Pius V
Pius V | ||||||||||||||||||
|
Pius V, ilmaliku nimega Antonio Michele Ghislieri (17. jaanuar 1504 – 1. mai 1572) oli paavst 1566–1572. Ta oli 225. paavst.
Antonio Ghislieri sündis Paolo Ghislieri ja Domenica Augeria ainsa pojana. Ta oli lambakarjus, kuid liitus 1518 dominikaanidega, võttes endale nimeks Michele. Pärast õpingute lõpetamist Bologna ülikoolis 1528 ta ordineeriti. 1528–1544 õpetas ta Pavia ülikoolis filosoofiat ja oli lühikest aega Bologna ülikoolis teoloogia lektor. Mungana vastutas ta noviitside kasvatamise eest, kuid määrati peagi oma mitmekülgsete võimete tõttu mitmesse kloostrisse prioriks. Ta järgis nii munga, kardinali kui paavstina askeetlikke eluviise, rõhutas pidevalt evangeelseid väärtusi ja kaitses tsölibaati. Ta külastas sageli vaestemaju ja leprosooriume, mille juures mõjus teistele vaimulikele tavatuna, kui ta embas pidalitõbiseid. Mungana taunis noor Ghislieri roomakatoliku kiriku üldpõhimõtteid eiravaid vaateid, mille tõttu määrati ta peagi inkvisiitoriks, kus tema agar tegevus kiriku põhimõtete kaitsmisel jättis sügava mulje kardinal Gian Pietro Carafale, kelle soovitusel määras Julius III ta Rooma inkvisitsiooni komissariks. Kardinal Ghislieri taunis vaimulike väärituid eluviise ja kritiseeris ägedalt Pius IV-t, kui too soovis nimetada kardinaliks veel alaealise Fernando de' Medici. Dominikaanina eelistas ta paavstiks saades kanda endiselt valget ordurõivastust ja paljud tema järeltulijad on eelistanud rõivastuda samuti valgesse. Kardinal Ghislieri osales kahel konklaavil: 1559 ja 1565–1566.
[redigeeri] Ametid
- San Pietro di Vigevano, San Giacomo di Soncino ja San Domenico di Alba kloostrite prior
- Lombardia provintsi superior
- Pavia, Como ja Bergamo inkvisiitor
- 1551 Rooma inkvisitsiooni komissar
- 4. september 1556 – 17. märts 1560 Nepi ja Sutri piiskop (pühitseti ametisse 14. septembril 1556)
- 1556 Milano ja Lombardia inkvisiitor
- 15. märts 1557 kardinalpreester
- 24. märts 1557 – 14. aprill 1561 ja 15. mai 1565 – 7. jaanuar 1566 Santa Maria sopra Minerva kardinalpreester
- 14. detsember 1558 – 7. jaanuar 1566 Rooma inkvisitsiooni suurinkvisiitor
- 9. august 1559 San Spirito de Columbella kloostri ülevaataja
- 17. märts 1560 – 7. jaanuar 1566 Mondovi piiskop ja barnabiitide protektor
- 14. aprill 1561 – 15. mai 1565 Santa Sabina kardinalpreesteer
[redigeeri] 1565.–1566. aasta konklaav
Pius V valiti paavstiks 7. jaanuaril 1566 ja krooniti oma sünnipäeval 17. jaanuaril 1566. Ta oli esimene paavst, kes valiti pärast Trento oikumeenilise kirikukogu sulgemist. Ta oli kolmas dominiiklane, kes sai paavstiks; enne teda valiti dominikaanidest paavstiks Innocentius V ja Benedictus XI, pärast teda Benedictus XIII.
Pius IV surma järel oli kardinalide kolleegiumis 71 kardinali. See arv ületati alles 1963. aasta konklaavil. 20. detsembrist 1565 7. jaanuarini 1566 toimunud konklaavi viimases voorus osales 49 kardinali. Pius V valiti paavstiks kardinal Carlo Borromeo initsiatiivil pärast seda, kui kardinal Guglielmo Sirleto ei saanud piisavalt hääli.
[redigeeri] Liturgilised reformid
Pius V alustas valitsemist vaestele almuste jagamisega ja kuulutas oma esimese valitsemisaasta juubeliaastaks.
1566 määras ta komisjoni, mis pidi revideerima kanoonilise õiguse koodeksit.
Ta kohustas prelaate resideeruma oma ametikohtadel ja määras 3. mail 1567 komisjoni, mis pidi kontrollima ametissemääratavaid piiskoppe.
