Piim
See artikkel räägib piimanäärmete saadusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Piim (täpsustus)
Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida.
Sisukord |
[redigeeri] Koostis
Piima koostis | |||||
---|---|---|---|---|---|
Ained | Inimene | Lehm | Lammas | Kits | Hobune |
Vesi | 87,2 % | 87,5 % | 82,7 % | 86,6 % | 90,1 % |
Süsivesikud | 7,0 % | 3,6 % | 6,3 % | 3,9 % | 5,9 % |
Rasvad | 4,0 % | 3,5–4,0 % | 5,3 % | 3,7 % | 1,5 % |
Valgud | 1,5 % | 4,6 % | 4,6 % | 4,2 % | 2,1 % |
Mikroelemendid | 0,3 % | 0,7 % | 0,9 % | 0,8 % | 0,4 % |
Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid.
[redigeeri] Piim kui toiduaine
Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima kogutakse inimese toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rjaženka).
Kui värske piim jäetakse mõneks ajaks seisma, siis ta läheb hapuks. Seda põhjustab fermentatsioon: piimhappebakterid muudavad piimasuhkru piimhappeks. Seda fermentatsiooniprotsessi kasutatakse mitmete piimatoodete valmistamisel.
Ka pastöriseeritud lehmapiim läheb hapuks, kui seda ei hoita külmutuskapis 1–4 kraadi juures. Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril. Niiviisi töödeldud piima saab avamata kujul säilitada väljaspool külmutuskappi mitu kuud.
[redigeeri] Rinnapiim
Naise rinnapiima peetakse tavaliselt imikute peamiseks toiduks. See sisaldab
- spetsiifilisi kaitseaineid immunoglobuliine (eriti IgA), mis koos lapsele platsenta kaudu üle kantud immunoglobuliinidega (IgG) aitavad tõrjuda haigusetekitajaid.
- immunsusele kaasa aitavaid ensüüme (lüsosüümi)
- immuuntõrjerakke makrofaage (õgirakke)
- rasva lõhustavaid ensüüme (lipaase), mis aitavad lapsel rasvu seedida
- võrreldes lehmapiimaga rohkem rauda ja vaske ning vähem fosforit (vaata tabelit)
[redigeeri] Taluvus
Inimene, eriti Euroopa ja osalt ka Aafrika päritoluga inimene, joob erinevalt teistest imetajatest piima ka pärast imikuiga. Võime seedida piimas sisalduvat laktoosi ka täiskasvanuna on geneetiliselt hiline (umbes 8000 aastat vana) ning on tõenäoliselt tekkinud levinud piimaveisekasvatuse põhjal nimetatud piirkondades. Laktoosi seedimiseks on tarvis ensüüm laktaasi, mida toodetakse esimestel elukuudel küll kõikide inimeste organismis, kuid mille tootmine enamikul inimestel pärast imikuiga lakkab. Kui enamik Euroopa päritolu inimesi talub piima, siis enamikul aasialastel, Ameerika põliselanikel ja aafriklastel tekkivad laktoositalumatuse tõttu seedehäired (puhitused, kõhulahtisus). Kuid need inimesed võivad puuduva ensüümi laktaasi tablettidena sisse võtta.
[redigeeri] Majanduslik tähtsus
Euroopa Liidus lubatud joogipiima sordid | ||
---|---|---|
Nimetus | Rasvasisaldus | Märkus |
Toorpiim | 3,5–4,0 % | töötlemata piim, tohib müüa ainult tootmispaigas |
Pakitud toorpiim | 3,5–4,0 % | nagu toorpiim, kuid pakendatuna kaupluses saadaval |
Täispiim | vähemalt 3,5 % | peab olema termiliselt töödeldud |
Väherasvane piim vähese rasvasisaldusega piim |
1,5–1,8 % | peab olema termiliselt töödeldud |
Rasvatu piim kooritud piim |
maksimaalselt 0,3 % | peab olema termiliselt töödeldud |
Piima põllumajanduslik kogutoodang on umbes 500 miljonit tonni aastas, millest umbes 85 protsenti lehmapiim. Kõige suuremad piimatootjad on USA, India ja Venemaa.
Nii mõneski kultuuris, mis pärineb põhiliselt karjastest ja nomaadidest, on piimaloomapidamine, piim ja piimasaadused (näiteks juust, jogurt) toitumises kesksel kohal, kuid on ka rahvaid, kes peale rinnapiima üldse piima ei tarvita.
