1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused

1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused olid IV maailmameistrivõistlused jalgpallis, mis toimusid 24. juunist 16. juulini Brasiilias.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Eelmisest MM-finaalturniirist oli möödas juba 12 aastat, enne kui sai järgmisi korraldada. Põhiliseks takistuseks oli teadagi sõda. 1946. aasta 1. juulil kogunes Luxembourg'is FIFA kongress ning ühe punktina oli kavas ka järgmiste MM-võistluste korraldaja valimine.

Esialgu oli plaanis MM korraldada juba 1949, kuid lõpuks otsustati siiski veel aasta oodata. Ainus kandidaat oli Brasiilia. Peapõhjuseks oli, et Euroopa vajas aega sõjakahjustuste likvideerimiseks.

Selle eest, et kolm korda maailmameistrile auhinnaks olnud karikas sõjakeerises kaduma ei läinud, peab tänama üht Itaalia jalgpalliliidu ametnikku, kes seda kogu sõja vältel oma voodi all peidus hoidis. FIFA 1946. aasta kongressil otsustati, et austusest veerandsada aastat maailma jalgpalliliitu juhtinud Jules Rimet' vastu kannab trofee edaspidi Jules Rimet Trophy nime.

Tagantjärele võib öelda, et otsus valida Brasiilia MM-i korraldama oli õige. Tegemist oli ju Lõuna-Ameerika valitseva meistriga ning jalgpallivaimustusest pole sellel maal kunagi puudust tuntud. FIFA oli veendunud, et brasiillased korraldavad vaatemängulise jalgpallipeo. Mängupaikadeks olid Belo Horizonte, Curitiba, Pórto Alegre, Rio de Janeiro ja Sao Paulo.

31. detsembriks 1948 registreerus valikmängudeks küll 34 meeskonda, kuid tegelikult mängis 25, neist 7 esimest korda. Erinevatel põhjustel jõudis Brasiiliasse täpselt sama palju meeskondi kui kakskümmend aastat varem Uruguaysse: 13. Osalusõiguse saanutest loobusid finaalist India, Türgi ja Šotimaa. Kõige kummalisem oli India loobumise põhjus: FIFA ei lubanud neil mängida paljajalu! Uruguay, Boliivia, Tšiili ja Paraguay ei pidanud finaalturniirile pääsemiseks pidama ainsatki valikmängu.

Järjekordselt muudeti maailmameistri selgitamise süsteemi. Kuna meeskondi oli vähe, moodustati kaks neljaliikmelist alagruppi, üks kolme- ja üks kaheliikmeline. Iga grupi võitja pääses finaalturniirile, kus kõik mängisid kõigiga läbi. Esimest ja viimast korda MM-ide ajaloos polnud kavas finaalmängu. Meeskonnad loositi gruppidesse 30. aprillil 1950 Londonis.

Jalgpalli sünnimaa Inglismaa alustas oma esimest MM-i võiduga Tšiili üle 2:0. Esimese värava lõi Stan Mortensen, teise Wilf Mannion. 29. juunil Belo Horizontes sündis aga MM-võistluste ajaloo üks suuremaid üllatusi: Inglismaa jäi alla USA-le 0:1! Inglaste treener otsustas Stanley Matthewsile puhkust anda, sest ameeriklastega pidanuks kergelt hakkama saama ka Tom Finney, Billy Wright ja Stan Mortensen. Kahjuks inglastel nende arvestuste järgi ei läinud ning Haitil sündinud kesktormaja Larry Gaetjensi tabamus jäi selle kohtumise ainsaks.

MM-iks valminud Rio de Janiero hiiglaslikul Maracana staadionil elas 16. juulil peetud mängule kaasa ligi 200 000 (193 850) pealtvaatajat ning mängu lõppedes ei uskunud nad oma silmi: Uruguay oli 0:1 kaotusseisust võitnud 2:1 ja tulnud teist korda maailmameistriks. Albino Cardosa Friaca viis Brasiilia kaks minutit pärast teise poolaja algust ette, kuid uruguailastest vastasid talle Alcides Ghiggia ja Juan Schiaffino.

