Burundi

pr. République du Burundi
rundi Republika y'Uburundi
Burundi Vabariik
Burundi lipp Burundi vapp
Burundi lipp Burundi vapp
Image:LocationBurundi.png
Deviis Unité, Travail, Progrès (prantsuse keeles 'Ühtsus, töö, progress'
Keeled prantsuse ja rundi
Pealinn Bujumbura
President Pierre Nkurunziza
Peaminister
Pindala 27 830 km²
Rahvaarv (2003)
Rahvastiku tihedus
6 096 156
219 in/km²
Iseseisvus 1. juulil 1962
Rahaühik frank (BIF)
Ajavöönd maailmaaeg
Riigihümn Burundi bwacu
Üladomeen .bi
Maakood 257

Burundi on väike riik Ida-Aafrikas. Ta piirneb põhjast Rwanda, läänest Kongo DV ja idast Tansaaniaga. Merepiir puudub.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood

Burundi põhiosa on mägine. Mäenõlvad, mis on ülejäänud riigist sademeterohkemad ja jahedamad, on metsased. Põhja-lõunasuunaline massiiv, mis tõuseb üle 2590 merepinnast, on veelahe Kongo ja Niiluse jõgikonna vahel. Sealt algabki Niilus. Tansaania piirini idas laskuvad mäenõlvad laugjalt, ent lääne poole järsult. Seal on Ruzizi jõe ja Tanganjika järve vahelised madalikud. Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist.

[redigeeri] Kliima

Troopikakuumust teeb mõõdukamaks suur kõrgus. Aasta keskmine temperatuur on Ruzizi jõe tasandikul 23 kraadi ja veelahkmel 27 kraadi.

Veelahkmel on aasta keskmine sademete hulk 1500–1800 mm, tasandikul ainult 800 mm ümber. Kuiv aastaaeg kestab juunist augustini ja vihmaperiood veebruarist maini.

[redigeeri] Loomad

Loomastik on rikkalik: elevandid, lõvid, leopardid, jõehobud, krokodillid, pühvlid, tüügassead, paavianid ja antiloobid.

[redigeeri] Rahvastik

Burundi on kivine maa, kus inimesed elatuvad naturaalmajanduslikust põlluharimisest või karjakasvatusest.

Rahvastiku tihedus on 219 inimest ruutkilomeetril: Burundi on naaberriigi Rwanda kõrval üks tihedamini asustatud maid Aafrikas.

Umbes 80% elanikest on hutud, umbes 15% tutsid ja ülejäänutest on enamik pügmeede hulka kuuluvad tvaad ehk batvad. Tutsid on traditsiooniliselt kontrollinud sõjaväge ja valitsust.

Ametlikud keeled on rundi ja prantsuse keel, kuigi kõneldakse ka suahiili keelt.

Üle poole rahvast on katoliiklased.

[redigeeri] Ajalugu

Maa esmaasukad olid nähtavasti tvaad ehk batvad. Sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud, siis tutsid.

Burundi oli 16. sajandil kuningriik. Kuningas (mwani) oli printsidest ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. 18. sajandil kindlustas tutsidest ülikkond oma võimu maa, tootmise ja jaotamise üle, arendades välja ubugabire süsteemi: elanikud olid kuninga kaitse all ning pidid selle eest maksma andamit ja jätma maa kuninga valdusse.

Kuigi Euroopa maadeuurijad ja misjonärid külastasid seda piirkonda juba 1856, läks Burundi alles 1899 Saksa Ida-Aafrika koosseisu. 1916 okupeerisid piirkonna Belgia väed. 1923 andis Rahvasteliit Belgiale mandaadi Ruanda-Urundi üle, mis hõlmas tänapäeva Rwanda ja Burundi territooriumi. Belglased haldasid seda ala kaudselt, toetudes ülikkonnale, milles domineerisid tutsid. Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Tekkis kaks parteid: tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud rahvustevaheline partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA) ja Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. 1961 vürst Rwagasore mõrvati pärast UPRONA võitu seadusandliku kogu valimistel.

