Wikipedia: Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XitsongaMozambique Afrika-Dzonga ESwatini ZimbabweMatimu ma Ririmihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsonga#Matimu_ma_RirimiKu hangalaka ka vanhu hi mbanguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsonga#Ku_hangalaka_ka_vanhu_hi_mbanguXiyimo-mfumohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsonga#Xiyimo-mfumoMarhavi ya ririmi/Tinxaka ta Ririmi lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsonga#Marhavi_ya_ririmi/Tinxaka_ta_Ririmi_leriNhlamuselo ya le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsonga#Nhlamuselo_ya_le_handleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsonga#MintshahoWikipedia: Oslohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Oslo|-Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Tata wa hinahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tata_wa_hinaTata wa hina (latina: Pater noster).Pater noster (Latina)https://ts.wikipedia.org/wiki/Tata_wa_hina#Pater_noster_(Latina)Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tata_wa_hina#XitsongaWikipedia: Mintirho ya swa Ririmi ya Rixakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mintirho_ya_swa_Ririmi_ya_RixakaMintirho ya swa Ririmi ya Rixaka (National Language Services, "NLS") yi tlakusa no kondletela mbulavulo exikarhi ka tindzimi hinkwato. Ku kota ku fikelela swilaveko leswi nga eka vumbiwa, Mintirho ya swa Ririmi ya Rixaka (NLS), yi lawula ku hambana loku nga kona ka tindzimi etikweni ra hina ni ku hlanganisa tindzimi hinkwato ta vanhu hi ku endla leswi nawu wu vulaka swona leswi kongomiseke eka ku tlakusa ku tirhisiwa ka tindzimi leti, xikan’we ni leti khale a ti languteriwa ehansi.Afrika-Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Afrika-DzongaWikipedia: Tongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tonga|-Ntivo-misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Ntivo-misavaWikipedia: Zimbabwehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zimbabwe|-Ntleketlohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zimbabwe#NtleketloWikipedia: Muzambhikihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MuzambhikiMuzambhiki i tiko leri kumeka e dzonga-vuxa bya Afrika. Xitsonga i rinwani ra ntindzimi ta le tikweni ra Muzambhiki.Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaCandidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationWikipedia: Norgehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Norge|-Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Amerikhahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Amerikha|-Amerikhahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AmerikhaNtivo-misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Ntivo-misavaWikipedia: Hukurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/HukuriHukuri i nwheti yavu khume-n'we e lembeni.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationN'hwetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:N%27hwetiWikipedia: Englandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/England|-Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Spaniyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/SpaniyaSpaniya (Xipaniya: España, IPA: [es'paɲa]) i tiko ra le dzongeni ka yuropa, laha ku vulavuriwaka Xipaniya. Tiko leri ri hlanganisa Xipaniya xa le ribuweni exikarhi ka Lwandle ra Atlantiki na ra Meditera, Swihlala-ntsongo swi mbirhi eka malwandle lama angarheke, kuhlanganisa na swi-mutana leswi tiyimeleke e Nwalungwini wa Afrika.Spaniyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SpaniyaWebarchive template wayback linkshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Webarchive_template_wayback_linksYuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/YuropaYuropaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yuropa#MintshahoWikipedia: Orlando Westhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Orlando_WestE ndhau leyinga le Soweto la ku ngava ni Soweto uprising.Wikipedia: Limpopohttps://ts.wikipedia.org/wiki/LimpopoLimpopo i xifundzha lexikulu laha tikweni ra Afrika-Dzonga. i xifundzha lexi xi nga tala hi vurimi.Afrika-Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Afrika-DzongaWikipedia: Afrika-Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Afrika-DzongaWE ALL RESPECT NELSON MANDELASwikombo swa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Afrika-Dzonga#Swikombo_swa_le_handleMintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Afrika-Dzonga#MintsahoWikipedia: Capi ya misava hi lembe ra 2010https://ts.wikipedia.org/wiki/Capi_ya_misava_hi_lembe_ra_2010Capi leyi, yi endla leswaku tiku ra hina economy ya hina yi tlakuka ku ringana na matiko ya n'wana.Wikipedia: True Jesus Churchhttps://ts.wikipedia.org/wiki/True_Jesus_ChurchKereke ya "True Jesus Church" i kekere leyi yi ti yimeleke hi yoxe.Yi sunguriwile e tikweni ra Beijing e China hi 1917.Wikipedia: Algeriyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Algeriya|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Angolahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Angola|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Beninhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Benin|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Botswanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Botswana|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Burkina Fasohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Burkina_Faso|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Burundihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Burundi|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Cameroonhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cameroon|-Ntivo-vutomi bya ritohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cameroon#Ntivo-vutomi_bya_ritoWikipedia: Cape Verdehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cape_Verde|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Chadhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chad|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Djiboutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Djibouti|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Gibitahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Gibita|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Gineya ya le Nkavenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Gineya_ya_le_NkaveniGineya ya le Nkaveni i tiko ra Afrika.Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Eritreyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Eritreya|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Topiyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Topiya|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Gabonihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Gaboni|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Gambiyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Gambiya|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Ghanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ghana|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Tunisiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tunisia|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Ugandahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Uganda|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Zambiyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zambiya|-Nakambe vonahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zambiya#Nakambe_vonaWikipedia: Gineyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Gineya|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Khenyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khenya|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Lesothohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lesotho|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Layiberiyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Layiberiya|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Libiyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Libiya|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Madagascarhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Madagascar|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Malawihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Malawi|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Mali (Tiko)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mali_(Tiko)|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Maritanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maritana|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Mauritiushttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mauritius|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Morokhohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Morokho|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Nigerhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Niger|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Nayjeriyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nayjeriya|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Rwandahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rwanda|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Senegalhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Senegal|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Seychelleshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Seychelles|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Siyera Liyonahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Siyera_Liyona|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Somaliahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Somalia|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Sudanhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sudan|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: ESwatinihttps://ts.wikipedia.org/wiki/ESwatini|-Xifaniso xa rixakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/ESwatini#Xifaniso_xa_rixakaWikipedia: Tanzaniahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tanzania|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Togohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Togo|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Khanadahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khanada|-Amerikhahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AmerikhaNtivo-misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Ntivo-misavaWikipedia: Axiyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/AxiyaAxiyaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Axiya#MintshahoWikipedia: Indiyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/IndiyaIndiya i tiko ra AxiyaMintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Indiya#MintsahoWikipedia: Chayinahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chayinai tiko ra Axiya.Mintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chayina#MintsahoWikipedia: Riphabliki ya Congohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Riphabliki_ya_Congo|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Democratic Republic of the Congohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Democratic_Republic_of_the_Congo|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Afrika Wale Xikarhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Afrika_Wale_Xikarhi|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Côte d'Ivoirehttps://ts.wikipedia.org/wiki/C%C3%B4te_d%27Ivoire|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Uetersenhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Uetersen|-Jarimanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:JarimaniWikipedia: Jarimanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Jarimani|-Jarimanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:JarimaniYuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Curitibahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Curitiba|-Pageshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Curitiba#PagesWikipedia: Swivongo swa Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swivongo_swa_XitsongaCategory:Ntivo-SwivongoCategory:Swivongo_swa_XitsongaNtivo-Swivongohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Ntivo-SwivongoSwivongo swa Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Swivongo_swa_XitsongaWikipedia: Ntivo-mbanguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntivo-mbanguNtivo-mbangu i dyondzo ya mbangu, ku anama, kumanyana, kuhambeta na ku akelana loku nga kona exikarhi ka vanhu na ndhzawu la ha Misaveni, ngopfu-ngopfu swi hlawulekisi ku hlanganisa na ku hangalaka ka swivumbiwa leswi hanyaka laha misaveni, kuhlanganisa vanhu na mbuyelo wa migingiriko ya vona e ka ndhzawu leyi va akeke eka yona. Riviti geography ri tekiwa e ka Xigiriki γη (ge) kumbe γαια (gaia) ("Misava") na γραφειν (graphein) ("mbhonya").Xinghenisohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntivo-mbangu#XinghenisoWikipedia: Matiko ya Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matiko_ya_AfrikaCategory:AfrikaAfrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Almazánhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Almaz%C3%A1nAlmazán i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spaniya. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2004 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 5,755.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Adradashttps://ts.wikipedia.org/wiki/AdradasAdradas i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spaniya. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2017 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 48.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Alentisquehttps://ts.wikipedia.org/wiki/AlentisqueAlentisque i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spaniya. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2017 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 33.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Arenillashttps://ts.wikipedia.org/wiki/ArenillasArenillas i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 29.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Barconeshttps://ts.wikipedia.org/wiki/BarconesBarcones i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 35.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Berlanga de Duerohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Berlanga_de_DueroBerlanga de Duero i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 1,080.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Barcahttps://ts.wikipedia.org/wiki/BarcaBarca i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 113.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Borjabadhttps://ts.wikipedia.org/wiki/BorjabadBorjabad i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 49.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Caltojarhttps://ts.wikipedia.org/wiki/CaltojarCaltojar i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 97.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Centenera de Andaluzhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Centenera_de_AndaluzCentenera de Andaluz i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 25.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Coscuritahttps://ts.wikipedia.org/wiki/CoscuritaCoscurita i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 124.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Escobosa de Almazánhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Escobosa_de_Almaz%C3%A1nEscobosa de Almazán i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 39.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Frechilla de Almazánhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Frechilla_de_Almaz%C3%A1nFrechilla de Almazán i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 32.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: La Riba de Escalotehttps://ts.wikipedia.org/wiki/La_Riba_de_EscaloteLa Riba de Escalote i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 24.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Majánhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maj%C3%A1nMaján i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 14.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Matamala de Almazánhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matamala_de_Almaz%C3%A1nMatamala de Almazán i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 372.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Momblonahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MomblonaMomblona i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 36.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Morón de Almazánhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mor%C3%B3n_de_Almaz%C3%A1nMorón de Almazán i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 211.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Nepashttps://ts.wikipedia.org/wiki/NepasNepas i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 79.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Nolayhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NolayNolay i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 77.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Rellohttps://ts.wikipedia.org/wiki/RelloRello i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 31.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Soliedrahttps://ts.wikipedia.org/wiki/SoliedraSoliedra i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 38.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Tarodahttps://ts.wikipedia.org/wiki/TarodaTaroda i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 69.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Velamazánhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Velamaz%C3%A1nVelamazán i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 118.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Velilla de los Ajoshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Velilla_de_los_AjosVelilla de los Ajos i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 38.Xifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Viana de Duerohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Viana_de_DueroViana de Duero i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Soria, Castile na León, e Spain. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 72.Spaniyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SpaniyaXifundzeni xa Soriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_SoriaWikipedia: Portal:Geographyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Geography__NOTOC__Ntivo-misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Ntivo-misavaWikipedia: Portal:Historyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:History__NOTOC__Historyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:HistoryMatluka lamangana minkhwekelo ya tifayili leyi tshovekekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Matluka_lamangana_minkhwekelo_ya_tifayili_leyi_tshovekekeWikipedia: Portal:Biographyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Biography__NOTOC__Wikipedia: Portal:Artshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Arts__NOTOC__Wikipedia: Portal:Sciencehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Science__NOTOC__Wikipedia: Portal:Contentshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Contents__NOTOC__Wikipedia: Portal:Africahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Africa__NOTOC__Wikipedia: Portal:Africa/Abouthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Africa/About{| align="left" width="100%" cellspacing="0" cellpadding="5"| style="width:100%; vertical-align:top; background-color:transparent;" |Wikipedia: Portal:Spainhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Spain{| width="100%" cellpadding="5" cellspacing="10" style="background:#F0F8FF; border-style:solid; border-width:1px; border-color:darkkhaki;"Wikipedia: Portal:Spain/Introhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Spain/IntroSpaniya (Spanish: España, IPA: [es'paɲa]) i tiko ra le dzongeni ka yuropa, laha ku vulavuriwaka Xipaniya. Tiko leri ri hlanganisa Xipaniya xa le ribuweni exikarhi ka Lwandle ra Atlantiki na ra Meditera, Swihlala-ntsongo swi mbirhi eka malwandle lama angarheke, kuhlanganisa na swi-mutana leswi tiyimeleke e Nwalungwini wa Afrika.Wikipedia: Portal:Europehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Europe__NOTOC__Wikipedia: Irelandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/IrelandA tiko ra Yuropa.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationYuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Portal:Europe/Abouthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Europe/AboutWikipedia: Xillengehttps://ts.wikipedia.org/wiki/XillengeTzaneenGiyaniJoniPitoriXithopo xa mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xillenge#Xithopo_xa_mutiRhavi e ka swiyenge swa rixaka ra Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xillenge#Rhavi_e_ka_swiyenge_swa_rixaka_ra_VatsongaMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xillenge#MinkomboWikipedia: Wikipediyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Wikipediya| launch date =Referenceshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Wikipediya#ReferencesWikipedia: Encyclopediyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/EncyclopediyaEncyclopediya i nghula leyi heleleke ya matsalwa kumbe vuxoko-xoko bya marhavi hinkwawo ya vutivi kumbe vutivi byo krhi lebyi kongomeke. Ti Encyclopediya ti hambanisiwe hi matsalwa laha kunga ni tsalwa rinwe eka mhaka yinwana na yinwana.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Encyclopediya#MintshahoWikipedia: Portal:Contents/Quick indexhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Contents/Quick_index|}Xikombo xa A–Zhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Contents/Quick_index#Xikombo_xa_A–ZWikipedia: Portal:Featured contenthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Featured_content__NOTOC__Featured content in Wikipediahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Featured_content#Featured_content_in_WikipediaWikipedia: Tlukankuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tlukankulu}}Wikipedia: Portal:Featured content/Portalshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Featured_content/Portals== Featured portals included here ==Featured portals included herehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Featured_content/Portals#Featured_portals_included_hereWikipedia: Nelson Mandelahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nelson_MandelaNelson Rolihlahla Mandela (; loyi a tswariweke hi 18 Mawuwana 1918) i khale ka Peresidende wa Afrika-Dzonga, i wo sungula ku hlawuriwa eka nhlawulo wa xidemokhirasi lowu yimeleka vanhu hinkwavo. Loko a nga si hlawuriwa , Mandela a lwisana na mfumo wa xihlawuhlawu(apartheid) tanihi murhangeri wa African National Congress na vuthu ra nyimpi leri tiviweke hi ra Umkhonto we Sizwe.Malembe ya vutomi yo vunthswa bya yenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela#Malembe_ya_vutomi_yo_vunthswa_bya_yenaKutswariwa na rixakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela#Kutswariwa_na_rixakaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela#MintshahoWikipedia: Portal:Spain/Autonomous Communities of Spainhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Spain/Autonomous_Communities_of_Spain{{Image label small|x=0.36|y=0.Wikipedia: Portal:Spain/Categorieshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Spain/Categories* 18px SpaniyaWikipedia: Portals-Availablehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portals-AvailableWikipedia: Portal:Spain/Select picturehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Spain/Select_picture300px|center|WindmillsWikipedia: Portal:Spain/Select placehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Spain/Select_placeright|250px|thumb|Almazán e Xifundzeni xa SoriaWikipedia: Portal:Spain/Selected quoteshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Spain/Selected_quotesArchives • [more...Wikipedia: Portal:Spain/Spain-related topicshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Spain/Spain-related_topics| width="50%" valign="top" |Wikipedia: Malulekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/MalulekeElimXikunduXigaluNkuriXikhumba Matsilele Mapayi MalamuleleXitlhokovetselo xa Mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maluleke#Xitlhokovetselo_xa_MutiMatimu ya mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maluleke#Matimu_ya_mutiRhavi eka swiyenge swa rixaka ra Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maluleke#Rhavi_eka_swiyenge_swa_rixaka_ra_VatsongaVukosihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maluleke#VukosiSwikombo swa lehandlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maluleke#Swikombo_swa_lehandleMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maluleke#MinkomboWikipedia: Ndzhavukohttps://ts.wikipedia.org/wiki/NdzhavukoNdzhavuko (kusuka ekaXilatini cultura ri tekiwa e ka colere, leswi vulaka "ku hlakulela")Harper, Douglas (2001). Online Etymology Dictionary.Masungulo ya Ndzhavukohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhavuko#Masungulo_ya_NdzhavukoMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhavuko#MintshahoWikipedia: Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/AfrikaAfrikaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Afrika#MintshahoWikipedia: Swivongohttps://ts.wikipedia.org/wiki/SwivongoXivongo i vito leri nyikiwaka munhu ku ya hi muti lowu a tswaleriweke eka wona, kumbe laha a tekiweke kona. Hi xitalo xivongo i vito ra muti.Swivongohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swivongo#SwivongoWikipedia: Nghunghunyanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NghunghunyanaHosi Mdungazwe Nghunghunyana Nxumalo (ca 1850 - † 26 N'wendzamhala 1906), a kuri hosi ya mfumo wa le kaGaza( e mozambhiki) laha a fumeke kusukela hi lembe ra 1884 kuya e ka lembe ra 1895. Mdungazwe i hosana ya muti wa ka Dlamini.Malembe ya vutomi bya yenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nghunghunyana#Malembe_ya_vutomi_bya_yenaKutswariwa na rixakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nghunghunyana#Kutswariwa_na_rixakaMalembe ya vunthswa (1850-1864)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nghunghunyana#Malembe_ya_vunthswa_(1850-1864)Mfumo wa Hosi Mzila (1864-1884)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nghunghunyana#Mfumo_wa_Hosi_Mzila_(1864-1884)Hosi Nghunghunyana (1884 -1895)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nghunghunyana#Hosi_Nghunghunyana_(1884_-1895)Minkombo ya le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nghunghunyana#Minkombo_ya_le_handleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nghunghunyana#MintshahoWikipedia: Mfumo wa Gazahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mfumo_wa_GazaMfumo wa le kaGaza a wu simekiwe laha namunthla ku nga Mozambhiki na Zimbabwe, kusukela e ka nambu wa Nkomathi kuya e ka Nambu wa phungwe.Matimu ya Mfumo wa kaGazahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mfumo_wa_Gaza#Matimu_ya_Mfumo_wa_kaGazaKutumbuluka (1820 - 1858)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mfumo_wa_Gaza#Kutumbuluka_(1820_-_1858)Minthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mfumo_wa_Gaza#MinthsahoWikipedia: List of historical national capitalshttps://ts.wikipedia.org/wiki/List_of_historical_national_capitalsEmisaveni hinkayo, kuna madoroba lawa maveke madoroba-ntsindza Doroba-ntsindza kamba sweswi mangahariki wona hikwalaho ka kuherisiwa ka tiko kumbe mfumo wolowo, kumbe ntsindza wu rhurhele endzawini yin'wana, kumbe wu thyiwe vito rin'wana. Lowu inxaxamelo wa madoroba walawo, ma avanyisiwe hi tiko na siku.AfriKahttps://ts.wikipedia.org/wiki/List_of_historical_national_capitals#AfriKaWikipedia: Henri-Alexandre Junodhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Henri-Alexandre_JunodHenri-Alexandre Junod (kumbe Henri A. Junod; 17.Vutomihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Henri-Alexandre_Junod#VutomiSwikombo swa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Henri-Alexandre_Junod#Swikombo_swa_le_handleWikipedia: Mawuwani 18https://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_18== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_18#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_18#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_18#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_18#Masiku_yo_humula_(Holiday)Swikombo swa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_18#Swikombo_swa_le_handleWikipedia: N'wendzamhalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/N%27wendzamhalaN'wendzamhala i nwheti yavu khume-mbirhi, naswon i yo hetelela e lembeni.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationN'hwetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:N%27hwetiWikipedia: Nhlangulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NhlangulaNhlangula i nwheti yavu khume e lembeni.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationN'hwetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:N%27hwetiWikipedia: Ndzhatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/NdzhatiNdzhati i nwheti yavu nkaye e lembeni.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationN'hwetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:N%27hwetiWikipedia: Mhawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MhawuriMhawuri i nwheti yavu nhungu e lembeni.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationN'hwetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:N%27hwetiWikipedia: Sungutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/SungutiSunguti i nwheti yo sungula e lembeni.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationN'hwetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:N%27hwetiWikipedia: Nyenyenyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/NyenyenyaniNyenyenyani i nwheti yavu mbirhi e lembeni.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationN'hwetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:N%27hwetiWikipedia: Nyenyankuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NyenyankuluNyenyankulu i nwheti yavu nharhu e lembeni.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationN'hwetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:N%27hwetiWikipedia: Dzivamusokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/DzivamusokoDzivamusoko i nwheti yavu mune e lembeni.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationN'hwetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:N%27hwetiWikipedia: Mudyaxihihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MudyaxihiMudyaxihi i nwheti yavu nthlanu e lembeni.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationN'hwetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:N%27hwetiWikipedia: Khotavuxikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khotavuxika🅱️enis i nwheti yavu ntsevu e lembeni.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationN'hwetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:N%27hwetiWikipedia: Mawuwanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MawuwaniMawuwani i nwheti yavu nhungu e lembeni.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationN'hwetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:N%27hwetiWikipedia: 1918https://ts.wikipedia.org/wiki/1918Lembe ra 1918 ( Magidi-nwe, madzana-nkaye khume na nhungu) i lembe leri tolovekeke leri sunguleke hi Ravumbirhi. "Calendar in year 1918 (Russia)" (Julian calendar, starting Tuesday), webpage: Julian-1918 (Romania used Julian in 1919, when Russia adopted Gregorian).Leswi endlekeke hi 1918https://ts.wikipedia.org/wiki/1918#Leswi_endlekeke_hi_1918Sungutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#SungutiNyenyenyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#NyenyenyaniNyenyankuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#NyenyankuluDzivamusokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#DzivamusokoMudyaxihihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#MudyaxihiKhotavuxikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#KhotavuxikaMawuwanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#MawuwaniMhawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#MhawuriNdzhatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#NdzhatiNhlangulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#NhlangulaHukurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#HukuriN'wendzamhalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#N'wendzamhalaLava tswariweke hi 1918https://ts.wikipedia.org/wiki/1918#Lava_tswariweke_hi_1918Sunguti - Nyenyenyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#Sunguti_-_NyenyenyaniNyenyankulu - Dzivamusokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#Nyenyankulu_-_DzivamusokoMudyaxihi - Khotavuxikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#Mudyaxihi_-_KhotavuxikaMawuwani - Mhawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#Mawuwani_-_MhawuriNdzhati - Nhlangulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#Ndzhati_-_NhlangulaHukuri - N'wendzamhalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#Hukuri_-_N'wendzamhalaLava loveke hi 1918https://ts.wikipedia.org/wiki/1918#Lava_loveke_hi_1918Swikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#SwikomboSwikombo swa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/1918#Swikombo_swa_le_handleWikipedia: 1850https://ts.wikipedia.org/wiki/1850Lembe ra 1850 ( Magidi-nwe, madzana-nhungu na khume-nthlanu) i lembe leri tolovekeke leri sunguleke hi Ravumbirhi.Leswi endlekeke hi 1850https://ts.wikipedia.org/wiki/1850#Leswi_endlekeke_hi_1850Sungutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#SungutiNyenyenyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#NyenyenyaniNyenyankuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#NyenyankuluDzivamusokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#DzivamusokoMudyaxihihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#MudyaxihiKhotavuxikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#KhotavuxikaMawuwanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#MawuwaniMhawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#MhawuriNdzhatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#NdzhatiNhlangulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#NhlangulaHukurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#HukuriN'wendzamhalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#N'wendzamhalaLava tswariweke hi 1850https://ts.wikipedia.org/wiki/1850#Lava_tswariweke_hi_1850Sunguti - Nyenyenyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#Sunguti_-_NyenyenyaniNyenyankulu - Dzivamusokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#Nyenyankulu_-_DzivamusokoMudyaxihi - Khotavuxikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#Mudyaxihi_-_KhotavuxikaMawuwani - Mhawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#Mawuwani_-_MhawuriNdzhati - Nhlangulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#Ndzhati_-_NhlangulaHukuri - N'wendzamhalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#Hukuri_-_N'wendzamhalaN'wheti a yitiviwihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#N'wheti_a_yitiviwiLava loveke hi 1850https://ts.wikipedia.org/wiki/1850#Lava_loveke_hi_1850Swikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1850#SwikomboWikipedia: 1906https://ts.wikipedia.org/wiki/1906Lembe ra 1906 ( Magidi-nwe, madzana-nkaye na ntsevu) i lembe leri tolovekeke leri sunguleke hi Sonto.Leswi endlekeke hi 1906https://ts.wikipedia.org/wiki/1906#Leswi_endlekeke_hi_1906Sungutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#SungutiNyenyenyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#NyenyenyaniNyenyankuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#NyenyankuluDzivamusokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#DzivamusokoMudyaxihihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#MudyaxihiKhotavuxikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#KhotavuxikaMawuwanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#MawuwaniMhawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#MhawuriNdzhatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#NdzhatiNhlangulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#NhlangulaHukurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#HukuriN'wendzamhalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#N'wendzamhalaLava tswariweke hi 1906https://ts.wikipedia.org/wiki/1906#Lava_tswariweke_hi_1906Sunguti - Nyenyenyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#Sunguti_-_NyenyenyaniNyenyankulu - Dzivamusokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#Nyenyankulu_-_DzivamusokoMudyaxihi - Khotavuxikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#Mudyaxihi_-_KhotavuxikaMawuwani - Mhawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#Mawuwani_-_MhawuriNdzhati - Nhlangulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#Ndzhati_-_NhlangulaHukuri - N'wendzamhalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#Hukuri_-_N'wendzamhalaN'wheti a yitiviwihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#N'wheti_a_yitiviwiLava loveke hi 1906https://ts.wikipedia.org/wiki/1906#Lava_loveke_hi_1906Swikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1906#SwikomboWikipedia: 1863https://ts.wikipedia.org/wiki/1863Lembe ra 1863 ( Magidi-nwe, madzana-nhungu makume-tsevu na nharhu) i lembe leri tolovekeke leri sunguleke hi Ravumune.Leswi endlekeke hi 1863https://ts.wikipedia.org/wiki/1863#Leswi_endlekeke_hi_1863Sungutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#SungutiNyenyenyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#NyenyenyaniNyenyankuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#NyenyankuluDzivamusokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#DzivamusokoMudyaxihihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#MudyaxihiKhotavuxikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#KhotavuxikaMawuwanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#MawuwaniMhawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#MhawuriNdzhatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#NdzhatiNhlangulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#NhlangulaHukurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#HukuriN'wendzamhalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#N'wendzamhalaLava tswariweke hi 1863https://ts.wikipedia.org/wiki/1863#Lava_tswariweke_hi_1863Sunguti - Nyenyenyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#Sunguti_-_NyenyenyaniNyenyankulu - Dzivamusokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#Nyenyankulu_-_DzivamusokoMudyaxihi - Khotavuxikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#Mudyaxihi_-_KhotavuxikaMawuwani - Mhawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#Mawuwani_-_MhawuriNdzhati - Nhlangulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#Ndzhati_-_NhlangulaHukuri - N'wendzamhalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#Hukuri_-_N'wendzamhalaLava loveke hi 1863https://ts.wikipedia.org/wiki/1863#Lava_loveke_hi_1863Swikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#SwikomboSwikombo swa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/1863#Swikombo_swa_le_handleWikipedia: 1934https://ts.wikipedia.org/wiki/1934Lembe ra 1934 ( Magidi-nwe, madzana-nkaye makume-nharhu na mune) i lembe leri tolovekeke leri sunguleke hi Musombhunuko.Leswi endlekeke hi 1934https://ts.wikipedia.org/wiki/1934#Leswi_endlekeke_hi_1934Sungutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#SungutiNyenyenyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#NyenyenyaniNyenyankuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#NyenyankuluDzivamusokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#DzivamusokoMudyaxihihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#MudyaxihiKhotavuxikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#KhotavuxikaMawuwanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#MawuwaniMhawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#MhawuriNdzhatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#NdzhatiNhlangulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#NhlangulaHukurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#HukuriN'wendzamhalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#N'wendzamhalaLava tswariweke hi 1934https://ts.wikipedia.org/wiki/1934#Lava_tswariweke_hi_1934Sunguti - Nyenyenyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#Sunguti_-_NyenyenyaniNyenyankulu - Dzivamusokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#Nyenyankulu_-_DzivamusokoMudyaxihi - Khotavuxikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#Mudyaxihi_-_KhotavuxikaMawuwani - Mhawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#Mawuwani_-_MhawuriNdzhati - Nhlangulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#Ndzhati_-_NhlangulaHukuri - N'wendzamhalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#Hukuri_-_N'wendzamhalaLava loveke hi 1934https://ts.wikipedia.org/wiki/1934#Lava_loveke_hi_1934Swikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#SwikomboSwikombo swa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/1934#Swikombo_swa_le_handleWikipedia: Mudyaxihi 17https://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_17== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_17#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_17#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_17#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_17#Masiku_yo_humula_(Holiday)Swikombo swa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_17#Swikombo_swa_le_handleWikipedia: Mudyaxihi 22https://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_22== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_22#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_22#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_22#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_22#Masiku_yo_humula_(Holiday)Swikombo swa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_22#Swikombo_swa_le_handleWikipedia: Kurowhttps://ts.wikipedia.org/wiki/KurowKurów i muganga lowu kumekaka e Dzongeni wa vuxa dyambu bya Poland, wu kumeka e xikarhi ka Puławy na Lublin, e ribuweni ra nambu wa Kurówka. I ntsindza wa gmina (maspala) lowutivekaka hira Gmina Kurów.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kurow#MatimuMiako na tindzhawu ta khalehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kurow#Miako_na_tindzhawu_ta_khaleTidyondzohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kurow#TidyondzoMintlanguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kurow#MintlanguMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kurow#MintshahoWikipedia: Đồng Hớihttps://ts.wikipedia.org/wiki/%C4%90%E1%BB%93ng_H%E1%BB%9BiĐồng Hới i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Quang Binh, Bac Trung Bo, e Vietnam. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2006, muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 103,988.Xifundzeni xa Quang Binhhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_Quang_BinhWikipedia: Portal:Swimilanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Swimilana__NOTOC__Mihandzuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:MihandzuMinsinyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:MinsinyaMirohohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:MirohoSwimilanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SwimilanaWikipedia: Lithuaniahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lithuania|-Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationYuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Lwandle ra Mediterahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lwandle_ra_MediteraLwandle ra meditera i lwandle ra Yuropa, Afrika, Asia.Matiko ya Lwandle ra Mediterahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lwandle_ra_Meditera#Matiko_ya_Lwandle_ra_MediteraYuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lwandle_ra_Meditera#YuropaAsiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lwandle_ra_Meditera#AsiaAfrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lwandle_ra_Meditera#AfrikaWikipedia: Lwandle ra Baltichttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lwandle_ra_BalticLwandle ra Baltic i lwandle ra Yuropa.Matiko ya lwandle ra Baltichttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lwandle_ra_Baltic#Matiko_ya_lwandle_ra_BalticWikipedia: Lwandle ra Ntimahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lwandle_ra_NtimaLwandle ra Ntima i lwandle ra Yuropa.Matiko ya lwandle ra Ntimahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lwandle_ra_Ntima#Matiko_ya_lwandle_ra_NtimaWikipedia: Filimihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Filimi==Filimi==Filimihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Filimi#FilimiWikipedia: N'wehttps://ts.wikipedia.org/wiki/N%27weN'we, vito ra tinomboro 1.Nhlayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:NhlayoWikipedia: Tandzahttps://ts.wikipedia.org/wiki/TandzaTandza / Noto / Ziro , vito ra tinomboro 0.Nhlayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:NhlayoWikipedia: Mbirhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MbirhiMbirhi , vito ra tinomboro 2.Nhlayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:NhlayoWikipedia: Nharhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NharhuNharhu , vito ra tinomboro 3.Nhlayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:NhlayoWikipedia: Munehttps://ts.wikipedia.org/wiki/MuneMune , vito ra tinomboro 4.Nhlayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:NhlayoWikipedia: Ntlhanuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NtlhanuNtlhanu , vito ra tinomboro 5.Nhlayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:NhlayoWikipedia: Tsevuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/TsevuTsevu , vito ra tinomboro 6.Nhlayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:NhlayoWikipedia: Nkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/NkomboNkombo , vito ra tinomboroNhlayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:NhlayoWikipedia: Nhunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NhunguNhungu , vito ra tinomboro 8.Nhlayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:NhlayoWikipedia: Kayehttps://ts.wikipedia.org/wiki/KayeKaye , vito ra tinomboro 9.Nhlayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:NhlayoWikipedia: Khumehttps://ts.wikipedia.org/wiki/KhumeKhume , vito ra tinomboro 10.Nhlayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:NhlayoWikipedia: Osascohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Osasco|-Pageshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Osasco#PagesWikipedia: Mawuwani 9https://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_9== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_9#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_9#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_9#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_9#Masiku_yo_humula_(Holiday)Swikombo swa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_9#Swikombo_swa_le_handleWikipedia: Mawuwani 30https://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_30== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_30#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_30#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_30#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_30#Masiku_yo_humula_(Holiday)Swikombo swa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_30#Swikombo_swa_le_handleWikipedia: Monzónhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Monz%C3%B3nMonzón i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Huesca, Aragón, e Spaniya. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2014 (INE), muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 17 260.Spaniyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SpaniyaXifundzeni xa Huescahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_HuescaWikipedia: Chilehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chile|-Amerika wa Xilatinihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Amerika_wa_XilatiniWikipedia: Colombiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/ColombiaColombia a tiko ra Amerika wa Xilatini.Amerika wa Xilatinihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Amerika_wa_XilatiniWikipedia: Rhaxiyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rhaxiya|-Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Baloyihttps://ts.wikipedia.org/wiki/BaloyiGiyaniJoniPitoriMatimu ya mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Baloyi#Matimu_ya_mutiRhavi eka swiyenge swa rixaka ra Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Baloyi#Rhavi_eka_swiyenge_swa_rixaka_ra_VatsongaSwivongo leswi yelanakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Baloyi#Swivongo_leswi_yelanakaMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Baloyi#MinkomboXipatahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Baloyi#XipataWikipedia: Albaniahttps://ts.wikipedia.org/wiki/AlbaniaAlbania a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Latviahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Latvia|-Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Moshchenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MoshchenaMoshchena i muganga lowu kumekaka e Dzongeni wa vuxa dyambu bya Ukraine. Muganga lowu wuni kwalomu ka 581 wa va aka tiko (kusukela hi 2010).Wikipedia: Wikimediahttps://ts.wikipedia.org/wiki/WikimediaWikimedia Foundation, Inc. i nhlangano wale tikweni ra Amerika woka wunga bindzuli lowungana ntsindza e San Francisco, California, eAmerika.