Budistlik terminoloogia

Sellel leheküljel on budismi terminite sõnastik.

  • abhayamudrā, kartmatuse mudra, ülespoole pööratud sõrmedega avatud peopesa, sisendab turvalisust


Abidharma


"Abidharma" liigitab meele neljaks:

  • loomalik meelelisus (kāmavitšāra)
  • elusorganismide või vormide kaudu (rūpa-vitšāra)
  • ainult vormi kaudu (arūpa-vitšāra)
  • teadvus ürgsel kujul (lokattara-vitšāra)



ADHARMA Ebaõiglus, pahelisus, DHARMA vastand.

AVIDYĀ Teadmatus, mis sünnib valedest aistingutest. Vastandiks on VIDYĀ, teadmine.

ĀKĀŚA algaine

AKŚARA Ülim Jumalus, “Hävimatu”, alati täiuslik.

ĀNANDAMAYA-KOŚA meelepete, ilming sellest, mis on kujutu.

ARŪPA Kehatu, vormitu, vastand RŪPAle

ARHAT (ARAHAT, ARHAN),

brahmodya (termin pärineb brahmanismist) – rituaalne dispuut

Brahmacharya Askeetlik eluviis, jumalale pühendatud elu


bodhicitta (byang chub kyi sems) - soov vabaneda sansaara kytkeist (virgumismeel)


Devajnāñad Kõrgemat liiki jumalikud olendid, kes valdavad jumalikku teadmist.




Lokajaata (lokāyata). Igas usulise ja mõttelise pluralismi plahvatuses tekib ka oma hedonistide koolkond, kes kuulutavad, et mida rohkem naudinguid, seda parem ja inimene ei kanna mingit moraalset vastutust. Neid on mõnikord nimetatud ka materialistideks, sest koolkonna nimetus tähendab sõna-sõnalt ‘maailmaõpetust’.(Herkel,A)

mahakaruna (snying rje chen po) - suur kaastunne

mahamaitri (byams pa chen po) - tähendab soovi, et kõik olendid oleksid õnnelikud.

Prajñāpāramitā ehk “Ületava mõistmise” tekstid on üldise arvamuse kohaselt kõige vanemad mahajaana tekstid. Esimesed neist on tekkinud -1. sajandil, hilisemad 5. sajandil. Neid teatakse üle neljakümne nimetuse. See on tohutu mahukas kirjandus.(Linnart Mäll)

Saankhja (sāmkhya) koolkonna nimetus tähendab otseses tõlkes ‘loendamist’, mis viitab süstematisatsiooni katsetele. Selle looja Kapila elas enne Buddhat (-7 saj.), aga filosoofilise süsteemina kujunes see õpetus välja hiljem. Vastanditena esinevad siin puruša, kui ideaalne alge ja praakriti (prākrti) kui materiaalne alge. Nad arendasid välja kolme loomuomaduse (guna) teooria, milleks on pimedus (tamas), vägi (rajas) ja vaimne loov alge (sattva).(Herkel,A)

Tipitaka suutrate kogusse kuuluv Brahmajālasutta käsitleb budistliku propaganda vaatevinklist kõiki teisi tollel ajal teada olevaid õpetusi; kokku mainitakse selles tekstis tervelt 62 õpetust. Neid nimetatakse ‘vaadeteks’, sanskriti k. drsti verbist ‘vaatama’ (drs). Brahmajālasutta algab upanišadidest pärinevate õpetuste kriitikaga, mis kuulutavad, et mina (ātman) ja maailm on igavesed. Budism esindab teatavasti minatuse arusaama, eeskätt selles mõttes, et mina, ego kui enesekesksus tuleb ületada, tuleb püüelda kõrgemate vaimsete tasandite poole. Ātman, mis mujal on vaadeldav igavese hinge kui absoluudina, kuulutatakse millekski illusioonitaoliseks, mitteeksisteerivaks.(Herkel,A )


Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: "http://www.estpak.ee/~ok003a/buddhism/mytol.html"


ABHIRATI ("rahulolu", "nauding"), mahajaana mütoloogias Akshobhja budaväli, mis asub idas. Abhiratileon iseloomulik kõige ühtlustatus: seal pole ei mägesid, orge ega kive, kõik puud on ühekõrgused ning kõik inimesed ühtviisi õnnelikud, pahedeta ega kannata haiguste all.

ADIBUDA ("ürgbuda"), hilises mahajaana ja vadzhrajaana mütoloogias kõikide budade ja bodhisattvate olemuse personifikatsioon. Buda kolme keha õpetuse (trikaja) terminites vaadeldakse adibudat kui dharmakaya't. Adibudast ilmuvad teised budad ja bodhisattvad (eelkõige sambhogakaya budad) kindlas järjestuses. Budismis ei peeta adibudat mitte kõiksuse loojaks, vaid alguseta olemise vaimse ühtsuse sümboliks. Adibudat austatakse tänapäevani Nepaalis ning Kesk- ja Ida-Aasia maades. Tiibetis esineb adibuda Samantabhadra (njingma koolkonnas)ja Vadzhradhara (hilisemates koolkondades), Hiinas ja Jaapanis aga Vairotshana (ehk Mahavairotshana) kujul.

AKANISHTHA (termini tähendus on ebaselge), budistlikus mütoloogias üks paljudest brahmaloka taevastest, kõige kõrgem taevas nn. "kujude sfääris" (rupavacara ehk rupadhatu). Akanishtha kohal asetsevad "kujudeta sfääri" (arupyavacara ehk arupyadhatu) kõrgemad taevad. Mõne vadzhrajaana koolkonna mütoloogias peetakse Akanishthat kõrgeimaks taevaks (mis asub arupyavacara kohal), kus viibib adibuda. Mõne vadzhrajaana allika järgi oli isegi Shakjamuni enne tulemist sellesse maailma mitte Tushitas, vaid Akanishthas.

AKSHOBHJA ("häirimatu"), mahajaana ja vadzhrajaana mütoloogias üks budadest. Vadzhrajaanas on Akshobhja üks viiest nn. dhjaanibudast, tathagatade perekonna pea. Dhjaanibudade mandalas asub Akshobhja kord idas, kord keskel; ta on sinist värvi ning puudutab parema käega maad (nn. bhusparsamudra). Tema pradzhnja on Lotshana ning Akshobhja emanatsiooniks on bodhisattva Vadzhrapani. Akshobhja perekonda kuuluvad veel Mandzhushri, Jamantaka, Hajagriva, Heruka, Nairatmja, Ekadzhata jt. Akshobhja maiseks ilminguks peetakse mineviku buda Kanakamunit. Eriti populaarne oli Akshobhja kultus vanal Jaaval. Tänaseni on tema kultus säilinud Nepaalis ja Tiibetis.

AMITABHA (sanskr. - "mõõtmatu valgus"), ka AMITAJUS (sanskr. "mõõtmatu elu"), mahajaana ja vadzhrajaana mütoloogias üks budadest. Amitabhat ei ole kordagi mainitud hinajaana kirjanduses. Enne budaks saamist oli Amitabha bodhisattva nimega Dharmakara. Palju kalpasid tagasi võttis ta vastu otsuse luua eriline, igas mõttes täiuslik budaväli (buddhakshetra), kus võiksid sündida kõik kannatavad olendid, kes usuvad Amitabhasse. Peale budaks saamist lõigi Amitabha selle budavälja - Sukhavati - ning hakkas seda valitsema. Vadzhrajaanas on Amitabha üks viiest dhjaanibudast, lootose perekonna pea. Dhjaanibudade mandalas asub Amitabha läänes, ta on punast värvi, istub mõtluspoosis paabulinnutroonil, hoides käes almustekaussi. Tema pradzhnja on Pandaravasini ja tema emanatsiooniks on bodhisattva Avalokiteshvara. Amitabha maiseks ilminguks peetakse Shakjamunit. Eriti laialt levis Amitabha kultus Jaapanis, kus teda tuntakse Amida nime all. Amitabha kultuse vadzhrajaana vorm on levinud Tiibetis ja teistes maades, kuhu on ulatunud Tiibeti budism. Tema maiseks kehastuseks peetakse pantshen-laamat.

AMOGHASIDDHI (eksimatult sihilejõudnu"), budistlikus mütoloogias üks budadest. Hinajaana ja mahajaana tekstides Amoghasiddhit ei mainita, vadzhrajaanas on ta üks viiest dhjaanibudast, karma perekonna pea. Dhjaanibudade mandalas asub Amoghasiddhi põhjas, ta on rohelist värvi, tema parem käsi, mis on rinna kõrgusele tõstetud, sümboliseenb kartmatust (abhayamudrā). Tema pradzhnja on Tara ning tema emanatsiooniks on bodhisattva Vishvapani. Amoghasiddhi maiseks kehastuseks peetakse tulevikus ilmuvat buda Maitrejat.

ANANDA ("rõõm"), budistlikus mütoloogias Shakjamuni nõbu ja lemmikõpilane. Ananda oli ilmselt ajalooline isik, kelle elulugu on hiljem mütologiseeritud. Müüdi järgi viibisid Ananda ja Shakjamuni mitme elu vältel teineteise kõrval, koos laskusid nad Tushita taevast inimeste maailma ning sündisid ühel ja samal päeval. Kuid kui Shakjamunile oli määratud saada budaks selles elus, siis Anandast pidi saama tema teener. Kakskümmend aastat peale Shakjamuni jõudmist nirvaanasse, hakkas Ananda tema eest hoolitsema ning jäi tema kõrvale tema surmani. Arhatiks sai Ananda alles pärast Shakjamuni surma. Ananda olevat surnud 120-aastasena, enne seda koostanud ta budistliku kaanoni "Tripitaka" keskse osa "Sutrapitaka". Enne surma pööras Ananda budismi Madhjantika, kes kuulutas õpetust Kashmiiris.

