Arutelu:Tartu maakond
Need kaardid tuleb ümber teha. Need on nii heledad, et Eestimaad pole näha. Ma näen ainult Tartumaad (maakondi). -- Egon 01:58, 29 Feb 2004 (UTC)
-
- Heledus (hallil) on nendel kaartidel sama, mis Austraalia osariikide kaartidel. Ainsaks erinevuseks on, et haldusüksus, millele tähelepanu juhitakse on Austraalia puhul tumedamalt esile toodud. Kuid tundub, et Eesti puhul eristub tähelepanualune maakond piisavalt. Kartograafiliselt kasutasin samu võtteid, mida on kasutatud inglise vikist võetud riikide asendikaartide tegemisel.
-
- Eesti territooriumi silmatorkavust vähendab kindlasti tabeli hall taustavärv, mille lisasin maakonnalipu pärast. Mõni erksam tabeli taustavärv teeks kaardi veel vähem märgatavaks.
-
- Probleemist saab lahti kui keegi viitsib maakonnalippudega tegelda (nende helehalli raami lisada). Urmas 09:52, 29 Feb 2004 (UTC)
- Mina ei näe kaarte üldse. Andres 02:01, 29 Feb 2004 (UTC)
-
- Jah, IE ei näita millegipärast. Teen kaardid ümber jpg-failideks. Urmas 09:52, 29 Feb 2004 (UTC)
-
-
- jpg-faili ka ei näe. Andres 09:59, 29 Feb 2004 (UTC)
-
See uus vapp ei ole õige. Samuti ma kahtlen, kas sõna "maakonnalinn" ikka kasutatakse Eestis praegu ametlikult. 62.65.237.110 2. september 2005, kell 18.36 (UTC)
Kuidas nende maakonnalinnadega ikkagi on? Üheski seaduses sellist mõistet ei ole. Tegelikult pole vist seadustes ka mõistet maakonnakeskus, maakonna halduskeskus, maakonna keskasula jne. Lihtsalt faktiliselt maakonnas riiklikku haldust teostavad maavalitsused asuvad reeglina maakonna suurimas/keskses asulas (linnas). Aga maakonnalinna mõiste jätab mulje, nagu oleks see mingi eriline staatus teiste linnade hulgas. Teatud mitteametlikus mõttes on ju ka, aga mul püsib ikka kahtlusekübe.
- EKSS-i järgi on maakonnalinn "maakonna halduskeskuseks olev linn". See pole üldse tähtis, kas sellist sõna seadustes on. Tavaliselt langeb maakonna halduskeskus kokku maakonna majandus-, kultuuri- haridus- jm keskusega, kuid ei pruugi. Andres 6. september 2005, kell 12.57 (UTC)
Rahvaarv: 149 402 (1. jaanuar 2005)
Andres 18. aprill 2006, kell 22.10 (UTC)
Kõnnu, Läti, Nigula, Räni viitavad valesse kohta. Andres 18. juuli 2006, kell 18.55 (UTC)
Samuti Sava, Äksi. Andres 18. juuli 2006, kell 18.56 (UTC)
[redigeeri] viitamata kontrollimatud arvandmed artiklist
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Tartu maakonnas oli 148 886 elanikku. Neist 45,6% oli mehed ning 54,4% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,9‰, suremuse üldkordaja 11,4‰ ja loomulik iive 0,5‰. 82,7% elanikest oli eestlased, 13,7% venelased, 1,0% ukrainlased ja 1,0% soomlased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 16,3%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,7% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,9%. Töötuse määr oli 4,5%. Elanike tihedus oli 20,1 in/km².
--WikedKentaur 20. august 2006, kell 06:47 (UTC)
Tartumaal on esindatud peaaegu kõik maastikutüübid, mida Eestis leida: Peipsi-äärsed ja Võrtsjärve nõo soised madalikud, Kagu-Eesti lavamaa tasandikud ja ürgorud.
- Siin minu meelest midagi lonkab. Maastikutüübid on siin põhiliselt lokaliseeritud. Ma ei ole kindel, kui laialt maastikutüüpe tuleb võtta, sellepärast ma ei oska ümber sõnastada. Ja kas soised madalikud, tasandikud ja ürgorud on peaaegu kõik maastikutüübid. Millised veel on olemas? Võib-olla oleks parem algus ära jätta ja lihtsalt kirjeldada Tartumaa maastikutüüpe? Ma ei ole kindel, kuidas sõnastada. Andres 29. september 2006, kell 17:48 (UTC)
- Lugesin nüüd edasi ja leidsin, et nähtavasti on osa maastikutüüpe mainitud järgmises lauses, kuigi esimese lause loomulik tõlgendus on, et kõik ongi kooloni taga loetletud. Palun aidake ümber sõnastada. Andres 29. september 2006, kell 17:52 (UTC)
Ma juba toimetasin seda looduse osa, mis osutus kopipeistiks. Arvan, et nüüd võiks seda ümber sõnastada, mitte välja visata. Andres 1. oktoober 2006, kell 07:10 (UTC)
[redigeeri] Tekstilõik, mida saaks kasutada
http://www.tartumaa.ee/?op=body&id=149
Tartumaal on esindatud peaaegu kõik maastikutüübid, mida Eestis leida: Peipsi-äärsed ja Võrtsjärve nõo soised madalikud, Kagu-Eesti lavamaa tasandikud ja ürgorud. Maakonna lõunaosa ulatub Otepää kõrgustikuni ning põhjaosa Vooremaa voorte ja järvedeni.
Umbes kolmandikku maakonnast katab mets, kolmandik on põllumaa, ligi veerandi moodustavad sood.
Lisaks Peipsi järvele ja Võrtsjärvele on Tartumaal veel ligi 100 looduslikku ja tehisjärve.
Eesti tuntuim jõgi Emajõgi voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonna. Ajalooliselt on ta olnud tähtis kaubatee kui ainus täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis. Tartumaa suuremate jõgede langus on väike, kevadiste suurvete ajal leiavad seal aset ulatuslikud üleujutused.
Olulisim maavara on turvas, mis annab märkimisväärse osa ekspordist. Teisi maavarasid on vähe, peamiselt liiv ja kruus kohalikeks vajadusteks.
Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust ja kaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist.
See "kopipeist" oli artiklisse pandud allika nõusolekul. -- 195.80.96.209 9. oktoober 2006, kell 10:36 (UTC)
- Siis võib selle tagasi panna. Sõnastus vajab veel lihvimist. Andres 9. oktoober 2006, kell 11:15 (UTC)