Maakirik
See lehekülg on kirikust kui hoonest, organiseeringust täpsemalt vaata kirik.
Maakirik on maapiirkonnas asuv jumalateenistuse hoone (kirik kui pühakoda).
[redigeeri] Maakirikud Eestis
Kirikud ehitati väekohtadele. Eesti maakirikud tähistavad väga vanu kultuskohti. Tihti on kirik ja ohvrikivi kõrvuti. Enne ristiusustamist sakslaste poolt ehitati maapiirkondadesse peamiselt puidust kabeleid ja kiriku hooneid.
Villem Raam on olnud maakirikute peamisi uurijaid. Ta oletab, et paljud kiriku hooned on vanemad kui üldiselt arvatakse. Tõenäoliselt olid esimese aastatuhande lõpus eesti rannaalad ja saared täidetud (skandinaavia tüüpi) puukirikutega. Arvatavasti vanim maakirik Eestis on Valjala Martini kirik, mis ehitati 1240.–1270. aastatel.
Eesti suurim maakirik on Võnnu Jakobi kirik Luutsna jõe kaldal. Kõrgeima torniga on Pilistvere kirik (70 meetrit).
[redigeeri] Vaata ka
Katedraal, kabel, kirik (pühakoda), palvemaja.