Nāgārdžuna

See artikkel vajab toimetamist

Sisukord

[redigeeri] Nāgārdžuna

Nāgārdžuna, koostas põhilise mahajaana traktaadi "Pradžnjā-pāramitā", eesmärgiks vältida budismis kui õpetuses ühelt poolt ebausu ja teiselt poolt nihilismi kahte äärmust; seega on nende vahend (kesktee), mis Nāgārdžuna järgi sai tuntuks madhjaamika nime all.

Nāgārdžuna elu kohta on vähe konkreetseid detaile kuid legende selle eest hulgaliselt. Sündis väidetavalt Lõuna-Indias Nagarjunakonda (నాగార్జునకొండ) linnas Guntur-i maakonnas Andhra Pradesh'is brahmaani perekonnas. Hinduismi kirjakeele traditsiooniks oli sanskrit, kõrgkastis brahmaanina sündinud intellektuaal Nāgārdžuna sai hariduse vastavalt pere traditsioonile ja asus ka enda kirjatöid vormistama samas keeles võrdluseks tol ajal budistide hulgas enam kasutusel olnud traditsionaalse pali keelega. Olles hinduist, vahetas Nāgārdžuna hiljem maailmavaadet ja läks üle budismi.

Nāgārdžuna
Suurenda
Nāgārdžuna

Nāgārdžuna oli budismi filosoofidest üks esimesi, kes enda kirjatööd kirjutas sanskritis. Suurema osa elust veetis Nāgārdžuna klootriülikoolides, kus tal oli yli-suur populaarsus ja menu filosoofina ning tal oli suur hulk järgijaid ja õpilasi. Mõned Nāgārdžuna kirjutatud tekstid arvatakse tegelikult kuuluvat tema õpilastele ,järgijatele ja austajatele.

Kuulus Taranatha, kes detailselt pani kirja Budismi ajaloo, nimetas n-ö "Nāgārdžuna õpilaste" filosoofilist panust tuleviku-budismi filosoofiale probleemiks.

Nāgārdžuna-eelsed budistlikud metafüüsikud jagunesid kaheks koolkonnaks - üks õpetas tõelist olemist ja teine näilist olemist. Nāgārdžuna töestas ja näitas et millegi kohta ei saa öelda: see on või seda ei ole , nii kaua, kuni teadvus eksleb kahesuse mõistetes, on ta ikka veel sansaara sidemetes ja kammitsetud kas isikliku surematuse või enesehävitamise soovi külge. Tegelikkus, või absoluut, või olemine iseeneses ületab nii olemise kui mitteolemise ja kõik teised kahesed kujutelmad .

Nāgārdžuna järgi on ürg-tühjus kõrgemal mõistuslikust kontseptsioonist või inimliku kogemuse mõistetes määratlemisest . Maadhjamika ütleb, et maailmast (sansaara)tuleb lahti öelda mitte valu ja kurbuse pärast nagu theravaada õpetab, vaid sellepärast, et maailm on sama ebatõeline näiv nagu unenäod. Maailm on vaid üks paljudest sansaara une-seisunditest,ta on täiesti ebareaalne enda illusoorsuses . Inimene peab püüdma ärgata kõigist sansaara illusioonidest tõelise ärkveloleku seisundisse, nirvaanasse, mis kõrgemal kõigist sansaara hiilgavatest illusioonidest ja hüpnotiseerivatest pettepiltidest, inimene peab püüdma nagu Buddha, Täiuslikult Virgunu ärgata töelusse.

[redigeeri] Tühjus (Śūnyatā) (stong-pa-nyid)

Tühjuse õpetus on mahajaanas põhiline; põhjapoolses budismis tähistab see sama, mida anaatma lõunapoolses budismis. Vastavalt traktaadile ei ole ühelgi olendil või asjal muud olemist kui näiline .

Nāgārdžunale omistatud "Avatamsakasuutras" öeldakse, et olemuslikkus ehk tõeline olemus, mis peitub kõigi sansaaraliste olendite või asjade taga, on nagu puhas peegel, püsiv, liikumatu ja tõeline, nähtused aga on tekkinud ja ebatõesed. Nagu peegel annab visuaalselt edasi nii öelda peegeldab kujutisi, nii võtab tõeline olemus vastu kõik ilmnevad nähtused ; kõik asjad ja olendid ning nähtused on temas ja läbi tema. See on tõeline olemus, mis Buddhades , tõeline olemus on olemas igavesti ja kõikjal, kogu selle läbi sündinud lõputus ilmaruumis.Ei ole kohta, kus poleks Buddha Olemust. Kõikjal läbi ilmaruumide on olemas igavesti ilmuv Buddha Olemus.

Nāgārdžuna
Suurenda
Nāgārdžuna

Buddha üldolemus ilmneb kolmes aspektis ehk kolmel viisil, mida sümboliseerivad kolm Buddha keha (skt. trikāja) (Esimene aspekt, dharmakāja ehk olemuslik (tõe e. seadmuse) keha on ürgne, muutumatu, kujuta, bodhi (virgumise) igavesti ise-olev olemuslikkus ehk jumalik olemine..

Teine aspekt sambhogakāja, on peegeldunud (bodhi) -õndsuse keha -, taevastes ilmades asuvad kujustamis Buddhad nn. dhjaanibuddhad ja teised virgunud üli-inimlikku vormi kehastunuina. Kolmas aspekt nirmana-kāja, taassünni keha, , milles viibivad Buddhad maa peal elades.


Hiinlaste trikāja tõlgenduses on dharmakāja muutumatu Buddha olemus, kosmilise avaruse nimetu algallikas.Sambhogakāja on nähtuslike ilmingutena dharmakāja esimene peegeldus taevatasandil. Nirmanakājas on Buddha olemus seotud tegevusega maisel tasandil; ta kehastub inimeste keskel

Oma kõikehõlmavuses on üleüldine olemus ühene teadvus, mis ilmneb lugematul arvul teadvuste kaudu läbi sansaaralise olemise kõigi seisundite. Teda nimetatakse "Buddhade olemus", "suur sümbol", "ainus seeme","tõe võimalikkus", "kõige alus". Ta on kogu nirvaana ja sansaara ürgläte. Teadvust tema tava-aspektis on kirjedanud paljud , mõned nimetavad teda egoks;mõned hingeks.Sansaara ja nirvaana on mahajaana järgi ülim kahesus;nende olemusliku ja jagamatu ühtsuse täielik mõistmine viib teadvuse vabastamisele, mis virgunute õpetuste järgi on dharma ja ka kõigi joogasüsteemide, kõigi budistlike ja hinduistlike koolkondade lõppeesmärk .

Mahajaana ütleb , et ainsana ületab näilikkuse ja iga lõpliku ehk maise teadvuse aspekti poolt sünnitatud kahese arusaama üleloomulik teadvus ehk üldine kõikehaarav teadmine. See on tühjus /šunjatā/ - olematu, sündimata, mitteloodud, kujutu, haaramatu ürgne olemus, abstraktne kosmiline allikas, kust tulevad kõik konkreetsed ja ilmsed asjad ja kuhu nad kõik latentseina hääbuvad. Kuna tühjusel pole ei vormi, omadusi eganähtavat olemist, on ta vormita, omadusteta ja olematu. Sellisena on ta tühjuse hävimatu, ületav täius, ruumi , aja ja sansaaralise /maise/ teadvuse lahustaja, rišide braahman, maajast unistaja, näilikkuse võrgu kuduja, lugematute universumite sisse- ja väljahingaja läbi igikestvuse.




[redigeeri] Nirvaana

Sansaarat ületav olek on nirvaana, sest ta on tühi kõigest haaratavast, seotusest meele-materjalist ja kõigist omadustest, mis on sansaaral tema vastandil. Nirvaanat, nagu õpetab Buddha, ei ole ega mitte ole, nirvaana pole ei olev ega olematu, sest kõik see nagu näitab Nāgārdžuna, on näiv kahesus. Nirvaana, mis on ülalpool kõiki sansaaralisi kujutelmi, ületab inimlikult tajutava. Nirvaana on intellektuaalsel teel saavutamatu, sest ta on intellektist kõrgemal ehk teisisõnu - ta on intellekti jaoks haaramatu sümbol ja seisund. Ta on üle suhtelisusest, olles kõrgemal kõigist arusaamadest, seega on ta tühjus.



Śūnyatā, शून्यता (Sanskrit) ehk Suññatā (Pāli) on termin mille vaste inglise keeles on "Emptiness" või "Voidness" seega eesti keeli tühjus.

Autor Pealkiri Kirjastaja Märkmed
Lindtner, C Nagarjuniana Motilal, 1987 [1982] Sisaldab Sanskriti või Tiibeti tekste ja tõlkeid

Shunyatasaptati, Vaidalyaprakarana, Vyavaharasiddhi, Yuktisastika, Catuhstava ning Bodhicittavivarana. Bodhisambharaka. Sanskriti ja Tiibeti tekstid on Vigrahavyavartani-lt. In addition a table of source sutras is

given for the Sutrasamuccaya.
Komito, D R Nagarjuna's "70 Stanzat" Snow Lion, 1987 Shunyatasaptati tõlge koos Tiibetikeelsete kommentaaridega
Bhattacharya, Johnston and Kunst Nagardzuna dialektiline meetod Motilal, 1978 A superb translation of the Vigrahavyavartani
Kawamura, L Golden Zephyr Dharma, 1975 Suhrlekkha tõlge koos Tiibetikeelsete kommentaaridega
Jamieson, R.C. Nagarjuna' värsid Suurele Sõidukile and the Heart of Dependent Origination D.K., 2001 Translation and edited Tibetan of the Mahayanavimsika and the Pratityasamutpadahrdayakarika, including work on texts from the cave temple at Dunhuang, Gansu, China


Nāgārdžunast ja tema kesktee-filosoofiast on rääkinud Eestis orientalist ja tõlkija Linnart Mäll.

Kunstis on propageerinud rahvale Nāgārdžuna ideid Tõnis Vint 1970. aastatel ja Leonhard Lapin.

Gautama ­Buddha õpetuses on tühjus absoluutne tõde ja absoluutne olemasolu. Subjekt ja objekt, mõistus ja vorm moodustavad temas ühtse terviku. Tühjus pole olematus, vaid kogu elu ning kõikide asjade tõeline allikas, kõikide asjade põhiolemus.

Lao-Zi on tühjust võrrelnud suure tühja anumaga, mis lubab endasse mahutada lõputu hulga uusi asju.

Tühjus on nagu igavik, nagu teine, ajaga paralleelne dimensioon, kus puudub kronoloogia. Kõik, mida me teeme ja tunnetame, kuulub siia maailma, teisel pool on aga tühjus.

Inimese meeles esineb tühjus üksindusena. See ei ole mitte füüsiline üksiolemine, hüljatud olek, vaid meeleseisund, mis on vaba eritlevast mõtlemisest, ebateadvuse sümbolitest ja arhetüüpidest. Üksindus on kirgedest, tunnetest, mõtlemisest ja kujutelmadest vaba seisund.

Tühjus on sarnane unenägudeta unele: inimene ei tunne ega mäleta midagi, aeg kaob vahelt ära.18

Üksindus on olemasolu kõigi ilmingute tühjusloomuse tajumine, mineviku, oleviku ja tuleviku tühjenemine ühte hetke – seeläbi hetke ning igaviku kokkusulamise tundmine – sõnaga – igavene elu.

Üksindus on meie puhas meel.

[redigeeri] Välislingid