Analüütiline keelefilosoofia
Keelefilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb loomulike keelte ja nende toimemehhanismide uurimisega, keskendudes eelkõige keelelisele tähendusele ja keele kasutamisele. Kaasaegne keelefilosoofia tegeleb tähendusteooriaga, osutusega, tõeteooriaga, ja pragmaatikaga, aga ka paljude traditsioonilise metafüüsika teemadega.
Keelefilosoofia keskseks teemaks on kindlasti keelelise tähenduse loomus. Selle mõiste kaudu on omavahel seotud enamik teisi keskseid teemasid – tõde, osutus, tõlgendus, keele mõistmine, keele valdamine, keele seos mõtlemisega jne. Seetõttu on suurima tähtsusega teemaks keelefilosoofias tähendusteooria, õieti erinevad lähenemised sellele mõistele. Paljude filosoofide arvates ei olegi keelefilosoofia midagi muud kui tegelemine tähendusteooriaga. Näiteks üks tuntumaid keelefilosoofe Michael Dummett ütleb koguni, et terminit "keelefilosoofia" pole vaja kasutada, piisab "tähendusteooriast" kui "keele toimimise üldisest kirjeldusest".
[redigeeri] Vaata ka
- analüütiline filosoofia
- tavakeelefilosoofia ehk lingvistiline filosoofia (keeleline filosoofia) ehk Oxfordi filosoofia
[redigeeri] Keelefilosoofe
- John Langshaw Austin
- Donald Davidson
- Michael Dummett
- Gottlob Frege
- Saul Kripke
- Bertrand Russell
- Willard Van Orman Quine
- Ludwig Wittgenstein