1920. aasta suveolümpiamängud

1920. aasta suveolümpiamängud olid VII nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 20. aprill - 12. september 1920 Belgias Antverpenis, samanimelise provintsi ja flaamide asuala keskuses, rajatud 600. aastail, linn aastast 1291. Maailma tähtsamaid sadamalinnu.

Antverpen asub Põhja-Belgias, 17 km Schelde jõe suudmest ja 88 km Põhjamerest. Peamised vaatamisväärsused on Euroopas ainulaadne 7-lööviline katedraal, mis oma 123 m kõrguse torniga on Belgia suurim gooti stiilis ehitis; renessanss-stiilis raekoda (1565, C. Floris), kuningaloss (1755), Rubensi maja (1611), Kuninglik Kaunite Kunstide Muuseum.

VI olümpiamängud, mis pidid toimuma 1916. a. Berliinis, jäid Esimese maailmasõja tõttu pidamata. Pärast sõja lõppu kokku tulnud ROK-i kongressil otsustati pidada VII olümpiamängud Prantsusmaal, kuid prantslased loobusid Belgia kasuks. Lõplik otsus korraldada olümpiamängud Antverpenis võeti vastu ROK-i XVII istungil Lausanne'is 1919. aastal. Muud kandideerinud linnad: Lyon (Prantsusmaa), Budapest (Ungari).

Võistluste patrooniks oli Belgia kuningas Albert I (1875 - 1934).

Olümpia peaareeniks oli staadion Champs de Beerschot, mis mahutas 40 000 pealtvaatajat. Staadioni rada oli 400 m.

Korralduskomitee esimeheks oli Krahv Henri de Baillet-Latour (1876 - 1942).

Olümpial osalenud majutati Antverpeni koolimajadesse; eestlased ühes tütarlaste koolis.

Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasegan neist naissportlasi 64 (võistlesid iluuisutamises, tennises, vettehüpetes, ujumises).

Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tshehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa)esmakordselt (iseseisva riigina.

Suurima võistkonna pani välja Belgia - 332 sportlast. 1 sportlasega osales Argentiina.

Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala (kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine) ja kunstikonkursi alad.

Spordialade toimumise ajaline jaotus:
aprillis - jäähoki, iluuisutamine;
juulis - purjetamine, laskmine, polo;
augustis - enamik spordialasid;
septembris - jalgpall, ratsutamine.

Medaleid jagati välja 161 koplekti, sealhulgas 29 kergejõustikus.

Olümpiamängud avas Belgia kuningas Albert I.

Olümpiasümboolika

Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Kasutusele võeti olümpiadeviis: "CITIUS, ALTIUS, FORTIUS". Idee autor prantsuse pedagoog Pierre Didon (1840 - 1900). Antverpeni olümpiamängudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine.

Olümpiahümni "La Montagne", autor oli helilooja Paul Gilson (1865 - 1942).

Esimest korda anti olümpiavanne. Vande andis 34-aastane Victor Boin (1886 - 1974), hõbemedal veepallis 1908 ja pronks 1912, hõbemedal vehklemises 1920. Aastail 1932 - 1956 oli Boin Rahvusvahelise Spordipressi Assotsiatsiooni (AIPS) president.

Olümpiapostmargid anti välja kolmest margist koosnev seeriana, mis trükiti New Yorgis. Markide kujunduses järgiti jälle antiikset joont. Ühel markidest näeme Myroni "Kettaheitjat", teisel kvadriigat (neljahoburakend) ja kolmandal jooksjat. Perforeeritud sarja oli 774 000, kuid hammastamata seeriaid vaid 450 komplekti. Välja anti ka mõned reklaamivinjetid.

Eestlased olümpial

E.S.S. "Kalevi" poolt Belgia Olümpiakomiteele saadetud osavõtutaotlusele saabus küllalt lootusetult kõlav vastus: võistlejate ülesandmine olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige. Johannes Villemsoni juhtimisel asuti otsima umuid võimalusi. Ühendusse astuti Eesti tolleaegse saadikuga Londonis, "Kalevi" seltsi liikme Ants Piibuga, kes omakorda saatis kirja Belgia OK-le, et taotleda eestlaste osavõttu olümpiamängudest. Sealne olümpiakomitee andis meie taotluse edasi ROK-i presidendile P. de Coubertinile. Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon.

