Vaivara kihelkond

See artikkel vajab toimetamist

Vaivara kihelkond on loodud ajaloolise Alutaguse kihelkonna alale.

Alutaguse kirikukihelkonnad
Suurenda
Alutaguse kirikukihelkonnad

Vaivara kirikukihelkond (Waywerschen Kerspel) hõlmas tänapäeva Vaivara valla, Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linna alad, osaliselt Toila ja Illuka valla alad. Piir Jõhvi ja Vaivara kihelkonna vahel on korduvalt muutunud mõlemas suunas. Kihelkonda on kuulunud ka Narva jõe taguseid alasid.

Kuni aastani 1623 nimetati Vaivara kihelkonda Narva kihelkonnaks. Mõnes ajalooallikas aastal 1595 ja mõned korrad 17. sajandil on Vaivara kihelkonda nimetatud ka Peetri kihelkonnaks Peeterristil asunud Peetri kabeli järgi.

1220. aastal vallutasid ajaloolise Viru maakonna ja ristisid taanlased.

Aastatel 1219 kuni 1238 vaheldus Virumaal nagu ka Alutaguse kihelkonnas 12 korda peremees. 12381346 kuulus ala Taanile. Taani hindamisraamatu andmetel olid Vaivara kihelkonna aladel järgmised külad:

  • NarvaNarvia – 8 adramaad
  • Sirgala – Cirpæ, Cirkæ – 1 adramaa
  • Udria, Utria, Udrias – Ydrigas – 3 adramaad

1256. aastast on esimesed teated Narva linnusest, mis ehitati Narvia küla lähistele. 1346. on esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas.

1346. aastal alanud Liivi ordu võimuperioodil moodustati Narva foogtkond, kuhu kuulus ka Vaivara kihelkonna ala. 1347 alustas Liivi ordu Narva linnuse tugevdamist. 1349. aastal ehitati kihelkonna maa-alale esimene Vasknarva ordulinnus, kuid pihkvalased hävitasid selle samal aastal sõjakäigu ajal. 14271442 aastatel ehitas Liivi ordu Vasknarva ordulinnuse endisele kohale üles. Kindlust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles Nyslot. Linnus sai Vasknarva foogtkonna keskuseks.

Taani ja Liivi orduriigi ajal tekkis Vaivara kihelkonnas palju uusi asumeid: 1361 Auvere, 1374 Vepsküla, 1399 Tsornajõe, 1412 Laagna, 1425 Sõtke, 1428 Tõrvajõe, 1498 Metsküla, 1498 Mustajõe, 1498 Perjatsi, 1499 Repniku, 1499 Vaivara, 1499 Tunderküla, 1521 Vodava, 1521 Vääsna, 1552 Joala. Nii mõnedki Vaivara kihelkonna mõisad on rajatud enne 1558. alanud Liivi sõda: Jaama ordumõis, Vana Sõtke mõis 1469 ja Laagna mõis 1498.

1502 oli Narvas Pühima Neitsi Maarja kirik, arvatavasti kloostrikirikuna. Vaivaras oli kirik (Narva saksa kiriku abikirik) olemas hiljemalt 16. sajandil. Vaivara kiriku dokumente on säilinud alates 1699. aastast.

Liivi sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Kihelkond laastati. 22. jaanuaril 1558 tungis Vene vägi põhjas Vaivara kihelkonna ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda. Rüüsteretk kestis 3 nädalat. 11. mail 1558, aastal vallutasid venelased Narva ja 6. juunil Vasknarva. 4.–6. juunil 1561 andis Virumaa rüütelkond ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. 1561, 1566 ja 1571 olid katkuaastad. 6. novembril 1581. aastal vallutasid rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel venelastelt Narva linnuse.

Rootsi ajal 1581 kuni 1591 kuulus Vaivara kirikukihelkond Alutaguse kihelkonna koosseisus Ingerimaa koosseisu. 10. augustil 1583 sõlmis Venemaa Rootsiga kolmeks aastaks Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla. 1591-1617 olid Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendatud Narva lääniks. 1617 liideti Alutaguse kihelkond uuesti Ingerimaaga. 1641. aastal liideti Vaivara kihelkond kiriklikult Ingeri superintendatuuriga. Eestimaa kubermanguga ühendati Vaivara kirikukihelkond Alutaguse kihelkonna kooseisus nii halduslikult, kui kiriklikult aastal 1651. Samal aastal asutati Narva foogtikohus, millele allus ka Vaivara kihelkond. Foogtikohus eksisteeris aastani 1889.

1651. valmis Narvas Rootsi toomkirik, mida hiljem tunti saksa püha Johannese kirikuna ehk Narva Jaani kirikuna. 1704 muutsid venelased selle õigeusu kirikuks nagu kõik teisedki Narva luteriusu kirikud.