Ta määras komisjoni, mille eesmärk oli kirikukihelkondade visiteerimine, ja külastas seejuures ise väga sageli Rooma basiilikaid.
11. aprillil 1568 nimetas ta Kiriku doktoriteks Aquino Thomase, Athanasiose, Basileiose, Johannes Kuldsuu ja Natsiantsi Gregoriose.
Ta taastas 9. juulil 1568 avaldatud bullas vahepeal lakanud indulgentside kasutamise, määrates 100-päevase indulgentsi kõikidele, kes loevad breviaariumis sätestatud palveid Neitsi Maarjale. Ta avaldas 17. septembril 1569 bulla "Consueverunt romani", milles rõhutas roosipärja palvete tähtsust ja pühade tekstide lugemist päevaste palvetundide ajal. 14. juulil 1570 avaldas ta apostliku konstitutsiooni "Quo primum", milles kinnitas Trento liturgia pühitsemist, samuti rooma riituses viie liturgilise põhivärvi kasutamise ning sellest ajast on katoliku kirikus ametlikult liturgilisteks põhivärvideks valge, punane, roheline, lilla ja must. Ta tutvustas liturgias uusi hümne "O sola magnarum urbium", "Salvete flores martyrum" ja "Audit tyrannus anxius".
1569 määras ta komisjoni revideerima "Vulgatat".
5. aprillil 1571 kinnitas ta Neitsi Maarja austamiseks "Officium Beate Marie Virginis", kuid ilma litaania kasutamiseta. Ta kuulutas 5. augusti Neitsi Maarja auks peetavaks pühaks, millega mälestatakse Liberiuse nägemust Santa Maria Maggiore basiilika rajamise eel.
[redigeeri] Klerikaalsete institutsioonide reformid
Pius V kinnitas 8. veebruaril 1566 avaldatud bullas "Superna dispositione" karmeliitide Laupäevaprivileegi.
Ta lubas 29. mail 1566 avaldatud bullas "Circa pastoralis" klausuuri eiramist vaid kolmel juhul: tulekahju, pidalitõve ja nakkushaiguse tõttu. Ühtlasi nõudis ta Bonifatius VIII sätestatud nõuete kasutamist klausuuri kehtestamisel.
Ta kinnitas 16. aprillil 1567 avaldatud bullas "Superioribus mensibus" frantsiskaani konventuaalide õigused sarnaselt teiste ordude konventuaalide õigustele. 8. juunil 1568 avaldatud bullas "Ad extirpandos" julgustas ta frantsiskaani observante järgima askeetlikke eluviise ja kinnitas seda 23. juunil 1568 avaldatud bullas "Illa nos cura", liites observantidega amadeiidide ja klareenide kongregatsioonid. Tema käsul lammutati Porziuncolas asuv pühakoda, välja arvatud kong, kus suri Franciscus, ja 1569 asuti sinna rajama basiilikat.
Pius V käskis 25. mail 1568 Kölni peapiiskopile saadetud kirjas toetada jesuiite ja 7. juulil 1571 avaldatud bullas "Dum indefessae" kinnitas jesuiitide privileegid.
1568 lubas ta tegutseda hieronümiitide kongregatsioonil.
Ta taunis 1569 kamaldolese benediktiinide Murano kongregatsiooni konventuaalide tegevust.
Ta kinnitas Antonio Velasco poolt Sevillas rajatud konvendi tegevuse.
Ta kinnitas 1570 Ristisõdijate Seltsi privileegid ja kohustas neid kaitsma inkvisitsiooni tegevust. Pius V toetas Malta ordu rüütleid, kuid tühistas Pius IV poolt Mauritiuse rüütliordule antud privileegid ja võimaldas 1571 Püha Hieronymuse rüütliordu liikmetele täieliku absolutsiooni.
Ta kinnitas 1571 La Vallettas Porto Salvo kloostri dominikaanide privileegid.
Ta kinnitas ambrosiaani nunnade kongregatsiooni Lombardias.
Ta saatis 8. veebruaril 1571 laiali humiliaatide ordu.
[redigeeri] Rooma inkvisitsiooni reformimine
Pius V rajas uue Rooma inkvisitsiooni peakorteri, sest eelmine oli Paulus IV surma järel puhkenud rahutustes hävitatud. Ta lootis inkvisitsiooni tõhusamat tegevust protestantismi leviku takistamiseks ja külastas sageli selle istungeid. Ta määratles 1566 avaldatud apostlikus konstitutsioonis "Cum felicis record" Rooma Inkvisitsiooni volitused. 1571 rajas ta indeksi kongregatsiooni, mille tegevuse tõttu põgenesid paljud trükkalid Itaaliast Saksamaale või Šveitsi.