ARHAT ("väärikas"), budistlikus mütoloogias (1) buda epiteet; (2) hinajaana mütoloogias inimene, kes on jõudnud teadvuse kõrgeimasse seisundisse, s.t. nirvaanasse. Tee arhati seisundisse on neljaastmeline ja seda mööda käiv inimene kannab vastavalt nimetusi "teeleasunu", "ükskord naasja", "naasmatu" ja "arhat". Arhatiteks peeti Shakjamuni peamisi õpilasi (s.h. ka naisi) - Anandat, Maudgaljajanat, Shariputrat jt., samuti paljusid järgnenud põlvkondade budiste. Mahajaanas ei peeta arhati seisundit ("shraavakate nirvaanat") isiksuse arengu ülempiiriks, seetõttu peavad arhatid jätkama oma teed bodhisattvatena.

ASURAD (sanskr. asura - "mittejumal"), budistlikus mütoloogias olendid, kes moodustavad ühe kuuest sansaara sfäärist. Kunagi elasid asurad jumalate kombel Trajastrinsha taevas (vt. devaloka), kuni selle valitseja Shakra nad sealt minema kihutas. Asurad elavad enamasti Meru mäe koobastes ja peavad jumalatega raevukaid lahinguid, kuigi jäävad alati kaotajateks. Tüliõunaks asurate ja jumalate vahel on müütiline puu Tshittapatali, mille juured asuvad asurate valdustes, viljad aga küpsevad taevavõlvil. Vadzhrajaana mütoloogias sümboliseerivad asurad kadedust.

AVALOKITESHVARA - mahajaana ja vadzhrajaana mütoloogias peamisi bodhisattvaid, kaastunde kehastus. Nimetuse "Avalokiteshvara" tähendus ja päritolu pole täiesti selge. Liitsõna avalokita-ishvara tõlgitakse erinevalt "allavaatavaks jumalaks", "jälgivaks isandaks", "isandaks, keda on nähtud", "pilgu isandaks" jne. Avalokiteshvara tiibetikeelne nimetus on spyan-ras-gzigs ("vaatav silm"), mongolikeelne - nidü-ber-üjegchi ("silmitsev"). Täiesti võimalik, et Avalokiteshvara nimetuse algupäraseks vormiks oli avalokita-svara ("helisid jälgiv"), mis esineb Sise-Aasiast leitud iidsetes käsikirjades. Seda oletust kinnitavad ka budistlike suutrate varased tõlked hiina keelde, kus Avalokiteshvara nimeks on Guanyin ("helisid jälgiv") või Guan-shi-yin ("maailma helisid jälgiv"), mis on säilinud vaatamata VI sajandi algul tehtud katsetele asendada see nimetusega Guan-zi-zai ("vaatlev valdjas"), mida võib pidada sanskritikeelse Avalokiteshvara otsetõlkeks. Hiinakeelsele nimele Guan-shi-yin viitab ka teine mongolikeelne nimetus Honshim (Hongshim, Homshim), mida kasutatakse (eelkõige tavamütoloogias: shamanistlikes ülistuslauludes, pärimustes jm.) kõrvuti õige sanskritikeelse nimekuju ja selle mongolipärase variandiga Arja-Bolo, Arja-Bula jt. Avalokiteshvara võib võtta erinevaid kujusid (ühtekokku on neid kolmkümmend kaks), et päästa kannatavaid olendeid, kelle karjeid ja oigeid ta kuuleb. Avalokiteshvara võib esineda hinduistliku jumala (Brahma, Ganesha, Vishnu, Shiva jt) kujul, budana või mistahes olendina ning ilmuda mistahes sansaara sfääris (sealhulgas ka põrgus).

Indiast alguse saanud Avalokiteshvara kultus levis eriti laialt Hiinas ja teistes Kaug-Ida maades.

Alates VII-VIII sajandist on Hiinas märgata Avalokiteshvara soo muutumist: mehekujulise Avalokiteshvara kõrvale tekkis ka naisekujuline, mis hiljem tõrjus mehekujulise hüpostaasi välja. Vadzhrajaanas võtab Avalokiteshvara erinevaid kujusid ja kannab erinevaid nimesid. Teda kujutatakse küll India printsina (Sinhanada Avalokiteshvara), küll lootosõit hoidvana (Padmapani Avalokiteshvara), küll neljakäelisena (Shadakshari Avalokiteshvara), küll üheteistnäolise ja sajakäelisena (Ekadashamukha Avalokiteshvara) jne. Ka siin rõhutatakse tema sidet Amitabhaga, kuid peale selle, et Avalokiteshvara elab Sukhavatis, on tal ka isiklik paradiis lumistel mägedel - Potala. Vadzhrajaana Avalokiteshvarat austatakse eriti Tiibeti budismis, kus tema maiseks kehastuseks peetakse kagjü koolkonna juhti karmapad ning geluki koolkonna juhti dalai-laamat.

BHAISHADZHJAGURU ("ravija-õpetaja"), mahajaana mütoloogias üks budadest. Bhaishadzhjaguru kuju aluseks on ilmselt ravijad-bodhisattvad Bhaishadzhjaradzha ja Bhaishadzhjasamudgata. "Bhaisajyagurusutra" kirjelduste kohaselt asub ta oma paradiisis Vaidurjanirbhasas ("berülli sära"), mis paikneb idas. Selle paradiisi maapind on berüllist, majad on ehitatud erinevatest kalliskividest, seal pole kannatusi ega naisi. Bhaishadzhjaguru funktsiooniks on dharma (budistliku õpetuse) kuulutamine oma paradiisis ning haiguste ravimine ja eluea pikendamine teistes maailmades. Bhaishadzhjaguru kultuse eesmärgiks on "ajalike"ja "maiste" hüvede saavutamine, see pole suunatud lõplikule vabanemisele. Bhaishadzhjaguru oli väga populaarne (Shakjamuni ja Amitabha kõrval) Hiinas ja eriti Jaapanis.

BHAVATSAKRA ("olemise ratas"), budistlikus mütoloogias ümbersündide alguseta ahel (vt. sansaara).

BODHI ("virgumine"'), üks budistliku mütoloogia põhitermineid, mis tähistab teadvuse kõrgemaid seisundeid, vaimset virgumist. Bodhi seisundisse jõudmine ei tähenda isiksuse edasise vaimse arengu peatumist; kõik budismi suunad tunnistavad bodhi mitme tasandi olemasolu. Sõna "bodhi" esineb ka liitsõna komponendina, tähendades neid objekte, mille läheduses Shakjamuni budistliku mütoloogia järgi virgumiseni jõudis: "bodhipuu", "bodhiiste", "bodhipind" (bodhitala) jm. Kõik budismi suunad tunnistavad seitset peamist bodhi karakteristikut (nn. "bodhi liikmed" - bodhyanga): mõtlikkus, seadmuse (dharma) uurimine, tarmukus, rõõm, rahulikkus, keskendumine ja häirimatus.

BODHISATTVA ("virgumisele püüdlev olend"), budistlikus mütoloogias inimene (või mõni muu olend), kes on otsustanud saada budaks. Sellist otsust vastu võtma õhutab soov vabaneda ümbersündide ahelast - sansaarast ning vabastada kõik elusolendid kannatustest. Mahajaana ja hinajaana mütoloogias langeb bodhisattva kontseptsioon üldjoontes kokku. Siiski on hinajaana järgi bodhisattva teele asunud ainult endised budad (nende arv ei ületa kahtkümmet nelja); käesoleva ajastu buda Shakjamuni ning tulevane buda Maitreja; kõik teised inimesed võivad jõuda vaid arhati tasemele. Seega ei ole bodhisattvate arv hinajaanas suur ja bodhisattva teed ei peeta universaalseks. Mahajaanas võivad bodhisattva teele asuda kõik (seepärast nimetatakse mahajaanat ka bodhisattvajaanaks - "bodhisattva teeks" ehk "bodhisattva sõidukiks"). Bodhisattvaid on mahajaanas teoreetiliselt lõpmatu hulkja nad ei elune mitte ainult siinses maailmas, vaid ka teistes maailmades (mille arv läheneb samuti lõpmatusele). Bodhisattva tee algab "virgumismeele äratamisega" (bodhicittotpada), pärast seda annab bodhisattva (enamasti mõne buda või teise bodhisattva juuresolekul) tõotuse vabastada kõik olendid sansaara piinadest. Rakendades oma teel kuut paramitad ehk "ületavust" (heldust, kõlblust, kannatlikkust, tarmukust, mõtlust, mõistmist), jõuab bodhisattva "teisele kaldale", s.t. nirvaanasse; paramitade abil jõuab bodhisattva ülima mõistmisenija hakkab kõigile olenditele kaasa tundma, mida peetaksegi bodhisattva ideaalseks seisundiks. Kuna budad pärast täielikku nirvaanasse jõudmist ei saa enam olendeid aidata, eelistavad suurimad bodhisattvad (mahasattvad - "suured olendid") jääda sansaarasse, alludes vabatahtlikult karma mõjudele, kuni kõik olendid on päästetud. Bodhisattva tee jaotatakse tasemeteks (bhumi). Varajastes mahajaana suutrates on neid seitse, kuid umbes III sajandist m.a.j suureneb nende arv kümneni. Bodhisattva tee kestuseks peetakse umbkaudu kolme "loendamatut kalpat" (neist igaüks kestab miljardeid aastaid), kusjuures esimese jooksuljõutakse ainult esimesele tasemele, teise jooksul seitsmendale ning kolmanda jooksul kümnendale. Oma teel sünnib bodhisattva palju kordi, sealjuures mitte üksnes inimese, vaid mistahes sansaaraolendi kujul. Kümnendale tasemele jõudnud bodhisattva võib ise valida oma olemiskuju, tal võib samaaegselt olla isegi mitu kehastust. Bodhisattvatena on mahajaana panteoni võetud ka tegelikult elanud inimesi, kellele hiljem (mõnikord ka juba nende eluajal) on omistatud mütoloogilisi jooni. Nende seas on India budistlikud õpetajadja teoreetikud (Nagardzhuna, Shantideva, Asanga jt), Tiibeti budismi koolkondade rajajad (Tsongkhapa, Marpa jt). Olulisem osa mahajaanas on aga puhtmütoloogilistel bodhisattvatel. Neid esineb juba kõige varajasemates mahajaana suutrates. Mahajaana kirjanduses esineb sageli kaheksast bodhisattvast koosnev loend: Samantabhadra, Vadzhrapani, Avalokiteshvara, Mandzhushri, Maitreja, Akashagarbha, Kshitigarbha, Sarvanivaranavishkambhin; nendele lisatakse mõnikord veel kaks: Mahasthamaprapta ja Trailokjavidzhaja. Indias olid kõige populaarsemad Mandzhushri, Avalokiteshvara, Mahasthamaprapta ja Maitreja; Hiinas ja Jaapanis Avalokiteshvara (Guanyin, Kannon)ja Kshitigarbha (Dizang-wang, Jizo); Tiibetis ja Mongoolias Avalokiteshvara, Vadzhrapani ja Mandzhushri. Mütoloogilised bodhisattvad kuuluvad kindlate budade juurde (nt. Avalokiteshvara esineb Amitabha emanatsioonina) ja kujutavad endast antud buda aktiivset aspekti. Vadzhrajaana mütoloogias vastab kõigile viiele dhjaanibudale konkreetne bodhisattva. Sellisena ei ole mütoloogilised bodhisattvad pidanud tingimata käima bodhisattva teed, mõnikord on nad lihtsalt budade emanatsioonid. Mütoloogilistest bodhisattvatest võivad emaneeruda teised bodhisattvad ja idamid (nt. Jamantaka Mandzhushrist). Tiibetis peetakse kõrgemaid vaimseid juhte mütoloogiliste bodhisattvate kehastusteks (nt. dalai-laamat ja karmapad peetakse Avalokiteshvara kehastusteks).

