Anton Vaarandi

Anton Vaarandi (kuni 1940. aastani Anton Vahtmann; 12. september 1901 Rapla28. september 1979 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane.

Sisukord

[redigeeri] Elu ja tegevus

Aastal 1922 astus ta Eestimaa Kommunistlikku Parteisse.

Aastatel 1922–1924 tegutses ta Sotsiaalfilosoofilises Üliõpilaste Seltsis. Samuti tegutses ta Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu Rapla osakonnas.

Aastatel 1924–1931 oli ta kommunistliku tegevuse pärast vangis.

Aastast 1933 andis ta Taanis, Rootsis ja Norras välja eestikeelseid kommunistlikke ajalehti "Kommunist" ja "Rahva Hääl" ning ajakirja "Majakas".

Aastatel 19371940 õppis ta Oslo ülikoolis.

Eestis toimetas ta eestirootslastele mõeldud ajalehte Sovjet-Eestland.

Anton Vaarandi viibis ainsa Eesti ajakirjanikuna Nürnbergi protsessil.


[redigeeri] Töökohad

  • 18. september 194030. mai 1941 ajalehe Noorte Hääl toimetaja
  • 1940–1941 ajalehe Sirp ja Vasar toimetaja
  • 19411944 ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitja ja toimetaja
  • 1945–1948 Eesti NSV välisministri abi (või asetäitja; tegeles pagulas- ja repatrieerimisküsimustega)
  • 1948–1949 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja
  • 1951–1960 ajakirja Looming vastutav sekretär
  • 19601968 ajakirja Looming toimetaja

Lõpuks töötas ta Eesti NSV ministrite Nõukogu nõunikuna.

[redigeeri] Tunnustused

  • 1965 Eesti NSV teeneline kultuuritegelane

[redigeeri] Teosed

  • A. Vahtmann. Päästame neegertöölised dollarkuningate elektritoolilt, Leningrad: Külvaja 1932.
  • Kild killu kõrvale (mälestused), 1975.
  • Helene Johani. Anton Vaarandi kirju 1920.–1930-ndaist aastaist. – Keel ja Kirjandus, 1981, lk 161–172.

[redigeeri] Isiklikku

Anton Vaarandi oli lühikest aega abielus Debora Vaarandiga.

[redigeeri] Kirjandus

  • Aksel Tamm. Anton Vaarandi (nekroloog). – Keel ja Kirjandus, 1979, lk 756–757.
  • Aksel Tamm. Aga see oli üks mees: Eluvisandeid, 2003.