1700 algas Põhjasõda. Sõja ajal toimusid kihelkonnas uuesti ägedad lahingud, põletamised ja laastamine. 1704 eraldati Narva maakond, kuhu kuulus ka Vaivara kihelkond, Alutaguse kihelkonnast ja liideti Ingerimaaga.

Peale Põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem. Selle tagasid ka eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega kapituleeriti vene vägedele Põhjasõjas. Eestimaa kubermang (vene Эстляндская губерния) oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust.

Aastal 1708 eraldati Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel Tartumaa ja nimetati Narva maakonnaks ning liideti Peterburi kubermanguga.

17101712 möllas eestimaal jälle katk. Vaivara kihelkonnas tühjenes inimestest täielikult Päite mõis, ülejäänud kihelkond kaotas üle poole oma elanikest.

1719 liideti ülejäänud Eestimaa kubermang Peterburi kubermanguga selle provintsina. Rootsi loovutas Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Peale rahulepingu sõlmimist 1721. aastal moodustas vene võim restitutsioonikomisjonid, mis asusid 1722 tööle. 1722. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775-1802 maakonnalinnaks. Tartu maakond liideti Liivimaa kubermanguga ning Eestima kubermang eraldati Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks

17981888 oli Alutaguse kihelkonas moodustatud adrakohtu ringkond, kuhu kuulusid ka Vaivara kirikukihelkonna alad.

Alutaguse ehk Vaivara adrakohtunik oli ametis 18021888.

18161906 tegutses EELK Narva-Alutaguse praostkond. 1817 moodustati Vaivaras kihelkonnakohus, mis töötas aastani 1889.

1819 asutas P. Momma Narva jõe äärde Joala mõisa maadele ketrusvabriku, hilisema nimega Narva kalevivabriku. 1851 asutas A. Stieglitz Narva linavabriku. 1857 asutati Kreenholmi Manufaktuur. Lühikese ajaga valmisid ketrus- ja kudumisvabrikute hooned. 1900. aastal töötas neis vabrikutes juba 5402 töölist, andes 10923 tonni kedrust ja 31,8 miljonit meetrit riiet. Kolmkümmend aastat juhtis ettevõtet peaaktsionär L. Knoop.

1866. aasta vallaseadusega moodustati Vaivara kihelkonna alale 12 valda. 1892. aastaks oli pärast valdade liitmist järel 4 suurt valda, mis püsisid kuni 1937.–1938. aasta reformideni.

1881 alustati Narva Aleksandri Suurkiriku ehitust Joala mõisa maale, mille mõisaomanik kirikule kinkis. Kirik pühitseti 28. mail 1884. See oli Eesti üks kõige suurem sakraalehitus, mis ehitati eesti kirikuks.

1888. aastal muudeti Alutaguse kihelkonna adrakohtu ringkonnna piire ja adrakohtuniku volitusi vastavalt uuele seadusele.

Sisukord

[redigeeri] Vaivara kihelkonda 1919–1925 kuulunud külad Leningradi oblasti territooriumil

[redigeeri] Praegused külad

  • Bolšaja Mokred
  • Bolšaja Žerdjanka
  • Bolšoje Zagrivje
  • Dolgaja Niva
  • Hannika
  • Karstula
  • Konduši
  • Kriuša
  • Kukin Bereg
  • Kuritšek
  • Malaja Mokred
  • Maloje Zagrivje
  • Odrasaare
  • Olgin Krest
  • Otradnoje
  • Perevolok
  • Popovka
  • Pustoi Konets
  • Radovel
  • Saarküla
  • Skorjatina Gora
  • Ust-Žerdjanka
  • Vanaküla
  • Väiküla


[redigeeri] Ajaloolised külad

  • Keldrimäe
  • Kossari
  • Kullaküla
  • Lommiküla
  • Nizõ
  • Notika
  • Novaja Fjodorovka
  • Risuküla
  • Saarküla
  • Tartuküla
  • Tõrvala
  • Väike-Arssi
  • Väike-Ropsu

[redigeeri] Muud paigad

  • Jaanilinn
  • Jaanilinna kindlus
  • Marjinski karjamõis
  • Narva Jaanilinna jaam
  • Natalini
  • Parussinka
  • Petšurki
  • Raudteetagune

