Neumad
See artikkel vajab toimetamist |
Varasel keskajal eksisteeris omamoodi noodikiri, mille aluseks olid erilised märgid ehk neumad, mis märgiti laulu teksti kohale. Kuid neumad ei võimaldanud lauljal täpse kõrguse tabamist, vaid tuletasid meelde varem kätte õpitud viisi liikumise suunda kas siis üles või alla.
Alles X–XI sajandist hakkas kujunema tänapäeval tuntud noodikiri. Neumasid hakati ühendama noodijoontega, kus iga joon ja joonevahe määras kindlaks teatava noodi asukoha. Algselt oli kasutusel vaid üks punane joon, mis tähistas nooti fa. Hiljem lisati veel juurde kolm erinevates värvides joont, mis andsid võimaluse üheksa heli ülesmärkimiseks. Guido Arezzost oli selle neljajoonelise noodisüsteemi väljaarendajaks XI sajandil. Paavst Johannes XIX andis 1026. aastal korralduse uue noodikirja kasutusele võtmise kohta.