Araali meri
Araali meri on üks suuremaid järvi maailmas. Asub Kesk-Aasias. Ta on jagatud Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) vahel.
Araali meri on umbjärv.
![]() Araali meri nähtuna satelliidilt aastal 2001 ja ... |
![]() ... 2003 |
![]() Araali mere ligikaudne rannajoon aastatel 1957, 1987 ja 2000. |
Sisukord |
[redigeeri] Pindala vähenemine ja soolsuse suurenemine
Alates 1960ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest.
Järve soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda.
[redigeeri] Suur-Araal ja Väike-Araal
Praegu on järv jagatud kaheks osaks – Suur-Araaliks ning Väike-Araaliks, mis ei ole omavahel ühenduses. Väike-Araal asub Kasahstani territooriumil. Sinna suubub Sõrdarja ning tema pindala ei vähene.
Suur-Araal moodustab Araali merest põhiosa, mille jagab kaheks Vozroždenije saar (pool)saar. Suur-Araali lõunaossa suubub teine Araali merd toitnud jõgi – Amudarja.
[redigeeri] Kuivamise põhjused
Araali mere kuivamise põhjustena nimetatakse:
- Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärast kasutamist põldude niisutamiseks ning samuti
- loodusliku tegurina sademetehulga loomulikku ajutist vähenemist.
[redigeeri] Saastatus
Järv on väga saastunud. Põhjuseks on relvakatsetused, tööstuslik tootmine ning väetiste sattumine vette Nõukogude Liidu ajal.
[redigeeri] Järve kuivamise ajalugu
1918 otsustas Nõukogude Liit Araali merd toitvad jõed Amudarja ja Sõrdarja kõrbe niisutamiseks kõrvale juhtida. Eesmärgiks oli kasvatada riisi, meloneid, teravilja ning eelkõige puuvilla. Puuvill, mida nimetati valgeks kullaks, pidi saama tähtsaks eksportartikliks. See plaan viidigi ellu ning Usbekistan on tänini üks maailma suuremaid puuvillaeksportijaid.
Niisutuskanaleid hakati laialdaselt rajama 1930. aastatel. Paljud neist ehitati halvasti, nii et nad lasid vett läbi või lasksid veel ära aurata. Arvatakse, et Kesk-Aasia suurimast niisutuskanalist Karakumi kanalist läks 30...70% raisku. Praegugi on kõigest 12% Usbekistani niisutuskanalite kogupikkusest veekindel.
1960. aastaks oli suurem osa Araali merre suubuvate jõgede veest juhitud järvest mööda. 1960. aastatel hakkas järv kokku kuivama. Ajavahemikus 1961-1970 langes veetase keskmiselt 20 cm aastas. 1970. aastatel oli veetaseme languse kiirus juba 50...60 cm aastas ning 1980. aastatel 80...90 cm aastas. Hoolimata sellest suurendati niisutusvee hulka: Amudarjast ja Sõrdarjast võetava vee maht kahekordistus ajavahemikus 1960...1980.
Järve kadumist nägid Nõukogude teadlased ette juba 1960. aastatel. 1974 avaldas NSVL Teaduste Akadeemia teenistusalaseks kasutamiseks brošüüri, milles väga täpselt prognoositi saabuvaid tagajärgi. Selles öeldi, et vee ohjeldamatu kulutamine puuvillapõldude niisutamiseks ei anna reaalset toodangu kasvu. Mere pindala vähenemise tõttu muutub kliima kontinentaalsemaks ning mere alt satub ümberkaudsetele aladele sool, mistõttu puuvill ei valmi. Looduslike tingimuste halvenemist saab korvata ainult pestitsiidide massilise kasutamisega, mis aga toob kaasa kohalike elanike haigestumuse tõusu, kuid saake praktiliselt ei tõsta. Neid hoiatusi ei võetud kuulda.
[redigeeri] Järve praegune olukord
Järve pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Veetase on langenud 17 meetrit. Aastal 1960 oli Araali meri pindalalt 4. järv maailmas (68 000 km²). Järve maht oli 1100 km³. Aastaks 1998 oli pindala vähenenud 28 687 ruutkilomeetrile ehk 8. kohale maailmas. Samal ajal oli järve soolsus kasvanud umbes 10 promillilt 45 promillini. Järv on 5 kuud aastas jääs.
