Eetrid

Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis kaks süsivesinikurühma on teineteisega seotud hapnikuaatomi kaudu.

Üldvalem: R´–O–R´´ (R´ ja R´´ on ühe- või erisugused süsivesiniku radikaalid).

Sisukord

[redigeeri] Nomenklatuur

Eetrite nimetamisel loetletakse hapnikuaatomiga seotud rühmad tähestikulises järjekorras ja lisatakse lõppu liide "-eeter". Kui mõlemad keskse hapnikuatomiga seotud radikaalid on võrdsed (näiteks mõlemad on etüülradikaalid) siis ei kasutata uute reeglite kohaselt enam eesliidet "di-": näiteks mitte "dietüüleeter", vaid lihtsalt "etüüleeter".

[redigeeri] Näiteks:

  • CH3CH2OCH2CH3 – eeter ehk dietüüleeter
  • CH3CH2OCH2CH2CH3 – etüülpropüüleeter

[redigeeri] Füüsikalised omadused

Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter ja metüületüüleeter, mis on toatemperatuuril gaasid. Eetrid on väga lenduvad. Vees lahustuvad nad vähe või üldse mitte.

[redigeeri] Kasutusalad

Eetrid on heaks lahustiks orgaanilistele ainetele. Neid kasutatakse ka viimaste sünteesis, parfümeerias ja meditsiinis. Eetreid kasutatakse veel lõhna- ja soojuskandjatena ning bensiinkatalüsaatori lisandina.

[redigeeri] Keemilised omadused

Eetrid on keemiliselt püsivamad ja väiksema keemilise aktiivsusega kui alkoholid. Eetrid oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juuresolekul, mille tulemuseks on peroksiidid. Need on äärmiselt plahvatusohtlikud ained.

[redigeeri] Saamine

Eetreid saadakse alkohole ja fenoole oksüdeerides. Lihtsaim saamisviis on alkoholide ja alküülhalogeniidi reaktsioon:

  • CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br = CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr

Tekib etüülpropüüleeter ja naatriumbromiid. Veel saab eetreid näiteks lühikese ja hargnemata ahelaga alkoholi kuumutamisel, lisades juurde veidi hapet:

  • 2CH3CH2OH + H2SO4 = CH3CH2OCH2CH3 + H2O

[redigeeri] Ohutus

Eetritega ümberkäimisel tuleb eriti ettevaatlik olla, sest pikemaajalisemal seismisel moodustuvad pudelis või muus anumas peroksiiditaolised ained, mis võivad näiteks destilleerimisel plahvatada.

Dietüüleeter on väga lenduv vedelik, millel on ebameeldivad kõrvaltoimed. Selle aur on mürgine. Et see on õhust raskem, võib see allapoole koguneda ja hapnikuga reageerides plahvatada.