Tiibeti ajalugu
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Tiibeti ajalugu
Legendi järgi on Tiibeti esimene kuningas Seger-Sandalitu India prints,kelle residents asus Jarlungis.Tiibeti edasine ajalugu Seger-Sandalitu järeltulijate osas ei kujuta endast midagi muud peale kuningate loetelu.Viimane on laamade poolt kogutud selleks , et viia kronoloogiline järjepidavus Tiibeti asustamisest kuni buddhismi levikuni.Alguses olid seitse kuningat, kes on tuntud kui “ seitse taevast trooni” , seejärel on “ kuus head maist kuningat” , siis “seitse vürstisoo levitajat “ , ja seejärel “kolm alamat vägevat “ . Neile järgnes kuningas Lhato Tori , kes sündis 348. a. p. Kr. ja tema valitsemise ajal tehti esimesi katseid levitada buddhismi Tiibetis , kuid see katse ei andud tulemusi. Sellest jutustatakse niimoodi: Kord kui Lhato Tori oma palees istus , langes tema ette neli eset. Need olid palvuseks kokku pandud käte kujutis, küünra-kõrgune kuldne püramiid , laegas , millel oli 6 algsilpi ( OM MANI PADME HUM ) ja budismi õpetuslik raamat “ Samatog”. Kuna kuningas ei mõistnud pühade asjade tähendust siis pani ta need varakambrisse teiste asjade juurde, Peagi tabasid kuningat ja kuningriiki kohutavad õnnetused, mis kestsid 40 aastat, kuni yhel päeval tulid tema juurde viis võõramaalast ja ütlesid, millest õnnetus on tekkinud. Kuningas pidas kõrgemate aukandjatega nõu ning otsustas need taevast kaela sadanud asjad varakambrist välja tuua, nähtavale kohale asetada ning neile igasuguseid austusavaldusi osutada. Sellest peale läksid asjad kuningriigis paremaks....
Yarlungi (org Lhasa lähedal) kuninga dünastia (ja budismi I vool). Esimene kuningas, kellest tasub rääkida Namri Lantsen (5707600 - 620/627). Võimsate Yarlungi hõimude aadli poolt pakuti kuninga kohta ka tema isale, kes ei suutnud otsustada ja suri enne troonile istumist lihtsalt ära. Namri riik ei hõimanud kogu Tiibetit (ainult Yarlung ja veel mõned osad). Kuningas oli praktiliselt aadlike käes mängukann. Võimule saades otsustati kesk Tiibeti alade ühendamist, mis polnud raske, klanne oli ainult 12. Järgmiseks vallutused ida - kirde suund, Kukunori järve piirkond. 593 - 594 tungisid 10 tuhande mehega Indiasse. ja tänapäeva Bagladeshi. India enda allikad sellest ei räägi. Soovi korral said aadlikud tol ajal kuninga kõrvaldada. Klannid andsid tütreid kuningale naiseks (nagu Jaapanis) Igast klannist oli kuninga juures üks minister või nõunik. Valistusametid jagati klannide endi (mitte kuninga) poolt. 6 - 9 s (842) varajane periood. Kuningad üritavad ennast aadlike võimu alt lahti raputada. Oligarhia ehk aadli demokraatia. Narmri Songtsen mõrvati. 6207627 sai võimul tema 13 aastane poeg - Songtsen Gampo, (- 649/650) keda peetakse suurimaks ja võimsamaks Tiibeti valitsejaks. Elanud 82 aastaseks. Laiendas kuningriigi alasid lääne suunas. Lõikas ära Hiina kesk Aasiast. Alustas diplomaatiliste suhete sõlmimist teiste riikidega. Mitmetega perekondlikud suhted, Nepaal ja Hiina. Sai naiseks Nepaali kuninga Amšuvarmani tütre Bhrikuti (kui oli 66 aastane). 632/634 - Tiibeti ja Hiina esmakontaktid, mille algatajaks Songtsen Gampo, kes saatis ministi Hiinasse. Tahtis printsessi naiseks, ei antud, sõdisid 8 aastat. Lõpuks sai lausa keisri tütre Nenzheng Gang Zhu, abiellusid 641 (S.G oli 72 aastane).
Tang dünastia allikad jutustavad tiibetlastest kui rändavatest primitiivsetest, aga sõjaliselt tugevast rahvast., kliima külm, kasvatatakse nisu, otra, tatart, jakid, kitsed, ainuke asula (Lhasa), kus on ühekorruselised majad. Tiibetlased on mustad, kammimata. Lõbustustest täringumäng, kirja ei tuntud. Toidunõud puidust, nahast. Põhitoit praetud viljad hapupiimaga. Palju relvastatud mehi, praktiliselt kõik. Iga teatud vahemaa järgi vaatluspunkt. Vibu ja kvalitseetsed nooled, sõjaväe moraal kõrge. Tsiviil kuriteod - karistuseks silmade väljatorkamine, jalalaba, kõrvade äralõikamine.
IV sajandil kasvas Tiibet eri hõimude poolt valitsetud tsentraliseeritud juhtimisega budistlikuks kuningriigiks. Tiibeti riiklik ajalugu algab Yarlungi vürstist ja kuningas Songtsen Gampo valitsusajast (629-650). Tema pani aluse keskusest valitsetavale Suur-Tiibeti riigile, mis lõpuks ulatus välja Ladakhi, Nepali, Bengali ja Kukunori aladele.Kasmiiris saadikuna toiminud minister Thonmi Sambhota arendas välja Tiibeti tähestiku , mida võib lugeda maa kirjakeele arengu alguseks. Seejärel sai alguse ka budistliku kirjanduse tõlkimine sanskriti keelest . Minister (mGari) missioon Nepalis. Abielu Nepali kuninga Amšuvarmani tütre Bhrikutiga 621/624 a. dMar-po-ri palee ehitamine ja pealinna viimine Lhasasse.
Minister mGari missioon Hiinas 634 a. T’angi keisri T’ai-tsungi tütre Wen-ch’engi kosimine 641 a. Budistliku kultuuri levik Tiibetisse. Templiehituse algus. Ra-mo-che ja Dzokhang (gTsug-lhag-khang-i) templite ehitamine Lhasasse.
Mässuliste Dags-po, Shang-Shungi, Kong-po, Sum-pa ja Myangi hõimude alistamine ja liitmine Tiibeti suurriigiga.
Abieluliidud tähtsamate hõimudega. Shang-Shungi kuninga Lig Myi-rhya ja Tiibeti kuninga õe Sad-mar-kar-i poliitiline abielu. Shang-Shungi vallutamine 644 a.
Dünastiate konflikti lahendamine Nepalis 641 a. Tiibeti sõjaline ekspeditsioon Indias 648 a.
Kuningas Mang-srong-i (650-676) valitsemisaeg.
