Esimene eesti üldlaulupidu

Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu".

Sisukord

[redigeeri] Eellugu

[redigeeri] Vaimulikud laulud ja laulukoorid

18. sajandi lõpukümnenditel oli Eestisse jõudnud herrnhuutlaste ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduste tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi vaimulikke laule, mis olid vendade poolt eelkõige Saksamaal kirjutatud, ja kirikulaule, mis tõi kaasa hoopis teistsuguse laulutraditsiooni. Koos vaimuliku äratustegevusega kaasnes vennastekoguduste liikumises põlgus ja vaen vanade regivärsiliste rahvalaulude ning traditsiooniliste kommete vastu. Samal ajal õpetasid ametlik luteri kirik ja külakoolid omakorda põhiliselt saksa eeskuju järgivat mitmehäälset koorilaulu. Juba 17. sajandi lõpuks oli ilmunud vähemalt viis eestikeelset koraaliraamatut, mida kasutati köstrikoolides.

Esimene teade neljahäälsest kooris laulmisest eestlaste hulgas pärineb 1818. a Kanepi kihelkonnakoolist. 1822. aastal asutati Laiusel omaaegselt väga edumeelne kihelkonnakool, kuhu võeti ka tütarlapsi. Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus.

[redigeeri] Lauluseltsid

Koorilaulu kui seltsitegevuse eeskuju võeti baltisakslastelt, kelle hulgas levis otseselt saksa kultuuri mõjutustel tekkinud mitmehäälset meestelaulu või ka segakoorilaulu kultiveeriv lauluseltside-liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. 1858. aastal toob Jannsen eeskujuks Šveitsi: "Zürichi linnas laulsid nad nii, et müürid värisesid. Mu meele teeb haigeks, kui selle peale mõtlen, kui vaesed meie laulu poolest oleme!".

Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud "Revalia" ja 1865. aastal "Estonia" ning "Vanemuine". Peeti ühiseid laulupühi – kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) ja mujal.

[redigeeri] Rahvusromantism

Lauluseltside liikumine Saksamaal ja Baltimaades kandis endas ühtlasi ka Euroopat haaranud rahvusromantismi ideid. "Ärkamine" toimus kõikjal: rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaa-armastust jmt. Liedertafelite repertuaaris olid tähtsal kohal sellised laulud nagu "Mein Vaterland ist meine Liebe", "Mein Vaterland, mein Glück und Lust" jt. Sakslaste rahvusteadvuse tõus tõi Baltimaades omakorda kaasa suurema vahetegemise maarahvaga (Undeutsch) ja selle põlastamise. Jannseni ja teiste ärksamate tegelaste poolt kasutusele võetud nimetus "eesti rahvas", samasuguste lauluseltside loomine ning eesti laulupeo korraldamine oli sellistele arengutele loomulikuks vastukaaluks.

[redigeeri] Ettevalmistused

Luba laulupeo korraldamiseks hakati Peterburi võimudelt taotlema juba kaks aastat varem. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist.

Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikusse muudatusi tegema. Jakobson laulupeole ei tulnud.

Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt.

Laulupeo ametlikuks korraldajaks oli laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode.

[redigeeri] Osalejad

  • Esinejad: 845 lauljat ja pillimängijat 47 meeskoorist ja 4 puhkpilliorkestrist.
  • Pealtvaatajaid: u 15 000.

[redigeeri] Kava

  • Kirikukoraalid:

Siionis kõik vahid hüüdvad
Kiida nüüd, Issandat
Meil tuleb abi Jumalast

  • Vene riigihümn:

Jumal, keisrit kaitse Sa

  • Vaimulikud laulud:

G. Geissler – Sind, Issand, meie kiidame
F. Brenner – Taevas ning maa kaovad
F. J. Künkel – Hõiska kõik see maailm
G. Neumann – Tänu sul, Jeesus
C. Palmer – See on kaunis lõbus hää
F. Brenner – Issandat kiitke kõik paganad
L. van BeethovenKõik taevad laulvad
W. A. MozartTere, tere, Jeesus Kristus
C. Kreutzer – Nüüd rõõmu päev on käes

  • Ilmalikud laulud:

J. Stuntz – Eesti vennad, laulgem rõõmsast
Häser – Oh mets
C. Kreutzer – Mis hiilgab veel õhtul
F. Mendelssohn – Tere nüüd, sa kallis päev
A. Zvyssig – Suur rõõmu päev on tulnud
Häser – Kui ju jõed rõõmsast jooksvad
J. Kallivoda – Kui meie vaim siin linnu tiivul
F. Abt – Õhtu kellad
Fr. Pacius – Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
K. Collan – Mu meeles seisab alati
A. Kunileid-Saebelmann – Mu isamaa on minu arm
A. Kunileid-Saebelmann – Sind surmani

[redigeeri] Vaata ka

  • Üldlaulupidu