Jean-Jacques Rousseau
Jean-Jacques Rousseau [žan žak russ'oo] (ka: Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Šveits – 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik.
Jean-Jacques Rousseau sündis Genfis kellassepa pojana. Ema Suzanne Bernard Rousseau suri paar päeva pärast sünnitust. Kui poeg oli kümneaastane, andis isa ta ühe onu hoolde, kes omakorda andis ta kostilisena ühe pastori kasvatada. Aastal 1724 alustas Rousseau väljaõpet kohtukirjutaja juures, kuid jättis selle pooleli nagu ka sellele järgnenud õpingud ühe Genfi vasegraveerija juures. Ühe katoliku vaimuliku vahendusel sai ta Savoias tuttavaks katoliku usku läinud kalvinisti proua de Warensiga, kes oli mõned aastad talle ema eest. Ka Rousseau läks üle katoliku usku.
Olles vahelduvalt nii kodu- kui muusikaõpetaja, tegeles Rousseau sel ajal intensiivselt kirjanduse, teoloogia, filosoofia ja muusikaga. Ta komponeeris ja arendas arvudel põhineva noodikirja. 1742 läks ta Pariisi, kus ta tutvus Denis Diderot'ga ja entsüklopedistidega. Ta koostas entsüklopeedia jaoks hulgaliselt artikleid muusika kohta.
Alates 1745. aastast elas ta koos Thérèse Lavasseuriga, abielludes alles 1768. aastal. Nende ühised lapsed andis Rousseau laste varjupaika. 1750 sai ta Dijoni Akadeemia poolt auhinnatud esseega "Arutlus teadustest ja kunstidest" ("Discours sur les sciences et les arts") üleöö kuulsaks. Viis aastat hiljem järgnes tema teine filosoofiline teos "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikaist ja alustest" ("Discours sur l'origine et les fondements de l'inégalité parmi les hommes").
Umbes samal ajal pöördus ta tagasi kalvinismi. 1756 asus ta elama väiksesse maamajja Montmorencysse Pariisist põhja pool, mille oli tema käsutusse andnud tema soosik ja armsam proua d'Epinay. Pärast suhete katkestamist tema ja kõigi oma sõpradega, asus ta poolteist aastat hiljem elama Montmorency pargi serval olevasse aiamajja.
Järgnevatel üksinduses veedetud aastatel lõpetas ta oma peateosed, kiriromaani "Julie ehk Uus Héloïse" (1761; "Julie ou la nouvelle Héloïse), töö "Ühiskondlikust lepingust" (1762; "Du contract social") ja romaanina mõeldud pedagoogikaõpiku "Émile ehk kasvatusest" ("Émile ou De l'éducation"). Kui tsensuur keelas mõlemad viimati mainitud raamatud, siis põgenes Rousseau algul Šveitsi, hiljem Inglismaale.
Alates 1770. aastast elas ta taas Pariisis ja kirjutas oma autobiograafiat "Pihtimused" ("Confessions"), mis ilmus 1778 postuumselt. Rousseau suri 2. juulil 1778 Pariisi lähedal Ermenonville'is. 16 aastat hiljem viidi tema põrm Pariisi Panthéoni.
[redigeeri] Teosed eesti keeles
- "Jean Jacques Rousseau: elulugu – pedagoogilised vaated. Emil". Koostanud ja tõlkinud Hans Roos, redigeerinud Peeter Põld. EKS, Tartu 1930; teine, keeleliselt kohendatud trükk pealkirjaga "Émile" – Olion, Tallinn 1997
- "Arutlus teemal: Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele". Tõlkinud Kristiina Ross – Vikerkaar 1993, nr. 1–2
- "Üksildase uitaja mõtisklused; Arutlus teadustest ja kunstidest". Tõlkinud Sirje Keevallik ja Kristiina Ross; eessõna: Lauri Leesi. Europeia-sari, nr. 30, Perioodika, Tallinn 1995
- "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid". Tõlkija Mirjam Lepikult, järelsõna Marek Tamm. Sari Avatud Eesti Raamat, Varrak, Tallinn 1998
- Voltaire – Rousseau. Valik kirju. Tõlkinud Kristiina Ross, järelsõna Marek Tamm – Vikerkaar 1999, nr. 11-12
[redigeeri] Kirjandus
- Villem Alttoa, "Jean Jacques Rousseau. 250. sünnipäeva puhul" – Looming 1962, nr. 6, lk. 940-945
- "XVIII sajandi väliskirjandus". Valgus, Tallinn 1973, lk. 257-274
- Lion Feuchtwanger, "Narritarkus ehk Jean-Jacques'i elu ja kirgastumine" (biograafiline romaan). Saksa keelest tõlkinud Evi Auling. Eesti Raamat, Tallinn 1983
- William Blanchard, "Rousseau ja mässumeel". Inglise keelest tõlkinud Kalle Hein, Fontese Kirjastus, Tallinn 2000