Veebruarirevolutsioon

Veebruarirevolutsiooniks on nimetatud ka 1848. aasta revolutsiooni Prantsusmaal


Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.

Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II. Moodustati ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga.


[redigeeri] Sündmused Eestis

Peamine artikkel: Märtsirevolutsioon

  • 2. märts Veebruarirevolutsioon jõuab Tallinna
  • 6. märts Vene Ajutise Valitsuse esindajana määratakse Tallinna esimese eestlasena kuberneriks Jaan Poska

Eestlased koos teiste vähemusrahvustega kasutasid võimalust, et saada iseseisvaks. Sooviti kahe kubermangu - Eestimaa ja Liivimaa - ühendamist ühtseks tervikuks. Rahvusautonoomia loosung oli kõlanud 1905. aasta sündmuste aegu, Esimese maailmasõja ajal oli selle sõnastanud taas tollal 27-aastane tööerakondlane Jüri Vilms 1916. aasta mais

  • 26. märts 1917 toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus, kus Eestile nõuti autonoomiat. Sinimustvalgete lippude lehvides sammusid Petrogradis elavad eestlased läbi linna parlamendihoone ette, kus esitati oma nõudmine.
  • 12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eestile anti ulatuslik autonoomia. Seadus jõustus 5. juulil 1917. See oli esmane taoline endise Tsaari-Venemaa rahvastele.

Ühteaegu ühendati senine Eestimaa kubermang ja senise Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks Eestimaa kubermanguks. Komisjon, mis tõmbas piiri läbi Liivimaa, alustas tööd augustis. Omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev. (1930.aa. Eesti Entsüklopeedias Ajutine Maanõukogu), mille etteotsa sai Konstantin Päts. Ametlikuks asjaajamiskeeleks saab eesti keel.

Veebruarirevolutsioon Venemaal (ka Eestis) tõi kaasa uute institutsioonide tekkimise üle terve endise tsaaririigi. Suurest vabaduseideest kantuna likvideeriti senised riigi- ja valitsusasutused — saadeti laiali politsei ning vangimajadest vabastati vangid.

Eesti rahvusväeosade loomiseks moodustati poliitikutest ja sõjameestest Eesti Sõjaväelaste Büroo lipnik Konstantin Pätsi juhtimisel. Ootamata Vene võimude kinnitust, tegi büroo juba 23. aprillil polkovnik Siegfried Pindingule ülesandeks asuda formeerima Eesti polku. 1-5. juulil 1917 toimus Tallinnas Eesti sõjaväelaste I kongress, kus 50 000 eestlastest sõduri ja ohvitseride esindajad valisid Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee eesotsas K. Pätsiga.


[redigeeri] Sündmused Haapsalus

Haapsalus pandi revolutsiooniline kord maksma 4. märtsil 1917. Juba varahommikul levis linnas teade, et mõnikümmend Vene madrust olla kohale jõudnud. Esimeseks madruste ohvriks langes raudteejaamas keegi linnavaht, kes küllalt kiirelt polnud nende käsku täitnud. Teiseks ohvriks olnud endine mõisnik von Tritthof, kes mõrvati oma korteris. Seejärel vabastati linna vangimajast kõik vangid. Kõik dokumendid, mis rahukohtuniku ja politseipristavi juurest leiti, hävitati.

Kella 9 paiku organiseerisid peamiselt Vene madrused ja Läti sõjapõgenike naised Turuplatsil revolutsioonilise omakohtu, kus kohtu all olid linnapea dr. Gottfried von Krusenstern ja kirikuõpetaja Ralf von zur Mühlen. Mõne tunni pärast lamasid nad juba tänaval vereloigus — linnapea surnuna ja pastor raskesti haavatuna, kuid siiski elusana...

[redigeeri] Vaata ka