BRAHMALOKA ("Brahma maailm"), budistlikus mütoloogias kõrgemad devalokad, mis moodustavad kaks sfääri sansaaras - "kujude sfääri" (rupavacara ehk rupadhatu) ja "kujudeta sfääri" (arupyavacara ehk arupyadhatu). Esimese juurde kuulub kuusteist erinevat taevast: üheksa madalat brahmalokat, asamjnisattva, brihatphala ja viis taevast, millel on ühine nimi - Suddhavasa (hinajaana mütoloogilise traditsiooni kohaselt on neist kõrgeim Akanishtha). Teine sfäär koosneb neljast taevast ja seda peetakse esimesest kõrgemaks. Vadzhrajaana mütoloogilises traditsioonis peetakse kõrgeimaks taevaks Akanishthat (asetseb arupyavacara kohal), kus viibib adibuda. Jumalaid, kes asuvad brahmalokas, nimetatakse brahmadeks või "brahmaihuga jumalaiks" (brahmakayikadevas). Budistlik mütoloogia ei pea Brahmat maailma loojaks, isegi nn. suured brahmad (mahabrahma) alluvad karma seadustele. Brahmalokasse pääsevad inimesed, kes on suubunud sügavasse mõtlusesse (dhyana).

BUDA ("virgunu"), budistlikus mütoloogias (1) inimene, kes on jõudnud vaimse arengu ülima täiuseni; (2) antropomorfne sümbol, mis kehastab vaimse arengu täiuse ideaali. Budal on palju paralleelseid terminoloogilisi nimetusi, nagu näiteks tathagata ("nõndaläinu"), sugata ("hüvesläinu") ja dzhina ("võidukas"). Algselt tähistati sõnaga buddha nähtavasti ainult Shakjamunit, kuid ilmselt juba budismi arengu kõige varajasemal etapil tekkis idee teistest budadest. "Tipitaka" varajasemates tekstides mainitakse kuut budat, kes on ilmunud enne Shakjamunit; "Buddhavamsas" on nende arv kasvanud juba kahekümne neljani. Esimeseks nende seas peeti Dipankarat (legendi järgi otsustas Shakjamuni just tema juures viibides saada tulevikus budaks). Shakjamunile eelnesid Krakutshanda (paali Kakusandha), Kanakamuni (Konagamana) ja Kashjapa (Kassapa). Üsna varajaseks võib pidada ka kujutelma tulevasest budast Maitrejast. Hinajaana mütoloogias peab buda alati alustama oma vaimset arengut bodhisattvana; selles elus, kus temast peab saama buda, avalduvad tal erilised tunnusmärgid - mahapurushalakshanad; pärast nirvaanasse vaibumist (s.t. budaseisundisse jõudmist) võib ta jätkata oma elu inimkujulisena kuni kalpa lõpuni. Buda funktsiooniks on dharma ("seadmus", "õpetus") kuulutamine. Mahajaana mütoloogias on budasid lõpmatu hulk. Igas "lõpmatust hulgast maailmadest" on oma "lõpmatu hulk olnud, olevaid ja tulevasi" budasid. Igal budal on oma budaväli (buddhakshetra), mis asub kindlas kohas nii ruumis kui ajas. Kõige tuntumad neist on Abhirati ja Sukhavati). Mahajaana mütoloogia järgi võivad budad elada lõputult (maailma häving kalpa lõpus neid ei puuduta). Budade ülesandeks on dharma kuulutamine oma budaväljades, kuid peale selle võivad nad osutada abi kannatajatele teistes budaväljades. Seoses sellega on tekkinud idee kõigi budade samasusest, mis leidis väljenduse trikaja kontseptsioonis. Mahajaana tekstides tehakse esimesed katsed süstematiseerida budade panteoni vastavalt nende budaväljadele.

Vadzhrajaana mütoloogias on budasid samuti lõpmatu hulk, kuid meditatsioonipraktikas piirdub budade arv viie nn. Dhjaanibudaga ("mõtlusebuda") ja nendele vastava viie maise budaga. "Guhyasamajatantra" esitab müüdi viie dhjaanibuda tekkimisest. Kord, kui Bhagavat süvenes mõtlusesse, muutis ta ennast Akshobhjaks ja jättis tolle enda asemele istuma. Pärast seda muutis ta end järgemööda Vairotshanaks, Ratnasambhavaks, Amitabhaks ja Amoghasiddhiks ning jättis igaühe istuma kindlasse ilmakaarde, moodustades sel viisil mandala. I aastatuhande lõpul lisati viiele dhjaanibudale adibuda ja Vadzhrasattva. Vadzhrajaana mütoloogias dhjaanibudad (kuigi neist mõne nimed langevad kokku mahajaana mütoloogia budade nimedega) ei esine reaalselt eksisteerivate ning teatud aja- ning ruumipunktis asuvatena; nad on eelkõige antropomorfsed sümbolid, mida mõtluses kujustatakse tühjusest (sunyata), ning mis täidavad erinevaid funktsioone mediteerija teadvuse seisundite muutmise käigus. Mütoloogiliste kujutelmade kohaselt on igal dhjaanibudal oma kindel asukoht mandalas, oma värv, asend, pradzhnja, bodhisattva, ürgollus, funktsioon jne. (vt. tabelit). Igal dhjaanibudal on ka oma "perekond", s.t. temaga seotud antropomorfsete sümbolite kompleks.

DEVADATTA - budistlikus mütoloogias Shakjamuni nõbu ja õpilane. Legendi järgi nõuab Devadatta kaheksa aastat enne Shakjamuni surma, et see astuks kõrge vanuse tõttu tagasi ning jätaks sangha (koguduse) juhtimise tema hooleks. Shakjamuni keeldub, mispeale Devadatta tahab teda Magadha valitseja abiga tappa. Siiski pääseb Shakjamuni budadele omase maagilise väe (riddhi) abil ja Devadatta jääb ilma valitseja toetuseta. Seepeale üritab ta lõhestada sanghat, kuid Shakjamuni õpilased Shariputra ning Maudgaljajana veenavad sanghast lahkulöönuid naasma õpetaja juurde. Jäänud täiesti üksinda, Devadatta kahetseb ja otsustab ka ise Shakjamuni juurde tagasi pöörduda. Kuid maa lõheneb Devadatta jalge all ja ta langeb Avitshi põrgusse (vt. naraka), kuhu peab jääma sajaks tuhandeks kalpaks, misjärel sünnib uuesti pratjekabudana.

DEVALOKA ("jumalate maailm"), budistlikus mütoloogias üks sansaara osadest. Asub Meru mäel ning selle kohal. Devalokas elavad jumalad. Nagu teised elusolendid, alluvad nemadki karma mõjule, s.t. sünnivad ja surevad üha uuesti. Devaloka asukatel on ülipikk eluiga, nad elavad naudingutes ja kestvas vaimses keskendumisseisundis. Kuid kuna devalokas elamine ei vabasta olendeid sansaarast (peale elu jumalana võidakse sündida sansaara madalamates sfäärides), siis ei peeta seda (erinevalt nirvaanast) budisti püüdluste ülimaks ideaaliks. Devaloka koosneb kahekümne kuuest erinevast taevasest maailmast, mis järjestuvad hierarhiliselt. Kõige madalamad - Tshaturmaharadzhika, Trajastrinsha, Jama, Tushita, Nirmanarati ja Paranirmitavasavartin koos inimeste, loomade, asurate, preetade ja narakate maailmadega moodustavad sansaara "ihade sfääri"; kõrgema taseme devalokat nimetatakse brahmalokaks.

DEVAPUTRA ("jumala poeg"), budistlikus mütoloogias grupp teisejärgulisi jumalusi, kes alluvad mõnele üldbudistliku panteoni peajumalale (näiteks Shakrale või Jamale). Paljud, eriti mahajaana suutrad kirjeldavad, kuidas jumal (tavaliselt Shakra) läheb devaputratega Shakjamuni õpetust kuulama. Pärast seda, kui Kushaani valitseja Kanishka (78-123; on ka muid dateeringuid) sai devaputra tiitli (Hiina keisri tiitli "taevapoeg" tõlge), hakati selle sõnaga tähistama ka valitsejaid ja suuri õpetajaid.

DHARMA - budismi põhimõisteid. Sõna "dharma" on moodustatud juurest dhri - "hoidma", "toetama" ja sellel on budistlikus kontekstis palju tähendusi; neist peamised: (I) buda (eriti Shakjamuni) õpetus; (2) tekst (või tekstikogu), mis sisaldab tema õpetust; (3) kirjeldatava maailma elementaarüksus. Kui hinajaana pooldajate arusaamades eksisteerib vaid üks ja ühtne dharma (õpetuse tähenduses), mis on kirja pandud "Tipitakas", siis mahajaana ja vadzhrajaana pooldajate arusaamade kohaselt kuulutas Shakjamuni sisult ja sügavuselt erinevaid dharmasid. Mõnes mahajaana tekstis räägitakse näiteks kolmest "dharmaratta pöördest", s.t. õpilaste erinevate vaimsete võimete kohaselt antud erinevatest õpetustest. Kuid lõppkokkuvõttes on need erinevad dharmad siiski ühe ja sama õpetuse erinevad aspektid.


HAJAGRIVA ("hobusekaelaline"), vadzhrajaana mütoloogias idam ja dharmapala, buda Akshobhja emanatsioon. Hajagriva kirjeldust võib kohata juba india sadhanates, kuid esmkordselt sai Hajagriva populaarseks mütoloogiliseks kujuks Tamdini (rta-mgrin) nime all Tiibetis ja Mongoolias (see on seletatav asjaoluga, et hobusekultust tunti seal juba ammusest ajast peale). Tiibetis ja Mongoolias, osaliselt ka Nepaalis, kujutatakse väikest hobusepead ka Hajagriva juustes. Tema nime ja kuju kohtab eelkõige Tiibeti müütides ning legendides seoses njingma koolkonna suurte õpetajatega.

HEVADZHRA ("oo, vadzhra"), idam vadzhrajaana mütoloogias. Hevadzhra kehastab tarkustja kaastunnet, mõningate tekstide põhjal on ta kogu olemise algpõhjus. Hevadzhrat peetakse Akshobhja emanatsiooniks ning teda kujutatakse enamasti kaheksakäeliseja kuuenäolisena. Tema pradzhnja Nairatmja sümboliseerib isekuse puudumist.

IDAM (tiib. yi-dam või yi-dam-lha, sanskr. vaste istadevata - "soovijumal"), kaitsejumalus vadzhrajaana mütoloogias. Üldiselt võib idamiks olla mistahes budistliku panteoni kuju, kelle usklik on valinud oma kaitsjaks. Kuid samal ajal on idam ka eriline sambhogakaja buda (vt. trikaja). Idami kujustamine ning enese samastamine sellega viib budistliku ettekujutuse kohaselt virgumisele. Idamid jagunevad rahumeelseteks, raevukateks ning poolraevukateks. Tuntumad on raevukad idamid (Jamantaka, Hevadzhra, Tshakrasamvara), kes hävitavad nõmedust ja negatiivseid emotsioone. Idamid jagunevad ka mees- (raevukas - heruka, rahumeelne - bhagavat)ja naissoost (raevukas - dakini, rahumeelne - bhagavati) idamiteks. Idamid on andnud ainet rohkearvuliste legendide tekkimiseks nii Indias kui ka teistes maades, kus on levinud vadzhrajaana.

JAKSHAD - budistlikus mütoloogias grupp pooljumalaid eesotsas lokapala Vaishravanaga. Inimestele eriti ohtlikeks peetakse naissoostjakshasid (yaksini), kes söövad inimliha ja joovad laste verd.

JAMA - budistlikus mütoloogias surmajumal, mõnes aspektis identne vanaindia jumal Jamaga. Olendid peavad pärast surma astuma Jama ette, kes otsustab, kas nad väärivad paradiisi. Paljudes tekstides räägitakse mitmest (kahest, neljast) Jamast. Vadzhrajaanas kuulub Jama sageli peamiste dharmapalade hulka.

JAMANTAKA ("Jama havitaja"), ka JAMARI ("Jama vaenlane"), vadzhrajaana mütoloogias üks peamisi idameid.Nagu Mandzhushri, nii on ka Jamantaka dhjaanibuda Akshobhja emanatsioon. "Sadhanamalas" mainitakse mitut tüüpi Jamantakaid: Raktajamari (Punane Jamari), Krishnajamari (Must Jamari), kes esineb neljal eri kujul: kahe-, nelja- ja kuuekäelisena. Jamantaka kõige tuntumaks kujuks on Vadzhrabhairava ("ähvardav vadzhra"). Vadirabhairava täielik kirjeldus on toodud "Vajrabhairava-tantras" (VIII saj.): ta on tumesinist värvi, üheksapealine (millest üks on härja oma), kolmekümne nelja käeline ja kuueteistjalgne. Tavaliselt esineb Jamantaka koos oma pradzhnja Vadzhravetalaga. Jamantaka tiibetikeelne nimetus on gsin-rje-gsed.

KALATSHAKRA ("ajaratas"), vadzhrajaana mütoloogias (I) mikrokosmose samastamine makrokosmosega, inimese samastumine kõiksusega. Kalatshakra õpetuse järgi on kõik välised nähtused ja protsessid vastastikuses seoses inimese keha ja teadvusega ja seetõttu, muutes ennast, muudab inimene ka maailma. Kalatshakraga on seotud ettekujutus aja tsüklilisusest (Tiibetis arvestatakse aega 12- ja 60-aastaste kalendaarsete tsüklite järgi). Legendi järgi lõi Shakjamuni kalatshakra õpetuse müütilise maa Shambhala kuninga Sutshandra (bodhisattva Vadzhrapani kehastus) palvel. Pärast Shambhalasse tagasipöördumist andis Sutshandra õpetuse tantra kujul edasi. Tiibeti legendi järgi hakkas hiljemalt X sajandi lõpus Indias kalatshakrat õpetama Tsilupa (teiste allikate järgi - Pitopa ehk Suur Kalatshakrapada), kes sattus imekombel Shambhalasse, kus kuningas Kalka ta kalatsakra õpetusse pühendas. Jõudes Indiasse andis ta õpetuse edasi mahasiddha Naropale. Eriti tähtis osa oli kalatshakra õpetusel (alates XI sajandi keskpaigast) Tiibetis.

(2) Vadzhrajaanas üks idameid, kes sümboliseerib kalatshakra õpetust. KASHJAPA, ka MAHAKASHJAPA - budistlikus mütoloogias Shakjamuni õpilane. Hinajaana tekstides peetakse Kashjapat üheks väljapaistvamaks arhatiks. Legendi järgi oli Kashjapa braahman Kapila poeg, kes elas oma elu tavalise majaperemehena. Kord, kui ta oli põldu kündmas, nägi ta, kuidas linnud tema adra vaos ussikesi õgisid. Kuna talle öeldi, et nende olendite hukus on süüdi tema, siis otsustas Kashjapa ühes oma naisega loobuda ilmaelust ning hakata askeediks. Kashjapa kohtus Shakjamuniga, sai tema öpilaseks ning seejärel arhatiks. Pärast Shakjamuni surma juhatas Kashjapa esimest budistlikku kirikukogu, kus oletatavasti pandi alus esimestele budistlikele kanoonilistele tekstidele. Kashjapa on oluline kuju ka mõnes mahajaana tekstis. Zen-budismis peetakse Kashjapat selle koolkonna esimeseks patriarhiks Indias, kuna ainult tema mõistis dharma otsest sõnatut ülekandumist õpetajalt õpilasele: ükskord olevat Shakjamuni võtnud kätte lille, näidanud õpilastele ja naeratanud, ning ainult Kashjapa saanud selle tähendusest aru.

KSHITIGARBHA ("maa üsk"), mahajaana mütoloogias bodhisattva. Kshitigarbhat mainitakse tihti kaheksa peamise bodhisattva seas. Eriti levis tema kultus Ida-Aasia maades. Hiinas ja Jaapanis peetakse teda tähtsuselt teiseks bodhisattvaks Avalokiteshvara järel. Nagu kõik bodhisattvad, püüab ka Kshitigarbha vabastada kõiki elusolendeid, kuid tema eriliseks missiooniks on narakas (põrgus) asuvate olendite vabastamine. Peale selle peetakse Kshitigarbhat rändurite, laste ja (eriti Jaapanis) sõdalaste kaitsjaks. Indias kujutatakse Kshitigarbhat istuvana, kusjuures tema parem käsi puudutab maad ja vasem käsi hoiab lootost koos soovetäitva puuga. Hiina ja Jaapani ikonograafias kujutatakse Kshitigarbhat mungariides seisvana, paremas käes kepp, vasemas aga soovetäitev kalliskivi.

LOKAPALA ("maailma kaitsja"), budistlikus mütoloogias dharmapalade alarühm. Üldbudistlikus mütoloogias on lokapalad, teise nimetusega "neli suurt valitsejat", eelkõige ilmakaarte neli valitsejat: Dhritarashtra idas, Virudhaka lõunas, Virupaksha läänes ja Vaishravana põhjas. Lokapaladega seotud legende leidub budismi kõikide peamiste voolude tekstides. Hiljem hakati eriti vadzhrajaanas sõnaga "lokapala" tähistama kohalikke jumalusi (mägede, jõgede, suguvõsade kaitsjaid jt.), kes võeti üle budistlikku panteoni. Nõnda jutustavad legendid Padmasambbavast Tiibeti usundi böni jumaluste pööramisest budismi ja nende muutumisest lokapaladeks.

MAHAKALA ("suur must"), vadzhrajaana mütoloogias idam ja dharmapala. "Sadhanamalas" kirjeldatakse kahe-, kuue- ja kuueteistkümnekäelist Mahakalat; kõik nad on tumesinist värvi ning raevuka väljanägemisega. Tiibetis on teada veelgi rohkem Mahakala erikujusid. Ühe legendi järgi oli Mahakala kauges minevikus Indias elanud mahasiddha, kes andis tõotuse kaitsta dharmat hirmutamise abil neil juhtudel, kui kaastunne ei aita. Nii jäigi ta maailma raevuka jumaluse kujul.

MAHAPURUSHALAKSANA ("suure isiku tunnus"), budistlikus mütoloogias loetletud kolmkümmend kaks kehalist tunnust, mis on omased kas suurele valitsejale (tshakravartin) või budale (ümarad käed ja jalad, pikad sõrmed, laiad kannad, kuldne nahavärv, laiad õlad, ilusa kujuga pikk keel, Brahma hääl, ühtlased hambad jne.) Mahapurushalakshanate detailseid kirjeldusi leidub paljudes kanoonilistes ja mittekanoonilistes budistlikes tekstides. Mahapurushalakshanate kõrval on olemas ka buda kaheksakümmend teisejärgulist tundemarki.

