Jaak Aab

Jaak Aab (sündis 9. aprillil 1960 Helme vallas Taageperas) on Eesti poliitik, endine Võhma linnapea, IX Riigikogu asendusliige, sotsiaalminister alates 13. aprillist 2005.

12. septembrist 1994 on ta Eesti Keskerakonna liige.

Sisukord

[redigeeri] Haridus

  • 1967–1972 õppis Ala 8-klassilises Koolis
  • 1972–1978 õppis Viljandi V Keskkoolis ja lõpetas selle
  • 19781986 õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja lõpetas selle vene keele ja kirjanduse õpetajana

[redigeeri] Töökohad ja ühiskondlikud ametid

  • 30. jaanuar 198431. august 1985 Ala 8-klassilises koolis emakeele ja vene keele õpetaja
  • 1. september 1985 – 19. jaanuar 1988 Võhma Keskkoolis õpetaja ja huvijuht
  • 19. jaanuar 1988 – 23. oktoober 1989 ELKNÜ Viljandi Rajoonikomitee I sekretär
  • 23. oktoober 198930. oktoober 1991 Võhma Keskkoolis õpetaja ja direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal
  • 31. oktoober 199131. märts 1994 Soomes Ülä-Savo Pielavesi valla taludes puhkuseasendaja
  • 1. november 19941. jaanuar 1996 (?) Võhma abilinnapea
  • 18. august 19986. veebruar 2002 Võhma linnapea
  • Viljandimaa Omavalitsuste Liidu eestseisuse liige
  • Regionaalarengu Agentuuri Nõukoja liige
  • 7. veebruar 200221. märts 2003 IX Riigikogu asendusliige
  • Riigikogu majanduskomisjoni liige, Narva elektrijaamade erastamise uurimiskomisjoni esimees
  • Hasartmängumaksu Nõukogu esimees
  • Võhma Linnavolikogu esimees
  • Võhma Linnavolikogu eelarvekomisjoni esimees
  • Eesti Keskerakonna juhatuse liige, volikogu haridus-ja kultuurikomisjoni esimees
  • 1. aprill 200321. juuli 2003 Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni nõunik, sekretariaadijuhataja
  • 22. juuli 2003 - 13. aprill 2005 Eesti Linnade Liidu tegevdirektor (büroo direktor)
  • 13. aprillist 2005 Eesti Vabariigi sotsiaalminister

1993. aastal kandideeris Aab Võhma linnavolikogusse nimekirjas "Elujõuline Võhma". Ta sai 33 häält 678-st, mis oli paremuselt 5. tulemus.

1996. aastal kandideeris Aab Võhma linnavolikogusse nimekirjas "Kodulinn Võhma". Ta sai 75 häält 683-st, mis oli parim tulemus, ja pääses linnavolikokku.

Aabi abilinnapeaks oleku ajal läks Võhma lihakombinaat pankrotti, mis põhjustas linnas sotsiaalkriisi. Aab püüdis soodustada uute töökohtade tekkimist ettevõtluse arengu kaudu ning hankis riigi investeeringuid.

1996. aastal ostis Võhma linnavalitsus Võhma Majandusühisuselt vana kaubamaja esimese korruse, et mahapõlenud kultuurimaja asemele ehitada uus kultuurikeskus. Vabariigi valitsuse reservfondist selleks eraldatud rahast jäi üle 357 000 krooni. See oleks tulnud seaduse järgi tagastada reservfondile, kuid linnavalitsus maksis sellega lihakombinaadi pankroti tagajärjel töötuks jäänud inimeste küttevõlgu. Et tulumaksu laekus tol aastal eelarvesse loodetust vähem, ei õnnestunudki seda summat reservfondi tagasi maksta. Riigikontroll avastas selle 1997. aastal. 1998. aastal eraldati see summa uue kultuurikeskuse ehituseks.

Aab toimetas ka koos Riina Pakasega Võhma Linnalehte.

1999. aastal kandideeris ta Riigikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 7 (Järva ja Viljandi maakond) Peeter Kreitzbergi järel teise numbrina. Ta sai 503 häält (71 häält Järva maakonnast ja 432 häält Viljandi maakonnast). Võhma linnas sai ta 262 häält 759-st, saades kõige enam hääli. Riigikokku ta ei pääsenud. Erakonna valimiskampaaniaks annetas ta 15 000 krooni.

1999. aastal kandideeris Jaak Aab Võhma linnavolikokku valimisliidu Keskerakonna ja Koonderakonna Liit kandidaadina. Ta kogus 161 häält 672-st, saades suurima häälte arvu, ning pääses linnavolikogusse.

Alates 7. veebruarist 2002 kuulus ta asendusliikmena IX Riigikogusse (andis ametivande 11. veebruaril). 11. veebruaril registreeris Riigikogu juhatus ta Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeks. 12. veebruaril kinnitati ta majanduskomisjoni liikmeks.

17. aprillil 2002 valiti ta Riigikogu uurimiskomisjoni AS Narva Elektrijaamad erastamisprotsessi käigu ja kulutuste otstarbekuse väljaselgitamiseks. Komisjoni esimesel istungil 22. aprillil 2002 valiti Jaak Aab selle esimeheks. Veebruaris 2003 esitas komisjon lõpparuande. Komisjon pidas ainsaks erastamisprotsessis tehtud veaks avalikkuse abapiisavat teavitamist: "erastamise lõppfaasis ei selgitanud Vabariigi Valitsus piisavalt protsessi käiku Riigikogus esindatud poliitilistele jõududele ega Eesti elanikele, mille tulemusena kasvas ka elanikkonna vastuseis Narva elektrijaamade erastamisele". Kulutuste otstarbekust ei leitud olevat võimalik hinnata.

Jaak Aab algatas elektriohutuse seaduse muutmise eelnõu, mille riigikogu vastu võttis. Oma suurima saavutuse kohta Riigikogus ütles Aab: "Elektriohutuse seaduse muutmine vabastas kohustuslikust elektripaigaldiste kontrollist elukondlikud ruumid. Korterite ja elumajade omanikud said vältida küllaltki suuri ja põhjendamatuid kulutusi."

25. aprillil 2002 valiti ta Riigikogu esindajana hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogusse. Ta valiti selle nõukogu esimeheks.

2002. aastal kandideeris Aab Riigikogu liikmena Võhma linnavolikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas. Ta kogus 118 häält 729-st, mis oli parim tulemus, ning pääses linnavolikokku.

2003. aastal kandideeris ta teistkordselt Eesti Keskerakonna kandidaadina Riigikokku 8. ringkonnas (Valga- ja Viljandimaa). Erakonna üldnimekirjas oli ta 21. kohal, ringkonnas Jaanus Marrandi järel 2. kohal, kuid häälte arvu poolest edestasid teda Jaanus Marrandi, Arnold Kimber ja Indrek Meelak. Firma Faktum uuringu järgi oleks ta pidanud koguma korraliku häältesumma, sest ta oli kandidaatide seas Helir-Valdor Seedri ja Jaanus Marrandi järel populaarsuselt teine. Ta sai 972 häält (74 häält Järva maakonnast ja 898 häält Viljandi maakonnast). Võhma linnast sai ta 390 häält 785-st, mis oli suurim Võhmast saadud häälte arv. Parlamenti Aab ei pääsenud. Eesti Keskerakonna VIII kongressil 26. jaanuaril 2002 valiti Jaak Aab 386 häälega erakonna juhatusse.

Aab on osalenud Keskerakonna haridus-, regionaal- ja kohaliku omavalitsuse poliitika väljatöötamises.

Jaak Aabi nähti erakonna võimaliku uue peasekretärina, kuid seoses Linnade Liidu tegevdirektoriks saamisega see võimalus ei realiseerunud.

6. mail 2003 määrati Eesti Keskerakonna nimekirjas kandideerinud omavalitsustegelaste parteisse kaasamise kampaania üldkoordinaatoriks Jaak Aab.

Ta on võidelnud kohalike omavalitsuste tugevdamise eest.

Alates 13. aprillist 2005 on Jaak Aab Eesti Vabariigi sotsiaalminister.

[redigeeri] Publikatsioone

  • Miks läksin Riigikokku? – Võhma Linnaleht, veebruar 2002, nr 60, lk 1.
  • Linnavolikogu istungil. – Võhma Linnaleht, veebruar 2002, nr 60, lk 2.
  • Miks läksin Riigikokku? – Sakala, 12. veebruar 2002, lk 2.
  • Usaldusväärsus ja vastutus ehk klaperjaht Mõisa moodi. – Sakala, 5. aprill 2002, lk 2.
  • Usaldusväärsus ja vastutus ehk klaperjaht Mõisa moodi. – Järva Teataja, 16. aprill, lk 2.
  • Klaperjaht MÕ+ISA moodi. – Kesknädal, 17. aprill, 2002, lk 4–5. Välislink
  • Miks ma Riigikogus lisaeelarve poolt hääletasin. – Sakala, 5. juuli 2002, lk 2.
  • Mida oleks vaja esmajärjekorras ette võtta, et linna paremaks muuta? – Sakala, 17. oktoober 2002 lk 9. [Küsitlus Võhma kohta, vastus Rannar Raba vahendusel.]
  • Areng sõltub paljuski rahakotist. – Sakala, 6. novembrist 2002, lk. 2. (Omavalitsuste tulubaasist.)
  • Astmelise tulumaksu hirmust. – Järva Teataja, 17. jaanuar 2003, lk 2.
  • Astmelise tulumaksuga võidavad kõik. – Sakala, 24. jaanuar 2003, lk 2.

[redigeeri] Isiklikku

Aab on abielus Kaie Aabiga (sündis 23. oltoobril 1958), kes on Võhma gümnaasiumi õpetaja. Neil on tütred Kristel (sündis 1. juunil 1981) ja Karen.

Kaie Aab on 20. juulist 1999 ja Kristel Aab 21. septembrist 1999 Eesti Keskerakonna liige.

Aab elab alates 1985. aastast Võhmas.

Oma harrastustena nimetab Aab kirjandust ja mälumängu.

Ta valdab hästi vene ja soome keelt ning mingil määral saksa ja inglise keelt.

Tema hüüdnimi on Jack.

[redigeeri] Kirjandus

  • Vello Lattik. Kass ja hiired jagavad urgu, 2000.
  • Jaak Aab – 45. – Hippokrates, 2005, aprill/VII, lk 314.

[redigeeri] Välislingid