Peipsi järv

Valevärvipilt Peipsi järvest, Landsat.
Suurenda
Valevärvipilt Peipsi järvest, Landsat.

Peipsi järv (vene Чудское озеро ('tšuudi järv'), ka Гдовское озеро ('Oudova järv')) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril.

Sisukord

[redigeeri] Üldandmed

  • Pindala 3555 km² (ilma Pihkva- ja Lämmijärveta 2611 km²)
  • Maht 25 km³
  • Suurim sügavus 15,3 m
  • Keskmine sügavus 7 m
  • Kõrgus merepinnast 30 m
  • Valgla pindala 47 800 km²
  • Soolsus 0‰
  • Rannajoone pikkus 520 km
  • Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand)

Ülaltoodud andmed on arvestatud koos Pihkva järve ja Lämmijärvega.

Peipsi on pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning Vänern.

Peipsisse voolab 240 jõge või oja, suurimad neist on Velikaja ja Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi.

Peipsi suurimateks saarteks on Venemaale kuuluv Kolpini saar (Kulkna) ja Eestile kuuluv Piirissaar.

Peipsi järv on piiriks Eesti ja Venemaa vahel. Eestile kuulub 44% ning Venemaale 56% Peipsist.

[redigeeri] Geoloogia

Peipsi on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Pihkva järv) on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi alasid.

[redigeeri] Veetase

Peipsi järve nullveetasemeks loetakse 29,5 m BK77 kõrgussüsteemi järgi. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist –0,5 meetrini.

[redigeeri] Kliima

Keskmine õhutemperatuur juulis on üle 17°C ning veebruaris alla -7°C. Sademeid langeb keskmiselt 575 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Peipsi parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Peipsi Dfb kliimatüübi alla. Seda kliimatüüpi iseloomustab mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul.

[redigeeri] Elustik

Järves elab 33 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid.

Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu.

[redigeeri] Probleemid

Suuremad probleemid on Pihkva linna reostus, põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala.

Peipsi valglas elab ligikaudu miljon inimest.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: