Põlva kihlkund
Läteq: Wikipedia
Põlva kihlkund om kihlkund Võromaa põh'aosan. Põlva kihlkunnast hummogu poolõ jääs Räpinä kihlkund, lõuna poolõ Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkund, õdagu poolõ Kanepi ja Urvastõ kihlkund ni põh'a poolõ Tartomaa Võnnu kihlkund. Põlva kihlkunda jääs suurõmb jago Põlva ja Laheda vallast, Võro valla põh'apoolinõ jago, Lasva valla õdagupoolinõ jago, Moostõ valla lõunapoolinõ jago ni mõnõq küläq Veriora, Kanepi, Kõllõstõ ja Vahtsõ-Kuustõ vallast. Kihlkunna suurus om pia 603 km².
Põlva kihlkund om inämb ku 550 aastakka vana. Aoluupaprin nimmatas tedä edimäst kõrda 1452. aastagal.
Sisukõrd |
[toimõndaq] Suurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq
- Põlva liin om kihlkunna ja põrõhõlladsõ Põlva maakunna keskus.
- Moostõ alõvik
- Väimälä alõvik
- Parksepä alõvik
- Himmastõ
- Kääpä
- Vana-Koiola
- Põlva kihlkunna külli nimekiri
[toimõndaq] Luudus
Põlva kihlkund om tasadsõ maa pääl.
[toimõndaq] Aolugu
[toimõndaq] Muistinõ aig
Muistidsõl aol võisõ Põlva kihlkund kuulu Ugandi maakunda. 13. aastagasaa alostusõn elli tan küländki pall'o rahvast. Kandsiq olliq Rosmal ja Kauksin. Arvatas, et tähtsämbäq kaubatiiq tast läbi lää-s egaq suurõmbit kaubitsõmis- vai käsitüükeskuisi olõ-s.
[toimõndaq] 13.-15. aastagasada
Edimädse sõakäügi Ugandihe teiq s'akslasõq 1208. aastagal. 1215 laastõdiq jälq taad maad ja peräst tuud ristiti Suurõst Imäjõõst lõuna puul elänüq inemiseq. 1224 luudi keriklik feodaalriik Tarto piiskopkund, kohe ala naas' Põlva kihlkund kuuluma. 13. ja 14. aastagasaal tapliq tankandin s'akslasõq ja vindläseq mitmit kõrdo. 1322. aastagast om teedüst Kiräpääle ehitet kõvast kandsist, mink peräst peeti mitmit tapõluisi 14. aastagasaal. Arvatas, et kandsi man oll' piiskopimõisa. Kihlkunda tunnõti sõs Kirapää vai Kirepi nime all.
[toimõndaq] 16.-17. aastagasada
Erämõisit oll' tankandin veidü. Suur osa maast ja talopoigõst püssü Tarto piiskopi käen, alludõn Kiräpää liinalõ.
- 1558 Liivi sõa alostusõn Tarto piiskopkund häösi ja ala läts Vinne võimo ala.
- 1582 Jam Zapolski vaihhõraho perrä läts' taa kant Poolalõ. Põlva kihlkunna ala kuulu Kiräpää staarostkunda.
- 1600 sai Põlva ümbrüs rassõhõ kannahtaq Poola-Roodsi sõan.
- 1601 olliq tan nälähädä ja katsk, minkperäst kuuliq inämb ku poolõq inemiseq.
- 1625 läts' taa kant Roodsi võimo ala. Põlva kerkokihlkund jäi pia poolõ vähämbäs, ku tuu tükest tetti Räpinä ja Kanepi kihlkunnaq.
- 1688 luudi Põlva kihlkunna edimäne talorahvakuul - Põlva köstrikuul - Mamastõ külän Köstremäel.
[toimõndaq] 18.-19. aastagasada
Põh'asõan läts' taa kant 1704. a. Vinne võimo ala. 1710-1711 oll' katsk. 1766 luudi külä- vai mõisakooliq Himmastõn, Adistõn, Koiolan, Mõtstõn, Moostõn, Karilatsin, Kährin, Tännässilmän, Varbusõl, Kioman, Joosun, Raistõn, Navil. 1784 tetti Põlva kihlkunna lõunapiiri pääle Võro liin ja luudi Võro maakund, kohe üten Põlva kihlkunnagaq naas' kuuluma 8 kihlkunda.
1822 and' kerkoopõtaja Schwartzi Johann Georg Põlva kihlkunna talorahvalõ priinimeq. Noidõ hulgan olliq näütüses Hurt, Usin, Suur, Pikk, Kink, Kure, Semm, Sokk, Nilbe, Põvvat, Lepp, Piho, Luts, Hiir, Kurvits, Kahre, Kanarik, Kirber, Turi, Vill. 1833 kõrraldõdiq Põlva köstrikuul ümbre Põlva poissõ kihlkunnakoolis. 1850 ehitediq valmis Kähri Pääingli Miikaeli Õigõusu kerik. Tuu kerko man naas' 1851 tüüle vinne õigõusu kihlkunnakuul.
Talla naati perises ostma 1846, tuu sai huugu mano 1860. aastagil, ku talopujaq naksiq linakasutamisegaq rahha tiinmä. Vällä rännäti 1855-59 ja 1908-09 Samaara kubõrmango, Vologdahe ja Tsiberihe. 1897-1916 oll' Põlva ligidäl Puuril Võro kreisi kurttummõ kuul.
[toimõndaq] 20. aastagasada
20. aastagasaa alostusõn oll' kihlkunnan 18 mõisat.
[toimõndaq] Kiil, kultuur ja haridus
[toimõndaq] Kiil
Sõnno nimekirän, midä om üles kirotõt õnnõ Põlva kihlkunnast, om umbõs 700 sõnna. Sinnäq kuulussõq näütüses sõnaq jommõlinõ, jurnama, kakõrus, krobahtuma, kõrvitsikku, kügärootsakala, meelevallatu, pidejih jne.
[toimõndaq] Kooliq
Põlva kihlkunnan om (2006. a. saisogaq) 16 kuuli: 3 keskkuuli, 5 põhikuuli, 3 algkuuli, 1 erivajaduisiga latsi kuul, 1 kutsõkuul ja 3 huvikuuli.
[toimõndaq] Latsiaiaq
[toimõndaq] Kultuuriasotusõq
[toimõndaq] Sport
[toimõndaq] Majandus
Põlva kihlkunnan tegeldäs põhilidsõlt põllumajandusõgaq.
[toimõndaq] Kuulsambaq inemiseq
Tõisi Põlva kihlkunna inemiisi: Härmsi Mihkli, Ivaski Albert, Käisi Johannes, Lepä Lembit, Oldekopi Gustav, Raudsaarõ Hugo, Schwartzi Johann Georg, Vahtra Jaan.
[toimõndaq] Kaeq viil
[toimõndaq] Kirändüs
- Reimanni Nele, "Võromaa kodolugu", Võro Instituut, Võro, 2004
- "Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus", Tarto, 1926
- "Põlva kihelkond 550", Põlva Rahvahariduse Selts, 2002
[toimõndaq] Välislink
- Põlva kihlkund Rückeri Carl Gottliebi 1839. aastaga Liivimaa spetsiaalkaardi pääl.
Võromaa kihlkunnaq |
---|
Hargla - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina |