Jürgen Habermas
Vajab toimetamist |

Jürgen Habermas (sündis 18. juunil 1929 Düsseldorfis) on saksa filosoof ja sotsioloog.
Alates kahekümnendast eluaastast õppis ta Göttingenis, Zürichis ja Bonnis filosoofiat, ajalugu, psühholoogiat, saksa kirjandust ja majandust. Aastal 1954 promoveerus ta tööga "Absoluut ja ajalugu: Schellingi mõtlemise lõhestatusest ("Das Absolute und die Geschichte. Von der Zwiespältigkeit in Schellings Denken")."
1956. aastal läks ta assistendina tööle Frankfurdi Sotsiaaluuringute Instituuti. Frankfurdi koolkonna mõjul sai ta sotsiaalfilosoofide Theodor Adorno ja Max Horkheimeri kõrval kriitilise teooria juhtivaks esindajaks. Aastal 1961 habiliteerus ta Marburgis tööga "Avalikkuse struktuurimuutus" ("Strukturwandel der Öffentlichkeit"), millega ta rajas hilisemale positsioonile olulise aluse.
Juba pisut enne seda oli teda Hans-Georg Gadameri ja Karl Löwithi ettepanekul kutsutud erakorraliseks sotsiaalfilosoofia professoriks Heidelbergi ülikooli. Heidelbergi perioodil ilmus tema sotsiaalfilosoofiliste kirjutiste kogu "Teooria ja praktika" (1963; "Theorie und Praxis"). Aastal 1964 pöördus Habermas tagasi Frankfurti ja võttis Horkheimeri järglasena üle filosoofia ja sotsioloogia õppetooli.
Raamatule "Tunnetus ja huvi" (1968; Erkenntnis und Interesse) järgnesid muuhulgas tööd "Tehnika ja teadus kui ideoloogia" (1968; Technik und Wissenchaft als Ideologie), "Protestiliikumine ja kõrgkoolireform" (1969; "Protestbewegung und Hochschulreform"), "Sotsiaalteaduste loogikast" (1970; "Zur Logik der Sozialwissenschaften") ja tema vaidlust Niklas Luhmanniga käsitlev ühine diskussioniraamat "Ühiskonna teooria või sotsiaaltehnoloogia" (1971; "Theorie der Gesellschaft oder Sozialtechnologie").
Aastatel 1971-1980 oli ta koos Carl-Fridriech von Weizsäckeriga Max Plancki Teaduslik-tehnilise Maailma Elutingimuste Uurimise Instituudi direktoriks Starnbergis. Seitsmekümnendatel aastatel ilmus muuhulgas tema artiklikogu "Ajaloolise materialismi rekonstruktsioonist" (1976; "Zur Rekonstruktion des Historischen Materialismus").
Aastal 1980 läks ta direktoriks Max Plancki Sotsiaalteaduste Instituuti Münchenis. Aasta hiljem ilmus tema kaheköiteline peateos "Kommunikatiivse tegevuse teooria" ("Theorie des kommunikativen Handelns"). Aastal 1982 võttis ta jälle vastu kutse professori kohale Frankfurdi ülikoolis, kus ta 1970. aastatest peale oli kogu aeg auprofessorina õpetanud.
Aastal 1994 Habermas emeriteerus. Ühtelugu võttis ta avalikkuses sõna, esinedes seisukohavõttudega poliitilises vaidlusküsimustes. Tema artikkel "Üks kahjukäsitlemise liik" ("Eine Art Schadensabwicklung") vallandas 1986 niinimetatud ajaloolaste tüli.
Habermas on saanud kõrgeid autasusid ning audoktoritiitleid paljudelt kodu- ja välismaistelt ülikoolidelt.
Sisukord |
[redigeeri] Vaata ka
- Instrumentaalne mõistus
- Kommunikatiivne mõistus
[redigeeri] Teosed eesti keeles
[redigeeri] Raamatud
- “Avalikkuse struktuurimuutus: uurimused ühest kodanikuühiskonna kategooriast”. Tõlkinud Andres Luure, järelsõna Jaak Kangilaski. Kunst, Tallinn 2001
[redigeeri] Artiklid
- “Uuskonservatiivne kultuurikriitika Ameerika Ühendriikides ja Saksamaa Liitvabariigis”. Tõlkinud Erki Silmet, saatesõna Märt Väljataga – Vikerkaar 1992, nr. 5, lk. 52–64
- “Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?”. Tõlkinud Leo Metsar – Vikerkaar 1992, nr. 9, lk. 36–44 ja nr. 10, lk. 29–40
- “Filosoofia kui kohahoidja ja interpreet”. Tõlkinud Marju Luts – Akadeemia 1994, nr. 12, lk. 2591–2610
- “Modernsus – lõpetamata projekt”. Tõlkinud Andres Kärssin – Akadeemia 1996, nr. 1, lk. 75–93
- “Teaduslikustunud poliitika ja avalik arvamus”. Tõlkinud Andres Luure – kogumikus “Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid”, Tartu, 2002, lk. 268–282
- “Usk ja teadmine”. Tõlkinud Tiiu Hallap – Vikerkaar 2004, nr. 1/2, lk. 109–115
[redigeeri] Kirjandus
- John B. Thompson, “Jürgen Habermas ja kriitiline ühiskonnateooria”. Tõlkinud Ene-Reet Soovik – Akadeemia 1996, nr. 1, lk. 94–121 ja nr. 2, lk. 268–290
[redigeeri] Välislingid
- Märt Väljataga, “Avalikkuse tõus ja langus” (raamatu “Avalikkuse struktuurimuutus” arvustus) (PM 18. 1. 2002)
- Rein Ruutsoo, “Ajalugu – saatus või kohustus?” (raamatu “Avalikkuse struktuurimuutus” arvustus) (EE – Areen 7. 2. 2002)
- Tiit Matsulevitš, “Habermas – klassik juba eluajal” (EPL – lisa Mõte 17. 7. 2003)
- Jürgen Habermas, Jacques Derrida, “Euroopa taassünd pärast sõda”. Tõlkinud Mati Sirkel (EPL – lisa Mõte 17. 7. 2003)