Süsteemne erütematoosne luupus

Süsteemne erütematoosne luupus (SEL) on põletikuline autoimmuunne multisüsteemne haigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid. Autoantikehade ülemäärasel produktsioonil pöördub kogu immuunsüsteem organismi enda vastu ja ründab oma kudesid.


Sisukord

[redigeeri] Riskitegurid

  1. Sugu – N:M = 10:1;
  2. endokriinne tegur – naistel: abort, sünnitus, kliimaks, östrogeenne stimulatsioon; meestel: testosterooni langus, östradiooli tõus;
  3. rass – sagedamini Aafrika mustanahalistel, hiinlastel jt aasialastel;
  4. liigne insolatsioon – UV-kiirgus;
  5. allergilised reaktsioonid – ravimid, seerumid, vaktsiinid, kemikaalid, olmekeemia;
  6. stressisituatsioonid, füüsiline ülepinge.

[redigeeri] Etioloogia ja patogenees

Etioloogia on ebaselge. Arvatakse, et oma rolli omab siin organismis latentselt persisteeriv viirusinfektsioon.
Süsteemne erütematoosne luupus kuulub mitteelundispetsiifiliste autoimmuunsete haiguste hulka, mille puhul esineb lai tsirkuleerivate antikehade spekter. Esinevad antinukleaarsed antikehad, DNA-vastased antikehad jt. DNA-vastased antikehad moodustavad immuunkomplekse, mille koostisesse kuuluvad natiivne DNA, anti-DNA ja komplement. Nad ladestuvad kapillaaride basaalmembraanis, neerudes, nahas jt organites.


[redigeeri] Kliiniline pilt

SEL esmasteks ilminguteks on esmaskrooniliselt reumaatilist artriiti meenutava artriidi liigesevorm, nõrkus, kõhnumine, lümfadenopaatia, nahalööve.
Liigesekahjustus avaldub sünoviidina või migreeruva artalgiaga. Tüüpiliselt on haaratud labakäe väikesed liigesed, küünar-, randme – ja hüppeliigesed. Harvematel juhtudel kujuneb aastate jooksul välja Jaccoud´ artriit.
Nahakahjustuse kõige tüüpilisem sümptom on liblikakujuline erüteem ninaseljal ja põskede piirkonnas. Mõnikord esineb ka liblikakujuline lööbeelementideta nahapunetus, mis intensiivistub välisfaktorite toimel. SEL korral on sagedaseks sümptomiks ka alopeetsia (juuste väljalangemine).
Diskoidne erütematoosne luupus on haiguse nahavorm, mis avaldub hüperkeratoosi, artroofia ja erüteemi näol. Haiguse progresseerumisel kujunevad välja armid ja pigmentatsioonid.
Polüserosiidid on samuti SEL klassikalised sümptomid. Peamiselt esineb pleuriiti ja perikardiiti. Kliiniliselt avalduvad need perikardi ja pleura hõõrdumiskahina ja valuna. Umbes pooltel haigetel tekivad südame – ja veresoonkonnakahjustused. Üldiselt kujuneb välja perikardiit, müokardiit ning endarteriidid ja flebiidid.
Kopsukahjustus avaldub ägeda või kroonilise pneumoniidina, mille aluseks on vaskuliit. Kliiniliselt esineb diafragma kõrgseis ja liikuvuse piiratus, auskultatsioonil on hingamiskahin nõrgenenud.
Neerukahjustus avaldub klassikalise glomerulonefriidina, mis tekib pooltel haigetel. Isoleeritud uriini sündroom väljendub vähese proteinuuriaga ja erütrotsüütide ning silindrite leiuga uriini sademes. Mitteaktiivse membranoosse luupusnefriidi korral areneb nefrootiline sündroom.
Seedetrakti kahjustus avaldub enamasti isutuse, kõhuvalude ja seedehäiretena. Võib tekkida ägeda kõhu sündroom. Maksakahjustuse korral on tüüpiliseks ilminguks maksa lipoiddüstroofia.


[redigeeri] Haiguse kulg

Ägeda kulu korral kujuneb 3 – 6 kuu jooksul välja neerude ja kesknärvisüsteemi kahjustus. Haigus lõpeb 1 – 2 aasta pärast letaalselt.
Alaägeda kulu korral esinevad alguses üldised sümptomid, nahakahjustus. Järgnevatel ägenemistel tabab patoloogiline protsess uusi elundkondi.
Kroonilise kulu korral algab haigus esmaskrooniliselt ja kulgeb 5 – 10 aasta jooksul suhteliselt healoomuliselt üksikute sündroomidega.


[redigeeri] Süsteemse erütematoosse luupuse ravi

Järgneb ravimeetodite tutvustus, mis ei ole arstlik nõuanne ja mille lugemine ei saa asendada arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.



Üldistest nõuetest tuleks mainida eelkõige rahu ja puhkust, hoiduda ülemäärasest palavusest ja päikesekiirgusest. Olulisel kohal on ka rasvavaene dieet ning hoiduda keskmise ja kõrge östrogeenisisaldusega kontraseptiivsetest pillidest.
Medikamentoosses ravis kasutatakse metüülprednisonooli, tsüklofosfamiidi, hüdroksüklorokiini ja asatiopriini.