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationWikipedia: Namibiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Namibia|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Guinea-Bissauhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Guinea-Bissau|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Nha Tranghttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nha_TrangNha Trang i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Khanh Hoa, Nam Trung Bo, e Vietnam. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2010, muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 392,988.Xifundzeni xa Khanh Hoahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_Khanh_HoaWikipedia: Ho Chi Minh Cityhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_CityHo Chi Minh City i muganga lowu kumekaka e Dong Nam Bo, e Vietnam. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2010, muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 7,392,398.Ntleketlohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City#NtleketloGondzohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City#GondzoXiporo xa xiporohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City#Xiporo_xa_xiporoNdlela ya matihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City#Ndlela_ya_matiNdlela ya moyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City#Ndlela_ya_moyaSwifambo swa mani na manihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City#Swifambo_swa_mani_na_maniNomboro ya pulati ya layisensehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City#Nomboro_ya_pulati_ya_layisenseMovhahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City#MovhaWikipedia: Phan Thiethttps://ts.wikipedia.org/wiki/Phan_ThietPhan Thiet i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Khanh Hoa, Nam Trung Bo, e Vietnam. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2010, muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 392,988.Matluka lamangana minkhwekelo ya tifayili leyi tshovekekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Matluka_lamangana_minkhwekelo_ya_tifayili_leyi_tshovekekeXifundzeni xa Binh Thuanhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_Binh_ThuanWikipedia: Ben Trehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ben_TreBen Tre i muganga lowu kumekaka e Xifundzeni xa Ben Tre, Mekong Delta, e Vietnam. Hi kuya hi Nhlayo wa vanhu wa 2010, muganga lowu, wu hlayisa Va aki va 116,000.Xifundzeni xa Ben Trehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Xifundzeni_xa_Ben_TreWikipedia: Hungaryhttps://ts.wikipedia.org/wiki/HungaryHungary a tiko ra Yuropa.Hungaryhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:HungaryYuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Swivongo swa Xitsonga/Swivongohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swivongo_swa_Xitsonga/SwivongoXivongo xi hlayiwa tanihi vito-nkulu ra munhu. Xivongo nakambe xi thlela xi voniwa tanihi vito ra Muti kumbe ndyangu.Wikipedia: Swivongo swa Xitsonga/Nxaxamelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swivongo_swa_Xitsonga/Nxaxamelo{|masanguWikipedia: Ukrainehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ukraine|-Mintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ukraine#MintsahoWikipedia: Belarushttps://ts.wikipedia.org/wiki/Belarus|-Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Bilahttps://ts.wikipedia.org/wiki/BilaTzaneenGiyaniJoniPitoriMalamuleleNkowankowaBushbuckridgeXithopo xa mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bila#Xithopo_xa_mutiMatimu ya mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bila#Matimu_ya_mutiRhavi eka swiyenge swa rixaka ra Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bila#Rhavi_eka_swiyenge_swa_rixaka_ra_VatsongaSwivongo leswi yelanakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bila#Swivongo_leswi_yelanakaMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bila#MinkomboWikipedia: Meadowlands Secondary Schoolhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Meadowlands_Secondary_SchoolMeadowlands Secondary School (Xithlela nakambe xivitaniwa Meadowlands High kumbe Ndofaya High) i xikolo xa mfumo lexi akiweke e Meadowlands xiphemu xa Soweto. I xikolo xosungula lexi akiweke e Meadowlands endzhaku ko susiwa ka vanhu e Sophiah Town.Wikipedia: Georgiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Georgia|-Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Bulgariahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bulgaria|-Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Andorrahttps://ts.wikipedia.org/wiki/AndorraAndorra a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Armeniahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Armeniai tiko ra Axiya.Mintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Armenia#MintsahoWikipedia: Austriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/AustriaAustria a tiko ra Yuropa.Weblinkshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Austria#WeblinksWikipedia: Azerbaijanhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Azerbaijani tiko ra Axiya.Mintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Azerbaijan#MintsahoWikipedia: Comoroshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Comoros|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Sudan-Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sudan-Dzonga|-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Yindlu ya Satyagrahahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yindlu_ya_SatyagrahaYindlu yaSatyagraha, leyi tivekaka ngopfu hi Yindlu yaGandhi, i muti wa Mahatma Gandhi lowu akiweke e Joni, naswona hi laha a tshameke no tirhela kona eka maleme ya 1908 na 1909. Yi tsarisiwe eka nxaxamelo wa matimu na ndhavuko wa Joni.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yindlu_ya_Satyagraha#MatimuMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yindlu_ya_Satyagraha#MintshahoWikipedia: Mudyaxihi 27https://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_27== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_27#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_27#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_27#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_27#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Dzivamusoko 5https://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_5== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_5#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_5#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_5#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_5#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Hukuri 24https://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_24== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_24#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_24#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_24#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_24#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Hukuri 26https://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_26== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_26#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_26#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_26#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_26#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nyenyankulu 1https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_1== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_1#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_1#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_1#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_1#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Khotavuxika 18https://ts.wikipedia.org/wiki/Khotavuxika_18== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khotavuxika_18#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khotavuxika_18#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khotavuxika_18#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Khotavuxika_18#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Mhawuri 19https://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_19== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_19#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_19#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_19#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_19#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nhlangula 2https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_2== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_2#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_2#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_2#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_2#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nhlangula 14https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_14== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_14#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_14#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_14#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_14#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nyenyenyani 18https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_18== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_18#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_18#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_18#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_18#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nhlangula 1https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_1== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_1#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_1#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_1#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_1#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: N'wendzamhala 31https://ts.wikipedia.org/wiki/N%27wendzamhala_31== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/N%27wendzamhala_31#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/N%27wendzamhala_31#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/N%27wendzamhala_31#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/N%27wendzamhala_31#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Hukuri 1https://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_1== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_1#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_1#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_1#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_1#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Mawuwani 19https://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_19== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_19#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_19#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_19#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_19#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Sunguti 20https://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_20== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_20#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_20#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_20#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_20#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nyenyankulu 26https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_26== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_26#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_26#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_26#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_26#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nhlangula 29https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_29== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_29#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_29#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_29#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_29#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Mudyaxihi 7https://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_7== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_7#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_7#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_7#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_7#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Khotavuxika 9https://ts.wikipedia.org/wiki/Khotavuxika_9== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khotavuxika_9#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khotavuxika_9#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khotavuxika_9#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Khotavuxika_9#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nyenyenyani 19https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_19== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_19#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_19#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_19#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_19#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nyenyenyani 26https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_26== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_26#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_26#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_26#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_26#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Sunguti 1https://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_1== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_1#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_1#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_1#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_1#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nyenyankulu 14https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_14== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_14#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_14#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_14#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_14#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Sunguti 23https://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_23== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_23#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_23#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_23#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_23#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nyenyenyani 14https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_14== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_14#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_14#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_14#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_14#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nyenyankulu 22https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_22== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_22#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_22#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_22#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_22#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Dzivamusoko 13https://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_13== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_13#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_13#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_13#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_13#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nhlangula 8https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_8== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_8#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_8#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_8#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_8#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Mawuwani 4https://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_4== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_4#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_4#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_4#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_4#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nyenyankulu 24https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_24== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_24#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_24#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_24#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_24#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nhlangula 5https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_5== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_5#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_5#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_5#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_5#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nyenyankulu 23https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_23== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_23#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_23#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_23#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_23#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Mhawuri 18https://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_18== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_18#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_18#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_18#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_18#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Dzivamusoko 29https://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_29== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_29#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_29#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_29#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_29#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Sunguti 3https://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_3== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_3#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_3#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_3#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_3#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Mudyaxihi 4https://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_4== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_4#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_4#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_4#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_4#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Ndzhati 1https://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhati_1== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhati_1#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhati_1#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhati_1#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhati_1#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Sunguti 18https://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_18== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_18#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_18#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_18#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Sunguti_18#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Mhawuri 13https://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_13== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_13#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_13#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_13#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_13#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Mhawuri 27https://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_27== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_27#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_27#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_27#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mhawuri_27#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Mawuwani 6https://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_6== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_6#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_6#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_6#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mawuwani_6#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Hukuri 28https://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_28== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_28#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_28#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_28#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Hukuri_28#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Mudyaxihi 25https://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_25== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_25#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_25#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_25#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Mudyaxihi_25#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nyenyenyani 9https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_9== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_9#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_9#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_9#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyenyani_9#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Dzivamusoko 16https://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_16== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_16#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_16#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_16#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_16#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Jonihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Joni|pushpin_map = GautengMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Joni#MintshahoWikipedia: Turkeyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Turkey|-Turkeyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:TurkeyYuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Kazakhstanhttps://ts.wikipedia.org/wiki/KazakhstanKazakhstan a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Bosnia and Herzegovinahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bosnia_and_Herzegovina|-Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Sung Jae-gihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sung_Jae-giSung Jae-gi (Korea:성재기, china:成在基, Ndzhati 11 1967 - Mawuwani 26 2013Activist's 'suicide' causes huge stir Koreatimes 2013.07.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sung_Jae-gi#MintshahoMinkombo ya le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sung_Jae-gi#Minkombo_ya_le_handleWikipedia: Khoriya Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khoriya_Dzonga|-Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AsiaWikipedia: Mabundahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MabundaTzaneenGiyaniJoniPitoriMalamuleleKnowankowaMatimu ya Muti waka hlayuku mabundahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mabunda#Matimu_ya_Muti_waka_hlayuku_mabundaRhavi e ka swiyenge swa rixaka ra Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mabunda#Rhavi_e_ka_swiyenge_swa_rixaka_ra_VatsongaMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mabunda#MinkomboWikipedia: Alfred Bitini Xumahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Alfred_Bitini_XumaAlfred Bitini Xuma (8 Nyenyankulu 1893 - † 27 Sunguti 1962) a tivekaka ngopfu hi maviti ya yena nkomiso kunga AB Xuma, naswona ari murhangeri na mulweri wa ntsuxeko naswona a thlela ava muprezidenti wa vandla ra ANC ku suka hi lembe ra 1940 ku ya eka 1949. A ari nandza wa ntlawa wa Alpha Phi Alpha wa le America.Ndhzakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Alfred_Bitini_Xuma#NdhzakaWikipedia: Matimba Elliot Miyambohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimba_Elliot_MiyamboMatimba Elliot Miyambo (1984) i mutsari wa tibuku, vutlhokovetseri , mitlangu ya tiyetarha, mitlangu ya swiyanimoya ni ya thelevhixini. Hi lembe ra 2007 i khomile xiyimo xa ndzhangelo eka vutsari bya tlangu wa xiyanimoya(phofula express yourself competition 2007), enzhaku ka swona, uthlele a tsala tlangu wa xiyanimoya lowu wunga haxiwa emoyeni eka SAFM hi lembe ra 2011.Vutsarihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimba_Elliot_Miyambo#VutsariMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimba_Elliot_Miyambo#MintshahoWikipedia: Ronald Reaganhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ronald_ReaganRonald Wilson Reagan (1911-2004) 40th Presiden de United States (1981-1989).United Stateshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:United_StatesWikipedia: Loloka Block 29E ka Dzumeri , Giyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Loloka_Block_29E_ka_Dzumeri_,_GiyaniLoloka Block 29E is a small larger beautiful Village under Dzumeri Tribal Authority in Greater Giyani Municipality Mopani District in Limpopo ProvinceTi phurojekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Loloka_Block_29E_ka_Dzumeri_,_Giyani#Ti_phurojekeWikipedia: Makamuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/MakamuTzaneenGiyaniJoniPitoriMalamuleleKnowankowaXithopo xa mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Makamu#Xithopo_xa_mutiRhavi e ka swiyenge swa rixaka ra Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Makamu#Rhavi_e_ka_swiyenge_swa_rixaka_ra_VatsongaMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Makamu#MinkomboWikipedia: Cumahttps://ts.wikipedia.org/wiki/CumaTzaneenGiyaniJoniPitoriMalamuleleNkowankowaBushbuckridgeXithopo xa mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cuma#Xithopo_xa_mutiMatimu ya mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cuma#Matimu_ya_mutiRhavi eka swiyenge swa rixaka ra Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cuma#Rhavi_eka_swiyenge_swa_rixaka_ra_VatsongaSwivongo leswi yelanakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cuma#Swivongo_leswi_yelanakaMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cuma#MinkomboWikipedia: Xitsongwatsongwana xa vuvabyi bya Ebolahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsongwatsongwana_xa_vuvabyi_bya_Ebola| ICD9 =Ku yelanisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsongwatsongwana_xa_vuvabyi_bya_Ebola#Ku_yelanisaLinki ya le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsongwatsongwana_xa_vuvabyi_bya_Ebola#Linki_ya_le_handleWikipedia: Trojanyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/TrojanyTrojany, ra Poland.Polandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:PolandWikipedia: Hlatshwayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/HlatshwayoPitoriNelspruitMatimu ya Mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hlatshwayo#Matimu_ya_MutiRhavi e ka swiyenge swa rixakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hlatshwayo#Rhavi_e_ka_swiyenge_swa_rixakaMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hlatshwayo#MinkomboWikipedia: Stary Dwórhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Stary_Dw%C3%B3rStary Dwór, ra Poland.Polandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:PolandWikipedia: Vuqambhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VuqambhiVuqambhi i mpaluxo wa vuswikoti kumbe nyiko ya miehleketo yo tumbuluxa vu xongi. Vito art ritekiwa e ka Xilatini ars, leri hundzuluxeriwaka hiku kongoma kuri, "kuhleleka".Wikipedia: Portal:Swimilana/Nxaxamelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Swimilana/NxaxameloFile:Marula02.jpg|NkanyiWikipedia: Portal:Mirohohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Miroho__NOTOC__Mirohohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:MirohoSwimilanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SwimilanaWikipedia: Portal:Mihandzuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Mihandzu__NOTOC__Mihandzuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:MihandzuSwimilanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SwimilanaWikipedia: Portal:Minsinyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Minsinya__NOTOC__Minsinyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:MinsinyaSwimilanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SwimilanaWikipedia: Portal:Swimilana/Nxaxamelo-2https://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Swimilana/Nxaxamelo-2File:Collard-Greens-Bundle.jpg|MakhofuWikipedia: Portal:Swimilana/Nxaxamelo-3https://ts.wikipedia.org/wiki/Portal:Swimilana/Nxaxamelo-3File:Oranges_-_whole-halved-segment.jpg|LamulaWikipedia: Xivambuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/XivambuPitoriNelspruitBushbuckridgeMatimu ya Mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivambu#Matimu_ya_MutiXithopo xa mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivambu#Xithopo_xa_mutiRhavi e ka swiyenge swa rixaka ra Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivambu#Rhavi_e_ka_swiyenge_swa_rixaka_ra_VatsongaMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivambu#MinkomboWikipedia: Nkanyihttps://ts.wikipedia.org/wiki/NkanyiTimongoMatimu la ma yelanakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#Matimu_la_ma_yelanakaMatirhisele ya nkanyihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#Matirhisele_ya_nkanyiNtirho wa Makanyi:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#Ntirho_wa_Makanyi:Ntirho wa Mahanti ya nkanyi:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#Ntirho_wa_Mahanti_ya_nkanyi:Ntirho wa Matluka ya nkanyi:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#Ntirho_wa_Matluka_ya_nkanyi:Ntirho wa Timitsu ya nkanyi:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#Ntirho_wa_Timitsu_ya_nkanyi:Ntirho wa Marhavi ya nkanyi:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#Ntirho_wa_Marhavi_ya_nkanyi:Mulumulo wa makanyihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#Mulumulo_wa_makanyiKu luma ka swikwembu na Hosihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#Ku_luma_ka_swikwembu_na_HosiKu luma ka mavuthu ya nyimpihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#Ku_luma_ka_mavuthu_ya_nyimpiKuluma vukanyi ka mugangahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#Kuluma_vukanyi_ka_mugangaNkhuvo wa hosi ya mugangahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#Nkhuvo_wa_hosi_ya_mugangaMatirhisele ya nsinya lowu hi Xilunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#Matirhisele_ya_nsinya_lowu_hi_XilunguMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkanyi#MinkomboWikipedia: Benny Makamuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Benny_MakamuXivongo Xaka MakamuAkani Makamuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Benny_Makamu#Akani_MakamuWikipedia: Nkuhluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NkuhluTihuhluMatimu la ma yelanakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkuhlu#Matimu_la_ma_yelanakaMatirhisele ya nkuhluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkuhlu#Matirhisele_ya_nkuhluMulumulo wa nkuhluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkuhlu#Mulumulo_wa_nkuhluMatirhisele ya nsinya lowu hi Xilunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkuhlu#Matirhisele_ya_nsinya_lowu_hi_XilunguMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkuhlu#MinkomboWikipedia: Mpfhukahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MpfhukaMpfhuka impimo wo hlamusela vukule exikarhi ka swilo swimbirhi. Mpfhuka wu tirhisiwa ku hlamusela vuxaka e xikarhi ka swilo swimbirhi leswaku swile kule kumbe kusuhi na kusihi.Swikombisohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mpfhuka#SwikombisoWikipedia: Xipaniyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xipaniya,Spaniyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SpaniyaTindzimihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:TindzimiWikipedia: Walter Sisulu Square of Dedicationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Walter_Sisulu_Square_of_DedicationWalter Sisulu Square i ndhawu leyi kumekaka exifundzheni-nkulu xa Gauteng, Johannesburg, a Soweto,exikarhi ka xitikwana xa Kliptown. Hi 1955 ntlawa wa vanhu lava ava lwisana na nfumo wa avanyiso[apartheid] va hlanganile eKliptown ku twa mavonelo ya vanhu hi kungu ra Papila ra Tinfanelo(Freedom Charter) leri kunguhatiweke hi Rusty Bernstein.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Walter_Sisulu_Square_of_Dedication#MatimuTindhawu to koka mahlohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Walter_Sisulu_Square_of_Dedication#Tindhawu_to_koka_mahloMakhumbi ya papila ra timfanelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Walter_Sisulu_Square_of_Dedication#Makhumbi_ya_papila_ra_timfaneloHodela ya Sowetohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Walter_Sisulu_Square_of_Dedication#Hodela_ya_SowetoMinkombo ya vuxokoxokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Walter_Sisulu_Square_of_Dedication#Minkombo_ya_vuxokoxokoWikipedia: Xivongo Xaka Makamuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivongo_Xaka_MakamuTzaneenGiyaniJoniPitoriMalamuleleNkowankowaTindhawu leti xi kumekaka ngopfuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivongo_Xaka_Makamu#Tindhawu_leti_xi_kumekaka_ngopfuXiphatu xa muti waka Makamuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivongo_Xaka_Makamu#Xiphatu_xa_muti_waka_MakamuWikipedia: Polendihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Polendi|-Polandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:PolandYuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Bvuma Primary Schoolhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bvuma_Primary_SchoolBvuma i xikolo xa mfumo xale hansi lexi seketelaka xi tlhela xi nyika no phakela dyondzo ya le hansi ya vana ya mahala eka vana hinkwavo va tiko ra Loloka Block 29E na manwani matiko ya le kusuhi, edorobeni nkulu ra Giyani eAfrika-DzongaWikipedia: Amy Rosehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Amy_RoseAmy Rose ririmi wa tiko ku hi leri ni ya lexi lawa hoxe swi Sonic The Hedgehog.Matluka lamangana minkhwekelo ya tifayili leyi tshovekekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Matluka_lamangana_minkhwekelo_ya_tifayili_leyi_tshovekekeWikipedia: Giyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/GiyaniGiyani i khale ka vutshamo bya Vatsonga eGazankulu Republic hi nkarhi wa mfumu wa xihlawulambala. Ka xifundzakulu xa Limpopo eAfrika-Dzonga.Ntivo-Mbanguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Ntivo-MbanguWikipedia: Malamulelehttps://ts.wikipedia.org/wiki/MalamuleleMalamulele swi nga vula doroba ra ka Malamulele kumbe ndhawu ya ka Malamulele. Havumbirhi bya doroba (kwalomu ka le xivindzini xa ndhawu) na ndhawu swi le Limpopo province (xifundzakulu xa Limpopo) xa South Africa (Afrika-Dzonga) naswona ku tshama ngopfungopfu Tsonga people (Vatsonga).Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Malamulele#MintshahoWikipedia: Princess Peachhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Princess_PeachPrincess Peach ririmi leri xi ni lexi swi hoxe marito nga ya Super Mario.Wikipedia: Łobezhttps://ts.wikipedia.org/wiki/%C5%81obez|-Polandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:PolandWikipedia: Maswanganyihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MaswanganyiGiyaniBushbuckridgeJoniPitoriXiphato xa mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maswanganyi#Xiphato_xa_mutiRhavi e ka swiyenge swa rixaka ra Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maswanganyi#Rhavi_e_ka_swiyenge_swa_rixaka_ra_VatsongaMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maswanganyi#MinkomboWikipedia: Swihluvi swa ririmihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmiRifuwiRibumabumeriRiendliRiencisiRihlanganisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#RihlanganisiNdhawu ya rihlanganisi exivulwenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Ndhawu_ya_rihlanganisi_exivulweniRibumabumerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#RibumabumeriRihlawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#RihlawuriXivumbeko va rihlawuri:https://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Xivumbeko_va_rihlawuri:Rifuwihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#RifuwiXivumbeko xa Rifuwihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Xivumbeko_xa_RifuwiNtirho wa Rifuwihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Ntirho_wa_RifuwiRiengetelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#RiengeteloNtirho wa Riengetelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Ntirho_wa_RiengeteloRiendlihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#RiendliMapfuna-Maendlihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Mapfuna-MaendliMinkarhi ya maendlihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Minkarhi_ya_maendliMathlela ya Maendlihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Mathlela_ya_MaendliMarhavi ya maendlihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Marhavi_ya_maendliRhavi ra xitwisiwohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Rhavi_ra_xitwisiwoRhavi ra xivangelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Rhavi_ra_xivangeloRhavi ra xikongomelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Rhavi_ra_xikongomeloRhavi ra xitlhelelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Rhavi_ra_xitlheleloRhavi ra xihlamulohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Rhavi_ra_xihlamuloRiengeterihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#RiengeteriXivumbeko xa riengeterihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Xivumbeko_xa_riengeteriNtirho wa riengeterihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Ntirho_wa_riengeteriRiencisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#RiencisiMintirho ya maencisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#Mintirho_ya_maencisiMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihluvi_swa_ririmi#MintshahoWikipedia: Basahttps://ts.wikipedia.org/wiki/BasaMuvala wo Basa i muvala wo vonikela kutlula mihlovo yin'wana, hikwalaho ka leswi wu thleriselaka miseve hinkwayo ya rivoningo.Shorter Oxford English Dictionary, 5th Edition (2002); The Random House College Dictionary of the English Language, Revised Edition,(1980) Muvala lowu wutiyimela woxe, naswona eka tidyondzo ta sayensi wu yimela kuhambana hi ku kongoma eka muvala wa ntima.Minthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Basa#MinthsahoWikipedia: Swifaniso swasikuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swifaniso_swasiku{| class="wikitable"Wikipedia: Furhwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/FurhwaFurhwa (France) a tiko ra Yuropa.Furhwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:FurhwaYuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Belgiumhttps://ts.wikipedia.org/wiki/BelgiumBelgium (Belgique) a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Greecehttps://ts.wikipedia.org/wiki/GreeceGreece a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Icelandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/IcelandIceland a tiko ra Yuropa.https://ts.wikipedia.org/wiki/Iceland#Wikipedia: Ithalihttps://ts.wikipedia.org/wiki/IthaliIthali a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Croatiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/CroatiaCroatia a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Cyprushttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cyprusi tiko ra Yuropa.Mintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cyprus#MintsahoWikipedia: Czech Republichttps://ts.wikipedia.org/wiki/Czech_RepublicCzech Republic a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Denmarkhttps://ts.wikipedia.org/wiki/DenmarkDenamark a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Estoniahttps://ts.wikipedia.org/wiki/EstoniaEstonia a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Finlandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/FinlandFinland a tiko ra Yuropa.Finlandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:FinlandYuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Liechtensteinhttps://ts.wikipedia.org/wiki/LiechtensteinLiechtenstein a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Luxembourghttps://ts.wikipedia.org/wiki/LuxembourgLuxembourg a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: North Macedoniahttps://ts.wikipedia.org/wiki/North_MacedoniaNorth Macedonia (formerly Republic of Macedonia) a tiko ra Yuropa.Weblinkshttps://ts.wikipedia.org/wiki/North_Macedonia#WeblinksWikipedia: Moldovahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MoldovaMoldova a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Monacohttps://ts.wikipedia.org/wiki/MonacoMonaco a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Montenegrohttps://ts.wikipedia.org/wiki/MontenegroMontenegro a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Netherlandshttps://ts.wikipedia.org/wiki/NetherlandsNetherlands a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Serbiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/SerbiaSerbia a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: San Marinohttps://ts.wikipedia.org/wiki/San_MarinoSan Marino a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Slovakiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/SlovakiaSlovakia a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Sloveniahttps://ts.wikipedia.org/wiki/SloveniaSlovenia a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Swedenhttps://ts.wikipedia.org/wiki/SwedenSweden a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Switzerlandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/SwitzerlandSwitzerland a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: United Kingdomhttps://ts.wikipedia.org/wiki/United_KingdomUnited Kingdom a tiko ra Yuropa.Weblinkshttps://ts.wikipedia.org/wiki/United_Kingdom#WeblinksWikipedia: Vatican Cityhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vatican_CityVatican City a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Western Saharahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Western_SaharaWestern Sahara a tiko ra Afrika.Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Equetorial Guineahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Equetorial_GuineaEquetorial Guinea a tiko ra Afrika.Wikipedia: Reunionhttps://ts.wikipedia.org/wiki/ReunionReunion a tiko ra Afrika (France).Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Dyondzo-Tinhlayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dyondzo-TinhlayoDyondzo-Tinhlayo (Mathematics) (Kusuka exiGrikini μάθημα máthēma, “Vutivi, kuhlahluva, kudyondza”) idyondzo ya tinhloko-mhaka to fana ni Ntsengo (tinomboro), vuhleri, vundhawu, na macincele. kuni kuhambanahabana ka mavonele exikarhi kavan'wa-Tinhlayo na van'wa-Filisofi mayelana na nhlamuselo ya Dyondzo-Tinhlayo.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dyondzo-Tinhlayo#MatimuMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dyondzo-Tinhlayo#MintshahoWikipedia: Thekinolojihttps://ts.wikipedia.org/wiki/ThekinolojiThekinoloji ("Ntivovuthlarhi hita kuvumba", risuka eka viti ra Xigriki τέχνη, techne, "Vupfapfarhuti kumbe Vutshila"; kuhlanganisa na -λογία, [Henry George and Robert Scott (1980). ) i nhlengelo wa vutshila, vuswikoti] na maendlele yo tumbuluxa switirhisiwa kumbe vukorhokeri kumbe kuhetisisa vukambisisi bya Sayensi.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thekinoloji#MatimuEkusunguleni: 2.5 miliyoni – 10,000 BChttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thekinoloji#Ekusunguleni:_2.5_miliyoni_–_10,000_BCMathulusi ya maribyehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thekinoloji#Mathulusi_ya_maribyeNdzilohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thekinoloji#NdziloSwiambalo na Tiyindluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thekinoloji#Swiambalo_na_TiyindluMalembe ya lexikarhi: 10,000 BC – 300 ADhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thekinoloji#Malembe_ya_lexikarhi:_10,000_BC_–_300_ADMathulisi yansimbhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thekinoloji#Mathulisi_yansimbhiMatimba yotirha na Vutleketlihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thekinoloji#Matimba_yotirha_na_VutleketliMangula lawa: 300 AD – Kufika namunthlahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thekinoloji#Mangula_lawa:_300_AD_–_Kufika_namunthlaMinkombo ya tlukahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thekinoloji#Minkombo_ya_tlukaWikipedia: Sayensihttps://ts.wikipedia.org/wiki/SayensiSayensi indlela yotumbuluxa, kuaka no hlela vutivi byi andlaleka hindlela yo hlamusela no vhumba hi ta mbangu."...Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayensi#MatimuNdlela ya endla Sayensihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayensi#Ndlela_ya_endla_SayensiDyondzo-Tinhlayo na Sayensihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayensi#Dyondzo-Tinhlayo_na_SayensiVavasati eka tidyondzo ta Sayensihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayensi#Vavasati_eka_tidyondzo_ta_SayensiTinoti hi Sayensihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayensi#Tinoti_hi_SayensiSwikombo na mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayensi#Swikombo_na_mintshahoWikipedia: Sao Tome & Principehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sao_Tome_%26_PrincipeSao Tome & Principe a tiko ra Afrika.Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Juan de Nova Islandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Juan_de_Nova_IslandJuan de Nova Island a tiko ra Afrika.Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Bassis de Indiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bassis_de_IndiaBassis de India a tiko ra Afrika.Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Europa Islandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Europa_IslandEuropa Island a tiko ra Afrika.Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Bouvet Islandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bouvet_IslandBouvet Island a tiko ra Afrika.Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Mayotte Islandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mayotte_IslandMayotte Island a tiko ra Afrika.Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Saint Helenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Saint_HelenaSao Tome & Principe a tiko ra Afrika (United Kingdom).Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AfrikaWikipedia: Kosovohttps://ts.wikipedia.org/wiki/KosovoKosovo a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Gibraltarhttps://ts.wikipedia.org/wiki/GibraltarGibraltar a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Balearic Islandshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Balearic_IslandsBalearic Island a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Corsicahttps://ts.wikipedia.org/wiki/CorsicaCorsica a tiko ra France.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Sardiniahttps://ts.wikipedia.org/wiki/SardiniaSardinia a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Kaliningradhttps://ts.wikipedia.org/wiki/KaliningradKaliningrad a tiko ra Russia.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Cretehttps://ts.wikipedia.org/wiki/CreteCrete a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Sicilyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/SicilySicily a tiko ra Yuropa.Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:YuropaWikipedia: Rifuwohttps://ts.wikipedia.org/wiki/RifuwoRifuwo a Sayensi.Sayensihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SayensiWikipedia: Politikihttps://ts.wikipedia.org/wiki/PolitikiPolitiki i Sayensi ya mafumele ya vanhu.Sayensihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SayensiWikipedia: Ntivo-misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntivo-misavaNtivo-misava a Sayensi.Sayensihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SayensiWikipedia: Ntivo-vuthlarhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntivo-vuthlarhiNtivo-vuthlarhi a Sayensi.Sayensihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SayensiWikipedia: Vuaki-vuxongihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuaki-vuxongiVuaki-vuxongi a Sayensi.Sayensihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SayensiWikipedia: Vunjiniyelahttps://ts.wikipedia.org/wiki/VunjiniyelaVunjiniyela a Sayensi.Sayensihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SayensiWikipedia: Israyelihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Israyeli|-Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AsiaWikipedia: Lebanonhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lebanon|-Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AsiaWikipedia: Syriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/SyriaSyria a tiko ra Asia.Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AsiaWikipedia: Vutshilahttps://ts.wikipedia.org/wiki/VutshilaTa Vutshila ti yimela kutiphofula ka matitwele, naswona hakanyingi ti hlohloteriwa hi ndhavuko ivi tithlela ti hlohlotela ku cinca ka ndhavuko. Mintlawa-nkulu ya ta vutshila yi hlanganisa Matsalwa - lama hlanganisaka Vuthlokovetseri, tinovhele na Mintlangu yo koma; Mintlangu-Vutshila - exikarhi ka yona kuna vuyimbeleri, ncino, na mintlango ya le rivaleni; Vutshila bya vusweki byi hlanganisa kubhaka, ku sweka vulombe na ku vhuvela Wayini; Vutshila bya Mahungu tani hi kuteka swinepe na ku rhekhoda filimi, ivi ku hetelela hi ntlawa wa Vutshila bya leswi voniwaka - byi hlanganisa kupfapfarhuta na vuvatli.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutshila#NhlamuseloMatimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutshila#MatimuMintlawa ya ta Vuthsilahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutshila#Mintlawa_ya_ta_VuthsilaMinthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutshila#MinthsahoWikipedia: Malexiyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MalexiyaMalaysia a tiko ra Asia. Exikarhi ka lembe ra 2018, xa Malaysia a wuri kwalomu ka 31.Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AsiaWikipedia: Ririmihttps://ts.wikipedia.org/wiki/RirimiRirimi ivuswikoti byo tirhisa tindlela to vulavula, ngopfungopfu vuswikoti byo vulavula exikarhi ka vanhu. Tidyondzo ta Sayensi to vulavula ti vuriwa dyondzo-ririmi.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ririmi#MintshahoMinkombo ya le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ririmi#Minkombo_ya_le_handleWikipedia: Arjentinahttps://ts.wikipedia.org/wiki/ArjentinaArjentina a tiko ra Amerikha yale N'walungu.Amerikha yale N'walunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Amerikha_yale_N%27walunguWikipedia: Matimu ya misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimu_ya_misavaMatimu ya Misava inhlamuselo ya Matimu ya vanhu hi kuya hi tidyondzo ta kucela tindzhawu ta khale kulanganisa na matsalwa lamahlayisiweke. Matimu ya khale ka khaleni masungula hi tsumbula ndlela yo tsala.Hlaya nakambe leswi landzelakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimu_ya_misava#Hlaya_nakambe_leswi_landzelakaSwikombisi swa lehandlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimu_ya_misava#Swikombisi_swa_lehandleTinotihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimu_ya_misava#TinotiWikipedia: Nxaxamelo wa matsalwa lawa Wikiphediya ya xi Afrika yifaneleke kuva na wonahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nxaxamelo_wa_matsalwa_lawa_Wikiphediya_ya_xi_Afrika_yifaneleke_kuva_na_wona== Matimu ==Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nxaxamelo_wa_matsalwa_lawa_Wikiphediya_ya_xi_Afrika_yifaneleke_kuva_na_wona#MatimuNtivo-mbanguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nxaxamelo_wa_matsalwa_lawa_Wikiphediya_ya_xi_Afrika_yifaneleke_kuva_na_wona#Ntivo-mbanguPolitikihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nxaxamelo_wa_matsalwa_lawa_Wikiphediya_ya_xi_Afrika_yifaneleke_kuva_na_wona#PolitikiTa mabindzu na Mfuwohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nxaxamelo_wa_matsalwa_lawa_Wikiphediya_ya_xi_Afrika_yifaneleke_kuva_na_wona#Ta_mabindzu_na_MfuwoVa aka-tikohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nxaxamelo_wa_matsalwa_lawa_Wikiphediya_ya_xi_Afrika_yifaneleke_kuva_na_wona#Va_aka-tikoWikipedia: Vanhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/VanhuVanhu vamanguva lawa (Homo sapiens) hikuya hi Sayensi imuxaka wa rhavi ra swiharhi ra Hominina (Vanhu), leri riyelanaka na ntlawa wa timfenhe. Riviti ra Xilatini, "homō" rivula "munhu" kumbe "munhu wa laha misaveni"Porkorny (1959) s.Hlaya matsalwa lama engetelekekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vanhu#Hlaya_matsalwa_lama_engetelekekeMinkombo yale handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vanhu#Minkombo_yale_handleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vanhu#MintshahoWikipedia: Vutomihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VutomiVutomi ixihlawurisi exikarhi ka swivumbiwa leswi hanyaka na leswi feke. kuna mihlovo yo hambana-hambana ya vutomi, yin'wana yakona i swimilana, swiharhi na tibhaktheriya.Hlaya leswi engetelekekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutomi#Hlaya_leswi_engetelekekeMikobiso yale handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutomi#Mikobiso_yale_handleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutomi#MintshahoWikipedia: Misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MisavaMisava (mfungho: [symbol (fixed width).svg|16px|🜨]; Hixigriki: Γαῖα Gaia,[n 6] kumbe hixilatini: TerraOxford English Dictionary), "terra, n.Tinotihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Misava#TinotiMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Misava#MintshahoHlaya leswi engetelekekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Misava#Hlaya_leswi_engetelekekeWikipedia: Felix Alois Thuketanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Felix_Alois_ThuketanaFelix Alois Thuketana"Some narratological features of the novels of F.A.Ta vutomi byakwehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Felix_Alois_Thuketana#Ta_vutomi_byakweMalembe yo sungulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Felix_Alois_Thuketana#Malembe_yo_sungulaTidyondzo tale henhla na vudyondzisi: 1950 - 1997https://ts.wikipedia.org/wiki/Felix_Alois_Thuketana#Tidyondzo_tale_henhla_na_vudyondzisi:_1950_-_1997Vutsari na maphepha-hungu: 1958 - 1980https://ts.wikipedia.org/wiki/Felix_Alois_Thuketana#Vutsari_na_maphepha-hungu:_1958_-_1980Vukati na Vanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Felix_Alois_Thuketana#Vukati_na_VanaVutsari na vuhundzuluxihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Felix_Alois_Thuketana#Vutsari_na_vuhundzuluxiMasagwati lawa amakumekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Felix_Alois_Thuketana#Masagwati_lawa_amakumekeMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Felix_Alois_Thuketana#MintshahoWikipedia: Etienne Penyisi Ndhambihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Etienne_Penyisi_NdhambiEtienne Penyisi Ndhambi (9 Hukuri 1912 - † 09 Ndzhati 1986) A ari mutsari wa tibuku ta xitsonga leti hlanganisaka swiphato, swithlokovetselo na tinovele to hlaya, naswona utiveka ngopfu hi novhele ya yena leyi ayitsheke "Mambuxu"."Preserving and Celebrating our literary heritage" (March 2011) - National Library of South Africa.Tavutomi byakwehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Etienne_Penyisi_Ndhambi#Tavutomi_byakweMalembe yosungulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Etienne_Penyisi_Ndhambi#Malembe_yosungulaTidyondzo tale henhla na vudyondzisi: 1937 - 1975https://ts.wikipedia.org/wiki/Etienne_Penyisi_Ndhambi#Tidyondzo_tale_henhla_na_vudyondzisi:_1937_-_1975Vukati na Vanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Etienne_Penyisi_Ndhambi#Vukati_na_VanaVutsarihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Etienne_Penyisi_Ndhambi#VutsariMasagwati lawa amakumekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Etienne_Penyisi_Ndhambi#Masagwati_lawa_amakumekeMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Etienne_Penyisi_Ndhambi#MintshahoWikipedia: Bennet Keats Mpilele Mtombenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bennet_Keats_Mpilele_MtombeniBennet Keats Mpilele Mtombeni kumbe (Mthombheni), (14 N'wendzamhala 1926 - † 03 Mudyaxihi 1976) A ari mutsari wa tibuku, na maphepha-hungu ya xitsonga, naswona a ari murhangeri na mugingirikeri wa ririmi ra Xitsonga leswi swi n'wi thyiseke vito ra Nhlalala ya madoroba.Nkuzana, K.Tavutomi byakwehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bennet_Keats_Mpilele_Mtombeni#Tavutomi_byakweMalembe yosungulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bennet_Keats_Mpilele_Mtombeni#Malembe_yosungulaMinthirho na Mfumo wa Gazankulu: 1950 - 1976https://ts.wikipedia.org/wiki/Bennet_Keats_Mpilele_Mtombeni#Minthirho_na_Mfumo_wa_Gazankulu:_1950_-_1976Vutsari na maphephahungu: 1972 - 1976https://ts.wikipedia.org/wiki/Bennet_Keats_Mpilele_Mtombeni#Vutsari_na_maphephahungu:_1972_-_1976Vukati na Vanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bennet_Keats_Mpilele_Mtombeni#Vukati_na_VanaVutsarihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bennet_Keats_Mpilele_Mtombeni#VutsariRifu na kutsundzukiwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bennet_Keats_Mpilele_Mtombeni#Rifu_na_kutsundzukiwaNkulumo ya H.W.E. Ntsan'wisi yo khandla nhlonge:https://ts.wikipedia.org/wiki/Bennet_Keats_Mpilele_Mtombeni#Nkulumo_ya_H.W.E._Ntsan'wisi_yo_khandla_nhlonge:Ku chavelela kusuaka eka Phepha-hungu ra Nluvuko:https://ts.wikipedia.org/wiki/Bennet_Keats_Mpilele_Mtombeni#Ku_chavelela_kusuaka_eka_Phepha-hungu_ra_Nluvuko:Eleji ya Dokodela Maluleke hi B.K.M Mtombeni:https://ts.wikipedia.org/wiki/Bennet_Keats_Mpilele_Mtombeni#Eleji_ya_Dokodela_Maluleke_hi_B.K.M_Mtombeni:Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bennet_Keats_Mpilele_Mtombeni#MintshahoWikipedia: Thomas Howard Khosahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thomas_Howard_KhosaThomas Howard Khosa (27 Khotavuxika 1953) i mutsari wa tibuku ta xitsonga, a thlela a tiveka ngopfu tani hi muvulavuleri wa mfumo wa xifundza xa Nw'alungu (Limpopo).Msimeki,B.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thomas_Howard_Khosa#MatimuVutsarihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thomas_Howard_Khosa#VutsariMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thomas_Howard_Khosa#MintshahoWikipedia: Cornelius Tennyson Daniel Marivatehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cornelius_Tennyson_Daniel_MarivateCornelius Tennyson Daniel Marivate (kumbe C.T.Vutsari na vuhundzuluxihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cornelius_Tennyson_Daniel_Marivate#Vutsari_na_vuhundzuluxiMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cornelius_Tennyson_Daniel_Marivate#MintshahoWikipedia: Matimu ya Matsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimu_ya_MatsongaMatsonga (Kumbe Machangana), i rixaka ra vanhu lava akeke e Afrika-Dzonga, Mozambhiki na le Zimbabwe. Rixaka leri ri hambanisiwa hi swiyenge swa tindzimi swo hlayanyana leswi hlanganisaka Vahlanganu; Vadjonga; Vabila; Van'walungu na Vahlengwe, hikuya hi Henry Junod.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimu_ya_Matsonga#MatimuMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimu_ya_Matsonga#MintshahoWikipedia: Dyondzo-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dyondzo-AfrikaDyondzo-Afrika i tidyondzo mayelana na tiko-nkulu ra Afrika, ngopfu ngopfu mindhzavuko ya rona kuhlanganisa na vanhu va rona (Kuhambana na ntivo-misava, ntivo-mbangu naswin'wana). Tidyondzo leti ti hlanganisa na matimu ya Afrika (Kunga si fika vukolonyi, nkarhi wa vukolonyi, endzhaku ka nkarhi wa vukolonyi), mfumo wa mani na mani (Demokhrasi), mindzhavuko, Politiki, Tamabindzu, tindzimi na vukhongeri (Vu Islamu, Vukreste, na vukhongeri bya xintima).Dyondzo-Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Dyondzo-AfrikaWikipedia: Matimu ya Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimu_ya_AfrikaMatimu ya Afrika masungula hi ku tumbuluka ka swimun'wana swa khale (Homo Sapiens) e Vuxa bya Afrika, naswona maya emahlweni kufikela namunthla, tani hi swirhundzu swa matiko lama hluvukaka. Matimu lama tsariweke ya minhluvuko ya khale ma sungula eGibita (Leyi sunguleke tani hi xiphemu xa mfumo wa Khushi lowu nga wa khlale ngopfu ku nagsi tsarima matimmu), enzhaku ka wona ku vile na mfumo wa Nubiya, Saheli na Maghreb e rimhondzeni ra Afrika.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:MatimuMatimu ya Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Matimu_ya_AfrikaWikipedia: Rio de Janeirohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rio_de_JaneiroRio de Janeiro, Brazil, Amerikha-Dzonga.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationWikipedia: Washington, DChttps://ts.wikipedia.org/wiki/Washington,_DCWashington, D.C.Wikipedia: HMS Birkenheadhttps://ts.wikipedia.org/wiki/HMS_BirkenheadHMS Birkenhead akuri xikepe xa manghezi lexi rhwalaka masocha, naswona xin'werile hi 25 Nyenyenyani hi lembe ra 1852, ekusuhi na ribuwa ra Kapa (Cape Town) eAfrika-Dzonga. Kupone ntsena vanhu vo ringana 193 eka vanhu va 643 lava avari endzeni ka Xikepe lexi.Wikipedia: Mukhuhlwana wa Zikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhuhlwana_wa_Zika|ICD10 = , code change from 21 December 2015Ku yelanisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhuhlwana_wa_Zika#Ku_yelanisaWikipedia: Mukhuhlwana wa tihumbahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhuhlwana_wa_tihumba| synonyms = bilharzia, snail fever, Katayama feverKu yelanisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhuhlwana_wa_tihumba#Ku_yelanisaWikipedia: Vuvabyi bya Rihuhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_Rihuhu| ID9 =Xivangelo na mfembohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_Rihuhu#Xivangelo_na_mfemboNsivelo na vutshungurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_Rihuhu#Nsivelo_na_vutshungurintlhavelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_Rihuhu#ntlhaveloVuhlayisekihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_Rihuhu#VuhlayisekiEpidemiyolojihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_Rihuhu#EpidemiyolojiKu yelanisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_Rihuhu#Ku_yelanisaWikipedia: Vubofu bya le nambyenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vubofu_bya_le_nambyeni| DiseasesDB = 9218Ku yelanisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vubofu_bya_le_nambyeni#Ku_yelanisaWikipedia: Nhlokonhohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlokonho| DiseasesDB = 8478Ku yelanisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlokonho#Ku_yelanisaWikipedia: Leyiximeniyasisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Leyiximeniyasisileishmaniosis or http://www.collinsdictionary.Ku yelanisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Leyiximeniyasisi#Ku_yelanisaWikipedia: Mavabyihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MavabyiVuvabyi i xiyimo xo kavanyeta rihanyo lerinene eka swivumbiwa leswi hanyaka. Tidyondzo ta swivangelo swa mavabyi ti vuriwa patholoji.Swiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mavabyi#SwiyelanisiWikipedia: Timbhoni ta Yehovhahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timbhoni_ta_YehovhaTimbhoni ta Yehovha i vukhongeri bya xikreste lebyi nga pfumeriki e ka vunharhu-vun'we ku hambana na vukhongeri bya vukreste lebyi tolovelekeke.Sources for descriptors:Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timbhoni_ta_Yehovha#MintshahoWikipedia: Timfanelo ta ximunhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhuXiyenge xa vumbirhi xa Vumbiwa ra Afrika Dzonga xi hlanganisa Timfanelo ta Ximunhu, vumbiwa leri sirhelelaka timfanelo leti hlanganisaka, vumunhu, vupolitiki ku hlanganisa timfanelo ta rihanyo na manindzu. Timfanelo leti nga eka vumbiwa to tirhisiwa eka milawu hinkawyo, naswona ti boha marhavi hinkwawo ya mfumo, kuhlanganisa vurhangeri bya tiko, phalamende na Tihuvo tanawu.Nxaxamelo wa Timfanelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Nxaxamelo_wa_TimfaneloNdzinganohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#NdzinganoXindzhuti xa Ximunhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Xindzhuti_xa_XimunhuVutomihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#VutomiNtshuxeko na Vuhlayiseki bya munhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Ntshuxeko_na_Vuhlayiseki_bya_munhuVuhlonga na Nsindziso wa ntirhohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Vuhlonga_na_Nsindziso_wa_ntirhoXihundlahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#XihundlaNtshuxeko wa vukhongeri, ku tshembhela na mavonelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Ntshuxeko_wa_vukhongeri,_ku_tshembhela_na_mavoneloNtshuxeko wo Humesela mavonelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Ntshuxeko_wo_Humesela_mavoneloHlengeletana, Ku kombisa kuvilela, Phiketa na Xivilelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Hlengeletana,_Ku_kombisa_kuvilela,_Phiketa_na_XivileloNtshuxeko wa Xinghanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Ntshuxeko_wa_XinghanaTimfanelo ta Xipolitikihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Timfanelo_ta_XipolitikiVuaka-tikohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Vuaka-tikoNtshuxeko wo Famba-famba na Vutshamohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Ntshuxeko_wo_Famba-famba_na_VutshamoNtshuxeko wa Bindzu, Ntirho na Xiphrofexinihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Ntshuxeko_wa_Bindzu,_Ntirho_na_XiphrofexiniVuxaka bya swa Mintirhohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Vuxaka_bya_swa_MintirhoMbangohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#MbangoNhundzuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#NhundzuTindluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#TindluNhlayiso wa swa Rihanyo, Swakudya, Mati na Nsirhelelo wa Vaakihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Nhlayiso_wa_swa_Rihanyo,_Swakudya,_Mati_na_Nsirhelelo_wa_VaakiVanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#VanaDyondzohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#DyondzoRirimi na Ndzhavukohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Ririmi_na_NdzhavukoNdzhavuko, Vukhongeri na Miganga ya swa Lingwisitikihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Ndzhavuko,_Vukhongeri_na_Miganga_ya_swa_LingwisitikiKu fikelela mahunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Ku_fikelela_mahunguGoza ra Mafambiselo ro twalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Goza_ra_Mafambiselo_ro_twalaKu fikelela Tikhotohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Ku_fikelela_TikhotoKu khomiwa, ku Pfaleriwa na ku Hehliwa ka Vanhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Ku_khomiwa,_ku_Pfaleriwa_na_ku_Hehliwa_ka_VanhuKupimiwa ka milawuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#Kupimiwa_ka_milawuSwiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timfanelo_ta_ximunhu#SwiyelanisiWikipedia: Xikwembuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/XikwembuXikwembu xitekiwa kuri Xivumbiwa xale henhla ka swivumbiwa hinkwaswo la misaveni, matilweni nile hansi ka misava. Xi tshama henhla-henhla ematilweni laha Xi tshamaka henhla ka xitulu xa Xona lexi hlayisiwaka hi tintsumi ta xona hiku hambana-hambana.Referenceshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xikwembu#ReferencesWikipedia: Vukrestehttps://ts.wikipedia.org/wiki/VukresteVukresteFrom Ancient Greek Χριστός, Khristós (Latinized as Christus), translating Hebrew מָשִׁיחַ, Māšîăḥ, meaning "the anointed one", with the Latin suffixes -ian and -itas. i vukhongeri lebyi tshegiweke eka vutomi na tidyondzo ta Yesu Kreste kuya hi Testamente leyintshwa.Tinotihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukreste#TinotiSwiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukreste#SwiyelanisiWikipedia: Swikwembuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/SwikwembuKuphahla Swikwembu (Kumbe kuphahla Vafi), swi tshegiwe eka rirhandzu na ku xixima vafi. Eka mindzhavuko yin'wana, swi yelana na ku pfumela leswaku ku na vutomi endhzaku ka rifu, naswona vafi vahundzuka swikwembu naswona va swikota ku pfuna kumbe ku kavanyeta njombo ya lava hanyaka.Nkatsakanyohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swikwembu#NkatsakanyoSwihenwa swa ku phahla e Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swikwembu#Swihenwa_swa_ku_phahla_e_AfrikaSwiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swikwembu#SwiyelanisiWikipedia: Vukhongerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VukhongeriVukhongeri i nxaxamela wa mindzhavuko ya matikhomele, swi endlo, mavonele, matsalwa yo kwetsima, tindzhawu to kwetsima na mafambisele ya vutomi ya vanhu.Geertz, C.Swiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukhongeri#SwiyelanisiSwiyenge swa konahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukhongeri#Swiyenge_swa_konaSwipfumelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukhongeri#SwipfumeloNtsheketohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukhongeri#NtsheketoMikhuvahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukhongeri#MikhuvaNhlangano wa ntshamisanohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukhongeri#Nhlangano_wa_ntshamisanoWikipedia: Bibelehttps://ts.wikipedia.org/wiki/BibeleBibele (Kusuka eka xiGriki τὰ βιβλία, tà biblía, "Ti buku" ) i nxaxamelo wa matsalwa yo kwetsima ya xiyuda na vukreste. I nxaxamelo ya matsalwa la ma tsariweke hi minkarhi yo hambana hambana, hi vatsari vo hambana hambana, e ti ndzhawini to hambana hambana.Swyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bibele#SwyelanisiWikipedia: Nkwakwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NkwakwaTimongoMatirhisele ya makwakwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkwakwa#Matirhisele_ya_makwakwaSwiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkwakwa#SwiyelanisiWikipedia: Bushbuckridgehttps://ts.wikipedia.org/wiki/BushbuckridgeBushbuckridge (Xibunu: Bosbokrand) i xidorobana ehansi ka Masipala wa Mugaga wa Bushbuckridge, ekaXifundza xa Ehlanzeni, Mpumalanga, Afrika-Dzonga."Main Place Bushbuckridge".Notes and referenceshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bushbuckridge#Notes_and_referencesWikipedia: Kwangalatilohttps://ts.wikipedia.org/wiki/KwangalatiloKwangalatilo i xiendlakala xa le mpfhukeni xa maxele, lexi endlekaka loko mathonsi ya mati ma kavanyeta miseve ya dyambu, na swona ma hambanisa mivala ya miseve leyi. Nkwangalatilo wu vumbeka wu va xiphemu xa xirhendzevutana e mpfhukeni was tilo.Swyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kwangalatilo#SwyelanisiWikipedia: Khisimusihttps://ts.wikipedia.org/wiki/KhisimusiKhisimusi i nkhuvo wo tlangela ku tswariwa ka Yesu Kreste, ka lembe na lembe,yelanisiiSwiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khisimusi#SwiyelanisiWikipedia: Pfiluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/PfiluTimongoNhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Pfilu#NhlamuseloRangehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Pfilu#RangeMitirhiselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Pfilu#MitirhiseloSwiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Pfilu#SwiyelanisiWikipedia: Rihatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/RihatiRihati ri vangiwa hi ku chika ka ndzilo wa gezi lowu kumekaka loko marifu mambirhi ma hlangana. Mpfumawulo wa rihati wa hlwela ku fika, loko wu ringanisiwa na rivilo ra rivoningo ra rihati.Hi ku angarhelahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rihati#Hi_ku_angarhelaSwiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rihati#SwiyelanisiWikipedia: Milalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MilalabyalaTinhlamalalaByala bya Vusurhahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Milala#Byala_bya_VusurhaTingula ta Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Milala#Tingula_ta_XitsongaSwiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Milala#SwiyelanisiWikipedia: Nkuwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NkuwaTimongoKuhangalakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkuwa#KuhangalakaSwiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkuwa#SwiyelanisiWikipedia: Nsalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NsalaTihunyiKuhangalakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nsala#KuhangalakaMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nsala#MatirhiseleSwiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nsala#SwiyelanisiWikipedia: Mahatma Gandhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mahatma_GandhiMahatma Ghandi ari murhangeri wa rixaka ra ma Indiya, naswona a a lwisana na milawu ya xihlawuhlawu lexi axi endliwa hi nkarhi wa kufuma ka mabunu e Afrika Dzonga. Rixaka ra maindiya a ri anga khomiwi hi ndlela ya kahle hambi kuri xitifikheti xa vukati ava nga nyikiwi.Wikipedia: Laoshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Laos|-Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AsiaWikipedia: Akani Simbinehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Akani_SimbineAkani Simbine (Utswariwe hi 21 Ndzhati 1993) i n'wa-majatu wa Afrika Dzonga."Akani Simbine".Swidhlodhlohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Akani_Simbine#SwidhlodhloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Akani_Simbine#MintshahoWikipedia: Huvo Leyi Fumaka ya Timbhoni ta Yehovhahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Huvo_Leyi_Fumaka_ya_Timbhoni_ta_YehovhaHuvo Leyi Fumaka ya Timbhoni ta Yehovha i ntlawa lowu rhangelaka wa Timbhoni ta Yehovha wu kumeka Brooklyn, New York. Huvo leyi wu humesa tidyondzo, wu vonelela ku humesiwa ka minkandziyiso ni tinhlengeletano, ni ku rhangela mintlawa hinkwayo emisaveni hinkwayo.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Huvo_Leyi_Fumaka_ya_Timbhoni_ta_Yehovha#MatimuReferenceshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Huvo_Leyi_Fumaka_ya_Timbhoni_ta_Yehovha#ReferencesWikipedia: Vuyimeri bya Samora Machelhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuyimeri_bya_Samora_MachelVuyimeri byaSamora Machel (khale ka Wanaheda Constituency) i vuyimeri bya Windhoek eKhomas Region exikarhi ka Namibia. vuyimeri lebyi byi kumeka loko u hundze swimitna swa mune swa Windhoek: Wanaheda, Greenwell Matongo, Goreangab, ni ndhawu ya Havana.Ku cinca ka vitohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuyimeri_bya_Samora_Machel#Ku_cinca_ka_vitoTipolitikihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuyimeri_bya_Samora_Machel#TipolitikiReferenceshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuyimeri_bya_Samora_Machel#ReferencesWikipedia: Samora Machelhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_MachelSamora Moisés Machel (September 29, 1933 – October 19, 1986) a a ri murhangeri wa vuthu ni n'watipolitiki wa Mozambique. Musoxalisi loyi a landzela vu- Marxism-Leninism, u tirhe tanihit Presidente ya Mozambique kusukela loko tiko ri kume ntshunxeko hi ti1975. Masungulo ya Vutomihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_Machel#_Masungulo_ya_VutomiKu Lwela Ntsuxekohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_Machel#Ku_Lwela_NtsuxekoNtsunxekohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_Machel#NtsunxekoRhodesian Bush Warhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_Machel#Rhodesian_Bush_WarNyimpi ya Xin'wanamananahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_Machel#Nyimpi_ya_Xin'wanamananaKu hima loku dlayaka ni vulavisisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_Machel#Ku_hima_loku_dlayaka_ni_vulavisisiVukati ni vutomi bya dyanguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_Machel#Vukati_ni_vutomi_bya_dyanguVuxaka ni matiko man'wanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_Machel#Vuxaka_ni_matiko_man'wanaLegacyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_Machel#LegacyMavito hi vito ra yenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_Machel#Mavito_hi_vito_ra_yenaXitsundzuxohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_Machel#XitsundzuxoSwihlovo leswi gandlisiwekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_Machel#Swihlovo_leswi_gandlisiwekeReferenceshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Samora_Machel#ReferencesWikipedia: Vuxaka exikari ka Mozambhiki na Afrika-Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuxaka_exikari_ka_Mozambhiki_na_Afrika-DzongaVuxaka exikarhi ka Mozambhiki na Afrika Dzonga ku vuriwa ntirhisano exikarhi ka Mozambhiki na Afrika-Dzonga. A vuxaka bya ximfumo byi sungulu hi 1923, enguveni ya vukolonyi, loko Nhlangano wa Afrika-Dzonga wu endle ntwanano ni Mfumo wa Muputukezi eka koloni ya Portuguese East Africa (Mozambhiki) malunghana ni ntirho, ntleketlo ni timhaka ta mabindzu.Apartheidhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuxaka_exikari_ka_Mozambhiki_na_Afrika-Dzonga#ApartheidVuxaka ni valunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuxaka_exikari_ka_Mozambhiki_na_Afrika-Dzonga#Vuxaka_ni_valunguVuxaka ni va ntimahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuxaka_exikari_ka_Mozambhiki_na_Afrika-Dzonga#Vuxaka_ni_va_ntimaNyimpihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuxaka_exikari_ka_Mozambhiki_na_Afrika-Dzonga#NyimpiReferenceshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuxaka_exikari_ka_Mozambhiki_na_Afrika-Dzonga#ReferencesWikipedia: Šipragehttps://ts.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprageŠiprage a tiko ra Bosnia and Herzegovina.http://www.Referencehttps://ts.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#ReferenceWikipedia: Nhlangano wa vanhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangano_wa_vanhuNhlangano wa vanhu i ntlwawa wa vanhu lowu tirhisanaka no hanyisana, kumbe ntlawa wa vanhu lowu tshamaka a dzhawini yin'we naswona wuri ehansi ka ndzawulo yinwe ya Politiki na dhavuko. Nhlangano wa vunhu wu kombisa vuxaka exikarhi ka vanhu lava ngana ndzhavuko na vukorhokeri byo fana; hiswona leswi nhlangano wa vanhu wu nga ha hlamuseriwaka tani hi vuxaka exikarhi ka swirho swa wonaMasungulo na matirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangano_wa_vanhu#Masungulo_na_matirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangano_wa_vanhu#MintshahoWikipedia: Mabindzuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/MabindzuBinzu (kumbe komponi) inhlangeletano lowu xavisaka tinhundzu kumbe mpahla na vukorhokeri eka Vaxavi.Compare: Mabindzu ma hlanganela eka mafambisele ya ikhonomi, naswona makumeka ngopfu ematikweni lama tirhisaka Ikhonomi ya VuKhapitali, laha makumekaka malawuriwa hi vanhu kungari mfumo, naswona ma xavisa nhundzu na vukorhokeri byokarhi eka Makete leswaku vakuma mali kumbe ku cincana nhundzu yo hambana leyi ngana nkoka woyelana wa ikhonomi.Tinxakaxaka taMabindzuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mabindzu#Tinxakaxaka_taMabindzuSwikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mabindzu#SwikomboWikipedia: Nyimpihttps://ts.wikipedia.org/wiki/NyimpiNyimpi i mholovo himathlarhi exikarhi ka nhlangano wa vanhu. Nyimpi yi hlanganisa Vukarhi, ku onha nhundzu na kudlaya, hi ku tirhisa masocha.Minkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyimpi#MinkomboWikipedia: Matihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MatiMati imuxaka wa khemikhali liyi ngahava muvala, naswona mati ixiyenge ya swinambyana, milambu, maqhivi na malwandle yamisava, na vumati lebyikumeka eka swivumbiwa leswi hanyaka. Xihlawulekisi xa khemikhali leyi i H2O, leswi vulaka leswaku mati ma vumbiwa hi ti athomu timbirhi ta Hydrogen na athomu yin'we ya moya wa Oxygen.Minkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mati#MinkomboWikipedia: Mphika-makaneta yo fuma Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mphika-makaneta_yo_fuma_Afrika"Mphika-makaneta yo fuma Afrika" akuri kuvutla ndzhawu, k'avanyisa na ku fuma tiko-nkulu ra Afrika hivukolonyi bya matiko ya Yuropa, exikarhi ka lembe ra 1881 kuya eka 1914. Mhaka leyi yithlela yi vuriwa K'avelana hi Afrika.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:MatimuMatimu ya Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Matimu_ya_AfrikaWikipedia: Mpumalangahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MpumalangaMpumalanga i xifundzha lexikulu laha tikweni ra Afrika-Dzonga.Afrika-Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Afrika-DzongaWikipedia: Gautenghttps://ts.wikipedia.org/wiki/GautengGauteng i xifundzha-kulu laha tikweni ra Afrika-Dzonga. Gauteng i Vito ra xiSotho kumbe xiTswana leri vulaka "ndhawu ya golide"Afrika-Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Afrika-DzongaWikipedia: Byalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/ByalaByala i muxaka wa xitimula-torha lexingana xihoko xa khale lexi tivekaka emisaveni naswona lexi nwiwaka ngopfu; xithela xi va xitimula-torha xavunharhu hi kurhandziwa, kulandzela Mati na Tiye. Kusweka ka byala swihlanganisa kuvirisa hi comela na chukela, hi kutirhisa vudangwana bya mavele kumbe rhayisi.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Byala#MatimuMintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Byala#MintsahoWikipedia: Muqombhotihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MuqombhotiMuqombhoti i byalwa bya ndhavuko wa Vatsonga lebyi a byi swekiwa hi ku hlanganisa mati, mugayo na comela.Byalwa lebyi loko byi vupfile i bya muhlovo wo basa wo rhomba.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Muqombhoti#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Muqombhoti#MintshahoWikipedia: Mukhubihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MukhubiMukhubi i byalwa lebyi byi swekiwaka hi ku hlanganisa vudyangwana, chukele ro tshwuka na mati. Mukhubi iwo basa wu ku paa!Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhubi#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhubi#MintshahoWikipedia: Thothothohttps://ts.wikipedia.org/wiki/ThothothoThothotho i byalwa lebyi swekiwaka hi ku hlanganisa comela, mati na chukele ro tshwuka. Thothotho yi fananisiwa ni byalwa lebyi hi xilungu vange i Brendi.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thothotho#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thothotho#MintshahoWikipedia: Mbhambhahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MbhambhaMbhambha i byalwa bya xintu lebyi swekiwaka hi ku hlanganisiwa mati, chukele ro tshwuka, xinkwa na xihenge. Byalwa lebyi a byi bhava swinene na swona lava a va byi nwa ngopfu a va vonaka hi ku tshukuluka milomu.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbhambha#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbhambha#MintshahoWikipedia: Nyotahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NyotaNyota Nyota i byalwa lebyi endliwaka hi ku sweka mukapu hi comela ra n’wahuva. Loko wu horile u ka muqombhoti u cheletela u ri karhi u hakasela.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyota#MintshahoWikipedia: Byalwa-Vucemahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Byalwa-VucemaByalwa-Vucema byihambanile na byalwa lebyin`wana hinkwabyo hikuva i byalwa lebyi kumekaka enhoveni ensinyeni lowu vuriwaka leswaku i ncindzu. Nsinya lowu wu fana na xiluva kambe wa rhumbuka ku fana na nsinya wa tibanana.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Byalwa-Vucema#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Byalwa-Vucema#MintshahoWikipedia: Xifenukanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/XifenukaniXifenukani i byalwa lebyi endliwaka hi madleke yo bava ngopfu. I byalwa lebyi endliweke hi ku pfuva vuswa byi swekiwa byi pyapyara.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xifenukani#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xifenukani#MintshahoWikipedia: Badamahttps://ts.wikipedia.org/wiki/BadamaBadama (Badama-va-ku-secha) i byalwa lebyi endliwaka hi ku hlanganisa mugayo na vudyangwana. Byalwa lebyi byi fana na muqombhoti.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Badama#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Badama#MintshahoWikipedia: Nghwevuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NghwevuNghwevu i byalwa lebyi endliwaka hi ku hlanganisa chukele ro tshwuka, swivirisi na muqombhoti. Nghwevu iwo basa wu ku paa!Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nghwevu#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nghwevu#MintshahoWikipedia: Ncayonihttps://ts.wikipedia.org/wiki/NcayoniNcayoni i byalwa lebyi endliwaka hi chukele ro tshwuka, mati, comela na swivirisi. Ncayoni iwo basa wu ku paa!Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ncayoni#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ncayoni#MintshahoWikipedia: Ximpharamelehttps://ts.wikipedia.org/wiki/XimpharameleXimpharamele i byalwa lebyi endliwaka hi mugayo, chukele na comela.Ximpharamele i xo basa xi ku paa!Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ximpharamele#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ximpharamele#MintshahoWikipedia: Xikhalavatlanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XikhalavatlanaXikhalavatlana i byalwa lebyi swekiwaka hi nkarhi wa ntshovelo emasin’wini hi ku hlanganisa khalavatla, chukele ro tshwuka na swivirisi. Muhlovo wa byalwa lebyi i wo tswhuka.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xikhalavatlana#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xikhalavatlana#MintshahoWikipedia: Xipopanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XipopanaXipopana xi endliwa hi mapopo yo vupfa, chukele ro tshwuka na swivirisi. Byalwa lebyi byi halaka ku fana na mati, kambe wu na muhlovo wa xitshopi.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xipopana#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xipopana#MintshahoWikipedia: Xiriwanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XiriwanaXiriwana Xiriwana na xona i byalwa lebyi endliwaka hi nkarhi wa ntshovelo hi mariwa, chukele na swivirisi. Byalwa lebyi byi halaka ku fana na mati, kambe byi na muhlovo wa xitshopi.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiriwana#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiriwana#MintshahoWikipedia: Dzovahttps://ts.wikipedia.org/wiki/DzovaDzova i muxaka wa byala bya vukanyi lebyi nga baviki. Vukanyi lebyi bya tsokombela naswona ku vuriwa leswaku a wu xurhi loko u nwa byona.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzova#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzova#MintshahoWikipedia: Nyatshanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/NyatshaniNyatshani i muxaka wa byala bya vukanyi. Vukanyi lebyi bya bavanyana.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyatshani#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyatshani#MintshahoWikipedia: Mpahlwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MpahlwaMpahlwa i muxaka wa byala bya vukanyi lebyo bava ngopfu. Ku kuma swinkambana swimbirhi u to twa munhu a suma risimu ku komba leswaku u swi twile.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mpahlwa#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mpahlwa#MintshahoWikipedia: Phiphahttps://ts.wikipedia.org/wiki/PhiphaPhipha i muxaka wa byala bya vukanyi lebyi endliwaka hi vuswa, comela ra n’wahuva na vukanyi.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Phipha#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Phipha#MintshahoWikipedia: Vukanyihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VukanyiVukanyi i muxaka wa byala bya xintu lebyi endliwaka hi makanyi. Kuna tinxaka ta mune ta vukanyi, kunga Dzova; Nyatshani; Mpahlwa na PhiphaMaswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukanyi#MaswekeloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukanyi#MintshahoWikipedia: Ximuwuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/XimuwuVutshunguriMatiNhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ximuwu#NhlamuseloMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ximuwu#MatirhiseleSwiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ximuwu#SwiyelanisiWikipedia: Mondzohttps://ts.wikipedia.org/wiki/MondzoVutshunguriMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mondzo#MatirhiseleNtirho wa Mahanti ya Mondzo:https://ts.wikipedia.org/wiki/Mondzo#Ntirho_wa_Mahanti_ya_Mondzo:Ntirho wa matluka ya Mondzo:https://ts.wikipedia.org/wiki/Mondzo#Ntirho_wa_matluka_ya_Mondzo:Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mondzo#MintshahoWikipedia: Ntomahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NtomaVutshunguriMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntoma#MatirhiseleMihandzu ya Ntoma:https://ts.wikipedia.org/wiki/Ntoma#Mihandzu_ya_Ntoma:Ntirho wa Mahanti ya Ntoma:https://ts.wikipedia.org/wiki/Ntoma#Ntirho_wa_Mahanti_ya_Ntoma:Ntirho wa timintsu ta Ntoma:https://ts.wikipedia.org/wiki/Ntoma#Ntirho_wa_timintsu_ta_Ntoma:Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntoma#MintshahoWikipedia: Nkonolohttps://ts.wikipedia.org/wiki/NkonoloVutshunguriMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkonolo#MatirhiseleNtirho wa Mahanti ya Nkonolo:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkonolo#Ntirho_wa_Mahanti_ya_Nkonolo:Ntirho wa timintsu ta Nkonolo:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkonolo#Ntirho_wa_timintsu_ta_Nkonolo:Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkonolo#MintshahoWikipedia: Nhlampfurhahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NhlampfurhaVutshunguriMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlampfurha#MatirhiseleMihandzu ya Nhlampfurha:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlampfurha#Mihandzu_ya_Nhlampfurha:Ntirho wa mafurha ya Nhlampfurha:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlampfurha#Ntirho_wa_mafurha_ya_Nhlampfurha:Ntirho wa timintsu ta Nhlampfurha:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlampfurha#Ntirho_wa_timintsu_ta_Nhlampfurha:Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlampfurha#MintshahoWikipedia: Dättlikonhttps://ts.wikipedia.org/wiki/D%C3%A4ttlikon|-Switzerlandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SwitzerlandWikipedia: Mhanganahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MhanganaMhangana i nsinya lowu kumeka ngopfu-ngopfu e Afrika-Dzonga. Nsinya lowu wu hava mihandzu, kambe wuna makamba lama taleke mati naswona wu veka swiluva swotshuka.Kuhangalakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhangana#KuhangalakaSwiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mhangana#SwiyelanisiWikipedia: Nhlowahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NhlowaNhlowa i muxaka wa byala bya xintu lebyi endliwaka hi makanyi. Ku hambana na Vukanyi, byala lebyi a byi cheriwi mati, byi endliwa hi mati ya makanyi ntsena.Maswekelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlowa#MaswekeloMahlayiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlowa#MahlayiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlowa#MintshahoWikipedia: Muringahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MuringaMuringa i nsinya lowu langutekaka ingaku i xiluva. Nsinya lowu i ndzhuti ha la tlhelo wu pfuna vanhu ku kuma ko wisela kona ku fana na murhi wa mkhanyakude.Matirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Muringa#MatirhiseleNtirho wa Mahanti ya Muringa:https://ts.wikipedia.org/wiki/Muringa#Ntirho_wa_Mahanti_ya_Muringa:Ntirho wa timintsu ta Muringa:https://ts.wikipedia.org/wiki/Muringa#Ntirho_wa_timintsu_ta_Muringa:Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Muringa#MintshahoWikipedia: Nhlangula (Nsinya)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_(Nsinya)Nhlangula i nsinya lowu milaka etlhelo ka milambu laha ku kumekaka mati hixitalo. Mihandzu ya murhi lowu yi khiwa hi ku olova hi varisi hikuva a wu kuli wu ya ehenhla naswona a wu na mitwa yo tlhava.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_(Nsinya)#NhlamuseloMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_(Nsinya)#MatirhiseleNtirho wa Matluka ya Nhlangula:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_(Nsinya)#Ntirho_wa_Matluka_ya_Nhlangula:Ntirho wa timintsu ta Nhlangula:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_(Nsinya)#Ntirho_wa_timintsu_ta_Nhlangula:Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangula_(Nsinya)#MintshahoWikipedia: Nthundulukahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NthundulukaNthunduluka wu tala ku mila laha ku omeke swinene, laha misava ya kona yi nga ya ntima ku fana ni le xidakeni. Misava ya kona yi tlhela yi va ya vumba.Matirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nthunduluka#MatirhiseleNtirho wa Matluka ya Nthunduluka:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nthunduluka#Ntirho_wa_Matluka_ya_Nthunduluka:Ntirho wa timintsu ta Nthunduluka:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nthunduluka#Ntirho_wa_timintsu_ta_Nthunduluka:Mintirho yin'wana:https://ts.wikipedia.org/wiki/Nthunduluka#Mintirho_yin'wana:Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nthunduluka#MintshahoWikipedia: Mupayihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MupayiMupayi wu byariwa enhoveni hikuva wu endla thyaka, kambe vanhu vanwana va wu byala emakaya ya vona va sasekisa hi wona. Murhi lowu a wu tswali mihandzu, wu tlhela wu va na switlukana leswintsongo onge i neleta hi xivumbeko.Matirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mupayi#MatirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mupayi#MintshahoWikipedia: Ndzhengahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NdzhengaNdzhenga wu tala ku mila enhoveni, laha wu vangaka khwati ra mitwa swinene. Murhi lowu wu taleriwile hi mitwa swinene hikokwalaho vanhu a va wu rhandzi ku wu byala emakaya.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhenga#NhlamuseloMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhenga#MatirhiseleNtirho wa Matluka na Marhavi ya Ndzhenga:https://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhenga#Ntirho_wa_Matluka_na_Marhavi_ya_Ndzhenga:Ntirho wa Timitsu ta Ndzhenga:https://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhenga#Ntirho_wa_Timitsu_ta_Ndzhenga:Ntirho wa Mbewu ya Ndzhenga:https://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhenga#Ntirho_wa_Mbewu_ya_Ndzhenga:Mintirho yin'wana:https://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhenga#Mintirho_yin'wana:Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhenga#MintshahoWikipedia: Muvhangazihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MuvhangaziMuvhangazi Murhi lowu wu tala ku kumeka enkoveni, wu hava mitwa na ku tlhela wu leha. Mahanti ya wona i yo tshwuka bya ngati loko ma phaphiwile.Matirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Muvhangazi#MatirhiseleMintirho yin'wana:https://ts.wikipedia.org/wiki/Muvhangazi#Mintirho_yin'wana:Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Muvhangazi#MintshahoWikipedia: Mpopowahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MpopowaMpopowa i nsinya lowu vekaka mihandzu ya mpopo. Nsinya lowu wu tala ku kumeka enkoveni kumbe laha mati makumekaka hixitalo, wu hava mitwa na ku tlhela wu leha.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mpopowa#NhlamuseloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mpopowa#MintshahoWikipedia: Mpopowanhovahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MpopowanhovaMpopowanhova i nsinya lowu fanaka na Mpopowa, kambe wu hava muhandzu. Nsinya lowu wu tala ku kumeka enhoveni laha mati makumekaka hixitalo, wu hava mitwa na ku tlhela wu leha.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mpopowanhova#NhlamuseloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mpopowanhova#MintshahoWikipedia: Mkhanyakudehttps://ts.wikipedia.org/wiki/MkhanyakudeVutshunguriMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mkhanyakude#MatirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mkhanyakude#MintshahoWikipedia: Ray Phirihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ray_PhiriRaymond Chikapa Enock Phiri (23 Nyenyankulu 1947 - † 12. Mudyaxihi 2017) a kuri nqambhi na muyimbeleri wa vunanga bya Jazz na mbaqanga wa laha Afrika Dzonga, loyi a tswariweke eMpumalanga naswona tata wakwe a kuri mutirhi wo suka e tikweni ra Malawi loyi a a tiviwa hi ra "Just Now" Phiri.Malembe ya le ndzhakuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ray_Phiri#Malembe_ya_le_ndzhakuTa vutomi bya yenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ray_Phiri#Ta_vutomi_bya_yenaKuhumelela ka yenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ray_Phiri#Kuhumelela_ka_yenaVuqambhi byakwehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ray_Phiri#Vuqambhi_byakweMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ray_Phiri#MintshahoMinkombo yale handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ray_Phiri#Minkombo_yale_handleWikipedia: Mbhandzuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/MbhandzuMbhandzu wu tala ku mila etindhawini etlhelo ka nambu kumbe enhoveni. Laha murhi lowu wu milaka kona ku kumeka ku ri na mati ya le hansi hi xitalo.Matirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbhandzu#MatirhiseleSwin'wanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbhandzu#Swin'wanaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbhandzu#MintshahoWikipedia: Mbvuvahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MbvuvaMbvuva i murhi lowu milaka kunwana na kunwana. Murhi lowu loko wu byariwile ekaya wu tirha tanihi ndzhuti na ku sivela mabubutsa loko ma ba hi matimba.Matirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbvuva#MatirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbvuva#MintshahoWikipedia: Mugwavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MugwavaMugwava wu kumeka enhoveni na le kaya. Murhi lowu wu mila hi ku olova swinene, naswona mihandzu ya wona yi dyiwa hi vanhu na swihari swa nhova, yi tlhela yi xavisiwa etimakete ta mihandzu..Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mugwava#NhlamuseloMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mugwava#MatirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mugwava#MintshahoWikipedia: Ntshugurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/NtshuguriNtshuguri wu mila etlhelo ka nkova na tindhawu to tlhuma swinene. Murhi lowu a wu kuli swinene, kambe wu endla khwati ro tlhuma swinene.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntshuguri#NhlamuseloMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntshuguri#MatirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntshuguri#MintshahoWikipedia: Xikayahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XikayaXikaya (Mbafa) murhi wo hlawuleka eka vanhu va Vantima hikuva va tirhisa rhavi ra murhi lowu ku tlhandleka ehenhla ka sirha ra munhu ku va xitshundzuxo. Tihunyi ta xikaya a ti ngheni ekaya hikuva swa yila naswona a ti tshiveriwi hi vavasati.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xikaya#NhlamuseloMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xikaya#MatirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xikaya#MintshahoWikipedia: Xikhavihttps://ts.wikipedia.org/wiki/XikhaviXikhavi xi tala ku mila enhoveni, etlhelo ka nambu. Xikhavi a xi na ndzhuti hikuva marhavi na matluka ya kona ma hangalakile.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xikhavi#NhlamuseloMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xikhavi#MatirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xikhavi#MintshahoWikipedia: Ximapanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XimapanaXimapana xi mila enhoveni eka tindhawu leti ku nga na mati swinene. Mihandzu ya kona yi vuriwa swimapana.Matirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ximapana#MatirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ximapana#MintshahoWikipedia: Xipalatsahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XipalatsaXipalatsa xi mila enhoveni laha ku nga tlhuma swinene. Nsinya lowu wu mitwa yo tiyela kumbe ku tsindzihela swinene.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xipalatsa#NhlamuseloMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xipalatsa#MatirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xipalatsa#MintshahoWikipedia: Xirhomberhombehttps://ts.wikipedia.org/wiki/XirhomberhombeXirhomberhombe a xi hambanangi ngopfu na nkuwa hikuva na xona xi mila enhoveni. Nsinya lowu na wona wu na mafi yo basa yo tala swinene.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xirhomberhombe#NhlamuseloMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xirhomberhombe#MatirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xirhomberhombe#MintshahoWikipedia: Xithlangwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XithlangwaXithlangwa xi mila enhoveni, xi tlhela xi tala ku kumeka emikoveni ni le tindhawini leti tlhumeke. Murhi lowu wu na mitwa wu tlhela wu tirhisiwa tanihi tihunyi.Matirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xithlangwa#MatirhiseleSwifanisohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xithlangwa#SwifanisoMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xithlangwa#MintshahoWikipedia: Zavazavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/ZavazavaZavazava i nsinya wo komile, naswona a wukuli wuya e henhla. Nsinya wa zavazava wu tswala mihandzu ya ribungu naswona a wu dyiwi hi vanhu hikuva wu na mitwa.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zavazava#NhlamuseloMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zavazava#MatirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zavazava#MintshahoWikipedia: Mbangi ya nhovahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbangi_ya_nhovaMbangi ya nhova a yi kuli ku fana na misinya yinwana, kambe yona yi komile swinene naswona yi na swimitwana swo tlhava na le mbewini ya yona. Loko yi kula yi va yi ri nsinya wo pfumala marhavi, ko va matluka ntsena na ndzhuti ku ri hava.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbangi_ya_nhova#NhlamuseloMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbangi_ya_nhova#MatirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbangi_ya_nhova#MintshahoWikipedia: Manuhanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/ManuhanaManuhana i wa muhlovo wa xitshopana, wu na marhavi yo tala wu tlhela wu nuha swinene. Murhi lowu a wu kuli ku fana na misinya yinwana.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Manuhana#NhlamuseloMatirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Manuhana#MatirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Manuhana#MintshahoWikipedia: Swiharhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/SwiharhiSwiharhi i swivumbiwa leswi hanyaka, naswona leswi kotaka ku famba-famba haswoxe kuya hi vukulu bya swona. Miri wa xiharhi wa cinca-cinca kuya hi makulele ya xona na xivumbeko xa xona xa ntumbuluko.Swihlawulekisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swiharhi#SwihlawulekisiTinxaka ta swiharhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swiharhi#Tinxaka_ta_swiharhiMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swiharhi#MintshahoWikipedia: Ntivo-Vutomihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntivo-Vutomi|-Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntivo-Vutomi#MintshahoWikipedia: Ntumbulukohttps://ts.wikipedia.org/wiki/NtumbulukoNtumbuluko, wuhlanganisa swilo hinkwaswo leswi voniwaka na leswi nga voniwiki, kuhlanganisa na Vutomi hiku angarhela. Tidyondzo ta ntumbuluko i xiyenge lexikulu xa Sayensi.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntumbuluko#MintshahoWikipedia: Matimu yo sungulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimu_yo_sungulaMatimu yo sungula mahlanganisa nkarhi wa migingiriko ya vanhu exikarhi ka loko vasungule kutirhisa switirhisiwa swa maribye ~ kwalomu ka 3.3 wa timiliyoni ta malembe laya hundzeke, kufikela loko vanhu va tsumbula ndlela yo tsala marito, leswi endlekeke kwalomu ka ~5300 wa malembe lama hundzeke.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimu_yo_sungula#MintshahoWikipedia: Sayensi ya mahanyelehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayensi_ya_mahanyeleSayensi ya mahanyele i xiyenge lexi kulu xa tidyondzo talehenhla, leti yelanaka na nhlangano wa vanhu na vuxaka exikarhi ka vanhu. Tidyondzo ta Sayensi ya mahanyele tihlanganisa, Tidyondzo ta ikhonomi, Ntivo-mbangu, vuhandzi, Nawu na tindzimi.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayensi_ya_mahanyele#MatimuMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayensi_ya_mahanyele#MintshahoWikipedia: Vutshungurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VutshunguriVutshunguri i vutivi byo hlahluva, ku horisa na ku sivela mavabyi. Rito vutshunguri rithlela ri hlamusela "N'yanga".Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutshunguri#MintshahoWikipedia: Rihanyohttps://ts.wikipedia.org/wiki/RihanyoRihanyo i xikombiso xa leswaku swi yenge swa miri wa xivumbiwa switirha hi ndlela leyi faneleke. Eka vanhu, i vuswikoti byo tikongomisa loko valangutane na swi yimo leswitikaka swa miehleketo kumbe swa mbangu.Swihlawulekisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rihanyo#SwihlawulekisiMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rihanyo#MintshahoWikipedia: Ntivo-Mirhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntivo-MirhiNtivo-Mirhi irhavi ra Sayensi leri lavisisaka ma akele na kuhambana ka swi-aki swa swilo hinkwaswo.Chemistry.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntivo-Mirhi#MintshahoWikipedia: Sayensi ya Misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayensi_ya_MisavaSayensi ya misava idyondzo ya ndzavisiso wa matshamele na matirhele ya misava. Dyondzo leyi yilavisisa matirhele ya swiyenge hikwaswo swa xirhendzevutana xa misava, kusukele ka vuenti bya misava, maribye, milambu, xibhakabhaka na xisirheleri xa misava.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayensi_ya_Misava#MintshahoWikipedia: Nomborohttps://ts.wikipedia.org/wiki/NomboroNomboro i xiga xa Dyondzo ya Tinhlayo lexi tirhisiwaka ku hlaya, kupima na ku hlawulekisa ntsengo. Ehenhleni ko tirhisiwa ku hlaya, tinomboro ti thlela ti tirhisiwa ku hlawulekisa swilo swo karhi (ku fana na tinomboro ta riqingo), ku chavisa (Khodi ya nhundzu ya vhengele), kumbe ti thlela ti tirhisiwa tani hi mfungo, rito, kumbe nhlamuseleyo ya dyondzo ya tinhlayo.Minthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nomboro#MinthsahoWikipedia: Tinhlayo-tinomborohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tinhlayo-tinomboroTihlayo hi tinomboro (Kumbe Aritimethiki leyi sukaka eka rito ra xigriki [arithmos, "nomboro]") i rhavi ra [[Tinhlayo|Tihlayo leri letelaka hi ta tinomboro, ngopfungopfu matirhiselo ma tona ku nga ku hlanganisa, ku hunguta, ku tlhandleka na ku avanyisa.[//en.Mitshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tinhlayo-tinomboro#MitshahoWikipedia: Tinhlayo-vupimihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tinhlayo-vupimiTinhlayo-vupimi (Kumbe Jiyometri yi tekiweke eka rito ra Xigriki; ["misava]", ["ku pima") i rhavi ra dyondzo ya [[Tinhlayo] leyi letelaka hi ta xivumbeko, vukulu, vuakelani, na mpimo wa ndzhawu.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tinhlayo-vupimi#MintshahoWikipedia: Tinhlayo-swiyengehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tinhlayo-swiyengeTinhlayo-vuringanisi (kumbe Alijebra ley tekiweke eka rito ra Xiarabhu "al-jabr" leswingo "Kuhlanganiso swiyenge leswi tshovekeke") i rhavi ra tidyondzo ta Tinhlayo. Hiku angarhela, Nhlayo-vuriganisi i dyondzo ya mimfungo ya tinhlayo na matirhisele ya mimfungo leyi ku kuma nhalmulo wa nomboro;I.Ntshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tinhlayo-swiyenge#NtshahoWikipedia: Vukambisisi bya Dyondzo-Tinhlayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukambisisi_bya_Dyondzo-TinhlayoVukambisisi bya Dyondzo-Tinhlayo i rhavi ra dyondzo ya Tinhlayo leri letelaka hi ta mpino na kucinca-ncinca ka ntsengo, mpfhuka, kuleha, kuanama na vuenti bya swilo hi ku tirhisa dyondzo ya tinhlayo.[//en.Ntshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukambisisi_bya_Dyondzo-Tinhlayo#NtshahoWikipedia: Ntivo-Ntumbulukohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntivo-NtumbulukoNtivo-Ntumbuluko (Kumbe Fiziksi ritekiwe eka Xigrikifrom φυσική phusikḗ (epistḗmē) "vutivi bya ntumbuluko", kusuka eka phúsis "Ntumbuluko") i sayensi leyi lavisisaka hita swiaka-swilo na mafambele yaswilo eka mbangu na nkarhi, kuhlanganisan na vuxaka bya swona na matimba.maxwell: "Physical science is that department of knowledge which relates to the order of nature, or, in other words, to the regular succession of events.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntivo-Ntumbuluko#MintshahoWikipedia: Sayensi ya maxelehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayensi_ya_maxeleSayensi ya maxele i rhavi ra Sayensi leri lavisisaka timhaka ta maxele na kuvhumba maxele. Sayensi leyi i ya khale ngopfu, hambi leswi mavhumbele ya maxele amanga tshembeki kuta fika hi lembe-xidzana ravu 18.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayensi_ya_maxele#MintshahoWikipedia: Maxelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/MaxeloMaxelo i matshamele ya tilo/xibhakabhaka, kuhlamusela leswaku ra hisa; ka titimeta; ku omile kumbe kuna mpfula; ripfurile kumbe kuna mapapa.Merriam-Webster Dictionary.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maxelo#MintshahoMaxelo ya le xibakabakenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maxelo#Maxelo_ya_le_xibakabakeniWikipedia: Tinguvahttps://ts.wikipedia.org/wiki/TinguvaNguva i ndzandzelelano wa matimu ya maxele, eka nkarhi wa malembe ya 30. Yi langutiwa hi kuya hi ku cinca ka Kuhisa, mberha, ntsikelelo wa xibhakabhaka na moya endzeni ka nkarhi wo leha.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tinguva#MintshahoWikipedia: Dyondzo-Tinyeletihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dyondzo-TinyeletiDyondzo ya tinyeleti (kusukela eka Xigriki: αστρονομία ) i sayensi leyi lavisisaka hi ta tinyeleti ta tilo na swilo leswinge matilweni. Yi tirhisa Tinhlayo, Ntivo-Ntumbuluko na Ntivo-Mirhi leswaku yi hlamusela xihlovo xa tinyeleti leti na na matumbuluxelo ya kona.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dyondzo-Tinyeleti#MintshahoWikipedia: Matilohttps://ts.wikipedia.org/wiki/MatiloMatilo i vundzawu hikwabyo na nkarhi kuhlanganisa na hinkwaswo leswi nga e handle ka misava, leswi hlanganisaka ti pulaneti; tin'weti; na tinyeleti. vupimi bya ku leha, ku anama na ku enta ka matilo abyi tiviwi.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matilo#MintshahoWikipedia: Mpimohttps://ts.wikipedia.org/wiki/MpimoMpimo i ku yelanisa nomboro eka xilo kumbe xiendlakalo loko swi ringanisiwa na swilo kumbe swiendlakalo swin'wana. Xihlawulekisi xa mpiwo xiya hileswi swi pimiwaka, kungahava ku anama, kuleha kumbe ku enta, kumbe nkarhi lowu hundzaka.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mpimo#MintshahoWikipedia: Athomuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/AthomuAthomu i xiyenge lexi ntsongo ngopfu xa Xiaka-Swilo naswona xiri na swihlawulekisi swo karhi. Nsimbhi, mati kumbe moya wun'wana na wun'wana wu endliwe hi ti athomu ta wona to hlawuleka.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Athomu#MintshahoWikipedia: Xiaka-Swilohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiaka-SwiloEka nhlamuselo ya Ntivo-ntumbuluko wa siku na siku, Xiaka-Swilo i xilo xin'wana na xin'wana lexingana vutiki naswona ti teka ndzawu; leswi swi hlanganisa na ti athomu, kambe a swi hlanganisi rivonigno kumbe mpfumawulo..Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiaka-Swilo#MintshahoWikipedia: Gezihttps://ts.wikipedia.org/wiki/GeziGezi i matimba ya ntumbuluko lama vonakaka hi tindlela to hambana hambana ku fana na ku endla rihati, ndzilo naswin'wana. Gezi hirona xihlovo xa tithekinoloji hinkwato ta manguva lawa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Gezi#MintshahoWikipedia: Matimbahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MatimbaRito Matimba leri nga ἐνέργεια kumbe energeia rihlamusela "kugingirika" hi xigriki.. Eka ti dyondzo ta Fiziksi, Matimba mahundziseriwa eka nchumu wokarhi leswaku leswaku matirha, naswona manga cinciwa muhlovo, kambe matimba ama tumbuluxiwi kumbe ku herisiwa.Tinotihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimba#TinotiMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimba#MintshahoWikipedia: Rivoningohttps://ts.wikipedia.org/wiki/RivoningoRivoningo i matimba ya ntumbuluko lama endlaka leswaku hikota ku vona.CIE (1987).Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rivoningo#MintshahoWikipedia: Mpfumawulohttps://ts.wikipedia.org/wiki/MpfumawuloEka ti dyondzo ta Fiziksi, Mpfumawulo i ku dzinginikisiwa ka moya kumbe mati ku fikela loko kudzinginika loku ku fika e tindleveni.ANSI/ASA S1.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mpfumawulo#MintshahoWikipedia: Hulumendhehttps://ts.wikipedia.org/wiki/HulumendheHulumendhe ixiyimiso xo fuma tiko ku mbe vaakatiko. hi ku angarhela, hulumendhe yivumbiwa hi vabhi vanawu, vamatsalana na va avanyisi.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hulumendhe#MintshahoWikipedia: Demokhrasihttps://ts.wikipedia.org/wiki/DemokhrasiDemokhrasi (Kumbe δημοκρατία, dēmokratía hi xigriki, leswivulaka "Mfumo wa vanhu"), i xiyimiso xa hulumendhe laha va akatiko va hlawulaka vayimeri vavona leswaku va aka mfumo na Phalamendhe.[//en.Referenceshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Demokhrasi#ReferencesWikipedia: Vusochahttps://ts.wikipedia.org/wiki/VusochaVusocha, i ntlawa wa tinyimpi wa tiko ro karhi, naswona wu thlela wu rina mpfumelelo wo tirhisa matimba yo dlaya na mathlarhi ya nyimpi ku seketela swilaveko swa hulumendhe ya tiko ro karhi na va akatiko va rona. Ntirho wa masocha iku sirhelela tiko na va aki va rona, mathlela ma lwa nyimpi na tiko rin'wana.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vusocha#MintshahoWikipedia: Tikohttps://ts.wikipedia.org/wiki/TikoHikuya hi nhlamuselo ya politiki, Tiko i ntlawa wa va aka tiko lowu hanyaka ehansi ka xiyimiso xa hulumendhe wun'we. Matiko man'wana ma fumiwa hi mfumo lowu nga e tikweni rin'wana.Minthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tiko#MinthsahoWikipedia: Matiko la ma hlanganekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matiko_la_ma_hlanganekeMatiko la ma hlanganeke kumbe Nhlangano wa Matiko i nhlangano ya tihulumendhe ta misava leti byarhisiweke pfumba ro kondletela ntwanano naswona tithlela ti kodletela nawu na vululami. Nhlangano lowu wu simekiwe hi 24 Nhlangula 1945 endzhaku ka nyimpi ya misava ya vumbirhi.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matiko_la_ma_hlanganeke#MintshahoWikipedia: Nawuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NawuNawu i mafambisele ya milawu leyi vekiweke naswona yi landzelerisiwa hi kutirhisa mindzawulo ya ximunhu kumbe Hulumendhe leswaku ku lawuli mahanyele.Robertson, Crimes against humanity, 90.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nawu#MintshahoWikipedia: Tidyondzo ta ikhonomihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tidyondzo_ta_ikhonomiTidyondzo ta ikhonomi i sayensi ya ximunhu leyi lavisisaka ti mhaka leti hlamuselaka no xopaxopa, ma endlele, mphakelo, na matirhisele ya tinhundzu na vukorhokeri". Tidyondzo leti to langutisa mahanyele na vuxaka exikarhi ka switirhisiwa swa Ikhonomi na tindlela leti ti ikhonomi ti tirhaka ha yona.Minthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tidyondzo_ta_ikhonomi#MinthsahoWikipedia: Malihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MaliMali i nchumu kumbe rhekhodo leyi pfumeriwaka tani hi hakelo ya tinhundzu kumbe vukorhokeri na hakelo ya milandzu.What Is Money?Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mali#MintshahoWikipedia: Ta mahunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ta_mahunguTa Mahungu i nxaxamelo wa tithekinoloji ta vuhaxi bya mahungu lebyi fikelelaka vanhu votala. Vuhaxi bya mahungu byi haxa mahungu hi tithekinoloji leti fanaka na, Tifilimi, Xiya ni moya, Vunanga lebyi rhekhodiweke, kumbe Thelevixini.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ta_mahungu#MintshahoWikipedia: Dyondzohttps://ts.wikipedia.org/wiki/DyondzoTidyondzo i xiyimiso xa vuleteri na ku dyondza, kumbe ku hlengeleta vutivi, vutshila na mitnolovelo. Tindlela ta vuleteri ti hlanganisa tu thya migaringani, kubula, kudyondzisa, kuletela na ku lavisisa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dyondzo#MintshahoWikipedia: Swakudyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/SwakudyaSwakudya iswilo leswi dyiwaka leswaku swi nyika matimba na vutomi eka swivumbiwa leswi hanyaka. Hakanyingi i swimilana, kumbe swiharhi, naswona swi hlanganisa swiaka miri swa nkoka, kufana na mafurha, tiphurotheni, timinerali, Mavhitamina na ti Khabhohaydreti.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya#MintshahoWikipedia: Tamintlanguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/TamintlanguTamintlangu ti hlanganisa minxaka hikwayo ya mintlangu ya ku phikizana ka vanhu laha, hi kutirhisa kululamisa, kutirhisa, na ku lota vuswikoti bya miri naswona va tsakisa vahlaleri. Hakanyingi ntlangu wuva exikarhi ka mathlelo ma mbirhi, naswona thlelo rin'wana ri ringeta ku hlula rin'wana.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tamintlangu#MintshahoWikipedia: Ntlanguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NtlanguNtlangu ivuhungasi lebyi hleriweke, naswona minkarhi yin'wana wu tirhisiwa ku dyondzisa. Mintlangu yithlela yiva mintirho leyi hakelaka, naswona yiva muxaka wa Vuthsila.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntlangu#MintshahoWikipedia: Vusurumanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VusurumaniVusurumani () i vukhongeri lebyi pfumelaka leswaku kuna xikwembu xin'we ntsena lexinga ringanisiwiku na swikwembu swin'wana, kunga (Allah)quran.com: naswona Muhammad] i murhumiwa wo hetelela wa Xikwembu.Minthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vusurumani#MinthsahoWikipedia: Vuyudahttps://ts.wikipedia.org/wiki/VuyudaVuyuda i vukhongeri byakhale swinene, lebyi simekiweke eka matsalwa ya Torah (Leyinga xiyenge xa Tanakh kumbe Bibhele ya Xiheveru), kuhlanganisa na mindzhavuko leyi kumekaka eka matsalwa lama landzeleke ya Midrash na Talmud. Vuyuda i vukhongeri, Filosofi, ndzhavuko na mahanyele ya mayuda.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuyuda#MintshahoWikipedia: Vuhinduhttps://ts.wikipedia.org/wiki/VuhinduVuhindu i vukhongeri, kumbe ndlela ya vutomi, leyi landzeleriwaka etikweni-nkulu ra Indiya. Vuhindi byi vuriwa vukhongeri bya khale kutlula hinkwabyo emisaveni, naswona vadyondzeki van'wana va byi vula Sanātana Dharma, "Ndzhavuko wa hilaha kunga heriki," kumbe "Ndlela ya hilaha kunga heriki," kumbe hala ka matimu ya vanhu.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuhindu#MintshahoWikipedia: Vubhudahttps://ts.wikipedia.org/wiki/VubhudaVubhuda i vukhongeri na ndlela yavutomi leyi hlanganisaka mindzhavuko, vupfumeri na vumoya lebyi tshegeriweke eka tidyondzo ta Bhuda. Vubhuda byi sukela eka Indiya wa khale exikarhi ka malembe xidzana ya vuntsevu (6) na vumnune (4), laha byi hangalakeke eka tiko-nkulu ra Axiya, endzhaku ku swona byi hungukeke e Indiya.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vubhuda#MintshahoWikipedia: Ntivo-vuhleketihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntivo-vuhleketiNtivo-vuhleketi (kusuka eka Xigriki , philosophia, leswi vulaka "Kurhandza vuthlarhi") i tidyondzo ta mintlimbo leyi yelanaka na vutomi, vutivi, miehleketo na tindzimi.[//en.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntivo-vuhleketi#MintshahoWikipedia: Vutivihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VutiviVutivi i ku twisisa munhu kumbe xilo xo karhi, kufana na timhaka, vuxokoxoko, nhlamuselo, kumbe vutshila, lebyi kumekaka hi kutokota kubye kudyondza hi ku vona, kutsumbula kumbe kulerha.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutivi#MintshahoWikipedia: Mihleketohttps://ts.wikipedia.org/wiki/MihleketoMihleketo inxaxamelo wa vuswikoti byo twisisa bya mabyongo, kuhlanganisa na kutitiva, ku anakanya, ku avanyisa na kutsundzuka. mihleketo yi kota kutswisisa, kulorha, ku tlangela, naswona yithlela yi kota ku tiva matitwele ya hina, lama yisaka eku endleni swilo swokarhi.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mihleketo#MintshahoWikipedia: Matikhomelehttps://ts.wikipedia.org/wiki/MatikhomeleMatikhomele kumbe Filosofi ya Matikhomele i rhavi ra Filosofi leri hlanganisaka kulongoloxa, kusirhelela, na ku hlohlotela matikhomele lamanene kumbe yobiha.Internet Encyclopedia of Philosophy "Ethics" Rito Matikhomele kumbe (ethikos), risuka eka (ethos) leswi vulaka "ntolovelo".Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matikhomele#MintshahoWikipedia: Rikhotsohttps://ts.wikipedia.org/wiki/RikhotsoGiyaniBushbuckridgeJoniPitoriMatimu ya mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rikhotso#Matimu_ya_mutiRhavi e ka swiyenge swa rixaka ra Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rikhotso#Rhavi_e_ka_swiyenge_swa_rixaka_ra_VatsongaMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rikhotso#MinkomboWikipedia: Vunjhiniyerahttps://ts.wikipedia.org/wiki/VunjhiniyeraVunjhiniyera i ndlela yo tirhisa tinhlayo, ku hlanganisa na vutivi bya Sayensi, ikhonomi, nhlangano wa vanhu na vutivi bya vutomi bya siku na siku ku tsumbula, ku aka, ku hlayisa, kulavisisa na antswisa mathulusi, michini, swiyimiso na mihlangano.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vunjhiniyera#NhlamuseloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vunjhiniyera#MintshahoWikipedia: Inthanetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/InthanetiInthaneti i xiyimiso xa nxaxamelo wa tikhompuyuta leti khwekelaneke emisaveni hinkwayo naswona tikarhi titirhisa ririmi ra tikhomuyuta leri fanaka ra TCP/IP ku hlangana no phakela marungula. Inhlangano wa swiyimiso leswi hlanganisaka tihulumnendhe, tindzawulo ta lerivaleni, tikhampani ta xihundla, tindzhawu ta vuleteri emisaveni hinkwayo leti hlanganisiwaka hi tingoti ta gezi, kumbe thekinoloji ya vuhaxi bya moya, kumbe vuhaxi bya rivoningo.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Inthaneti#MintshahoWikipedia: Khompuyutahttps://ts.wikipedia.org/wiki/KhompuyutaKhompuyuta i muchini lowu leteriwaka to endla tinhlayo na swileriso hixinkarhana. Vuswikoti bya tikhomupyuta ku landzelela ndzayo na swileriso swo karhi hi ku longoloka, swi vuriwa Phurogiramu.Masungulohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khompuyuta#MasunguloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khompuyuta#MintshahoWikipedia: Vutleketlihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VutleketliVutleketli i kufambafamba ka vanhu, swiharhi na tinhundzu kusuka endzhawini yokarhi kuya eka yin'wana. mixaka ya swavutleketli yihlanganisa, swihahampfhuka,Bardi, Coyle and Novack, 2006: 158 switimela,Cooper et al.Minthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutleketli#MinthsahoWikipedia: Vurimihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VurimiVurimi kumbe kurima i kuhlakula swimilana na ku fuwa swiharhi leswkau switadyiwa, kutirhisiwa eka swiambalo, mafurha, vutshunguri naswin'wana swilo leswitirhisiwaka ku hlayisa vutomi bya vanhu. Vurimi tlange xiyege xa nkoka swinene eku humeleriseni nhlangano na nhluvuko wa vanhu, laha ku fuwa swiharhi ku vangeke ntalo wa swakudya hithlelo swi hlohlotela nhluvuko wa vanhu.Masungulohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vurimi#MasunguloMinthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vurimi#MinthsahoWikipedia: Tinkomponihttps://ts.wikipedia.org/wiki/TinkomponiNkomponi itindzhawu to endla tinhundzu na vukorhokeri lebyi yelanaka hixitalo endzeni ka ikhonomi ya tiko.Industry | Define Industry at Dictionary.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tinkomponi#MintshahoWikipedia: Vuakihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VuakiVuaki (Risuka eka rito ra Xilatina architectura, naxigriki arkhitekton, leswivulaka "muaki lonkulu") indlela na vuxokoxoko byo kunguhata no aka swiakiwo kumbe tiyindlu na swin'wana. Ntirho wavuaki wutikomba eka miako leyi hetiweke tanihi ntiro wavutshila.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuaki#MintshahoWikipedia: Vutsarihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VutsariVutsari, hiku angarhela, mpahla ya matsalwa. Hikukongoma, vutsari i matsalwa lama voniwaka tanihi vutshila naswona mari yankoka, ngopfungopfu hi kutirhisa ririmi leri hambanaka na matirhisele ya siku na siku.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutsari#NhlamuseloMinthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutsari#MinthsahoWikipedia: Vunangahttps://ts.wikipedia.org/wiki/VunangaVuyimbeleri i vutshila byo hlela mpfumawulo hi ku famba ka nkarhi hi ndlela yo tirhisa mpfumawulo wa miloti, ntwanano, ku cinca - cinca. I xin'wana xa swivumbeko swa mindhavuko ya vanhu misava hinkwayo.Vunangahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:VunangaWikipedia: Lwandlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/LwandleLwandle i mati ya munyu lawa ma hlanganisaka xiyenge lexi kulu xa pulaneti ya misava. Kuna malwandle ya nthlanu emisaveni kunga, lwandle ra Phasifiki, lwandle ra Atlantiki, lwandle ra Indhiya, lwandle ra Anthakthika na ra Akthika.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lwandle#MintshahoWikipedia: Dorobhahttps://ts.wikipedia.org/wiki/DorobhaDorobha indzhawu leyi kulu leyi akiweke naswona ku tshamaka vanhu.Goodall, B.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobha#MintshahoWikipedia: Amerikha ya le N'walunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Amerikha_ya_le_N%27walunguAmerikha ya le NwalunguMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Amerikha_ya_le_N%27walungu#MintshahoWikipedia: Amerikha ya le Dzongenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Amerikha_ya_le_DzongeniAmerikha ya le DzongeniMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Amerikha_ya_le_Dzongeni#MintshahoWikipedia: Vuxa-dyambu bya le xikarhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuxa-dyambu_bya_le_xikarhiVuxa-dyambu bya le xikarhiTinotihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuxa-dyambu_bya_le_xikarhi#TinotiMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuxa-dyambu_bya_le_xikarhi#MintshahoWikipedia: Oxiyeniyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/OxiyeniyaOxiyeniyaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Oxiyeniya#MintshahoWikipedia: Antakthikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/AntakthikaAnthakthikaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Antakthika#MintshahoNtalo wa vanhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Antakthika#Ntalo_wa_vanhuWikipedia: Japanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/JapaniJapani ( Nippon kumbe Nihon hixi Japani; Nihongo "日本国" kumbe Nihon-koku, leswinge "Tiko ximfumo ra Japani") i tiko ra swiihlala leswi kumekeke e vuxeni bya Axiya. Tiko leri rikumeka elwandle ra Phasifiki, naswona rile dzongeni bya tiko-nkulu ra Axiya, naswona ri navalaka kusukela elwandle ra Okhotsk e n'walungu bya lwandle ra le vuxeni bya Chayina na Thayiwani e vudzongeni bya vupela dyambu.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Japani#MintshahoMfumo na tipolitikihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Japani#Mfumo_na_tipolitikiSwiyenge swa vufambisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Japani#Swiyenge_swa_vufambisiVuxaka bya matiko mambehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Japani#Vuxaka_bya_matiko_mambeMasochahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Japani#MasochaKu sindzisiwa ka nawuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Japani#Ku_sindzisiwa_ka_nawuTimfanelo ta ximunhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Japani#Timfanelo_ta_ximunhuWikipedia: Nhlangono wa matiko ya Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangono_wa_matiko_ya_AfrikaNhlangono wa matiko ya AfrikaNkatsakanyohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangono_wa_matiko_ya_Afrika#NkatsakanyoMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangono_wa_matiko_ya_Afrika#MintshahoWikipedia: Nhlangono wa matiko ya Yuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangono_wa_matiko_ya_YuropaNhlangono wa matiko ya YuropaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangono_wa_matiko_ya_Yuropa#MintshahoWikipedia: Tindlu ta Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tindlu_ta_VatsongaTindlu ta Vatsonga a ti akiwa ku suka eka switirhisiwa swa ntumbuluko swo fana na timhandzi, byanyi, maribye, misava na swin’wana. A va aka tindlu ta vona ti va ta xivumbeko xa xirhendzevutana ti rhendzela jarata ra muti.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tindlu_ta_Vatsonga#MatimuMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tindlu_ta_Vatsonga#MintshahoWikipedia: Nturukahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NturukaNturuka i yindlu ya Vatsonga laha a va hlayisela kona mavele ni timbewu tin’wana ta vona. Nturuka a wu kuma mitirho yo hlaya.Maakelo ya nturukahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nturuka#Maakelo_ya_nturukaMafulelele ya nturukahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nturuka#Mafulelele_ya_nturukaSwin'wanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nturuka#Swin'wanaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nturuka#MintshahoWikipedia: Duluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/DuluDulu (kumbe Xitlati) i yindlu ya vatsonga laha a va hlayisela kona swakudya swa muti. Dulu a ku ri wona muako lowu a wu khome muti, handle ka dulu muti a wu nga ta swi kota ku hanya.Maakelo ya duluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dulu#Maakelo_ya_duluMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dulu#MintshahoWikipedia: Xitendzehttps://ts.wikipedia.org/wiki/XitendzeXitendze i yindlu ya Vatsonga laha a va hlayisela kona timbewu. Xitendze a xi ri ni ntirho lowu kulu eka Vatsonga va khale.Maakelo ya xitendzehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitendze#Maakelo_ya_xitendzeMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitendze#MintshahoWikipedia: Xivavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XivavaXivava i ndhawu yo hlawuleka leyi Vatsonga a va tshivelela ndzilo, ku swekela kona swakudya swa vona no xuxela kona hi mikarhi ya vuxika. Laha i ndhawu leyi vakheghula a va tala ku tshama kona va tsheketela vatukulu va vona mitsheketo.Maakelo ya Xivavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivava#Maakelo_ya_XivavaXivava xa timhandzihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivava#Xivava_xa_timhandziXivava xa timhandzi na tinhlangahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivava#Xivava_xa_timhandzi_na_tinhlangaXivava xo hingakanya timhandzihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivava#Xivava_xo_hingakanya_timhandziSwin'wanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivava#Swin'wanaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivava#MintshahoWikipedia: Xihahluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/XihahluXihahlu a xi ri na mintirho yo hlawuleka, tani hi muako wa le kaya, ku hlayisa tihuku ti nga dyiwi hi swihadyana swo fana na vamanghovo, Magama na swiharhi swin’wana. Matandza ya tihuku na wona a ya hlayiseka swinene exihahlwini hikuva timbyana na swihadyana swin’wana a swi nga ya fikeleli.Maakelo ya Xihahluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihahlu#Maakelo_ya_XihahluMafulelelo ya xihahluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihahlu#Mafulelelo_ya_xihahluSwin'wanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihahlu#Swin'wanaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihahlu#MintshahoWikipedia: Xiluvelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/XiluveloXiluvelo a ku ri vuwiselo bya nhloko ya muti, naswona a xi hlayisa tinhonga ta n’wini wa muti xikan’we na swingolongondzwana swa yena swo fana na tinhonga to tihlayisa hi tona, mitundzwana leyi a yi tirha tani hi tibege to longela mpahla loko va tshuka va teke maendzo na swin’wana. Xiluvelo a xithlela xiva ndzhawu yo amukela vayeni emutini.Matimu na ma tirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiluvelo#Matimu_na_ma_tirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiluvelo#MintshahoWikipedia: Xitangahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XitangaXitanga a ku ri yindlu leyi tirhisiwaka ku swekela eka yona, ngopfungopfu loko kuna mpfula.Malabela NM,Nkanelo wa maakelo, mahlayiselo ni mintirho ya tindlu ta ndzhavuko ta vatsonga, University of Limpopo - 2015Mhinga M.Matimu na ma tirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitanga#Matimu_na_ma_tirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitanga#MintshahoWikipedia: Ndhumbhahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NdhumbhaNdhumbha a ku ri yindlu leyi tirhisiwaka ku hlayisa swilo swa swikwembu swa vona swo fana na tinhlolo to hlahluva hi tona, macomani, mirhi na switirhisiwa swin’wana swa swikwembu swa vona.Malabela NM,Nkanelo wa maakelo, mahlayiselo ni mintirho ya tindlu ta ndzhavuko ta vatsonga, University of Limpopo - 2015Mhinga M.Matimu na ma tirhiselehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndhumbha#Matimu_na_ma_tirhiseleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndhumbha#MintshahoWikipedia: Xivalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XivalaXivala i xiakiwa xo hlayisa swifuwo swa muti wa Vatsonga, hambi leswi valavisisi lava fikeke etikweni-nkulu ra Afrika a va hlamusela muti kuri xivala. Xivala a xi akiwa hi ndlela yo sirhelela swifuwo hi ku tirhisa tinhonga to bumbula na marhavi ya mintwa ku rhendzela xivala.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivala#MintshahoWikipedia: Gandzelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/GandzeloGandzelo akuri ndzhawu leyi rhendzelaka nsinya wohlawuleka wa muti, laha aku phahliwa swikwembu kona. Aku kumeka nguvu leyi nga ta bohiwa eka nsinya naswona kuthlela kukumeka khuwana, kumbe mbita ya vumba leyi fayekeke naswona yivekiwa ehansi ka nsinya lowu wa swikwembu.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Gandzelo#MintshahoWikipedia: Lawuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/LawuLawu a ku ri yindlu leyi tirhisiwaka hi vana va vafana va muti. Yindlu leyi a yi kumeka eximatsini, ekusuhi na Huvo loko u nghena hi nyangwa-nkulu wa muti.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lawu#MintshahoWikipedia: Nhangahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NhangaNhanga a ku ri yindlu leyi tirhisiwaka hi vana va vanhwanyana va muti. Yindlu leyi a yi kumeka exineneni, loko u nghena hi nyangwa-nkulu wa muti.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhanga#MintshahoWikipedia: Yindlu ya Nsati lonkuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yindlu_ya_Nsati_lonkuluYindlu ya Nsati lonkulu a yi kumeka emakumu ka muti wa Xitsonga, na swona a yi ri yindlu leyi kulukumba ku ringanisiwa na tiyindlu tin'wana emutini, tani hi leswi a yi ri yindlu ya hosinkati, wa Nuna wa muti. Xiluvelo, a xi akiwa ekusuhi na yindlu ya Hosinkati.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yindlu_ya_Nsati_lonkulu#MintshahoWikipedia: Bandhlahttps://ts.wikipedia.org/wiki/BandhlaBandhla akuri xiakiwo lexi a xitirhisiwa hi vanuna va muti, ku hlanagana kona leswaku vadya, vathlela va bula timhaka ta vavanuna. Ndzhawu leyi a yikumeka eximatsini, ekusuhi na Lawu ra vafana loko unghena hi nyangwa-nkulu wa muti.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bandhla#MintshahoWikipedia: Huvohttps://ts.wikipedia.org/wiki/HuvoHuvo akuri ndhzawu leyi a yitirhisiwa ku endla mintirho leyi hlawulekeke ya muti, ku hlanagana na, kutenga timhaka ta muti, ku amukela varhumiwa va ximfumo, ku bula timhaka ta malovolo, kutenga milandzu leyi tisiweke emutini, ku dlaya no xindla swifuwo/swiharhi swa nhova, na swin'wana. Ndzhawu leyi a yikumeka ekusuhi na xivala xa tihomu, laha kungana minsinya ya mindzhuti, naswona ayi nga hlawuli wanuna eka wansati.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Huvo#MintshahoWikipedia: Godidehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Godide----Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Godide#MatimuMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Godide#MintshahoWikipedia: Soshanghanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/SoshanghanaHosi Soshanghana ka Zikode (Manukosi/Manukuza) (ca 1790 - † 11 Nhlangula 1859 ), a kuri hosi na musimeki wa mfumo wa Gaza, lowu emanembeleleni ya wona awu fuma ndzonga ra tiko ra Muzambhiki, kufikela eka nambu wa Limpopo. Soshanghana u fumile e Gaza kusukela hi lembe ra 1825 kufikela loko a lova hi lembe ra 1858.Matimu yo sungulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Soshanghana#Matimu_yo_sungulaTinyimpi ta va Ndwande na maZuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Soshanghana#Tinyimpi_ta_va_Ndwande_na_maZuluKusimekiwa ka mfumo wa Gazahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Soshanghana#Kusimekiwa_ka_mfumo_wa_GazaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Soshanghana#MintshahoWikipedia: Mzilahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mzila----Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mzila#MintshahoWikipedia: Mawewehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawewe----Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mawewe#MintshahoWikipedia: Dzedzedzehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzedzedze| ICD9 =Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzedzedze#MintshahoWikipedia: Mukhuhlwanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhuhlwana| ICD9 =Swikombiso swa mukhuhlwanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhuhlwana#Swikombiso_swa_mukhuhlwanaMavabyi man'wana lama nyanyisiwaka hi mukhuhlhwanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhuhlwana#Mavabyi_man'wana_lama_nyanyisiwaka_hi_mukhuhlhwanaTinxaka ta switsongwatsongana swa mukhuhlwanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhuhlwana#Tinxaka_ta_switsongwatsongana_swa_mukhuhlwanaLeswi nga hungutaka ku tluleriwa hi mukhuhlwanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhuhlwana#Leswi_nga_hungutaka_ku_tluleriwa_hi_mukhuhlwanaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhuhlwana#MintshahoWikipedia: Byala bya Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Byala_bya_XitsongaByala bya Xitsonga (Kumbe Byala bya Xintu) i byala lebyi swekiwaka hi kuya hi ndlela na ndhavuko wa Vatsonga. A ku ri na migingiriko yo hlaya ku fana na tsimo, ku fulela yindlu, ku phahla na yin’wana leyi a yi endliwa laha a ku fanele ku swekiwa byalwa bya xintu leswaku loko va ri karhi va gingirika va va va ri ku hungaseni hi ku nwa byalwa bya xintu.Byala bya Xintuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Byala_bya_Xitsonga#Byala_bya_XintuMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Byala_bya_Xitsonga#MintshahoWikipedia: Fukuzanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Fukuzana| ICD9 =Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Fukuzana#MintshahoMinkombo yale handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Fukuzana#Minkombo_yale_handleWikipedia: HIV/AIDShttps://ts.wikipedia.org/wiki/HIV/AIDS| pronounce =Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/HIV/AIDS#MintshahoWikipedia: Swakudya swa Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_VatsongaVatsonga vadya Swakudya swa xintu xavona, naswona vasweka hikutirhisa swilo swohambanaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_Vatsonga#MintshahoWikipedia: Sw'ambalo swa Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sw%27ambalo_swa_VatsongaMaambalelo ya ndhavuko wa Vatsonga awu hambanisa sw'ambalo swa vavanuna na swa vavasati, naswona akutirhisiwa swilo leswi aswi kumeka eka ntumbuluko.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sw%27ambalo_swa_Vatsonga#MintshahoWikipedia: Vuswahttps://ts.wikipedia.org/wiki/VuswaVuswa kumbe Vuswa bya mavele iswakudya swa ndhavuko leswi swekiwaka hikutirhisa mavele yo gayiwa (kumbe mugayo) naswona hiswona swakudya xidzi swa vantima lava kumekaka e dzongeni ra tinko-nkulu ra Afrika. Kuna tinxaka ta vuswa kuhlanganisa vuswa byo olova, byo tiya, byo dzunga na swin'wana.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuswa#MintshahoMintshaho ya le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuswa#Mintshaho_ya_le_handleWikipedia: Vutsari bya Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutsari_bya_XitsongaVutsari bya Xitsonga byi sungula eka malembe ya va 1920, naswona abyi taleriwe hi vuhundzuluxeri na tibuku tavuleteri. Makulele ya vutsari bya xitsonga, mayelana na vutsari bya tidzimi tin'wana ta vantuma laha Afrika Dzonga, kufana na Vutsari bya ririmi ra Xipedi.Nxaxamelo wa matsalwa ya Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutsari_bya_Xitsonga#Nxaxamelo_wa_matsalwa_ya_XitsongaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutsari_bya_Xitsonga#MintshahoWikipedia: Freddy Mzilikazi Rikhotsohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Freddy_Mzilikazi_RikhotsoFreddy Rikhotso (4 Dzivamusoko 1952) i mutsari wa tibuku ta xitsonga, a thlela a tiveka ngopfu tani hi muhaxi wa mahungu eka xitichi xa SABC xa Munghana Lonene FM. A.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Freddy_Mzilikazi_Rikhotso#MatimuVutsari:https://ts.wikipedia.org/wiki/Freddy_Mzilikazi_Rikhotso#Vutsari:Vuhaxi:https://ts.wikipedia.org/wiki/Freddy_Mzilikazi_Rikhotso#Vuhaxi:Tibuku leti a ti tsalekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Freddy_Mzilikazi_Rikhotso#Tibuku_leti_a_ti_tsalekeMasangwatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Freddy_Mzilikazi_Rikhotso#MasangwatiSwipotso/mintlanguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Freddy_Mzilikazi_Rikhotso#Swipotso/mintlanguWikipedia: Xibelanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/XibelaniMadehaMatimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xibelani#MatimuNcino wa Xibelanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xibelani#Ncino_wa_XibelaniMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xibelani#MintshahoWikipedia: Mincekahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MincekaNceka kumbe Minceka i tinguvu leti bohiwaka hi vavasati va matsonga. Hakanyingi n'wansati wa mutsonga u boha minceka yimbirhi emakatleni yi hingakanya, leswaku yi funengeta makatla, nhlana na kuthlela yi funengeta ndzhaku ka xibelani.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Minceka#MintshahoWikipedia: Muvalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MuvalaMuvala i xihlawulekisi xa ku vona ka matihlo ya munhu lexi hambanisaka leswivoniwaka, hi ku hambanisa mavala hi maviti yo fana na muvala wo tshwuka, wa wasi, wa xitshopani, wa rihlaza, wa tshopi, wa vhangazi kumbe wa ntima. Mavala ma endliwa hi miseve ya rivoningo leyi thlerisiwaka yiya nghena e matihlweni.Minthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Muvala#MinthsahoWikipedia: Mpisana Ihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mpisana_I----Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mpisana_I#MintshahoWikipedia: Thulamahashehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thulamahashe----Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thulamahashe#MintshahoWikipedia: Buyisontohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Buyisonto----Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Buyisonto#MintshahoWikipedia: Steve Bikohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Steve_BikoBantu Stephen Biko (18 N'wendzamhala 1946 – 12 Ndzhati 1977) akuri mulweri wa nthsuxeko wa le Afrika Dzonga. A ari murhangeri wa nhlangano wa swa tipolitiki wa Black Conciousness Movement, lowu tivekeke hi malembe ya va 1960 na va 1970, naswona wu hlohlotela vu Afrika na vu Soxalizimi.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Steve_Biko#MintshahoWikipedia: Robert Sobukwehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Robert_SobukweRobert Mangaliso Sobukwe (5 N'wendzamhala 1924 – 27 Nyenyenyani 1978) akuri n'wapolitiki na mulwela-nchuseko wa le Afrika Dzonga, loyi a simekeke nhlangano wa Pan Africanist Congress (PAC) lowu a wulwisana na mfumo wa xihlawu-hlawu. Hi lembe ra 2004 Sobukwe a langhiwile tani hi munhu wavu 42 eka nxaxamelo wa va Afrika Dzonga vo hlawuleka wa SABC3.Malembe ya vunthswahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Robert_Sobukwe#Malembe_ya_vunthswaTa vupolitikihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Robert_Sobukwe#Ta_vupolitikiKu khotsiwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Robert_Sobukwe#Ku_khotsiwaKukhotsiwa e xihlaleni xa Robben Islandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Robert_Sobukwe#Kukhotsiwa_e_xihlaleni_xa_Robben_IslandKimberley: Vukhumbi bya lekayahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Robert_Sobukwe#Kimberley:_Vukhumbi_bya_lekayaMavabyi na rifuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Robert_Sobukwe#Mavabyi_na_rifuMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Robert_Sobukwe#MintshahoMikongomiso ya le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Robert_Sobukwe#Mikongomiso_ya_le_handleWikipedia: Sw'ambalohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sw%27ambaloSw'ambalo ( kumbe Swi ambalo) inguvu yin'wana na yin'wana leyi oloveke naswona leyi mbariwaka emirini wa munhu. Vanhu hivona ntsena swiharhi leswi ambalaka miri wa swona naswona ixihlawulekisi xa ndhavuko eka nhlangano wa vanhu.Masungulo ya Sw'ambalohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sw%27ambalo#Masungulo_ya_Sw'ambaloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sw%27ambalo#MintshahoWikipedia: Vuswekihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VuswekiVusweki i vutshila byo lumamisa swakudya hi kutirhisa ndzilo kumbe handle ka wona. Tindlela to sweka na switirhisiwa , swa hambana hi kuya hi ndzhawu emisaveni, kusukela eka ku oxa swakudya hi ndzilo wa tihunyi kumbe hi ku tirhisa switofo swa gezi, kuya eka ku baka, hi kuya hi mbangu, ikhonomi na mindzhavuko ya vanhu.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vusweki#MintshahoWikipedia: Ntimahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NtimaMuvala wa Ntima i muvala wa xinyami, lowu vangiwaka hi kupfumaleka kumbe ku koka rivoningo hinkwaro. Muvala lowu hakanyingi wu yimela xinyami, kasi muvala wo basa wu yimela rivoningo.Minthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntima#MinthsahoWikipedia: Minthlavekohttps://ts.wikipedia.org/wiki/MinthlavekoMinthlaveko i ntokoto wun'wana na wun'wana CS1 maint: Extra text: authors list ([//en.wikipedia.Minthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Minthlaveko#MinthsahoWikipedia: Vukarhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VukarhiVukarhi kumbe kukariha i nthlaveko lowu ngana matimba eka munhu. I nthlaveko lowu nga tsakisiki naswona wu hlanganisa kuhlamula siringiwa, kuvaviseka kumbe ku xungetiwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukarhi#MintshahoWikipedia: Ku chavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_chavaKu Chava i matitwele lama vangiwaka hi ku vona khombo ro karhi kumbe ku xungetiwa eka swivumbiwa, naswona swi vangela ku cinca emirini na matikhomele, kufana na ku baleka, ku titumbeta ku oma hikwalaho ka ku chavisiwa. Kuchava eka vanhu kunga vangiwa hileswi endlekaka sweswi kumbe ku langutela nxungeto wa nxupulo lowu ngavangaka khombo e mirini kumbe eka vutomi.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_chava#MintshahoWikipedia: Rirhandzuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/RirhandzuRirhandzu i nxaxamelo wa minthlaveko na xiyimo xa miehleketo, leyi hakanyingi yinga na matimba, kusukela eka vunakulori lebyi enteke kufikela eka ntsako lowu tolovelekeke. Xikombiso xa nxaxamelo wa minthlaveko ya rirhandzu hileswaku rirhandzu ra manana rahambana eka rirhandzu exikarhi ka mpatswa rithlela rihambana na rirhandzu ra swakudya.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rirhandzu#MintshahoWikipedia: Ntsakohttps://ts.wikipedia.org/wiki/NtsakoEka tidyondzo ta filosofi, ntsako i vuhundzuluxeri bya rito ra xigriki ra xiyimo xa eudaimonia, naswona ri hlamusela vutomi lebyi nene, ku humelela, kungari minthlaveko ntsena.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntsako#NhlamuseloMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntsako#MintshahoWikipedia: Ndyanguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NdyanguHi kuya hi nhlangano wa vanhu, ndyangu i ntlawa wa vanhu lava vangana vuxaka bya ngati (kutswariwa emutini wun'we), vuxaka bya vukati, kumbe vuxaka hi ku tshama swin'we.[...Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndyangu#MintshahoWikipedia: Munhu lonkuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Munhu_lonkuluHikuya hi tidyondzo-vutomi, munhu lonkulu i munhu loyi a kuleke kuringana leswaku a hlanganela vuxaka bya rimbewu. Hiku engeta, munhu lonkulu swihlamusela ku teka vutihlamuleri eka timhaka ta vumunhu na nawu.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Munhu_lonkulu#MintshahoWikipedia: N'wanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/N%27wanaHikuya hi tidyondzo ta ntivo-vutomi, n'wana i munhu loyi angana nkulu kuva ricece, kambe ari ntsongo eka ntangha ya kondlo andzidyi. Nhlamuselo wa xinawu wa n'wana wu vula munhu loyi anga ehansi ka vutihlamuleri bya vatswari naswona ari ehansi ka malembe ya vukulu.Tinhlamuselo tin'wanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/N%27wana#Tinhlamuselo_tin'wanaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/N%27wana#MintshahoWikipedia: Hosinkulu Gunyulehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hosinkulu_Gunyule----Vukosi bya Mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hosinkulu_Gunyule#Vukosi_bya_MutiMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hosinkulu_Gunyule#MintshahoWikipedia: Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vatsonga|Matiko = Mozambique (3,100,000)Afrika-Dzonga (2,100,000)ESwatini (27,000)Zimbabwe (5,000)Ku Hluka ka Rixakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vatsonga#Ku_Hluka_ka_RixakaMimfumo Swivongohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vatsonga#Mimfumo_SwivongoMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vatsonga#MinkomboWikipedia: Xitongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XitongaXitonga (Chitonga, Guitonga) i ririmi leri ri vulavuriwaka e Mozambique, ngopfu hi xitalo e Nyembani (Inhambane). Ririmi ra Xitonga ri na ndzin’wana ya Xicopi lexi na xona xi vulavuriwaka e Nyembani.Matimu ya ririmihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitonga#Matimu_ya_ririmiMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitonga#MinkomboNhlamuselo ya le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitonga#Nhlamuselo_ya_le_handleWikipedia: Maxakadzihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MaxakadziHosinkulu Maxakadzi (Mashakadzi, Majakazi, Mashakatsi), i hosinkulu leyi yi humaka eka rixaka ra Vatsonga, Van’wanati. Hi yena hosinkulu yo hetelela leyi a yi tiveka yiri murhangeri-nkulu eka Vatsonga eLimpopo (Afrika Dzonga) hi nkarhi wa 1640 ku fika kwalano kavo 1670 loko se a ta hundzisela eka Dlhamani.Vukosi bya Mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maxakadzi#Vukosi_bya_MutiRixaka-nkulu ra Vatsonga eLimpopo (1640-1800)https://ts.wikipedia.org/wiki/Maxakadzi#Rixaka-nkulu_ra_Vatsonga_eLimpopo_(1640-1800)Ku Fuma ka Rixakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maxakadzi#Ku_Fuma_ka_RixakaMfumo wa Vuhosi-nkulu (1634-1670)https://ts.wikipedia.org/wiki/Maxakadzi#Mfumo_wa_Vuhosi-nkulu_(1634-1670)Vadyandzhaka eka Rixaka (1680-1736)https://ts.wikipedia.org/wiki/Maxakadzi#Vadyandzhaka_eka_Rixaka_(1680-1736)Nhlamuselo ya le Handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maxakadzi#Nhlamuselo_ya_le_HandleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maxakadzi#MintshahoWikipedia: Thailandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/ThailandThailand a tiko ra Asia. Dorobha ra Bangkok i ntsindza wa tiko ra Thailand, naswona rina kwalomu ka 8.Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AsiaThailandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:ThailandWikipedia: Cambodiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cambodiai tiko ra Axiya.Mintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cambodia#MintsahoWikipedia: Emmanuel Macronhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_MacronEmmanuel Macron (21 N'wendzamhala 1977) i khale ka Presidenti ya Furhwa. E ofisini 2017.Furhwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:FurhwaLiving peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: François Hollandehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_HollandeFrançois Hollande (12 Mhawuri 1954) i khale ka Presidenti ya Furhwa. E ofisini 2012-2017.Furhwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:FurhwaLiving peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: Nicolas Sarkozyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nicolas_SarkozyNicolas Sarkozy (28 Sunguti 1955) i khale ka Presidenti ya Furhwa. E ofisini 2007-2012.Furhwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:FurhwaLiving peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: Jacques Chirachttps://ts.wikipedia.org/wiki/Jacques_ChiracJacques Chirac (Paris, 29 Hukuri 1932 – Paris, 26 Ndzhati 2019) i khale ka Presidenti ya Furhwa. E ofisini 1995-2007.Furhwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:FurhwaWikipedia: François Mitterrandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_MitterrandFrançois Mitterrand (26 Nhlangula 1916 — Paris, 8 Sunguti 1996) i khale ka Presidenti ya Furhwa. E ofisini 1981-1995.Furhwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:FurhwaWikipedia: Valéry Giscard d'Estainghttps://ts.wikipedia.org/wiki/Val%C3%A9ry_Giscard_d%27EstaingValéry Giscard d'Estaing (2 Nyenyenyani 1926 – 2 N'wendzamhala 2020) i khale ka Presidenti ya Furhwa. E ofisini 1974-1981.Furhwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:FurhwaWikipedia: Georges Pompidouhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Georges_PompidouGeorges Pompidou (5 Mawuwani 1911 — Paris, 2 Dzivamusoko 1974) i khale ka Presidenti ya Furhwa. E ofisini 1969-1974.Furhwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:FurhwaWikipedia: Charles de Gaullehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Charles_de_GaulleCharles de Gaulle (22 Hukuri 1890 – 9 Hukuri 1970) i khale ka Presidenti ya Furhwa. E ofisini 1959-1969.Furhwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:FurhwaWikipedia: Roda da Vidahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Roda_da_VidaRoda da Vida i ntlangu wa drama wale tikweni ra Brazil, hi lembe ra 2001Morre Cláudio Cavalcanti, ator e secretário de Promoção e Defesa dos Animais do Rio.Casthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Roda_da_Vida#CastKu yelanisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Roda_da_Vida#Ku_yelanisaWikipedia: Nepalhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NepalNepal a tiko ra Asia. Exikarhi ka lembe ra 2016, xa Malaysia a wuri kwalomu ka 29 wa timilliyoni.Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AsiaWikipedia: Indonesiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/IndonesiaIndonesia a tiko ra Asia. Exikarhi ka lembe ra 2017, xa Indonesia a wuri kwalomu ka 263.Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AsiaWikipedia: Mongoliahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MongoliaMongolia a tiko ra Asia. Exikarhi ka lembe ra 2016, xa Mongolia a wuri kwalomu ka 3.Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AsiaWikipedia: Iranhttps://ts.wikipedia.org/wiki/IranIran a tiko ra Asia. Exikarhi ka lembe ra 2017, xa Iran a wuri kwalomu ka 81 wa timilliyoni.Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AsiaWikipedia: Singaporehttps://ts.wikipedia.org/wiki/SingaporeSingapore a tiko ra Asia. Exikarhi ka lembe ra 2016, xa Singapore a wuri kwalomu ka 5.Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AsiaWikipedia: Vietnamhttps://ts.wikipedia.org/wiki/VietnamVietnam a tiko ra Asia. Exikarhi ka lembe ra 2016, xa Vietnam a wuri kwalomu ka 94.Vitohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vietnam#VitoMasungulo ya vitohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vietnam#Masungulo_ya_vitoEka matsalelo ya tindzimi ta matiko mambehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vietnam#Eka_matsalelo_ya_tindzimi_ta_matiko_mambeNtivo-misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vietnam#Ntivo-misavaIkholoji ya ikholojihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vietnam#Ikholoji_ya_ikholojiVufambisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vietnam#VufambisiNhlayo ya vaakihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vietnam#Nhlayo_ya_vaakiNtalo wa vanhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vietnam#Ntalo_wa_vanhuRirimihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vietnam#RirimiVukhongerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vietnam#VukhongeriXigevengahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vietnam#XigevengaDyondzohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vietnam#DyondzoVutshungurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vietnam#VutshunguriWikipedia: North Koreahttps://ts.wikipedia.org/wiki/North_KoreaNorth Korea a tiko ra Asia. Exikarhi ka lembe ra 2016, xa North Korea a wuri kwalomu ka 25.Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AsiaWikipedia: Onde Nascem os Forteshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Onde_Nascem_os_FortesOnde Nascem os Fortes i ntlangu wa drama wale tikweni ra Brazil, hi lembe ra 2018Por que está anunciando "Os Dias Eram Assim" um supersérie?.Casthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Onde_Nascem_os_Fortes#CastKu yelanisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Onde_Nascem_os_Fortes#Ku_yelanisaWikipedia: Gryficehttps://ts.wikipedia.org/wiki/GryficeGryfice, ra Poland, Europa.Polandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:PolandWikipedia: Winnie Madikizela-Mandelahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Winnie_Madikizela-MandelaWinnie Madikizela-Mandela, OLS (Vito ro tswariwa Nomzamo Winifred Zanyiwe Madikizela; 26 Ndhzati 1936Winnie Mandela. nndb.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Winnie_Madikizela-Mandela#MintshahoMintshaho yale handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Winnie_Madikizela-Mandela#Mintshaho_yale_handleMatimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Winnie_Madikizela-Mandela#MatimuWikipedia: Chavalalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chavalala]Wikipedia: Khosahttps://ts.wikipedia.org/wiki/KhosaGiyaniBushbuckridgeJoniPitoriXithopo xa mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khosa#Xithopo_xa_mutiRhavi e ka swiyenge swa rixaka ra Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khosa#Rhavi_e_ka_swiyenge_swa_rixaka_ra_VatsongaMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khosa#MinkomboWikipedia: Afghanistanhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Afghanistani tiko ra Axiya.Mintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Afghanistan#MintsahoWikipedia: List of countries and dependencies by areahttps://ts.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_and_dependencies_by_area==Countries and dependencies by area==Countries and dependencies by areahttps://ts.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_and_dependencies_by_area#Countries_and_dependencies_by_areaWikipedia: Bahrainhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bahraini tiko ra Axiya.Mintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bahrain#MintsahoWikipedia: Bangladeshhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bangladeshi tiko ra Axiya.Mintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bangladesh#MintsahoWikipedia: Bhutanhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bhutani tiko ra Axiya.Mintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bhutan#MintsahoWikipedia: Bruneihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bruneii tiko ra Axiya.Mintsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Brunei#MintsahoWikipedia: Nkunahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkuna== Minkombo ==Minkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkuna#MinkomboWikipedia: Giyani Brian Rikhotsohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Giyani_Brian_RikhotsoGiyani Brian "DJ Brian" Rikhotso (utswariwile hi ti 1 ta sunguti 1980) i muhaxi wa ndhuma wa xitichi xa Munghana Lonene FM, mutlangi/ mutlambi wa tinsimu na n'wamabindzu. hi ti 2015, Brian usukile eka kuhaxa nongonoko wa Mphensa-Mphensa a hlanganisiwa na Sydney Baloyi ku ya haxa nongonoko wa ni mpundzu ku nga Phaphama.Matimu na vutomi byakwehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Giyani_Brian_Rikhotso#Matimu_na_vutomi_byakweMunghana Lonene FMhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Giyani_Brian_Rikhotso#Munghana_Lonene_FMKu thlomiwa risivahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Giyani_Brian_Rikhotso#Ku_thlomiwa_risivaReferenceshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Giyani_Brian_Rikhotso#ReferencesWikipedia: Xinghezihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xinghezi[(subnational version).svg|frameless|right|upright=2]Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xinghezi#MintshahoKu hangalasiwa ka ntivo-misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xinghezi#Ku_hangalasiwa_ka_ntivo-misavaSwirhendzevutana swinharhu swa matiko lama vulavulaka Xinghezihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xinghezi#Swirhendzevutana_swinharhu_swa_matiko_lama_vulavulaka_XingheziWikipedia: Xibhunuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/XibhunuXibhunu i ririmi leri ngana timitsu eka ririmi ra xiJarimani xa N'walungu naswona rivulavuriwa etikweni ra Afrika Dzonga, namibhiya. Kasi rithlela rivulavuriwa-nyana ematikweni yaZimbabwe na botswana.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xibhunu#MintshahoWikipedia: Daniel Cornel Marivatehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Daniel_Cornel_MarivateDaniel Cornel Marivate (Kumbe D.C Marivate) (18 Nyenyenyani 1897Sunday at home programme during autumn 1931: Application for Passport" - Page 7 - Marivate Papers Repository (UNISA).Tavutomi byakwehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Daniel_Cornel_Marivate#Tavutomi_byakweMalembe yosungula na tidyondzo: 1904–1931https://ts.wikipedia.org/wiki/Daniel_Cornel_Marivate#Malembe_yosungula_na_tidyondzo:_1904–1931Vutsari na maphepha-hungu: 1931–1937https://ts.wikipedia.org/wiki/Daniel_Cornel_Marivate#Vutsari_na_maphepha-hungu:_1931–1937Vukorhokeri eka African Boy Scouts: 1934–1956https://ts.wikipedia.org/wiki/Daniel_Cornel_Marivate#Vukorhokeri_eka_African_Boy_Scouts:_1934–1956Vufundhisi na Bhibhele ya Xitsonga: 1956–1989https://ts.wikipedia.org/wiki/Daniel_Cornel_Marivate#Vufundhisi_na_Bhibhele_ya_Xitsonga:_1956–1989Vukati na Vanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Daniel_Cornel_Marivate#Vukati_na_VanaVuqambhi bya vunangahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Daniel_Cornel_Marivate#Vuqambhi_bya_vunangaVutsari na vuhundzuluxihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Daniel_Cornel_Marivate#Vutsari_na_vuhundzuluxiVurhangeri na ku tinyiketelahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Daniel_Cornel_Marivate#Vurhangeri_na_ku_tinyiketelaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Daniel_Cornel_Marivate#MintshahoWikipedia: Qedani Mahlanguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Qedani_MahlanguQedani Dorothy Mahlangu (u velekiwe hi ti 12 Mudyaxihi 1968, eBethal, eMpumalanga) na swona a a ri MEC ya Gauteng MEC ya ta Rihanyu na Nhluvuko wa Vanhu, loyi a nga tshika kumbe ku chika eka xiyimo endzhaku ka loko ku humesiwe xiviko hi ombudsman wa ta rihanyu mayelana na xiyimo xa ku lova ka vavabyi lavo vabya hi nhloko va nhlayo ya 94 kasi xiviko lexi xi tlhele xi vuriwa manyala ya ta rihanyu Esidimeni hi Xinghezi ku The Life Healthcare Esidimeni Scandal. Qedani u ve eka swiyimo swo hlayanyana eka mfumo wa Gauteng ku sukela hi lembe ra 2004, ku katsaku va eka xiyimo xa ku va MEC wa ta Rihanyu, laha a nga vekiwa eka xiyimo lexi exikarhi ka malembe ya 2009 - 2010 a tlhela a vuyiseriwa eka xiyimo lexi hi lembe ra 2014 ku fikela eka lembe ra 2017.Tavutomi byakehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Qedani_Mahlangu#Tavutomi_byakeVutomi bya le masungulweni na dyondzohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Qedani_Mahlangu#Vutomi_bya_le_masungulweni_na_dyondzoSwa Tipolitikihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Qedani_Mahlangu#Swa_TipolitikiVukorhokeri bya mfumo wa Xifundzha xa Gautenghttps://ts.wikipedia.org/wiki/Qedani_Mahlangu#Vukorhokeri_bya_mfumo_wa_Xifundzha_xa_GautengVurhangeri eka ndzawulo ya mimfumo na tindhawuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Qedani_Mahlangu#Vurhangeri_eka_ndzawulo_ya_mimfumo_na_tindhawuVurhangeri eka ndzawulo ya Nhluvukiso wa Ikhonomihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Qedani_Mahlangu#Vurhangeri_eka_ndzawulo_ya_Nhluvukiso_wa_IkhonomiVurhangeri eka ndzawulo ya Nhluvukiso wa Vuakohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Qedani_Mahlangu#Vurhangeri_eka_ndzawulo_ya_Nhluvukiso_wa_VuakoVurhangeri eka ndzawulo ya Rihanyu na Nhluvuko wa Vanhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Qedani_Mahlangu#Vurhangeri_eka_ndzawulo_ya_Rihanyu_na_Nhluvuko_wa_Vanhu2009 - 2010https://ts.wikipedia.org/wiki/Qedani_Mahlangu#2009_-_20102014 - 2017https://ts.wikipedia.org/wiki/Qedani_Mahlangu#2014_-_2017Vutomi bya yena xivirihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Qedani_Mahlangu#Vutomi_bya_yena_xiviriMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Qedani_Mahlangu#MintshahoWikipedia: Letta Mbuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Letta_MbuluLetta Mbulu (tshariwile hiti 23 ta Mhawuri hi lembe ra 1942) i muyimbeleri wa Jazz etikweni ra Afrika Dzonga, loyi a yimbeleleke ku sukela hi lembe ra 1960.Switirhisiwa swa vuyimbelerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Letta_Mbulu#Switirhisiwa_swa_vuyimbeleriWikipedia: Bertha Marivatehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bertha_MarivateBertha Marivate (N'wa Manhengeni) a kuri nghamu ya Mufundhisi D.C.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bertha_Marivate#MintshahoWikipedia: Russel Marivatehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Russel_MarivateRussel Marivate (23 Nhlangula 1930 - † Dzivamusoko 2018), a kuri dokodela loyi a tirheke ngopfu e Garankuwa, Winterveldt na le Soshanguvhe, naswona i n'wana wa mufundhisi D.C Marivate loyi a ari Mutsari wa ndhuma wa novhele yo sungula ya Xitsonga.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Russel_Marivate#MintshahoWikipedia: Martin Marivatehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Martin_MarivateMartin Marivate (8 Hukuri 1934 – † 4 Mhawuri 2020Professor of multiple births exists obstetrics - Benson Ntlemo, Sowetan), a kuri phurofese wa swatarihanyo a thlela ava dokodela, naswona i n'wana wa mufundhisi D.C Marivate loyi a ari Mutsari wa ndhuma wa novhele yo sungula ya Xitsonga.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Martin_Marivate#MintshahoWikipedia: Charles Marivatehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Charles_MarivateCharles Marivate (11 Mawuwani 1924 – † 02 N'wendzamhala 2019 ), akuri dokodela loyi a tirheke ngopfu e Garankuwa,na le Mabopane kwalomu ka malembe ya 25, naswona i n'wana wa mufundhisi D.C Marivate loyi a ari Mutsari wa ndhuma wa novhele yo sungula ya Xitsonga.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Charles_Marivate#MintshahoWikipedia: Cecil Roy Marivatehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cecil_Roy_MarivateCecil Roy Marivate (4 Sunguti 1933), a kuri thicara na nhloko ya xikolo, naswona i n'wana wa mufundhisi D.C Marivate loyi a ari Mutsari wa ndhuma wa novhele yo sungula ya Xitsonga.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cecil_Roy_Marivate#MintshahoWikipedia: Maseve Richard Marivatehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maseve_Richard_MarivateMaseve Richard Marivate (1936 - † 19 Nyenyenyani 2016), a kuri thicara wa xikolo wa mutsonga, naswona i n'wana wa mufundhisi D.C Marivate loyi a ari Mutsari wa ndhuma wa novhele yo sungula ya Xitsonga.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maseve_Richard_Marivate#MintshahoWikipedia: Desiree N'wamhamba Marivatehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Desiree_N%27wamhamba_MarivateDesiree N'wamhamba Marivate, i Muongori wa xisati wa mutsonga, naswona i n'wana wa mufundhisi D.C Marivate loyi a ari Mutsari wa ndhuma wa novhele yo sungula ya Xitsonga.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Desiree_N%27wamhamba_Marivate#MintshahoWikipedia: Sasavonahttps://ts.wikipedia.org/wiki/SasavonaSasavona i novhele yo sungulula ya Xitsonga leyi tsariwe hi Mufundhisi D.C.Nkatsakanyo wa hungu ra tsalwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sasavona#Nkatsakanyo_wa_hungu_ra_tsalwaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sasavona#MintshahoWikipedia: Valdeziahttps://ts.wikipedia.org/wiki/ValdeziaValdezia i tiko leri kumekaka ekusihi ka tintshava ta Rivombo e xifundzheni xa Limpopo, e Afrika Dzonga. Muganga lowu a wutiviwa tani hi Albasini wu nga si churiwa vito ra Valdezia hi varhumiwa va le Swisi hi lembe ra 1875.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Valdezia#MintshahoWikipedia: Xitichi xavurhumiwa xa Valdeziahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitichi_xavurhumiwa_xa_ValdeziaXitichi xavurhumiwa xa Valdezia xisimekiwe hi lembe ra 1875 hi Varhumiwa va Vukhongeri bya vu Phresbethari, naswona vutomi bya ximutana lexi abyi kongomisiwa no hlohloteriwa hi ripfumelo ra vukreste. Xitchi lexi a xiri na Kereke, Xikolo na Xibhedle leswi a swi kongomisiwa hi varhumiwa va vukhongeri va Swisi.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitichi_xavurhumiwa_xa_Valdezia#MintshahoWikipedia: William Blumhttps://ts.wikipedia.org/wiki/William_BlumWilliam Henry Blum (/blʌm/; u velekiwe hi ti 6 ta Machi, 1933 – a lova hi ti 9 ta Disemba, 2018) a a ri mutsari wa tibuku wa Amerika, n'wamatimu, na musori wa endlelo ra mfumo wa United States foreign policy. A a tshama e-Washington, DC.Vutomi bya yena emasungulwenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/William_Blum#Vutomi_bya_yena_emasungulwenimuviki wa mahunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/William_Blum#muviki_wa_mahunguXitatimende hi Osama bin Ladenhttps://ts.wikipedia.org/wiki/William_Blum#Xitatimende_hi_Osama_bin_LadenKu lovahttps://ts.wikipedia.org/wiki/William_Blum#Ku_lovaTibuku leti a nga titsalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/William_Blum#Tibuku_leti_a_nga_titsalaMinkhwekelo ya le handle ka Wikipediyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/William_Blum#Minkhwekelo_ya_le_handle_ka_WikipediyaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/William_Blum#MintshahoWikipedia: Thomas Chaukehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thomas_ChaukeThomas Hasani "Shinyori" Chauke (4 Nyenyenyani 1952) i nqambhi na muhumelerisi wa vunanga wa le Afrika Dzonga. Chauke urhwexiwe vu dokodela eka tindzimi ta Afrika, hikwalaho ka leswi a hoxeke xandla eku akeni ririmi ra Xitsonga hi vunanga byakwe .Ta vutomi byakwehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thomas_Chauke#Ta_vutomi_byakweNtirho wa vunangahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thomas_Chauke#Ntirho_wa_vunangaMasagwati na ku thlomiwa tinsivahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thomas_Chauke#Masagwati_na_ku_thlomiwa_tinsivaVunanga byakwehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thomas_Chauke#Vunanga_byakweMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thomas_Chauke#MintshahoWikipedia: Huvo ya ririmi ra Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Huvo_ya_ririmi_ra_XitsongaHuvo ya ririmi ra Xitsonga (Xitsonga language board), i huvo leyi a yi rhangela no kongomisa vutsari na tidyondzo ta ririmi ra Xitsonga kusukela hi lembe ra 1938 kuya eka lembe ra 1994. Hi lembe ra 1995, huvo leyi ku hlanganisa na tihuvo ta tindzimi tin'wana ta tiko, ti hangalasiwile naswona ku simekiwa Huvo yo Angarhela ya Tindzimi ta Afrika-Dzonga (HATAD) hileswaku Pan South African Language Board (PANSALB) hi Xinghezi.Matimu ya vulanguteri bya ririmi ra Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Huvo_ya_ririmi_ra_Xitsonga#Matimu_ya_vulanguteri_bya_ririmi_ra_Xitsonga1875 - 1938: Varhumiwa va kereke ya Swisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Huvo_ya_ririmi_ra_Xitsonga#1875_-_1938:_Varhumiwa_va_kereke_ya_Swisa1938 - 1955: Huvo ya ririmi ra Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Huvo_ya_ririmi_ra_Xitsonga#1938_-_1955:_Huvo_ya_ririmi_ra_Xitsonga1955 - 1977: Komiti ya ririmi ra Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Huvo_ya_ririmi_ra_Xitsonga#1955_-_1977:_Komiti_ya_ririmi_ra_Xitsonga1978 - 1994: Huvo ya ririmi ra Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Huvo_ya_ririmi_ra_Xitsonga#1978_-_1994:_Huvo_ya_ririmi_ra_Xitsonga1994 - Sweswi: Huvo ya Rixaka ya Ririmi ra Xitsonga (Huririxi) xi nga xiakiwa xa Huvo yo Angarhela ya Tindzimi ta Afrika-Dzonga (Hatad)https://ts.wikipedia.org/wiki/Huvo_ya_ririmi_ra_Xitsonga#1994_-_Sweswi:_Huvo_ya_Rixaka_ya_Ririmi_ra_Xitsonga_(Huririxi)_xi_nga_xiakiwa_xa_Huvo_yo_Angarhela_ya_Tindzimi_ta_Afrika-Dzonga_(Hatad)Mitshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Huvo_ya_ririmi_ra_Xitsonga#MitshahoWikipedia: Tito Mbowenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tito_MboweniTito Titus Mboweni (u velekiwe hi ti 16 Nyenyankulu 1959 naswona u file hi October 12, 2024) eka nkarhi wa sweswi, i Holobye wa swa Timali eAfrika Dzonga ku nga South Africa. Mboweni u ve Mugavhenara wa vunhungu wa South African Reserve Bank na Muntima wa sungula ku va eka xiyimo lexi eAfrika Dzonga.Tavutomi byakwehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tito_Mboweni#Tavutomi_byakweMalembe yosungula na tidyondzo: 1959 - 1980https://ts.wikipedia.org/wiki/Tito_Mboweni#Malembe_yosungula_na_tidyondzo:_1959_-_1980Ta Politiki na vuholobyehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tito_Mboweni#Ta_Politiki_na_vuholobyeMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tito_Mboweni#MintshahoMinkhwekelo ya le handle ka Wikipediyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tito_Mboweni#Minkhwekelo_ya_le_handle_ka_WikipediyaWikipedia: Zwelakhe Sisuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zwelakhe_SisuluZwelakhe Sisulu (17 N'wendzamhala 1950 – 4 Nhlangula 2012) a a ri mutsari wa mahungu wa wantima wa Afrika Dzonga, muhleri, na musunguri wa nyuziphepha. A a ri president wa nhlangano wa Writers' Association of South Africa, leyi ka ndzhaku yi nga va Black Media Workers Association of South Africa (kumbe Mwasa), na swona u ve murhangeri wa xitereke lexi nga teka lembe hinkwaro hi lembe ra 1980 laha vatsari (tijenalisti) ta vantima a ti lwela leswo va kuma miholo leyinene.Matimu ya yena xivirihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zwelakhe_Sisulu#Matimu_ya_yena_xiviriNtirho lowu a wu endlahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zwelakhe_Sisulu#Ntirho_lowu_a_wu_endlaMigingiriko yakwe emasungulwenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zwelakhe_Sisulu#Migingiriko_yakwe_emasungulweniXitereka na ku khomiwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zwelakhe_Sisulu#Xitereka_na_ku_khomiwaNew Nation na ku khomiwa hi 1986https://ts.wikipedia.org/wiki/Zwelakhe_Sisulu#New_Nation_na_ku_khomiwa_hi_1986Va vuhaxi bya mahungu (SABC)https://ts.wikipedia.org/wiki/Zwelakhe_Sisulu#Va_vuhaxi_bya_mahungu_(SABC)Masagwatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zwelakhe_Sisulu#MasagwatiMinkhwekelo ya le handle ka Wikipediyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zwelakhe_Sisulu#Minkhwekelo_ya_le_handle_ka_WikipediyaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zwelakhe_Sisulu#MintshahoWikipedia: Bogotáhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bogot%C3%A1Bogotá, Colombia, Amerikha-Dzonga.Candidates for Translationhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_TranslationWikipedia: Makhosi Khozahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Makhosi_KhozaMakhosi Busisiwe Khozai Mu-Afrika Dzonga wa n'watipolitiki na loyi a a ri Xirho xa Palamende xa vandla ra ANC loyi a nga tirha tani hi mutshama-xitulu wa Portfolio ya Vutirhela-Mfumo na swa Tihofisi (Public Service and Administration). Khoza u tirhe eka Portfolio Committee ya Economic Development (Nhluvuko wa swa Ikhonomi).Dyondzo na khariya (ntirho)https://ts.wikipedia.org/wiki/Makhosi_Khoza#Dyondzo_na_khariya_(ntirho)Ubantu alfabete ya ririmi ra XiZuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Makhosi_Khoza#Ubantu_alfabete_ya_ririmi_ra_XiZuluMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Makhosi_Khoza#MintshahoWikipedia: Frene Ginwalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Frene_GinwalaFrene Noshir Ginwala (u velekiwe hi ti 25 Dzivamisoko 1932) a a ri mutsari wa mahungu (jenalisti) wa Afrika Dzonga a tlhela a va n'wapolitiki loyi a nga va Xipikara xa Huvo ya Palamede ya Afrika Dzonga ku sukela hi 1994 kuya eka 2004.Frene Ginwala from South African History Online.Matimu ya yenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Frene_Ginwala#Matimu_ya_yenaSwiyimo swa ku xiximiwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Frene_Ginwala#Swiyimo_swa_ku_xiximiwaMinkhwekelo ya le handle ka Wikipediyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Frene_Ginwala#Minkhwekelo_ya_le_handle_ka_WikipediyaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Frene_Ginwala#MintshahoWikipedia: Sho Madjozihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sho_MadjoziMaya Christinah Xichavo Wegerif (Uvelekiwe 9 Mudyaxihi 1992), loyi a tivekaka hi ra Sho Madjozi, i nqambhi, mutsari, mutsari wa vunanga na muthlokovetseri wa le tikweni ra Afrika Dzonga. Madjozi urhangisa ndhzavuko wa Xitsonga eka vunanga na ndhuma yakwe.Ta vutomi na Migingiriko yakwehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sho_Madjozi#Ta_vutomi_na_Migingiriko_yakwe1992–2016: Masungulohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sho_Madjozi#1992–2016:_Masungulo2017–ku fikela sweswi: Limpopo Champions Leaguehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sho_Madjozi#2017–ku_fikela_sweswi:_Limpopo_Champions_LeagueXiyimo xakwe exikarhi ka vanhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sho_Madjozi#Xiyimo_xakwe_exikarhi_ka_vanhuKu horha misisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sho_Madjozi#Ku_horha_misisiVutomi bya kwehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sho_Madjozi#Vutomi_bya_kweVunangahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sho_Madjozi#VunangaMasagwati na ku hlawuriwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sho_Madjozi#Masagwati_na_ku_hlawuriwaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sho_Madjozi#MintshahoWikipedia: Xiguguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/XiguguXigugu iswakudya leswi swekiwaka hiku kandza mavele na timanga leto oxiwa. Hindhavuko, mavela na timanga swi kadziwa hi ku tirhisa musi na churhi ro vatliwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xigugu#MintshahoWikipedia: Caukehttps://ts.wikipedia.org/wiki/CaukeTzaneenGiyaniJoniPitoriMalamuleleNkowankowaBushbuckridgeXithopo xa mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cauke#Xithopo_xa_mutiMatimu ya mutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cauke#Matimu_ya_mutiRhavi eka swiyenge swa rixaka ra Vatsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cauke#Rhavi_eka_swiyenge_swa_rixaka_ra_VatsongaSwivongo leswi yelanakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cauke#Swivongo_leswi_yelanakaMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cauke#MinkomboWikipedia: Beyijingihttps://ts.wikipedia.org/wiki/BeyijingiBeijing(北京),Ntsindza-doroba ChayinaWikipedia: Monte Águilahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Monte_%C3%81guilaA dorobha ra Chile.Chilehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:ChileWikipedia: Munghana Lonene FMhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Munghana_Lonene_FM|-Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Munghana_Lonene_FM#MatimuNongonokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Munghana_Lonene_FM#NongonokoMonday - Fridayhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Munghana_Lonene_FM#Monday_-_FridaySaturdayhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Munghana_Lonene_FM#SaturdaySundayhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Munghana_Lonene_FM#SundaySocial Mediahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Munghana_Lonene_FM#Social_MediaVuyingiserihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Munghana_Lonene_FM#VuyingiseriMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Munghana_Lonene_FM#MintshahoMinkhwekelo ya le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Munghana_Lonene_FM#Minkhwekelo_ya_le_handleWikipedia: Tshwukahttps://ts.wikipedia.org/wiki/TshwukaMuvala wo Tshwuka i muvala lowunge makumu ka nxaxamelo wa magandlati ya rivoningo naswona wule kusuhi na gandlati ra rivoningo ra muvala wa Tshopi. Muvula lowu i muvala waxisimeko eka nkongomiso wa mavala wa RGB na CMYK.Referenceshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tshwuka#ReferencesWikipedia: Tshopihttps://ts.wikipedia.org/wiki/TshopiMuvala wa Tshopi i muvala lowunge xikarhi ka xitshopana na muvala wo tshwuka eka nxaxamelo wa mavala ya rivoningo. Mahlo ya vanhu ma kota ku vona muvala lowu loko va languta rivoningo leri ngana magandlati ya kwalomu ka 585 na 620 wa ti nanomitara.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tshopi#MintshahoWikipedia: Xitshopanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XitshopanaMuvala wa Xitshopana(Kumbe Halandi) i muvala lowunge xikarhi ka muvala wa tshopi na wa rihlaza eka nxaxamelo wa magandlati ya rivoningo. Muvala lowu wu vonaka loko magandlati ya rivoningo makhuluka exikarhi ka 570–590 wa ti nanomitara.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitshopana#MintshahoWikipedia: Mutsarihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MutsariMutsari i munhu loyi a tirhisaka marito lama tsariweke hi vutshila byo hambana-hambana ku hundzisa makungu yakwe. Vatsari va tumbuluxa matsalwa yo hambana-hambana kuhlanganisa tinovhele, switori swokoma, vuthlokovetseri, mintlangu kuhlanganisa na swiviko swa mahungu leswi nga tsakeriwaka hi xitshungu.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mutsari#MintshahoWikipedia: Ribunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/RibunguRibungu i muvala lovu vangiwaka hi ku hlanganisa mavala man'wana. Eka nongonoko wa mavala wa CMYK lowu tirhisiwaka eka vugandlisi na vupfapfarhuti, muvala wa ribungu wu tumbuluxiwa hi ku hlanganisa muvala wo tshwuka, wa ntima na xitshopana,Shorter Oxford English Dictionary, (2002), Oxford University Press.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ribungu#MintshahoWikipedia: Rihlazahttps://ts.wikipedia.org/wiki/RihlazaMuvala wa Rihlaza i muvala lowu nge xikarhi ka wasi na xitshopana eka nxaxamela wa magandlati ya rivoningo. Wu vonakalo loko rivoningo ri ri na magandlati ya kwalomu ka 495–570 wa ti nonomitara.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rihlaza#MintshahoWikipedia: Wasi-lwandlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Wasi-lwandleMuvala wa Wasi-Lwandle i muvala lowu nge xikarhi ka muvala wa rihlaza na wa wasi.Shorter Oxford English Dictionary, 5th Edition, Oxford University Press, 2002.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Wasi-lwandle#MintshahoVona swo talahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Wasi-lwandle#Vona_swo_talaWikipedia: Wasihttps://ts.wikipedia.org/wiki/WasiMuvala wa Wasi i wun'wana wa mivala yi nharhu ya masungulo leyi tirhisiwaka eka nongonoko wa mavala ya vu pfapfarhuti, ku hlanganisa na nongonoko wa mavala wa RGB. Wu kumeka e xikarhi ka muvala wa vhangazi na wa rihlaza eka nxaxamelo wa magandlati ya rivoningo.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Wasi#MintshahoWikipedia: Vhangazihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VhangaziMuvala wa Vhangazi i muvala lowu nge makumu ka nxaxamelo wa magandlati ya rivoningo. Muvala wa vhangazi wu na magandlati ya rivoningo la ma nge xikarhi ka kwalomu ka 380–450 wa tinanomitara.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vhangazi#MintshahoWikipedia: Kyotohttps://ts.wikipedia.org/wiki/KyotoKyoto i khale doroba-nkulu ra Japan.Japanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:JapaniKyotohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:KyotoWikipedia: Mufundhisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MufundhisiMufundhisi i murhangeri eka vukhongeri, loyi a rhwexiweke ndzwalo wo endla mintirho yo hlawuleka, ngopfungopfu kuva mu vulavuleri exikarhi ka vanhu na xikwembu, kumbe swikwembu. Vana ma timba yo endla mihivani ya vukhongeri, ki ku kongoma, ku hisa ma gandzelo, ku phahla xikwembu, kumbe swikwembu.Vukhongerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:VukhongeriWikipedia: Barney Pityanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Barney_PityanaNyameko Barney Pityana (7 Mhawuri 1945) u velekiwe e Uitenhage, e xifundhzeni xa Vuxa bya Kapa. U leteriwe e xikolweni xale henhla xa yunivhesithi ya le Fort Hare.Lava velekiweke hi 1945https://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Lava_velekiweke_hi_1945Vanhu lava hanyakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Vanhu_lava_hanyakaWikipedia: Thicarahttps://ts.wikipedia.org/wiki/ThicaraThicara (kumbe Mudyondzisi kumbe, Muleteri) i munhu loyi a pfunaka machudeni to hlengeleta vutivi, vuswikoti kumbe vutshila.For a review of literature on competences required by teachers, see F Caena (2011) 'Literature review: Teachers’ core competences:Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thicara#MintshahoWikipedia: Nqambi ya Vunangahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nqambi_ya_VunangaNqambhi ya vunanga (hi xiLatini [leswinge "loyi a hlelaka") i n'wavunanga loyi a thlelaka ava mutsari] wa [[vunanga byin'wana na byi n'wana, ku hlanganisa na tinsimu leti yimbeleriwaka (hi xiyimbeleri ku mbe khwayere), vunanga bya swichayana kumbe lebyi hlanganisaka vuyimbeleri na mpfumawulo wa swichayana.«Compositor» en el Diccionario de la lengua española de la RAE.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nqambi_ya_Vunanga#MintshahoWikipedia: Vuhundzuluxerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VuhundzuluxeriVuhundzuluxeri i ndlela yo hundzisa nhlamuselo wa rungula/tsalwa ku suka eka ririmi rin'wana kuya eka rin'wana.The Oxford Companion to the English Language, Namit Bhatia, ed.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuhundzuluxeri#MintshahoWikipedia: Mfumo wa Gazankuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mfumo_wa_GazankuluMfumo wa Gazankulu (1971 – 1994) i khale ka mfumo wa tikoxikaya eAfrika-Dzonga, lowu simekiweke hi mfumo wa xihlawuhlawu hi xikongomelo xo rhangela tikoxikaya ra Vatsonga. Mfumo lowu a wu andlala ndhawu ya khale ka n'walungu wa Transvaal (leyi namuntlha yi nga xifundza xa Limpopo) na vuxa bya Transvaal (leyi namuntlha ku nga xifundza xa Mpumalanga).Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mfumo_wa_Gazankulu#MatimuMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mfumo_wa_Gazankulu#MintshahoWikipedia: Sikuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/SikuSiku i mpimo wa nkarhi lowu tekaka misava ku ndzuluka kan'we. Siku ri nga thlela ri hlamusela mpimo wa nkarhi lowu tekaka dyambu ku sukela eka nhlekanhi leswaku ri pela, rithlela ri tsevuka ku fikela eka nhlekanhi wun'wana.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Siku#MintshahoWikipedia: Lembehttps://ts.wikipedia.org/wiki/LembeLembe i mpimo wa nkarhi lowu tekiwaka hi misava ku hetisa ndzhendzeleko wa wona emahlweni ka dyambu. Hikwalaho ka ku ndzuluka ka misava, lembe ri fambisana na ku hundza ka tinguva, leti voniwaka hi ku cinca ka maxele, ti awara ta kuvonakala ka dyambu, na ku ku kula kumbe ku tsana ka swimilana na ku nona ka misava yo rima.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lembe#MintshahoWikipedia: Kulehahttps://ts.wikipedia.org/wiki/KulehaKuleha i mpimo wa mpfhuka. Kuleha hakanyingi ku twisisiwa tani hi mpimo wa waxilo kusukela laha xi sungulaka kona kufika laha xi helelaka kona.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kuleha#MintshahoWikipedia: Mitarahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MitaraMitara (ritekiwa eka riviti ra xifurhwa mètre, kusuka eka xigriki μέτρον, "pima")Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mitara#MintshahoWikipedia: Litarahttps://ts.wikipedia.org/wiki/LitaraLitara (mfungo L, l kumbe ℓ) i ndlela leyi amukeriweke yo pima vunyingi lebyi kumekaka eka bokisi leri ngana ma thlelo lama ngana 10 wa ti centi mitara hi ku leha, ku anama na ku enta.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Litara#MintshahoWikipedia: Vunyingi-swilohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vunyingi-swiloVunyingi-swilo i xihlawulekisi xa ntumbuluko wa swilo naswona i mpimo wa ku ala ku susumetiwa loko matimba ya kongomisiwa eka xona. Vunyingi-swilo byi hlohlotela matimba yo kokelana exikarhi ka swilo swimbirhi.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vunyingi-swilo#MintshahoWikipedia: Ntikelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/NtikeloNtikelo wu hlamuseriwa eka sayensi na vunjhiniyera kuri ntsengo wa matimba lawa ma kongomisiwaka eka xilo xokarhi, hi kwalaho ka ma timba-nkokelo ya misava, kumbe ku hambana na matimba lawa ma xikhomeke e ndzhawini yin'we.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntikelo#MintshahoWikipedia: Khilogiramuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/KhilogiramuKhilogiram i ntsengo wo pima vunyingi-swilo nswona mfungo wa rona i kg. Ntsengo lowu wo pima, wu tirhisiwa ngopfu eka sayensi, vunjhiniyera na leka mabinzu e misaveni hi nkwayo.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khilogiramu#MintshahoWikipedia: Thanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/ThaniThani i mpimo wa vunyingi-swilo lowu kulukumba. Ntsengo lowu wu na matimu yo leha naswona wu hlamusele swilo swo hambana hambana eka tinguva to hambana hambana.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thani#MintshahoWikipedia: Vuwanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VuwaniVuwani i doroba leri nga xiyenge xa Masipala wa Vhembe e xifundzheni xa Limpopo e tikweni ra Afrika Dzonga.Madzolonga ya ndzelekanohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuwani#Madzolonga_ya_ndzelekanoMinthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuwani#MinthsahoWikipedia: Kereke ya Evangheli ya vu Presbethari e Afrika Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kereke_ya_Evangheli_ya_vu_Presbethari_e_Afrika_DzongaKereke ya Evangheli ya vu Presbethari eAfrika-Dzonga ( kumbe Vurhumiwa bya Swisi ) i kereke ya vukhongeri bya vukreste eka xi yenge xa vu phurotestanti.Switlhavinyeti swa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kereke_ya_Evangheli_ya_vu_Presbethari_e_Afrika_Dzonga#Switlhavinyeti_swa_le_handleMitshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kereke_ya_Evangheli_ya_vu_Presbethari_e_Afrika_Dzonga#MitshahoWikipedia: Tzaneenhttps://ts.wikipedia.org/wiki/TzaneenTzaneen i doroba leri kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo a Afrika Dzonga. Doroba leri ri kumeka e ndzhawini leyi noneke naswona yi kumaka mpfula ya kahle, leswi endlaka yi faneriwa hi swa vurimi.Minthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tzaneen#MinthsahoWikipedia: Burgersdorp, Limpopohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Burgersdorp,_LimpopoBurgersdorp i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 32 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Burgersdorp,_Limpopo#MintshahoWikipedia: Xibedlele xa Mankwenghttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xibedlele_xa_MankwengXibedlele xa Mankweng i xibedlele xa xifundza-nkulu lexi nge dorobeni ra Polokwane, e Limpopo. Xibedlele lexi xi vumbiwa hi swi bedlele swimbirhi swakhale kunga Pietersburg Hospital Campus na Mankweng Hospital Campus naswona xina mibede ya 450.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xibedlele_xa_Mankweng#MatimuMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xibedlele_xa_Mankweng#MintshahoWikipedia: Ku tirhisiwa ka swidzdziharisi hi ndlela ya vusopfahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_tirhisiwa_ka_swidzdziharisi_hi_ndlela_ya_vusopfaSwikombisoWikipedia: Louisa Thuketanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Louisa_ThuketanaLouisa Thuketana a kuri nghamu ya mufundhisi na mutsari wa tibuku ta Xitsonga, nkulukumba F.A Thuketana.Rito ro rhanga eka buku ya "Ndzi ngo tinciki!"https://ts.wikipedia.org/wiki/Louisa_Thuketana#Rito_ro_rhanga_eka_buku_ya_"Ndzi_ngo_tinciki!"Minthsahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Louisa_Thuketana#MinthsahoWikipedia: Mutsari wa tinovhelehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mutsari_wa_tinovheleMutsari wa tinovhele i mutsari loyi a tsalaka ngopfungopfu matsalwa ya tinovhele, hambileswi vathlelaka va tsala matsalwa-nene kumbe minthseketo. Van'wana vatsari va tinovhele va tihanyisa hi ku tsala loku, kasi van'wana va korhokela ku fikelela xiyimo lexi.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mutsari_wa_tinovhele#MintshahoWikipedia: Muteki wa mahunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Muteki_wa_mahunguMuteki wa mahungu i munhu loyi a hlengeletaka, a tsala, kumbe a haxa mahungu kumbe timhaka leti endlekaka sweswinyana. Muteki wa mahungu anga tirhana na tin'wana na tin'wana kumbe a lavisisa timhaka to karhi hi ku kongoma.Mintsheketohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Muteki_wa_mahungu#MintsheketoWikipedia: Vu Presbetharihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vu_Presbetharithumb|300x300px|Nhova leyi tshwaka i mfungolowu tirhisiwaka ngopfu e tikerekeni ta Vu Presbethari; lowu imfungo wa kereke ya Vu Presbethari ya le Ireland.Marito ya xilatini lama tsariweke ma hundzuluxeriwa ku vula "Yatshwa kambe yihluketile".Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vu_Presbethari#MintshahoWikipedia: Phurofesahttps://ts.wikipedia.org/wiki/PhurofesaPhurofesa (ha kanyingi yi komisiwa ku va Prof.) i xiyimo xa tidyondzo e yunivhesithi na tindzhawu ta vuleteri e matikweni yo tala.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Phurofesa#MintshahoWikipedia: AmaBhunganehttps://ts.wikipedia.org/wiki/AmaBhunganeVa AmaBhungane i nhlangano wa vatsari va vulavisisi bya mahungu lava langutanaka ngopfu na vukundzwana bya swa tipolitiki eAfrika Dzonga na le ka matiko ya vamakhelwane. Musunguri wa nhlangano lowu u ri vito ra vona ri vula ximfufununu xa vulongo ("dung beetle) hi XiZulu, leri hi rin'wana ra tindzimi ta nkoka eAfrika Dzonga.Masagwatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/AmaBhungane#MasagwatiTinotihttps://ts.wikipedia.org/wiki/AmaBhungane#TinotiLanguta na le kahttps://ts.wikipedia.org/wiki/AmaBhungane#Languta_na_le_kaWikipedia: Ricecehttps://ts.wikipedia.org/wiki/RiceceRicece i riviti leri tirhisiwaka ku hlamusela "n'wana" lo ntsongo swinene naswona loyi a nga si kotaka ku vulavula. E ka ririmi ra xitsonga, riviti leri ri tirhisiwa ku hlamusela vana va vanhu ntsena.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ricece#MintshahoWikipedia: Yvonne Mokgorohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yvonne_MokgoroYvonne Mokgoro o langiwini a bencini hi lembe ra 1994 hi nel;son mandela.yvonne i membara ya ya bodo ya centre ya human rights a xikolweni xale henhla xa pretoria imu tsama xitulu wa south africalaw reformcommission o ngene xikolo a north west univesity a humelela hi aB degree luris hi lembe ra 1982 ivi ata hi LLB degree malembe mambiri lama landzelaka.Referenceshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Mokgoro#ReferencesWikipedia: Tsietsi Mashininihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tsietsi_MashininiTeboho Mcdonald Mashinini uvelekwile enwalungwini wajabuvu eSowetoSoweto. Ulovile hiximumu edorobeni ra conakry eguinea u lahliwile eavalon.Wikipedia: Edwin Cameronhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edwin_CameronEdwin Cameron (u velekiwe hi ti 15 Februwari/Nyenyenyane 1953 ePretoria) a a ri muavanyisi (jaji) wa Khoto ya Vumbiwa ku nga Constitutional Court of South Africa. U tiveka ngopfu hi ku lwela timfanelo ta vanhu va ku va na HIV/AIDS na timfanelo ta vanhu vo rhandzana hi rimbewu ro fanana ku nga gay-rights activism na swona u khensiwile hi Nelson Mandela "tani hi wun'wana wa tinhenha letintshwa ta Afrika Dzonga ku nga South Africa".Vutomi bya yena emasungulwenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edwin_Cameron#Vutomi_bya_yena_emasungulweniNtirho wa yena tani hi Muavanyisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edwin_Cameron#Ntirho_wa_yena_tani_hi_MuavanyisiKhoto (Huvo) ya le Henhlahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edwin_Cameron#Khoto_(Huvo)_ya_le_HenhlaHuvonkulu ya le Henhla ya Tiaphilihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edwin_Cameron#Huvonkulu_ya_le_Henhla_ya_TiaphiliHuvo ya Vumbiwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edwin_Cameron#Huvo_ya_VumbiwaMigingiriko ya yenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edwin_Cameron#Migingiriko_ya_yenaTimfanelo ta vo rhandzana hi rimbewu rin'wehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edwin_Cameron#Timfanelo_ta_vo_rhandzana_hi_rimbewu_rin'weHIV/AIDShttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edwin_Cameron#HIV/AIDSMasagwatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edwin_Cameron#MasagwatiTa swa mahunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edwin_Cameron#Ta_swa_mahunguVupapaxi bya Matsalwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edwin_Cameron#Vupapaxi_bya_MatsalwaTirheferensehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edwin_Cameron#TirheferenseWikipedia: Tipolitiki ta Vupeladyambu Kapahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tipolitiki_ta_Vupeladyambu_KapaTipolitiki ta Vupeladyambu Kapa ti na nsohensohe ku tlula swifundzhankulu swin'wana swa South Africa, hikuva hi ku hambana na swifundzhankulu (tiprovhinsi) tin'wana laha nhlangano wa African National Congress (ANC) wu nga angarhelangiku tipolitiki eka ndhawu.Vuyelo bya nhlawulohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tipolitiki_ta_Vupeladyambu_Kapa#Vuyelo_bya_nhlawuloTirheferensehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tipolitiki_ta_Vupeladyambu_Kapa#TirheferenseWikipedia: Nyenyankulu 25https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_25== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_25#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_25#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_25#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_25#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Nyenyankulu 27https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_27== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_27#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_27#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_27#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Nyenyankulu_27#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: Naruhitohttps://ts.wikipedia.org/wiki/NaruhitoNaruhito (徳仁, 23 Nyenyenyani 1960, Tokyo) i hosi ya Japani ku sukela hi 1 Mudyaxihi 2019.Japanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:JapaniLava velekiweke hi 1960https://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Lava_velekiweke_hi_1960Tihosihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:TihosiVanhu lava hanyakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Vanhu_lava_hanyakaWikipedia: Vukatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VukatiVukati i vuxaka lebyi akiwaka e xikarhi xa vanhu, lava vuriwaka mpatswa kumbe vatekani, lebyi akaka timfanelo na vutihlamuleri e xikarhi ka vona, na vana va vona, na maxaka. Nhlamuselo ya vukati ya hambana hi kuya hi matiko ya misava, hi kuya hi ndzhavuko, vukhongeri na vundzhawu.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukati#MintshahoWikipedia: Rimbewuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/RimbewuRimbewu i nxaxamelo wa swi hlawulekisi leswi hambanisaka e xikarhi ka vusati na vununa. Swihlawulekisi leswi swi nga hlanganisa swirho swa rimbewu, mahanyele la ma languteriweke hi kuya hi rimbewu e ka nhlangano wa vanhu, ku hlawula ka munhu eka timhaka ta rimbewu rakwe.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rimbewu#MintshahoWikipedia: Wanunahttps://ts.wikipedia.org/wiki/WanunaWanuna i munhu loyi a kuleke naswona a ri wa rimbewu ra xinuna.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Wanuna#MintshahoNdyanguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Wanuna#NdyanguWikipedia: N'wansatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/N%27wansatiN'wansati i munhu wa rimbewu ra xisati. Rito n'wansati ri hlamusela munhu loyi a kuleke.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/N%27wansati#MintshahoWikipedia: Vuhanyanyihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VuhanyanyiVuhanyanyi hi ku olovisa nhlamuselo, swivula “vutivi bya vukona bya vuhandle na vundzeni” bya munhu hi xiyexe. Hambi leswi ku hundzeke madzana-dzana ya malembe ya vulavisisi, tinhlamuselo, na mimphikamakaneta exikarhi ka va n'wavutivi, vuhanyanyi bya swivumbiwa abyi twisisiwi, hambi leswi ku nga xisekelo xa vutomi bya swivumbiwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuhanyanyi#MintshahoWikipedia: Mi anakanyohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mi_anakanyoMi'hleketo yi angarha "nkhuluko wa makungu lama nga na xikongomelo xo karhi, la ma voyamelaka eka swiboho swa xiviri". Hambileswi mi ehleketo yi nga xisekelo xa vukona bya vanhu, ku hava nhlamuselo wa mi'hleketo lowu amukeriwaka hi ku helela.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mi_anakanyo#MintshahoWikipedia: Vurhongohttps://ts.wikipedia.org/wiki/VurhongoVurhongo i xiyimo xa ntumbuluko xa mihleketo na miri, lexi hlawulekisiwaka hi ku hundzuluxiwa ka mahanyanyele, ku hunguteka ka switwi, kuhunguteka ka matirhele ya mipfimbiti loku sivelaka ku chukunya ka miri lowu etleleke vurhongo.Ferri, R.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vurhongo#MintshahoWikipedia: Norhohttps://ts.wikipedia.org/wiki/NorhoNorho i nxaxamelo wa swifaniso, makungu na minthlaveko leswi ti endlekelaka e mi'hleketweni exikarhi ka swiphemu swokarhi swa vurhongo. Leswi endlekaka e xikarhi ka milorho na xikongomelo xa milorho a swisi twisisiwa hi ku helela, hambi leswi ku veke na mindzavisiso ya sayensi, filosofi ku hlanganisa na tinhlamuselo hi vukhongori.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Norho#MintshahoWikipedia: Vuvabyi bya Khorona bya 2019https://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_Khorona_bya_2019__NOTOC__Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_Khorona_bya_2019#MintshahoMinkombo ya le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_Khorona_bya_2019#Minkombo_ya_le_handleTindzawulo ta Swarihanyohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_Khorona_bya_2019#Tindzawulo_ta_SwarihanyoSwiyengehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_Khorona_bya_2019#SwiyengeMatsalwa ya swarihanyohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_Khorona_bya_2019#Matsalwa_ya_swarihanyoWikipedia: Ntungu wa Khorona ya 2019https://ts.wikipedia.org/wiki/Ntungu_wa_Khorona_ya_2019__NOTOC__Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntungu_wa_Khorona_ya_2019#MintshahoMintila ya le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntungu_wa_Khorona_ya_2019#Mintila_ya_le_handleTindzawulo ta swrihanyohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntungu_wa_Khorona_ya_2019#Tindzawulo_ta_swrihanyoSwiviko na vulavisisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntungu_wa_Khorona_ya_2019#Swiviko_na_vulavisisiMahungu ya swarihanyohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntungu_wa_Khorona_ya_2019#Mahungu_ya_swarihanyoWikipedia: Edirnehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edirne|-Turkeyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:TurkeyWikipedia: Mahlahluvele ya COVID-19https://ts.wikipedia.org/wiki/Mahlahluvele_ya_COVID-19Ku hlahluva vuvabyi bya COVID-19 swi hlanganisa ku kambisisa masalela lama tekiweke ku tiyisisa vukona bya xitsongwatsongwana xa SARS-CoV-2. Vuhlahluvi byi valanga vukona bya xitsongatsongana kumbe masocha ya miri lama tumbuluxiwaka hi miri endhzaku ko suleleka hi xitsongatsongwana.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mahlahluvele_ya_COVID-19#MintshahoWikipedia: Ntungu wa Khorona kuya hi tikohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntungu_wa_Khorona_kuya_hi_tikoTsalwa leri ri nyikela vuxokoxoko byo anama rithlela ri hlayisa nongonoko wa tindzhawu le ti hlaseriweke hi ntungu lowu. Muvabyi wo sungula wa vuvabyi bya Khorona ya lembe ra 2019 u tsumburiwe e dorobheni ra Wuhan, e Chayina, hi N'wendzamhala wa 2019.Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntungu_wa_Khorona_kuya_hi_tiko#AfrikaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntungu_wa_Khorona_kuya_hi_tiko#MintshahoWikipedia: Gravelottehttps://ts.wikipedia.org/wiki/GravelotteGravelotte i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 69 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Gravelotte#MintshahoWikipedia: Lulekanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/LulekaniLulekani i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 115 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lulekani#MintshahoWikipedia: Namakgalehttps://ts.wikipedia.org/wiki/NamakgaleNamakgale i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 96 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Namakgale#MintshahoWikipedia: Murchison, Limpopohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Murchison,_LimpopoMurchison i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 75 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Murchison,_Limpopo#MintshahoWikipedia: Ga-Mashishimalehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ga-MashishimaleGa-Mashishimale i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 108 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ga-Mashishimale#MintshahoWikipedia: Phalaborwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/PhalaborwaPhalaborwa i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 108 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Phalaborwa#MintshahoWikipedia: Leydsdorphttps://ts.wikipedia.org/wiki/LeydsdorpLeydsdorp i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 90 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Leydsdorp#MintshahoWikipedia: Humulanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/HumulaniHumulani i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 96 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Humulani#MintshahoWikipedia: Ga-Selwanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ga-SelwanaGa-Selwana i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 93 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ga-Selwana#MintshahoWikipedia: Ga-Makhushanehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ga-MakhushaneGa-Makhushane i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 96 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ga-Makhushane#MintshahoWikipedia: Ben Farmhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ben_FarmBen Farm i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 96 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ben_Farm#MintshahoWikipedia: Nxaxamelo wa vanhu lava dlaweke hi Khoronahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nxaxamelo_wa_vanhu_lava_dlaweke_hi_KhoronaLowu i nxaxamelo wa vanhu lava tivekaka lava loveke endhzaku ko suleleka hi vuvabyi bya Khorona.Nxaxamelo wa mafu hi lembe ra 2020https://ts.wikipedia.org/wiki/Nxaxamelo_wa_vanhu_lava_dlaweke_hi_Khorona#Nxaxamelo_wa_mafu_hi_lembe_ra_2020Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nxaxamelo_wa_vanhu_lava_dlaweke_hi_Khorona#MintshahoWikipedia: Xikunduhttps://ts.wikipedia.org/wiki/XikunduXikundu i n'wana wa Mayeke wa Ncelwa wa Malenga (Maluleke). Ndzisana ya yena Thlelani u kumile xitandi loko a hlula MaVhenda, kutani a xi thya Xikundu.Wikipedia: Can Thembahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Can_ThembaDaniel Canodoise "Can" Themba (Khotavuxika 1924 - 8 Ndzhati 1967)Gaylard, Robin Peter, "Can Themba". The Literary Encyclopedia.Masungulo ya vutomihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Can_Themba#Masungulo_ya_vutomiKu rhurela e Swazinihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Can_Themba#Ku_rhurela_e_SwaziniRifuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Can_Themba#RifuThlela u vonahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Can_Themba#Thlela_u_vonaKuthlomiwa tinsivahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Can_Themba#Kuthlomiwa_tinsivaTibukuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Can_Themba#TibukuMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Can_Themba#MintshahoSwihlovohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Can_Themba#SwihlovoTindhawu ta le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Can_Themba#Tindhawu_ta_le_handleWikipedia: Seshegohttps://ts.wikipedia.org/wiki/SeshegoSeshego ixidorobhana lexi kumekaka eka masipala wa Polokwane e mugangenin wa Capricon, lowu nge xifundzeni xa Limpopo etikweni ra Afrika Dzonga. Xidorobhana lexi xikumeka en'walungu wa vupeladyambu bya dorobha ra Polokwane.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Seshego#MatimuSwiyengehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Seshego#SwiyengeVanhu Lava tivekakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Seshego#Vanhu_Lava_tivekakaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Seshego#MintshahoWikipedia: Pitorihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Pitori|latd=25 |latm=44 |lats=46 |latNS=SMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Pitori#MintshahoWikipedia: Nthlavelo wa COVID-19https://ts.wikipedia.org/wiki/Nthlavelo_wa_COVID-19Nthlavelo wa vanhu wu sungurile}}Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nthlavelo_wa_COVID-19#MintshahoWikipedia: Swigaririmihttps://ts.wikipedia.org/wiki/SwigaririmiSwigaririmi i mavito lama khavisaka kumbe ku sasekisa ririmi ra Xitsonga. Ku na swigaririmi swo fana na:Wikipedia: Meksikohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Meksiko|-Amerikhahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:AmerikhaNtivo-misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Ntivo-misavaWikipedia: Gambokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/GambokoGamboko comprises un'we ayisi crystals kula swaxi nkarhana suspended e atmosphere—usually endzeni clouds—and i vi ku wa, accumulating e hansi kwihi va undergo emahlweni hundzuka.Wikipedia: Ithebhulethi yebakala lezonyangohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ithebhulethi_yebakala_lezonyangoIipilisi zebakala lezonyango zinesiseko esifanayo kwiipilisi zabathengi eziqhelekileyo. Nangona kunjalo, kukho iinguqu ezimbalwa ezibalulekileyo ezenza ezi pilisi zilungele ukusetyenziswa ezibhedlele.Uthini umahluko phakathi kwethebhulethi yebanga lezonyango kunye nethebhulethi eqhelekileyo?https://ts.wikipedia.org/wiki/Ithebhulethi_yebakala_lezonyango#Uthini_umahluko_phakathi_kwethebhulethi_yebanga_lezonyango_kunye_nethebhulethi_eqhelekileyo?Wikipedia: N'wetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/N%27weti[(mfungho: [[file:moon decrescent symbol (fixed width).svg|20px|☾])Wikipedia: Dyambuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/DyambuDyambu (mfungho: [symbol (fixed width).svg|20px|☉])Wikipedia: N'wambahttps://ts.wikipedia.org/wiki/N%27wambaMalumbe-lumbe axinjini maetlela ni ntsenga, hi va ka nkumbana wa mapala, ntlhovani va ka n'hweti hi ku vonaka hi vukarhi va yi vona hi vurhena, hi vana va Nyalani, hi va ka nkulungwani wo bela valala,u vuya u bela maxaka,hi va ka xikon'wana xa ku hela nurhu, hi va ka Nyamari wa ntima:Elia wa Magezi wa Mukhacani wa Munyamani wa N'wa-Vujaha wa Matsumisi wa Xivongo wa Mphamasi wa Sivama wa Xitohole.Wikipedia: Madagascar (filimi)https://ts.wikipedia.org/wiki/Madagascar_(filimi)Madagascar i filimi ya 2005 leyi endliweke hi khompyuta leyi endliweke hi DreamWorks Animation. Mhaka leyi yi vulavula hi ntlawa wa swiharhi leswi humaka endhawini ya swiharhi eCentral Park, eDorobeni ra New York.Wikipedia: Lamulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/LamulaLamula i muhandzu wa tinxaka tohambana hambana ta citrus. Muhandzu lowu wuna nantswo wo nandziha loko wuvupfile, kambe loko wunga si wupfa wa bava.Wikipedia: XiInterlinguehttps://ts.wikipedia.org/wiki/XiInterlingueXiInterlingue, ekusunguleni ya XiOccidental, i ririmi ro pfuneta ra matiko ya misava leri tumbuluxiweke hi 1922 naswona ri thyiwile vito lerintshwa hi 1949. Muvumbi wa rona, Edgar de Wahl, u lave ku fikelela nkarhi na nkarhi lowukulu wa ririmi na vumunhu bya ntumbuluko.Matimu na ntirhohttps://ts.wikipedia.org/wiki/XiInterlingue#Matimu_na_ntirhoMasungulohttps://ts.wikipedia.org/wiki/XiInterlingue#MasunguloNkarhi wa Vienna na Nyimpi ya Vumbirhi ya Misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XiInterlingue#Nkarhi_wa_Vienna_na_Nyimpi_ya_Vumbirhi_ya_MisavaKu ringanisiwa ka ririmihttps://ts.wikipedia.org/wiki/XiInterlingue#Ku_ringanisiwa_ka_ririmiIALA, Interlingua, na ku cinca vito ku va Interlinguehttps://ts.wikipedia.org/wiki/XiInterlingue#IALA,_Interlingua,_na_ku_cinca_vito_ku_va_InterlingueKu yima na ku pfuxetiwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XiInterlingue#Ku_yima_na_ku_pfuxetiwaKu olova ka ku dyondzahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XiInterlingue#Ku_olova_ka_ku_dyondzaWikipedia: Edgar de Wahlhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Edgar_de_WahlEdgar Alexei Robert von Wahl kumbe de Wahl (23 Nhlangula 1867 – 9 Dzivamisoko 1948) a ari mudyondzisi wa Xijarimani xa Baltic, mutivi wa tinhlayo na mutivi wa tindzimi. U dume ngopfu hi ku va muvumbi wa Interlingue (leyi tivekaka tanihi Occidental evuton’wini bya yena hinkwabyo), ririmi leri akiweke hi ntumbuluko leri sekeriweke eka tindzimi ta Indo-European, leri sunguleke ku kandziyisiwa hi 1922.Interlinguehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:InterlingueWikipedia: Ririmi ro pfuneta ra matiko ya misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ririmi_ro_pfuneta_ra_matiko_ya_misavaRirimi ro pfuneta ra matiko ya misava i ririmi leri endleriweke ku vulavurisana exikarhi ka vanhu lava humaka eka matiko hinkwawo yo hambana, lava nga avelani ririmi ro sungula leri fanaka. Ririmi ro pfuneta ngopfungopfu i ririmi ra matiko mambe naswona hakanyingi i ririmi leri akiweke.Tindzimi to pfuneta ta matiko ya misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Tindzimi_to_pfuneta_ta_matiko_ya_misavaWikipedia: Mahalehttps://ts.wikipedia.org/wiki/MahaleMahale i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 93 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mahale#MintshahoWikipedia: Majejehttps://ts.wikipedia.org/wiki/MajejeMajeje i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 93 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Majeje#MintshahoWikipedia: Masekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/MasekeMaseke i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 93 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maseke#MintshahoWikipedia: Nondwenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/NondweniNondweni i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 93 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nondweni#MintshahoWikipedia: Priska-Majejehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Priska-MajejePriska-Majeje i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 86 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra Giyani.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Priska-Majeje#MintshahoWikipedia: Vuyelanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VuyelaniVuyelani i muti lowu kumekaka e ka masipala wa xifundza xa Mopani e xifundzeni-nkulu xa Limpopo e Afrika Dzonga. Muti lowu wule kule hi 93 wa tikhilomitara kusuka e dzongeni bya vuxa bya doroba ra Tzaneen e patwini ra R36 ro ya e Phalaborwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuyelani#MintshahoWikipedia: Manganyihttps://ts.wikipedia.org/wiki/ManganyiVaka Magoda Va n'wa riphindi ro Pasa homu Na rhole riku moo!Wikipedia: Benny Manyenganihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Benny_ManyenganiBenny Skheto Baloyi (U beburiwile 11 Sunguti 1978) loyi a tevikaka tani hi Benny Manyengani I qhambi ya mutsonga wale Afrika dzonga. U tivekile hi album ya wena ya Tiba Ben leyi Yi nga humesiwa hi lembe ra 2011.Wikipedia: Malambanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MalambaniTiko Ra kahina I album leyi Yi nga humesiwa hi Benny Manyengani hi lembe ra Mawuwani 2021Wikipedia: Mahlaulehttps://ts.wikipedia.org/wiki/MahlauleMahlaule i mapengo na homu khoveni, va ka homu ya ntima nhlampfi ncila a va dyi i mahlaule lo wo hlawula ndluwa a siya hoveWikipedia: IShowSpeedhttps://ts.wikipedia.org/wiki/IShowSpeedIShowSpeed (u velekiwe hi ti 21 Sunguti 2005, eCincinnati, eOhio) i mutirhi wa youtuber ya le Amerikha. Leyi swilo swa yona swi sekeriweke eka tivhidiyo ta vuhungasi na vuhungasi leti fambelanaka na mintlangu ya tivhidiyo na ndhavuko wa inthaneti.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/IShowSpeed#MintshahoWikipedia: Nkajuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NkajuManga-KajuMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkaju#MinkomboWikipedia: Nhlangulanehttps://ts.wikipedia.org/wiki/NhlangulaneNhlangulane, i wun'wana wa muxaka wa swimilani leswi kumekaka e tikweni-nkulu ra Afrika. Wu kumeka ku suka eTopiya na Somaliya en'walungwini wa tiko-nkulu, na le dzongeni ku ya eVupela-dyambu bya Kapa e Afrika Dzonga.Minkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangulane#MinkomboWikipedia: Ndzholehttps://ts.wikipedia.org/wiki/NdzholeNdzhole i muxaka wa nsinya lowu kumeka eka swimilani swa le ribuweni ra Afrika Dzonga ku suka e Kapa Vuxa, ku ya eKwaZulu-Natal ku ya edzongeni wa Mozambhiki.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhole#NhlamuseloNkoka wa nsinya lowu eka mbanguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhole#Nkoka_wa_nsinya_lowu_eka_mbanguXiyimo xa vuhlayisekihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhole#Xiyimo_xa_vuhlayisekiMinkombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndzhole#MinkomboWikipedia: Dzivamusoko 6https://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_6== Leswi endlekeke hi siku leri ==Leswi endlekeke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_6#Leswi_endlekeke_hi_siku_leriLava tswariweke hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_6#Lava_tswariweke_hi_siku_leriLava hundzeke e misaveni hi siku lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_6#Lava_hundzeke_e_misaveni_hi_siku_leriMasiku yo humula (Holiday)https://ts.wikipedia.org/wiki/Dzivamusoko_6#Masiku_yo_humula_(Holiday)Wikipedia: 1964https://ts.wikipedia.org/wiki/1964Lembe ra 1964 (Magidi-nwe, madzana-nkaye makume-tsevu na mune) i lembe leri tolovekeke leri sunguleke hi Ravunharhu.Leswi endlekeke hi 1964https://ts.wikipedia.org/wiki/1964#Leswi_endlekeke_hi_1964Sungutihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#SungutiNyenyenyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#NyenyenyaniNyenyankuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#NyenyankuluDzivamusokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#DzivamusokoMudyaxihihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#MudyaxihiKhotavuxikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#KhotavuxikaMawuwanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#MawuwaniMhawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#MhawuriNdzhatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#NdzhatiNhlangulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#NhlangulaHukurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#HukuriN'wendzamhalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#N'wendzamhalaLava tswariweke hi 1964https://ts.wikipedia.org/wiki/1964#Lava_tswariweke_hi_1964Sunguti - Nyenyenyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#Sunguti_-_NyenyenyaniNyenyankulu - Dzivamusokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#Nyenyankulu_-_DzivamusokoMudyaxihi - Khotavuxikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#Mudyaxihi_-_KhotavuxikaMawuwani - Mhawurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#Mawuwani_-_MhawuriNdzhati - Nhlangulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#Ndzhati_-_NhlangulaHukuri - N'wendzamhalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#Hukuri_-_N'wendzamhalaLava loveke hi 1964https://ts.wikipedia.org/wiki/1964#Lava_loveke_hi_1964Swikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#SwikomboSwikombo swa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/1964#Swikombo_swa_le_handleWikipedia: David Woodardhttps://ts.wikipedia.org/wiki/David_WoodardDavid Woodard (u velekiwe hi ti 6 Dzivamusoko 1964 eSanta Barbara, California) i mufambisi wa okhestra ya le Amerika, naswona i ntukulu wa mindyangu leyi dumeke ya vukoloni bya le Amerika.Carpenter, S.Hlaya leswi engetelekekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Hlaya_leswi_engetelekekeMinkombo yale handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Minkombo_yale_handleMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#MintshahoWikipedia: Manghozihttps://ts.wikipedia.org/wiki/ManghoziMaghozi i mhandzu lowu dyiwaka naswona naswona nsinya wa wona wu kumeka ngopfu etindhzawuni leti ngana mpfula. Ku vuriwa leswaku yi sungule en'walungu - vupela - dyambu bya Myanmar, Bangladesh ni le n'walungu - vuxa bya Indiya.Swiyelanisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Manghozi#SwiyelanisiWikipedia: ISBNhttps://ts.wikipedia.org/wiki/ISBNWikipedia: Xiendla hi vomuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiendla_hi_vomuXiendla hi vomu (tshidzimba – hi xiVhenda; isienta ngavomu – hi xiSwazi), i swakudya leswi swekiwaka hi ku hlanganisa timbaweni, timanga na mavele, laha timbaweni na timanga ti lovekiwaka hi xatolo, ivi swiswekiwa swithlela swihungeriwa hi mapa ya timanga to kadziwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiendla_hi_vomu#MintshahoWikipedia: Tihovehttps://ts.wikipedia.org/wiki/TihoveTihove (Tshidzumba hi xiVhenda, Isiphuphutho hi xiZulu) i swakudya swandzhavuko leswi rhandziwaka ngopfu hi Vatsonga na VaVhenda. Tihove tiswekiwa hi ku hlanganisa mavele lama lovekiweke, tinyawa, Timanga na timanga to kandziwa, ivi swiswekiwa swikala swihlangana.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tihove#MintshahoWikipedia: Vukhongeri bya xintuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukhongeri_bya_xintuVukhongeri bya xintu ivukhongeri na maendlele ya vanhu va ntima valaha tikwein-nkulu ra Afrika, naswona bya hambana hambana kuya hi rixaka.Encyclopedia of African Religion (Sage, 2009) Molefi Kete Asante Vukhongeri lebyi byi titshege eka ndzhavuko naswona byi hangalasiwa hikuya hi ndzhavuko wa kuvulavula hinomo, laha byi hundzisiwka kusuka eka rixaka rakhale kuya eka rin'wana, hi kutirhisa mitsheketo , tinsimu na minkhuvo ya ndzhavuko.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vukhongeri_bya_xintu#MintshahoWikipedia: Tinjhovohttps://ts.wikipedia.org/wiki/TinjhovoTinjhovo ti ambariwa (bohiwa) hi vavanuna va matsonga emasengeni kumbe exifuveni. Tinjhovo ti endliwa hi madzovo ya swiharhi lama omisiweke na swona mathlela ma olovisiwa.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tinjhovo#MintshahoWikipedia: Njhindzuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NjhindzuNjhindzu i nceka wa ntima lowu awubohiwa eswisutini hi vavanuna va tlhela va gwarela. nceka lowu a endliwa hi dzovo ra swiharhi ivi wu bohiwa hingoti emasengeni, leswaku wu ambariwa ehansi ka tinjhovo.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Njhindzu#MintshahoWikipedia: Ahmed Abdel Salamhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Abdel_SalamAhmed Abdel Salam was born in Dar Al-Salam, Sohag Governorate, in 1964, and moved to the State of Kuwait with his father at the age of 9 years. He started working in handicrafts, as well as practicing some commercial work at the age of 16, until I became working in the field of general contracting in the State of Kuwait, until the brutal Iraqi invasion came.Wikipedia: Xihlawuhlawu xo tsandzeka ku vona muvalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_xo_tsandzeka_ku_vona_muvalaKu bofa mivala i rito leri tirhisiweke hi vaavanyisi va huvo-nkulu ya le Amerika eka mavonelo yo hlaya lama yelanaka na ku ringana ka rixaka na ku ringana, ngopfu-ngopfu eka dyondzo ya mani na mani.Parents Involved in Community Schools v.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_xo_tsandzeka_ku_vona_muvala#MintshahoWikipedia: Xihlawuhlawu lexi kongomisiweke eka vanhu lava tsandzekaka ku vona muvalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_lexi_kongomisiweke_eka_vanhu_lava_tsandzekaka_ku_vona_muvalaKu bofa mivala i rito leri tirhisiweke hi vaavanyisi va huvo-nkulu ya le Amerika eka mavonelo yo hlaya lama yelanaka na ku ringana ka rixaka na ku ringana, ngopfu-ngopfu eka dyondzo ya mani na mani.Parents Involved in Community Schools v.Eka mavonelo ya huvo-nkulu ya tiko Amerikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_lexi_kongomisiweke_eka_vanhu_lava_tsandzekaka_ku_vona_muvala#Eka_mavonelo_ya_huvo-nkulu_ya_tiko_AmerikaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_lexi_kongomisiweke_eka_vanhu_lava_tsandzekaka_ku_vona_muvala#MintshahoWikipedia: Ku hlanganisiwa ka ndhavukohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_hlanganisiwa_ka_ndhavukoKu hlanganisiwa ka ndhavuko I endlelo leri ntlawa wa vanhu lavatsongo kumbe ndhavuko lowu fikaka wu fana ni ntlawa lowukulu wa vanhu kumbe ku hlanganisiwa ka mimpimanyeto, mahanyelo na ripfumelo ra ntlawa un'wana ku nga khathariseki leswaku I ku helela kumbe hi xiphemu.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_hlanganisiwa_ka_ndhavuko#MintshahoWikipedia: Ku tirhisiwa ka ndhavukohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_tirhisiwa_ka_ndhavukoKu tekela ndhavuko Iku amukeriwa loku nga fanelangiki kumbe loku nga amukeriwiki ka xiphemu kumbe swiaki swa ndhavuko swinwana kuri vutivi, xiphemu kumbe swiyenge swa ndhavuko wun'wana kumbe vutitivisi hi swirho swa ndhavuko kumbe vutitiviki byin'wana.Wikipedia: Xihlawuhlawu xa ku kurisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_xa_ku_kurisa Xihlawuhlawu xaku kurisa i xivumbeko laha vana va mintlawa leyitsongo,ngopfu ngopfu eka vana va ntima laha va khomiwa tani hi vanhu lava nkulu kambe vanga kulanga.Swiedlo leswi edliwaka hi vana hileswi swingata tekiwa tani hi toloveto eka nwana ,kukula ka nwana swingaha tekiwa tani hiku tshinya naswona vana vanga tekiwa vari ni swikongomelo swo biha.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_xa_ku_kurisa#MatimuMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_xa_ku_kurisa#MintshahoWikipedia: Thyaka ro basahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thyaka_ro_basaMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thyaka_ro_basa#MintshahoWikipedia: Ku hambana, ku ringana ni ku katsiwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_hambana,_ku_ringana_ni_ku_katsiwaKu hambana, ku ringana ni ku katsiwa i xivumbeko lexi lavaka ku tlakusa hi ndlela ya kahle na ku helela eka vanhu,ngopfu-ngopfu lokunga lulama eka vanhu na leswi vanhu vanga hleketa swona hi kwalaho ka masangu ya vona.vutisi,vulema na swinwanaWikipedia: Xihlawuhlawu xa rimbewuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_xa_rimbewuXihlawuhlawu xa rimbewu xi hlamuseriwa tanihi mianakanyo leyi seketeriweke nayinwani.Ku kayivela eku thoriwenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_xa_rimbewu#Ku_kayivela_eku_thoriweniMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_xa_rimbewu#MintshahoWikipedia: Xihlawuhlawu lexi sekeriweke eka muvala wa nhlongehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_lexi_sekeriweke_eka_muvala_wa_nhlongeXihlawuhlawu eka tsaku ya dzovo ya mihlovo.Kambe xihlawuhlawu eka tsaku ya dzovo ya mihlovo xi tiveka tanihi xihlawuhlawu lexi seketeriweke hji mavala ya nhlonge kambe xivumbeke tanihi xihlawuhlawu lexi langutekeke hoin swa mixaka ya vanhu vo hambana hambana ka nhlonge ya vanhu.Emisaveni Hinkwayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_lexi_sekeriweke_eka_muvala_wa_nhlonge#Emisaveni_HinkwayoMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlawuhlawu_lexi_sekeriweke_eka_muvala_wa_nhlonge#MintshahoWikipedia: Khetohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kheto----Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kheto#MintshahoWikipedia: Mafemanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mafemani----Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mafemani#MintshahoWikipedia: Nghobohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nghobo----Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nghobo#MintshahoWikipedia: Eric Nxumalohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Eric_Nxumalo----Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Eric_Nxumalo#MintshahoWikipedia: Wayback Machinehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Wayback_MachineWayback Machine i vuhlayiselo bya thekinoloji bya inthaneti (World Wide Web) lebyi sunguriweke hi Internet Archive, nhlangano lowu nga bindzurisiki lowu nga eSan Francisco, California. Muchini lowu wu tumbuluxiwile hi lembe ra 1996 naswona wu sungule ku tirha hi lembe ra 2001.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Wayback_Machine#MintshahoWikipedia: Mfumo wa Zuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mfumo_wa_ZuluMfumo wa Zulu (/ˈzuːluː/, Zulu: KwaZulu), a ku ri mfumo wa le Dzongeni wa Afrika. Hi malembe ya 1810, Shaka u simeke vuthu leri hlanganiseke mintlawa leyi phikizanaka na rona kutani a aka valandzeri vo tala lava a va fuma xiphemu lexikulu xa Afrika Dzonga lexi a xi famba eribuweni ra Lwandle ra Indiya ku suka eNambyeni wa Tukela edzongeni ku ya eNambyeni wa Pongola en'walungwini.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mfumo_wa_Zulu#MintshahoWikipedia: Ndhuna-nkulu ya vusochahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndhuna-nkulu_ya_vusochaNdhuna-nkulu ya vusocha (na leswi ringanaka na yona hi ku kongoma eka tindzimi to hlaya) i xiyimo xale henhla xa masocha, naswona xikombisa vurhangeri lebyi heleleke bya mvuthu ya nyimpi ya tiko rokarhi.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndhuna-nkulu_ya_vusocha#MatimuMintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ndhuna-nkulu_ya_vusocha#MintshahoWikipedia: Hosihttps://ts.wikipedia.org/wiki/HosiHosi i nhloko ya tikoWebster's II New College Dictionary.Monarch.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hosi#MintshahoWikipedia: Xifundzha-nkulu xa Gazahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xifundzha-nkulu_xa_GazaGaza i xifundzhankulu xa Mozambhiki. Yi na vundzhawu bya kwalomu ka 75,709 km2 na vaaki va 1,422,460 (ku hlayiwa ka vanhu ka 2017), naswona hixona xifundzha-nklulu lexi ngana nhlayo ya vanhu leyi tsongo eka swifundzhankulu hinkwaswo swa Mozambhiki.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xifundzha-nkulu_xa_Gaza#MintshahoWikipedia: Xingonihttps://ts.wikipedia.org/wiki/XingoniTindzimi ta xiNgoni i ntlawa wa tindzimi leti yelanaka naswona leti vulavuriwaka edzongeni wa Afrika hi vangoni. Tindzimi ta xiNguni ti katsa xiThloza, xiZulu, xiNdhevele, na xiSwazi.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xingoni#MintshahoWikipedia: Xiswazihttps://ts.wikipedia.org/wiki/XiswaziXiswazi (kumbe SiSwati) i ririmi ra xingoni leri vulavuriwaka eEswatini na Afrika Dzonga hi maswazi. Nhlayo ya vanhu lava vulavulaka ririmi leri yi pimanyetiwa ku va kwalomu ka 2.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiswazi#MintshahoWikipedia: Xiputukezihttps://ts.wikipedia.org/wiki/XiputukeziXiputukezi ii ririmi ra ximfumo ra le Phochugali, Brazili, Cape Verde, Angola, Muzambhiki, Guinea-Bissau na São Tomé na Príncipe, naswona ri thlela riri na xiyimo xa ximfumu le East Timor, Equatorial Guinea, na Macau. Munhu kumbe tiko leri vulavulaka Xiputukezi ri vuriwa "Lusofoni" (lusófono).Mitshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiputukezi#MitshahoWikipedia: Mfumo wa Maputukezihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mfumo_wa_MaputukeziMfumo wa Maputukezi (Portuguese: Império Português), a wu vumbiwe hi matiko ya vukolonyi ya le mintsungeni ya malwandle, tinkomponi, na switikwana leswi a swi fumiwa hi Phochugali. A ku ri wun'wana wa mimfumo leyi tshameke nkarhi wo leha swinene ematin'wini ya Yuropa, leyi tekeke kwalomu ka malembe-xidzana ya tsevu ku sukela loko ku hluriwe Ceuta eAfrika N'walungu hi 1415, ku fikela loko ku hundziseriwa vulawuri bya Macau eka Chayina hi 1999.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mfumo_wa_Maputukezi#MintshahoWikipedia: Ribuwa ra tinhenha (Doroba)https://ts.wikipedia.org/wiki/Ribuwa_ra_tinhenha_(Doroba)Ribuwa ra tinhenha (kumbe Angra do Heroísmo hi xiputukezi), kumbe Angra, i doroba na masipala wa le Xihlaleni xa Terceira, etikweni ra Phochugali, naswona hi rin'wana ra madoroba-nkulu manharhu ya Azores. Angra, leyi simekiweke hi lembe ra 1478, a ku ri doroba ra nkoka swinene eAzores, tanihi ntsindza wa Bixopo wa Azores, naswona a yi tirha tanihi ntsindza ya Phochugali hi nkarhi wa Tinyimpi ta Ntshunxeko.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ribuwa_ra_tinhenha_(Doroba)#MintshahoWikipedia: Nhlangano wa Afrika Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangano_wa_Afrika_DzongaNhlangano wa Afrika Dzonga a ku ri khale ka Riphabliki ya Afrika Dzonga ya namuntlha. Wu sungule ku va kona hi ti 31 Mudyaxihi 1910 hi ku hlanganisiwa ka swifundzha swavukolonyi swa Kapa, Natala, Transivala na Fristata.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlangano_wa_Afrika_Dzonga#MintshahoWikipedia: Mukhomela vukosihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhomela_vukosiEka mfumo wa vuhosi, Mukhomela vukosi i munhu loyi a hlawuriweke ku fuma tiko loko hosi ya hari n'wana, loko yingari kona, loko yinga swi koti kufuma, kumbe xiluvelo a xi nga ri kona naswona hosi leyintshwa yinag si vekiwa. Huvo ya valawuri yi nga vumbiwa hi nkarhi wun'we kumbe hi ku landza nawu wa vumbiwa.Mintshamohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mukhomela_vukosi#MintshamoWikipedia: Rhijisitara ra domain ya le hansi ya phurayivhetehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rhijisitara_ra_domain_ya_le_hansi_ya_phurayivheteRhijisitara ra domain ya le hansi ya phurayivhete ri avela mavito ya domain eka ntlawa lowutsongo wa Sisiteme ya Mavito ya Domain ehansi ka domain leyi tsarisiweke eka rhijisitara leri amukeriweke hi ICANN kumbe ccTLD. Vunyingi bya tirhejisitara ta domain ya le hansi ta phurayivhete ti tirha hi ku ya hi vito ra ISO 3166-1 leri nga subdomain ya domain ya xiyimo xa le henhla.Vuhandzurihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rhijisitara_ra_domain_ya_le_hansi_ya_phurayivhete#VuhandzuriMatimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rhijisitara_ra_domain_ya_le_hansi_ya_phurayivhete#MatimuWikipedia: Hanshin Tigershttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hanshin_TigersHanshin Tigers(阪神タイガース)i xipano xa baseball xa le Japani.Xihlanganisi xa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hanshin_Tigers#Xihlanganisi_xa_le_handleWikipedia: Xitichi xa Kyotohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitichi_xa_KyotoXitichi xa Kyoto i xitichi xa xitimela lexi nga eKyoto, eJapani.Kyotohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:KyotoWikipedia: Xitichi xa Tennojihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitichi_xa_TennojiXitichi xa Tennoji i xitichi xa xitimela lexi nga eOsaka, eJapani.Japanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:JapaniWikipedia: Kiyomizu-derahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kiyomizu-deraKiyomizu-dera i tempele leyi nga eKyoto, eJapani.Xihlanganisi xa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kiyomizu-dera#Xihlanganisi_xa_le_handleWikipedia: Kintetsuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/KintetsuKintetsu(近鉄) i khampani ya swiporo ya le Japani.Kyotohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:KyotoWikipedia: Hankyuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/HankyuHankyu(阪急) i khampani ya swiporo ya le Japani.Kyotohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:KyotoWikipedia: Vuthlokovetserihttps://ts.wikipedia.org/wiki/VuthlokovetseriVUTOMI - LW TIVANAWikipedia: Marivatehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Marivate*Bertha MarivateVanhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:VanhuWikipedia: Maltahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MaltaMalta a tiko ra Yuropa.Weblinkshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Malta#WeblinksWikipedia: Toyotahttps://ts.wikipedia.org/wiki/ToyotaToyota i khampani ya le Japani leyi endlaka timovha leyi nga ni ntsindza eToyota, le Aichi, eJapani.Wikipedia: Maguduhttps://ts.wikipedia.org/wiki/MaguduMagudu i doroba eka Masipala wa Nkomazi Local Municipality exifundzheninkulu xa Mpumalanga e Afrika Dzonga, eka ndzilakano na Eswatini .Wikipedia: Doroba ra Kapahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Doroba_ra_KapaDoroba ra Kapa i ntsindza wa milawu wa Afrika-Dzonga. I doroba ra khale swinene etikweni naswona i xitulu xa Palamende ya Afrika Dzonga.Afrika-Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Afrika-DzongaWikipedia: Greatpagehttps://ts.wikipedia.org/wiki/GreatpageYo! Patrick MaGomez (talk) 20:44, 30 Ndzhati 2023 (UTC)Wikipedia: Matsilelehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matsilelevaka maluleke iva nwanati vadyi vabangu va xinyela babeni macimba mati huku malema rihlelo vaka maluleke hi vona ti hosi ka mhika makwakwe valdezia makuleke nati ndzawu tinwani totalaWikipedia: Neymarhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NeymarNeymar da Silva Santos Júnior (loyi a velekiweke hi ti 5 Hukuri 1992), loyi a tivekaka tani hi Neymar Júnior kumbe hi vito rin'we tani hi Neymar, i mutlangi wa bolo ya milenge wa xiphurofexinali wa Brazil loyi a tlangaka tani hi mudzaberi wa xipano xa Saudi Pro League xa Al Hilal na xipano xa rixaka xa Brazil . Mutlangi loyi a nga na vutshila byo nghenisa magoza na muendli wa mintlangu loyi a tivekaka hi xitayili xa yena xo tlanga xa flamboyant, u tekiwa tani hi un’wana wa vatlangi va kahle swinene emisaveni na mutlangi lonene wa Brazil eka xitukulwana xa yena.Wikipedia: Mujeko wa Belgorodhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mujeko_wa_BelgorodMujeko wa Belgorod i xin'wana xa mimfungho ya ximfumo (kun'we na coat of arms) ya doroba ra Belgorod, exifundzheni xa Belgorod xa Russian Federation. Mujeko i mfungho wa vun'we ni ntirhisano wa vaaki va doroba.Nhlamuselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mujeko_wa_Belgorod#NhlamuseloXihlovohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mujeko_wa_Belgorod#XihlovoWikipedia: Wikimedia Commonshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_CommonsWikimedia Commons Commons kumbe WikiCommons i phurojeke ya Wikimedia Foundation naswona i vuhlayiselo lebyi hlayisaka swifaniso, tifayela ta mpfumawulo, na tifayela tin’wana ta multimedia ku tirhisiwa eka tiphurojeke tihi na tihi na hinkwato ta Wikimedia. Hi ririmi rihi na rihi ra Wikipedia, kumbe ku layicha ku tirhisiwa ehandle ka Wikimedia.Nakambe vonahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_Commons#Nakambe_vonaWikipedia: Van Cat ya le Turkeyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Van_Cat_ya_le_TurkeyKasi ya Van i muxaka wa kati lowu tekeke vito ra wona kusuka eka timintsu ta wona eka ndzhawu ya Lake Van, wu hlambela kahle, naswona wuna mahlo ya wasi kumbe ya rihlaza, kumbe rin’we ra wasi na rin’we ra rihlaza. Ti van cats titala kuva na xivati xin’we kumbe timbirhi ta ntima exikarhi ka tindleve ta tona.ku pfilunganyeka ka mintlhavekohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Van_Cat_ya_le_Turkey#ku_pfilunganyeka_ka_mintlhavekonkarhi wa estrushttps://ts.wikipedia.org/wiki/Van_Cat_ya_le_Turkey#nkarhi_wa_estrusSwihlanganisi swa le handlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Van_Cat_ya_le_Turkey#Swihlanganisi_swa_le_handleWikipedia: Xitediyamu xa Peter Mokabahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitediyamu_xa_Peter_MokabaXitediyamu xa Peter Mokaba i xitediyamu xa bolo ya milenge na rhugibi ePolokwane (khale ka Pietersburg), Afrika-Dzonga, lexi a xi tirhisiwa eka Khapu ya Misava ya FIFA ya 2010 . Xi na vuswikoti byo amukela 45,500 wa vahlaleri kambe hi swikongomelo swa Khapu ya Misava ya FIFA ya 2010 nhlayo ya switulu yi hungutiwile ku ya eka 41,733.Wikipedia: Huvo ya Tindzimi ta Afrika-Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Huvo_ya_Tindzimi_ta_Afrika-DzongaHuvo ya Tindzimi ta Afrika-Dzonga i xisimekiwa xa [[Afrika-Dzonga] lexi simekiweke ku tlakusa vutindziminyingi, ku hluvukisa tindzimi ta ximfumo ta 12, na ku sirhelela timfanelo ta tindzimi eAfrika-Dzonga. Huvo yi simekiwile hi ku landza Nawu wa 59 wa 1995 hi Palamende ya Afrika-Dzonga.Wikipedia: Dombolohttps://ts.wikipedia.org/wiki/DomboloDombolo, (leyi tivekaka tanihi umbhako, ujeqe, dipapata hi Xitswana na rostile hi Xixhosa), i xinkwa xa ndhavuko xa Afrika-Dzonga lexi swekiweke . I xakudya xa masiku hinkwawo lexi tivekaka swinene emakaya yo tala eAfrika-Dzonga.Nakambe vonahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dombolo#Nakambe_vonaWikipedia: Xipano xa bolo ya milengehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xipano_xa_bolo_ya_milengeXipano xa bolo ya milenge i ntlawa wa vatlangi lava hlawuriweke ku tlanga swin'we eka mitlangu yo hambana ya swipano leyi tiviwaka tanihi bolo ya milenge. Swipano swo tano swi nga hlawuriwa ku tlanga eka ntlangu wo lwisana na xipano lexi xi kanetaka na xona, ku yimela xipano xa bolo ya milenge, ntlawa, mfumo kumbe rixaka, xipano xa vatlangi va vuswikoti hinkwavo kumbe hambi ku ri ku hlawuriwa tanihi xipano xo ringanyetiwa (ku fana na [team|Xipano xa Milorho] kumbe Xipano xa Lembe-xidzana) naswona u nga tshuki u tlanga ntlangu wa xiviri.Wikipedia: Skopohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Skopoxikopo swakudya swa Afrika swa nyama leswi endliwaka hi homu, mbuti kumbe nhloko ya nyimpfu.Wikipedia: Vutivi bya ti-Onomasticshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vutivi_bya_ti-OnomasticsOnomastiki (kumbe, eka matsalwa ya khale, onomatholoji ) i dyondzo ya ethimoloji, matimu, na matirhiselo ya mavito ya xiviri . [(‘vito ra ntiyiso’) kumbe [[wiktionary:orthonym|orthonym] (‘vito ra xiviri’) i vito leri faneleke ra nchumu lowu ku vulavuriwaka ha wona, nchumu wa dyondzo ya onomastiki.Wikipedia: Yunivhesiti ya Vendahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_VendaPages with empty citationshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsWikipedia: Matimu ya Masipala wa Muganga wa Ba-Phalaborwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimu_ya_Masipala_wa_Muganga_wa_Ba-Phalaborwa|government_type=Municipal