1987 jagunes järv Väike-Araaliks ja Suur-Araaliks. Nende ühendamiseks kaevati kanal, kuid 1999. aastaks oli ühendus kadunud ning mõlemad järved kahanesid endiselt.
Väike-Araali püütakse säilitada. Muuhulgas rajatakse tammi, et tagada magevee pidev juurdevool. Oktoobris 2003 teatas Kasahstani valitsus plaanist rajada betoonist tamm Araali mere kahe poole vahele, et tõsta Väike-Araali veetaset ja vähendada selle soolsust.
Suur-Araal on rahanappuse tõttu saatuse hooleks jäetud. Selle kuivamisel jäävad järele hiiglaslikud pragunenud soolatasandikud, millel möllavad tolmutormid. Piirkonnas muutuvad talved külmemaks ja suved kuumemaks. Nende tagajärgede leevendamiseks püütakse muuhulgas istutada endisesse merepõhja taimi.
2003. aasta suve seisuga kuivab Suur-Araal arvatust kiiremini. Veetase on 30,5 meetrit üle merepinna (3,5 meetrit madalamal kui ennustati 1990. aastate alguses). Vee soolsus ületab maailmamere soolsuse 2,4 korda. Mere sügavamates osades on merepõhjas vesi soolasem kui pinnal ning segunemist ei toimu. Nõnda kuumenevad suvel üksnes pinnakihid (26–31°C) ning vesi aurustub kiiremini kui arvati. Viimastel andmetel kaob Suur-Araali lääneosa 15 aasta jooksul, idaosa võib määramata ajaks alles jääda, sest on sügavam (umbes 50 meetrit).
Araali mere ja seda toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on peaaegu hävinud. Põhjuseks on suurelt osalt soolsuse tunduv tõus. Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. Põhjavett ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega. Peale selle on neil mitmeid terviseprobleeme, sest taganenud merest on järele jäänud hiigeltasandikud, mis on kaetud soolaga ja mürgiste ainetega. Tuul kannab need mürgise tolmuna ümberkaudsetele aladele kuni 1500 km kaugusele. Kosmosefotodel võib näha soolatolmu "keeli" Kasahstani, Usbekistani ja Türkmenistani territooriumil. Soolakõrbed on moodustunud ka kunagistele puuvillaistandustele Amudarja ja Sõrdarja alamjooksul. Araali mere äärsete alade elanikel esineb tihti teatud vähktõve vorme (söögitoruvähk) ja kopsuhaigusi, samuti muid haigusi (sapikivitõbi, gastriit, allergilised ja geneetilised haigused). Pinnasesse sattunud sool on hävitanud taimestiku, sealhulgas saagid. Usbekistani linnas Mo‘ynoqis oli kunagi sadam ja kalatööstus, mis andis tööd umbes 60 tuhandele inimesele. See oli kuurortlinn paljude eramutega. Praegu on linn kaldast kaugel, tolmutormid on majad pooleldi kinni tuisanud. Kunagi veega kaetud maal vedelevad roostetanud kalalaevad, paljud neist juba 20 aastat.
Araali järve ranniku tragöödiale on pühendatud Dmitri Svetozarovi film "Koerad" ("Псы"; 1989). Tegevuspaigaks oli elust võetud mahajäetud linn.
[redigeeri] Bioloogiliste relvade laboratoorium Vozroždenije saarel
1948 rajati Araali mere keskele Vozroždenije saarele (praegu vaidlusalune territoorium Kasahstani ja Usbekistani vahel) ülisalajane Nõukogude Liidu bioloogiliste relvade laboratoorium. Selle täpne ajalugu, funktsioonid ning praegune staatus on seni avalikustamata. 1992 jäeti see baas Nõukogude Liidu lagunemise tõttu maha. Mõned teadusekspeditsioonid, mis sellesse paika on tehtud (sealhulgas USA teadlaste poolt), on tõestanud, et seal toodeti ja katsetati bioloogilisi relvi ning hiljem ladustati neid sinna prügina. Teoksil on rahvusvaheline programm selle prügi (sealhulgas siberi katku tekitajate) kahjutuks tegemiseks. Ka asjaarmastajate andmetel on koha pealt leitud tõendeid, et neid relvi on katsetatud inimeste (tõenäoliselt vangide), sealhulgas rasedate peal.