MAHASIDDHAD (sanskr. mahasiddha - "suur sihilejõudnu"), vadzhrajaana mütoloogias poolmütoloogilised kujud, kes olevat jõudnud kõrgeimasse seisundisse jooga abil. Arvatakse, et kokku on olnud kaheksakümmend neli mahasiddhat (Tilopa, Naropa, Saraha, Nagardzhuna, Indrabhuti, jt.). Legendid, mis jutustavad nende elust, on avaldanud tugevat mõju budistliku mütoloogia hilisemale arengule (eriti Tiibetis). Enamus mahasiddhasid on ilmselt olnud reaalsed inimesed, kes elasid Indias ajavahemikus VII kuni XI sajandini.

MAITREJA ("sõbralik"), budistlikus mütoloogias bodhisattva, kellest saab tulevane buda. Maitreja on ainus bodhisattva, keda tunnustavad kõik peamised budismi voolud. Paali kaanonis "Tipitakas" mainitakse Maitrejat ainult üks kord (Shakjamuni ennustab Maitreja tulemist). Maitrejast on sageli juttu paalikeelsetes kommentaarides (näiteks Buddhaghoga "Visuddhimaggas"). Ta esineb ka kõige varajasemates mahajaana teostes. Kõige täielikum Maitreja kirjeldus leidub "Maitreya-vyakaranas", kus Maitreja esineb üheksanda astme bodhisattvana. Arvatakse, et Maitreja eluneb praegu Tushita taevas, kus ta ootab oma aega, et saabuda budana inimeste maailma. Ta sünnib siis, kui inimeste eluiga küünib kaheksakümne nelja tuhande aastani ja kogu maailm asub õiglase budistliku valitseja juhtimise all. Maitreja kultus oli eriti populaarne Kesk-Aasia maades ja Himaalajas, kus tema auks on püstitatud palju hiigelkujusid. Maitrejat kujutatakse "eurooplase kombel" troonil istuvana, ta on kullakarva; koos Maitrejaga kujutatakse dharmaratast, stuupat ja vaasi.


MARA ("surmav", "hävitav"), budistlikus mütoloogias jumalus, kurjuse ja kõigele elusale surmatoova personifikatsioon. Nimi Mara esineb budismi kõigi voolude tekstides. Mara peamiseks funktsiooniks peetakse bodhisattvate takistamist nende püüdlustes jõuda virgumisele. Marale allub määratu hulk kurje jumalusi, kes personifitseerivad inimese kümmet meeleplekki (himu, viha, kõhklust jne). Mara tütred kehastavad seksuaalkirgi. Rahvalikus mütoloogias peetakse Marat reaalselt eksisteerivaks jumaluseks. Filosoofilises budismis nähakse temas inimteadvuse peegeldust. Paljude budistlike legendide meelisteemaks on see, kuidas Mara kiusas Shakjamunit.

MAUDGALJAJANA, ka Mogallana - budistlikus mütoloogias Shariputra kõrval üks Shakjamuni peamistest õpilastest. Maudgaljajanal olid üleloomulikud maagilised võimed. Ta oli võimeline looma erineva kujuga elusolendeid ja ise võtma mistahes soovitud kuju, ilma mingisse erilisse teadvuse seisundisse laskumata nägema preetasid ja teisi harilikule inimsilmale nähtamatuid vaime, külastama taevaseid maailmu (kus ta, näiteks, ohjeldamaks Shakra kõrkust, pani suure varbaga vappuma tema palee). Maudgaljajana ajas minema Mara, kes ükskord, soovides teda kiusata, tungis tema kõhtu. Tema kõige kuulsam tegu on naagade valitseja taltsutamine, kes, vihastades, kui teda söömise juures segati, keeras end Sumeru mäe ümber ning tõkestas Buddha ja tema viiesaja õpilase tee Trajastrinsha taevasse. Üksnes Maudgaljajana suutis temast jagu saada võisteldes temaga imevõimetes. Sageli kujutatakse teda Shakjamuni kõrval luitunud oranzhis rüüs ja rändurmunga kepiga, mille nupp on metallratastest stuupa kujuline.

NAAGAD (sanskr. naga - "madu"), budistlikus mütoloogias maotaolised pooljumalad. Tõenäoliselt etendasid naagad olulist osa aarjalaste-eelse India mütoloogias ja nende ülevõtmises budistlikku mütoloogiasse näevad mõned budoloogid (E. Conze jt.) isegi viidet budismi mitteaarja päritolule. Naagasid kirjeldatakse paljudes kanoonilistes tekstides, näiteks dzhatakates. Naagad jagunevad kahte klassi: vees (jõgedes ja meredes) elunevad naagad ja kuival maal elunevad naagad. Naagad võivad moonduda ka inimeseks. Sageli astuvad nad armusuhetesse nii naiste kui ka meestega, neist liitudest sündinud järeltulijad on väga õrnad, kuna neil olevat "vee loomus". Naagad on sageli raevukad, arvatakse, et nende hingus on mürgine ning nende pilk võib tappa. Budismi suhtuvad naagad heasoovlikult ja esinevad sageli selle poolehoidjatena. Shakjamuni ise, enne kui temast sai buda, sündis mitu korda ümber naagana. Mahajaana mütoloogias on levinud legendid sellest, kuidas kuulus filosoof Nagardzhuna nõutas naagadelt välja "Prajnaparamita" suutrad, mis olid nende käes hoiul olnud senikaua, kuni inimesed ei suutnud neid mõista. Väljaspool Indiat samastati naagad kohalike maokujuliste jumalustega (näiteks klu'd Tiibetis).

NARAKA - budistlikus mütoloogias üks kuuest sansaara sfäärist. Naraka on ümbersünniks kõige ebasoodsam, kuid põrgupiinu ei peeta igikestvaiks, kuna pärast karma halbadest viljadest vabanemist võib iga olend sündida uuesti kõrgemates sfäärides ning koguni jõuda nirvaanasse. Veelgi enam, budad ja bodhisattvad võivad kaastundest ajendatuna ise minna narakasse, et vabastada sealsed olendid kannatustest ja suunata neid teadvuse kõrgematesse seisunditesse, isegi nirvaanasse. Seetõttu, vaatamata asjaolule, et naraka kirjeldused meenutavad paljus kristlikku põrgut, vastab naraka pigem katoliiklikule puhastustulele. Narakasse satuvad olendid (seega ka inimesed) mitmete halbade tegude eest: tapmine (sealhulgas loomade tapmine), pettus, enesetapp, budade ja bodhisattvate laimamine jne. Piinade liigid (tükeldamine, põletamine, muljumine, külmutamine) erinevad vastavalt sellele, millise narakaga on tegemist. Peale piinarikast surma narakas ärkavad olendid seal taas üles ning kõik algab uuesti. Naraka kirjeldused on üldiselt sarnased budismi kõikides põhivooludes. Peamisteks narakateks on kaheksa kuuma ja kaheksa külma. Peale nende leidub veel teisejärgulisi, nn. naabruses asuvaid ja juhuslikke narakaid. Kuumad narakad paiknevad allpool Dzhambudvipat (India mütoloogiline nimetus) üksteise all, kusjuures õudused neis on seda suuremad, mida kaugemal maapinnast need asuvad (kõige hirmsamaks peetakse Avitshit). Neljal pool kuumi narakaid asuvad naaberpõrgud (näiteks keeva vee ja sütega täidetud jõgi). Külmad narakad paiknevad maailma äärtel, juhuslikud narakad võivad asuda igal pool (mägedes, jõgedes, tühermaal jm.). Narakates viibimise aeg kõigub mõnest aastast juhuslikes narakates kuni tervete kalpadeni Avitshis. Tavabudismi kohaselt on narakad tegelikult olemas, kuid filosoofilises budismis (eriti vadzhrajaanas) vaadeldakse neid kui meele pettekujutusi.

NIRVAANA ("vaibumine"), budismi põhimõisteid, tähendab teadvuse kõrgeimat seisundit, mis on sansaara vastandiks ning kus on lakanud ümbersünnid ja üleminekud ühest sansaara olekust teise. Sansaaraolenditest võib ainult inimeseks sündinu jõuda nirvaanasse ja saada budaks. Teoreetiliselt ei saa nirvaanat kuidagi määratleda; nirvaana kohta ei saa öelda midagi peale selle, et see on vabanemise, rahu ja hüveolu seisund (kuigi kõik need sõnad jäävad ebaadekvaatseteks). Arvatakse, et nirvaanasse võib jõuda ka elu jooksul, kuid täielikult on see võimalik alles pärast surma (nn. parinirvana). Olendid, kes on jõudnud nirvaanasse (s.t. budad), ei saa teoreetiliselt sansaarasse tagasi pöörduda, kuid budistlikus mütoloogias kohtame sageli lugusid, kus "nirvaanaolendid" aitavad inimestel ja teistel olenditel sansaara-kütketest vabaneda. Mahajaana mütoloogias toimivad nõnda budade emanatsioonid. Budad ise võivad kehastuda inimesteks (nõnda näiteks Tiibetis usutakse, et Amitabha kehastub pantshen-laamades). Mahajaana mütoloogias tehakse vahet nirvaana eri tasemete vahel. Hinajaana pooldajate nirvaanat (nn. shraavakate ja pratjekabudade nirvaanat) peetakse piiratumaks, kui seda nirvaanat, kuhu jõuavad bodhisattvad.

PADMASAMBHAVA ("lootosest sündinu"), poolmütoloogiline kuju Tiibeti budistlikus mütoloogias. Padmasambhava kuju taga on reaalselt elanud inimene, kes levitas budismi Tiibetis. Legendi järgi sündis Padmasambhava lootosest kui buda Amitabha emanatsioon, kas- vas üles Indrabhuti (üks mahasiddhadest) juures, kes oli Odijana maa valitseja (selle asukoht ei ole teada, mõne budoloogi arvates oli see Kashmiiris, Svati jõe orus). Padmasambhava reisis mööda Indiat, õppides daakinite (vt. pradzhnja) abiga tundma vadzhrajaana meetodeid. Tiibeti kuninga Tisong Detseni (755-791) kutsel saabus ta Tiibetisse, et aidata õpetlasel Shantarakshital budismi levitada. Oma väe abil muutis Padmasambhava kohalikud jumalused ning deemonid budismi kaitsjateks. Padmasambhavat peetakse Tiibeti vanima budistliku koolkonna njingma rajajaks.

