Vooruse-eetika

See artikkel vajab toimetamist


Aristotelese vooruse eetika on varajasem ja pikaealisem kõigist eetikateooriatest. Esitaja oli Aristoteles (384-322 eKr) antiik-Kreekas.

Teooria väidab, et õnnelikuks saab ainult oma isiklike omadusi arendades (läbi mõtlemise, järelduste ja loogika). Ta kutsus neid omadusi voorusteks ja seletas neid kui kompromisse ehk “kuldse kesktee” leidmist kahe halva äärmuse vahel. Tegu on hea, kui see on mõistlik. Teo mõistlikkus tähendab siin “kuldset keskteed”.