Eesti Õpilasmalev
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Tänaseks on Eestimaa Õpilasmaleva loomine kauge ajalugu. Vahest 30-50 aastased inimesed mäletavad ilusaid ja töökaid maleva aegu. Üht-teist on malevast ikka kuuldud, malevlast oma silmagagi nähtud ning tema töid ja tegemisi vaetud. Atraktiivse sini-punase vormiriietusega sai malevlane suurema tähulepanu osaliseks juba 1971.aastal. Kuidas alustati, kui suur ta oli? 1966. aaastal töötas Hiiumaal "Hiiu Kaluri" ja "Sõpruse" kolhoosis, Putkaste sovhoosis ning Hiiumaa Metsamajandis kokku 68 vabariigi mitmete keskkoolide vanemate klasside õpilast. Nad nimetasid endid "korts'aaginlasteks". Töölaagri organiseerijaks oli komsomolitöö instruktor Rein Talmet. Kordaläinud suvega tõestasid noored, et üheskoos oldi suurteks abilisteks kohalikele töölistele. Sellist tegevust sooviti jätkata ka järgmisel suvel. Mõte õpilaste töörühmade loomisest leidis toetust Põllumajanduse Ministeeriumis, Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis, Haridusministeeriumis, Ametiühingute Nõukogus ja Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsoo Ühingu (ELKNÜ) Keskkomitees 17.veebruaril 1967. aastal võtis komitee büroo vastu otsuse luua Eesti Õpilaste Töömalev (EÕT), mis 1970.aastal Eesti Õpilasmalev'a nime sai. Mõte õpilaste puhkuse ühendamisest tööga ei sündind üleöö. Õpilaste, eriti aga linnalaste töökasvatus oli nii hariduselu juhtide kui ka kõigi nende inimeste südamel, kes tundsid muret noorte tuleviku pärast. 1966. aasta detsembris ütles Eesti haridusminister Ferdinand Eisen: "Töökasvatus ei piirdu üksnes tööõpetusega. On vaja parandada seda rinnet, mis on väljaspool koolitunde. Mõelda tuleb suvistele töö- ja puhkelaagritele." Järvakandi keskkooli direktor K.Luts arvas nõnda: "Inimene peab õppima tööd tegema… Tööd teha ei ole kes teab mis pingutus. See on karastus, ettevalmistus eluks… Rohkem oleks vaja rakendada ka linnakoolide õpilasi tööle. Küllap tuleb see kasuks tõsise ellusuhtumise kujundamisel." Aastatega sai noortemalev hoogu juurde ja kasvas. 1967. aastal oli malevlasi 278, tegutses 7 rühma ja malevlase keskmine päevapalk (rublades) oli 2.90. 1978. aastal oli malevlasi juba 11728, tegutses 420 rühma ja keskmine päevapalk oli 5.12
Eesti riigi taasiseseisvumisega "sai otsa" noortemalev. Selline asjade kulg oli paratamatu, sest ühes nõukogude reziimiga lagunesid suuremad ja peamised tööandjad - ühismajandid, kolhoosid. Omandivormi muutumisega kadus huvi maleva vastu. Hetkel oli see mõistetav, sest edasielamise nimel tuli igal ühel meist ise endal oma tegemistega toime tulla. Tööjõudu, mis endises suurriigis pidevalt puudu oli, oli korraga üle ja kohe väga palju üle. Õhus oli maleva kadumise "kurb maik". Maakonniti lõpetasid malevarühmad tegevuse erinevalt.