Piimatarbimine kasvab maailmas jõudsalt, kuid ülekaalukalt piimasaaduste kujul. Toiduainetetööstus töötleb piima arvukates vormides alates pagaritööstusest ja jäätisetööstusest kuni lihatöötlemiseni ning konservitööstuse ja kulinaariatööstuseni välja.
Nõudluse kasv ja vastav piimatootmine nõuab ka veisekasvatuse suurenemist. Lüpstav piim võetakse põhimõtteliselt ära vasikate eest, kellele see õigupoolest oleks mõeldud. Piimaasendajad vasikate nuumamiseks, mida valmistati tapajäätmetest, on praegu hullulehmatõve tõttu keelatud. Ent sellega ei ole järelkasvul puuduva piima probleem lahendatud. Loomasõbralik ja ökoloogiline loomapidamine nõuab vasikate toitmist otse ema udarast. Kui ka inimene tahab piimast osa saada, peab ta kõigepealt ära sööma (enamasti isase) vasika.
[redigeeri] Piimatootmine Eestis
Eestis toodetud joogipiimast on üle 90 protsendi 2,5-protsendine piim.
25. märtsil 2004 kiitis Euroopa Liidu piima ja piimatoodete korralduskomitee heaks määruse eelnõu, mille kohaselt Eesti võib jätkata 2,5-protsendisee joogipiima tootmist ja kasutamist kuni 30. aprillini 2007. 2,5-protsendilist joogipiima võib turustada ainult Eestis ja ainult Eestis toodetud ja töödeldud piimast.
Eestis lüpstava piima rasvasisaldus on 3,8%–5,0%.
[redigeeri] Piimaloomad
Eestis on peaaegu ainuke piimaandja lehm. Ka Kesk-Euroopas on põhiline piimaandja lehm, peamiselt mägedes ka lammas (vaata lambapiim) ja kits (vaata kitsepiim), peamiselt Aasias veel pühvel (vaata pühvlipiim) ja ka hobune (vaata hobusepiim), kohati ka eesel, kaamel ja jakk, Lõuna-Ameerika Andides harva ka laama. Arktikas kasutatakse ka põhjapõtrade piima.
[redigeeri] Konserveerimine ja piimasaadused
Et värsket piima paremini säilitada, seda kuumutatakse. Selleks on mitmeid menetlusi: pastöriseerimine, millega saadakse tavalist piima, ja ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks.
Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim, jogurt, keefir, kumõss ja pett, aitavad muuhulgas piima säilitada.
Piima saab töödelda arvukateks piimasaadusteks, nagu võiks, juustuks ja kohupiimaks. Töötlemiskohti, kus piima ka säilitamiseks töödeldakse, nimetatakse meiereideks, piimatööstusteks ja juustutööstusteks.
[redigeeri] Varia
- Piimalehmad toodavad tänapäeval umbes 4000–4500 liitrit aastas (11–12 liitrit päevas). Üksikud tipplehmad toodavad ajuti kuni 12 000 liitrit aastas (33 liitrit päevas).
- Kõige rohkem piima toodavad sinivaalad. Üks emane sinivaal toodab 400 kuni 600 liitrit väga rasvarikast piima päevas. Vaalapoeg võtab päevas juurde umbes 100 kg.
- Kõige kallimat piima on (eksperimendi jaoks) lüpstud hiirtelt. Et ühe liitri hiirepiima saamiseks on tarvis lüpsta umbes 4000 hiirt, siis üks liiter hiirepiima maksab umbes 20 000 eurot.
[redigeeri] Kasulikkus
Selle üle vaieldakse, kas lehmapiima joomine on täiskasvanud inimesele kasulik, kuigi on üldtunnustatud, et lastele on see kasulik. Piima küll kiidetakse sageli selle pärast, et see sisaldab palju kaltsiumi, mis on vajalik luude normaalseks kasvuks ja närvide funktsioneerimiseks, kuid mõningatel andmetel ei lase piimas sisalduvad valgud selles leiduvat kaltsiumi luude ehitamiseks kasutada.
[redigeeri] Vaata ka
- piimmahl
- kookospiim
- lubjapiim
- tiigripiim
- linnupiim