Arutelu:Baltisakslased
Millisest allikast see tekst on võetud? Andres 10:04, 2 august 2005 (UTC)
- see tundub olema ENE 2. väljaande artikli ümberjutustus... - Ahsoous 16:29, 2 august 2005 (UTC)
-
-
-
- ymberjutustamine pole ju keelatud? --Lulu 19:36, 2 august 2005 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- ei nu su küsimusele jätan parem vastamata... Muide, kas lugesid ENE artikli läbi? Tolle teatmeteose esimesest neljast-viiest kõitest leiab muidugi küll ja küll tekste, mis praegusel ajal võiksid naljanurka kuuluda. - Ahsoous 19:44, 2 august 2005 (UTC)
-
-
-
-
- ... ja äärmiselt saksavaenulik, et mitte öelda pooleldi vale tekst.--212.209.42.132 16:50, 2 august 2005 (UTC)
- näib olevat siiski ysna originaalne... sellist kirglikku saksavaenulikkust teatmeteostest ei leia... aga minu meelest väga värskendav... oma hoiaku poolest... (vist uus kasutaja:Nahkhiir).... kui tõsiselt rääkida, siis vajab artikkel muidugi korralikku toimetamist ja neutraalsemaks tegemist, faktidest rääkimata.... --Lulu 17:27, 2 august 2005 (UTC)
- tegelt on probleem veic yldisem ka: Vikipeedias seisab siiamaani hulgaliselt artikleid, mis on miskist nõuka ajast pärit teatmeteostest ymber jutustatud... ilgelt raske nendega midagi head ette võtta... vt näiteks Arutelu:Feodalism... ise mõtlen, et ehk võiks miskiks lahenduseks olla see, kui teha taolistele artiklitele sissejuhatus ingliskeelsest Wikist tõlgituna ning seejärel pealkirjastada olemasolev tekst alajaotusega umbes "Marksistlik käsitlus" vms... aga ega see vist ka enamikku ei rahuldaks... --Lulu 10:39, 3 august 2005 (UTC)
-
- Eestis on Sotsiaaldemokraatlik erakond, mis on Riigikogus esindatud. Sotsiaaldemokraatia ja marksism on aga 99% sünonüümid...
Stiili näide ENE 1. köite (1985) põhjal:
Baltisakslased on Baltikumi elama asunud ning siin kodunenud sakslased, alati vähem kui 10 % elanikkonnast. Sakslaste vägivaldne sissetung 13. sajandil andis suhetele põlisrahvastega algusest peale püsivalt vaenuliku ja koloniaalse iseloomu. Siinse feodaalse ühiskonna 3 privilegeeritud seisust (aadel, vaimulikkond, linnakodanikud) moodustusid peaaegu täielikult baltisakslastest. Mõjuvõimsaim oli aadel, kelle peamiseks taotluseks olid võimalikult avarad privileegid talupoegade orjastamisel. Kirikuorganite ja patronaadiõiguse kaudu alistas aadel endale maavaimulikud; ka linnakodanlus, eriti väikelinnades, alistus aadli majanduslikule ülemvõimule. Oma tihedaid sidemeid tsaariõukonnaga kasutasid baltisakslaste poliitilised juhid Balti erikorra kindlustamiseks. Vastavalt baltisaksluse klassikoosseisule jäi baltisaksa kultuur rahvahulkadest isoleerituks ning oli suunatud seisusliku korra konserveerimisele. Alates privileegide kärpimisest 1860. aastail hakkasid baltisakslased tuge otsima Saksamaalt. Eriti alates aastast 1916 taotlesid nende organisatsioonid Eduard von Dellingshauseni, Heinrich von Stryki jt. juhtimisel poliitilist liitumist Saksamaaga (Balti Hertsogiriik). Kui see nurjus, hakati propageerima revanšismi ja natsismi. 1930. aastate lõpul suunas Volksnationale Vereinigung, mis oli tegelikult NSDAP poollegaalne Eesti osakond, enam kui 150 baltisakslaste organisatsiooni tegevust. 1939 - 1940 lahkus valdav osa baltisakslastest Adolf Hitleri kutsel Baltikumist. Natsid kasutasid neid kolonisaatoritena Poola territooriumil. 1944 - 1945 põgenesid baltisakslased Lääne-Saksamaale.
"Baltendeutschen" esineb tänapäeva saksakeelses kirjanduses. Andres 27. mai 2006, kell 23.42 (UTC)