Leedu Suurvürstiriik
NB! Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi territooriumi.
|
|||||
ametlikud keeled | vanavalgevene keel, ladina keel; pärast 2. Poola jagamist poola keel | ||||
Pealinn | Navahradak, Vilnius | ||||
Riigipea | suurvürst | ||||
Iseseisvus | 11. sajand - 24. oktoober 1795 | ||||
Riigihümn | ? |
Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik (valgevene Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае {lühivormid: Вялікая Літва, Вялікалітва}; ladina Magnus Ducatus Litvania; leedu Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė; poola Wielkie Księstwo Litewskie; ukraina Велике Князівство Литовське) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud iseseisev riik. Suurvürstiriik säilis formaalselt Rzeczpospolita (Poola-Leedu) koosseisus kuni lõpliku likvideerimiseni 18. sajandi lõpus toimunud Poola jagamiste käigus.
Leedu Suurvürstiriigile kuulunud alad hõlmasid 15. sajandil kogu tänapäeva Valgevene, valdava osa tänapäeva Leedust ja Ukrainast ning osaliselt ka Poola, Moldova ja Venemaa territooriumi. Leedu Suurvürstiriiki peetakse erinevates allikates tänapäeva Valgevene või Leedu riigi ajalooliseks eelkäijaks.
Kreva unioon (1385) ühendas Leedu Suurvürstiriigi Poola Kuningriigiga ühise monarhi kaudu. Alates Lublini unioonist 1569 oli Leedu Suurvürstiriik Rzeczpospolita riigi üks osa kuni Poola lõpliku jagamiseni 1795. Suurvürstiriigil oli liitriigis eraldi seadusandlus, omaette seim, sõjavägi ja riigikassa. Liitriigi kuningas valiti Poola ja Leedu ühisel seimil.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Leedut (Listubania) on ajalooallikais esmakordselt mainitud 1009.
Kiievi-Vene feodaalsel killustumisel eraldusid temast pärast 1021. aastat Połacki vürstiriik, 12. sajandil Smolenski ja Turaŭ-Pinski vürstiriik, mis hiljem omakorda jagunesid.
12. sajandi lõpust on teada umbes 700 maalinna. 9.-12. sajandil arenema hakanud feodaalsuhted muutusid valitsevaiks 13. sajandil. 13. sajandi algusest on teada 8 maakonda (Ceklis, Dainava, Deltuva, Karšuva, Lietuva, Medininkai, Nalšia ja Upyte), mille eesotsas olid vürstid. Aastal 1219 on nimetatud 22 vürsti.
Leedu tekkimist kiirendas Saksa Ordu ähvardav agressioon. Aukštaitija vürst Mindaugas (Leedu kuningas 1253–1263, teistel andmetel 1254–1258) ühendas 1230. aastail Aukštaitija, Žemaitija ja teisi maid ning osa jatvingide ja kurelaste alu ning ühendas sajandi keskpaiku territooriumi, mida on nimetatud Must-Veneks (kaardil tähistatud lillakasroosaga). Edu saavutati ka võitluses saksa rüütlitega Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingus.
Pärast Mindaugase tapmist 1263 jagunes Leedu Suurvürstiriik vürstiriikideks, Leedu suurvürsti võim säilis ainult nimeliselt.
Suurvürstid Traidenis (1270–1282), Vytenis (1293–1316) ja Gediminas (1316–1341) taastasid ühtse riigi. Gediminas tugevdas päriliku suurvürsti võimu. Leedu Suurvürstiriik lõi 13. ja 14. sajandil korduvalt tagasi tatarlaste rünnakuid. 14. sajandi I poolel ühendati Leedu Suurvürstiriigiga Valge-Vene.
Alistanud preislaste maa (Preisimaa), sooritas Saksa Ordu 1340–1410 sadakond sõjaretke Leetu. Võitluseks Saksa Ordu vastu sõlmisid suurvürst Jagailo (1377–1392) ja Poola kuninganna Jadwiga 1385 Kreva uniooni. 1387 ristiusustas Jagailo Aukštaitija ja Žemaitija.
Suurvürstid Algirdas (1345–1377), Kęstutis (1381–1382) ja Vytautas (1392–1430) laiendasid riiki Valge-Vene, Puna-Vene ja vene vürstiriikide arvel. 1392 taastas Vytautas uniooni raames Leedu iseseisvuse. 1410 purustasid Poola, Leedu ja Vene väed Grünwaldi lahingus saksa orduväed ja vabastasid Žemaitija, mis kuulus 1398–1409 ordule.
Käsitöö ja kaubanduse arenedes kasvas linnade majanduslik tähtsus, suuremad neist said Magdeburgi õiguse alusel omavalitsuse (Brest 1390, Połack 1498, Minsk 1499 jne.). 16. sajandi keskpaigaks said 13 Žemaitija ja Aukštaitija asulat linnaks (Klaipėda 1253, Vilnius 1387, Kaunas 1408).