PARAMITA ("ületavus"), budistliku mütoloogia ja filosoofilis-religioosse mõtlemise keskseid mõisteid. Sõna tähendus ei ole päris selge ning suurem osa Euroopa õpetlasi tõlgib seda "täiuseks"; selle tiibetikeelne vaste (pha-rol-tu phyin-pa) tähendab "teisele kaldale jõudmine", mis ei ole vastuolus ka sanskritikeelse sõna etümoloogiaga. Paramitad võib seetõttu mõista kui "midagi, mille abil jõutakse teisele kaldale" (s.t. nirvaanasse). Budistlikes tekstides loetletakse tavaliselt kuut (mõnikord ka kümmet) paramitad. Need on: heldus ehk annetamine (dana), kõlblus (shila), kannatlikkus (ksanti), tarmukus (virya), mõtlus (dhyana) ja mõistmine (prajna). Paramitad avalduvad bodhisattvate tegevuses. Budistlikus kirjanduses on hulk legende sellest, kuidas bodhisattvad (eelkõige Shakjamuni) teostasid üht või teist paramitad. Nii võivad bodhisattvad danaparamitad järgides ohverdada kõik, sealhulgas ka oma elu (on teada legende, kus nad ohverdasid end näljastele metsloomadele). Kshantiparamita nõuab aga, et bodhisattva jääks asjaoludest sõltumata (näiteks piinamisel) häirimatuks ning säilitaks hea suhtumise isegi oma vaenlastesse.

PRADZHNJA ("tarkus", "mõistmine"), budade, bodhisattvate, idamite ja teiste mütoloogiliste kujude naisvaste vadzhrajaanas. Mõned pradzhnjad, nagu näiteks Tara, Vadzhravarahi ja Kurukulla esinevad ka iseseisvalt (täites sealjuures kas bodhisattva või idami funktsiooni). Pradzhnjaid, keda kujutatakse raevukatena, nimetatakse daakiniteks.

PRATJEKABUDA ("buda iseenda jaoks"), budistlikus mütoloogias isik, kes on jõudnud nirvaanasse, kuid ei kuuluta dharmat. Pratjekabudad ilmuvad samades kalpades, kui budadki, kuid nad ei kohtu kunagi nendega. Samaaegselt võib eksisteerida piiramatul hulgal pratjekabudasid.

PREETAD (sanskr. preta - "lahkunu"), budistlikus mütoloogias olendid, kes ei suuda rahuldada oma ihasid. Nii näiteks, vaatamata toidu küllusele preetalokas (sansaara sfäär, kus elavad preetad), ei saa preetad kunagi isu täis, sest neil on kõhud liiga suured, aga suud nagu nõelasilmad. Preetadena sünnivad need, kes eelmises elus olid ahned, kadedad, julmad, täitmatud.

RATNASAMBHAVA ("kalliskivist tekkinu"), vadzhrajaana mütoloogias üks budadest. Ratnasambhava on ratna perekonna pea. Dhjaanibudade mandalas asub ta lõunas; ta on kollast värvi, tema parema käe peopesa on pööratud väljapoole, mis sümboliseerib heldust. Ratnasambhava pradzhnjaks peetakse Mamakid ja tema emanatsiooniks on bodhisattva Ratnapani. Ratnasambhava maiseks kehastuseks peetakse mineviku budat Kashjapat. Mõne legendi kohaselt lõi Ratnasambhava budismi "kolm aaret" (triratna): buda, dharma ja sangha.

SAMANTABHADRA ("üleni hea"), budistlikus mütoloogias (1) üks bodhisattvatest. Samantabhadrat mainitakse mahajaana kaheksa tähtsama bodhisattva seas. Vadzhrajaanas peetakse teda buda Vairotshana emanatsiooniks. Tavaliselt kujutatakse Samantabhadrat kuuepealise elevandi seljas istuvana, tema käte arv ning esemed, mida ta käes hoiab, võivad olla erinevad, kuid alati on tal käes lootos. (2) Üks budadest. Samantabhadral on oma "budaväli" Akanishtha. Kuigi teda mainitakse ka mõnes mahajaana tekstis, on Samantabhadral keskne koht vadzhrajaana (eriti Tiibeti njingma koolkonna) mütoloogias, kus teda vaadeldakse adibudana. Samantabhadrat kujutatakse enamasti koos oma pradzhnja Samantabhadriga; ta on tumesinist värvi, istub meditatsioonipoosis, tal pole riideid ega ühtegi esemelist sümbolit. Arvatakse, et Samantabhadra taevasse Akanishthasse sattus ka njingma koolkonna rajaja Padmasambhava.

SAMVARA(sanskr. samvara - "valik", tiib. bde mchog - "ülim hüve") ka TSAKRASAMVARA, vadzhrajaana mütoloogias idam, kes elab Kailasa mäel. Teda peetakse buda Akshobhja emanatsiooniks. Samvarat kujutatakse sinisena, tavaliselt nelja näo ja kaheteistkümne käega. Tema pradzhnja on Vadzhravarahi. Paljudes India ja Tiibeti legendides ilmub Samvara suurtele budistidele (sealhulgas mahasiddhadele), et anda neile uusi õpetusi.

SANGHA ("rühm", "kogudus"), budistlikus mütoloogias üks nn. "kolmest aardest" (triratna)- budistlik kogudus (kaks ülejäänut on buda ja dharma). Algselt tähistati selle sõnaga Shakjamuni õpilaskonda (Ananda, Kashjapa, Maudgaljajana, Subhuti, Shariputra jt), kelle müütilistel või poolmüütilistel tegudel on budistlikes legendides oluline koht. Edaspidi võis sangha liikmeks saada iga inimene, kes andis vastava tõotuse (ilmaliku koguduseliikme- või mungatõotuse). Sangha liikmeteks võib pidada ka puhtmüütilisi isikuid.


SUBHUTI - budistlikus mütoloogias Shakjamuni õpilane. Subhuti kuju aluseks on nähtavasti tegelikult elanud ajalooline isik. Subhutit mainitakse budismi kõikide peamiste voolude tekstides, kuid "Tipitakas" on tal võrreldes teiste Shakjamuni õpilastega, nagu Ananda, Shariputra ja Maudgaljajana teisejärguline osa. Sellegipoolest nimetatakse teda juba seal esi- meseks "erakluses elajate seas". Mahajaanas, enti "Prajnaparamita" tsükli suutrates on Subhuti üks Shakjamuni peamistest õpilastest ning sealjuures kõige võimekam. Sageli selgitab ta teistele õpetuse keerulisi probleeme.


SHAKJAMUNI ("shakja tark"), tuntud ka kui Siddhartha (pärisnimi) ja Gautama (suguvõsa nimi), budistlikus mütoloogias seni viimane maapealne dharmat kuulutanud buda, kellest sai aluse budism. Budistlikes tekstides kasutatakse tema eelpoolloetletud nimede asemel sageli epiteete (mis kuuluvad muide ka teistele budadele): Bhagavat ("osasaanu"), Tathagata ("nõndaläinu"), Sugata ("hüvesläinu"), Dzhina ("võitja") jne. Shakjamuni mütoloogilise kuju aluseks on kahtlemata ajalooline isik, budismi rajaja, kes elas Põhja-Indias I aastatuhande keskel e.m.a (enamiku teadlaste arvates aastatel 566-476 või 563-473 e.m.a). Shakjamuni elulugu mütologiseeriti mõnevõrra ilmselt juba tema eluajal; järgnevatel sajanditel süvenes tema kuju mütologiseerimine ja meie ajaarvamise alguse paiku fikseeriti see budistlikes kanoonilistes tekstides. Mitte ükski kanoonilistest tekstidest ei sisalda Shakjamuni terviklegendi. "Mahaparinirvanasutra" näiteks kirjeldab ainult tema viimaseid elukuid ja surma. Esimeseks teoseks, mis kirjeldab Shakjamuni elu sünnist kuni surmani, on Ashvaghosha (I sajand) "Buddhacarita" ("Buddha elu"). Üldiselt on Shakjamuni legend oma põhijoontes ühesugune kõikides budismi vooludes, kuigi tema elu on kombeks jagada perioodideks, mille arv on erinevates traditsioonides erinev. Tiibeti traditsioonis näiteks eristatakse kahtteist etappi: otsus sündida inimeste maailma; laskumine Tushita taevast; emaüska asumine; sünd; ilmalike kogemuste omandamine; elu naudingutes; lahkumine paleest; askeedielu; võit Mara üle; budaks saamine; dharma kuulutamine; nirvaanasse vaibumine. Legendide üldbudistlik sisu on järgmine. Loendamatute kalpade jooksul sündis Shakjamuni ümber bodhisattvana kõikvõimalike olendite kujul. Kogudes sellega vajalikud omadused budaks saamiseks, sündis ta eelviimast korda Tushita taevas. Kuna inimeste maailm kannatas vaimupimeduses, palusid jumalad Shakjamunil sündida inimesena, et ta võiks saada budaks ja kuulutada dharmat. Bodhisattva nõustus sellega ja valis oma sünnipaigaks Shakja hõimu asuala Põhja-Indias, vanemateks aga kuningas Suddhodana ja kuninganna Majadevi. Sel ajal nägi Majadevi unes, et tema üska sisenes valge elevant. Seda unenägu tõlgendati kui märki, et temast saab suurmehe ema. Shakjamuni sündis Lumbini salus shakjate pealinna Kapilavastu lähistel. Tal olid kõik mahapurushalakshanad, ja õpetlased-braahmanid ennustasid, et temast tuleb kas buda või tshakravatin. Isa pidas paremaks teist varianti: ta andis pojale suurepärase kõrgkihile kohase hariduse ja tegi kõik, mis suutis, et ta näeks ainult elu positiivseid külgi. Shakjamuni elas naudingutes ja heaolus temale ehitatud lossis. Ta abiellus oma nõbu Jashodharaga, ja paistis, et isa unistus on täitumas. Kuid ükskord nägi Shakjamuni linnas nelja inimest. Esimesed kolm (vanur, haige, laip) näitasid talle sansaara püsitust, viimane aga (munk) teed vabanemisele. Shakjamuni otsustas põgeneda ja pärast poja Rahula sündi lahkuski ta paleest ning läks erakute juurde. Móne aasta pärast ta mõistis, et nende eluviis (eriti äärmuslik asketism) ei vii vabanemisele. Shakjamuni istus bodhipuu alla ja otsustas enne mitte tõusta, kui on jõudnud täiuseni. Vaatamata Mara kiusamistele jõudis Shakjamuni neljakümne üheksandal päeval (kolmekümne viie aasta vanuses) virgumiseni ja sai budaks. Esimese jutluse pidas ta Varanasi lähedal Sarnathis viiele oma endisele kaaslasele-askeedile, kellest saidki tema esimesed õpilased. Peagi kogunes Shakjamuni ümber suur kogudus ja tema parimad õpilased (Shariputra, Maudgaljajana, Kashjapa, Subhuti jt) jõudsid arhati seisundisse. Saanud jagu Devadatta vandenõust, vaibus Shakjamuni kaheksakümne aastaselt täielikku nirvaanasse. Mahajaanas ja vadzhrajaanas on Shakjamuni kujul mõned spetsiifilised jooned. Nõnda näiteks arvatakse seal, et maailma ilmus ainult tema nirmanakaya (vt. trikaja), kuna sambhogakaya jäi taevasse. Vastavalt oma kuulajate vaimsetele võimetele kuulutas Shakjamuni erineva keerukusastmega õpetusi. Indo-tiibeti mahajaana traditsiooni järgi sooritas ta nn. "kolm dharmaratta pööret" (dharmacakrapravartana). Esimesel etapil kuulutas ta hinajaanat, seejärel prajnaparamita'd ning lõpuks vijnanavada't (kaks viimast moodustavad mahajaana).

