Sefer Sohar
Vajab toimetamist |
Oletatakse, et “Sära raamat” Sefer Sohar (lüh: Sohar) on kirjutatud rabi Šimon ben Johaij poolt, kes oli rabi Akkiba õpilane ning mõisteti surma ilmselt samal ajal, kui Iustinus Filosoof (Märter), s.o. 161 AD, Marcus Aurelius Antoniouse kaasvalitseja Lucius Vēruse poolt. Šimon ben Johaij`l aga õnnestus põgeneda koos pojaga. Ta varjus ühte koopasse , kus ingel Ēliās`e abiga, kes aegajalt end rabile ilmutas, kirjutaski Sohari e “ Sära raamatu”. Rabi Šimon veetis niiviisi koopas 12 aastat. Selle aja jooksul õnnestus tal lahtimõtestada mõistete “Väike Pale” ja “ Suur Pale” keerukas sümbolism. Kurnatuna vaidlustest oma õpilastega suri rabi Šimon. Tema surma ja matustega kaasnes arvukalt üleloomulike nähtusi. Legendide järgi oli Kabala salaõpetus olelenud maailma algusest alates, ja et rabi Šimon osutus esimeseks, kel lubati seda kirja panna. Kaksteist sajandit hiljem leiti tema poolt kirjutatud raamatud ja Mošē de Leōn avaldas need inimkonna hüvanguks. Siiski võib oletada, et Mošē de Leōn ise koostas Sohari 1305. aastal, võttes aluseks kirjutamata suulise teabe varasematest juudi müstikute saladustest. “Sära raamat” sisaldab peamiselt õpetusi väärtuslikest põhialustest, Jumalast, kui peast ning sellest lähtuvaist emanatsioonidest, sefirootide õpetusest, Macroprosohpose ja Microsophose aadetest.