Otto Tiefi valitsus

Otto Tiefi valitsus oli viimane seaduslik Eesti Vabariigi valitsus Eestis enne taasiseseisvumist.

Valitsus formeeriti Eesti poliitilisi erakondi ühendanud Eesti Vabariikliku Rahvuskomitee liikmetest. Rahvuskomitee valmistas ette valitsuse ametisse astumist esimesel võimalikul juhul. Plaan nägi ette Tallinnas riigivõimu ülevõtmist, seadusliku valitsuse moodustamist ja pöördumist abipalvega lääneriikide poole. Nõukogude Liidu rünnak toimunuks seega iseseisva Eesti Vabariigi vastu, mis oleks andnud lääneriikidele põhjuse sekkumiseks. 17. septembri 1944 õhtul tegi Eesti kindralkomissar Litzmann Hjalmar Mäele teatavaks Eesti mahajätmise otsuse. Põrandaalune iseseisvusliikumine sai sellest teada 18. septembril. Eesti Vabariikliku Rahvuskomitee välisesindus soovitas professor Jüri Uluotsal kuulutada kiiresti välja uus valitsus ja taastada Eesti Vabariik.

18. septembril 1944 nimetas Eesti peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi juhitava valitsuse. Moodustatud valitsuse koosseisu kuulusid:

  • Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief
  • Haridusminister Arnold Susi
  • Kaubandus- ja tööstusminister Rudolf Penno
  • Kohtuminister Johannes Klesment
  • Põllutööminister Karl Liidak
  • Rahaminister Hugo Pärtelpoeg
  • Sotsiaalminister Voldemar Sumberg
  • Teedeminister Johannes Pikkov
  • Välisminister August Rei
  • Minister Juhan Kaarlimäe.

Esialgu oli sõjaministriks ette nähtud Johan Holberg, kes aga ilmus valitsuse tööleasumise koosolekule alles pärast vandetõotuse andmist, teatas Eestist lahkumisest ja loobus portfellist, mistõttu pole tema nime ka 20. septembril ilmunud Riigi Teatajas trükitud valitsuse moodustamise käskkirjas. Hiljem paguluses hakkasid Johannes Klesment ja Otto Pukk nõudma, et ainsa kehtiva dokumendina tuleb tunnustada hoopiski käsitsi kirjutatud, Jüri Uluotsa allkirjaga käskkirja, mille peamine erinevus Riigi Teatajas trükitust oligi Johan Holmbergi välja jäämine.

Valitsusele allusid teiste seas sisekaitse ülem Juhan Reigo, riigikontrolör Oskar Gustavson, õiguskantsler Richard Övel riigisekretär Helmut Maandi ja riigisekretäri asetäitja Endel Inglist. Eesti Vabariiklik Rahvuskomitee lõpetas seoses valitsuse ametisseastumisega oma tegevuse. August Rei ja Rudolf Penno viibisid valitsuse töönädalal Rootsis. Raskelt haige Jüri Uluots lahkus Eestist Johannes Klesmenti saatel 20. septembri hommikul.

19. ja 20. septembril toimusid valitsuse koosolekud. Ametisse nimetati sõjavägede ülemjuhataja, kolonel Jaan Maide. 21. septembril 1944 teatas valitsus oma kohustuste täitmisele asumisest, raadio kaudu informeeriti sellest ka välisriike. Valitsuse deklaratsioon maailmale ja eesti rahvale jäi trükkimata, sest nõukogude pommirünnak lõi rivist välja trükikoja elektrivarustuse.

22. septembril 1944, vaid mõni tund enne seda, kui Nõukogude Liidu väed Tallinna vallutasid, lahkusid sealt viimased valitsusliikmed. Valitsus kogunes Läänemaale Puise randa Põgari külla ning ootas Rootsist lubatud kiirkaatrit evakueerimiseks. Paat saabus alles 29. septembril ning sellega põgenes Eestist vaid Helmut Maandi. Eestist õnnestus põgeneda veel Johan Holbergil. Karl Liidak varjas ennast Nõukogude võimu eest põranda all, ning suri 1945. aastal. Valitsuse ülejäänud liikmed arreteeriti ning mõisteti vangi või surma.

Otto Tiefi valitsuse tähtsus seisneb riikliku järjepidevuse katkematus kandmises.

[redigeeri] Kirjandus

  • Helmut Maandi, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ja Otto Tief (Mälestused 1944. aasta sündmustest) – Looming 1988, nr. 10, lk. 1380–1404
  • Voldemar Pinn. September 1944 - põgenemine. Punane terror ja Läänemaa. Haapsalu 1992
  • Otto Tief ja 1944.a vahevalitsus. Toimetaja Andres Parmas. Korporatsioon Rotalia, Tartu 2006, 125 lk.

[redigeeri] Välislingid