Uganda

Uganda Vabariik
Republic of Uganda
Jamhuri ya Uganda
Uganda lipp siia vapi pilt
Uganda lipp Uganda vapp
Pilt:LocationUganda.png
Keeled inglise ja suahiili
Pealinn Kampala
President Yoweri Kaguta Museveni
Peaminister Apollo Nsibambi
Pindala 236 040 km²
Rahvaarv (2003)
Rahvastiku tihedus
25 632 794
108,6 in./km²
Iseseisvus 9. oktoober 1962
Rahaühik šilling (UGX)
Ajavöönd maailmaaeg +3
Riigihümn Oh Uganda, Land of Beauty
Üladomeen .ug
Maakood 256

Uganda on riik Ida-Aafrikas, mis piirneb idast Kenyaga, põhjast Sudaaniga, läänest Kongo DV-ga, lõunast Rwandaga, Tansaaniaga ja Victoria järvega (merepiiri ei ole).

Iseseisvumisest 1962 saadik kuulub Uganda Briti Rahvaste Ühendusse.

[redigeeri] Loodus

Riik asub laial avatud platool, mille kõrgus on 900–1500 m merepinnast.

Aluspõhja moodustavad vanad kristallkivimid.

Ugandas on palju järvi ja soid, mis katavad 15% pindalast. Victoria järve ja Kyoga järve vesi voolab Niiluse ülemjooksu lisajõgedesse.

Läänepiiril on suur org ja Ruwenzori mäestik, mida seostatakse uinunud vulkaanidega. Mäestiku kõrgeim tipp on Margherita mägi (5109 m). Selles orus asuvad Rutanzige järv, George'i järv ja Alberti järv. Idas lõpeb Uganda platoo samalaadse oruga. Sealses mäestikus asub kõrge vulkaan Elgoni mägi (4321 m). Põhjas laskub platoo laugjalt Lõuna-Sudaani ja As-Suddi soo poole.

Et Uganda asub kahel pool ekvaatorit, siis sajab Ugandas igal pool peale piiriäärsete põhja- ja idapiirkondade väga palju vihma. Vihmaperiood kestab 9–11 kuud. Kõige vihmasem aastaaeg on märtsist juunini. Victoria järve ümbruses ja Lääne-Uganda mägedes on sademeid 150 cm aastas, mis võimaldab põllumeestel aastaringi toiduvilja kasvatada.

Ruwenzori mägedes ja kõrgetel vulkaanidel on igilumi.

Suuremas osas riigist on temperatuurid kõrge asendi tõttu rohkem troopilised kui ekvatoriaalsed. Pealinna Kampala keskmine temperatuur on 22 kraadi.

Kunagi olid suurem osa Lõuna-Ugandast ja mägede madalamad nõlvad kaetud troopiliste vihmametsadega. Neid raiuti põllumaa saamiseks ning praeguseks on alles vaid mõned hajusad metsaalad. Põhja pool, kus sademeid on vähem, on kõrged rohuse alustaimestikuga puistud. Ruwenzori mäestikus ja Elgoni mäel on omapärased hiigeltaimed.

Loomastik oli kunagi arvukas ja mitmekesine, kuid vihmametsade maharaiumine pagendas nad rohumaadele. Metsloomadele on ka jahti peetud, et saada liha ja trofeesid. Loomade kaitseks on rajatud mõned rahvuspargid. Kõige suurem rahvuspark on Kabalega (varem Murchison Falls) kummalgi pool Victoria Niiluse jõge. Seal elavad elevandikarjad.


Rahvaste Ühendus
Antigua ja Barbuda | Austraalia | Bahama | Bangladesh | Barbados | Belize | Botswana | Brunei | Dominica | Fidži | Gambia | Ghana | Grenada | Guyana | India | Jamaica | Kamerun | Kanada | Keenia | Kiribati | Küpros | Lesotho | Lõuna-Aafrika Vabariik | Malaisia | Malawi | Maldiivid | Malta | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Nauru | Nigeeria | Pakistan | Paapua Uus-Guinea | Saint Kitts ja Nevis | Saalomoni Saared | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Sambia | Samoa | Seišellid | Sierra Leone | Singapur | Sri Lanka | Suurbritannia | Svaasimaa | Tansaania | Tonga | Trinidad ja Tobago | Tuvalu | Uganda | Uus-Meremaa | Vanuatu