Eestit esindasid olümpiamängudel kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Võiskonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti.

Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antverpenisse. Võistlusvormiks olid valged õlgkübarad, sinine ülikond, kollased kingad, valge särk ja lips (kodumaalt sõideti välja tollases kaitseväeriietuses ja võistlusvorm muretseti alles kohapeal).

Eesti lipu kandis avadefileel Harald Tammer.

Sõiduraha kogumiseks korraldati ülemaalised korjandused ja anti välja loteriipiletid üldtiraaziga 30 000 (á 10 marka). Valitsuselt kaubeldi välja 18 000 Soome marka ja 20 000 Prantsuse franki. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks mitu kasti lihakonserve, biskviite ja paar puuda võid.

Medali riigid

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks
1 USA USA 41 27 27
2 Rootsi Rootsi 19 20 25
3 Suurbritannia Suurbritannia 16 15 13
4 Soome Soome 15 10 9
5 Belgia Belgia 14 11 11
6 Norra Norra 15 10 9
7 Itaalia Itaalia 13 5 5
8 Prantsusmaa Prantsusmaa 9 19 13
9 Holland Holland 4 2 5
10 Taani Taani 3 9 1
11 LAV LAV 3 4 3
12 Kanada Kanada 3 3 3
13 Šveits Šveits 2 2 1
14 Eesti Eesti 1 2 0
15 Brasiilia Brasiilia 1 1 1
16 Austraalia Austraalia 0 2 1
17 Hispaania Hispaania 0 2 0
18 Jaapan Jaapan o 2 0
19 Liechtenstein Liechtenstein 0 1 0
20 Kreeka Kreeka 0 1 0

Esmakordselt polnud olümpiamänge korraldav riik medalite arvult esikohal (Belgia - 7. koht).

Enim olümpiamedaleid võitnud sportlased olid:
Willis A. Lee, USA, laskmises 7 medalit (5-1-1);
Lloyd Spooner, USA, laskmises 7 medalit (4-1-2);
Hubert van Innis, Belgia, vibulaskmises 6 medalit (4-2-0);
Carl Osburn, USA, laskmises 6 medalit (4-1-1);
Nedo Nadi, Itaalia, vehklemises 5 medalit (5-0-0).

Edukaim kergejõustiklane oli Paavo Nurmi (1897 - 1973), Soome, 4 medalit (3-1-0).

Noorimaks olümpiavõitjaks tuli Aileen Riggin (s. 1906), USA, vettehüpped - 14 a. 3 k. 27 p.
Vanim olümpiavõitja oli Hubert van Innis (1866 - 1961), Belgia, vibulaskmine - 54 a. 6 k. 5 p. Oma esimesed kaks kuldmedalit oli vanameister võitnud juba 1900. a. Pariisi OM-il.

Riikide esimesed olümpiavõitjad olid:
Brasiilia (3.08.1920) - Guilherme Paraense (1885 - 1968), olümpiakiirlaskmises;
Eesti (29.08.1920) - Alfred Neuland (1895 - 1966), tõstmise kergekaalus.

Mailmarekordeid püstitati 8 (kergejõustikus 3).
Olümpiarekordeid tuli kokku 21.

[redigeeri] Välislingid


Olümpiamängud
Suveolümpiamängud

1896, 1900, 1904, 1906¹, 1908, 1912, (1916)², 1920, 1924, 1928, 1932, 1936, (1940)², (1944)², 1948, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968, 1972, 1976, 1980, 1984, 1988, 1992, 1996, 2000, 2004, 2008, 2012, 2016, 2020

Taliolümpiamängud

1924, 1928, 1932, 1936, (1940)², (1944)², 1948, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968, 1972, 1976, 1980, 1984, 1988, 1992, 1994, 1998, 2002, 2006, 2010, 2014, 2018

¹ROK-i poolt praegu mitte tunnustatud.
²Jäid ära sõja tõttu.