Aadam
Piibli kirjakohad järgivad 1997. aasta tõlget

Aadam (heebrea keeles אדם; ’Ādhām) oli Piibli (1. Moosese raamatu) järgi esimene inimene, kelle Jumal lõi.
"Aadam" tähendab 'punane muld', 'põllult (adamah) võetud' (Jumal lõi ta põllumaa savist).
1. Moosese raamatu 1. peatükk (salmid 26–31) kirjeldab maailma loomise kuuendat päeva nii:
Ja Jumal ütles: "Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!" Ja Jumal lõi inimese (heebrea keeles 'Aadama') oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: "Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!" Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles nende seeme on; need olgu teile roaks! Ja kõigile loomadele maa peal ja kõikidele lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks." Ja nõnda sündis. Ja Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik – kuues päev.
1. Moosese raamatu 2. peatüki 7. salm kirjeldab Aadama loomist nii:
Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.
Jumal pani Aadama Eedeni aeda (sumeri keeles 'Edinu'):
Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle Ta oli valmistanud. (...) Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma. (1Ms 2:8,15)
Esimene Jumala käsk inimesele, millest Piibel räägib, oli keeld süüa hea ja kurja tundmise puust:
Ja Jehoova Jumal keelas inimest ja ütles: "Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!" (1Ms 2:16,17)
Seda otsust on Piibli kriitikud sageli arvustanud, väites, et Jumal pidanuks inimesel hoopis käskima süüa hea ja kurja tundmise puust, et inimene ei sarnaneks nii palju loomaga ning mõistaks, kas Jumala käskude järgimine on hea või halb.
Teine Jumala käsk inimesele ja Aadama esimene tegu, millest Piibel räägib, oli loomadele ja lindudele nime andmine:
Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene iga elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema. Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele..." (1Ms 2:19,20)
See on vastuolus Esimese Moosese raamatu 1. peatüki salmidega 20–25, mille järgi Jumal lõi linnud-loomad enne inimest.
Seejärel valmistas Jumal Aadama küljeluust naise:
Ja Issand Jumal ütles: "Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on!" (...) aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks. Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga. Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde. Ja Aadam ütles: "See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast! Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!" Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha! (1Ms 2:18,20–24)
See on vastuolus Esimese Moosese raamatu 1. peatüki 27. salmiga, mille järgi Aadam ja Eeva loodi samal ajal. Sellepärast on arvatud, et Eeva loodi pärast Aadamat, tema küljeluust, kuid Aadamaga samal ajal loodi Lilith, kes oli Aadama esimene naine. On ka arvatud, et Aadam loodi algul hermafrodiitse ehk mõlemasoolisena ning Eevat ei loodud Aadama küljeluust, vaid tema naissuguorganitest.
Et madu ahvatles naist sööma hea ja kurja tundmise puu viljast, toimus Aadama pattulangemine, millest kristliku õpetuse järgi sai alguse pärispatt:
Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud. Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: "Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?" Ja naine vastas maole: "Me sööme küll rohuaia puude vilja, aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!" Ja madu ütles naisele: "Te ei sure, kindlasti mitte, aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja." Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi. Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled. Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele. Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: "Kus sa oled?" Ja tema vastas: "Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära!" Siis ta küsis: "Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?" Ja Aadam vastas: "Naine, kelle Sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin." Ja Issand Jumal küsis naiselt: "Miks sa seda tegid?" Ja naine vastas: "Madu pettis mind, ja ma sõin." Siis Issand Jumal ütles maole: "Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja! Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad." Naisele ta ütles: "Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle." Aga Aadamale ta ütles: "Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks! Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!" Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks. Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga. Ja Issand Jumal ütles: "Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!" Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud. Ja Ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed. (1Ms 2:25, 3:1–24)
Õigeusu pärimuse järgi võeti Jeesuse sündimise ajast tuleleegina sähviv mõõk Eedeni aia eest ära, nii et inimestel on võimalik paradiisi tagasi pääseda.
Kui kaua Aadam Eedeni aias oli, seda võib üksnes oletada.
Judaismis saab pattulangemine erilise tähenduse. Nõnda on Philoni järgi kaks loomist: üks on taevase inimese loomine ja teine on maise (põrmust loodud) ja mööduvusele allutatud inimese loomine. Aadam tähendab mõistust, Eeva meelelisust, madu himu. Pattulangemine toimub seeläbi, et vaatlevat mõistust segatakse, kusjuures madu on kiusatuse vahendiks. See tõlgitsus on judaismis maksvusele pääsenud, kuigi mitte ainukehtivana.
Kristlus arendab judaistlikust arusaamast pärispatu mõiste ning mõistab Aadamat inimese algkujuna, kellega ta intiimselt samastub. Nagu apostel Paulus Kirjas roomlastele (5:12–21) kirjeldab, allub ta surmale ja mööduvusele. Sellele "vanale Aadamale" vastandub Kristus kui "uus Aadam", kelle samuti algkujuline, samastamist võimaldav lugu viib eluni väljaspool surma haardeulatust.
Pärast paradiisist väljaajamist sündis Aadama ja Eeva esiklaps Kain. Nimepidi on teada veel Aadama pojad Aabel ja Sett. Aadamal oli veel poegi ja tütreid. Ta elas 930 aastat: (1Ms 4:1,2,25; 1Ms 5:1–5)
Enamiku Piibli-tõlgenduste järgi olid Aadam ja Eeva kogu inimsoo esivanemad.
Pärimuse järgi, mida Piiblis ei ole, oli keelatud viljaks õun. Kõrisõlme on hakatud kutsuma aadamaõunaks, sest arvati, et selle on tekitanud Aadamale kurku kinni jäänud õun. Hiljem on geograafilistel kaalutlustel leitud, et keelatud viljaks pidi olema granaatõun. Mõne islami pärimuse järgi oli keelatud viljaks nisu.
Sisukord |
[redigeeri] Islam
Islamis on Aadam esimene inimene ja ka prohvet. Koraanis loob Allah (Jumal) Aadama savist. Koraanis ei ole öeldud, et Jumal oleks Aadama loonud oma näo järgi. Muslimid usuvad lihtsalt, et Jumal lõi Aadama mudast ja puhus oma vaimu talle sisse, andes neile elu.
Kui Jumal käskis Iblist (Saatanat) Aadama ees kummarduda, siis oma uhkuse tõttu ta ei tahtnud seda teha ning ta pagendati taevast. Iblis lubas Jumalale, et viib nii palju inimesi eksiteele kui suudab, mispeale Jumal vastas, et kes tahab, järgib Saatanat, ja kes tahab, järgib Jumalat.
Aadam saadeti Eedeni aeda ja peagi liitus temaga Eeva. Neil lubati seal elada, nagu tahavad, kuid nad ei tohtinud süüa teatavast puust ega maitsta selle vilja. Lõpuks aga andsid mõlemad järele Saatana kiusatusele ning nad saadeti maa peale. See ei olnud karistus: Jumal tahtis levitada oma sõna kogu maa peal ning ta hoiatas neid Saatana järgimise eest. Ta tõotas neile, et kui nad elavad Jumala seaduste järgi, tulevad nad kord tema juurde tagasi.
Et Aadamale anti ülesanne levitada Jumala sõna, siis teda peetaksegi islami esimeseks prohvetiks.
Islami pärimuse kohaselt on Aadama mäel (Adam's Peak) Sri Lankal tohutu Aadama jalajälg. Sri Lanka ja India vahel olevat saareahelat nimetatakse Aadama sillaks.
[redigeeri] Kunst
Keskaegsed ja vararenessansi kunstnikud kasutasid Aadama ja Eeva motiivi alasti mehe ja naise kujutamiseks moraalselt aktsepteeritaval moel. Mõnikord kattis nende suguelundeid viigileht.
[redigeeri] Aadama kujutisi
- Jan van Eyck, Genti altar, 1425–1429
- Hugo van der Goes, Pattulangemine, enne 1470
- Masaccio, Paradiisist väljaajamine, 1426–1427
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- Jan van Eyck, Genti altar, Aadam, klõpsa pilti
- Masaccio, Paradiisist väljaajamine [1]
- Hugo van der Goes, Pattulangemine
Kategooriad: Piibel | Islam | Judaism | Kristlus