Uus-Kaledoonia
Uus-Kaledoonia ja sõltkondade ala |
![]() Uus-Kaledoonia vapp Pindala: 10 103 km² |
Uus-Kaledoonia (kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala. Asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas. Hõlmab Uus-Kaledoonia saare, Loyauté saared ning hulga väiksemaid lähisaari.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
Saarte rannajoon on liigestunud ning korallrahuderohke. Uus-Kaledoonia siseosa on mägine.

[redigeeri] Kliima
Uus-Kaledoonias valitseb troopiline, ookeanilt puhuvate kagupassaatide tõttu niiske kliima. Aasta keskmine temperatuur on 21-26 °C, sademeid 1050-2250 mm/a. Sademete hulk on suurem mägede idanõlvul.
[redigeeri] Taimestik
Leivad hõrendikud ja rohumaad (savann), metsadest okasmetsad. Metsade all 39% pindalast.
[redigeeri] Maavarad
Leidub niklimaaki (veerand teadaolevaist varudest maailmas), kroomi-, raua-, koobalti-, mangaani-, vase-, plii- ning tsingimaaki, kulda ja hõbedat.
[redigeeri] Rahvastik
Etniliselt jaguneb rahvastik kaheks - melaneeslastest kanakad (43%) ning euroopastest sisserännanud (37%).
Religioonidest on enim pooldajaid katoliiklusel (60%). Muudest on arvukamalt protestante (30%).
Ametlikuks keeleks on prantsuse keel. Põliselanikud (melaneeslased) kõnelevad 33 eri dialekti.
[redigeeri] Majandus
Maavaraderikkus tõttu kuulub Uus-Kaledoonia Okeaania rikkamate maade hulka.
Kaevandatakse ja sulatatakse niklit, koobaltit ning rauda.
Tegeldakse troopilise põllumajanduse ning kalandusega. Peetakse veiseid ja sigu, kasvatatakse jamssi, bataati, kookospalmi. Välja veetakse koprat ning kohvi.
Rahaühikuna on käibel CFP frank (XPF).
[redigeeri] Ajalugu
Kanakade saartele jõudmise ajaks peetakse 2.-3. aastatuhandet eKr.
1774 avastas James Cook saared eurooplastele.
1853 kuulutati Uus-Kaledoonia Prantsusmaa valduseks.
1984. aastast on Uus-Kaledoonial siseautonoomia.
1998. aastal pidi toimuma referendum Uus-Kaledoonia iseseisvuse üle, mis jäi aga toimumata. Uus referendum on kavas 2014. aastal.