Mihkel Veske

Mihkel Veske (28. jaanuar 184316. mai 1890) oli eesti teoloog ja keeleteadlane.

Veske sündis Holstre vallas Veske talus. Õppis Paistu kihelkonnakoolis, Tartu gümnaasiumis ja Leipzigi misjoni- ning ülikoolis. Seejärel töötas ta Tartus eesti keele lektorina ning püüdis Tartu Ülikoolis avada eesti keele õppetooli. 1885 a. läks uurimisretkele Ungarisse, sealt Venemaale, kus töötas surmani(Kaasani ülikoolis). Tõi Eestisse võrdleva keeleteaduse. Otsis eesti keele sarnasusi india ja pärsia vana keelega. Lähtus täielikult diakroonilisest keeleteadusest. Eriarvamused olid Ahrensiga, Wiedemanniga jt. Veske väitis, et soome sõna "meele" taga on soome keele illatiiv "meelen" (kokkutõmbunud) Ta kirjeldab ka esimesena eesti keele kvantiteedi olemust. Et on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud. (Esitas, et erinevalt teistest keeltest on eesti keeles 3 häälikuväldet) Ta kirjutas esimese soome keele õpiku. Veske teoreetilisemad uurimused on väärtuslikumad.