SHAKRA - budistlikus mütoloogias peajumal devaloka kolmekümne kolme jumala seas. Paljude uurijate arvates on Shakra identne veedade Indraga. Sakra esineb nii hinajaana kui ka mahajaana teostes. Arvatakse, et suure jumalate ja devaputrate väe eesotsas ilmub ta inimeste maailma, et kuulata Shakjamuni õpetust ning aidata selle järgijaid ning häid inimesi.

SHAMBHALA - vadzhrajaana mütoloogias müütiline maa. Shambhalat kirjeldatakse "Kalacakratantras", aga ka teistes kalatshakra õpetuse tekstides. Nende allikate väitel asub Shambhala põhja pool Sita jõge (mis vastavat kas Tarimile, Amudarjale või Sõrdarjale). Shambhalat ümbritseb kaheksa lumist mäge, mis meenutavad lootose õielehti. Nende keskel asub Shambhala pealinn, kus paikneb kuningaloss - Kalapa. Shambhala esimeseks suureks preesterkuningaks peetakse Sutshandrat, kelle valitsemisajal sai Shambhalast peamine kalatshakra õpetuse keskus (Sutshandra olevat lasknud lossiparki ehitada tohutu kalatshakra mandala). Pärast Sutshandrat valitsesid Sambhalat veel kuus preesterkuningat, neile järgnesid ja järgnevad kakskümmend viis Kalkini-nimelist valitsejat, kellest igaühe võim kestab sada aastat.

SHARIPUTRA – budistlikus mütoloogias üks kahest peamisest Shakjamuni õpilasest (teine on Maudgaljajana). Hinajaana mütoloogias on Shariputrale omistatud ülim mõistmisvõime (prajna), mahajaanas jääb ta selles suhtes alla Shakjamuni teisele õpilasele Subhutile. Shariputra suri mõni kuu enne Shakjamunit.


TRIKAJA("kolm ihu"), mahajaana ja vadzhrajaana mütoloogia üks põhimõisteid. Trikaja kontseptsiooni järgi on virgumispõhimõttel (budasus) kolm taset: absoluutne (dharmakaya), ideaalne (sambhogakaya)ja konkreetne (nirmanakaya). Aja jooksul need algselt abstraktsed "kolm ihu" personifitseerusid ning nende põhjal tekkisid adibuda, dhjaanibudade ja bodhisattvate mütologiseeritud kujud. Vadzhrajaanas on kogu panteoni püütud tõlgendada trikaja kaudu.

TSHAKRAVARTIN ("rattapööraja"), budistlikus mütoloogias ideaalne valitseja, kes seab kogu maailmas jalule õiglase valitsemise. Tshakravartinid sünnivad nendes kalpades, mil maailma ei ilmu ühtegi budat. Nagu budadele, on ka neile omased mahapurushalakshanad ja nende sündi saadavad samasugused imed, nagu budadegi sündi. Igal tshakravartinil on nn. Seitse aaret: õhus lendav ratas, mille abil tshakravartin ja tema sõjavägi võivad jõuda mistahes paika maailmas; üleloomulike võimetega elevant ja ratsu; kaugele valgust heitev kalliskivi; säravalt ilus heade iseloomujoontega eriti kõrgest soost valitsejanna; tark nõunik ning edukas väejuht, kelleks on tshakravartini vanim poeg (üldse on tal sada poega).

TUSHITA("rahulolev", "rõõmuküllane"), neljas kuuest madalamast devalokast. Jumalate elu Tushitas kestab neli tuhat aastat, kusjuures üks päev vastab neljasajale maapealsele aastale. Tushitas veedavad bodhisattvad oma eelviimase elu enne seda, kui laskuvad maa peale ning saavad budadeks. Kui Shakjamuni ilmus Tushitast inimeste maailma, pani ta oma krooni järgmise, tuleviku buda Maitreja pähe, kes praegu kuulutab seal dharmat jumalatele ning ootab aega, mil tuleb tema kord maa peale laskuda.

VADZHRA("teemant", "välk"), budistlikus mütoloogias kõvaduse ning purustamatuse sümbol. Vadzhral on keskne koht vadzhrajaana sümboolikas (budismi selle voolu nimetus tulenebki sõnast "vadzhra"), kus seda kujutatakse erilise skeptrina. Vadzhra on ka paljude budade, bodhisattvate ja idamite atribuut. Tavaliselt esineb vadzhra koos kellukesega, mille käepide meenutab vadzhra otsa. Vadzhrajaanas sümboliseerib vadzhra mehelikku alget - aktiivsust, kelluke aga naiselikku alget (pradzhnjat)- passiivsust. Tiibetis tuntakse vadzhrat "dordzhe" (rdo rje) nimetuse all.

VADZRADHARA ("vadzhra hoidja"), vadzhrajaana mütoloogias üks budadest. Vadzhradhara sümboliseerib duaalsuse ületamist ja bodhi vahetut alust. Paljudes budistlikes koolkondades (eriti Tiibetis) samastatakse Vadzhradhara adibudaga. Teda kujutatakse (üksi või koos pradzhnjaga) traditsioonilises buda-asendis, käed rinnal risti, paremas käes vadzhra, vasakus - kelluke; ta on sinist värvi. Vadzhrajaana kohaselt võib vaimselt arenenud joogi saada Vadzhradharalt uusi õpetusi ja juhiseid. Nii arvatakse, et India mahasiddha Tilopa sai otse Vadzhradharalt "suure sümboli" (mahamudra) õpetuse, mille põhjal tekkis hiljem Tiibetis uus budistlik koolkond kagjü.

VADZHRAPANI ("vadzhrat (hoidev) käsi"), mahajaana ja vadzhrajaana mütoloogias bodhisattva. Mahajaanas mainitakse Vadzhrapanit harva, vadzhrajaanas aga peetakse teda Avalokiteshvara ja Mandzhushri kõrval üheks tähtsamaks bodhisattvaks. Ta on buda Akshobhja emanatsioon. Vadzhrapanit kujutatakse tavaliselt raevukana, seistes hoiab ta paremas ülestõstetud käes vadzhrat. Vadzhrapani sümboliseerib väge, tema funktsiooniks on eksiarvamuste ja nõmeduse hävitamine.

VADZHRASATTVA ("teemantolend", "vadzhraolend"), vadzhrajaana mütoloogias üks budadest. Mõnikord samastatakse teda Vadzhradharaga, kuid enamasti peetakse Vadzhrasattvat adibuda esimeseks emanatsiooniks. Vadzhrasattva kehastab üheaegselt kõiki dhjaanibudasid, tema valge värvus sümboliseerib nende värvuste sulamit. Vadzhrasattva on puhtuse kehastus. Teda kujutatakse (üksi või koos pradzhnja Vadzhrasattvatmikaga) traditsioonilises budaasendis, vadzhrat hoidev parem käsi südame kohal, kellukest hoidev vasak käsi aga süles.

VAIROTSHANA ("hiilgav"), - mahajaana ja vadzhrajaana mütoloogias üks budadest. Vairotshana kultus tekkis nähtavasti I aastatuhande keskel. "Gandavyuhasutras" kujutatakse teda hiilgavana nagu päike, mille valgus tungib lõputa ruumis kõikjale. Vadzhrajaanas on Vairotshana üks viiest dhjaanibudast ehk tathagatast, vadzhra perekonna pea. Dhjaanibudade mandalas asub Vairotshana kas keskel või idas, ta on valget värvi ning hoiab käes dharmatshakrat ("õpetuseratast"). Tema pradzhnja on Vadzhradhatvishvari ning emanatsioon bodhisattva Samatabhadra. Vairotshana maiseks kehastuseks peetakse mineviku buda Krakutshandat. Vairotshana kultus on väga populaarne Hiinas ja Jaapanis, kus teda peetakse ka adibudaks.

