Uus-Iirimaa saar

Uus-Iirimaa saar on Bismarcki saarestiku kuuluv saar Vaikses ookeanis. Uus-Iirimaa on Paapua Uus-Guinea kirdepoolseima provintsi Uus-Iirimaa suurim saar. Uus-Iirimaa on kitsas ja mägine, pikkust on saarel 320 km. Kõrgeim mäetipp on Lambel (2150 meetrit või 7054 jalga). Tähtsaim linn ja provintsikeskus on Kavieng; teine tähtis linn on Namatanai.

[redigeeri] Kultuur

Uus-Iirimaal, nagu ka enamuses Paapua Uus-Guineas, on uue ja vana kultuuri segu. Vana traditsiooniline kultuur on laiahaardeline ja universaalselt austatud, kuid tänapäeval on ühiskond muutumas ning seda just kiriku tegevuse ja urbaniseerumise tagajärjel. Arvatavasti on Uus-Iirimaa kõige kuulsam kultuurisüsteem Malagan.

[redigeeri] Ajalugu

Viimase 40 000 aasta jooksul on Uus-Iirimaal toimunud vähemalt 3 migratsioonilainet. Kuulus Lapita potikultuur oli esindatud ligikaudu 3300 aastat tagasi. Sidemed Hiina ja Kagu-Aasiaga paistavad olevat pikaajalised, kuigi tõendeid selle kohta napib. Esimesena eurooplastest puutusid saarega kokku hollandlased aastal 1516. Usulevitustegevus algas alles aastal 1877. Uus-Iirimaa oli aastast 1886 Saksamaa koloonia, samuti nagu seda oli pool põhjapoolsest tänapäeva Paapua Uus-Guineast.