[redigeeri] Vaivara kihelkonna mõisad

  • Arumäe mõis Samokras – linnamõis
  • Auvere mõis Amfer – poolmõis
  • Hermamäe mõis Hermannsberg – rüütlimõis – rajatud 17. sajandil
  • Jaama mõis Wichtisby – riigimõis – asutatud 12. sajandil
  • Joala mõis Joala – rüütlimõisa staatuses (tekstiilitööstus) – rajatud 17. sajandil
  • Juhkentali mõis Joachmisthal – Joala kõrvalmõis poolmõisa staatuses

(tekstiilitööstus)

  • Kudruküla mõis Kutterküll – linnamõis
  • Laagna mõis Lagena – rüütlimõis – teated alates 1498, eraldus Kurtna mõisast,
  • Meriküla mõis Merreküll – poolmõis – eraldus Laagna mõisast 1861
  • Mustajõe mõis Mustajöggi – kõrvalmõis
  • Olgina mõis Olgina – poolmõis
  • Repniku mõis Repnik – rüütlimõis
  • Suur-Soldina mõis Gross-Soldina – rüütlimõis – rajatud 17. sajandil
  • Türsamäe mõis Türsel – rüütlimõis – rajatud 17. sajandil
  • Uus-Sõtke mõis (Sillamäe) – poolmõis – hiljem liitus Vaivaraga
  • Vaasovi mõis (Riigi) Wasshof – kuni 1881 rüütlimõis, hiljem poolmõis
  • Vaivara mõis Waiwara – rüütlimõis
  • Vaivara kirikumõis Waiwara Pastoraat
  • Vallisaare mõis Usnova – poolmõis
  • Vana-Sõtke mõis Alt-Söttküllrüütlimõis – teated alates 1469, 17. sajandil eraldus Uus-Sõtke mõis
  • Vasknarva mõis Syrenetz – kõrvalmõis
  • Väike-Soldina mõis Klein-Soldina varem Reeküla Rehküll – rüütlimõis – rajatud 17. sajandil

[redigeeri] Vaivara kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad

Vallad on moodustamise järjekorras. Sellesse valldade ajalooperioodi jääb perekonnanimede (perenimede) panemine.

  • Laagna vald (Gemeinde Lagena) – liideti 1866 Mustajõe vallaga
  • Vaivara vald (Gemeinde Waiwara)
  • Hermamäe vald (Gemeinde Hermansberg)
  • Riigi vald (Gemeinde Wasshof)
  • Mustajōe vald (Gemeinde Mustajöggi) – liideti 1866 Laagna vallaga
  • Joala vald (Gemeinde Joala)
  • Türsamäe vald (Gemeinde Türsel)
  • Kudruküla vald (Gemeinde Kutterküll)
  • Väike-Soldina vald (Gemeinde Klein-Soldina)
  • Suur-Soldina vald (Gemeinde Gross-Soldina)
  • Vana-Sōtke vald (Gemeinde Alt-Söttküll)
  • Auvere vald (Gemeinde Amfer)
  • Arumäe vald (Gemeinde Samokras)
  • Hiiemetsa vald (Gemeinde Repnik)
  • Vasknarva vald (Gemeinde Syrenetz)
  • Jaama vald (Gemeinde Wichtisby)
  • Vaivara kirikuvald

[redigeeri] Vaivara kihelkonna vallad alates 1866

  • Joala vald (Joala) – liideti 1923 Vaivara vallast eraldatud Auverega, edasi Auvere-Jola vald aastani 1939
  • Vaivara vald (Waiwara)
  • Laagna-Mustajõe vald (Lagena-Mustajöggi) – jagunes 1867
  • Päite-Vaivina vald (Peuthof-Sophienhof) – jagunes 1870
  • Arumäe vald (Samokras) – liideti 1891 Joala vallaga
  • Hermamäe vald (Hermansberg) – liideti 1891 Peetri vallaga
  • Kudruküla vald (Kutterküll) – liideti 1891 Peetri vallaga
  • Auvere vald (Amfer) – liideti 1892 Vaivara vallaga
  • Hiiemetsa vald (Repnik) – liideti 1892 Vaivara vallaga
  • Suur-Soldina vald (Gross-Soldina) – liideti 1892 Joala vallaga
  • Väike-Soldina vald (Klein-Soldina) – liideti 1892 Joala vallaga
  • Sõtke vald (Söttküll) – liideti 1893 Vaivara vallaga

[redigeeri] 1867 moodustati

  • Mustajõe vald (Mustajöggi)
  • Laagna vald (Lagena) – liideti 1891 Peetri vallaga

[redigeeri] 1871 moodustati

  • Päite vald (Peuthof)– liideti 1891 Voka vallaga Jõhvi kihelkonnas

[redigeeri] 1891 moodustati

  • Peetri vald (Petrigemeinde)

[redigeeri] 1892 moodustati

  • Vasknarva vald (Syrenetz)