Tema ajal olid inkvisitsiooni otsusega vangistuses näiteks Toledo peapiiskop Bartolome Carranza ja Pietro Carnesecchi.
[redigeeri] Hukkamõistvad otsused
1. oktoobril 1567 mõistis Pius V bullas "Ex omnibus afflictionibus" hukka Michael Baiuse 79 teesi, mis toetusid augustiinlikule teoloogiale armust ja langusest.
27. aprillil (või 25. veebruaril) 1570 avaldatud bullas "Regnans in excelsis" pani ta kirikuvande alla Inglismaa kuninganna Elizabeth I. See oli viimane juhtum, kui paavst langetas valitsevale monarhile nii karmi otsuse.
[redigeeri] Välispoliitika
Tema initsiatiivil tunnustati Trento otsuseid 1566 Itaalias, Saksamaal, Poolas ja Portugalis, kuid tagasilöök tuli Prantsusmaalt, kus usurahutuste tõttu jäeti otsused esialgu kinnitamata. Felipe II nõustus Trento otsuseid tunnustama vaid sel määral, kui need ei piiranud tema volitusi kuningana.
Pius V avaldas 1568 bulla "In coena Domini", milles kinnitas kiriku mõjuvõimu riigi üle. Selles avaldatud veendumuste tõttu halvenesid paavsti suhted peaaegu kõigi Euroopa katoliiklike valitsejatega.
Ta toetas Prantsusmaa kuningat Charles IX-t rahaliselt ja sõjaliselt võitluses hugenottide vastu. Ta saatis 1569 Prantsusmaale 6000 meest Santa Fiore krahvi juhtimisel. 28. märtsil 1569 toetas paavst kirjas Caterina de' Medicile võitluse jätkamist ja palus Moncontouri lahingu järel kuningal oma riigis sallida ainult katoliiklust, kuna vastasel juhul puhkeb kodusõda. Seetõttu taunis Pius V teravalt hugenottidega 1570 sõlmitud rahu. Kaitsmaks kiriku vaateid, määras ta 1571 Prantsusmaale nuntsiuseks Antonmaria Salviati ja 1572 saatis Prantsusmaale legaadina kardinal Michele Bonelli.
Pius V suhted keiser Maximilian II-ga halvenesid, kui paavst nimetas Cosimo de' Medici keisrile kuuluva Toskaana suurhertsogiks.
Pius V soosis Felipe II võitlust Madalmaades, kuid oma 1568 avaldatud vaadete tõttu nende suhted halvenesid ja tõsine tüli välditi vaid tänu nuntsius Giambattista Castagnale.
[redigeeri] Sõda türklastega
Pius V oli kogenud nägemust, mille mõjul ta kuulutas Euroopat ohustavate türklaste pealetungi tagasilöömiseks nende vastu ristisõja, moodustades Veneetsia ja Hispaaniaga Püha Liiga võitluseks türklaste vastu. Paavsti soovitusel mehitati 300 sõjalaeva, mille ta andis Jumalaema kaitse alla, paludes kõiki kristlasi palvetada ja paastuda ristisõdijate eest.
Kui liitlasväed purustasid Lepanto merelahingus 7. oktoobril 1571 türklaste väe, oli see eurooplaste esimene suur võit türklaste üle ajaloos, mille tähistamiseks pühitses Pius V võidupäeva Jumalaemale ja järgmine paavst Gregorius XIII kuulutas selle päeva roosipärja päevaks.
[redigeeri] Suhtumine juutidesse
Pius V kinnitas 19. aprillil 1566 avaldatud bullas "Romanus pontifex" Paulus IV poolt juutidele sätestatud kohustused.
19. jaanuaril 1567 avaldatud bullaga "Cum nos nuper" keelas ta juutidel omada kinnisvara. Ta süüdistas 26. veebruaril 1569 avaldatud bullas "Hebraeorum gens" juute liigkasuvõtmises, röövimises ja prostitutsiooni vahendamises, lubas neil elada getodes Roomas ja Anconas, kuid kohustas neid mujalt Kirikuriigist lahkuma. Tema ajal sai Rooma pearabi katoliiklaseks.
