Valglinnastumine
See artikkel vajab toimetamist |
Valglinnastumine on suurlinnade planeerimata, kiire ja laienev kasv, mis tekitab tihti laiu alasid hõlmavaid äärelinnu. Selle tekkepõhjus on linnaala laienemine elanike arvu suurenemisest kiiremini.
Sisukord |
[redigeeri] Põhjused
[redigeeri] Makromajanduslikud faktorid
[redigeeri] Majanduskasv
Majanduskasv soodustab autostumist, mis on üks valglinnastumise eeltingimusi.
[redigeeri] Globaliseerumine
Globaliseerumine on fundamentaalselt seotud info- ja suhtlustehnoloogiatega, millel on otsene mõju rahvastiku hõredale jaotusele.
[redigeeri] Euroopa integreerumine
Euroopa integreerumise tõttu kadunud piirangud kauplemisele on põhjustanud "superregioonide" teket. Teine soodustav faktor on investeerimine liikmesriikide vahelisse transporti, mis omakorda soodustab valglinnastumist. Uute autoteede ehitamine ilma korraliku transpordisüsteemita soodustab autode kasutamist, samas kui rongiteede ehitamine põhjustab rahvastiku tihenemist.
[redigeeri] Tunnusjooned
Laialivalgumist iseloomustavad mitmed maakasutuse seaduspärasused, mis kerkivad tavaliselt esile üheaegselt:
[redigeeri] Madala tihedusega maakasutus
Laialivalgumine põhjustab palju suuremat maakasutust, kui tavaline linnaarendus, sest uued projektid on palju väiksema tihedusega. "Madalale tihedusele" puudub kindel definitsioon, kuid tavaline näide on eramud, vastandatud korteritele. Ehitised on madalamad ja suuremate vahedega - eraldatud muru, maastikukujunduse või parklatega. Krundid on suuremad ja kuna kasutatakse rohkem autosid, siis on rohkem maad mõeldud parkimiseks. Madala tihedusega arenduse mõju seisneb selles, et arendatud või "linnastunud" maa-ala suureneb kiiremini, kui rahvastik.
[redigeeri] Autodest sõltuvad kogukonnad
Valglinnastunud alad on transpordis äärmiselt sõltuvad autodest. Autodest sõltuvad kogukonnad aitavad kaasa õhu saastumisele ja muudele mõjudele keskkonnale. Enamik tegevusi, näiteks sisseostude sooritamine, tööl käimine, kontserdid jms. vajavad nii linnast eralduse, kui ka äri- ja tööstusaladest eraldatuse tõttu auto kasutamist. Jalgsi käimine ja muud transiidimeetodid pole praktilised; seetõttu paljudel sellistel aladel on vähe või mitte üldse jalakäijate teid. Kuna sellised alad pole jalakäijate sõbralikud, on sellistel aladel rohkem ülekaalulisi elanikke.
[redigeeri] Valglinnastumine Euroopas
Kuigi valglinnastumine on traditsiooniliselt olnud Ameerika Ühendriikide probleem, on see muutunud üha suuremaks keskkonnaohuks Euroopas - eriti kesk- ja ida Euroopas. Näiteks üks Euroopa enim valglinnastunud linnu on Helsingi.
[redigeeri] Põhjused
Euroopa rahvastik ei suurene märkimisväärselt ja valglinnastumine tekib enam arenenumatest transpordiviisidest ja elanikkonna vananemisest (rohkem inimesi elab üksi).