Riigireform

Riigireform on mõiste, mida kasutati Eesti riigi ülesehitamistöö kohta aastail 19341940.

Selle reformi eesmärgiks oli Eesti Vabariigi ümberkujundamine riigiks, mida juhib rahva poolt valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl: põhimõtted, millele on rajatud Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus.

Rahvaesindust täiendati teise kojaga, kus olid kutsekodade kaudu kutsealade esindajad. Parteisid sel ajal ei tegutsenud. Tulevikus oli valitsusel plaanis asutada paar-kolm parteid.

Riigireformi peaideoloog oli Kaarel Eenpalu.

Ideoloogiat iseloomustasid oli rahvusliku uhkuse arendamine (nimede eestistamine, Eesti lipu ja rahvariiete propageerimine) ning Eesti rahvaarvu suurendamine eestlaste iibe tõstmise propaganda ja eugeenika abil.

Majandust arendas riik, laiendades kutseharidust ja asutades kutseõppeasutusi. Märksõnad olid riiklik reguleerimine ja kontroll, ratsionaliseerimine ja standardiseerimine.

1940 alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi riigireform lõpetamata.

[redigeeri] Vaata ka

  • Vaikiv ajastu