Ärapanija

Ärapanija on Kanal 2-e huumorisaade, kus saatejuhid Mart Juur ja Peeter Oja kommenteerivad ja parodeerivad eelnenud nädala poliitika- ja meediasündmusi. Saate sisu tulenebki põhiliselt meediaväljaannete ja telesaadete tsiteerimisest. Esimene saade läks eetrisse 8. septembril 2003, seega 2006. aasta aprilli seisuga on Ärapanija seni kestnud kaks ja pool aastat (kolm hooaega), kokku üle saja osaga.

Vaidluste tõttu on neil keelatud kasutada nii ETV kui ka TV3 saadete videomaterjali. Põhjuseks on öeldud autoriõiguste rikkumist.

Suur osa vihjeid saatele materjali jaoks tuleb tähelepanelikelt televaatajatelt, nii et tegevprodutsent Mart Normet on öelnud "Naljatlemisi võib öelda, et meie toimetus on 200 000-liikmeline" ([1]).

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Ärapanija tekkis eelmise saate "Tondi jutud" põhjal, kus saatejuhtideks olid samuti Juur ja Oja, kuid mis ei saanud nii populaarseks. Samas on Ärapanijat kirjeldatud ka kui Juure ja Andrus Kivirähki raadiosaate "Rahva oma kaitse" televersiooni.

Kolmas hooaeg 2005. aasta septembril algas pärast suvist vaheaega uue stuudio- ja arvutigraafika kujundusega. Samuti liikus saade pühapäeva õhtule endise esmaspäeva asemel.

11. märtsil 2006. aastal läks eetrisse järjekorras 100. saade, mis oli siiski tavapärane ja ei pööranud sellele faktile tähelepanu.

Ärapanija ajaloos on kolmes saates olnud haigestunud Peeter Oja asemel saates teine saatejuht. Esimene kord 2004. aasta 15. novembris oli tema asemel näitleja Eino Baskin, ning teine ja kolmas kord 2005. aasta 11. ja 18. detsembris, millal Ojat asendas Endla teatri näitleja Jaan Rekkor. Kanal 2 programmijuhi Olle Mirme sõnul oli ta Rekkori rääkimisoskust näinud Rekkori esinemistest Raadio 2-e hommikuprogrammis.

[redigeeri] Tegijad

Peale ekraanil nähtavate Mart Juure ja Peeter Oja tegelevad Ärapanija saadete ettevalmistamisega paljud inimesed - toimetajad Erik Moora ja Tõnis Leht, toimetuse assistent Marianne Hilpus, režissöör Indrek Simm ning saadet produtseerivad produtsent Olavi Paide ja tegevprodutsent Mart Normet.

[redigeeri] Populaarsus

Ärapanija on saanud Eestis üheks vaadatuimaks telesaateks. 2006. aasta märtsis vaatas TNS Emori Teleauditooriumi Mõõdikuuringu andmetel Ärapanijat 173 000 inimest, millega see on Eesti telekanalite saadete hulgas vaadatavuselt 7. kohal peale ETV saadet Meie ja enne Aktuaalset Kaamerat ([2]).

Aprillis 2005 Nädala korraldatud lugejaküsitluses, millest võttis osa 3548 inimest, saavutas Ärapanija telesaadete kategoorias teise koha Pealtnägija järel. Ärapanijat on jäljendanud 2004. aastavahetuse Terevisiooni paroodiasaade Oli, mis oli.

Ärapanija on teinud eponüümse väljendi "ära panema" või "ärapanemine" laialt kasutatavaks.

[redigeeri] Lõpusketš

Esimese ja teise hooaja jooksul oli Ärapanija lõpus subtiitrite näitamise ajal tüüpiline, et vaateväljas olnud kaameramees astus kaamera eest ära ja kõndis ekraanilt välja. Kolmandaks hooajaks hakkas lõpus olema iga kord erinev sketš, mis tavaliselt on seotud päevakajaliste sündmustega. Mõned näited on rahvariietes tantsijapaar tantsimas ümber laua, stuudio täitumas suitsuga, ninasarviku ja orava kostüümis kujud ringi kõndimas (valimiste "erisaade"), jõulueelses saates jõuluvana kingikottidega jne.

[redigeeri] Välislingid