Arvoteooria
Läteq: Wikipedia
Arvoteooria om matõmaatiga haro, miä uur arvõ (innekõkkõ tervidearvõ) umahuisi. Matõmaatikit, kiä tegeleseq arvoteooriaga, kutsutas arvoteoreetikis. Tuu perrä, määntsit meetodit tarvitõdas vai määntsile küsümüisile vastussit otsitas, või arvoteooria jakaq mitmõs haros.
Sisukõrd |
[toimõndaq] Haroq
[toimõndaq] Arvoteooria alostus
Arvoteooria alostusõn uuritas tervitarvõ ilma tõisi matõmaatiga harrõ teknikat tarvitamalda. Tahtõ kuulusõq näütüses tervidearvõ jagonõminõ, Eukleidese algoritm kõgõ suurõmba ütidse jagaja löüdmises, lihtarvoq, tävvelidseq arvoq ja kongruendsiq. Sjoo haro tähtsämbide vällälöüdüisi hulgan ommaq Fermat' väikene teorem, Euleri teorem, Hiina jäägiteorem, ja ruutvastavussäädüs. Viil uuritas arvoteooria alostusõn Möbiusõ säädängu, Euleri fii-säädängu, tervidearvõ rongõ, faktoriaalõ ja Fibonacci arvõ umahuisi.
Mitmõq arvoteooria küsümüseq või sõnastaq arvoteooria alostusõ terminiin, a näile vastamisõs või vaia minnäq tulõmuisi ja teknikat välästpuult arvoteooria alostust. Sääntseq ommaq näütüses:
- Goldbachi umbarvaminõ tuu kotsilõ, et paarinarvoq ommaq katõ lihtarvo kogoq.
- Catalani umbarvaminõ.
- Lihtarvõkatsikidõ umbarvaminõ tuu kotsilõ, et lihtarvõ paarõ om lõpmada pall'o.
- Collatzi umbarvaminõ.
- Fermat' suur teorem võrrandi xn + yn = zn lahendidõ kotsilõ.
[toimõndaq] Analüütiline arvoteooria
Analüütilidsen arvoteoorian tarvitõdas tervidearvõ uur'misõs matõmaatilidsõ ja kompleksmuutuja analüüsi massinavärki. Tuu näütüses ommaq lihtarvoteorem ja Rieanni hüpotees. Niisamatõ om analüütiliidsi meetodidõga pääle mint Waringi probleemile, Lihtarvõkatsikidõ umbarvamisõlõ ja Goldbachi umbarvamisõlõ. Konstantõ π ja e transtsendentsusõ tõõstusõq käüväq kah analüütilidse arvoteooria ala.
[toimõndaq] Algõbralinõ arvoteooria
Algõbralidsõn arvoteoorian üldistedäs arvo mõistõt algõbraliidsi arvõ pääle, miä ommaq murdarvoliidsi kõrdajidõga hulkliikmidõ juurõq. Sääntsin arvovallon ommaq eloniguq, miä ommaq tervidearvõ muudu ja midä kutsutas algõbraliidsis tervisarvõs. Umõhtõ ei pruugiq noidõ jaos tervidearvõ umahusõq (nt. ütene lihtlahotus) paika pitäq. Kuis tuust hädäst üle saiaq, uuritas sääntside teoorijidõ abil niguq Galois' teooria, rühmi kohomoloogia, klassikorpuisi teooria, rühmi esitüisi teooria ja L-säädängide teooria.
Mitmit arvoteooria küsümüisi om kõgõ parõmb uuriq nii, et kaiaq näid edimält mooduli p perrä ega lihtarvo p kõrral. Tuud kutsutas lokalisiirmises ja tuu veese p-aadiliidsi arvõ konstruiir'miseniq. Säänest uur'misharro kutsutas lokaalanalüüsis ja tuu kasus vällä algõbralidsõst arvoteooriast.
[toimõndaq] Geomeetriline arvoteooria
Geomeetriline arvoteooria (vai arvõ geomeetriä) uur' arvõ ja geomeetriä kokkoputmiskotussit. Tuu nakkas pääle Minkowski teoremigaq kumõra hulga võrõpunktõ kotsilõ.
[toimõndaq] Kombinatuurnõ arvoteooria
Kombinatuurnõ arvoteooria uur' arvoteooria küsümiisi, mink sõnastusõn vai lahendusõn tarvitõdas kombinatooriga ideid. Sjoo arvoteooria põh'andajas om Erdösi Paul. Tüüpilidseq teemäq ommaq kattõsüstemiq, egasugudsõq piiredüq kogohulgaq ja aritmeetilidseq jadaq tervidearvõ hulgan.
[toimõndaq] Algoritmilinõ arvoteooria
Algoritmilidsõn arvoteoorian uuritas arvõgaq köüdetüid algoritmõ. Kipõq algoritmiq arvo lihtsüse kontrollis ja kõrdlahotamisõs ommaq tähtsäq krüptograafia jaos.