Alatskivi loss
Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, mis ehitati mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi 1880-1885. Nolckeni projekt osundab ohtralt Balmorali kuninglikku residentsi Šotimaal (1853-1855, arh. W. Smith), kuid ei kopeeri seda plaanilahenduses, mis oma veidrate käikudega viitab diletandist arhitektuurihuvilise loomingule.
Loss on säilinud keskmiselt hästi ning kuulub kohalikule omavalitsusele, mis seda aktiivselt restaureerib. Taastatud on lossile algselt omane kiltkivikatus. Mõisaansambli ülejäänud hoonestik on kohati laokil, kohati kasutusel.
Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessans ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Kõrvalruumide algne sisekujundus ei ole säilinud.
Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18. saj lõpus) seisis suurel rändrahnul 1937. aastani Belvedere Apollo pronkskoopia, mis Tallinna Kadrioru parki üle viidi.
Alatskivi mõisapark kuulub 1964. aastal loodud Alatskivi maastikukaitseala (253,5 ha) koosseisu.