Rootsi keel
See artikkel vajab toimetamist |
rootsi keel (svenska) | |
---|---|
Kõneldakse: | Rootsis, Soomes |
Piirkonnad: | Põhja-Euroopa |
Kokku kõnelejaid: | {{{rääkijad}}} |
Geneetiline klassifikatsioon: | indoeuroopa keeled germaani keeled põhjagermaani keeled idaskandinaavia keeled rootsi keel |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel: | Rootsi, Soome (koos soome keelega), Ahvenamaa (ainuke ametlik keel) |
Keelekoodid | |
ISO 639-1: | sv |
ISO 639-2: | swe |
Vaata ka: Keeled |
Rootsi keel kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses, erinedes neist vaid häälduse ning ortograafia poolest, kuid olles nendega nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest.
Rootsi keel on Rootsi ja Soome riigikeel.
Varem olid rootsikeelsed ühiskonnad ka Eestis, peamiselt saartel (Hiiumaal, Saaremaal ja Vormsil). Rootsi keelt kasutavad vähemused olid esindatud parlamendis ning neil oli õigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel. Pärast Balti territooriumide kaotamist Venemaale 18. sajandi alguses, sunniti umbes tuhandet rootsi keele rääkijat ümberasuma Ukrainasse, kus nad asutasid Gammalsvenskby ('Vana-Rootsi') küla. Mõned küla vanurid räägivad siiani rootsi keelt ning jägivad Rootsi kalendripühi, kuigi keelemurre on ilmselt välja suremas.
Eestisse jäänud rootslaste kogukonda koheldi Esimese ja Teise maailmasõja vahel väga hästi. Rootslaste enamustega piirkonnad kasutasid administratiivse keelena rootsi keelt ning Eesti-Rootsi kultuur oli tõusmas. Paljud rootsi keelt rääkivad inimesed pidid aga Teise maailmasõja lõpus põgenema Rootsisse, kui Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Tänapäeval on alles jäänud vähe vanemaid rääkijaid.
[redigeeri] Struktuurist ja sõnavarast
Rootsi keele grammatiline struktuur on küll veidi raskem norra ja taani keele omast, ent ei valmista õppijaile kunagi suuremaid raskusi. Näiteks on verbil ühes kindlas ajavormis vaid üks vorm, mis kõikides pööretes on sama (nt arbeta (töötama) olevikus arbetar: jag arbetar, du arbetar, han arbetar, vi arbetar, ni arbetar, de arbetar, lihtminevikus arbetade: jag arbetade, du arbetade jne). Rootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara taani ning norra keelega. Kuid samas sarnaneb rootsi sõnavara kuni 90% ka Lõuna-Germaani keelte omaga, nt saksa ja hollandi sõnavaraga, niisiis ei valmista näiteks saksa või hollandi keelt oskavale õppurile erilisi raskusi; kui probleeme tekib, siis tavaliselt puudutavad need rootsi keele puhul vaid hääldust - grammatika ja sõnavara probleemiks ei kujune.
[redigeeri] Murded
Rootsi keele murde lingvistiline definitsioon on, et murret ei ole mõjutanud tavapärane rootsi keel ning selle eraldiseisvat arengut saab jälgida vanapõhja keeleni.
- Norrländska mål — Norrland, Rootsi põhjaosa
- 1. Överkalix, Norrbotten; noorem naine
- 2. Burträsk, Västerbotten; vanem naine
- 3. Aspås, Jämtland; noorem naine
- 4. Färila, Hälsingland; vanem mees
- Sveamål — Svealand
- 5. Älvdalen, Dalarna; vanem naine
- 6. Gräsö, Uppland; vanem mees
- 7. Sorunda, Södermanland; noorem naine
- 8. Köla, Värmland noorem naine
- 9. Viby, Närke; vanem mees
- Gotländska mål — Gotland
- 10. Sproge, Gotland; noorem naine
- 11. Närpes, Österbotten; noorem naine
- 12. Dragsfjärd, Åboland; vanem mees
- 13. Borgå, Nyland; noorem mees
- Götamål — Götalandi lääne- ja põhjapool, keskosaks Västergötland
- 14. Orust, Bohuslän; vanem mees
- 15. Floby, Västergötland; vanem naine
- 16. Rimforsa, Östergötland; vanem naine
- 17. Årstad-Heberg, Halland; noorem mees
- 18. Stenberga, Småland; noorem naine
- Sydsvenska mål — Rootsi lõunaosa, sealhulgas Blekinge, Lõuna-Halland ja Lõuna-Småland
- 19. Jämshög, Blekinge; vanem naine
- 20. Bara, Skåne; vanem mees
[redigeeri] Välislingid
![]() |
Euroopa Liidu ametlikud keeled | ![]() |
---|---|---|
eesti | hispaania | hollandi | inglise | itaalia | kreeka | leedu | läti | malta | poola | portugali | prantsuse | rootsi | saksa | slovaki | sloveeni | soome | taani | tšehhi | ungari | ||
Allikas: Euroopa Liidu ametlik veebileht |