Taani hindamisraamat
Vajab toimetamist |
Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929. aastast hoitakse Taani riigiarhiivis Kopenhaagenis (enne seda Stockholmis, mille järgi nimetatud Codex Holmiensis).
- Suur Eestimaa nimistu on Taani hindamisraamatu üks osa. See on koostatud munkade poolt aastatel 1219–1220 kes eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid. Munkade koostatud nimistus on üle 500 kohanime Harju– ja Virumaalt. Ära toodud on ka maavaldussuhted.
- Väike Eestimaa nimistu koostatud aastal 1230, sisaldab andmeid Eesti maakondade kohta adramaades, välja arvatud Ugandi ja Sakala maakonnad, millised kuulusid ordu aladesse.
- 1241 redigeeris munkade koostatud nimekirjad Tallinna piiskop Thorkill.
Selline on Väikese Eestimaa nimistu originaaltekst, Friedrich Georg von Bunge 1802–1897 järgi Liv–, Ehst– und Curlaendisches Urkundenbuchi esimesest köitest:
In Wironia v. kiligundae, in quibus sunt III millia uncorum.
In Jerwia III kiligundae, quae habent II. millia uncorum.
Wegele, una kiligunda, in qua habent fratres militiae D.C. uncos et episcopus Hermannus C.C.C.C.
Møge, una kiligunda, in qua sunt C.C.C.C. unci.
Norumegunde, una kilig., in qua sunt D.C. unci.
Alempos, una kilig., in qua sunt C.C.C.C. unci. Hanc habent fratres militiae sibi iniuste vindicatam, sum a nullo dinoscuntur certo titulo habuisse.
In Revaelae III. kiligundae, in quibus sunt M.D.C. unci.
In Harriaen III. kiligundae, in quibus sunt M.C.C. unci.
In Osilia IIII. kilig., in quibus sunt tria millia uncorum.
In Rotelewich VII. kilig., in quibus sunt M.D.C.C.C.C. unci.
Taani hindamisraamat on üks suuremahulisemaid 13. sajandist pärit kirjalikke materjale.
Sisukord |
[redigeeri] Taani hindamisraamatu külad
[redigeeri] Harjumaa
[redigeeri] Anija vald
- Anija – Hangægus
[redigeeri] Keila vald
- Keila – Keikæl
[redigeeri] Märjamaa vald
- Sõtküla või Sõtke Hetkyl
[redigeeri] Rae vald
- Vaida alevik Wartae-Waitae
[redigeeri] Virumaa
[redigeeri] Muinaskihelkonnad
Virumaal kokku: 2923 adramaad
- Alutaguse (Alentagh) – 316 adramaad
- Askälä (Askælæ) – 221 adramaad
- Lemmu (Lemme) – (selle lõunaosa kandis nime Pudiviru) – 564 adramaad
- Mahu (Maum) – 560 adramaad
- Repel või Rebala (Reppel) – Osa läks jagunemisel Revalale – 1262 adramaad
[redigeeri] Haljala vald
- ...
[redigeeri] Illuka vald
- Kurtna – Kirtnaos – 7 adramaad
[redigeeri] Jõhvi vald
- Jõhvi – Gewi hiljem Jewe – 20 adramaad
[redigeeri] Kadrina vald
- Kadrina – vana nimi Argoma Artimae hiljem Arcamas
- Udriku – Vtric
[redigeeri] Kohtla vald
- Valaste – Uvalat
[redigeeri] Lüganuse vald
- Lüganuse Lüggenus – 45 adramaad
- Purtse Purdus – 32 adramaad
[redigeeri] Maidla vald
- Aidu – Aytis
- Maidla – Maidalæ
- Savala – Saula
[redigeeri] Toila vald
- Pühajõe – Pühhajöggi
[redigeeri] Vaivara vald
- Narva – Narvia – 8 adramaad
- Sirgala – Cirpæ, Cirkæ – 1 adramaa.
- Udria, Utria, Udrias – Ydrigas – 3 adramaad