Maario Essa
Maario Essa (sündis 1988 Valgas) on eesti luuletaja.
Ta kasvas üles Tõrvas ja selle lähistel. Noorena tegeles ta joonistamisega, pälvides diplomeid ja auhindu.
Hiljem hakkas ta huvi tundma luuletuste ja jutukeste kirjutamise vastu ning osales Põhjamaade luulekonkursil. Aastal 2003 sai ta Eesti isateemalisel kirjandusvõistlusel omasuguste seas esimese koha. See kirjand ilmus 2004 Maalehes.
Maario on õppinud Patküla Põhikoolis ja õpib praegu Tõrva Gümnaasiumis.
2004 ilmus kirjastuse SE & JS väljaandel luulekogu "Kellegi teise muru" (64 lk). Raamatule on eessõna kirjutanud Tõnu Trubetsky, kujundaja on Raoul Kurvitz. Luuletused on teemade ja meeleolude poolest sageli lähedased Trubetsky luulele. Nad on kirjutatud 15-aastaselt ühe aasta jooksul. Raamatut esitleti 1. augustil 2004 Tõrva kirik-kammersaalis loodusfestivali "Las jääda ükski mets!" avapäeval.
Veiko Märka peab selles kogus avaldatud luulet isegi kooliõpilase kohta keskpäraseks, kuid tõstab ette esile autori "madalat sotsiaalset valuläve". Livia Viitol seevastu leiab raamatus igavikulise luule välgatusi. Jürgen Rooste peab autorit lootustandvaks, kuid arvab, et kogu avaldamisega on kiirustatud. Umbes samasugune suhtumine on ka Karl Martin Sinijärvel.
[redigeeri] Luulenäide
-
- Armastav neid
- Täna ma jällegi jala ei kõnni
- ja jalge all müdisev M.
- Kihutan suvisel, meeletul tunnil
- ja kõhus on loksumas rumm.
- Sõbrad on jällegi minuga koos,
- kuna neilgi on kõrini saanud.
- Me oleme rõõmsad, me oleme hoos,
- kuigi pole veel purju end joonud.
- Seisma nüüd jätame Dneprid ja Išid
- nad peidame niitmata rohtu.
- Pea sadulail istuma seavad end kassid,
- kes enam ei tunne meist ohtu.
- Tüdruk lööb kõikuma kontsade najal,
- kui tsikli pealt astumas maha.
- Me peame nüüd edasi minema jala,
- mis sest, et veel sõita ta tahaks.
- Täna ei peata meid müürid ja sein,
- mida kohtame linnaku eel.
- Kui päikest vaatsin, aru sain,
- on aega sinna jõuda veel.
- Ei lähe me hooldajailt küsima luba
- ja põue on voolamas soojus.
- Piirimail, metsades säilitab kuma
- päike, mis itta nüüd loojub.
- Sireliõitest me ujume läbi
- ja komistab keegi mu taga.
- Purjus on veidi, ei tunne ta häbi,
- täna mendid ei aja meid taga.
- Tagajärg olla võib kodune koosa,
- ei peatuma sunni see meid.
- Seelik on sireliõitestki roosam
- sinul, mu armastav neid.
[redigeeri] Välislingid
- Luulekogu "Kellegi teise muru" kaanepilt
- Veiko Märka retsensioon
- Livia Viitoli retsensioon
- Karl Martin Sinijärve arvustus