Keava linnamägi

See artikkel vajab toimetamist
Linnuse põhjapoolne külg
Suurenda
Linnuse põhjapoolne külg
Linnuse lõunaapoolne külg
Suurenda
Linnuse lõunaapoolne külg
Linnuse õu
Suurenda
Linnuse õu
Linnuse müürist välja kaevatud käik
Suurenda
Linnuse müürist välja kaevatud käik

Keava linnamägi on Harjumaal Kehtna vallas Linnaaluse küla lähedal asuv linnamägi.

Keava linnamägi on muistse Harjumaa kõige lõunapoolsem Kalevipoja sängi tüüpi linnamägi. Selle rajamise ajaks peetaks I aastatuhande lõppu m.a.j. Linnuse ehitamiseks kasutati 6–7 meetri kõrguste järskude nõlvadega pikliku kruusaseljandiku üht otsa, mille suhteline kõrgus ulatub 13,6 meetrini. Linnuse õu on umbes 80×30 meetrit suur. Linnuse umbes 24 aari suurust õuepinda ümbritseb ka külgedelt madalam vall (välja arvatud põhjapoolne nurk), mis oli ilmselt aluseks palkidest kaitseseinale.

Mõlemale otsale tuli kuhjata 2,5 meetri kõrgused vallid ja nende välisjalamile kaevata kraavid. Kuigi pikikülgedel on vall madalam, on järsu seljakunõlva kõrgus seal 15–18 meetrit. Linnuse õue nurgas on üks kividega täidetud lohk, mida peetakse endiseks kaevuasemeks.

Linnust pole seni arheoloogiliselt uuritud. Välisilme järgi võib arvata, et linnus oli kasutusel 9.12. sajandil. 1904. aastal leiti siit 11.–12. sajandile iseloomulik 42 sentimeetri pikkune torkoda ots.

On arvatud, et Keava linnust on mainitud ka Vana-Vene kroonikates. 1030. aastal oli Kiievi-Vene suurvürst Jaroslav Tark vallutanud Tartu ja järgnevalt üritasid venelased oma mõjuvõimu Eestis laiendada. Aastal 1054 vallutas vürst Izjaslav Kedepivi linnuse. Kroonik tõlkis tema nime ka vene keelde: solntsa ruka ('päikese käsi' – "kä(d)epäe"?). Veel 1410 kandis siinne küla Kedempe nime. Linnuse alistamine venelaste poolt ilmselt püsivaid tagajärgi ei toonud. 1061. aastal vallutasid eestlased Tartu tagasi ja kogu Eesti sai vabaks. Siiski pole päris kindel, kas venelased vallutasid just selle linnuse, sest hiljuti leiti linnuse lähedalt Linnaaluse külast veel teinegi üle 10 hektari hõlmanud muinasasula kultuurkiht.

Pindalalt on see üks viikingiaja (9.–11. sajandi keskpaik) suurimaid asulaid Eestis. Keava linnus ja asula kujutasid tol ajal endast ilmselt olulist keskust, sest tähtsusetut punkti poleks venelased üritanud oma võimu alla painutada.