Arutelu:Aegna

Kiirlaevade liiklus tekitab Aegna rannikul suuri laineid ning kuhjab liiva Aegna ja Kräsuli vahele. Sadama ümbruses olnud liivaluited ning läänekaldal olnud meetri laiune liivarand on minema uhutud. Rand on murtud ja puud on kummuli vajunud.

See ei ole tõsi. Setted rändavad mererannas peamiselt tormituulte tõttu. Väga levinud on arvamus, et seda põhjustavad kiirlaevad, aga see ei vasta tõele. Siim 12:21, 21 mai 2005 (UTC)

Eemaldasin ka selle lingi Postimehe artiklile. Vikipeedia ei peaks sellisele lollusele viitama. Siim 14:57, 5 august 2005 (UTC)
Panin asemele lingi, kus vastava ala spets kirjutab, kuidas asjad nende kiirlaevalainetega tegelikult on. Siim 15:02, 5 august 2005 (UTC)

Siim kas oled Aegnal käinud ja laineid näinud? Need tulevad ca iga poole kuni tunni tagant. Korralikud surfilained lüües kogu sadamakai korralikult märjaks. Samuti põhjustades kahjustusi sinna teadamtusest ankrusse jäänud erapaatidel. Sellised regulaarsed "tehistormid" ei saa jätta mõju avaldamata. Lainete toimel on viimase kümne aasta jooksul hävinenud sadamast läänepoole jääv sõjaaegne helgiheitja alus Tõsi ta on et Aegna ja Kräsuli vahelised liivaluited olid ka juba enne kiirlaevasid olemas

Olen Aegnal korduvalt käinud ja laineid jälginud. Ei saa salata, et kiirlaevade tekitatud lained on tunduvalt tugevamad kui tavalised merelained. Samuti on läänerannik kivine ning mere ääres kasvavad puud on mere poole looka vajunud, sest nende alune pinnas on kohati ära kantud. Oleks väga lihtne süüdistada selles kiirlaevu, ent hinnakem asja kainelt. Puud kasvavad rannajoonest 10...15 meetri kaugusel. Kiirlaevade tekitatud lained ei ulatu aga kaugemale kui mõni meeter rannajoonest. Tõsi on küll see, et setete liikumist rannas põhjustavad lained, aga pisut teistsugused lained, nimelt tormilained. Kui tutvuda natuke rannikute geoloogiaga, siis tuleb selgesti esile, et rannikud arenevad hüppeliselt. Väiksed lained (ka kiirlaevade lained on väiksed) ei tee peaaegu midagi, aga tormid kujundavad ranna mõnikord tundmatuseni ümber. Eelmise aasta jaanuaritorm näiteks on mitmeid randu väga tõsiselt muutnud. Seda juttu ei räägi ma sugugi ainult omast tarkusest. Geoloogid, kes sellega tegelevad on jutust laevalainetest ja nende ümberlükkamisest juba üsna väsinud. Paraku usutakse pigem ajakirjanikke, kes ise kohalgi käinud ei ole ning loodusest mitte midagi ei jaga. Siim 13. veebruar 2006, kell 09.26 (UTC)
Praeguse seisuga ei ole artiklis sellest teemast üldse juttu. Arvan, et artiklis tuleks levinud eksiarvamus kummutada. Andres 13. veebruar 2006, kell 22.08 (UTC)
Ma arvan, et see pole selle artikli teema. Siim 14. veebruar 2006, kell 11.56 (UTC)
http://vedur.ee/akadeemia/foorum_ala.php?aID=1371
ma arvan, et üksiklainest/solitonist võiks kirjutada siia: Tarmo_Soomere
--Suwa 13. veebruar 2006, kell 23.33 (UTC)
Tuleks ikkagi kirjutada eraldi artikkel.
Kas geoloogid on Tarmo Soomere jutu ümber lükanud? Andres 13. veebruar 2006, kell 23.40 (UTC)
Seda tuleks küsida näiteks Kaarel Orviku käest. Siim 14. veebruar 2006, kell 11.56 (UTC)
Mäletan, et ühes loengus Orviku rääkis matemaatikutest, kes setete rännet läbi hoovuste liikumise modelleerivad, mis on üsna rumal idee, sest Läänemeres ei ole nii tugevaid hoovusi, mis sellega hakkama saaksid, aga laevalainete kohta ütles ta seda, et kiirlaevade aastane mõju on võrreldav umbes poolepäevase tormiga. Et Eestis on aastas umbes paarkümmend tormipäeva, siis ei ole see mõju väga suur. Seega põhjustavad setete liikumist ikkagi peamiselt looduslikud põhjused. Inimesele on üldiselt omane ennast ületähtsustada ja siin väljendub see selles, et kiirlaevade laineid peetakse tormilaineist summaarselt võimsamaks setteid liigutavaks teguriks, mis on üsna kummaline. Matemaatikud võiks minna korraliku tormiga Aegna randa ja siis mõõtmisi teostada :) Siim 14. veebruar 2006, kell 12.12 (UTC)

Tšehhi vikis on esitus põhjalikum kui siin. Andres 24. september 2006, kell 21:46 (UTC)


KNAB mainim rootsikeelse nimena Ulffö. Andres 3. oktoober 2006, kell 07:11 (UTC)