653-662 a. Shang-Shungi ja 670 a. ‘A-zha formaalne ühendamine Tiibetiga. Tiibeti liit lääne-türgi hõimudega 662 a; T’angi tugipunktide ründamine Sise-Aasias: nelja Hiina garnisoni vallutamine Kuchas, Khotanis, Karashahris ja Kashgaris. Kontrolli saavutamine Siiditee üle 670 a.
Kuningas ‘Dus-srong-i (676-704) sise- ja välispoliitika.
T’angi protektoraadi taastamine Siiditee oaasiriikide üle 692-694 a. Tiibeti sõjaväe ülekaalukas võit T’angi armee üle 695-696 a..
Kuningavõimu kindlustamine. mGar-i ministriperekonna võimult kõrvaldamine 699a.
Tiibeti sõjategevus Ferganas ja Tokharias 700-704 a. Nan-chao valge ja musta mya-ba hõimude alistumine Tiibetile 703 a..
Kuningas Mes-ag-tshoms-i abielu Hiina printsessi Kim Shengiga 710 a. Suhted T’angi Hiinaga.
Uued liitlased: Araabia-Tiibeti liit 715 a.
Tiibeti sõjaline tegevus ida- ja läänepiiril. Kontrolli saavutamine Bru-sha ja sBal-ti üle läänes 720-740 a. Tiibeti vallutused idas: Kan-chou ja Kua-chou 727 a. ‘Bru-sha kaotamine T’angi Hiinale 747 a. Tiibetlaste, araablaste ja türgi hõimude ühendatud sõjavägede võit Talas’ lahingus 751 a.
Kuningas Khri-srong-lde-btsan-i valitsemisaeg (u. 756-797).
Budismi kuulutamine Tiibeti ametlikuks religiooniks. Budismivaenulike ministrite vastuseisu ületamine. India budistlike õpetlaste Shantarakshita ja Padmasambhava kutsumine Tiibeti õukonda. Esimese kloostri Samje (bSam-yas) ehitamine (u 775 a), esimese seitsme munga pühitsemine, aktiivse tõlketegevuse algus. Vairocana ja Vimalamitra õpetus ja tegevus. Hiina õpetajate kutsumine Tiibetisse 781 a. Kamalashila kutsumine Indiast, bSam-yas debatt 792-794 a.
Suhted T’angi Hiinaga. Tiibeti sõjaväe tungimine Hiina pealinna Ch’ang-ani 763 a. 766 a Kan-chou, 776 a Kua-chou, 780 a Hami vallutamine. 783 a leping Hiinaga: piiride sätestamine. 787 a Tun-huangi vallutamine. Tiibeti sõjakäik Indiasse reliikviate hankimiseks Samje (bSam-yas) kloostrile 763 a. 789 a Tiibeti-Araabia liidu lõpp: kaliif Harun ar-Rashidi liit T’angi Hiinaga. Nan-chao liit T’angi Hiinaga. 790 a Siiditee tagasivallutamine. Ühendatud türgi hõimude ja Tiibeti vägede võit T’angi sõjaväe ja uiguuri liitlaste üle Beshbaliqi lahingus 790 a. Tiibeti kontroll Khotani ja Siiditee üle 790 - u 850 a.
Troonivõitlus Khri-srong-lde-btsan-i surma järel.
Kuningas Mu-ne-btsan-po (797-800) varanduse võrdsustamise katsed.
Kuningas Sad-na-legs (800-814) budistlik valitsus. Impeeriumi administratiivne jaotus Sise-Tiibetiks (dBus-gTsang) ja vallutatud piirialadeks (khrom).
Kuningas (Ral-pa-can)i (814-836) valitsemisaeg. Aktiivne budismi kuulutamine, budistliku terminoloogia standardiseerimine, tõlgete redigeerimine. Budistlike munkade privileeegid. Tiibeti impeeriumi ulatus 9 sajandil. 822 a leping T’angi Hiinaga: Tiibeti ja Hiina vaenutegevuse lõpetamine ja territooriumide puutumatuse säilitamine. 822 a leping uiguuride ja Nan-chao-ga.
Kuningas (Glang-dar-ma) valitsemisaeg.
Kuningas Ral-pa-can-i surm 836/8 a. Glang-dar-ma (sünd. u 803 a) trooniletõstmine bönimeelse ülikkonna poolt. Glang-dar-ma reaktsiooniline poliitika: budismi tagakiusamine, budistlike institutsioonide sulgemine, munkluse keelamine, tõlkekeskuse hävitamine. Glang-dar-ma tapmine (dPal-gyi-rdo-rdzhe) poolt 841 a.
Võitlus kahe troonipretendendi Yum-brtan-i ja ‘Od-srung-i pooldajate vahel. Kuningas ‘Od-srung-i ja dPal-‘khor-i (906-924) valitsemine (843-905) Kesk-Tiibetis. Riigi jagamine paljude järeltulijate vahel.
Tun-Huangi ülestõus 848-861a ja eraldumine Tiibetist. Uiguuride vallutused Sise-Aasias 866 a. Siiditee lääneosa langemine karluki türklaste kätte.
Ida kuningriigid. rGyal-sras valitsus A-mdos 1032 a. Gesari Gling-i kuningriik - tiibeti eepose “Gesar” tekkepaik.
Lääne kuningriigid. Kuningas Ye-shes-‘od budistlik tegevus. Templite ja stuupade ehitamine Gu-ges ja sPu-rang-is. Tõlkija Rin-chen-bzang-po (958-1055). India Vikramashila ülikooli abti Atisha (982-1054) kutsumine Tiibetisse 1042 a. kadampa (bKa’-gdams-pa) koolkonna õpetus.
Uue tõlkeperioodi algus. India õpetajate saabumine: Sukshmadirgha, Smritidzhnjanakirti tõlketegevus Khamis.
Uute budistlike koolkondade (gsar-ma) teke. Tiibetlaste rändamine õpetuste otsinguil Indiasse.
Sakja (Sa-skya) koolkonna kujunemine ‘Brog-mi (992-1072) järgijatest, Sakja (Sa-skya) kloostri rajamine
1073 a. bKa’-brgyud koolkondade kujunemine Mar-pa (1012-1096) järgijaist. Kuue bka’-brgyud harukoolkonna (karma, tshal-pa, phag-mo-gru, stag-lung, ‘bri-gung) kloostrite rajamine 1175-85 a.
Vana (rnying-ma) ja uute (gsar-ma) budistlike koolkondade õpetused.
Mongoli ülemvalitsus Tiibetis.
Tšingis-khaani saadikud Tiibetis 1207 a. Nõukogu kokkukutsumine Kesk-Tiibetis, delegatsiooni saatmine Mongooliasse ja Tšingis-khaani alistumisettepaneku vastuvõtmine.
