Kakkõhelü ettetulõmisõ tävvelik nimekiri
Läteq: Wikipedia
Tan ommaq üles loedu kõik kakkõhelü ettetulõmisõ kotusõq. Nuuq kotusõq, kon kakkõhellü pidänü kirän märkmä, ommaq vällä tuudu paksu kiräga. Muuq kotusõq, kon kakkõhellü piä-i märkmä, ommaq hariligun kirän ja q om sääl pant sulgõ sisse. Tuu tähendäs, et ka sääl või tedä kirotaq, a tuud võinu tetäq õnnõ mõnikõrd sõna eräle vällätuumisõs, tälle suurõmba rasõhusõ andmisõs vai riimi peräst.
Sisukõrd |
[toimõndaq] Kakkõhelüga tunnusõq, lõpuq ja jakuq
[toimõndaq] Kakkõhelü ku mitmusõ tunnus
a) mitmusõ nimekäänüssen: puuq, mõtsaq, suurõq majaq, vahtsõq saapaq, vereväq vabarnaq;
b) kimmä kõnnõviisi mitmusõ 3. käänüse lõpun nii olõvan- ku minevänaon: saavaq, kirotasõq, võtvaq, ommaq; saiq, kirodiq, võtiq, olliq;
c) mineväao kesksõnno mitmusõn: (ommaq) mõstu(q), (ommaq) eledü(q), (olliq) söödedü(q), (mar´aq) kor´adu(q); (ommaq) mõsknu(q), (ommaq) elänü(q);
d) mitmusõ 1. ja 2. käänüse lõpun nii olõvan- ku minevänaon. Ollõvaig: teemi(q), näemi(q), võtami(q), kirotami(q); tiiti(q), näeti(q), võtati(q), kirotati(q); (ti) tiide(q), näede(q), võtadõ(q), kirotadõ(q); Minnevaig: teimi(q), näimi(q), võtimi(q), kirotimi(q); teiti(q), näiti(q), võtiti(q), kirotiti(q); (ti) tei(q), näi(q), võti(q), kirodi(q);
e) kimmä kõnnõviisi tettävä tegomoodu lihtmineväao mitmusõn: as´aq kaotõdi(q), piniq malgutõdi(q), viläq määtedi(q).
[toimõndaq] Muuq kakkõhelüga tunnusõq, lõpuq ja jakuq
a) tõõsõn tegonimen: kaiaq, tetäq, ollaq, tiiniq, võttaq, herädäq, kirotaq, häbendelläq;
b) käskjä kõnnõviisi 2. käänüse lõpun: kaeq, küsüq, võtaq, puhkaq, kirodaq;
c) olõvaao ja lihtmineväao eitävän kõnnõn (edeeitüs): ei tiiq, ei käseq, ei võtaq, ei kirodaq, ei häbendelleq; ei tetäq, ei võetaq, ei kästäq, ei kirotõdaq, ei häbendeldäq; (tagaeitüs) tii ei(q), käse-i(q), võta-i(q), nätä-i(q); küsü-i(q), usu-i(q), rao-i(q), häö-i(q), mõsõ-i(q);
d) nuq/nüq-kesksõnan (om) tennü(q), (om) mõsknu(q), (om) elänü(q);
e) ilmakäänüssen (abessiiv): saamalda(q), võtmalda(q), kargamalda(q), kirotamalda(q);
f) piirikäänüssen (terminatiiv): seeni(q), kooni(q), põh'ani(q), rõnnoni(q), hambini(q), hummoguni(q);
g) ütenkäänüssen (komitatiiv): käega(q), mukka(q), pujaga(q), tütrega(q), oppajaga(q), kadajaga(q);
h) käskjä kõnnõviisi 3. käänüse ja eitüse lõpun: kaegõ(q), küsüge(q), võtkõ(q), kirotagõ(q); ärq kaegu(q), ärq küsügu(q), ärq võtku(q), ärq kirotagu(q); kaegu-i(q), küsügu-i(q), võtku-i(q), kirotagu-i(q);
i) kaudõtsõn käskjän kõnnõviisin: kaegu(q), küsügu(q), võtku(q), kirotagu(q);
j) olõvaao ütsüse 2. käänüssen: (sa) tiide(q), näede(q), võtadõ(q), kirotadõ(q), häbendellede(q);
k) gi(na)(q)- ja ki(na)(q)-jakun: kiäki(nä)(q), makki(na)(q), midägi(nä)(q), tetäki(nä)(q), mõttõgi(na)(q), söömäldagi(nä)(q), nägemäldäki(nä)(q), parandamaldaki(na)(q);
l) tinkõlõjan kõnnõviisin: teesi(q), kaesi(q), tiissi(q), kaessi(q), kargasi(q), kamandasi(q), vähändäsi(q); tennü(q), kaenu(q), karanu(q), kamandanu(q), vähändänü(q).
[toimõndaq] Kakkõhelüga sõnaq
a) katõ silbi ja e/õ- vai u/ü-lõpuga nimisõnaq: kastõq, paisõq, lõunõq (lõunaq); imeq, hoonõq; seemeq, asõq; pehmeq, kahrõq; oluq, ohuq, lühüq;
b) mitmõq määr- ja asõsõnaq: siiäq, sinnäq, eeläq, toonaq, ammuq, veidüq, kinniq; esiq; paokilla(q), kükäkillä(q), parhilla(q), parla(q), mano(q), ala(q), taha(q), maha(q);
c) kiildsõnaq ärä(q), är(q);
d) eränäütäjäq asõsõnaq (personaalronoomõniq) ma(q), sa(q), mi(iq), ti(iq), nä(äq);
e) sõnon a(q), aga(q), ega(q), ku(q), nigu(q), jo(q), no(q), jälle(q), jäl(q), kül(q), tere(q), ei(q), ja(q) (õdaguvõro murrakin ka häste(q), muidu(q), pääle(q), õnõ(q));