Ohmi seadus

See artikkel vajab toimetamist

Ohmi seadus on saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1787 –1854) järgi nime saanud elektrivoolu üks põhiseduseid.

Sisukord

[redigeeri] Ohmi seadus vooluringi osa kohta

Vooluahelat läbiva voolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potensiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R).

I = \frac{U}{R}
  • I on juhis kulgeva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A)
  • U on pinge, mõõdetuna voltides (V)
  • R on vooluringi lõigu takistust, mõõdetuna oomides (Ω)

[redigeeri] Ohmi seadus vooluringi kohta

[redigeeri] Ohmi seadus diferentsiaalkujul

{j}=\sigma\cdot{E}
  • \boldsymbol{j} on voolutihedus voolujuhi mingis punktis, mõõdetuna amprites (A)
  • \boldsymbol{\sigma} on voolujuhi erjuhtivus, mõõdetuna simensites meetri kohta ( \frac{S}{m} )
  • \boldsymbol{E} on summaarne elektrivälja tugevuse resultant ehk vooluvõrgu potensiaal koos vooluvõrgus olevate lisavooluallikate generaatorite ja akude potensiaalidega, mõõdetuna voltides (V)

[redigeeri] Ohmi seadus vahelduvvoolu korral

[redigeeri] Ohmi seaduse kehtivus

Üldisel kujul näeks Ohmi seadus võlja I = const x U. Ohmi seadus kehtib kõigi harilike elektrijuhtide korral, kuid ei kehti kui elektrijuhiks on näiteks senjettelektrik.