Godani sõjaväe tungimine Tiibetisse 1240 a. Sakja (Sa-skya) Pandita (1182-1251) kutsumine Mongooliasse 1244 a. Sa-skya võimu algus Kesk-Tiibetis 1249 a.
‘Phags-pa (1235 -1280) kutsumine Mongooliasse Hubilai-khaani õukonda 1251 a. Keiserliku õpetaja tiitli ning täieliku võimu andmine Tiibeti üle 1260 a. Tiibeti uus administratiivkord Sa-skya valitsuse all. Patrooni-õpetaja suhte kujunemine Hiina ja Tiibeti vahel.
Sa-skya võimu kahanemine Hubilai-khaani surma järel 1295 a. Vastuolud ‘bri-gung ja karma bka’-brgyud koolkondade vahel.
Võimuvõitlus Phag-mo-gru, Rin-spungs-i ja gTsang-i hegemooniate vahel Kesk-Tiibetis.
Tiibeti sõltumatuse periood.
Phag-mo-gru võimu kasv. Byang-chub-rgyal-mtshan (1302-1364 ) - sNe’u-gdong-i valitseja 1322 a. Võitlus gYa’-bzang-i ja sNe’u-gdong-i vahel 1351 a. Sa-skya administratsiooni sõjaline sekkumine.
Byang-chub-rgyal-mtshan-i tegevus Tiibeti sõltumatuse taastamisel. dBus piirkonna okupeerimine 1352 a, Sa-skya valitsuse kukutamine, Mongoli khaani tunnustuse ning ülemvõimu saavutamine kogu Tiibeti üle 1358 a. Tiibeti tavade reinstalleerimine. Administratiivpiirkondade reorganiseerimine dzongideks, silla- ja teedeehitus, rahva elujärje parandamine.
Yüani mongoli dünastia lõpp ja Mingi dünastia keisrite valitsemise algus Hiinas 1368 a..
Phag-mo-gru õukonna kokkuvarisemine 1434 a, Rin-spungs-i perekonna hegemoonia Kesk-Tiibetis.
Võimuvõitlus dBus ja gTsangi piirkondade ning dge-lugs-pa ja karma-pa koolkondade vahel. Rin-spungs-i perekonna võimu laienemine gTsangi piirkonnas, gZhis-ka-rtse vallutamine ja muutmine pealinnaks 1435 a. Rin-spungs-i vägede tungimine dBus piirkonda 1492 a, Lhasa okupeerimine 1498 a.
gTsangi Karma Tshe-brtan-i hegemoonia u 1565 a.
dGe-lugs-pa koolkonna rajamine.
Tsong-kha-pa Blo-bzang-grags-pa (1357-1419) tegevus Kesk-Tiibetis. sMon-lam-i palvefestivali algatamine Lhasas 1409 a. Mingi keisri Yung-lo (1403-1424) kutse Hiinasse 1408 a. dGa’-ldani kloostri rajamine 1409 a.
dGe-lugs-pa koolkonna ja kloostriorganisatsiooni kujunemine. ‘Bras-spungs-i (1416 a) ja Se-ra kloostri (1419 a) rajamine. dGe-lugs-pa koolkonna õpetus.
Peaaegu kogu 7- saj oli Tiibet Hiinaga sõjajalal. Tiibetlased vallutasid 763 isegi Tang- dynastia pealinna Xiani. Lähedased kaubanduslikud suhted arenesid Bagdadi kaliifidega, seoses siiditeede jäämisega Tiibeti aladele. Tiibeti monarhia oli võimsaim kuningas Trisrong Detseni ajal 755-797. Tollal kutsuti tiibetisse ka india munk Padmasambhava, kes levitas esoteerilist vajrajana- budismi ja asutas Samje kloostriülikooli. Aastal 779 vana bö- usund muutus ametlikult teisejärguliseks ja budismist ning selle Vajrajana suunast sai peausund(kuigi sellesse oli sulandunud mitmeid bö-aspekte.) Kuningas Mune tsenpo üritas luua mingisuguse sotsialistliku ühiskonna tasandades võrdsustades kõikide omandi kolm korda, siiski tema üritus ebaõnnestus.
Rahu ja piirilepe sõlmiti Hiinaga 822 kungas Ralpaceni valitsusajal.
Aastal 1240, väljapaistev tiibeti õpetlanet Sakya Pandita sai Tšingis-khaani pojapoja Godeni vaimseks õpetajaks ning hakkas toimima tiibeti budistlike laamade ja mongoli khaanide vaheline vaimse õpetaja - ilmaliku patrooni suhe. Vastutasuks õpetuste eest oli ilmalikul valitsejal kohustus oma õpetajat ja tema "ordut" toetada (vajadusel ka sõjalise jõuga). See suhe oli isikute, mitte riikide vahel ja kestis edasi ka siis, kui patrooni poliitiline staatus muutus. Kui Kubilai-khaan Hiina vallutas ja rajas 1279 Yuani dünastia, sai Tiibetist sama mongolite impeeriumi autonoomne osa. Ent juba paarkümmend aastat enne Yuani dünastia langemist, kui mongolite mõjuvõim nõrgenes, lõi Tiibet impeeriumist lahku (1349) ja maad hakkasid Sakya "ordu" asemel valitsesema ilmalikud (tiibeti) kuningad. Hiinas Yuani dünastiale järgnenud Mingi dünastial polnud Tiibeti valitsemisega suurt asja.
1642. aastal läks mongolite Gusri-khaani toetusel võim kuningatelt dalai-laama juhitud Gelug "ordu" kätte, V dalai-laamast sai Tiibeti valitseja. Samal ajal (1639) seadsid õpetaja-patrooni suhte dalai-laamadega sisse mandžu (rahvas Põhja-Hiinas) valitsejad. Viis aastat hiljem (1644) vallutasid mandžud Hiina ja rajasid oma Qingi dünastia. Õpetaja-patrooni suhe Qingi keisrite ja dalai-laamade vahel jätkus ning mõnel korral saatsid dalai-laamade palvel mandžud oma väed Tiibetisse, et aidata tõrjuda välisvaenlast või lõpetada kodusõda. Mandžude vahetu poliitiline mõjuvõim Tiibetis oli suhteliselt tagasihoidlik.
1910. aastal ütles XIII dalai-laama õpetaja-patrooni suhtest Qingi keisritega lahti, sest vältimaks briti mõju kasvu, olid mandžude (Hiina) väed tunginud Tiibetisse ilma dalai-laama nõusolekuta. Aasta hiljem Qingi dünastia Hiinas langes (algas Hiina Vabariik). Tiibetlastel õnnestus võõrväed maalt välja suruda ja 14. veebruaril 1913 kuulutas XIII dalai-laama Tiibeti iseseisvaks riigiks.
