Ajutine valitsus

Siin on juttu võimuorganitest; ansambli kohta vaata artiklit Ajutine Valitsus (ansambel)


Ajutine valitsus on riigi elu korraldamiseks moodustatud täidesaatev võimuorgan, millel (veel) ei ole rahvaesinduse mandaati.

Ajutisi valitsusi moodustatakse enamasti üleminekuaegadel, sõdadest või revolutsioonidest põhjustatud sündmuste järel. Ajutise valitsuse ülesandeks on riigi elu jooksev korraldamine ja võimu- ning õigusliku vaakumi vältimine. Pärast rahva poolt demokraatlikel valimiste tulemusena moodustatud esinduskogu kokkutulemist ja uuele valitsusele mandaadi andmist annab ajutine valitsus oma võimu üle uuele valitsusele.

[redigeeri] Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918. a kuni 8. maini 1919. a.

Selle kohta vaata lähemalt artiklist Eesti Ajutine Valitsus.

[redigeeri] Venemaa Ajutine Valitsus

Venemaa Ajutine Valitsus moodustati Riigiduuma poolt pärast Veebruarirevolutsiooni 1917. a. Selle eesotsas olid 23. märtsist kuni 21. juulini 1917 vürst Georgi Lvov ja 21. juulist kuni 8. novembrini 1917 Aleksandr Kerenski.

Venemaa Ajutine valitsus pidi oma võimu üle andma Venemaa Asutava Kogu poolt moodustatavale valitsusele.

Mõned nädalad enne Asutava Kogu valimisi kukutas Lev Trotski poolt juhitud bolševike rühmitus Oktoobrirevolutsiooni käigus Venemaa Ajutise valitsuse ning moodustas uue valitsuse (Rahvakomissaride Nõukogu) eesotsas Vladimir Leniniga. Asutav Kogu saadeti laiali.

[redigeeri] Vaata ka

  • Pagulasvalitsus
Teised keeled