Leelismetallid
Vajab toimetamist |
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi esimese rühma pea-alarühma kuuluvad elemendid
Nimetus leelismetallid tuleneb sellest, et rühma kahe peamise esindaja - naatriumi ja kaaliumi - hüdroksiidid on iidsest ajast tuntud leeliste nime all. Vaba kaalium ja naatriumi sai esmakordselt 1807 a. sulatatud leeliste elektrolüüsimisel Inglise keemik Humphry Davy.
Et leelismetallide aatomitel on väliskihis ainult üks elektron, mis asub tuumast kaugel, loovutavad nad selle elektroni erakordselt kergesti, muutudes positiivse laenguga ioonideks. Elektronide väliskihi ja eelviimase kihi ühesugusest ehitusest on tingitud kõikide leelismetallide omavaheline suur sarnasus, erinevused seisnevad peamiselt suurema järjenumbriga elementide oluliselt suuremas keemilises aktiivsuses. Keemiliste omaduste poolest kuuluvad leelismetallid kõige aktiivsemate elementide hulka - nad on väga tugevad redutseerijad.
Looduses esinevad leelismetallid eranditult ühenditena. Naatrium ja kaalium kuuluvad maakera kõige levinumate elementide hulka: naatriumkloriid (sool) sisaldub merevees ning moodustab paiguti võimsaid kivisoolalademeid. Suurtes kogustes leidub ka teisi naatriumisoolasid: naatriumnitraati, naatriumkarbonaati (sooda) ja naatriumsulfaati. Looduslikest kaaliumisooladest on levinuim kaaliumkloriid. Teised leelismetallid on looduses tunduvalt vähem levinud, frantsiumi looduslikult ei esine.
Kõik leelismetallid moodustavad hüdroksiide, mis lahustuvad hästi vees ja dissotsieeruvad, eraldades hüdroksiidioone.
[redigeeri] Vaata ka
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem