://www.esercito.difesa.it/organizzazione/capo-di-sme/COMFOTER/comfoter-supporto/Comando-Genio/Brigata-Genio/Reggimento-Genio-Ferrovieri, vaadatud 27.10.2023</ref> Venemaa raudteeväed (ZhV) on oma suuruse ja võimekuse poolest teistest tunduvalt suuremad, 2022. aasta detsembri seisuga oli Vene raudteevägedes umbes 25 000-30 000 sõdurit.<ref name="CNA">Emily Ferris, “Russia’s Railway Troops: The Backbone Sustaining Russian Military Force Posture,” CNA, aprill 2023, https://www.cna.org/reports/2023/04/Russias-Railway-Troops.pdf.</ref> ==Ajalugu== Raudteevägede kasutamine Venemaa territooriumil ulatub tagasi 1851. aastasse, mil loodi eriüksus, mis pidi hooldama ja kaitsma [[Vene impeerium]]i esimest pikka raudteed, [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteed]]. Esimest korda kasutati raudteeüksusi sõjalistel eesmärkidel uue 300 km pikkuse raudtee loomiseks [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja]] ajal 1877-78. aastal. Nõukogude raudteeüksused moodustati 1918. aasta oktoobris ja nad mängisid olulist rolli nii [[Vene kodusõda|kodusõjas]] kui ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Teises maailmasõjas teenis raudteevägedes kümneid tuhandeid sõdureid ning sõja jooksul taastasid ja ehitasid nad umbes 117 000 km raudteed.<ref>Kenneth M. Keltner, “Soviet Railroad Troops: An Updated Review.” U.S. Army Russian Institute, juuni 1980.</ref> ===Tšetšeenia sõjad=== Pärast [[Nõukogude Liidu kokkukukkumine|Nõukogude Liidu lagunemist]] kasutati raudteeüksusi taas kord [[Esimene Tšetšeenia sõda|esimese Tšetšeenia sõja]] ajal, pärast seda kui kavandatud kiire sissetung ei materialiseerunud ja tšetšeeni võitlejate üksused saboteerisid raudteed.<ref name="CNA"/> Seejärel on neid kasutatud igal Venemaa sõjategevuse teatril, laenates üksusi [[Vene-Gruusia sõda|Gruusiasse]], [[Süüria kodusõda|Süüriasse]] ja [[Vene-Ukraina sõda|Ukrainasse]].<ref>"Russia Starts Building Railways in South Ossetia," Civil Georgia, 31.01.2011, https://civil.ge/archives/124843</ref><ref>"Meet Russia's Railroad Troops—and Here’s Their New Mission," The National Interest, 29.04.2019, https://nationalinterest.org/blog/buzz/meet-russias-railroad-troops-and-here-their-new-mission-43967</ref><ref name="CNA"/> ===Gruusia ja Süüria=== ===Vene-Ukraina sõda=== [[File:34th Railway Brigade in Bryansk Oblast (2021-08-04) 02.jpg|pisi|[[34. üksik raudteebrigaad]] [[Brjanski oblast]]is, 2021. aastal]] Ei ole kindel, millal esimene raudteeväeüksus Ukrainasse paigutati, kuid 2015. aasta veebruariks tegutses [[29. raudteebrigaad]] [[Donbass]]i põhjaoperatsioonipiirkonnas.<ref>Igor Sutyagin, "Russian Forces in Ukraine," Royal United Services Institute, märts 2015, https://static.rusi.org/201503_bp_russian_forces_in_ukraine.pdf.</ref> Enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta sissetungi]] kogusid nad kõige rohkem tähelepanu [[Žuravka-Millerovo raudtee]] ümbersõidu ehitamisega, mis oli mõeldud [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]i vallutatud osade ühendamiseks Venemaaga, möödudes samal ajal Ukraina kontrolli all olevast raudteeosast.<ref>Sergey Sukhankin, "Zhuravka-Millerovo Rail Bypass: A Threat to Ukraine’s National Security," Jamestown Foundation, 25.07.2017, https://jamestown.org/program/zhuravka-millerovo-rail-bypass-a-threat-to-ukraines-national-security/.</ref> Donbassi [[raudteesõlm]]ede hõivamine võimaldas Vene vägedel kiiresti varustust sisse viia, pöörates [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] vene vägede kasuks. Mõned kõige olulisemad raudteesõlmed piirkonnas olid [[Dovžansk]] ja [[Debaltseve]], millest esimene vallutati 2014. aasta juunis, teine oli kogu 2014. aasta jooksul ägedate lahingute toimumiskohaks ning [[Debaltseve lahing|vallutati 2015. aasta veebruaris]].<ref>"What the defeat at Debaltseve means for Ukraine," PBS NewsHour, 18.02.2015, https://www.pbs.org/newshour/show/defeat-debaltseve-means-ukraine</ref><ref>"Heavy Fighting at Strategic Rail Hub in East Ukraine," The Guardian, 17.02.2015, https://www.theguardian.com/world/2015/feb/17/ukrainian-russian-separatists-capture-debaltseve-rail-ceasefire.</ref> Debaltseve oli eriti tugevalt vaidlustatud raudteeühenduse tõttu, mis võeti pärast linna vallutamist kasutusele Vene vägede varustuse liikumiseks.<ref>"Media: Militants Want to Occupy Debaltseve to Supply Front Line by Rail," UNIAN, 16.02.2015, https://www.unian.info/war/1044694-media-militants-want-to-occupy-debaltseve-to-supply-front-line-by-rail.html</ref><ref>"Russia 'Sending New Military Convoy to Donbas,'" Ukrainska Pravda, 06.08.2016, https://www.pravda.com.ua/eng/news/2016/08/6/7117016/.</ref> Laskemoona ja varustuse vedu Donbassi oli aastatel 2014-2022 raudteeüksuste üks peamisi ülesandeid.<ref>"Official Data Prove Russia Funneled Trainloads of Ammo and Fuel to Occupied Donbas in Early 2015," Euromaidan Press, 30.04.2021, https://euromaidanpress.com/2021/04/30/official-data-prove-russia-funnelled-trainloads-of-ammo-and-fuel-to-occupied-donbas-in-early-2015/.</ref> 2022. aasta sissetungi ettevalmistamiseks viisid raudteeväed 2021. aastal läbi sõjalise ülesehituse piki Ukraina piiri.<ref>Engqvist, Maria. A Railhead Too Far: The Strategic Role of Railroads during Russia’s Invasion of Ukraine. Swedish Defence Research Agency (FOI). 25.10.2024. https://www.foi.se/rest-api/report/FOI%20Memo%207954.</ref> Alates märtsist 2021 hõlbustas see varustuse ja üksuste vedu [[Ida sõjaväeringkond|Ida-]] ja [[Kesksõjaväeringkond|Kesksõjaväeringkonnast]] [[Lääne-Venemaa]]le [[Lääne sõjaväeringkond|Lääne-]] ja [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonda]] (sealhulgas [[Krimm]]i).<ref>Andrew S. Bowen, "Russian Military Buildup Along the Ukrainian Border," Congressional Research Service, 07.02.2022, https://crsreports.congress.gov/product/pdf/IN/IN11806.</ref> 2022. aasta veebruariks saabus Venemaalt [[Valgevene]]sse üle 200 rongiga ühisharjutuseks, mis oli Ukrainasse sissetungi ettevalmistus.<ref>"Source: 200 Trains with Russian Military Personnel and Equipment to Arrive in Belarus," Belsat, 22.01.2022, https://en.belsat.eu/80484884/source-200-trains-with-russian-military-personnel-and-equipment-to-arrive-in-belarus.</ref> Venemaa ja Valgevene raudteed renoveeriti enne sissetungi, et suurendada nende läbilaskevõimet, sissetungi eel oli raudteede kasutamine nii ulatuslik, et tekkis probleeme tsiviiltranspordiga ja puudus rongiplatvormidest.<ref>Konrad Muzyka, "Russia Goes to War: Exercises, Signaling, War Scares and Military Confrontations," Center for Strategic and International Studies, 28.07.2021, https://www.csis.org/analysis/russia-goes-war-exercises-signaling-war-scares-and-military-confrontations</ref><ref>"Tractor Deliveries Are Disrupted in Russia," Коммерсантъ, 29.03.2022, https://www.kommersant.ru/doc/4750465.</ref> ==Struktuur== Raudteevägede struktuur 2023. aasta seisuga:<ref>Peale [[Soome]] liitumist [[NATO]]-ga jagati [[Lääne sõjaväeringkond]] kaheks.</ref><ref>{{cite web|title=Milkavkaz|url=http://www.milkavkaz.net/|date=22.03.2016|access-date=12.11.2024|language=ru|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331141109/http://www.milkavkaz.net/|archive-date=31.03.2017}}</ref> [[Lääne sõjaväeringkond]] ([[Smolensk]]is): *[[29. üksik raudteebrigaad]] *[[34. üksik raudteebrigaad]] *[[38. üksik raudteebrigaad]] [[Lõuna sõjaväeringkond]] ([[Volgograd]]is): *[[37. üksik raudteebrigaad]] *[[39. üksik raudteebrigaad]] *[[333. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] [[Kesksõjaväeringkond]] ([[Jekaterinburg]]is): *[[5. üksik raudteebrigaad]] *[[43. üksik raudteebrigaad]] *[[48. üksik raudteebrigaad]] [[Ida sõjaväeringkond]] ([[Habarovsk]]is): *[[7. üksik raudteebrigaad]] *[[50. üksik raudteebrigaad]] *[[118. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] ==Vaata ka== * [[Venemaa maaväed]] * [[Rossiiskije Železnõje Dorogi]] * [[Soomusrong]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa transport]] </nowiki> 5ox4klf23rfc74lm1acrs3u63v23930 6759727 6759724 2024-11-12T11:29:55Z Perüton 134796 6759727 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa Relvajõudude Raudteeväed | pilt = Great emblem of the Russian Railway Troops.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = {{Pisilipp|Venemaa Keisririik|1858}} 1851-1917<br>{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} 1917–1991<br>{{Pisilipp|Venemaa}} 1991– | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = | haru = [[File:Flag of the Russian Federation Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] | liik = [[raudteevägi]] | ülesanne = | suurus = ~28 500 | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 6. august | varustus = | varustusesilt = | lahingud = * [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõda]] * [[Vene-Jaapani sõda]] * [[Esimene maailmasõda]] * [[Vene kodusõda]] * [[Teine maailmasõda]] * [[Esimene Tšetšeenia sõda]] * [[Teine Tšetšeenia sõda]] * [[Vene-Gruusia sõda]] * [[Süüria kodusõda]] * [[Vene-Ukraina sõda]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Kindralleitnant]] Oleg Kosenkov | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} {{Commons}} '''Venemaa Relvajõudude Raudteeväed''' ([[vene keel]]es: Железнодорожные войска ВС России, '''ZhV''') on [[raudteeväed]], mis teenivad [[Venemaa relvajõud]]ude koosseisus. Raudteeväed täidavad raudteeteenistuse ülesandeid (raudteede objektide ettevalmistamine, ehitamine, rekonstrueerimine ja kaitsmine) ning vastutavad Vene relvajõudude logistilise toetamise eest raudteede abil. Venemaa on üks väheseid riike, kus on spetsiaalne raudteeinsenerikorpus, ainus selline [[NATO]] üksus on [[Ferrovieri insenerirügement]] [[Itaalia]]s.<ref>"Reggimento Genio Ferrovieri," Esercito Italiano, https://www.esercito.difesa.it/organizzazione/capo-di-sme/COMFOTER/comfoter-supporto/Comando-Genio/Brigata-Genio/Reggimento-Genio-Ferrovieri, vaadatud 27.10.2023</ref> Venemaa raudteeväed (ZhV) on oma suuruse ja võimekuse poolest teistest tunduvalt suuremad, 2022. aasta detsembri seisuga oli Vene raudteevägedes umbes 25 000-30 000 sõdurit.<ref name="CNA">Emily Ferris, “Russia’s Railway Troops: The Backbone Sustaining Russian Military Force Posture,” CNA, aprill 2023, https://www.cna.org/reports/2023/04/Russias-Railway-Troops.pdf.</ref> ==Ajalugu== Raudteevägede kasutamine Venemaa territooriumil ulatub tagasi 1851. aastasse, mil loodi eriüksus, mis pidi hooldama ja kaitsma [[Vene impeerium]]i esimest pikka raudteed, [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteed]]. Esimest korda kasutati raudteeüksusi sõjalistel eesmärkidel uue 300 km pikkuse raudtee loomiseks [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja]] ajal 1877-78. aastal. Nõukogude raudteeüksused moodustati 1918. aasta oktoobris ja nad mängisid olulist rolli nii [[Vene kodusõda|kodusõjas]] kui ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Teises maailmasõjas teenis raudteevägedes kümneid tuhandeid sõdureid ning sõja jooksul taastasid ja ehitasid nad umbes 117 000 km raudteed.<ref>Kenneth M. Keltner, “Soviet Railroad Troops: An Updated Review.” U.S. Army Russian Institute, juuni 1980.</ref> ===Tšetšeenia sõjad=== Pärast [[Nõukogude Liidu kokkukukkumine|Nõukogude Liidu lagunemist]] kasutati raudteeüksusi taas kord [[Esimene Tšetšeenia sõda|esimese Tšetšeenia sõja]] ajal, pärast seda kui kavandatud kiire sissetung ei materialiseerunud ja tšetšeeni võitlejate üksused saboteerisid raudteed.<ref name="CNA"/> Seejärel on neid kasutatud igal Venemaa sõjategevuse teatril, laenates üksusi [[Vene-Gruusia sõda|Gruusiasse]], [[Süüria kodusõda|Süüriasse]] ja [[Vene-Ukraina sõda|Ukrainasse]].<ref>"Russia Starts Building Railways in South Ossetia," Civil Georgia, 31.01.2011, https://civil.ge/archives/124843</ref><ref>"Meet Russia's Railroad Troops—and Here’s Their New Mission," The National Interest, 29.04.2019, https://nationalinterest.org/blog/buzz/meet-russias-railroad-troops-and-here-their-new-mission-43967</ref><ref name="CNA"/> ===Gruusia ja Süüria=== ===Vene-Ukraina sõda=== [[File:34th Railway Brigade in Bryansk Oblast (2021-08-04) 02.jpg|pisi|[[34. üksik raudteebrigaad]] [[Brjanski oblast]]is, 2021. aastal]] Ei ole kindel, millal esimene raudteeväeüksus Ukrainasse paigutati, kuid 2015. aasta veebruariks tegutses [[29. raudteebrigaad]] [[Donbass]]i põhjaoperatsioonipiirkonnas.<ref>Igor Sutyagin, "Russian Forces in Ukraine," Royal United Services Institute, märts 2015, https://static.rusi.org/201503_bp_russian_forces_in_ukraine.pdf.</ref> Enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta sissetungi]] kogusid nad kõige rohkem tähelepanu [[Žuravka-Millerovo raudtee]] ümbersõidu ehitamisega, mis oli mõeldud [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]i vallutatud osade ühendamiseks Venemaaga, möödudes samal ajal Ukraina kontrolli all olevast raudteeosast.<ref>Sergey Sukhankin, "Zhuravka-Millerovo Rail Bypass: A Threat to Ukraine’s National Security," Jamestown Foundation, 25.07.2017, https://jamestown.org/program/zhuravka-millerovo-rail-bypass-a-threat-to-ukraines-national-security/.</ref> Donbassi [[raudteesõlm]]ede hõivamine võimaldas Vene vägedel kiiresti varustust sisse viia, pöörates [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] vene vägede kasuks. Mõned kõige olulisemad raudteesõlmed piirkonnas olid [[Dovžansk]] ja [[Debaltseve]], millest esimene vallutati 2014. aasta juunis, teine oli kogu 2014. aasta jooksul ägedate lahingute toimumiskohaks ning [[Debaltseve lahing|vallutati 2015. aasta veebruaris]].<ref>"What the defeat at Debaltseve means for Ukraine," PBS NewsHour, 18.02.2015, https://www.pbs.org/newshour/show/defeat-debaltseve-means-ukraine</ref><ref>"Heavy Fighting at Strategic Rail Hub in East Ukraine," The Guardian, 17.02.2015, https://www.theguardian.com/world/2015/feb/17/ukrainian-russian-separatists-capture-debaltseve-rail-ceasefire.</ref> Debaltseve oli eriti tugevalt vaidlustatud raudteeühenduse tõttu, mis võeti pärast linna vallutamist kasutusele Vene vägede varustuse liikumiseks.<ref>"Media: Militants Want to Occupy Debaltseve to Supply Front Line by Rail," UNIAN, 16.02.2015, https://www.unian.info/war/1044694-media-militants-want-to-occupy-debaltseve-to-supply-front-line-by-rail.html</ref><ref>"Russia 'Sending New Military Convoy to Donbas,'" Ukrainska Pravda, 06.08.2016, https://www.pravda.com.ua/eng/news/2016/08/6/7117016/.</ref> Laskemoona ja varustuse vedu Donbassi oli aastatel 2014-2022 raudteeüksuste üks peamisi ülesandeid.<ref>"Official Data Prove Russia Funneled Trainloads of Ammo and Fuel to Occupied Donbas in Early 2015," Euromaidan Press, 30.04.2021, https://euromaidanpress.com/2021/04/30/official-data-prove-russia-funnelled-trainloads-of-ammo-and-fuel-to-occupied-donbas-in-early-2015/.</ref> 2022. aasta sissetungi ettevalmistamiseks viisid raudteeväed 2021. aastal läbi sõjalise ülesehituse piki Ukraina piiri.<ref>Engqvist, Maria. A Railhead Too Far: The Strategic Role of Railroads during Russia’s Invasion of Ukraine. Swedish Defence Research Agency (FOI). 25.10.2024. https://www.foi.se/rest-api/report/FOI%20Memo%207954.</ref> Alates märtsist 2021 hõlbustas see varustuse ja üksuste vedu [[Ida sõjaväeringkond|Ida-]] ja [[Kesksõjaväeringkond|Kesksõjaväeringkonnast]] [[Lääne-Venemaa]]le [[Lääne sõjaväeringkond|Lääne-]] ja [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonda]] (sealhulgas [[Krimm]]i).<ref>Andrew S. Bowen, "Russian Military Buildup Along the Ukrainian Border," Congressional Research Service, 07.02.2022, https://crsreports.congress.gov/product/pdf/IN/IN11806.</ref> 2022. aasta veebruariks saabus Venemaalt [[Valgevene]]sse üle 200 rongiga ühisharjutuseks, mis oli Ukrainasse sissetungi ettevalmistus.<ref>"Source: 200 Trains with Russian Military Personnel and Equipment to Arrive in Belarus," Belsat, 22.01.2022, https://en.belsat.eu/80484884/source-200-trains-with-russian-military-personnel-and-equipment-to-arrive-in-belarus.</ref> Venemaa ja Valgevene raudteed renoveeriti enne sissetungi, et suurendada nende läbilaskevõimet, sissetungi eel oli raudteede kasutamine nii ulatuslik, et tekkis probleeme tsiviiltranspordiga ja puudus rongiplatvormidest.<ref>Konrad Muzyka, "Russia Goes to War: Exercises, Signaling, War Scares and Military Confrontations," Center for Strategic and International Studies, 28.07.2021, https://www.csis.org/analysis/russia-goes-war-exercises-signaling-war-scares-and-military-confrontations</ref><ref>"Tractor Deliveries Are Disrupted in Russia," Коммерсантъ, 29.03.2022, https://www.kommersant.ru/doc/4750465.</ref> ==Struktuur== Raudteevägede struktuur 2023. aasta seisuga:<ref>Peale [[Soome]] liitumist [[NATO]]-ga jagati [[Lääne sõjaväeringkond]] kaheks.</ref><ref>{{cite web|title=Milkavkaz|url=http://www.milkavkaz.net/|date=22.03.2016|access-date=12.11.2024|language=ru|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331141109/http://www.milkavkaz.net/|archive-date=31.03.2017}}</ref> [[Lääne sõjaväeringkond]] ([[Smolensk]]is): *[[29. üksik raudteebrigaad]] *[[34. üksik raudteebrigaad]] *[[38. üksik raudteebrigaad]] [[Lõuna sõjaväeringkond]] ([[Volgograd]]is): *[[37. üksik raudteebrigaad]] *[[39. üksik raudteebrigaad]] *[[333. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] [[Kesksõjaväeringkond]] ([[Jekaterinburg]]is): *[[5. üksik raudteebrigaad]] *[[43. üksik raudteebrigaad]] *[[48. üksik raudteebrigaad]] [[Ida sõjaväeringkond]] ([[Habarovsk]]is): *[[7. üksik raudteebrigaad]] *[[50. üksik raudteebrigaad]] *[[118. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] ==Vaata ka== * [[Venemaa maaväed]] * [[Rossiiskije Železnõje Dorogi]] * [[Soomusrong]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa transport]] </nowiki> jur0b7l91cyu1uoy48bcacgjk8fkh5y 6759733 6759727 2024-11-12T11:53:16Z Perüton 134796 6759733 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa Relvajõudude Raudteeväed | pilt = Great emblem of the Russian Railway Troops.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = {{Pisilipp|Venemaa Keisririik|1858}} 1851-1917<br>{{Pisilipp|Nõukogude Liit}} 1917–1991<br>{{Pisilipp|Venemaa}} 1991– | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = | haru = [[File:Flag of the Russian Federation Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] | liik = [[raudteevägi]] | ülesanne = | suurus = ~28 500 | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 6. august | varustus = | varustusesilt = | lahingud = * [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõda]] * [[Vene-Jaapani sõda]] * [[Esimene maailmasõda]] * [[Vene kodusõda]] * [[Teine maailmasõda]] * [[Esimene Tšetšeenia sõda]] * [[Teine Tšetšeenia sõda]] * [[Vene-Gruusia sõda]] * [[Süüria kodusõda]] * [[Vene-Ukraina sõda]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Kindralleitnant]] Oleg Kosenkov | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} {{Commons}} '''Venemaa Relvajõudude Raudteeväed''' ([[vene keel]]es: Железнодорожные войска ВС России, '''ZhV''') on [[raudteeväed]], mis teenivad [[Venemaa relvajõud]]ude koosseisus. Raudteeväed täidavad raudteeteenistuse ülesandeid (raudteede objektide ettevalmistamine, ehitamine, rekonstrueerimine ja kaitsmine) ning vastutavad Vene relvajõudude logistilise toetamise eest raudteede abil. Venemaa on üks väheseid riike, kus on spetsiaalne raudteeinsenerikorpus, ainus selline [[NATO]] üksus on [[Ferrovieri insenerirügement]] [[Itaalia]]s.<ref>"Reggimento Genio Ferrovieri," Esercito Italiano, https://www.esercito.difesa.it/organizzazione/capo-di-sme/COMFOTER/comfoter-supporto/Comando-Genio/Brigata-Genio/Reggimento-Genio-Ferrovieri, vaadatud 27.10.2023</ref> Venemaa raudteeväed (ZhV) on oma suuruse ja võimekuse poolest teistest tunduvalt suuremad, 2022. aasta detsembri seisuga oli Vene raudteevägedes umbes 25 000-30 000 sõdurit.<ref name="CNA">Emily Ferris, “Russia’s Railway Troops: The Backbone Sustaining Russian Military Force Posture,” CNA, aprill 2023, https://www.cna.org/reports/2023/04/Russias-Railway-Troops.pdf.</ref> ==Ajalugu== Raudteevägede kasutamine Venemaa territooriumil ulatub tagasi 1851. aastasse, mil loodi eriüksus, mis pidi hooldama ja kaitsma [[Vene impeerium]]i esimest pikka raudteed, [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteed]]. Esimest korda kasutati raudteeüksusi sõjalistel eesmärkidel uue 300 km pikkuse raudtee loomiseks [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja]] ajal 1877-78. aastal. Nõukogude raudteeüksused moodustati 1918. aasta oktoobris ja nad mängisid olulist rolli nii [[Vene kodusõda|kodusõjas]] kui ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Teises maailmasõjas teenis raudteevägedes kümneid tuhandeid sõdureid ning sõja jooksul taastasid ja ehitasid nad umbes 117 000 km raudteed.<ref>Kenneth M. Keltner, “Soviet Railroad Troops: An Updated Review.” U.S. Army Russian Institute, juuni 1980.</ref> ===Tšetšeenia sõjad=== Pärast [[Nõukogude Liidu kokkukukkumine|Nõukogude Liidu lagunemist]] kasutati raudteeüksusi taas kord [[Esimene Tšetšeenia sõda|esimese Tšetšeenia sõja]] ajal, pärast seda kui kavandatud kiire sissetung ei materialiseerunud ja tšetšeeni võitlejate üksused saboteerisid raudteed.<ref name="CNA"/> Seejärel on neid kasutatud igal Venemaa sõjategevuse teatril, laenates üksusi [[Vene-Gruusia sõda|Gruusiasse]], [[Süüria kodusõda|Süüriasse]] ja [[Vene-Ukraina sõda|Ukrainasse]].<ref>"Russia Starts Building Railways in South Ossetia," Civil Georgia, 31.01.2011, https://civil.ge/archives/124843</ref><ref>"Meet Russia's Railroad Troops—and Here’s Their New Mission," The National Interest, 29.04.2019, https://nationalinterest.org/blog/buzz/meet-russias-railroad-troops-and-here-their-new-mission-43967</ref><ref name="CNA"/> ===Gruusia ja Süüria=== ===Vene-Ukraina sõda=== [[File:34th Railway Brigade in Bryansk Oblast (2021-08-04) 02.jpg|pisi|[[34. üksik raudteebrigaad]] [[Brjanski oblast]]is, 2021. aastal]] Ei ole kindel, millal esimene raudteeväeüksus Ukrainasse paigutati, kuid 2015. aasta veebruariks tegutses [[29. raudteebrigaad]] [[Donbass]]i põhjaoperatsioonipiirkonnas.<ref>Igor Sutyagin, "Russian Forces in Ukraine," Royal United Services Institute, märts 2015, https://static.rusi.org/201503_bp_russian_forces_in_ukraine.pdf.</ref> Enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta sissetungi]] kogusid nad kõige rohkem tähelepanu [[Žuravka-Millerovo raudtee]] ümbersõidu ehitamisega, mis oli mõeldud [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]i vallutatud osade ühendamiseks Venemaaga, möödudes samal ajal Ukraina kontrolli all olevast raudteeosast.<ref>Sergey Sukhankin, "Zhuravka-Millerovo Rail Bypass: A Threat to Ukraine’s National Security," Jamestown Foundation, 25.07.2017, https://jamestown.org/program/zhuravka-millerovo-rail-bypass-a-threat-to-ukraines-national-security/.</ref> Donbassi [[raudteesõlm]]ede hõivamine võimaldas Vene vägedel kiiresti varustust sisse viia, pöörates [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] vene vägede kasuks. Mõned kõige olulisemad raudteesõlmed piirkonnas olid [[Dovžansk]] ja [[Debaltseve]], millest esimene vallutati 2014. aasta juunis, teine oli kogu 2014. aasta jooksul ägedate lahingute toimumiskohaks ning [[Debaltseve lahing|vallutati 2015. aasta veebruaris]].<ref>"What the defeat at Debaltseve means for Ukraine," PBS NewsHour, 18.02.2015, https://www.pbs.org/newshour/show/defeat-debaltseve-means-ukraine</ref><ref>"Heavy Fighting at Strategic Rail Hub in East Ukraine," The Guardian, 17.02.2015, https://www.theguardian.com/world/2015/feb/17/ukrainian-russian-separatists-capture-debaltseve-rail-ceasefire.</ref> Debaltseve oli eriti tugevalt vaidlustatud raudteeühenduse tõttu, mis võeti pärast linna vallutamist kasutusele Vene vägede varustuse liikumiseks.<ref>"Media: Militants Want to Occupy Debaltseve to Supply Front Line by Rail," UNIAN, 16.02.2015, https://www.unian.info/war/1044694-media-militants-want-to-occupy-debaltseve-to-supply-front-line-by-rail.html</ref><ref>"Russia 'Sending New Military Convoy to Donbas,'" Ukrainska Pravda, 06.08.2016, https://www.pravda.com.ua/eng/news/2016/08/6/7117016/.</ref> Laskemoona ja varustuse vedu Donbassi oli aastatel 2014-2022 raudteeüksuste üks peamisi ülesandeid.<ref>"Official Data Prove Russia Funneled Trainloads of Ammo and Fuel to Occupied Donbas in Early 2015," Euromaidan Press, 30.04.2021, https://euromaidanpress.com/2021/04/30/official-data-prove-russia-funnelled-trainloads-of-ammo-and-fuel-to-occupied-donbas-in-early-2015/.</ref> 2022. aasta sissetungi ettevalmistamiseks viisid raudteeväed 2021. aastal läbi sõjalise ülesehituse piki Ukraina piiri.<ref>Engqvist, Maria. A Railhead Too Far: The Strategic Role of Railroads during Russia’s Invasion of Ukraine. Swedish Defence Research Agency (FOI). 25.10.2024. https://www.foi.se/rest-api/report/FOI%20Memo%207954.</ref> Alates märtsist 2021 hõlbustas see varustuse ja üksuste vedu [[Ida sõjaväeringkond|Ida-]] ja [[Kesksõjaväeringkond|Kesksõjaväeringkonnast]] [[Lääne-Venemaa]]le [[Lääne sõjaväeringkond|Lääne-]] ja [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonda]] (sealhulgas [[Krimm]]i).<ref>Andrew S. Bowen, "Russian Military Buildup Along the Ukrainian Border," Congressional Research Service, 07.02.2022, https://crsreports.congress.gov/product/pdf/IN/IN11806.</ref> 2022. aasta veebruariks saabus Venemaalt [[Valgevene]]sse üle 200 rongiga ühisharjutuseks, mis oli Ukrainasse sissetungi ettevalmistus.<ref>"Source: 200 Trains with Russian Military Personnel and Equipment to Arrive in Belarus," Belsat, 22.01.2022, https://en.belsat.eu/80484884/source-200-trains-with-russian-military-personnel-and-equipment-to-arrive-in-belarus.</ref> Venemaa ja Valgevene raudteed renoveeriti enne sissetungi, et suurendada nende läbilaskevõimet, sissetungi eel oli raudteede kasutamine nii ulatuslik, et tekkis probleeme tsiviiltranspordiga ja puudus rongiplatvormidest.<ref>Konrad Muzyka, "Russia Goes to War: Exercises, Signaling, War Scares and Military Confrontations," Center for Strategic and International Studies, 28.07.2021, https://www.csis.org/analysis/russia-goes-war-exercises-signaling-war-scares-and-military-confrontations</ref><ref>"Tractor Deliveries Are Disrupted in Russia," Коммерсантъ, 29.03.2022, https://www.kommersant.ru/doc/4750465.</ref> ==Soomusrongid== [[File:LogisticsExercsise2018-12.jpg|pisi|vasakul|Soomusrong "Amuur"]] [[Soomusrong]]id, mis on [[Nõukogude Liidu relvajõud]]ude pärand, võeti esimest korda kasutusele [[Tšetšeenia]]s, kus need osutusid tõhusaks vahendiks mineerimise ja tšetšeeni võitlejate rünnakute vastu.<ref name="CNA"/><ref>Andrew McGregor, "Armored Trains Return to the Russian North Caucasus." Jamestown Foundation, 23.02.2010.https://jamestown.org/program/armored-trains-return-to-the-russian-north-caucasus-2/.</ref> Soomusrongid olid ette nähtud varustusrongide kaitsmiseks ja rööbaste demineerimisega tegelevate ZhV üksuste turvamiseks. Iga soomusrongi juurde kuulus remondimeeskond, kes suutis mõne tunni jooksul kahjustatud rööpad asendada. Neli soomusrongi ja nendega seotud ZhV-üksus said [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] osaks. Ka Vene-Gruusia sõja ajal kasutati soomusrongid piiratud ulatuses. Kuigi need oli kavas pärast sõda demonteerida, otsustas uus kaitseminister [[Sergei Šoigu]] need 2015. aastal uuesti aktiveerida.<ref>"Partisan Warfare in Melitopol: Ukrainians Attack Armored Train, Assassinate Collaborators," Aberfoyle International Security, 25.05.2022. https://www.aberfoylesecurity.com/?cat=103</ref><ref>Tyler Rogoway, "Russia Has Revived its Armored Trains," The Warzone, 17.08.2016. https://www.twz.com/4881/russia-has-revived-its-armored-trains.</ref> 2022. aasta sissetungi ajal märgati soomusrongi esimest korda 7. märtsil [[Melitopol]]is.<ref>Joseph Trevithick, "A Russian Armored Train Has Joined the Invasion of Ukraine," The Warzone, 07.03.2022. https://www.twz.com/44620/a-russian-armored-train-has-joined-the-invasion-of-ukraine.</ref> Mais korraldasid Ukraina partisanid Melitopolis soomusrongi vastu rünnaku, kuid ei ole teada, kas tegemist oli sama rongiga.<ref>Denys Karlovskyi, "Guerrillas blow up a Russian armoured train in captured Melitopol - media," Ukrainska Pravda, 18.05.2022. https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/18/7346998/.</ref> Kui aastatel 2016-2022 oli Venemaal neli soomusrongi, Terek, Don, Baikal ja Amuur, siis nüüd on nad seda arvu suurenenud kuue rongini.<ref>"VIDEO: Russia sent an armoured train into battle. An effective weapon from the Second World War is still terrifying today," RailTarget, 15.03.2022. https://www.railtarget.eu/freight/video-russia-sent-an-armoured-train-into-battle-2010.html.</ref> Uusimad rongid kannavad nimesid Volga ja Jenissei, kusjuures viimane on väidetavalt ehitatud [[Harkiv]]i piirkonnas varastatud osadest.<ref>"Russia has released video of an armoured train moving through Ukraine," Sky News, 23.06.2022. https://news.sky.com/video/russia-has-released-video-of-an-armoured-train-moving-through-ukraine-12639121</ref><ref>"Russia unveils armored train, unique fusion of defence and railway," Construction World, 20.11.2023. https://www.constructionworld.in/transport-infrastructure/metro-rail-and-railways-infrastructure/russia-unveils-armored-train-unique-fusion-of-defence-and-railway/46953</ref><ref>"The Russians have developed an armored train “Yenisei” from diesel locomotives stolen in the Kharkiv region," News Read Online, 28.06.2022. https://web.archive.org/web/20220628065237/https:/newsreadonline.com/the-russians-have-developed-an-armored-train-yenisei-from-diesel-locomotives-stolen-in-the-kharkiv-region/.</ref> ==Struktuur== Raudteevägede struktuur 2023. aasta seisuga:<ref>Peale [[Soome]] liitumist [[NATO]]-ga jagati [[Lääne sõjaväeringkond]] kaheks.</ref><ref>{{cite web|title=Milkavkaz|url=http://www.milkavkaz.net/|date=22.03.2016|access-date=12.11.2024|language=ru|archive-url=https://web.archive.org/web/20170331141109/http://www.milkavkaz.net/|archive-date=31.03.2017}}</ref> [[Lääne sõjaväeringkond]] ([[Smolensk]]is): *[[29. üksik raudteebrigaad]] *[[34. üksik raudteebrigaad]] *[[38. üksik raudteebrigaad]] [[Lõuna sõjaväeringkond]] ([[Volgograd]]is): *[[37. üksik raudteebrigaad]] *[[39. üksik raudteebrigaad]] *[[333. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] [[Kesksõjaväeringkond]] ([[Jekaterinburg]]is): *[[5. üksik raudteebrigaad]] *[[43. üksik raudteebrigaad]] *[[48. üksik raudteebrigaad]] [[Ida sõjaväeringkond]] ([[Habarovsk]]is): *[[7. üksik raudteebrigaad]] *[[50. üksik raudteebrigaad]] *[[118. üksik pontoonsilla raudteepataljon]] ==Vaata ka== * [[Venemaa maaväed]] * [[Rossiiskije Železnõje Dorogi]] * [[Soomusrong]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa transport]] </nowiki> 1g264s7cdgg6sbk436bfcmgyi3kq9aj Marie Benešová 0 609147 6759493 6023107 2024-11-11T19:44:41Z Velirand 67997 6759493 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Marie Benešová''' ([[17. aprill]] [[1948]] [[Praha]] – [[11. november]] [[2024]]) oli [[Tšehhi]] jurist ja poliitik, ta on [[Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei|Tšehhi Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige. Ta oli aastatel [[2013]]–[[2014]] Tšehhi justiitsminister. Teist korda oli ta justiitsminister [[30. aprill]]ist [[2019]] kuni [[17. detsember|17. detsembrini]] [[2021]]. Ta lõpetas aastal [[1966]] keskkooli ja aastal [[1971]] [[Karli ülikool]]i õigusteaduskonna. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta aastani [[1991]] prokurörina. {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2021}} Ta oli esimest korda Tšehhi justiitsminister [[10. juuli]]st [[2013]] kuni [[29. jaanuar]]ini [[2014]] [[Jiří Rusnoki valitsus]]es. Teist korda oli ta justiitsminister [[30. aprill]]il [[2019]] kuni 17. detsembrini 2021 [[Andrej Babiši teine valitsus|Andrej Babiši teises valitsuses]]. {{JÄRJESTA:Benešova, Marie}} [[Kategooria:Tšehhi juristid]] [[Kategooria:Tšehhi poliitikud]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2024]] opxvbqjixvmle1eeayyexz1ptgfex7a 6759624 6759493 2024-11-12T08:16:35Z 85.253.89.58 6759624 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Marie Benešová''' ([[17. aprill]] [[1948]] [[Praha]] – [[11. november]] [[2024]]) oli [[Tšehhi]] [[jurist]] ja [[poliitik]], [[Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei|Tšehhi Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige, aastatel [[2013]]–[[2014]] ja [[2019]]–[[2021]] Tšehhi justiitsminister. Ta lõpetas aastal [[1966]] keskkooli ja aastal [[1971]] [[Karli ülikool]]i õigusteaduskonna. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta aastani [[1991]] prokurörina. {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2021}} Ta oli esimest korda Tšehhi justiitsminister [[10. juuli]]st [[2013]] kuni [[29. jaanuar]]ini [[2014]] [[Jiří Rusnoki valitsus]]es ja teist korda [[30. aprill]]il [[2019]] kuni 17. detsembrini 2021 [[Andrej Babiši teine valitsus|Andrej Babiši teises valitsuses]]. {{JÄRJESTA:Benešova, Marie}} [[Kategooria:Tšehhi juristid]] [[Kategooria:Tšehhi poliitikud]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 72flnuk3hvq3dm80vgdx9ubmw287z4l 6759675 6759624 2024-11-12T09:53:23Z Sillerkiil 58396 6759675 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}{{viita}}'''Marie Benešová''' ([[17. aprill]] [[1948]] [[Praha]] – [[11. november]] [[2024]]) oli [[Tšehhi]] [[jurist]] ja [[poliitik]], [[Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei|Tšehhi Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige, aastatel [[2013]]–[[2014]] ja [[2019]]–[[2021]] Tšehhi justiitsminister. Ta lõpetas aastal [[1966]] keskkooli ja aastal [[1971]] [[Karli ülikool]]i õigusteaduskonna. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta aastani [[1991]] prokurörina. {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2021}} Ta oli esimest korda Tšehhi justiitsminister [[10. juuli]]st [[2013]] kuni [[29. jaanuar]]ini [[2014]] [[Jiří Rusnoki valitsus]]es ja teist korda [[30. aprill]]il [[2019]] kuni 17. detsembrini 2021 [[Andrej Babiši teine valitsus|Andrej Babiši teises valitsuses]]. {{JÄRJESTA:Benešova, Marie}} [[Kategooria:Tšehhi juristid]] [[Kategooria:Tšehhi poliitikud]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 305k8hyf0ww7iek9o40poh4tejcuml1 Gustav von Meyer 0 609928 6759533 6614797 2024-11-11T21:21:19Z 2001:7D0:8AC7:8200:C588:8030:C6FC:4BF2 6759533 wikitext text/x-wiki '''Carl Gustav von Meyer''' (sündinud 1676<ref name="Rullor1698"/><ref name="Rullor1699"/>) oli Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), [[Vändra mõis|Vändra]] ning [[Pähu mõis]]nik. Septembris 1696 teenis ta relvurina (''rustmästare'') oma sugulase kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i kompaniis [[Tartu]]s.<ref name="Rullor1696"/> 31. oktoobril 1698<ref name="Rullor1698"/> ning 28. septembril 1699<ref name="Rullor1699"/> teenis ta ''[[förare]]'' auastmes samas väeosas. Pataljoni [[munsterroll]]i järgi oli ta väeosaga liitunud aprillis 1695.<ref name="Rullor1698"/> 12.juulil 1702. aastal ülendati ta leitnandiks. Skytte pataljoni koosseisus kuulus Meyer Tartu kaitsjate hulka [[Tartu piiramine (1704)|1704. aasta piiramise ajal]]. Skytte on päevaraamatus välja toonud seiga, kus vahetult enne piiramise algust saadeti [[Pärnu]]st Tartusse kolmsada koormat [[linnased|linnaseid]], mis olid iga hetk sihtkohta jõudmas. Et voor Vene eelvägede kätte ei langeks, saatis komandant Skytte leitnant Gustav Meyeri ühes salga sõduritega seda linna toimetama. Meyeri ülesanne õnnestus, kuna Tartu alla polnud jõudnud veel piisaval hulgal tsaari vägesid, et rootslasi rünnata.<ref name="Skytte"/> 1708. aastal leitnandi auastmes.<ref name="Jakob1"/> 30. aprillil 1723. aastal läks ta erru Rootsi armee teenistusest majori auastmes. 03. mail 1725. aastal esitas ta taotluse enda kandmise kohta Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse – "Keisrinna Katariina I Diplom [03.05 – 31.12.1725] ("offene Diploma")" Rootsi armee teenistusest erru läinud major Gustav Meyerile [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "von Meyercrantz". Paraku jäi see taotlus allkirjastamata ent diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Diplomi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal. ==Perekond== Ta abiellus Vändra mõisa pärijanna, šoti päritolu Johanna Regina Bennetiga (1687–1740), kes oli major [[James Bennet|Jakob (James) Bennet]]i ja Christina Kinnemondi tütar. Johanna Regina vend [[Vilhelm (William) Bennet]] (1679–1740) oli Rootsi ratsaväe kindralmajor, kes sai 1719. aastal vabahärratiitli. Carl Gustavi ja Johanna Regina abielust sündisid: *Johanna Dorothea von Meyer (15. veebruar 1708 Riia<ref name="Jakob1"/>– 1779); ⚭ [[Hans Reinhold von Baumgarten]]iga *[[Karl Wilhelm von Meyer]] (1710 Ivangorod – 1767 Vändra), Vene sõjaväelane (major), Vändra mõisnik *Christina Elisabeth von Meyer (1711 Vändra – 1780 Pärnu), Pähu pärijanna; ⚭ [[Carl Wilhelm von Baumgarten]]iga *[[Magnus Johann von Meyer]] (1714 Vändra – 1763 Riia), Vene sõjaväelane (major), [[Plānupe mõis|Plānupe]] (''Planup'') mõisnik; ⚭ Helena Margaretha von Hartungiga *Anna Juliana von Meyer (1716 Vändra – 1785 Rakvere); ⚭ Vändra pastori [[Gustav Adolph Borge]]ga * Jacob Heinrich von Meyer (1719 Vändra – ?), suri lapsena *[[Reinhold Gustav von Meyer]] (1722 Vändra – ?), Vene sõjaväelane, 1746 kaprali auastmes, peale 1747 saatus teadmata *[[Peter Friedrich von Meyer]] (1725 Vändra – 1784 Võduvere), Vene sõjaväelane (kapten), Võduvere mõisnik; ⚭ Sophia Helena von Handtwigiga ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Jakob1">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=87 Väljavõte Riia Jakobi koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Rullor1696">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054394_00115#?c=&m=&s=&cv=114&xywh=2231%2C332%2C3928%2C1951 Meyercrantzi pataljoni munsterroll 1696]</ref> <ref name="Rullor1698">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054420_00236#?c=&m=&s=&cv=235&xywh=-648%2C950%2C4474%2C2505 Meyercrantzi pataljoni munsterroll 1698]</ref> <ref name="Rullor1699">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054440_00161#?c=&m=&s=&cv=160&xywh=155%2C1217%2C4922%2C2755 Meyercrantzi pataljoni munsterroll 1699]</ref> <ref name="Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/225/faksimil "Karolinska krigares dagböcker jämte andra samtida skrifter. C. G. Skyttes berättelse om Dorpats belägring 1704" , lk. 225]</ref> }} {{JÄRJESTA:Meyer, Gustav von}} [[Kategooria:Vändra mõisnikud]] [[Kategooria:Põhjasõja Rootsi sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1676]] ricyf1xzitkkk8qjz9drityy8rcihno James Bennet 0 610547 6759532 6700563 2024-11-11T21:20:20Z 2001:7D0:8AC7:8200:C588:8030:C6FC:4BF2 6759532 wikitext text/x-wiki '''James Bennet''' (ka '''Jakob'''; suri 1690 [[Vändra]]s) oli [[šotlased|šoti]] päritolu [[Rootsi]] sõjaväelane (major), [[Vändra mõis]]nik. James Bennet sündis [[Fife]]'is [[Monimail]]i ja hilisema [[Edinburgh]]i Püha Kolmainsuse kiriku (''Trinity College Kirk'') õpetaja [[William Bennet]]i ja tema abikaasa Jean Bonari pojana. Ka tema vanaisa [[Andrew Bonar]] oli olnud Monimaili kirikuõpetaja. James Benneti vendadest koguni kolm pidasid vaimuliku ametit.<ref name="Trinity"/> Lahkus Šotimaalt 1640. aastatel ning asus Rootsi teenistusse 1650. aasta paiku. Esmakordselt on temast kindlaid andmeid Rootsi teenistuses jaanuaris 1655, mil ta teenis [[Bremen-Verden]]is leitnandina kindralleitnant [[Christopher Delphicus zu Dohna]] (1628–1668) värvatud rügemendi kapten [[Cornelius van den Broucks]]i kompaniis.<ref name="Rullor1655-10-1"/> 1657. aastal oli kapten kuninglikus ihukaardiväerügemendis. Kapteni ja kompaniiülemana teenis ta Kuninganna ihukaardiväe jalaväerügemendis veel juulis 1659 [[Dirschau]]s.<ref name="Rullor1659-13-1"/> Osales [[Rootsi-Poola sõda|Rootsi-Poola sõjas]]. 1662. aastal oli kuningliku kaardiväe kapten [[Riia]]s. Juunis 1673 teenis ta kaptenina [[Greifswald]]is.<ref name="Rullor1673-6"/> Seejärel kapten [[Malmö]] garnisonis ning major [[Turu]] lääni ratsaväerügemendis. 7. septembril 1675 sai Rootsi aadlitiitli ning [[Bennet]]id introdutseeriti [[Rootsi rüütelkond]]a suguvõsana nr. 831. Abielludes omandas [[Vändra mõis]]a [[Pärnumaa]]l. ==Perekond== Abiellus augustis 1664 Christina Kinnemondiga (suri 1693), kes oli šoti päritolu Rootsi ooberstleitnandi ja Vändra mõisniku [[Thomas Kinnemond]]i ja Christina Scotti tütar. Christina Kinnemondi emapoolne vanaisa oli Rootsi ooberst ja Vändra mõisnik [[James Scott]]. Abielust sündis koguni 17 last: *Thomas Bennet, laevastiku alamleitnant, hukkus 1702. aastal Peipsi järvel, kui tema laev õhku lendas *Anna Christina Bennet (1672–1750), oli abielus Meijerfeldti tragunirügemendi kapteni [[Henrik Grabbe]]ga. *Jakob Bennet, lipnik Riia garnisonis, hukkus 1700. aastal suurtükikuuli läbi [[Cobroni fort|Cobroni fordis]] *Isabella Bennet *Robert Bennet, kornet Turu lääni ratsaväerügemendis, lasti surnuks 1700. aastal [[Rauna piiskopilinnus|Rauna kindluses]] *Gustaf Bennet, kornet Uusimaa ja Häme lääni ratsaväerügemendis, hukkus 20. novembril [[Narva lahing]]us *vabahärra [[Vilhelm Bennet]] (1679–1740), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) *Elisabet Bennet *Carl Bennet, feldveebel krahv Frölichi rügemendis Riias, lasti surnuks 1701. aastal *Johanna Regina Bennet (1687–1740), Vändra pärijanna, oli abielus major [[Gustav von Meyer]]iga *Claes Bennet, suri lapsena *Martin Bennet, suri lapsena *Peter Bennet, suri lapsena *Adam Bennet, suri lapsena *Anna Bennet, suri lapsena *Catharina Bennet, suri lapsena ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Trinity">[http://archive.org/details/fastiecclesiaesc01scot/page/130/mode/2up?view=theater Hew Scott "Fasti Ecclesiae Scoticanae. The Succession of Ministers in the Church of Scotland From the Reformation. Volume I: The Synod of Lothian and Tweeddale" , lk. 131-132]</ref> <ref name="Rullor1655-10-1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053674_00024#?c=&m=&s=&cv=23&xywh=1406%2C103%2C5053%2C2769 Christopher Delphicus zu Dohna rügemendi munsterroll, jaanuar 1655]</ref> <ref name="Rullor1659-13-1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053720_00225#?c=&m=&s=&cv=224&xywh=2285%2C331%2C4930%2C2755 Kuninganna ihukaardiväe jalaväerügemendi munsterroll, juuli 1659]</ref> <ref name="Rullor1673-6">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053720_00225#?c=&m=&s=&cv=224&xywh=2285%2C331%2C4930%2C2755 Kuninganna ihukaardiväe jalaväerügemendi munsterroll, juuni 1673]</ref> }} {{JÄRJESTA:Bennet, James}} [[Kategooria:Rootsi majorid]] [[Kategooria:Vändra mõisnikud]] [[Kategooria:Surnud 1690]] 6938y7dvoex4mx51vjtivti1abj7fcm Hugo Vaher 0 618364 6759546 6615784 2024-11-11T22:14:25Z Rayastero 167071 /* Looming */ Lisatud on 2024 sügisel ilmunud teos. 6759546 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = | pilt = | pildisuurus = 240px | pildiallkiri = <!-- --> | sünninimi = Urmas Jaagusoo | sünniaeg = 13.05.1974 | sünnikoht = Tallinn | pseudonüüm = Hugo Vaher | rahvus = eestlane | kodakondsus = | haridus = | elukutse = | žanr = | kirjandusvool = | tuntud teoseid = | tunnustus = <!-- --> | abikaasa = | lapsed = | sugulased = <!-- --> | allkiri = | koduleht = | moodul = }} [[Fail:Hugo vaher 1.jpg|pisi|Hugo Vaher]] '''Hugo Vaher''' (kodanikunimega '''Urmas Jaagusoo'''; sündinud [[13. mai]]l [[1974]]) on [[eesti]] [[kirjanik]]. Tema debüütromaan "[[Punk ei ole surnud]]" ilmus 2012. aastal.<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://hvaher.blogspot.com/2018/03/kes-on-hugo-vaher.html|pealkiri=Kes on Hugo Vaher?|vaadatud=01.11.2021}}</ref> Ta on alates 2021. aastast [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ekl.ee/eesti-kirjanike-liit/liikmed/|pealkiri=Eesti Kirjanike Liit|vaadatud=1.11.2021}}</ref> == Elulugu == Hugo Vaher sündis 13. mail 1974. aastal [[Tallinn|Tallinnas]] ja on üles kasvanud [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]. Aastatel 1981–1992 õppis ta [[Tallinna 7. keskkool]]is (praegune [[Tallinna Inglise Kolledž]]). Lõpetanud [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]].<ref name=":0" /> 1992. aasta sügisel siirdus elama [[Saksamaa|Saksamaale]], kust naasis 1994. aasta suvel. Elas seejärel [[Valgamaa|Valgamaal]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] kuni 2009. aastani, mil siirdus elama [[Tartu|Tartusse]] [[Tähtvere|Tähtverre]].<ref name=":0" /> == Looming == 2012  „Punk ei ole surnud“ (Tänapäev) 2013  „Skvotterid“ (Tänapäev) 2014  „Vallakirjutaja käsiraamat ehk Määrdemeistri mälestused“ (Varrak) 2014  „Ümera Mehed Roosa Villast“ (Tänapäev) 2015  „Ajutine elu“ (Tänapäev) 2016  „Jõesaare poisid“ (Tänapäev) 2017  „Sügise kuldne kooma“ (Tänapäev) 2017  „Vääna jäljekütid. Salapärase soki juhtum“ (Tänapäev) 2019  „Vääna jäljekütid. Maa ja taeva vahel“ (Tänapäev) 2020  „Vääna jäljekütid. Vana laagri saladus“ (Tänapäev) 2020  „Inspektor Telinski, kummisuti ja kõik ülejäänud“ (Koolibri) 2022 "Vääna jäljekütid. Suur pakirööv" (Tänapäev) 2024 "Neljas versioon" (Eesti Raamat) 2024 "Vanadaam ja koibik" (Hea Lugu) == Tunnustus == * 2012   Noorteromaani võistlus, äramärgitud töö („Skvotterid“) * 2014   Kirjastus Tänapäev romaanivõistlus, äramärgitud töö („Ajutine elu“) * 2014   Lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat“, äramärgitud töö („Ümera Mehed Roosa Villast“) * 2016   Kirjastus Tänapäev romaanivõistlus, äramärgitud töö („Sügise kuldne kooma“) * 2017   Lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat“, 3. koht („Vääna jäljekütid. Salapärase soki juhtum“) == Isiklikku == Hugo Vaher on abielus Ele Jaagusooga, kellega tal on kaks tütart – Liisa ja Triinu. Hugo Vaheri vanavanaema tädipoeg oli [[Oskar Luts]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.geni.com/people/Oskar-Luts/6000000007217419270|pealkiri=Geni. Oskar Luts|vaadatud=1.11.2021}}</ref> [[Albert Vennola]] oli Hugo Vaheri vanavanaonu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.geni.com/people/Albert-Vennola/6000000009098488046|pealkiri=Geni. Albert Vennola|vaadatud=1.11.2021}}</ref> == Tõlked == Hugo Vaher on tõlkinud ka [[Populaarteaduslik kirjandus|aime]]- ja [[Ilukirjandus|ilukirjandust]]. Tõlked leiab [[ESTER|ESTER kataloogist]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est/X?SEARCH=(urmas%20jaagusoo)+and+(t%C3%B5lkija)&searchscope=1|pealkiri=E-kataloog ESTER|vaadatud=1.11.2021}}</ref> == Muusikaline tegevus == Mängis aastatel 1988–1989 punkansamblis [[A.V.A.]] kitarri. 1989. aastal võttis A.V.A. uueks nimeks [[The Chance]] ja oli Eesti üks esimesi [[Indie rock|''indie''-muusikat]] viljelevaid [[Bänd|bände]]. A.V.A.’st ja The Chance’ist on põhjalikumat materjali avaldatud [[Ajaveeb|blogis]]. Hugo Vaher oli aastatel 1988–1992 üsna viljakas laulukirjutaja (ligemale 100 lugu). Pärast ansambli The Chance lõplikku lagunemist 90. aastate lõpul jätkas Hugo üksikartistina, kasutades alates 2000. aastast nime [[Ray Astero]].<ref>{{Netiviide|url=http://avathechancethestory.blogspot.com|pealkiri=A.V.A / The Chance|vaadatud=1.11.2021}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == # [https://kultuur.err.ee/632618/arvustus-tanane-kaotaja-on-homne-voitja <nowiki>https://kultuur.err.ee/632618/arvustus-tanane-kaotaja-on-homne-voitja</nowiki>;] # [https://uudised.tv3.ee/raamat/arvustused/uudis/2017/11/24/vaana-jaljekutid-salaparase-soki-juhtum-toeliselt-ponev-ja-kaasahaarav-lugemine <nowiki>https://uudised.tv3.ee/raamat/arvustused/uudis/2017/11/24/vaana-jaljekutid-salaparase-soki-juhtum-toeliselt-ponev-ja-kaasahaarav-lugemine</nowiki>;] # [https://arhiiv.err.ee/vaata/uus-raamat-hugo-vaher-quot-punk-ei-ole-surnud-quot <nowiki>https://arhiiv.err.ee/vaata/uus-raamat-hugo-vaher-quot-punk-ei-ole-surnud-quot</nowiki>;] # [https://epl.delfi.ee/artikkel/67028826/no-future-no-fun <nowiki>https://epl.delfi.ee/artikkel/67028826/no-future-no-fun</nowiki>;] # [https://epl.delfi.ee/artikkel/72956483/tahelepanek-bomz-i-elu-argipaevast <nowiki>https://epl.delfi.ee/artikkel/72956483/tahelepanek-bomz-i-elu-argipaevast</nowiki>;] # [https://epl.delfi.ee/artikkel/64484150/jalle-punk-raisk <nowiki>https://epl.delfi.ee/artikkel/64484150/jalle-punk-raisk</nowiki>;] # [https://kultuur.postimees.ee/854394/uhe-punkari-paevaraamat <nowiki>https://kultuur.postimees.ee/854394/uhe-punkari-paevaraamat</nowiki>;] # https://sakala.postimees.ee/840724/romaan-teismelistest-25-aastat-hiljem. {{JÄRJESTA:Vaher, Hugo}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] b5i8o2e6hchtly9ez3px765d5emrzrt Rein Jalak 0 621115 6759451 6758332 2024-11-11T18:16:59Z 85.253.89.58 6759451 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Rein Jalak | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Birth date|1953|7|15}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = [[7. november]] [[2024]] | surmakoht = | rahvus = [[Eestlased|eestlane]] | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[Spordimeditsiin|spordiarst]] | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = | a1 = | a2 = }} '''Rein Jalak''' ([[15. juuli]] [[1953]], [[Tartu]] – [[7. november]] [[2024]]) oli eesti [[Spordimeditsiin|spordiarst]].<ref name=EE /> Lõpetas 1971 Tartu 8. Keskkooli ja 1977 spordimeditsiini erialal TRÜ arstiteaduskonna. Meditsiiniknd (1985). Täiendas end 1991 Saksamaal Heidelbergi ülikoolis, 1994 Lüdenscheidi spordivigastuste kliinikus, 1995 Freiburgi sporditraumatoloogia kliinikus, 1996 Roomas (magistriõpe) ning 2010 Göttingeni ja Potsdami ülikoolis. Harrastas EPA-s August Soku ja TRÜ-s Ernst Ehaveeru juhendamisel korvpalli, tuli 1974 Eesti karika võitjaks. Töötas 1977–1987 spordiühingus Kalev spordiarstina, 1985–1987 TRÜ spordifüsioloogiakateedri vanemteadurina ja 1987–1991 TRÜ treeninguprotsessi uurimise laboratooriumi juhatajana. Oli 1977–1996 Kalevi korvpallimeeskonna arst (pälvis meeskonna arsti-treenerina 1991 NSV Liidu meistrivõistlustel kuldmedali). Aastatel 1998–2006 oli ta Tippspordi Uuringukeskuse ja Spordimeditsiini SA juhataja ning 2006–2008 Audentese Ülikooli kolledži direktor ja professor. Töötas professorina ka TLÜ-s. Oli 1987 universiaadil NL-i korvpallikoondise arst, 1998 Nagano tali-OM-il ning 2000 Sydney ja 2004 Ateena OM-il Eesti olümpiakoondise arst ning 7 universiaadil (1997–2009) Eesti universiaadikoondise arst. Töötas ka Eesti suusa- ja judokoondise arstina. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=EE>{{Cite web|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jalak_rein |title=Jalak, Rein |work= |website=entsyklopeedia.ee |access-date=02.02.2022}}</ref> }} ==Publikatsioonid== * Weineck, Jürgen; Jalak, Rein (2008). Kehalised võimed ja organism [Võrguteavik]. Tallinn: Eesti Olümpiakomitee. * Hannus, Aave; Jalak, Rein; Loko, Jaan; Nurmekivi, Ants; Port, Kristjan; Randma, Tiia; Raudsepp, Lennart; Männik, Gunnar; Thomson, Kaivo; Tõnise, Toomas; Ööpik, Vahur (2008). Spordi üldained I tase. Tallinn: Eesti Olümpiakomitee. * Weineck, Jürgen; Jalak, Rein (2008). Kehalised võimed ja organism. Tartu: Medisport. * Lemberg, Harry; Jalak, Rein (2007). Liikumisharrastaja treeningpäevik. Tallinn: Ühendus Sport Kõigile. * Ööpik, Vahur; Port, Kristjan; Jalak, Rein; Nurmekivi, Ants; Loko, Jaan; Thomson, Kaivo; Hannus, Aave; Randma, Tiia; Rumm, Hannes; Tõnise, Toomas; Seene, Teet; Piip, Marika (2007). Spordi üldained III tase. Tallinn: Eesti Olümpiakomitee. * Jalak, Rein (2007). Tervise treening. Tartu: Medisport. * Jalak, Rein (2007). Vastupidavustreeningu mõju organismile tervisespordis. Liikumine ja Sport, 1, 30−35. * Jalak, Rein (2007). Kehalise koormuse mõju organismile. Liikumine ja Sport, 1, 22−29. * Jalak, Rein; Ööpik, Vahur (2006). Sportlase toitumine. Tallinn: Medisport. * Lemberg, Harry; Nurmekivi, Ants; Jalak, Rein (2006). Jooksja tarkvara. Tartu: Medisport. * Jalak, Rein (2006). Enesetestimise käsiraamat. Tallinn: Ühendus Sport Kõigile. * Jalak, Rein; Neissaar, Inga (2006). Jõu- ja venitusharjutusi igaühele. Tallinn: Eesti Olümpiakomitee. * Jalak, Rein (2006). Tervise treening. Tartu: Medisport. * Sommer, Sven; Jalak, Rein; Metspalu, Andres (2003). Geenidoping paneb spordimaailma proovile. Sporditäht, 1, 48−50. ==Välislingid== *{{ESBL|Rein_Jalak}} *{{ETIS|Rein_Jalak}} * Kaire Tensuda. [https://www.eesti.ca/dr-rein-jalak-spordiarstist-professoriks-kelle-sudameasjaks-tervisesport/article18520 Dr. Rein Jalak: spordiarstist professoriks, kelle südameasjaks tervisesport]. [[Eesti Elu]], 21. detsember 2007 {{JÄRJESTA:Jalak, Rein}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] [[Kategooria:Surnud 2024]] rfte9e8expfy77b6bbfii5mx8ow25a0 6759454 6759451 2024-11-11T18:20:14Z Pietadè 41543 tühimärke ei ole vaja lisada 6759454 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Rein Jalak | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Birth date|1953|7|15}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = [[7. november]] [[2024]] | surmakoht = | rahvus = [[Eestlased|eestlane]] | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[Spordimeditsiin|spordiarst]] | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = | a1 = | a2 = }} '''Rein Jalak''' ([[15. juuli]] [[1953]], [[Tartu]] – [[7. november]] [[2024]]) oli eesti [[Spordimeditsiin|spordiarst]].<ref name=EE /> Lõpetas 1971 Tartu 8. Keskkooli ja 1977 spordimeditsiini erialal TRÜ arstiteaduskonna. Meditsiiniknd (1985). Täiendas end 1991 Saksamaal Heidelbergi ülikoolis, 1994 Lüdenscheidi spordivigastuste kliinikus, 1995 Freiburgi sporditraumatoloogia kliinikus, 1996 Roomas (magistriõpe) ning 2010 Göttingeni ja Potsdami ülikoolis. Harrastas EPA-s August Soku ja TRÜ-s Ernst Ehaveeru juhendamisel korvpalli, tuli 1974 Eesti karika võitjaks. Töötas 1977–1987 spordiühingus Kalev spordiarstina, 1985–1987 TRÜ spordifüsioloogiakateedri vanemteadurina ja 1987–1991 TRÜ treeninguprotsessi uurimise laboratooriumi juhatajana. Oli 1977–1996 Kalevi korvpallimeeskonna arst (pälvis meeskonna arsti-treenerina 1991 NSV Liidu meistrivõistlustel kuldmedali). Aastatel 1998–2006 oli ta Tippspordi Uuringukeskuse ja Spordimeditsiini SA juhataja ning 2006–2008 Audentese Ülikooli kolledži direktor ja professor. Töötas professorina ka TLÜ-s. Oli 1987 universiaadil NL-i korvpallikoondise arst, 1998 Nagano tali-OM-il ning 2000 Sydney ja 2004 Ateena OM-il Eesti olümpiakoondise arst ning 7 universiaadil (1997–2009) Eesti universiaadikoondise arst. Töötas ka Eesti suusa- ja judokoondise arstina. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=EE>{{Cite web|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jalak_rein |title=Jalak, Rein |work= |website=entsyklopeedia.ee |access-date=02.02.2022}}</ref> }} ==Publikatsioonid== * Weineck, Jürgen; Jalak, Rein (2008). Kehalised võimed ja organism [Võrguteavik]. Tallinn: Eesti Olümpiakomitee. * Hannus, Aave; Jalak, Rein; Loko, Jaan; Nurmekivi, Ants; Port, Kristjan; Randma, Tiia; Raudsepp, Lennart; Männik, Gunnar; Thomson, Kaivo; Tõnise, Toomas; Ööpik, Vahur (2008). Spordi üldained I tase. Tallinn: Eesti Olümpiakomitee. * Weineck, Jürgen; Jalak, Rein (2008). Kehalised võimed ja organism. Tartu: Medisport. * Lemberg, Harry; Jalak, Rein (2007). Liikumisharrastaja treeningpäevik. Tallinn: Ühendus Sport Kõigile. * Ööpik, Vahur; Port, Kristjan; Jalak, Rein; Nurmekivi, Ants; Loko, Jaan; Thomson, Kaivo; Hannus, Aave; Randma, Tiia; Rumm, Hannes; Tõnise, Toomas; Seene, Teet; Piip, Marika (2007). Spordi üldained III tase. Tallinn: Eesti Olümpiakomitee. * Jalak, Rein (2007). Tervise treening. Tartu: Medisport. * Jalak, Rein (2007). Vastupidavustreeningu mõju organismile tervisespordis. Liikumine ja Sport, 1, 30−35. * Jalak, Rein (2007). Kehalise koormuse mõju organismile. Liikumine ja Sport, 1, 22−29. * Jalak, Rein; Ööpik, Vahur (2006). Sportlase toitumine. Tallinn: Medisport. * Lemberg, Harry; Nurmekivi, Ants; Jalak, Rein (2006). Jooksja tarkvara. Tartu: Medisport. * Jalak, Rein (2006). Enesetestimise käsiraamat. Tallinn: Ühendus Sport Kõigile. * Jalak, Rein; Neissaar, Inga (2006). Jõu- ja venitusharjutusi igaühele. Tallinn: Eesti Olümpiakomitee. * Jalak, Rein (2006). Tervise treening. Tartu: Medisport. * Sommer, Sven; Jalak, Rein; Metspalu, Andres (2003). Geenidoping paneb spordimaailma proovile. Sporditäht, 1, 48−50. ==Välislingid== *{{ESBL|Rein_Jalak}} *{{ETIS|Rein_Jalak}} * Kaire Tensuda. [https://www.eesti.ca/dr-rein-jalak-spordiarstist-professoriks-kelle-sudameasjaks-tervisesport/article18520 Dr. Rein Jalak: spordiarstist professoriks, kelle südameasjaks tervisesport]. [[Eesti Elu]], 21. detsember 2007 {{JÄRJESTA:Jalak, Rein}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 97c2dl4kk3h4w1ecuu5igatzdcxrjpn Wopke Hoekstra 0 622888 6759304 6738822 2024-11-11T12:58:54Z Merleke5 122868 6759304 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Wopke Hoekstra | pilt = Wopke_Hoekstra_op_bezoek_op_het_ROC_Mondriaan_02_(cropped).jpg | pildiallkiri = Wopke Hoekstra (2022) | amet = [[Euroopa Komisjon]]i kliimavolinik | ametiajaalgus = [[9. oktoober]] [[2023]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Maroš Šefčovič]] (k.t.) | järgmine = | amet2 = [[Hollandi välisminister]] | ametiajaalgus2 = [[10. jaanuar]] [[2022]] | ametiajalõpp2 = [[1. september]] [[2023]] | eelmine2 = [[Ben Knapen]] | järgmine2 = [[Hanke Bruins Slot]] | amet3 = Hollandi teine asepeaminister | ametiajaalgus3 = [[10. jaanuar]] [[2022]] | ametiajalõpp3 = [[1. september]] [[2023]] | eelmine3 = [[Kajsa Ollongren]] | järgmine3 = [[Karien van Gennip]] | amet4 = Erakonna [[Kristlik Demokraatlik Üleskutse]] esimees | ametiajaalgus4 = [[11. detsember]] [[2020]] | ametiajalõpp4 = [[14. august]] [[2023]] | eelmine4 = [[Hugo de Jonge]] | järgmine4 = [[Henri Bontenbal]] | amet5 = [[Hollandi rahandusminister]] | ametiajaalgus5 = [[26. oktoober]] [[2017]] | ametiajalõpp5 = [[10. jaanuar]] [[2022]] | eelmine5 = [[Jeroen Dijsselbloem]] | järgmine5 = [[Sigrid Kaag]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Wopke Bastiaan Hoekstra | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1975|9|30}} | sünnikoht = [[Bennekom]], [[Gelderlandi provints]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Kristlik Demokraatlik Üleskutse]] | abikaasa = Liselot Hoornweg | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Leideni Ülikool]]<br>[[INSEAD]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Wopke Bastiaan Hoekstra''' (sündinud [[30. september|30. septembril]] [[1975]] [[Bennekom]]is) on [[Holland]]i poliitik, erakonna [[Kristlik-Demokraatlik Üleskutse]] (CDA) liige. Ta on alates 9. oktoobrist 2023 on [[Euroopa Komisjon]]i kliimavolinik [[Von der Leyeni komisjon]]is<ref>[https://agenceurope.eu/en/bulletin/article/13267/27 Wopke Hoekstra officially appointed European Commissioner for Climate Action] Agence Europe, 9. oktoober 2023. Vaadatud 5. oktoobril 2024</ref> ja alates 17. septembrist 2024 [[Euroopa Komisjon]]i kliima, nullnetoheite ja puhta majanduskasvu voliniku kandidaat [[Von der Leyeni teine komisjon|von der Leyeni teises komisjonis]]. Tema kuulamine [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] toimus 7. novembril 2024. == Haridus == Wopke Hoekstra on lõpetanud 2001. aastal [[Leideni Ülikool]]i õigusteaduse erialal. 2005. aastal omandas ta magistrikraadi majanduse ja õigusteaduse erialal äriülikoolis [[INSEAD]]. Aastatel 2002–2004 töötas ta firmas [[Shell]]. Alates 2006. aastast töötas ta firmas McKinsey & Company. == Poliitiline karjäär == Aastatel 2011–2017 oli Wopke Hoekstra [[Hollandi parlament|Hollandi parlamendi]] ülemkoja liige. Aastatel 2017–2022 oli Wopke Hoekstra Hollandi rahandusminister [[Mark Rutte]] kolmandas valitsuses. Alates 18. märtsist 2021 kuni 10. jaanuarini 2022 oli ta [[Hollandi parlament|Hollandi parlamendi]] esindajatekoja liige. Alates 10. jaanuarist 2022 kuni 1. septembrini 2023 oli Wopke Hoekstra [[Holland]]i teine asepeaminister ja välisminister [[Mark Rutte]] neljandas valitsuses.<ref>[https://rulers.org/nethgovt.html The Netherlands. Ministries, etc.] rulers.org</ref> Aastatel 2020–2023 oli ta erakonna Kristlik-Demokraatlik Üleskutse fraktsiooni juht.<ref>[https://www.government.nl/government/members-of-cabinet/wopke-hoekstra Wopke Hoekstra] Government of the Netherlands</ref> Pärast [[Frans Timmermans|Frans Timmermansi]] tagasiastumist [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] voliniku kohalt nimetas Holland uueks voliniku kandidaadiks Wopke Hoekstra. Temast sai 9. oktoobril 2023 [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] kliimavolinik [[Von der Leyeni komisjon|von der Leyeni komisjonis]]. 22. juulil 2024 esitas [[Dick Schoof|Dick Schoofi]] valitsus Wopke Hoekstra [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] voliniku kandidaadiks [[Von der Leyeni teine komisjon|von der Leyeni teises komisjonis]]. 17. septembril 2024 nimetas Ursula von der Leyen ta [[Euroopa Komisjon]]i kliima, nullnetoheite ja puhta majanduskasvu voliniku kandidaadiks. Ta on uues komisjoni kolleegiumis üks kolmest ([[Dubravka Šuica]] ja [[Olivér Várhelyi|Olíver Várhelyi]] kõrval) volinikukandidaadist, kellel on see teine ametiaeg Euroopa Komisjoni volinikuna. Tema kuulamine [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] toimus 7. novembril 2024. == Viited == {{viited}} {{Von der Leyeni komisjon}} {{JÄRJESTA:Hoekstra, Wopke}} [[Kategooria:Hollandi poliitikud]] [[Kategooria:Hollandi välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] t53q0khwumewwlozy4jnzqa8ucmqc2g Kõhrikseened 0 625042 6759321 6755425 2024-11-11T14:15:21Z Svencapoeira 67038 6759321 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel |nimi = Kõhrikseened | pilt = Kollane kõhrik2.jpg | pildi_laius = 260px | värvus = seened | pildi_seletus = [[Kollane kõhrik]] ''Tremella mesenterica'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = ''[[Dikarya]]'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = '''Kõhrikseened''' ''Tremellomycetes'' }} '''Kõhrikseened''' (''Tremellomycetes'') on [[kandseened|kandseente]] [[Klass (bioloogia)|klass]]. == Seltse == *''Tremellales'' – [[kõhrikulaadsed]] [[Kategooria:Kandseened]] pqx1guymdh6ptmic0yo0exu5wcl2qyo Kõhrikulaadsed 0 625043 6759322 6755403 2024-11-11T14:15:38Z Svencapoeira 67038 6759322 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel |nimi = Kõhrikulaadsed | värvus = seened | pilt = Kollane kõhrik2.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Kollane kõhrik]] ''Tremella mesenterica'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = ''[[Dikarya]]'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = [[Kõhrikseened]] ''Tremellomycetes'' | selts = '''Kõhrikulaadsed''' ''Tremellales'' }} '''Kõhrikulaadsed''' (''Tremellales'') on [[kandseened|kandseente]] [[Selts (bioloogia)|selts]]. == Sugukondi == *''[[Phaeotremellaceae]]'' *''[[Tremellaceae]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/119284 Kõhrikulaadsed] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Kandseened]] 3ua27ct0h6lyk90r3qwsvyvarq5fdhy Tremellaceae 0 625044 6759320 6528173 2024-11-11T14:15:06Z Svencapoeira 67038 6759320 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tremellaceae | pilt = Kollane kõhrik2.jpg | pildi_laius = 250px | värvus = seened | pildi_seletus = [[Kollane kõhrik]] ''Tremella mesenterica'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = ''[[Dikarya]]'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = [[Kõhrikseened]] ''Tremellomycetes'' | selts = [[Kõhrikulaadsed]] ''Tremellales'' | sugukond = '''''Tremellaceae''''' }} '''''Tremellaceae''''' on [[kandseened|kandseente]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]. == Perekondi == *''Tremella'' – [[kõhrik]] {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kandseened]] nsq20exqkn9mic0ii40sd3949fcy75x Kõhrik 0 625045 6759323 6245677 2024-11-11T14:15:56Z Svencapoeira 67038 6759323 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kõhrik | värvus = seened | pilt = Kollane kõhrik2.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Kollane kõhrik]] (''Tremella mesenterica'') | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = ''[[Dikarya]]'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = [[Kõhrikseened]] ''Tremellomycetes'' | selts = [[Kõhrikulaadsed]] ''Tremellales'' | sugukond = ''[[Tremellaceae]]'' | perekond = '''Kõhrik''' }} '''Kõhrik''' (''Tremella'') on [[kandseened|kandseente]] [[perekond]]. == Liike == *''Tremella encephala'' – [[ajukõhrik]] *''Tremella fuciformis'' – [[valge kõhrik]] *''Tremella mesenterica'' – [[kollane kõhrik]] ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/bie-hub/species/129871#classification Kõhrik] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Kandseened]] d3cs6zar23l86tkro3a9g8we2wl7pj3 Tulejoonel (telesari) 0 630029 6759564 6704275 2024-11-12T00:07:57Z Kuriuss 38125 6759564 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = "Tulejoonel" | žanr = kriminaalsari | režissöör = [[Ergo Kuld]] | stsenarist = [[Martin Algus]] | peaosades = [[Kaspar Velberg]],<br />[[Marko Matvere]] | riik = [[Eesti]] | keel = eesti | hooaegu = 1 | jagusid = 6 | produtsent = Ergo Kuld, Martin Algus, [[Toomas Ili]] | operaator = [[Hans Ulman]] | montaaž = | üldhelilooja = }} '''"Tulejoonel"''' on Elisa kodumaine telesari, mis räägib tõsielulistest sündmustest inspireeritud loo elu hammasrataste vahele jäänud Afganistani sõja veteranist, kellest saab pealinna oma hirmuvalitsuse all hoidev pommimees. Esimene hooaeg esilinastus [[Elisa Huub]]is 2020. aasta novembris. ==Auhinnad== Elisa originaalsari „Tulejoonel“ on tipptasemel teostatud põnevik, milles kassi ja hiirt mängivad ühed andekamad eesti näitlejad – tulejoonel on vastamisi Marko Matvere ja Kaspar Velberg. 2021. aasta EFTA filmiauhindade jagamisel pälvis sarjas "Tulejoonel" kaasa teinud Kaspar Velberg parima telesarja meesnäitleja auhinna. ==Osatäitjad== *[[Kaspar Velberg]] – Mark *[[Marko Matvere]] – Jakob *[[Sten Karpov]] – Paul *[[Mait Malmsten]] – Armin *[[Saara Pius]] – Liis *[[Liis Remmel|Liis Lass]] – Eva *[[Karin Tammaru]] – Erna ==Osad== ===1. hooaeg=== „Tulejoonel“ on põnevik ja perekonnadraama, milles rulluvad lahti teravad tänapäevased teemad. Sarja keskmes on Marko Matvere kehastatav 57-aastane Jakob Sommer, kelle töö- ja eraelu on karidele jooksnud. Pealtnäha sõbralik ja rahumeelne vanaisa tunneb ühel hetkel, et maailm tema ümber on jäänud võõraks ning otsustab seda plahvatusohtliku missiooniga „parandama“ hakata. Pealinna oma hirmuvalitsuse all hoidvat pommimeest asub jälitama noor kaitsepolitsei tippuurija, keda kehastab Kaspar Velberg. Sari linastus esimest korda PÖFF-il 2020. aastal ja on nähtav Elisa Huubis. {| class="wikitable" |- ! !! Eetris !! Pealkiri |- | 01 || Elisa Huubis || "Garaaž" |- | 02 || Elisa Huubis || "Pesakast" |- | 03 || Elisa Huubis || "Suvila" |- | 04 || Elisa Huubis || "Veranda" |- | 05 || Elisa Huubis || "Panipaik" |- | 06 || Elisa Huubis || "Elutuba" |} ==Välislingid== * [https://www.elisaelamus.ee/search/seriaalid/crid:~~2F~~2Fschange~dotcom~~2Fd0dc0f50-7100-424f-818c-cdb67a9b2124?episode=crid%3A%7E%7E2F%7E%7E2Fschange.com%7E%7E2Felisa.ee%7E%7E2FELIB2020121611160083] * [https://elisaelamus.ee/search/seriaalid/crid:~~2F~~2Fschange~dotcom~~2Fd0dc0f50-7100-424f-818c-cdb67a9b2124 Elisa Huub] [[Kategooria:Eesti telesarjad]] atdem3x2ypfoqvod6wt0g4g9ufwdbik Vene-Ukraina sõda 0 631822 6759491 6758531 2024-11-11T19:40:36Z Hannesvalk 176021 /* Ukraina lahingutehnika */ 6759491 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 2014. aastal alanud sõjast; 2022. aasta veebruaris alanud uue sissetungi kohta vaata artiklit [[Venemaa sissetung Ukrainasse]].}} {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Vene-Ukraina sõda |pilt=2022 Russian invasion of Ukraine.svg |pildisuurus= |pildiallkiri=Olukord rinnetel<br /><div style="text-align:left;margin:4px 0 4px 2px;">{{Legend2|#e3d975|[[Ukraina Vabariik|Ukraina]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ebc0b3|[[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ABD4DD|Vabastatud alad}}<br />{{Legend2|#DDD1CE|[[Transnistria]]/[[Venemaa]]}} </div>'''[[:en:Template:Russo-Ukrainian_War_detailed_map|Detailsem kaart]]''' (ingliskeelne Vikipeedia)|koht=[[Ukraina]] |aeg=20. veebruar 2014 – |seis=käimasolev<div style="text-align:left;margin:2px;margin:-4px 0 0 -15px;line-height:113%;"> *[[Sõda Donbassis|Sõda Donbassis (2014–2022)]] *[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]]<br />24. veebruaril 2022</div> |osaline1=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] '''[[Ukraina]]''' |osaline2=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] '''[[Venemaa]]'''<br />[[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|25px]] [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]<br />[[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|25px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] }} {{Vene-Ukraina sõda}} '''Vene-Ukraina sõda''' on käimasolev sõda [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] vahel. Sõda algas 2014. aasta veebruaris [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimist]] ettevalmistava relvastatud konflikiga Krimmis.<ref name=MulticulturalSocieties/> ==Sõja eellugu== ===Budapesti memorandum=== [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemise järel sõlmiti 1994. aastal [[Budapest]]is [[Budapesti memorandum|rahvusvaheline leping]], mille alusel Ukraina loovutas olemasoleva [[tuumarelv]]ade arsenali Venemaa Föderatsioonile.<ref name=UN_BudaMemo /><ref name=BudapBBC /> Kokkulepitud kogus tuumarelvi likvideeriti. Ukraina nõustus tuumarelvavaba riigina ühinema [[tuumarelvade leviku tõkestamise leping]]uga.<ref>[https://web.archive.org/web/20220413143627/https://www.lawfareblog.com/revisiting-ukraines-nuclear-past-will-not-help-secure-its-future Revisiting Ukraine's Nuclear Past Will Not Help Secure Its Future.] Mariana Budjeryn, Lawfare.</ref> Vastutasuks leppisid Venemaa, [[Ühendkuningriik]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse kaitsmises [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumi]] alusel. Hiljem ühinesid selle memorandumiga [[Hiina]] ja [[Prantsusmaa]]. [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i tippkohtumine toimus 1999. aastal Istanbulis ning Venemaa oli üks Euroopa julgeolekuhartale allakirjutanud riike. Hartas kinnitati osalevate riiki loomuomast õigust vabalt valida või muuta oma julgeolekukorraldust, samuti sõlmida liidulepinguid.<ref>[https://www.osce.org/mc/39569 Istanbul Document 1999.] Organization for Security and Co-operation in Europe. 19. November 1999.</ref> ===Oranž revolutsioon=== {{vaata|Oranž revolutsioon}} 2004. aasta Ukraina presidendivalimised olid vastuolulised. Valimiskampaania ajal mürgitati opositsioonikandidaat [[Viktor Juštšenko]] [[dioksiinid|dioksiiniga]], mille korraldamist seostati Venemaaga.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/8450 Study: Dioxin that poisoned Yushchenko made in lab.] Associated Press. 5. August 2009.</ref> Novembris kuulutati võitjaks peaminister [[Viktor Janukovitš]], vaatamata välisvaatlejate väidetele häälte võltsimise kohta. Valimiste vaidlustamiseks korraldati kahe kuu jooksul suuri rahumeelseid meeleavaldusi, mis said tuntuks [[Oranž revolutsioon|oranži revolutsioonina]]. Pärast seda, kui [[Ukraina Ülemkohus]] tühistas laialdase valimispettuse tõttu esialgse tulemuse, korraldati teine valimisvoor, mis tõi võimule Juštšenko presidendina ja [[Julia Tõmošenko]] peaministrina ning Janukovitš jäi opositsiooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20080115052653/https://www.britannica.com/eb/article-30090/Ukraine Ukraine-Independent Ukraine] Encyclopædia Britannica. 15. January 2008.</ref> 21. sajandi alguse protestiliikumisi, eriti endistes postsovetlikes riikides, tuntakse nn. värviliste revolutsioonidena. Venemaa juhtkond on selliseid värvilisi revolutsioone pidanud USA ja Euroopa riikide katseks destabiliseerida tema naaberriike ja õõnestada Venemaa riiklikku julgeolekut.<ref>[https://www.csis.org/analysis/russia-and-color-revolution Russia and the “Color Revolution”.] Cordesman, Anthony H. 28. May 2014.</ref> ===Euromaidan=== {{vaata|Euromaidan}} 2009. aastal teatas Janukovitš oma kavatsusest kandideerida uuesti presidendiks 2010. aasta Ukraina presidendivalimistel, mille ta seejärel ka võitis. 2013. aasta novembris tegi Janukovitš otsuse mitte alla kirjutada (allkirjastamine lükati edasi, sest assotsiatsioonilepingu tingimused olid Ukraina majandusele ebasoodsad. Riiki, kus suudeti toota kõike, alates nööpnõeltest ja lõpetades lennukitega, polnud Euroliidule vaja, see oleks olnud konkurent) [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – Ukraina assotsiatsioonilepingule, valides selle asemel tihedamate sidemete loomise Venemaa ja [[Euraasia Majandusliit|Euraasia Majandusliiduga]]. Seepeale puhkes laiaulatuslike Euroopa Liitu pooldavate protestide laine. Ukraina parlament kiitis ülekaalukalt heaks Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu lõpuleviimise, kuigi Venemaa avaldas Ukrainale survet selle tagasilükkamiseks.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/6963 Parliament passes statement on Ukraine’s aspirations for European integration.] Kyiv Post. 22. February 2013.</ref> Pärast mitu kuud kestnud [[Euromaidan]]i raames läbi viidud proteste otsustasid Janukovitš ja parlamendi opositsiooni juhid kirjutada 21. veebruaril 2014 alla kokkuleppele, mis nõudis ennetähtaegseid valimisi. Kuid juba järgmisel päeval põgenes Janukovitš Kiievist enne parlamendi poolset tagandamishääletust, mis oleks võtnud talt presidendivolitused.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014</ref> 27. veebruaril moodustati ajutine valitsus ja kavandati ennetähtaegsed presidendivalimised. 28. veebruaril teatas Janukovõtš Venemaal pressikonverentsil, et jääb Ukraina presidendi kohusetäitjaks. Ukraina venekeelsete idapiirkondade juhid avaldasid jätkuvat lojaalsust Janukovõtšile.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014.</ref> Pärast [[Euromaidan]]i meeleavaldusi ja revolutsiooni, mille tulemusel kõrvaldati 2014. aasta veebruaris venemeelne president [[Viktor Janukovõtš]], puhkesid Ukraina erinevates piirkondades nii kohalike separatistide kui idanaabri poolt korraldatud rahutused. [[Rohelised mehikesed|Eraldusmärkideta Vene sõjaväelased]] võtsid üle strateegilised positsioonid ja infrastruktuuri Ukraina territooriumil Krimmis ning hõivasid Krimmi parlamendi. Venemaa korraldas laialdaselt kritiseeritud referendumi, mille tulemusel liideti Krimm Venemaaga. Seejärel annekteeris Venemaa Krimmi. == Sõja algus ja kulg == Sõda algas 2014. aasta veebruaris pärast Ukraina [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Väärikuse revolutsiooni]] ja keskendus esialgu [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] ja rahvusvaheliselt Ukraina osana tunnustatud [[Donetsi söebassein|Donbassi]] osade staatusele. Konflikti esimesed kaheksa aastat hõlmasid [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi annekteerimist Venemaa poolt (2014)]] ja [[Sõda Donbassis|sõda Donbassis]] (2014–2022) Ukraina vägede ja Venemaa toetatud separatistide vahel, samuti mereväeintsidente, [[kübersõda]] ja poliitilisi pingeid. Pärast Venemaa sõjalise tegevuse intensiivistumist Ukraina piiril Venemaa/Valgevenega ja alates 2021. aasta lõpust laienes konflikt märkimisväärselt. Seejärel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sissetungi Ukrainasse]]. === Krimmi annekteerimine (2014) === Venemaa poolt teostatud Krimmi annekteerimise alguseks loetakse 20. veebruari 2014. aastal. 2015. aasta septembris allkirjastatud Ukraina seaduses nimetati see päev "ajutise okupatsiooni alguse kuupäevaks".<ref>[https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/685-19#Text On passing amendments to certain laws of Ukraine regarding designation of the date of the start of the temporary occupation.] Vidomosti Verkhovnoyi Rady (VVR).</ref> Vene väed ja eriväed alustasid 22. ja 23. veebruaril läbi [[Novorossiisk]]i liikumist Krimmi suunas. Mitusada venemeelset meeleavaldajat blokeerisid 25. veebruaril [[Krimmi parlament|Krimmi parlamendi]] töö ja nõudsid Krimmi iseseisvuse üle referendumit.<ref>[https://censor.net/ru/photo_news/272784/prorossiyiskie_sily_zablokirovali_vr_kryma_trebuyut_referenduma_o_nezavisimosti_parlament_sobiraetsya Пророссийские силы заблокировали ВР Крыма.] Censor.net.ua. 25. February 2014.</ref> 27. veebruaril toimus sõjaväelise märgituseta Vene vägede sissetung Krimmi poolsaarele. Nad asusid strateegilistele positsioonidele ja vallutasid Krimmi parlamendi, heisates Venemaa lipu. Turvakontrollipunktid eraldasid Krimmi poolsaare ülejäänud Ukrainast ja piirasid liikumist territooriumil.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/news/world/crimean-region-could-be-ukraines-newest-flashpoint/article17130654/ Globe in Ukraine: Russian-backed fighters restrict access to Crimean.] Toronto: The Globe & Mail.</ref> Järgnevatel päevadel võtsid märgistuseta Vene sõdurid kontrolli alla lennujaamu ja sidekeskusi. Venemaalt tehtud [[Küberrünne|küberrünnakud]] blokeerisid Ukraina valitsuse, uudistemeedia ja sotsiaalmeediaga seotud veebisaidid. Küberrünnakute abil saadi juurdepääse Ukraina ametnike ja parlamendiliikmete mobiiltelefonidele, mis põhjustas vastava isikute sideühenduse katkemise.<ref> Cyber War in Perspective: Russian Aggression against Ukraine. Tallinn: NATO CCD COE Publications.</ref> 1. märtsil kiitis Venemaa [[Föderatsiooninõukogu]] heaks relvajõudude kasutamise Krimmis, mis tõi kaasa Vene vägede, sõjalise varustuse ja tehnika sissevoolu poolsaarele. Järgnevatel päevadel piirati ümber Ukraina sõjaväebaasid ja rajatised, sealhulgas Lõuna mereväebaas. 17. märtsil kuulutas Krimmi parlament ametlikult välja oma iseseisvumise Ukrainast ja taotles täielikku ühinemist Venemaa Föderatsiooniga, teatades sellega Krimmi 60-aastase perioodi Ukraina territooriumina.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-26609667 Crimean parliament formally applies to join Russia.] Wayback Machine, BBC. 17. March 2014.</ref> [[ÜRO Peaassamblee]] võttis aga seejärel vastu resolutsiooni, mis nimetas 16. märtsil toimunud Krimmi referendumi ebaseaduslikuks. Pärast seda, kui Venemaa 18. märtsil poolsaare ametlikult annekteeris, võtsid Vene väed üle Ukraina sõjaväebaasid ja laevad. 24. märtsil andis valitsus Ukraina vägedele käsu taanduda ning 30. märtsiks olid kõik Ukraina sõjaväeosad poolsaarelt lahkunud. 15. aprillil kuulutas [[Ukraina Ülemraada]] Krimmi Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud territooriumiks.<ref>[https://news.biharprabha.com/2014/04/ukraine-parliament-declares-crimea-temporarily-occupied-territory/ Ukraine Parliament declares Crimea temporarily occupied territory.] IANS. news.biharprabha.com</ref> Pärast annekteerimist suurendas Venemaa valitsus oma vägede sõjalist kohalolekut piirkonnas ja esines tuumaähvardustega. 2014. aasta novembris teatas [[NATO]], et on võimalik Venemaa poolt tuumarelvade paigutamine Krimmi. === Sõja algus Donbassis === 2014. aasta veebruari lõpus toimusid Ukraina ida- ja lõunapiirkondade suuremates linnades venemeelsete ja valitsusvastaste rühmituste meeleavaldused. Putin andis separatistidele legitiimsuse, nimetades Donbassi "Novorossijaks" (Uus Venemaa) ja väljendades hämmeldust selle üle, et piirkond on kunagi üldse saanud Ukraina osaks.<ref>Freedman, Lawrence (2 November 2014). "Ukraine and the Art of Limited War".</ref> 2014. aasta aprillis eskaleerusid venemeelsete rühmituste meeleavaldused Ukraina Donbassi piirkonnas sõjaks Ukraina sõjaväe ja Venemaa toetatud Donetski ja Luhanski vabariikide isehakanud separatistide vahel. Separatistid kuulutasid välja Donetski ja Luhanski rahvavabariigi. Kuna separatistid laiendasid pidevalt territoriaalset kontrolli, alustas Ukraina valitsus 15. aprillil terrorismivastast operatsiooni, kuid Ukraina väed olid halvasti ette valmistatud ning operatsioon takerdus kiiresti.<ref>[https://www.understandingwar.org/sites/default/files/ISW%20Separatist%20ORBAT%20Holcomb%202017_Final.pdf The Kremlin's Irregular Army.] Institute for the Study of War.</ref> Aprilli lõpuks teatas Ukraina, et on kaotanud kontrolli Donetski ja Luhanski oblasti üle. Separatistide ja Ukraina valitsuse vahelise konflikti eskaleerudes mais alustas Venemaa [[Hübriidsõda|hübriidsõja]] elementide kasutamist, kombineerides desinformatsiooni ja propaganda esitamisega Ukraina vastu ning Vene regulaarvägede konventsionaalse sõjalise toetusega separatistidele. [[Donetski rahvusvaheline lennujaam|Donetski rahvusvahelises lennujaamas]] 26.–27. mail 2014. aastal toimunud lahing Ukraina valitsuse ja separatistide vahel oli esimene lahing, milles osales suur hulk vene "vabatahtlikke".<ref>[https://www.rand.org/content/dam/rand/pubs/research_reports/RR1400/RR1498/RAND_RR1498.pdf Lessons from Russia's Operations in Crimea and Eastern Ukraine.] (2017). </ref> 17. juulil 2014. aastal tulistas Venemaa poolt kontrollitav üksus alla Ida-Ukraina kohal lennanud [[Malaysia Airlines]] reisilennuki, mis sooritas [[Malaysia Airlinesi lend 17|rahvusvahelist tsiviillendu Amsterdamist Kuala Lumpurisse]]. Kuigi lahingutegevus jätkus, algasid konfliktipiirkonnas uurimised ja surnukehade väljatoomine.<ref>[https://www.smh.com.au/world/mh17-unknown-groups-use-body-bags-20140719-3c8dl.html MH17: 'Unknown groups' use body bags.] The Sydney Morning Herald, 19. July 2014.</ref> === Vene invasioon augustis 2014 === 2014. aasta augustis ületasid märgistamata Vene sõjaväe sõidukid Ukraina piiri.<ref name=_1 /> Ukraina nimetas seda sammu otseseks [[invasioon]]iks. Separatistide juht [[Igor Strelkov]] väitis, et Donbassi saabusid Vene sõjaväelased, kes olid väidetavalt armeest "puhkusel".<ref>[https://www.themoscowtimes.com/2014/11/21/russias-igor-strelkov-i-am-responsible-for-war-in-eastern-ukraine-a41598 Russia's Igor Strelkov: I Am Responsible for War in Eastern Ukraine.] The Moscow Times, 11. April 2015.</ref> Algas välja kuulutamata sõda ühelt poolt Ukraina vägede ja teiselt poolt Vene vägedega segunenud separatistide vahel, kuigi Venemaa püüdis oma osalust varjata. Sõda kujunes peamiselt [[Kaevikusõda|staatiliseks konfliktiks]], mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] teatas, et Venemaalt saabusid konvoid piirkonda peaaegu iga päev ning nende sisuks olid peamiselt relvad ja laskemoon. Venemaa [[riigiduuma]] [[föderatsiooninõukogu]] spiiker ja Venemaa riiklikud telekanalid tunnistasid Vene sõdurite sisenemist Ukrainasse, kuid nimetasid neid "vabatahtlikeks".<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-29078465 Russia will react to EU sanctions.] BBC News, 6. September 2014.</ref> === Minski kokkulepped === 3. septembril ütles [[Ukraina president]] [[Petro Porošenko]], et tema ja [[Vladimir Putin]] on jõudnud püsiva relvarahu osas kokkuleppele. Venemaa eitas seda, teatades, et ta pole konflikti osapool ning lisas, et pooled nad arutasid ainult, kuidas konflikti lahendada. Selle järel astus Porošenko ametist tagasi.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2014/sep/03/ukraine-russia-reach-ceasefire-agreement-kiev Vladimir Putin drafts peace plan for eastern Ukraine.] The Guardian, 26. November 2020.</ref> 5. septembril 2014. aastal määrati [[Minski kokkulepped|Esimese Minski kokkuleppega]] siiski eraldusjoon relvarahuks separatistide kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski oblasti vahele ning ülejäänud Ukraina territooriumi vahele. Novembris kinnitasid NATO ametnikud Venemaa kohalolekut, viidates tankide, haubitsate ja veoautode Ukrainasse sisenemisele. NATO teatas, et on nähtud Venemaa tankide, suurtükkide ja muu raske sõjatehnika arvu suurenemist Ukrainas ning kordas oma üleskutset Moskvale oma väed välja viia.<ref>[https://www.unian.info/ NATO sees increase of Russian tanks and artillery in Ukraine.] Ukraine Today, 22. January 2015.</ref> 15. veebruaril 2015 lepiti kokku uues meetmete paketis konflikti lõpetamiseks, mida tuntakse [[Minski kokkulepped|Teise Minski kokkuleppe]] nime all, kuid mitmed vaidlused takistasid selle täielikku rakendamist.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-31435812 Ukraine crisis: Leaders agree peace roadmap.] BBC News, 12. February 2015</ref> 18. veebruaril taandusid Ukraina väed [[Debaltseve]]st, kus oli toimunud sõja selle perioodi viimane intensiivne [[Debaltseve lahing|lahing]]. 2015. aasta septembriks oli [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo]] hinnangul konfliktis hukkunud 8000 inimest. Ukraina valitsus liigitas 7% oma territooriumist ajutiselt okupeeritud alaks, samas kui Venemaa valitsus oli vaid kaudselt tunnistanud oma vägede kohalolekut Ukrainas. === Venemaa ettevalmistused täiemõõduliseks sõjaks === 2021. aastal ja 2022. aasta alguses toimus Ukraina piiride ümber Venemaa ulatuslik sõjaline suurendamine. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. [[Venemaa president|President]] [[Vladimir Putin]] kritiseeris NATO laienemist kui ohtu oma riigile ja nõudis, et Ukrainale keelataks sõjalise alliansiga kunagi ühineda. Ta väljendas ka Venemaa irredentistlikke vaateid (maa põlisasukatele tagastamise poliitika), seadis kahtluse alla Ukraina eksisteerimisõiguse ja väitis vääralt, et Ukraina on loodud [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanovi]] poolt.<ref name="Putin Ukraine statehood" /> 21. veebruaril 2022 tunnustas Venemaa ametlikult kahte isehakanud separatistlikku riiki Donbassis ja saatis sinna avalikult vägesid. Kolm päeva hiljem tungis Venemaa Ukrainasse. Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast on Venemaa tegevuse revolutsioonijärgses Ukrainas hukka mõistnud, süüdistades Venemaad [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] rikkumises ja Ukraina [[suveräänsus]]e rikkumises. Paljud riigid rakendasid majandussanktsioone Venemaa, Venemaa üksikisikute või ettevõtete vastu, eelkõige pärast 2022. aasta sissetungi. == Täiemõõdulise sõja algus == 2022. aasta 23. veebruari ööl vastu 24. veebruari edastati Venemaa presidendi videopöördumine, milles ta õigustas edasist sissetungi Ukraina territooriumile. „/.../ tänapäeva Ukraina on täielikult loodud Venemaa, täpsemalt [[Bolševikud|bolševistliku]], kommunistliku Venemaa poolt," ütles Putin.<ref name=NYT_2022-02-23 /> Putin kuulutas välja "sõjalise erioperatsiooni" Ukraina "demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks". Pärast seda algas Venemaa täiemõõduline sissetung Ukraina põhjaossa, idaossa ja lõunaossa. Rünnakud Ukraina territooriumile toimusid põhja poolt [[Valgevene]]st [[Kiiev]]i suunas, kirde poolt [[Harkiv]]i suunas, lõunarindel Krimmist ning kagurindel Luhanskist ja Donetskist. Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulutas riigis välja sõjaseisukorra ja kõigi 18–60-aastaste Ukraina meessoost kodanike üldise mobilisatsiooni, kellel keelati riigist lahkuda.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-president-signs-decree-general-mobilisation-population-interfax-2022-02-24/ Ukrainian president signs decree on general mobilisation of population -Interfax".] Reuters. 24 February 2022.</ref> === Sõja kulg === Põhjarindel, saanud tunda Kiievi ümbruses tugevat Ukraina vastupanu ja kandes suuri kaotusi suuri, peatus Venemaa edasitung märtsis ning aprilli alguseks taandusid väed sellest piirkonnast. Ukraina põhjaosast välja viidud üksused paigutati ümber Donbassi. 8. aprillil määrati Vene vägede ülemaks Lõuna- ja Ida-Ukrainas kindral [[Aleksandr Dvornikov]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220409085406/https://hindustannewshub.com/russia-ukraine-news/bbc-putin-replaces-military-commander-in-ukraine-the-moscow-times/ Putin replaces military commander in Ukraine – The Moscow Times.] Hindustan News. 8. April 2022.</ref> 19. aprillil alustas Venemaa uut rünnakut 500 kilomeetri pikkusel rindelõigul, mis ulatus Harkivist Donetski ja Luhanskini. 13. maiks oli Ukraina vastupealetung Vene väed Harkivi lähedalt tagasi tõrjunud. 20. mail langes [[Mariupol]]i linn lõplikult Vene vägede kätte pärast [[Azovstal]]i metallitööstuse tehasekompleksi pikaajalist piiramist.<ref>[https://www.yahoo.com/news/russia-says-remaining-531-azovstal-192141701.html Russia says Azovstal siege is over, shows video of defenders surrendering.] Yahoo!News. 20. May 2022.</ref> Vene vägede poolt toimus rindejoonest kaugemal asuvate Ukraina sõjaliste ja tsiviilobjektide järjepidev pommitamine. Sõda põhjustas suurima pagulas- ja humanitaarkriisi Euroopas alates [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdadest]] 1990. aastatel.<ref>[https://www.britishfuture.org/protecting-ukrainian-refugees-what-can-we-learn-from-kosovo/ Protecting Ukrainian refugees: What can we learn from the response to Kosovo in the 90s?] Rutter, Jill. 7. March 2022</ref> [[ÜRO]] kirjeldas tekkinud olukorda kui kõige kiiremini kasvavat kriisi pärast Teist maailmasõda. Invasiooni esimesel nädala järel teatas ÜRO, et Ukrainast põgenes üle miljoni elaniku. Juuli alguseks 2022 oli põgenike arv tõusnud üle 6 miljoni. Kuni 7 miljonit Ukraina elanikku olid ümber asunud riigi lääneosasse.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/jul/03/liz-truss-mulls-seizure-of-russian-assets-in-uk-to-give-to-ukraine Liz Truss mulls seizure of Russian assets in UK to give to Ukraine.] The Guardian. 3. July 2022.</ref> Ukraina väed alustasid vasturünnakuid rinde lõunaosas augustis ja kirdeosas septembris. 30. septembril [[Anneksioon|annekteeris]] Venemaa neli Ukraina oblastit, mille ta oli sissetungi käigus osaliselt vallutanud.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/world/article-putin-signs-documents-to-unlawfully-claim-4-ukrainian-regions-in/ Putin signs documents to illegally annex four Ukrainian regions, in drastic escalation of Russia’s war.] The Globe and Mail. 30. september 2022.</ref> Seda annekteerimist enamus maailma riike ei tunnustanud ja mõistsid selle hukka. Pärast seda, kui Putin teatas, et alustab [[mobilisatsioon]]i 300 000 sõjaväelise väljaõppe saanud isikule, suurenes järsult Venemaalt lahkuvate meeskodanike arv ning riigist väljasõidupiletid olid peaaegu täielikult välja müüdud.<ref>[https://www.npr.org/2022/09/21/1124238235/russians-flights-out-reservist-call-up Russians rush for flights out amid partial reservist call-up.] NPR. 21. September 2022.</ref> Eduka pealetungi järel riigi kirdeosas vallutas Ukraina septembris tagasi enamuse Harkivi oblastis vene vägede poolt okupeeritud aladest. Lõunapoolse vastupealetungi käigus vallutas Ukraina novembris tagasi [[Herson]]i linna ja Vene väed taganesid [[Dnepr]]i jõe idakaldale. === Piirkonnad === Ukraina põhjaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja põhjarinne]], millest tähtsaima osa moodustas Vene vägede [[Pealetung Kiievile|pealetung Kiievile]]. Ukraina lõunaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|lõunarinne]] ja idaosas [[Vene-Ukraina sõja idarinne|idarinne]]. == Inimõiguste rikkumised == 2014. aastal alanud sõjategevuse käigus leidis konflikti piirkondades aset nii inimõiguste rikkumisi kui ka sõjakuritegusid. Aastatel 2014–2021 hukkus üle 3000 tsiviilisiku, millest enamik juhtus aastatel 2014 ja 2015.<ref>[https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20%28rev%208%20Oct%202021%29%20EN.pdf Conflict-related civilian casualties in Ukraine.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022.</ref> Konfliktipiirkonna elanike liikumisõigus oli takistatud. Omavolilist kinnipidamist praktiseerisid konflikti esimestel aastatel mõlemad pooled. See vähenes pärast 2016. aastat Ukraina valitsuse kontrolli all olevates piirkondades, samas kui separatistide valduses olevatel aladel see jätkus. Mõlema poole toimepandud inimõiguste rikkumiste uurimine oli raskendatud.<ref>[https://www.ohchr.org/sites/default/files/2022-03/33rdReportUkraine-en.pdf Report on the human rights situation in Ukraine 1 August 2021 – 31 January 2022.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Peale Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aastal panid Venemaa võimud ja relvajõud toime mitmeid sõjakuritegusid: tahtlike rünnakuid tsiviilobjektide vastu, tsiviilisikute tapmist, naiste ja laste piinamist ning vägistamist, samuti valimatuid rünnakuid tihedalt asustatud piirkondades. Pärast Venemaa sõjajõudude väljatõrjumist Kiievist põhja pool asuvatelt aladelt avastati rohkesti tõendeid Vene vägede sõjakuritegude kohta. Eelkõige ilmnes [[Butša massimõrv|Butša]] linnas tõendeid Vene vägede poolt toime pandud rüüstamiste ning tsiviilisikute tapmise, piinamise, sandistamise ja vägistamise kohta.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/06/bucha-barbarism-atrocities-russian-soldiers/ In Bucha, the scope of Russian barbarity is coming into focus.] The Washington Post. 7 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Kiievi piirkonnast leiti pärast Vene vägede lahkumist enam kui 1200 tsiviilisiku surnukeha, osa neist olid hukatud. Leiti andmeid tuhandete tsiviilisikute, sealhulgas laste sunniviisilisest väljasaatmisest Venemaale, mis toimus peamiselt Venemaa poolt okupeeritud Mariupolist. Ukraina vägesid süüdistati samuti mitmesuguste sõjakuritegude toimepanemises, sealhulgas kinnipeetavate väärkohtlemises, kuigi palju väiksemas ulatuses kui Vene vägesid.<ref>[https://apnews.com/article/ukraine-russia-war-crimes-un-human-rights-c52676801b588a95a8410bc71b62d568 UN-backed inquiry accuses Russia of war crimes in Ukraine.] AP NEWS. 16 March 2023.</ref> == Relvastus == === Venemaa lahingutehnika === {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120292066/peagi-voivad-rindele-jouda-tankid-t-34-vene-tankiarmaada-sulab-nagu-lumepall-ahju-peal-mida-see-kaasa-toob|title=„Peagi võivad rindele jõuda tankid T-34.“ Vene tankiarmaada sulab nagu lumepall ahju peal – mida see kaasa toob?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 12.05.2024, 00:01</ref> |[[T-54/T-55|T-55]]A, [[T-62]] Obr. 1967, [[T-62]] Obr. 1972, [[T-62]]M ja [[T-62]]MV<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-hersonshhyni-rosijski-vijskovi-vtratyly-tanky-t-62m-ta-t-62mv/ На Херсонщині російські військові втратили танки Т-62М та Т-62МВ] (vaadatud: 25.10.2022)</ref><ref name="sodur_2023_3">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/34 Tankid Ukraina sõjas] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 3-2023</ref>, [[T-62]]M Obr. 2022, [[T-62]]MV Obr. 2022, [[T-64]]A, [[T-64]]BV, [[T-64]]BVK, [[T-72]] Ural, [[T-72]]A, [[T-72]]AV, [[T-72]]B, [[T-72]]B Obr.1989, [[T-72]]B Obr. 2022, [[T-72]]BA, [[T-72]]B3, [[T-72]]B3 Obr. 2014, [[T-72]]B3 Obr. 2016, [[T-72]]B3 Obr. 2022, [[T-80]]B, [[T-80]]BV, [[T-80]]BV Obr. 2022, [[T-80]]BVK, [[T-80]]U, [[T-80]]UE-1, [[T-80]]UK<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/rashisti_podaruvali_zsu_ridkisni_varianti_t_80_odin_z_jakih_ne_projshov_tankovij_biatlon-8170.html Рашисти "подарували" ЗСУ рідкісні варіанти Т-80, один з яких не пройшов "танковий біатлон"] (vaadatud: 25.10.2022)</ref>, [[T-80]]UM2, [[T-80]]BVM, [[T-80]]BVM Obr. 2022, [[T-90]]A, [[T-90]]AK, [[T-90]]S, [[T-90]]M Prorõv<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/pid-bahmutom-zneshkodyly-rosijskyj-tank-t-90m-proryv/ Під Бахмутом знешкодили російський танк Т-90М “Прорыв”] (vaadatud: 25.10.2022)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |[[BMP-1]], [[BMP-2]], [[BMP-3]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brazylski-dobrovoltsi-zsu-vidzhaly-u-rosiyan-bmp-2/ Бразильські добровольці ЗСУ «віджали» у росіян БМП-2]</ref><ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_na_pjatij_misjats_vijni_prodovzhujut_zbirati_trofejni_bmp_3_rashistiv_foto-8320.html ЗСУ на п’ятий місяць війни продовжують збирати трофейні БМП-3 рашистів (фото)] (vaadatud: 26.10.2022)</ref> [[BMD-2]],[[BMD-4M]] | |- | |[[Soomustransportöör]]id | [[BTR-50]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zbrojni-syly-ukrayiny-znyshhyly-pershyj-rosijskyj-btr-50-pid-avdiyivkoyu/ Збройні сили України знищили перший російський БТР-50 під Авдіївкою] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[BTR-80]], [[BTR-82]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ajdar-ozbroyivsya-trofejnym-rosijskym-btr-82a/ “Айдар” озброївся трофейним російським БТР-82А] (vaadatud: 15.07.2023)</ref> [[BTR-90]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosiyany-vykorystovuyut-odynychnyj-btr-90-rostok/ Росіяни використовують одиничний БТР-90 “Росток”] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[MT-LB]], [[BTR-MD Rakuška]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-vidnovyly-dlya-desantnykiv-trofejnu-btr-md-rakushka/ Волонтери відновили для десантників трофейну БТР-МД “Ракушка”] (vaadatud: 10.08.2023)</ref> | |- | | [[Luuresoomuk]]id | [[BRDM-2]] | |- | | [[Soomusauto]]d | [[Tigr]], [[KamAZ-43269]], [[Z-STS]] | |- ! colspan="2" |Suurtükid ! ! |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |[[2S1 Gvozdika]], [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S19 Msta-S]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novolyubivtsi-rosiyany-vtratyly-5-sau-msta-s/ У Новолюбівці росіяни втратили 5 САУ МСТА-С] (vaadatud: 30.10.2022)</ref> [[2S7 Pion]], [[2S4 Tulp]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/vijskovi-zneshkodyly-240-mm-minomet-tyulpan-rf/ Військові знешкодили 240 мм міномет “Тюльпан” РФ] (vaadatud: 29.12.2022)</ref> [[2S9 Nona-S]], [[2S34]], [[2S43 Malva]] | |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |[[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A65 Msta-B]], [[2A36 Giatsint-B]], {{ill|en|M-46|130 mm towed field gun M1954 (M-46)}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310875/venelastel-pole-tapsust-vaja-miks-on-stalini-aegse-suurtuki-rindele-joudmine-ukrainlaste-jaoks-tegelikult-halb-uudis |title=„Venelastel pole täpsust vaja.“ Miks on Stalini-aegse suurtüki rindele jõudmine ukrainlaste jaoks tegelikult halb uudis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-30 |access-date=2024-07-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Miinipilduja]]d |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |[[BM-21 Grad]]<ref>[https://defence-ua.com/news/vdalij_rejd_bijtsiv_sso_u_til_rashistiv_znajdeno_odrazu_tri_rszv_jaki_arta_zsu_peretvorila_na_metalobruht-12097.html Вдалий рейд бійців ССО у тил рашистів: знайдено одразу три РСЗВ, які "арта" ЗСУ перетворила на металобрухт] (vaadatud: 04.07.2023)</ref>, [[BM-27 Uragan]], [[BM-30 Smertš]],<ref name="sodur_22_5" /> [[2B17 Tornado-G]], [[TOS-1 Buratino]], [[TOS-1A Solntsepjok]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-znyshhyly-rosijskyj-solntsepyok/ ЗСУ знищили російський “Солнцепёк”] (vaadatud: 28.10.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120305185/voimsam-on-ainult-tuumarelv-miks-on-raske-leegiheitja-solntsepjok-vene-armee-koige-hirmsam-ja-efektiivsem-tapamasin|title=„Võimsam on ainult tuumarelv.“ Miks on raske leegiheitja Solntsepjok Vene armee kõige hirmsam ja efektiivsem tapamasin? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-04 |access-date=2024-07-04 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref>, [[TOS-2]]<ref>[https://defence-ua.com/news/tos_2_tosochka_bula_vpershe_pomichena_na_fronti_ale_shozhe_scho_zmogla_piti_tsiloju-14150.html ТОС-2 "Тосочка" була вперше помічена на фронті, але схоже, що змогла піти цілою] (vaadatud: 16.01.2023)</ref> | |- | |Suurtükiväe radarid |[[Zoopark (relv)|Zoopark]]<ref>Сергей Морфинов. [https://www.bbc.com/russian/features-62882553 Среди трофеев украинской армии под Харьковом - разведывательный комплекс и станция управления "Орланами". И это далеко не всё] - BBC, 13.09.2022 (vaadatud: 19.02.2023)</ref>, [[Jastreb-AV]] | |- ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad ! ! |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |[[9P149 Shturm-S]], [[9P148 Konkurs]], [[9M133 Kornet|9P163M-1 Kornet-T]], [[9K121 Vihr]]<ref>[https://www.err.ee/1609057817/ukraina-avas-mustal-merel-koridori-tsiviillaevadele#vihr Vene vägi võttis Ukrainas kasutusele tankitõrjeraketid Vihr] ERR 10. august 2023</ref> | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |[[MT-12]] | |- | |Tuletoetusmasinad |[[Terminator (sõjatehnika)|Terminator]] | |- ! colspan="2" |Õhutõrje ! ! |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |[[S-300|S-300 Favorit]], [[S-400|S-400 Triumf]], [[S-500 Prometheus]], [[Pantsir]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-spalyly-zenitnyj-kompleks-rosiyi-pantsyr-s1/ В Україні спалили зенітний комплекс Росії “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rashysty-vtratyly-na-hersonshhyni-zrgk-pantsyr-s1/ Рашисти втратили на Херсонщині ЗРГК “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novij-kahovtsi-znyshhyl1y-zrgk-pantsyr-s1/ На Каховській ГЕС знищили ЗРГК “Панцирь-С1”](vaadatud: 22.10.2022)</ref>, [[9K33 Osa]], [[Strela-10]], [[Tor (raketisüsteem)|Tor]], [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M2, Buk-M3]] | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |[[ZU-23-2]], [[2K22 Tunguska]], [[ZSU-23-4 Shilka]], [[BTR-ZD Skrezhe]] | |- | |Õhutõrje radarid |[[Podlet-K1]], [[Nebo-M]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2024-05-29 |pealkiri=Satellite images show Russia's "Nebo-M" radar system targeted in strike |url=https://www.newsweek.com/satellite-images-russia-nebo-m-radar-luhansk-strike-atacms-1905657 |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=Newsweek |keel=en}} </ref>, {{ill|en|Kasta-2E2|Kasta_2E}} | |- ! colspan="2" |Pioneeritehnika ! ! |- | |[[Sillatank]]id | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |[[UR-77 Meteorit]] | |- | |Mineerimismasinad |[[ISDM Zemledelije]]<ref>[https://tehnika.postimees.ee/7877272/ebameeldiv-vene-relv-ukrainas-kaugmineerjia-mis-puistab-miinid-15-kilomeetri-kaugusele Ebameeldiv Vene relv Ukrainas: kaugmineerjia, mis puistab miinid 15 kilomeetri kaugusele] tehnika.postimees.ee 16. okt. 2023</ref> | |- | |Muu pioneeritehnika |[[BREM]] | |- ! colspan="3" |Juhtimis- ja sidetehnika ! ! |- | |Sidemasinad | | |- | |EW-võitluse vahendid<ref name=EW>[http://www.horisont.ee/arhiiv-2024/Horisont-1-2024.pdf Horisont 1-2024]{{Kõdulink|aeg=märts 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} lk 44-49</ref> |{{ill|en|Krasuha-4|Krasukha}}, [[Leer-2]], [[RB-341W Leer-3]], {{ill|en|R-330Ž Žitel|R-330Zh Zhitel}}, [[Borisoglebsk-2]] | |- ! colspan="2" |Lennuvahendid ! ! |- | |[[Lennuk]]id |[[Su-24]], [[Su-25]], [[Su-27]], [[Su-30]], [[Su-34]], [[Su-35S]], [[Su-57]], [[Tu-22]], [[Tupolev Tu-95|Tu-95]], {{ill|en|Il-22|Ilyushin Il-22}}, [[Il-76]], [[A-50]], {{ill|en|Be-200|Beriev Be-200}}, [[An-26]], [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]] | |- | |[[Kopter]]id |[[Mi-8]], [[Mi-24]], [[Mil Mi-28|Mi-28]], [[Kamov Ka-52|Ka-52 Alligator]] | |- | |[[Droon]]id |[[ZALA Lantset]],<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120226248/see-on-vaga-ohtlik-relv-ukraina-vagede-suurimaks-oudusunenaoks-on-muutunud-venelaste-kamikaze-droonid-lancet|title=„See on väga ohtlik relv.“ Ukraina vägede suurimaks õudusunenäoks on muutunud venelaste kamikaze-droonid Lancet |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 23.08.2023, 17:22</ref> [[Orlan-10]], {{ill|en|Eleron-3}}, [[ZALA 421-16Е]], [[Forpost-RU]], [[Geran-2]] | |- | | |[[HESA Shahed 136]] <ref>[https://www.err.ee/1609061201/ukraina-kindral-teatas-edust-tauria-suunal Uuring: Venemaa on hakanud Iraani droone järele tegema] ERR 13. august 2023</ref>, {{ill|en|Qods Mohajer-6}} |Iraan [[droon]]id |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]] |{{ill|en|Kalibr}}, {{ill|en|Kh-101}}, {{ill|en|Kh-55}}, {{ill|en|Kh-59}}, {{ill|en|Kh-22}} <ref name=sodur_2023_1 />, {{ill|en|P-800 Oniks}}, {{ill|en|H-69}} <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120288644/selle-ilmumine-oli-vaga-halb-ullatus-mida-kujutab-endast-salaparane-rakett-millega-venemaa-ukraina-energiasusteeme-laastab|title=„Selle ilmumine oli väga halb üllatus!“ Mida kujutab endast salapärane rakett, millega Venemaa Ukraina energiasüsteeme laastab?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 26.04.2024, 18>30</ref>, [[9K720 Iskander|Iskander-K]] | |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]] |[[9K720 Iskander|Iskander-M]], [[H-47M2 Kinžal|Kinžal]], [[S-300]] <ref name=sodur_2023_1 />, [[S-400]], [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-08 |pealkiri=Kramatorsk station attack: What we know so far |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |vaadatud=2024-05-30}}</ref> | |- | | |{{ill|en|KN-23}}<ref name=fath>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title=„Dezful on väga ohtlik rakett!“ Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Põhja-Korea raketid |- | | |{{ill|en|Fath 360}}<ref name=fath/> |Iraani raketid |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]] |{{ill|en|FAB-250}}, {{ill|en|FAB-500}}, {{ill|en|FAB-1500}}, [[FAB-3000]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310056/nendega-saaks-hakkama-isegi-selline-ohutorje-mis-on-eestis-kuidas-voidelda-putini-kolmetonniste-hiidpommidega-ja-kui-ohtlikud-need-on |title=„Nendega saaks hakkama isegi selline õhutõrje, mis on Eestis.“ Kuidas võidelda Putini kolmetonniste hiidpommidega ja kui ohtlikud need on? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-25 |access-date=2024-07-25 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] === Ukraina lahingutehnika === {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id | NSVL/UKR | [[T-55]]-e moderniseeritud versioon M-55S<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2023/07/m-55s.html ЗСУ втратили перший танк M-55S (ВІДЕО)] (vaadatud: 14.07.2023)</ref>, [[T-64]], [[T-72]] erinevad modifikatsioonid, [[T-80|T-80BV]] ja [[T-84|T-84 Oplot]]<ref name=sodur_2023_3 /> | |- | | |Lääne |[[Leopard 1]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120220056/tanapaeva-sotta-need-ei-kolba-kas-ligi-60-aastastest-saksa-tankidest-saavad-ukraina-sodurite-jaoks-teraskirstud|title=„Tänapäeva sõtta need ei kõlba.“ Kas ligi 60-aastastest Saksa tankidest saavad Ukraina sõdurite jaoks teraskirstud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2023-07-29 |access-date=2023-07-29 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120335549/liiga-habras-kas-ukrainlastel-onnestub-teha-soja-koige-apumast-tankist-korralikku-voitlusmasinat |title=„Liiga habras.“ Kas ukrainlastel õnnestub teha sõja kõige äpumast tankist korralikku võitlusmasinat? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-11 |access-date=2024-11-11 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Leopard 2|Leopard 2A4, Leopard 2A6]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-leopard-2a4-osnastyly-dynamichnym-zahystom/ Українські Leopard 2А4 оснастили динамічним захистом] (vaadatud: 01.06.2023)</ref>, [[Stridsvagn 122]], [[Challenger 2]], [[M1 Abrams]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/47-ma-brygada-pokazala-bojove-zastosuvannya-svoyih-m1a1-sa-abrams/ 47-ма бригада показала бойове застосування своїх M1A1 SA Abrams] (vaadatud: 27.04.2024)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |NSVL | [[BMP-1]], [[BMP-2]] | |- | | |Lääne |[[Bradley (jalaväe lahingumasin)|Bradley]],<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120204564/bradley-soitis-miinile-siis-sai-raketiga-pihta-aga-mehed-jaid-terveks-laane-soomus-saadab-ukrainas-korda-imes „Bradley sõitis miinile, siis sai raketiga pihta, aga mehed jäid terveks.“ Lääne soomus saadab Ukrainas korda imesid] - Delfi SÕJANDUS 18.06.2023, 00:01</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bradley-vytrymav-pidryv-ta-vluchannya-protytankovoyi-rakety/ Bradley витримав підрив та влучання протитанкової ракети] (vaadatud: 13.07.2023)</ref> [[Stryker]],<ref>[https://www.err.ee/1609005383/soja-475-paev-putin-venemaa-on-vastupealetungi-kaigus-kaotanud-54-tanki#relvaabipakett USA saadab Ukrainale 325 miljoni eest sõjatehnikat enda varudest] ERR 13.06.2023</ref> [[CV-90]],<ref name=ERR_230119_Archer/> [[Marder 1]], {{ill|en|FV 107 Scimitare|FV107_Scimitar}} | |- | |[[Soomustransportöör]]id |NSVL/UKR |[[MT-LB]], [[BTR-3]], [[BTR-4]], [[BTR-60]], [[BTR-70]], [[BTR-80]], [[BRDM-2]] | |- | | |Lääne |{{ill|en|YPR-765|YPR-765}}, [[M113]], [[FV103 Spartan]], [[VAB]], [[Patria Pasi|Sisu XA-185]] | |- | |[[Luuresoomuk]]d |NSVL |[[BRDM-2]]<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/bijtsi_tro_majut_modernizovanu_brdm_2_v_jakij_zminili_faktichno_vse_scho_mozhna-12549.html Бійці ТрО мають модернізовану БРДМ-2, в якій змінили фактично все, що можна] (vaadatud: 16.08.2023)</ref> | |- | |[[Soomusauto]]d |UKR |[[Kozak-2]], [[Kozak-2M|Kozak-2M1]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/syly-oborony-otrymuyut-modernizovani-kozak-2m1/ Сили оборони отримують модернізовані Козак-2М1] (vaadatud: 31.08.2023)</ref> [[Kozak-5]], [[KrAZ Spartan]], [[KrAZ Cobra]], [[Novator]], [[Varta]] | |- | | |Lääne | [[International MaxxPro|MaxxPro]], [[Bushmaster]], [[BMC Kirpi]], {{ill|en|Oshkosh M-ATV|Oshkosh M-ATV}}, [[HMMWV]], {{ill|en|Cougar|Cougar (MRAP)}}, {{ill|en|Iveco LMV|Iveco LMV}}, [[Roshel Senator]], {{ill|en|Husky TSV|Husky TSV}}, [[Mamba Alvis]] | |- ! colspan="2" |Suurtükid ! ! ! |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |UKR/NSVL |[[2S9 Nona-S]], [[2S1 Gvozdika]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/sitka-vryatuvala-sau-gvozdyka-vid-lantseta/ Сітка врятувала САУ “Гвоздика” від “Ланцета”] (vaadatud: 15.03.2023)</ref> [[ 2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S7 Pion]]<ref>[https://defence-ua.com/army_and_war/na_18_misjatsi_vijni_proti_rf_zsu_dosi_majut_203_mm_snarjadi_do_sau_2s7_pion-12575.html На 18 місяці війни проти РФ ЗСУ досі мають 203-мм снаряди до САУ 2С7 "Піон"] (vaadatud: 19.08.2023)</ref>, [[2S19 Msta-S]], [[Bohdan]] | |- | | |Lääne |[[PzH 2000]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/26-ta-artbrygada-pokazala-u-diyi-sau-pzh-2000/ 26-та артбригада показала у дії САУ “PzH 2000”] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[Zuzana 2]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-vijskovi-pokazaly-zastosuvannya-sau-zuzana-2/ Українські військові показали застосування САУ Zuzana 2] (vaadatud: 27.10.2022)</ref> [[CAESAR]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/caesar-golovnokomanduvach-zsu-pokazav-artylerystiv-na-frantsuzkyh-sau/ CAESAR: Головнокомандувач ЗСУ показав артилеристів на французьких САУ] (vaadatud: 26.05.2022)</ref> [[M109]], [[AHS Krab]], [[AS-90]], [[ShKH vz. 77|ShKH vz. 77 Dana]],<ref name="sodur_23_2" /> [[Artillerisystem 08|Archer]]<ref name=ERR_230119_Archer>[https://www.err.ee/1608855614/rootsi-annab-ukrainale-lahingumasinaid-ja-archeri-iseliikursuurtukke Rootsi annab Ukrainale lahingumasinaid ja Archeri iseliikursuurtükke] ERR 19.01.2023 12:09</ref>, [[T-155 Fırtına]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120250752/sojapaevik-641-paev-venelaste-surve-ukrainlastele-on-metsik-samas-tuurib-kreml-kavalalt-soja-kulmutamise-suunas |title=SÕJAPÄEVIK (641. päev): Venelaste surve ukrainlastele on metsik. Samas tüürib Kreml kavalalt sõja külmutamise suunas |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2023-11-26 |access-date=2023-11-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> | |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |UKR/NSLV |[[L119]], [[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A36 Giatsint-B]], [[2A65 Msta-B]] | |- | | |Lääne |[[M777]]<ref>[https://defence-ua.com/news/pidrozdil_z_m777_utilizuvav_ponad_200_tsilej_za_pivtora_misjatsja_sered_znischenoji_zbroji_navit_zrk_s_400-9441.html Підрозділ з M777 утилізував понад 200 цілей за півтора місяця: серед знищеної зброї – навіть ЗРК С-400] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[FH-70]], [[L118]], [[L119]], [[M101_haubits|M101]] (USA), [[Mod 56]] (Hispaania), [[M-46]] (Horvaatia), [[TRF1]], [[M114]] (Portugal)<ref name="sodur_23_2" /> | |- | |[[Miinipilduja]]d |NSVL |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |UKR |[[BM-21 Grad]], [[BM-27 Burevi]], [[BM-30 Smertš]]<ref name="sodur_22_5" /> | |- | | |Lääne |[[M142 HIMARS]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120216766/see-ajab-ohutorje-hulluks-selgitame-eksperdi-ja-graafikute-abiga-miks-toovad-raketid-atacms-ukraina-sotta-poorde|title=„See ajab õhutõrje hulluks!“ Selgitame eksperdi ja graafikute abiga, miks toovad raketid ATACMS Ukraina sõtta pöörde |url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 16. juuli 2023</ref>, [[M270 MLRS]], [[RM-70|RM-70 Vampir]]<ref name="sodur_23_2">[https://issuu.com/sodur/docs/issuu_2_23/30 Suurtükivägi mängib Ukrainas suuremat rolli, kui esialgu võis arvata] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 2023-2</ref><ref name="sodur_22_5">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/28 Lääne mitmikraketiheitjad ukrainlaste arsenalis] Kaarel Mäesalu, Ajakiri Sõdur 5-2022</ref> | |- | |Suurtükiväe radarid |UKR | | |- | | |Lääne |[[AN/TPQ-36]], [[AN/TPQ-53]] (USA), [[COBRA]], [[Arthur (radar)|Arthur]] (Rootsi)<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120221606/sojaraport-teet-kalmus-vaidetavalt-ei-sodi-ukraina-lounarindel-peale-tungides-nato-stiilis |title=SÕJARAPORT: väidetavalt ei sõdi Ukraina lõunarindel peale tungides 'NATO stiilis'|url-access=subscription|author=Teet Kalmus}} Delfi FORTE Sõjandus 4.08.2023, 12:29</ref> | |- ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad ! ! ! |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |UKR |[[Stugna-P]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/natsgvardijtsi-na-donechchyni-zi-stugny-znyshhyly-dva-rosijski-tanky/ Нацгвардійці на Донеччині зі «Стугни» знищили два російські танки] (vaadatud: 18.08.2020)</ref> | |- | | |Lääne |[[FGM-148 Javelin]], [[NLAW]] | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |NSVL |[[2A29 MT-12 Rapira]], [[BS-3]] | |- | | |Lääne | |- | |Tuletoetussoomukid |Lääne |[[AMX-10RC]]<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120212798/seda-et-soomus-on-ohuke-teati-kohe-kas-prantslaste-ratastel-tank-on-ukraina-tankistide-jaoks-toesti-surmaloks „Seda, et soomus on õhuke, teati kohe.“ Kas prantslaste „ratastel tank“ on Ukraina tankistide jaoks tõesti surmalõks?] Delfi SÕJANDUS 05.07.2023, 18:05</ref> | |- | | |NSVL |[[T-62]] kere koos [[BMP-2]]-e torniga.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-pokazaly-mashynu-vognevoyi-pidtrymky-na-bazi-t-62/ Волонтери показали машину вогневої підтримки на базі Т-62] (vaadatud: 09.07.2023)</ref> | |- ! colspan="2" |Õhutõrje ! ! ! |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |UKR/NSVL |[[2K22 Tunguska]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-donechchyni-po-aviatsiyi-rf-pratsyuyut-kompleksy-2s6-tunguska/ На Донеччині по авіації РФ працюють комплекси 2С6 “Тунгуска”] (vaadatud: 02.01.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-kompleksy-tunguska-zaluchyly-do-zbyttya-krylatyh-raket/ Українські комплекси “Тунгуска” залучили до збиття крилатих ракет](vaadatud: 04.07.2023)</ref><ref name=sodur_2023_1>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/20 Ukraina õhutõrje Vene rakettide vastu] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 1-2023</ref> [[9K33 Osa]], [[9K35 Strela-10]], [[S-200]], [[S-300]] | |- | | |Lääne |[[MIM-104 Patriot]], [[IRIS-T]], [[NASAMS]],<ref name=sodur_2023_1 /> [[Alvis Stormer]], [[RBS 70]], [[Starstreak]], [[FIM-92 Stinger]], [[PPZR Piorun]], {{ill|en|AN/TWQ-1 Avenger|AN/TWQ-1 Avenger}}, {{ill|en|MIM-23 Hawk|MIM-23 Hawk}}, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder|AIM-9 Sidewinder}}, {{ill|en|SAMP/T Aster|Aster (missile family)}}, {{ill|en|Crotale|Crotale (missile)}} | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |NSVL/UKR |[[ZU-23-2]], [[ZSU-23-4 Shilka]] | |- | | |Lääne |[[Gepard (soomuk)|Gepard]], {{ill|en|Skynex|Skynex}} | |- | |Õhutõrje radarid |UKR/NSVL |{{ill|en|P-18 radar|P-18 radar}}, [[80K6M]] | |- ! colspan="2" |Pioneeritehnika ! ! ! |- | |[[Sillatank]]id | | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |Lääne |[[NM189 Ingeniørpanservogn]] (Norra), [[Wisent 2]] (Saksa), [[Leopard 2R]] (Soome)<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120202528/ekspert-selgitab-kas-suure-hulga-laane-tehnika-kaotamine-mojutab-abi-ukrainale-kas-kaotusi-saab-asendada |title=EKSPERT SELGITAB: Kas suure hulga lääne tehnika kaotamine mõjutab abi Ukrainale? Kas kaotusi saab asendada?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 16. juuni 2023, 00:10</ref> {{ill|en|M58 MICLIC|M58 MICLIC}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120221694/traali-oskavad-venelased-ohku-lasta-draakon-on-larmakas-kuidas-murravad-ukraina-sodurid-labi-miinivaljade |title=Traali oskavad venelased õhku lasta, „draakon“ on lärmakas. Kuidas murravad ukraina sõdurid läbi miiniväljade? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 6. august 2023, 00:01</ref>, {{ill|en|M1150 ABV|M1150 Assault Breacher Vehicle}} | |- | |Muu pioneeritehnika |NSVL/UKR |[[IMR-2]], [[BREM-4]] | |- ! colspan="3" |Juhtimis- ja sidetehnika ! ! ! |- | |Sidemasinad | | | |- | |EW-võitluse vahendid<ref name=EW/> |UKR |[[Pokrova]] | |- ! colspan="2" |Lennuvahendid ! ! ! |- | |[[Lennuk]]id |NSVL/UKR |[[MiG-29]], [[Suhhoi Su-24|SU-24]], [[Suhhoi Su-25|SU-25]], [[Suhhoi Su-27|SU-27]], [[Il-76]], [[An-26]] | |- | | |Lääne |[[F-16]]<ref>[https://www.postimees.ee/7838922/reznikovi-sonul-suureneb-ukrainale-antavate-lennukite-arv Reznikovi sõnul suureneb Ukrainale antavate lennukite arv] Postimees 22. august 2023, 01:48</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120225949/tegelikkuses-pole-asjad-paikeselised-havituslendur-selgitab-kuidas-hakkavad-ukrainlased-laane-lennukeid-kasutama|title=„Tegelikkuses pole asjad päikeselised.“ Hävituslendur selgitab, kuidas hakkavad ukrainlased lääne lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2023-08-22| access-date=2023-08-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120294896/vaga-piiratud-voimalused-kas-eurooplaste-vanad-f-16-lennukid-voivad-ukraina-taevas-uuematelt-vene-havitajatelt-peksa-saada|title=„Väga piiratud võimalused.“ Kas eurooplaste vanad F-16 lennukid võivad Ukraina taevas uuematelt Vene hävitajatelt peksa saada? |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2024-05-22| access-date=2024-05-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120302341/asjad-loksuvad-paika-sel-suvel-saab-ukraina-viimaks-hakata-f-16-lennukeid-kasutama |title=„Asjad loksuvad paika.“ Sel suvel saab Ukraina viimaks hakata F-16 lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Pjotr Sauer, Dan Sabbagh, Shaun Walker, Toimetas: Jete-Ri Jõesaar |date=2024-06-22 |access-date=2024-06-22 |website=www.delfi.ee}} © Guardian News & Media, 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title=„Venelased korraldavad neile suure jahi.“ Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title=„Tekib Maosaare efekt.“ Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120324767/sojalennuki-f-16-piloot-kommenteerib-ukraina-uusi-voimalusi-venelasi-ootab-ees-veel-halbu-ullatusi |title=Sõjalennuki F-16 piloot kommenteerib Ukraina uusi võimalusi: venelasi ootab ees veel halbu üllatusi |url-access=subscription |author=Vaidas Saldžiūnas |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref> | |- | | | |[[Saab S100 Argus|ASC-890]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120297707/vene-omadele-teevad-silmad-ette-kuidas-hakkavad-rootslaste-lendavad-radarid-muutma-olukorda-ukraina-rindel |title=„Vene omadele teevad silmad ette!“ Kuidas hakkavad rootslaste lendavad radarid muutma olukorda Ukraina rindel? |url-access=subscription |autor=Taavi Minnik |date=2024-05-25 |access-date=2024-05-25 |website=forte.delfi.ee}}</ref>, [[Dassault Mirage 2000N/2000D|Mirage 2000-5]]<ref>[https://www.err.ee/1609363007/droonid-tabasid-rostovi-oblastis-asuvat-vene-rafineerimistehast#mirage Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage 2000-5] ERR 6. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298784/macron-teatas-et-prantsusmaa-annab-ukrainale-havituslennukeid-mirage-2000 Macron teatas, et Prantsusmaa annab Ukrainale hävituslennukeid Mirage 2000] Delfi 7. VI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609484368/prantsusmaa-lubatud-havitajad-jouavad-ukrainasse-enne-kevadet#mirage Prantsusmaa hävitajad jõuavad Ukrainasse enne kevadet] ERR 8. X 2024</ref> |toimub väljaõpe |- | |[[Kopter]]id |NSVL/UKR |[[Mi-2MSB|Mi-2]], [[Mi-8]], [[Mi-14]], [[Mi-24]]<ref>[https://www.err.ee/1609029500/raketirunnak-peatas-ajutiselt-liikluse-kertsi-sillal#kopter WSJ: Poola andis Ukrainale kümmekond ründekopterit Mi-24] ERR 9. juuli 2023</ref> | |- | | |Lääne |{{ill|en|Airbus H225}}, {{ill|en|Sea King Mk41|Westland Sea King}} | |- | |[[Droon]]id |UKR |[[Leleka-100]], [[Furija]], [[Valkirija]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosijska-ppo-ne-zmogla-zbyty-ukrayinsku-valkiriyu/ Російська ППО не змогла збити українську “Валькірію”] (vaadatud: 04.08.2023)</ref> [[SpyGun]]<ref>[https://www.err.ee/1609055678/ukraina-armee-teatel-teevad-nad-melitopoli-ja-berdjanski-suunal-edusamme#spygun Ukraina saatis oma uue drooni katsetamiseks lahingualale] ERR 8. august 2023</ref>, [[Morok]],<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120230505/sojapaevik-563-paev-ukrainlased-saavad-krimmi-peagi-ameeriklaste-rakettidega-tervitada |title=SÕJAPÄEVIK (563. päev): Ukrainlased saavad Krimmi peagi ameeriklaste rakettidega tervitada |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 09.09.2023, 21:06</ref> [[Topaz (droon)|Topaz]]<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=32783&fbclid=IwAR2Nky2pTXQVaCioEYto7h3kRWFNOlHV5SdzTqJTyGM4HY3G3ghrU3ySABs Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. septembril] BLOGI kolonel Hans 15. september 2023</ref>, [[Paljanitsa]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title=„Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele.“ Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | | | |[[TechnoHawk]]<ref name=delfi01/> |arenduses |- | | |Lääne |[[Bayraktar TB2]],<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120229039/videod-bayraktarid-on-parast-pikka-vaikust-tagasi-ning-kimbutavad-jalle-ukrainas-okupante |title=VIDEOD: Bayraktarid on pärast pikka vaikust tagasi ning kimbutavad jälle Ukrainas okupante |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 4. september 2023 13:07</ref> [[AeroVironment Switchblade|Switchblade 300/600]], [[AeroVironment RQ-20 Puma]], [[EOS C VTOL]]<ref>[https://threod.com/products/eos-c-vtol EOS C VTOL]</ref>, erinevaid laiatarbedroonid,<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/8 Mikrodroonid Ukraina sõjas] Andrei Šlabovitš ajakiri Sõdur 4-2022</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120223734/see-on-nagu-arvutimang-rindel-koos-ukraina-koige-osavama-ja-tapvama-droonijuhiga|title=„See on nagu arvutimäng“: rindel koos Ukraina kõige osavama ja tapvama droonijuhiga |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 13. august 2023 17:52</ref> [[PPDS]] (Austraalia) <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120228207/neid-saab-sadade-kaupa-vaenlase-pihta-saata-lennundusekspert-paljastab-kuidas-ukraina-papist-droonidega-venemaad-rundab|title=„Neid saab sadade kaupa vaenlase pihta saata.“ Lennundusekspert paljastab, kuidas Ukraina papist droonidega Venemaad ründab |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 31. august 2023 15:40</ref> | |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]] |UKR |[[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] | |- | | |Lääne |[[Storm Shadow]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120192278/vene-ohutorje-seda-ei-marka-miks-voib-brittide-antud-rakett-venelaste-plaanid-ukrainas-sassi-luua |title=„Vene õhutõrje seda ei märka.“ Miks võib brittide antud rakett venelaste plaanid Ukrainas sassi lüüa?|url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 24. mai 2023</ref>, [[Storm Shadow|SCALP EG]] | |- | | | |{{ill|en|AGM-158 JASSM}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120319829/see-on-tulevikus-vene-ohutorje-jaoks-suur-oht-kas-ameeriklaste-imerakett-havitab-krimmi-silla |title=„See on tulevikus Vene õhutõrje jaoks suur oht!“ Kas ameeriklaste imerakett hävitab Krimmi silla? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2024-09-06 |access-date=2024-09-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Otsuse ootel |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]] |NSVL/UKR |[[Hrim-2]], [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=After A Six-Month Lull, The Ukrainians Are Lobbing Tochka Ballistic Missiles Again |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/23/after-a-six-month-lull-the-ukrainians-are-lobbing-tochka-ballistic-missiles-again/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> | |- | | |Lääne |{{ill|en|MGM-140 ATACMS|MGM-140 ATACMS|ATACMS}}<ref>{{Cite news |date=17 October 2023 |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-67135163 |title=Ukraine uses US-supplied ATACMS for the first time, says Zelensky |author1=Robert Greenall |author2= Chris Partridge |work=BBC}}</ref> | |- | |Muud raketid |Lääne |{{ill|en|AGM-88 HARM}}, {{ill|en|ADM-160 MALD}}<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8068358/putinil-vesi-ahjus-ukraina-vottis-kasutusse-usa-radaripimestuspommi PUTINIL VESI AHJUS ⟩ Ukraina võttis kasutusse USA radaripimestuspommi] Postimees 29. VII 2024</ref> , [[Harpoon]]<ref>{{cite web |title=Harpoon: The Old Anti-Ship Missile That Is Headed To Ukraine |url=https://www.19fortyfive.com/2022/05/harpoon-the-old-anti-ship-missile-that-is-headed-to-ukraine/ |website=www.19fortyfive |access-date=26 May 2022 |date=26 May 2022}}</ref><ref>{{cite news |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/28/7349084/|title= New 155-mm-calibre self-propelled artillery and Harpoon missiles arrive in Ukraine |newspaper=Ukrayinska Pravda|access-date=29 May 2022 |date=28 May 2022}}</ref>, {{ill|en|AIM-120 AMRAAM}}, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder}}<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41149&fbclid=IwY2xjawEZwtZleHRuA2FlbQIxMQABHfKaJWtatEmCNbsTZ39cKaDfku-3mGgdHIBkxfW2srGm-rpDgFplLnltqw_aem_OBI3eri7UfFrRSIDLhe-cw Kolonel Hans] kol. Hannes Toomsalu blogi 2. VIII 2024</ref> | |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]] |Lääne |{{ill|en|AASM/Hammer|Armement Air-Sol Modulaire}}, [[Ühine otseründemoon|JDAM]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukrainian Pilots Could Toss Their New GPS-Guided Bombs 50 Miles Behind Russian Lines |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/02/22/ukrainian-pilots-could-toss-their-new-gps-guided-bombs-50-miles-behind-russian-lines/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref>, [[GBU-39]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Satam |eesnimi=Parth |kuupäev=2024-05-25 |pealkiri=US-made GBU-39 SDB Glide Bomb is Beating Russian Jamming In Ukraine |url=https://theaviationist.com/2024/05/25/gbu-39-sdb-glide-bomb-in-ukraine/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=The Aviationist |keel=en-US}}</ref>, {{ill|en|AGM-154 JSOW}}<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120325507/bidenisse-mingit-usku-ei-ole-kas-pommid-jsow-aitavad-ukrainlastel-venemaa-pealetungi-peatada-voi-tehti-neile-valges-majas-tunga|title=„Bidenisse mingit usku ei ole!“ Kas pommid JSOW aitavad ukrainlastel Venemaa pealetungi peatada või tehti neile Valges Majas tünga? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-30 |access-date=2024-09-30}} Delfi FORTE Sõjandus</ref> | |- | |Muud pommid |Lääne |[[GLSDB]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Security |eesnimi=Ellie Cook |perekonnanimi2=Reporter |eesnimi2=Defense |kuupäev=2024-01-31 |pealkiri=What are GLSDB? Ukraine gets 100-Mile HIMARS rounds boost from U.S. |url=https://www.newsweek.com/ukraine-ground-launched-small-diameter-bombs-us-military-aid-russia-1865509 |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- ! colspan="2" |Ujuvvahendid ! ! ! |- | |Meredroonid |UKR |Ukraina pealveedroonid<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120218338/krimmi-silda-runnanud-salaparased-ukraina-droonid-teevad-meresojas-revolutsiooni-eksperdid-selgitavad-kuidas|title=Krimmi silda rünnanud salapärased Ukraina droonid teevad meresõjas revolutsiooni. Eksperdid selgitavad, kuidas|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 22.07.2023, 00:01</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120222694/nendest-voib-varsti-vaga-palju-soltuda-ekspert-selgitab-miks-on-suured-dessantlaevad-venemaa-jaoks-kulla-hinnaga|title=„Nendest võib varsti väga palju sõltuda.“ Ekspert selgitab, miks on suured dessantlaevad Venemaa jaoks kulla hinnaga |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 09.08.2023, 12:30</ref>, {{ill|en|Sea Baby}}, [[Toloka TKL-150]]<ref name=navalnews20230510>{{cite news |title=Innovative Submarine Drone Is Ukraine's New Weapon Against Russian Navy |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/innovative-submarine-drone-is-ukraines-new-weapon-against-russian-navy/ |work=Naval News |last=Sutton|first=HI |date=10 May 2023 |access-date=10 May 2023 }}</ref>, [[MAGURA V5]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120302269/venelased-hoiavad-sellest-kohe-kaugemale-miks-motlesid-ukrainlased-valja-uhe-tosiselt-veidra-monstrumi |title=„Venelased hoiavad sellest kohe kaugemale.“ Miks mõtlesid ukrainlased välja ühe tõsiselt veidra monstrumi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-21 |access-date=2024-06-21 |website=forte.delfi.ee}}</ref> | |- ! colspan="2" |Maismaasõidukid ! ! ! |- | |Maismaadroonid |UKR |[[Plastun]]<ref name=delfi01>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120325154/forte-ukrainas-havitavad-vaenlast-ohust-ja-maalt-sellised-on-ukrainlaste-uusimad-kodumaised-tapjadroonid FORTE UKRAINAS | Hävitavad vaenlast õhust ja maalt – sellised on ukrainlaste uusimad kodumaised tapjadroonid] Delfi Forte SÕJANDUS, 28.IX 2024</ref>, [[Termite]], [[tarGUN]], [[Pernach]], [[Skylab Sirko S1]]<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120326573/forte-ukraina-salajasel-harjutusvaljal-siin-katsetatakse-mehitamata-sojamasinaid FORTE UKRAINAS | Salajasel harjutusväljal: siin katsetatakse mehitamata sõjamasinaid ] Delfi Forte SÕJANDUS, 4.X 2024</ref> |- |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] == Reaktsioonid ja hinnangud == Relvakonflikti on käsitletud ka III maailmasõja ([[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] järgne) või IV maailmasõja ([[Külm sõda|Külma sõja]] ehk III maailmasõja järgne) algusena. === Krimmi annekteerimine === Rahvusvahelised reaktsioonid Krimmi annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal olid suures osas Venemaa tegevust hukkamõistvad, Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust toetavad ning kriisile kiire lõpu leidmist nõudvad. USA ja Euroopa Liit vastasid Venemaa tegevusele sanktsioonide kehtestamisega ning kutsusid Venemaad üles lõpetama annektsioon.<ref>[https://www.ibtimes.co.uk/ukraine-crisis-world-leaders-react-unfolding-crisis-crimea-1438553 Ukraine Crisis: World Leaders React to Unfolding Disaster in Crimea.] International Business Times. 02.03.2014.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} 1. märtsil pidas president [[Barack Obama]] telefonivestluse Vladimir Putiniga ja ütles, et Venemaa invasioon on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ning rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ta hoiatas suurema poliitilise ja majandusliku isolatsiooni eest ning ähvardas mitte kutsuda Venemaad [[G8]] tippkohtumisele.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/national-security/us-and-allies-try-to-decide-on-response-to-ukraine-crisis/2014/03/01/463d1922-a174-11e3-b8d8-94577ff66b28_story.html Obama speaks with Putin by phone, calls on Russia to pull forces back to Crimea bases.] Washington Post. 2. March 2014</ref> 3. märtsil teatas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Caitlin Hayden, et USA ei saada presidendidelegatsiooni [[2014. aasta taliolümpiamängud]]ele Sotšis. {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Välisminister [[William Hague]] ütles, et on sügavalt mures pingete eskaleerumise ja Venemaa parlamendi otsuse pärast sõjaliseks tegevuseks luba anda. Ta ütles ka: "See tegevus kujutab endast potentsiaalselt tõsist ohtu Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Mõistame hukka kõik Ukraina-vastased agressiooniaktid.".<ref>Russia Approves Military Action. Sky News. 01.03.2014</ref> 2. märtsil 2014 teatas Briti peaminister [[David Cameron]], et valitsusametnikud kavatsevad vastuseks Krimmi olukorrale boikoteerida 2014. aasta taliolümpiamänge Sotšis. {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Kantsler [[Angela Merkel]] nimetas Venemaa tegevust "vastuvõetamatuks" ja nende tegevus rikuks rahvusvahelist õigust. Merkel märkis, et Venemaa ei austa praegu [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumit]].<ref>[https://www.spiegel.de/politik/deutschland/krim-krise-merkel-wirft-putin-verstoss-gegen-voelkerrecht-vor-a-956514.html Merkel wirft Putin Verletzung des Völkerrechts vor] Der Spiegel. 3. March 2014</ref> Bundestagile edastatud poliitikaavalduses märkis ta, et "Ukraina territoriaalne terviklikkus ei ole läbiräägitav". Merkel ütles Barack Obamaga telefoni teel vesteldes, et Putin "elab teises maailmas". {{Riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia peaminister [[Matteo Renzi]] teatas 19. märtsil saadikutekojas peetud kõnes , et Krimmi staatuse referendum oli ebaseaduslik ning G8 riigid peavad alustama koostööd kriisi lahendamiseks ja külma sõja faasi naasmise vältimiseks. {{Riigi ikoon|Eesti}} Välisminister [[Urmas Paet]] ütles 1. märtsil, et " Venemaa parlamendi otsus lubada vägede kasutamine Ukrainas on selgeks ohuks Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele," ning et Venemaa "... sõjalised ähvardused ja tegevused Ukraina vastu tuleb lõpetada."<ref>Foreign Minister Urmas Paet: everything must be done to achieve a political solution to the crisis in Ukraine. Estonian Ministry of Foreign Affairs. 1. March 2014</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} 1. märtsil teatas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja [[Catherine Ashton]], et Euroopa Liit mõistab hukka Venemaa otsuse kasutada Ukraina suhtes sõjalist jõudu, kirjeldades seda kui "põhjendamatut eskalatsiooni". Ta kutsus kõiki pooli üles pingeid viivitamatult dialoogi kaudu vähendama, austades täielikult Ukraina ja rahvusvahelist õigust. Ukraina ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada alati.<ref>[https://eeas.europa.eu/archives/docs/statements/docs/2014/140301_01_en.pdf Statement by EU High Representative Catherine Ashton on the developments in Ukraine's Crimea.] Brussels. EU External Action. 1 March 2014.</ref> [[NATO]] 2. märtsil kutsus peasekretär [[Anders Fogh Rasmussen]] kokku [[Põhja-Atlandi Nõukogu]] seoses Venemaa sõjategevuse ja president Vladimir Putini väidetavate ähvardustega Ukraina vastu. Põhja-Atlandi Nõukogu mõistis hukka Venemaa sõjalise eskalatsiooni Krimmis ja nimetas seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. === 2022. aasta sissetung === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse}} Invasioon pälvis valitsuste ja mitmete organisatsioonide laialdase rahvusvahelise hukkamõistu, mis sisaldasid ka Venemaale kehtestatud uusi sanktsioone. Nendel olid Venemaa, aga ka maailma majandusele ulatuslikud majanduslikud tagajärjed.<ref>[https://edition.cnn.com/2022/02/28/business/russia-ruble-banks-sanctions/index.html Russia faces financial meltdown as sanctions slam its economy.] CNN, 28. veebruar 2022.</ref> Valitsustevälised reaktsioonid invasioonile hõlmasid Venemaa ja Valgevene laialdast boikoteerimist meelelahutuse, meedia, äri ja spordi valdkonnas. Pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal hakkas kohe toimuma sellevastaseid ülemaailmseid protestiaktsioone. Lisaks meeleavaldustele avaldati sõjale vastanduvaid petitsioone ja avalikke kirju. Avaliku elu tegelased, nii kultuuri- kui ka poliitikategelased, tegid sõjavastaseid avaldusi. Venemaaga seotud monumendid kogu Euroopas olid vandalismi objektiks, mõned isegi lammutati. Venemaa suursaadikud Euroopas, eriti Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus, kohtasid tänavatel ja avalikel tseremooniatel liikudes sõjavastaseid meeleavaldajaid, esines vägivaldseid rünnakuid.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/may/09/russian-ambassador-to-poland-sergey-andreev-pelted-with-red-paint-at-ve-day-gathering Russian ambassador to Poland pelted with red paint at VE Day gathering.] The Guardian. 9. mai 2022.</ref> Sotsiaalmeedias tehtud üleskutsed vene kultuuri ja kaupade massiliseks boikoteerimiseks ujutasid üle mitmed sotsiaalmeedia platvormid. Inimesed kogu maailmast üritasid rünnata ja sulgeda Venemaa veebisaite, eriti neid, mida haldab Venemaa valitsus.<ref>[https://www.ft.com/content/3391bf8c-e431-415c-b7c5-9eeee08b3374 Russia pummelled by pro-Ukrainian hackers following invasion.] Financial Times. 6. mai 2022.</ref> Pärast sissetungi Ukrainasse kasvasid Vene-vastased meeleolud ja rassistlik suhtumine välismaal elavate venelaste vastu. Pärast sissetungi algust toimusid igapäevased meeleavaldused ka Venemaal. Protestide vastu teostasid Vene võimud ulatuslikke repressioone. Meediakanal OVD-Info andmetel peeti 24. veebruarist kuni 13. märtsini 2022. aastal Venemaal kinni vähemalt 14 906 inimest.<ref>[https://reports.ovdinfo.org/no-to-war Как российские власти борются с антивоенными протестами.] OVD-Info. 28. March 2022.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} President [[Joe Biden]] tegi avalduse, milles mõistis Venemaa sissetungi hukka kui "provotseerimata ja põhjendamatu" ning süüdistas Putinit "ettekavatsetud sõja alustamises, mis toob kaasa katastroofilisi inimkaotusi ja -kannatusi". [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] spiiker [[Nancy Pelosi]] lubas, et [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] eraldab nii palju raha, kui on vaja Ukraina valitsuse toetamiseks.<ref>[https://thehill.com/homenews/house/596106-pelosi-says-congress-will-provide-ukraine-aid-whatever-the-need/ Pelosi says Congress will provide any economic help Ukraine needs.] 28. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Peaminister [[Boris Johnson]] ütles, et ta on "jubedatest sündmustest Ukrainas jahmunud" ja "President Putin on valinud selle provotseerimata rünnaku algatamisega verevalamise ja hävitamise tee".<ref>[https://www.huffingtonpost.co.uk/entry/boris-johnson-response-attack-russia-ukraine-putin_uk_621713afe4b0afc668baee29?d_id=3199306 "Boris Johnson Condemns Russia's 'Unprovoked Attack' On Ukraine"] New York City. 24. February 2022</ref> Kaitseminister [[Ben Wallace]] kirjeldas Venemaa tegevust kui "alasti agressiooni demokraatliku riigi vastu". [[Walesi prints]] mõistis Venemaa sissetungi hukka, öeldes: "See oli rünnak demokraatia, avatud ühiskonna ja vabaduse vastu." {{Riigi ikoon|Türgi}} Türgi president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ja Türgi välisministeerium teatasid, et Venemaa tegevus on vastuvõetamatu ja mõistsid Venemaa hukka rahvusvahelise õiguse raske rikkumise eest, kinnitades samas toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.<ref>[https://www.economist.com/europe/2022/02/24/turkeys-rapprochement-with-russia-may-not-survive-the-war-in-ukraine Turkey’s rapprochement with Russia may not survive the war in Ukraine.] The Economist. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Itaalia}} Peaminister [[Mario Draghi]] lubas teha, "mis iganes on vajalik Ukraina suveräänsuse taastamiseks" ja ütles, et Moskvaga on "võimatu pidada sisulist dialoogi", nõudes ühtlasi Venemaalt oma sõjajõudude tingimusteta tagasi tõmbamist rahvusvaheliselt kehtestatud piiridele.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/italys-draghi-promises-whatever-it-takes-restore-ukrainian-sovereignty-2022-02-24/ Italy's Draghi promises "whatever it takes" to restore Ukrainian sovereignty.] Reuters. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Välisminister [[Annalena Baerbock]] teatas ulatuslikest sanktsioonidest Venemaa vastu. Kantsler Olaf Scholz nimetas sissetungi Putini "tõsiseks veaks".<ref>[https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/krieg-ukraine-reaktionen-deutschland-101.html Berlin im Schockzustand.] tagesschau.de. 24. February 2022.</ref> 27. veebruari parlamendi erakorralisel istungil rääkis Scholz uuest ajastust, mis oli alanud Venemaa sissetungiga. Saksamaa lubas investeerida edaspidi kaitsesse rohkem kui on NATO eesmärk kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. 2022. aastal eraldab valitsus relvajõududesse investeeringuteks 100 miljardit eurot.<ref>[https://www.france24.com/en/live-news/20220227-a-new-era-germany-rewrites-its-defence-foreign-policies A new era: Germany rewrites its defence, foreign policies.] France 24. 27. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] teatas, et rääkis Putiniga peatamaks lahingud ning nõudis Vene sõjaliste operatsioonide viivitamatut peatamist Ukrainas.<ref>[https://english.alarabiya.net/News/world/2022/02/22/France-s-Macron-demands-targeted-European-sanctions-against-Russia- France's Macron demands targeted European sanctions against Russia.] Al Arabiya.</ref> {{Riigi ikoon|Soome}} President [[Sauli Niinistö]] mõistis hukka Venemaa rünnaku ja president Vladimir Putini tegevuse. Ta ütles, et "mask on nüüd maha võetud ja näha on vaid sõja külm pale".<ref>[https://thehill.com/policy/international/595656-finland-says-debate-on-nato-membership-will-change-after-russian/ Finland says debate on NATO membership will change after Russian invasion.] The Hill. 24. February 2022.</ref> Peaminister [[Sanna Marin]] teatas, et Venemaa sissetung Ukrainasse muudab tema riigis toimuvat arutelu NATO liikmelisuse üle. {{Riigi ikoon|Hiina}} Hiina liider ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär [[Xi Jinping]] rääkis 25. veebruaril Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kutsudes Venemaad ja Ukrainat üles lahendama probleemi läbirääkimiste teel.<ref>[https://www.ndtv.com/world-news/chinas-xi-jinping-speaks-to-russian-president-vladimir-putin-calls-for-negotiation-with-ukraine-2789342 China's Xi Jinping Speaks To Putin, Calls For Negotiation" With Ukraine.] NDTV. Agence France-Presse. 25. February 2022.</ref> 25. veebruari avalduses ütles Hiina RV välisminister ja riiginõunik [[Wang Yi]], et Ukraina territooriumi ja suveräänsust tuleks austada ning kutsus üles võimalikult kiiresti läbirääkimisi pidama. {{Riigi ikoon|India}} Peaminister [[Narendra Modi]] kutsus Putinile 24. veebruaril tehtud telefonikõnes üles vägivald viivitamatult lõpetada. India valitsus hoidus selget seisukohta võtmast või Venemaa kritiseerimisest.<ref>[https://thewire.in/diplomacy/modi-appeals-for-cessation-of-violence-in-call-with-putin-first-indian-reaction-to-russian-attack Modi Appeals for .Cessation of Violence in Call With Putin, First Indian Reaction to Russian Attack] The Wire (India). 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|ÜRO}} ÜRO peasekretär [[António Guterres]] kutsus Putinit "inimlikkuse nimel" oma vägesid tagasi tõmbama. 25. veebruaril ei suutnud [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] vastu võtta resolutsiooni eelnõu, mis oleks tauninud Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu. Julgeolekunõukogu 15 liikmesriigist toetas eelnõu 11 liikmesriiki, kolm jätsid hääletamata. Otsuse eelnõu kukkus läbi Venemaa veto tõttu.<ref>[https://press.un.org/en/2022/sc14808.doc.htm Security Council Fails to Adopt Draft Resolution on Ending Ukraine Crisis, as Russian Federation Wields Veto.] United Nations. 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] ütles, et Euroopa Liit ei lase president Putinil lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuuri, ning [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]] kutsus Putinit peatama mõttetut agressiooni. [[Euroopa Parlamendi president]] [[Roberta Metsola]] kutsus üles "viivitamatule, kiirele, kindlale ja kiirele tegutsemisele" ning teatas Euroopa Parlamendi erakorralise istungi kokkukutsumisest 1. märtsil.<ref>[https://www.euronews.com/2022/02/17/european-parliament-president-calls-for-solid-and-swift-action-if-ukraine-crisis-escalates European Parliament president calls for solid and swift action if Ukraine crisis escalates.] Euronews..</ref> {{Riigi ikoon|Eesti}} Peaminister [[Kaja Kallas]] nimetas Venemaad "ohuks kogu Euroopale". [[Riigikogu]] avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Vene Föderatsiooni poolt alustatud sõja. Riigikogu võttis 18. oktoobril 2022 vastu avalduse "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE.<ref name=rk>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8debf0-54e8-4879-914e-4b829bd12e2d/Riigikogu%20avalduse%20_Ukraina%20territooriumi%20annekteerimise%20hukkam%C3%B5istmisest%20ja%20Venemaa%20re%C5%BEiimi%20terroristlikuks%20kuulutamisest_%20eeln%C3%B5u%20(717%20AE%20I) Riigikogu avaldus "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE]</ref> {{pooleli}} ==Vaata ka== * [[2014. aasta Krimmi anneksioon]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] * [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MulticulturalSocieties>{{Cite book |last=Snyder |first=Timothy |url=https://books.google.com/books?id=l9KMDwAAQBAJ |title=The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America |publisher=Tim Duggan Books |year=2018 |isbn=978-0-525-57447-7 |location=New York |page=197 |quote=Almost everyone lost the Russo-Ukrainian war: Russia, Ukraine, the EU, the United States. The only winner was China.}}; {{Cite journal|last=Mulford|first=Joshua P.|date=2016|title=Non-State Actors in the Russo-Ukrainian War|journal=Connections|volume=15|issue=2|pages=89–107|issn=1812-1098|jstor=26326442|doi=10.11610/Connections.15.2.07|doi-access=free}}; {{Cite book|chapter-url=https://books.google.com/books?id=MhspDwAAQBAJ&pg=PA134|title=Multicultural Societies and their Threats: Real, Hybrid and Media Wars in Eastern and South-Eastern Europe|last1=Shevko|first1=Demian|last2=Khrul|first2=Kristina|publisher=LIT Verlag Münster|year=2017|isbn=978-3-643-90825-4|editor-last=Gutsul|editor-first=Nazarii|location=Zürich|page=100|chapter=Why the Conflict Between Russia and Ukraine Is a Hybrid Aggression Against the West and Nothing Else|editor-last2=Khrul|editor-first2=Kristina}}</ref> <ref name=_1>[https://amp.theguardian.com/world/2014/aug/14/russian-military-vehicles-enter-ukraine-aid-convoy-stops-short-border Aid convoy stops short of border as Russian military vehicles enter Ukraine: Armoured personnel carriers and support vehicles cross the border, while the 280-truck convoy comes to a halt separately], Shaun Walker, The Guardian, 15 August 2014</ref> <ref name="Putin Ukraine statehood">{{Cite magazine |last=Perrigo |first=Billy |date=22 February 2022 |title=How Putin's Denial of Ukraine's Statehood Rewrites History |url=https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |magazine=[[Time]] |access-date=28 February 2022}}</ref> <ref name=UN_BudaMemo>[https://treaties.un.org/Pages/showDetails.aspx?objid=0800000280401fbb Memorandum on security assurances in connection with Ukraine’s accession to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons]. ÜRO, 5. detsember 1994</ref> <ref name=BudapBBC>[https://www.bbc.co.uk/programmes/p0cdq08k The night Ukraine gave up its nuclear weapons]. BBC News, 14. juuni 2022 (ingliskeelne audiofail, 27 minutit)</ref> <ref name=NYT_2022-02-23>{{cite web |url=https://www.nytimes.com/2022/02/23/world/europe/putin-speech-russia-ukraine.html |title=Word by Word and Between the Lines: A Close Look at Putin’s Speech |author=Max Fisher |date=23 February 2022 |publisher=[[The New York Times|NYT]] |language=en |access-date=23 February 2022 |quote=So, I will start with the fact that modern Ukraine was entirely created by Russia or, to be more precise, by Bolshevik, Communist Russia. This process started practically right after the 1917 revolution, and Lenin and his associates did it in a way that was extremely harsh on Russia — by separating, severing what is historically Russian land.}}</ref> }} ==Välislingid== * JIM HEINTZ. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-disinformation-f8ee274890cd62362be3dd75fbc7dd6b Russia’s war with Ukraine has generated its own fog, and mis- and disinformation are everywhere]. AP News. Tallinn, 5. august 2023 * [https://www.conflictarm.com/wp-content/uploads/2021/11/Weapons-of-the-war-in-Ukraine-low.pdf WEAPONS OF THE WAR IN UKRAINE {{!}} A three-year investigation of weapon supplies into Donetsk and Luhansk]. [[Conflict Armament Research]]. London, 2021, 234 lk ([[Porditav dokumendivorming|PDF]]) * [https://www.postimees.ee/7553142/g7-nimetas-venemaa-runnakut-ostukeskusele-sojakuriteoks G7 nimetas Venemaa rünnakut ostukeskusele sõjakuriteoks] Postimees * [https://www.err.ee/1608645262/vene-raketid-tabasid-odessa-oblastit Vene raketid tabasid Odessa oblastit] ERR * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] – operatiivne teave sõja käigu kohta * [https://www.rainews.it/maratona/2022/09/live-guerra-in-ucraina-la-cronaca-minuto-per-minuto-giorno-213-134c37f6-8822-4854-837c-3d71e729c040.html L'Estonia denuncia la Russia alla Corte Internazionale di Giustizia]. [[Rai News]], 24. september 2022 * [https://www.bbc.com/russian/features-63062994 США призвали американцев скорее покинуть Россию. Чего они опасаются?] BBC News Русская служба, 28. september 2022 * Laura Kelly. [https://thehill.com/policy/international/3697453-white-house-says-iranian-troops-on-the-ground-in-crimea-aiding-russian-drone-strikes/ White House says Iranian troops on the ground in Crimea aiding Russian drone strikes]. [[The Hill]], 20. oktoober 2022 * [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-63723565 Европарламент признал Россию "государством-спонсором терроризма".] BBC News Русская служба, 21.11.2022 * [https://www.bbc.com/russian/live/news-64082274 Война в Украине: Киев говорит, что россияне начали мощный штурм Соледара; папа римский назвал эту войну преступлением - Новости на русском языке]. BBC News Русская служба, 10.01.2022 <small>(sõja reaalajas kajastus alates 2022. a 24. detsembrist)</small> * KARL RITTER and JAMEY KEATEN. [https://apnews.com/article/ukraine-pow-russia-war-united-nations-29bc27d06d6bad359c957fdb0aa9f929 UN decries torture, killing of Ukrainian and Russian POWs]. [[Associated Press|AP News]], 24. märts 2023 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1/22 Venemaa sõjapidamine tunnetuslikus lahingruumis] Peeter Tali, Ajakiri "Sõdur" 2022-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/34 Venemaa juhitud kaose teooria] Jaanus Sägi, Ajakiri "Sõdur" 2022-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/22 Agressiooni lõpetab Vene rahvas, mitte Putin] Kalev Stoicescu, Ajakiri Sõdur, 2022-5 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_6_22/14 Venemaa 5 eksimust Ukraina sõjas] Janek Kesselmann, Ajakiri Sõdur, 2022-6 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/8 Õppimine keset sõda] Tarmo Metsa, Ajakiri Sõdur, 2023-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/28 Euroopa suuriigid ja sõda Ukrainas] Tony Lawrence, Ajakiri Sõdur, 2023-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/16 Venemaa strateegia sõjas] Erik Männik, Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_24_issuu/24 Lennukite sõda Ukraina kohal] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur, 2024-1 * [https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitseministeerium_2023_veeb_eesti_3_04_2024_1.pdf Transatlantilise kaitse edu alus: sõjaline strateegia Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks] Kaitseministeerium, detsember 2023 * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx: russian equipment losses] * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html Oryx: ukrainian equipment losses] * [https://www.err.ee/1609399063/jonatan-vseviov-koige-pimedam-on-enne-koitu Jonatan Vseviov: kõige pimedam on enne koitu] ERR 17. VII 2024 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma ANALÜÜS | Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma] Delfi Ärileht 17. VIII 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas] Delfi 4. X 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest] EPL 7. X 2024 [[Kategooria:Vene-Ukraina sõda| ]] lz35tfwe1979dz6ebk10wjwderg86e9 Aigar Palumaa 0 636005 6759328 6184891 2024-11-11T14:26:31Z Velirand 67997 + kategooria 6759328 wikitext text/x-wiki '''Aigar Palumaa''' ([[5. juuli]] [[1958]] – [[5. detsember]] [[1987]]) oli eesti [[bioloog]]. Ta õppis [[Tartu ülikool]]is bioloogiat. Ta tegeles [[teoreetiline bioloogia|teoreetilise bioloogia]] ja [[bioloogia filosoofia]]ga [[Toomas Sutt]]i juhendamisel. ==Kirjutisi== *Palumaa, Aigar 1980. Bioloogiateooria ja elurütmid. ''[[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|Tartu Riiklik Ülikool]]'' 18(23. mai), lk 1. *Palumaa, Aigar 1984. Küsitavaks orgaaniline vorm. ''[[Schola Biotheoretica]]'' 10 (Orgaanilise vormi teooria), lk 19–24. ==Pere== Tema vend on biokeemik [[Peep Palumaa]]. {{JÄRJESTA:Palumaa, Aigar}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Võru linnakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] [[Kategooria:Surnud 1987]] 1kdsl37lsa15spi55at0ymxt2ww1utr Selver x TalTech 0 637535 6759609 6732523 2024-11-12T07:03:23Z Angmar Brekker 94578 6759609 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; text-align:center; width: 20em;" | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="#9AFEFF";" {{värvi|#C12283}}|'''Selver x TalTech''' |- | style="text-align:left;" | '''Lühend''' | colspan="3"style="text-align:left;" |TAL |- | style="text-align:left;" | '''Asutatud''' | colspan="3"style="text-align:left;" |2022 |- | style="text-align:left;" |'''Kodusaal''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |- | style="text-align:left;" |'''Peatreener''' | colspan="3"style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toobal]] |- | style="text-align:left;" |'''Kapten''' | colspan="3"style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andri Aganits]] |- | style="text-align:left;" |'''Koduleht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[https://taltech.ee/spordiklubi/vorkpall/meeskond Koduleht] |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" | |- | style="text-align:left;" |'''Liigad 2024/25''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] |- | | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti MV]] |- | style="text-align:left;|'''Euroopas 2024/25''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[CEV Meistrite liiga]]<br>[[CEV Cup]] |- | colspan="4" style="border-top:1px #aaa solid;"| |- |{{Võrkpalli riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | muster_sh = | vasakkäsi =9AFEFF | kere =9AFEFF | paremkäsi =9AFEFF | püksid =000000 | nimi =Kodus }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = | muster_b = _darknavygradient | muster_ra = | vasakkäsi =0000A5 | kere =0000A5 | paremkäsi =0000A5 | püksid =000000 | nimi =Võõrsil }} | | |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" | |- | colspan="4" |'''Võidud''' |- | colspan="4" |'''1''' [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] |- | colspan="4" |'''2''' [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] |} '''Selver x TalTech''' on Eesti [[võrkpall]]iklubi, mis alustas tegevust 2022. aastal [[TalTech VK]] ja [[Selver Tallinn|Selver Tallinna]] võrkpalliklubide esindusmeeskondade ühendamisel.<ref> [https://taltech.ee/uudised/tallinna-tehnikaulikooli-ja-selveri-vorkpallimeeskonnad-uhendatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja Selveri võrkpallimeeskonnad ühendatakse] TalTech uudised, 11.05.2022.</ref> ==Ajalugu== ===Nimetused läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimetus |- |align=left|2022–2024||Selver/TalTech |- |align=left|2024–||Selver x TalTech |} ===Peatreenerid=== [[Pilt:Andres Toobal 2023.jpg|pisi|[[Andres Toobal]], Selver x TalTechi peatreener alates hooajast 2022/23.]] {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|2022–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toobal]] |} ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine Eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|2022/23 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | 5 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2023/24 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2024/25 | | | | align=left| <small>'''1'''</small>[[CEV Meistrite liiga]] eelring <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] |- |} ==Osalemine Eurosarjades== {| class="toccolours" border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" style="margin:0.5em; text-align: center;" |- bgcolor=#CADCFB ! Hooaeg ! Tulemus ! Märkused |- !colspan="4" bgcolor=#EFEFEF | [[CEV Meistrite liiga]] |- | style="text-align: center;" | [[2024/25 CEV Meistrite liiga|2024/25]] | style="text-align: center;" | '''Eelring''' | style="text-align: left;" | Esimeses eelringis jäädi alla [[Holland]]i meistrile [[Orion Stars]]ile ning langeti aste madalamale [[CEV Cup]]i. Kusjuures esimene mäng võideti kodus 3:0, teine kaotati võõrsil 1:3 ning otsustav kuldne geim 13:15.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120323946/selver-x-taltech-kaotas-hollandi-meistrile-kuldse-geimiga-ja-langes-meistrite-liigast-valja Selver x TalTech kaotas Hollandi meistrile kuldse geimiga ja langes Meistrite liigast välja] Delfi, 25.09.2024.</ref> |- !colspan="4" bgcolor=#EFEFEF | [[CEV Cup]] |- | style="text-align: center;" | [[2024/25 CEV Cup|2024/25]] | style="text-align: center;" | | style="text-align: left;" | |} ==Koosseisud== ===2024/25 hooaja koosseis=== Alljärgnev koosseis esindab klubi hooajal 2024/25.<ref>[https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionTeamDetails.aspx?TeamID=158&ID=17 Selver x TalTech team information] Dataproject (vaadatud 12.11.2024).</ref> {| | '''Peatreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toobal]] |- | '''Abitreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Valdis Radionenkov]] |- | '''Füsioterapeut''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Viktoria Kisseljova]] |- | '''Füsioterapeut''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Liisi Sakala]] |- | '''Mänedžer''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Lauri Kasper]] |} {|class="wikitable sortable" style="font-size:100%; text-align:left;" |- !Nr !style="width:12em"|Nimi !style="width:15em"|Sünnikuupäev !style="width:8em"|Positsioon |- | 2 ||align=left|{{riigi ikoon|Austraalia}} [[Arshdeep Dosanjh]]||align=right|{{Birth date and age|1996|07|30}}||align=left|sidemängija |- | 3 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaur Erik Kais]]||align=right|{{Birth date and age|2002|07|17}}||align=left|nurgaründaja |- | 4 ||align=left|{{riigi ikoon|USA}} [[Ian Parish]]||align=right|{{Birth date and age|1998|11|22}}||align=left|keskblokeerija |- | 6 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Hendrik Luuken]]||align=right|{{Birth date and age|2004|04|09}}||align=left|keskblokeerija |- | 7 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Denis Losnikov]]||align=right|{{Birth date and age|1994|02|25}}||align=left|nurgaründaja |- | 8 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jan Markus Üprus]]||align=right|{{Birth date and age|2000|02|29}}||align=left|diagonaalründaja |- | 9 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andri Aganits]] [[File:Captain sports.svg|13px]]||align=right|{{Birth date and age|1993|09|07}}||align=left|keskblokeerija |- | 10 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Johan Vahter]]||align=right|{{Birth date and age|1995|11|19}}||align=left|libero |- | 11 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tristan Täht]]||align=right|{{Birth date and age|2005|06|13}}||align=left|nurgaründaja |- | 13 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tristan Urb]]||align=right|{{Birth date and age|2005|08|13}}||align=left|sidemängija |- | 16 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Joosep Põldma]]||align=right|{{Birth date and age|2004|04|06}}||align=left|nurgaründaja |- | 18 ||align=left|{{riigi ikoon|Austraalia}} [[Lincoln Williams]]||align=right|{{Birth date and age|1993|10|06}}||align=left|diagonaalründaja |- | 19 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Keith Pupart]]||align=right|{{Birth date and age|1985|03|19}}||align=left|nurgaründaja |- | 25 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Jefanov]]||align=right|{{Birth date and age|2008|05|17}}||align=left| |} ===Eesti meistritiitli võitnud koosseisud=== ;Selver/TalTech - [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2022/23 1 [[Jan Stog]]{{·}}3 [[Marx Aru]]{{·}}4 [[Rauno Tamme]]{{·}}5 [[Oliver Orav]]{{·}}6 [[Krister Õun]]{{·}}7 [[Alari Saar]]{{·}}8 [[Jan Markus Üprus]]{{·}}9 [[Andri Aganits]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}10 [[Johan Vahter]]{{·}}11 [[Tristan Täht]]{{·}}12 [[Helger Hääl]]{{·}}15 [[Leo Meyer]]{{·}}18 [[Martti Keel]]{{·}}25 [[Denis Losnikov]]{{·}}Peatreener: [[Andres Toobal]]{{·}}Abitreener: [[Valdis Radionenkov]] ;Selver/TalTech - [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2023/24 1 [[Hendrik Luuken]]{{·}}2 [[Valentin Bouleau]]{{·}}3 [[Marx Aru]]{{·}}7 [[Alari Saar]]{{·}}8 [[Jan Markus Üprus]]{{·}}9 [[Andri Aganits]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}10 [[Johan Vahter]]{{·}}11 [[Tristan Täht]]{{·}}12 [[Helger Hääl]]{{·}}13 [[Matthew Aubrey]]{{·}}16 [[Joosep Põldma]]{{·}}19 [[Keith Pupart]]{{·}}24 [[Albert Hurt]]{{·}}25 [[Denis Losnikov]]{{·}}26 [[Richard Voogel]]{{·}}Peatreener: [[Andres Toobal]]{{·}}Abitreener: [[Valdis Radionenkov]] ===Individuaalsed auhinnad=== ;Balti liiga kõige väärtuslikum mängija *[[Valentin Bouleau]] ([[Võrkpalli Balti liiga 2023/24 hooaeg|2024]]) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://volleybox.net/selvertaltech-t20600/players Selver x TalTech] Volleybox *[https://www.instagram.com/selverxtaltechvolleyball/ Selver x TalTech] Instagram *[https://www.facebook.com/profile.php?id=61562507203953 Selver x TalTech Volleyball] Facebook {{Mall:Võrkpalli Balti liiga}} [[Kategooria:Tallinna spordiklubid]] [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] ejyyimk8a6qjolk58tmptv16asptj93 Tobias Billström 0 640761 6759497 6635978 2024-11-11T19:47:59Z Ooligan 153602 6759497 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tobias Billström | pilt = File:Tobias Billström, Foreign Minister of Sweden, during the NATO ratification ceremony at the Department of State in Washington, D.C. on 7 March 2024 (cropped).jpg | pildiallkiri = Tobias Billström (2016) | amet = Rootsi välisminister | ametiajaalgus = [[18. oktoober]] [[2022]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Ann Linde]] | järgmine = | amet2 = [[Riksdag]]i Mõõduka Koalitsioonipartei fraktsiooni juht | ametiajaalgus2 = [[3. oktoober]] [[2017]] | ametiajalõpp2 = 18. oktoober 2022 | eelmine2 = [[Jessica Polfjärd]] | järgmine2 = [[Mattias Karlsson]] | amet3 = Riksdagi esimene aseesimees | ametiajaalgus3 = [[29. september]] [[2014]] | ametiajalõpp3 = [[11. oktoober]] 2017 | eelmine3 = [[Susanne Eberstein]] | järgmine3 = [[Ewa Thalén Finné]] | amet4 = Rootsi migratsiooni ja asüülipoliitika minister | ametiajaalgus4 = [[6. oktoober]] [[2006]] | ametiajalõpp4 = 29. september 2014 | eelmine4 = [[Barbro Holmberg]] | järgmine4 = [[Morgan Johansson]] | amet5 = Rootsi tööturuminister | ametiajaalgus5 = [[7. juuli]] [[2010]] | ametiajalõpp5 = [[5. oktoober]] 2010 | eelmine5 = [[Sven Otto Littorin]] | järgmine5 = [[Hillevi Engström]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Tobias Lennart Billström | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|12|27}} | sünnikoht = [[Malmö]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Mõõdukas Koalitsioonipartei]] | abikaasa = Sofia Åkerman | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lundi Ülikool]]<br>[[Cambridge'i Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Tobias Lennart Billström''' (sündinud [[27. detsember|27. detsember]] [[1973]] [[Malmö]]s) on [[Rootsi]] poliitik ([[Mõõdukas Koalitsioonipartei]]). Tobias Billström on omandanud magistrikraadi ajaloo alal [[Lundi Ülikool]]is ja [[Cambridge'i Ülikool]]is.<ref>[https://academicrightswatch.se/?p=5118 Snygghetsstudie visade politiskt inkorrekt slutsats: nu felbehandlas doktoranden av LU – "ingrepp i den akademiska friheten"] Academic Rights Warch, 19. november 2022</ref> Tobias Billström on [[Riksdag]]i liige alates [[2002]]. aastast. Ta oli Rootsi migratsiooni ja asüülipoliitika minister aastatel [[2006]]–[[2014]] ja Rootsi tööturuminister [[2010]]. aastal. Ta oli Riksdagi esimene aseesimees 2014–[[2017]] ja Riksdagi Mõõduka Koalitsioonipartei fraktsiooni juht 2017–[[2022]].<ref>[https://snl.no/Tobias_Billstr%C3%B6m Tobias Billström] Store norske leksikon</ref> Alates [[18. oktoober|18. oktoobrist]] 2022 on Tobias Billström Rootsi välisminister.<ref>[https://rulers.org/swedgov.html Sweden. Ministries, etc.] rulers.org</ref> ==Tunnustus== * 2023 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Billström, Tobias}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsi välisministrid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] j639zm71ofizxcfxqk5qx2uzpt96wte 6759498 6759497 2024-11-11T19:48:30Z Ooligan 153602 Better photo - Parem foto 6759498 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tobias Billström | pilt = Tobias Billström, Foreign Minister of Sweden, during the NATO ratification ceremony at the Department of State in Washington, D.C. on 7 March 2024 (cropped).jpg | pildiallkiri = Tobias Billström (2016) | amet = Rootsi välisminister | ametiajaalgus = [[18. oktoober]] [[2022]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Ann Linde]] | järgmine = | amet2 = [[Riksdag]]i Mõõduka Koalitsioonipartei fraktsiooni juht | ametiajaalgus2 = [[3. oktoober]] [[2017]] | ametiajalõpp2 = 18. oktoober 2022 | eelmine2 = [[Jessica Polfjärd]] | järgmine2 = [[Mattias Karlsson]] | amet3 = Riksdagi esimene aseesimees | ametiajaalgus3 = [[29. september]] [[2014]] | ametiajalõpp3 = [[11. oktoober]] 2017 | eelmine3 = [[Susanne Eberstein]] | järgmine3 = [[Ewa Thalén Finné]] | amet4 = Rootsi migratsiooni ja asüülipoliitika minister | ametiajaalgus4 = [[6. oktoober]] [[2006]] | ametiajalõpp4 = 29. september 2014 | eelmine4 = [[Barbro Holmberg]] | järgmine4 = [[Morgan Johansson]] | amet5 = Rootsi tööturuminister | ametiajaalgus5 = [[7. juuli]] [[2010]] | ametiajalõpp5 = [[5. oktoober]] 2010 | eelmine5 = [[Sven Otto Littorin]] | järgmine5 = [[Hillevi Engström]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Tobias Lennart Billström | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|12|27}} | sünnikoht = [[Malmö]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Mõõdukas Koalitsioonipartei]] | abikaasa = Sofia Åkerman | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lundi Ülikool]]<br>[[Cambridge'i Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Tobias Lennart Billström''' (sündinud [[27. detsember|27. detsember]] [[1973]] [[Malmö]]s) on [[Rootsi]] poliitik ([[Mõõdukas Koalitsioonipartei]]). Tobias Billström on omandanud magistrikraadi ajaloo alal [[Lundi Ülikool]]is ja [[Cambridge'i Ülikool]]is.<ref>[https://academicrightswatch.se/?p=5118 Snygghetsstudie visade politiskt inkorrekt slutsats: nu felbehandlas doktoranden av LU – "ingrepp i den akademiska friheten"] Academic Rights Warch, 19. november 2022</ref> Tobias Billström on [[Riksdag]]i liige alates [[2002]]. aastast. Ta oli Rootsi migratsiooni ja asüülipoliitika minister aastatel [[2006]]–[[2014]] ja Rootsi tööturuminister [[2010]]. aastal. Ta oli Riksdagi esimene aseesimees 2014–[[2017]] ja Riksdagi Mõõduka Koalitsioonipartei fraktsiooni juht 2017–[[2022]].<ref>[https://snl.no/Tobias_Billstr%C3%B6m Tobias Billström] Store norske leksikon</ref> Alates [[18. oktoober|18. oktoobrist]] 2022 on Tobias Billström Rootsi välisminister.<ref>[https://rulers.org/swedgov.html Sweden. Ministries, etc.] rulers.org</ref> ==Tunnustus== * 2023 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Billström, Tobias}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsi välisministrid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] lngus4jzag7lj9q0nd18nxlbbaya572 6759499 6759498 2024-11-11T19:48:52Z Ooligan 153602 2024 6759499 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tobias Billström | pilt = Tobias Billström, Foreign Minister of Sweden, during the NATO ratification ceremony at the Department of State in Washington, D.C. on 7 March 2024 (cropped).jpg | pildiallkiri = Tobias Billström (2024) | amet = Rootsi välisminister | ametiajaalgus = [[18. oktoober]] [[2022]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Ann Linde]] | järgmine = | amet2 = [[Riksdag]]i Mõõduka Koalitsioonipartei fraktsiooni juht | ametiajaalgus2 = [[3. oktoober]] [[2017]] | ametiajalõpp2 = 18. oktoober 2022 | eelmine2 = [[Jessica Polfjärd]] | järgmine2 = [[Mattias Karlsson]] | amet3 = Riksdagi esimene aseesimees | ametiajaalgus3 = [[29. september]] [[2014]] | ametiajalõpp3 = [[11. oktoober]] 2017 | eelmine3 = [[Susanne Eberstein]] | järgmine3 = [[Ewa Thalén Finné]] | amet4 = Rootsi migratsiooni ja asüülipoliitika minister | ametiajaalgus4 = [[6. oktoober]] [[2006]] | ametiajalõpp4 = 29. september 2014 | eelmine4 = [[Barbro Holmberg]] | järgmine4 = [[Morgan Johansson]] | amet5 = Rootsi tööturuminister | ametiajaalgus5 = [[7. juuli]] [[2010]] | ametiajalõpp5 = [[5. oktoober]] 2010 | eelmine5 = [[Sven Otto Littorin]] | järgmine5 = [[Hillevi Engström]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Tobias Lennart Billström | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|12|27}} | sünnikoht = [[Malmö]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Mõõdukas Koalitsioonipartei]] | abikaasa = Sofia Åkerman | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lundi Ülikool]]<br>[[Cambridge'i Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Tobias Lennart Billström''' (sündinud [[27. detsember|27. detsember]] [[1973]] [[Malmö]]s) on [[Rootsi]] poliitik ([[Mõõdukas Koalitsioonipartei]]). Tobias Billström on omandanud magistrikraadi ajaloo alal [[Lundi Ülikool]]is ja [[Cambridge'i Ülikool]]is.<ref>[https://academicrightswatch.se/?p=5118 Snygghetsstudie visade politiskt inkorrekt slutsats: nu felbehandlas doktoranden av LU – "ingrepp i den akademiska friheten"] Academic Rights Warch, 19. november 2022</ref> Tobias Billström on [[Riksdag]]i liige alates [[2002]]. aastast. Ta oli Rootsi migratsiooni ja asüülipoliitika minister aastatel [[2006]]–[[2014]] ja Rootsi tööturuminister [[2010]]. aastal. Ta oli Riksdagi esimene aseesimees 2014–[[2017]] ja Riksdagi Mõõduka Koalitsioonipartei fraktsiooni juht 2017–[[2022]].<ref>[https://snl.no/Tobias_Billstr%C3%B6m Tobias Billström] Store norske leksikon</ref> Alates [[18. oktoober|18. oktoobrist]] 2022 on Tobias Billström Rootsi välisminister.<ref>[https://rulers.org/swedgov.html Sweden. Ministries, etc.] rulers.org</ref> ==Tunnustus== * 2023 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Billström, Tobias}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsi välisministrid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 0krw59f6thmaz0ekhyt92f1jyp9atnb 6759500 6759499 2024-11-11T19:49:52Z Velirand 67997 6759500 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tobias Billström | pilt = Tobias Billström, Foreign Minister of Sweden, during the NATO ratification ceremony at the Department of State in Washington, D.C. on 7 March 2024 (cropped).jpg | pildiallkiri = Tobias Billström (2024) | amet = Rootsi välisminister | ametiajaalgus = [[18. oktoober]] [[2022]] | ametiajalõpp = [[10. september]] [[2024]] | eelmine = [[Ann Linde]] | järgmine = | amet2 = [[Riksdag]]i Mõõduka Koalitsioonipartei fraktsiooni juht | ametiajaalgus2 = [[3. oktoober]] [[2017]] | ametiajalõpp2 = 18. oktoober 2022 | eelmine2 = [[Jessica Polfjärd]] | järgmine2 = [[Mattias Karlsson]] | amet3 = Riksdagi esimene aseesimees | ametiajaalgus3 = [[29. september]] [[2014]] | ametiajalõpp3 = [[11. oktoober]] 2017 | eelmine3 = [[Susanne Eberstein]] | järgmine3 = [[Ewa Thalén Finné]] | amet4 = Rootsi migratsiooni ja asüülipoliitika minister | ametiajaalgus4 = [[6. oktoober]] [[2006]] | ametiajalõpp4 = 29. september 2014 | eelmine4 = [[Barbro Holmberg]] | järgmine4 = [[Morgan Johansson]] | amet5 = Rootsi tööturuminister | ametiajaalgus5 = [[7. juuli]] [[2010]] | ametiajalõpp5 = [[5. oktoober]] 2010 | eelmine5 = [[Sven Otto Littorin]] | järgmine5 = [[Hillevi Engström]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Tobias Lennart Billström | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|12|27}} | sünnikoht = [[Malmö]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Mõõdukas Koalitsioonipartei]] | abikaasa = Sofia Åkerman | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lundi Ülikool]]<br>[[Cambridge'i Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Tobias Lennart Billström''' (sündinud [[27. detsember|27. detsember]] [[1973]] [[Malmö]]s) on [[Rootsi]] poliitik ([[Mõõdukas Koalitsioonipartei]]). Tobias Billström on omandanud magistrikraadi ajaloo alal [[Lundi Ülikool]]is ja [[Cambridge'i Ülikool]]is.<ref>[https://academicrightswatch.se/?p=5118 Snygghetsstudie visade politiskt inkorrekt slutsats: nu felbehandlas doktoranden av LU – "ingrepp i den akademiska friheten"] Academic Rights Warch, 19. november 2022</ref> Tobias Billström on [[Riksdag]]i liige alates [[2002]]. aastast. Ta oli Rootsi migratsiooni ja asüülipoliitika minister aastatel [[2006]]–[[2014]] ja Rootsi tööturuminister [[2010]]. aastal. Ta oli Riksdagi esimene aseesimees 2014–[[2017]] ja Riksdagi Mõõduka Koalitsioonipartei fraktsiooni juht 2017–[[2022]].<ref>[https://snl.no/Tobias_Billstr%C3%B6m Tobias Billström] Store norske leksikon</ref> Alates [[18. oktoober|18. oktoobrist]] 2022 on Tobias Billström Rootsi välisminister.<ref>[https://rulers.org/swedgov.html Sweden. Ministries, etc.] rulers.org</ref> ==Tunnustus== * 2023 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Billström, Tobias}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsi välisministrid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] iizg193xhsmd8aok44ya9r9zjoqgln8 6759501 6759500 2024-11-11T19:50:24Z Velirand 67997 6759501 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tobias Billström | pilt = Tobias Billström, Foreign Minister of Sweden, during the NATO ratification ceremony at the Department of State in Washington, D.C. on 7 March 2024 (cropped).jpg | pildiallkiri = Tobias Billström (2024) | amet = Rootsi välisminister | ametiajaalgus = [[18. oktoober]] [[2022]] | ametiajalõpp = [[10. september]] [[2024]] | eelmine = [[Ann Linde]] | järgmine = [[Maria Malmer Stenergard]] | amet2 = [[Riksdag]]i Mõõduka Koalitsioonipartei fraktsiooni juht | ametiajaalgus2 = [[3. oktoober]] [[2017]] | ametiajalõpp2 = 18. oktoober 2022 | eelmine2 = [[Jessica Polfjärd]] | järgmine2 = [[Mattias Karlsson]] | amet3 = Riksdagi esimene aseesimees | ametiajaalgus3 = [[29. september]] [[2014]] | ametiajalõpp3 = [[11. oktoober]] 2017 | eelmine3 = [[Susanne Eberstein]] | järgmine3 = [[Ewa Thalén Finné]] | amet4 = Rootsi migratsiooni ja asüülipoliitika minister | ametiajaalgus4 = [[6. oktoober]] [[2006]] | ametiajalõpp4 = 29. september 2014 | eelmine4 = [[Barbro Holmberg]] | järgmine4 = [[Morgan Johansson]] | amet5 = Rootsi tööturuminister | ametiajaalgus5 = [[7. juuli]] [[2010]] | ametiajalõpp5 = [[5. oktoober]] 2010 | eelmine5 = [[Sven Otto Littorin]] | järgmine5 = [[Hillevi Engström]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Tobias Lennart Billström | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|12|27}} | sünnikoht = [[Malmö]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Mõõdukas Koalitsioonipartei]] | abikaasa = Sofia Åkerman | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lundi Ülikool]]<br>[[Cambridge'i Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Tobias Lennart Billström''' (sündinud [[27. detsember|27. detsember]] [[1973]] [[Malmö]]s) on [[Rootsi]] poliitik ([[Mõõdukas Koalitsioonipartei]]). Tobias Billström on omandanud magistrikraadi ajaloo alal [[Lundi Ülikool]]is ja [[Cambridge'i Ülikool]]is.<ref>[https://academicrightswatch.se/?p=5118 Snygghetsstudie visade politiskt inkorrekt slutsats: nu felbehandlas doktoranden av LU – "ingrepp i den akademiska friheten"] Academic Rights Warch, 19. november 2022</ref> Tobias Billström on [[Riksdag]]i liige alates [[2002]]. aastast. Ta oli Rootsi migratsiooni ja asüülipoliitika minister aastatel [[2006]]–[[2014]] ja Rootsi tööturuminister [[2010]]. aastal. Ta oli Riksdagi esimene aseesimees 2014–[[2017]] ja Riksdagi Mõõduka Koalitsioonipartei fraktsiooni juht 2017–[[2022]].<ref>[https://snl.no/Tobias_Billstr%C3%B6m Tobias Billström] Store norske leksikon</ref> Alates [[18. oktoober|18. oktoobrist]] 2022 on Tobias Billström Rootsi välisminister.<ref>[https://rulers.org/swedgov.html Sweden. Ministries, etc.] rulers.org</ref> ==Tunnustus== * 2023 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Billström, Tobias}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsi välisministrid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] f2zlbmeuet5czblcq6a9sveue90rs0g 6759502 6759501 2024-11-11T19:51:09Z Velirand 67997 6759502 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tobias Billström | pilt = Tobias Billström, Foreign Minister of Sweden, during the NATO ratification ceremony at the Department of State in Washington, D.C. on 7 March 2024 (cropped).jpg | pildiallkiri = Tobias Billström (2024) | amet = Rootsi välisminister | ametiajaalgus = [[18. oktoober]] [[2022]] | ametiajalõpp = [[10. september]] [[2024]] | eelmine = [[Ann Linde]] | järgmine = [[Maria Malmer Stenergard]] | amet2 = [[Riksdag]]i Mõõduka Koalitsioonipartei fraktsiooni juht | ametiajaalgus2 = [[3. oktoober]] [[2017]] | ametiajalõpp2 = 18. oktoober 2022 | eelmine2 = [[Jessica Polfjärd]] | järgmine2 = [[Mattias Karlsson]] | amet3 = Riksdagi esimene aseesimees | ametiajaalgus3 = [[29. september]] [[2014]] | ametiajalõpp3 = [[11. oktoober]] 2017 | eelmine3 = [[Susanne Eberstein]] | järgmine3 = [[Ewa Thalén Finné]] | amet4 = Rootsi migratsiooni ja asüülipoliitika minister | ametiajaalgus4 = [[6. oktoober]] [[2006]] | ametiajalõpp4 = 29. september 2014 | eelmine4 = [[Barbro Holmberg]] | järgmine4 = [[Morgan Johansson]] | amet5 = Rootsi tööturuminister | ametiajaalgus5 = [[7. juuli]] [[2010]] | ametiajalõpp5 = [[5. oktoober]] 2010 | eelmine5 = [[Sven Otto Littorin]] | järgmine5 = [[Hillevi Engström]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Tobias Lennart Billström | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|12|27}} | sünnikoht = [[Malmö]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Mõõdukas Koalitsioonipartei]] | abikaasa = Sofia Åkerman | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lundi Ülikool]]<br>[[Cambridge'i Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Tobias Lennart Billström''' (sündinud [[27. detsember|27. detsember]] [[1973]] [[Malmö]]s) on [[Rootsi]] poliitik ([[Mõõdukas Koalitsioonipartei]]). Tobias Billström on omandanud magistrikraadi ajaloo alal [[Lundi Ülikool]]is ja [[Cambridge'i Ülikool]]is.<ref>[https://academicrightswatch.se/?p=5118 Snygghetsstudie visade politiskt inkorrekt slutsats: nu felbehandlas doktoranden av LU – "ingrepp i den akademiska friheten"] Academic Rights Warch, 19. november 2022</ref> Tobias Billström on [[Riksdag]]i liige alates [[2002]]. aastast. Ta oli Rootsi migratsiooni ja asüülipoliitika minister aastatel [[2006]]–[[2014]] ja Rootsi tööturuminister [[2010]]. aastal. Ta oli Riksdagi esimene aseesimees 2014–[[2017]] ja Riksdagi Mõõduka Koalitsioonipartei fraktsiooni juht 2017–[[2022]].<ref>[https://snl.no/Tobias_Billstr%C3%B6m Tobias Billström] Store norske leksikon</ref> Alates [[18. oktoober|18. oktoobrist]] 2022 kuni [[10. september|10. septembrini]] [[2024]] oli Tobias Billström Rootsi välisminister.<ref>[https://rulers.org/swedgov.html Sweden. Ministries, etc.] rulers.org</ref> ==Tunnustus== * 2023 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Billström, Tobias}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsi välisministrid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] rblr9zr6puq6n3yeyc7w1zkr5sk615j FC Tallinn 0 647686 6759694 6711514 2024-11-12T10:40:16Z Makenzis 95198 6759694 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Tallinn | pilt = FC Tallinn logo.png | pildiallkiri = | täisnimi = Football Club Tallinn | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 2017 | lõpp = | väljak = [[Lasnamäe SPK kunstmurustaadion]] | mahutavus = | ametinimetus1 = President | esimees = [[Sergei Gritsenko]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Andrei Kalimullin]] | liiga = [[Esiliiga]] | hooaeg = [[Esiliiga 2024|2024]] | positsioon = Esiliiga, '''5.''' | muster_la2 = _blackpanel | muster_la1 = _blackpanel | muster_b2 = _blackstripes3 | muster_b1 = _blackstripes3 | muster_ra2 = _blackpanel | muster_ra1 = _blackpanel | muster_sh1 = | vasakkäsi2 = ffff31 | vasakkäsi1 = FFFFFF | kere2 = ffff31 | kere1 = FFFFFF | paremkäsi2 = ffff31 | paremkäsi1 = FFFFFF | muster_so2 = | muster_so1 = | püksid2 = 000000 | püksid1 = 000000 | sokid2 = 000000 | sokid1 = 000000 | veeb = https://fctallinn.ee/et/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''FC Tallinn''' on 2017. aastal loodud [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Tallinn]]as. Klubi alustas 2018. aastal [[IV liiga]]s ning viie aastaga tõusti [[Esiliiga]]sse.<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/fc-tallinn-%E2%80%93-lasnamae-jalgpalli-uus-tulemine-aga-tasa-ja-targu-mitte-prommides FC Tallinn – Lasnamäe jalgpalli uus tulemine, aga tasa ja targu, mitte prõmmides]</ref> ==Saavutused== *'''[[Esiliiga B]]''' :'''Võitjad (1)''': [[Esiliiga B 2022|2022]] *'''[[II liiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[II liiga 2020#II liiga ida/põhi|2020]] *'''[[III liiga]]''' :'''Võitjad (1)''': [[III liiga 2019#III liiga ida|2019]] *'''[[IV liiga]]''' :'''2. koht (1)''': [[IV liiga 2018#IV liiga ida/põhi|2018]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:850 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/2017 till:01/07/2024 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2018 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2018 till:01/07/2019 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:2. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:6. from:01/07/2023 till:01/07/2024 shift:(1,-4) text: from:01/07/2017 till:01/07/2018 color:IV shift:(0,13) text:"[[IV liiga]]" from:01/07/2018 till:01/07/2019 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2019 till:01/07/2020 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2020 till:01/07/2022 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B]]" from:01/07/2022 till:01/07/2024 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- |[[IV liiga 2018|2018]] || [[IV liiga|IV liiga ida/põhi]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 8 || 21 || 13 || 4 || 4 || 75||31 ||+44 ||'''43'''||align=left| {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Vitas Mališauskas]] '''(28)''' | |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2019|2019]] || [[III liiga|III liiga ida]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 12 || 22 || 19 || 1 || 2 || 111||25 ||+85 ||'''58'''||align=left| [[Andrei Kalimullin]] '''(19)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2019#1/64-finaalid|1/64-finaalid]] |- |[[II liiga 2020|2020]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''2.'''|| 14 || 26 || 19 || 3 || 4 || 82||29 ||+53 ||'''60'''||align=left| [[Artjom Badjuk]] '''(25)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2020|''ei osalenud'']] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2021|2021]] || [[Esiliiga B]] ||'''4.'''|| 10 || 32 || 16 || 2 || 14 || 68||66 ||+2 ||'''50'''||align=left| [[Viktor Plotnikov]] '''(18)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021#1/8-finaalid1|1/8-finaalid]] |- |[[Esiliiga B 2022|2022]] || Esiliiga B ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 36 || 24 || 9 || 3 ||117||38 ||+79 ||'''81'''||align=left| [[Maksim Kalimullin]] '''(33)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022#1/16-finaalid|1/16-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga 2023|2023]] || [[Esiliiga]] ||'''6.'''|| 10 || 36 || 16 || 4 || 16 || 72||65 ||+7 ||'''52'''||align=left| [[Kirill Nesterov]] '''(18)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023#Veerandfinaalid|Veerandfinaalid]] |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{EJLv|4643}} {{Esiliiga meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] 4f9zourubzdkacrssby6yzp1xc8318j Vadõm Hlupjanets 0 649570 6759428 6362170 2024-11-11T17:53:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6759428 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Vadõm Vassõljovõtš Hlupjanets | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1996|6|4}} | sünnikoht = [[Donetsk]], [[Ukraina]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2022|11|15|1996|6|4}} | surmakoht = [[Bahmut]], Ukraina | rahvus = ukrainlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = sõjaväelased | töökoht = [[Kiievi rahvuslik akadeemiline ooperiteater|Kiievi rahvusliku akadeemilise ooperiteateri]] balletitantsja | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Vadõm Vassõljovõtš Hlupjanets''' ([[ukraina keel]]es Вадим Васильович Хлуп'янець, 4. juuni 1996 – 15. november 2022) oli Ukraina balletitantsija [[Kiievi rahvuslik akadeemiline ooperiteater|Kiievi rahvusliku akadeemilise ooperiteateri]] ja Vene-Ukraina sõjas osaleja. Ta suri [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]].<ref name="glavkom 20221122">{{Cite web |url=https://glavcom.ua/country/culture/u-bojakh-za-ukrajinu-zahinuv-artist-baletu-vadim-khlupjanets-890851.html |title=У боях за Україну загинув артист балету Вадим Хлуп’янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |website=IA "Glavkom" |last=Klochko |first=Nadiia |language=uk |archive-date=2022-11-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221122151558/https://glavcom.ua/country/culture/u-bojakh-za-ukrajinu-zahinuv-artist-baletu-vadim-khlupjanets-890851.html |url-status=dead }}</ref><ref name="Svoi20221128" /><ref>{{Cite web |url=https://www.youtube.com/watch?v=ViJxreEKkGU |title=Країна генераторів&nbsp;— страна дегенератів |date=2022-11-28 |access-date=2022-11-28 |last=Farion |first=Iryna |publisher=Katal "Iryna Farion" |language=uk}}</ref> ==Elulugu== Hlupjanets sündis [[Donetsk]]is 4. juunil 1996 ja õppis koolis nr 91 ukraina keele klassis.<ref name="Svoi20221128" /> Pärast Donetski okupeerimist [[Donbassi separatistid|separatistlike vägede]] poolt kolis tema perekond oma sugulaste juurde elama [[Žõtomõri oblast]]i Narodõtski rajoonis Starõ Dorohõni külla. Alates 16. juunist 2014 oli ta Narodõtski asula hromadas sisserändaja staatuses.<ref>{{Cite web |url=https://www.facebook.com/Narodychi/posts/pfbid02vpVjMnGTLtSeZPRhkJ9stmh3xXQUEdj6xfepzwi8ioDYPjXPe6cfRRPbY7bzbdEDl |title=Народицька селищна військова адміністрація. В Народицький громаді трагічна звістка |access-date=2023-03-14}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://focus.ua/uk/voennye-novosti/538159-pod-bahmutom-pogib-artist-baleta-kievskogo-akademicheskogo-teatra-operetty-vadim-hlupyanec-foto |title=Під Бахмутом загинув артист балету Київського академічного театру оперети Вадим Хлуп'янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |publisher=Zh-l "focus" |language=uk}}</ref> Ta on lõpetanud Kiievi koreograafiakolledži. 2015. aastal<ref>{{Cite web |url=https://www.choreographic-college.com/our-graduates |title=Київський хореографічний коледж. Наші випускники |access-date=2023-03-14}}</ref> liitus ta balletitantsijana Kiievi rahvuslikus akadeemilises ooperiteateris. Samuti tegeles ta spordiga, sealhulgas jalgpalli ja malega, ning osales teatri spordielus. 2017. aastal tunnistati ta Kiievi teatrimeeskondade minijalgpalliturniiri parimaks väravalööjaks.<ref name="Opereta 2017">{{Cite web |url=http://operetta.com.ua/opereta-chempion/ |title=Оперета- ЧЕМПІОН! |date=2017-06-20 |access-date=2022-11-22 |publisher=Kyiv National Academic Theatre of Operetta |language=uk}}</ref> Ta veetis oma tööst vaba aja hip-hopi õppimisega.<ref name="Svoi20221128" /> ===Venemaa sissetung Ukrainasse=== [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina täiemahulise sissetungi]] alguses astus ta [[Ukraina relvajõud|Ukraina relvajõududesse]] ning hiljem läks vabatahtlikuna rindejoonele rahvuskaardi lahinguüksuses "Svoboda Legion". Kutsungiga "Magnum" läbis ta [[Rubižne]], [[Sjevjerodonetsk]]i, [[Lõssõtšansk]]i ja [[Zaitseve (Horlivka)|Zaitseve]].<ref name="Svoi20221128">{{Cite web |url=https://svoi.city/articles/252159/pid-bahmutom-zaginuv-artist-baletu-vadim-hlupyanec-z-donecka |title=Повісив пуанти на гачок і взяв в руки зброю. Історія загиблого артиста з Донецька Вадима Хлуп'янця |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Kurtsanovska |first=Hanna |publisher=Онлайн-журнал "Svoi city" |language=uk}}</ref> Hlupjanets suri snaipri kuuli läbi [[Bahmut]]i lähedal 15. novembril 2022, algselt teatati tema hukkumisest 13. novembril, kuid hiljem see täpsustati.<ref>[https://www.facebook.com/operetta.kiev1/posts/pfbid0A5mqLan9oRjovmaxKvS5YYXqsp2XEGDM6aswjV9HvnxdSkU2GU6fER72P2XRCDZbl Національна оперета України. Вічна пам'ять загиблому!]</ref><ref>{{Cite web |url=https://bigkyiv.com.ua/na-fronti-zagynuv-26-richnyj-artyst-baletu-naczionalnoyi-operety-ukrayiny/ |title=На фронті загинув 26-річний артист балету Національної оперети України |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Vorona |first=Halyna |publisher=Portal "Big Kyiv" |language=uk}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://kp.ua/ua/incidents/a659948-na-vijni-z-rosijeju-zahinuv-artist-baletu-vadim-khlupjanets |title=На війні з Росією загинув артист балету Вадим Хлуп‘янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Katashynska |first=Alona |publisher=KP v Ukraini |language=uk}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://lb.ua/society/2022/11/22/536770_viyni_zaginuv_artist_kiivskogo.html |title=На війні загинув артист Київського академічного театру оперети Вадим Хлуп'янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Perun |first=Vira |publisher=Livyi bereh |language=uk}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://lb.ua/society/2022/11/22/536770_viyni_zaginuv_artist_kiivskogo.html |title=У боях під Бахмутом загинув артист балету Київського академічного театру оперети Вадим Хлуп'янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Neschetna |first=Svitlana |publisher=TSN |language=uk}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://life.pravda.com.ua/society/2022/11/22/251462/ |title=На війні загинув 26-річний артист Київського академічного театру оперети Вадим Хлуп'янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Krechtova |first=Diana |publisher=Ukrainska Pravda |language=uk}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://suspilne.media/322822-na-vijni-zaginuv-artist-kiivskogo-akademicnogo-teatru-opereti-vadim-hlupanec/ |title=На війні загинув артист Київського академічного театру оперети Вадим Хлуп'янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Valiukh |first=Nataliia |publisher=Suspilne Novyny |language=uk}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://vechirniy.kyiv.ua/news/74698/ |title=Під Бахмутом загинув артист Київського академічного театру оперети |date=2022-11-23 |access-date=2022-11-23 |last=Hryshyna |first=Dasha |publisher=Vechirnii Kyiv |language=uk}}</ref><ref>{{YouTube|id=_DNwQas-328|title=Під Бахмутом загинув молодий артист балету Вадим Хлуп'янець (24 Канал, 23 листопада 2022)}}</ref> Hüvastijätu tseremoonia toimus 24. novembril Kiievi rahvusliku akadeemilise ooperiteateri ruumides etenduse "Pall" esietenduse päeval, mille lavastas Matteo Spiazzi Itaaliast, rolli, milles Vadõm harjutas, kuid ei mänginud, (kollektiivi esimene esietendus pühendas teatri Vadõmile) Tseremoonial osales lahkunu sugulasi, kolleege ja sõjaväelasi ning hoolivaid kodanikke.<ref>{{Cite web |url=https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3621196-u-nacionalnij-opereti-poprosalisa-iz-zagiblim-na-vijni-artistom-baletu-hlupancem.html |title=У Національній опереті попрощалися із загиблим на війні артистом балету Хлуп'янцем |date=2022-11-24 |access-date=2022-11-25 |publisher=Ukrinform |language=uk}}</ref> Tema säilmed maeti [[Žõtomõri oblast]]i Starõ Dorohõnõ külla. ==Kunst== ===Rollid teatris=== Kiievi Riikliku Akadeemilise Operetiteatri balletitantsijana osales ta järgmiste lavastustega: * ''Pärast kahte jänest'' * ''Carmen'' * ''Selline juudi õnn'' Ihor Pokladilt, režissöör Serhi Smijan * 2018 – ''Viiuldaja katusel'' J. Bocki muusika järgi, režissöör Bohdan Strutõnskõ * 2018 - Maria Matiose ''Moskalytsa'', režissöör Vlada Belozorenko * 2021 – Asa Janose ja Gunnar Braunckemi ''Dorian Gray'', mis põhineb Oscar Wilde'i romaanil "Pilt Dorian Gray", režissöör Vadõm Prokopenko ===Filmograafia=== * 2017 - täispikk mängufilm ''Ržaka'', režissöör Dmõtro Tomašpolskõ<ref>{{Cite web |url=https://dzygamdb.com/uk/films/98 |title=Rzhaka |access-date=2023-03-14 |website=DzygaMDB}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://dzygamdb.com/uk/site/pers-single?id=21666 Vadõm Hlupjanets] DzygaMDB portaalis * [https://mkip.gov.ua/news/8137.html 26-aastane Kiievi Akadeemilise ooperiteatri kunstnik Vadõm Hlupjanets suri sõjas] Ukraina Kultuuri- ja infopoliitika ministeeriumi lehel * [https://svoi.city/articles/252159/pid-bahmutom-zaginuv-artist-baletu-vadim-hlupyanec-z-donecka Ta riputas oma pointe kingad konksu otsa ja võttis relva. Donetskist pärit surnud kunstniku Vadõm HlupjanetsI lugu] (''Svoi city'' online magazine, 22 november 2022) * [https://elu24.postimees.ee/7656400/fotod-ukrainlased-jatsid-huvasti-armastatud-balletitantsijaga-kes-hukkus-vene-snaipri-kuulist FOTOD ⟩ Ukrainlased jätsid hüvasti armastatud balletitantsijaga, kes hukkus Vene snaipri kuulist] postimees.ee, 25. november 2022 {{JÄRJESTA:Hlupjanets, Vadõm}} [[Kategooria:Ukraina balletitantsijad]] [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 5w8awubxqydwk9xsvdrhoo777eumg5c Uueturu park 0 654724 6759380 6436161 2024-11-11T15:57:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6759380 wikitext text/x-wiki '''Uueturu park''' on [[park]] [[Tartu]]s [[Uueturu asum]]is. Park koosneb [[Uueturu plats]]ist [[Uueturu tänav]]a, [[Küüni tänav]]a, [[Riia tänav]]a ja [[Ülikooli tänav]]a vahel ja [[haljasala]]st [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] suure maja ees [[Vanemuise tänav]]a, Ülikooli tänava ja [[Riia tänav]]a vahel. Pargi terviklahenduse kujundamiseks 2006. aastal loodud töörühma ja 2017. aastal korraldatud ideevõistluse tulemused on jäänud teostamata.<ref>[https://www.postimees.ee/1581889/uueturu-plats-uueneb ''Postimees'' 2006.]</ref><ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/tartu-uueturu-park/ Anna-Liisa Unt 2017. Tartu Uueturu park. ''Sirp''.]</ref> “Kureeritud elurikkuse” projekti raames on alates aastast 2020 parki kujundatud, tema rohustut niidetakse harvemini ja parki on rajatud lilleniit.<ref>{{Netiviide |url=https://visittartu.com/et/uueturu-parki-luuakse-elurikas-lilleniit-ka-linlasi-oodatakse-kaasa-l%C3%B6%C3%B6ma |pealkiri=Uueturu parki luuakse elurikas lilleniit. |vaadatud=2023-05-27 |arhiivimisaeg=2023-05-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230527174444/https://visittartu.com/et/uueturu-parki-luuakse-elurikas-lilleniit-ka-linlasi-oodatakse-kaasa-l%C3%B6%C3%B6ma |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== <references /> [[Kategooria:Tartu pargid]] [[Kategooria:Tartu väljakud]] [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] ji049sp639h8p5g17ki33hsungqfhl9 Carlos Alcaraz 0 655740 6759577 6696411 2024-11-12T01:21:04Z Kuriuss 38125 6759577 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{See Artikkel|tennisistist|Jalgpalluri|Carlos Alcaraz (jalgpallur)}} [[Pilt:Alcaraz MCM22 (27) (52036462443) (edited).jpg|pisi|Carlos Alcaraz (2022)]] '''Carlos Alcaraz Garfia''' (sündinud [[5. mai]]l [[2003]] [[El Palmar]]is [[Murcia autonoomne piirkond|Murcia]]s) on [[Hispaania]] [[tennis]]ist. [[Association of Tennis Professionals|Tenniseprofessionaalide liidu]] (ATP) hinnangul on ta üksikmängus maailma edetabelis esikohal. Alcaraz on võitnud kümme [[ATP tuur|ATP Touri]] tasemel turniiri üksikmängus, sealhulgas 2022. aasta [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtised meistrivõistlused]] ja neli [[ATP Tour Masters 1000|Masters 1000]] turniiri. USA lahtiste võiduga sai Alcaraz 19-aastaselt, 4-kuuselt ja 6-päevaselt üksikmängu edetabeli esikohale jõudnud noorimaks meheks ning Open Era esimeseks teismeliseks, kes on meeste edetabeli tipus. Juuniorina võitis ta kaks ITF-i juunioride turniiri. Pärast 2018. aastal elukutseliseks tennisistiks saamist võitis ta kolm [[ITF-i meeste maailma tennisetuur|ITF-i meeste maailma tenniseturniiril]] ja neli tiitlit [[ATP Challenger Tour]]il ning pääses 2021. aasta mais 100 parima tennisemängija hulka. Kaks kuud hiljem jõudis Alcaraz oma esimese ATP Touri finaali, milleks olid Horvaatia lahtised meistrivõistlused ([[ATP Tour 250|ATP 250)]], mille ta võitis. Hiljem pääses ta 50 parema hulka pärast seda, kui jõudis järgmisel US Openil veerandfinaali ja võitis 2021. aastal Milanos toimunud järgmise põlvkonna ATP finaali. Pärast oma esimese [[ATP Tour 500|ATP 500]] turniiri võitmist 2022. aasta veebruaris Rio Openil võitis Alcaraz oma esimese Masters 1000 turniiri Miami Openil ja teise ATP 500 turniiri aprillis Barcelona Openil, viies ta 10 parema hulka. ==Välislingid== {{Commons category|Carlos Alcaraz}} * [https://www.atptour.com/en/players/-/A0E2/overview Carlos Alcaraz] [[Association of Tennis Professionals|ATP veebilehel]] * [https://www.itftennis.com/en/players/carlos-alcaraz/800446486/esp/mt/s/overview/ Carlos Alcaraz] [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|ITF-i veebilehel]] * [https://www.daviscup.com/en/players/player.aspx?id=800446486 Carlos Alcaraz] [[Davise karikavõistlused|Davis Cupi]] veebilehel * [https://www.espn.com/tennis/player/_/id/3782 Carlos Alcaraz ESPN-i veebilehel] {{Tennise esireketid}} {{JÄRJESTA:Alcaraz, Carlos}} [[Kategooria:Hispaania tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] o7r0327byp8ul3swlmlw9fp5qzcywol Aleksander Peek 0 657381 6759635 6736040 2024-11-12T08:33:03Z DirgniKeep 200094 /* Isiklikku */ 6759635 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Peek''' ([[25. aprill]] [[1915]] [[Kunda]] – [[10. juuli]] [[1982]] Tallinn) oli eesti maali- ja teatrikunstnik ning graafik. Ta õppis aastatel 1936–1940 Omski kunstikoolis lavakujundust. Ta töötas aastatel 1946–1950 ja 1952–1955 [[Estonia (teater)|Estonia]] teatri kunstnikuna ja kujundas Estonia teatris umbes 25 [[lavastus]]t. Aastatel 1955–1957 oli ta [[Eesti NSV Kunstnike Liit|Eesti NSV Kunstnike Liidu]] vastutav sekretär.<ref>[https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1975/05/09/13 Aleksander Peek 60. Sirp ja Vasar, 9. mai 1975]</ref> Hiljem tegutses vabakutselise kunstnikuna. ==Tunnustus== * 1950 [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] ==Isiklikku== Tema pojad on ettevõtja [[Toomas Peek]] ja insener Kuno Peek. Aleksander Peegi lapselaps ehk Kuno Peegi tütar on ajakirjanik [[Ingrid Peek]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/672392/galerii-perekond-peek-avas-kunstnikust-vanaisa-malestusnaituse Teet Malsroos. Perekond Peek avas kunstnikust vanaisa mälestusnäituse. Õhtuleht, 8. aprill 2015]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.muis.ee/museaalview/2888165 Eesti Kunstimuuseumi fotokogu. Kunstnik Aleksander Peek] *[http://www.ekabl.ee/id/peekaleksander Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Aleksander Peek] {{JÄRJESTA:Peek, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1915]] [[Kategooria:Surnud 1982]] 0zb56wefah97if0spwian59lxvq8ylv Biograafiad (Ju) 0 657553 6759393 6717773 2024-11-11T16:37:44Z Velirand 67997 /* Juu */ 6759393 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ju)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ju". ==Ju== *[[Ju Wenjun]], hiina maletaja (1991–) ==Jua== *[[Juan II (Kastiilia)|Juan II]], Kastiilia kuningas (1405–1454) *[[Juan Carlos I]], Hispaania kuningas (1938–) *[[Juana]], Kastiilia kuninganna (1479–1555) *[[Juanes]], Colombia laulja (1972–) *[[Alberto Juantorena]], Kuuba endine kergejõustiklane (1950–) *[[Benito Juárez]], Mehhiko poliitik (1806–1872) *[[Gregorio Juárez]], Nicaragua president (1800–1879) ==Juc== *[[Harald Jucum]], eesti jurist (1865–1939) ==Jud== *[[Ksenija Judajeva]], Venemaa majandusteadlane ja riigitegelane (1970–) *[[Nikolai Judenitš]], Venemaa sõjaväelane (1862–1933) *[[Julián Juderías]], hispaania ajaloolane (1877–1918) *[[Judif]], Venemaa laulja (1973–) *[[Christopher Judge]], USA näitleja (1964–) *[[Erik Judin]], Venemaa filosoof (1930–1976) *[[Larissa Judina]], vene ajakirjanik (1945–1998) *[[Tony Judt]], Briti ajaloolane (1948–) ==Jue== *[[Jens Juel]], taani maalikunstnik (1745–1802) ==Jug== *[[August-Friedrich Jugandi]], eesti pangaametnik (suri 1941) *[[Aimar Jugaste]], eesti ajakirjanik ja ettevõtja (1957–) *[[Mervana Jugić-Salkić]], Bosnia ja Hertsegoviina naistennisist (1980–) *[[Anerood Jugnauth]], Mauritiuse poliitik (1930–) *[[Pravind Jugnauth]], Mauritiuse poliitik (1961–) *[[Anton Jugov]], Bulgaaria poliitik (1904–1991) ==Juh== *[[Peeter Juhalain]], Eesti sõjaväelane (1904–1984) *[[Erkki Juhandi]], eesti vaimulik (1969–) *[[Felix Juhandi]], eesti ooperilaulja (1906–1975) *[[Arnold Juhans]], Eesti sõjaväelane ja arst (1904–1981) *[[Ain-Alar Juhanson]], eesti triatleet (1976–) *[[Jaanika Juhanson]], eesti lavastaja ja näitleja (1977–) *[[Jaak Juhansoo]], eesti ühiskonnategelane USAs (1942–2017) *[[Johannes Juhansoo]], eesti graafik, eksliibrisekunstnik ja karikaturist (1919–1994) *[[Vanda Juhansoo]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1889–1966) *[[Lembit Juhari]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Gyula Juhász]], ungari luuletaja (1883–1937) *[[Evi Juhkam]], eesti keeleteadlane (1932–2023) *[[Gerdo Juhkam]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Maia Juhkam]], eesti keraamik (1940–2017) *[[Mihkel Juhkam]], Eesti poliitik (1884–1942) *[[Martti Juhkami]], eesti võrkpallur (1988–) *[[Julius Juhkentaal]], eesti vaimulik ja misjonär (1909–1998) *[[Robin Juhkental]], eesti laulja (1988–) *[[Ardo Juhkov]], eesti laulja (1953–2013) *[[Arnold Juhkum]], eesti filmirežissöör (1895–1966) *[[Valter Juhkum]], eesti kirjanik (1899–1934) *[[Ludvig Juht]], eesti kontrabassimängija (1894–1957) *[[Ants Juhvelt]], eesti tennisist, kohtunik ja sporditegelane (1945–) *[[Hugo Juhvelt]], eesti kommunist (1911–1941) ==Juk== *[[August Jukk]], eesti advokaat (1897–1988) *[[Kertu Jukkum]], eesti ajakirjanik (1984–) *[[Rasa Juknevičienė]], Leedu poliitik (1958–) *[[Anne Juksaar]], eesti õpetaja (1939–2010) *[[Hartvig Juksar]], eesti oboemängija ja muusikapedagoog (1910–1985) ==Jul== *[[Salavat Julajev]], baškiiri rahvuskangelane (1752–1800) *[[Juliana]] Nicomediast, pühak (3.–4. sajand) *[[Juliana (Madalmaade kuninganna)|Juliana]] (1909–2004), Madalmaade kuninganna *[[Julianus Apostata]], Vana-Rooma keiser (332–363) *[[Bruno Julie]], Mauritiuse poksija (1973–) *[[Alexandre Julien]], Kanada muusik (1988–) *[[Jorge Julio]], Colombia endine poksija (1969–) *[[Julius (Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg)|Julius]] (1824–1903) *[[Julius I]], paavst (4. sajand) *[[Julius II]], Rooma paavst *[[Julius III]], paavst (1487–1550) *[[Julius Caerleonist]], kristlik märter (suri 3. või 4. sajandil) *[[Julius Caesar]] *[[Flavius Julius Constantius|Julius Constantius]], Vana-Rooma aristokraat (surnud 337) *[[Julius Nepos]], Lääne-Rooma keiser (430–480) *[[Andreas Julle]], Eesti sõjaväelane (1887–?) *[[Viktor Jullinen]], Eesti majandus- ja põllumajandusteadlane (1935–2021) *[[Miranda July]], USA näitleja, režissöör, stsenarist, tegevuskunstnik, laulja ja kirjanik (1974–) ==Jum== *[[Calestous Juma]], Keenia päritolu USA innovatsiooniteadlane ja teaduspoliitik (1953–2017) *[[Feruza Jumaniyozova]], usbekist poplaulja (1984–) *[[Valentin Jumašev]], Venemaa ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Tatjana Jumaševa]], Venemaa ettevõtja ja President Jeltsini fondi juht (1960–) *[[Jimmy Jump]], katalaani spordifänn (1976–) *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]], Tai haridustegelane *[[Pjotr Jumšanov]], jakuudi maadleja ja treener (1970–) ==Jun== *[[Jean-Claude Juncker]], Luksemburgi poliitik (1954–) *[[Edgars Jundzis]], läti vaimulik (1907–1986) *[[Joe Juneau]], USA kullaotsija (1836–1899) *[[Artur Jung]], eesti advokaat (1877–1959) *[[Carl Gustav Jung]], Šveitsi psühhiaater ja psühholoog (1875–1961) *[[Franz Josef Jung]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Gideon Jung]], Saksamaa jalgpallur (1994–) *[[Jung Hong-won]], Lõuna-Korea poliitik (1944–) *[[Jaan Jung]], eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane (1835–1900) *[[Jung Joon-young]], Lõuna-Korea laulja ja laulukirjutaja, raadiosaatejuht ja näitleja (1989–) *[[Sebastian Jung]], Saksamaa jalgpallur (1990–) *[[Jung Woo-young]], Lõuna-Korea jalgpallur (1989–) *[[Osvald Jungberg-Noormägi]], eesti maalikunstnik (1880–1937) *[[Traudl Junge]], saksa sekretär (1920–2002) *[[Ulrich Junghanns]], Saksamaa poliitik (1956–) *[[Karl Jungholz]], eesti teatritegelane, lavastaja ja näitleja (1878–1925) *[[Konrad von Jungingen]], Saksa ordu kõrgmeister (suri 1407) *[[Ulrich von Jungingen]], Saksa ordu kõrgmeister (suri 1410) *[[Juninho Pernambucano]], Brasiilia jalgpallur *[[Herbert Jungmann]], eesti advokaat (1893–?) *[[Georgi Jungvald-Hilkevitš]], Venemaa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (1934–2015) *[[Kurt Jungwirth]], Austria maletegelane (1929–) *[[Tekla Juniewicz]], poola ülipikaealine (1906–2022) *[[Bruno Junk]], eesti käija (1929–1995) *[[Leni Junker]], saksa kergejõustiklane (1905–1997) *[[Hugo Junkers]], Saksamaa leiutaja ja tööstur (1859–1935) *[[Jaan Junkur]], Eesti sõjaväelane (1887–1942) *[[Tuure Junnila]], Soome pankur, majandusteadlane ja poliitik (1910–1999) *[[Vilhelm Junnila]], Soome poliitik (1982–) *[[Maila Juns-Veldre]], eesti keraamik (1965–) *[[Arvo Junti]], eesti jurist ja poliitik (1953–) *[[Valve Junts]], eesti pedagoog ja karikaturist (1942–2007) *[[Julius Junttila]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Antti Juntumaa]], Soome poksija (1959–) *[[Zlatko Junuzović]], bosnia päritolu Austria jalgpallur (1987–) ==Juo== *[[Juozas Juocevičius]], Leedu poksija (1947–) *[[Jonas Juodišius]], Leedu sõjaväelane (1892–1950) *[[Benediktas Juodka]], Leedu biokeemik ja poliitik (1943–) *[[Marija Juozapaitytė]], leedu balletitantsija (1912–1992) *[[Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa]], leedu rahvusest Eesti pianist ja klaveripedagoog (1943–2012) ==Jup== *[[Alain Juppé]], Prantsusmaa poliitik (1992–) ==Jur== *[[Hermann Jurak]], eesti klaverimeister (1887–1958) *[[Ivo Jurak]], Eesti sõjaväelane (kapten), kaotas elu Venemaa-Ukraina sõjas (1977–2023) *[[Pēteris Juraševskis]], Läti poliitik (1872–1945) *[[Juris Jurašs]], Läti poliitik (1975–) *[[Lana Jurčević]], horvaadi laulja (1984–) *[[Tomáš Jurčo]], slovaki jäähokimängija (1992–) *[[Marian Jurečka]], Tšehhi poliitik (1981–) *[[Eberhard Jurgalski]], saksa alpinismikroonik (1952–) *[[Juri Dolgoruki]], Kiievi suurvürst, kes asutas Moskva linna (1099–1157) *[[Goran Jurić]], Horvaatia endine jalgpallur (1963–) *[[Tomi Juric]], Austraalia jalgpallur (1991–) *[[Aleksander Jurich]], eesti fotograaf ja kunstnik (1880–1945) *[[Jekaterina Jurjeva]], Venemaa laskesuusataja (1983–) *[[Zinaida Jurjevskaja]], Eesti laulja (1892–1925) *[[Jānis Jurkāns]], Läti poliitik (1946–) *[[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane (tõkkejooksja) ja infotehnoloog (1941–2024) *[[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur (2000–) *[[Tiiu Jurkatamm]], eesti kettaheitja ja treener (1940–2024) *[[Juri Jurkevitš]], valgevene päritolu Eestis tegutsev ühiskonnategelane (1980–) *[[Darja Jurlova]], Eesti laskesuusataja (1992–) *[[Marilyn Jurman]], eesti näitleja (1985–) *[[Artjom Jurov]], vene füüsik (1962–) *[[Hinno Jurri]], eesti insener (1935–1998) *[[August Jurs]], eesti sõjaväelane (1915–2006) *[[Česlovas Juršėnas]], Leedu ajakirjanik ja poliitik (1938–) *[[Martin Jurtom]], eesti korvpallur (1994–) *[[Steve Jurvetson]], USA ettevõtja (1967–) ==Jus== *[[Anto Juske]], eesti maaparandusteadlane (1929–2013) *[[Ants Juske]], eesti kunstikriitik (1956–2016) *[[Jaak Juske]], Eesti poliitik (1976–) *[[Voldemar Juss]], eesti arst (1889–1949) *[[Antoine de Jussieu]], prantsuse loodusteadlane (1786–1858) *[[Antoine Laurent de Jussieu]], prantsuse botaanik (1748–1836) *[[Bernard de Jussieu]], prantsuse loodusteadlane (1699–1777) *[[Risto Jussilainen]], Soome suusahüppaja (1975–) *[[Victoria Justice]], USA laulja ja näitleja (1993–) *[[James Justin]], Inglismaa jalgpallur (1998–) *[[Justinianus I]] *[[Justinus I]] *[[Justinus Märter]], kristlik apologeet ja pühak (100–165) ==Juš== *[[Gytis Juškevičius]], Leedu endine poksija (1966–) *[[Viktor Juštšenko]], Ukraina poliitik (1954–) *[[Eugen Juštšuk]], eesti tehnikateadlane (1921–2003) ==Juz== *[[Jakov Juzefovitš]], Venemaa sõjaväelane (1872–1929) *[[Leonid Juzefovitš]], Venemaa kirjanik ja ajaloolane (1947–) ==Jut== *[[Jaakko Juteini]], soome kirjanik (1781–1855) *[[Eino Jutikkala]], soome ajaloolane (1907–2006) ==Juu== *[[Elisabeth Juudas]], eesti laskesuusataja (1988–) *[[Juudit]] *[[Ivo Juul]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1939–) *[[Jaanus Juul]], eesti pianist (1946–2016) *[[Jesper Juul]], Taani pereterapeut (1948–2019) *[[Mona Juul]], Norra diplomaat (1959–) *[[Oskar Juul]], eesti vaimulik (1901–1962) *[[Tõnu Juul]], Eesti arst ja poliitik (1958–) *[[Udo Juuno]], eesti õpetaja (1908–1996) *[[Andres Juur]], eesti teaduse populariseerija (1986–) *[[Mart Juur]], eesti humorist (1964–) *[[Anu Juurak]], eesti graafik (1957–) *[[Hendrik Juurikas]], eesti muusikapedagoog, helilooja ja dirigent (1921–2005) *[[Raun Juurikas]], eesti muusik (1982–) *[[Priit Juurmann]], DJ ja produtsent (1971–) *[[Raul Juursoo]], eesti ajaloolane (1938–) *[[Ivo Juurvee]], eesti ajaloolane (1979–) *[[Aimar Juuse]], eesti karikaturist (1968–) *[[Egert Juuse]], eesti majandusteadlane ja kergejõustikukohtunik (1982–) *[[Marika Juuse]], Eesti munitsipaalpoliitik (1962–) *[[Ilmari Juutilainen]], soome hävituslendur (1914–1999) ==Juv== *[[Filippo Juvarra]], itaalia arhitekt ja lavakunstnik (1678–1736) *[[Patrick Juvet]], Šveitsi laulja (1950–2021) *[[Juvian (Krasnoperov)]], vene õigeusu munk (1880–1957) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ju, Biograafiad]] hgkbbpkje36g1jyu74sdu43ev6p1h71 Sabahi osariik 0 662260 6759343 6759005 2024-11-11T14:32:46Z Kruusamägi 1530 sissejuhatus 6759343 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Sabah}} {{Provints | nimi = Sabahi osariik | nimi1_keel = malai | nimi1 = Negeri Sabah | lipp = Flag of Sabah.svg | lipu_link = Sabahi osariigi lipp | vapp = Coat of arms of Sabah.svg | vapi_link = Sabahi osariigi vapp | pindala = 73904 | elanikke = 3418785 | elanikke_seis = 2020 | keskuse_nimi = [[Kota Kinabalu]] | asendikaardi_pilt = Sabah in Malaysia.svg }} '''Sabah''' (meremeeste poolt ristitud kui “Tuultealune maa”<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Altman |eesnimi=Jack |pealkiri=Berlitzi reisijuht, Malaisia |kirjastus=TEA |aasta=2006 |isbn=9985-71-466-0 |koht=Tallinn |lehekülg=132-133 |keel=Eesti}}</ref>) on [[Malaisia]] osariik, mis asub [[Kalimantan]]i saare kaguosas. See on pindalalt ja rahvaarvult suuruselt teine osariik Malaisias.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Introduction |url=https://sabah.gov.my/en/content/introduction |vaadatud=9. novembril 2024 |väljaanne=The Official Website of Sabah State Government}}</ref> Piirneb Malaisia [[Sarawaki osariik|Sarawaki osariigi]] ja [[Indoneesia]] [[Põhja-Kalimantani provints]]iga. Selle lähedale jääb ka [[Labuan|Labuani liiduala]], mis asub eraldi saartel, ja [[Brunei]] riik. Sabahi osariigil on 1290–1450 km (800–900 miili) pikkune rannajoon, mis on ümbritsetud [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merega]] läänes, [[Sulu meri|Sulu merega]] kirdes ja [[Sulawesi meri|Sulawesi merega]] idas.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-11-07 |pealkiri=Sabah {{!}} Malaysia, Nature & History {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Sabah-state-Malaysia |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> Osariigi geograafiline struktuur on segu mägistest piirkondadest, randadest ja troopilistest vihmametsadest.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Geography |url=https://sabah.gov.my/en/content/geography |vaadatud=9. novembril 2024 |väljaanne=The Official Website of Sabah State Government}}</ref> Osariigi pealinn on [[Kota Kinabalu]]. See sai linna staatuse 2000. aastal, millega see oli kuues linnaks arvatud omavalitsus riigis ([[Malaisia linnad]]). Seal asub 4101 m kõrgune [[Kinabalu]], mis on saare kõrgeim tipp ja ühtlasi Malaisia kõrgeim mägi. Osariigis voolab ka [[Kinabatangani jõgi]] (560 km), mis on riigi pikkuselt teine jõgi. 2020. aasta rahvaloenduse järgi elas osariigis 3&nbsp;418&nbsp;785 inimest. Vanimaid inimasustuse jälgi on leitud 20&nbsp;000 – 30&nbsp;000 aasta tagusest ajast Madai-Baturongi koobastest [[Darveli laht|Darveli lahe]] äärest. Sarnaselt Sarawakile ei juhi Sabahi sultan, vaid osariigi juht on [[Sabahi kuberner|kuberner]], kelle [[Malaisia kuningas|kuningas]] nimetab ametisse neljaks aastaks. Alates 2011. aasta algusest on kuberneriks [[Juhar Mahiruddin]]. == Rahvastik == 2020. aasta rahvaloenduse andmetel oli Sabahi elanikkond 3,418 miljonit inimest. Mehi oli rahvaloenduse andmetel rohkem: 100 naise kohta 109 meest. Pealinn Kota Kinabalu on suurima rahvaarvuga piirkond, 2020. aastal elas seal 500 421 inimest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Miwil |eesnimi=Olivia |kuupäev=2022-09-08 |pealkiri=Sabah experiencing population decline, says CM {{!}} New Straits Times |url=https://www.nst.com.my/news/nation/2022/09/829623/sabah-experiencing-population-decline-says-cm#google_vignette |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=NST Online |keel=en}}</ref> 2024. aasta juuli seisuga oli Sabahi elanikkond hinnanguliselt umbes 3,74 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Malaysia: Sabah total population 2024 |url=https://www.statista.com/statistics/1041494/total-population-sabah-malaysia/ |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=Statista |keel=en}}</ref> Department of Statistics Malaysia (nn Statistikaamet) prognoosib, et 2040. aastaks on Sabahi rahvaarv 5,3 miljonit (eeldades, et 27% elanikkonnast on mittekodanikud).<ref>{{Netiviide |kuupäev=31. oktoober 2023 |pealkiri=Demographic & socioeconomic changes in Sabah. Report. Overview & key findings. |url=https://malaysia.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/key_findings_of_the_demographic_and_socioeconomic_changes_in_sabah_report.pdf |vaadatud=10. novembril 2024 |väljaanne=UNFPA |lehekülg=7}}</ref> == Pealinn == Sabahi pealinn [[Kota Kinabalu]] (rahva seas kutsutakse “KK”) paikneb Lõuna-Hiina mere ääres. Enne Teist maailmasõda kutsuti linna Jesseltoniks ning seejärel jaapanlastest võõrvallutajate poolt Apiks. Jaapani okupatsiooni ajal pommitasid liitlasväed linna tuhaks, pärast mida ehitati üles õitsev sadamalinn Kota Kinabalu. Linn asub looduslikult kaunis asupaigas - ranniku lähedal on korallsaared ja läänest kõrgub [[Kinabalu|Kinabalu mägi]]. Kota Kinabalus asuvad mitmed Sabahi olulisemad arhitektuurilised ja ajaloolised vaatamisväärsused - osariigi mošee ja muuseum, teadus- ja tehnoloogiakeskus, etnobotaanikaaed, [[:en:Atkinson_Clock_Tower|Atkinsoni kellatorn]], Signal Hilli observatoorium, [[:en:Gaya_Street,_Kota_Kinabalu|Jalan Gaya tänavaturg]] ja [[:en:Sabah_Foundation|Sabah Fondi hoone]].<ref name=":0" /> == Loodus == === Kliima === Sabahi kliimat peetakse ekvatoriaalseks ja troopiliseks - madalikel on hinnanguline temperatuur 32°C (90°F) ja kõrgmäestikes keskmiselt 21°C (70°F). Sabah on tavaliselt aastaringselt kuum ja päikseline, kuid ka sademed on tavaline aastaringne nähtus. Sademed on sagedasemad oktoobrist veebruarini ning kuumad ja kuivad perioodid esinevad eelkõige maist septembrini.<ref name=":1" /> === Elustik === Sabahi flora ja fauna on äärmiselt rikkalik. [[National Geographic]]`u tehtud loodusuuringud on näidanud, et 10 km² Sabahi sisaldab rohkem taimestikku ja loomastikku kui Põhja-Ameerika ja Euroopa kokku. Sabahi džungleid klassifitseeritakse vihmametsadeks, mille vanuseks on teadlased hinnanud 130 miljonit aastat (üks vanimaid maailmas).<ref name=":1" /> [[Fail:Gunung Kinabalu ketika matahari terbenam dari Mengkabong.jpg|pisi|Kinabalu mägi (4095 m)]] Sabahi südames paikneb [[Crockeri ahelik|Crockeri (Savimägede) ahelik]], kus asuvad mitmed erineva kõrgusega mäed, ulatudes 1000 meetrist 4000 meetrini. Aheliku kõrgeim tipp (4095 m üle merepinna) on Kinabalu mägi - üks [[Kagu-Aasia]] kõrgemaid mägesid. Crockeri mäeahelik ulatub põhjast lõunasse, jagades lääne poole mägiseks piirkonnaks ja ida poole tasandikuliseks. Crockeri mäeahelikust Sulu mereni idas voolab Sabahi pikim jõgi - 560 km pikkune [[Kinabatangani jõgi]]. Sarnaselt Sabahi troopilistele metsadele on ka Kinabatangani jõgi koduks lugematul hulgal sealsetele eksootilistele asukatele.<ref name=":2" /> [[Kinabalu rahvuspark]], mis hõlmab territooriumi Kinabalu mägi ümber, ulatub umbes 754 km². 2000. aastal määrati Kinabalu rahvuspark kõrge bioloogilise mitmekesisuse tõttu [[UNESCO]] poolt ametlikult maailmapärandi nimistusse, kus on esindatud üle poole kõigist õistaimede perekondadest ja paljud ohustatud ja haavatavad loomad. Kinabalu rahvuspargis võib kohata maailma suurimat lille - [[Raitlillelised|Rafflesiat]]. See taim eraldab ebameeldivat lõhna, mis meelitab tolmeldamiseks putukaid, nt kärbseid. Lisaks Raffesiale leidub Kinabalu pargis ka maailma suurimat kannutaime (putuktoiduline ''Nepenthes Rajah''). Enamik imetajaid elab Kinabalu pargi ümbruse madalikel, kuid pargi territooriumil on nähtud ka primaate nagu langurid, ahvid, gibonid, tarsierid ja aeglane loris. Lisaks on park koduks mitmetele suurematele loomadele, nagu haruldane pilveleopard, päikesekaru, 3 hirveliiki (suur sambarhirv, haukuv hirv ja väike hiirhirv) ning väiksematele imetajatele nagu karihiired, oravad ja mõned putuktoidulised.<ref name=":1" /> Mere- ja saarestikulise keskkonna poolest omab suurt tähtsust Tunku Abdul Rahmani nimeline rahvuspark, mis on Malaisia üks esimesi rahvusparke. Park asub Sabahi lääneosas, hõlmates 50 km² ja ulatudes mööda rannikut. See koosneb 5 saarest (Sapi, Manukan, Pulau Gaya, Mamutik ja Sulug), neid ümbritsevatest riffidest ja merest. Rahvuspark pakub kaitset rohketele mereelukatele, sh korallriffidele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=MrD@DJ |pealkiri=Tunku Abdul Rahman Park - The Official Sabah Parks Website |url=https://www.sabahparks.org.my/tunku-abdul-rahman-park |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=www.sabahparks.org.my |keel=en-US}}</ref> === Looduskaitsealad === Looduskaitseala Maliau Basin, mida nimetatakse ka “Sabahi kadunud maailmaks”, asub Maliau jõe ümbruses Tawau piirkonnas, Sabahi keskosas. See on ebatavaline kooslus 12 metsatüübist.<ref name=":2" /> Danumi org on 438 km² suurune maa-ala, mis asub 70 km läänes Lahad Datu’st. See on üks maailma rikkamaid looduskaitsealasid, kus kasvab üle 200 puuliigi ühe hektari kohta. Danumi org on koduks ohustatud loomaliikidele nagu näiteks Sumatra ninasarvik, banteng, Aasia elevant, orangutan ja ninasarvikahv.<ref name=":2" /> Imbaki kanjon on looduskaitseala, mis asub üle 300 km kagus Kota Kinabalust ja on üks suurimaid ja viimaseid puutumata vihmametsade alasid Sabahis. Sealt leiab 30 m laiuse Imbaki joa, ühe laiematest ja silmapaistvamatest jugadest Malaisias.<ref name=":2" /> Tabini looduskaitseala on tuntud sealsete liikide arvukuse poolest, millest mõned on ekstreemselt ohustatud. Sealt võib leida näiteks kolme suurimat imetajat Sabahis (Borneo kääbuselevant, Sumatra ninasarvik ja Borneo metsik veis), kolme kaitsealuste loomade nimekirjas olevat kassiliiki ning kohata 220 linnuliiki.<ref name=":2" /> Kabili-Sepiloki metsakaitsealal asub [[:en:Sepilok_Orangutan_Rehabilitation_Centre|Sepiloki orangutani keskus]]. Seal tegeletakse päästetud, rehabiliteeritud ja metsa vabastatud orangutanidega. Lisaks orangutanidele on ala koduks ka teistele väikematele, vigastatud või muul põhjusel abi vajavatele, loomadele.<ref name=":2" /> === Keskkonnaprobleemid === Keskkonnakaitsel on Sabahis suur tähtsus. Sabah on kogenud mitmeid looduskatastroofe, sh üleujutusi ja metsatulekahjusid, mis on seotud kliima soojenemisega. Kohaliku Environment Protection Department’i (nn Keskkonnaameti) jurisdiktsioon hõlmab põllumajanduse arendust, metsandust, erinevate rajoonide (nt tööstus, turism, elamud) arendamist, niisutust, maaparandust, kalandust, energiatootlust ja veel mitmeid teisi valdkondi. Föderaalne keskkonnakaitsega tegelev institutsioon hoolitseb Sabahis mh infrastruktuuri, sadamate ja raudteede ehituse, nafta, energia ning jäätmekäitlusega seonduva eest. Loodusliku elukeskkonna säilitamist ja kaitsmist reguleerivad nii osariigi sisesed kui riigiülesed õigusaktid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Environmental Management in Sabah |url=https://epd.sabah.gov.my/v3/explore/environmental-management-in-sabah/ |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=Environment Protection Department of Sabah |keel=en-US}}</ref> Kiire urbaniseerumine ja rohke turism on suurendanud setete hulka ja reostust rannikualadel, mistõttu on hävimisohus sealsete asukate elupaigad. Tunku Abdul Rahmani rahvuspargis läbi viidud uuringud on tuvastanud, et inimtegevus on negatiivselt ja ulatuslikult mõjutanud sealsete korralide seisundit ja liigirikkust. Kuna Sabahis asuvad suurem osa Malaisia territooriumil paiknevatest riffidest, on korallrahude kaitse sealsete rahvusparkide ja ülikoolide üks peamiseid prioriteete. Sellega peavad arvestama ka turismi- ja kalandussektor.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Akmal |eesnimi=Khodzori Fikri |perekonnanimi2=Zuhairi |eesnimi2=Nor’ashikin Aslam |perekonnanimi3=Muhaimin |eesnimi3=Zepri Abdul |perekonnanimi4=Waheed |eesnimi4=Zarinah |perekonnanimi5=Hussein |eesnimi5=Muhammad Ali Syed |perekonnanimi6=Hoon |eesnimi6=Gan Sze |perekonnanimi7=Kiu |eesnimi7=Yee Tong |perekonnanimi8=Hariz |eesnimi8=Khairul Hisham |perekonnanimi9=Addin |eesnimi9=Mazni Muhammad |perekonnanimi10=Oslan |eesnimi10=Siti Nur Hazwani |kuupäev=2024-10-16 |pealkiri=Coral diversity and abundance patterns at the West Coast of Sabah: a case study of Kota Kinabalu coral reefs |url=https://link.springer.com/article/10.1007/s42974-024-00218-1 |ajakiri=Community Ecology |keel=en |doi=10.1007/s42974-024-00218-1 |issn=1588-2756}}</ref> === Teed ja jõestik liiklemiseks === Erinevalt teistest Borneo saare territooriumidest on Sabahil vaid üks n-ö suur jõgi - Kinabatangani jõgi (560 km).<ref name=":3" /> Väiksemad jõed ja ojad on mõnes Sabahi piirkonnas aga ainsaks "teeks", mida mööda liigelda, mistõttu leiab kohalik valitsus, et on äärmiselt oluline tõsta avalikkuse teadlikkust vajadusest säilitada jõgede funktsioone. 2024. aastal alustati seetõttu üleujutuste leevendamise ja jõe- ning rannikuerosiooni vastu võitlemise projektidega kogu osariigis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=25. jaanuar 2024 |pealkiri=CM: Sabah allocates RM68.28m for projects to mitigate floods, erosion |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2024/01/25/cm-sabah-allocates-rm6828m-for-projects-to-mitigate-floods-erosion/114542 |vaadatud=10. novembril 2024 |väljaanne=www.malaymail.com}}</ref> Maismaal toimub reisimine peamiselt neljarattaveoliste sõidukite, ponide või pühvlitega. Seal on väikesed teedevõrgud ning peamistes sadamalinnades ka lennujaamad. Olulisim tee ulatub pealinn Kota Kinabalust Kudatini. Sabahi raudtee ulatub pealinnast Tenomini ning selle pikkuseks on 187 km (116 miili).<ref name=":3" /> == Majandus == === Majanduslik olukord ja väljakutsed === Sabahi majanduslik olukord on keeruline. Sabahi SKP (sisemajanduse koguprodukt) on üks madalamaid Malaisias, mis tähendab, et osariik on majanduslikult teistega võrreldes vähem arenenud. 2019. aastal oli Sabah`i SKP 22,858 MYR (Malaisia ringit), samas kui Malaisia keskpiirkondades oli see 62,886 MYR. Sabah seisab silmitsi mitmete majanduslike väljakutsetega, sh kõrge töötuse määr ja vaesus. 2019. aastal oli töötuse määr 5,8% ja äärmuslik vaesus 19,5%. Lisaks valitseb suur sissetulekute ebavõrdsus - linnapiirkondade on sissetulekud leibkonna kohta palju kõrgemad kui maapiirkondades. Sabahi majandus sõltub suuresti põllumajandusest, mis moodustas 2019. aastal 16% osariigi SKP-st. Majanduskasvu suurendamiseks ja jätkusuutlikku arengu saavutamiseks on seetõttu põllumajanduse arendamine ja kaubanduslikuks muutmine kriitilise tähtsusega. Lisaks on töökohtade loomiseks ja välisinvesteeringute saamiseks oluline parandada infrastruktuuri, sh veevarustust, elektrit ja teedevõrku.<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mohd Huda |eesnimi=Mohd Ikbal |kuupäev=2022 |pealkiri=Analysis of Sustainable Development Progress in the State of Sabah, Malaysia |url=https://www.researchgate.net/publication/365428065_Analysis_of_Sustainable_Development_Progress_in_the_State_of_Sabah_Malaysia |ajakiri=Macrothink Institute |aastakäik=12 |üksiknumber=4}}</ref> === Tööhõive === Tööle saamise võimalused on Sabahis suhteliselt piiratud. Kõrgema haridusega inimestel on kvalifikatsioonile vastava töö saamine äärmiselt keeruline, sest sobivad töökohad enamasti puuduvad. Lisaks, kuna suur osa Sabahi elanikkonnast on ilma ametlike dokumentideta, ei saa paljud kohalikud legaalselt töötada. Dokumentideta isikutel puudub juurdepääs haridusele ning tervishoiu- ja pangateenustele. See piirab nende tööle saamist ja seeläbi ka elatustaseme parandamise võimalust. Veel raskendab kohalike tööle saamist asjaolu, et nad on sunnitud tööturul konkureerima välismaalastega, kes on valmis töötama madalama palga eest.<ref name=":6" /> === Eksport === Sabahi majandus tugineb 20. sajandi algusest suuresti [[Tubakas (perekond)|tubaka]], [[palmiõli]], kookospähklite, kakao ja nafta eksportimisele. Sabah on peamine palmiõli ja kakao tootja Malaisias. Palmiõli istandused katavad üle 700 000 ha Sabahi idarannikul. Läänerannikul kasvatatakse ka riisi ja kummi. Veel eksporditakse puitu ja [[:en:Abacá|abakat]] (s.o banaaniliik, mida kasutatakse köie ja paberi valmistamisel). Vihmametsade kaitse-eesmärgil on aga puidu eksport esialgsega võrreldes oluliselt vähenenud. Maapõuest kaevandatakse kivi, koralliliiva ja savi. Sabahist, täpsemalt Taliwase jõe lähedalt, on nafta puurimise käigus avastatud ka kulda. Kuna Sabah on ümbritsetud sügavate lahtedega, kasutatakse ekspordiks põhiliselt merd. Peamised sadamad, mis kaupu välja viivad, on Victoria, Kota Kinabalu (pealinnas), Kudat, Sandakan ja Tawau.<ref name=":3" /> <ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Economy |url=https://sabah.gov.my/en/content/economy |vaadatud=10. novembril 2024 |väljaanne=The Official Website of Sabah State Government}}</ref> === Turism === Turism mängib Sabahi majanduses väga olulist rolli. Valged liivarannad, vihmametsad, eksootiline elusloodus ning omapärane kultuur meelitavad aastaringselt turiste ligi. Lisaks asuvad Sabahis maailma parimate sukeldumiskohtade hulka kuuluv Sipadani saar ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Kinabalu rahvuspark, mis on kujundanud Sabahi väga atraktiivseks reisisihtkohaks.<ref name=":4" /> Reaalsuses on Sabah palmiõli istanduste ja suuremahulise puidutööstuse tõttu kaotanud suure osa oma vihmametsadest ning mitmed haruldased liigid on välja surnud. Samal ajal on tõusuteel kivisöe ja kulla kaevandamine ning toimub ka suuremahuline ebaseaduslik metsloomakaubandus. Toetamaks vihmametsade säilitamist on turistidele soovituslik teha sisseoste kohalikes kogukondades, kontrollida ostetavate toodete koostisosi ja vältida palmiõli sisaldavaid tooteid ning tarbida õiglase kaubanduse tunnustusega tooteid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Responsible tourism in Sabah |url=https://www.responsibletravel.com/holidays/sabah/travel-guide/sabah-responsible-tourism-issues |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=www.responsibletravel.com |keel=en}}</ref> == Poliitika == Sabah, nagu tema naaberosariik Sarawak, on multirassiline ja multireligioosne ühiskond, mis on kultuuriliselt heterogeensem kui teised Malaisia poolsaare osariigid. Mõlemal osariigil on ainulaadne kultuuritaust, ulatuslikud geograafilised alad ja poliitiline ajalugu.<ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Puyok |eesnimi=Arnold |kuupäev=2024-09-10 |pealkiri=The Battle for Sabah: Key Players, Critical Issues and Potential Scenarios |url=https://www.iseas.edu.sg/articles-commentaries/iseas-perspective/2024-67-the-battle-for-sabah-key-players-critical-issues-and-potential-scenarios-by-arnold-puyok/ |ajakiri=The Battle for Sabah: Key Players, Critical Issues and Potential Scenarios |keel=en-US |aastakäik=2024 |üksiknumber=67}}</ref> Sabahi poliitiline maastik on märkimisväärselt muutlik ja polariseeritud. Seda iseloomustavad sagedased valitsuse vahetused ja sügavad lõhed territoriaalsetel, etnilistel ning partei- ja isiksusjoontel. Sabah on ainus osariik Malaisias, kus valitsus on vahetunud rohkem kui viis korda. Viimane valitsus, mis kukutati, oli Warisani juhitud valitsus 2020. aastal. Erinevalt Sarawakist on Sabahi poliitika avatum ja mitte isoleeritud föderaalpoliitikast.<ref name=":5" /> Hetkel, aastal 2024, on võimul koalitsioon Gabungan Rakyat Sabah (GRS), millel on probleeme oma ühtsuse säilitamisega. GRS-i domineeriv partei Gagasan on suhteliselt uus ja võitleb toetuse saamisega Kadazandusuni kogukonnalt ja noorematelt valijatelt. UMNO, mis on Lääne-Malaisia partei, omab suurt hulka kohti Sabahis, kuid parteid nõrgendavad sisemised konfliktid. Warisan on tugev opositsioonipartei, kuid sel on raskusi oma mõju laiendamisega väljaspool enda põhialasid.<ref name=":5" /> 2023. aasta alguses toimus Sabahis poliitiline kriis “Kinabalu Move”, mis viis parteide vahetamise vastase seaduse vastuvõtmiseni, et vähendada poliitilist ebastabiilsust.<ref name=":5" /> == Ajalugu == Sabahi ajalugu ulatub umbes 20 000 - 30 000 aasta tagusesse aega - territooriumilt on leitud tõendeid, mis viitavad varajasele inimasustusele.<ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=People & History |url=https://sabah.gov.my/en/content/people-history |vaadatud=10. novembril 2024 |väljaanne=The Official Website of Sabah State Government}}</ref> 15. sajandil oli Kagu-Aasias üks võimsamaid riike [[:en:Bruneian_Sultanate_(1368–1888)|Brunei sultanaat]]. 17. sajandil andis Brunei sultan selle territooriumi Sulu sultanile vastutasuks sõjalise abi eest, mis aitas Brunei sultanil mässu maha suruda. Selle sündmusega omandas Sabahi territooriumi Sulu sultanaat, mis oli ajalooline islamiriik Filipiinide lõunaosas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=INQUIRER.net |kuupäev=2020-07-31 |pealkiri=SABAH: A TIMELINE |url=https://globalnation.inquirer.net/189914/sabah-a-timeline |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=INQUIRER.net |keel=en}}</ref> 1878. aastal andis Sulu sultan Briti ettevõttele Briti Põhja-Borneo Kompanii õiguse territooriumit kasutada. Filipiinid väidavad, et see oli rendileping, kuid Malaisia peab seda loovutuslepinguks - sellest on välja kasvanud territoriaalne vaidlus, mis ka tänapäevaks lõplikult lahendatud pole.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Limos |eesnimi=Mario Alvaro |kuupäev=16. september 2020 |pealkiri=Why Are Malaysia and the Philippines Fighting Over Sabah? |url=https://www.esquiremag.ph/politics/philippines-malaysia-sabah-dispute-a00293-20200916?s=raighd4nmc3er3umsshe7fk5i6 |vaadatud=10. novembril 2024 |väljaanne=Esquire}}</ref> Aastatel 1881-1942 valitsesid Sabahi (tollal Põhja-Borneo) britid, kuid Teise maailmasõja ajal tungisid Põhja-Borneosse Jaapani väed. Sõda mõjus laastavalt ning brittidel ei olnud rahalisi vahendeid riigi taastamiseks, seetõttu anti territoorium koloniaalameti kontrolli alla ja sellest sai aastal 1946 Briti kroonikoloonia. 1963. aastal ühines Sabah Malaya, Sarawaki ja Singapuriga, et moodustada iseseisev Malaisia Föderatsioon.<ref name=":7" /> === Lahad Datu vastasseis === Ajaloolistest lahkhelidest tingituna toimus 2013. aasta veebruaris ja märtsis Sabahis, [[:en:2013_Lahad_Datu_standoff|Lahad Datus, relvastatud konflikt]]. Umbes 200 relvastatud filipiinlast, keda juhtis Sulu sultan [[:en:Jamalul_Kiram_III|Jamalul Kiram III]], tungisid Malaisia territooriumile, et Sabahi territooriumi tagasi nõuda. Sissetungijad nimetasid end Sulu ja Põhja-Borneo sultaniriigi kuninglikeks julgeolekujõududeks ning keeldusid lahkumast. Malaisia julgeolekujõud pidasid neid terroristideks ja alustasid operatsiooni, milles osalesid ka hävituslennukid. Konfliktis hukkus mõlemalt poolelt kokku 68 inimest (56 sissetungijat, 9 Malaisia ametivõimude esindajat ja 6 tsiviilisikut). Sellest sai Malaisia julgeolekujõudude suurim rahuaja kaotus.<ref name=":8">{{Netiviide |perekonnanimi=Hassan |eesnimi=Hakim |kuupäev=7. veebruar 2020 |pealkiri=Terror At The Border: Why ESSZone Is Still Around 7 Years After Lahad Datu? |url=https://www.therakyatpost.com/news/malaysia/2020/02/07/terror-at-the-border-why-esszone-is-still-around-7-years-after-lahad-datu/ |vaadatud=10. novembril 2024 |väljaanne=The Rakyat Post}}</ref> Pärast antud konflikti loodi kümnes piirkonnas Sabahi osariigis [[:en:Eastern_Sabah_Security_Zone|ESSZONE]] - Ida-Sabahi julgeolekuala. Piiri valvab Ida-Sabahi julgeolekukomando ([[:en:Eastern_Sabah_Security_Command|ESSCOM]]), mis patrullib Sabahi ja Lõuna-Filipiinide vahelistes vetes. Kuigi Lahad Datu konflikt on vaibunud, tegutseb ESSZONE endiselt, kuna piirkonnas tegutseb teine ​​äärmuslik islamirühmitus Abu Sayyaf. Alates 2018. aastast on julgeolekujõud suutnud ära hoida 40 inimröövikatset ESSZONE’i vetes.<ref name=":8" /> == Kultuur == === Keel === Sabahis räägitakse laialdaselt Malaisia riigikeelt (malai keel ehk [[:en:Malaysian_Malay|Bahasa Malaysia]]), kuid seda tehakse omapärases murdes (Sabahi Baku), mis erineb kohati Lääne-Malaisia murdest. Lisaks ametlikule riigikeelele on levinud ka põliskeeled (nt Kadazan, Dusun, Bajau ja Murut), mandariini keel, mõningad Hiina murded ja inglise keel.<ref name=":1" /> === Usk === Sabahi ametlik usk on islam, kuna moslemid moodustavad umbes 65% osariigi elanikkonnast. Siiski, Sabahis elab rohkem kristlasi kui üheski teises Malaisia osariigis. On levinud ka hinduism, budism ja Hiina usundid. Sabahi põlisrahvad olid algselt [[:en:Animism|animistid]], kes kummardasid kive, puid, jõgesid, mägesid jms.<ref name=":9">{{Netiviide |pealkiri=Culture of Sabah - Journey Through The Land Below The Wind |url=https://www.holidify.com/pages/culture-in-sabah-4321.html |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=www.holidify.com}}</ref> === Kombed ja traditsioonid === Kuna levinuim usk on islam, on tavaline, et kõik järgivad usuettekirjutistele vastavat riietust. Enne mošeedesse, templitesse ja inimeste kodudesse sisenemist tuleks alati jalanõud ära võtta.<ref name=":9" /> Alkoholi tarbimine avalikes kohtades on väga ebaviisakas. Soovitatav on seda teha hotellides või kuurortides, et näidata kohalike vastu üles viisakust. <ref name=":9" /> Kinke ja toitu tuleks teistele alati anda parema käega, sest vastupidine toob halba õnne ja seda peetakse isegi ebaviisakaks.<ref name=":9" /> Kuigi käepigistused on üldiselt vastuvõetavad, võivad mõned mosleminaised enese tutvustamisel üksnes noogutada ja naeratada. Naeratamine ja pea noogutamine on kõige lihtsam ja arusaadavam viis Sabahis kedagi tervitada.<ref name=":1" /> === Köök === Sabahi köögikultuuri mõjutavad road üle kogu maailma. Kõige paremini võib Sabahi kööki kirjeldada kui Indoneesia, Hiina, Sabahi põlisrahvaste ja Malaisia roogade sulamit. Mitmekesine köök ulatub värsketest mereandidest, mis tuuakse otse Sabahi rannikult, erinevate nuudliroogade improvisatsioonideni ja klassikaliste toitudeni, millele on lisatud kohalike saladused.<ref name=":9" /> === Arhitektuurilised vaatamisväärsused   === [[Fail:KotaKinabalu Sabah CityMosque-00.jpg|pisi|Masjid Bandaraya ehk Ujuv mošee Kota Kinabalus ]] Sabah on tugevalt mõjutatud paljudest kultuuritaustadest. Silmapaistvad on nii traditsioonilises kui kaasaegses stiilis ehitatud islami monumendid. Arhitektuurilises mõttes märgilise tähtsusega on ka ikooniline [[:en:Kota_Kinabalu_City_Mosque|Masjid Bandaraya]] ehk Ujuv mošee Kota Kinabalus, Che Sui Khori Hiina tempel, klaasist torn [[:en:Tun_Mustapha_Tower|Menara Tun Mustapha]] ja osariigi [[:en:Sabah_State_Legislative_Assembly_Building|seadusandliku kogu hoone]].<ref name=":9" />   === Pärimus === Sabahi elanikkond on heterogeenne ja kultuuriliselt mitmekesine, koosnedes enam kui 30 erinevast etnilisest rassist. Mitmekesisuse tõttu võib kohata erinevates stiilides hõimuriideid, mis on säilitanud suure osa oma algsest disainist ja värvist. Traditsioonilised kostüümid sisaldavad antiikseid helmeid, kaelakeesid ja vöösid ning käsitsi graveeritud hõbeehteid, mida antakse põlvest põlve edasi. Lisaks on igal põlisrahval oma ainulaadne tantsu-, muusika- ja käsitöökultuur, mis kõik üksteisest erinevad.<ref name=":1" /> Vanad rahvajutud ja lood on samuti oluline osa Sabahi ajaloolisest pärandist. Levinud on lood müstilisest kohast nimega Nunuk Ragang (Sabahi Eedeni aed), mis asus Sabahi südames. Veel mängivad pärandis tähtsat rolli tantsud - näiteks traditsiooniline bambustants Magunatip, mis on seotud Sabahi põlisrahvaste tervendamisrituaalidega.<ref name=":9" /> === Etnilised rühmad === Sabahi elanikkond koosneb 33-st põlisrahvaste rühmast. Kadazan-Dusun on suurim etniline rühm Sabahis, moodustades peaaegu 30% elanikkonnast. Traditsiooniliselt on nad peamiselt põllumehed kes kasvatavad riisi, kuid tegelevad ka jahipidamise ja kalapüügiga. Igal aastal 30.-31. mail tähistatav saagikoristuse festival on Kadazan-Dusuni jaoks aasta kõige olulisem püha, austamaks Riisivaimu ja tänada rikkaliku saagi eest. Bajausid on teine ja Murutsid kolmas suurim etniline rühm Sabahis. Bajausid, tuntud kui “ida kauboid” ja “mererändurid”, on head sukeldujad ja ratsutajad. Murutid ehk tõlkes “mägede inimesed” on peamiselt rändpõllumehed, kes elevad jõgede lähedal, kasutades neid liiklemiseks. Teised põlisrahvaste rühmad Sabahis on näiteks Bisaya, Brunei malai, Bugis, Kedayan, Lotud, Ludayeh, Rungus, Suluk, Minokok, Bonggi, Ida’an jpt.<ref name=":7" /> Suurima mitte-põlisrahvaste rühma moodustavad hiinlased. Enamik Sabahi hiinlastest on Hakka päritolu ja paljud neist on tänaseni seotud põllumajandusega (eriti need, kes elavad maapiirkondades).<ref name=":7" /> == Tänapäev == Sabahi valitsuse 2024. aasta eelarve plaani põhifookuseks oli keskenduda toiduga kindlustatusele ja sotsiaal-majanduslike lõhede vähendamisele. Valitsuse eesmärgid elu edendamiseks Sabahis on põllumajanduse suurendamine, tööstuse ja turismi arendamine, inimeste elatustaseme parandamine ja võrdsete võimaluste pakkumine, infrastruktuuri ja avalike teenuste arendamine ning osariigi haldussüsteemi efektiivsuse suurendamine.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-24 |pealkiri=Sabah tables RM5.74 billion budget for 2024 |url=https://www.thevibes.com/articles/news/100089/sabah-tables-rm5.7-billion-budget-for-2024 |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=The Vibes |keel=en}}</ref> 2025. aastaks plaanib Sabah 30% oma territooriumist (umbes 2,2 miljonit ha) määrata täielikult kaitstud aladeks. Projekti eesmärk on võidelda kliimasoojenemisega ning edendada jätkusuutlikku ja seaduslikku puidutööstust. Sabah on asunud uuendama oma puidutööstust reguleerivat seadusandlust, et vastata rahvusvaheliselt üldtunnustatud standarditele ja suurendada oma puidutoodete ülemaailmset usaldusväärsust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sabah timber industry updating with EU compliance, says Chief Conservator |url=https://www.thestar.com.my/news/nation/2024/11/09/sabah-timber-industry-updating-with-eu-compliance-says-chief-conservator |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=The Star |keel=en}}</ref> === Eluks vajalik === '''Elekter ja vesi:''' Elektrisüsteem töötab Sabahis 240 V vahelduvvoolu / 50-tsüklilise süsteemiga. Enamikus suuremates linnades ja asulates nagu Kota Kinabalu, Sandakan, Tawau, Lahad Datu ja Kudat on saadaval töödeldud toruvesi.<ref name=":10">{{Netiviide |pealkiri=Facilities |url=https://sabah.gov.my/en/content/facilities |vaadatud=10. novembril 2024 |väljaanne=The Official Website of Sabah State Government}}</ref> '''Side:''' Mobiilside on kättesaadav enamikes Sabahi piirkondades, v.a üksikud kaugemad maa-alad. Peamised telekommunikatsiooniteenuste pakkujad on Telekom Malaysia, Maxis, DiGi, Celcom, TuneTalk, XOX Mobile ja U-Mobile. Malaisias kasutatakse GSM-tüüpi mobiiltelefone, seega on GSM-toega mobiiltelefonist kõnede tegemiseks vaja SIM-kaarti. Ettemakstud kaarti saab osta igast Telco müügikohast enamikus suuremates kaubanduskeskustes.<ref name=":10" /> '''Meditsiiniteenused:''' Haiglad, kliinikud ja apteegid on olemas ja ligipääsetavad kõigis linnades. Arstide, (era)kliinikute ja apteekide nimekiri on kättesaadav Sabahi valitsuse ametlikul kodulehel.<ref name=":10" /> '''Valuuta:''' Sabahis on kasutusel Malaisia valuuta - Malaisia ringit (MYR).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Shopping & Banking |url=https://sabah.gov.my/en/content/shopping-banking |vaadatud=10. novembril 2024 |väljaanne=The Official Website of Sabah State Government}}</ref> <gallery> Fail:Pulau Gaya immigrant dwellings.jpg|[[Pulau Gaya]] saar Fail:ISS004-E-7723.jpg|[[Kota Kinabalu]] Fail:KotaKinabalu Sabah Queen-Elizabeth-Hospital-01.jpg|Haigla Kota Kinabalus </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://sabah.gov.my/ Koduleht] {{MAS}} [[Kategooria:Malaisia osariigid]] t5tjlkd6gxiodpijvmjmc0ifz8780f3 FA Tartu Kalev 0 664582 6759706 6525749 2024-11-12T11:02:25Z Makenzis 95198 6759706 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Football Academy Tartu Kalev | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 2018 | lõpp = | väljak = [[Ülenurme staadion]] | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Mikk Laas]] | liiga = [[Esiliiga B]] | hooaeg = [[Esiliiga B 2024|2024]] | positsioon = Esiliiga B, '''5.''' | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | veeb = https://fatartukalev.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''FA Tartu Kalev''' on [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Tartu]]s. ==Saavutused== *'''[[II liiga]]''' :'''Võitjad''': [[II liiga 2021#II liiga ida/põhi|2021]] *'''[[III liiga]]''' :'''Võitjad''': [[III liiga 2020#III liiga ida|2020]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/2019 till:01/07/2023 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2020 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/2019 till:01/07/2020 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2020 till:01/07/2021 shift:(1,-4) text:1. from:01/07/2021 till:01/07/2022 shift:(1,-4) text:7. from:01/07/2022 till:01/07/2023 shift:(1,-4) text:4. from:01/07/2019 till:01/07/2020 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2020 till:01/07/2021 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2021 till:01/07/2023 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=170px|Suurim väravakütt !width=90px|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- |[[III liiga 2020|2020]] || [[III liiga|III liiga ida]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 10 || 18 || 18 || 0 || 0 || 111||17 ||+94 ||'''54'''||align=left| [[Sven Karu]] '''(24)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[II liiga 2021|2021]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 14 || 23 || 17 || 4 || 2 || 70||30 ||+40 ||'''55'''||align=left| [[Priit Peedo]] '''(22)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2021|''ei osalenud'']] |- |[[Esiliiga B 2022|2022]] || [[Esiliiga B]] ||'''7.'''|| 10 || 36 || 11 || 7 || 18 || 55||81 ||-26 ||'''40'''||align=left| Priit Peedo '''(21)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2022|1/8-finaalid]] |-bgcolor="#F0F0F0" |[[Esiliiga B 2023|2023]] || Esiliiga B ||'''4.''' || 10 || 36 || 18 || 7 || 11 || 85||71 ||+14 ||'''61'''||align=left|Priit Peedo '''(36)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2023|1/8-finaalid]] |} ==Viited== {{viited}} {{Esiliiga B meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Tartu]] qthj4qmx2jh0o05vxh7xvk8151pjp7c Viinavabrik 0 665766 6759588 6673334 2024-11-12T02:19:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 6759588 wikitext text/x-wiki '''Viinavabrik''' on tootmiskoht, kus toimub toorainest piirituse põletamine. [[File:Les dépendances du manoir de Palmse (Estonie) (7631115092).jpg|pisi|[[Palmse mõis]]a viinavabriku hoone]] [[File:Palmse viinaköök ( nüüd Park hotell).jpg|pisi|[[Palmse mõis]]a viinaköök]] [[Fail:Ravila mõisa viinavabrik.jpg|pisi|[[Ravila mõis]]a viinavabriku hoone]] == Eestis == 1686–1688 aasta inventaariumite järgi ei olnud mõisatesse eraldi [[Viinaköök|viinakööke]] ehitatud. Kui mõnes mõisas ka viina aeti, kõlbas selleks ka tavaline [[pruulikoda]] ja tihtilugu olid need ehitatud puidust ja ei hiilanud oma arhitektuuriga. Algselt toimus mõisates viina ajamine peamiselt enda otstarbeks, sest selles ei nähtud lisatulu allikat ja pealegi oli kõrtsides peamiseks müügiartikliks õlu ja viinaga kaubeldi vähesel määral eeskätt [[Kagu-Eesti]] [[Kõrts|kõrtsides]]. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hein |eesnimi=Ants |pealkiri=Eesti mõisaarhitektuur: historitsismist juugendini |kirjastus=K & O Offset |aasta=2003 |isbn=9985907329 |koht=Tallinn}}</ref> [[File:Habaja mõisa viinavabrik, 19.-20.saj.*.JPG|pisi|[[Habaja mõis]]a viinavabrik]] [[File:Heimtali mõisa viinaköök 2.JPG|pisi|[[Heimtali mõisa viinaköök]]]] == [[Viinatööstus|Viinatööstuse]] tõus == [[18. sajand]] oli Eesti viinatootmise ajaloos pöördeline aeg. Kui [[1766|1766.]] aastal väljastas Venemaa keisrinna [[Katariina II]] ukaasi, siis peale selle avaldamist avanes Eesti- ja Liivimaa mõisnikele võimalus osa saada Venemaa suurest viinaturust. Avanenud Venemaa turust sai mõisatele tulutoov võimalus oma viljasaaki realiseerida. Tootmisest järgi jäänud rohke ja toitva praagaga hakati nuumama kariloomi, kes hiljem müüdi turul maha, kui nad olid piisaalt kosunud. Põhiliseks  härgade [[Nuumamine|nuumamise]] piirkonnaks oli Ida-Eesti ja sealne eluskari müüdi enamasti maha Peterburis. <ref name=":0" /> Peale seda, kui Venemaa turg avanes, hakkas [[viinapõletamine]] Eesti mõisates laienema ning hakati rajama [[Viinaköök|viinakööke]]. Kui 18. sajandi algul tegeleti viinapõletamisega vaid vähestes mõisates, siis sajandi lõpuks oli peaaegu kõigis mõisates omaette [[viinaköök]] ja piiritusetoodang (50-kraadise viinana) oli kasvanud 17 miljoni liitrini aastas. [[Viinapõletamine]] ja selle turustamine Venemaale aitas kaasa mõisnike hoogsale rikastumisele ning 18. sajandi lõpukümnendid ja 19. sajandi algus oli mõisate arendamise ja kasvamise tippaeg. Mõisate majandushoonete arhitektuurne välimus oli tihtilugu esinduslikum kui peahoone oma ja seda seetõttu, et need hooned olid mõisate rikkuse aluseks. <ref name=":1">Tammaru, M. (2022, märts 11). Viinavabriku lugu. ''Sirp''. <nowiki>https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/viinavabriku-lugu/</nowiki></ref> [[Viinapõletamine]] kujunes 19. sajandi jooksul teravilja- ja linakasvatuse kõrval üheks olulisemaks mõisamajanduse haruks Eestis. 1863. aastal Vene keisririigis, sh Baltimaades kehtima hakanud aktsiisiseadus mõjutas vägagi tuntavalt Eesti piirituse tööstust. Uus aktsiisiseadus asendas senise maksusüsteemi ja see tagas riigile kindla tulu piirituse põletajatelt. Uus maksusüsteem määras kindlaks normi, kui palju alkoholi saab ühest puudast (16,38 kg) toorainest ja valmis saadusele pandi peale maks. Juhul kui toorainest saadi alkoholi vähem, võeti maksu vastavalt normile. Kui tootjatel õnnestus toota rohkem alkoholi, siis rohkem toodetud kogusele maksu ei rakendatud. See omakorda pani piiritusvabrikuid hankima moodsamaid seadmeid ja arendama tehnoloogiat, et suurendada toorainest saadava piirituse hulka ja seeläbi nii kogutoodangut kui ka aktsiisivaba piirituse hulka tõsta. Samas väiksemad viinaköögid, kus toodangu hulk oli väike ja üldised kulud suured, pidid  madala tasuvuse või kahjumi tõttu tegevuse lõpetama. <ref name=":2">Viisileht, E. (2020). ''[https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/68034/Elin%20Viisileht%202020.pdf?sequence=1&isAllowed=y Eesti piiritustööstus uutes oludes: 1918–1925.]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}'' Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool</ref> Jõukamates mõisates toimus viinaköökide pidev moderniseerimine, et tõhustada piirituse põletamist. Seeläbi hakkasid paljud viinaköögid muutuma viinavabrikuteks. Nii toimus piiritustööstuse kontsentreerumine: vabrikute arv vähenes, kuid tootmisvõimsused kasvasid. Kui [[1836]]. aastal oli Eestis 622 viinavabrikut, siis [[1879]]. aastaks langes see arv 216-le. <ref name=":0" /> [[19. sajand|19. sajandi]] lõpul ja 20. sajandi algusaastad olid mõisate arendamise tippaeg. Lisaks peahoonete ehitamisele rajati uusi kõrvalhooneid ja majandushooneid ja nende seas eriti viinavabrikuid koos uute ja modernsete tootmisseadmetega. Viinavabrikute kõrvale rajati tihti ka nuumloomade laudad. Loomulikult ei puudunud ka viinakeldrid ja ka viinameistri maja. Paljud viinavabrikud on ehitatud [[Tüüpprojekt|tüüpprojekti]] järgi, sest tootmisseadmed tulid valdavalt ühest kohast ja koos sellega oli juba eos paika pandud ruumide asetus koos vajamineva tehnoloogiaga. <ref name=":0" /> Milline oli hoonete väljanägemine, sõltus paljuski sellest, millises Eesti piirkonnas nad asusid. Paekivi kasutati valdavalt Põhja-Eestis ning maakivi levis Virumaal ja tellist koos maakiviga kasutati Lõuna-Eestis. Loomulikult kuulus viinavabrikute juurde kaugelt nähtav korsten. Korsten asetses viinavabrikutel erinevalt. Osal asus ta eraldi vabriku kõrval ja teistel väljus katuseharjast. <ref name=":1" /> {{vaata|Heimtali mõisa viinaköök}} [[File:Mere puiestee 8.jpg|pisi|[[Tallinna Piiritusevabrik|Tallinna piiritusevabrik]]u [[Tallinna Piiritusevabriku administratiivhoone|administratiivhoone]] Tallinnas, [[Mere puiestee]] 8 ]] 19. sajandi teise pooleni toimus [[Toorpiiritus|toorpiirituse]] tootmine ja sellest viina valmistamine samas kohas. 1880. aastatel hakati rajama eraldiseisvaid viinatehaseid, kus puhastati mõisatest ostetud piiritust ja valmistati sellest viina. <ref name=":2" /> Tallinnas Merepromenaadi piirkonnas asutati ettevõte [[Tallinna Piiritusevabrik]], mille ehitamiseks esitas Preisimaa kodanik [[Friedrich Rappuh]] palve 1875. aastal [[Tallinna linnavalitsus]]ele. Hoone ehitamist alustati 1875. aasta novembris, lõplikult valmis tööstushoone 1876. aastal. Tallinna piiritusevabriku haldamiseks moodustati [[Tallinna Piiritusvabriku Osaühisus]] (''Antheil-Gesellschaft der Revaler Spirit-Fabrik''). 1889. aastaks olid tulusama tootmise huvides Tallinna piiritusevabrikuga ühinenud 168 [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], 24 [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ja 18 [[Kuramaa kubermang]]u [[piiritusevabrik]]ut. Vaid 12 piiritusetootjat Eestimaa kubermangus tegutsesid omaette<ref>[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/1643031/kvaliteetne-piiritus-toi-eestile-tuntust-mitmel-pool-maailmas Kvaliteetne piiritus tõi Eestile tuntust mitmel pool maailmas], Postimees, 23. märts 2007</ref>. [[Pilt:Liviko P1010773.jpg|pisi|AS Liviko tootmiskorpused [[Tartu maantee]] ääres, Tartu mnt 76]] [[1898]]. aastal asutati Tallinnas [[Tartu maantee]]l Kroonu Viinaladu<ref name="liviko.ee">http://www.liviko.ee/ettevote/ajalugu/ (vaadatud 16.01.2013)</ref> ([[vene keel]]es Казённый винный склад). Ettevõtte peahoone, kus asub Liviko tootmine tänaseni, ehitati aastatel 1898–1900 tüüpprojekti järgi. [[Paekivi]]st ehitatud peahoonet ehivad [[Uusromaanika|uusromaani]] elemendid. Sidumisprojekti autor oli [[arhitekt]] [[Rudolf von Knüpffer|Rudolf Otto von Knüpffer]]. Viinalao võimsuseks kavandati 300 000 pange ehk 3 690 000 liitrit viina aastas.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://liviko.eu/et/meist/ajalugu/|pealkiri=Ajalugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.01.2021}}</ref> [[1900]]. aasta [[1. juuli]]st kehtestati [[Balti kubermangud]]es riiklik [[viinamonopol]], [[viin (jook)|viina]] võis valmistada ainult riiklikes viina- ja [[piiritusetehas]]tes, nende seas ka [[Kroonu Viinaladu|Kroonu Viinalaos]] Tallinnas.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8813 8813 Riigi viinavabriku peahoone Tartu mnt. 76, 1900. a. • Mälestised]</ref> == Viinavabrikute lõpp == 20. sajandi alguse ajaloosündmused ja majanduspoliitilise olukorra muutus sai saatuslikuks viinavabrikutele.<ref name=":2" /> [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905]]. aastal toimus Eestis revolutsioon, kus töölistest koosnenud jõugud rüüstasid ja põletasid Eestis asuvaid mõisaid. Kokku sai kahjustada 160 mõisa ja 40 viinavabrikut ja suurimad kannatajad asusid Harju- ja Raplamaal. Lisaks sellele sai mõisatele saatuslikuks [[1919. aasta maareform|1919]]. aastal läbi viidud maareform. Maaseadusega võõrandati mõisamaad ja varad, et luua riiklik maatagavara, mis omakorda soovijatele laiali jagati. Need, kes enampakkumise teel viinavabrikud koos sisseseadega endi kasutusse said, ei suutnud neid aga korralikult majandada ja tihtilugu jäid nad lihtsalt seisma. {{commonskat|Distilleries in Estonia}} Lõpliku hoobi andis viinavabrikutele nõukogude aeg, mil nad totaalselt ümber ehitati ja nad kaotasid oma otstarbe. <ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *Eliisebeth Pruus, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4183487a-205c-47c2-ae97-fa7ff3efc213/content Viru ja Järva kreisi viinavabrikute tabel], 2023 *Eliisebeth Pruus, [https://hdl.handle.net/10062/95578 Viinaköögist viinavabrikuks. Eestimaa kubermangu Viru ja Järva kreisi mõisate piirituse tootmishoonete näidetel], Tartu Ülikool, 2003 [[Kategooria:Mõisad]] [[Kategooria:Eesti alkoholitööstus]] o6g52lsw2q5nkxomkvdudzsnz8q78pu Nime eestistanute loend 0 666305 6759427 6537248 2024-11-11T17:52:52Z 2A00:16E0:1007:D133:822:E628:612E:DF2B 6759427 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud isikuid, kes on oma nime [[nimede eestistamine|eestistanud]]. *[[Johannes Aare]] (endine Johannes Ahrenschild) *[[Aleksander Aaremäe]] (endine Aleksander Arenberg) *[[Arsi Aarma]] (endine Arseni Noppasson) *[[Agu Aarna]] (endine August Treier) *[[Jüri Aarne]] (endine Jüri Ostnik) *[[Eduard Aasmäe]] (endine Eduard Amann) *[[Voldemar Aasoja]] (endine Voldemar Ambos) *[[Ago Aava]] (endine Aleksander Peterson) *[[Viktoria Aavakivi]] (endine Viktoria Espenstein) *[[Voldemar Aaviste]] (endine Voldemar Avotin) *[[Henn Aavola]] (endine Leo Adler) *[[Vello Agori]] (endine Georg Tõnisson, karikaturist [[Gori]]) *[[Ustus Agur]] (endine Ustus Hendrikson) *[[Ellinor Aiki]] (endine Ellinor Blumenfeldt) *[[Jaan Akenpärg]] (endine Jaan Akenberg) *[[Vello Alas]] (endine Valter Anvelt) *[[Enn Allpere]] (endine Ernst Albert) *[[Albrecht Altma]] (endine Albrecht Altmann) *[[Nikolai Alumäe]] (endine Nikolai Janson) *[[Vladimir Alumäe]] (endine Vladimir Janson) *[[Eduard Anari]] (endine Eduard Amberg) *[[Aulis Aret]] (endine Aleksis Kallits) *[[Paul Ariste]] (endine Paul Berg) *[[Anton Arumäe]] (endine Anton Dreimann) *[[August Arumäe]] (endine August Grünberg) *[[Juhan Aul]] (endine Juhan Klein) *[[Tõnis Avingo]] (endine Tõnis Adamson) *[[August Eelmäe]] (endine August Eifel) *[[Ain Eenmaa]] (endine Aleksander Eberling) *[[Karl Eenmaa]] (endine Karl Einmann) *[[Kaarel Eenpalu]] (endine Karl Einbund) *[[Enno Eesmaa]] (endine Heinrich Esberg) *[[Ole Ehelaid]] (endine Ole Eheland) *[[Julius Ellandi]] (endine Julius Eilandt) *[[Herta Elviste]] (endine Herta Marianne Brandt) *[[Priidik Eras]] (endine Friedrich Ervin) *[[Roman Haavamägi]] (endine Roman Espenberg) *[[Jüri Haldre]] (endine Jüri Grünthal) *[[Pärtel Haliste]] (endine Pärtel Bauman) *[[Endel Haljasmaa]] (endine Endel Grünfeldt) *[[Roopi Hallimäe]] (endine Robert Grauberg) *[[Enn Heinaru]] (endine Emil Heimberg) *[[Edgar Heinsoo]] (endine Edgar Heinson) *[[Gert Helbemäe]] (endine Gert-Joachim Einborn) *[[Nikolai Helk]] (endine Nikolai Tšistjakov) *[[Valter Hiie]] (endine Valter Steinfeldt) *[[Eerik Hiisjärv]] (endine Erich Hindrikson) *[[Arvo Horm]] (endine Arnold Horn) *[[Tullio Ilomets]] (endine Tullio Jürgenson) *[[Eugen Irv]] (endine Eugen Hirsch) *[[Andres Joasalu]] (endine August Andreas Johanson) *[[Elmar Järvet]] (endine Elmar Jakobson) *[[Jüri Järvet]] (endine Georgi Kuznetsov) *[[August Jürima]] (endine August Jürman) *[[Mihhail Kaaleste]] (endine Mihail Stoljarov) *[[Juhan Kaarlimäe]] (endine Johann Karlsberg) *[[Harald Kaarma]] (endine Harald Kaarmann) *[[Adolf Kaarme]] (endine Adolf Krem) *[[Helmut Kadari]] (endine Helmut Kristal) *[[Valter Kadarik]] (endine Valter Freymann) *[[Enn Kailvee]] (endine Edgar Blauberg) *[[Johannes Kaldma]] (endine Johannes Buer) *[[Nigul Kaliste]] (endine Nikolai Kalinin) *[[Boris Kaljuveri]] (endine Boris Drachenfels) *[[Andres Kalmus]] (endine Andrei Dreimann) *[[Roman Kard]] (endine Roman Pavian) *[[Heldur Karmo]] (endine Heldur Kamberg) *[[Leo Karupää]] (endine Leonid Vulff) *[[Manivald Kesamaa]] (endine Gottlieb-Manivalde Geitsmann) *[[Edgar Kigaste]] (endine Edgar Ruubel) *[[Tõnis Kint]] (endine Tõnis Kind) *[[Otto Kivima]] (endine Otto Kleemann) *[[Eduard Kivimäe]] (endine Eduard Teinberg) *[[Einar Kiviste]] (endine Einar Steinfeldt) <td> *[[Edgar Kolmpere]] (endine Edgar Klumberg) *[[Juhan Kallaste]] (endine Johan Kree) *[[Veli Kudres]] (endine Valfried Kidron) *[[Eerik Kumari]] (endine Erik Sits) *[[Elmar Kumari]] (endine Elmar Nesselberg) *[[Nigul Kurdve]] (endine Nikolai Kurjatov) *[[Aleksander Kurtna]] (endine Aleksander Kurson) *[[Herbert Kuurme]] (endine Herbert Kuurberg) *[[Kustav Kuuskvere]] (endine Kustav Kuuskmann) *[[Jaan Kõue]] (endine Jaan Vastisson) *[[Eduard Laanemäe]] (endine Eduard Laanberg) *[[Jüri Laasimer]] (endine Georg Valter) *[[Albert Ladva]] (endine Albert Lapmann) *[[Eerik Laid]] (endine Erich Ostrov) *[[Mihkel Laid]] (endine Mihkel Ostrov) *[[Milvi Laid]] (endine Aleksandra Isak) *[[Ernst Laigo]] (endine Ernst Lõõtsmann) *[[Arkadio Laigo]] (endine Arkadi Logvinenko) *[[Peeter Lainevool]] (endine Peeter Lammas-Vildfluss) *[[Meinhard Leetmaa]] (endine Meinhard Hanni) *[[Mart Lepaste]] (endine Mart Lekstein) *[[Jaagup Linnakivi]] (endine Eduard Teinburk) *[[Ferdinand Linnus]] (endine Ferdinand Leinbock) *[[Eduard Loovere]] (endine Eduard Sernov) *[[Hendrik Lugeveer]] (endine Heinrich Lugenberg) *[[Leho Lumiste]] (endine Leopold Johannes Soonberg) *[[Aleksander Maasiksalu]] (endine Aleksander Maasing) *[[Hans Madissoon]] (endine Hans Madisson) *[[Juhan Maidlo]] (endine Johannes-Ervin Magus) *[[Eduard Mailend]] (endine Eduard Madrats) *[[Paul Maitla]] (endine Paul Mathiesen) *[[August Maramaa]] (endine August Marfeldt) *[[Paul Martmaa]] (endine Paul Martinov) *[[Mihkel Martsoo]] (endine Mihkel Martson) *[[Malle Meentalo]] (endine Amalie Meenov) *[[Kersti Merilaas]] (endine Eugenie Moorberg) *[[August Meriloo]] (endine August Madisson) *[[Raiu Mullari]] (endine Boris Parm) *[[Jaan Murde]] (endine Jaan Munakson) *[[Enn Murdmaa]] (endine Ernst Martinson) *[[Valdo Mäeste]] (endine Valter Bergmann) *[[Julius Mägiste]] (endine Julius Mälson) *[[Bernard Mändre]] (endine Bernhard Methusalem) *[[Jaan Naissoo]] (endine Jaan Naisson) *[[Juhan Narma]] (endine Juhan Nichtig) *[[Johannes Neeme]] (endine Johannes Sibilin) *[[Adonis-Prosper Neemre]] (endine Adonis-Prosper Neumann) *[[Richard Niineste]] (endine Richard Niemann) *[[Aarne Norralt]] (endine Arnold Normann) *[[Boris Nurmand]] (endine Boris Naumov) *[[Ervin Jüri Nõmmera]] (endine Ervin Jüri Kristjan) *[[Sulev Nõmmik]] (endine Sulev Nabi) *[[Erika Nõva]] (endine Erika Breiberg) *[[Jüri Ojatalu]] (endine Jüri Straus) *[[Johannes Orasmaa]] (endine Johannes Roska) *[[Johannes Paesalu]] (endine Johannes Bachval) *[[Aleksander Paikre]] (endine Aleksander Pormann) *[[Kuno Pajula]] (endine Kuno Preis) *[[Elmar Paldra]] (endine Elmar Pergelbaum) *[[Kristjan Palusalu]] (endine Kristjan Trossmann) *[[Kaarel Parisalu]] (endine Karl Parson) *[[Leo Parre]] (endine Leo Petrov) *[[Artur Peetre]] (endine Arthur Peterson) *[[Leila Pelmas]] (endine Li-Ester Brakel) *[[August Pikkoja]] (endine August Pikov) *[[Anton Pilve]] (endine Anton Pelpson) *[[Uno Plank]] (endine Uno Blank) *[[Osvald Põldma]] (endine Osvald Beifeldt) *[[Andres Põldmets]] (endine Andres Palkai) *[[Aleksander Pürge]] (endine Aleksander Bürger) *[[Aleksander Pürgvee]] (endine Aleksander Bürger) *[[Felix Raeksoo]] (endine Felix Raekson) *[[Julius Raev]] (endine Julius Steinberg) *[[Maido Rahula]] (endine Maido Mironov) *[[Eduard Raia]] (endine Eduard Diedvig) *[[Johan Raid]] (endine Johan Reinhold) *[[Heljo Raidla]] (endine Heljo Kleinmüller, abielus [[Heljo Mänd]]) *[[Erich Raiet]] (endine Erich Freienthal) *[[Evald Rajavee]] (endine Evald Ulfsak) *[[Adam Randalu]] (endine Adam Bachmann) *[[Oskar Randmaa]] (endine Oskar Hansen) *[[Valdu Rannaleet]] (endine Voldemar Vunn) *[[Heino Rannap]] (endine Heino Reinbach) *[[Jaan Rannap (õpetaja)|Jaan Rannap]] (endine Jaan Reinbach) *[[Jaan Rannap]] (endine Jaan Reinbach) *[[Albo Rauamägi]] (endine Albrecht Eisenberg) *[[Johannes Raudava]] (endine Johannes Rosenfeldt) *[[Johannes Raudmäe]] (endine Johannes Eisenberg) *[[Osvald Raudne]] (endine Osvald Eisen) *[[Oskar Raunam]] (endine Oskar Zahn) *[[Valdu Reekna]] (endine Valter Kreekman) *[[Johannes Reinola]] (endine Johannes Reinglas) *[[Olev Reintalu]] (endine Olev Reinthal) *[[Julius Ridal]] (endine Julius Bergstein) *[[Vassil Ridala]] (endine Vassil Grünthal) *[[Harald Riipalu]] (endine Harald Reibach) *[[Heinrich Riikoja]] (endine Heinrich Reichenbach) *[[Vladimir Roopere]] (endine Vladimir Rooberg) *[[Ants Rulli]] (endine Alfred Hans Rullinkov) *[[Arp Rullingo]] (endine Alfred Rullinkov) *[[Hando Ruus]] (endine Harald-Ferdinand Ruhs) *[[Henn Saari]] (endine Henn Speek) *[[Kurt Saarse]] (endine Kurt Steinberg) *[[Pärtel Salmar]] (endine Panteleimon Sergejev) *[[Henrik Saluste]] (endine Heinrich Vinkel) *[[Johannes Santpank]] (endine Johannes Sandbank) *[[Henn Sarmiste]] (endine (Heinrich Stunde) *[[Olev Siinmaa]] (endine Oskar Siiman) *[[Ilmar Sikemäe]] (endine Helmut Bötker) *[[Karl Sillamäe]] (endine Karl Siilaberg) *[[Heinart Sillastu]] (endine Heinart Seidenberg) *[[Ants Silvere]] (endine Hans Silbergleich) *[[Johannes Silvet]] (endine Johannes Schwalbe) *[[Vello Simre]] (endine Johannes Voldemar Simtmann) *[[Hugo Soasepp]] (endine Hugo Saasepp) *[[Agu Soidra]] (endine August Schütz) *[[Arnold Soinla]] (endine Arnold Sööberg) *[[Ernst Soomuste]] (endine Ernst Grasmandorf) *[[Mihkel Soodla]] (endine Mihkel Sakson) *[[Artur Soomre]] (endine Artur Sommer) *[[Karl Soonpää]] (endine Karl Soonberg) *[[Ants Sudemäe]] (endine Hans Jaakson) *[[Juhan Suurkivi]] (endine Johannes Steinberg) *[[Vladimir Suursööt]] (endine Vladimir Ponomarjov) *[[Bruno Sõmeri]] (endine Bruno Schön) *[[Arnold Süvalep]] (endine Arnold Schulbach) *[[Boris Taar]] (endine Boris Thar) *[[Arvo Taioste]] (endine Arnold Treufeldt) *[[Bernhard Talvar]] (endine Bernhard Bluum) *[[Aino Talvi]] (endine Aino Müller) *[[Henno Tammart]] (endine Heinrich Perro) *[[Otto Tammend]] (endine Otto Treufeldt) *[[Alfred Tammiko]] (endine Alfred Prunn) *[[Juhan Tammistu]] (endine Johannes Stammberg) *[[Järvo Tandre]] (endine Rudolf Stokeby) *[[Viktor Tarmas]] (endine Viktor Tomberg) *[[Artur Tarmet]] (endine Artur Trubok) *[[Ruut Tarmo]] (endine Harald Rudolf Klein) *[[Arvo Taru]] (endine Arved Treumund) *[[Karl Tarvas]] (endine Karl Treumann) *[[Jaanus Tasuja]] (endine Gustav Lorenz) *[[Valter Tauli]] (endine Valter Poissmann) *[[Julius Tiisväli]] (endine Julius Tiisfeldt) *[[Karl Tiit]] (endine Karl Tiedt) *[[Hardu Toomet]] (endine Hartwig Tenter) *[[August Torma]] (endine August Schmidt) *[[Juhan Truu]] (endine Johannes Treu) *[[Friedebert Tuglas]] (endine Friedebert Mihkelson) *[[Artur Tuldava]] (endine Artur Haman) *[[Juhan Tuldava]] (endine Arthur Johan Haman) *[[Hengo Tulnola]] (endine Hugo Tschuhna) *[[Kusto Ulmre]] (endine Gustav Schneider) *[[Aili Univere]] (endine Aleksandra Grünvald) *[[Friedrich Uuspõld]] (endine Friedrich Neuhaus) *[[Karl Vaarma]] (endine Karl Vaarmann) *[[Sulev Vahtre]] (endine Sulev Vinkmann) *[[Osvald Vaidlo]] (endine Osvald Vedi) *[[Artur Vainola]] (endine Artur Sandt) *[[Valentin Varamaa]] (endine Valentin Kutschinski) *[[Aleksander Vardi]] (endine Aleksander Bergman) *[[Vello Vare]] (endine Arseni Ushatski) *[[Jüri Variste]] (endine Georg Vahrberg) *[[Trivimi Velliste (Otepää linnapea)|Trivimi Velliste]] (endine Trivimi Ventshikov) *[[Kusta Vesilo]] (endine Gustav Mihkelson) *[[Viktor Veskimäe]] (endine Viktor Mühlberg) *[[Arno Vihalemm]] (endine Arnold Koch) *[[Alide Viire]] (endine Alide Vidrikson) *[[Harald Viirsalu]] (endine Harald Veidenbaum) *[[Gustav Vilbaste]] (endine Gustav Vilberg) *[[Enn Võrk]] (endine Ernst-Ulrich Võrk) *[[Enn Väljak]] (endine Johannes Mikkelsen) *[[Aavo Ürgsoo]] (endine Andrei Jurkson) [[Kategooria:Nimede eestistamine]] [[fr:Liste de noms de famille estonisés]] euqvudmvkhf2qzcprk7k3wetwre5e7a In memoriam 2024 0 667202 6759377 6759226 2024-11-11T15:46:27Z Raamaturott 56450 /* November */ 6759377 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar – [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[Frederick Vine]], Suurbritannia meregeoloog ja geofüüsik (85) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat (74) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Peter Nagel]], saksa religiooniloolane, teoloog, koptoloog (86) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Alvin Goldman]], USA filosoof (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Hermann Haken]], saksa füüsik (97) *14. august – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Eikō Hosoe]], jaapani fotograaf ja filmirežissöör (91) *16. september – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada kino-, tele- ja teatriprodutset (97) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aastal 2023 aasta isa (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti munitsipaalpoliitik ja matemaatikaõetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], Eesti E-residentsuse endine tegevjuht (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islamivaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal'''i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *22. oktoober – [[Fernando Valenzuela]], Mehhiko pesapallur (63) *[[23. oktoober]] – [[Leon Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (94) *23. oktoober – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja ja kirjanduskriitik, filosoof ja proosakirjanik (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitlejanna (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hongkongi näitleja (74) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Suzanne Osten]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) *[[30. oktoober]] – [[Giovanni Cianfriglia]], itaalia näitleja ja kaskadöör (89) *30. oktoober – [[Arthur Moreira Lima]], Brasiilia pianist (84) *30. oktoober – [[Erik Clausen]], taani näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82) *30. oktoober – [[Jo Hea-jung]], Lõuna-Korea võrkpallur (71) *30. oktoober – [[Roman Kraus]], Tšehhi poliitik ja arst (69) *30. oktoober – [[Pedro Sarmiento]], Colombia jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[31. oktoober]] – [[Wiesław Łukaszewski]], poola psühholoog (84) *31. oktoober – [[Manju Sharma]], India biotehnoloog (83) *31. oktoober – [[Domingo Barrera]], hispaania poksija (81) *31. oktoober – [[Trevor Whymark]], inglise jalgpallur (74) == November == *[[1. november]] – [[Juan José Sebreli]], Argentina sotsioloog, esseist ja filosoof (93) *1. november – [[Kanji Nishio]], jaapani germanist ja kirjandusteadlane (89) *1. november – [[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik, akadeemik (86) *1. november – [[Michael Ruse]], inglise päritolu teadusfilosoof (84) *1. november – [[Zaal Samadašvili]], gruusia kirjanik (71) *[[2. november]] – [[Dub Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (99) *2. november – [[Gaston Vogel]], luksemburgi advokaat ja raamatuautor (87) *2. november – [[Clement Quartey]], Ghana poksija (86) *2. november – [[Wolfgang Börnsen]], Saksa poliitik (82) *2. november – [[Alan Rachins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *2. november – [[Juri Šokin]], vene matemaatik (81) *2. november – [[Aleksandr Dormidontov]], Eesti arhivaar ja kodu-uurija (74) *2. november – [[Marko Reisel]], eesti kaitseliitlane (49) *[[3. november]] – [[Birutė Žilytė-Steponavičienė]], leedu graafik ja raamatuillustraator (94) *3. november – [[Quincy Jones]], Ameerika Ühendriikide helilooja, arranžeerija, muusikaprodutsent ja trompetist (91) *3. november – [[Matti Zirk]], eesti hoolekandetöötaja (78) *3. november – [[Ilmar Jõgi]], eesti majandusjuht (66) *[[4. november]] – [[Kikki Håkansson]], rootsi modell (95) *4. november – [[Bernard Marcus]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (95) *4. november – [[Olivera Nikolova]], makedoonia kirjanik (88) *4. november – [[Agnaldo Rayol]], Brasiilia laulja, näitleja ja telesaatejuht (86) *4. november – [[Renato Serio]], itaalia helilooja ja dirigent (78) *4. november – [[Gábor Forgács]], ungari näitleja (76) *4. november – [[Daniel Ceppi]], Šveitsi koomiksikunstnik (73) *[[5. november]] – [[Marise Chamberlain]], Uus-Meremaa keskmaajooksja (88) *5. november – [[Nikolai Dorošenko]], vene kirjanik ja publitsist (73) *5. november – [[Sharda Sinha]], India laulja (72) *[[6. november]] – [[Madeleine Riffaud]], prantsuse ajakirjanik ja luuletaja (100) *6. november – [[John Nott]], Suurbritannia poliitik (92) *6. november – [[Anna Lo]], Põhja-Iirimaa poliitik (74) *6. november – [[Fabio Sartor]], itaalia näitleja (70) *6. november – [[Tony Todd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *6. november – [[Pavel Klimenko]], Venemaa sõjaväelane (49) *[[7. november]] – [[Jürgen Becker]], saksa luuletaja ja proosakirjanik (92) *7. november – [[Enn Suve]], eesti tantsija, ballettmeister ja pedagoog (84) *7. november – [[Ivan Čarota]], valgevene slavist, kirjanduskriitik ja tõlkija (72) *7. november – [[Rein Jalak]], eesti spordiarst (71) *[[8. november]] – [[June Spencer]], inglise näitleja (105) *8. november – [[Rachid Mekhloufi]], Alžeeria jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *8. november – [[Michael Eitan]], Israeli poliitik (80) *8. november – [[Geneviève Grad]], prantsuse näitleja (80) *8. november – [[Helle Meri]], eesti näitleja, [[Lennart Meri]] abikaasa (75) *8. november – [[Fernando Fragata]], portugali filmilavastaja ja stsenarist (58) *[[9. november]] – [[Ram Narayan]], India muusik (96) *9. november – [[Hassan Akesbi]], Maroko jalgpallur (89) *9. november – [[Bobby Allison]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (86) *9. november – [[Vello Palm]], eesti kergejõustikutreener ja sporditeadlane (86) *9. november – [[Yiánnis Boutáris]], Kreeka ettevõtja ja poliitik (82) *9. november – [[Judith Jamison]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (81) *9. november – [[Valerija Narbikova]], vene kirjanik ja kunstnik (66) *9. november – [[Viesturs Meijers]], läti maletaja (56) [[Kategooria:2024]] jqsb2anaqczu4gxqr417aq35fmjd6x1 6759494 6759377 2024-11-11T19:45:52Z Velirand 67997 /* November */ 6759494 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar – [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[Frederick Vine]], Suurbritannia meregeoloog ja geofüüsik (85) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat (74) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Peter Nagel]], saksa religiooniloolane, teoloog, koptoloog (86) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Alvin Goldman]], USA filosoof (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Hermann Haken]], saksa füüsik (97) *14. august – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Eikō Hosoe]], jaapani fotograaf ja filmirežissöör (91) *16. september – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada kino-, tele- ja teatriprodutset (97) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aastal 2023 aasta isa (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti munitsipaalpoliitik ja matemaatikaõetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], Eesti E-residentsuse endine tegevjuht (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islamivaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal'''i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *22. oktoober – [[Fernando Valenzuela]], Mehhiko pesapallur (63) *[[23. oktoober]] – [[Leon Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (94) *23. oktoober – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja ja kirjanduskriitik, filosoof ja proosakirjanik (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitlejanna (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hongkongi näitleja (74) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Suzanne Osten]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) *[[30. oktoober]] – [[Giovanni Cianfriglia]], itaalia näitleja ja kaskadöör (89) *30. oktoober – [[Arthur Moreira Lima]], Brasiilia pianist (84) *30. oktoober – [[Erik Clausen]], taani näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82) *30. oktoober – [[Jo Hea-jung]], Lõuna-Korea võrkpallur (71) *30. oktoober – [[Roman Kraus]], Tšehhi poliitik ja arst (69) *30. oktoober – [[Pedro Sarmiento]], Colombia jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[31. oktoober]] – [[Wiesław Łukaszewski]], poola psühholoog (84) *31. oktoober – [[Manju Sharma]], India biotehnoloog (83) *31. oktoober – [[Domingo Barrera]], hispaania poksija (81) *31. oktoober – [[Trevor Whymark]], inglise jalgpallur (74) == November == *[[1. november]] – [[Juan José Sebreli]], Argentina sotsioloog, esseist ja filosoof (93) *1. november – [[Kanji Nishio]], jaapani germanist ja kirjandusteadlane (89) *1. november – [[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik, akadeemik (86) *1. november – [[Michael Ruse]], inglise päritolu teadusfilosoof (84) *1. november – [[Zaal Samadašvili]], gruusia kirjanik (71) *[[2. november]] – [[Dub Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (99) *2. november – [[Gaston Vogel]], luksemburgi advokaat ja raamatuautor (87) *2. november – [[Clement Quartey]], Ghana poksija (86) *2. november – [[Wolfgang Börnsen]], Saksa poliitik (82) *2. november – [[Alan Rachins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *2. november – [[Juri Šokin]], vene matemaatik (81) *2. november – [[Aleksandr Dormidontov]], Eesti arhivaar ja kodu-uurija (74) *2. november – [[Marko Reisel]], eesti kaitseliitlane (49) *[[3. november]] – [[Birutė Žilytė-Steponavičienė]], leedu graafik ja raamatuillustraator (94) *3. november – [[Quincy Jones]], Ameerika Ühendriikide helilooja, arranžeerija, muusikaprodutsent ja trompetist (91) *3. november – [[Matti Zirk]], eesti hoolekandetöötaja (78) *3. november – [[Ilmar Jõgi]], eesti majandusjuht (66) *[[4. november]] – [[Kikki Håkansson]], rootsi modell (95) *4. november – [[Bernard Marcus]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (95) *4. november – [[Olivera Nikolova]], makedoonia kirjanik (88) *4. november – [[Agnaldo Rayol]], Brasiilia laulja, näitleja ja telesaatejuht (86) *4. november – [[Renato Serio]], itaalia helilooja ja dirigent (78) *4. november – [[Gábor Forgács]], ungari näitleja (76) *4. november – [[Daniel Ceppi]], Šveitsi koomiksikunstnik (73) *[[5. november]] – [[Marise Chamberlain]], Uus-Meremaa keskmaajooksja (88) *5. november – [[Nikolai Dorošenko]], vene kirjanik ja publitsist (73) *5. november – [[Sharda Sinha]], India laulja (72) *[[6. november]] – [[Madeleine Riffaud]], prantsuse ajakirjanik ja luuletaja (100) *6. november – [[John Nott]], Suurbritannia poliitik (92) *6. november – [[Anna Lo]], Põhja-Iirimaa poliitik (74) *6. november – [[Fabio Sartor]], itaalia näitleja (70) *6. november – [[Tony Todd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *6. november – [[Pavel Klimenko]], Venemaa sõjaväelane (49) *[[7. november]] – [[Jürgen Becker]], saksa luuletaja ja proosakirjanik (92) *7. november – [[Enn Suve]], eesti tantsija, ballettmeister ja pedagoog (84) *7. november – [[Ivan Čarota]], valgevene slavist, kirjanduskriitik ja tõlkija (72) *7. november – [[Rein Jalak]], eesti spordiarst (71) *[[8. november]] – [[June Spencer]], inglise näitleja (105) *8. november – [[Rachid Mekhloufi]], Alžeeria jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *8. november – [[Michael Eitan]], Israeli poliitik (80) *8. november – [[Geneviève Grad]], prantsuse näitleja (80) *8. november – [[Helle Meri]], eesti näitleja, [[Lennart Meri]] abikaasa (75) *8. november – [[Fernando Fragata]], portugali filmilavastaja ja stsenarist (58) *[[9. november]] – [[Ram Narayan]], India muusik (96) *9. november – [[Hassan Akesbi]], Maroko jalgpallur (89) *9. november – [[Bobby Allison]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (86) *9. november – [[Vello Palm]], eesti kergejõustikutreener ja sporditeadlane (86) *9. november – [[Yiánnis Boutáris]], Kreeka ettevõtja ja poliitik (82) *9. november – [[Judith Jamison]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (81) *9. november – [[Valerija Narbikova]], vene kirjanik ja kunstnik (66) *9. november – [[Viesturs Meijers]], läti maletaja (56) *[[11. november]] – [[Marie Benešová]], Tšehhi jurist ja poliitik (76) [[Kategooria:2024]] 9pzifii9bdg9l604a5ssjmeywvn82u1 6759504 6759494 2024-11-11T19:54:31Z Velirand 67997 /* November */ 6759504 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar – [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[Frederick Vine]], Suurbritannia meregeoloog ja geofüüsik (85) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat (74) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Peter Nagel]], saksa religiooniloolane, teoloog, koptoloog (86) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Alvin Goldman]], USA filosoof (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Hermann Haken]], saksa füüsik (97) *14. august – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Eikō Hosoe]], jaapani fotograaf ja filmirežissöör (91) *16. september – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada kino-, tele- ja teatriprodutset (97) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aastal 2023 aasta isa (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti munitsipaalpoliitik ja matemaatikaõetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], Eesti E-residentsuse endine tegevjuht (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islamivaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal'''i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *22. oktoober – [[Fernando Valenzuela]], Mehhiko pesapallur (63) *[[23. oktoober]] – [[Leon Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (94) *23. oktoober – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja ja kirjanduskriitik, filosoof ja proosakirjanik (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitlejanna (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hongkongi näitleja (74) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Suzanne Osten]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) *[[30. oktoober]] – [[Giovanni Cianfriglia]], itaalia näitleja ja kaskadöör (89) *30. oktoober – [[Arthur Moreira Lima]], Brasiilia pianist (84) *30. oktoober – [[Erik Clausen]], taani näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82) *30. oktoober – [[Jo Hea-jung]], Lõuna-Korea võrkpallur (71) *30. oktoober – [[Roman Kraus]], Tšehhi poliitik ja arst (69) *30. oktoober – [[Pedro Sarmiento]], Colombia jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[31. oktoober]] – [[Wiesław Łukaszewski]], poola psühholoog (84) *31. oktoober – [[Manju Sharma]], India biotehnoloog (83) *31. oktoober – [[Domingo Barrera]], hispaania poksija (81) *31. oktoober – [[Trevor Whymark]], inglise jalgpallur (74) == November == *[[1. november]] – [[Juan José Sebreli]], Argentina sotsioloog, esseist ja filosoof (93) *1. november – [[Kanji Nishio]], jaapani germanist ja kirjandusteadlane (89) *1. november – [[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik, akadeemik (86) *1. november – [[Michael Ruse]], inglise päritolu teadusfilosoof (84) *1. november – [[Zaal Samadašvili]], gruusia kirjanik (71) *[[2. november]] – [[Dub Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (99) *2. november – [[Gaston Vogel]], luksemburgi advokaat ja raamatuautor (87) *2. november – [[Clement Quartey]], Ghana poksija (86) *2. november – [[Wolfgang Börnsen]], Saksa poliitik (82) *2. november – [[Alan Rachins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *2. november – [[Juri Šokin]], vene matemaatik (81) *2. november – [[Aleksandr Dormidontov]], Eesti arhivaar ja kodu-uurija (74) *2. november – [[Marko Reisel]], eesti kaitseliitlane (49) *[[3. november]] – [[Birutė Žilytė-Steponavičienė]], leedu graafik ja raamatuillustraator (94) *3. november – [[Quincy Jones]], Ameerika Ühendriikide helilooja, arranžeerija, muusikaprodutsent ja trompetist (91) *3. november – [[Matti Zirk]], eesti hoolekandetöötaja (78) *3. november – [[Ilmar Jõgi]], eesti majandusjuht (66) *[[4. november]] – [[Kikki Håkansson]], rootsi modell (95) *4. november – [[Bernard Marcus]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (95) *4. november – [[Olivera Nikolova]], makedoonia kirjanik (88) *4. november – [[Agnaldo Rayol]], Brasiilia laulja, näitleja ja telesaatejuht (86) *4. november – [[Renato Serio]], itaalia helilooja ja dirigent (78) *4. november – [[Gábor Forgács]], ungari näitleja (76) *4. november – [[Daniel Ceppi]], Šveitsi koomiksikunstnik (73) *[[5. november]] – [[Marise Chamberlain]], Uus-Meremaa keskmaajooksja (88) *5. november – [[Nikolai Dorošenko]], vene kirjanik ja publitsist (73) *5. november – [[Sharda Sinha]], India laulja (72) *[[6. november]] – [[Madeleine Riffaud]], prantsuse ajakirjanik ja luuletaja (100) *6. november – [[John Nott]], Suurbritannia poliitik (92) *6. november – [[Anna Lo]], Põhja-Iirimaa poliitik (74) *6. november – [[Fabio Sartor]], itaalia näitleja (70) *6. november – [[Tony Todd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *6. november – [[Pavel Klimenko]], Venemaa sõjaväelane (49) *[[7. november]] – [[Jürgen Becker]], saksa luuletaja ja proosakirjanik (92) *7. november – [[Enn Suve]], eesti tantsija, ballettmeister ja pedagoog (84) *7. november – [[Ivan Čarota]], valgevene slavist, kirjanduskriitik ja tõlkija (72) *7. november – [[Rein Jalak]], eesti spordiarst (71) *[[8. november]] – [[June Spencer]], inglise näitleja (105) *8. november – [[Rachid Mekhloufi]], Alžeeria jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *8. november – [[Michael Eitan]], Israeli poliitik (80) *8. november – [[Geneviève Grad]], prantsuse näitleja (80) *8. november – [[Helle Meri]], eesti näitleja, [[Lennart Meri]] abikaasa (75) *8. november – [[Fernando Fragata]], portugali filmilavastaja ja stsenarist (58) *[[9. november]] – [[Ram Narayan]], India muusik (96) *9. november – [[Hassan Akesbi]], Maroko jalgpallur (89) *9. november – [[Bobby Allison]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (86) *9. november – [[Vello Palm]], eesti kergejõustikutreener ja sporditeadlane (86) *9. november – [[Yiánnis Boutáris]], Kreeka ettevõtja ja poliitik (82) *9. november – [[Judith Jamison]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (81) *9. november – [[Valerija Narbikova]], vene kirjanik ja kunstnik (66) *9. november – [[Viesturs Meijers]], läti maletaja (56) *[[10. november]] – [[Inés Fernández Moreno]], Arentina kirjanik (77) *[[11. november]] – [[Marie Benešová]], Tšehhi jurist ja poliitik (76) [[Kategooria:2024]] 321mm5ehqe5xipt7rfd3imxn2vsb1ix 6759539 6759504 2024-11-11T21:49:20Z Velirand 67997 /* November */ 6759539 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar – [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[Frederick Vine]], Suurbritannia meregeoloog ja geofüüsik (85) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat (74) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Peter Nagel]], saksa religiooniloolane, teoloog, koptoloog (86) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Alvin Goldman]], USA filosoof (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Hermann Haken]], saksa füüsik (97) *14. august – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Eikō Hosoe]], jaapani fotograaf ja filmirežissöör (91) *16. september – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada kino-, tele- ja teatriprodutset (97) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aastal 2023 aasta isa (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti munitsipaalpoliitik ja matemaatikaõetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], Eesti E-residentsuse endine tegevjuht (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islamivaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal'''i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *22. oktoober – [[Fernando Valenzuela]], Mehhiko pesapallur (63) *[[23. oktoober]] – [[Leon Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (94) *23. oktoober – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja ja kirjanduskriitik, filosoof ja proosakirjanik (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitlejanna (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hongkongi näitleja (74) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Suzanne Osten]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) *[[30. oktoober]] – [[Giovanni Cianfriglia]], itaalia näitleja ja kaskadöör (89) *30. oktoober – [[Arthur Moreira Lima]], Brasiilia pianist (84) *30. oktoober – [[Erik Clausen]], taani näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82) *30. oktoober – [[Jo Hea-jung]], Lõuna-Korea võrkpallur (71) *30. oktoober – [[Roman Kraus]], Tšehhi poliitik ja arst (69) *30. oktoober – [[Pedro Sarmiento]], Colombia jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[31. oktoober]] – [[Wiesław Łukaszewski]], poola psühholoog (84) *31. oktoober – [[Manju Sharma]], India biotehnoloog (83) *31. oktoober – [[Domingo Barrera]], hispaania poksija (81) *31. oktoober – [[Trevor Whymark]], inglise jalgpallur (74) == November == *[[1. november]] – [[Juan José Sebreli]], Argentina sotsioloog, esseist ja filosoof (93) *1. november – [[Kanji Nishio]], jaapani germanist ja kirjandusteadlane (89) *1. november – [[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik, akadeemik (86) *1. november – [[Michael Ruse]], inglise päritolu teadusfilosoof (84) *1. november – [[Zaal Samadašvili]], gruusia kirjanik (71) *[[2. november]] – [[Dub Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (99) *2. november – [[Gaston Vogel]], luksemburgi advokaat ja raamatuautor (87) *2. november – [[Clement Quartey]], Ghana poksija (86) *2. november – [[Wolfgang Börnsen]], Saksa poliitik (82) *2. november – [[Alan Rachins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *2. november – [[Juri Šokin]], vene matemaatik (81) *2. november – [[Aleksandr Dormidontov]], Eesti arhivaar ja kodu-uurija (74) *2. november – [[Marko Reisel]], eesti kaitseliitlane (49) *[[3. november]] – [[Birutė Žilytė-Steponavičienė]], leedu graafik ja raamatuillustraator (94) *3. november – [[Quincy Jones]], Ameerika Ühendriikide helilooja, arranžeerija, muusikaprodutsent ja trompetist (91) *3. november – [[Matti Zirk]], eesti hoolekandetöötaja (78) *3. november – [[Ilmar Jõgi]], eesti majandusjuht (66) *[[4. november]] – [[Kikki Håkansson]], rootsi modell (95) *4. november – [[Bernard Marcus]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (95) *4. november – [[Olivera Nikolova]], makedoonia kirjanik (88) *4. november – [[Agnaldo Rayol]], Brasiilia laulja, näitleja ja telesaatejuht (86) *4. november – [[Renato Serio]], itaalia helilooja ja dirigent (78) *4. november – [[Gábor Forgács]], ungari näitleja (76) *4. november – [[Daniel Ceppi]], Šveitsi koomiksikunstnik (73) *[[5. november]] – [[Marise Chamberlain]], Uus-Meremaa keskmaajooksja (88) *5. november – [[Nikolai Dorošenko]], vene kirjanik ja publitsist (73) *5. november – [[Sharda Sinha]], India laulja (72) *[[6. november]] – [[Madeleine Riffaud]], prantsuse ajakirjanik ja luuletaja (100) *6. november – [[John Nott]], Suurbritannia poliitik (92) *6. november – [[Anna Lo]], Põhja-Iirimaa poliitik (74) *6. november – [[Fabio Sartor]], itaalia näitleja (70) *6. november – [[Tony Todd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *6. november – [[Pavel Klimenko]], Venemaa sõjaväelane (49) *[[7. november]] – [[Jürgen Becker]], saksa luuletaja ja proosakirjanik (92) *7. november – [[Enn Suve]], eesti tantsija, ballettmeister ja pedagoog (84) *7. november – [[Ivan Čarota]], valgevene slavist, kirjanduskriitik ja tõlkija (72) *7. november – [[Rein Jalak]], eesti spordiarst (71) *[[8. november]] – [[June Spencer]], inglise näitleja (105) *8. november – [[Rachid Mekhloufi]], Alžeeria jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *8. november – [[Michael Eitan]], Israeli poliitik (80) *8. november – [[Geneviève Grad]], prantsuse näitleja (80) *8. november – [[Helle Meri]], eesti näitleja, [[Lennart Meri]] abikaasa (75) *8. november – [[Fernando Fragata]], portugali filmilavastaja ja stsenarist (58) *[[9. november]] – [[Ram Narayan]], India muusik (96) *9. november – [[Hassan Akesbi]], Maroko jalgpallur (89) *9. november – [[Bobby Allison]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (86) *9. november – [[Vello Palm]], eesti kergejõustikutreener ja sporditeadlane (86) *9. november – [[Yiánnis Boutáris]], Kreeka ettevõtja ja poliitik (82) *9. november – [[Judith Jamison]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (81) *9. november – [[Valerija Narbikova]], vene kirjanik ja kunstnik (66) *9. november – [[Viesturs Meijers]], läti maletaja (56) *[[10. november]] – [[Inés Fernández Moreno]], Arentina kirjanik (77) *[[11. november]] – [[Christian Godard]], prantsuse koomiksikunstnik (92) *11. november – [[Marie Benešová]], Tšehhi jurist ja poliitik (76) [[Kategooria:2024]] 5qv2msddif7ya1usai2xwws7gp60yr4 6759679 6759539 2024-11-12T09:59:15Z Velirand 67997 /* November */ 6759679 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar – [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[Frederick Vine]], Suurbritannia meregeoloog ja geofüüsik (85) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat (74) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Peter Nagel]], saksa religiooniloolane, teoloog, koptoloog (86) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Alvin Goldman]], USA filosoof (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Hermann Haken]], saksa füüsik (97) *14. august – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Eikō Hosoe]], jaapani fotograaf ja filmirežissöör (91) *16. september – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada kino-, tele- ja teatriprodutset (97) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aastal 2023 aasta isa (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti munitsipaalpoliitik ja matemaatikaõetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], Eesti E-residentsuse endine tegevjuht (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islamivaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal'''i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *22. oktoober – [[Fernando Valenzuela]], Mehhiko pesapallur (63) *[[23. oktoober]] – [[Leon Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (94) *23. oktoober – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja ja kirjanduskriitik, filosoof ja proosakirjanik (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitlejanna (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hongkongi näitleja (74) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Suzanne Osten]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) *[[30. oktoober]] – [[Giovanni Cianfriglia]], itaalia näitleja ja kaskadöör (89) *30. oktoober – [[Arthur Moreira Lima]], Brasiilia pianist (84) *30. oktoober – [[Erik Clausen]], taani näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82) *30. oktoober – [[Jo Hea-jung]], Lõuna-Korea võrkpallur (71) *30. oktoober – [[Roman Kraus]], Tšehhi poliitik ja arst (69) *30. oktoober – [[Pedro Sarmiento]], Colombia jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[31. oktoober]] – [[Wiesław Łukaszewski]], poola psühholoog (84) *31. oktoober – [[Manju Sharma]], India biotehnoloog (83) *31. oktoober – [[Domingo Barrera]], hispaania poksija (81) *31. oktoober – [[Trevor Whymark]], inglise jalgpallur (74) == November == *[[1. november]] – [[Juan José Sebreli]], Argentina sotsioloog, esseist ja filosoof (93) *1. november – [[Kanji Nishio]], jaapani germanist ja kirjandusteadlane (89) *1. november – [[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik, akadeemik (86) *1. november – [[Michael Ruse]], inglise päritolu teadusfilosoof (84) *1. november – [[Zaal Samadašvili]], gruusia kirjanik (71) *[[2. november]] – [[Dub Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (99) *2. november – [[Gaston Vogel]], luksemburgi advokaat ja raamatuautor (87) *2. november – [[Clement Quartey]], Ghana poksija (86) *2. november – [[Wolfgang Börnsen]], Saksa poliitik (82) *2. november – [[Alan Rachins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *2. november – [[Juri Šokin]], vene matemaatik (81) *2. november – [[Aleksandr Dormidontov]], Eesti arhivaar ja kodu-uurija (74) *2. november – [[Marko Reisel]], eesti kaitseliitlane (49) *[[3. november]] – [[Birutė Žilytė-Steponavičienė]], leedu graafik ja raamatuillustraator (94) *3. november – [[Quincy Jones]], Ameerika Ühendriikide helilooja, arranžeerija, muusikaprodutsent ja trompetist (91) *3. november – [[Matti Zirk]], eesti hoolekandetöötaja (78) *3. november – [[Ilmar Jõgi]], eesti majandusjuht (66) *[[4. november]] – [[Kikki Håkansson]], rootsi modell (95) *4. november – [[Bernard Marcus]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (95) *4. november – [[Olivera Nikolova]], makedoonia kirjanik (88) *4. november – [[Agnaldo Rayol]], Brasiilia laulja, näitleja ja telesaatejuht (86) *4. november – [[Renato Serio]], itaalia helilooja ja dirigent (78) *4. november – [[Gábor Forgács]], ungari näitleja (76) *4. november – [[Daniel Ceppi]], Šveitsi koomiksikunstnik (73) *[[5. november]] – [[Marise Chamberlain]], Uus-Meremaa keskmaajooksja (88) *5. november – [[Nikolai Dorošenko]], vene kirjanik ja publitsist (73) *5. november – [[Sharda Sinha]], India laulja (72) *[[6. november]] – [[Madeleine Riffaud]], prantsuse ajakirjanik ja luuletaja (100) *6. november – [[John Nott]], Suurbritannia poliitik (92) *6. november – [[Anna Lo]], Põhja-Iirimaa poliitik (74) *6. november – [[Fabio Sartor]], itaalia näitleja (70) *6. november – [[Tony Todd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *6. november – [[Pavel Klimenko]], Venemaa sõjaväelane (49) *[[7. november]] – [[Jürgen Becker]], saksa luuletaja ja proosakirjanik (92) *7. november – [[Enn Suve]], eesti tantsija, ballettmeister ja pedagoog (84) *7. november – [[Ivan Čarota]], valgevene slavist, kirjanduskriitik ja tõlkija (72) *7. november – [[Rein Jalak]], eesti spordiarst (71) *[[8. november]] – [[June Spencer]], inglise näitleja (105) *8. november – [[Rachid Mekhloufi]], Alžeeria jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *8. november – [[Michael Eitan]], Israeli poliitik (80) *8. november – [[Geneviève Grad]], prantsuse näitleja (80) *8. november – [[Helle Meri]], eesti näitleja, [[Lennart Meri]] abikaasa (75) *8. november – [[Fernando Fragata]], portugali filmilavastaja ja stsenarist (58) *[[9. november]] – [[Ram Narayan]], India muusik (96) *9. november – [[Hassan Akesbi]], Maroko jalgpallur (89) *9. november – [[Bobby Allison]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (86) *9. november – [[Vello Palm]], eesti kergejõustikutreener ja sporditeadlane (86) *9. november – [[Yiánnis Boutáris]], Kreeka ettevõtja ja poliitik (82) *9. november – [[Judith Jamison]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (81) *9. november – [[Valerija Narbikova]], vene kirjanik ja kunstnik (66) *9. november – [[Viesturs Meijers]], läti maletaja (56) *[[10. november]] – [[Inés Fernández Moreno]], Arentina kirjanik (77) *[[11. november]] – [[Christian Godard]], prantsuse koomiksikunstnik (92) *11. november – [[Marie Benešová]], Tšehhi jurist ja poliitik (76) *[[12. november]] – [[Vardís Vardinogiánnis]], kreeka ettevõtja (91) [[Kategooria:2024]] 3mv9c9ijdmsx8ua0c1lb48lrts9qwsw 6759683 6759679 2024-11-12T10:02:15Z Velirand 67997 /* November */ 6759683 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar – [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[Frederick Vine]], Suurbritannia meregeoloog ja geofüüsik (85) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat (74) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Peter Nagel]], saksa religiooniloolane, teoloog, koptoloog (86) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Alvin Goldman]], USA filosoof (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Hermann Haken]], saksa füüsik (97) *14. august – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Eikō Hosoe]], jaapani fotograaf ja filmirežissöör (91) *16. september – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada kino-, tele- ja teatriprodutset (97) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aastal 2023 aasta isa (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti munitsipaalpoliitik ja matemaatikaõetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], Eesti E-residentsuse endine tegevjuht (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islamivaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal'''i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *22. oktoober – [[Fernando Valenzuela]], Mehhiko pesapallur (63) *[[23. oktoober]] – [[Leon Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (94) *23. oktoober – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja ja kirjanduskriitik, filosoof ja proosakirjanik (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitlejanna (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hongkongi näitleja (74) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Suzanne Osten]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) *[[30. oktoober]] – [[Giovanni Cianfriglia]], itaalia näitleja ja kaskadöör (89) *30. oktoober – [[Arthur Moreira Lima]], Brasiilia pianist (84) *30. oktoober – [[Erik Clausen]], taani näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82) *30. oktoober – [[Jo Hea-jung]], Lõuna-Korea võrkpallur (71) *30. oktoober – [[Roman Kraus]], Tšehhi poliitik ja arst (69) *30. oktoober – [[Pedro Sarmiento]], Colombia jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[31. oktoober]] – [[Wiesław Łukaszewski]], poola psühholoog (84) *31. oktoober – [[Manju Sharma]], India biotehnoloog (83) *31. oktoober – [[Domingo Barrera]], hispaania poksija (81) *31. oktoober – [[Trevor Whymark]], inglise jalgpallur (74) == November == *[[1. november]] – [[Juan José Sebreli]], Argentina sotsioloog, esseist ja filosoof (93) *1. november – [[Kanji Nishio]], jaapani germanist ja kirjandusteadlane (89) *1. november – [[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik, akadeemik (86) *1. november – [[Michael Ruse]], inglise päritolu teadusfilosoof (84) *1. november – [[Zaal Samadašvili]], gruusia kirjanik (71) *[[2. november]] – [[Dub Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (99) *2. november – [[Gaston Vogel]], luksemburgi advokaat ja raamatuautor (87) *2. november – [[Clement Quartey]], Ghana poksija (86) *2. november – [[Wolfgang Börnsen]], Saksa poliitik (82) *2. november – [[Alan Rachins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *2. november – [[Juri Šokin]], vene matemaatik (81) *2. november – [[Aleksandr Dormidontov]], Eesti arhivaar ja kodu-uurija (74) *2. november – [[Marko Reisel]], eesti kaitseliitlane (49) *[[3. november]] – [[Birutė Žilytė-Steponavičienė]], leedu graafik ja raamatuillustraator (94) *3. november – [[Quincy Jones]], Ameerika Ühendriikide helilooja, arranžeerija, muusikaprodutsent ja trompetist (91) *3. november – [[Matti Zirk]], eesti hoolekandetöötaja (78) *3. november – [[Ilmar Jõgi]], eesti majandusjuht (66) *[[4. november]] – [[Kikki Håkansson]], rootsi modell (95) *4. november – [[Bernard Marcus]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (95) *4. november – [[Olivera Nikolova]], makedoonia kirjanik (88) *4. november – [[Agnaldo Rayol]], Brasiilia laulja, näitleja ja telesaatejuht (86) *4. november – [[Renato Serio]], itaalia helilooja ja dirigent (78) *4. november – [[Gábor Forgács]], ungari näitleja (76) *4. november – [[Daniel Ceppi]], Šveitsi koomiksikunstnik (73) *[[5. november]] – [[Marise Chamberlain]], Uus-Meremaa keskmaajooksja (88) *5. november – [[Nikolai Dorošenko]], vene kirjanik ja publitsist (73) *5. november – [[Sharda Sinha]], India laulja (72) *[[6. november]] – [[Madeleine Riffaud]], prantsuse ajakirjanik ja luuletaja (100) *6. november – [[John Nott]], Suurbritannia poliitik (92) *6. november – [[Anna Lo]], Põhja-Iirimaa poliitik (74) *6. november – [[Fabio Sartor]], itaalia näitleja (70) *6. november – [[Tony Todd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *6. november – [[Pavel Klimenko]], Venemaa sõjaväelane (49) *[[7. november]] – [[Jürgen Becker]], saksa luuletaja ja proosakirjanik (92) *7. november – [[Enn Suve]], eesti tantsija, ballettmeister ja pedagoog (84) *7. november – [[Ivan Čarota]], valgevene slavist, kirjanduskriitik ja tõlkija (72) *7. november – [[Rein Jalak]], eesti spordiarst (71) *[[8. november]] – [[June Spencer]], inglise näitleja (105) *8. november – [[Rachid Mekhloufi]], Alžeeria jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *8. november – [[Michael Eitan]], Israeli poliitik (80) *8. november – [[Geneviève Grad]], prantsuse näitleja (80) *8. november – [[Helle Meri]], eesti näitleja, [[Lennart Meri]] abikaasa (75) *8. november – [[Fernando Fragata]], portugali filmilavastaja ja stsenarist (58) *[[9. november]] – [[Ram Narayan]], India muusik (96) *9. november – [[Hassan Akesbi]], Maroko jalgpallur (89) *9. november – [[Bobby Allison]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (86) *9. november – [[Vello Palm]], eesti kergejõustikutreener ja sporditeadlane (86) *9. november – [[Yiánnis Boutáris]], Kreeka ettevõtja ja poliitik (82) *9. november – [[Judith Jamison]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (81) *9. november – [[Valerija Narbikova]], vene kirjanik ja kunstnik (66) *9. november – [[Viesturs Meijers]], läti maletaja (56) *[[10. november]] – [[Inés Fernández Moreno]], Arentina kirjanik (77) *[[11. november]] – [[Christian Godard]], prantsuse koomiksikunstnik (92) *11. november – [[Marie Benešová]], Tšehhi jurist ja poliitik (76) *[[12. november]] – [[Vardís Vardinogiánnis]], kreeka ettevõtja (91) *12. november – [[Song Jae-Rim]], Lõuna-Korea näitleja (39) [[Kategooria:2024]] 1sjv4ez310aveoabzof2dmkymqjdltl 6759709 6759683 2024-11-12T11:13:19Z Velirand 67997 /* November */ 6759709 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Vene gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, helikunstnik, fotograaf, dokumentalist ja videokunstnik (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide endise esileedi [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveenia näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfar (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laulukirjutaja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra laulja, laulukirjutaja ja folkmuusik (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar – [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], juudi-gruusia päritolu Poola teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA ketteheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmitegija ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti munitsipaalpoliitik ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfar (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada–Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfar (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti munitsipaalärimees ja -poliitik (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[Frederick Vine]], Suurbritannia meregeoloog ja geofüüsik (85) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandueteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja, muusik ja arranžeerija (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja ning Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja püstijalakoomik (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti muusik (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat (74) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Üherndriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah]]i liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Peter Nagel]], saksa religiooniloolane, teoloog, koptoloog (86) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Alvin Goldman]], USA filosoof (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mägisuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Hermann Haken]], saksa füüsik (97) *14. august – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], asebaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene kinoteadlane ja kinokriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Eikō Hosoe]], jaapani fotograaf ja filmirežissöör (91) *16. september – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguste eestkõneleja, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada kino-, tele- ja teatriprodutset (97) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aastal 2023 aasta isa (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti munitsipaalpoliitik ja matemaatikaõetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], Eesti E-residentsuse endine tegevjuht (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islamivaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal'''i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *22. oktoober – [[Fernando Valenzuela]], Mehhiko pesapallur (63) *[[23. oktoober]] – [[Leon Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (94) *23. oktoober – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja ja kirjanduskriitik, filosoof ja proosakirjanik (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitlejanna (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hongkongi näitleja (74) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Suzanne Osten]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) *[[30. oktoober]] – [[Giovanni Cianfriglia]], itaalia näitleja ja kaskadöör (89) *30. oktoober – [[Arthur Moreira Lima]], Brasiilia pianist (84) *30. oktoober – [[Erik Clausen]], taani näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82) *30. oktoober – [[Jo Hea-jung]], Lõuna-Korea võrkpallur (71) *30. oktoober – [[Roman Kraus]], Tšehhi poliitik ja arst (69) *30. oktoober – [[Pedro Sarmiento]], Colombia jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[31. oktoober]] – [[Wiesław Łukaszewski]], poola psühholoog (84) *31. oktoober – [[Manju Sharma]], India biotehnoloog (83) *31. oktoober – [[Domingo Barrera]], hispaania poksija (81) *31. oktoober – [[Trevor Whymark]], inglise jalgpallur (74) == November == *[[1. november]] – [[Juan José Sebreli]], Argentina sotsioloog, esseist ja filosoof (93) *1. november – [[Kanji Nishio]], jaapani germanist ja kirjandusteadlane (89) *1. november – [[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik, akadeemik (86) *1. november – [[Michael Ruse]], inglise päritolu teadusfilosoof (84) *1. november – [[Zaal Samadašvili]], gruusia kirjanik (71) *[[2. november]] – [[Dub Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (99) *2. november – [[Gaston Vogel]], luksemburgi advokaat ja raamatuautor (87) *2. november – [[Clement Quartey]], Ghana poksija (86) *2. november – [[Wolfgang Börnsen]], Saksa poliitik (82) *2. november – [[Alan Rachins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *2. november – [[Juri Šokin]], vene matemaatik (81) *2. november – [[Aleksandr Dormidontov]], Eesti arhivaar ja kodu-uurija (74) *2. november – [[Marko Reisel]], eesti kaitseliitlane (49) *[[3. november]] – [[Birutė Žilytė-Steponavičienė]], leedu graafik ja raamatuillustraator (94) *3. november – [[Quincy Jones]], Ameerika Ühendriikide helilooja, arranžeerija, muusikaprodutsent ja trompetist (91) *3. november – [[Matti Zirk]], eesti hoolekandetöötaja (78) *3. november – [[Ilmar Jõgi]], eesti majandusjuht (66) *[[4. november]] – [[Kikki Håkansson]], rootsi modell (95) *4. november – [[Bernard Marcus]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (95) *4. november – [[Olivera Nikolova]], makedoonia kirjanik (88) *4. november – [[Agnaldo Rayol]], Brasiilia laulja, näitleja ja telesaatejuht (86) *4. november – [[Renato Serio]], itaalia helilooja ja dirigent (78) *4. november – [[Gábor Forgács]], ungari näitleja (76) *4. november – [[Daniel Ceppi]], Šveitsi koomiksikunstnik (73) *[[5. november]] – [[Marise Chamberlain]], Uus-Meremaa keskmaajooksja (88) *5. november – [[Nikolai Dorošenko]], vene kirjanik ja publitsist (73) *5. november – [[Sharda Sinha]], India laulja (72) *[[6. november]] – [[Madeleine Riffaud]], prantsuse ajakirjanik ja luuletaja (100) *6. november – [[John Nott]], Suurbritannia poliitik (92) *6. november – [[Anna Lo]], Põhja-Iirimaa poliitik (74) *6. november – [[Fabio Sartor]], itaalia näitleja (70) *6. november – [[Tony Todd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *6. november – [[Pavel Klimenko]], Venemaa sõjaväelane (49) *[[7. november]] – [[Jürgen Becker]], saksa luuletaja ja proosakirjanik (92) *7. november – [[Enn Suve]], eesti tantsija, ballettmeister ja pedagoog (84) *7. november – [[Ivan Čarota]], valgevene slavist, kirjanduskriitik ja tõlkija (72) *7. november – [[Rein Jalak]], eesti spordiarst (71) *[[8. november]] – [[June Spencer]], inglise näitleja (105) *8. november – [[Rachid Mekhloufi]], Alžeeria jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *8. november – [[Michael Eitan]], Israeli poliitik (80) *8. november – [[Geneviève Grad]], prantsuse näitleja (80) *8. november – [[Helle Meri]], eesti näitleja, [[Lennart Meri]] abikaasa (75) *8. november – [[Fernando Fragata]], portugali filmilavastaja ja stsenarist (58) *[[9. november]] – [[Ram Narayan]], India muusik (96) *9. november – [[Hassan Akesbi]], Maroko jalgpallur (89) *9. november – [[Bobby Allison]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (86) *9. november – [[Vello Palm]], eesti kergejõustikutreener ja sporditeadlane (86) *9. november – [[Yiánnis Boutáris]], Kreeka ettevõtja ja poliitik (82) *9. november – [[Judith Jamison]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (81) *9. november – [[Valerija Narbikova]], vene kirjanik ja kunstnik (66) *9. november – [[Viesturs Meijers]], läti maletaja (56) *[[10. november]] – [[Inés Fernández Moreno]], Arentina kirjanik (77) *[[11. november]] – [[Christian Godard]], prantsuse koomiksikunstnik (92) *11. november – [[Marie Benešová]], Tšehhi jurist ja poliitik (76) *[[12. november]] – [[Vardís Vardinogiánnis]], kreeka ettevõtja (91) *12. november – [[Liang Guanglie]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (83) *12. november – [[Song Jae-Rim]], Lõuna-Korea näitleja (39) [[Kategooria:2024]] iexa9yfgefx3izykzu7gwme0eo3a1b1 Selangori osariik 0 667725 6759351 6758996 2024-11-11T15:07:54Z Kruusamägi 1530 6759351 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Selangori osariik | nimi1_keel = [[malai keel]] | nimi1 = Selangor Darul Ehsan | lipp = Flag of Selangor.svg | lipu_link = [[Selangori osariigi lipp]] | vapp = Coat of arms of Selangor.svg | vapi_link = [[Selangori osariigi vapp]] | pindala = 8104 | elanikke = 7341300 | elanikke_seis = | keskuse_nimetus = Osariigi pealinn | keskuse_nimi = [[Shah Alam]] | keskuse_nimetus1 = Kuninglik pealinn | keskuse_nimi1 = [[Kelang]] | asendikaardi_pilt = Selangor in Malaysia.svg | pindala_viide = <ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Brinkhoff |eesnimi=Thomas |kuupäev=2023 |pealkiri=Selangor |url=https://www.citypopulation.de/en/malaysia/admin/10__selangor/ |vaadatud=9. novembril 2024 |väljaanne=citypopulation.de}}</ref> | elanikke_viide = <ref name="Selangor Population Q1 2024">{{cite web |url=https://www.dosm.gov.my/portal-main/release-content/demographic-statistics-first-quarter-2024|title=Demographic Statistics, First Quarter 2024|work=Department of Statistics, Malaysia |access-date=7 August 2024}}</ref> | asendikaardi_pilt_seletus = Selangori osariik on punaselt, teised Malaisia osariigid beežilt }} '''Selangor''' ([[Malai keel|malaikeelne]] hääldus [s(ə)laŋo(r)]) on üks [[Malaisia]] kolmeteistkümnest [[osariik (Malaisia)|osariigist]]. Osariiki tuntakse ka [[Araabia keel|araabiakeelse]] nimega Darul Ehsan ehk “Siiruse elupaik”. Osariik asub [[Malaka poolsaar|Malaka poolsaare]] läänerannikul ja tema naaberosariikideks on [[Peraki osariik]] põhjas, [[Pahangi osariik]] idas ja [[Negeri Sembilani osariik]] lõunas. [[Selangori osariik|'''Selangori osariik''']] ümbritseb [[Kuala Lumpur|Kuala Lumpuri]] ja [[Putrajaya]] [[Liiduala|liidualasid]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gin |eesnimi=Ooi Keat |pealkiri=The A to Z of Malaysia |kuupäev=7. juuni 2010 |kirjastus=[[Scarecrow Press]] |isbn=978-0810876415 |lehekülg=285–286 |keel=inglise}}</ref> Selangor asub [[Vihmamets|ekvatoriaalse vihmametsa]] [[Loodusvöönd|loodusvööndis]]. Osariiki läbib [[Tennasserimi mäestik]] ja osariigi kõrgeim punkt on [[Semangkoki mägi]] (1830 m).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-08-03 |pealkiri=Gunung Semangkok {{!}} Gunung Bagging |url=https://www.gunungbagging.com/semangkok/ |vaadatud=2024-11-10 |keel=en-US}}</ref> Osariiki läbib [[Kelangi jõgi]], mida ümbritsevasse [[Kelangi Org|Kelangi Orgu]] on koondunud suurem osa osariigi elanikkonnast.<ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gin |eesnimi=Ooi Keat |pealkiri=The A to Z of Malaysia |kuupäev=7. juuni 2010 |kirjastus=[[Scarecrow Press]] |isbn=978-0810876415 |lehekülg=157 |keel=inglise}}</ref> Selangori osariigi [[riigipealinnaks]] on [[Shah Alam]] ja [[kuninglikuks pealinnaks]] [[Kelang]]. Suurima [[Rahvaarv|rahvaarvuga]] suurlinnapiirkond on [[Kajang]] ja suurima rahvaarvuga linn on [[Petaling Jaya]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=MAIN INDICATOR IN M.P. KAJANG |url=https://tableau.dosm.gov.my/t/BPPD-BahagianperangkaanpendudukdanDemografi/views/MyCenDashEnglish/LOCALAUTORITY?%3Adisplay_count=n&%3Aembed=y&%3AisGuestRedirectFromVizportal=y&%3Aorigin=viz_share_link&%3AshowAppBanner=false&%3AshowVizHome=n |vaadatud=9. novembril 2024 |väljaanne=MyCenDash}}</ref> [[Petaling Jaya]] ja [[Subang Jaya]] pälvisid ametliku linnastaatuse vastavalt aastatel 2006 ja 2019.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nazli |eesnimi=Ibrahim |kuupäev=18. detsember 2019 |pealkiri=Majlis Perbandaran Subang Jaya kini berstatus bandar raya |url=https://selangorkini.my/2019/12/majlis-perbandaran-subang-jaya-kini-berstatus-bandar-raya/ |vaadatud=24. detsember 2019 |väljaanne=Selangor Kini}}</ref> Selangor on koos [[Sarawaki osariik|Sarawaki]], [[Johori osariik|Johori]] ja [[Pulau Pinangi osariik|Pulau Pinangi osariikidega]] üks neljast osariigist, milles on rohkem kui üks ametliku linnastaatusega [[asula]].<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Bilangan PBT mengikut negeri dan taraf |url=http://www.epbt.gov.my/osc/stat_PBT.cfm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171015215101/http://www.epbt.gov.my/osc/stat_PBT.cfm |arhiivimisaeg=16. oktoober 2017 |vaadatud=11. november 2019 |väljaanne=One Stop Centre - Pihak Berkuasa Tempatan}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Nambiar |eesnimi=Predeep |kuupäev=16. september 2019 |pealkiri=Seberang Perai becomes country's largest city |väljaanne=Free Malaysia Today |url=https://www.freemalaysiatoday.com/category/nation/2019/09/16/seberang-perai-becomes-countrys-largest-city/ |vaadatud=11. november 2019}}</ref> Selangori osariigil on [[Malaisia]] osariikide seas suurim [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]]: aastal 2022 oli see 384 miljardit [[Malaisia ringgit|Malaisia ringgitit]] (umbes 82 miljardit [[Euro|eurot]]), mis moodustas 25,6% [[Malaisia]] riigi [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]]-st.<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. juuni 2023 |pealkiri=Gross Domestic Product (GDP) by State, 2022 |url=https://www.dosm.gov.my/portal-main/release-content/gross-domestic-product-gdp-by-state- |vaadatud=27. juuni 2023 |väljaanne=Department of Statistics, Malaysia}}</ref> Selangor on kõige arenenum [[Malaisia]] osariik, omades head [[Taristu|infrastruktuuri]], kõrget [[Elatustase|elatustaset]] ning riigi madalaimat [[Vaesuse määr|vaesuse määra]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Richard |eesnimi=Leete |kuupäev=10 jaanuar 2005 |pealkiri=Selangor's Human Development Progress and Challenges |url=http://cc-sea.org/megananda/data/HDR_COUNTRY/Malaysia_Selangor_HD.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120425081804/http://cc-sea.org/megananda/data/HDR_COUNTRY/Malaysia_Selangor_HD.pdf |arhiivimisaeg=25. aprill 2012 |vaadatud=10. november 2024 |väljaanne=UN Development Program}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ruxyn |eesnimi=Tang |kuupäev=26. aprill 2017 |pealkiri=The Stories And Facts Behind How The 13 States of Malaysia Got Their Names |url=http://says.com/my/lifestyle/the-origins-of-state-names-in-malaysia |vaadatud=9. november 2024 |väljaanne=Says}}</ref> == Etümoloogia == Kuna puudub kindel [[Etümoloogia|etümoloogiline]] seletus selle kohta, kust pärineb Selangori nimi, on tekkinud palju erinevaid teooriaid. On arvatud, et osariigi nimi tuleneb [[Puu|puuliigi]], mis [[Malai keel|malai keeles]] kannab nime ''mentangau.'' Puu kasvab [[Selangori jõgi|Selangori jõe]] kaldal ja [[Kuala Selangor|Kuala Selangori]] linnas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. jaanuar 2016 |pealkiri=Info Kuala Selangor: Halaman 3 dari 4 - Cerita-Cerita Lisan |url=http://www.mdks.gov.my/ms/pelawat/info-kuala-selangor/page/0/2 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161208140351/http://www.mdks.gov.my/ms/pelawat/info-kuala-selangor/page/0/2 |arhiivimisaeg=8. detsember 2016 |vaadatud=9. november 2024 |väljaanne=Majlis Daerah Kuala Selangor}}</ref> Teise teooria kohaselt on osariigi nimi tuletatud sõnapaarist Selang Ur, mis tähendab [[Tamili keel|tamiili keeles]] Salangide küla (''ur'' tähendab linna või küla). Samuti on käidud välja, et nimi Selangor on tuletatud sõnade ''selang'', mis tähendab pussitamist, ja ''jemur'', mis tähendab päikese käes kuivatamist, kombinatsioonist, osutades, et kunagi kasutati asupaika reeturite pussitamiseks ning nende päikese kätte kuivama jätmiseks.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=6 January 2016 |pealkiri=Kuala Selangor Info: Page 3 of 4: Oral History |url=http://www.mdks.gov.my/en/visitors/kuala-selangor-info/page/0/2 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180803134041/http://www.mdks.gov.my/en/visitors/kuala-selangor-info/page/0/2 |arhiivimisaeg=3. august 2018 |vaadatud=9. november 2024 |väljaanne=Kuala Selangor District Council}}</ref> Veel üks levinud uskumus on, et nimi viitab [[Malai keel|malaikeelsele]] sõnale ''langau'', mis tähendab suurt [[Kärbselised|kärbest]] või [[Poilased|porilast]], kes elab [[Selangori jõgi|Selangori jõe]] äärsetes [[Raba|rabades]] osariigi loodeosas. Kohaliku [[Rahvaluule|folkloori]] kohaselt põgenes üks sõdalane [[Portugallased|portugallaste]] vallutuste ajal [[Melaka]] linnast ning oma teel põhja puhkas jõeäärses rabas puu all. Seal aga tüütas teda visa kärbes, mistõttu otsustas sõdalane hoopis piirkonda avastama minna. Leidnud endale sobiva asukoha, otsustas mees sinna jäädagi. Sõdalane andis paigale nime „''satu (se) langau''“ ehk suur porikärbes.<ref name=":1" /> == Ajalugu == {| class="wikitable" style="float:right; margin:10px" !style="background: white;"|<span style="color:black;">'''Ajaloolised kuuluvused'''</span> !style="background: white;"|<span style="color:black;">'''Periood'''</span> |- |style="background:Yellow;" | '''[[Melaka sultanaat]]''' |style="background:red;" |<span style="color:white">1400–1511</span> |- |style="background:Yellow;"| [[File:Flag of Johor (1855–1865).svg|border|25px]] '''[[Johori osariik|Johori sultanaat]]''' |style="background:red;"|<span style="color:white">1528–1765</span> |- |style="background:Yellow;"| '''Selangori Sultanaat''' |style="background:red;"|<span style="color:white">1743–tänapäev</span> |- |style="background:Yellow;"| '''[[Födereerunud Malaia Riigid]]''' |style="background:red;"|<span style="color:white">1895–1941</span> |- | style="background:Yellow;" | '''[[Jaapani Keisririik|Jaapani Impeerium]]''' | style="background:red;" |<span style="color:white">1941–1945</span> |- | style="background:Yellow;" |'''[[Malaia Liit]]''' | style="background:red;" |<span style="color:white"> 1946–1948</span> |- | style="background:Yellow;" |[[Malaia Föderatsioon]] | style="background:red;" |<span style="color:white"> 1948–1963</span> |- | style="background:Yellow;" | '''[[Malaisia]]''' | style="background:red;" |<span style="color:white"> 1963–tänapäev</span> |} [[Fail:British Museum Asia 36.jpg|pisi|[[Kelangi kell]]]] [[Fail:British Museum Asia 39.jpg|pisi|left|''Tulang mawa'']] Vanimad leiud Selangori piirkonnast on [[Poleerimine|poleeritud]] kivist [[Tööriist|tööriistad]] ja [[Savinõu|savinõud]], mis pärinevad vahemikust 2800–2000 aastat eKr.<ref name=":0" /> [[Ürgaeg|Ürgaja]] olulisimaks asulaks Selangori piirkonnas võis olla [[Kelang]]. Selle ümbrusest on leitud [[Pronksiaeg|pronksiaegseid]] [[Kirves|kirveid]], [[Rauaaeg|rauaajast]] pärinevaid tööriistu ''tulang mawas'' ehk ahvikondid ning 2. sajandist eKr pärinev [[Pronks|pronksist]] [[Kell (helitekitaja)|kell]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chew |eesnimi=Ed |pealkiri=Klang Bell |url=https://www.edchew.my/portfolios/upcycling/anamnesis/klang-bell.html |vaadatud=9. november 2024}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kempers |eesnimi=August Johan Bernet |pealkiri=The Kettledrums of Southeast Asia: A Bronze Age World and Its Aftermath |kuupäev=1. jaanuar 1988 |kirjastus=[[Taylor & Francis]] |isbn=9789061915416}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Linehan |eesnimi=W |kuupäev=oktoober 1951 |pealkiri=Traces of a Bronze Age Culture Associated With Iron Age Implements in the Regions of Klang and the Tembeling, Malaya |ajakiri=Journal of the Malayan Branch of the Royal Asiatic Society |väljaandja=Malaysian Branch of the Royal Asiatic Society |aastakäik=24 |üksiknumber=3 (156) |lehekülg=1–59 |jstor=41502997}}</ref> [[Mingi dünastia]] aegsel [[Mao Kun|Mao Kuni]] kaardil, mida kasutas [[Zheng He|Admiral Zheng He]] oma aastate 1405 ja 1433 vahelistel ekspeditsioonidel, on märgitud kohad Selangori piirkonda [[Kelangi jõgi|Kelangi jõe]] [[Lehtersuue|estuaar]] ja ehk ka mägismaa.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Latar Belakang Kuala Selangor (Malay) |url=http://mdks.gov.my/web/guest/latarbelakangkualaselangor |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090517015305/http://mdks.gov.my/web/guest/latarbelakangkualaselangor |arhiivimisaeg=17. mai 2009 |vaadatud=7. juuni 2010 |väljaanne=Kuala Selangor District Council}}</ref> „[[Malai annaalid|Malai annaalide]]” järgi oli Selangori piirkond 15. sajandil [[Melaka osariik|Melaka sultanaadi]] võimu all, samas ei olnud Selangor tollal ühtne [[Haldusüksus|haldusala]]: piirkonnas leidusid eraldiseisvad osariigid nagu [[Kelang]] ja [[Heram]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Winstedt |eesnimi=R. O. |kuupäev=oktoober 1934 |pealkiri=A History of Selangor |ajakiri=Journal of the Malayan Branch of the Royal Asiatic Society |väljaandja=Malaysian Branch of the Royal Asiatic Society |aastakäik=12 |üksiknumber=3 (120) |lehekülg=1–34 |jstor=41559525}}</ref> [[Fail:Mao Kun map - Klang.png|pisi|left|Kelangi estuaar Mao Kuni kaardil]] Pärast [[Melaka osariik|Melaka]] alistumist [[Portugallased|portugallastele]] aastal 1511 läks Selangor endise [[Melaka osariik|Melaka]] [[Sultan|sultani]] [[Mahmud Shah|Mahmud Shahi]] poja [[Alauddin Riayat Shah II]] 1928. aastal loodud [[Johori osariik|Johori sultanaadi]] kontrolli alla.<ref>{{cite book |title=A Portrait of Malaysia and Singapore |author=Tan Ding Eing|page=81 |publisher=Oxford University Press |date= 1975 |isbn= 978-0195807226}}</ref> [[Johori-Jambi sõda|Johori-Jambi sõja]] (1666–1679) käigus värbas [[Johori osariik|Johori]] sultan [[Ibrahim Shah]] [[Sulawesi]] saare rahva [[Bugid|bugide]] seast palgasõdureid, kes aitasid sõja võita.<ref name="tan">{{cite book |title=A Portrait of Malaysia and Singapore |author=Tan Ding Eing |publisher=Oxford University Press |date=1978|isbn=978-0195807226|page=22 }}</ref> Osa [[Bugid|bugidest]] jäi ka sõjajärgselt Selangori ja aitas tõrjuda [[Siaki sultanaat|Siaki sultanaadi]] poolse rünnaku, mille tänutäheks said nad [[Johori osariik|Johori sultanaadis]] võimukoha. 1723. aastaks oli palju suurem arv [[Bugid|bugisid]] Selangori kolinud.<ref>{{cite book |title=A History of Selangor (1766&ndash;1939) |first=J. M. |last=Gullick|pages=5&ndash;6 |date=1998 |publisher=Falcon Press}}</ref> Ka mõned [[Minangkabaud|minangid]], kes üldiselt asustasid lõunapoolset [[Negeri Sembilani osariik|Negeri Sembilani]], olid 17. sajandiks Selangori elama asunud.<ref>{{cite journal|url=http://www.pertanika.upm.edu.my/Pertanika%20PAPERS/JSSH%20Vol.%2020%20(3)%20Sep.%202012/23%20pg%20931-948.pdf|last1=Bungo|first1=N.|last2=Hussin|first2=Nordin|last3=Omar|first3=Rahilah|last4=Bidin|first4=Aishah|title=Early settlements of the minangkabaus community in Selangor|journal=Pertanika Journal of Social Science and Humanities|date=September 2012|volume=20|issue=3|pages=931–947|access-date=11 June 2019|archive-date=29 August 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200829092903/http://www.pertanika.upm.edu.my/Pertanika%20PAPERS/JSSH%20Vol.%2020%20(3)%20Sep.%202012/23%20pg%20931-948.pdf|url-status=dead}}</ref> [[Minangkabaud|Minangid]] toetasid [[Siaki sultanaat|Siaki]] [[Sultan|sultani]] [[Raja Kecil|Raja Kecili]] rünnakuid [[Bugid|bugide]] vastu, kuid [[Bugid|bugidel]] õnnestus ka need tagasi tõrjuda. Eesmärgiga luua võimukeskus, asutas [[Bugid|bugi]] [[Raja Salehuddin]] 1766. aastal päriliku Selangori sultanaadi pealinnaga [[Kuala Selangor|Kuala Selangoris]].<ref name=":2">{{cite book|author=Baker|first=Jim|date=15 July 2008|title=Crossroads: A Popular History of Malaysia and Singapore|publisher=Marshall Cavendish International (Asia) Pte Ltd|isbn=9789814516020|page=71|edition=teine|url=https://books.google.com/books?id=iRaJAAAAQBAJ&pg=PA71}}</ref> Selangor on [[Malai poolsaar|Malai poolsaarel]] ainulaadne, olles seal ainus osariik, mille asutajateks on [[bugid]].<ref>{{cite book |title=A Portrait of Malaysia and Singapore |author=Tan Ding Eing|page=74 |publisher=Oxford University Press |date= 1975 |isbn= 978-0195807226}}</ref> [[Fail:Malaysia (27971983350).jpg|pisi|Tinakaevandus Selangoris 1970]] 19. sajandil oli Selangoris piirkonna [[Tina|tinaressursside]] kaevandamise tagajärjel [[majandusbuum]]. [[Kaevandus|Kaevandusi]] oli eri Selangori piirkondades, seejuures [[Ampang|Ampangis]], mis tõi kaasa [[Kuala Lumpur|Kuala Lumpuri]] kasvamise. 1854. aastal andis Selangori [[sultan]] kontrolli [[Kelang|Kelangi]] üle [[Raja Abdullah|Raja Abdullahile]], jättes vahele [[Raja Mahdi]], eelmise [[Kelang|Kelangi]] [[Pealik|pealiku]] poja, mis viis [[Selangori kodusõda|Selangori kodusõja]] ehk [[Selangori kodusõda|Kelangi sõjani]] (1867–1874). Sõda oli osaliselt ka heitlus [[Tina|tinatootmisest]] laekuva tulu nimel.<ref>{{cite book |title=The Story of Kuala Lumpur, 1857-1939 |author= J.M. Gullick |publisher=Eastern Universities Press (M) |pages=17–18 |year=1983 |isbn=978-9679080285}}</ref> [[Tina|Tinakaevandus]] oli suure arvu [[Hiinlased|hiinlastest]] [[Rändtööline|rändtöölisi]] ligi meelitanud ja Selangori pealikega liite sõlminud [[hiina]] klannid liitusid samuti sõjaga. Konfliktid [[Hiinlased|hiinlaste]] ja [[Malailased|malailaste]] vahel [[Peraki osariik|Perakis]] ja Selangoris, mis mõjutasid [[Briti impeerium|briti]] [[Kagu-Aasia]] [[Koloonia|asumaade]] majandust, ning mured [[Kaubandus|rannikukaubandust]] mõjutava [[Piraadid|piraatluse]] pärast kasvatasid [[Briti impeerium|Briti Impeeriumi]] huvi Malai osariikide vastu.<ref>{{cite book |url=https://books.google.com/books?id=yookbQZ-0yUC&pg=PA139|title= South East Asia, Colonial History: Peaceful transitions to independence (1945-1963)|author= Paul H. Kratoska |page=139|publisher=Routledge |year= 2000 |isbn=978-0415247849 }}</ref> [[Fail:Sir frank swettenham.gif|vasakul|pisi|Sir [[Frank Swettenham]]]] [[Fail:Coat of arms of the Federated Malay States.svg|pisi|[[Födereerunud Malaia Riigid|Födereerunud Malaia Riikide]] vapp]] 1874. aastal võttis Selangori sultan [[Abdul Samad]] vastu [[Briti impeerium|briti]] [[Resident|residendi]], millega sai Selangor osaks süsteemis, mis jättis sultani näiliseks valitsejaks, ent lastes tegelikult [[Briti impeerium|Briti Impeeriumil]] otsuseid langetada. [[Briti impeerium|Briti]] koloniaaladministratsiooni keskuseks oli aastatel 1875–1880 [[Kelang]] ja seejärel [[Kuala Lumpur]]. [[Briti impeerium|Briti Impeeriumi]] tagatud stabiilsuses sai Selangor taas õitseda. 1896. aastal liitus Selangor [[resident]] [[Frank Swettenham|Frank Swettenhami]] koordineerimisel [[Negeri Sembilani osariik|Negeri Sembilani]], [[Peraki osariik|Peraki]] ja [[Pahangi osariik|Pahangiga]], luues [[Födereerunud Malaia Riigid]]; pealinnaks valiti [[Kuala Lumpur]].<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti entsüklopeedia 6 |kirjastus=[[Valgus]] |aasta=1992 |isbn=5899000090 |toimetaja-perekonnanimi=Kaevats |toimetaja-eesnimi=Ü |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=137}}</ref><ref>{{cite web|last1=Benfield|first1=H. Conway|title=Handbook of The Federated Malay States|url=http://www.sabrizain.org/malaya/library/handbookfms.pdf|website=sabrizain.org|access-date=23 January 2018}}</ref> [[Fail:Kota Darul Ehsan, Kuala Lumpur-Selangor.jpg|pisi|[[Kota Darul Ehsan|Kota Darul Ehsani]] sild]] [[Fail:Flag of Malaya (1950–1963).svg|vasakul|pisi|[[Malaia Föderatsioon|Malaia Föderatsiooni]] lipp]] [[Fail:Mahathir Mohamad in August 2018.jpg|pisi|212x212px|[[Mahathir Mohamad]] aastal 2018]] 1941. aastal tungis [[Jaapani Keisririik|Jaapani Impeerium]] [[Malai saarestik|Malaiasse]] ja [[Malai saarestik|Malaia]] riigid olid kuni [[Jaapani Keisririik|Jaapani]] alistumiseni 1945. aastal [[Okupatsioon|okupeeritud]]. 1945. aastast 1946. aastani oli [[Födereerunud Malaia Riigid|Malaia]] [[Briti Impeeriumi Militaarhaldus|Briti Militaarhalduse]] all, seejärel loodi [[Malaia Liit]], millega liitus ka Selangor.<ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kheng |eesnimi=Cheah Boon |pealkiri=Red Star over Malaya: Resistance and Social Conflict during and after the Japanese Occupation, 1941–1946 |kirjastus=[[Singapore University Press]] |aasta=1983 |isbn=9971695081 |lehekülg=28 |keel=inglise}}</ref> Malaia Liit osutus aga ebapopulaarseks ja 1948 asendati see [[Malaia Föderatsioon|Malaia Föderatsiooniga]]. [[Malaia Föderatsioon]] [[iseseisvus]] aastal 1957 ja võttis 1963. aastal nime [[Malaisia]], kui olemasolevate osariikidega liitusid teised briti kolooniad [[Sarawaki osariik|Sarawak]], [[Põhja-Borneo]] ja [[Singapur]]. Nii [[Malaisia]] kui ka Selangori pealinnaks oli [[Kuala Lumpur]], aga 1974. aastal loovutas Selangor linna föderaalvalitsusele, misjärel sai Selangori pealinnaks [[Shah Alam]].<ref>{{cite news|work=[[New Straits Times]]|title=The Birth of a Metropolis ..A Moment of History For All .|date=29 January 1974|access-date=25 October 2010|url= https://news.google.com/newspapers?id=Y90qAAAAIBAJ&pg=1417,3052818&dq=kuala+lumpur+federal+territory&hl=en}}</ref> Selangori [[sultan]] tähistas linna üleandmist, ehitades uue [[Liiduala|föderaalterritooriumi]] ja Selangori piirile värava [[Kota Darul Ehsan]], mis ületab osa [[Föderaalkiirtee|Föderaalkiirteest]] [[Bangsar|Bangsari]] ja [[Petaling Jaya]] vahel.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Wartawan |eesnimi=Oleh |kuupäev=29. november 2017 |pealkiri=Kota Darul Ehsan berwajah baru |väljaanne=Malaysia Gazette |url=https://malaysiagazette.com/2017/11/19/kota-darul-ehsan-berwajah-baru/ |vaadatud=9. november 2024}}</ref> 1990. aastatel otsustas [[Malaisia]] peaminister [[Mahathir Mohamad]] ehitada riigile uue halduskeskuse, [[Putrajaya]], mille jaoks osteti Selangori osariigilt 45,8 km<sup>2</sup> suuruses maad. 2001. aastal andis Selangor linna ametlikult föderaalvalitsusele üle, misjärel piirab osariik kahte liiduala.<ref>{{Cite news |last=Landler |first=Mark |date=1999-07-10 |title=Putrajaya Journal; A Leader's Buildings Succeed, at Least in Excess |url=https://www.nytimes.com/1999/07/10/world/putrajaya-journal-a-leader-s-buildings-succeed-at-least-in-excess.html |access-date=2024-01-08 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref> == Geograafia == Selangor on 7931 km<sup>2</sup> suurune piirkond [[Malaka poolsaar|Malaka poolsaare]] läänerannikul.<ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Brinkhoff |eesnimi=Thomas |kuupäev=2023 |pealkiri=Selangor |url=https://www.citypopulation.de/en/malaysia/admin/10__selangor/ |vaadatud=9. novembril 2024 |väljaanne=citypopulation.de}}</ref> Osariiki piiravad põhja poolt [[Pernami jõgi]], idast ja kagust [[Titiwangsa mäed]], lõunast [[Sepangi jõgi]] ja läänest [[Malaka väin]]. Selangori naaberosariigid on [[Peraki osariik|Perak]] [[Fail:Kuala Lumpur Malaysia.gif|pisi|[[Kelangi Org|Kelangi Oru]] kasvamine]] põhjas, [[Pahangi osariik|Pahang]] idas ja [[Negeri Sembilani osariik|Negeri Sembilan]] lõunas ja osariik ümbritseb [[Kuala Lumpur|Kuala Lumpuri]] ja [[Putrajaya]] [[Liiduala|liidualasid]].<ref name=":0" /> [[Fail:Klang Valley definition.svg|pisi|left|[[Kelangi Org]]]] [[Fail:Klang River from Abdullah Hukum linkbridge (220709) 02.jpg|pisi|Vaade Kelangi jõele Abdullah Hukumi sillalt]] Selangori osariik on läänes mere ääres võrdlemisi tasane, kuid muutub ida poole minnes järk-järgult mägisemaks. Osariiki läbib kirdest edelasse voolav [[Kelangi jõgi]], mida ümbritsev piirkond, nimega [[Kelangi Org]] on väga tihedalt [[Linnastumine|linnastunud]] ning milles elab üle poole Selangori elanikkonnast. [[Kelangi Org|Kelangi Oru]] kohta öeldakse vahel ka [[Kelangi Org|Suur Kuala Lumpur]]. [[Kelangi Org]] on [[Kolmnurk|kolmnurkse]] kujuga: selle keskel on [[Kuala Lumpur]], loodetipus [[Rawang]], kagutipus [[Semenyih]] ning edelatipus [[Kelang]] ja [[Port Kelang]]. Selangoris on umbes 50 [[Tööstuspiirkond|indutriaalpiirkonda]], millest üle poole asuvad [[Kelangi Org|Kelangi Orus]].<ref name=":0" /> Oluline suur jõgi Selangoris on [[Langati jõgi]], mille ääres on muuhulgas [[Kajang|Kajangi]] ja [[Putrajaya]] linnad.<ref>[http://www.iwrm.co.za/resource%20doc/ihp_conference_2008/Environment/8%20Zakariah%20Case%20presentation%20Management%20instruments%20to%20prote.pdf] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160304085348/http://www.iwrm.co.za/resource%20doc/ihp_conference_2008/Environment/8%20Zakariah%20Case%20presentation%20Management%20instruments%20to%20prote.pdf|date=2016-03-04}} Management Instruments for Langat River Basin. URL assessed on 29 September 2012</ref> === Floora ja fauna === [[Fail:Kuala Selangor Nature Park Community Mangrove Nursery signboard.jpg|pisi|Mangroovipark Kuala Selangoris]] Selangor asub [[Vihmamets|ekvatoriaalse vihmametsa]] [[Loodusvöönd|loodusvööndis]] ja 2500 km<sup>2</sup> ehk umbes 32% osariigi [[Pindala|pindalast]] on metsa all. Metsa alla jäävast piirkonnast moodustavad umbes 830 km<sup>2</sup> [[Turbasoomats|turbasoomatsad]] ja 190 km<sup>2</sup> [[Mangroovimets|mangroovimetsad]] [[Rannik|rannikul]].<ref>{{cite web|url=http://www.data.gov.my/data/en_US/dataset/kawasan-hutan-simpanan-di-malaysia|title=Kawasan Hutan Simpanan kekal di Semenanjung Malaysia|publisher=Forestry Department Peninsular Malaysia|website=data.gov.my|access-date=16 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180717070741/http://www.data.gov.my/data/en_US/dataset/kawasan-hutan-simpanan-di-malaysia|archive-date=17 July 2018|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.forestry.gov.my/images/Laporan%20Tahunan/2016/JPG/annual-report-jpsm-2016_99-1.jpg|title=JPSM Annual Report 2016 - page 99|publisher=Jabatan Perhutanan Semenanjung Malaysia|website=www.forestry.gov.my|access-date=17 July 2018}}</ref> Ehkki Selangori vihmane ja soe kliima sobib [[Vihmamets|vihmametsadele]], ei soodusta selle [[savi]]- ja [[Raud|raua]]<nowiki/>rikkad [[Muld|mullad]] [[Põllumajandus|põllumajandust]], kuigi tänapäevased meetodid ja [[Väetis|väetised]] on mullastikukvaliteeti parandanud.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Baker |eesnimi=Jim |pealkiri=Crossroads: A Popular History of Malaysia and Singapore. |kuupäev=15. juuli 2008 |kirjastus=Marshall Cavendish International (Asia) Pte Ltd |isbn=9789814516020 |trükk=teine |lehekülg=17–18}}</ref> [[Fail:Liphistius Batuensis at its door.jpg|vasakul|pisi|''Liphistius batuensis'']] Selangoris on palju [[Parkmets|parkmetsi]], näiteks [[Gabai kosk]], [[Taman Rimba Templer]], [[Taman Rimba Ampang]], [[Taman Rimba Komanwel]], [[Sungai Chongkak]], [[Sungai Tua]], [[Sungai Sendat]], [[Sungai Tekala]], [[Kanching]], [[Gunung Nuang]] ja [[Bukit Tabur]].<ref>{{cite web|url=https://www.forestry.gov.my/index.php/my/perkhidmatan/info-perhutanan/hutan-lipur-hutan-taman-negeri|title=Hutan Lipur & Hutan Taman Negeri|publisher=Jabatan Perhutanan Semenanjung Malaysia|website=www.forestry.gov.my|access-date=17 July 2018}}</ref> Selangori metsade eest kannab hoolt osariigi [[Metsandus|metsanduse]] ametkond, kuna [[Malaisia]] [[põhiseadus]] näeb ette, et iga osariik vastutab [[Metsandus|metsanduse]] eest oma piiride vahel ise.<ref>{{cite web|url=https://www.forestry.gov.my/index.php/my/akta-perhutanan-negara-1984|title=Akta Perhutanan Negara 1984|publisher=Jabatan Perhutanan Semenanjung Malaysia|website=www.forestry.gov.my|access-date=17 July 2018}}</ref> Selangori [[Metsandus|metsanduse]] peakontor asub [[Sultan Salahuddin Abdul Aziz Shahi ehitis|Sultan Salahuddin Abdul Aziz Shahi ehitises]] [[Shah Alam|Shah Alamis]].<ref>{{cite web|url=https://www.forestry.gov.my/index.php/my/organisasi/jabatan-perhutanan-negeri|title=Jabatan Perhutanan Negeri|publisher=Jabatan Perhutanan Semenanjung Malaysia|website=www.forestry.gov.my|access-date=17 July 2018}}</ref> [[Fail:Brown-throated Sunbird, Kuala Selangor mangroves, Malaysia.jpg|pisi|Kuala Selangori mangroovidele omane ''Anthreptes malacensis'']] Selangoris on mitu [[looduskaitseala]], mille sekka kuuluvad [[Sungai Dusun]], [[Bukit Kutu]] ja [[Bukit Sungai Puteh]] [[Kuala Lumpur|Kuala Lumpuri]] ja Selangori piiril.<ref>{{cite web|url=http://www.wildlife.gov.my/index.php/en/bahagian/88-river-dusun-wildlife-reserve-selangor|title=Sungai Dusun Wildlife Reserve, Selangor|publisher=Department of Wildlife and Natural Parks (PERHILITAN) Peninsular Malaysia|website=www.wildlife.gov.my|access-date=17 July 2018}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.wildlife.gov.my/index.php/en/bahagian/89-kutu-hill-wildlife-reserve-selangor|title=Kutu Hill Wildlife Reserve|publisher=Department of Wildlife and Natural Parks (PERHILITAN) Peninsular Malaysia|website=www.wildlife.gov.my|access-date=17 July 2018}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.wildlife.gov.my/index.php/en/bahagian/90-sungai-puteh-hill-wildlife-reserve-kuala-lumpur-selangor|title=Sungai Puteh Hill Wildlife Reserve, Kuala Lumpur/Selangor|publisher=Department of Wildlife and Natural Parks (PERHILITAN) Peninsular Malaysia|website=www.wildlife.gov.my|access-date=17 July 2018}}</ref> Lisaks on osariigil ka [[Ökoturism|ökoturismikeskus]], [[Paya Indah|Paya Indahi märgala]], mis asub [[Kuala Langat|Kuala Langati]] ringkonnas [[Dengkil|Dengkili]] läheduses. See on [[Paigalind|paiga]]- ja [[Rändlinnud|rändlindude]] ning [[Võõrliik|introdutseeritud]] [[Jõehobu|harilike jõehobude]] ja [[Krokodill|krokodillide]] [[Kaitseala|kaitsealaks]].<ref>{{cite web|url=http://www.tourismselangor.my/destinations/paya-indah-wetlands/|title=Paya Indah Wetlands|publisher=Tourism Selangor|website=www.tourismselangor.my|access-date=17 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180717043207/http://www.tourismselangor.my/destinations/paya-indah-wetlands/|archive-date=17 July 2018|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.nre.gov.my/en-my/EcoPark/Pages/Paya-Indah-Wetlands.aspx|title=Paya Indah Wetlands|publisher=Ministry of Land, Water and Natural Resources|website=www.nre.gov.my|access-date=17 July 2018}}</ref> Selangorile [[Endemism|endeemilisteks]] liikideks on [[Batu koopad|Batu koobastes]] elav [[Ämblikulised|ämblik]] ''Liphistius batuensis'', Malai vesimutt (''Chimarrogale hantu'') ja Selangori lendorav ''Petaurillus kinlochii''.<ref>{{cite journal|author=T.W. Lim and S.S. Yussof|url=https://www.academia.edu/39055136|title=Conservation status of Batu Caves Trapdoor Spider (''Liphistius batuensis'' Abraham (Araneae, Mesothelae)): A preliminary survey. 61: 121-132.|journal=Malayan Nature Journal|volume=62|issue=1|pages=121–132|year=2009}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hutterer |eesnimi=R |pealkiri=Mammal Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference |kirjastus=Johns Hopkins University Press |aasta=2005 |isbn=978-0-8018-8221-0 |toimetaja-perekonnanimi=Wilson |toimetaja-eesnimi=D. E. |trükk=kolmas |lehekülg=275 |oclc=62265494 |toimetaja2-perekonnanimi=Reeder |toimetaja2-eesnimi=D. M.}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gerrie |eesnimi=R |perekonnanimi2=Kennerley |eesnimi2=R |perekonnanimi3=Koprowski |eesnimi3=J |kuupäev=2016 |pealkiri=Petaurillus kinlochii |url=https://www.iucnredlist.org/species/16716/115137890 |ajakiri=IUCN Red List of Threatened Species |aastakäik=2016}}</ref> === Kliima === [[Malaisia]] [[Kliima|kliimat]] dikteerivad [[Mussoon|mussoonid]]: tugevad hooaegsed tuuled kirdest (oktoobrist märtsini) ja edelast (aprillist septembrini). Kliima on aastaringi vihmane, aga eriti kirdest tulevate [[Mussoon|mussoonide]] ajal. Selangoris on küll vihmane, kuid [[Mussoon|mussoonide]] eest kaitsevad seda [[Sumatra]] edelas ja [[Titiwangsa mäed]] kirdes. Ometi tabavad mõnikord läänerannikut  [[Mussoon|edelamussoonide]] ajal [[Malaka väin|Malaka väinal]] tekkivad tormid ja tugevad hommikused tuuled, mida kutsutakse sumatrateks. [[Temperatuur]] kõigub Selangoris vähe, peaaegu aastaringselt jäävad soojakraadid 24°C ja 32°C vahele.<ref name=":3" /> == Demograafia == Selangori osariigis elab 7 341 300 inimest.{{lisa viide}} Selangor on rahvastikurohkeim [[Malaisia]] osariik, seal asuv [[Kelangi Org]] ehk Kuala Lumpuri linnastu. 2020. aasta [[Rahvaloendus|rahvaloenduse]] põhjal elab 95,8% Selangori rahvastikust urbaansetes tingimustes.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=veebruar 2022 |pealkiri=Key Findings of Population and Housing Census of Malaysia 2020 |url=https://www.dosm.gov.my/uploads/publications/20221020150523.pdf |vaadatud=9. november 2024 |väljaanne=Department of Statistics, Malaysia |isbn=978-967-2000-85-3}}</ref> Selangori [[rahvastik]] on väga mitmekesine, peamisteks rahvasteks on [[malailased]], [[hiinlased]] ja [[indialased]]. Selangori [[rahvaarv]] on [[Kelangi Org|Kelangi Oru]] kiire kasvu tõttu 1957. aasta [[Iseseisvus|iseseisvumisest]] saati seitsmekordistunud. Selangori [[Malailased|malai]] enamusrahva [[Kultuur|kultuuri]] mõjutavad ka [[Bugid|bugide]], [[Minangkabaud|minangide]], [[Mandailingid|mandailingide]], [[Jaavalased|jaavalaste]] ja [[Banjarid|banjarite]] [[Rahvaluule|rahvapärimused]]. [[Jaavalased|Jaavalaste]] [[Rahvaluule|pärimus]] domineerib läänerannikul, kuivõrd [[Minangkabaud|minangide]] [[Rahvaluule|pärimus]] on olulisem osariigi kirdeosas. [[Carey saar|Carey saarel]] elab 3000 [[Mah meri rahvas|mah meri rahva]] – ühe [[Malaka poolsaar|poolsaare]] põlisrahva – liiget, kes proovivad säilitada oma [[Mah meri keel|keelt]] ja kultuuri samal ajal modernse eluga kohaneda üritades.<ref>{{cite web|url=http://www.malaysia.travel/ms-my/bn/places/states-of-malaysia/selangor/carey-island|title=Pulau Carey|publisher=Lembaga Penggalakan Pelancongan Malaysia|website=tourism.gov.my|access-date=23 May 2018|language=ms}}</ref> {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" ! rowspan="2" |Etniline rühm ! colspan="6" |Rahvaarv |- ! colspan="2" |2010<ref name="2010 census">{{cite web|url=http://www.statistics.gov.my/portal/download_Population/files/census2010/Taburan_Penduduk_dan_Ciri-ciri_Asas_Demografi.pdf|title=2010 Population and Housing Census of Malaysia|publisher=Department of Statistics, Malaysia|archive-url=https://web.archive.org/web/20130205104835/http://www.statistics.gov.my/portal/download_Population/files/census2010/Taburan_Penduduk_dan_Ciri-ciri_Asas_Demografi.pdf|archive-date=5 February 2013|page=94}}</ref> ! colspan="2" |2015<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015 |pealkiri=Population by States and Ethnic Group |url=http://pmr.penerangan.gov.my/index.php/info-terkini/19463-unjuran-populasi-penduduk-2015.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160212125740/http://pmr.penerangan.gov.my/index.php/info-terkini/19463-unjuran-populasi-penduduk-2015.html |arhiivimisaeg=12. veebruar 2016 |vaadatud=12. veebruar 2015 |väljaanne=Department of Information, Ministry of Communications and Multimedia, Malaysia}}</ref> ! colspan="2" |2020<ref name=":dosm" /> |- | style="text-align:left" |[[Malailased]] |2 814 597 |51,14% |3 069 100 |52,24% | | |- | style="text-align:left" |Teised Bumiputrad |62 657 |1,14% |77 500 |1,32% | | |- style="background: #eaf3ff" | style="text-align:left" |[[Bumiputera (Malaysia)|Bumiputraid]] kokku |2 877 254 |52,48% |3 146 600 |53,56% |3 895 880 |55,70% |- | style="text-align:left" |[[Hiinlased]] |1 441 774 |27,6% |1 499 400 |25,52% |1 756 181 |25,11% |- | style="text-align:left" |[[Indialased]] |679 130 |12,5% |712 000 |12,12% |726 017 |10,38% |- | style="text-align:left" |Teised |42 163 |0,80% |41 400 |0,72% |52 357 |0,75% |- style="background: #eaf3ff" | style="text-align:left" |[[Malaisia]] kodanikud |5 040 321 |92,20% |5 399 400 |91,92% |6 430 435 |91,94% |- | style="text-align:left" |Mitte Malaisia kodanikud |421 820 |6,82% |474 700 |8,08% |563 988 |8,06% |- style="background: #c6e2ff" | style="text-align:left" |'''Total''' |'''5 462 141''' |'''100%''' |'''5 874 100''' |'''100%''' |'''6 994 423''' |'''100%''' |} === Religioon === 2020. aasta rahvaloenduse põhjal on 61,1% Selangori rahvastikust [[Muslim|muslimid]], 21,6% [[Budism|budistid]], 10,3% [[Hinduism|hindud]], 4,9% [[Kristlus|kristlased]], 1,2% [[Taoism|taoistid]] või mõne muu hiina [[Religioon|religiooni]] tunnistajad ja 0,7% mittereligioossed.<ref name=":4" /> Kõik [[Malailane|malailased]] on [[Muslim|muslimid]], sest [[Malaisia]] [[Põhiseadus|Põhiseaduses]] on [[Malailased|malailase]] definitsioonis [[Muslim|muslimiks]] olemine.<ref>{{cite book|last=Harding|first=Andrew|date=27 July 2012|title=The Constitution of Malaysia: A Contextual Analysis|publisher=Hart Publishing|isbn=9781847319838|chapter=Chapter 8 - Religion and the Constitution|chapter-url=https://books.google.com/books?id=DZV6BAAAQBAJ&pg=PT141}}</ref> == Majandus == Selangori [[majandussüsteem]] on arenev [[turumajandus]], mille põhivaldkondadeks on [[kaubandus]] ja [[põllumajandus]]. Selangor on [[Malaisia]] rikkaim osariik, kui võtta võrdluse aluseks [[SKT elaniku kohta]]. 27. augustil 2005 kuulutas [[Malaisia]] valitsus Selangori ametlikult esimeseks arenenud [[Malaisia]] osariigiks.<ref>{{cite web|url=http://www.bernama.com/selangor_maju/sm_criteria.php?lang=en|title=Selangor Maju Criteria|publisher=Bernama|access-date=10 June 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20070410050843/http://www.bernama.com/selangor_maju/sm_criteria.php?lang=en|archive-date=10 April 2007}}</ref> === Kaubandus ja tööstus === [[Kaubandus]]-, [[Tööstus|tööstus-]] ja [[Teenindus|teenindussektorid]] annavad märkimisväärse panuse Selangori [[Majandus|majandusse]]. [[Tööstus]] moodustas 2016. aastal 35% ja [[kaubandus]] 38% osariigi [[SKT]]-st.<ref name="GDP 2016">{{cite web|url=https://www.dosm.gov.my/v1/uploads/files/1_Articles_By_Themes/National%20Accounts/GDPbyState/Table%20Publication%20GDP%202010-2016.pdf#page=27|title=GDP for Selangor by Kind of Economic Activity, 2010-2016 at Constant 2010 Prices|publisher=Department of Statistics Malaysia|website=dosm.gov.my|access-date=23 May 2018}}</ref> Mitmes [[Tööstuspiirkond|tööstuspiirkonnas]] toodetakse [[Elektroonika|elektroonikakaupu]], [[Kemikaal|kemikaale]] ja [[Mootorsõiduk|sõidukeid]], sealhulgas [[Proton|Protoni]] ja [[Perodua Kancil|Perodua]] autosid.<ref>{{cite web|url=http://corporate.proton.com/corporate/About/Manufacturing/Shah%20Alam%20Plant/The%20Plant.aspx|title=PROTON Holdings Berhad - Shah Alam Plant - Overview|website=corporate.proton.com|access-date=17 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170731215119/http://corporate.proton.com/corporate/About/Manufacturing/Shah%20Alam%20Plant/The%20Plant.aspx|archive-date=31 July 2017}}</ref><ref>{{cite web|url=http://corporate.proton.com/corporate/About/Manufacturing/Tanjung%20Malim%20Plant/The%20Plant|title=PROTON Holdings Berhad - Tanjung Malim Plant - Overview|website=corporate.proton.com|access-date=17 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170808101308/http://corporate.proton.com/corporate/About/Manufacturing/Tanjung%20Malim%20Plant/The%20Plant|archive-date=8 August 2017}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.perodua.com.my/corporate/company|title=Perusahaan Otomobil Kedua|website=perodua.com.my|access-date=23 January 2018}}</ref> Osariigis pannakse kokku ka imporditud [[Mootorsõiduk|sõidukeid]] tootjatelt nagu [[Toyota Motor Corporation|Toyota]], [[Nissan]], [[Volkswagen]] ja [[BMW|BMW Motors]].<ref>{{cite web|url=http://www.toyota-global.com/company/history_of_toyota/75years/data/automotive_business/sales/activity/asia/index.html|title=Toyota Motor Corporation Global Website - 75 Years of Toyota - Activities by Region - Asia|publisher=Toyota Motor Corporation|website=toyota-global.com|access-date=22 November 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151121231249/http://www.toyota-global.com/company/history_of_toyota/75years/data/automotive_business/sales/activity/asia/index.html|archive-date=21 November 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://ir.chartnexus.com/umw/doc/Corporate%20Presentation.pdf|title=UMW Holdings Berhad - Corporate presentation - March 2017|website=ir.chartnexus.com|date=March 2017|access-date=23 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20171008161845/http://ir.chartnexus.com/umw/doc/Corporate%20Presentation.pdf|archive-date=8 October 2017}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.tanchong.com.my/corporate-information/milestones/|title=Tan Chong Motor Holdings Berhad|website=tanchong.com.my|access-date=23 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170815102113/http://www.tanchong.com.my/corporate-information/milestones/|archive-date=15 August 2017|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|last1=Ng|first1=Chris|url=https://paultan.org/2012/09/06/tan-chong-motor-assemblies-serendah-plant-tour-take-a-look-at-where-the-nissanalmera-is-made/|title=Tan Chong Motor Assemblies Serendah plant tour – take a look at where the Nissan Almera is made|work=paultan.org|date=6 September 2012|access-date=23 January 2018}}</ref><ref>{{cite web|last1=Ng|first1=Chris|url=http://carmalaysia.my/reviews/road-trip/volvo-shah-alam-factory-visit|title=Take a look inside the oldest car factory in Malaysia Part 1".|website=carmalaysia.my|date=7 September 2016|access-date=14 June 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170614184219/http://carmalaysia.my/reviews/road-trip/volvo-shah-alam-factory-visit|archive-date=14 June 2017}}</ref><ref>{{cite news|author1=Daniel Khoo|url=http://biz.thestar.com.my/news/story.asp?file=/2012/10/20/business/12153889&sec=business|title=Volvo chooses Malaysia as Asean manufacturing hub|work=The Star Online|date=20 October 2012|access-date=14 June 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20121021203545/http://biz.thestar.com.my/news/story.asp?file=%2F2012%2F10%2F20%2Fbusiness%2F12153889&sec=business|archive-date=21 October 2012}}</ref><ref>{{cite web|author1=Chris Yap|url=http://www.motortrader.com.my/news/the-models-built-in-malaysia-and-where-they-are-built/|title=The models built in Malaysia and where they are built|website=motortrader.com.my|date=6 August 2013|access-date=23 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20151122001813/http://www.motortrader.com.my/news/the-models-built-in-malaysia-and-where-they-are-built/|archive-date=22 November 2015}}</ref> === Põllumajandus === [[Põllumajandus]] ei mängi Selangori [[Majandus|majanduses]] eriti olulist rolli. See moodustas 2016. aastal 1.4% osariigi [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]]-st.<ref name="GDP 2016" /> Selangor oli üks esimesi koloniaal-[[Malaisia]] osariikidest, kuhu 20. sajandi algul [[Kummipuu|kummipuuistandused]] rajati, ning 1930ndatel oli [[Malai saarestik|Malai]] maailma suurim [[Kautšuk|kautšuki]] tootja.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gin |eesnimi=Ooi Keat |pealkiri=The A to Z of Malaysia |kuupäev=7. juuni 2010 |kirjastus=[[Scarecrow Press]] |isbn=978-0810876415 |lehekülg=276–277 |keel=inglise}}</ref><ref>{{cite journal|last=Drabble|first=J. H.|title=The Plantation Rubber Industry in Malaya up to 1922|journal=Journal of the Malaysian Branch of the Royal Asiatic Society|volume=40|pages=52–77|date=July 1967|jstor=41491906|number=1 (211)}}</ref> Tänapäeval on Selongi osariigi olulisemad põllumajandusproduktid [[Kookospähkel|kookos]] ja [[kautšuk]], peale nende toodetakse ka [[Ananass|ananassi]], [[Kohvioad|kohvi]], [[Riis|riisi]], [[Kakaopulber|kakaod]] ja [[palmiõli]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-04 |pealkiri=Selangor {{!}} Kuala Lumpur, Petaling, Klang {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Selangor |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> == Turism == [[Fail:Bird-eye view of Sepang F1 Circuit - panoramio.jpg|vasakul|pisi|[[Sepangi Rahvusvaheline Ringrada]]]] Turismiatraktsioonid Selangori osariigis on [[i-City]] [[Shah Alam|Shah Alamis]] — [[Jaemüük|jaemüügi]]- ja kaubanduskeskus miljonite [[LED-lamp|LED-lampide]] ja hoonesisese pargiga<ref>{{cite web|url=http://www.tourismselangor.my/destinations/i-city-shah-alam-2/|title=i-City, Shah Alam|publisher=Tourism Selangor|access-date=13 April 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170516161641/http://www.tourismselangor.my/destinations/i-city-shah-alam-2/|archive-date=16 May 2017|url-status=dead}}</ref> —, [[Malaisia]] riiklik [[loomaaed]] [[Zoo Negara]] [[Ampang Jaya|Ampang Jayas]], mis on ühtlasi [[Malaisia]] suurim loomaaed üle 4000 loomaga,<ref>{{cite web|url=http://www.zoonegaramalaysia.my/zoo.html|title=About Us|publisher=Zoo Negara|work=zoonegaramalaysia.my|access-date=29 December 2010}}</ref> [[Sepangi Rahvusvaheline Ringrada]] [[Sepang|Sepangis]], mis on [[Vormel 1]] [[Malaisia grand prix|Malaisia Grand Prix’]], [[A1 Grand Prix|A1 Grand Prix’]] ja [[Malaisia Mootorratta Grand Prix]]’ asupaik,<ref>{{cite web|url=http://www.sepangcircuit.com|title=Sepang Circuit|website=sepangcircuit.com|access-date=13 April 2018}}</ref> [[Wat Chetawan|Wat Chetawani]] tempel ja paljude veeatraktsioonidega [[Sunway laguun|Sunway laguuni lõbustuspark]] [[Bendar Sunways]].<ref>{{Cite news|url=https://www.sunway.com.my/group/what-we-do/leisure/|title=Internationally Known as One of The Best Malaysia Destinations|newspaper=Sunway Group|access-date=2016-10-24|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20150726145615/http://www.sunway.com.my/group/what-we-do/leisure/|archive-date=2015-07-26}}</ref><ref name=":5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Altman |eesnimi=Jack |pealkiri=Malaisia |kirjastus=Berlitz Puiblishing |aasta=2006 |isbn=9985714660 |koht=Singapur |lehekülg=49–51 |keel=eesti}}</ref> [[Fail:Zoo Negara entrance with elephant sculpture.jpg|pisi|Negara loomaaed]] [[Fail:Batu Caves, Kuala Lumpur 07.jpg|pisi|Batu koopad]] [[Fail:Sultan Salahuddin Abdul Aziz Mosque - Shah Ala, Malaysia - panoramio - Chanilim714.jpg|vasakul|pisi|Sultan Salahuddin Abdul Aziz Shahi mošee]] Veel on üheks populaarseks vaatamisväärsuseks ja ekskursioonide sihtpunktiks hiiglaslikud [[Batu koopad]] [[Ipohi tee]] ääres [[Selayang|Selayangis]]. Koopad asuvad [[Paekivi|paekivikaljudes]] ja avastati juba 1878. aastal maadeuurijate poolt. Koopaid kasutasid [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal varjupaigana [[Jaapanlased|jaapanlaste]] vastu [[Kommunism|kommunistidest]] [[Partisan|partisanid]]. Nüüd asub seal [[Hinduism|hindu]] [[pühamu]], kus iga aasta alguses toimuvad [[Thaipusam|Thaipusami]] pidustused. [[Turist|Turistidele]] on mitmekümnest [[Paekivi|paekivikoopast]] avatud vaid kolm: Katedraalikoobas, mis on oma võimsate [[Stalaktiit|kivipurikatega]] arvatavasti kolmest muljetavaldavaim, Kunstigalerii koobas, mis on kaunistatud värvikirevate hindu jumalakujudega, ja Luuletaja koobas, kus on kiviplaatidele kirja pandud muistse [[Tamili keel|tamili]] poeedi [[Thiruvalluvar|Thiruvalluvari]] kaherealised luuletused ehk ''[[kural]]''’id. [[Batu koopad|Batu paekivikoopad]] pakuvad oma ainulaadse taime- ja loomastikuga huvi [[Botaanik|botaanikutele]] ja [[Zooloogia|zooloogidele]].<ref name=":5" />[[Fail:Wonderful waterfalls 2.jpg|pisi|[[Gabai kosk]]|203x203px]]Osariigi pealinnast [[Shah Alam|Shah Alamist]] võib leida [[Shah Alami Galerii]] ja [[Selangori Riigiraamatukogu]]. Pealinn tekkis 1970. aastatel ja on oma suurte majade ja laiade [[Puiestee|puiesteedega]] üks [[Malaisia]] paremini planeeritud linnu. Ehitistest jääb silma [[Sultan Salahuddin Abdul Aziz Shahi mošee]], mida tuntakse omapärase kupli värvi tõttu ka Sinise [[Mošee|mošeena]]. [[Mošee]] planeering meenutab [[Meka]] [[Meka suur mošee|Suurt mošeed]] ja mahutab vajadusel kuni 16 000 palvetajat. [[Mošee]] juurde kuuluvad samuti aed ja tiik, mis on ühenduslüliks [[Shah Alam|Shah Alami]] järvepargiga.<ref name=":5" /> [[Fail:FRIM 05.jpg|vasakul|pisi|Malaisia Metsauuringute Instituudi mets]] Veel on populaarsed külastuspaigad [[Sultan Abdul Azizi Kuninglik Galerii]], [[Alam Shahi Palee]], [[GM Klang Wholesale City|GM Klang Wholesale City ostukeskus]] [[Kelang|Kelangis]] ja [[Pulau Ketam|Krabi saar]] ([[Pulau Ketam]]) [[Port Kelang|Port Kelangi]] lähedal. Kuulsaimad rannad on [[Bagan Lalang|Bagan Lalangi]], [[Sepang Gold Coast|Sepang Gold Coasti]], [[Batu Laut|Batu Lauti]] ja [[Moribi rand|Moribi]] rannad. Selangoris võib külastada ka mitmeid puutumata loodusalasid nagu [[Jaanimardikakaitseala]]<ref name="fireflies">{{cite web|url=http://www.tourismselangor.my/destinations/kampung-kuantan-fireflies/|title=Kampung Kuantan Fireflies|website=tourismselangor.my|access-date=24 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180125020152/http://www.tourismselangor.my/destinations/kampung-kuantan-fireflies/|archive-date=25 January 2018|url-status=dead}}</ref> ja [[Kuala Selangori Looduspark|Kuala Selangori Loodusparki]] [[Kuala Lumpur|Kuala Lumpuris]], [[Malaisia Metsauuringute Instituut|Malaisia Metsauuringute Instituuti]] (FRIM) [[Selayang|Selayangis]] ning [[Ampang|Ampangi]] ja [[Kanching|Kanchingi]] parkmetsi [[Ampang Jaya|Ampang Jayas]]. Selangor on samuti tuntud ka kui suurepärane peatuspaik [[spaa]]- ja [[massaaž]]<nowiki/>iarmastajatele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Spas & Wellness Centers in Selangor |url=https://www.tripadvisor.com/Attractions-g298310-Activities-c40-Selangor.html |vaadatud=10. november 2024}}</ref> Alates 2009. aastast on osariiki tekkinud juurde palju traditsioonilise [[Massaaž|massaaži]] ja [[Refleksoloogia|refleksoloogiaga]] tegelevaid [[Ettevõte|ettevõtteid]]. Kuigi enamik taolistest [[Ettevõte|ettevõtetest]] on ehtsad, siis leidub ka [[Lõbumaja|bordelle]], mis peidavad ennast [[Massaažisalong|massaažisalongi]] või [[spaa]] nime taha; [[Malaisia ​​kuninglik politsei]], saanud vihje kodanikelt,  korraldab tihti sellistes ettevõtetes [[Haarang|haaranguid]].<ref>{{cite web|url=http://www.nst.com.my/latest/police-detain-6-women-in-raid-on-prostitution-den-1.107353#|title=Six mainland Chinese women believed to be prostitutes were detained in a raid at the Kepong Sentral Condominium, here yesterday. Read more: Police detain 6 women in raid on prostitution den|publisher=NST Malaysia|archive-url=https://web.archive.org/web/20120902071302/http://www.nst.com.my/latest/police-detain-6-women-in-raid-on-prostitution-den-1.107353|archive-date=2 September 2012}}</ref> == Valitsus == [[Fail:240830 Sultan of Selangor Meeting (cropped).jpg|pisi|Sultan [[Sharafuddin Idris Shah]]]] Osariigi [[valitsemisvorm]] on [[Pärilik monarhia|pärilik põhiseaduslik monarhia]] ja valitsev [[sultan]] [[Sharafuddin Idris Shah]] on olnud ametis 2001. aastast. Alates 19. juunist 2018 on [[Amirudin Shari]] osariigi valitsuse tegevjuht ehk [[Menteri Besar]]. [[Amirudin Shari]] kuulub [[Rahva Õigluse Parteisse]] (Malai keeles: Parti Keadilan Rakyat lühendatult PKR või KEADILAN), mis on osa [[Pakatan Harapan|Pakatan Harapanist]].<ref name="Amirudin">{{cite news |title=Amirudin angkat sumpah MB Selangor, Rodziah dilantik EXCO |url=https://www.bharian.com.my/berita/nasional/2018/06/439211/amirudin-angkat-sumpah-mb-selangor-rodziah-dilantik-exco |access-date=19 June 2018 |work=[[Berita Harian]] |date=19 June 2018}}</ref> === Põhiseadus === [[Põhiseadus|Selangori Osariigi Põhiseadus]] on kõrgeima õigusjõuga [[Õigusakt|akt]] osariigis. [[Põhiseadus]] oma praegusel kujul koosneb 19 peatükist, 100 artiklist ja ühest loendist.<ref>{{cite web|title=Constitution of the state of Selangor 1959|date=12 August 2014|url=https://www.slideshare.net/azrinhafiz/constitution-of-the-state-of-selangor-1959|access-date=26 April 2018}}</ref> Selangori [[Põhiseadus|Põhiseaduse]] I Osa ilmus esimest korda 1. veebruaril 1948 [[Malaia Föderatsioon|Malaia Föderatsiooni]] moodustumise järgselt, Selangori [[Põhiseadus|Põhiseaduse]] II Osa ilmus 2. mail 1950.<ref>{{cite book|last1=Rahman|first1=ed. by Lim Teck Ghee, Alberto Gomes, Azly|title=Multiethnic Malaysia : past, present and future|date=2009|publisher=Strategic Information and Research Development Centre (SIRD)|location=Petaling Jaya|isbn=978-9833782789}}</ref><ref>{{cite web|author1=Lee Kam Hing|title=Road to Independence (1)|url=http://english.cpiasia.net/index.php?option=com_content&view=article&id=1855:road-to-independence-1-birth-of-umno-and-malayan-union&catid=184:british-colony|website=english.cpiasia.net|publisher=Center for Policy Initiative Asia|access-date=26 April 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20130511122620/http://english.cpiasia.net/index.php?option=com_content&view=article&id=1855:road-to-independence-1-birth-of-umno-and-malayan-union&catid=184:british-colony|archive-date=11 May 2013}}</ref> Kui [[Malaisia|Malaia Föderatsioon]] 1957. aastal iseseisvus, muudeti vana [[põhiseadus]] kehtetuks ja see asendati 1959. aasta Selangori Osariigi [[Põhiseadus|Põhiseadusega]]. 1959. aasta põhiseaduse alusel on Selangoris valitsemisvorm [[konstitutsiooniline monarhia]]. === Selangori sultanaat === Selangori [[sultan]] on Selangori [[Põhiseadus|põhiseaduslik]] valitseja. [[Sultan|Sultani]] roll, volitused ja ametikohustused on sätestatud 1959. aasta [[Põhiseadus|põhiseaduses]]. [[Põhiseadus|Põhiseaduse]] alusel on [[Sultan|sultanil]] osariigi [[täidesaatev võim]]. Ta on osariigis [[Islam|islami]] [[Religioon|religiooni]] juht ja suverään („au ja väärikuse allikas”). <ref>See Article 38, 39, 48(1) and 50 of the Constitution</ref><ref name="Undang-undang tubuh">{{cite web|title=Undang-undang Tubuh Negeri Selangor|url=http://dewan.selangor.gov.my/undang-undang-tubuh-negeri-selangor-1959|website=dewan.selangor.gov.my|publisher=Dewan Negeri Selangor|access-date=16 April 2018}}</ref> Ametikoht on pärilik ja seda saavad pidada vaid Selangori kuningliku pere liikmed. Praegune valitseja on Tema Kuninglik Kõrgus sultan [[Sharafuddin Idris Shah]].<ref>{{cite news |title=Fulfilling a Ruler's destiny |url=http://thestar.com.my/news/story.asp?file=/2003/3/8/nation/sultan08&sec=nation |work=[[The Star (Malaysia)]] |date=8 March 2003 |access-date=3 June 2011 |last=Kee |first=Hua Chee |archive-url=https://web.archive.org/web/20121018131333/http://thestar.com.my/news/story.asp?file=%2F2003%2F3%2F8%2Fnation%2Fsultan08&sec=nation |archive-date=18 October 2012}}</ref> === Riigi Täidesaatev Nõukogu === [[Selangori Täidesaatev Nõukogu|Riigi Täidesaatev Nõukogu]], mis kuulub koos Selangori [[Sultan|sultaniga]] valitsuse [[Täidesaatev võim|täidesaatvasse]] harusse, moodustati 1959 aasta [[Põhiseadus|põhiseaduse]] alusel. Sinna kuuluvad [[Menteri Besar]], kes on nõukogu esimees ja Salangori valitsusjuht, ja veel 10 liiget, kelle määrab ametisse sultan [[Selangori Osariigi Riigikogu|Riigikogu]] liikmete seast. Praegune [[Menteri Besar]] on [[Yang Amat Berhormat Dato' Menteri Besar Amirudin Shari]].<ref name="Amirudin">{{cite news |title=Amirudin angkat sumpah MB Selangor, Rodziah dilantik EXCO |url=https://www.bharian.com.my/berita/nasional/2018/06/439211/amirudin-angkat-sumpah-mb-selangor-rodziah-dilantik-exco |access-date=19 June 2018 |work=[[Berita Harian]] |date=19 June 2018}}</ref> === Riigikogu === Osariigi [[Seadusandlik võim|seadusandlik]] haru on [[Selangori Osariigi Riigikogu]]. Selle roll on analoogne [[Malaisia]] [[Parlament|Parlamendi]] omale, kuid [[Selangori Osariigi Riigikogu|Riigikogu]] loodud seadused kehtivaid vaid antud osariigi piires. Liikmed valitakse, tavaliselt tehakse seda samaaegselt [[Üldvalimised|üldvalimistega]]. Riigikoguliikmete ametiaeg kestab kuni 5 aastat. [[Selangori Osariigi Riigikogu|Riigikogu]] saadetakse laiali enne ametiaja lõppu või selle lõpus, kui on valitud uued liikmed.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. oktoober 2019 |pealkiri=General Information |url=https://www.parlimen.gov.my/yda-maklumat-umum.html?uweb=yg&lang=en#:~:text=At%20the%20end%20of%20the,for%20the%20House%20of%20Representatives |vaadatud=9. november 2024 |väljaanne=The Official Portal of Parliament of Malaysia}}</ref> === Ringkonnad === [[Fail:Selangor districts numbered.svg|vasakul|pisi|Selangori ringkondade plaan]] [[Fail:Mukims of Selangor labelled.svg|pisi|Selangori ringkonnad]] {| class="wikitable" |'''nr''' |'''nimi''' |'''Rahvaarv (2023)''' |'''Pindala (km<sup>2</sup>)''' |'''omavalitsusüksused''' |'''info''' |- |1 |[[Gombak]] |965,600<ref name=":7" /> |653,0<ref name=":7" /> |Ulu Kelang, Ampang, Setapak, Batu Caves, Selayang, Rawang, Taman Templer, Sungai Buloh, Kundang, Batu 20, Kampung Sungai Pusu |[[Gombaki]] nime päritolu pole teada, kuid usutakse, et see on nimetatud [[Setapak|Setapakis]] asuva samanimelise küla (Gombak Setia) järgi. Ringkond loodi 1. Veebruaril 1974., samal päeval kui [[Kuala Lumpur]] kuulutati [[Liiduala|liidualaks]]. [[Gombak]] on üks vähestest ringkondadest, mille puhul enamik omavalitsusüksusi on linnad (linnad ei ole vaid Batu 20, Kampung Sungai Pusu ja Setapak). Populaarsed turismiatraktsioonid on [[Negara loomaaed]], [[Batu koopad]] ja [[Malaisia Metsauuringute Instituut]] (FRIM) |- |2 |[[Hulu Langat]] |1 459 800<ref name=":7" /> |829,0<ref name=":7" /> |Kajang, Beranang, Cheras, Hulu Langat, Hulu Semenyih, Kelanang, Tanjong 12, Tarun, Sungai Makau, Sungai Lui, Sungai Kembong Beranang, Sri nanding, Simpang Balak, Rumah Murah Sungai Lui, Kampung Sungai Tangkas, Kacau, Kampung Pasir Batu 14 Semenyih, Desa Raya, Sungai Raya, Batu 26, Batu 23. |Nimi Hulu Langat tähendab tõlkes [[Langati jõgi|Langati jõe]] algust. [[Hulu Langat|Hulu Langati]] ringkonnas asub palju suuri linnu, millest enamik, nt [[Cheras]] ja [[Kajang]], asuvad ringkonna põhjaosas. Populaarsed turismiatraktsioonid on [[Sungai Congkat|Sungai Congkati parkmets]]<ref>{{cite web|url=https://www.malaysia-traveller.com/sungai-congkak.html|title=Sungai Congkak Recreational Forest|website=malaysia-traveller.com|access-date=24 January 2018}}</ref> ja [[Gabai jõgi]].<ref>{{cite web|url=http://www.tourismselangor.my/destinations/gabai-waterfall-hulu-langat/|title=Gabai Waterfall, Hulu Langat|website=tourismselangor.my|access-date=24 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20200131000412/http://www.tourismselangor.my/destinations/gabai-waterfall-hulu-langat/|archive-date=31 January 2020|url-status=dead}}</ref> |- |3 |[[Hulu Selangor]] |252 000<ref name=":7" /> |1 746<ref name=":7" /> |Kuala Kubu Bharu, Sungai Chick, Ulu Yam, Ulu Yam Baru, Kerling, Kuala Kalumpang, Sungai Gumut, Serendah, Peretak, Sungai Choh, Bukit Beruntung, Bukit Sentosa |Nimi Hulu Selangor tähendab tõlkes [[Selangori jõgi|Selangori jõe]] algust. Kuigi [[Hulu Selangor|Hulu Selangoris]] asub ka linnu, on suurem osa sealsetest asulatest külad ja ringkond koosneb peamiselt metsadest. Suurimad turismiatraktsioonid on [[Bukit Kutu|Bukit Kutu kummituslinn]]<ref>{{cite web|url=http://www.tourismselangor.my/destinations/bukit-kutu-gunung-kutu/|title=Bukit Kutu (Gunung Kutu)|website=tourismselangor.my|access-date=24 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20171123100811/http://www.tourismselangor.my/destinations/bukit-kutu-gunung-kutu/|archive-date=23 November 2017|url-status=dead}}</ref> ja [[Kerlingu kuumaveeallikas]].<ref>{{cite web|url=http://www.tourismselangor.my/destinations/kerling-hot-spring/|title=Kerling Hot Spring|website=tourismselangor.my|access-date=24 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180125021031/http://www.tourismselangor.my/destinations/kerling-hot-spring/|archive-date=25 January 2018|url-status=dead}}</ref> |- |4 |[[Kelang]] |1 132 800<ref name=":7" /> |627,00<ref name=":7" /> |Kelang, Kapar, Bukit Raja, Port Kelang, Pandamaran, Telok Menegun, Taman Sri Muda, Kota Kemuning, Bukit Kemuning, Batu 4. |Ringkonna nime päritolu pole teada. [[Kelangi ringkond|Kelangi ringkonnas]] asuv [[Kelang|Kelangi]] [[kuninglik pealinn]] on ühtlasi endine [[osariigi pealinn]]. [[Port Kelang|Port Kelangi]] linn mängis suurt rolli [[Malaisia]] [[Majandus|majanduses]]. Ringkonnas asub palju [[Turismipiirkond|turismi ''hotspot'''e:]] [[Istana Alam Shahi palee]], [[Kelangi Kuningliku Pealinna mošee]], [[Sultan Abdul Azizi Kuninglik galerii]], [[Tanjung Harapan]] ja [[Väike India tänav]].<ref>{{cite web|url=http://www.tourismselangor.my/destinations/little-india/|title=Little India, Jalan tengku Kelana|website=tourismselangor.my|access-date=24 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180125021034/http://www.tourismselangor.my/destinations/little-india/|archive-date=25 January 2018|url-status=dead}}</ref> |- |5 |[[Kuala Langat]] |320 200<ref name=":7" /> |858,0<ref name=":7" /> |Bandar Saujana Putra, Jenjarom, Kanchong Darat, Sijangkang, Tongkah, Teluk Datok, Telok, Sungai Raba, Morib, Permatang Pasir, Kelanang Batu 6, Kanchong, Chodoi, Bukit Changgang, Batu, Jugra |Kuala Langati nimi tuleneb sõnadelst ''kuala'', mis tähendab jõgede ühinemiskohta, ja Langat, mis viitab [[Langati jõgi|Langati jõele]].<ref>{{cite web|url=https://glosbe.com/ms/en/kuala|title=Kuala|website=glosbe.com|access-date=24 January 2018}}</ref> |- |6 |[[Kuala Selangor]] |293 000<ref name=":7" /> |1178,0<ref name=":7" /> |Api-api, Kuala Selangor, Bukit Melawati, Ijok, Kampung Kuantan, Kuala Sungai Buloh, Pasangan, Ulu Tinggi, Ujong Permatang, Tambak Jawa, Taman PKNS, Sungai Sembilang, Simpang 3 Ijok, Pasir Penambang, Simpang 3, Parit Mahang, Kg. Baru Hulu Tiram Buruk, Bukit Talang, Bukit Belimbing. |Kuala Selangori nimi tuleneb sõnadelst ''kuala'', mis tähendab jõgede ühinemiskohta, ja Selangor, mis viitab ringkonnas voolavale [[Selangori jõgi|Selangori jõele]].<ref>{{cite web|url=https://glosbe.com/ms/en/kuala|title=Kuala|website=glosbe.com|access-date=24 January 2018}}</ref> Populaarsed külastuskohad ringkonnas on [[Bukit Malawat|Bukit Malawati]] kindlus, [[Kuala Selangor|Kuala Selangori]] looduspark ja [[Kampung Kuatani Jaanimardikate Park]].<ref>{{cite web|url=http://www.tourismselangor.my/destinations/bukit-malawati-malawati-hill/|title=Malawati Hill|website=tourismselangor.my|access-date=24 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180125021037/http://www.tourismselangor.my/destinations/bukit-malawati-malawati-hill/|archive-date=25 January 2018|url-status=dead}}</ref><ref name="fireflies" /> |- |7 |[[Petaling]] |2 334 200<ref name=":7" /> |487,0<ref name=":7" /> |Petaling Jaya, Subang Jaya, Shah Alam, Damansara, Bandar Sri Damansara, Country Heights, Puchong, Puchong Jaya, Puchong Perdana, Batu Tiga, Sungai Besi, Serdang, Glenmarie, Penaga, Merbau Sempak, Kayu Ara, Desa Puchong. |Petaling on oma nime saanud väljasurnud puuliigi järgi, mis [[Malai keel|malai keeles]] kannab nime ''petaling''.<ref>{{cite web|url=http://www2.selangor.gov.my/petaling.php/pages/view/27|title=Sejarah Ringkas Daerah Petaling|website=ww2.selangor.gov.my|access-date=24 January 2018|language=ms|archive-url=https://web.archive.org/web/20180125020506/http://www2.selangor.gov.my/petaling.php/pages/view/27|archive-date=25 January 2018|url-status=dead}}</ref> Ringkonnas asuvad mitmed suured linnad, nende seas [[Petaling Jaya]], [[Shah Alam]] ja [[Subang Jaya]]. Populaarsed turismiatraktsioonid [[Petaling|Petalingis]] on [[Sultan Salahuddin Abdul Aziz Shahi mošee]], [[Bendar Sunway|Sunway]] linn ja [[1 Utama]] ostukeskus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sunway - Leisure |url=http://www.sunway.com.my/group/what-we-do/leisure/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150726145615/http://www.sunway.com.my/group/what-we-do/leisure/ |arhiivimisaeg=26. juuli 2015 |vaadatud=9. november 2024}}</ref><ref name=":5" /> |- |8 |[[Sabak Bernam]] |109 100<ref name=":7" /> |997,0<ref name=":7" /> |Sabak, Sungai Besar, Sekinchan. |Kohaliku folkloori kohaselt on Sabak [[Sabak Bernam|Bernam]] nime saanud 6 sõbra järgi, kes rändasid ringkonnas voolava [[Bernami jõgi|Bernami jõe]] äärde ning avasid seal jõge blokeeriva puu. Eeldatavasti tulenebki ringkonna nimi [[Malai keel|malaikeelsest]] fraasist kuus sõpra (''Sahabat beremam'').<ref>{{cite web|url=http://www2.selangor.gov.my/sabakbernam.php/pages/view/51|title=Sejarah Ringkas Daerah Sabak Bernam|website=ww2.selangor.gov.my|access-date=24 January 2018|language=ms|archive-url=https://web.archive.org/web/20180125020519/http://www2.selangor.gov.my/sabakbernam.php/pages/view/51|archive-date=25 January 2018|url-status=dead}}</ref> Peamine majandustegevus Sabak Bernamis on [[põllumajandus]]. Ringkond ning eriti [[Sekinchan|Sekinchani]] linn on tuntud oma [[Riis|riisi]]<nowiki/>põldudele tõttu.<ref>{{cite web|url=http://www.tourismselangor.my/destinations/sekinchan-paddy-field/|title=Sekinchan Paddy Field|website=tourismselangor.my|access-date=24 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180125021025/http://www.tourismselangor.my/destinations/sekinchan-paddy-field/|archive-date=25 January 2018|url-status=dead}}</ref> |- |9 |Sepang |338 600<ref name=":7" /> |556,0<ref name=":7" /> |Puchong, Bukit Puchong 2, 16 Sierra, Taman Putra Prima, Taman Mas, Taman Putra Perdana, Taman Meranti Jaya, Pulau Meranti, Cyberjaya, Dengkil, Beranang, Salak Tinggi. |Sepang on saanud nime sappani-biankapuu järgi, mis [[Malai keel|malai keeles]] on ''sepang''.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Toomas |perekonnanimi2=Laansoo |eesnimi2=Urmas |perekonnanimi3=Luuk |eesnimi3=Ott |perekonnanimi4=Mäearu |eesnimi4=Sirje |perekonnanimi5=Saar |eesnimi5=Peedu |perekonnanimi6=Savisaar |eesnimi6=Sulev |perekonnanimi7=Tambets |eesnimi7=Kersti |kuupäev=22. aprill 2024 |pealkiri=Eesti taimenimede andmebaas |url=https://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?lang=ld&query=b |vaadatud=9. november 2024}}</ref><ref name=":8">{{cite web|url=http://www2.selangor.gov.my/sepang.php/pages/view/76?mid=43|title=Sejarah Daerah Sepang|website=ww2.selangor.gov.my|access-date=24 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20210313225155/https://www.selangor.gov.my/sepang.php/pages/view/76?mid=43|archive-date=13 March 2021|url-status=dead}}</ref> Populaarsed turismiatraktsioonid on [[Sepangi Rahvusvaheline Ringrada]], [[Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam|Kuala Lumpuri Rahvusvaheline Lennujaam]] ja [[Cyberjaya]] linn, mille keskmeks on [[teaduspark]]. |} == Taristu ja kommunaalteenused == Selangoris tegutses 2023. aastal 13 [[Haigla|haiglat]], 36 [[Tuletõrjejaam|tuletõrjejaama]], 717 [[Hotell|hotelli]] ja üle 14 000 [[Restoran|restorani]] ja [[Kohvik|kohviku]].<ref name=":dosm">{{Cite web|last=DOSM|url=https://www.dosm.gov.my/portal-main/release-content/gross-domestic-product-gdp-by-state-|title=Department of Statistics Malaysia|website=www.dosm.gov.my|access-date=2023-09-11}}</ref> === Tööstus === Selangor on Malaisia kõige industrialiseeritum osariik. Seal on umbes 50 [[Tööstusrajoon|tööstusrajooni]], millest pooled asuvad [[Kelangi Org|Kelangi Orus]].<ref name=":6" /> Selangori suurimad tööstusharud on [[bioteadused]], [[elekter]] ja [[elektroonika]], [[Transport|transpordivahendid]], [[Toiduainetööstus|toiduained]] ja joogid ning [[Masinatööstus|masinad]] ja seadmed. === Elekter === [[Fail:Connaught Bridge Power Station.jpg|pisi|Connaughti silla elektrijaam]] Selangoris 4 peamist [[elektrijaama]]: [[Sultan Salahuddin Abdul Aziz Shahi Elektrijaam]], [[Connaught Bridge’i Elektrijaam]], [[Putrajaya Elektrijaam]] ja [[Kuala Langati Elektrijaam]].<ref>{{cite web|url=http://meih.st.gov.my/documents/10620/ae4488d4-1042-42ed-a7c6-3917a84b1d93|title=Performance and Statistical Information on Electricity Supply Industry in Malaysia|publisher=Malaysia Energy Information Hub|website=meih.st.gov.my|access-date=31 May 2018|page=43}}</ref> === Veevarustus === Veega varustab Selangori, [[Kuala Lumpur|Kuala Lumpurit]] ja [[Putrajaya|Putrajayat]] riigiettevõte [[Syarikat Bekalan Air Selangor]] (SYABAS). Selangoris asub 7 tammi: Sungai Selangori tamm, Sungai Tinggi tamm, Sungai Semenyihi tamm, Sungai Langati tamm, Kelang Gatesi tamm, Sungai Batu tamm, ORS Sungai Labu tamm ja Tasik Subang tamm.<ref>{{cite web|url=https://www.syabas.com.my/inisiatif.pdf|title=Air Untuk Selangor|publisher=Syarikat Bekalan Air Selangor|website=syabas.com.my|access-date=31 May 2018}}</ref> === Ostukeskused === [[Fail:Oval, 1 Utama Shopping Centre 20240203 154535.jpg|pisi|1 Utama ostukeskus]] Selangoris on kokku pea 2700 ostukeskust,<ref name=":dosm" /> neist tuntumad on * [[i-City]] * IDCC Convention Centre * Plaza Alam Sentral * [[1 Utama]] * Sunway Püramiid/Sunway Pyramid * The Curve * AEON Bukit Tinggi * The Mines * IPC ostukeskus/IPC Shopping Centre * IOI Mall Puchong * Subang Parade * Empire Subang * Klang Parade * IOI City Mall === Haiglad === Suurimad erahaiglad ja avalikud [[Haigla|haiglad]] 13 seast on järgmised: [[Fail:Sungai Buloh Hospital.jpg|pisi|Sungai Bulohi haigla]] ==== Avalikud haiglad ==== * Kajangi haigla / Kajang Hospital * Serdangi haigla / Serdang Hospital * Sungai Bulohi haigla / Sungai Buloh Hospital * Tengku Ampuan Rahimahi haigla, Kelang / Tengku Ampuan Rahimah Hospital, Klang ==== Erahaiglad ==== * Assunta haigla / Assunta Hospital * Sundway meditsiinikeskus / Sunway Medical Centre * Kolumbia Aasia haigla / Columbia Asia Hospital == Transport == Selangor on ühendatud ülejäänud [[Malaisia|Malaisiaga]] laiahaardeliste õhu-, raud- ja maanteede kaudu. [[Ühistransport]] on osariigis olemas, kuid seda kasutatakse vähe. Enamik suurematest [[Maantee|maanteedest]], mis kulgevad mööda poolsaare läänerannikut, sh North–South Expressway, läbivad ka Selangori.<ref>{{cite web|author=<!--Staff writer(s); no by-line.-->|url=http://hids.arkib.gov.my/readarticle.php?article_id=7815|title=Perasmian Lebuhraya Baru Lembah Klang|publisher=[[National Archives of Malaysia]]|website=Hari Ini Dalam Sejarah|date=11 January 1993|access-date=24 September 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150925113244/http://hids.arkib.gov.my/readarticle.php?article_id=7815|archive-date=25 September 2015}}</ref> Kiirteed on maksustatavad ja motoristid, kes teedel sõidavad, kasutavad maksmiseks kaarte nagu [[Touch ‘n Go]] ja [[SmartTAG]]. Sularahamaksed lõpetati [[Malaisia]] tollipunktides 2015 ja 2017 aastate vahel.<ref>{{cite news|author1=Rosmiza Kasim|url=http://www.sinarharian.com.my/nasional/tiada-lagi-bayaran-tunai-1.663884|title=Tiada lagi bayaran tunai|work=[[Sinar Harian]]|date=22 April 2017|access-date=23 May 2018}}</ref> [[Fail:KLIA MTB&Tower.jpg|pisi|[[Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam|Kuala Lumpuri Rahvusvaheline Lennujaam]]]] [[Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam|Kuala Lumpuri Rahvusvaheline Lennujaam]] (KLIA) on riigi peamine [[lennujaam]] ning asum [[Sepang|Sepangi]] ringkonnas osariigi lõunaosas. Lennujaam koosneb peaterminali hoonest, Satelliitterminalist A ja terminalist KLIA 2.<ref>{{cite web|url=http://www.klia.com.my/index.php?m=airport&c=info&id=1&aid=1|title=About KLIA - Malaysia Airports Holdings Berhad|website=klia.com.my|access-date=23 May 2018}}</ref> Selangoris asub ka siseriiklik [[Subangi lennujaam]], mis on suur [[Kagu-Aasia]] äri- ja eralennunduskeskus.<ref>{{cite web|url=http://www.malaysiaairports.com.my/?m=business&c=business_about&id=38|title=Sypark Terminal Sultan Abdul Aziz Shah Airport|website=malaysiaairports.com.my|access-date=23 May 2018}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.wonderfulmalaysia.com/subang-airport-kuala-lumpur.htm|title=Subang Airport|website=wonderfulmalaysia.com|access-date=23 May 2018}}</ref> [[Malaisia]] suurim [[Sadam|meresadam]] [[Port Kelang]] asub Selangori läänetipus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-28 |pealkiri=Port Kelang {{!}} Malaysia, Map, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Port-Kelang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> Tasulised bussiliinid [[Kuala Lumpur|Kuala Lumpuris]] ühendavad Kelang Sentrali Kelangis<ref>{{cite web|url=https://www.catchthatbus.com/terminal/klang-sentral-bus-terminal|title=Klang Sentral Bus Terminal|website=catchthatbus.com|access-date=31 May 2018}}</ref>, Kompleks Perhentiani Kajangi [[Kajang|Kajangis]]<ref>{{cite web|url=https://www.catchthatbus.com/terminal/kompleks-perhentian-kajang-bus-terminal|title=Kompleks Perhentian Kajang Bus Terminal|website=catchthatbus.com|access-date=31 May 2018}}</ref>, One Utama Bus Transportation Hubi [[Petaling Jaya|Petaling Jayas]]<ref>{{cite web|url=https://www.catchthatbus.com/terminal/one-utama-bus-transportation-hub-bus-terminal|title=One Utama Bus Transportation Hub|website=catchthatbus.com|access-date=31 May 2018}}</ref> ja Terminal Seksyen 13 Shah Alamis teiste [[Malaisia]] osariikidega.<ref>{{cite web|url=https://www.catchthatbus.com/terminal/terminal-bas-express-sementara-seksyen-13-shah-alam-bus-terminal|title=Terminal Bas Express Seksyen 13 Shah Alam|website=catchthatbus.com|access-date=31 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180802071433/https://www.catchthatbus.com/terminal/terminal-bas-express-sementara-seksyen-13-shah-alam-bus-terminal|archive-date=2 August 2018|url-status=dead}}</ref> Samuti on olemas avalikud bussiveoteenused nagu [[Rapid Bus]], mis ühendavad Selangori väikelinnu. [[Rapid Bus]], mis on osa Rapid KL ühistranspordisüsteemist, pakub oma teenust [[Kelangi Org|Kelangi Orus]]. Teenusega alustati 2006. aastal, kui Rapid KL otsustas uuendada Kelangi Oru bussiliiklust. Teiste Selangoris tegutsevate bussiettevõtete seast võib leida Wawasan Sutera Travel & Tours Sdn Bhd, MARA Liner Sdn Bhd, Handal Ceria Sdn Bhd ja The Selangor Omnibus Company Berhad.<ref>{{cite web|url=https://www.catchthatbus.com/terminal/terminal-bas-express-sementara-seksyen-13-shah-alam-bus-terminal|title=Terminal Bas Express Seksyen 13 Shah Alam|website=catchthatbus.com|access-date=31 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180802071433/https://www.catchthatbus.com/terminal/terminal-bas-express-sementara-seksyen-13-shah-alam-bus-terminal|archive-date=2 August 2018|url-status=dead}}</ref> [[Fail:MARA Liner HS04 Smart Selangor Bus (TCJ 4024) at Bukit Sentosa Bus Terminal (240730).jpg|pisi|Tasuta [[Bas Smart Selangor]]<nowiki/>i buss]] Alates 2015. aastast on üle kogu Selangori osariigi saadaval ka tasuta bussiteenus nimega [[Bas Smart Selangor]]. Teenus algatati, et innustada elanikke kasutama ühistransporti.<ref>{{cite web|url=http://ipr.selangor.gov.my/khidmat-bas-selangorku-percuma/|title=Khidmat Bas Selangorku Percuma - Inisiatif Peduli Rakyat|publisher=Selangor State Government|website=ipr.selangor.gov.my|access-date=31 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170814065711/http://ipr.selangor.gov.my/khidmat-bas-selangorku-percuma/|archive-date=14 August 2017|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.selangor.gov.my/index.php/pages/view/1181|title=Perkhidmatan Bas Selangorku|publisher=Selangor State Government|website=selangor.gov.my|access-date=31 May 2018}}</ref> 7. novembril 2017 lansseeriti telefonirakendus Selangor Intelligent Transport System, millega saab jälgida Bas Smart Selangori busside teekondi ja bussiaegu.<ref>{{cite news|author1=Lizawati Madfa|url=https://selangorkini.my/2017/11/aplikasi-sits-bas-smart-selangor-boleh-dimuat-turun/|title=Aplikasi SITS bas Smart Selangor boleh dimuat turun|work=Selangorkini|date=7 November 2017|access-date=31 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20200107170724/https://selangorkini.my/2017/11/aplikasi-sits-bas-smart-selangor-boleh-dimuat-turun/|archive-date=7 January 2020|author2=Sheeda Fathil|url-status=dead}}</ref> KTM Komuteri raudteevõrgustik ulatub paljude osariigi äärepoolsete ringkondade ja linnadeni. Võrgustik ühendab [[Kajang|Kajangi]], [[Port Kelang|Port Kelangi]], [[Shah Alam|Shah Alami]] ja paljud teised keskusest kauged paigad muude raudteeteenustega [[Kuala Lumpur|Kuala Lumpuri]] raudteejaamas.<ref>{{cite web|url=http://www.myrapid.com.my/about/our-assets/lrt|title=LRT|publisher=MyRapid (Syarikat Prasarana Negara Berhad)|access-date=2014-04-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202155443/http://www.myrapid.com.my/about/our-assets/lrt|archive-date=2 February 2014}}</ref> === MRT võrgustik (Mass Rapid Transit võrgustik) === ==== Kajangi Liin ==== MRT Kajangi Liin, varem tuntud kui SBK (Sungai Buloh-Kajang) Liin, on üheksas raudteeliin ja teine täielikult automatiseeritud ja ilma juhita raudteesüsteem Kelangi Oru piirkonnas (esimene ilma juhita raudteesüsteem oli Kelana Jaya Liin). Liin kannab numbrit 9 ja on ametlikul raudteekaardil märgitud roheliselt. Liini koguulatus on 46 kilomeetrit; rong alustab teed Kwasa Damansarast ja sõidab Kajangini, möödudes tee peal muuhulgas Kuala Lumpuri kesklinnast, kus rong liigub maa alla. Liin teenindab 1,2 miljonit Kelangi Oru piirkonna elanikku Kuala Lumpuri loodeosast kaguosani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rapid KL - MRT Kajang Line |url=https://myrapid.com.my/bus-train/rapid-kl/mrt-kajang-line/ |vaadatud=9. november 2024 |väljaanne=Myrapid.com.my}}</ref> [[Fail:Putrajaya Line Train Set 216.jpg|pisi|Rong MRT Putrajaya liinil]] ==== Putrajaya liin ==== MRT Putrajaya liin, varem tuntud kui MRT Sungai Buloh-Serdang-Putrajaya liin (MRT SSP), on kaheteistkümnes raudteeliin ja neljas täielikult automatiseeritud ja ilma juhita raudteesüsteem Kelangi Oru piirkonnas. See on osa suuremast raudteede süsteemist Kuala Lumpuris (Kelangi Oru Integreeritud Transiidisüsteem). Liin kannab numbrit 12 ja on ametlikul raudteekaardil märgitud kuldselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rapid KL - MRT Putrajaya Line |url=https://myrapid.com.my/bus-train/rapid-kl/mrt-putrajaya-line/ |vaadatud=9. november 2024 |väljaanne=myrapid.com.my}}</ref> == Haridus == Selangori osariigis asub palju kõrgharidust pakkuvaid asutusi — enamik neist suurlinnades — ja kokku ligi 2700 kooli.<ref name=":dosm" /> === Avaõiguslikud ülikoolid === {| class="wikitable" |Nimi |Lühend |Asutamisaasta |Asupaik |- |Malaisia Rahvusvaheline Islamiusuliste Ülikool (International Islamic University of Malaysia) |IIUM |1983 |Gombak |- |MARA Tehnoloogiaülikool (The MARA Technological University) |UiTM |1999 |Shah Alam & Puncak Alam |- |Malaisia Rahvusülikool (The National University of Malaysia) |UKP |1970 |Bangi |- |Malaisia Putra Ülikool (University of Putra Malaysia ) |UPM |1971 |Serdang |} [[Fail:Universiti Teknologi MARA (UiTM).jpg|pisi|Mara Tehnoloogiaülikool]] [[Fail:Sunway University (New Building) - 2015.jpg|pisi|Sunway Ülikooli hoone]] === Eraülikoolid ja kolledžid === {| class="wikitable" |Nimi |Lühend |Asutamisaasta |Asupaik |- |Al-Madinahi Rahvusvaheline Ülikool (Al-Madinah International University) |MEDIU |2006 |Shah Alam |- |First City University College |FCUC |1990 |Bandar Utama |- |Juhtimise ja Ettevõtluse Binaarne Ülikool (Binary University of Management and Entrepreneurship) |BUCME |1984 |Puchong |- |Malaisia Linnaülikool (City University Malaysia) |CITY U |1984 |Petaling Jaya |- |Cyberjaya Ülikool (University of Cyberjaya) |CUCMS |2005 |Cyberjaya |- |Selangori Ülikool (University of Selangor) |UNISEL |1999 |Bestari Jaya & Shah Alam |- |INTI Rahvusvaheline Subangi Kolledž (INTI International College Subang) |INTI |1998 |Subang Jaya |- |Rahvusvaheline Tehnikaülikool Twintech (International University College of Technology Twintech) |TWINTECH |1994 |Bangi |- |HELP-i Ülikool (HELP University) |HELP |1986 |Shah Alam |- |KDU Kolledž (KDU University College) |KDU |1983 |Damansara Utama |- |Kuala Lumpuri Infrastruktuuriülikool (Infrastructure University Kuala Lumpur) |IUKL |1997 |Kajang |- |Limkokwingi Loova Tehnoloogia Ülikool (Limkokwing University of Creative Technology) |LUCT |1992 |Cyberjaya |- |Saksa-Malaisia Instituut (German-Malaysian Institute) |GMi |1991 |Bangi |- |Malaisia Meditsiiniteaduste Akadeemia Ülikool (Malaysian Allied Health Sciences Academy University) |MAHSA |2005 |Bandar Saujana Putra & Petaling Jaya |- |Malaisia Teadus ja Tehnoloogia Ülikool (Malaysia University of Science & Technology) |MUST |2000 |Petaling Jaya |- |Juhtimise ja Teaduse Ülikool (Management and Science University) |MSU |2002 |Shah Alam |- |UCSI Ülikool (UCSI University) |UCSI |1986 |Cheras |- |Aasia Metropolitani Ülikool (Asia Metropolitan University) |MASTERSKILL |1997 |Cheras |- |Multimeedia Ülikool (Multimedia University) |MMU |1994 |Cyberjaya |- |SEGi Ülikool (SEGi University) |SEGi |1977 |Kota Damansara & Subang Jaya |- |Selangori Rahvusvaheline Islamiusuliste Ülikooli Kolledž (International Islamic University College Selangor) |KUIS |1995 |Bangi |- |Sunway Ülikool (Sunway University) |SYUC |1987 |Subang Jaya |- |Taylori Ülikool (Taylor's University) |TAYLOR |1969 |Subang Jaya |- |Tenaga Nasionali Ülikool (University of Tenaga Nasional) |UNITEN |1976 |Kajang |- |Tun Abdul Razaki Ülikool (Tun Abdul Razak University) |UNIRAZAK |1998 |Petaling Jaya |- |Tuku Abdul Rahmani Ülikool (Universiti Tunku Abdul Rahman) |UTAR |2002 |Sungai Long |} == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.selangor.gov.my/ Selangori valitsuse koduleht] {{MAS}} [[Kategooria:Malaisia osariigid]] duahi1i05vefxhlf109a88y8a8c69yl Kehamälu 0 669278 6759611 6688448 2024-11-12T07:09:07Z Sillerkiil 58396 6759611 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2024|kuu=jaanuar}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} '''Kehamälu''' on kogumik kõikidest eelnevatest kehalistest kogemustest, mis on talletunud kehasse ning mis mõjutab otseselt nii alalisi kui ka tulevasi füüsilisi toiminguid. Kehamälu eelduseks on hüpotees, et lisaks teadvusele on ka kehal võime mäletada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Priit Ennet {{!}} |kuupäev=2024-11-11 |pealkiri=Mälu võib olla ka väljaspool aju |url=https://novaator.err.ee/1609517680/malu-voib-olla-ka-valjaspool-aju |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Lühikirjeldus == Vaimne mälu ei hõlma ainult täpseid meenutusi minevikust, vaid ka omandatud oskusi, harjumusi ja kalduvusi, mis implitsiitselt mõjutavad isiku olevikulisi kogemusi ja käitumist. See implitsiitne mälu põhineb elanud keha (''lived body'') harjumuslikul struktuuril, mis omakorda ühendab inimest maailmaga läbi operatiivse intentsionaalsuse. Kehamälu esineb eri vormides, mis on klassifitseeritud protseduuriliseks, situatsiooniliseks, kehadevaheliseks, inkorporeerivaks, valu ja trauma mäluks. [[Edward Casey]] (2000) kehamälu klassifikatsioon jaotub kolmeks: harjumuslik, trauma ja erootiline mälu. Iga inimese individuaalne ajalugu ja eripärasus väljendub tema/inimese kehaliste harjumuste ja käitumise kaudu. Ka kogetud sensatsioonid või situatsioonid võivad toimida kui põhimäluna/mälutuumana (põhineb emotsioonidel), kus sobivatel asjaoludel saab vallanduda sisu, mis on olnud eelnevalt peidus või kinni. Kehamälu põhifunktsiooniks on toetada ja kinnistada olevikulisi ja tulevasi liikumisprotsesse. == Ajalugu == 19. ja 20. sajandi Prantsuse filosoofid [[Maine de Biran]], [[Felix Ravaisson]] ja [[Henri Bergson]] käsitlesid keha harjumuslikke ja/või tavapäraseid võimekusi iseseisva mäluna. Põhjapaneva tõuke kehamälu uurimiseks andis samuti Prantsuse filosoof [[Maurice Merleau-Ponty]], kui ta 1945. aastal kirjutas "[[Taju fenomenoloogia]]", millele suur hulk edasisi kehamälu uuringuid, artikleid ja raamatud põhinevad. Kaasajal on kehamälule enda uuringutes keskendunud Ameerika kliiniline psühholoog [[Peter Levine]], Ameerika filosoof [[Edward Casey]] ja Saksamaa psühhiaater [[Thomas Fuchs]]. Thomas Fuchs on kirjutanud 2012. aastal artikli "Kehamälu fenomenoloogia". == Eestis == Eestis on tehtud kehamälust nukufilm "Keha mälu" (2011), mille režissöör on [[Ülo Pikkov]]. Film on võitnud mitu rahvusvahelist auhinda. Filmi lühikirjelduses on kirjas: "Keha mäletab rohkem, kui me ette kujutada suudame, keha mäletab ka oma eelkäijate muret ja valu. Nii on igas kehas peidus kõik maailma lood. Meie keha kannab endas meie vanemate ja vanavanemate lugusid, nende eelkäijate ja eel-eelkäijate lugusid. Aga kui sügavale on võimalik oma keha mälestustes minna?"’ == Liigitus == [[Thomas Fuchs]]i järgi on kehamälul 6 jaotust: # Protseduuriline – hõlmab sensomotoorset ja kinesteetilist võimekust. Protseduuriline mälu vallandub dünaamilistes protsessides: korduvalt praktiseeritud harjumused, mustriline liikumisjada, instrumendi oskuslik käsitlemine. Alguses õpib laps täht tähe haaval lugema, enne kui haarab terve lause tähenduse. Protseduuriline mälu vabastab meie tähelepanu küllastunud detailide rohkusest. Protseduuriline mälu töötab n-ö taustal, ilma, et seda märgataks, meenutataks või selle üle reflekteeritaks. Kehast ja meeltest saab meedium, läbi mille maailm on meile kättesaadav ja avatud. Kehamälu vahendab fundamentaalseid kogemusi sarnastest ja tuttavlikest õnnestunud sündmustest. Kehamälu vabastab meid vajadusest kogu aeg oma asukoht leida (ehk kogu aeg algusest alustada). Kehaline õppimine tähendab tegelikult unustamist sellest, mida me oleme teinud või õppinud eksplitsiitselt, lastes õpitul settida implitiitsele teadmisele. # Situatsiooniline mälu – situatsiooniline mälu on ruumiline mälu. See laieneb ruumidesse ja situatsioonidesse, kust inimene end leiab. Situatsiooniline mälu aitab inimesel orienteeruda enda kodus, naabruskonnas ja majapidamises. Kehalised kogemused on seotud interjööridega, mis ajapikku saavad eraldiseisva tähenduse, näiteks kodune atmosfäär. Situatsiooniline mälu ei hõlma vaid ruumilisi entiteete, vaid ka kehalisi, sensoorseid ja atmosfäärilisi tajusid. Intermodaalsed ja sünesteetilised kvaliteedid osalevad atmosfäärilise situatsiooni loomisel, näiteks jalgpalli mäng juubeldaval väljakul, laevareis vahutaval merel, öine jalutus eredalt valgustatud tänaval. Need moodustavad iseäraliku kujutise või jälje situatsioonist, mis talletub tervikuna meie keha mälusse. Kui mingisugune situatsioon on korduv, on meil selle kohta oma kogemus. Kogemus baseerub elatunud keha interaktsioonil maailmaga, see on praktiline, mitte teoreetiline teadmine. Kogenud inimene, kes on kogenud antud situatsiooni mitmeid kordi, tunneb kohe ära, kuidas on vaja toimida. Seetõttu ei saa meistri oskust edasi anda lihtsalt sõnadega, vaid õpilane peab selle situatsiooni ise kehaliselt läbi kogema ja käed külge panema, imiteerides õpetajat. # Kehadevaheline mälu – tähtsamate situatsioonide juures on olulised kohtumised teistega. Kohe, kui meil on kontakt teise inimesega, meie kehad reageerivad ja saavad üksteisest aru, isegi kui me ei oska täpselt seletada seda, kuidas see tekib. Motoorsed, emotsionaalsed ja sotsiaalsed arengud lapse varajases lapsepõlves ei jätka erinevatel radadel, vaid on integreeritud läbi afektiivse-interaktiivse skeemi. Varajases eas lapse protseduuriline mälu inkorporeerib korratuid tegevusi koos teisega (ema-isaga), mis nõuab interaktsiooni või skeemi ‘’olemisest koos’’, nagu näiteks ‘’ema toidab mind’’ või ‘’isa mängib minuga’’. Varajastel kehadevahelistel interaktsioonidel on suur mõju inimesele ja tema iseloomule. Nendest varajastest interaktsioonidest saavad suhtlemise stiilid, millele baseerub edasine. See, kuidas inimene hiljem edasi areneb, on mõjutatud sellest, mida ta on eelnevalt omandanud ja kogenud. Kõik meie interaktsioonid baseeruvad kehalistel, emotsionaalsetel ja käitumuslikel kalduvustel. Fuchs kutsub seda kehastunud personaalsuse struktuuriks. Meie baas suhtumine, meie tüüpreaktsioonid ja suhtlemismustrid, ehk kogu iseloom, baseerub keha mälule. Iga keha moodustab väljavõtte enda eelnevatest kogemistest teistega, mis on talletunud kehadevahelisesse mällu. Kehastunud struktuur inimese iseloomust on kõige kättesaadavam vahetul kehadevahelisel interaktsioonil: elanud keha (''lived body'') mõistab vaid teine elanud keha. # Inkorporeeriv mälu – inkorporeerimiseks nimetab Fuchs kehaliste harjumuste vormumist, võttes üle teiste suhtumise ja rollid. See juhtub enamasti läbi kehalise imiteerimise ja tuvastamise: näiteks, kui keegi võtab üle kellegi näoilmed, žestid ja hoiaku. Sarnaselt miimilise tuvastuse puhul, võtab näiteks laps mängides teise hoiaku ja rolli, haarates ka soorolli ja neid rolle inkorporeerides. Sellest johtuvalt muutub keha väline ehk objektiivne pool, saades kehaks- teiste- jaoks, ehk sotsiaalsete rollide ja sümbolite kandjaks. Inimene õpib näitlema või poseerima, aga ka näitlemist mängima, mis pärsib inimese spontaanse reaktsiooni. Inkorporeerivat mälu võib mõista kui sotsiaalsel teel õpitud oskusi, stiile, maitseid ja suhtlemisviise. See on süsteem sisendatud mustritest, mis produtseerivad kultuurilise või klassi-spetsiifilise mõtteviisi, taju, tegutsemise, mida indiviid peab enda omaks, kuid mida ta tegelikult jagab teistega ühiskonnas. # Valu mälu – kogemus valust on sisse kodeeritud keha mälusse. Õppevormil, mis baseerub survel, sundusel, hirmul, kasutab alati valu kui distsiplineerimise meetodit. Valu taasaktiveerumine võib ilmneda peale pikka peiteaega. Minevikus kogetud alandamine või läbikukkumine võib hiljem mõjutada valukohta, mis on inimesele endale seletamatu. Kui laps kogeb pidevalt vahelduvat karistust ja samaaegselt kiindumist, võib laps arvata, et valu ja kannatamine on seotud vanemate tähelepanuga. Sellisel juhul ei ole valu inkorporeeritud vaid kehasse, vaid ka olukordadesse ja suhetesse, mis selle põhjustanud juhtumiga seotud on. # Traumaatiline mälu – kõige sügavama jälje keha mällu jätavad traumaatilised kogemused, milleks võivad olla tõsised õnnetused, vägistamised, piinamised või surmaga ähvardamised. Traumaatiline kogemus on juhtum, mis ei pruugi olla kohane ega integreeritud tähenduslikku konteksti. Nagu ka valu mälu puhul, on traumaatilisse mälusse koondatud eitamise ja vältimise mehhanismid selleks, et unustada, isoleerida või represseerida kogetud valu. Kuigi trauma eemaldub teadvuslikust mälestustest, siis jääb ta väga sügavale elanud kehasse (''lived body''). Inimene, kes on traumeeritud, võib kokku puutuda millegagi, mis taastab trauma. Trauma on taaskogetav situatsioonides, mis on ähvardavad, häbistavad või mingil muul moel sarnased traumaatilise kogemusega, mille sarnasustest ei pruugi inimene ise teadlik olla. Endine valu võib taas ilmuda olevikulise konflikti ajal ning see võib vastavuses olla täpselt selle sama kehaosaga, kus algselt valu tunti. Keha mäletab traumat samamoodi, nagu see juhtuks uuesti. Traumeeritud inimese puhul muutub kehadevaheline mälu drastiliselt: inimene säilitab ohutunde võimalikule rünnakule. == Vaata ka == * [[Mälu]] * [[Kehastus]] * [[Taju fenomenoloogia]] * [[Implitsiitne mälu]] * [[Eksplitsiitne mälu]] == Kirjandus == * Eesti Filmi Andmebaas. (2012). Keha mälu. ''Kasutatud 29.12.23, <nowiki>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11900</nowiki>'' * Fuchs, T. (2012). Body Memory, Metaphor and Movement, ''sub'' The phenomenology of body memory, lk 9-22. DOI:10.1075/aicr.84.03fuc * Merleau-Ponty. M. (2019). Taju fenomenoloogia. ''Ilmamaa'' * Repetto, C., Riva, G. (2023). The neuroscience of body memory: Recent findings and conceptual advances. ''EXCL Journal: Experimental and Clinical Sciences, 22, 191.206.'' doi: 10.17179/excli2023-5877 == Viited == dcvvy9q7qm2i5rj8ulcpgq7mqovstjq 6759612 6759611 2024-11-12T07:09:35Z Sillerkiil 58396 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Mälu]] 6759612 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2024|kuu=jaanuar}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} '''Kehamälu''' on kogumik kõikidest eelnevatest kehalistest kogemustest, mis on talletunud kehasse ning mis mõjutab otseselt nii alalisi kui ka tulevasi füüsilisi toiminguid. Kehamälu eelduseks on hüpotees, et lisaks teadvusele on ka kehal võime mäletada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Priit Ennet {{!}} |kuupäev=2024-11-11 |pealkiri=Mälu võib olla ka väljaspool aju |url=https://novaator.err.ee/1609517680/malu-voib-olla-ka-valjaspool-aju |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Lühikirjeldus == Vaimne mälu ei hõlma ainult täpseid meenutusi minevikust, vaid ka omandatud oskusi, harjumusi ja kalduvusi, mis implitsiitselt mõjutavad isiku olevikulisi kogemusi ja käitumist. See implitsiitne mälu põhineb elanud keha (''lived body'') harjumuslikul struktuuril, mis omakorda ühendab inimest maailmaga läbi operatiivse intentsionaalsuse. Kehamälu esineb eri vormides, mis on klassifitseeritud protseduuriliseks, situatsiooniliseks, kehadevaheliseks, inkorporeerivaks, valu ja trauma mäluks. [[Edward Casey]] (2000) kehamälu klassifikatsioon jaotub kolmeks: harjumuslik, trauma ja erootiline mälu. Iga inimese individuaalne ajalugu ja eripärasus väljendub tema/inimese kehaliste harjumuste ja käitumise kaudu. Ka kogetud sensatsioonid või situatsioonid võivad toimida kui põhimäluna/mälutuumana (põhineb emotsioonidel), kus sobivatel asjaoludel saab vallanduda sisu, mis on olnud eelnevalt peidus või kinni. Kehamälu põhifunktsiooniks on toetada ja kinnistada olevikulisi ja tulevasi liikumisprotsesse. == Ajalugu == 19. ja 20. sajandi Prantsuse filosoofid [[Maine de Biran]], [[Felix Ravaisson]] ja [[Henri Bergson]] käsitlesid keha harjumuslikke ja/või tavapäraseid võimekusi iseseisva mäluna. Põhjapaneva tõuke kehamälu uurimiseks andis samuti Prantsuse filosoof [[Maurice Merleau-Ponty]], kui ta 1945. aastal kirjutas "[[Taju fenomenoloogia]]", millele suur hulk edasisi kehamälu uuringuid, artikleid ja raamatud põhinevad. Kaasajal on kehamälule enda uuringutes keskendunud Ameerika kliiniline psühholoog [[Peter Levine]], Ameerika filosoof [[Edward Casey]] ja Saksamaa psühhiaater [[Thomas Fuchs]]. Thomas Fuchs on kirjutanud 2012. aastal artikli "Kehamälu fenomenoloogia". == Eestis == Eestis on tehtud kehamälust nukufilm "Keha mälu" (2011), mille režissöör on [[Ülo Pikkov]]. Film on võitnud mitu rahvusvahelist auhinda. Filmi lühikirjelduses on kirjas: "Keha mäletab rohkem, kui me ette kujutada suudame, keha mäletab ka oma eelkäijate muret ja valu. Nii on igas kehas peidus kõik maailma lood. Meie keha kannab endas meie vanemate ja vanavanemate lugusid, nende eelkäijate ja eel-eelkäijate lugusid. Aga kui sügavale on võimalik oma keha mälestustes minna?"’ == Liigitus == [[Thomas Fuchs]]i järgi on kehamälul 6 jaotust: # Protseduuriline – hõlmab sensomotoorset ja kinesteetilist võimekust. Protseduuriline mälu vallandub dünaamilistes protsessides: korduvalt praktiseeritud harjumused, mustriline liikumisjada, instrumendi oskuslik käsitlemine. Alguses õpib laps täht tähe haaval lugema, enne kui haarab terve lause tähenduse. Protseduuriline mälu vabastab meie tähelepanu küllastunud detailide rohkusest. Protseduuriline mälu töötab n-ö taustal, ilma, et seda märgataks, meenutataks või selle üle reflekteeritaks. Kehast ja meeltest saab meedium, läbi mille maailm on meile kättesaadav ja avatud. Kehamälu vahendab fundamentaalseid kogemusi sarnastest ja tuttavlikest õnnestunud sündmustest. Kehamälu vabastab meid vajadusest kogu aeg oma asukoht leida (ehk kogu aeg algusest alustada). Kehaline õppimine tähendab tegelikult unustamist sellest, mida me oleme teinud või õppinud eksplitsiitselt, lastes õpitul settida implitiitsele teadmisele. # Situatsiooniline mälu – situatsiooniline mälu on ruumiline mälu. See laieneb ruumidesse ja situatsioonidesse, kust inimene end leiab. Situatsiooniline mälu aitab inimesel orienteeruda enda kodus, naabruskonnas ja majapidamises. Kehalised kogemused on seotud interjööridega, mis ajapikku saavad eraldiseisva tähenduse, näiteks kodune atmosfäär. Situatsiooniline mälu ei hõlma vaid ruumilisi entiteete, vaid ka kehalisi, sensoorseid ja atmosfäärilisi tajusid. Intermodaalsed ja sünesteetilised kvaliteedid osalevad atmosfäärilise situatsiooni loomisel, näiteks jalgpalli mäng juubeldaval väljakul, laevareis vahutaval merel, öine jalutus eredalt valgustatud tänaval. Need moodustavad iseäraliku kujutise või jälje situatsioonist, mis talletub tervikuna meie keha mälusse. Kui mingisugune situatsioon on korduv, on meil selle kohta oma kogemus. Kogemus baseerub elatunud keha interaktsioonil maailmaga, see on praktiline, mitte teoreetiline teadmine. Kogenud inimene, kes on kogenud antud situatsiooni mitmeid kordi, tunneb kohe ära, kuidas on vaja toimida. Seetõttu ei saa meistri oskust edasi anda lihtsalt sõnadega, vaid õpilane peab selle situatsiooni ise kehaliselt läbi kogema ja käed külge panema, imiteerides õpetajat. # Kehadevaheline mälu – tähtsamate situatsioonide juures on olulised kohtumised teistega. Kohe, kui meil on kontakt teise inimesega, meie kehad reageerivad ja saavad üksteisest aru, isegi kui me ei oska täpselt seletada seda, kuidas see tekib. Motoorsed, emotsionaalsed ja sotsiaalsed arengud lapse varajases lapsepõlves ei jätka erinevatel radadel, vaid on integreeritud läbi afektiivse-interaktiivse skeemi. Varajases eas lapse protseduuriline mälu inkorporeerib korratuid tegevusi koos teisega (ema-isaga), mis nõuab interaktsiooni või skeemi ‘’olemisest koos’’, nagu näiteks ‘’ema toidab mind’’ või ‘’isa mängib minuga’’. Varajastel kehadevahelistel interaktsioonidel on suur mõju inimesele ja tema iseloomule. Nendest varajastest interaktsioonidest saavad suhtlemise stiilid, millele baseerub edasine. See, kuidas inimene hiljem edasi areneb, on mõjutatud sellest, mida ta on eelnevalt omandanud ja kogenud. Kõik meie interaktsioonid baseeruvad kehalistel, emotsionaalsetel ja käitumuslikel kalduvustel. Fuchs kutsub seda kehastunud personaalsuse struktuuriks. Meie baas suhtumine, meie tüüpreaktsioonid ja suhtlemismustrid, ehk kogu iseloom, baseerub keha mälule. Iga keha moodustab väljavõtte enda eelnevatest kogemistest teistega, mis on talletunud kehadevahelisesse mällu. Kehastunud struktuur inimese iseloomust on kõige kättesaadavam vahetul kehadevahelisel interaktsioonil: elanud keha (''lived body'') mõistab vaid teine elanud keha. # Inkorporeeriv mälu – inkorporeerimiseks nimetab Fuchs kehaliste harjumuste vormumist, võttes üle teiste suhtumise ja rollid. See juhtub enamasti läbi kehalise imiteerimise ja tuvastamise: näiteks, kui keegi võtab üle kellegi näoilmed, žestid ja hoiaku. Sarnaselt miimilise tuvastuse puhul, võtab näiteks laps mängides teise hoiaku ja rolli, haarates ka soorolli ja neid rolle inkorporeerides. Sellest johtuvalt muutub keha väline ehk objektiivne pool, saades kehaks- teiste- jaoks, ehk sotsiaalsete rollide ja sümbolite kandjaks. Inimene õpib näitlema või poseerima, aga ka näitlemist mängima, mis pärsib inimese spontaanse reaktsiooni. Inkorporeerivat mälu võib mõista kui sotsiaalsel teel õpitud oskusi, stiile, maitseid ja suhtlemisviise. See on süsteem sisendatud mustritest, mis produtseerivad kultuurilise või klassi-spetsiifilise mõtteviisi, taju, tegutsemise, mida indiviid peab enda omaks, kuid mida ta tegelikult jagab teistega ühiskonnas. # Valu mälu – kogemus valust on sisse kodeeritud keha mälusse. Õppevormil, mis baseerub survel, sundusel, hirmul, kasutab alati valu kui distsiplineerimise meetodit. Valu taasaktiveerumine võib ilmneda peale pikka peiteaega. Minevikus kogetud alandamine või läbikukkumine võib hiljem mõjutada valukohta, mis on inimesele endale seletamatu. Kui laps kogeb pidevalt vahelduvat karistust ja samaaegselt kiindumist, võib laps arvata, et valu ja kannatamine on seotud vanemate tähelepanuga. Sellisel juhul ei ole valu inkorporeeritud vaid kehasse, vaid ka olukordadesse ja suhetesse, mis selle põhjustanud juhtumiga seotud on. # Traumaatiline mälu – kõige sügavama jälje keha mällu jätavad traumaatilised kogemused, milleks võivad olla tõsised õnnetused, vägistamised, piinamised või surmaga ähvardamised. Traumaatiline kogemus on juhtum, mis ei pruugi olla kohane ega integreeritud tähenduslikku konteksti. Nagu ka valu mälu puhul, on traumaatilisse mälusse koondatud eitamise ja vältimise mehhanismid selleks, et unustada, isoleerida või represseerida kogetud valu. Kuigi trauma eemaldub teadvuslikust mälestustest, siis jääb ta väga sügavale elanud kehasse (''lived body''). Inimene, kes on traumeeritud, võib kokku puutuda millegagi, mis taastab trauma. Trauma on taaskogetav situatsioonides, mis on ähvardavad, häbistavad või mingil muul moel sarnased traumaatilise kogemusega, mille sarnasustest ei pruugi inimene ise teadlik olla. Endine valu võib taas ilmuda olevikulise konflikti ajal ning see võib vastavuses olla täpselt selle sama kehaosaga, kus algselt valu tunti. Keha mäletab traumat samamoodi, nagu see juhtuks uuesti. Traumeeritud inimese puhul muutub kehadevaheline mälu drastiliselt: inimene säilitab ohutunde võimalikule rünnakule. == Vaata ka == * [[Mälu]] * [[Kehastus]] * [[Taju fenomenoloogia]] * [[Implitsiitne mälu]] * [[Eksplitsiitne mälu]] == Kirjandus == * Eesti Filmi Andmebaas. (2012). Keha mälu. ''Kasutatud 29.12.23, <nowiki>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11900</nowiki>'' * Fuchs, T. (2012). Body Memory, Metaphor and Movement, ''sub'' The phenomenology of body memory, lk 9-22. DOI:10.1075/aicr.84.03fuc * Merleau-Ponty. M. (2019). Taju fenomenoloogia. ''Ilmamaa'' * Repetto, C., Riva, G. (2023). The neuroscience of body memory: Recent findings and conceptual advances. ''EXCL Journal: Experimental and Clinical Sciences, 22, 191.206.'' doi: 10.17179/excli2023-5877 == Viited == [[Kategooria:Mälu]] sskd66bf00auvypv5x1uhfqasjqyc5p Pulau Pinangi osariik 0 671179 6759287 6759159 2024-11-11T12:21:18Z Andreas003 7485 6759287 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Penang|Saare|Pinangi saar}}{{Provints | nimi = Pulau Pinangi osariik | nimi1_keel = malai | nimi1 = Pulau Pinang | lipp = Flag of Penang (Malaysia).svg | lipu_link = [[Pulau Pinangi lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Penang.svg | vapi_link = [[Pulau Pinangi vapp]] | pindala = 1032 | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[George Town]] | asendikaardi_pilt = Penang in Malaysia.svg | ametlik_keel = [[malai keel]] | asendikaardi_pilt_seletus = Pulau Pinangi asukoht Malaisia koosseisus | pindala_viide = <ref name=":5" /> }} '''Pulau Pinang''' (ka lihtsalt '''Pinang''' või '''Penang''') on üks kolmeteistkümnest [[Malaisia Föderatsioon]]i kuuluvast [[Osariik (Malaisia)|osariigist]]. See asub [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Pinang koosneb [[Pinangi saar]]est ja mandriosast, mida nimetatakse [[Seberang Perai]]ks. Osariigi pealinn on [[George Town]] ning Pinangi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit. Piirneb põhja ja ida poolt [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõuna poolt [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]] ning lääne poolt Malaka väina ja [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] territoriaalvetega. Pinang tekkis 18. sajandi lõpus, mil [[Suurbritannia]] hõivas saare. Tolle ajani hõredalt asustatud saarest kujunes atraktiivne sihtkoht, kuhu kolisid paljud eri rahvuse esindajad. India-Hiina kaubateel asuv Pinang kujunes oluliseks kaubalinnaks, millest on saanud üks mitmekultuurilisema rahvastikuga ja industrialiseerunud osariike Malaisias. == Nimi == Pulau Pinangi nimi tuleb [[Malai keel|malaikeelsest]] sõnast "pinang", mis tähendab [[Beetlipalm|beetlipalmi]] (Areca catechu). Otsetõlkes tähendab Pulau Pinang "Beetlipalmi saart".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Basic Information |url=https://www.penang360.my/plan-your-trip/basic-information |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penang360}}</ref> Nime sai osariik [[Suurbritannia]] ülemvõimu ajal, kui saarel hakati [[Cornwallise kindlus|Cornwallise kindluse]] ümbruses beetlipalmi kasvatama.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Sejarah |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_content&view=article&id=360809&Itemid=1729&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> Pinangi saare algne nimi oli Pulau Ka Satu ehk "esimene saar". See nimi tuli tolleaegselt kaupmehelt, olles [[Lingga saar|Lingga]]-[[Kedah|Kedahi]] kaubateel esimene suuremat sorti ja eraldatud saar. 1786. aastal muudeti nimi brittide poolt, tollase [[Walesi prints|Walesi printsi]] [[George IV]] tulevase sünnipäeva puhul, Walesi Printsi saareks (Prince of Wales Island).<ref name=":0" /> Enne Pinangi nime kinnistumist 19. sajandi teisel poolel kasutasid [[Seberang Perai]] elanikud saare kohta ka nimekuju Tanjong Penaga. Osariigi pealinna [[George Town|George Towni]] nimetatakse mõnikord tänapäevalgi piirkonnas Tanjongiks.<ref name=":2" /> [[Eesti keel|Eesti keeles]] on osariigi põhiline nimikuju Pulau Pinang. Lühendatud rööpnimena võib kasutada nii Pinangi kui ka [[Inglise keel|inglise keeles]] kasutatud Penangi, kuid lühinimi võib viidata ka [[Pinangi saar|Pinangi saarele]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pulau Pinang |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96035016&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-14 |pealkiri=Pinang |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/Pinang/1/est |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Sõnaveeb]]}}</ref> == Rahvastik == [[Fail:George_Town,_Penang_at_night_(2).jpg|pisi|[[George Town]], Pulau Pinangi pealinn]]{{Pikemalt|Pulau Pinangi rahvastik}} ==== Demograafiline seis ==== Penangis elas 2021. aasta seisuga 1&nbsp;774&nbsp;405 inimest, kellest enam kui pooled elavad Seberang Prais. Elanikkond on mitmerahvuseline, noor ning meeste ja naiste vahel võrdselt jaotunud. Osariigi elanikkonnast on üle 72% tööealised (vanuses 15–64 aastat). Elanikkonna peamised vanuserühmad on 0–14 (20%), 20–29 (20%) ja 30–39 (17%) eluaastat. Osariigi suurimad rahvused on [[malaid]] (40,7%), [[hiinlased]] (41,3%) ja [[indialased]] (9,4%).<ref name=":0" /><ref name=":16">{{Netiviide |pealkiri=Penung in numbers |url=https://online.fliphtml5.com/szqep/fund/#p=1 |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penung2030}}</ref> George Towni linna piires elab 1,8% riigi elanikkonnast ja see moodustab 2,3% osariigi SKP-st ning 2,2% riigi tööhõivest.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2020-09-11 |pealkiri=CITY SCAN: Penang, Malaysia |url=http://documents.worldbank.org/curated/en/303601599804400672/City-Scan-Penang-Malaysia-City-Resilience-Program |väljaanne=[[World Bank Group]] |koht=Washington, D.C.}}</ref> Üle 82% Penangi elanikest elab linnapiirkondades, mistõttu on Pinang rahvastikutiheduse poolest Malaisias teisel kohal ja rahvaarvu poolest kaheksandal kohal, hoolimata osariigi väiksest pindalast.<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=LAI |eesnimi=CHEE HUI |perekonnanimi2=TAN |eesnimi2=DAVID T. |perekonnanimi3=CHAN |eesnimi3=NGAI WENG |perekonnanimi4=ZAKARIA |eesnimi4=NOR AZAZI |kuupäev=september 2018 |pealkiri=APPLYING A SYSTEM THINKING APPROACH TO EXPLORE ROOT CAUSES OF RIVER POLLUTION: A PRELIMINARY STUDY OF PINANG RIVER IN PENANG STATE, MALAYSIA |url=http://collections.unu.edu/eserv/UNU:6736/david_2.pdf |ajakiri=[[United Nations University]] |lehekülg=1442}}</ref> Rahvastikutihedus on kõige suurem [[Timur Laut (Pinang)|Timur Lauti]] distriktis, George Towni vanalinnas (vähemalt 106 inimest 100 ruutmeetri kohta). Rahvastikutiheduselt teine kõige tihedamalt asustatud ala on [[Seberang Perai Utara]] distriktis asuv [[Butterworth (Pinang)|Butterworthi linn]].<ref name=":5" /> [[Fail:Bandar Sri Pinang.jpg|vasakul|pisi|[[Bandar Sri Pinang]], George Towni linnaosa (2024)]] 2021 aastal täheldati osariigis esmakordselt rahvaarvu kahanemist. Samuti on järk-järgult kasvamas eakate osakaal osariigis. 2021. aastal oli eakate osakaal 7,1%, 2022. aastal 7,5%.<ref name=":17">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Xian |eesnimi=Liew Jia |kuupäev=2022-12-30 |pealkiri=‘Penang’s population is shrinking’ |väljaanne=[[The Star (Malaisia)|The Star]] |url=https://www.thestar.com.my/news/nation/2022/12/30/penangs-population-is-shrinking}}</ref> ==== Rahvastiku kujunemine ==== Kuigi Pinangi saarel on asustusest märke juba [[Kiviaeg|kiviajast]] alates, oli saar kuni [[Suurbritannia]] võimule saamiseni väga hõredalt asustatud.<ref name=":2" /> Kui britid saare omandasid, elas seal hinnanguliselt mõnisada [[malaid]]. Pärast Suurbritannia võimu alla minekut asusid saarele lainetena mitmed eri rahvad Pinangi. [[Siiam|Siiami]] rünnakute eest pagesid Pinangi paljud [[Kedahi sultanaat|Kedahi]] elanikud. Suure osa immigrantidest moodustasid [[hiinlased]] - kõigepealt [[Madalmaade Melaka|Madalmaade Melakast]], hiljem [[Lõuna-Hiina|Lõuna-Hiinast]].<ref name=":14">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=KÜCHLER |eesnimi=JOHANNES |kuupäev=1965 |pealkiri=PENANG'S CHINESE POPULATION: A PRELIMINARY ACCOUNT OF ITS ORIGIN AND SOCIAL GEOGRAPHIC PATTERN |url=https://www.asj.upd.edu.ph/mediabox/archive/ASJ-03-03-1965/Kuchler.pdf |ajakiri=[[Asian Studies]] |lehekülg=435-458}}</ref> Lisaks sellele kolisid osariigi aladele inimesed [[India poolsaar|Indiast]], [[Malaka poolsaar|Malaka poolsaarelt]], [[Ḥaḍramawt|Ḥaḍramawtist]], [[Euroopa|Euroopast]], [[Suurbritannia Burma|Burmast]] ja [[Tai|Siiamist]].<ref name=":15">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Guan |eesnimi=Yeoh Seng |pealkiri=Penang and Its Region: The Story of an Asian Entrepôt |perekonnanimi2=Leng |eesnimi2=Loh Wei |perekonnanimi3=Nasution |eesnimi3=Khoo Salma |perekonnanimi4=Khor |eesnimi4=Neil |kirjastus=NUS Press |aasta=2009 |isbn=978-9971-69-423-4 |lehekülg=10-25 |keel=et}}</ref> Stabiilne ja avatud valitsus ning migratsioon andsid võimaluse rahvaarvul rahus kasvada. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks elas Pinangis juba 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":15" /> Pinangi saarel moodustasid enamuse hiinlased, kes rääkisid emakeelena [[Hokkieni murre|hokkieni]], [[Kantoni keel|kantoni]] või [[Teochewi murre|teochewi murret]]. Kõige levinum oli hokkien, mille [[Pinangi hokkieni murre|kohalik murre]] on George Towni [[lingua franca]]. 1950. aastatel moodustasid hiinlased saare 400&nbsp;000 elanikust ligi 300&nbsp;000.<ref name=":14" /> [[Fail:Map of population density in Penang.svg|pisi|Pinangi rahvastikutihedus (2020)]] Malaisia osana on Penangi rahvastik kiiresti kasvanud. Osariigi rahvaarv kasvas aastatel 1980–2018 keskmiselt 2,2% aastas, suurim kasv toimus aastatel 2000–2010. Suurenenud on malaide osakaal osariigis, mis nüüd moodustab umbes 41% elanikest, seega peaaegu sama, mis hiinlaste osakaal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005 |pealkiri=THE STATES Of MALAYSIA |url=https://www.abcmalaysia.com/tour_malaysia/m_states.htm |väljaanne=abcmalaysia}}</ref> 2020. aastatel on Pinangis olnud murekohaks rahvaarvu paigalejäämine ja mõnetine vähenemine, peamiselt seoses [[Elukallidus|elukalliduse]] tõusuga. Osariigi kogurahvastik on mõnel aastal vähenenud ning eakate osakaal on asunud tõusma.<ref name=":17" /> {| class="wikitable" |+Pinangi elanike arv<ref name=":5" /> !Aasta !1980 !1991 !2000 !2010 !2021<ref name=":16" /> |- |'''Elanike arv''' |954 638 |1 116 801 |1 313 449 |1 561 383 |1 774 405 |} == Loodus == Pulau Pinangi osariik asub [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Pinang kuulub Malaisia koosseisu, paiknedes [[Poolsaare Malaisia|poolsaare Malaisias]], riigi loodeosas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG, MALAYSIA |url=https://imcc.usm.my/index.php/about/penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Universiti Sains Malaysia]]}}</ref><ref name=":8">{{Netiviide |kuupäev=2024-09-24 |pealkiri=Penang |url=https://www.britannica.com/place/Penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> Pinang koosneb ovaalsest [[Pinangi saar]]est ja ristkülikukujulisest mandriosast, mis koosneb täielikult [[Seberang Perai|Seberang Perai linnast]] (ajalooliselt Wellesley provints). Osariigi pealinn on [[George Town]], nime saanud [[Suurbritannia kuningas|Suurbritannia kuninga]] [[George III]] järgi, mille koosseisu kuulub kogu Pinangi saar.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG STORIES: Penang's a City |url=https://www.mypenang.gov.my/culture-heritage/my-stories/64/?lg=en |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=myPenang}}</ref> Osariigi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit, millega Pinang on [[Perlise osariik|Perlise]] järel väikseim [[Malaisia osariigid|Malaisia osariik]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bedford |eesnimi=Sam |kuupäev=2018-09-27 |pealkiri=A Guide to Malaysia's States and Regions |url=https://theculturetrip.com/asia/malaysia/articles/a-guide-to-malaysias-states-and-regions |väljaanne=Culture Trip}}</ref> Pinangi saar moodustab pindalast 293 ruutkilomeetrit.<ref name=":8" /> Pinang piirneb mandril põhjas ja idas [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõunas [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]]. Pulau Pinangi lõunapiiril on piiriks [[Keriani jõgi]], mis on ka kolme osariigi kokkupuutepunktiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Zubir Mohd |eesnimi=Yunus |kuupäev=2016-10-15 |pealkiri=Kerian menjadi titik sempadan Perak, Kedah, Pulau Pinang |väljaanne=[[BH (ajaleht)|BH]] |url=https://www.bharian.com.my/bhplus-old/2016/10/202554/kerian-menjadi-titik-sempadan-perak-kedah-pulau-pinang}}</ref> Pinangi-Kedahi põhjapiiri moodustab [[Muda jõgi]], kust osariik saab umbes 80% oma joogiveest.<ref name=":10">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sinnappan |eesnimi=Arulldas |kuupäev=2021-04-03 |pealkiri=Whose river is it anyway? Penang-Kedah war of words frustrates farmers |väljaanne=The Vibes |url=https://www.thevibes.com/articles/news/22613/Whose-river-is-it-anyway-Penang-Kedah-war-of-words-frustrates-farmers}}</ref> Saart eraldab mandrist 8 kilomeetri laiune [[Pulau Pinangi väin]], mis kuulub [[Malaka väin|Malaka väina]] koosseisu (kuigi saar on mandriga ühendatud sildade kaudu).<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Build a bridge to connect Penang Island to the Malaysian mainland |url=https://www.ice.org.uk/what-is-civil-engineering/infrastructure-projects/penang-bridges |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Institution of Civil Engineers]]}}</ref> Merel piirneb Pinang [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] saare territoriaalvetega.<ref name=":11">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mok |eesnimi=Opalyn |kuupäev=2017-12-29 |pealkiri=Proposed reclamation far from international maritime border, says Penang exco |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2017/12/29/proposed-reclamation-far-from-international-maritime-border-says-penang-exc/1542297}}</ref> [[Fail:Penang Hill in 2023 04.jpg|pisi|280x280px|[[Bukit Bendera]] vaade George Townile (2023)]] ==== Pinnamood ==== Mereäärse piirkonnana on kogu Pulau Pinang suhteliselt tasane ja madal. Peaaegu 98% kogu Pinangi territooriumist asub vähem kui 500 meetri kõrgusel merepinnast ja üle 70% maast on alla 5% kaldu. Pinangi saare rannikut ümbritsevad kitsad rannikutasandikud, ulatuslikuimad on need saare kirdeosas, kus osariigi pealinn George Town kasutab ära väinas tekkinud soodsat sadamakohta.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Saare sisemaa on mägisem ja [[Graniitne kivim|graniitne]]. Kõrgendik, mida nimetatakse [[Bukit Bendera|Bukit Benderaks]], koondab endas mitmeid üle 700 meetri kõrguseid tippe. See asub pealinnast 6 kilomeetri kaugusel, [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ja [[Timor Laut (Pinang)|Timor Lauti]] distriktide piiril. Saare kõrgeim punkt on 740 meetrit.<ref name=":8" /> Kõrgendikus asub 130-aasta vanune [[vihmamets]], mistõttu moodustab piirkonda osariigi rohelised kopsud ja saare bioloogilise mitmekesisuse ühe peamise elupaiga. Mitmed saare jõed, sealhulgas ka George Townist läbi voolav [[Pinangi jõgi]], saab alguse kõrgendikus.<ref name=":5" /><ref name=":12">{{Netiviide |perekonnanimi=Ruppert |eesnimi=Nadine |kuupäev=2017-07-17 |pealkiri=Site Description: Penang Hill |url=https://treefoundation.org/malaysia/penang-hill/ |väljaanne=Tree Foundation}}</ref> Malaisia ühe linnastunuima osariigina moodustavad märgatava osa Pinangist linnapiirkonnad. Urbaniseerumise ja reostamise tõttu on Pinangi loodus märgatavalt kannatanud, näiteks kuulutati läbi pealinna voolav Pinangi jõgi surnud jõeks, sest selles ei leitud vee-elustikku.<ref name=":9" /> [[Raadamine|Raadamise]] mõjul on Pinang kaotanud 2000. aasta seisuga võrreldes rohkem kui poole oma metsaaladest. Metsa asemele on peamiselt loodud uusi inimasulaid või [[Põllumaa|põllumaid]]. Peamiselt toimub uusarendus Pinangi saarel Barat Daya distriktis ja mandril [[Seberang Perai Utara]] and [[Seberan Perai Selatan|Seberan Perai Selatani]] distriktides.<ref name=":5" /> Kiirelt kasvanud rahvaarvu tõttu on Pinangi valitsus algatanud tehissaarte projekti, plaanis on luua kolm saart Pinangi saarest lõunasse.<ref name=":11" /><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Netto |eesnimi=Anil |kuupäev=2023-01-06 |pealkiri=Malaysia’s stagnant population: This changes everything! |väljaanne=[[Aliran]] |url=https://m.aliran.com/aliran-csi/malaysias-stagnant-population-build-and-they-will-come-from-where}}</ref> [[Fail:Stormy Dawn on Penang Island (50035925527).jpg|vasakul|pisi|[[Mussoonkliima]] Pinangi saarel]] ==== Kliima ==== George Townis on [[sademete hulk]] keskmiselt 2700 millimeetrit aastas. Kõrgeim sademete hulk on [[Oktoober|oktoobris]] ja [[Mai|mais]]. Ühelgi kuul ei ole sademete hulk vähem kui 75 millimeetrir. Vihma sagedust mõjutab künklik sisemaa, mis sõltuvalt [[Mussoontuul|mussoontuulte]] suunast jätab vihma kätte vaid osariigi kirde või edelaosa, takistades vihma levikut saarel.<ref name=":8" /> Kuu keskmine temperatuur rannikul on 27°C, [[Bukit Bendera]] kõrgendikus on keskmiselt 5°C külmem.<ref name=":8" /><ref name=":12" /> Aastane keskmine temperatuur on ajavahemikul 1951–2012 tõusnud 1,8°C võrra. Õhukvaliteedi tase on Pinangis peaaegu igal pool alla globaalse keskmise, erandiks on vaid Pinangi kõrgendik, mistõttu esineb osariigis keskmisest rohkem südame- ja kopsuhaigusi.<ref name=":5" /> ==== Looduslikud ohud ==== Pinangis esineb sageli [[Üleujutus|üleujutusi]], seda peamiselt puuduliku [[Torutus|torutuse]] ja tihedalt täisehitatud linnapiirkonna tõttu. [[Kliimamuutus|Kliimamuutused]] ja meretaseme tõus on üleujutuste sagedust tõstnud. Ligikaudu 49% suurematest teedest, 40% koolidest, 30% haiglatest, 6% politseijaoskondadest ja 11% tuletõrjejaoskondadest asuvad jõe- ja vihmavee üleujutusohu piirkonnas. Perioodil 1991–2018 esines 62 üleujutust, põhjustatud peamiselt tugevast [[Vihm|vihmast]] ja mussoontuultest või jõgedest. Üleujutustes hukkus 498 inimest ja sajad tuhanded inimesed pidid [[Sisepõgenik|sisepõgenikena]] kodud maha jätma.<ref name=":5" /> [[Fail:Cleaner Greener Penang River (51581539205).jpg|pisi|[[Pinangi jõgi]]]] Osariiki on mõjutanud ka üksikud [[Maavärin|maavärinad]], kuid oluliselt väiksemal määral. Suuremad maavärinad toimusid 1976., 1991. ja 2015. aastal. Maavärinad on põhjustanud Malaisias nii majanduslikku kahju kui ka hukkunuid, kuid osariik ei ole seismiliselt väga aktiivses piirkonnas.<ref name=":5" /> See-eest on kaugemad maavärinad mõjutanud Pinangi, [[2004. aasta India ookeani maavärin]]a tagajärjel tekkinud [[tsunami]]s hukkus osariigis 52 inimest. Osariik oli tsunamist kõige raskemini mõjutatud kogu Malaisias.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-12-26 |pealkiri=Tsunami that hit Penang in 2004 will never be forgotten, says father of ‘miracle baby’ |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2019/12/26/penang-tsunami-in-2004-will-never-be-forgotten-says-father-of-miracle-baby/1822295}}</ref> == Ajalugu == {{Pikemalt|Pulau Pinangi ajalugu}} ==== Varajane ajalugu ==== Arheoloogilised leiud näitavad, et Pulau Pinang ja Seberang Perai olid asustatud juba eelajaloolistel aegadel. Esimesed tõendid pärinevad [[Guar Kepah]]' piirkonnast [[Seberang Perais]], kus 1860. aastal avastati 3000–4000 aasta vanused inimjäänused koos kivist tööriistade, keraamikakildude ja toidujäänustega. Pulau Pinangilt leitud [[Kivikirves|kivikirved]] viitavad [[Neoliitikum|neoliitikumi]] ajastule ja on vähemalt 5000 aasta vanused, näidates varase [[Põllumajandus|põllumajanduse]] arengut.<ref name=":2" /> Varaseim teadaolev asustus Pulau Pinangil pärineb vähemalt [[5. sajand|5. sajandist]], kui piirkonnas toimus kaubavahetus [[India poolsaar|India piirkonna]] ja [[Ida-Aasia]] vahel. Kaubandusteede strateegiline asukoht tegi saare atraktiivseks peatuspaigaks ränduritele ja kaupmeestele, sealhulgas [[Sumatra|Sumatral]] asuvatele [[Rawa hõim|Rawa]] kogukondadele, kes olid seotud [[Sri Vijaya]] impeeriumiga, mis oli mõjukas [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]]. Ajalooliste allikate järgi kujunesid väiksemad asulad hiljem kaubavahetuse ja palverännakute transiitpunktideks.<ref name=":29">Abdullah, S., & Fathil, F. (2021). Revisit the History of Early Settlements in Pulau Pinang: The Contributions and Legacies of Rawa People. ''Intellectual Discourse'', ''29''(2).</ref> 1400. aasta paiku asutati [[Malaka poolsaar|Malaka poolsaarel]] oluline kauplemise keskus [[Melaka]]. Melaka koos oma sadama ja ümbruskonnaga, sealhulgas ka Pinangiga, moodustas olulise osa kaubandusvõrgustikust, mis ühendas [[Aasia|Aasiat]] ja [[Euroopa|Euroopat]]. Piirkond oli oluline peatuskoht [[Zheng He]] merereisidel, mille mõjudel sattusid piirkonda Hiina migrandid ja kaupmehed, mis süvendas piirkonna rolli kaubandusvõrgustiku keskusena.<ref name=":29" /><ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hutchinson |eesnimi=Francis E. |pealkiri=CATCHING THE WIND: Penang in a Rising Asia |aasta=2012 |lehekülg=21 |keel=inglise}}</ref> Üks esimesi [[inglise]] kaupmehi, kes saare avastas, oli kapten [[James Lancaster]], kes saabus piirkonda 1591. aastal oma laevaga [[Edward Bonaventure]] osana Briti kaubandusmissioonist Ida-Indiasse. Lancaster jõudis Pulau Pinangile 1593. aastal pärast peatust [[Rimau saar|Pulau Rimaul]]. Ta kirjeldas saare rannikut olevat asustatud tihedalt kasvavate [[Mangroov|mangroovide]] ja [[Sääsk|sääskedega]], mis pakkus varjupaika [[Piraat|piraatidele]]. Lancasteri külastuse ajal oli saar vähearenendatud piraatluse keskpunkt, sest piraadid pääsesid saarelt hästi ligi Malaka väina läbivatele kaubalaevadele.<ref name=":9" /><ref name=":29" />[[Fail:Penang.gif|pisi|Pinangi piiride kujunemine]]18. sajandil olid tulevase Pulau Pinangi alad asustatud, näiteks on leitud [[Datok Keramat (valimisringkond)|Datok Keramati]] piirkonnast matmispaiku ja jälgi elanikest vähemalt 1705. aastast. Pulau Pinang ja Seberang Perai kuulusid tollal [[Kedahi sultanaat|Kedahi sultanaadi]] koosseisu. Lisaks asustasid malailased [[Batu Uban|Batu Ubani]], [[Sungai Kluang|Sungai Kluangi]] ja mitmeid teisi piirkondi.<ref name=":2" /> ==== Briti koloonia ==== 1786. aastal vallutas Pinangi Suurbritannia kapten [[Francis Light]]. Kedahi sultan [[Abdullah Mukarram Shah]] tegi katse saart tagasi vallutada, kuid ebaõnnestus ja pidi Lightiga 1791. aastal rahu sõlmima. Saar läks [[Briti Ida-India Kompanii]] kontrolli alla ning Light rajas saarele [[Georgetown (Pulau Pinang)|George Towni]], millest sai peagi Briti India neljas [[Briti India provintsid ja presidentkonnad|presidentkonnalinn]].<ref name=":2" /> 1800. aastal läks Briti Ida-India Kompanii kontrolli alla ka [[Seberang Perai]], mis sai uueks nimeks Province Wellesley. Selle tagas Kompanii ja [[Kedahi osariik|Kedahi]] sultani [[Dhiauddin Mukarram Shah II]] vahel sõlmitud leping, mille esimeses punktis sätestati, et kuni britid valitsevad Pulau Pinangil ja vastavatel mandri aladel, maksab Kompanii iga-aastast tasu 10&nbsp;000 [[riiali]] [[Kedahi osariik|Kedahi]] ja [[Perlise osariik|Perlisi]] asevalitsejale. Leping tühistas ka 1791. aastal sõlmitud lepingu.<ref name=":2" /> Pinang kujunes Suurbritannia võimu all strateegiliseks sõjalis- ja kaubanduse keskuseks, mis ühendas Aasiat [[Läänemaailm|läänemaailmaga]]. 1826. aastal liideti Pinang [[Singapur Väinaasunduste koosseisus|Singapuri]] ja [[Melaka osariik|Melakaga]], moodustades [[Väinaasundused]] (Straits Settlements), mis allusid otse [[Briti koloniaalimpeerium|Briti koloniaalvõimule]]. See tugevdas Pinangi tähtsust kaubanduses, tuues piirkonda rohkem Hiina ja India kaupmehi.<ref name=":4" /> 1827. aastal avatud [[Suessi kanal]] kiirendas märkimisväärselt kaupade transporti Euroopast Aasiasse. Pinang tähtsus kaubanduslinnana, mis ühendas omavahel [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merd]] ja [[India ookean|India ookeani]], tõusis veelgi. 1890. aastatest 1940. aastateni arenes Pinang kiiresti. Kolooniasse saabus hulgaliselt eri rahvustest inimesi, sealhulgas [[Hiinlased|hiinlasi]], [[Indialased|indialasi]] ja [[Eurooplased|eurooplasi]]. Linnast kujunes multikultuuriline ja -religioosne keskus, kus erinevad kogukonnad elasid kõrvuti ja säilitasid oma kultuuripärandi.<ref name=":4" /> [[Fail:Royal Marines Parade in Penang (5316034010).jpg|pisi|[[Kuninglik Merejalavägi]] vabastamas George Towni (1945)]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, aastatel 1941–1945, okupeeris [[Jaapan]] Penangi. Okupatsioon mõjutas sügavalt piirkonna majandust ja ühiskonda. Pärast sõda taastas Suurbritannia võimu Pinangis.<ref name=":4" /> ==== Malaisia osariik ==== 1957. aastal saavutas [[Malaisia]] iseseisvuse ja Pinang ühines Malaisiaga. See muutis osariigi varasemast rohkem sõltuvaks uue keskvalitsuse poliitikast. 1969. aastal eemaldati Pinangilt vabakaubanduslinna staatus, mis tõi kaasa [[Majanduslangus|majanduslanguse]] ja tõsise töötuse. Et majandust elavdada, otsustas osariigi valitsus rajada tööstusparke, meelitades kohale uusi ettevõtteid ja investeeringuid. Peaminister [[Lim Chong Eu]] juhtimisel kujunes Pinang 1970. aastatel elektroonika- ja tootmiskeskuseks, tõmmates ligi rahvusvahelisi ettevõtteid, nagu [[Intel]] ja [[AMD]]. See muutus aitas taaselustada piirkonna majandust ja vähendada tööpuudust.<ref name=":10" /> 2008 aastal sai George Town [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] staatuse, tunnustades selle ainulaadset kultuurilist ja ajaloolist väärtust. Tunnustus tõstis osariigis [[Kultuuriturism|kultuuriturismi]] ning tugevdas Pinangi positsiooni rahvusvahelisel areenil.<ref name=":10" /> == Majandus == {{Pikemalt|Pulau Pinangi majandus}} Pinang on üks Malaisia juhtivaid turismi-, tehnoloogia- ja meditsiiniturismi keskusi. Suurema osa majandusest moodustavad [[teenindussektor]], eriti [[turism]], ja [[tööstussektor]]. Teenindussektor moodustab 51,4% osariigi SKT-st.<ref name=":4" /> Teenindussektorile järgneb tööstussektor, mille SKT osakaal on 42,8%. Peamine Pinangi tööstusharu on [[elektroonika]]- ja [[elektrotehnika]] (E&E) tööstus.<ref name=":8" /> Pinang kujunes elektroonika- ja tootmiskeskuseks 1970. aastatel tollase peaministri [[Lim Chong Eu]] juhtimisel, kes suutis sellega taaselustada vabakaubandussadama positsioonist kaotatud majandusliku võimekuse. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted, nagu [[Intel]] ja [[AMD]], asusid Pinangis tegutsema. Pinang mängib olulist osa eriti ülemaailmses [[Pooljuht|pooljuhitööstuses]], moodustades umbes 8% pooljuhitootmise tugiteenusest.<ref name=":5" /> Pinangis asuvad ka mitmed suured tööstuspargid, näiteks [[Bayan Lepas|Bayan Lepasi]], [[Perai]] ja [[Batu Kawan|Batu Kawani]] tööstuspargid, kus toodetakse [[kõrgtehnoloogia]], [[Lennundus|lennunduse]] ja [[biotehnoloogia]] tooteid.<ref name=":132">{{Raamatuviide |perekonnanimi=SINGH |eesnimi=CHET |pealkiri=From Free Port to Modern Economy |perekonnanimi2=RASIAH |eesnimi2=RAJAH |perekonnanimi3=TUAN. |eesnimi3=WONG YEE}}</ref> Pinang on tuntud ka toiduainete töötlemise ja ekspordi poolest. Saare maapiirkondade elanikud kasvatavad [[Riis|riisi]], [[Köögivili|köögivilju]] ja [[Puuvili|puuvilju]]''.<ref name=":8" />'' Eriti tugev on kohalik [[halāl]]-toodete tööstus, mis toetab ka kogu osariigi piires tegutsev Pinangi rahvusvaheline halāl keskus (Penang International Halal Hub), mis pakub tuge toiduainete töötlejatele, eriti halal-nõuetele vastavate toodete eksportimiseks​.<ref name=":132" /> ==== Majanduse kujunemine ==== Pärast George Towni asutamist oli Suurbritannia koloonia varajane majandus tihedalt seotud kaubandusega. Britid kasutasid Pinangi baasina [[Aasia|Aasias]] kaubandustegevuse tugevdamiseks, arendades [[India poolsaar|India]] ja [[Qingi dünastia|Hiina]] vahelist kaubavahetust. Selleks sobis Pinangi strateegiline asukoht, mis aitas murda [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade]] monopoli [[Malaka väin|Malaka väinas]]. Peamised kaubad, mida Pinangis vahetati, olid [[vürtsid]], [[tina]], [[Tee (jook)|teed]] ja [[Siid|siidi]]​​.<ref name=":0" /><ref>Pampus, M. (2021). Multiple Motives and a Malleable Middleman: The Founding of George Town (Malaysia). ''Indian Ocean World Centre Working Paper Series'', ''11''.</ref> 19. sajandi lõpus kujunes Pinang [[hadži]]-palverändurite oluliseks kogunemispunktiks. Piirkonnas arenes religioossete raamatute ja muude [[Islam|islamiga]] seotud kaupade müük, mida eksportisid [[Indoneesia|Indoneesiast]] ja [[Lähis-Ida|Lähis-Idast]] pärit kaubandusühendused​​. Lisaks oli Pinangis ka trükikodade tööstus, mida juhtisid [[Rawa]] kogukonna liikmed ja mis toetas kohaliku kirjanduse levikut.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> 20. sajandil, eriti pärast vabakaubandussadama staatuse kaotust 1960. aastatel, keskendus Penangi majandus rohkem [[elektroonika]]- ja [[Pooljuht|pooljuhtide]] tootmisele, tuues piirkonda rahvusvahelised ettevõtted ja muutes selle oluliseks tootmiskeskuseks Aasias​.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> [[Fail:Jambatan Pulau Pinang, Perai, Pulau Pinang, Malaysia - panoramio.jpg|pisi|[[Pinangi sild]] (2012)]] ==== Taristu ==== Pinangi sadam ja rahvusvaheline lennujaam on olulised logistika keskused, mis toetavad ekspordi ja impordi toiminguid, pakkudes head ühendust nii kohalike kui ka rahvusvaheliste turgudega. Samuti on plaanis arendada [[halāl]]-logistika keskust Pinangi lennujaamas, et edendada halāl-sertifitseeritud toodete liikumist üle maailma <ref name=":132" /> Saar on ühendatud mandriga kahe sillaga: esimene [[Penangi sild]], mis ulatub Gelugorist Seberang Peraisse ja on 13,5 km pikk, ning teine, [[Sultan Abdul Halim Muadzam Shahi sild]], mis on 24 km pikkune. Lisaks pääseb saarele ka praamiga. Kohalik teedevõrk on hästi arenenud, pakkudes ühendusi saare linnade ja äärelinnade vahel, kus peamiseks liikluskoridoriks on Jelutongi kiirtee, mis ühendab George Towni ümberkaudsete piirkondadega.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Kuigi teede [[taristu]] on heal tasemel, on avalik ühistransport Penangis nõrk, sest seda pakub vaid üks, 2007. aastal tegevust alustanud bussifirma [[Rapid Penang]]. Bussiliiklus ei kata täielikult kõiki saare piirkondi, mistõttu on sihtkohta jõudmine tihti aeganõudev ja ei soodusta ühistranspordi kasutamist. 2015. aasta seisuga kasutasid vaid 15% elanikest bussi transpordivahendina.<ref name=":5" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hamid |eesnimi=Abdul |perekonnanimi2=Hilmy |eesnimi2=Ahmad |perekonnanimi3=Nuh |eesnimi3=Mohd |kuupäev=september 2015 |pealkiri=Factors Affecting Bus Ridership With Respect to Passenger Demography: A Case Study of Seberang Perai, Pulau Pinang, Malaysia. |url=https://www.researchgate.net/publication/298371532_Factors_Affecting_Bus_Ridership_With_Respect_to_Passenger_Demography_A_Case_Study_of_Seberang_Perai_Pulau_Pinang_Malaysia |ajakiri=EASTS 2015 Conference}}</ref> Käimas on projekt Penang2030, millega arendadakse Pinangi osariigi liikuvust ja ühistranspordi kasutust, üritades seda muuta ka rohelisemaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Agenda Negeri Pintar Pulau Pinang |url=https://www.penang.gov.my/images/pdf/Agenda%20Negeri%20Pintar%20Pulau%20Pinang%20FINAL.pdf}}</ref> Eluasemekulud on Penangis viimastel aastatel tõusnud, muutes elamispinna kättesaadavuse noortele ja madalama sissetulekuga elanikele keeruliseks. Piiratud maa ja tiheda asustuse tõttu on kinnisvara hinnad kasvanud, eriti saarel, kus nõudlus on kõrge. See seab väljakutseks nii madala kui ka keskmise sissetulekuga inimeste võimalused omada taskukohast eluaset Pinangis.<ref name=":5" /> Olukorra leevendamiseks on valitsus plaaninud ehitada kolm tehissaart, kuhu peaks asuma elama 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":1" /> == Kultuur == Pinangi pealinn on George Town on tuntud oma ainulaadse arhitektuuri ja linnaruumi poolest, mis on tugevalt mõjutatud erinevate koloniaalajastutest. Linnas asub üle 5000 ajaloolise hoone. Nende hulgas võib leida traditsioonilisi poekodasid, bungalosid, [[Mošee|mošeesid]], [[Kirik (pühakoda)|kirikuid]], [[Hiina templid|Hiina]] ja [[Hindu templid|Hindu templeid]], administratiivhooneid, kaubandus- ja äriehitisi ning veekülasid ([[klannide jettid]]), mis on rajatud vee kohal olevatele vaiadele. Lisaks on linnas ka elamukvartaleid, mis on jagatud tuumik- ja puhvertsoonidesse, muutes selle üheks keerukamaks [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] alaks hallata.<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=BUILDINGS |url=https://gtwhi.com.my/our-work/buildings/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=George Town World Heritage Incorporated}}</ref> ==== Religioon ==== Osariigis on esindatud on neli suurt [[Religioon|religiooni]] - [[islam]], [[budism]], [[hinduism]] ja [[kristlus]]. Ametlik riigireligioon on [[islam]], kuid järgitakse [[usuvabadust]]. Budism, kristlus, hinduism, [[sikhism]], [[taoism]] ja muud usundid on vabalt praktiseeritavad - moslemite [[Mošee|mošeed]], [[Budistlikud templid|budistlikud]] ja [[Hinduismi templid|hinduistlikud templid]] ning [[Kirik (pühakoda)|kristlikud kirikud]] on levinud kogu Pinangi territooriumil.<ref name=":0" /> == Riigihaldus == Osariigi ametlik keel on [[malai keel]], kuid paljud kohalikud oskavad ka [[Inglise keel|inglise keelt]]. Enamik Pinangi elanikke valdab rohkem kui kahte keelt. Paljud kohalikud räägivad [[manglish]]'i (malaisia-inglise keelt), mis on inglise keele baasil loodud [[Kreoolkeel|kreooli keel]], mille grammatiline struktuur on [[hiina hokkieni]] murraku, mis on ainulaadne, sest selles segunevad hiina keel ja paljud "omaksvõetud" [[Malai keel|malai]] ja [[Inglise keel|inglise keele]] sõnad. Enamik sildid on kirjutatud [[Malai keel|malai]] ja [[Inglise keel|inglise keeles]], mõned ka [[Hiina keel|hiina keeles]].<ref name=":0" /> [[Pulau Pinangi Osariigi Seadusandlik Kogu]] ehk osariigi parlament koosneb 40st valitud esindajast. [[Malaisia|Malaisia parlamenti]] valimiseks on 13 föderaalset valimisringkonda, kust valitakse esindajad Malaisia alamkotta.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Map of Penang State |url=https://www.visitselangor.com/information/malaysia-maps/map-of-penang-state/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Visit Selangor}}</ref> Pinangi osariigi valitsus saab föderaalvalitsuselt väikest toetust, kuna puudub suur maaressurss. Osariigi valitsuse pädevusse kuuluvad peamiselt usu- ja maaasjad. Vaatamata piiratud pädevusele mängib osariigi valitsus olulist rolli suurte infrastruktuuri- ja arendusprojektide koordineerimisel, välisinvesteeringute (eriti tootmise ja turismi valdkonnas) ligimeelitamises ning ärisõbraliku keskkonna tagamises. Föderaalvalitsus on tugevalt tsentraliseeritud ja autoritaarse peaministriga. Föderaalvalitsus määrab poliitikat ja reguleerib selliseid valdkondi nagu kaitse, haridus, tervishoid, põllumajandus, kaubandus ja tööstus, majandus ja rahandus, tööjõud ja inimressursid, politsei ja sisejulgeolek, transport, energiavarustus ja -jaotus, telekommunikatsioon, info ja ringhääling.<ref name=":5" /> ==== Sümboolika ==== Sinine lipul sõmboliseerib saart ümbritsevat merd. Valge lipul sümboliseerib rahu. Kollane lipul sümboliseerib õitsengu märki. Puu viitab saarel kasvatatud beetlipalmile, kust pärineb ka saare nimi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jata, Bendera dan Lagu |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=68&Itemid=1732&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> [[Fail:Mukims of Penang labelled.svg|pisi|Pinangi haldusjaotus]] ==== Haldusjaotus ==== Pulau Pinang jaguneb 5 [[distriktiks]] (''Daerah''): [[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] ([[Inglise keel|ingliskeelne]] nimi Northeast Penang Island), [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] (Southwest Penang Island), [[Seberang Perai Utara]] (North Seberang Perai), [[Seberang Perai Tengah]] (Central Seberang Perai) ja [[Seberang Perai Selatan]] (South Seberang Perai).<ref name=":6" /> Distriktid jagunevad omakorda [[Mukim|mukimideks]] ja [[Linn|linnadeks]]. Pinangi osariigis on 81 [[mukimi]] ja 17 linna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018 |pealkiri=SENARAI KOD DAERAH DAN MUKIM: PULAU PINANG |url=https://eaduan.kpdn.gov.my/storage/SENARAI%20KOD%20DAERAH%20DAN%20MUKIM%2002012018.pdf |väljaanne=[[Malaisia Sisekaubanduse ja Elukalliduse Ministeerium]]}}</ref> {| class="wikitable" ! ! colspan="2" |[[Pinangi saar]] ! colspan="3" |[[Seberang Perai]] |- !Distrikt ![[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] ![[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ![[Seberang Perai Utara]] ![[Seberang Perai Tengah]] ![[Seberang Perai Selatan]] |- |'''Mukimid''' |6 |22 |16 |21 |16 |- |'''Linnad''' (Bandar) |9 |2 |2 |2 |2 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://www.penang.gov.my/ {{MAS}} 3h1l0jysrliupu5aa0srj379lela6dy 6759312 6759287 2024-11-11T13:49:34Z Andreas003 7485 6759312 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Penang|Saare|Pinangi saar}}{{Provints | nimi = Pulau Pinangi osariik | nimi1_keel = malai | nimi1 = Pulau Pinang | lipp = Flag of Penang (Malaysia).svg | lipu_link = [[Pulau Pinangi lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Penang.svg | vapi_link = [[Pulau Pinangi vapp]] | pindala = 1032 | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[George Town]] | asendikaardi_pilt = Penang in Malaysia.svg | ametlik_keel = [[malai keel]] | asendikaardi_pilt_seletus = Pulau Pinangi asukoht Malaisia koosseisus | pindala_viide = <ref name=":5" /> }} '''Pulau Pinang''' (ka lihtsalt '''Pinang''' või '''Penang''') on üks kolmeteistkümnest [[Malaisia Föderatsioon]]i kuuluvast [[Osariik (Malaisia)|osariigist]]. See asub [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Pinang koosneb [[Pinangi saar]]est ja mandriosast, mida nimetatakse [[Seberang Perai]]ks. Osariigi pealinn on [[George Town]] ning Pinangi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit. Piirneb põhja ja ida poolt [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõuna poolt [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]] ning lääne poolt Malaka väina ja [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] territoriaalvetega. Pinang tekkis 18. sajandi lõpus, mil [[Suurbritannia]] hõivas saare. Tolle ajani hõredalt asustatud saarest kujunes atraktiivne sihtkoht, kuhu kolisid paljud eri rahvuse esindajad. India-Hiina kaubateel asuv Pinang kujunes oluliseks kaubalinnaks, millest on saanud üks mitmekultuurilisema rahvastikuga ja industrialiseerunud osariike Malaisias. == Nimi == Pulau Pinangi nimi tuleb [[Malai keel|malaikeelsest]] sõnast "pinang", mis tähendab [[Beetlipalm|beetlipalmi]] (Areca catechu). Otsetõlkes tähendab Pulau Pinang "Beetlipalmi saart".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Basic Information |url=https://www.penang360.my/plan-your-trip/basic-information |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penang360}}</ref> Nime sai osariik [[Suurbritannia]] ülemvõimu ajal, kui saarel hakati [[Cornwallise kindlus|Cornwallise kindluse]] ümbruses beetlipalmi kasvatama.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Sejarah |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_content&view=article&id=360809&Itemid=1729&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> Pinangi saare algne nimi oli Pulau Ka Satu ehk "esimene saar". See nimi tuli tolleaegselt kaupmehelt, olles [[Lingga saar|Lingga]]-[[Kedah|Kedahi]] kaubateel esimene suuremat sorti ja eraldatud saar. 1786. aastal muudeti nimi brittide poolt, tollase [[Walesi prints|Walesi printsi]] [[George IV]] tulevase sünnipäeva puhul, Walesi Printsi saareks (Prince of Wales Island).<ref name=":0" /> Enne Pinangi nime kinnistumist 19. sajandi teisel poolel kasutasid [[Seberang Perai]] elanikud saare kohta ka nimekuju Tanjong Penaga. Osariigi pealinna [[George Town|George Towni]] nimetatakse mõnikord tänapäevalgi piirkonnas Tanjongiks.<ref name=":2" /> [[Eesti keel|Eesti keeles]] on osariigi põhiline nimikuju Pulau Pinang. Lühendatud rööpnimena võib kasutada nii Pinangi kui ka [[Inglise keel|inglise keeles]] kasutatud Penangi, kuid lühinimi võib viidata ka [[Pinangi saar|Pinangi saarele]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pulau Pinang |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96035016&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-14 |pealkiri=Pinang |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/Pinang/1/est |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Sõnaveeb]]}}</ref> == Rahvastik == [[Fail:George_Town,_Penang_at_night_(2).jpg|pisi|[[George Town]], Pulau Pinangi pealinn]]{{Pikemalt|Pulau Pinangi rahvastik}} ==== Demograafiline seis ==== Penangis elas 2021. aasta seisuga 1&nbsp;774&nbsp;405 inimest, kellest enam kui pooled elavad Seberang Prais. Elanikkond on mitmerahvuseline, noor ning meeste ja naiste vahel võrdselt jaotunud. Osariigi elanikkonnast on üle 72% tööealised (vanuses 15–64 aastat). Elanikkonna peamised vanuserühmad on 0–14 (20%), 20–29 (20%) ja 30–39 (17%) eluaastat. Osariigi suurimad rahvused on [[malaid]] (40,7%), [[hiinlased]] (41,3%) ja [[indialased]] (9,4%).<ref name=":0" /><ref name=":16">{{Netiviide |pealkiri=Penung in numbers |url=https://online.fliphtml5.com/szqep/fund/#p=1 |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penung2030}}</ref> George Towni linna piires elab 1,8% riigi elanikkonnast ja see moodustab 2,3% osariigi SKP-st ning 2,2% riigi tööhõivest.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2020-09-11 |pealkiri=CITY SCAN: Penang, Malaysia |url=http://documents.worldbank.org/curated/en/303601599804400672/City-Scan-Penang-Malaysia-City-Resilience-Program |väljaanne=[[World Bank Group]] |koht=Washington, D.C.}}</ref> Üle 82% Penangi elanikest elab linnapiirkondades, mistõttu on Pinang rahvastikutiheduse poolest Malaisias teisel kohal ja rahvaarvu poolest kaheksandal kohal, hoolimata osariigi väiksest pindalast.<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=LAI |eesnimi=CHEE HUI |perekonnanimi2=TAN |eesnimi2=DAVID T. |perekonnanimi3=CHAN |eesnimi3=NGAI WENG |perekonnanimi4=ZAKARIA |eesnimi4=NOR AZAZI |kuupäev=september 2018 |pealkiri=APPLYING A SYSTEM THINKING APPROACH TO EXPLORE ROOT CAUSES OF RIVER POLLUTION: A PRELIMINARY STUDY OF PINANG RIVER IN PENANG STATE, MALAYSIA |url=http://collections.unu.edu/eserv/UNU:6736/david_2.pdf |ajakiri=[[United Nations University]] |lehekülg=1442}}</ref> Rahvastikutihedus on kõige suurem [[Timur Laut (Pinang)|Timur Lauti]] distriktis, George Towni vanalinnas (vähemalt 106 inimest 100 ruutmeetri kohta). Rahvastikutiheduselt teine kõige tihedamalt asustatud ala on [[Seberang Perai Utara]] distriktis asuv [[Butterworth (Pinang)|Butterworthi linn]].<ref name=":5" /> [[Fail:Bandar Sri Pinang.jpg|vasakul|pisi|[[Bandar Sri Pinang]], George Towni linnaosa (2024)]] 2021 aastal täheldati osariigis esmakordselt rahvaarvu kahanemist. Samuti on järk-järgult kasvamas eakate osakaal osariigis. 2021. aastal oli eakate osakaal 7,1%, 2022. aastal 7,5%.<ref name=":17">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Xian |eesnimi=Liew Jia |kuupäev=2022-12-30 |pealkiri=‘Penang’s population is shrinking’ |väljaanne=[[The Star (Malaisia)|The Star]] |url=https://www.thestar.com.my/news/nation/2022/12/30/penangs-population-is-shrinking}}</ref> ==== Rahvastiku kujunemine ==== Kuigi Pinangi saarel on asustusest märke juba [[Kiviaeg|kiviajast]] alates, oli saar kuni [[Suurbritannia]] võimule saamiseni väga hõredalt asustatud.<ref name=":2" /> Kui britid saare omandasid, elas seal hinnanguliselt mõnisada [[malaid]]. Pärast Suurbritannia võimu alla minekut asusid saarele lainetena mitmed eri rahvad Pinangi. [[Siiam|Siiami]] rünnakute eest pagesid Pinangi paljud [[Kedahi sultanaat|Kedahi]] elanikud. Suure osa immigrantidest moodustasid [[hiinlased]] - kõigepealt [[Madalmaade Melaka|Madalmaade Melakast]], hiljem [[Lõuna-Hiina|Lõuna-Hiinast]].<ref name=":14">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=KÜCHLER |eesnimi=JOHANNES |kuupäev=1965 |pealkiri=PENANG'S CHINESE POPULATION: A PRELIMINARY ACCOUNT OF ITS ORIGIN AND SOCIAL GEOGRAPHIC PATTERN |url=https://www.asj.upd.edu.ph/mediabox/archive/ASJ-03-03-1965/Kuchler.pdf |ajakiri=[[Asian Studies]] |lehekülg=435-458}}</ref> Lisaks sellele kolisid osariigi aladele inimesed [[India poolsaar|Indiast]], [[Malaka poolsaar|Malaka poolsaarelt]], [[Ḥaḍramawt|Ḥaḍramawtist]], [[Euroopa|Euroopast]], [[Suurbritannia Burma|Burmast]] ja [[Tai|Siiamist]].<ref name=":15">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Guan |eesnimi=Yeoh Seng |pealkiri=Penang and Its Region: The Story of an Asian Entrepôt |perekonnanimi2=Leng |eesnimi2=Loh Wei |perekonnanimi3=Nasution |eesnimi3=Khoo Salma |perekonnanimi4=Khor |eesnimi4=Neil |kirjastus=NUS Press |aasta=2009 |isbn=978-9971-69-423-4 |lehekülg=10-25 |keel=et}}</ref> Stabiilne ja avatud valitsus ning migratsioon andsid võimaluse rahvaarvul rahus kasvada. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks elas Pinangis juba 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":15" /> Pinangi saarel moodustasid enamuse hiinlased, kes rääkisid emakeelena [[Hokkieni murre|hokkieni]], [[Kantoni keel|kantoni]] või [[Teochewi murre|teochewi murret]]. Kõige levinum oli hokkien, mille [[Pinangi hokkieni murre|kohalik murre]] on George Towni [[lingua franca]]. 1950. aastatel moodustasid hiinlased saare 400&nbsp;000 elanikust ligi 300&nbsp;000.<ref name=":14" /> [[Fail:Map of population density in Penang.svg|pisi|Pinangi rahvastikutihedus (2020)]] Malaisia osana on Penangi rahvastik kiiresti kasvanud. Osariigi rahvaarv kasvas aastatel 1980–2018 keskmiselt 2,2% aastas, suurim kasv toimus aastatel 2000–2010. Suurenenud on malaide osakaal osariigis, mis nüüd moodustab umbes 41% elanikest, seega peaaegu sama, mis hiinlaste osakaal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005 |pealkiri=THE STATES Of MALAYSIA |url=https://www.abcmalaysia.com/tour_malaysia/m_states.htm |väljaanne=abcmalaysia}}</ref> 2020. aastatel on Pinangis olnud murekohaks rahvaarvu paigalejäämine ja mõnetine vähenemine, peamiselt seoses [[Elukallidus|elukalliduse]] tõusuga. Osariigi kogurahvastik on mõnel aastal vähenenud ning eakate osakaal on asunud tõusma.<ref name=":17" /> {| class="wikitable" |+Pinangi elanike arv<ref name=":5" /> !Aasta !1980 !1991 !2000 !2010 !2021<ref name=":16" /> |- |'''Elanike arv''' |954 638 |1 116 801 |1 313 449 |1 561 383 |1 774 405 |} == Loodus == Pulau Pinangi osariik asub [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Pinang kuulub Malaisia koosseisu, paiknedes [[Poolsaare Malaisia|poolsaare Malaisias]], riigi loodeosas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG, MALAYSIA |url=https://imcc.usm.my/index.php/about/penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Universiti Sains Malaysia]]}}</ref><ref name=":8">{{Netiviide |kuupäev=2024-09-24 |pealkiri=Penang |url=https://www.britannica.com/place/Penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> Pinang koosneb ovaalsest [[Pinangi saar]]est ja ristkülikukujulisest mandriosast, mis koosneb täielikult [[Seberang Perai|Seberang Perai linnast]] (ajalooliselt Wellesley provints). Osariigi pealinn on [[George Town]], nime saanud [[Suurbritannia kuningas|Suurbritannia kuninga]] [[George III]] järgi, mille koosseisu kuulub kogu Pinangi saar.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG STORIES: Penang's a City |url=https://www.mypenang.gov.my/culture-heritage/my-stories/64/?lg=en |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=myPenang}}</ref> Osariigi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit, millega Pinang on [[Perlise osariik|Perlise]] järel väikseim [[Malaisia osariigid|Malaisia osariik]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bedford |eesnimi=Sam |kuupäev=2018-09-27 |pealkiri=A Guide to Malaysia's States and Regions |url=https://theculturetrip.com/asia/malaysia/articles/a-guide-to-malaysias-states-and-regions |väljaanne=Culture Trip}}</ref> Pinangi saar moodustab pindalast 293 ruutkilomeetrit.<ref name=":8" /> Pinang piirneb mandril põhjas ja idas [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõunas [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]]. Pulau Pinangi lõunapiiril on piiriks [[Keriani jõgi]], mis on ka kolme osariigi kokkupuutepunktiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Zubir Mohd |eesnimi=Yunus |kuupäev=2016-10-15 |pealkiri=Kerian menjadi titik sempadan Perak, Kedah, Pulau Pinang |väljaanne=[[BH (ajaleht)|BH]] |url=https://www.bharian.com.my/bhplus-old/2016/10/202554/kerian-menjadi-titik-sempadan-perak-kedah-pulau-pinang}}</ref> Pinangi-Kedahi põhjapiiri moodustab [[Muda jõgi]], kust osariik saab umbes 80% oma joogiveest.<ref name=":10">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sinnappan |eesnimi=Arulldas |kuupäev=2021-04-03 |pealkiri=Whose river is it anyway? Penang-Kedah war of words frustrates farmers |väljaanne=The Vibes |url=https://www.thevibes.com/articles/news/22613/Whose-river-is-it-anyway-Penang-Kedah-war-of-words-frustrates-farmers}}</ref> Saart eraldab mandrist 8 kilomeetri laiune [[Pulau Pinangi väin]], mis kuulub [[Malaka väin|Malaka väina]] koosseisu (kuigi saar on mandriga ühendatud sildade kaudu).<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Build a bridge to connect Penang Island to the Malaysian mainland |url=https://www.ice.org.uk/what-is-civil-engineering/infrastructure-projects/penang-bridges |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Institution of Civil Engineers]]}}</ref> Merel piirneb Pinang [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] saare territoriaalvetega.<ref name=":11">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mok |eesnimi=Opalyn |kuupäev=2017-12-29 |pealkiri=Proposed reclamation far from international maritime border, says Penang exco |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2017/12/29/proposed-reclamation-far-from-international-maritime-border-says-penang-exc/1542297}}</ref> [[Fail:Penang Hill in 2023 04.jpg|pisi|280x280px|[[Bukit Bendera]] vaade George Townile (2023)]] ==== Pinnamood ==== Mereäärse piirkonnana on kogu Pulau Pinang suhteliselt tasane ja madal. Peaaegu 98% kogu Pinangi territooriumist asub vähem kui 500 meetri kõrgusel merepinnast ja üle 70% maast on alla 5% kaldu. Pinangi saare rannikut ümbritsevad kitsad rannikutasandikud, ulatuslikuimad on need saare kirdeosas, kus osariigi pealinn George Town kasutab ära väinas tekkinud soodsat sadamakohta.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Saare sisemaa on mägisem ja [[Graniitne kivim|graniitne]]. Kõrgendik, mida nimetatakse [[Bukit Bendera|Bukit Benderaks]], koondab endas mitmeid üle 700 meetri kõrguseid tippe. See asub pealinnast 6 kilomeetri kaugusel, [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ja [[Timor Laut (Pinang)|Timor Lauti]] distriktide piiril. Saare kõrgeim punkt on 740 meetrit.<ref name=":8" /> Kõrgendikus asub 130-aasta vanune [[vihmamets]], mistõttu moodustab piirkonda osariigi rohelised kopsud ja saare bioloogilise mitmekesisuse ühe peamise elupaiga. Mitmed saare jõed, sealhulgas ka George Townist läbi voolav [[Pinangi jõgi]], saab alguse kõrgendikus.<ref name=":5" /><ref name=":12">{{Netiviide |perekonnanimi=Ruppert |eesnimi=Nadine |kuupäev=2017-07-17 |pealkiri=Site Description: Penang Hill |url=https://treefoundation.org/malaysia/penang-hill/ |väljaanne=Tree Foundation}}</ref> Malaisia ühe linnastunuima osariigina moodustavad märgatava osa Pinangist linnapiirkonnad. Urbaniseerumise ja reostamise tõttu on Pinangi loodus märgatavalt kannatanud, näiteks kuulutati läbi pealinna voolav Pinangi jõgi surnud jõeks, sest selles ei leitud vee-elustikku.<ref name=":9" /> [[Raadamine|Raadamise]] mõjul on Pinang kaotanud 2000. aasta seisuga võrreldes rohkem kui poole oma metsaaladest. Metsa asemele on peamiselt loodud uusi inimasulaid või [[Põllumaa|põllumaid]]. Peamiselt toimub uusarendus Pinangi saarel Barat Daya distriktis ja mandril [[Seberang Perai Utara]] and [[Seberan Perai Selatan|Seberan Perai Selatani]] distriktides.<ref name=":5" /> Kiirelt kasvanud rahvaarvu tõttu on Pinangi valitsus algatanud tehissaarte projekti, plaanis on luua kolm saart Pinangi saarest lõunasse.<ref name=":11" /><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Netto |eesnimi=Anil |kuupäev=2023-01-06 |pealkiri=Malaysia’s stagnant population: This changes everything! |väljaanne=[[Aliran]] |url=https://m.aliran.com/aliran-csi/malaysias-stagnant-population-build-and-they-will-come-from-where}}</ref> [[Fail:Stormy Dawn on Penang Island (50035925527).jpg|vasakul|pisi|[[Mussoonkliima]] Pinangi saarel]] ==== Kliima ==== George Townis on [[sademete hulk]] keskmiselt 2700 millimeetrit aastas. Kõrgeim sademete hulk on [[Oktoober|oktoobris]] ja [[Mai|mais]]. Ühelgi kuul ei ole sademete hulk vähem kui 75 millimeetrir. Vihma sagedust mõjutab künklik sisemaa, mis sõltuvalt [[Mussoontuul|mussoontuulte]] suunast jätab vihma kätte vaid osariigi kirde või edelaosa, takistades vihma levikut saarel.<ref name=":8" /> Kuu keskmine temperatuur rannikul on 27°C, [[Bukit Bendera]] kõrgendikus on keskmiselt 5°C külmem.<ref name=":8" /><ref name=":12" /> Aastane keskmine temperatuur on ajavahemikul 1951–2012 tõusnud 1,8°C võrra. Õhukvaliteedi tase on Pinangis peaaegu igal pool alla globaalse keskmise, erandiks on vaid Pinangi kõrgendik, mistõttu esineb osariigis keskmisest rohkem südame- ja kopsuhaigusi.<ref name=":5" /> ==== Looduslikud ohud ==== Pinangis esineb sageli [[Üleujutus|üleujutusi]], seda peamiselt puuduliku [[Torutus|torutuse]] ja tihedalt täisehitatud linnapiirkonna tõttu. [[Kliimamuutus|Kliimamuutused]] ja meretaseme tõus on üleujutuste sagedust tõstnud. Ligikaudu 49% suurematest teedest, 40% koolidest, 30% haiglatest, 6% politseijaoskondadest ja 11% tuletõrjejaoskondadest asuvad jõe- ja vihmavee üleujutusohu piirkonnas. Perioodil 1991–2018 esines 62 üleujutust, põhjustatud peamiselt tugevast [[Vihm|vihmast]] ja mussoontuultest või jõgedest. Üleujutustes hukkus 498 inimest ja sajad tuhanded inimesed pidid [[Sisepõgenik|sisepõgenikena]] kodud maha jätma.<ref name=":5" /> [[Fail:Cleaner Greener Penang River (51581539205).jpg|pisi|[[Pinangi jõgi]]]] Osariiki on mõjutanud ka üksikud [[Maavärin|maavärinad]], kuid oluliselt väiksemal määral. Suuremad maavärinad toimusid 1976., 1991. ja 2015. aastal. Maavärinad on põhjustanud Malaisias nii majanduslikku kahju kui ka hukkunuid, kuid osariik ei ole seismiliselt väga aktiivses piirkonnas.<ref name=":5" /> See-eest on kaugemad maavärinad mõjutanud Pinangi, [[2004. aasta India ookeani maavärin]]a tagajärjel tekkinud [[tsunami]]s hukkus osariigis 52 inimest. Osariik oli tsunamist kõige raskemini mõjutatud kogu Malaisias.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-12-26 |pealkiri=Tsunami that hit Penang in 2004 will never be forgotten, says father of ‘miracle baby’ |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2019/12/26/penang-tsunami-in-2004-will-never-be-forgotten-says-father-of-miracle-baby/1822295}}</ref> == Ajalugu == {{Pikemalt|Pulau Pinangi ajalugu}} ==== Varajane ajalugu ==== Arheoloogilised leiud näitavad, et Pulau Pinang ja Seberang Perai olid asustatud juba eelajaloolistel aegadel. Esimesed tõendid pärinevad [[Guar Kepah]]' piirkonnast [[Seberang Perais]], kus 1860. aastal avastati 3000–4000 aasta vanused inimjäänused koos kivist tööriistade, keraamikakildude ja toidujäänustega. Pulau Pinangilt leitud [[Kivikirves|kivikirved]] viitavad [[Neoliitikum|neoliitikumi]] ajastule ja on vähemalt 5000 aasta vanused, näidates varase [[Põllumajandus|põllumajanduse]] arengut.<ref name=":2" /> Varaseim teadaolev asustus Pulau Pinangil pärineb vähemalt [[5. sajand|5. sajandist]], kui piirkonnas toimus kaubavahetus [[India poolsaar|India piirkonna]] ja [[Ida-Aasia]] vahel. Kaubandusteede strateegiline asukoht tegi saare atraktiivseks peatuspaigaks ränduritele ja kaupmeestele, sealhulgas [[Sumatra|Sumatral]] asuvatele [[Rawa hõim|Rawa]] kogukondadele, kes olid seotud [[Sri Vijaya]] impeeriumiga, mis oli mõjukas [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]]. Ajalooliste allikate järgi kujunesid väiksemad asulad hiljem kaubavahetuse ja palverännakute transiitpunktideks.<ref name=":29">Abdullah, S., & Fathil, F. (2021). Revisit the History of Early Settlements in Pulau Pinang: The Contributions and Legacies of Rawa People. ''Intellectual Discourse'', ''29''(2).</ref> 1400. aasta paiku asutati [[Malaka poolsaar|Malaka poolsaarel]] oluline kauplemise keskus [[Melaka]]. Melaka koos oma sadama ja ümbruskonnaga, sealhulgas ka Pinangiga, moodustas olulise osa kaubandusvõrgustikust, mis ühendas [[Aasia|Aasiat]] ja [[Euroopa|Euroopat]]. Piirkond oli oluline peatuskoht [[Zheng He]] merereisidel, mille mõjudel sattusid piirkonda Hiina migrandid ja kaupmehed, mis süvendas piirkonna rolli kaubandusvõrgustiku keskusena.<ref name=":29" /><ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hutchinson |eesnimi=Francis E. |pealkiri=CATCHING THE WIND: Penang in a Rising Asia |aasta=2012 |lehekülg=21 |keel=inglise}}</ref> Üks esimesi [[inglise]] kaupmehi, kes saare avastas, oli kapten [[James Lancaster]], kes saabus piirkonda 1591. aastal oma laevaga [[Edward Bonaventure]] osana Briti kaubandusmissioonist Ida-Indiasse. Lancaster jõudis Pulau Pinangile 1593. aastal pärast peatust [[Rimau saar|Pulau Rimaul]]. Ta kirjeldas saare rannikut olevat asustatud tihedalt kasvavate [[Mangroov|mangroovide]] ja [[Sääsk|sääskedega]], mis pakkus varjupaika [[Piraat|piraatidele]]. Lancasteri külastuse ajal oli saar vähearenendatud piraatluse keskpunkt, sest piraadid pääsesid saarelt hästi ligi Malaka väina läbivatele kaubalaevadele.<ref name=":9" /><ref name=":29" />[[Fail:Penang.gif|pisi|Pinangi piiride kujunemine]]18. sajandil olid tulevase Pulau Pinangi alad asustatud, näiteks on leitud [[Datok Keramat (valimisringkond)|Datok Keramati]] piirkonnast matmispaiku ja jälgi elanikest vähemalt 1705. aastast. Pulau Pinang ja Seberang Perai kuulusid tollal [[Kedahi sultanaat|Kedahi sultanaadi]] koosseisu. Lisaks asustasid malailased [[Batu Uban|Batu Ubani]], [[Sungai Kluang|Sungai Kluangi]] ja mitmeid teisi piirkondi.<ref name=":2" /> ==== Briti koloonia ==== 1786. aastal vallutas Pinangi Suurbritannia kapten [[Francis Light]]. Kedahi sultan [[Abdullah Mukarram Shah]] tegi katse saart tagasi vallutada, kuid ebaõnnestus ja pidi Lightiga 1791. aastal rahu sõlmima. Saar läks [[Briti Ida-India Kompanii]] kontrolli alla ning Light rajas saarele [[Georgetown (Pulau Pinang)|George Towni]], millest sai peagi Briti India neljas [[Briti India provintsid ja presidentkonnad|presidentkonnalinn]].<ref name=":2" /> 1800. aastal läks Briti Ida-India Kompanii kontrolli alla ka [[Seberang Perai]], mis sai uueks nimeks Province Wellesley. Selle tagas Kompanii ja [[Kedahi osariik|Kedahi]] sultani [[Dhiauddin Mukarram Shah II]] vahel sõlmitud leping, mille esimeses punktis sätestati, et kuni britid valitsevad Pulau Pinangil ja vastavatel mandri aladel, maksab Kompanii iga-aastast tasu 10&nbsp;000 [[riiali]] [[Kedahi osariik|Kedahi]] ja [[Perlise osariik|Perlisi]] asevalitsejale. Leping tühistas ka 1791. aastal sõlmitud lepingu.<ref name=":2" /> Pinang kujunes Suurbritannia võimu all strateegiliseks sõjalis- ja kaubanduse keskuseks, mis ühendas Aasiat [[Läänemaailm|läänemaailmaga]]. 1826. aastal liideti Pinang [[Singapur Väinaasunduste koosseisus|Singapuri]] ja [[Melaka osariik|Melakaga]], moodustades [[Väinaasundused]] (Straits Settlements), mis allusid otse [[Briti koloniaalimpeerium|Briti koloniaalvõimule]]. See tugevdas Pinangi tähtsust kaubanduses, tuues piirkonda rohkem Hiina ja India kaupmehi.<ref name=":4" /> 1827. aastal avatud [[Suessi kanal]] kiirendas märkimisväärselt kaupade transporti Euroopast Aasiasse. Pinang tähtsus kaubanduslinnana, mis ühendas omavahel [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merd]] ja [[India ookean|India ookeani]], tõusis veelgi. 1890. aastatest 1940. aastateni arenes Pinang kiiresti. Kolooniasse saabus hulgaliselt eri rahvustest inimesi, sealhulgas [[Hiinlased|hiinlasi]], [[Indialased|indialasi]] ja [[Eurooplased|eurooplasi]]. Linnast kujunes multikultuuriline ja -religioosne keskus, kus erinevad kogukonnad elasid kõrvuti ja säilitasid oma kultuuripärandi.<ref name=":4" /> [[Fail:Royal Marines Parade in Penang (5316034010).jpg|pisi|[[Kuninglik Merejalavägi]] vabastamas George Towni (1945)]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, aastatel 1941–1945, okupeeris [[Jaapan]] Penangi. Okupatsioon mõjutas sügavalt piirkonna majandust ja ühiskonda. Pärast sõda taastas Suurbritannia võimu Pinangis.<ref name=":4" /> ==== Malaisia osariik ==== 1957. aastal saavutas [[Malaisia]] iseseisvuse ja Pinang ühines Malaisiaga. See muutis osariigi varasemast rohkem sõltuvaks uue keskvalitsuse poliitikast. 1969. aastal eemaldati Pinangilt vabakaubanduslinna staatus, mis tõi kaasa [[Majanduslangus|majanduslanguse]] ja tõsise töötuse. Et majandust elavdada, otsustas osariigi valitsus rajada tööstusparke, meelitades kohale uusi ettevõtteid ja investeeringuid. Peaminister [[Lim Chong Eu]] juhtimisel kujunes Pinang 1970. aastatel elektroonika- ja tootmiskeskuseks, tõmmates ligi rahvusvahelisi ettevõtteid, nagu [[Intel]] ja [[AMD]]. See muutus aitas taaselustada piirkonna majandust ja vähendada tööpuudust.<ref name=":10" /> 2008 aastal sai George Town [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] staatuse, tunnustades selle ainulaadset kultuurilist ja ajaloolist väärtust. Tunnustus tõstis osariigis [[Kultuuriturism|kultuuriturismi]] ning tugevdas Pinangi positsiooni rahvusvahelisel areenil.<ref name=":10" /> == Majandus == {{Pikemalt|Pulau Pinangi majandus}} Pinang on üks Malaisia juhtivaid turismi-, tehnoloogia- ja meditsiiniturismi keskusi. Suurema osa majandusest moodustavad [[teenindussektor]], eriti [[turism]], ja [[tööstussektor]]. Teenindussektor moodustab 51,4% osariigi SKT-st.<ref name=":4" /> Teenindussektorile järgneb tööstussektor, mille SKT osakaal on 42,8%. Peamine Pinangi tööstusharu on [[elektroonika]]- ja [[elektrotehnika]] (E&E) tööstus.<ref name=":8" /> Pinang kujunes elektroonika- ja tootmiskeskuseks 1970. aastatel tollase peaministri [[Lim Chong Eu]] juhtimisel, kes suutis sellega taaselustada vabakaubandussadama positsioonist kaotatud majandusliku võimekuse. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted, nagu [[Intel]] ja [[AMD]], asusid Pinangis tegutsema. Pinang mängib olulist osa eriti ülemaailmses [[Pooljuht|pooljuhitööstuses]], moodustades umbes 8% pooljuhitootmise tugiteenusest.<ref name=":5" /> Pinangis asuvad ka mitmed suured tööstuspargid, näiteks [[Bayan Lepas|Bayan Lepasi]], [[Perai]] ja [[Batu Kawan|Batu Kawani]] tööstuspargid, kus toodetakse [[kõrgtehnoloogia]], [[Lennundus|lennunduse]] ja [[biotehnoloogia]] tooteid.<ref name=":132">{{Raamatuviide |perekonnanimi=SINGH |eesnimi=CHET |pealkiri=From Free Port to Modern Economy |perekonnanimi2=RASIAH |eesnimi2=RAJAH |perekonnanimi3=TUAN. |eesnimi3=WONG YEE}}</ref> Pinang on tuntud ka toiduainete töötlemise ja ekspordi poolest. Saare maapiirkondade elanikud kasvatavad [[Riis|riisi]], [[Köögivili|köögivilju]] ja [[Puuvili|puuvilju]]''.<ref name=":8" />'' Eriti tugev on kohalik [[halāl]]-toodete tööstus, mis toetab ka kogu osariigi piires tegutsev Pinangi rahvusvaheline halāl keskus (Penang International Halal Hub), mis pakub tuge toiduainete töötlejatele, eriti halal-nõuetele vastavate toodete eksportimiseks​.<ref name=":132" /> ==== Majanduse kujunemine ==== Pärast George Towni asutamist oli Suurbritannia koloonia varajane majandus tihedalt seotud kaubandusega. Britid kasutasid Pinangi baasina [[Aasia|Aasias]] kaubandustegevuse tugevdamiseks, arendades [[India poolsaar|India]] ja [[Qingi dünastia|Hiina]] vahelist kaubavahetust. Selleks sobis Pinangi strateegiline asukoht, mis aitas murda [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade]] monopoli [[Malaka väin|Malaka väinas]]. Peamised kaubad, mida Pinangis vahetati, olid [[vürtsid]], [[tina]], [[Tee (jook)|tee]] ja [[siid]]​​.<ref name=":0" /><ref>Pampus, M. (2021). Multiple Motives and a Malleable Middleman: The Founding of George Town (Malaysia). ''Indian Ocean World Centre Working Paper Series'', ''11''.</ref> 19. sajandi lõpus kujunes Pinang [[hadži]]-palverändurite oluliseks kogunemispunktiks. Piirkonnas arenes religioossete raamatute ja muude [[Islam|islamiga]] seotud kaupade müük, mida eksportisid [[Indoneesia|Indoneesiast]] ja [[Lähis-Ida|Lähis-Idast]] pärit kaubandusühendused​​. Lisaks tekkis Pinangis trükikodade tööstus, mida juhtisid [[Rawa]] kogukonna liikmed ja mis toetas kohaliku kirjanduse levikut.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> 20. sajandil, eriti pärast vabakaubandussadama staatuse kaotust 1960. aastatel, keskendus Penangi majandus rohkem [[elektroonika]]- ja [[Pooljuht|pooljuhtide]] tootmisele, tuues piirkonda rahvusvahelised ettevõtted ja muutes osariigi oluliseks tootmiskeskuseks Aasias​.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> [[Fail:Jambatan Pulau Pinang, Perai, Pulau Pinang, Malaysia - panoramio.jpg|pisi|[[Pinangi sild]] (2012)]] ==== Taristu ==== [[Pinangi sadam]] ja [[Pinangi Rahvusvaheline Lennujaam|rahvusvaheline lennujaam]] on olulised logistika keskused, mis toetavad ekspordi ja impordi toiminguid, pakkudes head ühendust nii kohalike kui ka rahvusvaheliste turgudega. Lennujaamas on plaanitud luua [[halāl]]-logistika keskus, et edendada halāl-sertifitseeritud toodete liikumist üle maailma <ref name=":132" /> Saar on ühendatud mandriga kahe silla kaudu: esimene on [[Penangi sild]], mis ulatub [[Gelugor|Gelugorist]] Seberang Peraisse ja on 13,5 kilomeetrit pikk, ning teine on [[Sultan Abdul Halim Muadzam Shahi sild]], mis on 24 kilomeetri pikkune. Lisaks toimub transport saare ja mandri vahel ka [[Praam|praamiga]].<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Kohalik teedevõrk on hästi arenenud, pakkudes ühendusi saare linnade ja äärelinnade vahel, kus peamiseks liikluskoridoriks on Jelutongi kiirtee, mis ühendab George Towni ümberkaudsete piirkondadega.<ref name=":8" /> Kuigi teede [[taristu]] on heal tasemel, on avalik ühistransport Penangis nõrk, sest seda pakub vaid üks, 2007. aastal tegevust alustanud bussifirma [[Rapid Penang]]. Bussiliiklus ei kata täielikult kõiki saare piirkondi, mistõttu on sihtkohta jõudmine tihti aeganõudev ja ei soodusta ühistranspordi kasutamist. 2015. aasta seisuga kasutasid vaid 15% elanikest bussi transpordivahendina.<ref name=":5" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hamid |eesnimi=Abdul |perekonnanimi2=Hilmy |eesnimi2=Ahmad |perekonnanimi3=Nuh |eesnimi3=Mohd |kuupäev=september 2015 |pealkiri=Factors Affecting Bus Ridership With Respect to Passenger Demography: A Case Study of Seberang Perai, Pulau Pinang, Malaysia. |url=https://www.researchgate.net/publication/298371532_Factors_Affecting_Bus_Ridership_With_Respect_to_Passenger_Demography_A_Case_Study_of_Seberang_Perai_Pulau_Pinang_Malaysia |ajakiri=EASTS 2015 Conference}}</ref> Käimas on projekt Penang2030, millega arendadakse Pinangi osariigi liikuvust ja ühistranspordi kasutust, üritades seda muuta rohelisemaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Agenda Negeri Pintar Pulau Pinang |url=https://www.penang.gov.my/images/pdf/Agenda%20Negeri%20Pintar%20Pulau%20Pinang%20FINAL.pdf}}</ref> Eluasemekulud on Penangis viimastel aastatel tõusnud, mis on muutnud elamispinna kättesaadavuse noortele ja madalama sissetulekuga elanikele keerulisemaks. Piiratud maa ja tiheda asustuse tõttu on kinnisvara hinnad kasvanud, eriti Pinangi saarel, kus eluaseme nõudlus on kõrge. See seab väljakutseks nii madala kui ka keskmise sissetulekuga inimeste võimalused omada taskukohast eluaset Pinangis.<ref name=":5" /> Olukorra leevendamiseks on valitsus plaaninud ehitada kolm [[Tehissaar|tehissaart]], kuhu peaks asuma elama 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":1" /> == Kultuur == Pinangi pealinn on George Town on tuntud oma ainulaadse arhitektuuri ja linnaruumi poolest, mis on tugevalt mõjutatud koloniaalajastust ja mitmekultuursest elanikkonnast. Linnas asub üle 5000 ajaloolise hoone. Nende hulgas võib leida traditsioonilisi poekodasid, [[Bangalo|bangalosid]], [[Mošee|mošeesid]], [[Kirik (pühakoda)|kirikuid]], [[Hiina templid|Hiina]] ja [[Hindu templid|Hindu templeid]], administratiivhooneid, kaubandus- ja äriehitisi ning veekülasid ([[Clan Jetties]]), mis on rajatud vee kohal olevatele vaiadele. Lisaks on linnas ka elamukvartaleid, mis on jagatud tuumik- ja puhvertsoonidesse, muutes selle üheks keerukamaks [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] alaks hallata.<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=BUILDINGS |url=https://gtwhi.com.my/our-work/buildings/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=George Town World Heritage Incorporated}}</ref> ==== Religioon ==== Osariigis on esindatud on neli suurt [[Religioon|religiooni]] - [[islam]], [[budism]], [[hinduism]] ja [[kristlus]]. Ametlik riigireligioon on [[islam]], kuid osariigis kehtib [[usuvabadust|usuvabadus]]. Budism, kristlus, hinduism, [[sikhism]], [[taoism]] ja muud usundid on vabalt praktiseeritavad - moslemite [[Mošee|mošeed]], [[Budistlikud templid|budistlikud]] ja [[Hinduismi templid|hinduistlikud templid]] ning [[Kirik (pühakoda)|kristlikud kirikud]] on levinud kogu Pinangi territooriumil.<ref name=":0" /> == Riigihaldus == Osariigi ametlik keel on [[malai keel]], kuid paljud kohalikud oskavad ka [[Inglise keel|inglise keelt]]. Enamik Pinangi elanikke valdab rohkem kui kahte keelt. Paljud kohalikud räägivad [[manglish]]'i (malaisia-inglise keelt), mis on inglise keele baasil loodud [[Kreoolkeel|kreooli keel]], mille grammatiline struktuur on [[hiina hokkieni]] murraku, mis on ainulaadne, sest selles segunevad hiina keel ja paljud "omaksvõetud" [[Malai keel|malai]] ja [[Inglise keel|inglise keele]] sõnad. Enamik sildid on kirjutatud [[Malai keel|malai]] ja [[Inglise keel|inglise keeles]], mõned ka [[Hiina keel|hiina keeles]].<ref name=":0" /> [[Pulau Pinangi Osariigi Seadusandlik Kogu]] ehk osariigi parlament koosneb 40st valitud esindajast. [[Malaisia|Malaisia parlamenti]] valimiseks on 13 föderaalset valimisringkonda, kust valitakse esindajad Malaisia alamkotta.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Map of Penang State |url=https://www.visitselangor.com/information/malaysia-maps/map-of-penang-state/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Visit Selangor}}</ref> Pinangi osariigi valitsus saab föderaalvalitsuselt väikest toetust, kuna puudub suur maaressurss. Osariigi valitsuse pädevusse kuuluvad peamiselt usu- ja maaasjad. Vaatamata piiratud pädevusele mängib osariigi valitsus olulist rolli suurte infrastruktuuri- ja arendusprojektide koordineerimisel, välisinvesteeringute (eriti tootmise ja turismi valdkonnas) ligimeelitamises ning ärisõbraliku keskkonna tagamises. Föderaalvalitsus on tugevalt tsentraliseeritud ja autoritaarse peaministriga. Föderaalvalitsus määrab poliitikat ja reguleerib selliseid valdkondi nagu kaitse, haridus, tervishoid, põllumajandus, kaubandus ja tööstus, majandus ja rahandus, tööjõud ja inimressursid, politsei ja sisejulgeolek, transport, energiavarustus ja -jaotus, telekommunikatsioon, info ja ringhääling.<ref name=":5" /> ==== Sümboolika ==== Sinine lipul sõmboliseerib saart ümbritsevat merd. Valge lipul sümboliseerib rahu. Kollane lipul sümboliseerib õitsengu märki. Puu viitab saarel kasvatatud beetlipalmile, kust pärineb ka saare nimi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jata, Bendera dan Lagu |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=68&Itemid=1732&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> [[Fail:Mukims of Penang labelled.svg|pisi|Pinangi haldusjaotus]] ==== Haldusjaotus ==== Pulau Pinang jaguneb 5 [[distriktiks]] (''Daerah''): [[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] ([[Inglise keel|ingliskeelne]] nimi Northeast Penang Island), [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] (Southwest Penang Island), [[Seberang Perai Utara]] (North Seberang Perai), [[Seberang Perai Tengah]] (Central Seberang Perai) ja [[Seberang Perai Selatan]] (South Seberang Perai).<ref name=":6" /> Distriktid jagunevad omakorda [[Mukim|mukimideks]] ja [[Linn|linnadeks]]. Pinangi osariigis on 81 [[mukimi]] ja 17 linna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018 |pealkiri=SENARAI KOD DAERAH DAN MUKIM: PULAU PINANG |url=https://eaduan.kpdn.gov.my/storage/SENARAI%20KOD%20DAERAH%20DAN%20MUKIM%2002012018.pdf |väljaanne=[[Malaisia Sisekaubanduse ja Elukalliduse Ministeerium]]}}</ref> {| class="wikitable" ! ! colspan="2" |[[Pinangi saar]] ! colspan="3" |[[Seberang Perai]] |- !Distrikt ![[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] ![[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ![[Seberang Perai Utara]] ![[Seberang Perai Tengah]] ![[Seberang Perai Selatan]] |- |'''Mukimid''' |6 |22 |16 |21 |16 |- |'''Linnad''' (Bandar) |9 |2 |2 |2 |2 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://www.penang.gov.my/ {{MAS}} m6hjs48jamrfmfmzbts5gm7xpi26l4r 6759325 6759312 2024-11-11T14:22:36Z Kruusamägi 1530 6759325 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Penang|Saare|Pinangi saar}}{{Provints | nimi = Pulau Pinangi osariik | nimi1_keel = malai | nimi1 = Pulau Pinang | lipp = Flag of Penang (Malaysia).svg | lipu_link = [[Pulau Pinangi lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Penang.svg | vapi_link = [[Pulau Pinangi vapp]] | pindala = 1032 | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[George Town]] | asendikaardi_pilt = Penang in Malaysia.svg | ametlik_keel = [[malai keel]] | asendikaardi_pilt_seletus = Pulau Pinangi asukoht Malaisia koosseisus | pindala_viide = <ref name=":5" /> }} '''Pulau Pinang''' (ka lihtsalt '''Pinang''' või '''Penang''') on üks kolmeteistkümnest [[Malaisia Föderatsioon]]i kuuluvast [[Osariik (Malaisia)|osariigist]]. See asub [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Pinang koosneb [[Pinangi saar]]est ja mandriosast, mida nimetatakse [[Seberang Perai]]ks. Osariigi pealinn on [[George Town]] ning Pinangi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit. Piirneb põhja ja ida poolt [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõuna poolt [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]] ning lääne poolt Malaka väina ja [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] territoriaalvetega. Pinang tekkis 18. sajandi lõpus, mil [[Suurbritannia]] hõivas saare. Tolle ajani hõredalt asustatud saarest kujunes atraktiivne sihtkoht, kuhu kolisid paljud eri rahvuse esindajad. India-Hiina kaubateel asuv Pinang kujunes oluliseks kaubalinnaks, millest on saanud üks mitmekultuurilisema rahvastikuga ja industrialiseerunud osariike Malaisias. == Nimi == Pulau Pinangi nimi tuleb [[Malai keel|malaikeelsest]] sõnast "pinang", mis tähendab [[Beetlipalm|beetlipalmi]] (''Areca catechu''). Otsetõlkes tähendab Pulau Pinang "Beetlipalmi saart".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Basic Information |url=https://www.penang360.my/plan-your-trip/basic-information |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penang360}}</ref> Nime sai osariik [[Suurbritannia]] ülemvõimu ajal, kui saarel hakati [[Cornwallise kindlus|Cornwallise kindluse]] ümbruses beetlipalmi kasvatama.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Sejarah |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_content&view=article&id=360809&Itemid=1729&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> Pinangi saare algne nimi oli Pulau Ka Satu ehk "esimene saar". See nimi tuli tolleaegselt kaupmehelt, olles [[Lingga saar|Lingga]]-[[Kedah|Kedahi]] kaubateel esimene suuremat sorti ja eraldatud saar. 1786. aastal muudeti nimi brittide poolt, tollase [[Walesi prints|Walesi printsi]] [[George IV]] tulevase sünnipäeva puhul, Walesi Printsi saareks (Prince of Wales Island).<ref name=":0" /> Enne Pinangi nime kinnistumist 19. sajandi teisel poolel kasutasid [[Seberang Perai]] elanikud saare kohta ka nimekuju Tanjong Penaga. Osariigi pealinna [[George Town|George Towni]] nimetatakse mõnikord tänapäevalgi piirkonnas Tanjongiks.<ref name=":2" /> [[Eesti keel|Eesti keeles]] on osariigi põhiline nimikuju Pulau Pinang. Lühendatud rööpnimena võib kasutada nii Pinangi kui ka [[Inglise keel|inglise keeles]] kasutatud Penangi, kuid lühinimi võib viidata ka [[Pinangi saar|Pinangi saarele]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pulau Pinang |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96035016&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-14 |pealkiri=Pinang |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/Pinang/1/est |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Sõnaveeb]]}}</ref> == Rahvastik == [[Fail:George_Town,_Penang_at_night_(2).jpg|pisi|[[George Town]], Pulau Pinangi pealinn]]{{Pikemalt|Pulau Pinangi rahvastik}} ==== Demograafiline seis ==== Penangis elas 2021. aasta seisuga 1&nbsp;774&nbsp;405 inimest, kellest enam kui pooled elavad Seberang Prais. Elanikkond on mitmerahvuseline, noor ning meeste ja naiste vahel võrdselt jaotunud. Osariigi elanikkonnast on üle 72% tööealised (vanuses 15–64 aastat). Elanikkonna peamised vanuserühmad on 0–14 (20%), 20–29 (20%) ja 30–39 (17%) eluaastat. Osariigi suurimad rahvused on [[malaid]] (40,7%), [[hiinlased]] (41,3%) ja [[indialased]] (9,4%).<ref name=":0" /><ref name=":16">{{Netiviide |pealkiri=Penung in numbers |url=https://online.fliphtml5.com/szqep/fund/#p=1 |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penung2030}}</ref> George Towni linna piires elab 1,8% riigi elanikkonnast ja see moodustab 2,3% osariigi SKP-st ning 2,2% riigi tööhõivest.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2020-09-11 |pealkiri=CITY SCAN: Penang, Malaysia |url=http://documents.worldbank.org/curated/en/303601599804400672/City-Scan-Penang-Malaysia-City-Resilience-Program |väljaanne=[[World Bank Group]] |koht=Washington, D.C.}}</ref> Üle 82% Penangi elanikest elab linnapiirkondades, mistõttu on Pinang rahvastikutiheduse poolest Malaisias teisel kohal ja rahvaarvu poolest kaheksandal kohal, hoolimata osariigi väiksest pindalast.<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=LAI |eesnimi=CHEE HUI |perekonnanimi2=TAN |eesnimi2=DAVID T. |perekonnanimi3=CHAN |eesnimi3=NGAI WENG |perekonnanimi4=ZAKARIA |eesnimi4=NOR AZAZI |kuupäev=september 2018 |pealkiri=APPLYING A SYSTEM THINKING APPROACH TO EXPLORE ROOT CAUSES OF RIVER POLLUTION: A PRELIMINARY STUDY OF PINANG RIVER IN PENANG STATE, MALAYSIA |url=http://collections.unu.edu/eserv/UNU:6736/david_2.pdf |ajakiri=[[United Nations University]] |lehekülg=1442}}</ref> Rahvastikutihedus on kõige suurem [[Timur Laut (Pinang)|Timur Lauti]] distriktis, George Towni vanalinnas (vähemalt 106 inimest 100 ruutmeetri kohta). Rahvastikutiheduselt teine kõige tihedamalt asustatud ala on [[Seberang Perai Utara]] distriktis asuv [[Butterworth (Pinang)|Butterworthi linn]].<ref name=":5" /> [[Fail:Bandar Sri Pinang.jpg|vasakul|pisi|[[Bandar Sri Pinang]], George Towni linnaosa (2024)]] 2021 aastal täheldati osariigis esmakordselt rahvaarvu kahanemist. Samuti on järk-järgult kasvamas eakate osakaal osariigis. 2021. aastal oli eakate osakaal 7,1%, 2022. aastal 7,5%.<ref name=":17">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Xian |eesnimi=Liew Jia |kuupäev=2022-12-30 |pealkiri=‘Penang’s population is shrinking’ |väljaanne=[[The Star (Malaisia)|The Star]] |url=https://www.thestar.com.my/news/nation/2022/12/30/penangs-population-is-shrinking}}</ref> ==== Rahvastiku kujunemine ==== Kuigi Pinangi saarel on asustusest märke juba [[Kiviaeg|kiviajast]] alates, oli saar kuni [[Suurbritannia]] võimule saamiseni väga hõredalt asustatud.<ref name=":2" /> Kui britid saare omandasid, elas seal hinnanguliselt mõnisada [[malaid]]. Pärast Suurbritannia võimu alla minekut asusid saarele lainetena mitmed eri rahvad Pinangi. [[Siiam|Siiami]] rünnakute eest pagesid Pinangi paljud [[Kedahi sultanaat|Kedahi]] elanikud. Suure osa immigrantidest moodustasid [[hiinlased]] - kõigepealt [[Madalmaade Melaka|Madalmaade Melakast]], hiljem [[Lõuna-Hiina|Lõuna-Hiinast]].<ref name=":14">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=KÜCHLER |eesnimi=JOHANNES |kuupäev=1965 |pealkiri=PENANG'S CHINESE POPULATION: A PRELIMINARY ACCOUNT OF ITS ORIGIN AND SOCIAL GEOGRAPHIC PATTERN |url=https://www.asj.upd.edu.ph/mediabox/archive/ASJ-03-03-1965/Kuchler.pdf |ajakiri=[[Asian Studies]] |lehekülg=435-458}}</ref> Lisaks sellele kolisid osariigi aladele inimesed [[India poolsaar|Indiast]], [[Malaka poolsaar|Malaka poolsaarelt]], [[Ḥaḍramawt|Ḥaḍramawtist]], [[Euroopa|Euroopast]], [[Suurbritannia Burma|Burmast]] ja [[Tai|Siiamist]].<ref name=":15">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Guan |eesnimi=Yeoh Seng |pealkiri=Penang and Its Region: The Story of an Asian Entrepôt |perekonnanimi2=Leng |eesnimi2=Loh Wei |perekonnanimi3=Nasution |eesnimi3=Khoo Salma |perekonnanimi4=Khor |eesnimi4=Neil |kirjastus=NUS Press |aasta=2009 |isbn=978-9971-69-423-4 |lehekülg=10-25 |keel=et}}</ref> Stabiilne ja avatud valitsus ning migratsioon andsid võimaluse rahvaarvul rahus kasvada. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks elas Pinangis juba 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":15" /> Pinangi saarel moodustasid enamuse hiinlased, kes rääkisid emakeelena [[Hokkieni murre|hokkieni]], [[Kantoni keel|kantoni]] või [[Teochewi murre|teochewi murret]]. Kõige levinum oli hokkien, mille [[Pinangi hokkieni murre|kohalik murre]] on George Towni [[lingua franca]]. 1950. aastatel moodustasid hiinlased saare 400&nbsp;000 elanikust ligi 300&nbsp;000.<ref name=":14" /> [[Fail:Map of population density in Penang.svg|pisi|Pinangi rahvastikutihedus (2020)]] Malaisia osana on Penangi rahvastik kiiresti kasvanud. Osariigi rahvaarv kasvas aastatel 1980–2018 keskmiselt 2,2% aastas, suurim kasv toimus aastatel 2000–2010. Suurenenud on malaide osakaal osariigis, mis nüüd moodustab umbes 41% elanikest, seega peaaegu sama, mis hiinlaste osakaal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005 |pealkiri=THE STATES Of MALAYSIA |url=https://www.abcmalaysia.com/tour_malaysia/m_states.htm |väljaanne=abcmalaysia}}</ref> 2020. aastatel on Pinangis olnud murekohaks rahvaarvu paigalejäämine ja mõnetine vähenemine, peamiselt seoses [[Elukallidus|elukalliduse]] tõusuga. Osariigi kogurahvastik on mõnel aastal vähenenud ning eakate osakaal on asunud tõusma.<ref name=":17" /> {| class="wikitable" |+Pinangi elanike arv<ref name=":5" /> !Aasta !1980 !1991 !2000 !2010 !2021<ref name=":16" /> |- |'''Elanike arv''' |954 638 |1 116 801 |1 313 449 |1 561 383 |1 774 405 |} == Loodus == Pulau Pinangi osariik asub [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Pinang kuulub Malaisia koosseisu, paiknedes [[Poolsaare Malaisia|poolsaare Malaisias]], riigi loodeosas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG, MALAYSIA |url=https://imcc.usm.my/index.php/about/penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Universiti Sains Malaysia]]}}</ref><ref name=":8">{{Netiviide |kuupäev=2024-09-24 |pealkiri=Penang |url=https://www.britannica.com/place/Penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> Pinang koosneb ovaalsest [[Pinangi saar]]est ja ristkülikukujulisest mandriosast, mis koosneb täielikult [[Seberang Perai|Seberang Perai linnast]] (ajalooliselt Wellesley provints). Osariigi pealinn [[George Town]] on nime saanud [[Suurbritannia kuningas|Suurbritannia kuninga]] [[George III]] järgi ja tänapäeval kuulub linna koosseisu kogu Pinangi saar.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG STORIES: Penang's a City |url=https://www.mypenang.gov.my/culture-heritage/my-stories/64/?lg=en |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=myPenang}}</ref> Osariigi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit, millega Pinang on [[Perlise osariik|Perlise]] järel väikseim [[Malaisia osariigid|Malaisia osariik]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bedford |eesnimi=Sam |kuupäev=2018-09-27 |pealkiri=A Guide to Malaysia's States and Regions |url=https://theculturetrip.com/asia/malaysia/articles/a-guide-to-malaysias-states-and-regions |väljaanne=Culture Trip}}</ref> Pinangi saar moodustab pindalast 293 ruutkilomeetrit.<ref name=":8" /> Pinang piirneb mandril põhjas ja idas [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõunas [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]]. Pulau Pinangi lõunapiiril on piiriks [[Keriani jõgi]], mis on ka kolme osariigi kokkupuutepunktiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Zubir Mohd |eesnimi=Yunus |kuupäev=2016-10-15 |pealkiri=Kerian menjadi titik sempadan Perak, Kedah, Pulau Pinang |väljaanne=[[BH (ajaleht)|BH]] |url=https://www.bharian.com.my/bhplus-old/2016/10/202554/kerian-menjadi-titik-sempadan-perak-kedah-pulau-pinang}}</ref> Pinangi-Kedahi põhjapiiri moodustab [[Muda jõgi]], kust osariik saab umbes 80% oma joogiveest.<ref name=":10">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sinnappan |eesnimi=Arulldas |kuupäev=2021-04-03 |pealkiri=Whose river is it anyway? Penang-Kedah war of words frustrates farmers |väljaanne=The Vibes |url=https://www.thevibes.com/articles/news/22613/Whose-river-is-it-anyway-Penang-Kedah-war-of-words-frustrates-farmers}}</ref> Saart eraldab mandrist 8 kilomeetri laiune [[Pulau Pinangi väin]], mis kuulub [[Malaka väin|Malaka väina]] koosseisu (kuigi saar on mandriga ühendatud sildade kaudu).<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Build a bridge to connect Penang Island to the Malaysian mainland |url=https://www.ice.org.uk/what-is-civil-engineering/infrastructure-projects/penang-bridges |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Institution of Civil Engineers]]}}</ref> Merel piirneb Pinang [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] saare territoriaalvetega.<ref name=":11">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mok |eesnimi=Opalyn |kuupäev=2017-12-29 |pealkiri=Proposed reclamation far from international maritime border, says Penang exco |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2017/12/29/proposed-reclamation-far-from-international-maritime-border-says-penang-exc/1542297}}</ref> [[Fail:Penang Hill in 2023 04.jpg|pisi|280x280px|[[Bukit Bendera]] vaade George Townile (2023)]] ==== Pinnamood ==== Mereäärse piirkonnana on kogu Pulau Pinang suhteliselt tasane ja madal. Peaaegu 98% kogu Pinangi territooriumist asub vähem kui 500 meetri kõrgusel merepinnast ja üle 70% maast on alla 5% kaldu. Pinangi saare rannikut ümbritsevad kitsad rannikutasandikud, ulatuslikuimad on need saare kirdeosas, kus osariigi pealinn George Town kasutab ära väinas tekkinud soodsat sadamakohta.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Saare sisemaa on mägisem ja [[Graniitne kivim|graniitne]]. Kõrgendik, mida nimetatakse [[Bukit Bendera|Bukit Benderaks]], koondab endas mitmeid üle 700 meetri kõrguseid tippe. See asub pealinnast 6 kilomeetri kaugusel, [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ja [[Timor Laut (Pinang)|Timor Lauti]] distriktide piiril. Saare kõrgeim punkt on 740 meetrit.<ref name=":8" /> Kõrgendikus asub 130-aasta vanune [[vihmamets]], mistõttu moodustab piirkonda osariigi rohelised kopsud ja saare bioloogilise mitmekesisuse ühe peamise elupaiga. Mitmed saare jõed, sealhulgas ka George Townist läbi voolav [[Pinangi jõgi]], saab alguse kõrgendikus.<ref name=":5" /><ref name=":12">{{Netiviide |perekonnanimi=Ruppert |eesnimi=Nadine |kuupäev=2017-07-17 |pealkiri=Site Description: Penang Hill |url=https://treefoundation.org/malaysia/penang-hill/ |väljaanne=Tree Foundation}}</ref> Malaisia ühe linnastunuima osariigina moodustavad märgatava osa Pinangist linnapiirkonnad. Urbaniseerumise ja reostamise tõttu on Pinangi loodus märgatavalt kannatanud, näiteks kuulutati läbi pealinna voolav Pinangi jõgi surnud jõeks, sest selles ei leitud vee-elustikku.<ref name=":9" /> [[Raadamine|Raadamise]] mõjul on Pinang kaotanud 2000. aasta seisuga võrreldes rohkem kui poole oma metsaaladest. Metsa asemele on peamiselt loodud uusi inimasulaid või [[Põllumaa|põllumaid]]. Peamiselt toimub uusarendus Pinangi saarel Barat Daya distriktis ja mandril [[Seberang Perai Utara]] and [[Seberan Perai Selatan|Seberan Perai Selatani]] distriktides.<ref name=":5" /> Kiirelt kasvanud rahvaarvu tõttu on Pinangi valitsus algatanud tehissaarte projekti, plaanis on luua kolm saart Pinangi saarest lõunasse.<ref name=":11" /><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Netto |eesnimi=Anil |kuupäev=2023-01-06 |pealkiri=Malaysia’s stagnant population: This changes everything! |väljaanne=[[Aliran]] |url=https://m.aliran.com/aliran-csi/malaysias-stagnant-population-build-and-they-will-come-from-where}}</ref> [[Fail:Stormy Dawn on Penang Island (50035925527).jpg|vasakul|pisi|[[Mussoonkliima]] Pinangi saarel]] ==== Kliima ==== George Townis on [[sademete hulk]] keskmiselt 2700 millimeetrit aastas. Kõrgeim sademete hulk on [[Oktoober|oktoobris]] ja [[Mai|mais]]. Ühelgi kuul ei ole sademete hulk vähem kui 75 millimeetrit. Vihma sagedust mõjutab künklik sisemaa, mis sõltuvalt [[Mussoontuul|mussoontuulte]] suunast jätab vihma kätte vaid osariigi kirde- või edelaosa, takistades vihma levikut saarel.<ref name=":8" /> Kuu keskmine temperatuur rannikul on 27°C, [[Bukit Bendera]] kõrgendikul on keskmiselt 5°C külmem.<ref name=":8" /><ref name=":12" /> Aastane keskmine temperatuur on ajavahemikul 1951–2012 tõusnud 1,8°C võrra. Õhukvaliteedi tase on Pinangis peaaegu igal pool alla globaalse keskmise, erandiks on vaid Pinangi kõrgendik, mistõttu esineb osariigis keskmisest rohkem südame- ja kopsuhaigusi.<ref name=":5" /> ==== Looduslikud ohud ==== Pinangis esineb sageli [[Üleujutus|üleujutusi]], seda peamiselt puuduliku [[Torutus|torutuse]] ja tihedalt täisehitatud linnapiirkonna tõttu. [[Kliimamuutus|Kliimamuutused]] ja meretaseme tõus on üleujutuste sagedust tõstnud. Ligikaudu 49% suurematest teedest, 40% koolidest, 30% haiglatest, 6% politseijaoskondadest ja 11% tuletõrjejaoskondadest asuvad jõe- ja vihmavee üleujutusohu piirkonnas. Perioodil 1991–2018 esines 62 üleujutust, põhjustatud peamiselt tugevast [[Vihm|vihmast]] ja mussoontuultest või jõgedest. Üleujutustes hukkus 498 inimest ja sajad tuhanded inimesed pidid [[Sisepõgenik|sisepõgenikena]] kodud maha jätma.<ref name=":5" /> [[Fail:Cleaner Greener Penang River (51581539205).jpg|pisi|[[Pinangi jõgi]]]] Osariiki on mõjutanud ka üksikud [[Maavärin|maavärinad]], kuid oluliselt väiksemal määral. Suuremad maavärinad toimusid 1976., 1991. ja 2015. aastal. Maavärinad on põhjustanud Malaisias nii majanduslikku kahju kui ka hukkunuid, kuid osariik ei ole seismiliselt väga aktiivses piirkonnas.<ref name=":5" /> See-eest on kaugemad maavärinad mõjutanud Pinangi, [[2004. aasta India ookeani maavärin]]a tagajärjel tekkinud [[tsunami]]s hukkus osariigis 52 inimest. Osariik oli tsunamist kõige raskemini mõjutatud kogu Malaisias.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-12-26 |pealkiri=Tsunami that hit Penang in 2004 will never be forgotten, says father of ‘miracle baby’ |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2019/12/26/penang-tsunami-in-2004-will-never-be-forgotten-says-father-of-miracle-baby/1822295}}</ref> == Ajalugu == {{Pikemalt|Pulau Pinangi ajalugu}} ==== Varajane ajalugu ==== Arheoloogilised leiud näitavad, et Pulau Pinang ja Seberang Perai olid asustatud juba eelajaloolistel aegadel. Esimesed tõendid pärinevad [[Guar Kepah]]' piirkonnast [[Seberang Perais]], kus 1860. aastal avastati 3000–4000 aasta vanused inimjäänused koos kivist tööriistade, keraamikakildude ja toidujäänustega. Pulau Pinangilt leitud [[Kivikirves|kivikirved]] viitavad [[Neoliitikum|neoliitikumi]] ajastule ja on vähemalt 5000 aasta vanused, näidates varase [[Põllumajandus|põllumajanduse]] arengut.<ref name=":2" /> Varaseim teadaolev asustus Pulau Pinangil pärineb vähemalt [[5. sajand|5. sajandist]], kui piirkonnas toimus kaubavahetus [[India poolsaar|India piirkonna]] ja [[Ida-Aasia]] vahel. Kaubandusteede strateegiline asukoht tegi saare atraktiivseks peatuspaigaks ränduritele ja kaupmeestele, sealhulgas [[Sumatra|Sumatral]] asuvatele [[Rawa hõim|Rawa]] kogukondadele, kes olid seotud [[Sri Vijaya]] impeeriumiga, mis oli mõjukas [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]]. Ajalooliste allikate järgi kujunesid väiksemad asulad hiljem kaubavahetuse ja palverännakute transiitpunktideks.<ref name=":29">Abdullah, S., & Fathil, F. (2021). Revisit the History of Early Settlements in Pulau Pinang: The Contributions and Legacies of Rawa People. ''Intellectual Discourse'', ''29''(2).</ref> 1400. aasta paiku asutati [[Malaka poolsaar|Malaka poolsaarel]] oluline kauplemise keskus [[Melaka]]. Melaka koos oma sadama ja ümbruskonnaga, sealhulgas ka Pinangiga, moodustas olulise osa kaubandusvõrgustikust, mis ühendas [[Aasia|Aasiat]] ja [[Euroopa|Euroopat]]. Piirkond oli oluline peatuskoht [[Zheng He]] merereisidel, mille mõjudel sattusid piirkonda Hiina migrandid ja kaupmehed, mis süvendas piirkonna rolli kaubandusvõrgustiku keskusena.<ref name=":29" /><ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hutchinson |eesnimi=Francis E. |pealkiri=CATCHING THE WIND: Penang in a Rising Asia |aasta=2012 |lehekülg=21 |keel=inglise}}</ref> Üks esimesi [[inglise]] kaupmehi, kes saare avastas, oli kapten [[James Lancaster]], kes saabus piirkonda 1591. aastal oma laevaga [[Edward Bonaventure]] osana Briti kaubandusmissioonist Ida-Indiasse. Lancaster jõudis Pulau Pinangile 1593. aastal pärast peatust [[Rimau saar|Pulau Rimaul]]. Ta kirjeldas saare rannikut olevat asustatud tihedalt kasvavate [[Mangroov|mangroovide]] ja [[Sääsk|sääskedega]], mis pakkus varjupaika [[Piraat|piraatidele]]. Lancasteri külastuse ajal oli saar vähearenendatud piraatluse keskpunkt, sest piraadid pääsesid saarelt hästi ligi Malaka väina läbivatele kaubalaevadele.<ref name=":9" /><ref name=":29" />[[Fail:Penang.gif|pisi|Pinangi piiride kujunemine]]18. sajandil olid tulevase Pulau Pinangi alad asustatud, näiteks on leitud [[Datok Keramat (valimisringkond)|Datok Keramati]] piirkonnast matmispaiku ja jälgi elanikest vähemalt 1705. aastast. Pulau Pinang ja Seberang Perai kuulusid tollal [[Kedahi sultanaat|Kedahi sultanaadi]] koosseisu. Lisaks asustasid malailased [[Batu Uban|Batu Ubani]], [[Sungai Kluang|Sungai Kluangi]] ja mitmeid teisi piirkondi.<ref name=":2" /> ==== Briti koloonia ==== 1786. aastal vallutas Pinangi Suurbritannia kapten [[Francis Light]]. Kedahi sultan [[Abdullah Mukarram Shah]] tegi katse saart tagasi vallutada, kuid ebaõnnestus ja pidi Lightiga 1791. aastal rahu sõlmima. Saar läks [[Briti Ida-India Kompanii]] kontrolli alla ning Light rajas saarele [[Georgetown (Pulau Pinang)|George Towni]], millest sai peagi Briti India neljas [[Briti India provintsid ja presidentkonnad|presidentkonnalinn]].<ref name=":2" /> 1800. aastal läks Briti Ida-India Kompanii kontrolli alla ka [[Seberang Perai]], mis sai uueks nimeks Province Wellesley. Selle tagas Kompanii ja [[Kedahi osariik|Kedahi]] sultani [[Dhiauddin Mukarram Shah II]] vahel sõlmitud leping, mille esimeses punktis sätestati, et kuni britid valitsevad Pulau Pinangil ja vastavatel mandri aladel, maksab Kompanii iga-aastast tasu 10&nbsp;000 [[riiali]] [[Kedahi osariik|Kedahi]] ja [[Perlise osariik|Perlisi]] asevalitsejale. Leping tühistas ka 1791. aastal sõlmitud lepingu.<ref name=":2" /> Pinang kujunes Suurbritannia võimu all strateegiliseks sõjalis- ja kaubanduse keskuseks, mis ühendas Aasiat [[Läänemaailm|läänemaailmaga]]. 1826. aastal liideti Pinang [[Singapur Väinaasunduste koosseisus|Singapuri]] ja [[Melaka osariik|Melakaga]], moodustades [[Väinaasundused]] (Straits Settlements), mis allusid otse [[Briti koloniaalimpeerium|Briti koloniaalvõimule]]. See tugevdas Pinangi tähtsust kaubanduses, tuues piirkonda rohkem Hiina ja India kaupmehi.<ref name=":4" /> 1827. aastal avatud [[Suessi kanal]] kiirendas märkimisväärselt kaupade transporti Euroopast Aasiasse. Pinang tähtsus kaubanduslinnana, mis ühendas omavahel [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merd]] ja [[India ookean|India ookeani]], tõusis veelgi. 1890. aastatest 1940. aastateni arenes Pinang kiiresti. Kolooniasse saabus hulgaliselt eri rahvustest inimesi, sealhulgas [[Hiinlased|hiinlasi]], [[Indialased|indialasi]] ja [[Eurooplased|eurooplasi]]. Linnast kujunes multikultuuriline ja -religioosne keskus, kus erinevad kogukonnad elasid kõrvuti ja säilitasid oma kultuuripärandi.<ref name=":4" /> [[Fail:Royal Marines Parade in Penang (5316034010).jpg|pisi|[[Kuninglik Merejalavägi]] vabastamas George Towni (1945)]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, aastatel 1941–1945, okupeeris [[Jaapan]] Penangi. Okupatsioon mõjutas sügavalt piirkonna majandust ja ühiskonda. Pärast sõda taastas Suurbritannia võimu Pinangis.<ref name=":4" /> ==== Malaisia osariik ==== 1957. aastal saavutas [[Malaisia]] iseseisvuse ja Pinang ühines Malaisiaga. See muutis osariigi varasemast rohkem sõltuvaks uue keskvalitsuse poliitikast. 1969. aastal eemaldati Pinangilt vabakaubanduslinna staatus, mis tõi kaasa [[Majanduslangus|majanduslanguse]] ja tõsise töötuse. Et majandust elavdada, otsustas osariigi valitsus rajada tööstusparke, meelitades kohale uusi ettevõtteid ja investeeringuid. Peaminister [[Lim Chong Eu]] juhtimisel kujunes Pinang 1970. aastatel elektroonika- ja tootmiskeskuseks, tõmmates ligi rahvusvahelisi ettevõtteid, nagu [[Intel]] ja [[AMD]]. See muutus aitas taaselustada piirkonna majandust ja vähendada tööpuudust.<ref name=":10" /> 2008 aastal sai George Town [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] staatuse, tunnustades selle ainulaadset kultuurilist ja ajaloolist väärtust. Tunnustus tõstis osariigis [[Kultuuriturism|kultuuriturismi]] ning tugevdas Pinangi positsiooni rahvusvahelisel areenil.<ref name=":10" /> == Majandus == {{Pikemalt|Pulau Pinangi majandus}} Pinang on üks Malaisia juhtivaid turismi-, tehnoloogia- ja meditsiiniturismi keskusi. Suurema osa majandusest moodustavad [[teenindussektor]], eriti [[turism]], ja [[tööstussektor]]. Teenindussektor moodustab 51,4% osariigi SKT-st.<ref name=":4" /> Teenindussektorile järgneb tööstussektor, mille SKT osakaal on 42,8%. Peamine Pinangi tööstusharu on [[elektroonika]]- ja [[elektrotehnika]] (E&E) tööstus.<ref name=":8" /> Pinang kujunes elektroonika- ja tootmiskeskuseks 1970. aastatel tollase peaministri [[Lim Chong Eu]] juhtimisel, kes suutis sellega taaselustada vabakaubandussadama positsioonist kaotatud majandusliku võimekuse. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted, nagu [[Intel]] ja [[AMD]], asusid Pinangis tegutsema. Pinang mängib olulist osa eriti ülemaailmses [[Pooljuht|pooljuhitööstuses]], moodustades umbes 8% pooljuhitootmise tugiteenusest.<ref name=":5" /> Pinangis asuvad ka mitmed suured tööstuspargid, näiteks [[Bayan Lepas|Bayan Lepasi]], [[Perai]] ja [[Batu Kawan|Batu Kawani]] tööstuspargid, kus toodetakse [[kõrgtehnoloogia]], [[Lennundus|lennunduse]] ja [[biotehnoloogia]] tooteid.<ref name=":132">{{Raamatuviide |perekonnanimi=SINGH |eesnimi=CHET |pealkiri=From Free Port to Modern Economy |perekonnanimi2=RASIAH |eesnimi2=RAJAH |perekonnanimi3=TUAN. |eesnimi3=WONG YEE}}</ref> Pinang on tuntud ka toiduainete töötlemise ja ekspordi poolest. Saare maapiirkondade elanikud kasvatavad [[Riis|riisi]], [[Köögivili|köögivilju]] ja [[Puuvili|puuvilju]]''.<ref name=":8" />'' Eriti tugev on kohalik [[halāl]]-toodete tööstus, mis toetab ka kogu osariigi piires tegutsev Pinangi rahvusvaheline halāl keskus (Penang International Halal Hub), mis pakub tuge toiduainete töötlejatele, eriti halal-nõuetele vastavate toodete eksportimiseks​.<ref name=":132" /> ==== Majanduse kujunemine ==== Pärast George Towni asutamist oli Suurbritannia koloonia varajane majandus tihedalt seotud kaubandusega. Britid kasutasid Pinangi baasina [[Aasia|Aasias]] kaubandustegevuse tugevdamiseks, arendades [[India poolsaar|India]] ja [[Qingi dünastia|Hiina]] vahelist kaubavahetust. Selleks sobis Pinangi strateegiline asukoht, mis aitas murda [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade]] monopoli [[Malaka väin|Malaka väinas]]. Peamised kaubad, mida Pinangis vahetati, olid [[vürtsid]], [[tina]], [[Tee (jook)|tee]] ja [[siid]]​​.<ref name=":0" /><ref>Pampus, M. (2021). Multiple Motives and a Malleable Middleman: The Founding of George Town (Malaysia). ''Indian Ocean World Centre Working Paper Series'', ''11''.</ref> 19. sajandi lõpus kujunes Pinang [[hadži]]-palverändurite oluliseks kogunemispunktiks. Piirkonnas arenes religioossete raamatute ja muude [[Islam|islamiga]] seotud kaupade müük, mida eksportisid [[Indoneesia|Indoneesiast]] ja [[Lähis-Ida|Lähis-Idast]] pärit kaubandusühendused​​. Lisaks tekkis Pinangis trükikodade tööstus, mida juhtisid [[Rawa]] kogukonna liikmed ja mis toetas kohaliku kirjanduse levikut.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> 20. sajandil, eriti pärast vabakaubandussadama staatuse kaotust 1960. aastatel, keskendus Penangi majandus rohkem [[elektroonika]]- ja [[Pooljuht|pooljuhtide]] tootmisele, tuues piirkonda rahvusvahelised ettevõtted ja muutes osariigi oluliseks tootmiskeskuseks Aasias​.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> [[Fail:Jambatan Pulau Pinang, Perai, Pulau Pinang, Malaysia - panoramio.jpg|pisi|[[Pinangi sild]] (2012)]] ==== Taristu ==== [[Pinangi sadam]] ja [[Pinangi Rahvusvaheline Lennujaam|rahvusvaheline lennujaam]] on olulised logistika keskused, mis toetavad ekspordi ja impordi toiminguid, pakkudes head ühendust nii kohalike kui ka rahvusvaheliste turgudega. Lennujaamas on plaanitud luua [[halāl]]-logistika keskus, et edendada halāl-sertifitseeritud toodete liikumist üle maailma <ref name=":132" /> Saar on ühendatud mandriga kahe silla kaudu: esimene on [[Penangi sild]], mis ulatub [[Gelugor|Gelugorist]] Seberang Peraisse ja on 13,5 kilomeetrit pikk, ning teine on [[Sultan Abdul Halim Muadzam Shahi sild]], mis on 24 kilomeetri pikkune. Lisaks toimub transport saare ja mandri vahel ka [[Praam|praamiga]].<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Kohalik teedevõrk on hästi arenenud, pakkudes ühendusi saare linnade ja äärelinnade vahel, kus peamiseks liikluskoridoriks on Jelutongi kiirtee, mis ühendab George Towni ümberkaudsete piirkondadega.<ref name=":8" /> Kuigi teede [[taristu]] on heal tasemel, on avalik ühistransport Penangis nõrk, sest seda pakub vaid üks, 2007. aastal tegevust alustanud bussifirma [[Rapid Penang]]. Bussiliiklus ei kata täielikult kõiki saare piirkondi, mistõttu on sihtkohta jõudmine tihti aeganõudev ja ei soodusta ühistranspordi kasutamist. 2015. aasta seisuga kasutasid vaid 15% elanikest bussi transpordivahendina.<ref name=":5" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hamid |eesnimi=Abdul |perekonnanimi2=Hilmy |eesnimi2=Ahmad |perekonnanimi3=Nuh |eesnimi3=Mohd |kuupäev=september 2015 |pealkiri=Factors Affecting Bus Ridership With Respect to Passenger Demography: A Case Study of Seberang Perai, Pulau Pinang, Malaysia. |url=https://www.researchgate.net/publication/298371532_Factors_Affecting_Bus_Ridership_With_Respect_to_Passenger_Demography_A_Case_Study_of_Seberang_Perai_Pulau_Pinang_Malaysia |ajakiri=EASTS 2015 Conference}}</ref> Käimas on projekt Penang2030, millega arendadakse Pinangi osariigi liikuvust ja ühistranspordi kasutust, üritades seda muuta rohelisemaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Agenda Negeri Pintar Pulau Pinang |url=https://www.penang.gov.my/images/pdf/Agenda%20Negeri%20Pintar%20Pulau%20Pinang%20FINAL.pdf}}</ref> Eluasemekulud on Penangis viimastel aastatel tõusnud, mis on muutnud elamispinna kättesaadavuse noortele ja madalama sissetulekuga elanikele keerulisemaks. Piiratud maa ja tiheda asustuse tõttu on kinnisvara hinnad kasvanud, eriti Pinangi saarel, kus eluaseme nõudlus on kõrge. See seab väljakutseks nii madala kui ka keskmise sissetulekuga inimeste võimalused omada taskukohast eluaset Pinangis.<ref name=":5" /> Olukorra leevendamiseks on valitsus plaaninud ehitada kolm [[Tehissaar|tehissaart]], kuhu peaks asuma elama 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":1" /> == Kultuur == Pinangi pealinn on George Town on tuntud oma ainulaadse arhitektuuri ja linnaruumi poolest, mis on tugevalt mõjutatud koloniaalajastust ja mitmekultuursest elanikkonnast. Linnas asub üle 5000 ajaloolise hoone. Nende hulgas võib leida traditsioonilisi poekodasid, [[Bangalo|bangalosid]], [[Mošee|mošeesid]], [[Kirik (pühakoda)|kirikuid]], [[Hiina templid|Hiina]] ja [[Hindu templid|Hindu templeid]], administratiivhooneid, kaubandus- ja äriehitisi ning veekülasid ([[Clan Jetties]]), mis on rajatud vee kohal olevatele vaiadele. Lisaks on linnas ka elamukvartaleid, mis on jagatud tuumik- ja puhvertsoonidesse, muutes selle üheks keerukamaks [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] alaks hallata.<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=BUILDINGS |url=https://gtwhi.com.my/our-work/buildings/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=George Town World Heritage Incorporated}}</ref> ==== Religioon ==== Osariigis on esindatud on neli suurt [[Religioon|religiooni]] - [[islam]], [[budism]], [[hinduism]] ja [[kristlus]]. Ametlik riigireligioon on [[islam]], kuid osariigis kehtib [[usuvabadust|usuvabadus]]. Budism, kristlus, hinduism, [[sikhism]], [[taoism]] ja muud usundid on vabalt praktiseeritavad - moslemite [[Mošee|mošeed]], [[Budistlikud templid|budistlikud]] ja [[Hinduismi templid|hinduistlikud templid]] ning [[Kirik (pühakoda)|kristlikud kirikud]] on levinud kogu Pinangi territooriumil.<ref name=":0" /> == Riigihaldus == Osariigi ametlik keel on [[malai keel]], kuid paljud kohalikud oskavad ka [[Inglise keel|inglise keelt]]. Enamik Pinangi elanikke valdab rohkem kui kahte keelt. Paljud kohalikud räägivad [[manglish]]'i (malaisia-inglise keelt), mis on inglise keele baasil loodud [[Kreoolkeel|kreooli keel]], mille grammatiline struktuur on [[hiina hokkieni]] murraku, mis on ainulaadne, sest selles segunevad hiina keel ja paljud "omaksvõetud" [[Malai keel|malai]] ja [[Inglise keel|inglise keele]] sõnad. Enamik sildid on kirjutatud [[Malai keel|malai]] ja [[Inglise keel|inglise keeles]], mõned ka [[Hiina keel|hiina keeles]].<ref name=":0" /> [[Pulau Pinangi Osariigi Seadusandlik Kogu]] ehk osariigi parlament koosneb 40st valitud esindajast. [[Malaisia|Malaisia parlamenti]] valimiseks on 13 föderaalset valimisringkonda, kust valitakse esindajad Malaisia alamkotta.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Map of Penang State |url=https://www.visitselangor.com/information/malaysia-maps/map-of-penang-state/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Visit Selangor}}</ref> Pinangi osariigi valitsus saab föderaalvalitsuselt väikest toetust, kuna puudub suur maaressurss. Osariigi valitsuse pädevusse kuuluvad peamiselt usu- ja maaasjad. Vaatamata piiratud pädevusele mängib osariigi valitsus olulist rolli suurte infrastruktuuri- ja arendusprojektide koordineerimisel, välisinvesteeringute (eriti tootmise ja turismi valdkonnas) ligimeelitamises ning ärisõbraliku keskkonna tagamises. Föderaalvalitsus on tugevalt tsentraliseeritud ja autoritaarse peaministriga. Föderaalvalitsus määrab poliitikat ja reguleerib selliseid valdkondi nagu kaitse, haridus, tervishoid, põllumajandus, kaubandus ja tööstus, majandus ja rahandus, tööjõud ja inimressursid, politsei ja sisejulgeolek, transport, energiavarustus ja -jaotus, telekommunikatsioon, info ja ringhääling.<ref name=":5" /> ==== Sümboolika ==== Sinine lipul sõmboliseerib saart ümbritsevat merd. Valge lipul sümboliseerib rahu. Kollane lipul sümboliseerib õitsengu märki. Puu viitab saarel kasvatatud beetlipalmile, kust pärineb ka saare nimi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jata, Bendera dan Lagu |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=68&Itemid=1732&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> [[Fail:Mukims of Penang labelled.svg|pisi|Pinangi haldusjaotus]] ==== Haldusjaotus ==== Pulau Pinang jaguneb 5 [[distriktiks]] (''Daerah''): [[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] ([[Inglise keel|ingliskeelne]] nimi Northeast Penang Island), [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] (Southwest Penang Island), [[Seberang Perai Utara]] (North Seberang Perai), [[Seberang Perai Tengah]] (Central Seberang Perai) ja [[Seberang Perai Selatan]] (South Seberang Perai).<ref name=":6" /> Distriktid jagunevad omakorda [[Mukim|mukimideks]] ja [[Linn|linnadeks]]. Pinangi osariigis on 81 [[mukimi]] ja 17 linna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018 |pealkiri=SENARAI KOD DAERAH DAN MUKIM: PULAU PINANG |url=https://eaduan.kpdn.gov.my/storage/SENARAI%20KOD%20DAERAH%20DAN%20MUKIM%2002012018.pdf |väljaanne=[[Malaisia Sisekaubanduse ja Elukalliduse Ministeerium]]}}</ref> {| class="wikitable" ! ! colspan="2" |[[Pinangi saar]] ! colspan="3" |[[Seberang Perai]] |- !Distrikt ![[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] ![[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ![[Seberang Perai Utara]] ![[Seberang Perai Tengah]] ![[Seberang Perai Selatan]] |- |'''Mukimid''' |6 |22 |16 |21 |16 |- |'''Linnad''' (Bandar) |9 |2 |2 |2 |2 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.penang.gov.my/ Koduleht] {{MAS}} [[Kategooria:Malaisia osariigid]] 4lefr4ya9qxutdzit470etnixzg08du 6759379 6759325 2024-11-11T15:53:45Z Kruusamägi 1530 6759379 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Penang|Saare|Pinangi saar}}{{Provints | nimi = Pulau Pinangi osariik | nimi1_keel = malai | nimi1 = Pulau Pinang | lipp = Flag of Penang (Malaysia).svg | lipu_link = [[Pulau Pinangi lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Penang.svg | vapi_link = [[Pulau Pinangi vapp]] | pindala = 1032 | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[George Town]] | asendikaardi_pilt = Penang in Malaysia.svg | ametlik_keel = [[malai keel]] | asendikaardi_pilt_seletus = Pulau Pinangi asukoht Malaisia koosseisus | pindala_viide = <ref name=":5" /> }} '''Pulau Pinang''' (ka lihtsalt '''Pinang''' või '''Penang''') on üks kolmeteistkümnest [[Malaisia Föderatsioon]]i kuuluvast [[Osariik (Malaisia)|osariigist]]. See asub [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Piirneb põhja ja ida poolt [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõuna poolt [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]] ning lääne poolt Malaka väina ja [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] territoriaalvetega. Osariigi pealinn [[George Town]] sai linnaõigused 1957. aastal, millega see oli esimene linn Malaisias. 1974. aastast kuulub kogu [[Pinangi saar]] linna halduspiiridesse. Lisaks Pinangi saarele kuulub osariigi koosseisu mandriosa, mida nimetatakse [[Seberang Perai]]ks. Seberang Perai sai linnaõigused 2019. aastal ning see on rahvaarvult kolmas linn Malaisias. Pinangi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit. Ainult [[Perlise osariik]] on veel väiksema pindalaga. Pinang tekkis 18. sajandi lõpus, mil [[Suurbritannia]] hõivas saare. Tolle ajani hõredalt asustatud saarest kujunes atraktiivne sihtkoht, kuhu kolisid paljud eri rahvuse esindajad. India-Hiina kaubateel asuv Pinang kujunes oluliseks kaubalinnaks, millest on saanud üks mitmekultuurilisema rahvastikuga ja industrialiseerunud osariike Malaisias. == Nimi == Pulau Pinangi nimi tuleb [[Malai keel|malaikeelsest]] sõnast "pinang", mis tähendab [[Beetlipalm|beetlipalmi]] (''Areca catechu''). Otsetõlkes tähendab Pulau Pinang "Beetlipalmi saart".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Basic Information |url=https://www.penang360.my/plan-your-trip/basic-information |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penang360}}</ref> Nime sai osariik [[Suurbritannia]] ülemvõimu ajal, kui saarel hakati [[Cornwallise kindlus|Cornwallise kindluse]] ümbruses beetlipalmi kasvatama.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Sejarah |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_content&view=article&id=360809&Itemid=1729&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> Pinangi saare algne nimi oli Pulau Ka Satu ehk "esimene saar". See nimi tuli tolleaegselt kaupmehelt, olles [[Lingga saar|Lingga]]-[[Kedah|Kedahi]] kaubateel esimene suuremat sorti ja eraldatud saar. 1786. aastal muudeti nimi brittide poolt, tollase [[Walesi prints|Walesi printsi]] [[George IV]] tulevase sünnipäeva puhul, Walesi Printsi saareks (Prince of Wales Island).<ref name=":0" /> Enne Pinangi nime kinnistumist 19. sajandi teisel poolel kasutasid [[Seberang Perai]] elanikud saare kohta ka nimekuju Tanjong Penaga. Osariigi pealinna [[George Town|George Towni]] nimetatakse mõnikord tänapäevalgi piirkonnas Tanjongiks.<ref name=":2" /> [[Eesti keel|Eesti keeles]] on osariigi põhiline nimikuju Pulau Pinang. Lühendatud rööpnimena võib kasutada nii Pinangi kui ka [[Inglise keel|inglise keeles]] kasutatud Penangi, kuid lühinimi võib viidata ka [[Pinangi saar|Pinangi saarele]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pulau Pinang |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96035016&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-14 |pealkiri=Pinang |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/Pinang/1/est |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Sõnaveeb]]}}</ref> == Rahvastik == [[Fail:George_Town,_Penang_at_night_(2).jpg|pisi|[[George Town]], Pulau Pinangi pealinn]]{{Pikemalt|Pulau Pinangi rahvastik}} ==== Demograafiline seis ==== Penangis elas 2021. aasta seisuga 1&nbsp;774&nbsp;405 inimest, kellest enam kui pooled elavad Seberang Prais. Elanikkond on mitmerahvuseline, noor ning meeste ja naiste vahel võrdselt jaotunud. Osariigi elanikkonnast on üle 72% tööealised (vanuses 15–64 aastat). Elanikkonna peamised vanuserühmad on 0–14 (20%), 20–29 (20%) ja 30–39 (17%) eluaastat. Osariigi suurimad rahvused on [[malaid]] (40,7%), [[hiinlased]] (41,3%) ja [[indialased]] (9,4%).<ref name=":0" /><ref name=":16">{{Netiviide |pealkiri=Penung in numbers |url=https://online.fliphtml5.com/szqep/fund/#p=1 |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penung2030}}</ref> George Towni linna piires elab 1,8% riigi elanikkonnast ja see moodustab 2,3% osariigi SKP-st ning 2,2% riigi tööhõivest.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2020-09-11 |pealkiri=CITY SCAN: Penang, Malaysia |url=http://documents.worldbank.org/curated/en/303601599804400672/City-Scan-Penang-Malaysia-City-Resilience-Program |väljaanne=[[World Bank Group]] |koht=Washington, D.C.}}</ref> Üle 82% Penangi elanikest elab linnapiirkondades, mistõttu on Pinang rahvastikutiheduse poolest Malaisias teisel kohal ja rahvaarvu poolest kaheksandal kohal, hoolimata osariigi väiksest pindalast.<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=LAI |eesnimi=CHEE HUI |perekonnanimi2=TAN |eesnimi2=DAVID T. |perekonnanimi3=CHAN |eesnimi3=NGAI WENG |perekonnanimi4=ZAKARIA |eesnimi4=NOR AZAZI |kuupäev=september 2018 |pealkiri=APPLYING A SYSTEM THINKING APPROACH TO EXPLORE ROOT CAUSES OF RIVER POLLUTION: A PRELIMINARY STUDY OF PINANG RIVER IN PENANG STATE, MALAYSIA |url=http://collections.unu.edu/eserv/UNU:6736/david_2.pdf |ajakiri=[[United Nations University]] |lehekülg=1442}}</ref> Rahvastikutihedus on kõige suurem [[Timur Laut (Pinang)|Timur Lauti]] distriktis, George Towni vanalinnas (vähemalt 106 inimest 100 ruutmeetri kohta). Rahvastikutiheduselt teine kõige tihedamalt asustatud ala on [[Seberang Perai Utara]] distriktis asuv [[Butterworth (Pinang)|Butterworthi linn]].<ref name=":5" /> [[Fail:Bandar Sri Pinang.jpg|vasakul|pisi|[[Bandar Sri Pinang]], George Towni linnaosa (2024)]] 2021 aastal täheldati osariigis esmakordselt rahvaarvu kahanemist. Samuti on järk-järgult kasvamas eakate osakaal osariigis. 2021. aastal oli eakate osakaal 7,1%, 2022. aastal 7,5%.<ref name=":17">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Xian |eesnimi=Liew Jia |kuupäev=2022-12-30 |pealkiri=‘Penang’s population is shrinking’ |väljaanne=[[The Star (Malaisia)|The Star]] |url=https://www.thestar.com.my/news/nation/2022/12/30/penangs-population-is-shrinking}}</ref> ==== Rahvastiku kujunemine ==== Kuigi Pinangi saarel on asustusest märke juba [[Kiviaeg|kiviajast]] alates, oli saar kuni [[Suurbritannia]] võimule saamiseni väga hõredalt asustatud.<ref name=":2" /> Kui britid saare omandasid, elas seal hinnanguliselt mõnisada [[malaid]]. Pärast Suurbritannia võimu alla minekut asusid saarele lainetena mitmed eri rahvad Pinangi. [[Siiam|Siiami]] rünnakute eest pagesid Pinangi paljud [[Kedahi sultanaat|Kedahi]] elanikud. Suure osa immigrantidest moodustasid [[hiinlased]] - kõigepealt [[Madalmaade Melaka|Madalmaade Melakast]], hiljem [[Lõuna-Hiina|Lõuna-Hiinast]].<ref name=":14">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=KÜCHLER |eesnimi=JOHANNES |kuupäev=1965 |pealkiri=PENANG'S CHINESE POPULATION: A PRELIMINARY ACCOUNT OF ITS ORIGIN AND SOCIAL GEOGRAPHIC PATTERN |url=https://www.asj.upd.edu.ph/mediabox/archive/ASJ-03-03-1965/Kuchler.pdf |ajakiri=[[Asian Studies]] |lehekülg=435-458}}</ref> Lisaks sellele kolisid osariigi aladele inimesed [[India poolsaar|Indiast]], [[Malaka poolsaar|Malaka poolsaarelt]], [[Ḥaḍramawt|Ḥaḍramawtist]], [[Euroopa|Euroopast]], [[Suurbritannia Burma|Burmast]] ja [[Tai|Siiamist]].<ref name=":15">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Guan |eesnimi=Yeoh Seng |pealkiri=Penang and Its Region: The Story of an Asian Entrepôt |perekonnanimi2=Leng |eesnimi2=Loh Wei |perekonnanimi3=Nasution |eesnimi3=Khoo Salma |perekonnanimi4=Khor |eesnimi4=Neil |kirjastus=NUS Press |aasta=2009 |isbn=978-9971-69-423-4 |lehekülg=10-25 |keel=et}}</ref> Stabiilne ja avatud valitsus ning migratsioon andsid võimaluse rahvaarvul rahus kasvada. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks elas Pinangis juba 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":15" /> Pinangi saarel moodustasid enamuse hiinlased, kes rääkisid emakeelena [[Hokkieni murre|hokkieni]], [[Kantoni keel|kantoni]] või [[Teochewi murre|teochewi murret]]. Kõige levinum oli hokkien, mille [[Pinangi hokkieni murre|kohalik murre]] on George Towni [[lingua franca]]. 1950. aastatel moodustasid hiinlased saare 400&nbsp;000 elanikust ligi 300&nbsp;000.<ref name=":14" /> [[Fail:Map of population density in Penang.svg|pisi|Pinangi rahvastikutihedus (2020)]] Malaisia osana on Penangi rahvastik kiiresti kasvanud. Osariigi rahvaarv kasvas aastatel 1980–2018 keskmiselt 2,2% aastas, suurim kasv toimus aastatel 2000–2010. Suurenenud on malaide osakaal osariigis, mis nüüd moodustab umbes 41% elanikest, seega peaaegu sama, mis hiinlaste osakaal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005 |pealkiri=THE STATES Of MALAYSIA |url=https://www.abcmalaysia.com/tour_malaysia/m_states.htm |väljaanne=abcmalaysia}}</ref> 2020. aastatel on Pinangis olnud murekohaks rahvaarvu paigalejäämine ja mõnetine vähenemine, peamiselt seoses [[Elukallidus|elukalliduse]] tõusuga. Osariigi kogurahvastik on mõnel aastal vähenenud ning eakate osakaal on asunud tõusma.<ref name=":17" /> {| class="wikitable" |+Pinangi elanike arv<ref name=":5" /> !Aasta !1980 !1991 !2000 !2010 !2021<ref name=":16" /> |- |'''Elanike arv''' |954 638 |1 116 801 |1 313 449 |1 561 383 |1 774 405 |} == Loodus == Pulau Pinangi osariik asub [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Pinang kuulub Malaisia koosseisu, paiknedes [[Poolsaare Malaisia|poolsaare Malaisias]], riigi loodeosas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG, MALAYSIA |url=https://imcc.usm.my/index.php/about/penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Universiti Sains Malaysia]]}}</ref><ref name=":8">{{Netiviide |kuupäev=2024-09-24 |pealkiri=Penang |url=https://www.britannica.com/place/Penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> Pinang koosneb ovaalsest [[Pinangi saar]]est ja ristkülikukujulisest mandriosast, mis koosneb täielikult [[Seberang Perai|Seberang Perai linnast]] (ajalooliselt Wellesley provints). Osariigi pealinn [[George Town]] on nime saanud [[Suurbritannia kuningas|Suurbritannia kuninga]] [[George III]] järgi ja tänapäeval kuulub linna koosseisu kogu Pinangi saar.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG STORIES: Penang's a City |url=https://www.mypenang.gov.my/culture-heritage/my-stories/64/?lg=en |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=myPenang}}</ref> Osariigi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit, millega Pinang on [[Perlise osariik|Perlise]] järel väikseim [[Malaisia osariigid|Malaisia osariik]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bedford |eesnimi=Sam |kuupäev=2018-09-27 |pealkiri=A Guide to Malaysia's States and Regions |url=https://theculturetrip.com/asia/malaysia/articles/a-guide-to-malaysias-states-and-regions |väljaanne=Culture Trip}}</ref> Pinangi saar moodustab pindalast 293 ruutkilomeetrit.<ref name=":8" /> Pinang piirneb mandril põhjas ja idas [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõunas [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]]. Pulau Pinangi lõunapiiril on piiriks [[Keriani jõgi]], mis on ka kolme osariigi kokkupuutepunktiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Zubir Mohd |eesnimi=Yunus |kuupäev=2016-10-15 |pealkiri=Kerian menjadi titik sempadan Perak, Kedah, Pulau Pinang |väljaanne=[[BH (ajaleht)|BH]] |url=https://www.bharian.com.my/bhplus-old/2016/10/202554/kerian-menjadi-titik-sempadan-perak-kedah-pulau-pinang}}</ref> Pinangi-Kedahi põhjapiiri moodustab [[Muda jõgi]], kust osariik saab umbes 80% oma joogiveest.<ref name=":10">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sinnappan |eesnimi=Arulldas |kuupäev=2021-04-03 |pealkiri=Whose river is it anyway? Penang-Kedah war of words frustrates farmers |väljaanne=The Vibes |url=https://www.thevibes.com/articles/news/22613/Whose-river-is-it-anyway-Penang-Kedah-war-of-words-frustrates-farmers}}</ref> Saart eraldab mandrist 8 kilomeetri laiune [[Pulau Pinangi väin]], mis kuulub [[Malaka väin|Malaka väina]] koosseisu (kuigi saar on mandriga ühendatud sildade kaudu).<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Build a bridge to connect Penang Island to the Malaysian mainland |url=https://www.ice.org.uk/what-is-civil-engineering/infrastructure-projects/penang-bridges |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Institution of Civil Engineers]]}}</ref> Merel piirneb Pinang [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] saare territoriaalvetega.<ref name=":11">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mok |eesnimi=Opalyn |kuupäev=2017-12-29 |pealkiri=Proposed reclamation far from international maritime border, says Penang exco |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2017/12/29/proposed-reclamation-far-from-international-maritime-border-says-penang-exc/1542297}}</ref> [[Fail:Penang Hill in 2023 04.jpg|pisi|280x280px|[[Bukit Bendera]] vaade George Townile (2023)]] ==== Pinnamood ==== Mereäärse piirkonnana on kogu Pulau Pinang suhteliselt tasane ja madal. Peaaegu 98% kogu Pinangi territooriumist asub vähem kui 500 meetri kõrgusel merepinnast ja üle 70% maast on alla 5% kaldu. Pinangi saare rannikut ümbritsevad kitsad rannikutasandikud, ulatuslikuimad on need saare kirdeosas, kus osariigi pealinn George Town kasutab ära väinas tekkinud soodsat sadamakohta.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Saare sisemaa on mägisem ja [[Graniitne kivim|graniitne]]. Kõrgendik, mida nimetatakse [[Bukit Bendera|Bukit Benderaks]], koondab endas mitmeid üle 700 meetri kõrguseid tippe. See asub pealinnast 6 kilomeetri kaugusel, [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ja [[Timor Laut (Pinang)|Timor Lauti]] distriktide piiril. Saare kõrgeim punkt on 740 meetrit.<ref name=":8" /> Kõrgendikus asub 130-aasta vanune [[vihmamets]], mistõttu moodustab piirkonda osariigi rohelised kopsud ja saare bioloogilise mitmekesisuse ühe peamise elupaiga. Mitmed saare jõed, sealhulgas ka George Townist läbi voolav [[Pinangi jõgi]], saab alguse kõrgendikus.<ref name=":5" /><ref name=":12">{{Netiviide |perekonnanimi=Ruppert |eesnimi=Nadine |kuupäev=2017-07-17 |pealkiri=Site Description: Penang Hill |url=https://treefoundation.org/malaysia/penang-hill/ |väljaanne=Tree Foundation}}</ref> Malaisia ühe linnastunuima osariigina moodustavad märgatava osa Pinangist linnapiirkonnad. Urbaniseerumise ja reostamise tõttu on Pinangi loodus märgatavalt kannatanud, näiteks kuulutati läbi pealinna voolav Pinangi jõgi surnud jõeks, sest selles ei leitud vee-elustikku.<ref name=":9" /> [[Raadamine|Raadamise]] mõjul on Pinang kaotanud 2000. aasta seisuga võrreldes rohkem kui poole oma metsaaladest. Metsa asemele on peamiselt loodud uusi inimasulaid või [[Põllumaa|põllumaid]]. Peamiselt toimub uusarendus Pinangi saarel Barat Daya distriktis ja mandril [[Seberang Perai Utara]] and [[Seberan Perai Selatan|Seberan Perai Selatani]] distriktides.<ref name=":5" /> Kiirelt kasvanud rahvaarvu tõttu on Pinangi valitsus algatanud tehissaarte projekti, plaanis on luua kolm saart Pinangi saarest lõunasse.<ref name=":11" /><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Netto |eesnimi=Anil |kuupäev=2023-01-06 |pealkiri=Malaysia’s stagnant population: This changes everything! |väljaanne=[[Aliran]] |url=https://m.aliran.com/aliran-csi/malaysias-stagnant-population-build-and-they-will-come-from-where}}</ref> [[Fail:Stormy Dawn on Penang Island (50035925527).jpg|vasakul|pisi|[[Mussoonkliima]] Pinangi saarel]] ==== Kliima ==== George Townis on [[sademete hulk]] keskmiselt 2700 millimeetrit aastas. Kõrgeim sademete hulk on [[Oktoober|oktoobris]] ja [[Mai|mais]]. Ühelgi kuul ei ole sademete hulk vähem kui 75 millimeetrit. Vihma sagedust mõjutab künklik sisemaa, mis sõltuvalt [[Mussoontuul|mussoontuulte]] suunast jätab vihma kätte vaid osariigi kirde- või edelaosa, takistades vihma levikut saarel.<ref name=":8" /> Kuu keskmine temperatuur rannikul on 27°C, [[Bukit Bendera]] kõrgendikul on keskmiselt 5°C külmem.<ref name=":8" /><ref name=":12" /> Aastane keskmine temperatuur on ajavahemikul 1951–2012 tõusnud 1,8°C võrra. Õhukvaliteedi tase on Pinangis peaaegu igal pool alla globaalse keskmise, erandiks on vaid Pinangi kõrgendik, mistõttu esineb osariigis keskmisest rohkem südame- ja kopsuhaigusi.<ref name=":5" /> ==== Looduslikud ohud ==== Pinangis esineb sageli [[Üleujutus|üleujutusi]], seda peamiselt puuduliku [[Torutus|torutuse]] ja tihedalt täisehitatud linnapiirkonna tõttu. [[Kliimamuutus|Kliimamuutused]] ja meretaseme tõus on üleujutuste sagedust tõstnud. Ligikaudu 49% suurematest teedest, 40% koolidest, 30% haiglatest, 6% politseijaoskondadest ja 11% tuletõrjejaoskondadest asuvad jõe- ja vihmavee üleujutusohu piirkonnas. Perioodil 1991–2018 esines 62 üleujutust, põhjustatud peamiselt tugevast [[Vihm|vihmast]] ja mussoontuultest või jõgedest. Üleujutustes hukkus 498 inimest ja sajad tuhanded inimesed pidid [[Sisepõgenik|sisepõgenikena]] kodud maha jätma.<ref name=":5" /> [[Fail:Cleaner Greener Penang River (51581539205).jpg|pisi|[[Pinangi jõgi]]]] Osariiki on mõjutanud ka üksikud [[Maavärin|maavärinad]], kuid oluliselt väiksemal määral. Suuremad maavärinad toimusid 1976., 1991. ja 2015. aastal. Maavärinad on põhjustanud Malaisias nii majanduslikku kahju kui ka hukkunuid, kuid osariik ei ole seismiliselt väga aktiivses piirkonnas.<ref name=":5" /> See-eest on kaugemad maavärinad mõjutanud Pinangi, [[2004. aasta India ookeani maavärin]]a tagajärjel tekkinud [[tsunami]]s hukkus osariigis 52 inimest. Osariik oli tsunamist kõige raskemini mõjutatud kogu Malaisias.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-12-26 |pealkiri=Tsunami that hit Penang in 2004 will never be forgotten, says father of ‘miracle baby’ |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2019/12/26/penang-tsunami-in-2004-will-never-be-forgotten-says-father-of-miracle-baby/1822295}}</ref> == Ajalugu == {{Pikemalt|Pulau Pinangi ajalugu}} ==== Varajane ajalugu ==== Arheoloogilised leiud näitavad, et Pulau Pinang ja Seberang Perai olid asustatud juba eelajaloolistel aegadel. Esimesed tõendid pärinevad [[Guar Kepah]]' piirkonnast [[Seberang Perais]], kus 1860. aastal avastati 3000–4000 aasta vanused inimjäänused koos kivist tööriistade, keraamikakildude ja toidujäänustega. Pulau Pinangilt leitud [[Kivikirves|kivikirved]] viitavad [[Neoliitikum|neoliitikumi]] ajastule ja on vähemalt 5000 aasta vanused, näidates varase [[Põllumajandus|põllumajanduse]] arengut.<ref name=":2" /> Varaseim teadaolev asustus Pulau Pinangil pärineb vähemalt [[5. sajand|5. sajandist]], kui piirkonnas toimus kaubavahetus [[India poolsaar|India piirkonna]] ja [[Ida-Aasia]] vahel. Kaubandusteede strateegiline asukoht tegi saare atraktiivseks peatuspaigaks ränduritele ja kaupmeestele, sealhulgas [[Sumatra|Sumatral]] asuvatele [[Rawa hõim|Rawa]] kogukondadele, kes olid seotud [[Sri Vijaya]] impeeriumiga, mis oli mõjukas [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]]. Ajalooliste allikate järgi kujunesid väiksemad asulad hiljem kaubavahetuse ja palverännakute transiitpunktideks.<ref name=":29">Abdullah, S., & Fathil, F. (2021). Revisit the History of Early Settlements in Pulau Pinang: The Contributions and Legacies of Rawa People. ''Intellectual Discourse'', ''29''(2).</ref> 1400. aasta paiku asutati [[Malaka poolsaar|Malaka poolsaarel]] oluline kauplemise keskus [[Melaka]]. Melaka koos oma sadama ja ümbruskonnaga, sealhulgas ka Pinangiga, moodustas olulise osa kaubandusvõrgustikust, mis ühendas [[Aasia|Aasiat]] ja [[Euroopa|Euroopat]]. Piirkond oli oluline peatuskoht [[Zheng He]] merereisidel, mille mõjudel sattusid piirkonda Hiina migrandid ja kaupmehed, mis süvendas piirkonna rolli kaubandusvõrgustiku keskusena.<ref name=":29" /><ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hutchinson |eesnimi=Francis E. |pealkiri=CATCHING THE WIND: Penang in a Rising Asia |aasta=2012 |lehekülg=21 |keel=inglise}}</ref> Üks esimesi [[inglise]] kaupmehi, kes saare avastas, oli kapten [[James Lancaster]], kes saabus piirkonda 1591. aastal oma laevaga [[Edward Bonaventure]] osana Briti kaubandusmissioonist Ida-Indiasse. Lancaster jõudis Pulau Pinangile 1593. aastal pärast peatust [[Rimau saar|Pulau Rimaul]]. Ta kirjeldas saare rannikut olevat asustatud tihedalt kasvavate [[Mangroov|mangroovide]] ja [[Sääsk|sääskedega]], mis pakkus varjupaika [[Piraat|piraatidele]]. Lancasteri külastuse ajal oli saar vähearenendatud piraatluse keskpunkt, sest piraadid pääsesid saarelt hästi ligi Malaka väina läbivatele kaubalaevadele.<ref name=":9" /><ref name=":29" />[[Fail:Penang.gif|pisi|Pinangi piiride kujunemine]]18. sajandil olid tulevase Pulau Pinangi alad asustatud, näiteks on leitud [[Datok Keramat (valimisringkond)|Datok Keramati]] piirkonnast matmispaiku ja jälgi elanikest vähemalt 1705. aastast. Pulau Pinang ja Seberang Perai kuulusid tollal [[Kedahi sultanaat|Kedahi sultanaadi]] koosseisu. Lisaks asustasid malailased [[Batu Uban|Batu Ubani]], [[Sungai Kluang|Sungai Kluangi]] ja mitmeid teisi piirkondi.<ref name=":2" /> ==== Briti koloonia ==== 1786. aastal vallutas Pinangi Suurbritannia kapten [[Francis Light]]. Kedahi sultan [[Abdullah Mukarram Shah]] tegi katse saart tagasi vallutada, kuid ebaõnnestus ja pidi Lightiga 1791. aastal rahu sõlmima. Saar läks [[Briti Ida-India Kompanii]] kontrolli alla ning Light rajas saarele [[Georgetown (Pulau Pinang)|George Towni]], millest sai peagi Briti India neljas [[Briti India provintsid ja presidentkonnad|presidentkonnalinn]].<ref name=":2" /> 1800. aastal läks Briti Ida-India Kompanii kontrolli alla ka [[Seberang Perai]], mis sai uueks nimeks Province Wellesley. Selle tagas Kompanii ja [[Kedahi osariik|Kedahi]] sultani [[Dhiauddin Mukarram Shah II]] vahel sõlmitud leping, mille esimeses punktis sätestati, et kuni britid valitsevad Pulau Pinangil ja vastavatel mandri aladel, maksab Kompanii iga-aastast tasu 10&nbsp;000 [[riiali]] [[Kedahi osariik|Kedahi]] ja [[Perlise osariik|Perlisi]] asevalitsejale. Leping tühistas ka 1791. aastal sõlmitud lepingu.<ref name=":2" /> Pinang kujunes Suurbritannia võimu all strateegiliseks sõjalis- ja kaubanduse keskuseks, mis ühendas Aasiat [[Läänemaailm|läänemaailmaga]]. 1826. aastal liideti Pinang [[Singapur Väinaasunduste koosseisus|Singapuri]] ja [[Melaka osariik|Melakaga]], moodustades [[Väinaasundused]] (Straits Settlements), mis allusid otse [[Briti koloniaalimpeerium|Briti koloniaalvõimule]]. See tugevdas Pinangi tähtsust kaubanduses, tuues piirkonda rohkem Hiina ja India kaupmehi.<ref name=":4" /> 1827. aastal avatud [[Suessi kanal]] kiirendas märkimisväärselt kaupade transporti Euroopast Aasiasse. Pinang tähtsus kaubanduslinnana, mis ühendas omavahel [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merd]] ja [[India ookean|India ookeani]], tõusis veelgi. 1890. aastatest 1940. aastateni arenes Pinang kiiresti. Kolooniasse saabus hulgaliselt eri rahvustest inimesi, sealhulgas [[Hiinlased|hiinlasi]], [[Indialased|indialasi]] ja [[Eurooplased|eurooplasi]]. Linnast kujunes multikultuuriline ja -religioosne keskus, kus erinevad kogukonnad elasid kõrvuti ja säilitasid oma kultuuripärandi.<ref name=":4" /> [[Fail:Royal Marines Parade in Penang (5316034010).jpg|pisi|[[Kuninglik Merejalavägi]] vabastamas George Towni (1945)]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, aastatel 1941–1945, okupeeris [[Jaapan]] Penangi. Okupatsioon mõjutas sügavalt piirkonna majandust ja ühiskonda. Pärast sõda taastas Suurbritannia võimu Pinangis.<ref name=":4" /> ==== Malaisia osariik ==== 1957. aastal saavutas [[Malaisia]] iseseisvuse ja Pinang ühines Malaisiaga. See muutis osariigi varasemast rohkem sõltuvaks uue keskvalitsuse poliitikast. 1969. aastal eemaldati Pinangilt vabakaubanduslinna staatus, mis tõi kaasa [[Majanduslangus|majanduslanguse]] ja tõsise töötuse. Et majandust elavdada, otsustas osariigi valitsus rajada tööstusparke, meelitades kohale uusi ettevõtteid ja investeeringuid. Peaminister [[Lim Chong Eu]] juhtimisel kujunes Pinang 1970. aastatel elektroonika- ja tootmiskeskuseks, tõmmates ligi rahvusvahelisi ettevõtteid, nagu [[Intel]] ja [[AMD]]. See muutus aitas taaselustada piirkonna majandust ja vähendada tööpuudust.<ref name=":10" /> 2008 aastal sai George Town [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] staatuse, tunnustades selle ainulaadset kultuurilist ja ajaloolist väärtust. Tunnustus tõstis osariigis [[Kultuuriturism|kultuuriturismi]] ning tugevdas Pinangi positsiooni rahvusvahelisel areenil.<ref name=":10" /> == Majandus == {{Pikemalt|Pulau Pinangi majandus}} Pinang on üks Malaisia juhtivaid turismi-, tehnoloogia- ja meditsiiniturismi keskusi. Suurema osa majandusest moodustavad [[teenindussektor]], eriti [[turism]], ja [[tööstussektor]]. Teenindussektor moodustab 51,4% osariigi SKT-st.<ref name=":4" /> Teenindussektorile järgneb tööstussektor, mille SKT osakaal on 42,8%. Peamine Pinangi tööstusharu on [[elektroonika]]- ja [[elektrotehnika]] (E&E) tööstus.<ref name=":8" /> Pinang kujunes elektroonika- ja tootmiskeskuseks 1970. aastatel tollase peaministri [[Lim Chong Eu]] juhtimisel, kes suutis sellega taaselustada vabakaubandussadama positsioonist kaotatud majandusliku võimekuse. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted, nagu [[Intel]] ja [[AMD]], asusid Pinangis tegutsema. Pinang mängib olulist osa eriti ülemaailmses [[Pooljuht|pooljuhitööstuses]], moodustades umbes 8% pooljuhitootmise tugiteenusest.<ref name=":5" /> Pinangis asuvad ka mitmed suured tööstuspargid, näiteks [[Bayan Lepas|Bayan Lepasi]], [[Perai]] ja [[Batu Kawan|Batu Kawani]] tööstuspargid, kus toodetakse [[kõrgtehnoloogia]], [[Lennundus|lennunduse]] ja [[biotehnoloogia]] tooteid.<ref name=":132">{{Raamatuviide |perekonnanimi=SINGH |eesnimi=CHET |pealkiri=From Free Port to Modern Economy |perekonnanimi2=RASIAH |eesnimi2=RAJAH |perekonnanimi3=TUAN. |eesnimi3=WONG YEE}}</ref> Pinang on tuntud ka toiduainete töötlemise ja ekspordi poolest. Saare maapiirkondade elanikud kasvatavad [[Riis|riisi]], [[Köögivili|köögivilju]] ja [[Puuvili|puuvilju]]''.<ref name=":8" />'' Eriti tugev on kohalik [[halāl]]-toodete tööstus, mis toetab ka kogu osariigi piires tegutsev Pinangi rahvusvaheline halāl keskus (Penang International Halal Hub), mis pakub tuge toiduainete töötlejatele, eriti halal-nõuetele vastavate toodete eksportimiseks​.<ref name=":132" /> ==== Majanduse kujunemine ==== Pärast George Towni asutamist oli Suurbritannia koloonia varajane majandus tihedalt seotud kaubandusega. Britid kasutasid Pinangi baasina [[Aasia|Aasias]] kaubandustegevuse tugevdamiseks, arendades [[India poolsaar|India]] ja [[Qingi dünastia|Hiina]] vahelist kaubavahetust. Selleks sobis Pinangi strateegiline asukoht, mis aitas murda [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade]] monopoli [[Malaka väin|Malaka väinas]]. Peamised kaubad, mida Pinangis vahetati, olid [[vürtsid]], [[tina]], [[Tee (jook)|tee]] ja [[siid]]​​.<ref name=":0" /><ref>Pampus, M. (2021). Multiple Motives and a Malleable Middleman: The Founding of George Town (Malaysia). ''Indian Ocean World Centre Working Paper Series'', ''11''.</ref> 19. sajandi lõpus kujunes Pinang [[hadži]]-palverändurite oluliseks kogunemispunktiks. Piirkonnas arenes religioossete raamatute ja muude [[Islam|islamiga]] seotud kaupade müük, mida eksportisid [[Indoneesia|Indoneesiast]] ja [[Lähis-Ida|Lähis-Idast]] pärit kaubandusühendused​​. Lisaks tekkis Pinangis trükikodade tööstus, mida juhtisid [[Rawa]] kogukonna liikmed ja mis toetas kohaliku kirjanduse levikut.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> 20. sajandil, eriti pärast vabakaubandussadama staatuse kaotust 1960. aastatel, keskendus Penangi majandus rohkem [[elektroonika]]- ja [[Pooljuht|pooljuhtide]] tootmisele, tuues piirkonda rahvusvahelised ettevõtted ja muutes osariigi oluliseks tootmiskeskuseks Aasias​.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> [[Fail:Jambatan Pulau Pinang, Perai, Pulau Pinang, Malaysia - panoramio.jpg|pisi|[[Pinangi sild]] (2012)]] ==== Taristu ==== [[Pinangi sadam]] ja [[Pinangi Rahvusvaheline Lennujaam|rahvusvaheline lennujaam]] on olulised logistika keskused, mis toetavad ekspordi ja impordi toiminguid, pakkudes head ühendust nii kohalike kui ka rahvusvaheliste turgudega. Lennujaamas on plaanitud luua [[halāl]]-logistika keskus, et edendada halāl-sertifitseeritud toodete liikumist üle maailma <ref name=":132" /> Saar on ühendatud mandriga kahe silla kaudu: esimene on [[Penangi sild]], mis ulatub [[Gelugor|Gelugorist]] Seberang Peraisse ja on 13,5 kilomeetrit pikk, ning teine on [[Sultan Abdul Halim Muadzam Shahi sild]], mis on 24 kilomeetri pikkune. Lisaks toimub transport saare ja mandri vahel ka [[Praam|praamiga]].<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Kohalik teedevõrk on hästi arenenud, pakkudes ühendusi saare linnade ja äärelinnade vahel, kus peamiseks liikluskoridoriks on Jelutongi kiirtee, mis ühendab George Towni ümberkaudsete piirkondadega.<ref name=":8" /> Kuigi teede [[taristu]] on heal tasemel, on avalik ühistransport Penangis nõrk, sest seda pakub vaid üks, 2007. aastal tegevust alustanud bussifirma [[Rapid Penang]]. Bussiliiklus ei kata täielikult kõiki saare piirkondi, mistõttu on sihtkohta jõudmine tihti aeganõudev ja ei soodusta ühistranspordi kasutamist. 2015. aasta seisuga kasutasid vaid 15% elanikest bussi transpordivahendina.<ref name=":5" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hamid |eesnimi=Abdul |perekonnanimi2=Hilmy |eesnimi2=Ahmad |perekonnanimi3=Nuh |eesnimi3=Mohd |kuupäev=september 2015 |pealkiri=Factors Affecting Bus Ridership With Respect to Passenger Demography: A Case Study of Seberang Perai, Pulau Pinang, Malaysia. |url=https://www.researchgate.net/publication/298371532_Factors_Affecting_Bus_Ridership_With_Respect_to_Passenger_Demography_A_Case_Study_of_Seberang_Perai_Pulau_Pinang_Malaysia |ajakiri=EASTS 2015 Conference}}</ref> Käimas on projekt Penang2030, millega arendadakse Pinangi osariigi liikuvust ja ühistranspordi kasutust, üritades seda muuta rohelisemaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Agenda Negeri Pintar Pulau Pinang |url=https://www.penang.gov.my/images/pdf/Agenda%20Negeri%20Pintar%20Pulau%20Pinang%20FINAL.pdf}}</ref> Eluasemekulud on Penangis viimastel aastatel tõusnud, mis on muutnud elamispinna kättesaadavuse noortele ja madalama sissetulekuga elanikele keerulisemaks. Piiratud maa ja tiheda asustuse tõttu on kinnisvara hinnad kasvanud, eriti Pinangi saarel, kus eluaseme nõudlus on kõrge. See seab väljakutseks nii madala kui ka keskmise sissetulekuga inimeste võimalused omada taskukohast eluaset Pinangis.<ref name=":5" /> Olukorra leevendamiseks on valitsus plaaninud ehitada kolm [[Tehissaar|tehissaart]], kuhu peaks asuma elama 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":1" /> == Kultuur == Pinangi pealinn on George Town on tuntud oma ainulaadse arhitektuuri ja linnaruumi poolest, mis on tugevalt mõjutatud koloniaalajastust ja mitmekultuursest elanikkonnast. Linnas asub üle 5000 ajaloolise hoone. Nende hulgas võib leida traditsioonilisi poekodasid, [[Bangalo|bangalosid]], [[Mošee|mošeesid]], [[Kirik (pühakoda)|kirikuid]], [[Hiina templid|Hiina]] ja [[Hindu templid|Hindu templeid]], administratiivhooneid, kaubandus- ja äriehitisi ning veekülasid ([[Clan Jetties]]), mis on rajatud vee kohal olevatele vaiadele. Lisaks on linnas ka elamukvartaleid, mis on jagatud tuumik- ja puhvertsoonidesse, muutes selle üheks keerukamaks [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] alaks hallata.<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=BUILDINGS |url=https://gtwhi.com.my/our-work/buildings/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=George Town World Heritage Incorporated}}</ref> ==== Religioon ==== Osariigis on esindatud on neli suurt [[Religioon|religiooni]] - [[islam]], [[budism]], [[hinduism]] ja [[kristlus]]. Ametlik riigireligioon on [[islam]], kuid osariigis kehtib [[usuvabadust|usuvabadus]]. Budism, kristlus, hinduism, [[sikhism]], [[taoism]] ja muud usundid on vabalt praktiseeritavad - moslemite [[Mošee|mošeed]], [[Budistlikud templid|budistlikud]] ja [[Hinduismi templid|hinduistlikud templid]] ning [[Kirik (pühakoda)|kristlikud kirikud]] on levinud kogu Pinangi territooriumil.<ref name=":0" /> == Riigihaldus == Osariigi ametlik keel on [[malai keel]], kuid paljud kohalikud oskavad ka [[Inglise keel|inglise keelt]]. Enamik Pinangi elanikke valdab rohkem kui kahte keelt. Paljud kohalikud räägivad [[manglish]]'i (malaisia-inglise keelt), mis on inglise keele baasil loodud [[Kreoolkeel|kreooli keel]], mille grammatiline struktuur on [[hiina hokkieni]] murraku, mis on ainulaadne, sest selles segunevad hiina keel ja paljud "omaksvõetud" [[Malai keel|malai]] ja [[Inglise keel|inglise keele]] sõnad. Enamik sildid on kirjutatud [[Malai keel|malai]] ja [[Inglise keel|inglise keeles]], mõned ka [[Hiina keel|hiina keeles]].<ref name=":0" /> [[Pulau Pinangi Osariigi Seadusandlik Kogu]] ehk osariigi parlament koosneb 40st valitud esindajast. [[Malaisia|Malaisia parlamenti]] valimiseks on 13 föderaalset valimisringkonda, kust valitakse esindajad Malaisia alamkotta.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Map of Penang State |url=https://www.visitselangor.com/information/malaysia-maps/map-of-penang-state/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Visit Selangor}}</ref> Pinangi osariigi valitsus saab föderaalvalitsuselt väikest toetust, kuna puudub suur maaressurss. Osariigi valitsuse pädevusse kuuluvad peamiselt usu- ja maaasjad. Vaatamata piiratud pädevusele mängib osariigi valitsus olulist rolli suurte infrastruktuuri- ja arendusprojektide koordineerimisel, välisinvesteeringute (eriti tootmise ja turismi valdkonnas) ligimeelitamises ning ärisõbraliku keskkonna tagamises. Föderaalvalitsus on tugevalt tsentraliseeritud ja autoritaarse peaministriga. Föderaalvalitsus määrab poliitikat ja reguleerib selliseid valdkondi nagu kaitse, haridus, tervishoid, põllumajandus, kaubandus ja tööstus, majandus ja rahandus, tööjõud ja inimressursid, politsei ja sisejulgeolek, transport, energiavarustus ja -jaotus, telekommunikatsioon, info ja ringhääling.<ref name=":5" /> ==== Sümboolika ==== Sinine lipul sõmboliseerib saart ümbritsevat merd. Valge lipul sümboliseerib rahu. Kollane lipul sümboliseerib õitsengu märki. Puu viitab saarel kasvatatud beetlipalmile, kust pärineb ka saare nimi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jata, Bendera dan Lagu |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=68&Itemid=1732&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> [[Fail:Mukims of Penang labelled.svg|pisi|Pinangi haldusjaotus]] ==== Haldusjaotus ==== Pulau Pinang jaguneb 5 [[distriktiks]] (''Daerah''): [[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] ([[Inglise keel|ingliskeelne]] nimi Northeast Penang Island), [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] (Southwest Penang Island), [[Seberang Perai Utara]] (North Seberang Perai), [[Seberang Perai Tengah]] (Central Seberang Perai) ja [[Seberang Perai Selatan]] (South Seberang Perai).<ref name=":6" /> Distriktid jagunevad omakorda [[Mukim|mukimideks]] ja [[Linn|linnadeks]]. Pinangi osariigis on 81 [[mukimi]] ja 17 linna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018 |pealkiri=SENARAI KOD DAERAH DAN MUKIM: PULAU PINANG |url=https://eaduan.kpdn.gov.my/storage/SENARAI%20KOD%20DAERAH%20DAN%20MUKIM%2002012018.pdf |väljaanne=[[Malaisia Sisekaubanduse ja Elukalliduse Ministeerium]]}}</ref> {| class="wikitable" ! ! colspan="2" |[[Pinangi saar]] ! colspan="3" |[[Seberang Perai]] |- !Distrikt ![[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] ![[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ![[Seberang Perai Utara]] ![[Seberang Perai Tengah]] ![[Seberang Perai Selatan]] |- |'''Mukimid''' |6 |22 |16 |21 |16 |- |'''Linnad''' (Bandar) |9 |2 |2 |2 |2 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.penang.gov.my/ Koduleht] {{MAS}} [[Kategooria:Malaisia osariigid]] sana55t7tksczdk9xjnbeq8h4exxkjm 6759559 6759379 2024-11-11T23:34:32Z Andreas003 7485 6759559 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Penang|Saare|Pinangi saar}} {{Provints | nimi = Pulau Pinangi osariik | nimi1_keel = malai | nimi1 = Pulau Pinang | lipp = Flag of Penang (Malaysia).svg | lipu_link = [[Pulau Pinangi lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Penang.svg | vapi_link = [[Pulau Pinangi vapp]] | pindala = 1032 | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[George Town]] | asendikaardi_pilt = Penang in Malaysia.svg | ametlik_keel = [[malai keel]] | asendikaardi_pilt_seletus = Pulau Pinangi asukoht Malaisia koosseisus | pindala_viide = <ref name=":5" /> }} '''Pulau Pinang''' (ka lihtsalt '''Pinang''' või '''Penang''') on üks kolmeteistkümnest [[Malaisia Föderatsioon]]i kuuluvast [[Osariik (Malaisia)|osariigist]]. See asub [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Piirneb põhja ja ida poolt [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõuna poolt [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]] ning lääne poolt Malaka väina ja [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] territoriaalvetega. Osariigi pealinn [[George Town]] sai linnaõigused 1957. aastal, millega see oli esimene linn Malaisias. 1974. aastast kuulub kogu [[Pinangi saar]] linna halduspiiridesse. Lisaks Pinangi saarele kuulub osariigi koosseisu mandriosa, mida nimetatakse [[Seberang Perai]]ks. Seberang Perai sai linnaõigused 2019. aastal ning see on rahvaarvult kolmas linn Malaisias. Pinangi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit. Ainult [[Perlise osariik]] on veel väiksema pindalaga. Pinang tekkis 18. sajandi lõpus, mil [[Suurbritannia]] hõivas saare. Tolle ajani hõredalt asustatud saarest kujunes atraktiivne sihtkoht, kuhu kolisid paljud eri rahvuse esindajad. India-Hiina kaubateel asuv Pinang kujunes oluliseks kaubalinnaks, millest on saanud üks mitmekultuurilisema rahvastikuga ja industrialiseerunud osariike Malaisias. == Nimi == Pulau Pinangi nimi tuleb [[Malai keel|malaikeelsest]] sõnast "pinang", mis tähendab [[beetlipalm]]i (''Areca catechu''). Otsetõlkes tähendab Pulau Pinang "Beetlipalmi saart".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Basic Information |url=https://www.penang360.my/plan-your-trip/basic-information |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penang360}}</ref> Nime sai osariik [[Suurbritannia]] ülemvõimu ajal, kui saarel hakati [[Cornwallise kindlus]]e ümbruses beetlipalmi kasvatama.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Sejarah |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_content&view=article&id=360809&Itemid=1729&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> [[Fail:Fort Cornwallis interior.jpg|pisi|[[Fort Cornwallis]]]] Pinangi saare algne nimi oli Pulau Ka Satu ehk "esimene saar". See nimi tuli tolleaegselt kaupmehelt, olles [[Lingga saar|Lingga]]-[[Kedah]]i kaubateel esimene suuremat sorti ja eraldatud saar. 1786. aastal muudeti nimi brittide poolt, tollase [[Walesi prints]]i [[George IV]] tulevase sünnipäeva puhul, Walesi Printsi saareks (Prince of Wales Island).<ref name=":0" /> Enne Pinangi nime kinnistumist 19. sajandi teisel poolel kasutasid [[Seberang Perai]] elanikud saare kohta ka nimekuju Tanjong Penaga. Osariigi pealinna [[George Town]]i nimetatakse mõnikord tänapäevalgi piirkonnas Tanjongiks.<ref name=":2" /> [[Eesti keel]]es on osariigi põhiline nimikuju Pulau Pinang. Lühendatud rööpnimena võib kasutada nii Pinangi kui ka [[inglise keel]]es kasutatud Penangi, kuid lühinimi võib viidata ka [[Pinangi saar]]ele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pulau Pinang |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96035016&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-14 |pealkiri=Pinang |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/Pinang/1/est |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Sõnaveeb]]}}</ref> == Riigihaldus == Osariigi ametlik keel on [[malai keel]]. Enamik sildid on kirjutatud [[Malai keel|malai]] ja [[inglise keel]]es, mõned ka [[hiina keel]]es.<ref name=":0" /> Seadusandlikku võimu osariigis täidab [[Pulau Pinangi Osariigi Seadusandlik Kogu]] ehk osariigi parlament. Seadusandlik kogu koosneb 40 valitud esindajast. Samuti on osariigis moodustatud 13 föderaalset valimisringkonda, kust valitakse esindajad [[Dewan Rakyat|Malaisia parlamendi alamkotta]].<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Map of Penang State |url=https://www.visitselangor.com/information/malaysia-maps/map-of-penang-state/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Visit Selangor}}</ref> Täidesaatvat võimu osariigis täidab [[Pinangi osariigi valitsus]]. Vaatamata piiratud võimule mängib valitsus olulist rolli taristu- ja arendusprojektide koordineerimisel, välisinvesteeringute (eriti tootmise ja turismi valdkonnas) meelitamises ning ärisõbraliku keskkonna tagamises. Peamiselt tegutseb osariigi valitsus usu- ja maateemadega. Pinangi valitsus on suuresti sõltuv [[Malaisia föderaalvalitsus]]e tahtest, sest suur osa rahastusest tuleb Kuala Lumpurist.<ref name=":5" /> ==== Sümboolika ==== [[Fail:Mukims of Penang labelled.svg|pisi|Pinangi haldusjaotus]]Osariigil on oma [[Pulau Pinangi lipp|lipp]], [[Pulau Pinangi vapp|vapp]] ja [[Untuk Negeri Kita|hümn]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jata, Bendera dan Lagu |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=68&Itemid=1732&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> Lipul sümboliseerivad: * Sinine sümboliseerib saart ümbritsevat merd * Valge sümboliseerib rahu * Kollane sümboliseerib õitsengu märki * Puu viitab saarel kasvatatud [[beetlipalm]]ile, kust pärineb ka saare nimi. ==== Haldusjaotus ==== Pulau Pinang jaguneb 5 [[distriktiks]] (''Daerah''): [[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] (ingliskeelne nimi Northeast Penang Island), [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] (Southwest Penang Island), [[Seberang Perai Utara]] (North Seberang Perai), [[Seberang Perai Tengah]] (Central Seberang Perai) ja [[Seberang Perai Selatan]] (South Seberang Perai).<ref name=":6" /> Distriktid jagunevad omakorda [[mukim]]ideks ja [[linn]]adeks. Pinangi osariigis on 81 mukimi ja 17 linna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018 |pealkiri=SENARAI KOD DAERAH DAN MUKIM: PULAU PINANG |url=https://eaduan.kpdn.gov.my/storage/SENARAI%20KOD%20DAERAH%20DAN%20MUKIM%2002012018.pdf |väljaanne=[[Malaisia Sisekaubanduse ja Elukalliduse Ministeerium]]}}</ref> {| class="wikitable" ! ! colspan="2" |[[Pinangi saar]] ! colspan="3" |[[Seberang Perai]] |- !Distrikt ![[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] ![[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ![[Seberang Perai Utara]] ![[Seberang Perai Tengah]] ![[Seberang Perai Selatan]] |- |'''Mukimid''' |6 |22 |16 |21 |16 |- |'''Linnad''' (Bandar) |9 |2 |2 |2 |2 |} == Rahvastik == {{Pikemalt|Pulau Pinangi rahvastik}} [[Fail:Map of population density in Penang.svg|pisi|Pinangi rahvastikutihedus (2020)]] ==== Demograafiline seis ==== Penangis elas 2021. aasta seisuga 1&nbsp;774&nbsp;405 inimest, kellest enam kui pooled elavad Seberang Prais. Elanikkond on mitmerahvuseline, noor ning meeste ja naiste vahel võrdselt jaotunud. Osariigi elanikkonnast on üle 72% tööealised (vanuses 15–64 aastat). Elanikkonna peamised vanuserühmad on 0–14 (20%), 20–29 (20%) ja 30–39 (17%) eluaastat.<ref name=":0" /><ref name=":16">{{Netiviide |pealkiri=Penung in numbers |url=https://online.fliphtml5.com/szqep/fund/#p=1 |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penung2030}}</ref> George Towni linna piires elab 1,8% riigi elanikkonnast ja see moodustab 2,3% osariigi SKP-st ning 2,2% riigi tööhõivest.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2020-09-11 |pealkiri=CITY SCAN: Penang, Malaysia |url=http://documents.worldbank.org/curated/en/303601599804400672/City-Scan-Penang-Malaysia-City-Resilience-Program |väljaanne=[[World Bank Group]] |koht=Washington, D.C.}}</ref> Üle 82% Penangi elanikest elab linnapiirkondades, mistõttu on Pinang rahvastikutiheduse poolest Malaisias teisel kohal ja rahvaarvu poolest kaheksandal kohal, hoolimata osariigi väiksest pindalast.<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=LAI |eesnimi=CHEE HUI |perekonnanimi2=TAN |eesnimi2=DAVID T. |perekonnanimi3=CHAN |eesnimi3=NGAI WENG |perekonnanimi4=ZAKARIA |eesnimi4=NOR AZAZI |kuupäev=september 2018 |pealkiri=APPLYING A SYSTEM THINKING APPROACH TO EXPLORE ROOT CAUSES OF RIVER POLLUTION: A PRELIMINARY STUDY OF PINANG RIVER IN PENANG STATE, MALAYSIA |url=http://collections.unu.edu/eserv/UNU:6736/david_2.pdf |ajakiri=[[United Nations University]] |lehekülg=1442}}</ref> Rahvastikutihedus on kõige suurem [[Timur Laut (Pinang)|Timur Lauti]] distriktis, George Towni vanalinnas (vähemalt 106 inimest 100 ruutmeetri kohta). Rahvastikutiheduselt teine kõige tihedamalt asustatud ala on [[Seberang Perai Utara]] distriktis asuv [[Butterworth (Pinang)|Butterworthi linn]].<ref name=":5" /> 2021 aastal täheldati osariigis esmakordselt rahvaarvu kahanemist. Samuti on järk-järgult kasvamas eakate osakaal osariigis. 2021. aastal oli eakate osakaal 7,1%, 2022. aastal 7,5%.<ref name=":17">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Xian |eesnimi=Liew Jia |kuupäev=2022-12-30 |pealkiri=‘Penang’s population is shrinking’ |väljaanne=[[The Star (Malaisia)|The Star]] |url=https://www.thestar.com.my/news/nation/2022/12/30/penangs-population-is-shrinking}}</ref> {| class="wikitable" |+Pinangi elanike arv<ref name=":5" /> !Aasta !1980 !1991 !2000 !2010 !2021<ref name=":16" /> |- |'''Elanike arv''' |954 638 |1 116 801 |1 313 449 |1 561 383 |1 774 405 |} === Rahvuslik kuuluvus === Osariigi suurimad rahvused on [[malaid]] (40,7%), [[Malaisia hiinlased|hiinlased]] (41,3%) ja [[Malaisia indialased|indialased]] (9,4%).<ref name=":16" /> Osariigi ametlik riigikeel on [[malai keel]], mida räägivad peamiselt emakeelena osariigis elavad malaid. Osariigis elavad hiinlased räägivad peamiselt [[Hokkieni murre|hokkieni]], [[Kantoni keel|kantoni]] või [[Teochewi murre|teochewi murret]]. Paljud kohalikud oskavad ka [[inglise keel]]t ja enamik Pinangi elanikke valdab rohkem kui kahte keelt. Paljud kohalikud räägivad emakeelena [[manglish]]'i, mis on inglise keele baasil loodud [[kreoolkeel]], milles segunevad hiina keel ja paljud "omaksvõetud" malai ja inglise keele sõnad. Keele grammatiline struktuur pärineb hokkieni murdest.<ref name=":0" /> <gallery> Fail:Percentage of Chinese in Penang.svg|[[Malaisia hiinlased|Hiinlaste]] osakaal Pinangis Fail:Percentage of Malays in Penang.svg|[[Malaid|Malaide]] osakaal Pinangis Fail:Percentage of Indian in Penang.svg|[[Malaisia indialased|Indialaste]] osakaal Pinangis Fail:Percentage of foreigners in Penang.svg|[[Mittekodanik|Mittekodanike]] osakaal Pinangis </gallery> ==== Rahvastiku kujunemine ==== Kuigi Pinangi saarel on asustusest märke juba [[Kiviaeg|kiviajast]] alates, oli saar kuni [[Suurbritannia]] koosseisu minekuni väga hõredalt asustatud.<ref name=":2" /> Kui britid saare omandasid, elas seal hinnanguliselt mõnisada [[malaid]]. Pärast Suurbritannia võimu alla minekut asusid saarele elama lainetena mitmed eri rahvad. Paljud [[Kedahi sultanaat|Kedahi]] elanikud pagesid Pinangi [[Siiam]]i rünnakute eest. Suure osa immigrantidest moodustasid [[hiinlased]] - kõigepealt [[Madalmaade Melaka]]st, hiljem [[Lõuna-Hiina]]st.<ref name=":14">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=KÜCHLER |eesnimi=JOHANNES |kuupäev=1965 |pealkiri=PENANG'S CHINESE POPULATION: A PRELIMINARY ACCOUNT OF ITS ORIGIN AND SOCIAL GEOGRAPHIC PATTERN |url=https://www.asj.upd.edu.ph/mediabox/archive/ASJ-03-03-1965/Kuchler.pdf |ajakiri=[[Asian Studies]] |lehekülg=435-458}}</ref> Lisaks sellele kolisid osariigi aladele inimesed [[India poolsaar|Indiast]], [[Malaka poolsaar]]elt, [[Ḥaḍramawt]]ist, [[Euroopa]]st, [[Suurbritannia Burma|Burmast]] ja [[Tai|Siiamist]].<ref name=":15">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Guan |eesnimi=Yeoh Seng |pealkiri=Penang and Its Region: The Story of an Asian Entrepôt |perekonnanimi2=Leng |eesnimi2=Loh Wei |perekonnanimi3=Nasution |eesnimi3=Khoo Salma |perekonnanimi4=Khor |eesnimi4=Neil |kirjastus=NUS Press |aasta=2009 |isbn=978-9971-69-423-4 |lehekülg=10-25 |keel=et}}</ref> [[Fail:China St Ghaut, George Town, Penang.jpg|pisi|Mitmekeelne tänavasilt George Townis]] Stabiilne ja avatud valitsus ning migratsioon andsid võimaluse rahvaarvul rahus kasvada. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks elas Pinangis juba 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":15" /> Pinangi saarel moodustasid enamuse hiinlased, kes rääkisid emakeelena Kõige levinum oli hokkien, mille [[Pinangi hokkieni murre|kohalik murre]] on George Towni [[lingua franca]]. 1950. aastatel moodustasid hiinlased saare 400&nbsp;000 elanikust ligi 300&nbsp;000.<ref name=":14" /> Malaisia osana on Penangi rahvastik kiiresti kasvanud. Osariigi rahvaarv kasvas aastatel 1980–2018 keskmiselt 2,2% aastas, suurim kasv toimus aastatel 2000–2010. Suurenenud on malaide osakaal osariigis, mis nüüd moodustab umbes 41% elanikest, seega peaaegu sama, mis hiinlaste osakaal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005 |pealkiri=THE STATES Of MALAYSIA |url=https://www.abcmalaysia.com/tour_malaysia/m_states.htm |väljaanne=abcmalaysia}}</ref> 2020. aastatel on Pinangis olnud murekohaks rahvaarvu paigalejäämine ja mõnetine vähenemine, peamiselt seoses [[elukallidus]]e tõusuga. Osariigi kogurahvastik on mõnel aastal vähenenud ning eakate osakaal on asunud tõusma.<ref name=":17" /> == Loodus == Pulau Pinangi osariik asub [[Kagu-Aasia]]s, [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Pinang kuulub Malaisia koosseisu, paiknedes [[poolsaare Malaisia]]s, riigi loodeosas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG, MALAYSIA |url=https://imcc.usm.my/index.php/about/penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Universiti Sains Malaysia]]}}</ref><ref name=":8">{{Netiviide |kuupäev=2024-09-24 |pealkiri=Penang |url=https://www.britannica.com/place/Penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> Pinang koosneb ovaalsest [[Pinangi saar]]est ja ristkülikukujulisest mandriosast, mis koosneb täielikult [[Seberang Perai|Seberang Perai linnast]] (ajalooliselt Wellesley provints). Osariigi pealinn [[George Town]] on nime saanud [[Suurbritannia kuningas|Suurbritannia kuninga]] [[George III]] järgi ja tänapäeval kuulub linna koosseisu kogu Pinangi saar.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG STORIES: Penang's a City |url=https://www.mypenang.gov.my/culture-heritage/my-stories/64/?lg=en |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=myPenang}}</ref> Osariigi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit, millega Pinang on [[Perlise osariik|Perlise]] järel väikseim [[Malaisia osariigid|Malaisia osariik]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bedford |eesnimi=Sam |kuupäev=2018-09-27 |pealkiri=A Guide to Malaysia's States and Regions |url=https://theculturetrip.com/asia/malaysia/articles/a-guide-to-malaysias-states-and-regions |väljaanne=Culture Trip}}</ref> Pinangi saar moodustab pindalast 293 ruutkilomeetrit.<ref name=":8" />[[Fail:Penang Hill in 2023 04.jpg|pisi|280x280px|[[Bukit Bendera]] vaade George Townile (2023)]]Pinang piirneb mandril põhjas ja idas [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõunas [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]]. Pulau Pinangi lõunapiiril on piiriks [[Keriani jõgi]], mis on ka kolme osariigi kokkupuutepunktiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Zubir Mohd |eesnimi=Yunus |kuupäev=2016-10-15 |pealkiri=Kerian menjadi titik sempadan Perak, Kedah, Pulau Pinang |väljaanne=[[BH (ajaleht)|BH]] |url=https://www.bharian.com.my/bhplus-old/2016/10/202554/kerian-menjadi-titik-sempadan-perak-kedah-pulau-pinang}}</ref> Pinangi-Kedahi põhjapiiri moodustab [[Muda jõgi]], kust osariik saab umbes 80% oma joogiveest.<ref name=":10">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sinnappan |eesnimi=Arulldas |kuupäev=2021-04-03 |pealkiri=Whose river is it anyway? Penang-Kedah war of words frustrates farmers |väljaanne=The Vibes |url=https://www.thevibes.com/articles/news/22613/Whose-river-is-it-anyway-Penang-Kedah-war-of-words-frustrates-farmers}}</ref> Saart eraldab mandrist 8 kilomeetri laiune [[Pulau Pinangi väin]], mis kuulub [[Malaka väin|Malaka väina]] koosseisu (kuigi saar on mandriga ühendatud sildade kaudu).<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Build a bridge to connect Penang Island to the Malaysian mainland |url=https://www.ice.org.uk/what-is-civil-engineering/infrastructure-projects/penang-bridges |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Institution of Civil Engineers]]}}</ref> Merel piirneb Pinang [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] saare territoriaalvetega.<ref name=":11">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mok |eesnimi=Opalyn |kuupäev=2017-12-29 |pealkiri=Proposed reclamation far from international maritime border, says Penang exco |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2017/12/29/proposed-reclamation-far-from-international-maritime-border-says-penang-exc/1542297}}</ref> ==== Pinnamood ==== Mereäärse piirkonnana on kogu Pulau Pinang suhteliselt tasane ja madal. Peaaegu 98% kogu Pinangi territooriumist asub vähem kui 500 meetri kõrgusel merepinnast ja üle 70% maast on alla 5% kaldu. Pinangi saare rannikut ümbritsevad kitsad rannikutasandikud, ulatuslikuimad on need saare kirdeosas, kus osariigi pealinn George Town kasutab ära väinas tekkinud soodsat sadamakohta.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Saare sisemaa on mägisem ja [[Graniitne kivim|graniitne]]. Kõrgendik, mida nimetatakse [[Bukit Bendera]]ks, koondab endas mitmeid üle 700 meetri kõrguseid tippe. See asub pealinnast 6 kilomeetri kaugusel, [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ja [[Timor Laut (Pinang)|Timor Lauti]] distriktide piiril. Saare kõrgeim punkt on 740 meetrit.<ref name=":8" /> Kõrgendikus asub 130-aasta vanune [[vihmamets]], mis on osariigi rohelisteks kopsudeks ja saare bioloogilise mitmekesisuse üheks peamiseks kohaks. Mitmed saare jõed, sealhulgas ka George Townist läbi voolav [[Pinangi jõgi]], saab alguse Bukit Bendera kõrgendikus.<ref name=":5" /><ref name=":12">{{Netiviide |perekonnanimi=Ruppert |eesnimi=Nadine |kuupäev=2017-07-17 |pealkiri=Site Description: Penang Hill |url=https://treefoundation.org/malaysia/penang-hill/ |väljaanne=Tree Foundation}}</ref> Malaisia ühe linnastunuima osariigina moodustavad märgatava osa Pinangist linnapiirkonnad. Urbaniseerumise ja reostamise tõttu on Pinangi loodus märgatavalt kannatanud, näiteks kuulutati läbi pealinna voolav Pinangi jõgi surnud jõeks, sest selles ei leitud vee-elustikku.<ref name=":9" /> [[Raadamine|Raadamise]] mõjul on Pinang kaotanud 2000. aasta seisuga võrreldes rohkem kui poole oma metsaaladest. Metsa asemele on peamiselt loodud uusi inimasulaid või [[Põllumaa|põllumaid]]. Peamiselt toimub uusarendus Pinangi saarel Barat Daya distriktis ja mandril [[Seberang Perai Utara]] ning [[Seberan Perai Selatan]]i distriktides.<ref name=":5" /> Kiirelt kasvanud rahvaarvu tõttu on Pinangi valitsus algatanud tehissaarte projekti, plaanis on luua kolm tehissaart Pinangi saarest lõunasse.<ref name=":11" /><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Netto |eesnimi=Anil |kuupäev=2023-01-06 |pealkiri=Malaysia’s stagnant population: This changes everything! |väljaanne=[[Aliran]] |url=https://m.aliran.com/aliran-csi/malaysias-stagnant-population-build-and-they-will-come-from-where}}</ref> [[Fail:Stormy Dawn on Penang Island (50035925527).jpg|vasakul|pisi|[[Mussoonkliima]] Pinangi saarel]] ==== Kliima ==== George Townis on [[sademete hulk]] keskmiselt 2700 millimeetrit aastas. Kõrgeim sademete hulk on [[Oktoober|oktoobris]] ja [[mai]]s. Ühelgi kuul ei ole sademete hulk vähem kui 75 millimeetrit. Vihma sagedust mõjutab künklik sisemaa, mis sõltuvalt [[mussoontuul]]te suunast jätab vihma kätte vaid osariigi kirde- või edelaosa, takistades vihma levikut saarel.<ref name=":8" /> Kuu keskmine temperatuur rannikul on 27°C, [[Bukit Bendera]] kõrgendikul on keskmiselt 5°C külmem.<ref name=":8" /><ref name=":12" /> Aastane keskmine temperatuur on ajavahemikul 1951–2012 tõusnud 1,8°C võrra. Õhukvaliteedi tase on Pinangis peaaegu igal pool alla globaalse keskmise, erandiks on vaid Pinangi kõrgendik, mistõttu esineb osariigis keskmisest rohkem südame- ja kopsuhaigusi.<ref name=":5" /> [[Fail:Cleaner Greener Penang River (51581539205).jpg|pisi|[[Pinangi jõgi]]]] ==== Looduslikud ohud ==== Pinangis esineb sageli [[üleujutus]]i, seda peamiselt puuduliku [[torutus]]e ja tihedalt täisehitatud linnapiirkonna tõttu. [[Kliimamuutus]]ed ja meretaseme tõus on üleujutuste sagedust tõstnud. Ligikaudu 49% suurematest teedest, 40% koolidest, 30% haiglatest, 6% politseijaoskondadest ja 11% tuletõrjejaoskondadest asuvad jõe- ja vihmavee üleujutusohu piirkonnas. Perioodil 1991–2018 esines 62 üleujutust, põhjustatud peamiselt tugevast [[vihm]]ast ja mussoontuultest või jõgedest. Üleujutustes hukkus 498 inimest ja sajad tuhanded inimesed pidid [[sisepõgenik]]ena kodud maha jätma.<ref name=":5" /> Osariiki on mõjutanud ka üksikud [[maavärin]]ad, kuid oluliselt väiksemal määral. Suuremad maavärinad toimusid 1976., 1991. ja 2015. aastal. Maavärinad on põhjustanud Malaisias nii majanduslikku kahju kui ka hukkunuid, kuid osariik ei ole seismiliselt väga aktiivses piirkonnas.<ref name=":5" /> See-eest on kaugemad maavärinad mõjutanud Pinangi, [[2004. aasta India ookeani maavärin]]a tagajärjel tekkinud [[tsunami]]s hukkus osariigis 52 inimest. Osariik oli tsunamist kõige raskemini mõjutatud kogu Malaisias.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-12-26 |pealkiri=Tsunami that hit Penang in 2004 will never be forgotten, says father of ‘miracle baby’ |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2019/12/26/penang-tsunami-in-2004-will-never-be-forgotten-says-father-of-miracle-baby/1822295}}</ref> == Ajalugu == {{Pikemalt|Pulau Pinangi ajalugu}} ==== Varajane ajalugu ==== Arheoloogilised leiud näitavad, et Pulau Pinang ja Seberang Perai olid asustatud juba eelajaloolistel aegadel. Esimesed tõendid pärinevad [[Guar Kepah]]' piirkonnast [[Seberang Perais]], kus 1860. aastal avastati 3000–4000 aasta vanused inimjäänused koos kivist tööriistade, keraamikakildude ja toidujäänustega. Pulau Pinangilt leitud [[Kivikirves|kivikirved]] viitavad [[neoliitikum]]i ajastule ja on vähemalt 5000 aasta vanused, näidates varase [[põllumajandus]]e arengut.<ref name=":2" /> Varaseim teadaolev asustus Pulau Pinangil pärineb vähemalt [[5. sajand]]ist, kui piirkonnas toimus kaubavahetus [[India poolsaar|India piirkonna]] ja [[Ida-Aasia]] vahel. Kaubandusteede strateegiline asukoht tegi saare atraktiivseks peatuspaigaks ränduritele ja kaupmeestele, sealhulgas [[Sumatra]]l asuvatele [[Rawa hõim]]u kogukondadele, kes arendasid kontakte [[Kagu-Aasia]]s mõjuka [[Sri Vijaya]] impeeriumiga. Ajalooliste allikate järgi kujunesid väiksemad asulad hiljem kaubavahetuse ja palverännakute transiitpunktideks.<ref name=":29">Abdullah, S., & Fathil, F. (2021). Revisit the History of Early Settlements in Pulau Pinang: The Contributions and Legacies of Rawa People. ''Intellectual Discourse'', ''29''(2).</ref> 1400. aasta paiku asutati [[Malaka poolsaar]]el oluline kauplemise keskus [[Melaka]]. Melaka koos oma sadama ja ümbruskonnaga, sealhulgas ka Pinangiga, kujunes oluliseks osaks kaubandusvõrgustikust, mis ühendas [[Aasia]]t ja [[Euroopa]]t. Piirkond oli oluline peatuskoht [[Zheng He]] merereisidel, mille mõjudel sattusid piirkonda Hiina migrandid ja kaupmehed, mis süvendas piirkonna rolli kaubandusvõrgustiku keskusena.<ref name=":29" /><ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hutchinson |eesnimi=Francis E. |pealkiri=CATCHING THE WIND: Penang in a Rising Asia |aasta=2012 |lehekülg=21 |keel=inglise}}</ref> Üks esimesi [[inglise]] kaupmehi, kes saareni jõudis, oli kapten [[James Lancaster]]. Ta saabus piirkonda 1591. aastal laeval [[Edward Bonaventure]], mis oli osa Briti kaubandusmissioonist Ida-Indiasse. Lancaster jõudis Pulau Pinangile 1593. aastal pärast peatust [[Rimau saar|Pulau Rimaul]]. Ta kirjeldas saare rannikut olevat asustatud tihedalt kasvavate [[mangroov]]ide ja [[sääsk]]edega, mis pakkus varjupaika [[piraat]]idele. Lancasteri külastuse ajal oli saar piraatluse keskpunkt, sest piraadid pääsesid saarelt hästi ligi Malaka väina läbivatele kaubalaevadele.<ref name=":9" /><ref name=":29" /> [[Fail:Penang.gif|pisi|Pinangi piiride kujunemine]] 18. sajandil olid tulevase Pulau Pinangi alad asustatud, näiteks on leitud [[Datok Keramat (valimisringkond)|Datok Keramati]] piirkonnast matmispaiku ja jälgi elanikest vähemalt 1705. aastast. Pulau Pinang ja Seberang Perai kuulusid tollal [[Kedahi sultanaat|Kedahi sultanaadi]] koosseisu. Lisaks elasid malailased [[Batu Uban]]i, [[Sungai Kluang]]i ja mitmeid teisi piirkondi.<ref name=":2" /> ==== Briti koloonia ==== 1786. aastal vallutas Pinangi Suurbritannia kapten [[Francis Light]]. Kedahi sultan [[Abdullah Mukarram Shah]] tegi katse saart tagasi vallutada, kuid ebaõnnestus ja pidi Lightiga 1791. aastal rahu sõlmima. Saar läks [[Briti Ida-India Kompanii]] kontrolli alla ning Light rajas saarele [[George Town]]i, millest sai peagi Briti India neljas [[Briti India provintsid ja presidentkonnad|presidentkonnalinn]].<ref name=":2" /> 1800. aastal läks Briti Ida-India Kompanii kontrolli alla ka [[Seberang Perai]], mis sai uueks nimeks Province Wellesley. Selle tagas Kompanii ja [[Kedahi sultanaat|Kedahi]] sultani [[Dhiauddin Mukarram Shah II]] vahel sõlmitud leping, mille esimeses punktis sätestati, et kuni britid valitsevad Pulau Pinangil ja vastavatel mandri aladel, maksab Kompanii iga-aastast tasu 10&nbsp;000 riiali Kedahi ja [[Perlis]]e asevalitsejale. Leping tühistas ka 1791. aastal sõlmitud lepingu.<ref name=":2" /> [[Fail:KITLV - 80020 - Kleingrothe, C.J. - Medan - Quay in Penang - circa 1910.tif|vasakul|pisi|[[Pinangi sadam]] 20. sajandi alguses]] Pinang kujunes Suurbritannia võimu all sõjaliseks ja kaubanduslikuks keskuseks, mis ühendas Aasiat [[läänemaailm]]aga. 1826. aastal liideti Pinang [[Singapur Väinaasunduste koosseisus|Singapuri]] ja [[Melaka osariik|Melakaga]], moodustades [[Väinaasundused]] (Straits Settlements), mis allusid otse [[Briti koloniaalimpeerium|Briti koloniaalvõimule]]. See võimendas Pinangi tähtsust kaubanduses veelgi, tuues piirkonda rohkem Hiina ja India kaupmehi.<ref name=":4" /> 1827. aastal avatud [[Suessi kanal]] kiirendas märkimisväärselt kaupade transporti Euroopast Aasiasse. Pinang tähtsus kaubanduslinnana, mis ühendas omavahel [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merd]] ja [[India ookean|India ookeani]], tõusis veelgi. 1890. aastatest 1940. aastateni arenes Pinang kiiresti. Kolooniasse saabus hulgaliselt eri rahvustest inimesi, sealhulgas [[Hiinlased|hiinlasi]], [[Indialased|indialasi]] ja [[Eurooplased|eurooplasi]]. Linnast kujunes multikultuuriline ja -religioosne keskus, kus erinevad kogukonnad elasid kõrvuti ja säilitasid oma kultuuripärandi.<ref name=":4" /> [[Fail:Royal Marines Parade in Penang (5316034010).jpg|pisi|[[Kuninglik Merejalavägi]] vabastamas George Towni (1945)]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, aastatel 1941–1945, okupeeris [[Jaapan]] Penangi. Okupatsioon mõjutas sügavalt piirkonna majandust ja ühiskonda. Pärast sõda taastas Suurbritannia võimu Pinangis.<ref name=":4" /> ==== Malaisia osariik ==== 1957. aastal saavutas [[Malaisia]] iseseisvuse ja Pinang ühines Malaisiaga. See muutis osariigi varasemast rohkem sõltuvaks uue keskvalitsuse poliitikast. 1969. aastal eemaldati Pinangilt vabakaubanduslinna staatus, mis tõi kaasa [[majanduslangus]]e ja tõsise töötuse. Et majandust elavdada, otsustas osariigi valitsus rajada tööstusparke, meelitades kohale uusi ettevõtteid ja investeeringuid. Peaminister [[Lim Chong Eu]] juhtimisel kujunes Pinang 1970. aastatel elektroonika- ja tootmiskeskuseks, tõmmates ligi rahvusvahelisi ettevõtteid, nagu [[Intel]] ja [[AMD]]. See muutus aitas taaselustada piirkonna majandust ja vähendada tööpuudust.<ref name=":10" /> 2008 aastal sai George Town [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] staatuse, tunnustades selle ainulaadset kultuurilist ja ajaloolist väärtust. Tunnustus tõstis osariigis [[kultuuriturism]]i ning tugevdas Pinangi positsiooni rahvusvahelisel areenil.<ref name=":10" /> == Majandus == {{Pikemalt|Pulau Pinangi majandus}} [[Fail:Bandar_Sri_Pinang.jpg|pisi|[[Bandar Sri Pinang]], George Towni linnaosa (2024)]] Pinang on üks Malaisia juhtivaid turismi-, tehnoloogia- ja meditsiiniturismi keskusi. Suurema osa majandusest moodustavad [[teenindussektor]], eriti [[turism]], ja [[tööstussektor]]. Teenindussektor moodustab 51,4% osariigi SKT-st.<ref name=":4" /> Teenindussektorile järgneb tööstussektor, mille SKT osakaal on 42,8%. Peamine Pinangi tööstusharu on [[elektroonika]]- ja [[elektrotehnika]] (E&E) tööstus.<ref name=":8" /> Pinang kujunes elektroonika- ja tootmiskeskuseks 1970. aastatel tollase peaministri [[Lim Chong Eu]] juhtimisel, kes suutis sellega taaselustada vabakaubandussadama positsioonist kaotatud majandusliku võimekuse. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted, nagu [[Intel]] ja [[AMD]], asusid Pinangis tegutsema. Pinang mängib olulist osa eriti ülemaailmses [[Pooljuht|pooljuhitööstuses]], moodustades umbes 8% pooljuhitootmise tugiteenusest.<ref name=":5" /> Pinangis asuvad ka mitmed suured tööstuspargid, näiteks [[Bayan Lepas]]i, [[Perai]] ja [[Batu Kawan]]i tööstuspargid, kus toodetakse [[kõrgtehnoloogia]], [[lennundus]]e ja [[biotehnoloogia]] tooteid.<ref name=":132">{{Raamatuviide |perekonnanimi=SINGH |eesnimi=CHET |pealkiri=From Free Port to Modern Economy |perekonnanimi2=RASIAH |eesnimi2=RAJAH |perekonnanimi3=TUAN. |eesnimi3=WONG YEE}}</ref> Pinang on tuntud ka toiduainete töötlemise ja ekspordi poolest. Saare maapiirkondade elanikud kasvatavad [[riis]]i, [[Köögivili|köögivilju]] ja [[Puuvili|puuvilju]]''.<ref name=":8" />'' Eriti tugev on kohalik [[halāl]]-toodete tööstus, mis toetab ka kogu osariigi piires tegutsev Pinangi rahvusvaheline halāl keskus (Penang International Halal Hub), mis pakub tuge toiduainete töötlejatele, eriti halal-nõuetele vastavate toodete eksportimiseks.<ref name=":132" /> ==== Majanduse kujunemine ==== Pärast George Towni asutamist oli Suurbritannia koloonia varajane majandus tihedalt seotud kaubandusega. Britid kasutasid Pinangi baasina [[Aasia]]s kaubandustegevuse tugevdamiseks, arendades [[India poolsaar|India]] ja [[Qingi dünastia|Hiina]] vahelist kaubavahetust. Selleks sobis Pinangi strateegiline asukoht, mis aitas murda [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade]] monopoli [[Malaka väin]]as. Peamised kaubad, mida Pinangis vahetati, olid [[vürtsid]], [[tina]], [[Tee (jook)|tee]] ja [[siid]].<ref name=":0" /><ref>Pampus, M. (2021). Multiple Motives and a Malleable Middleman: The Founding of George Town (Malaysia). ''Indian Ocean World Centre Working Paper Series'', ''11''.</ref> 19. sajandi lõpus kujunes Pinang [[hadži]]-palverändurite oluliseks kogunemispunktiks. Piirkonnas arenes religioossete raamatute ja muude [[islam]]iga seotud kaupade müük, mida eksportisid [[Madalmaade Ida-India|Indoneesiast]] ja [[Lähis-Ida]]st pärit kaubandusühendused. Lisaks tekkis Pinangis trükikodade tööstus, mida juhtisid [[Rawa hõim|Rawa]] kogukonna liikmed ja mis toetas kohaliku kirjanduse levikut.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> 20. sajandil, eriti pärast vabakaubandussadama staatuse kaotust 1960. aastatel, keskendus Penangi majandus rohkem [[elektroonika]] ja [[pooljuht]]ide tootmisele, tuues piirkonda rahvusvahelised ettevõtted ja muutes osariigi oluliseks tootmiskeskuseks Aasias.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> ==== Taristu ==== [[Fail:Jambatan Pulau Pinang, Perai, Pulau Pinang, Malaysia - panoramio.jpg|pisi|[[Pinangi sild]] (2012)]] [[Pinangi sadam]] ja [[Pinangi Rahvusvaheline Lennujaam|rahvusvaheline lennujaam]] on olulised logistika keskused, mis toetavad ekspordi ja impordi toiminguid, pakkudes head ühendust nii kohalike kui ka rahvusvaheliste turgudega. Lennujaamas on plaanitud luua [[halāl]]-logistika keskus, et edendada halāl-sertifitseeritud toodete liikumist üle maailma <ref name=":132" /> Saar on ühendatud mandriga kahe silla kaudu: esimene on [[Penangi sild]], mis ulatub [[Gelugor]]ist Seberang Peraisse ja on 13,5 kilomeetrit pikk, ning teine on [[Sultan Abdul Halim Muadzam Shahi sild]], mis on 24 kilomeetri pikkune. Lisaks toimub transport saare ja mandri vahel ka [[praam]]iga.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Kohalik teedevõrk on hästi arenenud, pakkudes ühendusi saare linnade ja äärelinnade vahel, kus peamiseks liikluskoridoriks on Jelutongi kiirtee, mis ühendab George Towni ümberkaudsete piirkondadega.<ref name=":8" /> Kuigi teede [[taristu]] on heal tasemel, on avalik ühistransport Penangis vähearenenud, sest seda pakub vaid üks, 2007. aastal tegevust alustanud bussifirma [[Rapid Penang]]. Bussiliiklus ei kata täielikult kõiki saare piirkondi, mistõttu on sihtkohta jõudmine tihti aeganõudev ja ei soodusta ühistranspordi kasutamist. 2015. aasta seisuga kasutasid vaid 15% elanikest bussi transpordivahendina.<ref name=":5" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hamid |eesnimi=Abdul |perekonnanimi2=Hilmy |eesnimi2=Ahmad |perekonnanimi3=Nuh |eesnimi3=Mohd |kuupäev=september 2015 |pealkiri=Factors Affecting Bus Ridership With Respect to Passenger Demography: A Case Study of Seberang Perai, Pulau Pinang, Malaysia. |url=https://www.researchgate.net/publication/298371532_Factors_Affecting_Bus_Ridership_With_Respect_to_Passenger_Demography_A_Case_Study_of_Seberang_Perai_Pulau_Pinang_Malaysia |ajakiri=EASTS 2015 Conference}}</ref> Käimas on projekt Penang2030, millega arendadakse Pinangi osariigi liikuvust ja ühistranspordi kasutust, üritades seda muuta rohelisemaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Agenda Negeri Pintar Pulau Pinang |url=https://www.penang.gov.my/images/pdf/Agenda%20Negeri%20Pintar%20Pulau%20Pinang%20FINAL.pdf}}</ref> Eluasemekulud on Penangis viimastel aastatel tõusnud, mis on muutnud elamispinna kättesaadavuse noortele ja madalama sissetulekuga elanikele keerulisemaks. Piiratud maa ja tiheda asustuse tõttu on kinnisvara hinnad kasvanud, eriti Pinangi saarel, kus eluaseme nõudlus on kõrge. See seab väljakutseks nii madala kui ka keskmise sissetulekuga inimeste omadandada taskukohane eluase Pinangis.<ref name=":5" /> Olukorra leevendamiseks on valitsus plaaninud ehitada kolm [[tehissaar]]t, kuhu peaks elama asuma 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":1" /> == Kultuur == [[Fail:George_Town,_Penang_at_night_(2).jpg|pisi|[[George Town]], Pulau Pinangi pealinn]]Pinangi pealinn on George Town on tuntud oma ainulaadse arhitektuuri ja linnaruumi poolest, mis on tugevalt mõjutatud koloniaalajastust ja mitmekultuursest elanikkonnast. Linnas asub üle 5000 ajaloolise hoone. Nende hulgas võib leida traditsioonilisi poekodasid, [[bangalo]]sid, [[mošee]]sid, [[Kirik (pühakoda)|kirikuid]], [[Hiina templid|Hiina]] ja [[Hindu templid|Hindu templeid]], administratiivhooneid, kaubandus- ja äriehitisi ning veekülasid ([[Clan Jetties]]), mis on rajatud vee kohal olevatele vaiadele. Erinevate elamukvartalite tõttu on linn üks keerukamalt hallatavaid [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandeid]].<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=BUILDINGS |url=https://gtwhi.com.my/our-work/buildings/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=George Town World Heritage Incorporated}}</ref> ==== Religioon ==== Osariigis on esindatud on neli suurt [[religioon]]i - [[islam]], [[budism]], [[hinduism]] ja [[kristlus]]. Ametlik riigireligioon on [[islam]], kuid osariigis kehtib [[usuvabadus]]. Budism, kristlus, hinduism, [[sikhism]], [[taoism]] ja muud usundid on vabalt praktiseeritavad - moslemite mošeed, hinduistlikud ja [[budistlikud templid]] ning kristlikud kirikud on levinud kogu Pinangi territooriumil.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.penang.gov.my/ Koduleht] {{MAS}} [[Kategooria:Malaisia osariigid]] hu0t1qv6j11enaoztjx7t8x49ivaekf Poison 0 673754 6759583 6622227 2024-11-12T01:42:48Z Muusikavärk 199678 6759583 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Poison | pilt = Poison-gm.png|pisi|Poison (2006) | pildiallkiri = Poison (2006) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Pennsylvania]], [[USA]] | stiil = [[Glam metal]], [[hard rock]], [[heavy metal]] | tegev = 1983–praeguseni | plaadifirma = Enigma, EMI, Capitol, Cyanide | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = Bret Michaels<br/>Rikki Rockett<br/>Bobby Dall<br/>C.C. DeVille | endised_liikmed = Matt Smith<br/>Richie Kotzen<br/>Blues Saraceno }} '''Poison''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ''[[glam metal]]''<nowiki/>'i ansambel, mis loodi [[1983]]. aastal. Bändi üks tuntumaid lugusid on "Every Rose Has Its Thorn". ==Diskograafia== ===Albumid=== * "[[Look What the Cat Dragged In]]" (1986) * "[[Open Up and Say... Ahh!]]" (1988) * "[[Flesh & Blood]]" (1990) * "[[Native Tongue]]" (1993) * "[[Crack a Smile... and More!]]" (2000) * "[[Hollyweird!]]" (2002) * "[[Poison'd!]]" (2007) ==Bändi liikmed== * [[Bret Michaels]] – vokaal, rütmikitarr * [[C.C. DeVille]] – kitarr, taustalaul * [[Bobby Dall]] – basskitarr, taustalaul * [[Rikki Rockett]] – trummid, taustalaul [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] 5seednfa4xh3ks1c638j6tspenlezsj 6759584 6759583 2024-11-12T01:44:36Z Muusikavärk 199678 6759584 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Poison | pilt = Poison-gm.png|pisi|Poison (2006) | pildiallkiri = Poison (2006) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Pennsylvania]], [[USA]] | stiil = [[Glam metal]], [[hard rock]], [[heavy metal]] | tegev = 1983–praeguseni | plaadifirma = Enigma, EMI, Capitol, Cyanide | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = Bret Michaels<br/>Rikki Rockett<br/>Bobby Dall<br/>C.C. DeVille | endised_liikmed = Matt Smith<br/>Richie Kotzen<br/>Blues Saraceno }} '''Poison''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ''[[glam metal]]''<nowiki/>'i ansambel, mis loodi [[1983]]. aastal. Bändi üks tuntumaid lugusid on "Every Rose Has Its Thorn". ==Bändi liikmed== * [[Bret Michaels]] – vokaal, rütmikitarr * [[C.C. DeVille]] – kitarr, taustalaul * [[Bobby Dall]] – basskitarr, taustalaul * [[Rikki Rockett]] – trummid, taustalaul ==Diskograafia== ===Albumid=== * "[[Look What the Cat Dragged In]]" (1986) * "[[Open Up and Say... Ahh!]]" (1988) * "[[Flesh & Blood]]" (1990) * "[[Native Tongue]]" (1993) * "[[Crack a Smile... and More!]]" (2000) * "[[Hollyweird!]]" (2002) * "[[Poison'd!]]" (2007) [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] 4jqm0q5mqj6vdgq13or9kiomvrrc30q Skid Row (ansambel) 0 674257 6759578 6756778 2024-11-12T01:21:50Z Muusikavärk 199678 6759578 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Skid Row | pilt = Skid Row en el Rock Imperium Festival (20230626 004743).jpg|pisi|Skid Row 2023 | pildiallkiri = Skid Row (2023) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[New Jersey]], [[USA]] | stiil = [[Hard rock]], [[heavy metal]], [[glam metal]] | tegev = 1986–1996, 1999–praeguseni | plaadifirma = Atlantic, SPV, Megaforce, earMUSIC | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = Dave Sabo<br/>Rachel Bolan<br/>Scotti Hill<br/>Rob Hammersmith | endised_liikmed = [[Sebastian Bach]]<br/>Matt Fallon<br/>Rob Affuso<br/>Johnny Solinger<br/>Phil Varone<br/>Tony Harnell<br/>Dave Gara<br/>ZP Theart<br/>Erik Grönwall }} '''Skid Row''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[rokkmuusika|rokkansambel]], mis loodi [[1986]]. aastal USA [[New Jersey|New Jersey osariigi]]. Bänd saavutas kommertsedu 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses oma esimeste albumitega "[[Skid Row (album)|Skid Row]]" (1989) ja "[[Slave to the Grind]]" (1991). == Koosseis == === Praegused liikmed === * [[Lzzy Hale]] – laul * [[Rachel Bolan]] – bass, taustalaul * [[Dave "The Snake" Sabo]] – kitarr, taustalaul * [[Scotti Hill]] – kitarr, taustalaul * [[Rob Hammersmith]] – trummid, taustalaul === Endised liikmed === * [[Sebastian Bach]] – laul (1987–1996) * [[Johnny Solinger]] – laul (1999–2015) * [[ZP Theart]] – laul (2016–2022) * [[Erik Grönwall]] – laul (2022–2024) ==Diskograafia== ===Albumid=== * "[[Skid Row (album)|Skid Row]]" (1989) * "[[Slave to the Grind]]" (1991) * "[[Subhuman Race]]" (1995) * "[[Thickskin]]" (2003) * "[[Revolutions per Minute]]" (2006) * "[[The Gang's All Here]]" (2022) [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] sja6h1333ajllza3nl804sbcsayppux Sebastian Bach 0 674260 6759575 6628118 2024-11-12T01:13:38Z Muusikavärk 199678 6759575 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Sebastian Bach | pilt = Sebastion Bach 2012.jpg|pisi|Sebastian Bach 2012 | pildiallkiri = Sebastian Bach 2012 | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = | sünninimi = Sebastian Philip Bierk | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1968|4|3}}<br/> [[Freeport (Bahama)]] | pill = | hääleliik = | stiil = [[Hard rock]], [[heavy metal]], [[glam metal]] | amet = laulja | tegev = 1983–praeguseni | plaadifirma = Atlantic, Frontiers, Get Off My Bach, [[Universal Music Group|Universal]], MRV, Reigning Phoenix | seotud_esitajad = [[Skid Row (ansambel)|Skid Row]] | URL = }} '''Sebastian Philip Bierk''' (sündinud [[3. aprill|3. aprillil]] [[1968]]) on [[Kanada]] päritolu, [[Ameerika Ühendriigid|USA]] laulja, kes sai tuntuks [[hard rock]] bändi [[Skid Row (ansambel)|Skid Row]] lauljana. Skid Row liige oli ta aastatel [[1987]] kuni [[1996]]. Ta jätkas oma karjääri sooloartistina. {{DEFAULTSORT:Bach, Sebastian}} [[Kategooria:Kanada lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 3fa3f0balrtq2r73mmhsuogwsscsc9x Õhuvabadused 0 674995 6759676 6640888 2024-11-12T09:56:35Z Mona 355 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lennundus]] 6759676 wikitext text/x-wiki '''Õhuvabadused''' on lennufirmade õigused läbida välisriigi õhuruumi või teha piiriüleseid lende. Need on sätestatud kas rahvusvahelise lennutransiidi lepingus (''Air Services Transit Agreement'') või rahvusvahelise lennutranspordi lepingus (''Air Services Transport Agreement'')<ref>R. I. C. Bartsch, ''International aviation law: A practical guide'', tr 1. Routledge, 2012.</ref>{{rp|lk 29}}. Õhuvabadusi peavad rakendama kõik riigid, mis on võtnud vastu Chicago konventsiooni ehk [[Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon|Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni]]<ref name=":0">Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, ''Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon''. Riigi Teataja, 11.02.1992. [Võrgumaterjal]. https://www.riigiteataja.ee/akt/78093 (vaadatud 24.03.2024).</ref>{{rp|ptk XIII, artikkel 66}}. == Algus == Kuigi Chicago konventsioon reguleerib rahvusvahelisi liine edukalt, on selle tõhusus juhul, kui lennuliiklus läbib mõne välisriigi territooriumi, piiratud. Probleemi lahendamiseks hakati kasutama lennuteenuste lepete süsteemi, mis sõlmitakse konventsiooni osalisriikide vahel. Need võimaldavad firmadel võtta pardale või panna maha reisijaid, lasti ja posti iga leppe vastu võtnud riigi territooriumil.<ref>B. F. Havel ja G. S. Sanches, ''“The Principles and Practice of International Aviation Law”''. Cambridge University Press, 2014 — B. R. Sigurðarson, ''“The Freedoms of the Air: with special emphasis on the sixth freedom”'', McGill University, 2020 kaudu.</ref> Kokku on üheksa õhuvabadust. Viis neist on ametlikult kehtestatud Chicago konventsiooniga. Teisi sätestatakse kahepoolsetes lepetes.<ref>B. R. Sigurðarson, “The Freedoms of the Air: with special emphasis on the sixth freedom”, McGill University, 2020.</ref>{{rp|lk 6}} == Õhuvabaduste loetelu<ref>Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), ''Manual on the Regulation of International Air Transport (Doc 9626)'', tr 3, osa 4, 2016. [Võrgumaterjal]. https://www.icao.int/Meetings/a39/Documents/Provisional_Doc_9626.pdf (vaadatud 24.03.2024).</ref> == [[Fail:Freedoms of the Air.png|pisi|363x363px|Õhuvabadused ('''valge''' vastab koduriigile ehk lennufirma registreerimise riigile, '''punane''' ja '''roheline''' vastavad eri välisriikidele)<ref>Wikimedia Commons, ''The Freedoms of the Air'', 14.08.2018. [Võrgumaterjal]. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Freedoms_of_the_Air.png (vaadatud 24.03.2024).</ref>]] 1) Õigus lennata üle välisriigi territooriumi maandumiseta; 2) õigus maanduda välisriigi territooriumil mittekommertstegevuse eesmärgil; 3) õigus viia välisriigi territooriumile reisijaid, lasti ja posti; 4) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti välisriigi territooriumilt koduriiki; 5) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti kahe välisriigi punkti vahel, eeldusel et vedu on jätkuks koduriigist lähtuvale lennule; 6) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti kahe välisriigi punkti kommertspeatusega koduriigis; 7) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti erinevates välisriikides asuva kahe punkti vahel seoseta koduriigiga; 8) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti kahe välisriigi punkti vahel, kui see on jätkuks koduriigist lähtuvale lennule; 9) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti kahe välisriigi punkti vahel seoseta koduriigiga. == Kabotaaž- ja rahvusvahelised lennud == Õhuvabaduste põhimõtted kehtivad kahte tüüpi lendude kohta. Esimene on '''kabotaaž''' ehk lend, mille algus- ja lõpp-punkt on samas riigis. Iga Chicago konventsiooni osalisriik saab keelata välismaistel lennufirmadel kabotaažlende oma territooriumil<ref name=":0" />{{rp|ptk II, artikkel 7}}. Seejuures pole võimalik neid lubada vaid ühel osalisriigil, st kabotaažlennuõigust ei käsitleda eraõigusena<ref>D. R. Lewis, “Air Cabotage: Historical and Modern-Day Perspectives”, ''Journal of Air Law and Commerce'', kd 45, nr 4, lk-d 1059–1088, 1980.</ref>{{rp|lk 1065}}. Teine on '''rahvusvaheline lend''' ehk selline, mille algus- ja lõpp-punkt asuvad erinevates riikides. Selle aluseks on Chicago konventsioonis sätestatud normid, protseduurid ja soovitatav praktika:<blockquote>“Osalisriik kohustub tegema koostööd, et tagada õhusõidukeid, personali, lennutrasse ja abiteenistusi käsitlevate eeskirjade, normide, protseduuride ja korralduste suurim võimalik ühtsus…”<ref name=":0" />{{rp|ptk VI, artikkel 37}}</blockquote> == Täiendavad ettepanekud == Rahvusvahelise lennunduse juristid ja ametnikud kahtlevad Chicago konventsiooni ning õhuvabaduste tõhususes ja asjakohasuses<ref>Chicago Council on Global Affairs & International Aviation Law Institute, ''“Sustainable Aviation Policies for America and the World: a Synopsis of the Proceedings”'', lk-d. 15–16, 2006 — B. F. Havel ja G. S. Sanchez, “Do We Need a New Chicago Convention?”, ''Aviation Law and Policy'', kd 11, nr 1, lk 7, 2011 kaudu.</ref>. Väidetakse, et kahepoolsed lepped ei vasta enam majandusolukorrale, mis järgnes USA lennundusreeglite liberaliseerimisele ja Euroopa Liidu ühise turu moodustamisele. Seega tuleb iga konventsiooni peatüki üle vaadata, rakendades rahvusvahelise paretianismi printsiipe (kui iga riik ei kaota midagi dokumendi vastuvõtmisel).<ref>B. F. Havel ja G. S. Sanchez, “Do We Need a New Chicago Convention?”, ''Aviation Law and Policy'', kd 11, nr 1, lk 7, 2011.</ref>{{rp|lk-d 10-11}} == Viited == <references /> [[Kategooria:Lennundus]] a93axwj7yqwxkfn4h3pdx0xha46jba7 6759726 6759676 2024-11-12T11:28:59Z Sillerkiil 58396 6759726 wikitext text/x-wiki '''Õhuvabadused''' on lennufirmade õigused läbida välisriigi õhuruumi või teha piiriüleseid lende. Need on sätestatud kas rahvusvahelise lennutransiidi lepingus (''Air Services Transit Agreement'') või rahvusvahelise lennutranspordi lepingus (''Air Services Transport Agreement'')<ref>R. I. C. Bartsch, ''International aviation law: A practical guide'', tr 1. Routledge, 2012.</ref>{{rp|lk 29}}. Õhuvabadusi peavad rakendama kõik riigid, mis on võtnud vastu Chicago konventsiooni ehk [[Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon|Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni]]<ref name=":0">Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, ''Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon''. Riigi Teataja, 11.02.1992. [Võrgumaterjal]. https://www.riigiteataja.ee/akt/78093 (vaadatud 24.03.2024).</ref>{{rp|ptk XIII, artikkel 66}}. == Algus == Kuigi Chicago konventsioon reguleerib rahvusvahelisi liine edukalt, on selle tõhusus juhul, kui lennuliiklus läbib mõne välisriigi territooriumi, piiratud. Probleemi lahendamiseks hakati kasutama lennuteenuste lepete süsteemi, mis sõlmitakse konventsiooni osalisriikide vahel. Need võimaldavad firmadel võtta pardale või panna maha reisijaid, lasti ja posti iga leppe vastu võtnud riigi territooriumil.<ref>B. F. Havel ja G. S. Sanches, ''“The Principles and Practice of International Aviation Law”''. Cambridge University Press, 2014 — B. R. Sigurðarson, ''“The Freedoms of the Air: with special emphasis on the sixth freedom”'', McGill University, 2020 kaudu.</ref> Kokku on üheksa õhuvabadust. Viis neist on ametlikult kehtestatud Chicago konventsiooniga. Teisi sätestatakse kahepoolsetes lepetes.<ref>B. R. Sigurðarson, “The Freedoms of the Air: with special emphasis on the sixth freedom”, McGill University, 2020.</ref>{{rp|lk 6}} == Õhuvabaduste loetelu<ref>Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), ''Manual on the Regulation of International Air Transport (Doc 9626)'', tr 3, osa 4, 2016. [Võrgumaterjal]. https://www.icao.int/Meetings/a39/Documents/Provisional_Doc_9626.pdf (vaadatud 24.03.2024).</ref> == [[Fail:Freedoms of the Air.png|pisi|363x363px|Õhuvabadused ('''valge''' vastab koduriigile ehk lennufirma registreerimise riigile, '''punane''' ja '''roheline''' vastavad eri välisriikidele)<ref>Wikimedia Commons, ''The Freedoms of the Air'', 14.08.2018. [Võrgumaterjal]. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Freedoms_of_the_Air.png (vaadatud 24.03.2024).</ref>]] 1) Õigus lennata üle välisriigi territooriumi maandumiseta; 2) õigus maanduda välisriigi territooriumil mittekommertstegevuse eesmärgil; 3) õigus viia välisriigi territooriumile reisijaid, lasti ja posti; 4) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti välisriigi territooriumilt koduriiki; 5) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti kahe välisriigi punkti vahel, eeldusel et vedu on jätkuks koduriigist lähtuvale lennule; 6) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti kahe välisriigi punkti kommertspeatusega koduriigis; 7) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti erinevates välisriikides asuva kahe punkti vahel seoseta koduriigiga; 8) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti kahe välisriigi punkti vahel, kui see on jätkuks koduriigist lähtuvale lennule; 9) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti kahe välisriigi punkti vahel seoseta koduriigiga. == Kabotaaž- ja rahvusvahelised lennud == Õhuvabaduste põhimõtted kehtivad kahte tüüpi lendude kohta. Esimene on '''kabotaaž''' ehk lend, mille algus- ja lõpp-punkt on samas riigis. Iga Chicago konventsiooni osalisriik saab keelata välismaistel lennufirmadel kabotaažlende oma territooriumil<ref name=":0" />{{rp|ptk II, artikkel 7}}. Seejuures pole võimalik neid lubada vaid ühel osalisriigil, st kabotaažlennuõigust ei käsitleda eraõigusena<ref>D. R. Lewis, “Air Cabotage: Historical and Modern-Day Perspectives”, ''Journal of Air Law and Commerce'', kd 45, nr 4, lk-d 1059–1088, 1980.</ref>{{rp|lk 1065}}. Teine on '''rahvusvaheline lend''' ehk selline, mille algus- ja lõpp-punkt asuvad erinevates riikides. Selle aluseks on Chicago konventsioonis sätestatud normid, protseduurid ja soovitatav praktika:<blockquote>“Osalisriik kohustub tegema koostööd, et tagada õhusõidukeid, personali, lennutrasse ja abiteenistusi käsitlevate eeskirjade, normide, protseduuride ja korralduste suurim võimalik ühtsus…”<ref name=":0" />{{rp|ptk VI, artikkel 37}}</blockquote> == Täiendavad ettepanekud == Rahvusvahelise lennunduse juristid ja ametnikud kahtlevad Chicago konventsiooni ning õhuvabaduste tõhususes ja asjakohasuses<ref>Chicago Council on Global Affairs & International Aviation Law Institute, ''“Sustainable Aviation Policies for America and the World: a Synopsis of the Proceedings”'', lk-d. 15–16, 2006 — B. F. Havel ja G. S. Sanchez, “Do We Need a New Chicago Convention?”, ''Aviation Law and Policy'', kd 11, nr 1, lk 7, 2011 kaudu.</ref>. Väidetakse, et kahepoolsed lepped ei vasta enam majandusolukorrale, mis järgnes USA lennundusreeglite liberaliseerimisele ja Euroopa Liidu ühise turu moodustamisele. Seega tuleb iga konventsiooni peatüki üle vaadata, rakendades rahvusvahelise paretianismi printsiipe (kui iga riik ei kaota midagi dokumendi vastuvõtmisel).<ref>B. F. Havel ja G. S. Sanchez, “Do We Need a New Chicago Convention?”, ''Aviation Law and Policy'', kd 11, nr 1, lk 7, 2011.</ref>{{rp|lk-d 10-11}} == Vaata ka == * [[rahvusvaheline õigus]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Lennundus]] ntn8m81pox3n35fwmoppdwval80f2sf Jannik Sinner 0 676887 6759580 6708998 2024-11-12T01:25:34Z Kuriuss 38125 6759580 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} [[Fail:Sinner MCM23 (8) (52883593853).jpg|pisi|Jannik Sinner (2023)]] '''Jannik Sinner''' (sündinud [[16. august]]il [[2001]] [[San Candido]]s) on Itaalia elukutseline tennisist, kes on [[Association of Tennis Professionals|ATP]] edetabelis praegu meesüksikmängus maailma edetabelis esikohal. 10. juunil 2024 tõusis ta esimest korda karjääri jooksul edetabelis esikohale ja temast sai ajaloo esimene Itaalia mängija ATP edetabeli esikohal. Sinner on võitnud ATP Touril 15 üksikmängu tiitlit, sealhulgas 2024. aasta [[Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri|Austraalia lahtistel]] suure slämmi tiitli. == Välislingid == *[https://www.atptour.com/en/players/-/S0AG/overview Jannik Sinner ATP Touri kodulehel] {{JÄRJESTA:Sinner, Jannik}} [[Kategooria:Itaalia tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 9hgytqs31t3kcvudl9fo4rsisxu3ekf 6759581 6759580 2024-11-12T01:28:24Z Kuriuss 38125 6759581 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} [[Fail:Sinner MCM23 (8) (52883593853).jpg|pisi|Jannik Sinner (2023)]] '''Jannik Sinner''' (sündinud [[16. august]]il [[2001]] [[San Candido]]s) on Itaalia elukutseline tennisist, kes on [[Association of Tennis Professionals|ATP]] edetabelis praegu{{millal}} meesüksikmängus maailma edetabelis esikohal. 10. juunil 2024 tõusis ta esimest korda karjääri jooksul edetabelis esikohale ja temast sai ajaloo esimene Itaalia mängija ATP edetabeli esikohal. Sinner on võitnud ATP Touril üksikmängus 15 turniiri, kusjuures 2024. aastal võitis ta [[Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri|Austraalia lahtised]] meistrivõistlused. == Välislingid == *[https://www.atptour.com/en/players/-/S0AG/overview Jannik Sinner ATP Touri kodulehel] {{JÄRJESTA:Sinner, Jannik}} [[Kategooria:Itaalia tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] p1v39k3quhs132eel4omkwawn1argdq Jasmine Paolini 0 676991 6759576 6666461 2024-11-12T01:15:59Z Kuriuss 38125 6759576 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} [[Pilt:Transylvania Open 2022 WTA 250 (52502001597) (cropped).jpg|pisi|Paolini 2022. aasta Transylvania Openil]] '''Jasmine Paolini''' (itaalia hääldus [ʒaˈzmin paoˈliːni]; sündinud [[4. jaanuar]]il [[1996]] [[Castelnuovo di Garfagnana]]s) on [[Itaalia]] elukutseline [[tennis]]ist. Tema parim koht [[WTA]] edetabelis üksikmängus on 12. koht (6. mai 2024) ja 24. koht paarismängus (20. mai 2024). Paolini on võitnud WTA Touril kaks turniiri üksikmängus ja kolm turniiri paarismängus, sealhulgas 2024. aasta Dubai tennisemeistrivõistlustel WTA 1000 turniiri üksikmängus. Ta on võitnud kaks turniiri üksikmängus WTA Challenger Touril ning üheksa turniiri üksikmängus ja ühe turniiri paarismängus ITF-i tuuril. Ta on praegune Itaalia naismängija nr 1. 2024. aasta [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel]] jõudis ta finaali, kuid pidi tunnistama poolaka [[Iga Świątek]]i paremust (6:2, 6:1). Paolini kasvas üles Itaalias [[Carrara]] ja [[Forte dei Marmi]] lähistel. Tema isa Ugo on [[Itaallased|itaallane]] ning ta ema Jacqueline on pärit Poolast [[Łódź]]ist. Tema emapoolne vanaema, kes elab Łódźis, on poolakas, ja tema emapoolne vanaisa, kes elab [[Kopenhaagen]]is, on taanlase ja ghanalase järeltulija. Tema vend William mängib samuti tennist. Tema isa ja onu tutvustasid talle tennist viieaastaselt ning noorpõlves treenis ta [[Bagni di Lucca]]s Mirafiume tenniseklubis. 15-aastaselt kolis ta koolituseks Tirreniasse, mis asub väljaspool [[Pisa]]t. == Välislingid == *[https://olympics.com/en/athletes/jasmine-paolini Jasmine Paolini [[ROK]]-i veebilehel] *[https://www.wtatennis.com/players/319280/- Jasmine Paolini WTA veebilehel] *[https://www.olympedia.org/athletes/144108 Jasmine Paolini olympedia.org veebilehel] {{JÄRJESTA:Paolini, Jasmine}} [[Kategooria:Itaalia tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] l0r4ve1y832upkmu8bhc1flbuzmn1hf Vikipeedia:Terminivõistlus/2024 4 678145 6759400 6758336 2024-11-11T16:56:28Z Keeleelu 187032 /* Osalevad artiklid */ 6759400 wikitext text/x-wiki Siin loetletakse [[Vikipeedia:Terminivõistlus|Vikipeedia terminivõistluse]] osalejaid ja nende konkursil osalevaid artikleid. Kui osaled võistlusel, palun lisa tabelisse kasutajanimi formaadis <nowiki>[[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]]</nowiki>, osaleva artikli link ja esindatav asutus. Vastava info lisamiseks klõpsa käesoleva lehe ülaservas nupule "Muuda lähteteksti" ja järgi teiste kasutajate eeskuju. Artikli link lisa alles siis, kui oled juba artikli loonud või selles parandusi teinud. Võistlusel osalevad ainult käesoleval registreerimislehel registreeritud artiklid. 2023. aastal osalenud artiklite nimekirja näed [[Vikipeedia:Terminivõistlus/2023|siit]]. == Osalevad artiklid == {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid ! Asutus |- | 1 | [[Kasutaja:S. Öövari|S. Öövari]] | [[Kaitsev isolatsioon]]<br>[[Kateetriga seotud urotrakti infektsioon]]<br>[[Isolatsioon (tervishoid)]]<br>[[Kontaktisolatsioon]] | Tallinna Tervishoiu Kõrgkool |- | 2 | [[Kasutaja:Kriss123~etwiki|Kriss123~etwiki]] | [[Vakants (materjaliteadus)]]<br>[[Magnon]] | Tartu Ülikool |- | 3 | [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]] | [[2nd Thought]]<br>[[Nuhktroojan]]<br>[[3GPP]]<br>[[Kimbumeetod]]<br>[[Multipleks]]<br>[[Süllogism]]<br>[[Atomaarne valem]]<br>[[Tuvipesa meetod]] | Tartu Ülikool |- | 4 | [[Kasutaja:Darja.Lavogina|Darja.Lavogina]] | [[Glükosiidside]]<br>[[Pigment (bioloogia)]]<br>[[Hübridisatsioon]]<br>[[Sihtmärki proteolüüsi suunav kimäär]] | Tartu Ülikool |- | 5 | [[Kasutaja:Veebilõust|Veebilõust]] | [[Sõnamäng]]<br>[[Artiklinimi]] | Tartu Ülikool |- | 6 | [[Kasutaja:sunckrt|sunckrt]] | [[Õhuvabadused]]<br>[[Lennukõlblikkus]] | Eesti Lennuakadeemia |- | 7 | [[Kasutaja:Keeleelu|Keeleelu]] | [[Enkulturatsioon]]<br>[[Koroonaneologism]]<br>[[Tenuur]] | Tallinna Ülikool |- | 8 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi]]<br>[[Artiklinimi]] | Asutus |- | 9 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi]]<br>[[Artiklinimi]] | Asutus |- |} 4ir1hgf6bmit6nozsj116cok5jkz6k8 6759457 6759400 2024-11-11T18:28:24Z Darja.Lavogina 171609 /* Osalevad artiklid */ 6759457 wikitext text/x-wiki Siin loetletakse [[Vikipeedia:Terminivõistlus|Vikipeedia terminivõistluse]] osalejaid ja nende konkursil osalevaid artikleid. Kui osaled võistlusel, palun lisa tabelisse kasutajanimi formaadis <nowiki>[[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]]</nowiki>, osaleva artikli link ja esindatav asutus. Vastava info lisamiseks klõpsa käesoleva lehe ülaservas nupule "Muuda lähteteksti" ja järgi teiste kasutajate eeskuju. Artikli link lisa alles siis, kui oled juba artikli loonud või selles parandusi teinud. Võistlusel osalevad ainult käesoleval registreerimislehel registreeritud artiklid. 2023. aastal osalenud artiklite nimekirja näed [[Vikipeedia:Terminivõistlus/2023|siit]]. == Osalevad artiklid == {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid ! Asutus |- | 1 | [[Kasutaja:S. Öövari|S. Öövari]] | [[Kaitsev isolatsioon]]<br>[[Kateetriga seotud urotrakti infektsioon]]<br>[[Isolatsioon (tervishoid)]]<br>[[Kontaktisolatsioon]] | Tallinna Tervishoiu Kõrgkool |- | 2 | [[Kasutaja:Kriss123~etwiki|Kriss123~etwiki]] | [[Vakants (materjaliteadus)]]<br>[[Magnon]] | Tartu Ülikool |- | 3 | [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]] | [[2nd Thought]]<br>[[Nuhktroojan]]<br>[[3GPP]]<br>[[Kimbumeetod]]<br>[[Multipleks]]<br>[[Süllogism]]<br>[[Atomaarne valem]]<br>[[Tuvipesa meetod]] | Tartu Ülikool |- | 4 | [[Kasutaja:Darja.Lavogina|Darja.Lavogina]] | [[Glükosiidside]]<br>[[Pigment (bioloogia)]]<br>[[Hübridisatsioon]]<br>[[Sihtmärki proteolüüsi suunav kimäär]]<br>[[Beetatoru]] | Tartu Ülikool |- | 5 | [[Kasutaja:Veebilõust|Veebilõust]] | [[Sõnamäng]]<br>[[Artiklinimi]] | Tartu Ülikool |- | 6 | [[Kasutaja:sunckrt|sunckrt]] | [[Õhuvabadused]]<br>[[Lennukõlblikkus]] | Eesti Lennuakadeemia |- | 7 | [[Kasutaja:Keeleelu|Keeleelu]] | [[Enkulturatsioon]]<br>[[Koroonaneologism]]<br>[[Tenuur]] | Tallinna Ülikool |- | 8 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi]]<br>[[Artiklinimi]] | Asutus |- | 9 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi]]<br>[[Artiklinimi]] | Asutus |- |} h6y8q11m7p9h6dyr16o1czzdf0h8b19 Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024/Artiklid 4 678285 6759555 6758616 2024-11-11T22:54:40Z Perüton 134796 6759555 wikitext text/x-wiki Siin loetletakse [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024|2024. aasta konkursil Teadus Vikipeediasse]] osalejaid ja nende konkursil osalevaid artikleid. Kui osaled konkursil, palun lisa tabelisse kasutajanimi formaadis <nowiki>[[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]]</nowiki> ja osaleva artikli link. Nime ja linkide lisamiseks klõpsa käesoleva lehe ülaservas nupule "Muuda lähteteksti" ja järgi teiste kasutajate eeskuju. Kui vajad selle juures abi, palun kirjuta [[Vikipeedia arutelu:Teadus Vikipeediasse 2024/Artiklid|arutelulehele]]. Artikli link lisa alles siis, kui oled juba artikli loonud või selles parandusi teinud. Kuna parimaid kirjutajaid valitakse kahes erinevas valdkonnas, siis on ka tabeleid kaks. '''NB!''' Artikli lingi lisamine ei tähenda artikli reserveerimist endale: ühte ja sama artiklit võib korraga kirjutada/täiendada kui tahes palju inimesi. Konkursil osalevad ainult käesoleval registreerimislehel registreeritud artiklid! == Osalevad artiklid == === Sotsiaal- ja humanitaarteadused === {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid |- | 1 | [[Kasutaja:Perüton|Perüton]] | [[Westminsteri süsteem]], [[Artiklinimi siia]] |- | 2 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 3 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 4 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 5 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |} === LTT ja meditsiin === {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid |- | 1 | [[Kasutaja:Darja.Lavogina|Darja.Lavogina]] | [[Progesteroon]], [[Adenülaadi tsüklaas]], [[Tsüklooksügenaas]] |- | 2 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 3 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 4 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 5 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |} === Kvant-teemade eriauhind === {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid |- | 1 | [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]] | [[Kvantkrüptograafia]], [[Shori algoritm]] |- | 2 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 3 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 4 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 5 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |} == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2020/Artiklid|2020. aasta osavõtjad ja artiklid]] * [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2022/Artiklid|2022. aasta osavõtjad ja artiklid]] * [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2023/Artiklid|2023. aasta osavõtjad ja artiklid]] 7h5d9jdcks9ehm1iv5iwmphjbw56dyy 6759563 6759555 2024-11-11T23:55:37Z Perüton 134796 6759563 wikitext text/x-wiki Siin loetletakse [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024|2024. aasta konkursil Teadus Vikipeediasse]] osalejaid ja nende konkursil osalevaid artikleid. Kui osaled konkursil, palun lisa tabelisse kasutajanimi formaadis <nowiki>[[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]]</nowiki> ja osaleva artikli link. Nime ja linkide lisamiseks klõpsa käesoleva lehe ülaservas nupule "Muuda lähteteksti" ja järgi teiste kasutajate eeskuju. Kui vajad selle juures abi, palun kirjuta [[Vikipeedia arutelu:Teadus Vikipeediasse 2024/Artiklid|arutelulehele]]. Artikli link lisa alles siis, kui oled juba artikli loonud või selles parandusi teinud. Kuna parimaid kirjutajaid valitakse kahes erinevas valdkonnas, siis on ka tabeleid kaks. '''NB!''' Artikli lingi lisamine ei tähenda artikli reserveerimist endale: ühte ja sama artiklit võib korraga kirjutada/täiendada kui tahes palju inimesi. Konkursil osalevad ainult käesoleval registreerimislehel registreeritud artiklid! == Osalevad artiklid == === Sotsiaal- ja humanitaarteadused === {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid |- | 1 [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 2 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 3 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 4 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 5 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |} === LTT ja meditsiin === {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid |- | 1 | [[Kasutaja:Darja.Lavogina|Darja.Lavogina]] | [[Progesteroon]], [[Adenülaadi tsüklaas]], [[Tsüklooksügenaas]] |- | 2 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 3 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 4 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 5 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |} === Kvant-teemade eriauhind === {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid |- | 1 | [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]] | [[Kvantkrüptograafia]], [[Shori algoritm]] |- | 2 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 3 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 4 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 5 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |} == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2020/Artiklid|2020. aasta osavõtjad ja artiklid]] * [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2022/Artiklid|2022. aasta osavõtjad ja artiklid]] * [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2023/Artiklid|2023. aasta osavõtjad ja artiklid]] 12obgmmqid9cseoq75rh82axtjrn8uw 6759566 6759563 2024-11-12T00:16:46Z Perüton 134796 6759566 wikitext text/x-wiki Siin loetletakse [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2024|2024. aasta konkursil Teadus Vikipeediasse]] osalejaid ja nende konkursil osalevaid artikleid. Kui osaled konkursil, palun lisa tabelisse kasutajanimi formaadis <nowiki>[[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]]</nowiki> ja osaleva artikli link. Nime ja linkide lisamiseks klõpsa käesoleva lehe ülaservas nupule "Muuda lähteteksti" ja järgi teiste kasutajate eeskuju. Kui vajad selle juures abi, palun kirjuta [[Vikipeedia arutelu:Teadus Vikipeediasse 2024/Artiklid|arutelulehele]]. Artikli link lisa alles siis, kui oled juba artikli loonud või selles parandusi teinud. Kuna parimaid kirjutajaid valitakse kahes erinevas valdkonnas, siis on ka tabeleid kaks. '''NB!''' Artikli lingi lisamine ei tähenda artikli reserveerimist endale: ühte ja sama artiklit võib korraga kirjutada/täiendada kui tahes palju inimesi. Konkursil osalevad ainult käesoleval registreerimislehel registreeritud artiklid! == Osalevad artiklid == === Sotsiaal- ja humanitaarteadused === {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid |- | 1 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 2 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 3 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 4 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 5 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |} === LTT ja meditsiin === {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid |- | 1 | [[Kasutaja:Darja.Lavogina|Darja.Lavogina]] | [[Progesteroon]], [[Adenülaadi tsüklaas]], [[Tsüklooksügenaas]] |- | 2 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 3 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 4 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 5 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |} === Kvant-teemade eriauhind === {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid |- | 1 | [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]] | [[Kvantkrüptograafia]], [[Shori algoritm]] |- | 2 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 3 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 4 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |- | 5 | [[Kasutaja:Kasutajanimi siia|Kasutajanimi siia]] | [[Artiklinimi siia]], [[Artiklinimi siia]] |} == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2020/Artiklid|2020. aasta osavõtjad ja artiklid]] * [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2022/Artiklid|2022. aasta osavõtjad ja artiklid]] * [[Vikipeedia:Teadus Vikipeediasse 2023/Artiklid|2023. aasta osavõtjad ja artiklid]] olb012vuyr2cm7etv7q0dhb2bjjqdr7 Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. august 2024 – ...) 0 679087 6759341 6759167 2024-11-11T14:31:33Z Pietadè 41543 /* 10. november */ gr 6759341 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. augustist 2024 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2024. aastal == == August 2024 == === 1. august === Esimesed 6 (või 10<ref>[https://www.err.ee/1609415158/poola-ja-ukraina-plaanivad-moodustada-euroopas-ukrainlastest-sojavaeuksuse#Economist The Economist: Ukraina sai juuli lõpus esimesed 10 F-16 lennukit] ERR 4. VIII 2024</ref>) Hollandist pärit [[F-16]] lennukit jõudsid Ukrainasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-07-31/ukraine-gets-first-delivery-of-f-16-fighter-jets-after-long-wait |title=Ukraine Receives First F-16 Fighter Jets After Long Wait |url-access=subscription |author1=Jennifer Jacobs |author2=Andra Timu |author3=Alberto Nardelli |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.bloomberg.com}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311577/bloomberg-ukraina-sai-esimesed-f-16-havitajad Bloomberg: Ukraina sai esimesed F-16 hävitajad] Delfi 31. VII 2024</ref><ref>{{Cite web |title= Ukraine receives first F-16 jets, officials say |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-receives-small-number-f-16-jets-bloomberg-reports-citing-sources-2024-07-31/ |date=1 August 2024 |access-date=2024-08-01|author= Phil Stewart|author2= Idrees Ali|author3=Yuliia Dysa|publisher= Reuters}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609412605/times-ukraina-sai-hollandilt-kuus-havitajat-f-16#holland Times: Ukraina sai Hollandilt kuus hävitajat F-16] ERR 1. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title="Venelased korraldavad neile suure jahi." Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title="Tekib Maosaare efekt." Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120312564/fotod-ja-video-ukraina-naitas-maailmale-f-16-havitajaid |title=FOTOD JA VIDEO: Ukraina näitas maailmale F-16 hävitajaid |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Venemaa hõivas juulikuu jooksul Ukraina idaosas ca 200 ruutkilomeetrit maad.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8069695/afp-venemaa-hoivas-juulis-pea-200-ruutkilomeetrit-ukraina-ala |title=AFP: Venemaa hõivas juulis pea 200 ruutkilomeetrit Ukraina ala |url-access=subscription |author=AFP/BNS |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#venemaa USA on Austini sõnul mures Venemaa vägede edasitungi pärast Ukrainas] ERR 2. VIII 2024</ref> Põhilised lahingud käivad Donetski piirkonnas. Venemaa on edenenud eeskätt [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] ründesuunal. Ägedad lahingud jätkuvad ka [[Tšassiv Jar]]i, [[Toretsk]]i ja Kurahhove suundades.<ref>[https://www.err.ee/1609413982/kaitseministeerium-on-oodata-venemaa-edenemist-donetski-oblastis Kaitseministeerium: on oodata Venemaa edenemist Donetski oblastis] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1819303190900138202 VIDEO: @Maks_NAFO_FELLA] X.com 2. VIII 2024 </ref> [[Forbes]] kinnitas, et Ukraina lasi juulikuu jooksul välja rohkem ründedroone kui Venemaa.<ref>{{Cite web |title= In July Ukraine Launched More Long-Range Attack Drones Than Russia |url= https://www.forbes.com/sites/davidhambling/2024/08/01/in-july-ukraine-launched-more-long-range-attack-drones-than-russia/ |author= David Hambling|date=1 August 2024 |access-date=1 August 2024 |publisher=Forbes}}</ref> === 2. august === Ukraina teatas, et hävitas raketirünnakuga okupeeritud Krimmis neli Vene õhutõrjesüsteemi [[S-400]] stardiseadeldist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311960/krimmis-havis-raketirunnakus-vaidetavalt-neli-ohutorjesusteemi-s-400-stardiseadeldist Krimmis hävis raketirünnakus väidetavalt neli õhutõrjesüsteemi S-400 stardiseadeldist] Delfi 2. VIII 2024</ref> Venemaa väed liiguvad aeglaselt edasi Pokrovski suunas ([[Avdijivka]]st 35 km loodes) ja on suutnud vallutada Vesele ([[Avdijivka]]st 20 km loodes) asula.<ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#pokrovsk ISW: Vene väed liiguvad aeglaselt Pokrovski suunal edasi] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-180/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 2. VIII 2024</ref> === 3. august === Ukraina sooritas droonilöögi Venemaal Rostovi, Orjoli ja Belgorodi oblastitele. Rostovi oblastis rünnati objekte Doni-äärses Rostovis, Bataiskis ja Morozovskis. Morozovski sõjaväelennuväljal puhkes suur tulekahju, hävisid hävitaja-pommitaja [[Su-34]] ja laskemoonaladu, kus hoiustati ka liugpomme.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312454/hur-vene-morozovski-lennubaasis-havisid-ukraina-runnakus-su-34-ja-relvaladu HUR: Vene Morozovski lennubaasis hävisid Ukraina rünnakus Su-34 ja relvaladu] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref name=kesselmann_9_VIII>[https://www.err.ee/1609420639/ukraina-pealetung-kurskis-sunnib-ilmselt-vene-vagesid-umber-paigutuma EKV Luurekeskuse ülevaade: Ukraina pealetung Kurskis sunnib ilmselt Vene vägesid ümber paigutuma] ERR 9. VIII 2024</ref> Kamenski rajoonis süttisid kütusemahutid. Samuti süttis Belogorodi oblastis Gubkinski rajoonis asuv naftabaas.<ref>[https://www.err.ee/1609414618#droon Droonilöök Venemaal Rostovi ja Orjoli oblastile] ERR 3. VIII 2024</ref><ref>[https://t.me/astrapress/61078?fbclid=IwY2xjawEa3HJleHRuA2FlbQIxMAABHRgWK3ZdQpiNEnvVCtntvOwTAlABfZi9QVoMNC6Zq10suwQnSrZLatwk1g_aem_5gEzNpPWHNVBSZ2U0WPWsA Astrapress] Telegram 3. VIII 2024</ref><ref>[https://liveuamap.com/en/2024/3-august-fire-at-morozovsk-airbase-visible-for-many-kilometers Fire at Morozovsk airbase visible for many kilometers] Liveuamap 3. VIII 2024</ref> Venemaa kaitseministeeriumi teatel tabati kogu Venemaa territooriumi kohal 75 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312137/ukraina-korraldas-droonirunnaku-morozovski-lennuvaljale-ja-mitmele-naftahoidlale Ukraina korraldas droonirünnaku Morozovski lennuväljale ja mitmele naftahoidlale] Delfi 3. VIII 2024</ref> Samuti sooritas Ukraina rünnaku Krimmile. Selles said tabamusi 4 õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja [[Sevastopol]]i sadamas uppus (eelnevalt [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)#13._september|13. sept. 2023 rünnakus]] vigastatud) [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi allveelaev]] {{ill|en|B-237 "Rostov na Donu"|Russian submarine B-237}}.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0Hck9iC2ko4yEaJophaRKLi1uw3B9uPGCrH2ZG2PqoBakrfVJfpZnMyDfhNTmXRrml Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB 3. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312208/ukraina-teatas-vene-allveelaeva-uputamisest-krimmis Ukraina teatas Vene allveelaeva uputamisest Krimmis] Delfi 4. VIII 2024</ref> === 4. august === Briti luure andmetel hukkus juulis või sai vigastada keskmiselt 1140 vene sõdurit päevas. "Keskmine päevane Venemaa ohvrite (surnute ja haavatute) arv Ukrainas on viimase kahe kuu jooksul langenud konflikti kõrgeimalt tasemelt, mis oli mais üle 1262 inimese päevas, 1140-le juulis 2024. [...]".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kiev-affondato-un-sottomarino-russo-in-crimea-mosca-non-commenta-880181c0-4057-43ea-9971-196038c4fe7d.html#4f2cd76c-8367-4073-b15c-f747f8a825d1 L'intelligence britannica: a luglio ogni giorno in media 1140 soldati russi morti o feriti]. [[Rai News 24]], 4. IV 2024</ref> === 5. august === SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku, mis valmistas ette Vene armee raketi-, pommi- ja droonirünnakuid Ukraina kuues regioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312481/sbu-neutraliseeris-kuues-ukraina-oblastis-tegutsenud-fsb-agentide-vorgustiku SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku.] Delfi 5. VIII 2024</ref> Vene väed jätkavad surve avaldamist Donetski oblastis. Põhilised lahingud käivad Pokrovski, [[Toretsk]]i ja [[Tšassiv Jar]]i suunal. Venemaa on suutnud mõnevõrra edeneda Pokrosvki suunal.<ref>[https://www.err.ee/1609415641/sorskoi-sonul-aitavad-lennukid-f-16-havitada-rohkem-vaenlasi#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312400/olukord-kisub-juba-kriitiliseks-vene-armee-liigub-donetski-oblastis-edasi-ja-ukrainlased-ei-suuda-rinnet-stabiliseerida |title="Olukord kisub juba kriitiliseks." Vene armee liigub Donetski oblastis edasi ja ukrainlased ei suuda rinnet stabiliseerida |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 6. august === Ukraina sõdurite ja [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e võitlejate üksus tungis Venemaale [[Kurski oblast]]isse ja hõivas kolm kolm küla: Nikolajevo-Darjino, Darjino ja Sverdlikovo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312718/venemaa-kurski-oblasti-juht-teatas-ukrainlaste-katsest-ule-piiri-tungida Venemaa Kurski oblasti juht teatas ukrainlaste katsest üle piiri tungida] Delfi 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609416808/soja-895-paev-venemaa-rundas-harkivi-kesklinnas-asuvat-kliinikut#kursk Kurski võimude teatel püüdsid Ukraina üksused oblastisse tungida] ERR 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312995/video-vene-z-kanalite-teatel-hoivasid-ukraina-vaed-kurski-oblastis-kolm-kula VIDEO | Vene Z-kanalite teatel hõivasid Ukraina väed Kurski oblastis kolm küla] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120313034/sealt-laheb-koige-otsem-tee-moskva-peale-miks-tungisid-ukraina-sojavaelased-ootamatult-kurski-oblastisse |title="Sealt läheb kõige otsem tee Moskva peale!" Miks tungisid Ukraina sõjaväelased ootamatult Kurski oblastisse? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Sissetungi käigus tulistati alla Vene ründehelikopter [[Ka-52]] Alligator.<ref>[https://www.err.ee/1609417972/ukrainat-tabas-jarjekordne-vene-droonirunnakute-laine Meedia: Ukraina piiri ääres Kurski oblastis käivad lahingud] ERR 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313516/bloomberg-vene-sojavagi-eiras-luure-hoiatusi-kurski-kohta-ja-putinit-ei-teavitatud Bloomberg: Vene sõjavägi eiras luure hoiatusi Kurski kohta ja Putinit ei teavitatud] Delfi 9. VIII 2024</ref> [[Belgorodi oblast]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi üks inimene,<ref>{{Cite web |title=Ukrainian Drone Strike on Russia’s Belgorod Region Kills 1 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-drone-strike-on-russias-belgorod-region-kills-1-a85942 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref> Kurski oblastis [[Lahingud Kurski oblastis|toimunud kokkupõrgetes]] hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|date=6 August 2024|title=Ukraine Attempts to Breach Kursk Region Border, Russia Claims|url=https://www.kyivpost.com/post/36969|work=Kyiv Post}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukrainian Attacks on Russia’s Kursk Region Kill 2 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-attacks-on-russias-kursk-region-kill-2-a85947 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref name="MT86">{{Cite web |date=6 August 2024 |title=Moscow Rushes Troops to Kursk Region as 3 Killed in Ukrainian Attacks |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/moscow-rushes-troops-to-kursk-region-as-3-killed-in-ukrainian-attacks-a85947 |access-date=6 August 2024 |website=[[The Moscow Times]] |language=en}}</ref> === 7. august === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus üks inimene, 12 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#5c320578-258e-4c89-8093-400cdeae76da Zelensky: "Un morto e 12 feriti in un raid russo su Kharkiv"]. [[Rai News 24]], 7. VIII 2024</ref> Kurski oblastis toimunud kokkupõrgetes hukkus viis inimest, 20 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#46a696af-01c7-4e1a-af3a-463a1d9ed58a Attacco in regione russa Kursk, 5 morti e 20 feriti]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#dc254fa1-aa90-4141-ae5d-383d05f82ef5 Mosca: "Respinto attacco di truppe ucraine a Kursk"]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313142/kaart-ja-video-vene-allikate-vaitel-hoivas-ukraina-kurski-oblastis-kummekond-kula-lahingutegevus-jatkub |title=KAART JA VIDEO: Vene allikate väitel hõivas Ukraina Kurski oblastis kümmekond küla. Lahingutegevus jätkub |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313114/video-putin-kiievi-reziim-vottis-ette-jarjekordse-ulatusliku-provokatsiooni-kurski-oblastis VIDEO | Putin: Kiievi režiim võttis ette järjekordse ulatusliku provokatsiooni Kurski oblastis] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0tMTNJRDgPoEUEfc63YAiJovszK3cngYr7aPPqMtVgrEsyx7ZWiqCQkM1pW9nShgTl&id=100087560906848 Kolonel Hans] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Vene väed on lõuna suunast edenenud [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas) lääneossa. Ukraina üksuste olukord asula idaosas on kriitiline, sest Venemaa käes on ka 4 km kaugusel kirdes asuvad [[Pivdenne]], [[Zalizne]] ja [[Pivnitšne]].<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41286&fbclid=IwY2xjawEhdz9leHRuA2FlbQIxMQABHdi_VgbYOY685V7q3oioGwzHnLFNnNdvGeKI7Aow8FBCjHwL4e70eBcbLg_aem_3YNKNoSKlK0jdfD-XhHvmQ Operatiiv- ja sõjaga seotud info 07. augustil] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Ukraina eriüksused korraldasid reidi Musta mere põhjaosas asuvale [[Tendra säär]]ele ja hävitasid Venemaa sissetungijate varustust, isikkoosseisu ja kindlustusi. === 8. august === Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt kolm inimest.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/offensiva-ucraina-le-truppe-di-kiev-penetrano-per-10-km-nella-regione-di-kursk-55dbbdf3-088f-4868-a673-b30c7880fd59.html#5490b51e-79c8-4f44-a779-22e69dad19b7 Almeno tre morti dopo l'attacco missilistico russo a Kharkiv in Ucraina: il video dopo il raid]. Rai News 24, 8. VIII 2024</ref> Ukraina väed on [[Kurski oblast]]is läbi murdnud Venemaa esimese kaitseliini. Ukraina üksused on tunginud [[Sudža]] linna lääneossa ning seal jätkuvad lahingud. Ukraina on võtnud oma kontrolli alla Sudža gaasimõõtejaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313461/zelenskoi-nounik-ukraina-vaed-kontrollivad-sudza-gaasimootejaama-venemaal Zelenskõi nõunik: Ukraina väed kontrollivad Sudža gaasimõõtejaama Venemaal] Delfi 8. VIII 2024</ref> Samuti on Ukraina relvajõud põhja suunal jõudnud Korenevo asulani.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313269/vene-z-kanalid-teatasid-et-ukraina-vaed-hoivasid-kurski-oblastis-osa-sudzast-ja-liikusid-korenevo-juurde Vene Z-kanalid teatasid, et Ukraina väed hõivasid Kurski oblastis osa Sudžast ja liikusid Korenevo juurde] Delfi 8. VIII 2024</ref> [[Rõlsk]]i linna lähedal Kurski oblastis hävitas Ukraina armee Vene armee konvoi. Kinnitamata andmetel kasutati löögiks HIMARS rakette.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313647/video-sotsiaalmeedias-naidati-vene-armee-havitatud-kolonni-kurski-oblastis-z-blogijate-sonul-tootas-himars |title=VIDEO - Sotsiaalmeedias näidati Vene armee hävitatud kolonni Kurski oblastis. Z-blogijate sõnul töötas HIMARS |author=Lauri Laugen |url-access=subscription |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref> Vangi on võetud hulk Vene sõdureid.<ref>[https://www.err.ee/1609418917/ukraina-vaed-liiguvad-kurski-oblastis-kiiresti-edasi#pealetung Ukraina pealetung on jõudnud vähemalt 10 kilomeetri sügavusele] ERR 8. VIII 2024</ref> Ukraina vägede sissetungi tõttu on Kurski oblastis kehtestatud eriolukord.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313218/video-kurski-oblastis-kehtestati-eriolukord-gerassimov-lubas-sisse-tunginud-ukrainlased-havitada VIDEO | Kurski oblastis kehtestati eriolukord, Gerassimov lubas sisse tunginud ukrainlased hävitada] Delfi 8. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313325/isw-ukraina-vaed-on-joudnud-kurski-oblastis-piirist-kuni-10-kilomeetri-kaugusele ISW: Ukraina väed on jõudnud Kurski oblastis piirist kuni 10 kilomeetri kaugusele] Delfi, 8. VIII 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41387&fbclid=IwY2xjawEjDAFleHRuA2FlbQIxMQABHf60yy8vMmxt4_B4hAmsrP9Mx-ra-_dWSJ1xX50bbn95sVYnUi2yJRzBkg_aem_ypDQ132uzp7ayhnHjnZIKw Kurskis on käimas midagi suuremat. 08. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref> === 9. august === Venemaa rünnakus [[Kostjantõnivka]] kaubanduskeskusele Ida-Ukrainas sai surma vähemalt 14 ja vigastada 43 inimest.<ref name="reuters1">{{Cite news |date=2024-08-09 |title=Russian strike on supermarket in Ukraine's east kills 14 people |url=https://www.reuters.com/world/europe/two-killed-17-injured-russian-strike-supermarket-ukraines-east-2024-08-09 |access-date=2024-08-10 |publisher=Reuters}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa [[Lipetski oblast]]ile. Kahjustada sai energeetikaobjekt ja Lipetski sõjaväelennuväljal puhkes tulekahju liugpommide laos.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313505/droonid-rundasid-venemaa-lipetski-oblastit-sojavaelennuvaljal-oli-tulekahju-ja-toimus-evakueerimine VIDEO: Droonid ründasid Venemaa Lipetski oblastit, sõjaväelennuväljal oli tulekahju ja toimus evakueerimine] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609419880/ukraina-vagi-havitas-venemaal-lipetski-sojavaelennuvalja#ukraina Ukraina vägi hävitas Venemaal Lipetski sõjaväelennuvälja] ERR, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02FCxZAfpyc6RqA12wdXGRs7XoPqjqNrabR4KGjCGMrATaEtYDhKNMeZzH3Lweyx9Jl FOTOD: Lipetski sõjaväelennuvälja ladude ala enne ja pärast rünnakut] FB Teet Kalmuse blogi, 10. VIII 2024</ref> Sellelt lennuväljalt stardivad ründelennukid liugpommidega ründama Harkivi ja Põhja-Donbassi Ukraina sihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313605/video-ukraina-teatas-edukast-runnakust-lipetski-lennuvaljale-vaidetavalt-said-pihta-planeerivate-pommide-laod VIDEO | Ukraina teatas edukast rünnakust Lipetski lennuväljale. Väidetavalt said pihta planeerivate pommide laod] Delfi, 9. VIII 2024</ref> Ukraina väed jätkavad edenemist Kurski oblastis.<ref name=kesselmann_9_VIII/> Hommikuse seisuga on Ukraina armee kontrolli all suurusjärgus 420 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Ukraina poolelt osaleb rünnakus kuni kolm brigaadi ning kuni seitse on reservis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0WPX7KXskoVaWQgAdsYXfiddYqaRSrynWLknf3sUNtDQj9MRF37J4mwASS55GeEJUl Ülevaade Ukrainas toimuva sõjaga seotud sündmustest 09.08.2024] FB Teet Kalmuse blogi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-8-2024?fbclid=IwY2xjawEi4QJleHRuA2FlbQIxMAABHTWdeIgBkXC-py_TMwjN3Rg_BsDvhXCwFC_em0YqHZATJEPXlZeVNVBHLQ_aem_DdT8z0ckBpLAXb7x7BlgpQ KAART: Russian Offensive Campaign Assessment, August 8, 2024] ISW 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0Jr4d2tGbR5P2ryLrzx9P8wRGesfDfkdSKehc9JUxotLC9pJ18PJjfDy2WVtGzMgpl&id=100087560906848 Kolonel Hansu ülevaade 09. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609420963/saks-ukraina-pealetung-kurskis-on-edukas-sest-vene-juhid-ei-olnud-selleks-valmis Saks: Ukraina pealetung Kurskis on edukas, sest Vene juhid ei olnud selleks valmis] ERR 9. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-181/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 9. VIII 2024</ref> Seoses Ukraina vägede sissetungiga kuulutas Venemaa Kurski oblastis välja föderaalse iseloomuga eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313585/video-putin-kohtumisel-kurski-oblasti-juhiga-olukord-on-erakordne-ja-nouab-julgust VIDEO | Putin kohtumisel Kurski oblasti juhiga: olukord on erakordne ja nõuab julgust] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313627/video-venemaa-kaitseministeerium-teatas-esimest-korda-lahingutest-sudza-juures VIDEO | Venemaa kaitseministeerium teatas esimest korda lahingutest Sudža juures] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313536/kurski-oblasti-piiri-kaitsnud-kadorovlaste-juht-ukrainlased-laksid-meist-korvalt-mooda-blogijad-tsetseenid-jooksid-laiali |title=Kurski oblasti piiri kaitsnud kadõrovlaste juht: ukrainlased läksid meist kõrvalt mööda. Blogijad: tšetšeenid jooksid laiali |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8074794/mart-raudsaar-ukraina-valksoda-kurskis-ja-selle-tulemid |title=Ukraina välksõda Kurskis ja selle tulemid |url-access=subscription |author=Mart Raudsaar |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.postimees.ee}}</ref> === 10. august === Venemaa valmistub kaitsma Kurski tuumajaama ja on vähendanud seal asuvat tsiviilpersonali hulka. Venemaa riiklik terroritõrjekomitee kuulutas reedel [[Belgorodi oblast]]is, [[Brjanski oblast]]is ja [[Kurski oblast]]is välja terroritõrjeoperatsiooni režiimi. Venemaa Kurski oblasti Ukraina piiriga piirnevatelt aladelt on evakueeritud üle 76 000 inimese, teatas laupäeval Venemaa eriolukordade ministeerium. Venemaa on hakanud muudest rindeosadest väeosi Kurski piirkonda liigutama.<ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8075399/hannes-toomsalu-ukraina-rundab-kurskis-vene-vaed-idarindelt-on-pandud-liikuma |title=Ukraina ründab Kurskis: Vene väed idarindelt on pandud liikuma |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=arvamus.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313797/kurski-tuumaelektrijaam-on-silme-ees-ukraina-relvajoud-tungivad-ule-venemaa-territooriumi |title=Kurski tuumaelektrijaam on silme ees. Ukraina relvajõud tungivad üle Venemaa territooriumi |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313847/julgeolekuekspert-rainer-saks-ukrainlaste-pealetung-kurski-oblastis-on-edukas-sest-venemaa-polnud-selleks-valmis |title=Julgeolekuekspert Rainer Saks: ukrainlaste pealetung Kurski oblastis on edukas, sest Venemaa polnud selleks valmis |url-access=subscription |author=Rainer Saks |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref> [[HUR MO|Ukraina sõjaväeluure agentuuri (HUR)]] juhitud [[MAGURA V5|MAGURA]] mereväe droon hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri KS-701 Tunets ja kahjustas veel kolme Vene veesõidukit.<ref>[https://www.err.ee/1609421296/valjaanne-venemaa-valmistub-kaitsma-kurski-tuumajaama#kaater Sõjaväeluure: Ukraina hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri] ERR, 10. VIII 2024</ref> === 11. august (900. päev) === Ukraina pealetungi tempo Kurski oblastis on aeglustunud, kuid Ukraina koondab soomusmasinaid Sumõ oblasti piirialale.<ref>[https://www.err.ee/1609421797/venemaa-lubas-ukraina-runnakutele-joulist-vastust#sumo AFP: Sumõ oblasti piirialal on näha kümneid Ukraina soomukeid] ERR, 11. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313968/ukraina-vaed-laiendavad-kurski-oblastis-positsioone-ja-ei-plaani-nahtavasti-lahkuda-mis-on-eesmark |title=Ukraina väed laiendavad Kurski oblastis positsioone ja ei plaani nähtavasti lahkuda. Mis on eesmärk? |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-11 |access-date=2024-08-11 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina väed tegid reidi [[Kurski oblast]]i [[Belaja rajoon]]i(Sudžast lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609422289/isw-venemaa-vaed-ei-ole-ukraina-edasisteks-piiriuletusteks-valmis#ISWvenev2ed ISW: Venemaa väed ei ole Ukraina edasisteks piiriületusteks valmis] ERR, 12. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas raketi- ja droonirünnaku Kurski, Voroneži ja Belgorodi oblastitele. Venemaa teatas teatasid vähemalt 15 drooni allatulistamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313920/vene-voimude-teatel-tabas-oosel-mitut-oblastit-rank-ohurunnak Vene võimude teatel tabas öösel mitut oblastit ränk õhurünnak] Delfi, 11. VIII 2024</ref> [[Iraan]] õpetab Venemaa vägesid kasutama {{ill|en|Fath 360}} raketisüsteeme ja valmistub neid saatma Venemaale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313964/allikad-iraan-saadab-peagi-venemaale-sadu-rakette Allikad: Iraan saadab peagi Venemaale sadu rakette] Delfi, 11. VIII 2024</ref> === 12. august === Venemaa andis käsu evakuatsiooniks [[Belgorodi oblast]]i [[Krasnaja Jaruga rajoon]]is ja [[Kurski oblast]]is Belaja rajoonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314038/venemaa-belgorodi-ja-kurski-oblastis-evakueeritakse-kaks-rajooni Venemaa Belgorodi ja Kurski oblastis evakueeritakse kaks rajooni] Delfi, 12. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314197/video-ja-kaart-kurski-oblasti-evakueeritavas-belaja-rajoonis-margati-ukraina-sojatehnikat VIDEO ja KAART | Kurski oblasti evakueeritavas Belaja rajoonis märgati Ukraina sõjatehnikat] Delfi, 12. VIII 2024</ref> Ukraina kontrollib 1000 ruutkilomeetrit Venemaa ala ning jätkab ründeoperatsioone, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]]. Ukraina ründas droonidega Moskva äärelinnas asuvat Tškalovski sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609422289/sorskoi-ukraina-sodurid-kontrollivad-1000-ruutkilomeetrit-venemaa-ala#droonirynnak Droonirünnak tabas sõjaväelennuvälja Moskva lähedal] ERR, 12. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120313995/viis-arengut-andreas-umland-ukraina-korraldab-laaneriikide-veenmiseks-kurskis-demonstratsioonesinemist |title=VIIS ARENGUT: Andreas Umland: Ukraina korraldab lääneriikide veenmiseks Kurskis demonstratsioonesinemist |url-access=subscription |author=Andreas Umland |date=2024-08-12 |access-date=2024-08-20 |website=epl.delfi.ee}}</ref> === 13. august === Ukraina väed laiendavad sissetungiala Kurski oblasti lääneossa ja on hõivanud mitu piiriäärset küla: Slobodka-Ivanovka (Sumõ linnast loodes ja kahe kilomeetri kaugusel piirist), [[Tjotkino]] (Slobodka-Ivanovkast lõunas), Gordeevka, Uspenovka ja Viktorovka (kõik Sumõ linnast põhjas piki piiri ja Korenevost lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609423120/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurskis-pealetungi#ISW ISW: Ukraina väed jätkavad Kurskis pealetungi] ERR, 13. august 2024</ref> Ukraina on Kurski oblastis nädalaga vangi võetud umbes 2000 Vene sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120314402/vangi-on-juba-voetud-2000-vene-sojavaelast-mida-on-ukrainale-andnud-nadal-aega-kestnud-sojategevus-kurski-oblastis |title="Vangi on juba võetud 2000 Vene sõjaväelast." Mida on Ukrainale andnud nädal aega kestnud sõjategevus Kurski oblastis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president|President]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõile]] aru andnud kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel kontrollivad Ukraina väed [[Kurski oblast]]is 74 asulat. Eesti aja järgi keskööl peaks Venemaa algatusel Ukraina "jälkide kuritegude" (''abhorrent crimes'') arutamiseks toimuma [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] istung.<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20240813-%F0%9F%94%B4-live-russia-steps-up-air-attacks-on-ukraine-as-kyiv-touts-gains-in-kursk-region |title=Live: Ukraine controls 74 Russian settlements in Kursk region, Zelensky says |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=france24.com |language=en |author= |quote="We haven’t heard a word of condemnation of these actions from the Western sponsors of the Kyiv regime who continue to cover up the abhorrent crimes of their puppet," Russia’s Deputy UN Ambassador Dmitry Polyanskiy told the council gathering. }}</ref> === 14. august === Ukraina avas Venemaa Kurski oblastist tsiviilelanike evakueerimiseks humanitaarkoridorid Venemaale ja Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314819/kiiev-plaanib-luua-kurski-oblastisse-puhvertsooni-ja-kavandab-evakuatsioonikoridore Kiiev plaanib luua Kurski oblastisse puhvertsooni ja kavandab evakuatsioonikoridore] Delfi, 14. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku neljale Venemaa lennuväljale<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#lennuv2ljad Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku neljale Vene sõjaväelennuväljale] ERR, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314855/ukraina-kindralstaap-kinnitas-loogi-andmist-neljale-vene-sojavaelennuvaljale Ukraina kindralstaap kinnitas löögi andmist neljale Vene sõjaväelennuväljale] Delfi, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-182/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 16. VIII 2024</ref> * Halino lennuväli [[Kurski oblast]]is * Savasleika lennuväli [[Nižni Novgorodi oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314643/video-ukraina-droonid-rundasid-teadete-kohaselt-ka-savasleika-lennubaasi-nizni-novgorodi-oblastis VIDEO | Ukraina droonid ründasid teadete kohaselt ka Savasleika lennubaasi Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Borissoglebski lennuväli [[Voroneži oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314584/video-droonid-rundasid-venemaa-voronezi-oblastit-pihta-vois-saada-sojavaelennuvali VIDEO | Droonid ründasid Venemaa Voroneži oblastit, pihta võis saada sõjaväelennuväli] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Baltimore'i (Malševo) lennuväli [[Voroneži oblast]]is Ukraina jätkas vallutatud ala laiendamist Kurski oblastis. [[Vladimir Putin]] määras Kurskis tegevust koordineerima oma endise ihukaitsja ja kõrge ametniku [[Aleksei Djumin]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609424830/kaos-kurski-rindel-toidab-vene-inforuumis-levivaid-kuulujutte Kaos Kurski rindel toidab Vene inforuumis levivaid kuulujutte] ERR, 14. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120315339/putini-lemmik-saadeti-kurski-oblastisse-geopoliitika-professor-venemaal-valitseb-totaalne-kaos |title=Putini lemmik saadeti Kurski oblastisse. Geopoliitika professor: Venemaal valitseb totaalne kaos |url-access=subscription |author=Nerijus Povilaitis |date=2024-08-18 |access-date=2024-08-20 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina tulistas Kurski oblastis alla Venemaa pommitaja [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609424107/soja-903-paev-ukraina-tulistas-kurskis-alla-vene-sojalennuki-su-34 Ukraina teatas järjekordse Vene sõjalennuki Su-34 allatulistamisest] ERR, 14. VIII 2024</ref> === 15. august === Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa õhutõrjeradari {{ill|en|39N6 Kasta-2E2|Kasta 2E}}.<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#uhkeradar Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa hinnalise radari] ERR, 15. VIII 2024</ref> Venemaa on Donetski oblastis Pokrovske suunal vallutanud Želanne ja Orlivka asula.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314854/venelased-okupeerisid-donetski-oblastis-kaks-asulat KAART: Venelased okupeerisid Donetski oblastis kaks asulat] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina võttis Kurski oblastis vangi 102 Vene sõjaväelast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315012/video-ja-fotod-sbu-teatas-uhe-paevaga-102-vene-sojavaelase-vangi-votmisest-kurski-oblastis VIDEO ja FOTOD | SBU teatas ühe päevaga 102 Vene sõjaväelase vangi võtmisest Kurski oblastis] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina teatas Sudža linna täielikust enda kontrolli alla võtmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315091/zelenskoi-kinnitas-kurski-oblasti-sudza-linna-hoivamist Zelenskõi kinnitas Kurski oblasti Sudža linna hõivamist] Delfi, 15. VIII 2024</ref> === 16. august === Venemaa hõivas Donbassis asuva Serhijivka küla, mis on Pokrovskist 15 kilomeetrit idas. Venemaal õnnestus [[Sumõ oblast]]is hävitada Ukraina [[HIMARS|HIMARS-]]i laskeseade<ref>[https://x.com/Archer83Able/status/1824095087527129544 Status-6 (Military & Conflict News) @Archer83Able] X 16. VIII 2024</ref> ja purustada maapinnal Ukraina õhujõudude hävitaja [[MiG-29]]. Ukraina andis drooni ja raketilöögi Krimmile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315229/venemaa-vaidab-et-tulistas-oosel-alla-12-krimmi-silda-runnanud-raketti-atacms Venemaa väidab, et tulistas öösel alla 12 Krimmi silda rünnanud raketti ATACMS] Delfi 16. VIII 2024</ref> Ukraina kamikaze-droonid ründasid Venemaa Nižni Novgorodi piirkonnas asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja, hävitades kolm lennukit ja kahjustades veel viit.<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#lennukidkaput Ukraina hävitas Vene sõjaväelennuväljal kolm ja kahjustas viit lennukit ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel on Ukraina väed edenenud 35 kilomeetrit Venemaa territooriumile, võtnud kontrolli alla 1150 ruutkilomeetrit territooriumi ja 82 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609426180/mitmes-okupeeritud-krimmi-linnas-kargatasid-plahvatused#komandatuur Kurski oblastis loodi sõjakomandantuur] ERR 16. VIII 2024</ref> Ukraina purustas Gluškovos asuva silla Seimi jõel.<ref>[https://x.com/yarotrof/status/1824453307760357399?fbclid=IwY2xjawEscxxleHRuA2FlbQIxMAABHYh6rKPBg3OTDu65E7UT4TcMUVmATz0s6TiHY0Lji_2Q__lflTZ2xNJ_lA_aem_fwIjtc0Bvx87_oOM9sZWpA Jaroslav Trofiomov] X 16. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315422/video-ukraina-havitas-vaidetavalt-kurski-oblastis-votmetahtsusega-silla VIDEO | Ukraina hävitas väidetavalt Kurski oblastis võtmetähtsusega silla] Delfi 17. VIII 2024</ref> See raskendab piirkonnas asuvate Vene vägede logistikat. === 17. august === [[File:Destructions in Myrnohrad after Russian attack, 2024-08-17 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne hoone [[Mõrnohrad]]is]] Venemaa rünnakus [[Mõrnohrad]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |title=Russian attack on Myrnohrad in Donetsk Oblast kills at least 1, injures 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-myrnohrad-in-donetsk-oblast-kills-at-least-1-injures-4/ |access-date=2024-08-17 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina õhutõrje lasi alla kõik 14 Venemaalt väljasaadetud kamikaze-drooni Shahed. Ukraina on hävitahud Kurski oblastis Gluškovo rajoonis Korenevost edelas kaks silda üle Seimi jõel, Gluškovos ja Zvannojes.<ref>[https://www.err.ee/1609427452/soja-906-paev-ukraina-purustas-venemaa-kurski-oblastis-kaks-silda#sillad Ukraina purustas Kuski oblastis kaks silda] ERR, 17. VIII 2024</ref> === 18. august === Nädalavahetusel Leedu sadamalinnas Klaipedas toimunud kolme Balti riigi peaministrite iga-aastasel suvisel kohtumisel arutasid [[Kristen Michal]], [[Evika Siliņa]] ja [[Ingrida Šimonytė]] muu hulgas piirkondlikku koostööd side- ja energeetikavaldkonnas ning väljendasid taas kord oma ühtset toetust Ukrainale.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kursk-continua-loffensiva-di-kiev-in-donbass-i-russi-si-avvicinano-a-pokrovsk-16ad37e0-bdbe-4f25-b2b7-b88bb9d79616.html#fb57cc74-e9aa-4d48-b1fb-962a7825ea52 I tre premier baltici riuniti per discutere progetti comuni]. [[Rai News 24]], 18. VIII 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa lõunaosas [[Rostovi oblast]]is Proletarskis asuvat naftahoidlat Kavkaz, põhjustades suure kütusepõlengu.<ref>[https://www.err.ee/1609427947/soja-907-paev-ukraina-teatel-nurjasid-nad-vene-runnaku-toretski-suunal#Rostov Ukraina droonid süütasid Venemaa Rostovi oblastis naftahoidla] ERR, 18. VIII 2024</ref> 22. augustil korraldas Ukraina uue droonirünnaku, mille tagajärjel laienes tulekahju veelgi. Venemaa teatas tulekahju lõplikust kustutamisest 2. septembril. === 19. august === Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus neli inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attacks on Toretsk, Zarichne in Donetsk Oblast kill 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-toretsk-zarichne/ |access-date=2024-08-19 |author=Daria Svitlyk |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina on andnud käsu evakueeruda Pokrovski ja sellest selle kõrval idas paikeneva Mõrnohradi elanikele.<ref>[https://www.err.ee/1609428379/soja-908-paev-isw-andmeil-liikusid-ukraina-vaed-kurski-rindel-edasi#Pokrovski Pokrovski elanikel on jäänud evakueerumiseks nädal või kaks] ERR, 19. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315938/ukraina-alustas-pokrovski-linna-elanike-evakueerimist-vene-vaed-on-umbes-10-kilomeetri-kaugusel Ukraina alustas Pokrovski linna elanike evakueerimist. Vene väed on umbes 10 kilomeetri kaugusel] Delfi, 20. VIII 2024</ref> Ukraina väed on vallutanud Troitske (Korenevost lõunas) ning liiguvad Semenovka suunas (Sudžast põhjas ja piirist umbes 24 kilomeetri kaugusel).<ref>[https://www.err.ee/1609429225/kolonelleitnant-ukrainlased-liiguvad-praegu-kurski-oblastis-sinna-kuhu-saavad Kolonelleitnant: ukrainlased liiguvad praegu Kurski oblastis sinna, kuhu saavad] ERR, 19. VIII 2024</ref> Ukraina hävitas ka kolmanda Seimi jõe silla Gluškovo rajoonis Karõžis. Venemaa üritab rajada pontoonsildu, et tagada Seimi jõe lõunakaldal asuvate vägede varustamine.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315696/vene-z-blogijate-sonul-havitasid-ukrainlased-kurski-oblasti-gluskovo-rajoonis-ka-kolmanda-ja-viimase-silla Vene Z-blogijate sõnul hävitasid ukrainlased Kurski oblasti Gluškovo rajoonis ka kolmanda ja viimase silla] Delfi, 19. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316233/kaart-purustatud-sillad-ja-araloigatud-teed-tuhandeid-vene-sodureid-ahvardab-kurski-oblastis-kotti-jaamine |title=KAART - Purustatud sillad ja äralõigatud teed. Tuhandeid Vene sõdureid ähvardab Kurski oblastis kotti jäämine |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina kontrolli all on 1250 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi ja 92 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#kursk Zelenski: Ukraina käes on 92 asulat Venemaa Kurski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> === 20. august === Venemaa väidab, et on hõivanud kogu [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#newyork Moskva teatas New Yorki asula hõivamisest Donetski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> Ukraina ei ole seda kinnitanud. Venemaa ei suuda kustutada Rostivi oblastis Proletarskis põlevat Kavkazi kütusehoidlat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315792/video-venemaa-rostovi-oblastis-on-ule-oopaeva-polenud-droonirunnakust-suttinud-naftabaas-kannatada-on-saanud-18-paastjat VIDEO | Venemaa Rostovi oblastis on üle ööpäeva põlenud droonirünnakust süttinud naftabaas. Kannatada on saanud 18 päästjat] Delfi, 19. VIII 2024</ref> Põlengu ala ületab 10 000 ruutmeetrit. Hoidlas on 70 kütusemahutit, millest 22 on süttinud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315990/videod-rostovi-oblastis-poleb-kolmandat-paeva-suur-kutusehoidla-tuli-vaid-laieneb VIDEOD | Rostovi oblastis põleb kolmandat päeva suur kütusehoidla, tuli vaid laieneb] Delfi, 20. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/questi-serbatoi-di-carburante-in-russia-stanno-bruciando-da-cinque-giorni-08eaaeb2-4285-4244-bfa9-46fbd8611a93.html Questi serbatoi di carburante in Russia stanno bruciando da cinque giorni - Video]. [Tõlge: Need kütusemahutid Venemaal on põlenud viis päeva - Video]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Avaldati, et Ukraina poolele üle läinud Vene sõjaväelane lasi maikuus õhku Štorm-Z staabi koos seal olnud ohvitseridega ja põgenes Ukrainasse, et liituda [[Leegion Venemaa Vabadus|Venemaa Vabaduse Leegioniga]].<ref>Ivan_khomenko. [https://united24media.com/latest-news/russian-soldier-defects-to-ukraine-after-sabotaging-storm-z-battalion-headquarters-1843 Russian Soldier Defects to Ukraine After Sabotaging 'Storm Z' Battalion Headquarters]. united24media.com, 20. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316559/intervjuu-vene-sodur-viskas-magavate-komandoride-tuppa-granaadid-ja-pogenes-ukraina-poolele |title=INTERVJUU - Vene sõdur viskas magavate komandöride tuppa granaadid ja põgenes Ukraina poolele |url-access=subscription |author=Dmõtro Durnev |date=2024-08-24 |access-date=2024-08-24 |website=www.delfi.ee}}</ref> President Putin andis käsu tõrjuda Ukraina väed Kurski oblastist välja 1. oktoobriks.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#0c3f3bcb-aef9-46ee-b814-dac61e814622 Putin ha ordinato di cacciare ucraini da Kursk entro il 1 ottobre]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> [[Venemaa siseministeerium]] keelas kolme Ukrainaga piirneva oblasti ([[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Kurski oblast|Kurski]] [[Oblast (Venemaa)|oblasti]]) elanikel [[sotsiaalmeedia]], [[mobiilirakendus]]te ja [[jututuba]]de kasutamise.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#a0332606-946f-47db-a405-46fc4ecd44d9 Ministero dell'Interno russo vieta agli abitanti di tre regioni al confine con l'Ucraina di usare social media, app e chat]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |title=Don't Use Dating Sites Amid Kursk Incursion, Russia Tells Border Region Residents |work=The Moscow Times |date=20 August 2024 |language=en |access-date=20 August 2024 |archive-date=21 August 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240821015034/https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |url-status=live }}</ref> [[Venezuela]] Bolívari Vabariigi [[Venezuela president|president]] [[Nicolás Maduro]] avaldas iganädalases teleesinemises arvamust, et "Kiievi alistumine on vaid aja küsimus".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#fee7bca3-0ca9-4288-b057-25ebac3f6a70 Nicolás Maduro, Presidente del Venezuela: "La resa di Kiev è solo questione di tempo"]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> === 21. august === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale, Rostovi, Belgorodi ja Brjanski oblastitele. Rostovi oblastis hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#moskva Droonid ründasid Moskvat] ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] avaldas Venemaa rakettide ja droonide allatulistamise statistika.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120316320/sojapaevik-910-paev-kui-hea-on-ukraina-vene-rakettide-ja-droonide-allatulistamises-tegelikult-kehvem-kui-teile-tundub |title=SÕJAPÄEVIK (910. päev) - Kui hea on Ukraina Vene rakettide ja droonide allatulistamises tegelikult? Kehvem, kui teile tundub |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 22. august === President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel on Venemaa sissetungi algusest alates Ukrainas purustatud enam kui 500 kirikut.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/zelensky-loperazione-nella-regione-di-kursk-continua-bombe-sulla-regione-russa-di-belgorod-d3466b37-c980-443e-8e16-e824c7a7c75f.html#48928593-8888-4f80-884c-7a6bb4900720 Volodymyr Zelensky: dall'inizio della guerra distrutte più di 500 chiese]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega [[Volgogradi oblast]]is asuvat Oktjabrski asula lähistel asuvat Marinovka lennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609431202/soja-911-paev-ukraina-uputas-krasnodari-krai-sadamas-vene-raudteepraami#ukraina Ukraina andis järjekordse löögi Vene sõjalennuväljale] ERR, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316358/venemaa-volgogradi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-sojavaelennuvalja-ja-puhkes-tulekahju Venemaa Volgogradi oblastis ründasid droonid ilmselt sõjaväelennuvälja ja puhkes tulekahju] Delfi, 22. VIII 2024</ref> Venemaa [[Krasnodari krai]] Kavkazi sadamas uppus Ukraina õhurünnakus kütusetsisternidega raudteepraam Conro Trader. See oli Venemaa viimane töökorras raudteepraam Kertši väinas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316662/video-ukraina-lasi-kertsi-vaina-sadamas-pohja-vene-raudteeparvlaeva-30-kutusevaguniga VIDEO | Ukraina lasi Kertši väina sadamas põhja Vene raudteeparvlaeva 30 kütusevaguniga] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud sooritasid USA täppispommidega GBU-39 rünnaku [[Kurski oblast]]is asuvale Venemaa sõjalisele baasile. Tabati droonide juhtimiskeskust, elektroonilise sõjapidamise üksust ning sõjavarustust.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#ukraina Ukraina õhujõud ründasid Kurskis Vene väerühma baasi] ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316663/video-ukraina-andis-kurski-oblastis-ohuloogi-ameerika-pommidega VIDEO | Ukraina andis Kurski oblastis õhulöögi Ameerika pommidega] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku Rostovi oblastis asuvale Proletarski naftabaasile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316726/telegrami-kanalid-rostovi-oblastis-kuuendat-paeva-polevale-naftabaasile-anti-veel-uks-droonilook Telegrami kanalid: Rostovi oblastis kuuendat päeva põlevale naftabaasile anti veel üks droonilöök] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Esimene droonirünnak toimus [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_s%C3%B5ja_kronoloogia_(1._august_2024_%E2%80%93_...)#18._august 18. augustil] ja siis süttinud tulekahju ei ole Venemaa suutnud kustutada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316536/video-sanja-gaas-pohja-mahuti-lendas-ohku-vene-tuletorjujad-pogenevad-rostovi-oblastis-viiendat-paeva-polevast-naftabaasist VIDEO | "Sanja, gaas põhja! Mahuti lendas õhku!" Vene tuletõrjujad põgenevad Rostovi oblastis viiendat päeva põlevast naftabaasist] Delfi, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316548/video-koik-lendas-ohku-see-on-tragoodia-volgogradi-oblastis-poleb-sojavaelennuvali VIDEO | "Kõik lendas õhku. See on tragöödia." Volgogradi oblastis põleb sõjaväelennuväli] Delfi, 22. VIII 2024</ref> === 23. august === Venemaa edeneb Pokrovski suunal ja on vallutanud Pokrovskist 16 km kaugusel kagus asuva Ptitše küla. Ukraina edeneb Kurski piirkonnas ja on vallutanud Korenevost kirdes asuva Semenovka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#pokrovsk ISW: Ukraina jätkab Kurskis pealetungi, Venemaa liigub edasi Pokrovski suunal]. ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-183/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 23. VIII 2024</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240827085234/https://scontent.ftll3-2.fna.fbcdn.net/v/t39.30808-6/456485591_27300371672895047_5632912235246670748_n.jpg?_nc_cat=111&ccb=1-7&_nc_sid=127cfc&_nc_ohc=RHgm2rv4ZfcQ7kNvgFKVpRj&_nc_ht=scontent.ftll3-2.fna&oh=00_AYAfm2PdhdVQ8ZdX6ELi4uXUx57lmGWQOWrBNZadM5Y-RA&oe=66D34FD6 KAART:Rindejoon Donbassis] FB 24. VIII 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[India peaminister]] [[Narendra Modi]].<ref>[https://www.france24.com/en/asia-pacific/20240823-in-historic-visit-to-ukraine-indian-pm-modi-seeks-to-advocate-for-peace Live: India’s Modi arrives in Ukraine on a historic visit to meet Zelensky]. [[France 24]], 23. VIII 2024</ref> === 24. august === Venemaa ja Ukraina teatasid vangide vahetusest. Araabia Ühendemiraatide vahendusel sõlmitud lepinguga vabanesid kummaltki poolelt 115 sõjavangi ehk kokku 230 kinnivõetut.<ref>[https://www.err.ee/1609433881/ukraina-andis-loogi-laskemoonalaole-voronezi-oblastis#vangid Venemaa ja Ukraina vahetasid kokku 230 sõjavangi]. ERR, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316999/ukraina-ja-venemaa-vahel-toimus-115-sojavangi-vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 115 sõjavangi vahetus]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316941/video-venemaa-voronezi-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-laskemoonaladu-jatkuvalt-toimuvad-plahvatused VIDEO | Venemaa Voroneži oblastis süttis droonirünnaku järel laskemoonaladu, jätkuvalt toimuvad plahvatused]. Delfi, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317006/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-et-voronezi-oblasti-laskemoonalao-lasid-ohku-nemad VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas, et Voroneži oblasti laskemoonalao lasid õhku nemad]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> === 25. august === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2024-08-25 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hotell [[Kramatorsk]]is, 25. VIII 2024]] Ukraina avaldas esmakordselt infot oma uuest Paljanõtsja raketidroonist, mis on mõeldud ründama Venemaa sõjaväe lennuväljasid. President [[Volodõmõr Zelenskõi]] kinnitas selle relva esimest edukat kasutamist täpsustamata kohta.<ref>[https://www.err.ee/1609434334/ukraina-avaldas-esimesed-fotod-uuest-raketidroonist#droon Ukraina avaldas esimesed fotod raketidroonist]. ERR, 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/lucraina-fa-da-se-ecco-il-drone-missile-palianytsia-per-colpire-la-russia-in-profondita-72d11c46-b6cb-41ef-ae2d-118f755cc8c8.html L'Ucraina fa da sé: ecco il drone-missile "Palianytsia" per colpire la Russia in profondità -VIDEO]. [[Rai News 24]], 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609436939/ukraina-minister-raketidroon-paljanotsja-voib-muuta-soja-kaiku Ukraina minister: raketidroon Paljanõtsja võib muuta sõja käiku]. ERR, 28. VIII 2024</ref> Kramatorskis hukkus Venemaa raketirünnakus Briti kodanik Ryan Evans.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317204/kramatorskis-sai-raketitabamuse-reutersi-ajakirjanikke-majutanud-hotell-hukkus-briti-kodanik Kramatorskis sai raketitabamuse Reutersi ajakirjanikke majutanud hotell, hukkus Briti kodanik]. Delfi, 26. VIII 2024</ref> === 26. august === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Odessa]], [[Vinnõtsja]], [[Zaporižžja]], [[Krementšuk]], [[Dnipro]], [[Hmelnõtskõi]], [[Kropõvnõtskõi]], [[Lutsk]], [[Rivne]], [[Ivano-Frankivsk]] ja [[Krõvõi Rih]]. Rünnaku sihtmärkideks olid kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu ja energiasüsteemid. Venemaa lasi välja 127 raketti ja 109 löögidrooni. Õhutõrje tulistas alla 102 raketti ja 99 drooni.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02BibrQJNoodsULzQbKY9S6fRR3RV8bxCNNgNKMmrja8BLnxn2s4njh1D7WLxitPGEl НАЙМАСОВАНІША ПОВІТРЯНА АТАКА: ЗБИТО 102 РАКЕТИ ТА 99 УДАРНИХ БПЛА] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine, 26. VIII 2024</ref> Rünnaku tagajärjel oli kogu Ukrainas elektrikatkestusi, hukkus 7 ja vigastada sai 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609434775/venemaa-korraldas-ukrainale-ulatusliku-drooni-ja-raketirunnaku#Runnak Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku] ERR, 26. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120317414/sojapaevik-915-paev-venemaa-plaanis-runnata-saksamaal-asuvat-nato-baasi |title=Sõjapäevik (915. päev) - Venemaa plaanis rünnata Saksamaal asuvat NATO baasi |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2024-08-26 |access-date=2024-08-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 27. august === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-08-27 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne hotell [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|27. VIII 2024}}]] Venemaa korraldas Ukraina pihta uue drooni- ja raketirünnaku, lastes lendu 81 Shahedi drooni, 10 tiib- ja ballistilist raketti. Ukraina õhutõrje hävitas neist 5 raketti ja 60 ründedrooni. Rünnakus hukkus 4 ja sai viga 16 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609435678/belgorodi-kuberner-oleme-kuulnud-teateid-ukraina-vagede-sissetungist#vene Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure õhurünnaku] ERR, 27. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317436/video-venemaa-andis-teist-ood-jarjest-ukrainale-ulatusliku-raketi-ja-drooniloogi VIDEO | Venemaa andis teist ööd järjest Ukrainale ulatusliku raketi- ja droonilöögi] Delfi, 27. VIII 2024</ref> Ukraina kasutas selle rünnaku tõrjumiseks esmakordselt lennukeid [[F-16]].<ref>[https://www.err.ee/1609436609/ukraina-loob-f-16-tega-tagasi-venemaa-drooni-ja-raketirunnakuid Ukraina lööb F-16-tega tagasi Venemaa drooni- ja raketirünnakuid] ERR, 28. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi]] ütles, et Kiievi vägi kontrollib praegu Venemaa Kurski oblastis 1294 ruutkilomeetrit maad ja 100 asulat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317587/sorskoi-kurski-oblastis-on-voetud-vangi-590-vene-sojavaelast-ja-venemaa-on-sinna-ukrainast-saatnud-30-000-meest Sõrskõi: Kurski oblastis on võetud vangi 590 Vene sõjaväelast ja Venemaa on sinna Ukrainast saatnud 30 000 meest] Delfi, 27. VIII 2024</ref> === 28. august{{ankur|aug28}} === Pokrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud ning Venemaa teeb seal taktikalisi edusamme. Venemaa on täielikult vallutanud Kalõnove (Novohrodivkast 10 km kagus) ja jõudnud Novohrodivkasse (Pokrovskist 15 km kagus). Venemaa väidab, et on vallutanud ka Marõnivka (Novohrodivkast 1 km lõunas) ja Memrõki (Novohrodivkast 10 km kagus)<ref>[https://www.err.ee/1609436579/venemaal-rostovis-poleb-kaks-naftabaasi#pokrovsk ISW: Venemaa armee teeb Pokrovski suunal taktikalisi edusamme] ERR, 28. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317733/isw-vene-vaed-on-pokrovski-suunal-oluliselt-edasi-liikunud ISW: Vene väed on Pokrovski suunal oluliselt edasi liikunud] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Ukraina andis droonilöögi [[Rostovi oblast]]i Kamenski rajoonis asuvale [[Rosrezerv]]i naftabaasile Atlas. Põlema läks vähemalt kaks naftamahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317740/video-droonid-rundasid-venemaal-naftabaasi-ja-laskemoonaladu VIDEO | Droonid ründasid Venemaal naftabaasi ja laskemoonaladu] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Rünnati ka [[Kirovi oblast]]is [[Kotelnitš]]i linnas tehases Vjatka asuvat naftatoodete ladu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317832/video-droonid-rundasid-esimest-korda-naftabaasi-venemaa-kirovi-oblastis VIDEO | Droonid ründasid esimest korda naftabaasi Venemaa Kirovi oblastis] Delfi, 28. VIII 2024</ref> ja [[Voroneži oblast]]is Malaja Meženka külas asuvat laskemoonaladu. Selliste Venemaa tagalale suunatud rünnakute eesmärk on nõrgestada Vene ühendoperatsioonide läbiviimise võimet, eriti Vene õhuväe toetust ja Vene õhutõrjet.<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/120317771/videoulevaade-lennuvaljad-ja-ullatusrunnak-moskvale-need-on-kolme-tuupi-runnakud-millega-ukraina-hetkel-venemaad-valusalt-tabab VIDEOÜLEVAADE | Lennuväljad ja "üllatusrünnak" Moskvale: need on kolme tüüpi rünnakud, millega Ukraina hetkel Venemaad valusalt tabab] DelfiTV, 28. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud tulistasid Kramatorski suunal alla Vene ründelennuki [[Su-25]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317744/video-ukraina-kaitsejoud-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25 VIDEO | Ukraina kaitsejõud tulistasid alla Vene ründelennuki Su-25] Delfi, 28. VIII 2024</ref> === 29. august === Ukraina kaotas õnnetuses lennuki [[F-16]], ka piloot Oleksi Mes hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318250/ukrainas-kukkus-alla-f-16-havitaja-onnetuses-hukkus-tipp-piloot Ukrainas kukkus alla F-16 hävitaja, õnnetuses hukkus tipp-piloot] Delfi, 29. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609437731/zelenski-sonul-jatkatakse-kurskis-hoivatud-territooriumi-laiendamist#Havitaja USA antud hävitaja F-16 kukkus Ukrainas alla] ERR, 29. VIII 2024</ref> === 30. august === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-08-30 (11).jpg|thumb|Pommitamisjärgne elamu Harkivis]] Venemaa õhurünnakutes Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest, enam kui 50 inimest sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Kharkiv kills at least 7, including child, injures 77 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-kills-at-least-4-injures-28/ |website=kyivindependent.com|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author=Kateryna Denisova |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Vene õhurünnakus Harkivi elurajoonile hukkus kuus ja sai viga ligi 100 inimest] ERR, 31. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-scontro-nella-ue-sulle-armi-a-kiev-roma-e-budapest-cosi-mettono-di-traverso-d67a826e-93be-4500-8136-ba76e943b6ce.html#d549b832-d78b-403e-b0c9-107e528141a3 Sale a 7 morti il bilancio dell'attacco a Kharkiv, oltre 50 feriti]. [[Rai News 24]]. 30. VIII 2024</ref> Rünnakus [[Sumõ]]s asuvale tehasele hukkus kaks inimest, 11 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack kills two, injures 11 in Ukraine's Sumy, authorities say |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-attack-kills-one-injures-eight-ukraines-sumy-authorities-say-2024-08-30/ |website=reuters.com|publisher=[[Reuters]]|author1=Anastasiia Malenko|author2=Yuliia Dysa |language=en}}</ref> [[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist Ukraina õhuväe ülema [[Mõkola Oleštšuk]]i. Ukraina õhuväe ülema kohusetäitjaks määrati kindralleitnant [[Anatoli Krõvonožko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318547/zelenskoi-vabastas-ametist-ohuvae-ulema-mokola-olestsuki Zelenskõi vabastas ametist õhuväe ülema Mõkola Oleštšuki] Delfi, 30. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609439192/okupeeritud-krimmis-toimus-mitu-plahvatust#ohujoud Zelenski tagandas Ukraina õhujõudude ülema] ERR, 30. VIII 2024</ref> === 31. august === Venemaa rünnakus [[Tšassiv Jar]]ile hukkus viis inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Chasiv Yar kills 5 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-chasiv-yar-kills-5/ |date=31 August 2024 |website=The Kyiv Independent |author=Nate Ostiller |language=en}}</ref> Ukraina rünnakus [[Belgorod]]ile hukkus viis ja sai vigastada 37 inimest.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/le-fiamme-del-grosso-incendio-a-belgorod-colpita-dai-bombe-ucraine-5-morti-e-37-feriti-il-video-dopo-lattacco-a5b066eb-c1ab-43ad-a8df-87f20f433293.html Le fiamme del grosso incendio a Belgorod colpita dalle bombe ucraine: 5 morti e 37 feriti]. [[Rai News 24]]. 31. VIII 2024</ref> Vene armee vallutas Ukraina [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]i rajoonis asuva Karlivka küla (Pokrovskist 30 km kagus).<ref>[https://pbs.twimg.com/media/GWP8baVWwBkt8iB?format=jpg&name=4096x4096 KAART: Pokrovski suund 30. aug 2024] twimg.com</ref> Vene relvajõud lasid Ukraina pihta 52 drooni, millest ükski ei tabanud sihtmärki. Rünnakus kasutati ka ballistilist raketti [[Iskander-M]] ja nelja õhutõrjeraketi [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Ukraina: Venemaa lastud 52 droonist ei tabanud ükski] ERR, 31. VIII 2024</ref> Euroopa Liit on juba 65 protsendi ulatuses täitnud oma algse eesmärgi tarnida Ukrainale miljon suurtükimürsku, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht [[Josep Borrell]]. == September 2024 == === 1. september === Ukraina korraldas Venemaa vastu sõja senini suurima droonirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kurski oblast|Kurski]], [[Brjanski oblast|Brjanski]], [[Voroneži oblast|Voroneži]], [[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Lipetski oblast|Lipetski]], [[Rjazani oblast|Rjazani]], [[Orjoli oblast|Orjoli]], [[Tula oblast|Tula]], [[Kaluga oblast|Kaluga]], [[Tambovi oblast|Tambovi]], [[Smolenski oblast|Smolenski]], [[Ivanovo oblast|Ivanovo]], [[Tveri oblast|Tveri]] ja [[Moskva oblast|Moskva]] [[Oblast (Venemaa)|oblast]] ning [[Moskva]] linn. Kahjustusi said [[Gazprom]]ile kuuluv Kapotnja nafta rafineerimistehas Moskvas, [[Kašira]] elektrijaam Moskva oblastis ning Tveri oblastis asuv [[Konakovo]] elektrijaam, mis on Venemaa suuruselt kaheksas soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609440560/runnakus-harkivile-sai-vigastada-vahemalt-41-inimest#droon Venemaa teatas droonirünnakust mitmele piirkonnale]. ERR. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318694/video-vene-meedia-teatel-tabas-riiki-rekordiline-ukraina-droonirunnak-mida-torjuti-15-regioonis VIDEO | Vene meedia teatel tabas riiki rekordiline Ukraina droonirünnak, mida tõrjuti 15 regioonis ]. Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120318700/sojaraport-jaanika-merilo-venemaad-tabas-massiivne-droonirunnak-ukraina-droonid-joudsid-ka-moskvasse |title=SÕJARAPORT: Jaanika Merilo: Venemaad tabas massiivne droonirünnak, Ukraina droonid jõudsid ka Moskvasse. Ukrainas on valmimas esimesed enda toodetud ballistilised raketid |url-access=subscription |author=Jaanika Meriloo |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-01 |website=epl.delfi.ee}}</ref> Venemaa kinnitusel lasti Venemaa 16 oblasti kohal alla 158 Ukraina drooni.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-raid-russi-su-kharkiv-e-sumy-un-morto-e-due-feriti-0bdb190b-6954-4614-8f8c-4eb72394146e.html#95b75071-de95-4321-adfd-1b0a2050830c Mosca, abbattuti 158 droni di Kiev in 15 regioni russe]. [[Rai News 24]]. 1. IX 2024</ref><ref name=ISW_2024-09-01>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-1-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 1, 2024 |trans-title== |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-02 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Riley Bailey |author2=Grace Mappes |author3=Nicole Wolkov |author4=Christina Harward |author5=George Barros |quote=The Russian Ministry of Defense (MoD) claimed that Russian air defenses destroyed 158 Ukrainian drones over 16 oblasts: [...] }}</ref> Venemaa korraldas õhurünnaku Harkivi linnale, milles sai vigastada vähemalt 41 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318746/harkivit-tabas-umbes-kumme-vene-raketti-on-ohvreid Harkivit tabas umbes kümme Vene raketti, on ohvreid] Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318796/video-harkivis-sai-vene-runnakus-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Harkivis sai Vene rünnakus kannatada üle 40 inimese] Delfi. 2. IX 2024</ref> [[Sumõ oblast]]is sai kobarmoonaga tabamuse autokolonn, mis vedas vilja. Hukkus vähemalt Üks ja vähemalt kaheksa inimest said haavata.<ref>[https://www.err.ee/1609440836/err-ukrainas-sumo-oblastis-sai-puhapaeval-autokolonn-raketitabamuse ERR Ukrainas: Sumõ oblastis sai pühapäeval autokolonn raketitabamuse] ERR. 1. IX 2024</ref> === 2. september === Venemaa ründas tiib- ja ballistiliste rakettidega Kiievit. Ukraina õhujõud teatasid, et avastati 58 õhusihtmärki: 35 raketti ja 23 drooni<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318818/venemaa-rundas-ool-vastu-tanast-rakettidega-kiievit Venemaa ründas ööl vastu tänast rakettidega Kiievit] Delfi. 2. IX 2024</ref>: * 16 ballistilist raketti Iskander, millest alla tulistati 9; * 14 tiibraketti H-101, millest alla tulistati 13 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini; * 4 õhutõrjeraketti S-300/S-400; * 1 tuvastamata tüüpi rakett; * 23 löögidrooni Shahed-131/136, millest alla tulistati 20 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini. === 3. september === Vene [[2024. aasta septembri rünnak Poltavale|raketirünnakus Poltavale]] hukkus 58 inimest, enam kui 328 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=A Russian missile strike kills 41 people and wounds 180 others in the Ukrainian city of Poltava |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-missile-strike-poltava-region-a53f1a4500ef52e4bf8217ee0e8bca84 |date=3 September 2024 |website=Associated Press |language=en}}</ref><ref>{{cite news|last=Hodunova|first=Kateryna|last2=Denisova|first2=Kateryna|title=Russia strikes Poltava with ballistic missiles, killing at least 51, injuring over 200|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-poltava-with-ballistic-missiles-killing-41-injuring-over-180/|website=The Kyiv Independent|date=3 September 2024|accessdate=4 September 2024}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese VIDEO | Ukrainas Poltavas hukkus Vene raketilöögi tõttu üle 40 ja sai viga üle 200 inimese] Delfi, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese Kiiev: Poltavas sai Vene rünnakus surma vähemalt 51 inimest] ERR, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319344/poltavale-antud-raketiloogis-hukkus-ule-50-ja-sai-viga-ligi-300-inimest Poltavale antud raketilöögis hukkus üle 50 ja sai viga ligi 300 inimest] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Poltava raketilöögi hukkunute arv on tõusnud 55 inimeseni] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#poltava Poltavas Venemaa rünnakus hukkunute arv tõusis 58-le] ERR, 8. IX 2024</ref> Pihta sai sõjaväe telekommunikatsiooni- ja informatiseerimisinstituut. === 4. september === [[File:Destructions in Lviv after Russian attack, 2024-09-04 (001).webm|thumb|thumbtime=0:49|Rünnakujärgsed purustused [[Lviv]]is, {{nowrap|4. IX 2024}}]] Venemaa õhurünnakus [[Lviv]]ile hukkus vähemalt seitse inimest (sealhulgas kolm last), 47 sai vigastada.<ref>{{cite news |last=Goncharova |first=Olena |last2=Fornusek |first2=Martin |title=Casualties reported in Lviv, Kryvyi Rih as Russia launches another mass attack on Ukraine |url=https://kyivindependent.com/russias-attack-on-lviv/ |website=The Kyiv Independent |date=4 September 2024 |accessdate=4 September 2024}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus 2 ballistilist raketti, 11 tiibraketti, 29 drooni. Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 7 tiibraketti ja 22 drooni. 7 drooni suunati elektroonilise sõja vahenditega kursilt kõrvale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319347/video-venemaa-rundas-hommikul-ukrainat-taas-rakettidega-lvivis-on-teada-7-hukkunut-ja-45-kannatanut VIDEO | Venemaa ründas hommikul Ukrainat taas rakettidega. Lvivis on teada 7 hukkunut ja 45 kannatanut] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609443266/venemaa-korraldas-raketirunnaku-kiievile-lvivi-runnati-droonidega#lviv Hukkunute arv Lvivis tõusis seitsmeni, nende hulgas kolm last] ERR, 4. IX 2024</ref> === 5. september === Ukraina vägedel on õnnestunud peatada Vene vägede edasitung Donetski oblasti Pokrovski sektoris, ütles vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.<ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Sõrskõi: Pokrovski sektoris on vaenlase edasitung peatatud] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319913/sorskoi-sonul-on-vene-vagede-edasiliikumine-pokrovski-piirkonnas-peatatud Sõrskõi sõnul on Vene vägede edasiliikumine Pokrovski piirkonnas peatatud] Delfi, 6. IX 2024</ref><ref>[https://www.postimees.ee/8090882/sorskoi-kinnitusel-pole-vaenlane-pokrovski-suunal-edasi-liikunud Sõrskõi kinnitusel pole vaenlane Pokrovski suunal edasi liikunud] Postimees, 6. IX 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=42382 ANALÜÜS – "Kurski operatsioon". Poola KV kolonelleitnant Maciej Korowaj] tõlge kol. Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#Meedia Meedia: Venemaa pealetung Pokrovski suunal on kaotamas hoogu] ERR, 8. IX 2024</ref> === 6. september === Vene rünnakutes hukkus kaks inimest.<ref>{{cite news |title=Updated: Russian attack on Pavlohrad in Dnipropetrovsk Oblast kills 1, injures 64 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-pavlohrad-in-dnipropetrovsk-oblast-injures-5/ |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=6 September 2024 |accessdate=6 September 2024}}</ref><ref>{{cite news |title=1 killed, 5 injured in Russian attack on Krasnopillia in Sumy Oblast |url=https://kyivindependent.com/1-killed-5-injured-in-russian-attacks-on-sumy-oblast/ |website=The Kyiv Independent |author=Dmytro Basmat |date=6 September 2024 |accessdate=7 September 2024}}</ref> === 7. september === Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609446622/soja-927-paev-budanovi-sonul-ulatuvad-ukraina-droonid-1800-km-kaugusele#voronez Ukraina relvajõudude droonirünnak Venemaa Voroneži oblastis põhjustas tulekahju ja plahvatused laskemoonalaos] ERR, 7. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320214/video-ukraina-droonirunnak-pohjustas-tulekahju-laskemoonalaos-venemaal-voronezi-oblastis VIDEO | Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju laskemoonalaos Venemaal Voroneži oblastis] Delfi, 7. IX 2024</ref> Ukraina luure andmetel olid selles laos hoiul Põhja-Korea päritolu ballistilised raketid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._august_2024_-_...)#24._august 24. augustil] toimus eelmine rünnak samale objektile.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid08xBPVZoetzBZhqxFo3VKrsqcapKDBMSNdGbwMKKzFuAym2An3LYDuo6ch4jCxfJAl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref> === 8. september === Venemaa teatas Novohrodivka asula (Pokrovskist 15 km kagus) vallutamisest Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#idaukraina Vene sõjavägi teatas Ida-Ukraina linna vallutamisest] ERR, 8. IX 2024</ref> Lahingud asula pärast olid alanud [[#aug28|28. augustil]].<!--artikli sisene viide--> Ukraina ründas droonidega kütusehoidlat Belgorodi oblasti Volokonovka rajoonis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/soja-928-paev-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#belgorod Belgorodi kuberner: Ukraina rünnak süütas kütusehoidla] ERR, 8. IX 2024</ref> Läti võimud teatasid lõhkeainetega Venemaa [[HESA Shāhed 136|Shāhed]] drooni kukkumisest riigi territooriumile ([[Gaigalava]] külas, 90&nbsp;km kaugusel piirist Valgevenega);<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-zelensky-rafforzare-posizione-ucraina-inizio-autunno-be02a661-4813-4d79-acca-c8196ef87a5d.html#8d72e766-6785-4f2a-a7e1-02ad6789aa4a La Lettonia: "Il drone caduto sul nostro territorio trasportava esplosivi"]. Rai News 24, 9. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320391/lati-kaitseministeeriumi-teatel-kukkus-rezekne-lahistel-alla-lati-ohuruumi-sisenenud-vene-armee-droon Läti kaitseministeeriumi teatel kukkus Rēzekne lähistel alla Läti õhuruumi sisenenud Vene armee droon] Delfi, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320459/valgevene-vaatlusgrupp-latti-vois-kukkuda-ukraina-rundamiseks-kasutatav-loogidroon-shahed Valgevene vaatlusgrupp: Lätti võis kukkuda Ukraina ründamiseks kasutatav löögidroon Shahed] Delfi, 9. IX 2024</ref> Läti välisministeerium kutsus selgituste andmiseks välja Vene Föderatsiooni ajutise asjuri Lätis.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:395ab7d4-3bd6-4536-b029-51168a302183 |title=Латвия попросила российского дипломата объяснить инцидент с беспилотником |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2024-09-09 |access-date=2024-09-10 |website=bbc.com |language=en-gb}}</ref> === 9. september === Ukraina väed on ümberpiiramise välmimiseks eemaldunud ja Venemaa on hõivanud Nevelske asula (Pokrovskist 30 km kagus ja Doneskist 15 km idas) Donbassis. <ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0SgBP46oRiM343bFNQKiwU5kWBhrmaT8RhZ6Yo88MFskPnFx4V5scyNy9hFsRfuLBl Teet kalmuse blogi]FB 9. IX 2024</ref> Vene rünnakus [[Nikopol]]ile hukkus 16-aastane tütarlaps.<ref>{{cite news |title=Russian attack on Nikopol kills 16-year-old girl, injures 3 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-nikopol-kills-16-year-old-girl-injures-3/ |website=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=9 September 2024 |accessdate=9 September 2024}}</ref> Iraan on Venemaale tarninud üle 200 ballistilise raketti {{ill|en|Fath 360}}.<ref>{{cite web|url=https://www.thetimes.com/uk/defence/article/ballistic-clmpm3d7m?utm_medium=Social&utm_source=Twitter#Echobox=1725657502 |title=Iran sends more than 200 ballistic missiles to Russia |url-access=subscription |author=Larisa Brown |date=2024-09-06 |access-date=2024-09-10 |website=thetimes.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title="Dezful on väga ohtlik rakett!" Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320990/blinken-venemaale-ballistilisi-rakette-tarninud-iraani-ootavad-taiendavad-sanktsioonid Blinken: Venemaale ballistilisi rakette tarninud Iraani ootavad täiendavad sanktsioonid] Delfi, 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447514/soja-929-paev-pokrovski-suunal-sai-lahingutes-surma-ja-haavata-314-vene-sodurit#eskalatsioon USA: Iraani poolt ballistiliste rakettide tarnimine oleks eskalatsioon] ERR, 9. IX 2024</ref> === 10. september === Venemaa ründas tsiviilenergia taristut Dnipropetrovski, Donetski, Mõkolaivi, Poltava, Sumõ, Harkivi, Hersoni ja Tšernihivi oblastis. Rünnak põhjustas alajaamade katkestusi Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis ning õhuliinide katkestusi [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] ja [[Poltava oblast|Poltava]] oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609448939/venemaad-tabas-ulatuslik-droonirunnak#energia Venemaa ründas viimase päeva jooksul energiataristut kaheksas Ukraina piirkonnas] ERR, 10. IX 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa üheksale oblastile, sealhulgas Belgorodi, Kurski, Orjoli, Voroneži, Tula, Kaluga ja Moskva oblastile ning Moskva linnale ja okupeeritud Krimmile. Rünnaku tõttu suleti ajutiselt [[Šeremetjevo]], [[Domodedovo lennujaam|Domodedovo]] ja [[Vnukovo lennujaam|Vnukovo]] lennujaam Moskva oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320743/videod-ukraina-rundas-venemaad-144-drooniga-pihta-said-kortermajad VIDEOD | Ukraina ründas Venemaad 144 drooniga, pihta said kortermajad] Delfi 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-ukraine-launched-drone-flying-towards-moscow-mayor-says-2024-09-09 Ukraine strikes Moscow in biggest drone attack to date]. [[Reuters]], 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:e7130098-9e88-4eee-8772-be53c97586f4 Военный обозреватель Русской службы Би-би-си Павел Аксенов — о масштабном ударе украинскими дронами по территории России]. BBC News Русская служба, 10. IX 2024</ref> === 11. september === Venemaa armee asus Kurski oblastis vastupealetungi eesmärgiga vallutada Ukraina poolt hõivatud alad.<ref>[https://www.err.ee/1609451231/allikad-venemaa-alustas-kurski-oblastis-vastupealetungi Allikad: Venemaa alustas Kurski oblastis vastupealetungi] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321320/vene-vaed-laksid-kurski-oblastis-teadete-kohaselt-vastupealetungile Vene väed läksid Kurski oblastis teadete kohaselt vastupealetungile] Delfi, 12. IX 2024</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal all Vene hävitaja [[Suhhoi Su-30]]M.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/ukraina-tulistas-alla-veel-uhe-vene-havitaja Ukraina tulistas alla veel ühe Vene hävitaja] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/nexta_tv/status/1834115324100166034?t=kqoZU1cIsRxmlLi0WNcgkw&s=19&fbclid=IwY2xjawFQyYRleHRuA2FlbQIxMAABHfsRFeZwtamYqW7XYXhsbtOuRLbQT1EnEpSeGwVAHfbSC_UXMaMeLEJ3Jg_aem_AfIsu4BjM4AlLP-y6CtLQw NEXTA] x.com 12. IX 2024</ref> USA ja Suurbritannia välisministrid [[Antony Blinken]] ja [[David Lammy]] kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.<ref>[https://www.err.ee/1609450184/blinken-ukraina-voib-saada-loa-usa-rakettide-tulistamiseks-venemaale#kiiev USA välisminister ja tema Briti kolleeg kohtuvad Zelenskiga Kiievis] ERR, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321305/washington-kohkleb-endiselt-kas-lubada-ukrainal-runnata-sihtmarke-venemaal-laane-relvadega Washington kõhkleb endiselt, kas lubada Ukrainal rünnata sihtmärke Venemaal lääne relvadega] Delfi, 11. IX 2024</ref> === 12. september === Venemaa rünnakus [[Donetski oblast]]is asuvale külale hukkus kolm Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) heaks töötanud ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321565/ida-ukrainas-toimunud-venemaa-runnakus-hukkus-kolm-punase-risti-tootajat Ida-Ukrainas toimunud Venemaa rünnakus hukkus kolm Punase Risti töötajat] Delfi, 12. IX 2024</ref> Venemaa teatas [[Kurski oblast]]is 10 küla tagasivallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/zelenski-vene-rakett-tabas-mustal-merel-viljalaeva#kurskikylad Venemaa teatas 10 Kurski oblasti küla tagasivallutamisest] ERR, 12. IX 2024</ref> Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0dYkww512HCmyN3Ncq43ZWejr3xDc2BkJGME9gg4iZV5daHqhS84GtYh5LCYu8E1zl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] FB: Hannes Toomsalu, 16. IX 2024</ref> Vene rakett tabas Mustal merel Egiptusesse teel olnud viljalaeva<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321578/ukraina-teatel-tabas-venemaa-rakett-teraviljalaeva-rumeenia-vete-lahistel Ukraina teatel tabas Venemaa rakett teraviljalaeva Rumeenia vete lähistel] Delfi, 12. IX 2024</ref> Laev jätkas sõitu ja jõudis järgmisel päeval [[İstanbul]]i. Ukraina on kahel päeval järjest korraldanud droonirünnakud objektidele [[Murmanski oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321155/venemaa-murmanski-oblasti-kuberner-teatas-droonirunnakust-suleti-kaks-lennuvalja Venemaa Murmanski oblasti kuberner teatas droonirünnakust. Suleti kaks lennuvälja] Delfi, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321436/venemaa-murmanski-oblastis-suleti-jalle-kaks-lennuvalja-vaidetavalt-tulistati-sojavaelennuvalja-juures-alla-kaks-drooni Venemaa Murmanski oblastis suleti jälle kaks lennuvälja. Väidetavalt tulistati sõjaväelennuvälja juures alla kaks drooni] Delfi, 12. IX 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[Eesti president]] [[Alar Karis]].<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120322080/president-alar-karis-kiievis-on-aeg-ukrainale-saadetud-relvade-kasutamisele-piirangud-tuhistada-joustagem-ka-oma-punased-jooned |title=President Alar Karis Kiievis: on aeg Ukrainale saadetud relvade kasutamisele piirangud tühistada, jõustagem ka oma punased jooned. |url-access=subscription |author=EV president Alar Karis|date=2024-09-15 |access-date=2024-09-15 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609455947/alar-karis-ma-pole-nous-et-aeg-on-venemaa-poolel Alar Karis: ma pole nõus, et aeg on Venemaa poolel] ERR, 15. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322035/fotod-president-karis-ukrainas-venemaa-terroriseerib-tsiviilelanikke-jattes-nad-ilma-elektrist-soojusest-ja-rahulikust-unest FOTOD | President Karis Ukrainas: Venemaa terroriseerib tsiviilelanikke, jättes nad ilma elektrist, soojusest ja rahulikust unest] Delfi, 15. IX 2024</ref> === 13. september === Venemaa ja Ukraina viisid läbi vangide vahetuse. Vene sõjavangist vabanes 49 ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321778/video-vene-sojavangist-vabastati-veel-49-ukrainlast VIDEO | Vene sõjavangist vabastati veel 49 ukrainlast] Delfi, 13. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609452593/sadamalinnas-odessas-oli-kuulda-plahvatusi#vangivahetus Venemaa vangistusest vabastati 49 ukrainlast] ERR, 13. IX 2024</ref> Alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina alla tulistanud 8060 Venemaa poolt välja lastud Shahedi drooni. [[Sumõ oblast]]is hukkus Venemaa [[Juhitav pomm|juhitava pommi]] läbi kaks inimest, kuus, sealhulgas üks laps, sai vigastada.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-kills-two-injures-six-ukraines-sumy-region-2024-09-13/ Russian attack kills two, injures six in Ukraine's Sumy region]. [[Reuters]], 13. IX 2024</ref> === 14. september === Venemaa ja Ukraina viisid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] kaheksandal samalaadsel vahendusel läbi järjekordse vangide vahetuse. Venemaa vangistusest pääses 103 Ukraina sõjavangi. Sama palju vabastas Ukraina venelasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321945/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-kahe-paeva-jooksul-teist-korda-sojavange-vabastati-103-ukrainlast Ukraina ja Venemaa vahetasid kahe päeva jooksul teist korda sõjavange. Vabastati 103 ukrainlast] Delfi, 14. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609453670/biden-ja-starmer-lukkasid-ukraina-kaugmaarelvade-otsuse-edasi#Vangid Vangide vahetuse käigus naasis Ukrainasse 103 sõjavangi] ERR, 14. IX 2024</ref> === 15. september === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-09-15 (24).jpg|thumb|Tabamuse saanud elumaja Harkivis, {{nowrap|15. IX 2024}}]] Venemaa pommitas planeerivate pommidega [[Harkiv]]it. Elumaja tabamuses hukkus üks ja kannatada sai üle 40 inimese.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322136/video-venemaa-harkivi-pihta-antud-pommiloogis-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Venemaa Harkivi pihta antud pommilöögis hukkus üks ja sai kannatada üle 40 inimese] Delfi, 16. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322071/venemaa-liugpomm-tabas-harkivis-kortermaja-mis-suttis-polema-viga-sai-kumneid-inimesi Venemaa liugpomm tabas Harkivis kortermaja, mis süttis põlema. Viga sai kümneid inimesi ] Delfi, 16. IX 2024</ref> Ukraina kaitsevägi sai oma relvastusse 18 Ukrainas toodetud haubitsat [[Bogdana]], mille ehituse oli juulis tellinud ja finantseerinud Taani. Ukraina on alustanud NATO standardile vastavate 155-millimeetrise kaliibriga mürskude tootmist.<ref>[https://www.err.ee/1609454777/meedia-venemaa-viib-vagesid-pokrovski-alt-kurski-oblastisse#tootmine Ukraina hakkas tootma 155-millimeetriseid mürske] ERR, 15. IX 2024</ref> === 16. september === Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T.<ref>[https://www.err.ee/1609459529/itaalia-saadab-ukrainale-teise-ohutorjepatarei-samp-t Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T] ERR, 16. IX 2024</ref> === 17. september === Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina Sumõ oblasti energiataristule.<ref>[https://www.err.ee/1609461041/soja-937-paev-isw-andmeil-vabastas-ukraina-alasid-harkivi-ja-pokrovski-lahistel#sumo Vene vägi korraldas ulatusliku rünnaku Sumõ oblasti energiataristule] ERR, 17. IX 2024</ref> === 18. september === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis ja hävitati suur laskemoona ladu [[Toropets]]i linnas [[Tveri oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609463314/ukraina-suutas-droonirunnakuga-venemaal-tveri-oblastis-suure-moonalao#haevis Ukraina hävitas droonirünnakuga Venemaa suure relvalaos] ERR, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322709/video-venemaal-tveri-oblastis-evakueeritakse-droonirunnaku-tottu-osaliselt-toropetsi-linn VIDEO | Venemaal Tveri oblastis evakueeritakse droonirünnaku tõttu osaliselt Toropetsi linn] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322809/video-vene-laskemoonalao-plahvatus-paistis-kosmosesse-ja-tekitas-maavarina VIDEO | Vene laskemoonalao plahvatus paistis kosmosesse ja tekitas maavärina] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609464361/zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#isw ISW: Ukraina löögid Venemaa moonaladudele võivad muuta sõja käiku] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title="Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele." Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/MT_Anderson/status/1836788608239358243?fbclid=IwY2xjawFZY6dleHRuA2FlbQIxMQABHdfQpuyH7WfvQkKoTCTzN9_jpcyQPhGdIXV7RL8xGfWYzu5t1Dn8mwVsUg_aem_YG_sMLBjg6Sir8UmDF3HpA Rünnaku tulemused graafiliselt] MT Anderson x.com, 19. IX 2024</ref> Laos hoiustati 122 mm laskemoona mitmikraketiheitjatele Grad-21, erinevas mõõdus miine miinipildujatele ja laskemoona suurtükkidele, samuti ballistilisi rakette Iskander-M ja õhutõrjekomplekside S-300 rakette. Hävines 70–90% ladudes olnud 30 000 tonnist laskemoonast.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02PDtXG8H11d3TTH5oQcM9D3ouzYStASco5bMgwcb5y4cp2apPBrf3N5cug3EXRxEXl Teet Kalmuse blogi] FB 20. IX 2024</ref> Vene vägede vasturünnak [[Kurski oblast]]is on pärast esialgset edu ja Snagosti asula hõivamist pidurdunud. Samal ajal on Ukraina edenenud Tjotkino ja Vesseloje suundadel esialgse rünnaku piirkonnas läänes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322626/kaart-ja-video-kurski-oblastis-jatkub-age-sojategevus-ukraina-vastab-vene-vastupealetungile-uute-sammudega KAART JA VIDEO | Kurski oblastis jätkub äge sõjategevus. Ukraina vastab Vene vastupealetungile uute sammudega] Delfi, 18. IX 2024</ref> === 19. september === [[File:Sumy geriatric boarding house after Russian attack, 2024-09-19 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hooldekodu [[Sumõ]]s, {{nowrap|19. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Sumõ]]le hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |date=19 September 2024 |title=Russian attack on retirement home in Sumy kills at least 1, injures 12 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-retirement-home-in-sumy/ |author=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina on oma võiduplaani täielikult valmis saanud ja nüüd on kõige olulisem see ellu viia, ütles [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]. Ukraina kavatseb plaani [[New York|New Yorgis]] toimuval [[ÜRO Peaassamblee]] 79. istungjärgul maailma liidritele tutvustada.<ref>[https://www.err.ee/1609464361/soja-939-paev-zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#voit Zelenski: meie võiduplaan sai valmis] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323391/zelenskoi-ukraina-voiduplaanis-arvestatakse-liitlaste-kiirete-oktoobrist-detsembrini-tehtavate-otsustega Zelenskõi: Ukraina võiduplaanis arvestatakse liitlaste kiirete, oktoobrist detsembrini tehtavate otsustega] Delfi, 20. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467523/soja-942-paev-umerov-ukraina-ootab-prantsusmaa-havitajaid-ja-peab-konelusi-teistega#voiduplaan Zelenski: kui Biden lükkaks võiduplaani tagasi, tähendaks see väga pikka sõda] ERR, 22. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#garantii Zelenski võiduplaan eeldab lääneriikide julgeolekutagatisi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 20. september === Venemaa võimud on andnud vägedele ülesandeks 2024. aasta oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjuda.<ref>[https://www.err.ee/1609465969/zelenski-kurski-pealetung-juhtis-korvale-40-000-vene-sojavaelast#isw ISW: Vene võimud on andnud ülesande oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurskist välja tõrjuda] ERR, 20. IX 2024</ref> === 21. september === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-09-21 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne maja [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] [[File:Smartcrop.webp|thumb|Moonalao plahvatus [[Tihhoretsk]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=21 September 2024 |author=Abbey Fenbert |title=Russian missile strike on Kryvyi Rih kills 3, including child |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kryvyi-rih-kills-at-least-3-injures-3-including-children/ |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina korraldas järjekordse droonirünnaku Venemaa laskemoonahoidlatele. Tabamuse said [[Krasnodari krai]] [[Tihhoretsk]]i rajooni Kamennõi külas asuv hoidla ja [[Tveri oblast]]is [[Toropets]]ist 16 km lõunas asuv Oktjaberskoje hoidla.<ref>[https://www.err.ee/1609467010/ukraina-tabas-kahte-venemaa-laskemoonaladu#laskemoonaladu Ukraina tabas kahte Venemaa laskemoona ladu] ERR, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323529/ukraina-droonid-rundasid-kahte-laskemoonaladu-venemaal Ukraina droonid ründasid kahte laskemoonaladu Venemaal] Delfi, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02LtMpdrHnk9f8DJ8jmuqB9aditCAaPzsLZtzNhq89F5866dsPGHdLyri1dVdxnty8l Teet Kalmuse blogi] FB, 21. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/PStyle0ne1/status/1837363132265542140?fbclid=IwY2xjawFbQQJleHRuA2FlbQIxMAABHU29_oHnvjmPRgeU_13xWdcJx3YQy82pFVLGL1RqteSAGkTGYtZw9ozaUQ_aem_ugyYzx_8HuVOdyGTRs7KLw PStyleOne1] X.com, 21. IX 2024</ref> Eelmine rünnak, kus tabamuse sai Toropetsist idas asunud hoidla toimus [[#18._september|18. septembril]].<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323879/betooniks-moeldud-raha-laks-kindralite-taskusse-ekspert-selgitab-miks-venelaste-tahtsad-laod-nii-kergesti-vastu-taevast-lendavad |title="Betooniks mõeldud raha läks kindralite taskusse." Ekspert selgitab, miks venelaste tähtsad laod nii kergesti vastu taevast lendavad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-23 |access-date=2024-09-23 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 22. september === Vene vägedel õnnestus tungida [[Donetski oblast]]is asuva Toretski linna keskossa ja edenda ka linnast edelas.<ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/1837688432568467730 ISW] X.com, 22. IX 2024</ref> Samuti on Venemaal olnud edu [[Vuhledar]]i piirkonnas, kus on õnnestunud edeneda linnast nii kirdesse kui ka läände. Venemaa edasise edenemise korral tekib Vuhledaris asuvate Ukraina üksuste sissepiiramise oht.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid033nd7f9Ce9TuX6nurBoyvSgse8eX921EJuAZUSzpLUfvK2kUTKQ6YCc5RTYCMzs1Gl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120324141/ekspert-zaluznoi-ja-ta-meeskonna-peastaabist-minema-loomine-oli-katastroofiline-otsus-ning-see-on-viimas-donbassi-kaotamiseni |title=Ekspert: Zalužnõi ja ta meeskonna peastaabist minema löömine oli katastroofiline otsus ning see on viimas Donbassi kaotamiseni |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-24 |access-date=2024-09-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] saabus ülitähtsale USA visiidile, kus ta tutvustab [[#19._september|19. septembril]] valminud Ukraina võiduplaani Ühendriikide presidendile [[Joe Biden]]ile, USA kongressile, mõlemale USA presidendikandidaatidele ja liitlasriikide liidritele.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#zelenski Zelenski saabus Ühendriikidesse visiidile] ERR, 23. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609468921/zelenski-oleme-soja-lopetamisele-lahemal-kui-arvame Zelenski: oleme sõja lõpetamisele lähemal kui arvame] ERR, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324626/wsj-ukraina-voiduplaan-ei-avalda-bideni-administratsioonile-muljet WSJ: Ukraina võiduplaan ei avalda Bideni administratsioonile muljet] Delfi, 26. IX 2024</ref> === 23. september === Venemaa on edenenud [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] piirkonnas Novooleksandrivka ümbruses ja Mõhhailivka lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal veidi edasi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 24. september === Ukraina tõrjus Vene väed välja [[Harkivi oblast]]i [[Vovtšansk]]i linnas asuvast agregaaditehasest, kus Ukraina oli alates [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._aprill_2024_–_31._juuli_2024)#18._juuni|18. juunist]] hoidnud piiramisrõngas Venemaa üksust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324283/ukraina-sodurid-vallutasid-tehase-harkivi-oblastis-mis-oli-hoivatud-vene-vagede-poolt Ukraina sõdurid vallutasid tehase Harkivi oblastis, mis oli hõivatud Vene vägede poolt] Delfi, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#tehas Ukraina sõjaväeluure jagas Vovtšanski tehase tagasivallutamise kohta detaile] ERR, 25. IX 2024</ref> === 25. september === Ukraina üksused alustasid piiramisrõngasse sattumise vältimiseks Vuhledarist taganemist.<ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#meedia Meedia: Ukraina olukord läheb Vuhledaris üha keerulisemaks] ERR, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#vuhledar Ukraina ekspert: Vuhledari piirkonnas on kriisiolukord] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] esines avaldusega [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] eriistungil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324312/zelenskoi-uro-julgeolekunoukogus-venemaad-saab-rahule-ainult-sundida Zelenskõi ÜRO julgeolekunõukogus: Venemaad saab rahule ainult sundida] Delfi, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324556/zelenskoi-kutsus-maailma-liidreid-mitte-otsima-rahu-asemel-sojast-valjapaasu Zelenskõi kutsus maailma liidreid mitte otsima rahu asemel sõjast väljapääsu] Delfi, 25. IX 2024</ref> === 26. september === Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Ukrajinsk]]i linna (Pokrovskist 20km kagus) vallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#ukrainski Venemaa teatas Donetskis asuva linna vallutamisest] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski|Volodõmõr Zelenskõi]] kohtus USA presidendi [[Joe Biden]]i ja asepresidendi ning demokraatide presidendikandidaadi [[Kamala Harris]]ega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324888/harris-utles-zelenskoiga-kohtudes-et-trumpi-tehtud-soja-lopetamise-ettepanekud-kattuvad-putini-omadega Harris ütles Zelenskõiga kohtudes, et Trumpi tehtud sõja lõpetamise ettepanekud kattuvad Putini omadega] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609472421/ukraina-vene-vagi-andis-neli-raketi-ja-57-ohulooki#harris Harris Zelenskile: minu toetus ukraina rahvale on vankumatu] ERR, 27. IX 2024</ref> USA teatas algul 375 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketist Ukrainale, mis sisaldab [[planeeriv pomm|planeerivaid pomme]] {{ill|en|AGM-154 Joint Standoff Weapon}} (JSOW) ja veel üht õhutõrjepatareid Patriot,<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= US announces new $375m military aid package for Ukraine|author= Myroslav Trinko |url= https://gagadget.com/en/510833-us-announces-new-375m-military-aid-package-for-ukraine-amp/ |website=gagadget.com }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref> ning hiljem ka 7,9 miljardi dollari väärtuses sõjalise abi eraldamisest Ukrainale.<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= Biden announces USD 7.9 B aid for Ukraine and new sanctions against Russia |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3909923-biden-announces-usd79b-aid-for-ukraine-and-new-sanctions-against-russia.html |website= ukrinform }}</ref> [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2024-09-28 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne [[Sumõ]] haigla, {{nowrap|28. IX 2024}}]] === 27. september === Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]i politseijaoskonnale hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=27 September 2024 |title=Russian missile hits police department in Kryvyi Rih, killing 3, injuring 6 |author1=Kateryna Denisova |author2=Kateryna Hodunova |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-hits-administrative-building-in-kryvyi-rih/ |website=The Kyiv Independent }}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] kohtus USA ekspresidendi ja vabariiklaste presidendikandidaadi [[Donald Trump]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1609473679/trump-kohtus-zelenskiga-ja-lubas-valimisvoidu-korral-sojale-lahenduse-leida Trump kohtus Zelenskiga ja lubas valimisvõidu korral sõjale lahenduse leida] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473667/err-usa-s-zelenski-puuab-veenda-nii-demokraate-kui-vabariiklasi-abiga-jatkama ERR USA-s: Zelenski püüab veenda nii demokraate kui vabariiklasi abiga jätkama] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325125/trump-parast-zelenskoiga-kohtumist-tahame-koigi-jaoks-oiglast-kokkulepet Trump pärast Zelenskõiga kohtumist: tahame kõigi jaoks õiglast kokkulepet] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120325313/zelenskoi-sonul-sai-ta-kinnitust-et-trump-toetab-ukrainat-trumpi-liitlased-selles-nii-kindlad-ei-ole |title= Zelenskõi sõnul sai ta kinnitust, et Trump toetab Ukrainat. Trumpi liitlased selles nii kindlad ei ole |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 28. september === Venemaa {{ill|en|Topeltlöök|Double tap strike|topeltlöögis}} [[Sumõ]] haiglale hukkus kümme inimest.<ref>{{Cite news|title=Russian double-tap attack on Sumy hospital kills 10, injures 22, officials say |url=https://kyivindependent.com/russian-double-tap-attack-on-sumy-hospital-kills-6-injures-1-interior-minister-says/|website=The Kyiv Independent|date=28 September 2024|accessdate=28 September 2024}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473907/soja-948-paev-vene-vaed-rundasid-sumo-haiglat-kaks-korda-droonidega#sumo Vene väed ründasid Sumõs kaks korda haiglat] ERR 28.IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#sumy Venemaa rünnakus Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest] ERR 29.IX 2024</ref> [[Pilt:NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|pisi|NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|[[NASA]] jäädvustus [[Kotluban]]i tulekahjudest, {{nowrap|29. IX 2024}}]] === 29. september === Ukraina sooritas droonirünnaku mitmele Venemaa piirkonnale. Rünnati strateegiliselt tähtsaid energia- ja sõjaväeobjekte [[Krasnodari krai]]s, [[Stavropoli krai]]s, [[Kubani oblast]]is, [[Lipetski oblast]]is, [[Orjoli oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is, [[Saraatovi oblast]]is, [[Tambovi oblast]]is, [[Tuula oblast]]is, [[Voroneži oblast]]is ja [[Volgogradi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#droonirynnakud Venemaa mitmes oblastis teatati plahvatustest ja põlengutest] ERR 29.IX 2024</ref> Ukraina sooritas rünnaku [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]i asula lähedal asuvale moonalaole.<ref name=ukrinform>{{cite web|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3910938-ukraines-general-staff-confirms-strike-on-arms-depot-in-russias-kotluban.html |title=Ukraine's General Staff confirms strike on arms depot in Russia's Kotluban |trans-title= |publisher=Ukrinform |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=ukrinform.net |language=en}}</ref><ref>{{cite news |url= https://mil.in.ua/en/news/drones-attacked-an-ammunition-depot-in-the-volgograd-region/ |title= Drones attacked an ammunition depot in the Volgograd region|website= mil.in.ua |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |publisher=[[Militarnõi]] |language=en}}</ref> === 30. september === Venemaa kavatseb järgmisel aasta suurendada oma sõjalisi kulutusi 26 miljardi euro võrra, mis tähendab tänavusega võrreldes kasvu rohkem kui veerandi võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609474867/isw-venemaa-plaanib-tosta-sojalisi-kulutusi-veerandi-vorra ISW: Venemaa plaanib tõsta sõjalisi kulutusi veerandi võrra] ERR, 30. IX 2024</ref> 72-aastane USA kodanik Stephen James Hubbard tunnistas end Moskva kohtus süüdi selles, et oli palgasõdur, kes võitles Ukraina eest [[Izjum]]i rindel pärast seda, kui Vene väed olid ta 2. aprillil 2022 vahistanud.<ref>{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/american-pleads-guilty-russian-court-fighting-ukraine-ria-reports-2024-09-30/ |title= American, 72, pleads guilty in Russia to fighting for Ukraine, RIA reports |website=Reuters|date=30 September 2024 |author= Lucy Papachristou}}</ref> == Oktoober 2024 == === 1. oktoober === [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-01 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne apteek [[Herson]]is, {{nowrap|1. X 2024}}]] [[Ukraina kaitsjate päev|Riigipühal]] hukkus [[Herson]]i turul suurtükitules vähemalt kuus inimest.<ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kherson-strike-market-8f9c8ba5604d483652fa9586bc8ed519 |title=A likely Russian artillery strike kills at least 6 at a Ukrainian market |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2024-10-01 |access-date=2024-10-01 |website=apnews.com |language=en-us |author=HANNA ARHIROVA |author2=ILLIA NOVIKOV |quote=An apparent Russian artillery strike hit a market in the southern Ukraine city of Kherson on Tuesday, killing at least six people and wounding three others, authorities said, on a morning when Ukrainians across the country were observing a minute’s silence for their military and war dead.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325804/vene-vagede-hersoni-turu-pihta-antud-look-tappis-vahemalt-kuus-inimest Vene vägede Hersoni turu pihta antud löök tappis vähemalt kuus inimest] Delfi, 1.X 2024</ref> === 2. oktoober === Piiramisrõngasse sattumise vältimiseks tõmbas Ukraina oma väed [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Idarinde]] ja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Lõunarinde]] kohtumispunktis asuvast [[Vuhledar]]ist välja. Pärast seda sisenesid linna Vene väed.<ref>[https://www.err.ee/1609476698/ukraina-tombas-vaed-vuhledarist-valja Ukraina tõmbas väed Vuhledarist välja] ERR, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325986/video-vene-vaed-on-ilmselt-vallutanud-donetski-oblastis-asuva-vuhledari VIDEO | Vene väed on ilmselt vallutanud Donetski oblastis asuva Vuhledari] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326102/vaegrupeering-hortotsja-kinnitas-ukraina-vagede-vuhledarist-lahkumist Väegrupeering Hortõtsja kinnitas Ukraina vägede Vuhledarist lahkumist] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120326094/putinile-tehti-jarjekordne-kingitus-kui-suur-voit-on-vuhledari-ara-votmine-vene-armee-jaoks |title="Putinile tehti järjekordne kingitus!" Kui suur võit on Vuhledari ära võtmine Vene armee jaoks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-10-02 |access-date=2024-10-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 3. oktoober === [[File:Destructions in Hirsk after Russian attack, 2024-10-03 (01).jpg|thumb|Rünnakus hävinud vedelgaasiveok Hirskis, {{nowrap|3. X 2024}}]] Vene rünnakus [[Tšernihivi oblast]]i [[Korjukivka rajoon]]i Hirski külale hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-chernihiv-oblast-killing-3-injuring-4-including-children/ |title=Russia strikes Chernihiv Oblast, killing 3, injuring 4, including children |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=2024-10-03 |access-date=2024-10-03 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |url=https://suspilne.media/chernihiv/851133-ruka-onuki-lezala-vidirvana-ziteli-girska-pro-ataku-armii-rf-de-zaginuli-troe-ludej-ta-cetvero-otrimali-poranenna/ |title="Рука онуки лежала відірвана": жителі Гірська про атаку армії РФ, де загинули троє людей та четверо зазнали поранення |date=2024-10-04 |publisher=[[Suspilne]]}}</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa [[Voroneži oblast]]is asuvat [[Borissoglebsk]]i sõjaväelennuväljal planeerivate pommide ladusid, lennukite Su-35 ja Su-34 seisukohti ning lennukikütuse hoidlaid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326420/sbu-allikas-ukraina-droonid-rundasid-vene-lennuvaljal-pommiladusid-lennukeid-ja-kutusehoidlaid SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Vene lennuväljal pommiladusid, lennukeid ja kütusehoidlaid] Delfi, 3.X 2024</ref> ATACMS-i rakettidega hävitas Ukraina Venemaa radarijaama [[Nebo-M]].<ref>[https://www.err.ee/1609477589/ukraina-relvajoud-tabasid-atacms-rakettidega-venemaa-radarit-nebo-m#droon SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Venemaa lennuvälja Voroneži oblastis. Ukraina relvajõud tabasid ATACMS-rakettidega Venemaa radarit Nebo-M] ERR, 3.X 2024</ref> [[NATO]] uus peasekretär [[Mark Rutte]] tegi oma esimese visiidi uues ametis Ukraina pealinna Kiievisse.<ref>[https://www.err.ee/1609478774/mark-rutte-tegi-nato-uue-juhina-esimese-visiidi-kiievisse Mark Rutte tegi NATO uue juhina esimese visiidi Kiievisse] ERR, 3.X 2024</ref> Rumeenia andis Ukrainale üle [[MIM-104 Patriot|Patrioti]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326498/rumeenia-patrioti-ohutorjesusteem-joudis-ukrainasse Rumeenia Patrioti õhutõrjesüsteem jõudis Ukrainasse] Delfi, 3.X 2024</ref> === 4. oktoober === Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaa [[Voroneži oblast]]is Anna asulas<!--ruwi:Анна (Воронежская область)--> Annanefteprodukti naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326549/videod-venemaal-voronezi-oblastis-ja-permi-krais-polesid-naftabaasid VIDEOD | Venemaal Voroneži oblastis ja Permi krais põlesid naftabaasid] Delfi, 4.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609479278/venemaal-poleb-kaks-naftabaasi#venemaa Venemaal Voronežis põleb naftabaas] ERR, 4.X 2024</ref> Ukraina relvajõud likvideerisid okupeeritud [[Donetsk]]i lähedal korraldatud raketirünnakuga üle 20 Venemaa poolel võidelnud sõjaväelase, nende seas vähemalt kuus Põhja-Korea ohvitseri.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/analuus-september-oli-vene-vagedele-kaotustelt-teine-koige-halvem-kuu#kuuik Allikas: Ukraina tappis raketilöögiga kuus Põhja-Korea ohvitseri] ERR, 4.X 2024</ref><ref>{{cite web|url= https://en.interfax.com.ua/news/general/1018437-amp.html |title= Six officers from DPRK killed in missile strike near occupied Donetsk – source |publisher=Interfax Ukraine|date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04|language=en}}</ref> Venemaa saab umbes pooled sõjas kasutatud suurtükimürskudest Põhja-Koreast, kes tarnib aastas Venemaale umbes kolm miljonit mürsku.<ref>[https://kyivindependent.com/half-of-russias-shells-used-in-ukraine-supplied-by-north-korea-the-times-reports/ Half of Russia's shells used in Ukraine supplied by North Korea, The Times reports] kyivindependent.com, 4.X 2024</ref> === 5. oktoober === Donetski oblastis [[Kostjantõnivka]] lähedal tabas võimalik et ründelennukilt [[Suhhoi Su-57|Su-57]] välja lastud [[õhk-õhk-rakett]] juhitavuse kaotanud Vene reaktiivdrooni {{ill|en|S-70 Ohotnik|Sukhoi S-70 Okhotnik-B}}.<ref>{{cite web|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-shoot-down-russian-aircraft-1728123451.html |title= Ukrainian forces shoot down Russian aircraft near Kostiantynivka, Donetsk region |publisher=RBC Ukraine| author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |date=2024-10-05 |access-date=2024-10-05|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326996/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-lasi-alla-haruldase-vene-drooni-jahimees |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina lasi alla haruldase Vene drooni Jahimees |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-10-06 |access-date=2024-10-06 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{Cite news |last=Malyasov |first=Dylan |date=5 October 2024 |title=Russian S-70 drone reportedly shot down by friendly fire |url=https://defence-blog.com/russian-su-70-drone-reportedly-shot-down-by-friendly-fire/ |access-date=5 October 2024 |work=Defence Blog}}</ref><ref>{{cite news|url= https://defence-blog.com/new-details-emerge-on-russias-s-70-drone-loss-over-ukraine/ |website= defence-blog.com |title= New details emerge on Russia’s S-70 drone loss over Ukraine |first= Dylan |last= Malyasov |date= 2024-10-06 |access-date= 2024-10-06}}</ref> Ukraina väed on rakettidega [[Storm Shadow]] ja [[M142 HIMARS|GMLRS]] tabanud kolme Vene komandopunkti.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/soja-955-paev-ukraina-vaed-tabasid-rakettidega-kolme-vene-komandopunkti#staap Ukraina staap: Ukraina väed tabasid rakettidega kolme Vene komandopunkti] ERR, 5.X 2024</ref> === 6. oktoober === Droonirünnakus süttis [[Moskva kõrgem üldvägede juhtivkoosseisu kool]].<ref>{{cite news|url= https://euromaidanpress.com/2024/10/06/drone-attack-sparks-fire-at-moscow-military-school/ |website= euromaidanpress.com|title= Drone attack sparks fire at Moscow military school |author= YURI ZORIA|date= 2024-10-06|access-date= 2024-10-06}}</ref> Vene õhurünnakus [[Sumõ]]le hukkus neli inimest, sealhulgas üks laps.<ref>{{Cite web |title=Four civilians, including child, injured in Russian attack on Sumy – photos |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/10/7/7478490/ |access-date=2024-10-07 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 87 Shahed-tüüpi drooni ja nelja tüüpi rakettidega. Ukraina õhutõrje hävitas 56 drooni ja kaks raketti. 25 drooni kadusid radaripildilt eeldatavalt õhutõrje tegevuse tulemusena.<ref>[https://www.err.ee/1609483012/venemaa-rundas-ukrainat-87-drooni-ja-nelja-tuupi-rakettidega#venemaa Venemaa ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega] ERR, 6.X 2024</ref> === 7. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2024-10-07 Feodosia.png|thumb|NASA satelliidikujutis 7. oktoobri põlengutest [[Feodossija]]s ([[Fire Information for Resource Management System|FIRMS]])]] [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-07 (16).jpg|thumb|Pommitamisjärgne kool [[Herson]]is, {{nowrap|7. X 2024}}]] Briti luure andmetel tõusid Vene armee kaotused septembris rekordtasemele, 1271 hukkunut ja haavatut päevas; maikuu sama näitaja oli 1262.<ref>[https://odessa-journal.com/british-intelligence-the-russian-army-set-a-record-for-losses-in-ukraine-in-september-since-the-start-of-the-war British Intelligence: The Russian army set a record for losses in Ukraine in September since the start of the war]. <!--enwiki:-->[[The Odessa Journal]]. 7. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis naftahoidla [[Feodossija]]s.<ref>{{cite news|url=https://kyivindependent.com/oil-depot-on-fire-in-crimeas-feodosia-following-drone-attack/ |website=The Kyiv Independent |title=Oil depot on fire in Crimea's Feodosia following Ukrainian attack |author=Olena Goncharova |date= 2024-10-07|access-date= 2024-10-07}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609483465/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftaterminali-krimmis#feodossia Krimmis süttis Ukraina droonirünnakus Vene naftaterminal] ERR, 7. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327097/video-krimmis-poleb-parast-droonilooki-naftabaas-kehtestati-kohalik-eriolukord VIDEO | Krimmis põleb pärast droonilööki naftabaas. Kehtestati kohalik eriolukord] Delfi, 7.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327455/krimmis-eile-droonirunnaku-tottu-suttinud-naftaterminali-juurest-evakueeriti-ule-tuhande-inimese Krimmis eile droonirünnaku tõttu süttinud naftaterminali juurest evakueeriti üle tuhande inimese] Delfi, 8. X 2024</ref> Süttinud hoidla on naftatoodete ümberlaadimise mahu poolest Krimmi suurim. Tulekahju laienes järgnenud päevadel ja seda ei suudetud kustutada.<ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#meedia Meedia: Feodossia naftabaas põleb endiselt] Delfi, 9. X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51587?fbclid=IwY2xjawFztUVleHRuA2FlbQIxMAABHW1rM9EXa6dzf3s_vha9Ei803sTMB0dY-j83oXtVanxkuhMbkFnqWloO7Q_aem_UfVDz0GRyUyK93KgYGEiVA ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9. X 2024</ref> 10. oktoobril tulekahju laienes ja süttis veel kaks mahutit.<ref>[https://www.err.ee/1609487851/krimmis-asuvas-naftabaasis-puhkes-ukraina-runnaku-jarel-suur-tulekahju#tulekahju Krimmis asuvas naftabaasis puhkes Ukraina rünnaku järel suur tulekahju] ERR, 11.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328375/ukraina-droonide-suudatud-krimmi-naftaterminalis-toimus-uus-plahvatus Ukraina droonide süüdatud Krimmi naftaterminalis toimus uus plahvatus] Delfi, 11.X 2024</ref> Tulekahju õnnestus kustuda alles 12. oktoobril.<ref>[https://www.err.ee/1609489435/mediazona-ja-bbc-on-tuvastanud-ligi-73-000-sojas-hukkunud-vene-sodurit#feodossija Ukraina meedia: tulekahju Feodossija naftabaasis on kustutatud] ERR, 13.X 2024</ref> [[Rai News 24]] avaldas reportaaži [[Kurski oblast]]i [[Sudža]] linnast.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/tg1-stefania-battistini-simone-traini-dietro-le-quinte-reportage-incursione-ucraina-a-kursk-cc2f95dd-909e-45db-918f-d43b433a990f.html Battistini spiega il reportage: "Abbiamo raggiunto in un blindato la città conquistata da Kiev"]. [[Rai News 24]], 7. X 2024</ref> === 8. oktoober === Venemaa kohus andis korralduse kahe Itaalia [[RAI]] ajakirjaniku, Simone Traini ja Stefania Battistini vahistamiseks ja väljaandmiseks, keda süüdistatakse [[Venemaa-Ukraina piir|Ukraina piiri]] ebaseaduslikus ületamises, kui nad tegid reportaaži [[Kurski oblast]]i Ukraina vägede poolt okupeeritud osas.<ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/10/mosca-ordina-arresto-per-gli-inviati-rai-stefania-battistini-e-simone-traini-66c6ed74-ab0c-4b3e-ba44-155dcb5c1650.html Esclusiva Tg1: l'inviata Battistini nel Kursk, sulle tracce dell'incursione ucraina in Russia]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/10/richiesta-di-estradizione-per-battistini-e-traini-la-vicinanza-di-governo-e-rai-a10db33d-91d7-42ad-898b-9d842292fbab.html Richiesta di estradizione per Battistini e Traini: la vicinanza di Governo e Rai]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref> === 9. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]i linna lähedal asuvat Venemaa laskemoonaladu. Ukraina väitis, et hävitati Põhja-Koreast pärit suurtükimoona, [[Planeeriv pomm|laugpomme]] ja rakette. Brjanski oblasti võimud kuulutasid ühes rajoonis välja erakorralise seisukorra, kuberner Aleksandr Bogomazi kinnitusel lasti alla 24 drooni.<ref>{{cite news|url= https://www.reuters.com/world/europe/russia-declares-local-emergency-region-where-ukraine-says-it-hit-weapons-arsenal-2024-10-09/ |website=Reuters|title= Russia declares local emergency in region where Ukraine says it hit weapons arsenal |author= Lucy Papachristou |date=2024-10-09|access-date= 2024-10-09}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327736/ukraina-teatas-loogist-vene-laskemoonalaole-brjanski-oblastis Ukraina teatas löögist Vene laskemoonalaole Brjanski oblastis] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#ukraina Ukrainlased hävitasid Vene arsenali Brjanski oblastis] ERR, 9.X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51585?fbclid=IwY2xjawFztitleHRuA2FlbQIxMAABHTrd49Ixw9YlLaAjG3r_hGDfryyRFsV7obPVS_RY7bjk-gOKSOSIGKQ6ow_aem_3sXEwS-B-x8PSOlptXH9Yg ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9.X 2024</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku eraldada kuni 35 miljardit eurot laenu Ukrainale, mille tagatiseks saavad Venemaa keskpanga lääneriikides külmutatud varad.<ref>[https://www.err.ee/1609485973/euroopa-liit-leppis-kokku-35-miljardi-euro-laenamises-ukrainale-kulmutatud-vene-vara-tagatisel Euroopa Liit leppis kokku 35 miljardi euro laenamises Ukrainale külmutatud Vene vara tagatisel] ERR, 9.X 2024</ref> Vene raketilöögis [[Odessa sadam]]ale hukkus seitse ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327770/odessas-vigastas-vene-droonirunnak-viit-inimest Odessas vigastas Vene droonirünnak viit inimest] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328038/vene-raketiloogis-odessa-oblastile-hukkus-7-inimest Vene raketilöögis Odessa oblastile hukkus 7 inimest] Delfi, 10.X 2024</ref> === 10. oktoober === Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa sõjalistele objektidele [[Krasnodari krai]]s ja [[Adõgee]] vabariigis. *Krasnodari krais sai tabamuse [[Jeisk]]i piirkonnas Oktjabrski asulas asuv [[HESA Shāhed 136|Shahed droonide]] hoiubaas, kus hoiti umbes 400 löögidrooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328041/video-ukraina-teatas-droonilao-havitamisest-venemaa-krasnodari-krais VIDEO | Ukraina teatas droonilao hävitamisest Venemaa Krasnodari krais] Delfi, 10.X 2024</ref> *Adõgee vabariigis ründasid Ukraina droonid [[Maikop]]i lähedal asuva Hanskaja sõjaväelennuvälja kütuse ja määrdeainete ladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328055/video-venemaa-adogee-vabariigis-rundasid-droonid-sojavaelennuvalja-ja-evakueeriti-asula VIDEO | Venemaa Adõgee vabariigis ründasid droonid sõjaväelennuvälja ja evakueeriti asula] Delfi, 10.X 2024</ref> Venemaa tiibraketid tabasid Ukraina [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi osi. Venemaa väitel hävitati üks stardiplatvorm. Kahjustusi said stardiplatvorm, radar ja juhtimisjaam.<ref>[https://www.err.ee/1609486162/ukraina-teatel-havitati-louna-venemaal-drooniladu#patriot Venemaa väitel õnnestus neil tabada Ukraina Patriot patareisid] ERR, 10.X 2024</ref> Ukraina poole väitel ei takista kahjustused õhutõrjesüsteemi tööd. === 11. oktoober === Vene raketirünnakus Odessale hukkus neli inimest.<ref>{{Cite web |date=2024-10-11 |title=Russian missile attack on Odesa Oblast kills 4, injures 10 |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-on-odesa/ |access-date=2024-10-11 |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek}}</ref> Venemaa alustas Kurski oblastis pealetungi ja on saavutanud mõningast edu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328436/video-vene-vaed-alustasid-kurski-oblastis-uut-runnakut-ja-ukraina-uksusi-voib-ahvardada-kotti-jaamine VIDEO | Vene väed alustasid Kurski oblastis uut rünnakut ja Ukraina üksusi võib ähvardada kotti jäämine] Delfi, 11.X 2024</ref> Ukraina hävitas Harkivi suunal Vene mitmeotstarbelise helikopteri [[Mi-8]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02451tzjXBBhvCaCN1JZX3YYFw81T3fG4dw9ReKoLnX7GhLT6zQnZGbPfVcXG7eiPcl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 10.X 2024</ref> === 12. oktoober === Ukraina kontrollib ligikaudu 40–50 protsenti Toretski linnast, ülejäänud on aga Venemaa poolt vallutatud.<ref>[https://www.err.ee/1609488814/ukraina-ametnik-pool-toretskist-on-veel-ukraina-kaes#toretsk Ametniku sõnul kuulub Ukrainale 40-50 protsenti Toretskist] ERR, 12. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis [[Luganski oblast]]is [[Rovenkõ]] lähedal naftahoidla.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328647/ukraina-droonid-suutasid-venemaa-naftahoidla-luganski-oblastis Ukraina droonid süütasid Venemaa naftahoidla Luganski oblastis] Delfi, 12.X 2024</ref><ref>{{Cite web |date=2024-10-12 |title= Ukrainian forces strike oil depot near Russian-occupied Rovenky in Luhansk region |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3915498-ukrainian-forces-strike-oil-depot-near-russianoccupied-rovenky-in-luhansk-region.html |access-date=2024-10-12|website=Ukrainform}}</ref> Ukraina laskis alla Venemaa pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609489435/mediazona-ja-bbc-on-tuvastanud-ligi-73-000-sojas-hukkunud-vene-sodurit#isw ISW: Ukraina tulistas tõenäoliselt hävitajaga F-16 alla Venemaa lennuki Su-34] ERR, 13. X 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid02pN5KXXYbzNN1LmWWC3jb1s1DDB5ZaLvEcFQpK2EKSFjE6AiXkMbpYCFqh7aPLTKJl&id=100087560906848 Kolonel Hannes Toomsalu blogi] FB, 13.X 2024</ref> === 13. oktoober === Sõltumatu Venemaa uudisteagentuur [[Mediazona]] kinnitas koos BBC venekeelse talitusega avatud otsingu kaudu 72&nbsp;899 Vene sõduri nime, kes on tapetud alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemahulise sissetungi]] algusest 2022. aastal.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/10/zelensky-le-forze-ucraine-mantengono-le-posizioni-nella-regione-di-kursk-5603710d-4361-4679-bd98-ca342852667c.html#cb19f57b-46e2-480b-88e1-62cb4998785c Mediazone conferma l'identità di circa 73.000 soldati russi uccisi in Ucraina]. [[Rai News 24]], 13. X 2024</ref> === 14. oktoober === Vene raketirünnakus [[Odessa sadam]]ale hukkus üks inimene, rünnak kahjustas ka 7. oktoobril toimunud raketirünnakus eelnevalt kahjustatud [[Belau|Palau]] lipu all sõitnud laeva Optima ja [[Belize|Belize'i]] lipu all sõitnud laeva NS Moon.<ref>{{Cite web |date=2024-10-14 |title=Russian strike on Odesa port kills 1, injures 8, damages civilian vessels |url= https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-odesa/ |access-date=2024-10-14 |work=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova}}</ref> Venemaa väitis, et vallutas Levadne alevi [[Zaporižžja oblast]]is.<ref>{{Cite web |date=2024-10-14 |title=Russia claims capture of Zaporizhzhia Oblast village, Kyiv says 'situation dynamic' |url= https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-odesa/ |access-date=2024-10-14 |work=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova}}</ref> [[HUR MO|Ukraina luure peavalitsus (HUR)]] teatas, et Venemaa sõjaväelennuväljal Orenburg-2 hävitati sõjaväe transpordilennuk [[Tu-134]], mida kasutati Venemaa kaitseministeeriumi juhtivkoosseisu transpordiks.<ref>[https://www.err.ee/1609489918/isw-vene-suurpealetungi-donetski-ja-zaporizzja-oblasti-piiril-pole-paista#lennukpoleb Ukraina luure teatas Vene kindralite vedamiseks mõeldud lennuki süütamisest] ERR, 14.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328851/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-vene-lennuki-tu-134-havitamisest-orenburgi-lennuvaljal VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas Vene lennuki Tu-134 hävitamisest Orenburgi lennuväljal] Delfi, 14.X 2024</ref> Venemaa on kevadel alustatud Ukraina elektrijaamade vastaste rünnakutega hävitanud poole Ukraina elektritootmise võimusest.<ref>[https://www.err.ee/1609490512/ukrainat-ootab-ees-karm-talv-havitatud-on-pool-elektritootmisest Ukrainat ootab ees karm talv, hävitatud on pool elektritootmisest] ERR, 14.X 2024</ref> === 15. oktoober === Vene rünnakus [[Mõkolajiv]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |date=2024-10-15 |title=Russian missile attack on Mykolaiv kills 1, injures 16 |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-on-mykolaiv/ |access-date=2024-10-15 |work=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek}}</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/10/zelensky-presentera-un-piano-di-vittoria-al-vertice-dellue-del-17-e-18-ottobre-b2c32c30-0b80-43fd-ac35-2077a48de3c2.html#48c012b0-f098-4e63-b2fe-d80ef9014240 Attacco russo su Mykolaiv, 1 morto, feriti]. Rai News 24, {{nowrap|15. X 2024}}</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/10/zelensky-presentera-un-piano-di-vittoria-al-vertice-dellue-del-17-e-18-ottobre-b2c32c30-0b80-43fd-ac35-2077a48de3c2.html#ff48b4ae-3e8d-48fc-8525-69c1219c45b7 Mykolaiv dopo l'attacco notturno russo (Telegram)]. Rai News 24, {{nowrap|15. X 2024}}</ref> Venemaa kasutab [[Põhja-Korea]]ga sõlmitud strateegilise partnerluse lepingut, et Põhja-Korea saadaks selle alusel Moskva käsutusse oma sõdureid, mille abil Venemaa loodab vältida uut mobilisatsiooni.<ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-15-2024 Russian Offensive Campaign Assessment] ISW, 15.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120329437/isw-pohja-korea-sodurite-kasutamine-aitab-venemaal-valtida-mobilisatsiooni ISW: Põhja-Korea sõdurite kasutamine aitab Venemaal vältida mobilisatsiooni ] Delfi, 15.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609491889/isw-pohja-korea-sodurite-kaasamine-lubab-putinil-mobilisatsiooni-valtida#isw Assessment ISW: Põhja-Korea sõdurite kaasamine lubab Putinil mobilisatsiooni vältida] ERR, 15.X 2024</ref> Varem on Põhja-Korea [[#4._oktoober|varustanud Venemaad laskemoonaga]]. === 16. oktoober === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] avalikustas Ukraina parlamendis oma võiduplaani, mille eesmärk on saavutada võit Venemaa sissetungivate vägede vastu hiljemalt järgmisel aastal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120329635/video-zelenskoi-avalikustas-ukraina-voiduplaani-pohipunktid VIDEO | Zelenskõi avalikustas Ukraina võiduplaani põhipunktid] Delfi, 16.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609494550/saks-zelenski-plaani-mote-on-sundida-venemaale-peale-strateegiline-allajaamine Saks: Zelenski plaani mõte on sundida Venemaale peale strateegiline allajäämine] ERR, 17.X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120329803/kalev-stoicescu-ukraina-voiduplaan-on-teostatav-nii-luhemas-kui-pikemas-perspektiivis-aga-ikka-soltub-koik-laaneriikidest |title=Kalev Stoicescu: Ukraina võiduplaan on teostatav nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Aga ikka sõltub kõik lääneriikidest |url-access=subscription |author=Kalev Stoicescu |date=2024-10-17 |access-date=2024-10-17 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120329945/eerik-niiles-kross-zelenskoi-kais-voiduplaani-moni-nadal-enne-usa-valimisi-valja-ilmselt-selleks-et-heakskiit-jouaks-tulla-bidenilt |title=Eerik-Niiles Kross: Zelenskõi käis võiduplaani mõni nädal enne USA valimisi välja ilmselt selleks, et heakskiit jõuaks tulla Bidenilt |url-access=subscription |author=Eerik-Niiles Kross |date=2024-10-17 |access-date=2024-10-17 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8116841/hannes-toomsalu-rahuplaan-keskendub-laaneliitlaste-tegudele-aga-mida-ukraina-teeb |title=HANNES TOOMSALU ⟩ Rahuplaan keskendub lääneliitlaste tegudele, aga mida Ukraina teeb? |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-10-17 |access-date=2024-10-17 |website=www.postimees.ee}}</ref> === 17. oktoober === Venemaa teatas Kurahhove tööstuslinna lähedal asuva Maksõmiljanivka küla vallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609492957/zelenski-pohja-korea-valmistab-ette-10-000-soduri-saatmist-ukrainasse#teatas Venemaa teatas Ida-Ukraina küla vallutamisest] ERR, 17.X 2024</ref> Austraalia kinnitas, et kingib Ukrainale 49 tanki [[M1A1 Abrams]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120329760/austraalia-annab-ukrainale-ule-40-tanki Austraalia annab Ukrainale üle 40 tanki] Delfi, 17.X 2024</ref> Norra tarnib Ukrainale lähiajal kuus hävitajat [[F-16]]. === 18. oktoober === Ukraina väed vabastasid [[Harkivi oblast]]is asuva Kruhliakivka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609495924/soja-968-paev-pohja-korea-saadab-ukraina-sotta-12-000-sodurit#harkiv Ukraina sõjaväeluure: Ukraina väed vabastasid Harkivis võtmetähtusega küla] ERR, 18.X 2024</ref> Lõuna-Korea luureteenistuse teadetel on [[Põhja-Korea]] otsustanud saata Ukraina sõtta neli brigaadi 12 000 sõduriga, nende hulgas eriväed. Esimesed 1500 sõdurit on juba Venemaal kohal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120330169/souli-luureandmete-pohjal-on-venemaale-saabunud-1500-pohja-korea-sodurit Souli luureandmete põhjal on Venemaale saabunud 1500 Põhja-Korea sõdurit] Delfi, 18.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609497685/terras-ja-puusepp-pohja-korea-sodurid-ilmselt-suurt-muutust-rindel-ei-too Terras ja Puusepp: Põhja-Korea sõdurid ilmselt suurt muutust rindel ei too] ERR, 20.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120330442/pohja-korea-saadab-oma-sodureid-ukraina-rindele-louna-korea-lubab-koikvoimalikke-vastusamme Põhja-Korea saadab oma sõdureid Ukraina rindele. Lõuna-Korea lubab „kõikvõimalikke“ vastusamme] Delfi, 20.X 2024</ref> Ukraina ja Venemaa korraldasid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] vahendusel 58. vangide vahetusese. Selle käigus vabastas kumbki pool 95 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-19-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, October 19, 2024|publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-10-19 |access-date=2024-10-20 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Angelica Evans |author2=Christina Harward |author3=Davit Gasparyan |author4=Nicole Wolkov |author5=Frederick W. Kagan |quote= }}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609496977/soja-969-paev-vangivahetuses-vabanes-ka-azovstali-sodureid#ukraina Vene-Ukraina vangivahetus vabastas ka Azovi sõdureid.] ERR, 19.X 2024</ref> Ukraina poolele anti üle 501 [[Lahingus langenu|langenut]], vastaspoolele 89 langenut.<ref>{{Cite web |date=2024-10-18 |title=Russia and Ukraine Exchange Bodies of Nearly 600 Fallen Soldiers |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/10/18/russia-and-ukraine-exchange-bodies-of-nearly-600-fallen-soldiers-a86743 |access-date=2024-10-18 |work=The Moscow Times}}</ref> === 19. oktoober === Venemaa teratas [[Kurahhove]] piirkonnas asuva Zorjane küla vallutamisest. Ukraina ründas droonidega [[Brjanski oblast]]is asuvat "Kreminii El" tehast, mis on üks Venemaa suurimaid mikroelektroonikaettevõtteid. === 20. oktoober === Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorodi oblast]]i Dzeržinski linnas asuvat Venemaa suurimat lõhkeainete tehast, mis asub umbes 900 kilomeetri kaugusel Venemaa-Ukraina piirist. Samuti ründas Ukraina [[Lipetski oblast]]is asuva sõjaväelennuvälja Lipetsk-2 taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609497466/ajaleht-ukraina-droonid-tabasid-venemaa-suurimat-lohkeainete-tehast#kyiv Ukraina ründas lõhkeainetehast Nižni Novgorodi oblastis] ERR, 20. X 2024</ref> [[NATO peasekretär]] [[Mark Rutte|Rutte]] kinnitas intervjuus Rai3-le, et „Ukrainale tarnitud relvade kasutamisele piiranguid ei seata“.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/10/segretario-generale-nato-rutte-a-rai3-no-restrizioni-sulluso-delle-armi-fornite-allucraina-1b4fa648-3875-4997-a179-1e2a1a980641.html Segretario generale Nato Rutte a Rai3: "No restrizioni sull'uso delle armi fornite all'Ucraina"]. [[Rai News 24]], 20. X 2024</ref> === 21. oktoober === Ukraina on Shahed-136 droonide hävitamiseks arendanud ja kasutusse võtnud 'õhutõrjedrooni Sting'.<ref>[https://www.err.ee/1609497904/soja-971-paev-usa-teatas-400-miljoni-dollari-suurusest-abipaketist-ukrainale#sting The Telegraph: Ukraina arendas relva Shahed-tüüpi droonide allatoomiseks] ERR, 21. X 2024</ref> Venemaa tippametniku [[Dmitri Rogozin]]i sõnul oli Vene laevastiku Krimmist lahkumise peamine põhjus Ukraina vägede droonirünnakud. === 22. oktoober === Lõuna-Korea kaalub sõjatehnika müüki Ukraina ning sõjaväelaste ja luurepersonali Ukrainasse saatmist vastuseks Põhja-Korea vägede saatmisele Venemaad sõjas toetama.<ref>[https://www.err.ee/1609498732/meedia-soul-kaalub-ukrainasse-sojavaelaste-saatmist#soul Meedia: Soul kaalub Ukrainasse sõjaväelaste saatmist] ERR, 22. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120331198/pohja-korea-saatis-ukrainasse-uue-partii-erivaelasi-arritunud-louna-korea-valib-relvaladudest-sobivat-vastust Põhja-Korea saatis Ukrainasse uue partii eriväelasi. Ärritunud Lõuna-Korea valib relvaladudest sobivat vastust] Delfi, 23. X 2024</ref> Ukraina ründas Venemaal [[Tuula oblast]]is [[Jefremov]]i linnas soojuselektrijaama ja Efremovski kummitehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120330831/sumos-tapsid-vene-droonid-kolm-elanikku-ukraina-droonid-suutasid-vene-tehaseid sumõs tapsid Vene droonid kolm elanikku, Ukraina droonid süütasid Vene tehaseid] Delfi, 22. X 2024</ref> Tabamusi said ka 2 alkoholitehast Tuula ja üks [[Tambovi oblast]]is. === 23. oktoober === Ukraina sõjaväeluure (HUR) väitel on esimesed Põhja-Korea sõdurid paigutatud [[Kurski oblast]]i rindejoonele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120331259/usa-toendid-naitavad-et-pohja-korea-on-venemaale-vagesid-saatnud USA: tõendid näitavad, et Põhja-Korea on Venemaale vägesid saatnud] Delfi, 23. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120331620/ukraina-luure-sonul-on-esimesed-pohja-korea-sodurid-paigutatud-kurski-oblasti-rindejoonele Ukraina luure sõnul on esimesed Põhja-Korea sõdurid paigutatud Kurski oblasti rindejoonele] Delfi, 24. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120331861/pohja-korea-sonul-oleks-igasugune-vagede-lahetamine-venemaa-abistamiseks-seaduslik Põhja-Korea sõnul oleks igasugune vägede lähetamine Venemaa abistamiseks seaduslik] Delfi, 25. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120331637/putin-meil-on-lepingus-pohja-koreaga-sojalise-abi-paragrahv-mida-me-selle-raames-teeme-on-meie-asi Putin: meil on lepingus Põhja-Koreaga sõjalise abi paragrahv. Mida me selle raames teeme, on meie asi] Delfi, 25. X 2024</ref> /.../ === 25. oktoober === Ukraina hävitas [[Luhanski oblast]]is õhutõrjesüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M2]] radarjuhtimisseadmed. Tabamuse sai ka Buk-M3.<ref>[https://www.err.ee/1609502362/ukraina-luure-venemaa-saadab-pohja-korea-sodurid-puhapaeval-lahingusse#radar Peastaap: Ukraina ründas öösel Venemaa õhutõrjet ning hävitas radari juhtimissüsteemi] ERR, 25. X 2024</ref> /.../ === 28. oktoober === Ukraina president oli esimesel töövisiidil Islandile, kus osales neljandal Põhjamaade-Ukraina tippkohtumisel ja pidas kahepoolseid kõnelusi osalejatega: Islandi, Taani, Norra, Soome ja Rootsi peaministritega.<ref>{{cite web|url=https://www.rainews.it/maratona/2024/10/i-russi-sventano-un-tentativo-ucraino-di-incursione-transfrontaliera-c9a0986a-e74c-4a82-a2d0-06330c82659a.html#e2589147-ccf5-4bc6-a0d4-c89af36b5a15 |title=Volodymyr Zelensky in Islanda per il vertice con i paesi dell'Europa del Nord |trans-title=Volodymyr Zelensky in Iceland for summit with Northern European countries |publisher=[[Rai News 24]] |date=2024-10-28 |access-date=2024-10-28 |website=rainews.it |language=it-it}}</ref> Vene väed vallutasid [[Donetski oblast]]is asuva Hirnõki asula (Donetskist 20 km läänes). Selõdove linnas (Pokrovskist 15 kmkagus) jätkuvad lahingud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120332230/vene-vaed-vallutasid-hirnoki-ja-joudsid-selodovesse Vene väed vallutasid Hirnõki ja jõudsid Selõdovesse] Delfi, 28. X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609505281/kiiev-ukraina-mobiliseerib-armeesse-veel-160-000-sodurit#mobilisatsioon Ukraina kindralmajori sõnul on Ukraina olukord keeruline ja vaenlane jõudis Selõdovesse] ERR, 29. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis [[Voroneži oblast]]is [[Anna rajoon]]is Anna asulas (Voronežist 80 km idas) keemiatööstusettevõte, mis toodab raketikütuse komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609504309/ukraina-droonirunnakud-tabasid-kahte-tehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina droonirünnak tabas kahte tehast Voroneži oblastis] ERR, 28. X 2024</ref> Põhja-Korea väeüksused jõudsid Kurski oblastisse.<ref>[https://www.newsweek.com/north-korea-sends-10000-troops-russia-pentagon-1976039 North Korea Sends 10,000 Troops to Russia: Pentagon]. [[Newsweek|NW]], 28. X 2024</ref><ref>{{Cite web |title=Ukraine war: Nato says North Korean troops deployed to Russia's Kursk region |url=https://www.bbc.com/news/articles/cyv737vy376o |access-date=2024-10-29 |website=BBC |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite news |last=RFE/RL |title=NATO Confirms North Korean Troops In Russia, Says It Shows Putin's 'Desperation' |url=https://www.rferl.org/a/north-korea-nato-russia-ukraine-war-rutte/33176195.html |access-date=2024-10-29 |work=RadioFreeEurope/RadioLiberty |language=en}}</ref> === 29. oktoober === Ukraina plaanib järgneva kolme kuu jooksul mobiliseerida veel 160 000 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120332733/ukraina-plaanib-kutsuda-sojavakke-lisaks-160-000-inimest Ukraina plaanib kutsuda sõjaväkke lisaks 160 000 inimest] Delfi, 29. X 2024</ref> Droonirünnaku tagajärjel süttis [[Tšetšeenia]]s [[Gudermes]]is Vladimir Putini nimeline "[[Venemaa Spetsnazi Ülikool]]".<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120332543/kadorov-teatas-droonirunnakust-tsetseenias-asuva-erivagede-ulikooli-hoonele Kadõrov teatas droonirünnakust Tšetšeenias asuva erivägede ülikooli hoonele] Delfi, 29. X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120333407/harjutatakse-elusatel-inimestel-millist-sunget-saladust-peidab-tsetseenias-asuv-putini-nimeline-erivagede-ulikool |title=„Harjutatakse elusatel inimestel.“ Millist sünget saladust peidab Tšetšeenias asuv Putini-nimeline erivägede ülikool? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-01 |access-date=2024-11-01 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> === 30. oktoober === [[Pilt:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-10-30 (04).jpg|thumb|Rünnakujärgne elumaja Harkivis, {{nowrap|31. X 2024}}]] Vene õhurünnakus Harkivile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=2024-10-31 |title=UPDATED: Russian attack on Kharkiv kills 3, injures 35 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-injures-23-including-child/ |access-date=2024-10-31 |website=The Kyiv Independent |author1=Abbey Fenbert |author2=Olena Goncharova |language=en}}</ref> Venemaa on hõivanud Selõdove ja Võšneve asulad [[Pokrovsk]]i suunal ja Zorjane alusa Kurahhivka suunal ning liikus edasi Novoukrainka, Novodmõtrivka ja Kurahhivka lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609507294/deepstate-venemaa-hoivas-selodove#deepstate Deepstate: Venemaa hõivas Selõdove, Võšneve ja Zorjane] ERR, 31. X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609506313/soja-980-paev-isw-vene-runnakutempo-on-pisut-kiirenenud-aga-murrangut-pole#isw ISW: Vene rünnakutempo on pisut kiirenenud, aga murrangut pole] ERR, 30. X 2024</ref> „Lääne luureametnikke“ tsiteerinud [[CNN]]i kinnitusel olid Ukrainas paigutatud positsioonidele väikesearvulised [[Põhja-Korea]] sõjaväelaste rühmad.<ref>{{Cite web |date=2024-10-30 |title= Small number of North Korean troops are already inside Ukraine, officials say |url= https://amp.cnn.com/cnn/2024/10/29/politics/north-korean-troops-ukraine |access-date=2024-10-31 |website=CNN |language=en}}</ref> === 31. oktoober === Ukraina teatel on esimesed Põhja-Korea sõdurid Donetski oblasti okupeeritud aladel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120333156/ukraina-desinformatsioonivastane-keskus-pohja-korea-sodurid-pannakse-segamini-kalmokkide-ja-burjaatidega Ukraina desinformatsioonivastane keskus: Põhja-Korea sõdurid pannakse segamini kalmõkkide ja burjaatidega] Delfi, 31. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120333104/ukraina-suursaadik-uro-s-avaldas-kolme-sotta-saadetud-pohja-korea-kindrali-nimed Ukraina suursaadik ÜRO-s avaldas kolme sõtta saadetud Põhja-Korea kindrali nimed] Delfi, 31. X 2024</ref> Venemaa on oktoobri jooksul hõivanud 478 km2 Ukraiona territooriumit. See on suurim edenemine alates 2022 aasta märtsist. Augustis hõivas Venemaa 477 km2 ning septembris 459 km2. Jaanuarist alates on Venemaa hõivanud 2660 km2, 2023 aasta jooksul kokku aga 584 km2. <ref>[https://www.barrons.com/news/russia-advanced-478-sq-km-into-ukraine-in-october-record-since-2022-afp-analysis-of-isw-data-d56b5dbc Russia Advanced 478 Sq Km Into Ukraine In October, Record Since 2022: AFP Analysis Of ISW Data] Agence France Presse by Barrons, 28. X 2024</ref> == November 2024 == === 1. november === Vene raketirünnakus Harkivis asuvale politseijaoskonnale hukkus üks ja sai vigastada poolsada inimest, kahjustusi sai vähemalt 26 hoonet.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/11/guerra-ucraina-asse-mosca-pyongyang-vertice-dei-ministri-degli-esteri-con-la-russia-fino-alla-vittoria-c0881c0d-d594-49fb-ad61-1f792087cea7.html#448bd785-6042-44c0-b728-f4647a678d7b Missile russo su una stazione di polizia a Kharkiv, un morto e cinquanta feriti]. [[Rai News 24]], 2. XI 2024</ref><ref>{{Cite web |date=2024-11-01 |title=Rescue operations end in Kharkiv with 1 killed, 46 injured after Russian missile attack on police station |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kharkiv-kills-1-injures-30/ |access-date=2024-11-02 |work=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |language=en}}</ref> Ukraina tabas droonirünnakuga Venemaal [[Stavropoli krai]]s Svetlogradi naftabaasi ja [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigi]] pealinnas [[Ufaa]]s asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609508401/ukraina-korraldas-droonirunnaku-kahele-vene-naftarajatisele#stavropol Venemaal Stavropoli krais asuvat naftabaasi tabas droonirünnak] ERR, 1. XI 2024</ref><ref>{{Cite web |date=2024-11-01 |title= Ukrainian drone targets oil depot in Stavropol Krai, Russian governor claims |url= https://kyivindependent.com/svetlograd-drone-oil/ |access-date=2024-11-01 |work=The Kyiv Independent |author= Kateryna Denisova|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-11-01 |title= Anti-drone nets saved Russian oil depot |url= https://mil.in.ua/en/news/anti-drone-nets-saved-russian-oil-depot/ |access-date=2024-11-02|work=mil.in.ua|language=en}}</ref> === 2. november === Venemaa teatas kahe küla vallutamisest: Kurahhivka küla [[Kurahhove]] lähedal [[Donetski oblast]]is ja Peršotravneve küla [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609510255/isw-pohja-korea-sodurid-ei-lahenda-vene-vagede-inimressursi-puudust#venemaa Venemaa teatas veel kahe küla vallutamisest Ukrainas] ERR, 2. XI 2024</ref> === 3. november === Venemaa võttis oma kontrolli alla Donetski oblastis [[Volnovahha]] rajoonis asuva Šahterskoje küla.<ref>[https://www.err.ee/1609510705/soja-984-paev-zelenski-soovib-liitlastelt-ukraina-kaugloogivoime-tagamist#Deep DeepState: okupandid võtsid ära Kurahovka ja Šahterskoje külad] ERR, 3.XI 2024</ref> Vene droonirünnakus sai kahjustusi [[Kiievi ülikool|Kiievi Tarass Ševtšenko nimeline Rahvusülikool]].<ref>{{Cite web |title=UPDATED: Buildings of Ukraine's largest university damaged in Russian drone attack on Kyiv |url=https://kyivindependent.com/russia-launches-hours-long-drone-attack-on-kyiv-for-second-consecutive-night/ |access-date=2024-11-03 |website=The Kyiv Independent |author=Olena Goncharova |language=en}}</ref> Õhtuses õhurünnakus [[Harkiv]]ile sai vigastusi vähemalt 15 inimest.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-guided-bomb-hits-supermarket-ukraines-kharkiv-four-hurt-governor-says-2024-11-03/ |title=Russian air attacks on Ukraine's Kharkiv wound at least 15 |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=2024-11-04 |access-date=2024-11-04 |website=reuters |language=en |quote= }}</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/11/attacco-russo-a-kharkiv-il-supermercato-distrutto-da-una-bomba-2e0e851a-15d6-48ff-b190-67609eaa43ba.html Attacco russo a Kharkiv, il supermercato distrutto da una bomba]. Rai News 24, 4. XI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/11/i-russi-temono-un-altro-attacco-al-ponte-di-crimea-nuove-difese-14336301-5dd9-4126-a213-b7956cfa49d7.html#2532c3a3-78b4-4b78-bcee-ec3b5f0992f8 Missili russi stanotte su Kharkiv, 14 feriti]. Rai News 24, 4. XI 2024</ref> Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] sõnul „hoiavad Ukraina relvajõud hetkel tagasi ühte suurimat pealetungi täiemahulise sõja algusest“.<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120333703/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-hoiab-tagasi-uhte-suurimat-pealetungi-taiemahulise-soja-algusest |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina hoiab tagasi ühte suurimat pealetungi täiemahulise sõja algusest |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-11-03 |access-date=2024-11-03 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://t.me/osirskiy/916 СИРСЬКИЙ] t.me 3.XI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-holding-back-powerful-russian-offensive-kyiv-top-commander-says-2024-11-03/ |title=Ukraine 'holding back' powerful Russian offensive, Kyiv top commander says |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=2024-11-04 |access-date=2024-11-04 |website=reuters |language=en |quote= }}</ref> === 4. november === [[Kurski oblast]]isse on jõudnud 11 000 Põhja-Korea sõjaväelast, ütles [[Volodõmõr Zelenski]].<ref>[https://www.err.ee/1609511245/ukraina-hinnangul-uletas-vene-sojavae-inimkaotuste-hulk-700-000-piiri#pohjakorea Zelenski: Kurski oblastisse on jõudnud 11 000 Põhja-Korea sõjaväelast] ERR, 4.XI 2024</ref> Ukraina hinnangu kohaselt ületas Venemaa relvajõudude inimkaotuste hulk 700 000 piiri. === 5. november === Vene raketirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kuus inimest.<ref>{{Cite web |title=Updated: Russian attack on Zaporizhzhia kills 6, injures 23 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-zaporizhzhia/ |access-date=2024-11-05 |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120334196/venemaa-runnakus-zaporizzjale-hukkus-kuus-inimest Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kuus inimest] Delfi, 5.XI 2024</ref> Ukraina võib [[Donetski oblast]]is [[Kurahhove]] ja [[Vuhledar]]i piirkonnas ümberpiiramise vältimiseks taanduda 20 külast.<ref>[https://www.err.ee/1609512418/soja-986-paev-zelenski-sonul-on-laane-sojaline-abi-hakanud-suurenema Bild: Ukraina vägi võib katla vältimiseks taanduda 20 Donbassi külast] ERR, 5.XI 2024</ref> === 6. november === [[Dagestan]]is registreeriti esimene droonirünnak alates täiemahulise sissetungi algusest.<ref>{{Cite web |title=In First, Ukrainian Drones Attack Russia's Dagestan |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/11/06/in-first-ukrainian-drones-attack-russias-dagestan-a86912 |access-date=2024-11-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-11-06 |title=Updated: Ukraine hits Russian naval base in Dagestan for first time, source says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-targeted-russian-naval-base-in-dagestan-drone-strike-source-says/ |access-date=2024-11-07 |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |language=en}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku [[Kaspiisk]]i linnas asuvatele Venemaa [[Kaspia flotill]]i laevadele. Rünnaku sihtmärgid olid raketilaevad 'Tatarstan', 'Dagestan' ja [[Bujan-M-klassi korvett|Bujan-M klassi 'projekt 21631']] väikesed raketikaatrid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120334575/ukraina-sojavaeluure-esimest-korda-anti-look-venemaa-kaspia-mere-laevadele Ukraina sõjaväeluure: esimest korda anti löök Venemaa Kaspia mere laevadele] Delfi, 6.XI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609513405/soja-987-paev-hur-i-vaitel-tegi-ukraina-esmakordselt-droonirunnaku-vene-sojalaevadele-kaspia-merel#kaspia Luure: Ukraina droonid ründasid esmakordselt Vene sõjalaevu Kaspia merel] ERR, 6.XI 2024</ref> === 7. november === Venemaa õhurünnakutes [[Zaporižžja]]le hukkus üheksa inimest. Rünnak tagas ka Kiievit.<ref>{{Cite web |date=2024-11-07 |title=Russian strike on Zaporizhzhia kills 9, including 1-year-old boy |url=https://kyivindependent.com/zaporizhzhia-hospital-strike/ |access-date=2024-11-08 |author1=Kateryna Hodunova |author2=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120335026/ukraina-ohujoud-tulistasid-oosel-alla-neli-raketti-ja-62-drooni-kiievi-oblastis-on-kannatanuid Ukraina õhujõud tulistasid öösel alla neli raketti ja 62 drooni. Kiievi oblastis on kannatanuid] Delfi, 8.XI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609516003/soja-989-paev-venemaa-korraldas-oosel-ukrainale-ohurunnakute-laine#venemaa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus öösel 13 ja sai vigastada 89 inimest] ERR, 8.XI 2024</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]is Zavodski rajoonis asuvat [[Rosneft]]i le kuuluvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120335087/allika-sonul-rundasid-ukraina-droonid-venemaal-saratovis-asuvat-naftatootlemistehast Allika sõnul ründasid Ukraina droonid Venemaal Saratovis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 8.XI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120335087/allika-sonul-rundasid-ukraina-droonid-venemaal-saratovis-asuvat-naftatootlemistehast Allika sõnul ründasid Ukraina droonid Venemaal Saratovis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 8.XI 2024</ref> USA kavatseb enne [[Donald Trump]]i ametisseastumist kasutada ära kõik kuus miljardit dollarit, mis on eraldatud Ukrainale sõjalise abi andmiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609514335/soja-988-paev-biden-plaanib-saata-ukrainale-kuue-miljardi-eest-relvastust#kuus iPolitico: Biden saadab enne ametiaja lõppu Ukrainale kuue miljardi eest relvastust] ERR, 7.XI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120334695/reuters-biden-kiirustab-alles-jaanud-abi-ukrainale-ule-andma-edasi-valitseb-teadmatus Reuters: Biden kiirustab alles jäänud abi Ukrainale üle andma, edasi valitseb teadmatus] Delfi, 7.XI 2024</ref> === 8. november === Ukraina ründas droonidega [[Tuula oblast]]is asuvat [[Rosteh]]ile kuuluvat Aleksinski keemiakombinaati, mis varustab Vene armeed laskemoonaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120335293/ukraina-droonid-tabasid-venemaal-tula-oblastis-pussirohu-tootmisrajatist Ukraina droonid tabasid Venemaal Tula oblastis püssirohu tootmisrajatist] Delfi, 9.XI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609516960/ukraina-rundas-droonidega-vene-laskemoonatehast#tuula Ukraina droonid tabasid Venemaa laskemoonatehast] ERR, 9.XI 2024</ref> USA lubab oma kaitsevaldkonna töötajatel Ukrainas tegutseda. Nende põhiline tegevus hakkab olema lennukite [[F-16]], [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemide ja muude relvade remont.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120335240/pentagon-lubab-vaikese-arvu-eraettevotete-tootajaid-ukrainasse-varustust-hooldama Pentagon lubab väikese arvu eraettevõtete töötajaid Ukrainasse varustust hooldama] Delfi, 9.XI 2024</ref> === 9. november === USA tarnib Ukrainale Patrioti ja NASAMS-i süsteemide jaoks üle 500 õhutõrjeraketi.<ref>[https://www.err.ee/1609517374/sorskoi-keeruline-olukord-rindel-kipub-halvenema#wsj WSJ: USA tarnib Ukrainale üle 500 õhutõrjeraketi] ERR, 10.XI 2024</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Brjanski oblast]]i, [[Rostovi oblast]]i, [[Belgorodi oblast]]i, [[Kurski oblast]]i ja [[Orjoli oblast]]i objektidele. Moskvat rünnati vähemalt 25 drooniga, mille tõttu suleti ajutiselt [[Moskva Domodedovo rahvusvaheline lennujaam|Domodedovo]] ja Žukovo lennujaamad. Tabamuse sai ka [[Brjanski oblast]]is asuva 1060. logistikakeskuse laskemoonaladu. === 10. november === Venemaa tulistas öö jooksul Ukraina suunas 145 drooni, mis on sõja jooksul suurim hulk ühel ööl, ütles Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]]. Ukraina õhutõrje teatel tulistati alla 62 drooni, veel 67 läks Ukraina kohal kaotsi ning kümme maandus Moldova, Valgevene ja Venemaa enda territooriumile. Briti luureametniku kinnitusel oli möödunud oktoober keskmiselt enam kui pooleteist tuhande langenu ja haavatuga päevas täiemahulise pealetungi algusest alates Vene vägedele seni kaotusterohkeim.<ref>{{cite web|url=https://www.politico.eu/article/october-deadliest-month-russian-troops-war-uk-official-says-tony-radakin/ |title=October was worst month for Russia since start of Ukraine war, UK official says |trans-title= |publisher=[[Politico]] |date=2024-11-10 |access-date=2024-11-10 |website=politico.eu |language=en |author=Victor Goury-Laffont |quote= }}</ref> == Vaata ka == * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega * [https://www.bbc.com/russian/live/cerv3417007t Война в Украине: бои в Курской области — власти призвали сдавать кровь]. BBC News Русская служба, alates 1. augustist 2024 <small>(vene keeles)</small> * [https://www.bbc.com/russian/articles/c51x9yq8yj9o Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Tõlge: Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuude ja tundide kaupa]. BBC News Русская служба <small>(vene keeles)</small> * [https://www.scribblemaps.com/maps/view/The_War_in_Ukraine/091194 The War in Ukraine] — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps) * [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht <small>(ukraina ja inglise keeles)</small> * [https://twtr.to/bytOJ Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal] * [https://mil.ee/?s=Kaitsev%C3%A4e+luurekeskuse+%C3%BClevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] rmllu6ytuvqh1foqzfbor1wqw52c828 6759513 6759341 2024-11-11T20:08:47Z Hannesvalk 176021 /* 10. november */ 6759513 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. augustist 2024 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} == Sõjategevus 2024. aastal == == August 2024 == === 1. august === Esimesed 6 (või 10<ref>[https://www.err.ee/1609415158/poola-ja-ukraina-plaanivad-moodustada-euroopas-ukrainlastest-sojavaeuksuse#Economist The Economist: Ukraina sai juuli lõpus esimesed 10 F-16 lennukit] ERR 4. VIII 2024</ref>) Hollandist pärit [[F-16]] lennukit jõudsid Ukrainasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-07-31/ukraine-gets-first-delivery-of-f-16-fighter-jets-after-long-wait |title=Ukraine Receives First F-16 Fighter Jets After Long Wait |url-access=subscription |author1=Jennifer Jacobs |author2=Andra Timu |author3=Alberto Nardelli |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.bloomberg.com}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311577/bloomberg-ukraina-sai-esimesed-f-16-havitajad Bloomberg: Ukraina sai esimesed F-16 hävitajad] Delfi 31. VII 2024</ref><ref>{{Cite web |title= Ukraine receives first F-16 jets, officials say |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-receives-small-number-f-16-jets-bloomberg-reports-citing-sources-2024-07-31/ |date=1 August 2024 |access-date=2024-08-01|author= Phil Stewart|author2= Idrees Ali|author3=Yuliia Dysa|publisher= Reuters}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609412605/times-ukraina-sai-hollandilt-kuus-havitajat-f-16#holland Times: Ukraina sai Hollandilt kuus hävitajat F-16] ERR 1. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title="Venelased korraldavad neile suure jahi." Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title="Tekib Maosaare efekt." Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120312564/fotod-ja-video-ukraina-naitas-maailmale-f-16-havitajaid |title=FOTOD JA VIDEO: Ukraina näitas maailmale F-16 hävitajaid |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Venemaa hõivas juulikuu jooksul Ukraina idaosas ca 200 ruutkilomeetrit maad.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8069695/afp-venemaa-hoivas-juulis-pea-200-ruutkilomeetrit-ukraina-ala |title=AFP: Venemaa hõivas juulis pea 200 ruutkilomeetrit Ukraina ala |url-access=subscription |author=AFP/BNS |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#venemaa USA on Austini sõnul mures Venemaa vägede edasitungi pärast Ukrainas] ERR 2. VIII 2024</ref> Põhilised lahingud käivad Donetski piirkonnas. Venemaa on edenenud eeskätt [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] ründesuunal. Ägedad lahingud jätkuvad ka [[Tšassiv Jar]]i, [[Toretsk]]i ja Kurahhove suundades.<ref>[https://www.err.ee/1609413982/kaitseministeerium-on-oodata-venemaa-edenemist-donetski-oblastis Kaitseministeerium: on oodata Venemaa edenemist Donetski oblastis] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1819303190900138202 VIDEO: @Maks_NAFO_FELLA] X.com 2. VIII 2024 </ref> [[Forbes]] kinnitas, et Ukraina lasi juulikuu jooksul välja rohkem ründedroone kui Venemaa.<ref>{{Cite web |title= In July Ukraine Launched More Long-Range Attack Drones Than Russia |url= https://www.forbes.com/sites/davidhambling/2024/08/01/in-july-ukraine-launched-more-long-range-attack-drones-than-russia/ |author= David Hambling|date=1 August 2024 |access-date=1 August 2024 |publisher=Forbes}}</ref> === 2. august === Ukraina teatas, et hävitas raketirünnakuga okupeeritud Krimmis neli Vene õhutõrjesüsteemi [[S-400]] stardiseadeldist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120311960/krimmis-havis-raketirunnakus-vaidetavalt-neli-ohutorjesusteemi-s-400-stardiseadeldist Krimmis hävis raketirünnakus väidetavalt neli õhutõrjesüsteemi S-400 stardiseadeldist] Delfi 2. VIII 2024</ref> Venemaa väed liiguvad aeglaselt edasi Pokrovski suunas ([[Avdijivka]]st 35 km loodes) ja on suutnud vallutada Vesele ([[Avdijivka]]st 20 km loodes) asula.<ref>[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#pokrovsk ISW: Vene väed liiguvad aeglaselt Pokrovski suunal edasi] ERR 2. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-180/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 2. VIII 2024</ref> === 3. august === Ukraina sooritas droonilöögi Venemaal Rostovi, Orjoli ja Belgorodi oblastitele. Rostovi oblastis rünnati objekte Doni-äärses Rostovis, Bataiskis ja Morozovskis. Morozovski sõjaväelennuväljal puhkes suur tulekahju, hävisid hävitaja-pommitaja [[Su-34]] ja laskemoonaladu, kus hoiustati ka liugpomme.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312454/hur-vene-morozovski-lennubaasis-havisid-ukraina-runnakus-su-34-ja-relvaladu HUR: Vene Morozovski lennubaasis hävisid Ukraina rünnakus Su-34 ja relvaladu] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref name=kesselmann_9_VIII>[https://www.err.ee/1609420639/ukraina-pealetung-kurskis-sunnib-ilmselt-vene-vagesid-umber-paigutuma EKV Luurekeskuse ülevaade: Ukraina pealetung Kurskis sunnib ilmselt Vene vägesid ümber paigutuma] ERR 9. VIII 2024</ref> Kamenski rajoonis süttisid kütusemahutid. Samuti süttis Belogorodi oblastis Gubkinski rajoonis asuv naftabaas.<ref>[https://www.err.ee/1609414618#droon Droonilöök Venemaal Rostovi ja Orjoli oblastile] ERR 3. VIII 2024</ref><ref>[https://t.me/astrapress/61078?fbclid=IwY2xjawEa3HJleHRuA2FlbQIxMAABHRgWK3ZdQpiNEnvVCtntvOwTAlABfZi9QVoMNC6Zq10suwQnSrZLatwk1g_aem_5gEzNpPWHNVBSZ2U0WPWsA Astrapress] Telegram 3. VIII 2024</ref><ref>[https://liveuamap.com/en/2024/3-august-fire-at-morozovsk-airbase-visible-for-many-kilometers Fire at Morozovsk airbase visible for many kilometers] Liveuamap 3. VIII 2024</ref> Venemaa kaitseministeeriumi teatel tabati kogu Venemaa territooriumi kohal 75 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312137/ukraina-korraldas-droonirunnaku-morozovski-lennuvaljale-ja-mitmele-naftahoidlale Ukraina korraldas droonirünnaku Morozovski lennuväljale ja mitmele naftahoidlale] Delfi 3. VIII 2024</ref> Samuti sooritas Ukraina rünnaku Krimmile. Selles said tabamusi 4 õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja [[Sevastopol]]i sadamas uppus (eelnevalt [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)#13._september|13. sept. 2023 rünnakus]] vigastatud) [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi allveelaev]] {{ill|en|B-237 "Rostov na Donu"|Russian submarine B-237}}.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0Hck9iC2ko4yEaJophaRKLi1uw3B9uPGCrH2ZG2PqoBakrfVJfpZnMyDfhNTmXRrml Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB 3. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312208/ukraina-teatas-vene-allveelaeva-uputamisest-krimmis Ukraina teatas Vene allveelaeva uputamisest Krimmis] Delfi 4. VIII 2024</ref> === 4. august === Briti luure andmetel hukkus juulis või sai vigastada keskmiselt 1140 vene sõdurit päevas. "Keskmine päevane Venemaa ohvrite (surnute ja haavatute) arv Ukrainas on viimase kahe kuu jooksul langenud konflikti kõrgeimalt tasemelt, mis oli mais üle 1262 inimese päevas, 1140-le juulis 2024. [...]".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kiev-affondato-un-sottomarino-russo-in-crimea-mosca-non-commenta-880181c0-4057-43ea-9971-196038c4fe7d.html#4f2cd76c-8367-4073-b15c-f747f8a825d1 L'intelligence britannica: a luglio ogni giorno in media 1140 soldati russi morti o feriti]. [[Rai News 24]], 4. IV 2024</ref> === 5. august === SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku, mis valmistas ette Vene armee raketi-, pommi- ja droonirünnakuid Ukraina kuues regioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312481/sbu-neutraliseeris-kuues-ukraina-oblastis-tegutsenud-fsb-agentide-vorgustiku SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku.] Delfi 5. VIII 2024</ref> Vene väed jätkavad surve avaldamist Donetski oblastis. Põhilised lahingud käivad Pokrovski, [[Toretsk]]i ja [[Tšassiv Jar]]i suunal. Venemaa on suutnud mõnevõrra edeneda Pokrosvki suunal.<ref>[https://www.err.ee/1609415641/sorskoi-sonul-aitavad-lennukid-f-16-havitada-rohkem-vaenlasi#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi] Delfi 5. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312400/olukord-kisub-juba-kriitiliseks-vene-armee-liigub-donetski-oblastis-edasi-ja-ukrainlased-ei-suuda-rinnet-stabiliseerida |title="Olukord kisub juba kriitiliseks." Vene armee liigub Donetski oblastis edasi ja ukrainlased ei suuda rinnet stabiliseerida |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 6. august === Ukraina sõdurite ja [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e võitlejate üksus tungis Venemaale [[Kurski oblast]]isse ja hõivas kolm kolm küla: Nikolajevo-Darjino, Darjino ja Sverdlikovo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312718/venemaa-kurski-oblasti-juht-teatas-ukrainlaste-katsest-ule-piiri-tungida Venemaa Kurski oblasti juht teatas ukrainlaste katsest üle piiri tungida] Delfi 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609416808/soja-895-paev-venemaa-rundas-harkivi-kesklinnas-asuvat-kliinikut#kursk Kurski võimude teatel püüdsid Ukraina üksused oblastisse tungida] ERR 6. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120312995/video-vene-z-kanalite-teatel-hoivasid-ukraina-vaed-kurski-oblastis-kolm-kula VIDEO | Vene Z-kanalite teatel hõivasid Ukraina väed Kurski oblastis kolm küla] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120313034/sealt-laheb-koige-otsem-tee-moskva-peale-miks-tungisid-ukraina-sojavaelased-ootamatult-kurski-oblastisse |title="Sealt läheb kõige otsem tee Moskva peale!" Miks tungisid Ukraina sõjaväelased ootamatult Kurski oblastisse? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Sissetungi käigus tulistati alla Vene ründehelikopter [[Ka-52]] Alligator.<ref>[https://www.err.ee/1609417972/ukrainat-tabas-jarjekordne-vene-droonirunnakute-laine Meedia: Ukraina piiri ääres Kurski oblastis käivad lahingud] ERR 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313516/bloomberg-vene-sojavagi-eiras-luure-hoiatusi-kurski-kohta-ja-putinit-ei-teavitatud Bloomberg: Vene sõjavägi eiras luure hoiatusi Kurski kohta ja Putinit ei teavitatud] Delfi 9. VIII 2024</ref> [[Belgorodi oblast]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi üks inimene,<ref>{{Cite web |title=Ukrainian Drone Strike on Russia’s Belgorod Region Kills 1 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-drone-strike-on-russias-belgorod-region-kills-1-a85942 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref> Kurski oblastis [[Lahingud Kurski oblastis|toimunud kokkupõrgetes]] hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|date=6 August 2024|title=Ukraine Attempts to Breach Kursk Region Border, Russia Claims|url=https://www.kyivpost.com/post/36969|work=Kyiv Post}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ukrainian Attacks on Russia’s Kursk Region Kill 2 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-attacks-on-russias-kursk-region-kill-2-a85947 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref name="MT86">{{Cite web |date=6 August 2024 |title=Moscow Rushes Troops to Kursk Region as 3 Killed in Ukrainian Attacks |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/moscow-rushes-troops-to-kursk-region-as-3-killed-in-ukrainian-attacks-a85947 |access-date=6 August 2024 |website=[[The Moscow Times]] |language=en}}</ref> === 7. august === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus üks inimene, 12 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#5c320578-258e-4c89-8093-400cdeae76da Zelensky: "Un morto e 12 feriti in un raid russo su Kharkiv"]. [[Rai News 24]], 7. VIII 2024</ref> Kurski oblastis toimunud kokkupõrgetes hukkus viis inimest, 20 sai vigastada.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#46a696af-01c7-4e1a-af3a-463a1d9ed58a Attacco in regione russa Kursk, 5 morti e 20 feriti]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#dc254fa1-aa90-4141-ae5d-383d05f82ef5 Mosca: "Respinto attacco di truppe ucraine a Kursk"]. Rai News 24, 7. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313142/kaart-ja-video-vene-allikate-vaitel-hoivas-ukraina-kurski-oblastis-kummekond-kula-lahingutegevus-jatkub |title=KAART JA VIDEO: Vene allikate väitel hõivas Ukraina Kurski oblastis kümmekond küla. Lahingutegevus jätkub |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313114/video-putin-kiievi-reziim-vottis-ette-jarjekordse-ulatusliku-provokatsiooni-kurski-oblastis VIDEO | Putin: Kiievi režiim võttis ette järjekordse ulatusliku provokatsiooni Kurski oblastis] Delfi 7. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0tMTNJRDgPoEUEfc63YAiJovszK3cngYr7aPPqMtVgrEsyx7ZWiqCQkM1pW9nShgTl&id=100087560906848 Kolonel Hans] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Vene väed on lõuna suunast edenenud [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas) lääneossa. Ukraina üksuste olukord asula idaosas on kriitiline, sest Venemaa käes on ka 4 km kaugusel kirdes asuvad [[Pivdenne]], [[Zalizne]] ja [[Pivnitšne]].<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41286&fbclid=IwY2xjawEhdz9leHRuA2FlbQIxMQABHdi_VgbYOY685V7q3oioGwzHnLFNnNdvGeKI7Aow8FBCjHwL4e70eBcbLg_aem_3YNKNoSKlK0jdfD-XhHvmQ Operatiiv- ja sõjaga seotud info 07. augustil] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024</ref> Ukraina eriüksused korraldasid reidi Musta mere põhjaosas asuvale [[Tendra säär]]ele ja hävitasid Venemaa sissetungijate varustust, isikkoosseisu ja kindlustusi. === 8. august === Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt kolm inimest.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/offensiva-ucraina-le-truppe-di-kiev-penetrano-per-10-km-nella-regione-di-kursk-55dbbdf3-088f-4868-a673-b30c7880fd59.html#5490b51e-79c8-4f44-a779-22e69dad19b7 Almeno tre morti dopo l'attacco missilistico russo a Kharkiv in Ucraina: il video dopo il raid]. Rai News 24, 8. VIII 2024</ref> Ukraina väed on [[Kurski oblast]]is läbi murdnud Venemaa esimese kaitseliini. Ukraina üksused on tunginud [[Sudža]] linna lääneossa ning seal jätkuvad lahingud. Ukraina on võtnud oma kontrolli alla Sudža gaasimõõtejaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313461/zelenskoi-nounik-ukraina-vaed-kontrollivad-sudza-gaasimootejaama-venemaal Zelenskõi nõunik: Ukraina väed kontrollivad Sudža gaasimõõtejaama Venemaal] Delfi 8. VIII 2024</ref> Samuti on Ukraina relvajõud põhja suunal jõudnud Korenevo asulani.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313269/vene-z-kanalid-teatasid-et-ukraina-vaed-hoivasid-kurski-oblastis-osa-sudzast-ja-liikusid-korenevo-juurde Vene Z-kanalid teatasid, et Ukraina väed hõivasid Kurski oblastis osa Sudžast ja liikusid Korenevo juurde] Delfi 8. VIII 2024</ref> [[Rõlsk]]i linna lähedal Kurski oblastis hävitas Ukraina armee Vene armee konvoi. Kinnitamata andmetel kasutati löögiks HIMARS rakette.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313647/video-sotsiaalmeedias-naidati-vene-armee-havitatud-kolonni-kurski-oblastis-z-blogijate-sonul-tootas-himars |title=VIDEO - Sotsiaalmeedias näidati Vene armee hävitatud kolonni Kurski oblastis. Z-blogijate sõnul töötas HIMARS |author=Lauri Laugen |url-access=subscription |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref> Vangi on võetud hulk Vene sõdureid.<ref>[https://www.err.ee/1609418917/ukraina-vaed-liiguvad-kurski-oblastis-kiiresti-edasi#pealetung Ukraina pealetung on jõudnud vähemalt 10 kilomeetri sügavusele] ERR 8. VIII 2024</ref> Ukraina vägede sissetungi tõttu on Kurski oblastis kehtestatud eriolukord.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313218/video-kurski-oblastis-kehtestati-eriolukord-gerassimov-lubas-sisse-tunginud-ukrainlased-havitada VIDEO | Kurski oblastis kehtestati eriolukord, Gerassimov lubas sisse tunginud ukrainlased hävitada] Delfi 8. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313325/isw-ukraina-vaed-on-joudnud-kurski-oblastis-piirist-kuni-10-kilomeetri-kaugusele ISW: Ukraina väed on jõudnud Kurski oblastis piirist kuni 10 kilomeetri kaugusele] Delfi, 8. VIII 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41387&fbclid=IwY2xjawEjDAFleHRuA2FlbQIxMQABHf60yy8vMmxt4_B4hAmsrP9Mx-ra-_dWSJ1xX50bbn95sVYnUi2yJRzBkg_aem_ypDQ132uzp7ayhnHjnZIKw Kurskis on käimas midagi suuremat. 08. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref> === 9. august === Venemaa rünnakus [[Kostjantõnivka]] kaubanduskeskusele Ida-Ukrainas sai surma vähemalt 14 ja vigastada 43 inimest.<ref name="reuters1">{{Cite news |date=2024-08-09 |title=Russian strike on supermarket in Ukraine's east kills 14 people |url=https://www.reuters.com/world/europe/two-killed-17-injured-russian-strike-supermarket-ukraines-east-2024-08-09 |access-date=2024-08-10 |publisher=Reuters}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa [[Lipetski oblast]]ile. Kahjustada sai energeetikaobjekt ja Lipetski sõjaväelennuväljal puhkes tulekahju liugpommide laos.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313505/droonid-rundasid-venemaa-lipetski-oblastit-sojavaelennuvaljal-oli-tulekahju-ja-toimus-evakueerimine VIDEO: Droonid ründasid Venemaa Lipetski oblastit, sõjaväelennuväljal oli tulekahju ja toimus evakueerimine] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609419880/ukraina-vagi-havitas-venemaal-lipetski-sojavaelennuvalja#ukraina Ukraina vägi hävitas Venemaal Lipetski sõjaväelennuvälja] ERR, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02FCxZAfpyc6RqA12wdXGRs7XoPqjqNrabR4KGjCGMrATaEtYDhKNMeZzH3Lweyx9Jl FOTOD: Lipetski sõjaväelennuvälja ladude ala enne ja pärast rünnakut] FB Teet Kalmuse blogi, 10. VIII 2024</ref> Sellelt lennuväljalt stardivad ründelennukid liugpommidega ründama Harkivi ja Põhja-Donbassi Ukraina sihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313605/video-ukraina-teatas-edukast-runnakust-lipetski-lennuvaljale-vaidetavalt-said-pihta-planeerivate-pommide-laod VIDEO | Ukraina teatas edukast rünnakust Lipetski lennuväljale. Väidetavalt said pihta planeerivate pommide laod] Delfi, 9. VIII 2024</ref> Ukraina väed jätkavad edenemist Kurski oblastis.<ref name=kesselmann_9_VIII/> Hommikuse seisuga on Ukraina armee kontrolli all suurusjärgus 420 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Ukraina poolelt osaleb rünnakus kuni kolm brigaadi ning kuni seitse on reservis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0WPX7KXskoVaWQgAdsYXfiddYqaRSrynWLknf3sUNtDQj9MRF37J4mwASS55GeEJUl Ülevaade Ukrainas toimuva sõjaga seotud sündmustest 09.08.2024] FB Teet Kalmuse blogi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-8-2024?fbclid=IwY2xjawEi4QJleHRuA2FlbQIxMAABHTWdeIgBkXC-py_TMwjN3Rg_BsDvhXCwFC_em0YqHZATJEPXlZeVNVBHLQ_aem_DdT8z0ckBpLAXb7x7BlgpQ KAART: Russian Offensive Campaign Assessment, August 8, 2024] ISW 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0Jr4d2tGbR5P2ryLrzx9P8wRGesfDfkdSKehc9JUxotLC9pJ18PJjfDy2WVtGzMgpl&id=100087560906848 Kolonel Hansu ülevaade 09. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609420963/saks-ukraina-pealetung-kurskis-on-edukas-sest-vene-juhid-ei-olnud-selleks-valmis Saks: Ukraina pealetung Kurskis on edukas, sest Vene juhid ei olnud selleks valmis] ERR 9. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-181/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 9. VIII 2024</ref> Seoses Ukraina vägede sissetungiga kuulutas Venemaa Kurski oblastis välja föderaalse iseloomuga eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313585/video-putin-kohtumisel-kurski-oblasti-juhiga-olukord-on-erakordne-ja-nouab-julgust VIDEO | Putin kohtumisel Kurski oblasti juhiga: olukord on erakordne ja nõuab julgust] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313627/video-venemaa-kaitseministeerium-teatas-esimest-korda-lahingutest-sudza-juures VIDEO | Venemaa kaitseministeerium teatas esimest korda lahingutest Sudža juures] Delfi, 9. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313536/kurski-oblasti-piiri-kaitsnud-kadorovlaste-juht-ukrainlased-laksid-meist-korvalt-mooda-blogijad-tsetseenid-jooksid-laiali |title=Kurski oblasti piiri kaitsnud kadõrovlaste juht: ukrainlased läksid meist kõrvalt mööda. Blogijad: tšetšeenid jooksid laiali |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8074794/mart-raudsaar-ukraina-valksoda-kurskis-ja-selle-tulemid |title=Ukraina välksõda Kurskis ja selle tulemid |url-access=subscription |author=Mart Raudsaar |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.postimees.ee}}</ref> === 10. august === Venemaa valmistub kaitsma Kurski tuumajaama ja on vähendanud seal asuvat tsiviilpersonali hulka. Venemaa riiklik terroritõrjekomitee kuulutas reedel [[Belgorodi oblast]]is, [[Brjanski oblast]]is ja [[Kurski oblast]]is välja terroritõrjeoperatsiooni režiimi. Venemaa Kurski oblasti Ukraina piiriga piirnevatelt aladelt on evakueeritud üle 76 000 inimese, teatas laupäeval Venemaa eriolukordade ministeerium. Venemaa on hakanud muudest rindeosadest väeosi Kurski piirkonda liigutama.<ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8075399/hannes-toomsalu-ukraina-rundab-kurskis-vene-vaed-idarindelt-on-pandud-liikuma |title=Ukraina ründab Kurskis: Vene väed idarindelt on pandud liikuma |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=arvamus.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313797/kurski-tuumaelektrijaam-on-silme-ees-ukraina-relvajoud-tungivad-ule-venemaa-territooriumi |title=Kurski tuumaelektrijaam on silme ees. Ukraina relvajõud tungivad üle Venemaa territooriumi |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313847/julgeolekuekspert-rainer-saks-ukrainlaste-pealetung-kurski-oblastis-on-edukas-sest-venemaa-polnud-selleks-valmis |title=Julgeolekuekspert Rainer Saks: ukrainlaste pealetung Kurski oblastis on edukas, sest Venemaa polnud selleks valmis |url-access=subscription |author=Rainer Saks |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}</ref> [[HUR MO|Ukraina sõjaväeluure agentuuri (HUR)]] juhitud [[MAGURA V5|MAGURA]] mereväe droon hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri KS-701 Tunets ja kahjustas veel kolme Vene veesõidukit.<ref>[https://www.err.ee/1609421296/valjaanne-venemaa-valmistub-kaitsma-kurski-tuumajaama#kaater Sõjaväeluure: Ukraina hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri] ERR, 10. VIII 2024</ref> === 11. august (900. päev) === Ukraina pealetungi tempo Kurski oblastis on aeglustunud, kuid Ukraina koondab soomusmasinaid Sumõ oblasti piirialale.<ref>[https://www.err.ee/1609421797/venemaa-lubas-ukraina-runnakutele-joulist-vastust#sumo AFP: Sumõ oblasti piirialal on näha kümneid Ukraina soomukeid] ERR, 11. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313968/ukraina-vaed-laiendavad-kurski-oblastis-positsioone-ja-ei-plaani-nahtavasti-lahkuda-mis-on-eesmark |title=Ukraina väed laiendavad Kurski oblastis positsioone ja ei plaani nähtavasti lahkuda. Mis on eesmärk? |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-11 |access-date=2024-08-11 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina väed tegid reidi [[Kurski oblast]]i [[Belaja rajoon]]i(Sudžast lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609422289/isw-venemaa-vaed-ei-ole-ukraina-edasisteks-piiriuletusteks-valmis#ISWvenev2ed ISW: Venemaa väed ei ole Ukraina edasisteks piiriületusteks valmis] ERR, 12. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas raketi- ja droonirünnaku Kurski, Voroneži ja Belgorodi oblastitele. Venemaa teatas teatasid vähemalt 15 drooni allatulistamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313920/vene-voimude-teatel-tabas-oosel-mitut-oblastit-rank-ohurunnak Vene võimude teatel tabas öösel mitut oblastit ränk õhurünnak] Delfi, 11. VIII 2024</ref> [[Iraan]] õpetab Venemaa vägesid kasutama {{ill|en|Fath 360}} raketisüsteeme ja valmistub neid saatma Venemaale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120313964/allikad-iraan-saadab-peagi-venemaale-sadu-rakette Allikad: Iraan saadab peagi Venemaale sadu rakette] Delfi, 11. VIII 2024</ref> === 12. august === Venemaa andis käsu evakuatsiooniks [[Belgorodi oblast]]i [[Krasnaja Jaruga rajoon]]is ja [[Kurski oblast]]is Belaja rajoonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314038/venemaa-belgorodi-ja-kurski-oblastis-evakueeritakse-kaks-rajooni Venemaa Belgorodi ja Kurski oblastis evakueeritakse kaks rajooni] Delfi, 12. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314197/video-ja-kaart-kurski-oblasti-evakueeritavas-belaja-rajoonis-margati-ukraina-sojatehnikat VIDEO ja KAART | Kurski oblasti evakueeritavas Belaja rajoonis märgati Ukraina sõjatehnikat] Delfi, 12. VIII 2024</ref> Ukraina kontrollib 1000 ruutkilomeetrit Venemaa ala ning jätkab ründeoperatsioone, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]]. Ukraina ründas droonidega Moskva äärelinnas asuvat Tškalovski sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609422289/sorskoi-ukraina-sodurid-kontrollivad-1000-ruutkilomeetrit-venemaa-ala#droonirynnak Droonirünnak tabas sõjaväelennuvälja Moskva lähedal] ERR, 12. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120313995/viis-arengut-andreas-umland-ukraina-korraldab-laaneriikide-veenmiseks-kurskis-demonstratsioonesinemist |title=VIIS ARENGUT: Andreas Umland: Ukraina korraldab lääneriikide veenmiseks Kurskis demonstratsioonesinemist |url-access=subscription |author=Andreas Umland |date=2024-08-12 |access-date=2024-08-20 |website=epl.delfi.ee}}</ref> === 13. august === Ukraina väed laiendavad sissetungiala Kurski oblasti lääneossa ja on hõivanud mitu piiriäärset küla: Slobodka-Ivanovka (Sumõ linnast loodes ja kahe kilomeetri kaugusel piirist), [[Tjotkino]] (Slobodka-Ivanovkast lõunas), Gordeevka, Uspenovka ja Viktorovka (kõik Sumõ linnast põhjas piki piiri ja Korenevost lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609423120/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurskis-pealetungi#ISW ISW: Ukraina väed jätkavad Kurskis pealetungi] ERR, 13. august 2024</ref> Ukraina on Kurski oblastis nädalaga vangi võetud umbes 2000 Vene sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120314402/vangi-on-juba-voetud-2000-vene-sojavaelast-mida-on-ukrainale-andnud-nadal-aega-kestnud-sojategevus-kurski-oblastis |title="Vangi on juba võetud 2000 Vene sõjaväelast." Mida on Ukrainale andnud nädal aega kestnud sõjategevus Kurski oblastis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president|President]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõile]] aru andnud kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel kontrollivad Ukraina väed [[Kurski oblast]]is 74 asulat. Eesti aja järgi keskööl peaks Venemaa algatusel Ukraina "jälkide kuritegude" (''abhorrent crimes'') arutamiseks toimuma [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] istung.<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20240813-%F0%9F%94%B4-live-russia-steps-up-air-attacks-on-ukraine-as-kyiv-touts-gains-in-kursk-region |title=Live: Ukraine controls 74 Russian settlements in Kursk region, Zelensky says |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=france24.com |language=en |author= |quote="We haven’t heard a word of condemnation of these actions from the Western sponsors of the Kyiv regime who continue to cover up the abhorrent crimes of their puppet," Russia’s Deputy UN Ambassador Dmitry Polyanskiy told the council gathering. }}</ref> === 14. august === Ukraina avas Venemaa Kurski oblastist tsiviilelanike evakueerimiseks humanitaarkoridorid Venemaale ja Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314819/kiiev-plaanib-luua-kurski-oblastisse-puhvertsooni-ja-kavandab-evakuatsioonikoridore Kiiev plaanib luua Kurski oblastisse puhvertsooni ja kavandab evakuatsioonikoridore] Delfi, 14. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku neljale Venemaa lennuväljale<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#lennuv2ljad Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku neljale Vene sõjaväelennuväljale] ERR, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314855/ukraina-kindralstaap-kinnitas-loogi-andmist-neljale-vene-sojavaelennuvaljale Ukraina kindralstaap kinnitas löögi andmist neljale Vene sõjaväelennuväljale] Delfi, 15. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-182/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 16. VIII 2024</ref> * Halino lennuväli [[Kurski oblast]]is * Savasleika lennuväli [[Nižni Novgorodi oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314643/video-ukraina-droonid-rundasid-teadete-kohaselt-ka-savasleika-lennubaasi-nizni-novgorodi-oblastis VIDEO | Ukraina droonid ründasid teadete kohaselt ka Savasleika lennubaasi Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Borissoglebski lennuväli [[Voroneži oblast]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314584/video-droonid-rundasid-venemaa-voronezi-oblastit-pihta-vois-saada-sojavaelennuvali VIDEO | Droonid ründasid Venemaa Voroneži oblastit, pihta võis saada sõjaväelennuväli] Delfi, 14. VIII 2024</ref> * Baltimore'i (Malševo) lennuväli [[Voroneži oblast]]is Ukraina jätkas vallutatud ala laiendamist Kurski oblastis. [[Vladimir Putin]] määras Kurskis tegevust koordineerima oma endise ihukaitsja ja kõrge ametniku [[Aleksei Djumin]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609424830/kaos-kurski-rindel-toidab-vene-inforuumis-levivaid-kuulujutte Kaos Kurski rindel toidab Vene inforuumis levivaid kuulujutte] ERR, 14. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120315339/putini-lemmik-saadeti-kurski-oblastisse-geopoliitika-professor-venemaal-valitseb-totaalne-kaos |title=Putini lemmik saadeti Kurski oblastisse. Geopoliitika professor: Venemaal valitseb totaalne kaos |url-access=subscription |author=Nerijus Povilaitis |date=2024-08-18 |access-date=2024-08-20 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina tulistas Kurski oblastis alla Venemaa pommitaja [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609424107/soja-903-paev-ukraina-tulistas-kurskis-alla-vene-sojalennuki-su-34 Ukraina teatas järjekordse Vene sõjalennuki Su-34 allatulistamisest] ERR, 14. VIII 2024</ref> === 15. august === Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa õhutõrjeradari {{ill|en|39N6 Kasta-2E2|Kasta 2E}}.<ref>[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#uhkeradar Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa hinnalise radari] ERR, 15. VIII 2024</ref> Venemaa on Donetski oblastis Pokrovske suunal vallutanud Želanne ja Orlivka asula.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120314854/venelased-okupeerisid-donetski-oblastis-kaks-asulat KAART: Venelased okupeerisid Donetski oblastis kaks asulat] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina võttis Kurski oblastis vangi 102 Vene sõjaväelast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315012/video-ja-fotod-sbu-teatas-uhe-paevaga-102-vene-sojavaelase-vangi-votmisest-kurski-oblastis VIDEO ja FOTOD | SBU teatas ühe päevaga 102 Vene sõjaväelase vangi võtmisest Kurski oblastis] Delfi, 15. VIII 2024</ref> Ukraina teatas Sudža linna täielikust enda kontrolli alla võtmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315091/zelenskoi-kinnitas-kurski-oblasti-sudza-linna-hoivamist Zelenskõi kinnitas Kurski oblasti Sudža linna hõivamist] Delfi, 15. VIII 2024</ref> === 16. august === Venemaa hõivas Donbassis asuva Serhijivka küla, mis on Pokrovskist 15 kilomeetrit idas. Venemaal õnnestus [[Sumõ oblast]]is hävitada Ukraina [[HIMARS|HIMARS-]]i laskeseade<ref>[https://x.com/Archer83Able/status/1824095087527129544 Status-6 (Military & Conflict News) @Archer83Able] X 16. VIII 2024</ref> ja purustada maapinnal Ukraina õhujõudude hävitaja [[MiG-29]]. Ukraina andis drooni ja raketilöögi Krimmile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315229/venemaa-vaidab-et-tulistas-oosel-alla-12-krimmi-silda-runnanud-raketti-atacms Venemaa väidab, et tulistas öösel alla 12 Krimmi silda rünnanud raketti ATACMS] Delfi 16. VIII 2024</ref> Ukraina kamikaze-droonid ründasid Venemaa Nižni Novgorodi piirkonnas asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja, hävitades kolm lennukit ja kahjustades veel viit.<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#lennukidkaput Ukraina hävitas Vene sõjaväelennuväljal kolm ja kahjustas viit lennukit ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel on Ukraina väed edenenud 35 kilomeetrit Venemaa territooriumile, võtnud kontrolli alla 1150 ruutkilomeetrit territooriumi ja 82 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609426180/mitmes-okupeeritud-krimmi-linnas-kargatasid-plahvatused#komandatuur Kurski oblastis loodi sõjakomandantuur] ERR 16. VIII 2024</ref> Ukraina purustas Gluškovos asuva silla Seimi jõel.<ref>[https://x.com/yarotrof/status/1824453307760357399?fbclid=IwY2xjawEscxxleHRuA2FlbQIxMAABHYh6rKPBg3OTDu65E7UT4TcMUVmATz0s6TiHY0Lji_2Q__lflTZ2xNJ_lA_aem_fwIjtc0Bvx87_oOM9sZWpA Jaroslav Trofiomov] X 16. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315422/video-ukraina-havitas-vaidetavalt-kurski-oblastis-votmetahtsusega-silla VIDEO | Ukraina hävitas väidetavalt Kurski oblastis võtmetähtsusega silla] Delfi 17. VIII 2024</ref> See raskendab piirkonnas asuvate Vene vägede logistikat. === 17. august === [[File:Destructions in Myrnohrad after Russian attack, 2024-08-17 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne hoone [[Mõrnohrad]]is]] Venemaa rünnakus [[Mõrnohrad]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |author=Kateryna Denisova |title=Russian attack on Myrnohrad in Donetsk Oblast kills at least 1, injures 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-myrnohrad-in-donetsk-oblast-kills-at-least-1-injures-4/ |access-date=2024-08-17 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina õhutõrje lasi alla kõik 14 Venemaalt väljasaadetud kamikaze-drooni Shahed. Ukraina on hävitahud Kurski oblastis Gluškovo rajoonis Korenevost edelas kaks silda üle Seimi jõel, Gluškovos ja Zvannojes.<ref>[https://www.err.ee/1609427452/soja-906-paev-ukraina-purustas-venemaa-kurski-oblastis-kaks-silda#sillad Ukraina purustas Kuski oblastis kaks silda] ERR, 17. VIII 2024</ref> === 18. august === Nädalavahetusel Leedu sadamalinnas Klaipedas toimunud kolme Balti riigi peaministrite iga-aastasel suvisel kohtumisel arutasid [[Kristen Michal]], [[Evika Siliņa]] ja [[Ingrida Šimonytė]] muu hulgas piirkondlikku koostööd side- ja energeetikavaldkonnas ning väljendasid taas kord oma ühtset toetust Ukrainale.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kursk-continua-loffensiva-di-kiev-in-donbass-i-russi-si-avvicinano-a-pokrovsk-16ad37e0-bdbe-4f25-b2b7-b88bb9d79616.html#fb57cc74-e9aa-4d48-b1fb-962a7825ea52 I tre premier baltici riuniti per discutere progetti comuni]. [[Rai News 24]], 18. VIII 2024</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa lõunaosas [[Rostovi oblast]]is Proletarskis asuvat naftahoidlat Kavkaz, põhjustades suure kütusepõlengu.<ref>[https://www.err.ee/1609427947/soja-907-paev-ukraina-teatel-nurjasid-nad-vene-runnaku-toretski-suunal#Rostov Ukraina droonid süütasid Venemaa Rostovi oblastis naftahoidla] ERR, 18. VIII 2024</ref> 22. augustil korraldas Ukraina uue droonirünnaku, mille tagajärjel laienes tulekahju veelgi. Venemaa teatas tulekahju lõplikust kustutamisest 2. septembril. === 19. august === Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus neli inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attacks on Toretsk, Zarichne in Donetsk Oblast kill 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-toretsk-zarichne/ |access-date=2024-08-19 |author=Daria Svitlyk |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}</ref> Ukraina on andnud käsu evakueeruda Pokrovski ja sellest selle kõrval idas paikeneva Mõrnohradi elanikele.<ref>[https://www.err.ee/1609428379/soja-908-paev-isw-andmeil-liikusid-ukraina-vaed-kurski-rindel-edasi#Pokrovski Pokrovski elanikel on jäänud evakueerumiseks nädal või kaks] ERR, 19. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315938/ukraina-alustas-pokrovski-linna-elanike-evakueerimist-vene-vaed-on-umbes-10-kilomeetri-kaugusel Ukraina alustas Pokrovski linna elanike evakueerimist. Vene väed on umbes 10 kilomeetri kaugusel] Delfi, 20. VIII 2024</ref> Ukraina väed on vallutanud Troitske (Korenevost lõunas) ning liiguvad Semenovka suunas (Sudžast põhjas ja piirist umbes 24 kilomeetri kaugusel).<ref>[https://www.err.ee/1609429225/kolonelleitnant-ukrainlased-liiguvad-praegu-kurski-oblastis-sinna-kuhu-saavad Kolonelleitnant: ukrainlased liiguvad praegu Kurski oblastis sinna, kuhu saavad] ERR, 19. VIII 2024</ref> Ukraina hävitas ka kolmanda Seimi jõe silla Gluškovo rajoonis Karõžis. Venemaa üritab rajada pontoonsildu, et tagada Seimi jõe lõunakaldal asuvate vägede varustamine.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315696/vene-z-blogijate-sonul-havitasid-ukrainlased-kurski-oblasti-gluskovo-rajoonis-ka-kolmanda-ja-viimase-silla Vene Z-blogijate sõnul hävitasid ukrainlased Kurski oblasti Gluškovo rajoonis ka kolmanda ja viimase silla] Delfi, 19. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316233/kaart-purustatud-sillad-ja-araloigatud-teed-tuhandeid-vene-sodureid-ahvardab-kurski-oblastis-kotti-jaamine |title=KAART - Purustatud sillad ja äralõigatud teed. Tuhandeid Vene sõdureid ähvardab Kurski oblastis kotti jäämine |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=www.delfi.ee}}</ref> Ukraina kontrolli all on 1250 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi ja 92 asulat.<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#kursk Zelenski: Ukraina käes on 92 asulat Venemaa Kurski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> === 20. august === Venemaa väidab, et on hõivanud kogu [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas).<ref>[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#newyork Moskva teatas New Yorki asula hõivamisest Donetski oblastis] ERR, 20. VIII 2024</ref> Ukraina ei ole seda kinnitanud. Venemaa ei suuda kustutada Rostivi oblastis Proletarskis põlevat Kavkazi kütusehoidlat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315792/video-venemaa-rostovi-oblastis-on-ule-oopaeva-polenud-droonirunnakust-suttinud-naftabaas-kannatada-on-saanud-18-paastjat VIDEO | Venemaa Rostovi oblastis on üle ööpäeva põlenud droonirünnakust süttinud naftabaas. Kannatada on saanud 18 päästjat] Delfi, 19. VIII 2024</ref> Põlengu ala ületab 10 000 ruutmeetrit. Hoidlas on 70 kütusemahutit, millest 22 on süttinud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120315990/videod-rostovi-oblastis-poleb-kolmandat-paeva-suur-kutusehoidla-tuli-vaid-laieneb VIDEOD | Rostovi oblastis põleb kolmandat päeva suur kütusehoidla, tuli vaid laieneb] Delfi, 20. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/questi-serbatoi-di-carburante-in-russia-stanno-bruciando-da-cinque-giorni-08eaaeb2-4285-4244-bfa9-46fbd8611a93.html Questi serbatoi di carburante in Russia stanno bruciando da cinque giorni - Video]. [Tõlge: Need kütusemahutid Venemaal on põlenud viis päeva - Video]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Avaldati, et Ukraina poolele üle läinud Vene sõjaväelane lasi maikuus õhku Štorm-Z staabi koos seal olnud ohvitseridega ja põgenes Ukrainasse, et liituda [[Leegion Venemaa Vabadus|Venemaa Vabaduse Leegioniga]].<ref>Ivan_khomenko. [https://united24media.com/latest-news/russian-soldier-defects-to-ukraine-after-sabotaging-storm-z-battalion-headquarters-1843 Russian Soldier Defects to Ukraine After Sabotaging 'Storm Z' Battalion Headquarters]. united24media.com, 20. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316559/intervjuu-vene-sodur-viskas-magavate-komandoride-tuppa-granaadid-ja-pogenes-ukraina-poolele |title=INTERVJUU - Vene sõdur viskas magavate komandöride tuppa granaadid ja põgenes Ukraina poolele |url-access=subscription |author=Dmõtro Durnev |date=2024-08-24 |access-date=2024-08-24 |website=www.delfi.ee}}</ref> President Putin andis käsu tõrjuda Ukraina väed Kurski oblastist välja 1. oktoobriks.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#0c3f3bcb-aef9-46ee-b814-dac61e814622 Putin ha ordinato di cacciare ucraini da Kursk entro il 1 ottobre]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> [[Venemaa siseministeerium]] keelas kolme Ukrainaga piirneva oblasti ([[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Kurski oblast|Kurski]] [[Oblast (Venemaa)|oblasti]]) elanikel [[sotsiaalmeedia]], [[mobiilirakendus]]te ja [[jututuba]]de kasutamise.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#a0332606-946f-47db-a405-46fc4ecd44d9 Ministero dell'Interno russo vieta agli abitanti di tre regioni al confine con l'Ucraina di usare social media, app e chat]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |title=Don't Use Dating Sites Amid Kursk Incursion, Russia Tells Border Region Residents |work=The Moscow Times |date=20 August 2024 |language=en |access-date=20 August 2024 |archive-date=21 August 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240821015034/https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |url-status=live }}</ref> [[Venezuela]] Bolívari Vabariigi [[Venezuela president|president]] [[Nicolás Maduro]] avaldas iganädalases teleesinemises arvamust, et "Kiievi alistumine on vaid aja küsimus".<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#fee7bca3-0ca9-4288-b057-25ebac3f6a70 Nicolás Maduro, Presidente del Venezuela: "La resa di Kiev è solo questione di tempo"]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024</ref> === 21. august === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale, Rostovi, Belgorodi ja Brjanski oblastitele. Rostovi oblastis hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#moskva Droonid ründasid Moskvat] ERR, 21. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] avaldas Venemaa rakettide ja droonide allatulistamise statistika.<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120316320/sojapaevik-910-paev-kui-hea-on-ukraina-vene-rakettide-ja-droonide-allatulistamises-tegelikult-kehvem-kui-teile-tundub |title=SÕJAPÄEVIK (910. päev) - Kui hea on Ukraina Vene rakettide ja droonide allatulistamises tegelikult? Kehvem, kui teile tundub |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 22. august === President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel on Venemaa sissetungi algusest alates Ukrainas purustatud enam kui 500 kirikut.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/zelensky-loperazione-nella-regione-di-kursk-continua-bombe-sulla-regione-russa-di-belgorod-d3466b37-c980-443e-8e16-e824c7a7c75f.html#48928593-8888-4f80-884c-7a6bb4900720 Volodymyr Zelensky: dall'inizio della guerra distrutte più di 500 chiese]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega [[Volgogradi oblast]]is asuvat Oktjabrski asula lähistel asuvat Marinovka lennuvälja.<ref>[https://www.err.ee/1609431202/soja-911-paev-ukraina-uputas-krasnodari-krai-sadamas-vene-raudteepraami#ukraina Ukraina andis järjekordse löögi Vene sõjalennuväljale] ERR, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316358/venemaa-volgogradi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-sojavaelennuvalja-ja-puhkes-tulekahju Venemaa Volgogradi oblastis ründasid droonid ilmselt sõjaväelennuvälja ja puhkes tulekahju] Delfi, 22. VIII 2024</ref> Venemaa [[Krasnodari krai]] Kavkazi sadamas uppus Ukraina õhurünnakus kütusetsisternidega raudteepraam Conro Trader. See oli Venemaa viimane töökorras raudteepraam Kertši väinas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316662/video-ukraina-lasi-kertsi-vaina-sadamas-pohja-vene-raudteeparvlaeva-30-kutusevaguniga VIDEO | Ukraina lasi Kertši väina sadamas põhja Vene raudteeparvlaeva 30 kütusevaguniga] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud sooritasid USA täppispommidega GBU-39 rünnaku [[Kurski oblast]]is asuvale Venemaa sõjalisele baasile. Tabati droonide juhtimiskeskust, elektroonilise sõjapidamise üksust ning sõjavarustust.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#ukraina Ukraina õhujõud ründasid Kurskis Vene väerühma baasi] ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316663/video-ukraina-andis-kurski-oblastis-ohuloogi-ameerika-pommidega VIDEO | Ukraina andis Kurski oblastis õhulöögi Ameerika pommidega] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku Rostovi oblastis asuvale Proletarski naftabaasile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316726/telegrami-kanalid-rostovi-oblastis-kuuendat-paeva-polevale-naftabaasile-anti-veel-uks-droonilook Telegrami kanalid: Rostovi oblastis kuuendat päeva põlevale naftabaasile anti veel üks droonilöök] Delfi, 23. VIII 2024</ref> Esimene droonirünnak toimus [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_s%C3%B5ja_kronoloogia_(1._august_2024_%E2%80%93_...)#18._august 18. augustil] ja siis süttinud tulekahju ei ole Venemaa suutnud kustutada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316536/video-sanja-gaas-pohja-mahuti-lendas-ohku-vene-tuletorjujad-pogenevad-rostovi-oblastis-viiendat-paeva-polevast-naftabaasist VIDEO | "Sanja, gaas põhja! Mahuti lendas õhku!" Vene tuletõrjujad põgenevad Rostovi oblastis viiendat päeva põlevast naftabaasist] Delfi, 22. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316548/video-koik-lendas-ohku-see-on-tragoodia-volgogradi-oblastis-poleb-sojavaelennuvali VIDEO | "Kõik lendas õhku. See on tragöödia." Volgogradi oblastis põleb sõjaväelennuväli] Delfi, 22. VIII 2024</ref> === 23. august === Venemaa edeneb Pokrovski suunal ja on vallutanud Pokrovskist 16 km kaugusel kagus asuva Ptitše küla. Ukraina edeneb Kurski piirkonnas ja on vallutanud Korenevost kirdes asuva Semenovka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#pokrovsk ISW: Ukraina jätkab Kurskis pealetungi, Venemaa liigub edasi Pokrovski suunal]. ERR, 23. VIII 2024</ref><ref>[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-183/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 23. VIII 2024</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240827085234/https://scontent.ftll3-2.fna.fbcdn.net/v/t39.30808-6/456485591_27300371672895047_5632912235246670748_n.jpg?_nc_cat=111&ccb=1-7&_nc_sid=127cfc&_nc_ohc=RHgm2rv4ZfcQ7kNvgFKVpRj&_nc_ht=scontent.ftll3-2.fna&oh=00_AYAfm2PdhdVQ8ZdX6ELi4uXUx57lmGWQOWrBNZadM5Y-RA&oe=66D34FD6 KAART:Rindejoon Donbassis] FB 24. VIII 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[India peaminister]] [[Narendra Modi]].<ref>[https://www.france24.com/en/asia-pacific/20240823-in-historic-visit-to-ukraine-indian-pm-modi-seeks-to-advocate-for-peace Live: India’s Modi arrives in Ukraine on a historic visit to meet Zelensky]. [[France 24]], 23. VIII 2024</ref> === 24. august === Venemaa ja Ukraina teatasid vangide vahetusest. Araabia Ühendemiraatide vahendusel sõlmitud lepinguga vabanesid kummaltki poolelt 115 sõjavangi ehk kokku 230 kinnivõetut.<ref>[https://www.err.ee/1609433881/ukraina-andis-loogi-laskemoonalaole-voronezi-oblastis#vangid Venemaa ja Ukraina vahetasid kokku 230 sõjavangi]. ERR, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316999/ukraina-ja-venemaa-vahel-toimus-115-sojavangi-vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 115 sõjavangi vahetus]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120316941/video-venemaa-voronezi-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-laskemoonaladu-jatkuvalt-toimuvad-plahvatused VIDEO | Venemaa Voroneži oblastis süttis droonirünnaku järel laskemoonaladu, jätkuvalt toimuvad plahvatused]. Delfi, 24. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317006/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-et-voronezi-oblasti-laskemoonalao-lasid-ohku-nemad VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas, et Voroneži oblasti laskemoonalao lasid õhku nemad]. Delfi, 24. VIII 2024</ref> === 25. august === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2024-08-25 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hotell [[Kramatorsk]]is, 25. VIII 2024]] Ukraina avaldas esmakordselt infot oma uuest Paljanõtsja raketidroonist, mis on mõeldud ründama Venemaa sõjaväe lennuväljasid. President [[Volodõmõr Zelenskõi]] kinnitas selle relva esimest edukat kasutamist täpsustamata kohta.<ref>[https://www.err.ee/1609434334/ukraina-avaldas-esimesed-fotod-uuest-raketidroonist#droon Ukraina avaldas esimesed fotod raketidroonist]. ERR, 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/lucraina-fa-da-se-ecco-il-drone-missile-palianytsia-per-colpire-la-russia-in-profondita-72d11c46-b6cb-41ef-ae2d-118f755cc8c8.html L'Ucraina fa da sé: ecco il drone-missile "Palianytsia" per colpire la Russia in profondità -VIDEO]. [[Rai News 24]], 25. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609436939/ukraina-minister-raketidroon-paljanotsja-voib-muuta-soja-kaiku Ukraina minister: raketidroon Paljanõtsja võib muuta sõja käiku]. ERR, 28. VIII 2024</ref> Kramatorskis hukkus Venemaa raketirünnakus Briti kodanik Ryan Evans.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317204/kramatorskis-sai-raketitabamuse-reutersi-ajakirjanikke-majutanud-hotell-hukkus-briti-kodanik Kramatorskis sai raketitabamuse Reutersi ajakirjanikke majutanud hotell, hukkus Briti kodanik]. Delfi, 26. VIII 2024</ref> === 26. august === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Odessa]], [[Vinnõtsja]], [[Zaporižžja]], [[Krementšuk]], [[Dnipro]], [[Hmelnõtskõi]], [[Kropõvnõtskõi]], [[Lutsk]], [[Rivne]], [[Ivano-Frankivsk]] ja [[Krõvõi Rih]]. Rünnaku sihtmärkideks olid kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu ja energiasüsteemid. Venemaa lasi välja 127 raketti ja 109 löögidrooni. Õhutõrje tulistas alla 102 raketti ja 99 drooni.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02BibrQJNoodsULzQbKY9S6fRR3RV8bxCNNgNKMmrja8BLnxn2s4njh1D7WLxitPGEl НАЙМАСОВАНІША ПОВІТРЯНА АТАКА: ЗБИТО 102 РАКЕТИ ТА 99 УДАРНИХ БПЛА] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine, 26. VIII 2024</ref> Rünnaku tagajärjel oli kogu Ukrainas elektrikatkestusi, hukkus 7 ja vigastada sai 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609434775/venemaa-korraldas-ukrainale-ulatusliku-drooni-ja-raketirunnaku#Runnak Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku] ERR, 26. VIII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120317414/sojapaevik-915-paev-venemaa-plaanis-runnata-saksamaal-asuvat-nato-baasi |title=Sõjapäevik (915. päev) - Venemaa plaanis rünnata Saksamaal asuvat NATO baasi |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2024-08-26 |access-date=2024-08-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> === 27. august === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-08-27 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne hotell [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|27. VIII 2024}}]] Venemaa korraldas Ukraina pihta uue drooni- ja raketirünnaku, lastes lendu 81 Shahedi drooni, 10 tiib- ja ballistilist raketti. Ukraina õhutõrje hävitas neist 5 raketti ja 60 ründedrooni. Rünnakus hukkus 4 ja sai viga 16 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609435678/belgorodi-kuberner-oleme-kuulnud-teateid-ukraina-vagede-sissetungist#vene Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure õhurünnaku] ERR, 27. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317436/video-venemaa-andis-teist-ood-jarjest-ukrainale-ulatusliku-raketi-ja-drooniloogi VIDEO | Venemaa andis teist ööd järjest Ukrainale ulatusliku raketi- ja droonilöögi] Delfi, 27. VIII 2024</ref> Ukraina kasutas selle rünnaku tõrjumiseks esmakordselt lennukeid [[F-16]].<ref>[https://www.err.ee/1609436609/ukraina-loob-f-16-tega-tagasi-venemaa-drooni-ja-raketirunnakuid Ukraina lööb F-16-tega tagasi Venemaa drooni- ja raketirünnakuid] ERR, 28. VIII 2024</ref> Kindral [[Oleksandr Sõrskõi]] ütles, et Kiievi vägi kontrollib praegu Venemaa Kurski oblastis 1294 ruutkilomeetrit maad ja 100 asulat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317587/sorskoi-kurski-oblastis-on-voetud-vangi-590-vene-sojavaelast-ja-venemaa-on-sinna-ukrainast-saatnud-30-000-meest Sõrskõi: Kurski oblastis on võetud vangi 590 Vene sõjaväelast ja Venemaa on sinna Ukrainast saatnud 30 000 meest] Delfi, 27. VIII 2024</ref> === 28. august{{ankur|aug28}} === Pokrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud ning Venemaa teeb seal taktikalisi edusamme. Venemaa on täielikult vallutanud Kalõnove (Novohrodivkast 10 km kagus) ja jõudnud Novohrodivkasse (Pokrovskist 15 km kagus). Venemaa väidab, et on vallutanud ka Marõnivka (Novohrodivkast 1 km lõunas) ja Memrõki (Novohrodivkast 10 km kagus)<ref>[https://www.err.ee/1609436579/venemaal-rostovis-poleb-kaks-naftabaasi#pokrovsk ISW: Venemaa armee teeb Pokrovski suunal taktikalisi edusamme] ERR, 28. VIII 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317733/isw-vene-vaed-on-pokrovski-suunal-oluliselt-edasi-liikunud ISW: Vene väed on Pokrovski suunal oluliselt edasi liikunud] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Ukraina andis droonilöögi [[Rostovi oblast]]i Kamenski rajoonis asuvale [[Rosrezerv]]i naftabaasile Atlas. Põlema läks vähemalt kaks naftamahutit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317740/video-droonid-rundasid-venemaal-naftabaasi-ja-laskemoonaladu VIDEO | Droonid ründasid Venemaal naftabaasi ja laskemoonaladu] Delfi, 28. VIII 2024</ref> Rünnati ka [[Kirovi oblast]]is [[Kotelnitš]]i linnas tehases Vjatka asuvat naftatoodete ladu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317832/video-droonid-rundasid-esimest-korda-naftabaasi-venemaa-kirovi-oblastis VIDEO | Droonid ründasid esimest korda naftabaasi Venemaa Kirovi oblastis] Delfi, 28. VIII 2024</ref> ja [[Voroneži oblast]]is Malaja Meženka külas asuvat laskemoonaladu. Selliste Venemaa tagalale suunatud rünnakute eesmärk on nõrgestada Vene ühendoperatsioonide läbiviimise võimet, eriti Vene õhuväe toetust ja Vene õhutõrjet.<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/120317771/videoulevaade-lennuvaljad-ja-ullatusrunnak-moskvale-need-on-kolme-tuupi-runnakud-millega-ukraina-hetkel-venemaad-valusalt-tabab VIDEOÜLEVAADE | Lennuväljad ja "üllatusrünnak" Moskvale: need on kolme tüüpi rünnakud, millega Ukraina hetkel Venemaad valusalt tabab] DelfiTV, 28. VIII 2024</ref> Ukraina õhujõud tulistasid Kramatorski suunal alla Vene ründelennuki [[Su-25]]. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120317744/video-ukraina-kaitsejoud-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25 VIDEO | Ukraina kaitsejõud tulistasid alla Vene ründelennuki Su-25] Delfi, 28. VIII 2024</ref> === 29. august === Ukraina kaotas õnnetuses lennuki [[F-16]], ka piloot Oleksi Mes hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318250/ukrainas-kukkus-alla-f-16-havitaja-onnetuses-hukkus-tipp-piloot Ukrainas kukkus alla F-16 hävitaja, õnnetuses hukkus tipp-piloot] Delfi, 29. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609437731/zelenski-sonul-jatkatakse-kurskis-hoivatud-territooriumi-laiendamist#Havitaja USA antud hävitaja F-16 kukkus Ukrainas alla] ERR, 29. VIII 2024</ref> === 30. august === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-08-30 (11).jpg|thumb|Pommitamisjärgne elamu Harkivis]] Venemaa õhurünnakutes Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest, enam kui 50 inimest sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Kharkiv kills at least 7, including child, injures 77 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-kills-at-least-4-injures-28/ |website=kyivindependent.com|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author=Kateryna Denisova |language=en}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Vene õhurünnakus Harkivi elurajoonile hukkus kuus ja sai viga ligi 100 inimest] ERR, 31. VIII 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-scontro-nella-ue-sulle-armi-a-kiev-roma-e-budapest-cosi-mettono-di-traverso-d67a826e-93be-4500-8136-ba76e943b6ce.html#d549b832-d78b-403e-b0c9-107e528141a3 Sale a 7 morti il bilancio dell'attacco a Kharkiv, oltre 50 feriti]. [[Rai News 24]]. 30. VIII 2024</ref> Rünnakus [[Sumõ]]s asuvale tehasele hukkus kaks inimest, 11 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=Russian attack kills two, injures 11 in Ukraine's Sumy, authorities say |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-attack-kills-one-injures-eight-ukraines-sumy-authorities-say-2024-08-30/ |website=reuters.com|publisher=[[Reuters]]|author1=Anastasiia Malenko|author2=Yuliia Dysa |language=en}}</ref> [[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist Ukraina õhuväe ülema [[Mõkola Oleštšuk]]i. Ukraina õhuväe ülema kohusetäitjaks määrati kindralleitnant [[Anatoli Krõvonožko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318547/zelenskoi-vabastas-ametist-ohuvae-ulema-mokola-olestsuki Zelenskõi vabastas ametist õhuväe ülema Mõkola Oleštšuki] Delfi, 30. VIII 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609439192/okupeeritud-krimmis-toimus-mitu-plahvatust#ohujoud Zelenski tagandas Ukraina õhujõudude ülema] ERR, 30. VIII 2024</ref> === 31. august === Venemaa rünnakus [[Tšassiv Jar]]ile hukkus viis inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian attack on Chasiv Yar kills 5 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-chasiv-yar-kills-5/ |date=31 August 2024 |website=The Kyiv Independent |author=Nate Ostiller |language=en}}</ref> Ukraina rünnakus [[Belgorod]]ile hukkus viis ja sai vigastada 37 inimest.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/le-fiamme-del-grosso-incendio-a-belgorod-colpita-dai-bombe-ucraine-5-morti-e-37-feriti-il-video-dopo-lattacco-a5b066eb-c1ab-43ad-a8df-87f20f433293.html Le fiamme del grosso incendio a Belgorod colpita dalle bombe ucraine: 5 morti e 37 feriti]. [[Rai News 24]]. 31. VIII 2024</ref> Vene armee vallutas Ukraina [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]i rajoonis asuva Karlivka küla (Pokrovskist 30 km kagus).<ref>[https://pbs.twimg.com/media/GWP8baVWwBkt8iB?format=jpg&name=4096x4096 KAART: Pokrovski suund 30. aug 2024] twimg.com</ref> Vene relvajõud lasid Ukraina pihta 52 drooni, millest ükski ei tabanud sihtmärki. Rünnakus kasutati ka ballistilist raketti [[Iskander-M]] ja nelja õhutõrjeraketi [[S-300]].<ref>[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Ukraina: Venemaa lastud 52 droonist ei tabanud ükski] ERR, 31. VIII 2024</ref> Euroopa Liit on juba 65 protsendi ulatuses täitnud oma algse eesmärgi tarnida Ukrainale miljon suurtükimürsku, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht [[Josep Borrell]]. == September 2024 == === 1. september === Ukraina korraldas Venemaa vastu sõja senini suurima droonirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kurski oblast|Kurski]], [[Brjanski oblast|Brjanski]], [[Voroneži oblast|Voroneži]], [[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Lipetski oblast|Lipetski]], [[Rjazani oblast|Rjazani]], [[Orjoli oblast|Orjoli]], [[Tula oblast|Tula]], [[Kaluga oblast|Kaluga]], [[Tambovi oblast|Tambovi]], [[Smolenski oblast|Smolenski]], [[Ivanovo oblast|Ivanovo]], [[Tveri oblast|Tveri]] ja [[Moskva oblast|Moskva]] [[Oblast (Venemaa)|oblast]] ning [[Moskva]] linn. Kahjustusi said [[Gazprom]]ile kuuluv Kapotnja nafta rafineerimistehas Moskvas, [[Kašira]] elektrijaam Moskva oblastis ning Tveri oblastis asuv [[Konakovo]] elektrijaam, mis on Venemaa suuruselt kaheksas soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1609440560/runnakus-harkivile-sai-vigastada-vahemalt-41-inimest#droon Venemaa teatas droonirünnakust mitmele piirkonnale]. ERR. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318694/video-vene-meedia-teatel-tabas-riiki-rekordiline-ukraina-droonirunnak-mida-torjuti-15-regioonis VIDEO | Vene meedia teatel tabas riiki rekordiline Ukraina droonirünnak, mida tõrjuti 15 regioonis ]. Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120318700/sojaraport-jaanika-merilo-venemaad-tabas-massiivne-droonirunnak-ukraina-droonid-joudsid-ka-moskvasse |title=SÕJARAPORT: Jaanika Merilo: Venemaad tabas massiivne droonirünnak, Ukraina droonid jõudsid ka Moskvasse. Ukrainas on valmimas esimesed enda toodetud ballistilised raketid |url-access=subscription |author=Jaanika Meriloo |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-01 |website=epl.delfi.ee}}</ref> Venemaa kinnitusel lasti Venemaa 16 oblasti kohal alla 158 Ukraina drooni.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-raid-russi-su-kharkiv-e-sumy-un-morto-e-due-feriti-0bdb190b-6954-4614-8f8c-4eb72394146e.html#95b75071-de95-4321-adfd-1b0a2050830c Mosca, abbattuti 158 droni di Kiev in 15 regioni russe]. [[Rai News 24]]. 1. IX 2024</ref><ref name=ISW_2024-09-01>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-1-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 1, 2024 |trans-title== |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-02 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Riley Bailey |author2=Grace Mappes |author3=Nicole Wolkov |author4=Christina Harward |author5=George Barros |quote=The Russian Ministry of Defense (MoD) claimed that Russian air defenses destroyed 158 Ukrainian drones over 16 oblasts: [...] }}</ref> Venemaa korraldas õhurünnaku Harkivi linnale, milles sai vigastada vähemalt 41 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318746/harkivit-tabas-umbes-kumme-vene-raketti-on-ohvreid Harkivit tabas umbes kümme Vene raketti, on ohvreid] Delfi. 1. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318796/video-harkivis-sai-vene-runnakus-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Harkivis sai Vene rünnakus kannatada üle 40 inimese] Delfi. 2. IX 2024</ref> [[Sumõ oblast]]is sai kobarmoonaga tabamuse autokolonn, mis vedas vilja. Hukkus vähemalt Üks ja vähemalt kaheksa inimest said haavata.<ref>[https://www.err.ee/1609440836/err-ukrainas-sumo-oblastis-sai-puhapaeval-autokolonn-raketitabamuse ERR Ukrainas: Sumõ oblastis sai pühapäeval autokolonn raketitabamuse] ERR. 1. IX 2024</ref> === 2. september === Venemaa ründas tiib- ja ballistiliste rakettidega Kiievit. Ukraina õhujõud teatasid, et avastati 58 õhusihtmärki: 35 raketti ja 23 drooni<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120318818/venemaa-rundas-ool-vastu-tanast-rakettidega-kiievit Venemaa ründas ööl vastu tänast rakettidega Kiievit] Delfi. 2. IX 2024</ref>: * 16 ballistilist raketti Iskander, millest alla tulistati 9; * 14 tiibraketti H-101, millest alla tulistati 13 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini; * 4 õhutõrjeraketti S-300/S-400; * 1 tuvastamata tüüpi rakett; * 23 löögidrooni Shahed-131/136, millest alla tulistati 20 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini. === 3. september === Vene [[2024. aasta septembri rünnak Poltavale|raketirünnakus Poltavale]] hukkus 58 inimest, enam kui 328 sai vigastada.<ref>{{Cite web |title=A Russian missile strike kills 41 people and wounds 180 others in the Ukrainian city of Poltava |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-missile-strike-poltava-region-a53f1a4500ef52e4bf8217ee0e8bca84 |date=3 September 2024 |website=Associated Press |language=en}}</ref><ref>{{cite news|last=Hodunova|first=Kateryna|last2=Denisova|first2=Kateryna|title=Russia strikes Poltava with ballistic missiles, killing at least 51, injuring over 200|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-poltava-with-ballistic-missiles-killing-41-injuring-over-180/|website=The Kyiv Independent|date=3 September 2024|accessdate=4 September 2024}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese VIDEO | Ukrainas Poltavas hukkus Vene raketilöögi tõttu üle 40 ja sai viga üle 200 inimese] Delfi, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese Kiiev: Poltavas sai Vene rünnakus surma vähemalt 51 inimest] ERR, 3. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319344/poltavale-antud-raketiloogis-hukkus-ule-50-ja-sai-viga-ligi-300-inimest Poltavale antud raketilöögis hukkus üle 50 ja sai viga ligi 300 inimest] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Poltava raketilöögi hukkunute arv on tõusnud 55 inimeseni] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#poltava Poltavas Venemaa rünnakus hukkunute arv tõusis 58-le] ERR, 8. IX 2024</ref> Pihta sai sõjaväe telekommunikatsiooni- ja informatiseerimisinstituut. === 4. september === [[File:Destructions in Lviv after Russian attack, 2024-09-04 (001).webm|thumb|thumbtime=0:49|Rünnakujärgsed purustused [[Lviv]]is, {{nowrap|4. IX 2024}}]] Venemaa õhurünnakus [[Lviv]]ile hukkus vähemalt seitse inimest (sealhulgas kolm last), 47 sai vigastada.<ref>{{cite news |last=Goncharova |first=Olena |last2=Fornusek |first2=Martin |title=Casualties reported in Lviv, Kryvyi Rih as Russia launches another mass attack on Ukraine |url=https://kyivindependent.com/russias-attack-on-lviv/ |website=The Kyiv Independent |date=4 September 2024 |accessdate=4 September 2024}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus 2 ballistilist raketti, 11 tiibraketti, 29 drooni. Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 7 tiibraketti ja 22 drooni. 7 drooni suunati elektroonilise sõja vahenditega kursilt kõrvale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319347/video-venemaa-rundas-hommikul-ukrainat-taas-rakettidega-lvivis-on-teada-7-hukkunut-ja-45-kannatanut VIDEO | Venemaa ründas hommikul Ukrainat taas rakettidega. Lvivis on teada 7 hukkunut ja 45 kannatanut] Delfi, 4. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609443266/venemaa-korraldas-raketirunnaku-kiievile-lvivi-runnati-droonidega#lviv Hukkunute arv Lvivis tõusis seitsmeni, nende hulgas kolm last] ERR, 4. IX 2024</ref> === 5. september === Ukraina vägedel on õnnestunud peatada Vene vägede edasitung Donetski oblasti Pokrovski sektoris, ütles vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.<ref>[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Sõrskõi: Pokrovski sektoris on vaenlase edasitung peatatud] ERR, 5. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120319913/sorskoi-sonul-on-vene-vagede-edasiliikumine-pokrovski-piirkonnas-peatatud Sõrskõi sõnul on Vene vägede edasiliikumine Pokrovski piirkonnas peatatud] Delfi, 6. IX 2024</ref><ref>[https://www.postimees.ee/8090882/sorskoi-kinnitusel-pole-vaenlane-pokrovski-suunal-edasi-liikunud Sõrskõi kinnitusel pole vaenlane Pokrovski suunal edasi liikunud] Postimees, 6. IX 2024</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/?p=42382 ANALÜÜS – "Kurski operatsioon". Poola KV kolonelleitnant Maciej Korowaj] tõlge kol. Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#Meedia Meedia: Venemaa pealetung Pokrovski suunal on kaotamas hoogu] ERR, 8. IX 2024</ref> === 6. september === Vene rünnakutes hukkus kaks inimest.<ref>{{cite news |title=Updated: Russian attack on Pavlohrad in Dnipropetrovsk Oblast kills 1, injures 64 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-pavlohrad-in-dnipropetrovsk-oblast-injures-5/ |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=6 September 2024 |accessdate=6 September 2024}}</ref><ref>{{cite news |title=1 killed, 5 injured in Russian attack on Krasnopillia in Sumy Oblast |url=https://kyivindependent.com/1-killed-5-injured-in-russian-attacks-on-sumy-oblast/ |website=The Kyiv Independent |author=Dmytro Basmat |date=6 September 2024 |accessdate=7 September 2024}}</ref> === 7. september === Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1609446622/soja-927-paev-budanovi-sonul-ulatuvad-ukraina-droonid-1800-km-kaugusele#voronez Ukraina relvajõudude droonirünnak Venemaa Voroneži oblastis põhjustas tulekahju ja plahvatused laskemoonalaos] ERR, 7. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320214/video-ukraina-droonirunnak-pohjustas-tulekahju-laskemoonalaos-venemaal-voronezi-oblastis VIDEO | Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju laskemoonalaos Venemaal Voroneži oblastis] Delfi, 7. IX 2024</ref> Ukraina luure andmetel olid selles laos hoiul Põhja-Korea päritolu ballistilised raketid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._august_2024_-_...)#24._august 24. augustil] toimus eelmine rünnak samale objektile.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid08xBPVZoetzBZhqxFo3VKrsqcapKDBMSNdGbwMKKzFuAym2An3LYDuo6ch4jCxfJAl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] Hannes Toomsalu, 8. IX 2024</ref> === 8. september === Venemaa teatas Novohrodivka asula (Pokrovskist 15 km kagus) vallutamisest Donetski oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#idaukraina Vene sõjavägi teatas Ida-Ukraina linna vallutamisest] ERR, 8. IX 2024</ref> Lahingud asula pärast olid alanud [[#aug28|28. augustil]].<!--artikli sisene viide--> Ukraina ründas droonidega kütusehoidlat Belgorodi oblasti Volokonovka rajoonis.<ref>[https://www.err.ee/1609447064/soja-928-paev-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#belgorod Belgorodi kuberner: Ukraina rünnak süütas kütusehoidla] ERR, 8. IX 2024</ref> Läti võimud teatasid lõhkeainetega Venemaa [[HESA Shāhed 136|Shāhed]] drooni kukkumisest riigi territooriumile ([[Gaigalava]] külas, 90&nbsp;km kaugusel piirist Valgevenega);<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-zelensky-rafforzare-posizione-ucraina-inizio-autunno-be02a661-4813-4d79-acca-c8196ef87a5d.html#8d72e766-6785-4f2a-a7e1-02ad6789aa4a La Lettonia: "Il drone caduto sul nostro territorio trasportava esplosivi"]. Rai News 24, 9. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320391/lati-kaitseministeeriumi-teatel-kukkus-rezekne-lahistel-alla-lati-ohuruumi-sisenenud-vene-armee-droon Läti kaitseministeeriumi teatel kukkus Rēzekne lähistel alla Läti õhuruumi sisenenud Vene armee droon] Delfi, 8. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320459/valgevene-vaatlusgrupp-latti-vois-kukkuda-ukraina-rundamiseks-kasutatav-loogidroon-shahed Valgevene vaatlusgrupp: Lätti võis kukkuda Ukraina ründamiseks kasutatav löögidroon Shahed] Delfi, 9. IX 2024</ref> Läti välisministeerium kutsus selgituste andmiseks välja Vene Föderatsiooni ajutise asjuri Lätis.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:395ab7d4-3bd6-4536-b029-51168a302183 |title=Латвия попросила российского дипломата объяснить инцидент с беспилотником |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2024-09-09 |access-date=2024-09-10 |website=bbc.com |language=en-gb}}</ref> === 9. september === Ukraina väed on ümberpiiramise välmimiseks eemaldunud ja Venemaa on hõivanud Nevelske asula (Pokrovskist 30 km kagus ja Doneskist 15 km idas) Donbassis. <ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0SgBP46oRiM343bFNQKiwU5kWBhrmaT8RhZ6Yo88MFskPnFx4V5scyNy9hFsRfuLBl Teet kalmuse blogi]FB 9. IX 2024</ref> Vene rünnakus [[Nikopol]]ile hukkus 16-aastane tütarlaps.<ref>{{cite news |title=Russian attack on Nikopol kills 16-year-old girl, injures 3 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-nikopol-kills-16-year-old-girl-injures-3/ |website=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=9 September 2024 |accessdate=9 September 2024}}</ref> Iraan on Venemaale tarninud üle 200 ballistilise raketti {{ill|en|Fath 360}}.<ref>{{cite web|url=https://www.thetimes.com/uk/defence/article/ballistic-clmpm3d7m?utm_medium=Social&utm_source=Twitter#Echobox=1725657502 |title=Iran sends more than 200 ballistic missiles to Russia |url-access=subscription |author=Larisa Brown |date=2024-09-06 |access-date=2024-09-10 |website=thetimes.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title="Dezful on väga ohtlik rakett!" Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320990/blinken-venemaale-ballistilisi-rakette-tarninud-iraani-ootavad-taiendavad-sanktsioonid Blinken: Venemaale ballistilisi rakette tarninud Iraani ootavad täiendavad sanktsioonid] Delfi, 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609447514/soja-929-paev-pokrovski-suunal-sai-lahingutes-surma-ja-haavata-314-vene-sodurit#eskalatsioon USA: Iraani poolt ballistiliste rakettide tarnimine oleks eskalatsioon] ERR, 9. IX 2024</ref> === 10. september === Venemaa ründas tsiviilenergia taristut Dnipropetrovski, Donetski, Mõkolaivi, Poltava, Sumõ, Harkivi, Hersoni ja Tšernihivi oblastis. Rünnak põhjustas alajaamade katkestusi Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis ning õhuliinide katkestusi [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] ja [[Poltava oblast|Poltava]] oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609448939/venemaad-tabas-ulatuslik-droonirunnak#energia Venemaa ründas viimase päeva jooksul energiataristut kaheksas Ukraina piirkonnas] ERR, 10. IX 2024</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa üheksale oblastile, sealhulgas Belgorodi, Kurski, Orjoli, Voroneži, Tula, Kaluga ja Moskva oblastile ning Moskva linnale ja okupeeritud Krimmile. Rünnaku tõttu suleti ajutiselt [[Šeremetjevo]], [[Domodedovo lennujaam|Domodedovo]] ja [[Vnukovo lennujaam|Vnukovo]] lennujaam Moskva oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120320743/videod-ukraina-rundas-venemaad-144-drooniga-pihta-said-kortermajad VIDEOD | Ukraina ründas Venemaad 144 drooniga, pihta said kortermajad] Delfi 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-ukraine-launched-drone-flying-towards-moscow-mayor-says-2024-09-09 Ukraine strikes Moscow in biggest drone attack to date]. [[Reuters]], 10. IX 2024</ref><ref>[https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:e7130098-9e88-4eee-8772-be53c97586f4 Военный обозреватель Русской службы Би-би-си Павел Аксенов — о масштабном ударе украинскими дронами по территории России]. BBC News Русская служба, 10. IX 2024</ref> === 11. september === Venemaa armee asus Kurski oblastis vastupealetungi eesmärgiga vallutada Ukraina poolt hõivatud alad.<ref>[https://www.err.ee/1609451231/allikad-venemaa-alustas-kurski-oblastis-vastupealetungi Allikad: Venemaa alustas Kurski oblastis vastupealetungi] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321320/vene-vaed-laksid-kurski-oblastis-teadete-kohaselt-vastupealetungile Vene väed läksid Kurski oblastis teadete kohaselt vastupealetungile] Delfi, 12. IX 2024</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal all Vene hävitaja [[Suhhoi Su-30]]M.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/ukraina-tulistas-alla-veel-uhe-vene-havitaja Ukraina tulistas alla veel ühe Vene hävitaja] ERR, 12. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/nexta_tv/status/1834115324100166034?t=kqoZU1cIsRxmlLi0WNcgkw&s=19&fbclid=IwY2xjawFQyYRleHRuA2FlbQIxMAABHfsRFeZwtamYqW7XYXhsbtOuRLbQT1EnEpSeGwVAHfbSC_UXMaMeLEJ3Jg_aem_AfIsu4BjM4AlLP-y6CtLQw NEXTA] x.com 12. IX 2024</ref> USA ja Suurbritannia välisministrid [[Antony Blinken]] ja [[David Lammy]] kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.<ref>[https://www.err.ee/1609450184/blinken-ukraina-voib-saada-loa-usa-rakettide-tulistamiseks-venemaale#kiiev USA välisminister ja tema Briti kolleeg kohtuvad Zelenskiga Kiievis] ERR, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321305/washington-kohkleb-endiselt-kas-lubada-ukrainal-runnata-sihtmarke-venemaal-laane-relvadega Washington kõhkleb endiselt, kas lubada Ukrainal rünnata sihtmärke Venemaal lääne relvadega] Delfi, 11. IX 2024</ref> === 12. september === Venemaa rünnakus [[Donetski oblast]]is asuvale külale hukkus kolm Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) heaks töötanud ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321565/ida-ukrainas-toimunud-venemaa-runnakus-hukkus-kolm-punase-risti-tootajat Ida-Ukrainas toimunud Venemaa rünnakus hukkus kolm Punase Risti töötajat] Delfi, 12. IX 2024</ref> Venemaa teatas [[Kurski oblast]]is 10 küla tagasivallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609451174/zelenski-vene-rakett-tabas-mustal-merel-viljalaeva#kurskikylad Venemaa teatas 10 Kurski oblasti küla tagasivallutamisest] ERR, 12. IX 2024</ref> Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0dYkww512HCmyN3Ncq43ZWejr3xDc2BkJGME9gg4iZV5daHqhS84GtYh5LCYu8E1zl&id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] FB: Hannes Toomsalu, 16. IX 2024</ref> Vene rakett tabas Mustal merel Egiptusesse teel olnud viljalaeva<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321578/ukraina-teatel-tabas-venemaa-rakett-teraviljalaeva-rumeenia-vete-lahistel Ukraina teatel tabas Venemaa rakett teraviljalaeva Rumeenia vete lähistel] Delfi, 12. IX 2024</ref> Laev jätkas sõitu ja jõudis järgmisel päeval [[İstanbul]]i. Ukraina on kahel päeval järjest korraldanud droonirünnakud objektidele [[Murmanski oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321155/venemaa-murmanski-oblasti-kuberner-teatas-droonirunnakust-suleti-kaks-lennuvalja Venemaa Murmanski oblasti kuberner teatas droonirünnakust. Suleti kaks lennuvälja] Delfi, 11. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321436/venemaa-murmanski-oblastis-suleti-jalle-kaks-lennuvalja-vaidetavalt-tulistati-sojavaelennuvalja-juures-alla-kaks-drooni Venemaa Murmanski oblastis suleti jälle kaks lennuvälja. Väidetavalt tulistati sõjaväelennuvälja juures alla kaks drooni] Delfi, 12. IX 2024</ref> Kiievisse saabus visiidile [[Eesti president]] [[Alar Karis]].<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120322080/president-alar-karis-kiievis-on-aeg-ukrainale-saadetud-relvade-kasutamisele-piirangud-tuhistada-joustagem-ka-oma-punased-jooned |title=President Alar Karis Kiievis: on aeg Ukrainale saadetud relvade kasutamisele piirangud tühistada, jõustagem ka oma punased jooned. |url-access=subscription |author=EV president Alar Karis|date=2024-09-15 |access-date=2024-09-15 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609455947/alar-karis-ma-pole-nous-et-aeg-on-venemaa-poolel Alar Karis: ma pole nõus, et aeg on Venemaa poolel] ERR, 15. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322035/fotod-president-karis-ukrainas-venemaa-terroriseerib-tsiviilelanikke-jattes-nad-ilma-elektrist-soojusest-ja-rahulikust-unest FOTOD | President Karis Ukrainas: Venemaa terroriseerib tsiviilelanikke, jättes nad ilma elektrist, soojusest ja rahulikust unest] Delfi, 15. IX 2024</ref> === 13. september === Venemaa ja Ukraina viisid läbi vangide vahetuse. Vene sõjavangist vabanes 49 ukrainlast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321778/video-vene-sojavangist-vabastati-veel-49-ukrainlast VIDEO | Vene sõjavangist vabastati veel 49 ukrainlast] Delfi, 13. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609452593/sadamalinnas-odessas-oli-kuulda-plahvatusi#vangivahetus Venemaa vangistusest vabastati 49 ukrainlast] ERR, 13. IX 2024</ref> Alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina alla tulistanud 8060 Venemaa poolt välja lastud Shahedi drooni. [[Sumõ oblast]]is hukkus Venemaa [[Juhitav pomm|juhitava pommi]] läbi kaks inimest, kuus, sealhulgas üks laps, sai vigastada.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-kills-two-injures-six-ukraines-sumy-region-2024-09-13/ Russian attack kills two, injures six in Ukraine's Sumy region]. [[Reuters]], 13. IX 2024</ref> === 14. september === Venemaa ja Ukraina viisid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] kaheksandal samalaadsel vahendusel läbi järjekordse vangide vahetuse. Venemaa vangistusest pääses 103 Ukraina sõjavangi. Sama palju vabastas Ukraina venelasi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120321945/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-kahe-paeva-jooksul-teist-korda-sojavange-vabastati-103-ukrainlast Ukraina ja Venemaa vahetasid kahe päeva jooksul teist korda sõjavange. Vabastati 103 ukrainlast] Delfi, 14. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609453670/biden-ja-starmer-lukkasid-ukraina-kaugmaarelvade-otsuse-edasi#Vangid Vangide vahetuse käigus naasis Ukrainasse 103 sõjavangi] ERR, 14. IX 2024</ref> === 15. september === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-09-15 (24).jpg|thumb|Tabamuse saanud elumaja Harkivis, {{nowrap|15. IX 2024}}]] Venemaa pommitas planeerivate pommidega [[Harkiv]]it. Elumaja tabamuses hukkus üks ja kannatada sai üle 40 inimese.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322136/video-venemaa-harkivi-pihta-antud-pommiloogis-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Venemaa Harkivi pihta antud pommilöögis hukkus üks ja sai kannatada üle 40 inimese] Delfi, 16. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322071/venemaa-liugpomm-tabas-harkivis-kortermaja-mis-suttis-polema-viga-sai-kumneid-inimesi Venemaa liugpomm tabas Harkivis kortermaja, mis süttis põlema. Viga sai kümneid inimesi ] Delfi, 16. IX 2024</ref> Ukraina kaitsevägi sai oma relvastusse 18 Ukrainas toodetud haubitsat [[Bogdana]], mille ehituse oli juulis tellinud ja finantseerinud Taani. Ukraina on alustanud NATO standardile vastavate 155-millimeetrise kaliibriga mürskude tootmist.<ref>[https://www.err.ee/1609454777/meedia-venemaa-viib-vagesid-pokrovski-alt-kurski-oblastisse#tootmine Ukraina hakkas tootma 155-millimeetriseid mürske] ERR, 15. IX 2024</ref> === 16. september === Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T.<ref>[https://www.err.ee/1609459529/itaalia-saadab-ukrainale-teise-ohutorjepatarei-samp-t Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T] ERR, 16. IX 2024</ref> === 17. september === Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina Sumõ oblasti energiataristule.<ref>[https://www.err.ee/1609461041/soja-937-paev-isw-andmeil-vabastas-ukraina-alasid-harkivi-ja-pokrovski-lahistel#sumo Vene vägi korraldas ulatusliku rünnaku Sumõ oblasti energiataristule] ERR, 17. IX 2024</ref> === 18. september === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis ja hävitati suur laskemoona ladu [[Toropets]]i linnas [[Tveri oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609463314/ukraina-suutas-droonirunnakuga-venemaal-tveri-oblastis-suure-moonalao#haevis Ukraina hävitas droonirünnakuga Venemaa suure relvalaos] ERR, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322709/video-venemaal-tveri-oblastis-evakueeritakse-droonirunnaku-tottu-osaliselt-toropetsi-linn VIDEO | Venemaal Tveri oblastis evakueeritakse droonirünnaku tõttu osaliselt Toropetsi linn] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322809/video-vene-laskemoonalao-plahvatus-paistis-kosmosesse-ja-tekitas-maavarina VIDEO | Vene laskemoonalao plahvatus paistis kosmosesse ja tekitas maavärina] Delfi, 18. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609464361/zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#isw ISW: Ukraina löögid Venemaa moonaladudele võivad muuta sõja käiku] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title="Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele." Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/MT_Anderson/status/1836788608239358243?fbclid=IwY2xjawFZY6dleHRuA2FlbQIxMQABHdfQpuyH7WfvQkKoTCTzN9_jpcyQPhGdIXV7RL8xGfWYzu5t1Dn8mwVsUg_aem_YG_sMLBjg6Sir8UmDF3HpA Rünnaku tulemused graafiliselt] MT Anderson x.com, 19. IX 2024</ref> Laos hoiustati 122 mm laskemoona mitmikraketiheitjatele Grad-21, erinevas mõõdus miine miinipildujatele ja laskemoona suurtükkidele, samuti ballistilisi rakette Iskander-M ja õhutõrjekomplekside S-300 rakette. Hävines 70–90% ladudes olnud 30 000 tonnist laskemoonast.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02PDtXG8H11d3TTH5oQcM9D3ouzYStASco5bMgwcb5y4cp2apPBrf3N5cug3EXRxEXl Teet Kalmuse blogi] FB 20. IX 2024</ref> Vene vägede vasturünnak [[Kurski oblast]]is on pärast esialgset edu ja Snagosti asula hõivamist pidurdunud. Samal ajal on Ukraina edenenud Tjotkino ja Vesseloje suundadel esialgse rünnaku piirkonnas läänes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120322626/kaart-ja-video-kurski-oblastis-jatkub-age-sojategevus-ukraina-vastab-vene-vastupealetungile-uute-sammudega KAART JA VIDEO | Kurski oblastis jätkub äge sõjategevus. Ukraina vastab Vene vastupealetungile uute sammudega] Delfi, 18. IX 2024</ref> === 19. september === [[File:Sumy geriatric boarding house after Russian attack, 2024-09-19 (001).webm|thumb|thumbtime=0:06|Rünnakujärgne hooldekodu [[Sumõ]]s, {{nowrap|19. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Sumõ]]le hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |date=19 September 2024 |title=Russian attack on retirement home in Sumy kills at least 1, injures 12 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-retirement-home-in-sumy/ |author=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina on oma võiduplaani täielikult valmis saanud ja nüüd on kõige olulisem see ellu viia, ütles [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]. Ukraina kavatseb plaani [[New York|New Yorgis]] toimuval [[ÜRO Peaassamblee]] 79. istungjärgul maailma liidritele tutvustada.<ref>[https://www.err.ee/1609464361/soja-939-paev-zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#voit Zelenski: meie võiduplaan sai valmis] ERR, 19. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323391/zelenskoi-ukraina-voiduplaanis-arvestatakse-liitlaste-kiirete-oktoobrist-detsembrini-tehtavate-otsustega Zelenskõi: Ukraina võiduplaanis arvestatakse liitlaste kiirete, oktoobrist detsembrini tehtavate otsustega] Delfi, 20. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467523/soja-942-paev-umerov-ukraina-ootab-prantsusmaa-havitajaid-ja-peab-konelusi-teistega#voiduplaan Zelenski: kui Biden lükkaks võiduplaani tagasi, tähendaks see väga pikka sõda] ERR, 22. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#garantii Zelenski võiduplaan eeldab lääneriikide julgeolekutagatisi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 20. september === Venemaa võimud on andnud vägedele ülesandeks 2024. aasta oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjuda.<ref>[https://www.err.ee/1609465969/zelenski-kurski-pealetung-juhtis-korvale-40-000-vene-sojavaelast#isw ISW: Vene võimud on andnud ülesande oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurskist välja tõrjuda] ERR, 20. IX 2024</ref> === 21. september === [[File:Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-09-21 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne maja [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] [[File:Smartcrop.webp|thumb|Moonalao plahvatus [[Tihhoretsk]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}]] Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=21 September 2024 |author=Abbey Fenbert |title=Russian missile strike on Kryvyi Rih kills 3, including child |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kryvyi-rih-kills-at-least-3-injures-3-including-children/ |website=The Kyiv Independent}}</ref> Ukraina korraldas järjekordse droonirünnaku Venemaa laskemoonahoidlatele. Tabamuse said [[Krasnodari krai]] [[Tihhoretsk]]i rajooni Kamennõi külas asuv hoidla ja [[Tveri oblast]]is [[Toropets]]ist 16 km lõunas asuv Oktjaberskoje hoidla.<ref>[https://www.err.ee/1609467010/ukraina-tabas-kahte-venemaa-laskemoonaladu#laskemoonaladu Ukraina tabas kahte Venemaa laskemoona ladu] ERR, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120323529/ukraina-droonid-rundasid-kahte-laskemoonaladu-venemaal Ukraina droonid ründasid kahte laskemoonaladu Venemaal] Delfi, 21. IX 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02LtMpdrHnk9f8DJ8jmuqB9aditCAaPzsLZtzNhq89F5866dsPGHdLyri1dVdxnty8l Teet Kalmuse blogi] FB, 21. IX 2024</ref><ref>[https://x.com/PStyle0ne1/status/1837363132265542140?fbclid=IwY2xjawFbQQJleHRuA2FlbQIxMAABHU29_oHnvjmPRgeU_13xWdcJx3YQy82pFVLGL1RqteSAGkTGYtZw9ozaUQ_aem_ugyYzx_8HuVOdyGTRs7KLw PStyleOne1] X.com, 21. IX 2024</ref> Eelmine rünnak, kus tabamuse sai Toropetsist idas asunud hoidla toimus [[#18._september|18. septembril]].<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323879/betooniks-moeldud-raha-laks-kindralite-taskusse-ekspert-selgitab-miks-venelaste-tahtsad-laod-nii-kergesti-vastu-taevast-lendavad |title="Betooniks mõeldud raha läks kindralite taskusse." Ekspert selgitab, miks venelaste tähtsad laod nii kergesti vastu taevast lendavad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-23 |access-date=2024-09-23 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 22. september === Vene vägedel õnnestus tungida [[Donetski oblast]]is asuva Toretski linna keskossa ja edenda ka linnast edelas.<ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/1837688432568467730 ISW] X.com, 22. IX 2024</ref> Samuti on Venemaal olnud edu [[Vuhledar]]i piirkonnas, kus on õnnestunud edeneda linnast nii kirdesse kui ka läände. Venemaa edasise edenemise korral tekib Vuhledaris asuvate Ukraina üksuste sissepiiramise oht.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid033nd7f9Ce9TuX6nurBoyvSgse8eX921EJuAZUSzpLUfvK2kUTKQ6YCc5RTYCMzs1Gl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120324141/ekspert-zaluznoi-ja-ta-meeskonna-peastaabist-minema-loomine-oli-katastroofiline-otsus-ning-see-on-viimas-donbassi-kaotamiseni |title=Ekspert: Zalužnõi ja ta meeskonna peastaabist minema löömine oli katastroofiline otsus ning see on viimas Donbassi kaotamiseni |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-24 |access-date=2024-09-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] saabus ülitähtsale USA visiidile, kus ta tutvustab [[#19._september|19. septembril]] valminud Ukraina võiduplaani Ühendriikide presidendile [[Joe Biden]]ile, USA kongressile, mõlemale USA presidendikandidaatidele ja liitlasriikide liidritele.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#zelenski Zelenski saabus Ühendriikidesse visiidile] ERR, 23. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609468921/zelenski-oleme-soja-lopetamisele-lahemal-kui-arvame Zelenski: oleme sõja lõpetamisele lähemal kui arvame] ERR, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324626/wsj-ukraina-voiduplaan-ei-avalda-bideni-administratsioonile-muljet WSJ: Ukraina võiduplaan ei avalda Bideni administratsioonile muljet] Delfi, 26. IX 2024</ref> === 23. september === Venemaa on edenenud [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] piirkonnas Novooleksandrivka ümbruses ja Mõhhailivka lähistel.<ref>[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal veidi edasi] ERR, 23. IX 2024</ref> === 24. september === Ukraina tõrjus Vene väed välja [[Harkivi oblast]]i [[Vovtšansk]]i linnas asuvast agregaaditehasest, kus Ukraina oli alates [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._aprill_2024_–_31._juuli_2024)#18._juuni|18. juunist]] hoidnud piiramisrõngas Venemaa üksust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324283/ukraina-sodurid-vallutasid-tehase-harkivi-oblastis-mis-oli-hoivatud-vene-vagede-poolt Ukraina sõdurid vallutasid tehase Harkivi oblastis, mis oli hõivatud Vene vägede poolt] Delfi, 24. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#tehas Ukraina sõjaväeluure jagas Vovtšanski tehase tagasivallutamise kohta detaile] ERR, 25. IX 2024</ref> === 25. september === Ukraina üksused alustasid piiramisrõngasse sattumise vältimiseks Vuhledarist taganemist.<ref>[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#meedia Meedia: Ukraina olukord läheb Vuhledaris üha keerulisemaks] ERR, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#vuhledar Ukraina ekspert: Vuhledari piirkonnas on kriisiolukord] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] esines avaldusega [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] eriistungil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324312/zelenskoi-uro-julgeolekunoukogus-venemaad-saab-rahule-ainult-sundida Zelenskõi ÜRO julgeolekunõukogus: Venemaad saab rahule ainult sundida] Delfi, 25. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324556/zelenskoi-kutsus-maailma-liidreid-mitte-otsima-rahu-asemel-sojast-valjapaasu Zelenskõi kutsus maailma liidreid mitte otsima rahu asemel sõjast väljapääsu] Delfi, 25. IX 2024</ref> === 26. september === Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Ukrajinsk]]i linna (Pokrovskist 20km kagus) vallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#ukrainski Venemaa teatas Donetskis asuva linna vallutamisest] ERR, 26. IX 2024</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski|Volodõmõr Zelenskõi]] kohtus USA presidendi [[Joe Biden]]i ja asepresidendi ning demokraatide presidendikandidaadi [[Kamala Harris]]ega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324888/harris-utles-zelenskoiga-kohtudes-et-trumpi-tehtud-soja-lopetamise-ettepanekud-kattuvad-putini-omadega Harris ütles Zelenskõiga kohtudes, et Trumpi tehtud sõja lõpetamise ettepanekud kattuvad Putini omadega] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609472421/ukraina-vene-vagi-andis-neli-raketi-ja-57-ohulooki#harris Harris Zelenskile: minu toetus ukraina rahvale on vankumatu] ERR, 27. IX 2024</ref> USA teatas algul 375 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketist Ukrainale, mis sisaldab [[planeeriv pomm|planeerivaid pomme]] {{ill|en|AGM-154 Joint Standoff Weapon}} (JSOW) ja veel üht õhutõrjepatareid Patriot,<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= US announces new $375m military aid package for Ukraine|author= Myroslav Trinko |url= https://gagadget.com/en/510833-us-announces-new-375m-military-aid-package-for-ukraine-amp/ |website=gagadget.com }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref> ning hiljem ka 7,9 miljardi dollari väärtuses sõjalise abi eraldamisest Ukrainale.<ref>{{Cite web |date=26 September 2024 |title= Biden announces USD 7.9 B aid for Ukraine and new sanctions against Russia |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3909923-biden-announces-usd79b-aid-for-ukraine-and-new-sanctions-against-russia.html |website= ukrinform }}</ref> [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2024-09-28 (11).webp|thumb|Rünnakujärgne [[Sumõ]] haigla, {{nowrap|28. IX 2024}}]] === 27. september === Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]i politseijaoskonnale hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=27 September 2024 |title=Russian missile hits police department in Kryvyi Rih, killing 3, injuring 6 |author1=Kateryna Denisova |author2=Kateryna Hodunova |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-hits-administrative-building-in-kryvyi-rih/ |website=The Kyiv Independent }}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] kohtus USA ekspresidendi ja vabariiklaste presidendikandidaadi [[Donald Trump]]iga.<ref>[https://www.err.ee/1609473679/trump-kohtus-zelenskiga-ja-lubas-valimisvoidu-korral-sojale-lahenduse-leida Trump kohtus Zelenskiga ja lubas valimisvõidu korral sõjale lahenduse leida] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473667/err-usa-s-zelenski-puuab-veenda-nii-demokraate-kui-vabariiklasi-abiga-jatkama ERR USA-s: Zelenski püüab veenda nii demokraate kui vabariiklasi abiga jätkama] ERR, 27. IX 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325125/trump-parast-zelenskoiga-kohtumist-tahame-koigi-jaoks-oiglast-kokkulepet Trump pärast Zelenskõiga kohtumist: tahame kõigi jaoks õiglast kokkulepet] Delfi, 27. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120325313/zelenskoi-sonul-sai-ta-kinnitust-et-trump-toetab-ukrainat-trumpi-liitlased-selles-nii-kindlad-ei-ole |title= Zelenskõi sõnul sai ta kinnitust, et Trump toetab Ukrainat. Trumpi liitlased selles nii kindlad ei ole |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 28. september === Venemaa {{ill|en|Topeltlöök|Double tap strike|topeltlöögis}} [[Sumõ]] haiglale hukkus kümme inimest.<ref>{{Cite news|title=Russian double-tap attack on Sumy hospital kills 10, injures 22, officials say |url=https://kyivindependent.com/russian-double-tap-attack-on-sumy-hospital-kills-6-injures-1-interior-minister-says/|website=The Kyiv Independent|date=28 September 2024|accessdate=28 September 2024}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609473907/soja-948-paev-vene-vaed-rundasid-sumo-haiglat-kaks-korda-droonidega#sumo Vene väed ründasid Sumõs kaks korda haiglat] ERR 28.IX 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#sumy Venemaa rünnakus Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest] ERR 29.IX 2024</ref> [[Pilt:NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|pisi|NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|[[NASA]] jäädvustus [[Kotluban]]i tulekahjudest, {{nowrap|29. IX 2024}}]] === 29. september === Ukraina sooritas droonirünnaku mitmele Venemaa piirkonnale. Rünnati strateegiliselt tähtsaid energia- ja sõjaväeobjekte [[Krasnodari krai]]s, [[Stavropoli krai]]s, [[Kubani oblast]]is, [[Lipetski oblast]]is, [[Orjoli oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is, [[Saraatovi oblast]]is, [[Tambovi oblast]]is, [[Tuula oblast]]is, [[Voroneži oblast]]is ja [[Volgogradi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#droonirynnakud Venemaa mitmes oblastis teatati plahvatustest ja põlengutest] ERR 29.IX 2024</ref> Ukraina sooritas rünnaku [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]i asula lähedal asuvale moonalaole.<ref name=ukrinform>{{cite web|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3910938-ukraines-general-staff-confirms-strike-on-arms-depot-in-russias-kotluban.html |title=Ukraine's General Staff confirms strike on arms depot in Russia's Kotluban |trans-title= |publisher=Ukrinform |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=ukrinform.net |language=en}}</ref><ref>{{cite news |url= https://mil.in.ua/en/news/drones-attacked-an-ammunition-depot-in-the-volgograd-region/ |title= Drones attacked an ammunition depot in the Volgograd region|website= mil.in.ua |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |publisher=[[Militarnõi]] |language=en}}</ref> === 30. september === Venemaa kavatseb järgmisel aasta suurendada oma sõjalisi kulutusi 26 miljardi euro võrra, mis tähendab tänavusega võrreldes kasvu rohkem kui veerandi võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609474867/isw-venemaa-plaanib-tosta-sojalisi-kulutusi-veerandi-vorra ISW: Venemaa plaanib tõsta sõjalisi kulutusi veerandi võrra] ERR, 30. IX 2024</ref> 72-aastane USA kodanik Stephen James Hubbard tunnistas end Moskva kohtus süüdi selles, et oli palgasõdur, kes võitles Ukraina eest [[Izjum]]i rindel pärast seda, kui Vene väed olid ta 2. aprillil 2022 vahistanud.<ref>{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/american-pleads-guilty-russian-court-fighting-ukraine-ria-reports-2024-09-30/ |title= American, 72, pleads guilty in Russia to fighting for Ukraine, RIA reports |website=Reuters|date=30 September 2024 |author= Lucy Papachristou}}</ref> == Oktoober 2024 == === 1. oktoober === [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-01 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne apteek [[Herson]]is, {{nowrap|1. X 2024}}]] [[Ukraina kaitsjate päev|Riigipühal]] hukkus [[Herson]]i turul suurtükitules vähemalt kuus inimest.<ref>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kherson-strike-market-8f9c8ba5604d483652fa9586bc8ed519 |title=A likely Russian artillery strike kills at least 6 at a Ukrainian market |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2024-10-01 |access-date=2024-10-01 |website=apnews.com |language=en-us |author=HANNA ARHIROVA |author2=ILLIA NOVIKOV |quote=An apparent Russian artillery strike hit a market in the southern Ukraine city of Kherson on Tuesday, killing at least six people and wounding three others, authorities said, on a morning when Ukrainians across the country were observing a minute’s silence for their military and war dead.}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325804/vene-vagede-hersoni-turu-pihta-antud-look-tappis-vahemalt-kuus-inimest Vene vägede Hersoni turu pihta antud löök tappis vähemalt kuus inimest] Delfi, 1.X 2024</ref> === 2. oktoober === Piiramisrõngasse sattumise vältimiseks tõmbas Ukraina oma väed [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Idarinde]] ja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Lõunarinde]] kohtumispunktis asuvast [[Vuhledar]]ist välja. Pärast seda sisenesid linna Vene väed.<ref>[https://www.err.ee/1609476698/ukraina-tombas-vaed-vuhledarist-valja Ukraina tõmbas väed Vuhledarist välja] ERR, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120325986/video-vene-vaed-on-ilmselt-vallutanud-donetski-oblastis-asuva-vuhledari VIDEO | Vene väed on ilmselt vallutanud Donetski oblastis asuva Vuhledari] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326102/vaegrupeering-hortotsja-kinnitas-ukraina-vagede-vuhledarist-lahkumist Väegrupeering Hortõtsja kinnitas Ukraina vägede Vuhledarist lahkumist] Delfi, 2.X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120326094/putinile-tehti-jarjekordne-kingitus-kui-suur-voit-on-vuhledari-ara-votmine-vene-armee-jaoks |title="Putinile tehti järjekordne kingitus!" Kui suur võit on Vuhledari ära võtmine Vene armee jaoks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-10-02 |access-date=2024-10-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> === 3. oktoober === [[File:Destructions in Hirsk after Russian attack, 2024-10-03 (01).jpg|thumb|Rünnakus hävinud vedelgaasiveok Hirskis, {{nowrap|3. X 2024}}]] Vene rünnakus [[Tšernihivi oblast]]i [[Korjukivka rajoon]]i Hirski külale hukkus kolm inimest.<ref>{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-chernihiv-oblast-killing-3-injuring-4-including-children/ |title=Russia strikes Chernihiv Oblast, killing 3, injuring 4, including children |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=2024-10-03 |access-date=2024-10-03 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |url=https://suspilne.media/chernihiv/851133-ruka-onuki-lezala-vidirvana-ziteli-girska-pro-ataku-armii-rf-de-zaginuli-troe-ludej-ta-cetvero-otrimali-poranenna/ |title="Рука онуки лежала відірвана": жителі Гірська про атаку армії РФ, де загинули троє людей та четверо зазнали поранення |date=2024-10-04 |publisher=[[Suspilne]]}}</ref> Ukraina droonid ründasid Venemaa [[Voroneži oblast]]is asuvat [[Borissoglebsk]]i sõjaväelennuväljal planeerivate pommide ladusid, lennukite Su-35 ja Su-34 seisukohti ning lennukikütuse hoidlaid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326420/sbu-allikas-ukraina-droonid-rundasid-vene-lennuvaljal-pommiladusid-lennukeid-ja-kutusehoidlaid SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Vene lennuväljal pommiladusid, lennukeid ja kütusehoidlaid] Delfi, 3.X 2024</ref> ATACMS-i rakettidega hävitas Ukraina Venemaa radarijaama [[Nebo-M]].<ref>[https://www.err.ee/1609477589/ukraina-relvajoud-tabasid-atacms-rakettidega-venemaa-radarit-nebo-m#droon SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Venemaa lennuvälja Voroneži oblastis. Ukraina relvajõud tabasid ATACMS-rakettidega Venemaa radarit Nebo-M] ERR, 3.X 2024</ref> [[NATO]] uus peasekretär [[Mark Rutte]] tegi oma esimese visiidi uues ametis Ukraina pealinna Kiievisse.<ref>[https://www.err.ee/1609478774/mark-rutte-tegi-nato-uue-juhina-esimese-visiidi-kiievisse Mark Rutte tegi NATO uue juhina esimese visiidi Kiievisse] ERR, 3.X 2024</ref> Rumeenia andis Ukrainale üle [[MIM-104 Patriot|Patrioti]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326498/rumeenia-patrioti-ohutorjesusteem-joudis-ukrainasse Rumeenia Patrioti õhutõrjesüsteem jõudis Ukrainasse] Delfi, 3.X 2024</ref> === 4. oktoober === Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaa [[Voroneži oblast]]is Anna asulas<!--ruwi:Анна (Воронежская область)--> Annanefteprodukti naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120326549/videod-venemaal-voronezi-oblastis-ja-permi-krais-polesid-naftabaasid VIDEOD | Venemaal Voroneži oblastis ja Permi krais põlesid naftabaasid] Delfi, 4.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609479278/venemaal-poleb-kaks-naftabaasi#venemaa Venemaal Voronežis põleb naftabaas] ERR, 4.X 2024</ref> Ukraina relvajõud likvideerisid okupeeritud [[Donetsk]]i lähedal korraldatud raketirünnakuga üle 20 Venemaa poolel võidelnud sõjaväelase, nende seas vähemalt kuus Põhja-Korea ohvitseri.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/analuus-september-oli-vene-vagedele-kaotustelt-teine-koige-halvem-kuu#kuuik Allikas: Ukraina tappis raketilöögiga kuus Põhja-Korea ohvitseri] ERR, 4.X 2024</ref><ref>{{cite web|url= https://en.interfax.com.ua/news/general/1018437-amp.html |title= Six officers from DPRK killed in missile strike near occupied Donetsk – source |publisher=Interfax Ukraine|date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04|language=en}}</ref> Venemaa saab umbes pooled sõjas kasutatud suurtükimürskudest Põhja-Koreast, kes tarnib aastas Venemaale umbes kolm miljonit mürsku.<ref>[https://kyivindependent.com/half-of-russias-shells-used-in-ukraine-supplied-by-north-korea-the-times-reports/ Half of Russia's shells used in Ukraine supplied by North Korea, The Times reports] kyivindependent.com, 4.X 2024</ref> === 5. oktoober === Donetski oblastis [[Kostjantõnivka]] lähedal tabas võimalik et ründelennukilt [[Suhhoi Su-57|Su-57]] välja lastud [[õhk-õhk-rakett]] juhitavuse kaotanud Vene reaktiivdrooni {{ill|en|S-70 Ohotnik|Sukhoi S-70 Okhotnik-B}}.<ref>{{cite web|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-shoot-down-russian-aircraft-1728123451.html |title= Ukrainian forces shoot down Russian aircraft near Kostiantynivka, Donetsk region |publisher=RBC Ukraine| author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |date=2024-10-05 |access-date=2024-10-05|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326996/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-lasi-alla-haruldase-vene-drooni-jahimees |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina lasi alla haruldase Vene drooni Jahimees |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-10-06 |access-date=2024-10-06 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{Cite news |last=Malyasov |first=Dylan |date=5 October 2024 |title=Russian S-70 drone reportedly shot down by friendly fire |url=https://defence-blog.com/russian-su-70-drone-reportedly-shot-down-by-friendly-fire/ |access-date=5 October 2024 |work=Defence Blog}}</ref><ref>{{cite news|url= https://defence-blog.com/new-details-emerge-on-russias-s-70-drone-loss-over-ukraine/ |website= defence-blog.com |title= New details emerge on Russia’s S-70 drone loss over Ukraine |first= Dylan |last= Malyasov |date= 2024-10-06 |access-date= 2024-10-06}}</ref> Ukraina väed on rakettidega [[Storm Shadow]] ja [[M142 HIMARS|GMLRS]] tabanud kolme Vene komandopunkti.<ref>[https://www.err.ee/1609482505/soja-955-paev-ukraina-vaed-tabasid-rakettidega-kolme-vene-komandopunkti#staap Ukraina staap: Ukraina väed tabasid rakettidega kolme Vene komandopunkti] ERR, 5.X 2024</ref> === 6. oktoober === Droonirünnakus süttis [[Moskva kõrgem üldvägede juhtivkoosseisu kool]].<ref>{{cite news|url= https://euromaidanpress.com/2024/10/06/drone-attack-sparks-fire-at-moscow-military-school/ |website= euromaidanpress.com|title= Drone attack sparks fire at Moscow military school |author= YURI ZORIA|date= 2024-10-06|access-date= 2024-10-06}}</ref> Vene õhurünnakus [[Sumõ]]le hukkus neli inimest, sealhulgas üks laps.<ref>{{Cite web |title=Four civilians, including child, injured in Russian attack on Sumy – photos |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/10/7/7478490/ |access-date=2024-10-07 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 87 Shahed-tüüpi drooni ja nelja tüüpi rakettidega. Ukraina õhutõrje hävitas 56 drooni ja kaks raketti. 25 drooni kadusid radaripildilt eeldatavalt õhutõrje tegevuse tulemusena.<ref>[https://www.err.ee/1609483012/venemaa-rundas-ukrainat-87-drooni-ja-nelja-tuupi-rakettidega#venemaa Venemaa ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega] ERR, 6.X 2024</ref> === 7. oktoober === [[File:NASA FIRMS 2024-10-07 Feodosia.png|thumb|NASA satelliidikujutis 7. oktoobri põlengutest [[Feodossija]]s ([[Fire Information for Resource Management System|FIRMS]])]] [[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-07 (16).jpg|thumb|Pommitamisjärgne kool [[Herson]]is, {{nowrap|7. X 2024}}]] Briti luure andmetel tõusid Vene armee kaotused septembris rekordtasemele, 1271 hukkunut ja haavatut päevas; maikuu sama näitaja oli 1262.<ref>[https://odessa-journal.com/british-intelligence-the-russian-army-set-a-record-for-losses-in-ukraine-in-september-since-the-start-of-the-war British Intelligence: The Russian army set a record for losses in Ukraine in September since the start of the war]. <!--enwiki:-->[[The Odessa Journal]]. 7. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis naftahoidla [[Feodossija]]s.<ref>{{cite news|url=https://kyivindependent.com/oil-depot-on-fire-in-crimeas-feodosia-following-drone-attack/ |website=The Kyiv Independent |title=Oil depot on fire in Crimea's Feodosia following Ukrainian attack |author=Olena Goncharova |date= 2024-10-07|access-date= 2024-10-07}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609483465/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftaterminali-krimmis#feodossia Krimmis süttis Ukraina droonirünnakus Vene naftaterminal] ERR, 7. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327097/video-krimmis-poleb-parast-droonilooki-naftabaas-kehtestati-kohalik-eriolukord VIDEO | Krimmis põleb pärast droonilööki naftabaas. Kehtestati kohalik eriolukord] Delfi, 7.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327455/krimmis-eile-droonirunnaku-tottu-suttinud-naftaterminali-juurest-evakueeriti-ule-tuhande-inimese Krimmis eile droonirünnaku tõttu süttinud naftaterminali juurest evakueeriti üle tuhande inimese] Delfi, 8. X 2024</ref> Süttinud hoidla on naftatoodete ümberlaadimise mahu poolest Krimmi suurim. Tulekahju laienes järgnenud päevadel ja seda ei suudetud kustutada.<ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#meedia Meedia: Feodossia naftabaas põleb endiselt] Delfi, 9. X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51587?fbclid=IwY2xjawFztUVleHRuA2FlbQIxMAABHW1rM9EXa6dzf3s_vha9Ei803sTMB0dY-j83oXtVanxkuhMbkFnqWloO7Q_aem_UfVDz0GRyUyK93KgYGEiVA ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9. X 2024</ref> 10. oktoobril tulekahju laienes ja süttis veel kaks mahutit.<ref>[https://www.err.ee/1609487851/krimmis-asuvas-naftabaasis-puhkes-ukraina-runnaku-jarel-suur-tulekahju#tulekahju Krimmis asuvas naftabaasis puhkes Ukraina rünnaku järel suur tulekahju] ERR, 11.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328375/ukraina-droonide-suudatud-krimmi-naftaterminalis-toimus-uus-plahvatus Ukraina droonide süüdatud Krimmi naftaterminalis toimus uus plahvatus] Delfi, 11.X 2024</ref> Tulekahju õnnestus kustuda alles 12. oktoobril.<ref>[https://www.err.ee/1609489435/mediazona-ja-bbc-on-tuvastanud-ligi-73-000-sojas-hukkunud-vene-sodurit#feodossija Ukraina meedia: tulekahju Feodossija naftabaasis on kustutatud] ERR, 13.X 2024</ref> [[Rai News 24]] avaldas reportaaži [[Kurski oblast]]i [[Sudža]] linnast.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/08/tg1-stefania-battistini-simone-traini-dietro-le-quinte-reportage-incursione-ucraina-a-kursk-cc2f95dd-909e-45db-918f-d43b433a990f.html Battistini spiega il reportage: "Abbiamo raggiunto in un blindato la città conquistata da Kiev"]. [[Rai News 24]], 7. X 2024</ref> === 8. oktoober === Venemaa kohus andis korralduse kahe Itaalia [[RAI]] ajakirjaniku, Simone Traini ja Stefania Battistini vahistamiseks ja väljaandmiseks, keda süüdistatakse [[Venemaa-Ukraina piir|Ukraina piiri]] ebaseaduslikus ületamises, kui nad tegid reportaaži [[Kurski oblast]]i Ukraina vägede poolt okupeeritud osas.<ref>[https://www.rainews.it/articoli/2024/10/mosca-ordina-arresto-per-gli-inviati-rai-stefania-battistini-e-simone-traini-66c6ed74-ab0c-4b3e-ba44-155dcb5c1650.html Esclusiva Tg1: l'inviata Battistini nel Kursk, sulle tracce dell'incursione ucraina in Russia]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/10/richiesta-di-estradizione-per-battistini-e-traini-la-vicinanza-di-governo-e-rai-a10db33d-91d7-42ad-898b-9d842292fbab.html Richiesta di estradizione per Battistini e Traini: la vicinanza di Governo e Rai]. [[Rai News 24]], 8. X 2024</ref> === 9. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]i linna lähedal asuvat Venemaa laskemoonaladu. Ukraina väitis, et hävitati Põhja-Koreast pärit suurtükimoona, [[Planeeriv pomm|laugpomme]] ja rakette. Brjanski oblasti võimud kuulutasid ühes rajoonis välja erakorralise seisukorra, kuberner Aleksandr Bogomazi kinnitusel lasti alla 24 drooni.<ref>{{cite news|url= https://www.reuters.com/world/europe/russia-declares-local-emergency-region-where-ukraine-says-it-hit-weapons-arsenal-2024-10-09/ |website=Reuters|title= Russia declares local emergency in region where Ukraine says it hit weapons arsenal |author= Lucy Papachristou |date=2024-10-09|access-date= 2024-10-09}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327736/ukraina-teatas-loogist-vene-laskemoonalaole-brjanski-oblastis Ukraina teatas löögist Vene laskemoonalaole Brjanski oblastis] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#ukraina Ukrainlased hävitasid Vene arsenali Brjanski oblastis] ERR, 9.X 2024</ref><ref>[https://t.me/vchkogpu/51585?fbclid=IwY2xjawFztitleHRuA2FlbQIxMAABHTrd49Ixw9YlLaAjG3r_hGDfryyRFsV7obPVS_RY7bjk-gOKSOSIGKQ6ow_aem_3sXEwS-B-x8PSOlptXH9Yg ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9.X 2024</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku eraldada kuni 35 miljardit eurot laenu Ukrainale, mille tagatiseks saavad Venemaa keskpanga lääneriikides külmutatud varad.<ref>[https://www.err.ee/1609485973/euroopa-liit-leppis-kokku-35-miljardi-euro-laenamises-ukrainale-kulmutatud-vene-vara-tagatisel Euroopa Liit leppis kokku 35 miljardi euro laenamises Ukrainale külmutatud Vene vara tagatisel] ERR, 9.X 2024</ref> Vene raketilöögis [[Odessa sadam]]ale hukkus seitse ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120327770/odessas-vigastas-vene-droonirunnak-viit-inimest Odessas vigastas Vene droonirünnak viit inimest] Delfi, 9.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328038/vene-raketiloogis-odessa-oblastile-hukkus-7-inimest Vene raketilöögis Odessa oblastile hukkus 7 inimest] Delfi, 10.X 2024</ref> === 10. oktoober === Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa sõjalistele objektidele [[Krasnodari krai]]s ja [[Adõgee]] vabariigis. *Krasnodari krais sai tabamuse [[Jeisk]]i piirkonnas Oktjabrski asulas asuv [[HESA Shāhed 136|Shahed droonide]] hoiubaas, kus hoiti umbes 400 löögidrooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328041/video-ukraina-teatas-droonilao-havitamisest-venemaa-krasnodari-krais VIDEO | Ukraina teatas droonilao hävitamisest Venemaa Krasnodari krais] Delfi, 10.X 2024</ref> *Adõgee vabariigis ründasid Ukraina droonid [[Maikop]]i lähedal asuva Hanskaja sõjaväelennuvälja kütuse ja määrdeainete ladu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328055/video-venemaa-adogee-vabariigis-rundasid-droonid-sojavaelennuvalja-ja-evakueeriti-asula VIDEO | Venemaa Adõgee vabariigis ründasid droonid sõjaväelennuvälja ja evakueeriti asula] Delfi, 10.X 2024</ref> Venemaa tiibraketid tabasid Ukraina [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi osi. Venemaa väitel hävitati üks stardiplatvorm. Kahjustusi said stardiplatvorm, radar ja juhtimisjaam.<ref>[https://www.err.ee/1609486162/ukraina-teatel-havitati-louna-venemaal-drooniladu#patriot Venemaa väitel õnnestus neil tabada Ukraina Patriot patareisid] ERR, 10.X 2024</ref> Ukraina poole väitel ei takista kahjustused õhutõrjesüsteemi tööd. === 11. oktoober === Vene raketirünnakus Odessale hukkus neli inimest.<ref>{{Cite web |date=2024-10-11 |title=Russian missile attack on Odesa Oblast kills 4, injures 10 |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-on-odesa/ |access-date=2024-10-11 |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek}}</ref> Venemaa alustas Kurski oblastis pealetungi ja on saavutanud mõningast edu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328436/video-vene-vaed-alustasid-kurski-oblastis-uut-runnakut-ja-ukraina-uksusi-voib-ahvardada-kotti-jaamine VIDEO | Vene väed alustasid Kurski oblastis uut rünnakut ja Ukraina üksusi võib ähvardada kotti jäämine] Delfi, 11.X 2024</ref> Ukraina hävitas Harkivi suunal Vene mitmeotstarbelise helikopteri [[Mi-8]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02451tzjXBBhvCaCN1JZX3YYFw81T3fG4dw9ReKoLnX7GhLT6zQnZGbPfVcXG7eiPcl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 10.X 2024</ref> === 12. oktoober === Ukraina kontrollib ligikaudu 40–50 protsenti Toretski linnast, ülejäänud on aga Venemaa poolt vallutatud.<ref>[https://www.err.ee/1609488814/ukraina-ametnik-pool-toretskist-on-veel-ukraina-kaes#toretsk Ametniku sõnul kuulub Ukrainale 40-50 protsenti Toretskist] ERR, 12. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis [[Luganski oblast]]is [[Rovenkõ]] lähedal naftahoidla.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328647/ukraina-droonid-suutasid-venemaa-naftahoidla-luganski-oblastis Ukraina droonid süütasid Venemaa naftahoidla Luganski oblastis] Delfi, 12.X 2024</ref><ref>{{Cite web |date=2024-10-12 |title= Ukrainian forces strike oil depot near Russian-occupied Rovenky in Luhansk region |url= https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3915498-ukrainian-forces-strike-oil-depot-near-russianoccupied-rovenky-in-luhansk-region.html |access-date=2024-10-12|website=Ukrainform}}</ref> Ukraina laskis alla Venemaa pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609489435/mediazona-ja-bbc-on-tuvastanud-ligi-73-000-sojas-hukkunud-vene-sodurit#isw ISW: Ukraina tulistas tõenäoliselt hävitajaga F-16 alla Venemaa lennuki Su-34] ERR, 13. X 2024</ref><ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid02pN5KXXYbzNN1LmWWC3jb1s1DDB5ZaLvEcFQpK2EKSFjE6AiXkMbpYCFqh7aPLTKJl&id=100087560906848 Kolonel Hannes Toomsalu blogi] FB, 13.X 2024</ref> === 13. oktoober === Sõltumatu Venemaa uudisteagentuur [[Mediazona]] kinnitas koos BBC venekeelse talitusega avatud otsingu kaudu 72&nbsp;899 Vene sõduri nime, kes on tapetud alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemahulise sissetungi]] algusest 2022. aastal.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/10/zelensky-le-forze-ucraine-mantengono-le-posizioni-nella-regione-di-kursk-5603710d-4361-4679-bd98-ca342852667c.html#cb19f57b-46e2-480b-88e1-62cb4998785c Mediazone conferma l'identità di circa 73.000 soldati russi uccisi in Ucraina]. [[Rai News 24]], 13. X 2024</ref> === 14. oktoober === Vene raketirünnakus [[Odessa sadam]]ale hukkus üks inimene, rünnak kahjustas ka 7. oktoobril toimunud raketirünnakus eelnevalt kahjustatud [[Belau|Palau]] lipu all sõitnud laeva Optima ja [[Belize|Belize'i]] lipu all sõitnud laeva NS Moon.<ref>{{Cite web |date=2024-10-14 |title=Russian strike on Odesa port kills 1, injures 8, damages civilian vessels |url= https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-odesa/ |access-date=2024-10-14 |work=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova}}</ref> Venemaa väitis, et vallutas Levadne alevi [[Zaporižžja oblast]]is.<ref>{{Cite web |date=2024-10-14 |title=Russia claims capture of Zaporizhzhia Oblast village, Kyiv says 'situation dynamic' |url= https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-odesa/ |access-date=2024-10-14 |work=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova}}</ref> [[HUR MO|Ukraina luure peavalitsus (HUR)]] teatas, et Venemaa sõjaväelennuväljal Orenburg-2 hävitati sõjaväe transpordilennuk [[Tu-134]], mida kasutati Venemaa kaitseministeeriumi juhtivkoosseisu transpordiks.<ref>[https://www.err.ee/1609489918/isw-vene-suurpealetungi-donetski-ja-zaporizzja-oblasti-piiril-pole-paista#lennukpoleb Ukraina luure teatas Vene kindralite vedamiseks mõeldud lennuki süütamisest] ERR, 14.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120328851/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-vene-lennuki-tu-134-havitamisest-orenburgi-lennuvaljal VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas Vene lennuki Tu-134 hävitamisest Orenburgi lennuväljal] Delfi, 14.X 2024</ref> Venemaa on kevadel alustatud Ukraina elektrijaamade vastaste rünnakutega hävitanud poole Ukraina elektritootmise võimusest.<ref>[https://www.err.ee/1609490512/ukrainat-ootab-ees-karm-talv-havitatud-on-pool-elektritootmisest Ukrainat ootab ees karm talv, hävitatud on pool elektritootmisest] ERR, 14.X 2024</ref> === 15. oktoober === Vene rünnakus [[Mõkolajiv]]ile hukkus üks inimene.<ref>{{Cite web |date=2024-10-15 |title=Russian missile attack on Mykolaiv kills 1, injures 16 |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-on-mykolaiv/ |access-date=2024-10-15 |work=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek}}</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/10/zelensky-presentera-un-piano-di-vittoria-al-vertice-dellue-del-17-e-18-ottobre-b2c32c30-0b80-43fd-ac35-2077a48de3c2.html#48c012b0-f098-4e63-b2fe-d80ef9014240 Attacco russo su Mykolaiv, 1 morto, feriti]. Rai News 24, {{nowrap|15. X 2024}}</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/10/zelensky-presentera-un-piano-di-vittoria-al-vertice-dellue-del-17-e-18-ottobre-b2c32c30-0b80-43fd-ac35-2077a48de3c2.html#ff48b4ae-3e8d-48fc-8525-69c1219c45b7 Mykolaiv dopo l'attacco notturno russo (Telegram)]. Rai News 24, {{nowrap|15. X 2024}}</ref> Venemaa kasutab [[Põhja-Korea]]ga sõlmitud strateegilise partnerluse lepingut, et Põhja-Korea saadaks selle alusel Moskva käsutusse oma sõdureid, mille abil Venemaa loodab vältida uut mobilisatsiooni.<ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-15-2024 Russian Offensive Campaign Assessment] ISW, 15.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120329437/isw-pohja-korea-sodurite-kasutamine-aitab-venemaal-valtida-mobilisatsiooni ISW: Põhja-Korea sõdurite kasutamine aitab Venemaal vältida mobilisatsiooni ] Delfi, 15.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609491889/isw-pohja-korea-sodurite-kaasamine-lubab-putinil-mobilisatsiooni-valtida#isw Assessment ISW: Põhja-Korea sõdurite kaasamine lubab Putinil mobilisatsiooni vältida] ERR, 15.X 2024</ref> Varem on Põhja-Korea [[#4._oktoober|varustanud Venemaad laskemoonaga]]. === 16. oktoober === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] avalikustas Ukraina parlamendis oma võiduplaani, mille eesmärk on saavutada võit Venemaa sissetungivate vägede vastu hiljemalt järgmisel aastal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120329635/video-zelenskoi-avalikustas-ukraina-voiduplaani-pohipunktid VIDEO | Zelenskõi avalikustas Ukraina võiduplaani põhipunktid] Delfi, 16.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609494550/saks-zelenski-plaani-mote-on-sundida-venemaale-peale-strateegiline-allajaamine Saks: Zelenski plaani mõte on sundida Venemaale peale strateegiline allajäämine] ERR, 17.X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120329803/kalev-stoicescu-ukraina-voiduplaan-on-teostatav-nii-luhemas-kui-pikemas-perspektiivis-aga-ikka-soltub-koik-laaneriikidest |title=Kalev Stoicescu: Ukraina võiduplaan on teostatav nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Aga ikka sõltub kõik lääneriikidest |url-access=subscription |author=Kalev Stoicescu |date=2024-10-17 |access-date=2024-10-17 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120329945/eerik-niiles-kross-zelenskoi-kais-voiduplaani-moni-nadal-enne-usa-valimisi-valja-ilmselt-selleks-et-heakskiit-jouaks-tulla-bidenilt |title=Eerik-Niiles Kross: Zelenskõi käis võiduplaani mõni nädal enne USA valimisi välja ilmselt selleks, et heakskiit jõuaks tulla Bidenilt |url-access=subscription |author=Eerik-Niiles Kross |date=2024-10-17 |access-date=2024-10-17 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8116841/hannes-toomsalu-rahuplaan-keskendub-laaneliitlaste-tegudele-aga-mida-ukraina-teeb |title=HANNES TOOMSALU ⟩ Rahuplaan keskendub lääneliitlaste tegudele, aga mida Ukraina teeb? |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-10-17 |access-date=2024-10-17 |website=www.postimees.ee}}</ref> === 17. oktoober === Venemaa teatas Kurahhove tööstuslinna lähedal asuva Maksõmiljanivka küla vallutamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609492957/zelenski-pohja-korea-valmistab-ette-10-000-soduri-saatmist-ukrainasse#teatas Venemaa teatas Ida-Ukraina küla vallutamisest] ERR, 17.X 2024</ref> Austraalia kinnitas, et kingib Ukrainale 49 tanki [[M1A1 Abrams]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120329760/austraalia-annab-ukrainale-ule-40-tanki Austraalia annab Ukrainale üle 40 tanki] Delfi, 17.X 2024</ref> Norra tarnib Ukrainale lähiajal kuus hävitajat [[F-16]]. === 18. oktoober === Ukraina väed vabastasid [[Harkivi oblast]]is asuva Kruhliakivka küla.<ref>[https://www.err.ee/1609495924/soja-968-paev-pohja-korea-saadab-ukraina-sotta-12-000-sodurit#harkiv Ukraina sõjaväeluure: Ukraina väed vabastasid Harkivis võtmetähtusega küla] ERR, 18.X 2024</ref> Lõuna-Korea luureteenistuse teadetel on [[Põhja-Korea]] otsustanud saata Ukraina sõtta neli brigaadi 12 000 sõduriga, nende hulgas eriväed. Esimesed 1500 sõdurit on juba Venemaal kohal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120330169/souli-luureandmete-pohjal-on-venemaale-saabunud-1500-pohja-korea-sodurit Souli luureandmete põhjal on Venemaale saabunud 1500 Põhja-Korea sõdurit] Delfi, 18.X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609497685/terras-ja-puusepp-pohja-korea-sodurid-ilmselt-suurt-muutust-rindel-ei-too Terras ja Puusepp: Põhja-Korea sõdurid ilmselt suurt muutust rindel ei too] ERR, 20.X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120330442/pohja-korea-saadab-oma-sodureid-ukraina-rindele-louna-korea-lubab-koikvoimalikke-vastusamme Põhja-Korea saadab oma sõdureid Ukraina rindele. Lõuna-Korea lubab „kõikvõimalikke“ vastusamme] Delfi, 20.X 2024</ref> Ukraina ja Venemaa korraldasid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] vahendusel 58. vangide vahetusese. Selle käigus vabastas kumbki pool 95 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-19-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, October 19, 2024|publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-10-19 |access-date=2024-10-20 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Angelica Evans |author2=Christina Harward |author3=Davit Gasparyan |author4=Nicole Wolkov |author5=Frederick W. Kagan |quote= }}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609496977/soja-969-paev-vangivahetuses-vabanes-ka-azovstali-sodureid#ukraina Vene-Ukraina vangivahetus vabastas ka Azovi sõdureid.] ERR, 19.X 2024</ref> Ukraina poolele anti üle 501 [[Lahingus langenu|langenut]], vastaspoolele 89 langenut.<ref>{{Cite web |date=2024-10-18 |title=Russia and Ukraine Exchange Bodies of Nearly 600 Fallen Soldiers |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/10/18/russia-and-ukraine-exchange-bodies-of-nearly-600-fallen-soldiers-a86743 |access-date=2024-10-18 |work=The Moscow Times}}</ref> === 19. oktoober === Venemaa teratas [[Kurahhove]] piirkonnas asuva Zorjane küla vallutamisest. Ukraina ründas droonidega [[Brjanski oblast]]is asuvat "Kreminii El" tehast, mis on üks Venemaa suurimaid mikroelektroonikaettevõtteid. === 20. oktoober === Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorodi oblast]]i Dzeržinski linnas asuvat Venemaa suurimat lõhkeainete tehast, mis asub umbes 900 kilomeetri kaugusel Venemaa-Ukraina piirist. Samuti ründas Ukraina [[Lipetski oblast]]is asuva sõjaväelennuvälja Lipetsk-2 taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609497466/ajaleht-ukraina-droonid-tabasid-venemaa-suurimat-lohkeainete-tehast#kyiv Ukraina ründas lõhkeainetehast Nižni Novgorodi oblastis] ERR, 20. X 2024</ref> [[NATO peasekretär]] [[Mark Rutte|Rutte]] kinnitas intervjuus Rai3-le, et „Ukrainale tarnitud relvade kasutamisele piiranguid ei seata“.<ref>[https://www.rainews.it/video/2024/10/segretario-generale-nato-rutte-a-rai3-no-restrizioni-sulluso-delle-armi-fornite-allucraina-1b4fa648-3875-4997-a179-1e2a1a980641.html Segretario generale Nato Rutte a Rai3: "No restrizioni sull'uso delle armi fornite all'Ucraina"]. [[Rai News 24]], 20. X 2024</ref> === 21. oktoober === Ukraina on Shahed-136 droonide hävitamiseks arendanud ja kasutusse võtnud 'õhutõrjedrooni Sting'.<ref>[https://www.err.ee/1609497904/soja-971-paev-usa-teatas-400-miljoni-dollari-suurusest-abipaketist-ukrainale#sting The Telegraph: Ukraina arendas relva Shahed-tüüpi droonide allatoomiseks] ERR, 21. X 2024</ref> Venemaa tippametniku [[Dmitri Rogozin]]i sõnul oli Vene laevastiku Krimmist lahkumise peamine põhjus Ukraina vägede droonirünnakud. === 22. oktoober === Lõuna-Korea kaalub sõjatehnika müüki Ukraina ning sõjaväelaste ja luurepersonali Ukrainasse saatmist vastuseks Põhja-Korea vägede saatmisele Venemaad sõjas toetama.<ref>[https://www.err.ee/1609498732/meedia-soul-kaalub-ukrainasse-sojavaelaste-saatmist#soul Meedia: Soul kaalub Ukrainasse sõjaväelaste saatmist] ERR, 22. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120331198/pohja-korea-saatis-ukrainasse-uue-partii-erivaelasi-arritunud-louna-korea-valib-relvaladudest-sobivat-vastust Põhja-Korea saatis Ukrainasse uue partii eriväelasi. Ärritunud Lõuna-Korea valib relvaladudest sobivat vastust] Delfi, 23. X 2024</ref> Ukraina ründas Venemaal [[Tuula oblast]]is [[Jefremov]]i linnas soojuselektrijaama ja Efremovski kummitehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120330831/sumos-tapsid-vene-droonid-kolm-elanikku-ukraina-droonid-suutasid-vene-tehaseid sumõs tapsid Vene droonid kolm elanikku, Ukraina droonid süütasid Vene tehaseid] Delfi, 22. X 2024</ref> Tabamusi said ka 2 alkoholitehast Tuula ja üks [[Tambovi oblast]]is. === 23. oktoober === Ukraina sõjaväeluure (HUR) väitel on esimesed Põhja-Korea sõdurid paigutatud [[Kurski oblast]]i rindejoonele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120331259/usa-toendid-naitavad-et-pohja-korea-on-venemaale-vagesid-saatnud USA: tõendid näitavad, et Põhja-Korea on Venemaale vägesid saatnud] Delfi, 23. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120331620/ukraina-luure-sonul-on-esimesed-pohja-korea-sodurid-paigutatud-kurski-oblasti-rindejoonele Ukraina luure sõnul on esimesed Põhja-Korea sõdurid paigutatud Kurski oblasti rindejoonele] Delfi, 24. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120331861/pohja-korea-sonul-oleks-igasugune-vagede-lahetamine-venemaa-abistamiseks-seaduslik Põhja-Korea sõnul oleks igasugune vägede lähetamine Venemaa abistamiseks seaduslik] Delfi, 25. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120331637/putin-meil-on-lepingus-pohja-koreaga-sojalise-abi-paragrahv-mida-me-selle-raames-teeme-on-meie-asi Putin: meil on lepingus Põhja-Koreaga sõjalise abi paragrahv. Mida me selle raames teeme, on meie asi] Delfi, 25. X 2024</ref> /.../ === 25. oktoober === Ukraina hävitas [[Luhanski oblast]]is õhutõrjesüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M2]] radarjuhtimisseadmed. Tabamuse sai ka Buk-M3.<ref>[https://www.err.ee/1609502362/ukraina-luure-venemaa-saadab-pohja-korea-sodurid-puhapaeval-lahingusse#radar Peastaap: Ukraina ründas öösel Venemaa õhutõrjet ning hävitas radari juhtimissüsteemi] ERR, 25. X 2024</ref> /.../ === 28. oktoober === Ukraina president oli esimesel töövisiidil Islandile, kus osales neljandal Põhjamaade-Ukraina tippkohtumisel ja pidas kahepoolseid kõnelusi osalejatega: Islandi, Taani, Norra, Soome ja Rootsi peaministritega.<ref>{{cite web|url=https://www.rainews.it/maratona/2024/10/i-russi-sventano-un-tentativo-ucraino-di-incursione-transfrontaliera-c9a0986a-e74c-4a82-a2d0-06330c82659a.html#e2589147-ccf5-4bc6-a0d4-c89af36b5a15 |title=Volodymyr Zelensky in Islanda per il vertice con i paesi dell'Europa del Nord |trans-title=Volodymyr Zelensky in Iceland for summit with Northern European countries |publisher=[[Rai News 24]] |date=2024-10-28 |access-date=2024-10-28 |website=rainews.it |language=it-it}}</ref> Vene väed vallutasid [[Donetski oblast]]is asuva Hirnõki asula (Donetskist 20 km läänes). Selõdove linnas (Pokrovskist 15 kmkagus) jätkuvad lahingud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120332230/vene-vaed-vallutasid-hirnoki-ja-joudsid-selodovesse Vene väed vallutasid Hirnõki ja jõudsid Selõdovesse] Delfi, 28. X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609505281/kiiev-ukraina-mobiliseerib-armeesse-veel-160-000-sodurit#mobilisatsioon Ukraina kindralmajori sõnul on Ukraina olukord keeruline ja vaenlane jõudis Selõdovesse] ERR, 29. X 2024</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis [[Voroneži oblast]]is [[Anna rajoon]]is Anna asulas (Voronežist 80 km idas) keemiatööstusettevõte, mis toodab raketikütuse komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609504309/ukraina-droonirunnakud-tabasid-kahte-tehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina droonirünnak tabas kahte tehast Voroneži oblastis] ERR, 28. X 2024</ref> Põhja-Korea väeüksused jõudsid Kurski oblastisse.<ref>[https://www.newsweek.com/north-korea-sends-10000-troops-russia-pentagon-1976039 North Korea Sends 10,000 Troops to Russia: Pentagon]. [[Newsweek|NW]], 28. X 2024</ref><ref>{{Cite web |title=Ukraine war: Nato says North Korean troops deployed to Russia's Kursk region |url=https://www.bbc.com/news/articles/cyv737vy376o |access-date=2024-10-29 |website=BBC |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite news |last=RFE/RL |title=NATO Confirms North Korean Troops In Russia, Says It Shows Putin's 'Desperation' |url=https://www.rferl.org/a/north-korea-nato-russia-ukraine-war-rutte/33176195.html |access-date=2024-10-29 |work=RadioFreeEurope/RadioLiberty |language=en}}</ref> === 29. oktoober === Ukraina plaanib järgneva kolme kuu jooksul mobiliseerida veel 160 000 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120332733/ukraina-plaanib-kutsuda-sojavakke-lisaks-160-000-inimest Ukraina plaanib kutsuda sõjaväkke lisaks 160 000 inimest] Delfi, 29. X 2024</ref> Droonirünnaku tagajärjel süttis [[Tšetšeenia]]s [[Gudermes]]is Vladimir Putini nimeline "[[Venemaa Spetsnazi Ülikool]]".<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120332543/kadorov-teatas-droonirunnakust-tsetseenias-asuva-erivagede-ulikooli-hoonele Kadõrov teatas droonirünnakust Tšetšeenias asuva erivägede ülikooli hoonele] Delfi, 29. X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120333407/harjutatakse-elusatel-inimestel-millist-sunget-saladust-peidab-tsetseenias-asuv-putini-nimeline-erivagede-ulikool |title=„Harjutatakse elusatel inimestel.“ Millist sünget saladust peidab Tšetšeenias asuv Putini-nimeline erivägede ülikool? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-01 |access-date=2024-11-01 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> === 30. oktoober === [[Pilt:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-10-30 (04).jpg|thumb|Rünnakujärgne elumaja Harkivis, {{nowrap|31. X 2024}}]] Vene õhurünnakus Harkivile hukkus kolm inimest.<ref>{{Cite web |date=2024-10-31 |title=UPDATED: Russian attack on Kharkiv kills 3, injures 35 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-injures-23-including-child/ |access-date=2024-10-31 |website=The Kyiv Independent |author1=Abbey Fenbert |author2=Olena Goncharova |language=en}}</ref> Venemaa on hõivanud Selõdove ja Võšneve asulad [[Pokrovsk]]i suunal ja Zorjane alusa Kurahhivka suunal ning liikus edasi Novoukrainka, Novodmõtrivka ja Kurahhivka lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609507294/deepstate-venemaa-hoivas-selodove#deepstate Deepstate: Venemaa hõivas Selõdove, Võšneve ja Zorjane] ERR, 31. X 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609506313/soja-980-paev-isw-vene-runnakutempo-on-pisut-kiirenenud-aga-murrangut-pole#isw ISW: Vene rünnakutempo on pisut kiirenenud, aga murrangut pole] ERR, 30. X 2024</ref> „Lääne luureametnikke“ tsiteerinud [[CNN]]i kinnitusel olid Ukrainas paigutatud positsioonidele väikesearvulised [[Põhja-Korea]] sõjaväelaste rühmad.<ref>{{Cite web |date=2024-10-30 |title= Small number of North Korean troops are already inside Ukraine, officials say |url= https://amp.cnn.com/cnn/2024/10/29/politics/north-korean-troops-ukraine |access-date=2024-10-31 |website=CNN |language=en}}</ref> === 31. oktoober === Ukraina teatel on esimesed Põhja-Korea sõdurid Donetski oblasti okupeeritud aladel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120333156/ukraina-desinformatsioonivastane-keskus-pohja-korea-sodurid-pannakse-segamini-kalmokkide-ja-burjaatidega Ukraina desinformatsioonivastane keskus: Põhja-Korea sõdurid pannakse segamini kalmõkkide ja burjaatidega] Delfi, 31. X 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120333104/ukraina-suursaadik-uro-s-avaldas-kolme-sotta-saadetud-pohja-korea-kindrali-nimed Ukraina suursaadik ÜRO-s avaldas kolme sõtta saadetud Põhja-Korea kindrali nimed] Delfi, 31. X 2024</ref> Venemaa on oktoobri jooksul hõivanud 478 km2 Ukraiona territooriumit. See on suurim edenemine alates 2022 aasta märtsist. Augustis hõivas Venemaa 477 km2 ning septembris 459 km2. Jaanuarist alates on Venemaa hõivanud 2660 km2, 2023 aasta jooksul kokku aga 584 km2. <ref>[https://www.barrons.com/news/russia-advanced-478-sq-km-into-ukraine-in-october-record-since-2022-afp-analysis-of-isw-data-d56b5dbc Russia Advanced 478 Sq Km Into Ukraine In October, Record Since 2022: AFP Analysis Of ISW Data] Agence France Presse by Barrons, 28. X 2024</ref> == November 2024 == === 1. november === Vene raketirünnakus Harkivis asuvale politseijaoskonnale hukkus üks ja sai vigastada poolsada inimest, kahjustusi sai vähemalt 26 hoonet.<ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/11/guerra-ucraina-asse-mosca-pyongyang-vertice-dei-ministri-degli-esteri-con-la-russia-fino-alla-vittoria-c0881c0d-d594-49fb-ad61-1f792087cea7.html#448bd785-6042-44c0-b728-f4647a678d7b Missile russo su una stazione di polizia a Kharkiv, un morto e cinquanta feriti]. [[Rai News 24]], 2. XI 2024</ref><ref>{{Cite web |date=2024-11-01 |title=Rescue operations end in Kharkiv with 1 killed, 46 injured after Russian missile attack on police station |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kharkiv-kills-1-injures-30/ |access-date=2024-11-02 |work=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |language=en}}</ref> Ukraina tabas droonirünnakuga Venemaal [[Stavropoli krai]]s Svetlogradi naftabaasi ja [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigi]] pealinnas [[Ufaa]]s asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609508401/ukraina-korraldas-droonirunnaku-kahele-vene-naftarajatisele#stavropol Venemaal Stavropoli krais asuvat naftabaasi tabas droonirünnak] ERR, 1. XI 2024</ref><ref>{{Cite web |date=2024-11-01 |title= Ukrainian drone targets oil depot in Stavropol Krai, Russian governor claims |url= https://kyivindependent.com/svetlograd-drone-oil/ |access-date=2024-11-01 |work=The Kyiv Independent |author= Kateryna Denisova|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-11-01 |title= Anti-drone nets saved Russian oil depot |url= https://mil.in.ua/en/news/anti-drone-nets-saved-russian-oil-depot/ |access-date=2024-11-02|work=mil.in.ua|language=en}}</ref> === 2. november === Venemaa teatas kahe küla vallutamisest: Kurahhivka küla [[Kurahhove]] lähedal [[Donetski oblast]]is ja Peršotravneve küla [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609510255/isw-pohja-korea-sodurid-ei-lahenda-vene-vagede-inimressursi-puudust#venemaa Venemaa teatas veel kahe küla vallutamisest Ukrainas] ERR, 2. XI 2024</ref> === 3. november === Venemaa võttis oma kontrolli alla Donetski oblastis [[Volnovahha]] rajoonis asuva Šahterskoje küla.<ref>[https://www.err.ee/1609510705/soja-984-paev-zelenski-soovib-liitlastelt-ukraina-kaugloogivoime-tagamist#Deep DeepState: okupandid võtsid ära Kurahovka ja Šahterskoje külad] ERR, 3.XI 2024</ref> Vene droonirünnakus sai kahjustusi [[Kiievi ülikool|Kiievi Tarass Ševtšenko nimeline Rahvusülikool]].<ref>{{Cite web |title=UPDATED: Buildings of Ukraine's largest university damaged in Russian drone attack on Kyiv |url=https://kyivindependent.com/russia-launches-hours-long-drone-attack-on-kyiv-for-second-consecutive-night/ |access-date=2024-11-03 |website=The Kyiv Independent |author=Olena Goncharova |language=en}}</ref> Õhtuses õhurünnakus [[Harkiv]]ile sai vigastusi vähemalt 15 inimest.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-guided-bomb-hits-supermarket-ukraines-kharkiv-four-hurt-governor-says-2024-11-03/ |title=Russian air attacks on Ukraine's Kharkiv wound at least 15 |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=2024-11-04 |access-date=2024-11-04 |website=reuters |language=en |quote= }}</ref><ref>[https://www.rainews.it/video/2024/11/attacco-russo-a-kharkiv-il-supermercato-distrutto-da-una-bomba-2e0e851a-15d6-48ff-b190-67609eaa43ba.html Attacco russo a Kharkiv, il supermercato distrutto da una bomba]. Rai News 24, 4. XI 2024</ref><ref>[https://www.rainews.it/maratona/2024/11/i-russi-temono-un-altro-attacco-al-ponte-di-crimea-nuove-difese-14336301-5dd9-4126-a213-b7956cfa49d7.html#2532c3a3-78b4-4b78-bcee-ec3b5f0992f8 Missili russi stanotte su Kharkiv, 14 feriti]. Rai News 24, 4. XI 2024</ref> Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] sõnul „hoiavad Ukraina relvajõud hetkel tagasi ühte suurimat pealetungi täiemahulise sõja algusest“.<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120333703/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-hoiab-tagasi-uhte-suurimat-pealetungi-taiemahulise-soja-algusest |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina hoiab tagasi ühte suurimat pealetungi täiemahulise sõja algusest |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-11-03 |access-date=2024-11-03 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://t.me/osirskiy/916 СИРСЬКИЙ] t.me 3.XI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-holding-back-powerful-russian-offensive-kyiv-top-commander-says-2024-11-03/ |title=Ukraine 'holding back' powerful Russian offensive, Kyiv top commander says |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=2024-11-04 |access-date=2024-11-04 |website=reuters |language=en |quote= }}</ref> === 4. november === [[Kurski oblast]]isse on jõudnud 11 000 Põhja-Korea sõjaväelast, ütles [[Volodõmõr Zelenski]].<ref>[https://www.err.ee/1609511245/ukraina-hinnangul-uletas-vene-sojavae-inimkaotuste-hulk-700-000-piiri#pohjakorea Zelenski: Kurski oblastisse on jõudnud 11 000 Põhja-Korea sõjaväelast] ERR, 4.XI 2024</ref> Ukraina hinnangu kohaselt ületas Venemaa relvajõudude inimkaotuste hulk 700 000 piiri. === 5. november === Vene raketirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kuus inimest.<ref>{{Cite web |title=Updated: Russian attack on Zaporizhzhia kills 6, injures 23 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-zaporizhzhia/ |access-date=2024-11-05 |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120334196/venemaa-runnakus-zaporizzjale-hukkus-kuus-inimest Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kuus inimest] Delfi, 5.XI 2024</ref> Ukraina võib [[Donetski oblast]]is [[Kurahhove]] ja [[Vuhledar]]i piirkonnas ümberpiiramise vältimiseks taanduda 20 külast.<ref>[https://www.err.ee/1609512418/soja-986-paev-zelenski-sonul-on-laane-sojaline-abi-hakanud-suurenema Bild: Ukraina vägi võib katla vältimiseks taanduda 20 Donbassi külast] ERR, 5.XI 2024</ref> === 6. november === [[Dagestan]]is registreeriti esimene droonirünnak alates täiemahulise sissetungi algusest.<ref>{{Cite web |title=In First, Ukrainian Drones Attack Russia's Dagestan |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/11/06/in-first-ukrainian-drones-attack-russias-dagestan-a86912 |access-date=2024-11-06 |website=The Moscow Times |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-11-06 |title=Updated: Ukraine hits Russian naval base in Dagestan for first time, source says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-targeted-russian-naval-base-in-dagestan-drone-strike-source-says/ |access-date=2024-11-07 |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |language=en}}</ref> Ukraina sooritas droonirünnaku [[Kaspiisk]]i linnas asuvatele Venemaa [[Kaspia flotill]]i laevadele. Rünnaku sihtmärgid olid raketilaevad 'Tatarstan', 'Dagestan' ja [[Bujan-M-klassi korvett|Bujan-M klassi 'projekt 21631']] väikesed raketikaatrid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120334575/ukraina-sojavaeluure-esimest-korda-anti-look-venemaa-kaspia-mere-laevadele Ukraina sõjaväeluure: esimest korda anti löök Venemaa Kaspia mere laevadele] Delfi, 6.XI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609513405/soja-987-paev-hur-i-vaitel-tegi-ukraina-esmakordselt-droonirunnaku-vene-sojalaevadele-kaspia-merel#kaspia Luure: Ukraina droonid ründasid esmakordselt Vene sõjalaevu Kaspia merel] ERR, 6.XI 2024</ref> === 7. november === Venemaa õhurünnakutes [[Zaporižžja]]le hukkus üheksa inimest. Rünnak tagas ka Kiievit.<ref>{{Cite web |date=2024-11-07 |title=Russian strike on Zaporizhzhia kills 9, including 1-year-old boy |url=https://kyivindependent.com/zaporizhzhia-hospital-strike/ |access-date=2024-11-08 |author1=Kateryna Hodunova |author2=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent |language=en}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120335026/ukraina-ohujoud-tulistasid-oosel-alla-neli-raketti-ja-62-drooni-kiievi-oblastis-on-kannatanuid Ukraina õhujõud tulistasid öösel alla neli raketti ja 62 drooni. Kiievi oblastis on kannatanuid] Delfi, 8.XI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609516003/soja-989-paev-venemaa-korraldas-oosel-ukrainale-ohurunnakute-laine#venemaa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus öösel 13 ja sai vigastada 89 inimest] ERR, 8.XI 2024</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]is Zavodski rajoonis asuvat [[Rosneft]]i le kuuluvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120335087/allika-sonul-rundasid-ukraina-droonid-venemaal-saratovis-asuvat-naftatootlemistehast Allika sõnul ründasid Ukraina droonid Venemaal Saratovis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 8.XI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120335087/allika-sonul-rundasid-ukraina-droonid-venemaal-saratovis-asuvat-naftatootlemistehast Allika sõnul ründasid Ukraina droonid Venemaal Saratovis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 8.XI 2024</ref> USA kavatseb enne [[Donald Trump]]i ametisseastumist kasutada ära kõik kuus miljardit dollarit, mis on eraldatud Ukrainale sõjalise abi andmiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609514335/soja-988-paev-biden-plaanib-saata-ukrainale-kuue-miljardi-eest-relvastust#kuus iPolitico: Biden saadab enne ametiaja lõppu Ukrainale kuue miljardi eest relvastust] ERR, 7.XI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120334695/reuters-biden-kiirustab-alles-jaanud-abi-ukrainale-ule-andma-edasi-valitseb-teadmatus Reuters: Biden kiirustab alles jäänud abi Ukrainale üle andma, edasi valitseb teadmatus] Delfi, 7.XI 2024</ref> === 8. november === Ukraina ründas droonidega [[Tuula oblast]]is asuvat [[Rosteh]]ile kuuluvat Aleksinski keemiakombinaati, mis varustab Vene armeed laskemoonaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120335293/ukraina-droonid-tabasid-venemaal-tula-oblastis-pussirohu-tootmisrajatist Ukraina droonid tabasid Venemaal Tula oblastis püssirohu tootmisrajatist] Delfi, 9.XI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609516960/ukraina-rundas-droonidega-vene-laskemoonatehast#tuula Ukraina droonid tabasid Venemaa laskemoonatehast] ERR, 9.XI 2024</ref> USA lubab oma kaitsevaldkonna töötajatel Ukrainas tegutseda. Nende põhiline tegevus hakkab olema lennukite [[F-16]], [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemide ja muude relvade remont.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120335240/pentagon-lubab-vaikese-arvu-eraettevotete-tootajaid-ukrainasse-varustust-hooldama Pentagon lubab väikese arvu eraettevõtete töötajaid Ukrainasse varustust hooldama] Delfi, 9.XI 2024</ref> === 9. november === USA tarnib Ukrainale Patrioti ja NASAMS-i süsteemide jaoks üle 500 õhutõrjeraketi.<ref>[https://www.err.ee/1609517374/sorskoi-keeruline-olukord-rindel-kipub-halvenema#wsj WSJ: USA tarnib Ukrainale üle 500 õhutõrjeraketi] ERR, 10.XI 2024</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Brjanski oblast]]i, [[Rostovi oblast]]i, [[Belgorodi oblast]]i, [[Kurski oblast]]i ja [[Orjoli oblast]]i objektidele. Moskvat rünnati vähemalt 25 drooniga, mille tõttu suleti ajutiselt [[Moskva Domodedovo rahvusvaheline lennujaam|Domodedovo]] ja Žukovo lennujaamad. Tabamuse sai ka [[Brjanski oblast]]is asuva 1060. logistikakeskuse laskemoonaladu. === 10. november === Venemaa tulistas öö jooksul Ukraina suunas 145 drooni, mis on sõja jooksul suurim hulk ühel ööl, ütles Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]]. Ukraina õhutõrje teatel tulistati alla 62 drooni, veel 67 läks Ukraina kohal kaotsi ning kümme maandus Moldova, Valgevene ja Venemaa enda territooriumile. Briti luureametniku kinnitusel oli möödunud oktoober keskmiselt enam kui pooleteist tuhande langenu ja haavatuga päevas täiemahulise pealetungi algusest alates Vene vägedele seni kaotusterohkeim.<ref>{{cite web|url=https://www.politico.eu/article/october-deadliest-month-russian-troops-war-uk-official-says-tony-radakin/ |title=October was worst month for Russia since start of Ukraine war, UK official says |trans-title= |publisher=[[Politico]] |date=2024-11-10 |access-date=2024-11-10 |website=politico.eu |language=en |author=Victor Goury-Laffont |quote= }}</ref> === 11. november === Venemaa andsid raketi- ja droonilöögi Krõvõi Rihile ja Mõkolajivile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120335468/vene-runnakud-tapsid-mokolajivis-viis-ja-zaporizzjas-uhe-inimese Vene rünnakud tapsid Mõkolajivis viis ja Zaporižžjas ühe inimese] Delfi, 11.XI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120335595/vene-vaed-andsid-loogi-krovoi-rihile-viiekorruselises-majas-sai-viga-8-inimest Vene väed andsid löögi Krõvõi Rihile. Viiekorruselises majas sai viga 8 inimest] Delfi, 11.XI 2024</ref> Ukraina [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] teatas, et Moskva oblasti lennuväljal Klin-5 hävitati Vene ründehelikopter [[Mi-24]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120335490/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-vene-rundekopteri-havitamisest-moskva-oblastis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas Vene ründekopteri hävitamisest Moskva oblastis] Delfi, 11.XI 2024</ref> Venemaa kaotas ööpäevaga 1770 sõjaväelast, mis on suurim ööpäevane kaotus sõja algusest alates.<ref>[https://www.err.ee/1609517794/ukraina-teatas-vene-inimkaotuste-uuest-rekordist#rekord Ukraina teatas Vene inimkaotuste uuest rekordist] ERR, 11.XI 2024</ref> == Vaata ka == * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega * [https://www.bbc.com/russian/live/cerv3417007t Война в Украине: бои в Курской области — власти призвали сдавать кровь]. BBC News Русская служба, alates 1. augustist 2024 <small>(vene keeles)</small> * [https://www.bbc.com/russian/articles/c51x9yq8yj9o Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Tõlge: Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuude ja tundide kaupa]. BBC News Русская служба <small>(vene keeles)</small> * [https://www.scribblemaps.com/maps/view/The_War_in_Ukraine/091194 The War in Ukraine] — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps) * [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht <small>(ukraina ja inglise keeles)</small> * [https://twtr.to/bytOJ Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal] * [https://mil.ee/?s=Kaitsev%C3%A4e+luurekeskuse+%C3%BClevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] e5dunr8nkrbo5b9q7vo34m8ygfg7wks Nguyễn Văn Hùng 0 679159 6759619 6696421 2024-11-12T08:04:09Z 2402:7500:4E4:B340:96F3:508E:BE00:6664 6759619 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Peter Nguyen Van Hung 2015-12-13 b.jpg|pisi|Nguyễn Văn Hùng Ketagalani puiesteel]] '''Nguyễn Văn Hùng''' ([[hiina kiri]]: 阮文雄; [[pinyin]]: Ruǎn Wénxióng; sündinud [[1958]]) on [[Vietnamlased|Vietnami]] [[Austraalia]] [[Katoliku kirik|katoliku]] [[preester]] ja [[Inimõigused|inimõiguste]] [[Aktivism|aktivist]] [[Taiwan|Taiwanis]]. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang|välisministeerium]] tunnustas teda kui "kangelast, kes tegutseb tänapäeva orjuse lõpetamise nimel".<ref>[https://2009-2017.state.gov/j/tip/rls/tiprpt/2006/67020.htm III. Heroes Acting To End Modern-Day Slavery]</ref><ref>[https://vietbao.com/a96701/moi-du-buoi-noi-chuyen-cua-linh-muc-nguyen-van-hung Mời Dự Buổi Nói Chuyện Của Linh Mục Nguyễn Văn Hùng]</ref> == Varajane elu == Nguyễn Văn Hùng kasvas üles madalama keskklassi peres väljaspool [[Bình Tuy]] provintsi [[Lõuna-Vietnam|Lõuna]]-[[Vietnam|Vietnamis]], kus oli kaks venda ja viis õde. Tema isa oli kalur, kuid suri pärast pikka võitlust haigusega, mistõttu tema ema, usklik katoliiklane, kelle juured on riigi põhjaosas, sai pere peamiseks toitjaks. Nguyễn Văn Hùng ise järgis oma ema usku. Ta lahkus Vietnamist 1979. aastal ülerahvastatud paadiga; päästeti [[Norra]] laevalt kõigest 36 tunni pärast ja viidi [[Jaapan|Jaapanisse]]. Ta liitus sinna saabudes St. Columbani Misjoniühinguga. Ta elas Jaapanis kolm aastat, õppis ja töötas enda ülalpidamiseks mitmesugustel töökohtadel, sealhulgas maanteede remondimehe, terasetehase töölise ja hauakaevajana. Esmakordselt tuli ta Taiwanile 1988. aastal misjonärina, misjärel läks ta Austraaliasse [[Uus-Lõuna-Wales|Uus-Lõuna-Walesi]] osariiki [[Sydney|Sydneysse]] seminari õppima. Ta pühitseti 1991. aastal ja naasis järgmisel aastal (1992) Taiwani.<ref>[https://web.archive.org/web/20141006103630/http://www.laf.org.tw/tw/b3_1_2.php?msg1=6&msg2=52 照亮越南勞工的心靈燈塔－阮文雄神父]</ref> == Töö Taiwanis == Nguyễn Văn Hùng asutas 2004. aastal [[Taoyuan|Taoyuani]] maakonnas (praegu Taoyuani linn) Vietnami võõrtööliste ja pruutide büroo, et pakkuda Taiwanis Vietnami immigrantidele abi. Vietnami Ameerika raadiojaam Little Saigon Radio ja teised aitasid tal rentida gümnaasiumi teist korrust; kaks seitsekümmend ruutjalga tuba pakuvad magamisruumi, samas kui kaks teist on kasutusel kontoriruumidena. Nad pakuvad mandariini tunde, tuba ja toitlustamist ning õigusabi. Nguyễn Văn Hùngi paljastamine välismaiste tööliste ja pruutide vastu suunatud väärkohtlemise kohta viis USA välisministeeriumi loetellu Taiwani teise tasandi piirkonnana selliste riikide kõrval nagu [[Kambodža]], kuna nad ei teinud jõupingutusi [[Inimkaubandus|inimkaubanduse]] vastu võitlemisel, mis osutus rahvusvaheliseks piinlikuks. saare valitsus. Tema töö on muutnud ta ka Taiwanis hirmutamise sihtmärgiks.<ref>[http://www.taipeitimes.com/News/feat/archives/2006/10/01/2003330029 Where there's darkness …]</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://vmwio.news/en/ Newspaper Channel - Vietnamese Migrant and Immigrant Office] * {{Facebook|ChaHungVMWIO}} * {{Twitter|nvh2025}} {{JÄRJESTA:Nguyen Van Hung}} [[Kategooria:Inimõiguslased]] [[Kategooria:Dissidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] rh8px0xzjqrzs31serv2my46lnboco4 Aigar Pindmaa 0 681008 6759330 6719102 2024-11-11T14:28:09Z Velirand 67997 6759330 wikitext text/x-wiki '''Aigar Pindmaa''' (sündinud [[29. juuli]]l [[1957]]) on eesti ettevõtja ja sporditegelane.<ref>[https://www.teatmik.ee/et/personprivate/25868-Aigar-Pindmaa Teatmik.ee Aigar Pindmaa]</ref> 1975. aastal lõpetas ta [[Võru 1. Keskkool]]i.<ref>[http://koolid.voru.ee/~vkg/wordpress/inimesed/vilistlased/ Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi vilistlased]</ref> Hiljem lõpetas [[Eesti Põllumajandusakadeemia]]s maaparanduse eriala. Aastatel 1993–2003 oli ta AS Wõro Kommerts juhatuse esimees. Aastatel 2002–2004 oli ta [[Eesti Lihaliit|Eesti Lihaliidu]] juhatuse esimees.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2415887/eesti-lihaliit-valis-uue-esimehe Eesti Lihaliit valis uue esimehe. Virumaa Teataja, 29.08.2002]</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/17/Lihaliidu_uueks_juhatajaks_sai_Kalvar_Kase Lihaliidu uueks juhatajaks sai Kalvar Kase. Äripäev, 17.03.2004]</ref> Ta on Võrus asuva Kubija hotelli ja loodusspaa omanik. 2021. aastast on ta [[Eesti Orienteerumisliit|Eesti Orienteerumisliidu]] president.<ref>[https://www.spordiregister.ee/eokliikmed/?act=alaliit&org_id=4002 Spordiregister. Eesti Orienteerumisliit]</ref> ==Tunnustus== *2000 [[Võru linna teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Pindmaa, Aigar}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] 1f07p6cp62oua7juznlw8e94at9sl23 Võrkpalli Balti liiga 2024/25 hooaeg 0 681920 6759600 6758633 2024-11-12T06:52:39Z Angmar Brekker 94578 6759600 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Balti liiga 2024/25 hooaeg | kuupäevad = 29. september 2024 – 8. märts 2025 | korraldaja = | osalejaid = 7 | meister = | eelmine = [[Võrkpalli Balti liiga 2023/24 hooaeg|2023/24]] | järgmine = [[Võrkpalli Balti liiga 2025/26 hooaeg|2025/26]] }} '''[[Võrkpalli Balti liiga]] 2024/25 hooaeg''' (sponsornimega '''Cronimet liiga''') on 20. korda toimuv kõrgeim iga-aastane liiga [[Baltikum]]i [[võrkpall]]iklubidele.<ref>[https://volley.ee/eesti-klubid-raakisid-kristiine-olearyses-toimunud-pressikonverentsil-uuest-hooajast/ Eesti klubid rääkisid Kristiine O´Learyses toimunud pressikonverentsil uuest hooajast] Eesti Võrkpalli Liit, 23.09.2024.</ref> ==Võistkonnad== 2024/25 hooajal osaleb Balti liigas 7 Baltimaade meeskonda (4 [[Eesti]]st ja 3 [[Läti]]st).<ref>[https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionTeamSearch.aspx?ID=16 Teams] Baltic League 2024/25 (vaadatud 24.09.2024).</ref> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Baltimaad |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Balti liiga 2024/25 hooaja''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Bigbank Tartu]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=59.433333 |long=24.750000 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>[[Selver x TalTech]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=56.499444 |long=25.878333 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=<small>[[SK Jēkabpils Lūši|Jēkabpils Lūši]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=55.875000 |long=26.535556 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=<small>[[Daugavpils Universitate|Ezerzeme/DU]]</small>}} {{Asendikaart~ |Baltimaad |lat=56.967380 |long=24.125432 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=<small>[[RTU/Robežsardze|Robežsardze/Rīga]]</small>}} }} {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener !Kapten |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] |[[Võru]] |[[Võru spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristo Kollo]] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martti Juhkami]] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrus Raadik]] |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toobal]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andri Aganits]] |- |{{riigi ikoon|Läti}} [[Ezerzeme/DU]] |[[Daugavpils]] |[[Daugavpilsi Olümpiakeskus]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Rihards Puķītis]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Antons Nazarovs]] |- |{{riigi ikoon|Läti}} [[SK Jēkabpils Lūši|Jēkabpils Lūši]] |[[Jēkabpils]] |[[Jekabpils Sporta Nams]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Mārcis Obrumans]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Dāvis Melnis]] |- |{{riigi ikoon|Läti}} [[RTU/Robežsardze|Robežsardze/Rīga]] |[[Riia]] |[[Rimi Olympic center]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Raimonds Vilde]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Matīss Gabdulļins]] |} ==Põhiturniir== Kõik meeskonnad mängivad omavahel läbi kolmel korral. Põhiturniiri paremusjärjestuse määramisel arvestatakse esmalt punkte, siis võitude arvu, pärast mida geimide ja punktide suhet ning lõpetuseks omavaheliste mängude tulemusi. Põhiturniiri võitja pääseb otse poolfinaali.<ref name="juhend">[https://volley.ee/wp-content/uploads/2024/09/Cronimet-League-2024-2025-Competition-Regulations.pdf Cronimet League official regulations 2024/2025] Eesti Võrkpalli Liit.</ref> Esimese ringi järel juhtis põhiturniiri 13 punkti ja 5 võiduga (6st mängust) [[Bigbank Tartu]]. Teisel kohal oli sama punktide ja võitude arvudega [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]. Neile järgnesid [[SK Jēkabpils Lūši|Jēkabpils Lūši]] (12 punkti), [[RTU/Robežsardze|Robežsardze/Rīga]] (11 punkti), [[Pärnu VK]] (8 punkti) ja [[Daugavpils Universitate|Ezerzeme/DU]] (5 punkti). Viimasel (seitsmendal) kohal oli Balti liiga valitsev meister [[Selver x TalTech]], kes oli saanud ühe punkti ning kaotanud kõik kuus peetud kohtumist. {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! colspan="3" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|M|Mängitud}} ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] |6 |'''5''' |1 |'''13''' |16 |7 |'''2,29''' |549 |469 |1,171 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] |6 |'''5''' |1 |'''13''' |15 |8 |'''1,88''' |516 |458 |1,127 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} [[SK Jēkabpils Lūši|Jēkabpils Lūši]] |6 |3 |3 |'''12''' |15 |10 |1,50 |544 |531 |1,024 |- |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} [[RTU/Robežsardze|Robežsardze/Rīga]] |6 |4 |2 |'''11''' |12 |9 |1,33 |465 |462 |1,006 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] |6 |2 |4 |'''8''' |11 |13 |0,85 |547 |540 |1,013 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} [[Daugavpils Universitate|Ezerzeme/DU]] |6 |2 |4 |'''5''' |7 |15 |0,47 |447 |519 |0,861 |- |'''7.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] |6 |0 |6 |'''1''' |4 |18 |0,22 |434 |523 |0,830 |} <small>''Tabel uuendatud esimese ringi lõpus (09.11.2024).''<br>Allikas: [https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionStandings.aspx?ID=16&PID=18 Baltic League 24/25 Main Tournament]</small> ==''Play-off''== ''Play-off'' paarid jagatakse vastavalt põhiturniiri kohtadele (teine läheb vastamisi seitsmendaga, kolmas kuuendaga ja neljas viiendaga). ''Play-offides'' mängitakse kaks mängu, kus kõrgema asetusega võistkonna kodusaalis toimub teine ja otsustav mäng (viigi korral selgitatakse edasipääseja kuldse geimiga). Iga paari võitja pääseb ''Final fouri'' ja kaotaja langeb konkurentsist.<ref name="juhend"/> ==Kuu parim mängija== Alljärgnevad mängijad valiti Balti liiga kuu parimateks. {| class="wikitable sortable" border="1" |- !width=120px|Kuu !width=300px|Mängija |- |Oktoober |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Henri Treial]] ([[Barrus Võru VK|Barrus Võru]])<ref>[https://baltiliiga.ee/uudised/cronimet-liiga-oktoobrikuu-parim-mangija-on-henri-treial Cronimet liiga oktoobrikuu parim mängija on Henri Treial] Cronimet liiga, 10.11.2024.</ref> |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://baltiliiga.ee/ Koduleht] *[https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionHome.aspx?ID=16 Mängude andmebaas] {{Mall:Võrkpalli Balti liiga hooajad}} [[Kategooria:2024. aasta spordis]] [[Kategooria:2025. aasta spordis]] [[Kategooria:Võrkpalli Balti liiga]] oyiz47wiv27mz9kjh34esux5gkns6d4 Herbert Valdsaar 0 682176 6759729 6735524 2024-11-12T11:39:02Z Castellum 9117 6759729 wikitext text/x-wiki '''Herbert Valdsaar''' ([[6. detsember]] [[1925]] [[Tallinn]] – [[3. veebruar]] [[2017]] Naples, [[Florida]]) oli eesti päritolu USA keemik. == Elulugu == Ta lõpetas 1943. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]], oli Eesti Kodukaitse ja [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. Saksa lennuväe õhuvaatleja Sinimägedes ja Kuramaal, sõja lõppedes Uklei vangilaagris, põgenes aastal 1944 Saksamaale (viibis Lübecki ja Blombergi põgenikelaagrites). Ta õppis [[Balti Ülikool|Balti Ülikoolis]] Hamburgis, lõpetas aastal 1950 [[RWTH Aacheni Ülikool|Aacheni Tehnikaülikooli]]. Siirdus 1950. aastal USA-sse, sai 1952 Maine'i Ülikoolis keemiamagistri kraadi väitekirjaga “The solubility of cellulose in fluorinated axis” ja 1956 Florida Ülikoolis filosoofiadoktorikraadi keemia erialal väitekirjaga “Studies on fluoroapatite reactions”.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-16 |pealkiri=Herbert Valdsaar |url=https://www.geni.com/people/Herbert-Valdsaar/6000000033356973915 |vaadatud=2024-09-30 |väljaanne=geni_family_tree |keel=et}}</ref><ref name=":0">{{ETBL|4|1027-1028|Valdsaar, Herbert}}</ref> Valdsaar oli aastatel 1956–1971 keemiakontserni [[DuPont|DuPont de Nemours & Company Inc.]] uurimiskeskuse (Wilmington, USA) uurimiskeemik ja 1971–1991 vanemkeemik, 1991–1993 vanemteadur, 1993. aastast pensionil. Tema uurimisvaldkond oli anorgaaniline keemia. Ta avaldas töid pigmentide, sünteetiliste abrasiivmaterjalide, kõrge puhtusastmega titaani, silikooni jms saamise, termoelektriliste materjalide, ladustatavate tööstusjäätmete raskmetallidest puhastamise kohta, artikleid ka Balti riikide, sh Eesti kohta. Tema nimel on 7 anorgaanilise keemia patenti.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=TLÜAR väliseesti isikud |url=http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1964 |vaadatud=2024-09-30 |väljaanne=isik.tlulib.ee}}</ref><ref name=":0" /> Valdsaar oli [[Balti Uurimuste Edendamise Ühing|Balti Uurimuste Edendamise Ühingu]] ja Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas juhatuse liige, ajakirja [[Vaba Eesti (väljaanne)|Vaba Eesti]] Põhja-Ameerika toetusgrupi asjaajaja ja toimetuse liige ning American Chemical Society ja American Ceramic Society liige.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> == Isiklikku == Tema abikaasa oli laulja [[Ellen Valdsaar]], nende tütar on flötist [[Leelo Valdsaar-Basham]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://archives.lib.umn.edu/repositories/6/resources/5322 * https://www.vabaeestisona.com/et/imedega-poimitud-pogenemine-soomest-1944-aastal {{JÄRJESTA:Valdsaar, Herbert}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide keemikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 2017]] 0s3c0fr7b0zlf7vhsgvgr9g8cf8o5x2 FK Transinvest 0 682229 6759289 6740468 2024-11-11T12:25:06Z Makenzis 95198 /* Statistika ja loendid */ 6759289 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FK Transinvest | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Futbolo klubas "Transinvest" | hüüdnimi = ''fūristai'' | lühend = | asutatud = 2021 FK Transekspedicija <br /> 2022 FK TransINVEST | lõpp = | väljak = [[Širvintų stadionas]] | mahutavus = 1000 | ametinimetus1 = President | esimees = {{flagicon|LTU}} ? | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Marius Stankevičius]] | liiga = [[A lyga]] | hooaeg = [[2024]] | positsioon = A lyga, '''.''' koht | muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 = | muster_b2 = | muster_b3 = | muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =FFFF00 | vasakkäsi2 =0000FF | vasakkäsi3 = 000000 | kere1 =FFFF00 | kere2 =0000FF | kere3 = 000000 | paremkäsi1 =FFFF00 | paremkäsi2 =0000FF | paremkäsi3 = 000000 | püksid1 =0000FF | püksid2 =0000FF | püksid3 = 000000 | sokid1 =FFFF00 | sokid2 =0000FF | sokid3 = 000000 | veeb = https://fktransinvest.lt/ }} '''Futbolo klubas Transinvest''' (ka ''FK Transinvest'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Galinė]].<ref name="transinvest">https://alyga.lt/komanda/transinvest</ref> ==Ajalugu== Klubi loodi 2021 FK Transekspedicija, 2022 FK TransINVEST. ==Saavutused== *'''[[A lyga]]''' : '''Võitja (0):''' : '''?. positsioon ():''' 2024 *'''[[Pirma lyga]]''' : '''Võitja (1):''' 2023 *'''[[Leedu jalgpallikarikas|Leedu karikas]]''' : '''Võitja (1):''' 2023 *'''Superkarikas''' : '''Võitja (0):''' ==Statistika ja loendid== {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- | bgcolor="#ffffdd" style="text-align:center;"| '''2022''' | bgcolor="#ffffdd" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#ffffdd" style="text-align:center;"| '''[[Antra lyga]]''' | bgcolor="#FFDD00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#2lyga</ref> |- ||||||| |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2023''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#FFDD00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#1lyga</ref> |- ||||||| |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2024''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#FFAAAA" style="text-align:center;"| '''10.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga</ref> |- |} ==Mängijad== ===Praegune koosseis=== ''Seisuga [[26. august]] 2024.''<ref name="transinvest" /><ref>https://fktransinvest.lt/komanda-a/</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=79|rah=UKR|pos=VV|nimi= Serhii Melašenko}} {{JK koosseis mängija|no=89|rah=LTU|pos=VV|nimi= Ernest Černiavskij}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=SRB|pos=PK|nimi=Stefan Čupić}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=LTU|pos=KA|nimi=Arminas Čivilis}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=LTU|pos=KA|nimi=Deividas Malžinskas}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=LTU|pos=KA|nimi= Ričardas Šveikauskas}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=LTU|pos=KA|nimi=Gabrielis Nikonovas}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=SLO|pos=KA|nimi=Žan Flis}} {{JK koosseis mängija|no=55|rah=LTU|pos=KA|nimi=Erlandas Juška}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=BRA|pos=KA|nimi=Carlos Eduardo}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=UKR|pos=KA|nimi=Artem Radčenko}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=Jaapan|pos=PK|nimi= Kota Sakurai}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=LTU|pos=PK|nimi=Nedas Klimavičius}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=LTU|pos=PK|nimi=Ignas Kaškelevičius}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=Jaapan|pos=KA|nimi=Yoichi Kawachi}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=LTU|pos=PK|nimi=Povilas Kiselevskis}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=LTU|pos=PK|nimi=Kajus Bička}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=LTU|pos=PK|nimi=[[Linas Pilibaitis]]}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=10|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=Henrique Devens}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=NGR|pos=RÜ|nimi=Chidera Henry Nwoga}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=BRA|pos=RÜ|nimi= Guilherme Pires}} {{JK koosseis lõpp}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://fktransinvest.lt/ FK Transinvest] *[https://alyga.lt/komanda/transinvest alyga.lt lehel] {{A lyga}} [[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Transinvest]] [[Kategooria:Transinvest]] 0o3u9to4355ou4zaclh0kralpj12zrt 6759291 6759289 2024-11-11T12:26:10Z Makenzis 95198 6759291 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FK Transinvest | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Futbolo klubas "Transinvest" | hüüdnimi = ''fūristai'' | lühend = | asutatud = 2021 FK Transekspedicija <br /> 2022 FK TransINVEST | lõpp = | väljak = [[Širvintų stadionas]] | mahutavus = 1000 | ametinimetus1 = President | esimees = {{flagicon|LTU}} ? | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Marius Stankevičius]] | liiga = [[A lyga]] | hooaeg = [[2024]] | positsioon = A lyga, '''10.''' koht | muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 = | muster_b2 = | muster_b3 = | muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =FFFF00 | vasakkäsi2 =0000FF | vasakkäsi3 = 000000 | kere1 =FFFF00 | kere2 =0000FF | kere3 = 000000 | paremkäsi1 =FFFF00 | paremkäsi2 =0000FF | paremkäsi3 = 000000 | püksid1 =0000FF | püksid2 =0000FF | püksid3 = 000000 | sokid1 =FFFF00 | sokid2 =0000FF | sokid3 = 000000 | veeb = https://fktransinvest.lt/ }} '''Futbolo klubas Transinvest''' (ka ''FK Transinvest'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Galinė]].<ref name="transinvest">https://alyga.lt/komanda/transinvest</ref> ==Ajalugu== Klubi loodi 2021 FK Transekspedicija, 2022 FK TransINVEST. ==Saavutused== *'''[[A lyga]]''' : '''Võitja (0):''' : '''?. positsioon ():''' 2024 *'''[[Pirma lyga]]''' : '''Võitja (1):''' 2023 *'''[[Leedu jalgpallikarikas|Leedu karikas]]''' : '''Võitja (1):''' 2023 *'''Superkarikas''' : '''Võitja (0):''' ==Statistika ja loendid== {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- | bgcolor="#ffffdd" style="text-align:center;"| '''2022''' | bgcolor="#ffffdd" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#ffffdd" style="text-align:center;"| '''[[Antra lyga]]''' | bgcolor="#FFDD00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#2lyga</ref> |- ||||||| |- | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2023''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#FFDD00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#1lyga</ref> |- ||||||| |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2024''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#FFAAAA" style="text-align:center;"| '''10.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga</ref> |- |} ==Mängijad== ===Praegune koosseis=== ''Seisuga [[26. august]] 2024.''<ref name="transinvest" /><ref>https://fktransinvest.lt/komanda-a/</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=79|rah=UKR|pos=VV|nimi= Serhii Melašenko}} {{JK koosseis mängija|no=89|rah=LTU|pos=VV|nimi= Ernest Černiavskij}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=SRB|pos=PK|nimi=Stefan Čupić}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=LTU|pos=KA|nimi=Arminas Čivilis}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=LTU|pos=KA|nimi=Deividas Malžinskas}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=LTU|pos=KA|nimi= Ričardas Šveikauskas}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=LTU|pos=KA|nimi=Gabrielis Nikonovas}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=SLO|pos=KA|nimi=Žan Flis}} {{JK koosseis mängija|no=55|rah=LTU|pos=KA|nimi=Erlandas Juška}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=BRA|pos=KA|nimi=Carlos Eduardo}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=UKR|pos=KA|nimi=Artem Radčenko}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=Jaapan|pos=PK|nimi= Kota Sakurai}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=LTU|pos=PK|nimi=Nedas Klimavičius}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=LTU|pos=PK|nimi=Ignas Kaškelevičius}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=Jaapan|pos=KA|nimi=Yoichi Kawachi}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=LTU|pos=PK|nimi=Povilas Kiselevskis}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=LTU|pos=PK|nimi=Kajus Bička}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=LTU|pos=PK|nimi=[[Linas Pilibaitis]]}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=10|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=Henrique Devens}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=NGR|pos=RÜ|nimi=Chidera Henry Nwoga}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=BRA|pos=RÜ|nimi= Guilherme Pires}} {{JK koosseis lõpp}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://fktransinvest.lt/ FK Transinvest] *[https://alyga.lt/komanda/transinvest alyga.lt lehel] {{A lyga}} [[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Transinvest]] [[Kategooria:Transinvest]] 50n4qbc0gnmt036a1pz6wds69kv1kbf Glenn Micallef 0 682440 6759296 6759036 2024-11-11T12:30:12Z Merleke5 122868 6759296 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Glenn Micallef | omakeelne_nimi = | pilt = European Commissioner Nominee Malta (cropped).jpg | pildiallkiri = Glenn Micallef (2024) | amet = [[Malta]] peaministri kabinetiülem | ametiajaalgus = 22. november 2020 | ametiajalõpp = 26. juuni 2024 | eelmine = [[Clyde Caruana]] | järgmine = [[Mark Mallia]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1989|7|30}}<ref name="Nominated">{{cite web|url=https://timesofmalta.com/article/pm-exchief-staff-glenn-micallef-frontrunner-eu-commissioner-post.1095850|title=PM's ex-chief of staff Glenn Micallef to be nominated for EU commissioner post|work=[[Times of Malta]]|date=25 July 2024}}</ref> | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Malta ülikool]] (majandusteadus) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Glenn Micallef''' (sündinud [[30. juuli|30. juulil]] [[1989]]) on [[Malta]] riigiametnik ja poliitik, aastatel 2020–2024 Malta peaministri [[Robert Abela]] kabinetiülem. Alates 17. septembrist 2024 on ta [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] põlvkondadevahelise õigluse, noorte, kultuuri ja spordi voliniku kandidaat [[Von der Leyeni teine komisjon|von der Leyeni teises komisjonis]]. Tema kuulamine [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] toimus 4. novembril 2024. == Haridus == Glenn Micallef on lõpetanud [[Malta ülikool|Malta ülikooli]] bakalaureusekraadiga kaubanduses ja majanduses ning magistrikraadiga Euroopa õiguses. == Töökogemus == Ta on töötanud Malta välisministeeriumis Euroopa Liidu koordinatsiooniosakonna ja Brexiti osakonna juhatajana. 2020. aasta jaanuaris nimetati Glenn Micallef peaminister [[Robert Abela]] Euroopa asjade nõunikuks. === Brexiti ettevalmistused === Pärast [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] otsust Euroopa Liidust lahkuda ja sellele järgnenud läbirääkimisi [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoniga]] määrati Glenn Micallef Brexiti osakonna juhatajaks, kelle ülesanne oli koordineerida [[Brexit|Brexitiks]] valmistumist Maltal ja kohandada vastavalt Malta seadusandlust. Peamised juhised Brexiti pealäbirääkijale lepiti kokku 2017. aastal [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|Malta eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogus]]. Oma ametiajal vastutas Micallef ka teabekampaania "Brexit Be Prepared" eest, et teavitada [[Malta|Maltal]] elavaid [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] kodanikke sammudest, mida neil on vaja astuda pärast Brexitit ja kuidas toimub suhtlus eri valitsusasutuste ja osakondade vahel. === Peaministri kabinetiülem === 22. novembril 2020 sai Glenn Micallefist [[Clyde Caruana]] järel Malta peaministri kabinetiülem. Ta lahkus sellelt kohalt 26. juunil 2024 ja tema järglaseks sai [[Mark Mallia]]. Glenn Micallefi peeti esialgu [[Marlene Bonnici]] järglaseks Malta alalise esindajana ELi juures. === Euroopa Komisjoni voliniku kandidaat === 2024. aasta juulis nimetas Malta valitsus Glenn Micallefi [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] voliniku kandidaadiks [[Von der Leyeni teine komisjon|von der Leyeni teises komisjonis]]. 17. septembril 2024 nimetas Ursula von der Leyen ta [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] põlvkondadevahelise õigluse, noorte, kultuuri ja spordi voliniku kandidaadiks. Tema kuulamine [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] toimus 4. novembril 2024. == Isiklikku == Glenn Micallef oli kuni 2024. aasta septembrini Zabbar St Patrick FC asepresident. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA: Micallef, Glenn}} [[Kategooria:Malta poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] bioburxw8crz9l8tdobqn0134ih7718 McNamara eksitus 0 682449 6759644 6739728 2024-11-12T08:51:29Z 80.235.83.147 6759644 wikitext text/x-wiki '''McNamara arutlusviga''' (tuntud ka kui '''kvantitatiivne arutlusviga'''), <ref>{{Cite book|last=Fischer|first=D. H.|author-link=David Hackett Fischer|date=June 1970|title=Historians' fallacies: toward a logic of historical thought|publisher=HarperCollins|location=New York|isbn=978-0-06-131545-9|page=[https://archive.org/details/historiansfallac00fisc/page/90 90]|edition=first|series=Harper torchbooks|url=https://archive.org/details/historiansfallac00fisc|oclc=185446787|url-access=registration}}</ref> mis sai nime Robert McNamara järgi, kes töötas aastatel 1961–1968 [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|USA kaitseministrina]], hõlmab [[Otsustusprotsess|otsuse tegemist]] üksnes kvantitatiivsete vaatluste (või [[Võtmenäitaja|mõõdikute]]) põhjal ja eirates kõiki teisi, näiteks kvalitatiivseid mõõdikuid. Põhjuseks tuuakse sageli see, et teised vaatlused ei ole tõenduspõhised. == Näited sõjandusest == === Vietnami sõda === McNamara arutlusviga vaadeldakse sageli Vietnami sõja kontekstis, kus Põhja-Vietnami langenute hulka kasutati edu täpseks ja objektiivseks mõõdikuks. Sõda taandati matemaatilisele mudelile: võidu garanteerib vaenlase hinnanguliste langenute arvu kasvatamine ja sõbralike langenute minimeerimine. Kriitikud, nagu Jonathan Salem Baskin ja Stanley Karnow, märkisid, et [[Partisanivõitlus|sissisõda]], laiapindne vastupanu ja vältimatud ebatäpsused vaenlase langenute hindamisel võivad selle mudeli kehtetuks muuta. <ref>{{Cite web|last=Baskin|first=Jonathan Salem|url=https://www.forbes.com/sites/jonathansalembaskin/2014/07/25/according-to-big-data-we-won-the-vietnam-war/|title=According To U.S. Big Data, We Won The Vietnam War|website=Forbes|date=Jul 25, 2014|access-date=2023-04-12|language=en}}</ref> {{Sfn|Karnow|1983|lk=253}} Väidetavalt öelnud USA õhujõudude brigaadikindral Edward Lansdale sõja kulgemise teaduslikuks jälgimiseks mõõdikute loendit väljatöötavale McNamarale, et ta ei ole arvestanud tavaliste [[Vietnamlased|vietnamlaste]] tunnetega. McNamara lisas selle pliiatsiga oma nimekirja, siis kustutas selle ja ütles Lansdale'ile, et ta ei saa seda mõõta, seega ei saa see olla oluline. <ref>{{Cite book|last=Phillips|first=Rufus|date=2008|title=Why Vietnam Matters|publisher=Naval Institute Press|isbn=978-1-682-47310-8}}</ref>{{Lisa lehekülg|kuupäev=May 2024}}<sup class="noprint Inline-Template" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''[[vikipeedia:Viitamine|<span title="This citation requires a reference to the specific page or range of pages in which the material appears. (May 2024)">lehekülg&nbsp;vaja</span>]]'' &#x5D;</sup> == Kaasaegsetes kliinilistes uuringutes == Meditsiinilises kirjanduses arutletakse McNamara arutlusvea üle üha enam. <ref>{{Cite journal|last=Basler|first=Michael H.|title=Utility of the McNamara fallacy|journal=[[British Medical Journal|BMJ]]|volume=339|pages=b3141|year=2009|doi=10.1136/bmj.b3141}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Booth|first=Christopher M.|title=Progression-Free Survival: Meaningful or Simply Measurable?|journal=[[Journal of Clinical Oncology]]|volume=30|issue=10|pages=1030–1033|year=2012|last2=Eisenhauer|first2=Elizabeth A.|doi=10.1200/JCO.2011.38.7571|pmid=22370321|doi-access=free}}</ref> Eelkõige kasutatakse McNamara arutlusviga kirjeldamaks seda, et [[Metastaas|metastaseerunud tahkekasvajate]] raviks arendatavate ravimikandidaatide edukuse mõõtmiseks kasutatav progresseerumisvaba elulemus ei ole peamise mõõdikuna piisav ainuüksi seetõttu, et see on lihtsasti mõõdetav, samas kui see ei mõõdik ei hõlma tähendusrikkamad tulemusi, nagu üldine [[elukvaliteet]] või üldine ellujäämine . == Konkurentsipõhistes sisseastumiskatsetes == Konkurentsipõhistes sisseastumiskatsetes, nagu näiteks meditsiinialase <ref>{{Cite journal|last=Carmody|first=JB|title=On residency selection and the quantitative fallacy.|journal=Journal of Graduate Medical Education|volume=11|issue=4|pages=420–421|date=2019|doi=10.4300/JGME-D-19-00453.1|pmc=6699544|pmid=31440336|doi-access=free}}</ref> või ka üldisemalt kõrghairudse kontekstis hinnatakse kandidaate ainult numbriliste mõõdikute abil jättes kõrvale mittekvantifitseeritavaid tegurid ja isikuomadused, mis võivad lõppkokkuvõttes olla taotleja potentsiaali hindamise seisukohast asjakohasemad. [[Kategooria:Arutlusvead]] 38p4kge0o2xc2qyqhoi5ty2za9jyzpi 6759671 6759644 2024-11-12T09:49:36Z Sillerkiil 58396 6759671 wikitext text/x-wiki '''McNamara arutlusviga''' (tuntud ka kui '''kvantitatiivne arutlusviga'''), <ref>{{Cite book|last=Fischer|first=D. H.|author-link=David Hackett Fischer|date=June 1970|title=Historians' fallacies: toward a logic of historical thought|publisher=HarperCollins|location=New York|isbn=978-0-06-131545-9|page=[https://archive.org/details/historiansfallac00fisc/page/90 90]|edition=first|series=Harper torchbooks|url=https://archive.org/details/historiansfallac00fisc|oclc=185446787|url-access=registration}}</ref> mis sai nime Robert McNamara järgi, kes töötas aastatel 1961–1968 [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|USA kaitseministrina]], hõlmab [[Otsustusprotsess|otsuse tegemist]] üksnes kvantitatiivsete vaatluste (või [[Võtmenäitaja|mõõdikute]]) põhjal ja eirates kõiki teisi, näiteks kvalitatiivseid mõõdikuid. Põhjuseks tuuakse sageli see, et teised vaatlused ei ole tõenduspõhised. == Näited sõjandusest == === Vietnami sõda === McNamara arutlusviga vaadeldakse sageli Vietnami sõja kontekstis, kus Põhja-Vietnami langenute hulka kasutati edu täpseks ja objektiivseks mõõdikuks. Sõda taandati matemaatilisele mudelile: võidu garanteerib vaenlase hinnanguliste langenute arvu kasvatamine ja sõbralike langenute minimeerimine. Kriitikud, nagu Jonathan Salem Baskin ja Stanley Karnow, märkisid, et [[Partisanivõitlus|sissisõda]], laiapindne vastupanu ja vältimatud ebatäpsused vaenlase langenute hindamisel võivad selle mudeli kehtetuks muuta. <ref>{{Cite web|last=Baskin|first=Jonathan Salem|url=https://www.forbes.com/sites/jonathansalembaskin/2014/07/25/according-to-big-data-we-won-the-vietnam-war/|title=According To U.S. Big Data, We Won The Vietnam War|website=Forbes|date=Jul 25, 2014|access-date=2023-04-12|language=en}}</ref> {{Sfn|Karnow|1983|lk=253}} Väidetavalt öelnud USA õhujõudude brigaadikindral Edward Lansdale sõja kulgemise teaduslikuks jälgimiseks mõõdikute loendit väljatöötavale McNamarale, et ta ei ole arvestanud tavaliste [[Vietnamlased|vietnamlaste]] tunnetega. McNamara lisas selle pliiatsiga oma nimekirja, siis kustutas selle ja ütles Lansdale'ile, et ta ei saa seda mõõta, seega ei saa see olla oluline. <ref>{{Cite book|last=Phillips|first=Rufus|date=2008|title=Why Vietnam Matters|publisher=Naval Institute Press|isbn=978-1-682-47310-8}}</ref>{{Lisa lehekülg|kuupäev=May 2024}}<sup class="noprint Inline-Template" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''[[vikipeedia:Viitamine|<span title="This citation requires a reference to the specific page or range of pages in which the material appears. (May 2024)">lehekülg&nbsp;vaja</span>]]'' &#x5D;</sup> == Kaasaegsetes kliinilistes uuringutes == Meditsiinilises kirjanduses arutletakse McNamara arutlusvea üle üha enam. <ref>{{Cite journal|last=Basler|first=Michael H.|title=Utility of the McNamara fallacy|journal=[[British Medical Journal|BMJ]]|volume=339|pages=b3141|year=2009|doi=10.1136/bmj.b3141}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Booth|first=Christopher M.|title=Progression-Free Survival: Meaningful or Simply Measurable?|journal=[[Journal of Clinical Oncology]]|volume=30|issue=10|pages=1030–1033|year=2012|last2=Eisenhauer|first2=Elizabeth A.|doi=10.1200/JCO.2011.38.7571|pmid=22370321|doi-access=free}}</ref> Eelkõige kasutatakse McNamara arutlusviga kirjeldamaks seda, et [[Metastaas|metastaseerunud tahkekasvajate]] raviks arendatavate ravimikandidaatide edukuse mõõtmiseks kasutatav progresseerumisvaba elulemus ei ole peamise mõõdikuna piisav ainuüksi seetõttu, et see on lihtsasti mõõdetav, samas kui see ei mõõdik ei hõlma tähendusrikkamad tulemusi, nagu üldine [[elukvaliteet]] või üldine ellujäämine . == Konkurentsipõhistes sisseastumiskatsetes == Konkurentsipõhistes sisseastumiskatsetes, nagu näiteks meditsiinialase <ref>{{Cite journal|last=Carmody|first=JB|title=On residency selection and the quantitative fallacy.|journal=Journal of Graduate Medical Education|volume=11|issue=4|pages=420–421|date=2019|doi=10.4300/JGME-D-19-00453.1|pmc=6699544|pmid=31440336|doi-access=free}}</ref> või ka üldisemalt kõrghairudse kontekstis hinnatakse kandidaate ainult numbriliste mõõdikute abil jättes kõrvale mittekvantifitseeritavaid tegurid ja isikuomadused, mis võivad lõppkokkuvõttes olla taotleja potentsiaali hindamise seisukohast asjakohasemad. == Viited == [[Kategooria:Arutlusvead]] 7grrxplxq7rnpu1ordjqqmrvtim5ghp Teadmisõpetuse oskussõnastik 0 682508 6759634 6759238 2024-11-12T08:27:16Z 85.253.52.178 6759634 wikitext text/x-wiki '''Teadmisõpetuse oskussõnastik''' on [[Leho Lamus|Leho Lamuse]] koostatud [[epistemoloogia]] leksikon, mis ilmus aastal 2024. Teadmisõpetuse oskussõnastik on esimene eestikeelne [[Teadmine|teadmise]] ja [[Tõde|tõe]] mõtestamisega seotud põhisõnavara korrastatud kokkuvõte. Sõnastikus on uudne [[Tõeteooria|tõemudelite]] nimetuste ühtne süsteem. Sõnastik on sissejuhatav abivahend 20. sajandi [[Mõttekunst|mõttekunsti]]. Sõnastik sisaldab 570 täppiskeelset märksõna ja väljendit. Oskussõnadest umbes 500 on otseselt või kaudselt seotud teadmisõpetusega ja umbes 70 on lugejale mõeldud abivahendid 20. sajandi mõttekunsti mõistmiseks. Mõnele märksõnale on sulgudes lisatud samatähenduslik või võõrkeelne vaste (nt ''aru'' ja ''mõistuse'' või ''teadmise'' ja ''teadmuse'' eristamisel). == Välislingid == * [https://www.apollo.ee/teadmisopetuse-oskussonastik.html Tutvustus (Apollo Kauplus)] * [https://rahvaraamat.ee/p/teadmisopetuse-oskussonastik-epistemoloogia-leksikon/2004530/et Tutvustus (Rahva Raamat)] [[Kategooria:Epistemoloogia]] [[Kategooria:Filosoofiateosed]] [[Kategooria:Sõnaraamatud]] 9te5pv97z3qzirkee56z3h554ord6dn 6759672 6759634 2024-11-12T09:51:16Z Sillerkiil 58396 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/85.253.52.178|85.253.52.178]] ([[User talk:85.253.52.178|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Sillerkiil|Sillerkiil]]. 6759238 wikitext text/x-wiki {{reklaam}} '''Teadmisõpetuse oskussõnastik''' on [[Leho Lamus|Leho Lamuse]] koostatud [[epistemoloogia]] leksikon, mis ilmus aastal 2024. Teadmisõpetuse oskussõnastik on esimene eestikeelne [[Teadmine|teadmise]] ja [[Tõde|tõe]] mõtestamisega seotud põhisõnavara korrastatud kokkuvõte. Sõnastikus on uudne [[Tõeteooria|tõemudelite]] nimetuste ühtne süsteem. Sõnastik on sissejuhatav abivahend 20. sajandi [[Mõttekunst|mõttekunsti]]. Sõnastik sisaldab 570 täppiskeelset märksõna ja väljendit. Oskussõnadest umbes 500 on otseselt või kaudselt seotud teadmisõpetusega ja umbes 70 on lugejale mõeldud abivahendid 20. sajandi mõttekunsti mõistmiseks. Mõnele märksõnale on sulgudes lisatud samatähenduslik või võõrkeelne vaste (nt ''aru'' ja ''mõistuse'' või ''teadmise'' ja ''teadmuse'' eristamisel). == Välislingid == [https://www.apollo.ee/teadmisopetuse-oskussonastik.html Tutvustus (Apollo Kauplus)] [[Kategooria:Epistemoloogia]] [[Kategooria:Filosoofiateosed]] [[Kategooria:Sõnaraamatud]] 41vz8h0b24onjfxxrzpm7lnsbdas868 6759688 6759672 2024-11-12T10:24:32Z Vaher 60454 Vaata ka 6759688 wikitext text/x-wiki '''Teadmisõpetuse oskussõnastik''' on [[Leho Lamus|Leho Lamuse]] koostatud [[epistemoloogia]] leksikon, mis ilmus aastal 2024. Teadmisõpetuse oskussõnastik on esimene eestikeelne [[Teadmine|teadmise]] ja [[Tõde|tõe]] mõtestamisega seotud põhisõnavara korrastatud kokkuvõte. Sõnastikus on uudne [[Tõeteooria|tõemudelite]] nimetuste ühtne süsteem. Sõnastik on sissejuhatav abivahend 20. sajandi [[Mõttekunst|mõttekunsti]]. Sõnastik sisaldab 570 täppiskeelset märksõna ja väljendit. Oskussõnadest umbes 500 on otseselt või kaudselt seotud teadmisõpetusega ja umbes 70 on lugejale mõeldud abivahendid 20. sajandi mõttekunsti mõistmiseks. Mõnele märksõnale on sulgudes lisatud samatähenduslik või võõrkeelne vaste (nt ''aru'' ja ''mõistuse'' või ''teadmise'' ja ''teadmuse'' eristamisel). == Vaat ka == * [[Nähe]] * [[Tehismõistus]] [[Kategooria:Epistemoloogia]] [[Kategooria:Filosoofiateosed]] [[Kategooria:Sõnaraamatud]] o4mvn1vpmcbnlyvfgzdrw30935r5vvw Brawl Stars 0 682550 6759402 6740821 2024-11-11T16:57:32Z 2A00:16E0:1009:CA6E:126:4B2C:A8E2:A833 6759402 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} '''[[Brawl Stars]]'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Brawl Stars |url=https://supercell.com/en/games/brawlstars/ |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=Supercell |keel=en}}</ref> on [[mitmikmäng]]<ref>{{Viide |pealkiri=Mitmikmäng |kuupäev=2023-02-23 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Mitmikm%C3%A4ng |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-11-11}}</ref>, mille arendas välja Soome videomängufirma Supercell. Mäng avaldati üle maailma 12. detsembril 2018 [[iOS]]<ref>{{Viide |pealkiri=iOS |kuupäev=2024-11-05 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/IOS |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-11}}</ref> ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]<ref>{{Viide |pealkiri=Android (operating system) |kuupäev=2024-11-10 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Android_(operating_system) |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-11}}</ref> platvormidel. Mängus on mitmesuguseid mängurežiime, millest igaühel on eristav [[eesmärk]]<ref>{{Viide |pealkiri=Eesmärk |kuupäev=2024-08-20 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Eesm%C3%A4rk |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-11-11}}</ref>. Mängijad saavad valida enam kui 80 tegelase vahel, keda nimetatakse Brawleriteks ning kellel on erinevad võimed ja mängustiilid. {| class="wikitable" ! colspan="2" |Kakluse tähed |- | colspan="2" |Logo |- !Arendaja(d) |Supercell |- !Väljaandja(d) |Supercell |- !Platvorm(id) |Android , iOS |- !väljastusaasta | * 14. juuni 2017 * 12. detsember 2018 |- !Žanr(id) |MOBA , kangelaslik tulistaja |- !Režiim(id) |Mitmikmäng,soolomäng |} == Mängu käik == Mängus [[Brawl Stars]]<ref>{{Viide |pealkiri=Brawl Stars |kuupäev=2024-11-08 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Brawl_Stars |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-11}}</ref> võitlevad mängijad mitmes mängureziimis teiste mängijate või tehisintellekti vastastega. Mängijad saavad valida erinevate Brawlerite vahel, mis on jagatud 5 harulduse vahel (Rare, Super Rare, Epic, Mythic, Legendary). Brawlereid saab lahingutes kasutamiseks avada Starr Roadi, Brawl Passi, Trophy Roadi või osta poe kaudu. Mängu ajal saavad mängijad kasutada oma tegelase tavalist rünnakut või superrünnakut, spetsiaalset rünnakut, mis laeb vastase hävitamisel või mõnel juhul täiendavate vahendite abil. Mängijad saavad oma tegelasi varustada ka lisaseadmetega, mida tuntakse vidinate, tähejõudude, hammasrataste ja hüperlaadimiste nime all. Mängu ajal saab aktiveerida vidinaid ja hüperlaadimisi, samas kui Star Powers ja Gears on passiivsed võimed. == Viited == 1.https://en.wikipedia.org/wiki/Brawl_Stars vaadatud 11.novembril.2024 2. 3. 4. 5. 6. kizuz31sr3nfuu6rkhug5v6jlylfd9c 6759403 6759402 2024-11-11T16:58:11Z 2A00:16E0:1009:CA6E:126:4B2C:A8E2:A833 6759403 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} '''[[Brawl Stars]]'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Brawl Stars |url=https://supercell.com/en/games/brawlstars/ |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=Supercell |keel=en}}</ref> on [[mitmikmäng]]<ref>{{Viide |pealkiri=Mitmikmäng |kuupäev=2023-02-23 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Mitmikm%C3%A4ng |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-11-11}}</ref>, mille arendas välja Soome videomängufirma Supercell. Mäng avaldati üle maailma 12. detsembril 2018 [[iOS]]<ref>{{Viide |pealkiri=iOS |kuupäev=2024-11-05 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/IOS |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-11}}</ref> ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]<ref>{{Viide |pealkiri=Android (operating system) |kuupäev=2024-11-10 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Android_(operating_system) |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-11}}</ref> platvormidel. Mängus on mitmesuguseid mängurežiime, millest igaühel on eristav [[eesmärk]]<ref>{{Viide |pealkiri=Eesmärk |kuupäev=2024-08-20 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Eesm%C3%A4rk |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-11-11}}</ref>. Mängijad saavad valida enam kui 80 tegelase vahel, keda nimetatakse Brawleriteks ning kellel on erinevad võimed ja mängustiilid. {| class="wikitable" ! colspan="2" |Kakluse tähed |- | colspan="2" |Logo |- !Arendaja(d) |Supercell |- !Väljaandja(d) |Supercell |- !Platvorm(id) |Android , iOS |- !väljastusaasta | * 14. juuni 2017 * 12. detsember 2018 |- !Žanr(id) |MOBA , kangelaslik tulistaja |- !Režiim(id) |Mitmikmäng,soolomäng |} == Mängu käik == Mängus [[Brawl Stars]]<ref>{{Viide |pealkiri=Brawl Stars |kuupäev=2024-11-08 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Brawl_Stars |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-11}}</ref> võitlevad mängijad mitmes mängureziimis teiste mängijate või tehisintellekti vastastega. Mängijad saavad valida erinevate Brawlerite vahel, mis on jagatud 5 harulduse vahel (Rare, Super Rare, Epic, Mythic, Legendary). Brawlereid saab lahingutes kasutamiseks avada Starr Roadi, Brawl Passi, Trophy Roadi või osta poe kaudu. Mängu ajal saavad mängijad kasutada oma tegelase tavalist rünnakut või superrünnakut, spetsiaalset rünnakut, mis laeb vastase hävitamisel või mõnel juhul täiendavate vahendite abil. Mängijad saavad oma tegelasi varustada ka lisaseadmetega, mida tuntakse vidinate, tähejõudude, hammasrataste ja hüperlaadimiste nime all. Mängu ajal saab aktiveerida vidinaid ja hüperlaadimisi, samas kui Star Powers ja Gears on passiivsed võimed. == Viited == ojrnpbzhh7z7wki64qy602wju82p75r Vikipeedia:Võistkondlik 30 h artiklivõistlus 2024 4 683028 6759640 6757527 2024-11-12T08:47:59Z PillePrix 153981 uuendatud 6759640 wikitext text/x-wiki [[File:The Twins SE Asia 2019 (49171985716).jpg|pisi|Kuala Lumpur]] '''Vikipeedia võistkondlik 30 h artiklivõistlus 2024''' toimus '''9.–10. novembril 2024'''. Teemad loositi välja võistluse alguses veebi teel, mille järel oli artiklite kirjutamiseks ja Vikipeedias avaldamiseks aega 30 tundi. Võistluse teema oli [[Malaisia]]. Eesmärk oli toetada [[meediapädevus]]e õpetamist läbi võistlusliku ülesande, mis paneb proovile meeskonnatöö ja infootsingu oskused. Ühtlasi oli soov kasvatada teiste riikide ja kultuuride kohta käiva teabe hulka eesti keeles. Võistlus on seotud [[Vikipeedia:Vikipeedia kõrgkoolides|Eesti kõrgkoolide tegevusega]] Vikipeedias ning seda korraldab [[Wikimedia Eesti|MTÜ Wikimedia Eesti]]. Peaauhinnaks oli lennupiletid kahele Malaisiasse. == Kuidas osaleda == Võistkond koosneb kahest inimesest, kellest vähemalt üks peab olema üliõpilane või abiturient. Välkvõistluse alguses loositakse võistkondadele artiklite teemad ning pärast seda hakkab jooksma 30 tundi, mille möödudes selgitab žürii välja võitjad. Artiklid kirjutatakse eestikeelsesse Vikipeediasse, sest nii on võistlusel loodust hiljem kasu ka teistel. Võistkondadel on aega 30 tundi, et koguda materjali, mõelda välja artikli ülesehitus, kirjutada valmis tekst ning artikkel Vikipeedias nõuetekohaselt vormistada. Võistluse teemade loosimine ja tulemustest teada andmine toimub Google Meet keskkonnas. Võistkonna koostöö võib vastavalt tiimi soovile toimuda kas füüsiliselt koos või ka interneti vahendusel. == Ajakava == '''8. november''' kell 17–18 Vikipeedia teemaline konsultatsioon (osalemine vabatahtlik) '''9. november''' kell 11.45 võistluse avamine, teemade loosimine kell 12.00 hakkab jooksma 30 tundi '''10. november''' kell 18.00 lõpptähtaeg – artikkel Vikipeedias valmis '''11. november''' kell 18 võitjate väljakuulutamine == Žürii == Žürii liikmed: * Ivo Kruusamägi, Wikimedia Eesti * Kerdo Kristjan Tamm, Wikimedia Eesti * Cristo Pajust, raamatu "Minu Malaisia" autor == Auhinnad == Võistluse peaauhinnaks oli lennupiletid kahele Malaisiasse. Lisaks oli võistlusel 300-eurone auhinnafond ja jagati nänni. Auhinnafondi aitas rahastada [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i strateegilise partnerluse programm. == Võistluse tulemused == Võistluse tulemusel valmisid järgmised artiklid: * [[Peraki osariik]] * [[Sabahi osariik]] * [[Selangori osariik]] * [[Sarawaki osariik]] * [[Pulau Pinangi osariik]] * [[Pahangi osariik]] * [[Kedahi osariik]] Esikohale valis žürii artikli Peraki osariigist. Selangori, Pahangi ja Sarawaki artiklid jagasid II kohta. == Kuidas võistluseks valmistuda? == Vikipeedia artikli kirjutamine ei ole raske, ent kui sa pole varem sellega kokku puutunud, siis tasub eelnevalt teha pisut kodutööd. Siis on kindel, et võistlusel ei kulu väärtuslik aeg reeglitega tutvumise peale. Mõned nõuanded: * kui sul veel pole, siis tee kindlasti endale eelnevalt [[Eri:Konto loomine|kasutajakonto]]; * tutvu [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vikipeedia reeglite ja vormistusnõuetega]], artikli loomist saad katsetada [[Vikipeedia:Liivakast|liivakastis]]; kui vajad abi, siis loe [[Vikipeedia:Juhend|juhendit]] või vaata [https://wikimedia.ee/oppevideod/ õppevideoid]; * võid aegsasti tutvuda mõne hea artikliga, et teaksid, mille poole püüelda (üks eeskujulik artikkel võiks välja näha [[Indoneesia|SELLINE]]); * Vikipeedias on lubatud ka tõlkeartiklid teistest keeleversioonidest, kuid tõlge peab olema korrektne ja säilitada tuleb viited (samuti võib tõlgitud artiklit täiendada, ajakohastada ja seal algse artikli puudujääke parandada); * uuri juba eelnevalt, millist materjali etteantud teemal leidub ning mida saab kätte raamatukogust; * võimalusel osale 8. novembri konsultatsioonis. == Kontakt == Konkursiga seotud küsimused: Pille Priks (pille@wikimedia.ee). == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Üliõpilaste 30 h artiklivõistlus 2024|Üliõpilaste 30 h artiklivõistlus 2024]] == Välislingid == * [https://ut.ee/et/sisu/uliopilased-taiendasid-taas-eesti-arhitektuuri-ajalugu-vikipeedias "Üliõpilased täiendasid taas Eesti arhitektuuri ajalugu Vikipeedias"] Tartu Ülikooli Teaduskool, 5. märts 2024 [[Kategooria:Võistkondlikud vikiartiklite kirjutamise võistlused]] 2libelilkzzmnguesrgoh8v2is62aei 6759668 6759640 2024-11-12T09:44:50Z Kruusamägi 1530 6759668 wikitext text/x-wiki [[File:The Twins SE Asia 2019 (49171985716).jpg|pisi|Kuala Lumpur]] '''Vikipeedia võistkondlik 30 h artiklivõistlus 2024''' toimus '''9.–10. novembril 2024'''. Teemad loositi välja võistluse alguses veebi teel, mille järel oli artiklite kirjutamiseks ja Vikipeedias avaldamiseks aega 30 tundi. Võistluse teema oli [[Malaisia]]. Eesmärk oli toetada [[meediapädevus]]e õpetamist läbi võistlusliku ülesande, mis paneb proovile meeskonnatöö ja infootsingu oskused. Ühtlasi oli soov kasvatada teiste riikide ja kultuuride kohta käiva teabe hulka eesti keeles. Võistlus on seotud [[Vikipeedia:Vikipeedia kõrgkoolides|Eesti kõrgkoolide tegevusega]] Vikipeedias ning seda korraldas [[Wikimedia Eesti|MTÜ Wikimedia Eesti]]. Peaauhinnaks oli lennupiletid kahele Malaisiasse. == Kuidas osaleda == Võistkond koosneb kahest inimesest, kellest vähemalt üks peab olema üliõpilane või abiturient. Välkvõistluse alguses loositakse võistkondadele artiklite teemad ning pärast seda hakkab jooksma 30 tundi, mille möödudes selgitab žürii välja võitjad. Artiklid kirjutatakse eestikeelsesse Vikipeediasse, sest nii on võistlusel loodust hiljem kasu ka teistel. Võistkondadel on aega 30 tundi, et koguda materjali, mõelda välja artikli ülesehitus, kirjutada valmis tekst ning artikkel Vikipeedias nõuetekohaselt vormistada. Võistluse teemade loosimine ja tulemustest teada andmine toimub Google Meet keskkonnas. Võistkonna koostöö võib vastavalt tiimi soovile toimuda kas füüsiliselt koos või ka interneti vahendusel. == Ajakava == '''8. november''' kell 17–18 Vikipeedia teemaline konsultatsioon (osalemine vabatahtlik) '''9. november''' kell 11.45 võistluse avamine, teemade loosimine kell 12.00 hakkab jooksma 30 tundi '''10. november''' kell 18.00 lõpptähtaeg – artikkel Vikipeedias valmis '''11. november''' kell 18 võitjate väljakuulutamine == Žürii == Žürii liikmed: * Ivo Kruusamägi, Wikimedia Eesti * Kerdo Kristjan Tamm, Wikimedia Eesti * Cristo Pajust, raamatu "Minu Malaisia" autor == Auhinnad == Võistluse peaauhinnaks olid lennupiletid kahele Malaisiasse. Lisaks oli võistlusel 300-eurone auhinnafond. Auhinnafondi aitas rahastada [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i strateegilise partnerluse programm. == Võistluse tulemused == Võistluse tulemusel valmisid järgmised artiklid: * [[Peraki osariik]] * [[Sabahi osariik]] * [[Selangori osariik]] * [[Sarawaki osariik]] * [[Pulau Pinangi osariik]] * [[Pahangi osariik]] * [[Kedahi osariik]] Esikohale valis žürii artikli [[Peraki osariik|Peraki osariigist]]. [[Selangori osariik|Selangori]], [[Pahangi osariik|Pahangi]] ja [[Sarawaki osariik|Sarawaki]] artiklid jagasid II kohta, millega kaasnes 100 eurot preemiaraha. == Kuidas võistluseks valmistuda? == Vikipeedia artikli kirjutamine ei ole raske, ent kui sa pole varem sellega kokku puutunud, siis tasub eelnevalt teha pisut kodutööd. Siis on kindel, et võistlusel ei kulu väärtuslik aeg reeglitega tutvumise peale. Mõned nõuanded: * kui sul veel pole, siis tee kindlasti endale eelnevalt [[Eri:Konto loomine|kasutajakonto]]; * tutvu [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vikipeedia reeglite ja vormistusnõuetega]], artikli loomist saad katsetada [[Vikipeedia:Liivakast|liivakastis]]; kui vajad abi, siis loe [[Vikipeedia:Juhend|juhendit]] või vaata [https://wikimedia.ee/oppevideod/ õppevideoid]; * võid aegsasti tutvuda mõne hea artikliga, et teaksid, mille poole püüelda (üks eeskujulik artikkel võiks välja näha [[Indoneesia|SELLINE]]); * Vikipeedias on lubatud ka tõlkeartiklid teistest keeleversioonidest, kuid tõlge peab olema korrektne ja säilitada tuleb viited (samuti võib tõlgitud artiklit täiendada, ajakohastada ja seal algse artikli puudujääke parandada); * uuri juba eelnevalt, millist materjali etteantud teemal leidub ning mida saab kätte raamatukogust; * võimalusel osale 8. novembri konsultatsioonis. == Kontakt == Konkursiga seotud küsimused: Pille Priks (pille@wikimedia.ee). == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Üliõpilaste 30 h artiklivõistlus 2024|Üliõpilaste 30 h artiklivõistlus 2024]] == Välislingid == * [https://ut.ee/et/sisu/uliopilased-taiendasid-taas-eesti-arhitektuuri-ajalugu-vikipeedias "Üliõpilased täiendasid taas Eesti arhitektuuri ajalugu Vikipeedias"] Tartu Ülikooli Teaduskool, 5. märts 2024 [[Kategooria:Võistkondlikud vikiartiklite kirjutamise võistlused]] 0q8rykfioaldik9fxy7n2dajjegopkw Konstantin Malofejev 0 684040 6759562 6757631 2024-11-11T23:48:58Z Trummiglehn 175900 Kirjutasin artikli 6759562 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Малофеев_(cropped).jpg|pisi|Konstantin Malofejev (2020)]] '''Konstantin Valerjevitš Malofejev''' (''Константин Валерьевич Малофеев''; sündinud 3. juulil 1974 [[Puštšino]]s, [[Moskva oblast]]is) on Venemaa ettevõtja, miljardär, poliitik ja ühiskonnategelane, "Tsargradi" ettevõtete grupi direktorite nõukogu esimees, üks "[[Russki Mir|Russki mir]]<nowiki/>i" rahastajatest. Alates 2017. aastast on rahvusvaheliselt tagaotsitav. == Elulugu == Sündis [[Moskva]] lähedal asuvas Puštšino teaduslinnas. Isa oli astrofüüsik, ema programmeerija. 1991. aastal lõpetas hõbemedaliga Puštšino 1. keskkooli ja 1996. aastal Moskva Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. Ülikooli neljandal kursusel pöördus õigeusku. Ta on Moskva Riikliku Ülikooli Püha Märter Tatjana kiriku koguduse liige. 1996-1998 investeerimisfirma "Renaissance Capital" jurist. 1998-2000 investeerimiskonsultatsioonifirma "Votum Consulting" omanik Ukrainas. <ref>https://www.vedomosti.ru/library/articles/2010/10/11/ne_zamministra_a_drug_ministra</ref> 2000-2002 maaklermaja "Regent European Securities" peadirektor. 2002-2004 MDM panga investeerimisploki rahandusosakonna juhataja. 2005 asutas oma investeerimisfirma - "Marshall Capital Partnersi." 2007. aasta juulis asutas „Vene filantroopide ühingu emaduse ja lapsepõlve kaitseks”, mis hiljem nimetati ümber Püha Vassili Suure Fondiks. 2008 rajati fondi poolt õigeusumaailmakeskne Püha Vassili Suure gümnaasium.<ref>https://web.archive.org/web/20150624182130/http://fondsvv.ru/about/council/</ref> 2009-2010 telekommunikatsioonikontserni "Svjazinvest" juhatuse liige, omandas 10 % selle tütarfirma "Rostelekom" aktsiatest (müüs oma osaluse 2013. aastal 25, 2 miljardi rubla eest).<ref>https://web.archive.org/web/20150625195945/http://top.rbc.ru/economics/15/11/2013/889097.shtml</ref> 2011. aasta jaanuaril asutas koostöös Venemaa siseministeeriumi, digitaalse arengu ja massikommunikatsioonministeeriumi ja Riigiduumaga "Ohutu interneti liiga" ("Ли́га безопа́сного интерне́та"), mis seab oma eesmärgiks interneti tsenseerimist. Kuni 2015. aastani oli ta liiga juhatuse esimees.<ref>https://www.rbc.ru/rbcfreenews/553502619a79471f3e9554dd</ref> 2014. aastal toetas aktiivselt, ka rahaliselt, Krimmi annekteerimist Venemaa poolt.<ref>https://www.rbc.ru/politics/13/11/2014/54647847cbb20f11b6a74400</ref> Ta korraldas Igor Girkini (Strelkov) mineku Krimmi, kus viimane juhtis relvastatud Ukraina-vastast mässu.<ref>Dominique Arel, Jesse Driscoll "''Ukraine's Unnamed War: Before the Russian Invasion of 2022''" Cambridge University Press: 2023. Pp. 148</ref> 14. aprillil 2014 ilmusid internetti raadio pealtkuulamise salvestised, mida identifitseeriti Kagu-Ukraina territooriumil tegutsevate separatistide vaheliste läbirääkimistena ja kus isik kutsungiga “Strelok” räägib SBU ohvitseride edukast likvideerimisest Slovjanski piirkonnas. Mees kutsungiga “Strelok” oli üks separatistide liidreid Igor Strelkov ja tema vestluskaaslaseks oli Malofejev.<ref>Dominique Arel, Jesse Driscoll "''Ukraine's Unnamed War: Before the Russian Invasion of 2022''" Cambridge University Press: 2023. Pp. 149</ref> Malofejevi juhitud Püha Vassili Suure heategevusfond abistas isehakanud vabariikide poolel sõdivaid kasakate üksusi, Donbassi tsiviilelanikkonda, aga ka Venemaal põgenikke. Süüdistuste tõttu separatismi toetamises Ukraina territooriumil langesid 20. detsembril 2014 Malofejevile USA sanktsioonid.<ref>https://web.archive.org/web/20160204194424/http://www.novayagazeta.ru/news/1690342.html</ref> 2015. aasta veebruaris avaldas Venemaa ajaleht "Novaja Gazeta" dokumendid Venemaa sekkumisplaaniga Ukrainasse, mis väljaande andmetel anti Kremli administratsioonile üle ajavahemikus 4.–12. veebruar 2014. "Novaja Gazeta" andmeil loodi plaan Malofejevi osalusel.<ref>https://web.archive.org/web/20221205172722/https://www.currenttime.tv/a/26867193.html</ref> 2016. aastal taastati tema rahalisel toetusel Katariina II monument Simferoopolis.<ref>https://vvesti.com/istoriya/v-simferopole-torzhestvenno-otkryli-vozrozhdennyj-pamyatnik-ekaterine-ii</ref> 13. märtsil 2015 autasustati teda Krimmi Vabariigi ordeniga „Truuduse eest“ sõnastusega „julguse, patriotismi, aktiivse ühiskondliku ja poliitilise tegevuse, isikliku panuse eest vabariigi ühtsuse, arengu ja õitsengu tugevdamisse Krimmis ja seoses Krimmi Venemaaga taasühendamise päevaga.”<ref>https://rk.gov.ru/rus/file/pub/pub_242085.pdf</ref> 2023. aasta märtsis teatas Venemaa FSB, et selle esindajad hoidsid ära Malofejevi mõrvakatse: nende sõnul pandi pomm ärimehe auto põhja alla, mis tehti kahjutuks. FSB arvates korraldas mõrvakatse Ukraina eriteenistus.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russia-says-it-thwarts-ukraine-backed-murder-plot-against-nationalist-tycoon-2023-03-06/</ref> 2015. aastast "Tsargradi" ettevõtete grupi direktorite nõukogu esimees, kuni 2017. aasta novembrini "Tsargradi" telekanali peaprodutsent.<ref>https://www.rbc.ru/politics/08/11/2017/5a02d3c89a79474d7caffa5b</ref> Alates 2017. aasta novembrist on ta Venemaa ajaloohariduse arendamise Ülevenemaalise Ühingu "Kahepealine Kotkas" esimees, millel on 73 piirkondlikku ja 16 kohalikku filiaali kogu riigis. Ühingu eesmärgiks on muuta ajalooharidust rõhuasetusega punaste müütide dekonstrueerimisel; monarhilise valitsemise kuvandi tagastamine Venemaal selle väärilisele kohale massiteadvuses; Venemaa nüüdisaegse vabariikliku süsteemi muutmine, millel on juba palju printsipaadi tunnuseid, täieõiguslikuks monarhiaks; Pealegi tuleb see ümberkujundamine läbi viia põhiseaduslikult (praegune Venemaa põhiseadus lubab sellist ümberkujundamist põhiseadusliku assamblee kokkukutsumise kaudu).<ref>https://web.archive.org/web/20171110225323/https://rusorel.info/v-rossii-sushhestvuet-moshhnoe-monarxicheskoe-dvizhenie-itogi-vserossijskogo-obshhego-sobraniya-obshhestva-dvuglavyj-orel/</ref> 2024. aastal toetas ta Venemaa peaministri abi Muslim Hutšijevi seisukohta evolutsioonilise õpetuse väljajätmise kohta kooliõpikutest. Malofejevi sõnul: "Tänapäeval ei jäta geneetikateadus darvinistidele mingit võimalust. Evolutsionism muutus jumalakartmatuks sektiks (kuigi Darwin ise polnud ateist)." 2019. aasta sügisel asus ta Rahvusvahelise Suveräänse Arengu Agentuuri nõukogu esimehe ametikohale. See on valitsusväline organisatsioon, mis Malofejevi sõnul aitab „majandusreformidega neid riike, kes püüavad end vabastada majanduslikust ja finantssõltuvusest läänemaailmast.”<ref>https://www.rbc.ru/business/11/09/2019/5d7796cc9a794731b3800996</ref> == Sanktsioonid == 30. juulil 2014 kehtestas Euroopa Liit Venemaa agressiooni toetamise tõttu Ukrainasse tema suhtes sanktsioonid.<ref>https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=OJ:JOL_2014_226_R_0003&from=EN</ref> Samal põhjusel kehtestas talle 20. detsembril 2014 sanktsioonid USA,<ref>https://web.archive.org/web/20200202170321/https://ria.ru/20141220/1039283714.html</ref> 29. juunil 2015 Kanada.<ref>https://www.forbes.ru/news/292709-kanada-rasshirila-sanktsii-protiv-rossii</ref> 2017. aasta novembris pani Ukraina Malofejevi riikidevahelisse tagaotsitavate nimekirja (SRÜ piires), kuna kohtueelse uurimise käigus saadi tõendeid tema osalemise kohta Ukraina kriminaalkoodeksi artikli 260 5. osa kohase kuriteo toimepanemises (seaduses sätestamata poolsõjaväeliste või relvastatud formatsioonide loomine).<ref>https://www.rbc.ru/rbcfreenews/5a19ac949a7947da8f79e29e</ref> Septembris 2019 kehtestas Bulgaaria talle kümneaastase sissesõidukeelu seoses süüdistustega rahapesus.<ref>https://www.rbc.ru/society/11/09/2019/5d78eb249a7947b3e8dc592a</ref> Peale Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse kehtestasid talle sanktsioonid ka Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa, Šveits, Ühendkuningriik.<ref>https://web.archive.org/web/20221227023645/https://rupep.org/ru/person/12993</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Malofejev, Konstantin}} [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] t5l56vjy4hfdql0dtqpoebsxx2il8xv 6759617 6759562 2024-11-12T07:50:34Z Trummiglehn 175900 Täiendasin artiklit 6759617 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Малофеев_(cropped).jpg|pisi|Konstantin Malofejev (2020)]] '''Konstantin Valerjevitš Malofejev''' (''Константин Валерьевич Малофеев''; sündinud 3. juulil 1974 [[Puštšino]]s, [[Moskva oblast]]is) on Venemaa ettevõtja, miljardär, poliitik ja ühiskonnategelane, "Tsargradi" ettevõtete grupi direktorite nõukogu esimees, üks "[[Russki Mir|Russki mir]]<nowiki/>i" rahastajatest. Alates 2017. aastast on rahvusvaheliselt tagaotsitav. == Elulugu == Sündis [[Moskva]] lähedal asuvas Puštšino teaduslinnas. Isa oli astrofüüsik, ema programmeerija. 1991. aastal lõpetas hõbemedaliga Puštšino 1. keskkooli ja 1996. aastal Moskva Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. Ülikooli neljandal kursusel pöördus õigeusku. Ta on Moskva Riikliku Ülikooli Püha Märter Tatjana kiriku koguduse liige. 1996-1998 investeerimisfirma "Renaissance Capital" jurist. 1998-2000 investeerimiskonsultatsioonifirma "Votum Consulting" omanik Ukrainas. <ref>https://www.vedomosti.ru/library/articles/2010/10/11/ne_zamministra_a_drug_ministra</ref> 2000-2002 maaklermaja "Regent European Securities" peadirektor. 2002-2004 MDM panga investeerimisploki rahandusosakonna juhataja. 2005 asutas oma investeerimisfirma - "Marshall Capital Partnersi."<ref>Catherine Belton "Putini inimesed. Kuidas KGB võttis tagasi Venemaa ja tungis siis edasi läände" Tallinn: Kava Kirjastus, 2022. Lk. 338</ref> 2007. aasta juulis asutas „Vene filantroopide ühingu emaduse ja lapsepõlve kaitseks”, mis hiljem nimetati ümber Püha Vassili Suure Fondiks. 2008 rajati fondi poolt õigeusumaailmakeskne Püha Vassili Suure gümnaasium.<ref>https://web.archive.org/web/20150624182130/http://fondsvv.ru/about/council/</ref> Fondi avalikuks eesmärgiks oli toetada õigeusu väärtuste ja konservatiivsete ideaalide levikut Ukrainas ja Euroopas ning liikuda edasi USAsse.<ref>Belton, lk. 338</ref> 2009-2010 telekommunikatsioonikontserni "Svjazinvest" juhatuse liige, omandas 10 % selle tütarfirma "Rostelekom" aktsiatest (müüs oma osaluse 2013. aastal 25, 2 miljardi rubla eest).<ref>https://web.archive.org/web/20150625195945/http://top.rbc.ru/economics/15/11/2013/889097.shtml</ref> "Malofejev oli kesksel kohal Rostelekomist raha väljakantimisel" teatas hiljem Rostelekomiga liitunud Svjazinvesti endine juht Jevgeni Jurtšenko.<ref>Belton, lk. 338</ref> Briti uuriv ajakirjanik Catherine Belton: "Riigi osalus tegi Malofejevist kiiresti miljardäri ja tema hallatavad summad kasvasid veelgi kiiremini. Malofejevi Püha Vassili Suure Sihtasutusest sai lahutamatu osa Kremli kasvavas poliitilises projektis Venemaa mõju laiendamiseks ning Malofejevist sai eesliinivõitleja Venemaa lahingus impeeriumi pärast."<ref>Belton, lk. 338</ref> 2011. aasta jaanuaril asutas koostöös Venemaa siseministeeriumi, digitaalse arengu ja massikommunikatsioonministeeriumi ja Riigiduumaga "Ohutu interneti liiga" ("Ли́га безопа́сного интерне́та"), mis seab oma eesmärgiks interneti tsenseerimist. Kuni 2015. aastani oli ta liiga juhatuse esimees.<ref>https://www.rbc.ru/rbcfreenews/553502619a79471f3e9554dd</ref> 2014. aastal toetas aktiivselt, ka rahaliselt, Krimmi annekteerimist Venemaa poolt.<ref>https://www.rbc.ru/politics/13/11/2014/54647847cbb20f11b6a74400</ref> Ta korraldas oma turvaülema Igor Girkini (Strelkov) mineku Krimmi, kus viimane juhtis relvastatud Ukraina-vastast mässu.<ref>Dominique Arel, Jesse Driscoll "''Ukraine's Unnamed War: Before the Russian Invasion of 2022''" Cambridge University Press: 2023. Pp. 148</ref> 14. aprillil 2014 ilmusid internetti raadio pealtkuulamise salvestised, mida identifitseeriti Kagu-Ukraina territooriumil tegutsevate separatistide vaheliste läbirääkimistena ja kus isik kutsungiga “Strelok” räägib SBU ohvitseride edukast likvideerimisest Slovjanski piirkonnas. Mees kutsungiga “Strelok” oli üks separatistide liidreid Igor Strelkov ja tema vestluskaaslaseks oli Malofejev.<ref>Dominique Arel, Jesse Driscoll "''Ukraine's Unnamed War: Before the Russian Invasion of 2022''" Cambridge University Press: 2023. Pp. 149</ref> Malofejevi avalike suhete nõunikust Aleksandr Borodaist sai isehakanud Donetski Rahvavabariigi peaminister.<ref>Belton, lk. 342</ref> Malofejevi juhitud Püha Vassili Suure heategevusfond abistas isehakanud vabariikide poolel sõdivaid kasakate üksusi, Donbassi tsiviilelanikkonda, aga ka Venemaal põgenikke. Süüdistuste tõttu separatismi toetamises Ukraina territooriumil langesid 20. detsembril 2014 Malofejevile USA sanktsioonid.<ref>https://web.archive.org/web/20160204194424/http://www.novayagazeta.ru/news/1690342.html</ref> 2015. aasta veebruaris avaldas Venemaa ajaleht "Novaja Gazeta" dokumendid Venemaa sekkumisplaaniga Ukrainasse, mis väljaande andmetel anti Kremli administratsioonile üle ajavahemikus 4.–12. veebruar 2014. "Novaja Gazeta" andmeil loodi plaan Malofejevi osalusel.<ref>https://web.archive.org/web/20221205172722/https://www.currenttime.tv/a/26867193.html</ref> 2016. aastal taastati tema rahalisel toetusel Katariina II monument Simferoopolis.<ref>https://vvesti.com/istoriya/v-simferopole-torzhestvenno-otkryli-vozrozhdennyj-pamyatnik-ekaterine-ii</ref> 13. märtsil 2015 autasustati teda Krimmi Vabariigi ordeniga „Truuduse eest“ sõnastusega „julguse, patriotismi, aktiivse ühiskondliku ja poliitilise tegevuse, isikliku panuse eest vabariigi ühtsuse, arengu ja õitsengu tugevdamisse Krimmis ja seoses Krimmi Venemaaga taasühendamise päevaga.”<ref>https://rk.gov.ru/rus/file/pub/pub_242085.pdf</ref> 2023. aasta märtsis teatas Venemaa FSB, et selle esindajad hoidsid ära Malofejevi mõrvakatse: nende sõnul pandi pomm ärimehe auto põhja alla, mis tehti kahjutuks. FSB arvates korraldas mõrvakatse Ukraina eriteenistus.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russia-says-it-thwarts-ukraine-backed-murder-plot-against-nationalist-tycoon-2023-03-06/</ref> 2015. aastast "Tsargradi" ettevõtete grupi direktorite nõukogu esimees, kuni 2017. aasta novembrini "Tsargradi" telekanali peaprodutsent.<ref>https://www.rbc.ru/politics/08/11/2017/5a02d3c89a79474d7caffa5b</ref> Alates 2017. aasta novembrist on ta Venemaa ajaloohariduse arendamise Ülevenemaalise Ühingu "Kahepealine Kotkas" esimees, millel on 73 piirkondlikku ja 16 kohalikku filiaali kogu riigis. Ühingu eesmärgiks on muuta ajalooharidust rõhuasetusega punaste müütide dekonstrueerimisel; monarhilise valitsemise kuvandi tagastamine Venemaal selle väärilisele kohale massiteadvuses; Venemaa nüüdisaegse vabariikliku süsteemi muutmine, millel on juba palju printsipaadi tunnuseid, täieõiguslikuks monarhiaks; Pealegi tuleb see ümberkujundamine läbi viia põhiseaduslikult (praegune Venemaa põhiseadus lubab sellist ümberkujundamist põhiseadusliku assamblee kokkukutsumise kaudu).<ref>https://web.archive.org/web/20171110225323/https://rusorel.info/v-rossii-sushhestvuet-moshhnoe-monarxicheskoe-dvizhenie-itogi-vserossijskogo-obshhego-sobraniya-obshhestva-dvuglavyj-orel/</ref> 2024. aastal toetas ta Venemaa peaministri abi Muslim Hutšijevi seisukohta evolutsioonilise õpetuse väljajätmise kohta kooliõpikutest. Malofejevi sõnul: "Tänapäeval ei jäta geneetikateadus darvinistidele mingit võimalust. Evolutsionism muutus jumalakartmatuks sektiks (kuigi Darwin ise polnud ateist)." 2019. aasta sügisel asus ta Rahvusvahelise Suveräänse Arengu Agentuuri nõukogu esimehe ametikohale. See on valitsusväline organisatsioon, mis Malofejevi sõnul aitab „majandusreformidega neid riike, kes püüavad end vabastada majanduslikust ja finantssõltuvusest läänemaailmast.”<ref>https://www.rbc.ru/business/11/09/2019/5d7796cc9a794731b3800996</ref> == Sanktsioonid == 30. juulil 2014 kehtestas Euroopa Liit Venemaa agressiooni toetamise tõttu Ukrainasse tema suhtes sanktsioonid.<ref>https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=OJ:JOL_2014_226_R_0003&from=EN</ref> Samal põhjusel kehtestas talle 20. detsembril 2014 sanktsioonid USA,<ref>https://web.archive.org/web/20200202170321/https://ria.ru/20141220/1039283714.html</ref> 29. juunil 2015 Kanada.<ref>https://www.forbes.ru/news/292709-kanada-rasshirila-sanktsii-protiv-rossii</ref> 2017. aasta novembris pani Ukraina Malofejevi riikidevahelisse tagaotsitavate nimekirja (SRÜ piires), kuna kohtueelse uurimise käigus saadi tõendeid tema osalemise kohta Ukraina kriminaalkoodeksi artikli 260 5. osa kohase kuriteo toimepanemises (seaduses sätestamata poolsõjaväeliste või relvastatud formatsioonide loomine).<ref>https://www.rbc.ru/rbcfreenews/5a19ac949a7947da8f79e29e</ref> Septembris 2019 kehtestas Bulgaaria talle kümneaastase sissesõidukeelu seoses süüdistustega rahapesus.<ref>https://www.rbc.ru/society/11/09/2019/5d78eb249a7947b3e8dc592a</ref> Peale Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse kehtestasid talle sanktsioonid ka Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa, Šveits, Ühendkuningriik.<ref>https://web.archive.org/web/20221227023645/https://rupep.org/ru/person/12993</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Malofejev, Konstantin}} [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 9nawukm6suafxhy2jo7d2ptqoa66sco Soome romad 0 684092 6759352 6757607 2024-11-11T15:15:10Z PillePrix 153981 6759352 wikitext text/x-wiki [[Fail:Romani_People_in_Malmi_1930_(2164;_JOKAHBL3B_A14-5).tif|pisi| Kaled [[Malmi|Malmis]], [[Helsingi|Helsingis]], 1930. aastal]] '''Soome romad ehk kale''' ([[Roma keel|roma keeles]] ''Kàlo''; [[Rootsi keel|rootsi keeles]] ''Kalé''; [[Soome keel|soome keeles]] ''Kaale''')''''' on [[Mustlased|romade]] alarühm, kes on [[Soome|Soomes]] elanud enam kui viissada aastat.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2011-04-13 |pealkiri=Mustlased on Soomes elanud juba 500 aastat, aga ikka tekitavad võõristust |url=https://sakala.postimees.ee/418191/mustlased-on-soomes-elanud-juba-500-aastat-aga-ikka-tekitavad-vooristust |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=Sakala |keel=et}}</ref> Hinnanguliselt elab Soomes ligikaudu 10 000–12 000 romat.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009 |pealkiri=Suomen romanipoliittinen ohjelma |url=https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/72788/URN%3aNBN%3afi-fe201504225296.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=8. november 2024 |väljaanne=Sosiaali- ja terveysministeriön selvityksiä}}</ref> Lisaks elab [[Rootsi|Rootsis]] ligikaudu 3000 Soome romat.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-08-21 |pealkiri=Romanimiehen sai 1600-luvulla hirttää ilman oikeudenkäyntiä |url=https://yle.fi/aihe/artikkeli/2015/08/21/romanimiehen-sai-1600-luvulla-hirttaa-ilman-oikeudenkayntia |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=yle.fi |keel=fi-FI}}</ref> Nende põhikeelteks on [[Soome keel|soome]], [[Rootsi keel|rootsi]] ja [[soome roma keel]]. ''Kalo/Kale'' on Soomes romade koondnimi.<ref>{{Cite web|url=https://rm.coe.int/factsheets-on-romani-culture-3-8-kaale-in-finland/1680aac39c|title=Factsheet. Kaale in Finland|website=rm.coe.int|access-date=12 December 2023}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:Kolme_romaninaista.jpg|vasakul|pisi| Kolm Soome roma naist 1930. aastatel]] Algsed Soome kaled olid [[Norra]] ja [[Rootsi]] aladel rändlenud romad, kes tulid Soome läbi Rootsi pärast 17. sajandil Rootsist väljasaatmist. Soome, Rootsi ja Norra romade esivanemad olid inglise ja šoti romad, kes saadeti välja [[Šotimaa]] ja [[Inglismaa]] kuningriikidest.<ref>{{Cite web|url=http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=rmf|title=Romani, Kalo Finnish|access-date=12 December 2023}}</ref><ref>Eltzler. </ref> 1637. aastal kuulutati Rootsis kõik roma grupid illegaalseteks, keda võis ilma kohtuprotsessita üles puua; see seadus lõpetati 1748. aastal.<ref>{{Cite web|url=http://k2xx.spraakdata.gu.se/personal/lars/pblctns/FinnishRomani.pdf|title=Finnish Romani|website=spraakdata.gu.se}}</ref> Kui Soome 1917. aastal iseseisvuse välja kuulutas, said kõik kaled täieliku kodakondsuse ja õigused. [[Talvesõda|Talvesõja]] ja [[Jätkusõda|Jätkusõja]] ajal teenis [[Soome kaitsevägi|Soome sõjaväes]] umbes tuhat kalet . <ref>{{Cite web|url=http://mansetori.fi/index.php?option=com_content&task=view&id=486&Itemid=568|title=Mansetori.fi|website=mansetori.fi}}</ref> == Kultuur == Kaks roma kultuuri pärimust on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi nimekirja]]: Soome romade laulutraditsioon<ref>{{Netiviide |pealkiri=Suomen romanien lauluperinne – Elävän perinnön wikiluettelo |url=https://wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi/wiki/Suomen_romanien_lauluperinne |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi}}</ref> ja romade hobustega seotud oskused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Romanien hevostaidot – Elävän perinnön wikiluettelo |url=https://wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi/wiki/Romanien_hevostaidot |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi}}</ref> Soome romad on vaatamata suhteliselt väikesele rahvaarvule oma kultuuri ja kombeid Soomes üsna hästi säilitanud. Reaktsioonina sajandeid kestnud survele väljastpoolt romade rühma on romad püüdnud kinni pidada oma pikaajalistest traditsioonidest. Tänu kultuuri säilimisele on romade rühmast saanud Soomes üsna kindel kogukond.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2019-12-13 |pealkiri=Romanien tapaperinne - Suomen Romanifoorumi ry |url=https://web.archive.org/web/20191213183954/https://www.romanifoorumi.fi/romanit-suomessa/romanien-tapaperinne/ |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> Osa Soome roma traditsioonist põhineb roma rahva päritolumaa [[India]] kommetel. Aja jooksul on Soome romade kultuuri integreeritud ka Soome talupojakultuuri kombed. Vanad talupojaviisid on romade kultuuris säilinud just seetõttu, et see kultuur ei ole nii altis kiiretele ajamuutustele kui põhielanikkonna kultuur. Kuigi Soome romade kombed on üsna ühetaolised, esineb loomulikult väikesi piirkondlikke, klanni-, perekondlikke ja individuaalseid erinevusi.<ref name=":1" /> Soome põhirahvastiku kultuurist erineb roma kultuur kõige selgemalt oma keskse väärtusbaasi poolest. Roma kultuur on suures osas inimestevaheline kultuur, kus perekond ja sugulased mängivad keskset rolli. Põhirahvastikule omane võistlusmentaliteet, raha ja staatuse väärtustamine on romadele võõrad. Mustlaste seas põhineb inimese väärtus peamiselt hoopis sotsiaalsete oskuste valdamisel, kultuurile pühendumisel ning vanusel ja sool. Ka tunnete ja intuitsiooni väljendamine on romadele üldiselt olulisem kui teistele soomlastele. Romade sotsiaalse suhtluse põhiaspektid on viisakus, külalislahkus ja tõeline huvi teiste asjade vastu.<ref name=":1" /> Traditsiooniline romade elu Soomes ei ole kunagi hõlmanud suurt põlluharimise soovi ja maaomandit pole romade seas tavaliselt kõrgelt hinnatud. Teisest küljest on Soome romad läbi aegade väga väärtustanud kauplemist kui elatusallikat ja elustiili.<ref>Hellman, Heikki "Korkean moraalin vähemmistö." ''Helsingin Sanomat'', 8.jaanuar 1982, lk.16</ref> === Riietus === Traditsiooniline Soome kale naise kleit pärineb traditsioonilisest riietusest, mida on kandnud etnilised [[Soomlased|soome]] naised. Kuni 20. sajandi vahetuseni riietusid kale ja soome naised sarnaselt pluusidesse ja pikkadesse vööpõllega seelikutesse.<ref name="SKM">{{Cite web|url=http://www.craftmuseum.fi/romanit/romanipuku/historiaa.htm|title=Tie romanien elämään|publisher=Suomen käsityön museo|access-date=2 March 2013|language=fi|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305094620/http://www.craftmuseum.fi/romanit/romanipuku/historiaa.htm|archive-date=5 March 2016}}</ref> Aja jooksul ja jõukuse kasvuga on kale naise kleit järjest rohkem kaunistatud. Kleidil on raske täispikk must [[Samet|sametseelik]], mida kantakse suhteliselt kõrgel vöökohal ja mida toetab polster, ning puhvis, sageli silmatorkavate volangide ja [[Pits|pitsiga]] pluus, mis on valmistatud [[Litter|litrite]] või metallilise läikega dekoratiivkangast.<ref name=":0" /> Moodne kale naise seelik kaalub keskmiselt 7–10 kilo.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2017-04-08 |pealkiri=Romaninainen kantaa asunsa ylpeänä, vaikka kivuista kärsien |url=https://yle.fi/a/3-9554347 |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=Yle Uutiset |keel=fi}}</ref> Kogu riietus võib kaaluda kuni kümme kilo.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-04-12 |pealkiri=Romaninaisen vaatteissa painavat sametti ja ennakkoluulot |url=https://yle.fi/a/3-5742725 |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=Yle Uutiset |keel=fi}}</ref> Tänapäeval on rõivaste valmistamisel eesmärgiks valida kergemad ja õhemad materjalid. Vöökohal olev rõngas võtab seeliku raskuse puusadelt ära.<ref name=":2" /> 16–20-aastaselt roma kostüümi kandmine tähendab tüdruku täisealiseks saamist ja kohustust käituda vastavalt roma naise traditsioonilistele viisidele. Kostüümi kandmist ei peeta kohustuslikuks, kuid kui oled seda kandma hakanud, ei peeta sellest loobumist romade kogukonnas sobivaks. Kui roma naine töötab erialal, kus ta endast vanemaid romasid ei kohta, võib ta traditsioonilise riietuse tööriietusega asendada.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Varokaa, mustalaisia! Väärinymmärryksen historiaa - PDF Free Download |url=https://docplayer.fi/1723638-Varokaa-mustalaisia-vaarinymmarryksen-historiaa.html |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=docplayer.fi}}</ref> Soome roma naiste jaoks on oluline ehete kasutamine. Naiste rikkalikud kuldehted on traditsiooniliselt olnud vara, mida on lihtne reisil kaasas kanda ja vajadusel ka rahaks konverteerida.<ref name=":3" /> Soomes on romadel kombeks kanda sõrmusekujulisi kuldkõrvarõngaid, mis on kaunistatud kivide ja graveeringutega.<ref name=":2" /> === Muusika === [[Fail:Taisto_Tammi_1960.jpg|pisi| Taisto Tammi 1960. aastal]] Muusikal on Soome roma kultuuris keskne roll. Romad laulavad tavaliselt alati oma koosviibimistel. Traditsioonilised romade laulud on ilma saateta. Laulusõnad käsitlevad sageli hobuseid, turul käimist ja ringi rändamist. Teised levinud teemad on armastus, üksindus, vanemate nõuanded lastele ning vabaduse ja muretuse idealiseerimine. Laulude toon on sageli melanhoolne. Pereelu romad oma lauludes eriti ei kirjelda. Laulutraditsioonis ei ole ka erilisi hällilaule, lastele lauldakse valikuliselt samu laule, mis teistelegi.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2019-12-16 |pealkiri=Laulun voima |url=https://web.archive.org/web/20191216163143/https://www.romanit.fi/viranomaisille/tapakulttuuri-ja-perinteet/laulun-voima/ |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> Enamik Soomes avalikult tuntuks saanud roma aristidest on olnud mehed. Roma naised on orienteeritud vaimsele muusikale ning koori- ja bänditegevusele.<ref name=":4" /> Soomes on kaled tuntud eelkõige oma panuse poolest Soome tangosse ja [[Šlaager|šlaagermuusikasse]]. Kale meestel on šlaagri žanris olnud oluline osa alates žanri populaarsuse tõusust pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] . Algul seisid kale lauljad silmitsi otsese diskrimineerimisega ja näiteks keelati neil teatud asutustes esineda kas põhimõtteliselt või kale publiku väärkäitumise tõttu. [[Taisto Tammi]] ja [[Markus Allan]] olid kaks kõige olulisemat varajast kale artisti; mõlemad võtsid kasutusele kunstilised varjunimed, et vähendada tähelepanu oma etnilisele päritolule.<ref>{{Cite web|url=https://fmq.fi/articles/music-of-the-finnish-romani-roaming-and-singing|title=Music of the Finnish Romani: roaming and singing|website=FMQ|date=21 August 2017|access-date=12 December 2023}}</ref> == Märkimisväärsed Kale päritolu inimesed == [[Fail:Remu_Aaltonen_2007.jpg|pisi| [[Remu Aaltonen]]]] * [[Remu Aaltonen]], trummar ja laulja <ref>{{Cite book|year=1998|title=Kuka kukin on: Henkilötietoja nykypolven suomalaisista 1998|publisher=Otava|location=Helsinki|isbn=951-1-14344-1|page=18|language=fi|editor-last=Rantala|editor-first=Risto}}</ref> * [[Veijo Baltzar]], autor ja lavastaja * [[Jasmine Valentin|Jasmine]], laulja * [[Kiba Lumberg]], autor, kunstnik * [[Amadeus Lundberg]], laulja, tangokuningas * [[Miranda Vuolasranta]], aktivist ja koolitaja == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Mustlased]] s546jgvtw94u5rdtw6df3k5efn0hdvq 6759353 6759352 2024-11-11T15:15:30Z PillePrix 153981 PillePrix teisaldas lehekülje [[Mustand:Soome romad (Kale)]] pealkirja [[Soome romad]] alla 6759352 wikitext text/x-wiki [[Fail:Romani_People_in_Malmi_1930_(2164;_JOKAHBL3B_A14-5).tif|pisi| Kaled [[Malmi|Malmis]], [[Helsingi|Helsingis]], 1930. aastal]] '''Soome romad ehk kale''' ([[Roma keel|roma keeles]] ''Kàlo''; [[Rootsi keel|rootsi keeles]] ''Kalé''; [[Soome keel|soome keeles]] ''Kaale''')''''' on [[Mustlased|romade]] alarühm, kes on [[Soome|Soomes]] elanud enam kui viissada aastat.