1561 alistus Liivi ordu Poola kuningale ja Leedu suurvürstile Zygmunt II Augustile; sellega kaasnes Leedu sekkumine Liivi sõtta. Arenesid feodaalsuhted: II Leedu statuut 1566 võrdsustas benefiitsid ja alloodid. 1447–1492 ja 1501–1569 olid Leedu ja Poola personaalunioonis. Lublini uniooniga (1569) liitusid Leedu ja Poola üheks riigiks, Rzeczpospolita'ks, kus võim kuulus Poola-Leedu ühisele seimile, kuid Leedu säilitas esialgu omaette haldus- ja kohtuorganid, sõjaväe ning riigikassa.
[redigeeri] Leedu suurvürstid
[redigeeri] iseseisev suurvürstiriik
Tiitel: suurvürst (valgevene "Вялікі князь", poola "Wielki książę", leedu "Kunigaikštis" või "Didysis Kunigaikštis")
- Kiernus 11. sajand
- Kukowoyt 11. sajand
- Dowsprunk ? - 1213
- Steksys 1214
- Ryngold 1214 - 1219
- Skirmunt 1219 – pärast 1241
- Giligin pärast 1241 - 1246
- Mindaugas (Mindowh, Mindoǔh, Mindowe) 1246 – 1254, ka kuningas 1254 - 1258
- Vaišvilkas (Woyszwiłk, Vojszalak, Vojšalk, Vaišelga, Vaishyalga, Vaišalgas) 1254, 1258 – 1263
- Treniota (Troniata, Traniata) 1263 – 1264
- Švarnas (Švarn, Shvarno, Ioann) 1264 – 1267
- Wolk (Ruteenia Roman) 1268 (1267) – 1270
- Traidenis (Trajdzien) 1270 – (1281) 1282
- Narimantas (Narymont) 1281?
- Daumantas (Dowmont, Daǔmont) 1281 – 1285
- Butigeidis (Budzikid) 1285 – 1291
- Butvydas (Pukuwer, Putuver, Lutavier) 1283 (1291) – 1293
- Vytenis (Witenes, Vicień) 1293 – 1316
- Gediminas (Giedymin, Hedymin) 1316 – 1344, ka kuningas
- Jaunutis (Jewnut, Jawnut, Jaǔnut) 1341 – 1345
- Algirdas (Olgierd, Alherd) 1345 – 1377
- Jogaila (Władysław II Jagiełło, Jahajła) 1377 – 1381, 1382 – 1392, ka Poola kuningas
- Kęstutis (Kiejstut, Kejstut) 1381 – 1382
- Skirgiello (Skiryhajla, Iwan) 1386 – 1392
- Vytautas (Witold Wielki, Vitaūt) 1392 – 1430
- Švitrigaila (Swidrygiello, Śvidryhajla) 1430 – 1432
- Žygimantas I Kęstutaitis (Sigismond Korybut, Zygimont I Kejstutavicz, Žyhimont I Kejstutavicz) 1. september 1432 – 1440
- Kazimieras I Jogailaitis (Kazimierz IV Jagiellończyk, Kazimir Jahelonczyk) 1440 – 1492
- Aleksandras II (Alexander, Aleksander Jagiellończyk, Alaksandr) 1492 – 1506
- Žygimantas II Senasis (Zygmunt I Stary, Zygimont II Stary, Žyhimont II Stary) 1505 – 1548
- Žygimantas III Augustas (Zygmunt II August, Zygimont III August, Žyhimont III Aǔhust) 1545 – 1572 (kroonitud 1530)
[redigeeri] Rzeczpospolita osa
- Henrikas Valua (Henryk Walezy, Henrych Valua, Anry Valua) 1573 – 1574
- Steponas Batoras (Stefan Batory, Stefan Batura, Ściapan Batura) 1576 – 1586
- Zigmantas IV Vaza (Zygmunt III Waza, Zygimont IV Vaza, Žyhimont III Vaza) 1587 – 1632
- Vladislovas II Vaza (Władysław IV Waza, Wladzislaw I Vaza, Uladzislaǔ I Vaza) 1632 – 1648
- Jonas I Kazimieras Vaza (Jan II Kazimierz, Jan Kazimir Vaza, Jan Kazimier Vaza) 1648 – 1668
- Mykolas I Kaributas Vošnioveckis (Michał Korybut Wiśniowiecki, Michał Karybut Visnievicki, Michał Karybut Wišniaviecki) 1669 – 1673
- Jonas II Sobieskis (Jan III Sobieski, Jan III Sabieski) 1674 – 1696
- Augustas II Saksas (August II Mocny, Awgust II Mocny, Aǔhust II Mocny) 1697 – 1706, 1709 – 1733
- Stanislovas I Leščinskis (Stanisław Leszczyński, Stanislaw Laszczynski, Stanisłaǔ Laščynski) 1704 – 1709, 1733 – 1736
- Augustas III Saksas (August III Sas, Awgust III Vietyn) 1633 – 1663
- Stanislovas II Augustas Poniatovskis (Stanisław August Poniatowski, Stanisław II Awgust Paniatkowski, Stanisłaǔ II Aǔhust Paniatoǔski) 1764 – 1795
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislink
Kategooriad: Ajaloolised riigid | Ajalugu | Euroopa | Kultuur | Leedu | Valgevene