Aafrika kultuur

Vajab toimetamist


Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks (kaheksa liiki, millest ainult Homo Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur.

Sisukord

[redigeeri] Üks kontinent, erinevad maailmad

Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone.

[redigeeri] Hõimud ja etnilised grupid

Aafrika on koduks arvukatele hõimudele, etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, mõned on väga rahvaarvukad. Aafrika rahvad ja hõimud: afarid, anlo ewe, amharad, araablased, ashantid, bakongod, bambarad, bembad, berberid, bobod, bušmanid (sanid), chewad, dogonid, fangid, fond, fulanid, ibod, kikuyud, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, tuareegid, wolofid, yorubad, suulud.

[redigeeri] Muusika ja tants

Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad - Põhjas on märgatav Araabia mõju, lõunapoolne kultuur on koloniaalajastul saanud mõjutusi Lääne muusikast ja tantsudest. Paljud Aafrika keeled on tonaalsed, st heli kõrgus määrab ära sõnade tähenduse. See avaldub ka Aafrika muusikalistes meloodiates ning rütmides. Kasutatakse erinevaid pille, sh kõige laiemalt trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid.

Aafrika tantsud on tähtsad kommunikatsioonivahendid, tantsijad kasutavad žeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad, rõhutatakse üksikuid kehaosi: ainult ülakeha, torsot või jalgu. Tantsitakse nii üksi kui väikeste gruppidena (kaks kuni kolm inimest). Rühmatantse esitatakse erinevates kujundites: joon, ring, maotaoline liikumine. Linnastumise ja moderinseerumisega on Aafrika tants ja muusika saanud mõjutusi paljudelt erinevatelt kultuuridelt.

[redigeeri] Kunst ja käsitöö

Aafrika on rikas kunsti ja käsitöö traditsioonide poolest - puulõige, vask- ja nahkesemed. Aafrika kunst ning käsitöö hõlmavad ka skulptuuri, maali, keraamikat, tseremoniaalseid ja religioosseid kostüüme ja peakatteid.

Aafrika kultuuris on alati inimese välimusele rõhku pandud, mistõttu mängivad juveelid olulist rolli isiklike aksessuaaridena. Maskid on üksikasjalikult välja töötatud ning hoolega viimistletud ja Aafrika kultuuris väga olulisel kohal. Maske kasutatakse tseremooniates esivanemate, vaimude, mütoloogiliste olendite ja ka viljakusjumalate kujutlemisel.

Aafrika traditsioonilises kunstis ja käsitöös esineb arvukalt püsimotiive, näiteks paare (naine lapsega, mees relva või loomaga, kõrvalise isiku või võõraga). Paarid võivad esindada esivanemaid, ühiskonna loojaid, abielus olevaid paare või kaksikuid. Paaride teema esindab aga harva harva mehe ja naise vahelist intiimsust. Ema lapsega või lastega väljendab intensiivset emaduse olulisust aafriklastele, emakest Maad ning inimesi kui tema lapsi. Mees relva või loomaga sümboliseerib au ning võimu. Võõras võib olla mõnest muust hõimust või mõnest muust riigist ning teda võidakse kujutada moonutatult.

[redigeeri] Folkloor ja muistendid

Folklooris talletuvad inimeste kogemused ja väärtused, muistendid valgustavad moraali ja kombeid. Aafrika rahvajuttude arv võib ulatuda veeerand miljonini. Suuline pärimus peegeldab sotsiaalse kogemuse väga erinevaid tahke. Esindatud on veeuputusmüüdid. Pügmeede müüdi kohaselt kuulis Kameeleon puu seest veidrat häält, lõikas puutüve lõhki ning sellest voolas välja suur hulk vett, mis kattis kogu maa. Koos veega ilmusid esimesed inimesed. Elevandiluuranniku müüt räägib heldest mehest, kes andis ära kõik mis tal oli, misjärel jumal Ouende andis talle tasuks varanduse, soovitas tal maalt lahkuda ning lasi tema omakasupüüdlike naabrite hävitamiseks kuus kuud vihma sadada.

