Tallinna asehaldurkond

Tallinna asehaldurkond ehk Tallinna kubermang moodustati Eestimaa kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel. Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehaldurkorra perioodiks ja see lõppes peale Katarina II surma 1796. aastal.

Kõrgemaks esindajaks sai mõlema asehaldurkonna jaoks üks kindralkuberner kelle asukohaks määrati Riia linn. Sisuliselt muutis uus kord Eestimaa Venemaa sisekubermanguks. Asehaldurkorra ajal 1783. aastal loodi Haapsalu– (endine Läänemaa) ja Tallinna maakond (endine Harjumaa) ja uue maakonnana nende vahele Paldiski maakond, mis küll kohe peale asehaldurkorra likvideerimist kaodati. Paldiski sai 1783 aastal linnaõigused.

Asehaldurkorra ajal reformiti kubermanguvalitsused, loodi kroonupalatid ja üldise hoolekande kolleegiumid. Politsei ülessandeid maakondades asus täitma alamkohus, linnades politseivalitsus. Reformiti kohtusüsteem tekkisis talupoegade jaoks alamkorrakohus ja ülemkorrakohus, aadlike jaoks kreisikohus ja ülemmaakorrakohus. Teise astme kohtus seati ametisse prokurörid, kes allusid kubermangu peaprokurörile. Süsteemi täiendasid armuandmiskirjade süsteem. Kuna uus kord kärpis baltisaksa aadlike õigusi, õnnestus neil saavutata asehaldurkorra muutmine uue keisri Paul I poolt 1796. aastal, mis jõustus 1797. Koos asehaldurkorra kaotamisega likvideeriti ka enamus moodustatud asutusi. Alles jäid kubermanguvalitsused, kroonupalatid, ja üldise hoolekande kolleegiumid.

[redigeeri] Vaata ka