Moodul

See on täpsustuslehekülg. Kui jõudsite sellele leheküljele, siis vajadusel palun täpsustage linki leheküljel, mis Teid siia suunas.


Moodul (ladina sõnast modulus) on mitmetähenduslik termin.

  • Algselt tähendab moodul mingite suuruste vahelist suhet: suhtarvu, mis esineb näiteks koefitsiendina, konstandina või tingliku mõõtühikuna.
    • Näiteks arhitektuuris on moodul lähtemõõt, mille kordsed ehitise mõõtmed peavad olema.
      • Moodul on näiteks samba tüvese alumise osa läbimõõt.
    • Mehaanikas on moodul ehk hambumismoodul mõõt hammasrataste, kruvide ja vintide normeerimiseks.
    • Matemaatikas nimetatakse mooduliks ehk üleminekumooduliks koefitsienti, mis seob eri alustel logaritme.
    • Geoloogias on moodul konstant eri süsteemide ühikute konverteerimiseks.
  • Moodul on ka mingi kunstliku süsteemi koostisosa, mis täidab kindlat ülesannet ja on standardiseeritud või normeeritud, nii et ta on ühildatav erinevatesse konstruktsioonidesse.
    • Moodulist räägitakse näiteks arvuti riistvara puhul (näiteks mälumoodulid DIMM, RIMM, SIMM, PS/2-SIMM) ja kosmoseaparaadi puhul (näiteks kuumoodul).
    • Programmeerimises on moodul lausete jada, mis on eraldi kompileeritav.
      • Sealhulgas räägitakse tuumamoodulitest (LKM), eriti Linux-i puhul (vaata moodul (Linux)).
  • Matemaatikas nimetatakse mooduliks reaalarvu absoluutväärtust või selle üldistust, näiteks kompleksarvu absoluutväärtust.
  • Samuti nimetatakse matemaatikas mooduliks teatavat vektorruumi üldistust, kus skalaarid ei pruugi moodustada korpust, kuid peavad moodustama ringi.
  • Mooduliks nimetatakse matemaatikas ka jäägiklasside korpust.
  • Mooduliks nimetatakse kõrgkoolis teatavat terviklikku kursuste komplekti.

[redigeeri] Vaata ka

Teised keeled