Arutelu:Kannel
Kust kannel pärit on? Andres 4. oktoober 2006, kell 13:13 (UTC)
- ei tea. aga kas zither on kannel? sellise nimega looma on Indiaski. kõigepealt võiks levikuala, sugulased ja mõiste piirid paika panna. mansi sankvaltappi võib ka kandleks pidada, kui tahta.
- inglise Vikipeedia zither igatahes viitab muude pillide hulgas ka kannelt. Ohpuu 4. oktoober 2006, kell 14:11 (UTC)
- käisin vahepeal tantsimas. nägin yhte etnomusikoloogi, kes vastas kysimusele nii: "Kui teada saad, ytle mulle ka." Ohpuu 4. oktoober 2006, kell 21:27 (UTC)
-
- Muidugi tuleb päritolust koos kõigi detailidega kirjutada, aga sellest artiklist jääb pigem mulje, et kannel on eesti pill. Andres 4. oktoober 2006, kell 15:40 (UTC)
-
-
- ta ongi eesti pill. tõepoolest on ta muuhulgas ka eesti rahvapill. setudel on ka omad mallid ja yldse on kandletõugude vahetegemine kõrge kunst omaette. ja sinnapoole saabki teda praktiliselt arendada. samadest allikatest, milles räägitakse kandletõugudest, tulevad ka teooriad päritolu kohta (sest midagi paremat ju ei ole: puu säilib kehvasti ja arheoloogilised leiud puuasjadest on õnneasi nagu kangaleiudki; kirjalikke allikaid pole meie maa kohta ka võtta ja mujal on nad samuti juhuslikud kui arheoloogilised leiud). hakata kõigepealt rääkima päritoluteooriatest, mis on kahtlemata kallutatud kirjutaja kodumaa ja rahvuse poole, mitte asjast endast, oleks veidi võõrik. on võimalik näpuga näidata, et rohkem või vähem kandletaolisi pille on yle kogu Euraasia – sellest peaks olema eksitava mulje kummutamiseks kyll. tuleb lihtsalt hakata neid otsast nimepidi yles lugema. Ohpuu 4. oktoober 2006, kell 16:06 (UTC)
- Jah, nõus. Aga kohe alguses tuleks selgeks teha, kas artikkel räägib eesti kandlest või kandlest üldse, kuidas ta siis ka poleks määratletud. Praegu jääb algus kahemõtteliseks. Andres 5. oktoober 2006, kell 04:32 (UTC)
- ta ongi eesti pill. tõepoolest on ta muuhulgas ka eesti rahvapill. setudel on ka omad mallid ja yldse on kandletõugude vahetegemine kõrge kunst omaette. ja sinnapoole saabki teda praktiliselt arendada. samadest allikatest, milles räägitakse kandletõugudest, tulevad ka teooriad päritolu kohta (sest midagi paremat ju ei ole: puu säilib kehvasti ja arheoloogilised leiud puuasjadest on õnneasi nagu kangaleiudki; kirjalikke allikaid pole meie maa kohta ka võtta ja mujal on nad samuti juhuslikud kui arheoloogilised leiud). hakata kõigepealt rääkima päritoluteooriatest, mis on kahtlemata kallutatud kirjutaja kodumaa ja rahvuse poole, mitte asjast endast, oleks veidi võõrik. on võimalik näpuga näidata, et rohkem või vähem kandletaolisi pille on yle kogu Euraasia – sellest peaks olema eksitava mulje kummutamiseks kyll. tuleb lihtsalt hakata neid otsast nimepidi yles lugema. Ohpuu 4. oktoober 2006, kell 16:06 (UTC)
-
Selle artklga on sama häda mis teistegi muusikainstrumentidega. Väga raske on alguses anda ammendavat definitsioon. Praegune def, et keelpill, mis koosneb kõlakastist ja keeltest ja mida mängitakse näppudega või plektroniga keeli tõmmates, käib samahästi ka kymnete teiste keelpillde kohta. Aga niipea kui täpsemaks minna, hakkavad segama antud instrumentide erinevad tyybid. Ei saa näiteks rääkida mänguasendist, ytelda, et mängitakse horisontaalasendis, põlvede või laua peal, sest mängitakse ka pystiasendis jne. Ei saa kirjeldada kõlakasti kuju, sest see võib olla nii kolmnurkne, "harfikujuline" kui ristkylikukujuline. Häälestusest, keelte arvust või paigutusest või keelte funktsioonidest ei saa kah rääkida. On ju diatoonilised ja kromaatilised kandled, ristuvate keeltega kandled, akordkandled, nende kombinatsioonid, lisa-bassikeeltega kandled jne. Ei saa rääkida ka mingsist "yrg-" võ "algkandlest", sest sedasorti pillid on tõesti ylemaailmselt levinud. Pole olemas eraldi "eesti kannelt" ja "kannelt yldse". Teistes keelteruumides pealegi läheb kannel kohe segi harfi ja tsitriga, nagu juba siin mainitud. Soovitaksin alustada umbes nii, et "Kandleks nimetatakse näppekeelpille, mis..." või et "Kannel on üldnimetus keelpillidele, mida..." --- Samamoodi peaks ymber tegema ka artikli Kitarr, mis on praegu sama viletsas seisus ja muidugi peaks sama tähelepanelikult vaatama kõiki muusikainstrumentide kohta käivaid artikleid. --Lulu 10. oktoober 2006, kell 13:38 (UTC)