Loomulikult põhineb Tiibeti iseseisvusliikumine rahva enesemääramisõigusel, tema keele, kultuuri ja keskkonna kaitsel. Kuid samamoodi põhineb see faktil, et Tiibet on Hiina Rahvavabariigi poolt okupeeritud riik.
1644 – Qingi ehk Mandžude dünastia võimustumine Hiinas
Mandžudele oli hea läbisaamine Dalai-laamaga äärmiselt tähtis, kuna vaid tema,
oma tohutu autoriteediga mongolite seas, võis hoida neid tagasi Mandžude impeeriumit ründamast. Oht mongolite poolt oli aga XVII ja XVIII sajandil mandžude jaoks küllalt oluline sise- ja välispoliitiline tegur. 1653 - Mandžu imperaatori ja Dalai-laama kohtumine Pekingis, mis rajas nende vahel chö-yön ehk preester-patrooni suhted. Preester-patrooni printsiip jäi Tiibeti-Mandžu suhete aluseks kogu Qingi dünastia ajaks. Chö-yön tähendab seega, et laama hoolitses patrooni vaimse heaolu eest ja ohvritooja ehk patrooni kaitseb oma õpetajat ja usku. Et see kaitse ei tähendanud kaitsja üleolekut kaitsetavast ilmneb sellest, et kaitsetav oli samas kummardusobjekt. Oluline on rõhutada ka seda, et chö-yön printsiip oli kahe isiku vaheline suhe, mitte aga mandžude impeeriumi ning Tiibeti riigi suhteid sätestav leping.
XVIII sajand – Mandžude kõige suurema mõju aeg Tiibetis. Pärast 1793. aastat ei osalenud mandžud Tiibeti asjades enam üldse. Mandzude huvikaotust Tiibeti vastu ilmutab ka sõja puhkemine Tiibeti ja Nepaali vahel 1854. aastal, millest Nepaal väljus võitjana ning kus Mandžu keiser ei pakkunud Dalai-laamale mingit kaitset. Suutmatusega Tiibetit kaitsta oli Mandžu keiser tegelikult chö-yöni printsiibi üles ütelnud.
1865. aastaks
olid kõik Himaalaja väikeriigid, kellel olid lähedased usulised, kommerts- ja poliitilised suhted Tiibetiga, seeria sõdade, annekteerimiste ning lepingute kaudu seotud Briti koloniaalimpeeriumiga. Kuna India viitsekuningriigi võimudel puudus juurdepääs Lhasale ning nad ekslikult arvasid mandžusid omavat effektiivset võimu Tiibeti üle, siis üritasid nad rea lepingutega saada Pekingilt kontsessioone kaubavahetuseks Tiibetiga. Loomulikult ei teinud Tiibeti võimud nendest, enda seljataga sõlmitud lepingutest, välja. Inglased hakkasid tasapisi taipama, et India põhjapiiri kaitsmiseks ei tule pöörduda mitte Pekingisse, vaid Lhasasse. XIX sajandi viimasel kümnendil tõdesid inglased, et kuigi mandžud on nominaalselt Tiibeti valitsejad, ei oma nad Tiibetis ometi mingit võimu.
1876-1894-1934 – XIII Dalai-laama.
Üle-eelmiseks sajandivahetuseks oli Briti koloniaalvõimudele Indias Tiibeti puhul saanud esmatähtsaks Venemaa eemalehoidmine, ehk nagu ütles India asekuningas lord Curzon : "Impeerium ei saa lubada võistleva või vaenuliku mõju teket nii lähedal India piiridele." Venemaal oli aga burjaadi, kalmõki, tuva ja mongoli palverändurite abil võimalik pidada sidet "keelatud linnaga". 1900. a. oktoobris teatas "Journal de Saint Petersbourg", et tsaar võttis vastu Dalai-laama ametliku missiooni eesotsas kalmõkk Ngawang Lobsang Dordjieffiga. Aasta pärast järgnes uus delegatsioon ning kuigi Vene välisminister Lamsdorff kinnitas, et need kontaktid olid vaid religioosset laadi, muutusid inglased närviliseks. Raportis Londonile aastal 1903 teatas Curzon: "India valitsus peab nn. Hiina suseräänsust Tiibeti üle konstitutsiooniliseks fiktsiooniks….. mida on säilitatud vaid seetõttu, et see on olnud mõlemale osapoolele mugav...tegelikult pole Hiina (s.t. Mandžu) ambanid Lhasas mitte asekuningad, vaid suursaadikud ja kogu Hiina väekontingent, mille najal kujutlust Hiina suseräänsusest ülal hoitakse, koosneb vähem kui 500-st halvasti relvastatud mehest."
1904: kolonel Younghusbandi juhitud 9000-meheline sõjaline ekspeditsioon Tiibeti vastu. Dalai-laama põgenes Mongooliasse ning 3.augustil 1904 jõudsid Tiibeti sõjaväe purustanud inglased Lhasasse. Tiibeti Rahvuskogu saatis abipalve Qingi (Mandžu) keisrile, kes aga keeldus abi saatmast. 7. septembril 1904 sõlmiti Briti valitsuse, Younghusbandi isikus, ühelt poolt ning Tiibeti regendi, Rahvuskogu ning kolme suure kloostri (Ganden, Sera, Drepung) vahel teiselt poolt nn. "Lhasa konventsioon". Selle lepingu tähtsamad sätted nägid ette kahe poole vaheliste otsesidemete sisseseadmise ning Briti valitsuse nõusolekut enamikele lepetele, mida Tiibet peaks sõlmima teiste riikidega. Lhasa konventsioon keelas võõrvõimude sekkumise Tiibeti siseasjadesse ning Tiibeti poolt neile mingite kontsessioonide andmise. Kusagil selles tekstis pole märget Qingi (Mandžu) keisri suveräänsusest või õigustest Tiibeti suhtes. Selle lepinguga, mis ratifitseeriti Londonis 11. novembril samal aastal, tunnustas Inglismaa tegelikult Tiibeti sõltumatust Hiinast, ent 1906. aastal Hiinaga ja 1907. aastal Venemaaga sõlmitud lepingutes Inglismaa taas taganes sellest seisukohast. Nende otseseks tagajärjeks oli mandzude ja hiinlaste püüd täita tekkinud võimuvaakumit. Hiina väed alustasid pealetungi Ida-Khamis. Dalai-laama saatis abipalved Suurbritanniale, Venemaale, Prantsusmaale, Jaapanile ning Nepaalile, tulemuseks oli aga vaid nõrk ning ebaefektiivne protest Londonist.