Täielik iseseisvus saavutati 1. juulil 1962, kui hooldusterritooriumi põhjaosas tekkis Rwanda Vabariik, lõunaosas Burundis aga konstitutsiooniline monarhia tutsi kuninga Mwambutsa IV juhtimisel, mis nägi ette hutude ja tutside võrdse esindatuse võimu juures. Kui 1965 mõrvati hutust peaminister, sai alguse hutude destabiliseerivate mässude rida, millele järgnesid valitsuse repressioonid. 8. juulil 1966 kukutas kuninga Mwambutsa tema poeg prints Ntare V ja põhiseaduse kehtivus peatati. Ntare V asus troonile 1. septembril, kuid 28. novembril 1966, kui ta viibis riigist väljas, kukutas ta veretu riigipöördega peaminister kapten Michel Micombero, kes kuulutas välja vabariigi ja enda selle presidendiks. Tegelikult tekkis sõjaväeline režiim. Kuningas, kellele oli lubatud amnestiat, tuli 1972 kodumaale tagasi ja ta vahistati. Kuu aega hiljem saatis president ministrite nõukogu laiali ja võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Järgnes hutude verine mäss, mille käigus kuningas tapeti ja sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismle, kuid puuduvad usutavad tõendid, et see nii oli.

Juulis 1972 taastas president peaministriga valitsuse, kuid peatas 1974 põhiseaduse kehtivuse. Novembris 1976 haarasid veretu riigipöördega võimu ohvitserid eesotsas koloneli Jean-Baptiste Bagazaga ning moodusatsid Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, algatas ta maareformi ja valimisreformi ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. 1978 kaotati jälle peaministri ametikoht. 1981 kuulutati välja uus põhiseadus. 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid.

Septembris 1987 kukutas major Pierre Buyoya kolonel Bagaza. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaminstriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses.

1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitteetnilise valitsuse ja parlamendi. 1993 valiti ootamatulr presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ning sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide käes ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist.

FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolek halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärst Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil sai 4 aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeoleku halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel.

1996. aasta suvel kardeti, et Burundis korduvad kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile.

1998 kuulutas Buyoya välja üleminekupõhiseaduse ning partnerluse valitsuse ja opositsioonilise Rahvuskogu vahel. Kui rahuvahendaja Julius Nyerere oktoobris 1999 suri, nimetasid piirkonna riigijuhid Arusha rahuprotsessi rahuvahendajaks Nelson Mandela, kelle juhtimisel rahuprotsess taastus ja saavutati märgatavat edu. 2001 loodi tutude ja hutside ühisvalitsus. 2003 sai asepresident Domitien Ndayizeye vastavalt võimujagamise leppele presidendiks.

Burundi riigipead on loetletud Burundi riigipeade loendis.

[redigeeri] Riigikord

Riigi ametlik nimi on Burundi Vabariik (Republika y'u Burundi), ametlik lühivorm on Burundi.

Riik iseseisvus 1. juulil 1962. Rahvuspüha on iseseisvuspäev 1. juuli.

1992. aasta 13. märtsi põhiseadus nägi ette pluralistliku süsteemi. 6. juunil 1998 hakkas kehtima üleminekupõhiseadus, mis suurendas Rahvuskogu ja nägi ette kaks asepresidenti.

Õigussüsteem põhineb Saksamaa ja Belgia tsiviilkoodeksil. Rahvusvahelise Kohtu kohustuslikku jurisdiktsiooni ei tunnustata.

Kõik täiskasvanud on valimisõiguslikud.

Täitevvõimu juht on president (alates 30. aprillist 2003 Domitien Ndayizeye. President nimetab Ministrite Nõukogu.

Parlament on ühekojaline Rahvuskogu (Assemblée Nationale). Seal oli varem 81 kohta, kuid üleminekupõhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Rahvuskogu valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline.

Kõrgeim kohtuorgan on Ülemkohus (Cour Suprême).

