Härmsi Mihkli
Läteq: Wikipedia
Härmsi Mihkli (Mihkel Härms) (sündü 8. radokuu pääväl 1874 Põlva kihlkunnan Vana-Koiola vallan Vanakülän, kuuli 20. märdikuu pääväl Tarton) oll' Eesti edimäne elokutsõlinõ tsirgouurja (ornitoluug), tsirkõ rõngastamisõ ja helü perrä tundmaop'misõ algataja Eestin. Käve tsirkõ uur'man Valgõl merel, Pamiirin, Iraanin ja muialgi. Rajasi Tarto ülikooli zooloogiamuusõumi Eesti tsirkõ kogo ja pand' kokko Eesti tsirkõ süstemaatilidsõ nimekirä. Kõrrald' tsirkõ kaitsmist (1925 käve Luksõmburgin rahvusvaihhõlidsõl tsirkõ kaitsmisõ kongressil). 1926-1930 oll' rahvusvaihhõlidsõn ornitoloogilidsõn komiteen Eesti esindäjä.
[toimõndaq] Tüükotussõq
- 1890. aastagil oll' Hellenurmõn Middendorffe tsirgokogo perräkaeja
- 1922 Tarto ülikooli zooloogiamuusõumi aotinõ kõrraldaja
- 1923-1939 Tarto ülikooli zooloogiamuusõumi konservaatri
[toimõndaq] Tiidüstüü
Tsirgo-uur'misreisiq:
- 1897 Matsalu lahel
- 1898 Kuramaal
- 1898 Loodõ-Eestin ja Pakri saari pääl
- 1899 Arhangelski kubõrmangon
- 1900-1901 Taga-Kaspian, Turkestanin ja Hummogu-Pärsian
Juhõnd' Luudusõuur'jidõ Seldsi tsirgouur'jit.
[toimõndaq] Teossõq
- "Eesti linnustik", 1927
- "Kodumaa kullilised", 1935
- "Eesti. Maa, rahvas, kultuur", 1926 (üts mitmõst autorist)