Valimiskünnis

Valimiskünnis on võrdelise valimissüsteemi puhul rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse kogusse (näiteks parlamenti) pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille kandidaatide poolt anti vähemalt teatav protsent (ka seda protsenti nimetatakse valimiskünniseks) hääli kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas. Valimiskünniseks võib olla ka mõni muu nõue, mis valimisnimekirjale antud häältele esitatakse. Hääled, mis anti nimekirjade poolt, mis valimiskünnist ei ületanud, "lähevad kaduma".

Valimiskünnis on vahend valimistel väikeste ja nõrkade parteide eemaldamiseks konkurentsist. Selle peamine mõte on lehmakauplemise vähendamine, mittesüsteemsete äärparteide eemaldamine ja väikeste parteide ühinema sundimine. Paljud usuvad, et valimiskünnis teeb valitavate kogude töö stabiilsemaks, takistades radikaalsete erakondade jõudmist nendesse.

Sisukord

[redigeeri] Valimiskünnised maailmas

Eestis on parlamendivalimistel valimiskünniseks 5% nimekirjale üle riigi antud häältest. 1992. aastal oli künnist võimalik ületada ka sellega, kui nimekiri kogus 3 isikumandaati.

Ka Poola Seimi, Läti Seimi ja Saksamaa Bundestagi valimistel (segasüsteem) kehtib 5-protsendine valimiskünnis. Seejuures on Bundestagi võimalik pääseda ka juhul, kui on saadud 3 isikumandaati. Poolas ei pea rahvusvähemuste esindajad parlamenti pääsemiseks valimiskünnist ületama: Poola Seimis on Saksa vähemusel kaks kohta. Lätis aga peab nimekiri koguma 5% üleriigilistest kehtivatest häältest, et osaleda kohtade jaotusel ringkondades.

Kõige madalam valimiskünnis parlamendivalimistel on Hollandis (1/150 % ehk umbes 0,67% häältest). Ka Iisraeli Knesseti valimistel on madal valimiskünnis – 2% (1992. aastani oli see 1%, ja aastatel 1992–2005 oli see 1,5%).

Kõige kõrgem aga Türgis (10%). Türgis on kõrge künnise taga soov anda võimalus ühe partei valitsuste tekkimiseks hoolimata võrdelisest valimissüsteemist ning tagada vähemusrahvuse kurdide partei eemalejäämine parlamendist. Kurdide osakaal Türgi elanikkonnas on küll umbes 20%, kuid kurdide partei poolt antakse umbes 7% häältest.

Suhteliselt kõrge on ka Gruusia 7% künnis (paralleelsüsteem) ja Moldova 6% künnis erakondadele ja 3% üksikkanditaatidele.

Saksamaa parlamendivalimistel on kaks valimiskünnist, sest ka kolme isikumandaadi reegel on valimiskünnis. Esimese ühendatud Saksamaa Bundestagi valimistel (1990. aastal) rakendati 5% barjääri Lääne-Saksamaal ja Ida-Saksamaal eraldi. See tähendas, et Lääne-Saksamaa osast kohta võita pidi võima 5% Lääne-Saksamaal. Et võita kohta Ida-Saksamaalt siis 5% Ida-Saksamaalt. 3 isikumandaadi reegel on pärit 1996. aastast. 5% reegel kehtestati 1953. aastal. Uus-Meremaa künnised on: kas parteihäälte protsent minimaalselt 5% üle riigi või siis 1 isikumandaat enamussüsteemiga valitud osast. Siis on võimalik saada parteihääle protsendile vastav kohtade arv.

[redigeeri] Taani valimiskünnised

Valimiskünniseid võib olla rohkemgi, nagu näiteks Taanis. Selleks et partei pääseks Taani parlamenti (Folketingi), peab ta täitma vähemalt ühe kolmest tingimusest:

  • saama vähemalt 1 parlamendikoha mingis väiksemas ringkonnas
  • saama vähemalt 2% häältest üle riigi
  • saama vähemalt kahes ringkonnas nendest kolmes suures, mis asuvad Taani põhiosas, vähemalt ühe koha jagu hääli (Fääri saartel ja Gröönimaal saadud hääled arvestatakse eraldi).

Fääri saartel ja Gröönimaal on kaks kohta alati. 179st kohast jagatakse siis 2 Fääri saartele, 2 Gröönimaal, 135 kohta 17 väiksemas ringkonnas, 40 kohta on kompensatsioonimandaatideks. 17 väiksemat ringkonda on koondatud 3 suurde. Pealinna Kopenhaageni, Jüütimaa ja Saared on Taanis asuvad suured ringkonnad. Parlamendikoha saamise all on silmas peetud mitmemandaadilises ringkonnast ühe koha võitmist.

[redigeeri] Mitme künnise mõte ja tulevik

Mitme künnisega valimissüsteeme on välja pakutud ka mujal. Kuigi nad on tavaliselt ainult ettepanekud. Näiteks näeb üks ettepanek Kanada valimissüsteemi muutmiseks ette, et nimekiri peab saama kas 5% häältest üle riigi, 1% häältest ja ühe isikumandaadi või 2% häältest üle riigi ja 15% häältest mingis provintsis. Üldiselt kasutakse mitut künnist selleks, et kindlustada piirkonnas tugevatele parteidele ka esindatus.

[redigeeri] Ringkonnavalimised

Hispaanias peab partei selleks, et ringkonnas kohtade jagamisest osa võtta võitma 3% häältest ringkonnas. Soomes aga valimiskünnis puudub. Soomes on kõik mandaadid jagatud ringkondadele. See tähendab, et üleriigilisi kompensatsioonimandaate ei jagata. Samuti on ka Hispaanias. Mõlemad maad rakendavad d'Hondti meetodit kohtade jaotamisel ringkonnas.

[redigeeri] Välislink

Artikkel vajab täiendamist ja täpsustamist