[redigeeri] Haldusjaotus

Burundi koosneb 17 provintsist:

  • Bubanza provints
  • Bujumbura linnaprovints
  • Bujumbura maaprovints
  • Bururi provints
  • Cankuzo provints
  • Cibitoke provints
  • Gitega provints
  • Karuzi provints
  • Kayanza provints
  • Kirundo provints
  • Makamba provints
  • Muramvya provints
  • Muyinga provints
  • Mwaro provints
  • Ngozi provints
  • Rutana provints
  • Ruyigi provints

[redigeeri] Poliitika

Mitmeparteisüsteem kehtestati 1998. Põhilised üleriiklikud parteid on:

  • FRODEBU (Rinne Demokraatia Eest Burundis): põhiliselt hutude partei, mida juhib Jean Minani
  • UPRONA (Rahvuslik Ühtsuse- ja Progressipartei): põhiliselt tutside partei, mida juhib Luc Rukingama.

Teisi parteisid ja rühmitusi:

  • PARENA (Rahvusliku Taastamise Partei; tutsid)
  • ABASA (Burundi Rahvuslik Liit Päästmiseks, tutsid, liider Jean-Baptiste Bagaza)
  • PRP (Rahva Lepitamise Partei, tutsid)
  • CNDD/FDD (Rahvuslik Nõukogu Demokraatia Kaitseks, mis koosneb praegu kahest rühmast, hutud)
  • PALIPEHUTU (Partei hutu rahva vabastamiseks, hutud)
  • FROLINA/FAP (Rinne Burundi Rahvuslikuks Vabastamiseks/Rahva Relvajõud, hutud).

Märtsis 1992 legaliseeritud opositsiooniparteide seas on

  • ABASA
  • RADDES (Koondumine Demokraatia ja Majandusliku ja Sotsiaalse Arengu Eest; esimees Cyrille Sigejeje
  • PARENA;
  • Burundi Sotsialistlik Partei (PSB)
  • PRP

Poliitiliseks survegrupiks on ka lõdvalt organiseeritud tutsi vabatahtlikud võitlejad.

Burundi osaleb järgmistes rahvusvahelistes organisatsioonides:

  • Agence de coopération culturelle et technique
  • ACP (Lomé konventsioon)
  • Aafrika Arengupank
  • Maailma Tolliorganisatsioon
  • CEEAC
  • CEPGL
  • ECA
  • ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon
  • G-77
  • Maailmapank
  • Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon
  • Rahvusvaheline Punane Rist
  • Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon
  • IFAD
  • Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon
  • IFRCS
  • Rahvusvaheline tööorganisatsioon
  • IMF
  • Intelsat (ei ole alla kirjutanud)
  • Interpol
  • ROK
  • ITU
  • mitteühinemisliikumine
  • Aafrika Liit
  • Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon
  • ÜRO
  • ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents
  • UNESCO
  • UNIDO
  • Ülemaailmne Postiliit
  • Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon
  • WIPO
  • Ülemaailmne Meteoroloogiaorganisatsioon
  • Ülemaailmne Turismiorganisatsioon
  • WTO

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Põllumajandus

Peamine kaubanduslik põllukultuur ja eksportartikkel on kohv. Kaubaks kasvatatakse ka teed ja puuvilla. Oma tarbeks kasvatatakse ube, maniokki, maisi, riisi, bataati, maapähkleid, hernest ja sorgot. Kasvatatakse ka soja, aafrika õlipalme ja suhkruroogu.

[redigeeri] Tööstus

On metallimaake. Vähesed tööstusettevõtted töötlevad puuvilla ja kohvi või toodavad tarbekaupu.

[redigeeri] Kaubandus ja transport

Kaubandust takistavad halvad transpordiolud. Maanteed on siiski olemas. Eksport käib läbi Bujumbura ja Kigoma-Ujiji (Tansaania sadama Tanganjika järve ääres), edasi mööda raudteed Tansaania peamisse sadamasse Dar es Salaami. Pealinnas ja suurimas linnas Bujumburas on rahvusvaheline lennuväli.

[redigeeri] Kultuur

Kultuur on rohkem suuline kui kirjalik. On palju rahvaluulet, mis hõlmab jutte, legende ja valme ning luulet ja laule. Burundi rahvatants on maailmakuulus.