council|leader_party=ANC|leader_title=Mayor|leader_name=Merriam Malatji|leader_title1=|leader_name1=|leader_title2=|leader_name2=|area_footnotes=|area_total_km2=7462Tindhawu letikuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matimu_ya_Masipala_wa_Muganga_wa_Ba-Phalaborwa#Tindhawu_letikuluWikipedia: Masipala wa Xifundzakulu wa Collins Chabanehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipala_wa_Xifundzakulu_wa_Collins_Chabane|population_total=328636Pages with non-numeric formatnum argumentshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_non-numeric_formatnum_argumentsWikipedia: Masipala wa Muganga wa Makhadohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipala_wa_Muganga_wa_MakhadoMasipala wa Makhado ( Venda: Masipala wa Makhado: Tsonga ) i masipala wa ndhawu endzeni ka Masipala wa Xifundzha xa Vhembe, exifundzheninkulu xa Limpopo eAfrika Dzonga . Xitulu xa kona i Louis Trichardt .Wikipedia: Masipala wa Muganga wa Bushbuckridgehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipala_wa_Muganga_wa_BushbuckridgeMasipala wa Bushbuckridge i masipala wa ndhawu endzeni ka Masipala wa Xifundzha xa Ehlanzeni, exifundzheninkulu xa Mpumalanga eAfrika-Dzonga. Vurimi bya mabindzu, lebyi vumbiwaka hi swimilani swa mupayi na bluegum, fole, khotoni, mihandzu na matsavu yale hansi ka tropical swiendliwa ematikoxikaya ya masipala.Wikipedia: Tin'anga ta xintu ta le Dzongeni wa Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tin%27anga_ta_xintu_ta_le_Dzongeni_wa_AfrikaWikipedia: Nsuku Mtilenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nsuku_MtileniNsuku Mtileni [https://www.facebook.Wikipedia: Cancerhttps://ts.wikipedia.org/wiki/CancerMfukuzana i vuvabyi bya ku kula ka tinyama ta miri hikokwalaho ka ku va masocha ya miri ya kuma mahungu yo kanganyisa ya leswaku miri wu le ku hlaseriweni hi mavabyi yo karhi. Masocha ya miri ya sungula ku lwa ni xirho lexi ya ehleketaka leswaku xi hlaseriwile hi xikongomelo xo lavaku lwisana ni mavabyi lama ya ehleketaka leswaku ya kona.swihlovohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cancer#swihlovoWikipedia: Tourismhttps://ts.wikipedia.org/wiki/TourismVumpfhumba i bindzuriso lowunene swinene eka ikhonomi ya tiko ra hina ra Afrika-Dzonga. Vaakatiko hinkwavo va hlohloteriwa ku nghenelela hi tindlela to hambana-hambana eka timhaka ta vumpfhumba hi xikongomelo xo veka miganga ya vona eka mepe wa Afrika-Dzonga.Wikipedia: Corona virushttps://ts.wikipedia.org/wiki/Corona_virusCoronavirus i xitsongwatsongwana lexi nga tumbuluka etikweni ra Chana hi lembe ra 2019 Nwendzamhala.Xitsongwanatsongwana lexi xi tlulelaka hi xihatla hilaha vanhu va vaka kusuhi na kusuhi.Wikipedia: Yunivhesiti ya Limpopohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_LimpopoKu vekiwa ka xiyimohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Limpopo#Ku_vekiwa_ka_xiyimoWikipedia: Xirindzahttps://ts.wikipedia.org/wiki/XirindzaXivongo xaka XirindzaWikipedia: Nsatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/NsatiWikipedia: Masungulo ya ririmihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masungulo_ya_ririmiMatumbulukelo ya ririmi, vuxaka bya rona ni ku hundzuka ka vanhu ni vuyelelo bya rona swi dyondziwile malembe yo tala lawa hindzeke. Swidyondzeki leswi navelaka ku dyondza matumbulukelo ya ririmi swi fanekele ku kuma swibumabumelo eka vumbhoni byo fana na nkandziyiso wa fossil, vumbhoni bya vuyemburi, ku hambana ka tindzimi ta manguva lawa, tidyondzo ta ku kuma ririmi na ku pimanisiwa exikarhi ka ririmi ra vanhu na maendlelo yo vulavurisana ka swiharhi (ngopfu ngopfu tindzimi tin’wana).Wikipedia: Tithekinoloji ya Ririmi na Vuhlanganisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tithekinoloji_ya_Ririmi_na_VuhlanganisiTithekinoloji ya Ririmi na Vuhlanganisi ( LCT ; yi tlhela yi tiviwa tanihi thekinoloji ya ririmi na vanhu kumbe thekinoloji ya ririmi hi ku komisa) i dyondzo ya sayense ya thekinoloji leyi andzisaka ririmi na vuhlanganisi. I ntirho wa swiyenge swo hambanahambana lowu katsaka swiyenge swa sayense ya khompyuta, tindzimi na sayense ya vutivi .Wikipedia: Sean Combs, ku vula yenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sean_Combs,_ku_vula_yenaSean Love Combs (loyi a velekiweke hi Sean John Combs; November 4, 1969), loyi a tivekaka hi mavito ya yena ya xiteji kunga Puff Daddy, P. Diddy, kumbe Diddy, loyi i muyimbeleri wa vunanga bya rap wa le Amerika, muhumelerisi na mufambisi wa tirhekhodo.Living peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: Homu block 14bhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Homu_block_14bHomu Block 14B i tiko leri kumekaka eGiyani, exifundzheni xa Limpopo. Khale ka ka khaleni akuri na wanuna loyi a tiveka hi vito ra Gumani.Wikipedia: NKAYIVELO WA MATI EDOROBENINKULU RA WITBANKhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NKAYIVELO_WA_MATI_EDOROBENINKULU_RA_WITBANKWitbank I dorapa lerikulu leri kumekaka exifundzeni xa Mpumalanga. I doropa ro tala hi mimayini.Wikipedia: Nthyakiso wa moya edorobeni ra Emalahlenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nthyakiso_wa_moya_edorobeni_ra_EmalahleniDoroba ra Emalahleni ri kumeka exifundzeni xa Mpumalanga, doroba leri ri tiveka hi ku endla malahla swinene. laha malahla lama ya endlaka nthyakiso wa moya.Wikipedia: I-Biltonghttps://ts.wikipedia.org/wiki/I-BiltongNtonga i muxaka wa nyama leyi omisiweke, leyi horisiweke leyi sunguleke ematikweni ya le Dzongeni wa Afrika ( Afrika Dzonga, Zimbabwe, Malawi, Namibia, Botswana, Lesotho, Eswatini, na Zambia ). Tinyama to hambanahambana ti nga tirhisiwa ku endla ntonga, kusuka eka nyama ya homu, ya mbiti, ya nyimpfu, na tinyama tin'wana.Masungulohttps://ts.wikipedia.org/wiki/I-Biltong#MasunguloSwikatsiwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/I-Biltong#SwikatsiwaNyamahttps://ts.wikipedia.org/wiki/I-Biltong#NyamaMalulamiselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/I-Biltong#MalulamiseloKu omisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/I-Biltong#Ku_omisaKu pimanisiwa na jerkyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/I-Biltong#Ku_pimanisiwa_na_jerkyVhengelehttps://ts.wikipedia.org/wiki/I-Biltong#VhengeleKu dyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/I-Biltong#Ku_dyaEmisaveni hinkwayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/I-Biltong#Emisaveni_hinkwayoWikipedia: Xitsongwatsongwana xa Khoronahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsongwatsongwana_xa_KhoronaXitsongwatsongwana xa Khorona i ntlawa wa switsongwatsongwana swa RNA leswi yelanaka leswi vangaka mavabyi eka swihadyana leswi mamisaka na swinyanyana. Eka vanhu na swinyanyana, swi va nga mavabyi ya swirho swo hefemula leswi nga sukaka eka leswi nga nyawuriki ku ya eka leswi dlayaka.Matumbulukelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsongwatsongwana_xa_Khorona#MatumbulukeloMatimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsongwatsongwana_xa_Khorona#MatimuXivumbekohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsongwatsongwana_xa_Khorona#XivumbekoGenome ya xitekelahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsongwatsongwana_xa_Khorona#Genome_ya_xitekelaKu nghena ka selehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsongwatsongwana_xa_Khorona#Ku_nghena_ka_seleWikipedia: Lawrence Mushwanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lawrence_MushwanaAdv Lawrence Mabendle Mushwana (loyi a velekiweke hi siku ra 3 Dzivamisoko 1948) a ri Musirheleri wa Vaaki wa Afrika-Dzonga. Mushwana i tswariwe ehansi ka Masipala wa Tzaneen.Swihlovohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lawrence_Mushwana#SwihlovoWikipedia: Ntongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/NtongaNtonga i muxaka wa nyama leyi omisiweke, leyi horisiweke leyi sunguleke ematikweni ya le Dzongeni wa Afrika ( Afrika Dzonga, Zimbabwe, Malawi, Namibia, Botswana, Lesotho, Eswatini, na Zambia ). Tinyama to hambanahambana ti nga tirhisiwa ku endla ntonga, kusuka eka nyama ya homu, ya mbiti, ya nyimpfu, na tinyama tin'wana.Masungulohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntonga#MasunguloSwikatsiwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntonga#SwikatsiwaNyamahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntonga#NyamaMalulamiselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntonga#MalulamiseloKu omisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntonga#Ku_omisaKu pimanisiwa na jerkyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntonga#Ku_pimanisiwa_na_jerkyVhengelehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntonga#VhengeleKu dyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntonga#Ku_dyaEmisaveni hinkwayohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ntonga#Emisaveni_hinkwayoWikipedia: Ximoko Vandlahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ximoko_VandlaMatimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ximoko_Vandla#MatimuMbuyelo wa nhlawulohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ximoko_Vandla#Mbuyelo_wa_nhlawuloNhlawulo wa rixakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ximoko_Vandla#Nhlawulo_wa_rixakaNhlawulo wa swifundzakuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ximoko_Vandla#Nhlawulo_wa_swifundzakuluNhlawulo wa masipalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ximoko_Vandla#Nhlawulo_wa_masipalaWikipedia: Vandla ra Ximokohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vandla_ra_XimokoMatimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vandla_ra_Ximoko#MatimuMbuyelo wa nhlawulohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vandla_ra_Ximoko#Mbuyelo_wa_nhlawuloNhlawulo wa rixakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vandla_ra_Ximoko#Nhlawulo_wa_rixakaNhlawulo wa swifundzakuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vandla_ra_Ximoko#Nhlawulo_wa_swifundzakuluNhlawulo wa masipalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vandla_ra_Ximoko#Nhlawulo_wa_masipalaWikipedia: Penny pennyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Penny_pennyPenny Penny i Erick Giyani Nkovani loyi a nga muyimbeleri wa vunanga bya Xitsonga bya Disco na xigaza. U tivekile ngopfu hi reality show ya "Papa Penny Ahee" leyi a yi tlangiwa hi va Mzansi MagicMzansi Magic Official Website (dstv.Wikipedia: Matshwa bemudahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Matshwa_bemudaFreddy Masingi loyi eka vuyimbeleri a tivekaka tanihi Matshwa Bemuda u velekiwile hi lembe ra 1973. Eka vunanga u vile na tialibamu ta 24 eka khume wa malembe.Wikipedia: Arnold Mushwanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Arnold_MushwanaWikipedia: Mushwana Clan Namehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mushwana_Clan_NameXivongo xa ka Mushwana i xivongo lexi nga tala eka Masipala wa Tzaneen eLimpopo. Hambiswiritano, xivongo lexi xa kumeka na le ka tindhawu tin'wana to fana na Bugersford, Phalaborwa, na Mpumalanga.Wikipedia: Swithopo swa xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swithopo_swa_xitsongaSwithopo swa Vatsonga ku kongomisiwa eka xiharhi kumbe nchumu un'wana na un'wana wa ntumbuluko lowu yimelaka xivongo xo karhi Mathevula (2019)[https://univendspace.univen.Wikipedia: Xivongo xa ka Cawukehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xivongo_xa_ka_CawukeXiphato xa xivongo xa ka CawukeWikipedia: Tinhwetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/TinhwetiTinhweti hi XitsongaWikipedia: Tinomborohttps://ts.wikipedia.org/wiki/TinomboroTinomboro hi XitsongaWikipedia: Tin'hweti ta Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tin%27hweti_ta_XitsongaTin'hweti ta Xitsonga na mikomiso ya kona hi leti nga laha hansi:Wikipedia: Ravi K. Yadavhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ravi_K._YadavRavi K. Yadav (loyi a velekiweke hi ti 25 ta Hukuri 1994) i muendli wa tifilimi wa le India loyi a tivekaka hi ntirho wa yena eka cinema ya ririmi ra Xihindi, Xipunjabi, Ximarathi, na Xigujarati.Vutomi byo sungula na dyondzohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ravi_K._Yadav#Vutomi_byo_sungula_na_dyondzoNtirho wa ntirhohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ravi_K._Yadav#Ntirho_wa_ntirhoVutshila bya tifilimihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ravi_K._Yadav#Vutshila_bya_tifilimiTanihi Muendli wa Tifilimihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ravi_K._Yadav#Tanihi_Muendli_wa_TifilimiNxaxamelo wa Webuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ravi_K._Yadav#Nxaxamelo_wa_WebuTanihi DOP ya Yuniti ya Vumbirhi na Mufambisi wa Khamera ya vumbirhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ravi_K._Yadav#Tanihi_DOP_ya_Yuniti_ya_Vumbirhi_na_Mufambisi_wa_Khamera_ya_vumbirhiThelevhixinihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ravi_K._Yadav#ThelevhixiniVutomi bya munhu hi xiyexehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ravi_K._Yadav#Vutomi_bya_munhu_hi_xiyexeSwikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ravi_K._Yadav#SwikomboWikipedia: Wrenhttps://ts.wikipedia.org/wiki/WrenRennes i doroba ra le Furwa leri nga ni ndhawu ya 50,4 wa swikwere-khilomitaraWikipedia: Ostraliyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/OstraliyaOstraliya (Xinghezi: Australia) i tiko ra Oxiyeniya.Ostraliyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:OstraliyaWikipedia: Mirago Media ABhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mirago_Media_ABMirago Media AB ist ein schwedisches Verlagsunternehmen, das sich auf die Entwicklung, das Schreiben, die Produktion und den Verkauf von redaktionellen Unterhaltungsprodukten spezialisiert hat. Es wurde am 1.Überblickhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mirago_Media_AB#ÜberblickProdukte und Dienstleistungenhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mirago_Media_AB#Produkte_und_DienstleistungenGründerhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mirago_Media_AB#GründerEinzigartiger Ansatzhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mirago_Media_AB#Einzigartiger_AnsatzKundenzufriedenheithttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mirago_Media_AB#KundenzufriedenheitInternationale Präsenzhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mirago_Media_AB#Internationale_PräsenzWikipedia: Alpine Dreamshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Alpine_DreamsAlpine Dreams ist ein österreichisches Handelsunternehmen, das im Juni 2020 von Gerhard Schönbacher gegründet wurde und sich auf den EU-weiten Vertrieb hochwertiger ZIRBENMÖBEL spezialisiert hat. Besondere Popularität hat „Alpine Dreams“ im deutschsprachigen Raum für dessen metallfreie Zirbenbetten mit einer außergewöhnlich dicken Rahmenstärke von 5 Zentimeter und der zeitlosen Schwebeoptik erlangt.Unternehmensgeschichtehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Alpine_Dreams#UnternehmensgeschichteProduktehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Alpine_Dreams#ProdukteUnternehmensphilosophiehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Alpine_Dreams#UnternehmensphilosophieWikipedia: Katamarantraumhttps://ts.wikipedia.org/wiki/KatamarantraumKatamarantraum ist ein Unternehmen, das von Jos Wijtenburg gegründet wurde und seit dem Jahr 2000 die Welt des Segelns maßgeblich beeinflusst hat. Mit einer Faszination für Lagoon Katamarane, hat er Katamarantraum zu einem führenden Anbieter für Katamaran-Training, -Charter, und -Urlaub entwickelt.Dienstleistungenhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Katamarantraum#DienstleistungenKatamaran-Traininghttps://ts.wikipedia.org/wiki/Katamarantraum#Katamaran-TrainingKatamaran Skippertraining – An/Ablegen - Hafenmanöver – Anker + Boje Manöverhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Katamarantraum#Katamaran_Skippertraining_–_An/Ablegen_-_Hafenmanöver_–_Anker_+_Boje_ManöverKatamaran-Charterhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Katamarantraum#Katamaran-CharterUrlaub auf dem Katamaranhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Katamarantraum#Urlaub_auf_dem_KatamaranOffshore - Hochseesegelnhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Katamarantraum#Offshore_-_HochseesegelnEngagement und Zukunfthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Katamarantraum#Engagement_und_ZukunftWikipedia: Feng Shui Institute Of Excellencehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Feng_Shui_Institute_Of_ExcellenceDas Feng Shui Institute of Excellence ist eines der führenden Institute und Schule für Feng Shui Ausbildungen und Beratungen in Europa. Das Institut bietet einen staatlich zertifizierten Fernlehrgang im Feng Shui an, der von der ZFU (Zentralstelle für Fernunterricht) und der International Feng Shui Association anerkannt ist und somit hohe Qualitätsstandards garantiert.Ausbildungsprogrammehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Feng_Shui_Institute_Of_Excellence#AusbildungsprogrammeZertifizierte Ausbildunghttps://ts.wikipedia.org/wiki/Feng_Shui_Institute_Of_Excellence#Zertifizierte_AusbildungFeng Shui Beratungenhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Feng_Shui_Institute_Of_Excellence#Feng_Shui_BeratungenKurse und Seminarehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Feng_Shui_Institute_Of_Excellence#Kurse_und_SeminareKostenlose Anfängerressourcenhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Feng_Shui_Institute_Of_Excellence#Kostenlose_AnfängerressourcenWichtige Vorteile der zertifizierten Feng Shui Beraterausbildunghttps://ts.wikipedia.org/wiki/Feng_Shui_Institute_Of_Excellence#Wichtige_Vorteile_der_zertifizierten_Feng_Shui_BeraterausbildungGründer und Visionhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Feng_Shui_Institute_Of_Excellence#Gründer_und_VisionFeedback von Kunden und Studentenhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Feng_Shui_Institute_Of_Excellence#Feedback_von_Kunden_und_StudentenExpertise und Qualifikationenhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Feng_Shui_Institute_Of_Excellence#Expertise_und_QualifikationenMitgliedschaftenhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Feng_Shui_Institute_Of_Excellence#MitgliedschaftenMission Statementhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Feng_Shui_Institute_Of_Excellence#Mission_StatementWikipedia: Masiko yo tlangelahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masiko_yo_tlangelaMASIKO MA TLANGELA HINA NDHAVUKO WA MATSONGAWikipedia: Black Coffee (DJ)https://ts.wikipedia.org/wiki/Black_Coffee_(DJ)Living peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: Makwakwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MakwakwaMakwakwa I Van'wanati eka Yindlo ya ka Mondlane.Wikipedia: Dirthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dirt"Dirt" i risimu leri rhekhodiweke hi duo ra country music ra le Amerikha, Florida Georgia Line. I risimu ro sungula eka albhamu ya vona ya vumbirhi ya studio, Anything Goes, leyi humesiweke hi October 14, 2014.Mintshahohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dirt#MintshahoWikipedia: Nhlamuselo ya tinxakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nhlamuselo_ya_tinxakaNhlamuselo ya tinxaka i nhluvukiso wa ku dyondza no dyondzo eka matiko ya sayense lawa ma katsaka genetics na molecular biology. Ku ni minongonoko yo tala leyi yi hluvukisiweke hi dyondzo leyi, naswona leswi na swona swi vuriwa swiphemu swa nhluvukiso.Wikipedia: Briochehttps://ts.wikipedia.org/wiki/BriocheBrioche ( , , , ) i muxaka wa xinkwa xa masungulo ya Xifurwa lexi nga na botere yo tala na tandza, leswi nyikaka xirhumbana xo olova no fuwa. Mupheki Joël Robuchon u hlamusela tani hi "yo vevuka naswona yiva na xiponci nyana, yi olova ngopfu kumbe yitsongo kuya hi ratio ya botere na tandza".Wikipedia: Pinocchiohttps://ts.wikipedia.org/wiki/PinocchioPinocchio (" Pino-ki-o ", , ) i ximunhuhatwa xa vuxopaxopi naswona i ximunhuhatwankulu eka novhele ya vana leyi nge The Adventures of Pinocchio (1883) hi mutsari wa le Italy Carlo Collodi wa le Florence, Tuscany . Muvatli wa mapulanga la vuriwaka Geppetto eximutanini xa le Tuscan u vatle Pinocchio.Nhlamuselo ya swimunhuhatwa swa vuxopaxopihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Pinocchio#Nhlamuselo_ya_swimunhuhatwa_swa_vuxopaxopiSwihlawulekisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Pinocchio#SwihlawulekisiSwiambalo na vumunhuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Pinocchio#Swiambalo_na_vumunhuNhompfuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Pinocchio#NhompfuWikipedia: Mbewuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/MbewuEka botany, mbewu i embryo ya ximilani na vuhlayiselo bya swakudya leswi pfaleriweke eka xifunengeto xa le handle lexi sirhelelaka lexi vuriwaka seed coat (testa). Hiku angarhela, rito "mbewu" rivula xin'wana na xin'wana lexi nga byariwaka, leswinga katsa mbewu na madzovo kumbe tuber .Xivumbeko na xivumbekohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbewu#Xivumbeko_na_xivumbekoMarito yo hlamusela xivumbekohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbewu#Marito_yo_hlamusela_xivumbekoWikipedia: Ximumuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/XimumuXimumu hi xona lexi hisaka swinene naswona xi voningaka swinene eka tinguva ta mune leti kufumelaka, xi humelela endzhaku ka ximun'wana ni le mahlweni ka ximun'wana . Eka kumbe exikarhi ka solstice ya ximumu, tiawara ta ku vonakala ka siku hi tona to leha swinene naswona tiawara ta munyama i to koma swinene, laha ku leha ka siku ku hunguteka loko nguva yi ya emahlweni endzhaku ka solstice.Wikipedia: Tanki ya xirhendzevutanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tanki_ya_xirhendzevutaniThanki i movha wa nyimpi lowu hlomeke lowu kunguhatiweke tanihi tlhari ro sungula ro hlasela eka nyimpi ya le mahlweni ya le hansi . Tipulani ta mathangi i ku ringanisela ka matimba yo tika ya ndzilo, swisirhelelo leswi tiyeke, ni ku famba-famba endhawini ya nyimpi leswi nyikeriwaka hi swiporo ni njhini ya matimba; matlhari ya vona lamakulu hakanyingi ma vekiwa endzeni ka xihondzo .Articles with disputed statements from September 2022https://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_disputed_statements_from_September_2022Wikipedia: Ayisikhirimihttps://ts.wikipedia.org/wiki/AyisikhirimiAyisi khirimi i dessert leyi titimelaka leyi hi ntolovelo yi endliwaka hi masi kumbe khirimi leyi nandzihisiweke hi swin’wana swo nandzihisa, ku nga ha va chukele kumbe swin’wana, ni swipayisisi, swo tanihi cocoa kumbe vanilla, kumbe hi mihandzu, yo tanihi switluka kumbe mapecisi. Minkarhi yin'wana ku engeteriwa mihlovo ya swakudya ku engetela eka swilo leswi tiyisisaka .Pages with reference errorshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Operahttps://ts.wikipedia.org/wiki/OperaOpera i xivumbeko xa mintlangu ya mintlangu leyi eka yona vuyimbeleri byi nga xiphemu xa xisekelo naswona swiphemu swa drama swi tekiwa hi vayimbeleri . "Ntirho" wo tano (vuhundzuluxeri bya xiviri bya rito ra Xintariyana "opera") hi ntolovelo i ntirhisano exikarhi ka muqambhi na mutsari wa librettist Richard Wagner and Arrigo Boito are notable creators who combined both roles.Wikipedia: Vanuatuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/VanuatuVanuatu, ximfumo Riphabliki ra Vanuatu, i tiko ra xihlala leri katsaka swihlala swa Melanesia edzonga -vupela-dyambu bya Lwandle ra Pacific . Ntlawa lowu wa swihlala wu kumeka eka 1 750 km evuxeni bya Australia, 500 km en’walungu-vuxa bya New Caledonia.Wikipedia: Xitsotswana xa yingwe xa le Asiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsotswana_xa_yingwe_xa_le_AsiaAedes albopictus, leyi hi ntolovelo yi tiviwaka tanihi xitsotswana xa tinghala ya le Asia (Xinghezi: xitsotswana xa Asian tiger mosquito), i xitsotswana lexi humaka eDzonga-vuxa bya Asia, naswona xi kumeka ku suka eMadagascar evuxeni ku ya eNew Guinea . Muxaka lowu wutlhele wu voniwa e dzongeni wa United States kusukela hi 1985, nale Nigeria kusukela hi 2002.Articles with invalid date parameter in templatehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_invalid_date_parameter_in_templateMatluka lama pfumalaka vumbhonihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Matluka_lama_pfumalaka_vumbhoniMatluka lama pfumalaka vumbhoni from ngày 4 tháng 8 năm 2015https://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Matluka_lama_pfumalaka_vumbhoni_from_ng%C3%A0y_4_th%C3%A1ng_8_n%C4%83m_2015Wikipedia: Vuvabyi bya denguehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuvabyi_bya_dengueDengue fever kumbe hi ku kongoma hi xitsongwatsongwana xa hemorrhagic fever i ntlawa wa mavabyi lama vangiwaka hi mindyangu yo hlayanyana ya switsongwatsongwana leyi landzelaka: Arenavirus, Filoviridae, Bunyaviridae na Flavivirus, hakanyingi yi tiveka hi swikombiso swo katsa ku hisa ka miri, ku huma ngati na ku huma ka swirhumbana . Tinxaka tin’wana ta switsongwatsongwana tinga vanga mavabyi yo olova yofana na Scandinavian Nephropathia fever, kasi tin’wana tinga vanga mavabyi yo tika swinene, hambi kuri rifu, kufana na Lassa fever, Marburg virus, Ebola virus disease, Bolivian hemorrhagic fever, Hantavirus (Korean hemorrhagic fever), Crimea-Congo ku hisa ka miri loku humaka ngati, na ku hisa ka ngati ka Dengue .Wikipedia: Fufuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/FufuFufu (kumbe fufuo, foofoo, foufou ) i muxaka wa khekhe leri nga tatiwangiki leri endliweke hi vuswa bya cereal kumbe banana na cassava leswi pfanganisiweke na mati ivi swi rhetela, leswi kumekaka eka swakudya eAfrika Vupeladyambu . I rito ra Xitwi leri humaka eka vanhu va Akan va le Ghana .Le Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Fufu#Le_AfrikaLe Ivory Coasthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Fufu#Le_Ivory_CoastLe Ghanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Fufu#Le_GhanaLe Nigeriahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Fufu#Le_NigeriaWikipedia: Maxelo ya equatorialhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Maxelo_ya_equatorialEquatorial climate, leyi tlhelaka yi tiviwa tani hi tropical rainforest climate, i muxaka wa maxelo lawa ya tivekaka hi mahiselo yale henhla lembe hinkwaro (mahiselo yale henhla ya lembe na lembe ya tshama yari e henhla kutlula 25°C loko ya pimiwa eka tindzhawu tale henhla eka vuandlalo bya lwandle ) naswona ya lava ku tshamiseka lembe hinkwaro xirhendzevutani (amplitude ya ku cinca cinca ka mahiselo yile hansi ka 2°C), laha kungana mpfula yotala, leyi tolovelekeke nimadyambu naswona yitshamisekile eka kutlula 2,000 mm hi lembe. Ntshikelelo wa xibakabaka wu tshama wuri ehansi naswona ndzhongho wule henhla.Wikipedia: Windhoek ya le xihundlenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Windhoek_ya_le_xihundleniWindhoek ( , ) .Pages including recorded pronunciationshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_including_recorded_pronunciationsPages with Afrikaans IPAhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_Afrikaans_IPAWikipedia: Xiharhi lexi vuriwaka Schoenoplectus oligosetushttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiharhi_lexi_vuriwaka_Schoenoplectus_oligosetusSchoenoplectus oligosetus i muxaka wa ximilani xa swiluva eka ndyangu wa Sedge . Muxaka lowu wu hlamuseriwa rosungula hi sayense hi (AEKozhevn.Wikipedia: Chaferhttps://ts.wikipedia.org/wiki/ChaferChafer, beetle, weevil, earthworm, white grub kumbe ground beetle ( vito ra sayense : Holotrichia sauteri Moser J. (1912) Neue arten der Melolonthiden-gattungen Holotrichia und Pentelia, Annales de la Societe entomologique de Belgique.Xihlawulekisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chafer#XihlawulekisiVavisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chafer#VavisaWikipedia: Gondzo ro hakelahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Gondzo_ro_hakelaGondzo ro hakela, leri tlhelaka ri tiviwa tani hi turnnpike kumbe tollway, i patu ra mani na mani kumbe ra phurayivhete (kwalomu ka minkarhi hinkwayo i freeway kusukela hiva 1940s) leri mali (kumbe toll ) yi kamberiwaka eka ku hundza. I xivumbeko xa nxavo wa magondzo lexi hi ntolovelo xi tirhisiwaka ku pfuneta ku vuyisa swibalo swa ku akiwa na ku hlayisa magondzo .Wikipedia: Tiziano Sclavihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tiziano_SclaviTiziano Sclavi (loyi a velekiweke hi ti 3 Hukuri 1953) i mutsari wa tibuku ta tikhomiki wa le Italy, muteki wa mahungu na mutsari wa tinovhele to hlaya. Sclavi u dume ngopfu tanihi muvumbi wa buku ya tikhomiki leyi nge Dylan Dog hi 1986, eka khampani yo kandziyisa ya le Italy Sergio Bonelli Editore .Wikipedia: Yunivhesiti ya Xavierhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_XavierYunivhesiti ya Xavier ( ) i yunivhesiti ya phurayivhete ya Majesuit eCincinnati, Ohio. I yunivhesiti ya vutsevu ya Khatoliki ni ya vumune ya khale swinene ya Majesuit eUnited States.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Xavier#MatimuKhamphasihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Xavier#KhamphasiMall ya swa tidyondzohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Xavier#Mall_ya_swa_tidyondzoQuad ya swa tidyondzohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Xavier#Quad_ya_swa_tidyondzoMall ya vutshamohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Xavier#Mall_ya_vutshamoKhamphasi ya le Vupeladyambuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Xavier#Khamphasi_ya_le_VupeladyambuKhamphasi ya le Vuxenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Xavier#Khamphasi_ya_le_VuxeniFaculty leyi xiyekakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Xavier#Faculty_leyi_xiyekakaSwidyondzekihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Xavier#SwidyondzekiTi-major na ti-minorhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Xavier#Ti-major_na_ti-minorSwiyimo swa xiyimohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Xavier#Swiyimo_swa_xiyimoKharikhulamu ya nkokahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Xavier#Kharikhulamu_ya_nkokaTindzima ta nhlangano wo xiximekahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Yunivhesiti_ya_Xavier#Tindzima_ta_nhlangano_wo_xiximekaWikipedia: Nyeleti ya Preonhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nyeleti_ya_PreonNyeleti ya preon (leyi tlhelaka yi vuriwa quasi-black hole, grey hole kumbe grate ) i muxaka wa nyeleti ya compact hi theoretically leyi vumbiweke hi ti preons, leti nga "point-like" particles leti vumbiweke tani hi swiphemu swa vumbirhi swa ti quarks na Leptons . Vukona bya tona byi sungule ku ringanyetiwa hi 2005 hi Fredrik Sandin na Johan Hansson, havambirhi va huma eYunivhesiti ya Thekinoloji ya Luleå, eSweden .Pages with citations lacking titleshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titlesWikipedia: Xifundzha xa Hậu Gianghttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xifundzha_xa_H%E1%BA%ADu_GiangHậu Giang is a province located in the Mekong Delta region in the southern part of Vietnam. Vị Thanh i ntsindza.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xifundzha_xa_H%E1%BA%ADu_Giang#MatimuWikipedia: Timbyana leti nga enyimpinihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Timbyana_leti_nga_enyimpiniTimbyana ti ni matimu yo leha swinene ya nyimpi, ku sukela eminkarhini ya khale . Ku sukela eka ku leteriwa enyimpini, ku ya eka ku tirhisiwa ka tona tanihi vahloti, varindzi, varhumiwa, timbyana ta tintswalo, na valandzeri, matirhiselo ya tona ya hambanile naswona man’wana ya ha ya emahlweni ya va kona eka matirhiselo ya manguva lawa ya masocha.Wikipedia: Xiphemu xa le dzongeni xa N’wetihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiphemu_xa_le_dzongeni_xa_N%E2%80%99wetiLunar south pole i ndzhawu yale dzongeni swinene eka N’weti, eka 90° e dzongeni. Yi tsakisa ngopfu vativi va sayense hikwalaho ka vukona bya ayisi ya mati etindhawini leti nga ni munyama hilaha ku nga heriki leti yi rhendzeleke.Ntivo-misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiphemu_xa_le_dzongeni_xa_N%E2%80%99weti#Ntivo-misavaCrater ya xirhendzevutanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiphemu_xa_le_dzongeni_xa_N%E2%80%99weti#Crater_ya_xirhendzevutaniWikipedia: Qthttps://ts.wikipedia.org/wiki/QtQt (mavitanelo ya ximfumo ya fana na rito ra Xinghezi ra cute /ˈkjuːt/ ), mavitanelo man’wana lama dumeke i QT /ˌkjuːˈtiː/ ) i rimba ra matirhiselo ya tipulatifomo to tsemakanya na switirhisiwa swa vukorhokeri swo tumbuluxa swifaniso swa xikhale na leswi nghenisiweke swihlanganisi swa vatirhisi, na switirhisiwa leswi tirhaka eka tipulatifomo to hambana ta software na hardware kumbe hi ku cinca kutsongo eka codebase ya le hansi, loko swi tshama swi ri xitirhisiwa xa ntumbuluko lexi fanaka na vuswikoti bya laha kaya na rivilo. Qt sweswi yi le ku endliweni hi havumbirhi The Qt Company, khamphani leyi xavisiwaka erivaleni, na Qt Project ehansi ka vulawuri bya xihlovo lexi pfulekeke, leswi katsaka vatumbuluxi ha un’we na tikhamphani leti tirhaka ku tlakusa Qt.Wikipedia: Swakudya swa le Vietnamhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_le_VietnamSwakudya swa le Vietnam i vito ra ndlela yo lunghiselela swakudya, misinya ya milawu yo hlanganisa swipayisisi ni mikhuva yo dya hi ku angarhela ya vaaki va le Vietnam ni tinxaka ta ma-Vietnam eVietnam . Hambileswi ku nga ni ku hambana ko karhi, swakudya swa le Vietnam swa ha ri ni nhlamuselo leyi tolovelekeke swinene yo kombetela eka swakudya hinkwaswo leswi dumeke emigangeni ya tinxaka letitsongo kambe swi tsakeriwa ngopfu eka vaaki va le Vietnam .Swakudya leswi dumekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_le_Vietnam#Swakudya_leswi_dumekeRhayisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_le_Vietnam#RhayisiRice ro namarhelahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_le_Vietnam#Rice_ro_namarhelaVuswahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_le_Vietnam#VuswaXibya xa fibrehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_le_Vietnam#Xibya_xa_fibreSopo ya noodlehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_le_Vietnam#Sopo_ya_noodleNoodle ya rhayisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_le_Vietnam#Noodle_ya_rhayisiWikipedia: Cincinnatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/CincinnatiCincinnati (leyi vitaniwaka "Xin-xin-na-ti") i doroba leri nga e dzonga vupela dyambu bya Ohio, United States leri kumekaka ekusuhi na Nambu wa Ohio na Northern Kentucky . I ntsindza wa xifundzha xa Xifundzha xa Hamilton .Wikipedia: Chiantihttps://ts.wikipedia.org/wiki/ChiantiChianti i vhinyo yo tshwuka ya le Italy leyi endliwaka exifundzheni xa Chianti exikarhi ka Tuscany, ngopfu-ngopfu leyi humaka eka madiriva ya Sangiovese . Hi matimu ayi fambelanisiwa na bodlhela ra squat leri pfaleriweke eka basket ya straw, leri vitaniwaka fiasco ("flask"; : fiaschi ).Swifundzha leswitsongo swa Chiantihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chianti#Swifundzha_leswitsongo_swa_ChiantiChianti Xihlamusela-marito xa Xikhalehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chianti#Chianti_Xihlamusela-marito_xa_XikhaleXifundzha lexikulu xa Chiantihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chianti#Xifundzha_lexikulu_xa_ChiantiNakambe vonahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chianti#Nakambe_vonaMatimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chianti#MatimuMinkandziyiso yo hlawulekahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chianti#Minkandziyiso_yo_hlawulekaWikipedia: Download vuyimbelerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Download_vuyimbelerithumb| iTunes Store yi fikeleleka hi ku tirhisa riqingho ra le mavokweni .Wikipedia: Shape of Youhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Shape_of_You" Shape of You " i risimu ra xiyimbeleri na mutsari wa tinsimu wa Munghezi Ed Sheeran . Yi humesiwile hi ti 6 Ndzhati 2017 tani hi yin'wana ya ti double lead singles kusuka eka alibamu ya yena ya vunharhu ya studio ÷ (2017), xikan'we na " Castle on the Hill ".Humesahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Shape_of_You#HumesaVhidiyo ya vuyimbelerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Shape_of_You#Vhidiyo_ya_vuyimbeleriWikipedia: Manana wa perelahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Manana_wa_perelaManana wa perela kumbe khwiri ra nghala, mihandzu ya tihunyi ( mavito ya swiphemu swimbirhi : Khaya senegalensis ) i nsinya lowu welaka eka ndyangu wa Meliaceae . Manana wa perela u mila hi ntumbuluko eBenin, Burkina Faso, Cameroon, Riphabliki ra Afrika Xikarhi, Chad, Ivory Coast, Gabon, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Mali, Niger, Nigeria, Senegal, Sierra Leone, Sudan, Togo, na Uganda .Wikipedia: Nxaxamelo wa matiko lama tifumakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nxaxamelo_wa_matiko_lama_tifumakaLeswi landzelaka i nxaxamelo lowu nyikaka nkatsakanyo wa matiko lama nga ni vulawuri bya misava ni rungula ra xiyimo xa wona ni ku amukeriwa ka vulawuri bya wona .Swipimelo swo joyinahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nxaxamelo_wa_matiko_lama_tifumaka#Swipimelo_swo_joyinaWikipedia: Muhlanganisi wa swa timalihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Muhlanganisi_wa_swa_timaliMuhlanganisi wa swa timali i nhlangano kumbe munhu loyi a yimeke exikarhi ka mavandla mambirhi kumbe ku tlula lama nghenelaka eka xiyimo xa swa timali. Hi ntolovelo, ku na ntlawa wun’we lowu nyikaka xiendliwa/vukorhokeri na ntlawa wun’we lowu nga muxavi kumbe muxavi .Wikipedia: Ta Khombo ta Pinocchiohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ta_Khombo_ta_PinocchioTa Khombo ta Pinocchio (/pɪˈnoʊkioʊ/ pin-OH-kee-oh; Xitaliyana: Le avventure di Pinocchio. Storia di un burattino [le avvenˈtuːre di piˈnɔkkjo ˈstɔːrja di um buratˈtiːno, - dj um -], i.Wikipedia: Nsirhelelo ni nhluvukiso wa tindzimi ta Xiafrika eAfrika-Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nsirhelelo_ni_nhluvukiso_wa_tindzimi_ta_Xiafrika_eAfrika-Dzonga=== Tindzimi ta le Afrika-Dzonga ===Tindzimi ta le Afrika-Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nsirhelelo_ni_nhluvukiso_wa_tindzimi_ta_Xiafrika_eAfrika-Dzonga#Tindzimi_ta_le_Afrika-DzongaNawu na tindzimi ta ximfumo eAfrika-Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nsirhelelo_ni_nhluvukiso_wa_tindzimi_ta_Xiafrika_eAfrika-Dzonga#Nawu_na_tindzimi_ta_ximfumo_eAfrika-DzongaNsirhelelo ni nhluvukiso wa tindzimihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nsirhelelo_ni_nhluvukiso_wa_tindzimi_ta_Xiafrika_eAfrika-Dzonga#Nsirhelelo_ni_nhluvukiso_wa_tindzimiHuvo yo Angarhela ya Tindzimi ta Afrika-Dzonga (HATAD)https://www.pansalb.org/ts/matimu/https://ts.wikipedia.org/wiki/Nsirhelelo_ni_nhluvukiso_wa_tindzimi_ta_Xiafrika_eAfrika-Dzonga#Huvo_yo_Angarhela_ya_Tindzimi_ta_Afrika-Dzonga_(HATAD)https://www.pansalb.org/ts/matimu/UNISAhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nsirhelelo_ni_nhluvukiso_wa_tindzimi_ta_Xiafrika_eAfrika-Dzonga#UNISAWikipedia: Khombo ra xitichi xa swihahampfhuka xa Tenerifehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Khombo_ra_xitichi_xa_swihahampfhuka_xa_TenerifeKhombo ra Rivala ra Swihahampfhuka ra Tenerife ri humelele hi March 27, 1977, loko swihaha-mpfhuka swimbirhi swa Boeing 747 swi tlumbana endleleni yo balekela eRivaleni ra Swihaha-mpfhuka ra Los Rodeos (sweswi ku nga Rivala ra Swihaha-mpfhuka ra Tenerife Norte ) exihlaleni xa Tenerife, ku nga xihlala lexi nga eSwihlaleni swa Canary swa le Spain . Leswi ku nga ni mafu ya 583, leyi i mhangu leyi khomisaka gome swinene ematin’wini ya swihaha-mpfhuka.Pages with reference errorshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Bobotiehttps://ts.wikipedia.org/wiki/BobotieBobotie (Vafrika: ) i swakudya swa Afrika Dzonga leswi vumbiwaka hi nyama leyi tsemiweke leyi nga na swipayisisi leyi bakiweke na topping leyi endliweke hi tandza.Bobotie kun’wana eAfrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bobotie#Bobotie_kun’wana_eAfrikaEka ndhavukohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bobotie#Eka_ndhavuko2008 Augusta National Champions Dinner ya Vahluri va Rixakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bobotie#2008_Augusta_National_Champions_Dinner_ya_Vahluri_va_Rixaka2014 Nkhuvo wa Swakudya na Vhinyo wa Matiko ya Misava wa Epcothttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bobotie#2014_Nkhuvo_wa_Swakudya_na_Vhinyo_wa_Matiko_ya_Misava_wa_EpcotMalulamiselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bobotie#MalulamiseloRicepe ra Leipoldthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bobotie#Ricepe_ra_LeipoldtRicepe ra Tullekenhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bobotie#Ricepe_ra_TullekenNakambe vonahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bobotie#Nakambe_vonaWikipedia: Hermit crabhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hermit_crabTi hermit crabs, kumbe ti resident crabs, ti hermit crabs, na ti mud snails (vito ra sayense: Paguroidea ) i ndyangu lowukulu wa ti decapoda crustaceans letingana vito ra sayense ra Paguroidea . Vunyingi bya tinxaka ta 1100 tina khwiri ra asymmetrical naswona, ti cela eka xikhegelo xa snail lexinga hava nchumu naswona ti rhwala xikhegelo na tona loko ti famba.Nhlamuselo ya ntivo-vutomihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hermit_crab#Nhlamuselo_ya_ntivo-vutomiHlawulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hermit_crab#HlawulaSwakudyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hermit_crab#SwakudyaSayizihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hermit_crab#SayiziXiteji xa nhluvukisohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hermit_crab#Xiteji_xa_nhluvukisoku hundzuka ka swilohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hermit_crab#ku_hundzuka_ka_swiloFilimihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hermit_crab#FilimiWikipedia: Filipe Nyusihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Filipe_Nyusi}}Pages with Portuguese IPAhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_Portuguese_IPAPages with empty citationshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsPages with reference errorshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: .zwhttps://ts.wikipedia.org/wiki/.zw.zw i khodi ya tiko ya inthanete ya domain ya xiyimo xa le henhla ( ccTLD ) ya Zimbabwe .Wikipedia: Vasco da Gamahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vasco_da_GamaCategory:Pages with European Portuguese IPAPages with European Portuguese IPAhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_European_Portuguese_IPAWikipedia: Respect mlambohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Respect_mlamboDr Respect MlamboWikipedia: Benny mayenganihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Benny_mayenganiBennet Skheto Baloyi (a nga tswariwa hi 11 Sunguti 1979) loyi a tivekaka hi vito ra yena ra vunanga ra President Benny Mayengani I Xiyimbeleri xa vunanga bya Xitsonga xa le Afrika Dzonga. I sungurile ku duma swinene hi lembe ra 2011 loko a humesa alibamu ya yena yo sungula ya ‘Tiba Ben’.Wikipedia: Xinghwimbihttps://ts.wikipedia.org/wiki/XinghwimbiXinghwimbiWikipedia: Tsopihttps://ts.wikipedia.org/wiki/TsopiTshopiWikipedia: Xitsongwatsongwana xa gonimbrasia belinahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsongwatsongwana_xa_gonimbrasia_belinaGonimbrasia belina i muxaka wa emperor moth lowu tumbulukaka eka tindzhawu leti kufumelaka ta dzonga wa Afrika . Xivungu xa yona lexikulu lexi dyiwaka, lexi tiviwaka tanihi mophane worm, madora, amacimbi “pigeon moth” kumbe masontja, xi dya ngopfu kambe ku nga ri matluka ya murhi wa mophane ntsena.Ku tivekahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xitsongwatsongwana_xa_gonimbrasia_belina#Ku_tivekaWikipedia: Ku kufumelahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_kufumelaTemperate i ndzhawu ya maxelo leyi kumekaka eka ti latitudes kusuka eka subtropical kuya eka ti polar circles ta Misava, exikarhi ka tindzhawu to hisa na to titimela, mpfhuka kusuka eka tropics kuya eka polar circle eka ti hemispheres leti hatimbirhi. Vunyingi bya ndzhawu leyi papamalaka ya zone leyi yitshama e Northern Hemisphere, laha kungana xiphemu lexintsongo ntsena eka Southern Hemisphere.Ku hambana ka mbangohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_kufumela#Ku_hambana_ka_mbangoVona swo talahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_kufumela#Vona_swo_talaWikipedia: Oakhttps://ts.wikipedia.org/wiki/OakOak i nsinya wa mapulanga yo tiya kumbe xihlahla xa muxaka wa Quercus wa ndyangu wa beech . Ti ni matluka lama hleriweke hi ndlela leyi rhendzelekaka, hakanyingi ma ni makumu lama nga ni swirhendzevutana, ni nati leyi vuriwaka acorn, leyi rhwariweke endzeni ka khapu.Wikipedia: Swakudya swa Afrikahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_AfrikaSwakudya swa Afrika i swakudya swa ndzhavuko wa tikonkulu naswona matimu ya rona ya hlanganisiwile na xitori xa vanhu va ndzhavuko wa Afrika . Swakudya leswi vanhu va kwalaho va Afrika va swi dyaka swi kuceteriwe hi vukhongeri bya vona swin’we ni maxelo ni ndlela leyi va hanyaka ha yona .Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_Afrika#MatimuAfrika Xikarhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_Afrika#Afrika_XikarhiRixakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_Afrika#RixakaWikipedia: Rixaka ra xihlalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Rixaka_ra_xihlalaRixaka ra swihlala kumbe tiko ra swihlala i tiko leri kumekaka hi ku helela eka xihlala xin’we kumbe swo tala, kumbe swiphemu swo karhi swa swihlala. Leswi swi vula leswaku matiko lawa a ma na ndhawu yo karhi eka tiko-nkulu leri .Wikipedia: Dyandzahttps://ts.wikipedia.org/wiki/DyandzaNdzhawu yivuriwa arid loko yitiveka hiku pfumaleka swinene ka mati, kufikela laha yi sivelaka kumbe ku sivela kukula naku kula ka vutomi bya swimilani na swiharhi. Tindhawu leti tivekaka hi maxelo yo oma ti tala ku pfumala swimilana naswona ti vuriwa xeric kumbe mananga .Wikipedia: Ahttps://ts.wikipedia.org/wiki/AA, kumbe a, i letere ro sungula na letere ro sungula ra xitwari eka maletere ya Xilatini, lama tirhisiwaka eka maletere ya manguva lawa ya Xinghezi, na man’wana emisaveni hinkwayo. Vito ra yona hi Xinghezi i (ri vitaniwa ), vunyingi aes .Wikipedia: Lupita Nyong'ohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lupita_Nyong%27oLupita Amondi Nyong'o ( born 1 March 1983) is a Kenyan and Mexican actress. Her accolades include an Academy Award and a Daytime Emmy Award, and nominations for two British Academy Film Awards, a Golden Globe Award and a Tony Award.Eka vuhaxihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lupita_Nyong%27o#Eka_vuhaxiNakambe vonahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Lupita_Nyong%27o#Nakambe_vonaWikipedia: Premier League ya Xinghezihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Premier_League_ya_XingheziEnglish Premier League ( ), leyi hi ntolovelo yi tiviwaka tanihi English Premier League kumbe EPL, i xiyenge xa le henhla xa fambiselo ra ligi ya bolo ya milenge eNghilandhi . Ligi leyi yi vumbiwa hi 20 wa ti club, yi tirhisa endlelo ro tlakusa na ku hungutiwa na English Football League (EFL).Articles containing explicitly cited English-language texthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_containing_explicitly_cited_English-language_textWikipedia: Orlando Pirates FChttps://ts.wikipedia.org/wiki/Orlando_Pirates_FCOrlando Pirates Football Club i xipano xa bolo ya milenge lexi humaka eSoweto, xifundzha xa Joni, Afrika Dzonga . Yi simekiwile hi 1937, yi nghenelela eka Premier Division .Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Orlando_Pirates_FC#MatimuMalembe yo sungulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Orlando_Pirates_FC#Malembe_yo_sungulaKu sukela hi 1971https://ts.wikipedia.org/wiki/Orlando_Pirates_FC#Ku_sukela_hi_1971Moyahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Orlando_Pirates_FC#MoyaXitediyamu xa Orlando (Xihondzo ni ndhawu yo dlayela eka yona) .https://ts.wikipedia.org/wiki/Orlando_Pirates_FC#Xitediyamu_xa_Orlando_(Xihondzo_ni_ndhawu_yo_dlayela_eka_yona)_.Derby ya le Sowetohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Orlando_Pirates_FC#Derby_ya_le_SowetoWikipedia: Bill Gateshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bill_GatesWilliam Henry Gates III (loyi a velekiweke hi ti 28 Khotavuxika 1955 ) , loyi hi ntolovelo a tivekaka tani hi Bill Gates, i n'wamabindzu wa le Amerika, mupfuni wa vanhu na mutsari. U tiviwa tanihi mutshama-xitulu wa Microsoft Corporation, ku nga khampani ya software leyi a yi simekeke swin’we na Paul Allen .Wikipedia: Mujeko wa Namibiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mujeko_wa_NamibiaMujeko wa Namibia wu ni bandhi yo tshwuka ya diagonal leyi nga ni matlhelo mambirhi yo basa leyi nga ni triangle ya le henhla ya wasi leyi nga ni dyambu ro tshwuka ra 12-ray ni triangle ya le hansi ya rihlaza.Vukhavisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mujeko_wa_Namibia#VukhavisiMihlovohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mujeko_wa_Namibia#MihlovoWikipedia: Bayanda Walazahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bayanda_WalazaBayanda Walaza (u velekiwe hi ti 9 Hukuri 2006) i mutsutsumi wa Afrika Dzonga. U hlurile a kuma silivhere eka tiolimpiki eParis ta 2024 tani hi xiphemu xa xipano xa Afrika-Dzonga xa 4 x 100 wa timitara ta xipano xa relay.Vutomi bya le ku sungulenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bayanda_Walaza#Vutomi_bya_le_ku_sunguleniWikipedia: Muntshwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MuntshwaVuntshwa i nkarhi wa vutomi laha munhu a nga ntsongo. Rito, vuntshwa, ri nga ha vula exikarhi ka nkarhi wa vuhlangi ni munhu nkulu (ku kula), kambe ri nga ha nkongoma eka nhlohlorhi ya munhu, hi ku ya hi swa rihanyo kumbe nkarhi wa vutomi lowu tiviwaka tanihi ku va muntshwa lonkulu.Pages with empty citationshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsWikipedia: Chris Hanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chris_Hani|occupation=|spouse=|children=3|data5=|nickname=Chris|allegiance=Umkhonto We Sizwe|branch=Soviet Union (1963)Zambia (1967)|serviceyears=19621992|rank=CommanderPolitical commissar (1967)|unit=Zimbabwe People's Revolutionary ArmySouth African National Defence Force|commands=|battles=Rhodesian Bush War|awards=|military_blank1=|military_data1=|military_blank2=|military_data2=|military_blank3=|military_data3=|military_blank4=|military_data4=|military_blank5=|military_data5=}}Matluka lamangana minkhwekelo ya tifayili leyi tshovekekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Matluka_lamangana_minkhwekelo_ya_tifayili_leyi_tshovekekeWikipedia: Tatjana Smith, ku vula yenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tatjana_Smith,_ku_vula_yenaTatjana Smith (née Schoenmaker; u velekiwile hi ti 9 Nhlangula 1997) i muhlamberi wa AfrikaDzonga loyi a nga le ku wiseni loyi a a tiveka ngopfu eka swiendlakalo swa ku hlambela eka tiolimpiki. Nghwazi ya tiolimpiki kambirhi na mutlangi wa swa tiolimpiki wa AfrikaDzonga loyi a khavisiweke ngopfu eka matimu, u hlurile mendlele ya nsuku eka 200-metre breaststroke na mendlele ya silivhere eka 100-metre breaststroke eka mintlangu ya tiolompiki hi lembe ra 2020, mintlangu ya tiolompiki yi veka tirhekhodo ta Tiolimpiki eka swiendlakalo leswimbirhi na rhekhodo ya misava eka ya khale, na mendlele ya nsuku eka 100 wa timitara eka ku hlambela na mendlele ya silivhere eka 200 wa timitara eka Mintlangu ya Tiolimpiki ya lembe 2024 .Living peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: Swakudya swa ndhavukohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swakudya_swa_ndhavukoSwakudya swa ndhavuko i swakudya leswi hundziseriwaka eka tinxaka kumbe leswi dyiweke eka tinxaka to tala. Swakudya swa ndhavuko na swakudya i swa ntumbuluko, naswona swi nga va na xikombiso xa matimu eka swakudya swa rixaka , swa xifundzha kumbe swa ndhawu .Wikipedia: Hosi Monadahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hosi_MonadaLiving peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: Cedric Maake, ku vula yenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cedric_Maake,_ku_vula_yenaMaoupa Cedric Maake u velekiwile eAfrika-Dzongahttps://murderpedia.org/male.Articles with invalid date parameter in templatehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_invalid_date_parameter_in_templateLava velekiweke hi 1964https://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Lava_velekiweke_hi_1964Living peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleMatluka lama pfumalaka vumbhonihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Matluka_lama_pfumalaka_vumbhoniMatluka lama pfumalaka vumbhoni from December 2021https://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Matluka_lama_pfumalaka_vumbhoni_from_December_2021Wikipedia: Walter Sisuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Walter_SisuluWalter Max Ulyate Sisulu (18 Mawuwani 1912 – 5 Mawuwani 2003) ari unwana wa vanhu lava nga lwela ntshuxeko mayelana na mfumo wa xihlawuhlawu eAfrika Dzonga naswona ari xirho xa ndzawulo ya African National Congress (ANC).Exikarhi ka minkarhi tani hi Matsalana Jenerali wa ANC (1949–1954) na Xandla xa President wa ANC (1991–1994), u hehliwa No.Wikipedia: Simmyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/SimmyLiving peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: Connie Ferguson u vulavule hi yenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Connie_Ferguson_u_vulavule_hi_yenaLiving peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: King Monadahttps://ts.wikipedia.org/wiki/King_MonadaLiving peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: Xihlamusela-marito xa xirhendzevutanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlamusela-marito_xa_xirhendzevutaniChidimma Vanessa Onwe Adetshina i modele wa Afrika-Dzonga loyi a a phikizana eka Miss South Africa 2024, a fika eka vafayinali ya le henhla ya 11Miss SA 2024: Meet the Top 11 contestants (thesouthafrican.com), naswona u vitaniwile ku susiwa eka mphikizano.Vutomi bya le ku sungulenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlamusela-marito_xa_xirhendzevutani#Vutomi_bya_le_ku_sunguleniKu tlanga hi swifanisohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xihlamusela-marito_xa_xirhendzevutani#Ku_tlanga_hi_swifanisoWikipedia: Chidimma Adetshinahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chidimma_AdetshinaChidimma Vanessa Onwe Adetshina i modele wa Afrika-Dzonga loyi a a phikizana eka Miss South Africa 2024, a fika eka vafayinali ya le henhla ya 11Miss SA 2024: Meet the Top 11 contestants (thesouthafrican.com), naswona u vitaniwile ku susiwa eka mphikizano.Vutomi bya le ku sungulenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chidimma_Adetshina#Vutomi_bya_le_ku_sunguleniKu tlanga hi swifanisohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Chidimma_Adetshina#Ku_tlanga_hi_swifanisoWikipedia: Focalistichttps://ts.wikipedia.org/wiki/FocalisticLethabo Sebetso (u velekiwe hi ti 26 ta Mudyaxihi1996), hi xi phurofexinali u tiveka tanihi Focalistic, i muyimbeleri wa ti-rap wa Afrika-Dzonnga. U vile wa ndhuma endzhaku ka risimu ra yena ra " Ke Star ", laha ri nga fikelele nomboro ya 16 eka tichati ta Billboard Top Triller Global.Living peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: Michael Jacksonhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Michael_JacksonPages with reference errorshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Bonang Mathebahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Bonang_Matheba Bonang Matheba Biography & Profile | Real Age, Family, Career, Businesses, Awards, Relationships (mzansiprofiles.co.Live Amphttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Live_AmpLiving peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleMathebahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:MathebaSwihangalasamahunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:SwihangalasamahunguWikipedia: Vu bihi bya swidzidziharisihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vu_bihi_bya_swidzidziharisiVubihi bya swidzidziharisi. swidzidziharisi.Rheferencehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vu_bihi_bya_swidzidziharisi#RheferenceWikipedia: NKOKA WA DYONDZOhttps://ts.wikipedia.org/wiki/NKOKA_WA_DYONDZODyondzo I xitlhangu xa vutomi, hi yona yihi nyikaka rivoni ra vumundzuku bya hina. Mutswari unwana na unwana u yisa nwana wa yena exikolweni hiku tiva leswaku dyondzo yi hlangula mihloti ya ndlala na vusweti.Wikipedia: Vuthlokovetseri bya Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuthlokovetseri_bya_XitsongaVutlhokoveteri ku kongomisiwa eka mphofulo wa miehleketo ya xiyimo xa le henhla lowu kumekaka eka xithlokovetselo. Mutsari u tirhisa swigaririmi leswaku hungu ra yena ri twala kahle, mutsari a nga tirhisi ririmi ra masiku na masiku muhlayi u fanele ku hlaya xithlokovetseri ku kondza u kuma nhlokomhaka, hikuva minkarhi yo tala mutsari a nga tsali nhlokomhaka yo fambelana kumbe yi nga vuli leswi mutsari a vulaka swona.Tinxaka ta vuthlokovetserihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuthlokovetseri_bya_Xitsonga#Tinxaka_ta_vuthlokovetseriRheferensehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuthlokovetseri_bya_Xitsonga#RheferenseWikipedia: Thabo Besterhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thabo_BesterThabo Bester (loyi a velekiweke hi siku ra 13 Nhlangula 1986) i mupfinyi na mudlayi loyi a voniweke nandzu wa Afrika-Dzonga loyi a balekeke eMangaung Correctional Center eAfrika-Dzonga endzhaku ko endla onge rifu ra yena eka ndzilo lowu nga pfurha exitokisini xa yena xa khotso hi May 2022. U balekile ku ringana kwalomu ka lembe a nga si khomiwa eArusha, Tanzania hi siku ra 8 Hukuri 2023.RheferenseThabo Bester: A look back at how he became the Facebook Rapist (iol.co.za)https://ts.wikipedia.org/wiki/Thabo_Bester#RheferenseThabo_Bester:_A_look_back_at_how_he_became_the_Facebook_Rapist_(iol.co.za)Wikipedia: Tinwheti ta lembehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tinwheti_ta_lembeTIN'WHETI TA LEMBERHEFERENSEhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tinwheti_ta_lembe#RHEFERENSEWikipedia: Tinhweti ta lembehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tinhweti_ta_lembeTINHWETI TA LEMBEhttps://www.masteranylanguage.Wikipedia: Hosi Nwamitwa Filiahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hosi_Nwamitwa_FiliaNwamitwa i ndhawu leyi yi kumekaka eLimpopo ehansi ka doroba ra Tzaneen.https://www.Swikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hosi_Nwamitwa_Filia#SwikomboWikipedia: Minhlohlotelo Leyi nga Endlaka Vadlayihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Minhlohlotelo_Leyi_nga_Endlaka_VadlayiXana vadlayi voti endla, kumbe vo endliwa xana?Vativi Va Swamianakanyohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Minhlohlotelo_Leyi_nga_Endlaka_Vadlayi#Vativi_Va_SwamianakanyoRheferensehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Minhlohlotelo_Leyi_nga_Endlaka_Vadlayi#RheferenseWikipedia: Uruguayhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Uruguay|image_flag=Flag of Uruguay.svg|image_coat=Coat of arms of Uruguay.Articles including recorded pronunciationshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_including_recorded_pronunciationsArticles with Spanish-language external linkshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_Spanish-language_external_linksPages including recorded pronunciationshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_including_recorded_pronunciationsPages using the Phonos extensionhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_the_Phonos_extensionPages with Spanish IPAhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_Spanish_IPAPages with citations using unsupported parametershttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_using_unsupported_parametersPages with reference errorshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Nkutsulo wa Vumakihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_VumakiThe Industrial Revolution, leyi tlhelaka yi tiviwa tani hi First Industrial Revolution, a ku ri nhluvuko eka xiyenge xa vuhumelerisi ; i ku cinca ka xisekelo eka swiyimo swa ikhonomi ya vaaki, ndhavuko ni swa xithekiniki, leswi sunguleke eNghilandhi ivi endzhaku ku hangalaka emisaveni hinkwayo . Hi nkarhi lowu, ikhonomi yo olova, leyitsongo leyi sekeriweke eka ntirho wa mavoko yi siviwe hi tiindasitiri letikulu na vumaki bya michini.Swiyimo swi velekiwilehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Swiyimo_swi_velekiwileXivangelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#XivangeloMinhlangano ya vutlhari eYuropahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Minhlangano_ya_vutlhari_eYuropaSwikumiwa leswikulu swa ntivo-misava swa lembe xidzana ra vu-15–16https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Swikumiwa_leswikulu_swa_ntivo-misava_swa_lembe_xidzana_ra_vu-15–16Vuyelo bya ku tshuburiwa ka ntivo-misavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Vuyelo_bya_ku_tshuburiwa_ka_ntivo-misavaKu hlula ka nhlangano wa ndzhundzunuko wa bourgeois (lembe xidzana ra vu-16–18) .https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Ku_hlula_ka_nhlangano_wa_ndzhundzunuko_wa_bourgeois_(lembe_xidzana_ra_vu-16–18)_.Ku sungula ka Nkutsulo wo Sungula wa Vumakihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Ku_sungula_ka_Nkutsulo_wo_Sungula_wa_VumakiSwiyimo swa ku velekiwa ka Nkutsulo wa Tifeme eNghilandhihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Swiyimo_swa_ku_velekiwa_ka_Nkutsulo_wa_Tifeme_eNghilandhiKu Fikeleleka ka Nkutsulo wa Tiindasitirihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Ku_Fikeleleka_ka_Nkutsulo_wa_TiindasitiriVuyelo bya Nkutsulo wa Tifemehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Vuyelo_bya_Nkutsulo_wa_TifemeFananisahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Fananisa- Vuhumelerisi bya tiindasitiri :https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#-_Vuhumelerisi_bya_tiindasitiri_:- Vuhumelerisi bya mavoko :https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#-_Vuhumelerisi_bya_mavoko_:Nkutsulo wo sungula wa 1https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Nkutsulo_wo_sungula_wa_1Nkutsulo wa Vumbirhi wa 2https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Nkutsulo_wa_Vumbirhi_wa_2Nkutsulo wa Vunharhu wa 3https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Nkutsulo_wa_Vunharhu_wa_3Nkutsulo wa Vumune wa 4https://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Nkutsulo_wa_Vumune_wa_4Ku humelela ka matsalwa na vutshilahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#Ku_humelela_ka_matsalwa_na_vutshilaMatsalwahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#MatsalwaVutshilahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nkutsulo_wa_Vumaki#VutshilaWikipedia: Angie Motshekgahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Angie_MotshekgaMatsie Angelina "Angie" Motshekga (loyi a velekiweke hi ti 19 Khotavuxika 1955) i n'watipolitiki na mudyondzisi wa Afrika Dzonga loyi sweswi a tirhaka tani hi Holobye wa Vusirheleri na Vatirhi va khale va masocha ku sukela hi ti 3 Mawuwani 2024. Sweswi u tirha tanihi mutshama-xitulu wa phuresidente wa Riphabliki ra Afrika-Dzonga ku sukela hi ti 17 Ndzati 2024, tanihi leswi Phuresidente Cyril Ramaphosa a va kona Samiti ya Ntolovelo ya vu 44 ya Tinhloko ta Matiko na Mfumo wa Nhlangano wa Nhluvukiso wa Dzonga wa Afrika eHarare, Zimbabwe .Swikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Angie_Motshekga#SwikomboWikipedia: Sfiso Ncwanehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sfiso_NcwaneWikipedia: Apollohttps://ts.wikipedia.org/wiki/ApolloApollo ( Xigriki : Απόλλων Apóllon ) i xikwembu xa ku vonakala, ntiyiso na vutshila eka ntsheketo wa Magriki, lexi hakanyingi xi yimeriwaka tanihi wanuna wa misisi yo tshwuka loyi a ambaleke vurha bya silivhere naswona a rhwale xichayachayana xa lyre . I n'wana la nga riki enawini wa Zewusi ni xikwembu xa xisati Leto .Wikipedia: Ares (ku kongomisa)https://ts.wikipedia.org/wiki/Ares_(ku_kongomisa)Ares a nga ha vula:Wikipedia: Zebrahttps://ts.wikipedia.org/wiki/ZebraTi- zebras ( ., ) (subgenus Hippotigris) are African equines with distinctive black-and-white striped coats.Ntivo-vutomi bya ritohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zebra#Ntivo-vutomi_bya_ritoMbangohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Zebra#MbangoWikipedia: Muyimbeleri wa vuyimbelerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Muyimbeleri_wa_vuyimbeleriMuyimbeleri ( Sino-Nom : 藝士音樂; muyimbeleri wa vuyimbeleri, ku pfuxetiwile: muyimbeleri ) kumbe mutshila wa vuyimbeleri i munhu loyi a qambha, a fambisaka na ku tlanga vuyimbeleri (ku nga katsiwi thiyori ). Xihloko lexi xi ta xopaxopa rito ra Xinghezi musician tanihilaha ri twisisiwaka hakona hi Maamerika naswona hi ku ya hi US Employment Service, leri i rito ro angarhela leri kombetelaka eka vanhu lava landzelelaka vuyimbeleri tanihi ntirho .Articles containing explicitly cited English-language texthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_containing_explicitly_cited_English-language_textWikipedia: Tylahttps://ts.wikipedia.org/wiki/TylaTyla Laura Seethal (u velekiwile hi lembe ra 2002 hi ti 30 ta Sunguti), Tyla i xiyimbeleri na mutsari wa tinsimu wa Afrika Dzonga. U velekiwile no kurisiwa eJoni, u sayinile na "Epic Records" hi lembe ra 2021 endzhaku ka ku humelela ka laha kaya ka risimu ra yena ro sungula ra 2019, " Getting Late ".Living peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: Cyril Ramaphosahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cyril_Ramaphosa== Matamela Cyril Ramaphosa ==Matamela Cyril Ramaphosahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cyril_Ramaphosa#Matamela_Cyril_RamaphosaMatimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cyril_Ramaphosa#MatimuTa ku vuyela ka Ramaphosa eka swa tipolitikihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Cyril_Ramaphosa#Ta_ku_vuyela_ka_Ramaphosa_eka_swa_tipolitikiWikipedia: Dorobankulu ra Tshwane Dorobankulu ra Masipalahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Tshwane_Dorobankulu_ra_MasipalaMasipalankulu wa Doroba ra Tshwane ( Tswana ; Afrikaans ; Northern Sotho ), leri tivekaka tani hi Doroba ra Tshwane ( /t s w ɑː n ɪ / ), i masipala lowu tivekaka tani hi doroba leri vumbaka mfumo wa miganga wa n'walungu wa Gauteng eAfrika Dzonga . Ndhawu ya doroba-nkulu yi le xikarhi ka doroba ra Pretoria laha madoroba lama rhendzeleke na miganga leyi katsekaka eka ndhawu ya mfumo wa miganga.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Tshwane_Dorobankulu_ra_Masipala#MatimuNtivomisavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Tshwane_Dorobankulu_ra_Masipala#NtivomisavaTindhawu leti vumbekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Tshwane_Dorobankulu_ra_Masipala#Tindhawu_leti_vumbekeVukorhokerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Tshwane_Dorobankulu_ra_Masipala#VukorhokeriMati na nkululohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Tshwane_Dorobankulu_ra_Masipala#Mati_na_nkululoXifambohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Tshwane_Dorobankulu_ra_Masipala#XifamboXiporohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Tshwane_Dorobankulu_ra_Masipala#XiporoRivala ra swihahampfhukahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Tshwane_Dorobankulu_ra_Masipala#Rivala_ra_swihahampfhukaDyondzohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Tshwane_Dorobankulu_ra_Masipala#DyondzoWikipedia: Teko Modisehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Teko_ModiseTeko Tsholofelo Modise (U velekiweke hi ti 22 Dzivamisoko hi lembe ra1982), loyi a thyiweke vito ra xirhangiso ra The General na Techno M, i mutlangi wa bolo ya milenge wa xiphurofexinali wa Afrika-Dzonga loyi a nga le ku wiseni, khale ka mukaputeni wa Bafana Bafana loyi a tlangeke tani hi mutlangi wa le xikarhi naswona sweswi i xirho xa vatirhi eka Cape Town City Football Club .https://www.Living peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: Masipalankulu wa Doroba ra Tshwanehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipalankulu_wa_Doroba_ra_TshwaneMasipalankulu wa Doroba ra Tshwane,i doroba leri tivekaka tani hi Doroba ra Tshwane i masipala lowu tivekaka tani hi doroba leri vumbaka mfumo wa miganga wa n'walungu wa Gauteng eAfrika Dzonga . Ndhawu ya doroba-nkulu yi le xikarhi ka doroba ra Pretoria laha madoroba lama rhendzeleke na miganga leyi katsekaka eka ndhawu ya mfumo wa miganga.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipalankulu_wa_Doroba_ra_Tshwane#MatimuNtivomisavahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipalankulu_wa_Doroba_ra_Tshwane#NtivomisavaTindhawu leti vumbekehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipalankulu_wa_Doroba_ra_Tshwane#Tindhawu_leti_vumbekeVukorhokerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipalankulu_wa_Doroba_ra_Tshwane#VukorhokeriMati na nkululohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipalankulu_wa_Doroba_ra_Tshwane#Mati_na_nkululoXifambohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipalankulu_wa_Doroba_ra_Tshwane#XifamboXiporohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipalankulu_wa_Doroba_ra_Tshwane#XiporoRivala ra swihahampfhukahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipalankulu_wa_Doroba_ra_Tshwane#Rivala_ra_swihahampfhukaDyondzohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipalankulu_wa_Doroba_ra_Tshwane#DyondzoDyondzo ya le henhlahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Masipalankulu_wa_Doroba_ra_Tshwane#Dyondzo_ya_le_henhlaWikipedia: Helen Zillehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Helen_ZilleOtta Helene Maree ( née Zille /ˈ z ɪ l ə / ; u velekiwile hi ti 9 Dzivamisoko 1951), loyi a tivekaka tani hi Helen Zille, i n'watipolitiki wa Afrika-Dzonga.a tirha tanihi Mutshamaxitulu wa Huvo ya Federali ya Ntwanano wa Xidemokirasi ku sukela hi ti 20 Khotavuxika 2019.Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Helen_Zille#MatimuWikipedia: Julius Malemahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Julius_Malemahttps://www.sahistory.Living peoplehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Living_peopleWikipedia: Tindzimi ta ximfumo ta Afrika Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tindzimi_ta_ximfumo_ta_Afrika_DzongaKu vulavuriwa tindzimi ta kwalomu ka makume nharhu ntlhanu e Afrika Dzonga, khume mbirhi wa tona i tindzimi ta ximfumo ta Afrika Dzonga : Xindebele, Xipedi, Xisotho, Ririmi to vulavuala hi Mavoko ra Afrika Dzonga, Xiswazi, Xitsonga, Xitswana, Xivenda, Xiafrikaans, Xixhosa, Xizulu, na Xinghezi, leyi nga ririmi ro sungula leri tirhisiwaka eka mbulavulo wa palamende na mfumo, hambileswi tindzimi hinkwato ta ximfumo ti ringanaka hi xiyimo xa nawu. Ku engetela kwalaho, Ririmi ro vulavuala hi Mavoko ra Afrika-Dzonga ri amukeriwile tanihi ririmi ra ximfumo ra vukhume-mbirhi ra Afrika-Dzonga hi Huvo ya Rixaka hi ti 3 Mawuwani 2023.Wikipedia: Thabo Mbekihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thabo_Mbeki== ==https://ts.wikipedia.org/wiki/Thabo_Mbeki#Rendzo ra murhangeri wa tiko Thabo Mbekihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thabo_Mbeki#Rendzo_ra_murhangeri_wa_tiko_Thabo_MbekiKu kula ka yenahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Thabo_Mbeki#Ku_kula_ka_yenaWikipedia: Shona Fergusonhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Shona_FergusonAaron Arthur Ferguson (30 Hukuri 1974). – 30 Nhlangula 2021), hi xiphurofexinali loyi a tivekaka tanihi Shona Ferguson, a ri mutlangi wa Motswana loyi a tshamaka eAfrikaDzonga, muhumelerisinkulu na musunguri-kulobye wa Ferguson Films, xikan’we na nsati wa yena, Connie Ferguson .Ntirho wo sungulahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Shona_Ferguson#Ntirho_wo_sungulaNtirho wa ku tlangahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Shona_Ferguson#Ntirho_wa_ku_tlangaWikipedia: Vulawuri bya thyakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vulawuri_bya_thyakaVulawuri bya thyaka kumbe ku lahliwa ka thyaka swi katsa maendlelo na swiendlo leswi lavekaka ku lawula thyaka ku sukela eku sunguleni ku ya fikela eku lahliweni ka rona ko hetelela . Leswi swi katsa ku hlengeletiwa, ku fambisiwa, ku basisiwa, na ku lahliwa ka thyaka, ku lawula endlelo ra vulawuri bya thyaka na milawu leyi fambelanaka na thyaka kun’we na ku vekiwa tihlo, tindlela ta ikhonomi, na thekinolojiWaste Management – City of Tshwane.XANA THYAKA RI NJHANIhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vulawuri_bya_thyaka#XANA_THYAKA_RI_NJHANIRheferensehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vulawuri_bya_thyaka#RheferenseWikipedia: Dorobankulu ra Tshwane Masipala wa Dorobankuluhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Tshwane_Masipala_wa_Dorobankulu|coordinates_footnotes=Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Tshwane_Masipala_wa_Dorobankulu#MatimuWikipedia: Natasha Thahanehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Natasha_Thahane== Xana i mani Natasha Thahane? ==Xana i mani Natasha Thahane?https://ts.wikipedia.org/wiki/Natasha_Thahane#Xana_i_mani_Natasha_Thahane?Vutomi bya le ku sungulenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Natasha_Thahane#Vutomi_bya_le_ku_sunguleniNtirhovutomihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Natasha_Thahane#NtirhovutomiWikipedia: Dorobankulu ra Masipala wa Dorobankulu ra Ekurhulenihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Masipala_wa_Dorobankulu_ra_Ekurhuleni|coordinates_footnotes=Matimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Dorobankulu_ra_Masipala_wa_Dorobankulu_ra_Ekurhuleni#MatimuWikipedia: Makhadzihttps://ts.wikipedia.org/wiki/MakhadziNdivhud tlanga Ralivhona (u velekiwile hi ti 30 Nhlangula 1996 ), loyi a tivekaka hi vito ra Makhadzi ku nga vito ra xiteji, i xiyimbelri xa Afrika- Dzonga. U velekiwile no kurisiwa eHa-Mashamba, Limpopo, ntirho wa yena wu sungurile ari na malembe ya 12 tani hi mucinci a nga si landzelela ntirho wa vuyimbeleri tani hi xiyimbeleri, loko a ha nghena xikolo u sayinile ntwanano wo rhekhoda na Rita Dee Entertainment kutani a humesa Muhwalo Uya Ndemela hi lembe ra 2015 .Tialibamu ta Makhadzihttps://www.google.com/search?qMakhadzi%27s+albums&oq=Makhadzi%27s+albums&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOTIICAEQABgWGB4yCAgCEAAYFhgeMggIAxAAGBYYHjIICAQQABgWGB4yCAgFEAAYFhgeMggIBhAAGBYYHjIICAcQABgWGB4yCAgIEAAYFhgeMggICRAAGBYYHtIBCjI1NzQzajBqMTWoAgiwAgE&sourceid=chrome&ie=UTF-8 ==https://ts.wikipedia.org/wiki/Makhadzi#Tialibamu_ta_Makhadzihttps://www.google.com/search?qMakhadzi%2527s+albums&oq=Makhadzi%2527s+albums&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOTIICAEQABgWGB4yCAgCEAAYFhgeMggIAxAAGBYYHjIICAQQABgWGB4yCAgFEAAYFhgeMggIBhAAGBYYHjIICAcQABgWGB4yCAgIEAAYFhgeMggICRAAGBYYHtIBCjI1NzQzajBqMTWoAgiwAgE&sourceid=chrome&ie=UTF-8_==Wikipedia: Enoch Godongwanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Enoch_GodongwanaVUXOKOXOKO BYA HOLOBYE WA TIMALI ENOCH GODONGWANARendzo ra Holobye wa Timali Enoch Godongwanahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Enoch_Godongwana#Rendzo_ra_Holobye_wa_Timali_Enoch_GodongwanaWikipedia: Swifundzha swa wayeni swa Afrika Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swifundzha_swa_wayeni_swa_Afrika_DzongaTindzhawu ta wayeni ta Afrika Dzonga ti hlamuseriwile ehansi ka "Wine of Origin" ( Wyn van Oorsprong ) wa 1973. Ku anakanyisisa French Appellation d'origine contrôlée (AOC)sisitimi, hinkwato tiwayeni ta Afrika-Dzonga leti xaxametaka "Wine of Origin" tifanele kuva ti endliwile kumbe ku vumbiwa hiku hetiseka hi madirivaSouth African wine - Wikipedia kusuka eka ndzhawu ya yona.Wikipedia: Rixaka (muganga) .https://ts.wikipedia.org/wiki/Rixaka_(muganga)_.Rixaka ri nga vula ntlawa wa vanhu lava avelana ririmi, ndhavuko, rixaka, masungulo kumbe matimu. Kambe, swi nga ha tlhela swi kombetela eka vanhu lava avelana ndhawu leyi fanaka na mfumo (e.Wikipedia: Ku humelela khombo: N'wana lontsongo u wela ekheleni ra mati a lahlekeriwa hi vutomihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_humelela_khombo:_N%27wana_lontsongo_u_wela_ekheleni_ra_mati_a_lahlekeriwa_hi_vutomiMhangu yo chavisa yi humelerile tolo nimadyambu endhawini ya le makaya, laha n'wana lontsongo a nga wela ekheleni ro enta ra mati hi xihoxo kutani a lahlekeriwa hi vutomi bya yena hi ndlela yo vava. Vaaki va sala va ri karhi va rhurhumela no rila loko mahungu lawa ya hangalakaThe Safety of children in public places by National Center of Injury Prevention and Control (2002).Mbhoni leyi voneke khombo lerihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_humelela_khombo:_N%27wana_lontsongo_u_wela_ekheleni_ra_mati_a_lahlekeriwa_hi_vutomi#Mbhoni_leyi_voneke_khombo_leriRheferenseCommunity responses to Child Tragedies: A systematic Review (Journal of community Psychology, 2020)https://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_humelela_khombo:_N%27wana_lontsongo_u_wela_ekheleni_ra_mati_a_lahlekeriwa_hi_vutomi#RheferenseCommunity_responses_to_Child_Tragedies:_A_systematic_Review_(Journal_of_community_Psychology,_2020)Wikipedia: Anc yi onha Doroba ra Giyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Anc_yi_onha_Doroba_ra_GiyaniVaakatiko va masipala wa Giyani va sola vandla ra tipolotiki ra anc hi ku vula leswaku ri onhile kumbe ku dlaya leswi mfumo gazankulu wa phurofesa Hudson William edison ntsanwisi wu va endlele swona.https://giyaniview.Dyondzohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Anc_yi_onha_Doroba_ra_Giyani#DyondzoMitirhohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Anc_yi_onha_Doroba_ra_Giyani#MitirhoXihlawuhlawuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Anc_yi_onha_Doroba_ra_Giyani#XihlawuhlawuRheferensehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Anc_yi_onha_Doroba_ra_Giyani#RheferenseWikipedia: Xiave xa dyondzo eku vumbekeni ka vaakihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiave_xa_dyondzo_eku_vumbekeni_ka_vaakiDyondzo yi pfuneta eka endlelo ra nhluvukiso tanihileswi yi tlakusaka ku vumbiwa ka xisekelo xa ikhonomi na ku cinca ka ntshamiseko. Hi ndlela leyi, tinhlengeletano na mabindzu swi vile na vuswikoti na ku tirha kahle ku nyika vuswikoti hi vutivi na vukorhokeri eka ndhawu ya makete leyi tshamaka yi ri karhi yi cinca na ku phikizana.Dyondzo na ku fambafamba ka vaakihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiave_xa_dyondzo_eku_vumbekeni_ka_vaaki#Dyondzo_na_ku_fambafamba_ka_vaakiSwikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xiave_xa_dyondzo_eku_vumbekeni_ka_vaaki#SwikomboWikipedia: Siku ra Vavasatihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Siku_ra_VavasatiLembe rin’wana na rin’wana hi ti 9 ta Mawuwani, MaAfrikaDzonga ya mindhavuko hinkwayo, tinxaka na mintlawa ya mindhavuko ya hlangana ku tlangela Siku ra Vavasati. Holideyi leyi ya lembe na lembe ya mani na mani yi tsundzuka siku leri taleke hi swiendlakalo eka matimu ya AfrikaDzonga – 9 Mawuwani 1956.Xivangelo xova ku tlangeriwa siku leri.https://ts.wikipedia.org/wiki/Siku_ra_Vavasati#Xivangelo_xova_ku_tlangeriwa_siku_leri.Swikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Siku_ra_Vavasati#SwikomboWikipedia: Mbombelahttps://ts.wikipedia.org/wiki/MbombelaKu suka eka doroba ra le handle ku ya eka doroba ra xifundzha, Nelspruit yi hundzukile hi ku famba ka malembe. Nhluvuko lowu i mhaka ya ku tinyungubyisa.Matimu ya Nelspruithttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbombela#Matimu_ya_NelspruitSwikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbombela#SwikomboWikipedia: Embiteni leisure and entertainmenthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Embiteni_leisure_and_entertainmentEmbiteni leisure& entertainment I ndhawu yo hungasa eka yona leyi nga hlawuriki boncisi eka hove leswi vulaku leswaku yi amukela munhu un’wana na un’wana ku suka eka vana , vantshwa xikan’we ni lava nkulu tanihileswi endzeni ka yona ku nga na swivandla swo hlawuleka swo hlambela, ko hlantswa mimovha na laha ku tshameliwaka kona kuya hi ntlawa wa vanhu xikwan’we na malembe ya vona. Ndhawu leyi yi ntumbuluxiwe hi lembe ra 2017 emugangeni wa Rolle, hiku angarhela hinga vula leswaku yi kumeka exifundzeni xa Mpumalnga eBushbuckridge.ku pfuna ka ndhawu leyihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Embiteni_leisure_and_entertainment#ku_pfuna_ka_ndhawu_leyiWikipedia: Hudson Ntsanwisi xikolo xa le henhlahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hudson_Ntsanwisi_xikolo_xa_le_henhlaXikolo lexi xi kumeka kona kwala Afrika Ddzonga eka Xifundza xa Limpompo, ehansi ka masipala wa Mopani District. Edorobeni ra Tzaneen.Matimu ya Xikolo xa le henhla lexi vitaniwaka Hudson Ntsanwisi Senior Secondary Schoolhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Hudson_Ntsanwisi_xikolo_xa_le_henhla#Matimu_ya_Xikolo_xa_le_henhla_lexi_vitaniwaka_Hudson_Ntsanwisi_Senior_Secondary_SchoolXikombo:https://ts.wikipedia.org/wiki/Hudson_Ntsanwisi_xikolo_xa_le_henhla#Xikombo:Wikipedia: VUTOMI BYA MINA BYA LE YUNIVHESITIhttps://ts.wikipedia.org/wiki/VUTOMI_BYA_MINA_BYA_LE_YUNIVHESITIHi lembe ra 2020 ndzi yisile tidyondzo ta mina emahlweni eTshwane Yunivhesiti ya Thekinoloji, leyi kumekaka eSoshanguve. Vutomi bya vhasity ku bya tika ni swi vone kona hi lembe ra mina ro sungula eTUT.Mintlhontlho leyi ndzi ngava na yona.https://ts.wikipedia.org/wiki/VUTOMI_BYA_MINA_BYA_LE_YUNIVHESITI#Mintlhontlho_leyi_ndzi_ngava_na_yona.matitwelo ya minahttps://ts.wikipedia.org/wiki/VUTOMI_BYA_MINA_BYA_LE_YUNIVHESITI#matitwelo_ya_minambuyelo lowu ndzi ngava na wonahttps://ts.wikipedia.org/wiki/VUTOMI_BYA_MINA_BYA_LE_YUNIVHESITI#mbuyelo_lowu_ndzi_ngava_na_wonaTirheferensehttps://ts.wikipedia.org/wiki/VUTOMI_BYA_MINA_BYA_LE_YUNIVHESITI#TirheferenseWikipedia: Kholerahttps://ts.wikipedia.org/wiki/KholeraKholera I vuvabyi lebyi vangiwaka hi xitsongwatsongwana Lexi vitaniwaka vibrio lexi ungaxi kumaka hiku nwa mati kumbe kudya swakudya leswi hlaseriweke hi xitsongwatsongwana lexi. https://www.Shttps://s-fdp.org/2021/04/29/cholera-a-burden-in-africa/?gclidEAIaIQobChMImIrsk-CeiAMVjpBQBh0EejUyEAAYASAAEgI_CfD_BwEWIKOMBISO NA SWIVANGELO SWA KHOLERA https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cholera?gad_source=1&gclid=EAIaIQobChMI5KHXmtueiAMVaopQBh1EFjV1EAAYASAAEgLNUPD_BwE ===https://ts.wikipedia.org/wiki/Kholera#Shttps://s-fdp.org/2021/04/29/cholera-a-burden-in-africa/?gclidEAIaIQobChMImIrsk-CeiAMVjpBQBh0EejUyEAAYASAAEgI_CfD_BwEWIKOMBISO_NA_SWIVANGELO_SWA_KHOLERA_https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cholera?gad_source=1&gclid=EAIaIQobChMI5KHXmtueiAMVaopQBh1EFjV1EAAYASAAEgLNUPD_BwE_===SWITSUNDZUXO SWO SIVELAhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kholera#SWITSUNDZUXO_SWO_SIVELAxaxamelo wa swikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Kholera#xaxamelo_wa_swikombohttps://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/cholera/diagnosis-treatment/drc-20355293https://ts.wikipedia.org/wiki/Kholera#https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/cholera/diagnosis-treatment/drc-20355293Wikipedia: MIHANDZU NI MATSAVUhttps://ts.wikipedia.org/wiki/MIHANDZU_NI_MATSAVUMatsavu na mihandzu I xiphemu xa nkoka xa swakudya leswi ng ani rihanyo, naswona ku hambanahambana swina nkokakufana na nhlayo. Swina nkoka leswku mirhi wa munhu wu a dya handzu kumbe tsavu hambi kova xin'we hi vhiki leswaku mirhi wu tiyela naswona nhlongwe yi tshama yi hlayisekile.Mihandzu na matsavu swina nkoka e mirhini wa munhu.https://ts.wikipedia.org/wiki/MIHANDZU_NI_MATSAVU#Mihandzu_na_matsavu_swina_nkoka_e_mirhini_wa_munhu.Wikipedia: VUTLHOKOVETSERIhttps://ts.wikipedia.org/wiki/VUTLHOKOVETSERIVutlhokovetseri I mphofulo wa vulangi bya miehleketo lowu paluxaka hi mutlhokovetseri mayelana ni nhlokomhaka yo karhi. Vutlhokovetseri I ntirho wa matsalwa lowu eka wona ku paluxiwaka mintlhaveko na miehleketo hi ku tirhisiwa ka switlhokovetselo swa xitayili na ncincancincano wa tindzimi.Rheferensehttps://ts.wikipedia.org/wiki/VUTLHOKOVETSERI#RheferenseWikipedia: Xibedle xa Khensanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Xibedle_xa_KhensaniXibedlele xa Khensani xi kumekaka eGiyani, Limpopo, I xivandla xa nkoka xa nhlayiso wa rihanyo lexi tirhelaka vaakatiko na tindhawu leti nga ekusuhi. Xi simekiwile hi xikongomelo xo nyika vukorhokeri bya swa vutshunguri bya xiyimo xa le henhla eka vaaki vo hambana, vanhu votala vaya vari eka swiyimo swoka swinga tsakisi kambe vatlhela emakaya ya vona vari na rihanyu lerinene.Giyanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:GiyaniKhensanihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:KhensaniXibedlelehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:XibedleleWikipedia: Ku antswisiwa ka mapeletelo na matwariselo ya marito man'wana eka ririmi ra Xitsongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_antswisiwa_ka_mapeletelo_na_matwariselo_ya_marito_man%27wana_eka_ririmi_ra_XitsongaLoko swi ta eka ririmi ra Xitsonga ku na marito man'wana lawa ya twarisiwaka no peletiwa hi ndlela leyi ku nga riki yona. Eka tsalwa leri hi ringeta ku phathunula laha ku phathekeke hi ku lulamisa swihoxo leswi.Tinomborohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_antswisiwa_ka_mapeletelo_na_matwariselo_ya_marito_man%27wana_eka_ririmi_ra_Xitsonga#TinomboroTin'hweti ta lembehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_antswisiwa_ka_mapeletelo_na_matwariselo_ya_marito_man%27wana_eka_ririmi_ra_Xitsonga#Tin'hweti_ta_lembeswikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Ku_antswisiwa_ka_mapeletelo_na_matwariselo_ya_marito_man%27wana_eka_ririmi_ra_Xitsonga#swikomboWikipedia: Ntokoto wa mina mayelana na COVID19 hi lembe ra 2020 eAfika-Dzonga.https://ts.wikipedia.org/wiki/Ntokoto_wa_mina_mayelana_na_COVID19_hi_lembe_ra_2020_eAfika-Dzonga.https://au.int/en/AUCOVID19ResponseFundNtokoto mayelana na Xitsongwatsongwana xa SARS-2https://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Ntokoto_mayelana_na_Xitsongwatsongwana_xa_SARS-2Wikipedia: Swihari swa Afrika-Dzongahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihari_swa_Afrika-DzongaKuna tinxaka tohambanahambana ta swiharhi laha Afrika- Dzonga, xikombiso hi na swihari leswi va swi vitanaku ti ''big five ku nga tinghala,tindlopfu,tinyarhi, swo hetelela ku na yingwe. ku tlhela kuva na swihari leswi hanyaku ndzeni ka mati ku nga leswi landzelaka, Tinhlapfi, tingwenya,na tishaka.SWAKUDYA SWA SWIHARHIhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihari_swa_Afrika-Dzonga#SWAKUDYA_SWA_SWIHARHINXAXAMELO WA SWIKOMBOhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Swihari_swa_Afrika-Dzonga#NXAXAMELO_WA_SWIKOMBOWikipedia: Laerskool Kremetarthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Laerskool_KremetartLaerskool Kremetart i xikolo xa le hansi lexi kumekaka edorebeni ra Giyani eLimpopo. ku tlula magidi ya ntlhanu ya swichudeni swi tsarisile eka xikolo lexi eka malembe ya nkombo lawa hundzeke.Tidyondzo na mintlangu leyi nyikeriwakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Laerskool_Kremetart#Tidyondzo_na_mintlangu_leyi_nyikeriwakaRheferensehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Laerskool_Kremetart#RheferenseWikipedia: Mujeko wa tikohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mujeko_wa_tikoMujeko wa tiko i mujeko lowu yimelaka no fanekisela rixaka leri nyikiweke . Yi fambisiwa hi hulumendhe ya tiko rero, kambe yi nga ha fambisiwa ni hi vaaki va rona .Wikipedia: Mbhetsa Academy of Science Maths and Technologyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbhetsa_Academy_of_Science_Maths_and_TechnologyMbhetsa Academy i xikolo xa le henhla xa sayense, tinhlayo na thekinoloji lexi kumekaka emugangeni wa Makgakgapatse exifundzheni xa Mopani eLimpopo. "Mbhetsa" i khamphani leyi nga tirheliki ku endla mali leyi simiweke hi lembe ra 2018 naswona i nhlangano lowu pfumeleriweke wa Vuyelo bya Vaaki.Kharikhulamu leyi nyikeriwakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbhetsa_Academy_of_Science_Maths_and_Technology#Kharikhulamu_leyi_nyikeriwakaMintlangu leyi nyikeriwakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbhetsa_Academy_of_Science_Maths_and_Technology#Mintlangu_leyi_nyikeriwakaSwikombohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mbhetsa_Academy_of_Science_Maths_and_Technology#SwikomboWikipedia: Riphabliki ra Dominicanhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Riphabliki_ra_DominicanKiskéya (Ciguayo)|image_flag=Flag of the Dominican Republic.svg|image_coat=Coat of arms of the Dominican Republic.Pages with citations using unsupported parametershttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_using_unsupported_parametersPages with reference errorshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Switirhisiwa swa le makayahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Switirhisiwa_swa_le_makayaSwitirhisiwa i sete ya switirhisiwa na tisisiteme leti tirhelaka tiko, doroba, kumbe ndhawu yin’wana, naswona swi katsa vukorhokeri na switirhisiwa leswi lavekaka leswaku ikhonomi ya rona, mindyangu na tifemeni swi tirha. Switirhisiwa swi vumbiwa hi swivumbeko swa xiviri swa mfumo na swa phurayivhete swo fana na magondzo, swiporo, mabuloho, tithanele, mphakelo wa mati, swihambukelo, tigridi ta gezi, na vuhlanganisi bya riqingho (ku katsa na vuhlanganisi bya Inthanete na mfikelelo wa broadband ).Pages with citations having redundant parametershttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_having_redundant_parametersPages with citations lacking titleshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titlesPages with empty citationshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsPages with reference errorshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Vuhosi bya Qinghttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vuhosi_bya_Qing}}|conventional_long_name=Great Qing|demonym=Chinese|ethnic_groups=|image_flag=Flag of the Qing Dynasty (1889-1912).svg|flag_type=Flag (1889–1912)|flag_border=no|other_symbol=Imperial seal:|image_map=Qing dynasty in 1760.Pages using infobox country or infobox former country with the flag caption or type parametershttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_infobox_country_or_infobox_former_country_with_the_flag_caption_or_type_parametersPages using infobox country with unknown parametershttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_infobox_country_with_unknown_parametersPages with empty citationshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsPages with reference errorshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Sayense ya tikhompyutahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Sayense_ya_tikhompyutasayense ya tikhompyuta i dyondzo ya masungulo ya thiyori ya mahungu na xibalo na ku tirhisiwa na ku tirhisiwa ka swona eka tisisiteme ta khompyuta . Sayense ya tikhompyuta i endlelo ra sayense na leri tirhaka eka xibalo na matirhiselo ya swona na dyondzo leyi hlelekeke ya ku koteka, xivumbeko, ku paluxiwa na ku tirhisiwa ka michini ya maendlelo (kumbe tialgorithm ) hi xisekelo yi tirha tanihi xisekelo xo hlengeleta, ku yimela, ku lulamisa, ku hlayisa, ku vulavurisana na ku fikelela mahungu.Wikipedia: Tiko leri hluvukakahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tiko_leri_hluvukakaalt=Bản đồ thế giới|thumb|Mepe wa misava lowu hlawulaka index ya nhluvukiso wa vanhu (leyi sekeriweke eka datha yaWikipedia: Mugerho wa Suezhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Mugerho_wa_Suezthumb|250x250px|Mepe wa Mugerho wa SuezWikipedia: Nxaxamelo wa matiko ya Afrika hi ku ya hi nhlayo ya vaakihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Nxaxamelo_wa_matiko_ya_Afrika_hi_ku_ya_hi_nhlayo_ya_vaakiLeyi i nxaxamelo wa matiko ya Afrika na ku titshega hi ku tala ka vaaki eka vaaki/km 2 . Saint Helena, leswi yi nga ekusuhi swinene na Afrika, yi katsiwile.Wikipedia: Jimmy Usohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Jimmy_UsoJonathan Solofa Fatu (loyi a velekiweke hi ti 22 ta August 1985) i mutlangi wa xiphurofexinali wa le Amerika . Sweswi u sayiniwile eka WWE, laha a tlangaka ehansi ka vito ra ring Jimmy Uso, naswona hikokwalaho ka xiyimo xa yena xa "free agent", anga endla ku humelela eka brands ya Raw na SmackDown, kambe sweswi anga tirhi hikokwalaho ka ku vaviseka lokunga paluxiwangiki.Wikipedia: Goodbye Lullabyhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Goodbye_LullabyGoodbye Lullaby i alibamu ya vumune ya studio hi xiyimbeleri na mutsari wa tinsimu wa le Canada Avril Lavigne . Yi humesiwile emisaveni hinkwayo hi March 2, 2011 hi ku tirhisa RCA Records .Wikipedia: Basketballhttps://ts.wikipedia.org/wiki/BasketballBasketball i ntlangu wa swipano lowu eka wona swipano swimbirhi, leswi hakanyingi ku nga vatlangi va ntlhanu xin’wana ni xin’wana, leswi kanetaka ekhoto ya rectangular, swi phikizanaka hi xikongomelo-nkulu xo duvula basketball (kwalomu ka hi vukulu) hi ku tirhisa xihuku xa musirheleri (basikiti ra hi vukulu lebyi khandziyiweke ehenhla ku ya eka bodo ya le ndzhaku emakumu man’wana na man’wana ya khoto), loko yi ri karhi yi sivela xipano lexi kanetaka ku duvula hi ku tirhisa hoop ya xona. Goli ya le nsin’wini yi ni ntikelo wa tinhla timbirhi, handle ka loko yi endliwe endzhaku ka layini ya tinhla tinharhu, kasi yi ni ntikelo wa tinhla tinharhu.Wikipedia: Lalisa (albamu yin'we) .https://ts.wikipedia.org/wiki/Lalisa_(albamu_yin%27we)_.Lalisa (stylized in all caps ) i alibamu yo sungula ya single hi muyimbeleri wa rhep, xiyimbeleri na mucinci wa le Thailand Lisa, xirho xa ntlawa wa vanhwanyana wa le Korea Dzonga Blackpink . Yi humesiwile hi ti 10 ta September 2021, hi YG Entertainment na Interscope Records .Thailandhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:ThailandWikipedia: Billboard Hot 100https://ts.wikipedia.org/wiki/Billboard_Hot_100Billboard Hot 100 i chati ya tirhekhodo ta xiyimo xa le henhla ta indasitiri ya vuyimbeleri eUnited States ya tinsimu, leyi kandziyisiwaka vhiki na vhiki hi magazini wa Billboard . Swiyimo swa tichati swi sekeriwe eka ku xavisiwa (ka xiviri na ka xidijitali ), ku khuluka ka inthanete, na ku tlangiwa ka moya eka xiya-ni-moya eUSMatimuhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Billboard_Hot_100#MatimuWikipedia: Tufted jayhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Tufted_jayTufted jay ( Cyanocorax dickeyi ), leyi tlhelaka yi tiviwa tani hi painted jay na Dickey’s jay, i muxaka wa xinyenyana xa ndyangu wa ti crow Corvidae . Yi kumeka endhawini leyitsongo ya Sierra Madre Occidental ya Sinaloa, Durango na Nayarit eMexico.Wikipedia: Armillaria gallicahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Armillaria_gallicaArmillaria gallica ( rifana na A. bulbosa na A.Wikipedia: Neil Armstronghttps://ts.wikipedia.org/wiki/Neil_ArmstrongNeil Alden Armstrong (Hi ti 5 ta Nhlangula 1930 – August 25, 2012) a a ri mutivi wa swilo swa le mpfhukeni wa le Amerika ni munjhiniyara wa swihaha-mpfhuka loyi, hi 1969, a veke munhu wo sungula ku famba eN’wetini . Nakambe a a ri muchayeri wa swihaha-mpfhuka swa le matini, muchayeri wa xihaha-mpfhuka xo ringeta, ni profesa wa le yunivhesiti.Wikipedia: Wendell Willkiehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Wendell_WillkieWendell Lewis Willkie (loyi a velekiweke Lewis Wendell Willkie ; February 18, 1892 – October 8, 1944) ari gqweta ra le Amerika, mufambisi wa mabindzu na muhlawuriwa wa 1940 wa Republican eka president. Willkie u kombele varhumiwa vo tala va ntsombano tanihi loyi a nga yena ntsena loyi a ngheneleke nsimu ya Riphabliki : hambileswi US a yi nga ri na xihlawuhlawu emahlweni ka Pearl Harbor, u tsakele ku nghenelela lokukulu ka US eka Nyimpi ya Vumbirhi ya Misava ku seketela Britain ni matiko man’wana lama hlanganeke .Wikipedia: Josephine Butlerhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Josephine_ButlerJosephine Elizabeth Butler ( 13 Hukuri 1828 – 30 December 1906) a ari mufumi wa xisati wa Munghezi na mupfuxeti wa ntshamisano eka nguva ya Victorian . U endle matshalatshala yo lwela mfanelo ya vavasati yo vhota, mfanelo ya vavasati ya dyondzo yo antswa, ku herisiwa ka ku fihla eka nawu wa Britain, ku herisiwa ka vunghwavava bya vana, ni ku herisiwa ka ku xavisiwa ka vanhu ka vanhwanyana ni vana eka vunghwavava bya le Yuropa .Articles containing Belarusian-language texthttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_containing_Belarusian-language_textWikipedia: Vincent van Goghhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Vincent_van_GoghVincent Willem van Gogh (30 March 1853 – 29 July 1890) ari muvalangi wa Dutch Post-Impressionist, un’wana wa vanhu lava dumeke swinene na nkucetelo eka matimu ya vutshila bya le Vupela dyambu. Hi malembe yo tlula khume ntsena, u endle mintirho ya vutshila ya kwalomu ka 2 100, ku katsa ni swifaniso swa oyili swa kwalomu ka 860, leswi vunyingi bya swona swi endleke eka malembe mambirhi yo hetelela ya vutomi bya yena.Wikipedia: Google Chromehttps://ts.wikipedia.org/wiki/Google_ChromeGoogle Chrome i xitirhisiwa xa webu lexi endliweke hi Google . Yi humesiwile ro sungula hi 2008 eka Microsoft Windows, leyi akiweke hi swiphemu swa software ya mahala ku suka eka Apple WebKit na Mozilla Firefox .Pages with empty citationshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_empty_citationsPages with reference errorshttps://ts.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errorsWikipedia: Apollo 11https://ts.wikipedia.org/wiki/Apollo_11Apollo 11 a ku ri xihaha-mpfhuka lexi a xi fambisiwa hi United States ku sukela hi July 16 ku ya eka July 24, 1969. A ku ri ro sungula ematin'wini leswaku vanhu va fika va tshamaKunguhttps://ts.wikipedia.org/wiki/Apollo_11#KunguNtlawahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Apollo_11#NtlawaVatirhi va le vuhlayiselohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Apollo_11#Vatirhi_va_le_vuhlayiseloXipano xa nseketelohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Apollo_11#Xipano_xa_nseketeloMatirhelo ya swihahampfhukahttps://ts.wikipedia.org/wiki/Apollo_11#Matirhelo_ya_swihahampfhukaVito ra phaswedihttps://ts.wikipedia.org/wiki/Apollo_11#Vito_ra_phaswediMfunghohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Apollo_11#MfunghoXitsundzuxohttps://ts.wikipedia.org/wiki/Apollo_11#Xitsundzuxo