Eesti punk
Vajab toimetamist |
Eesti punk on punk Eestis, osa rahvusvahelisest punkist. See sai alguse 1970. aastate lõpus. Ent mõni mees oli punkar juba enne seda, nagu näiteks Aleksander Müller (1947), Irwin Art, Mikk Pilv või Richard Nool. Inimesed, kes punki juurde sattusid, võtsid selle ideed omaks ja hakkasid neid järgides ka vastavalt tegutsema. Kuna punk oli ühiskonna juhtiva kihi poolt kehtestatud normide ja võimu vastu, siis kandsid Maavalla punkarid endas mässu riiki valitsevate poliitikute vastu. Punkarite hulgast võis leida tõelisi anarhiste ja vabadusvõitlejaid, näiteks Hillar Mardo, hüüdnimega Rumbold. Inimeste puhul, kes siis punkariteks hakkasid, oli tegemist ühe põlvkonnaga. Enamuses olid nad sünniaastatega 1960–1965 aga ka vanemad ja nooremad. Peamised mässuvaimu kandjad Eesti NSV-s olidki punkarid. Kuna nad ei kartnud avaldada oma mõtteid ja tõekspidamisi, kaasnes sellega hulganisti probleeme. Aga noorte jaoks, kes olid kuidagimoodi sattunud pahuksisse – kas siis seadusega või oma vanematega –, oli just punk väljapääsuks. Punkarid väljendasid ennast mitmesuguste asjade kaudu. Põhiliseks tundemärgiks, mille järgi võis punkarit ära tunda, oli tema rõivastus. See erines teiste inimeste omast totaalselt ning torkas tänavapildis lausa kilomeetri kauguselt silma. Punk oli vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Punki edasiviivaks jõuks oli anarhism, mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud seadused, kui vabadust piiravad tegurid. Üheks punkari eneseväljendusviisiks oli muusika – punk-rock – rock'n'rollist välja kasvanud muusikastiil, mis tänapäeval jaguneb omakorda mitmeteks alastiilideks. Läänes eksisteeris kõrvuti punk-rockiga näiteks punk-jazz ja punkabilly. Ühed punkarid olid sellised, kes lihtsalt kuulasid seda muusikat, teised tegid aga lisaks muusika kuulamisele ka ise bändi. Sajad koolipoisid üritasid alustada rockmuusiku karjääri, olles vaevalt õppinud sõrmi kitarrile asetama. Oli veel palju muidki asju, mis pinget pakkusid, ent punk-rock oli punkarite jaoks väga oluline. Muusika pidi šokeerima oma ülima lihtsusega. Tunnusteks oli kiire tempo (vähemalt 140 lööki minutis), stabiilselt tugev helivõimendus, rõhutatult agressiivne mängulaad ning teravad ja sirgjoonelised tekstid. Üks osa punk-bändide laulutekste põhines näiteks tuleviku ettekuulutamisel. Ka punk ise kuulunuks nagu tuleviku maailma. Siiski õnnestus üksikutel lühikeseks ajaks tähelepanu äratada, ehk küll ainult oma linnas, tavaliselt üheainsa kontsertiga, et siis jäädavalt kaduda. Taolisi kohaliku menuga punk-bände oli tosinaid, vaevalt aga mäletab keegi enam nende nimesidki. Kuna Tallinn oli ENSV pealinn ja kõige suurem linn ning enamus punkareid tegutses seal, siis oli ka suurem osa punk-bände Tallinnast pärit.
Sisukord |
[redigeeri] 1979
Detsembris kujunes 70-ndate lõpu Tallinnas välja punk-bändi The Rebels koosseis: Artur Poola (16) – vokaal, kitarr; Ahto Mooses – trummid; Urmas Tangsoo – bass. Tallinnas tekkisid veel punk-bändid Cheese ja Sex Telegramm – Toomas Pertelov, Jaak Männil jt. “Sex Telegramm” oli 10. keskkooli bänd. Samal aastal ilmunud Pära Trust – Jaak “Jekabs” Arro, Veljo “Vink” Vingissaar, Jüri Kermik ja Hardi Volmer – ei olnud anarhistlik orkester, ent nad inspireerisid kolleege, kes olid. Näiteks nagu “Cheese” Sääsest jt.
[redigeeri] 80datel
Koos perestroikaga aktiviseerusid ka alternatiivliikumised. Punkarid kogunesid kohvikute Varblane või Moskva ette. Teisiti riietumise eest võis peksa saada ja miilitsasse sattuda. Kui miilits alates 1988 enam välimuse pärast ära ei korjanud siis koguneti kampadesse ja veedeti tänaval ühiselt aega. Vahel olid ka kaklused disko muusika esindajate või teiste vastanduvate kampadega. Korra käisid ka ljuberid Venemaalt Eestis aga kaklus jäi mingil põhjusel ära. Sõjaväest kõrvalehoidmiseks lasti end hullumajja panna. Levisid erinevad aated: seksuaalne vabadus, patsifism, anarhism. Punkarluses olid poolused - anarhistlik filosoof või lumpenproletariaat.
Nimed: Richard Nool, Mikk Pilv, Mätas, Villu, Vürst (Trubetsky), Anti Pathique, Kont, Lont, Munk (Ivo Uukivi) Naistest: Ilona, Merca, Rita, Siiri Sisask, Soku, Turu Anneli
[redigeeri] 90datel
saabus esinemise ja tegutsemisvabadus. Endised keldribändid J. M. K. E. ja Vennaskond käivad välisturneedel esinemas! 1993/94 majandussurutise ja sellel järgnenud ajal ei saanud enam looderdada, kohvikukultuur hääbus. 90ndate lõpus peksti politsei poolt surnuks anarhist Street.
[redigeeri] Peale 2000
Peale 2000 kogunevad "punkveteranid" vaid muusikaüritustel, kasvab peale uus punki põlvkond. Nüüd on põhjust palju rohkem kui Eesti NSV ajal, et olla punkar - vastanduda kapitalismile, natsismile (Antifa liikumine), natsi-skinheadidele.