Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri. Veresooned kuuluvad vereringeelundkonda.
Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse. Kõrgematel loomadel moodustavad veresooned koos südamega suletud süsteemi, kus voolav veri on alati seinte vahel. Vere ja teiste kudede vaheline põhiline ainevahetus toimub kõige väiksemate veresoonte, juuspeente kapillaaride seinte kaudu.
Sisukord |
[redigeeri] Liigitus
Südamest kudede poole viivaid veresooni nimetatakse arteriteks. Kõige suurem neist on aort, mis imetajatel (sealhulgas inimesel) väljub südame vasakust kojast. Aort hargneb väiksemateks arteriteks. Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks. Need suubuvad kapillaaridesse.
Verd südame suunas juhtivaid veresooni nimetatakse veenideks. Kapillaarid suubuvad kõige väiksematesse veenidesse, mida nimetatakse veenuliteks. Sealt kulgeb veri suurematesse veenidesse. Kõige suuremad veenid on kaks õõnesveent, mille kaudu imetajatel jõuab veri südame paremasse kotta.
Inimeste ja teiste kõrgemate selgroogsete suures vereringes kannavad arterid hapnikurikast verd (arteriaalset verd) ja veenid hapnikuvaest verd (venoosset verd), väikeses vereringes ümberpöördult.
[redigeeri] Veresoone ehitus
Arteri või veeni sein koosneb:
- sisekestast
- keskkestast
- väliskestast
[redigeeri] Sisekest
Sisekest koosneb ühestainsast kihist veresoone pikisuunas asetsevatest endoteelirakkudest.
Sisekesta kaudu toimub gaasi-, vedeliku- ja ainevahetus vere ja ümbritseva koe vahel.
Kapillaari sein koosnebki põhiliselt endoteelirakkude kihist ja mõnikord sidekoest.
[redigeeri] Keskkest
Keskkest koosneb silelihaskihist, mille suurus oleneb veresoone tüübist.
Kummalgi pool lihaseid asetseb elastne kiuline sidekude.
Südamele lähedasemad arterid on elastset tüüpi, distaalsemad on lihaselist tüüpi.
[redigeeri] Väliskest
Väliskest on veresoont ümbritsev kohev sidekude, millega soon kinnitub oma ümbrusse.
Suuremate veresoonte väliskest sisaldab peeni soonte sooni, mis varustavad verega veresoone seina. Väiksemate veresoonte seinu varustab veresoone enda õõs (luumen).
Väliskest sisaldab ka keskkesta lihaseid innerveerivaid närve.
[redigeeri] Vaata ka
- Veresoonte loend
- Veresoonte haigused
- Veresoontekirurgia
- Lümfisoon