Hiina vägede lähenesid ja sisenesid Lhasasse 1910. aastal, tulistades relvastamata rahvast. Dalai-laama oli sunnitud jälle põgenema, seekord Indiasse. 1910. aasta oli pöördepunktiks Mandžu-Tiibeti suhetes. Kui XVIII sajandi mandžude sõjalised sekkumised olid toimunud Tiibeti enda palvel surumaks maha siserahutusi või väliskallaletungi tagasilöömiseks, siis nüüd vallutas patroon-kaitsja oma vaimuliku õpetaja maad ning purustas tema religiooni. Oli ilmne, et chö-yöni printsiibist enam rääkida ei saanud ja 821. aastast kehtinud rahu Tiibeti ning Hiina vahel oli läbi. Septembris1910 teatas Dalai-laama Indias, et chö-yön'i suhe on katkenud.
Qingi (Mandžu) dünastia kokkuvarisemise ja Hiina Vabariigi (HV) välja kuulutamise järel hakkasid Hiina väed Lhasas mässama ning alistusid neid rünnanud tiibetlastele (1912). Dalai-laama naasis pagendusest ning avaldas 13. veebruaril 1913 iseseisvuse taaskinnitamise deklaratsiooni, mis kuulutas: “Nüüd on hiinlaste kavatsus Tiibet preester-patrooni sildi all koloniseerida hajunud nagu vikerkaar taevas…” 1912. aasta oktoobris olii India asekuningas saanud kirja, kus Tiibeti valitsus, Rahvuskogu ning 3 suurt kloostrit deklareerisid Tiibeti valitsuse otsust eralduda Hiinast täielikult. Detsembril 1911 Urgas sõlmitud Tiibeti-Mongoolia sõpruse ja koostöö lepingu preambulas deklareerisid mõlemad riigid, et nad on end vabastanud Mandžude ülemvõimust, et saada iseseisvateks riikideks.
Hiina Vabariik ja selle president Yuan Shikai ei tahtnud kujunenud olukorraga leppida. Juba 1912. aasta oktoobris oli alanud uus sõjategevus Tiibeti idapiirkondades.
Tiibeti-Hiina ning Briti-Hiina konflikti lahenduseks korraldati Simlas oktoobris 1913
konverents. Tiibeti ametlik seisukoht 1906. aasta Briti-Hiina konventsiooni kohta oli, et kuna Tiibet selles lepingus ei osalenud, siis pole see leping kolmele valitsusele siduv. Hiina seisukoht oli, et Hiina sai Tiibeti süserääniks 1793. aastal, et Tiibet on HV lahutamatu osa ning et Hiina kätte peab jääma Tiibeti välispoliitika ja kaitsepoliitika juhtimine. Hiina delegatsioonile surve avaldamiseks kirjutasid Briti ja Tiibeti delegatsioonid nn. Simla konventsioonile alla kahekesi, jättes Hiinale võimaluse sellega liitumiseks, ent kuni selleni ei pidanud Hiinal olema mingeid sellest lepingust tulenevaid õigusi. Selle konventsiooni järgi sai Hiina õiguse jurisdiktsiooniks Sise-Tiibeti üle ning õiguse omada esindajat Lhasas koos 300-mehelise eskordiga. Selle lepinguga tunnistati Hiina suseräänsust kogu Tiibeti üle, kuid Välis-Tiibetile pidi jääma täielik autonoomia. Hiina valitsus lubas mitte muuta Tiibetit oma provintsiks ning Suurbritannia lubas mitte annekteerida ühtegi Tiibeti piirkonda. Keelatud oli ka Hiina vägede viibimine Välis-Tiibetis. Tiibet väljus konverentsilt vaid pisut rohkem kindlustatuna. Vahekord Hiinaga aga ei paranenud, sõjategevus jätkus, kuid Tiibeti rahvusvaheline olemasolu oli siiski tunnustatud.
Ent esialgu oli Hiina tähelepanu hõivatud siserahutustega ning uus sõjaline pealetung algas alles 1918. aasta alguses. Tiibeti sõjavägi oli aga vahepeal tunduvalt tugevnenud ning hiinlaste suureks alanduseks löödi nad Mekongi jõe juures otsustavalt tagasi. Algas suur Tiibeti pealetung ning Hiina oli sunnitud asuma läbirääkimistesse. 19. aug. 1918 sõlmiti rahuleping, millega määrati Tiibeti-Hiina ajutine piir mööda Yangtse ülemjooksu. Kuigi Peking seda lepingut ei ratifitseerinud, jäi piir kuni 1949. aastani samaks.
1920. aastatel oli Hiina valitsuse retoorikas kindel osa Mongoolia ja Tiibeti kuulumises lahutamatu osana HV-i, kuid see näitas rohkem valitsuse tahet näida tugevamana kui tegelikult oldi. 1931. aastal puhkes piiril uus võitlus, mis lõppes taas Tiibeti vägede võiduga ning uue vaherahuga. Sellest ajast peale, kuni 1949. aastani, ei toimunud suuremaid sõjalisi konflikte. Hiina proovis oma mõju Tiibetis suurendada ka kollamütside koolkonna hierarhias tähtsuselt teise mehe, Panchen-laama, kaudu.
XIII Dalai-laama suri 1933. aasta detsembris 58 aasta vanuses. Järgnevad poolteist aastakümmet olid Tiibeti tugevuse prooviks, kuna uue inkarnatsiooni täisealiseks saamiseni täitis riigipeakohuseid regent, kellel polnud rahva sellist täielikku usaldust kui Dalai-laamadel. 1937. aastal avastati Taktseris, Amdos, kaheaastane XIV Dalai-laama (sünd.1935), seda kinnitati ametlikult Rahvuskogu ja valitsuse poolt 1939. aasta juulis.
Tiibet oli muutumas üheks riikide pere liikmeks, Lhasas olid Briti ja Hiina missioonid, samuti Nepaali ja Bhutaani diplomaatilised esindajad. 1942. aastal oli loodud Tiibeti välisministeerium. Kuna HV keeldus asju ajamast läbi selle institutsiooni, siis jäi Hiina missioon Lhasas isoleerituks. Aastad pärast Teise maailmasõja lõppu tähistasid aktiivsust Tiibeti välispoliitikas. Novembris 1946 avati Hiina Rahvuskogu Nanjingis, kuhu Tiibeti keeldus oma esindajaid saatmast. Seetõttu kaasasid HV võimud Hiina Rahvuskogu töösse mõned tiibetlased aladelt, mis olid jäänud Hiina võimu alla. Samuti hoiti Nanjingis kinni ning sunniti osa võtma Hiina Rahvuskogu istungist Tiibeti delegatsiooni, mis oli Nanjingi jõudnud sama aasta aprillis, eesmärgiga leevendada kahe riigi vahelisi pingeid ning arutada Hiina valduses olevate endiste Tiibeti alade staatuse küsimust. Tiibetlased deklareerisid, et nad on seal vaid selleks, et arutada Tiibeti alade küsimust ning ei saa osa võtta HV konstitutsiooni väljatöötamisest. Lõpuks lubati Tiibeti delegatsioonil siiski koju tagasi pöörduda.
