Arutelu:Heebrea keel

Artiklit tuleb alustada alguslausega, milles märksõna on rasvases kirjas ning mis defineerib, kirjeldab või selgitab vastavat mõistet.

Kust see tekst on võetud? See oleks nagu mingi raamatu eessõnast? Andres 06:42, 26 Aug 2004 (UTC)

KIRJASÜSTEEM JA HÄÄLDUS


Piibli heebrea keele originaalhääldus ei ole tavaliselt grammatika raamatutes esindatud mitmesugustel põhjustel. Esiteks ei ole piisavalt tõendeid, et teda veenvalt rekonstrueerida. Teiseks on heebreakeelne piibel koostatud 1000 aastase perioodi vältel ja selle perioodi jooksul oleks foneetiliste variatsioonide keerukus suur. Kolmandaks põhinevad kaasaegsed heebreakeelsed väljaanded mõningate eranditega juudi õpetlaste (masoreetikute) traditsioonidel, kes kahtlemata on säilitanud originaalseid jooni küllaltki korrektselt, kuid pole originaalteksti hääldust alati edasi andnud.

Siiski on tavaks võtta masoreetlik tekst Piibli heebrea keele õppimise alguspunktiks. Kuid siingi leidub probleeme, kuna praegusel ajal on kasutusel mitu eristatavat hääldust. Ühelt poolt on kaks Juudi (üks Sephardi - hommikumaa ja Askenaaži - Euroopa) traditsioon, milledest mitmed variatsioonid on käibel Iisraelis, kus heebrea keel on ametlikuks keeleks 1948. aastast ja võtab pidevalt võimust juudi kogukondades üle kogu maa. Teisalt on aga "teaduslik hääldus", mis piirneb peamiselt Briti saartega ja on katse mõista kõiki masoreetlikes käsikirjades esitatud foneetilisi vastandusi nii täpselt kui võimalik. See sisaldab sageli "idapärast" hääldust, tahtes rõhutada mõningaid foneetilisi vastavusi heebrea keele ja kaasaegse kõnekeele vahel.

Iisraeli hääldust peetakse järgmistel asjaoludel sobivaks :

  1. see on üks lihtsamaid
  2. see on kõige laialdasemalt kasutatav
  3. see on elava keele hääldus

Siin soovitatud Iisraeli häälduse variatsioone võib kirjeldada kui “tsiteerimis-stiili”: hääldust iseloomustab selge ja hoolikas artikulatsioon, mis rõhutab grammatilistele ja sõnavaralistele iseärasustele ja soodustab õpetaja-õpilase vahelist suulist suhtlemist.

Transliteratsioon heebrea keelest tuttavasse kirjapilti on hoitud miinimumini. Seda kasutatakse vaid abina häälduse juures, kõrvuti vastavusega heebrea keele kirjapildile. Tinglik transliteratsiooni süsteem kaashäälikutele , mis on loodud autonoomsena ja viitab heebrea vormile rohkem kui hääldusele, on seetõttu sobimatu algajale ja seetõttu on siin kasutusel kergem süsteem. Ainult kaks tähte nõuavad kommentaari : c on lõpphäälik ja Šotikeelses sõnas "loch" ja ülakoma tähistab kõrisulghäälikut, nt. sõnas "jää-äär". Kus translitereeritud heebrea keel on omaette, seal liitub juurde ka tinglik süsteem.

Vokaalidest ei erista tinglik süsteem kolme lühikest vokaali a, e o kolmest vastavast “liit-shwast” ja pikki vokaale vokaaltähtedest. Mitte ükski neist eristustest pole selgepiiriline häälduses.

Pearõhk märgitakse rõhumärgiga vokaali peale rõhulises silbis : nt. mélex "kuningas". Kahekordistamine ei kajastu tavaliselt transliteratsioonis, kuna see on puhtalt ortograafia küsimus. Translitereeritud tekst kirjutatakse kaldkirjas ja tõlge jutumärkides.

Tõin selle teksti siia üle. Andres 17:34, 14 mai 2005 (UTC)