Estisk fonologi

Frå Wikipedia – det frie oppslagsverket

Innhaldsliste

[endre] Segmental fonologi

[endre] Vokalar

Estisk har ni vokalar:

Fremre Bakre
i ü      u
e ö    õ o
ä        a

Vokalsystemet er det same som t.d. finsk eller tysk, men i tillegg har estisk ein bakre, urunda vokal õ (med tungestillinga til o og leppestillinga til e). Vokalane kan vere lange eller korte, og dei kan danne diftongar.

[endre] Konsonantar

[endre] Konsonanten

Estisk har 17 konsonantfonem, som alle kan vere kort eller lang.

Konsonantar i estisk
bilabial labio-
dental
alveolar alveolar
palatalisert
post-
alveolar
palatal velar uvular
Plosivar p t k
Nasalar m n
Vibrantar r
Frikativar f v s ʃ h
Approksimantar j
Laterale l

Kjelde: SAMPA for estisk


Konsonantane n, t, s, l har palataliserte versjonar. Dei palataliserte konsonantane opptrer foran i eller j, evt. der det har stått i eller j tidlegare. Eit døme er palk 'bjelke' (finsk palkki) vs. palk 'lønn' (finsk palkka) med palatalisert l, i-en står i genitivforma palgi .


[endre] Fonotaks

Trykklette stavingar kan innehalde berre korte vokalar, og berre vokalanea, e, i, u og (i namn og lånord) o. Vokalane ä, ö, ü opptrer ikkje i trykklette stavingar, og estisk har, til skilnad frå finsk, ikkje vokalharmoni (jf. estisk/finsk häda/hätä «naud», söövad/syövät «dei et», töötu/työtön «arbeidslaus»). (det finst vokalharmoni i sørestisk).

[endre] Kvantitet

Kvantitetssystemet er meir komplisert enn i finsk; I staden for eit system med korte og lange lydar er det her mogleg å identifisere tre lengdegradar. Dei lange lydane (eller stavingane) kan vere halvlange eller overlange. Overlang staving kan historisk sett bli sett på som kompensatorisk forlenging, det

Denne artikkelen er ikkje (ferdig) omsett frå finsk enno.

Hjelp oss gjerne med å gjera omsetjinga ferdig!

Kvantiteetti- eli kestojärjestelmä on mutkikkaampi kuin suomessa: lyhyiden ja pitkien äänteiden sijasta voidaan erottaa kolme kestoastetta. Pitkät äänteet (tai tavut) voivat olla puolipitkiä tai ylipitkiä. Ylipitkä kestoaste on usein selitettävissä kielihistoriallisesti eräänlaiseksi kompensaatiopidennykseksi: se esiintyy monesti tapauksissa, joissa sanan tavuluku on vähentynyt. Ylipituutta ei merkitä oikeinkirjoituksessa näkyviin (lukuun ottamatta klusiileja, joissa puolipitkää merkitään yhdellä, ylipitkää kahdella kirjaimella), kielitieteellisissä teksteissä sen merkkinä voidaan käyttää graaviaksenttia `. Esim. sanan metsa ('metsän', genetiivi) ensimmäinen tavu ääntyy lyhyempänä kuin illatiivimuodossa metsa (`metsa) 'metsään' (alkuaan kolmitavuinen *metsähän).

Viron kielen systemaattiset äänne-erot suomeen verraten selittyvät usein eräänlaiseksi kulumiseksi: suomi edustaa monesti alkuperäisempää kantaa, virosta ovat esimerkiksi painottomat vokaalit tai kokonaiset tavut usein kuluneet pois (vrt. esim. mets 'metsä', terav 'terävä', tütred 'tyttäret', laevas 'laivassa').

[endre] Stadieveksling

Denne artikkelen er ikkje (ferdig) omsett frå estisk enno.

Hjelp oss gjerne med å gjera omsetjinga ferdig!


Sõna välde oleneb sõna sisehäälikute vältest.

Sõna on I vältes, kui kõik tema sisehäälikud on I vältes, st kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja sellele järgnev konsonant. (vilu, sadama)
Sõna on II vältes, kui sisehäälikute hulgas on mõni häälik või häälikuühend II vältes, kuid ükski pole III vältes. (lipud, sõbrad)
Sõna on III vältes, kui sisehäälikute hulgas on mõni häälik või häälikuühend on III vältes või kui sõna on ühesilbiline. (lippude, sõpru)


Astmevahelduseks nimetatakse sõna sisehäälikute muutumist käänamisel ja pööramisel. (lipp - lipu, luba - loa; sadama - sajab). Astmevahledus jaguneb välte- ja laadivahelduseks.

Vältevahelduse korral muutub sõna sisehäälikute välde (II välde vaheldub III-ga). II-vältelist vormi loetakse nõrgaks, III-vältelist aga tugevaks astmeks: pind (1silbiline => III välde, tugev aste) - pinnu (II v, nõrk aste).

Laadivahelduse korral mõni sisehäälik kaob või muutub teiseks häälikuks - häälikud g, b, d, s ning k ja t ühendites sk, hk ja ht kaovad või asenduvad mõne teise häälikuga. Vorm, kus vaadeldav häälik ehk laadivaheldusele alluv häälik on olemas, on tugevas astmes. Vorm, kus laadivahelduslik häälik puudub või on asendunud mõne muu häälikuga, on nõrgas astmes, sõltumata sõna vältest: lugu (g on, tugev aste) - loo (g puudub, nõrk aste)

Astmevahelduse määramisel võrreldakse käändsõna ainsuse nimetavat, omastavat ning vajadusel ka osastavat käänet, tegusõnadel kindla kõneviisi oleviku 1. pööret ja da-tegevusnime.

Astmevahelduseks ei loeta:

  • konsonandi pikenemist ainsuse sisseütlevas ja da-tegevusnimes (pesa - pessa, tulema - tulla)
  • n-i ja s-i vaheldust liites -ne (teine - teise, puine - puise)
  • välte muutumist d-lõpulises ainsuse osastavas (tuld, merd, und)
  • täishääliku väljalangemist numbertüüpi sõnades (number - numbri, vanker - vankri)

Kui sõna käänamisel või pööramisel sisehäälikud ei muutu, on sõna astmevahelduseta.


[endre] Trykk

Trykket i estisk fell på første stavinga. Til skilnad frå finsk er denne regelen ikkje absolutt: I visse lånord fell trykket på stavingar lenger ut i ordet.