Aruküla

See artikkel räägib alevikust Harjumaal; teiste samanimeliste kohtade kohta vaata lehekülge Aruküla (täpsustus).



Aruküla

Aruküla vapp
Aruküla vapp
Elanikke: 1866 (2006)

Aruküla
Asukoht

Aruküla on alevik Harju maakonnas ning see on Raasiku valla keskuseks. Aruküla alevikus elab 1866 elanikku (seisuga 1. jaanuar 2006).

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Esmakordselt on Aruküla mainitud kirjalikes allikais 1291. aastal (Arenculle). Samuti on teada, et 1560. aastal rajatud Aruküla mõis eraldus Raasikust 17. sajandi keskel.

Põhjasõda ja 1710. aasta katk jättis Aruküla 212-st rootsiaegsest elanikust järele vaid 19. Kuigi 1716. aastaks Aruküla elanike arv kahekordistus, tuli tühjade talude täitmiseks rahvast mujalt sisse tuua. Nii saabus 1730. aastal keisrinna ukaasi alusel Ingerimaalt Arukülla 10 vene perekonda, nende hulgas ka hiljem Arukülale kuulsust toonud maalikunstniku Andrei Jegorovi esivanemad. Arukülla tuli ka talupoegi Soome Uusimaa läänist. 1744. aasta adramaarevisjoni järgi on Arukülla toodud 4 peret ja 3 vallalist meest Hiiumaalt. Nendest Broma Jaan pidas kupjaametit.

Aruküla mõisahoone
Suurenda
Aruküla mõisahoone

Aastal 1766 läks Aruküla mõis Baranoffi suguvõsa kätte. Kõige kauem sai mõisa pidada viimane mõisnik Peter von Baranoff, kelle ametisse astumisest algas kuni 20. sajandi alguseni kestnud hiilgeaeg Aruküla ajaloos.

Aastal 1862 hakati Aruküla lähedal külakoolimajas Kulli tee ääres 20 lapsele õpetama lugemist, kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja usuõpetust. Seda loetakse Aruküla kooli sünniks.

Kaasaegne Aruküla tekkis 20. sajandi algul mõisnik Baranoffi poolt loodud raudteejaama juurde (algul oli seal nõudepeatus "Baranovka"). Von Baranoffide suguvõsa elas Arukülas 1919. aastani.

Esimese Eesti Vabariigi ajal tuli Arukülla talu pidama hilisem Eesti Vabariigi peaminister Kaarel Eenpalu,

Aruküla pärnaallee
Suurenda
Aruküla pärnaallee

kes andis olulise panuse tolle aja Aruküla arengusse. Suurt toetust sai kultuurielu, nii näiteks tuli pool uue rahvamaja ehitusrahast annetusena Eenpalult. Peaminister ja abikaasa Linda Eenpalu hoolitsesid ka Aruküla heakorra eest - nii on ka Aruküla Jaama tänava pärnaallee Eenpalude looming.

1950-ndatel rajati Aruküla männikusse väike aedlinn, mis ajapikku maju täis ehitati. Viiekümnendatel algas ka uus tõus Aruküla kultuurielus kui rajati Aruküla lauluväljakule suur laululava, kus regulaarsed laulupeod aset leidma hakkasid. Ühiskondlik tegevus sai Arukülas veel tuult tiibadesse ka 1959. aastal, kui loodi Aruküla Aiandus-Mesindusselts, mis hakkas korraldama vabatahtlike inimeste osalemist aleviku korrastustöödel. Seltsi algatusel sai Aruküla omale 1960-ndatel aastatel ka ambulatooriumi, lasteaia, bussiliini ning Tallinna maanteele mustkatte.

Aastal 1977 ühendati Aruküla asundus, aedlinn ja alevik Aruküla alevikuks.

[redigeeri] Haridus- ja kultuurielu

Aruküla võistkond valla suvespordipäeval
Suurenda
Aruküla võistkond valla suvespordipäeval

Arukülas tegutseb kaks põhikooli: Aruküla Põhikool ja Aruküla Vaba-Waldorfkool. Samuti tegutseb Arukülas lasteaed "Rukkilill". Hariduselu alguseks loetakse Aruküla kooli sünniaastat - 1862. aastat.

