Hans von Aachen
See artikkel vajab toimetamist |
Hans von Aachen (1552 Köln – 4. märts 1615 Praha) oli saksa maalikunstnik.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Hans von Aacheni isa sündis Aachenis, millest ka tema nimi. Tema nimi esineb ka teisenditena Johann von ... ja ... von Achen ning Janachen, Fanachen, Abak, Jean Dac, Aquano, van Aken jne
[redigeeri] Elulugu
Ta hakkas maalima Kölnis flaami kunstniku E. Jerrighi õpilasena. Alates 1574. õppis ta edasi Itaalias Firenzes ja Roomas, võib-olla ka Venezias. Algul oli ta Kaspar Remsi õpilane, kuid hiljem arendas ta oma maneristlikku stiili iseseisvalt Tintoretto ning Michelangelo järgijate, sealhulgas Correggio loomingut uurides. Tolleaegsel Saksamaal domineerinud Bartholomeus Spranger ja Hendrick Goltzius jäid tema mõjutajateks kogu eluks.
1588 naasis ta Saksamaale ning sai Kölnis mainekaks suursuguste klientide portreteerijaks. Ta tegutses Kölnis, Münchenis hertsog Wilhelm V õukonnas ja Augsburgis Fuggerite suguvõsa juures. Ta abiellus Münchenis hertsogliku kapellmeistri, helilooja Orlando di Lasso tütre Reginaga. Münchenis tekkisid tal sidemed keiser Rudolf II õukonnaga Prahas. 1592 maalis ta keisri ametliku portree ja sai tema ametlikuks maalijaks. 1594 keiser aadeldas ta. Rudolf usaldas Hans von Aachenile ka diplomaatilisi ülesandeid. Hans von Aachen jäigi elama Prahasse, kuigi nähtavasti alles 1601, võib-olla ka 1596. Ta maalis seal nii Rudolf II kui pärast tema surma 1612 ka Matthias I ülesandel. Prahas ta 1615 ka suri.
Hans von Aachen on tüüpiline manerist elegantsete, pikaks venitatud figuuridega. Selline stiil oli Kesk-Euroopa õukondades tollal moes. Ta on teinud põhiliselt allegoorilisi ning mütoloogiliste ja religioossete motiividega maale ja joonistusi, samuti realistlikke žanrimaale. Hästi on õnnestunud mänglevalt erootilised aktid, nagu "Allegooria" (1598).
Aacheni õpilaste seas olid Peter Isaak ja Joseph Heinz. Tema teoste põhjal on gravüüre teinud Wolfgang Kilian, Dominicus Custos ja Jan Sadeler.
[redigeeri] Teosed
Hans von Aacheni tuntumad tööd on:
- Parise kohtumõistmine
- Tõe võim õigluse kaitse all
- Umbes 1587 Ristilöömine.
- 1598 Allegooria ehk Õigluse võit ehk Tõe võit. Õli vasel. 56×47 cm. Vana Pinakoteek, München (kuurvürsti galeriist).
- 1602 Rahu, kunsti ja külluse allegooria. Õli lõuendil. 197×142 cm. Ermitaaž, Peterburi (Gatšina palee muuseumist 1925). Õlipuuokste ja mahavisatud relvadega naine sümboliseerib rahu. Taustal on kera ja paletiga figuur, kes sümboliseerib vabasid kunste. See tähendas keiser Rudolf II rahumeelset, kunstide ja teaduste arengut soodustavat poliitikat.
- Bacchus, Ceres ja Cupido. Õli lõuendil. 163×113 cm.
Kunsthistorisches Museum, Viin.
- Naljatlev paar. Vaskplaat. 25×20 cm. Kunsthistorisches Museum, Viin.
Tema tööd on väljas põhiliselt järgmistes muuseumides:
- Ermitaaž (Peterburi
- J. Paul Getty Museum (Los Angeles)
- Rahvusgalerii (London)
- Vana Pinakoteek (München)
- Kunsthalle (Bremen)
- Los Angeles County Museum of Art
- Staatsgalerie Stuttgart
- Rahvusgalerii (Praha)