[redigeeri] Muud otsused
Pius V toetas oma sugulasi vähe, kuigi pühitses oma õetütre poja Michele Bonelli kardinaliks. Ta taunis 29. märtsil 1567 avaldatud apostlikus konstitutsioonis "Admonet nos" Kirikuriigi valduste läänistamist ja keelas taasläänistada tagasivõetud valdusi.
8. veebruaril 1566 rajas ta San Girolamo dei Croati titulaarkiriku.
Ta rehabiliteeris 26. septembril 1567 Pius IV ajal hukatud kardinal Carlo Carafa ja pühitses järgmisel konsistooriumil kardinaliks Antonio Carafa.
Tema tegevuse tulemusena avaldati 1566 Rooma katekismus, 1568 anti uuesti välja breviaariumi parandatud väljaanne ja 1570 Rooma missaraamat.
30. augustil 1567 avaldas ta apostliku konstitustiooni "Romani pontificis", milles keelas India katoliiklastel mitmenaisepidamise ja bigaamia.
Ta keelustas 1. novembril 1567 avaldatud apostliku konstitutsiooniga "De salute" härjavõitlused ja taunis loomade väärkohtlemist.
Ta keelustas veebruaris 1567 ja jaanuaris 1570 avaldatud bullades kvestorluse.
Ta avaldas 30. augustil 1568 bulla "Horrendum illud secelus", milles mõistis karmilt hukka preestrid ja mungad, keda süüdistati seksuaalsetes pattudes.
Ta lubas 1568 laiendada Rooma botaanikaaeda ja andis korralduse vaestemajade rajamiseks.
Ta mõistis 31. mail 1570 avaldatud bullas "Durum nimis" hukka piiskoplikud ja paavstlikud kapitulatsioonid.
1570 avaldati Aquino Thomase teoste uus väljaanne.
Ta rajas 1570 Ortona piiskopkonna, 10. mail 1570 Cordoba piiskopkonna Argentiinas, 9. juunil 1570 Elvasi piiskopkonna Portugalis ja taastas 18. juulil 1571 Jaca piiskopkonna.
Ta kinnitas 25. juulil 1571 avaldatud kirjas "Exponi nobis nuper" Lima ülikooli privileegid.
Ta sätestas, et ükski arst ei tohi saada doktoriks, kui ta pole andnud vannet külastada haigeid ilma pihiisata kauem kui kolm päeva.
Ta keelas kirikus almuste andmise ja palumise, seda lubati teha vaid kiriku ukse ees.
[redigeeri] Kardinalide pühitsemised
Pius V pühitses kakskümmend üks kardinali kolmel konsistooriumil, sealhulgas tulevase paavsti Sixtus V. Lisaks itaallastele said kardinalideks 3 prantslast ja 3 hispaanlast.
Ta avaldas 21. detsembril 1566 apostliku konstitustiooni "Inter multiplices", milles kinnitas Paulus IV nõudeid konklaavi otsuse tühistamiseks, kui valituks osutub kardinal, keda on varem süüdistatud ketserluses.
Ta kinnitas 1571 konklaavil osalemise õiguse neil kardinalidel, kes on ametisse nimetatud, kuid keda pole veel jõutud ametisse pühitseda.
- konsistoorium 6. märts 1566
- Michele Bonelli
- konsistoorium 24. märts 1568
- Antonio Carafa
- Gianpaolo Della Chiesa
- Diego Espinosa Arévalo
- Jérôme Souchier
- konsistoorium 17. mai 1570
- Giulio Acquaviva d'Aragona
- Gian Girolamo Albani
- Giovanni Aldobrandini
- Charles d'Angennes de Rambouillet
- Archangelo de' Bianchi
- Paolo Burali d'Arezzo
- Gaspar Cervantes de Gaete
- Pierdonato Cesi
- Vincenzo Giustiniani
- Carlo Grassi
- Marco Antonio Maffei
- Nicolas de Pellevé
- Felice Peretti Montalto (Sixtus V)
- Girolamo Rusticucci
- Giulio Antonio Santorio
- Gaspar de Zúñiga y Avellaneda
[redigeeri] Surm
Pius V suri 1. mail 1572 Roomas neeru- või sapikivide tõttu tekkinud tüsistustesse.
[redigeeri] Kanoniseerimine
Pius V kuulutati õndsaks 1. mail 1672 Clemens X poolt ja kanoniseeriti 22. mail 1712 Clemens XI poolt. Tema mälestuspäev on 30. aprill. Pius V on Malta patroon.
Eelnev: Pius IV |
Rooma paavst 1566-1572 |
Järgnev: Gregorius XIII |