Sündmus, mis Tiibeti saatust oluliselt mõjutas, oli India iseseisvumine 15. augustil 1947. Selle eelõhtul, sama aasta märtsis, toimus New Delhis Jawaharlal Nehru ja Kongressipartei eestvõttel Aasia suhete konverents, kus Tiibeti delegatsioon oli esindatud iseseisvana ning Tiibeti lipp lehvis koos teiste Aasia riikide lippudega, seda kõik vaatamata HV korduvatele ametlikele protestidele. Iseseisvumisega päris India ka Briti võimude poolt sõlmitud lepingud Tiibetiga ning Briti missioon Lhasas muutus India missiooniks. Suurbritannia kinnitas, et Ühinenud Kuningriik jätkab sõbralikku huvi Tiibeti tulevase õitsengu ning autonoomia säilitamise suhtes.
Hoidmaks Tiibetit kontaktis maailmaga otsustas Lhasa valitsus saata kaubandusmissiooni Indiasse, Hiinasse, USAsse ja Suurbritanniasse. Missiooni eesmärk oli laiendada otsekontakte ja demonstreerida Tiibeti iseseisvust. Indias võeti delegatsiooni ametlikult vastu Nehru ja Mahatma Gandhi poolt, USA-s oli vastuvõtt sõbralik, kuid reserveeritud. Hiina survel ei toimunud kohtumist president Trumaniga, küll aga võeti Tiibeti missioon vastu Ühendriikide riigisekretäri poolt. Londonis koheldi Tiibeti delegatsiooni igas suhtes kui iseseisva riigi ametlikku kaubandusmissiooni – nad võeti vastu kuninga, peaministri, välisministri ning teiste kõrgelseisvate isikute poolt. Selle ettevõtmise oluliseks tulemuseks oli Tiibeti alaliste kaubandusesindajate määramine Suurbritanniasse, USA-sse ja Indiasse. Märkimisväärne on seegi, et tiibetlased reisisid ametlike, Tiibeti valitsuse poolt väljastatud passidega, kuhu löödi India, Suurbritannia, USA, Šveitsi, Iraagi, Itaalia, Prantsusmaa ja Saudi Araabia viisad.
Tiibeti saatust otsustavad sündmused toimusid aga mitte Euroopa ja Ameerika pealinnades, vaid Pekingis. 3. veebruaril 1949 sisenesid Hiina kommunistide väed Pekingisse ning l. oktoobril s. a. kuulutati välja HRV. Hiina kommunistide kavatsus "vabastada" Tiibet sisaldus juba 1922. aasta HKP II kongressi manifestis. Samas olid tiibetlased sügavalt uskliku rahvana just kommunistide suhtes kõige tõrjuvamad, pealegi oli Mongoolia saatus selge hoiatusena olemas. Tiibet taotles saada ÜRO liikmeks, kuid Briti, USA ja India valitsused vastasid, et see pole reaalne, kuna NSVL ja HV, kui Julgeolekunõukogu alalised liikmed, ei laseks seda sündida. Nende kolme riigi suhtumine muutus pisut Korea sõja puhkemisega juunis 1950, kuid see seisnes vaid India-poolses relvasaadetiste suurendamises Tiibetile. USA New Delhi suursaadiku kaudu edastatud suusõnalises läkituses Tiibetile oli öeldud, et USA suutmatust Tiibetit aktiivselt aidata ei tasu võtta huvi või sümpaatia puudumisena.
Senise ajajärgu kokkuvõtteks võib öelda, et Tiibet oli iseseisev riik, vaatamata vahetevahel asetleidnud sekkumistele tema siseasjadesse. Ei Mandžu keisrite protektoraat,
sekkumine Tiibeti siseasjadesse ega ka lühiajaline Lhasa okupeerimine ei tähendanud riikluse kadumist. Pealegi, ükskõik kui suurt mõju Mandžud Tiibeti üle ka kunagi omasid, oli see XIX sajandi jooksul kahanenud praktiliselt nullini. 1950. aastal olid olemas Tiibeti rahvas, territoorium ja seal efektiivselt tegutsev valitsus.
TIIBET ja HIINA RV
7. oktoobril 1950 ületasid 40 tuhat Hiina Rahvavabastusarmee ( edaspidi rva) võitlejat Tiibeti piiri. HRV valitsus tegi ametliku avalduse, kus oli öeldud, et : " RVA-le on antud käsk liikuda edasi Tiibetisse, selleks et vabastada 3 miljonit tiibetlast imperialistide rõhumisest ja tugevdada Hiina läänepiiride kaitset." Kahe nädalaga hävitati pool Tiibeti 8000-sest sõjaväest ja sunniti ülejäänud alistuma. NB! – samal ajal kui nn. Hiina vabatahtlikud sekkusid Korea sõtta.
India võimud olid Hiina teguviisist šokeeritud, kuna hrv võimud olid neile korduvalt kinnitanud, et Tiibeti probleem lahendatakse rahumeelsel teel. India välisministeerium esitas Hiinale selle kohta teravasisulise noodi, mida toetasid ka Suurbritannia ja USA, viimane informeeris New-Delhit oma kavatsusest aidata Tiibetit kõikvõimalike vahenditega. Jawaharlal Nehru veenis paraku USA-d mitte sekkuma, kuna see oleks ta arvates kinnitanud Hiina väiteid, nagu oleksid lääneriigid huvitatud Tiibetist ja nagu nad omaksid mõju India poliitika üle. Nehrule kuuluvad ka sõnad: " Me ei suuda Tiibetit päästa ja meie katsed seda teha tooksid talle veelgi suuremat kahju." Ükskõik mis ka olid India motiivid, tundub see Tiibetist käte puhtakspesemisena.
17. novembril 1950 sai 15-aastasest XIV Dalai-laamast Rahvuskogu tungival nõudmisel Tiibeti ilmalik juht. Ühe oma esimese toiminguna selles ametis saatis Dalai-laama abipalve ÜRO-le. Salvador pani ÜRO Peaassambleele ette (teda toetasid USA ja India) võtta vastu Hiina tegevust tauniv resolutsioon. Paraku oli ÜRO sel ajal hõivatud Korea sõjaga ja India soovitas ÜRO-1 seda küsimust mitte arutada. India sellist sammu on põhjendatud kartusega HRV-ga suhted jäädavalt rikkuda ja rahusobituskatsetega Korea poolsaarel. Suurbritannia ja USA toetasid India ettepanekut ning asja
arutusele ei võetud.
