Leping

See artikkel räägib tsiviilõiguslikust lepingust; riikidevahelise lepingu kohta vaata artiklit Rahvusvaheline leping


Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega.

Sisukord

[redigeeri] Lepingu elemendid

Lepingu elemendid on:

  • Tahe - poolte tahe muudab lepingud siduvateks.
  • Tahteavaldus - tavapäraselt koosneb see element pakkumusest (ofert) ja nõustumusest (aktsept).
  • Kokkulepe on tahete kooskõla, milleni on jõutud tahteavalduste vahetamisega.
  • Vastutasu on lepingu element üldises õiguses.

[redigeeri] Lepingutüübid võlaõigusseaduses

  • Võõrandamislepingud
  • Kasutuslepingud
    • Üürileping
    • Rendileping
    • Liisinguleping
    • Litsentsileping
    • Frantsiisileping
    • Ehitise ajutise kasutamise leping
    • Tasuta kasutamise leping
    • Laenuleping ja krediidilepingud
  • Kindlustusleping
    • Kahjukindlustus
    • Elukindlustus
    • Õnnetusjuhtumikindlustus
  • Toetamislepingud
  • Teenuste osutamise lepingud
    • Käsundusleping
    • Töövõtuleping
    • Maaklerileping
    • Agendileping
    • Komisjonileping
    • Maksekäsund ja arveldused
    • Tervishoiuteenuse osutamise leping
    • Veoleping
    • Ekspedeerimisleping
    • Pakettreisileping
    • Hoiuleping
  • Väärtpaberid
    • Veksel
    • Tšekk


[redigeeri] Lepingu täitmise tagatised

Lepingu täitmist võib tagada järgmiste vahenditega:

  • pant: hüpoteek või vallaspant
  • kinnipidamisõigus
  • käendus
  • garantii
  • käsiraha
  • leppetrahv
  • viivis

[redigeeri] Kirjandus

[redigeeri] Välislingid