Hella Wuolijoki
Hella Wuolijoki (aastani 1908 Ella Marie Murrik; 22. juuni 1886 Taagepera vald – 2. veebruar 1954 Helsingi) oli eesti päritolu soome kirjanik ja poliitik. Tuntud ka pseudonüümi Juhani Tervapää all. Tema tuntuim teos oli näidenitsükkel "Niiskamäe noorperenaine".
Aastal 1908 lõpetas ta Helsingi ülikooli, õppides folkloristikat, ajalugu ja esteetikat.
Samal aastal abiellus Sulo Vuolijokiga, kes oli lähedane Lenini sõber. Nad lahutasid aastal 1923. Hiljem hakkas ta oma nime kirjutama W-tähega.
[redigeeri] Poliitikuna
1920ndatel ja 1930ndatel aastatel lõi ta kaasa Soome poliitikas, toetades vasakpoolseid liikumisi. Kuigi ta polnud otseselt kommunist, olid tal salajased ühendused Tšekaaga. Soome politsei süüdistas teda küll spionaažis, kuid tõendeid ei leitud kuni 1943. aastani, mil ta arreteeriti, kuna ta varjas Nõukogude parašütisti. Kohtuotsusega määrati talle eluaegne vanglakaristus, kuid peale Jätkusõja lõppu 1944. aastal, ta vabastati.
Hiljem kuulus ta Soome parlamenti.
Aastatel 1945–1947 oli ta Yleisradio direktor.
Wuolijoki oli soome poliitiku Erkki Tuomioja vanaema.
[redigeeri] Kirjanikuna
Oma teoseid kirjutas ta Juhani Tervapää nime all. Mitu raamatut on ta kirjutanud ka koos Berthold Brechtiga. Tema loomingus on sageli esindatud tugevad naiskarakterid.
[redigeeri] Bibliograafia
- "Niiskamäe noorperenaine"
- "Justiina"
- "Juuraku Hulda"