Kirumpää piiskopilinnus

Linnuse üksikud müürid.
Suurenda
Linnuse üksikud müürid.
Linnuse üksikud müürid.
Suurenda
Linnuse üksikud müürid.

Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.

Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast Tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää piiskopilinnusest on teada 1322. aastast, mil Leedu vürst Gediminas selle purustas. Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks.

Linnust mainiti esmakordselt 1322. aastal. Tol ajal moodustas linnuse küll üksnes kindlustatud mõisamaja. Hiljem linnust laiendades muudeti kindlustatud maja kabeliks. Kastell–linnus ise omandas ruudukujulise põhiplaani mõõtmetega 42×45 meetrit. Umbes 1500. aastast on teada, et linnust täiendati ümartorni ja eeshooviga.

Linnus sai tugevasti kannatada Liivi sõja alguses mil lahkuvad ordu- ja piiskopiväed ta süütasid. Lõpliku hävimise hoidsid ära kohalikud elanikud.

Aastal 1558 hävitasid Vene väed linnuse, kuid 1627 võeti see siiski uuesti kasutusele. Linnus hävis lõplikult ühe järjekordse Vene - Rootsi sõja ajal 1656. aastal. Juba sama sajandi lõpul jäi linnus siiski taas varemetesse.

Teadaolevalt peatusid siin 1701. aasta septembris, Põhjasõja ajal, Rootsi väed.

Linnuste ümber kujunesid alati suured kaupmeeste ja käsitööliste asulad - alevid. Kirumpää asula on olnud omalaadsete seas üks suuremaid. Sõjavägede ehk - leeride peatumine siin on andnud nime Leerimäele, mille läänepoolsel osal asus linnus.

Aastal 1784 asutati lähedale Võru linn ja kive linnuse varemetest, kasutati linna ehitusel. Praeguseks on linnusest säilinud väga vähe.

[redigeeri] Vaata ka