[redigeeri] Keeled ja kirjandus

Aafrika kontinendil räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide poolt räägitavaid murdeid, on see number märkimismäärselt suurem. Mõnesid keeli ja murdeid räägib ainult mõnisada inimest, teisi aga miljonid. Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. Väga vähesed Aafrika riigid on ükskeelsed, paljudes on ametliku keelena kasutusel ka mõni Euroopa keel

Aafrika neli peamist keelkonda on afroaasia, niiluse-sahaara, nigeri-kordofani, khoisani. Aafrika Tinditee oli varajane kirjaoskuse keskus.

[redigeeri] Filosoofia

[redigeeri] Religioon

Traditsioonilisi Aafrika animistlikke usundeid järgib tänapäeval u 100 miljonit aafriklast. Ristiusk jõudis Põhja-Aafrikasse 1. sajandil ning levis sealt 4. sajandiks Sudaani ja Etioopiasse. Etioopias on säilinud koptide kristlik usulahk. 15. sajandil jõudis kristlus troopilisse Aafrikasse ja tänapäeval on Aafrika mandril ligikaudu 340 miljonit kristlast. Islam, populaarsuselt teine religioon Aafrikas, saabus siia 7. sajandil Vahemere rannikult. Aja jooksul levis islam edasi idarannikule ja Ida-Aafrikasse. Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u 285 miljonit inimest.

[redigeeri] Pühad ja pidustused

Peaaegu kõik inimelu tähtsündmused ja olulised aspektid on Aafrikas seotud pidustustega - sünd, initsiatsioon, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine, viljakoristus, jumalate kummardamised, surm, vaimud ning esivanemad.

[redigeeri] Söök ja jook

Aafrika toidutraditsioonid peegeldavad nii kohalikke loodusolusid kui mõjusid koloniaalvallutajatelt, kes tõid toidulauale näiteks kaunpipra, pähklid ja maisi. Aafrika köök kasutab traditsioonilisi puu- ja köögivilju, piima- ja lihatooteid. Aafrika küla toidusedel koosneb tihti piimast, kohupiimast ja vadakust. Aafrika toidutraditsiooni keskmes on tärkliserikkad toiduained koos hautatud liha ja/või aedviljadega. Peamised juurviljad on maniokk ja bataat, kasutatakse ka aurutatud rohelisi köögivilju koos teravate vürtsidega. Laialdaselt tarbitakse aurutatud või keedetud aedvilja, kaun- ja teravilju, maniokki, bataati ja jamssi. Kohalikes külades on meeletult palju erinevaid metsikult kasvavaid puuvilju ja aedvilju, mida kasutatakse toiduna. Puuviljadest süüakse arbuusi ja banaani.

Põhja-Aafrika rannikualade toidukultuur Marokost Egiptuseni erineb Sahara aafriklaste omast, kelle toidulaud on väga kesine. Nigeerias ja Lääne-Aafrikas armastatakse vürtsikaid toite. Mitte-moslemid toodavad ka alkoholi, mis sobib hästi enamiku Aafrika toitudega. Kõike tuntum alkoholne jook on Etioopia meevein tej.

Toiduks valmistatakse nii liha kui kala, kaasa arvatud kuivatatud kala. Lõuna-Aafrika ja naabermaade köögid on rahvusvahelised, sisaldades võõrmõjusid nagu india köögist tuntud läätsesupp ja karri. Ida-Aafrika toidud ei sisalda liha. Veiseid ja lambaid peetakse vahetuskaubana, mitte toiduna.

Etiooplased on esimesed kohvikasvatajad ning neil on kohvitseremooniad, mis sarnanevad Jaapani teetseremooniaga. Etioopiast levis kohv edasi Jeemenisse, sealt Araabiasse ning ülejäänud Euroopasse.