Pierre Abélard

Abélard ja Héloïse
Suurenda
Abélard ja Héloïse

Pierre Abélard [pj'eer abel'aar] (ladinapäraselt Petrus Abaelardus; (1079 Le Pallet Nantes'i lähedal – 21. aprill 1142 Cluny) oli prantsuse skolastiline filosoof ja teoloog.


[redigeeri] Elulugu

Abélard oli pärit rüütliperekonnast. Juba 15-aastaselt otsustas ta saada õpetlaseks. Algul õppis ta kuulsa nominalisti Compiègne'i Roscelini filosoofiakoolis, kuni ta 1100. aastal läks üle viimase filosoofilise vastase realist Champeaux' Guillaume'i juurde.

Abélard'i terav kriitika oma õpetaja seisukohtade suhtes viis selleni, et ta lahkus koolist ja hakkas ise õpetama, algul Melunis, seejärel Corbeil's. Vaevalt 30-aastaseks saanud, tuli ta tagasi Pariisi ning avas Sainte-Geneviève'i künkal, praeguses ülikoolikvartalis oma filosoofiakooli.

Aastal 1115 sai Abélard'ist Notre-Dame'i katedraalikooli juhataja ning maineka õpetajana meelitas ta sinna kokku palju inimesi. Sel ajal algas tema traagiline armusuhe oma õpilase Héloïse'iga, kelle onu oli kanoonik Fulbert. Nad said poja ja abiellusid, kuid Abélard hoidis abielu salajas, et oma teoloogilist karjääri mitte ohtu seada. Kättemaksuks laskis Héloïse'i onu Abélard'i une pealt kastreerida.

Abélard'i soovi järgides astus Héloïse Argenteuil' kloostrisse, Abélard'ist endast sai Pariisi lähedal asunud Saint-Denis' kloostri munk. Abélard'i autobiograafia "Minu kannatuste lugu (1135; Historia calamitatum mearum)" ja nende kirjavahetus tegid neist maailmakirjanduse kuulsaima armastajapaari. Nende loost tehti järgnevatel sajanditel arvukalt kirjanduslikke töötlusi.

Kloostris jätkas Abélard oma teaduslikku tegevust. Oma püüdega viia teoloogias usk ja teadmine kooskõlla põrkas ta kirikule ustavate teoloogide ägedale vastuseisule. Tema vastaste eesotsas oli mõjuvõimas abt Bernard Clairvaux'st, kes rõhutas katoolse õpetuse puhtust. Bernard saavutas 1121. aastal Soissons'is Abélard'i esimese süüdimõistmise ketserluses. Nii kloostris kui ka korduvatel katsetel Pariisis teoloogia- ja filosoofiaõpetajana uuesti kanda kinnitada seisis ta ikka ja jälle silmitsi oma vastastega.

Aastal 1140 toimunud protsess Sensis lõppes Abélard'i lüüasaamisega. Kirikukogu otsusega pidi ta oma kirjatööd oma kätega põletama. Pisut enne Abélard'i surma 21. aprillil 1142 võttis Cluny abt Petrus Venerabilis ta oma kloostrisse. Tema peateose "Jah ja ei" (Sic et non; kirjutatud aastate 1121 ja 1140 vahel)kõrval, mis tegi temast skolastilise meetodi kaaslooja ning ühe tähtsama esindaja, on filosoofiaajalooline tähtsus eelkõige tema seisukohtadel eetika ja loogika valdkonnas.

[redigeeri] Filosoofia

Universaalidetülis pooldas Abélard kontseptualismi.

Raamatus "Jah ja ei" kõrvutas ta eri kirikuisade omavahel vasturääkivaid seisukohti paljudes teoloogilistes küsimustes ning lepitas need, osutades väljendite kahemõttelisusele.