Kultuurielu Arukülas muutus aktiivseks peale peaminister Kaarel Eenpalu ja proua Linda Eenpalu alevikku elama asumist. Linda Eenpalu eestvedamisel ning Kaarel Eenpalu toetusel valmis Arukülla ka 1939. aastal esimene Aruküla rahvamaja, mida kasutati väga intensiivselt ka Aruküla kultuurielu hiilgeaegadel 1950-ndatel ja 1960-ndatel. Sel perioodil, aastal 1957, ehitati Aruküla lauluväljakule ka suur kuni 300 inimest mahutav Aruküla laululava, mis aga kultuurielu vaibudes umbes viieteist aastaga lagunes ning hiljem lammutati. Uus ja umbes 10 korda väiksem lava ehitati lauluväljakule 1970-ndate keskpaigas. See üsna halvas seisus lava lammutati Aruküla Kultuuriseltsi poolt korraldatud rahvapeol 15. oktoobril 2006, kuna vallavalitsus on andnud lubaduse uue lava püstitamiseks.

1980-ndatel aktiviseerus kultuurielu ka 1977. aastal ühinemise teel loodud suure Aruküla kolhoosi juures. Rahvamaja oli selleks ajaks koos Aruküla kolhoosiga kolinud juba 1974. aastal ehitatud uude Harju rajooni kultuurimajja, kus tänapäeval Raasiku vallavalitsus asub.

Aruküla kultuurimaja ja Raasiku vallavalitsushoone Arukülas
Suurenda
Aruküla kultuurimaja ja Raasiku vallavalitsushoone Arukülas

Aastal 1989 alustas Arukülas tegevust huvialakeskus "Pääsulind". Tänaseks saab seal õppida klaverit, akordioni, viiulit, flööti, plokkflööti, klarnetit ja trompetit, võtta osa kunsti-, tantsu-, näite- ja lauluringidest ning beebikoolist.

Nõukogudeaja kultuurielu kulminatsiooniks said 1980-ndate lõpul alanud rahvusliku ärkamisaja algul loodud Aruküla Muinsuskaitseseltsi poolt korraldatud suured Aruküla 700 pidustused 20. ja 21. juulil 1991, millega tähistati 700. aasta möödumist Aruküla esmamainimisest. Tänu "laulva revolutsiooni" poolt tekitatud üleüldisele entusiasmile, kujunesid Aruküla 700 pidustused väga suurejoonelisteks ning osalejaterohketeks.

Uus tõus kultuurielus algas Aruküla kultuuriseltsi loomisega 1999. aastal. Kultuuriselts on jõudsalt arendanud kohalikku kultuurielu ja on saanud tunnustust ka väljaspoolt Raasiku valda. Oma põhitegevuseks loetakse kultuuritegevuse koordineerimist, korraldamist ja vahendamist Raasiku valla elanikele ning rahvakultuuri toetamist.

Aruküla vana laululava lammutamispidu
Suurenda
Aruküla vana laululava lammutamispidu

2003. aastal andis liikumine Kodukant Harjumaa välja sädeinimese tiitli kohaliku kultuurielu arendamise eest Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuhile Garina Paistele.

Aruküla ajakirjandushuvilisi noori ühendab 2002. aastal asutatud noorteühendus Aruküla Uudised.

[redigeeri] Vaatamisväärsused

Aruküla hiidrändrahn – Hellamaa kivi
Suurenda
Aruküla hiidrändrahn – Hellamaa kivi

Aruküla alevikus on kaks looduskaitsealust objekti: Aruküla hiidrahn ja Aruküla lehisepuiestee. Hiidrahn kannab nime Hellamaa kivi ja on rabakivi mõõtmetega 14,2 x 8,4 x 6,2 m, ümbermõõt 34,4 m , maht (maapealne) 360 m3.

Lehisepuiestee oli varem Aruküla mõisa sissekäiguteeks. Selle istutamise taga on Aruküla mõisas kaua aega elanud Baranoffide suguvõsa.

[redigeeri] Muu

Arukülast on pärit maalikunstnik Andrei Jegorov.

[redigeeri] Välislingid

Mall:Raasiku vald