Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14. märts (2. märts vkj) 1801 Riia – 4. august (23. juuli vkj) 1822 Riia) oli eesti kirjanik.
Sisukord |
[redigeeri] Elukäik ja looming
Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas.
Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust.
Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi.
Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa.
Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.
[redigeeri] Kristjan Jaak Petersoni luuletusi
[redigeeri] "Kuu"
Kas lauluallikas
külmas põhjatuules
minu rahva meelesse
oma kastet ei vala?
- Kui siin lumises põhjas
- ilusas haisuga mürdike
- viluses kaljuorus
- ei või õitseda kaunisti:
- kas siis meie maa keel,
- mis kui tasane ojake,
- oma ilu tundmata,
- heinamaa läbi, sinise
- taeva kullases tules
- rahuga on jookslemas,
- ega [1] toreda häälega,
- oma rammu tundmata,
- taeva müristamisega
- kui meri on hüüdmas;
kas siis selle maa keel
laulutuules ei või
taevani tõustes üles
igavust [2] omale otsida?
- Siis ma võtan teid,
- selge, sinise taeva
- tähed, maa pealt
- kõrge isamaa poole
- rõõmuga vaadates laulda;
- siis ma laulan sind,
- ööde kuningas kuu,
- kes sa pilvede sülesta
- nii kui pungasta lilleke
- lõbusa valge palgega
- üles tõused taeva all,
- kus tulised tähed
- maha on langemas
- sinu eest musta,
- pimeda udu sisse. --
Nõnda, inimeste vaim,
oled sa udus ujumas,
kui su mõte on otsimas
jumalat tähtede alta!
[1] ehk ka; [2] igavesust
[redigeeri] "Laul"
- Kui ma Tartust läksin Riia poole, oma vanemaid vaatama; tehtud on see laul Tuule kõrtsis.
Jumalaga nüüd, meie maa!
Ei ma nüüd kõnni
sinu kasemetsadessa,
kus lilled on õitsemas
ja laulemas linnud
ilusti puude varjuella.
- Sagedasti ist'sin
- tasa oja kaldal
- mõteldes teie peale,
- mu hallid vanemad!
Sinu hallid peake
tuleb ikka mu meelesse,
kui päev on õitsemas üles,
kui päeva silm on minemas
suure looja sülesse, --
armas isakene!
- Emake, vend ja õde,
- teie juurde nüüd tulen!
- Jumalaga, meie maa,
- ilusam päev mulle paistab
- hella vanemate majas.
[redigeeri] "Laulja"
Nii kui vahuse jõe
mürisevad lained,
mis kalju pealta
langevad oru sisse;
nii kui taeva pikne
musta pilvede alla
hirmsasti kärgatab:
nõnda on jooksmas laulu
ilus tuline oja.
Nii kui valguse allikas
seisab austud laulja
oma vendade keske'ella.
Kärgatab pikne --
ja metsad on vait:
laulja on tõstamas
oma häält, valamas
suusta laulukastet.
Ja tema ümber,
vait kui merekaljud,
rahvad on kuulamas.