VIMALAKIRTI ("kuulus määrdumatu"), bodhisattva mahajaana mütoloogias. Vimalakirti legendi leiame populaarsest mahajaana suutrast "Vimalakirtinirdeshasutrast". Selle järgi oli Vimalakirti buda Shakjamuni ajal majaperemeheks Vaishali linnas. Kui Shakjamuni ükskord sinna tuli, läksid paljud noored Vimalakirti õpilased teda kummardama. Kuid Vimalakirti ise tema juurde ei läinud, tuues ettekäändeks haiguse. Shakjamuni palus oma jüngritel minna Vimalakirti juurde, et tema tervise üle pärida, kuid keegi ei tahtnud minna, sest neil oli hästi meeles, et Vimalakirti oli neid vaidlustes võitnud. Ainult Mandzhushri nõustus Vimalakirti juurde minema, ja nendevahelises vestluses selgus, et nad on võrdväärsed partnerid. Vimalakirti oli eriti populaarne Hiinas, kus esineb paljudes legendides.

[redigeeri] Tiibet ,sanskrit jne.

Abhidharma (Tib. chö ngön pa)

Abhisheka (Tib. wang)

Absolute truth (Skt. paramartha satya Tib. dondam)

Acharya (Tib. lopon) öpetlane

Skt. skandha, Tib. phung po nga)

Alaya teadvus (Tib. kün shi nam she)

Amrita (Tib. dut tsi) ambrosia

Arhat (Tib. dra chom pa)

Arya (Tib. phag pa) öilis

Bodhisattva (Tib. chang chup sem pa)

Bodhicitta (Tib. chang chup chi sem)

Bindu (Tib. tiglé)

Bhumi (Tib. sa)

Bhikshu (Tib. ge long)

Chakra (tiib. kor lo)

Chakravartin (Tib. koro gyur wa)

Buddha (Tib. Sangye)

(Skt. tathagatagarbha, Tib. de shin shek pay nying po) Buddha loomus


Tib. sang gye chi cho) Trikaja

Chittamatra (Tib. sem tsampa)

Chod: "to cut off"

teadvus (Skt. vijnana, Tib. nam shé)

Daka (Tib. khandro)

Dakini (Tib. khandroma)

(Tib. dö kham) -ihade maailm

Dharma (Tib. chö)

Dharmacakra (Tib. chö chi khor lo)

Dharmadhatu (Tib. chö ying)

Dharmakaya (Tib. chö ku)

Dharmata (Tib. chö nyi)

Dhatu (Skt., Tib. kham)

Dhyana (Tib. sam ten) "meditatsioonis"

Doha (Tib. gur) Laul ,viis ehk "joru# mida ymisevad tantra praktiseerijad omaette kujustamise ajal.Klassikaliselt koosneb yks fraas yheksast silbist.

Dzogchen (Skt. mahasandhi)

Geshe: (Sanskrit: kalyanamitra, English: virtuous friend

Hevajra (Tib.: gye pa dor je):

Hevajra Tantra (Tib.: gye pa dor je gyu):


(Tib. jung wa nga) -viis elementi ( Maa; vesi; tuli; öhk: eeter )

(Tib. wang, Skt. abhisheka) pyhitsus

Tyhjus (Skt. shunyata, Tib. tong pa nyi)

(Tib. pha gyu) isatantrad

(Tib. rig nga) 5 Buddja peret

(Tib. gyel wa rig nga) dhjaanibudad

(Tib. rig gnas che ba lnga) 5 pöhi-distsipliini ehk teadust

(Tib. yeshe nga)

(nga) -5

Skt. rupakaya, Tib. zug ku)

(Tib. zuk kham) taevased ilmad

(Tib. lama) Guru

Guru Lineage: (Tib.: la ma gyu pa - see Lineage).

(Tib. lamay naljor) Guru jooga

(Tib. tek pa chung wa) Hinaajana

(Skt. preta, Tib. yidak)

(Skt. vipashyana, Tib. lhak thong) sisekaemus

(Skt. asura, Tib. lha ma yin)

Kalachakra (Tib. du kyi khor lo)

Karma (Tib. lay)

Klesha (Tib. nyön mong)

Lung (Tib.) This is a Tibetan word for ritual reading. In order to perform a vajrayana practice, one must have a holder of the lineage read the text straight through (Tib. lung), give an explanation of the practice (Tib. tri) and give the empowerment for the practice (Tib. wang).

Madhyamika (Tib. u ma)

Mahamudra (Tib. cha ja chen po)

Mahasiddha (Tib. drup thop chen po)

Mahayana (Tib. tek pa chen po)

Mala (Tib. trengwa) palvekee

Mandala (Tib. chin kor)

Mantra (Tib. ngak)

Mara (Tib. du)

(Skt. samadhi, Tib. ting nge dzin)

(Tib. ma gyu) Ematantra

Mudra (Tib. chak gya)

Nadi (Tib. tsa)

Nihilism (Tib. ché ta)

Nirmanakaya (Tib. tulku)

Nirvana (Tib. nyangde)

(Tib. parol tu chinpa) Paramitad 6

Parinirvana (Tib. yongs su mya ngan las ‘das pa)

Prajna (Tib. she rab) In Sanskrit it means "perfect knowledge"

Prajnaparamita (Tib. sherab chi parol tu chin pa)

Pratimoksha töotused (Tib. so sor tar pa)

Ratna (Tib. kern cho)

(Tib. kyab, trs. skyabs) varjupaik

Root lama (Tib. tsa way lama)

Rupakaya (Tib. zuk kyi ku) The form bodies which encompass the sambhogakaya and the nirmanakaya.

Sadhana (Tib. drup tap) tantra rituaaltektst

Samadhi (Tib. tin ne zin)

Shamatha (Tib. shinay)

Samaya (Tib. dam sig)

Sambhogakaya (Tib. long chö dzok ku)

Samsara (Tib. kor wa)

Sangha (Tib. gen dun)

Sautrantika (Tib. do dé pe)

(Tib. sang ngak) salajane mantra (tantras)

(Tib. dag me) Minatus, ilma egota

Shastra (Tib. tan chö)

Siddha (Tib. drup top)

Siddhi (Tib. ngodrup)

(Tib. rikdruk) 6 ilma

(Tib. naro chödruk) Naropa 6 joogat

Skandha (Tib. pung pa)

Stuupa (Tib. chö ten)

Shunyata (Tib. tong pa nyi)

Sutra (Tib. do)

Svabhavikakaya (Tib. ngo wo nyi kyi ku)

Tantra (Tib. gyü)

Tathagatas (Tib. dezhin shekpa)

Tathagatagarba (Tib. deshin shekpai nying po)

(Tib. tsa wa sum) 3 kolm juurt laamad, idamid , ja dharma palad ehk raevukad

Tripitaka (Tib. de nö sum)

Tushita (Tib. gan dan)

Vaibashhika school (Tib. je trak ma wa)

Vajrayana (Tib. dorje tek pa)

Vinaya (Tib. dul wa)

Vipashyana meditatsioon (Tib. lha tong)

kujustamine ,visualiseerimine(Skt. utpattikrama)

(Tib. yid shin norbu)soove täitev kalliskivi

(Tib.: wang kur): a formal and often complex initiation into a specific practice of deity yoga, using a mandala, and lasting from 1 to 3 days.

Gyu De Kun Tu: (the Collection of All Tantras) - a 30 volume set of books for bestowing major empowerments predominantly of the anuttaryoga class compiled in the 19th century by Jamyang Khyentse Wangpo and Loter Wangpo. The last 10 volumes contain basic commentaries on the important tantras. [View Contents]

Gyu de shi: (the Four Tantras

Mahakala (Tib.: nag po chen po, Eng.: Great Black One)

Panjarnata: (Lord of the Pavilion, Tib.: gur gyi gon po) - the form of Mahakala described in the Hevajra Tantra and a principal protector of the Sakya School.

Manjushri (Tib. jam pe yang, Eng.: the One with a Melodious Voice):

Nairatmya (Tib.: dag me ma): the consort of the deity Hevajra and a teacher of Virupa. She is also a meditation deity found in the Hevajra Tantra.

Non-dual Tantra (Tib.: la me gyu): one of the divisions of Anuttarayoga tantra. Examples: Hevajra, Kalachakra, Mahakala, etc.

Pa shu: (pandita hat) - the red hat of a scholar, with long lappets, as worn by Sakya Pandita and others.

Permission (Tib.: je nang): as a technical word - a minor initiation into the practice of deity yoga based on the blessings of body, speech and mind. Examples: Arapachana Manjushri, Avalokiteshvara, Green Tara, etc.

Rakta Yamari (Tib.: shin je she mar): (see Yamari).

Sa shu: (Sakya Hat) - sometimes referred to as the Sakya crown. A red pandita hat with the lappets folded upwards and over the crown of the hat

Sadhana: (Tib.: drup tab)

Sakya Ka bum: (the collection of Sakya words [writings]) - the early collection of the writings of the Jetsun Gongma Nga. Later the writings of Mati Panchen, Ngorchen and Gorampa would also be added.

Three Jewels: (Tib.: kon chog sum), the three objects of refuge in Buddhism: the Buddha, Dharma and Sangha. Sometimes referred to as the 'Triple Gem' in English.

Three Vows: (Tib.: dom pa sum - see Ordination).

Torma: (Skt.: balimta),

Vajrabhairava (Tib.: dor je jig je): a principal meditation deity of the anuttarayoga tantra in the Method (father) classification, from the Yamari cycle of tantras.

Vajrapanjara Tantra (Tib.: dor je gur, Eng.: Vajra Pavilion): an exclusive explanatory tantra to the Hevajra cycle of Tantras.

Virupa: the Lord of Yoga (Tib.: nal jor wang chug), one of the most outstanding mahasiddhas from the sets of 84 catalogued by Vajrasana, Abhayadatta and others. Living in 8th century India, he is most famous for teaching the Hevajra Tantra, Vajrayogini and Rakta Yamari cycles of practice. [See Image]

Wisdom Tantra (Tib.: she rab gyu): also know as the Mother Tantras, one of the three inner divisions of Anuttarayoga Tantra. Examples: foremost is the Chakrasamvara cycle, Mahamaya, Buddhakapala, Chaturpitha, etc.


"Phak-pa-džam-pal-gi-tsa-uaj-rgjüd" (hphags-pa-hdžam-dpal-gji-rtsa-uahi-rgjüd), skt. "Ārja Mandžušrī Mūla Tantra"

Kandžur (bkah-gdžur) "Tõlgitud käsud", Tiibeti kaanon.






Vt ka Brahmanism, Upanišadid

[redigeeri] Välislingid