Lepä Lembit

Läteq: Wikipedia

Lepä Lembit (Lembit Lepp) (sündü 17. vahtsõaastakuu pääväl 1931 Põlva kihlkunnan Mustajõõ külän, kuuli 31. vahtsõaastakuu pääväl 2002, om matõt Põlva kalmuaida) oll' kunstnik ja Eesti vabahusõ iist võitlõja. Lembidü esä oll' linakaupmiis, imä oll' lõpõdanuq oppajidõ seminäri, a tüüt' koolipreilinä õnnõ lühkest aigo. Lembit esiq tüüt' põhilidsõlt Eesti Rahva Muusõumi kunstnigunaq; kuulsust om kor'anuq ummi raamadomärkegaq (ekslibrissidegaq).

Sisukõrd

[toimõndaq] Haridus

  • Põlgastõ kuul'
  • Võro keskkuul', lõpõt' 1957
  • 1957-1961 Tarto kunstikuul', kunstioppaja kutsõq

[toimõndaq] Tüükotussõq

  • 1961-1962 kunstioppaja
  • 1963-1989 Eesti Rahva Muusõumi kunstnik

[toimõndaq] Elolugu

Põlgastõ koolin oppõn tekk' Lepä Lembit sõprogaq vaba Eesti iist võitlõmisõ organisats'ooni "Kalevlased". Võro keskkooli aigo teiq nääq Leevä Ülog ja tõisi nuurigaq salaütistüse SKO (Salahinõ Kupõrjanovlaisi Organisats'uun'), kon tä oll' staabiülemb ja lindlehti kujondaja. Tuu iist saadõti tä säitsmes aastagas (1949-1956) Tsiberihe Karaganda vangilaagrihõ. Tsiberist tagasi tullõn lõpõt' keskkooli ja võtt' naasõ. Pääle opmist Tarto kunstikoolin oll' üte aastaga kunstioppaja, agaq tuu tüü es passiq tälle. 1963. aastagast oll' tä Eesti Rahva Muusõumi kunstnik. Tollõn amõtin käve Lembit etnograafilidsil välitöiel pia kõigin Eesti kihlkunnõn ja korjamisreisel hõimurahvidõ (vepsläisi, maridõ, udmurtõ, komidõ, liivläisi ja isuridõ man). ERM-i kogon om 2736 Lepä Lembidü joonistust ja 1037 fotot. Pääle tuu om tä kujondanuq vällänäütüisi, trükümatõrjaalõ, muusõumi välläandit ja kuulutuisi.

Umaette lehekülg' Lembidü loomingun om raamadomärk' vai ekslibris, midä tä om tennüq üle 722 tükü. Muuhulgan om tä tennüq kolm mappi Nobeli preemiä laurõaatõ ja kuus' mappi eesti kiränige portreiegaq raamadomärkegaq. Lembidü raamadomärke tundas ja hinnatas välänpuul Eestitki: Ungarin, S'aksamaal, Soomõn, Poolan ja Hispaanian. Taanin ilmu 1972. aastagal timä autorivihk ja kõrraldõdiq vällänäütüs.

[toimõndaq] Kirändüs