Arutelu:Keemiline aine
...koosneb kahest või enamast elemendist... kas keemiliste ainete hulka ei kuulu ka näiteks gaasid H2, O2, N2 ? --Lulu 08:24, 8 May 2005 (UTC)
- Sul on õigus, definitsioon ei ole korrektne. Andres 22:27, 8 May 2005 (UTC)
Keemiline aine on aine, mille koostises on elementide koguse suhe konstantne
- See ei ole ikkagi korrektne. Tegemist võib olla näiteks isomeeride seguga. Keemiline aine peab minu teada koosnema ühesuguse koostise ja struktuuriga molekulidest. Andres 08:42, 9 May 2005 (UTC)
Omal ajal defineeriti aineid keemias läbi omaduste - Iga erinevat mateerialiiki, millel on teatavates tingimustes kindlad füüsikalised omadused nimetatakse aineks. Aga see definitsioon on muidugi 40 aasta vanusest keemiaraamatust ;-)--Boy 20:31, 9 May 2005 (UTC)
- Tundub, et seal mõisteti ainet laiemalt kui siin. Andres 21:36, 9 May 2005 (UTC)
Definitsioon on idealiseeritud, sest absoluutselt puhtaid aineid looduses ei ole. Keemilisel ainel, kui seda mõistet kasutada, on kindlad puhtusepiirid, üldiselt on tegu võimalikult puhta ainega. Minu teada on keemiline aine suhteliselt mõttetu mõiste ja ei leia keemias mingit kasutust, seda võikski mainida, et see termin on rohkem mittekeemikute jaoks. Siim 21:55, 9 May 2005 (UTC)
- Püüdsin kirjutada kommentaari selle mõiste idealiseerituse kohta.
- Kui keemias näiteks kirjutatakse aine keemiline valem või reaktsioonivalem, siis ju kasutatakse keemilise aine mõistet? Andres 23:07, 9 May 2005 (UTC)
Emulsioon, lahus, suspensioon ja vaht, millest siin juttu on, pole keemilised ained? Andres 07:49, 10 May 2005 (UTC)
-
- Tahtsin just sama kommentaari kirjutada - lähtudes põhimõttest, et segud pole ained siis küll...muideks minumeelest on ka inglisekeelne viide vale. Seal viidatakse just liitainele e. ühendile (compound = ühend).
-
-
- Segud on kindlasti ained, kuid mitte keemilised ained siinse definitsiooni järgi. Ja veel, kas lahus on segu?
-
-
-
- Keemiline ühend võib laiemas tähenduses olla ka lihtaine, mille molekulis on aatomite vahel keemiline side. Andres 09:14, 10 May 2005 (UTC)
-
-
- Samas tundub mulle siiski, et keemia kontekstis on aine eristamine oluline peamiselt tema omaduste erinevuse tõttu - erinevad keemilised omadused - erinev aine. On ju moekuli mõistegi defineeritud läbi omaduste - väikseim aine osake, mis säilitab sellele iseloomulikud omadused. See definitsioon peaks kehtima ka vastupidi.--Boy 08:11, 10 May 2005 (UTC)
-
-
- Jah. Aga segudes on erinevad molekulid, mistõttu molekulid ei säilita aine omadusi. Andres 09:14, 10 May 2005 (UTC)
-
Kas poleks öigem linkida aineklasside loetelus olevat estrit kohe keemiliste estrite, mitte piibli Estri juurde? —Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Kohvimari (arutelu • kaastöö) .
- Aitäh. Tegin lingid korda. Paistab, et seda loendit ei täiendata. Ehk tuleks teha eraldi aineklasside loend? Andres 6. mai 2006, kell 16.53 (UTC)
Ise olen palju kasutanud saksa keelset wikit. Kui seal mingi nimi/väljend on, mis kattub, tuleb lahti leht, kus kirjas köik kattuvad väljendid koos üldise teemaga. Minu arust hea lahenuds. Ma pole päriselt kursis eesti keelse terminoloogiaga kahjuks. Miks on aine klasside loetelus ester ainsuses ja estrid eraldi teemana mitmuses? --Kohvimari 6. mai 2006, kell 22.22 (UTC)Kohvimari
- Ka meil on olemas täpsustusleheküljed. Neid kasutame siis, kui mingil sõnal või väljendil on vähemalt kolm tähendust, mis nõuavad eraldi artikleid. Muidu kasutame artikli päisest täpsustust, kus leidub link teisele artiklile. Kõikidel juhtudel täpsususlehekülge kasutada ei ole otstarbekas.
- Aineklasside puhul on tavaliselt loomulikum kasutada pealkirjas mitmust. Mõningatel juhtiudel, näiteks happe ja aluse puhul, tundub ainsus olevat parem. Aineklasside loetelus on arv ühtlustatud ainsuseks. Tundub, et ühtlustatud arv on parem, ja ainsus tundus paremini sobivat kõikide aineklasside jaoks. Andres 7. mai 2006, kell 06.14 (UTC)
Eraldi nimistu oleks vist isegi hea. Minuarust on seal veel möningaid ainegruppe puudu. Aga jälle, eesti keelsete ametlike nimetustega ei ole ma väga kindel. nt aldehüüdid, aromaadid, aminohapped, proteiinid (peptiidid), ketoonid, orgaanilised happed, amiinid (?) (R-NH2 grupiga), amiidid (R-CONH2 grupiga), nitro-ühendid, halogeensüsivesinikud jne --Kohvimari 6. mai 2006, kell 22.45 (UTC)
- Aineklasse on kindlasti väga palju puudu. Kui teha loendi jaoks eraldi lehekülg, kas tuleks säilitada praegune struktuur või teha eraldi lehekülg ainult klasside jaoks molekuli ehituse ja keemiliste omaduste järgi?
- Kui mõni nimetus peaks eesti keeles valesti minema, siis parandame. "Aldehüüdid", "ketoonid", "aminohapped", "orgaanilised happed" (karboksüülhapetest laiem mõiste), "amiinid", "amiidid", "halogeensüsivesinikud" on õiged väljendid. "Nitroühendid" on ilma sidekriipsuta. "Aromaatide asemel" öeldakse "aromaatsed ühendid". "Proteiinid" (sünonüüm "valgud") on õige sõna, kuid praegu on nendest juttu artiklis valk (see artikkel on viletsas seisus ja pealkiri peaks ehk olema "valgud"). Ka "peptiidid" on õige sõna, aga see mõiste on laiem ja pigem puhtkeemiline ("proteiinid" on biokeemiline mõiste). Andres 7. mai 2006, kell 06.14 (UTC)
Miks alküül eemaldati? Tema on ju ka eraldi aineklass. Curgny 17. juuni 2006, kell 20.06 (UTC)
- Eemaldasin aineklasside seast, sest tegemist pole molekulidega. Panin sisse keemia mõistete loendisse. Andres 17. juuni 2006, kell 20.26 (UTC)
-
- Kindel? Alküülid on ju radikaalid ja näiteks ingliskeelne wikipeedia annab küll radikaali mõisteks "paardumata elektronidega aatom või molekul" Curgny 17. juuni 2006, kell 21.06 (UTC)
-
-
- Ei, ma ei ole kindel. Aga nii palju kui mina aru saan, on tavaliselt tegu rühmadega molekuli koosseisus. Vabade radikaalidena on nad väga lühiealised. Hea tahtmise korral saab neid tõlgendada väga ebastabiilisete ainetena. Aga siis peaks ka näiteks Cl olema aine.
-
-
-
- Saksa vikis välditakse radikaalide aatomirühmade nimetamist molekulideks. Alküülide puhul räägitakse alküülrühmadest. Andres 17. juuni 2006, kell 21.57 (UTC)
-
-
-
-
- Mina ei tea, mina jätaks nad küll eraldi aineklassideks. Näiteks O (monohapnik) on ju ka ikkagi eraldi aine, mis sest, et teda looduses ei esine. Teda ju kasutatakse ikkagi (saada on võimalik). Ja nad ei ole ebastabiilsed, vaid nad on väga reageerimisvõimelised (ei tule preagu paremat sõna pähe). Ebastabiilne peaks ikkagi viitama kergesti lagunevatele ainetele/isotoopidele. Seda peaks veel mõtlema/arutama. Curgny 18. juuni 2006, kell 08.35 (UTC)
-
-
-
-
-
-
- Sa küsi asjatundjatelt nõu. Mina ei tea, kuidas oleks õige, tundub, et ka keemikutel ei ole ühtset seisukohta. Sõna "ebastabiilne" ei pruugi tõesti olla kohane, aga mõte oli selles, et sellised molekulid (kui nad on molekulid) ei eksisteeri loomulikes tingimustes kaua. Andres 18. juuni 2006, kell 08.58 (UTC)
-
-
-