Cimze seminar
Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar (1839–49 tegutses Valmieras ja 1849–90 Valgas).
Cimze seminaris sai hariduse üle 100 eesti noormehe, sealhulgas Carl Robert Jakobson, Ado Grenzstein, Joosep Kapp, Andres Erlemann, Mihkel Kampmaa (Kampmann), Hans Einer, Aleksander Kunileid (Saebelmann), Friedrich Saebelmann, Aleksander Thomson ja Aleksander Läte.
Tuntud läti kultuuritegelastest õppisid Cimze seminaris näiteks Kārlis Baumanis, Auseklis, Indriķis Zīle, Apsīšu Jēkabs ja Pēteris Hincenbergs.
[redigeeri] Õppetöö korraldus
Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant. Õppetöö kestis kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 35–40 rubla, õppematerjalide eest 10–15 rubla.
Õpetust anti saksa keeles, olulised olid muusika ja pedagoogika.
Aastal 1871 muudeti töökorraldust ja õpilasi hakati vastu võtma igal aastal. Õppeaega pikendati kolmelt aastalt neljale.
Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused.
[redigeeri] Muusika
Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja klaverimängu. Seminaristide kontsertidel esitati arvestataval tasemel koguni Bachi ja Mendelssohni oreliloomingut. Andekamatele noormeestele andis Cimze lisatunde harmooniast ja kompositsioonist. Ta sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust pärineb ka kõigi mainitud eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Lausa määrav tähendus oli seminaril aga Eesti I üldlaulupeole.
[redigeeri] Välislingid
- Alo Põldmäe: Cimze seminar – Eesti I üldlaulupeo taimelava (allikas)