Liivi keel

liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ)
Kõneldakse: Lätis
Piirkonnad: Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid: umbes 200
Geneetiline klassifikatsioon: uurali keeled

 soomeugri keeled
  soome-saami keeled
   läänemeresoome keeled
    liivi keel

Ametlik staatus
Ametlik keel: -
Keelekoodid
ISO 639-1:
ISO 639-2: fiu (teised soomeugri keeled)
Vaata ka: Keeled


Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel.

Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100.

Nimetust rannakeel (rāndakēļ) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides.


Sisukord

[redigeeri] Tähestik

Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust.

a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, (c C), d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, (ö Ö), (ȫ Ȫ), õ Õ, ȭ Ȭ, p P, (q Q), r R, ŗ Ŗ, s S, š Š, t T, ţ Ț, u U, ū Ū, v V, (w W), (x X), (y Y), z Z, ž Ž

Sulgudes toodud tähed esinevad ainult võõrnimedes ja/või on nende kasutamisest tänapäeval loobutud (ö, ȫ ).

[redigeeri] Hääldus

Kriips (ˉ) tähe peal märgib pikka täishäälikut: Ēstimō (Eestimaa), (puu). Pikad kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega, sõna lõpus ühe tähega: kim (kümme). Märk (¸) tähistab palataliseeritud kaashäälikut: tūļi (tuuline). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut: pȭzõz (põõsas). Punkt O tähel (Ȯ) märgib madalat Õ-häälikut:vȯn (õnn). Kuni 1995. aastani märgiti seda häälikut O või Õ tähega.

Rõhk on sõna esimesel silbil. Sõnades esineb kolme tüüpi silbiintonatsioone: ühtlane, katkendlik ja langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust.

[redigeeri] Keelenäiteid

Tēriņtš! 
Tere!
Jõvā ūomõg! / Jõvvõ ūomõgt! 
Tere hommikust!
Jõvā pǟva! / Jõvvõ päuvõ! 
Tere päevast!
Tienū! 
Tänan!
Vȯndzist Ūdtāigastõ! 
Head Uut Aastat!
Tämpõ um pūolpǟva 
Täna on laupäev
ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim 
üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme

[redigeeri] Välislingid

[redigeeri] Vaata ka