Aru mõis (Nõo)

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas:

http://www.mois.ee/tartu/aru.shtml


Arrohof in Kirchspiel Nüggen, Kreis Dorpat

Aru mõis (saksa k Arrohof) loodi Lõuna-Eesti Rootsile siidumise järgselt 1632, mil sealne maa läänistati Per Sparrele. Põhjasõja järgselt kuulus mõis Osterwaldidele, alates 19. sajandi keskpaigast aga von zur Mühlenite aadliperekonnale. 1913 ostis mõisa eestlane Jaan Prüüs, kelle valdusse jäi mõisasüda ka peale 1919. aasta võõrandamist. Sellega sai mõisast üks ligikaudu seitsmest protsendist rüütlimõisatest, mis siirdusid eestlaste kätte.

Lameda katusega ühkekorruseline peahoone püstitati mõisa arvatavasti 1840tel aastatel. Välimuses üsna lihtsat hoonet ilmestas otsas asunud lai stiilne klassitsistlik aken-uks. Selle ette püstitati hiljem historitsistlik veranda. Mõisas oli ka hulganisti kõrvalhooneid.

Teise maailmasõja järgselt kasutati peahoonet kolhoosikontorina. Hoone otsas paiknenud historitsistlik veranda lammutati ning stiilne aken laoti kinni. Samuti tehti hoonele juurdeehitus. 1990tel aastatel tagastati mõisasüda Prüüside pärijatele. Säilinud on mitmeid kõrvalhooneid; neist esinduslikum on suur tellisait. Aida keskosal on kolme kaaravaga kaaristu ning välimust kaunistavad ristikujulised õhutusavad.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Nõo kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Konguta valda.