Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit.
Tarandkalme pikkus on kuni 60 m.
Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m.
Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena.
Sisukord |
[redigeeri] Levik
Tarandkalmed on levinud Eestis, Põhja-Lätis, Edela-Soomes ja Kesk-Rootsis.
Et kõige vanemad teadaolevad tarandkalmed on Rootsis, siis oletatakse, et nende levik on alanud sealt. Neid on seostatud läänemeresoomlastega.
Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande esimesel poolel pKr.
[redigeeri] Eesti tarandkalmed
Mõned vanemad tarandkalmed on ehitatud kivikirstkalmete lähedale, nagu Jabara kalmete puhul, või nendega kokku, nagu Kurevere kivikalmistul.
2.–5. sajandil levisid Eestis laialdaselt suurest hulgast taranditest koosnevad põletusmatustega tarandkalmed, näiteks Jaagupi tarandkalme ja Virunuka kivikalmistu.
Hauapanustena on tarandkalmetest leitud ehteid, peamiselt rõivaehteid, samuti nuge.
Tarandkalmete ehitamine 1. aastatuhande teisel poolel lakkas, kuid matmine nendesse kestis kohati edasi.
[redigeeri] Mõiste ajalugu
Harri Moora võttis 1930. aastatel kasutusele terminid "tarand" ja "tarandikkalme". Selle saksakeelne vaste oli tal Steinsetzung mit rechteckigen Zellen. Hiljem tuli käibele sõna "tarandkalme". Soomekeelne vaste on tarhakalmisto, saksakeelne Tarandgrab.
[redigeeri] Vaata ka
- Kalme
- Kivikalme
- Kivikirstkalme
- Kivivarekalme