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2011-04-13 |pealkiri=Mustlased on Soomes elanud juba 500 aastat, aga ikka tekitavad võõristust |url=https://sakala.postimees.ee/418191/mustlased-on-soomes-elanud-juba-500-aastat-aga-ikka-tekitavad-vooristust |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=Sakala |keel=et}}</ref> Hinnanguliselt elab Soomes ligikaudu 10 000–12 000 romat.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009 |pealkiri=Suomen romanipoliittinen ohjelma |url=https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/72788/URN%3aNBN%3afi-fe201504225296.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=8. november 2024 |väljaanne=Sosiaali- ja terveysministeriön selvityksiä}}</ref> Lisaks elab [[Rootsi|Rootsis]] ligikaudu 3000 Soome romat.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-08-21 |pealkiri=Romanimiehen sai 1600-luvulla hirttää ilman oikeudenkäyntiä |url=https://yle.fi/aihe/artikkeli/2015/08/21/romanimiehen-sai-1600-luvulla-hirttaa-ilman-oikeudenkayntia |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=yle.fi |keel=fi-FI}}</ref> Nende põhikeelteks on [[Soome keel|soome]], [[Rootsi keel|rootsi]] ja [[soome roma keel]]. ''Kalo/Kale'' on Soomes romade koondnimi.<ref>{{Cite web|url=https://rm.coe.int/factsheets-on-romani-culture-3-8-kaale-in-finland/1680aac39c|title=Factsheet. Kaale in Finland|website=rm.coe.int|access-date=12 December 2023}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:Kolme_romaninaista.jpg|vasakul|pisi| Kolm Soome roma naist 1930. aastatel]] Algsed Soome kaled olid [[Norra]] ja [[Rootsi]] aladel rändlenud romad, kes tulid Soome läbi Rootsi pärast 17. sajandil Rootsist väljasaatmist. Soome, Rootsi ja Norra romade esivanemad olid inglise ja šoti romad, kes saadeti välja [[Šotimaa]] ja [[Inglismaa]] kuningriikidest.<ref>{{Cite web|url=http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=rmf|title=Romani, Kalo Finnish|access-date=12 December 2023}}</ref><ref>Eltzler. </ref> 1637. aastal kuulutati Rootsis kõik roma grupid illegaalseteks, keda võis ilma kohtuprotsessita üles puua; see seadus lõpetati 1748. aastal.<ref>{{Cite web|url=http://k2xx.spraakdata.gu.se/personal/lars/pblctns/FinnishRomani.pdf|title=Finnish Romani|website=spraakdata.gu.se}}</ref> Kui Soome 1917. aastal iseseisvuse välja kuulutas, said kõik kaled täieliku kodakondsuse ja õigused. [[Talvesõda|Talvesõja]] ja [[Jätkusõda|Jätkusõja]] ajal teenis [[Soome kaitsevägi|Soome sõjaväes]] umbes tuhat kalet . <ref>{{Cite web|url=http://mansetori.fi/index.php?option=com_content&task=view&id=486&Itemid=568|title=Mansetori.fi|website=mansetori.fi}}</ref> == Kultuur == Kaks roma kultuuri pärimust on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi nimekirja]]: Soome romade laulutraditsioon<ref>{{Netiviide |pealkiri=Suomen romanien lauluperinne – Elävän perinnön wikiluettelo |url=https://wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi/wiki/Suomen_romanien_lauluperinne |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi}}</ref> ja romade hobustega seotud oskused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Romanien hevostaidot – Elävän perinnön wikiluettelo |url=https://wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi/wiki/Romanien_hevostaidot |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=wiki.aineetonkulttuuriperinto.fi}}</ref> Soome romad on vaatamata suhteliselt väikesele rahvaarvule oma kultuuri ja kombeid Soomes üsna hästi säilitanud. Reaktsioonina sajandeid kestnud survele väljastpoolt romade rühma on romad püüdnud kinni pidada oma pikaajalistest traditsioonidest. Tänu kultuuri säilimisele on romade rühmast saanud Soomes üsna kindel kogukond.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2019-12-13 |pealkiri=Romanien tapaperinne - Suomen Romanifoorumi ry |url=https://web.archive.org/web/20191213183954/https://www.romanifoorumi.fi/romanit-suomessa/romanien-tapaperinne/ |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> Osa Soome roma traditsioonist põhineb roma rahva päritolumaa [[India]] kommetel. Aja jooksul on Soome romade kultuuri integreeritud ka Soome talupojakultuuri kombed. Vanad talupojaviisid on romade kultuuris säilinud just seetõttu, et see kultuur ei ole nii altis kiiretele ajamuutustele kui põhielanikkonna kultuur. Kuigi Soome romade kombed on üsna ühetaolised, esineb loomulikult väikesi piirkondlikke, klanni-, perekondlikke ja individuaalseid erinevusi.<ref name=":1" /> Soome põhirahvastiku kultuurist erineb roma kultuur kõige selgemalt oma keskse väärtusbaasi poolest. Roma kultuur on suures osas inimestevaheline kultuur, kus perekond ja sugulased mängivad keskset rolli. Põhirahvastikule omane võistlusmentaliteet, raha ja staatuse väärtustamine on romadele võõrad. Mustlaste seas põhineb inimese väärtus peamiselt hoopis sotsiaalsete oskuste valdamisel, kultuurile pühendumisel ning vanusel ja sool. Ka tunnete ja intuitsiooni väljendamine on romadele üldiselt olulisem kui teistele soomlastele. Romade sotsiaalse suhtluse põhiaspektid on viisakus, külalislahkus ja tõeline huvi teiste asjade vastu.<ref name=":1" /> Traditsiooniline romade elu Soomes ei ole kunagi hõlmanud suurt põlluharimise soovi ja maaomandit pole romade seas tavaliselt kõrgelt hinnatud. Teisest küljest on Soome romad läbi aegade väga väärtustanud kauplemist kui elatusallikat ja elustiili.<ref>Hellman, Heikki "Korkean moraalin vähemmistö." ''Helsingin Sanomat'', 8.jaanuar 1982, lk.16</ref> === Riietus === Traditsiooniline Soome kale naise kleit pärineb traditsioonilisest riietusest, mida on kandnud etnilised [[Soomlased|soome]] naised. Kuni 20. sajandi vahetuseni riietusid kale ja soome naised sarnaselt pluusidesse ja pikkadesse vööpõllega seelikutesse.<ref name="SKM">{{Cite web|url=http://www.craftmuseum.fi/romanit/romanipuku/historiaa.htm|title=Tie romanien elämään|publisher=Suomen käsityön museo|access-date=2 March 2013|language=fi|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305094620/http://www.craftmuseum.fi/romanit/romanipuku/historiaa.htm|archive-date=5 March 2016}}</ref> Aja jooksul ja jõukuse kasvuga on kale naise kleit järjest rohkem kaunistatud. Kleidil on raske täispikk must [[Samet|sametseelik]], mida kantakse suhteliselt kõrgel vöökohal ja mida toetab polster, ning puhvis, sageli silmatorkavate volangide ja [[Pits|pitsiga]] pluus, mis on valmistatud [[Litter|litrite]] või metallilise läikega dekoratiivkangast.<ref name=":0" /> Moodne kale naise seelik kaalub keskmiselt 7–10 kilo.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2017-04-08 |pealkiri=Romaninainen kantaa asunsa ylpeänä, vaikka kivuista kärsien |url=https://yle.fi/a/3-9554347 |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=Yle Uutiset |keel=fi}}</ref> Kogu riietus võib kaaluda kuni kümme kilo.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-04-12 |pealkiri=Romaninaisen vaatteissa painavat sametti ja ennakkoluulot |url=https://yle.fi/a/3-5742725 |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=Yle Uutiset |keel=fi}}</ref> Tänapäeval on rõivaste valmistamisel eesmärgiks valida kergemad ja õhemad materjalid. Vöökohal olev rõngas võtab seeliku raskuse puusadelt ära.<ref name=":2" /> 16–20-aastaselt roma kostüümi kandmine tähendab tüdruku täisealiseks saamist ja kohustust käituda vastavalt roma naise traditsioonilistele viisidele. Kostüümi kandmist ei peeta kohustuslikuks, kuid kui oled seda kandma hakanud, ei peeta sellest loobumist romade kogukonnas sobivaks. Kui roma naine töötab erialal, kus ta endast vanemaid romasid ei kohta, võib ta traditsioonilise riietuse tööriietusega asendada.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Varokaa, mustalaisia! Väärinymmärryksen historiaa - PDF Free Download |url=https://docplayer.fi/1723638-Varokaa-mustalaisia-vaarinymmarryksen-historiaa.html |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=docplayer.fi}}</ref> Soome roma naiste jaoks on oluline ehete kasutamine. Naiste rikkalikud kuldehted on traditsiooniliselt olnud vara, mida on lihtne reisil kaasas kanda ja vajadusel ka rahaks konverteerida.<ref name=":3" /> Soomes on romadel kombeks kanda sõrmusekujulisi kuldkõrvarõngaid, mis on kaunistatud kivide ja graveeringutega.<ref name=":2" /> === Muusika === [[Fail:Taisto_Tammi_1960.jpg|pisi| Taisto Tammi 1960. aastal]] Muusikal on Soome roma kultuuris keskne roll. Romad laulavad tavaliselt alati oma koosviibimistel. Traditsioonilised romade laulud on ilma saateta. Laulusõnad käsitlevad sageli hobuseid, turul käimist ja ringi rändamist. Teised levinud teemad on armastus, üksindus, vanemate nõuanded lastele ning vabaduse ja muretuse idealiseerimine. Laulude toon on sageli melanhoolne. Pereelu romad oma lauludes eriti ei kirjelda. Laulutraditsioonis ei ole ka erilisi hällilaule, lastele lauldakse valikuliselt samu laule, mis teistelegi.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2019-12-16 |pealkiri=Laulun voima |url=https://web.archive.org/web/20191216163143/https://www.romanit.fi/viranomaisille/tapakulttuuri-ja-perinteet/laulun-voima/ |vaadatud=2024-11-08 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> Enamik Soomes avalikult tuntuks saanud roma aristidest on olnud mehed. Roma naised on orienteeritud vaimsele muusikale ning koori- ja bänditegevusele.<ref name=":4" /> Soomes on kaled tuntud eelkõige oma panuse poolest Soome tangosse ja [[Šlaager|šlaagermuusikasse]]. Kale meestel on šlaagri žanris olnud oluline osa alates žanri populaarsuse tõusust pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] . Algul seisid kale lauljad silmitsi otsese diskrimineerimisega ja näiteks keelati neil teatud asutustes esineda kas põhimõtteliselt või kale publiku väärkäitumise tõttu. [[Taisto Tammi]] ja [[Markus Allan]] olid kaks kõige olulisemat varajast kale artisti; mõlemad võtsid kasutusele kunstilised varjunimed, et vähendada tähelepanu oma etnilisele päritolule.<ref>{{Cite web|url=https://fmq.fi/articles/music-of-the-finnish-romani-roaming-and-singing|title=Music of the Finnish Romani: roaming and singing|website=FMQ|date=21 August 2017|access-date=12 December 2023}}</ref> == Märkimisväärsed Kale päritolu inimesed == [[Fail:Remu_Aaltonen_2007.jpg|pisi| [[Remu Aaltonen]]]] * [[Remu Aaltonen]], trummar ja laulja <ref>{{Cite book|year=1998|title=Kuka kukin on: Henkilötietoja nykypolven suomalaisista 1998|publisher=Otava|location=Helsinki|isbn=951-1-14344-1|page=18|language=fi|editor-last=Rantala|editor-first=Risto}}</ref> * [[Veijo Baltzar]], autor ja lavastaja * [[Jasmine Valentin|Jasmine]], laulja * [[Kiba Lumberg]], autor, kunstnik * [[Amadeus Lundberg]], laulja, tangokuningas * [[Miranda Vuolasranta]], aktivist ja koolitaja == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Mustlased]] s546jgvtw94u5rdtw6df3k5efn0hdvq Infosüsteemi juurutamine 0 684206 6759298 6759075 2024-11-11T12:43:40Z GerliBee 199729 {{oodake}} 6759298 wikitext text/x-wiki {{oodake}} Juurutamine on protsess, kus tegeletakse uue süsteemi kasutuselevõtmisega.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Infosüsteemi juurutamine on üks osa [[Tarkvaraarendus|tarkvaraarenduse]] elutsüklist ja tihti nimetatakse seda ka implementeerimiseks.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Laudon |eesnimi=K. C. |pealkiri=Management Information Systems: Managing the Digital Firm |perekonnanimi2=Laudon |eesnimi2=J. P. |kirjastus=Pearson Education Limited |aasta=2022 |isbn=978-1-292-40328-1 |trükk=17. |koht=Harlow, Inglismaa |keel=inglise}}</ref> Sujuva ülemineku ja implementeerimise protsessi tõhususe tagamiseks on juurutamine enamasti jaotatud mitmeks erisuguseks toiminguks, näiteks [[programmeerimine]], [[Testimisel põhinev arendus|testimine]], [[kasutajakoolitus]].<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Valacich |eesnimi=J. S. |pealkiri=Modern Systems Analysis and Design |perekonnanimi2=George |eesnimi2=J. F. |kirjastus=Pearson Education Limited |aasta=2021 |isbn=978-1-292-35162-9 |trükk=Üheksas |koht=Harlow, Inglismaa |lehekülg=462-493 |keel=inglise}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Xu |eesnimi=J. |pealkiri=Essential Topics of Managing Information Systems |kirjastus=World Scientific |aasta=2020 |isbn=978-981-121-355-7 |koht=Singapur |lehekülg=74-93 |keel=inglise}}</ref> Uue süsteemi ladus integreerimine olemasolevate tööprotsessidega ja ettevõtte igapäevategevustega on ülioluline, et tagada mitte ainult funktsionaalsus ja tehniline töökindlus, vaid ka vastavus kasutajate vajadustele ning organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamine.<ref name=":0" /> Üsna tihti on ka eelnimetatud tegurid heaks edu ennustajaks infosüsteemide vahetuse puhul.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Toom |eesnimi=L. |kuupäev=2019 |pealkiri=Juurutusprotsessiga seotud edu ja ebaedu tegurid vangiregistri näitel |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cd82248a-cb85-4c3a-a860-6fdf0c865992/content |vaadatud=10. novembril 2024 |väljaanne=Tartu Ülikool DSpace}}</ref> == Juurutamise protsessi osad/edutegurid == Infosüsteemi juurutamise protsessis tuleb pöörata tähelepanu paljudele teguritele, sest juurutustetapp mõjutab seda, kuidas kasutajad suhtuvad hiljem infosüsteemi ja kui edukalt see uus süsteem kasutusele võetakse. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leikums |eesnimi=T |kuupäev=2012 |pealkiri=Managing HUuman Factors in Implementing Electronic Document System in the Public Sector |url=https://rrss.univnt.ro/MANAGING-HUMAN-FACTORS-IN-IMPLEMENTING-ELECTRONIC-DOCUMENT-SYSTEM-IN-THE-PUBLIC-SECTOR_a359.html |ajakiri=Romanian Review of Social Sciences |aastakäik=2 |lehekülg=21-30}}</ref> Projektides kiputakse alahindama seda tarkvaraarenduse faasi ja unustakse pöörata tähelepanu kõikidele integreerimisega seotud valdkondadele.<ref name=":3" /> Enamjaolt hõlmab juurutamine endas järgnevaid tegevusi: planeerimine, muutuste juhtimine, koolitamine, kasutajatugi, dokumentatsioon, testimine ja programmeerimine. <ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> === Planeerimine ja muutuste juhtimine === Hea planeerimistöö (sh selge projekti määratlus) suurendab tõenäosust juurutamine edukalt lõpetada.<ref name=":1" /> Tihti alahinnatakse juurutamiseks vajalikku ajakulu ja kiirustamise tõttu võib infosüsteemi implementeerimine ebaõnnestuda.<ref name=":3" /> Planeerimise alla kuulub ka juurutamis- ehk üleminekustrateegiate põhjalik analüüs, mille tulemusel jõutakse organisatsioonile sobivaima lahenduseni.<ref name=":2" /> Kasutaja vajaduste ja ootuste kaardistamine on planeerimisel oluline, sest kasutajate ootuste süsteemi toimimise kohta mõjutavad nende hilisemat süsteemiga rahulolu ja kasutatavust. <ref name=":1" /> Üks suurim ebaedu ennustav tegur on inimeste ja organisatsioonide vastuseis muutustele, mistõttu on juurutamise õnnestumisel vaja juhtide häid suhtlemis- ja koostööoskuseid.<ref name=":0" /> Organisatsioonide juhid töötajate eestvedajatena peavad tulevastele süsteemi kasutajatele selgitama, milline kasu kaasneb muutustega, pöörates samal ajal tähelepanu inimeste vajadustele. <ref name=":2" /> === Koolitamine, kasutajatugi ja dokumentatsioon === Juurutamise dokumenteerimine jagatakse enamasti kahte kategooriasse: süsteemihooldus ja kasutajajuhendid. Esimene neist kajastab süsteemi disaini ja funktsionaalsusi, kuid teine kehtib juhenditele, mis on abiks kasutajatele süsteemi mõistimiseks ja kasutamiseks.<ref name=":1" /> Heas kasutusjuhendis on kirjas informatsioon erinevate tööprotsetuuride ja süsteemi toimimise kohta ning selle koostamisel on kaasatud nii süsteemi disainerid/arendajad kui ka kasutajad. <ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gelinas |eesnimi=U. J. Jr |pealkiri=Business Processes and Information Technology |perekonnanimi2=Sutton |eesnimi2=S. G. |perekonnanimi3=Federowicz |eesnimi3=J. |kirjastus=Thomson Learning/South-Western |aasta=2008 |isbn=0-324-00878-3 |koht=Ohio |lehekülg=239-231 |keel=inglise}}</ref> === Programmeerimine ja testimine === Koodimine/programmeerimine on protsess, mille tulemiks on töötav arvutikood vastavalt süsteemi füüsilise disani kirjeldustele.<ref name=":1" /> Programmeerimine on enamasti intensiivnsem asutusesiseselt arendatud süsteemida puhul, sest see etapp on üks aeganõudavamaid ja ressursikulukamaid süsteemide arendamisel.<ref name=":4" /> Tänapäeval eelistatakse sisseostetud programme, et organisatsioon ei peaks tegelema ka programmeerimisega seotud kuludega.<ref name=":0" /> [[Tarkvara testimine|Testimine]] aitab implementeerimise protsessis määratleda, kas koostatud süsteem vastab soovitud tulemustele ja organisatsiooni vajadustele.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> See tegevus loob võimaluse tuvastada erinevaid vigu kogu süsteemiarenduse tsükli vältel, kuid peab olema tähelepanelik, et kontrollimise käigus ei tekiks uusi eksimusi.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=1.4.3 Testimise tüübid |url=https://eopearhiiv.edu.ee/e-kursused/eucip/arendus/143_testimise_tbid.html |vaadatud=11. november 2024 |väljaanne=EUCIP}}</ref> Võimalikult esindluslike testide läbiviimiseks on vaja kaasata palju osapooli (sh kasutajad) ja luua töökeskkonnale sarnane õhustik.<ref name=":4" /> Enamasti kasutatakse ressursipuuduse tõttu testimiseks piiratud koguses [[Sisend|sisendite]] kombinatsioone, seevastu pannakse rõhku efektiivsusele ja õigete testitüüpide valikule.<ref name=":5" /> Mõned võimalikud testide tüübid on järgmised: * '''[[Ühiktestimine|Ühik]]-/Moodultestimine''' - automatiseeritud tehnika, kus testitakse igat tarkmoodulit eraldi, et leida üles võimalikud vead enne integreerimist terviklikku süsteemi.<ref name=":1" /> Seda testi nimetatakse ka "valge kasti" meetodiks, sest läbiviija on enamasti mooduliloojast arendaja, kes on juba tuttav tarkavara seesmist struktuuri ja toimimispõhimõtteid.<ref name=":5" /> * '''Integratsiooni testimine''' - sõltumatu testija poolt läbiviidud katsetamiseprotsessi käigus kombineeritakse ja ühendatakse järk-järgult erinevaid mooduleid, kontrollimaks nende koostööd.<ref name=":1" /><ref name=":5" /> * '''Koodikontroll''' (''desk checking'') - paberi ja pliiatsi meetod, kus programme mõistev spetsialist koostab käsitsi testjuhtumite ja käskude alusel erinevaid koodilahendusi.<ref name=":1" /> * '''Süsteemtestimine''' - integreeritakse programmid süsteemidesse ja testitakse mitte ainult mooduleid ja programme, vaid ka nende vahelisi liideseid.<ref name=":1" /> Üritatakse leida vastus funktsionaalsuse küsimusele "kuidas süsteem töötab tervikuna?" ja seda nimetatakse "must a kasti" meetodiks, sest testija ei ole koodiga kursis, vaid kasutab osa, mis on nähtav ainult kasutajatele.<ref name=":5" /> * '''Koodi ülevaatus''' - manuaalselt läbiviidud test, kus kasutatakse spetsiifilise programmeerimiskeele enamlevinud vigade nimekirja, mida võrreldakse oma koodiga.<ref name=":1" /> * '''Vastuvõtutest''' ehk '''aktsepteerimistest''' (''acceptance test'') - kogu süsteemi testimine kasutaja poolt, hindamaks, kas süsteem on vastavuses kliendi ootustega ja valmis paigaldamiseks.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> eelnevalt kokkulepitud, mõõdetavatele kriteeriumidele.<ref name=":5" /> Testimine ja programeerimine toimuvad enamasti paralleelselt ning tihti võivad mõlemad etapid enne juba juurutamist tehtud olla, sest on kasutatud [[Agiilsed metoodikad|agiilset]] lähenemismeetodit.<ref name=":1" /> == Juurutamisstrateegiad - nende eelised ja puudused == Infosüsteemi juurutamistaktika valik määrab suuresti selle, kui edukalt integreerimiseprotsess kulgeb. Seetõttu peaksid organisatsioonid põhjalikult kaaluma erinevate juurutamistaktikate tugevusi ja ja nõrkusi, et jõuda enda ettevõttele sobivaima lahenduseni, mis vastaks ettevõtte vajadustele.<ref name=":2" /> Enamasti eristatakse süsteemivahetuse puhul nelja [[Strateegia|strateegiat]] - paralleelne, otsene, moodulipõhine ja pilootstrateegia.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Mõnikord lisatakse liigitusse ka hübriidlahendus, kus kombineeritakse mitu süsteemivahetuse taktikat, et suurendada paindlikkust ja vähendada riske.<ref name=":2" /> === Otsene süsteemivahetuse strateegia (''direct cutover)'' === Selle taktika puhul on vastu võetud otsus, et eelmise süsteemi kasutamine lõpetatakse kokkulepitud kuupäevast, millest alates on kasutusel ainult uus infosüsteem.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> See taktika sobib eelkõige väiksematele ja vähem kriitilisematele süsteemidele, sest nii on juurutamise õnnestumisel kulud väiksemad ja protsess kiirem/sujuvam.<ref name=":2" /> Samas on otsesel vahetusel kõrge riskitase, sest kasutajad sõltuvad täielikult uuest süsteemist, mistõttu kõik süsteemivead mõjutavad tööprotsesse ja organisatsiooni tegevusi. Varuvariandi puudumise tõttu võib olla raske ka vanat süsteemi taastada, mille tõttu töötajate tööülesannete täitmine viibib veelgi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Samuti võib saada probleemiks ka see, et süsteem tuleb paigaldada korraga kõigile.<ref name=":1" /> === Paralleelstrateegia === Paralleelstrateegia puhul kasutatakse samaaegselt nii vana kui ka uut süsteemi, kuni saavutatakse teatud enesekindluse tase uue süsteemi sobivuse, tõhususe ja töötamise kohta. Sellele strateegiale omistatakse enamasti madal riskitase, sest juurutamise ebaõnnestumise puhul on olemas tagavaraplaan.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Selle strateegia eeliseks on, et uue süsteemi täiustamine ja parendamine on lihtsam, sest tööprotsessid ei katke.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Samas peab arvestama ka paralleelstrateegia kulukusega, sest ettevõttel tuleb hallata kahte süsteemi korraga.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Samuti on selle meetodi ajakulu suurem võrreldes otsese juurutamisega. Lisaks tekivad ka erinevad probleemid personaliga, sest töötajad peavad peavad tegutsema mitmes süsteemis samaaegselt, mõjutades töötajate töökoormust, kasutajate soortitust ja suutlikkust täita oma tööülesandeid. <ref name=":1" /><ref name=":2" /> === Pilootuuringu strateegia === Selle taktika puhul on samuti kasutusel kaks infosüsteemi korraga, aga uut süsteemi rakendatakse ainult organistasiooni ühes osas (nt raamatupidamise osakonnas, Tartu kontoris). Seega on tegemist otsesese ja paralleelse juurutamise keskteega. Kui juurutamine on valitud asukohas edukas, siis avardatakse kasutajaskonda ja süsteemi kasutamine laiendatakse kogu organisatsioonile.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Piloodi strateegia kasutamise positiivne pool on see, et uue süsteemiga seotud probleemidega tegelemine on kergem, kuna takistuse likvideerimise ajal ei ole terve organisatsioon mõjutatud.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Samas võib siinkohal saada probleemiks asjaolu, et ainult üks osakond ei pruugi suure kaaluga (nt suure tehingumahuga) probleeme tähele panna.<ref name=":2" /> Lisaks tuuakse selle meetodi puhul välja suurenenud lisakoormus IT-tiimile, kes peab hakkama saama süsteemivahelist andmejagamist organiseerima ja korraldama.<ref name=":1" /> === Etapiviisiline strateegia === Etapiviisiline või faasiline lähenemine sarnaneb pilootuuringuga, sest juurutamist alustatakse ühest osakonnast või funktsionaalsusest (nt raamatupidamine). Selle meetodi puhul antakse kasutamisõigused samm-sammult järgmistele osapooltele. Seega töötava üheaegselt nii vana kui uus süteem, aga nende vahel toimub pidev koostöö.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Tegemist on mõõduka riskitasemega strateegiaga, mis aitab ühes kohas tekkivad probleemid lahendada enne süsteemi teisele kasutajagrupile üleandmist. Teiselt poolt võib probleemiks saada see, et kõik ei kasuta samasuguseid versioone süsteemist.<ref name=":2" /> Seetõttu on suur koormus IT-osakonnal, kelle ülesandeks on [[Andmete migreerimine|andmete migreerimist]] ja süsteemidevaheliseks [[sünkroonimist]] korraldada.<ref name=":1" /> === Hübriidmeetod === Hübriidmeetod ühendab mitut juurutamisstrateegiat, et minimeerida mõju olemasolevatele süsteemidele ja igapäevatööle. Tegemist on madala riskitasemega lähenemisega, sest selle meetodi abil saavad erinevad süsteemiversioonid eksisteerida teatud osakondades või funktsioonialadel, pakkudes paindlikkust ja vähendades üleminekuga seotud riske. <ref name=":2" /> == Viited == <references /> ktq4znfcbb41jewuajh71urbw0ny9mn 6759462 6759298 2024-11-11T18:44:16Z GerliBee 199729 {{oodake}} 6759462 wikitext text/x-wiki {{oodake}} Juurutamine on protsess, kus tegeletakse uue süsteemi kasutuselevõtmisega.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Infosüsteemi juurutamine on üks osa [[Tarkvaraarendus|tarkvaraarenduse]] elutsüklist ja tihti nimetatakse seda ka implementeerimiseks.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Laudon |eesnimi=K. C. |pealkiri=Management Information Systems: Managing the Digital Firm |perekonnanimi2=Laudon |eesnimi2=J. P. |kirjastus=Pearson Education Limited |aasta=2022 |isbn=978-1-292-40328-1 |trükk=17. |koht=Harlow, Inglismaa |keel=inglise}}</ref> Sujuva ülemineku ja implementeerimise protsessi tõhususe tagamiseks on juurutamine enamasti jaotatud mitmeks erisuguseks toiminguks, näiteks [[programmeerimine]], [[Testimisel põhinev arendus|testimine]], [[kasutajakoolitus]].<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Valacich |eesnimi=J. S. |pealkiri=Modern Systems Analysis and Design |perekonnanimi2=George |eesnimi2=J. F. |kirjastus=Pearson Education Limited |aasta=2021 |isbn=978-1-292-35162-9 |trükk=Üheksas |koht=Harlow, Inglismaa |lehekülg=462-493 |keel=inglise}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Xu |eesnimi=J. |pealkiri=Essential Topics of Managing Information Systems |kirjastus=World Scientific |aasta=2020 |isbn=978-981-121-355-7 |koht=Singapur |lehekülg=74-93 |keel=inglise}}</ref> Uue süsteemi ladus integreerimine olemasolevate tööprotsessidega ja ettevõtte igapäevategevustega on ülioluline, et tagada mitte ainult funktsionaalsus ja tehniline töökindlus, vaid ka vastavus kasutajate vajadustele ning organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamine.<ref name=":0" /> Üsna tihti on ka eelnimetatud tegurid heaks edu ennustajaks infosüsteemide vahetuse puhul.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Toom |eesnimi=L. |kuupäev=2019 |pealkiri=Juurutusprotsessiga seotud edu ja ebaedu tegurid vangiregistri näitel |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cd82248a-cb85-4c3a-a860-6fdf0c865992/content |vaadatud=10. novembril 2024 |väljaanne=Tartu Ülikool DSpace}}</ref> == Juurutamise protsessi osad/edutegurid == Infosüsteemi juurutamise protsessis tuleb pöörata tähelepanu paljudele teguritele, sest juurutustetapp mõjutab seda, kuidas kasutajad suhtuvad hiljem infosüsteemi ja kui edukalt see uus süsteem kasutusele võetakse. <ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leikums |eesnimi=T |kuupäev=2012 |pealkiri=Managing HUuman Factors in Implementing Electronic Document System in the Public Sector |url=https://rrss.univnt.ro/MANAGING-HUMAN-FACTORS-IN-IMPLEMENTING-ELECTRONIC-DOCUMENT-SYSTEM-IN-THE-PUBLIC-SECTOR_a359.html |ajakiri=Romanian Review of Social Sciences |aastakäik=2 |lehekülg=21-30}}</ref> Projektides kiputakse alahindama seda tarkvaraarenduse faasi ja unustakse pöörata tähelepanu kõikidele integreerimisega seotud valdkondadele.<ref name=":3" /> Enamjaolt hõlmab juurutamine endas järgnevaid tegevusi: planeerimine, muutuste juhtimine, koolitamine, kasutajatugi, dokumentatsioon, testimine ja programmeerimine. <ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> === Planeerimine ja muutuste juhtimine === Hea planeerimistöö (sh selge projekti määratlus) suurendab tõenäosust juurutamine edukalt lõpetada.<ref name=":1" /> Tihti alahinnatakse juurutamiseks vajalikku ajakulu ja kiirustamise tõttu võib infosüsteemi implementeerimine ebaõnnestuda.<ref name=":3" /> Planeerimise alla kuulub ka juurutamis- ehk üleminekustrateegiate põhjalik analüüs, mille tulemusel jõutakse organisatsioonile sobivaima lahenduseni.<ref name=":2" /> Kasutaja vajaduste ja ootuste kaardistamine on planeerimisel oluline, sest kasutajate ootuste süsteemi toimimise kohta mõjutavad nende hilisemat süsteemiga rahulolu ja kasutatavust. <ref name=":1" /> Üks suurim ebaedu ennustav tegur on inimeste ja organisatsioonide vastuseis muutustele, mistõttu on juurutamise õnnestumisel vaja juhtide häid [[Suhtlusoskused|suhtlemis]]- ja [[Koostööoskus|koostööoskuseid]].<ref name=":0" /> Organisatsioonide juhid töötajate eestvedajatena peavad tulevastele süsteemi kasutajatele selgitama, milline kasu kaasneb muutustega, pöörates samal ajal tähelepanu inimeste vajadustele.<ref name=":2" /> Samuti on olulised ka infosüsteemide spetsialistide kommunikeerimisoskused, kellel on kasutajatega võrreldes tihti erinevad [[Prioriteet|prioriteetid]] ja teistsugused teadmised, mille tõttu võib kasutaja ja arendaja vahel tekkida suhtluslünki.<ref name=":0" /> === Koolitamine, kasutajatugi ja dokumentatsioon === Juurutamise dokumenteerimine jagatakse enamasti kahte kategooriasse: süsteemihooldus ja kasutajajuhendid. Esimene neist kajastab süsteemi disaini ja funktsionaalsusi, kuid teine kehtib juhenditele, mis on abiks kasutajatele süsteemi mõistimiseks ja kasutamiseks.<ref name=":1" /> Heas kasutusjuhendis on kirjas informatsioon erinevate tööprotseduuride ja süsteemi toimimise kohta ning selle koostamisel on kaasatud nii süsteemi disainerid/[[Arendaja|arendajad]] kui ka kasutajad. <ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gelinas |eesnimi=U. J. Jr |pealkiri=Business Processes and Information Technology |perekonnanimi2=Sutton |eesnimi2=S. G. |perekonnanimi3=Federowicz |eesnimi3=J. |kirjastus=Thomson Learning/South-Western |aasta=2008 |isbn=0-324-00878-3 |koht=Ohio |lehekülg=239-231 |keel=inglise}}</ref> Paljudes Ameerika ettevõtetes peetakse kasutajate väljaõpet tähtsaks, kuid infosüsteemide juurutamise puhul jäetakse sageli koolituse aspekt tähelepanuta, eriti alahinnatakase arvutioskuste arendamisega seotud koolituste olulisust.<ref name=":1" /> Mõnikord ongi mõistlik loobuda kasutajate põhjalikust koolitamisest, näiteks kui tegemist on tuntud valmislahendustega (nt Microsoft Office) või väiksemate süsteemidega.<ref name=":6" /> Kasutajakoolituse toimumiseaeg võiks olla enne süsteemi organisatsioonis rakendamist, kuid peab meeles pidama, et koolitusmaterjalid peaksid juba selleks ajaks olema kooskõlas lõpliku süsteemi toimimise ja välimusega.<ref name=":4" /> Ajalooliselt on klienditugi olnud saadaval paberil, veebipõhiste juhendite, kolmandate osapoolte või organisatsiooni töötajate kaudu, kuid seda on kasutajate poolt peetud sageli ebapiisavaks. Arvutite laialdase leviku ja klient-server arhitektuurile ülemineku tulemusena kasvas toe saamise vajadus, kuna seadmete ja tarkvara ühilduvuse säilitamisel on vaja rohkem abi.<ref name=":1" /> Sageli kuulub kasutajatugi siiski süsteemiarenduse tsüklis hoolduse faasi <ref name=":2" /> ja mõnikord ei eristata koolitamist kasutajatoest.<ref name=":1" /> === Programmeerimine ja testimine === Koodimine/programmeerimine on protsess, mille tulemiks on töötav arvutikood vastavalt süsteemi füüsilise [[Disain|disaini]] kirjeldustele.<ref name=":1" /> Programmeerimine on enamasti intensiivsem asutusesiseselt arendatud süsteemide puhul, sest see etapp on üks aeganõudvamaid ja ressursikulukamaid süsteemide arendamisel.<ref name=":4" /> Tänapäeval eelistatakse sisseostetud programme, et organisatsioon ei peaks tegelema ka programmeerimisega seotud [[kulu]]<nowiki/>dega.<ref name=":0" /> [[Tarkvara testimine|Testimine]] aitab implementeerimise protsessis määratleda, kas koostatud süsteem vastab soovitud tulemustele ja organisatsiooni vajadustele.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> See tegevus loob võimaluse tuvastada erinevaid vigu kogu süsteemiarenduse tsükli vältel, kuid peab olema tähelepanelik, et kontrollimise käigus ei tekiks uusi eksimusi.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=1.4.3 Testimise tüübid |url=https://eopearhiiv.edu.ee/e-kursused/eucip/arendus/143_testimise_tbid.html |vaadatud=11. november 2024 |väljaanne=EUCIP}}</ref> Võimalikult esindluslike testide läbiviimiseks on vaja kaasata palju osapooli (sh [[kasutaja]]<nowiki/>d) ja luua [[Töökeskkond|töökeskkonnale]] sarnane õhustik.<ref name=":4" /> Enamasti kasutatakse ressursipuuduse tõttu testimiseks piiratud koguses [[Sisend|sisendite]] kombinatsioone, seevastu pannakse rõhku efektiivsusele ja õigete testitüüpide valikule.<ref name=":5" /> Mõned võimalikud testide tüübid on järgmised: * '''[[Ühiktestimine|Ühik]]-/Moodultestimine''' - automatiseeritud tehnika, kus testitakse igat tarkvaramoodulit eraldi, et leida üles võimalikud vead enne integreerimist terviklikku süsteemi.<ref name=":1" /> Seda testi nimetatakse ka "valge kasti" meetodiks, sest läbiviija on enamasti mooduliloojast arendaja, kes on juba tuttav tarkavara seesmist struktuuri ja toimimispõhimõtteid.<ref name=":5" /> * '''Integratsiooni testimine''' - sõltumatu testija poolt läbiviidud katsetamiseprotsessi käigus kombineeritakse ja ühendatakse järk-järgult erinevaid mooduleid, kontrollimaks nende koostööd.<ref name=":1" /><ref name=":5" /> * '''Koodikontroll''' (''desk checking'') - paberi ja pliiatsi meetod, kus programme mõistev spetsialist koostab käsitsi testjuhtumite ja käskude alusel erinevaid koodilahendusi.<ref name=":1" /> * '''Süsteemtestimine''' - integreeritakse programmid süsteemidesse ja testitakse mitte ainult mooduleid ja programme, vaid ka nende vahelisi [[Liides|liideseid]].<ref name=":1" /> Üritatakse leida vastus funktsionaalsuse küsimusele "kuidas süsteem töötab tervikuna?" ja seda nimetatakse "musta kasti" meetodiks, sest testija ei ole koodiga kursis, vaid kasutab osa, mis on nähtav ainult kasutajatele.<ref name=":5" /> * '''Koodi ülevaatus''' - manuaalselt läbiviidud test, kus kasutatakse spetsiifilise [[Programmeerimiskeel|programmeerimiskeele]] enamlevinud vigade nimekirja, mida võrreldakse oma koodiga.<ref name=":1" /> * '''Vastuvõtutest''' ehk '''aktsepteerimistest''' (''acceptance test'') - kogu süsteemi testimine kasutaja poolt, hindamaks, kas süsteem on vastavuses kliendi ootuste ja varasemalt kokkulepitud [[Standard|strandarditega]], mille põhjal saab järeldada süsteemi valmidust paigaldamiseks.<ref name=":0" /><ref name=":4" /><ref name=":5" /> Testimine ja programeerimine toimuvad enamasti paralleelselt ning tihti võivad mõlemad etapid enne juba juurutamist tehtud olla, sest on kasutatud [[Agiilsed metoodikad|agiilset]] lähenemismeetodit.<ref name=":1" /> == Juurutamisstrateegiad - nende eelised ja puudused == Infosüsteemi juurutamistaktika valik määrab suuresti selle, kui edukalt integreerimiseprotsess kulgeb. Seetõttu peaksid organisatsioonid põhjalikult kaaluma erinevate juurutamistaktikate tugevusi ja nõrkusi, et jõuda enda ettevõttele sobivaima lahenduseni.<ref name=":2" /> Enamasti eristatakse süsteemivahetuse puhul nelja [[Strateegia|strateegiat]] - paralleelne, otsene, moodulipõhine ja pilootstrateegia.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Mõnikord lisatakse liigitusse ka hübriidlahendus, kus kombineeritakse mitu süsteemivahetuse taktikat, et suurendada paindlikkust ja vähendada riske.<ref name=":2" /> === Otsene süsteemivahetuse strateegia (''direct cutover)'' === Selle taktika puhul on vastu võetud otsus, et eelmise süsteemi kasutamine lõpetatakse kokkulepitud kuupäevast, millest alates on kasutusel ainult uus infosüsteem.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> See taktika sobib eelkõige väiksematele ja vähem kriitilisematele süsteemidele, sest nii on juurutamise õnnestumisel kulud väiksemad ja protsess kiirem/sujuvam.<ref name=":2" /> Samas on otsesel vahetusel kõrge riskitase, sest kasutajad sõltuvad täielikult uuest süsteemist, mistõttu kõik süsteemivead mõjutavad tööprotsesse ja organisatsiooni tegevusi. Varuvariandi puudumise tõttu võib olla raske ka vanat süsteemi taastada, mille tõttu töötajate tööülesannete täitmine viibib veelgi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Samuti võib saada probleemiks ka see, et süsteem tuleb paigaldada korraga kõigile.<ref name=":1" /> === Paralleelstrateegia === Paralleelstrateegia puhul kasutatakse samaaegselt nii vana kui ka uut süsteemi, kuni saavutatakse teatud enesekindluse tase uue süsteemi sobivuse, tõhususe ja töötamise kohta. Sellele strateegiale omistatakse enamasti madal riskitase, sest juurutamise ebaõnnestumise puhul on olemas tagavaraplaan.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Selle strateegia eeliseks on, et uue süsteemi täiustamine ja parendamine on lihtsam, sest tööprotsessid ei katke.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Samas peab arvestama ka paralleelstrateegia kulukusega, sest ettevõttel tuleb hallata kahte süsteemi korraga.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Samuti on selle meetodi ajakulu suurem võrreldes otsese juurutamisega. Lisaks tekivad ka erinevad probleemid personaliga, sest töötajad peavad peavad tegutsema mitmes süsteemis samaaegselt, mõjutades töötajate töökoormust, kasutajate soortitust ja suutlikkust täita oma tööülesandeid. <ref name=":1" /><ref name=":2" /> === Pilootuuringu strateegia === Selle taktika puhul on samuti kasutusel kaks infosüsteemi korraga, aga uut süsteemi rakendatakse ainult organistasiooni ühes osas (nt raamatupidamise osakonnas, Tartu kontoris). Seega on tegemist otsese ja paralleelse juurutamise keskteega. Kui juurutamine on valitud asukohas edukas, siis avardatakse kasutajaskonda ja süsteemi kasutamine laiendatakse kogu organisatsioonile.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Piloodi strateegia kasutamise positiivne pool on see, et uue süsteemiga seotud probleemidega tegelemine on kergem, kuna takistuse likvideerimise ajal ei ole terve organisatsioon mõjutatud.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Samas võib siinkohal saada probleemiks asjaolu, et ainult üks osakond ei pruugi suure kaaluga (nt suure tehingumahuga) probleeme tähele panna.<ref name=":2" /> Lisaks tuuakse selle meetodi puhul välja suurenenud lisakoormus IT-tiimile, kes peab hakkama saama süsteemivahelist andmejagamist organiseerima ja korraldama.<ref name=":1" /> === Etapiviisiline strateegia === Etapiviisiline või faasiline lähenemine sarnaneb pilootuuringuga, sest juurutamist alustatakse ühest osakonnast või funktsionaalsusest (nt raamatupidamine). Selle meetodi puhul antakse kasutamisõigused samm-sammult järgmistele osapooltele. Seega töötava üheaegselt nii vana kui uus süteem, aga nende vahel toimub pidev koostöö.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Tegemist on mõõduka riskitasemega strateegiaga, mis aitab ühes kohas tekkivad probleemid lahendada enne süsteemi teisele kasutajagrupile üleandmist. Teiselt poolt võib probleemiks saada see, et kõik ei kasuta samasuguseid versioone süsteemist.<ref name=":2" /> Seetõttu on suur koormus IT-osakonnal, kelle ülesandeks on [[Andmete migreerimine|andmete migreerimist]] ja süsteemidevaheliseks [[sünkroonimist]] korraldada.<ref name=":1" /> === Hübriidmeetod === Hübriidmeetod ühendab mitut juurutamisstrateegiat, et minimeerida mõju olemasolevatele süsteemidele ja igapäevatööle. Tegemist on madala riskitasemega lähenemisega, sest selle meetodi abil saavad erinevad süsteemiversioonid eksisteerida teatud osakondades või funktsioonialadel, pakkudes paindlikkust ja vähendades üleminekuga seotud riske. <ref name=":2" /> == Vaata ka == * [[Infosüsteem]] * [[Tarkvara testimine]] * [[Tarkvaraarendus]] * [[Tarkvara arendustsükkel]] == Viited == <references /> k5i403hs7x9k2r4p6i9zdwxwprtq9iw Joe Flaherty 0 684226 6759308 6759244 2024-11-11T13:18:15Z Sillerkiil 58396 6759308 wikitext text/x-wiki {{täienda}} [[File:Joe Flaherty.jpg|thumb|Joe Flaherty]] '''Joseph''' "'''Joe'''" '''O'Flaherty''' (sündinud [[1941]]) on Ameerika Ühendriikide pesapallur. {{JÄRJESTA:Flaherty, Joe}} [[Kategooria:Pesapallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] ijh63m2oikr58bea2n1oywfqqpic1zr Tel Avivi Ülikool 0 684227 6759460 6759266 2024-11-11T18:36:54Z Hirvelaid 32011 /* Välislingid */ 6759460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Life Sciences Building in Tel Aviv University.jpg|pisi|Tel Avivi Ülikooli hoonetekompleksi kuuluv õppehoone]] '''Tel Avivi Ülikool''' ([[heebrea keel]]es אוניברסיטת תל־אביב, את"א; [[inglise keel]]es ''Tel Aviv University'') on [[Tel Aviv]]is asuv [[avaõiguslik ülikool|avaõiguslik]] [[teadusülikool]], [[Iisrael]]i suurim [[ülikool]]. Ülikool on asutatud 1956. aastal. Ülikooli struktuuri kuulub 9 teaduskonda, 17 õppehaiglat, 18 etenduskunstide keskust, 27 kooli, 106 osakonda, 340 uurimiskeskust ja 400 [[laboratoorium]]i. 2019. aastal õppis ülikoolis ligikaudu 15 300 [[Bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppe]] ja 11 100 [[Magistriõpe|magistriõppe]] üliõpilast ning 2 100 [[doktorant]]i. ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Iisraeli ülikoolid]] gyi4b4soee02wywc2k1wfcoynx1b9lr Elementaarosakeste standardmudel 0 684231 6759306 2024-11-11T13:15:35Z Hirvelaid 32011 Ümbersuunamine lehele [[Osakestefüüsika standardmudel]] 6759306 wikitext text/x-wiki #suuna [[Osakestefüüsika standardmudel]] 53gywtpa48xfma0aqvz3t7clel57mls Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labor 0 684232 6759307 2024-11-11T13:18:03Z Hirvelaid 32011 Uus lehekülg: '[[Pilt:Laur Järv 2012.JPG|pisi|Laborit juhib 2019. aastast [[Laur Järv]]]] [[Pilt: Piret Kuusk 2017. aastal Tartu ülikooli füüsika instituudis..jpg|pisi|Laborit 2005–2013 juhtinud [[Piret Kuusk]]]] '''Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labor''' on [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Tartu Ülikooli füüsika instituudi]] [[akadeemiline struktuuriüksus]]. Laborit juhib 2019. aastast [[Laur Järv]]. Pikka aega on laborit juhtinud [[Piret Kuusk]] (2005–2013)....' 6759307 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Laur Järv 2012.JPG|pisi|Laborit juhib 2019. aastast [[Laur Järv]]]] [[Pilt: Piret Kuusk 2017. aastal Tartu ülikooli füüsika instituudis..jpg|pisi|Laborit 2005–2013 juhtinud [[Piret Kuusk]]]] '''Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labor''' on [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Tartu Ülikooli füüsika instituudi]] [[akadeemiline struktuuriüksus]]. Laborit juhib 2019. aastast [[Laur Järv]]. Pikka aega on laborit juhtinud [[Piret Kuusk]] (2005–2013). ==Peamised uurimisteemad== <small>Allikas:</small> <ref name="fiut"/> *[[gravitatsioon]] ja [[kosmoloogia]] (Einsteini [[üldrelatiivsusteooria]] laiendused, gravitatsiooni geomeetrilised alused, [[teoreetiline kosmoloogia]]: [[kosmiline inflatsioon|inflatsioon]], [[tumeenergia]], [[tumeaine]], [[gravitatsioonilained]]) *[[mustad augud]] *[[aineosake|osakesed]] ja [[kvantväljateooria|väljad]] ([[Elektronõrk vastastikmõju|elektronõrga]] ja [[Tugev vastastikmõju|tugeva interaktsiooni]] fenomenoloogia [[elementaarosakeste standardmudel]]is ja väljaspool võttes arvesse massi- ja polarisatsiooniefekte; osakeste mudeli rühmateoreetilised alused ja kaootilised ahelad) *[[kvantarvutus]] *[[matemaatiline füüsika]] ==Kaasprofessorid ja külalisprofessorid== 2024. aasta seisuga oli labori isikkoosseisus viis teoreetilise füüsika [[kaasprofessor]]it: [[Laur Järv]], [[Stefan Groote]], [[María José Guzmán Monsalve]], [[Manuel Hohmann]] ja [[Margus Saal]]; osalise tööajaga olid laboris kaastegevad kaasprofessorid [[Piret Kuusk]] ja [[Matti Selg]]. Labori koosseisu kuulus ka teoreetilise füüsika külalisprofessor [[Tomi Sebastian Koivisto]].<ref name="fiut"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fiut">[https://fi.ut.ee/et/sisu/teoreetilise-fuusika-labor Teoreetilise füüsika labor]. fi.ut.ee </ref> }} [[Kategooria: Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] [[Kategooria:Laboratooriumid]] b67hf2it6mbwpt0r6dkfj32djuh55tv 6759338 6759307 2024-11-11T14:29:49Z Pietadè 41543 [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: [[Kategooria:Laboratooriumid]] → [[Kategooria:Laborid]] 6759338 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Laur Järv 2012.JPG|pisi|Laborit juhib 2019. aastast [[Laur Järv]]]] [[Pilt: Piret Kuusk 2017. aastal Tartu ülikooli füüsika instituudis..jpg|pisi|Laborit 2005–2013 juhtinud [[Piret Kuusk]]]] '''Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labor''' on [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Tartu Ülikooli füüsika instituudi]] [[akadeemiline struktuuriüksus]]. Laborit juhib 2019. aastast [[Laur Järv]]. Pikka aega on laborit juhtinud [[Piret Kuusk]] (2005–2013). ==Peamised uurimisteemad== <small>Allikas:</small> <ref name="fiut"/> *[[gravitatsioon]] ja [[kosmoloogia]] (Einsteini [[üldrelatiivsusteooria]] laiendused, gravitatsiooni geomeetrilised alused, [[teoreetiline kosmoloogia]]: [[kosmiline inflatsioon|inflatsioon]], [[tumeenergia]], [[tumeaine]], [[gravitatsioonilained]]) *[[mustad augud]] *[[aineosake|osakesed]] ja [[kvantväljateooria|väljad]] ([[Elektronõrk vastastikmõju|elektronõrga]] ja [[Tugev vastastikmõju|tugeva interaktsiooni]] fenomenoloogia [[elementaarosakeste standardmudel]]is ja väljaspool võttes arvesse massi- ja polarisatsiooniefekte; osakeste mudeli rühmateoreetilised alused ja kaootilised ahelad) *[[kvantarvutus]] *[[matemaatiline füüsika]] ==Kaasprofessorid ja külalisprofessorid== 2024. aasta seisuga oli labori isikkoosseisus viis teoreetilise füüsika [[kaasprofessor]]it: [[Laur Järv]], [[Stefan Groote]], [[María José Guzmán Monsalve]], [[Manuel Hohmann]] ja [[Margus Saal]]; osalise tööajaga olid laboris kaastegevad kaasprofessorid [[Piret Kuusk]] ja [[Matti Selg]]. Labori koosseisu kuulus ka teoreetilise füüsika külalisprofessor [[Tomi Sebastian Koivisto]].<ref name="fiut"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fiut">[https://fi.ut.ee/et/sisu/teoreetilise-fuusika-labor Teoreetilise füüsika labor]. fi.ut.ee </ref> }} [[Kategooria: Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond]] [[Kategooria:Laborid]] rceqqw509wy9h99g2h04swjfaqmbm0b Botryobasidium 0 684234 6759313 2024-11-11T13:59:01Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = ''Botryobasidium'' | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = ''[[Botryobasidiaceae]]'' | perekond = '''''Botryobasidium''''' }} '''''Botryobasidium''''' on perekond kuke...' 6759313 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Botryobasidium'' | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = ''[[Botryobasidiaceae]]'' | perekond = '''''Botryobasidium''''' }} '''''Botryobasidium''''' on perekond [[kukeseenelaadsed|kukeseenelaadsete]] seltsis. ==Liike== *''[[Botryobasidium aureum]]'' *''[[Botryobasidium candicans]]'' *''[[Botryobasidium conspersum]]'' *''[[Botryobasidium intertextum]]'' *''[[Botryobasidium laeve]]'' *''[[Botryobasidium obtusisporum]]'' *''[[Botryobasidium pruinatum]]'' *''[[Botryobasidium subcoronatum]]'' *''[[Botryobasidium vagum]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/121277 ''Botryobasidium''] andmebaasis eElurikkus. {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] mampuqfl40go6wq3xcvt9oraftex0es Botryohypochnus 0 684235 6759314 2024-11-11T14:00:52Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = ''Botryohypochnus'' | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = ''[[Botryobasidiaceae]]'' | perekond = '''''Botryohypochnus''''' }} '''''Botryohypochnus''''' on perekond k...' 6759314 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Botryohypochnus'' | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = ''[[Botryobasidiaceae]]'' | perekond = '''''Botryohypochnus''''' }} '''''Botryohypochnus''''' on perekond [[kukeseenelaadsed|kukeseenelaadsete]] seltsis. ==Liike== *''[[Botryohypochnus isabellinus]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/121288 ''Botryohypochnus''] andmebaasis eElurikkus. {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] eyxdqsm3sc1iec9dshs0g8r6hekjn79 Kategooria:Laboratooriumid 14 684236 6759333 2024-11-11T14:29:35Z Pietadè 41543 Pietadè teisaldas lehekülje [[Kategooria:Laboratooriumid]] pealkirja [[Kategooria:Laborid]] alla: [[Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster|CM]]: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/laboratoorium/1/est labor = täissünonüüm 6759333 wikitext text/x-wiki #suuna [[:Kategooria:Laborid]] tjbckqj6krww0d75cfm66p1x1tymlir Mustand:Soome romad (Kale) 102 684237 6759354 2024-11-11T15:15:30Z PillePrix 153981 PillePrix teisaldas lehekülje [[Mustand:Soome romad (Kale)]] pealkirja [[Soome romad]] alla 6759354 wikitext text/x-wiki #suuna [[Soome romad]] 2a6hwydxnjmbm0zxuv90kd6vcrlx2cu Beetatoru 0 684238 6759381 2024-11-11T16:10:15Z Darja.Lavogina 171609 Tegin uue artikli beetatoru kohta. Erialaselt üsna palju kasutatav termin, aga Sõnaveebist ei viitsita alati otsida 6759381 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sucrose porin 1a0s.png|pisi|Beetatoru bakteri ''[[Salmonellabakter|Salmonella]] typhimurium'' poriini koosseisus, mis vastutab [[Sahharoos|sahharoosi]] difusiooni eest. Kristallstruktuuri koordinaadid: PDB 1A0S.]] '''Beetatoru''' on [[Valgud|valkudes]] tertsiaarse struktuuri alatüüp ([[Domeen (struktuuribioloogia)|domeen]]), mis moodustub ruumiliselt kokkuvoltunud [[Beetaleht|beetalehest]], kus beetalehe koostisse kuuluvad esimene ja viimane [[beetaahel]] paiknevad ruumiliselt lähestikku ning tekitavad omavahelisi [[Vesinikside|vesiniksidemeid]]. Kokkuvõttes esinevad vesiniksidemed kõigi beetatoru koosseisu kuuluvate beetaahelate vahel, mis paiknevad vahetult ruumiliselt lähestikku. Üksteise suhtes paigutuvad beetaahelad enamasti antiparalleelselt (st ühe ahela [[C-terminaalne ots]] teise ahela [[N-terminaalne ots|N-terminaalse otsa]] kõrval), välja arvatud juhul, kui beetaahelaid on beetatorus paaritu arv (sel juhul peavad kaks beetaahelat paiknema teineteise suhtes [[Paralleelsed sirged|paralleelselt]]).<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fairman |eesnimi=James W. |perekonnanimi2=Noinaj |eesnimi2=Nicholas |perekonnanimi3=Buchanan |eesnimi3=Susan K. |kuupäev=2011 |pealkiri=The structural biology of β-barrel membrane proteins: a summary of recent reports |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21719274/ |ajakiri=Current Opinion in Structural Biology |aastakäik=21 |üksiknumber=4 |lehekülg=523–531 |doi=10.1016/j.sbi.2011.05.005 |issn=1879-033X |pmc=3164749 |pmid=21719274}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=LaLonde |eesnimi=J. M. |perekonnanimi2=Bernlohr |eesnimi2=D. A. |perekonnanimi3=Banaszak |eesnimi3=L. J. |kuupäev=1994 |pealkiri=The up-and-down beta-barrel proteins |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8001736/ |ajakiri=FASEB journal: official publication of the Federation of American Societies for Experimental Biology |aastakäik=8 |üksiknumber=15 |lehekülg=1240–1247 |doi=10.1096/fasebj.8.15.8001736 |issn=0892-6638 |pmid=8001736}}</ref> == Esinemine valkudes ja seos valgu funktsiooniga == Beetatoru kui struktuurne motiiv esineb kõigis [[Poriin|poriinides]] ([[Bakterid|bakteriaalsetes]] valkudes, mis vastutavad [[Molekuli polaarsus|polaarsete]] [[Lahustuvus vees|veeslahustuvate]] ainete [[Passiivtransport|passiivset]] [[Difusioon|difusiooni]] väliskeskkonnast bakteriraku sisemusse). Kuna poriinide beetatoru paikneb bakteriraku välismembraanis, siis poriini beetatorule on omane [[Hüdrofiilsus|hüdrofiilse]] külgahelaga [[Aminohapped|aminohappejääkide]] olemasolu toru sees (need peavad looma vastastikmõjusid hüdrofiilsete ainetega, mis poori läbivad) ning [[Hüdrofoobsus|hüdrofoobse]] külgahelaga aminohappejääkide olemasolu toru välispinnal (need peavad looma vastastikmõjusid hüdrofoobsete [[Lipiidne kaksikkiht|lipiididega]] [[Rakumembraan|membraani]] koostises).<ref name=":0" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hayashi |eesnimi=Scout |perekonnanimi2=Buchanan |eesnimi2=Susan K. |perekonnanimi3=Botos |eesnimi3=Istvan |kuupäev=2024 |pealkiri=The Name Is Barrel, β-Barrel |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38478268/ |ajakiri=Methods in Molecular Biology (Clifton, N.J.) |aastakäik=2778 |lehekülg=1–30 |doi=10.1007/978-1-0716-3734-0_1 |issn=1940-6029 |pmid=38478268}}</ref> [[Fail:PDB 1x89 EBI.jpg|vasakul|pisi|Inimese valgu [[Siderokaliin|siderokaliini]] struktuur, mis kuulub lipokaliinide alla. Siderokaliin on oluline [[Immuunvastus|immuunvastuse]] tagamisel, takistades bakteriaalse [[Infektsioon|infektsiooni]] ajal bakteritel [[Raud|rauda]] omistamast. Joonisel on näha siderokaliini kompleks siderofooriga ([[Bakterid|bakterite]] sekreteeritav ühend, mis käitub raua [[Kelaatumine|kelaatorina]]). Kristallstruktuuri koordinaadid: PDB 1X89.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Holmes |eesnimi=Margaret A. |perekonnanimi2=Paulsene |eesnimi2=Wendy |perekonnanimi3=Jide |eesnimi3=Xu |perekonnanimi4=Ratledge |eesnimi4=Colin |perekonnanimi5=Strong |eesnimi5=Roland K. |kuupäev=2005-01-01 |pealkiri=Siderocalin (Lcn 2) Also Binds Carboxymycobactins, Potentially Defending against Mycobacterial Infections through Iron Sequestration |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0969212604003831?via=ihub |ajakiri=Structure |aastakäik=13 |üksiknumber=1 |lehekülg=29–41 |doi=10.1016/j.str.2004.10.009 |issn=0969-2126}}</ref>]] Omapärase ehitusega beetatoru, mis koosneb kahest beetaahelate komplektist (4+4 beetaahelat), on iseloomulik rakuvälistele valkudele [[Lipokaliin|lipokaliinidele]]. Neid leidub nii [[Prokarüoot|prokarüootides]] kui [[Eukarüoodid|eukarüootides]] ning nende iseloomulikuks funktsiooniks on hüdrofoobsete molekulide säilitamine (nt [[Retinool|retinooli]], [[Flavonoidid|flavonoidide]] või [[Heem|heemide]] puhul), transport (nt [[Feromoonid|feromoonide]] puhul) või süntees (nt [[Prostaglandiinid|prostaglandiinide]] puhul). Sellest lähtuvalt on lipokaliinide beetatorud teistsuguse ülesehitusega: nende sisemuses paiknevad hüdrofoobse külgahelaga aminohappejäägid ning välispinnal hüdrofiilse külgahelaga aminohappejäägid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schiefner |eesnimi=André |perekonnanimi2=Skerra |eesnimi2=Arne |kuupäev=2015-04-21 |pealkiri=The Menagerie of Human Lipocalins: A Natural Protein Scaffold for Molecular Recognition of Physiological Compounds |url=https://pubs.acs.org/doi/10.1021/ar5003973 |ajakiri=Accounts of Chemical Research |keel=en |aastakäik=48 |üksiknumber=4 |lehekülg=976–985 |doi=10.1021/ar5003973 |issn=0001-4842}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Breustedt |eesnimi=Daniel A. |perekonnanimi2=Schönfeld |eesnimi2=Dorian L. |perekonnanimi3=Skerra |eesnimi3=Arne |kuupäev=2006 |pealkiri=Comparative ligand-binding analysis of ten human lipocalins |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16461020/ |ajakiri=Biochimica Et Biophysica Acta |aastakäik=1764 |üksiknumber=2 |lehekülg=161–173 |doi=10.1016/j.bbapap.2005.12.006 |issn=0006-3002 |pmid=16461020}}</ref> [[Fail:Gfp and fluorophore.png|pisi|[[Meduus|Meduusi]] ''Aequorea victoria'' fluorestseeruvale valgule GFP omane beetatoru (näidatud kollasena) ja selle sees paiknev [[kromofoor]] ([[Süsinik|süsinikuaatomid]] näidatud tsüaansinisena, [[Hapnik|hapnikuaatomid]] punasena ning [[Lämmastik|lämmastikuaatomid]] tumesinisena). Kristallstruktuuri koordinaadid: PDB 1RRX.]] Beetatorud on oluliseks struktuurielemendiks ka nendes valkudes, mis [[Fluorestsents|fluorestseeruvad]] (näiteks roheliselt fluorestseeruv valk ehk GFP, inglisekeelsest ''green fluorescent protein''). [[Fluorestseeruvad valgud|Fluorestseeruvates valkudes]] osaleb beetatoru nii [[Kromofoor|kromofoori]] tekke, [[Optika|optiliste]] omaduste kui stabiilsuse tagamisel. See toob kromofoori moodustavad aminohappejäägid ruumis kokku, loob soodsa keskkonna [[Keemiline side|keemiliste sidemete]] moodustumiseks (tsükliseerumiseks ning järgnevaks oksüdeerumiseks), kaitseb kromofoori [[Vesi|vee]] [[Fotoluminestsentsi kustutamine|fotoluminestsentsi kustutava]] toime eest ning suurendab tõenäosust, et kromofoori saaks korduvat [[Ergastatud olek|ergastada]] (st kaitseb fotopleekumise eest).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chudakov |eesnimi=Dmitriy M. |perekonnanimi2=Matz |eesnimi2=Mikhail V. |perekonnanimi3=Lukyanov |eesnimi3=Sergey |perekonnanimi4=Lukyanov |eesnimi4=Konstantin A. |kuupäev=2010 |pealkiri=Fluorescent proteins and their applications in imaging living cells and tissues |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20664080/ |ajakiri=Physiological Reviews |aastakäik=90 |üksiknumber=3 |lehekülg=1103–1163 |doi=10.1152/physrev.00038.2009 |issn=1522-1210 |pmid=20664080}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Stepanenko |eesnimi=Olesya V. |perekonnanimi2=Stepanenko |eesnimi2=Olga V. |perekonnanimi3=Kuznetsova |eesnimi3=Irina M. |perekonnanimi4=Verkhusha |eesnimi4=Vladislav V. |perekonnanimi5=Turoverov |eesnimi5=Konstantin K. |kuupäev=2013 |pealkiri=Beta-barrel scaffold of fluorescent proteins: folding, stability and role in chromophore formation |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23351712/ |ajakiri=International Review of Cell and Molecular Biology |aastakäik=302 |lehekülg=221–278 |doi=10.1016/B978-0-12-407699-0.00004-2 |issn=1937-6448 |pmc=3739439 |pmid=23351712}}</ref> == Ruumilise geomeetria kirjeldamine erialases kirjanduses == Beetatoru kirjaldamiseks kasutatakse kahte parameetrit: beetaahelate summaarne arv toru koosseisus (''n'') ja beetaahelane nihkearv (''S''). Mõlemad parameetrid määravad ära selle, kui suure kaldenurga all paiknevad beetaahelad toru läbiva kujuteldava telje suhtes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Murzin |eesnimi=Alexey G. |perekonnanimi2=Lesk |eesnimi2=Arthur M. |perekonnanimi3=Chothia |eesnimi3=Cyrus |kuupäev=1994-03-11 |pealkiri=Principles determining the structure of β-sheet barrels in proteins I. A theoretical analysis |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/0022283694900647 |ajakiri=Journal of Molecular Biology |aastakäik=236 |üksiknumber=5 |lehekülg=1369–1381 |doi=10.1016/0022-2836(94)90064-7 |issn=0022-2836}}</ref> Nihkearvu illustreerimiseks võib analoogia mõttes kujutada ette paberilehe otste kokkuviimist ruumis nii, et tekib [[toru]] (st kokkuviidud paberiservade mõlemad nurgad on täpselt kohakuti). Seejärel saab tekkinud torus nihutada kokkuviidud servi üksteise suhtes nii, et nurgad ei ole enam kohakuti, kuid servad on endiselt omavahel kontaktis. Beetatoru kontekstis on kontakti sõlmpunktideks [[Vesinikside|vesiniksidemed]], mis tekivad beetaahelate vahel. Seepärast saab beetatoru ruumilist [[Geomeetria|geomeetriat]] kirjeldada järgmiseid parameetreid sisaldava tabelina:<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Dou |eesnimi=Jiayi |perekonnanimi2=Vorobieva |eesnimi2=Anastassia A. |perekonnanimi3=Sheffler |eesnimi3=William |perekonnanimi4=Doyle |eesnimi4=Lindsey A. |perekonnanimi5=Park |eesnimi5=Hahnbeom |perekonnanimi6=Bick |eesnimi6=Matthew J. |perekonnanimi7=Mao |eesnimi7=Binchen |perekonnanimi8=Foight |eesnimi8=Glenna W. |perekonnanimi9=Lee |eesnimi9=Min Yen |perekonnanimi10=Gagnon |eesnimi10=Lauren A. |perekonnanimi11=Carter |eesnimi11=Lauren |perekonnanimi12=Sankaran |eesnimi12=Banumathi |perekonnanimi13=Ovchinnikov |eesnimi13=Sergey |perekonnanimi14=Marcos |eesnimi14=Enrique |perekonnanimi15=Huang |eesnimi15=Po-Ssu |kuupäev=2018 |pealkiri=De novo design of a fluorescence-activating β-barrel |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30209393/ |ajakiri=Nature |aastakäik=561 |üksiknumber=7724 |lehekülg=485–491 |doi=10.1038/s41586-018-0509-0 |issn=1476-4687 |pmc=6275156 |pmid=30209393}}</ref> * tabeli tulpade arv vastab beetaahelate arvule tabeli struktuuris + 1 (kuna esimene ja viimane ahel peavad omavahel ühendatud olema); * iga tulba sisuks on beetaahela koosseisu kuuluvate [[Aminohapped|aminohappejääkide]] lühendid ja järjekorranumbrid [[Valgud|valgu]] primaarstruktuuris; * tabeli ülemises reas on loendatud beetaahelate numbrid; * tabeli alumine rida näitab, kas igas tulbas paikneb allpool beetaahela [[N-terminaalne ots|N-terminaal]] (enamasti kasutatakse tähistust +) või [[C-terminaalne ots|C-terminaal]] (enamasti kasutatakse tähistust -); * tulpade vahel on nooltega näidatud vesiniksidemed kõrvuti paiknevate beetaahelate vahel; * eri tulpade sisu on omavahel nihkes viisil, mis võimaldab noolte pikkust minimeerida. Allpool on toodud konkreetne näide roheliselt fluorestseeruva valgu ehk GFP beetatoru kirjeldamiseks: [[Fail:Shear Number GFP.svg|tühi|pisi|567x567px|Nihkearvu määramine GFP molekuli beetatoru jaoks (tehtud kristallstruktuuri PDB 1RRX põhjal).]] Selleks, et teha kindlaks, milline on antud beetatoru nihkearv, tuleb leida mõne esimese beetaahela koostisse kuuluva aminohappejäägi positsiooni erinevus tabeli esimeses ja tabeli viimases tulbas. Loendades, mitu astet allpool paikneb näiteks valiin-22 (22 V) tabeli esimeses tulbas, võrreldes viimase tulbaga, saab GFP beetatoru nihkearvuks ''S'' = 14. == Viited == <references /> [[Kategooria:Valgud]] j3jcvzsx2vnwlkkrg5j5xqbbpht4rhm 6759456 6759381 2024-11-11T18:26:14Z Darja.Lavogina 171609 Üks ristviide sai lisatud 6759456 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sucrose porin 1a0s.png|pisi|Beetatoru bakteri ''[[Salmonellabakter|Salmonella]] typhimurium'' poriini koosseisus, mis vastutab [[Sahharoos|sahharoosi]] difusiooni eest. Kristallstruktuuri koordinaadid: PDB 1A0S.]] '''Beetatoru''' on [[Valgud|valkudes]] tertsiaarse struktuuri alatüüp ([[Domeen (struktuuribioloogia)|domeen]]), mis moodustub ruumiliselt kokkuvoltunud [[Beetaleht|beetalehest]], kus beetalehe koostisse kuuluvad esimene ja viimane [[beetaahel]] paiknevad ruumiliselt lähestikku ning tekitavad omavahelisi [[Vesinikside|vesiniksidemeid]]. Kokkuvõttes esinevad vesiniksidemed kõigi beetatoru koosseisu kuuluvate beetaahelate vahel, mis paiknevad vahetult ruumiliselt lähestikku. Üksteise suhtes paigutuvad beetaahelad enamasti antiparalleelselt (st ühe ahela [[C-terminaalne ots]] teise ahela [[N-terminaalne ots|N-terminaalse otsa]] kõrval), välja arvatud juhul, kui beetaahelaid on beetatorus paaritu arv (sel juhul peavad kaks beetaahelat paiknema teineteise suhtes [[Paralleelsed sirged|paralleelselt]]).<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fairman |eesnimi=James W. |perekonnanimi2=Noinaj |eesnimi2=Nicholas |perekonnanimi3=Buchanan |eesnimi3=Susan K. |kuupäev=2011 |pealkiri=The structural biology of β-barrel membrane proteins: a summary of recent reports |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21719274/ |ajakiri=Current Opinion in Structural Biology |aastakäik=21 |üksiknumber=4 |lehekülg=523–531 |doi=10.1016/j.sbi.2011.05.005 |issn=1879-033X |pmc=3164749 |pmid=21719274}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=LaLonde |eesnimi=J. M. |perekonnanimi2=Bernlohr |eesnimi2=D. A. |perekonnanimi3=Banaszak |eesnimi3=L. J. |kuupäev=1994 |pealkiri=The up-and-down beta-barrel proteins |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8001736/ |ajakiri=FASEB journal: official publication of the Federation of American Societies for Experimental Biology |aastakäik=8 |üksiknumber=15 |lehekülg=1240–1247 |doi=10.1096/fasebj.8.15.8001736 |issn=0892-6638 |pmid=8001736}}</ref> == Esinemine valkudes ja seos valgu funktsiooniga == Beetatoru kui struktuurne motiiv esineb kõigis [[Poriin|poriinides]] ([[Bakterid|bakteriaalsetes]] valkudes, mis vastutavad [[Molekuli polaarsus|polaarsete]] [[Lahustuvus vees|veeslahustuvate]] ainete [[Passiivtransport|passiivset]] [[Difusioon|difusiooni]] väliskeskkonnast bakteriraku sisemusse). Kuna poriinide beetatoru paikneb bakteriraku välismembraanis, siis poriini beetatorule on omane [[Hüdrofiilsus|hüdrofiilse]] külgahelaga [[Aminohapped|aminohappejääkide]] olemasolu toru sees (need peavad looma vastastikmõjusid hüdrofiilsete ainetega, mis poori läbivad) ning [[Hüdrofoobsus|hüdrofoobse]] külgahelaga aminohappejääkide olemasolu toru välispinnal (need peavad looma vastastikmõjusid hüdrofoobsete [[Lipiidne kaksikkiht|lipiididega]] [[Rakumembraan|membraani]] koostises).<ref name=":0" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hayashi |eesnimi=Scout |perekonnanimi2=Buchanan |eesnimi2=Susan K. |perekonnanimi3=Botos |eesnimi3=Istvan |kuupäev=2024 |pealkiri=The Name Is Barrel, β-Barrel |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38478268/ |ajakiri=Methods in Molecular Biology (Clifton, N.J.) |aastakäik=2778 |lehekülg=1–30 |doi=10.1007/978-1-0716-3734-0_1 |issn=1940-6029 |pmid=38478268}}</ref> [[Fail:PDB 1x89 EBI.jpg|vasakul|pisi|Inimese valgu [[Siderokaliin|siderokaliini]] struktuur, mis kuulub lipokaliinide alla. Siderokaliin on oluline [[Immuunvastus|immuunvastuse]] tagamisel, takistades bakteriaalse [[Infektsioon|infektsiooni]] ajal bakteritel [[Raud|rauda]] omistamast. Joonisel on näha siderokaliini kompleks siderofooriga ([[Bakterid|bakterite]] sekreteeritav ühend, mis käitub raua [[Kelaatumine|kelaatorina]]). Kristallstruktuuri koordinaadid: PDB 1X89.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Holmes |eesnimi=Margaret A. |perekonnanimi2=Paulsene |eesnimi2=Wendy |perekonnanimi3=Jide |eesnimi3=Xu |perekonnanimi4=Ratledge |eesnimi4=Colin |perekonnanimi5=Strong |eesnimi5=Roland K. |kuupäev=2005-01-01 |pealkiri=Siderocalin (Lcn 2) Also Binds Carboxymycobactins, Potentially Defending against Mycobacterial Infections through Iron Sequestration |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0969212604003831?via=ihub |ajakiri=Structure |aastakäik=13 |üksiknumber=1 |lehekülg=29–41 |doi=10.1016/j.str.2004.10.009 |issn=0969-2126}}</ref>]] Omapärase ehitusega beetatoru, mis koosneb kahest beetaahelate komplektist (4+4 beetaahelat), on iseloomulik rakuvälistele valkudele [[Lipokaliin|lipokaliinidele]]. Neid leidub nii [[Prokarüoot|prokarüootides]] kui [[Eukarüoodid|eukarüootides]] ning nende iseloomulikuks funktsiooniks on hüdrofoobsete molekulide säilitamine (nt [[Retinool|retinooli]], [[Flavonoidid|flavonoidide]] või [[Heem|heemide]] puhul), transport (nt [[Feromoonid|feromoonide]] puhul) või süntees (nt [[Prostaglandiinid|prostaglandiinide]] puhul). Sellest lähtuvalt on lipokaliinide beetatorud teistsuguse ülesehitusega: nende sisemuses paiknevad hüdrofoobse külgahelaga aminohappejäägid ning välispinnal hüdrofiilse külgahelaga aminohappejäägid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schiefner |eesnimi=André |perekonnanimi2=Skerra |eesnimi2=Arne |kuupäev=2015-04-21 |pealkiri=The Menagerie of Human Lipocalins: A Natural Protein Scaffold for Molecular Recognition of Physiological Compounds |url=https://pubs.acs.org/doi/10.1021/ar5003973 |ajakiri=Accounts of Chemical Research |keel=en |aastakäik=48 |üksiknumber=4 |lehekülg=976–985 |doi=10.1021/ar5003973 |issn=0001-4842}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Breustedt |eesnimi=Daniel A. |perekonnanimi2=Schönfeld |eesnimi2=Dorian L. |perekonnanimi3=Skerra |eesnimi3=Arne |kuupäev=2006 |pealkiri=Comparative ligand-binding analysis of ten human lipocalins |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16461020/ |ajakiri=Biochimica Et Biophysica Acta |aastakäik=1764 |üksiknumber=2 |lehekülg=161–173 |doi=10.1016/j.bbapap.2005.12.006 |issn=0006-3002 |pmid=16461020}}</ref> [[Fail:Gfp and fluorophore.png|pisi|[[Meduus|Meduusi]] ''Aequorea victoria'' fluorestseeruvale valgule GFP omane beetatoru (näidatud kollasena) ja selle sees paiknev [[kromofoor]] ([[Süsinik|süsinikuaatomid]] näidatud tsüaansinisena, [[Hapnik|hapnikuaatomid]] punasena ning [[Lämmastik|lämmastikuaatomid]] tumesinisena). Kristallstruktuuri koordinaadid: PDB 1RRX.]] Beetatorud on oluliseks struktuurielemendiks ka nendes valkudes, mis [[Fluorestsents|fluorestseeruvad]] (näiteks roheliselt fluorestseeruv valk ehk GFP, inglisekeelsest ''green fluorescent protein''). [[Fluorestseeruvad valgud|Fluorestseeruvates valkudes]] osaleb beetatoru nii [[Kromofoor|kromofoori]] tekke, [[Optika|optiliste]] omaduste kui stabiilsuse tagamisel. See toob kromofoori moodustavad aminohappejäägid ruumis kokku, loob soodsa keskkonna [[Keemiline side|keemiliste sidemete]] moodustumiseks (tsükliseerumiseks ning järgnevaks oksüdeerumiseks), kaitseb kromofoori [[Vesi|vee]] [[Fotoluminestsentsi kustutamine|fotoluminestsentsi kustutava]] toime eest ning suurendab tõenäosust, et kromofoori saaks korduvat [[Ergastatud olek|ergastada]] (st kaitseb fotopleekumise eest).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chudakov |eesnimi=Dmitriy M. |perekonnanimi2=Matz |eesnimi2=Mikhail V. |perekonnanimi3=Lukyanov |eesnimi3=Sergey |perekonnanimi4=Lukyanov |eesnimi4=Konstantin A. |kuupäev=2010 |pealkiri=Fluorescent proteins and their applications in imaging living cells and tissues |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20664080/ |ajakiri=Physiological Reviews |aastakäik=90 |üksiknumber=3 |lehekülg=1103–1163 |doi=10.1152/physrev.00038.2009 |issn=1522-1210 |pmid=20664080}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Stepanenko |eesnimi=Olesya V. |perekonnanimi2=Stepanenko |eesnimi2=Olga V. |perekonnanimi3=Kuznetsova |eesnimi3=Irina M. |perekonnanimi4=Verkhusha |eesnimi4=Vladislav V. |perekonnanimi5=Turoverov |eesnimi5=Konstantin K. |kuupäev=2013 |pealkiri=Beta-barrel scaffold of fluorescent proteins: folding, stability and role in chromophore formation |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23351712/ |ajakiri=International Review of Cell and Molecular Biology |aastakäik=302 |lehekülg=221–278 |doi=10.1016/B978-0-12-407699-0.00004-2 |issn=1937-6448 |pmc=3739439 |pmid=23351712}}</ref> == Ruumilise geomeetria kirjeldamine erialases kirjanduses == Beetatoru kirjaldamiseks kasutatakse kahte parameetrit: beetaahelate summaarne arv toru koosseisus (''n'') ja beetaahelane nihkearv (''S''). Mõlemad parameetrid määravad ära selle, kui suure kaldenurga all paiknevad beetaahelad toru läbiva kujuteldava telje suhtes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Murzin |eesnimi=Alexey G. |perekonnanimi2=Lesk |eesnimi2=Arthur M. |perekonnanimi3=Chothia |eesnimi3=Cyrus |kuupäev=1994-03-11 |pealkiri=Principles determining the structure of β-sheet barrels in proteins I. A theoretical analysis |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/0022283694900647 |ajakiri=Journal of Molecular Biology |aastakäik=236 |üksiknumber=5 |lehekülg=1369–1381 |doi=10.1016/0022-2836(94)90064-7 |issn=0022-2836}}</ref> Nihkearvu illustreerimiseks võib analoogia mõttes kujutada ette paberilehe otste kokkuviimist ruumis nii, et tekib [[toru]] (st kokkuviidud paberiservade mõlemad nurgad on täpselt kohakuti). Seejärel saab tekkinud torus nihutada kokkuviidud servi üksteise suhtes nii, et nurgad ei ole enam kohakuti, kuid servad on endiselt omavahel kontaktis. Beetatoru kontekstis on kontakti sõlmpunktideks [[Vesinikside|vesiniksidemed]], mis tekivad beetaahelate vahel. Seepärast saab beetatoru ruumilist [[Geomeetria|geomeetriat]] kirjeldada järgmiseid parameetreid sisaldava tabelina:<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Dou |eesnimi=Jiayi |perekonnanimi2=Vorobieva |eesnimi2=Anastassia A. |perekonnanimi3=Sheffler |eesnimi3=William |perekonnanimi4=Doyle |eesnimi4=Lindsey A. |perekonnanimi5=Park |eesnimi5=Hahnbeom |perekonnanimi6=Bick |eesnimi6=Matthew J. |perekonnanimi7=Mao |eesnimi7=Binchen |perekonnanimi8=Foight |eesnimi8=Glenna W. |perekonnanimi9=Lee |eesnimi9=Min Yen |perekonnanimi10=Gagnon |eesnimi10=Lauren A. |perekonnanimi11=Carter |eesnimi11=Lauren |perekonnanimi12=Sankaran |eesnimi12=Banumathi |perekonnanimi13=Ovchinnikov |eesnimi13=Sergey |perekonnanimi14=Marcos |eesnimi14=Enrique |perekonnanimi15=Huang |eesnimi15=Po-Ssu |kuupäev=2018 |pealkiri=De novo design of a fluorescence-activating β-barrel |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30209393/ |ajakiri=Nature |aastakäik=561 |üksiknumber=7724 |lehekülg=485–491 |doi=10.1038/s41586-018-0509-0 |issn=1476-4687 |pmc=6275156 |pmid=30209393}}</ref> * tabeli tulpade arv vastab beetaahelate arvule tabeli struktuuris + 1 (kuna esimene ja viimane ahel peavad omavahel ühendatud olema); * iga tulba sisuks on beetaahela koosseisu kuuluvate [[Aminohapped|aminohappejääkide]] lühendid ja järjekorranumbrid [[Valgud|valgu]] primaarstruktuuris; * tabeli ülemises reas on loendatud beetaahelate numbrid; * tabeli alumine rida näitab, kas igas tulbas paikneb allpool beetaahela [[N-terminaalne ots|N-terminaal]] (enamasti kasutatakse tähistust +) või [[C-terminaalne ots|C-terminaal]] (enamasti kasutatakse tähistust -); * tulpade vahel on nooltega näidatud vesiniksidemed kõrvuti paiknevate beetaahelate vahel; * eri tulpade sisu on omavahel nihkes viisil, mis võimaldab noolte pikkust minimeerida. Allpool on toodud konkreetne näide roheliselt fluorestseeruva valgu ehk GFP beetatoru kirjeldamiseks: [[Fail:Shear Number GFP.svg|tühi|pisi|567x567px|Nihkearvu määramine GFP molekuli beetatoru jaoks (tehtud kristallstruktuuri PDB 1RRX põhjal).]] Selleks, et teha kindlaks, milline on antud beetatoru nihkearv, tuleb leida mõne esimese beetaahela koostisse kuuluva aminohappejäägi positsiooni erinevus tabeli esimeses ja tabeli viimases tulbas. Loendades, mitu astet allpool paikneb näiteks [[valiin]]-22 (22 V) tabeli esimeses tulbas, võrreldes viimase tulbaga, saab GFP beetatoru nihkearvuks ''S'' = 14. == Viited == <references /> [[Kategooria:Valgud]] 2f91x5gz57pvlzn5ukcc733vyicfq5m Kasutaja:OttEricOttender/liivakast 2 684239 6759382 2024-11-11T16:13:11Z OttEricOttender 199881 Uus lehekülg: '{{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> '''Arvuti-rollimäng''' (inglise keeles ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Role-playing_video_game computer role-playing game]'') on arvutimäng, kus mängija kontrollib kindla karakteri/tegelese tegemisi ja edu mängus. Arvuti-rollimäng on [https://en.wikipedia.org/wiki/Role-playing%20game rollimängude] virtuaalne alamžanr.' 6759382 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> '''Arvuti-rollimäng''' (inglise keeles ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Role-playing_video_game computer role-playing game]'') on arvutimäng, kus mängija kontrollib kindla karakteri/tegelese tegemisi ja edu mängus. Arvuti-rollimäng on [https://en.wikipedia.org/wiki/Role-playing%20game rollimängude] virtuaalne alamžanr. 2mgt5c92t5421ifzevtbn9xk9ed8q8x Enkulturatsioon 0 684241 6759391 2024-11-11T16:35:31Z Keeleelu 187032 Uus lehekülg: ''''Enkulturatsioon''' on (sünnijärgse) kultuurikeskkonna normide omandamine.<ref>Raud, R. (2013). Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriasse. Tallinn: eesti Keele Sihtasutus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 66.</ref> Enkulturatsiooniprotsessi käigus omandatakse kultuurispetsiifilised teadmised nagu keel, uskumused, väärtused, sotsiaalsed rollid, aktsepteeritud käitumismustrid jm.<ref name=":0">https://testbook.com/key-differences/difference-between-enculturation...' 6759391 wikitext text/x-wiki '''Enkulturatsioon''' on (sünnijärgse) kultuurikeskkonna normide omandamine.<ref>Raud, R. (2013). Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriasse. Tallinn: eesti Keele Sihtasutus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 66.</ref> Enkulturatsiooniprotsessi käigus omandatakse kultuurispetsiifilised teadmised nagu keel, uskumused, väärtused, sotsiaalsed rollid, aktsepteeritud käitumismustrid jm.<ref name=":0">https://testbook.com/key-differences/difference-between-enculturation-and-acculturation</ref> Enkulturatsioon toimub enamasti alateadlikult ja automaatselt ning see mõjutab olulisel määral inimese [[identiteet]]<nowiki/>i ja maailmavaadet.<ref name=":0" /> Enkulturatsioon on iga ühiskonna järjepidevuse ja püsimajäämise seisukohalt oluline, kuna tagab kultuuriliste teadmiste edasiandmise ühelt põlvkonnalt teisele.<ref>Edwards (2024, June 11). What is Enculturation? - Sociology of Culture. https://easysociology.com/sociology-of-culture/what-is-enculturation/</ref> Seega aitab enkulturatsioon ületada inimestevahelisi erinevusi ning seob nad ühtseks kogukonnaks<ref>https://myentabora.wordpress.com/2010/06/18/enkulturatsioon/</ref>. Kui inimene omandab teise, sageli võõra kultuuri elemente ja kohandub nendele, siis nimetatakse seda akulturatsiooniks<ref>Raud, R. (2013). Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriasse. Tallinn: eesti Keele Sihtasutus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 67.</ref>. == Vaata ka == [[Pedagoogika mõisteid]] [[Eripedagoogika mõisteid]] == Viited == <references /> ki4acyo9zmwelmd3juadibuh2lxa52y Arutelu:Fairmont Hotels and Resorts 1 684242 6759425 2024-11-11T17:47:27Z Pikne 13803 ... 6759425 wikitext text/x-wiki Ma ei saa aru, mille poolest on see reklaam. Teema on ka üsna kindlasti tähelepanuväärne. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. november 2024, kell 19:47 (EET) sod5uo1y93r81tn2jogi61pjy7oio3l A. S. Popovi nimeline Raadiotehnika, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehniline Ühing 0 684243 6759426 2024-11-11T17:49:00Z Märt Põder 55549 Uus lehekülg: ''''A. S. Popovi nimeline Raadiotehnika, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehniline Ühing''' asutati [[Eesti NSV]]s 1970. aasta juulis. Ühingu liikmeteks astusid ajakirjanduse teatel osakondade ülemad Maria Jürgens, Eha Adamson, Silvi Lätt, Agnessa Klatško, instruktor-kontrolör, normeerija, ametiühingukomitee esimees ja suuremate sidejaoskondad ülemad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiehitaja : EKP Kingissepa Rajoonikomitee ja Kingissepa Rajooni Rahvasaadikute Nõ...' 6759426 wikitext text/x-wiki '''A. S. Popovi nimeline Raadiotehnika, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehniline Ühing''' asutati [[Eesti NSV]]s 1970. aasta juulis. Ühingu liikmeteks astusid ajakirjanduse teatel osakondade ülemad Maria Jürgens, Eha Adamson, Silvi Lätt, Agnessa Klatško, instruktor-kontrolör, normeerija, ametiühingukomitee esimees ja suuremate sidejaoskondad ülemad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiehitaja : EKP Kingissepa Rajoonikomitee ja Kingissepa Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja 9 juuli 1970 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismiehitaja19700709.2.16&srpos=5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-Popovi+Raadiotehnika+elektroonika------------ |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV| ]] [[Kategooria:Organisatsioonid]] 5xyq5xcnqbkc62vt2u885ow0pcou080 6759429 6759426 2024-11-11T17:54:57Z Märt Põder 55549 6759429 wikitext text/x-wiki {{liita|Eesti Elektroonikaühing}} {{kustutada}} '''A. S. Popovi nimeline Raadiotehnika, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehniline Ühing''' asutati [[Eesti NSV]]s 1970. aasta juulis. Ühingu liikmeteks astusid ajakirjanduse teatel osakondade ülemad Maria Jürgens, Eha Adamson, Silvi Lätt, Agnessa Klatško, instruktor-kontrolör, normeerija, ametiühingukomitee esimees ja suuremate sidejaoskondad ülemad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiehitaja : EKP Kingissepa Rajoonikomitee ja Kingissepa Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja 9 juuli 1970 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismiehitaja19700709.2.16&srpos=5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-Popovi+Raadiotehnika+elektroonika------------ |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV| ]] [[Kategooria:Organisatsioonid]] l3akbea6n9jgm3qn98xx27dyb8c5f9h 6759433 6759429 2024-11-11T17:57:53Z Märt Põder 55549 6759433 wikitext text/x-wiki {{liita|Eesti Elektroonikaühing}} {{kustutada}} '''A. S. Popovi nimeline Raadiotehnika, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehniline Ühing''' asutati [[Eesti NSV]]s 17. mail 1958. Ühingu asutasid Eesti raadio- ja sideinsenerid. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV| ]] [[Kategooria:Organisatsioonid]] mck4ij5sxflnuczwnx0roupxl4tp96x 6759434 6759433 2024-11-11T17:58:39Z Märt Põder 55549 6759434 wikitext text/x-wiki {{liita|Eesti Elektroonikaühing}} {{kustutada}} '''A. S. Popovi nimeline Raadiotehnika, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehniline Ühing''' asutati [[Eesti NSV]]s 17. mail 1958. Ühingu asutasid Eesti raadio- ja sideinsenerid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-12-02 |pealkiri=Eesti Elektroonikaühingu kodulehekülg |url=https://web.archive.org/web/20141202062722/http://www.lr.ttu.ee/eeu/ |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV| ]] [[Kategooria:Organisatsioonid]] 5cj886wwzezyhirmk7nifqicfg1zivo 6759436 6759434 2024-11-11T18:00:43Z Märt Põder 55549 6759436 wikitext text/x-wiki {{liita|Eesti Elektroonikaühing}} {{kustutada}} '''A. S. Popovi nimeline Raadiotehnika, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehniline Ühing''' asutati [[Eesti NSV]]s 17. mail 1958. Ühingu asutasid Eesti raadio- ja sideinsenerid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-12-02 |pealkiri=Eesti Elektroonikaühingu kodulehekülg |url=https://web.archive.org/web/20141202062722/http://www.lr.ttu.ee/eeu/ |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti Elektroonikaühing]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV| ]] [[Kategooria:Organisatsioonid]] cyk6v61v0mvmlw9o1zz3bee8zri34pi A. Popovi nimeline Raadiotehnika, Elektroonika ja Side TTÜ 0 684244 6759438 2024-11-11T18:01:52Z Märt Põder 55549 Ümbersuunamine lehele [[A. S. Popovi nimeline Raadiotehnika, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehniline Ühing]] 6759438 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[A. S. Popovi nimeline Raadiotehnika, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehniline Ühing]] l0f258mgdfyjnuijf2odh8oqk5wgnit Notepad++ 0 684245 6759441 2024-11-11T18:07:38Z Pietadè 41543 Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Keeletoimeta}} {{Tarkvara | nimi = Notepad++ | logo = Notepad++ Logo.svg | kuvatõmmis = Notepad++ v7 on Windows 10, with MediaWiki 1.27.1 source code, with split window view and autocompletion.png | pildiallkiri = | kokkupandav = | autor = | arendaja = Don Ho | väljalase = | viimase väljal...' 6759441 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=november}}{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Tarkvara | nimi = Notepad++ | logo = Notepad++ Logo.svg | kuvatõmmis = Notepad++ v7 on Windows 10, with MediaWiki 1.27.1 source code, with split window view and autocompletion.png | pildiallkiri = | kokkupandav = | autor = | arendaja = Don Ho | väljalase = | viimase väljalaske versioon = 8.7.1 | viimase väljalaske kuupäev = | viimase eelvaate versioon = | viimase eelvaate kuupäev = | uuendamise sagedus = | programmeerimiskeel = [[C++]] | operatsioonisüsteem = | platvorm = | suurus = | keel = | staatus = | suunitlus = | litsents = vabavara | veebileht = }} '''Notepad++''' (mõnikord ka '''npp''' või '''NPP''') on [[Microsoft Windows|MS Windowsi]] keskkonnas kasutatav teksti- ja lähtekoodi toimeti, mis toetab redigeerimist vahekaartidega, tööt mitme avatud failiga ühes aknas jms. g2y5a6kgzj5tq6ocmxe77xlaaa03o7y 6759443 6759441 2024-11-11T18:08:48Z Pietadè 41543 {{pooleli}} 6759443 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=november}}{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Tarkvara | nimi = Notepad++ | logo = Notepad++ Logo.svg | kuvatõmmis = Notepad++ v7 on Windows 10, with MediaWiki 1.27.1 source code, with split window view and autocompletion.png | pildiallkiri = | kokkupandav = | autor = | arendaja = Don Ho | väljalase = | viimase väljalaske versioon = 8.7.1 | viimase väljalaske kuupäev = | viimase eelvaate versioon = | viimase eelvaate kuupäev = | uuendamise sagedus = | programmeerimiskeel = [[C++]] | operatsioonisüsteem = | platvorm = | suurus = | keel = | staatus = | suunitlus = | litsents = vabavara | veebileht = }} '''Notepad++''' (mõnikord ka '''npp''' või '''NPP''') on [[Microsoft Windows|MS Windowsi]] keskkonnas kasutatav teksti- ja lähtekoodi toimeti, mis toetab redigeerimist vahekaartidega, tööt mitme avatud failiga ühes aknas jms. {{pooleli}} ixyfkkumfa8p3aw7d1ayozyblt6doej Arutelu:Notepad++ 1 684246 6759468 2024-11-11T18:52:22Z Pietadè 41543 Uus lehekülg: 'Keeled: Afrikaans, Albanian, Arabic, Aragonese, Aranese, Azerbaijani, Basque, Belarusian, Bengali, Bosnian, Brazilian portuguese, Breton, Bulgarian, Catalan, Chinese Traditional, Chinese Simplified, Corsican, Croatian, Czech, Danish, Dutch, English, Esperanto, Estonian, Extremaduran, Persian, Finnish, French, Friulian, Galician, Georgian, German, Greek, Gujarati, Hebrew, Hindi, Hungarian, Indonesian, Irish, Italian, Japanese, Kabyle, Kannada, Kazakh, Korean, Kurdish, Kyrgy...' 6759468 wikitext text/x-wiki Keeled: Afrikaans, Albanian, Arabic, Aragonese, Aranese, Azerbaijani, Basque, Belarusian, Bengali, Bosnian, Brazilian portuguese, Breton, Bulgarian, Catalan, Chinese Traditional, Chinese Simplified, Corsican, Croatian, Czech, Danish, Dutch, English, Esperanto, Estonian, Extremaduran, Persian, Finnish, French, Friulian, Galician, Georgian, German, Greek, Gujarati, Hebrew, Hindi, Hungarian, Indonesian, Irish, Italian, Japanese, Kabyle, Kannada, Kazakh, Korean, Kurdish, Kyrgyz, Latvian, Ligurian, Lithuanian, Luxembourgish, Macedonian, Malay, Marathi, Mongolian, Norwegian, Nynorsk, Occitan, Piglatin, Polish, Portuguese, Punjabi, Romanian, Russian, Samogitian, Sardinian, Serbian, Serbian Cyrillic, Sinhala, Slovak, Slovenian, Spanish, Spanish Argentinian, Swedish, Tagalog, Tajik Cyrillic, Tamil, Tatar, Telugu, Thai, Turkish, Ukrainian, Urdu, Uyghur, Uzbek, Uzbek Cyrillic, Venetian, Vietnamese, Welsh, Zulu<br /> | silt10 = [[Keel (keeleteadus)|Keeled]]<br /> | andmed10 = {{{keel|}}}<br /> vajab peitmisf-ni[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 11. november 2024, kell 20:52 (EET) mthnzxmri4ubuw50d7k67o2pu98s70o 6759488 6759468 2024-11-11T19:31:29Z Pietadè 41543 6759488 wikitext text/x-wiki Keeled: Afrikaans, Albanian, Arabic, Aragonese, Aranese, Azerbaijani, Basque, Belarusian, Bengali, Bosnian, Brazilian portuguese, Breton, Bulgarian, Catalan, Chinese Traditional, Chinese Simplified, Corsican, Croatian, Czech, Danish, Dutch, English, Esperanto, Estonian, Extremaduran, Persian, Finnish, French, Friulian, Galician, Georgian, German, Greek, Gujarati, Hebrew, Hindi, Hungarian, Indonesian, Irish, Italian, Japanese, Kabyle, Kannada, Kazakh, Korean, Kurdish, Kyrgyz, Latvian, Ligurian, Lithuanian, Luxembourgish, Macedonian, Malay, Marathi, Mongolian, Norwegian, Nynorsk, Occitan, Piglatin, Polish, Portuguese, Punjabi, Romanian, Russian, Samogitian, Sardinian, Serbian, Serbian Cyrillic, Sinhala, Slovak, Slovenian, Spanish, Spanish Argentinian, Swedish, Tagalog, Tajik Cyrillic, Tamil, Tatar, Telugu, Thai, Turkish, Ukrainian, Urdu, Uyghur, Uzbek, Uzbek Cyrillic, Venetian, Vietnamese, Welsh, Zulu<br /> | silt10 = [[Keel (keeleteadus)|Keeled]]<br /> | andmed10 = {{{keel|}}}<br /> vajab peitmise f-ni[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 11. november 2024, kell 20:52 (EET) mr5cr8o4guun6fxfx5rnpw2j5kmoqxn Arutelu:Ingrid Mänd 1 684247 6759474 2024-11-11T19:06:30Z Ehitaja 63547 Uus lehekülg: 'Meedias on ohtralt esindatud ka samanimeline kosmeetik, kellel on ühine laps pisikriminaali Andrus Elbinguga. Segaduse vältimiseks võiks olla selgitav märkus, kui just ei taha tollest eraldi artiklit teha. --~~~~' 6759474 wikitext text/x-wiki Meedias on ohtralt esindatud ka samanimeline kosmeetik, kellel on ühine laps pisikriminaali Andrus Elbinguga. Segaduse vältimiseks võiks olla selgitav märkus, kui just ei taha tollest eraldi artiklit teha. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. november 2024, kell 21:06 (EET) 83onyy046w343kxltymcskw2rm3837i Astroosake 0 684248 6759480 2024-11-11T19:22:48Z Hirvelaid 32011 Ümbersuunamine lehele [[Kosmiline kiirgus]] 6759480 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kosmiline kiirgus]] 8bcvt9x3ou3b11kxa9u4d4cvoqfqd7c EuCAPT 0 684249 6759483 2024-11-11T19:27:35Z Hirvelaid 32011 Uus lehekülg: ''''The European Consortium for Astroparticle Theory''' ([[lühend]] '''EuCAPT''') on [[Euroopa]]s [[astroosakestefüüsika]]ga tegelevate institutsioonide konsortsium. EuCAPT-i eesmärk on koondada Euroopa [[astroosake]]ste [[teoreetiline füüsika|teoreetiliste füüsikute]] ja [[kosmoloog]]ide kogukond. ==Liikmesinstitutsioonid== EuCAPTiga on liitunud 126 Euroopa institutsiooni, sealhulgas [[Baltimaad]]est ainsana [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]] (esinda...' 6759483 wikitext text/x-wiki '''The European Consortium for Astroparticle Theory''' ([[lühend]] '''EuCAPT''') on [[Euroopa]]s [[astroosakestefüüsika]]ga tegelevate institutsioonide konsortsium. EuCAPT-i eesmärk on koondada Euroopa [[astroosake]]ste [[teoreetiline füüsika|teoreetiliste füüsikute]] ja [[kosmoloog]]ide kogukond. ==Liikmesinstitutsioonid== EuCAPTiga on liitunud 126 Euroopa institutsiooni, sealhulgas [[Baltimaad]]est ainsana [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]] (esindaja [[Gert Hütsi]]).<ref name="euc2"/> Näiteks nii [[Soome]]st kui ka [[Rootsi]]st on neli liikmesinstitutsiooni ([[Helsingi Füüsika Instituut]], [[Jyväskylä Ülikool]], [[Turu Ülikool]], [[Helsingi Ülikool]], [[Chalmersi Tehnikaülikool]], [[Lundi Ülikool]], [[Uppsala Ülikool]] ja [[The Oskar Klein Centre for Cosmoparticle Physics]]). Taanit esindab [[Niels Bohri instituut]]. Kõige rohkem on EuCAPT-iga liitunud [[Itaalia]] institutsioone (24).<ref name="euc2"/> ==Valge raamat== EuCAPT-i juhtkomitee algatasel valmis 2021. aastal sadade teoreetiliste astroosakeste füüsikute ja kosmoloogide koostöö tulemusena EuCAPT-i valge raamat (WP). Selle töö eesmärk oli välja selgitada [[astroosakestefüüsika]] võimalused järgmiseks kümnendiks ning tugevdada astroosakeste teooria koordineerimist Euroopas.<ref name="euc"/><ref name="euc3"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="euc">[https://www.eucapt.org/ The European Consortium for Astroparticle Theory]. eucapt.org </ref> <ref name="euc2">[https://www.eucapt.org/members List of current member institutions]. eucapt.org </ref> <ref name="euc3">[https://www.eucapt.org/white-paper The EuCAPT White paper]. eucapt.org </ref> }} ==Välislingid== *[https://arxiv.org/abs/2110.10074 EuCAPT White Paper: Opportunities and Challenges for Theoretical Astroparticle Physics in the Next Decade]. arxiv.org [[Kategooria:Rahvusvahelised teadusorganisatsioonid]] s8fgv99iitbj3d8f8nlhsumacy2quz0 6759522 6759483 2024-11-11T20:55:22Z Hirvelaid 32011 /* Valge raamat */ 6759522 wikitext text/x-wiki '''The European Consortium for Astroparticle Theory''' ([[lühend]] '''EuCAPT''') on [[Euroopa]]s [[astroosakestefüüsika]]ga tegelevate institutsioonide konsortsium. EuCAPT-i eesmärk on koondada Euroopa [[astroosake]]ste [[teoreetiline füüsika|teoreetiliste füüsikute]] ja [[kosmoloog]]ide kogukond. ==Liikmesinstitutsioonid== EuCAPTiga on liitunud 126 Euroopa institutsiooni, sealhulgas [[Baltimaad]]est ainsana [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]] (esindaja [[Gert Hütsi]]).<ref name="euc2"/> Näiteks nii [[Soome]]st kui ka [[Rootsi]]st on neli liikmesinstitutsiooni ([[Helsingi Füüsika Instituut]], [[Jyväskylä Ülikool]], [[Turu Ülikool]], [[Helsingi Ülikool]], [[Chalmersi Tehnikaülikool]], [[Lundi Ülikool]], [[Uppsala Ülikool]] ja [[The Oskar Klein Centre for Cosmoparticle Physics]]). Taanit esindab [[Niels Bohri instituut]]. Kõige rohkem on EuCAPT-iga liitunud [[Itaalia]] institutsioone (24).<ref name="euc2"/> ==Valge raamat== EuCAPT-i juhtkomitee algatusel valmis 2021. aastal sadade teoreetiliste astroosakeste füüsikute ja kosmoloogide koostöö tulemusena EuCAPT-i valge raamat (WP). Selle töö eesmärk oli välja selgitada [[astroosakestefüüsika]] võimalused järgmiseks kümnendiks ning tugevdada astroosakeste teooria koordineerimist Euroopas.<ref name="euc"/><ref name="euc3"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="euc">[https://www.eucapt.org/ The European Consortium for Astroparticle Theory]. eucapt.org </ref> <ref name="euc2">[https://www.eucapt.org/members List of current member institutions]. eucapt.org </ref> <ref name="euc3">[https://www.eucapt.org/white-paper The EuCAPT White paper]. eucapt.org </ref> }} ==Välislingid== *[https://arxiv.org/abs/2110.10074 EuCAPT White Paper: Opportunities and Challenges for Theoretical Astroparticle Physics in the Next Decade]. arxiv.org [[Kategooria:Rahvusvahelised teadusorganisatsioonid]] nkdbqexo39jtnjnag8czqudgy1y5co7 The European Consortium for Astroparticle Theory 0 684250 6759484 2024-11-11T19:28:09Z Hirvelaid 32011 Ümbersuunamine lehele [[EuCAPT]] 6759484 wikitext text/x-wiki #suuna [[EuCAPT]] pzlxgo26giwymcd2g535lc4esx7sxj2 Alaska Pannivars 0 684251 6759510 2024-11-11T20:01:08Z Hülgehall 198746 Hülgehall teisaldas lehekülje [[Alaska Pannivars]] pealkirja [[Kagu-Alaska]] alla 6759510 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kagu-Alaska]] malf93wa2p3578kph69gjvo328v3l9k Arutelu:Alaska Pannivars 1 684252 6759512 2024-11-11T20:01:10Z Hülgehall 198746 Hülgehall teisaldas lehekülje [[Arutelu:Alaska Pannivars]] pealkirja [[Arutelu:Kagu-Alaska]] alla 6759512 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Kagu-Alaska]] 0f9z1ibd3kyqf9wt2el4679ojkpip8s Tlingitite maa 0 684253 6759515 2024-11-11T20:23:51Z Hülgehall 198746 Ümbersuunamine lehele [[Kagu-Alaska]] 6759515 wikitext text/x-wiki #suuna[[Kagu-Alaska]] qbohhwyzlkdb7fgw2t9jby7vxo9dbs9 6759526 6759515 2024-11-11T21:06:22Z Hülgehall 198746 Hülgehall teisaldas lehekülje [[Tlingitide maa]] pealkirja [[Tlingitite maa]] alla 6759515 wikitext text/x-wiki #suuna[[Kagu-Alaska]] qbohhwyzlkdb7fgw2t9jby7vxo9dbs9 General Motorsi B-platvorm 0 684254 6759524 2024-11-11T21:05:43Z 2001:7D0:82C5:EC00:34FC:24CC:7113:B99E Uus lehekülg: ''''General Motorsi B-platvorm''' oli autoplatvorm, millel toodeti 1926-1996 General Motorsi täissuuruses (''full-size''), tagaveoga, raamile ehitatud (''body-on-frame'') autosid. 1926. aastal väljatulnuna oli B-platvorm üks GMi kolmest põhiplatvormist: A-platvormi kasutasid odavamad Chevrolet ja Oakland (koos Pontiaci kompanjonmargiga), B-platvormi Oldsmobile ja Buick ning C-platvormi luksuslikud Cadillacid. Esimesteks B-platvormi autodeks olid 1926. aastal Oldsmobile'...' 6759524 wikitext text/x-wiki '''General Motorsi B-platvorm''' oli autoplatvorm, millel toodeti 1926-1996 General Motorsi täissuuruses (''full-size''), tagaveoga, raamile ehitatud (''body-on-frame'') autosid. 1926. aastal väljatulnuna oli B-platvorm üks GMi kolmest põhiplatvormist: A-platvormi kasutasid odavamad Chevrolet ja Oakland (koos Pontiaci kompanjonmargiga), B-platvormi Oldsmobile ja Buick ning C-platvormi luksuslikud Cadillacid. Esimesteks B-platvormi autodeks olid 1926. aastal Oldsmobile'i F-seeria ja Buick Master Six. B-platvormi autosid läbisid oma 70-aastase tootmisperioodi jooksul 12 suuremat uuenduskuuri, aastail 1937, 1939, 1941, 1949, 1954, 1957, 1959, 1961, 1965, 1971, 1977 ja 1991. B-platvormi autosid toodeti nii sedaanide, kupeede, kabriolettide kui ka universaalidena. Algselt toodeti platvormil Oldsmobile ja Buicki autosid, kuid aja jooksul kasutasid seda kõik GMi brändid. 1937. aastal hakati platvormil tootma Pontiaci tippmudelit Deluxe Eight kuni 1940. aastani, 1941. tuli välja samal platvormil Pontiac Streamliner, mida toodeti 1951. aastani. Cadillac tootis B-platvormil aastail 1936-1947 ja uuesti 1950-1951 odavaimat algtaseme mudelit 61. Alates 1952. mudeliaastast toodeti B-platvormil veel ainult Oldsmobile ja Buicki autosid, kuni 1958. aastal kolisid ka A-platvormil toodetud Chevrolet ja Pontiac B-platvormile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Motor |eesnimi=Ate Up With |kuupäev=2008-07-17 |pealkiri=Requiem for Misterl: The 1959 Cadillac and the Winter of Harley Earl < Ate Up With Motor |url=https://ateupwithmotor.com/model-histories/1959-cadillac/ |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=Ate Up With Motor |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2010-10-21 |pealkiri=Mitchell Interview |url=https://web.archive.org/web/20101021111440/http://www.autolife.umd.umich.edu/Design/Mitchell/mitchellinterview.htm |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> B-platvormi autod said populaarseks vastupidavatena. Kuni 1957. aastani kasutasiid enamus B-platvormi autosid esiteljel keerd- ja tagateljel lehtvedrusid, alates 1958. aastast ka tagateljel keerdvedrusid (samas 1959.-1960. mudeliaastate Oldsmobile kasutas mitmelehelisi lehtvedrusid). Alates 1965. aastast olid kõik B-platvormi autod külgmiste rööbastega perimeeterraamil, mida kasutasid ka 1961-1964. aastate Pontiacid ja Oldsmobile'd. 1958-1960 Buickid ja 1959-1960 Oldsmobiled olid redelraamil, 1959-1960 Pontiacid, 1959-1964 Chevrolet'd ja 1961-1964 Buickid X-raamil ilma külgmiste rööbasteta. 1965.-1970. mudeliaastate B-platvormi autosid müüdi nelja automargi lõikes (Chevrolet, Pontiac, Oldsmobile, Buick) kokku llgi 12.96 miljonit, mis teeb sellest läbimüügilt neljanda autoplatvormi maailmas (VW Põrnika, Ford Mudel T ja Fiat 124 järel).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kowalke |eesnimi=Ron |url=https://archive.org/details/standardcatalogo00beve |pealkiri=Standard Catalog of American Cars 1946–1975 |kirjastus=Krause Publications |aasta=1997 |isbn=0-87341-521-3 |keel=en}}</ref> 1970. aastate naftakriis mõjutas ka B-platvormi autosid, kui USAs vähenes nõudlus suurte autode järele. 1977. mudeliaasta autodel oli platvormi 10 tolli (25.4 cm) lühendatud ja 800 naela (362.87) kilogrammi kergemaks muudetud. 1986. mudeliaastal läksid Oldsmobile Delta 88 ja Buick LeSabre ning 1987. aastal ka Pontiac Bonneville üle uuele esiveolisele kandevkerega (unibody) H-platvormile; Pontiac, Oldsmobile ja Buick tootsid B-platvormil veel ainult universaale. Samas Chevrolet Caprice toodeti platvormil edasi. 1991. aastal ütles General Motorsi esimees Robert Stempel, et kavatseb General Motorsi üle viia täielikult esiveole. Samas tuli samal aastal välja Chevrolet Caprice'i uus põlvkond, mis sai ka endale sõsarmudeli Buick Roadmasteri näol. Stempel aga väitis, et neid toodeti "ainult üle tema laiba" (over my dead body).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bonsall |eesnimi=Thomas E. |url=https://books.google.com/books?id=kCglolj3W_oC |pealkiri=The Cadillac Story: The Postwar Years |kuupäev=2004 |kirjastus=Stanford University Press |isbn=978-0-8047-4942-8 |keel=en}}</ref> 1990. aastail hakkas aga USAs suurte sedaanide populaarsus hääbuma, neile hakati eelistama maastureid (SUV). Viimased B-platvormi autod toodeti Texases Arlingtoni tehases 13. detsembril 1996, kus edaspidi hakati tootma GMi C/K-platvormi pikape ja maastureid (Chevrolet Tahoe/Suburban) B-platvorm ei saanud endale järglast, Chevrolet suurimaks sõiduautoks jäi W-platvormil Lumina LTZ, Buickil G-platvormil Park Avenue. Mõlemad olid esiveolised ja ligi 10-15 tolli lühemad. Ameerika ainsaks täissuuruses autoplatvormiks jäi Fordi Panther. kij900t13afwkxbflce1fs3jlyl0sfe 6759607 6759524 2024-11-12T07:00:55Z Sillerkiil 58396 6759607 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} '''General Motorsi B-platvorm''' oli autoplatvorm, millel toodeti 1926-1996 General Motorsi täissuuruses (''full-size''), tagaveoga, raamile ehitatud (''body-on-frame'') autosid. 1926. aastal väljatulnuna oli B-platvorm üks GMi kolmest põhiplatvormist: A-platvormi kasutasid odavamad Chevrolet ja Oakland (koos Pontiaci kompanjonmargiga), B-platvormi Oldsmobile ja Buick ning C-platvormi luksuslikud Cadillacid. Esimesteks B-platvormi autodeks olid 1926. aastal Oldsmobile'i F-seeria ja Buick Master Six. B-platvormi autosid läbisid oma 70-aastase tootmisperioodi jooksul 12 suuremat uuenduskuuri, aastail 1937, 1939, 1941, 1949, 1954, 1957, 1959, 1961, 1965, 1971, 1977 ja 1991. B-platvormi autosid toodeti nii sedaanide, kupeede, kabriolettide kui ka universaalidena. Algselt toodeti platvormil Oldsmobile ja Buicki autosid, kuid aja jooksul kasutasid seda kõik GMi brändid. 1937. aastal hakati platvormil tootma Pontiaci tippmudelit Deluxe Eight kuni 1940. aastani, 1941. tuli välja samal platvormil Pontiac Streamliner, mida toodeti 1951. aastani. Cadillac tootis B-platvormil aastail 1936-1947 ja uuesti 1950-1951 odavaimat algtaseme mudelit 61. Alates 1952. mudeliaastast toodeti B-platvormil veel ainult Oldsmobile ja Buicki autosid, kuni 1958. aastal kolisid ka A-platvormil toodetud Chevrolet ja Pontiac B-platvormile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Motor |eesnimi=Ate Up With |kuupäev=2008-07-17 |pealkiri=Requiem for Misterl: The 1959 Cadillac and the Winter of Harley Earl < Ate Up With Motor |url=https://ateupwithmotor.com/model-histories/1959-cadillac/ |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=Ate Up With Motor |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2010-10-21 |pealkiri=Mitchell Interview |url=https://web.archive.org/web/20101021111440/http://www.autolife.umd.umich.edu/Design/Mitchell/mitchellinterview.htm |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> B-platvormi autod said populaarseks vastupidavatena. Kuni 1957. aastani kasutasiid enamus B-platvormi autosid esiteljel keerd- ja tagateljel lehtvedrusid, alates 1958. aastast ka tagateljel keerdvedrusid (samas 1959.-1960. mudeliaastate Oldsmobile kasutas mitmelehelisi lehtvedrusid). Alates 1965. aastast olid kõik B-platvormi autod külgmiste rööbastega perimeeterraamil, mida kasutasid ka 1961-1964. aastate Pontiacid ja Oldsmobile'd. 1958-1960 Buickid ja 1959-1960 Oldsmobiled olid redelraamil, 1959-1960 Pontiacid, 1959-1964 Chevrolet'd ja 1961-1964 Buickid X-raamil ilma külgmiste rööbasteta. 1965.-1970. mudeliaastate B-platvormi autosid müüdi nelja automargi lõikes (Chevrolet, Pontiac, Oldsmobile, Buick) kokku llgi 12.96 miljonit, mis teeb sellest läbimüügilt neljanda autoplatvormi maailmas (VW Põrnika, Ford Mudel T ja Fiat 124 järel).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kowalke |eesnimi=Ron |url=https://archive.org/details/standardcatalogo00beve |pealkiri=Standard Catalog of American Cars 1946–1975 |kirjastus=Krause Publications |aasta=1997 |isbn=0-87341-521-3 |keel=en}}</ref> 1970. aastate naftakriis mõjutas ka B-platvormi autosid, kui USAs vähenes nõudlus suurte autode järele. 1977. mudeliaasta autodel oli platvormi 10 tolli (25.4 cm) lühendatud ja 800 naela (362.87) kilogrammi kergemaks muudetud. 1986. mudeliaastal läksid Oldsmobile Delta 88 ja Buick LeSabre ning 1987. aastal ka Pontiac Bonneville üle uuele esiveolisele kandevkerega (unibody) H-platvormile; Pontiac, Oldsmobile ja Buick tootsid B-platvormil veel ainult universaale. Samas Chevrolet Caprice toodeti platvormil edasi. 1991. aastal ütles General Motorsi esimees Robert Stempel, et kavatseb General Motorsi üle viia täielikult esiveole. Samas tuli samal aastal välja Chevrolet Caprice'i uus põlvkond, mis sai ka endale sõsarmudeli Buick Roadmasteri näol. Stempel aga väitis, et neid toodeti "ainult üle tema laiba" (over my dead body).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bonsall |eesnimi=Thomas E. |url=https://books.google.com/books?id=kCglolj3W_oC |pealkiri=The Cadillac Story: The Postwar Years |kuupäev=2004 |kirjastus=Stanford University Press |isbn=978-0-8047-4942-8 |keel=en}}</ref> 1990. aastail hakkas aga USAs suurte sedaanide populaarsus hääbuma, neile hakati eelistama maastureid (SUV). Viimased B-platvormi autod toodeti Texases Arlingtoni tehases 13. detsembril 1996, kus edaspidi hakati tootma GMi C/K-platvormi pikape ja maastureid (Chevrolet Tahoe/Suburban) B-platvorm ei saanud endale järglast, Chevrolet suurimaks sõiduautoks jäi W-platvormil Lumina LTZ, Buickil G-platvormil Park Avenue. Mõlemad olid esiveolised ja ligi 10-15 tolli lühemad. Ameerika ainsaks täissuuruses autoplatvormiks jäi Fordi Panther. == Viited == ioo6nhnu3izmg8y24q766ezaeqr9l4g 6759608 6759607 2024-11-12T07:01:43Z Sillerkiil 58396 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Autondus]] 6759608 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} '''General Motorsi B-platvorm''' oli autoplatvorm, millel toodeti 1926-1996 General Motorsi täissuuruses (''full-size''), tagaveoga, raamile ehitatud (''body-on-frame'') autosid. 1926. aastal väljatulnuna oli B-platvorm üks GMi kolmest põhiplatvormist: A-platvormi kasutasid odavamad Chevrolet ja Oakland (koos Pontiaci kompanjonmargiga), B-platvormi Oldsmobile ja Buick ning C-platvormi luksuslikud Cadillacid. Esimesteks B-platvormi autodeks olid 1926. aastal Oldsmobile'i F-seeria ja Buick Master Six. B-platvormi autosid läbisid oma 70-aastase tootmisperioodi jooksul 12 suuremat uuenduskuuri, aastail 1937, 1939, 1941, 1949, 1954, 1957, 1959, 1961, 1965, 1971, 1977 ja 1991. B-platvormi autosid toodeti nii sedaanide, kupeede, kabriolettide kui ka universaalidena. Algselt toodeti platvormil Oldsmobile ja Buicki autosid, kuid aja jooksul kasutasid seda kõik GMi brändid. 1937. aastal hakati platvormil tootma Pontiaci tippmudelit Deluxe Eight kuni 1940. aastani, 1941. tuli välja samal platvormil Pontiac Streamliner, mida toodeti 1951. aastani. Cadillac tootis B-platvormil aastail 1936-1947 ja uuesti 1950-1951 odavaimat algtaseme mudelit 61. Alates 1952. mudeliaastast toodeti B-platvormil veel ainult Oldsmobile ja Buicki autosid, kuni 1958. aastal kolisid ka A-platvormil toodetud Chevrolet ja Pontiac B-platvormile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Motor |eesnimi=Ate Up With |kuupäev=2008-07-17 |pealkiri=Requiem for Misterl: The 1959 Cadillac and the Winter of Harley Earl < Ate Up With Motor |url=https://ateupwithmotor.com/model-histories/1959-cadillac/ |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=Ate Up With Motor |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2010-10-21 |pealkiri=Mitchell Interview |url=https://web.archive.org/web/20101021111440/http://www.autolife.umd.umich.edu/Design/Mitchell/mitchellinterview.htm |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> B-platvormi autod said populaarseks vastupidavatena. Kuni 1957. aastani kasutasiid enamus B-platvormi autosid esiteljel keerd- ja tagateljel lehtvedrusid, alates 1958. aastast ka tagateljel keerdvedrusid (samas 1959.-1960. mudeliaastate Oldsmobile kasutas mitmelehelisi lehtvedrusid). Alates 1965. aastast olid kõik B-platvormi autod külgmiste rööbastega perimeeterraamil, mida kasutasid ka 1961-1964. aastate Pontiacid ja Oldsmobile'd. 1958-1960 Buickid ja 1959-1960 Oldsmobiled olid redelraamil, 1959-1960 Pontiacid, 1959-1964 Chevrolet'd ja 1961-1964 Buickid X-raamil ilma külgmiste rööbasteta. 1965.-1970. mudeliaastate B-platvormi autosid müüdi nelja automargi lõikes (Chevrolet, Pontiac, Oldsmobile, Buick) kokku llgi 12.96 miljonit, mis teeb sellest läbimüügilt neljanda autoplatvormi maailmas (VW Põrnika, Ford Mudel T ja Fiat 124 järel).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kowalke |eesnimi=Ron |url=https://archive.org/details/standardcatalogo00beve |pealkiri=Standard Catalog of American Cars 1946–1975 |kirjastus=Krause Publications |aasta=1997 |isbn=0-87341-521-3 |keel=en}}</ref> 1970. aastate naftakriis mõjutas ka B-platvormi autosid, kui USAs vähenes nõudlus suurte autode järele. 1977. mudeliaasta autodel oli platvormi 10 tolli (25.4 cm) lühendatud ja 800 naela (362.87) kilogrammi kergemaks muudetud. 1986. mudeliaastal läksid Oldsmobile Delta 88 ja Buick LeSabre ning 1987. aastal ka Pontiac Bonneville üle uuele esiveolisele kandevkerega (unibody) H-platvormile; Pontiac, Oldsmobile ja Buick tootsid B-platvormil veel ainult universaale. Samas Chevrolet Caprice toodeti platvormil edasi. 1991. aastal ütles General Motorsi esimees Robert Stempel, et kavatseb General Motorsi üle viia täielikult esiveole. Samas tuli samal aastal välja Chevrolet Caprice'i uus põlvkond, mis sai ka endale sõsarmudeli Buick Roadmasteri näol. Stempel aga väitis, et neid toodeti "ainult üle tema laiba" (over my dead body).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bonsall |eesnimi=Thomas E. |url=https://books.google.com/books?id=kCglolj3W_oC |pealkiri=The Cadillac Story: The Postwar Years |kuupäev=2004 |kirjastus=Stanford University Press |isbn=978-0-8047-4942-8 |keel=en}}</ref> 1990. aastail hakkas aga USAs suurte sedaanide populaarsus hääbuma, neile hakati eelistama maastureid (SUV). Viimased B-platvormi autod toodeti Texases Arlingtoni tehases 13. detsembril 1996, kus edaspidi hakati tootma GMi C/K-platvormi pikape ja maastureid (Chevrolet Tahoe/Suburban) B-platvorm ei saanud endale järglast, Chevrolet suurimaks sõiduautoks jäi W-platvormil Lumina LTZ, Buickil G-platvormil Park Avenue. Mõlemad olid esiveolised ja ligi 10-15 tolli lühemad. Ameerika ainsaks täissuuruses autoplatvormiks jäi Fordi Panther. == Viited == [[Kategooria:Autondus]] 8057im550c6q92j732d3afblhmz4ku9 Tlingitimaa 0 684256 6759530 2024-11-11T21:07:46Z Hülgehall 198746 Ümbersuunamine lehele [[Kagu-Alaska]] 6759530 wikitext text/x-wiki #suuna[[Kagu-Alaska]] qbohhwyzlkdb7fgw2t9jby7vxo9dbs9 Kivikülä (Vastseliina vald) 0 684257 6759544 2024-11-11T22:09:00Z Taivo 268 #REDIRECT [[Abikülä]] 6759544 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Abikülä]] jtq0yi1c53u93tt3ll1z3efhcd2i7hd Juan de Herrera 0 684258 6759548 2024-11-11T22:34:18Z Kuraudvr 200081 Uus lehekülg: 'Juan de Herrera (ca 1530 Mobellán – 15. jaanuar 1597 Madriid) oli hispaania arhitekt, teoreetik, sõdur ja leiutaja.<ref>Turner 2003, lk 472</ref> De Herrera sündis 1530. aastal alamaadliku perekonda ning õppis 1548. aastani Valladolidi Ülikoolis ladina keelt ja filosoofiat. Ta oli 1549. aastal kaasas Hispaania kroonprints Felipe kaaskonnaga tema reisil Brüsselisse ning liitus 1553. aastal Hispaania sõjaväega. De Herrera võitles Hispaania vägedes Itaalias ja Fla...' 6759548 wikitext text/x-wiki Juan de Herrera (ca 1530 Mobellán – 15. jaanuar 1597 Madriid) oli hispaania arhitekt, teoreetik, sõdur ja leiutaja.<ref>Turner 2003, lk 472</ref> De Herrera sündis 1530. aastal alamaadliku perekonda ning õppis 1548. aastani Valladolidi Ülikoolis ladina keelt ja filosoofiat. Ta oli 1549. aastal kaasas Hispaania kroonprints Felipe kaaskonnaga tema reisil Brüsselisse ning liitus 1553. aastal Hispaania sõjaväega. De Herrera võitles Hispaania vägedes Itaalias ja Flandrias 1556. aastani.<ref>Turner 2003, lk 473</ref> De Herrera astus 1558. aastal vahepeal kuningaks saanud Felipe II õukonda<ref>Dutton 1978, lk 285</ref>, kus ta leiutas erinevaid meresõidu ja ehitusega seotud instrumente ning teenis kuningat nõuandjana teadusküsimustes.<ref>Turner 2003, lk 473</ref> 1563. aastal määras Felipe II de Herrera Hispaania õukonna arhitekt Juan Bautista de Toledo assistendiks.<ref>Franklin 1972, lk 2172</ref><ref>Dutton 1978, lk 285</ref> On ebatõenäoline, et de Herrera tegutses enne de Toledo surma 1567. aastal iseseisvalt arhitektuuriga,<ref>Turner 2003, lk 473</ref> kuid jätkas ta surma järel Aranjuezi palee kallal alustatud tööd. Palee kavandamisel võttis ta eeskuju Itaalia maneristliku arhitekti Giacomo Barozzi da Vignola kujundatud Villa Giuliast Roomas.<ref>Franklin 1972, lk 2172</ref> == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== *[[E. P. Dutton]]. ''Phaidon Encyclopedia Of Art And Artists'', Phaidon Press: [[1978]], ISBN 0714815136. *[[Harold Franklin]]. ''The New International Illustrated Encyclopedia of Art'', The Greystone Press: [[1972]], ISBN 07792332. *[[Jane Turner]]. ''The Grove Dictionary of Art'', Oxford University Press: [[2003]], ISBN 0195170687. 35mr1q96wq29pxwmuv7h17a5u2zx7tr 6759549 6759548 2024-11-11T22:38:38Z Kuraudvr 200081 6759549 wikitext text/x-wiki Juan de Herrera (ca 1530 Mobellán – 15. jaanuar 1597 [[Madrid|Madriid]]) oli [[hispaania]] arhitekt, teoreetik, sõdur ja leiutaja.<ref>Turner 2003, lk 472</ref> De Herrera sündis 1530. aastal alamaadliku perekonda ning õppis 1548. aastani [[Valladolidi Ülikool|Valladolidi Ülikoolis]] ladina keelt ja filosoofiat. Ta oli 1549. aastal kaasas Hispaania kroonprints [[Felipe II|Felipe]] kaaskonnaga tema reisil [[Brüssel|Brüsselisse]] ning liitus 1553. aastal Hispaania sõjaväega. De Herrera võitles Hispaania vägedes [[Itaalia|Itaalias]] ja [[Flandria|Flandrias]] 1556. aastani.<ref>Turner 2003, lk 473</ref> De Herrera astus 1558. aastal vahepeal kuningaks saanud Felipe II õukonda<ref>Dutton 1978, lk 285</ref>, kus ta leiutas erinevaid meresõidu ja ehitusega seotud instrumente ning teenis kuningat nõuandjana teadusküsimustes.<ref>Turner 2003, lk 473</ref> 1563. aastal määras Felipe II de Herrera Hispaania õukonna arhitekt [[Juan Bautista de Toledo]] assistendiks.<ref>Franklin 1972, lk 2172</ref><ref>Dutton 1978, lk 285</ref> On ebatõenäoline, et de Herrera tegutses enne de Toledo surma 1567. aastal iseseisvalt arhitektuuriga,<ref>Turner 2003, lk 473</ref> kuid jätkas viimase surma järel [[Aranjuezi palee]] kallal alustatud tööd. Palee kavandamisel võttis ta eeskuju Itaalia [[Manerismi arhitektuur|maneristliku]] arhitekti [[Giacomo Barozzi da Vignola]] kujundatud [[Villa Giulia|Villa Giuliast]] [[Rooma|Roomas]].<ref>Franklin 1972, lk 2172</ref> == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== *[[E. P. Dutton]]. ''Phaidon Encyclopedia Of Art And Artists'', Phaidon Press: [[1978]], ISBN 0714815136. *[[Harold Franklin]]. ''The New International Illustrated Encyclopedia of Art'', The Greystone Press: [[1972]], ISBN 07792332. *[[Jane Turner]]. ''The Grove Dictionary of Art'', Oxford University Press: [[2003]], ISBN 0195170687. tqg49yn4d5zpd98w4gfaq2e0n94pcwu 6759550 6759549 2024-11-11T22:39:20Z Kuraudvr 200081 6759550 wikitext text/x-wiki '''Juan de Herrera''' (''ca'' [[1530]] Mobellán – 15. jaanuar [[1597]] [[Madrid|Madriid]]) oli [[hispaania]] arhitekt, teoreetik, sõdur ja leiutaja.<ref>Turner 2003, lk 472</ref> De Herrera sündis 1530. aastal alamaadliku perekonda ning õppis 1548. aastani [[Valladolidi Ülikool|Valladolidi Ülikoolis]] ladina keelt ja filosoofiat. Ta oli 1549. aastal kaasas Hispaania kroonprints [[Felipe II|Felipe]] kaaskonnaga tema reisil [[Brüssel|Brüsselisse]] ning liitus 1553. aastal Hispaania sõjaväega. De Herrera võitles Hispaania vägedes [[Itaalia|Itaalias]] ja [[Flandria|Flandrias]] 1556. aastani.<ref>Turner 2003, lk 473</ref> De Herrera astus 1558. aastal vahepeal kuningaks saanud Felipe II õukonda<ref>Dutton 1978, lk 285</ref>, kus ta leiutas erinevaid meresõidu ja ehitusega seotud instrumente ning teenis kuningat nõuandjana teadusküsimustes.<ref>Turner 2003, lk 473</ref> 1563. aastal määras Felipe II de Herrera Hispaania õukonna arhitekt [[Juan Bautista de Toledo]] assistendiks.<ref>Franklin 1972, lk 2172</ref><ref>Dutton 1978, lk 285</ref> On ebatõenäoline, et de Herrera tegutses enne de Toledo surma 1567. aastal iseseisvalt arhitektuuriga,<ref>Turner 2003, lk 473</ref> kuid jätkas viimase surma järel [[Aranjuezi palee]] kallal alustatud tööd. Palee kavandamisel võttis ta eeskuju Itaalia [[Manerismi arhitektuur|maneristliku]] arhitekti [[Giacomo Barozzi da Vignola]] kujundatud [[Villa Giulia|Villa Giuliast]] [[Rooma|Roomas]].<ref>Franklin 1972, lk 2172</ref> == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== *[[E. P. Dutton]]. ''Phaidon Encyclopedia Of Art And Artists'', Phaidon Press: [[1978]], ISBN 0714815136. *[[Harold Franklin]]. ''The New International Illustrated Encyclopedia of Art'', The Greystone Press: [[1972]], ISBN 07792332. *[[Jane Turner]]. ''The Grove Dictionary of Art'', Oxford University Press: [[2003]], ISBN 0195170687. frmg37nwhv1dkj0wkpptmjf139wn9bn 6759556 6759550 2024-11-11T22:55:35Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Hispaania arhitektid]]; +[[Kategooria:Sündinud 1530]]; +[[Kategooria:Surnud 1593]] 6759556 wikitext text/x-wiki '''Juan de Herrera''' (''ca'' [[1530]] Mobellán – 15. jaanuar [[1597]] [[Madrid|Madriid]]) oli [[hispaania]] arhitekt, teoreetik, sõdur ja leiutaja.<ref>Turner 2003, lk 472</ref> De Herrera sündis 1530. aastal alamaadliku perekonda ning õppis 1548. aastani [[Valladolidi Ülikool|Valladolidi Ülikoolis]] ladina keelt ja filosoofiat. Ta oli 1549. aastal kaasas Hispaania kroonprints [[Felipe II|Felipe]] kaaskonnaga tema reisil [[Brüssel|Brüsselisse]] ning liitus 1553. aastal Hispaania sõjaväega. De Herrera võitles Hispaania vägedes [[Itaalia|Itaalias]] ja [[Flandria|Flandrias]] 1556. aastani.<ref>Turner 2003, lk 473</ref> De Herrera astus 1558. aastal vahepeal kuningaks saanud Felipe II õukonda<ref>Dutton 1978, lk 285</ref>, kus ta leiutas erinevaid meresõidu ja ehitusega seotud instrumente ning teenis kuningat nõuandjana teadusküsimustes.<ref>Turner 2003, lk 473</ref> 1563. aastal määras Felipe II de Herrera Hispaania õukonna arhitekt [[Juan Bautista de Toledo]] assistendiks.<ref>Franklin 1972, lk 2172</ref><ref>Dutton 1978, lk 285</ref> On ebatõenäoline, et de Herrera tegutses enne de Toledo surma 1567. aastal iseseisvalt arhitektuuriga,<ref>Turner 2003, lk 473</ref> kuid jätkas viimase surma järel [[Aranjuezi palee]] kallal alustatud tööd. Palee kavandamisel võttis ta eeskuju Itaalia [[Manerismi arhitektuur|maneristliku]] arhitekti [[Giacomo Barozzi da Vignola]] kujundatud [[Villa Giulia|Villa Giuliast]] [[Rooma|Roomas]].<ref>Franklin 1972, lk 2172</ref> == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== *[[E. P. Dutton]]. ''Phaidon Encyclopedia Of Art And Artists'', Phaidon Press: [[1978]], ISBN 0714815136. *[[Harold Franklin]]. ''The New International Illustrated Encyclopedia of Art'', The Greystone Press: [[1972]], ISBN 07792332. *[[Jane Turner]]. ''The Grove Dictionary of Art'', Oxford University Press: [[2003]], ISBN 0195170687. {{JÄRJESTA:Herrera, Juan de}} [[Kategooria:Hispaania arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1530]] [[Kategooria:Surnud 1593]] 40dfx0b17lzyea5yu0vl0mm8vebedic 6759602 6759556 2024-11-12T06:54:31Z Sillerkiil 58396 6759602 wikitext text/x-wiki [[Fail:Juan_de_Herrera.jpg|pisi|Juan de Herrera kujutatud 1791. aastal]] '''Juan de Herrera''' (''ca'' [[1530]] Mobellán – 15. jaanuar [[1597]] [[Madrid|Madriid]]) oli [[hispaania]] arhitekt, teoreetik, sõdur ja leiutaja.<ref>Turner 2003, lk 472</ref> De Herrera sündis 1530. aastal alamaadliku perekonda ning õppis 1548. aastani [[Valladolidi Ülikool|Valladolidi Ülikoolis]] ladina keelt ja filosoofiat. Ta oli 1549. aastal kaasas Hispaania kroonprints [[Felipe II|Felipe]] kaaskonnaga tema reisil [[Brüssel|Brüsselisse]] ning liitus 1553. aastal Hispaania sõjaväega. De Herrera võitles Hispaania vägedes [[Itaalia|Itaalias]] ja [[Flandria|Flandrias]] 1556. aastani.<ref>Turner 2003, lk 473</ref> De Herrera astus 1558. aastal vahepeal kuningaks saanud Felipe II õukonda<ref>Dutton 1978, lk 285</ref>, kus ta leiutas erinevaid meresõidu ja ehitusega seotud instrumente ning teenis kuningat nõuandjana teadusküsimustes.<ref>Turner 2003, lk 473</ref> 1563. aastal määras Felipe II de Herrera Hispaania õukonna arhitekt [[Juan Bautista de Toledo]] assistendiks.<ref>Franklin 1972, lk 2172</ref><ref>Dutton 1978, lk 285</ref> On ebatõenäoline, et de Herrera tegutses enne de Toledo surma 1567. aastal iseseisvalt arhitektuuriga,<ref>Turner 2003, lk 473</ref> kuid jätkas viimase surma järel [[Aranjuezi palee]] kallal alustatud tööd. Palee kavandamisel võttis ta eeskuju Itaalia [[Manerismi arhitektuur|maneristliku]] arhitekti [[Giacomo Barozzi da Vignola]] kujundatud [[Villa Giulia|Villa Giuliast]] [[Rooma|Roomas]].<ref>Franklin 1972, lk 2172</ref> == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== *[[E. P. Dutton]]. ''Phaidon Encyclopedia Of Art And Artists'', Phaidon Press: [[1978]], ISBN 0714815136. *[[Harold Franklin]]. ''The New International Illustrated Encyclopedia of Art'', The Greystone Press: [[1972]], ISBN 07792332. *[[Jane Turner]]. ''The Grove Dictionary of Art'', Oxford University Press: [[2003]], ISBN 0195170687. {{JÄRJESTA:Herrera, Juan de}} [[Kategooria:Hispaania arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1530]] [[Kategooria:Surnud 1593]] 1si0hiwt06r5bnmpvdkib1vpacfds79 Westminsteri süsteem 0 684259 6759552 2024-11-11T22:47:26Z Perüton 134796 Uus lehekülg: '[[File:London Parlament-20090730-RM-110352.jpg|alt=The Houses of Parliament in Westminster|thumb|[[Westminsteri palee]], mille järgi on nime saanud Westminsteri süsteem. See on [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] kodu]] '''Westminsteri süsteem''' ehk '''Westminsteri mudel''' on [[Parlamentarism|parlamentaarse]] valitsuse tüüp, mis hõlmab mitmeid [[Seadusandlik võim|seadusandliku]] kogu toimimise protseduure, mis töötati esmakordselt välja Inglis...' 6759552 wikitext text/x-wiki [[File:London Parlament-20090730-RM-110352.jpg|alt=The Houses of Parliament in Westminster|thumb|[[Westminsteri palee]], mille järgi on nime saanud Westminsteri süsteem. See on [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] kodu]] '''Westminsteri süsteem''' ehk '''Westminsteri mudel''' on [[Parlamentarism|parlamentaarse]] valitsuse tüüp, mis hõlmab mitmeid [[Seadusandlik võim|seadusandliku]] kogu toimimise protseduure, mis töötati esmakordselt välja [[Inglismaa]]l. Süsteemi põhiaspektid hõlmavad seadusandliku võimu liikmetest koosnevat [[Täidesaatev võim|täitevvõimu]], mis vastutab seadusandja ees; parlamendi opositsiooniparteide olemasolu; ja [[valitsusjuht|valitsusjuhist]] eraldiseisevat tseremoniaalset [[riigipea]]d. Mõiste tuleneb [[Westminsteri palee]]st, mis on alates 13. sajandist olnud Inglismaal ja hiljem Ühendkuningriigis [[Suurbritannia parlament|Westminsteri parlamendi]] asukoht. Westminsteri süsteemi vastandatakse sageli [[USA]]-st alguse saanud [[Presidentaalne vabariik|presidentaalsele vabariigile]] või [[Prantsusmaa]] valitsusel põhinevale [[Poolpresidentaalne vabariik|poolpresidentaalsele]] süsteemile.<ref>{{Cite book|title=Political Representation|publisher=Cambridge University Press|year=2010|isbn=978-0521128650|chapter=Varieties of public representation}}</ref> Westminsteri süsteemi kasutatakse või kasutati kunagi enamikus endistest [[Briti impeerium]]i [[koloonia]]test väljakasvanud riikides (välja arvatud [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Küpros]]), alates esimesest [[Kanada]] provintsist 1848. aastal ja kuuest [[Austraalia]] kolooniast aastatel 1855-1890.<ref>{{cite book|editor1-last=Arjomand|editor1-first=Saïd Amir|title=Constitutionalism and political reconstruction|date=2007|publisher=Brill|isbn=978-9004151741|pages=92–94|chapter-url=https://books.google.com/books?id=kYmmnYKEvE0C&pg=PA94|author1=Julian Go|chapter=A Globalizing Constitutionalism?, Views from the Postcolony, 1945–2000}}</ref><ref>{{cite web|title=How the Westminster Parliamentary System was exported around the World|url=http://www.cam.ac.uk/research/features/how-the-westminster-parliamentary-system-was-exported-around-the-world|publisher=University of Cambridge|access-date=16 December 2013|date=2 December 2013}}</ref><ref name=seidle03>{{cite book|last1=Seidle|first1=F. Leslie|last2=Docherty|first2=David C.|title=Reforming parliamentary democracy|date=2003|publisher=McGill-Queen's University Press|isbn=9780773525085|page=3|url=https://books.google.com/books?id=i6je60BF-3sC&pg=PA3}}</ref><ref>{{cite book|last1=Johnston|first1=Douglas M.|last2=Reisman|first2=W. Michael|title=The Historical Foundations of World Order|date=2008|publisher=Martinus Nijhoff Publishers|location=Leiden|isbn=978-9047423935|page=571|url=https://books.google.com/books?id=dVuwCQAAQBAJ&pg=PA571}}</ref><ref>{{cite book|last1=Fieldhouse|first1=David|last2=Madden|first2=Frederick|title=Settler self-government, 1840–1900 : the development of representative and |date=1990|publisher=Greenwood Press|location=New York|isbn=9780313273261|page=xxi|edition=1. publ.|url=https://books.google.com/books?id=nZHdAZDr-kYC&pg=PR21}}</ref> [[Iisrael]] võttis [[Palestiina mandaat|Palestiina Briti mandaadist]] iseseisvuse väljakuulutamisel vastu suuresti Westminsterist inspireeritud valitsemissüsteemi. Mõned endised kolooniad on aga sellest ajast alates võtnud valitsemisvormiks kas presidentaalse süsteemi (näiteks [[Nigeeria]]) või hübriidsüsteemi (näiteks [[Lõuna-Aafrika]]). ==Westminsteri süsteemi kasutavad riigid== *[[Antigua ja Barbuda]] *[[Austraalia]] *[[Bahama]] *[[Bangladesh]] *[[Barbados]] *[[Belize]] *[[Kanada]] *[[Kaimanisaared]] *[[Taani]] *[[Dominica]] *[[Fiji]] *[[Grenada]] *[[India]] *[[Iirimaa]] *[[Itaalia]] *[[Iisrael]] *[[Jaapan]] *[[Jamaica]] *[[Lesotho]] *[[Malaisia]] *[[Malta]] *[[Mauritius]] *[[Nepaal]] *[[Uus-Meremaa]] *[[Pakistan]] *[[Paapua Uus-Guinea]] *[[Saint Kitts ja Nevis]] *[[Saint Lucia]] *[[Saint Vincent ja Grenadiinid]] *[[Samoa]] *[[Singapur]] *[[Saalomoni saared]] *[[Tai]] *[[Trinidad ja Tobago]] *[[Tuvalu]] *[[Suurbritannia]] *[[Vanuatu]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Valitsemisvormid]] [[Kategooria:Suurbritannia poliitika]] gk573sl11o0999r2bpf8pi7g5m4626g Sõjaline doktriin 0 684260 6759561 2024-11-11T23:46:16Z Perüton 134796 Uus lehekülg: ''''Sõjaline doktriin''' väljendab, kuidas sõjalised jõud osalevad [[Sõjakäik|kampaaniates]], suurtes [[Sõjaline operatsioon|operatsioonides]] ja [[lahing]]utes. Sõjaline [[doktriin]] kirjeldab, milliseid sõjalisi vahendeid tuleks kasutada, kuidas väed peaksid olema struktureeritud, kuhu väed peaksid olema paigutatud ja millised on väeliikide vahelise koostöö viisid.<ref name=":0">{{Cite book |last=Posen |first=Barry |url=https://books.google.com/books?id=L23Na...' 6759561 wikitext text/x-wiki '''Sõjaline doktriin''' väljendab, kuidas sõjalised jõud osalevad [[Sõjakäik|kampaaniates]], suurtes [[Sõjaline operatsioon|operatsioonides]] ja [[lahing]]utes. Sõjaline [[doktriin]] kirjeldab, milliseid sõjalisi vahendeid tuleks kasutada, kuidas väed peaksid olema struktureeritud, kuhu väed peaksid olema paigutatud ja millised on väeliikide vahelise koostöö viisid.<ref name=":0">{{Cite book |last=Posen |first=Barry |url=https://books.google.com/books?id=L23Na8YRPpwC |title=The Sources of Military Doctrine: France, Britain, and Germany Between the World Wars |date=1984 |publisher=Cornell University Press |isbn=978-0-8014-1633-0 |pages=13–24 |language=en}}</ref> „Ühisdoktriin“ viitab doktriinidele, mida jagavad ja ühtlustavad rahvusvahelised väed või sõjalised [[liitlane|liitlased]].<ref>NATO, [https://web.archive.org/web/20110815175004/http://www.nato.int/docu/stanag/ajp1/AJP-01-D.pdf Allied Joint Doctrine], Allied Joint Publication (AJP)-01(D), Preface, published December 2010, archived 15 August 2022, accessed 2 January 2022</ref> Sõjalisi doktriine jagunevad sisuliselt kolme suurde kategooriasse. Ründavad doktriinid on suunatud vastase karistamisele, kaitsvad doktriinid on suunatud vastase eitamisele ja [[heidutus]]likud doktriinid on suunatud vastase desarmeerimisele. Erinevatel sõjalistel doktriinidel on erinev mõju maailmapoliitikale. Näiteks kalduvad ründavad doktriinid viima [[võidurelvastumine|võidurelvastumise]] ja konfliktideni.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== * [[Doktriin]] * [[Välispoliitiline doktriin]] * [[Gerassimovi doktriin]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sõjandus]] hslzv9vn5keefbmnbt70bywvu6c887j No Need to Argue 0 684261 6759570 2024-11-12T00:38:30Z Muusikavärk 199678 Uus lehekülg: '{{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = No Need to Argue | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[The Cranberries]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 3. oktoober 1994 | Lindistatud = november 1993 – august 1994 | Stiil = [[Alternatiivrokk]], [[Jangle pop|jangle pop]], [[Irish folk]], [[post-punk]] | Pikkus = 50:30 | Plaadifirma = Island | Produtsent = Stephen Street | Arvustused = | Eelmine album =...' 6759570 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = No Need to Argue | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[The Cranberries]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 3. oktoober 1994 | Lindistatud = november 1993 – august 1994 | Stiil = [[Alternatiivrokk]], [[Jangle pop|jangle pop]], [[Irish folk]], [[post-punk]] | Pikkus = 50:30 | Plaadifirma = Island | Produtsent = Stephen Street | Arvustused = | Eelmine album = "[[Everybody Else Is Doing It, So Why Can't We?]]"<br>(1993) | See album = '''"No Need to Argue"'''<br>(1994) | Järgmine album = "[[To the Faithful Departed]]"<br>(1996) | Veel = {{Singlid | Nimi = No Need to Argue | Liigitus = stuudio | 1. singel = [[Zombie (The Cranberries)|Zombie]] | 1. singli kuupäev = 19. september 1994 | 2. singel = Ode to My Family | 2. singli kuupäev = 21. november 1994 | 3. singel = I Can't Be with You | 3. singli kuupäev = 27. veebruar 1995 | 4. singel = Ridiculous Thoughts | 4. singli kuupäev = 31. juuli 1995 }} }} '''"No Need to Argue"''' on ansambli [[The Cranberries]] teine album. See ilmus [[1994]]. aasta oktoobris. See on bändi enimmüüdud album. 2014. aasta seisuga on seda müüdud üle maailma 17 miljonit eksemplari. Albumil on bändi üks tuntumaid lugusid "[[Zombie (The Cranberries)|Zombie]]". Albumi muusikat peetakse süngemaks ja karmimaks kui bändi debüütalbumil. ==Lood== #"Ode to My Family" – 4:30 #"I Can't Be With You" – 3:07 #"Twenty One" – 3:07 #"[[Zombie (The Cranberries)|Zombie]]" – 5:06 #"Empty" – 3:26 #"Everything I Said" – 3:52 #"The Icicle Melts" – 2:54 #"Disappointment" – 4:14 #"Ridiculous Thoughts" – 4:31 #"Dreaming My Dreams" – 3:37 #"Yeat's Grave" – 2:59 #"Daffodil Lament" – 6:14 #"No Need to Argue" – 2:54 ==Koosseis== *[[Dolores O'Riordan]] – vokaal, elektrikitarr, akustiline kitarr, klahvpillid, keelpilliseaded *Noel Hogan – elektrikitarr, akustiline kitarr *Mike Hogan – bass *Fergal Lawler – trummid [[Kategooria:1994. aasta albumid]] 8smyliyh3hwyr0v4igqxswn0wlrxuw5 Look What the Cat Dragged In 0 684262 6759585 2024-11-12T01:57:01Z Muusikavärk 199678 Uus lehekülg: '{{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Look What the Cat Dragged In | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Poison]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 16. august 1986 | Lindistatud = 1986 | Stiil = [[Glam metal]], [[hard rock]] | Pikkus = 33:24 | Plaadifirma = Enigma, Capitol | Produtsent = Ric Browde | Arvustused = | Eelmine album = | See album = '''Look What the Cat Dragged In'''<br>(1986)...' 6759585 wikitext text/x-wiki {{Albumi info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Look What the Cat Dragged In | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Poison]] | Kaas = | Pildi kirjeldus= | Väljaantud = 16. august 1986 | Lindistatud = 1986 | Stiil = [[Glam metal]], [[hard rock]] | Pikkus = 33:24 | Plaadifirma = Enigma, Capitol | Produtsent = Ric Browde | Arvustused = | Eelmine album = | See album = '''Look What the Cat Dragged In'''<br>(1986) | Järgmine album = [[Open Up and Say... Ahh!]] (1988) | Veel = {{Singlid | Nimi = Look What the Cat Dragged | Liigitus = stuudio | 1. singel = Cry Tough | 1. singli kuupäev = 5. august 1986 | 2. singel = Talk Dirty to Me | 2. singli kuupäev = 18. veebruar 1987 | 3. singel = I Want Action | 3. singli kuupäev = 20. mai 1987 | 4. singel = I Won't Forget You | 4. singli kuupäev = 5. august 1987 }} }} '''"Look What the Cat Dragged In"''' on ansambli [[Poison]] debüütalbum. See ilmus 1986. aasta augustis. Kuigi album ei olnud alguses edukas, kogus see tuntust ja saavutas 23. mail 1987 USA [[Billboard 200]] edetabelis 3. koha. ==Lood== #"Cry Tough" – 3:39 #"I Want Action" – 3:05 #"I Won't Forget You" – 3:34 #"Play Dirty" – 4:04 #"Look What the Cat Dragged In" – 3:08 #"Talk Dirty to Me" – 3:43 #"Want Some, Need Some" – 3:39 #"Blame It On You" – 2:32 #"#1 Bad Boy" – 3:14 #"Let Me Go To The Show" – 2:45 ==Koosseis== *Bret Michaels – vokaal, kitarr *C.C. DeVille – kitarr, taustalaul *Bobby Dall – bass, taustalaul *Rikki Rockett – trummid, taustalaul [[Kategooria:1986. aasta albumid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide albumid]] [[Kategooria:Debüütalbumid]] h4zi8aoy5v5vpczmhy9fvhl66m2lico Vaido Lindström 0 684267 6759711 2024-11-12T11:17:55Z Castellum 9117 Ümbersuunamine lehele [[Vaido Neigaus]] 6759711 wikitext text/x-wiki #suuna[[Vaido Neigaus]] eg9n2awrio48u6ot2e64si9h9bjf39f General Motorsi A-platvorm 0 684268 6759717 2024-11-12T11:23:26Z 2001:7D0:82C5:EC00:34FC:24CC:7113:B99E Uus lehekülg: ''''General Motorsi A-platvorm''' oli autoplatvorm, millel toodeti 1926-1959 General Motorsi odavamaid täissuuruses (''full-size''), tagaveoga, raamile ehitatud (''body-on-frame'') autosid. 1964-1981 toodeti platvormil uuesti sama konstruktsiooniga kesksuuruses (''intermediate'') autosid. 1925. aastal väljatulnud A-platvorm oli üks GMi kolmest põhiplatvormist, seda kasutasid odavamad Chevrolet ja Oakland, hiljem ka Pontiaci kompanjonmark. Lisaks toodeti samal platvormil...' 6759717 wikitext text/x-wiki '''General Motorsi A-platvorm''' oli autoplatvorm, millel toodeti 1926-1959 General Motorsi odavamaid täissuuruses (''full-size''), tagaveoga, raamile ehitatud (''body-on-frame'') autosid. 1964-1981 toodeti platvormil uuesti sama konstruktsiooniga kesksuuruses (''intermediate'') autosid. 1925. aastal väljatulnud A-platvorm oli üks GMi kolmest põhiplatvormist, seda kasutasid odavamad Chevrolet ja Oakland, hiljem ka Pontiaci kompanjonmark. Lisaks toodeti samal platvormil ka Oldsmobile'i algtaseme autosid (1938-1948. aastate 66/68, 1949-1951. aastate 76/78/88) ja General Motorsi kergveokeid (Chevrolet/GMC pikapid).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gunnell |eesnimi=John |pealkiri=Standard catalog of American light-duty trucks, 1947- |kirjastus=Krause Publications |aasta=1993 |isbn=0-87341-238-9 |trükk=teine |koht=Iola, Wisconsin |keel=en |oclc=29705241}}</ref> 1958. mudeliaastast hakati Chevrolet' ja Pontiaci sõiduautosid tootma B-platvormil, samas pikapeid toodeti veel kaks aastat A-platvormil. 1960. mudeliaastast hakati pikapeid tootma spetsiaalselt veoautodele mõeldud uuel C/K-platvormil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Motor |eesnimi=Ate Up With |kuupäev=2008-07-17 |pealkiri=Requiem for Misterl: The 1959 Cadillac and the Winter of Harley Earl < Ate Up With Motor |url=https://ateupwithmotor.com/model-histories/1959-cadillac/ |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=Ate Up With Motor |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2010-10-21 |pealkiri=Mitchell Interview |url=https://web.archive.org/web/20101021111440/http://www.autolife.umd.umich.edu/Design/Mitchell/mitchellinterview.htm |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> 1964. mudeliaastal võeti vana A-platvorm tagasi kasutusse. Selleks ajaks olid täissuuruses Ameerika autod vägagi kasvanud - 1957. mudeliaasta Chevrolet Bel Air (A-platvormil) oli 115-tollise (2921 mm) teljevahega ja kogupikkusega 200 tolli (5080 mm); 1964. aasta B-platvormil toodetav Impala juba 119-tollise (3023 mm) teljevahega, kogupikkus 210 tolli (5334 mm). Chevrolet' vanal 115-tollise teljevahega platvormil hakati nüüd tootma General Motorsi uusi keskmise suurusega (''intermediate/mid-size'') autosid - Chevrolet Chevelle, Pontiac Tempest/Le Mans, Oldsmobile F-85/Cutlass ja Buick Special/Skylark, mis vahetasid välja Pontiaci, Oldsmobile ja Buicki samanimelised 1961.-1963. aastate Y-platvormil toodetud 112-tollise teljevahega kandevkerega kompaktautod; lisaks ka uusi kupeepikape Chevrolet El Camino. Uued keskautod asetusid Chevrolet' 110-tollise teljevahega X-platvormil toodetava kompaktauto Chevy II/Nova ja General Motorsi "täissuuruses" autode vahele. Uued A-platvormil toodetavad keskautod olid aluseks ka General Motorsi kuulsatele muskelautodele (Chevrolet Chevelle SS, Pontiac GTO, Oldsmobile 442 ja Buick GS/GSX). Esimesel aastal (1964) tohtis General Motorsi käskkirjaga nendel autodel kasutada maksimaalselt 330-kuuptollise (5.4 liitrit) töömahuga mootoreid. Siiski pani Pontiaci divisjon Le Mansile 389-kuuptollise (6375 cm3) mootori, kasutades reeglis ära lünka, mille kohaselt ei olnud GTOd omaette mudel, vaid Le Mansile saadav väikese toodanguarvuga varustuspakett. Kuigi GTO kogutoodang planeeriti piirata 5000 autoni, sai see niivõrd populaarseks, et lõpuks toodeti seda 32 450 autot, mispeale otsustati General Motorsis 1965. mudeliaastaks suurendada mootori suuruse piirangut 400 kuuptollini (6555 cm3).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Horning |eesnimi=Reggie |kuupäev=2018-03-01 |pealkiri=The GTO Origin Story |url=https://www.hagerty.com/media/car-profiles/the-gto-origin-story/ |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=Hagerty Media |keel=en-US}}</ref> Piirang kehtis kõikidele GM autodele peale täissuuruses autode ja Chevrolet Corvette'i. 1968. aastal läbisid kõik A-platvormi autod suurema uuenduskuuri. Algselt jäi 400 kuuptolli piirang veel kehtima, kuid 1970. mudeliaastaks see lõpetati, kuna Chrysleri muskelautod, mis olid saadaval suuremate mootoritega, olid muskelautode turul domineerimas. Nüüd hakati kõiki General Motorsi muskelautosid pakkuma divisjonide big-block mootoritega: Chevrolet Chevelle SS oli saadaval Chevrolet' 454-kuuptollise (7440 cm3) mootoriga, Pontiac GTO, Oldsmobile 442 ja Buick GS/GSX vastavate divisjonide 455-kuuptolliste (7456 cm3) mootoritega (toona tootsid kõik GMi divisjonid eraldi oma disainiga mootoreid).<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Ultimate Muscle Car – The 1970 LS6 Chevelle Was America’s King Of The Streets – Heacock Classic |url=https://heacockclassic.com/articles/the-best-muscle-car-1970-ls6-chevelle/ |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=heacockclassic.com}}</ref> 1973. aastal läbisid A-platvormi autod järgmise suurema uuenduskuuri. Nüüd enam ei toodetud hardtope ja kabriolette uute föderaalsete autoohutusnõuete tõttu, ka muskelautode võimsused langesid uute saastenõuete ning tõusvate kütusehindade ja kindlustusmäärade tõttu alla 300 hobujõu. Uue uuenduskuuri läbisid A-platvormi autod 1978. mudeliaastal (Chevrolet Malibu, Pontiac Le Mans/Grand Am, Oldsmobile Cutlass, Buick Century/Regal). Kuna naftakriisi tõttu oli USAs vähenenud nõudlus suurte autode järele, muutusid need nüüd väiksemaks. Platvormi teljevahe vähenes 108 tollini (2743 mm), ka kaalu vähendati 250-450 kilogrammi võrra, kuid samas suutsid autod nüüd pakkuda rohkem pea- ja jalaruumi ning pagasiruumi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-07-18 |pealkiri=Chevrolet Malibu |url=https://auto.howstuffworks.com/chevrolet-malibu.htm#pt15 |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=HowStuffWorks |keel=en-us}}</ref> 1982. mudeliaastal anti General Motorsis A-tähistus uuele esiveolisele kandevkerega keskmise suurusega autode platvormile (Chevrolet Celebrity/Pontiac 6000/Oldsmobile Cutlass Ciera/Buick Century). Senisele tagaveolisele keskautode platvormile anti nüüd nimetus G-platvorm. Neid autosid toodeti veel 1987. mudeliaastani. jxwn2s9w1onqozs66un9nnp2he78saw 6759719 6759717 2024-11-12T11:24:19Z 2001:7D0:82C5:EC00:34FC:24CC:7113:B99E 6759719 wikitext text/x-wiki '''General Motorsi A-platvorm''' oli autoplatvorm, millel toodeti 1926-1959 General Motorsi odavamaid täissuuruses (''full-size''), tagaveoga, raamile ehitatud (''body-on-frame'') autosid. 1964-1981 toodeti platvormil uuesti sama konstruktsiooniga kesksuuruses (''intermediate'') autosid, 1982-1987 G-platvormi nime all. 1925. aastal väljatulnud A-platvorm oli üks GMi kolmest põhiplatvormist, seda kasutasid odavamad Chevrolet ja Oakland, hiljem ka Pontiaci kompanjonmark. Lisaks toodeti samal platvormil ka Oldsmobile'i algtaseme autosid (1938-1948. aastate 66/68, 1949-1951. aastate 76/78/88) ja General Motorsi kergveokeid (Chevrolet/GMC pikapid).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gunnell |eesnimi=John |pealkiri=Standard catalog of American light-duty trucks, 1947- |kirjastus=Krause Publications |aasta=1993 |isbn=0-87341-238-9 |trükk=teine |koht=Iola, Wisconsin |keel=en |oclc=29705241}}</ref> 1958. mudeliaastast hakati Chevrolet' ja Pontiaci sõiduautosid tootma B-platvormil, samas pikapeid toodeti veel kaks aastat A-platvormil. 1960. mudeliaastast hakati pikapeid tootma spetsiaalselt veoautodele mõeldud uuel C/K-platvormil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Motor |eesnimi=Ate Up With |kuupäev=2008-07-17 |pealkiri=Requiem for Misterl: The 1959 Cadillac and the Winter of Harley Earl < Ate Up With Motor |url=https://ateupwithmotor.com/model-histories/1959-cadillac/ |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=Ate Up With Motor |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2010-10-21 |pealkiri=Mitchell Interview |url=https://web.archive.org/web/20101021111440/http://www.autolife.umd.umich.edu/Design/Mitchell/mitchellinterview.htm |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> 1964. mudeliaastal võeti vana A-platvorm tagasi kasutusse. Selleks ajaks olid täissuuruses Ameerika autod vägagi kasvanud - 1957. mudeliaasta Chevrolet Bel Air (A-platvormil) oli 115-tollise (2921 mm) teljevahega ja kogupikkusega 200 tolli (5080 mm); 1964. aasta B-platvormil toodetav Impala juba 119-tollise (3023 mm) teljevahega, kogupikkus 210 tolli (5334 mm). Chevrolet' vanal 115-tollise teljevahega platvormil hakati nüüd tootma General Motorsi uusi keskmise suurusega (''intermediate/mid-size'') autosid - Chevrolet Chevelle, Pontiac Tempest/Le Mans, Oldsmobile F-85/Cutlass ja Buick Special/Skylark, mis vahetasid välja Pontiaci, Oldsmobile ja Buicki samanimelised 1961.-1963. aastate Y-platvormil toodetud 112-tollise teljevahega kandevkerega kompaktautod; lisaks ka uusi kupeepikape Chevrolet El Camino. Uued keskautod asetusid Chevrolet' 110-tollise teljevahega X-platvormil toodetava kompaktauto Chevy II/Nova ja General Motorsi "täissuuruses" autode vahele. Uued A-platvormil toodetavad keskautod olid aluseks ka General Motorsi kuulsatele muskelautodele (Chevrolet Chevelle SS, Pontiac GTO, Oldsmobile 442 ja Buick GS/GSX). Esimesel aastal (1964) tohtis General Motorsi käskkirjaga nendel autodel kasutada maksimaalselt 330-kuuptollise (5.4 liitrit) töömahuga mootoreid. Siiski pani Pontiaci divisjon Le Mansile 389-kuuptollise (6375 cm3) mootori, kasutades reeglis ära lünka, mille kohaselt ei olnud GTOd omaette mudel, vaid Le Mansile saadav väikese toodanguarvuga varustuspakett. Kuigi GTO kogutoodang planeeriti piirata 5000 autoni, sai see niivõrd populaarseks, et lõpuks toodeti seda 32 450 autot, mispeale otsustati General Motorsis 1965. mudeliaastaks suurendada mootori suuruse piirangut 400 kuuptollini (6555 cm3).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Horning |eesnimi=Reggie |kuupäev=2018-03-01 |pealkiri=The GTO Origin Story |url=https://www.hagerty.com/media/car-profiles/the-gto-origin-story/ |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=Hagerty Media |keel=en-US}}</ref> Piirang kehtis kõikidele GM autodele peale täissuuruses autode ja Chevrolet Corvette'i. 1968. aastal läbisid kõik A-platvormi autod suurema uuenduskuuri. Algselt jäi 400 kuuptolli piirang veel kehtima, kuid 1970. mudeliaastaks see lõpetati, kuna Chrysleri muskelautod, mis olid saadaval suuremate mootoritega, olid muskelautode turul domineerimas. Nüüd hakati kõiki General Motorsi muskelautosid pakkuma divisjonide big-block mootoritega: Chevrolet Chevelle SS oli saadaval Chevrolet' 454-kuuptollise (7440 cm3) mootoriga, Pontiac GTO, Oldsmobile 442 ja Buick GS/GSX vastavate divisjonide 455-kuuptolliste (7456 cm3) mootoritega (toona tootsid kõik GMi divisjonid eraldi oma disainiga mootoreid).<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Ultimate Muscle Car – The 1970 LS6 Chevelle Was America’s King Of The Streets – Heacock Classic |url=https://heacockclassic.com/articles/the-best-muscle-car-1970-ls6-chevelle/ |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=heacockclassic.com}}</ref> 1973. aastal läbisid A-platvormi autod järgmise suurema uuenduskuuri. Nüüd enam ei toodetud hardtope ja kabriolette uute föderaalsete autoohutusnõuete tõttu, ka muskelautode võimsused langesid uute saastenõuete ning tõusvate kütusehindade ja kindlustusmäärade tõttu alla 300 hobujõu. Uue uuenduskuuri läbisid A-platvormi autod 1978. mudeliaastal (Chevrolet Malibu, Pontiac Le Mans/Grand Am, Oldsmobile Cutlass, Buick Century/Regal). Kuna naftakriisi tõttu oli USAs vähenenud nõudlus suurte autode järele, muutusid need nüüd väiksemaks. Platvormi teljevahe vähenes 108 tollini (2743 mm), ka kaalu vähendati 250-450 kilogrammi võrra, kuid samas suutsid autod nüüd pakkuda rohkem pea- ja jalaruumi ning pagasiruumi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-07-18 |pealkiri=Chevrolet Malibu |url=https://auto.howstuffworks.com/chevrolet-malibu.htm#pt15 |vaadatud=2024-11-12 |väljaanne=HowStuffWorks |keel=en-us}}</ref> 1982. mudeliaastal anti General Motorsis A-tähistus uuele esiveolisele kandevkerega keskmise suurusega autode platvormile (Chevrolet Celebrity/Pontiac 6000/Oldsmobile Cutlass Ciera/Buick Century). Senisele tagaveolisele keskautode platvormile anti nüüd nimetus G-platvorm. Neid autosid toodeti veel 1987. mudeliaastani. 2uzhona0eks8xlyhaci1b4hw7mqhkki