[redigeeri] Mängukohad

Linn Staadion
Belo Horizonte Estadio Independencia
Curitiba Estadio Durival de Brito
Pôrto Alegre Estadio dos Eucaliptos
Recife Estadio Ilha do Retiro
Rio de Janeiro Estadio Maracana
São Paulo Estadio Pacaembu

[redigeeri] Mängud

[redigeeri] A-alagrupp

Meeskond 1 2 3 4 Väravad Võite Viike Kaotusi Punktid Koht
1.Brasiilia X 2:0 2:2 4:0 8:2 2 1 0 6 I
2.Jugoslaavia 0:2 X 3:0 4:1 7:3 2 0 1 4 II
3.Šveits 2:2 0:3 X 2:1 4:6 1 1 1 3 III
4.Mehhiko 0:4 1:4 1:2 X 2:10 0 0 3 0 IV

[redigeeri] B-alagrupp

Meeskond 1 2 3 4 Väravad Võite Viike Kaotusi Punktid Koht
1.Hispaania X 1:0 2:0 3:1 6:1 3 0 0 6 I
2.Inglismaa 0:1 X 2:0 0:1 2:2 1 0 2 2 II
3.Tšiili 0:2 0:2 X 5:2 5:6 1 0 2 2 III
4.USA 1:3 1:0 2:5 X 4:8 1 0 2 2 IV

[redigeeri] C - alagrupp

Meeskond 1 2 3 Väravad Võite Viike Kaotusi Punktid Koht
1.Rootsi X 3:2 2:2 5:4 1 1 0 3 I
2.Itaalia 2:3 X 2:2 4:3 1 0 1 2 II
3.Paraguay 2:2 0:2 X 2:4 0 1 1 1 III

[redigeeri] D-alagrupp

2. juuli Belo Horizonte

Uruguay - Bolivia 8:0

[redigeeri] Finaalgrupp

Meeskond 1 2 3 4 Väravad Võite Viike Kaotusi Punktid Koht
1.Uruguay X 2:1 3:2 2:2 7:5 2 1 0 5 I
2.Brasiilia 1:2 X 7:1 6:1 14:4 2 0 1 4 II
3.Rootsi 2:3 1:7 X 3:1 6:11 1 0 2 2 III
4.Hispaania 2:2 1:6 1:3 X 4:11 0 1 2 1 IV

16. juuli Rio de Janeiro

Uruguay - Brasiilia 2:1

0:1 - Friaça 47 min.
1:1 - Juan Schiaffino 66 min.
2:1 - Alcides Ghiggia 79 min.

[redigeeri] Edukaimad väravalööjad

9 - Ademir Marques de Menzes (Brasiilia)
5 - Juan Schiaffino (Uruguay)
5 - Estanislao Basora (Hispaania)
4 - Chico (Brasiilia)
4 - Telmo Zarra (Hispaania)
4 - Omar Miguez (Uruguay)
4 - Alcides Ghiggia (Uruguay)


Jalgpalli maailmameistrivõistlused

Uruguay 1930 | Itaalia 1934 | Prantsusmaa 1938 | Brasiilia 1950 | Šveits 1954 | Rootsi 1958 | Tšiili 1962 | Inglismaa 1966 | Mehhiko 1970 | Saksa Liitvabariik 1974 | Argentina 1978 | Hispaania 1982 | Mehhiko 1986 | Itaalia 1990 | USA 1994 | Prantsusmaa 1998 | Lõuna-Korea/Jaapan 2002 | Saksamaa 2006 | Lõuna-Aafrika 2010 | Lõuna-Ameerika 2014

Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused

Hiina 1991 | Rootsi 1995 | USA 1999 | USA 2003 | Hiina 2007


Rahvusvaheline jalgpall

FIFA - Jalgpalli maailmameistrivõistlused - Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused - FIFA edetabel - FIFA aasta jalgpallur
Aasia: AFC - Aasia karikavõistlused
Aafrika: CAF - Aafrika rahvuste karikas jalgpallis
Lõuna-Ameerika: CONMEBOL - Copa América
Põhja- ja Kesk-Ameerika: CONCACAF - Gold Cup
Austraalia ja Okeaania: OFC - Okeaania rahvuste karikas
Euroopa: UEFA - Euroopa meistrivõistlused