Veebruaris 1951 saatis Tiibeti valitsus Pekingisse 15-liikmelise delegatsiooni. Aprillis algasid Hiina pealinnas läbirääkimised. See oli parim, mida sõjaliselt purustatud ja ÜRO-st eemale tõrjutud riik sai teha. Kartes, et delegatsioon võib sattuda surve alla, ei antud neile täielikke volitusi ega riigipitsateid. Nagu kardeti, nii ka juhtus. Tiibeti delegatsiooni hoiti praktiliselt vangistuses, ähvardati füüsilise vägivallaga ning ei lubatud kontakteeruda oma valitsusega. 23. mail 1951 kirjutasid Tiibeti ja Hiina delegatsioonid alla nn. 17-punktilisele lepingule, mille juures tiibetlased kinnitasid, et nad kirjutavad sellele alla vaid iseenda, mitte Tiibeti riigi nimel. Lepingule löödi alla hiinlaste poolt võltsitud Tiibeti valitsuse pitsatid. Tiibeti valitsus sai sellest leppest teada alles 27. mail Pekingi raadiost. Lepingu preambulas on väidetud: " Tiibeti rahvas on üks kaugeleulatuva ajalooga rahvastest Hiina piirides...". Järgnesid leppe 17 punkti, mis muuhulgas deklareerivad, et (1) tiibetlased pöörduvad tagasi Emamaa perre; et (3) Tiibeti rahval on õigus rahvuslikule ja regionaalsele autonoomiale Rahvakeskvalitsuse juhtimisel; et (4) keskvõim ei muuda olemasolevat Tiibeti poliitilist süsteemi ega Dalai-laama staatust, funktsioone ega võimu ja erineva astme ametnikud jäävad ametisse; et (7) kaitstakse usuvabadust ja ei toimu mingit muutust kloostrite sissetulekutes; et (8) Tiibeti armee muutub RVA osaks; et (9) tiibeti keelt ja haridust edendatakse, vastavalt Tiibeti tingimustele ja samuti (10) arendatakse järk-järgult selle majandust; et (11) reformide vallas ei ole mingit keskvõimudepoolset survet, et (13) Hiina rahvaarmee on ostmisel ja müümisel aus ning ei võta Tiibeti elanikelt vägivaldselt isegi mitte ühte nõela; et (14) keskvalitsus tegeleb Tiibeti välisküsimustega ning naabermaadega saab olema rahumeelne kooseksisteerimine.
Kuna selle lepingu sõlmimisele eelnes 40 tuhande Hiina sõduri rünnak Tiibeti vastu, Tiibeti delegatsioon oli olnud surve all ning seda ähvardatud, Tiibeti delegatsioonil polnud olnud volitusi Tiibeti staatuse muutmiseks ning pitsatite osas oli tegemist otsese võltsimisega, siis oli see leping ab initio õigustühine. Pealegi ei ratifitseerinud ega tunnustanud seda lepingut ei valitsus, rahvuskogu ega Dalai-laama.
USA valitsus veenis Dalai-laamat, kes oli Lhasast põgenenud India piiri äärde, lahkuma Tiibetist ja kuulutama see leping kehtetuks. Dalai-laama andis siiski järele oma ministritele ja naases 17. augustil 1951 Lhasasse, lootusega isiklikult hiinlastega läbi rääkida. India valitsus võttis lepingu suhtes fatalistliku hoiaku ning sellise olukorras ei tahtnud hiinlased uutest läbirääkimistest enam kuuldagi. Dalai-laama ja ta valitsus olid aga kaotanud vabaduse seda lepingut avalikult õigustühiseks tunnistada. 1951. aastal kaotas Tiibet oma iseseisvuse de facto, de jure on ta iseseisev tänapäevani, sarnaselt Balti riikide riikluse säilimisele peale Teist Maailmasõda.
Ühe esimese käiguna jaotasid hiinlased Tiibeti meelevaldselt kolmeks osaks. 17-punktilise lepingu objektiks loeti vaid Ü-Tsang. Kontroll Tiibeti välisasjade ja rahanduse üle läks üle HRV-le. 1952 loodi Tiibeti sõjaline piirkond. Ida-Tiibetis algas ühiskonna ümberkorraldamine sotsialistliku mudeli alusel, millega kaasnes ka templite ja kloostrite hävitamine. Tekkisid esimesed vastupanuorganisatsioonid. 17-punktilises lepingus ette nähtud Tiibeti eriline autonoomne seisund kaotati 1954. aastal uue HRV konstitutsiooniga. Uue põhiseaduse järgi sai HRV-st multirahvuslik unitaarriik ja " autonoomsed" piirkonnad loeti riigi lahutamatuteks osadeks. Uue konstitutsiooni vastuvõtmise tulemuseks oli ka Hiina Riiginõukogu resolutsioon "Tiibeti Autonoomse Regiooni Ettevalmistava Komitee" (edaspidi TAREK) loomise kohta. Selle esimeheks määrati Dalai-laama, kui komitee enamus koosnes tiibetlastest, kellest suurem osa võlgnesid oma positsiooni puhtalt Hiina okupatsioonivõimudele. Dalai-laama lootused, et see organ suudaks leida kompromissi Tiibeti ja Hiina vahel olid osutunud ekslikeks. Tegelik võim asus "HKP Tiibetis Komitees", mis koosnes eranditult hiinlastest. Samal ajal viisid hiinlaste poolt vägivaldselt läbiviidud reformid 1956. aasta suvel üleüldise sissisõja puhkemisele Khamis ja Amdos. Amdo ja eriti Khami rahvaülestõusu mahasurumiseks paisati sinna üle 150 tuhande sõduri ning Hiina valitsus teatas reformide edasilükkamisest ja suurema osa Hiina tsiviilteenistujate tegasikutsumisest Tiibetist. See uus poliitika tuli aga liiga hilja, 1958. aasta kevadeks oli ülestõusnute käes kontroll suurema osa Lõuna-Tiibeti ja osa Ida-Tiibeti üle. Vastupanuliikumise kulminatsioon saabus 10. märtsil 1959, kui ülestõus puhkes ka Lhasas, nõuti 17-punktilise lepingu tühistamist ja Tiibeti iseseisvuse taastamist. 17. märtsil põgenes Dalai-laama koos oma valitsusega Indiasse, kuhu talle järgnes kümneid tuhandeid kaasmaalasi. Praegu arvatakse paguluses elavate tiibetlaste arvuks olevat 115 tuhat. 1959. aasta ülestõusu mahasusumisel sai Hiina andmetel surma 87 tuhat tiibetlast. 28. märtsil teatas HRV peaminister Zhou Eniai Tiibeti valitsuse laialisaatmisest. Teel Indiasse asutas Dalai-laama Lhuntse Dzongis ajutise valitsuse ning kuulutas selle ainsaks seaduslikuks Tiibeti valitsuseks. Indiasse jõudes kuulutas ta 20. juunil 1959 17-punktilise lepingu kehtetuks.
TIIBET aastatel 1959-1990 Peale 1959. aasta ülestõusu mahasurumist muutus nii HRV poliitika Tiibeti suhtes kui ka tiibetlaste võitlus oma maa iseseisvuse taastamiseks ning kultuuri säilitamiseks. Kultuuri st usu säilitamine ja poliitilise iseseisvuse taastamine sulavad tiibetlaste jaoks kokku üheks, see on Dalai-laama isikuks, kes sümboliseerib mõlemat eesmärki.
Hiina poliitika Tiibeti suhtes on suunatud tiibetlaste rahvusliku ja kultuurilise eripära hävitamisele ja Tiibeti tasalülitamisele riigi teiste osadega. Kuigi sissisõda kestis kuni 1974. aastani, ei kujutanud see peale 1959. aastat enam tõsist ohtu Hiina võimule Tiibetis. Üldse toimus aastatel 1954-1974 Tiibetis 50 suuremat mässu või ülestõusu. 9. septembril 1965 – Tiibeti Autonoomne Regiooni ametlik väljakuuluutamine.
Järgmisel aastal algas Hiinas "Suur Proletaarne Kultuurirevolutsioon", mis tabas eriti valusalt just HRV vähemusrahvaid, oli ju Kultuurirevolutsiooni peamine loosung " hävitada 4 Vana" (vana ideoloogia, vana kultuur, vanad kombed ja vanad harjumused) just neile kõige hirmuäratavam. Tiibetis oli Punakaardi esimeseks sammuks Lhasa peatempli Tsugla Khangi lammutamine. Järgmisel aastal kandus Tiibetisse ka rivaalitsevate Hiina grupeeringute omavaheline võitlus, mis kestis kuni 1969. aastani. 1960-1965 oli juba purustatud 80% Tiibeti 6000-st kloostrist ja templist, nüüd tehti maatasa ülajäänud, jättes alles vaid mõned "näidised".
1976. aastaks, s.t kui Mao Zedongi suri, oli Tiibeti identiteedi väline osa täielikult hävitatud, vaimulikud, kes moodustasid haritlaskonna, olid kas tapetud või pagenduses, põllumajandus ja karjakasvatus oli surutud kommuunidesse. Tiibeti rahvariided ja tiibetikeelne haridus olid keelatud jne jne. Keelatud oli isegi tiibetikeelse sõna kasutamine Hiina kohta.
Vastupanuliikumise uus laine algas 1987. aastal ja kestab tänini. Rahulolematuse kasv viis 5. märtsil 1988 suurte rahutusteni. Asi muutus veelgi tõsisemaks 1989. aasta märtsi alguses. 8. märtsil 1989 kuulutati TAR-is välja sõjaseisukord, mis kehtis kuni 1. maini 1990. Sõjaseisukorra ajal tapeti vähemalt 300 ja arreteeriti umbes 2000 inimest. 21. septembril 1987 esines Dalai-laama oma pöördumises USA kongressi poole uue initsiatiivi, nn. 5-punktilise rahuplaaniga, mis nägi ette: 1. kogu Tiibeti muutmise rahutsooniks; 2. Tiibeti rahva eksistentsi ohustava rahvastiku ümberpaigutamise poliitika lõpetamise; 3. tiibetlaste põhiliste inimõiguste ja demokraatlike vabaduste austamise; 4. Tiibeti looduskeskkonna kaitse ja 5. tõeliste, Tiibeti tulevast staatust ja tiibetlaste ning hiinlaste suhteid puudutavate läbirääkimiste alustamist. Dalai-laama kordas seda ettepanekut 1988. aasta juunis Europarlamendi ees Strassbourgis, kus ta tegi, nagu ta ise väljendas, viimase järeleandmise - eksiilvalitsus nõustuks Hiina kontrolliga valis- ja kaitseküsimustes, kui muudes valdkondades oleks Tiibetil täielik autonoomia.
PEKINGI KOKKULEPE
Sotsialistlik revolutsioon jõudis 1949 Qinghai maakonda. Mao tse-tung kuulutas, et ka Tiibet tuleks “vabastada imperialistide käest”. Järgmisel aastal hõivasid 40000 rahva vabastusarmeelast Sikangi ja Peking kutsus Lhasa läbirääkimistele. Pekingis sõlmitud 23.05 1951 17- punktiline hiina-tiibeti 17 punktilise kokkuleppe tähtsaimad määrused :
Hiina armee sissepääs rahvusliku turvalisuse huvides. Tiibeti rahva piirkondlik autonoomia. Keskvalitsus lubas mitte muuta valitsevat poliitilist süsteemi ja Dalai-Laama seisundit, mõjuvõimu ja ülesandeid. Lubadus mitte segada vaba usundite harjutamist ning Laamade ja kloostrite turvalisus . Lubadus vabalt arendada maa keelt ja koolisüsteemi,(majandust, kuid neid ei tohi muuta sunniviisiliselt.) Hiina peab hoolt tiibeti välis- ja kaubandussuhete eest naabermaadega. Sõjalise ja valitsuse komitee loomine kuhu kuuluksid ka kohalikud “Isamaalased” kokkuleppe elluviimise kinnituseks. Alguses hiinlased üritasid tõepoolest mingeid asju edendada koolide ja haiglate asutamise näol, kuid hakkasid leppest üle astudes juurutama sotsialismi majanduses. Kloostreid suleti Laamsid sunniti sotsialistlikule “kasulikule” tööle. Hiina asunikke siirdati Tiibetisse elama, et Hiina keel kasutamist laiendada ja Tiibeti keele möju vähendada jne.Toimus Tiibeti rahva ja kultuuri mõrv.
Hani hiinlaste sisseränne Ida-Tiibetisse, usuvabaduse kadumine ning nii Qinghais kui ka Changdus 1956 alustatud sotsialismi sisse transportimine põhjustasid kokkupõrkeid eriti khampade ja hiinlaste vahel. Peale Litangi võitlusi sündis khampade partisaniliikumine, mis laienes lääne suunas. Rahulolematusest puhkes 1959 ülestõus, mille tagajärjel Dalai-lama õukond põgenes Indiasse. Järgmisel aastal põgenesid 60000 Tiibetlast oma juhi eeskujul Nepaali, Bhutani, Sikkimisse ja Indiasse, kus Dalai.Lama organiseeris pagulas valitsuse. Ülestõusu mahasurumise käigus sai surma tuhandeid inimesi, kümned tuhandeid vangistati ja munki sunniti asuma tootvale tööle ja lahkuma hävitatud kloostritest. Tiibeti põgenikest ja partisanidest, kelle teguvus jätkus Nepaalis kuni 1974 aastani välja, enamus toetas Tiibeti iseseisvust, mõned on otsinud tuge ka Taiwani Kuomintanilt.