Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega.
baikali kurrutus | Ediacara ja Kambriumi alguse mäetekkeprotsessid |
balka | U-kujulise ristlõikega vooluveetekkeline negatiivne pinnavorm, mille veerud on kaetud taimkattega |
Balti jääjärv | umbes 12 000...10 200 aastat tagasi eksisteerinud magedaveeline jääjärv, üks Läänemere arengustaadiumeist |
Balti kilp | Põhja-Euroopas asuv ulatuslik ala, kus avanevad Arhaikumi ja Proterosoikumiaegsed kivimid |
Balti klint | Laadoga lähistelt Ölandini ulatuv astang aluspõhjakivimeis |
Balti sünekliis | Läänemere lõunaosa ja Saksamaa ning Poola põhjaosa hõlmav sünekliis |
barhaan | ariidse kliimaga aladel esinev luitetüüp |
barjäär (biogeograafia) | geograafiline levimistõke, näiteks mäestik või veekogu |
barjäär (geokeemia) | ala, kus keemilise elemendi liikumisvõime langeb ja kus seetõttu võib tekkida maardla |
barjäärriff | rannaga parallelne korallrahu |
baromeeter | õhurõhu mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument |
barr | rannaga paralleelne lainetuse tekitatud madalam merepõhja osa |
barüüt | valge, värvitu või kollakas rombilise süngoonia mineraal, baariumsulfaat |
basaldikiht | maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6,5...7 km/s |
basalt | peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim |
basaniit | foidisisaldav purskekivim |
bassein (geoloogia) | maakoore madalam osa, kuhu on kuhjunud paks setendite kiht |
batoliit | üle 100 km² pindalaga intrusiiv, mille ulatus sügavusse pole teada |
batüaal | maailmamere kiht 200 ja 3500 meetri sügavusjoonte vahel |
Benioffi vöönd | seismiliselt aktiivne vöönd piki sukelduva laama pinda |
bentaal | veekogu põhi organismide elukeskkonnana |
bentoniit | klaasja püroklastilise materjali muutumisel tekkinud savimineraalidest koosnev kivim |
bentos | veekogu põhja elustik |
berüll | heksagonaalne mineraal; berülliumi maak |
biogeenne sete | organismide elutegevuse tulemusel tekkinud setted |
biogeenne settekivim | organismide elutegevuse tulemusel tekkinud setteist moodustunud kivim |
biogeofüüsika | teadusharu, mis uurib organismide põhjustatud geofüüsikalisi nähtusi |
biogeograafia | teadusharu, mis käsitleb eluslooduse ja selle alaüksuste levikut Maal |
biogeograafiline rajoneering | biosfääri rajoneerimine elustiku oluliste erinevuste alusel |
biogeokeemia | teadusharu, mis uurib geokeemilisi protsesse, kuhu on kaasatud elusloodus |
biogeokeemiline tsükkel | osa aineringest, mis käib läbi eluslooduse |
biogeotsönoloogia | teadusharu, mis uurib eluslooduse ja elukeskkonna (muld, kivimid, kliima) vastastikuseid suhteid |
biogeotsönoos | looduslik kompleks, millesse kuuluvad elustik ja elupaik |
bioherm | organismide jäänustest koosnev settekivimkeha, mis on ümbritsetud teistsuguse litoloogiaga kivimeist |
biokeemiline setend | organismide elutegevuse tulemusel tekkinud keemiline setend, näiteks rauamaak |
bioklimatoloogia | teadusharu, mis uurib kliima mõju organismidele |
bioloogiline murenemine | murenemine, mis toimub organismide tegevuse tulemusel |
biomass | organismide mass vaadeldavas ruumiosas |
biometeoroloogia | teadusharu, mis uurib meteoroloogiliste elementide mõju organismidele |
biomorfne lubjakivi | lubjakivi, mille koostises on rohkelt kivistisi |
bioom | teatud ala eluta loodusega kohastunud organismide kogum |
biosfäär | eluks kõlblik osa planeedist Maa; kõigi Maa organismide kogum |
biostratigraafia | teadusharu, mis uurib kivististe levikut stratigraafilistes kihtides ja teeb selle alusel järeldusi nende kihtide kohta |
biotoop | koosluse elupaik; elupaiga abiootiliste tegurite kompleks |
biotiit | ülitäiusliku lõhenevusega monokliinne mineraal, kuulub vilkude hulka |
biotiitkilt | biotiiti sisaldav kilt |
bioturbatsioon | organismide setteid kobestav ja ümberpaigutav tegevus |
boghed | peamiselt vetikate jäänustest koosnev kivisüsi |
boksiit | soojas kliimavöötmes tekkinud hallikas, kollakas või pruun settekivim; peamine alumiiniumi maak |
boniteet | mulla viljakust iseloomustav suurus |
boora | külm mägedest laskuv katabaatiline tuul Aadria ja Musta mere kirderannikul |
booraks | monokliinne sinakas või valge mineraal; boori maak |
Boreaalne kliimastaadium | umbes 9100...7800 aastat tagasi valitsenud soojade suvede ja külmade talvedega parasvöötme kliimastaadium |
borniit | tetragonaalne mineraal; vasemaak |
Boweni skeem | temperatuuri langedes magmast väljakristalliseeruvate mineraalide järgnevuse skeem |
Bøllingi jäävaheaeg | lühike soe periood viimase jääaja lõpuosas |
brahhiopoodid | meres elavad sümmeetrilise ehitusega välisskeletiga selgrootud |
brahhiosaurus | dinosaurus, üks suurimatest |
bretša | ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim |
briis | kohalik pinnase temperatuurierinevustest põhjustatud tuul |
brusiit | heksagonaalne heledat värvi mineraal |
budiin | |
budinaaž | venituspingete väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha |
burromeeter | multifunktsionaalne meteoroloogiline instrument |
bütauniit | plagioklasside hulka kuuluv trikliinne mineraal |
Maateaduslike teadusharude mõistete loendid | |
Geofüüsika | Geokeemia | Geomorfoloogia | Hüdroloogia | Kristallograafia | Meteoroloogia | Mineraloogia | Mullateadus | Paleogeograafia | Paleontoloogia | Petroloogia | Sedimentoloogia | Stratigraafia | Struktuurigeoloogia |