Ivaski Albert

Läteq: Wikipedia

Ivaski Albert (Albert Ivask) (sündü 15. süküskuu pääväl 1906 Pälva kihlkunnan Mamastõn, kuuli 27. joulukuu pääväl 1995 Võrol, om matõt Põlva kalmuaida) oll' oppaja, kirä- ja kalamiis. Saanuq kuulmeistri paprõq Võro oppajidõ seminärist, oll' tä oppaja ni kuulõ juhataja kokko 40 aastakka mitmõn paigan Võromaal.

Albert oll' kõva kalamiis ja luudushuvilinõ. Tä oll' väega uhkõ, et sai kätte ja and' 1935. a. Tarto Zooloogiamuusõumilõ lubivalgõ must-hähnä. Haruldasõ tsirgu vasta ollõv huvvi tundnu es'ki Briti Muusõum. Tä tund' pia kõiki Võromaa järvi. Hariligult võisõ tedä nädälilõpon löüdäq Lämmajärve veerest.

Pilditegemise oppõ tä ärq joba latsõn küläpiltnigust esä Jaani käest. Kirätüüga puttu Albert kokko seminärin ollõn. Timä edimäne luulõtus ilmu almanahhin "Tõrvik". Ildampa kirot' mitmit raamatit rändäjile Võromaa paiko kotsilõ. Viil kirot' tä aolehele "Töörahva Elu" juttõ luudusõ kaitsmisõst, kalavaru suurõndamisõst, rüüvpüüdjide nuhklõmisõst jne. Niisamatõ jagi tä ummi suuri kogõmuisi aastagil 1959-1973 ilmunun kalamiihi välläandõn "Õngemeeste meenutusi", näütüses tutvust' hindä vällämärgitüt vedroõngõ, horisontaaltirku, hainavapa lanti, ütenkannõtavat savvuahjo ja pall'ond muud huvitavat. 1972. aastagal ilmuq Põlva rajoonilehen Koit timä võrokeelidseq jutuq.

Alberti mälehtedäs pilditsiksmise aparaat kõtu pääl, silmäq naarulidsõq, suun nal'ajutuq. Tihtipääle nätti tedä pikä seerega kummisaapaq jalan ja õngõlatt käen.

Sisukõrd

[toimõndaq] Pereh

  • Esä: Ivaski Jaan
  • Imä: Ivaski Leena
  • Naanõ: Ivaski Adele
  • Latsõq:
    • Helo
    • Tõnu
    • Aado

[toimõndaq] Haridus

[toimõndaq] Tüükotussõq

  • 1926-1928 Karilatsi algkooli oppaja
  • 1929-1930 Ts'olgo algkooli oppaja
  • 1930-1940 Adistõ algkooli oppaja
  • 1941 Moostõ algkooli juhataja
  • 1941-1942 poliitvang, tüüt' Ellamaa turbaraban
  • 1942-1944 juhutüüdel
  • 1944-1948 Põlva Mittetävveligu Keskkooli direktri
  • 1948-1950 Võro maakunna haridusosakunna juhataja
  • 1950-1966 Võro õdagukooli direktri

[toimõndaq] Ütiskundlinõ tegevüs

  • Eesti luuduskaitsõ Seldsi Võro osakunna päämiis luumisõst pääle, 1992. a. nimmati tä avvoliikmõs. Võro keskliinan poodiaknõ pääl oll' stend "Looduse kaitsel" piltega seldsi tüüst. Albert kõrrald' huugtüüpäivi ja kokkotulõkiid.
  • Juhat' Adistõ, Moostõ ja Põlva laulukuurõ.

[toimõndaq] Looming

[toimõndaq] Kirändüs

  • Uma hää sõbra Vahtra Jaaniga oll' täl mõtõq vällä andaq "Lõuna-Eesti monograafiad". Valmis sai õnnõ edimäne jago "Taevaskoda ja Valgemetsa", midä tävveligult inämb ärq trükki es joudaq - riigikõrra muudatus 1940 suvõl tull' vaihhõlõ. Trükiti 1962, 1976 Talliinan.
  • "Haanjamaa", 1964, neli trükkü
  • "Rõuge-Haanja-Vastseliina", 1963
  • "Võru", 1971, neli trükkü
  • "Piusa kaitsealal", 1976, Talliin, üten Lillepi E-ga
  • "Põlva rajoon", 1975, Talliin
  • "Haakristi haardes", 1979, Talliin

[toimõndaq] Kunst

  • Üten klassivele Oja Elmoga pand' kokko kats mappi: "Papplõiked I-II", 1925, 1926, Võro.
  • Tsehkend' pildiq koolivele Aleksa Meinhardi luulõkogolõ "Tulease" (1931).

[toimõndaq] Muusiga

S'aksa aol Võro vangimajan komponiirse muusigapala "Linnud, lilled ja tuul".

[toimõndaq] Mõttit

  • Kaeq, opsõ oppamist 40 aastat, a ku selges sai, saadõti pinsi pääle.
  • Kõgõ ohtlikumb om vägüsi targas tett ull.
  • Olõ-i nii halva kuuli, kon hää opilanõ oppi ei saaq.
  • Vanõmbidõ kõgõ suurõmb õnn om tuu, ku nä ei kuulõq umist latsist ja latsialatsist halva kõnõldav.
  • Õnnõ ullikõisi suhtlõminõ käü läbi tülü ja tapõlusõ.
  • Üts päiv kalavetel võrdus katõ nädäliga kuurordin.
  • Umapüünet kala ja umalast jänes ommaq kõgõ makõmbaq.

[toimõndaq] Kirändüs

  • "Taivaskua miis", Esko Enn, Uma Leht nr. 111, 2006
  • "Hädä: opilasõ kirodi mugu kalapüüdmisest!", Valpri Liina, Uma Leht nr. 111, 2006
  • "Magasi eski telefonitoro otsan", Partsi Elmar, Uma Leht nr. 111, 2006

[toimõndaq] Bibliograafia

  • Toomet O., "Albert Ivask - pedagoog ja ühiskonnategelane", Talliin, 1990

[toimõndaq] Välislink